| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/2519 |
| Registreeritud | 13.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Iganõmme maastikukaitseala ja
Maidla-Iganõmme hoiuala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
SISUKORD ...................................................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4
1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ....................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS ................................................................................................................... 5
1.3. HUVIGRUPID ...................................................................................................................... 7
1.4. KAITSEKORD ..................................................................................................................... 8
1.5. UURITUS ............................................................................................................................. 9
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ........................................................ 9
1.5.2. RIIKLIK SEIRE ............................................................................................................. 9
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ....................................................... 10
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................. 11
2.1. KAITSTAVAD TAIMELIIGID ......................................................................................... 11
2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) ........................................... 11
2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA) ................ 11
2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM) ................................................... 12
2.1.4. MÜÜR-RAUNJALG (ASPLENIUM RUTA-MURARIA) ............................................ 12
2.2. ELUPAIGAD ...................................................................................................................... 13
2.2.1. PUISNIIDUD (6530*) ................................................................................................. 14
2.2.2. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ................................................................... 15
2.2.3. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) .................................................................... 16
2.2.4. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) ......................................................... 17
2.2.5. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ......................................................... 18
2.2.6. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ................................................. 18
2.2.7. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) ............................................................... 19
2.2.8. LUBJAKIVIPALJANDID (8210) ........................................................................... 20
2.3. LOODUSMÄLESTIS ......................................................................................................... 20
2.3.1. IGANÕMME PAKAMÄGI EHK LAUKNA PALJAND ........................................... 20
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ....... 22
3.1. OLEMASOLEV OLUKORD JA EESMÄRK ................................................................... 22
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 23
3
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ............................................................................................... 23
4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE ......................................................................................... 23
4.1.2. EESTI SOOJUMIKA KASVUKOHTADE HOOLDAMINE .................................... 23
4.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE ................................................ 23
4.1.4. IGANÕMME PAKAMÄE HOOLDUSTÖÖD ........................................................... 24
4.1.5. INFOTAHVLI PAIGALDAMINE .............................................................................. 25
4.1.6. KAITSEALA JA HOIUALA TÄHISTAMINE .......................................................... 25
4.1.7. HOIUALA KAITSE-EESMÄRKIDE MUUTMINE ................................................. 25
4.1.8. EESMÄRKIDE MUUTMINE NATURA STANDARDANDMEBAASIS ................ 25
4.1.9. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE ....................................................... 25
4.2 EELARVE ........................................................................................................................... 27
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 29
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 31
LISAD ............................................................................................................................................ 33
4
SISSEJUHATUS
Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala (Maidla-Iganõmme loodusala)
kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2013-2022. Kava koostamisel lähtuti olemasolevatest
andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja
kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduskava
(edaspidi KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus 27.09.2012 kell 14.00
Rapla Maavalitsuses. Toimunud koosoleku protokoll ning osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 6.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Meelis Mägi (tel 484 1174, e-post [email protected]).
Kava koostasid Consultare OÜ spetsialistid Mari Raidla ja Kristo Kiiker (tel: 452 4995, e-post:
[email protected]). Kava koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti ettepanekute ja suunistega.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013“
ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1. ÜLDOSA
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala asuvad Rapla maakonnas Märjamaa
vallas Laukna ja Sooniste külas. Maastikukaitseala on moodustatud 1960. aastal kaitse alla võetud
paljandi baasil. Maastikukaitseala pindala on 5,1 ha ning hoiuala pindala 326,2 ha. Kaitseala ja
hoiuala territoorium kuulub Maidla-Iganõmme loodusalana üle-euroopalisse kaitstavate alade
võrgustikku Natura 2000 (pindala 331,2 ha).
Iganõmme maastikukaitseala eesmärk on väärtusliku geoloogilise objekti, Läänemere Joldia
staadiumi aluspõhjalise rannaastangu (Iganõmme Pakamäe) ja seda ümbritseva metsa kaitse ning
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade laialehiste metsade (9020*),
puisniitude (6530*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja lubjakivipaljandite (8210), kaitse.
Maidla-Iganõmme hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),
puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050),
oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja
soolehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus), eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja
püstlinalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse.
Kaitstavatest elupaikadest leidub loodusalal kõige enam liigirikkaid madalsoid, kus kasvab ohtralt
III kaitsekategooriasse kuuluvat eesti soojumikat. Metsakooslustest on enim vanasid laialehiseid
metsasid, rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid- ja soolehtmetsasid. Puisniidud on II
kaitsekategooriasse kuuluva püst-linalehiku kasvukohaks ning lubjakivipaljandid sobiv elupaik
müür-raunjalale (Asplenium ruta-muraria).
Iganõmme Pakamägi ehk Laukna paljand on kaitseala peamine külastusobjekt. Tegemist on vana,
Läänemere Joldia staadiumi aluspõhjalise rannaastanguga, kus paljandub umbes 3,5 m paksune
siluri ladestu, Raikküla lademe keskmise osa läbilõige (EELIS, 2012). Objekt paikneb tee servas
ning on hästi eksponeeritav.
Iganõmme maastikukaitseala kaitsekord on reguleeritud kaitse-eeskirjaga ning hoiuala kaitset
reguleeritakse looduskaitseseaduse alusel. Kogu alal tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle
mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid
erisusi.
1.2. MAAKASUTUS
Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala pindala on kokku 331,2 ha. Eramaid on
80,13 ha, mis on jaotunud 16 katastriüksuse vahel. Ülejäänud osa alast (251,1 ha) moodustavad
jätkuvalt riigi omandis olevad maad, millest osa on riigi reservmaa piiriettepanekuga alad (RMK).
6
Joonis 1. Maaomandi jaotus Maidla-Iganõmme loodusalal.
Kõlvikuliselt on suuremas osas tegemist metsakooslustega, mis moodustavad 76% (252,1 ha)
loodusala kogupindalast. Madalsooalasid on 51,6 ha, muid lagedaid alasid 21,8 ha ning rohumaid
4,6 ha. Lisaks jääb hoiuala piiresse kaks õueala, tiik ja väikeses osas põllumaad.
7
Joonis 2. Kõlvikuline jaotus Maidla-Iganõmme loodusalal.
1.3. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
• RMK – riigimetsade majandaja ja haldaja, ala külastuse korraldaja (külastusobjektide
rajaja ja hooldaja) ning loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja
hooldaja.
• Märjamaa vallavalitsus – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud
areng ja loodusväärtuste säilimine.
• Maaomanikud – on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja
korrastatud maastikest.
• Külastajad (puhkajad, kohalikud elanikud) – on huvitatud loodusliku mitmekesisuse
säilimisest.
• MTÜ Laane Jahimeeste Selts – on huvitatud alal jahipidamisest, loodusliku
mitmekesisuse säilimisest.
8
1.4. KAITSEKORD
Vastavalt käesoleva töö lisas 1 esitatud ja 29.05.2006 vastu võetud kaitse-eeskirjale kuulub
Iganõmme maastikukaitseala tervikuna Iganõmme piiranguvööndisse. Piiranguvööndi režiim on
vajalik ja piisav paljandi ja puistu säilimise tagamiseks.
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi ning pidada jahti. Telkida ja lõket teha võib kohtades, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistanud. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi võib väljaspool
selleks määratud kohti korraldada vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud
sõidukitega sõitmine. Sõidukitega sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel
ning valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Kaitsealal ei ole lubatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine, uue maaparandussüsteemi ja uute veekogude rajamine, maavarade
kaevandamine, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, ehitise, välja arvatud kaitseala tarbeks
vajaliku rajatise püstitamine.
Kaitsealal ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire
ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid,
väljastada metsamajandamiskava, kinnitada metsateatist, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, seada projekteerimistingimusi ning
anda ehitusluba.
Erinevalt kaitsealadest, kus kaitsekorra kehtestab kaitse-eeskiri, tuleneb hoiuala kaitsekord otseselt
Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt looduskaitseseadusest. Hoiualade elupaikade ja
liikide kaitse tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade ja
kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate tegevuste
mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32 lg 2 järgi on
hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (väljavõte looduskaitseseaduse
paragrahvidest 14 ja 32 on esitatud lisas 2).
Hoiualal ei ole ilma valitseja nõusolekuta lubatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ega väljastada
metsamajandamiskava. Valitseja nõusolekut vajab ka detailplaneeringu ja üldplaneeringu
kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks,
projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ning uue veekogu rajamine, mille pindala on
suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või
nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on
keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse
eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
9
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone
ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise
menetlemisel arvestatakse hoiuala kehtestamise eesmärki, mille alusel võib valitseja kohustada
tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ning kasutama kavandatava raie korral
kindlaks määratud tehnoloogiat. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide
seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud
korras.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Niidu- ja sookooslusi on aastal 2000 inventeerinud Eestimaa Looduse Fond: ala lääne ja keskosas
Helina Reino ja Eerik Leibak ning hoiuala idaosas Aivi Raak ja Eerik Leibak ning Aivi Raak ja
Bert Holm. Hoiuala põhjaosas asuvaid rohumaid on 2009. aastal inventeerinud Thea Kull. Enamik
teisi elupaigatüüpe on määratletud Natura pilootprojekti raames läbi viidud välitöödel, mis
toimusid aastatel 2000-2001.
Püst-linalehiku kohta pärinevad andmed EELIS-es 1999. aastast, mil liiki vaatles Tiit Petersoo.
Sama leiukohta on vaadeldud ka 2001. aasta Natura elupaikade inventuuri käigus (Vilma Kuusk
ja R. Leht).
Käesoleva kaitsekorralduskava eeltööna tegi Kadriann Saar 2012. aasta suvel välitöid kaitsealuste
taimeliikide andmete täpsustamiseks ja kaitsealuste taimeliikide andmete kaardistamiseks.
Liigirikastes madalsoodes kasvas ohtralt eesti soojumikat ning lisaks leiti üksikuid kärbesõie
(Ophrys insectifera) isendeid.
EELIS-e (2012) andmetel on Iganõmme Pakamäe aluspõhja paljandit uuritud rahvusvaheliste
geoloogiliste ekskursioonide käigus 1984., 1988. ja 1990. aastal. Täpsemad andmed nimetatud
uuringute tulemuste kohta puuduvad.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Riikliku seireprogrammi raames tehakse Iganõmme maastikukaitsealal “Eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire” alamprogrammi raames ühes mõõtekohas ohustatud soontaime-
ja samblaliikide riiklikku seiret. Seiratavaks liigiks on II kaitsekategooriasse kuuluv müürraunjalg
(Asplenium ruta-muraria). Liigi seisundit ja arvukust on Iganõmme maastikukaitsealal hinnatud
riikliku seire käigus aastatel 2000 ja 2006. 2006. aasta seirearuande põhjal oli müürraunjala seisund
võrreldes varasema uuringuga halvenenud – isendite arvukus oli langenud üle 40% võrreldes 2000.
aastal registreeritud tulemustega (Kukk, 2006). Aastal 2000 on samas mõõtekohas hinnatud ka
pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) seisundit (EELIS, 2012). Keskkonnaregistri põhjal
pruuni raunjala kasvukohti alal registreeritud ei ole. Kahe raunjala liigi üldises seisundis ja selle
muutustes on ühiseid jooni, ka kasvukohad on enamasti samad (Kukk, 2006).
Ohustatud taime- ja samblaliikide seire eesmärk on koguda järjepidevat informatsiooni Eestis
haruldaste ja ohustatud taime- ning samblaliikide populatsioonide seisundist ja toimunud
muutustest. Tulemused on kasutatavad liigi seisundi hindamisel ja vajaliku kaitserežiimi
väljatöötamisel, lisaks ka ühe parameetrina keskkonna seisundi hindamisel. Alal viiakse läbi
10
seisundiseiret, mille raames antakse hinnang liigi lokaalpopulatsiooni seisundile (Riiklik
keskkonnaseire programm, 2012).
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade kohta pärinevad andmed 2000. aastast.
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik läbi viia loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaikade
kordusinventuur, et täpsustada koosluste piire ning seisundit. Muid inventuure alal ette ei nähta.
11
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. KAITSTAVAD TAIMELIIGID
2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - II kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA – jah.
Keskkonnaregistri andmetel ei ole alal registreeritud kauni kuldkinga kasvukohti. Samuti ei
õnnestunud liiki alalt leida 2012. aasta välitööde käigus. Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse
ettepanek taimeliigi kaunis kuldking välja arvamiseks hoiuala ja loodusala kaitseeesmärkidest.
2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA) Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) – III kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA –
jah.
Eesti soojumika kaitse on Maidla-Iganõmme hoiuala ja Maidla-Iganõmme loodusala
kaitseeesmärk. Liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis lubjarikastel soostunud niitudel,
madalsoodes ja soistes hõredates metsades ja võsades (Kukk, 2002). Liik kuulub Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku ohulähedasse kategooriasse. Liigi arvukus Eestis on stabiilne (eElurikkus,
2012).
Keskkonnaregistri andmetel ei ole alal eesti soojumika populatsioone varasemalt registreeritud.
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud välitöödel (inventeerija Kadriann Saar)
registreeriti eesti soojumika kasvukohad nelja areaalina liigirikastes madalsoodes (kasvukoha
kogupindala 32,2 ha), kus liiki leidus ohtralt ning üksikute isenditena puisniidul. Kõikides
kasvukohtades hinnati liigi seisundit heaks, samas on liigile ohuteguriks avamaade võsastumine
niitmise või karjatamise katkemisel. Maidla-Iganõmme loodusalal on nimetatud mõjutegur
keskmise tähtsusega, mistõttu nähakse kõikides liigi kasvukohtades vajaliku hooldusmeetmena
ette võsa raiumine ning edaspidi karjatamine sobival koormusel. Tegevust on täpsemalt kirjeldatud
tegevuste peatükis 4.1.2.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Taimeliigi eesti soojumikas elujõulise populatsiooni säilimine Maidla-Iganõmme loodusalal
vähemalt viies kasvukohas kokku 32,2 hektaril.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesti soojumika kasvukohtade säilimine avatuna 32,2 ha.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Kasvukohtade võsastumine ja kinnikasvamine
Eesti soojumika kasvukohtade hooldamine (võsa harvendamine) 32,2 ha.
Kuivendamine, mis toob kaasa puude osakaalu muutumise (võsastumise ja kinnikasvamise).
Kooslustele iseloomuliku struktuuri ja liigikoosseisu säilimiseks tuleb vältida sookooslusi
mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.
12
2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM) Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – II kat, LoD II, IV, KE – jah (HA), LoA – jah.
Eestis kasvab liik Harjumaal ja Raplamaal, vähesel määral ka Läänemaal, kuid puudub täielikult
saartel. Taim kasvab põhiliselt lubjarikastel madala rohustuga looniitudel, loometsa
valgusrikastes häiludes ja servades, raiesmikel, aru- ja puisniitudel (Kuusk, 2002). Püst-linalehiku kasvukohana on Keskkonnaregistris määratletud 0,97 ha suurune ala puisniidul
ning osaliselt vanade laialehiste metsade hõredamas osas (kunagine puisniit). Andmed liigi kohta
pärinevad 1999. aastast, lisaks vaadeldi liiki 2001. aastal Natura inventuuri käigus (EELIS, 2012).
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise käigus juunikuu lõpus tehtud välitöödel,
keskkonnaregistrisse kantud leiukohtades puisniidul, püst-linalehikut alalt leida ei õnnestunud.
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel kuulub püst-linalehik ohualdiste liikide
kategooriasse ning liigi arvukus väheneb. Liigile on peamiseks ohuteguriks avamaade võsastumine
niitmise või karjatamise katkemisel (eElurikkus, 2012). Püst-linalehikule sobivate kasvukohtade
säilimiseks on vajalik puisniitude järjepidev hooldamine, millega välditakse koosluse võsastumist
ning säilivad liigile vajalikud tingimused.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Taimeliigi püst-linalehik elujõulise populatsiooni säilimine Maidla-Iganõmme loodusalal
vähemalt 0,97 hektaril.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Püst-linalehiku
kasvukoha säilimine 0,97 ha.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Liigi kasvukohtade võsastumine ja kinni kasvamine
Püst-linalehiku kasvukohtade avatuna hoidmine puisniitude järjepideva majandamisega.
2.1.4. MÜÜR-RAUNJALG (ASPLENIUM RUTA-MURARIA) Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) – II kat, KE – ei, LoA – ei.
Müür-raunjala kaitset ei ole seatud Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Samas toimub
liigi kaitse läbi elupaiga kaitse, kuna eesmärk on lubjakivipaljandi hea seisundi säilimine.
Kaitsealal tehakse II kaitsekategooriasse kuuluva müür-raunjala riiklikku seiret. 2006. aastal oli
liigi isendite arvukus langenud üle 40% võrreldes 2000. aastal registreeritud tulemustega (Kukk,
2006). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel kuulub müür-raunjalg ohualdiste liikide
kategooriasse. Potentsiaalsed ohutegurid on häirimine ja liiklus, tallamine, kaevandamine (sh liiva
ja savi kaevandamine, kivimurrud jms) (eElurikkus, 2012). Iganõmme maastikukaitsealal ohustab
liigi elupaika eelkõige inimkoormuse suurenemine ja paevaringud tallamise ning paljandil
ronimise tagajärjel. Lisaks mõjuvad taimedele negatiivselt väga põuased suved, mil taimed võivad
päikese käes ära kuivada. Selleks, et kestev tugev valgus ja kuivus taimedele liiga ei teeks, tuleb
13
astangu ette kasvama jätta puid, mis pakuksid varju, samas tuleb aeg-ajalt eemaldada võsa, et
säiliks kooslusele iseloomulik struktuur ning säiliks paljandi vaadeldavus.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Müür-raunjala elujõulise populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes kasvukohas.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Müür-raunjala elujõulise populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Külastuskoormuse suurenemine, mis toob kaasa tallamise, paljandil ronimise ja taimestiku
kahjustamise
Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult
ettevalmistatud teedel ja radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).
Liigne avatus päikesele (põuasel suvel on oht taimede ära kuivamiseks).
Paljandiesiselt alalt võsa eemaldamisel jäetakse kasvama suuremad puud, mis pakuksid
taimedele vajalikku varju.
2.2. ELUPAIGAD
Maidla-Iganõmme loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe 156,6 hektaril,
mis moodustab 47,3% loodusala kogupindalast. Kaitstavad elupaigatüübid on toodud tabelis 1 ning
nende täpne paiknemine lisa 7 kaardil.
Tabel 1. Maidla-Iganõmme loodusala elupaikade osatähtsus ning seisundi hinnangud Natura
standardandmebaasi alusel.
Kood Elupaigatüüp
Kaitseala/
hoiuala
eesmärk Märkused
6210*
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(olulised orhideede
kasvualad)
0 0,00 A C A B 0 HA Ei ole sellist
elupaigatüüpi
inventeeritud.
7230 Liigirikkad
madalsood 19,4 64,25 B C B B 64,18 HA
9010* Vanad
loodusmetsad 1 3,31 B C B B 3,27 HA
91D0* Siirdesoo- ja
rabametsad 1,2 3,97 B C B B 3,97 HA
Katvuse % Pindala (ha) Esinduslikkus Struktuuri säilimine
Looduskaitseline seisund
Üldhinnang Pindala
elupaikade kihi
põhjal
(
) ha
14
Kood Elupaigatüüp
Kaitseala/
hoiuala
eesmärk Märkused
6530* Puisniidud 2,7 8,94 B C B B 9,06 KA/HA Esineb osaliselt koos
tüübiga 9020. Pindala
tuleb inventuuri käigus
täpsustada. Praeguste
andmete kohaselt
võimalik saavutada
eesmärk 7,7 hektaril.
9020* Vanad laialehised
metsad 8,3 27,49 B C B B 27,39 KA/HA Esineb osaliselt koos
tüübiga 6530.
9050 Rohunditerikkad
kuusikud 6,8 22,52 B C B B 22,52 KA/HA
9080* Soostuvad- ja
soolehtmetsad 7,9 26,16 B C B B 26,06 HA
8210 Lubjakivipaljandid 0 0,00 A C A B 0,16 KA/HA
9060
Oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavad
okasmetsad
(sürjametsad) 0 0,00 B C B B 0 HA
Ei ole sellist
elupaigatüüpi
inventeeritud.
KOKKU: 47,3 156,66 156,6
* - esmatähtsad elupaigatüübid
Järgnevates alapeatükkides on elupaigatüüpide seisundihinnangute aluseks võetud Natura
standardandmebaasi andmed. Hinnangud tähistavad loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet
antud alal, kus A – väga esinduslik, B – esinduslik ning C – keskmise, arvestatava esinduslikkusega
kooslused. Natura standardandmebaasis on kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 6210* -
kuivad niidud lubjarikkal mullal ja 9060 - oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad
(sürjametsad), kaitse. Elupaikade inventuuri alusel ei ole alal vastavaid kooslusi inventeeritud,
seega tehakse käesoleva kaitsekorralduskavaga ettepanek nimetatud elupaigatüüpide välja
arvamiseks loodusala ja hoiuala eesmärkidest. Lisaks on hoiuala eesmärgina määratud
lubjakivipaljandite (8210) kaitse. Nimetatud kooslus on inventeeritud vaid maastikukaitsealal.
2.2.1. PUISNIIDUD (6530*)
Tegemist on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosneva
taimkattekompleksiga. Puisniit on poollooduslik kooslus, mis on tekkinud võsa ja puude osalise
raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul ning nende iseloomuliku ilme ja taimkatte
püsimiseks on vaja iga-aastast niitmist või karjatamist (Paal, 2000). Natura standardandmebaasi
andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal seda elupaigatüüpi 2,7% loodusala pindalast ehk 8,94
ha. Inventeeritud on kooslusi 7,4 hektaril, mis paiknevad nelja lahustükina kaitseala edela- ja
lääneosas. Lisaks esinevad puisniidud 3,25 ha suurusel alal koos vanade laialehiste metsade
Katvuse % Pindala (ha) Esinduslikkus Struktuuri säilimine
Looduskaitseline seisund
Üldhinnang Pindala elupaikadekihi
põhjal
(
) ha
15
elupaigatüübiga (tabelis 1 arvestatud elupaigatüüpidele 9020 ja 6530 kummalegi 1,6 ha nimetatud
lahustüki pindalast).
Elupaigatüübile on iseloomulik liigirikas taimestik, kus kasvab palju haruldasi ja ohustatud
niiduliike. Puurinde moodustavad harilik tamm, kask ja kuusk, niiskemas osas lisaks sookask ja
lepp. Põõsarindes domineerivad kadakas, toomingas, punane leeder, mage sõstar ja harilik sarapuu.
Soostunud niiskusrežiimiga puisniidult on 2012. aastal leitud eesti soojumika üksikuid isendeid,
varasemalt on kuivemal niiduosal registreeritud püst-linalehiku kasvukoht.
Koosluse kaitse eesmärk on hea (B) esinduslikkuse saavutamine. Kooslusi ei hooldata ning enamik
elupaigatüübi esinemisalasid on võsastunud. Seega on hea esinduslikkuse saavutamine võimalik
vaid alade taastamise ning edaspidise regulaarse majandamise tulemusel. 2012. aasta seisuga ei
ole kaitsealal hooldustoetust saavaid pool-looduslikke kooslusi, kuid esitatud on taotlus puisniidu
taastamiseks 3,5 ha suurusel alal hoiuala edelanurgas.
Puisniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on vajalik järjepidev niitmine, suuremal osal alast
võsa raiumine kooslusele iseloomuliku struktuuri taastamiseks. Mitmetest kunagi hooldatud
puisniitudest on kujunemas laialehised metsad, mille looduskaitseline väärtus on samuti kõrge.
Selliste alade taastamine on põhjendatud vaid juhul, kui suudetakse tagada edaspidine regulaarne
hooldus. Pindala osas püstitatud eesmärke on võimalik täita 7,7 ha ulatuses, kuna osaliselt on
varasemalt inventeeritud puisniitude kinnikasvanud osad määratud Natura metsatoetuse
kõlbulikeks aladeks. Kõikide eesmärgiks võetud koosluste piiride ja seisundi täpsustamiseks on
kaitsekorralduskavaga ette nähtud loodusdirektiivi elupaigatüüpide täiendava inventuuri
läbiviimine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 7,7 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kooslusele omase stuktuuri ja liigilise koosseisu taastamine 7,7 ha.
Mõjutegurid ja meetmed:
Positiivsed mõjutegurid:
Maaomanik on esitanud taotluse 3,5 ha suuruse puisniidu taastamiseks hoiuala edelanurgas.
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Koosluse võsastumine ja kinnikasvamine
Puisniitude taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine), edaspidi järjepidev majandamine.
2.2.2. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad liigirikkad madalsood 19,4% ehk 64,3 ha
Maidla-Iganõmme loodusala pindalast. Inventeeritud on elupaigatüübile vastavad kooslused samal
pindalal üheksa lahustükina.
Madalsookooslused paiknevad loodusala ida- ja keskosas. Tegemist on lagedate või osalt
kinnikasvavate kooslustega, kus puurindes domineerivad männid ja sookased. Põõsarindes leidub
kuuski ja kadakaid. Mullaks on erineva sügavusega madalsoomullad ning põhjavee tase on kõrge,
16
ulatudes kohati maapinnani (Paal, 2000). Kooslust läbivad mitmed kuivenduskraavid. Kuivenduse
mõjul toimub koosluse järk-järguline servadest kinnikasvamine.
Koosluse esinduslikkus on hea, kuid tõenäosus säilitada oma struktuur tulevikus on keskmine,
kuna ala ohustab kinnikasvamine ja võsastumine. Kooslusel on kõrge looduskaitseline väärtus,
seda eelkõige kaitstavate taimeliikide elupaigana – madalsoode lagedamates osades kasvab ohtralt
eesti soojumikat ning registreeritud on kärbesõie (II kaitsekategooria) kasvukoht ühe isendiga.
Tõenäoliselt on kärbesõie populatsioon suurem, kuid inventeerimise hetkel olid taimed enamasti
ära õitsenud ning raskesti märgatavad.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine vähemalt 64,3 hektaril esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine 64,3 hektaril esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Võsastumine ja kinnikasvamine, mille tulemusena vaesustub koosluse liigiline koosseis
Võsa harvendamine liigikaitselistel eesmärkidel (eesti soojumika kasvukohtades 32 hektaril).
Kuivendamine
Vältida sookooslusi mõjutavate kuivendussüsteemide hooldamist ja uute kuivendussüsteemide
rajamist.
2.2.3. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga või
üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele
ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt
mardikatele (Paal, 2000).
Maidla-Iganõmme loodusalal esineb vanade loodusmetsade ehk läänetaiga elupaika ühe
elupaigalaiguna 3,3 ha, mis vastab Natura standardandmebaasi andmetele (moodustab 0,4%
loodusala territooriumist). Elupaigatüübi esinduslikkus on hea (B) ning kooslusel on kõrge
looduskaitseline väärtus.
Koosluse kaitse eesmärk on selle jätmine looduslikule arengule. Kooslus paikneb hoiualal, kus on
keelatud metsaraie juhul, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Koosluse esinemine vähemalt 3,3 hektaril esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Koosluse loodusliku arengu tagamine 3,3 hektaril.
Mõjutegurid ja meetmed:
17
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus
Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik
areng. Hoiuala metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
2.2.4. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja
nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas paigas,
surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Eesti taimkatte
kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuuluvad metsad suuremas osas sinilille kasvukohatüüpi
(lisaks leidub kastikuloo kasvukohatüüpi metsasid; Metsaregister, 2012). Metsakõdu horisont on
soodsate lagunemistingimuste tõttu väga õhuke (kuni 2 cm) või praktiliselt puudub (Paal, 2000).
Vanad laialehised metsad kasvavad Maidla-Iganõmme loodusalal viie lahustükina, mille
kogupindala on 27,4 ha. 3,25 ha on kaasnevaks elupaigatüübiks puisniidud. Natura
standardandmebaasi andmetel moodustavad seda tüüpi metsad 8,3% loodusala pindalast, s.o 27,5
ha. Koosluse esinduslikkus on hea (B) ning looduskaitse seisukohalt on sellel kõrge väärtus.
Koosluse struktuuri säilimise tõenäosus on keskmine.
Puistu esimese rinde moodustavad peamiselt 65-80-aastased tammed, mõningates osades ka
haavad, lisaks leidub mändi, kaskesid, kuuski ja halli leppa (Metsaregister, 2012). Alusmetsa
moodustavad sarapuu, kuslapuu, toomingas, mage sõstar, kadakas, lodjapuu ja türnpuu.
Iseloomulik on puhmarinde puudumine ja eutroofsete nemoraalsete liikide esinemine (Paal, 2000).
Alal kasvavad harilik sinilill, püsik-seljarohi ja kevadine seahernes.
Endistele puisniitudele kujunevat (elupaigatüübi kirjelduses määratud 6530* ja 9020*) laialehist
salumetsa on vastava huvi olemasolu korral võimalik puisniiduna taastada, kuid see on
põhjendatud vaid edaspidise regulaarse hoolduse jätkumisel.
Koosluse esinemisaladel on 2,63 hektaril määratud metsa vääriselupaik. Tegemist on haruldase
kastikuloo tammiku kooslusega, mis kohati läheb üle sinilille tammikuks. Elupaika iseloomustab
häilulisus ning õhuke paepealne mullakiht. Koosluses kasvab palju vanu sarapuid ning see on
kujunenud endise kaua aega majandatud puisniidu looduslikul uuenemisel. Vääriselupaikade
tunnusliigina leidub hulgaliselt kiiriksamblikku (Opegrapha sp.). Vääriselupaik läheb servas üle
puisniiduks. Vääriselupaiga majandamine ja kaitse toimub vastavalt võtmebiotoobi kaitse lepingus
sätestatud tingimustele (leping kehtib 07.08.2001-07.08.2016).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine vähemalt 25,8 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Koosluse loodusliku arengu tagamine 25,8 ha.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus
18
Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik
areng. Hoiuala metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
2.2.5. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme
huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil.
Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus
võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid liigiline
koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal,
2000).
Natura standardandmebaasi andmetel esineb rohunditerikkaid kuusikuid 6,8%-l Maidla-Iganõmme
loodusala territooriumist, s.o 22,5 ha, inventeeritud on koosluse levik samas ulatuses.
Rohunditerikkad kuusikud on määratud viie lahustükina hoiuala idaosas. Lisaks kasvab nimetatud
kooslus maastikukaitseala koosseisus Pakamäe pealses osas.
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 2000) alusel kuulub enamik Maidla-
Iganõmme loodusala kuusikuid sinilille kasvukohatüüpi (Metsaregister, 2012). Peapuuliigiks on
80-95 aasta vanused kuused, lisaks leidub esimeses rindes mändi ja kaske (Metsaregister, 2012).
Alusmetsas leidub sarapuud, pihlakat, kadakat ja vahtrat. Koosluses on tuulemurdu, surnud puid
nii püstiseid kui lamapuiduna ning puiduseeni.
Koosluse esinduslikkus on hea ning looduskaitse seisukohalt on sellel kõrge väärtus. Elupaiga hea
seisundi säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng ning vältida metsamajanduslikku tegevust.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine vähemalt 22,5 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Koosluse loodusliku arengu tagamine 22,5 ha.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus
Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik
areng. Ala metsade majandamist reguleerib hoiuala ja kaitseala valitseja.
2.2.6. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke
(Paal, 2000).
Natura standardandmebaasi andmetel esineb soostuvaid ja soolehtmetsasid 7,9%-l Maidla-
Iganõmme loodusala territooriumist, s.o ligikaudu 26,16 ha (kaardistatud on elupaiga levik 26,06
19
ha). Koosluse esinemisalad paiknevad kaheksa lahustükina madalsoode servades, peamiselt
loodusala koguosas.
Koosluse esinduslikkus on hea (B), looduskaitseline väärtus on kõrge ning selle struktuuri säilimise
tõenäosus on keskmine. Puistu esimese rinde moodustavad peamiselt kased, II rinde kuused.
Alusmetsas leidub paju, paakspuud ja kaske. Rohurinne on suhteliselt liigivaene.
Kooslust läbivad mitmed kuivenduskraavid. Selle elupaigatüübi puistute seisundi säilimiseks tuleb
eelistada puistute looduslikku arengut ning vältida kuivendussüsteemide hooldamist.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine vähemalt 26,1 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Tagada koosluse looduslik areng 26,1 ha.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus
Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik
areng. Metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
Kuivendamine
Vältida tuleb kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.
2.2.7. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) Siirdesoo- ja rabametsad paiknevad kolme lahustükina madalsoode servaaladel. Natura
standardandmebaasi andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal seda elupaigatüüpi kooslusi 1,2%
loodusala pindalast ehk 4 ha, mis vastab inventeeritud andmetele.
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub enamik kooslusi siirdesoometsa
kasvukohatüüpi. Mullaks on mitmesuguse sügavusega, halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga
siirdesoomullad. Muld on alaliselt veega küllastatud ning vee tase ei lange suveperioodil
maapinnast madalamale kui 10-30 cm (Paal, 2000).
Puistu esimese rinde moodustavad 85-aastased männid, vähesel määral leidub kaske ja kuuske
(Metsaregister, 2012). Alusmetsa moodustavad kased, pajud, kadakad ja paakspuud.
Koosluse esinduslikkus on hea (B). Elupaigatüübi seisundi tagamiseks tuleb tagada sealne
koosluste areng vaid loodusliku protsessina ning vältida koosluse niiskusrežiimi mõjutavaid
tegevusi.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine vähemalt 4,0 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Koosluse loodusliku arengu tagamine 4,0 ha.
20
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus
Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik
areng. Metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
Kuivendamine
Vältida kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.
2.2.8. LUBJAKIVIPALJANDID (8210)
Natura standardandmebaasi andmetel on Maidla-Iganõmme loodusalal lubjakivipaljandeid 0%
loodusala pindalast, inventeeritud on koosluse esinemine 0,16 ha. Kooslus kuulub
maastikukaitseala ja loodusala koosseisu.
Nimetatud koosluste hulka arvatakse lubjakivijärsakute pragudes kasvav taimestu, mis kuulub
peamiselt Potentilletalia caulescentis ja Asplenietalia glandulosi-kooslusteseltsi. Eesti taimkatte
kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub see paekivitaimestu kasvukohatüüpi (Paal, 2000).
Koosluse esinduslikkus on väga hea (A) ning selle looduskaitseline väärtus on väga kõrge.
Paljandil kasvab II kaitsekategooria taimeliik müür-raunjalg. Kaitse-eesmärgiks on paljandi
säilimine looduslikuna koos seal kasvava taimestikuga. 2010. aastal on koosluse seisundi
taastamiseks tehtud võsaraiet 0,4 hektaril. Kasvama on jäetud üksikud kuused, männid ja kased,
mis pakuvad paljandil kasvavale taimestule vajalikku varju.
Kooslust otseselt ohustavad inimtekkelised mõjutegurid puuduvad. Paljandipealsel serval on
tallamise jälgi. Pangaseina ülaserva murenemist ja varinguid soodustab pangaseinast omavoliline
üles ronimine ning taimestiku ja rohukamara äratallamine külastajate poolt. Kuna ala külastatavus
on väike, siis on need tegurid juhuslikud ja pigem väikese tähtsusega. Kooslus piirneb teega.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Paljandi murenemine, varisemine ja taimestiku kahjustamine ronimise ja tallamise tulemusel
Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult
ettevalmistatud teedel ja radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).
2.3. LOODUSMÄLESTIS
2.3.1. IGANÕMME PAKAMÄGI EHK LAUKNA PALJAND
Iganõmme maastikukaitseala üheks peamiseks eesmärgiks on väärtusliku geoloogilise objekti
Iganõmme Pakamäe kaitse, mis on kaitse all olnud juba alates 1960. aastast. Iganõmme Pakamägi
21
ehk Laukna paljand on ürglooduse objekt. Tegemist on vana, Läänemere Joldia staadiumi
aluspõhjalise rannaastanguga. Objektil paljandub umbes 3,5 m paksune siluri ladestu, Raikküla
lademe keskmise osa läbilõige. Selle ülemise vastupidava osa moodustab
korallstromatopoorlubjakivi pank, mille all lasuvad horisontaalkihilised plaatjad kuni lehtjad
lubjakivid ja merglid, mille kihi paksused vähenevad allapoole ning samal ajal savimaterjali
sisaldus suureneb (EELIS, 2012).
Laguunsed settekivimid on äärmiselt madalaveelise tekkega, millest annab tunnistust kuivuslõhede
esinemine kihi pindadel. Astangu alumises osas on taas kõvema massiivsema lubjakivi kiht.
Aluspõhjaastangu serva lähedal kujutab selle pealispind oma väga õhukese pinnasekihi ja
taimestikuga väikest loopealset, kus esineb karre ja avalõhesid. Eesti aluspõhja läbilõikes on
Pakamäel paljanduv kõige varasem tase, kus on säilinud tüüpilised laguunisetted (EELIS, 2012).
Tegemist on kaitseala peamise külastusobjektiga, mis paikneb tee servas ning on hästi
eksponeeritav. Objekti vaadeldavuse säilimiseks on oluline hoida see tee poolt avatuna. Paljandile
avaldab teatud negatiivset mõju paljandil ronimine ja tallamine, mis põhjustab murenemist ja
varinguid. Kuna ala külastatavus on väike, siis on need tegurid juhuslikud ja pigem väikese
tähtsusega. Oluline on kaitsekorra säilitamine ning objekti tähistuse olemasolu (käesoleva KKK
koostamise ajal on objekt tähistatud). Objekti tutvustamiseks paigaldatakse hoiuala serva
infotahvel.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Iganõmme Pakamäe säilimine heas seisundis.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Iganõmme Pakamäe säilimine heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed:
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
Objektil tallamine ja ronimine
Alale paigaldatakse kaitseala ja hoiuala tutvustav infotahvel, kuhu lisatakse teave paljandil
ronimise ja tallamise vältimiseks.
Objekti võsastumine
Objekti teepoolsest servast aeg-ajalt võsa eemaldamine vaadeldavuse säilimiseks.
22
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
3.1. OLEMASOLEV OLUKORD JA EESMÄRK
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise ajal on kaitseala ja hoiuala külastatavus väike.
Kaitseala peamiseks külastusobjektiks on Iganõmme Pakamägi. Objekt on tähistatud (lisa 9, lisa
13) ning Märjamaa-Koluvere teele on paigaldatud Iganõmme Pakamäele suunav viit. Kaitseala
külastavad ka seenelised-marjulised ning alal asub metsloomade söödakoht. Muid kaitseala ja
hoiuala tutvustavaid rajatisi, nagu infotahvleid, piiritähiseid ega ettevalmistatud radasid alal ei ole.
Alale ei planeerita ulatusliku külastustaristu rajamist. Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-
Iganõmme hoiualaga seotud otseseid eesmärke ei ole püstitatud ka Märjamaa valla arengukavas
aastateks 2010-2025. Alale paigaldatakse kaitse- ja hoiuala, nende väärtusi ning külastuskorraldust
tutvustav infotahvel. Lisaks on vajalik kaitseala ja hoiuala piiride tähistamine, et teavitada
külastajaid ala paiknemisest.
Visioon ja eesmärk
Visioon
Ala on sobiv paik kohalikele elanikele puhta looduskeskkonna nautimiseks ja külastusobjektiga
tutvumiseks.
Eesmärk
Tutvustada ala väärtusi infotahvli abil, hoida külastatavus ala väärtuste kaitset tagavates
piirides.
Meetmed:
Kaitseala ja hoiuala piiri tähistamine
Hoiuala serva infotahvli rajamine
23
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE
Kaitsealal jätkatakse “Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire” alamprogrammi raames
ohustatud soontaime- ja samblaliikide riikliku seire läbiviimist. Riikliku keskkonnaseire
teostamine on II prioriteedi tegevus, korraldaja Keskkonnaamet, teostaja sõltub programmist.
Kaitsekorraldusperioodil viiakse kogu loodusalal läbi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaikade
kordusinventuur, et täpsustada koosluste piire ning seisundit. Tegevus on vajalik
kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks. Inventuur tehakse 2017. aastal, selle maksumus
on 1500 EUR ning korraldaja Keskkonnaamet. II prioriteet.
4.1.2. EESTI SOOJUMIKA KASVUKOHTADE HOOLDAMINE
Maidla-Iganõmme hoiuala ja loodusala üheks eesmärgiks on eesti soojumika ja selle elupaikade
kaitse. Liiki kasvab ohtralt liigirikastes madalsoodes 32,2 hektaril (elupaigad registreeritud nelja
lahustükina) ning üksikute isenditena soostunud niiskusrežiimiga puisniidul (puisniidu taastamist
on käsitletud peatükis 4.1.3).
Kaitse-eesmärkide saavutamiseks on vajalik lisa 8 kaardil märgitud alal puu- ja põõsarinde
harvendamine. Taastamise järgselt tuleks ala mõõduka koormusega karjatada, et vältida uuesti
võsastumist. Mõõdukas karjatamine toetaks haruldasemate liikide populatsioone ja üldist
liigirikkust (Mesipuu, 2011). Hooldustööd on vajalikud kogu liigi levikuala ulatuses (32,2 ha).
Juhul kui karjatamine ei ole huviliste puudumisel võimalik, tuleb kõne alla ka käsitsi niitmine.
Samas tuleb enne niitmist põhjalikult kaaluda, kas üldse on võimalik niidetud hein alalt kokku
riisuda ja koristada, sest niidetud heina maha jätta ei tohi. Oluline on, et pärast lehtvõsa
eemaldamist tuleb järgneval aastal ala kindlasti hooldada (niita koos heinakoristusega või
karjatada) või regulaarselt vähemalt üle-aasta eemaldada võsa. Ühekordne võsa eemaldamine
intensiivistab noore võsa pealekasvu, mistõttu võib sellel tegevusel olla soovitule vastupidine efekt
(Mesipuu, 2011).
Liigirikaste madalsoode taastamisel ja edaspidistel hooldustöödel võetakse aluseks aru- ja
soostunud niitude hoolduskavas toodud juhised (Mesipuu, 2011). Hoolduskava on kättesaadav
Keskkonnaameti kodulehelt (täpne link esitatud kasutatud kirjanduse loetelus).
Tegemist on II prioriteedi tööga. Suurem osa hooldust vajavast alast paikneb jätkuvalt riigi
omandis oleval maal (osaliselt ka eramaal). Hooldustööde läbiviija riigi maadel on RMK, samuti
on hooldamine huviliste olemasolul võimalik maarendilepingu alusel. Töid tehakse perioodil
2014-2022 ning tööde kogumaksumus on 44 600 EUR.
4.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE
Puisniitude puhul on tegemist loodusdirektiivi I lisas nimetatud prioriteetse elupaigatüübiga,
mistõttu on Eestil kohustus ja vastutus nende koosluste pikaajaliseks säilimiseks. Käesoleva
24
kaitsekorralduskava koostamise ajal ei olnud alal puisniitude hooldamiseks loodushoiutoetust
saavaid maaomanikke. 2012. aastal esitati taotlus puisniidu taastamiseks hoiuala edelaosas 3,5
hektaril. Tegemist on hea esinduslikkuse ja kõrge looduskaitselise väärtusega puisniiduga, mille
taastamine ja edaspidine hooldamine on kahtlemata vajalik.
Alal on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) toetuskõlbulikke
puisniite 7,5 ha, lisaks soovitatakse kaitsekorralduskavaga jätkata ka vääriselupaiga serva jääva
puisniidu avatuma osa hooldamist (0,2 ha), et säiliks elupaikade mitmekesisus. Majandamise
tulemusel on koosluse avatud osas säilinud puisniidule iseloomulik struktuur.
Kokku on kaitse- ja hoiualal taastamist ja edaspidist hooldust vajavate poollooduslike koosluste
pindala seega 7,7 ha, sellest koheselt hooldatavaid alasid on 0,7 ha (puisniidud kahe lahustükina
tee servas) ning taastamist vajavaid alasid 7 ha. Majandamist vajavatest aladest on välja jäetud
puisniidu kinnikasvanud osad, mis on määratud Natura metsatoetuse kõlbulikeks aladeks. Tööde
täpne paiknemine on esitatud lisa 8 kaardil.
Taastatavates kooslustes on vajalik puu- ja põõsarinde liituvuse vähendamine puistu grupilise
struktuuri taastamise eesmärgil. Mitmetest kunagi hooldatud puisniitudest on kujunemas
esinduslikud ning kõrge loodusväärtusega laialehised metsad. Selliste alade taastamine on
põhjendatud vaid juhul, kui suudetakse tagada edaspidine regulaarne hooldus. Eelarve tabelis on
koosluste taastamistöödeks arvestatud kaks aastat.
Kõikidele puisniitudele on olemas küllaltki hea ligipääs, mis on hooldamise puhul väga oluline.
Takistuseks võib saada maaomanike huvi puudumine järjepideva hooldamise vastu.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik saada toetust, mille taotlemine
toimub vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse
saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”
(RTL 2010, 11, 199).
Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Puisniitude taastamisel ja hooldamisel lähtutakse vastavas hoolduskavas (Talvi, 2010)
toodud juhistest. Kava on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehelt (täpne link on esitatud
kasutatud kirjanduse loetelus).
Pool-looduslike koosluste taastamine ja hooldamine on vajalik peatükis 2.2.1 kirjeldatud
väärtusele seatud eesmärkideni jõudmiseks. Taastamise puhul on tegemist II ja hooldamise puhul
I prioriteedi töödega. Tegevust viiakse ellu aastatel 2014-2022 ning tööde kogumaksumus on 16
600 EUR.
4.1.4. IGANÕMME PAKAMÄE HOOLDUSTÖÖD
Iganõmme Pakamäe vaadeldavuse säilimiseks on vajalik paljandi ja tee vaheliselt 0,08 ha suuruselt
alalt aeg-ajalt võsa eemaldamine või niitmine. Kasvama jäetakse suuremad puud, mis pakuvad
paljandil kasvavale taimestule vajalikku varju.
Tegemist on III prioriteedi tööga. Võsaraiet tehakse iga 3 aasta tagant või niidetakse vähemalt üks
kord aastas. Kõik eramaadel tehtavad tööd tuleb kooskõlastada maaomanikuga. Töö
kogumaksumus on 300 EUR.
25
4.1.5. INFOTAHVLI PAIGALDAMINE Kaitseala serva, Ellamaa-Koluvere tee äärde, paigaldatakse infotahvel, mille eesmärk on kaitseala
ja hoiuala, nende väärtuste ning külastuskorralduse tutvustamine külastajatele. Infotahvli rajamine
on II prioriteedi tegevus ning tahvlid koostab ja paigaldab RMK koostöös Keskkonnaametiga.
Tegevus on vajalik külastuskorraldusele seatud eesmärkide saavutamiseks ning kaudselt kõikide
väärtuste kaitseks. Kaitseala külastatavus on vähene ning parkimine on võimalik teede servas.
Seetõttu ei planeerita alale parkimiskohtade rajamist. Infotahvel paigaldatakse 2015. aastal ning
selle maksumus on 1000 EUR.
4.1.6. KAITSEALA JA HOIUALA TÄHISTAMINE
Kaitsekorralduskava koostamise ajal ei olnud kaitseala ega hoiuala piirid tähistatud. Alale
suunduvate teede ja radade äärde ning piiri käänupunktidesse paigaldatakse neli keskmise
suurusega piiritähist, millel on kaitseala nimi ning kuus väikest piirimärki. Kaitseala tähistamine
parandab inimeste informeeritust ning aitab ära hoida teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid
kaitseala ja hoiuala väärtustele. Tähiste olemasolu aitab kaudselt kaasa kõikide väärtustega seotud
eesmärkide saavutamisele.
Piiritähiste täpne asukoht on esitatud lisa 9 kaardil. Tähiste hooldus ja asendamine toimub vastavalt
vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ning see viiakse ellu 2015. aastal. Kaitseala ja hoiuala
piiride tähistamise maksumus on 800 EUR ning töid korraldab RMK.
4.1.7. HOIUALA KAITSE-EESMÄRKIDE MUUTMINE
Hoiualal puuduvad järgmised eesmärgiks seatud elupaigatüüpide esinemisalad: 6210* – kuivad
niidud lubjarikkal mullal, 9060 – oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (sürjametsad)
ja lubjakivipaljandid (8210, nimetatud elupaik on inventeeritud vaid maastikukaitsealal). Lisaks ei
ole Keskkonnaregistri andmetel hoiualal registreeritud kauni kuldkinga kasvukohti (liiki ei leitud
ka 2012. aasta välitöödel). Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetatud elupaigatüüpide
ning taimeliigi kaunis kuldking välja arvamiseks hoiuala eesmärkidest.
Tegevus kuulub I prioriteeti, seda korraldab Keskkonnaamet 2016. aastal.
4.1.8. EESMÄRKIDE MUUTMINE NATURA STANDARDANDMEBAASIS
Natura standardandmebaasis tuleb korrigeerida elupaigatüüpide andmed vastavalt alal
inventeeritud kooslustele. Loodusalal puuduvad järgmised eesmärgiks seatud elupaigatüüpide
esinemisalad: 6210* - kuivad niidud lubjarikkal mullal ja 9060 - oosidel ja moreenikuhjatistel
kasvavad okasmetsad (sürjametsad). Lisaks ei ole loodusalal inventeeritud kauni kuldkinga
kasvukohti, mistõttu tuleks nimetatud liik välja arvata loodusala eesmärkidest. Tegemist on I
prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaministeerium 2016. aastal.
4.1.9. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid eelarve ja tegevuskava
planeerimine nii pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2017. aastal hinnata esimese perioodi
tulemuslikkust ja uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve.
26
Kaitsekorraldusperioodi lõpus tuleb hinnata kaitse tulemuslikkust ning koostada uus
kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks perioodiks. Töö teostajaks on Keskkonnaamet, I
prioriteedi töö.
27
4.2 EELARVE
Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud
perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on
väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite
kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning
ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 2. Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Maksumus
kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1. Ohustatud soontaime- ja
samblaliikide riiklik seire Riiklik seire KA II X X X
4.1.1. Loodusdirektiivi elupaikade
inventuur Inventuur KA II 15 15
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.2. Eesti soojumika kasvukohtade
hooldamine (32,2 ha) Liigi elupaiga
hooldustöö MO/RMK/H II 70 47 47 47 47 47 47 47 47 446
4.1.3. Puisniitude taastamine (7 ha) Koosluse
taastamistöö MO/H II 18 18 36
4.1.3. Puisniitude hooldamine (algul
0,7 ha, pärast taastamist 7,7 ha) Koosluse hooldustöö MO/H I 2 2 18 18 18 18 18 18 18 130
28
4.1.4. Iganõmme Pakamäe
hooldustööd (0,08 ha)
Loodusmälestise ja
selle ümbruse
hooldus- ja
taastamistöö
MO/H III 1 1 1 3
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Maksumus
kokku Sadades eurodes
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.5. Infotahvli paigaldamine Infotahvlite rajamine RMK II 10
10
4.1.6. Kaitseala ja hoiuala tähistamine Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK II 8 8
Kavad, eeskirjad
4.1.9. Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KA I X X
4.1.9. Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KA I X X X
4.1.7. Hoiuala kaitse-eesmärkide
muutmine Kaitsekorra
muutmine KA I X X
MUU
4.1.8. Eesmärkide muutmine Natura
standardandmebaasis Muu KM I X X
KOKKU: 0 91 85 65 81 65 65 66 65 65 648
KM - Keskkonnaministeerium
KA - Keskkonnaamet
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
MO - maaomanik
H - huvilised
29
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2013-2022). Kaitsekorraldusmeetmete
tulemuslikkuse hindamiseks tuleb dokumenteerida kõik kaitsealal läbiviidavad
kaitsekorraldusliku iseloomuga tööd ja tegevused. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpuks
koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse vahehindamine teostatakse 2017. aastal ning kava täitmise analüüs 2022. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Koosluste seisundit hinnatakse nende säilimiseks vajaliku kaitsekorra tagamise ning nende
elupaikade looduskaitselise seisundi määratlemise läbi. Metsa- ja sooelupaikades on olulisimaks
tulemuslikkuse kriteeriumiks see, et looduslikes kooslustes oleks rakendatud metsamajanduse ja
veerežiimi muutuste (kuivenduse) mõjusid vältiv kaitsekord. Pool-looduslike koosluste puhul on
kriteeriumiks hooldatavate koosluste pindala ja esinduslikkus. Kaitsekorraldus on olnud
tulemuslik, kui on säilinud või suurenenud väärtuslike elupaigatüüpide pindala ja esinduslikkus
jäänud samale tasemele või tõusnud.
Kaitstavate taimeliikide ja nende elupaikade seisundit hinnatakse isendite arvukuse, levikuala
suuruse ja asurkonna seisundi järgi. Kaitsekorraldust loetakse edukaks, kui registreeritud ja
teadaolevate kaitstavate liikide arvukus ja levikuala on püsinud vähemalt samal tasemel.
Tulemusliku kaitsekorralduskava rakendamise korral on kaitsealal teostatud
kaitsekorralduskavaga planeeritud inventuurid ja seired.
Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas
planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused. Kaitseväärtuste säilimise osas tuleb
kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamise aluseks võtta tabelis 3 toodud näitajad.
30
Tabel 3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 2.1.2. Eesti soojumikas
(Saussurea alpina subsp. esthonica)
Liigi arvukus,
kasvukoha pindala
ja seisund
2012. aasta seisuga leidub liiki
arvukalt neljas kasvukohas
kokku 32,2 hektaril ning
üksikute isenditena ühes
kasvukohas. Kasvukohta ohustab
võsastumine.
Eesti soojumika kasvab arvukalt
vähemalt viies kasvukohas kokku
32,2 hektaril. Hooldustööde
tulemusel ei ole kasvukoht
võsastunud.
Kasvukoha taastamis- ja
hooldustööde tulemusel
eeldatakse liigi seisundi
säilimist või paranemist. 2.1.3. Püst-linalehik
(Thesium ebracteatum) Liigi arvukus,
kasvukoha pindala
ja seisund
Liik kasvas alal 2001. aastal
0,97 hektaril. Liigi elupaigaks
olevaid puisniite ei hooldata.
Liik kasvab alal vähemalt 0,97
hektaril, elupaigaks olevad
puisniidud on taastatud ja
regulaarselt hooldatavad. 2.2.1. Puisniidud (6530*) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 7,7 ha
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 7,7 ha
esinduslikkusega B. Koosluse taastamisel
saab eeldada seisundi
säilimist/paranemist. 2.2.2. Liigirikkad
madalsood (7230) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 64,3 hektaril
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 64,3
hektaril esinduslikkusega B. 2.2.3. Vanad loodusmetsad
(9010*) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 3,3 hektaril
esinduslikkusega B.
Elupaik on säilinud vähemalt 3,3
hektaril esinduslikkusega B.
10-aastane kaitsekorraldusperiood on
metsakoosluse arengu
seisukohast liiga lühike, et
eeldada elupaigatüübi
pindala suurenemist.
Esinduslikkus säilib
koosluse loodusliku arengu
tagamisel.
2.2.4. Vanad laialehised
metsad (9020*) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 25,8 ha
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 25,8 ha
esinduslikkusega B. 2.2.5. Rohunditerikkad
kuusikud (9050) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 22,5 ha
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 22,5 ha
esinduslikkusega B. 2.2.6. Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 26,1 ha
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 26,1 ha
esinduslikkusega B. 2.2.7. Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 4,0 ha
esinduslikkusega B. Elupaik on säilinud vähemalt 4,0 ha
esinduslikkusega B. 2.2.8. Lubjakivipaljandid
(8210) Koosluse pindala ja
esinduslikkus Elupaik esineb 0,16 ha
esinduslikkusega A. Elupaik on säilinud 0,16 ha
esinduslikkusega A.
2.3.1. Iganõmme Pakamägi ehk Laukna paljand
Objekti seisund Objekt on heas seisundis Objekti hea seisund on säilinud
31
KASUTATUD KIRJANDUS
Kirjandus- ja internetiallikad:
Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava.
Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pdf
(18.07.2012).
Paal, J. 2000. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu, 184 lk.
Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad – hooldamiskava. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hoolduskava_20
11.pdf (18.07.2012).
Kukk, T. 2002. Poliitiliselt ebakindel eesti soojumikas. Eesti Loodus: 11/2002.
Kukk, Ü. 2006. Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2006. a. koondaruanne.
Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/5537_aru06_6.6_soontaimed.doc
(17.08.2012).
Kuusk, V. 2002. Euroopa haruldused Eestis: püst-linalehik. Eesti Loodus: 5/2002.
Planeeringud ja arengukavad:
Märjamaa valla arengukava 2010-2025. Kättesaadav:
https://marjamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=7be80500-3793-4ccf-
946feaf3e3e612d5&groupId=253924 (17.08.2012).
Märjamaa valla üldplaneering. 2007. Kättesaadav:
https://marjamaa.kovtp.ee/documents/235581/307753/M%C3%A4rjamaa+valla+%C3%BCldpla
neeringu+eeln%C3%B5u.pdf (17.08.2012).
Seadused, määrused, eeskirjad:
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas (RT I 2006, 37, 276).
Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2006, 27, 198).
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja määramine
(RTL 2009, 81, 1174).
Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse
maksmiseks ja toetuse määrad (RTL 2004, 75, 1228).
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).
Vabariigi Valitsuse määruse „Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu seletuskiri.
Andmebaasid:
32
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) eElurikkus:
http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/
Metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#
Riiklik keskkonnaseire programm: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php
33
LISAD
LISA 1. IGANÕMME MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 29.05.2006 nr 125
RT I 2006, 27, 198
jõustumine 15.06.2006
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine
19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009
19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Iganõmme maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Iganõmme maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) Läänemere Joldia staadiumi aluspõhjalise rannaastangu, Iganõmme Pakamäe ja seda
ümbritseva metsa kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*)3,
lubjakivipaljandite (8210), vanade laialehiste metsade (9020*) ning rohunditerikaste kuusikute
(9050) kaitse.
(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele Iganõmme piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Laukna külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48- jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
34
(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, sealjuures rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala
valitseja nõusolekul.
(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus (1)
Kaitsealal on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) uute veekogude rajamine;
4) maavara kaevandamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
7) ehitise, välja arvatud kaitseala tarbeks vajaliku rajatise püstitamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.
§ 6. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja
liigilise koosseisu tagamiseks vajalik niitmine.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. [RT I 2009, 7, 48- jõust. 01.02.2009]
1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk
42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2Kaitseala on moodustatud Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 14. septembri 1960. a
otsusega nr 85 «Looduskaitse laiendamisest Märjamaa rajoonis» kaitse alla võetud paljandi
baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 198
35
hõlmab kaitseala Maidla-Iganõmme loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle
mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid
erisusi. 3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70- jõust. 01.04.2010]
Iganõmme maastikukaitseala
36
LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST
Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas
Vastu võetud 27.07.2006 nr 175
RT I 2006, 37, 276
jõustumine 14.08.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel, lähtudes
«Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk (1)
Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
13) Maidla-Iganõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste
kasvualade), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210),
vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute
(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide –
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja
püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse;
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste
ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
37
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse
seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal
lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi
suurus kuni viis hektarit.
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
38
LISA 3. ETTEPANEKUD HOIUALA MÄÄRUSE MUUTMISEKS
Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta määruse „Hoiualade kaitse alla
võtmine Rapla maakonnas“ paragrahvi 1 lõiget 1 järgnevalt:
§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
13) Maidla-Iganõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230),
lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp.
esthonica) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse;
LISA 4. IGANÕMME MKA JA MAIDLA-IGANÕMME HOIUALA VÄLISPIIR
40
LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1. Elustik
2.1.2. Eesti
soojumikas
(Saussurea alpina subsp. esthonica)
Taimeliigi eesti soojumikas elujõulise populatsiooni säilimine
Maidla-Iganõmme loodusalal vähemalt viies kasvukohas kokku
32,2 hektaril.
• Kasvukohtade võsastumine ja
kinnikasvamine • Kuivendamine,
mis toob kaasa
puude osakaalu
muutumise
(võsastumise ja
kinnikasvamise).
• Eesti soojumika kasvukohtade hooldamine (võsa
harvendamine) 32,2 ha. • Kooslustele iseloomuliku struktuuri ja liigikoosseisu
säilimiseks tuleb vältida sookooslusi mõjutavate kraavide puhastamist ning uute kuivendussüsteemide rajamist.
Eesti soojumika
kasvukohtade säilimine
avatuna 32,2 ha.
2.1.3.
Püstlinalehik
(Thesium
ebracteatum)
Taimeliigi püst-linalehik elujõulise populatsiooni säilimine Maidla- Iganõmme loodusalal vähemalt
0,97 hektaril.
• Liigi kasvukohtade
võsastumine ja kinni kasvamine
• Püst-linalehiku kasvukohtade avatuna hoidmine puisniitude
järjepideva majandamisega.
Püst-linalehiku
kasvukoha säilimine
0,97 ha.
2.1.4.
Müürraunjalg (Asplenium
rutamuraria)
Müür-raunjala elujõulise
populatsiooni säilimine Iganõmme maastikukaitsealal ühes
kasvukohas.
• Külastuskoormuse suurenemine, mis toob
kaasa tallamise, paljandil
ronimise ja taimestiku
kahjustamise • Liigne avatus päikesele
(põuasel suvel on oht
taimede ära kuivamiseks).
• Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal käitumise juhistest (käia ainult ettevalmistatud teedel ja
radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida). • Paljandiesiselt alalt võsa eemaldamisel jäetakse kasvama
suuremad puud, mis pakuksid taimedele vajalikku varju.
Müür-raunjala
elujõulise populatsiooni säilimine
Iganõmme maastikukaitsealal
ühes kasvukohas.
2.2. Elupaigad
2.2.1. Puisniidud (6530*)
Elupaigatüübi säilimine vähemalt
7,7 ha esinduslikkusega B.
• Koosluse võsastumine ja
kinnikasvamine
• Puisniitude taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine),
edaspidi järjepidev majandamine.
Kooslusele omase stuktuuri ja liigilise
koosseisu taastamine
7,7 ha. 2.2.2. Liigirikkad
madalsood (7230) Elupaiga säilimine vähemalt 64,3
hektaril esinduslikkusega B.
• Võsastumine ja kinnikasvamine, mille
tulemusena vaesustub
koosluse liigiline koosseis • Kuivendamine
• Võsa harvendamine liigikaitselistel eesmärkidel (eesti
soojumika kasvukohtades 32 hektaril). • Vältida sookooslusi mõjutavate kuivendussüsteemide
hooldamist ja uute kuivendussüsteemide rajamist.
Elupaiga säilimine
64,3 hektaril esinduslikkusega B.
41
2.2.3. Vanad
loodusmetsad
(9010*)
Koosluse esinemine vähemalt 3,3 hektaril esinduslikkusega B.
• Metsamajanduslik tegevus
• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse
säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Hoiuala
metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
Koosluse loodusliku
arengu tagamine 3,3
hektaril.
2.2.4. Vanad
laialehised metsad
(9020*)
Elupaiga säilimine vähemalt 25,8
ha esinduslikkusega B.
• Metsamajanduslik tegevus
• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse
säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Hoiuala
metsade majandamist reguleerib hoiuala valitseja.
Koosluse loodusliku
arengu tagamine 25,8
ha.
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2.5. Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Elupaiga säilimine vähemalt 22,5
ha esinduslikkusega B.
• Metsamajanduslik tegevus
• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse
säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Ala metsade
majandamist reguleerib hoiuala ja kaitseala valitseja.
Koosluse loodusliku
arengu tagamine 22,5
ha.
2.2.6. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
Elupaiga säilimine vähemalt 26,1 ha esinduslikkusega B.
• Metsamajanduslik
tegevus • Kuivendamine
• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Metsade
majandamist reguleerib hoiuala valitseja. • Vältida tuleb kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning
uute kuivendussüsteemide rajamist.
Tagada koosluse
looduslik areng 26,1
ha.
2.2.7. Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
Elupaiga säilimine vähemalt 4,0 ha
esinduslikkusega B.
• Metsamajanduslik
tegevus • Kuivendamine
• Kooslusele iseloomuliku struktuuri ja esinduslikkuse säilimiseks tuleb tagada selle looduslik areng. Metsade
majandamist reguleerib hoiuala valitseja. • Vältida kooslust mõjutavate kraavide puhastamist ning uute
kuivendussüsteemide rajamist.
Koosluse loodusliku
arengu tagamine 4,0 ha.
2.2.8. Lubjakivipaljandi d (8210)
Elupaiga säilimine 0,16 ha
esinduslikkusega A.
• Paljandi murenemine,
varisemine ja taimestiku
kahjustamine ronimise ja
tallamise tulemusel
• Infotahvlil teavitatakse kaitseala külastajaid kaitsealal
käitumise juhistest (käia ainult ettevalmistatud teedel ja
radadel, taimi mitte noppida, paljandil mitte ronida).
Elupaiga säilimine 0,16 ha esinduslikkusega A.
2.3. Üksikobjekt
2.3.1. Iganõmme
Pakamägi ehk Laukna paljand
Iganõmme Pakamäe säilimine heas
seisundis.
• Objektil tallamine ja
ronimine • Objekti võsastumine
• Alale paigaldatakse kaitseala ja hoiuala tutvustav infotahvel, kuhu lisatakse teave paljandil ronimise ja tallamise
vältimiseks. • Objekti teepoolsest servast aeg-ajalt võsa eemaldamine
vaadeldavuse säilimiseks.
Iganõmme Pakamäe
säilimine heas
seisundis.
42
LISA 6. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID
43
44
LISA 7. IGANÕMME MKA JA MAIDLA-IGANÕMME HOIUALA VÄÄRTUSED
LISA 8. MAIDLA-IGANÕMME LOODUSALAL PLANEERITAVAD HOOLDUSTÖÖD
45
46
LISA 9. MAIDLA-IGANÕMME LOODUSALA KÜLASTUSTARISTU
K O R R A L D U S
12. aprill 2023 nr 1-3/23/126
Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine
OTSUS
Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”
muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)
ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu
nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui kaitsekord
või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva
korralduse punktis 2 toodud kaitsekorralduskavasid. Kavadest eemaldatakse niitude
hooldamisele seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1–2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan Iganõmme maastikukaitseala ja Maidla-Iganõmme hoiuala kaitsekorralduskava;
2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/83 kinnitatud
Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;
b) Keskkonnaameti peadirektori 14.01.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/20 kinnitatud
Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–
2024;
c) Keskkonnaameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/536 kinnitatud
Porkuni maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;
d) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/85 kinnitatud
2 (2)
Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;
e) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/86 kinnitatud Sulu
hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;
f) Keskkonnaameti peadirektori 05.01.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/4 kinnitatud Vääna
maastikukaitseala ja Vääna hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024.
3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,
sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud
kaitsekorralduskavadega.
4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Riina Kotter, Maret Vildak, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson,
Eike Tammekänd, Marju Erit, Maris Taul
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
KINNITATUD
02.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/83
Mahtra looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4
1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 6
1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10
1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 11
1.5. UURITUS .............................................................................................................................. 12
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ......................................................... 12
1.5.2. RIIKLIK SEIRE .............................................................................................................. 13
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS .......................................................... 15
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................. 18
2.1. ELUPAIGAD ......................................................................................................................... 19
2.1.1. MÄNDVETIKAKOOSLUSTEGA KALGIVEELISED JÄRVED (3140) .................... 21
2.1.2. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160) .......................................... 22
2.1.3. JÕED JA OJAD (3260) ................................................................................................... 23
2.1.4. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210) ................................................ 24
2.1.5. LAMMINIIDUD (6450) ................................................................................................. 24
2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) ............................... 25
2.1.7. PUISNIIDUD (6530*) .................................................................................................... 26
2.1.9. RABAD (7110*) ............................................................................................................. 29
2.1.10. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) ............................................................................. 29
2.1.11. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................................................ 30
2.1.12. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ......................................................................... 33
2.1.13. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) .............................................................. 33
2.1.14. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) .............................................................. 34
2.1.15. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ....................................................... 34
2.1.16. SIIRDESOO JA RABAMETSAD (91D0*) ................................................................. 35
2.2. ELUSTIK ............................................................................................................................... 37
2.2.1. IMETAJAD ..................................................................................................................... 38
2.2.2. LINNUD ......................................................................................................................... 38
2.2.2.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS) .......................................................... 39
2.2.2.2. METSIS (TETRAO UROGALLUS) ) ....................................................................... 40
3
2.2.3. ROOMAJAD ................................................................................................................... 40
2.2.4. KAHEPAIKSED ............................................................................................................. 41
2.2.5. KALAD ........................................................................................................................... 41
2.2.6. SELGROOTUD .............................................................................................................. 41
2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED .................................................................................. 41
2.2.8. SEENED JA SAMBLIKUD ........................................................................................... 43
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .......... 45
3.1. MAHTRA LOODUSKAITSEALA TÄHISTAMINE ........................................................... 45
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............... 47
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 47
4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE .................................................................... 47
4.1.2. RABADE SÄILIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED .............................................. 47
4.1.3. ELUPAIKADE 6510 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED......................... 48
4.1.4. KAITSEALA TÄHISTAMINE ...................................................................................... 49
4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD ............................................................................................... 49
4.2. EELARVE .............................................................................................................................. 50
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................. 53
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................... 62
LISAD ............................................................................................................................................... 63
4
1. SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitseeesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja
orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 13. septembril 2013 Raplas (vt
protokoll lisas 4).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Meelis Mägi (tel: 484 7114, e-post: [email protected]).
Kava koostas OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert Lauri Klein (tel: 517 9668, e-post: [email protected]).
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007‒2013”
ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme „Kaitsekorraldus-
kavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks” programmi alusel
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Mahtra looduskaitseala (keskkonnaregistri kood: KLO1000577) on moodustatud Rapla rajooni TSN
Täitevkomitee 2. märtsi 1959. aasta otsusega nr 1 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse
kindlustamisest Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Järlepa mõisa pargi koos järvega, 18. augusti
1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitsest Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Ammassaare mäe ja 24.
novembri 1981. a otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” kaitse alla võetud Atla e
Matsi raba ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade
moodustamise kohta” kaitse alla võetud Mahtra sookaitseala baasil. Kaitseala võeti kaitse alla 3.
aprillil 2007 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 101 (RT I 2007, 29, 173), mis jõustus 13. aprillil 2007.
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik –
metsise (Tetrao urogallus) elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal
mullal kuivade niitude (6210), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),
rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;
loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ‒ kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp.
Esthonica) ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum),
mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.
Mahtra looduskaitseala asub Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu, Lõiuse, Järlepa, Jaluse, Härgla,
Vankse, Mahtra, Maidla, Atla ja Orguse külas, Kaiu vallas Tamsi, Kasvandu ja Oblu külas ning
Harju maakonnas Kose vallas Oru, Kanavere ja Nõrava külas, Kõue vallas Kirivalla külas (vt. joonis
1) Looduskaitseala pindala on 7609,9 ha. Kaitseala kuulub kahe jõe, Keila ja Pirita, vesikonda.
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Mahtra soostiku sookooslusi, soosaartel
paiknevaid vääriselupaiku, loodusdirektiivi elupaiku ning seal esinevaid looduskaitsealuseid liike,
aga samuti piirkonnale olulist veeressurssi. Soo- ja rabaelupaigatüüpide ning nendega seotud
metsade esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on enamjaolt head. Ala loodeosas asuva Järlepa
järve esinduslikkus on keskpärane. Ala põhiväärtuseks on viis rabamassiivi – Järlepa raba (koos kahe
rabaosa vahele jääva Järlepa järvega, mis on muu hulgas toitumispaigaks ka veelendlastele (Myotis
daubentonii), kes on loodusdirektiivi IV lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II kaitsekategooria
liigiks, Leva soo (Naisteraba) koos Leva järvega, Mahtra raba (lõunaosas ka Kolgu raba),
Ammassaare raba ning Juuru raba (ka Atla ja Matsi raba). Lisaks jääb ala põhjaosas praegustest
looduskaitseala piiridest välja veel kuues raba – Landja raba. Rabasid ühendavad ühtseks massiiviks
vahepealsed loodusliku ilmega metsad. Mahtra raba põhjaosas pesitsevad kaljukotkad (Aquila
chrysaetos), kes on linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt I kaitsekategooria liigiks ja
elutsevad laanerähnid (Picoides tridactylus) ning metsised (Tetrao urogallus), kes on linnudirektiivi
I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II kaitsekategooria liigiks. Metsised elutsevad veel ka Järlepa
6
raba ja Leva soo vahelises metsamassiivis. Ala jaguneb elupaigaliselt järgmiselt: rabad, sood ja
veetaimede kooslused 60%; segamets 20%; okasmets 15%; lehtmets 4% ja veekogud 1%.
Joonis 1. Mahtra looduskaitseala asukoht. (Allikas: X-GIS; Maa-amet).
Mahtra looduskaitseala kattub terves ulatuses Natura 2000 alade rahvusvahelise võrgustiku Mahtra
loodusalaga (Natura ala kood: EE0020324). Selle 7609,9 ha suuruse loodusala kaitseobjektiks on
loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), jõed ja ojad (3260), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),
rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),
nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); II lisas nimetatud liigid, mille
isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), eesti
soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja madal unilook (Sisymbrium supinum).
1.2. MAAKASUTUS
Mahtra looduskaitseala territoorium jaguneb maaomandi järgi selliselt, nagu toodud tabelis 1 ja
joonistel 1 ning 2A‒2D. Kokku on kaitsealal täielikult või osaliselt 70 riigimaaüksust kogupindalaga
5853,71 ha, millest kaitsealale jääb 5445,53 ha ja 103 eramaaüksust kogupindalaga 2134,66 ha,
millest kaitsealale jääb 1590,88 ha. Lisaks sellele jääb kaitsealale veel 23 jätkuvalt riigiomandis
olevat (JRO) maaüksust, kokku 573,49 ha ulatuses.
7
Joonis 2. Mahtra looduskaitseala territooriumi jaotus maa omandivormi alusel.
Riigiomand. Kõige suuremad riigimaaüksused Mahtra looduskaitsealal on järgmised. Suurim on
maaüksus aadressiga Vahastu metskond 53 ja tunnusega 24004:001:0015. Sellest 886,63 ha
suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 727,54 ha ja see on pea kogu ulatuses väga kõrge väärtusega
rabaelupaik (7110*) – Juuru soo. Suuruselt järgmine on maaüksus aadressiga Paunküla metskond
134 ja tunnusega 36301:001:0179. Sellest 648,27 ha suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 631,95
ha ja sellest pea 2/3 on väga kõrge väärtusega raba (7110*) ning kolmandik väga kõrge väärtusega
liigirikas madalsoo (7230). Peaaegu sama suur on ka riigimaaüksus aadressiga Paunküla metskond
135 ja tunnusega 33701:004:0373. Sellest 734,86 ha suurusest maaüksusest jääb kaitsealale 613,37
ha ja sellest umbes pool on väga kõrge väärtusega raba (7110*), ülejäänud aga erinevad keskmise
väärtusega soo- ja metsaelupaigad väiksemate laikudena. Koos eelmise maaüksusega moodustavad
need riigimaaüksused ühtse Leva soo massiivi. Suuruselt järgmine on riigimaaüksus aadressiga
Vahastu metskond 46 ja tunnusega 24001:001:0598. See 517,51 ha suurune maaüksus jääb terves
ulatuses kaitsealale ja kujutab endast Järlepa soo põhiosa, millest enamus on hinnatud kõrge
väärtusega rabaelupaigaks (7110*). Lisaks eelpool mainitutele jääb kaitsealale veel seitse üle 100 ha
suurust riigimaaüksust, mis kujutavad enamuses endast soo-elupaiku, aga mõnel juhul sisaldavad ka
hulgaliselt väikeseid keskmise väärtusega metsalaike. Täielikult jääb kaitsealale 45 riigimaaüksust
ja osaliselt 25.
8
Eraomand. Kaitsealale jääb täielikult kokku 60 eramaaüksust ja osaliselt 43. Kaks suurimat, ligi
100 ha suurust eramaaüksust – Soosaare (24005:001:0330) ja Jõgisoo (24005:003:0729) – jäävad
Mahtra raba lääneossa ja kujutavad endast keskmise väärtusega raba (7110*), madalsood (7230) ning
soostuvat lehtmetsa (9080*). Eramaid on kõige enam Leva soo lääneosas, Tuhala jõe vasakkaldal ja
sellest lääne poole jäävas soostuvas metsas. Eraldi tuleb aga välja tuua kaks eramaaüksust: Nurme
(27701:001:0794), millel asub Mahtra kaitseala ainus keskmise väärtusega puisniit, ja Vikerkaare
(27701:001:1022), millel asub kaitseala ainus keskmise väärtusega aasrebasesaba ja ürt-punanupuga
niit. Nende eramaaüksuste omanikega on kaitsekorralduskava täitjatel vaja kindlasti ühendust saada,
et korraldada niitude hooldust.
Jätkuvalt riigi omandis (JRO) olevaid maid leidub alal kokku 23 laiguna, koondudes kõige
tihedamalt Leva soo lääneossa Tuhala jõe vasakkaldale.
Kõlvikuliselt moodustavad Mahtra looduskaitsealast pea kaks kolmandikku rabad ja ühe
kolmandiku metsaelupaigad (vt joonised 3A‒3D). Maakatastri üksuste sihtotsatrve on ühel
maaüksusel sihtotstarbeta maa, 14 maaüksusel kaitsealune maa ja ülejäänutel maatulundusmaa.
Joonis 3A. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Järlepa sihtkaitsevööndi
piirkond, Järlepa soo, järv ja raba. Legend: punase pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir;
kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega
turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid
on vooluveekogud.
9
Joonis 3B. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi
põhjaosa, Leva soo piirkond. Legend: punase pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir; kollasega
on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega
turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid
on vooluveekogud.
Joonis 3C. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi keskosa,
Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo. Legend: punase pidevjoonega on
toodud kaitseala välispiir; kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega metsamaa;
horisontaalviirutusega sood; valgega turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega objektid on
seisuveekogud; sinised joonobjektid on vooluveekogud.
10
Joonis 3D. Mahtra looduskaitseala territooriumi kõlvikuline jaotus – Leva sihtkaitsevööndi
lõunaosa, Kolgu raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba. Legend: punase
pidevjoonega on toodud kaitseala välispiir; kollasega on toodud põllumajandusmaa; rohelisega
metsamaa; horisontaalviirutusega sood; valgega turbavõtualad; helesinised, tumesinise piirjoonega
objektid on seisuveekogud; sinised joonobjektid on vooluveekogud.
1.3. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet (KA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostaja
riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja, riigimetsade majandaja.
• Keskkonnainspektsioon – korraldab järelevalvet kaitsealadel.
• Juuru vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh
üldplaneeringuga sätestatud tegevused.
• Kaiu vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh
üldplaneeringuga sätestatud tegevused.
• Kose vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh
üldplaneeringuga sätestatud tegevused.
• Kõue vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja kaitseala ulatuses, sh
üldplaneeringuga sätestatud tegevused.
• Maaomanikud ja –valdajad – maa kasutamine ja omandiga seonduvad tegevused.
11
1.4. KAITSEKORD
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi, metsise, kes on
ühtlasi II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse; loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade
(7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;
loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas
(Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi II
kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga
(Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Kaitsealal on lubatud
jahipidamine, välja arvatud erijuhtudel sihtkaitsevööndis. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on
lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Kaitsealal
on lubatud rahvaürituste korraldamine kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud
ja tähistanud ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala
vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga
sõitmine ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ning maatulundusmaal
metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja
sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada
metsamajandamiskava; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda nõusolekut
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi ja anda
ehitusluba.
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Järlepa
sihtkaitsevöönd; Leva sihtkaitsevöönd; Matsi sihtkaitsevöönd; Kolgu sihtkaitsevöönd ja
Ammassaare sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu
tagamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud riigi poolt korrashoitavate
12
ühiseesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine; koosluste kujundamine vastavalt
kaitseeesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; tee ja tehnovõrgu rajatise
rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks
ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Sihtkaitsevööndis on keelatud
majandustegevus; loodusvarade kasutamine ning jahipidamine Leva sihtkaitsevööndis 1. veebruarist
31. maini.
Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Mahtra
piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. Kaitseala valitseja nõusolekul on
piiranguvööndis lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine. Piiranguvööndis on keelatud maavara
kaevandamine; uue maaparandussüsteemi rajamine; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine
metsamaal ja looduslikul rohumaal; uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada
koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Mahtra looduskaitsealal on läbi viidud nii Natura pilootprojekti elupaikade inventuur kui ka ELF-i
soode inventuur aastatel 2009‒2010 (vt joonised 5A kuni 5D).
Tabel 2. Teadaolevad inventuurid ja uuringud, mille üheks osaks on Mahtra LKA territoorium.
Inventuur/uuring Aeg Koordinaator Allikas
Natura pilootprojekti
elupaikade inventuur
2004‒2010 Keskkonnaministeerium Loodusdirektiivi
elupaikade andmekiht
Soode inventuur 1997‒2010 Eestimaa Looduse Fond
(ELF)
Projekt „Estonian mires
inventory completion for
maintaining biodiversity”
Pärandkultuuri
objektid metsas
2005-2011 Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK)
INTERREG IIIa ja IVa ning Eesti-Läti programmide läbi
finantseeritud
koostööprojektid
13
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Riikliku keskkonnaseire programmi raames on Mahtra looduskaitsealal 11 seirejaama eluslooduse
mitmekesisuse seire allprogrammist: kaheksa seirejaama ohustatud soontaimede ja samblaliikide
seire projektist; kaks seirejaama saarma ja kopra seireprojektist; üks seirejaam ohustatud
taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seireprojektist.
Lisaks neile on kaitseala lähistel veel 15 seirejaama: kuus jaama põhjavee tugivõrgu ülevaateseire
projektist; viis jaama jõgede hüdrobioloogilise seire projektist; kolm jaama põllumajandusmaastike
seire projektist; kaks jaama põhjavee makro ja mikroelementide uuringu ja seire projektist; üks jaam
ioniseeriva kiirguse seire projektist; üks jaam metsa ja metsamuldade seire projektist ja üks jaam
saarma ning kopra seire projektist (vt joonised 4A kuni 4C).
Joonis 4A. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Järlepa
sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.
14
Joonis 4B. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Leva
sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond.
Joonis 4C. Riikliku keskkonnaseire jaamad Mahtra looduskaitsealal ja lähiümbruses – Leva
sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.
15
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Kuna kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja
allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade
(9060) ning lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade
inventuuriandmed puuduvad, tuleb neid elupaigatüüpe kaitsealal kindlasti inventeerida. Lisaks tuleb
alal inventeerida ka kaitse-eesmärgiks olevat kalaliiki võldas (Cottus gobio), et selgitada välja tema
levik ja seisund.
Joonis 5A. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra
looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba. Legend: punane
pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.
16
Joonis 5B. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra
looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond. Legend: punane pidevjoon –
looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.
Joonis 5C. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra
looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi
piirkond, Juuru soo. Legend: punane pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla pidevjoon – ELFi
soode inventuuri andmed.
17
Joonis 5D. Inventuuride tulemusel registreeritud loodusdirektiivi elupaikade levik Mahtra
looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolgu raba piirkond ja Ammassaare
sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba. Legend: punane pidevjoon – looduskaitseala välispiir; lilla
pidevjoon – ELF-i soode inventuuri andmed.
18
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II
kaitsekategooria liik – metsise (Tetrao urogallus) elupaikade kaitse; loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute
(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade
(91E0*) kaitse; loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid:
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumika
(Saussurea alpina ssp. Esthonica), ning II lisas nimetatud, võldase (Cottus gobio) ja madala
unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse. Lisaks
sellele on Mahtra looduskaitsealaga kattuva Mahtra loodusala kaitseobjektiks veel ka
loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja-
allikad (7220*) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi rohelise kaksikhamba (Dicranum viride)
elupaigad.
Kõige laiemalt levivad loodusdirektiivi elupaigatüüpide Natura pilootprojekti inventuuri andmetel
looduskaitsealal rabad (7110*) –2734 hektaril ehk umbes 36% alast. Siirdesoo ja rabametsad
(91D0*) levivad sama inventuuri andmetel kokku 1056-l hektaril ehk ligi 14% alast. Seega
moodustavad need kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad kokku looduskaitsealast selle inventuuri järgi
3790 hektarit, ehk ligi 50%.
Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja allikasoode
(7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) ning
lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade inventuuriandmed
puuduvad. Lisaks kaitse-eesmärkides loetletud elupaigatüüpidele näitab loodusdirektiivi elupaikade
inventuur alal aga veel järgmiste elupaigatüüpide esinemist:
mändvetikakooslustega kalgiveelised järved (3140),
Lisaks Natura pilootprojekti raames läbi viisud inventuurile, on aga Eestimaa Looduse Fondi poolt
aastatel 2009‒2010 läbi viidud Eesti soode inventuur, mille käigus on Mahtra looduskaitsealal
registreeritud ka veel Natura 2000 elupaigatüüpi sinihelmikaniidud (6410) ja rikutud, kuid
taastumisvõimelised rabad (7120), seda osaliselt kattuvalt eelpool toodud elupaigatüüpide 7110*,
7230* ja 91D0* levikualaga. Neid elupaigatüüpe käsitletakse allpool vastava kattuva elupaigatüübi
juures.
19
2.1. ELUPAIGAD
Mageveekogud
Sellest elupaigagrupist leidub Mahtra looduskaitsealal kolme tüüpi elupaiku: Järlepa järv on Natura
pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel mändvetikakooslustega kalgiveeline järv (3140);
kaitseala kõigis rabades leidub rabalaukaid, mis kuuluvad loodusdirektiivi elupaigatüüpi
huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ning kuigi inventuurid jõgede ja ojade (3260) esinemist
kaitsealal ei näita, on see elupaigatüüp toodud kaitse eesmärkide hulgas ja alal ka tõenäoliselt
esindatud nii Tuhala kui Atla jõe looduslike sängide näol (vt joonised 6A kuni 6D).
Joonis 6A. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.
20
Joonis 6B. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi
põhjaosa, Leva soo piirkond.
Joonis 6C. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi
sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.
21
Joonis 6D. Kaitse-eesmärgiks nimetatud mageveekogu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolga raba piirkond ja
Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.
2.1.1. MÄNDVETIKAKOOSLUSTEGA KALGIVEELISED JÄRVED (3140)
Seda elupaigatüüpi leidub looduskaitsealal vaid ühe keskmise (C) esinduslikkusegaa laiguna – 45,3
ha suuruse Järlepa järvena (vt joonis 7). Et see elupaigatüüp puudub kaitseala kaitseeesmärkide
hulgast, ei määratleta sellele ka kaitse-eesmärki käesoleva kaitsekorralduskavaga. Kindlasti tuleks
kaaluda aga selle elupaigatüübi inventeerimist ja lisamist ala kaitse-eesmärkide hulka.
22
Joonis 7. Mändvetikakooslustega kalgiveeliste järvede (3140) esinemine Mahtra looduskaitsealal
(loodusdirektiivi inventuuriandmetel).
2.1.2. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)
Rabalaugastena leidub huumustoitelisi järvi ja järvikuid Mahtra looduskaitsealal kokku 18,6 ha ja
neid on umbkaudu 220 tk. Laugastest suurim on ligi 10 ha suurune ja asub Leva soos. Elupaiga
üldine looduskaitseline väärtus on inventuuridega hinnatud keskmiseks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab jääma vähemalt 18,6 hektaril
vähemalt C kategooriasse, mitte langema sellest madalamale.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab jääma vähemalt 18,6
hektaril vähemalt C kategooriasse mitte langema sellest madalamale.
• Mõjutegurid ja meetmed
Kuivenduskraavide mõju elupaigale
Meede: Mitte lubada uute kuivenduskraavide rajamist.
23
2.1.3. JÕED JA OJAD (3260)
Seda elupaigatüüpi Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmed ei näita. Küll aga on see
elupaigatüüp toodud välja kaitseala kaitse-eesmärgina. Jõgesid ja ojasid tuleb Mahtra
looduskaitsealal kindlasti inventeerida, et teha kindlaks nii Tuhala kui Atla jõe potentsiaalne
kuulumine sellesse elupaigatüüpi.
Niidud
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgina on sellest elupaigagrupist märgitud kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*).
Samas leidub kaitsealal loodusdirektiivi elupaigainventuuri järgi neist vaid 6510 ja 6530* ning
mõlemad vaid ühe suhteliselt väikese elupaigalaiguna (vt. joonis 8). Loodusdirektiivi elupaikade
inventuuriandmetest lisanduvad ala lähistel aga veel ka liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450). Lamminiidu suhteliselt suur
elupaigalaik jääb ka kaitseala piiresse, Tuhala jõe sängi Leva soo läänepiiril. Eestimaa Looduse
Fondi poolt aastatel 2009‒2010 läbi viidud Eesti soode inventuuri käigus on Mahtra looduskaitsealal
registreeritud ka veel Natura 2000 elupaigatüüpi sinihelmikaniidud (6410), kuna aga
sinihelmikakooslused on üleminekufaasiks madalsoode kuivendamisel ja enamus selle elupaigatüübi
laike on samas määratud ka madalsoodeks, käsitletakse neid siinkohal madalsoodena (7230*).
Joonis 8. Kaitse-eesmärgiks nimetatud niidu tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide esinemine
Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa,
Kolga raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.
24
2.1.4. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210)
Seda elupaigatüüpi Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel kaitsealal ei ole ja see elupaik
tuleb kustutada kaitseala kaitse-eesmärgist.
2.1.5. LAMMINIIDUD (6450)
Seda elupaigatüüpi kaitseala kaitse-eesmärkide seas ei ole. Küll aga näitab selle elupaigatüübi
esinemist kaitsealal loodusdirektiivi elupaigainventuur. Selle inventuuri andmetel esineb seda
elupaika kaitsealal kaks keskmise looduskaitselise väärtusega laiku Tuhala jõe looduslikus sängis,
Leva soo läänepiiril kokku 26,1 ha (vt joonised 9A kuni 9B). Ettepanek on lisada lamminiidud
kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
Joonis 9A. Lamminiitude (6450) esinemine Mahtra looduskaitsealal ja lähikonnas – Leva
sihtkaitsevöönd, Leva soo piirkond (loodusdirektiivi inventuuriandmetel).
25
Joonis 9B. Lamminiitude (6450) esinemine Mahtra looduskaitsealast kirdes.
2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
Sellest elupaigatüübist jääb Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmeil kaitsealale vaid üks 2,5
ha suurune (ka see vaid osaliselt, umbes 2/3 ulatuses) keskmise looduskaitselise väärtusega
elupaigalaik Atla jõe kaldal Mahtra rabast kagus.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,5 hektaril tõusma B
kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,5 hektaril
jääma vähemalt C kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed
Hooldamise katkemine
Meede: Elupaiga pidev hooldus niitmise või karjatamise teel.
26
2.1.7. PUISNIIDUD (6530*)
Sellest elupaigatüübist jääb Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmeil kaitsealale vaid üks 2,3
ha suurune keskmise esinduslikkusega elupaigalaik Atla jõe lähedal, Mahtra rabast kagus.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,3 hektaril tõusma B
kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 2,3 hektaril
jääma vähemalt C kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed
Hooldamise katkemine
Meede: Elupaiga pidev hooldus niitmise või karjatamise teel.
Sood
Mahtra looduskaitseala kaits-eesmärkide nimekirjas on sellest elupaigagrupist tüübid 7110* – rabad,
7140 – siirde- ja õõtsiksood ja 7230 – liigirikkad madalsood (vt joonised 10A kuni 10D). Mahtra
loodusala kaitseobjektide hulgast lisanduvad veel 7160 – allikad ja allikasood ning 7220* –
nõrglubja-allikad, mida aga kumbagi ei näita ühegi inventuuri andmed. ELF-i soode inventuuri järgi
esineb alal ka veel tüüp 7120 – rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad.
27
Joonis 10A Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.
Joonis 10B Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi
põhjaosa, Leva soo piirkond.
28
Joonis 10C Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi
keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.
Joonis 10D Kaitse-eesmärgiks nimetatud soode tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal, loodusdirektiivi inventuuriandmetel – Leva sihtkaitsevööndi
lõunaosa, Kolga raba piirkond ja Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.
29
2.1.9. RABAD (7110*)
Rabade levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura pilootprojekti
inventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.
Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale rabasid 21 laiguna
kokku ligikaudu 2734 hektarit, millest 5 laiku kokku 1538 hektarit on esinduslikkusega A, 9 laiku
kokku 853 hektarit on esinduslikkusega B ja 7 laiku kokku 343 hektarit on esinduslikkusega C.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 2734-l
hektaril tõusma A kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
2734-l hektaril jääma A kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed
Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju rabakooslustele
Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad raba elupaiku. Selle
tegevuse vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra
looduskaitseala piires teha eraldi uuring.
2.1.10. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) Siirde- ja õõtsiksoode levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura
pilootprojekti elupaigainventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.
Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale siirde- ja õõtsiksoid
17 laiguna kokku ligi 428 hektarit, millest 4 laiku kokku 128 hektarit on esinduslikkusega B ja 13
laiku kokku ligi 300 hektarit on esinduslikkusega C.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 428-l
hektaril tõusma A kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
30
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
428-l hektaril jääma B kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed
Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju sookooslustele on kestev.
Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad siirde- ja õõtsiksoid. Selle
tegevuse vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra
looduskaitseala piires teha eraldi uuring.
2.1.11. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
Liigirikaste madalsoode levikut Mahtra looduskaitsealal ja sellega piirnevalt näitavad nii Natura
pilootprojekti elupaigainventuur ja standardandmebaasi andmestik kui ka ELF-i soode inventuur.
Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel jääb Mahtra looduskaitsealale liigirikkaid
madalsoid 14 laiguna kokku ligi 397 hektarit, millest 2 laiku kokku ligi 227 hektarit on
esinduslikkusega A, 5 laiku kokku ligi 72 hektarit on esinduslikkusega B ja 7 laiku kokku ligi 98
hektarit on esinduslikkusega C.
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 397-l
hektaril tõusma A kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
397-l hektaril jääma B kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed
Olemasolevate, ka hooldamata maaparandussüsteemide kuivendav mõju sookooslustele on kestev.
Meede: Tõkestada väljavool kuivenduskraavides, mis algavad või läbivad madalsoid. Selle tegevuse
vajaliku ulatuse ning metoodiliste detailide täpsustamiseks on vajalik aga Mahtra looduskaitseala
piires teha eraldi uuring.
Metsad
Mahtra looduskaitsealal ja selle lähiümbruses leidub sellest elupaigagrupist kuus tüüpi: 9010* –
vanad loodusmetsad, 9020* – vanad laialehised metsad, 9050 – rohunditerikkad kuusikud, 9070 –
puiskarjamaad, 9080* – soostuvad ja soo-lehtmetsad ning 91D0* – siirdesoo- ja rabametsad (vt
31
joonised 11A kuni 11D). Lisaks neile on kaitseala kaitse eesmärkidena toodud veel ka oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060) ning lammi-lodumetsad (91E0*), aga nende
elupaigatüüpide levikut ei näita alal ükski inventuur.
Joonis 11A Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Järlepa sihtkaitsevööndi piirkond, Järlepa soo, järv ja raba.
Joonis 11B Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal– Leva sihtkaitsevööndi põhjaosa, Leva soo piirkond.
32
Joonis 11C Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi keskosa, Mahtra raba piirkond ja Matsi
sihtkaitsevööndi piirkond, Juuru soo.
Joonis 11D Kaitse-eesmärgiks nimetatud metsade tüübirühma hulka kuuluvate elupaigatüüpide
esinemine Mahtra looduskaitsealal – Leva sihtkaitsevööndi lõunaosa, Kolga raba piirkond ja
Ammassaare sihtkaitsevöönd, Ammassaare raba.
33
2.1.12. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
Vanu loodusmetsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel
20 laiguna kokku ligikaudu 48 hektarit. Kõigi kaitsealale jäävate elupaigatüübi laikude
esinduslikkuseks hinnatakse C.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 48 hektaril tõusma B
kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 48 hektaril
säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed
Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).
Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndirežiim.
2.1.13. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)
Vanu laialehiseid metsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri
andmetel 17 laiguna kokku ligi 68,1 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest viie
esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 12 laigul C.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 68,1
hektaril tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
68,1 hektaril säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed
34
Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).
Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim
2.1.14. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
Rohunditerikkaid kuusikuid leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri
andmetel 28 laiguna kokku ligi 104 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest kolme
esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 25 laigul C.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 104
hektaril tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
104 hektaril säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed
Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).
• Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndirežiim.
2.1.15. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
Soostuvaid ja soo-lehtmetsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura
pilootprojekti elupaigainventuuri andmetel 40 laiguna kokku ligi 349 hektarit. Kaitsealale jäävatest
elupaigatüübi laikudest kahe esinduslikkust hinnatakse B ja ülejäänud 38 laigul C.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 349
hektaril tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
35
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
349 hektaril säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed
Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).
Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim.
2.1.16. SIIRDESOO JA RABAMETSAD (91D0*)
Siirdesoo ja rabametsi leidub Mahtra looduskaitsealal Natura pilootprojekti elupaigainventuuri
andmetel 69 laiguna kokku ligikaudu 1056 hektarit. Kaitsealale jäävatest elupaigatüübi laikudest 21
esinduslikkuseks hinnatakse B ja ülejäänud 48 laigul C.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt 1056
hektaril tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab kaitseala piires vähemalt
1056 hektaril säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed
Otsesed mõjutegurid puuduvad, elupaika võivad kahjustada erakorralised loodusnähtused (torm).
Meede: Säilitada elupaigas sihtkaitsevööndi režiim.
36
Tabel 3. Mahtra loodusalal inventeeritud elupaigatüübid
Kood Elupaigatüüp
Pindala
natura
andmebaa-
sis, ha
Pindala
keskkonna
registris, ha
Kaitseala
kaitseeesmärk
Loodusala
kaitseeesmärk
3140
Mändvetikakooslustega
kalgiveelised
järved
45,3 45,3
ei
ei
3160 Huumustoitelised
järved ja järvikud 18,6 18,6
jah
jah
3260 Jõed ja ojad 8,4 0 jah jah
6210* Kuivad niidud
lubjarikkal mullal 0 0
jah ei
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud 2,5 2,5
jah
jah
6530* Puisniidud 2,3 2,3
jah
jah
7110* Rabad 2651,1 2734
jah
jah
7140 Siirde- ja õõtsiksood 355,7 428
jah
jah
7150 Nokkheinakooslused 0 0
ei
jah
7160 Allikad ja allikasood 0,001 0
ei
jah
37
ei jah
7220* Nõrglubja-allikad 0 0
7230 Liigirikkad
madalsood 357 397
jah
jah
9010* Vanad loodusmetsad 80,4 48
jah
jah
9020* Vanad laialehised
metsad 68,1 68,1
jah
jah
9060 Okasmetsad oosidel ja
moreenkuhjatistel 0 0
jah ei
9070 Puiskarjamaad 0 0 jah ei
9050 Rohunditerikkad
kuusikud 99,3 104
jah
jah
9080* Soostuvad- ja
soolehtmetsad 339,2 349
jah
jah
91D0* Siirdesoo- ja
rabametsad 1035 1056
jah
jah
91E0* Lammi-lodumetsad 0 0
jah
jah
2.2. ELUSTIK
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgas on välja toodud järgmised liigid: linnudirektiivi
I lisa linnuliik – metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kaitsekategooria liik; loodusdirektiivi II
lisa taimeliigid, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
ja soohiilakas (Liparis loeselii); loodusdirektiivi II lisa taimeliigid eesti soojumikas (Saussurea
alpina ssp. Esthonica), mis on II kaitsekategooria liik ja madal unilook (Sisymbrium supinum), mis
38
on III kaitsekategooria liik ning loodusdirektiivi II lisa kalaliik – võldas (Cottus gobio), kes on
ühtlasi III kaitsekategooria liik (vt lisad 12A kuni 12D). Mahtra loodusala kaitseobjektide hulgast
lisandub veel loodusdirektiivi II lisa samblaliik – roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Lisaks
neile elutsevad keskkonnaregistri andmetel alal aga ka veel järgmised kaitsealused liigid:
veelendlane (Myotis daubentonii), kes on loodusdirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt II
kaitsekategooria liik ja elutseb Järlepa järve ümbruses; kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kes on
linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse järgselt I kaitsekategooria liik ja pesitseb Mahtra raba
põhjaosas ning laanerähn (Picoides tridactylus), kes on linnudirektiivi I lisa ja looduskaitseseaduse
järgselt II kaitsekategooria liik ning elutseb samuti Mahtra raba põhjaosas.
2.2.1. IMETAJAD
Kaitsealustest imetajatest on Mahtra looduskaitsealal teadaolevaid andmeid vaid veelendlase kohta. Tabel 4. Mahtra looduskaitsealal registreeritud kaitsealused imetajaliigid (allikas:
keskkonnaregister (EELIS))
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
Veelendlane (Myotis
daubentonii),
LKS II
kaitsekategooria;
EL loodus-
direktiivi I
lisa
3140,
3160,
3260*,
7230,
9010*,
91D0*
Ala liigne
võsastumine ja/või
sobivate varje ja
talitumispai
kade kadumine
Alal
säilitatakse
looduslikku
veerežiimi
2.2.2. LINNUD
Tabel 5. Mahtra looduskaitseala eesmärgiks olevad kaitsealused linnuliigid
Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10
a
Ohutegurid Meetmed
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos),
LKS I
kaitsekategooria; EL linnudirektiivi I lisa
7110*,
7230,
9010*,
9050,
9080*,
91D0*
Pesitseb kaitsealal
edukalt, igal aastal
vähemalt üks
lennuvõimestunud
poeg
Pesitseb
kaitsealal
Inimtegevuse
intensiivistumine
ja laienemine
kaljukotka
pesitsuspiirkonnas
Täiendada Leva sihtkaitsevööndi piiranguid selliselt,
et inimeste liikumine selles vööndis oleks kaljukotka
pesitsusajal keelatud
39
Metsis (Tetrao
urogallus), LKS II kaitsekategooria; EL
linnudirektiivi I lisa
7110*,
7140,
7230,
9010*,
9020*,
9050,
9080*,
91D0*
Mängualal Mahtra looduskaitsealal mängib
vähemalt 10
kukke
Mängualal
Mahtra
looduskaitsealal
mängib
vähemalt
4 kukke
Inimtegevuse intensiivistu-
mine ja
laienemine metsise mänguala
piirkonnas.
Metsaraie.
Säilitada Leva
sihtkaitsevööndi
piirangud selliselt, et
inimeste liikumine
selles vööndis oleks
metsise mängu ajal
endiselt keelatud.
Keelata igasugune
metsaraie Leva siht-
kaitse-vööndis.
Lisaks on kaitsealal kaitsealustest linnuliikidest registreeritud teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus
grus), laanepüü (Bonasa bonasia), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva).
2.2.2.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS)
I KAT, LID I- JAH, KE – EI, LOA – EI
Üheks kahest kõige olulisemast kaitseobjektist Mahtra looduskaitsealal elutsevate liikide hulgast on
looduskaitse seaduse järgi I kaitsekategooriasse arvatud linnuliik – kaljukotkas (Aquila chrysaetos).
Kuigi seda liiki pole kaitse-eesmärgiks seatud kaitse-eeskirjas ega ka loodusala kaitseobjektide
hulgas on selle liigi pesapaik alal teada ja kantud ka keskkonnaregistrisse. Kuna pesa on leitud just
vahetult peale kaitseala kaitse-eeskirja jõustumist 2007. aastal, ei ole see liik kaitseeeskirja kantud
ja seda tuleks nüüd kindlasti teha. EELIS-e andmetel on lind pesitsenud järgmiselt:
• 2007 – pesa kuusel, pesa uus asukoht, pole munetud, aga korda sätitud. 2006. a poja jäänused.
Pesa leidis Kristo Lauk (U. Sellis),
• 2009 – pesa asustatud, aga pole munetud,
• 2010 – pesa asustatud,
• 2012 – pesa asustatud, aga pole munetud,
• 2013 – pesa asustatud, lennuvõimestus üks poeg.
Oluline on, et liik saaks kantud kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb kaitsealal edukalt, igal
aastal vähemalt üks lennuvõimestunud poeg.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb kaitsealal.
40
• Mõjutegurid ja meetmed
Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine kaljukotka pesitsuspiirkonnas.
Meede: Täiendada Leva sihtkaitsevööndi piiranguid selliselt, et inimeste liikumine selles vööndis
oleks kaljukotka pesitsusajal (15.veebruarist kuni 30. juulini) keelatud.
2.2.2.2. METSIS (TETRAO UROGALLUS)
II KAT, LID I- JAH, KE –JAH, LOA – EI
Teiseks kahest kõige olulisemast kaitseobjektist Mahtra looduskaitsealal elutsevate liikide hulgast
on looduskaitse seaduse järgi II kaitsekategooriasse arvatud linnuliik – metsis (Tetrao urogallus).
See liik on mainitud ka looduskaitseala kaitse-eeskirjas kaitse-eesmärgina ja selle liigi leiukoht
(mängupaik) alal on kantud ka keskkonnaregistrisse (vt joonis 30). Keskkonnaregistri (EELIS-e)
andmetel on metsise mängupaigas esinenud mängivaid kukkesid järgmiselt:
• 1987 – 4 kukke
• 1998 – 10 kukke
• 1999 – 10 kukke
• 2003 – 6 kukke
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: metsise (Tetrao urogallus) mängualal Mahtra looduskaitsealal
mängib vähemalt 5 kukke.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: metsise (Tetrao urogallus) mängualal Mahtra
looduskaitsealal mängib vähemalt 4 kukke.
• Mõjutegurid ja meetmed
Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine metsise mänguala piirkonnas. Metsaraie.
Meede: Säilitada Leva sihtkaitsevööndi piirangud selliselt, et inimeste liikumine selles vööndis oleks
metsise mängu ajal endiselt keelatud.
2.2.3. ROOMAJAD
Andmed roomajate esinemise kohta alal puuduvad.
41
2.2.4. KAHEPAIKSED
Tabel 6. Mahtra looduskaitsealal registreeritud kaitsealused kahepaiksed (allikas:
keskkonnaregister (EELIS))
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
Rabakonn
(Rana arvalis),
LKS III
kaitse-
kategooria;
El loodus-
direktiivi IV
lisa
3140, 3260, 7110*,
9010*,
9080*, 91D0*
Veerežiimi
muutmine
ebasoodsaks
Looduslikku
veerežiimi
ei
muudeta.
Rohukonn
(Rana
3140,
3260,
Veerežiimi
muutmine
Looduslikku
veerežiimi
ei
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
temporaria),
LKS III
kaitsekategooria
7110*,
9010*,
9080*,
91D0*
ebasoodsaks muudeta.
2.2.5. KALAD
Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaladest ainsa liigina loodusdirektiivi II lisa kalaliik – võldas (Cottus
gobio), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik. Selle liigi leviku kohta kaitsealal andmed aga
puuduvad. Seetõttu saab selle liigi kaitse-eesmärgiks olla ennekõike just inventuuri läbi viimine.
2.2.6. SELGROOTUD
Andmed selgrootute kohta alalt puuduvad.
2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisa taimeliigid, kes on ühtlasi II
kaitsekategooria liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
loodusdirektiivi II lisa taimeliigid eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi
II kaitsekategooria liik ja madal unilook (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria
liik ning kellele Mahtra loodusala kaitseobjektide seast lisandub veel loodusdirektiivi II lisa
samblaliik – roheline kaksikhammas (Dicranum viride).
42
Tabel 7. Mahtra loodusala eesmärgiks olevad taimed ja sammaltaimed
Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
Kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), LKS II kaitsekategooria,
EL loodusdi-
rektiivi II ja IV
lisa
6530*,
9080*
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt 100 õitsvat taime
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub
vähemalt 50
õitsvat taime
Ala liigne
võsastumine
ja/või ala
kuivendamine
Niite niidetakse
regulaarselt.
Ala vee-
režiimi
ei
muudeta.
Soohiilakas (Liparis loeselii), LKS
II kaitse-
kategooria
6530*,
7230
Elupaigad
on
soodsana
säilinud
ja
leidub
vähemalt 50
õitsvat taime
Elupaigad
on
soodsana
säilinud
ja
leidub
vähemalt 25
õitsvat taime
Ala liigne
võsastumine
ja/või ala
kuivendamine
Niite niidetakse regulaarselt.
Ala vee-
režiimi
ei
muudeta.
Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
Eesti
soojumikas (Saussurea
alpina ssp.
esthonica),
LKS III
kaitsekategooria
6530*, 7230, 91D0*
Elupaigad
on
soodsana
säilinud
ja
leidub
vähemalt 100
viljunud taime
Elupaigad
on
soodsana
säilinud
ja
leidub
vähemalt 50
viljunud taime
Ala liigne
võsastumine
ja/või ala
kuivendamine
Niite niidetakse regulaarselt.
Ala vee-
režiimi
ei
muudeta.
Madal unilook (Sisymbrium supinum), LKS
III kait-
sekategooria, EL
loodusdi-
rektiivi II lisa
6530*,
7230,
9080*,
91D0*
Liigi asurkond
on suurenenud
ja selle seisund
on hea
Liigi asurkonna
seisund on hea
Puuduvad Puuduvad
43
Roheline
kaksikhammas (Dicranum
viride), LKS II kaitsekategooria
9010*,
9080*
Elupaigad
soodsad ja
asurkond
elujõuline
Levik alal on
teada ja
elupaigad on
inventeeritud
Suurte vanade
puude raie,
metsade
kuivendustööd,
võsaraiumine
ja
metsakoosluste
killustumine
Metsade
säästlik
majandamine,
eriti
vanade
lehtpuude
säilitamine
Lisaks neile liikidele esinevad keskkonnaregistri andmetel kaitsealal ja selle lähikonnas veel
järgmised kaitsealused taime- ja sammaltaimeliigid: Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii),
täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), kahkjas-punane sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata), kärbesõis (Ophrys insectifera), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), lõhnav
käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), laialehine neiuvaip
(Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kuradi sõrmkäpp (Dactylorhiza
maculata), kõdu koralljuur (Corallorhiza trifida), sookäpp (Hammarbya paludosa), ainulehine
soovalk (Malaxis monophyllos), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel
(Platanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), roomav öövilge (Goodyera
repens), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orhis militaris), jumalakäpp (Orchis mascula),
karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea
candida), värv-paskhein (Serratula tinctoria), lodukannike (Viola uliginosa), püst-linalehik
(Thesium ebracteatum), sagristarn (Carex irrigua), lääne mõõkrohi (Cladium mariscus), karukold
(Lycopodium clavatum), harilik ungrukold (Huperzia selago), koldjas selaginell (Selaginella
selaginoides), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii).
2.2.8. SEENED JA SAMBLIKUD
Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja loodusala kaitseobjektide seas seene- ja samblikuliigid
puuduvad. Keskkonnaregistri andmetel esinvad aga kaitsealal ja selle lähiümbruses järgmised
kaitsealused seene- ja samblikuliigid: looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse kuuluvad
seeneliigid ebe-limanutt (Hygrophorus chrysodon), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis) ja sama
kaitsekategooria samblikuliik külm purusamblik (Ochrolechia frigida).
Tabel 8. Mahtra looduskaitsealal registreeritud seened ja samblikud (allikas: keskkonnaregister
(EELIS)).
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
Ebe-limanutt (Hygrophorus chrysodon),
LKS II kait-
sekategooria
9010*, 9020*,
9050, 9080*,
91D0*
Intensiivne
metsamajandus
Metsa
majandatakse
ekstensiivselt –
peamiselt
masinateta või
kerg-tehnikaga
44
Lepakärbseseen
(Amanita
friabilis), LKS II
kaitsekategooria
9010*,
9020*, 9050, 9080*,
91D0*
Intensiivne
metsamajandus
Metsa
majandatakse
ekstensiivselt –
peamiselt
masinateta
Külm
purusam
blik (Ochrolechia
frigida), LKS II
kaitsekategooria
7110*,
7140,
7230,
9080*,
91D0*
Kuivendamine Loodusliku
veerežiimi
säilitamine
45
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Mahtra looduskaitseala on suhteliselt looduslikuna säilinud viiest rabast koosnev kompleks. Alale
jääb 22 pärandkultuuriobjekti metsas ja 29 vääriselupaika ning lähipiirkonda veel 74
pärandkultuuriobjekti metsas ja 21 vääriselupaika (vt joonised 5A-5D ülal, lk 21-23). Alale on
paigaldatud 71 tähist (vt joonis 31).
Visioon ja eesmärk
• Visioon: Mahtra looduskaitseala on säilinud puutumatu looduskompleksina, mille väärtused
on looduses tutvustatud.
• Eesmärk: Mahtra looduskaitseala kõik loodusväärtused on säilinud ja ala on tähistatud.
3.1. MAHTRA LOODUSKAITSEALA TÄHISTAMINE
Hetkel on Mahtra looduskaitseala piiridele paigaldatud 71 tähist. Tähiste olemasolevad ja uute jaoks
sobivaimad asukohad on toodud joonisel 12 ja need on valitud vastavalt juurdepääsuteedele või
sihtidele kui kõige tõenäolisematele ala külastajate ligipääsukohtadele. Kaitsealal olemasolevatest
tähistest tuleb ümber paigutada kaheksa ja lisaks paigalda vee viis uust tähist viis. Ülejäänud tähised
vajavad hooldust.
Joonis 12. Mahtra looduskaitseala tähised. Legend: rohelised täpid – olemasolevad ja kohest
hooldust mitte vajavad tähised; lillad täpid – olemasolevad, aga kohest hooldust (enamasti võsast
välja raiumist) vajavad tähised; punased täpid – olemasolevad, aga eemaldamist vajavad tähised
(asukoht jääb igasugustest teedest ja radadest kõrvale ja seetõttu tähise vajadus paigas puudub,
ühtlasi on tähise edaspidine hooldus liiga kallis); sinised täpid – asukohad, kuhu tuleb paigaldada
uued tähised; kollased täpid – tähised, millele on ligipääs raskendatud seoses suletud karjateede vms
46
piiratud liiklusega teedega (erateed, tõkkepuud jms) ja mis seetõttu käesoleva kaitsekorralduskava
välitööde käigus jäid kontrollimata.
47
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE
4.1.1.1. Riiklikud seired
Seirest on vajalik jätkata alal toimuvaid riikliku keskkonnaseire programmi allprogramme: ohustatud
soontaimede ja samblaliikide seire (kaheksa seirejaama); saarma ja kopra seire (kaks seirejaama) ja
ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire (üks seirejaam). Tegevus on I prioriteediga
ja selle korraldajaks on Keskkonnaagentuur.
4.1.1.2. Elupaigatüüpide inventuurid
Kuna kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), allikate ja
allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade
(9060) ning lammi-lodumetsade (91E0*) leviku ja pindala kohta loodusdirektiivi elupaikade
inventuuriandmed puuduvad, tuleb neid elupaigatüüpe kaitsealal kindlasti inventeerida. Tegevus on
II prioriteediga ja korraldajaks Keskkonnaamet.
4.1.1.3. Liikide inventuur
Kaitsealal puuduvad andmedkaitse-eesmärgiks oleva kalaliigi – võldase (Cottus gobio) kohta ja
inventeerida tuleb ka selle liigi levikut ning seisundit alal. Tegevus on II prioriteediga ja
korraldajaks Keskkonnaamet.
4.1.2. RABADE SÄILIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Kuivenduskraavide osas, mis algavad või läbivad raba elupaiku tuleb teostada uuring ja selgitada
välja vajadus nende voolu tõkestamiseks. Uuring annab vastuse kraavide sulgemise metoodika ja
ulatuse kohta.
Joonisel 13 on toodud olemasolevad kuivenduskraavid (tumesinine joon) Mahtra looduskaitsealal
(välispiir punase joonena), mille voolu tõkestamise vajadust tuleb uurida. Rohelise raamiga on
piiritletud alad, mille ulatuses tuleks uuringutes keskenduda piirkonnas veel säilinud jõeloogete
taastamisele. Ülejäänud kuivenduskraavidel tuleb selgitada välja veetasemete langud ja planeerida
kraavidele paisud, et soodustada kraavide looduslikku kinnikasvamist ja seeläbi ala sooelupaikade
esinduslikkuse säilimist ja/või paranemist.
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.2, 2.1.6, 2.1.9, 2.1.10 ja 2.1.11 seatud eesmärkideni jõudmiseks
ja on kavas aastal 2017 I prioriteediga. Töö korraldajaks on Keskkonnaamet.
48
Joonis 13. Kuivenduskraavide sulgemise uuringu ala.
4.1.3. ELUPAIKADE 6510 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite tuleb hooldada kokku 2,5 ha ja puisniitu 2,3 ha.
Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.
Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest. Kavad
on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis toimub
vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise
nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010,
11, 199).
Toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 238,07 eurot aastas. Toetuse määr muu poolloodusliku
koosluse ühe hektari kohta on 185,98 eurot aastas.
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.7 ja 2.1.8 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Kuna elupaigad
asuvad eramaadel on tegevuse korraldajaks Keskkonnaamet ja töö kuulub esimesse prioriteeti.
Joonisel 14 on toodud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning puisniidud, mille hooldamisega
(niitmisega) tuleb viivitamatult alustada.
49
Joonis 14. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidu (6510) ja puisniidu (6530*) laigud Mahtra
looduskaitseala, Mahtra rabast lõunas. Neil niidulaikudel tuleb viivitamatult alustada hooldusega.
4.1.4. KAITSEALA TÄHISTAMINE
Hetkel on Mahtra looduskaitseala piiridele paigaldatud 71 tähist. Mõned neist aga paiknevad sellistes
kohtades, kuhu ei vii ühtegi teed ega rada. Sellised tähised tuleb paigutada ümber kohtadesse, kus
neil oleks ka toimiv funktsioon. Tähiste olemasolevad ja uute jaoks sobivaimad asukohad on toodud
joonisel 15 lk 46 ja need on valitud vastavalt juurdepääsuteedele või sihtidele kui kõige
tõenäolisematele ala külastajate ligipääsukohtadele. Töö teostajaks on RMK ja töö on II prioriteediga
4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD
Käesolevat kaitsekorralduskava ja selle alusel tehtavate tööde edukust tuleb kaitsekorraldusperioodi
vältel kindlasti hinnata. Selline vahehindamine on planeeritud aastasse 2018. Käesolev
kaitsekorralduskava näeb ette uue kava koostamist käesoleva kava lõpuaastal, st aastal 2024. Kaitse-
eeskirja uuendamine on plaanitu aastasse 2018. Kõik need tegevused on I prioriteediga ja
korraldajaks on Keskkkonnaamet.
4.2. EELARVE
Eelarve tabelisse 9 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud
perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 9. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava tegevuste ajakava ning eelarve.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Jõgede ja ojade (3260) inventuur
Inventuur KeA* II 5 5
4.1.1
Allikate ja
allikasoode (7160)
inventuur Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1 Nõrglubja-allikate
(7220*) inventuur Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1
Oosidel ja
moreenikuhjatistel
kasvava- te okasmetsade (9060) inventuur
Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1
Lammi- lodumetsade
(91E0*) inventuur Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1
Loodusdirektiivi
elupaikade
kordusinventuur Inventuur KeA*
II 10 10
4.1.1 Võldase (Cottus gobio) inventuur
Inventuur KeA* II 5 5
4.1.2
Kuivenduskraavide
väljavoolude
tõkestamise
eeluuring
Uuring KeA*
I 5 5 48
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
4.1.1
Ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire (kaheksa
seirejaama)
Riiklik seire KAUR**
I X X X
4.1.1
Saarma ja kopra seire (kaks seirejaama)
Riiklik seire KAUR** I X X
4.1.1
Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire (üks seirejaam)
Riiklik seire KAUR**
I X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.3 Puisniitude niitmine Hooldus
KeA*/
maaomanikud I 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 5,5 55
4.1.3
Aas-rebasesaba
ja ürt-
punanupuga niitude
niitmine
Hooldus KeA*/
maaomanikud I 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 46
4.1.4
Kaitseala
tähiste
hooldus Hooldus RMK***
II 3 3 3 9 Taristu, tehnika ja loomad
Kaitsealuste Kait
objektide RMK*** paigaldamine
4.1.4 tähistamine II 10 10 Kavad, eeskirjad
4.1.5 Kaitse-eeskirja
uuendamine Eeskiri KeA*
I 5 5
4.1.5 Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA*
I X
4.1.5 Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA*
I 5 5
KOKKU 10,1 30,1 28,1 15,1 20,1 13,1 10,1 10,1 23,1 15,1 175
*Keskkonnaamet (KeA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
**Keskkonnaagentuur (KAUR) – riikliku keskkonnaseire korraldaja. Keskkonnaagentuur korraldab riiklikku seiret alal.
***Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde
läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. Samuti riigimetsade valitsejana kaitsealale jäävate riigimetsade majandaja.
49
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui
laugaste seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi
kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide
alusel: turbasammalde liikide arv, kiililiste liikide arv ja mardikaliste liikide arv püsib
stabiilne või kasvab.
2. Lamminiidud (6450) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund
on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud
pindala niidetakse regulaarselt ning kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Seisundit
hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on kiililistest
vesineitsikud, luhakõrsik, säärik, pigiliidrik, ida-jõgihobu, harilik jõgihobu, rohe-jõgihobu ja
näps-jõgihobu; liblikalistest suur kuldtiib, haak-pisiöölane, sooniköölane, joonik-kirivaksik
ja pääsusaba; haudelindudest rohunepp, tikutaja, suur-koovitaja, rukkirääk, täpikhuik,
sookiur ja kõrkja-roolind.
3. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad
kui elupaigatüübi, seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi
hoolduse – eesmärgiks seatud pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse
muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on taimedest
aasrebasesaba, arujumikas, ussitatar, seaohakas, karvane tarn, kare seanupp, ürt-punanupp,
luht-kastevars, mätas- ja hirsstarn, lubikas ja tedremaran.
4. Puisniidud (6530*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund
on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud
pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse
alusel. Sellisteks liikideks on taimedest lubikas, tedremaran, kortslehed, värvmadar,
angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht, lõhnav maarjahein, aaskaerand, sulgaruluste ja
rohkesti käpaliste liike; sammaldest niidu- ja metsakäharik, lehiksamblad ja ehmikud;
putukatest rikkalikult taimtoidulisi: mardikalistest pehmekoorlased, poilased, kärsaklased,
aga ka ohustatud liigid, nagu eremiitpõrnikas, atleetsikk, herilsikk ja kirjuõiesikk;
sihktiivalistest võsaritsikas, harilik niiduritsikas ja käristaja; haudelindudest peoleo,
vainurästas, suurnokk-vint ja karmiinleevike.
5. Rabad (7110*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui raba seisund on fikseeritud
ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi kuivendusmõju vähendavate tegevuste.
Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide alusel – lindudest sookurg, sookiur,
hallõgija pesitsejatena, väikepistrik toitujana ja kanalistest teder mängualana; putukatest
raba-võiliblikas, villpea-aasasilmik, triipvaksik, raba-karusvaksik ning raba-ketasjooksik.
Taimedest on olulised villpea koosluste ning nokkheina koosluste pindala ja vitaalsus
(asurkonnas viljunud isendite arv püsib stabiilsena või kasvab).
6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigalaikude
seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi kuivendusmõju
vähendavate tegevuste. Seisundit hinnatakse kuivendusmõju tulemusseire käigus ja
muuhulgas ka tunnusliikide alusel.
7. Liigirikkad madalsood (7230) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui
elupaigalaikude seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi
kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Edukust näitab avatuna püsinud ala suurus,
pealetungiva võsa vähesus ja tunnusliikide vitaalsus: sookurg, tikutaja, villpea-aasasilmik,
kiililised. Seisundit hinnatakse kuivendusmõju tulemusseire käigus.
8. Vanad loodusmetsad (9010*) – kaitse korraldamise edukust näitab surnud puidu rohkus
metsas (nii lamapuit kui ka seisev), samuti tunnusliikide vitaalsus: lindudest pesitsejatena –
kanakull, händkakk, laanepüü, laanerähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, väike kirjurähn,
öösorr; putukatest – männisinelane, väike-punalamesklane, must-seenesultan,
põderpõrniklane, ninasarvikpõrnikas ning koorlaste, siklaste ja hundlaste liigirohkus.
9. Vanad laialehised metsad (9020*) – kaitse korraldamise edukust näitab surnud puidu rohkus
metsas (nii lamapuit kui ka seisev), samuti tunnusliikide vitaalsus: lindudest pesitsejatena –
must-toonekurg, valgeselg-kirjurähn, hallrästas, sinitihane ja mustpeapõõsalind; putukatest
– väikelumik, harilik röövöölane, suur-võsaöölane, tammetäpikvaksik ja tammevaksik.
10. Rohunditerikkad kuusikud (9050) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga
tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on lindudest pesitsejatena nt
väikekonnakotkas, herilaseviu, laanepüü, väike-kärbsenäpp ja mänsak, liblikatest aga
orasheinasilmik, niidutäpik, siumarja-pisivaksik ja põhja-kirivaksik. Lisaks sellele on
elupaigatüübi kvaliteedinäitajaks enamuspuuliigist kuuse kõrge vanus aga keskpärane liitus
ja kõrgrohustu rohkus alustaimestikus.
11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga
puhul veerežiimi järgi ja tunnusliikide vitaalsuse alusel. Tunnusliikideks on lindudest
pesitsejatena nt raudkull, metstilder, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, musttoonekurg,
liblikatest sõõrsilmik, niidutäpik, rohetäpik ja varju-kirivaksik.
12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga
puhul veerežiimi järgi ja tunnusliikide vitaalsuse alusel. Tunnusliikideks on lindudest
pesitsejatena nt sookurg, metsis, kassikakk, metskiur, hoburästas, tutt-tihane ja öösorr,
putukatest soo-kääbuskaruslane, mustika-õrnvaksik, võsavaksik ja sinikavaksik.
13. kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud
taimede arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.
14. soohiilakas (Liparis loeselii) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud taimede arvukuse
kasv ja kasvuala laienemine.
15. eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) – kaitse korraldamise edukust näitab
viljunud taimede arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.
16. võldas (Cottus gobio) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise registreerimine
looduskaitseala vetes. Lisaks sellele näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna
suurenemine alal.
17. madal unilook (Sisymbrium supinum) – kaitse korraldamise edukust näitab viljunud taimede
arvukuse kasv ja kasvuala laienemine.
18. roheline kaksikhammas (Dicranum viride) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise
registreerimine loodusalal. Lisaks näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna
suurenemine loodusalal.
55
Tabel 10. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise koondtabel
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
1. Mändvetikakooslustega
kalgiveelised järved
(3140)
Esinduslikkus;
Kaitse eeskiri
Esinduslikkuse hindamine;
kaitse eeskirja lisamine
Esinduslikkus hinnatud;
kaitse eeskirja lisatud
2. Huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala:
18,6 ha; tunnusliikide
esinemine: turbasammalde
liikide arv; kiililiste liikide arv;
mardikaliste liikide arv
Esinduslikkus:
mitte alla C pindala:
vähemalt 18,6 ha;
tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei
vähene
Loodusliku raba näitajaks
on lageraba osa keskel ja
ringjalt paiknevad laukad
ning älveste rohkus
3. Jõed ja ojad (3260) Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine; elupaigatüübi
esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
4. Lamminiidud (6450) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala:
26,1 ha tunnusliikide
esinemine:
tarnaliikide arv; kiililiste
liikide arv; tikutaja
esinemine; suur-koovitaja
esinemine; sookiuru
esinemine; kõrkja-
roolinnu esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C pindala: vähemalt 26,1
ha;
tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei
vähene
56
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
5. Aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud
(6510)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala: 2,5 ha;
tunnusliikide esinemine:
Esinduslikkus: mitte
alla C pindala: vähemalt 2,5
ha;
tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei
vähene
6. Puisniidud (6530*) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala:
2,3 ha; tunnusliikide
esinemine:
käpaliste liikide arv;
taimtoiduliste mardikate
liikide arv; käristaja
esinemine; peoleo
esinemine; vainurästa
esinemine; kauni
kuldkinga esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C pindala: vähemalt 2,3 ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
7. Rabad (7110*) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: A pindala:
2734 ha; tunnusliikide
esinemine:
turbasammalde liikide arv;
nokkheinakoosluste arv;
liblikaliikide arv;
raba-ketasjooksiku
esinemine;
sookure
esinemine; rüüdi
esinemine
Esinduslikkus:
mitte alla A
pindala: vähemalt 2734
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
Loodusliku raba näitajaks
on lageraba osa keskel ja
ringjalt paiknevad laukad
ning älveste rohkus
57
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
8. Siirde- ja õõtsiksood
(7140)
Esinduslikkus;
avatud osa
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: B pindala:
428 ha; tunnusliikide
esinemine:
käpaliste liikide arv;
sookure esinemine;
villpea-aasasilmiku
esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla B pindala: vähemalt 428
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
9. Allikad ja allikasood
(7160)
Inventuur Elupaigatüübi määratlus;
elupaigatüübi
kaardistamine;
elupaigatüübi
esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
10. Nõrglubja-allikad
(7220*)
Inventuur Elupaigatüübi määratlus;
elupaigatüübi
kaardistamine;
elupaigatüübi
esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
11. Liigirikkad madalsood
(7230)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: B pindala:
397 ha; tunnusliikide
esinemine: tarnade
liikide arv; käpaliste
liikide arv; kiililiste liikide
arv; sookure esinemine;
villpea-aasasilmiku
esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla B pindala: vähemalt
397 ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
58
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
12. Vanad loodusmetsad
(9010*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala:
48 ha; tunnusliikide
esinemine:
rähniliikide arv; laanepüü
esinemine; väike-
kärbsenäpi esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C
pindala: vähemalt 48
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
13. Vanad laialehised
metsad (9020*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
pindala: 68,1 ha
tunnusliikide
esinemine: valgeselg-
kirjurähn,
sinitihane, mustpea-
põõsalind
Esinduslikkus: mitte
alla C pindala: vähemalt 68,1
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
14. Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala:
104 ha; tunnusliikide
esinemine:
rähniliikide arv; laanepüü
esinemine; väike-
kärbsenäpi esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C
pindala: vähemalt 104 ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
15. Oosidel ja
moreenikuhjatistel
kasvavad okasmetsad
(9060)
Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine;
elupaigatüübi esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
59
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
16. Puiskarjamaad (9070) Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine;
elupaigatüübi esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
17. Soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*)
Esinduslikkus:
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
pindala: 349 ha tunnusliikide
esinemine: raudkulli esinemine;
hiireviu esinemine;
valgeselg-kirjurähni
esinemine;
sõõrsilmiku
esinemine; varju-
kirivaksiku esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C
pindala: vähemalt 349
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
60
18. Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C pindala: 1056 ha; tunnusliikide esinemine:
sookure esinemine;
hoburästa esinemine;
öösorri esinemine
Esinduslikkus: mitte
alla C pindala: vähemalt 1056
ha;
tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja see ei
vähene
19. Lammi-lodumetsad
(91E0*)
Inventuur Elupaigatüübi määratlus; elupaigatüübi kaardistamine; elupaigatüübi
esinduslikkuse hindamine
Elupaigatüüp
määratletud;
elupaigatüüp
kaardistatud;
elupaigatüübi
esinduslikkus hinnatud
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
20. Kaunis kuldking
(Cypripedium cal-
ceolus)
Elupaikade seisund;
õitsvate taimede arv
Elupaikade seisund on
soodne;
õitsvaid taimi
50
Elupaigad on soodsana säilinud ja leidub
vähemalt 50 õitsvat taime
21. Soohiilakas (Liparis
loeselii)
Elupaikade
seisund;
õitsvate
taimede arv
Elupaikade seisund on
soodne;
õitsvaid taimi
25
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub
vähemalt 25 õitsvat
taime
22. Eesti soojumikas
(Saussurea alpina ssp.
Esthonica)
Seisund
soodne;
populatsiooni
suurus
kasvuala
Kasvuala pindala: 300 ha;
populatsioonis vähemalt
100 taime; viljunud
isendite arv:
vähemalt 50
Kasvuala pindala:
vähemalt 300 ha;
populatsioonis
vähemalt 100 taime;
61
ulatus;
vitaalsus
viljunud isendite arv
vähemalt 50 ja kasvab
23. Võldas (Cottus gobio) Inventuur Liigi esinemine; liigi
looduskaitselise seisundi
hindamine
Liik registreeritud; liigi
looduskaitseline
väärtus hinnatud
24. Madal unilook
(Sisymbrium supinum)
Liigi asurkonna
seisund
Liigi asurkonna seisund on
soodne
Liigi asurkonna seisund
on soodne
25. Roheline kaksikhammas
(Dicranum viride)
Elupaikade
esinduslikkus ja
pindala; liigi
esinemine
Elupaikade (9010* ja 9080*) esinduslikkus C ja pindala, nagu ülal; liigi
esinemine alal
Elupaikade (9010* ja
9080*) esinduslikkus
mitte alla C ja pindala,
nagu ülal; liik esineb
alal
26. Kaljukotkas (Aquila
chrysaetos)
Pesitsemine;
pesitsusedukus
Pesa asustatus;
lennuvõimestunud
poegade arv
Pesa on asustatud;
lennuvõimestunud
vähemalt üks poeg
27. Metsis (Tetrao
urogallus)
Mängivate
kukkede arv
Mängus 4 kukke Mängus osaleb
vähemalt 4 kukke
62
KASUTATUD KIRJANDUS
Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ. Tallinn, 2007
Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E. Eesti
märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia”
aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu, 1999.
Paal, J., Leibak, E., compiled by. Estonian mires: inventory of habitats. Publication of the project
„Estonian mires inventory completion for maintaining biodiversity”. Eestimaa Looduse Fond. Tartu,
2011.
LISAD
Lisa 1. Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri.
Lisa 2. Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride
muutmise ettepanekute koond.
Lisa 3. Väärtuste koondtabel.
Lisa 4. Maaomand kaitsealal.
Lisa 5. Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud.
64
Lisa 1
Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 03.04.2007 nr 101
RT I 2007, 29, 173
jõustumine 13.04.2007 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Mahtra looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II
kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3, jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), võldase (Cottus gobio) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud
erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu, Lõiuse, Järlepa, Jaluse, Härgla, Vankse, Mahtra, Maidla,
Atla ja Orguse külas, Kaiu vallas Tamsi, Kasvandu ja Oblu külas ning Harju maakonnas Kose vallas Oru,
Kanavere ja Nõrava külas ning Kõue vallas Kirivalla külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades
«Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.
59
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette
valmistanud ja tähistanud.
(5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud
ja tähistanud ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala
valitseja nõusolekul. (6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga
sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine ja mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ning
maatulundusmaal metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7)
anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja
kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit,
ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit.
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
66
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Järlepa sihtkaitsevöönd; 2) Leva sihtkaitsevöönd; 3) Matsi sihtkaitsevöönd; 4) Kolgu sihtkaitsevöönd; 5) Ammassaare sihtkaitsevöönd. § 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu tagamine.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
vajalik tegevus.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) jahipidamine Leva sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. maini.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Mahtra piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.
§ 14. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) maavara kaevandamine; 2) uue maaparandussüsteemi rajamine; 3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 5) puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel; 6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
61
Lisa 2
Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride
muutmise ettepanekud
Seoses nii Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate loodusdirektiivi esmatähtsate
elupaikade leviku täpsustamisega, liikidele vajalike sidusate koridoride loomise vajadusega kui ka
vajalike kaitsekorralduslike töödega tulevikus (kraavituse väljavoolu tõkestamise ja jõeloogete
taastamise vajadus väljapool olemasolevaid kaitseala piire), teen ettepaneku korrigeerida
looduskaitseala välispiiri selliselt, nagu toodud joonisel 15.
Joonis 15. Mahtra looduskaitseala piiride muutmise ettepanek (rohelise viirutusega ala) seoses ala
kaitseobjektiks olevate elupaikade levikuga väljapoole kehtivaid piire, liikidele sidusate
ühenduskoridoride loomiseks ja ka kaitseala praegustesse piiridesse (punase pidevjoonega
piiritletud alad) jäävate elupaikade looduskaitselise seisundi parandamiseks vajalike
kaitsekorralduslike töödega väljaspool praegu kehtivaid piire ning ühtse looduskompleksi loomise
nimel ümbruse teiste kaitsealuste objektidega.
Lisa 3
Tabel 11. Mahtra looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
Elupaigad
Mageveekogud
2.1.2 Huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala 18,6 ha
Tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju kaitsealal ja
selle ümbruses
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides.
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala 18,6 ha
Tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei vähene
2.1.3 Jõed ja ojad
(3260)
Elupaiga levik ja
looduskaitseline väärtus alal
on teada ja alustatud on
jõeloogete taastamisega
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju ja jõgede ning
ojade kinni
kasvamine
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides.
Taastada jõgede ja
ojade vool nende
looduslikus sängis
Elupaik on inventeeritud,
selle levik ja esinduslikkus
alal on teada
Niidud
2.1.6 Lamminiidud
(6450)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 26,1 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju kaitsealal ja
selle ümbruses
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 26,1 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.7 Aas-rebasesaba
ja ürt-
punanupuga
niidud (6510)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 2,5 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Võsastumine
hoolduse katkemise
tõttu
Regulaarne iga-
aastane niitmine ja heina eemaldamine
elupaigast
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 2,5 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
69
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
2.1.8 Puisniidud
(6530*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 2,3 ha; Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Võsastumine hoolduse katkemise tõttu
Regulaarne iga-
aastane niitmine ja heina eemaldamine
elupaigast
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 2,3 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Sood
2.1.9 Rabad (7110*) Esinduslikkus: mitte alla A
Pindala: vähemalt 2734 ha; Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju kaitsealal ja
selle ümbruses
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides,
mis algavad rabast või
läbivad seda.
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 2734 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.10 Siirde- ja
õõtsiksood
(7140)
Esinduslikkus: mitte alla A
Pindala: vähemalt 428 ha; Tunnusliikide arv ja arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju kaitsealal ja
selle ümbruses
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides,
mis algavad siirde- ja
õõtsiksoodest või
läbivad neid.
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 428 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.11 Liigirikkad madalsood (7230)
Esinduslikkus: mitte alla A
Pindala: vähemalt 397 ha; Tunnusliikide arv ja arvukus fikseeritud ja see ei vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav
mõju kaitsealal ja
selle ümbruses
Tõkestada väljavool kuivenduskraavides,
mis algavad
liigirikastest
madalsoodest või
läbivad neid.
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 397 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Metsad
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
2.1.12 Vanad loodusmetsad
(9010*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 48 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Metsamajandus, sh igasugune raie ja
puitmaterjali
väljavedu metsast
Säilitada
sihtkaitsevööndi
režiim.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 48 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.13 Vanad
laialehised metsad
(9020*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 68,1 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Metsamajandus, sh igasugune raie ja
puitmaterjali
väljavedu metsast
Säilitada
sihtkaitsevööndi
režiim.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 68,1 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.14 Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 104 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Metsamajandus, sh
igasugune raie ja
puitmaterjali
väljavedu metsast
Säilitada
sihtkaitsevööndi
režiim.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 104 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
2.1.16 Soostuvad ja
soo-lehtmetsad
(9080*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 349 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Metsamajandus, sh igasugune raie ja puitmaterjali
väljavedu metsast
Säilitada
sihtkaitsevööndi
režiim.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 349 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
71
2.1.17 Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 1056 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Kuivenduskraavide
jätkuv kuivendav mõju kaitsealal ja selle ümbruses. Metsamajandus, sh
igasugune raie ja puitmaterjali
väljavedu metsast
Tõkestada väljavool
kuivenduskraavides,
mis algavad rabast või
läbivad seda.
Säilitada
sihtkaitsevööndi
režiim.
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 1056 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
Liigid
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
Taimed
2.2.7 Kaunis kuldking
(Cypripedium
calceolus)
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt
100 õitsvat taime
Ala liigne
võsastumine ja/või
ala kuivendamine
Niite niidetakse
regulaarselt. Ala
veerežiimi ei muudeta.
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt
50 õitsvat taime
2.2.7 Soohiilakas (Liparis
loeselii)
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt
50 õitsvat taime
Ala liigne
võsastumine ja/või
ala kuivendamine
Niite niidetakse
regulaarselt. Ala
veerežiimi ei muudeta.
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt
25 õitsvat taime
2.2.7 Eesti soojumikas
(Saussurea alpina
ssp. Esthonica)
Elupaigad on soodsana
säilinud ja leidub vähemalt
100 viljunud taime
Ala liigne
võsastumine ja/või
ala kuivendamine
Niite niidetakse
regulaarselt. Ala
veerežiimi ei muudeta.
Elupaigad on
soodsana säilinud ja
leidub vähemalt 50
viljunud taime
2.2.7 Madal unilook
(Sisymbrium
supinum)
Liigi asurkond on
suurenenud ja selle seisund
on hea
Puuduvad Puuduvad Liigi asurkonna seisund on
hea
2.2.7 Roheline
kaksikhamm
as (Dicranum
viride)
Elupaigad soodsad ja
asurkond elujõuline
Suurte vanade puude
raie, metsade
kuivendustööd,
võsaraiumine ja
metsakoosluste
killustumine
Metsade säästlik
majanda-mine, eriti vanade lehtpuude säilitamine
Levik alal on teada ja
elupaigad on inventeeritud
Loomad
2.2.5 Võldas
(Cottus
gobio)
Liigi levik ja
looduskaitseline väärtus
alal on teada, alustatud on
liigi elupaikade
taastamisega
Jõgede toitelisuse
kasv ja kinni
kasvamine – võldase
elupaikade kadu
Taastada jõgede ja
ojade vool nende looduslikus sängis
Liik on inventeeritud, selle
levik ja looduskaitseline
väärtus alal on teada
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 a
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
2.2.2 Metsis (Tetrao
urogallus)
Mängualal Mahtra looduskaitsealal mängib vähemalt 10 kukke
Inimtegevuse intensiivistumine ja laienemine metsise mänguala piirkonnas.
Metsaraie.
Säilitada Leva
sihtkaitsevööndi
piirangud selliselt, et
inimeste liikumine
selles vööndis oleks
metsise mängu ajal
endiselt keelatud.
Keelata igasugune
metsaraie Leva
sihtkaitsevööndis.
Mängualal Mahtra loodus-
kaitsealal mängib
vähemalt 4 kukke
73
2.2.2 Kaljukotkas
(Aquila
chrysaetos)
Pesitseb kaitsealal edukalt,
igal aastal vähemalt üks
lennuvõimestunud poeg
Inimtegevuse
intensiivistumine ja
laienemine
kaljukotka pesitsus-
piirkonnas
Täiendada Leva
sihtkaitsevööndi
piiranguid selliselt, et
inimeste liikumine
selles vööndis oleks
kaljukotka
pesitsusajal keelatud
Pesitseb kaitsealal
74
Lisa 4
Tabel 12. Mahtra looduskaitseala territooriumi jaotus maaomandi järgi (vastavalt Eesti maakatastrile
seisuga 1.04.2013)
Jrk OMANDI- VORM
MAAÜKSUSE AADRESS
MAAÜKSUSE TUNNUS
PINDALA, HA
PINDALA KAITSEALAL, HA
SIHTOTSTARVE
1 Riigiomand Harksaba 27701:002:0087 12,64 12,64 Maatulundusmaa
2 Riigiomand Hobumadara 24004:001:0193 29,64 28,28 Maatulundusmaa
3 Riigiomand Härgheina 24004:001:0188 13,52 13,52 Maatulundusmaa
4 Riigiomand Kodutuvi 27701:001:0179 11,45 11,45 Maatulundusmaa
5 Riigiomand Kolmeküüni 24001:002:0106 12,02 0,23 Maatulundusmaa
6 Riigiomand Konnakotka 27701:001:0182 111,29 111,29 Maatulundusmaa
7 Riigiomand Kukeseene 27701:001:0177 19,89 19,89 Maatulundusmaa
8 Riigiomand Kurereha 24005:002:0143 10,89 10,89 Maatulundusmaa
9 Riigiomand Käosulase 27701:001:0181 6,7 6,70 Maatulundusmaa
10 Riigiomand Lakklehe 24005:003:0168 5,21 5,21 Maatulundusmaa
11 Riigiomand Lodutarna 24005:003:0167 11,94 11,71 Maatulundusmaa
12 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
10 33701:001:0635 24,51 24,51 Kaitsealune maa
13 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
11 33701:001:0636 10,74 10,74 Kaitsealune maa
14 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
12 33701:001:0637 28,4 28,40 Kaitsealune maa
15 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
13 33701:001:0630 28,61 28,61 Kaitsealune maa
16 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
14 33701:001:0631 42,88 42,52 Kaitsealune maa
17 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
15 33701:001:0632 7,7 7,70 Kaitsealune maa
18 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
16 33701:004:0817 9,78 6,74 Maatulundusmaa
19 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
2 33701:001:0617 29,17 28,45 Kaitsealune maa
20 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
3 33701:001:0618 4,04 3,80 Kaitsealune maa
21 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
4 33701:001:0619 17,53 17,53 Kaitsealune maa
22 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
5 33701:001:0620 15,46 15,46 Kaitsealune maa
75
23 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
6 33701:004:0823 17 17,00 Kaitsealune maa
24 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
7 33701:004:0824 2,77 2,77 Kaitsealune maa
25 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
8 33701:004:0825 31,51 30,51 Kaitsealune maa
26 Riigiomand Mahtra looduskaitseala
9 33701:001:0634 59,73 59,73 Kaitsealune maa
76
Jrk OMANDI- VORM
MAAÜKSUSE AADRESS
MAAÜKSUSE TUNNUS
PINDALA, HA
PINDALA KAITSEALAL, HA
SIHTOTSTARVE
27 Riigiomand Metsosja
24004:001:0191 36,76 26,08 Maatulundusmaa
28 Riigiomand Paunküla
131 metskond
33701:001:0303 13,98 13,98 Maatulundusmaa
29 Riigiomand Paunküla
132 metskond
33701:001:0304 27,31 27,31 Maatulundusmaa
30 Riigiomand Paunküla
134 metskond
36301:001:0179 648,27 631,95 Maatulundusmaa
31 Riigiomand Paunküla
135 metskond
33701:004:0373 734,86 613,37 Maatulundusmaa
32 Riigiomand Paunküla
201 metskond
33701:001:0111 3,19 3,19 Maatulundusmaa
33 Riigiomand Paunküla metskond 26 33701:004:0370 120,62 120,56 Maatulundusmaa
34 Riigiomand Paunküla metskond 360 33701:004:0814 6,87 2,81 Maatulundusmaa
35 Riigiomand Paunküla metskond 362 33701:001:0608 87,51 19,97 Maatulundusmaa
36 Riigiomand Sabatihase 27701:002:0088 37,08 35,40 Maatulundusmaa
37 Riigiomand Saluheina 24004:001:0192 21,35 21,25 Maatulundusmaa
38 Riigiomand Sambla 24004:001:0002 42,52 42,02 Maatulundusmaa
39 Riigiomand Seljarohu 24005:001:0074 9,62 9,62 Maatulundusmaa
40 Riigiomand Sinihelmika 24001:001:0106 85,12 85,12 Maatulundusmaa
41 Riigiomand Sookailu 27701:002:0086 87,06 83,82 Maatulundusmaa
42 Riigiomand Soomadara 24005:001:0075 14,49 14,35 Maatulundusmaa
43 Riigiomand Soosaare 33701:001:0095 11,68 11,68 Maatulundusmaa
44 Riigiomand Sootarna 24004:001:0189 14,41 14,41 Maatulundusmaa
45 Riigiomand Soovildiku 24001:001:0107 25,35 23,37 Maatulundusmaa
46 Riigiomand Vahastu metskond 1 24005:003:0724 95,25 95,20 Maatulundusmaa
47 Riigiomand Vahastu metskond 10 24004:001:0009 14,35 14,35 Maatulundusmaa
48 Riigiomand Vahastu metskond 11 24004:001:0006 14,83 14,83 Maatulundusmaa
49 Riigiomand Vahastu metskond 13 24004:001:0005 17,16 17,01 Maatulundusmaa
50 Riigiomand Vahastu metskond 14 24005:001:0416 10,78 10,78 Maatulundusmaa
51 Riigiomand Vahastu metskond 15 27701:001:0974 5,4 5,40 Maatulundusmaa
52 Riigiomand Vahastu metskond 16 27701:002:1925 11,61 11,61 Maatulundusmaa
53 Riigiomand Vahastu metskond 2 24004:001:0161 43,09 43,09 Maatulundusmaa
77
54 Riigiomand Vahastu metskond 226 27701:002:0125 9,65 9,65 Maatulundusmaa
55 Riigiomand Vahastu metskond 3 24004:001:0003 36,95 36,95 Maatulundusmaa
56 Riigiomand Vahastu metskond 4 24004:001:0007 33,14 33,14 Maatulundusmaa
57 Riigiomand Vahastu metskond 46 24001:001:0598 517,51 517,51 Maatulundusmaa
58 Riigiomand Vahastu metskond 5 24004:001:0168 26,95 26,95 Maatulundusmaa
59 Riigiomand Vahastu metskond 53 24004:001:0015 886,63 727,54 Maatulundusmaa
60 Riigiomand Vahastu metskond 54 24005:001:0001 325,24 325,24 Maatulundusmaa
78
Jrk OMANDI- VORM
MAAÜKSUSE AADRESS
MAAÜKSUSE TUNNUS
PINDALA, HA
PINDALA KAITSEALAL, HA
SIHTOTSTARVE
61 Riigiomand Vahastu metskond 55 24005:002:0001 258,83 257,61 Maatulundusmaa
62 Riigiomand Vahastu metskond 58 24005:003:0732 80,85 80,85 Maatulundusmaa
63 Riigiomand Vahastu metskond 6 24005:001:0401 36,96 36,96 Maatulundusmaa
64 Riigiomand Vahastu metskond 64 24005:003:0737 193,01 191,99 Maatulundusmaa
65 Riigiomand Vahastu metskond 65 27701:001:0988 238,65 238,65 Maatulundusmaa
66 Riigiomand Vahastu metskond 66 27701:002:0001 209,29 209,29 Maatulundusmaa
67 Riigiomand Vahastu metskond 67 27701:002:1919 87,26 87,14 Maatulundusmaa
68 Riigiomand Vahastu metskond 7 24005:002:0697 48,32 48,32 Maatulundusmaa
69 Riigiomand Vahastu metskond 8 24004:001:0229 25,08 25,08 Maatulundusmaa
70 Riigiomand Vahastu metskond 9 24004:001:0227 23,85 23,85 Maatulundusmaa
71 Eraomand Aasa 24001:002:0757 4,79 1,22 Maatulundusmaa
72 Eraomand Adu 27701:002:0874 27,76 16,49 Maatulundusmaa
73 Eraomand Alt-Hansu soo 27701:001:0584 5,19 5,19 Maatulundusmaa
74 Eraomand Anisilla 27701:001:1073 5,77 5,77 Maatulundusmaa
75 Eraomand Aru 27701:002:1180 21,42 10,49 Maatulundusmaa
76 Eraomand Aussalu 24004:001:0023 16,46 0,90 Maatulundusmaa
77 Eraomand Eimetsa 24004:001:0091 31,11 30,36 Maatulundusmaa
78 Eraomand Haasu 24004:001:0049 6,1 6,10 Maatulundusmaa
79 Eraomand Hansu 24004:001:0237 43,71 26,08 Maatulundusmaa
80 Eraomand Heina 24005:001:0019 4,23 4,23 Maatulundusmaa
81 Eraomand Hiietaga 24005:001:0415 72,8 72,80 Maatulundusmaa
82 Eraomand Hindreku 27701:001:0122 5,1 5,10 Maatulundusmaa
83 Eraomand Jaagu 24005:002:0010 9,1 9,10 Maatulundusmaa
84 Eraomand Jaanimetsa 24004:001:0276 43 43,00 Maatulundusmaa
85 Eraomand Juhani 24005:003:0123 6,38 1,41 Maatulundusmaa
86 Eraomand Jõe 24005:002:0079 2,01 2,01 Maatulundusmaa
87 Eraomand Jõgisoo 24005:003:0729 89,67 89,62 Maatulundusmaa
88 Eraomand Jõhvika 24004:001:0160 33,39 33,39 Maatulundusmaa
89 Eraomand Jõhvikaraba 27701:001:1189 22,94 8,88 Maatulundusmaa
90 Eraomand Jüri 24001:001:0190 29,34 0,22 Maatulundusmaa
79
91 Eraomand Kaasiku 24005:003:0754 5,3 5,15 Maatulundusmaa
92 Eraomand Kaasiku 33701:001:0096 10,69 10,44 Maatulundusmaa
93 Eraomand Kadaka 24004:001:0060 8,83 8,68 Maatulundusmaa
94 Eraomand Kadaka 24005:001:0220 10,36 0,14 Maatulundusmaa
95 Eraomand Kangrumetsa 33701:004:0395 3,35 3,35 Maatulundusmaa
96 Eraomand Kannukse mets 33701:001:0135 3,16 3,16 Maatulundusmaa
97 Eraomand Kasa 24005:001:0253 6,76 6,76 Maatulundusmaa
80
Jrk OMANDI- VORM
MAAÜKSUSE AADRESS
MAAÜKSUSE TUNNUS
PINDALA, HA
PINDALA KAITSEALAL, HA
SIHTOTSTARVE
98 Eraomand Kaunismetsa 24005:003:0215 28,23 28,23 Maatulundusmaa
99 Eraomand Kopli 24005:001:0020 49,99 0,91 Maatulundusmaa
100 Eraomand Koplimäe 24004:001:0021 33,91 0,19 Maatulundusmaa
101 Eraomand Kunima-Priidu 27701:001:1125 18,16 6,13 Maatulundusmaa
102 Eraomand Kärdi 27701:001:0099 18,49 6,39 Maatulundusmaa
103 Eraomand Kärdi 27701:001:0100 15,04 15,04 Maatulundusmaa
104 Eraomand Laarimetsa 27701:001:0733 24,37 9,48 Maatulundusmaa
105 Eraomand Laarisoo 27701:001:0734 4,98 4,98 Maatulundusmaa
106 Eraomand Lepiku 24005:001:0069 13,07 13,07 Maatulundusmaa
107 Eraomand Lihu 27701:001:1121 9,34 4,01 Maatulundusmaa
108 Eraomand Lookse 27701:001:0792 14,86 0,47 Maatulundusmaa
109 Eraomand Mardi 24005:003:0922 14,45 14,34 Maatulundusmaa
110 Eraomand Matsimetsa 27701:001:0097 27,48 14,08 Maatulundusmaa
111 Eraomand Matsioja 24005:001:0065 12,54 12,54 Maatulundusmaa
112 Eraomand Matsisoo 24005:001:0064 12,54 12,54 Maatulundusmaa
113 Eraomand Matso II 24001:001:0134 6,23 6,23 Maatulundusmaa
114 Eraomand Metsise 24005:001:0360 46,43 46,43 Maatulundusmaa
115 Eraomand Mihkli 24004:001:0261 28,31 28,31 Maatulundusmaa
116 Eraomand Mikkuri-Tõnu 36301:001:0045 9,75 9,75 Maatulundusmaa
117 Eraomand Miku-Aussalu 24004:001:0152 18,46 0,72 Maatulundusmaa
118 Eraomand Mulgusoo 24004:001:0004 8,9 8,90 Maatulundusmaa
119 Eraomand Mäeni-Eve 27701:001:0047 8,96 8,96 Maatulundusmaa
120 Eraomand Mäeni-Hurmase 27701:001:0095 8,95 8,95 Maatulundusmaa
121 Eraomand Mäeni-Mati 27701:001:0043 8,82 6,68 Maatulundusmaa
122 Eraomand Männisoo 24001:001:0565 13,08 13,08 Maatulundusmaa
123 Eraomand Mügina 33701:001:0093 1,71 1,71 Maatulundusmaa
124 Eraomand Mügina 33701:004:0112 4,33 4,23 Maatulundusmaa
125 Eraomand Nurme 27701:001:0794 5,89 5,89 Maatulundusmaa
126 Eraomand Ojametsa 27701:001:0662 15,43 6,99 Maatulundusmaa
127 Eraomand Oti 24004:001:0254 28,08 10,23 Maatulundusmaa
81
128 Eraomand Paadiku 24005:002:0330 6,9 6,90 Maatulundusmaa
129 Eraomand Paale 24005:001:0428 13,32 13,32 Maatulundusmaa
130 Eraomand Pearnamiku 24004:001:0045 2,56 2,56 Maatulundusmaa
131 Eraomand Pedaku 24005:001:0340 45,7 45,70 Maatulundusmaa
132 Eraomand Peetre 24001:001:0012 2,26 2,26 Maatulundusmaa
133 Eraomand Pikamäe 27701:001:0972 32,81 0,18 Maatulundusmaa
134 Eraomand Pohla 24001:001:0420 62,02 62,02 Maatulundusmaa
82
Jrk OMANDI- VORM
MAAÜKSUSE AADRESS
MAAÜKSUSE TUNNUS
PINDALA, HA
PINDALA KAITSEALAL, HA
SIHTOTSTARVE
135 Eraomand Preediku 24001:001:0563 4,2 4,20 Maatulundusmaa
136 Eraomand Pähkli 27701:001:1162 6,33 6,33 Maatulundusmaa
137 Eraomand Pärna mets 33701:001:0192 2,56 2,56 Maatulundusmaa
138 Eraomand Rabametsa 27701:001:0663 13,26 13,26 Maatulundusmaa
139 Eraomand Rajametsa 27701:002:1651 16,09 6,51 Maatulundusmaa
140 Eraomand Ranna heinamaa 33701:004:0444 2,7 1,51 Maatulundusmaa
141 Eraomand Rehe 24001:001:0049 14,56 13,93 Maatulundusmaa
142 Eraomand Sepa 24004:001:0139 10,75 10,66 Maatulundusmaa
143 Eraomand Sepa 24004:001:0141 30,47 30,47 Maatulundusmaa
144 Eraomand Simmardi 27701:001:0055 9,75 9,75 Maatulundusmaa
145 Eraomand Sipelga 24005:001:0042 24,46 24,46 Maatulundusmaa
146 Eraomand Soo 24001:001:0430 21,94 21,94 Maatulundusmaa
147 Eraomand Soo 24005:001:0280 52,06 51,73 Maatulundusmaa
148 Eraomand Soojõe 33701:004:0280 5,74 5,74 Sihtotstarbeta maa
149 Eraomand Sookailu 24005:001:0350 42,75 42,75 Maatulundusmaa
150 Eraomand Soo-otsa 24001:001:0042 13,73 13,73 Maatulundusmaa
151 Eraomand Soosaare 24005:001:0330 93,94 93,94 Maatulundusmaa
152 Eraomand Suurekopli raba 33701:001:0182 6,55 6,55 Maatulundusmaa
153 Eraomand Suure-Läätsimäe 33701:001:0432 48,75 48,75 Maatulundusmaa
154 Eraomand Suursoo 24005:001:0022 18,51 18,51 Maatulundusmaa
155 Eraomand Säärevälja 24004:001:0053 21,86 21,79 Maatulundusmaa
156 Eraomand Säärevälja 24004:001:0055 32,31 14,65 Maatulundusmaa
157 Eraomand Tagametsa 24004:001:0277 35,88 35,88 Maatulundusmaa
158 Eraomand Tammemäe 24004:001:0113 25 0,22 Maatulundusmaa
159 Eraomand Tammemäe-Peetri 24004:001:0176 9,14 9,14 Maatulundusmaa
160 Eraomand Tiitsu 27701:001:0193 9,11 9,11 Maatulundusmaa
161 Eraomand Tiitsu-Matsi 27701:001:0600 92,72 59,95 Maatulundusmaa
162 Eraomand Tilli 24005:001:0431 21,45 21,45 Maatulundusmaa
163 Eraomand Trampa 27701:001:1206 5,49 5,49 Maatulundusmaa
164 Eraomand Tõnusaare 24005:001:0232 6,84 6,84 Maatulundusmaa
83
165 Eraomand Uuesoo 24004:001:0167 23,52 23,52 Maatulundusmaa
166 Eraomand Uue-Vainula 24004:001:0065 16,37 4,51 Maatulundusmaa
167 Eraomand Uuevälja 24001:002:0776 15,78 15,78 Maatulundusmaa
168 Eraomand Vana-Mardi 24005:003:0122 19,23 8,49 Maatulundusmaa
169 Eraomand Vana-Palgivõhma 33701:004:0348 69,99 0,34 Maatulundusmaa
170 Eraomand Vareti 24005:001:0200 45,47 45,39 Maatulundusmaa
171 Eraomand Vikerkaare 27701:001:1022 5,27 5,27 Maatulundusmaa
172 Eraomand Villema 27701:002:0923 13,31 1,59 Maatulundusmaa
173 Eraomand Väljametsa 24004:001:0240 21,75 21,75 Maatulundusmaa
KOKKU 7988,37 7036,41
84
Lisa 5
Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud
Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus oli nähtud ette viia läbi üks
avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus 13. septembril Raplas, algusega kell 11.
Koosolekul osalesid järgmised isikud:
1. Meelis Mägi, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist,
2. Lauri Klein, OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert,
Protokoll:
Koosoleku juhatas sisse Lauri Klein tutvustades Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava töö
tellimise protsessi ja kaitsekorralduskavade koostamise protseduure. Ühtlasi mainis ta et tööd
rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva
„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse
infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine”
programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks“ alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Edasi tutvustas Lauri Klein kaitsekorralduskava projekti ja jooksvalt toimus arutelu
küsimustevastuste korras. Peamised punktid, mille üle arutleti ja ettepanekud mis tehti olid
järgmised:
- Täiendada kaitsekorralduskava eelnõud kaitseala tähistamise, seire, hooldustegevuste ja
tulemuslikkuse hindamise osas.
- Määratleda kuivenduskraavid, mille voolutõkestustegevuse vajaduse selgitamiseks on vaja
uuringut.
- Lisada tegevuste tabelisse seired, kaitse-eeskirja uuendamise vajadus ning kuivendusega
seonduv.
Koosolek lõppes 12.00
75
86
Avalikkuse kaasamiskoosoleku kuulutus, mis avaldati ajalehes „Raplamaa Sõnumid“ (endine
„Nädaline“:
Avalikkuse kaasamiskoosolekul olid uksele ja seintele paigutatud järgmise sisuga infosildid:
Meetme “Looduskaitse mitmekesisuse säilitamine” rakendamise programm "Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks"
Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine perioodiks 2014-2023
Programmi periood 2009-2013
77
KINNITATUD
14.01.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/20
Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka
püsielupaiga kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 5
1.1. Ala üldiseloomustus ..................................................................................................... 5
1.2. Maakasutus .................................................................................................................. 5
1.3. Huvigrupid ................................................................................................................. 10
1.4. Kaitsekord .................................................................................................................. 10
1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................... 12
1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 12
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ...................................................................... 12
2. VÄÄRTUSED ja KAITSE-EESMÄRGID ...................................................................... 13
2.1. Elustik ........................................................................................................................ 13
2.1.1. Linnud ................................................................................................................. 14
2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ....................................................... 14
2.2. Kooslused .................................................................................................................. 15
2.2.1. Veekogud ............................................................................................................ 15
2.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) ....................................................................................... 15
2.2.2. Metsad................................................................................................................. 15
2.2.2.1 Vanad loodusmetsad (läänetaiga; 9010*) ..................................................... 16
2.2.2.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ............................................................... 17
2.2.2.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) .......................................................... 17
2.2.3. Niidud ..................................................................................................................... 18
2.2.3.1. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ................................................... 19
2.2.3.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ........................................................ 19
2.2.3.3. Lamminiidud (6450) .................................................................................... 20
2.2.3.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ) ..................................... 20
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS
.............................................................................................................................................. 22
4. KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ja EELARVE ........................................ 23
4.1. Niidukoosluste seire ................................................................................................... 23
4.2. Poollooduslike niidukoosluste taastamine ................................................................. 23
4.3. Poollooduslike niidukoosluste hooldamine ............................................................... 24
4.4. Ala välispiiri tähistamine/ hooldamine ...................................................................... 24
3
4.5. Ala tutvustava infotahvli rajamine ............................................................................. 24
4.6. Vahehinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta .......................................... 24
4.7. Hinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta ja uue kaitsekorralduskava
koostamine ........................................................................................................................ 24
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................... 27
KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................... 29
4
Kaitsekorralduskava on dokument, mis koostatakse kaitstavate loodusobjektide alapõhise
kaitse korraldamiseks. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja
kaitsekorralduskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister (keskkonnaministri
määrus 20.10.2009 nr 60). Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.
Käesoleva kaitsekorralduskava eesmärgid on:
1. Anda lühike ülevaade kaitstavast alast - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast
riiklikust seirest.
2. Analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga eesmärgiks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile.
3. Arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis.
4. Anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks
vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega.
5. Määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega.
6. Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja
rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja
kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korrast (Riigi Teataja1).
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus
11. septembril 2012 Rapla haldushoones (Tallinna maantee 14). Kaasamiskoosolekul
osalenute nimekiri ja protokoll on välja toodud kava lisas 5.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse
planeerimise spetsialist Meelis Mägi (tel: 484 1174; e-post:
Kava koostas Peedu Saar (tel: 553 4041; e-post: [email protected]), nõustas Toomas Kukk (e-
post: [email protected]).
Töö rahastamine toimub „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja
sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. Ala üldiseloomustus
Nurtujõe loodusala (EE0020334) asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas
maakonnakeskusest Raplast linnulennult ca 30 kilomeetrit edela suunas. Ala jääb Nurtu-
Nõlva ja Inda külasse. Loodusala koosneb kahest mõnevõrra erinevast lahuspaiknevast
maaüksusest: Nurtujõe hoiualast (KLO2000187) ja Inda väike-konnakotka püsielupaigast
(KLO3000615). Loodusala pindala ulatub 35 hektarini. Kaitsekorralduskava koostatakse
loodusalale.
Nimekiri Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest, mis sisaldas ka Nurtujõe loodusala,
esitati Euroopa Komisjonile aastal 2004 (Riigi Teataja2). Nurtujõe hoiuala loodi aastal 2006
(Riigi Teataja3). Nurtujõe väike-konnakotka püsielupaik aastal 2010 (Riigi Teataja5).
Nurtujõe loodusala paikneb maastikuliselt Harju lavamaa lõunaosas, mille geoloogilise
aluspõhja moodustavad Siluri peamiselt lubjakivi sisaldavad lademed, millel pinnakattena
lasub maksimaalselt kuni viie meetri paksune moreenikiht. Kohati on maastikurajooni
pinnakate palju õhem, näiteks põhjarannikul ja vooluveekogude ääres, mistõttu paljanduvad
alvarid, sageli esineb karstinähte (Arold, 2005). Loodusala ilmet kujundab oluliselt Nurtu
jõgi, mille vasakule kaldale suurem osa alast jääb. Jõe oru kallakuse tõttu jääb ala
absoluutkõrgus merepinnast 21 ja 27,5 meetri vahele, väljaspool orgu on ala relieef tasane.
Alal on valdavalt tegemist ajutiselt või püsivalt liigniiskete soostunud muldadega, vahetult
jõe kaldale jäävad lammimullad (Maa-amet).
Suure enamuse Nurtujõe loodusala pindalast katavad metsad. Hoiuala kaitse-eesmärkideks
on vanad loodusmetsad (9010*), (tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Pindala järgi
vähem on alal üksikute puudegruppidega kaetud rohumaid: kaitse-eesmärkideks on kuivad
niidud lubjarikkal mullal (6210*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Samuti on kaitse eesmärgiks jõed
ja ojad (3260). Rohumaad jäävad peamiselt vahetult kahele poole Nurtu jõge. Inda väike-
konnakotka püsielupaiga eesmärk on tagada I kaitsekategooriasse kuuluva väike-
konnakotka (Aquila pomarina) isendite kaitse. Lisaks loodusväärtustele on hoiuala
lõunaserva kaardistatud kolm pärandkultuuri objekti: Nurtu-Nõlva küla kivi, Tihkani
söemiilimise plats ja Presidendi tamm Nurtu-Nõlva oja talus (Maa-amet). Ala koduloolise
tausta kohta saab teavet Sillaotsa talumuuseumist Velisel (Muuseum).
1.2. Maakasutus
Nurtujõe loodusala koosneb kahest mõnevõrra erineva staatusega ja üksteisest lahus
paiknevast alast: Nurtujõe hoiualast (KLO2000187) ja Inda väike-konnakotka
püsielupaigast (KLO3000615). Kui pole teisiti öeldud, käivad andmed Nurtujõe loodusala,
see tähendab kahe maaeraldise kohta. Maaüksuste pindala ja maa jaotumist jätkuvalt riigi
omandis olevaks maaks (JRO), era- ja riigimaaks illustreerib tabel 1. Maaomandi jaotumist
illustreerivad ka graafik 1 ja kaart 2. Eraldi maaüksuste kaupa on loodusala kirjeldatud
6
tabelis 2. Eesti põhikaardi andmetel katab suuremat osa Nurtujõe loodusalast mets, vähem
on rohumaid ja veealasid. Kaardi järgi ei jää loodusalale õuealasid ega põlde. Jõekalda
maaüksusele (50404:004:0640) jääb osalt sissevarisenud katusega väike talu ase (või osa
kunagisest suuremast kompleksist), mille õu on võsastunud. Maa kõlvikulist jaotumist
illustreerivad tabel 3 ja kaart 1.
Tabel 1. Jätkuvalt riigi omandis oleva maa (JRO), era- ja riigimaa hulk Nurtujõe loodusalal,
Nurtujõe hoiualal ja Inda väike-konnakotka püsielupaigas (hektarites).
JRO Eramaa Riigimaa Kokku
Nurtujõe loodusala 5,69 17,62 11,69 35
Nurtujõe hoiuala 5,8 9,12 11,68 26,6
Inda väike-konnakotka püsielupaik - 8,49 - 8,49
Tabel 2. Maaüksused Nurtujõe loodusalal. Nende katastritunnus, omandivorm kogupindala
ja pindala loodusalal (hektarites).
Maaüksuse nimi
(lähiaadress)
Katastritunnus Katastriüksuse
pindala Pindalast
loodusalal Omandivorm Märkused
Noormaa 50404:004:0351 14,5 3,65 Eraomand
Inda 50404:003:0240 10 3,84 Eraomand
Jõekalda 50404:004:0640 2,22 1,88 Eraomand
Saue 50404:004:0720 40,4 0,01 Eraomand
Kalda 50404:003:1192 26,33 4,65 Eraomand
Aasapõllu 50404:004:0026 6,95 0,07 Eraomand
Tihkani 50404:004:0052 3,7 3,53 Eraomand
Velise metskond 39 50404:002:0900 287,7 11,65 Riigiomand
Tabel 3. Kõlvikute pindala ja protsentuaalne katvus Nurtujõe loodusalal Eesti 2012 aasta
põhikaardi järgi.
Kõlvik Pindala (hektarites) Katvuse protsent
Mets 27,04 76
Rohumaa 6,23 18
Veeala (Nurtu jõgi) 1,94 6
7
Graafik 1. Maaomandi jaotumine Nurtujõe loodusalal.
Maaomandi jaotumine Nurtujõe loodusalal
51 %
33 %
16 %
Eramaa
Riigimaa
JRO
8
Kaart 1. Maa kõlvikuline jaotumine Nurtujõe loodusalal. Alade kontuurid on kantud Maa-
ameti kaardiserverist pärit 2012 aasta Eesti põhikaardile.
9
Kaart 2. Maaomandi jaotumine jätkuvalt riigi omandis olevaks maaks (JRO), eramaaks ja
riigimaaks Nurtujõe loodusalal.
10
1.3. Huvigrupid
Nurtujõe loodusalaga seotud peamised huvigrupid on maaomanikud, piirkonna elanikud ja
riik erinevate institutsioonidega. Iga huvigrupi alaga seotud eesmärke/huvisid on lühidalt
iseloomustatud tabelis 3. Võib arvata, et teistest enam on hoiualaga seotud NurtuNõlva ja
Inda küla elanikud, keda seisuga 07.06.2010 on vastavalt 34 ja 7 (Arengukava2). Vahetult
on hoiualaga seotud maaomanikud ja –hooldajad.
Tabel 4. Huvigruppidega seotud eesmärgid/huvid Nurtujõe loodusalal.
Rapla Maavalitsus - Keskkonnateadlikkus
- Loodussõbralik keskkond
- Rohevõrgustiku arendamine – ala kuulub Natura 2000 võrgustikku
- Maakonna Natura aladega seotud probleemidest ja nägemustest on juttu Maakonna arengukava looduskeskkonda käsitlevas peatükis
(Arengukava1) ja Rapla maakonna teemaplaneeringus “Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (Teemaplaneering) Märjamaa Vallavalitsus - Keskkonnateadlikkus
- Loodussõbralik elukeskkond
- Rohevõrgustiku arendamine – ala kuulub Natura 2000 võrgustikku
- Valla Natura aladega seotud probleemidest ja võimalustest on lühidalt
ja pealiskaudselt juttu Märjamaa valla arengukavas 2010-2025
(Arengukava2) Keskkonnaamet
- Eesmärgiks olevate loodusväärtuste soodsa seisundi säilitamine
- Kaitseala valitsemine - Keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamine ja avastamine
RMK - Riigi maadel loodushoiutööde läbiviimine
- Ala piiritähiste ja külastusobjektide rajamine ja hooldamine
Loodusteadlased - Loodusväärtuste uurimine ja kaardistamine
Turistid - Ala puhkemajanduslik kasutamine Maahooldajad - Poollooduslike koosluste hooldamine
Piirkonna elanikud - Loodussõbralik keskkond
- Külamaastiku korrashoid
- Kohaliku elu edendamine
Maaomanikud - Ala heakord ja eluolu sujuv korraldus
- Kohaliku elu edendamine
- Maa sihipärane kasutamine
1.4. Kaitsekord
Loodusalasid, see tähendab Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitstakse Eestis
looduskaitseseaduse alusel ja nende praktiliseks kaitseks võib moodustada erinevat tüüpi
kaitstavaid alasid (Klein, 2008) – antud juhul üks hoiuala ja üks püsielupaik.
Hoiualadel kaitse-eeskirja ei kinnitata ja vööndeid ei moodustata (Klein, 2008). Hoiualal
lubatud tegevused ja piirangud tulenevad looduskaitseseaduse hoiualasid käsitlevast 5.
peatükist (Riigi Teataja4). Vastavalt sellele on olulisem järgmine:
11
- Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi.
- Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
- Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala
kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat
metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks
määratud tehnoloogiat.
- Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
Püsielupaikade kaitse üldised põhimõtted on sõnastatud looduskaitseseaduse § 50-es (Riigi
Teataja4). Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekord on esitatud kaitseeeskirjas (Lisa
1a). Inda väike-konnakotka püsielupaik jaguneb üheks sihtkaitse- ja üheks
piiranguvööndiks. Olulisemad kitsendused sihtkaitse- ja piiranguvööndis on järgmised:
Sihtkaitsevöönd:
- Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente
korjamine 1. septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega
seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
- Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.
Piiranguvöönd:
- Püsielupaiga piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul aegjärkne ja
häilraie tingimusel, et langi suurus ei ületa 2 ha.
- Püsielupaiga piiranguvööndis on raied keelatud 15. märtsist 31. augustini.
- Püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu kui pinnas seda
võimaldab.
12
1.5. Uuritus
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Suuremas mahus on Nurtujõe loodusalal elupaiga inventuure läbi viinud Eestimaa Looduse
Fond (1994 ja 1996) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2000 ja 2001). Esimene inventeeris
peamiselt alale jäävaid metsa-, teine niidukooslusi. 2011 aastal on suurema osa
niidukooslustest üle inventeerinud OÜ Metsaruum. Nimetatud inventuurid kokku ei kata
tervet loodusala territooriumi. Hoiualal on elupaiku inventeeritud ligikaudu 70 %
territooriumist, väike-konnakotka püsielupaigas alla viie %.
2012 aastal inventeeris Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kõik ala niidu- ja valdava osa
metsakooslusi. Tööd toimusid kahes etapis. 24. mail inventeerisid Toomas Kukk ja Peedu
Saar kõik niidud. 20. juunil inventeeris Peedu Saar loodusala metsakooslused. Inventuuri
tulemusi illustreerib kaart lisas 4.
1.5.2. Riiklik seire
Väike-konnakotkas on üks riikliku röövlinnuseire käigus seiratav liik (Seire1). Küll aga pole
Inda väike-konnakotka püsielupaik olnud seire objektiks. Pesapaigas ei ole pesitsemine
õnnestunud aastast 2008.
2008 aastal on Nurtu jõge seiratud riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire käigus. Jõe kolmes
lõigus on läbiviidud seirepüüki (Seire2). Samuti seirati suurtaimestikku fütobentost ja
põhjaloomastikku (Seire3).
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
Niidukoosluste seire selgitamaks välja niitude seisundi ja hooldamise mõju. Teostatakse
viie aasta tagant kaks korda kava perioodi jooksul.
13
2. VÄÄRTUSED ja KAITSE-EESMÄRGID
Nurtujõe loodusala kaitse-eesmärgid on Nurtujõe hoiuala ja Inda väike-konnakotka
püsielupaiga kaitse-eesmärkide summa.
Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärk on sõnastatud määruses, millega võetakse kaitse alla Rapla
maakonnas asuvad hoiualad, sh Nurtujõe hoiuala (Lisa 1b). Vastavalt sellele on hoiuala
kaitse-eesmärgiks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede
ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niitude (6510), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) kaitse.
Inda väike-konnakotka püsielupaiga kaitse-eesmärk on sõnastatud väikekonnakotka
püsielupaikade kaitse-eeskirjas (Lisa 1a). Vastavalt sellele on püsielupaiga kaitse-eesmärk I
kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotkas (Aquila pomarina) isendite kaitse.
Alljärgnevas on kirjeldatud ala elustikku ja kooslusi üldiselt, misjärel on eraldi välja toodud
väärtused. Igal väärtuse juures on sõnastatud selle eesmärk kaitsekorralduslikuks perioodiks
ja 30 aasta perspektiivis. Eesmärkide järel on välja toodud väärtusi mõjutavad tegurid ja
meetmed. Mõjutegurid on nummerdatud ja iga meetme järel on mõjuteguri number, millega
nimetatud meede kõige vahetumalt seostub. Meetmetest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud
peatükis neli.
2.1. Elustik
Ainus Nurtujõe loodusalal eesmärgiks seatud liik on väike-konnakotkas, millest alljärgnevalt
pikemalt. Sellegipoolest on loodusalalt kirjeldatud ka teisi kaitsealuseid liike. 2012 aasta
elupaikade inventuuri käigus leiti alalt III kategooria kaitsealuseid taimi harilikku
kikkapuud (Euonymus europaea) ja kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ning II
kategooria kaitsealust väikest käopõlle (Listera cordata), (Lisa 3).
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel on harilik kikkapuu ohulähedane ja
kahelehine käokeel ohuväline liik (E-elurikkus). Harilik kikkapuu kasvab looduslikult Kagu-
Eestis ja metsistuva ilupuuna üle Eesti (Leht 1999). Toomas Kuke suulistel andmetel on liigi
arvukuse trend kasvav. Kahelehine käokeel levib tavalise taimena kogu Eesti (Kukk jt 2005,
Leht, 1999). Väike käopõll on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ohualdis
liik, kelle arvukuse trend on langev (E-elurikkus).
Ohuteguriteks on samas välja toodud metsamajanduslik tegevus ja soode kuivendamine.
Taim levib hajusalt üle Eesti (Kukk jt 2005). Nimetatud liigi õitsvaid isendeid loendati 2012
aastal viis, vegetatiivseid paarikümne ringis (Lisa 3).
Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse (Maa-amet) andmetel kasvab
Nurtujõe hoiualal III kategooria kaitsealune sammal sulgjas õhik (Neckera pennata). Sulgjas
õhiku potentsiaalsed ohutegurid on vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied.
14
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel on tegemist ohuvälise liigiga (E-
elurikkus). Sammal levib leht- ja segametsades üle Eesti pillatult (Ingerpuu jt 1998).
2.1.1. Linnud
2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
I kat, LiD I- jah, KE – jah, LoA – jah
Väike-konnakotkas on I kategooria kaitstav linnuliik, ühtlasi on ta nimetatud nõukogu
direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas. Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku kohaselt on tegemist ohulähedase liigiga, mille arvukus püsib Eestis
stabiilsena. Väike-konnakotkas on üks riikliku röövlindude seire käigus seiratav liik (Seire1).
Väike-konnakotkast ja tema kaitsest Eestis on põhjalikult kirjutanud Väli (2003), millel
paljus põhinevad ka alltoodud mõjutegurid. Väike-konnakotkas eelistab pesitseda vanades
kuusikutes, aga peab jahti valdavalt avamaastikel. Liigi olulisimaks saakloomaks on
erinevad pisiimetajad, aga ka konnad, sisalikud ja mitmesugused linnumunad ja – pojad.
Väike-konnakotkas saabub Eestisse aprilli keskel ja lahkub septembri lõpus (Kumari, 1954).
Väike-konnakotkas on üks Euroopa arvukamaid kotkaliike, Eestis on neid hinnanguliselt
500-600 paari (Väli, 2003).
Esimene EELIS-esse kantud sissekanne väike-konnakotka kohta Inda külas pärineb aastast
2006. Liik on nii Nurtujõe loodusala kui Nurtujõe hoiuala üheks kaitse eesmärgiks. Riikliku
seire käigus seda peas pidevalt ei seirata. Pesa seiratakse Kotkaklubi poolt reeglina kolme
aasta tagant.
Pikaajalised kaitse eesmärgid:
# Väike-konnakotkas asustab ala.
# Väike-konnakotkale sobivad elupaigad on säilinud.
Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:
# Alal pesitseb üks väike-konnakotka paar.
Mõjutegurid:
Elupaiga kvaliteedi langus.
Toitumisala kvaliteedi langus, nt ümberkaudsete niitude võsastumine.
Häirimine pesitsusalal, nt kevadsuvised raied.
Inimeste vähene teadlikkus.
Raied piiranguvööndis.
Keskkonnasaaste, eriti kloororgaanilised pestitsiidid.
Meetmed:
Elupaikade säilimine.
Rohevõrgustiku arendamine.
Kaitsekorrast kinnipidamine ja järelvalve.
Keskkonnateadlikkuse suurendamine.
Sihtkaitsevööndi laiendamine.
15
2.2. Kooslused
2.2.1. Veekogud
2.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) LoD I; KE – jah; LoA – jah
Nurtu jõgi (loodusdirektiivi elupaigatüüp 3260 (Paal 2004) või Paal (1997) järgi
kasvukohatüüp 6121) kuulub Väinamere vesikonda, suubub Velise jõkke, on 32,2
kilomeetrit pikk ja jõe lang on 44,1 meetrit. Põhjaliku aga mõnevõrra vananenud andmetel
põhineva ülevaate on jõest andnud Järvekülg (2001). 1990 a suvel on jõe seisund
ülemjooksul hinnatud hüpertroofseks (liigtoiteline), 1997 a suvel alamjooksul eutroofseks
(rohketoiteline; Järvekülg jt, 2001). 2008 aastal on Nurtu jõge seiratud riikliku jõgede
hüdrobioloogilise seire käigus (Seire2,3). Nurtjõe loodusalale jääb ligikaudu 1,7 kilomeetrit
jõe keskjooksust.
Pikaajaline kaitse eesmärk:
# Elupaik on soodsas seisus 0,9 hektaril.
# Säilinud on looduslik voolusäng.
# Jõele ei ole kunstlikult paisutatud.
Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:
# Elupaik on soodsas seisus 0,9 hektaril.
Mõjutegurid:
Eutrofeerumine hajureostuse tulemusena.
Veerežiimi muutmine kuivenduskraavide, maanteetammide, jõe süvendamise vms
tagajärjel. (Nurtu jõgi voolab ülemjooksul süvendatud ja õgvendatud sängis (Järvekülg,
2001)).
Meetmed:
Vältida inimtegevusest tulenevat toitainete juurdevoolu jõkke.
Vältida tegevusi, mis võiksid kunstlikult veerežiimi muuta .
Keskkonnateadlikkuse suurendamine.
2.2.2. Metsad
Metsi jääb Nurtujõe loodusalale ligikaudu 26 hektarit. Tegemist valdavalt heas looduslikus
seisus aru- ja soostuvate metsadega, milledest põlismetsa kriteeriumitele vastab ligikaudu
pool pindalast.
Varasemate inventuuride käigus on Nurtujõe loodusalal metsi inventeeritud 11,5-l hektaril.
Invetuurid on läbi viinud Eestimaa Looduse Fondi aastatel 1994 ja 1996. Üldisemat infot
loodusala metsade kohta saab Metsaregistri avalikust teenusest (Metsaregister).
Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati neljale loodusdirektiivi elupaigatüübile
vastavaid metsi (Lisa 4). Need on 9010* (vanad loodusmetsad), 9050 (rohundirikkad
16
kuusikud), 9080* (soostuvad ja soo-lehtmetsad) ja 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad). Neist
viimane (91D0*) ei ole esitatud ala kaitse-eesmärgiks. Tegemist on kaasneva
elupaigatüübiga väikesel pindalal, mis ei ole ala üldiseks kirjeldamiseks kuigi oluline.
Järgnevas pikemalt igast kaitse-eesmärgiks seatud metsatüübist.
Kaitse-eesmärgiks seadmisel on lähtutud keskkonnaregistris olevatest elaupaigatüübi
pindaladest, mis ületavad ka Natura standartandmebaasis olevaid Nurtujõe loodusala
elupaigatüübi pindalasid.
2.2.2.1 Vanad loodusmetsad (läänetaiga; 9010*)
LoD I, KE – jah, LoA – jah
Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi peaaegu ei leidu, arvatakse vanade
loodusmetsade hulka sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral
inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlis- või loodusmetsa kriteeriumitele (Paal, 2004).
Keskkonnaregistri andmete järgi inventeeris Eestimaa Looduse Fond aastal 1994 ja 1996
vanadeks loodusmetsadeks kaks eraldist kogupindalaga 12,9 hektarit (üks eraldistest on
tähistatud kahe koodiga). Paal (1997) järgi on need mustika, jänesekapsa, sinilille ja naadi
kasvukohatüüpi (1132; 1142; 1161; 1162). Esinduslikkuse hinnaguks on ühel eraldisel B,
teisel C.
Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati vanaks loodusmetsaks 13,45 hektarit metsa.
Kaasnevaks elupaigatüübiks määrati 9080*. Ala on mitmekesine ja selle erinevaid osi
kirjeldavad 6 kasvukohatüüpi Paal (1997) järgi: jänesekapsa (1142), mustika (1132), naadi
(1162), sõnajala (1311), angervaksa (1312) ja karusambla-mustika (1321). Käsitlemine
ühtse massiivina põhjendub ala mitmekesisuse, mõnevõrra robustse piiritlemise hõlpsama
jälgitatavuse ja ala ühtse loodusliku seisuga. Massiivi esinduslikkuse hinnaguks arvati B.
Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka
tabel 2).
Pikaajaline kaitse eesmärk:
# Vanade loodusmetsade esinduslikkus on B, elupaiga pindala on vähemalt 12,9
hektarit.
Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:
# Vanade loodusmetsade esindsulikkus on C, elupaiga pindala on 12,9 hektarit.
Mõjutegurid:
Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub.
Meetmed:
Ala tähistamine.
Säilitada ala praegune kaitserežiim.
17
2.2.2.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Kuuse domineerimisega metsade rohurindes kohtab sageli vähemnõudlikke salutaimi. Tüübi
lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja
kõrrelised (Paal 2004).
Eestimaa Looduse Fond on aastal 1994 alal rohundirikasteks kuusikuteks inventeerinud kaks
eraldist kogupindalaga 3,6 hektarit (üks eraldis on tähistatud kahe koodiga). Paal (1997) järgi
on tegemist mustika, sinilille või naadi kasvukohatüüpidega (1132; 1161; 1162). Mõlema
eraldise esinduslikkuseks on määratud C.
Viimase inventuuri käigus (2012) kaardistati tüübile vastavaks neli eraldist kogupindalaga
12.8 hektarit. Kaasnevaks elupaigatüübiks oli kahel juhul siirdesoo- ja rabamets (91D0*),
ühel juhul soostuv ja soo-lehtmets (9080*). Esinduslikkuse hinnangud varieerusid vastavalt
inimmõju (raie) tugevusele ja puistu vanusele D-st B-ni. Osaliselt jääb see elupaik PEP-i
piiranguvööndisse, mis on tinginud alal raietegevuse.
Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka tabel
2), mis jääb kas hoiuala või PEP-i sihtkaitsevööndi piiridesse.
Pikaajaline kaitse eesmärk:
# Rohunditerikaste kuusikute esinduslikkus on B ja pindala vähemalt 8,5 ha.
Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:
# Rohunditerikaste kuusikute esinduslikkus on C ja pindala vähemalt 8,5 ha. Mõjutegurid:
Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub.
Meetmed:
Ala tähistamine.
Säilitada ala praegune kaitserežiim.
2.2.2.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I, KE – jah, LoA – jah
Elupaigatüüp hõlmab soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Põhjavee tase on
muutuv: kevadeti on see kõrge, ulatudes maapinnale, suvel langeb sügavamale (Paal 2004).
Keskkonnaregistris olevate andmete järgi inventeeris Eestimaa Looduse Fond 1994 aastal
soostuvaks ja soo-lehtmetsaks ühe eraldise pindalaga 3,6 hektarit. Paal (1997) järgi on
tegemist angervaksa (1312) kasvukohatüübiga. Eraldise esinduslikkuseks hinnati C.
Viimase inventuuri käigus (2012) määrati soostuvad ja soo-lehtmetsad kahel eraldisel
kaasnevaks elupaigatüübiks. Eestimaa Looduse Fondi poolt piiritletud eraldist käsitletakse
osana vanast loodusmetsast (9010*), mille esinduslikkus hinnati B (vt 2.2.2.1). Teisel juhul
18
oli 9080* kaasnevaks elupaigatüübiks rohundirikkale kuusikule, mille esinduslikkus
mõõduka inimmõju tõttu hinnati C-le (vt 2.2.2.2).
Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud keskkonnaregistris olev elupaiga pindala (vt. ka tabel
2).
Pikaajaline kaitse eesmärk:
# Soostuvate ja soo lehtmetsade esinduslikkus on B ja pindala vähemalt 3,6 ha.
Kaitse eesmärk kaitsekorralduskava perioodiks:
# Soostuvate ja soo lehtmetsade esinduslikkus on C ja pindala vähemalt 3,6 ha (NB!
Tegemist on kaasneva elupaigatüübiga).
Mõjutegurid:
Kuna elupaik on hoiuala kaitse-eesmärgiks siis otsene mõjutegur talle puudub, kaudselt võib
elupaika mõjutada hoiuala piires olevad kuivendussüsteemid.
Meetmed:
Ala tähistamine.
Säilitada praegune kaitserežiim.
2.2.3. Niidud
Alale jääb niite ligikaudu 6 hektarit, millest väikeste metsatukkade ja teiste niidumosaiiki
kuuluvate niitmiskõlbmatute osade mahaarvamisel jääb järele ligikaudu hektar vähem.
Niidud asuvad Nurtu jõe kallastel ala lõunaosas. Tegemist on valdavas osas hooldatud
lammi- ja arurohumaadega.
Kõiki niite on varem inventeeritud Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2000 ja 2001) ja OÜ
Metsaruum (2011). 2012 aasta 24. mail inventeeriti kõik alale jäävad niidud uuesti
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt. Üldjoontes erinevate inventuuride hinnangud
kattuvad, väiksemaid erinevusi on niitude piiritlemisel ja nimetamises.
Kokku inventeeriti Nurtujõe loodusalal viimase inventuuri käigus 5,9 hektarit niite (Lisa 4).
Need on: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lamminiidud (6450), liigirikkad aruniidud
lubjavaesel mullal (6270*).
Tüüp 6270* (liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal), ei ole välja toodud hoiuala kaitse-
eesmärgina, küll aga vääriks selleks arvamist (Lisa 1). Viimases inventuuris (2012) on
nimetatud tüüpi arvatud 1,5 hektarit niitu, esinduslikkusega A.
Järgnevas on pikemalt käsitletud iga kaitse-eesmärgina väljatoodud niidutüüpi.
19
2.2.3.1. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)
LoD I, KE – jah, LoA – jah
Elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal
mullal, samuti sürjaniidud. Koosluste taimkate on kujunenud pikaaegse niitmise ja/või
karjatamise tulemusena (Paal, 2004).
Vastava tähistusega niite pole varasemate inventuuride käigus alalt kirjeldatud. Sel aastal
(2012) läbiviidud inventuur tuvastas nimetatud niidutüüpi 1,7 hektaril. Esinduslikkuseks
hinnati C. Tüübimäärangusse suhtuda mõnevõrra mööndusega, kuna kindlasti ei ole tegemist
tüübipuhta kuiva niiduga lubjarikkal mullal, kaasnevaks tüübiks on 6270*, üksiku laiguna
6510 (vaata 2.2.3.4). Varasemate inventuuride käigus on vastav niit inventeeritud
lamminiiduks (6450), mida võib lugeda ebatäpseks.
Pikaajaline kaitse eesmärk:
# Vastava niidutüübi seisund on B, elupaiga pindala on 1,7 hektarit.
Kaitse eesmärk kaitsekorraldus perioodiks:
# Vastava niidutüübi seisund on C, elupaiga pindala on 1,7 hektarit.
Mõjutegurid:
Majandamise katkemine või liiga intensiivne majandamine.
Ala väetamine.
Meetmed:
Järjepidev hooldamine.
Poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine.
Järelvalve ja koosluste seire.
Maaomanike teavitamine.
2.2.3.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
LoD I, KE – jah, LoA – ei
Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis kitsaste ribadena jõgede ja järvede kaldail,
kohati ka metsaservades (Paal, 2004).
Vastava tähistusega niite pole ühegi varasema inventuuride käigus alalt kirjeldatud.
Tinglikult võib nimetatud tüübi alla kuuluda kitsas (kuni paari meetri laiune) valdavalt
veetaimedega ääristatud riba kahel pool Nurtu jõge. Antud kavas käsitletakse seda
praktilistel kaalutlustel ja ennekõike selguse huvides koos lamminiitudega (vt 2.2.3.3).
Ettepanek eemaldada vastav niidutüüp hoiuala kaitse-eesmärkide nimekirjast (Lisa 1).
20
2.2.3.3. Lamminiidud (6450)
LoD I, KE – jah, LoA – jah
Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, harvem järvede üleujutatavatel
lammialadel (Paal, 2004).
Pärandkoosluste Kaitse Ühing on loodusala piires aastal 2000 inventeerinud lamminiitudeks
viis maaeraldist kogupindalaga 4,36 hektarit (Paali (1997) järgi on tegu märja lamminiidu
kasvukohatüüpidega (2212), eraldiste looduskaitseliseks seisundiks on hinnatud B. OÜ
Metsaruum on aastal 2011 inventeerinud alalt lamminiite 5,7 hektarit (Paali (1997) järgi
niiske ja märja lamminiidu kasvukohatüüpe (2211; 2212), neli eraldist on kõik hinnatud
üldhinnanguga B.
Viimases (2012) inventuuris arvati lamminiitude hulka ainult Nurtu jõe vahetud kaldaosad,
mistõttu nimetatud niitude pindala vähenes 2,7 hektarile. Esinduslikkuseks hinnati C.
Sellesse niidutüüpi arvati ka ala lõunaservas jõe vasakul kaldal olev niidulapp, mis on
mõnevõrra võsastuv, aga vääriks taastamist ja hooldamist koos teiste niitudega (vt kaart 3).
Pikaajalised kaitse eesmärgid:
# Lamminiitude esinduslikkus on B elupaiga pindala on 2,7 hektarit.
Kaitse eesmärk kaitsekorralduskava perioodiks:
# Lamminiitude esinduslikkus on C elupaiga pindala on 2,7 hektarit.
Mõjutegurid:
Majandamise katkemine või liiga intensiivne majandamine. Ala
väetamine.
Meetmed:
Järjepidev hooldamine .
Poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine.
Järelvalve ja koosluste seire.
Maaomanike teavitamine.
2.2.3.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) )
LoD I, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused Eestis enamasti looduskaitselist väärtust ei oma,
sest tegemist on kuni mõõdukalt väetatud niiskete arurohumaadega või meie tingimustes
kultuurrohumaadega, mille liigiline koosseis on väetise hulgast sõltuvalt ulatuslikult muutlik
(Paal, 2004).
Vastava tähistusega niite pole inventuuride käigus alal kirjeldatud. Tinglikult võiks siia
arvata mõnevõrra vaesema taimestikuga vana põllu ala lõunaosas. Kuna nimetatud ala on
väike ja seda majandatakse koos teiste niitudega, ei vääri see eraldi väljatoomist ja
käsitletakse antud kavas praktilistel kaalutlustel koos teiste niitudega kooslusetüübist 6210,
milleks ta on ka kaardistatud (vt 3.2.2.1).
21
Ettepanek eemaldada vastav niidutüüp hoiuala kaitse-eesmärkide nimekirjast (Lisa 1).
Tabel 2. Nurtujõe loodusalal inventeeritud elupaigatüübid
Kood Elupaigatüüp
Pindala
natura andmebaasis
ha
Pindala
keskkonnar
egistris ha
Kaitsekorralduskava
raames inventeeritud
niidu- ja metsaelupaigad
ha
Kava koostaja
märkused
3260 Jõed ja ojad 0,9 0
6210*
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(olulised
orhideede
kasvukohad)
- 0
1,7
Varem hinnatud
6450 elupaigaks
6270* Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal - 0 1,5
Ei ole alal varem
inventeeritud
6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud - 0
- Ei esine alal
6450 Lamminiidud 2,4 10,8 2,7
6510 Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud - 0
- Ei esine alal
9010* Vanad
loodusmetsad 6,4 12,9 13,4
9050 Rohunditerikkad
kuusikud 1,8 8,5 12,8
9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad 3,2 3,6 15,6
Tegemist kaasneva
elupaigatüübiga
22
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Potentsiaalsel huvilisel ei ole infot Nurtujõe loodusalast leida kuigi palju. Piirkonna
koduloolise pärandi kohta leiab teavet Sillaotsa talumuuseumist Velisel (Muuseum), ala
läbib Velise loodust ja kultuuriloolisi paiku tutvustav õpperada (Õpperada), sama teave on
kättesaadav ka paberkandjal (Eilart jt). Samas pole maakonna ega valla kodulehekülgedel
alale viidatud. Niisamuti pole tutvustavaid materjale paberkandjal. Põhjus võib olla selles,
et tegemist on küllalt hiljaaegu kaitse alla võetud piirkonnaga (Riigi teataja2,3,5), mistõttu
peamised materjalid on üldised ja administratiivse iseloomuga, tutvustades Natura alade
eesmärke ja ülesehitust üldiselt. Ka kava koostajale kättesaadavates planeeringutes ei ole
loodusala (ega selle osiseid: hoiuala või püsielupaika) nimeliselt mainitud (Arengukava1,
Arengukava2, Teemaplaneering). Kompaktset aga väheatraktiivset infot saab Nurtujõe
loodusala kohta keskkonnainfo (EELIS) avalikulikust teenusest (Keskkonnainfo). Eelnevast
võib järeldada, et ala sihipärane külastamine looduskaitseobjektina on praeguse seisuga
madal ja pigem juhuslikku laadi. Samas on ala atraktiivsus ja potentsiaal selline, et selle ala
tuntus peab jääma eelkõige kohalikule tasandile.
Visioon 30 aasta perspektiivis:
# Alaga seotud info on koondatud, see jõuab huvigruppideni ja on kättesaadav
maakonna/valla keskkonda/turismi/loodust tutvustavatel võrgulehekülgedel.
# Ala külastuse korraldus lähtub kohalike huvidest.
Eesmärk kaitsekorralduslikuks perioodiks:
# Alaga seotud info on koondatud, see jõuab huvigruppideni ja on kättesaadav
maakonna/valla keskkonda/turismi/loodust tutvustavatel võrgulehekülgedel.
# Ala külastuse korraldus lähtub kohalike huvidest.
23
4. KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ja EELARVE
Kaitsekorralduslike tegevuste eesmärk on tagada ala kaitse-eesmärkide saavutamine (Lisa
1a, Lisa 1b). Kaitsekorralduslikud tegevused on tuletatud peatükis 2 välja toodud väärtusi
mõjutavate tegurite ja meetmete analüüsil. Planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused on
teemade kaupa jaotatud viide suurde gruppi:
- Inventuurid, seired, uuringud
- Hooldus- ja taastamistööd
- Taristu
- Kavad, eeskirjad
Kõik tegevused on alljärgnevalt lühidalt lahti kirjutatud. Sõltuvalt tegevusest täpsustatakse
selle eesmärki, metoodikat või rahastamise allikat. Tabelis 5 on veel kord loetletud kõik
tegevused, võimalikud teostajad, samuti on aastate kaupa välja toodud tööde orienteeruv
maksumus. Vastavalt kaitsekorralduskava koostamise korrale (Riigi Teataja1) on tegevused
prioritiseeritud kolme klassi järgmiselt:
- Esimene prioriteet (I) – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine
planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva
ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse
hindamiseks vajalik tegevus.
- Teine prioriteet (II) – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,
eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.
- Kolmas prioriteet (III) – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa
väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Inventuurid, seired, uuringud
4.1. Niidukoosluste seire
Taastatud ja hooldatud niitude seire hoiualal. Teostatakse kaks korda kava perioodi ajal,
2017 ja 2023 aastal.
Hooldus- ja taastamistööd
4.2. Poollooduslike niidukoosluste taastamine
Ala lõunaservas jõe vasakul kaldal olev niidutüüp 6450 on mõnevõrra võsastuv, aga vääriks
taastamist. Vajalik on võsaraie (kuni 2m, keskmise tihedusega). Aastal 2015 peab selle
niidukoosluste taastamist läbi viima 0,6 hektaril. Tegemist on Tabelis 4 toodud summa
puhul on arvestatud hektari niidu taastamise hinnaks 250 eurot. Edaspidistel aastatel tuleks
vastav pindala liita hooldatavate niitude pindalaga.
24
4.3. Poollooduslike niidukoosluste hooldamine
Tabelis 4 on summad poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise kohta aastate kaupa
välja arvestatud täna kehtivaid loodushoiutoetuste määrasid silmas pidades (Riigi teataja6).
Vastavalt eelviidatud seaduse paragrahv 7 lõik 3-le võiks niitude taastamine ja hooldamine
Nurtujõe loodusalal olla maahooldajate seisukohast prioriteetne – niidud jäävad kahe
kilomeetri raadiusesse väike-konnakotka pesitsemispaigast ja taolised niidud on toetuste
määramisel eelisjärjestuses.
Hooldatavate niitude pinda Nurtujõe loodusalal on hetkeseisuga (2012) ligi 4,3 ha. (Aastal
2011 oli Nurtujõe loodusalal kahe maahooldajaga sõlmitud lepingud 4,31 hektari
poollooduslike niidukoosluste hooldamiseks. Kõigil niitudel oli ette nähtud niitmine.)
Tabelis 4 toodud summa puhul on hektari niidu hooldamise hinnaks arvestatud 147 eurot.
Hooldatavad ja taastatavad niidud on esitatud kaardil 3.
Taristu
4.4. Ala välispiiri tähistamine/ hooldamine
Nurtujõe hoiuala piiril maantee ääres on kaks tähist, mis tuleksid hooldamise seisukohast üle
vaadata hiljemalt aastal 2018.
4.5. Ala tutvustava infotahvli rajamine
Nurtujõe loodusalal puudub ala loodusväärtusi tutvustav infotahvel. Viimane aitaks ala
väärtusi tutvustada. Infotahvlil kajastatakse hoiualal kaitstavaid niidu- ja metsaelupaikasid
ning pärandkultuuriobjekte. Põhjusel, et sobivaim koht tahvli rajamiseks jääb eramaale,
peaks selle püstitamise eest vastutama kohalikud huvigrupid (MTÜ-d, seltsingud).
Kavad, eeskirjad
4.6. Vahehinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta
4.7. Hinnang kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta ja uue kaitsekorralduskava
koostamine
Vahehinnang koostatakse aastal 2020, hinnang ja uus kava aastal 2024. Mõlema eesmärk on
hinnata kaitsekorralduse tulemuslikkust ja hinnata kaitse tulemuslikkust. Kriteeriume
tulemuslikkuse hindamiseks on tutvustatud kaitsekorralduskava peatükis 5.
Tabel 5. Kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve
Jrk
Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1
Niidukoosluste
seire Tulemusseire KAUR
II x x
X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2
Poollooduslike
koosluste
taastamine Koosluse taastamistöö KeA, RMK,
maahooldajad I 1,5
1,5
4.3
Poollooduslike
koosluste
hooldamine Koosluse hooldustöö KeA, RMK,
maahooldajad I 6,32 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2
7,2 71,12
Taristu, tehnika ja loomad
4.4
Ala välispiiri
tähistuse
rajamine/
hooldamine
Kaitsealuste objektide tähistamine RMK
II x
X
4.5
Kaitseala tutvustava
infotahvli rajamine Infotahvlite rajamine Huvilised
III x
X
Kavad, eeskirjad
4.6
Vahehinnang
kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse
kohta
Tegevuskava KeA
I x
X
4.7
Hinnang
kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse
kohta ja uue
kaitsekorralduskava
koostamine
Tegevuskava KeA
I
x X
Kokku 7,82 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2
72,62
KeA – Keskkonnaamet
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
KAUR – Keskkonnaagentuur
27
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Nurtujõe loodusala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015-2024.
Kaitsekorralduskava täitmisele antakse vahehinnang aastal 2020 lõpphinnang 2024. Nii
esimeses kui teises hinnatakse kaitsekorralduse tulemuslikkust (Lisa 3).
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse mil määral on rakendatud
tabelis 5 väljatoodud tegevused. Samuti hinnatakse lisas 2 väljapakutud muudatuste
otstarbekohasust ja viiakse need vajadusel sisse. Kaitse-eesmärkide täitmisel võtta abiks
tabelis 6 esitatud indikaatorid ja kriteeriumid.
Liikide kaitse tulemuslikkuse hindamise juures on kõige olulisem hinnata liigi arvukust ja
asurkonna seisundit. Kaitsekorraldust võib lugeda edukaks, kui registreeritud ja
teadaolevate kaitstavate liikide arvukus, seisund ja leiukohtade arv püsib läbi
kaitsekorraldusliku perioodi vähemalt samal tasemel (Lisa 3).
Nurtujõe loodusalal esineb kaht tüüpi elupaiku, mille tulemuslikkuse hindamisel tuleb
kasutada vastandlikke kriteeriume. Metsaelupaigatüüpide kaitse juures on olulisim vältida
metsamajanduse mõjusid, niiduelupaigad tuleb seevastu hinnata tulemuslikult kaitstuks, kui
neid majandatakse järjepidevalt poollooduslike koosluste hooldamise nõudeid silmas
pidades. Viimastest annab hea ülevaate Kukk jt (2004).
Tabel 6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Järjekorra number (väärtuse
kood tekstis)
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus
1. (2.1.1.1)
Väike-
konnakotkas
- liigi esinemine alal - raied pesitsusalal või selle vahetus naabruses - ümberkaudsete niitude
võsastumine - võimalikud
saastekolded ala ja ala
naabruses
- nimetatud
indikaatorid ei
osuta liigi
elukeskkonna
halvenemisele
- alal pesitseb 1
väike-konnakotka
paar
2. (2.2.1.1)
Jõed ja ojad
(3260) - jõe toitelisus - jõe elustik - veerežiim - kraavid tee- ja
kopratammid
- nimetatud
indikaatorid ei
näita jõe seisu
halvenemist
- elupaik
on soodsas seisus - elupaiga
pindala 0,9 ha
28
3. (2.2.2.1)
Vanad
loodusmetsad (9010*)
- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala
Metsa majandamist
inventeeritud
elupaigas ei ole
toimunud
- esinduslikkus C - elupaiga pindala 12,9 ha
4. (2.2.2.2)
Rohundirikkad
kuusikud (9050) - elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala
Metsa majandamist inventeeritud elupaigas ei ole
toimunud
- elupaiga esinduslikkus C – elupaiga pindala 8,5 ha
5. (2.2.2.3)
Soostuvad ja soo
lehtmetsad
(9080*)
- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala
Metsa majandamist
inventeeritud
elupaigas ei ole
toimunud
- esinduslikkus C
- elupaiga
pindala 3,6 ha
(NB! Tegemist
on kaasneva
elupaigatüübiga.)
6. (2.2.3.1)
Kuivad niidud
lubjarikkal
mullal
(6210*)
- elupaiga esinduslikkus - elupaiga pindala - elupaiga hooldatus
- esinduslikkus
C või B - pindala 1,7
ha
- elupaiga
esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala
on 1.7 ha
7. (2.2.3.2)
Niiskuslembesed
kõrgrohustud
(6430)
- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2 - vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2
- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.2
8. (2.2.3.3)
Lamminiidud
(6450) - elupaiga
esinduslikkus - elupaiga pindala - elupaiga hooldatus
täies mahus (sh seni
kasutusest väljas olev osa)
- esinduslikkus
C või B - pindala 2,7
ha
- elupaiga
esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala
on 2,7 ha
9. (2.2.3.4)
Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga
niidud (6510)
- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4 - vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4
- vaata Lisa 1 ja 2.2.3.4
29
KASUTATUD KIRJANDUS
Arold I., 2005. “Eesti maastikud” Lk 236-244. TÜ Geograafia instituut. Tartu ülikooli
kirjastus.
Eilart J., Kusmin Jüri, Kusmin Jürgen, Tihkan K., Petersoo T., Loit S. Sillaotsa
Talumuuseum. Vali Press.
Ingerpuu N., Vellak K., 1998. “Eesti sammalde määraja” EPMÜ ZBI, Tartu.
Järvekülg A., 2001. “Eesti jõed” Lk 554-557. EPMÜ Zooloogia ja botaanika instituut. Tartu
ülikooli kirjastus.
Kumari E., 1954. “Eesti NSV linnud” Lk 260-261. Eesti NSV teaduste akadeemia.
Zooloogia ja botaanika instituut. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.
Klein L., 2008. “Eesti looduse kaitse aastal 2007” Keskkonnaministeeriumi info- ja
tehnokeskus. Tallinn 2008.
Kukk T. (toim), 2004. “Pärandkooslused: õpik-käsiraamat” Lk 86-110. Pärandkoosluste
Kaitse Ühing.
Kukk T., Kull T. (toim), 2005. “Eesti taimede levikuatlas” Eesti Maaülikool.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu.
Leht M. (toim), 1999. “Eesti taimede määraja” EPMÜ ZBI, Tartu.
Paal J., 2004. “Loodusdirektiivi” elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ.
Paal J., 1997. “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon” Tartu Ülikooli Botaanika
ja Ökoloogia Istituut. Tallinn.
Väli Ü., 2003. “Väike-konnakotkas ja tema kaitse Eestis. The Lesser Spotted Eagle and its
conservation in Estonia.” Lk 1-64. Hirundo Supplementum.
Lingid
Arengukava1. Rapla maakonna arengukava. Looduskeskkond. (seisuga 23.03.2012)
http://www.rapla.maavalitsus.ee/documents/846241/1050907/loodus.pdf
Arengukava2. Märjamaa valla arengukava 2010-2025. (seisuga 23.03.2012)
https://marjamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=7be80500-3793-4ccf946f-
eaf3e3e612d5&groupId=253924
30
E-elurikkus. Eesti eluslooduse andmebaas. (seisuga 5.04.2012)
http://elurikkus.ut.ee/index.php?e=true&lang=est Keskkonnainfo. Nurtujõe loodusala. (23.03.2012) http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=rahvala&id=-1683818879
Maa-amet. Maa-ameti kaardiserveri mullakaardi kaardirakendus. Maa-ameti kaardiserveri
pärandkultuuri kaardirakendus. Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus. (seisuga
25.03.2012) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html
Metsaregister. Metsaregistri avalik teenus. (seisuga 08.05.2012)
http://register.metsad.ee/avalik/#
Muuseum. Sillaotsa talumuuseum. (seisuga 12.09.2012)
http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=221795
Riigi Teataja1. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine. (seisuga 19.03.2012)
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13228916
Riigi Teataja2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri.
(seisuga 19.03.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/790098
Riigi Teataja3. Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas. (seisuga 19.03.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937
Riigi Teataja4. Looduskaitseseadus. (seisuga 25.04.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270?leiaKehtiv
Riigi Teataja5. Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri.
(seisuga 25.04.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13305116
Riigi Teataja6. Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise
kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad. (seisuga 15.05.2012)
https://www.riigiteataja.ee/akt/112012011012?leiaKehtiv
Seire1. Riikliku keskkonnaseire programm. Röövlinnud. (seisuga 26.04.2012)
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=selected_subprogram&sub
act=TUTV&prog_id=628219542&subprog_id=196983131
31
Seire2. Pinnaveekogude seisundi hindamine, kalastiku andmed. (seisuga 27.04.2012)
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/12295_Lisa%2B5.1A%2Bja%2B5.1B%
2BJ%25F5gede%2Bkalastiku%2Bseire%2Bandmed%2B2006-2009.xls?
Seire3. Pinnaveekogude seisundi hindamine bioloogiliste kvaliteedimärkide järgi, aruanne.
(seisuga 27.04.2012)
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/12294_Pinnavee%2Bseisundi%2Bhinda
mine.pdf?
Teemaplaneering. Rapla maakonna teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused. (seisuga 23.03.2012)
http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/Teemaplaneering.pdf
Õpperada. Velise looduse ja kultuurilooliste paikade õpperada. (seisuga 12.09.2012)
http://www.velise.ee/6pperada_files/index6pr.html
32
LISAD
Lisa 1
Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra muutmise ettepanekud:
1. Eemaldada Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast niidutüübid
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510), (vt 2.2.3.2 ja 2.2.3.4).
Niidutüüpi 6430 ei ole ühegi varasema inventuuride käigus alalt kirjeldatud.
Ennekõike selguse huvides tuleb seda niidutüüpi käsitleda lamminiidu (6450)
elupaigana.
Niidutüüpi 6510 ei ole inventuuride käigus alal kirjeldatud. Tegemist võibolla väga
väikese alaga ja kuna seda majandatakse koos teiste niitudega, ei vääri see
elupaigatüüp eraldi väljatoomist ja tuleb lisada alal laiemalt inventeeritud
elupaigatüübi 6210 hulka.
2. Lisada Nurtujõe hoiuala kaitse-eesmärkide hulka niidutüüp 6270, so liigirikkad
aruniidud lubjavaesel mullal (vt 2.2.3), mis on kava koostamise käigus
inventeeritud.
Lisa 2
Väärtuste koondtabel. Nurtujõe loodusala kaitse-eesmärgid, neid mõjutavad tegurid, meetmed ja oodatavad tulemused
Järjekorra number
(väärtuse kood tekstis)
Väärtus Kaitse-eesmärk
(30 aasta perspektiivis)
Mõjutegurid Meetmed Tulemus
(kaitsekorralduslikuks
perioodiks)
2.1. Elustik
1 (2.1.1.1)
Väike-konnakotkas -väike-konnakotkas
asustab ala - väike-konnakotkale sobivad
elupaigad on säilinud
- elupaiga
kvaliteedi langus - toitumisala
kvaliteedi langus, nt ümberkaudsete niitude
võsastumine - häirimine pesitsusalal, nt kevadsuvised raied - inimeste vähene teadlikkus - raied
piiranguvööndis -
keskkonnasaaste, eriti
kloororgaanilised
pestitsiidid
- elupaikade
säilimine - rohevõrgustiku
arendamine - kaitsekorrast kinnipidamine ja järelvalve - keskkonnateadlikkuse
suurendamine
- väike-
konnakotkale
sobivad elupaigad
on säilinud - ala asustab
1 väikekonnakotka
paar
2.2. Kooslused
2 (2.2.1.1)
Jõed ja ojad (3260) - elupaik on soodsas seisus - eutrofeerumine
hajureostuse tulemusena. - eutrofeerumine
punktreostuse
tulemusena - veerežiimi
muutmine
kuivenduskraavide,
maanteetammide, jõe süvendamise vms tagajärjel
- vältida
inimtegevusest
tulenevat toitainete
juurdevoolu jõkke -
vältida tegevusi, mis
võiksid kunstlikult
veerežiimi muuta -
keskkonnateadlikkuse
suurendamine
- elupaik on soodsas
seisus
3 (2.2.2.1)
Vanad loodusmetsad - vanad loodusmetsad on
säilinud ja soodsas seisus - kaitsekord ei taga
looduslikku arengut. - võimalik kaitsekorra
muutmine - elupaiga esinduslikkus C - elupaiga pindala 12,9 ha
31
(9010*)
- metsaraie
- ala tähistamine - maaomanike teavitamine
4 (2.2.2.2)
Rohundirikkad
kuusikud (9050)
- rohundirikkad kuusikud on
säilinud ja soodsas seisus - kaitsekord ei
taga looduslikku arengut - metsaraie
- võimalik kaitsekorra muutmine - ala tähistamine - maaomanike teavitamine
- elupaiga esinduslikkus C - pindala 8,5 ha
5 (2.2.2.3)
Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*)
- soostuvad ja soo-lehtmetsad
on osana metsade kompleksis
säilinud ja heas seisus (NB!
Tegemist on kaasneva
elupaigatüübiga.)
- kaitsekord ei taga looduslikku arengut - metsaraie
- võimalik kaitsekorra muutmine - ala tähistamine - maaomanike
teavitamine
- elupaiga esinduslikkus C - pindala 3,6 ha (NB! Tegemist on
kaasneva
elupaigatüübiga.)
6 (2.2.3.1)
Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210*)
- elupaiga kvaliteet/
esinduslikkus on
jäänud samaks või
paranenud
- majandamise
katkemine või liiga
intensiivne
majandamine - ala väetamine
- järjepidev hooldamine -poollooduslike koosluste
hooldamise ja taastamise
põhimõtete järgimine -
järelvalve ja koosluste seire -maaomanike teavitamine
- elupaiga
esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala
on 1.7 ha
7 (2.2.3.2)
Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.2
8 (2.2.3.3)
Lamminiidud (6450) - elupaiga kvaliteet/esinduslikkus on jäänud samaks või paranenud. - elupaik on
hooldatud kogu ulatuses.
- majandamise
katkemine või liiga
intensiivne
majandamine - ala väetamine
- järjepidev hooldamine -poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise põhimõtete järgimine - järelvalve ja koosluste seire - maaomanike teavitamine
- elupaiga
esinduslikkus on C või B - elupaiga pindala
on 2,7 ha
9 (2.2.3.4)
Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510)
Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4 Vt Lisa 1 ja 2.2.3.4
32
36
Lisa 3
Nurtujõe loodusalal inventeeritud elupaigatüübid ja kaitsealused taimeliigid
(aluskaardiks on must-valge Eesti põhikaart)
37
38
Meetme „Looduskaitse mitmekesisuse säilitamine“ rakendamise programm
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks“ Kastna hoiuala kaitsekorralduskava koostamine perioodiks 2013-2022
Programmi periood 2009-2013
KINNITATUD
23.12.2014
käskkirjaga nr 1-4.2/14/536
Porkuni maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7
1.3. HUVIGRUPID......................................................................................................................... 9
1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 11
1.5. UURITUS .............................................................................................................................. 13
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 13
1.5.2. Riiklik seire ..................................................................................................................... 13
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................... 16
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................. 17
2.1. ELUSTIK ............................................................................................................................... 17
2.1.1. Harivesilik (Triturus cristatus) ja harilik mudakonn (Pelobates fuscus) ........................ 17
2.1.2. Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) ......... 21
2.1.3. Laanerähn (Picoides tridactylus) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ....................... 22
2.1.4. Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
.................................................................................................................................................. 23
2.2. KOOSLUSED ........................................................................................................................ 25
2.2.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ................................................... 25
2.2.2. Karstijärved ja -järvikud (3180*) ................................................................................... 31
2.2.3. Valgejõgi ......................................................................................................................... 35
2.2.4. Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis)
madalikuniidud (6510) ............................................................................................................. 37
2.2.5. Vanad loodusmetsad (9010*) ......................................................................................... 40
2.2.6. Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050) ................................... 40
2.2.7. Okasmetsad oosidel ja glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060) ......................................... 41
2.2.8. Vääriselupaiga tunnustele vastavad alad ........................................................................ 41
2.3. MAASTIK, ÜKSIKOBJEKTID JA ÜRGLOODUSE OBJEKTID ...................................... 42
2.3.1. Porkuni-Neeruti oosistik ................................................................................................. 42
2.3.2. Porkuni parkmets ............................................................................................................ 43
2.3.3. Porkuni mänd .................................................................................................................. 46
2.3.4. Porkuni hõbepajud .......................................................................................................... 48
2.3.5. Liivamägi ja Jaanitulemägi ............................................................................................. 50
3
2.3.6. Porkuni paemurd ............................................................................................................. 50
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ......... 53
3.1. INFOTAHVLID .................................................................................................................... 54
3.2. INFOMATERJALID ............................................................................................................. 55
3.3. MATKARAJAD .................................................................................................................... 56
3.4. TÄHISTUS ............................................................................................................................ 56
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............... 58
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 58
4.1.1. Metsaelupaigaandmete täpsustamine .............................................................................. 58
4.1.2. Harivesiliku ja hariliku mudakonna seire ....................................................................... 58
4.1.3. Suur-rabakiili ja tõmmuujuri seire .................................................................................. 58
4.1.4. Kaitsealuste taimede andmestiku täpsustamine .............................................................. 58
4.1.5. Rändlindude peatuspaikade seire .................................................................................... 59
4.1.6. Paiksete ja hajureostusallikate kaardistamine ................................................................. 60
4.1.7. Kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkuse hindamine ja kaitsekorra uuendamine ......... 60
4.1.8. Harivesiliku ja hariliku mudakonna kudemisveekogude hooldamine ............................ 61
4.1.9. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ...................................................... 61
4.1.10. Porkuni parkmetsa taastamine ja hooldamine............................................................... 61
4.1.11. Porkuni paemurru ümbruse hooldamine ja piirde paigaldamine .................................. 62
4.1.12. Kaitseala tutvustamine ja keskkonnahariduslikud tegevused ....................................... 62
4.1.13. Kaitseala tähistuse uuendamine .................................................................................... 64
4.2 EELARVE .............................................................................................................................. 67
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................ 70
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................... 74
LISAD ............................................................................................................................................... 79
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 võib kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks koostada
kaitsekorralduskava.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Porkuni maastikukaitseala kaitsekorralduskava eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) – selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja
orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus 16.
aprillil 2012. a Tamsalu Vallavalitsuse saalis. Koosolekust võtsid osa Keskkonnaameti, Riigimetsa
Majandamise Keskuse ja Tamsalu Vallavalitsuse esindajad ning maaomanikud. Avalikustamise
materjalid koos koosoleku protokolli ja osalejate nimekirjaga on esitatud kava lisas (Lisa 4).
Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Riina Kotter, alates detsembrist
2014 Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Liggi Namm (tel: 3258 404, e-post:
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Porkuni maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu,
Lemmküla, Piisupi, Assamalla ja Koplitaguse külas ning Väike-Maarja vallas Kännuküla külas (RT
I 2005, 67, 515). Kaitseala on jagatud kaheks lahustükiks (Joonis 1), mille suurus kokku on 1145,3
ha (Keskkonnaregister, 2012). 314,8 ha (Keskkonnaregister, 2012) maastikukaitsealast jääb Natura
võrgustikku kuuluva Porkuni loodusala koosseisu. Porkuni loodusalasse jäävad viis järve, milleks
on Lemmküla, Võhmetu, Ratas-, Piisupi ja Porkuni järv, ning Assamalla ja Koplitaguse külla jääv
kaitseala lahustükk (Joonis 2).
Joonis 1. Porkuni maastikukaitseala asukoht (Maaamet, 2012 järgi).
Kaitseala jääb Pandivere kõrgustiku põhjaossa. Kõrgustiku aluspõhjaks on paene hiidkühm, mille
põhja- ja keskosa moodustavad Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid ning keskossa jäävad Siluri ladestu
lubjakivi, mergli ning domeriidi avamused (Arold, 2005). Kaitseala jääb fosforiidi Rakvere maardla
alale (Maaamet, 2012). Pinnakatteks on valdavalt moreen, kohati ka kruus. Pandivere kõrgustiku
näol on tegemist 1375 km2 suuruse infiltratsiooniala ning Eesti suurima karstialaga. Kaitsealale
jäävate Võhmetu-Lemmküla järvede ning Assamalla ümbruse piirkond on tuntud kurisute paljususe
ning maapõues peituvate põhjaveega täidetud karstiõõnsuste poolest (Arold, 2005). Kuna Porkuni
maastikukaitseala jääb Porkuni-Neeruti oosistiku lõunaossa, on piirkonna pinnamood võrdlemisi
reljeefne ning iseloomulikuks on metsaste vallidega maastikud (Arold, 2005). Valdavaks on sinilille
6
kasvukohatüüp ning metsad on enamjaolt kuusikud või kuuse-segametsad. Piirkonna kuusikud on
suures osas nakatunud juurepessist.
Joonis 2. Porkuni loodusala asukoht (Maaamet, 2012 järgi).
Porkuni maastikukaitsealal asub 16 Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda kuuluvat
looduslikku järve: Porkuni, Piisupi, Võhmetu, Toorma, Laksi, Mardihansu, Kannukse, Kadaka,
Kuke, Lemmküla, Süsi-, Sahk-, ja Ratasjärv, Väike ja Suur Roogjärv, Kannukse soonik
(Keskkonnaregister, 2014). Järvi teatakse ühiselt Võhmetu-Lemmküla järvede nime all. Porkuni
järvest saab alguse Valgejõgi.
Ulukite arvukusele ja populatsioonide seisukorrale saab hinnangut anda kasutades Porkuni
jahipiirkonnas tehtavate ulukite üldloenduste andmeid, maastikukaitsealal eraldi ulukite arvukust
uuritud ei ole. Võib öelda, et Porkuni jahipiirkonnas on ulukipopulatsioon heas seisukorras.
Keskkonnaameti andmetel loendati 2009. a Porkuni jahipiirkonnas seitse põtra, 14 punahirve, 54
metskitse, 89 metssiga, üks karu, kaks ilvest ja kaheksa kobrast. 2010. a oli põtrade ja kobraste
arvukus sama, kuid suurenenud oli punahirvede (21 isendit), metskitsede (58 isendit), karude (kaks
isendit) ja ilveste (neli isendit) arvukus. Metssigade arvukus vähenes aga 61 isendile. Hunte Porkuni
jahipiirkonnas viimastel aastatel nähtud pole. Porkuni jahipiirkond eristub teistest Lääne-Virumaa
jahipiirkondadest kõige suurema punahirvede asurkonna poolest. Punahirvede asurkonna arvukus
on tõusuteel. Praegused punahirved on 1980. aastatel praeguse Rägavere valla territooriumil asuva
Mustjärve hirveaiast vabadusse pääsenud isendite järeltulijad ning Mustjärve piirkonda võib pidada
üheks punahirvede levikutsentriks mandril (Randveer, 2003).
Võhmetu-Lemmküla järvede piirkond on oluline II kaitsekategooria kaitsealuste liikide harivesiliku
(Triturus cristatus) ja hariliku mudakonna (Pelobates fuscus) sigimisala, Porkuni järves on
7
registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste putukaliikide suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis)
ja tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) esinemine. Samuti pesitsevad kaitsealal II
kaitsekategooriasse kuuluv laanerähn (Picoides tridactylus) ning III kaitsekategooriasse kuuluv
hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena). Kaitsealustest taimedest kasvab alal II kaitsekategooriasse
kuuluv kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja III kaitsekategooria liik pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis). Veel kasvab Porkuni maastikukaitsealal III kaitsekategooria samblaliik sulgjas
õhik (Neckera pennata). (Keskkonnaregister, 2014)
Kaitstavatest looduse üksikobjektidest leiab maastikukaitsealalt põlispuudest Porkuni männi ja
Porkuni hõbepajud ning pinnavormina kaitse all olevad Liivamäe ja Jaanitulemäe. Lisaks asub
kaitsealal kaks ürglooduse objekti, milleks on Assamalla karstiluht ning Porkuni paemurd
(Keskkonnaregister, 2014).
Porkuni võeti esmakordselt kaitse alla ning kehtestati piirangud majandustegevusele 10. septembril
1959. a Väike-Maarja Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu otsusega nr 168 „VäikeMaarja rajooni
looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest“ (Väike-Maarja..., 1959). Praegune
maastikukaitseala on moodustatud Võhmetu-Lemmküla-Porkuni karstijärvede ja ooside piirkonna
baasil, mis võeti kaitse alla 11. detsembril 1978. a Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr
198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja
maastiku üksikobjektide nimekirja muutmise kohta“ (Kohaliku..., 1978). Porkuni maastikukaitseala
moodustati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusega nr 295 „Porkuni maastikukaitseala
kaitse-eeskiri“ (RT I 2005, 67, 515).
1.2. MAAKASUTUS
Porkuni maastikukaitsealal on 16 riigile kuuluvat kinnistut kogupindalaga 508,7 ha (44,4% kaitseala
pindalast), 79 eravalduses olevat kinnistut kogupindalaga 500,3 ha (43,7% kaitseala pindalast) ning
kümme munitsipaalomandis olevat kinnistut kogupindalaga 69,7 ha (6,1% kaitseala pindalast). 66,6
ha suurune maaala ehk 5,8% kaitseala pindalast on jätkuvalt riigi omanduses (Joonis 3). Lisaks
jäävad 38 kinnistut, millest üks on munitsipaalomandis ning 37 eravalduses, kaitseala piirile.
Kaitseala välispiiri ja katastripiiride nihkega seoses kuulub nende kinnistute maast kaitseala
koosseisu väga väike ehk tühine osa. Eesti Vabariigile kuuluvate kinnistute volitatud haldajateks on
Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet ja Porkuni kool.
Maakasutuselt on enamus territooriumist ehk 756,3 ha (66% kaitseala pindalast) metsamaa,
põllumaad on 155,8 ha (13,6% kaitseala pindalast). Joonisel on ära näidatud üksnes metsa- ja
põllumaa (Joonis 4). Ülejäänud alale jäävad järved, karstiala ning tiheasustusala kaitseala lõunaosas.
Järvede ja karstiala teemat käsitletakse põhjalikumalt kaitseala väärtusi kirjeldavas peatükis. Kõige
tihedama asustusega piirkond asub kaitseala lõunaosas Porkuni külas, ülejäänud osa kaitseala
territooriumist on hõreda asustusega.
8
Joonis 3. Maaomandi jaotus Porkuni maastikukaitsealal (Maaamet, 2012 järgi).
Joonis 4. Kõlvikuline jaotus Porkuni maastikukaitsealal (Maaamet, 2012 järgi).
9
1.3. HUVIGRUPID
Kaitse korraldamine Porkuni maastikukaitsealal nõuab kaitseala territooriumiga suuremal või
vähemal määral seotud inimeste head koostööd ning ühtset arusaama kaitse-eesmärkidest ning
nende saavutamiseks rakendatavatest meetmetest. Järgnevalt on loetletud olulisemad huvigrupid,
kelle tegevusest sõltub Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkide saavutamine:
Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate
väärtuste soodne seisund. Keskkonnaameti põhimääruses sätestatud Keskkonnaameti ülesanded
antud valdkonnas on valitseda Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määratud kaitstavaid
loodusobjekte, korraldada kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade ja kaitse alla võtmise otsuste
koostamist, koostada kaitstavate loodusobjektide tegevuskavad ja kaitsekorralduskavad ning
korraldada nende rakendamist, anda hinnang kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkusele ja
kaitsekorra otstarbekusele, korraldada ja teostada loodusobjektide teadus- ja uurimistööd (RT I
2014, 1).
Riikliku järelevalve teostamine vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele. Neil on õigus kohaldada
riiklikku sundi ning kohtuväliselt menetleda keskkonnaga seotud väärtegusid (RTL 2008, 27, 403).
Riigimetsa Majandamise Keskus – ala külastuse korraldaja, külastusobjektide rajaja ja hooldaja
ning loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. Riigimetsa
Majandamise Keskuse põhimääruses loetletud ülesannete hulgas on ka kaitstavate loodusobjektide
hoidmine ning nende külastamise korraldamine (RT I 2007, 3, 15).
Tamsalu vald – kohalik omavalitsus. Porkuni maastikukaitseala asub peamiselt Tamsalu valla
haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse organid, milleks on vallavolikogu ja vallavalitsus, on
kohustatud seaduste alusel iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu. Nende ülesandeks on
korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,
jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja
linnatänavate korrashoidu (RT I 1993, 37, 558). Valla üheks eesmärgiks on võetud kaitseala
territooriumile jääva Porkuni puhkeala arendamine (Tamsalu valla arengukava 2013‒2021).
Lääne-Viru maakond – maavalitsus. Lääne-Virumaa väärtuslike maastike registris on Porkuni
maastikukaitseala territoorium määratletud kui II klassi ala. Antud klassi kuuluvad väga väärtuslikud
maakondliku tähtsusega maastikud. Porkunit peetakse ka kõrge puhkeväärtusega alaks (Asustust...,
2006). Maakonnale on ühelt poolt oluline säilitada kaitseala territooriumile jäävad väärtuslikud
maastikud, kuid samas on ka huvi suurendada piirkonna külastuskoormust turismi- ja puhketeenuste
pakkumise läbi.
MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus – koostööpiirkonna katusorganisatsioon.
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus koondab Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja
valla kohalikke omavalitsusi, mittetulundusühistuid ja ettevõtjaid. MTÜ prioriteetideks on
parandada elukeskkonda ning tõsta piirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses
(Mittetulundusühingu PAIK põhikiri, 2014). Porkuni maastikukaitseala puhul tähendab see eelkõige
konkurentsivõime tõstmist turismi- ja puhketeenuste pakkumise alal, aga samas ka huvi kaitsta ja
säilitada kaitseala looduväärtusi.
10
MTÜ Porkuni – kohaliku elu edendaja. MTÜ Porkuni on loodud sooviga edendada kohalikku elu
ning leida uusi koostöövorme kohalike inimeste ja asutuste vahel. MTÜ põhikirjas on üheks
oluliseks eesmärgiks aidata kaasa Porkuni järve keskkonnaseisundi paranemisele ning tõsta kohalike
elanike teadlikkust keskkonnaküsimustes (MTÜ Porkuni..., 2003). Samuti korraldab MTÜ Porkuni
piirkonda tutvustavate trükiste kirjastamist ja levitamist ning tutvustab oma kodulehel aadressil
www.porkuni.ee muuhulgas ka Porkuni maastikukaitseala loodusväärtusi ja kaitse-eesmärke
(Porkuni küla, 2014).
Porkuni paemuuseum – keskkonnahariduse edendaja. Tamsalu valla poolt hallatav muuseum on
kaitsealal kõige olulisem keskkonnahariduslike tegevuste edendaja ja piirkonna loodusväärtuste
tutvustaja. Porkuni mõisa väravatornis läbi viie korruse paikneval püsiekspositsioonil tutvustatakse
paekivi. Muuseum on rajanud 1,7 km pikkuse matkaraja tutvustamaks Porkuni loodus- ja
kultuuripärandiväärtusi, korraldab haridusasutustele keskkonnaharidusprogramme ja ekskursioone,
koostab õppematerjale (Porkuni paemuuseum, 2014).
Kohalikud elanikud ja maaomanikud – ala elukeskkonnana kasutajad. Porkuni
maastikukaitsealale jääb kuus Tamsalu valda kuuluvat küla (Maaamet, 2014), mille elanike arv oli
seisuga 01.01.2014 järgmine: Porkunis 167, Võhmetus 16, Lemmkülas 2, Piisupis 48, Assamallas
106, Koplitagusel 11 elanikku (Tamsalu, 2014). Väike-Maarja valda jäävas Kännukülas oli
01.01.2014 seisuga elanike arv 48 (Väike-Maarja vald, 2014), kuid Kännuküla jääb kaitsealale ainult
väga väikeses osas. Tamsalu vallas asuv Vistla küla jääb kaitseala piirile (Maaamet, 2014).
Kohalikud ettevõtjad ja arendajad – turismi- ja puhketeenuste pakkujad ning
põllumajandusettevõtlusega tegelejad. Kohalike ettevõtjate ja arendajate tegevus mõjutab kaitseala
loodusväärtuste seisundit kõige enam. Olulisemad põllumajandusettevõtted on Porkuni
Põllumajandusühistu ja MMS Invest OÜ. Porkunis pakub toitlustusteenuseid FIE Einar Vallistele
(Äriregistri..., 2014) kuuluv kohvik „Kulles“. Kaitseala külastajatele pakub majutus- ja
toitlustusteenust kaitseala lähistel Järvajõe külas asuv Laululinnu külalistemaja (Laululinnu...,
2012).
Tamsalu valla elanikud – puhkeala kasutajad. Tamsalu vallas oli seisuga 01.01.2014 kokku 3808
elanikku (Tamsalu, 2014). Valla elanike jaoks on Porkuni oluliseks puhkepiirkonnaks ning seda eriti
suvekuudel, mil seal toimuvad mitmed olulised valla üritused, millest olulisemateks võib pidada
Porkuni Pillarit ja Porkuni tünnisõitu (Pandivere koos..., 2014).
Turistid – ala külastajad. Piirkonda külastavate turistide arvu näitab Porkuni paemuuseumi
külastavate inimeste arv. Paemuuseum on avatud suvekuudel ning sel ajal külastab muuseumi ca
4000 inimest, kellest umbes neljandik on välismaalased (Vikk, suulised teated).
Kaitsealal ja kaitseala lähistel paiknevad üldharidusasutused – keskkonnaharidusteenuste
kasutajad. Kaitsealaga piirneval alal asub erivajadustega lastele mõeldud Porkuni kool. Kaitseala
lähistel paiknevad Tamsalu gümnaasium ja Väike-Maarja gümnaasium. Porkuni maastikukaitseala
on koolidele, kus kokku õpib u 900 õpilast, oluliseks baasiks keskkonnahariduslike õppekäikude
11
läbiviimisel. Porkuni paemuuseumi külastavad ka õpilased teistest Eesti koolidest (Vikk, suulised
teated).
Jahimehed – loodusvarade kasutajad. Kaitsealale jäävad Porkuni ja Väike-Maarja jahipiirkonnad.
Porkuni jahipiirkonnas on Keskkonnaamet väljastanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa MTÜle
Jahindusühistu Sõmeru. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on välja antud 12.08.2009. Väike-Maarja
jahipiirkonnas on Keskkonnaamet väljastanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa MTÜle
Jahindusühistu GUN & SHOT, mis on välja antud 22.11.2004. Porkuni maastikukaitsealal on
jahipidamine lubatud (RT I 2005, 67, 515). Väike-Maarja jahipiirkond jääb alale, kus asub Porkuni
järv. Jahti peetakse vastavalt jahiseadusele ning piirkondadele on koostatud jahimaakorralduskava.
Kalamehed – loodusvarade kasutajad. Kaitsealal on kalapüük lubatud (RT I 2005, 67, 515). Porkuni
järvel tegutsevad kalamehed hobi korras.
Poollooduslike koosluste hooldajad – pärandkoosluste hooldamine, hooldustegevuse läbi tulu
teenimine. Poollooduslikke kooslusi on kaitsealal säilinud vaid 28 ha, seega on niitude hoolduse
vastu huvi väike.
Teadlased – loodusväärtuste, liikide ja koosluste uurimine. Porkuni maastikukaitseala pakub
eelkõige huvi geoloogidele, limnoloogidele ja kahepaiksete uurijatele.
1.4. KAITSEKORD
Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele ühte Porkuni
piiranguvööndisse, mille pindalaks on 1151,5 ha (Keskkonnaregister, 2014). Kaitseala kaitse-
eesmärk on Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine ning Porkuni järve ja
Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja tutvustamine. Liikidest
kaitstakse Porkuni maastikukaitsealal III kaitsekategooria kaitsealust liiki harilikku käoraamatut
(Gymnadenia conopsea) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiivi) I lisas nimetatud linnuliiki. EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi
loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpidest kaitstakse vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi
järvi (3140) 1 , karstijärvi ja -järvikuid (3180*) 2 ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
madalikuniitusid (6510) ja II lisas nimetatud liigi elupaika (RT I 2005, 67, 515). Linnudirektiivi I
lisas nimetatud linnuliigiks on laanerähn (Picoides tridactylus) ja loodusdirektiivi II lisas nimetatud
liigiks on harivesilik (Triturus cristatus).
Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale (Lisa 1) on kaitsealal keelatud uue maaparandussüsteemi
rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi
ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal, looduslikul rohumaal ja haritaval maal veekogule
lähemal kui 25 meetrit, roo varumine külmumata pinnasel ning puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud katastriüksuse kõlvikute
1 Sulgudes on siin kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. 2 Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
12
piiride ja sihtotstarbe muutmine, maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute
teostamine, metsateatiste kinnitamine, detailplaneeringu ja üldplaneeringu kinnitamine,
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks nõusoleku andmine,
projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmine (RT I 2005, 67, 515).
Kogu kaitsealal on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke
tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on maastikusõidukiga sõitmine
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses. Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses. Majandustegevus on kaitsealal lubatud (RT I 2005, 67, 515).
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uuendusraie, kuid peab arvestama järgmisi
tingimusi: metsata metsamaa ja nooremate kui 10-aastaste puistute osakaal ei või ületada 20%
kinnisasja metsamaa või riigimetsa kvartali pindalast; vanemates kui 70-aastastes sinilille
kasvukohatüübi kuusikutes on lubatud loodusliku uuenduse soodustamiseks lageraie kuni 30 m
laiuste valdavalt põhja-lõunasuunaliste lankidena, mille pindala on kuni 0,8 ha; lageraielankide
vahekaugus peab olema vähemalt 100 m; lankide vahetul liitumisel peab eelmine lank olema
uuenenud kasvukohatüübile sobivate metsa moodustavate puuliikidega, mida kontrollib kaitseala
valitseja; langi kuju oleneb maapinna reljeefist ja ekspositsioonist ning see määratakse pikema
küljega piki samakõrgusjoont; lubatud on turberaie pindalal kuni kaks 2 ha raiejärkude vahega 10
aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid eeldusel, et esineb looduslik uuendus antud kasvukohatüübile
sobivatest metsa moodustavatest puuliikidest; aegjärgsel raiel võib väljaraie olla kuni 30% puistu
tagavarast; turberaie on lubatud vanemates kui 90-aastastes männi- ja kõvalehtpuupuistutes, 70-
aastates kuusikutes ning 60-aastastes kaasikutes; uut turberaiet võib eelmise turberaielangi kõrval
alustada pärast raiestikul metsa uuenemist kasvukohatüübile sobivate metsa moodustavate
puuliikidega, mida kontrollib kaitseala valitseja; looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks on
lubatud alusmetsa raie koos maapinna mineraliseerimisega ning osaliste metsakultuuride rajamine
(soovitatav puuliik on arukask istutustihedusega 1000 taime hektarile) (RT I 2005, 67, 515).
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste
püstitamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kaitseala valitseja nõusolek on
vajalik ka uute veekogude rajamisel (RT I 2005, 67, 515).
316,5 ha (Keskkonnaregister, 2014) maastikukaitsealast kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse 5.
augustil 2004. a vastu võetud korraldusele nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ Porkuni loodusala koosseisu (RTL, 2004, 111, 1758). Porkuni
loodusalasse jäävad viis järve, milleks on Lemmküla, Võhmetu, Ratas-, Piisupi ja Porkuni järv, ning
13
Assamalla ja Koplitaguse külla jääv kaitseala lahustükk. Kaitsealast põhja poole jääb Lasila
loodusala (Joonis 2).
Porkuni loodusalal kaitstakse juba eelpool mainitud ning kaitse-eeskirjas loetletud elupaigatüüpe
ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud kolme liigi isendite elupaiku. Nendeks liikideks on
harivesilik (Triturus cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus
bilineatus) (RTL, 2004, 111, 1758).
Porkuni maastikukaitseala asub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul
alal, millele on kehtestatud eraldi piirangud põhjavee kaitseks põllumajandusliku reostuse eest (RT
I 2003, 10, 49).
1.5. UURITUS
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Kaitseala uuritus on madal. Informatsioon kaitseala looduskaitseliste väärtuste kohta tuleb peamiselt
seireandmetest ja juhuslikult kogutud andmetest. Kaitseala taimestikku ja loomastikku üldiselt eraldi
uuritud pole, suhteliselt hea andmestik on vaid kahepaiksete ja kiilide sigimisveekogude kohta.
Samuti ei ole Porkuni järve ümbrusesse jääval puhkealal süsteemselt jälgitud külastuskoormuse ja
arendustegevuse mõjusid loodusväärtuste seisundile.
2007. a viidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel MTÜ Põhjakonn ja Riikliku
Looduskaitsekeskuse koostöös läbi projekt „Harilik mudakonn (Pelobates fuscus) Eestis“, mille
raames inventeeriti nii hariliku mudakonna kui ka harivesiliku sigimisveekogusid ka Porkuni
maastikukaitsealal (Wries, Pappel, 2007). Inventuuri tulemused annavad ülevaate harivesiliku ja
hariliku mudakonna levikust ja seisundist piirkonnas ning on aluseks edasise seire ja kaitse
teostamisel. LIFE+ projekti „Suur-rabakiili ja mudakonna kaitse ja asurkondade säilitamine levila
põhjapiiril Eestis ja Taanis” raames inventeeriti Porkuni veekogusid uuesti 2010. a, pöörates seekord
tähelepanu nii kahepaiksetele kui ka veemardikatele ja kiilidele. Täpsemalt leiab teema kajastamist
kaitseala väärtusi kirjeldavas peatükis.
2009. a viidi Keskkonnaameti tellimusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel Eesti
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse poolt läbi „Neeruti
maastikukaitseala, Porkuni maastikukaitseala, Äntu maastikukaitseala ja Põhja-Kõrvemaa
looduskaitseala järvede uuringud” (Neeruti…, 2009). Uuringus käsitleti Porkuni järve teemat ning
selle tulemusi käsitletakse kaitseala väärtuste peatükis Porkuni järve seisundi kirjeldamise osas.
1.5.2. Riiklik seire
Porkuni maastikukaitsealal paikneb neli seirejaama (Lisa 1. Joonised 1‒2).
Seirejaam Valgejõgi: Piisupi sild (Keskkonnaregistri koodiga SJA7168000), mis asub Tamsalu
vallas Porkuni külas, kuulub riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Jõgede hüdrobioloogiline seire“
14
(Keskkonnaregister, 2012). Uuringuid viiakse läbi rotatsiooniliselt viie-aastaste tsüklitena, kuid
aastatel 2007‒2009 tsükliline seire katkestati. Nende käigus mõõdetakse jõe füüsikaliskeemilisi ja
hüdromorfoloogilisi omadusi ning uuritakse järgmisi elustiku komponente: bentilisi ränivetikad,
fütoplankton, suurtaimestik, põhjaloomastik ning kalastik. Elustiku komponentide põhjal antakse
hinnang uuritud veekogude seisundile (Eesti riikliku…, 2012). Valgejõe hüdrobioloogilist seiret
teostati viimati aga 2003. aastal (Jõgede hüdrobioloogiline…, 2004). Valgejõe seisundist antakse
ülevaade kaitseala väärtusi kirjeldavas peatükis.
Seirejaam Võhmetu järv (SJA9780000), mis asub Tamsalu vallas Võhmetu külas, kuulub riikliku
keskkonnaseire allprogrammi „Väikejärvede seire“ ning seal viiakse läbi väikejärvede
ülevaateseiret. Seire eesmärgiks on veeseadusest ja veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ)
tulenevate seirekohustuste täitmine. Selle käigus määratakse vee füüsikalis-keemilised omadused,
millest lähtuvalt hinnatakse veekogu ökoloogilist kvaliteediklassi ning üldist ökoloogilist seisundit.
2015. aastaks peavad kõik meie veekogumid heasse ökoloogilisse seisundisse jõudma (Väikejärvede
hüdrokeemiline..., 2011). Võhmetu järve seisundit uuriti 2010. a ning järve seisundist antakse
ülevaade kaitseala väärtusi kirjeldavas peatükis.
Seirejaamas PAKarst-28 (SJA3895000), mis asub Tamsalu vallas Lemmküla külas, kuulub riikliku
keskkonnaseire allprogrammi „Nitraaditundliku ala põhjavee seire“ ning seal viiakse läbi
operatiivseiret. Kuna Porkuni maastikukaitseala jääb Pandivere piirkonda, kus põhjavesi on kas
kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning pinnakate on õhuke (alla 2 m), siis jõuavad sadeveed kiiresti
põhjavette. Pandivere kohta on andmebaas olemas alates 2001. aastast. Seirepunktideks on
eelistatavalt valitud allikad ning uuritakse vee füüsikalis-keemilisi omadusi ja taimekaitsevahendite
jääkide sisaldust (Nitraaditundliku ala..., 2011). Operatiivseirejaamadest ei võeta proove igal aastal,
vaid vastavalt vajadusele. Viimati võeti seirejaamast karstivee proove 2008. a. Nitraatiooni sisaldus
vees oli 19,1 mg/l, ammmooniumioonide sisaldus oli 0,026 mg/l, kloriidioonide sisaldus oli 10,0
mg/l ning sulfaatiooni sisaldus oli 12 mg/l. Ükski näitaja ei ületanud lubatud piirsisaldust (Pandivere
nitraaditundliku..., 2008).
Seirejaam PAA016: Porkuni allikas/A16: Porkuni allikas (katastri nr 132066), mis asub Tamsalu
vallas Porkuni külas, kuulub allprogrammidesse „Nitraaditundliku ala põhjavee seire“ ja „Põhjavee
tugivõrgu seire“ ning seal viiakse läbi põhjavee tugivõrgu ülevaateseiret ja nitraaditundliku ala
põhjavee operatiivseiret. Porkunis asuvast seirejaamast võeti viimati proove 2007. a. Nitraatiooni
sisaldus vees oli 1,0 mg/l, ammooniumioonide sisaldus oli 0,01 mg/l ja kloriidioonide sisaldus oli 5
mg/l. Ükski näitaja ei ületanud lubatud piirsisaldust. Samas tehti seirearuandes ettepanek loobuda
Porkuni seirepunktis proovide võtmisest, sest Porkuni allika veeanalüüsid ei iseloomusta piirkonnale
omast põhjavett. Porkuni järve põhjas asuvatest allikatest saab alguse Valgejõgi. Valgejõe alguses
paiknevast pinnaveeseire punktist võetud analüüsid näitavad suuremaid lämmastikusisaldusi. Seega
võib arvata, et Porkuni allikas, millest põhjavee seire raames proove võetakse, on lokaalse
toitumusega ja iseloomustab vaid järve kaldal asuva parkmetsaga kaetud künkas asuvat
maapinnalähedast põhjavett. Samuti on vahetus läheduses pinnavee seirepunkt (Pandivere
nitraaditundliku..., 2008).
Lisaks viiakse kaitsealal läbi riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire alamprogrammi kuuluvat kahepaiksete ja roomajate seiret. Alal jälgitakse hariliku
15
mudakonna (Pelobates fuscus) ja harivesiliku (Triturus cristatus) populatsioonide seisundit
eesmärgiga saada infot nende loomarühmade kaitse korraldamiseks (Eesti Riikliku…, 2011).
Põhjalikult uuriti nimetatud liike 2007. a (Pappel, Wries, 2007) ning seejärel on piirkonda ka iga-
aastaselt seiratud. Seiretulemustest antakse täpsem ülevaade kaitseala väärtusi kirjeldavas peatükis.
16
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
Kuna Porkuni loodusala üheks kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisasse kuuluvate
putukaliikide suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus)
elupaikade kaitse, tuleb Porkuni loodusalale nende liikide seire läbiviimiseks rajada riikliku
keskkonnaseire programmi eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire seirejaamad. Kiilide seire
Eestis toimub, kuid veemardikate seiret pole seni läbi viidud. Suur-rabakiili ja tõmmuujurit tuleb
seirata loodusalasse jäävatel veekogudel (Joonis 2). Mõlema liigi puhul on sobivaks seiresammuks
kuus aastat. Seega tuleb seiret kaitsekorraldusperioodi jooksul läbi viia kaks korda. Seire läbiviimist
korraldab KAUR.
Kuna kaitseala jääb täies ulatuses piiranguvööndisse, on ala metsad majandatavad. Metsaelupaikade
kaitset pole ala kaitse-eesmärgiks seatud. 2001. a inventeeritud metsaelupaigaandmed on vananenud
ning vajavad parandamist. On tõenäoline, et suur osa Natura metsaelupaigatüüpideks inventeeritud
aladest enam elupaikadeks ei kvalifitseeru. Seega on vajalik elupaikade kaardikihti parandada ning
osad määratud elupaigad kaardilt kustutada. Üle kontrollimist vajab 209,3 ha ulatuses
metsaelupaiku. Kõigepealt tuleb läbi viia kameraalne analüüs tuvastamaks, kus on juba teostatud
raieid. Selleks saab kasutada ortofotot ja metsaregistris olevat informatsiooni. Seejärel tuleb alad,
kus raieid pole teostatud, üle kontrollida välitööde käigus. Tööd planeeritakse kava alusel
Keskkonnaameti spetsialistide jooksva tööna aastateks 2016‒2018.
Kuna kaitseala kaitsealuste taimede kohta on väga vähe informatsiooni, tuleb Keskkonnaameti
spetsialistide jooksva tööna planeerida taimestikku puudutava andmestiku täpsustamine ja
täiendamine. Alal leidub kaunist kuldkinga ning on tõenäoline, et kaitseala on kasvukohaks ka
teistele käpalistele. Käpaliste ja teiste kaitsealuste taimede levikut tuleb kaardistada kaitseala kesk-
ja põhjaossa jäävatel metsaaladel, Assamalla luhal ning selle kõrvale jäävatel looduslikel
rohumaadel.
Täpsustamist vajab Assamalla karstiluha ja suuremate karstijärvede olulisus veelindude ja
kurvitsaliste rändepeatuspaigana. Kevadrände perioodil (enamasti aprillis, mil karstialad on
üleujutatud) tuleb loendada seal peatuvad linnud. Loendamine on soovitav läbi viia kolme aasta
jooksul. Esimesel aastal tuleb hinnata kõigi potentsiaalsete rändepeatuspaikade olulisust, järgneval
kahel aastal tuleb loendamist jätkata olulisemates kohtades. Lindude loendamist tuleb alustada
üleujutuse tekkimisest alates ning teostada seda kord nädalas kuni luha kuivamiseni või kuni 20.
maini. Kui esineb rüdisid ja plüüsid, tuleb seiret teostada juuni esimese nädala lõpuni. Loendamist
teostavad Keskkonnaameti spetsialistid. Seire on vajalik, et täpsustada kehtivat kaitsekorda ning
vajadusel viia sisse parandusi kehtivasse kaitse-eeskirja. Kaaluda tuleb, kas rändlindude
peatuspaikade kaitse võiks olla Porkuni maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Samuti on
oluline teada, kas rändlindude peatuspaikade kaitseks on vajalik kehtestada täiendavaid piiranguid.
17
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Kahepaiksed
2.1.1. Harivesilik (Triturus cristatus) ja harilik mudakonn (Pelobates fuscus)
Harivesilik (Triturus cristatus) II kat; LoD II, IV; KE – ei; LoA – jah
Harilik mudakonn (Pelobates fuscus) II kat; LoD II, IV; KE – ei; LoA – ei
Harivesilik (Triturus cristatus) ja harilik mudakonn (Pelobates fuscus) on nii Eestis kui ka Euroopas
kaitsealused liigid. Eestis on mõlemad II kaitsekategooria liigid (RT I, 18.06.2014, 20). Mõlemad
liigid on nimetatud loodusdirektiivi II ja IV lisas, kusjuures hariliku mudakonna näol on tegemist
esmatähtsa liigiga Euroopas (Euroopa Nõukogu..., 1992).
Teated Lääne-Virumaal esinevatest harivesiliku ja hariliku mudakonna asurkondadest pärinevad
aastast 2001 (Eesti riikliku..., 2009), Porkuni maastikukaitsealal leiti harivesilikke 2002. a
Süsijärvest. LIFE+ projekti „Mudakonn (Pelobates fuscus) Eestis“ raames teostati 2007. a
kahepaiksete inventuur osades Lääne-Virumaa väikeveekogudes, sh Porkuni maastikukaitsealal.
Võhmetu-Lemmküla piirkonna harivesiliku ja hariliku mudakonna asurkondade inventeerimisala
ulatub Porkuni maastikukaitseala piiridest välja ning hõlmab ka Lasila loodusala territooriumi. Kuna
nii Porkuni kui ka Lasila loodusala üheks kaitse-eesmärgiks on hariliku mudakonnaga sarnaste
elupaiganõudlustega harivesiliku kaitse, inventeeriti antud piirkonda kogu ulatuses. Samuti
inventeeriti Assamalla karstiluhal asuvaid järvikuid (Wries, Pappel, 2007).
Inventuuri käigus leiti Porkuni maastikukaitseala Võhmetu-Lemmküla piirkonnas kümme hariliku
mudakonna kudemisala, millest kolm olid ohustatud ja seitse väga ohustatud seisundis. Tervikuna
hinnati asurkonna seisund ohustatuks. Assamalla karstiluhal leiti üks ohustatud kudemisala. Kõige
enam leiti hariliku mudakonna vastseid Võhmetu järve põhjaosas. Harivesiliku mune leiti kahes ja
vastseid kümnes Porkuni maastikukaitseala Võhmetu-Lemmküla veekogus, vastseid leiti ka
Assamalla karstiluhal asuvas veekogus. Harivesiliku elupaikadest on samuti kolm ohustatud
seisundis ning seitse väga ohustatud seisundis. Kuna mõlema liigi puhul oli leitud vastsete arv suur,
võib eeldada arvuka täiskasvanute asurkonna olemasolu ning ala võib pidada mõlema liigi jaoks
väga sobivaks sigimisalaks (Wries, Pappel, 2007). 2007. a inventuuril antud hinnanguid veekogude
seisundi kohta mõjutas see, et suvi oli suhteliselt kuiv ning karstijärved madala veeseisuga.
Pärast inventuuri on liike riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi raames
seiratud iga-aastaselt. Edaspidi kavatsetakse seiret läbi viia iga kahe aasta tagant (Rannap,
kirjavahetus). 2008. a ja 2010. a seirearuandes märgiti, et Lääne-Virumaale jäävad harivesiliku ja
hariliku mudakonna asurkonnad on väikesed, kuid stabiilsed. Karsti tõttu kuivavad sageli nende
kudemisveekogud aga juba juuni alguseks ära. Seetõttu on vajalik pidev asurkondade suuruse ja iga-
aastase sigimisedukuse jälgimine, et vajadusel saaks rakendada kaitsemeetmeid (Eesti riikliku…,
2008, 2010). 2009. a aruandes avaldati arvamust, et piirkonna mudakonnapopulatsioon on küllaltki
18
suur ja tugev ning paariaastane kuivusest tingitud madalam sigimisedukus asurkonda hääbumisele
ei vii (Eesti riikliku..., 2009).
2011. a seirati harivesilikku ja harilikku mudakonna Võhmetu-Lemmküla piirkonnas viies
veekogus. Ala külastati 3. juulil ning veekogudes oli erakordselt kõrge veetase, kulleseid oli raske
kätte saada. Seirearuandes väidetakse, et liikidel läheb alal väga hästi ning sigimine õnnestus.
Võhmetu-Lemmküla piirkonna näol on tegemist väga hea harivesiliku ja hariliku mudakonna
elupaigaga. Assamalla luhal asuva kudemisveekogu puhul märgiti, et elupaiga seisundit halvendab
see, et veekogu ümbrust enam ei niideta ning rohustu on rinnuni ja väga tihe, samuti on veekogu
ümbruses lepavõsa ning vees ujub palju parte. (Eesti riikliku..., 2011)
2013. a seirearuande kohaselt on Võhmetu-Lemmküla järved väga head elupaigad mudakonnale ja
harivesilikule. Vesi on puhas ja selge ning veekogus on rohkelt varjevõimalusi. Nendes järvedes
läheb mudakonnal ja harivesilikul hästi ning nende moone sigimiseks valitud veekogudes õnnestus.
Assamallas on partide surve küllaltki suur ja mudakonna kulleste tihedus pole seal kunagi suur
olnud, kuid juba teist aastat ei leitud enam ühtegi mudakonna kullest. Veekogu on üha enam
võsastuv ja veekogu ümbruses on kõrge hein (peamiselt angervaks). Seisundi parandamiseks tuleb
veekogu ümbrusest eemaldada pajuvõsa. See avab suurema veepinna päikesele, partidel poleks
enam nii häid varje ja pesitsusvõimalusi veekogu kaldal ja hajutaks nii riski partide poolt söödud
saada. Lisaks soojeneb päikesele avatud vesi kiiremini ja võimaldab seeläbi kiiremat arengut. (Eesti
riikliku…, 2013)
Kaitsealuste liikide isendite kaitse on tagatud looduskaitseseadusega (RT I 2004, 38, 258). Vastavalt
loodusdirektiivile on keelatud hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt
märgatavaid paljunemis- või puhkekohti (92/43/EMÜ). Liikide kaitsele Assamalla karstiluhal
aitavad kaasa Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjas toodud
piirangud, mis keelavad oluliste allikate ning karstilehtrite ümbruses kuni 50 m ulatuses veepiirist
või karstilehtri servast väetamise, taimekaitsevahendite kasutamise, sõnniku hoidmise sõnnikuaunas
ning vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamise (RT I 2003, 10, 49). Assamalla karstiluht on oluline
karstiala (RT I 2003, 10, 49). Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskirja alusel on keelatud biotsiidi
ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal, looduslikul rohumaal ja haritaval maal veekogule
lähemal kui 25 meetrit (RT I 2005, 67, 515).
Kuna harivesilikud liiguvad veekogu kallastel tavaliselt kuni 50 m ulatuses, tuleb kaitse-eeskirjas
eelnevalt mainitud piirangut muuta rangemaks ning keelata biotsiidide ja taimekaitsevahendite
kasutamise ning väetamise metsamaal, looduslikul rohumaal ja haritaval maal veekogule lähemal
kui 50 meetrit. Hariliku mudakonna kaitse on vajalik lisada ka Porkuni maastikukaitseala
kaitseeeskirjas loetletud kaitse-eesmärkidesse.
2010. a käivitus LIFE+ projekt „Suur-rabakiili ja mudakonna kaitse ja asurkondade säilitamine levila
põhjapiiril Eestis ja Taanis”, mille eesmärk on kaitsta suur-rabakiili ja mudakonna väikeseid ja
isoleeritud asurkondi ning säilitada ja taastada nende eluks hädavajalikke väikeveekogusid. Projekt
kestab aastani 2015. Projekti raames uuriti täiendavalt hariliku mudakonna sigimisalasid ning
parandati nende elutingimusi. 2013. a augustis puhastati Võhmetu-Lemmküla piirkonnas Kannukse
19
järv mudast ja orgaanilisest settest. Samal aastal kaevati Porkuni külas Viinavabriku tee 14 kinnistul
liigniiskesse kohta lomp.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Harivesiliku (Triturus cristatus) ja hariliku mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse-eesmärk 30 aasta
perspektiivis on olemasolevate asurkondade säilitamine (vähemalt 11 harivesiliku ja 9 mudakonna
kudemisala) ning neile elupaigaks olevates veekogudes soodsate elupaigatingimuste tagamine ja
säilitamine.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Harivesiliku (Triturus cristatus) ja hariliku mudakonna (Pelobates fuscus) kaitsekorraldusperioodi
kaitse-eesmärk on olemasolevate asurkondade säilitamine (vähemalt 11 harivesiliku ja 9 mudakonna
kudemisala) ning neile elupaigaks olevates veekogudes soodsate elupaigatingimuste tagamine:
vajaduse ilmnedes on veekogu taimestikust puhastatud, kuue veekogu kallastelt on eemaldatud võsa,
veekogudesse ei ole asustatud kalu ega vähke.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaitsealal on lähtuvalt looduslikest oludest ja maakasutusest harivesilikule ja mudakonnale
sobivad elupaigatingimused. Võhmetu-Lemmküla piirkonnas on veekogud suuremalt jaolt
ümbritsetud metsaalaga, kaitseala põhjaosas on vähesel määral põllumaad, mida kasutatakse
teravilja kasvatamiseks. Seega on ala mõlema liigi elupaigaks soodne.
- Veekogude kallaste võsastumine. Sigimisedukust võivad mõjutada ka tingimused
veekogude kallastel. Kui kaldad on liigselt võsastunud, jääb veekogu varjuliseks ning vesi ei soojene
vastsete soodsaks arenguks piisavalt. Samas vajab harivesilik kallastel sobivaid varjumis- ja
talvitumiskohti, seega on üksikute suuremate puude ja põõsaste olemasolu väga sobilik (Rannap jt,
2006). Võhmetu-Lemmküla järved asuvad metsamaal, inimasustus on väga hõre ning maad
haritakse ainult kaitseala põhjaosas, kallaste võsastumine võib edaspidi probleemiks osutuda.
Meede: Võsa raiumine veekogu kallastelt.
- Kalade ja vähkide asustamine veekogudesse. Kõige enam asustatakse väikejärvedesse
kokresid (Carassius sp.), kes toituvad nii harivesiliku (Rannap jt, 2006) kui ka hariliku mudakonna
vastsetest (Wries, Pappel, 2007). Kalad söövad ära taimtoidulise planktoni, mis põhjustab
hõljumvetikate vohamist ning veekvaliteet halveneb. Kogred söövad ära ka veetaimestiku, mis rikub
veekogude isepuhastusvõimet, ning muudavad põhjamudas toitu otsides veekogu sogaseks, mis on
harivesilikele sobimatu. Kogred on äärmiselt vastupidavad hapniku puudumisele ning ka veekogu
läbikülmumisele (Rannap jt, 2006). 2007. a inventuuri käigus leiti kalu kaitseala põhjaossa
Metsajärve talu kõrvale jäävast järvikust, mille suurim järv on Suur Roogjärv (Wries, Pappel, 2007).
20
Meede: Kohalike elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine (infomaterjalid, õppeprogrammide
läbiviimine).
- Taimekaitsevahendite ja kunstväetiste kasutamine. Kaitseala põhjaosas, kus veekogu
läheduses asuvad põllumaad, võib kahepaikseid ohustada taimekaitsevahendite või kunstväetiste
kasutamine, kui seda tehakse veekogule liiga lähedal. Harivesilikud liiguvad tavaliselt veekogust ca
50 m kaugusele. Assamalla karstiluhal asuvaid järvikuid ümbritsevad intensiivselt majandatavad
heinamaad, mis on harivesilikule ja harilikule mudakonnale mittesobivaks elupaigatingimuseks.
Seal võib ohtlikuks osutuda väetiste kasutamine. Nii taimekaitsevahendid kui ka kunstväetised
mõjuvad kahepaiksetele surmavalt. (Rannap jt, 2006). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangute järgimine põllumajandustegevuses aitab
leevendada taimekaitsevahenditest ja väetistest tulenevat negatiivset mõju.
Meede: Kaitseala kaitse-eeskirja muutmine: keelata biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine veekogule lähemal kui 50 m.
- Lämmastikureostusest tingitud liigne taimestiku vohamine. Toitainete rohkuses hakkavad
osad liigid domineerima (hundinuiad, lemled, jne) ning tõrjuvad teised taimed välja, väiksemate
veekogude puhul on oht nende kinnikasvamiseks (Rannap jt, 2006). Pandivere ja AdaverePõltsamaa
nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangute järgimine põllumajandustegevuses aitab
ohutegurit leevendada. Kaitsekorralduskava koostamise hetkel pole teada, et mõni veekogu vajaks
taimestikust puhastamist. Kaitsealal tuleb jooksva tööna jälgida veekogude seisundit ning vajadusel
veekogu taimestikust puhastada.
Meede: Veekogude seire ja vajadusel taimestikust puhastamine niitmise teel.
- Rasketehnika kasutamine veekogude ümbruses. Kuna harivesilikud liiguvad veekogu
kaldast 50 m kaugusele, siis võivad täiskasvanud isendid rasketehnika rataste all hukkuda (Rannap
jt, 2006).
Meede: Kaitse eeskirja muutmine: keelata biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine
veekogule lähemal kui 50 m. See vähendab ühtlasi rasketehnika kasutamist veekogude ümbruses
ning välistab seal intensiivse majandamise.
- Ebaseaduslik ehitustegevus. 2013. aastal väljastas Tamsalu Vallavalitsus nõusoleku
väikeehitise püstitamiseks Suur Roogjärve kaldale ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Selle alusel
rajati 10,1 m pikkune ja 2 m laiune trepp ning muudeti järve kaldaid. Ehitustegevus ja kaldapinnase
koorimine kahjustas Suur Roogjärves elavate harivesilike ja mudakonnade elupaika.
Meede: Kaitsealuste liikide elutegevust takistava trepi eemaldamine, kalda laugemaks
muutmine.
- Metssigade kõrge arvukus. Madalas vees ohustavad vastseid ka metssead (Wries, Pappel,
2007). Võhmetu-Lemmküla karstijärvede kaldad on metssigade poolt ära tallatud. Piirkonna kõrge
21
metssigade arvukus võib pikaajalise madala sigimisedukuse tingimustes hakata olulist rolli
mängima (Eesti riikliku..., 2009).
Meede: Metssigade arvukuse reguleerimine. Söödaplatside rajamine ei ole lubatud.
Putukad
2.1.2. Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus
bilineatus)
Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) III kat; LoD II, IV; KE – ei; LoA – jah Tõmmuujur
(Graphoderus bilineatus) III kat; LoD II, IV; KE – ei; LoA – jah
Porkuni loodusala üheks kaitse-eesmärgiks on suur-rabakiili ja tõmmuujuri elupaikade kaitse. Suur-
rabakiili sigimispaikadeks on taimestikurikkad tiigid, väikesed järved ja vanajõed. Sigimiseks
sobivad veekogud peavad olema puhtaveelised ja kalavabad, mitmekesise ning mitte liialt tiheda
taimestikuga, mis peaks koosnema nii veepinnale ulatuvatest kui ka veesisestest taimedest.
Vastsejärk võib kesta kuni kolm aastat ning vastsed elavad veekogudes. Täiskasvanud isendid
kasutavad maismaaelupaiku (Mudakonn ja suur-rabakiil..., 2011). Seega sõltub kiilide elupaiga
seisund nii veekogu kui seda ümbritseva maastiku looduslikust seisundist.
Euroopas on suur-rabakiilide populatsioonide arv vähenemas, populatsioonid on väikesed ja
isoleeritud. Selle põhjuseks on eelkõige elupaikade hävinemine (Rannap jt, 2011). Eestis on kiilide
levikut vähe uuritud ning suur-rabakiili leiukohti on vähe teada. Tegu on elupaikade suhtes nõudliku
liigiga, kelle vastsete leidumine väikeveekogus annab märku selle mitmekesisest elustikust
(Mudakonn ja suur-rabakiil..., 2011). 2010. a läbi viidud uuring näitas, et Eestis eelistavad rabakiilid
elupaigaks looduslikke soostunud kallastega järvi, mis on tiikidest suuremad, sügavamad ja
ulatuslikuma madalaveelise kaldatsooniga. Eelistatuimaks põhjasetteks on kiilidele turvas,
eutroofsete järvede mudaseid põhjasetteid välditakse. Samuti eelistavad rabakiilid kergelt pruunikat
selget vett ja madalat elektrijuhtivust ning väldivad mudast vett ja kõrget elektrijuhtivust, kiilid
väldivad ka varjulisi veekogusid. Järve taimestik peab olema mitmekesine, kiilidele sobivates
veekogudes leiab tavaliselt ka veekogudes kasvavaid samblaliike, nagu näiteks Sphagnopsida ja
Bryopsida. Sigimisedukusele aitab kaasa teiste väiksemate veekogude ja metsaste alade olemasolu
järve ümbruses. Negatiivse mõjuga on täisehitatud ja lagedad alad (Rannap jt, 2011). Seega on
kiilidele ülimalt oluline järvede looduslikkuse säilitamine.
Tõmmuujur on üks kogu Euroopas ohustatud liikidest. Tema leviku kohta Eestis on väga vähe teada.
1990. aastatel oli teada vaid viis leiukohta. 2010. a suvel leiti tõmmuujurit 15 veekogust, leiukohad
jäid enamjaolt Eesti kaguossa. Enamasti leidub liiki väikejärvedes, mille kaldaõõtsik on päikesele
avatud. Liiki on leitud ka kopratiikidest (Pappel, Rannap, 2011).
Suur-rabakiili ja tõmmuujuri elupaigaks on Porkuni maastikukaitsealal registreeritud Porkuni järv
(Keskkonnaregister, 2014). Viimased vaatlused teostati 2010. a. Võimalik, et VõhmetuLemmküla
piirkonna suuremad karstijärved ja alalised tiigid on samuti nende liikide sigimisveekogudeks, ehkki
viimaste inventuuride käigus ei ole neid sealt seni leitud. Ajutised karstijärved ei ole nendele
22
liikidele sobivad elupaigad. Suur-rabakiili vastsestaadium vältab mitu aastat ning veekogu
kuivamisel vastsed hukkuvad.
Kõik varem välja toodud harivesiliku ja mudakonna kaitseks ette nähtud meetmed ning meetmed,
mis tagavad Porkuni järve säilimise heas seisundis, aitavad kaasa ka suur-rabakiili ja tõmmuujuri
kaitsele. Elutingimuste parandamine harivesiliku ning hariliku mudakonna sigimisveekogudes
võimaldab ka rabakiilidel ja tõmmuujuritel samades veekogudes edukamalt paljuneda. Seega siin
peatükis mõjutegureid ja meetmeid eraldi ei käsitleta.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse-eesmärk 30
aasta perspektiivis on olemasolevate asurkondade säilimine: asurkonnad Porkuni järves.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus)
kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on olemasolevate asurkondade säilimine: asurkonnad
Porkuni järves.
Linnud
2.1.3. Laanerähn (Picoides tridactylus) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena)
Laanerähn (Picoides tridactylus) II kat; LiD I; KE – jah
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) III kat; KE – ei
Porkuni maastikukaitseala näol ei ole tegemist Natura 2000 linnualaga, seega ei ole alal ühegi
linnuliigi kaitset direktiivide alusel eesmärgiks seatud. Teadaolevalt Porkuni maastikukaitsealal
linnustikuinventuure tehtud ei ole, mistõttu andmed kaitseala linnustiku kohta on väga puudulikud
ja juhuslikud. Linnuatlase andmestik ei võimalda teha väljavõtet kaitseala kohta. Registreeritud on
II kaitsekategooria ja ühtlasi linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik, kelleks on laanerähn ehk
kolmvarvas-rähn. Lisaks on alal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva hallpõsk-püti
esinemine (Keskkonnaregister, 2014).
Laanerähni elupaik asub Porkuni külas Valgejõe kaldal asuvas vääriselupaiga tunnustega alal
koodiga VEP143202 ning selle ümbruses. Laanerähn on kuusikute ja kuuse-segametsade lind, kes
Eestis pesitseb pigem puutumatutel loodusmaastikel. Porkuni maastikukaitseala piiranguvööndi
metsad ei ole laanerähnile kõige soodsamaks elupaigaks, kuna nad on majandatavad ning puuduvad
suured ühtlased looduslikud metsamassiivid. Hallpõsk-pütti on leitud pesitsemas Porkuni järvel.
Hallpõsk-pütt pesitseb madalveelistel taimestikurohketel järvedel. Seega on Porkuni järv talle
sobivaks elupaigaks.
23
Kuna Porkuni maastikukaitseala pole Natura 2000 linnuala ning seal esinevad lindude
elupaigad pole piisavalt esinduslikud, siis pole ka registreeritud kaitsealuste lindude kaitse-
eesmärgiks seadmine otstarbekas. Kehtiva kaitse-eeskirja järgi kaitstakse alal laanerähni, kuid linnu
elupaik on registreeritud ainult ühes kohas ning ümberringi puuduvad ulatuslikud puutumatud
metsamassiivid. Sihtkaitsevööndi moodustamist laanerähni elupaiga kaitseks Valgejõe kaldal ei
planeerita, kuna tegemist ei ole looduslikul arengul olnud metsaalaga, alale on kunagi istutatud
võõrpuuliike. Käesolevas kaitsekorralduskavas eraldi kaitse-eesmärke linnuliikidele ei seata,
lindude kaitse alal toimub läbi elupaikade kaitse.
Eraldi tähelepanu väärib Porkuni maastikukaitseala lindude rändepeatuspaigana. Juhuvaatluste
põhjal on teada, et Assamallas maantee ääres asuv ajuti üleujutatav karstilohk, nn Assamalla luht,
on kevadise rände ajal peatuspaigaks mitmesugustele veelindudele ja kurvitsalistele, sh
linnudirektiivi I lisasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku ohustatud (EN - Endangered)
liikide kategooriasse kuuluvale I kaitsekategooria liigile tutkas (Philomachus pugnax). Teiste
kaitsealal asuvate karstijärvede olulisuse kohta rändlindude peatuspaigana hetkel andmed puuduvad,
eelkõige ilmselt seetõttu, et need ei asu maanteede lähedal. Et saada ülevaadet kaitseala olulisusest
rändlindude peatuspaigana, on vajalik alal läbi viia lindude loendus.
Taimed
2.1.4. Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus)
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) III kat; LoD - ei, KE - jah, LoA – ei Kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus) II kat; LoD II; KE – ei; LoA – ei
Porkuni maastikukaitseala ei ole teadaolevalt kaitsealuste taimede kaitsel kuigi oluline. Ala
taimestikku on väga vähe uuritud.
Ehkki kaitse-eeskirjas on üheks eesmärgiks seatud III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku
käoraamatu kaitse (RT I 2005, 67, 515), ei ole liigi leiukohad teada. Vajalik on liigi leviku
täpsustamine potentsiaalsetes kasvukohtades, st niitudel. Vastava inventuuri teostavad
Keskkonnaameti spetsialistid jooksva tööülesandena. Kui kaitsealalt liiki ei leita, tuleb
kaitseeeskirjast hariliku käoraamatu kaitset puudutav punkt kustutada. Kui hariliku käoraamatu
leiukohad selguvad, on vaja tagada nende säilimine. Harilik käoraamat kasvab niitudel,
kasvukohtade säilimiseks on vajalik niitude hooldamine. Koostamisel on käpaliste, sh hariliku
käoraamatu kaitse tegevuskava. Hariliku käoraamatu (ja ka teiste alal esineda võivate käpaliste)
kaitse korraldamisel järgida seal antavaid juhiseid.
Ainus kaitsealal registreeritud kaitsealune taimeliik on II kaitsekategooriasse kuuluv ja
loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaunis kuldking. Ala keskosas on teada viis leiukohta.
Teadaolevad leiukohad on väikesed ja üksikute isenditega. Seetõttu ei ole võimalik garanteerida
nende säilimist pikas perspektiivis praeguses mahus, sest nii väikesed leiukohad ei ole elujõulised
ja on äärmiselt mõjutatavad juhuslikest teguritest. Kuid on võimalik, et kuldking on alal laiemalt
24
levinud, sest ala uuritus on kesine, samas on seal valdav sinilille metsakasvukohatüüp, mis on üheks
tüüpilisemaks kuldkinga kasvukohaks. Vajalik on liigi leviku täpsustamine alal. Vastava inventuuri
teostavad Keskkonnaameti spetsialistid jooksva tööülesandena. Kaitse korraldamisel järgida kauni
kuldkinga kaitse tegevuskavas (Kauni kuldkinga..., 2011) antud juhiseid.
Kaunile kuldkingale on suuremaks ohuks metsaraie ja ehitustegevus. Kuna nii kuldking kui ka
harilik käoraamat kasvavad kohati üsna niisketel või koguni soistel muldadel, ohustavad neid
melioratsioonitööd, mis muudavad kasvukohas niiskusrežiimi. Looduskasutuseks tingimuste
andmisel tuleb arvestada liigi elupaiganõudlusega. Melioratsioonitöödeks kooskõlastuste
väljastamisel kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade läheduses on oluline tagada olemasoleva
niiskusrežiimi säilimine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on olemasolevate
kasvukohtade säilitamine (seitse kasvukohta).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on olemasolevate
kasvukohtade säilitamine (seitse kasvukohta). Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea)
kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on liigi leviku täpsustamine kaitsealal ning leiukohtade
avastamisel nende säilimise tagamine.
Mõjutegurid ja meetmed
- Võsastumine. Kuna piirkonnas on valdavaks metsatüübiks sinilillekuusikud, siis ohustab kuldkingi
metsaaluste võsastumine, seda eriti kuslapuude ja sarapuude osakaalu suurenemise läbi alusmetsas.
See muudab metsas oluliselt valgustingimusi ja muudab kuldkinga kasvukohad liigselt varjuliseks.
Teadaolevate kasvukohtade seisundit, st võsastumise mõju ei ole hinnatud. Võsastumine on
ohuteguriks ka niitudel kasvavale harilikule käoraamatule. Hetkel ei ole leiukohad ja seega ka
nende ohustatus võsastumise osas teada.
Meede: Põõsarinde harvendamine. Hooldusraiete teostamine liigi elupaiganõudlusi arvestades
parandab valgustingimusi võsastunud kasvukohtades ning loob taimede kasvuks soodsamad
tingimused. Arvestada, et võsaraiele järgnevatel aastatel põõsarinne enamasti tiheneb veelgi,
mistõttu soovitud efekt võib jääda lühiajaliseks. Niitudel kasvavate võimalike kaitsealuste liikide
(harilik käoraamat) kasvukohtade võsastumise vältimiseks on vajalik niitude hooldamine.
- Taimede väljakaevamine, noppimine, tallamine.
Meede: Keskkonnateadlikkuse tõstmine.
25
2.2. KOOSLUSED
Vee-elupaigad
2.2.1. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Porkuni loodusalal on vastavalt Natura standardandmebaasile kaitse-eesmärgiks seatud kaitsta 58,2
ha (18,5% loodusala pindalast) ulatuses elupaigatüüpi vähe- kuni kesktoitelised järved (3140) (Lisa
5. Joonis 3). Elupaiga esinduslikkuseks on määratud B. Elupaigatüüpi on loodusalal inventeeritud
58,7 ha ulatuses ning Porkuni maastikukaitsealal on vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi järvi kokku
inventeeritud 62,9 ha ulatuses. 4,2 ha inventeeritud elupaigast asub väljaspool loodusala. Väljaspool
loodusala on elupaigaks inventeeritud veel neli väiksemat järve kaitseala põhjaosas.
Kaitsekorralduskavas käsitletakse eraldi kaitseala lõunaosas inimasustuse lähedal asuvat Porkuni
järve ja ala põhjaosas hõreda inimasustusega metsasel alal asuvaid Võhmetu-Lemmküla järvi, sest
nendega seotud probleemistik on mõnevõrra erinev.
Porkuni järv
Porkuni maastikukaitseala suurim ning tuntuim järv, Porkuni järv (Foto 1), jääb kaitseala lõunaossa
Porkuni külla Tamsalu vallas ja Kännuküla külla Väike-Maarja vallas (Joonis 5). Porkuni järv
kuulub Porkuni loodusalasse ning on arvel kui vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv
(Keskkonnaregister, 2014). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. märtsil 2012. a vastu võetud
korraldusele nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“ kuulub Porkuni järv
avalikult kasutatavate veekogude nimekirja (RT III, 13.03.2012, 2). Looduskaitseseaduse alusel on
Porkuni järve kalda piiranguvööndi laius 100 m ning ehituskeeluvööndi laius 50 m (RT I 2004, 38,
258).
Kuigi keskkonnaregistris on järv kirjas loodusliku järvena (Keskkonnaregister, 2014), on Porkuni
järv tegelikkuses kunstlikult paisutatud veekogu ning teda võib pidada seetõttu ka muudetud
veekoguks, mis on sarnane kareda veega järvedele (Neeruti..., 2009). Porkuni järv on tekkinud
Valgejõe lähte paisutamisel. Porkuni järv asub Porkuni ürgorus madalas loode-kagu suunas
orienteeritud nõos (Mäemets, 1977). Järve pindala on 45,9 ha, millest 1,3 ha moodustavad saared.
Porkuni järve keskmiseks sügavuseks on 2 m ning suurimaks sügavuseks 2,5 m, pikkuseks on järvel
2000 m ning laiuseks 430 m. Kaldajoone kogupikkus on 11 154 m ning liigendatus 0,384. Porkuni
järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt alkalitroofsete ehk allikatoiteliste järvede hulka ning on väga
kareda veega. Veevahetus toimub järves 15 korda aastas (Keskkonnaregister, 2014).
26
Järv jaguneb neljaks: suurim ja kõrgeima veetasemega osa on kagusse jääv Suurjärv (ca 36 ha),
veetaseme kõrguselt järgmised on järve keskel asuvast Lossisaarest läände jääv Aiajärv (ca 1 ha)
ning mõne kümnendiku hektari suurune Iiri järv. Kõige madalama veetasemega on Iiri järvest
Armuvalusillaga eraldatud järve loodeossa jääv nn Alumine järv (ca 4 ha). Järves asub mitmeid
saari, millest ca 1 ha suurune segapuistuga kaetud saar asub järve kaguosas. Teine,
paarikümnemeetrise ümbermõõduga lehtpuuvõsaga kaetud saar, asub Alumises järves. Järves on
veel väiksemaid lahtirebitud õõtsikutükkidest ujuvaid saari. Järve jagavad osadeks järve keskel asuv
Lossisaar ning teetammid. Porkuni järve kaldad on enamjaolt soostunud ja mudased, kirdekallas on
kõrge ja kõva, põhjas leidub järvelupja. Porkuni järve loodesopp täideti kunagi põlevkivituhaga ning
sinna jooksid varasemalt võitööstuse heitveed (Mäemets, 1977). Järv ei ole täies ulatuses
registreeritud elupaigatüübina vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), elupaigatüüpi
pole määratud loodeosas paiknevale Alumisele järvele. Seega on elupaigatüübi pindalaks 37,9 ha.
Porkuni järve ümbrust võib pidada tugeva inimmõjuga piirkonnaks, kuna ala on tihedalt asustatud
ning sellest on kujunenud Tamsalu linna ja valla puhketsoon, turismipiirkond ning suviste
kultuuriürituste toimumiskoht. Vallavalitsuse initsiatiivil on alates 1994. a järve ja järve
kaldapiirkonda tugevalt mõjutatud: kaldale rajati parkla, süvendati ja puhastati järve ning rajati
ujumiseks liivakallas. Järvest on ujuvaid saari välja kaevatud aastatel 1995 ja 1997; saarte liikumise
piiramiseks ehitati 2003. a mulded, järve kaldaid on puhastatud aastatel 1996, 1997 ja 1998 (Porkuni
järve puhkeala teemaplaneering, 2007). Nende tegevuste tulemusena ‒ osaliselt omavolilised
tegevused ‒ on järve looduslik seisund tugevasti kannatada saanud ning inimmõjuline faktor
suurenenud.
Joonis 5. Porkuni järv (Maaamet, 2012 järgi).
27
Porkuni järve suurimaks omapäraks on järve kuivamine põuastel suvedel. Järv on olnud täielikult
veeta aastatel 1940, 1964, 1976, 1998, 2003 ja 2006 (Neeruti..., 2009). Järve lõunaosas asuvad järve
veega toitvad allikad (Maaamet, 2012), mis kuival ajal veetaseme alanedes kurisudeks muutuvad
ning mille kaudu vesi järvest ära voolab (Porkuni järve puhkeala teemaplaneering, 2007).
Foto 1. Porkuni järv. Foto: R. Kotter.
2009. a läbi viidud uuringute käigus määrati Porkuni järve ökoloogiline seisund vastavalt
veepoliitika raamdirektiivi nõuetele kesiseks. Hüdrokeemilised analüüsid näitasid erakordselt kõrget
üldlämmastiku sisaldust (5,95 mg N/l, millest 3,76 mg N/l moodustas nitraatlämmastik ning 0,026
mg N/l ammooniumlämmastik), mis viitab väga tugevale lämmastikureostusele ning väga halvale
ökoloogilisele seisundile. Järv oli ka tugevalt hapnikuga üleküllastunud (157%). Biokeemilise
hapnikutarbe näitajad olid omased eutroofsele järvele (BHT5 oli 3,0 mg O2/l).
Zooplanktoni uurimisel selgus, et järve seisund on võrreldes varasemate aastatega (1967, 1987,
1988) halvenenud: liikide ja koosluste olukord on halb, domineerib keriloomade rühm ning leidub
kõrgele troofsusele viitavat liiki Keratella tecta. Toitainete liiale järves viitas ka niitrohevetikate
rohkus. Vetikaid leidus enamasti kalda ääres: järve idakalda põldude ja ujumiskohtade läheduses
katsid vetikad kohati veesiseseid taimi ning eriti ohtralt leidus neid hüppetornist ida poole jääva
maakividest terrassiga ujumiskoha juures. Põhjaloomastiku uurimisel hinnati järve seisund kesiseks
(Neeruti..., 2009).
28
Samas oli järves väga madal fosforiühendite sisaldus (üldlämmastikku oli 0,008 mg P/l) ning vesi
oli nõrgalt aluseline (pH 7,86), mis viitas väga heale ökoloogilisele seisundile. Madal fosforisisaldus
limiteeris ka bakterite arvukust. Võrreldes 2007. a oli suurtaimede põhjal järve ökoloogiline seisund
paranenud ning seda arvatavasti just tänu taimestiku taastumisele pärast 2006. a kuivamist. Järvest
leiti ka II kaitsekategooria liiki, siledat kardheina (Ceratophyllum submersum) (Neeruti..., 2009).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni järve kui elupaiga kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on järve hea ökoloogilise seisundi
säilitamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (2000/60/EÜ) ning elupaigatüübi vähe-
kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) säilitamine 37,9 ha ulatuses esinduslikkusega B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni järve kui elupaiga kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on järve ökoloogilise seisundi
tõstmine kesiselt heale tasemele vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (2000/60/EÜ) ning
elupaigatüübi vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) säilitamine 37,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kohalike elanike soov säilitada piirkond atraktiivse looduskauni kohana. Porkuni järve puhkeala
teemaplaneeringu visioonis nähakse Porkunit aastal 2016 kui kaunist loodusparki, atraktiivset
turismikeskust loodushuvilisele rändajale ning haridus- ja vaimukeskust looduses õppijale.
Oluliseks peetakse järve puhtust ning vajadust pideva järve seire järele, inimeste
keskkonnateadlikkuse tõusu, keskkonnamõjude hindamise tulemustega ning Natura piirangutega
arvestamist, matkaradade rajamist loodust riivamata (Porkuni järve puhkeala teemaplaneering,
2007).
+ Porkuni järve vee kvaliteedile mõjub positiivselt, et Porkunis on olemas puhastusseadmed ja
suures osas välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis vähendab oluliselt asula reo- ja
heitvee kandumist järve.
- Porkuni järve ärakuivamine põuastel suvedel. Järve kuivamisel hävineb järve-elustik
peaaegu täielikult. Näiteks kuivamisel veesisene taimestik hävib, mõningal määral säilib
kaldaveetaimestik. Taimestiku taastumisel liigiline koosseis muutub (Neeruti..., 2009). Lähtuvalt
varasematest andmetest on ennustatav, et järv jääb ka edaspidi põuastel suvedel veest tühjaks.
Tegemist on loodusliku protsessiga ning seetõttu pole võimalik kaitsekorralduslike meetmetega
tagada veesisese elustiku püsivust. Porkuni järve puhul on loomulik, et elustiku liigiline koosseis on
pidevas muutumises.
- Külastatavuse tõus piirkonnas seoses Porkuni kui atraktiivse puhkeala väljaarendamisega.
Tamsalu valla üldplaneeringus nähakse Porkunit kui puhkekeskust ja turismimagnetit (Tamsalu
valla üldplaneering, 2010). Puhkeala arendusega seoses tõuseb piirkonnas külastuskoormus ning
29
seda eriti suvekuudel. Suvel toimuvad Porkunis mitmed olulised suurüritused (Porkuni järve
puhkeala teemaplaneering, 2007) ning ürituste ajal koguneb Porkuni järve äärde korraga väga suur
hulk inimesi: järve kaldad saavad lühikese aja jooksul väga tugevalt koormatud tallamisest.
Meede: Kvaliteetsete infomaterjalide koostamine piirkonna loodusväärtuste ja kaitsealal
kehtivate piirangute tutvustamiseks.
- Põllumajanduslikust tegevusest tulenev lämmastikureostus. 2009. a läbi viidud järve
ökoloogilise seisundi uuringust tuli välja, et Porkuni järve koormab tugev lämmastikureostus
(Neeruti..., 2009). Taimede kasvu tõhustamiseks kasutatakse põllumaadel tavaliselt nitraatioone
sisaldavaid mineraalväetisi ning põldudelt tulev lämmastik jõuab pinnaveekogudesse kõige enam
kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Samuti on nitraatlämmastiku suurem osakaal üldlämmastiku
kontsentratsioonist iseloomulik põllumajandusliku tootmisega alade põhjaveest toituvates jõgedes
(Pandivere..., 2006). Porkuni järv kui allikatoiteline järv toitub intensiivse põllumajandusliku
tootmisega ala põhjaveest ning seetõttu võib järeldada, et lämmastikureostuse põhjuseks Porkuni
järves on põllumajanduslik hajureostus. Lämmastiku suure kontsentratsiooni püsimise korral on oht,
et järves võivad veerikaste aastate jätkumisel hakata massiliselt vohama lämmastikulembesed
taimed. Hetkel limiteerib produktsiooni suurt kasvu madal fosforisisaldus (Neeruti..., 2009).
Meede: Avalikkuse teavitamine põllumajanduse mõjust järve seisundile ja keskkonnanõuete
järgimise olulisusest.
Meede: Võimalike paiksete ja hajureostusallikate kaardistamine.
Meede: Taimestiku massilise vohamise korral kaaluda taimestiku eemaldamise lubamist
niitmise teel.
Võhmetu-Lemmküla järved
Porkuni järvest põhja pool asub järvede ahelik, mida teatakse Võhmetu-Lemmküla järvede nime all.
Võhmetu-Lemmküla järvedest kuuluvad Porkuni loodusalasse vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvedena Lemmküla, Võhmetu, Piisupi ja Ratasjärv (Joonis 2). Samas on elupaigana
olulised ka loodusala piiridest välja jäävad, kuid samasse järvede ahelikku kuuluvad järved ja
järvikud. Võhmetu-Lemmküla järvede näol on tegemist harivesiliku (Triturus cristatus) ja hariliku
mudakonna (Pelobates fuscus) sigimisalaga (Wries, Pappel, 2007).
Järvede ahelikku kuuluvad kümme suuremat järve ning mitmed väiksemad järvikud, mida
iseloomustab eelkõige kevadine karstivetest tulenev veeküllus ning kuivamine veevaeste suvede
teisel poolel (Mäemets, 1977). Kuigi Natura alana on antud elupaik määratud vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede hulka, on Võhmetu-Lemmküla järvede puhul olulisem asjaolu,
et tegemist on unikaalse ökosüsteemiga ajutiste karstijärvedega (Arold, 2005), mis asetsevad kahel
pool Porkuni vallseljakute ahelat Porkuni-Neeruti oosistiku lõunaosas. Järvede nõod on madalad
ning orienteeritud enamasti põhja-lõuna suunas. Arvatakse, et järvede veekogumisalaks on
Lemmkülast paar kilomeetrit kirdes asuv Assamalla luht. Seda, et järvi täitva vee puhul on tegemist
karstivetega, kinnitab vees sisalduvate mineraalainete rohkus ning nõrgalt aluseline reaktsioon.
30
Järved toituvad põhjas asuvatest allikatest ning nagu Porkuni järvegi puhul, võivad kevadised
põhjaallikad kuiva suve teisel poolel muutuda vett ärajuhtivateks lehtriteks. Vihmastel aastatel võib
vesi järvedes püsida aasta läbi, kuid lumevaestel aastatel ei täitu järved peaaegu üldse (Mäemets,
1977).
Lemmküla ehk Lemküla järv on kaitseala põhjapoolseim järv ning asub Lemmküla külas, tema
suuruseks on 6 ha, kaldajoone pikkuseks 1 368 m ning liigendatuseks 0,363 (Keskkonnaregister,
2012). Sügavaim koht (2 m) asub järve laienevas lõunaosas. Järve ümbitseb mets ning kaldad ja
põhi on kõvad, põhjas asub rohkesti allikaauke ning järvelupja (Mäemets, 1977).
Võhmetu järv ehk Võhmetu Suurjärv, Mardihansu järv, Ratasjärv ja Kukejärv asuvad
Võhmetu külas. Võhmetu järv on järveaheliku suurim ning tema pindala on 9 ha, kaldajoone pikkus
2 039 m ning liigendatus 0,361. Järv on alkalitroofne ehk allikatoiteline ning väga kareda veega
(Keskkonnaregister, 2012). Järve keskmine sügavus on 1,5 m ja suurim sügavus 2,2 m, järve
põhjaosa on sügavam. Oosistiku idaküljel asuv kõvade kallaste ja põhjaga Võhmetu järv on
ümbritsetud peamiselt kuusemetsast (Mäemets, 1977). Mardihansu järve suurus on 2,3 ha,
kaldajoone pikkus on 1 175 ning liigendatus 0,813. Ratasjärve suurus on 0,9 ha, kaldajoone pikkus
on järvel 418 m ja liigendatus 0,739. Tilluke Kukejärv on vaid 0,4 ha suurune, tema kaldajoone
pikkuseks on 350 m ning liigendatuseks 1,393 (Keskkonnaregister, 2012).
Piisupi külla jäävad Piisupi järv ning Süsijärv. Piisupi järve suuruseks on 5,2 ha, millest 0,2 ha
jääb saarte alla. Järve kaldajoone pikkus on 1 341 m ning liigendatus 0,41. Limnoloogiliselt tüübilt
on Piisupi järv samuti alkalitroofne ehk allikatoiteline ning ta on väga kareda veega. 1,3 ha suuruse
Süsijärve kaldajoone pikkuseks on 506 m ning liigendatuseks 0,619. Järv on samuti alkalitroofne
ehk allikatoiteline (Keskkonnaregister, 2011).
Järvede ökoloogilist seisundit on viimasel ajal uuritud vaid Võhmetu järves. Järve uuriti 2010. a.
Riiklikult läbiviidava väikejärvede seire raames mõõdeti järve vee füüsikalis-keemilisi omadusi
ning hinnati järve ökoloogilist seisundiklassi. Võhmetu järv kui kalgiveeline ja kihistumata järv
määrati heasse ökoloogilisse seisundiklassi, mis tähendab, et järv on looduslähedases seisundis.
Üldlämmastiku sisaldus vees oli 2,0 mg/l, üldfosfori sisaldus järves on 0,015 mg/l ning klorofülli
sisaldus oli alla 2 µg/l (Väikejärvede ja jõgede…, 2011).
Looduskaitseseadusest tulenevalt on Võhmetu-Lemmküla järvede kalda piiranguvööndi laiuseks 50
m ning ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m (RT I 2004, 38, 258).
Kuna järved on elupaigaks harivesilikule ja harilikule mudakonnale, siis käsitletakse antud liikide
elupaigatingimusi mõjutavaid tegureid ning nende elupaigatingimuste parandamiseks vajalikke
tegevusi mainitud liike käsitlevas alapeatükis.
31
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Võhmetu-Lemmküla järvede kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on järvede hea ökoloogilise
seisundi tagamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (Euroopa Parlamendi..., 2000) ning
elupaigatüübi vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) säilitamine 20,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B, samuti soodsate elupaigatingimuste tagamine harivesilikule (Triturus
cristatus), harilikule mudakonnale (Pelobates fuscus) ja rabakiilidele (Leucorrhinia sp.).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Võhmetu-Lemmküla järvede kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on järvede hea ökoloogilise
seisundi tagamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (Euroopa Parlamendi..., 2000) ning
elupaigatüübi vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) säilitamine 20,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B, samuti soodsate elupaigatingimuste tagamine harivesilikule (Triturus
cristatus), harilikule mudakonnale (Pelobates fuscus) ja rabakiilidele (Leucorrhinia sp.).
Mõjutegurid ja meetmed
+ Võhmetu-Lemmküla järved asuvad hõreda inimasustusega alal ning nende ümbrus ei ole
kultuuristatud. Samuti on ala külastatavus madal ning seda eelkõige halva teedevõrgu tõttu. Järvede
mõningast isoleeritust võib pidada elupaiga kaitsele kaasa aitavaks faktoriks, kuna
külastuskoormusest tulenev inimmõju järvede ökosüsteemile on vähene.
- Põllumajanduslikust tegevusest tulenev lämmastikureostus. Kuna tegemist on Porkuni järvega
analoogsete põhjaveest toituvate järvedega, mis saavad oma vee intensiivse põllumajanduspiirkonna
põllu- ning heinamaadelt, on oht lämmastikureostuseks järvedes olemas.
Meede: Kohalike elanike teadlikkuse tõstmine karstialadega seonduvate probleemide osas.
Meede: Kui seire tulemusena ilmneb lämmastikureostuse probleem, on kõige olulisemaks
kaitse-meetmeks reostusallikate kaardistamine.
2.2.2. Karstijärved ja -järvikud (3180*)
Karstijärved ja -järvikud (3180*)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Assamalla karstiluht
Porkuni loodusalal on kaitse-eesmärgiks seatud kaitsta Natura standardandmebaasi kantud 53,2 ha
(16,9% loodusala pindalast) ulatuses elupaigatüüpi karstijärved ja -järvikud (3180*) (Lisa 5. Joonis
3). Karstijärvede ja -järvikute puhul on tegemist loodusdirektiivi I lisas loetletud esmatähtsa
32
elupaigaga (92/43/EMÜ). Elupaiga esinduslikkuseks on määratud B. Elupaigatüüpi on loodusalal
inventeeritud samas ulatuses, väljaspool loodusala pole karstijärvi ja -järvikuid registreeritud.
Porkuni maastikukaitseala Assamalla külasse jääva lahustüki edelaosas asub u 53 ha suurune
Assamalla karstiluht, mis kevaditi muutub ajutiseks karstijärveks (Foto 2). Assamalla karstiluht on
karstivormina kantud ka ürglooduse objektide nimekirja. Kaitse alla võeti ala 1991. a ning alates
1998. a oli luht Pandivere veekaitseala sihtkaitsevööndis (Keskkonnaregister, 2012). Alates 2003. a
on Assamalla luha karstijärv kirjas kui üks põhjavee taastumiseks olulisemaid Pandivere ja Adavere-
Põltsamaa nitraaditundliku ala karstialasid (RT I 2003, 10, 49).
Assamalla luhal võib umbes 1 km2 nõos leida üle 50 karstilehtri ja lohu, mille läbimõõduks on kuni
15 m ja sügavuseks kuni 1,5 m. Assamalla asula poolses servas asuvatest allikatest voolab kevaditi
põhjavesi nõo keskossa. Luhale võib kevadiste suurvete ajal tekkida kuni 10 ha suurune ja kuni 2 m
sügavune ajutine järv, mis tavaliselt juuni alguseks kaob veetaseme alanedes maa alla. Järveosa
lääneserval leiab vanu soostunud saviauke, mis võivad neelata vett kuni 20 l/s.
Kohati võib aukudes vesi püsida kogu suve (Keskkonnaregister, 2012). Luha keskel on kõrgem ala,
mis suurvee ajal männimetsaga kaetud poolsaareks muutub. Assamalla luhta kasutatakse rohumaana
ning selle vahetusse naabrusesse jääb kolm loomapidamishoonet. Suurim nendest on OÜ Nurkse
Seafarmile kuuluv Assamalla seafarm, mis jääb Rakvere–Väike-Maarja tee äärde Kalevipoja tee 10
katastriüksusele tunnusega 78701:002:0026 (OÜ Nurkse..., 2008).
Assamalla luht on Võhmetu-Lemmküla järvede toitumisala (Mäemets, 1977) ning nende järvede
veerežiim sõltub Assamalla luha karstijärvedest. Luhal kui Pandivere kõrgustikul asuval ainulaadsel
karstialal on teaduslik, ökoloogiline, maastikuline ja õppeotstarbeline tähtsus. Ala on mõningal
määral seoses savi kaevandamisega rikutud (Keskkonnaregister, 2012). Ajutise järve ökoloogilist
seisundit viimasel ajal uuritud ei ole.
Kevaditi koguneb ajutisele järvele suurel hulgal rändel peatuvaid veelinde, kelle hulgas võib näha
ka II kaitsekategooriasse kuuluvaid väikeluiki (Cygnus columbianus) ja laululuiki (Cygnus cygnus)
ning kurvitsalisi, sealhulgas I kaitsekategooriasse kuuluvaid tutkaid (Philomachus pugnax) (Foto 3).
33
Foto 2. Assamalla karstiluht. Foto: R. Kotter.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Karstijärvede ja -järvikute kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on nende hea ökoloogilise seisundi
tagamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (2000/60/EÜ) ning elupaigatüübi
karstijärved ja -järvikud (3180*) säilitamine 53,2 ha ulatuses esinduslikkusega B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Karstijärvede ja -järvikute kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on nende hea ökoloogilise
seisundi tagamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele (2000/60/EÜ) ning elupaigatüübi
karstijärved ja -järvikud (3180*) säilitamine 53,2 ha ulatuses esinduslikkusega B.
34
Foto 3. Assamalla karstiluht on kevaditi veelindude kogunemiskohaks. Foto: R. Kotter.
Mõjutegurid ja meetmed
- Põllumajanduslikust tegevusest tulenev reostus. Karstijärvede ja -järvikute suurimaks
ohustajaks on piirkonnas toimuv intensiivne põllumajanduslik tegevus, mis võib
põhjaveest toituvates järvedes tekitada eelkõige lämmastikureostust. Ohtlikku mõju
võivad avaldada nii vale väetamine kui ka liigne taimekaitsevahendite kasutamine.
Kuna luha vahetus naabruses paiknevad suured loomapidamishooned, võib sõnniku
mittenõuetekohane käitlemine põhjustada järvede ökoloogilise seisundi languse.
Negatiivne mõju Assamalla luha veekvaliteedile seab ohtu ka Võhmetu-Lemmküla
järvede ökoloogilise seisundi.
Meede: Põllumeeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Oluline on selgitada, miks antud
piirkond on reostusele tundlik.
- Võsastumine.
Meede: Võsa eemaldamine, niitmine või karjatamine. Karjatamise korral ei tohi pidada loomi üle
ühe loomühiku haritava maa ühe hektari kohta (RT I 2003, 10, 49).
35
- Karstilehtrite prahistamine perioodil, mil veeseis on madal ning järv kuivanud.
Prahistamise peamiseks põhjuseks on kohalike elanike vähene keskkonnateadlikkus
või hoolimatus.
Meede: Kohalike elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine. Oluline on selgitada karstinähtuste
olemust ning piirkonna tundlikkust reostusele.
2.2.3. Valgejõgi
Valgejõgi KE – ei; LoA – ei
Porkuni järvest alguse saava ning Hara lahte suubuva Valgejõe pikkuseks on 101,1 km ning valgala
pindalaks 451,5 km2 (Keskkonnaregister, 2012). Porkuni maastikukaitsealale jääb jõe algusosa.
Valgejõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714) ning kuulub kogu
ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87,
1362). Valgejõe Harjumaa lõik kuulub osaliselt avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirja
(RT III, 13.03.2012, 2).
Valgejõgi saab alguse Porkuni järve loodeotsast ehk Alumisest järvest. Kunstlikult paisutatud ning
mitme meetri jagu kõrgemal asuva järvega on jõgi ühenduses teetruubi kaudu ning ca 150 m pärast
lähet läbib jõgi teisegi teetruubi ning laskub veelgi madalamale Valgejõe ürgorgu (Foto 4).
Porkuni maastikukaitseala piiril Järvajõe külas asub jõgede hüdrokeemilise seire Porkuni lävend,
kus igal aastal riikliku seireprogrammi raames määratakse jõe ökoloogiline seisund (PõhjaEesti...,
2010). 2009. a hinnati jõe ökoloogilist seisundit Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruse nr 44
„Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass
tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate
väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ alusel (RTL, 06.08.2009, 64, 941). Valgejõe
ülemjooks kuulub tüübilt heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka, mille
valgala suuruseks on 10-100 km2 (tüüp I B). Porkuni seirelävendis määrati 2009. a riikliku
keskkonnaseire jõgede hüdrokeemilise seire programmi raames läbi viidud mõõtmiste alusel
Valgejõgi heasse ökoloogilisse seisundiklassi. Väga head ökoloogilist seisundit näitasid järgmised
tulemused: BHT7 oli 1,60 mgO/l; ammooniumlämmastikku 0,10 mgN/l, üldfosforit 0,022 mgP/l ja
pH väärtuseks mõõdeti 7,88. Kesised tulemused saadi vees lahustunud hapniku (60,0%) ja
üldlämmastiku (3,87 mgN/l) sisaldust mõõtes (Põhja-Eesti..., 2010).
Äärmiselt halb oli Valgejõe ökoloogiline seisund 2008. a, mil Valgejõe algusosa üldseisund määrati
väga halvaks. 2008. a hinnati jõgede seisundit seireandmete järgi seire ajal veel kehtiva
Keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määruse nr 33 „Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” alusel (RTL, 03.07.2001,
81, 1108). Jällegi olid kõige halvemateks näitajateks hapniku- ning üldlämmastiku sisaldus vees
(vastavalt 34,6% ja 5,13 mgN/l), mis andsid tunnistust väga halvast veekvaliteedi klassist.
Ammooniumlämmastiku sisalduse 0,124 mgN/l alusel määrati jõgi heasse klassi ning väga head olid
üldfosfori sisalduse ning BHT7 näitajad (vastavalt 0,024 mgP/l ja 2,50 mgO/l) (Põhja-Eesti..., 2009).
Nagu Porkuni järvegi puhul, annavad mõõtmistulemused tunnistust tugevast lämmastikureostusest.
36
Foto 4. Valgejõe algus. Foto: R. Kotter.
Vastavalt 2003. aastal teostatud jõgede hüdrobioloogilisele seirele oli Valgejõgi suhteliselt heas
seisus. Kõige suuremad muutused leidsidki aset jõe ülemjooksul Piisupi lõigus (klorofüll,
fütoplankton, põhjaloomastik, taimestik), mis oli seotud ebastabiilse hüdroloogilise režiimiga. 2002.
a põuasel suvel, mil Porkuni järv ära kuivas, oli järv Valgejõele vaid formaalseks alguseks, tegelikult
pärines ülemjooksu vesi järvelähedastest allikatest. Jõe alguseks olev truup järve põhjatipus oli kuiv
nii 2002. a kui ka 2003. a suvel. Ka 2003. a oli kõige suuremaks probleemiks Valgejõe ülemjooksul
kõrge lämmastikuühendite sisaldus. See tuleneb asjaolust, et Valgejõgi saab alguse Pandivere
kõrgustikult, mis on nitraaditundlik ala ja ka põhjavesi on siin suhteliselt kõrge lämmastikuühendite
sisaldusega. Kalastiku seisundit loeti jõe ülemjooksul Porkuni järvest kuni Moe paisuni rahuldavaks
(Jõgede hüdrobioloogiline..., 2004).
Valgejõe puhul on tegemist lõheliste elupaigaga ning seetõttu peab vastavalt Keskkonnaministri 9.
oktoobri 2002. a määrusele nr 58 üldlämmastiku sisaldus vees jääma alla 0,3 mgN/l ning lahustunud
hapniku sisaldus üle 50% küllastusastmest (RTL 2002, 118, 1714). Valgejõe kalda piiranguvööndi
laius on 100 m ning ehituskeeluvööndi laius 50 m (RT I 2004, 38, 258).
Kuna Valgejõgi saab alguse Porkuni järvest, siis sõltub jõe ülemjooksu ökoloogiline seisund otseselt
järve ökoloogilisest seisundist. Seega mõjutavad Valgejõe alguse seisundit samad tegurid, mis said
juba loetletud Porkuni järve puhul ning veekvaliteet saab jões paraneda üksnes siis, kui see paraneb
37
ka järves. Valgejõe seisundit mõjutavad tegurid ja jõe seisundit parandavad meetmed said loetletud
Porkuni järve käsitleva osa all ning siin neid eraldi uuesti ei korrata.
Valgejõe ülemjooksul on vastavalt Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrusele nr 44
„Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass
tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate
väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ vajalik tagada hea ökoloogiline seisund (RTL,
06.08.2009, 64, 941).
Niiduelupaigad
2.2.4. Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba
officinalis) madalikuniidud (6510)
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidud (6510)
LoD I; KE – jah; LoA – jah
Porkuni loodusalal on kaitse-eesmärgiks seatud kaitsta Natura standardandmebaasi kantud 37,5 ha
(11,9% loodusala pindalast) ulatuses elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
madalikuniidud (6510). Elupaiga esinduslikkuseks on määratud B. Elupaigatüüpi on loodusalal
inventeeritud 38,0 ha ulatuses ning Porkuni maastikukaitsealal väljaspool loodusala veel 20,0 ha
ulatuses. Väljaspool loodusala esineb elupaika kaitseala lõunaosas Porkuni järvest veidi põhja pool
ning väga väikeses ulatuses kaitseala põhjaosas. Eesti kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi on
tegemist niiske pärisaruniiduga (kood 2142).
Loodusala koosseisu kuuluv aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniit asub Porkuni
maastikukaitseala Assamalla külas asuval lahustükil Assamalla karstiluha kõrval Rakvere– Väike-
Maarja tee ääres. Niit kuulub Porkuni loodusala koosseisu ning niiduala suuruseks on registreeritud
38,0 ha. 10,0 ha elupaigast on hävinud. Seega esineb loodusalal tegelikkuses elupaika 28,0 ha
ulatuses (Lisa 5. Joonis 3). Natura standardandmebaasi tuleb sisse viia parandus.
Suur osa antud elupaigast on hävinud, kuna Küti katastriüksuse tunnusega 78701:002:0721 maa
(10,9 ha) on üles küntud ja võetud kasutusele põllumaana (Foto 5). Ülejäänud elupaiga territoorium
on rahuldavas seisundis: osalt ala niidetakse, kuid kohati on näha võsastumist. Kevadiste suurvete
ajal on suur osa niidust veega kaetud. Natura alade inventeerimisel märgiti, et valdavalt on selle ala
puhul tegemist väga tugeva inimmõjuga alaga, mis ei oma looduskaitselist väärtust. Vastavalt
kaitseala kaitse-eeskirjale on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine (RT I 2005, 67, 515).
38
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidu kaitse-eesmärgiks 30 aasta perspektiivis on 28,0
ha ulatuses madalikuniidu säilitamine seisundis B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidu kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks on 28,0
ha ulatuses madalikuniidu säilitamine seisundis B.
Foto 5. Hävinud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniit. Foto: R. Kotter.
Mõjutegurid ja meetmed
- Maaomanike teadlikkuse, motiveerituse ning maa hooldamise huvi puudus. Samuti nende huvi
võtta rohumaa kasutusele põllumaana.
Meede: Maaomanike teavitamine toetuste taotlemise võimalusest ja riiklikest soodustustest.
Maaomanikel on võimalik taotleda loodushoiutoetust pool-looduslike koosluste hooldamiseks, mille
määrad on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
39
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad“ (RTL 2004,
75, 1228).
Meede: Maaomanike instrueerimine niiduala hooldamise viisidest.
- Niiduala võsastumine ning hooldamata jätmine.
Meede: Ala niitmine ning võsast puhastamine, metsaäärne kipub kiiresti võsastuma.
Metsaelupaigad
2001. a inventeeriti alal järgmised loodusdirektiivi metsaelupaigad: vanad loodusmetsad (9010*),
hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050) ja okasmetsad oosidel või
glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060) (Lisa 5. Joonis 3). Elupaigad inventeeriti kameraalselt ning
kõikide elupaikade esinduslikkuseks määrati C, kuna metsaalad on tugevasti majandamisest
mõjutatud. Kuna piirkonna metsad on tsoneeritud piiranguvööndisse ning raietest tugevasti
mõjutatud, siis tõenäoliselt suur osa kaitseala metsaalasid loodusdirektiivi metsaelupaigaks enam ei
kvalifitseeru.
Aastatel 2000‒2002 pandi praeguse Porkuni maastikukaitseala territooriumil Eesti vääriselupaikade
põhiinventuuri raames kirja üheksa vääriselupaika kogupindalaga 32,77 ha (Keskkonnaregister,
2012) (Joonis 6). Hilisemaid inventuure toimunud pole.
Joonis 6. Vääriselupaiga tunnustega alad Porkuni maastikukaitsealal (Keskkonnaregister, 2012
järgi).
40
Antud elupaigad ei ole ametlikult vääriselupaigad, kuna kehtiva metsaseaduse alusel paiknevad
vääriselupaigad väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ning nende suuruseks on kuni seitse hektarit
(RT I 2006, 30, 232). Keskkonnaregistris on alad registreeritud vääriselupaiga tunnustega aladena
(Keskkonnaregister, 2012).
Porkuni maastikukaitseala metsaelupaigad ei kuulu Porkuni loodusala koosseisu ning metsade
kaitset pole Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seatud. Seega ei seata ka käesolevas
kaitsekorralduskavas metsaelupaikadele kaitse-eesmärke, vaid piirdutakse ala kirjeldamisega.
2.2.5. Vanad loodusmetsad (9010*)
Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I; KE – ei; LoA – ei
Vanu loodusmetsi (9010*) on Porkuni maastikukaitsealal inventeeritud 69,5 ha ulatuses nii kaitseala
põhja- kui keskosas. Inventuuri andmetel on tegemist männi või kuuse enamusega 100aastaste
metsadega, kust on valikraiete käigus välja raiutud okaspuid. Metsaregistri andmetel on enamjaolt
tegemist segametsadega. Alal leidub 80‒70-aastaseid kuusikuid, kus peapuuliigile lisaks kasvab
peamiselt mände, kaski ja haabu ning kaitseala põhjaosas leiab väikesel alal ligi 130-aastaseid
männikuid, kus mändidele lisaks kasvab kuuski. Samuti leidub kogu alal paiguti 60‒80-aastaseid
kaasikuid, kus kaskedele lisaks kasvab veel peamiselt kuuski ja haabu ning kaitseala keskosas on
60‒70-aastaseid haavikuid, kus kasvab lisaks kaski ja kuuski. Vanemate metsaalade vahele jääb
hulgaliselt keskmises vanuses ja nooremaid metsasid, ka mõne aasta vanuseid noorendikke.
Nooremates metsaosades on kohati tegemist 90‒100%-lise kuuskede enamusega. Kirjeldatud
metsaalad kuuluvad sinilille kasvukohatüüpi (Metsaregister, 2012). Metsaregistri andmed annavad
tunnistust sellest, et piirkonna metsad on majandatavad ning osadele eraldistele on istutatud kuuski.
Seega võib eeldada, et ainult osa alast vastab elupaigatüübi tunnustele.
2.2.6. Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050)
Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050)
LoD I; KE – ei; LoA – ei
Rohunditerikkaid kuusikuid (9050) on Porkuni maastikukaitselal inventeeritud 136,2 ha ulatuses
kaitseala põhja- ja keskosas. Tegemist on erivanuseliste metsadega, kohati leidub 100-aastaseid
kuusikuid. Metsaregistri andmetel on alal tegemist väga eritüübiliste ja erivanuseliste metsadega,
leidub noori ja keskealisi segametsi, kus enamuspuuliigiks võivad olla kased, lepad, haavad või
kuused, samuti on alal paiguti vanemaid kuni 107-aastaseid kuusikuid. Kirjeldatud metsaalad
kuuluvad sinilille kasvukohatüüpi (Metsaregister, 2012). Eelnevalt välja toodud andmetest lähtuvalt
võib öelda, et suur osa rohunditerikasteks kuusikuteks inventeeritud alasid ei vasta antud
elupaigatüübi tunnustele.
41
2.2.7. Okasmetsad oosidel ja glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060)
Okasmetsad oosidel ja glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060)
LoD I; KE – ei; LoA – ei
Okasmetsi oosidel ja glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060) on Porkuni maastikukaitsealal
inventeeritud 3,59 ha ulatuses kaitseala keskosas Porkuni järvest loodesse jääval alal. Tegemist on
Porkuni-Hulgumäe vahelise kuusikuga. Inventuuri andmed on aastast 1996 ning on vananenud.
Metsaregistris on andmeid ainult ühe eraldise kohta, kus kasvab 90-aastane kuusik, mis kuulub
samuti sinilille kasvukohatüüpi (Metsaregister, 2012).
2.2.8. Vääriselupaiga tunnustele vastavad alad
Kõik alal leiduvad üheksa vääriselupaiga tunnustele vastavat ala kogupindalaga 32,77 ha on
määratud sinilille kasvukohatüüpi. Vääriselupaiga tunnustele vastavad alad kattuvad osaliselt
eelpool kirjeldatud metsaelupaigatüüpidega. Kolm ala on tüübilt järsud jõe ja järve kaldad. VEP nr
143199 suuruseks on 0,72 ha ja ta asub Süsijärve idakaldal. Tegemist on madala täiusega 120aastase
puistuga. VEP nr 143202 on 0,45 ha suurune hõreda alusmetsa, ebaühtlase täiusega esimese rinde
ja arvestatava teise rindega kuusesegamets Valgejõe kaldal. VEP nr 143200 on 0,48 ha suurune
puistu Piisupi järve järsul kaldal. Alal kasvab 80‒110-aastaseid kuuski ning mände, samuti leiti sealt
üle 50 cm kõrge kuklaste pesa (Keskkonnaregister, 2012).
Süsijärvest läände jääv VEP nr 143197 kuulub tüübilt salu-männikute ja männi-segametsade hulka.
0,91 ha suurune 130-aastane männik kasvab lõunasuunalisel laugjal nõlval. Osaliselt leiab teises
rindes kuuske, alusmets on keskmise tihedusega, puistust lõunasse jääb raielank. Piisupi järvest
kagus asuv VEP nr E00153 on kaitseala suurim vääriselupaik suurusega 9,93 ha. Ala tüüpi pole
määratud, kuid seal leidub samuti kuuski, laialehiseid puid ning vanu haabu. Piisupi järvest lõunasse
jääb 2,3 ha suurune VEP nr 143201, mis on tüübilt salu-kuusik ja kuusesegamets ning asub
läänekaarde avatud laugel vallseljakul. Puistu keskmine vanus on 110 aastat, ala on loodusliku
ilmega ning majanduslikust tegevusest puutumata. VEP nr E00151 on 8,68 ha suurune ning asub
Mardihansu järvest läänes. Elupaiga tüüpi pole määratud, kuid seal leidub nii kuuski kui ka vanu
laialehiseid puid, puudel kasvab hulgaliselt puuseeni ning samblikke (Keskkonnaregister, 2012).
Lemmküla järvest põhjapool asuv 1,2 ha suuruse pindalaga VEP nr 143198 kuulub tüübilt teiste
järsakumetsade alla. Kuuse- ja laialehiste lehtpuudega segapuistu kasvab järsul nõlvakul ja nõlva
jalamil. Majandamata alalt leiab bioloogiliselt vanu tammesid, mille alumised oksad on kuivanud.
Samasse kohta oli juba varem inventuuri käigus kirja pandud 1,8 ha suurune VEP nr E00150. Tüüpi
antud vääriselupaigal määratud ei ole (Keskkonnaregister, 2012). Kahtlemata on tegemist veaga:
kaardile on kaks eelmainitud vääriselupaika kantud üksteise peale (Lisa 2. Joonis
5).
Kaheksa kirjeldatud vääriselupaiga tunnustele vastavat ala asuvad riigimetsamaal
(Keskkonnaregister, 2012), VEP nr 143202 on eramaal. Riigimetsamaal toimib vääriselupaikade ja
vääriselupaiga tunnustega alade kaitse läbi RMK sisese korra: neid alasid raietega ei kahjustata.
Probleemne on eramaal asuva vääriselupaiga tunnustega ala kaitse. Piiranguvööndi režiim seal
42
kaitset ei taga. Samas on aga tegemist laanerähni elupaigaga ning seal saab piiranguid raietele seada
läbi liigikaitse.
2.3. MAASTIK, ÜKSIKOBJEKTID JA ÜRGLOODUSE OBJEKTID
2.3.1. Porkuni-Neeruti oosistik
Kaitsealale jääv loode-kagu suunalise Porkuni-Neeruti oosistiku lõunaosa on Neerutisse jäävate
kõrgete ja järsunõlvaliste oosidega võrreldes veidi tasasem ala. Porkuni ümbruse oosid on 18‒25 m
kõrgused, tasaselaelised ning asuvad Porkuni ehk Valgejõe ürgorus (Foto 6), mis on 30 km pikkune
ja 0,5 km laiune paekivisse lõikunud ning osaliselt setetega täitunud org, kus kohati leidub
järvekriiti. Piirkonna karbonaatse kattega oosid on paekivist veeristega ja kruusased, kaetud
peamiselt rähksete liivsavimuldadega. Neil kasvavad looduslikult salumetsad, levinuimad on
sinilillekuusikud (Arold, 2005). Maastiku reljeefsus tuleb kõige ilmekamalt esile Porkuni järve
ümbruses, Valgejõe kallastel ja Võhmetu-Lemmküla järvede piirkonnas. Porkuni järves poolsaarena
asuv Lossisaar on pinnavormilt lavaoos (Arold, 2005). Võhmetu-Lemmküla järvedele on
iseloomulikud järsud ja kõrged kaldad.
Tänu Võhmetu-Lemmküla järvede piirkonna hõredale inimasustusele ja raskesti ligipääsetavusele
on maastik säilinud looduslikuna ning on kaetud peamiselt metsadega. Kaitseala põhjaosast võib
leida märke kunagistest kaevamistöödest: oosides leiduvat kruusa on ära veetud. Tugevat inimmõju
maastikulisele ilmele võib märgata Porkuni ümbruses. Porkuni küla elanike arv on 178 inimest,
seega on tegemist kaitseala suurima külaga, samuti valla puhkealaga. Porkuni järve kallastel on
tiheasustusala ning seal paiknevad lisaks mitmed puhkerajatised. Võrdlemisi suur osa kaitseala
lõunaosast on põllumaa.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni-Neeruti oosistu kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on olemasoleva maastikulise ilme
säilitamine.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni-Neeruti oosistu kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on olemasoleva maastikulise ilme
säilitamine.
43
Foto 6. Valgejõe ürgorg. Foto: R. Kotter.
Mõjutegurid ja meetmed
- Peamiseks ohustavaks teguriks positiivsete pinnavormide säilimisele on illegaalne kruusa
kaevandamine, ehitustegevus ja teede rajamine.
Meede: Vastavalt kaitse-eeskirjale on maavarade kaevandamine Porkuni maastikukaitsealal
keelatud ning igasuguseks ehitustegevuseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek (RT I 2005, 67,
515). Seega võib maastikulist ilmet kahjustada vaid ebaseaduslik tegevus. Ehitustegevuse
planeerimisel tuleb arvestada maastike avatuse säilitamise vajadusega. Hooned tuleb sobitada
maastikku nii, et need ei rikuks maastiku ilmet ja säiliksid olemasolevad vaated. Eraldi
kaitsekorralduslikke töid oosistu säilitamiseks ette pole vaja võtta.
2.3.2. Porkuni parkmets
Porkuni parkmets (KLO1200425) on kaitseala territooriumile Porkuni külasse Porkuni järve
kallastele jääv uuendamata piiridega metsailmeline park. Parkmetsa pindala on 101,8 ha, millest
45,9 ha jääb Porkuni järve alla (Keskkonnaregister, 2012). Suuremad parkmetsa alad asuvad järve
kirdekaldal Kaieallikal ja loodekaldal. Kirdekaldale jääv parkmetsa ala on suures osas
munitsipaalomandis, loodekaldale jääv osa on riigimaa ning selle volitatud haldajaks on Porkuni
kool (Maaamet, 2012).
44
Porkuni parkmets võeti kaitse alla Väike-Maarja rajooni TSN TK 10. septembri 1959. a otsusega nr
168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest“. Kaitsekorda muudeti
Rakvere rajooni RSN TK 21. aprilli 1971. a otsusega nr 100 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla
kuuluvate parkide ja botaaniliste üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta“ ja 11. detsembri
1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide ja botaaniliste
üksikobjektide nimekirja muutmise kohta“. Praegu on parkmetsas kaitsekorra aluseks Vabariigi
Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-
eeskiri“ (RT I 2006, 12, 89). Kuna Porkuni parkmets jääb ühtlasi ka Porkuni maastikukaitseala
territooriumile, siis on parkmets looduskaitseseaduse alusel topeltkaitse all.
Praegu Porkuni parkmetsana kaitse all oleva parkmetsa ala on palju suurem kui seda oli ajalooline
parkmets. Ajaloolise pargi ala jäi järve loodekaldale ja Lossisaarele. Juba 18. sajandil oli Porkuni
mõisa park jagatud kahte teineteisest eraldatud ossa. Üks osa pargist paikneb järvesaarel Porkuni
mõisa peahoone kõrval suhteliselt väikesel alal. Saare lõunaosas oli kunagi regulaarplaneeringuga
iluaed ning järve kaldal parkmets. Saarel kasvas palju eri liiki puid ja põõsaid. Teine osa pargist
paikneb Porkuni järve loodeosas ning jaguneb omakorda kahte ossa. Ülevaltpark asub kitsaseljalisel
800 m pikkusel Ilumäe oosil. 1811. a mõisaümbruse plaanil on oosi põhjaotsal näha väikest
paviljoni, mida kasutati vaate nautimiseks üle Valgejõe oru Piisupi suunas. Altpark asub oosi
edelaküljel Porkuni lamedapõhjalises orus ning on enamasti tasane, vaid Vistla küla pool servas
maantee lähedal kerkib paari meetri kõrgune lubjakivi seljandik, millel asub ka Porkuni paemurd.
Kahe pargiosa vahele jääb org, mille keskele on ajaloolisel plaanil märgitud ristkülikukujuline tiik.
Parkmetsas oli kunagi tihe kõnniteede võrgustik. Praegu kulgeb mööda oosiharja kõnnitee. Puistu
lõunaserval kasvab kuuski, nulge ja lehiseid ning keskosas leidub üksikuid lehtpuid, sh tammi
(Kultuurimälestiste riiklik register, 2012).
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja alusel on Porkuni parkmetsa näol
tegemist maastikukaitseala eritüübiga ning selle kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud
planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult
väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise
kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi maa- ja veeala kuulub piiranguvööndisse (RT I 2006,
12, 89).
Vastavalt kaitse-eeskirjale on park avalikuks kasutamiseks ning valdajal ei ole õigust keelata pargi
maa-alal erateede ja radade avalikku kasutamist päikesetõusust päikeseloojanguni. Õuemaal
viibimine on lubatud valdaja loal. Jalgrattaga sõitmine on lubatud selleks määratud teedel ja radadel;
sõidukiga sõitmine on lubatud selleks määratud teedel ja sõiduki parkimine on lubatud parklates.
Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud pargi valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool
teid ja maastikusõidukiga sõitmine pargi valitseja nõusolekuta on lubatud hooldus-, järelevalve- ja
päästetöödel, samuti liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal
metsamajandustöödel või põllumajandustöödel. Pargi veekogudel on lubatud sõita mootorita
ujuvvahendiga. Veemootorsõidukiga sõitmine on lubatud pargi valitseja nõusolekul ning
järelevalve- ja päästetöödel (RT I 2006, 12, 89).
45
Telkimine ja lõkke tegemine on pargis lubatud ainult pargi valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud valdaja loal.
Pargis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja pargi
valitseja poolt tähistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata ja pargi valitseja poolt tähistamata kohtades on lubatud üksnes pargi valitseja
nõusolekul. Pargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine (RT I 2006, 12, 89).
Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd nagu niitmine ning puu-
ja põõsarinde kujundamine. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud puuvõrade või põõsaste
kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
projekteerimistingimuste andmine; detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; nõusoleku andmine
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; ehitusloa andmine; veekogude veetaseme
ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; katastriüksuse kõlvikute piiride ja
sihtotstarbe muutmine; maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;
metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; puhtpuistute kujundamine;
uuendusraie; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; uue maaparandussüsteemi rajamine. Pargis
on keelatud maavara kaevandamine (RT I 2006, 12, 89).
Looduskaitseseaduse alusel seatud topeltkaitse kaotamiseks tuleb Porkuni parkmets kui kaitsealune
park kaitse alt maha võtta ning moodustada Porkuni maastikukaitsealal pargi piiranguvöönd (Joonis
7), kus kaitsekord oleks mõnevõrra rangem kaitseala muust kaitsekorrast ning arvestaks pargi kaitse
vajadustega, st lähtuks kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas sätestatud
põhimõtetest. Porkuni järv, järve looduslik kaldavöönd ja Porkuni küla tiheasustusala tuleb pargi
piiranguvööndist välja jätta. Samuti pole põhjendatud järve kirdekaldal Kaieallikal asuva metsaala
arvamine pargi piiranguvööndisse, kuna see ala pole ajalooliselt parkmetsa alla kuulunud.
Piirimuudatuste ettepaneku aluseks on ajaloolised pargi piirid.
Porkuni parkmetsa puistu looduskaitselisi väärtusi pole eraldi hinnatud ning parkmetsa hooldamine
on siiani olnud juhuslikku laadi. Hinnata tuleb puistu seisundit ning vastavalt pargi hoolduskava
koostamise juhendile (Nutt, 2011) on maaomanikul võimalik koostada Porkuni parkmetsale
hoolduskava, millele saab rahastust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni parkmetsa kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on metsapargi väärtuste säilitamine ja
regulaarse hooldamise tagamine.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni parkmetsa kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on metsapargi väärtuste säilitamine ja
regulaarse hooldamise tagamine.
Mõjutegurid ja meetmed
46
+ Parkmetsa ala pole liigselt hooldatud ning selle looduskaitseline väärtus metsapargina on säilinud.
- Vähene ja ebaregulaarne hooldamine.
Meede: Parkmetsa regulaarne hooldamine vastavalt pargi hoolduskavale.
Joonis 7. Porkuni pargi piiranguvööndi piiriettepanek.
2.3.3. Porkuni mänd
Põlispuuna on üheks kaitstavaks looduse üksikobjektiks Porkuni-Saksi tee ääres asuv Porkuni mänd
(Joonis 8). 2001. a metsakorralduskeskuse poolt läbi viidud mõõtmiste alusel oli männi ümbermõõt
mõõdetuna 1,3 m kõrguselt 300 cm ja kõrgus 9,25 m (Keskkonnaregister, 2012). 2007. a mõõtsid
Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahid puu ümbermõõduks 306 cm ja kõrguseks 10,5 m.
Porkuni mänd võeti põlispuuna kaitse alla 1959. a (Rändrahnude..., 1959). 1959. a kuulutas Väike-
Maarja rajoon Porkuni männi looduse mälestusmärgiks (Väike-Maarja..., 1959). Vastavalt
looduskaitseseadusele moodustub Porkuni männi kui üksikobjekti ümber 50 m piiranguvöönd (RT
I 2004, 38, 258).
Mänd on halvas seisundis: alumised oksad on suures ulatuses kuivanud. 1997. a olid puu oksad
kuivanud väga vähesel määral (Keskkonnaregister, 2012), intensiivne okste kuivamine on toimunud
just viimaste aastate jooksul (Foto 7). Objekt on tähistatud, kuid tähis vajab väljavahetamist.
47
Joonis 8. Üksikobjektid Porkuni maastikukaitsealal (Keskkonnaregister, 2012 järgi).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni männi kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on olemasolevate kasvuks soodsate tingimuste
säilitamine.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni männi kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on olemasolevate kasvuks soodsate
tingimuste säilitamine.
Mõjutegurid ja meetmed
+/- Kuigi männi alumised oksad on kuivanud ning mänd näib olevat halvas seisundis, ei ole miski
teda otseselt ohustamas. Kasvukoht on soodne ning puuduvad konkureerivad taimed.
Meede: Männi elutingimusi pole võimalik kaitsekorraldusega parandada. Kui puu hukkub,
on tegemist loodusliku protsessiga, millele vastu seista ei saa.
48
Foto 7. Porkuni mänd (paremal). Foto: R. Kotter.
2.3.4. Porkuni hõbepajud
Porkuni järve põhjakaldal (Joonis 8) asub üksikobjektina kaitse alla võetud põlispuude grupp,
milleks on Porkuni hõbepajud (Keskkonnaregister, 2012). Kolmest puust kaks on hävinud ning
nendest on alles vaid tüükad, säilinud puu on väga halvas seisundis ja ohtlikult järve kohal kaldus
(Foto 8). 1998. a mõõdeti säilinud puu ümbermõõduks 1,3 m kõrguselt 760 cm ning puu kõrguseks
19 m (Keskkonnaregister, 2012). Porkuni hõbepajud võeti põlispuude grupina kaitse alla 1959. a
(Rändrahnude..., 1959). 1959. a kuulutas Väike-Maarja rajoon Porkuni hõbepajud looduse
mälestusmärgiks (Väike-Maarja..., 1959). Vastavalt looduskaitseseadusele moodustub Porkuni
hõbepajude kui üksikobjekti ümber 50 m piiranguvöönd (RT I 2004, 38, 258).
Puude ümbrus on võsastunud ning vajab hooldust. Porkuni järve ümbruse korrashoiuga tegeleb
kohalik omavalitsus, kuid kuna hõbepajud asuvad eramaal, ei saa omavalitsus seal korrastustöid
teha. Puud kasvavad asula keskel suure külastuskoormusega piirkonnas, seega on objekti ümbruse
hooldamine oluline. Lisaks võsalõikusele on hõbepajude ümbruses vajalik ka prahi koristamine.
49
Foto 8. Porkuni hõbepajud. Foto: R. Kotter.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni hõbepajude kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on allesjäänud puu ja puude osade
säilitamine seni, kuni nad ei ole muutunud inimestele ohtlikuks.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni hõbepajude kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on allesjäänud puu ja puude osade
säilitamine seni, kuni nad ei ole muutunud inimestele ohtlikuks.
Mõjutegurid ja meetmed
- Hõbepajude säilinud osad võivad murduda tormituulte mõjul või lume raskuse all.
Meede: Hõbepajud on hävimas üksnes looduslike protsesside tulemusena. Kuna objekt on juba
peaaegu hävinud, ei ole võimalik selle pikaajaliseks säilitamiseks enam midagi ette võtta.
- Võsastumine ja prahistamine.
50
Meede: Võsa eemaldamine ja prahi koristamine.
2.3.5. Liivamägi ja Jaanitulemägi
Pinnavormina ning kuppelmaastiku elemendina on eraldi kaitse all Liivamägi ja Jaanitulemägi
(Keskkonnaregister, 2012), mis asuvad Piisupi ja Porkuni külas (Joonis 8). Objekti pindalaks on 0,6
ha (Keskkonnaregister, 2012). Liivamägi ja Jaanitulemägi võeti kaitstavate looduse
üksikobjektidena kaitse alla 1978. a (Kohaliku..., 1978). 1959. a kuulutas Väike-Maarja rajoon
Liivamäe ja Jaanitulemäe looduse mälestusmärkideks (Väike-Maarja..., 1959). Vastavalt
looduskaitseseadusele moodustub Liivamäe ja Jaanitulemäe kui üksikobjekti ümber 50 m
piiranguvöönd (RT I 2004, 38, 258). Üksikobjektid on tähistamata, Liivamäe ja Jaanitulemäe juurde
tuleb paigaldada tähised.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liivamäe ja Jaanitulemäe kaitse-eesmärk 30 aasta perspektiivis on pinnavormide säilimise tagamine
endisel kujul.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Liivamäe ja Jaanitulemäe kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on pinnavormide säilimise
tagamine endisel kujul.
Mõjutegurid ja meetmed
- Peamiseks ohustavaks teguriks positiivsete pinnavormide säilimisele on illegaalne kruusa
kaevandamine.
Meede: Vastavalt kaitse-eeskirjale on maavarade kaevandamine Porkuni maastikukaitsealal
keelatud ning igasuguseks ehitustegevuseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek (RT I 2005, 67,
515). Seega võib maastikulist ilmet kahjustada vaid ebaseaduslik tegevus. Eraldi
kaitsekorralduslikke töid pinnavormide säilitamiseks ette pole vaja võtta.
2.3.6. Porkuni paemurd
Porkuni paemurd (Foto 9) asub Porkuni külas Porkuni järve loodekaldal asuvas parkmetsas, tegemist
on ürglooduse objektiga. Ürglooduse objektid on kantud „Eesti ürglooduse raamatusse“, mis on
Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepangaks. Tegemist on püsiva teadusliku ja
üldkultuuriajalooliste väärtustega objektidega (Keskkonnaregister, 2012).
51
Valgejõe ürgoru nõlvale rajatud vana Porkuni paemurru näol on tegemist aluspõhjapaljandiga, kus
kuni 4,2 m ulatuses paljanduvad Eesti aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu kõige noorema osa, Pirgu ja
Porkuni lademe suhteliselt puhtad heledad paksukihilised lubjakivid ja dolomiidid. Lademed
sisaldavad suurel hulgal erinevaid korallide ja stromatopooride kivistisi. Läbilõikes on näha nelja
kihistikku: Röa, Vohilaiu, Siuge ja Tõrevere. Dolomiidist koosnev Röa kihistik on kõige alumine
ning kuulub Pirgu lademe koosseisu. Kolm nooremat kihistut on esindatud lubjakividega
(Keskkonnaregister, 2012).
Foto 9. Porkuni paemurd. Foto: R. Kotter.
Porkuni aluspõhjapaljand on Porkuni lademe stratotüübiks ning seetõttu olulise teadusliku
tähtsusega. Murrust on kirjeldatud üle 150 liigi kivistisi ning leitud palju uusi kivististe liike. Koht
on oluliseks sihtpunktiks geoloogilistel õppekäikudel. Paljandi seisund on rahuldav
(Keskkonnaregister, 2012). Mitmest kohast on kivid varisenud. Tamsalu vallavalitsuse initsiatiivil
on lahtised kivid kokku korjatud (Vikk, suulised teated), kuid jäetud samasse paemurru alla
hunnikusse. Külastajad on paljandisse mitmesse kohta auke uuristanud ning sealt kive lahti
kangutanud. Paepaljandi ette on külastajate poolt rajatud ebaseaduslik lõkkeplats. Paepaljandi
ülemisele äärele on kunagi külastajate ohutuse tagamiseks paigaldatud puulattidest piire, mis on
praeguseks lagunenud. Porkuni paemurru kui ülimalt olulise teadusliku tähtsusega objekti seaduslik
kaitse pole tagatud, kaaluda tuleb looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmist geoloogilise
üksikobjektina.
52
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porkuni paemurru kaitse-eesmärgiks 30 aasta perspektiivis on objekti säilimiseks soodsate
tingimuste tagamine.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Porkuni paemurru kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks on objekti säilimiseks soodsate
tingimuste tagamine.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Objekti kaitsele aitab kaasa Porkuni paemuuseumi poolne huvi säilitada Porkuni paemurd heas
seisundis, et seal saaks läbi viia muuseumi poolt korraldatavaid õppekäike (Vikk, suulised teated).
- Paepaljandi kivimikihte lagundab pidevalt nii pinnavesi kui ka paljandil kasvavate taimede
elutegevus.
Meede: Paemurru eest tuleb eemaldada lahtised kivid ning paljandit mõningal määral lahtisest
mullast ning üleliigsest taimestikust puhastada. Paljandi puhastamist saab ette võtta vaid objekti
hästi tundva geoloogi juhendamisel.
- Paljandit lõhuvad hoolimatud või uudishimulikud külastajad, kes kivimikihte lahti murravad, sinna
auke uuristavad ning kive objektilt kaasa võtavad.
Meede: Murru äärele tuleb külastajate murru äärele liiga lähedal liikumise piiramiseks ja
ohutuse tagamiseks paigutada uus piire.
Meede: Teavitamine infotahvlil.
- Kuival perioodil võib lõkke tegemine põhjustada metsapõlengu.
Meede: Paljandi eest tuleb kõrvaldada ebaseaduslik lõkkease.
Meede: Lõkke tegemise keelust teavitamine infotahvlil.
53
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Porkuni maastikukaitseala on kõrge külastatavusega piirkond maakonnas ja seda just tänu kohalikule
populaarsusele puhkealana. Samas on külastajate hulk kaitsealal väga ebaühtlaselt jaotunud.
Peamiseks külastusobjektiks on ala lõunaossa jääv Porkuni. Porkunis toimuvad suviti mitmed
massiüritused ja seega on külastuskoormus järve kallastel suur. Külastusest tulenevaid Porkuni järve
kaitsega seotud probleeme käsitleti kaitsekorralduskava Porkuni järve puudutavas osas. Kaitseala
põhjaossa satuvad ainult keskkonnateadlikud loodushuvilised või juhuslikud külastajad.
Porkuni maastikukaitseala väärtuste tutvustamisega on aktiivselt tegelenud MTÜ Porkuni, MTÜ
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus ning Porkuni paemuuseum.
MTÜ Porkuni on oma tegevuse üheks eesmärgiks võtnud piirkonda tutvustavate trükiste
kirjastamise ja levitamise, samuti tutvustavad nad oma kodulehel www.porkuni.ee muuhulgas ka
Porkuni maastikukaitseala loodusväärtusi ja kaitse-eesmärke (Porkuni küla, 2012).
MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus prioriteetideks on parandada elukeskkonda ning
tõsta piirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses. Porkuni maastikukaitseala puhul
tähendab see eelkõige konkurentsivõime tõstmist turismi- ja puhketeenuste pakkumise alal, aga
samas ka huvi kaitsta ja säilitada kaitseala loodusväärtusi.
Tamsalu valla poolt hallatav paemuuseum on kaitsealal kõige olulisem keskkonnahariduslike
tegevuste edendaja ja piirkonna loodusväärtuste tutvustaja. Porkuni mõisa väravatornis (Foto 10)
läbi viie korruse paikneval püsiekspositsioonil tutvustatakse paekivi. Muuseum on rajanud 1,7 km
pikkuse matkaraja tutvustamaks Porkuni loodus- ja kultuuripärandiväärtusi, korraldab
haridusasutustele keskkonnaharidusprogramme ja ekskursioone, koostab õppematerjale.
Kaitseala kaitseväärtuste tutvustamiseks on vajalik paigaldada kaitsealale Porkuni maastikukaitseala
kui tervikut tutvustavad infotahvlid ning anda välja infovoldikud. Lisaks sellele on kaitse-
eesmärkide saavutamiseks vajalik pidev teavitustöö meedias. Oluline on kaitseala tutvustamine
kohalikes ja riikliku tähtsusega väljaannetes, Keskkonnaameti kodulehel. Suurematest kaitsekorralduslike tegevuste toimumisest tuleb kindlasti kohalikele elanikele teada anda. Samuti on
oluline loodusõppeprogrammide ning infopäevade läbiviimine. Loodusõpet korraldab piirkonnas
peamiselt Porkuni paemuuseum.
54
Foto 10. Porkuni paemuuseum. Foto: R. Kotter.
Visioon ja eesmärk
• Visioon
Porkuni maastikukaitseala on tuntud kui loodusväärtuste poolest rikas kaitseala. Kaitseala külastajad
ja kohaliku turismi arendajad omavad informatsiooni ala väärtuste ja piirangute kohta ning
propageerivad loodussõbralikku turismi.
• Eesmärk
Porkuni maastikukaitseala kaitseväärtuste kohta pakutav info on kvaliteetne ja kättesaadav:
külastajatele tutvustatakse kaitseala loodusväärtusi ning kaitseala tutvustatakse kui tervikut,
infotahvlitel ja infomaterjalides tuuakse välja külastajate jaoks olulisemad kaitsealal kehtivad
piirangud. Külastuskoormus Porkuni ümbruses on hajutatud ning ükski objekt ei kannata liigse
külastatavuse all.
3.1. INFOTAHVLID
Euroopa Liidu poolt rahastatud rahvusvahelise Interreg III B projekti S-MAN 2000 „Jätkusuutlik
kalastusturism Natura 2000 ja teistel tundlikel aladel“ raames pandi MTÜ Porkuni poolt Porkuni
55
külla välja kaks infotahvlit, millel on väga lühidalt tutvustatud kaitseala kaitse-eesmärke,
karstinähtusi ja Porkuni järve, kuid puudub ülevaatlik informatsioon kaitseala kui terviku
loodusväärtustest ning kaardina on kasutatud Porkuni puhkeala teemaplaneeringu kaarti. Infotahvlid
on luitunud ning vajavad lähiajal väljavahetamist.
Kaitseala valitseja poolt pole kaitsealale infotahvleid paigaldatud, samuti pole välja antud
infomaterjale. Samas on Keskkonnaameti poolt koostatud infomaterjalide kättesaadavus äärmiselt
oluline, kuna olemasolevates materjalides ei käsitleta kaitseala kui ühtset tervikut ning ei tutvustata
külastajatele kaitsealal kehtivaid piiranguid.
Meede: Porkuni maastikukaitsealale on vajalik paigaldada kolm uut kaitseala valitseja poolt
koostatud infotahvlit (Joonised 10-11). Porkuni järve äärne infotahvel peab tutvustama kaitseala
üldiselt ning Porkuni järve, tahvlile on oluline panna kogu kaitseala kaart. Porkuni paemurru juurde
planeeritav infotahvel käsitleb põhjalikumalt just paljandil nähtavaid kihistikke ning nendes
leiduvaid kivistisi. Assamalla karstiluha äärde paigaldatava infotahvli eesmärgiks on tutvustada
eelkõige kohalikele elanikele karstinähtuste olemust ning välja tuua karstialadel kehtivate piirangute
põhjendused. Viimase infotahvli paigaldamise vajadus tuleneb asjaolust, et kohalikud elanikud ei
oska sageli Assamalla karstiluha olulisust loodusväärtusena hinnata. Kõik infotahvlitele tulevad
tekstid peavad olema nii eesti kui ka inglise keeles.
3.2. INFOMATERJALID
Euroopa Liidu poolt rahastatud rahvusvahelise Interreg III B projekti S-MAN 2000 „Jätkusuutlik
kalastusturism Natura 2000 ja teistel tundlikel aladel“ raames anti välja Porkuni maastikukaitseala
tutvustav voldik eesti ja inglise keeles. Voldiku sisu on sama, mis Porkuni järve äärde paigaldatud
infotahvlitel: lühidalt on tutvustatud kaitseala kaitse-eesmärke, karstinähtusi ja Porkuni järve. MTÜ
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus poolt välja antud infomaterjalid tutvustavad üldiselt
Pandivere piirkonda ning nende eesmärgiks on tutvustada piirkonda kui turismisihtkohta. 2008. a
anti välja kaart ja brošüür, mis kannavad ühte nime: „Pandivere paeriik allikate kaldal“ (Pandivere
paeriik..., 2008). Paemuuseumi poolt välja antud voldikul tutvustatakse Porkuni lossi ja väga lühidalt
ka Porkuni järve. Voldikul on Porkuni järve ja selle ümbruse kaart, millele on kantud ka järve
loodekaldal asuvas parkmetsas olev matkarada (Porkuni paemuuseum, 2012). Porkuni
maastikukaitseala kohta puuduvad kaitseala valitseja poolt koostatud infomaterjalid.
Meede: Infomaterjalidest on kõige olulisem koostada Porkuni maastikukaitseala
loodusväärtusi põhjalikult tutvustav voldik, milles oleks ka korralik kaitseala kaart. Vajalik on
koostada eraldi voldikud eesti ja inglise keeles.
Meede: Lisaks kaitseala tutvustavale voldikule tuleb välja anda eestikeelne väiksemahuline
voldik või infoleht karstinähtustest ning Võhmetu-Lemmküla järvedest, mis läheb jagamisele
kohalikele elanikele. Infolehe eesmärgiks on välja tuua piirkonnas kehtivad piirangud
põllumajandustegevusele ning selgitada, miks antud piirangud tarvilikud on. Samuti tuleb infolehel
anda olulisemad suunised, kuidas saavad kohalikud kaasa aidata kahepaiksete elupaikade kaitsele.
56
3.3. MATKARAJAD
Porkuni paemuuseum on rajanud Porkuni parkmetsa 1,7 km pikkuse matkaraja (Joonis 9).
Paemuuseumi eest algaval matkarajal on erinevates raja punktides välja pandud kuus väikest
infotahvlit, millel tutvustatakse lühidalt rajal leiduvaid looduväärtusi: Porkuni järv, Valgejõgi,
Porkuni hõbepajud, parkmets, Porkuni paemurd ja karst. Suur osa tahvlitel olevast informatsioonist
puudutab kultuuripärandiväärtusi ning kohalikku folkloori.
Rohkem ettevalmistatud matkaradasid kaitsealal ei leidu. Porkuni piirkonna tutvustamiseks on
kohalikud mittetulundusühingud ja paemuuseum välja pakkunud erinevaid marsruute ja seda
peamiselt Porkuni alevikus. Matkaradade rajamine ning marsruutide väljapakkumine võibki
piirkonnas jääda kohalike initsiatiiviks. Kaitseala valitseja poolt on oluline pakkuda kvaliteetset
infot ala kaitseväärtuste kohta. Samas on matkaradade rajamisel vajalik koostöö kaitseala
valitsejaga, et vältida teadmatusest valesti suunatud külastajatevoo poolt põhjustatud kahjustusi
kaitseväärtustele.
Meede: Matkaradade rajamine kaitsealale peab toimuma kohalikul initsiatiivil koostöös kaitseala
valitsejaga. Kaitseala valitseja peab kättesaadavaks tegema info kaitseväärtuste kohta (infotahvlid,
voldikud) ning suunama külastusobjektide ja -marsruutide valikul. Vastavalt looduskaitseseadusele
ei tohi avalikustada massiteabevahendites I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiga
täpseid asukohti (RT I 2004, 38, 258). Matkakaradade rajamisel tuleb arvestada nende edasise
hoolduse vajadusega, seega tuleb juba radade planeerimisel kindlaks teha ja kokku leppida, kes jääb
edaspidi vastutavaks raja korrashoiu eest.
3.4. TÄHISTUS
Looduskaitseseadus kohustab kaitseala valitsejat kaitstavaid loodusobjekte tähistama, et objektide
asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada (RT I 2004, 38, 258). Kaitseala
välispiiri tähistamisel tuleb aluseks võtta Keskkonnaministri 3. juuni 2004. a määrus nr 65
„Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised” (RTL 2004, 78, 1255). Porkuni
maastikukaitseala tähistamine on puudulik. Loodusesse on paigaldatud ainult kolm keskmist ning
kümme väikest tammelehega tähist (Joonised 12-14), Porkuni paemurru juurde osutab maanteelt
pruuni värvi teeviit. Üksikobjektidest on tähistatud Porkuni mänd, kuid tähis on vana ning
roostetanud.
Meede: Vajalik on paigaldada juurde kaks suurt kaitseala nimega tähist ning 21 keskmist
tähist (Joonised 12-14). Üksikobjektide tähistest vajab Porkuni männi tähis väljavahetamist, lisaks
on vajalik maanteele paigaldada männi juurde osutav teeviit. Tähistada tuleb ka üksikobjektina
kaitse all olevad pinnavormid.
57
Joonis 9. Matkarada (energiarada) Porkuni parkmetsas. Kaart: T. Kaljuste. Kaart on avaldatud
Porkuni paemuuseumi kodulehel www.tamsalu.ee/paemuuseum.
58
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. Metsaelupaigaandmete täpsustamine
Kuigi metsaelupaikade kaitset pole kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud, on metsaelupaigaandmed
vananenud ning vajavad parandamist. Vajalik on elupaikade kaardikihi parandamine ning osade
määratud elupaikade kaardilt kustutamine. Üle kontrollimist vajab 207,7 ha ulatuses metsaelupaiku
(Lisa 5. Joonis 3). Kõigepealt tuleb läbi viia kameraalne analüüs tuvastamaks, kus on juba teostatud
raieid. Selleks tuleb kasutada ortofotot ja metsaregistris olevat informatsiooni. Raietest rikutud alad
Natura elupaikadeks ei kvalifitseeru ning seega tuleb nad kaardilt kustutada. Seejärel tuleb alad, kus
raieid pole teostatud, üle kontrollida välitööde käigus. Läbi tuleb viia metsaelupaikade
inventeerimine ning vastavalt inventuuri tulemustele kaardikiht parandada. Tööd planeeritakse kava
alusel Keskkonnaameti spetsialistide jooksva tööna aastateks 2016–2018. Tegevus on vajalik
väärtuste 2.2.5–2.2.8 olemasolu tuvastamiseks. Ühtlasi on töö käigus võimalik täpsustada
kaitsealuste taimede andmestikku. Metsaelupaigaandmete täpsustamine on III prioriteedi tegevus.
4.1.2. Harivesiliku ja hariliku mudakonna seire
Võhmetu-Lemmküla järvede ja Assamalla luha piirkonnas teostatakse riikliku keskkonnaseire
elustike mitmekesisuse ja maastike alamprogrammi kahepaiksete ja roomajate allprogrammi raames
harivesiliku ja hariliku mudakonna seiret. Seiret teostatakse üle aasta ja seire eest vastutab
Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.1 seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Harivesiliku ja hariliku mudakonna seire on riikliku seirena I prioriteedi tegevus.
4.1.3. Suur-rabakiili ja tõmmuujuri seire
Porkuni loodusalal tuleb alustada suur-rabakiili ja tõmmuujuri riiklikku seiret. Mõlemat liiki tuleb
seirata loodusalasse jäävatel veekogudel (Joonis 2) seiresammuga kuus aastat.
Kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb seiret läbi viia kaks korda (2017, 2023). Tegevus on vajalik
väärtusele 2.1.2 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Suur-rabakiili ja tõmmuujuri seire on riikliku
seirena I prioriteedi tegevus, mida korraldab KAUR.
4.1.4. Kaitsealuste taimede andmestiku täpsustamine
Kaitsealuste taimede andmestiku täpsustamine ja täiendamine viiakse läbi Keskkonnaameti
spetsialistide jooksva tööna. Alal leidub kaunist kuldkinga ning on tõenäoline, et kaitseala on
kasvukohaks ka teistele käpalistele. Käpaliste ja teiste kaitsealuste taimede levikut tuleb kaardistada
kaitseala kesk- ja põhjaossa jäävatel metsaaladel ning Assamalla luha kõrvale jäävatel looduslikel
59
rohumaadel (Joonis 10). Kaardistamine peab toimuma juunis või juulis käpaliste õitsemise ajal või
vahetult pärast õitsemisperioodi, kui taimede liik on veel määratav. Tegevus on vajalik väärtusele
2.1.4 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Kaitsealuste taimede andmestiku täpsustamine on III
prioriteedi tegevus.
Joonis 10. Kaitsealuste taimede andmestiku täpsustamine.
4.1.5. Rändlindude peatuspaikade seire
Assamalla luhale ja teistele suurematele karstijärvedele jäävate rändlindude peatuspaikade jälgimist
tuleb samuti teostada jooksva tööna, täpsustada tuleb veelindude ja kurvitsaliste rändepeatuspaikade
olulisust (Joonis 11). Kevadrände perioodil (enamasti aprillis, mil karstialad on üleujutatud) tuleb
loendada seal peatuvad linnud. Loendamine on soovitav läbi viia kolme aasta jooksul.
Esimesel aastal tuleb hinnata kõigi potentsiaalsete rändepeatuspaikade olulisust, järgneval kahel
aastal tuleb loendamist jätkata olulisemates kohtades. Lindude loendamist tuleb alustada üleujutuse
tekkimisest alates ning teostada seda kord nädalas kuni luha kuivamiseni või kuni 20. maini. Kui
esineb rüdisid ja plüüsid, tuleb seiret teostada juuni esimese nädala lõpuni. Loendamist teostavad
Keskkonnaameti spetsialistid. Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.3 olemasolu tuvastamiseks.
Rändlindude peatuspaikade seire on III prioriteedi tegevus.
60
Joonis 11. Rändlindude peatuspaikade seire.
4.1.6. Paiksete ja hajureostusallikate kaardistamine
Kaitseala veekogusid reostavate paiksete ja hajureostusallikate kaardistamine tuleb läbi viia
Keskkonnaameti spetsialistide jooksva tööna. Oluline on märkida MapInfo kaardikihile
polügoonidena intensiivselt kasutatavate põllumaade asukohad kaitsealal ning punktobjektidena
loomalautade paiknemine. Kaardistamine tuleb läbi viia kogu kaitseala territooriumil ning samuti
tuleb kaardistada Assamalla luha lähiümbrusesse kaitsealast välja jäävad intensiivselt kasutatavad
põllumaad ja loomapidamishooned. Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.1 ja 2.2.2 seatud
eesmärkideni jõudmiseks. Paiksete ja hajureostusallikate kaardistamine on II prioriteedi tegevus,
mida korraldab KeA.
4.1.7. Kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkuse hindamine ja kaitsekorra
uuendamine
Kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkust hinnatakse kaitsekorraldusperioodil kaks korda.
Vahehindamine toimub perioodi keskel 2019. a ning lõplik tulemuslikkuse hindamine viiakse läbi
perioodi lõpus 2024. a. Tulemuslikkuse hindamise teemat käsitletakse täpsemalt järgmises peatükis
vastavalt tabelis 3 esitatud kriteeriumitele. Pärast teist kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkuse
hindamist koostatakse kaitsealale uus kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskirja uuendamine toimub
2019. a käesolevas kavas tehtud ettepanekuid ning kaitsekorra tulemuslikkuse hindamise tulemusi
arvestades. Kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkuse hindamine ja kaitsekorra uuendamine on I
prioriteedi tegevus.
61
4.1.8. Harivesiliku ja hariliku mudakonna kudemisveekogude hooldamine
Mudakonna tegevuskava eelnõu järgi pole aastatel 2015‒2019 veekogude taimestikust puhastamist
ette nähtud. Arvestades, et kaitsealal toimub intensiivne põllumajandustegevus, mis võib põhjustada
lämmastikreostust, võib osutuda vajalikuks veekogude taimestikust puhastamine. Vastav vajadus
selgitatakse välja KeA spetsialistide poolt jooksva tööna.
Võhmetu-Lemmküla alal on seitsme veekogu ümbruses vaja võsa raiumine. Avatuks peavad jääma
eelkõige veekogu põhja- ja läänekaldad, et tagada vee maksimaalne soojenemine. Põhjakaldale
oleks soovitav jätta üksikuid puid ja põõsaid. Maha lõigatud puud tuleb veekogust eemale viia ja
võimalusel ära põletada (Rannap jt., 2006).
Assamalla luhal on oluline tõsta niitmiskvaliteeti ja leida võimalused karjatamiseks. Alal asuv
veekogu on vaja mudast ning kaldaala võsast puhastada.
Harivesiliku ja hariliku mudakonna kudemisveekogude hooldamine on I prioriteedi tegevus, mida
korraldab KeA.
Kuna 2013. a Suur Roogjärve rajatud trepp kahjustab mudakonna ja harivesiliku elutegevust, tuleb
trepp lammutada ning pinnase koorimise käigus muudetud kallas laugemaks muuta. Tegevust
korraldab KeA, tegemist on I prioriteedi tööga.
4.1.9. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine
Taastamist vajab 11,2 ha ulatuses elupaika aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniit (Lisa 5.
Joonis 3). Alalt tuleb eemaldada võsa. Taastamistööd planeeritakse läbi viia 2013. ja 2014. a.
Esimesel aastal teostatava võsaraie maht on märkimisväärselt suurem. Pärast teistkordsete
taastamistööde lõppu tuleb ala edasi hooldada niitmise teel. Probleemiks on taastajate ja hooldajate
leidmine alale.
Kaitsekorraldusperioodi alguses on vajalik jätkata hooldust niitmise teel 16,2 ha suurusel
aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidu alal (Lisa 5. Joonis 3). Pärast taastamistööde lõppu, st alates
2018. a, suureneb hooldatavate niitude pindala 27,4 hektarile. Niitude hooldamine toimub vastavalt
niitude hooldamise juhendile. Poollooduslikke kooslusi niidetakse igal aastal vähemalt üks kord,
niide koristatakse. Tegevus on vajalik väärtusele 2.2.4 seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Poollooduslike koosluste taastamine on II ja hooldamine I prioriteedi tegevus, korraldajaks KeA.
4.1.10. Porkuni parkmetsa taastamine ja hooldamine
Porkuni parkmetsa taastamiseks ja hooldamiseks on vajalik koostada pargi taastamis- ja
hoolduskava. Kava tuleb koostada vastavalt pargi hoolduskava juhendile (Nutt, 2011). Vajalik on
hinnata parkmetsa looduskaitselisi, ökoloogilisi, kultuurilisi, esteetilisi ja puhkemajanduslikke
väärtusi, anda hinnang puistu seisundile, hinnata ajaloolise planeeringu säilimist. Vastavalt väärtuste
kaitse vajadusele tuleb kavas paika panna põhimõtted pargi edasise kaitse ja arendamise
62
suunamiseks ning vastavalt neile põhimõtetele koostada tegevuskava kümneks aastaks. Porkuni
parkmetsa taastamis- ja hooldustööd toimuvad seejärel vastavalt koostatud kavale. Enne kava
valmimist jätkatakse senist jalgradade hooldust võsa ning mahakukkunud puude ja oksarisu
eemaldamise näol radadelt ja radade kõrvalt. Tegevus on vajalik väärtusele 2.3.2 seatud
eesmärkideni jõudmiseks. Parkmetsale taastamis- ja hoolduskava koostamine ning selle alusel
taastamis- ja hooldustööde tegemine on II prioriteedi tegevus, korraldajaks maaomanik.
4.1.11. Porkuni paemurru ümbruse hooldamine ja piirde paigaldamine
Porkuni paemurru ümbruse korrastamiseks tuleb paemurru eest esmalt eemaldada lahtised kivid ning
paljandit mõningal määral lahtisest mullast ning üleliigsest taimestikust puhastada. Paljandi
puhastamist saab ette võtta vaid objekti hästi tundva geoloogi juhendamisel. Tuleohutuse tagamiseks
tuleb paljandi eest kõrvaldada ebaseaduslik lõkkease ning jälgida, et seda sinna ka edaspidi ei
rajataks. Ümbrust tuleb korrastada regulaarselt igal aastal: eemaldada paemurrult pudenenud kivid
ning koristada murru ümbrusest praht. Siiani on paemurru ümbrust korras hoitud Porkuni
paemuuseumi initsiatiivil ning muuseum on nõus tööd jätkama. Paemuuseum kuulub kohaliku
omavalitsuse haldusalasse. Paemurru äärele tuleb külastajate ohutuse tagamiseks ja murru äärele
liiga lähedal liikumise piiramiseks paigaldada uus puidust piire. Tegevus on vajalik väärtusele 2.3.6
seatud eesmärkideni jõudmiseks. Porkuni paemurru ümbruse hooldamine ja piirde paigaldamine on
II prioriteedi tegevus, mida korraldavad huvilised (nt Porkuni paemuuseum).
4.1.12. Kaitseala tutvustamine ja keskkonnahariduslikud tegevused
Porkuni maastikukaitseala loodusväärtuste tutvustamiseks tuleb koostada voldik, milles on lisaks
kaitseala kaitseväärtusi ja olulisemaid piiranguid tutvustavale osale olemas ka korralik kaitseala
kaart. Kaitseala tuleb käsitleda kui tervikut. Vajalik on koostada eraldi voldikud eesti ja inglise
keeles. Voldiku koostamine Porkuni maastikukaitseala kaitseväärtustest on II prioriteedi tegevus,
mida korraldab KeA.
Lisaks kaitseala tutvustavale voldikule tuleb välja anda eestikeelne väiksemamahuline infoleht
karstinähtustest ning Võhmetu-Lemmküla järvedest. Infolehte jagatakse kohalikele elanikele.
Infolehe eesmärgiks on välja tuua piirkonnas kehtivad piirangud põllumajandustegevusele ning
selgitada, miks antud piirangud tarvilikud on. Samuti tuleb infolehel anda olulisemad suunised,
kuidas saavad kohalikud kaasa aidata kahepaiksete elupaikade kaitsele. Infolehe koostamine on II
prioriteedi tegevus, mida korraldab KeA.
63
Joonis 12. Paigaldatava infotahvli asukoht Assamalla karstiluhal.
Porkuni maastikukaitsealale on vajalik paigaldada kolm uut kaitseala valitseja poolt koostatud
infotahvlit (Joonised 12–13). Porkuni järve äärne infotahvel peab tutvustama kaitsela üldiselt ning
Porkuni järve, tahvlile on oluline panna kogu kaitseala kaart. Porkuni paemurru juurde tulev
infotahvel käsitleb põhjalikumalt just paljandil nähtavaid kihistikke ning nendes leiduvaid kivistisi.
Assamalla karstiluha äärde paigaldatava infotahvli eesmärgiks on tutvustada eelkõige kohalikele
elanikele karstinähtuste olemust ning välja tuua karstialadel kehtivate piirangute põhjendused.
Viimase infotahvli paigaldamise vajadus tuleneb asjaolust, et kohalikud elanikud ei oska sageli
Assamalla karstiluha olulisust loodusväärtusena hinnata. Kõik infotahvlitele tulevad tekstid peavad
olema nii eesti kui inglise keeles. Karstiluha ja paemurru juurde paigaldatavate infotahvlite asukoht
on eramaal. Eelnevalt on vaja maaomanikega kokku leppida. Paemurru infotahvli paigaldamisest on
huvitatud ka Porkuni paemuuseum. Infotahvlite koostamine (korraldaja KeA) ja infotahvlite
rajamine (korraldajad huvilised ja RMK) on II prioriteedi tegevused.
Keskkonnahariduslikest tegevustest planeerivad Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid
2016. a kevadperioodil koostada üldhariduskoolide keskmisele ja vanemale astmele loodusõppeprogrammi „Karstijärvede kahepaiksed“. Programmi saab läbi viia kevaditi Porkunis.
Programmidele oodatakse eelkõige lähikoolide õpilasi. Loodusõppeprogrammide koostamine ja
läbiviimine on II prioriteedi tegevus, korraldaja KeA.
64
4.1.13. Kaitseala tähistuse uuendamine
Kaitsealale on vajalik on paigaldada juurde kaks suurt kaitseala nimega tähist ning 21 keskmist
(Joonised 14–15). Üksikobjektide tähistest vajab väljavahetamist Porkuni männi tähis, lisaks on
vajalik maanteele paigaldada männi juurde osutav teeviit. Pärast tähiste paigaldamist tuleb igal
aastal jooksvalt kontrollida tähiste korrasolekut ning vajadusel rikutud tähised asendada uutega.
Kaitseala tähistuse uuendamine on II prioriteedi tegevus, mida korraldab RMK.
Joonis 1 3 . Infotahvlid Porkuni külas.
65
Joonis 14. Tähiste paigaldamine kaitseala põhjaosas.
66
Joonis 15. Tähiste paigaldamine kaitseala lõunaosas.
67
4.2 EELARVE
Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi
jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine
prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 2. Tegevuste eelarve
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja
Priori- 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Metsaelupaigaandmete
täpsustamine Andmete kogumine KeA III - X X X - - - - - - Jooksev tegevus3
4.1.2 Harivesiliku ja hariliku
mudakonna seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X Jooksev tegevus
4.1.3 Suur-rabakiili ja tõmmuujuri seire Riiklik seire KAUR I - - X - - - - - X - Jooksev tegevus
4.1.4 Kaitsealuste taimede
andmestiku täpsustamine Andmete kogumine KeA III - - X - - - X - - - Jooksev tegevus
4.1.5 Rändlindude peatuspaiga
seire Andmete kogumine KeA III - X X X - - - - - - Jooksev tegevus
4.1.6 Paiksete ja
hajureostusallikate
kaardistamine Andmete kogumine KeA II X X X Jooksev tegevus
3 Jooksva vajadusena peetakse silmas kulusid, mis ennekõike vajavad vastutava institutsiooni töötajate aega. Reaalne materjalikulu on tühine. Nt tähistus, objektide
jooksev ülevaatus jms.
68
4.1.7 Kaitsekorraldusmeetmete
tulemuslikkuse hindamine Tulemusseire KeA I - - - - X - - - - X Jooksev tegevus
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.8
Harivesiliku ja hariliku mudakonna
kudemisveekogude hooldamine (kaheksa
veekogu kaldalt võsa
eemaldamine, ühe veekogu puhastamine
mudast)
Liigi elupaiga hooldustöö KeA I 20 20 - - 10 - - - - - 50
4.1.8.
Harivesiliku ja hariliku
mudakonna elupaigas luha
hooldamine (56,2 ha
niitmine, karjatamine)
Liigi elupaiga hooldustöö KeA/maaoma nik I 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11 110
4.1.8.
Mudakonna elupaigas (Suur Roogjärv) trepi
lammutamine ja veekogu
kallaste laugemaks
muutmine
Liigi elupaiga hooldustöö KeA I 20 10 - - - - - - - - 30
4.1.9 Poollooduslike koosluste
taastamine (11,2 ha) Koosluse taastamistöö KeA, huvilised II - 49 36 - - - - - - - 85
4.1.9
Poollooduslike koosluste
hooldamine (16,2 ha; pärast taastamistööde
lõppu 27,4 ha)
Koosluse hooldustöö KeA, huvilised I 36 36 36 61 61 61 61 61 61 61 535
4.1.10 Porkuni parkmetsa
hooldamine Pargi hooldustöö maaomanikud II X X X X X X X X X X Jooksev tegevus
4.1.11 Porkuni paemurru
ümbruse hooldamine,
piirde paigaldamine
Üksikobjekti ja selle piiranguvööndi
hooldus- ja taastamistöö huvilised II X X X X X X X X X X Jooksev tegevus
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.12 Infotahvlite valmistamine
ja paigaldamine (kolm suurt infotahvlit)
Infotahvlite rajamine huvilised/ RMK II - - - 30 - - - - - - 30
4.1.13 Kaitseala tähistuse
uuendamine Kaitsealuste objektide tähistamine RMK II - 13 X X X X X X X X 13
Kavad, eeskirjad
69
4.1.7 Kaitsekorralduskava
koostamine uueks kaitsekorraldusperioodiks
Tegevuskava KeA I - - - - - - - - - X Jooksev tegevus
4.1.7 Kaitse-eeskirja
uuendamine Kaitsekorra muutmine KeA I - - - - X - - - - - Jooksev tegevus
4.1.10 Porkuni parkmetsa
taastamis- ja hoolduskava koostamine
Tegevuskava maaomanikud II - - 50 - - - - - - - 50
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.1.12
Infoleht piirkonna
karstinähtustest ja Võhmetu-Lemmküla
järvedest
Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine KeA II - - 10 - - - - - - - 10
4.1.12 Voldik Porkuni
maastikukaitseala
loodusväärtustest
Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine KeA II - - - 20 - - - - - - 20
4.1.12 Infotahvli jaoks tekstide
koostamine (kolm suurt infotahvlit)
Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine KeA II - - - 10 - - - - - - 10
4.1.12 Loodusõppeprogrammide
koostamine ja läbiviimine Õppeprogrammide väljatöötamine ja
läbiviimine KeA II - X X X X X X X X X Jooksev tegevus
KOKKU 943
70
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
1 Harivesilik, harilik
mudakonn,
suurrabakiil,
tõmmuujur
- kudemisveekogude
soodne seisund
- harivesilik elab vähemalt 11, mudakonn 9, suurrabakiil ja
tõmmuujur vähemalt
ühes veekogus
- seitsme veekogu kallastelt on eemaldatud võsa
- ühte veekogu on
mudast puhastatud - veekogudesse ei
ole asustatud kalu ega vähke - lammutatud on
veekogusse viiv trepp - ühe
veekogu kaldaid on
laugemaks muudetud
Liikide kaitse toimub
elupaikade kaitse ja
taastamise kaudu.
2 Kaunis kuldking
Harilik käoraamat
- olemasolevad
kasvukohad
- kaunis kuldking
kasvab seitsmes
kasvukohas
- säilinud on seitse
olemasolevat kauni
kuldkinga kasvukohta
Vajalik on täiendav liikide
kasvukohtade tuvastamine.
3 Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised järved
(3140): Porkuni
järv
- järve ökoloogiline
seisund -
elupaigatüübi
säilimine
- järve ökoloogilise
seisundi tase
vastavalt veepoliitika
raamdirektiivile -
- järve ökoloogiline seisund on tõusnud kesiselt heale tasemele - elupaigatüüp on säilinud
37,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B
-
71
Kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkust hinnatakse kaitsekorraldusperioodil kaks korda. Vahehindamine toimub perioodi keskel 2019. a
ning lõplik tulemuslikkuse hindamine viiakse läbi perioodi lõpus 2024. a. Järgnevas tabelis on esitatud kaitsekorralduse tulemuslikkuse
hindamise kriteeriumid väärtuste kaupa, välja on ka toodud tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud indikaatorid ja oodatavad tulemused
(Tabel 3).
Tabel 3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid
elupaigatüübi pindala
ja seisund
4 Vähe- kuni
kesktoitelised
- järvede ökoloogiline
seisund
- järve ökoloogilise
seisundi tase
- järvede ökoloogiline
seisund on püsinud heal
-
72
kalgiveelised järved (3140): Võhmetu-
Lemmküla järved
- elupaigatüübi
säilimine
vastavalt veepoliitika
raamdirektiivile -
elupaigatüübi pindala
ja seisund (28 ha
ulatuses
esinduslikkusega B)
tasemel
- elupaigatüüp on säilinud
28 ha ulatuses
esinduslikkusega B
5 Karstijärved ja –
järvikud (3180*):
Assamalla karstiluht
- järvede ja järvikute hea ökoloogiline seisund - elupaigatüübi
säilimine
- järvede ja järvikute
ökoloogilise seisundi
tase vastavalt
veepoliitika
raamdirektiivile -
elupaigatüübi
pindala ja seisund
(53,2 ha ulatuses
esinduslikkusega B)
- järvede ökoloogiline seisund on heal tasemel - elupaigatüüp on säilinud
53,2 ha ulatuses
esinduslikkusega B
-
6 Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
madalikuniidud
(6510): Assamalla
luht
- elupaigatüübi
säilimine
- elupaigatüübi
pindala ja seisund
(28,0 ha ulatuses
seisundis B)
- elupaigatüüp on säilinud
28,0 ha ulatuses seisundis
B
11,2 ha madalikuniitu vajab
eelnevalt taastamist.
7 Porkuni-Neeruti
oosistu
- maastikulise ilme
säilimine
- maastikuline ilme - olemasolev maastikuline
ilme on säilinud
-
8 Porkuni parkmets - hoolduskava olemasolu - pargiala
hooldatus
- koostatud hoolduskava - hooldatud
pargiala (seni
hooldus puudub)
- parkmetsale on
koostatud hoolduskava -
pargiala on hooldatud
vastavalt hoolduskavale
-
73
9 Porkuni mänd - soodsate
kasvutingimuste
säilimine
- soodsad
kasvutingimused
- olemasolevad soodsad
tingimused kasvuks on
säilinud
-
10 Porkuni hõbepajud - allesjäänud puu ja
puude osade säilimine
seni, kuni nad pole
- puu ja puude osade
olemasolu
- allesjäänud puu ja puude
osad on säilinud seni, kuni
nad ei ole muutunud
-
muutunud inimestele
ohtlikuks
inimestele ohtlikuks
11 Liivamägi ja
Jaanitulemägi
- pinnavormide
säilimine
- pinnavormid - pinnavormide säilimine
endisel kujul on tagatud
-
12 Porkuni paemurd - objekti säilimine - soodsad tingimused
(eemaldatud lahtised
kivid, praht, võsa)
- objekti säilimiseks on
soodsad tingimused
tagatud
-
74
KASUTATUD KIRJANDUS
Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Oja, T., Raukas, A. (toimetajad). Tartu Ülikooli Kirjastus. 453 lk.
Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Seletuskiri. 2006. Lääne-Virumaa
maakonnaplaneeringu teemaplaneering.
Autori kirjavahetus Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi zooloogia osakonna
loomaökoloogia õppetooli teaduri Riinu Rannapiga 4. mail 2010 (märkmed autori valduses).
Autori vestlus Porkuni paemuuseumi juhataja Ella Vikkiga 5. mail 2010 (märkmed autori valduses).
Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 116.
8.03.2012 // RT III, 13.03.2012, 2.
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire 2011. a. Aastaaruanne.
2012. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Tartu. 105 lk.
Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi 2011. a aastaaruanne. 2011.
MTÜ Põhjakonn. Tartu. 25 lk.
Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi 2013. a aastaaruanne. 2013.
MTÜ Põhjakonn. Tartu. 38 lk.
Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi 2010. a aastaaruanne. 2010.
MTÜ Põhjakonn. Tartu. 6 lk.
Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi 2009. a aastaaruanne. 2009.
MTÜ Põhjakonn. Tartu. 10 lk.
Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate allprogrammi 2008. a aastaaruanne. 2008.
MTÜ Põhjakonn. Tartu. 13 lk.
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus
nr 615-k. 5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758.
Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta. 21.05.1992.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta.
30.11.2009.
75
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika
alane tegevusraamistik. 23.10.2000.
Harivesiliku (Triturus cristatus) kaitse tegevuskava eelnõu. 2014
Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire. 2003. a aastaaruanne. 2004. EPMÜ Zooloogia ja
Botaanika Instituut. Tartu. 66 lk.
Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised. Keskkonnaministri määrus nr 65. 3.06.2004 //
RTL 2004, 78, 1255.
Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava. Projekt. 2011. Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti põhimäärus. Keskkonnaministri määrus nr 13. 20.05.2014 //RT I,
27.05.2014, 1.
Keskkonnajärelevalve seadus. Riigikogu seadus. 6.06.2001 // RT I 2001, 56, 337.
Keskkonnainspektsiooni põhimäärus. Keskkonnaministri määrus nr 12. 31.03.2008 // RTL 2008,
27, 403.
Keskkonnaregister. Eesti Looduse Infosüsteem. Keskkonnateabe Keskus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Riigikogu seadus.02.06.1993 // RT I 1993, 37, 558.
Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide ja botaaniliste üksikobjektide nimekirjade
muutmise kohta. Rakvere rajooni RSN TK otsus nr 198. 11.12.1978.
Laululinnu külalistemaja. [http://www.laululinnu.ee/est/Laululinnust].
Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse
maksmiseks ja toetuse määrad. Keskkonnaministri määrus nr. 62. 1.06.2004 // RTL 2004, 75, 1228.
Looduskaitseseadus. Riigikogu seadus. 21.04.2004 // RT I 2004, 38, 258.
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri määrus
nr 73. 15.06.2004 // RTL 2004, 87, 1362.
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee
kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.
Keskkonnaministri määrus nr 58. 9.10.2002 // RTL 2002, 118, 1714.
Maaamet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis]
Maamaksuseadus. Riigikogu seadus. 6.05.1993 // RT I 1993, 24, 428. (RT I 2009, 65, 441).
76
Metsaregister. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. [register.metsad.ee/avalik/]
Metsaseadus. Riigikogu seadus. 7.06.2006 // RT I 2006, 30, 232.
Mittetulundusühing Porkuni. Põhikiri. Üldkoosolek. 10.11.2003.
Mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse tegevuskava eelnõu. 2014.
Mudakonn ja suur-rabakiil. Väikeveekogudega seotud liigid ja nende kaitse. 2011. Dragonlife.
(Voldik).
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Kirjastus „Valgus“, Tallinn. 263 lk.
Neeruti maastikukaitseala, Porkuni maastikukaitseala, Äntu maastikukaitseala ja PõhjaKõrvemaa
looduskaitseala järvede uuringud. 2009. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi
Limnoloogiakeskus. 137 lk.
Nitraaditundliku ala keskkonnaseire 2011. a. 2012. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn.
63 lk.
Nutt, Nele. 2011. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet. 110 lk.
OÜ Nurkse Seafarm Assamalla farmi laiendamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. 2008.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 95 lk.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. 2006. AS Maves. 25 lk.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr
17. 21.01.2003 // RT I 2003, 10, 49.
Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia. Mai 2014.
Pandivere nitraaditundliku ala põhjavee seire 2008. Riikliku keskkonnaseire programmi
põhjaveeseire alamprogramm. 2008. AS Maves. Tallinn. 42 lk.
Pandivere paeriik allikate kaldal. 2008. MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus. (Brošüür
ja kaart).
Pappel, P, Rannap, R. 2011. Väikeveekogude inventuur selgitas kahepaiksete ja putukate levikut.
Eesti Loodus, 2011/03.
Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass
tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate
77
väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri määrus nr 44. 28.07.2009 //
RTL, 06.08.2009, 64, 941.
Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside
määramise kord. Keskkonnaministri määrus nr 33. 22. 06.2001 // RTL, 03.07.2001, 81, 1108.
Porkuni järve puhkeala teemaplaneering. 2007. Aarens Projekt OÜ. 71 lk.
Porkuni Kool. [www.porkunikool.ee]
Porkuni küla. MTÜ Porkuni. [http://www.porkuni.ee].
Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr 295. 12.12.2005 // RT I
2005, 67, 515.
Porkuni paemuuseum. [www.tamsalu.ee/paemuuseum/]
Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2009. aastal. Lepingu 18-20/193 lõpparuanne riikliku
keskkonnaseire programmi täitmise kohta. 2010. Tallinna Tehnikaülikool.
Keskkonnatehnoloogia Instituut. 35 lk.
Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2008. aastal. Lepingu 18-20/193 lõpparuanne riikliku
keskkonnaseire programmi täitmise kohta. 2009. Tallinna Tehnikaülikool.
Keskkonnatehnoloogia Instituut. 23 lk.
Randveer, T. (koostaja). 2003. Jahiraamat. Rauk, H., Sillaots, A., Tampuu, A. (toimetajad). Eesti
Entsüklopeediakirjastus. 293 lk.
Rannap, R., Kaart, T., Briggs, L., Vries de W., Iversen L. Habitat Requirements of Pelobates Fuscus
and Leucorrhinia Pectoralis. Project Report. Securing Leucorrhinia pectoralis and Pelobates
fuscus in the northern distribution area in Estonia and Denmark. 2011. LIFE08NAT/EE/000257.
Tallinn. 23 lk.
Rannap, R., Pappel, P., Linnamägi, M. 2006. Tegevuskava harivesiliku kaitse korraldamiseks
Eestis. 2007-2012. Tallinn, Tartu. 38 lk.
Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus. Vabariigi Valitsuse määrus nr 4. 9.01.2007 // RT I
2007, 3, 15.
Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine. ENSV MN Looduskaitse Valitsuse
juhataja käskkiri nr 25. 17.03.1959.
Tamsalu. [www.tamsalu.ee]
78
Tamsalu valla arengukava 2013‒2021 vastuvõtmine. Tamsalu Vallavolikogu määrus nr 5.
17.10.2012 // RT IV, 24.10.2013, 40.
Tamsalu valla üldplaneering. Tamsalu Vallavolikogu otsus nr 3. 20.01.2010.
Veeseadus. Riigikogu seadus. 11.05.1994 // RT I 1994, 40, 655. (RT I 2010, 8, 37).
Väikejärvede hüdrokeemiline seire. Aruanne. 2011. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tartu.
27 lk.
Väikejärvede ja jõgede hüdrokeemilised uuringud 2010. a. Väikejärvede hüdrokeemiline seire.
Aruanne. 2011. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tartu. 13 lk.
Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest. Väike-Maarja Rajooni
Töörahva Saadikute Nõukogu otsus nr 168. 10.09.1959.
Väike-Maarja vald. [www.v-maarja.ee]
Wries, de W., Pappel, P. 2007. Pelobates fuscus in Estonia. Inventory and Suggestions for
Management. MTÜ Põhjakonn. 67 pp.
Äriregistri teabesüsteem. [https://ariregister.rik.ee/]
LISAD
Lisa 1. Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 12.12.2005 nr 295
RT I 2005, 67, 515 jõustumine
23.12.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Porkuni maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine;
2) Porkuni järve ja Võhmetu-Lemküla-Piisupi karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja
tutvustamine;
3) III kategooria kaitsealuse liigi – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) kaitse;
4) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
linnuliigi kaitse;
5) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140)3, karstijärvede ja -järvikute (3180*) ning aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga madalikuniitude (6510) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele Porkuni piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla,
Piisupi, Assamalla ja Koplitaguse külas ning Väike-Maarja vallas Kännuküla külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud,
arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
(4) Kaitsealal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata
kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata
kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on maastikusõidukiga sõitmine
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga
sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
(8) Kaitsealal on lubatud majandustegevus.
(9) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uuendusraie, mille juures peab arvestama
järgmisi tingimusi:
1) metsata metsamaa ja nooremate kui kümneaastaste puistute osakaal ei või ületada 20%
kinnisasja metsamaa või riigimetsa kvartali pindalast;
2) vanemates kui seitsmekümneaastastes sinilille kasvukohatüübi kuusikutes on lubatud
loodusliku uuenduse soodustamiseks lageraie kuni 30 m laiuste valdavalt põhjalõunasuunaliste
lankidena, mille pindala on kuni 0,8 hektarit;
3) lageraielankide vahekaugus peab olema vähemalt 100 m, kusjuures lankide eraldamisel on
arvestatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatut;
4) lankide vahetul liitumisel peab eelmine lank olema uuenenud kasvukohatüübile sobivate metsa
moodustavate puuliikidega, mida kontrollib kaitseala valitseja, ja lankide eraldamisel on
arvestatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatut;
5) langi kuju oleneb maapinna reljeefist ja ekspositsioonist ning see määratakse pikema küljega
piki samakõrgusjoont;
6) lubatud on turberaie pindalal kuni 2 hektarit raiejärkude vahega 10 aastat, mille hulka ei loeta
raieaastaid eeldusel, et esineb looduslik uuendus antud kasvukohatüübile sobivatest metsa
moodustavatest puuliikidest;
7) aegjärgsel raiel võib väljaraie olla kuni 30% puistu tagavarast;
8) turberaie on lubatud vanemates kui üheksakümneaastastes männi- ja kõvalehtpuupuistutes,
seitsmekümneaastates kuusikutes ning kuuekümneaastastes kaasikutes;
9) uut turberaiet võib eelmise turberaielangi kõrval alustada pärast raiestikul metsa uuenemist
kasvukohatüübile sobivate metsa moodustavate puuliikidega, mida kontrollib kaitseala
valitseja;
10) looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks on lubatud alusmetsa raie koos maapinna
mineraliseerimisega ning osaliste metsakultuuride rajamine (soovitatav puuliik on arukask
istutustihedusega 1000 taime hektarile).
(10) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike
2 punktides 5–8 sätestatut;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal, looduslikul rohumaal ja haritaval maal
veekogule lähemal kui 25 meetrit;
5) roo varumine külmumata pinnasel;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda
projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne
tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed
tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitseeesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal
on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
§ 7. Vajalik tegevus
(1) Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise
tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
(2) Kaitseala sinilille kasvukohatüübi kuusikutes on kooskõlastatult kaitseala valitsejaga vajalik
loodusliku metsakoosluse taastamiseks häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33– 41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–
14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Kaitseala on moodustatud Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198
«Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide
nimekirjade muutmise kohta» moodustatud maastiku üksikobjekti «Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärvede ja
ooside piirkond» baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 305 hõlmab kaitseala
Porkuni loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura
2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel
ja kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
Lisa 2. KKK koostamise käigus tehtud kaitsekorra muutmise ettepanekute koond
Jrk Ettepanek
Põhjendus
1 Muuta Porkuni maastikukaitseala kaitse- eeskirja keelatud tegevusi käsitleva § 5
lg 1 p 4 teksti järgmiselt: biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine ning väetamine metsamaal, looduslikul
rohumaal ja haritaval maal veekogule lähemal kui 50 meetrit.
Kahepaikseid ohustab
taimekaitsevahendite või kunstväetiste
kasutamine veekogule liiga lähedal.
Harivesilikud liiguvad tavaliselt
veekogust ca 50 m kaugusele. Nii
kunstväetised kui taimekaitsevahendid
mõjuvad kahepaiksetele surmavalt.
2 Lisada Porkuni maastikukaitseala kaitse-
eesmärki käsitlevasse § 1 järgmiste
liikide kaitse: harilik mudakonn (Pelobates fuscus), suurrabakiil
(Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur
(Graphoderus bilineatus).
Hariliku mudakonna kaitse lisada ka
Porkuni loodusala
kaitseeesmärkidesse.
Porkuni maastikukaitsealale jäävad
Võhmetu-Lemmküla järved on harilikule
mudakonnale oluliseks kudemisalaks
Eestis. Kaitseala veekogud on oluliseks
elupaigaks suurrabakiilile ja
tõmmuujurile.
3 Kustutada Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärki käsitlevast § 1 hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja
linnudirektiivi I lisas mainitud linnuliigi
kaitse.
Harilikku käoraamatut
keskkonnaregistri andmetel kaitsealal
ei esine. Kaitsealal esinev laanerähni
elupaik ei ole piisavalt esinduslik.
4 Võtta Porkuni parkmets eraldi pargina
kaitse alt maha ja moodustada Porkuni
parkmetsa alale pargi piiranguvöönd,
kus kaitsekord oleks mõnevõrra rangem
kaitseala muust kaitsekorrast ning
arvestaks pargi kaitse vajadustega, st
lähtuks kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitseeeskirjas
sätestatud põhimõtetest. Porkuni järv,
järve looduslik kaldavöönd ja Porkuni
küla tiheasustusala tuleb pargi
piiranguvööndist välja jätta.
Porkuni parkmets on praegu topeltkaitse
all.
5 Võtta Porkuni paemurd
looduskaitseseaduse alusel
üksikobjektina kaitse alla.
Porkuni paemurru kui ülimalt olulise
teadusliku tähtsusega objekti seaduslik
kaitse pole tagatud.
Lisa 3. Väärtuste koondtabel
Kaitseväärtus Kaitse-eesmärk Ohustavad tegurid Vajalikud meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
Elustik
Harivesilik (Triturus
cristatus) ja harilik
mudakonn (Pelobates
fuscus)
- olemasolevate
asurkondade säilitamine
(vähemalt 11 harivesiliku
ja 9 mudakonna
kudemisala) ning neile
elupaigaks olevates
veekogudes soodsate
elupaigatingimuste
tagamine ja säilitamine
- kallaste
võsastumine - kalade ja
vähkide asustamine
veekogudese -
taimekaitsevahendite ja
kunstväetiste kasutamine
-lämmastikureostusest
tingitud liigne taimestiku vohamine
- rasketehnika
kasutamine veekogude
ümbruses - metssigade
kõrge arvukus -
ebaseaduslik
ehitustegevus
- võsa raiumine
veekogu
kallastelt
- kohalike elanike keskkonnateadlikkuse
tõsmine (infomaterjalid,
õppeprogrammid)
- kaitseala kaitse-
eeskirja
muutmine: keelata
biotsiidi ja
taimekaitsevahendi
kasutamine veekogule
lähemal kui 50 m -
vajadusel veekogude
puhastamine taimestikust
- metssigade arvukuse
reguleerimine - trepi
eemaldamine, veekogu
kalda laugemaks
muutmine
- olemasolevate
asurkondade säilitamine
(vähemalt 11 harivesiliku
ja 9 mudakonna
kudemisala)
- neile elupaigaks
olevates veekogudes
soodsate
elupaigatingimuste
tagamine: seitsme
veekogu kaldalt on
eemaldatud võsa, ühte
veekogu on puhastamine
mudast, karstiluhta
hooldatakse piisava
koormusega,
veekogudesse ei ole
asustatud kalu ega vähke
Suur-rabakiil
(Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur
(Graphoderus bilineatus)
- olemasolevate
asurkondade säilimine:
asurkonnad Porkuni järves
Ohutegurid ühtivad
harivesiliku ja hariliku mudakonna
elupaigatingimusi ning
Porkuni järve seisundit
Meetmed ühtivad
harivesiliku ja hariliku mudakonna
elupaigatingimusi ning
Porkuni järve seisundit
- olemasolevate
asurkondade säilimine:
asurkonnad Porkuni järves
Kaitseväärtus Kaitse-eesmärk Ohustavad tegurid Vajalikud meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
mõjutavate ohuteguritega. mõjutavate meetmetega.
Kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus)
- olemasolevate
kasvukohtade säilitamine
(seitse kasvukohta)
- võsastumine
- taimede
väljakaevamine, noppimine
- põõsarinde harvendamine
- keskkonnateadlikkuse
tõstmine
- olemasolevate
kasvukohtade säilitamine
(seitse kasvukohta)
Kooslused
Vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved
(3140): Porkuni järv
- järve ökoloogilise
seisundi tõstmine kesiselt
heale tasemele ning
seejärel hea ökoloogilise
seisundi säilitamine
vastavalt veepoliitika
raamdirektiivi nõuetele
- elupaigatüübi
säilitamine
37,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B
- järve ärakuivamine põuastel suvedel
- külastatavuse tõus
seoses
puhkeala
väljaarendamisega
- põllumajandusest
tulenev lämmastikureostus
- kvaliteetsete
infomaterjalide
koostamine piirkonna
loodusväärtuste
tutvustamiseks -
paiksete ja
hajureostusallikate
kaardistamine
- taimestiku
massilise vohamise
korral kaaluda
taimestiku
eemaldamise lubamist
niitmise teel.
- järve ökoloogilise
seisundi tõstmine kesiselt
heale tasemele vastavalt
veepoliitika raamdirektiivi
nõuetele
- elupaigatüübi
säilitamine
37,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B
Vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved
(3140):
VõhmetuLemmküla
järved
- järvede hea
ökoloogilise seisundi
tagamine vastavalt
veepoliitika
raamdirektiivi nõuetele
- elupaigatüübi
säilitamine
20,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B
- soodsate
elupaigatingimuste
tagamine harivesilikule,
- põllumajanduslikust tegevusest tulenev
lämmastikureostus
- kohalike elanike
keskkonnateadlikkuse
tõstmine
- reostusallikate
kaardistamine
- järvede hea
ökoloogilise seisundi
tagamine vastavalt
veepoliitika
raamdirektiivi nõuetele
- elupaigatüübi
säilitamine
20,9 ha ulatuses
esinduslikkusega B
- soodsate
elupaigatingimuste
tagamine harivesilikule,
Kaitseväärtus Kaitse-eesmärk Ohustavad tegurid Vajalikud meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
harilikule mudakonnale ja
rabakiilidele
harilikule mudakonnale ja
rabakiilidele
Karstijärved ja -järvikud
(3180*): Assamalla
karstiluht
- hea ökoloogilise
seisundi tagamine
vastavalt veepoliitika
raamdirektiivi nõuetele -
elupaigatüübi karstijärved
ja -järvikud (3180*)
säilitamine 53,2 ha
ulatuses esinduslikkusega
B
- põllumajanduslikust
tegevusest tulenev reostus
(lämmastikureostus,
taimekaitsevahendite ja
väetiste kasutamine) -
karstilehtrite prahistamine
- võsastumine
- põllumeeste ja kohalike elanike
keskkonnateadlikkuse tõstmine
- võsa eemaldamine,
niitmine, karjatamine
- hea ökoloogilise
seisundi tagamine
vastavalt veepoliitika
raamdirektiivi nõuetele -
elupaigatüübi karstijärved
ja -järvikud (3180*)
säilitamine 53,2 ha
ulatuses esinduslikkusega
B
Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga
madalikuniidud
(6510): Assamalla luht
- 28,0 ha ulatuses
madalikuniidu
säilitamine seisundis B
- maaomanike teadlikkuse,
motiveerituse ning maa
hooldamise huvi puudus,
huvi võtta rohumaa
kasutusele põllumaana -
niiduala võsastumine ja
hooldamata jätmine
- maaomanike
teavitamine
kaitsekohustusest ning
soodustustest -
maaomanike
instrueerimine niiduala
hooldamise viisidest - ala
niitmine ning võsast
puhastamine
- 28,0 ha ulatuses
madalikuniidu säilitamine
seisundis B
Maastik, üksikobjektid ja ürglooduse objektid
Porkuni-Neeruti oosistu - säilitada olemasolev
maastikuline ilme
- illegaalne kruusa
kaevandamine,
ehitustegevus ja teede
rajamine
- kaitse-eeskirjas
kehtestatud
piirangute järgimine
- säilitada olemasolev
maastikuline ilme
Porkuni mänd - säilitada olemasolevad
soodsad tingimused
- otsesed ohutegurid
puuduvad
- männi elutingimusi pole
võimalik
- säilitada olemasolevad
soodsad tingimused
Kaitseväärtus Kaitse-eesmärk Ohustavad tegurid Vajalikud meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
kasvuks kaitsekorraldusega
parandada, kui puu
hukkub, on tegemist
loodusliku protsessiga
kasvuks
Porkuni hõbepajud - säilitada allesjäänud puu
ja puude osad seni, kuni
nad ei ole muutunud
inimestele ohtlikuks
- tormituuled
- lume raskus -
võsastumine,
prahistamine
- hõbepajud on hävimas
üksnes loodulike
protsesside tulemusena,
kuna objekt on juba
peaaegu hävinud, ei ole
võimalik selle kaitseks
enam midagi ette võtta -
võsa eemaldamine, prahi
koristamine
- säilitada allesjäänud puu
ja puude osad seni, kuni
nad ei ole muutunud
inimestele ohtlikuks
Liivamägi ja
Jaanitulemägi
- tagada pinnavormide
säilimine endisel kujul
- illegaalne kruusa
kaevandamine
- kaitsekorralduslikke
tegevusi pole vaja ette
võtta
- tagada pinnavormide
säilimine endisel kujul
Porkuni paemurd - tagada objekti
säilimiseks soodsad
tingimused
- paepaljandi
kivimikihtide
lagundamine nii pinnavee
kui ka paljandil kasvavate
taimede poolt - paljandi
lõhkumine hoolimatute
või uudishimulike
külastajate poolt
- kuival perioodil
võib lõkke tegemine
põhjustada metsapõlengu
- paemurru eest
lahtiste kivide
eemaldamine, paljandi
puhastamine lahtisest
mullast ning üleliigsest
taimestikust - murru äärele piirde paigaldamine
- teavitamine
infotahvlil
- ebaseadusliku
lõkkeaseme eemaldamine
- tagada objekti
säilimiseks soodsad
tingimused
Lisa 4. Kava avalikustamise materjalid
Joonis 1. Reklaam Keskkonnaameti kodulehel aadressil www.keskkonnaamet.ee.
Joonis 2. Reklaam 7. aprillil 2012. a ilmunud Virumaa Teatajas.
Joonis 3. Porkuni maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise
koosoleku protokoll.
Joonis 4. Porkuni maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise
koosolekul osalejate nimekiri.
Lisa 5. Joonised
Joonis 1. Seirejaamad Porkuni maastikukaitseala keskosas (Keskkonnaregister, 2012 järgi).
Joonis 2. Seirejaamad Porkuni maastikukaitseala lõunaosas (Keskkonnaregister, 2012 järgi).
Joonis 3. Porkuni maastikukaitsealal esinevad elupaigatüübid.
Joonis 4. Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine Porkuni maastikukaitsealal.
KINNITATUD
02.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/85
Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise
püsielupaiga kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/126
2
Sisukord
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 5
1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 5
1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 6
1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 7
1.4. Kaitsekord ....................................................................................................................... 8
1.4.1. Selja-Põdra hoiuala kaitsekord ................................................................................. 8
1.4.2. Mäliste metsise püsielupaiga kaitsekord .................................................................. 8
1.5. Uuritus ............................................................................................................................. 9
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ......................................................................... 9
1.5.2. Riiklik seire .............................................................................................................. 9
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .......................................................................... 10
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................... 11
2.1. Elustik ........................................................................................................................... 11
2.1.1. Taimed ................................................................................................................... 11
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ..................................................... 11
2.1.2. Linnud .................................................................................................................... 12
2.1.2.1. Metsis (Tetrao urogallus) ............................................................................... 12
2.2. Elupaigad ...................................................................................................................... 13
2.2.1. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) .................................................................. 18
2.2.2. Puisniidud (6530*) ................................................................................................. 18
2.2.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ................................................................................... 19
2.2.4. Nokkheinakooslused (7150) .................................................................................. 19
2.2.5. Liigirikkad madalsood (7230) ................................................................................ 19
2.2.6. Vanad loodusmetsad (9010*) ................................................................................. 20
2.2.7. Vanad laialehised metsad (9020*) ......................................................................... 21
2.2.8. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ......................................................................... 21
2.2.9. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) .................................................................... 22
2.2.10. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ........................................................................ 23
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING ................................................ 25
KÜLASTUSKORRALDUS ..................................................................................................... 25
3.1. Hetkeolukord ja visioon ................................................................................................ 25
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ....... 26
4.1. Tegevuste kirjeldus ....................................................................................................... 26
3
4.1.1. Inventuurid, seired, uuringud ................................................................................. 26
4.1.1.1. Natura elupaikade kordusinventuur ................................................................ 26
4.1.1.2. Kaitsealuste taimeliikide inventuur Seljamäel ................................................ 26
4.1.2. Hooldus, taastamine, ohjamine .............................................................................. 26
4.1.2.1. Poollooduslike koosluste taastamine .............................................................. 26
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste hooldamine ............................................................. 27
4.1.3. Taristu, tehnika, loomad ......................................................................................... 27
4.1.3.1. Kaitstava loodusobjekti tähistamine ............................................................... 27
4.1.3.2. Kaitstava loodusobjekti tähiste hooldamine ................................................... 28
4.1.4.1. Kaitsekorra muutmine ..................................................................................... 28
4.1.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine ................................................................... 28
4.1.5. Muu ........................................................................................................................ 29
4.1.5.1. Loodusala eesmärkide muutmine .................................................................... 29
4.2. Eelarve .......................................................................................................................... 30
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ........................................ 32
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 35
LISAD ....................................................................................................................................... 37
Lisa 1. Väljavõte hoiuala määrusest ja looduskaitseseadusest ........................................... 37
Lisa 2. Väljavõte määrusest „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” ....................... 40
Lisa 3. Ettepanekud kaitsekorra muutmiseks ....................................................................... 41
Lisa 4. Selja-Põdra loodusala välispiir ja kaitsekord .......................................................... 42
Lisa 5. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid ...................................................... 43
Lisa 6. Väärtuste koondtabel ............................................................................................... 44
Lisa 7. Selja-põdra kaitsekorralduslikud tegevused .................................................................. 46
Lisa 8. Fotod ........................................................................................................................ 47
Foto 1. Okaspuuenamusega soometsad PEPi edelaosas .................................................. 47
Foto 2. Tihe kuuse järelkasv PEPi kõdusoometsades ...................................................... 47
Foto 3. Metsloomade söödakoht ja jahikantsel ................................................................ 47
Foto 4. Kunagised puisniidud Selja-Põdra hoiualal ......................................................... 47
Foto 5 . Seljamäel kasvav vana loodusmets ..................................................................... 47
Foto 6. Seljamäel kasvavad vanad laialehised metsad ..................................................... 47
Foto 7. Mäliste metsise püsielupaika läbiv tee ................................................................ 47
4
SISSEJUHATUS
Selja-Põdra loodusalal asuvate Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise püsielupaiga
kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015–2024. Kava koostamisel lähtuti
olemasolevatest andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi
kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti
alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Selja-Põdra loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga
vm väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks
vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitsealade kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks
ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi avalikkusele suunatud kaasamiskoosolek 30.09.2013
Rapla haldushoones. Kuulutus kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku toimumise
kohta avaldati 18.09.2013 ajalehes Raplamaa Sõnumid ning 21.09.2013 ajalehes Pärnu
Postimees. Toimunud koosoleku protokoll on esitatud lisas 5.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse
planeerimise spetsialist Meelis Mägi (tel 484 1174, e-post [email protected]).
Kava koostasid OÜ Consultare spetsialistid Mari Raidla ja Kristo Kiiker (tel: 452 4995,
epost: [email protected]). Kava koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti ettepanekute
ja suunistega.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia
20072013” ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse
suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine”
meetme „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse
mitmekesisuse säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest.
5
1. ÜLDOSA
1.1. Ala iseloomustus
Selja-Põdra loodusala (EE0020307) on üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku
kuuluv ala, mis asub Rapla maakonnas Märjamaa ja Vigala vallas ning Pärnu maakonnas
Halinga vallas (joonis 1). Loodusala pindala on 1664,2 ha. Ala kuulub Selja-Põdra hoiuala
(edaspidi HA) ning Mäliste metsise püsielupaiga (edaspidi PEP) koosseisu.
Selja-Põdra hoiuala ja Selja-Põdra loodusala (edaspidi LoA) kaitse-eesmärk on
loodusdirektiivi (edaspidi LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpide puisniitude (6530*), siirde-
ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade
(9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse. Loodusala eesmärk on lisaks niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430) ning nokkheinakoosluste (7150) kaitse.
Joonis 1. Selja-Põdra loodusala paiknemine (Natura standardandmebaas, 2013).
Lisaks Natura elupaigatüüpidele on loodusalal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv
eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja mitmeid III kaitsekategooriasse
kuuluvaid taimeliike nagu vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), harilik käoraamat
(Gymnadenia conopsea), kärbesõis (Ophrys insectifera), kahelehine käokeel (Platanthera
bifolia). Kaitsealustest linnuliikidest elavad alal lisaks metsisele veel hiireviu (Buteo buteo),
musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja värbkakk
(Glaucidium passerinum).
Selja-Põdra hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest (RT I 2004, 38, 258), mille
alusel on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
6
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Mäliste metsise püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord määrusega
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” (RTL 2005, 13, 111) sätestatud erisustega.
Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine,
marjade ja seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine. Püsielupaika jäävatel
teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine.
1.2. Maakasutus
Selja-Põdra loodusala pindala on 1664,2 ha, millest riigimaid on 15 katastriüksusel kokku
524,1 ha, jätkuvalt riigi omandis olevaid maid (edaspidi JRO) on 702,5 ha. Eramaid on 60
katastriüksusel kogupindalaga 437,6 ha. Maaomandi jaotust iseloomustab joonis 2.
Joonis 2. Maaomandi jaotus Selja-Põdra loodusalal.
Kõlvikuliselt on loodusala 1558,6 ha ulatuses mets, millest 99,6 ha on noor mets (joonis 3).
58,8 ha on madalsoo, millest 2,2 ha on metsaga kaetud madalsoo, 36,5 ha-l on muid lagedaid
alasid. Lisaks leidub väikesel pindalal rohumaid, soovikuid ja põlde. Ülevaade kõlvikuliselt
jaotusest on esitatud tabelis 1.
Loodusala territooriumi ei läbi ning vahetult selle servas ei paikne suuremaid teid. Mäliste
metsise PEPi lõunaosas paikneb Rogense metsatee, teisi loodusala läbivaid teid ei ole.
Tabel 1. Selja-Põdra loodusala kõlvikuline jaotus põhikaardi alusel.
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal kogupindalast (%)
Mets 1459,0 87,7
7
Noor mets 99,6 6,0
Madalsoo 56,6 3,4
Muu lage 36,5 2,2
Rohumaa 9,9 0,6
Madalsoo puudega 2,2 0,1
Soovik 0,4 0,0
Põld 0,006 0,0
KOKKU 1664,2 100,0
Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Selja-Põdra loodusalal.
1.3. Huvigrupid
• Keskkonnaamet (edaspidi KeA) –hoiuala ja püsielupaiga valitseja. Keskkonnaameti
eesmärk on tagada alade eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
• Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) – praktiliste looduskaitsetööde
teostamine riigimaadel kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks, piiritähiste
paigaldaja ja hooldaja.
• Keskkonnainspektsioon – eesmärk on avastada ja ennetada keskkonnarikkumisi.
8
• Märjamaa, Vigala ja Halinga vald – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud arengu
tagamine ja loodusväärtuste säilimine.
• Maaomanikud – on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja
korrastatud maastikest.
• Kohalikud elanikud, külastajad – on huvitatud puhta looduskeskkonna ja -väärtuste
säilimisest ning metsa kõrvalkasutuse võimaldamisest.
• Jahiseltsid – eesmärk on pidada jahti loodusala territooriumil. Selja-Põdra loodusala
jääb Päärdu, Valgu ja Pööravere jahipiirkond. Jahipiirkonna kasutajad on Vigala
Jahimeeste Selts, Rapla Maakonna Jahimeeste Selts ja Pärnumaa Jahimeeste Liit.
1.4. Kaitsekord
1.4.1. Selja-Põdra hoiuala kaitsekord
Hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest (RT I 2004, 38, 258). Hoiualade elupaikade
ja liikide kaitse tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade ja
kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate
tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32
lg 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (väljavõte
looduskaitseseaduse paragrahvidest 14 ja 32 on esitatud lisas 1).
Hoiualal ei ole ilma valitseja nõusolekuta lubatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega
kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ega
väljastada metsamajandamiskava. Valitseja nõusolekut vajab ka detailplaneeringu ja
üldplaneeringu kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla
ehitamiseks, projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ning uue veekogu rajamine, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,
ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Keskkonnaministeeriumil või
Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava
loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase
metsateatise menetlemisel arvestatakse hoiuala kehtestamise eesmärki, mille alusel võib
valitseja kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ning kasutama
kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju
elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või
looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras.
1.4.2. Mäliste metsise püsielupaiga kaitsekord
Mäliste metsise püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258) sätestatud
kaitsekord määrusega „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” (RTL 2005, 13, 111)
sätestatud erisustega. Nimetatud määruse alusel jaguneb metsise püsielupaiga maa-ala
vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja
piiranguvööndiks.
9
Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine. Sõidukitega
liiklemine väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukitega liiklemine on lubatud järelevalve-
ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, kaitstava
loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel. Püsielupaigas on lubatud jahipidamine, välja arvatud sihtkaitsevööndis 1. veebruarist
kuni 31. augustini.
Sihtkaitsevööndis on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine, marjade ja
seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine. Sihtkaitsevööndis on valitseja
nõusolekul 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste
hooldustööd. Liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib
püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde
harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini ning loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimist.
Piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi
suuruse ja kuju osas tuleb arvestada, et lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1 ha ning
laius 30 meetrit ning turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. Lisaks tuleb
piiranguvööndis raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule
ja raielangi kujule: üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% ja
raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
1.5. Uuritus
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Valdav osa loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaikadest kaardistati Natura pilootprojekti
raames. Andmed inventuuri teostaja kohta puuduvad. Lisaks inventeerisid märgalasid
Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF) inventeerijad Eerik Leibak 2001. ja 2012. aastal ning
Karin Kikas ja Martti Rohusaar 2010. aastal. Niiduelupaiku kaardistasid Meeli Mesipuu ja
Hannes Pehlak Pärandkoosluste Kaitse Ühingust (edaspidi PKÜ) 2001. aastal.
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamisel teostas Aivar Hallang Metsaruum OÜst välitöid
Selja-Põdra hoiuala metsaelupaikade kaardistamiseks ning varasemate andmete
täpsustamiseks. 2013. aastal teostas Sirje Azarov välitöid Mäliste metsise püsielupaigas varem
registreeritud metsaelupaigatüüpide – 9010*, 9020*, 9050 ja 9080* andmete täpsustamiseks
ning metsaelupaigatüüpide andmete kaardistamiseks.
Vääriselupaikade inventuuri tegi Kalev Tihkan 2000. ja 2001. aastal. Kaardistati kuus
vääriselupaiga tunnustele vastavat kõrge loodusväärtusega metsaosa (edaspidi VEP), neist viis
paikneb Selja-Põdra hoiualal ning üks Mäliste metsise PEPis.
1.5.2. Riiklik seire
Keskkonnaregistri andmetel puuduvad Selja-Põdra loodusalal riikliku seireprogrammi
püsiseirealad.
Metsise riikliku seireprogrammi raames toimub metsise mängupaikade loendus ja
populatsiooni seisundi hindamine kõikides Eestis teadaolevates mängupaikades. Riikliku
seire läbiviimine on I prioriteedi tegevus.
10
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
Selja-Põdra hoiuala metsaelupaikade ja nende seisundi kohta on olemas ajakohased andmed.
Samuti täpsustati 2013. aasta inventuuriga Mäliste metsise PEPis leiduvate 9010*, 9020*,
9050 ja 9080* andmeid. Täpsustamata on Mäliste metsise PEPis registreeritud siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) andmete vastavus loodusdirektiivi kriteeriumidele. Elupaigad
kaardistati Natura pilootprojektiga, mil kõikide väärtust hinnati looduskaitselise seisundi
poolest arvestatavaks. Teiste hinnangute kohta andmed puuduvad. Natura pilootprojekti
andmetes on varasemalt esinenud ebatäpsusi, seega tuleb läbi viia kordusinventuur 47,4 ha-l.
Kogutud info põhjal tuleb täiendada elupaigatüüpide kaardikihti ning vajadusel täpsustada
kaitse-eesmärke.
Loodusala lääneservas paikneb Seljamägi, mis on Antsülusjärve kaldavall mandrijää settel.
Vääriselupaikade inventuuri raames registreeriti siin rohkelt käpalisi ning vallist idapool
sooserval kuninga-kuuskjalga (Pedicularis sceptrum-carolinum). Viimane kuulub III
kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohustatud (5) liik.
Samas piirkonnas on registreeritud ka II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga
leiukoht. Tegemist on liigirikka alaga ning kaitseväärtuste täpsustamiseks tuleb läbi viia
kordusinventuur.
11
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
Selja-Põdra hoiuala ning loodusala eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse.
Lisaks on alal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv eesti soojumikas (Saussurea alpina
subsp. esthonica) ja III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza
fuchsii), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), kärbesõis (Ophrys insectifera),
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Viimane on loodusdirektiivi II ja IV lisa liik ning
on arvatud Eesti punase nimestiku ohulähedaste liikide kategooriasse. Eesti soojumikat on
registreeritud hoiualal ühes ning PEPis kahes leiukohas.
Lisaks keskkonnaregistrisse kantud liikidele leiti VEPi inventuuri raames veel soo-neiuvaipa
(Epipactis palustris) ning kuninga-kuuskjalga (Pedicularis sceptrum-carolinum), viimast
registreeriti ka 2013. aasta metsaelupaikade inventuuriga (Sirje Azarov). ELFi inventuuri
raames registreeriti märgaladel kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnate).
Eelpool käsitletud taimeliikidele eraldi eesmärke ei seata, liikide kaitse tagatakse elupaikade
kaitsega ning täiendavaid kaitsemeetmeid selleks ei rakendata. Kaitsealuste liikide
elupaiganõudlustega tuleb arvestada kaitse korraldamisel. Eraldi eesmärk seatakse kauni
kuldkinga kaitseks. Käpaliste kaitset korraldatakse liikide tegevuskavade alusel.
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
II kat, LoD – II, IV, KE – jah, LoA – jah, PN – ohulähedane (7).
Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise
inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad (Kull &
Sarv, 2012) .
Kauni kuldkinga kaitset korraldatakse liigi tegevuskava alusel, mille põhjal ohustavad liiki
kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse
tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses.
Kaunis kuldking kasvab arvestatava esinduslikkusega laialehises salumetsas (9020*),
elupaigana on määratletud 0,45 ha suurune ala. Leiukoht registreeriti 2007. aastal, mil alal
kasvas 70‒80 isendit. Antud leiukohas otsesed negatiivsed mõjutegurid puuduvad – liigi
elupaiga säilimine tagatakse eesmärgiks seatud elupaigatüübi (9020*) kaitsega.
Loodusala arvukuse eesmärki ei ole seatud.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga säilimine vähemalt 70 isendiga vähemalt 0,45 ha-l. Kaitsekorraldusperioodi
kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga säilimine vähemalt 70 isendiga vähemalt 0,45 ha-l.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid:
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
12
2.1.2. Linnud
Selja-Põdra loodusalal on keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooriasse kuuluv metsis
(Tetrao urogallus) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad hiireviu (Buteo buteo), musträhn
(Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja värbkakk
(Glaucidium passerinum).
Lindude kaitse tagamiseks on vajalik elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude
minimeerimine. Kaitsealuste liikide elupaiganõudlustega tuleb arvestada kaitse korraldamisel.
Eraldi eesmärgid seatakse metsise kaitseks järgnevas alapeatükis.
2.1.2.1. Metsis (Tetrao urogallus)
II kat, LiD – I, KE – jah (Mäliste metsise PEP), EPN – ohualdis (6)
Metsis on vanadele okasmetsadele iseloomulik liik, kes eelistab mängupaigaks ainult
mändidest koosnevaid puistuid, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81‒120 aastat (Viht &
Randla, 2001).
Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise PEPi mängud jäävad Kaisma metsise tuumalale (fotod
1 ja 2). Selja-Põdra hoiualal asub mäng Palase, kus viimati 2009. aastal mängis 3 kukke.
Tegemist on kuivendusest puutumata ning väga hästi säilinud metsise elupaigaga.
Mäliste 1 metsise mängu seirati 2009. ja 2010. aastal, mil alal mängis vastavalt 0 ja 1 kukke.
Mängupaik on kohati kuivendusest oluliselt mõjutatud, osa elupaigast on hävinud ulatuslike
lageraiete tõttu, lisaks leidub metssigade tegevusjälgi (EELIS, 2013).
Mäliste 2 mängupaik on olnud riiklikus seires 2009.‒2012. aastal ning on üks väheseid mänge,
kus mängivate kukkede arvukus on kasvanud – aastate lõikes vastavalt 3, 5, 6 ja 6 kukke.
Mängupaigas puuduvad kuivenduskraavid ning see on säilinud looduslikus seisundis.
Mäliste 3 metsise mängu seirati 2009. ja 2010. aastal, kummalgi aastal mängu ei toimunud
(2010. aastal aktiivset mängu ei registreeritud, korduvalt vaadeldi vaid 1 passiivset kukke).
Mäliste 3 mängupaik on kuivendusega tugevalt kahjustatud ning aastaid tagasi lausaliselt läbi
raiutud. Alal on rohkelt metssigu (EELIS, 2013).
Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (Randla, 2012) põhjal on metsisele suure tähtsusega
ohuteguriteks lageraie metsise elupaikades (elupaikade killustumine), elupaikade kvaliteedi
langus kuivendamise tagajärjel ning maastiku muutused (isolatsiooni jäämine, põlismetsa
killustumine, teede võrgustikud). Keskmise tähtsusega ohuteguriteks on kisklus ning
häirimine inimtegevuse poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raied valel ajal).
Tegevuskava eelnõust lähtuvalt tuleb rakendada sihtkaitsevööndi režiim mängupaiga
keskmest vähemalt 700 m ulatuses. Liigi kaitse tagamiseks ei tohi lubada metssigade
lisasöötmist 3 km raadiuses ümber mänguala. Hoiuala territooriumil tuvastati üks metssigade
lisasöödakoht, mis tuleb likvideerida (foto 3). Alal tuleb jätkata perioodilist seiret metsise
populatsiooni seisundi hindamiseks riikliku seire raames.
Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse tõhususe ja elupaikade
seisundi analüüsi (Leivits, 2012) kohaselt ei ole Selja-Põdra loodusala metsisemängude seas
väga kõrge kaitsetegevuste prioriteediga mänge (st puuduvad suured tugevas languses olevad
mängud). Kõrgeim prioriteet on Mäliste 1 mängul, kuid kuna viimaste andmete kohaselt on
tegemist väga väikese mänguga, siis ei ole ka prioriteetsus väga kõrge. Hinnangu andmisel on
aluseks võetud mängu suurus, paiknemine olulistel metsise tuumaladel ning LoD
elupaigatüübis, mille seisund ei ole kõige parem.
13
12
Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (Randla, 2012) alusel on veerežiimi taastamine metsise
elupaikades I prioriteetsusega tegevus. Kaitsekorralduskavaga veerežiimi taastamistegevusi
ette ei nähta. Vajadusel on võimalik töid planeerida metsise kaitse tegevuskavaga (hetkel
kinnitamata). Üldise põhimõttena tuleks välistada kuivendussüsteemide rajamist ja
rekonstrueerimist prognoositud elupaigas kuni 2 kilomeetrini mängu keskmest ning
väljaspool prognoositud elupaika kuni 1 km mängu keskmest (Leivits, 2012).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Selja-Põdra loodusalal on neli metsise mängupaika, kus mängib kokku vähemalt 11 kukke.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Selja-Põdra loodusalal on neli metsise mängupaika, kus mängib kokku vähemalt 11 kukke.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid:
+ Metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis kehtib kevad-suvine liikumiskeeld.
+ Metsise kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel.
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendusest põhjustatud mängualade degradeerumine
Mitte lubada metsise elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
- Raied ja häirimine mängupaikade läheduses
Tõhustada tsoneeringut vastavalt metsise kaitse tegevuskavale (hetkel kinnitamata).
Tähise paigaldamine Mäliste metsise püsielupaika suunduvale teele ning Selja-Põdra
hoiuala välispiiri tähistamine.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
- Metssigade kõrge arvukus
Likvideerida metssigade lisasöödakohad 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga.
2.2. Elupaigad
Natura standardandmebaasi alusel leidub loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe
565,8 ha-l ehk 34,0%-l loodusala territooriumist.
2013. aasta andmetel on elupaigatüübi tunnustele vastavaid alasid inventeeritud 492,3 ha-l,
mis moodustab 29,6% loodusala kogupindalast. Kõige enam on hea (B) ja arvestatava (C)
esinduslikkusega elupaiku. Alasid, mis vastavad kriteeriumitele, kuid millel puuduvad
esinduslikkuse hinnangud on 67,6 ha. Potentsiaalseid elupaiku on 22,6 ha.
Suure osa hoiualast hõlmavad kunagised puisniidud, mis käesolevaks ajaks on metsastumas
ning ei vasta loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumidele. Nendel aladel kasvab palju üle
100-aastaseid mände (foto 4).
Loodusalal inventeeritud elupaigatüübid on esitatud tabelis 2. Kaitse-eesmärgiks püstitatud
elupaigatüübid on esitatud tumedas trükis. Järgnevates alapeatükkides on elupaigatüüpide
seisundihinnangute aluseks võetud Natura standardandmebaasi, ELF-i sooinventuuride, PKÜ
niiduinventuuride ja 2012. ning 2013. aastal käesoleva kaitsekorralduskava eeltööna tehtud
metsaelupaikade inventuuri andmed.
14
Tabelis toodud hinnangud tähistavad loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet antud alal,
kus „A” tähistab väga esinduslikke, „B” esinduslikke, „”C keskmise, arvestatava
esinduslikkusega, „D” väheesinduslikke kooslusi ning „p” potentsiaalseid elupaiku.
Esinduslikkus näitab, kuivõrd vastab elupaik Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatus
kirjeldatud elupaigatüübi tunnustele, sealhulgas kasvukohatüübi tunnustele (Paal, 2007).
Koosluste paiknemist kirjeldab joonis 4.
Selja-Põdra loodusalal on registreeritud kuus vääriselupaiga tunnustele vastavat kõrge
loodusväärtusega metsaosa. Kolm VEPi kuuluvad teiste järsakumetsade tüüpi. Tegemist on
tammepuistutega, mis kasvavad mandrijääsettel – Antsülusjärve rannavallil (Seljamägi). Valli
läbivad mitmest kohast ojad ja voolunõvad, valli kaldal ja piirnevas soos on rohkesti käpalisi.
Teised VEPid kuuluvad loometsade, laialehiste salumetsade ning siirdesoo-männikute ja
kaasikute tüüpi. Viimane on 150-aastane mätliku mikroreljeefiga siirdesoomännik, kus leidub
paksukorbalisi kuivanud mände. Rahvapäraselt kutsutakse ala Remma rabaks.
15
15
Tabel 2. Selja-Põdra loodusalal inventeeritud elupaigatüübid
Kood Elupaigatüüp
Inventeeritud pindala ja esinduslikkus (2013. aasta
seisuga, ha)
Märkused A B C D Hinnanguta KOKKU p
6270* Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
Ei ole eesmärk 0,7 0,7 Väikese pindala tõttu mitte
määrata eesmärgiks. Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 0,7 0,7
6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud
0,2 3,3 C C C C 3,7 3,7
Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 3,7 3,7
6530* Puisniidud
0,1 1,7 C C B B 1,0 1,8 2,8 2012. aasta inventuuriga (Metsaruum OÜ)
lisandus üks elupaigalaik. Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 1,0 1,8 2,8
7140 Siirde- ja õõtsiksood
2,0 33,3 C C A B 26,6 5,9 32,5
Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 19,3 4,8 24,1
7150 Nokkheinakooslus ed
0,0 0,0 B C B B 0,0 Mitte nimetada eesmärgina, kuna puuduvad
elupaigatüübi esinemisalad. Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 0,0
7230 Liigirikkad
madalsood
2,3 38,3 C C B B 18,1 35,3 8,1 61,5 Lisandunud uued esinemisalad ELFi 2010. ja 2012. a. inventuuridega. Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 15,4 13,6 8,1 37,1
9010* 6,5 108,2 C C B B 88,1 115,6 4,5 208,2 5,9
Katvuse %
Pindala (ha)
Esinduslikkus
Struktuuri
säilimine
Looduskaitse
-
line seisund
Üldhinnang
16
16
Vanad
loodusmetsad Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 54,4 115,5 4,5 174,3 5,9
Elupaigatüübi esinemisalasid täpsustati 2012. ja 2013. aastal (Metsaruum OÜ ja Sirje Azarov).
9020* Vanad laialehised
metsad
0,6 10,0 C C B C 5,1 4,1 2,4 11,6
Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 5,1 4,1 2,4 11,6
9050 Rohunditerikkad 0,7 11,6 C C B C 14,1 3,3 17,3
kuusikud Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 1,4 3,3 4,7
9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad
11,4 189,7 C C B B 38,7 44,4 1,9 85,0 12,8
Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 24,5 15,3 1,9 41,7 12,8
91D0* Siirdesoo- ja
rabametsad
10,2 169,7 C C B B 13,5 7,9 47,4 68,8 3,9 2012. a. täpsustas
esinemisalasid HA-l.
Metsaruum OÜ
Kaitstud ala (HA-l või PEPi
skv-s, ha) 13,5 7,9 34,9 56,3 3,9
KOKKU: 34,0 565,8
204,2 211,6 8,8 67,6 492,3 22,6
KOKKU kaitstud ala (HA-l või PEP-i skv-s, ha)
133,5 160,7 8,8 54,0 357,0 22,6
17
17
Joonis 4. Natura elupaigad Selja-Põdra loodusalal.
18
18
2.2.1. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 3,3 ha ehk 0,2% Selja-Põdra loodusala
territooriumist. Kaardistatud on kooslus 3,7 ha-l. Elupaigatüüp paikneb kolme lahustükina
Selja-Põdra hoiuala lääneservas. Elupaiga kaardistasid Hannes Pehlak ja Meeli Mesipuu 2001.
aastal, mil selle looduskaitselist väärtust hinnati arvestatavaks. 2013. aasta PRIA andmetel on
alad hooldamata. Natura ala eesmärgi saavutamiseks tuleb alad taastada ning jätkata elupaiga
regulaarset majandamist vähemalt loodusala eesmärgiks seatud ulatuses.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 3,3 ha-l esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 3,3 ha-l esinduslikkusega C.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel
Koosluse taastamine ja hooldamine kaardistatud ulatuses (3,7 ha).
2.2.2. Puisniidud (6530*)
Tegemist on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosneva
taimkattekompleksiga. Puisniit on poollooduslik kooslus, mis on tekkinud võsa ja puude
osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul ning nende iseloomuliku ilme ja
taimkatte püsimiseks on vaja iga-aastast niitmist või karjatamist (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 1,7 ha ehk 0,1% Selja-Põdra loodusala
territooriumist. Kaardistatud on kooslus 2,8 ha-l kahe lahustükina (mõlemad paiknevad Selja-
Põdra hoiualal). Elupaiga registreerisid Hannes Pehlak ja Meeli Mesipuu 2001. aastal ja Aivar
Hallang 2012. aastal. Mõlema ala looduskaitseline väärtus on arvestatav. 2012. aastal
inventeeritud ala esinduslikkus on samuti arvestatav. Eelkõige tuleks taastada HA lääneosas
paikneva koosluse hooldamine, kuna see asub teiste poollooduslike koosluste lähedal,
moodustades nendega ühtse kompleksi ja omades seega suuremat looduskaitselist väärtust.
Nimetatud niidu hoolduse taastamisega saavutatakse Natura ala eesmärk.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 2,8 ha-l esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 2,8 ha-l esinduslikkusega C.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel
Koosluse taastamine ja regulaarne hooldamine 2,8 ha-l.
19
19
2.2.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 33,3 ha ehk 2% Selja-Põdra loodusala
territooriumist. Kaardistatud on kooslus 32,5 ha-l, millest kokku 24,1 ha paikneb HA-l ja
metsise PEPi sihtkaitsevööndis.
Elupaigatüübi esinduslikkus 26,6 ha-l on B ning 5,9 ha-l on määratlemata esinduslikkusega
alad. Hea esinduslikkusega elupaiga kaardistas Eerik Leibak 2001. aastal (ELF inventuur). See
paikneb osaliselt metsise PEPi sihtkaitsevööndis ning osaliselt piiranguvööndis. Elupaiga
läheduses on kuivenduskraave ning piiranguvööndi kaitserežiim ei taga elupaigatüübi säilimist.
Metsise püsielupaiga kaitsekord ei ole sobiv Natura elupaigatüüpide kaitse korraldamiseks.
Samuti ei ole metsise PEPi sihtkaitsevööndi laiendamine põhjendatud elupaigatüübi kaitse
eesmärkide täitmiseks.
Selja-Põdra hoiuala keskosas paiknev soo registreeriti Natura pilootprojekti raames, mil selle
looduskaitseline väärtus oli arvestatav.
Natura eesmärk ei ole saavutatav, kuna alal ei leidu kaardistamata ning siirde- ja õõtsiksoo
elupaigatüübi kriteeriumidele vastavaid alasid. Eesmärk seatakse Selja-Põdra hoiualal ja
Mäliste metsise PEPi sihtkaitsevööndis paiknevate kooslustele.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 24,1 ha-l, millest vähemalt 19,3 ha on esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 24,1 ha-l, millest vähemalt 19,3 ha on esinduslikkusega B.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
2.2.4. Nokkheinakooslused (7150)
Natura standardandmebaasi andmetel hõlmavad nokkheinakooslused 0%-l loodusala
territooriumist (esinduslikkus B), loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus nimetatud
kooslusi alal registreeritud ei ole.
Nokkheinakooslused on Eesti tingimustes raba elupaigaga vahetult seotud kooslused, mida ei
ole otstarbekas käsitleda eraldi elupaigana. Selja-Põdra loodusalal puuduvad rabaelupaigad.
Nokkheinakoosluste nimetamine kaitse-eesmärgina ei ole põhjendatud ning
kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek loodusala eesmärkide muutmiseks.
2.2.5. Liigirikkad madalsood (7230)
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 38,3 ha ehk 2,3% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaik 61,5 ha-l, millest 37,1 ha paikneb HA-l ja
metsise PEPi sihtkaitsevööndis. Uusimad inventuuriandmed pärinevad 2010. aastast, mil
elupaiku kaardistasid Karin Kikas ja Martti Rohusaar (kolm lahustükki) ning 2012. aastast, mil
Mäliste taguseid madalsoid kaardistas Eerik Leibak.
20
20
Kaardistatud elupaikade esinduslikkus 18,1 ha-l on B, 35,3 ha-l C ning 8,1 ha-l on
määratlemata esinduslikkusega elupaigad.
Elupaiga läheduses ja sees on kuivenduskraave ning piiranguvööndi kaitserežiim ei taga
elupaigatüübi säilimist. Metsise püsielupaiga kaitsekord ei ole sobiv Natura elupaigatüüpide
kaitse korraldamiseks. Samuti ei ole metsise PEPi sihtkaitsevööndi laiendamine põhjendatud
elupaigatüübi kaitse eesmärkide täitmiseks. Elupaigatüüp on alal levinud tõenäoliselt laiemalt
kui kaardistatud. Mitmes paigas on tegemist kinnikasvavate madalsoodega, mis pikemas
perspektiivis võivad areneda siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) tunnustele vastavateks
aladeks.
Eesmärk seatakse Selja-Põdra hoiualal ja Mäliste metsise PEPi sihtkaitsevööndis paiknevate
kooslustele.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 37,1 ha-l, millest vähemalt 15,4 ha on esinduslikkusega B ja
13,6 ha esinduslikkusega C.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 37,1 ha-l, millest vähemalt 15,4 ha on esinduslikkusega B ja
13,6 ha esinduslikkusega C.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
2.2.6. Vanad loodusmetsad (9010*)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga
või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks
paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele,
peamiselt mardikatele (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 108,2 ha ehk 6,5% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaigatüüp 208,2 ha-l, millest 174,3 ha paikneb
HA-l ja metsise PEPi sihtkaitsevööndis (foto 5).
Vanade loodusmetsade esinemisalad inventeeriti ja varasemad andmed täpsustati HA-l 2012.
(Metsaruum OÜ) ja metsise PEPis 2013. (Sirje Azarov) aastal. Inventuuri tulemusel suurenes
oluliselt ka elupaigatüübi pindala.
Elupaigatüübi esinduslikkus on 88,1 ha-l B, 115,6 ha-l C, 4,5 ha-l D ning 5,9 ha on
potentsiaalseid elupaiku, mis igasuguse majandustegevuse puudumisel arenevad pikemas
perspektiivis vanadeks loodusmetsadeks.
Loodusala eesmärk seatakse vaid Selja-Põdra HA-l paiknevate metsade säilimiseks, millega
saavutatakse Natura ala eesmärgiks seatud pindala. Metsise püsielupaiga kaitserežiim ei ole
sobiv metsaelupaiga esinduslikkuse säilimiseks, kuna sihtkaitsevööndis on valitseja
nõusolekul lubatud mitmed liigikaitselised tööd (nt
loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimine ning elupaiganõudlust arvestavad raied),
mis on vastuolus nimetatud elupaigatüübi kaitse põhimõtetega.
21
21
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 179 ha-l, millest vähemalt 168 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 53,1 ha-l esinduslikkusega B, 115,5 ha-l C, 4,5 ha-l D ning 5,9 ha-l
potentsiaalsete elupaikadena.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus ja raied
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Kaitstava ala režiimi muutmine.
2.2.7. Vanad laialehised metsad (9020*)
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja
nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas
paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus (Paal,
2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 10,0 ha ehk 0,6% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on kooslus 11,6 ha-l, mis kogu ulatuses paikneb hoiuala
läänepoolses osas (foto 6). Elupaigad kaardistas Aivar Hallang Metsaruum OÜst 2012. aastal.
Osaliselt on tegemist metsastunud puisniitudega ning samuti järsul nõlval kasvavate
metsadega, mis vastavad osaliselt ka vääriselupaiga tunnustele.
Elupaigatüübi esinduslikkus 5,1 ha-l on B, 4,1 ha-l C ja 2,4 ha-l D. Eesmärgiks seatakse
elupaigatüübi säilimine kaardistatud ulatuses. Eesmärgi saavutamiseks ei tohi lubada
metsamajanduslikke töid.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 9 ha-l esinduslikkusega B ja 3 ha-l C.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 5,1 ha-l esinduslikkusega B, 4,1 ha-l C ja 2,4 ha-l D.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus ja raied
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Kaitstava ala režiimi muutmine.
2.2.8. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme
huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil.
Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide
osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid
22
22
liigiline koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline
struktuur (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 11,6 ha ehk 0,7% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaik 17,3 ha-l, millest 4,7 ha paikneb HA-l ja
metsise PEPi sihtkaitsevööndis.
Elupaigatüübi esinduslikkus 14,1 ha-l on B ja 3,3 ha-l C. Hoiualal kaardistati kõik Natura
metsaelupaigad 2012. aastal. Valdavalt paiknevad rohunditerikkad kuusikud metsise PEPi
piiranguvööndis, mille tsoneeringu muutmine ei ole põhjendatav elupaigatüübi kaitse
eesmärkide saavutamiseks (PEP on loodud liigikaitselistel eesmärkidel). Eelnevalt tulenevast
ei ole Natura ala eesmärk saavutatav ning eesmärgiks seatakse HA-l ja PEPi sihtkaitsvööndis
paiknevate metsade säilimine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine 5 ha-l esinduslikkusega B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaiga säilimine 1,4 ha-l esinduslikkusega B ja 3,3 ha-l esinduslikkusega C.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus ja raied
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute
kraavide rajamist.
Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades. Kaitstava ala
režiimi muutmine.
2.2.9. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke
(Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 189,7 ha ehk 11,4% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaigatüüp 85,0 ha-l, millest 41,7 ha paiknevad
HA-l ning metsise PEPi sihtkaitsevööndis. Lisaks kaardistati 2012. aastal (Metsaruum OÜ)
potentsiaalsed elupaigad 12,8 ha-l (paiknevad kogu ulatuses hoiualal). Kogu hoiuala
metsaelupaigad kaardistati 2012. aastal. 2013. aastal viidi läbi inventuur Mäliste metsise
püsielupaika jäävate metsade seisundi täpsustamiseks.
Pindalaliselt paiknevad pooled kaardistatud soostuvad ja soo-lehtmetsad metsise PEPi
piiranguvööndis, mille tsoneeringu muutmine ei ole põhjendatav elupaigatüübi
kaitseeesmärkide saavutamiseks (PEP on loodud liigikaitselistel eesmärkidel). Eelnevalt
tulenevast ei ole Natura ala eesmärk saavutatav ning eesmärgiks seatakse HA-l ja PEPi
sihtkaitsvööndis paiknevate metsade säilimine. Metsade majandamist ja kuivendamist vältiva
kaitserežiimi puhul kujunevad potentsiaalsed elupaigad pikemas perspektiivis elupaigatüübi
tunnustele vastavateks metsadeks.
23
23
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 55 ha-l, millest vähemalt 40 ha-l esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 24,5 ha-l esinduslikkusega B, 15,3 ha-l C, 1,9 ha-l D ja 12,8 ha-l
potentsiaalsete elupaikadena.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Kuivendus ja raied
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Kaitstava ala režiimi muutmine.
2.2.10. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
Selle tüübi kooslused erinevad siirdesoo ja raba elupaigast tihedama ja kõrgema puurinde
poolest, siin on puurinde võrade liituvus vähemalt 0,3 ning puude keskmine kõrgus on üle nelja
meetri (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi põhjal hõlmab elupaigatüüp 169,7 ha ehk 10,2% Selja-Põdra
loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaigatüüp 68,8 ha-l, millest 56,3 ha paikneb HA-
l või metsise PEPi sihtkaitsevööndis. Natura ala eesmärgiks seatud pindala ei ole saavutatav.
Kogu hoiuala metsaelupaigad kaardistati 2012. aastal. Mäliste metsise PEPi metsade kohta on
andmed puudulikud. Elupaigad kaardistati Natura pilootprojektiga, mil kõikide esinduslikkust
hinnati arvestatavaks. Teiste hinnangute kohta andmed puuduvad.
Elupaigatüübi esinduslikkus 13,5 ha-l on B, 7,9 ha-l C, 47,4 ha on määratlemata
esinduslikkusega elupaiku (valdav osa Mäliste PEPi paiknevaid kooslusi) ning 3,9 ha-l on
potentsiaalseid elupaiku.
Eesmärk seatakse HA-l ja metsise PEPi sihtkaitsevööndis paiknevate koosluste säilimiseks.
PEPi tsoneeringu muutmine ei ole põhjendatav elupaigatüübi kaitse-
eesmärkide saavutamiseks (PEP on loodud liigikaitselistel eesmärkidel). Metsade
majandamist ja kuivendamist vältiva kaitserežiimi puhul kujunevad potentsiaalsed elupaigad
pikemas perspektiivis elupaigatüübi tunnustele vastavateks metsadeks.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 60 ha-l, millest vähemalt 21 ha esinduslikkusega B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 56,3 ha-l, millest vähemalt 13,5 ha esinduslikkusega B ja 7,9 ha
esinduslikkusega C. Lisaks potentsiaalsete elupaikade säilimine 3,9 ha-l. o Mõjutegurid ja
meetmed
Negatiivsed mõjutegurid ja meetmed:
- Puudulikud andmed
Kordusinventuur Mäliste metsise PEPis registreeritud 91D0*
elupaikade täpsustamiseks.
- Kuivendus ja raied
24
24
Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist.
Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Kaitstava ala režiimi muutmine.
25
25
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
3.1. Hetkeolukord ja visioon
Selja-Põdra loodusala on asustuseta ja paikneb suurematest linnadest kaugemal. Enam
külastavad ala kohalikud elanikud suve lõpus ja sügisel marjade ja seente korjamise ajal. Lisaks
külastavad ala jahimehed – alal ja selle servas on mitmed jahikantslid ja metsloomade
lisasöödakohad. Sarnaste külastajate hulka on raske tuletada, kuid tõenäoliselt on see väga
väike ning olulisemat mõju loodusala väärtustele ei avalda.
Selja-Põdra loodusalal puuduvad külastusrajatised (sh ala tutvustavad infostendid) ning hoiuala
ja metsise PEPi välispiir ja liikumispiiranguga alad ei ole tähistatud. Loodusala väärtuste
tutvustamine kohapealsel infostendil ei ole ilmselt otstarbekas, küll aga hoiuala ja metsise
püsielupaiga välispiiride ja liikumispiiranguga alade tähistamine, teadvustamaks inimesi
kaitstaval alal viibimisest. Muid külastusobjekte alale ei planeerita.
Selja-Põdra loodusala käsitlevaid trükiseid ei ole koostatud. Alal puuduvad külastusobjektid
ning selle tõttu on korraldatud ka vähe ala tutvustavad üritusi. Keskkonnaamet korraldas 2010.
aastal rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse päeva raames matka Selja-Põdra hoiualale.
Andmed muude ürituste kohta puuduvad.
Visioon ja eesmärk
• Visioon
Kohalikud elanikud ja teised külastajad on teadlikud loodusala olemasolust ja väärtustavad
seda.
• Eesmärk
Tagada hoiuala ja metsise püsielupaiga selge tähistatus looduses.
• Meetmed:
Hoiuala ja metsise püsielupaiga välispiiri ja liikumispiiranguga vööndite
tähistamine ja tähiste hooldamine.
26
26
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. Tegevuste kirjeldus
4.1.1. Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1. Natura elupaikade kordusinventuur
Selja-Põdra hoiuala metsaelupaikade ja nende seisundi kohta on olemas ajakohased andmed.
Samuti täpsustati 2013. aasta inventuuriga Mäliste metsise PEPis leiduvate 9010*, 9020*, 9050
ja 9080* andmeid. Täpsustamata on Mäliste metsise PEPis registreeritud siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) andmete vastavus loodusdirektiivi kriteeriumidele. Elupaigad kaardistati
Natura pilootprojektiga, mil kõikide väärtust hinnati looduskaitselise seisundi poolest
arvestatavaks. Teiste hinnangute kohta andmed puuduvad. Natura pilootprojekti andmetes on
varasemalt esinenud ebatäpsusi.
Kordusinventuur teostatakse 47,4 ha-l. Kogutud info põhjal tuleb täiendada elupaigatüüpide
kaardikihti ning vajadusel täpsustada kaitse-eesmärke. Inventuur viiakse läbi 2018. aastal. II
prioriteet, korraldab Keskkonnaamet. Tegevuse maksumus on 250 EUR. Inventuuri läbiviimise
asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.
4.1.1.2. Kaitsealuste taimeliikide inventuur Seljamäel
Loodusala lääneservas paikneb Seljamägi, mis on Antsülusjärve kaldavall mandrijää settel.
Vääriselupaikade inventuuri raames registreeriti siin rohkelt käpalisi ning vallist idapool
sooserval kuninga-kuuskjalga (Pedicularis sceptrum-carolinum). Samas piirkonnas on
registreeritud ka kauni kuldkinga leiukoht. Tegemist on liigirikka alaga ning kaitseväärtuste,
sh kauni kuldkinga arvukuse ja leiukoha seisundi täpsustamiseks tuleb läbi viia
kordusinventuur.
Inventuuriala hõlmab Seljamäel kasvavaid laialehiseid salumetsi (9020*) ning samas
paiknevaid vääriselupaiga tunnustele vastavaid metsaosasid ning Keskkonnaregistrisse kantud
kauni kuldkinga elupaika – kokku 12,8 ha (täpne asukoht näidatud lisa 7 kaardil).
Inventuuri käigus tuleb muuhulgas hinnata kaitsealuste liikide leiukohtade seisundit ning
vajadusel määrata kasvukoha säilimiseks või seisundi parandamiseks vajalikud meetmed.
Tegevuse maksumus on 200 EUR, seda korraldab Keskkonnaamet 2019. aastal. II prioriteet.
4.1.2. Hooldus, taastamine, ohjamine
4.1.2.1. Poollooduslike koosluste taastamine
Loodusala eesmärkide saavutamiseks tuleb alal taastada 2,8 ha puisniite (6530*) ning 3,7 ha
niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430, asukoht näidatud lisa 7 kaardil).
Puisniitude puhul on tegemist loodusdirektiivi I lisas nimetatud prioriteetse elupaigatüübiga,
mistõttu on Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus ja vastutus nende koosluste pikaajaliseks
säilitamiseks. Taastamine on põhjendatud ka seetõttu, et alad moodustavad kompleksi teiste
läheduses paiknevate niitudega. Taastamise käigus tuleb kooslustes harvendada puu- ja
põõsarinnet ning edaspidi jätkata regulaarset niitmist üks kord aastas. Puisniitudel on puu- ja
põõsarinde liituvuse vähendamine vajalik puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil.
Puisniitude taastamisel lähtutakse puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavas toodud juhistest
27
27
(Talvi, 2010) ning niiskuslembeste kõrgrohustute taastamisel aru- ja soostunud niitude
hoolduskavast (Mesipuu, 2011). Kavad on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Mitmete elupaikade puhul võib takistuseks saada nii maaomanike huvi puudumine järjepideva
hooldamise vastu kui ka tehnikaga ligipääsu keerukus, kuna lihtne, kiire ja loodussõbralik
ligipääs niidule on väga oluline. Poollooduslike koosluste taastamiseks on maaomanikel
võimalik taotleda toetust, mis toimub vastavalt keskkonnaministri määrusele
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded
toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” (RTL 2004, 75, 1228).
Taastamine on II prioriteedi tegevus, mida korraldavad RMK ja Keskkonnaamet vastavalt riigi-
ja eramaal. Tegevuse maksumus on 1620 EUR/aastas, taastamine kavandatakse kolmeks
aastaks.
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste hooldamine
Kaitsekorraldusperioodil on eesmärk taastada regulaarne hooldustegevus eesmärgiks seatud
elupaigatüüpides.
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk hooldada 3,7 ha niiskuslembeseid kõrgrohustuid
(6430) ja 2,8 ha puisniite (6530*). Hooldatavate alade asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.
Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.
Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest.
Kavad on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis toimub
vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse
saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”
(RTL 2010, 11, 199).
Poollooduslike koosluste hooldamine on I prioriteedi tegevus. Tegevust korraldavad RMK ja
Keskkonnaamet vastavalt riigi- ja eramaal 2019.‒2024. aastal. Tegevuse maksumus on 1355
EUR/aastas.
4.1.3. Taristu, tehnika, loomad
4.1.3.1. Kaitstava loodusobjekti tähistamine
• Selja-Põdra HA
Selja-Põdra hoiuala välispiir on tähistamata. Tähistamine on vajalik, et teavitada külastajaid
hoiualal viibimisest ning hoida ära teadmatusest tulenevaid ohtusid hoiuala väärtustele.
Kaitsekorralduskava alusel paigaldatakse alale 13 keskmise suurusega piiritähist. Tähistele
märgitakse tekst „Selja-Põdra hoiuala“. Tähised paigaldatakse alale suunduvatele teedele,
radadele, metsasihtidele ja vajadusel käänupunktidesse.
• Mäliste metsise PEP
Mäliste metsise püsielupaiga välispiir ja liikumispiiranguga vööndid on tähistamata. Vastavalt
looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) ning määrusele „Kaitstava loodusobjekti
tähistamise kord ja tähised” (RTL 2004, 78, 1255) püsielupaiga piire ei tähistata.
Kaitsekorralduskava koostamise käigus leiti, et on põhjendatud ühe tähise lisamine
28
28
püsielupaika suunduvale metsateele (foto 7). Paigaldatav tähis on keskmise suurusega ning
tekstiga “Mäliste metsise püsielupaik”.
Tähiste asukohad on näidatud lisa 7 kaardil. Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab
RMK 2017. aastal. Tegevuse maksumus on 2500 EUR.
4.1.3.2. Kaitstava loodusobjekti tähiste hooldamine
2015. aastal tähistatakse Selja-Põdra hoiuala välispiir ning Mäliste metsise püsielupaiga
välispiir 13 punktis. Järgnevatel aastatel tuleb regulaarselt kontrollida tähistuse olemasolu ning
teostada hooldus- ja asendustöid vastavalt vajadusele. Eelkõige tuleb tähistuse olemasolu
kontrollida peamiste liikumisteede juures.
Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab RMK 2018‒2024. aastal. Tegevuse
maksumus on 150 EUR/aastas.
4.1.4. Kavad, eeskirjad
4.1.4.1. Kaitsekorra muutmine
Mäliste metsise PEPis on registreeritud mitmeid väärtuslikke Natura elupaigatüüpe ning
kaitsealuseid liike. Mitmed elupaigad paiknevad PEPi piiranguvööndis, kus nende säilimine ei
ole tagatud. Samas ei ole tsoneeringu muutmine põhjendatav elupaigatüübi kaitseeesmärkide
saavutamiseks (PEP on loodud liigikaitselistel eesmärkidel).
Metsaelupaikade puhul ei pruugi ka metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndi režiim olla sobiv
metsaelupaiga esinduslikkuse säilimiseks, kuna sihtkaitsevööndis on valitseja nõusolekul
lubatud mitmed liigikaitselised tööd (nt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimine ning
elupaiganõudlust arvestavad raied), mis on vastuolus mitmete metsaelupaigatüüpide kaitse
põhimõtetega. Juhul, kui metsise PEPis leidub muid loodusväärtusi lisaks metsisele, tuleb
kaaluda muu kaitserežiimi kehtestamist, mis võimaldab kaitsta kõiki ala loodusväärtusi, sh
loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpe.
Metsise mängupaika ümbritseval alal tuleb püsielupaiga sihtkaitsevööndite piire laiendada
lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtetest (käesoleval ajal kinnitamata). Metsise
mängu keset vähemalt 700 m raadiuses ümbritsev ala peab olema kaitstud sihtkaitsevööndi
režiimiga.
Hoiualal ei ole võimalik metsise kaitseks liikumispiirangut kehtestada. Tulevikus tuleb kaaluda
looduskaitseala moodustamist.
Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet 2018. aastal.
4.1.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. 2019. aastal tuleb hinnata esimese
perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit) ja uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige
koostada uus ajakava ja eelarve. Kaitsekorraldusperioodi lõpus viiakse läbi kaitse
tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks
perioodiks.
Töö teostajaks on Keskkonnaamet, I prioriteedi töö.
29
29
4.1.5. Muu
4.1.5.1. Loodusala eesmärkide muutmine
Selja-Põdra loodusala eesmärgiks püstitatud elupaigatüübid ning pindalad tuleb viia vastavusse
uusimate inventuuriandmetega. Mitmed püstitatud eesmärgid ei ole saavutatavad. Loodusala
eesmärgina mitte nimetada nokkheinakoosluste (7150) kaitset, kuna alal puuduvad vastava
elupaigatüübi esinemisalad.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet 2018. aastal.
29
4.2. Eelarve
Eelarve tabelisse 3 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi
jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele
ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Selja-Põdra loodusala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse
tüüp Korraldaja
Priori
-teet
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.1.1. Inventuurid, seired, uuringud
1.5.2. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.
1.
Natura elupaikade
kordusinventuur Inventuur KeA II 2,5 2,5
4.1.1.
2.
Kaitsealuste
taimeliikide inventuur
Seljamäel
Inventuur KeA II 2 2
4.1.2. Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.2.
1.
Poollooduslike
koosluste taastamine
Koosluse
taastamistöö
RMK/
KeA II 16,2 16,2 16,2 48,6
4.1.2.
2.
Poollooduslike
koosluste hooldamine
Koosluse
hooldustöö
RMK/
KeA I 13,5 13,5 13,5 13,5 13,5 13,5 81
4.1.3. Taristu, tehnika ja loomad
4.1.3.
1.
Kaitstava
loodusobjekti
tähistamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine
RMK II 25 25
4.1.3.
2.
Kaitstava
loodusobjekti tähiste
hooldamine
Tähiste
hooldamine RMK II 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 10,5
4.1.4. Kavad, eeskirjad
4.1.4.
2.
Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA I X X
4.1.4.
2.
Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA I X X
4.1.4.
1. Kaitsekorra muutmine
Kaitsekorra
muutmine KeA I X X
4.1.5. MUU
4.1.5.
1
Loodusala eesmärkide
muutmine Muu KeA I X X
KOKKU: 0 16,2 41,2 20,2 17 15 15 15 15 15 169,6
KeA – Keskkonnaamet
KAUR - Keskkonnaagentuur
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
31
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava on koostatud kümneks aastaks (2015‒2024). Kaitsekorraldusmeetmete
tulemuslikkuse hindamiseks tuleb dokumenteerida kõik loodusalal läbiviidavad
kaitsekorraldusliku iseloomuga tööd ja tegevused. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus
koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse vahehindamine teostatakse 2019. aastal ning kava täitmise analüüs 2024. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Koosluste seisundit hinnatakse nende säilimiseks vajaliku kaitsekorra tagamise ning
elupaikade looduskaitselise seisundi määratlemise läbi. Kaitsekorraldus on olnud tulemuslik,
kui on säilinud või suurenenud väärtuslike elupaigatüüpide pindala ja esinduslikkus jäänud
samale tasemele või tõusnud. Liikide seisundit hinnatakse isendite arvukuse ja asurkonna
seisundi järgi. Kaitsekorraldust loetakse edukaks, kui kaitstavate liikide arv, isendite arvukus
ning sobivate elupaikade pindala on säilinud või suurenenud võrreldes viimati registreeritud
andmetega.
Loodusalal levivate Natura elupaigatüüpide seisundi kohta on võrdlemisi ajakohased andmed.
Hoiuala kaitserežiim peab tagama väärtuslike elupaikade säilimise, mistõttu puudub vajadus
kõikide elupaikade täiendavaks inventeerimiseks kaitsekorraldusperioodi lõpus. Enamasti on
elupaikade seisundit võimalik hinnata kaugseire teel (nt ortofotode põhjal) ning vajadusel
osalise kohapealse inventeerimise ja seisundiseirega, et kontrollida võimalikke muutusi
elupaigatüüpides. Liikide puhul kasutatakse tulemuslikkuse hindamisel muude läbiviidud
uuringute ning kaugseirega hinnatud elupaikade seisundi andmeid. Vajadusel viiakse läbi
täiendavad vaatlused teadaolevates elupaikades/leiukohtades.
Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas
planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused ning viidud läbi inventuurid, uuringud ja vaatlused.
Kaitseväärtuste säilimise osas tuleb kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamise aluseks
võtta tabelis 4 toodud näitajad.
32
Tabel 4. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
Isendite arvukus 2007. a. 70‒80 isendit ühes leiukohas. Kauni kuldkinga säilimine vähemalt 70 isendiga
vähemalt 0,45 ha-l.
2.1.2. Linnud
2.1.2.1. Metsis (Tetrao
urogallus) Mängude ja mängivate kukkede arv
Viimaste loendusaastate (sõltuvalt mängust 2009‒2012) kohaselt 4 mängu, kus mängis kokku 10 kukke (vastavalt 3, 1, 6 ja 0 kukke).
Selja-Põdra loodusalal on neli metsise mängupaika, kus
mängib kokku vähemalt 11 kukke.
2.2. Elupaigad
2.2.1. Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
Elupaiga
pindala,
pindala.
esinduslikkus
majandatava ja
ala 3,7 ha, esinduslikkuse hinnang puudub ning ala ei
majandata. Elupaigatüübi säilimine vähemalt 3,3 ha-l
esinduslikkusega C.
2.2.2. Puisniidud (6530*) Elupaiga
pindala,
pindala.
esinduslikkus
majandatava ja
ala 1,1 ha C, 1,7 ha esinduslikkuse hinnang puudub. Alasid ei
majandata. Elupaigatüübi säilimine 2,8 ha-l esinduslikkusega C.
2.2.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
Elupaiga
pindala esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus 26,6 ha-l on B ning 5,9 ha-l
on määratlemata esinduslikkusega alad. Elupaigatüübi säilimine vähemalt 24,1 ha-l, millest
vähemalt 19,3 ha on esinduslikkusega B.
2.2.5. Liigirikkad madalsood (7230)
Elupaiga
pindala
esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus 18,1 ha-l on B, 35,3 ha-l C
ning 8,1 ha-l on määratlemata esinduslikkusega
elupaigad.
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 37,1 ha-l, millest
vähemalt 15,4 ha on esinduslikkusega B ja 13,6 ha
esinduslikkusega C.
2.2.6. Vanad loodusmetsad (9010*)
Elupaiga
pindala
esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus on 88,1 ha-l B, 115,6 ha-l C,
4,5 ha-l D ning 5,9 ha on potentsiaalseid elupaiku.
Elupaigatüübi säilimine 53,1 ha-l esinduslikkusega B,
115,5 ha-l C, 4,5 ha-l D ning 5,9 ha-l potentsiaalsete
elupaikadena.
2.2.7. Vanad laialehised
metsad (9020*) Elupaiga
pindala esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus 5,1 ha-l on B, 4,1 ha-l C ja
2,4 ha-l D. Elupaigatüübi säilimine 5,1 ha-l esinduslikkusega B, 4,1
ha-l C ja 2,4 ha-l D.
2.2.8. Rohunditerikkad
kuusikud (9050 Elupaiga
pindala esinduslikkus ja
Elupaigatüübi esinduslikkus 14,1 ha-l on B ja 3,3 ha-l C. Elupaiga säilimine 1,4 ha-l esinduslikkusega B ja 3,3 ha-
l esinduslikkusega C.
2.2.9. Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*) Elupaiga
pindala
esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus 38,7 ha-l on B, 44,4 ha-l C,
1,9 ha-l D ning 12,8 ha-l on potentsiaalseid elupaiku.
Elupaigatüübi säilimine 24,5 ha-l esinduslikkusega B,
15,3 ha-l C, 1,9 ha-l D ja 12,8 ha-l potentsiaalsete
elupaikadena.
2.2.10. Siirdesoo-
rabametsad (91D0*)
ja Elupaiga
pindala
esinduslikkus ja Elupaigatüübi esinduslikkus 13,5 ha-l on B, 7,9 ha-l C,
47,4 ha on määratlemata esinduslikkusega elupaiku ning
3,9 ha-l on potentsiaalseid elupaiku.
Elupaigatüübi säilimine 56,3 ha-l, millest vähemalt 13,5
ha esinduslikkusega B ja 7,9 ha esinduslikkusega C.
Lisaks potentsiaalsete elupaikade säilimine 3,9 ha-l.
35
35
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus- ja internetiallikad:
Kull, T., Sarv, A. 2012. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava
eelnõu. 20 lk.
Leivits, M. 2012. Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse
tõhususe ja elupaikade seisundi analüüs. Keskkonnaamet, 109 lk.
Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pd
f (19.06.2013).
Oja, R. 2012. Metssea (Sus scrofa) lisasöötmise mõju maaspesitsevatele lindudele. Hirundo,
25(1), 34 - 46.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Auratrükk, 308
lk.
Randla, T., 2012. Metsise (Tetrao urogallus L.) kaitse tegevuskava 2012-2016 käsikiri. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad – hooldamiskava. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hoolduskava
_2011.pdf (16.08.2013).
Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis: kaitsekorralduskava. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104210/metsis.pdf (16.11.2012).
Planeeringud ja arengukavad:
Halinga valla arengukava aastani 2018. Kättesaadav:
http://halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga%20valla%20arengukava%20aastani
%202018%20muudetud%2023_01_2013%20terviktekst.pdf (10.06.2013).
Halinga valla üldplaneering. 2012. Kättesaadav:
http://www.halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga-YP-seletuskiri-31-10-12.pdf
(10.06.2013).
Märjamaa valla arengukava 2010-2025. Kättesaadav:
http://marjamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=7be80500-3793-4ccf-
946feaf3e3e612d5&groupId=253924 (06.08.2013).
Märjamaa valla üldplaneeringu eelnõu. 2007. Kättesaadav:
http://marjamaa.kovtp.ee/documents/235581/307753/M%C3%A4rjamaa+valla+%C3%BCld
planeeringu+eeln%C3%B5u.pdf (06.08.2013).
Vigala valla arengukava 2009-2017 arenguvisiooniga aastani 2020. Kättesaadav:
http://avalik.amphora.ee/vigalavv/document.aspx?df=18709&format=pdf (10.06.2013).
Seadused, määrused, eeskirjad:
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas (RT I 2006, 37, 276).
36
36
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine (RTL 2009, 81, 1174).
Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised (RTL 2004, 78, 1255)
Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded
toetuse maksmiseks ja toetuse määrad (RTL 2004, 75, 1228) Looduskaitseseadus
(RT I 2004, 38, 258).
Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine (RTL 2005, 13, 111)
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 (RTL 2010, 11, 199).
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#
37
37
LISAD
Lisa 1. Väljavõte hoiuala määrusest ja looduskaitseseadusest
Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas
Vastu võetud 27.07.2006 nr 175
RT I 2006, 37, 276
jõustumine 14.08.2006
§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
27) Selja-Põdra hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
elupaikade kaitse;
Looduskaitseseadus
Vastu võetud 21.04.2004 RT
I 2004, 38, 258
jõustumine 10.05.2004
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või
ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; [RT I 2007, 25, 131
- jõust. 01.04.2007] 10) jahiulukeid lisasööta.
[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi
saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti
valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei
kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit.
38
38
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava
loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi
lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
§ 31. Piiranguvöönd
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades
käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
3) maavara kaevandamine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) uuendusraie;
6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning
kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut,
puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta;
[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise
väliskonstruktsioonide muutmine;
9) jahipidamine ja kalapüük;
10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste
hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või
põllumajandustöödeks;
11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
39
39
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on
hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning
turberaie langi suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
40
40
Lisa 2. Väljavõte määrusest „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”
Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine
Vastu võetud 13.01.2005 nr 1
RTL 2005, 13, 111
jõustumine 28.01.2005 § 4.
Kaitsekord
(1) Metsise püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(2) Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord selle määruse
erisustega. (3) Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine.
Sõidukitega liiklemine väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukitega liiklemine on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud
tegevusel, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel.
[RT I 2010, 75, 572 - jõust. 17.10.2010]
(4) Püsielupaigas on lubatud jahipidamine, välja arvatud sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni
31. augustini.
[RT I 2010, 75, 572 - jõust. 17.10.2010]
(5) Sihtkaitsevööndis on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine, marjade ja
seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine.
(51) Sihtkaitsevööndis on püsielupaiga valitseja nõusolekul 1. juulist kuni 31. jaanuarini
lubatud olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd.
[RT I 2010, 75, 572 - jõust. 17.10.2010]
(6) Liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib
püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde
harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini ning loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimist.
[RT I 2010, 75, 572 - jõust. 17.10.2010]
(7) Piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures
raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega: 1) lageraie korral ei tohi
langi suurus ületada 1,0 ha ning laius 30 meetrit; 2) turberaie korral ei tohi langi suurus
ületada 2 ha.
(8) Piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa
vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule:
1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%;
2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana. (9)
Püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda
võimaldab.
[RT I 2010, 75, 572 - jõust. 17.10.2010]
41
Lisa
41
Lisa 3. Ettepanekud kaitsekorra muutmiseks
Mäliste metsise püsielupaigas metsise mängupaika ümbritseval alal tuleb sihtkaitsevööndite
piire laiendada lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtetest (käesoleval ajal
kinnitamata). Metsise mängu keset vähemalt 700 m raadiuses ümbritsev ala peab olema
kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga.
Tulevikus kaaluda Selja-Põdra hoiuala ja Mäliste metsise püsielupaiga baasil looduskaitseala
moodustamist eesmärgiga:
• laiendada/moodustada sihtkaitsevööndid Mäliste metsise PEPis registreeritud
väärtuslike Natura elupaigatüüpide ja lisaks metsisele ka teiste kaitsealuste liikide
kaitseks;
• kehtestada liikumiskeeld Selja-Põdra hoiualal paikneva hästi säilinud metsise
mängupaiga kaitseks;
42
Lisa
42
Lisa 4. Selja-Põdra loodusala välispiir ja kaitsekord
Lisa
Lisa 5. Kaitsekorralduskava avalikustamise materjalid
Esitatud eraldi failina.
44
Lisa
44
Lisa 6. Väärtuste koondtabel
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
Kauni kuldkinga säilimine
vähemalt 70 isendiga vähemalt
0,45 ha-l.
- - Kauni kuldkinga säilimine vähemalt
70 isendiga vähemalt 0,45 ha-l.
2.1.2. Linnud
2.1.2.1. Metsis (Tetrao
urogallus) Selja-Põdra loodusalal on neli
metsise mängupaika, kus
mängib kokku vähemalt 11
kukke.
Kuivendusest põhjustatud mängualade degradeerumine Raied ja häirimine mängupaikade läheduses Metssigade
kõrge
arvukus
Mitte lubada metsise elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist. Tõhustada tsoneeringut vastavalt metsise kaitse tegevuskavale (hetkel kinnitamata). Tähise paigaldamine Mäliste metsise püsielupaika suunduvale teele ning Selja-Põdra hoiuala välispiiri tähistamine. Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
Likvideerida metssigade lisasöödakohad 3 km
raadiuses ümber metsise mängupaiga.
Selja-Põdra loodusalal on neli
metsise mängupaika, kus mängib
kokku vähemalt 11 kukke.
2.2. Elupaigad
2.2.1. Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430) Elupaigatüübi säilimine
vähemalt 3,3 ha-l
esinduslikkusega B.
Koosluse
kinnikasvamine
majandamise
puudumisel
Koosluse taastamine ja hooldamine kaardistatud
ulatuses (3,7 ha). Elupaigatüübi säilimine vähemalt 3,3
ha-l esinduslikkusega C.
2.2.2. Puisniidud (6530*) Elupaigatüübi säilimine 2,8 hal
esinduslikkusega B. Koosluse
kinnikasvamine
majandamise
puudumisel
Koosluse taastamine ja regulaarne hooldamine 2,8 ha-l.
Elupaigatüübi säilimine 2,8 ha-l
esinduslikkusega C.
2.2.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
Elupaigatüübi säilimine
vähemalt 24,1 ha-l, millest
vähemalt 19,3 ha on
esinduslikkusega B.
Kuivendus Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide
puhastamist ja uute kraavide rajamist. Elupaigatüübi säilimine vähemalt
24,1 ha-l, millest vähemalt 19,3 ha on
esinduslikkusega B.
45
45
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2. Elupaigad
2.2.5. Liigirikkad madalsood (7230)
Elupaigatüübi säilimine
vähemalt 37,1 ha-l, millest
vähemalt 15,4 ha on
esinduslikkusega B ja 13,6 ha
esinduslikkusega C.
Kuivendus Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide
puhastamist ja uute kraavide rajamist. Elupaigatüübi säilimine vähemalt
37,1 ha-l, millest vähemalt 15,4 ha on
esinduslikkusega B ja 13,6 ha
esinduslikkusega C.
2.2.6. Vanad loodusmetsad (9010*)
Elupaigatüübi säilimine
vähemalt 179 ha-l, millest
vähemalt 168 ha
esinduslikkusega B.
Kuivendus ja raied Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist. Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Elupaigatüübi säilimine 53,1 ha-l
esinduslikkusega B, 115,5 ha-l C, 4,5
ha-l D ning 5,9 ha-l potentsiaalsete
elupaikadena.
2.2.7. Vanad laialehised
metsad (9020*) Elupaigatüübi säilimine 9 ha-l
esinduslikkusega B ja 3 ha-l C. Kuivendus ja raied Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide
puhastamist ja uute kraavide rajamist. Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Elupaigatüübi säilimine 5,1 ha-l
esinduslikkusega B, 4,1 ha-l C ja 2,4
ha-l D.
2.2.8. Rohunditerikkad
kuusikud (9050 Elupaiga säilimine 5 ha-l
esinduslikkusega B. Kuivendus ja raied Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide
puhastamist ja uute kraavide rajamist. Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Elupaiga säilimine 1,4 ha-l
esinduslikkusega B ja 3,3 ha-l
esinduslikkusega C.
2.2.9. Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*) Elupaigatüübi säilimine 55 hal,
millest vähemalt 40 ha-l
esinduslikkusega B.
Kuivendus ja raied Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist. Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Elupaigatüübi säilimine 24,5 ha-l
esinduslikkusega B, 15,3 ha-l C, 1,9
ha-l D ja 12,8 ha-l potentsiaalsete
elupaikadena.
2.2.10. Siirdesoo-
ja rabametsad
(91D0*)
Elupaigatüübi säilimine 60 hal,
millest vähemalt 21 ha
esinduslikkusega B.
Puudulikud andmed
Kuivendus ja raied Kordusinventuur Mäliste metsise PEPis registreeritud 91D0* elupaikade täpsustamiseks. Mitte lubada elupaika mõjutavate kraavide puhastamist ja uute kraavide rajamist. Mitte lubada raieid Natura metsaelupaikades.
Elupaigatüübi säilimine 56,3 ha-l,
millest vähemalt 13,5 ha
esinduslikkusega B ja 7,9 ha
esinduslikkusega C. Lisaks
potentsiaalsete elupaikade säilimine
3,9 ha-l.
46
46
Lisa 7. Selja-põdra kaitsekorralduslikud tegevused
Lisa 8. Fotod Foto 1. Okaspuuenamusega soometsad PEPi edelaosas
Foto 2. Tihe kuuse järelkasv PEPi kõdusoometsades
Foto 3. Metsloomade söödakoht ja jahikantsel
Foto 4. Kunagised puisniidud Selja-Põdra hoiualal
Foto 5 . Seljamäel kasvav vana loodusmets
Foto 6. Seljamäel kasvavad vanad laialehised metsad
Foto 7. Mäliste metsise püsielupaika läbiv tee
KINNITATUD
Keskkonnaameti
02.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/86
Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka
püsielupaiga kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................4
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ..........................................................................................................5
1.2. MAAKASUTUS ......................................................................................................................5
1.3. HUVIGRUPID.........................................................................................................................8
1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................8
1.5. UURITUS ..............................................................................................................................10
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD .........................................................10
1.5.2. RIIKLIK SEIRE .............................................................................................................10
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS .........................................................12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................13
2.1. ELUPAIGAD.........................................................................................................................14
2.1.1. JÕED JA OJAD (3260) ..................................................................................................14
2.1.2. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210*) ..............................................16
2.1.3. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) ....................................16
2.1.4. LAMMINIIDUD (6450) .................................................................................................17
2.1.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) ...............................18
2.1.6. PUISNIIDUD (6530*) ....................................................................................................18
2.1.7. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ...........................................................................20
2.1.8. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ................................................................21
2.1.9. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ........................................................23
2.2. ELUSTIK ...............................................................................................................................24
2.2.1. IMETAJAD ....................................................................................................................25
2.2.2. LINNUD .........................................................................................................................25
2.2.3. ROOMAJAD ..................................................................................................................28
2.2.4. KAHEPAIKSED ............................................................................................................28
2.2.5. KALAD ..........................................................................................................................29
2.2.6. SELGROOTUD ..............................................................................................................30
2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED .................................................................................30
2.2.8. SEENED .........................................................................................................................32
3
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .........33
3.1. SULU HOIUALA JA SULU VÄIKE-KONNAKOTKA PÜSIELUPAIGA
TÄHISTAMINE ...........................................................................................................................33
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...............35
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................35
4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE ....................................................................35
4.1.2. ELUPAIKADE 6270*, 6450 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED ............35
4.1.3. HOIUALA TÄHISTAMINE ..........................................................................................36
4.1.4. KAVAD JA EESKIRJAD ..............................................................................................36
4.2. EELARVE .............................................................................................................................37
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................39
KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................................................................45
LISAD ...............................................................................................................................................46
4
1. SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava (edaspidi ka
KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) − selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja
orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 19. aprillil 2013 Raplas (vt
protokoll lisas 4).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Meelis Mägi (tel: 484 7114, e-post: [email protected]).
Kava koostas OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert Lauri Klein (tel: 517 9668, e-post:
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007−2013”
ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme „Kaitsekorraldus-
kavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks” programmi alusel
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Sulu hoiuala asub Raplamaal Märjamaa vallas Jõeääre, Kangru, Kiilaspere, Lokuta, Metsaääre ja
Sulu külas. Sulu väike-konnakotka püsielupaik asub Raplamaal Märjamaa vallas Sulu külas. Sulu
hoiuala pindala on 252,9 ha ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga pindala on 9,33 ha.
Sulu hoiuala võeti kaitse alla 27. juulil 2006 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 175 (RT I 2006, 37,
276), mis jõustus 14. augustil 2006. Sulu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv)
I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*,
orhideede oluliste kasvualade), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja II
lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum)
elupaikade kaitse.
Sulu väike-konnakotka püsielupaik võeti kaitse alla Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a
määrusega nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (RTL
2010, 21, 375), mis jõustus 1. mail 2010. Selle püsielupaiga kaitse-eesmärk on väike-konnakotka
(Aquila pomarina) isendite elupaikade kaitse ja liigi soodsa seisundi tagamine.
Sulu hoiuala ja Sulu püsielupaik kattuvad Natura 2000 alade rahvusvahelise võrgustiku Sulu
loodusalaga (Natura ala kood: EE0020332). Selle 262,2 ha suuruse loodusala kaitseobjektiks on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid – jõed ja ojad (3260), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*, orhideede olulised kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),
vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)
ja II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), rohelise kaksikhamba (Dicranum
viride) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud liigi – väike-konnakotka (Aquila pomarina) – elupaigad.
1.2. MAAKASUTUS
Sulu loodusala piiresse jäävad valdavalt eramaad (214,5 ha ehk u 82% alast) ja väiksemas osas
riigimaad (25,7 ha ehk u 10% alast) ning jätkuvalt riigiomandis olevad maad (edaspidi JRO) (22,1
ha ehk u 8%). Kokku on loodusalal täielikult või osaliselt 39 eramaaüksust kogupindalaga 214,5 ha.
Riigimaaüksusi on loodusala piires osaliselt üks, kogupindalaga 257,6 ha, millest loodusala piiresse
jääb 25,7 ha. JRO maid on alal kaks maaüksust kogupindalaga 22,1 ha (vt tabel 1 ja joonis 1). Sulu
hoiuala piiresse jääb täielikult või osaliselt 37 eramaaüksust, üks riigimaaüksus ja kaks JRO
maaüksust. Sulu väike-konnakotka püsielupaiga piiresse jääb osaliselt neli eramaaüksust.
6
Tabel 1. Sulu loodusala territooriumi jaotus maaomandi järgi (vastavalt Eesti maakatastrile seisuga
1.10.2012)
Omandivorm Maaüksuse
aadress
Maaüksuse
tunnus
Pindala,
ha
Pindala
loodusalal,
ha
Sihtotstarve
Riigiomand Velise metskond
12
50404:001:1090 257,6 25,7 Maatulundusmaa
JRO 20,3 17,7
JRO 4,4 4,4
Eraomand Värava 50402:007:0180 29,4 11,7 Maatulundusmaa
Eraomand Möldre-Aasa 50404:002:0590 19,8 19,8 Maatulundusmaa
Eraomand Aasa 50404:002:0149 0,1 0,1 Elamumaa
Eraomand Mustika 50402:007:0062 7,6 1,5 Maatulundusmaa
Eraomand Mustika 50402:007:0061 8,7 5,5 Maatulundusmaa
Eraomand Sinika 50402:007:0760 1,6 0,4 Elamumaa
Eraomand Kulliaasa 50404:002:1200 12,5 7,8 Maatulundusmaa
Eraomand Anni 50402:007:0241 3,1 1,6 Maatulundusmaa
Eraomand Manni 50402:007:0250 0,5 0,2 Elamumaa
Eraomand Kihuna 50402:007:0751 2,5 1,7 Maatulundusmaa
Eraomand Männiku 50404:002:0801 3,3 3,3 Maatulundusmaa
Eraomand Vana-Rehe 50402:007:0642 3,3 3,3 Maatulundusmaa
Eraomand Sillaotsa 50404:002:1682 0,4 0,2 Maatulundusmaa
Eraomand Sillaotsa 50404:002:1681 5,6 0,9 Maatulundusmaa
Eraomand Silla 50402:007:0880 12,2 0,3 Maatulundusmaa
Eraomand Mõisa 50402:007:0890 2,8 1,2 Maatulundusmaa
Eraomand Mõisa 50404:002:1450 3,7 1,7 Maatulundusmaa
Eraomand Välja 50404:002:0400 3,8 2,0 Maatulundusmaa
Eraomand Vana-Rehe 50404:002:0991 4,8 4,8 Maatulundusmaa
Eraomand Annimetsa 50404:002:0451 5,2 5,2 Maatulundusmaa
Eraomand Silla 50404:002:1441 8,9 8,9 Maatulundusmaa
Eraomand Töngi 50402:007:0991 9,2 5,7 Maatulundusmaa
Eraomand Jänsipõllu 50404:001:0050 5,7 5,7 Maatulundusmaa
Eraomand Jäntsi 50404:001:0045 1,2 1,2 Elamumaa
Eraomand Kasesalu 50403:003:0179 3,1 3,1 Maatulundusmaa
Eraomand Uuetoa 50403:003:0178 13,9 2,7 Maatulundusmaa
Eraomand Jänsiaasa 50404:001:0049 7,3 7,3 Maatulundusmaa
Eraomand Sulujänsi 50404:001:0048 14,6 14,6 Maatulundusmaa
7
Eraomand Luige 50404:001:1560 9,3 0,5 Maatulundusmaa
Eraomand Nagu 50404:001:1440 37,7 37,7 Maatulundusmaa
Eraomand Vainu 50403:003:0213 15,1 15,1 Maatulundusmaa
Eraomand Uue-Raja 50403:003:1130 11,2 3,7 Maatulundusmaa
Eraomand Jaagu 50403:003:0094 2,2 2,2 Maatulundusmaa
Eraomand Uuevälja 50403:003:1112 5,4 5,4 Maatulundusmaa
Eraomand Lülle 50403:003:1440 22,5 3,6 Maatulundusmaa
Eraomand Saeveski-Kaarli 50403:003:1290 22,8 12,0 Maatulundusmaa
Omandivorm Maaüksuse
aadress
Maaüksuse
tunnus
Pindala,
ha
Pindala
loodusalal,
ha
Sihtotstarve
Eraomand Kadakamäe 50403:003:0003 5,7 0,2 Maatulundusmaa
Eraomand Kännu 50403:003:0730 9,2 2,7 Maatulundusmaa
Eraomand Saeveski 50403:003:1300 24,7 9,0 Maatulundusmaa
KOKKU 262,4
Joonis 1. Sulu loodusala territooriumi jaotus maa omandivormi alusel.
Kõlvikuliselt moodustab Sulu väike-konnakotka püsielupaigast kogu territooriumi soine mets. Sulu
hoiuala teljeks on Vigala jõgi ja selle kallastel levivad niidukooslused, mida on alal kokku üle poole
pindalast. Lisaks levivad alal soised metsad, mille majandamine on peatunud ja seetõttu
looduskaitseline potentsiaal kõrge (joonis 2).
8
Joonis 2. Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga territooriumite kõlvikuline jaotus.
Rohelisega on toodud metsamaa, kollasega põllumajandusmaa, helebeežid täpitusega alad on
rohumaad ja lillakashallid alad õuemaad.
1.3. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet (KA) – hoiuala ja püsielupaiga valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on
tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
• Riigimetsa majandamise keskus (RMK) – loodushoiutööde läbiviija riigi maadel,
piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. Samuti riigimetsade valitsejana hoiualale jäävate
riigimetsade majandaja.
• Märjamaa vallavalitsus – kohaliku omavalitsuse kohustuste täitja hoiuala ja püsielupaiga
ulatuses, sh üldplaneeringuga sätestatud tegevused.
• Maaomanikud ja –valdajad – maa kasutamine ja omandiga seonduvad tegevused.
1.4. KAITSEKORD
9
Sulu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),
lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku
võldase (Cottus gobio) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse. Nende
elupaikade hävitamine ja kahjustamine on hoiualal keelatud (LKS § 32.(2), vt Lisa 1). Sama
seadusesäte keelab alal kaitstavate liikide olulise häirimise ja kõik nii kaitse-eesmärgiks olevate
elupaikade kui ka kaitstavate liikide soodsat seisundit ohtu seadvad tegevused.
Kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 175, mis on vastu võetud 27. juulil
2006 (vt Lisa 1). Sellest määrusest tulenevalt rakenduvad Sulu hoiualal looduskaitseseaduse
paragrahvid 14 ja 32 (vt Lisa 1), mistõttu ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekuta:
- muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
- koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
- väljastada metsamajandamiskava;
- kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
- anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
- anda projekteerimistingimusi;
- anda ehitusluba;
- rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Hoiuala valitseja ei kooskõlasta ülal loetletud tegevusi, kui need võivad kahjustada kaitse eesmärgi
saavutamist, st loetletud loodusdirektiivi I lisa elupaikade soodsat seisundit või hoiuala seisundit
üldiselt. Samuti võib hoiuala valitseja kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta kaitse eesmärgi saavutamist või hoiuala seisundit.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda loetletud elupaikade struktuuri ja funktsioone
ning ohustada elupaikadele tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise
menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada
tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja kasutama kavandatava raie korral kindlaks
määratud tehnoloogiat.
Kui kavandatav uuendusraie on ülaltooduga kooskõlas, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus
kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse-eesmärk vastavalt keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrusele nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (RTL 2010, 21, 375), mis jõustus 1. mai 2010, on Vabariigi Valitsuse 2004. a 20. mai määruse nr 195 I ja
II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu § 4 lõike 2 punktide 3 ja 8 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi – väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite elupaiga kaitse, liigi soodsa seisundi tagamiseks.
Nimetatud keskkonnaministri määruse kohaselt kuulub Sulu väike-konnakotka püsielupaiga maa-
ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.
Püsielupaigas kehtib Looduskaitseseaduses sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord.
10
Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine 1. septembrist 14.
märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul
teostataval teadustööl. Püsielupaika läbivatel teedel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega
sõitmine. Püsielupaigas on lubatud jahipidamine ja kalapüük 1. septembrist 14. märtsini.
Püsielupaigas on valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja
veerežiimi taastamine.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Vaid Sulu hoiualal ja/või Sulu väike-konnakotka püsielupaigas eraldi ei ole teadaolevalt ühtegi
eriuuringut ega inventuuri teostatud, küll aga on ala olnud mitmete üleriiklike või temaatiliste
inventuuride objektide hulgas. Sellised uuringud ja inventuurid on toodud tabelis 2. Nende
inventuuride raames on alal kaarditatud elupaigatüübid ja pärandkultuuriobjektid (vääriselupaiku
loodusalale ei jää).
Tabel 2. Teadaolevad elustiku inventuurid ja uuringud, mille üheks osaks on Sulus hoiuala ja/või
Sulu väike-konnakotka püsielupaik
Inventuuri/uuringu
pealkiri
Aeg Koordinaator Allikas
Natura 2000
elupaikade inventuur
2000−2004 Keskkonnaministeerium Natura 2000 elupaikade
andmekiht
Niitude inventuur 1999−2001 Pärandkoosluste
Kaitse Ühing
(PKÜ)
Niitude andmekiht
Natura 2000
elupaikade inventuur
2006 Eestimaa Looduse Fond
(ELF)
ELF-i natura elupaikade
andmekiht
Pärandkultuuri objektid
metsas
2005−2011 Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK)
INTERREG IIIa ja IVa ning Eesti-Läti programmide läbi
finantseeritud
koostööprojektid
Vääriselupaikade
inventuur
1999−2002 Keskkonnaministeerium Vääriselupaikade andmekiht
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Riikliku keskkonnaseire programmi raames jääb Sulu loodusalale üks seireala riikliku
keskkonnaseire programmi eluslooduse mitmekesisuse seire allprogrammist: ohustatud
taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seireprojektist (vt joonis 4). Ohustatud taimekoosluste seire
11
hõlmab loopealsete, nõmmede, pärisaruniitude, luhaniitude, rannaniitude, arumetsade, rabade ja
madalsoode taimekoosluste seiret. Sulu seirejaamas seiratakse luhaniite.
Ohustatud taimekoosluste seire allprogramm alustas 1993. aastal, aga kuna 2005. aastal võeti
kasutusele uus seiremetoodika, mille eesmärk on anda ülevaade Natura 2000 alade ja
elupaigatüüpide seisundist, siis sisuliselt alustati seiret uuesti ja varasemaga ei ole andmed
võrreldavad.
Sulu loodusalal Valgu seirejaamas pole teadaolevalt alates 2005. aastast seiret veel läbi viidud.
Kuna seire on Natura 2000 elupaigatüüpide seisundit määratlev, ei fikseeri seire metoodika
seiresammu ja seda pole kahjuks võimalik siinkohal välja tuua. Samas, arvestades Natura 2000
elupaikade seisundi aruandluse kuue aastast sammu, ei tohiks see ka käesolevas seires olla sellest
pikem, st järgmine seire peaks toimuma vähemalt 2019−2020. aastal.
Joonis 3. Riikliku keskkonnaseire jaamad Sulu loodusalal.
12
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Sulu hoiuala ja loodusala kaitseobjektidest on inventeerimata järgmiste liikide levik ja seisukord:
harilik võldas (Cottus gobio), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja roheline kaksikhammas
(Dicranum viride).
Sulu loodusala ulatuses ja sellega piirnevalt on vaja kindlasti inventeerida ka elupaigatüüpi 3260 –
jõed ja ojad. Seda just seetõttu, et Vigala jõel on loodusala läbival lõigul hulgaliselt suubuvaid ojasid,
mis on enamuses looduslikes sängides ja kohati päris sügava uhtoruga. Lisaks sellele on vaja teha
piirkonna linnustiku inventuur, kuna selles osas on tänane andmestik suhteliselt tagasihoidlik.
Joonis 4. Vajalike inventuuride ala (lilla viirutusega ala) paiknemine Sulu loodusalal ja
lähiümbruses. Kogu loodusala piires on vaja inventeerida püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ja
rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) levikut, kuna neile sobivaid elupaiku võib leiduda laiguti
kogu ala ulatuses. Hariliku võldase (Cottus gobio) levikut tuleks inventeerida kogu Vigala jõe
loodusalale jääva osa ulatuses, elupaigatüüpi, jõed ja ojad (3260), aga kõigi loodusala ulatusse
jäävate Vigala jõkke suubuvate ojade elupaigatüüpi sobiva osa ulatuses (potentsiaalsed alad selleks
on toodud joonisel ka väljaspool loodusala piire).
13
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Sulu hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: jõgede ja ojade
(3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste
kuusikute (9050) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio) ja püst-linalehiku
(Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse. Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse-eesmärk on
väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite elupaikade kaitse ja liigi soodsa seisundi tagamine.
Sulu loodusala kaitseobjektide hulgas on lisaks hoiuala ja püsielupaiga kaitseeesmärkidele
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid – liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning II lisas nimetatud liigi – rohelise kaksikhamba (Dicranum
viride) elupaigad.
Kõige laiemalt levivad loodusalal liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), mis on aga toodud
vaid loodusala kaitseobjektide hulgas, aga hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast puuduvad hoopis.
Järgnevad puisniidud (6530*) ja lamminiidud (6450). Metsaelupaikade osakaal on olemasolevate
inventuuriandmete alusel hoiuala kaitseväärtuste hulgas väiksem. Küll aga moodustavad
püsielupaiga piires põhiosa just rohunditerikkad kuusikud (9050), vanad loodusmetsad (9010*) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Joonis 5. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levik Sulu loodusalal Natura 2000 elupaigainventuuri
andmetel.
14
2.1. ELUPAIGAD
Sulu hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade
(3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), lamminiitude
(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), vanade
loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse. Sulu loodusala kaitseobjektide
hulgas on lisaks hoiuala kaitse-eesmärkidele loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid –
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Mageveekogud
Sellest elupaigagrupist on nii Sulu hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas kui ka Sulu loodusala
kaitseobjektide hulgas üks loodusdirektiivi elupaigatüüp – jõed ja ojad (3260). Tegu on loodusala
peateljeks oleva looduslikus sängis voolava Vigala jõega ja sellesse suubuvate ojadega.
2.1.1. JÕED JA OJAD (3260)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH.
Kokku leidub seda elupaigatüüpi alal 12,6 ha ja kogu loodusala ulatuses on see hinnatud keskmise
(C) esinduslikkusega (vt joonis 6). Samas jääb selgusetuks miks pole sellesse elupaigatüüpi
määratud looduslikus sängis voolav Tüüringi oja. Kindlasti tuleb lisainventuuride ja uuringutega
hinnata Tüüringi oja väärtust, et selgitada välja selle elupaigatüübi kaitstus ning vajadused
võimalikuks loodusala piiride laiendamiseks. Hindamist vajab kogu Vigala jõe ja sellesse suubuvate
ojadega ning jõeäärsete niitudega ala Sulu loodusalast ülesvoolu kuni Kuusiku loodusalani.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab alal vähemalt 12,6 hektaril tõusma
vähemalt B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab alal vähemalt 12,6
hektaril jääma vähemalt C kategooriasse.
• Mõjutegurid ja meetmed Positiivsed mõjutegurid
Jõe äärsete oluliste reostuskollete puudumine.
Negatiivsed mõjutegurid
Uute kuivenduskraavide rajamine.
Meede: Mitte lubada uute kuivenduskraavide rajamist hoiualal.
15
Joonis 6. Loodusdirektiivi elupaigatüübi 3260 – jõed ja ojad – teadaolev levik Sulu loodusalal
Natura 2000 elupaigainventuuri andmetel.
Niidud
Sulu hoiuala kaitse-eesmärgiks on sellest elupaigagrupist märgitud kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210*, orhideede olulised kasvualad), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga
niidud (6510) ja puisniidud (6530*). Sulu loodusala kaitseobjektide hulgast lisanduvad veel ka
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Loetletud niiduelupaikadest jäävad Natura 2000
elupaigainventuuri andmetel hoiualale aga vaid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),
lamminiidud (6450) ja puisniidud (6530*). Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) on
inventuuriandmeil esindatud aga hoiualast põhjas, kehtivast piirist väljaspool, Kivirehe oja kaldal.
Lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade) esinemist ei loodusalal
ega ka piirkonnas ei näita aga ei Natura 2000 elupaigainventuur ega ka PKÜ andmebaas.
Tõenäoliselt on Sulu kaitse-eeskirjas mingil põhjusel aetud segi elupaigatüübid 6210* ja 6270 või
on tegu nö näpuveaga. Kuna niidutüüpidena on need viimati mainitud kaks tüüpi üksteist suhteliselt
välistavad, sest üks baseerub lubjavaesel, teine aga lubjarikkal mullal, siis on arvatavasti õige tüüp
Sulu loodusalal liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja seetõttu tuleks ka kaitse-eeskirjas
asendada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*, orhideede olulised kasvualad)
tüübiga liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
16
2.1.2. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210*)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
Seda elupaigatüüpi ei näita alal levivat ükski teadaolev andmebaas ega inventuur, seega tuleks see
elupaigatüüp hoiuala kaitse-eesmärkide seast kustutada.
2.1.3. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
LOD I, KE – EI, LOA – JAH
See elupaigatüüp on alal esindatud 18 laiguna kokku 35 hektaril. Kõigi laikude esinduslikkus on
hinnatud keskmise (C) esinduslikkusega (vt joonis 7).
Joonis 7. Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) levik Sulu loodusalal Natura 2000
elupaigainventuuri andmetel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab hoiuala piires vähemalt 35-l
hektaril tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
17
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 35-l hektaril
säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid Positiivsed mõjutegurid
Ala hooldamine
Negatiivsed mõjutegurid
Hooldamise katkemine
Meede: Regulaarne niitmine ja heina kogumine ning elupaigast eemaldamine.
2.1.4. LAMMINIIDUD (6450)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
See elupaigatüüp on alal esindatud kuue esinduslikkuselt keskmise (C) laiguna ala kesk- ja
põhjaosas. Kokku on alal seda elupaigatüüpi 13 ha (vt joonis 8).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab alal tõusma B kategooriasse
vähemalt 13 hektaril.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab alal vähemalt 13
hektaril jääma C kategooriasse mitte langema sellest madalamale.
• Mõjutegurid ja meetmed Positiivsed mõjutegurid
Ala hooldamine
Negatiivsed mõjutegurid
Hooldamise katkemine
Meede: Regulaarne niitmine ja heina kogumine ning elupaigast eemaldamine.
18
Joonis 8. Lamminiitude (6450) levik Sulu loodusalal Natura 2000 elupaigainventuuri andmetel.
2.1.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
Seda elupaigatüüpi alal ei esine, mistõttu käesolevas kaitsekorralduskavas rohkem ei käsitleta.
2.1.6. PUISNIIDUD (6530*)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
See elupaigatüüp on alal esindatud viie esinduslikkuselt keskmise (C) laiguna ala keskosas. Kokku
on alal seda elupaigatüüpi 35 ha (vt joonis 9).
19
Joonis 9. Puisniitude (6530*) levik Sulu loodusalal Natura 2000 elupaiga-inventuuri andmetel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab alal tõusma B kategooriasse
vähemalt 35-l hektaril.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab alal vähemalt 35-l
hektaril jääma C kategooriasse ja mitte langema sellest madalamale.
• Mõjutegurid ja meetmed Positiivsed mõjutegurid
Ala hooldamine
Negatiivsed mõjutegurid
Hooldamise katkemine
Meede: Regulaarne niitmine ja heina kogumine ning elupaigast eemaldamine.
20
Metsad
Sulu hoiuala kaitse-eesmärgiks on sellest elupaigagrupist märgitud vanad loodusmetsad (9010*) ja
rohunditerikkad kuusikud (9050). Sulu loodusala kaitseobjektide hulgast lisanduvad neile aga ka
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
2.1.7. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
Vanasid loodusmetsi leidub Sulu loodusalal Natura 2000 inventuuri andmetel kokku nelja keskmise
(C) esinduslikkusega laiguna, kokku 5,3 hektaril (vt joonis 10).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab vähemalt 5,3 hektaril hoiuala
piires tõusma B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab hoiuala piires vähemalt
5,3 hektaril säilima C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed Otsesed mõjutegurid puuduvad
Meede: Säilitada praegune hoiuala kaitserežiim.
21
Joonis 10. Vanade loodusmetsade (9010*) esinemine Sulu loodusalal Natura 2000
elupaigainventuuri andmetel.
2.1.8. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
LOD I, KE – JAH, LOA – JAH
Rohunditerikkaid kuusikuid leidub Sulu loodusalal Natura 2000 inventuuri andmetel kolme laiguna,
kokku 14,2 hektaril, millest üks laik (1,8 ha) asub Sulu väike-konnakotka püsielupaigas (vt joonis
11). Kaks hoiualale jäävat elupaigalaiku on hinnatud kõrge (B) esinduslikkusega, kolmas keskmise
(C) esinduslikkusega.
22
Joonis 11. Rohunditerikaste kuusikute (9050) esinemine Sulu loodusalal Natura 2000
elupaigainventuuri andmetel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab hoiuala piires tõusma vähemalt
12,4 hektaril A ja ja püsielupaiga piires tõusma vähemalt 1,8 hektaril B kategooriasse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab hoiuala piires säilima 12,4 hektaril vähemalt B ja püsielupaiga piires säilima 1,8 hektaril vähemalt C kategoorias.
• Mõjutegurid ja meetmed Otsesed mõjutegurid puuduvad
Meede: Säilitada praegune kaitserežiim hoiuala näol ja SKV PEP-s.
23
2.1.9. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
LOD I, KE – EI, LOA – JAH
Soostuvad ja soo-lehtmetsad levivad Sulu loodusalal Natura 2000 inventuuri andmetel nelja üksteise
lähedal paikneva keskmise (C) esinduslikkusega laiguna (kolm hoiualal ja üks püsielupaigas) kokku
3,5 hektaril (vt joonis 12).
Joonis 12. Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) esinemine Sulu loodusalal Natura 2000
elupaigainventuuri andmetel.
Elupaik puudub hoiula kaitse-eesmärgis ja seetõttu on ettepanek nimetada elupaigatüüp soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*) ka Sulu hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Eesmärk 30 aasta perspektiivis: selle elupaiga esinduslikkus peab tõusma vähemalt 3,5 hektaril
(sellest 0,6 ha PEP-s) B väärtuseni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
24
Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: selle elupaiga esinduslikkus peab hoiuala piires säilima
3,5 hektaril (sellest 0,6 ha PEP-s) vähemalt C väärtusega.
• Mõjutegurid ja meetmed Otsesed mõjutegurid puuduvad
Meede: Säilitada praegune kaitserežiim hoiuala näol ja SKV PEP-s
Tabel 3. Sulu loodusalal inventeeritud elupaigatüübid
Kood Elupaigatüüp
Pindala
natura
andmebaasis
ha
Pindala keskkonna-
registris ha
3260 Jõed ja ojad 12,6 12,6
6210*
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal 0 0
6270*
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal 37,4 35
6450 Lamminiidud 13,3 13
6510
Aas-rebasesaba
ja ürt-
punanupuga
niidud
0 0
6530* Puisniidud 35,3 35
9010* Vanad
loodusmetsad 5 5,3
9050 Rohunditerikkad
kuusikud 14 14,2
9080*
Soostuvad ja
soo-lehtmetsad
3,5
3,5
2.2. ELUSTIK
Sulu hoiuala kaitse-eesmärgiks on lisaks loodusdirektiivi elupaikade kaitsele ka hariliku võldase
(Cottus gobio) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse, kellele Sulu loodusala
kaitseobjektide seast lisandub veel rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) ning Sulu
väikekonnakotka püsielupaigas väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite elupaikade kaitse ja
25
liigi soodsa seisundi tagamine. Nimetatud liikidest leidub EELIS-es teadaolevaid levikuandmeid
vaid väike-konnakotka (Aquila pomarina) kohta.
EELIS-s on registreeritud veel kolme kaitsealuse liigi leiukohad hoiualal. Neid liike – veelendlast
(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja laanerähni (Picoides tridactylus) ei ole
aga toodud ei hoiuala ega loodusala kaitse-eesmärkides.
2.2.1. IMETAJAD
Ei Sulu hoiuala ega Sulu loodusala kaitse-eesmärgina pole toodud eraldi välja ühtegi imetajaliiki.
Samas on EELIS-es siiski andmed kahe nahkhiireliigi leiukoha kohta Vigala jõe silla ja endise mõisa
ehitiste piirkonnas. Et need liigid – veelendlane (Myotis daubentonii) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii) – kuuluvad LKS järgi II kaitsekategooriasse ning potentsiaalseid elupaiku, nii vanade
metsade, looduslike veekogude kui ka vanade kiviehitiste näol on piirkonnas piisavalt, peaks need
liigid lisama ka hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Tabel 4. Sulu loodusalal registreeritud imetajaliigid
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
Põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii), LKS
II kaitse-
kategooria
3260,
6270*,
6450,
6530*,
9010*
9050
Vanade puude
raie, ehitiste
renoveerimine
Puutumatus,
traditsiooniline
ekstensiivne
majandamine
Veelendlane (Myotis
daubentonii),
LKS II
kaitsekategooria
3260,
6270*,
6450,
6530*,
9010*,
9080*
Vanade puude
raie, ehitiste
renoveerimine
Puutumatus,
traditsiooniline
ekstensiivne
majandamine
2.2.2. LINNUD
Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) - I kat, LiD I- jah, KE – EI, LoA – JAH
Sulu püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on I kaitsekategooriasse kuuluva liigi – väike-konnakotka
(Aquila pomarina) isendite elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks. Püsielupaigas on
teada selle liigi pesakoht, mis on kantud ka riiklikku keskkonnaregistrisse. Viimased teadaolevad
pesitsusandmed selle pesa kohta on toodud tabelis 4. Arvatavasti on väike-konnakotkas (Aquila
pomarina) selle pesa hüljanud ja teinud lähikonda uue pesa, mille asukoht pole aga teada.
Väikekonnakotka (Aquila pomarina) staatus erinevate riiklike ja rahvusvaheliste aktide alusel on
toodud tabelis 5.
26
Tabel 5. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesitsusandmed Sulu väike-konnakotka
püsielupaigas asuvast pesast (Kotkaklubi ja käesoleva kava välitööd)
Aasta Pesitsusinfo
2013 asustatud, pole teada kas väike-konnakotkas (Aquila pomarina) või hiireviu (Buteo buteo)
2012 hiireviu pesitsus
2011 asustamata
2010 kaunistatud
2009 kaunistatud
2008 kaunistatud
2007 poeg maha murtud
2006 1 poeg
2005 2 poega
Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse korraldamiseks Eestis on sellele liigile Kotkaklubi
poolt 2009. aastal koostatud kaitse tegevuskava aastateks 2009−2013. Selle kava järgi on liigi
kaitsekorralduse eesmärk Eestis:
arvukuse säilimine praegusel tasemel – vähemalt 500 paari – eeldamata inimtaluvusele
suunatud muutusi liigi bioloogias;
arvukuse langustrendi riski vähendamine, minimeerides ohutegurite mõju.
Samas kaitse tegevuskavas on toodud välja ka väike-konnakotka (Aquila pomarina) bioloogia ja
ökoloogia iseärasused. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigaks on mosaiikne maastik, kus
metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega (Kotkaklubi 2009). Väike-
konnakotkas (Aquila pomarina) pesitseb nii okas-, leht- kui segametsades, kuid üldjuhul väldib
männikuid. Puistu liituvus on pesa juures 0,5 kuni 0,8 ja pesapuu vanus enamasti 80−100 a.
Pesapuuks on enamasti kuusk, harvem ka kask, sanglepp, mänd, haab, saar ja lehis.
Eestis on väike-konnakotkale (Aquila pomarina) peamiseks ohuks elupaiga soodsa seisundi
halvenemine, st pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus (Kotkaklubi 2009).
Looduskaitseseaduse kohaselt määratud püsielupaik säilitab soodsad tingimused konnakotka
pesapaiga vahetus ümbruses, kuid ei kaitse saagialade maastike muutumise eest (Kotkaklubi 2009).
Tegevuskava toob välja ka tingimused, mis peavad pesapaiga säilitama: pesa ümbritsev vähemalt
100 m raadiusega kaitstav püsielupaik on pesapaiga säilimiseks ilmselt piisav, kui:
1) väljaspool tsooni toimuva lageraiega ei isoleerita pesapuistut ülejäänud metsast;
2) pesa asub mitmekesise vanuse- ja liigikoosseisuga puistus ja kui selle puistu piiril tehtav
lageraie või mõnda muud tüüpi raie on väikesemahuline.
Ulatuslikuma lageraie korral muutub pesamets tuulele avatuks, järgneda võib tormimurd.
27
Sulu väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesitsemise viimaste aastate ebaedu puhul võib olla
saatuslikuks saanud mitmete tegurite koosmõju. Pesast u 150 m lõunasse jääb suur hiljutine
lageraielank, samuti on lageraielangid pesast u 300 m kagus ja kirdes ning 400 m lääne-loodes. Pole
kahjuks teada, millisel ajal toimusid need lageraied ja kas seeläbi ka otseselt linnu pesitsust häiriti.
See situatsioon on pesametsas tekitanud juba suhteliselt palju tormimurdu ja pesapaiga kvaliteet
seega langemas. Samuti on Sulu hoiuala niitudest vaid väike osa hoolduses ja palju niite kinni
kasvamas, seega on langemas ka Sulu väike-konnakotka saagiala kvaliteet.
Arvestades ülaltoodut saab väike-konnakotkale (Aquila pomarina) määratleda käesolevas
kaitsekorralduskavas järgmised kaitse-eesmärgid:
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigad (nii pesapaik (sh
pesitsemiseks sobivad puud) kui ka saagiala) on linnu pesitsemiseks soodsana säilinud (vajadusel
taastatud) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina) pesitseb edukalt Sulu loodusalal.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigad (nii
pesapaik (sh pesitsemiseks sobivad puud) kui ka saagiala) on linnu pesitsemiseks soodsana säilinud
(vajadusel taastatud) ja väike-konnakotka (Aquila pomarina) paari on alal pesitsusajal registreeritud.
• Mõjutegurid ja meetmed Positiivsed mõjutegurid
Sobiv elupaik
Negatiivsed mõjutegurid
Saagiala niitude võsastumine hoolduse katkemisel
Meede: Regulaarne niitmine ja säilitada praegune PEP-i kaitserežiim.
Olulisimaks lindude osas tuleb pidada Sulu loodusala elupaiku 9010*, 9050 ja 9080*.
Sulu loodusala piirkonnas kohatud või andmebaasidest koondatud olulisemad linnuliigid on toodud
tabelis 6.
Tabel 6. Sulu loodusalal registreeritud linnuliigid
Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
28
Väike-
konnakotkas (Aquila pomarina), LKS I kaitsekategooria; EL linnudirektiivi
I lisa
3260,
6450,
6530*,
9010*,
9050,
9080*
Elupaigad
on
soodsana
säilinud ja lind
pesitseb
edukalt
Elupaigad
on
soodsana
säilinud ja
paari on
kohatud
pesitsusajal
Võsastumise mõju
saagialale
Niite
niidetakse
regulaarselt.
Laanerähn
(Picoides
tridactylus),
LKS II kaitsekategooria; EL
linnudirektiivi
I lisa
9010*,
9050,
9080*
2.2.3. ROOMAJAD
Andmed roomajate esinemise kohta alal puuduvad.
2.2.4. KAHEPAIKSED
Käesoleva kaitsekorralduskava välitööde käigus leiti kahe liigi olemasolu alal: rabakonn (Rana
arvalis) ja harilik kärnkonn (Bufo bufo).
Tabel 7. Sulu loodusala kahepaiksed
Liik Elupaik Ohutegurid Meetmed
Rabakonn
(Rana
arvalis), LKS
III kaitse-
kategooria;
El loodus-
direktiivi IV
lisa
3260,
6450,
6530*,
9010*,
9080*
Niitude
võsastumine,
jõgede ja
ojade
veerežiimi
muutmine
ebasoodsaks
Niite niidetakse
regulaarselt.
Jõgede ja ojade
veerežiimi
ei
muudeta.
29
Harilik
kärnkonn
(Bufo bufo),
LKS III
kaitsekategooria
3260,
6450,
6530*,
9080*
Niitude
võsastumine,
jõgede ja
ojade
veerežiimi
muutmine
ebasoodsaks
Niite niidetakse
regulaarselt. Jõgede ja ojade
veerežiimi
ei
muudeta.
2.2.5. KALAD
Harilik võldas (Cottus gobio) - III kat, LoD II- jah, KE – JAH, LoA – JAH
Eestis on võldast leitud 77 jõest, ojast ja järvest. Samas on võldase levik kõigis Mandri-Eesti
vesikondades lünklik ning igas vesikonnas leidub jõestikke ja veesüsteeme, kus ta puudub. Öise
eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett. Võldas on paikse
eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate
elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.
Tabel 8. Sulu loodusalal esinevad kalad
Liik Elupaik Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
Harilik võldas (Cottus gobio),
LKS III kaitsekategooria; EL
loodusdirektiivi
II lisa
3260 Asurkond on
elujõuline
Liiki on alal
registreeritud
Säilitada
elupaiga
soodne seisund
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: hariliku võldase (Cottus gobio) elupaigad (jõed ja ojad − 3260) on
soodsana säilinud (vajadusel taastatud) ja liigi asurkond Sulu loodusalal on elujõuline.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: hariliku võldase (Cottus gobio) levik alal on registreeritud
ja sobivad elupaigad (jõed ja ojad − 3260) inventeeritud.
• Mõjutegurid ja meetmed Otsesed mõjutegurid puuduvad
Meede: Elupaiga soodsa seisundi hoidmine.
30
2.2.6. SELGROOTUD
Andmed selgrootute kohta alalt puuduvad.
2.2.7. TAIMED JA SAMMALTAIMED
Sulu hoiuala kaitse-eesmärgiks ja loodusala kaitseobjektiks on püst-linalehik (Thesium ebracteatum)
ning Sulu loodusala kaitseobjektiks ka roheline kaksikhammas (Dicranum viride).
Tabel 9. Sulu loodusalal registreeritud taimed ja sammaltaimed
Liik Elupai
k
Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
Püst-linalehik (Thesium
ebracteatum),
LKS II
kaitsekategooria;
EL
loodusdirektiivi
II
lisa
6270,
6530*,
9050
Elupaigad
soodsad
ja
asurkond
elujõuline
Levik alal on
teada ja
elupaigad on
inventeeritud
Võsastumine Regulaarne
niitmine
Liik Elupai
k
Eesmärk 30 a Eesmärk 10 a Ohutegurid Meetmed
Roheline
kaksikhammas (Dicranum
viride), LKS II
kaitsekategooria;
EL
loodusdirektiivi
II
lisa
9010*,
9080*
Elupaigad
soodsad ja
asurkond
elujõuline
Levik alal on
teada ja
elupaigad on
inventeeritud
Säilitada
praegune
kaitserežiim
Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) - II kat, LoD II- jah, KE – JAH, LoA – JAH
Püst-linalehiku meeliskasvukohad on lubjarikkad madala rohustuga looniidud, loometsa
valgusrikkad häilud ja servad, raiesmikud, aru- ja puisniidud. Sulu loodusalal tuleks selle liigi leviku
selgitamiseks inventeerida kõik niidualad (ennekõike puisniidud), aga ka ojade kaldad ja raiesmikud
(Kuusk 2002).
Kaitse-eesmärk
31
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaigad (puisniidud ja
ojade looduslikud kaldad) on soodsana säilinud (vajadusel taastatud) ja liigi asurkond Sulu
loodusalal on elujõuline.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) levik alal on
registreeritud ja sobivad elupaigad (puisniidud ja ojade looduslikud kaldad) inventeeritud.
• Mõjutegurid ja meetmed Positiivsed mõjutegurid
Sobivad elupaigad
Negatiivsed mõjutegurid
Võsatumine hooldustööde lõppemise tõttu
Meede: Regulaarne niitmine ja heina kogumine ning elupaigast eemaldamine.
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) II kat, LoD II- jah, KE – EI, LoA – JAH
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on arvatud alates 1988. aastast Eesti punase raamatu
liikide nimekirja. Esimeses nimekirjas oli ta hävinud liikide kategoorias, 1998. aastaks oli liigil teada
neli leiukohta, millest kaks on hävinud ning liik oli arvatud ohualtide (Vu) kategooriasse (Ingerpuu
1998). Alates 2008. aastast kuulub ta Eesti ohustatud liikide punase nimestiku ohulähedaste liikide
(NT) kategooriasse, kuna mõnede vanade leiukohtade kadumisele vaatamata on liigile lisandunud
üle kümne leiukoha (Eelurikkus 2012).
Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigina on roheline kaksikhammas (Dicranum viride) tundlik
eelkõige metsa raiumisega seotud keskkonnatingimuste muutuste suhtes. Liiga hõre ja kuiv mets
kahjustab populatsioonide elujõulisust, samas ka väga tiheda alusmetsaga hämarates
metsakooslustes liiki ei esine. Kuna liigi esinemine on positiivselt seotud tüve ümbermõõduga, on
oluline säilitada metsas ka vanu lehtpuid (Vellak 2011).
Liigi kaitses on lähiaja eesmärk selgitada liigile soodsa seisundi tagavad tingimused, hinnata liigi
elujõulisust tema kasvukohtades ning võtta seire alla uusi kohti Eesti erinevatest piirkondadest, et
oleks võimalik selgitada liigi kasvubioloogiat ja levikutingimusi kogu Eesti levila piirides.
Pikaajaliseks kaitse eesmärgiks on liigi leviku soodsa seisundi säilitamine Eestis ning tagada ka tema
kasvukohtade soodne seisund (Vellak 2011).
Kaitstavad kooslused peavad pakkuma liigi püsimiseks piisavalt sobiliku vanuseastmega laialehiseid
lehtpuid ning piisavalt sobivat järelkasvu kasvukohatingimuste säilimiseks.
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) kasvab eelistatult jämedamate lehtpuude tüvede
alumises osas, eelistades kõrgema koore pH-ga tüvesid. Roheline kaksikhammas (Dicranum viride)
kasvab Eestis valdavalt tammedel, kuid liigi esinemisi on registreeritud ka teistelt lehtpuudelt nagu
vaher, haab, pärn, kask ja hall lepp ning isegi kuuselt (Orula 2004, Ingerpuu & Vellak 2008).
32
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) asustab enamasti niiskeid häiludega sega- või lehtmetsi,
kasvades tüvede põhja-, kirde- või idaküljel. Mõõduka fotofüüdi (valguslembus) ja aero-
hügrofüüdina (õhuniiskuse-lembus) on liigile oluline suhteliselt valgusküllane, kuid kõrge
õhuniiskusega metsakooslus. Liik talub pigem pisut varjulisemat kui avatud kooslust. Mõned liigi
kasvukohad Eestis on teadaolevalt varasemad metsakarjamaad (Karuse, Mõedaku), kus on säilinud
sobiv alusmetsa ja puurinde vahekord. Liiki peetakse metsa järjepidevuse suhtes nõudlikuks, seega
eelistab kasvada loodusmetsades. Orula andmetel (2004) eelistab kasvada liik tüvedel, mille
ümbermõõt on suurem kui 150 cm ning liik näib eelistavat tammedega segametsi, kusjuures ka päris
puhastes tammikutes liiki ei esine (Orula 2004). Puurinde liituvuse suurusel on leitud oluline
positiivne seos liigi esinemisele. Seirealadel on liigi kasvukohas puurinde liituvus 0,6.
Sulu loodusalal on rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) potentsiaalseteks elupaikadeks just
vanad loodusmetsad, kus leidub vanu ja suuri lehtpuid. Selliseid metsi leidub nii loodusala lõuna-
kui ka põhjaosas.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) elupaigad (vanad
loodusmetsad) on soodsana säilinud (sh suured vanad lehtpuud neis) ja liigi asurkond Sulu
loodusalal on elujõuline.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) levik alal on
registreeritud ja sobivad elupaigad (vanad loodusmetsad) inventeeritud.
• Mõjutegurid ja meetmed Otsesed mõjutegurid puuduvad
Meede: Säilitada praegune ala kaitserežiim.
2.2.8. SEENED
Andmed seente kohta alalt puuduvad.
33
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaik asuvad suhteliselt inimasustuse läheduses.
Ala läbivad mitmed metsateed ja –sihid. Ala on hetkeseisuga ka tähistatud (vt joonis 15). Arvestades alal esinevate kaitsealuste liikide külastusõrnust ei planeerita käesoleva kaitsekorralduskava tööde käigus rajada alale mingeid loodusradu.
Visioon ja eesmärk
• Visioon: Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaik on säilinud puutumatutena ja kaitseväärtuste
looduskaitseline seisund on paranenud.
• Eesmärk:
Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kõik loodusväärtused on säilinud ja ala on
tähistatud.
3.1. SULU HOIUALA JA SULU VÄIKE-KONNAKOTKA
PÜSIELUPAIGA TÄHISTAMINE
Hetkel on Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga piiridele paigaldatud 12 tähist, nagu
toodud joonisel 15. Selline tähiste arv ja paigutus on loodusala jaoks piisav.
34
Joonis 14. Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga tähiste asukohad.
35
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. UURINGUD, INVENTUURID JA SEIRE
4.1.1.1 Kaitsealuste liikide inventuurid
Oluline on Sulu hoiualal inventeerida neid liike, mis on loetletud hoiuala kaitse-eeskirjas ja/või
loodusala kaitseobjektina, mille kohta hoiuala piires info puudub, mis aga loodusalal potentsiaalselt
olemas peaksid olema.
Sellised liigid on püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ja rohelise kaksikhamba (Dicranum viride)
leiukohad.
Nende elupaigatüüpide ja liikide levikut ja seisukorda tuleks uurida kogu Sulu hoiuala kehtivates
piirides. Tegevuse korraldajaks on Keskkonnaamet ja tegemist on teise prioriteedi tööga.
4.1.1.2 Riiklik seire
Ohustatud taimekoosluste seire Sulu hoiualal. Teostajaks Keskkonnaagentuur ja tegemist on esimese
prioriteedi tööga. Seiresamm on kuus aastat.
4.1.2. ELUPAIKADE 6270*, 6450 JA 6530* JAOKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk hooldada 35 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal
(6270*), 13 ha lamminiite (6450) ja 35 ha puisniite (6530*).
Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil..
Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest. Kavad
on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis toimub
vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise
nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010,
11, 199).
Toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 238,07 eurot aastas. Toetuse määr muu poolloodusliku
koosluse ühe hektari kohta on 185,98 eurot aastas.
Allpool, joonisel 15 on toodud niidud, mida on viimase viie aasta jooksul regulaarselt niidetud ja
mille niitmist tuleb jätkata ning samuti niidud, mille niitmisega tuleb viivitamatult alustada, enne
kui need hakkavad võsastuma.
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.7 seatud eesmärkideni
jõudmiseks. Kuna tegevus on vajalik hoiuala peamiste kaitseobjektide säilitamiseks, siis kuulub see
esimesse prioriteeti ja teostajateks on RMK ja Keskkonnaamet vastavalt riigi- ja eramaal.
36
Joonis 15. Viimase viie aasta jooksul hooldustoetust saanud niidud (rohelise kaldviirutusega) Sulu
loodusalal (välispiir punase joonena) ja praegu hooldamata niidud (lilla kaldviirutusega) mille
hooldamist tuleb lähiajal kindlasti kiiremas korras alustada.
4.1.3. HOIUALA TÄHISTAMINE
Hetkeseisuga on Sulu hoiualal 12 tähist ja nende lisamise vajadus puudub. Tähiste asukohad on
toodud joonisel 18, lk 42. Vajalik on vaid ühel korral kaitsekorraldusperioodi jooksul tähiseid
hooldada (vt tabel 10 allpool).
4.1.4. KAVAD JA EESKIRJAD
Käesolevat kaitsekorralduskava ja selle alusel tehtavate tööde edukust tuleb
kaitsekorraldusperioodi vältel kindlasti hinnata. Selline vahehindamine on planeeritud aastasse
2020. Samuti näeb käesolev kaitsekorralduskava ette uue kava koostamist käesoleva kava
lõpuaastal, st aastal 2024.
4.2. EELARVE
Eelarve tabelisse 10 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud
perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see
on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks
vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite
kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning
ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 10. Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava tegevuste ajakava ning eelarve
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1
Püst-linalehiku
(Thesium
ebracteatum)
inventuur
Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1.1
Rohelise kaksikhamba
(Dicranum viride)
inventuur Inventuur KeA*
II 5 5
4.1.1.2
Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) riiklik seire
Riiklik seire KAUR**
I 5 5
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.2 Liigirikaste (6270*),
lammi-(6450) ja Koosluste hooldustöö KeA*/ RMK*** I 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 1730
37 Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
puisniitude
(6530*)
niitmine (83 ha)
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.3 Hoiuala tähiste
hooldus Kaitsealuste
tähistamine objektide
RMK*** II 10 10
Kavad, eeskirjad
4.1.4 Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA* I X
4.1.4 Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA*
I X
KOKKU
173 173 173 183 173 178 173 173 183 173 1755
* Keskkonnaamet (KeA) – alade valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
**Keskkonnaagentuur (KAUR) − riikliku keskkonnaseire korraldaja. Keskkonnaagentuur korraldab riiklikku seiret alal.
***Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde
läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. Samuti riigimetsade valitsejana hoiualale jäävate riigimetsade majandaja.
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
1. Jõed ja ojad (3260) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi seisund on
fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka
tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on taimedest allikmailane, jõgi-särjesilm,
oja-haneputk, harilik kuuskhein, mõru jürilill, vesitähed ja ruske ning Meinhauseni penikeel;
selgrootutest paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu, kevikulised, ühepäevikulised,
ehmestiivalised, jõe-kirpvähk ja jõevähk; kaladest jõeforell, harjus, teib, võldas, jõesilm ja
ojasilm; lindudest jäälind ning imetajatest saarmas.
2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad
kui elupaigatüübi seisund on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi
hoolduse – eesmärgiks seatud pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse
muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on liblikatest niidusinitiib,
kesaöölane, nõgivaksik, mustvalge kirivaksik ja võrkvaksik; haudelindudest põldlõoke ja
kadakatäks.
3. Lamminiidud (6450) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund
on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud
pindala niidetakse regulaarselt ning kuivendusmõju vähendavate tegevuste. Seisundit
hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on kiililistest
vesineitsikud, luhakõrsik, säärik, pigiliidrik, ida-jõgihobu, harilik jõgihobu, rohe-jõgihobu ja
näps-jõgihobu; liblikalistest suur kuldtiib, haak-pisiöölane, sooniköölane, joonik-kirivaksik
ja pääsusaba; haudelindudest rohunepp, tikutaja, suurkoovitaja, rukkirääk, täpikhuik, sookiur
ja kõrkja-roolind.
4. Puisniidud (6530*) – kaitsekorralduslikud tegevused on edukad kui elupaigatüübi, seisund
on fikseeritud ja see püsib muutumatuna või on paranenud läbi hoolduse – eesmärgiks seatud
pindala niidetakse regulaarselt. Seisundit hinnatakse muuhulgas ka tunnusliikide vitaalsuse
alusel. Sellisteks liikideks on taimedest lubikas, tedremaran, kortslehed, värvmadar,
angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht, lõhnav maarjahein, aaskaerand, sulg-aruluste
ja rohkesti käpaliste liike; sammaldest niidu- ja metsakäharik, lehiksamblad ja ehmikud;
putukatest rikkalikult taimtoidulisi: mardikalistest pehmekoorlased, poilased, kärsaklased,
aga ka ohustatud liigid, nagu eremiitpõrnikas, atleetsikk, herilsikk ja kirjuõiesikk;
sihktiivalistest võsaritsikas, harilik niiduritsikas ja käristaja; haudelindudest peoleo,
vainurästas, suurnokk-vint ja karmiinleevike.
5. Vanad loodusmetsad (9010*) – kaitse korraldamise edukust näitab surnud puidu rohkus
metsas (nii lamapuit kui ka seisev), samuti tunnusliikide vitaalsus: lindudest pesitsejatena –
kanakull, händkakk, laanepüü, laanerähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, väike kirjurähn,
öösorr; putukatest – männisinelane, väike-punalamesklane, must-seenesultan, põder-
põrniklane, ninasarvikpõrnikas ning koorlaste, siklaste ja hundlaste liigirohkus.
6. Rohunditerikkad kuusikud (9050) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga
tunnusliikide vitaalsuse alusel. Sellisteks liikideks on lindudest pesitsejatena nt
väikekonnakotkas, herilaseviu, laanepüü, väike-kärbsenäpp ja mänsak, liblikatest aga
orasheinasilmik, niidutäpik, siumarja-pisivaksik ja põhja-kirivaksik. Lisaks sellele on
elupaigatüübi kvaliteedinäitajaks enamuspuuliigist kuuse kõrge vanus aga keskpärane liitus
ja kõrg-rohustu rohkus alustaimestikus.
7. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – kaitsekorralduse edukust saab hinnata selle elupaiga
puhul veerežiimi järgi ja tunnusliikide vitaalsuse alusel. Tunnusliikideks on lindudest
pesitsejatena nt raudkull, metstilder, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, musttoonekurg,
liblikatest sõõrsilmik, niidutäpik, rohetäpik ja varju-kirivaksik.
8. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) – kaitsekorralduse edukust näitab kõigepealt see kas
liik jääb loodusalale pesitsema või mitte. Lisaks sellele näitab kaitsekorralduse edukust ka
linnu pesitsusedukus loodusalal – vähemalt üks lennuvõimestunud poeg aastas.
9. Harilik võldas (Cottus gobio) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise
registreerimine loodusala vetes. Lisaks sellele näitab kaitsekorralduse edukust liigi
asurkonna suurenemine alal.
10. Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise
registreerimine loodusalal. Lisaks sellele näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna
suurenemine alal.
11. Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) – kaitsekorralduse edukust näitab liigi esinemise
registreerimine loodusalal. Lisaks näitab kaitsekorralduse edukust liigi asurkonna
suurenemine loodusalal.
41
Tabel 11. Sulu hoiuala kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise koondtabel
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
1. Jõed ja ojad (3260) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 12,6 ha
Tunnusliikide esinemine:
võldase esinemine; saarma
esinemine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 12,6 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
2. Liigirkkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 35 ha
Tunnusliikide esinemine:
niidu-sinitiiva esinemine;
kesaöölase esinemine;
põldlõokese
asustustihedus;
kadakatäksi esinemine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
3. Lamminiidud (6450) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 13 ha
Tunnusliikide esinemine:
tarnaliikide arv; kiililiste
liikide arv; tikutaja
esinemine; suur-koovitaja
esinemine; sookiuru
esinemine; kõrkja-
roolinnu esinemine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 13 ha;
Tunnusliikide arv
fikseeritud ja see ei vähene
42
4. Puisniidud (6530*) Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 35 ha
Tunnusliikide esinemine: käpaliste liikide arv;
taimtoiduliste mardikate
liikide arv; käristaja
esinemine; peoleo
esinemine;
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see
ei vähene
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
vainurästa esinemine
5. Vanad loodusmetsad
(9010*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 5,3 ha
Tunnusliikide esinemine:
rähniliikide arv;
laanepüü esinemine;
väike-kärbsenäpi
esinemine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 5,3 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
6. Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: B
Pindala: 14,2 ha
Tunnusliikide esinemine:
rähniliikide arv;
väike-konnakotka
esinemine;
laanepüü
esinemine; väike-
kärbsenäpi
esinemine
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 14,2 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
43
7. Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Esinduslikkus;
pindala;
tunnusliigid
Esinduslikkus: C
Pindala: 3,5 ha
Tunnusliikide esinemine:
raudkulli esinemine;
hiireviu esinemine;
valgeselg-kirjurähni
esinemine;
sõõrsilmiku
esinemine; varju-
kirivaksiku esinemine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 3,5 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja see ei
vähene
8. Väike-konnakotkas
(Aquila pomarina)
Elupaikade esinduslikkus ja pindala; Paari esinemine
Elupaikade (6270*, 6450, 6530*) esinduslikkus C ja pindala, nagu ülal;
Paari esinemine
pesitsusajal
Elupaikade (6270*, 6450,
6530*) esinduslikkus mitte
alla C ja pindala, nagu ülal;
Paar esineb pesitsusajal
sobivas pesitsusbiotoobis
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
pesitsusbiotoobis
9. Harilik võldas
(Cottus gobio)
Elupaikade esinduslikkus ja
pindala;
Liigi esinemine
Elupaikade (3260) esinduslikkus C ja
pindala, nagu ülal; Liigi
esinemine alal
Elupaikade (3260)
esinduslikkus mitte alla C
ja pindala, nagu ülal; Liik
esineb alal
10. Püst-linalehik
(Thesium
ebracteatum)
Elupaikade
esinduslikkus ja
pindala;
Liigi esinemine
Elupaikade (6270*, 6530*
ja 9050) esinduslikkus ja
pindala, nagu ülal; Liigi
esinemine alal
Elupaikade (6270*, 6530* ja 9050) esinduslikkus
mitte alla C ja pindala,
nagu ülal; Liik
esineb alal
Hindamiseks
inventuur
vajalik
44
11. Roheline kaksikhammas
(Dicranum viride)
Elupaikade esinduslikkus ja pindala;
Liigi esinemine
Elupaikade (9010* ja 9080*) esinduslikkus C ja
pindala, nagu ülal; Liigi
esinemine alal
Elupaikade (9010* ja
9080*) esinduslikkus mitte
alla C ja pindala, nagu ülal;
Liik esineb alal
Hindamiseks
inventuur
vajalik
45
KASUTATUD KIRJANDUS
Eelurikkus, 2012, http://elurikkus.ut.ee/
Ingerpuu, N. 1998. Sammaltaimed. Bryophyta. - IN: Lilleleht, V. (toim.) Eesti Punane Raamat.
Ohustatud seened, taimed ja loomad. Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Tartu, lk. 39-49.
Ingerpuu, N. & Vellak, K. 2008. Kaitsealuste samblaliikide seire 2008. aasta aruanne.
Kotkaklubi. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013. Otepää-Tartu, 20082009
Kuusk, V. Püst-linalehik. Euroopa haruldused Eestis. Eesti Loodus 05/2002 ( veebiversioon:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel38_5.html )
Orula, E.L. 2004. Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb.) levik ja seisund
Eestis. TÜ Botaanika ja ökoloogia instituut. Harjutustöö. 39 lk.
Paal, J. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ. Tallinn, 2007
Vellak, K. (koost.). Keskkonnaamet. Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride (Sull. & Lesq.)
Lindb.) kaitse tegevuskava. Tartu-Tallinn 2011-2012.
46
LISAD
Lisa 1. Väljavõte hoiuala määrusest koos sellele lisatud LKS’i paragrahvidega 14 ja 32 ning
väljavõte püsielupakade kaitse alla võtmise käskkirjast.
Lisa 2. KKK koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute koond.
Lisa 3. Väärtuste koondtabel.
Lisa 4. Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud.
Lisa 1.
Väljavõte:
Vabariigi Valitsuse määrusest nr 175: „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“
vastu võetud 27.07.2006 ja jõustunud 14.08.2006, avaldatud: RT I 2006, 37, 276.
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel, lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1
sätestatust.
§ 1. Rapla maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
…
29) Sulu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), lamminiitude
(6450), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*),
rohunditerikaste kuusikute (9050) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio) ja püst-linalehiku
(Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse; …
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on märgitud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet. ________________ 1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT
L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–
702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad. 3Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel,
kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid
seisuga juuni 2004. a. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Raplamaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
47
Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja
riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738. Väljavõte:
Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vastu võetud 19.04.2010 nr 12 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria
liikide kaitse alla võtmine» § 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka
(Aquila pomarina) isendite väljaspool kaitsealasid asuvad püsielupaigad liigi soodsa seisundi tagamiseks.
§ 2. Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine2 … (5) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised väike-konnakotka püsielupaigad: … 4) Sulu Märjamaa vallas Sulu külas. … (10) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas3.
§ 3. Püsielupaiga valitseja
«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitseja Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitsekord
(1) Püsielupaikades kehtib «Looduskaitseseaduses» määratud kaitsekord selle määruse erisustega. (2) Väike-konnakotka püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Inda, Koemetsa ja Vaadimäe püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt
kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Püsielupaika läbivatel teedel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. (4) Püsielupaigas on lubatud jahipidamine ja kalapüük 1. septembrist 14. märtsini.
§ 5. Sihtkaitsevöönd
(1) Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine 1.
septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti
kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitsejanõusolekul teostataval
teadustegevusel. (2) Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd ja veerežiimi taastamine. … ______________________________
48
1 EÜ Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25)
ja EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
( EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50). 2 Kõik püsielupaigad asuvad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel, kus
tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. 3 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega
saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.
Minister Jaanus TAMKIVI
Kantsler Rita ANNUS
Väljavõte
LOODUSKAITSESEADUS Vastu võetud 21.04.2004
RT I 2004, 38, 258 jõustumine 10.05.2004
§ 14. ÜLDISED KITSENDUSED (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava
loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] (2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja
muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. (3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude
tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel
kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist
või kaitstava loodusobjekti seisundit. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale
kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki
isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse osas. (5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] § 32. HOIUALA
49
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui
see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. (4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala
valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. (41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud
lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
[RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009] (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise
käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
50
Lisa 2 Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava koostamise
käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekud
Ettepanek korrigeerida Sulu loodusala (Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga)
välispiiri, selliselt, nagu toodud joonistel 18 ja 19.
Joonis 17. Sulu hoiuala piiride korrigeerimise ettepanekud (punase katkendjoonega) ala põhjaosas,
seoses ala kaitseobjektiks olevate elupaikade levikuga väljapoole kehtivaid piire.
51
Joonis 18. Sulu hoiuala piiride korrigeerimise ettepanekud (punase katkendjoonega) ala lõunaosas,
seoses ala kaitseobjektiks olevate elupaikade levikuga väljapoole kehtivaid piire.
52
Lisa 3
Tabel 12. Sulu hoiuala, Sulu väike-konnakotka püsielupaiga ja Sulu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 aasta
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
Elupaigad
Mageveekogud
2.1.1 Jõed ja ojad
(3260)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 12,6 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Kuivenduskraavide
rajamine hoiualale
Uute kuivenduskraavide
rajamise keeld hoiualal kui
see ohustab eluapigatüüpi
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 12,6 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Niidud
2.1.3 Liigirkkad niidud
lubjavaesel
mullal (6270*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Võsastumine Regulaarne niitmine ja heina
kogumine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja arvukus
fikseeritud ja need ei vähene
2.1.4 Lammi-
niidud (6450)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 13 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Võsastumine Regulaarne niitmine ja heina
kogumine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 13 ha;
Tunnusliikide arv ja arvukus
fikseeritud ja need ei vähene
2.1.6 Puisniidud
(6530*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Võsastumine Regulaarne niitmine ja heina
kogumine
Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 35 ha;
Tunnusliikide arv ja arvukus
fikseeritud ja need ei vähene
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 aasta
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
Metsad
2.1.7 Vanad
loodusmetsad
(9010*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 5,3 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Säilitada
kaitserežiim
praegune Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 5,3 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
2.1.8 Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Esinduslikkus
hoiualal: mitte alla
A
Pindala vähemalt: 14,2 ha;
Esinduslikkus: mitte alla B
Tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja need ei
vähene
Säilitada
kaitserežiim
praegune Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 14,2 ha;
Esinduslikkus: mitte alla C
Tunnusliikide arv
ja arvukus
fikseeritud ja need ei
vähene
2.1.9 Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Esinduslikkus: mitte alla B
Pindala: vähemalt 3,5 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Säilitada
kaitserežiim
praegune Esinduslikkus: mitte alla C
Pindala: vähemalt 3,5 ha;
Tunnusliikide arv ja
arvukus fikseeritud ja need
ei vähene
Loomad
54
2.2.2 Väike-
konnakotkas
(Aquila
pomarina)
Väike-konnakotka
elupaigad (nii pesapaik (sh pesitsemiseks sobivad puud) kui ka saagiala) on linnu pesitsemiseks
soodsana säilinud (vajadusel taastatud) ja
väike-konnakotkas
pesitseb edukalt Sulu
loodusalal
Saagiala
võsastumine.
niitude Regulaarne niitmine ja
heina kogumine ning
elupaigast eemaldamine.
Väike-konnakotka
elupaigad (nii pesapaik (sh pesitsemiseks sobivad puud) kui ka saagiala) on linnu pesitsemiseks
soodsana säilinud (vajadusel taastatud) ja
väike-konnakotka paari on
alal pesitsusajal
registreeritud.
51
Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 aasta
pärast
Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
kaitsekorraldusperioodi
lõpuks
2.2.5 Harilik võldas
(Cottus
gobio)
Hariliku võldase (Cottus gobio) elupaigad (jõed ja ojad - 3260) on soodsana
säilinud ja liigi asurkond Sulu loodusalal on elujõuline.
Sobivate veekogude
saastumine.
Vigala jõe seire Hariliku võldase (Cottus
gobio) levik alal on
registreeritud ja sobivad
elupaigad (jõed ja ojad -
3260) inventeeritud.
Taimed
2.2.7 Püst-linalehik
(Thesium
ebracteatum)
Püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaigad
(puisniidud ja ojade looduslikud kaldad) on soodsana säilinud
(vajadusel taastatud) ja liigi
asurkond Sulu loodusalal
on elujõuline.
Kasvukohtade
võsastumine hooldustööde
lõppemise tõttu.
Regulaarne niitmine ja
heina kogumine ning
elupaigast eemaldamine.
Püst-linalehiku (Thesium
ebracteatum) levik alal on
registreeritud ja sobivad
elupaigad (puisniidud ja
ojade looduslikud kaldad)
inventeeritud.
2.2.7 Roheline
kaksikhammas (Dicranum viride)
Rohelise kaksikhamba
(Dicranum viride)
elupaigad (vanad
loodusmetsad) on soodsana
säilinud (sh suured vanad
lehtpuud neis) ja liigi
asurkond Sulu loodusalal
on elujõuline.
Säilitada praegune
kaitserežiim
Rohelise kaksikhamba
(Dicranum viride) levik
alal on registreeritud ja
sobivad elupaigad (vanad
loodusmetsad)
inventeeritud.
Lisa 4
Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja
ettepanekud
Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava koostamise käigus oli
nähtud ette viia läbi üks avalikkuse kaasamise koosolek, mis toimus 19. aprillil 2013 kell 13.00
kuni 15.00 Raplas haldushoones, Tallinna mnt 14, II korrusel, ruumis nr 204.
Koosolekul osalesid järgmised isikud:
1. Meelis Mägi, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist, 2.
Lauri Klein, OÜ Tirts&Tigu juhtiv ekspert,
3. Merle Kuris, OÜ Tirts&Tigu ekspert.
Protokoll:
Koosoleku juhatas sisse Lauri Klein tutvustades Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga
kaitsekorralduskava esialgset versiooni ja ühtlasi mainis et tööd rahastatakse „Riikliku
struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna
arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja
tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” programmi
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“
alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Edasi tutvustas Lauri Klein kaitsekorralduskava projekti ja jooksvalt toimus arutelu
küsimustevastuste korras. Peamised punktid, mille üle arutleti ja ettepanekud mis tehti olid
järgmised:
- Hoiuala kaitse eesmärgiks olevat elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510) loodusalal ei ole. Ainuke teadaolev elupaigalaik jääb alast välja ja seetõttu tuleb see
tüüp ka hoiuala kaitse eesmärkide seast kustutada.
- Hoiuala kaitse eesmärgiks olevat elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*,
orhideede olulised kasvualad) loodusalal ei ole, aga see-eest on palju elupaigatüüpi
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mis on loodusala kaitseobjektiks. Kuna ilmselt
on hoiuala kaitse eesmärkide hulka nö näpuvea tõttu sattunud vale elupaigatüüp, tuleb see
ära muuta.
- Rohelise kaksikhamba kohta infot pole, tuleb teha inventuur.
- Tüüringi oja sängis on toodud elupaigatüübid 9050 ja 9010*, aga ortofoto järgi neid seal ei
ole või jäävad nad ojast rohkem eemale. Tuleb täpsustada.
- Kuivenduskraavide voolu tõkestamine kui kaitsekorralduslik tegevus pole Sulu loodusalal
otstarbekas.
- Loodusalal on paigaldatud 12 tähist. Nende olukord tuleks üle vaadata, aga juurde pole neid
vaja.
Koosolek lõppes 14.00
57
Koosolekul osalejate nimekiri:
Avalikkuse kaasamiskoosoleku kuulutus, mis avaldati ajalehes „Raplamaa Sõnumid“:
RAHAAUGU HOIUALA JA ANGERJA MUST-TOONEKURE PÜSIELUPAIGA
NING SULU HOIUALA JA SULU VÄIKE-KONNAKOTKA PÜSIELUPAIGA KAITSEKORRALDUSKAVADE AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEKUD
Keskkonnaamet teatab, et on algatanud Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga ning Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskavade koostamise. Kaitsekorralduskavadega kirjeldatakse alade eesmärgiks
olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevuste tabelid, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskavade koostaja on OÜ Tirts & Tigu. Kaitsekorralduskavade koostamisprotsessi raames toimuvad avalikkuse kaasamise koosolekud: 19. aprillil 2013, Raplas haldushoones, Tallinna mnt 14, II korrusel, ruumis nr 204 Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga koosolek: kell 11.00, Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga koosolek: kell 13.00 Kaitsekorralduskavade eelnõuga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel rubriigis “Uudised ja teated”. Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Tööd rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Info: OÜ Tirts & Tigu Keskkonnaamet Lauri Klein Meelis Mägi Tel 51 79 668 Tel 484 1174
59
Avalikkuse kaasamiskoosolekul olid uksele ja seintele paigutatud järgmise sisuga infosildid:
Meetme “Looduskaitse mitmekesisuse säilitamine” rakendamise
programm "Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade
koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks"
Sulu hoiuala ja Sulu väike-konnakotka püsielupaiga
kaitsekorralduskava koostamine
perioodiks 2014-2023
Programmi periood 2009-2013
60
KINNITATUD
Keskkonnaameti
05.01.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/4
Vääna maastikukaitseala ja hoiuala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
12.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/126
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS ....................................................................................................................... 6
1.3. HUVIGRUPID........................................................................................................................ 10
1.4. KAITSEKORD ....................................................................................................................... 10
1.5. UURITUS ............................................................................................................................... 11
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................. 13
2.1. ELUSTIK ................................................................................................................................ 13
2.1.1. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ...................................................................... 13
2.1.2. Linnustik .......................................................................................................................... 14
2.1.3. Tiigilendlane (Myotis dasycneme) ................................................................................... 14
2.2. KOOSLUSED ......................................................................................................................... 15
2.2.1. Lood (alvarid – *6280), kadastikud (5130) ..................................................................... 17
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ................................................................ 18
2.2.3. Soostunud ja soo-lehtmetsad (*9080) .............................................................................. 19
2.2.4. Rabad (7120/*7110) ........................................................................................................ 20
2.2.5. Huumustoitelised järved ja järvikuid (3160) ................................................................... 20
2.2.6. Siirde-ja õõtsiksood (7140) .............................................................................................. 21
2.2.7. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) .................................................... 22
2.2.8. Sinihelmika kooslused (6410) ......................................................................................... 22
2.2.9. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ........................................................... 23
2.2.10. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) .......................................................................... 24
2.2.11. Nõrglubja-allikad (*7220) ............................................................................................. 24
2.2.12. Karstijärved ja –järvikud (*3180) .................................................................................. 25
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .......... 26
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ................ 28
4.1. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED ................................................... 28
4.1.1. Poollooduslike koosluste hooldamine ............................................................................. 28
4.1.2. Kadakate ja võsa harvendamine või raadamine ............................................................... 28
4.1.3. Rabast väljuvate kraavide sulgemine ............................................................................... 29
4.1.4. Tõlinõmme järve veetaseme tõstmine ............................................................................. 29
3
4.2. TARISTU JA TÄHISED ........................................................................................................ 29
4.2.1. Kaitse- ja hoiuala piiride tähistamine .............................................................................. 29
4.2.2. Purrete rajamine ............................................................................................................... 29
4.2.3. Linnuvaatlusplatvormi hooldustööd ................................................................................ 30
4.2.4. Piirdetara koos hoiatustahvliga ........................................................................................ 30
4.3. MUUD TEGEVUSED ............................................................................................................ 30
4.3.1. Kaitsekorra ja kaitse eesmärkide korrigeerimine ............................................................. 30
4.3.2. Kaitsekorralduskava uuendamine .................................................................................... 30
4.4. EELARVE .............................................................................................................................. 31
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................. 34
KASUTATUD KIRJANDUS JA ANDMESTIKUD ........................................................................ 39
LISAD ................................................................................................................................................ 40
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25-le on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Vääna maastikukaitseala ja Vääna hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)
eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ) – selle kaitsekorrast, kaitse
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused, kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja
orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks kaasamiskoosolekut, üks enne
4
kaitsekorralduskava koostamise algust (29. mail 2012) ja teine esialgse kava tutvustamiseks (23.
oktoobril 2012). Kaasamiskoosolekutega seotud materjalid on esitatud lisas 5.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Elina Einaru (tel: 6744 807, e-post: [email protected]).
Kava koostas Elusloodus OÜ, kelle töörühma kuulusid: Piret Kiristaja ja Uudo Timm (tel: 5131389,
e-post: [email protected] ).
KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE
STRATEEGIA 2007-2013 JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA”
PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE
ARENDAMINE” MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE
LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI
VAHENDITEST.
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Vääna loodusala paikneb Harjumaal Harku vallas Keila ja Vääna jõe vahelisel klinditerrassil,
Humala, Adra, Naage ja Vääna külade maadel (joonis 1). Loodusala on loodud loodusdirektiivi I
lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide (vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), karstijärved ja -järvikud (*3180), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110),
nokkheinakooslused (7150), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitseks ning II lisas nimetatud liigi tiigilendlase (Myotis
dasycneme) elupaikade kaitseks.
Loodusala kogupindala on 853,40 ha, mis jaguneb Vääna hoiuala ja Vääna maastikukaitseala vahel.
Vääna loodusala on määratud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615
(https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002).
Joonis 1. Vääna loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet)
6
Vääna maastikukaitseala on loodud 1991. aastal Loode-Eestile iseloomulike
põõsasmaranaloopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba kaitseks.
Maastikukaitsealal asub ka Vääna ehk Tõlinõmme kurisu, kuhu voolab Tõlinõmme järvest algav
Kuriste oja. Kaitseala pindala on 407 ha, hõlmates nii soo-, metsa- kui ka pärandmaastikke. Kaitseala
lääneosas paikneb liigendatud kallastega Tõlinõmme järv, mida põhjast piirab õõtsik-madalsoo ja
lõunast raba. Järve lõunakaldal kasvab rabamännik, leidub lodumetsa, kaitseala põhja- ja loodeossa
jääb loodusliku ilmega kuuse-segamets. Kaitseala idaosas valitsevad poollooduslikud kooslused –
peamiselt põõsasmaranalood.
Tõlinõmme ehk Humala järv paikneb klindipealsel tasandikul aluspõhjalises häilus. Tegemist on
Litoriinamere laguuniga, mille soostumine algas juba Antsülusjärve ajal. Tõlinõmme järv oli enne
II maailmasõda Eesti olulisemaid linnujärvi, kus pesitses mitmest tuhandest paarist koosnev
naerukajakakoloonia (Kumari, 1939). Veetaseme alandamine 1937. aastal on järve tähtsust
vähendanud. Veepeegli alanemine ja kinnikasvamine kiirenesid märgatavalt taas 1990. aastate
alguses, kui järve kuivendussüsteemi truup-regulaator lakkas töötamast: esialgu 38 hektari suurusest
veepeeglist oli aastaks 2000. järel vaid 6,1 hektarit (Zingel 2006). Eesti topograafilise andmekogu
(ETAK) 2012. aasta andmete alusel on järve pindala 5,9 hektarit.
Vääna maastikukaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 18. detsembri 1991. a
määrusega nr 232 „Vääna taimestikukaitseala moodustamisest” kaitse alla võetud Vääna
taimestikukaitseala baasil. Praegustes piirides kinnitati Vääna Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2000.
aasta määrusega nr 215 „Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri”
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13130164, lisa 1). Kaitseala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja
piiranguvööndiks. Kaitseala hõlmab ligi 407 ha. Kaitseala põhieesmärk on Tõlinõmme raba,
Tõlinõmme järve, kaitsealuste taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitse.
Vääna hoiuala paikneb loodusala lääneosas, pindala on 446,7 ha.
Vääna hoiuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi -
tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike
(5130), alvarite (*6280) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (*9080) kaitse.
Vääna hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13344075).
1.2. MAAKASUTUS
Vääna loodusala praegustesse piiridesse (hõlmab nii Vääna maastikukaitseala kui Vääna hoiuala)
jääb nii eramaid (kokku 447 ha), riigimaad (peamiselt sookooslused; 143,5 ha) kui ka katastrisse
kandmata maid (kokku ligikaudu 263 ha). Ülevaate maaomandi jaotumisest annavad joonis 2 ja
tabel 1.
7
Joonis 2. Maaomand Vääna maastikukaitsealal (seisuga oktoober 2012).
Tabel 1. Vääna loodusalale (Vääna maastikukaitseala ja Vääna hoiuala) jäävad maaüksused
MAAÜKSUS TUNNUS KÜLA PIND OMANDIVORM
Uuesauna 19801:011:0280 Adra 3,24 Eraomand
Humala linnak 19801:011:0840 Humala 45,10 Eraomand
Allika 19801:011:0861 Vääna 13,44 Eraomand
Kadastiku 19801:011:1370 Adra 4,97 Eraomand
Uuga I 19801:011:0016 Vääna 1,84 Eraomand
Kuusiku II 19801:011:0013 Vääna 3,27 Eraomand
Sutesopi 19801:011:0025 Adra 11,97 Eraomand
Sepapaja I 19801:011:0078 Vääna 1,05 Eraomand
Nurme 19801:011:0168 Humala 9,68 Eraomand
Nurme 19801:011:0168 Humala 7,52 Eraomand
Nurme 19801:011:0168 Humala 0,00 Eraomand
Loigu 19801:011:0165 Adra 3,96 Eraomand
Aaviku 19801:011:0201 Adra 9,22 Eraomand
Väljaotsa 1 19801:011:0355 Adra 3,24 Eraomand
Sinika 19801:011:0466 Adra 0,25 Eraomand
Sinika 19801:011:0466 Adra 9,53 Eraomand
Sinika 19801:011:0466 Adra 0,00 Eraomand
Lembi 1 19801:011:0467 Vääna 6,99 Eraomand
Elsa 19801:011:0492 Adra 8,47 Eraomand
8
Kotlipa 19801:011:0462 Adra 7,82 Eraomand
Kotlipa 19801:011:0462 Adra 0,44 Eraomand
Kotlipa 19801:011:0462 Adra 0,00 Eraomand
Krõua 1 19801:011:0997 Adra 1,56 Eraomand
Loigumetsa 19801:011:0987 Adra 1,70 Eraomand
Kapa 19801:011:1480 Adra 8,48 Eraomand
Järve 19801:011:1560 Vääna 40,70 Eraomand
Sooääre 19801:011:0039 Adra 11,57 Eraomand
Sooääre 19801:011:0039 Adra 1,10 Eraomand
Sooääre 19801:011:0039 Adra 0,00 Eraomand
Kangru 19801:011:0075 Vääna 7,44 Eraomand
Sirina 19801:011:0203 Adra 14,26 Eraomand
Aaviku 19801:011:0202 Vääna 13,67 Eraomand
Aaviku 19801:011:0202 Vääna 0,22 Eraomand
Aaviku 19801:011:0202 Vääna 0,00 Eraomand
Otsa 19801:011:0195 Adra 2,67 Eraomand
Matsu 19801:011:0316 Adra 8,78 Eraomand
Nairismäe 19801:011:0257 Humala 0,03 Eraomand
Metsa-Väljaotsa 19801:011:0359 Adra 2,79 Eraomand
Tisleri 2 19801:011:0399 Vääna 4,89 Eraomand
Lepiku 19801:011:0578 Vääna 6,94 Eraomand
Väheva 19801:011:0122 Vääna 26,08 Eraomand
Matsu 19801:011:0315 Vääna 7,93 Eraomand
Matsu 19801:011:0315 Vääna 0,04 Eraomand
Matsu 19801:011:0315 Vääna 0,00 Eraomand
Suurekivi 19801:011:0383 Humala 3,03 Eraomand
Siimaste 19801:011:0422 Adra 3,01 Eraomand
Vabadiku 19801:011:0418 Vääna 2,41 Eraomand
Vabadiku 19801:011:0418 Vääna 3,62 Eraomand
Vabadiku 19801:011:0418 Vääna 0,00 Eraomand
Muraka 19801:011:0520 Adra 1,93 Eraomand
Rahutalu 19801:011:0591 Adra 4,56 Eraomand
Rahutalu 19801:011:0591 Adra 0,14 Eraomand
Mäida 19801:011:1430 Adra 33,06 Eraomand
Lepiku 19801:011:0579 Vääna 12,46 Eraomand
Ojatagune 19801:011:0776 Vääna 9,77 Eraomand
Siimaste 19801:011:0421 Vääna 1,75 Eraomand
Siimaste 19801:011:0421 Vääna 4,40 Eraomand
Siimaste 19801:011:0421 Vääna 0,00 Eraomand
Vabadiku 19801:011:0416 Adra 3,71 Eraomand
Elsa 19801:011:0491 Adra 6,27 Eraomand
Matso I 19801:011:0394 Adra 1,42 Eraomand
Kingu III 19801:011:0403 Adra 9,82 Eraomand
Aedevahe 19801:011:0775 Vääna 16,44 Eraomand
9
Loiguheina 19801:011:0988 Adra 3,48 Eraomand
Viisi 2 19801:011:0441 Adra 6,49 Eraomand
Väljaotsa 1 19801:011:0354 Adra 4,29 Eraomand
Adra 19801:011:0989 Adra 2,07 Eraomand
Keila metskond maatükk
nr
25
Keila metskond maatükk
nr
19801:011:0111 Vääna 0,19 Riigiomand
25 19801:011:0111 Vääna 143,16 Riigiomand
Hoiualale jääv JRO
Katastrisse
kandmata 157,91 maa
Kaitsealale jääv JRO
Katastrisse
kandmata 105,03 maa
Kõlvikuliselt jaotuselt on Eesti topograafilise andmekogu 2012. aasta alguse andmete alusel
kaitsealal kõige enam, ligikaudu 260 hektarit, nii põõsastikke kui metsi (joonis 3).
Joonis 3. Vääna maastikukaitseala kõlvikuline jaotus (pindala hektarites ja osakaalu protsent).
Mets; 259; 30%
Põõsastik; 256; 30 %
Hoonestusala; 10 ; 1%
Põld; 30; 4%
Järv; 6; 1%
Muud alad; 19; 2 %
Rohumaa; 125; 15 %
Tiigid; 2; 0%
Soo; 147; 17%
10
1.3. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet - kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate loodusväärtuste soodne seisund. Selle saavutamiseks on vajalik sujuv koostöö
keskkonnaameti töötajate, maaomanike ja vajalike tööde läbiviijatega. Teostab järelevalvet
kaitsekorra ja keskkonnanõuete täitmise osas.
• RMK – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde
läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
• Maaomanikud – omandi kasutamine, metsa majandamine, kaitseväärtusi mittekahjustavate
tegevuste elluviimine, Natura toetused, maamaksu soodustused. Maaomanikele on eelkõige
oluline selgete maa kasutamise tingimuste ja vajalike hooldustööde juhiste olemasolu.
• Loodushuvilised – kaitseala loodusväärtustega (loopealsed, raba, järv, linnud, taimed jne)
tutvumise võimalused, info kaitseala ja selle väärtuste kohta.
• Jahimehed – ulukivarude kasutamine. Jahiseltsile on olulised eelkõige suurulukijaht ja
suurulukite lisasöötmine.
• Kalamehed – kalapüük.
1.4. KAITSEKORD
Vääna maastikukaitseala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale https://www.riigiteataja.ee/akt/13130164 (lisa 1) on kaitsealal
üldjuhul keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on kuni 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
Kaitsealal on üldjuhul keelatud vee-mootorsõidukitega liiklemine, puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine. Lubatud on jahipidamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud
puu- ja põõsarinde harvendamine, hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks,
teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks ning kraavide hooldustööd.
Piiranguvööndis on olulisemaks piiranguks uute ehitiste püstitamise keeld ning metsa võib
majandada vaid turberaiega.
Hoiualadel kaitse-eeskirjad puuduvad ning kaitsekord tuleneb otseselt looduskaitseseadusest.
Hoiualal on keelatud (Looduskaitseseadus, § 32 (2) nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Looduskaitseseaduse § 14 lõige 1 järgi ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
11
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Looduskaitseseaduse § 33 lõige 1 järgi peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala
valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral:
1) tee rajamine;
2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine; 6)
puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja
rekonstrueerimine.
Hoiualal on metsaraie keelatud (Looduskaitseseadus § 32 lõige 3), kui see võib rikkuda kaitstava
elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
1.5. UURITUS
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Vääna loodusala käsitlevatest inventuuridest on olulisem 2000. ja 2001. aastal läbi viidud Vääna
Natura elupaikade inventuur. Vääna Natura elupaikade inventuuri tulemusena on Vääna loodusalal
kaardistatud kõige suuremal alal loopealseid (*6280; 353 ha), järgnesid soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080; 149 ha), rabad (*7110; 130 ha).
Väiksemas ulatuses on kogutud andmeid veel märgalade inventuuride käigus (1997, 2012),
poollooduslike koosluste inventuuriga (2000) ja pärandkoosluste inventuuriga (2002).
Liikide põhjalikumaid inventuure Vääna maastikukaitsealal viimastel aastatel tehtud ei ole.
Kaitsealuste taimede leiukohti on registreeritud muude tööde käigus.
1.5.2. Riiklik seire
Vääna loodusala piires viiakse läbi kahte riikliku seire programmi. Humalas nahkhiirte talvitusala
seiret, viimane seire toimus aastal 2008 ja seiresammu pikkus on viis aastat. Adra külas teostatakse
ohustatud soontaimede ja sammalde seiret, viimane seire toimus aastal 2010 ja seiresammu
pikkuseks on viis aastat.
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
12
1.5.3.1. Linnustiku inventuur
Vääna maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on märgitud linnurikka Tõlinõmme järve kaitse,
samas viimane põhjalikum andmestik linnustiku kohta pärineb aastast 1987, kui siin registreeriti 74
linnuliiki (Zingel, 2006). Kuna ala kohta puuduvad aktuaalsed andmed linnustiku kohta, siis on
vajalik teostada Tõlinõmme järvega seotud haudelinnustiku inventuur. Vajalik on teostada
linnustiku inventuur, et saada aktuaalset teavet Tõlinõmme järve ümbruses pesitsevate lindude
kohta. Inventuur viiakse läbi üks kord kaitsekorraldusperioodi jooksul (2017. aastal) teostada
hoiuala haudelinnustiku tulemusseire transektloenduse meetodil. Maksumus on hinnanguliselt 2000
eurot.
1.5.3.2. Elupaikade seisundi hindamine
Järve seisundi regulaarne hindamine- järve seisundit tuleks regulaarselt jälgida, eriti kui on plaanis
selle veetaset tõsta. Vajalik on seisundi hindamine nii enne kui ka peale veetaseme tõstmist.
Tõlinõmme raba seisuni hindamine – Tõlinõmme raba on inventeeritud 1997. aasta märgalade
inventuuri käigus ning selle seisundile on antud üldhinnang – B (kõrge väärtus). Kui realiseerub
järve veetaseme tõstmise projekt, on vajalik hinnata ka raba seisundit, tulenevalt veerežiimi
muutumisest.
Kaitsekorraldusperioodi lõpul teostada tulemuslikkuse hindamiseks elupaikade inventuur.
Elupaikade puhul on eesmärkide seadmisel võetud alusandmed olnud puudulikud ning täpsustav
inventuur on vajalik selleks, et teada saada, kui suures ulatuses on võimalik võetud eesmärke täita.
See annab aluse ka kaitsekorra ja eesmärkide muutmiseks kaitse-eeskirja muutmise käigus.
13
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Loodusalal on keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi aasnelgi
(Dianthus superbus), III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide hariliku põõsasmarana
(Potentilla fruticosa) ja kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) leiukoht. Käesoleva kava
koostamise raames registreeriti välitöödel neile lisaks mitu halli käpa (Orchis militaris) ja
jumalakäpa (Orchis mascula) kasvukohta.
Vääna loopealsetel leidub erinevatel andmetel veel teisigi kaitsealuseid taimeliike: sile tondipea,
pruun-raunjalg, kahelehine käokeel, kuradi- ja vööthuul-sõrmkäpp (Zingel 2003; Zingel 2006), kuid
täpsemad andmed puuduvad ja keskkonnaregistrisse pole need kasvukohad seni kantud. Teiste
kaitsealuste liikide levik loodusala piires on täpsemalt kaardistamata, kuid samas nende elupaikade
säilimise tagab loopealsete hooldamine (vt ptk. 2.2.1.)
Loodusala lääneosas registreeritud III kategooria liik harilik valvik (Leucobryum glaucum) kuulub
kaksikhambaliste sugukonda, teda võib leida mõnel pool Lääne-Eesti metsades. Et valvik kasvab
aastas umbes ühe sentimeetri jagu, siis võib oletada, et suuremate mätaste vanus võib küündida
aastakümnetesse. Padjandid (mättad) koosnevad tihedalt üksteise kõrval paiknevatest
samblavõsudest. Eoskupraid näeb valvikuvõsudel üliharva. Selle põhjuseks peetakse taime
kahekojalisust. Euroopas on levinud valdavalt emased valvikutaimed, kelle kääbusjad isaspartnerid
on millegipärast hävinud. Paljunemisraskustes võib peituda ka üks põhjusi, miks selle liigi levik
tundub kogu levialal olevat nii juhuslik (Vellak 2004).
Eestis on harilik valvik levinud hajusalt, liigi leiukohti võib Eestis loendada ligi 30. Seda sammalt
ohustavad metsatööd, aga ka mätaste lõhkujad. Seetõttu kuulub ta ka Eesti punase nimestiku
ohualdiste liikide nimistusse.
Loomadest on keskkonnaregistrisse kantud II kategooria liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus
nilssonii), tõmmulendlase (Myotis brandtii), tiigilendlase (Myotis dasycneme), veelendlase (Myotis
daubentonii) ja pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) elupaigad, mis paiknevad loodusala kaguosas.
Siin asuvad maa-alused käigud on üheks nahkhiirte oluliseks talvituspaigaks. Viimati tehti Humalas
nahkhiirte seiret 2008. aastal, mil kõige arvukamalt oli esindatud tõmmulendlane (43 isendit). Vääna
hoiualal on kaitse-eesmärgina märgitud vaid tiigilendlane.
2.1.1. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa)
III kat; LoD -, KE – jah, LoA – jah LiA – ei.
Vääna maastikukaitsealal kasvav põõsasmaran on loopealsel kasvava kooslusena Eestis haruldane.
Seetõttu on vajalik selle liigi elupaikade kaitse, milleks on eelkõige vajalik nende alade mõõdukas
hooldamine (karjatamine). Vääna loodusala piiresse jäävad kolm registrisse kantud põõsasmarana
kasvuala (kokku ligi 22 ha). Neist Vääna maastikukaitsealale jääb 16,6 ha suurune kasvuala. Tegelik
põõsasmarana leviala on nii kaitsealal kui ka hoiualal palju suurem, üle 200 hektari. Põõsasmarana
kaitse on üks maastikukaitseala kaitse eesmärkidest.
Kaitse eesmärk
14
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Säilitada heas seisundis põõsasmarana kasvuala vähemalt 200 ha.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Säilitada heas seisundis põõsasmarana kasvuala vähemalt 200 ha.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Põlengud, mis on aidanud kaasa koosluse seisundi paranemisele. Põlengus hävisid
põõsasmaranat varjutanud kadakad ning vanad ja kuivanud põõsasmarana oksad.
Negatiivsed:
Kasvukohtade võsastumine (kadastumine)
Meetmed
- Iga-aastane mõõdukas karjatamine
- Vajadusel kadakate ja võsa harvendamine või raadamine
2.1.2. Linnustik
Loodusala rikkalik linnustik on seotud eelkõige Tõlinõmme järvega. Ohustatud linnuliike (nagu soo-
loorkull, punaselg-õgija, peoleo) esineb ka loopealsetel ja metsades. Kuna viimased ülevaatlikud
andmed selle ala kohta pärinevad paarikümne aasta tagant, on vajalik andmete uuendamine. Lindude
elupaikade säilimine sõltub loodusala elupaigatüüpide seisundist ja hooldamisest (vt ptk. 2.2.1.).
2.1.3. Tiigilendlane (Myotis dasycneme)
II kat; LoD – Lisad 2 ja 4, KE – ei, LoA – jah LiA – ei.
Tiigilendlase seiret on alal tehtud erinevate vahesammudega alates 1978. aastast. Viimati seirati
Humalas nahkhiiri 2008. aastal, mil tuvastati ka 33 tiigilendlase isendit. Tiigilendlase elupaik asub
loodusala kaguosas ning on märgitud üheks Vääna hoiuala kaitse-eesmärgiks. Elupaigana on
piiritletud 149 ha, mis hõlmab nii talvituskohad kui lähiümbruse suvised elupaigad. Loodusala
piiresse jääb sellest 101,7 ha.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Säilitada heas seisundis tiigilendlase elupaik vähemalt 101,7 ha (33 isendit) ja heas seisundis
talvituskohad.
15
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Säilitada heas seisundis tiigilendlase elupaik vähemalt 101,7 ha (33 isendit) ja heas seisundis
talvituskohad.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Nahkhiirte talvituskohad on hiljuti puhastatud prahist
Negatiivsed:
- Nahkhiirte häirimine, eriti talvitusperioodil
- Talvituspaikade risustamine
Meetmed
- Hooldada talvituspaikade juurde paigaldatud infosilte ja piirdeid. Vajadusel korraldada
talvituspaikade, eelkõige sissepääsude koristamine.
- Kaitsekorra muudatus, mis võimaldab siinsetes talvituskohtades kehtestada ajalist
liikumispiirangut.
- Külastuskoormuse suurenemisel võib tekkida vajadus talvituskäikude suudmetele paigaldada
trelle.
2.2. KOOSLUSED
Vääna loodusala eesmärgina on Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud Loodusdirektiivi
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
(3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), karstijärved ja -järvikud (*3180), kadastikud
(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – *6210), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110),
nokkheinakooslused (7150), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite
elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).
Vääna hoiuala kaitse eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike
(5130), alvarite (*6280) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (*9080) ning II lisas nimetatud liigi -
tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.
Vääna maastikukaitseala on loodud Loode-Eestile iseloomulike põõsasmarana-loopealsete,
linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba kaitseks.
Toetudes erinevate inventuuride andmetele selgub, et Vääna loodusala piires ei esine kõiki
elupaigatüüpe, mida Vabariigi Valitsuse korralduse alusel seal peaks esinema ning kaitsma.
Inventuuride andmetel puuduvad Vääna loodusalal järgmised elupaigatüübid: kuivad niidud
16
lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – *6210), nokkheinakooslused (7150) ja liigirikkad
madalsood (7230). Need elupaigatüübid tuleks Vääna loodusala eesmärkidest välja arvata (joonis
4).
Tuginedes 2012.aasta soode inventuuri andmetele ei esine loodusalal elupaigatüüpi *7110 (rabad).
Täpsustatud andmetel on Tõlinõmme soo lõunaosas tegemist rikutud, kuid taastumisvõimelise
rabaga (7120) ja Tõlinõmme soo põhjaosas hoopis siirde- ja õõtsiksooga (7140). Sellest lähtuvalt
võib küll loodusala eesmärgiks jääda elupaigatüübi raba (*7110) kaitse, sest rikutud raba säilitamine
pole eesmärk omaette vaid lõppkokkuvõttes ikkagi taastunud raba (*7110). Loodusala
eesmärkidesse võiks aga lisada siirde- ja õõtsiksoo (7140) elupaigatüübi kaitse. Elupaigatüüp
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), ehk teisisõnu laukad, on loodusalal esindatud kokku vaid
0,3 hektaril.
Joonis 4. Vääna loodusala elupaigatüüpide levik (aluskaart: Maa-amet)
17
Joonis 5. Vääna loodusala elupaigatüüpide jaotus.
Loodusalal on kõige ulatuslikumalt levinud loopealsete elupaigatüüp (*6280), kokku ligikaudu 352
ha. Üsna suure ala hõlmavad ka soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), ligikaudu 149 ha. Rikutud
rabad (7120) ning siirde- ja õõtsiksood (7140) katavad mõlemad võrdselt 52 ha.
2.2.1. Lood (alvarid – *6280), kadastikud (5130)
LoD I; KE – jah, LoA –jah; LiA – ei
Loopealseteks ehk alvariteks nimetatakse õhukese lubjarikka mullaga kultuuristamata rohumaid,
mis on peamiselt levinud paekivi avamusaladel. Loopealsed on tekkinud ning avatuna säilinud
eelkõige tänu pikaaegsele loomade karjatamisele.
Lookooslused (valdavalt põõsasmarana-lood) on Vääna loodusalal levinud suurel alal, hõlmates
kokku 352 ha. Pärandkoosluste 2000. aasta inventuuri andmetel on loopealsete ja kadastike pindala
kokku 344,09 ha. Kadaka liituvuseks on hinnatud 0-0.8 ja põõsasmarana liituvuseks 0.10.95.
Piirkonnas on küll palju eramaid, kuid loomapidajaid oli 2012 aasta seisuga vaid paar, kes karjatavad
loomi loodusala lääneosas. Hetkel on hoiualal loomi (koos noorloomadega) kokku 38. Taluniku
jaoks oleks edaspidi jõukohane 10-20 looma pidamine.
Väänas levivad ajutiselt märjad ehk Molinietum-tüüpi loopealsed ja nende puhul on tegemist kõige
enam karjatamisest sõltuva kooslusetüübiga. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab loopealse
avatuna vajadusel/võimalusel niitmine.
Suur osa loopealsetest on aga hooldamata, kadastik on kohati muutunud liiga tihedaks. Kaitseala
idaosas mõni aasta tagasi toimunud põleng on põõsasmarana koosluse seisundile mõjunud
positiivselt. Põõsasmarana põõsaste vahel on vaid üksikud kadakad, nii et loopealne jätab vaatamata
sellele, et ala pole viimastel aastatel karjatatud, suhteliselt hooldatud mulje.
Kaitse eesmärk
Vääna loodusala Natura elupaigad
7140 ; 51,84; 8%
6280 ; 351,66; 55%
7220 ; 0,95; 0%
9080 ; 149,04; 23% 7120 ; 52,18; 8%
6430 ; 7,18; 1%
; 14,85; 2% 6510 ; 5,73; 1% 3140
; 3,63; 1% 6410
; 0,46; 0% 3180
6270 ; 7,62; 1%
18
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Lookoosluste esinemine vähemalt 343 ha, kusjuures sellest väga heas seisundis (hooldatud) on
vähemalt 50 ha (seisund A) ja heas seisundis 293 ha (seisund B).
Kadastike esinemine vähemalt 7 ha (seisund B).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Lookoosluste esinemine vähemalt 343 ha, kusjuures sellest väga heas seisundis (hooldatud) on
vähemalt 50 ha.
Kadastike esinemine 7 ha.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
- Loopealsete jätkuv karjatamine
- Vääna loodusalade eramaadel poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse võimalus
- Põleng on lookoosluse seisundile soodsalt mõjunud (piiranud kadakate pealetungi ja
uuendanud põõsasmarana puhmaid) Negatiivsed:
- Karjatamise/niitmise vähenemine või lõppemine
- Loopealse kadastumine ja võsastumine
Meetmed:
- soodustada igati karjatamise jätkamist, võimaldades hooldustoetuste järjepidevat maksmist
- hooldustööde sealhulgas kadakate ja võsa harvendamise ja/või raadamise korraldamine ja
teostamine
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270)
LoD I; KE – ei, LoA –jah; LiA – ei
Siia elupaigatüüpi arvatakse nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel
muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Liigirikaste niitude niiskustingimused varieeruvad
kuivast parasniiskeni. Taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise tulemusena. Ala
ei tohi olla väetatud. Liigiline koosseis on eri geograafilistes piirkondades mullastiku- ja
majandamistingimustest sõltuvalt muutuv. Elupaigatüüp hõlmab alasid, mida siiani majandatakse
traditsioonilisel viisil või suhteliselt hiljuti maha jäetud liigirikkad rohumaad. Kasvukohatüüpi
iseloomustab eeskätt soontaimede liigirikkus, kasvab ka mitmeid ohustatud seeneliike (Paal, 2000).
Kui soovime säilitada eelkõige ala soontaimede liigirikkust, tuleks hooldamisvõttena eelistada
niitmist karjatamisele (Jürgens ja Sammul 2004). Siiski on karjatamine liigirikkusele parem kui
pikaajaline hooldamise puudumine.
Seda elupaigatüüpi on loodusalal registreeritud 7,6 ha, loodusala kagu- ja lõunaosas.
19
Elupaigatüübi esinduslikkus on C, looduslik seisund C ja üldine looduskaitseline väärtus B. 2013
aastal hooldati karjatades üle pika aja lõunaosa elupaigatüübil 3,9 ha ulatuses.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi *6270 esinemine vähemalt 7,6 ha (seisund A) .
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi *6270 esinemine vähemalt 7,6 ha (seisund A).
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Vääna loodusalade eramaadel poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse võimalus Negatiivsed:
- Ala pole osaliselt pikemat aega karjatatud ega niidetud
Meetmed:
- hooldustööde korraldamine ja teostamine.
2.2.3. Soostunud ja soo-lehtmetsad (*9080)
LoD I; KE – ei, LoA –jah; LiA – ei
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke (Paal,
2000). Antud tüübile on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte
mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad, valdavad siiski üleujutatavad märjad alad.
Inventuuri andmetel leidub soostunud ja soo-lehtmetsi kogu loodusalal 149 hektaril. Praegu on
siinne mets heas seisundis ja väärtuslik elupaigakompleks.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Soostunud ja soo-lehtmetsade esinemine heas seisundis vähemalt 149 ha (seisund B).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Soostunud ja soo-lehtmetsade esinemine heas seisundis vähemalt 149 ha (seisund B).
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Vääna loodusalade eramaadel on Natura metsatoetuse võimalus
20
Saamata jäänud tulu kompenseerimiseks on kehtestatud maamaksusoodustus (50%).
Negatiivsed mõjutegurid puuduvad.
2.2.4. Rabad (7120/*7110)
LoD I; KE – jah, LoA –jah; LiA – ei
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste. Nendes on taimede jäänustest ladestunud
turbakiht nii tüse, et seal kasvavate taimede juured ei ulatu enam toitaineterikka veeni. Tõlinõmme
soo asub loodusala keskel, jäädes maastikukaitseala lääneossa.
Rikutud kuid taastumisvõimeliste rabade elupaigatüüpi kuuluvad rabad, mille pind on loodusliku
veerežiimi rikkumise tõttu kuivendatud ning algse taimestiku liigid vahetunud või kadunud. Nende
koosluste veerežiimi on võimalik parandada (ennistada looduslikumaks) ning elupaigas võib
eeldada järgneva 30 aasta jooksul turbatekkeks vajaliku taimestiku taastumist. Inimtegevusest
rikutud rabade looduskaitseline väärtus on väiksem, selle tüübi olulisus seisneb looduslikele
rabadele puhvertsooni moodustamisel (Paal, 2000).
Soo lõunapoolses osas asub kuivendusest mõjutatud rabakooslus (7120), pindalaga 52,18 ha.
Märgalade inventuuri andmetel on selle seisundi üldhinnanguks määratud B (kõrge väärtusega).
Kaitsekorralduse eesmärk on aga taastada raba loomulik veerežiim ning selle läbi saavutada
esmatähtsa elupaigatüübi (*7110) kujunemine.
2.2.5. Huumustoitelised järved ja järvikuid (3160)
LoD – I, KE – ei, LoA – jah
Siia kuuluvad eelkõige huumustoitelised (düstroofsed) rabaveekogud – pruuniveelised järved ja
rabalaukad, mille vesi on happeline (pH 4-6) ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Ent Eestis
arvatakse sellesse elupaigatüüpi ka eriti happelise veega (atsidotroofsed) mineraalmaajärved, millel
on tugev sissevool metsa- või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud. Kõige
rohkem leidub meil rabajärvi ja –laukaid, kus kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on liiga
hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka
kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2000).
Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160), ehk teisisõnu laukad, on loodusalal
esindatud kokku vaid 0,3 hektaril.
Laukad esinevad Eestis rabaälvestes, kujutades endist ühte osa rabale (*7110) iseloomulikust
taimkattekompleksist. Seega kaitstakse laukaid läbi rabade kaitse.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Rabakoosluste (*7110) pindala on taastunud rikutud rabakoosluste elupaigatüübi (7120) arvelt
vähemalt 90%.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
21
Rabakoosluste (*7110) osakaal on praegusest rabakooslusest vähemalt 5%.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed:
- veetaseme alanemine, mis põhjustab pilliroo ja mändide pealetungi, võsastumist ja
rabataimestiku taandumist
Meetmed
- järve veetaseme tõstmine
- rabast väljuvate kraavide sulgemine
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
kaitseala elupaikadele
2.2.6. Siirde-ja õõtsiksood (7140)
LoD I; KE – jah, LoA –ei; LiA – ei
Siirde- ja õõtsiksood on tasased, veekogude kinnikasvamisel tekkinud õõtskamaraga kooslused.
Neid esineb ka rabade servaalal, kuhu valguvad rabaveed. Põhjavesi on pinnal või kuni mõnekümne
sentimeetri sügavusel. Rohurinne suhteliselt liigivaene, sageli domineerib üks liik.
Tõlinõmme raba põhja pool asub õõtsiksoo, pindalaga 51,87 ha. 2012. aasta inventuuri andmetel on
üldhinnang C.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Siirde- ja õõtsiksoode (7140) pindala pole vähenenud rohkem kui 5% võrra, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Siirde- ja õõtsiksoode (7140) pindala pole vähenenud rohkem kui 2% võrra, seisund B.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Madal inimtegevuse mõju
Negatiivsed:
- Veetaseme alanemine, mis põhjustab sootaimestiku taandumist
- Järve veetaseme tõstmisel selle vabavee pind suureneb õõtsiku arvelt
Meetmed
22
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
- järve veetaseme tõstmine
- kraavide sulgemine
2.2.7. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
LoD I; KE – jah, LoA –jah; LiA ei
Suhteliselt toitevaesed, kuid üsna rikkad lahustunud aluste (leeliseliste ainete) poolest; pH sageli 6-
7; enamasti väga selge, sinise kuni roheka veega veekogud. Nende saastamata veekogude põhi on
kaetud mändvetikate (Chara spp. ja Nitella spp.) vaibaga. Põhjamaades kuuluvad sellesse tüüpi ka
väikesed karbonaatiderikkad vähe- kuni kesktoitelised järvelubja setetega järvikud, sageli on need
veekogud ümbritsetud madalsoo või rabaga. Tõlinõmme järve veepeegli pindala on 2012 aasta
alguse seisuga 5,91 ha
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Tõlinõmme järve seisund on paranenud ning elupaigatüübi pindala on kasvanud vähemalt
10 %, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Tõlinõmme järve seisund on paranenud ning elupaigatüübi pindala on kasvanud vähemalt 5
%, seisund B.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Viimastel aastatel madal inimtegevuse mõju Negatiivsed:
Veetaseme alanemine, mis põhjustab pilliroo ja õõtsiku pealetungi ning veepeegli vähenemist
Meetmed:
- veetaseme tõstmine
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala
elupaikadele
2.2.8. Sinihelmika kooslused (6410)
LoD I; KE – jah, LoA –jah; LiA – ei
Sinihelmikaniidud enam-vähem märjal toitevaesel mullal tasandikest mägedeni. Need on kujunenud
kuivendatud soo-aladele või rohumaade ekstensiivse majandamise tulemusena, mille korral
niidetakse veel hilja vegetatsiooniperioodi lõpus. Sinihelmikas kasvab savikatel toitainevaestel muldadel. Eestis olemasolevad sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel
ja on seetõttu suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega.
23
Sinihelmika kooslusi on loodusalal registreeritud 3,6 ha.
Elupaigatüübi esinduslikkus on C, looduslik seisund C ja üldine looduskaitseline väärtus C.
Hooldamist sinihelmika koosluse alal ei ole teostatud.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Sinihelmika kooslusi on loodusalal 3,6 ha, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Sinihelmika kooslusi on loodusalal 3,6 ha, seisund C.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed:
Veerežiimi muutmine (kuivendamine)
Meetmed:
- veetaseme tõstmine
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala
elupaikadele
2.2.9. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
LoD I; KE – jah, LoA –jah; LiA-ei
Tegu on liigirikaste, vähe kuni mõõdukalt väetatud rohumaadega madalikest mägedeni.
Taimekooslused kuuluvad Arrhenatherion või Brachypodio-Centaureion–liitkonda. Rohumaad on
rikkad õistaimede poolest. Esineb nii niiskeid kui kuivi alatüüpe. Elupaigatüüpi kuuluvad ka kaua
aega tagasi (10 aastat ja enam) sööti jäetud põllumaad, millel on enam-vähem taastunud looduslik
taimkate (Paal, 2000).
Seda elupaigatüüpi on loodusalal registreeritud 14,9 ha
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on loodusalal 14,9 ha, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on loodusalal 14,9 ha, seisund B.
24
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed:
Osadel elupaiga laikudel toimub nende hooldamine (niitmine ja karjatamine)
Negatiivsed:
Loodusala idaosas hooldamist ei toimu
Meetmed:
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
kaitseala elupaikadele
- hooldamise korraldamine (niitmine ja karjatamine)
2.2.10. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
LoD I; KE – ei, LoA –jah; LiA – ei
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuuluvad elupaigatüübid pärisaruniidu
kasvukohatüüpi (2.1.4.) ja märja lamminiidu kasvukohatüüpi (2.2.1.2.).
Seda elupaigatüüpi on loodusalal registreeritud 11,1 ha. Vastavalt inventuuri andmetele on üldine
looduskaitse seisund hinnatud C-ks.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Niiskuslembeste kõrgrohustute elupaigatüübi pindala on 11,1 ha, seisundB.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Niiskuslembeste kõrgrohustute elupaigatüübi pindala on 11,1 ha, seisund B.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed:
Veerežiimi muutus (eelkõige kuivendusest põhjustatud mõju)
Meetmed:
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala
elupaikadele
2.2.11. Nõrglubja-allikad (*7220)
LoD I; KE – ei, LoA –jah; LiA – ei
25
Kalgiveelised allikad, milles toimub aktiivne allikalubja moodustumine. Võivad esineda väga
erinevates paikades (metsades, avatud maastikes). Tavaliselt väikese pindalaga, taimestikus
valitsevad sammaltaimed. Loodusalal on nõrglubja-allikate elupaigatüüpi registreeritud 0,91 ha alal.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Nõrglubja-allikate elupaigatüüpi on loodusalal 0,91 ha, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Nõrglubja-allikate elupaigatüüpi on loodusalal 0,91 ha, seisund B.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed:
- Prahistamine
- Veerežiimi muutus
Meetmed:
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
kaitseala elupaikadele
2.2.12. Karstijärved ja –järvikud (*3180)
LoD I; KE – ei, LoA –jah; LiA – ei
Karstunud lubjakivialadel muutuva veetasemega veekogud, täituvad tavaliselt kevadel, kui
allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad karstijärved tavaliselt kuivale, nii et nende
põhi sarnanb heinamaaga, valitseb niiskuslembeline taimestik, kuid leidub ka üksikuid
veetaimedega või lagedaid lompe.
Elupaigatüüpi *3180 on inventuuri andmetel 0,46 ha.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüüpi *3180 on loodusalal säilinud 0,46 ha, seisund B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüüpi *3180 on loodusalal säilinud 0,46 ha, seisund B.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed: Veerežiimi muutus
Meetmed:
- lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala
elupaikadele
26
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Vääna maastikukaitseala asub Tallinnast umbes 30 km kaugusel Vääna – Keila-Joa ja Vääna –
Humala teede ääres. Teedelt avaneb hea vaade põõsasmarana kasvualale, mis on selle õitsemise ajal
kaitseala peamiseks ehteks. Kaitseala lääneossa jääb Tõlinõmme järv, mida põhjast piirab õõtsik-
madalsoo ja lõunast raba. Kuna järv on oluline linnustiku seisukohast, siis pakub see eelkõige
kevadeti ja sügiseti huvi linnuhuvilistele. Selleks on järve kaldale 2006. aastal püstitatud
linnuvaatlusplatvorm. Juurdepääs järvele ida poolt on küll hea, kuid kuna tee järveni läbib mitmeid
talumaid, siis massilisem turism pole siin siiski soovitav.
Hetkeseisu kirjeldus
Hetkel toimub kaitsealaga tutvumine peamiselt kas ekskursioonibussi või auto aknast. Harvem
tehakse maantee ääres peatus ja käiakse jalutamas põõsasmaranate vahel. Üheks külastatavaks
objektiks on ka Peetri kindlustuste vöö koosseisu kuulunud Humala kindlustusobjektid ja endine
lokaatoritejaam. Soo ja järve servaalad on raskemini ligipääsetavad ja sinna satub vaid üksikuid
huvilisi. Loodusala kooslused ei ole õrnad ning seetõttu ei põhjustaks ala suurem külastatavus olulist
negatiivset mõju siinsetele kooslustele. Kuigi kohalikel elanikel on huvi pakkuda selles piirkonnas
giidiga matkateenust, ei ole Keskkonnaametil siin siiski plaanis välja ehitada suuremat taristut ega
paigaldada infotahvleid.
Kohalik kogukond on alustanud Peetri kindlustusrajatisi tutvustavat projekti, mille raames on kavas
eksponeerida ja tutvustada erinevaid objekte ja nende ümbrust. Kuna mitmed kindlustusobjektid on
olulised nahkhiirte talvituspaigad, on oluline teha koostööd nii Muinsuskaitse- kui ka
Keskkonnaametiga. Objekte tutvustavate stendide ja muude tutvustavate materjalide koostamisel on
vajalik lisada ka loodusväärtuste osa koos ohtude ja kaitsenõuetega. Visioon ja eesmärk
• Visioon
Loodusalal puuduvad spetsiaalsed külastust suunavad teed ja rajad, ala külastavad teadlikumad
loodushuvilised ja piirkonna elanikud. Aeg-ajalt (mõned korrad aastas) võidakse korraldada
alale linnuvaatlusi või soomatku suurematele gruppidele (kuni 15 inimest). Massilisem ala
külastamine puudub.
• Eesmärk
Üldjoontes kehtib praeguseks väljakujunenud olukord. Loodusalal puuduvad spetsiaalsed
külastust suunavad teed ja rajad, ala külastavad teadlikumad loodushuvilised ja piirkonna
elanikud. Massilisem ala külastamine puudub. Adra külas külaseltsi poolt hooldatavaid
infotahvleid täiendatakse olulise infoga kaitseala väärtuste ja võimalike ohutegurite kohta (sh
on vajalik rõhutada, et kaitsealal on keelatud ATV-dega liiklemine väljaspool teid ja radu).
Peetri kindlustuste objektide tutvustamisel tehakse koostööd kohaliku kogukonnaga. Ala
tutvustatakse piirkonna (Harku vald) loodus- ja vaatamisväärtusi käsitlevates materjalides
(Valla koduleht, Vääna Külakoja koduleht jms), samuti on kaitseala tutvustav info kättesaadav
Keskkonnaameti materjalidest.
27
Selline olukord, kus alal puuduvad ettevalmistatud õppe ja matkarajad, loob teisalt võimaluse
kohalikele pakkuda soovijatele giiditeenust, juhtides huvilisi tähistamata maastikus erinevate
loodusobjektide juurde.
Meetmed
• Kuna Tõlinõmme raba ümbritseb piirdekraav, siis oleks otstarbekas käidavamatesse
ületuskohtadesse rajada purded. Nii avaneb kergem võimalus minna tutvuma ka raba ja
Tõlinõmme järve juurde püstitatud linnuvaatlusplatvormist järve ning selle linnustikuga.
• Otstarbekas on Adra külas olemasolevaid infotahvleid kaitsealade infoga täiendada
• Vajalik on olemasoleva linnuvaatlusplatvormi hooldamine, et see võimalikul lagunemisel ei
muutuks külastajatele ohtlikuks
• Nahkhiirte talvituskohtades maaaluste käikude avasid ümbritsevate piirdetarade ja
hoiatussiltide hooldamine, vajadusel uuendamine.
• Külastuskoormuse suurenemisel võib tekkida vajadus talvituskäikude suudmetele
paigaldada trelle.
• Peetri kindlusobjekte tutvustavate stendide ja muude materjalide koostamisel lisatakse sinna
ka loodusväärtuste tutvustus ning nende kaitse nõuded.
28
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA
EELARVE
4.1. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED
4.1.1. Poollooduslike koosluste hooldamine
Kuna poollooduslikud kooslused katavad loodusalast küllaltki suure pinna ja samas reaalset
hooldusvalmidust on kaitsealal siiski üsna vähe (hetkel 38 looma). Nii on võimalik loomade
juurdesaamisel hooldatavaid pindu laiendada. Kooslused jagunevad aladeks kus viimastel aastatel
karjatamine on toimunud, samuti põõsasmarana elupaikadena keskkonnaregistrisse kantud alad ja
kooslusteks kus võimaluste paranemisel (loomapidajate valmisoleku suurenemisel ning loomade
arvu suurenemisel) oleks vajalik koosluste seisundit parandada.
Heas seisus madala produktsiooniga loopealseid tuleb karjatada maksimaalse koormusega 1
loomühik hektari kohta (1 loomühik = üle 24 kuu vanune veis, üle 6 kuu vanune hobune koos
varsaga või ca 6 täiskasvanud lammast). Ülekarjatamise korral hakkab vaesuma koosluse liigirikkus
ning kannatab niidukamar, samuti võib rohke sõnnik kooslust liigselt väetada.
Tegu on poolloodusliku kooslusega, mis vajavad avatud kooslusena säilimiseks mõõdukat
inimmõju. Inimmõju tähendab eelkõige karjatamist. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab
loopealse avatuna vajadusel/võimalusel niitmine. Väänas levivad ajutiselt märjad ehk Molinietum-
tüüpi loopealsed ja nende puhul on tegemist kõige enam karjatamisest sõltuva kooslusetüübiga. Kui
karjatamisvõimalused puuduvad saab antud kooslusetüüpi majandada ka niitmisega iga aastaselt või
üle aasta kombineerituna kadaka- ja lehtpuuvõsa ning noorte puude eemaldamisega hiljemalt iga
viie aasta tagant. Vääna loodusalal tuleb hooldamisel võimalusel karjatada u 240 ha põõsasmarana
loopealseid ja niitmisega võib alal hooldada u 100 ha loopealseid. Elupaigatüüpi liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal pindala on 7,6 ha. Elupaigatüübi soodsa seisundi ja ala terviklikkuse tagamisel
on vajalik regulaarne niitmine ja/või karjatamine 7,6 ha. Elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga madalikniidud esineb kaitsealal 14,9 ha. Koosluse soodsa seisundi tagamiseks on
vajalik regulaarne niitmine ja/või karjatamine 14,9 ha.
Teavet koosluste hooldamiseks vajalike nõuete osas saab järgmistest elupaigatüübipõhistest niitude
hooldusjuhenditest:
• Aru- ja soostunud niitude hoolduskava juhiseid (Mesipuu, 2011);
• Eesti loopealsete ja kadastike hoolduskava (Helm, 2009).
Arvestades PRIA toetuste raames poollooduslike alade hooldamiseks 186 €/ha, kulub koosluste
hooldamiseks 67 890 eurot aastas.
4.1.2. Kadakate ja võsa harvendamine või raadamine
Kadastike hea seisundi tagamiseks on kohati vajalik kadakate ja võsa harvendamise ja/või raadamise
korraldamine ja teostamine. Vääna loodusalal säilitatakse kadastikke 7 ha.
29
4.1.3. Rabast väljuvate kraavide sulgemine
Vajalik on mõnede rabast väljuvate kraavide sulgemine raba veerežiimi taastamiseks. Kui kaht
suurema kraavi ei suleta, siis veetaseme tõstmine lüüsi abil ei anna soovitud tulemust, sest valdav
osa tõstetud veest jookseb neid pidi ikkagi ära. Teostada 2019 ja 2020. aastal.
4.1.4. Tõlinõmme järve veetaseme tõstmine
Tõlinõmme järve ökoloogilise seisundi parandamise võimalusi on kavandatud juba aastaid ning selle
kohta on valminud ka 2001. aastal eelprojekt (Laanetu, 2001, Murga ja Kriis, 2001). Nimetatud
projekti tuleb kaasajastada ning täpsustada. Sisuliselt on vajalik kunagi rajatud lüüsi (mis mingil
määral toimib ka tänasel päeval) rekonstrueerimine. Järve veetaseme tõstmine parandaks nii järve,
seda kasutava linnustiku kui ka raba seisundit. Oluline on, et veetaset ei tõstetaks rohkem kui 25 cm,
sest muidu hakkavad selles piirkonnas toimuma suuremad muutused, mis võivad hakata kahjustama
teisi loodusala väärtusi. Kuni 25 cm võrra veetaseme tõstmiseks saab kasutada olemasolevat
regulaatorit, lisades sinna paar lauda.
4.2. TARISTU JA TÄHISED
4.2.1. Kaitse- ja hoiuala piiride tähistamine
Vääna maastikukaitseala välispiirid on tähistatud 2000, 2002 ja 2008. aastal ja hoiuala tähistati
2008). Kokku on paigaldatud 19 keskmist (suurusega 48x40 cm) kaitseala tähist tekstiga „VÄÄNA
MAASTIKUKAITSEALA” ja 5 keskmist (suurusega 48x40 cm) hoiuala tähist tekstiga „VÄÄNA
HOIUALA”.
Täiendavate tähiste paigaldamist kaitsealal vaja ei ole. Lisada tuleb vaid üks tähis hoiuala kaguosa
kõige kaugemasse nurka. Küll aga saab mõned tähised kaitseala piirilt eemaldada ja/või ümber
paigutada otstarbekamatesse kohtadesse. Jooksva tööna tuleb arvestada ka tähistuse hooldamisega.
Nimelt vajavad mõned rikutud tähised asendamist, selleks saab kasutada ebaotstarbekatest kohtadest
eemaldatud tähiseid. Samas on paaris kohas kaitseala silte paigaldatud üle määra. Näiteks kaitsealale
viivast kruusateest mõlemale poole ning samuti maantee serva, kust kaitsealale minek on väga
ebatõenäoline. Pigem tuleks paigutada tähised sinna, kust teed viivad kaitse- või hoiualale.
Infotahvlid
Adra külas asub 3 infotahvlit, millel saaks kaitseala kohta vajalikku informatsiooni kajastada. Adra
Külaselts on võtnud endala kohustuse hoida need infotahvlid korras ja Keskkonnaametile ja RMK-
le ei too see kaasa lisakohustusi.
4.2.2. Purrete rajamine
Vajalik on Tõlinõmme järve väljavoolukraavile rajada uus purre. Vajadusel rajada ka piirdekraavi
käidavamatesse ületuskohtadesse purded. Teostada 2021. aastal kui on ilmnenud ka kraavide
sulgemisest ja veetaseme tõstmise mõju.
30
4.2.3. Linnuvaatlusplatvormi hooldustööd
Vajadusel tuleb hooldada platvormi konstruktsiooni, et see aja jooksul ei muutuks külastajatele
ohtlikuks. Vajalikke hooldustöid on valmis tegema MTÜ Adra Külaselts. Soovi korral võib
platvormile paigaldada infomaterjali ümbritseva elustiku kohta.
4.2.4. Piirdetara koos hoiatustahvliga
Nahkhiirte talvituspaigaks olevate maaaluste käikude avad on kohalike inimeste algatusel piiratud
taradega ning paigaldatud hoiatavad sildid. Kuna siin on tegemist sügavate aukudega, siis on ohu
eest hoiatavad sildid väga olulised õnnetuste ärahoidmiseks. Seetõttu on vajalik ka jälgida, et need
ohutusvahendid oleksid kogu aeg olemas. Vajadusel uuendada nii piirdetara kui ka hoiatussilte nii
käikude kui ka blindaažide juures.
4.3. MUUD TEGEVUSED
4.3.1. Kaitsekorra ja kaitse eesmärkide korrigeerimine
Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud veel kaitstavate loodusobjektide seaduse
alusel. Selle uuendamine peab looduskaitseseaduse § 91 alusel toimuma enne 1. maid 2016.a.
Kaitsekorra uuendamise käigus on otstarbekas korrigeerida nii kaitseala piire kui ka kaitse eesmärke:
1) laiendada kaitseala, hõlmates selle koosseisu nahkhiirte talvitusala ja kehtestada seal ajutine
liikumispiirang nahkhiirte talvitumise ajaks;
2) kaaluda soostunud ja soo-lehtmetsade esinemisalade liitmist kaitseala koosseisu ning
kehtestada nende kaitseks sihtkaitsevööndi kaitsekord;
3) täpsustada nii loodusala, hoiuala kui ka maastikukaitseala kaitse eesmärke, jättes välja need
elupaigatüübid, mille esinemine antud alal ei ole märkimisväärne (ptk.2.2.). Samas võiks
lisada kaitstavatele aladele jäävaid märkimisväärseid loodusväärtusi, mida praegused
õigusaktid ei kajasta.
4.3.2. Kaitsekorralduskava uuendamine
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid eelarve ja tegevuskava
planeerimine nii pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2019. aastal hinnata esimese perioodi
tulemuslikkust ja uuendada kaitsekorralduskava, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus tuleb hinnata kaitse tulemuslikkust ning koostada uus
kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks perioodiks. Töö teostajaks on Keskkonnaamet, I
prioriteedi töö.
31
4.4. EELARVE
Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele
järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud
tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
32
TABEL 2. KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA
Jrk
Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2021 2022 2023 2024
Kokku
Sadades eurodes Inventuurid, seired, uuringud
1.5.2.
Ohustatud
soontaimede ja
sammalde seire Riiklik seire KAUR
I X X 1.5.2. Tiigilendlase seire Riiklik seire KAUR I X
1.5.3.1. Linnustik Inventuur KeA II 20 20
1.5.3.2. Elupaikade seisundi
hindamine Inventuur KeA II X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.1.
Poollooduslike
koosluste hooldamine
(365 ha) Koosluse hooldustöö KeA (PRIA)
I
678,9 678,9 678,9 678,9 678,9 678,9 678,9 678,9 678,9 678,9
6789
4.1.2.
Kadakate ja võsa
harvendamine või
raadamine Koosluse hooldustöö KeA
III 12
12 12 36
4.1.3.
Rabast väljuvate
kraavide sulgemine Koosluse taastamine KeA/RMK
I
20 20 40
4.1.4. Järve veetaseme
tõstmine Koosluse taastamine KeA I
5 X 5
Taristu, tehnika ja loomad
4.2.1.
Tähiste ja infotahvlite
hooldamine Kaitsealuste objektide tähistamine RMK/H II 2 2 2 2 2 10
4.2.2. Purde rajamine Muu KeA/H
III 10 10
4.2.3.
Linnuvaatlusplatvormi
hooldustööd Muu H III Vastavalt vajadusele
4.2.4.
Piirdetara koos
hoiatustahvliga Muu KeA II Vastavalt vajadusele
Kavad, eeskirjad
4.3.1. Kaitse-eeskirja
korrigeerimine Kaitseala piiride ja kaitsekorra
muutmine KeA
I X X
2016 2017 2018 2019 2020
33
4.3.2.
Kava hindamine ja
tulemuslikkuse
hindamine Kava KeA
I X X
Kokku
6910
KeA - Keskkonnaamet RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus
H - huvilised
KAUR – keskkonnaagentuur
34
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2015-2024). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise analüüs teostatakse 2024. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 3. Vääna loodusala väärtuste kaitse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid.
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
ELUPAIKADE KAITSE
2.2.1. Lood (alvarid –
*6280)
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270) kadastikud
(5130)
Pindala ja
seisund
on säilinud/hooldatud
vähemalt 343 ha ja heas
seisundis, harvendatud
kadastikud 7 ha
343 ha hooldatud
lookooslusi (50 ha seisundis A ja 293 ha vähemalt seisundis
B)/säilinud kadastikud 7 ha
2.2.2. Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(*6270)
Pindala on säilinud vähemalt 7,6
ha
7,6 ha, seisundis A
2.2.6. Tõlinõmme järv
vähe- kuni
kesktoitelised kalgiveelised järved
(3140)
Pindala
Linnuliikide arv
elupaiga pindala on
suurenenud (vähemalt 0,5
ha)
Tõlinõmme järve seisund
on paranenud ning
elupaigatüübi pindala on
kasvanud vähemalt 5 %.
Järve veepeegli
suurenemine saab toimuda
peale lüüsi
rekonstrueerimist;
Järve elupaiga paranemine
aitab kaasa linnuliikide
levikule
2.2.11. karstijärved ja
järvikud (*3180)
Pindala ja
seisund
on säilinud ja heas
seisundis
0,46 ha seisundis B
35
2.2.4. Tõlinõmme raba
(7120/*7110)
Pindala ja
seisund
raba on säilinud ja heas
seisundis
*7110 pindala on
suurenenud vähemalt 2,5
ha võrra
Rabakoosluste (*7110)
osakaal on praegusest rabakooslusest (7120)
vähemalt 5%.
eesmärk on taastada raba loomulik veerežiim ning selle läbi saavutada
esmatähtsa elupaigatüübi
(*7110) kujunemine
2.2.5. Siirde-ja õõtsiksood
(7140)
Pindala ja
seisund
Pindala on vähemalt 51,87
ha
Siirde- ja õõtsiksoode
(7140) pindala pole
vähenenud rohkem kui
2% võrra, seisundis B.
2.2.3. Soostunud- ja
soolehtmetsad
(*9080)
Pindala ja
seisund
on säilinud ja heas
seisundis
149 ha, seisund B
2.2.7. Sinihelmika
kooslused (6410)
Pindala ja
seisund
on säilinud ja heas
seisundis
3,6 ha, seisund B
2.2.8. Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510)
Pindala ja
seisund
on säilinud ja heas
seisundis
14,9 ha, seisund B
2.2.9. Niiskuslembesed
kõrgrohustud
Pindala ja on säilinud ja heas 11,1 ha, seisund B
(6430) seisund seisundis
2.2.10. Nõrglubja-allikad
(*7220)
Pindala ja
seisund
on säilinud ja heas
seisundis
0,91 ha, seisund B
LIIKIDE KAITSE
36
2.1.1. harilik põõsasmaran elupaikade
pindala ja
seisund
populatsioonid on
soodsas seisundis
200 ha, seisund B
hinnangu parameetrid
vastavalt liigi kaitse
tegevuskavale
2.1.2. Teised kaitsealused
taimeliigid (aasnelk,
jumalakäpp,
kahkjaspunane
sõrmkäpp, hall
käpp)
ohustatud liikide
arv
taimeliikide esinemine
loodusalal
Kaitsealuste taimeliikide
esinemine loodusalal (vähemalt 4 liiki)
2.1.3. tiigilendlane Elupaiga pindala
Populatsiooni
seisund
säilimine elujõuline
populatsioon
101,7 ha (33 isendit),
seisund B
37
Ülevaade Vääna maastikukaitseala 2003-2007 aastate kaitsekorralduskava täitmisest
Vääna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2007 käsitleb vaid praeguse loodusala kaitseala osa. Nimetatud kavaga olid
planeeritud alljärgnevad tegevused:
• Truupregulaatori ja puissandoori rekontstrueerimine
• Kaitseala piiri tähistamine
• Pool-looduslike koosluste hooldamine
• Stendide paigaldamine
• Uuringute teostamine
• Linnuvaatlustorni paigaldamine
• Parkla rajamine
• Matkaraja trassi tutvustava stendi paigaldamine
• Lõkkekoha rajamine
• Varjualuse ehitamine
• Infomaterjali koostamine
Neist tegevustest on tänaseks Vääna maastikukaitsealal realiseerunud:
• linnuvaatlustorni rajamine Tõlinõmme järve kaldale
• kaitseala tähistamine
Vääna maastikukaitseala välispiirid on tähistatud 19 keskmise suurusega (48x40 cm) kaitseala tähisega „VÄÄNA
MAASTIKUKAITSEALA”. Lisaks on tähistatud ka Vääna hoiuala, mida küll kaitseala kaitsekorralduskava ei pidanudki ette
nägema, kuid mis on oluliseks teadmiseks käesoleva kava koostamisel ja rakendamisel.
• pool-looduslike koosluste hooldamine
Kaitsekorraldusperioodi alguses hooldati pool-looduslikke kooslusi peamiselt kaitseala Vääna – Humala tee ääres ja Järve talu
ümbruses. Seal karjatati loomi ja tehti väiksemas mahus ka heina. Viimastel aastatel pole maastikukaitsealale jäävaid poollooduslike
kooslusi hooldatud. Vääna loodusalale jäävatest pool-looduslikest aladest hooldatakse nii niitmise kui karjatamise abil vaid hoiualale
jäävaid niite.
38
Analüüsides elluviimata tegevuste mõju kaitseala väärtuste säilimisele, tuleb tõdeda, et loodusväärtustele kõige negatiivsemalt mõjub
regulaatori rekonstrueerimata jätmine. Praegu on regulaatori vee tase liialt madal, mille tõttu ka järve vee tase on liiga madal ning
soodustab järve kinnikasvamist. Kaitseala külastamisega seotud rajatiste püstitamata jätmise mõju on isegi raske üheselt hinnata.
Lõkkekoha, varjualuse, parkla ja teiste rajatistega võivad kaasneda ka negatiivsed kaasmõjud nagu näiteks prahistamine.
Infomaterjalide puudumise tõttu on praegu kaitseala külastamine kindlasti väiksem kui siis, kui tee ääres, parklas jne oleks väljas ala
tutvustavad ja suunavad infomaterjalid.
39
KASUTATUD KIRJANDUS JA ANDMESTIKUD
EELIS (Eesti looduse infosüsteem)
Kumari, E. 1939. – Ühe linnuparadiisi viimsed päevad. Eesti Looduskaitse nr 4, (125-129) Laanetu,
N. 2001. – Tõlinõmme järv. Ökoloogiline seisund ja selle parandamise võimalused.
Mugra, T., Kriis, V. 2001. – Tõlinõmme järve saneerimise eelprojekt.
Zingel, H. 2006. – Vääna maastikukaitseala. Eesti Loodus nr. 2006/1
Zingel, M. 2003. – Vääna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2005-2014
Vellak, Kai 2004. – Turbasamblad ja valvik.- Eesti Loodus nr 3/2004
Paal, J., 2000. – Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat, Tartu, TÜ botaanika ja ökoloogia instituut.
40
LISAD
Lisa 1
Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Lisa 2
Kaitsekorra muutmise ettepanekud
Lisa 3
Vääna loodusala väärtuste koondtabel
Lisa 4
Poollooduslike koosluste esinemisala skeem
Lisa 5
Avalikustamise materjalid
41
Lisa 1
Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 28.06.2000 nr 215
RT I 2000, 52, 341 jõustumine
06.07.2000
Määrus kehtestatakse „Kaitstavate loodusobjektide seaduse” paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Vääna maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 18. detsembri 1991.
a määrusega nr 232 „Vääna taimestikukaitseala moodustamisest” kaitse alla võetud Vääna
taimestikukaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve, kaitsealuste
taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitse.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Vääna maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Harku vallas Vääna–Keila-Joa maantee ja Vääna–
Humala tee ristumiskohast mööda Vääna–Keila-Joa maantee lõunapiiri loode suunas kuni kinnistute A136
ja A134 vahelise piirini ning edasi mööda seda edela suunas kuni Vääna metskonna kvartali 56 põhjapiiril
kulgeva kraavini. Piir jätkub mööda kvartali 56 põhja- ja läänepiiril kulgevaid kraave kuni kinnistu 100
kagupiirini ning edasi mööda kinnistute 100, 99 ja 96 kagupiiri kinnistu Sooääre (126) kirdepiirini. Edasi
kulgeb piir mööda kinnistute Sooääre (126) ja Sinika (127) kirdepiiri, kinnistu 7 läänepiiri, kinnistu Ühine
Raba lõuna- ja kagupiiri, kinnistu A28 edelapiiri kuni kinnistu A26 läänepiirini ning edasi mööda seda lõuna
suunas kuni nimetatud kinnistut läbiva ida-läänesuunalise pinnasteeni. Piir jätkub mööda nimetatud
pinnasteed läbi kinnistute A26 ja A33 ida suunas kuni loode-kagusuunalise pinnasteeni kinnistu A33 maal
ning edasi mööda nimetatud pinnasteed kagu suunas tee harunemiseni kinnistu A52 maal. Edasi kulgeb piir
mööda ida-läänesuunalist pinnasteed ida suunas tee harunemiseni ning mööda loode-kagusuunalist teeharu
kagu ja ida suunas kuni ristumiseni Vääna–Humala teega ning edasi mööda Vääna–Humala tee teemaad
loode suunas kuni ristumiseni Vääna–Keila-Joa teega.
(2) Vääna maastikukaitseala välispiiri ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti
Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Vääna
metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta
skeemkaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
42
§ 3. Kaitseala valitseja
Vääna maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine
eramaal toimub vastavalt „Asjaõigusseadusele” ja „Kaitstavate loodusobjektide seadusele”.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja
tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata
kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud vee-mootorsõidukitega liiklemine. Jalgratastega liiklemine on keelatud väljaspool
teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja
parklaid, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud
metsatöödel.
(2) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
2) kinnitada maakorralduskava;
3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) anda projekteerimistingimusi.
§ 6. Teaduslikud välitööd
Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal „Kaitstavate loodusobjektide seaduse” paragrahvis 25 sätestatud korra
alusel.
§ 7. Üksikobjekti kaitse
Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse „Kaitstavate
loodusobjektide seaduse” paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
43
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa
taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja, lähtudes kaitseala kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse
korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata
kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
(4) Metsaraie taotluse vaatab läbi kaitseala valitseja ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise
mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ning vajadusel omapoolsed tingimused või
esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
§ 9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine
„Vabariigi Valitsuse seaduse” paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel
riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest
„Asjaõigusseaduses” sätestatud korras.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Vööndi kirjeldus
(1) Vääna maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Tõlinõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Harku vallas Vääna metskonna kvartal 56,
kinnistu Joa küla ühine turbaraba, kinnistu Ühine Raba, kinnistu A 58 ning kinnistu Järve A 27 kuivenduskraavist
ja Tõlinõmme järve idapoolsest kaldast lääne poole jääv osa.
§ 11. Tegevus sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse
paragrahvides 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevused. Kaitseala valitseja nõusolekul on lisaks paragrahvi 5
lõikes 3 sätestatud tegevustele lubatud:
1) teede ja rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
44
§ 12. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse
Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Vööndi kirjeldus
(1) Vääna maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav
osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada „Kaitstavate loodusobjektide seaduses” ning selle alusel
käesolevas määruses kehtestatud tingimustega.
(2) Vääna piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 14. Tegevus piiranguvööndis
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud keelatud tegevused. Samuti on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on
koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja,
puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 6) uute ehitiste püstitamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1)
teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.
§ 15. Piiranguvööndi metsa kaitse
Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
1Määruses on arvesse võetud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja
79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979) nõudeid.
45
Lisa 2
KKK koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute koond.
Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud veel kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel. Selle
uuendamine peab looduskaitseseaduse § 91 alusel toimuma enne 1.maid 2016.a.
Kaitsekorra uuendamise käigus on otstarbekas korrigeerida nii kaitseala piire kui ka kaitse eesmärke:
1) laiendada kaitseala, hõlmates selle koosseisu nahkhiirte talvitusala (hoiuala kagupoolne lahustükk) kogu
ja kehtestada seal ajutine liikumispiirang nahkhiirte talvitumise ajaks;
2) kaaluda soostunud ja soo-lehtmetsade esinemisalade liitmist kaitseala koosseisu ning kehtestada nende
kaitseks sihtkaitsevööndi kaitsekord;
3) täpsustada nii loodusala, hoiuala kui ka maastikukaitseala kaitse eesmärke, jättes välja need
elupaigatüübid, mille esinemine antud alal ei ole märkimisväärne (ptk.2.2.). Samas võiks lisada
kaitstavatele aladele jäävaid märkimisväärseid loodusväärtusi, mida praegused õigusaktid ei kajasta.
46
Lisa 3. Väärtuste koondtabel
Väärtus Kaitse
eesmärk
Ohutegurid Meetmed Oodatavad
tulemused
2.1. ELUSTIK
Harilik
põõsasmaran
Säilitada heas seisundis
põõsasmarana
kasvuala
vähemalt 200 ha
Kasvukohtade võsastumine
• Iga-aastane mõõdukas karjatamine
• Vajadusel kadakate ja võsa harvendamine või raadamine
Heas seisundis
põõsasmarana kasvuala
vähemalt 200 ha.
Teised
kaitsealused
taimeliigid (aasnelk,
jumalakäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, hall
käpp)
Säilitada kaitsealuste taimeliikide
esinemine
loodusalal (vähemalt 4 liiki)
Elupaikade kinnikasvamine (võsastumine,
kadastumine)
• Kasvukohtade täpsem kaardistamine
• Elupaikade hooldamine
(karjatamine)
Kaitsealuste taimeliikide esinemine loodusalal (vähemalt 4 liiki)
Tiigilendlane Säilitada heas
seisundis
tiigilendlase
elupaik vähemalt
101,7 ha ja heas
seisundis
talvituskohad
• Nahkhiirte häirimine, eriti
talvitusperioo
dil
• Talvituspaika
de risustamine
• Hooldada
talvituspaikade juurde
paigaldatud infosilte ja
piirdeid.
• Vajadusel korraldada
talvituspaikade, eelkõige sissepääsude
koristamine.
• Kaitsekorra muudatus,
mis võimaldab
siinsetes
talvituskohtades
kehtestada ajalist
liikumispiirangut.
Heas seisundis tiigilendlase elupaik vähemalt 101,7 ha ja
heas seisundis
talvituskohad
47
2.2. KOOSLUSED
Lood (alvarid –
*6280)
Kadastikud
(5130)
Lookoosluste
esinemine vähemalt 293 ha, kusjuures väga heas seisundis
(hooldatud) vähemalt 50 ha.
Kadastike
esinemine 7 ha.
• Karjatamis
e/niitmise
vähenemine või
lõppemine
• Loopealse
kadastumine ja
võsastumine
Hooldustööde korraldamine ja
teostamine
Lookoosluste esinemine
vähemalt 293 ha,
kusjuures väga heas
seisundis (hooldatud)
vähemalt 50 ha.
Kadastike esinemine 7
ha.
Soostunud ja
soo-lehtmetsad
(*9080),
Soostunud ja soo-lehtmetsade esinemine heas seisundis vähemalt 149 ha.
Metsaraie
• Soodustada igati
karjatamise jätkamist,
võimaldades hooldustoetuste
järjepidevat maksmist
• Hooldustööde
sealhulgas kadakate ja
võsa harvendamise ja/või raadamise
korraldamine ja teostamine
Soostunud ja soolehtmetsade esinemine heas seisundis vähemalt 149 ha.
Rabad
(7120/*7110)
Rabakoosluste
(*7110) pindala
on taastunud
rikutud
rabakoosluste
elupaigatüübi
(7120) arvelt
vähemalt 90%.
Veetaseme alanemine,
mis põhjustab pilliroo
pealetungi ja
rabataimestiku
taandumist
• Järve veetaseme
tõstmine
• Lähiümbruses
kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada
võimalikku mõju kaitseala elupaikadele
Rabakoosluste (*7110)
osakaal on praegusest
rabakooslusest vähemalt
5%.
48
Siirde-ja
õõtsiksood
(7140)
Siirde- ja
õõtsiksoode
(7140) pindala
pole vähenenud
rohkem kui 5%
võrra.
• Veetaseme alanemine,
mis põhjustab sootaimestiku
taandumist
• Järve
veetaseme
tõstmisel selle vabavee pind
suureneb õõtsiku arvelt
Lähiümbruses kavandatavate
tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
Siirde- ja õõtsiksoode
(7140) pindala pole
vähenenud rohkem kui
2% võrra.
Vähe- kuni
kesktoitelised
kalgiveelised
järved (3140)
Tõlinõmme järve seisund on paranenud ning elupaigatüübi pindala on kasvanud
vähemalt 10 %.
Veetaseme
alanemine, mis
põhjustab pilliroo
pealetungi ja
veepeegli
kinnikasvamist
Pinnaveetaseme tõstmine
Tõlinõmme järve seisund on paranenud ning elupaigatüübi pindala on kasvanud vähemalt 5 %.
Sinihelmika
kooslused (6410)
Sinihelmika
kooslusi on
loodusalal 3,6 ha
Veerežiimi muutmine
(kuivendamine)
• Veetaseme tõstmine
• Lähiümbruses
kavandatavate tööde kooskõlastamisel
tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala
elupaikadele
Sinihelmika kooslusi on
loodusalal 3,6 ha
Aas-rebasesaba
ja ürt-
punanupuga
niidud (6510)
Aas-rebasesaba
ja ürtpunanupuga
niite on loodusalal
14,9 ha
Loodusala idaosas
hooldamist ei toimu
• Lähiümbruses kavandatavate tööde
kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala elupaikadele
• Hooldamise
korraldamine (niitmine
ja karjatamine)
Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niite on
loodusalal 14,9 ha
49
Niiskuslembese
d kõrgrohustud (6430)
Elupaigatüübi
pindala on 11,1
ha
Veerežiimi muutus
Lähiümbruses kavandatavate
tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju kaitseala elupaikadele
Elupaigatüübi pindala on
11,1 ha
Nõrglubjaallikad
(*7220)
Nõrglubjaallikate elupaigatüüpi on
loodusalal 0,91
ha
Veerežiimi muutus
Lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
kaitseala elupaikadele
Nõrglubja-allikate elupaigatüüpi on
loodusalal 0,91 ha
Karstijärved ja
–järvikud
(*3180)
Elupaigatüüpi
*3180 on
loodusalal
säilinud 0,46 ha
Veerežiimi muutus
Lähiümbruses kavandatavate tööde kooskõlastamisel tuleb arvestada võimalikku mõju
kaitseala elupaikadele
Elupaigatüüpi *3180 on
loodusalal säilinud 0,46
ha
Lisa 4
51
Lisa 5
Vääna loodusala kaitsekorralduskava kaasamiskoosolekute materjalid
Koosolekute osalejate nimekirjad esitati paberkandjal ja vormistatud eraldi failina kuna sisaldab
isikuandmeid.
Vääna loodusala kaitsekorralduskava koostamisega seonduvalt korraldati kaks kaasamiskoosolekut.
Esimene viidi läbi 29.mail 2012. Selle koosoleku kohta ilmus vormikohane kuulutus 24.mail 2012 ajalehes
Harku valla teatajas (Lisa 5a).
Koosolekul osales 10 inimest ning seal arutati järgmisi teemasid:
• Kaitsekorralduskava koostamise protsessi
• Mis on plaanis teha Tõlinõmme järvega. Kas planeeritakse veetaseme tõstmist ja mis see võib endaga
kaasa tuua.
• Kuidas saaks raba kasutada (juurdepääsu loomise võimalused?).
• Kaitseala külastamine ja tutvustamine.
• Mida teha kadastikega?
• Jahipidamine- probleemiks, et jahiulukite arvukus on loodusalal liiga kõrge, rikuvad orhideealasid ja
niidualasid.
• Karjatamisega kaasnevad probleemid (kiuslikud maaomanikud; vesi koguneb maa peale).
• Probleemiks ka Tallinna lähedus, keerulised suhted maaomanikega.
Teine koosolek kaitsekorralduskava tutvustamiseks viidi läbi 23.oktoobril 2013. Selle koosoleku kohta ilmus
vormikohane kuulutus 12.oktoobri 2012 Harju Elus (Lisa 5b).
Sellel koosolekul osales 17 inimest ning siin anti koostajate poolt ülevaade tehtud töödest, hetkeseisust ja
kaitsekorralduskavaga planeeritavatest tegevustest. Põhjalikumalt oli teemaks kohalikel inimestel tekkinud
mured seoses ulukite söötmisega hoiualal, jahipidamisega ning samuti arutati loodusala külastuskorralduse üle.
Peale koosolekut väljakuulutatud arvavamuste kogumise ajal esitas Adra küla selts mitmeid loodusala kaitse
korraldamisega seotud küsimusi ning ettepanekuid nii eelmises kaitsekorralduskavas planeeritud, kuid seni
52
realiseerimata tegevuste kui ka uute tegevuste kohta. Paljud ettepanekuid on moel või teisel
kaitsekorralduskava koostamisel arvesse võetud.
Lisa 5a.
53
Lisa 5b.