Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine

1

Iganõmme maastikukaitseala ja

Maidla-Iganõmme hoiuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/126

2

SISUKORD

SISUKORD ...................................................................................................................................... 2

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 5

1.1. ALA ISELOOMUSTUS ....................................................................................................... 5

1.2. MAAKASUTUS ................................................................................................................... 5

1.3. HUVIGRUPID ...................................................................................................................... 7

1.4. KAITSEKORD ..................................................................................................................... 8

1.5. UURITUS ............................................................................................................................. 9

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ........................................................ 9

1.5.2. RIIKLIK SEIRE ............................................................................................................. 9

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ....................................................... 10

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................. 11

2.1. KAITSTAVAD TAIMELIIGID ......................................................................................... 11

2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) ........................................... 11

2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA) ................ 11

2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM) ................................................... 12

2.1.4. MÜÜR-RAUNJALG (ASPLENIUM RUTA-MURARIA) ............................................ 12

2.2. ELUPAIGAD ...................................................................................................................... 13

2.2.1. PUISNIIDUD (6530*) ................................................................................................. 14

2.2.2. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ................................................................... 15

2.2.3. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) .................................................................... 16

2.2.4. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) ......................................................... 17

2.2.5. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ......................................................... 18

2.2.6. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ................................................. 18

2.2.7. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) ............................................................... 19

2.2.8. LUBJAKIVIPALJANDID (8210) ........................................................................... 20

2.3. LOODUSMÄLESTIS ......................................................................................................... 20

2.3.1. IGANÕMME PAKAMÄGI EHK LAUKNA PALJAND ........................................... 20

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ....... 22

3.1. OLEMASOLEV OLUKORD JA EESMÄRK ................................................................... 22

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 23

3

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ............................................................................................... 23

4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE ......................................................................................... 23

4.1.2. EESTI SOOJUMIKA KASVUKOHTADE HOOLDAMINE .................................... 23

4.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE ................................................ 23

4.1.4. IGANÕMME PAKAMÄE HOOLDUSTÖÖD ........................................................... 24

4.1.5. INFOTAHVLI PAIGALDAMINE .............................................................................. 25

4.1.6. KAITSEALA JA HOIUALA TÄHISTAMINE .......................................................... 25

4.1.7. HOIUALA KAITSE-EESMÄRKIDE MUUTMINE ................................................. 25

4.1.8. EESMÄRKIDE MUUTMINE NATURA STANDARDANDMEBAASIS ................ 25

4.1.9. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE ....................................................... 25

4.2 EELARVE ........................................................................................................................... 27

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 29

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 31

LISAD ............................................................................................................................................ 33

4

SISSEJUHATUS

Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala (Maidla-Iganõmme loodusala)

kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2013-2022. Kava koostamisel lähtuti olemasolevatest

andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduskava

(edaspidi KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus 27.09.2012 kell 14.00

Rapla Maavalitsuses. Toimunud koosoleku protokoll ning osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 6.

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise

spetsialist Meelis Mägi (tel 484 1174, e-post [email protected]).

Kava koostasid Consultare OÜ spetsialistid Mari Raidla ja Kristo Kiiker (tel: 452 4995, e-post:

[email protected]). Kava koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti ettepanekute ja suunistega.

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013“

ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva

keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse

säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

5

1. ÜLDOSA

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala asuvad Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Laukna ja Sooniste külas. Maastikukaitseala on moodustatud 1960. aastal kaitse alla võetud

paljandi baasil. Maastikukaitseala pindala on 5,1 ha ning hoiuala pindala 326,2 ha. Kaitseala ja

hoiuala territoorium kuulub Maidla-Iganõmme loodusalana üle-euroopalisse kaitstavate alade

võrgustikku Natura 2000 (pindala 331,2 ha).

Iganõmme maastikukaitseala eesmärk on väärtusliku geoloogilise objekti, Läänemere Joldia

staadiumi aluspõhjalise rannaastangu (Iganõmme Pakamäe) ja seda ümbritseva metsa kaitse ning

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade laialehiste metsade (9020*),

puisniitude (6530*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja lubjakivipaljandite (8210), kaitse.

Maidla-Iganõmme hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),

puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210), vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050),

oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja

soolehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus), eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja

püstlinalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse.

Kaitstavatest elupaikadest leidub loodusalal kõige enam liigirikkaid madalsoid, kus kasvab ohtralt

III kaitsekategooriasse kuuluvat eesti soojumikat. Metsakooslustest on enim vanasid laialehiseid

metsasid, rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid- ja soolehtmetsasid. Puisniidud on II

kaitsekategooriasse kuuluva püst-linalehiku kasvukohaks ning lubjakivipaljandid sobiv elupaik

müür-raunjalale (Asplenium ruta-muraria).

Iganõmme Pakamägi ehk Laukna paljand on kaitseala peamine külastusobjekt. Tegemist on vana,

Läänemere Joldia staadiumi aluspõhjalise rannaastanguga, kus paljandub umbes 3,5 m paksune

siluri ladestu, Raikküla lademe keskmise osa läbilõige (EELIS, 2012). Objekt paikneb tee servas

ning on hästi eksponeeritav.

Iganõmme maastikukaitseala kaitsekord on reguleeritud kaitse-eeskirjaga ning hoiuala kaitset

reguleeritakse looduskaitseseaduse alusel. Kogu alal tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle

mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid

erisusi.

1.2. MAAKASUTUS

Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala pindala on kokku 331,2 ha. Eramaid on

80,13 ha, mis on jaotunud 16 katastriüksuse vahel. Ülejäänud osa alast (251,1 ha) moodustavad

jätkuvalt riigi omandis olevad maad, millest osa on riigi reservmaa piiriettepanekuga alad (RMK).

6

Joonis 1. Maaomandi jaotus Maidla-Iganõmme loodusalal.

Kõlvikuliselt on suuremas osas tegemist metsakooslustega, mis moodustavad 76% (252,1 ha)

loodusala kogupindalast. Madalsooalasid on 51,6 ha, muid lagedaid alasid 21,8 ha ning rohumaid

4,6 ha. Lisaks jääb hoiuala piiresse kaks õueala, tiik ja väikeses osas põllumaad.

7

Joonis 2. Kõlvikuline jaotus Maidla-Iganõmme loodusalal.

1.3. HUVIGRUPID

• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund.

• RMK – riigimetsade majandaja ja haldaja, ala külastuse korraldaja (külastusobjektide

rajaja ja hooldaja) ning loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja

hooldaja.

• Märjamaa vallavalitsus – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud

areng ja loodusväärtuste säilimine.

• Maaomanikud – on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja

korrastatud maastikest.

• Külastajad (puhkajad, kohalikud elanikud) – on huvitatud loodusliku mitmekesisuse

säilimisest.

• MTÜ Laane Jahimeeste Selts – on huvitatud alal jahipidamisest, loodusliku

mitmekesisuse säilimisest.

8

1.4. KAITSEKORD

Vastavalt käesoleva töö lisas 1 esitatud ja 29.05.2006 vastu võetud kaitse-eeskirjale kuulub

Iganõmme maastikukaitseala tervikuna Iganõmme piiranguvööndisse. Piiranguvööndi režiim on

vajalik ja piisav paljandi ja puistu säilimise tagamiseks.

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa

kõrvalsaadusi ning pidada jahti. Telkida ja lõket teha võib kohtades, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistanud. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib väljaspool

selleks määratud kohti korraldada vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud

sõidukitega sõitmine. Sõidukitega sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on

lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel

ning valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Kaitsealal ei ole lubatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine, uue maaparandussüsteemi ja uute veekogude rajamine, maavarade

kaevandamine, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, ehitise, välja arvatud kaitseala tarbeks

vajaliku rajatise püstitamine.

Kaitsealal ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire

ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid,

väljastada metsamajandamiskava, kinnitada metsateatist, kehtestada detailplaneeringut ja

üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, seada projekteerimistingimusi ning

anda ehitusluba.

Erinevalt kaitsealadest, kus kaitsekorra kehtestab kaitse-eeskiri, tuleneb hoiuala kaitsekord otseselt

Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt looduskaitseseadusest. Hoiualade elupaikade ja

liikide kaitse tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade ja

kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate tegevuste

mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32 lg 2 järgi on

hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (väljavõte looduskaitseseaduse

paragrahvidest 14 ja 32 on esitatud lisas 2).

Hoiualal ei ole ilma valitseja nõusolekuta lubatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku

sihtotstarvet, koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ega väljastada

metsamajandamiskava. Valitseja nõusolekut vajab ka detailplaneeringu ja üldplaneeringu

kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks,

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ning uue veekogu rajamine, mille pindala on

suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või

nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on

keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks

keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

9

Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone

ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise

menetlemisel arvestatakse hoiuala kehtestamise eesmärki, mille alusel võib valitseja kohustada

tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ning kasutama kavandatava raie korral

kindlaks määratud tehnoloogiat. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide

seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud

korras.

1.5. UURITUS

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Niidu- ja sookooslusi on aastal 2000 inventeerinud Eestimaa Looduse Fond: ala lääne ja keskosas

Helina Reino ja Eerik Leibak ning hoiuala idaosas Aivi Raak ja Eerik Leibak ning Aivi Raak ja

Bert Holm. Hoiuala põhjaosas asuvaid rohumaid on 2009. aastal inventeerinud Thea Kull. Enamik

teisi elupaigatüüpe on määratletud Natura pilootprojekti raames läbi viidud välitöödel, mis

toimusid aastatel 2000-2001.

Püst-linalehiku kohta pärinevad andmed EELIS-es 1999. aastast, mil liiki vaatles Tiit Petersoo.

Sama leiukohta on vaadeldud ka 2001. aasta Natura elupaikade inventuuri käigus (Vilma Kuusk

ja R. Leht).

Käesoleva kaitsekorralduskava eeltööna tegi Kadriann Saar 2012. aasta suvel välitöid kaitsealuste

taimeliikide andmete täpsustamiseks ja kaitsealuste taimeliikide andmete kaardistamiseks.

Liigirikastes madalsoodes kasvas ohtralt eesti soojumikat ning lisaks leiti üksikuid kärbesõie

(Ophrys insectifera) isendeid.

EELIS-e (2012) andmetel on Iganõmme Pakamäe aluspõhja paljandit uuritud rahvusvaheliste

geoloogiliste ekskursioonide käigus 1984., 1988. ja 1990. aastal. Täpsemad andmed nimetatud

uuringute tulemuste kohta puuduvad.

1.5.2. RIIKLIK SEIRE

Riikliku seireprogrammi raames tehakse Iganõmme maastikukaitsealal “Eluslooduse

mitmekesisuse ja maastike seire” alamprogrammi raames ühes mõõtekohas ohustatud soontaime-

ja samblaliikide riiklikku seiret. Seiratavaks liigiks on II kaitsekategooriasse kuuluv müürraunjalg

(Asplenium ruta-muraria). Liigi seisundit ja arvukust on Iganõmme maastikukaitsealal hinnatud

riikliku seire käigus aastatel 2000 ja 2006. 2006. aasta seirearuande põhjal oli müürraunjala seisund

võrreldes varasema uuringuga halvenenud – isendite arvukus oli langenud üle 40% võrreldes 2000.

aastal registreeritud tulemustega (Kukk, 2006). Aastal 2000 on samas mõõtekohas hinnatud ka

pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) seisundit (EELIS, 2012). Keskkonnaregistri põhjal

pruuni raunjala kasvukohti alal registreeritud ei ole. Kahe raunjala liigi üldises seisundis ja selle

muutustes on ühiseid jooni, ka kasvukohad on enamasti samad (Kukk, 2006).

Ohustatud taime- ja samblaliikide seire eesmärk on koguda järjepidevat informatsiooni Eestis

haruldaste ja ohustatud taime- ning samblaliikide populatsioonide seisundist ja toimunud

muutustest. Tulemused on kasutatavad liigi seisundi hindamisel ja vajaliku kaitserežiimi

väljatöötamisel, lisaks ka ühe parameetrina keskkonna seisundi hindamisel. Alal viiakse läbi

10

seisundiseiret, mille raames antakse hinnang liigi lokaalpopulatsiooni seisundile (Riiklik

keskkonnaseire programm, 2012).

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade kohta pärinevad andmed 2000. aastast.

Kaitsekorraldusperioodil on vajalik läbi viia loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaikade

kordusinventuur, et täpsustada koosluste piire ning seisundit. Muid inventuure alal ette ei nähta.

11

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

2.1. KAITSTAVAD TAIMELIIGID

2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - II kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA – jah.

Keskkonnaregistri andmetel ei ole alal registreeritud kauni kuldkinga kasvukohti. Samuti ei

õnnestunud liiki alalt leida 2012. aasta välitööde käigus. Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse

ettepanek taimeliigi kaunis kuldking välja arvamiseks hoiuala ja loodusala kaitseeesmärkidest.

2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA) Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) – III kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA –

jah.

Eesti soojumika kaitse on Maidla-Iganõmme hoiuala ja Maidla-Iganõmme loodusala

kaitseeesmärk. Liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis lubjarikastel soostunud niitudel,

madalsoodes ja soistes hõredates metsades ja võsades (Kukk, 2002). Liik kuulub Eesti ohustatud

liikide punase nimestiku ohulähedasse kategooriasse. Liigi arvukus Eestis on stabiilne (eElurikkus,

2012).

Keskkonnaregistri andmetel ei ole alal eesti soojumika populatsioone varasemalt registreeritud.

Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud välitöödel (inventeerija Kadriann Saar)

registreeriti eesti soojumika kasvukohad nelja areaalina liigirikastes madalsoodes (kasvukoha

kogupindala 32,2 ha), kus liiki leidus ohtralt ning üksikute isenditena puisniidul. Kõikides

kasvukohtades hinnati liigi seisundit heaks, samas on liigile ohuteguriks avamaade võsastumine

niitmise või karjatamise katkemisel. Maidla-Iganõmme loodusalal on nimetatud mõjutegur

keskmise tähtsusega, mistõttu nähakse kõikides liigi kasvukohtades vajaliku hooldusmeetmena

ette võsa raiumine ning edaspidi karjatamine sobival koormusel. Tegevust on täpsemalt kirjeldatud

tegevuste peatükis 4.1.2.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Taimeliigi eesti soojumikas elujõulise populatsiooni säilimine Maidla-Iganõmme loodusalal

vähemalt viies kasvukohas kokku 32,2 hektaril.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesti soojumika kasvukohtade säilimine avatuna 32,2 ha.

Mõjutegurid ja meetmed

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Kasvukohtade võsastumine ja kinnikasvamine

Eesti soojumika kasvukohtade hooldamine (võsa harvendamine) 32,2 ha.

Kuivendamine, mis toob kaasa puude osakaalu muutumise (võsastumise ja kinnikasvamise).

Kooslustele iseloomuliku struktuuri ja liigikoosseisu säilimiseks tuleb vältida sookooslusi

mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.

12

2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM) Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – II kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA – jah.

Eestis kasvab liik Harjumaal ja Raplamaal, vähesel määral ka Läänemaal, kuid puudub täielikult

saartel. Taim kasvab põhiliselt lubjarikastel madala rohustuga looniitudel, loometsa

valgusrikastes häiludes ja servades, raiesmikel, aru- ja puisniitudel (Kuusk, 2002). Püst-linalehiku kasvukohana on Keskkonnaregistris määratletud 0,97 ha suurune ala puisniidul

ning osaliselt vanade laialehiste metsade hõredamas osas (kunagine puisniit). Andmed liigi kohta

pärinevad 1999. aastast, lisaks vaadeldi liiki 2001. aastal Natura inventuuri käigus (EELIS, 2012).

Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise käigus juunikuu lõpus tehtud välitöödel,

keskkonnaregistrisse kantud leiukohtades puisniidul, püst-linalehikut alalt leida ei õnnestunud.

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel kuulub püst-linalehik ohualdiste liikide

kategooriasse ning liigi arvukus väheneb. Liigile on peamiseks ohuteguriks avamaade võsastumine

niitmise või karjatamise katkemisel (eElurikkus, 2012). Püst-linalehikule sobivate kasvukohtade

säilimiseks on vajalik puisniitude järjepidev hooldamine, millega välditakse koosluse võsastumist

ning säilivad liigile vajalikud tingimused.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Taimeliigi püst-linalehik elujõulise populatsiooni säilimine Maidla-Iganõmme loodusalal

vähemalt 0,97 hektaril.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Püst-linalehiku

kasvukoha säilimine 0,97 ha.

Mõjutegurid ja meetmed

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Liigi kasvukohtade võsastumine ja kinni kasvamine

Püst-linalehiku kasvukohtade avatuna hoidmine puisniitude järjepideva majandamisega.

2.1.4. MÜÜR-RAUNJALG (ASPLENIUM RUTA-MURARIA) Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) – II kat, KE – ei, LoA – ei.

Müür-raunjala kaitset ei ole seatud Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Samas toimub

liigi kaitse läbi elupaiga kaitse, kuna eesmärk on lubjakivipaljandi hea seisundi säilimine.

Kaitsealal tehakse II kaitsekategooriasse kuuluva müür-raunjala riiklikku seiret. 2006. aastal oli

liigi isendite arvukus langenud üle 40% võrreldes 2000. aastal registreeritud tulemustega (Kukk,

2006). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel kuulub müür-raunjalg ohualdiste liikide

kategooriasse. Potentsiaalsed ohutegurid on häirimine ja liiklus, tallamine, kaevandamine (sh liiva

ja savi kaevandamine, kivimurrud jms) (eElurikkus, 2012). Iganõmme maastikukaitsealal ohustab

liigi elupaika eelkõige inimkoormuse suurenemine ja paevaringud tallamise ning paljandil

ronimise tagajärjel. Lisaks mõjuvad taimedele negatiivselt väga põuased suved, mil taimed võivad

päikese käes ära kuivada. Selleks, et kestev tugev valgus ja kuivus taimedele liiga ei teeks, tuleb

13

astangu ette kasvama jätta puid, mis pakuksid varju, samas tuleb aeg-ajalt eemaldada võsa, et

säiliks kooslusele iseloomulik struktuur ning säiliks paljandi vaadeldavus.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Müür-raunjala elujõulise populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes kasvukohas.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Müür-raunjala elujõulise populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes kasvukohas.

Mõjutegurid ja meetmed

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Külastuskoormuse suurenemine, mis toob kaasa tallamise, paljandil ronimise ja taimestiku

kahjustamise

Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult

ettevalmistatud teedel ja radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).

Liigne avatus päikesele (põuasel suvel on oht taimede ära kuivamiseks).

Paljandiesiselt alalt võsa eemaldamisel jäetakse kasvama suuremad puud, mis pakuksid

taimedele vajalikku varju.

2.2. ELUPAIGAD

Maidla-Iganõmme loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe 156,6 hektaril,

mis moodustab 47,3% loodusala kogupindalast. Kaitstavad elupaigatüübid on toodud tabelis 1 ning

nende täpne paiknemine lisa 7 kaardil.

Tabel 1. Maidla-Iganõmme loodusala elupaikade osatähtsus ning seisundi hinnangud Natura

standardandmebaasi alusel.

Kood Elupaigatüüp

Kaitseala/

hoiuala

eesmärk Märkused

6210*

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(olulised orhideede

kasvualad)

0 0,00 A C A B 0 HA Ei ole sellist

elupaigatüüpi

inventeeritud.

7230 Liigirikkad

madalsood 19,4 64,25 B C B B 64,18 HA

9010* Vanad

loodusmetsad 1 3,31 B C B B 3,27 HA

91D0* Siirdesoo- ja

rabametsad 1,2 3,97 B C B B 3,97 HA

Katvuse % Pindala (ha) Esinduslikkus Struktuuri säilimine

Looduskaitseline seisund

Üldhinnang Pindala

elupaikade kihi

põhjal

(

) ha

14

Kood Elupaigatüüp

Kaitseala/

hoiuala

eesmärk Märkused

6530* Puisniidud 2,7 8,94 B C B B 9,06 KA/HA Esineb osaliselt koos

tüübiga 9020. Pindala

tuleb inventuuri käigus

täpsustada. Praeguste

andmete kohaselt

võimalik saavutada

eesmärk 7,7 hektaril.

9020* Vanad laialehised

metsad 8,3 27,49 B C B B 27,39 KA/HA Esineb osaliselt koos

tüübiga 6530.

9050 Rohunditerikkad

kuusikud 6,8 22,52 B C B B 22,52 KA/HA

9080* Soostuvad- ja

soolehtmetsad 7,9 26,16 B C B B 26,06 HA

8210 Lubjakivipaljandid 0 0,00 A C A B 0,16 KA/HA

9060

Oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavad

okasmetsad

(sürjametsad) 0 0,00 B C B B 0 HA

Ei ole sellist

elupaigatüüpi

inventeeritud.

KOKKU: 47,3 156,66 156,6

* - esmatähtsad elupaigatüübid

Järgnevates alapeatükkides on elupaigatüüpide seisundihinnangute aluseks võetud Natura

standardandmebaasi andmed. Hinnangud tähistavad loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet

antud alal, kus A – väga esinduslik, B – esinduslik ning C – keskmise, arvestatava esinduslikkusega

kooslused. Natura standardandmebaasis on kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 6210* -

kuivad niidud lubjarikkal mullal ja 9060 - oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad

(sürjametsad), kaitse. Elupaikade inventuuri alusel ei ole alal vastavaid kooslusi inventeeritud,

seega tehakse käesoleva kaitsekorralduskavaga ettepanek nimetatud elupaigatüüpide välja

arvamiseks loodusala ja hoiuala eesmärkidest. Lisaks on hoiuala eesmärgina määratud

lubjakivipaljandite (8210) kaitse. Nimetatud kooslus on inventeeritud vaid maastikukaitsealal.

2.2.1. PUISNIIDUD (6530*)

Tegemist on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosneva

taimkattekompleksiga. Puisniit on poollooduslik kooslus, mis on tekkinud võsa ja puude osalise

raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul ning nende iseloomuliku ilme ja taimkatte

püsimiseks on vaja iga-aastast niitmist või karjatamist (Paal, 2000). Natura standardandmebaasi

andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal seda elupaigatüüpi 2,7% loodusala pindalast ehk 8,94

ha. Inventeeritud on kooslusi 7,4 hektaril, mis paiknevad nelja lahustükina kaitseala edela- ja

lääneosas. Lisaks esinevad puisniidud 3,25 ha suurusel alal koos vanade laialehiste metsade

Katvuse % Pindala (ha) Esinduslikkus Struktuuri säilimine

Looduskaitseline seisund

Üldhinnang Pindala elupaikadekihi

põhjal

(

) ha

15

elupaigatüübiga (tabelis 1 arvestatud elupaigatüüpidele 9020 ja 6530 kummalegi 1,6 ha nimetatud

lahustüki pindalast).

Elupaigatüübile on iseloomulik liigirikas taimestik, kus kasvab palju haruldasi ja ohustatud

niiduliike. Puurinde moodustavad harilik tamm, kask ja kuusk, niiskemas osas lisaks sookask ja

lepp. Põõsarindes domineerivad kadakas, toomingas, punane leeder, mage sõstar ja harilik sarapuu.

Soostunud niiskusrežiimiga puisniidult on 2012. aastal leitud eesti soojumika üksikuid isendeid,

varasemalt on kuivemal niiduosal registreeritud püst-linalehiku kasvukoht.

Koosluse kaitse eesmärk on hea (B) esinduslikkuse saavutamine. Kooslusi ei hooldata ning enamik

elupaigatüübi esinemisalasid on võsastunud. Seega on hea esinduslikkuse saavutamine võimalik

vaid alade taastamise ning edaspidise regulaarse majandamise tulemusel. 2012. aasta seisuga ei

ole kaitsealal hooldustoetust saavaid pool-looduslikke kooslusi, kuid esitatud on taotlus puisniidu

taastamiseks 3,5 ha suurusel alal hoiuala edelanurgas.

Puisniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on vajalik järjepidev niitmine, suuremal osal alast

võsa raiumine kooslusele iseloomuliku struktuuri taastamiseks. Mitmetest kunagi hooldatud

puisniitudest on kujunemas laialehised metsad, mille looduskaitseline väärtus on samuti kõrge.

Selliste alade taastamine on põhjendatud vaid juhul, kui suudetakse tagada edaspidine regulaarne

hooldus. Pindala osas püstitatud eesmärke on võimalik täita 7,7 ha ulatuses, kuna osaliselt on

varasemalt inventeeritud puisniitude kinnikasvanud osad määratud Natura metsatoetuse

kõlbulikeks aladeks. Kõikide eesmärgiks võetud koosluste piiride ja seisundi täpsustamiseks on

kaitsekorralduskavaga ette nähtud loodusdirektiivi elupaigatüüpide täiendava inventuuri

läbiviimine.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi säilimine vähemalt 7,7 ha esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Kooslusele omase stuktuuri ja liigilise koosseisu taastamine 7,7 ha.

Mõjutegurid ja meetmed:

Positiivsed mõjutegurid:

Maaomanik on esitanud taotluse 3,5 ha suuruse puisniidu taastamiseks hoiuala edelanurgas.

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Koosluse võsastumine ja kinnikasvamine

Puisniitude taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine), edaspidi järjepidev majandamine.

2.2.2. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)

Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad liigirikkad madalsood 19,4% ehk 64,3 ha

Maidla-Iganõmme loodusala pindalast. Inventeeritud on elupaigatüübile vastavad kooslused samal

pindalal üheksa lahustükina.

Madalsookooslused paiknevad loodusala ida- ja keskosas. Tegemist on lagedate või osalt

kinnikasvavate kooslustega, kus puurindes domineerivad männid ja sookased. Põõsarindes leidub

kuuski ja kadakaid. Mullaks on erineva sügavusega madalsoomullad ning põhjavee tase on kõrge,

16

ulatudes kohati maapinnani (Paal, 2000). Kooslust läbivad mitmed kuivenduskraavid. Kuivenduse

mõjul toimub koosluse järk-järguline servadest kinnikasvamine.

Koosluse esinduslikkus on hea, kuid tõenäosus säilitada oma struktuur tulevikus on keskmine,

kuna ala ohustab kinnikasvamine ja võsastumine. Kooslusel on kõrge looduskaitseline väärtus,

seda eelkõige kaitstavate taimeliikide elupaigana – madalsoode lagedamates osades kasvab ohtralt

eesti soojumikat ning registreeritud on kärbesõie (II kaitsekategooria) kasvukoht ühe isendiga.

Tõenäoliselt on kärbesõie populatsioon suurem, kuid inventeerimise hetkel olid taimed enamasti

ära õitsenud ning raskesti märgatavad.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine vähemalt 64,3 hektaril esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine 64,3 hektaril esinduslikkusega B.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Võsastumine ja kinnikasvamine, mille tulemusena vaesustub koosluse liigiline koosseis

Võsa harvendamine liigikaitselistel eesmärkidel (eesti soojumika kasvukohtades 32 hektaril).

Kuivendamine

Vältida sookooslusi mõjutavate kuivendussüsteemide hooldamist ja uute kuivendussüsteemide

rajamist.

2.2.3. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga või

üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele

ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt

mardikatele (Paal, 2000).

Maidla-Iganõmme loodusalal esineb vanade loodusmetsade ehk läänetaiga elupaika ühe

elupaigalaiguna 3,3 ha, mis vastab Natura standardandmebaasi andmetele (moodustab 0,4%

loodusala territooriumist). Elupaigatüübi esinduslikkus on hea (B) ning kooslusel on kõrge

looduskaitseline väärtus.

Koosluse kaitse eesmärk on selle jätmine looduslikule arengule. Kooslus paikneb hoiualal, kus on

keelatud metsaraie juhul, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning

ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Koosluse esinemine vähemalt 3,3 hektaril esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Koosluse loodusliku arengu tagamine 3,3 hektaril.

Mõjutegurid ja meetmed:

17

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Metsamajanduslik tegevus

Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik

areng. Hoiuala metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

2.2.4. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja

nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas paigas,

surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Eesti taimkatte

kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuuluvad metsad suuremas osas sinilille kasvukohatüüpi

(lisaks leidub kastikuloo kasvukohatüüpi metsasid; Metsaregister, 2012). Metsakõdu horisont on

soodsate lagunemistingimuste tõttu väga õhuke (kuni 2 cm) või praktiliselt puudub (Paal, 2000).

Vanad laialehised metsad kasvavad Maidla-Iganõmme loodusalal viie lahustükina, mille

kogupindala on 27,4 ha. 3,25 ha on kaasnevaks elupaigatüübiks puisniidud. Natura

standardandmebaasi andmetel moodustavad seda tüüpi metsad 8,3% loodusala pindalast, s.o 27,5

ha. Koosluse esinduslikkus on hea (B) ning looduskaitse seisukohalt on sellel kõrge väärtus.

Koosluse struktuuri säilimise tõenäosus on keskmine.

Puistu esimese rinde moodustavad peamiselt 65-80-aastased tammed, mõningates osades ka

haavad, lisaks leidub mändi, kaskesid, kuuski ja halli leppa (Metsaregister, 2012). Alusmetsa

moodustavad sarapuu, kuslapuu, toomingas, mage sõstar, kadakas, lodjapuu ja türnpuu.

Iseloomulik on puhmarinde puudumine ja eutroofsete nemoraalsete liikide esinemine (Paal, 2000).

Alal kasvavad harilik sinilill, püsik-seljarohi ja kevadine seahernes.

Endistele puisniitudele kujunevat (elupaigatüübi kirjelduses määratud 6530* ja 9020*) laialehist

salumetsa on vastava huvi olemasolu korral võimalik puisniiduna taastada, kuid see on

põhjendatud vaid edaspidise regulaarse hoolduse jätkumisel.

Koosluse esinemisaladel on 2,63 hektaril määratud metsa vääriselupaik. Tegemist on haruldase

kastikuloo tammiku kooslusega, mis kohati läheb üle sinilille tammikuks. Elupaika iseloomustab

häilulisus ning õhuke paepealne mullakiht. Koosluses kasvab palju vanu sarapuid ning see on

kujunenud endise kaua aega majandatud puisniidu looduslikul uuenemisel. Vääriselupaikade

tunnusliigina leidub hulgaliselt kiiriksamblikku (Opegrapha sp.). Vääriselupaik läheb servas üle

puisniiduks. Vääriselupaiga majandamine ja kaitse toimub vastavalt võtmebiotoobi kaitse lepingus

sätestatud tingimustele (leping kehtib 07.08.2001-07.08.2016).

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine vähemalt 25,8 ha esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Koosluse loodusliku arengu tagamine 25,8 ha.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Metsamajanduslik tegevus

18

Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik

areng. Hoiuala metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

2.2.5. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)

See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme

huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil.

Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus

võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid liigiline

koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal,

2000).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb rohunditerikkaid kuusikuid 6,8%-l Maidla-Iganõmme

loodusala territooriumist, s.o 22,5 ha, inventeeritud on koosluse levik samas ulatuses.

Rohunditerikkad kuusikud on määratud viie lahustükina hoiuala idaosas. Lisaks kasvab nimetatud

kooslus maastikukaitseala koosseisus Pakamäe pealses osas.

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 2000) alusel kuulub enamik Maidla-

Iganõmme loodusala kuusikuid sinilille kasvukohatüüpi (Metsaregister, 2012). Peapuuliigiks on

80-95 aasta vanused kuused, lisaks leidub esimeses rindes mändi ja kaske (Metsaregister, 2012).

Alusmetsas leidub sarapuud, pihlakat, kadakat ja vahtrat. Koosluses on tuulemurdu, surnud puid

nii püstiseid kui lamapuiduna ning puiduseeni.

Koosluse esinduslikkus on hea ning looduskaitse seisukohalt on sellel kõrge väärtus. Elupaiga hea

seisundi säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng ning vältida metsamajanduslikku tegevust.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine vähemalt 22,5 ha esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Koosluse loodusliku arengu tagamine 22,5 ha.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Metsamajanduslik tegevus

Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik

areng. Ala metsade majandamist reguleerib hoiuala ja kaitseala valitseja.

2.2.6. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud.

Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke

(Paal, 2000).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb soostuvaid ja soolehtmetsasid 7,9%-l Maidla-

Iganõmme loodusala territooriumist, s.o ligikaudu 26,16 ha (kaardistatud on elupaiga levik 26,06

19

ha). Koosluse esinemisalad paiknevad kaheksa lahustükina madalsoode servades, peamiselt

loodusala koguosas.

Koosluse esinduslikkus on hea (B), looduskaitseline väärtus on kõrge ning selle struktuuri säilimise

tõenäosus on keskmine. Puistu esimese rinde moodustavad peamiselt kased, II rinde kuused.

Alusmetsas leidub paju, paakspuud ja kaske. Rohurinne on suhteliselt liigivaene.

Kooslust läbivad mitmed kuivenduskraavid. Selle elupaigatüübi puistute seisundi säilimiseks tuleb

eelistada puistute looduslikku arengut ning vältida kuivendussüsteemide hooldamist.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine vähemalt 26,1 ha esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Tagada koosluse looduslik areng 26,1 ha.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Metsamajanduslik tegevus

Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik

areng. Metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

Kuivendamine

Vältida tuleb kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.

2.2.7. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) Siirdesoo- ja rabametsad paiknevad kolme lahustükina madalsoode servaaladel. Natura

standardandmebaasi andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal seda elupaigatüüpi kooslusi 1,2%

loodusala pindalast ehk 4 ha, mis vastab inventeeritud andmetele.

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub enamik kooslusi siirdesoometsa

kasvukohatüüpi. Mullaks on mitmesuguse sügavusega, halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga

siirdesoomullad. Muld on alaliselt veega küllastatud ning vee tase ei lange suveperioodil

maapinnast madalamale kui 10-30 cm (Paal, 2000).

Puistu esimese rinde moodustavad 85-aastased männid, vähesel määral leidub kaske ja kuuske

(Metsaregister, 2012). Alusmetsa moodustavad kased, pajud, kadakad ja paakspuud.

Koosluse esinduslikkus on hea (B). Elupaigatüübi seisundi tagamiseks tuleb tagada sealne

koosluste areng vaid loodusliku protsessina ning vältida koosluse niiskusrežiimi mõjutavaid

tegevusi.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine vähemalt 4,0 ha esinduslikkusega B.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Koosluse loodusliku arengu tagamine 4,0 ha.

20

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Metsamajanduslik tegevus

Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik

areng. Metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

Kuivendamine

Vältida kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.

2.2.8. LUBJAKIVIPALJANDID (8210)

Natura standardandmebaasi andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal lubjakivipaljandeid 0%

loodusala pindalast, inventeeritud on koosluse esinemine 0,16 ha. Kooslus kuulub

maastikukaitseala ja loodusala koosseisu.

Nimetatud koosluste hulka arvatakse lubjakivijärsakute pragudes kasvav taimestu, mis kuulub

peamiselt Potentilletalia caulescentis ja Asplenietalia glandulosi-kooslusteseltsi. Eesti taimkatte

kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub see paekivitaimestu kasvukohatüüpi (Paal, 2000).

Koosluse esinduslikkus on väga hea (A) ning selle looduskaitseline väärtus on väga kõrge.

Paljandil kasvab II kaitsekategooria taimeliik müür-raunjalg. Kaitse-eesmärgiks on paljandi

säilimine looduslikuna koos seal kasvava taimestikuga. 2010. aastal on koosluse seisundi

taastamiseks tehtud võsaraiet 0,4 hektaril. Kasvama on jäetud üksikud kuused, männid ja kased,

mis pakuvad paljandil kasvavale taimestule vajalikku varju.

Kooslust otseselt ohustavad inimtekkelised mõjutegurid puuduvad. Paljandipealsel serval on

tallamise jälgi. Pangaseina ülaserva murenemist ja varinguid soodustab pangaseinast omavoliline

üles ronimine ning taimestiku ja rohukamara äratallamine külastajate poolt. Kuna ala külastatavus

on väike, siis on need tegurid juhuslikud ja pigem väikese tähtsusega. Kooslus piirneb teega.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Paljandi murenemine, varisemine ja taimestiku kahjustamine ronimise ja tallamise tulemusel

Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult

ettevalmistatud teedel ja radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).

2.3. LOODUSMÄLESTIS

2.3.1. IGANÕMME PAKAMÄGI EHK LAUKNA PALJAND

Iganõmme maastikukaitseala üheks peamiseks eesmärgiks on väärtusliku geoloogilise objekti

Iganõmme Pakamäe kaitse, mis on kaitse all olnud juba alates 1960. aastast. Iganõmme Pakamägi

21

ehk Laukna paljand on ürglooduse objekt. Tegemist on vana, Läänemere Joldia staadiumi

aluspõhjalise rannaastanguga. Objektil paljandub umbes 3,5 m paksune siluri ladestu, Raikküla

lademe keskmise osa läbilõige. Selle ülemise vastupidava osa moodustab

korallstromatopoorlubjakivi pank, mille all lasuvad horisontaalkihilised plaatjad kuni lehtjad

lubjakivid ja merglid, mille kihi paksused vähenevad allapoole ning samal ajal savimaterjali

sisaldus suureneb (EELIS, 2012).

Laguunsed settekivimid on äärmiselt madalaveelise tekkega, millest annab tunnistust kuivuslõhede

esinemine kihi pindadel. Astangu alumises osas on taas kõvema massiivsema lubjakivi kiht.

Aluspõhjaastangu serva lähedal kujutab selle pealispind oma väga õhukese pinnasekihi ja

taimestikuga väikest loopealset, kus esineb karre ja avalõhesid. Eesti aluspõhja läbilõikes on

Pakamäel paljanduv kõige varasem tase, kus on säilinud tüüpilised laguunisetted (EELIS, 2012).

Tegemist on kaitseala peamise külastusobjektiga, mis paikneb tee servas ning on hästi

eksponeeritav. Objekti vaadeldavuse säilimiseks on oluline hoida see tee poolt avatuna. Paljandile

avaldab teatud negatiivset mõju paljandil ronimine ja tallamine, mis põhjustab murenemist ja

varinguid. Kuna ala külastatavus on väike, siis on need tegurid juhuslikud ja pigem väikese

tähtsusega. Oluline on kaitsekorra säilitamine ning objekti tähistuse olemasolu (käesoleva KKK

koostamise ajal on objekt tähistatud). Objekti tutvustamiseks paigaldatakse hoiuala serva

infotahvel.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Iganõmme Pakamäe säilimine heas seisundis.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Iganõmme Pakamäe säilimine heas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:

Objektil tallamine ja ronimine

Alale paigaldatakse kaitseala ja hoiuala tutvustav infotahvel, kuhu lisatakse teave paljandil

ronimise ja tallamise vältimiseks.

Objekti võsastumine

Objekti teepoolsest servast aeg-ajalt võsa eemaldamine vaadeldavuse säilimiseks.

22

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

3.1. OLEMASOLEV OLUKORD JA EESMÄRK

Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise ajal on kaitseala ja hoiuala külastatavus väike.

Kaitseala peamiseks külastusobjektiks on Iganõmme Pakamägi. Objekt on tähistatud (lisa 9, lisa

13) ning Märjamaa-Koluvere teele on paigaldatud Iganõmme Pakamäele suunav viit. Kaitseala

külastavad ka seenelised-marjulised ning alal asub metsloomade söödakoht. Muid kaitseala ja

hoiuala tutvustavaid rajatisi, nagu infotahvleid, piiritähiseid ega ettevalmistatud radasid alal ei ole.

Alale ei planeerita ulatusliku külastustaristu rajamist. Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-

Iganõmme hoiualaga seotud otseseid eesmärke ei ole püstitatud ka Märjamaa valla arengukavas

aastateks 2010-2025. Alale paigaldatakse kaitse- ja hoiuala, nende väärtusi ning külastuskorraldust

tutvustav infotahvel. Lisaks on vajalik kaitseala ja hoiuala piiride tähistamine, et teavitada

külastajaid ala paiknemisest.

Visioon ja eesmärk

Visioon

Ala on sobiv paik kohalikele elanikele puhta looduskeskkonna nautimiseks ja külastusobjektiga

tutvumiseks.

Eesmärk

Tutvustada ala väärtusi infotahvli abil, hoida külastatavus ala väärtuste kaitset tagavates

piirides.

Meetmed:

Kaitseala ja hoiuala piiri tähistamine

Hoiuala serva infotahvli rajamine

23

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

JA EELARVE

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE

Kaitsealal jätkatakse “Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire” alamprogrammi raames

ohustatud soontaime- ja samblaliikide riikliku seire läbiviimist. Riikliku keskkonnaseire

teostamine on II prioriteedi tegevus, korraldaja Keskkonnaamet, teostaja sõltub programmist.

Kaitsekorraldusperioodil viiakse kogu loodusalal läbi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaikade

kordusinventuur, et täpsustada koosluste piire ning seisundit. Tegevus on vajalik

kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks. Inventuur tehakse 2017. aastal, selle maksumus

on 1500 EUR ning korraldaja Keskkonnaamet. II prioriteet.

4.1.2. EESTI SOOJUMIKA KASVUKOHTADE HOOLDAMINE

Maidla-Iganõmme hoiuala ja loodusala üheks eesmärgiks on eesti soojumika ja selle elupaikade

kaitse. Liiki kasvab ohtralt liigirikastes madalsoodes 32,2 hektaril (elupaigad registreeritud nelja

lahustükina) ning üksikute isenditena soostunud niiskusrežiimiga puisniidul (puisniidu taastamist

on käsitletud peatükis 4.1.3).

Kaitse-eesmärkide saavutamiseks on vajalik lisa 8 kaardil märgitud alal puu- ja põõsarinde

harvendamine. Taastamise järgselt tuleks ala mõõduka koormusega karjatada, et vältida uuesti

võsastumist. Mõõdukas karjatamine toetaks haruldasemate liikide populatsioone ja üldist

liigirikkust (Mesipuu, 2011). Hooldustööd on vajalikud kogu liigi levikuala ulatuses (32,2 ha).

Juhul kui karjatamine ei ole huviliste puudumisel võimalik, tuleb kõne alla ka käsitsi niitmine.

Samas tuleb enne niitmist põhjalikult kaaluda, kas üldse on võimalik niidetud hein alalt kokku

riisuda ja koristada, sest niidetud heina maha jätta ei tohi. Oluline on, et pärast lehtvõsa

eemaldamist tuleb järgneval aastal ala kindlasti hooldada (niita koos heinakoristusega või

karjatada) või regulaarselt vähemalt üle-aasta eemaldada võsa. Ühekordne võsa eemaldamine

intensiivistab noore võsa pealekasvu, mistõttu võib sellel tegevusel olla soovitule vastupidine efekt

(Mesipuu, 2011).

Liigirikaste madalsoode taastamisel ja edaspidistel hooldustöödel võetakse aluseks aru- ja

soostunud niitude hoolduskavas toodud juhised (Mesipuu, 2011). Hoolduskava on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehelt (täpne link esitatud kasutatud kirjanduse loetelus).

Tegemist on II prioriteedi tööga. Suurem osa hooldust vajavast alast paikneb jätkuvalt riigi

omandis oleval maal (osaliselt ka eramaal). Hooldustööde läbiviija riigi maadel on RMK, samuti

on hooldamine huviliste olemasolul võimalik maarendilepingu alusel. Töid tehakse perioodil

2014-2022 ning tööde kogumaksumus on 44 600 EUR.

4.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

Puisniitude puhul on tegemist loodusdirektiivi I lisas nimetatud prioriteetse elupaigatüübiga,

mistõttu on Eestil kohustus ja vastutus nende koosluste pikaajaliseks säilimiseks. Käesoleva

24

kaitsekorralduskava koostamise ajal ei olnud alal puisniitude hooldamiseks loodushoiutoetust

saavaid maaomanikke. 2012. aastal esitati taotlus puisniidu taastamiseks hoiuala edelaosas 3,5

hektaril. Tegemist on hea esinduslikkuse ja kõrge looduskaitselise väärtusega puisniiduga, mille

taastamine ja edaspidine hooldamine on kahtlemata vajalik.

Alal on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) toetuskõlbulikke

puisniite 7,5 ha, lisaks soovitatakse kaitsekorralduskavaga jätkata ka vääriselupaiga serva jääva

puisniidu avatuma osa hooldamist (0,2 ha), et säiliks elupaikade mitmekesisus. Majandamise

tulemusel on koosluse avatud osas säilinud puisniidule iseloomulik struktuur.

Kokku on kaitse- ja hoiualal taastamist ja edaspidist hooldust vajavate poollooduslike koosluste

pindala seega 7,7 ha, sellest koheselt hooldatavaid alasid on 0,7 ha (puisniidud kahe lahustükina

tee servas) ning taastamist vajavaid alasid 7 ha. Majandamist vajavatest aladest on välja jäetud

puisniidu kinnikasvanud osad, mis on määratud Natura metsatoetuse kõlbulikeks aladeks. Tööde

täpne paiknemine on esitatud lisa 8 kaardil.

Taastatavates kooslustes on vajalik puu- ja põõsarinde liituvuse vähendamine puistu grupilise

struktuuri taastamise eesmärgil. Mitmetest kunagi hooldatud puisniitudest on kujunemas

esinduslikud ning kõrge loodusväärtusega laialehised metsad. Selliste alade taastamine on

põhjendatud vaid juhul, kui suudetakse tagada edaspidine regulaarne hooldus. Eelarve tabelis on

koosluste taastamistöödeks arvestatud kaks aastat.

Kõikidele puisniitudele on olemas küllaltki hea ligipääs, mis on hooldamise puhul väga oluline.

Takistuseks võib saada maaomanike huvi puudumine järjepideva hooldamise vastu.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik saada toetust, mille taotlemine

toimub vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”

(RTL 2010, 11, 199).

Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide

koristatud. Puisniitude taastamisel ja hooldamisel lähtutakse vastavas hoolduskavas (Talvi, 2010)

toodud juhistest. Kava on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehelt (täpne link on esitatud

kasutatud kirjanduse loetelus).

Pool-looduslike koosluste taastamine ja hooldamine on vajalik peatükis 2.2.1 kirjeldatud

väärtusele seatud eesmärkideni jõudmiseks. Taastamise puhul on tegemist II ja hooldamise puhul

I prioriteedi töödega. Tegevust viiakse ellu aastatel 2014-2022 ning tööde kogumaksumus on 16

600 EUR.

4.1.4. IGANÕMME PAKAMÄE HOOLDUSTÖÖD

Iganõmme Pakamäe vaadeldavuse säilimiseks on vajalik paljandi ja tee vaheliselt 0,08 ha suuruselt

alalt aeg-ajalt võsa eemaldamine või niitmine. Kasvama jäetakse suuremad puud, mis pakuvad

paljandil kasvavale taimestule vajalikku varju.

Tegemist on III prioriteedi tööga. Võsaraiet tehakse iga 3 aasta tagant või niidetakse vähemalt üks

kord aastas. Kõik eramaadel tehtavad tööd tuleb kooskõlastada maaomanikuga. Töö

kogumaksumus on 300 EUR.

25

4.1.5. INFOTAHVLI PAIGALDAMINE Kaitseala serva, Ellamaa-Koluvere tee äärde, paigaldatakse infotahvel, mille eesmärk on kaitseala

ja hoiuala, nende väärtuste ning külastuskorralduse tutvustamine külastajatele. Infotahvli rajamine

on II prioriteedi tegevus ning tahvlid koostab ja paigaldab RMK koostöös Keskkonnaametiga.

Tegevus on vajalik külastuskorraldusele seatud eesmärkide saavutamiseks ning kaudselt kõikide

väärtuste kaitseks. Kaitseala külastatavus on vähene ning parkimine on võimalik teede servas.

Seetõttu ei planeerita alale parkimiskohtade rajamist. Infotahvel paigaldatakse 2015. aastal ning

selle maksumus on 1000 EUR.

4.1.6. KAITSEALA JA HOIUALA TÄHISTAMINE

Kaitsekorralduskava koostamise ajal ei olnud kaitseala ega hoiuala piirid tähistatud. Alale

suunduvate teede ja radade äärde ning piiri käänupunktidesse paigaldatakse neli keskmise

suurusega piiritähist, millel on kaitseala nimi ning kuus väikest piirimärki. Kaitseala tähistamine

parandab inimeste informeeritust ning aitab ära hoida teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid

kaitseala ja hoiuala väärtustele. Tähiste olemasolu aitab kaudselt kaasa kõikide väärtustega seotud

eesmärkide saavutamisele.

Piiritähiste täpne asukoht on esitatud lisa 9 kaardil. Tähiste hooldus ja asendamine toimub vastavalt

vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ning see viiakse ellu 2015. aastal. Kaitseala ja hoiuala

piiride tähistamise maksumus on 800 EUR ning töid korraldab RMK.

4.1.7. HOIUALA KAITSE-EESMÄRKIDE MUUTMINE

Hoiualal puuduvad järgmised eesmärgiks seatud elupaigatüüpide esinemisalad: 6210* – kuivad

niidud lubjarikkal mullal, 9060 – oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (sürjametsad)

ja lubjakivipaljandid (8210, nimetatud elupaik on inventeeritud vaid maastikukaitsealal). Lisaks ei

ole Keskkonnaregistri andmetel hoiualal registreeritud kauni kuldkinga kasvukohti (liiki ei leitud

ka 2012. aasta välitöödel). Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetatud elupaigatüüpide

ning taimeliigi kaunis kuldking välja arvamiseks hoiuala eesmärkidest.

Tegevus kuulub I prioriteeti, seda korraldab Keskkonnaamet 2016. aastal.

4.1.8. EESMÄRKIDE MUUTMINE NATURA STANDARDANDMEBAASIS

Natura standardandmebaasis tuleb korrigeerida elupaigatüüpide andmed vastavalt alal

inventeeritud kooslustele. Loodusalal puuduvad järgmised eesmärgiks seatud elupaigatüüpide

esinemisalad: 6210* - kuivad niidud lubjarikkal mullal ja 9060 - oosidel ja moreenikuhjatistel

kasvavad okasmetsad (sürjametsad). Lisaks ei ole loodusalal inventeeritud kauni kuldkinga

kasvukohti, mistõttu tuleks nimetatud liik välja arvata loodusala eesmärkidest. Tegemist on I

prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaministeerium 2016. aastal.

4.1.9. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE

Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid eelarve ja tegevuskava

planeerimine nii pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2017. aastal hinnata esimese perioodi

tulemuslikkust ja uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve.

26

Kaitsekorraldusperioodi lõpus tuleb hinnata kaitse tulemuslikkust ning koostada uus

kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks perioodiks. Töö teostajaks on Keskkonnaamet, I

prioriteedi töö.

27

4.2 EELARVE

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud

perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite

kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning

ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 2. Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Maksumus

kokku Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1. Ohustatud soontaime- ja

samblaliikide riiklik seire Riiklik seire KA II X X X

4.1.1. Loodusdirektiivi elupaikade

inventuur Inventuur KA II 15 15

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.1.2. Eesti soojumika kasvukohtade

hooldamine (32,2 ha) Liigi elupaiga

hooldustöö MO/RMK/H II 70 47 47 47 47 47 47 47 47 446

4.1.3. Puisniitude taastamine (7 ha) Koosluse

taastamistöö MO/H II 18 18 36

4.1.3. Puisniitude hooldamine (algul

0,7 ha, pärast taastamist 7,7 ha) Koosluse hooldustöö MO/H I 2 2 18 18 18 18 18 18 18 130

28

4.1.4. Iganõmme Pakamäe

hooldustööd (0,08 ha)

Loodusmälestise ja

selle ümbruse

hooldus- ja

taastamistöö

MO/H III 1 1 1 3

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Maksumus

kokku Sadades eurodes

Taristu, tehnika ja loomad

4.1.5. Infotahvli paigaldamine Infotahvlite rajamine RMK II 10

10

4.1.6. Kaitseala ja hoiuala tähistamine Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II 8 8

Kavad, eeskirjad

4.1.9. Kaitsekorralduskava

vahehindamine Tegevuskava KA I X X

4.1.9. Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KA I X X X

4.1.7. Hoiuala kaitse-eesmärkide

muutmine Kaitsekorra

muutmine KA I X X

MUU

4.1.8. Eesmärkide muutmine Natura

standardandmebaasis Muu KM I X X

KOKKU: 0 91 85 65 81 65 65 66 65 65 648

KM - Keskkonnaministeerium

KA - Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

MO - maaomanik

H - huvilised

29

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2013-2022). Kaitsekorraldusmeetmete

tulemuslikkuse hindamiseks tuleb dokumenteerida kõik kaitsealal läbiviidavad

kaitsekorraldusliku iseloomuga tööd ja tegevused. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpuks

koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse vahehindamine teostatakse 2017. aastal ning kava täitmise analüüs 2022. aastal.

Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.

Koosluste seisundit hinnatakse nende säilimiseks vajaliku kaitsekorra tagamise ning nende

elupaikade looduskaitselise seisundi määratlemise läbi. Metsa- ja sooelupaikades on olulisimaks

tulemuslikkuse kriteeriumiks see, et looduslikes kooslustes oleks rakendatud metsamajanduse ja

veerežiimi muutuste (kuivenduse) mõjusid vältiv kaitsekord. Pool-looduslike koosluste puhul on

kriteeriumiks hooldatavate koosluste pindala ja esinduslikkus. Kaitsekorraldus on olnud

tulemuslik, kui on säilinud või suurenenud väärtuslike elupaigatüüpide pindala ja esinduslikkus

jäänud samale tasemele või tõusnud.

Kaitstavate taimeliikide ja nende elupaikade seisundit hinnatakse isendite arvukuse, levikuala

suuruse ja asurkonna seisundi järgi. Kaitsekorraldust loetakse edukaks, kui registreeritud ja

teadaolevate kaitstavate liikide arvukus ja levikuala on püsinud vähemalt samal tasemel.

Tulemusliku kaitsekorralduskava rakendamise korral on kaitsealal teostatud

kaitsekorralduskavaga planeeritud inventuurid ja seired.

Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas

planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused. Kaitseväärtuste säilimise osas tuleb

kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamise aluseks võtta tabelis 3 toodud näitajad.

30

Tabel 3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 2.1.2. Eesti soojumikas

(Saussurea alpina subsp. esthonica)

Liigi arvukus,

kasvukoha pindala

ja seisund

2012. aasta seisuga leidub liiki

arvukalt neljas kasvukohas

kokku 32,2 hektaril ning

üksikute isenditena ühes

kasvukohas. Kasvukohta ohustab

võsastumine.

Eesti soojumika kasvab arvukalt

vähemalt viies kasvukohas kokku

32,2 hektaril. Hooldustööde

tulemusel ei ole kasvukoht

võsastunud.

Kasvukoha taastamis- ja

hooldustööde tulemusel

eeldatakse liigi seisundi

säilimist või paranemist. 2.1.3. Püst-linalehik

(Thesium ebracteatum) Liigi arvukus,

kasvukoha pindala

ja seisund

Liik kasvas alal 2001. aastal

0,97 hektaril. Liigi elupaigaks

olevaid puisniite ei hooldata.

Liik kasvab alal vähemalt 0,97

hektaril, elupaigaks olevad

puisniidud on taastatud ja

regulaarselt hooldatavad. 2.2.1. Puisniidud (6530*) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 7,7 ha

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 7,7 ha

esinduslikkusega B. Koosluse taastamisel

saab eeldada seisundi

säilimist/paranemist. 2.2.2. Liigirikkad

madalsood (7230) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 64,3 hektaril

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 64,3

hektaril esinduslikkusega B. 2.2.3. Vanad loodusmetsad

(9010*) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 3,3 hektaril

esinduslikkusega B.

Elupaik on säilinud vähemalt 3,3

hektaril esinduslikkusega B.

10-aastane kaitsekorraldusperiood on

metsakoosluse arengu

seisukohast liiga lühike, et

eeldada elupaigatüübi

pindala suurenemist.

Esinduslikkus säilib

koosluse loodusliku arengu

tagamisel.

2.2.4. Vanad laialehised

metsad (9020*) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 25,8 ha

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 25,8 ha

esinduslikkusega B. 2.2.5. Rohunditerikkad

kuusikud (9050) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 22,5 ha

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 22,5 ha

esinduslikkusega B. 2.2.6. Soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 26,1 ha

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 26,1 ha

esinduslikkusega B. 2.2.7. Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 4,0 ha

esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 4,0 ha

esinduslikkusega B. 2.2.8. Lubjakivipaljandid

(8210) Koosluse pindala ja

esinduslikkus Elupaik esineb 0,16 ha

esinduslikkusega A. Elupaik on säilinud 0,16 ha

esinduslikkusega A.

2.3.1. Iganõmme Pakamägi ehk Laukna paljand

Objekti seisund Objekt on heas seisundis Objekti hea seisund on säilinud

31

KASUTATUD KIRJANDUS

Kirjandus- ja internetiallikad:

Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava.

Kättesaadav:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pdf

(18.07.2012).

Paal, J. 2000. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu, 184 lk.

Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad – hooldamiskava. Kättesaadav:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hoolduskava_20

11.pdf (18.07.2012).

Kukk, T. 2002. Poliitiliselt ebakindel eesti soojumikas. Eesti Loodus: 11/2002.

Kukk, Ü. 2006. Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2006. a. koondaruanne.

Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/5537_aru06_6.6_soontaimed.doc

(17.08.2012).

Kuusk, V. 2002. Euroopa haruldused Eestis: püst-linalehik. Eesti Loodus: 5/2002.

Planeeringud ja arengukavad:

Märjamaa valla arengukava 2010-2025. Kättesaadav:

https://marjamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=7be80500-3793-4ccf-

946feaf3e3e612d5&groupId=253924 (17.08.2012).

Märjamaa valla üldplaneering. 2007. Kättesaadav:

https://marjamaa.kovtp.ee/documents/235581/307753/M%C3%A4rjamaa+valla+%C3%BCldpla

neeringu+eeln%C3%B5u.pdf (17.08.2012).

Seadused, määrused, eeskirjad:

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas (RT I 2006, 37, 276).

Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2006, 27, 198).

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja määramine

(RTL 2009, 81, 1174).

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse

maksmiseks ja toetuse määrad (RTL 2004, 75, 1228).

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).

Vabariigi Valitsuse määruse „Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu seletuskiri.

Andmebaasid:

32

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) eElurikkus:

http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister:

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/

Metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#

Riiklik keskkonnaseire programm: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php

33

LISAD

LISA 1. IGANÕMME MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 29.05.2006 nr 125

RT I 2006, 27, 198

jõustumine 15.06.2006

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine

19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009

19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Iganõmme maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:

1) Läänemere Joldia staadiumi aluspõhjalise rannaastangu, Iganõmme Pakamäe ja seda

ümbritseva metsa kaitse;

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*)3,

lubjakivipaljandite (8210), vanade laialehiste metsade (9020*) ning rohunditerikaste kuusikute

(9050) kaitse.

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Iganõmme piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas

määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Laukna külas.

(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

[RT I 2009, 7, 48- jõust. 01.02.2009]

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.

(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

34

(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, sealjuures rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala

valitseja nõusolekul.

(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning

maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja

nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 5. Keelatud tegevus (1)

Kaitsealal on keelatud:

1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse

mitmekesisus;

2) uue maaparandussüsteemi rajamine;

3) uute veekogude rajamine;

4) maavara kaevandamine;

5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

7) ehitise, välja arvatud kaitseala tarbeks vajaliku rajatise püstitamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.

§ 6. Vajalik tegevus

Kaitsealal on poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja

liigilise koosseisu tagamiseks vajalik niitmine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,

vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana

õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. [RT I 2009, 7, 48- jõust. 01.02.2009]

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk

42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2Kaitseala on moodustatud Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 14. septembri 1960. a

otsusega nr 85 «Looduskaitse laiendamisest Märjamaa rajoonis» kaitse alla võetud paljandi

baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 198

35

hõlmab kaitseala Maidla-Iganõmme loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle

mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid

erisusi. 3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10

000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

[RT I 2010, 13, 70- jõust. 01.04.2010]

Iganõmme maastikukaitseala

36

LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST

Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas

Vastu võetud 27.07.2006 nr 175

RT I 2006, 37, 276

jõustumine 14.08.2006

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel, lähtudes

«Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.

§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk (1)

Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:

13) Maidla-Iganõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste

kasvualade), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute

(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate

ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide –

kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja

püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse;

§ 14. Üldised kitsendused

(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

7) anda projekteerimistingimusi;

8) anda ehitusluba;

9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit.

(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste

ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

37

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti

valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel

seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse

seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise

järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui

kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit.

§ 32. Hoiuala

(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi

tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.

(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja

funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise

eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:

1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;

2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.

(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal

lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi

suurus kuni viis hektarit.

(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse

keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.

38

LISA 3. ETTEPANEKUD HOIUALA MÄÄRUSE MUUTMISEKS

Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta määruse „Hoiualade kaitse alla

võtmine Rapla maakonnas“ paragrahvi 1 lõiget 1 järgnevalt:

§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

(1) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:

13) Maidla-Iganõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230),

lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp.

esthonica) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse;

LISA 4. IGANÕMME MKA JA MAIDLA-IGANÕMME HOIUALA VÄLISPIIR

40

LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.1. Elustik

2.1.2. Eesti

soojumikas

(Saussurea alpina subsp. esthonica)

Taimeliigi eesti soojumikas elujõulise populatsiooni säilimine

Maidla-Iganõmme loodusalal vähemalt viies kasvukohas kokku

32,2 hektaril.

• Kasvukohtade võsastumine ja

kinnikasvamine • Kuivendamine,

mis toob kaasa

puude osakaalu

muutumise

(võsastumise ja

kinnikasvamise).

• Eesti soojumika kasvukohtade hooldamine (võsa

harvendamine) 32,2 ha. • Kooslustele iseloomuliku struktuuri ja liigikoosseisu

säilimiseks tuleb vältida sookooslusi mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.

Eesti soojumika

kasvukohtade säilimine

avatuna 32,2 ha.

2.1.3.

Püstlinalehik

(Thesium

ebracteatum)

Taimeliigi püst-linalehik elujõulise populatsiooni säilimine Maidla- Iganõmme loodusalal vähemalt

0,97 hektaril.

• Liigi kasvukohtade

võsastumine ja kinni kasvamine

• Püst-linalehiku kasvukohtade avatuna hoidmine puisniitude

järjepideva majandamisega.

Püst-linalehiku

kasvukoha säilimine

0,97 ha.

2.1.4.

Müürraunjalg (Asplenium

rutamuraria)

Müür-raunjala elujõulise

populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes

kasvukohas.

• Külastuskoormuse suurenemine, mis toob

kaasa tallamise, paljandil

ronimise ja taimestiku

kahjustamise • Liigne avatus päikesele

(põuasel suvel on oht

taimede ära kuivamiseks).

• Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult ettevalmistatud teedel ja

radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida). • Paljandiesiselt alalt võsa eemaldamisel jäetakse kasvama

suuremad puud, mis pakuksid taimedele vajalikku varju.

Müür-raunjala

elujõulise populatsiooni säilimine

Iganõmme maastikukaitsealal

ühes kasvukohas.

2.2. Elupaigad

2.2.1. Puisniidud (6530*)

Elupaigatüübi säilimine vähemalt

7,7 ha esinduslikkusega B.

• Koosluse võsastumine ja

kinnikasvamine

• Puisniitude taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine),

edaspidi järjepidev majandamine.

Kooslusele omase stuktuuri ja liigilise

koosseisu taastamine

7,7 ha. 2.2.2. Liigirikkad

madalsood (7230) Elupaiga säilimine vähemalt 64,3

hektaril esinduslikkusega B.

• Võsastumine ja kinnikasvamine, mille

tulemusena vaesustub

koosluse liigiline koosseis • Kuivendamine

• Võsa harvendamine liigikaitselistel eesmärkidel (eesti

soojumika kasvukohtades 32 hektaril). • Vältida sookooslusi mõjutavate kuivendussüsteemide

hooldamist ja uute kuivendussüsteemide rajamist.

Elupaiga säilimine

64,3 hektaril esinduslikkusega B.

41

2.2.3. Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Koosluse esinemine vähemalt 3,3 hektaril esinduslikkusega B.

• Metsamajanduslik tegevus

• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse

säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Hoiuala

metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

Koosluse loodusliku

arengu tagamine 3,3

hektaril.

2.2.4. Vanad

laialehised metsad

(9020*)

Elupaiga säilimine vähemalt 25,8

ha esinduslikkusega B.

• Metsamajanduslik tegevus

• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse

säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Hoiuala

metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.

Koosluse loodusliku

arengu tagamine 25,8

ha.

Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.2.5. Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Elupaiga säilimine vähemalt 22,5

ha esinduslikkusega B.

• Metsamajanduslik tegevus

• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse

säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Ala metsade

majandamist reguleerib hoiuala ja kaitseala valitseja.

Koosluse loodusliku

arengu tagamine 22,5

ha.

2.2.6. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

Elupaiga säilimine vähemalt 26,1 ha esinduslikkusega B.

• Metsamajanduslik

tegevus • Kuivendamine

• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Metsade

majandamist reguleerib hoiuala valitseja. • Vältida tuleb kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning

uute kuivendussüsteemide rajamist.

Tagada koosluse

looduslik areng 26,1

ha.

2.2.7. Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

Elupaiga säilimine vähemalt 4,0 ha

esinduslikkusega B.

• Metsamajanduslik

tegevus • Kuivendamine

• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Metsade

majandamist reguleerib hoiuala valitseja. • Vältida kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute

kuivendussüsteemide rajamist.

Koosluse loodusliku

arengu tagamine 4,0 ha.

2.2.8. Lubjakivipaljandi d (8210)

Elupaiga säilimine 0,16 ha

esinduslikkusega A.

• Paljandi murenemine,

varisemine ja taimestiku

kahjustamine ronimise ja

tallamise tulemusel

• Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal

käitumise juhistest (käia ainult ettevalmistatud teedel ja

radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).

Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.

2.3. Üksikobjekt

2.3.1. Iganõmme

Pakamägi ehk Laukna paljand

Iganõmme Pakamäe säilimine heas

seisundis.

• Objektil tallamine ja

ronimine • Objekti võsastumine

• Alale paigaldatakse kaitseala ja hoiuala tutvustav infotahvel, kuhu lisatakse teave paljandil ronimise ja tallamise

vältimiseks. • Objekti teepoolsest servast aeg-ajalt võsa eemaldamine

vaadeldavuse säilimiseks.

Iganõmme Pakamäe

säilimine heas

seisundis.

42

LISA 6. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID

43

44

LISA 7. IGANÕMME MKA JA MAIDLA-IGANÕMME HOIUALA VÄÄRTUSED

LISA 8. MAIDLA-IGANÕMME LOODUSALAL PLANEERITAVAD HOOLDUSTÖÖD

45

46

LISA 9. MAIDLA-IGANÕMME LOODUSALA KÜLASTUSTARISTU

K O R R A L D U S

12. aprill 2023 nr 1-3/23/126

Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine

OTSUS

Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”

muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)

ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu

nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui kaitsekord

või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus

kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks

tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva

korralduse punktis 2 toodud kaitsekorralduskavasid. Kavadest eemaldatakse niitude

hooldamisele seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.

Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise

kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse

jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,

olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse

kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1–2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduskava;

2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:

a) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/83 kinnitatud

Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;

b) Keskkonnaameti peadirektori 14.01.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/20 kinnitatud

Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–

2024;

c) Keskkonnaameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/536 kinnitatud

Porkuni maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;

d) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/85 kinnitatud

2 (2)

Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;

e) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/86 kinnitatud Sulu

hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;

f) Keskkonnaameti peadirektori 05.01.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/4 kinnitatud Vääna

maastikukaitseala ja Vääna hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024.

3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,

sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavadega.

4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaotuskava: Taavi Tattar, Riina Kotter, Maret Vildak, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson,

Eike Tammekänd, Marju Erit, Maris Taul

Reet Reiman

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

KINNITATUD

02.02.2015

käskkirjaga nr 1-4.2/15/83

Mahtra looduskaitseala

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

12.04.2023

korraldusega nr 1-3/23/126

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 5

1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 6

1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10

1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 11

1.5. UURITUS .............................................................................................................................. 12

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ......................................................... 12

1.5.2. RIIKLIK SEIRE .............................................................................................................. 13

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS .......................................................... 15

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................. 18

2.1. ELUPAIGAD ......................................................................................................................... 19

2.1.1. MÄNDVETIKAKOOSLUSTEGA KALGIVEELISED JÄRVED (3140) .................... 21

2.1.2. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160) .......................................... 22

2.1.3. JÕED JA OJAD (3260) ................................................................................................... 23

2.1.4. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210) ................................................ 24

2.1.5. LAMMINIIDUD (6450) ................................................................................................. 24

2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) ............................... 25

2.1.7. PUISNIIDUD (6530*) .................................................................................................... 26

2.1.9. RABAD (7110*) ............................................................................................................. 29

2.1.10. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) ............................................................................. 29

2.1.11. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................................................ 30

2.1.12. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ......................................................................... 33

2.1.13. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) .............................................................. 33

2.1.14. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) .............................................................. 34

2.1.15. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ....................................................... 34

2.1.16. SIIRDESOO JA RABAMETSAD (91D0*) ................................................................. 35

2.2. ELUSTIK ............................................................................................................................... 37

2.2.1. IMETAJAD ..................................................................................................................... 38

2.2.2. LINNUD ......................................................................................................................... 38

2.2.2.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS) .......................................................... 39

2.2.2.2. METSIS (TETRAO UROGALLUS) ) ....................................................................... 40

3

2.2.3. ROOMAJAD ................................................................................................................... 40

2.2.4. KAHEPAIKSED ............................................................................................................. 41

2.2.5. KALAD ........................................................................................................................... 41

2.2.6. SELGROOTUD .............................................................................................................. 41

2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED .................................................................................. 41

2.2.8. SEENED JA SAMBLIKUD ........................................................................................... 43

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .......... 45

3.1. MAHTRA LOODUSKAITSEALA TÄHISTAMINE ........................................................... 45

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............... 47

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 47

4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE .................................................................... 47

4.1.2. RABADE SÄILIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED .............................................. 47

4.1.3. ELUPAIKADE 6510 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED......................... 48

4.1.4. KAITSEALA TÄHISTAMINE ...................................................................................... 49

4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD ............................................................................................... 49

4.2. EELARVE .............................................................................................................................. 50

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................. 53

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................... 62

LISAD ............................................................................................................................................... 63

4

1. SISSEJUHATUS

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise

kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitseeesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust

seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja

orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 13. septembril 2013 Raplas (vt

protokoll lisas 4).

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise

spetsialist Meelis Mägi (tel: 484 7114, e-post: [email protected]).

Kava koostas OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert Lauri Klein (tel: 517 9668, e-post: [email protected]).

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007‒2013”

ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva

keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme „Kaitsekorraldus-

kavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks” programmi alusel

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

5

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Mahtra looduskaitseala (keskkonnaregistri kood: KLO1000577) on moodustatud Rapla rajooni TSN

Täitevkomitee 2. märtsi 1959. aasta otsusega nr 1 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse

kindlustamisest Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Järlepa mõisa pargi koos järvega, 18. augusti

1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitsest Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Ammassaare mäe ja 24.

novembri 1981. a otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Atla e

Matsi raba ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade

moodustamise kohta” kaitse alla võetud Mahtra sookaitseala baasil. Kaitseala võeti kaitse alla 3.

aprillil 2007 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 101 (RT I 2007, 29, 173), mis jõustus 13. aprillil 2007.

Looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik –

metsise (Tetrao urogallus) elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal

mullal kuivade niitude (6210), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),

rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;

loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ‒ kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp.

Esthonica) ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum),

mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.

Mahtra looduskaitseala asub Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu, Lõiuse, Järlepa, Jaluse, Härgla,

Vankse, Mahtra, Maidla, Atla ja Orguse külas, Kaiu vallas Tamsi, Kasvandu ja Oblu külas ning

Harju maakonnas Kose vallas Oru, Kanavere ja Nõrava külas, Kõue vallas Kirivalla külas (vt. joonis

1) Looduskaitseala pindala on 7609,9 ha. Kaitseala kuulub kahe jõe, Keila ja Pirita, vesikonda.

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Mahtra soostiku sookooslusi, soosaartel

paiknevaid vääriselupaiku, loodusdirektiivi elupaiku ning seal esinevaid looduskaitsealuseid liike,

aga samuti piirkonnale olulist veeressurssi. Soo- ja rabaelupaigatüüpide ning nendega seotud

metsade esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on enamjaolt head. Ala loodeosas asuva Järlepa

järve esinduslikkus on keskpärane. Ala põhiväärtuseks on viis rabamassiivi – Järlepa raba (koos kahe

rabaosa vahele jääva Järlepa järvega, mis on muu hulgas toitumispaigaks ka veelendlastele (Myotis

daubentonii), kes on loodusdirektiivi IV lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II kaitsekategooria

liigiks, Leva soo (Naisteraba) koos Leva järvega, Mahtra raba (lõunaosas ka Kolgu raba),

Ammassaare raba ning Juuru raba (ka Atla ja Matsi raba). Lisaks jääb ala põhjaosas praegustest

looduskaitseala piiridest välja veel kuues raba – Landja raba. Rabasid ühendavad ühtseks massiiviks

vahepealsed loodusliku ilmega metsad. Mahtra raba põhjaosas pesitsevad kaljukotkad (Aquila

chrysaetos), kes on linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt I kaitsekategooria liigiks ja

elutsevad laanerähnid (Picoides tridactylus) ning metsised (Tetrao urogallus), kes on linnudirektiivi

I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II kaitsekategooria liigiks. Metsised elutsevad veel ka Järlepa

6

raba ja Leva soo vahelises metsamassiivis. Ala jaguneb elupaigaliselt järgmiselt: rabad, sood ja

veetaimede kooslused 60%; segamets 20%; okasmets 15%; lehtmets 4% ja veekogud 1%.

Joonis 1. Mahtra looduskaitseala asukoht. (Allikas: X-GIS; Maa-amet).

Mahtra looduskaitseala kattub terves ulatuses Natura 2000 alade rahvusvahelise võrgustiku Mahtra

loodusalaga (Natura ala kood: EE0020324). Selle 7609,9 ha suuruse loodusala kaitseobjektiks on

loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), jõed ja ojad (3260), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),

rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), eesti

soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja madal unilook (Sisymbrium supinum).

1.2. MAAKASUTUS

Mahtra looduskaitseala territoorium jaguneb maaomandi järgi selliselt, nagu toodud tabelis 1 ja

joonistel 1 ning 2A‒2D. Kokku on kaitsealal täielikult või osaliselt 70 riigimaaüksust kogupindalaga

5853,71 ha, millest kaitsealale jääb 5445,53 ha ja 103 eramaaüksust kogupindalaga 2134,66 ha,

millest kaitsealale jääb 1590,88 ha. Lisaks sellele jääb kaitsealale veel 23 jätkuvalt riigiomandis

olevat (JRO) maaüksust, kokku 573,49 ha ulatuses.

7

Joonis 2. Mahtra looduskaitseala territooriumi jaotus maa omandivormi alusel.

Riigiomand. Kõige suuremad riigimaaüksused Mahtra looduskaitsealal on järgmised. Suurim on

maaüksus aadressiga Vahastu metskond 53 ja tunnusega 24004:001:0015. Sellest 886,63 ha

suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 727,54 ha ja see on pea kogu ulatuses väga kõrge väärtusega

rabaelupaik (7110*) – Juuru soo. Suuruselt järgmine on maaüksus aadressiga Paunküla metskond

134 ja tunnusega 36301:001:0179. Sellest 648,27 ha suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 631,95

ha ja sellest pea 2/3 on väga kõrge väärtusega raba (7110*) ning kolmandik väga kõrge väärtusega

liigirikas madalsoo (7230). Peaaegu sama suur on ka riigimaaüksus aadressiga Paunküla metskond

135 ja tunnusega 33701:004:0373. Sellest 734,86 ha suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 613,37

ha ja sellest umbes pool on väga kõrge väärtusega raba (7110*), ülejäänud aga erinevad keskmise

väärtusega soo- ja metsaelupaigad väiksemate laikudena. Koos eelmise maaüksusega moodustavad

need riigimaaüksused ühtse Leva soo massiivi. Suuruselt järgmine on riigimaaüksus aadressiga

Vahastu metskond 46 ja tunnusega 24001:001:0598. See 517,51 ha suurune maaüksus jääb terves

ulatuses kaitsealale ja kujutab endast Järlepa soo põhiosa, millest enamus on hinnatud kõrge

väärtusega rabaelupaigaks (7110*). Lisaks eelpool mainitutele jääb kaitsealale veel seitse üle 100 ha

suurust riigimaaüksust, mis kujutavad enamuses endast soo-elupaiku, aga mõnel juhul sisaldavad ka

hulgaliselt väikeseid keskmise väärtusega metsalaike. Täielikult jääb kaitsealale 45 riigimaaüksust

ja osaliselt 25.

8

Eraomand. Kaitsealale jääb täielikult kokku 60 eramaaüksust ja osaliselt 43. Kaks suurimat, ligi

100 ha suurust eramaaüksust – Soosaare (24005:001:0330) ja Jõgisoo (24005:003:0729) – jäävad

Mahtra raba lääneossa ja kujutavad endast keskmise väärtusega raba (7110*), madalsood (7230) ning

soostuvat lehtmetsa (9080*). Eramaid on kõige enam Leva soo lääneosas, Tuhala jõe vasakkaldal ja

sellest lääne poole jäävas soostuvas metsas. Eraldi tuleb aga välja tuua kaks eramaaüksust: Nurme

(27701:001:0794), millel asub Mahtra kaitseala ainus keskmise väärtusega puisniit, ja Vikerkaare

(27701:001:1022), millel asub kaitseala ainus keskmise väärtusega aasrebasesaba ja ürt-punanupuga

niit. Nende eramaaüksuste omanikega on kaitsekorralduskava täitjatel vaja kindlasti ühendust saada,

et korraldada niitude hooldust.

Jätkuvalt riigi omandis (JRO) olevaid maid leidub alal kokku 23 laiguna, koondudes kõige

tihedamalt Leva soo lääneossa Tuhala jõe vasakkaldale.

Kõlvikuliselt moodustavad Mahtra looduskaitsealast pea kaks kolmandikku rabad ja ühe

kolmandiku metsaelupaigad (vt joonised 3A‒3D). Maakatastri üksuste sihtotsatrve on ühel

maaüksusel sihtotstarbeta maa, 14 maaüksusel kaitsealune maa ja ülejäänutel maatulundusmaa.

Joonis 3A. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Järlepa sihtkaitsevööndi

piirkond, Järlepa soo, järv ja raba. Legend: punase pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir;

kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega

turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid

on vooluveekogud.

9

Joonis 3B. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi

põhjaosa, Leva soo piirkond. Legend: punase pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir; kollasega

on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega

turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid

on vooluveekogud.

Joonis 3C. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi keskosa,

Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo. Legend: punase pidevjoonega on

toodud kaitseala välispiir; kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa;

horisontaalviirutusega sood; valgega turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on

seisuveekogud; sinised joonobjektid on vooluveekogud.

10

Joonis 3D. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi

lõunaosa, Kolgu raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba. Legend: punase

pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir; kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega

metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega

objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid on vooluveekogud.

1.3. HUVIGRUPID

• Keskkonnaamet (KA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostaja

riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja, riigimetsade majandaja.

• Keskkonnainspektsioon – korraldab järelevalvet kaitsealadel.

• Juuru vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh

üldplaneeringuga sätestatud tegevused.

• Kaiu vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh

üldplaneeringuga sätestatud tegevused.

• Kose vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh

üldplaneeringuga sätestatud tegevused.

• Kõue vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh

üldplaneeringuga sätestatud tegevused.

• Maaomanikud ja –valdajad – maa kasutamine ja omandiga seonduvad tegevused.

11

1.4. KAITSEKORD

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi, metsise, kes on

ühtlasi II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse; loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide

– huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade

niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade

(7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;

loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas

(Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi II

kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Kaitsealal on lubatud

jahipidamine, välja arvatud erijuhtudel sihtkaitsevööndis. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on

lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Kaitsealal

on lubatud rahvaürituste korraldamine kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud

ja tähistanud ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud

üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala

vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga

sõitmine ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul

teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ning maatulundusmaal

metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja

sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada

metsamajandamiskava; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda nõusolekut

väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi ja anda

ehitusluba.

Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate

looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Järlepa

sihtkaitsevöönd; Leva sihtkaitsevöönd; Matsi sihtkaitsevöönd; Kolgu sihtkaitsevöönd ja

Ammassaare sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu

tagamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud riigi poolt korrashoitavate

12

ühiseesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine; koosluste kujundamine vastavalt

kaitseeesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,

metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; tee ja tehnovõrgu rajatise

rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks

ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks

ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Sihtkaitsevööndis on keelatud

majandustegevus; loodusvarade kasutamine ning jahipidamine Leva sihtkaitsevööndis 1. veebruarist

31. maini.

Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Mahtra

piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. Kaitseala valitseja nõusolekul on

piiranguvööndis lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; veekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine. Piiranguvööndis on keelatud maavara

kaevandamine; uue maaparandussüsteemi rajamine; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine

metsamaal ja looduslikul rohumaal; uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada

koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;

puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

1.5. UURITUS

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Mahtra looduskaitsealal on läbi viidud nii Natura pilootprojekti elupaikade inventuur kui ka ELF-i

soode inventuur aastatel 2009‒2010 (vt joonised 5A kuni 5D).

Tabel 2. Teadaolevad inventuurid ja uuringud, mille üheks osaks on Mahtra LKA territoorium.

Inventuur/uuring Aeg Koordinaator Allikas

Natura pilootprojekti

elupaikade inventuur

2004‒2010 Keskkonnaministeerium Loodusdirektiivi

elupaikade andmekiht

Soode inventuur 1997‒2010 Eestimaa Looduse Fond

(ELF)

Projekt „Estonian mires

inventory completion for

maintaining biodiversity”

Pärandkultuuri

objektid metsas

2005-2011 Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

INTERREG IIIa ja IVa ning Eesti-Läti programmide läbi

finantseeritud

koostööprojektid

13

1.5.2. RIIKLIK SEIRE

Riikliku keskkonnaseire programmi raames on Mahtra looduskaitsealal 11 seirejaama eluslooduse

mitmekesisuse seire allprogrammist: kaheksa seirejaama ohustatud soontaimede ja samblaliikide

seire projektist; kaks seirejaama saarma ja kopra seireprojektist; üks seirejaam ohustatud

taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seireprojektist.

Lisaks neile on kaitseala lähistel veel 15 seirejaama: kuus jaama põhjavee tugivõrgu ülevaateseire

projektist; viis jaama jõgede hüdrobioloogilise seire projektist; kolm jaama põllumajandusmaastike

seire projektist; kaks jaama põhjavee makro ja mikroelementide uuringu ja seire projektist; üks jaam

ioniseeriva kiirguse seire projektist; üks jaam metsa ja metsamuldade seire projektist ja üks jaam

saarma ning kopra seire projektist (vt joonised 4A kuni 4C).

Joonis 4A. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Järlepa

sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.

14

Joonis 4B. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Leva

sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond.

Joonis 4C. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Leva

sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.

15

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kuna kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja

allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade

(9060) ning lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade

inventuuriandmed puuduvad, tuleb neid elupaigatüüpe kaitsealal kindlasti inventeerida. Lisaks tuleb

alal inventeerida ka kaitse-eesmärgiks olevat kalaliiki võldas (Cottus gobio), et selgitada välja tema

levik ja seisund.

Joonis 5A. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra

looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba. Legend: punane

pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.

16

Joonis 5B. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra

looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond. Legend: punane pidevjoon –

looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.

Joonis 5C. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra

looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi

piirkond, Juuru soo. Legend: punane pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELFi

soode inventuuri andmed.

17

Joonis 5D. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra

looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolgu raba piirkond ja Ammassaare

sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba. Legend: punane pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla

pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.

18

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II

kaitsekategooria liik – metsise (Tetrao urogallus) elupaikade kaitse; loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260),

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),

puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute

(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade

(91E0*) kaitse; loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid:

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumika

(Saussurea alpina ssp. Esthonica), ning II lisas nimetatud, võldase (Cottus gobio) ja madala

unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse. Lisaks

sellele on Mahtra looduskaitsealaga kattuva Mahtra loodusala kaitseobjektiks veel ka

loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja-

allikad (7220*) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi rohelise kaksikhamba (Dicranum viride)

elupaigad.

Kõige laiemalt levivad loodusdirektiivi elupaigatüüpide Natura pilootprojekti inventuuri andmetel

looduskaitsealal rabad (7110*) –2734 hektaril ehk umbes 36% alast. Siirdesoo ja rabametsad

(91D0*) levivad sama inventuuri andmetel kokku 1056-l hektaril ehk ligi 14% alast. Seega

moodustavad need kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad kokku looduskaitsealast selle inventuuri järgi

3790 hektarit, ehk ligi 50%.

Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja allikasoode

(7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) ning

lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade inventuuriandmed

puuduvad. Lisaks kaitse-eesmärkides loetletud elupaigatüüpidele näitab loodusdirektiivi elupaikade

inventuur alal aga veel järgmiste elupaigatüüpide esinemist:

mändvetikakooslustega kalgiveelised järved (3140),

Lisaks Natura pilootprojekti raames läbi viisud inventuurile, on aga Eestimaa Looduse Fondi poolt

aastatel 2009‒2010 läbi viidud Eesti soode inventuur, mille käigus on Mahtra looduskaitsealal

registreeritud ka veel Natura 2000 elupaigatüüpi sinihelmikaniidud (6410) ja rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), seda osaliselt kattuvalt eelpool toodud elupaigatüüpide 7110*,

7230* ja 91D0* levikualaga. Neid elupaigatüüpe käsitletakse allpool vastava kattuva elupaigatüübi

juures.

19

2.1. ELUPAIGAD

Mageveekogud

Sellest elupaigagrupist leidub Mahtra looduskaitsealal kolme tüüpi elupaiku: Järlepa järv on Natura

pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel mändvetikakooslustega kalgiveeline järv (3140);

kaitseala kõigis rabades leidub rabalaukaid, mis kuuluvad loodusdirektiivi elupaigatüüpi

huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ning kuigi inventuurid jõgede ja ojade (3260) esinemist

kaitsealal ei näita, on see elupaigatüüp toodud kaitse eesmärkide hulgas ja alal ka tõenäoliselt

esindatud nii Tuhala kui Atla jõe looduslike sängide näol (vt joonised 6A kuni 6D).

Joonis 6A. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.

20

Joonis 6B. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi

põhjaosa, Leva soo piirkond.

Joonis 6C. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi

sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.

21

Joonis 6D. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolga raba piirkond ja

Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.

2.1.1. MÄNDVETIKAKOOSLUSTEGA KALGIVEELISED JÄRVED (3140)

Seda elupaigatüüpi leidub looduskaitsealal vaid ühe keskmise (C) esinduslikkusegaa laiguna – 45,3

ha suuruse Järlepa järvena (vt joonis 7). Et see elupaigatüüp puudub kaitseala kaitseeesmärkide

hulgast, ei määratleta sellele ka kaitse-eesmärki käesoleva kaitsekorralduskavaga. Kindlasti tuleks

kaaluda aga selle elupaigatüübi inventeerimist ja lisamist ala kaitse-eesmärkide hulka.

22

Joonis 7. Mändvetikakooslustega kalgiveeliste järvede (3140) esinemine Mahtra looduskaitsealal

(loodusdirektiivi inventuuriandmetel).

2.1.2. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)

Rabalaugastena leidub huumustoitelisi järvi ja järvikuid Mahtra looduskaitsealal kokku 18,6 ha ja

neid on umbkaudu 220 tk. Laugastest suurim on ligi 10 ha suurune ja asub Leva soos. Elupaiga

üldine looduskaitseline väärtus on inventuuridega hinnatud keskmiseks.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab jääma vähemalt 18,6 hektaril

vähemalt C kategooriasse, mitte langema sellest madalamale.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab jääma vähemalt 18,6

hektaril vähemalt C kategooriasse mitte langema sellest madalamale.

• Mõjutegurid ja meetmed

Kuivenduskraavide mõju elupaigale

Meede: Mitte lubada uute kuivenduskraavide rajamist.

23

2.1.3. JÕED JA OJAD (3260)

Seda elupaigatüüpi Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmed ei näita. Küll aga on see

elupaigatüüp toodud välja kaitseala kaitse-eesmärgina. Jõgesid ja ojasid tuleb Mahtra

looduskaitsealal kindlasti inventeerida, et teha kindlaks nii Tuhala kui Atla jõe potentsiaalne

kuulumine sellesse elupaigatüüpi.

Niidud

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgina on sellest elupaigagrupist märgitud kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*).

Samas leidub kaitsealal loodusdirektiivi elupaigainventuuri järgi neist vaid 6510 ja 6530* ning

mõlemad vaid ühe suhteliselt väikese elupaigalaiguna (vt. joonis 8). Loodusdirektiivi elupaikade

inventuuriandmetest lisanduvad ala lähistel aga veel ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450). Lamminiidu suhteliselt suur

elupaigalaik jääb ka kaitseala piiresse, Tuhala jõe sängi Leva soo läänepiiril. Eestimaa Looduse

Fondi poolt aastatel 2009‒2010 läbi viidud Eesti soode inventuuri käigus on Mahtra looduskaitsealal

registreeritud ka veel Natura 2000 elupaigatüüpi sinihelmikaniidud (6410), kuna aga

sinihelmikakooslused on üleminekufaasiks madalsoode kuivendamisel ja enamus selle elupaigatüübi

laike on samas määratud ka madalsoodeks, käsitletakse neid siinkohal madalsoodena (7230*).

Joonis 8. Kaitse-eesmärgiks nimetatud niidu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide esinemine

Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa,

Kolga raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.

24

2.1.4. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210)

Seda elupaigatüüpi Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel kaitsealal ei ole ja see elupaik

tuleb kustutada kaitseala kaitse-eesmärgist.

2.1.5. LAMMINIIDUD (6450)

Seda elupaigatüüpi kaitseala kaitse-eesmärkide seas ei ole. Küll aga näitab selle elupaigatüübi

esinemist kaitsealal loodusdirektiivi elupaigainventuur. Selle inventuuri andmetel esineb seda

elupaika kaitsealal kaks keskmise looduskaitselise väärtusega laiku Tuhala jõe looduslikus sängis,

Leva soo läänepiiril kokku 26,1 ha (vt joonised 9A kuni 9B). Ettepanek on lisada lamminiidud

kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.

Joonis 9A. Lamminiitude (6450) esinemine Mahtra looduskaitsealal ja lähikonnas – Leva

sihtkaitsevöönd, Leva soo piirkond (loodusdirektiivi inventuuriandmetel).

25

Joonis 9B. Lamminiitude (6450) esinemine Mahtra looduskaitsealast kirdes.

2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)

Sellest elupaigatüübist jääb Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmeil kaitsealale vaid üks 2,5

ha suurune (ka see vaid osaliselt, umbes 2/3 ulatuses) keskmise looduskaitselise väärtusega

elupaigalaik Atla jõe kaldal Mahtra rabast kagus.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,5 hektaril tõusma B

kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,5 hektaril

jääma vähemalt C kategooriasse.

• Mõjutegurid ja meetmed

Hooldamise katkemine

Meede: Elupaiga pidev hooldus niitmise või karjatamise teel.

26

2.1.7. PUISNIIDUD (6530*)

Sellest elupaigatüübist jääb Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmeil kaitsealale vaid üks 2,3

ha suurune keskmise esinduslikkusega elupaigalaik Atla jõe lähedal, Mahtra rabast kagus.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,3 hektaril tõusma B

kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,3 hektaril

jääma vähemalt C kategooriasse.

• Mõjutegurid ja meetmed

Hooldamise katkemine

Meede: Elupaiga pidev hooldus niitmise või karjatamise teel.

Sood

Mahtra looduskaitseala kaits-eesmärkide nimekirjas on sellest elupaigagrupist tüübid 7110* – rabad,

7140 – siirde- ja õõtsiksood ja 7230 – liigirikkad madalsood (vt joonised 10A kuni 10D). Mahtra

loodusala kaitseobjektide hulgast lisanduvad veel 7160 – allikad ja allikasood ning 7220* –

nõrglubja-allikad, mida aga kumbagi ei näita ühegi inventuuri andmed. ELF-i soode inventuuri järgi

esineb alal ka veel tüüp 7120 – rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad.

27

Joonis 10A Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.

Joonis 10B Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi

põhjaosa, Leva soo piirkond.

28

Joonis 10C Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi

keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.

Joonis 10D Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi

lõunaosa, Kolga raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.

29

2.1.9. RABAD (7110*)

Rabade levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura pilootprojekti

inventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.

Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale rabasid 21 laiguna

kokku ligikaudu 2734 hektarit, millest 5 laiku kokku 1538 hektarit on esinduslikkusega A, 9 laiku

kokku 853 hektarit on esinduslikkusega B ja 7 laiku kokku 343 hektarit on esinduslikkusega C.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 2734-l

hektaril tõusma A kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

2734-l hektaril jääma A kategooriasse.

• Mõjutegurid ja meetmed

Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju rabakooslustele

Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad raba elupaiku. Selle

tegevuse vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra

looduskaitseala piires teha eraldi uuring.

2.1.10. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) Siirde- ja õõtsiksoode levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura

pilootprojekti elupaigainventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.

Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale siirde- ja õõtsiksoid

17 laiguna kokku ligi 428 hektarit, millest 4 laiku kokku 128 hektarit on esinduslikkusega B ja 13

laiku kokku ligi 300 hektarit on esinduslikkusega C.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 428-l

hektaril tõusma A kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

30

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

428-l hektaril jääma B kategooriasse.

• Mõjutegurid ja meetmed

Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju sookooslustele on kestev.

Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad siirde- ja õõtsiksoid. Selle

tegevuse vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra

looduskaitseala piires teha eraldi uuring.

2.1.11. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)

Liigirikaste madalsoode levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura

pilootprojekti elupaigainventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.

Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale liigirikkaid

madalsoid 14 laiguna kokku ligi 397 hektarit, millest 2 laiku kokku ligi 227 hektarit on

esinduslikkusega A, 5 laiku kokku ligi 72 hektarit on esinduslikkusega B ja 7 laiku kokku ligi 98

hektarit on esinduslikkusega C.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 397-l

hektaril tõusma A kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

397-l hektaril jääma B kategooriasse.

• Mõjutegurid ja meetmed

Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju sookooslustele on kestev.

Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad madalsoid. Selle tegevuse

vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra looduskaitseala

piires teha eraldi uuring.

Metsad

Mahtra looduskaitsealal ja selle lähiümbruses leidub sellest elupaigagrupist kuus tüüpi: 9010* –

vanad loodusmetsad, 9020* – vanad laialehised metsad, 9050 – rohunditerikkad kuusikud, 9070 –

puiskarjamaad, 9080* – soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 91D0* – siirdesoo- ja rabametsad (vt

31

joonised 11A kuni 11D). Lisaks neile on kaitseala kaitse eesmärkidena toodud veel ka oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060) ning lammi-lodumetsad (91E0*), aga nende

elupaigatüüpide levikut ei näita alal ükski inventuur.

Joonis 11A Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.

Joonis 11B Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal– Leva sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond.

32

Joonis 11C Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi

sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.

Joonis 11D Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide

esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolga raba piirkond ja

Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.

33

2.1.12. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

Vanu loodusmetsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel

20 laiguna kokku ligikaudu 48 hektarit. Kõigi kaitsealale jäävate elupaigatüübi laikude

esinduslikkuseks hinnatakse C.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 48 hektaril tõusma B

kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 48 hektaril

säilima C kategoorias.

• Mõjutegurid ja meetmed

Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).

Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndirežiim.

2.1.13. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

Vanu laialehiseid metsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri

andmetel 17 laiguna kokku ligi 68,1 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest viie

esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 12 laigul C.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 68,1

hektaril tõusma B kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

68,1 hektaril säilima C kategoorias.

• Mõjutegurid ja meetmed

34

Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).

Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim

2.1.14. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)

Rohunditerikkaid kuusikuid leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri

andmetel 28 laiguna kokku ligi 104 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest kolme

esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 25 laigul C.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 104

hektaril tõusma B kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

104 hektaril säilima C kategoorias.

• Mõjutegurid ja meetmed

Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).

• Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndirežiim.

2.1.15. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

Soostuvaid ja soo-lehtmetsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura

pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel 40 laiguna kokku ligi 349 hektarit. Kaitsealale jäävatest

elupaigatüübi laikudest kahe esinduslikkust hinnatakse B ja ülejäänud 38 laigul C.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 349

hektaril tõusma B kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

35

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

349 hektaril säilima C kategoorias.

• Mõjutegurid ja meetmed

Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).

Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim.

2.1.16. SIIRDESOO JA RABAMETSAD (91D0*)

Siirdesoo ja rabametsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri

andmetel 69 laiguna kokku ligikaudu 1056 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest 21

esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 48 laigul C.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 1056

hektaril tõusma B kategooriasse.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt

1056 hektaril säilima C kategoorias.

• Mõjutegurid ja meetmed

Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).

Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim.

36

Tabel 3. Mahtra loodusalal inventeeritud elupaigatüübid

Kood Elupaigatüüp

Pindala

natura

andmebaa-

sis, ha

Pindala

keskkonna

registris, ha

Kaitseala

kaitseeesmärk

Loodusala

kaitseeesmärk

3140

Mändvetikakooslustega

kalgiveelised

järved

45,3 45,3

ei

ei

3160 Huumustoitelised

järved ja järvikud 18,6 18,6

jah

jah

3260 Jõed ja ojad 8,4 0 jah jah

6210* Kuivad niidud

lubjarikkal mullal 0 0

jah ei

6510 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud 2,5 2,5

jah

jah

6530* Puisniidud 2,3 2,3

jah

jah

7110* Rabad 2651,1 2734

jah

jah

7140 Siirde- ja õõtsiksood 355,7 428

jah

jah

7150 Nokkheinakooslused 0 0

ei

jah

7160 Allikad ja allikasood 0,001 0

ei

jah

37

ei jah

7220* Nõrglubja-allikad 0 0

7230 Liigirikkad

madalsood 357 397

jah

jah

9010* Vanad loodusmetsad 80,4 48

jah

jah

9020* Vanad laialehised

metsad 68,1 68,1

jah

jah

9060 Okasmetsad oosidel ja

moreenkuhjatistel 0 0

jah ei

9070 Puiskarjamaad 0 0 jah ei

9050 Rohunditerikkad

kuusikud 99,3 104

jah

jah

9080* Soostuvad- ja

soolehtmetsad 339,2 349

jah

jah

91D0* Siirdesoo- ja

rabametsad 1035 1056

jah

jah

91E0* Lammi-lodumetsad 0 0

jah

jah

2.2. ELUSTIK

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgas on välja toodud järgmised liigid: linnudirektiivi

I lisa linnuliik – metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik; loodusdirektiivi II

lisa taimeliigid, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

ja soohiilakas (Liparis loeselii); loodusdirektiivi II lisa taimeliigid eesti soojumikas (Saussurea

alpina ssp. Esthonica), mis on II kaitsekategooria liik ja madal unilook (Sisymbrium supinum), mis

38

on III kaitsekategooria liik ning loodusdirektiivi II lisa kalaliik – võldas (Cottus gobio), kes on

ühtlasi III kaitsekategooria liik (vt lisad 12A kuni 12D). Mahtra loodusala kaitseobjektide hulgast

lisandub veel loodusdirektiivi II lisa samblaliik – roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Lisaks

neile elutsevad keskkonnaregistri andmetel alal aga ka veel järgmised kaitsealused liigid:

veelendlane (Myotis daubentonii), kes on loodusdirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II

kaitsekategooria liik ja elutseb Järlepa järve ümbruses; kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kes on

linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt I kaitsekategooria liik ja pesitseb Mahtra raba

põhjaosas ning laanerähn (Picoides tridactylus), kes on linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse

järgselt II kaitsekategooria liik ning elutseb samuti Mahtra raba põhjaosas.

2.2.1. IMETAJAD

Kaitsealustest imetajatest on Mahtra looduskaitsealal teadaolevaid andmeid vaid veelendlase kohta. Tabel 4. Mahtra looduskaitsealal registreeritud kaitsealused imetajaliigid (allikas:

keskkonnaregister (EELIS))

Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed

Veelendlane (Myotis

daubentonii),

LKS II

kaitsekategooria;

EL loodus-

direktiivi I

lisa

3140,

3160,

3260*,

7230,

9010*,

91D0*

Ala liigne

võsastumine ja/või

sobivate varje ja

talitumispai

kade kadumine

Alal

säilitatakse

looduslikku

veerežiimi

2.2.2. LINNUD

Tabel 5. Mahtra looduskaitseala eesmärgiks olevad kaitsealused linnuliigid

Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10

a

Ohutegurid Meetmed

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

LKS I

kaitsekategooria; EL linnudirektiivi I lisa

7110*,

7230,

9010*,

9050,

9080*,

91D0*

Pesitseb kaitsealal

edukalt, igal aastal

vähemalt üks

lennuvõimestunud

poeg

Pesitseb

kaitsealal

Inimtegevuse

intensiivistumine

ja laienemine

kaljukotka

pesitsuspiirkonnas

Täiendada Leva sihtkaitsevööndi piiranguid selliselt,

et inimeste liikumine selles vööndis oleks kaljukotka

pesitsusajal keelatud

39

Metsis (Tetrao

urogallus), LKS II kaitsekategooria; EL

linnudirektiivi I lisa

7110*,

7140,

7230,

9010*,

9020*,

9050,

9080*,

91D0*

Mängualal Mahtra looduskaitsealal mängib

vähemalt 10

kukke

Mängualal

Mahtra

looduskaitsealal

mängib

vähemalt

4 kukke

Inimtegevuse intensiivistu-

mine ja

laienemine metsise mänguala

piirkonnas.

Metsaraie.

Säilitada Leva

sihtkaitsevööndi

piirangud selliselt, et

inimeste liikumine

selles vööndis oleks

metsise mängu ajal

endiselt keelatud.

Keelata igasugune

metsaraie Leva siht-

kaitse-vööndis.

Lisaks on kaitsealal kaitsealustest linnuliikidest registreeritud teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus

grus), laanepüü (Bonasa bonasia), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva).

2.2.2.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS)

I KAT, LID I- JAH, KE – EI, LOA – EI

Üheks kahest kõige olulisemast kaitseobjektist Mahtra looduskaitsealal elutsevate liikide hulgast on

looduskaitse seaduse järgi I kaitsekategooriasse arvatud linnuliik – kaljukotkas (Aquila chrysaetos).

Kuigi seda liiki pole kaitse-eesmärgiks seatud kaitse-eeskirjas ega ka loodusala kaitseobjektide

hulgas on selle liigi pesapaik alal teada ja kantud ka keskkonnaregistrisse. Kuna pesa on leitud just

vahetult peale kaitseala kaitse-eeskirja jõustumist 2007. aastal, ei ole see liik kaitseeeskirja kantud

ja seda tuleks nüüd kindlasti teha. EELIS-e andmetel on lind pesitsenud järgmiselt:

• 2007 – pesa kuusel, pesa uus asukoht, pole munetud, aga korda sätitud. 2006. a poja jäänused.

Pesa leidis Kristo Lauk (U. Sellis),

• 2009 – pesa asustatud, aga pole munetud,

• 2010 – pesa asustatud,

• 2012 – pesa asustatud, aga pole munetud,

• 2013 – pesa asustatud, lennuvõimestus üks poeg.

Oluline on, et liik saaks kantud kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb kaitsealal edukalt, igal

aastal vähemalt üks lennuvõimestunud poeg.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb kaitsealal.

40

• Mõjutegurid ja meetmed

Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine kaljukotka pesitsuspiirkonnas.

Meede: Täiendada Leva sihtkaitsevööndi piiranguid selliselt, et inimeste liikumine selles vööndis

oleks kaljukotka pesitsusajal (15.veebruarist kuni 30. juulini) keelatud.

2.2.2.2. METSIS (TETRAO UROGALLUS)

II KAT, LID I- JAH, KE –JAH, LOA – EI

Teiseks kahest kõige olulisemast kaitseobjektist Mahtra looduskaitsealal elutsevate liikide hulgast

on looduskaitse seaduse järgi II kaitsekategooriasse arvatud linnuliik – metsis (Tetrao urogallus).

See liik on mainitud ka looduskaitseala kaitse-eeskirjas kaitse-eesmärgina ja selle liigi leiukoht

(mängupaik) alal on kantud ka keskkonnaregistrisse (vt joonis 30). Keskkonnaregistri (EELIS-e)

andmetel on metsise mängupaigas esinenud mängivaid kukkesid järgmiselt:

• 1987 – 4 kukke

• 1998 – 10 kukke

• 1999 – 10 kukke

• 2003 – 6 kukke

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Eesmärk 30 aasta perspektiivis: metsise (Tetrao urogallus) mängualal Mahtra looduskaitsealal

mängib vähemalt 5 kukke.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: metsise (Tetrao urogallus) mängualal Mahtra

looduskaitsealal mängib vähemalt 4 kukke.

• Mõjutegurid ja meetmed

Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine metsise mänguala piirkonnas. Metsaraie.

Meede: Säilitada Leva sihtkaitsevööndi piirangud selliselt, et inimeste liikumine selles vööndis oleks

metsise mängu ajal endiselt keelatud.

2.2.3. ROOMAJAD

Andmed roomajate esinemise kohta alal puuduvad.

41

2.2.4. KAHEPAIKSED

Tabel 6. Mahtra looduskaitsealal registreeritud kaitsealused kahepaiksed (allikas:

keskkonnaregister (EELIS))

Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed

Rabakonn

(Rana arvalis),

LKS III

kaitse-

kategooria;

El loodus-

direktiivi IV

lisa

3140, 3260, 7110*,

9010*,

9080*, 91D0*

Veerežiimi

muutmine

ebasoodsaks

Looduslikku

veerežiimi

ei

muudeta.

Rohukonn

(Rana

3140,

3260,

Veerežiimi

muutmine

Looduslikku

veerežiimi

ei

Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed

temporaria),

LKS III

kaitsekategooria

7110*,

9010*,

9080*,

91D0*

ebasoodsaks muudeta.

2.2.5. KALAD

Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaladest ainsa liigina loodusdirektiivi II lisa kalaliik – võldas (Cottus

gobio), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik. Selle liigi leviku kohta kaitsealal andmed aga

puuduvad. Seetõttu saab selle liigi kaitse-eesmärgiks olla ennekõike just inventuuri läbi viimine.

2.2.6. SELGROOTUD

Andmed selgrootute kohta alalt puuduvad.

2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisa taimeliigid, kes on ühtlasi II

kaitsekategooria liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii);

loodusdirektiivi II lisa taimeliigid eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi

II kaitsekategooria liik ja madal unilook (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria

liik ning kellele Mahtra loodusala kaitseobjektide seast lisandub veel loodusdirektiivi II lisa

samblaliik – roheline kaksikhammas (Dicranum viride).

42

Tabel 7. Mahtra loodusala eesmärgiks olevad taimed ja sammaltaimed

Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed

Kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), LKS II kaitsekategooria,

EL loodusdi-

rektiivi II ja IV

lisa

6530*,

9080*

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt 100 õitsvat taime

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub

vähemalt 50

õitsvat taime

Ala liigne

võsastumine

ja/või ala

kuivendamine

Niite niidetakse

regulaarselt.

Ala vee-

režiimi

ei

muudeta.

Soohiilakas (Liparis loeselii), LKS

II kaitse-

kategooria

6530*,

7230

Elupaigad

on

soodsana

säilinud

ja

leidub

vähemalt 50

õitsvat taime

Elupaigad

on

soodsana

säilinud

ja

leidub

vähemalt 25

õitsvat taime

Ala liigne

võsastumine

ja/või ala

kuivendamine

Niite niidetakse regulaarselt.

Ala vee-

režiimi

ei

muudeta.

Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed

Eesti

soojumikas (Saussurea

alpina ssp.

esthonica),

LKS III

kaitsekategooria

6530*, 7230, 91D0*

Elupaigad

on

soodsana

säilinud

ja

leidub

vähemalt 100

viljunud taime

Elupaigad

on

soodsana

säilinud

ja

leidub

vähemalt 50

viljunud taime

Ala liigne

võsastumine

ja/või ala

kuivendamine

Niite niidetakse regulaarselt.

Ala vee-

režiimi

ei

muudeta.

Madal unilook (Sisymbrium supinum), LKS

III kait-

sekategooria, EL

loodusdi-

rektiivi II lisa

6530*,

7230,

9080*,

91D0*

Liigi asurkond

on suurenenud

ja selle seisund

on hea

Liigi asurkonna

seisund on hea

Puuduvad Puuduvad

43

Roheline

kaksikhammas (Dicranum

viride), LKS II kaitsekategooria

9010*,

9080*

Elupaigad

soodsad ja

asurkond

elujõuline

Levik alal on

teada ja

elupaigad on

inventeeritud

Suurte vanade

puude raie,

metsade

kuivendustööd,

võsaraiumine

ja

metsakoosluste

killustumine

Metsade

säästlik

majandamine,

eriti

vanade

lehtpuude

säilitamine

Lisaks neile liikidele esinevad keskkonnaregistri andmetel kaitsealal ja selle lähikonnas veel

järgmised kaitsealused taime- ja sammaltaimeliigid: Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii),

täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), kahkjas-punane sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), kärbesõis (Ophrys insectifera), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), lõhnav

käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kuradi sõrmkäpp (Dactylorhiza

maculata), kõdu koralljuur (Corallorhiza trifida), sookäpp (Hammarbya paludosa), ainulehine

soovalk (Malaxis monophyllos), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel

(Platanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), roomav öövilge (Goodyera

repens), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orhis militaris), jumalakäpp (Orchis mascula),

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea

candida), värv-paskhein (Serratula tinctoria), lodukannike (Viola uliginosa), püst-linalehik

(Thesium ebracteatum), sagristarn (Carex irrigua), lääne mõõkrohi (Cladium mariscus), karukold

(Lycopodium clavatum), harilik ungrukold (Huperzia selago), koldjas selaginell (Selaginella

selaginoides), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii).

2.2.8. SEENED JA SAMBLIKUD

Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja loodusala kaitseobjektide seas seene- ja samblikuliigid

puuduvad. Keskkonnaregistri andmetel esinvad aga kaitsealal ja selle lähiümbruses järgmised

kaitsealused seene- ja samblikuliigid: looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse kuuluvad

seeneliigid ebe-limanutt (Hygrophorus chrysodon), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis) ja sama

kaitsekategooria samblikuliik külm purusamblik (Ochrolechia frigida).

Tabel 8. Mahtra looduskaitsealal registreeritud seened ja samblikud (allikas: keskkonnaregister

(EELIS)).

Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed

Ebe-limanutt (Hygrophorus chrysodon),

LKS II kait-

sekategooria

9010*, 9020*,

9050, 9080*,

91D0*

Intensiivne

metsamajandus

Metsa

majandatakse

ekstensiivselt –

peamiselt

masinateta või

kerg-tehnikaga

44

Lepakärbseseen

(Amanita

friabilis), LKS II

kaitsekategooria

9010*,

9020*, 9050, 9080*,

91D0*

Intensiivne

metsamajandus

Metsa

majandatakse

ekstensiivselt –

peamiselt

masinateta

Külm

purusam

blik (Ochrolechia

frigida), LKS II

kaitsekategooria

7110*,

7140,

7230,

9080*,

91D0*

Kuivendamine Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

45

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Mahtra looduskaitseala on suhteliselt looduslikuna säilinud viiest rabast koosnev kompleks. Alale

jääb 22 pärandkultuuriobjekti metsas ja 29 vääriselupaika ning lähipiirkonda veel 74

pärandkultuuriobjekti metsas ja 21 vääriselupaika (vt joonised 5A-5D ülal, lk 21-23). Alale on

paigaldatud 71 tähist (vt joonis 31).

Visioon ja eesmärk

• Visioon: Mahtra looduskaitseala on säilinud puutumatu looduskompleksina, mille väärtused

on looduses tutvustatud.

• Eesmärk: Mahtra looduskaitseala kõik loodusväärtused on säilinud ja ala on tähistatud.

3.1. MAHTRA LOODUSKAITSEALA TÄHISTAMINE

Hetkel on Mahtra looduskaitseala piiridele paigaldatud 71 tähist. Tähiste olemasolevad ja uute jaoks

sobivaimad asukohad on toodud joonisel 12 ja need on valitud vastavalt juurdepääsuteedele või

sihtidele kui kõige tõenäolisematele ala külastajate ligipääsukohtadele. Kaitsealal olemasolevatest

tähistest tuleb ümber paigutada kaheksa ja lisaks paigalda vee viis uust tähist viis. Ülejäänud tähised

vajavad hooldust.

Joonis 12. Mahtra looduskaitseala tähised. Legend: rohelised täpid – olemasolevad ja kohest

hooldust mitte vajavad tähised; lillad täpid – olemasolevad, aga kohest hooldust (enamasti võsast

välja raiumist) vajavad tähised; punased täpid – olemasolevad, aga eemaldamist vajavad tähised

(asukoht jääb igasugustest teedest ja radadest kõrvale ja seetõttu tähise vajadus paigas puudub,

ühtlasi on tähise edaspidine hooldus liiga kallis); sinised täpid – asukohad, kuhu tuleb paigaldada

uued tähised; kollased täpid – tähised, millele on ligipääs raskendatud seoses suletud karjateede vms

46

piiratud liiklusega teedega (erateed, tõkkepuud jms) ja mis seetõttu käesoleva kaitsekorralduskava

välitööde käigus jäid kontrollimata.

47

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE

4.1.1.1. Riiklikud seired

Seirest on vajalik jätkata alal toimuvaid riikliku keskkonnaseire programmi allprogramme: ohustatud

soontaimede ja samblaliikide seire (kaheksa seirejaama); saarma ja kopra seire (kaks seirejaama) ja

ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire (üks seirejaam). Tegevus on I prioriteediga

ja selle korraldajaks on Keskkonnaagentuur.

4.1.1.2. Elupaigatüüpide inventuurid

Kuna kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja

allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade

(9060) ning lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade

inventuuriandmed puuduvad, tuleb neid elupaigatüüpe kaitsealal kindlasti inventeerida. Tegevus on

II prioriteediga ja korraldajaks Keskkonnaamet.

4.1.1.3. Liikide inventuur

Kaitsealal puuduvad andmedkaitse-eesmärgiks oleva kalaliigi – võldase (Cottus gobio) kohta ja

inventeerida tuleb ka selle liigi levikut ning seisundit alal. Tegevus on II prioriteediga ja

korraldajaks Keskkonnaamet.

4.1.2. RABADE SÄILIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED

Kuivenduskraavide osas, mis algavad või läbivad raba elupaiku tuleb teostada uuring ja selgitada

välja vajadus nende voolu tõkestamiseks. Uuring annab vastuse kraavide sulgemise metoodika ja

ulatuse kohta.

Joonisel 13 on toodud olemasolevad kuivenduskraavid (tumesinine joon) Mahtra looduskaitsealal

(välispiir punase joonena), mille voolu tõkestamise vajadust tuleb uurida. Rohelise raamiga on

piiritletud alad, mille ulatuses tuleks uuringutes keskenduda piirkonnas veel säilinud jõeloogete

taastamisele. Ülejäänud kuivenduskraavidel tuleb selgitada välja veetasemete langud ja planeerida

kraavidele paisud, et soodustada kraavide looduslikku kinnikasvamist ja seeläbi ala sooelupaikade

esinduslikkuse säilimist ja/või paranemist.

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.2, 2.1.6, 2.1.9, 2.1.10 ja 2.1.11 seatud eesmärkideni jõudmiseks

ja on kavas aastal 2017 I prioriteediga. Töö korraldajaks on Keskkonnaamet.

48

Joonis 13. Kuivenduskraavide sulgemise uuringu ala.

4.1.3. ELUPAIKADE 6510 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite tuleb hooldada kokku 2,5 ha ja puisniitu 2,3 ha.

Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide

koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.

Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest. Kavad

on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis toimub

vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010,

11, 199).

Toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 238,07 eurot aastas. Toetuse määr muu poolloodusliku

koosluse ühe hektari kohta on 185,98 eurot aastas.

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.7 ja 2.1.8 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Kuna elupaigad

asuvad eramaadel on tegevuse korraldajaks Keskkonnaamet ja töö kuulub esimesse prioriteeti.

Joonisel 14 on toodud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning puisniidud, mille hooldamisega

(niitmisega) tuleb viivitamatult alustada.

49

Joonis 14. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidu (6510) ja puisniidu (6530*) laigud Mahtra

looduskaitseala, Mahtra rabast lõunas. Neil niidulaikudel tuleb viivitamatult alustada hooldusega.

4.1.4. KAITSEALA TÄHISTAMINE

Hetkel on Mahtra looduskaitseala piiridele paigaldatud 71 tähist. Mõned neist aga paiknevad sellistes

kohtades, kuhu ei vii ühtegi teed ega rada. Sellised tähised tuleb paigutada ümber kohtadesse, kus

neil oleks ka toimiv funktsioon. Tähiste olemasolevad ja uute jaoks sobivaimad asukohad on toodud

joonisel 15 lk 46 ja need on valitud vastavalt juurdepääsuteedele või sihtidele kui kõige

tõenäolisematele ala külastajate ligipääsukohtadele. Töö teostajaks on RMK ja töö on II prioriteediga

4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD

Käesolevat kaitsekorralduskava ja selle alusel tehtavate tööde edukust tuleb kaitsekorraldusperioodi

vältel kindlasti hinnata. Selline vahehindamine on planeeritud aastasse 2018. Käesolev

kaitsekorralduskava näeb ette uue kava koostamist käesoleva kava lõpuaastal, st aastal 2024. Kaitse-

eeskirja uuendamine on plaanitu aastasse 2018. Kõik need tegevused on I prioriteediga ja

korraldajaks on Keskkkonnaamet.

4.2. EELARVE

Eelarve tabelisse 9 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud

perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 9. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava tegevuste ajakava ning eelarve.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1 Jõgede ja ojade (3260) inventuur

Inventuur KeA* II 5 5

4.1.1

Allikate ja

allikasoode (7160)

inventuur Inventuur KeA*

II 5 5

4.1.1 Nõrglubja-allikate

(7220*) inventuur Inventuur KeA*

II 5 5

4.1.1

Oosidel ja

moreenikuhjatistel

kasvava- te okasmetsade (9060) inventuur

Inventuur KeA*

II 5 5

4.1.1

Lammi- lodumetsade

(91E0*) inventuur Inventuur KeA*

II 5 5

4.1.1

Loodusdirektiivi

elupaikade

kordusinventuur Inventuur KeA*

II 10 10

4.1.1 Võldase (Cottus gobio) inventuur

Inventuur KeA* II 5 5

4.1.2

Kuivenduskraavide

väljavoolude

tõkestamise

eeluuring

Uuring KeA*

I 5 5 48

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku

4.1.1

Ohustatud soontaimede ja

samblaliikide seire (kaheksa

seirejaama)

Riiklik seire KAUR**

I X X X

4.1.1

Saarma ja kopra seire (kaks seirejaama)

Riiklik seire KAUR** I X X

4.1.1

Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire (üks seirejaam)

Riiklik seire KAUR**

I X X

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.1.3 Puisniitude niitmine Hooldus

KeA*/

maaomanikud I 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 55

4.1.3

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga niitude

niitmine

Hooldus KeA*/

maaomanikud I 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 46

4.1.4

Kaitseala

tähiste

hooldus Hooldus RMK***

II 3 3 3 9 Taristu, tehnika ja loomad

Kaitsealuste Kait

objektide RMK*** paigaldamine

4.1.4 tähistamine II 10 10 Kavad, eeskirjad

4.1.5 Kaitse-eeskirja

uuendamine Eeskiri KeA*

I 5 5

4.1.5 Kaitsekorralduskava

vahehindamine Tegevuskava KeA*

I X

4.1.5 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA*

I 5 5

KOKKU 10,1 30,1 28,1 15,1 20,1 13,1 10,1 10,1 23,1 15,1 175

*Keskkonnaamet (KeA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

**Keskkonnaagentuur (KAUR) – riikliku keskkonnaseire korraldaja. Keskkonnaagentuur korraldab riiklikku seiret alal.

***Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde

läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. Samuti riigimetsade valitsejana kaitsealale jäävate riigimetsade majandaja.

49

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui

laugaste seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi

kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide

alusel: turbasammalde liikide arv, kiililiste liikide arv ja mardikaliste liikide arv püsib

stabiilne või kasvab.

2. Lamminiidud (6450) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund

on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud

pindala niidetakse regulaarselt ning kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Seisundit

hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on kiililistest

vesineitsikud, luhakõrsik, säärik, pigiliidrik, ida-jõgihobu, harilik jõgihobu, rohe-jõgihobu ja

näps-jõgihobu; liblikalistest suur kuldtiib, haak-pisiöölane, sooniköölane, joonik-kirivaksik

ja pääsusaba; haudelindudest rohunepp, tikutaja, suur-koovitaja, rukkirääk, täpikhuik,

sookiur ja kõrkja-roolind.

3. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad

kui elupaigatüübi, seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi

hoolduse – eesmärgiks seatud pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse

muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on taimedest

aasrebasesaba, arujumikas, ussitatar, seaohakas, karvane tarn, kare seanupp, ürt-punanupp,

luht-kastevars, mätas- ja hirsstarn, lubikas ja tedremaran.

4. Puisniidud (6530*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund

on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud

pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse

alusel. Sellisteks liikideks on taimedest lubikas, tedremaran, kortslehed, värvmadar,

angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht, lõhnav maarjahein, aaskaerand, sulgaruluste ja

rohkesti käpaliste liike; sammaldest niidu- ja metsakäharik, lehiksamblad ja ehmikud;

putukatest rikkalikult taimtoidulisi: mardikalistest pehmekoorlased, poilased, kärsaklased,

aga ka ohustatud liigid, nagu eremiitpõrnikas, atleetsikk, herilsikk ja kirjuõiesikk;

sihktiivalistest võsaritsikas, harilik niiduritsikas ja käristaja; haudelindudest peoleo,

vainurästas, suurnokk-vint ja karmiinleevike.

5. Rabad (7110*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui raba seisund on fikseeritud

ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi kuivendusmõju vähendavate tegevuste.

Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide alusel – lindudest sookurg, sookiur,

hallõgija pesitsejatena, väikepistrik toitujana ja kanalistest teder mängualana; putukatest

raba-võiliblikas, villpea-aasasilmik, triipvaksik, raba-karusvaksik ning raba-ketasjooksik.

Taimedest on olulised villpea koosluste ning nokkheina koosluste pindala ja vitaalsus

(asurkonnas viljunud isendite arv püsib stabiilsena või kasvab).

6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigalaikude

seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi kuivendusmõju

vähendavate tegevuste. Seisundit hinnatakse kuivendusmõju tulemusseire käigus ja

muuhulgas ka tunnusliikide alusel.

7. Liigirikkad madalsood (7230) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui

elupaigalaikude seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi

kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Edukust näitab avatuna püsinud ala suurus,

pealetungiva võsa vähesus ja tunnusliikide vitaalsus: sookurg, tikutaja, villpea-aasasilmik,

kiililised. Seisundit hinnatakse kuivendusmõju tulemusseire käigus.

8. Vanad loodusmetsad (9010*) – kaitse korraldamise edukust näitab surnud puidu rohkus

metsas (nii lamapuit kui ka seisev), samuti tunnusliikide vitaalsus: lindudest pesitsejatena –

kanakull, händkakk, laanepüü, laanerähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, väike kirjurähn,

öösorr; putukatest – männisinelane, väike-punalamesklane, must-seenesultan,

põderpõrniklane, ninasarvikpõrnikas ning koorlaste, siklaste ja hundlaste liigirohkus.

9. Vanad laialehised metsad (9020*) – kaitse korraldamise edukust näitab surnud puidu rohkus

metsas (nii lamapuit kui ka seisev), samuti tunnusliikide vitaalsus: lindudest pesitsejatena –

must-toonekurg, valgeselg-kirjurähn, hallrästas, sinitihane ja mustpeapõõsalind; putukatest

– väikelumik, harilik röövöölane, suur-võsaöölane, tammetäpikvaksik ja tammevaksik.

10. Rohunditerikkad kuusikud (9050) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga

tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on lindudest pesitsejatena nt

väikekonnakotkas, herilaseviu, laanepüü, väike-kärbsenäpp ja mänsak, liblikatest aga

orasheinasilmik, niidutäpik, siumarja-pisivaksik ja põhja-kirivaksik. Lisaks sellele on

elupaigatüübi kvaliteedinäitajaks enamuspuuliigist kuuse kõrge vanus aga keskpärane liitus

ja kõrgrohustu rohkus alustaimestikus.

11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga

puhul veerežiimi järgi ja tunnusliikide vitaalsuse alusel. Tunnusliikideks on lindudest

pesitsejatena nt raudkull, metstilder, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, musttoonekurg,

liblikatest sõõrsilmik, niidutäpik, rohetäpik ja varju-kirivaksik.

12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga

puhul veerežiimi järgi ja tunnusliikide vitaalsuse alusel. Tunnusliikideks on lindudest

pesitsejatena nt sookurg, metsis, kassikakk, metskiur, hoburästas, tutt-tihane ja öösorr,

putukatest soo-kääbuskaruslane, mustika-õrnvaksik, võsavaksik ja sinikavaksik.

13. kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud

taimede arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.

14. soohiilakas (Liparis loeselii) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud taimede arvukuse

kasv ja kasvuala laienemine.

15. eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) – kaitse korraldamise edukust näitab

viljunud taimede arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.

16. võldas (Cottus gobio) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise registreerimine

looduskaitseala vetes. Lisaks sellele näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna

suurenemine alal.

17. madal unilook (Sisymbrium supinum) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud taimede

arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.

18. roheline kaksikhammas (Dicranum viride) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise

registreerimine loodusalal. Lisaks näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna

suurenemine loodusalal.

55

Tabel 10. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise koondtabel

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

1. Mändvetikakooslustega

kalgiveelised järved

(3140)

Esinduslikkus;

Kaitse eeskiri

Esinduslikkuse hindamine;

kaitse eeskirja lisamine

Esinduslikkus hinnatud;

kaitse eeskirja lisatud

2. Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala:

18,6 ha; tunnusliikide

esinemine: turbasammalde

liikide arv; kiililiste liikide arv;

mardikaliste liikide arv

Esinduslikkus:

mitte alla C pindala:

vähemalt 18,6 ha;

tunnusliikide arv

fikseeritud ja see ei

vähene

Loodusliku raba näitajaks

on lageraba osa keskel ja

ringjalt paiknevad laukad

ning älveste rohkus

3. Jõed ja ojad (3260) Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine; elupaigatüübi

esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

4. Lamminiidud (6450) Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala:

26,1 ha tunnusliikide

esinemine:

tarnaliikide arv; kiililiste

liikide arv; tikutaja

esinemine; suur-koovitaja

esinemine; sookiuru

esinemine; kõrkja-

roolinnu esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C pindala: vähemalt 26,1

ha;

tunnusliikide arv

fikseeritud ja see ei

vähene

56

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

5. Aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud

(6510)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala: 2,5 ha;

tunnusliikide esinemine:

Esinduslikkus: mitte

alla C pindala: vähemalt 2,5

ha;

tunnusliikide arv

fikseeritud ja see ei

vähene

6. Puisniidud (6530*) Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala:

2,3 ha; tunnusliikide

esinemine:

käpaliste liikide arv;

taimtoiduliste mardikate

liikide arv; käristaja

esinemine; peoleo

esinemine; vainurästa

esinemine; kauni

kuldkinga esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C pindala: vähemalt 2,3 ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

7. Rabad (7110*) Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: A pindala:

2734 ha; tunnusliikide

esinemine:

turbasammalde liikide arv;

nokkheinakoosluste arv;

liblikaliikide arv;

raba-ketasjooksiku

esinemine;

sookure

esinemine; rüüdi

esinemine

Esinduslikkus:

mitte alla A

pindala: vähemalt 2734

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

Loodusliku raba näitajaks

on lageraba osa keskel ja

ringjalt paiknevad laukad

ning älveste rohkus

57

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

8. Siirde- ja õõtsiksood

(7140)

Esinduslikkus;

avatud osa

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: B pindala:

428 ha; tunnusliikide

esinemine:

käpaliste liikide arv;

sookure esinemine;

villpea-aasasilmiku

esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla B pindala: vähemalt 428

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

9. Allikad ja allikasood

(7160)

Inventuur Elupaigatüübi määratlus;

elupaigatüübi

kaardistamine;

elupaigatüübi

esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

10. Nõrglubja-allikad

(7220*)

Inventuur Elupaigatüübi määratlus;

elupaigatüübi

kaardistamine;

elupaigatüübi

esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

11. Liigirikkad madalsood

(7230)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: B pindala:

397 ha; tunnusliikide

esinemine: tarnade

liikide arv; käpaliste

liikide arv; kiililiste liikide

arv; sookure esinemine;

villpea-aasasilmiku

esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla B pindala: vähemalt

397 ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

58

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

12. Vanad loodusmetsad

(9010*)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala:

48 ha; tunnusliikide

esinemine:

rähniliikide arv; laanepüü

esinemine; väike-

kärbsenäpi esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C

pindala: vähemalt 48

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

13. Vanad laialehised

metsad (9020*)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C

pindala: 68,1 ha

tunnusliikide

esinemine: valgeselg-

kirjurähn,

sinitihane, mustpea-

põõsalind

Esinduslikkus: mitte

alla C pindala: vähemalt 68,1

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

14. Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala:

104 ha; tunnusliikide

esinemine:

rähniliikide arv; laanepüü

esinemine; väike-

kärbsenäpi esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C

pindala: vähemalt 104 ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

15. Oosidel ja

moreenikuhjatistel

kasvavad okasmetsad

(9060)

Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine;

elupaigatüübi esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

59

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

16. Puiskarjamaad (9070) Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine;

elupaigatüübi esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

17. Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

Esinduslikkus:

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C

pindala: 349 ha tunnusliikide

esinemine: raudkulli esinemine;

hiireviu esinemine;

valgeselg-kirjurähni

esinemine;

sõõrsilmiku

esinemine; varju-

kirivaksiku esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C

pindala: vähemalt 349

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

60

18. Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

Esinduslikkus;

pindala;

tunnusliigid

Esinduslikkus: C pindala: 1056 ha; tunnusliikide esinemine:

sookure esinemine;

hoburästa esinemine;

öösorri esinemine

Esinduslikkus: mitte

alla C pindala: vähemalt 1056

ha;

tunnusliikide arv

ja arvukus

fikseeritud ja see ei

vähene

19. Lammi-lodumetsad

(91E0*)

Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine; elupaigatüübi

esinduslikkuse hindamine

Elupaigatüüp

määratletud;

elupaigatüüp

kaardistatud;

elupaigatüübi

esinduslikkus hinnatud

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

20. Kaunis kuldking

(Cypripedium cal-

ceolus)

Elupaikade seisund;

õitsvate taimede arv

Elupaikade seisund on

soodne;

õitsvaid taimi

50

Elupaigad on soodsana säilinud ja leidub

vähemalt 50 õitsvat taime

21. Soohiilakas (Liparis

loeselii)

Elupaikade

seisund;

õitsvate

taimede arv

Elupaikade seisund on

soodne;

õitsvaid taimi

25

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub

vähemalt 25 õitsvat

taime

22. Eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp.

Esthonica)

Seisund

soodne;

populatsiooni

suurus

kasvuala

Kasvuala pindala: 300 ha;

populatsioonis vähemalt

100 taime; viljunud

isendite arv:

vähemalt 50

Kasvuala pindala:

vähemalt 300 ha;

populatsioonis

vähemalt 100 taime;

61

ulatus;

vitaalsus

viljunud isendite arv

vähemalt 50 ja kasvab

23. Võldas (Cottus gobio) Inventuur Liigi esinemine; liigi

looduskaitselise seisundi

hindamine

Liik registreeritud; liigi

looduskaitseline

väärtus hinnatud

24. Madal unilook

(Sisymbrium supinum)

Liigi asurkonna

seisund

Liigi asurkonna seisund on

soodne

Liigi asurkonna seisund

on soodne

25. Roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Elupaikade

esinduslikkus ja

pindala; liigi

esinemine

Elupaikade (9010* ja 9080*) esinduslikkus C ja pindala, nagu ülal; liigi

esinemine alal

Elupaikade (9010* ja

9080*) esinduslikkus

mitte alla C ja pindala,

nagu ülal; liik esineb

alal

26. Kaljukotkas (Aquila

chrysaetos)

Pesitsemine;

pesitsusedukus

Pesa asustatus;

lennuvõimestunud

poegade arv

Pesa on asustatud;

lennuvõimestunud

vähemalt üks poeg

27. Metsis (Tetrao

urogallus)

Mängivate

kukkede arv

Mängus 4 kukke Mängus osaleb

vähemalt 4 kukke

62

KASUTATUD KIRJANDUS

Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ. Tallinn, 2007

Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E. Eesti

märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia”

aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu, 1999.

Paal, J., Leibak, E., compiled by. Estonian mires: inventory of habitats. Publication of the project

„Estonian mires inventory completion for maintaining biodiversity”. Eestimaa Looduse Fond. Tartu,

2011.

LISAD

Lisa 1. Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Lisa 2. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride

muutmise ettepanekute koond.

Lisa 3. Väärtuste koondtabel.

Lisa 4. Maaomand kaitsealal.

Lisa 5. Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud.

64

Lisa 1

Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 03.04.2007 nr 101

RT I 2007, 29, 173

jõustumine 13.04.2007 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Mahtra looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II

kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I

lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3, jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu, Lõiuse, Järlepa, Jaluse, Härgla, Vankse, Mahtra, Maidla,

Atla ja Orguse külas, Kaiu vallas Tamsi, Kasvandu ja Oblu külas ning Harju maakonnas Kose vallas Oru,

Kanavere ja Nõrava külas ning Kõue vallas Kirivalla külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades

«Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

59

(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette

valmistanud ja tähistanud.

(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud

ja tähistanud ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala

valitseja nõusolekul. (6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga

sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala

valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ning

maatulundusmaal metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.

§ 5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7)

anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja

kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit,

ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise

tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus

määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

66

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja

poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Järlepa sihtkaitsevöönd; 2) Leva sihtkaitsevöönd; 3) Matsi sihtkaitsevöönd; 4) Kolgu sihtkaitsevöönd; 5) Ammassaare sihtkaitsevöönd. § 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu tagamine.

§ 9. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid

raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või

kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks

vajalik tegevus.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) jahipidamine Leva sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. maini.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 11. Piiranguvööndi määratlus

(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Mahtra piiranguvöönd.

§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 13. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.

§ 14. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) maavara kaevandamine; 2) uue maaparandussüsteemi rajamine; 3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 5) puidu

kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel; 6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

61

Lisa 2

Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride

muutmise ettepanekud

Seoses nii Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate loodusdirektiivi esmatähtsate

elupaikade leviku täpsustamisega, liikidele vajalike sidusate koridoride loomise vajadusega kui ka

vajalike kaitsekorralduslike töödega tulevikus (kraavituse väljavoolu tõkestamise ja jõeloogete

taastamise vajadus väljapool olemasolevaid kaitseala piire), teen ettepaneku korrigeerida

looduskaitseala välispiiri selliselt, nagu toodud joonisel 15.

Joonis 15. Mahtra looduskaitseala piiride muutmise ettepanek (rohelise viirutusega ala) seoses ala

kaitseobjektiks olevate elupaikade levikuga väljapoole kehtivaid piire, liikidele sidusate

ühenduskoridoride loomiseks ja ka kaitseala praegustesse piiridesse (punase pidevjoonega

piiritletud alad) jäävate elupaikade looduskaitselise seisundi parandamiseks vajalike

kaitsekorralduslike töödega väljaspool praegu kehtivaid piire ning ühtse looduskompleksi loomise

nimel ümbruse teiste kaitsealuste objektidega.

Lisa 3

Tabel 11. Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a

pärast

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

Elupaigad

Mageveekogud

2.1.2 Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala 18,6 ha

Tunnusliikide arv

fikseeritud ja see ei vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju kaitsealal ja

selle ümbruses

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides.

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala 18,6 ha

Tunnusliikide arv

fikseeritud ja see ei vähene

2.1.3 Jõed ja ojad

(3260)

Elupaiga levik ja

looduskaitseline väärtus alal

on teada ja alustatud on

jõeloogete taastamisega

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju ja jõgede ning

ojade kinni

kasvamine

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides.

Taastada jõgede ja

ojade vool nende

looduslikus sängis

Elupaik on inventeeritud,

selle levik ja esinduslikkus

alal on teada

Niidud

2.1.6 Lamminiidud

(6450)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 26,1 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju kaitsealal ja

selle ümbruses

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 26,1 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.7 Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 2,5 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Võsastumine

hoolduse katkemise

tõttu

Regulaarne iga-

aastane niitmine ja heina eemaldamine

elupaigast

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 2,5 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

69

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a

pärast

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

2.1.8 Puisniidud

(6530*)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 2,3 ha; Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Võsastumine hoolduse katkemise tõttu

Regulaarne iga-

aastane niitmine ja heina eemaldamine

elupaigast

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 2,3 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Sood

2.1.9 Rabad (7110*) Esinduslikkus: mitte alla A

Pindala: vähemalt 2734 ha; Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju kaitsealal ja

selle ümbruses

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides,

mis algavad rabast või

läbivad seda.

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 2734 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.10 Siirde- ja

õõtsiksood

(7140)

Esinduslikkus: mitte alla A

Pindala: vähemalt 428 ha; Tunnusliikide arv ja arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju kaitsealal ja

selle ümbruses

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides,

mis algavad siirde- ja

õõtsiksoodest või

läbivad neid.

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 428 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.11 Liigirikkad madalsood (7230)

Esinduslikkus: mitte alla A

Pindala: vähemalt 397 ha; Tunnusliikide arv ja arvukus fikseeritud ja see ei vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav

mõju kaitsealal ja

selle ümbruses

Tõkestada väljavool kuivenduskraavides,

mis algavad

liigirikastest

madalsoodest või

läbivad neid.

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 397 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Metsad

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a

pärast

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

2.1.12 Vanad loodusmetsad

(9010*)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 48 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see

ei vähene

Metsamajandus, sh igasugune raie ja

puitmaterjali

väljavedu metsast

Säilitada

sihtkaitsevööndi

režiim.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 48 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.13 Vanad

laialehised metsad

(9020*)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 68,1 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see

ei vähene

Metsamajandus, sh igasugune raie ja

puitmaterjali

väljavedu metsast

Säilitada

sihtkaitsevööndi

režiim.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 68,1 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.14 Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 104 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see

ei vähene

Metsamajandus, sh

igasugune raie ja

puitmaterjali

väljavedu metsast

Säilitada

sihtkaitsevööndi

režiim.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 104 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

2.1.16 Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 349 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see

ei vähene

Metsamajandus, sh igasugune raie ja puitmaterjali

väljavedu metsast

Säilitada

sihtkaitsevööndi

režiim.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 349 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

71

2.1.17 Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

Esinduslikkus: mitte alla B

Pindala: vähemalt 1056 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see

ei vähene

Kuivenduskraavide

jätkuv kuivendav mõju kaitsealal ja selle ümbruses. Metsamajandus, sh

igasugune raie ja puitmaterjali

väljavedu metsast

Tõkestada väljavool

kuivenduskraavides,

mis algavad rabast või

läbivad seda.

Säilitada

sihtkaitsevööndi

režiim.

Esinduslikkus: mitte alla C

Pindala: vähemalt 1056 ha;

Tunnusliikide arv ja

arvukus fikseeritud ja see ei

vähene

Liigid

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a

pärast

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

Taimed

2.2.7 Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt

100 õitsvat taime

Ala liigne

võsastumine ja/või

ala kuivendamine

Niite niidetakse

regulaarselt. Ala

veerežiimi ei muudeta.

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt

50 õitsvat taime

2.2.7 Soohiilakas (Liparis

loeselii)

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt

50 õitsvat taime

Ala liigne

võsastumine ja/või

ala kuivendamine

Niite niidetakse

regulaarselt. Ala

veerežiimi ei muudeta.

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt

25 õitsvat taime

2.2.7 Eesti soojumikas

(Saussurea alpina

ssp. Esthonica)

Elupaigad on soodsana

säilinud ja leidub vähemalt

100 viljunud taime

Ala liigne

võsastumine ja/või

ala kuivendamine

Niite niidetakse

regulaarselt. Ala

veerežiimi ei muudeta.

Elupaigad on

soodsana säilinud ja

leidub vähemalt 50

viljunud taime

2.2.7 Madal unilook

(Sisymbrium

supinum)

Liigi asurkond on

suurenenud ja selle seisund

on hea

Puuduvad Puuduvad Liigi asurkonna seisund on

hea

2.2.7 Roheline

kaksikhamm

as (Dicranum

viride)

Elupaigad soodsad ja

asurkond elujõuline

Suurte vanade puude

raie, metsade

kuivendustööd,

võsaraiumine ja

metsakoosluste

killustumine

Metsade säästlik

majanda-mine, eriti vanade lehtpuude säilitamine

Levik alal on teada ja

elupaigad on inventeeritud

Loomad

2.2.5 Võldas

(Cottus

gobio)

Liigi levik ja

looduskaitseline väärtus

alal on teada, alustatud on

liigi elupaikade

taastamisega

Jõgede toitelisuse

kasv ja kinni

kasvamine – võldase

elupaikade kadu

Taastada jõgede ja

ojade vool nende looduslikus sängis

Liik on inventeeritud, selle

levik ja looduskaitseline

väärtus alal on teada

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a

pärast

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

2.2.2 Metsis (Tetrao

urogallus)

Mängualal Mahtra looduskaitsealal mängib vähemalt 10 kukke

Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine metsise mänguala piirkonnas.

Metsaraie.

Säilitada Leva

sihtkaitsevööndi

piirangud selliselt, et

inimeste liikumine

selles vööndis oleks

metsise mängu ajal

endiselt keelatud.

Keelata igasugune

metsaraie Leva

sihtkaitsevööndis.

Mängualal Mahtra loodus-

kaitsealal mängib

vähemalt 4 kukke

73

2.2.2 Kaljukotkas

(Aquila

chrysaetos)

Pesitseb kaitsealal edukalt,

igal aastal vähemalt üks

lennuvõimestunud poeg

Inimtegevuse

intensiivistumine ja

laienemine

kaljukotka pesitsus-

piirkonnas

Täiendada Leva

sihtkaitsevööndi

piiranguid selliselt, et

inimeste liikumine

selles vööndis oleks

kaljukotka

pesitsusajal keelatud

Pesitseb kaitsealal

74

Lisa 4

Tabel 12. Mahtra looduskaitseala territooriumi jaotus maaomandi järgi (vastavalt Eesti maakatastrile

seisuga 1.04.2013)

Jrk OMANDI- VORM

MAAÜKSUSE AADRESS

MAAÜKSUSE TUNNUS

PINDALA, HA

PINDALA KAITSEALAL, HA

SIHTOTSTARVE

1 Riigiomand Harksaba 27701:002:0087 12,64 12,64 Maatulundusmaa

2 Riigiomand Hobumadara 24004:001:0193 29,64 28,28 Maatulundusmaa

3 Riigiomand Härgheina 24004:001:0188 13,52 13,52 Maatulundusmaa

4 Riigiomand Kodutuvi 27701:001:0179 11,45 11,45 Maatulundusmaa

5 Riigiomand Kolmeküüni 24001:002:0106 12,02 0,23 Maatulundusmaa

6 Riigiomand Konnakotka 27701:001:0182 111,29 111,29 Maatulundusmaa

7 Riigiomand Kukeseene 27701:001:0177 19,89 19,89 Maatulundusmaa

8 Riigiomand Kurereha 24005:002:0143 10,89 10,89 Maatulundusmaa

9 Riigiomand Käosulase 27701:001:0181 6,7 6,70 Maatulundusmaa

10 Riigiomand Lakklehe 24005:003:0168 5,21 5,21 Maatulundusmaa

11 Riigiomand Lodutarna 24005:003:0167 11,94 11,71 Maatulundusmaa

12 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

10 33701:001:0635 24,51 24,51 Kaitsealune maa

13 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

11 33701:001:0636 10,74 10,74 Kaitsealune maa

14 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

12 33701:001:0637 28,4 28,40 Kaitsealune maa

15 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

13 33701:001:0630 28,61 28,61 Kaitsealune maa

16 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

14 33701:001:0631 42,88 42,52 Kaitsealune maa

17 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

15 33701:001:0632 7,7 7,70 Kaitsealune maa

18 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

16 33701:004:0817 9,78 6,74 Maatulundusmaa

19 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

2 33701:001:0617 29,17 28,45 Kaitsealune maa

20 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

3 33701:001:0618 4,04 3,80 Kaitsealune maa

21 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

4 33701:001:0619 17,53 17,53 Kaitsealune maa

22 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

5 33701:001:0620 15,46 15,46 Kaitsealune maa

75

23 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

6 33701:004:0823 17 17,00 Kaitsealune maa

24 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

7 33701:004:0824 2,77 2,77 Kaitsealune maa

25 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

8 33701:004:0825 31,51 30,51 Kaitsealune maa

26 Riigiomand Mahtra looduskaitseala

9 33701:001:0634 59,73 59,73 Kaitsealune maa

76

Jrk OMANDI- VORM

MAAÜKSUSE AADRESS

MAAÜKSUSE TUNNUS

PINDALA, HA

PINDALA KAITSEALAL, HA

SIHTOTSTARVE

27 Riigiomand Metsosja

24004:001:0191 36,76 26,08 Maatulundusmaa

28 Riigiomand Paunküla

131 metskond

33701:001:0303 13,98 13,98 Maatulundusmaa

29 Riigiomand Paunküla

132 metskond

33701:001:0304 27,31 27,31 Maatulundusmaa

30 Riigiomand Paunküla

134 metskond

36301:001:0179 648,27 631,95 Maatulundusmaa

31 Riigiomand Paunküla

135 metskond

33701:004:0373 734,86 613,37 Maatulundusmaa

32 Riigiomand Paunküla

201 metskond

33701:001:0111 3,19 3,19 Maatulundusmaa

33 Riigiomand Paunküla metskond 26 33701:004:0370 120,62 120,56 Maatulundusmaa

34 Riigiomand Paunküla metskond 360 33701:004:0814 6,87 2,81 Maatulundusmaa

35 Riigiomand Paunküla metskond 362 33701:001:0608 87,51 19,97 Maatulundusmaa

36 Riigiomand Sabatihase 27701:002:0088 37,08 35,40 Maatulundusmaa

37 Riigiomand Saluheina 24004:001:0192 21,35 21,25 Maatulundusmaa

38 Riigiomand Sambla 24004:001:0002 42,52 42,02 Maatulundusmaa

39 Riigiomand Seljarohu 24005:001:0074 9,62 9,62 Maatulundusmaa

40 Riigiomand Sinihelmika 24001:001:0106 85,12 85,12 Maatulundusmaa

41 Riigiomand Sookailu 27701:002:0086 87,06 83,82 Maatulundusmaa

42 Riigiomand Soomadara 24005:001:0075 14,49 14,35 Maatulundusmaa

43 Riigiomand Soosaare 33701:001:0095 11,68 11,68 Maatulundusmaa

44 Riigiomand Sootarna 24004:001:0189 14,41 14,41 Maatulundusmaa

45 Riigiomand Soovildiku 24001:001:0107 25,35 23,37 Maatulundusmaa

46 Riigiomand Vahastu metskond 1 24005:003:0724 95,25 95,20 Maatulundusmaa

47 Riigiomand Vahastu metskond 10 24004:001:0009 14,35 14,35 Maatulundusmaa

48 Riigiomand Vahastu metskond 11 24004:001:0006 14,83 14,83 Maatulundusmaa

49 Riigiomand Vahastu metskond 13 24004:001:0005 17,16 17,01 Maatulundusmaa

50 Riigiomand Vahastu metskond 14 24005:001:0416 10,78 10,78 Maatulundusmaa

51 Riigiomand Vahastu metskond 15 27701:001:0974 5,4 5,40 Maatulundusmaa

52 Riigiomand Vahastu metskond 16 27701:002:1925 11,61 11,61 Maatulundusmaa

53 Riigiomand Vahastu metskond 2 24004:001:0161 43,09 43,09 Maatulundusmaa

77

54 Riigiomand Vahastu metskond 226 27701:002:0125 9,65 9,65 Maatulundusmaa

55 Riigiomand Vahastu metskond 3 24004:001:0003 36,95 36,95 Maatulundusmaa

56 Riigiomand Vahastu metskond 4 24004:001:0007 33,14 33,14 Maatulundusmaa

57 Riigiomand Vahastu metskond 46 24001:001:0598 517,51 517,51 Maatulundusmaa

58 Riigiomand Vahastu metskond 5 24004:001:0168 26,95 26,95 Maatulundusmaa

59 Riigiomand Vahastu metskond 53 24004:001:0015 886,63 727,54 Maatulundusmaa

60 Riigiomand Vahastu metskond 54 24005:001:0001 325,24 325,24 Maatulundusmaa

78

Jrk OMANDI- VORM

MAAÜKSUSE AADRESS

MAAÜKSUSE TUNNUS

PINDALA, HA

PINDALA KAITSEALAL, HA

SIHTOTSTARVE

61 Riigiomand Vahastu metskond 55 24005:002:0001 258,83 257,61 Maatulundusmaa

62 Riigiomand Vahastu metskond 58 24005:003:0732 80,85 80,85 Maatulundusmaa

63 Riigiomand Vahastu metskond 6 24005:001:0401 36,96 36,96 Maatulundusmaa

64 Riigiomand Vahastu metskond 64 24005:003:0737 193,01 191,99 Maatulundusmaa

65 Riigiomand Vahastu metskond 65 27701:001:0988 238,65 238,65 Maatulundusmaa

66 Riigiomand Vahastu metskond 66 27701:002:0001 209,29 209,29 Maatulundusmaa

67 Riigiomand Vahastu metskond 67 27701:002:1919 87,26 87,14 Maatulundusmaa

68 Riigiomand Vahastu metskond 7 24005:002:0697 48,32 48,32 Maatulundusmaa

69 Riigiomand Vahastu metskond 8 24004:001:0229 25,08 25,08 Maatulundusmaa

70 Riigiomand Vahastu metskond 9 24004:001:0227 23,85 23,85 Maatulundusmaa

71 Eraomand Aasa 24001:002:0757 4,79 1,22 Maatulundusmaa

72 Eraomand Adu 27701:002:0874 27,76 16,49 Maatulundusmaa

73 Eraomand Alt-Hansu soo 27701:001:0584 5,19 5,19 Maatulundusmaa

74 Eraomand Anisilla 27701:001:1073 5,77 5,77 Maatulundusmaa

75 Eraomand Aru 27701:002:1180 21,42 10,49 Maatulundusmaa

76 Eraomand Aussalu 24004:001:0023 16,46 0,90 Maatulundusmaa

77 Eraomand Eimetsa 24004:001:0091 31,11 30,36 Maatulundusmaa

78 Eraomand Haasu 24004:001:0049 6,1 6,10 Maatulundusmaa

79 Eraomand Hansu 24004:001:0237 43,71 26,08 Maatulundusmaa

80 Eraomand Heina 24005:001:0019 4,23 4,23 Maatulundusmaa

81 Eraomand Hiietaga 24005:001:0415 72,8 72,80 Maatulundusmaa

82 Eraomand Hindreku 27701:001:0122 5,1 5,10 Maatulundusmaa

83 Eraomand Jaagu 24005:002:0010 9,1 9,10 Maatulundusmaa

84 Eraomand Jaanimetsa 24004:001:0276 43 43,00 Maatulundusmaa

85 Eraomand Juhani 24005:003:0123 6,38 1,41 Maatulundusmaa

86 Eraomand Jõe 24005:002:0079 2,01 2,01 Maatulundusmaa

87 Eraomand Jõgisoo 24005:003:0729 89,67 89,62 Maatulundusmaa

88 Eraomand Jõhvika 24004:001:0160 33,39 33,39 Maatulundusmaa

89 Eraomand Jõhvikaraba 27701:001:1189 22,94 8,88 Maatulundusmaa

90 Eraomand Jüri 24001:001:0190 29,34 0,22 Maatulundusmaa

79

91 Eraomand Kaasiku 24005:003:0754 5,3 5,15 Maatulundusmaa

92 Eraomand Kaasiku 33701:001:0096 10,69 10,44 Maatulundusmaa

93 Eraomand Kadaka 24004:001:0060 8,83 8,68 Maatulundusmaa

94 Eraomand Kadaka 24005:001:0220 10,36 0,14 Maatulundusmaa

95 Eraomand Kangrumetsa 33701:004:0395 3,35 3,35 Maatulundusmaa

96 Eraomand Kannukse mets 33701:001:0135 3,16 3,16 Maatulundusmaa

97 Eraomand Kasa 24005:001:0253 6,76 6,76 Maatulundusmaa

80

Jrk OMANDI- VORM

MAAÜKSUSE AADRESS

MAAÜKSUSE TUNNUS

PINDALA, HA

PINDALA KAITSEALAL, HA

SIHTOTSTARVE

98 Eraomand Kaunismetsa 24005:003:0215 28,23 28,23 Maatulundusmaa

99 Eraomand Kopli 24005:001:0020 49,99 0,91 Maatulundusmaa

100 Eraomand Koplimäe 24004:001:0021 33,91 0,19 Maatulundusmaa

101 Eraomand Kunima-Priidu 27701:001:1125 18,16 6,13 Maatulundusmaa

102 Eraomand Kärdi 27701:001:0099 18,49 6,39 Maatulundusmaa

103 Eraomand Kärdi 27701:001:0100 15,04 15,04 Maatulundusmaa

104 Eraomand Laarimetsa 27701:001:0733 24,37 9,48 Maatulundusmaa

105 Eraomand Laarisoo 27701:001:0734 4,98 4,98 Maatulundusmaa

106 Eraomand Lepiku 24005:001:0069 13,07 13,07 Maatulundusmaa

107 Eraomand Lihu 27701:001:1121 9,34 4,01 Maatulundusmaa

108 Eraomand Lookse 27701:001:0792 14,86 0,47 Maatulundusmaa

109 Eraomand Mardi 24005:003:0922 14,45 14,34 Maatulundusmaa

110 Eraomand Matsimetsa 27701:001:0097 27,48 14,08 Maatulundusmaa

111 Eraomand Matsioja 24005:001:0065 12,54 12,54 Maatulundusmaa

112 Eraomand Matsisoo 24005:001:0064 12,54 12,54 Maatulundusmaa

113 Eraomand Matso II 24001:001:0134 6,23 6,23 Maatulundusmaa

114 Eraomand Metsise 24005:001:0360 46,43 46,43 Maatulundusmaa

115 Eraomand Mihkli 24004:001:0261 28,31 28,31 Maatulundusmaa

116 Eraomand Mikkuri-Tõnu 36301:001:0045 9,75 9,75 Maatulundusmaa

117 Eraomand Miku-Aussalu 24004:001:0152 18,46 0,72 Maatulundusmaa

118 Eraomand Mulgusoo 24004:001:0004 8,9 8,90 Maatulundusmaa

119 Eraomand Mäeni-Eve 27701:001:0047 8,96 8,96 Maatulundusmaa

120 Eraomand Mäeni-Hurmase 27701:001:0095 8,95 8,95 Maatulundusmaa

121 Eraomand Mäeni-Mati 27701:001:0043 8,82 6,68 Maatulundusmaa

122 Eraomand Männisoo 24001:001:0565 13,08 13,08 Maatulundusmaa

123 Eraomand Mügina 33701:001:0093 1,71 1,71 Maatulundusmaa

124 Eraomand Mügina 33701:004:0112 4,33 4,23 Maatulundusmaa

125 Eraomand Nurme 27701:001:0794 5,89 5,89 Maatulundusmaa

126 Eraomand Ojametsa 27701:001:0662 15,43 6,99 Maatulundusmaa

127 Eraomand Oti 24004:001:0254 28,08 10,23 Maatulundusmaa

81

128 Eraomand Paadiku 24005:002:0330 6,9 6,90 Maatulundusmaa

129 Eraomand Paale 24005:001:0428 13,32 13,32 Maatulundusmaa

130 Eraomand Pearnamiku 24004:001:0045 2,56 2,56 Maatulundusmaa

131 Eraomand Pedaku 24005:001:0340 45,7 45,70 Maatulundusmaa

132 Eraomand Peetre 24001:001:0012 2,26 2,26 Maatulundusmaa

133 Eraomand Pikamäe 27701:001:0972 32,81 0,18 Maatulundusmaa

134 Eraomand Pohla 24001:001:0420 62,02 62,02 Maatulundusmaa

82

Jrk OMANDI- VORM

MAAÜKSUSE AADRESS

MAAÜKSUSE TUNNUS

PINDALA, HA

PINDALA KAITSEALAL, HA

SIHTOTSTARVE

135 Eraomand Preediku 24001:001:0563 4,2 4,20 Maatulundusmaa

136 Eraomand Pähkli 27701:001:1162 6,33 6,33 Maatulundusmaa

137 Eraomand Pärna mets 33701:001:0192 2,56 2,56 Maatulundusmaa

138 Eraomand Rabametsa 27701:001:0663 13,26 13,26 Maatulundusmaa

139 Eraomand Rajametsa 27701:002:1651 16,09 6,51 Maatulundusmaa

140 Eraomand Ranna heinamaa 33701:004:0444 2,7 1,51 Maatulundusmaa

141 Eraomand Rehe 24001:001:0049 14,56 13,93 Maatulundusmaa

142 Eraomand Sepa 24004:001:0139 10,75 10,66 Maatulundusmaa

143 Eraomand Sepa 24004:001:0141 30,47 30,47 Maatulundusmaa

144 Eraomand Simmardi 27701:001:0055 9,75 9,75 Maatulundusmaa

145 Eraomand Sipelga 24005:001:0042 24,46 24,46 Maatulundusmaa

146 Eraomand Soo 24001:001:0430 21,94 21,94 Maatulundusmaa

147 Eraomand Soo 24005:001:0280 52,06 51,73 Maatulundusmaa

148 Eraomand Soojõe 33701:004:0280 5,74 5,74 Sihtotstarbeta maa

149 Eraomand Sookailu 24005:001:0350 42,75 42,75 Maatulundusmaa

150 Eraomand Soo-otsa 24001:001:0042 13,73 13,73 Maatulundusmaa

151 Eraomand Soosaare 24005:001:0330 93,94 93,94 Maatulundusmaa

152 Eraomand Suurekopli raba 33701:001:0182 6,55 6,55 Maatulundusmaa

153 Eraomand Suure-Läätsimäe 33701:001:0432 48,75 48,75 Maatulundusmaa

154 Eraomand Suursoo 24005:001:0022 18,51 18,51 Maatulundusmaa

155 Eraomand Säärevälja 24004:001:0053 21,86 21,79 Maatulundusmaa

156 Eraomand Säärevälja 24004:001:0055 32,31 14,65 Maatulundusmaa

157 Eraomand Tagametsa 24004:001:0277 35,88 35,88 Maatulundusmaa

158 Eraomand Tammemäe 24004:001:0113 25 0,22 Maatulundusmaa

159 Eraomand Tammemäe-Peetri 24004:001:0176 9,14 9,14 Maatulundusmaa

160 Eraomand Tiitsu 27701:001:0193 9,11 9,11 Maatulundusmaa

161 Eraomand Tiitsu-Matsi 27701:001:0600 92,72 59,95 Maatulundusmaa

162 Eraomand Tilli 24005:001:0431 21,45 21,45 Maatulundusmaa

163 Eraomand Trampa 27701:001:1206 5,49 5,49 Maatulundusmaa

164 Eraomand Tõnusaare 24005:001:0232 6,84 6,84 Maatulundusmaa

83

165 Eraomand Uuesoo 24004:001:0167 23,52 23,52 Maatulundusmaa

166 Eraomand Uue-Vainula 24004:001:0065 16,37 4,51 Maatulundusmaa

167 Eraomand Uuevälja 24001:002:0776 15,78 15,78 Maatulundusmaa

168 Eraomand Vana-Mardi 24005:003:0122 19,23 8,49 Maatulundusmaa

169 Eraomand Vana-Palgivõhma 33701:004:0348 69,99 0,34 Maatulundusmaa

170 Eraomand Vareti 24005:001:0200 45,47 45,39 Maatulundusmaa

171 Eraomand Vikerkaare 27701:001:1022 5,27 5,27 Maatulundusmaa

172 Eraomand Villema 27701:002:0923 13,31 1,59 Maatulundusmaa

173 Eraomand Väljametsa 24004:001:0240 21,75 21,75 Maatulundusmaa

KOKKU 7988,37 7036,41

84

Lisa 5

Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud

Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus oli nähtud ette viia läbi üks

avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus 13. septembril Raplas, algusega kell 11.

Koosolekul osalesid järgmised isikud:

1. Meelis Mägi, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist,

2. Lauri Klein, OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert,

Protokoll:

Koosoleku juhatas sisse Lauri Klein tutvustades Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava töö

tellimise protsessi ja kaitsekorralduskavade koostamise protseduure. Ühtlasi mainis ta et tööd

rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva

„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse

infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine”

programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse

säilitamiseks“ alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Edasi tutvustas Lauri Klein kaitsekorralduskava projekti ja jooksvalt toimus arutelu

küsimustevastuste korras. Peamised punktid, mille üle arutleti ja ettepanekud mis tehti olid

järgmised:

- Täiendada kaitsekorralduskava eelnõud kaitseala tähistamise, seire, hooldustegevuste ja

tulemuslikkuse hindamise osas.

- Määratleda kuivenduskraavid, mille voolutõkestustegevuse vajaduse selgitamiseks on vaja

uuringut.

- Lisada tegevuste tabelisse seired, kaitse-eeskirja uuendamise vajadus ning kuivendusega

seonduv.

Koosolek lõppes 12.00

75

86

Avalikkuse kaasamiskoosoleku kuulutus, mis avaldati ajalehes „Raplamaa Sõnumid“ (endine

„Nädaline“:

Avalikkuse kaasamiskoosolekul olid uksele ja seintele paigutatud järgmise sisuga infosildid:

Meetme “Looduskaitse mitmekesisuse säilitamine” rakendamise programm "Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks"

Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine perioodiks 2014-2023

Programmi periood 2009-2013

77

KINNITATUD

14.01.2015

käskkirjaga nr 1-4.2/15/20

Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka

püsielupaiga kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/126

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 5

1.1. Ala üldiseloomustus ..................................................................................................... 5

1.2. Maakasutus .................................................................................................................. 5

1.3. Huvigrupid ................................................................................................................. 10

1.4. Kaitsekord .................................................................................................................. 10

1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................... 12

1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 12

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ...................................................................... 12

2. VÄÄRTUSED ja KAITSE-EESMÄRGID ...................................................................... 13

2.1. Elustik ........................................................................................................................ 13

2.1.1. Linnud ................................................................................................................. 14

2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ....................................................... 14

2.2. Kooslused .................................................................................................................. 15

2.2.1. Veekogud ............................................................................................................ 15

2.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) ....................................................................................... 15

2.2.2. Metsad................................................................................................................. 15

2.2.2.1 Vanad loodusmetsad (läänetaiga; 9010*) ..................................................... 16

2.2.2.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ............................................................... 17

2.2.2.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) .......................................................... 17

2.2.3. Niidud ..................................................................................................................... 18

2.2.3.1. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ................................................... 19

2.2.3.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ........................................................ 19

2.2.3.3. Lamminiidud (6450) .................................................................................... 20

2.2.3.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ) ..................................... 20

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS

.............................................................................................................................................. 22

4. KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ja EELARVE ........................................ 23

4.1. Niidukoosluste seire ................................................................................................... 23

4.2. Poollooduslike niidukoosluste taastamine ................................................................. 23

4.3. Poollooduslike niidukoosluste hooldamine ............................................................... 24

4.4. Ala välispiiri tähistamine/ hooldamine ...................................................................... 24

3

4.5. Ala tutvustava infotahvli rajamine ............................................................................. 24

4.6. Vahehinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta .......................................... 24

4.7. Hinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta ja uue kaitsekorralduskava

koostamine ........................................................................................................................ 24

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................... 27

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................... 29

4

Kaitsekorralduskava on dokument, mis koostatakse kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamiseks. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja

kaitsekorralduskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister (keskkonnaministri

määrus 20.10.2009 nr 60). Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.

Käesoleva kaitsekorralduskava eesmärgid on:

1. Anda lühike ülevaade kaitstavast alast - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast

riiklikust seirest.

2. Analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga eesmärgiks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile.

3. Arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis.

4. Anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega.

5. Määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega.

6. Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja

rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korrast (Riigi Teataja1).

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus

11. septembril 2012 Rapla haldushoones (Tallinna maantee 14). Kaasamiskoosolekul

osalenute nimekiri ja protokoll on välja toodud kava lisas 5.

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse

planeerimise spetsialist Meelis Mägi (tel: 484 1174; e-post:

[email protected]).

Kava koostas Peedu Saar (tel: 553 4041; e-post: [email protected]), nõustas Toomas Kukk (e-

post: [email protected]).

Töö rahastamine toimub „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja

sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva

keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse

säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

5

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala üldiseloomustus

Nurtujõe loodusala (EE0020334) asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas

maakonnakeskusest Raplast linnulennult ca 30 kilomeetrit edela suunas. Ala jääb Nurtu-

Nõlva ja Inda külasse. Loodusala koosneb kahest mõnevõrra erinevast lahuspaiknevast

maaüksusest: Nurtujõe hoiualast (KLO2000187) ja Inda väike-konnakotka püsielupaigast

(KLO3000615). Loodusala pindala ulatub 35 hektarini. Kaitsekorralduskava koostatakse

loodusalale.

Nimekiri Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest, mis sisaldas ka Nurtujõe loodusala,

esitati Euroopa Komisjonile aastal 2004 (Riigi Teataja2). Nurtujõe hoiuala loodi aastal 2006

(Riigi Teataja3). Nurtujõe väike-konnakotka püsielupaik aastal 2010 (Riigi Teataja5).

Nurtujõe loodusala paikneb maastikuliselt Harju lavamaa lõunaosas, mille geoloogilise

aluspõhja moodustavad Siluri peamiselt lubjakivi sisaldavad lademed, millel pinnakattena

lasub maksimaalselt kuni viie meetri paksune moreenikiht. Kohati on maastikurajooni

pinnakate palju õhem, näiteks põhjarannikul ja vooluveekogude ääres, mistõttu paljanduvad

alvarid, sageli esineb karstinähte (Arold, 2005). Loodusala ilmet kujundab oluliselt Nurtu

jõgi, mille vasakule kaldale suurem osa alast jääb. Jõe oru kallakuse tõttu jääb ala

absoluutkõrgus merepinnast 21 ja 27,5 meetri vahele, väljaspool orgu on ala relieef tasane.

Alal on valdavalt tegemist ajutiselt või püsivalt liigniiskete soostunud muldadega, vahetult

jõe kaldale jäävad lammimullad (Maa-amet).

Suure enamuse Nurtujõe loodusala pindalast katavad metsad. Hoiuala kaitse-eesmärkideks

on vanad loodusmetsad (9010*), (tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Pindala järgi

vähem on alal üksikute puudegruppidega kaetud rohumaid: kaitse-eesmärkideks on kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Samuti on kaitse eesmärgiks jõed

ja ojad (3260). Rohumaad jäävad peamiselt vahetult kahele poole Nurtu jõge. Inda väike-

konnakotka püsielupaiga eesmärk on tagada I kaitsekategooriasse kuuluva väike-

konnakotka (Aquila pomarina) isendite kaitse. Lisaks loodusväärtustele on hoiuala

lõunaserva kaardistatud kolm pärandkultuuri objekti: Nurtu-Nõlva küla kivi, Tihkani

söemiilimise plats ja Presidendi tamm Nurtu-Nõlva oja talus (Maa-amet). Ala koduloolise

tausta kohta saab teavet Sillaotsa talumuuseumist Velisel (Muuseum).

1.2. Maakasutus

Nurtujõe loodusala koosneb kahest mõnevõrra erineva staatusega ja üksteisest lahus

paiknevast alast: Nurtujõe hoiualast (KLO2000187) ja Inda väike-konnakotka

püsielupaigast (KLO3000615). Kui pole teisiti öeldud, käivad andmed Nurtujõe loodusala,

see tähendab kahe maaeraldise kohta. Maaüksuste pindala ja maa jaotumist jätkuvalt riigi

omandis olevaks maaks (JRO), era- ja riigimaaks illustreerib tabel 1. Maaomandi jaotumist

illustreerivad ka graafik 1 ja kaart 2. Eraldi maaüksuste kaupa on loodusala kirjeldatud

6

tabelis 2. Eesti põhikaardi andmetel katab suuremat osa Nurtujõe loodusalast mets, vähem

on rohumaid ja veealasid. Kaardi järgi ei jää loodusalale õuealasid ega põlde. Jõekalda

maaüksusele (50404:004:0640) jääb osalt sissevarisenud katusega väike talu ase (või osa

kunagisest suuremast kompleksist), mille õu on võsastunud. Maa kõlvikulist jaotumist

illustreerivad tabel 3 ja kaart 1.

Tabel 1. Jätkuvalt riigi omandis oleva maa (JRO), era- ja riigimaa hulk Nurtujõe loodusalal,

Nurtujõe hoiualal ja Inda väike-konnakotka püsielupaigas (hektarites).

JRO Eramaa Riigimaa Kokku

Nurtujõe loodusala 5,69 17,62 11,69 35

Nurtujõe hoiuala 5,8 9,12 11,68 26,6

Inda väike-konnakotka püsielupaik - 8,49 - 8,49

Tabel 2. Maaüksused Nurtujõe loodusalal. Nende katastritunnus, omandivorm kogupindala

ja pindala loodusalal (hektarites).

Maaüksuse nimi

(lähiaadress)

Katastritunnus Katastriüksuse

pindala Pindalast

loodusalal Omandivorm Märkused

Noormaa 50404:004:0351 14,5 3,65 Eraomand

Inda 50404:003:0240 10 3,84 Eraomand

Jõekalda 50404:004:0640 2,22 1,88 Eraomand

Saue 50404:004:0720 40,4 0,01 Eraomand

Kalda 50404:003:1192 26,33 4,65 Eraomand

Aasapõllu 50404:004:0026 6,95 0,07 Eraomand

Tihkani 50404:004:0052 3,7 3,53 Eraomand

Velise metskond 39 50404:002:0900 287,7 11,65 Riigiomand

Tabel 3. Kõlvikute pindala ja protsentuaalne katvus Nurtujõe loodusalal Eesti 2012 aasta

põhikaardi järgi.

Kõlvik Pindala (hektarites) Katvuse protsent

Mets 27,04 76

Rohumaa 6,23 18

Veeala (Nurtu jõgi) 1,94 6

7

Graafik 1. Maaomandi jaotumine Nurtujõe loodusalal.

Maaomandi jaotumine Nurtujõe loodusalal

51 %

33 %

16 %

Eramaa

Riigimaa

JRO

8

Kaart 1. Maa kõlvikuline jaotumine Nurtujõe loodusalal. Alade kontuurid on kantud Maa-

ameti kaardiserverist pärit 2012 aasta Eesti põhikaardile.

9

Kaart 2. Maaomandi jaotumine jätkuvalt riigi omandis olevaks maaks (JRO), eramaaks ja

riigimaaks Nurtujõe loodusalal.

10

1.3. Huvigrupid

Nurtujõe loodusalaga seotud peamised huvigrupid on maaomanikud, piirkonna elanikud ja

riik erinevate institutsioonidega. Iga huvigrupi alaga seotud eesmärke/huvisid on lühidalt

iseloomustatud tabelis 3. Võib arvata, et teistest enam on hoiualaga seotud NurtuNõlva ja

Inda küla elanikud, keda seisuga 07.06.2010 on vastavalt 34 ja 7 (Arengukava2). Vahetult

on hoiualaga seotud maaomanikud ja –hooldajad.

Tabel 4. Huvigruppidega seotud eesmärgid/huvid Nurtujõe loodusalal.

Rapla Maavalitsus - Keskkonnateadlikkus

- Loodussõbralik keskkond

- Rohevõrgustiku arendamine – ala kuulub Natura 2000 võrgustikku

- Maakonna Natura aladega seotud probleemidest ja nägemustest on juttu Maakonna arengukava looduskeskkonda käsitlevas peatükis

(Arengukava1) ja Rapla maakonna teemaplaneeringus “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (Teemaplaneering) Märjamaa Vallavalitsus - Keskkonnateadlikkus

- Loodussõbralik elukeskkond

- Rohevõrgustiku arendamine – ala kuulub Natura 2000 võrgustikku

- Valla Natura aladega seotud probleemidest ja võimalustest on lühidalt

ja pealiskaudselt juttu Märjamaa valla arengukavas 2010-2025

(Arengukava2) Keskkonnaamet

- Eesmärgiks olevate loodusväärtuste soodsa seisundi säilitamine

- Kaitseala valitsemine - Keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamine ja avastamine

RMK - Riigi maadel loodushoiutööde läbiviimine

- Ala piiritähiste ja külastusobjektide rajamine ja hooldamine

Loodusteadlased - Loodusväärtuste uurimine ja kaardistamine

Turistid - Ala puhkemajanduslik kasutamine Maahooldajad - Poollooduslike koosluste hooldamine

Piirkonna elanikud - Loodussõbralik keskkond

- Külamaastiku korrashoid

- Kohaliku elu edendamine

Maaomanikud - Ala heakord ja eluolu sujuv korraldus

- Kohaliku elu edendamine

- Maa sihipärane kasutamine

1.4. Kaitsekord

Loodusalasid, see tähendab Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitstakse Eestis

looduskaitseseaduse alusel ja nende praktiliseks kaitseks võib moodustada erinevat tüüpi

kaitstavaid alasid (Klein, 2008) – antud juhul üks hoiuala ja üks püsielupaik.

Hoiualadel kaitse-eeskirja ei kinnitata ja vööndeid ei moodustata (Klein, 2008). Hoiualal

lubatud tegevused ja piirangud tulenevad looduskaitseseaduse hoiualasid käsitlevast 5.

peatükist (Riigi Teataja4). Vastavalt sellele on olulisem järgmine:

11

- Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,

mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti

tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

- Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja

funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

- Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala

kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat

metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks

määratud tehnoloogiat.

- Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse

keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.

Püsielupaikade kaitse üldised põhimõtted on sõnastatud looduskaitseseaduse § 50-es (Riigi

Teataja4). Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekord on esitatud kaitseeeskirjas (Lisa

1a). Inda väike-konnakotka püsielupaik jaguneb üheks sihtkaitse- ja üheks

piiranguvööndiks. Olulisemad kitsendused sihtkaitse- ja piiranguvööndis on järgmised:

Sihtkaitsevöönd:

- Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente

korjamine 1. septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega

seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel.

- Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.

Piiranguvöönd:

- Püsielupaiga piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul aegjärkne ja

häilraie tingimusel, et langi suurus ei ületa 2 ha.

- Püsielupaiga piiranguvööndis on raied keelatud 15. märtsist 31. augustini.

- Püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata

pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu kui pinnas seda

võimaldab.

12

1.5. Uuritus

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Suuremas mahus on Nurtujõe loodusalal elupaiga inventuure läbi viinud Eestimaa Looduse

Fond (1994 ja 1996) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2000 ja 2001). Esimene inventeeris

peamiselt alale jäävaid metsa-, teine niidukooslusi. 2011 aastal on suurema osa

niidukooslustest üle inventeerinud OÜ Metsaruum. Nimetatud inventuurid kokku ei kata

tervet loodusala territooriumi. Hoiualal on elupaiku inventeeritud ligikaudu 70 %

territooriumist, väike-konnakotka püsielupaigas alla viie %.

2012 aastal inventeeris Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kõik ala niidu- ja valdava osa

metsakooslusi. Tööd toimusid kahes etapis. 24. mail inventeerisid Toomas Kukk ja Peedu

Saar kõik niidud. 20. juunil inventeeris Peedu Saar loodusala metsakooslused. Inventuuri

tulemusi illustreerib kaart lisas 4.

1.5.2. Riiklik seire

Väike-konnakotkas on üks riikliku röövlinnuseire käigus seiratav liik (Seire1). Küll aga pole

Inda väike-konnakotka püsielupaik olnud seire objektiks. Pesapaigas ei ole pesitsemine

õnnestunud aastast 2008.

2008 aastal on Nurtu jõge seiratud riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire käigus. Jõe kolmes

lõigus on läbiviidud seirepüüki (Seire2). Samuti seirati suurtaimestikku fütobentost ja

põhjaloomastikku (Seire3).

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Niidukoosluste seire selgitamaks välja niitude seisundi ja hooldamise mõju. Teostatakse

viie aasta tagant kaks korda kava perioodi jooksul.

13

2. VÄÄRTUSED ja KAITSE-EESMÄRGID

Nurtujõe loodusala kaitse-eesmärgid on Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka

püsielupaiga kaitse-eesmärkide summa.

Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärk on sõnastatud määruses, millega võetakse kaitse alla Rapla

maakonnas asuvad hoiualad, sh Nurtujõe hoiuala (Lisa 1b). Vastavalt sellele on hoiuala

kaitse-eesmärgiks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede

ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niitude (6510), vanade

loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) kaitse.

Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitse-eesmärk on sõnastatud väikekonnakotka

püsielupaikade kaitse-eeskirjas (Lisa 1a). Vastavalt sellele on püsielupaiga kaitse-eesmärk I

kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotkas (Aquila pomarina) isendite kaitse.

Alljärgnevas on kirjeldatud ala elustikku ja kooslusi üldiselt, misjärel on eraldi välja toodud

väärtused. Igal väärtuse juures on sõnastatud selle eesmärk kaitsekorralduslikuks perioodiks

ja 30 aasta perspektiivis. Eesmärkide järel on välja toodud väärtusi mõjutavad tegurid ja

meetmed. Mõjutegurid on nummerdatud ja iga meetme järel on mõjuteguri number, millega

nimetatud meede kõige vahetumalt seostub. Meetmetest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud

peatükis neli.

2.1. Elustik

Ainus Nurtujõe loodusalal eesmärgiks seatud liik on väike-konnakotkas, millest alljärgnevalt

pikemalt. Sellegipoolest on loodusalalt kirjeldatud ka teisi kaitsealuseid liike. 2012 aasta

elupaikade inventuuri käigus leiti alalt III kategooria kaitsealuseid taimi harilikku

kikkapuud (Euonymus europaea) ja kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ning II

kategooria kaitsealust väikest käopõlle (Listera cordata), (Lisa 3).

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel on harilik kikkapuu ohulähedane ja

kahelehine käokeel ohuväline liik (E-elurikkus). Harilik kikkapuu kasvab looduslikult Kagu-

Eestis ja metsistuva ilupuuna üle Eesti (Leht 1999). Toomas Kuke suulistel andmetel on liigi

arvukuse trend kasvav. Kahelehine käokeel levib tavalise taimena kogu Eesti (Kukk jt 2005,

Leht, 1999). Väike käopõll on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ohualdis

liik, kelle arvukuse trend on langev (E-elurikkus).

Ohuteguriteks on samas välja toodud metsamajanduslik tegevus ja soode kuivendamine.

Taim levib hajusalt üle Eesti (Kukk jt 2005). Nimetatud liigi õitsvaid isendeid loendati 2012

aastal viis, vegetatiivseid paarikümne ringis (Lisa 3).

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse (Maa-amet) andmetel kasvab

Nurtujõe hoiualal III kategooria kaitsealune sammal sulgjas õhik (Neckera pennata). Sulgjas

õhiku potentsiaalsed ohutegurid on vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied.

14

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel on tegemist ohuvälise liigiga (E-

elurikkus). Sammal levib leht- ja segametsades üle Eesti pillatult (Ingerpuu jt 1998).

2.1.1. Linnud

2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

I kat, LiD I- jah, KE – jah, LoA – jah

Väike-konnakotkas on I kategooria kaitstav linnuliik, ühtlasi on ta nimetatud nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas. Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku kohaselt on tegemist ohulähedase liigiga, mille arvukus püsib Eestis

stabiilsena. Väike-konnakotkas on üks riikliku röövlindude seire käigus seiratav liik (Seire1).

Väike-konnakotkast ja tema kaitsest Eestis on põhjalikult kirjutanud Väli (2003), millel

paljus põhinevad ka alltoodud mõjutegurid. Väike-konnakotkas eelistab pesitseda vanades

kuusikutes, aga peab jahti valdavalt avamaastikel. Liigi olulisimaks saakloomaks on

erinevad pisiimetajad, aga ka konnad, sisalikud ja mitmesugused linnumunad ja – pojad.

Väike-konnakotkas saabub Eestisse aprilli keskel ja lahkub septembri lõpus (Kumari, 1954).

Väike-konnakotkas on üks Euroopa arvukamaid kotkaliike, Eestis on neid hinnanguliselt

500-600 paari (Väli, 2003).

Esimene EELIS-esse kantud sissekanne väike-konnakotka kohta Inda külas pärineb aastast

2006. Liik on nii Nurtujõe loodusala kui Nurtujõe hoiuala üheks kaitse eesmärgiks. Riikliku

seire käigus seda peas pidevalt ei seirata. Pesa seiratakse Kotkaklubi poolt reeglina kolme

aasta tagant.

Pikaajalised kaitse eesmärgid:

# Väike-konnakotkas asustab ala.

# Väike-konnakotkale sobivad elupaigad on säilinud.

Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:

# Alal pesitseb üks väike-konnakotka paar.

Mõjutegurid:

Elupaiga kvaliteedi langus.

Toitumisala kvaliteedi langus, nt ümberkaudsete niitude võsastumine.

Häirimine pesitsusalal, nt kevadsuvised raied.

Inimeste vähene teadlikkus.

Raied piiranguvööndis.

Keskkonnasaaste, eriti kloororgaanilised pestitsiidid.

Meetmed:

Elupaikade säilimine.

Rohevõrgustiku arendamine.

Kaitsekorrast kinnipidamine ja järelvalve.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Sihtkaitsevööndi laiendamine.

15

2.2. Kooslused

2.2.1. Veekogud

2.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) LoD I; KE – jah; LoA – jah

Nurtu jõgi (loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (Paal 2004) või Paal (1997) järgi

kasvukohatüüp 6121) kuulub Väinamere vesikonda, suubub Velise jõkke, on 32,2

kilomeetrit pikk ja jõe lang on 44,1 meetrit. Põhjaliku aga mõnevõrra vananenud andmetel

põhineva ülevaate on jõest andnud Järvekülg (2001). 1990 a suvel on jõe seisund

ülemjooksul hinnatud hüpertroofseks (liigtoiteline), 1997 a suvel alamjooksul eutroofseks

(rohketoiteline; Järvekülg jt, 2001). 2008 aastal on Nurtu jõge seiratud riikliku jõgede

hüdrobioloogilise seire käigus (Seire2,3). Nurtjõe loodusalale jääb ligikaudu 1,7 kilomeetrit

jõe keskjooksust.

Pikaajaline kaitse eesmärk:

# Elupaik on soodsas seisus 0,9 hektaril.

# Säilinud on looduslik voolusäng.

# Jõele ei ole kunstlikult paisutatud.

Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:

# Elupaik on soodsas seisus 0,9 hektaril.

Mõjutegurid:

Eutrofeerumine hajureostuse tulemusena.

Veerežiimi muutmine kuivenduskraavide, maanteetammide, jõe süvendamise vms

tagajärjel. (Nurtu jõgi voolab ülemjooksul süvendatud ja õgvendatud sängis (Järvekülg,

2001)).

Meetmed:

Vältida inimtegevusest tulenevat toitainete juurdevoolu jõkke.

Vältida tegevusi, mis võiksid kunstlikult veerežiimi muuta .

Keskkonnateadlikkuse suurendamine.

2.2.2. Metsad

Metsi jääb Nurtujõe loodusalale ligikaudu 26 hektarit. Tegemist valdavalt heas looduslikus

seisus aru- ja soostuvate metsadega, milledest põlismetsa kriteeriumitele vastab ligikaudu

pool pindalast.

Varasemate inventuuride käigus on Nurtujõe loodusalal metsi inventeeritud 11,5-l hektaril.

Invetuurid on läbi viinud Eestimaa Looduse Fondi aastatel 1994 ja 1996. Üldisemat infot

loodusala metsade kohta saab Metsaregistri avalikust teenusest (Metsaregister).

Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati neljale loodusdirektiivi elupaigatüübile

vastavaid metsi (Lisa 4). Need on 9010* (vanad loodusmetsad), 9050 (rohundirikkad

16

kuusikud), 9080* (soostuvad ja soo-lehtmetsad) ja 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad). Neist

viimane (91D0*) ei ole esitatud ala kaitse-eesmärgiks. Tegemist on kaasneva

elupaigatüübiga väikesel pindalal, mis ei ole ala üldiseks kirjeldamiseks kuigi oluline.

Järgnevas pikemalt igast kaitse-eesmärgiks seatud metsatüübist.

Kaitse-eesmärgiks seadmisel on lähtutud keskkonnaregistris olevatest elaupaigatüübi

pindaladest, mis ületavad ka Natura standartandmebaasis olevaid Nurtujõe loodusala

elupaigatüübi pindalasid.

2.2.2.1 Vanad loodusmetsad (läänetaiga; 9010*)

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi peaaegu ei leidu, arvatakse vanade

loodusmetsade hulka sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral

inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlis- või loodusmetsa kriteeriumitele (Paal, 2004).

Keskkonnaregistri andmete järgi inventeeris Eestimaa Looduse Fond aastal 1994 ja 1996

vanadeks loodusmetsadeks kaks eraldist kogupindalaga 12,9 hektarit (üks eraldistest on

tähistatud kahe koodiga). Paal (1997) järgi on need mustika, jänesekapsa, sinilille ja naadi

kasvukohatüüpi (1132; 1142; 1161; 1162). Esinduslikkuse hinnaguks on ühel eraldisel B,

teisel C.

Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati vanaks loodusmetsaks 13,45 hektarit metsa.

Kaasnevaks elupaigatüübiks määrati 9080*. Ala on mitmekesine ja selle erinevaid osi

kirjeldavad 6 kasvukohatüüpi Paal (1997) järgi: jänesekapsa (1142), mustika (1132), naadi

(1162), sõnajala (1311), angervaksa (1312) ja karusambla-mustika (1321). Käsitlemine

ühtse massiivina põhjendub ala mitmekesisuse, mõnevõrra robustse piiritlemise hõlpsama

jälgitatavuse ja ala ühtse loodusliku seisuga. Massiivi esinduslikkuse hinnaguks arvati B.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka

tabel 2).

Pikaajaline kaitse eesmärk:

# Vanade loodusmetsade esinduslikkus on B, elupaiga pindala on vähemalt 12,9

hektarit.

Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:

# Vanade loodusmetsade esindsulikkus on C, elupaiga pindala on 12,9 hektarit.

Mõjutegurid:

Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub.

Meetmed:

Ala tähistamine.

Säilitada ala praegune kaitserežiim.

17

2.2.2.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) LoD I, KE – jah, LoA – jah

Kuuse domineerimisega metsade rohurindes kohtab sageli vähemnõudlikke salutaimi. Tüübi

lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja

kõrrelised (Paal 2004).

Eestimaa Looduse Fond on aastal 1994 alal rohundirikasteks kuusikuteks inventeerinud kaks

eraldist kogupindalaga 3,6 hektarit (üks eraldis on tähistatud kahe koodiga). Paal (1997) järgi

on tegemist mustika, sinilille või naadi kasvukohatüüpidega (1132; 1161; 1162). Mõlema

eraldise esinduslikkuseks on määratud C.

Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati tüübile vastavaks neli eraldist kogupindalaga

12.8 hektarit. Kaasnevaks elupaigatüübiks oli kahel juhul siirdesoo- ja rabamets (91D0*),

ühel juhul soostuv ja soo-lehtmets (9080*). Esinduslikkuse hinnangud varieerusid vastavalt

inimmõju (raie) tugevusele ja puistu vanusele D-st B-ni. Osaliselt jääb see elupaik PEP-i

piiranguvööndisse, mis on tinginud alal raietegevuse.

Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka tabel

2), mis jääb kas hoiuala või PEP-i sihtkaitsevööndi piiridesse.

Pikaajaline kaitse eesmärk:

# Rohunditerikaste kuusikute esinduslikkus on B ja pindala vähemalt 8,5 ha.

Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:

# Rohunditerikaste kuusikute esinduslikkus on C ja pindala vähemalt 8,5 ha. Mõjutegurid:

Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub.

Meetmed:

Ala tähistamine.

Säilitada ala praegune kaitserežiim.

2.2.2.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Elupaigatüüp hõlmab soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Põhjavee tase on

muutuv: kevadeti on see kõrge, ulatudes maapinnale, suvel langeb sügavamale (Paal 2004).

Keskkonnaregistris olevate andmete järgi inventeeris Eestimaa Looduse Fond 1994 aastal

soostuvaks ja soo-lehtmetsaks ühe eraldise pindalaga 3,6 hektarit. Paal (1997) järgi on

tegemist angervaksa (1312) kasvukohatüübiga. Eraldise esinduslikkuseks hinnati C.

Viimase inventuuri käigus (2012) määrati soostuvad ja soo-lehtmetsad kahel eraldisel

kaasnevaks elupaigatüübiks. Eestimaa Looduse Fondi poolt piiritletud eraldist käsitletakse

osana vanast loodusmetsast (9010*), mille esinduslikkus hinnati B (vt 2.2.2.1). Teisel juhul

18

oli 9080* kaasnevaks elupaigatüübiks rohundirikkale kuusikule, mille esinduslikkus

mõõduka inimmõju tõttu hinnati C-le (vt 2.2.2.2).

Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka tabel

2).

Pikaajaline kaitse eesmärk:

# Soostuvate ja soo lehtmetsade esinduslikkus on B ja pindala vähemalt 3,6 ha.

Kaitse eesmärk kaitsekorralduskava perioodiks:

# Soostuvate ja soo lehtmetsade esinduslikkus on C ja pindala vähemalt 3,6 ha (NB!

Tegemist on kaasneva elupaigatüübiga).

Mõjutegurid:

Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub, kaudselt võib

elupaika mõjutada hoiuala piires olevad kuivendussüsteemid.

Meetmed:

Ala tähistamine.

Säilitada praegune kaitserežiim.

2.2.3. Niidud

Alale jääb niite ligikaudu 6 hektarit, millest väikeste metsatukkade ja teiste niidumosaiiki

kuuluvate niitmiskõlbmatute osade mahaarvamisel jääb järele ligikaudu hektar vähem.

Niidud asuvad Nurtu jõe kallastel ala lõunaosas. Tegemist on valdavas osas hooldatud

lammi- ja arurohumaadega.

Kõiki niite on varem inventeeritud Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2000 ja 2001) ja OÜ

Metsaruum (2011). 2012 aasta 24. mail inventeeriti kõik alale jäävad niidud uuesti

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt. Üldjoontes erinevate inventuuride hinnangud

kattuvad, väiksemaid erinevusi on niitude piiritlemisel ja nimetamises.

Kokku inventeeriti Nurtujõe loodusalal viimase inventuuri käigus 5,9 hektarit niite (Lisa 4).

Need on: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lamminiidud (6450), liigirikkad aruniidud

lubjavaesel mullal (6270*).

Tüüp 6270* (liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal), ei ole välja toodud hoiuala kaitse-

eesmärgina, küll aga vääriks selleks arvamist (Lisa 1). Viimases inventuuris (2012) on

nimetatud tüüpi arvatud 1,5 hektarit niitu, esinduslikkusega A.

Järgnevas on pikemalt käsitletud iga kaitse-eesmärgina väljatoodud niidutüüpi.

19

2.2.3.1. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal

mullal, samuti sürjaniidud. Koosluste taimkate on kujunenud pikaaegse niitmise ja/või

karjatamise tulemusena (Paal, 2004).

Vastava tähistusega niite pole varasemate inventuuride käigus alalt kirjeldatud. Sel aastal

(2012) läbiviidud inventuur tuvastas nimetatud niidutüüpi 1,7 hektaril. Esinduslikkuseks

hinnati C. Tüübimäärangusse suhtuda mõnevõrra mööndusega, kuna kindlasti ei ole tegemist

tüübipuhta kuiva niiduga lubjarikkal mullal, kaasnevaks tüübiks on 6270*, üksiku laiguna

6510 (vaata 2.2.3.4). Varasemate inventuuride käigus on vastav niit inventeeritud

lamminiiduks (6450), mida võib lugeda ebatäpseks.

Pikaajaline kaitse eesmärk:

# Vastava niidutüübi seisund on B, elupaiga pindala on 1,7 hektarit.

Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:

# Vastava niidutüübi seisund on C, elupaiga pindala on 1,7 hektarit.

Mõjutegurid:

Majandamise katkemine või liiga intensiivne majandamine.

Ala väetamine.

Meetmed:

Järjepidev hooldamine.

Poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine.

Järelvalve ja koosluste seire.

Maaomanike teavitamine.

2.2.3.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

LoD I, KE – jah, LoA – ei

Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis kitsaste ribadena jõgede ja järvede kaldail,

kohati ka metsaservades (Paal, 2004).

Vastava tähistusega niite pole ühegi varasema inventuuride käigus alalt kirjeldatud.

Tinglikult võib nimetatud tüübi alla kuuluda kitsas (kuni paari meetri laiune) valdavalt

veetaimedega ääristatud riba kahel pool Nurtu jõge. Antud kavas käsitletakse seda

praktilistel kaalutlustel ja ennekõike selguse huvides koos lamminiitudega (vt 2.2.3.3).

Ettepanek eemaldada vastav niidutüüp hoiuala kaitse-eesmärkide nimekirjast (Lisa 1).

20

2.2.3.3. Lamminiidud (6450)

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, harvem järvede üleujutatavatel

lammialadel (Paal, 2004).

Pärandkoosluste Kaitse Ühing on loodusala piires aastal 2000 inventeerinud lamminiitudeks

viis maaeraldist kogupindalaga 4,36 hektarit (Paali (1997) järgi on tegu märja lamminiidu

kasvukohatüüpidega (2212), eraldiste looduskaitseliseks seisundiks on hinnatud B. OÜ

Metsaruum on aastal 2011 inventeerinud alalt lamminiite 5,7 hektarit (Paali (1997) järgi

niiske ja märja lamminiidu kasvukohatüüpe (2211; 2212), neli eraldist on kõik hinnatud

üldhinnanguga B.

Viimases (2012) inventuuris arvati lamminiitude hulka ainult Nurtu jõe vahetud kaldaosad,

mistõttu nimetatud niitude pindala vähenes 2,7 hektarile. Esinduslikkuseks hinnati C.

Sellesse niidutüüpi arvati ka ala lõunaservas jõe vasakul kaldal olev niidulapp, mis on

mõnevõrra võsastuv, aga vääriks taastamist ja hooldamist koos teiste niitudega (vt kaart 3).

Pikaajalised kaitse eesmärgid:

# Lamminiitude esinduslikkus on B elupaiga pindala on 2,7 hektarit.

Kaitse eesmärk kaitsekorralduskava perioodiks:

# Lamminiitude esinduslikkus on C elupaiga pindala on 2,7 hektarit.

Mõjutegurid:

Majandamise katkemine või liiga intensiivne majandamine. Ala

väetamine.

Meetmed:

Järjepidev hooldamine .

Poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine.

Järelvalve ja koosluste seire.

Maaomanike teavitamine.

2.2.3.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) )

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused Eestis enamasti looduskaitselist väärtust ei oma,

sest tegemist on kuni mõõdukalt väetatud niiskete arurohumaadega või meie tingimustes

kultuurrohumaadega, mille liigiline koosseis on väetise hulgast sõltuvalt ulatuslikult muutlik

(Paal, 2004).

Vastava tähistusega niite pole inventuuride käigus alal kirjeldatud. Tinglikult võiks siia

arvata mõnevõrra vaesema taimestikuga vana põllu ala lõunaosas. Kuna nimetatud ala on

väike ja seda majandatakse koos teiste niitudega, ei vääri see eraldi väljatoomist ja

käsitletakse antud kavas praktilistel kaalutlustel koos teiste niitudega kooslusetüübist 6210,

milleks ta on ka kaardistatud (vt 3.2.2.1).

21

Ettepanek eemaldada vastav niidutüüp hoiuala kaitse-eesmärkide nimekirjast (Lisa 1).

Tabel 2. Nurtujõe loodusalal inventeeritud elupaigatüübid

Kood Elupaigatüüp

Pindala

natura andmebaasis

ha

Pindala

keskkonnar

egistris ha

Kaitsekorralduskava

raames inventeeritud

niidu- ja metsaelupaigad

ha

Kava koostaja

märkused

3260 Jõed ja ojad 0,9 0

6210*

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(olulised

orhideede

kasvukohad)

- 0

1,7

Varem hinnatud

6450 elupaigaks

6270* Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal - 0 1,5

Ei ole alal varem

inventeeritud

6430 Niiskuslembesed

kõrgrohustud - 0

- Ei esine alal

6450 Lamminiidud 2,4 10,8 2,7

6510 Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud - 0

- Ei esine alal

9010* Vanad

loodusmetsad 6,4 12,9 13,4

9050 Rohunditerikkad

kuusikud 1,8 8,5 12,8

9080* Soostuvad ja

soolehtmetsad 3,2 3,6 15,6

Tegemist kaasneva

elupaigatüübiga

22

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Potentsiaalsel huvilisel ei ole infot Nurtujõe loodusalast leida kuigi palju. Piirkonna

koduloolise pärandi kohta leiab teavet Sillaotsa talumuuseumist Velisel (Muuseum), ala

läbib Velise loodust ja kultuuriloolisi paiku tutvustav õpperada (Õpperada), sama teave on

kättesaadav ka paberkandjal (Eilart jt). Samas pole maakonna ega valla kodulehekülgedel

alale viidatud. Niisamuti pole tutvustavaid materjale paberkandjal. Põhjus võib olla selles,

et tegemist on küllalt hiljaaegu kaitse alla võetud piirkonnaga (Riigi teataja2,3,5), mistõttu

peamised materjalid on üldised ja administratiivse iseloomuga, tutvustades Natura alade

eesmärke ja ülesehitust üldiselt. Ka kava koostajale kättesaadavates planeeringutes ei ole

loodusala (ega selle osiseid: hoiuala või püsielupaika) nimeliselt mainitud (Arengukava1,

Arengukava2, Teemaplaneering). Kompaktset aga väheatraktiivset infot saab Nurtujõe

loodusala kohta keskkonnainfo (EELIS) avalikulikust teenusest (Keskkonnainfo). Eelnevast

võib järeldada, et ala sihipärane külastamine looduskaitseobjektina on praeguse seisuga

madal ja pigem juhuslikku laadi. Samas on ala atraktiivsus ja potentsiaal selline, et selle ala

tuntus peab jääma eelkõige kohalikule tasandile.

Visioon 30 aasta perspektiivis:

# Alaga seotud info on koondatud, see jõuab huvigruppideni ja on kättesaadav

maakonna/valla keskkonda/turismi/loodust tutvustavatel võrgulehekülgedel.

# Ala külastuse korraldus lähtub kohalike huvidest.

Eesmärk kaitsekorralduslikuks perioodiks:

# Alaga seotud info on koondatud, see jõuab huvigruppideni ja on kättesaadav

maakonna/valla keskkonda/turismi/loodust tutvustavatel võrgulehekülgedel.

# Ala külastuse korraldus lähtub kohalike huvidest.

23

4. KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ja EELARVE

Kaitsekorralduslike tegevuste eesmärk on tagada ala kaitse-eesmärkide saavutamine (Lisa

1a, Lisa 1b). Kaitsekorralduslikud tegevused on tuletatud peatükis 2 välja toodud väärtusi

mõjutavate tegurite ja meetmete analüüsil. Planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused on

teemade kaupa jaotatud viide suurde gruppi:

- Inventuurid, seired, uuringud

- Hooldus- ja taastamistööd

- Taristu

- Kavad, eeskirjad

Kõik tegevused on alljärgnevalt lühidalt lahti kirjutatud. Sõltuvalt tegevusest täpsustatakse

selle eesmärki, metoodikat või rahastamise allikat. Tabelis 5 on veel kord loetletud kõik

tegevused, võimalikud teostajad, samuti on aastate kaupa välja toodud tööde orienteeruv

maksumus. Vastavalt kaitsekorralduskava koostamise korrale (Riigi Teataja1) on tegevused

prioritiseeritud kolme klassi järgmiselt:

- Esimene prioriteet (I) – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva

ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks vajalik tegevus.

- Teine prioriteet (II) – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,

eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.

- Kolmas prioriteet (III) – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa

väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Inventuurid, seired, uuringud

4.1. Niidukoosluste seire

Taastatud ja hooldatud niitude seire hoiualal. Teostatakse kaks korda kava perioodi ajal,

2017 ja 2023 aastal.

Hooldus- ja taastamistööd

4.2. Poollooduslike niidukoosluste taastamine

Ala lõunaservas jõe vasakul kaldal olev niidutüüp 6450 on mõnevõrra võsastuv, aga vääriks

taastamist. Vajalik on võsaraie (kuni 2m, keskmise tihedusega). Aastal 2015 peab selle

niidukoosluste taastamist läbi viima 0,6 hektaril. Tegemist on Tabelis 4 toodud summa

puhul on arvestatud hektari niidu taastamise hinnaks 250 eurot. Edaspidistel aastatel tuleks

vastav pindala liita hooldatavate niitude pindalaga.

24

4.3. Poollooduslike niidukoosluste hooldamine

Tabelis 4 on summad poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise kohta aastate kaupa

välja arvestatud täna kehtivaid loodushoiutoetuste määrasid silmas pidades (Riigi teataja6).

Vastavalt eelviidatud seaduse paragrahv 7 lõik 3-le võiks niitude taastamine ja hooldamine

Nurtujõe loodusalal olla maahooldajate seisukohast prioriteetne – niidud jäävad kahe

kilomeetri raadiusesse väike-konnakotka pesitsemispaigast ja taolised niidud on toetuste

määramisel eelisjärjestuses.

Hooldatavate niitude pinda Nurtujõe loodusalal on hetkeseisuga (2012) ligi 4,3 ha. (Aastal

2011 oli Nurtujõe loodusalal kahe maahooldajaga sõlmitud lepingud 4,31 hektari

poollooduslike niidukoosluste hooldamiseks. Kõigil niitudel oli ette nähtud niitmine.)

Tabelis 4 toodud summa puhul on hektari niidu hooldamise hinnaks arvestatud 147 eurot.

Hooldatavad ja taastatavad niidud on esitatud kaardil 3.

Taristu

4.4. Ala välispiiri tähistamine/ hooldamine

Nurtujõe hoiuala piiril maantee ääres on kaks tähist, mis tuleksid hooldamise seisukohast üle

vaadata hiljemalt aastal 2018.

4.5. Ala tutvustava infotahvli rajamine

Nurtujõe loodusalal puudub ala loodusväärtusi tutvustav infotahvel. Viimane aitaks ala

väärtusi tutvustada. Infotahvlil kajastatakse hoiualal kaitstavaid niidu- ja metsaelupaikasid

ning pärandkultuuriobjekte. Põhjusel, et sobivaim koht tahvli rajamiseks jääb eramaale,

peaks selle püstitamise eest vastutama kohalikud huvigrupid (MTÜ-d, seltsingud).

Kavad, eeskirjad

4.6. Vahehinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta

4.7. Hinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta ja uue kaitsekorralduskava

koostamine

Vahehinnang koostatakse aastal 2020, hinnang ja uus kava aastal 2024. Mõlema eesmärk on

hinnata kaitsekorralduse tulemuslikkust ja hinnata kaitse tulemuslikkust. Kriteeriume

tulemuslikkuse hindamiseks on tutvustatud kaitsekorralduskava peatükis 5.

Tabel 5. Kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve

Jrk

Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1

Niidukoosluste

seire Tulemusseire KAUR

II x x

X

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.2

Poollooduslike

koosluste

taastamine Koosluse taastamistöö KeA, RMK,

maahooldajad I 1,5

1,5

4.3

Poollooduslike

koosluste

hooldamine Koosluse hooldustöö KeA, RMK,

maahooldajad I 6,32 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2

7,2 71,12

Taristu, tehnika ja loomad

4.4

Ala välispiiri

tähistuse

rajamine/

hooldamine

Kaitsealuste objektide tähistamine RMK

II x

X

4.5

Kaitseala tutvustava

infotahvli rajamine Infotahvlite rajamine Huvilised

III x

X

Kavad, eeskirjad

4.6

Vahehinnang

kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse

kohta

Tegevuskava KeA

I x

X

4.7

Hinnang

kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse

kohta ja uue

kaitsekorralduskava

koostamine

Tegevuskava KeA

I

x X

Kokku 7,82 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2

72,62

KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

KAUR – Keskkonnaagentuur

27

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Nurtujõe loodusala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015-2024.

Kaitsekorralduskava täitmisele antakse vahehinnang aastal 2020 lõpphinnang 2024. Nii

esimeses kui teises hinnatakse kaitsekorralduse tulemuslikkust (Lisa 3).

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse mil määral on rakendatud

tabelis 5 väljatoodud tegevused. Samuti hinnatakse lisas 2 väljapakutud muudatuste

otstarbekohasust ja viiakse need vajadusel sisse. Kaitse-eesmärkide täitmisel võtta abiks

tabelis 6 esitatud indikaatorid ja kriteeriumid.

Liikide kaitse tulemuslikkuse hindamise juures on kõige olulisem hinnata liigi arvukust ja

asurkonna seisundit. Kaitsekorraldust võib lugeda edukaks, kui registreeritud ja

teadaolevate kaitstavate liikide arvukus, seisund ja leiukohtade arv püsib läbi

kaitsekorraldusliku perioodi vähemalt samal tasemel (Lisa 3).

Nurtujõe loodusalal esineb kaht tüüpi elupaiku, mille tulemuslikkuse hindamisel tuleb

kasutada vastandlikke kriteeriume. Metsaelupaigatüüpide kaitse juures on olulisim vältida

metsamajanduse mõjusid, niiduelupaigad tuleb seevastu hinnata tulemuslikult kaitstuks, kui

neid majandatakse järjepidevalt poollooduslike koosluste hooldamise nõudeid silmas

pidades. Viimastest annab hea ülevaate Kukk jt (2004).

Tabel 6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Järjekorra number (väärtuse

kood tekstis)

Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus

1. (2.1.1.1)

Väike-

konnakotkas

- liigi esinemine alal - raied pesitsusalal või selle vahetus naabruses - ümberkaudsete niitude

võsastumine - võimalikud

saastekolded ala ja ala

naabruses

- nimetatud

indikaatorid ei

osuta liigi

elukeskkonna

halvenemisele

- alal pesitseb 1

väike-konnakotka

paar

2. (2.2.1.1)

Jõed ja ojad

(3260) - jõe toitelisus - jõe elustik - veerežiim - kraavid tee- ja

kopratammid

- nimetatud

indikaatorid ei

näita jõe seisu

halvenemist

- elupaik

on soodsas seisus - elupaiga

pindala 0,9 ha

28

3. (2.2.2.1)

Vanad

loodusmetsad (9010*)

- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala

Metsa majandamist

inventeeritud

elupaigas ei ole

toimunud

- esinduslikkus C - elupaiga pindala 12,9 ha

4. (2.2.2.2)

Rohundirikkad

kuusikud (9050) - elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala

Metsa majandamist inventeeritud elupaigas ei ole

toimunud

- elupaiga esinduslikkus C – elupaiga pindala 8,5 ha

5. (2.2.2.3)

Soostuvad ja soo

lehtmetsad

(9080*)

- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala

Metsa majandamist

inventeeritud

elupaigas ei ole

toimunud

- esinduslikkus C

- elupaiga

pindala 3,6 ha

(NB! Tegemist

on kaasneva

elupaigatüübiga.)

6. (2.2.3.1)

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal

(6210*)

- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala - elupaiga hooldatus

- esinduslikkus

C või B - pindala 1,7

ha

- elupaiga

esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala

on 1.7 ha

7. (2.2.3.2)

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2 - vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2

- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2

8. (2.2.3.3)

Lamminiidud

(6450) - elupaiga

esinduslikkus - elupaiga pindala - elupaiga hooldatus

täies mahus (sh seni

kasutusest väljas olev osa)

- esinduslikkus

C või B - pindala 2,7

ha

- elupaiga

esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala

on 2,7 ha

9. (2.2.3.4)

Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga

niidud (6510)

- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4 - vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4

- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4

29

KASUTATUD KIRJANDUS

Arold I., 2005. “Eesti maastikud” Lk 236-244. TÜ Geograafia instituut. Tartu ülikooli

kirjastus.

Eilart J., Kusmin Jüri, Kusmin Jürgen, Tihkan K., Petersoo T., Loit S. Sillaotsa

Talumuuseum. Vali Press.

Ingerpuu N., Vellak K., 1998. “Eesti sammalde määraja” EPMÜ ZBI, Tartu.

Järvekülg A., 2001. “Eesti jõed” Lk 554-557. EPMÜ Zooloogia ja botaanika instituut. Tartu

ülikooli kirjastus.

Kumari E., 1954. “Eesti NSV linnud” Lk 260-261. Eesti NSV teaduste akadeemia.

Zooloogia ja botaanika instituut. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.

Klein L., 2008. “Eesti looduse kaitse aastal 2007” Keskkonnaministeeriumi info- ja

tehnokeskus. Tallinn 2008.

Kukk T. (toim), 2004. “Pärandkooslused: õpik-käsiraamat” Lk 86-110. Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Kukk T., Kull T. (toim), 2005. “Eesti taimede levikuatlas” Eesti Maaülikool.

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu.

Leht M. (toim), 1999. “Eesti taimede määraja” EPMÜ ZBI, Tartu.

Paal J., 2004. “Loodusdirektiivi” elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ.

Paal J., 1997. “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon” Tartu Ülikooli Botaanika

ja Ökoloogia Istituut. Tallinn.

Väli Ü., 2003. “Väike-konnakotkas ja tema kaitse Eestis. The Lesser Spotted Eagle and its

conservation in Estonia.” Lk 1-64. Hirundo Supplementum.

Lingid

Arengukava1. Rapla maakonna arengukava. Looduskeskkond. (seisuga 23.03.2012)

http://www.rapla.maavalitsus.ee/documents/846241/1050907/loodus.pdf

Arengukava2. Märjamaa valla arengukava 2010-2025. (seisuga 23.03.2012)

https://marjamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=7be80500-3793-4ccf946f-

eaf3e3e612d5&groupId=253924

30

E-elurikkus. Eesti eluslooduse andmebaas. (seisuga 5.04.2012)

http://elurikkus.ut.ee/index.php?e=true&lang=est Keskkonnainfo. Nurtujõe loodusala. (23.03.2012) http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=rahvala&id=-1683818879

Maa-amet. Maa-ameti kaardiserveri mullakaardi kaardirakendus. Maa-ameti kaardiserveri

pärandkultuuri kaardirakendus. Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus. (seisuga

25.03.2012) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html

Metsaregister. Metsaregistri avalik teenus. (seisuga 08.05.2012)

http://register.metsad.ee/avalik/#

Muuseum. Sillaotsa talumuuseum. (seisuga 12.09.2012)

http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=221795

Riigi Teataja1. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine. (seisuga 19.03.2012)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13228916

Riigi Teataja2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri.

(seisuga 19.03.2012)

https://www.riigiteataja.ee/akt/790098

Riigi Teataja3. Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas. (seisuga 19.03.2012)

https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937

Riigi Teataja4. Looduskaitseseadus. (seisuga 25.04.2012)

https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270?leiaKehtiv

Riigi Teataja5. Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri.

(seisuga 25.04.2012)

https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116

Riigi Teataja6. Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise

kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad. (seisuga 15.05.2012)

https://www.riigiteataja.ee/akt/112012011012?leiaKehtiv

Seire1. Riikliku keskkonnaseire programm. Röövlinnud. (seisuga 26.04.2012)

http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=selected_subprogram&sub

act=TUTV&prog_id=628219542&subprog_id=196983131

31

Seire2. Pinnaveekogude seisundi hindamine, kalastiku andmed. (seisuga 27.04.2012)

http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/12295_Lisa%2B5.1A%2Bja%2B5.1B%

2BJ%25F5gede%2Bkalastiku%2Bseire%2Bandmed%2B2006-2009.xls?

Seire3. Pinnaveekogude seisundi hindamine bioloogiliste kvaliteedimärkide järgi, aruanne.

(seisuga 27.04.2012)

http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/12294_Pinnavee%2Bseisundi%2Bhinda

mine.pdf?

Teemaplaneering. Rapla maakonna teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused. (seisuga 23.03.2012)

http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/Teemaplaneering.pdf

Õpperada. Velise looduse ja kultuurilooliste paikade õpperada. (seisuga 12.09.2012)

http://www.velise.ee/6pperada_files/index6pr.html

32

LISAD

Lisa 1

Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra muutmise ettepanekud:

1. Eemaldada Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast niidutüübid

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), (vt 2.2.3.2 ja 2.2.3.4).

Niidutüüpi 6430 ei ole ühegi varasema inventuuride käigus alalt kirjeldatud.

Ennekõike selguse huvides tuleb seda niidutüüpi käsitleda lamminiidu (6450)

elupaigana.

Niidutüüpi 6510 ei ole inventuuride käigus alal kirjeldatud. Tegemist võibolla väga

väikese alaga ja kuna seda majandatakse koos teiste niitudega, ei vääri see

elupaigatüüp eraldi väljatoomist ja tuleb lisada alal laiemalt inventeeritud

elupaigatüübi 6210 hulka.

2. Lisada Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärkide hulka niidutüüp 6270, so liigirikkad

aruniidud lubjavaesel mullal (vt 2.2.3), mis on kava koostamise käigus

inventeeritud.

Lisa 2

Väärtuste koondtabel. Nurtujõe loodusala kaitse-eesmärgid, neid mõjutavad tegurid, meetmed ja oodatavad tulemused

Järjekorra number

(väärtuse kood tekstis)

Väärtus Kaitse-eesmärk

(30 aasta perspektiivis)

Mõjutegurid Meetmed Tulemus

(kaitsekorralduslikuks

perioodiks)

2.1. Elustik

1 (2.1.1.1)

Väike-konnakotkas -väike-konnakotkas

asustab ala - väike-konnakotkale sobivad

elupaigad on säilinud

- elupaiga

kvaliteedi langus - toitumisala

kvaliteedi langus, nt ümberkaudsete niitude

võsastumine - häirimine pesitsusalal, nt kevadsuvised raied - inimeste vähene teadlikkus - raied

piiranguvööndis -

keskkonnasaaste, eriti

kloororgaanilised

pestitsiidid

- elupaikade

säilimine - rohevõrgustiku

arendamine - kaitsekorrast kinnipidamine ja järelvalve - keskkonnateadlikkuse

suurendamine

- väike-

konnakotkale

sobivad elupaigad

on säilinud - ala asustab

1 väikekonnakotka

paar

2.2. Kooslused

2 (2.2.1.1)

Jõed ja ojad (3260) - elupaik on soodsas seisus - eutrofeerumine

hajureostuse tulemusena. - eutrofeerumine

punktreostuse

tulemusena - veerežiimi

muutmine

kuivenduskraavide,

maanteetammide, jõe süvendamise vms tagajärjel

- vältida

inimtegevusest

tulenevat toitainete

juurdevoolu jõkke -

vältida tegevusi, mis

võiksid kunstlikult

veerežiimi muuta -

keskkonnateadlikkuse

suurendamine

- elupaik on soodsas

seisus

3 (2.2.2.1)

Vanad loodusmetsad - vanad loodusmetsad on

säilinud ja soodsas seisus - kaitsekord ei taga

looduslikku arengut. - võimalik kaitsekorra

muutmine - elupaiga esinduslikkus C - elupaiga pindala 12,9 ha

31

(9010*)

- metsaraie

- ala tähistamine - maaomanike teavitamine

4 (2.2.2.2)

Rohundirikkad

kuusikud (9050)

- rohundirikkad kuusikud on

säilinud ja soodsas seisus - kaitsekord ei

taga looduslikku arengut - metsaraie

- võimalik kaitsekorra muutmine - ala tähistamine - maaomanike teavitamine

- elupaiga esinduslikkus C - pindala 8,5 ha

5 (2.2.2.3)

Soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*)

- soostuvad ja soo-lehtmetsad

on osana metsade kompleksis

säilinud ja heas seisus (NB!

Tegemist on kaasneva

elupaigatüübiga.)

- kaitsekord ei taga looduslikku arengut - metsaraie

- võimalik kaitsekorra muutmine - ala tähistamine - maaomanike

teavitamine

- elupaiga esinduslikkus C - pindala 3,6 ha (NB! Tegemist on

kaasneva

elupaigatüübiga.)

6 (2.2.3.1)

Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*)

- elupaiga kvaliteet/

esinduslikkus on

jäänud samaks või

paranenud

- majandamise

katkemine või liiga

intensiivne

majandamine - ala väetamine

- järjepidev hooldamine -poollooduslike koosluste

hooldamise ja taastamise

põhimõtete järgimine -

järelvalve ja koosluste seire -maaomanike teavitamine

- elupaiga

esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala

on 1.7 ha

7 (2.2.3.2)

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2

8 (2.2.3.3)

Lamminiidud (6450) - elupaiga kvaliteet/esinduslikkus on jäänud samaks või paranenud. - elupaik on

hooldatud kogu ulatuses.

- majandamise

katkemine või liiga

intensiivne

majandamine - ala väetamine

- järjepidev hooldamine -poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine - järelvalve ja koosluste seire - maaomanike teavitamine

- elupaiga

esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala

on 2,7 ha

9 (2.2.3.4)

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4

32

36

Lisa 3

Nurtujõe loodusalal inventeeritud elupaigatüübid ja kaitsealused taimeliigid

(aluskaardiks on must-valge Eesti põhikaart)

37

38

Meetme „Looduskaitse mitmekesisuse säilitamine“ rakendamise programm

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse

säilitamiseks“ Kastna hoiuala kaitsekorralduskava koostamine perioodiks 2013-2022

Programmi periood 2009-2013

KINNITATUD

23.12.2014

käskkirjaga nr 1-4.2/14/536

Porkuni maastikukaitseala

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

12.04.2023

korraldusega nr 1-3/23/126

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5

1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 5

1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7

1.3. HUVIGRUPID......................................................................................................................... 9

1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 11

1.5. UURITUS .............................................................................................................................. 13

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 13

1.5.2. Riiklik seire ..................................................................................................................... 13

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................... 16