Kaitsekorralduskavade muutmine

1

KINNITATUD

11.08.2015

käskkirjaga nr 1-4.2/15/363

Keskkonnaamet 2015

Alam-Pedja linnu- ja loodusala

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

12.04.2023

korraldusega nr 1-3/23/127

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 6

1.1. ALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS .............................................................................................................................................. 10 1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................................................. 12 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................................................................ 12 1.5. UURITUS ........................................................................................................................................................ 18

1.5.1. Tehtud inventuurid ja uuringud ................................................................................................................ 18 1.5.2. Seire.......................................................................................................................................................... 19 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................ 24

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................... 26

2.1. ELUSTIK ......................................................................................................................................................... 26 2.1.1. Soontaimed ............................................................................................................................................... 26

2.1.1.1. Soontaimede iseloomustus .................................................................................................................................. 26 2.1.1.2. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) .......................................................................................................... 27 2.1.1.3. Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) .................................................................................................................... 28 2.1.1.4. Soohiilakas (Liparis loeselii) ............................................................................................................................... 28

2.1.2. Samblad, samblikud ja seened .................................................................................................................. 29 2.1.3. Selgrootud ................................................................................................................................................ 31

2.1.3.1. Selgrootute iseloomustus ..................................................................................................................................... 31 2.1.3.2. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ................................................................................................................. 32 2.1.3.4. Laiujur (Dytiscus latissimus) ............................................................................................................................... 34 2.1.3.5. Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) ................................................................................................................ 34

2.1.4. Kalad ........................................................................................................................................................ 35 2.1.4.1. Kalastiku iseloomustus ........................................................................................................................................ 35 2.1.4.2. Harilik tõugjas (Aspius aspius) ............................................................................................................................ 36 2.1.4.3. Harilik hink (Cobitis taenia) ............................................................................................................................... 37 2.1.4.4. Harilik võldas (Cottus gobio) .............................................................................................................................. 38 2.1.4.5. Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ................................................................................................................. 38

2.1.5. Kahepaiksed ja roomajad ......................................................................................................................... 39 2.1.6. Linnud ...................................................................................................................................................... 40

2.1.6.1. Linnustiku iseloomustus ...................................................................................................................................... 40 2.1.6.2. Hanelised ............................................................................................................................................................. 44 2.1.6.3. Kanalised ............................................................................................................................................................. 45 2.1.6.4. Toonekurelised .................................................................................................................................................... 49 2.1.6.5. Haukalised ........................................................................................................................................................... 50 2.1.6.6. Kakulised. ........................................................................................................................................................... 55 2.1.6.7. Kurelised ............................................................................................................................................................. 56 2.1.6.8. Kurvitsalised ....................................................................................................................................................... 59 2.1.6.9. Öösorrilised. ........................................................................................................................................................ 68 2.1.6.10. Rähnilised .......................................................................................................................................................... 68 2.1.6.11. Värvulised ......................................................................................................................................................... 70

2.1.7. Imetajad .................................................................................................................................................... 74 2.1.7.1. Imetajate iseloomustus ........................................................................................................................................ 74 2.1.7.2. Saarmas (Lutra lutra) .......................................................................................................................................... 76 2.1.7.3. Tiigilendlane (Myotis dasycneme) ....................................................................................................................... 76

2.2. KOOSLUSED .................................................................................................................................................. 77 2.2.1. Koosluste iseloomustus............................................................................................................................. 77 2.2.2. Niidud ....................................................................................................................................................... 79

2.2.2.1. Niitude iseloomustus ........................................................................................................................................... 79 2.2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) .................................................................................................... 83 2.2.2.3. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ................................................................................................................ 84 2.2.2.4. Lamminiidud (6450) ........................................................................................................................................... 84 2.2.2.5. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)................................................................................................ 88

3

2.2.2.6. Puisniidud (6530*) .............................................................................................................................................. 88 2.2.3. Sood .......................................................................................................................................................... 89

2.2.3.1. Soode iseloomustus ............................................................................................................................................. 89 2.2.3.2. Rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ja rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120)........................ 89 2.2.3.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ................................................................................................................................ 90 2.2.3.4. Liigirikkad madalsood (7230) ............................................................................................................................. 91

2.2.4. Metsad ...................................................................................................................................................... 92 2.2.4.1. Metsade iseloomustus.......................................................................................................................................... 92 2.2.4.2. Vanad loodusmetsad (9010*) .............................................................................................................................. 92 2.2.4.3. Vanad laialehised metsad (9020*) ....................................................................................................................... 93 2.2.4.4. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ....................................................................................................................... 93 2.2.4.5. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ................................................................................................................... 94 2.2.4.6. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ....................................................................................................................... 95 2.2.4.7. Lammi-lodumetsad (91E0*) ................................................................................................................................ 95 2.2.4.8. Laialehised lammimetsad (91F0) ........................................................................................................................ 96 2.2.4.9. Kuivad nõmmed (4030) ja metsastunud luited (2180)......................................................................................... 97

2.2.5. Veekogud .................................................................................................................................................. 98 2.2.5.1. Veekogude iseloomustus ..................................................................................................................................... 98 2.2.5.2. Jõed ja ojad (3260) .............................................................................................................................................. 98 2.2.5.3. Huumusetoitelised järved ja järvikud (3160) ..................................................................................................... 100

2.3.ÜKSIKOBJEKTID ......................................................................................................................................... 101

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ............................. 103

3.1. VISIOON JA EESMÄRK .............................................................................................................................. 103 3.2. LOODUSRAJAD ........................................................................................................................................... 104

3.2.1. Selli-Sillaotsa loodusõpperada ............................................................................................................... 104 3.2.2 Kirna matkarada ..................................................................................................................................... 106 3.2.3. Põltsamaa-Kärevere veetee .................................................................................................................... 107 3.2.4. Taliteed ................................................................................................................................................... 107

3.3. KESKKONNAHARIDUS ............................................................................................................................. 108 3.3.1. Palupõhja looduskool ............................................................................................................................. 108 3.3.2. Alam-Pedja looduskeskus ....................................................................................................................... 108 3.3.3. Laashoone looduskool ............................................................................................................................ 109 3.3.4. Keskkonnahariduslikud projektid ........................................................................................................... 109

3.4. TEAVITUS .................................................................................................................................................... 109 3.5. PIIRI- JA VÖÖNDITÄHISED ...................................................................................................................... 110

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ................................... 113

4.1. Inventuurid, seired, uuringud ......................................................................................................................... 113 4.1.1. Riiklik seire ............................................................................................................................................. 113 4.1.2. Elupaigatüüpide inventuur ..................................................................................................................... 113 4.1.3. Kaitsealuste taimeliikide inventuur ........................................................................................................ 113 4.1.4. Kaitsealuste seeneliikide inventuur ........................................................................................................ 114 4.1.5. Vanajõgede, s.h vee-elustiku seisundi seire ............................................................................................ 114 4.1.6. Linnustiku inventuur ............................................................................................................................... 114 4.1.7. Luhahooldustööde mõju uurimine elustikule .......................................................................................... 115 4.1.8. Vee-elustiku elupaikade kaardistamine .................................................................................................. 115 4.1.9. Kompleksuuringud ................................................................................................................................. 115

4.2. Hooldus, taastamine ja ohjamine ................................................................................................................... 116 4.2.1. Karuputke tõrje ...................................................................................................................................... 116 4.2.2. Väikekiskjate ja metssea arvukuse reguleerimine .................................................................................. 116 4.2.3. Koprapaisude likvideerimine.................................................................................................................. 116 4.2.4. Pool-looduslike koosluste niitmine ......................................................................................................... 116 4.2.5. Pool-looduslike koosluste karjatamine ................................................................................................... 117 4.2.6. Pool-looduslike koosluste taastamine .................................................................................................... 120 4.2.7. Märgalade taastamine ............................................................................................................................ 120 4.2.8. Vanajõgede suudmete hooldamine ......................................................................................................... 120 4.2.9. Laeva jõe alamjooksu taastamine .......................................................................................................... 120

4.3. Taristu, tehnika ja loomad .............................................................................................................................. 124 4.3.1. Juurdepääsude rajamine luhtadele ........................................................................................................ 124

4

4.3.2. Kaitsealuste objektide tähistamine ......................................................................................................... 124 4.3.3. Loodusradade ja matkarajatiste hooldamine ......................................................................................... 124 4.3.4. Loodusradade ja puhkekohtade rekonstrueerimine ................................................................................ 125 4.3.5. Puhkekohtade ja laagripaikade rajamine............................................................................................... 125

4.4. Kavad, eeskirjad ............................................................................................................................................. 126 4.4.1. Tulemuslikkuse hindamine ja uue kaitsekorralduskava koostamine ...................................................... 126 4.4.2. Kaitsekorra muutmine ............................................................................................................................ 126

4.5. Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus .................................................................................................. 127 4.5.1. Looduskeskuste arendamine ................................................................................................................... 127 4.5.2. Külastajate teavitamine .......................................................................................................................... 127 4.5.3. Infomaterjalide koostamine .................................................................................................................... 128 4.5.4. Õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine........................................................................................ 128 4.5.5. Külastusuuringu korraldamine ............................................................................................................... 128

4.6. Eelarve ........................................................................................................................................................... 129 5. KAITSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................................................................ 133

6. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................... 137

7. LISAD ................................................................................................................................................................... 144

7.1. ALAM-PEDJA KAITSE-EESKIRI ............................................................................................................... 144 7.2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL .................................................................................................................... 152 7.3. KÄREVERE PAADISILD ............................................................................................................................ 172 7.4. KAITSELIIDU JÕGEVA MALEVA UTSALI LASKETIIR........................................................................ 172 7.5. ALAM-PEDJA UURINGUD 1996 – 2013.................................................................................................... 173 7.6. ALAM-PEDJA LKA SEIREJAAMAD JA MÕÕTEPUNKTID ................................................................... 180 7.7. NATURA2000 JÕELISTE ELUPAIKADE JA KALALIIKIDE SEIREJUHEND ....................................... 185 7.8. EOÜ SEIRE-ETTEPANEK ........................................................................................................................... 186 7.9. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID ................................................................................................................ 187 7.10. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID ...................................................... 190

5

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Alam-Pedja linnu- ja loodusala (edaspidi linnu- ja loodusala või LLA)

kaitsekorralduskava (edaspidi KKK või kava) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal tehtavast

riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga või muu

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest tegevustest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja

orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitsekorralduslike tegevuste elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel korraldati avalikkuse kaasamise koosolek 23.02.2015 kell 10.00

Palupõhja looduskoolis. Kaitsekorralduskava eelnõu oli avalikkusele tutvumiseks kättesaadav

KeA avalikus ftp-serveris ajavahemikul 03.02.- 23.02.2015 ning kõigil osapooltel oli võimalik

esitada oma küsimusi ja ettepanekuid kuni 09.03.2015. Kaasamiskoosoleku protokoll,

avalikustamise jooksul saabunud ettepanekud ja nende vastused ning maakondliku levikuga

ajalehtedes ilmunud kaitsekorralduskava tutvustav artikkel on esitatud kava lisas 7.8.

Kava koostamist koordineerisid Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise

spetsialistid Helen Toom (2011. a. lõpuni), Mariliis Märtson (2012. a.), Leevi Krumm (2013 –

07.2014.a.) ja Katrin Kaldma (alates 08.2014 kuni kinnitamiseni; tel: 7406819 või 59199186 e-

post: [email protected]).

Kava esialgse eelnõu koostas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni tellimusel Eesti

Loodusuurijate Seltsi moodustatud ekspertide grupp (Priit Pääslane, Jaak-Albert Metsoja, Andres

Kuresoo, Erast Parmasto, Robert Oetjen, Jaak Tambets, Meelis Tambets, Ülo Väli), mida juhtisid

Merit Otsus ja Vivika Meltsov Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist. Lisaks

eelpool loetletutele nõustasid kava koostamist järgmised eksperdid (töökohad ja nimed kava

nõustamise hetkel): Eerik Leibak (Eestimaa Looduse Fond - ELF), Leho Luigujõe (EMÜ PKI),

Piret Lõhmus (Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut - TÜ ÖMI), Remek Meel

(Keskkonnaamet), Peep Männil (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus - MUK), Jaanus Paal (TÜ

ÖMI), Marek Sammul (EMÜ PKI), Indrek Sell (MTÜ Puuseen) ja Riin Vare (Keskkonnaamet).

6

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluv 34 671,2 ha suurune Alam-Pedja

linnu- [Keskkonnaregistri (edaspidi ka KR) kood RAH0000123, rahvusvaheline kood EE0080374]

ja loodusala (KR kood RAH0000577, rahvusvaheline kood EE0080374) asub Kesk-Eestis,

Võrtsjärvest kirdes (Joonis 1).

Joonis 1. Alam-Pedja linnu- ja loodusala asukohaskeem (© Maa-amet, 2014).

Maastikulise rajoneeringu järgi paikneb Alam-Pedja linnu- ja loodusala (edaspidi linnuala LiA,

loodusala LoA ja koos LLA) Vahe-Eesti valdkonnas Võrtsjärve madalikul (Suur-Võrtsjärve nõos),

mis on kujunenud kunagisest Suur-Võrtsjärvest. Ala piirab põhjast Kesk-Eesti lainjas tasandik

suurte põldudega, läänest Põltsamaa jõe taha jääv madalate künnistega Kolga-Jaani väikevoorestik

ning idast jätkub Võrtsjärve madalik, mis on vaid vooluveekogude läheduses ulatuslikumalt

põllustatud. Hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda

looduslikku rada (Arold, Järvet, 2001).

Laugete veerudega Võrtsjärve nõgu madaldub lõuna-kagu suunas. Tasandiku kõrgus on

põhjaservas 44–46 m üle merepinna, lõunaosas (Emajõe ääres) 33–35 m. Madaliku kirdeosa on

suures osas soostunud. Ulatuslikud sooalad on kujunenud nõgudesse jäänud „vahejärvedeˮ

kinnikasvamisel. Eri arengujärkudes soid eraldavad seal Pedja, Põltsamaa ja Laeva jõgi, mille vesi

suubub looduskaitseala lõunapiiril asuvasse Emajõkke. Eriti väärtuslikud on Alam-Pedja

loodusmaastikus sängorgudega jõed oma rohkete loogete ning suurte üleujutusaladega. Tulvaveest

läbilõigatud jõelookeist on tekkinud soodid ehk vanajõed. Tasase reljeefi ja jõgede väikese langu

tõttu on pinnavee äravool raskendatud ja suurveeperioodile on iseloomulikud laialdased

üleujutused (Arold, 2005), mis väetavad luhtasid ning lammimetsi. Madaliku kõrgemad kohad on

kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud, mis on muust maastikust vaid mõned meetrid kõrgemad.

Võrtsjärve nõo piirkonda on mõjutanud hilisjääaegsed jääjärved. Piirkonna pealiskorra

moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja keskdevoni savikasliivased kivimid, mida katab

valdavalt kahekihiline põhimoreen. Kohati on kujunenud tüsedad vettpidavad viirsavikihid,

valdavad on aga jääjärvelised peeneteralised liivad ja aleuriidid, mis ühtlustavad pinnareljeefi

7

ebatasasusi (Valk, 1988). Viirsavi ja liiva leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda

ning soosetete all (Arold, Järvet, 2001). Mullastikus on valdavad soo- ja soostunud mullad, mis

on kujunenud gleistumis- ja turvastumisprotsesside tõttu halva loodusliku äravoolu ja kõrge

põhjavee taseme tingimustes ning katavad 75-80% kaitsealast. Poolhüdromorfsed gleimullad

(mineraalmullad) katavad ca 15% ja jõgede üleujutuste tõttu tekkinud viljakad lammimullad 510%

alast (Rooma, 1997). Lammisetted ja -mullad on lubjarikkad, sest jõgede vesi pärineb Pandivere

kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku karstunud paealadelt (Arold, Järvet, 2001). Veestik. Alam-

Pedja looduskaitseala (edaspidi LKA) asub tervikuna Emajõe jõgikonnas Emajõe valgalal ning

Emajõe jõgikonna suurimate lisajõgede – Pedja ja Põltsamaa alamjooksu valgalal. Jõgede

veerežiim sõltub otseselt Võrtsjärve ja Emajõe veetasemest. Kaitsealal on 12 vooluveekogu

kogupikkusega ca 115 km, millele lisanduvad 57 vanajõge, mille pikkuseks on kokku ca 51 km.

Alam-Pedja LKA oma jõgede ja soodega moodustab suhteliselt iseseisva hüdroloogilise režiimiga

ala, mida mõjutavad aga kaugemal, Pandivere kõrgustikul toimuvad protsessid.

Alam-Pedja LLA koosneb üheksast lahustükist (pindalade kogusumma 34 671,2 ha; KR andmetel

34 671,9 ha, erinevuse põhjus selgusetu):

• Alam-Pedja LKA (kaks lahustükki; 34 396,4 ha; KLO1000455);

• Aruvälja suur-konnakotka püsielupaik (edaspidi PEP; 152,5 ha; KLO3000529);

• Nasja suur-konnakotka PEP (16,8 ha; KLO3000530);

• Metsanurga-2 väike-konnakotka PEP (11,8 ha; KLO3000672);

• Meleski merikotka PEP (6,1 ha; KLO3000926);

• Kapsta must-toonekure PEP (40,2 ha; KLO3000784);

• Tatriku must-toonekure PEP (24,7 ha; KLO3000518);

• Soosaare kanakulli PEP (22,7 ha; KLO3000715), mis kattub osaliselt endise musttoonekure

pesapaigaga (KLO3000349).

LLA tuuma moodustava Alam-Pedja LKA (34 396,4 ha ehk 99% kogu alast) piirid kulgevad

valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab seda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi

ja Loksu peakraav, põhjast Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi.

LKA moodustati Vabariigi Valitsuse 17.02.1994 määrusega nr. 61, kaitse-eeskiri kinnitati

Vabariigi Valitsuse 03.03.1995 määrusega nr. 92. Kaitse-eeskirja uuendati viimati 18.05.2007

määrusega nr. 153, ekspertiisi sellele koostas Tiit Leito. Loomise algusaastatest tänaseni on

kaitseala pindala suurenenud 26 000 hektarilt ligi 34 400 hektarini. LKA jääb Tartu maakonna

Laeva (9 636,1 ha), Puhja (4 984,3 ha), Rannu (1760,4 ha) ja Tähtvere valla (143,9 ha), Jõgeva

maakonna Puurmani (8 423,2 ha) ja Põltsamaa valla (3 691,2 ha) ning Viljandi maakonna

KolgaJaani valla (5 757,2 ha) ja Kõo valla (> 0,1 ha) territooriumile.

Kaitsealast lõuna poole, Sangla soo idaküljele Konguta valda Tartumaale jäävad lahustükkidena,

kuid ühise pesitsusterritooriumina käsitletavad Kapsta ja Tatriku must-toonekure PEPid.

Tõenäoliselt kuuluvad need 2,7 km vahega pesapaigad samale paarile.

Nasja suur-konnakotka PEP asub samuti Alam-Pedja LKA lõunaküljel, Puhja vallas Tartumaal.

Tegu on väga kõrge väärtusega pesitsusalaga, kuna suur-konnakotka paaride edukas pesitsemine

on muutunud Eestis üliharuldaseks.

Kaitseala põhjaküljele, Laeva valda Tartumaale, lõuna poole Tallinna-Tartu maanteed, jäävad

Aruvälja suur-konnakotka ja Metsanurga-2 väike-konnakotka PEPid. Aruvälja PEPis on kaks

pesa ja kuigi viimastel aastatel lennuvõimestunud poegi teada pole, on tegu siiski väga olulise

pesitsusalaga, kus tõestati esmakordselt suur-konnakotka pesitsemine Eestis. Metsanurga PEPis

8

siiani teada olnud pesas pole alates 2007. aastast väike-konnakotkas pesitsenud, kuid 2014. a leiti

uus pesa, mille põhjal võib oletada juba paari-aastast pesitsemisest uues asukohas.

Kaitseala läänepoolse lahustüki, Soosaare sihtkaitsevööndi (edaspidi SKV) kaguosaga külgneb

Kolga-Jaani vallas Viljandimaal Soosaare kanakulli PEP, sellega kattub osaliselt viimastel

aastatel asustamata, kuid kõrge kvaliteediga must-toonekure pesapaik.

Meleski raba idaküljel Kolga-Jaani vallas Viljandimaal asub Meleski merikotka PEP, milles oli

järjepidev pesitsemine kuni 2010. aastani. 2011.a. leiti uus pesa kaitseala territooriumilt 130 m

lõunapoolt ning hetkel toimib Meleski merikotka PEP uue pesa puhvrina.

Loogiliselt peaksid LLA-ga liidetud olema ka selle välispiiriga seotud PEPid – Pikknurme

suurkonnakotka (7,4 ha; KLO3000365), Karisto merikotka (12,6 ha; KLO3001104), Reku

merikotka (12,5 ha; KLO3001433) ja Meleski kalakotka PEP (12,2 ha; KLO3000956).

Alam-Pedja LLA tähtsus seisneb vähese inimmõjuga ja mitmete ühtekoondatud loodusalade

kaitses, mis pakuvad elupaika ja kasvukohta arvukatele kaitsealustele liikidele. Alam-Pedja LKA

väärtuseks on soode, metsade, lamminiitude ja jõgede ühtne maastikukompleks, mida ümbritsevad

intensiivselt majandatud põllu- ja metsaalad. Sood ning soometsad katavad ca 72% kaitsealast.

Aru-, lammi- ja soostunud metsad kasvavad 18% territooriumist, ruderaal- ja kultuurtaimkond ning

lamminiidud ja rohumaad hõlmavad 11% kaitsealast (Paal, 1997). Loodusdirektiivi (edaspidi LoD)

I lisa elupaigatüüpidena on kaitsealast määratletud ca 30 700 hektarit. Kaitseala läbivate jõgede

süsteem ühendab Peipsi järve ja Võrtsjärve ning on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas.

Ala on väga liigirikas. Registreeritud on 485 liiki soontaimi, neist rohttaimi ja puhmaid 433 ning

puid ja põõsaid 52 liiki (Paal, Leis, 1996; Paal, 1997; Pütsepp, 1997). Kaitsealalt on leitud 184

samblaliiki (Paal, Leis, 1997; Paal, 1997), 680 seeneliiki (Parmasto, 2008) ja 272 samblikuliiki (P.

Lõhmuse andmetel 2009. a seisuga). Limuseid on kaitsealalt teada 22 liiki (Laanetu, 1997).

Hinnanguliselt on kaitsealal esindatud vähemalt 50% kõikidest Eestis registreeritud putukaliikidest

(Pedmanson, 1997). Kiililiike on leitud 32, suurliblika liike 410 ning mardikalistest üle 100 liigi

jooksiklasi (Pedmanson jt., 1996; Pedmanson, 1997; Luig, 1997; Roosileht, 1997; Teder, 1997).

Selgroogsetest esineb kaitsealal 35 liiki kalu (Tambets, Tambets, 2009). Alam-Pedja LKA suured

soomassiivid ning jõgede võrgustik loovad mitmekesiseid elupaiku amfiibidele ja reptiilidele.

Kahepaikseid on leitud 11 ja roomajaid kaks liiki (Laanetu, 1997). Lisaks on kaitsealal kohatud

196 liiki linde, neist haudelinde on 153 liiki (Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskava, 2002). Alam-

Pedjalt on teada 43 imetajaliiki (Laanetu, 1996, Laanetu, 1997, Lõhmus, 1996, Lõhmus, 1997,

Lutsar, 1996, Lutsar, 1997).

Alam-Pedja LLA eesmärgiks on 48 linnudirektiivi (edaspidi ka LiD) I lisa või sellest puuduva

rändliigi kaitse ning 20 LoD I lisa elupaiga ning 14 II lisa liigi kaitse.

Alam-Pedja LiA eesmärgiks on kaitsta liike ja nende elupaiku, keda LiD nimetab I lisas, samuti I

lisast puuduvaid rändlinnuliike. Linnuliikidest, kes ei kuulu LiD I lisasse ega looduskaitse alla (7),

on kaitse-eesmärgiks seatud kiivitaja (Vanellus vanellus), luitsnokk-part (Anas clypeata), rägapart

(Anas querquedula), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula) ja viupart (Anas penelope). Kaitse eesmärkideks

seatud linnuliikidest 7 liiki on ühtlasi ka I kaitsekategooria liigid: kalakotkas (Pandion haliaetus),

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), must-toonekurg (Ciconia

nigra), suur-konnakotkas (Aquila clanga), tutkas (Philomachus pugnax) ja väike-konnakotkas

9

(Aquila pomarina). II kaitsekategooria linnuliigid (7 liiki) on laanerähn ehk kolmvarvas-rähn

(Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), rohunepp (Gallinago media), valgeselgkirjurähn

(Dendrocopos leucotos), väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja väikeluik

(Cygnus columbianus) ning III kategooria kaitsealused liigid (20 liiki) hallpea-rähn ehk hallrähn

(Picus canus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa

bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), mustviires (Chlidonias

niger), punaselg-õgija (Lanius collurio), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk

(Crex crex), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder

(Tetrao tetrix), täpikhuik (Porzana porzana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), välja-loorkull

(Circus cyaneus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ja öösorr

(Caprimulgus europaeus). Lisaks LiD nimetatud liikidele on linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks

veel II kaitsekategooria liikidest (3 liiki) kanakull (Accipiter gentilis), mustsaba-vigle (Limosa

limosa) ja soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta) ning III kategooria liikidest (5 liiki) hallõgija

(Lanius excubitor), heletilder (Tringa nebularia), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), punajalg-

tilder (Tringa totanus) ja väikekoovitaja (Numenius phaeopus).

Alal kaitstakse ka nende liikide elupaiku, mida LoD nimetab II lisas: paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), mis on ühtlasi II kategooria

kaitsealused liigid; samuti suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus

gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria

kaitsealused liigid; taimedest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii) ning kollane kivirik (Saxifraga hirculus), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid.

Lisaks kaitstakse alal ka LoD I lisas loetletud elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud

(siin ja edaspidi sulgudes LoD elupaiga kood 3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*),

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused

(7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad

(9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (*91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0).

Alam-Pedja LKA on 2003. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA, Important Bird Area;

EE036) ning alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala (KR kood

RAH0000053).

Kaitseala ei läbi küll ühtegi sõidetavat teed, kuid juurdepääs kaitsealale on võimalik idast

TallinnTartu maanteelt, lõunast Tartu-Viljandi maanteelt, läänest Vaibla-Meleski-Kolga-Jaani

teelt ning põhjast Pikknurme-Kamari-Põltsamaa teelt. Linnu- ja loodusala koosseisu kuuluvate

lahustükkide juurdepääsuvõimalused on keskmised. Aruvälja suur-konnakotka PEP-le pääseb ligi

põhjast ja kirdest Tallinn-Tartu maanteelt, Metsanurga-2 väike-konnakotka PEP-le pääseb ligi

kirdest ja idast Tallinn-Tartu maanteelt, Nasja suur-konnakotka PEP-le pääseb ligi põhjast ja idast

UlilaVõllinge teelt, lõunast Leegi-Rämsi teelt, Tatriku must-toonekure PEP-le pääseb ligi lõunast

Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteelt, Kapsta must-toonekure PEP-le pääseb ligi lõunast

Kobilu-Sangla raba teelt, Meleski merikotka PEP-le pääseb ligi Vaibla ringteelt, Soosaare

kanakulli PEP-le pääseb juurde idast ja kagust Viljandi-Põltsamaa maanteelt.

Esimese Alam-Pedja LKA KKK koostas aastateks 1999-2001 Looduskaitseühing (LKÜ) Kotkas

(Einar Tammur, Jüri Ketner, toimetas Aleksei Lotman). Aastateks 2003-2007 koostatud (samuti

LKÜ Kotkas) kava jäi ametlikult kinnitamata, kuid seda kasutati siiski kaitsekorralduslike tööde

10

kavandamise lähtealusena. Olulisemad kaitsekorralduslikud tegevused on seotud pool-looduslike

koosluste (edaspidi ka PLK) hooldamisega ja selleks vajaliku taristu arendamisega.

Kaitsekorralduse tulemuslikkust ei ole seni analüüsitud.

Ala kaitsekorda käsitletakse täpsemalt peatükis 1.4, kuid lähtuvalt kaitse-eesmärkidest kehtivad

suuremal osal LLA-st kas täielikud (reservaadid) või ajalised liikumispiirangud

(sihtkaitsevööndites). Kokku on LLA-st 14% reservaatides, 81% sihtkaitsevööndites ja 4%

piiranguvööndites.

1.2. MAAKASUTUS

2014. a. seisuga (Joonis 2) on Alam-Pedja linnu- ja loodusala 34 671,2 ha suurusest territooriumist

29 167,2 ha riigimaad, 4015,7 ha jätkuvalt riigi omandis olevat maad, 1473,3 ha eramaad, 14,9 ha

avalik-õiguslikku omandit ja vähem kui 0,1 ha munitsipaalmaad (Tabel 1). Alam-Pedja LLA-le

jäävad Jõgevamaa metskonna Pikknurme ja Põltsamaa metsandikud, Tartumaa metskonna Laeva,

Elva ja Tartu metsandikud ning Viljandimaa metskonna Aimla metsandik.

Tabel 1. Alam-Pedja linnu- ja loodusala maaüksuste omandivorm (katastriandmed, Maa-amet

2013)

Omandivorm Pindala, ha Osakaal

kaitsealast

Riigiomand 29 167,2 84,1%

Jätkuvalt riigi omandis olev maa (JRO) 4015,7 11,6%

Eraomand

Avalik-õiguslik omand

Munitsipaalomand

1473,3

14,9

0,1

4,2%

<< 1%

<< 1%

KOKKU 34 671,2 100%

Kaitseala kõlvikuline jaotus on esitatud tabelis 2 ja joonisel 3. Natura2000 standardandmebaasi

järgi moodustavad Alam-Pedja LLA pindalast ligikaudu 51% rabad, sood ja lammid, 45% metsad,

2% kuivad rohumaad ja 2% veekogud. Eesti põhikaardi järgi moodustavad Alam-Pedja LLA

pindalast ligikaudu 17 214 ha (49,6%) sood ja rabad, 15 546 ha (44,8 %) metsad ja põõsastikud,

598 ha (1,7 %) veekogud, 548 ha (1,6 %) rohumaad ja 490 ha (1,4 %) muu maa (õuealad, hoonete

alune maa, jms).

Tabel 2. Alam-Pedja linnu-ja loodusala kõlvikuline jaotus Natura 2000 standardandmebaasi järgi.

Maakasutus Pindala, ha Osakaal kaitsealast

rabad, sood, lammid 17 214 51%

metsad 15 546 45%

veekogud 598 2%

rohumaad

muu maa

548

587,5

2%

2%

KOKKU 34 671,2 100%

Natura2000 standardandmebaasi andmetel jääb LLA-le 3939,4 ja KR-i 2014. a. andmeil 3957,5 ha

niite. Varasemate andmete põhjal on hooldatavaid ja taastatavaid niite Alam-Pedja LLA-l kokku

ligikaudu 1484 ha (Metsoja, 2009). Keskkonnaameti andmetel taotleti PRIA-st poollooduslike

koosluste hooldus- ja taastamistoetust 2012. a vastavalt 997,3 ja 312,2 ha-le, 2013. a 970 ha ja 340

ha ning 2014. a 826 ha ja 370 ha.

11

Alam-Pedja LLA piirkond tervikuna on väga hõreda asustusega. Kokku on kaitsealal ligikaudu 385

eramaaomanikku, kuid alalisi elanikke on kaitstaval territooriumil 2014. a seisuga vaid kuus,

kellest kaks elavad Kolga-Jaani, kaks Puhja, üks Puurmani ja üks Laeva vallas. Kaitsealale jääb

vaid üks külasüda, mis asub Palupõhjas. Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ääres ka suvituskohti.

Hooajaliselt elab kaitseala territooriumil 32 inimest.

Enamus LLA territooriumist on range kaitse all ning mingit majandustegevust peale metsa

kõrvalkasutuse seal ei toimu. Senistest maakasutusviisidest püütakse taastada ning hoida PLK

niitmise traditsiooni. Pv-des tehakse piirangutega metsaraiet. Väga oluline on Alam-Pedja LLA

vooluveekogude võrgustik veematkajatele ning kalastajatele – viimastega on seotud ka enim

keskkonnarikkumisi.

Joonis 2. Alam-Pedja linnu-ja loodusala maaomand (katastriandmed, © Maa-amet 2014).

Alam-Pedja LLA kõlvikute osakaal

Joonis 3. Kõlvikuline jaotus (Eesti põhikaart, © Maa-amet 2013).

49 ,60% 44 ,80%

1 ,70% 1 ,60% 1 ,40%

sood ja rabad

metsad ja põõsastik veekogud

rohumaad

muu maa

12

1.3. HUVIGRUPID

Keskkonnaamet on kaitseala valitseja. KA eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste

soodne seisund.

RMK on praktiliste looduskaitsetööde tegija riigimaadel ja ala külastuse korraldaja kaitseala

väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.

Looduses viibida armastavad inimesed. Matkajad, harrastuskalastajad, marjulised,

seenelised, loodusfotograafid jt. on huvitatud mitmekesise looduse ja vähese asustuse tõttu

kaitsealal puhkamisest ning sooviksid, et liikumispiiranguid oleks vähe või poleks üldse.

Loodusturismi korraldajad. Peamiselt on loodusturism kaitsealal seotud veematkade

korraldamisega ning Palupõhja looduskooliga, vähem kasutavad turismikorraldajad Kirna ja

SelliSillaotsa matkaradasid. Loodusturismi korraldajaid huvitab korras külastustaristu: õpperajad,

juurdepääsuteed, infosildid, puhkekohad veematkaradade teenindamiseks ja minimaalsetest

liikumispiirangutest külastajatele.

Loodusteadlased on huvitatud kaitsealal teadusuuringute tegemise võimalustest,

loodusväärtuste säilimisest ja looduslike protsesside toimimisest.

Keskkonnahariduse jagajad on huvitatud õuesõppe korraldamisest Alam-Pedja matkaradadel

ja Kirna keskuses.

Looduskaitseorganisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, LKÜ Kotkas, MTÜ Kotkaklubi,

huvitatud tervikliku looduskompleksi hoidmisest, et säilitada bioloogiline mitmekesisus ja tagada

tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused.

Kaitsealal elavad inimesed on huvitatud kvaliteetse elukeskkonna säilimisest: privaatsuse ja

häirimatuse tagamisest.

Kutselised kalurid soovivad, et kalavaru oleks heas seisundis ning neile tehtaks soodustusi

kalapüügivõimaluste osas. Kaitsealal saab kultuuripärandi säilitamise eesmärgil soosida vanade

püügiviiside rakendamist – püük kuuritsaga, luhamõrdadega ja lutsumõrdadega ning tulusel

käimine väljaspool kudeaega ja –kohta. Lubatud peaks olema ka traditsioonilise püügiviisi –

sääsapüügi (kudemisaladelt laskuva kala püük) – taastamine.

Tartu ja Võrtsjärve vahelise laevaliikluse taastamisest huvitatud rühmad on huvitatud

veeliikluse elavnemisest ja turismist saadavast tulust.

Kohalikud omavalitsused on huvitatud kaitseala atraktiivsusest ning loodavad, et seoses piirkonna suurema külastatavusega ja selle kaudu ettevõtluse edendamisega suureneb valdade tulubaas.

Kohalikud jahiseltsid. Laeva, Kolga-Jaani, Konguta, Kärevere, Leie, Pikknurme-Gustav,

Puhja, Põltsamaa, Sangla, Tähtvere jahiseltsid on huvitatud, et kaitsealal saaks jahti pidada.

Kaitseliidu Jõgeva malev on huvitatud kaitseala loodusmaastiku kasutamisest treeninguteks ning

Utsali lasketiiru võimalikult väheste piirangutega aastaringsest kasutamisest kaitseala vahetus

naabruses Kirna väljaõppekeskuse juures.

1.4. KAITSEKORD

Alam-Pedja LLA jaguneb üheksaks lahustükiks (vt. p. 1.1, kaart Joonis 4), millel on

kaitseeesmärkidest lähtuv kaitsekord. I kaitsekategooria liikide kaitseks moodustatud seitsmes

13

PEPis kehtib sihtkaitsevööndi (skv) kaitsekord koos LKS § 50 lg 5 sätestatud kaitstavast liigist

lähtuvate ajaliste liikumispiirangutega. Aruvälja ja Nasja suur-konnakotka ning Metsanurga-2

väikekonnakotka PEPi skv-s ning samuti Tatriku ja Kapsta must-toonekure PEPi skv-s on 15.

märtsist kuni 31. augustini inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud; piiranguvööndis on raied

keelatud 15. märtsist 31. augustini; Meleski merikotka PEPi skv-s on inimeste viibimine keelatud

15. veebruarist kuni 31. juulini. Soosaare kanakulli PEPi skv-s liikumispiirangut pole.

Alam-Pedja LKA kahe lahustükiga, millest Soosaare skv moodustab terviku Soosaare kanakulli

PEPiga, jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale (vt kaitse-eeskiri Lisa 6.1) ja majandustegevuse

piiramise astmele 4 reservaadiks, 25 sihtkaitsevööndiks ja 9 piiranguvööndiks (Tabel 3, Joonis 4).

Reservaadid moodustavad LKA-st 13,8% (4 758,9 ha), looduslikud sihtkaitsevööndid 45,5% (15

662,2 ha), hooldatavad sihtkaitsevööndid 36,4% (12 529,6 ha) ja piiranguvööndid 4,2% (1 445,7

ha).

Tabel 3. Alam-Pedja LKA kaitsevööndid ja nende pindalad (Keskkonnaregister, Eesti Põhikaart

2014).

Reservaat (4) Looduslik

sihtkaitsevöönd (7)

Hooldatav

sihtkaitsevöönd (18)

Piiranguvöönd (9)

Karisto, 879,5 ha

Peterna, 1955,3 ha

Tõllassaare, 1621,3 ha

Võiviku, 302,8 ha

Kunila, 221,2 ha

Laeva soo, 7098,5 ha

Põltsamaa raba,

6644,4 ha

Umbusi raba, 621,9 ha

Umniidu, 158,2 ha

Utsali, 94,9 ha

Valmassaare, 823,2ha

Aiu, 106,7 ha

Emajõe luha, 2042,2 ha

Jõesuu, 923,1 ha

Jüriküla, 281,6 ha

Kulu soo, 1337,9 ha

Kärevere, 446,8 ha

Laugesoo, 433,7 ha

Madise, 834,5 ha

Meleski, 598,4 ha

Pikknurme, 228,5 ha

Potaste, 750,9 ha

Päovere, 41,1 ha

Samblasaare, 598,5 ha

Sangla soo, 1045,0 ha

Soosaare, 1541,9 ha

Soova, 614,1 ha

Taressaare, 581,1 ha

Umbusi jõe, 123,5 ha

Altnurga, 111,1 ha

Emajõe-Pedja-

Põltsamaa, 317,3 ha

Ihamakingu, 19,1 ha

Kamari, 222,5 ha

Laashoone, 28,5 ha

Palupõhja, 350,6, ha

Reku, 138,5 ha

Rõika, 54,2 ha

Sooküla, 203,9 ha

Kokku: 4758,9 ha Kokku: 15 662,2 ha Kokku: 12 529,6 ha Kokku: 1445,7 ha

Karisto reservaadis kaitstakse Karisto sood (siin ja edaspidi sulgudes LoD I lisa elupaigatüübi

kood; 7230) ühes seda ümbritsevate madalsoometsadega (9080*), väikesel pinnal leidub

reservaadis ka luhaniite (6450). Peterna reservaat kaitseb erinevaid sooelupaiku (elupaigad 7110*,

7140, 7230, 9080*, 91D0). Tõllassaare reservaadis kaitstakse ulatuslikul alal lammimetsi (91E0*,

91F0) ja sooelupaiku (7110*, 9080*, 91D0*). Võiviku reservaat on elupaikadelt mosaiikseim, seal

esinevad elupaigad 7110, 7140, 7230, 9010, 91D0*, 91E0*. Kõigis reservaatides kaitstakse ka I

kaitsekategooria linnuliikide pesapaiku. Osaliselt ühtib Karisto reservaadi piir kaitseala

välispiiriga, läänes ja põhjas puudub reservaadil puhvertsoon, millele T. Leito on kaitse-eeskirja

ekspertiisis viidanud kui halvale kaitsekorralduslikule lahendusele (2005).

Alam-Pedja LKA kaitse-eeskirjaga kehtestatud piirangud on toodud tabelis 4. Suurem osa Alam-

14

Pedja LKAst on 25.11.2005. a. keskkonnaministri määrusega nr. 72 jahipiirkonnast välja arvatud

ja seal võib jahti pidada üksnes jahiulukite (Alam-Pedja LKA puhul sõralised, kobras ja võõrliigid

mink, kährik ja ondatra) tekitatud kahjustuste ilmnemisel, asurkonna arvukuse reguleerimiseks või

teadustööks. Alam-Pedja LKA 2007. a. laienemisel lubati mitmel laiendusalal kaitse-eeskirjaga ka

jahti (Tabel 4). 2014. a. liideti ümbritsevate jahipiirkondadega ka kaitsealal Emajõest ja Põltsamaa

jõest lõuna ja edela poole jäävad alad, millel puudus selge looduslik piir väljapoole kaitseala

jäävate jahimaadega. Endiselt on kogu kaitsealal aastaringselt keelatud linnujaht.

Joonis 4. Alam-Pedja LLA vööndid (© Maa-amet, 2014)

14

17

Tabel 4. Alam-Pedja LKA kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord

Kogu kaitseala

Keelatud tegevus Vöönd

Jetide, skuutrite, veerollerite,

hõljukitega sõitmine

Kõik vööndid, v.a. Emajõel

Ehitiste püstitamine jõgede

kallastel (v.a. kaitseala,

laagriplatsi tarbeks,

väikeehitised, paadisillad,

ajutised ehitised valitseja

nõusolekul)

Jõgede kallaste ehituskeeluvööndid

Linnujaht Kõik vööndid

Mootoriga ujuvvahendiga

sõitmine

Kõikjal,

* v.a. Emajõel (Emajõe-Pedja-Põltsamaa pv), Elva jõel,

Ilmatsalu jõel – maksimaalne lubatav kiirus 30 km/h;

* kaitseala valitseja nõusolekul Pedja ja Põltsamaa jõel –

maksimaalne lubatav kiirus 30 km/h

Lubatud tegevus Vöönd

Telkimine, lõkketegemine Kaitseala valitseja nõusolekul rajatud ja tähistatud kohad

Sõidukiga sõitmine Teedel

Maastikusõidukiga sõitmine Kaitseala valitseja nõusolekul

Mootorita ujuvvahendiga

sõitmine

Kõik vööndid

Jahipidamine Aiu skv-s Karisto loodusreservaadist loodesse jääval alal,

Jõesuu, Jüriküla, Laugesoo, Pikknurme, Sangla soo, Soosaare,

Soova, Umniidu ja Kunila skv-s, Kärevere skv-s Laeva

metskonna kvartalites LV113-LV117 ning Kamari pv-s

Annikvere peakraavi lõunakalda trassil 15. septembrist 31.

jaanuarini ning Utsali skv-s 15. septembrist 15. detsembrini

Sihtkaitsevöönd

Keelatud tegevus Vöönd

Inimeste viibimine Põltsamaa raba, Laeva soo, Laugesoo, Sangla soo, Soova,

Umbusi raba skv-s 01.02-30.06; Emajõe luha skv-s 15.04.-

30.06

Kalapüük Põltsamaa raba skv-s 01.02.-30.06; Emajõe luha skv-s 15.04.-

30.06

Kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud tegevused

Vöönd

Metsakoosluse kujundamine

vastavalt kaitse-eesmärgile

Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Kulu soo, Kärevere,

Madise, Pikknurme, Potaste, Soosaare, Taressaare, Umbusi jõe

Metsakoosluse looduslikkuse

taastamine

Kärevere, Kulu soo, Laugesoo, Meleski soo, Potaste, Sangla

soo, Soosaare, Soova

Loodusliku veerežiimi

taastamine

Aiu, Emajõe luha, Kulu soo, Kunila, Kärevere, Laugesoo,

Meleski soo, Pikknurme, Potaste, Sangla soo, Soosaare, Soova

Vaadete avamine Madise skv Kirna matkarada

Kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud tegevused

Vöönd

18

> 30 osalejaga rahvaürituse

korraldamine

kõik skv-d

Ettevalmistamata kohas

rahvaürituse korraldamine

kõik skv-d

1.5. UURITUS

1.5.1. Tehtud inventuurid ja uuringud

Ülevaade Alam-Pedja LKA kohta korraldatud uurimustest, analüüsidest, eksperttöödest jmt.

aastatel 1996-2013 on koondatud kaitsekorralduskava lisasse (Lisa 7.5). Järgnev ülevaade

koondab kõige uuemad ja/või olulisemad tehtud rakenduslikud uuringud.

Alam-Pedja LKA-l on LKÜ Kotkas ja Keskkonnaameti tellimisel toimunud järgmised uuringud:

1. Luhtade hooldamise mõju niidukooslustele. Seiret korraldasid Tartu Ülikooli (TÜ)

botaanikud ja see algas 2000. a. Kõige liigirikkamad analüüsiruudud olid 2004. a läänepoolse ala

niidetaval transektil ning 2008. a idapoolse ala niitmata transektil, kus ruudus registreeriti kokku

20 soontaimeliiki. Lisaks tegi Eesti Loodushoiu Keskus Alam-Pedja LKA-l 2011. a LIFE+ projekti

Happyfish raames uue Emajõe vanajõgede suudmealade ja luhataimestiku inventuuri, kus selgus,

et kõigi uurimisperioodide jooksul kokku registreeriti uurimisaladelt 85 liiki soontaimi. 2.

Luhtade hooldamise mõju luhalinnustikule. Seiret tegid Eesti Maaülikooli (EMÜ) ornitoloogid

ning see toimus Ihamakingu ja Jüriküla luhal iga-aastaste üksikprojektidena. Viimati seirati

luhalinde Keskkonnaameti tellimisel 2005. ja 2006. a ja LKÜ Kotkas tellimisel ühekordse

projektina 2009. a.

3. Märgalade taastamiskavad. Eestimaa Looduse Fond korraldas 2011. a detsembrist kuni

2013. a jaanuarini projekti „Soode taastamise kavandamineˮ, mille eesmärgiks oli parimate

taastamisalade leidmine Eesti märgaladelt, nende kirjeldamine ning taastamiskavade koostamine.

AlamPedjalt valiti välja kaks ala ning projekti käigus valminud dokument „Märgalade

taastamiskavadˮ kirjeldab Soosaare raba kirdeserva (Soosaare skv) ja Sangla soo (Sangla skv)

veerežiimi võimalikku taastamist. Projekti rahastas Coca-Cola Fond (The Coca-Cola Foundation).

4. LIFE+ projekt „Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000

kaitsealalˮ (LIFE+07 NAT/EE/000120), koodnimetusega HAPPYFISH, tegeles unikaalsete

veeliste ökosüsteemide (Emajõe vanajõed) taastamise ja kaitsega ning ohustatud LoD kalaliikide

taasasustamise ja kaitsega NATURA 2000 võrgustiku kaasatud Alam-Pedja LKA-l. Projekti

eesmärkideks oli väärtuslike koelmute ja elupaikade taastamine ning kaitse ja üle-euroopalise

tähtsusega kalaliikide nagu tõugjas (Aspius aspius), hink (Gobitis taenia), vingerjas (Misgurnus

fossilis) ning võldas (Cottus gobio) taastootmine ja kaitse. Projekti HAPPYFISH korraldas ja

koordineeris Eesti Loodushoiu Keskus ning see kestis 2009. a veebruarist 2012. a novembrini.

5. LIFE+ projekt „Jõeliste elupaikade ökoloogilise seisundi parandamine Alam-Pedja

Natura 2000 alal – Laeva jõe alamjooksu loodusliku seisundi taastamineˮ (LIFE12

NAT/EE/000871), koondnimega HAPPYRIVER, tegeleb Laeva jõe taaselustamisega. Projekti

eesmärgiks on Laeva jõe taastamine selle looduslikus sängis ja taasühendamine Emajõega.

Taastatav looklev jõgi suurendaks vee- ja ka maismaaliikidele vajalike elupaikade hulka ning

tugevdaks populatsioonide seisundit. Projekti eesmärgid on:

19

• elupaiga taastamisega seotud uuringud;

• puhastada setetest ja taastada ca 5 km pikkune looduslik Laeva jõe alamjooks;

• taastada hooldatavat luhta ja luhakoelmuid;

• tugevdada kaitsealuse kalaliigi tõugja populatsiooni Emajõe süsteemis, asustada 10 000 isendit;

korraldada laste ja noorte õppelaagreid kokku 100 lapsele.

Projekt algas 2013. a juulis ja lõpeb 2017. a detsembris. Projekti HAPPYRIVER tegevusi

koordineerib Eesti Loodushoiu Keskus.

1.5.2. Seire

Keskkonnaregistri seire geoinfo-andmebaasi (10.09.2014 seisuga) järgi peaks Alam-Pedja linnu-

ja loodusalal paiknema 75 mõõtepunkti ja seirejaama või –ala, millest 14 on arhiveeritud ja neli ei

ole avalikud (Joonis 5; Lisa 6.4). Tegelikult on seirete korraldamine ja seirealade valikupõhimõtted

viimastel aastatel oluliselt muutunud, millest tulenevalt on lisatud kaardil ja seirejaamade ning

alade loetelul pigem ajalooline väärtus.

Seiratud on kaitsealal järgmiste allprogrammide raames: eluslooduse mitmekesisuse ja maastike

seire, metsaseire, põhjaveeseire, siseveekogude seire ja välisõhuseire. Eluslooduse mitmekesisuse

seire raames on Alam-Pedja LKA-l toimunud 17 erinevat alamprogrammi.

Mitme seireprogrammi osas pole Alam-Pedja LKA-l asuva seirejaama tulemused jaamapõhiselt

kättesaadavad või metoodilistel põhjustel neid seirejaamapõhiselt ei esitatagi, sest kogutud

andmed ekstrapoleeritakse suuremal ruumiskaalal (enamasti Eesti tasemel) hinnangute andmiseks.

Sellised seireprogrammid on nt sõraliste seire, valitud elupaikade haudelinnustiku seire, sookure

seire, metsislaste, röövlindude, valitud elupaikade talilinnustiku, metsade ja metsamuldade seire.

Alam-Pedja LKA-lt andmeid kogunud keskkonnaseire alamprogrammid ja nende allprogrammid

on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt (http://seire.keskkonnainfo.ee/).

1. Eluslooduse ja maastike seire

1.1. Maastike kaugseire. Alam-Pedja LKA ja selle ümbruse (kokku 57 213 ha suuruse ala)

maastike mitmekesisuse satelliitseire on toimunud kahel korral: 1988. ja 1995.a. Seire hindab

maastikuüksuste (määratletud maakatteklasside alusel) pindalalisi muutusi. Mõlemal seirekorral

olid vaatlusalal pindalalt suurimad järgnevad maakatteklassid – madalsoo- ja siirdesoomets,

lehtmets, puisraba ja kultuurniit. Kõik neli säilitasid seitsmeaastase seireperioodi vältel 80-90%

ulatuses oma pindala. Kõige rohkem suurenes vaatlusperioodil veealune pind (3,7 korda), mis oli

põhjustatud Emajõe lammi üleujutustest (Aaviksoo, Saare, 2001). Hiljem uuriti Alam-Pedja ala

kaudsete meetoditega 2004., 2005., 2006., 2008. ja 2011. aastal, kui kaardistati lageraielanke ning

nendega sarnaseid häiringuid ja metsamaad. Maastiku kaugseire programmi arendamisega tegeleb

Tartu Observatoorium.

1.2. Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire. Taimekoosluste seire toimus

varem püsiseirealadel Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire allprogrammis. Selle

metoodika järgi on Alam-Pedja LKA-l seiratud raba (Laeva), madalsood (Selli-Sillaotsa matkaraja

lähedal), lammimetsa ja lamminiitu. Luha-ja niidukoosluste seire metoodika muutus 2006. a.

Uue ühtlustatud juhuvalimil põhineva metoodikaga (2/3 seirealadest kordub ja 1/3 aladest

20

uuendatakse 6-aastase seireperioodi tagant) seiret alustati Alam-Pedja LKA-l 2008. a., mil

kooslusi kirjeldati 7 kindelpunkti ümbruses Pedja, Umbusi, Pikknurme ja Emajõe luhtadel. Samad

punktid olid seires ka 2014. aastal. Luha- ja niidukoosluste seire vastutav täitja on Pärandkoosluste

Kaitse Ühing. Metsaelupaikade uues seireskeemis (alates 2010. a.) saadakse seirepunktid

juhuslike arvude generaatoriga. Alam-Pedjale satub mitmeid lodu- ja lammimetsade punkte,

vastavalt metoodikale valib KAUR igal Natura aruandlusperioodil üle riigi uued punktid ja

saadakse seisundihinnang kogu Eestile, aga mitte lokaalsetele aladele. Seda ei nõua ka Natura 2000

aruandlus.

Joonis 5. Seirejaamade kaart Alam-Pedja LKA-l. Tähised kaardil: 1. Haned, luiged ja sookurg,

Ioniseeriv kiirgus, Kesktalvine veelinnuloendus, Kotkad ja must-toonekurg, Maastike kaugseire,

Metsislased, Röövlinnud, Seismiline seire, Suurkiskjad, Sõralised, Ulukid, Valitud elupaikade

haudelinnustik; 2. Mets ja metsamullad; 3. Põhjavee tugivõrk; 4. Kahepaiksed ja roomajad; 5.

Ohustatud soontaimed ja samblaliigid; 8. Röövlinnud; 9. Madalsoode ja rabade linnustik; 10.

Haned, luiged ja sookurg; 11. Jõgede hüdrobioloogia; 12. Jõgede hüdrobioloogia ja hüdrokeemia;

13. Ohustatud taimekooslused (Natura2000 kooslused); 14. Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid;

15. Tolmeldajad; 16. Valitud elupaikade talilinnustik; 17. Kiililised; 18. Raskmetallide sadenemise

bioindikatsiooniline hindamine ja sademete keemia; 19. Sõralised; 20. Saarmas ja kobras.

(Keskkonnaregister, 2013.)

1.3. Kaitsealuste seeneliikide seire. Alam_Pedjal on üks püsiseireala, mis asub Umniidu

sihtkaitsevööndis. Sealt on teada I kaitsekategooria liigi roosa võrkheiniku (Rhodotus palmatus)

esinemine. Iga-aastase seire käigus fikseeritakse viljakehade arv ning kirjeldatakse biotoopi

AlamPedja püsiseirealal. Vastutav täitja on ja seiret koordineerib MTÜ Puuseen.

21

1.4. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire. Seiratakse niidu-kuremõõga (Gladiolus

imbricatus) asurkonda püsiseireruudul Jüriküla luhaniidul (Madise skv). Seire algas 2001. aastal,

viimati seirati 2014. a. Seiresamm 5 aastat, vastutaja Eesti Maaülikool.

1.5. Tolmeldajate seire. Seire eesmärgiks oli hinnata tolmeldajate liigilise mitmekesisuse muutusi

sõltuvalt kooslustes ja maastikes toimuvatest muutustest. Alam-Pedja LKA-le jääb neli seirejaama

– kaks Jürikülla (Kirna torn ja haavik) ja üks Altnurga külla, üks Palupõhja, viimased seireandmed

pärinevad 2011. aastast, vastutav täitja oli 2011. a Eesti Biodiversiteedi Ühing. Viimastel aastatel

Alam-Pedjal seirepunkte pole olnud.

1.6. Maismaalimuste seire. Toimub alates 1995. aastast, seire eesmärgiks on andmete kogumine

muutustest, mida põhjustab atmosfäärisaaste levik. Muutuste indikaatoriteks on maismaateod,

eraldi seiratakse LoD II lisa liike, kellest Alam-Pedjal on esindatud vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior). Viimased seireandmed pärinevad 2009. aastast.

1.7. Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid. Emajõe vanajõgedel seiratakse vingerjat (Misgurnus

fossilis). 2005. aastal kontrolliti neljal vanajõel kokku seitset lõiku. 2011. a valmis LIFE+

programmi projekti HAPPYFISH (Saving life in meanders and oxbow lakes of Emajõgi River in

Alam-Pedja Natura 2000 area, LIFE 07 NAT/EE/000120) raames seirejuhend. Projekti üheks

eesmärgiks oli luua juhendmaterjalid Alam-Pedja loodusalal esinevate LoD II lisasse kuuluvate

kalaliikide tõugja, hingi, vingerja ja võldase seire korraldamiseks (Lisa 6.5). 2012. a hinnati

vingerja asurkondade seisundit Emajõel ja sellega ühenduses olevates veekogudes. Vastutav täitja

oli Eesti Loodushoiu Keskus.

1.8. Kahepaiksed ja roomajad. Kahepaikseid ja roomajaid on Alam-Pedjal seiratud aastatel 1999,

2000, 2001, 2002 ja 2004. Seire eesmärgiks oli registreerida muutused ohustatud kahepaiksete ja

roomajate liikide populatsioonis ning kahepaiksete ja roomajate liigilises koosseisus.

Kahepaiksete seiret tehti kahe seltsi liikidele – päriskonnalised (Anura) ja sabakonnalised

(Caudata). Sabakonnaliste suguvõsast uuriti perekonda vesilik (Triturus). Roomajatest seirati kaht

liiki: vaskuss (Anguis fragilis) ja kivisisalik (Lacerta agilis). Vastutav täitja oli MTÜ Põhjakonn.

Hetkel riiklikku seiret Alam-Pedjal ei tehta. Alates 2011. a seiratakse kahepaikseid iga-aastaselt

Palupõhja-Valmaotsa piirkonnas seoses konnakotkaste uurimisega. Korraldaja Eesti Maaülikool.

1.9. Haned, luiged, sookurg. Alam-Pedja LKA-l seiratakse luiki ja sookurgi. Luiki seirati viimati

2011. a. Emajõe luhal. Vastutav täitja EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Sookurgi seirati

viimati 2012. a. Palupõhja pv-s, Peterna reservaadis, Soosaare skv-s ja Põltsamaa raba skv-s.

Vastutav täitja EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Seiratakse vastavalt võimalustele.

1.10. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. aasta lõpparuande kohaselt oli seireprojekti

eesmärgiks hinnata linnupopulatsioonide seisukorda ning erinevate liikide arvukust, samuti

selgitada arvukuse muutuste põhjusi. Alam-Pedja LKA-l seirati soolinnustikku varasemalt 1997.

aastal . 2010. a korrati 1997. a eeskujul loendusi Alam-Pedja looduskaitsealal asuvates Põltsamaa

ja Umbusi rabas ning Peterna madalsoos. Kohatud haudepaaride koguarv Põltsamaa rabas oli

kahanenud ca 1000 paarilt 500-le. Soovitav on nende alade seiret 5-10 aastase sammuga korrata.

Haudelinnustikku loendati 2010. a esmakordselt ka teistes Alam-Pedja LKA rabades (Tõllassaare,

Intsuveski, Põdrasoo-Peenarsoo, Vaaramaa, Soosaare) ja soodes (Laeva soo siirdesood, Kulu ja

Karisto madalsoo), kus optimaalne seiresamm peaks olema 10-15 aastat. Vastutav täitja on KeA.

1.11. Kotkad ja must-toonekurg. Must-toonekure, kalju-, kala- ja suur-konnakotka seiresammuks

on 1 aasta, väike-konnakotkal ja merikotkal aga 3 aastat. Kontrollitakse kõiki registrisse kantud

22

pesapaiku, kogutakse informatsiooni sigimisedukuse kohta teadaolevates pesades ja määratakse

pesitsusterritooriumite arv. Lisaks on üle-eestilised konnakotka püsiseirealad, kus iga-aastast

seiret alustati 2004. a. suur- ja väike-konnakotka kaitse tegevuskava alusel. Seireandmeid

kogutakse UTM-ruudu põhiselt ja üks sellistest seiratavatest UTM ruutudest (Loode-Tartumaa)

jääb ligikaudu 2/3 ulatuses Alam-Pedja LLA piiridesse (Joonis 5: seireala). Kõik püsiseirealasse

jäävad kotkapesad vaadatakse üle igal aastal. Vastutav täitja on MTÜ Kotkaklubi.

1.12. Röövlinnud. Seiret tehti aastatel 1997-2004, lisaks 2010. ja 2011. a seiras Eesti

Ornitoloogiaühing röövlinde Laeva püsiseirealal Palupõhja-Valmaotsa piirkonnas. Praegu

röövlindude regulaarset seiret ei toimu, kuid Loode-Tartumaa konnakotka püsiseirealal (vt.

eelmine punkt, Joonis 5 seireala) fikseeritakse kõigi röövlindude esinemine. Seiresamm 1 aasta.

1.13. Metsislased (alates 2011. a. metsakanalised). Eestis on metsislaste seiret tehtud iga-aastaselt

ligi 30 aastat. Seires kogutakse infot laanepüü, tedre ja metsise asurkondade soolise ja vanuselise

struktuuri kohta. Metsakanalisi seiratakse transektloenduse meetodil, viimastel aastatel

(20112014) Alam-Pedjal loendustransekte pole. Vastutav täitja on Eesti Ornitoloogiaühing.

1.14. Metsis. Metsisemänge kontrollitakse 5 aasta tagant, kuid kui mäng jääb laskeharjutusalade

lähedale (Alam-Pedjal Utsali laskeala lähedusse jäävad 2 mängu) või seal on tehtud elupaiga

taastamistööd, siis igal aastal. 2011. – 2014. loendusandmete põhjal on Alam-Pedja linnualal 9

mängu ca 31 kukega. Vastutaja Keskkonnaamet.

1.15. Valitud elupaikade haudelinnustik. Seireprojekti eesmärgiks on lindude pesitsusaegse

arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis annab teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas

toimuvate üldiste muutuste kohta. Punktloendust on Alam-Pedjal tehtud 1997. a. ning alates 2011.

aastast iga-aastaselt ka Palupõhja-Selli seirerajal (Ü. Väli). Vastutav täitja on Eesti

Ornitoloogiaühing.

1.16. Valitud elupaikade talilinnustik. Transektloendusi korraldatakse üle Eesti alates 1997.

aastast, seire on UTM ruutude põhine. Alam-Pedjal alustati iga-aastast talilinnustikku loendust

Palupõhja-Selli alal uuesti 2011. aastal. Lugeja Ü. Väli Eesti Maaülikoolist.

1.17. Saarmas ja kobras. Varasem seire toimus allprogrammi Poolveelised imetajad ja väikekiskjad

raames aastatel 1997-1999. Kopra (Castor fiber) seire käigus hinnatavad parameetrid on

pesakondade arv, keskmine pesakondade suurus ning kopra arvukus. Lisaks kogutakse veel

andmeid elupaikade kvaliteedi ja liigi levikus toimunud muutuste kohta. Kopra seire toimub

maakonnapõhiselt, riiklikku seiret hetkel ei toimu.

Saarma (Lutra lutra) seireprogrammi eesmärgiks on saarmapopulatsiooni arvukuse ja selles

toimuvate muutuste jälgimine. Saarma leviku kindlakstegemine toimub tegevusjälgede järgi.

Seiratakse iga viie aasta järel. Viimati seirati saarmat Alam-Pedjal 2009. a. Vastutav täitja oli

Keskkonnaamet (Remek Meel), alates 2014. aastast Keskkonnaagentuur (KAUR).

1.18. Suurkiskjad. Seiratakse karu (Ursus arctos), ilvest (Felis lynx) ja hunti (Canis lupus). Seire

toimub aastast 1996. 2003. a aruandes on välja toodud, et Alam-Pedja LKA-le jäävas

loenduspunktis loendati kolm või enam hundi pesakonda. 2006. a seire aruande lisades esitatud

MapInfo kaardimaterjalidest võib välja lugeda, et 2005. a loendati Alam-Pedjal kokku 25 hunti 5

ilvest ning 3 täiskasvanud karu ja kolm poega. Edaspidi pole seire aruandes Alam-Pedja LKA

eraldi välja toodud, kuid seiret on siiski igal aastal tehtud. Vastutav täitja on KAUR.

23

1.19. Ulukiseire. Varasemalt on tehtud sõraliste seiret, mille eesmärgiks oli anda ülevaade

metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumusest ja

soolisest jaotumusest. Seire toimus alates 1996. aastast looduskaitseala naabruses asuvas Laeva

jahipiirkonnas. Sama metoodika järgi loendati 2005. - 2007. a. sõralisi ka Alam-Pedjal. Hetkel

ulatuslikku ja korrapärast seiret ei toimu. Regulaarse tegevusena (soodsate lumeolude korral)

seiratakse Alam-Pedjal kahes ulukite talvises jäljeloendusruudus, seirajad on Laeva Jahiseltsi

mehed Jaak Volmer (suurem osa ruudust Kulu soo skv) ja Viljar Ilves (kogu ruut Laeva soo skv).

Seirealad on kolmekilomeetriste külgedega loendustransektid ümbermõõduga 12 km, mis tuleb

läbida ca 24 tundi pärast värske lume sadamist. Nii saadakse ülevaade liikidest, kuid

arvukuseandmeid selline metoodika ei anna. Samad mehed läbivad ka eri pikkusega

jäljeloendusradasid (4-10 km). Kahel korral veebruaris-märtsis on Alam-Pedja luhtade kohal

lennatud – Tartu Jahindusseltsi finantseerimisel 2008. a. ja Viljar Ilvese eestvõtmisel 2011. a.

Viimasel korral loendati piki jõeluhtasid koondunult ca 120 põtra.

Andmed on saadetud KAURi ulukiseire osakonda. Ulukiseire eest vastutab KAUR.

Lisaks toimub Alam-Pedja LLA-1 EMÜ röövlinnurühma algatusel pisiimetajate seire. Eesmärgiks

nn hiiretsüklite jälgimine eelkõige röövlindude sigimisedukust mõjutava tegurina, kuid kogunev

andmestik pakub huvi ka teiste liikide ellujäämises olulist osa mängiva komponendina. Iga-aastane

seire toimub Palupõhja küla läheduses alates 2012. a. Tegemist pole riikliku seirega.

Linnualadele on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud seirekava, mille põhimõte on, et linnuala

eesmärgiks olevate liikide kanded ei tohiks olla vanemad kui 10 aastat ja kui liiki ei seirata,

siis tuleks kavandada 10 aastase sammuga inventuur. Alam-Pedjal toimub haudelinnustiku

inventuur (va soolinnud, kelle järgmine seire toimub 2020. a.) riikliku seirega katmata

linnuliikidele plaanitult 2015. aastal. Püsielupaikades toimub liikide seire iga-aastaselt, vastutaja

MTÜ Kotkaklubi. Teistest linnuliikidest kontrollitakse EOÜ poolt iga-aastaselt 20 kukega ja

suuremaid mänge rohunepil, väiksemad vaadatakse üle 3 aasta tagant.

2. Põhjavee seire

Põhjavee tugivõrgu seire. Eesmärgiks on põhjavee loodusliku seisundi (veetaseme, vee keemilise

koostise jne.) uurimine ning inimtegevusest põhjustatud (põhjavee otsene ja kaudne tarbimine,

reostamine jne) põhjavee kvaliteedi, veetaseme ja varude muutuste jälgimine. Vastutav täitjaks on

OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

3. Siseveekogude seire

4.1. Jõgede hüdrobioloogiline seire. Programmi Siseveekogude seire allprogrammi Jõgede

hüdrobioloogiline seire (ametlik nimetus kuni 1999. aastani Jõgede elustik) seireuuringud algasid

1994. aastal ja toimuvad viieaastaste tsüklitena. Uuringute esimese tsükli (1994–1998) ülesanne

oli usaldusväärse teadusliku lähtealuse loomine edaspidiste pikaajaliste muutuste jälgimiseks

jõgedes. Teises (1999–2003) ja kolmandas (alates 2004) tsüklis jälgiti lisaks jõgede seisundi

hindamisele ka neis toimuvaid muutusi. Viimati seirati 2011. a. Pedja jõe alamjooksul ja Põltsamaa

jõe alamjooksul. Vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) järgi peaks seiresamm olema sõltuvalt

prioriteedist 3 ja 6 aastat, kuid tegelikkuses see nii täpselt fikseeritud pole, seirelõigud lepitakse

igal seireaastal vastavalt võimalustele jooksvalt kokku ja samm kipub olema pikem. Seire vastutav

täitja on EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.

24

4.2. Jõgede hüdrokeemiline seire. Tegemist on vooluvete veekvaliteedi seirega, mis 1994.

aastast kuulub riiklikku keskkonnaseire programmi Siseveekogude seire. Määratakse vee

füüsikaliskeemilised näitajad ja nende põhjal veekogu ökoloogiline kvaliteediklass ning üldine

ökoloogiline seisund. Viimased seiretulemused on kättesaadavad 2013. aasta kohta. Seirepunktid

on Pedja jões Jõgeva SJA lävendis ja Põltsamaa jões, kus võetakse proove 6 korda aastas ning

Tõrve lävendis 4 korda aastas; Emajões Rannu-Jõesuu ja Kavastu lävendis seiratakse 12 korda ja

Tartu lävendis 4 korda aastas. Metalle on määratud Emajõe Kavastu lävendis eri aastatel erineva

tihedusega: 2012.2013. a. 12 korda, 2010.-2011. a. 4 korda, 2009. a. 2 korda ja 2008. aastast ja

tagasi 6 korda aastas. Jõgede hüdrokeemilise seire andmed ulatuvad tagasi 1992. aastasse.

Vastutavaks täitjaks oli 2014. aastani Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituut,

edaspidi korraldab seiret KAUR.

4. Välisõhu seire

5.1. Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine. Eesmärgiks on iseloomustada

kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt regionaalset atmosfäärset raskmetallisaastet; selgitada olulised

saasteallikad ja saastatud alade ulatus; jälgida muutusi saastetasemes, ning koostada ülevaatlikud

saastekaardid. Viimati seirati Palupõhja seirepunktis 2010. a. Vastutav täitja Tallinna

Botaanikaaed. Seiresamm 5 aastat.

5.2. Sademete keemia. Seirega alustati Alam-Pedjal 1999.a. Sademete seire eesmärgiks on

koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Kokku on

selliseid sademete ja kompleksseirejaamu Eestis 19. Viimased andmed on kättesaadavad 2013. a.

kohta. Pikema trendina (1995 -2013) vaadatuna on Alam-Pedja sademetes suurenenud

nitraatlämmastiku sisaldus. Sademeid seiravad OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Põhja-

Eestis) ja OÜ Tartu Keskkonnauuringud (Lõuna-Eestis). Vastutav täitja on OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus.

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

LoD liikide ja osade LiD liikide puhul annavad seiresammu soovitusi liigi kaitse tegevuskavad.

LoD liikide osas, mis seiresse ei kuulu, tuleks samuti teha kordusinventuurid - soovitavalt 6-aastase

(so aruandeperiood) sammuga.

Alam-Pedja LLA liigiandmete praegune kvaliteet ei võimalda kaitsekorralduslikke tegevusi

piisavalt hästi planeerida. 1996. ja 1997. a (Paal, Leis, Püttsepp) pärinev kaitsealuste soontaime-

ja samblaliikide loetelu ei kattu Keskkonnaregistrisse kantud liikidega, mida . on oluliselt vähem;

samas ei viita vanad nimekirjad liikide konkreetsetele esinemiskohtadele.

Alam-Pedja varasemad linnustikuandmed on vananenud (Lõhmus jt 1994, Lõhmus, Väli 1996) ja

ei hõlma kogu praegust linnuala. Hetkel ainsas uuemas linnustikku puudutavas trükises (Kuus ja

Kalamees 2003) põhinevad arvukuseandmed hinnangul ja pole seetõttu liigikaitse ja

kaitsekorraldusliku tegevuse planeerimiseks sobivad, selles puudub ka elupaigainfo.

Kaitsekorraldusperioodil tuleb teha elupaigatüüpide osaline kordusinventuur, et hinnata

kaitsekorralduskava tulemuslikkust, korrigeerida kaitse-eesmärke ning ajakohastada Natura

standardandmebaasi kantud pindalasid. Osaliselt katab selle vajaduse juhuvalimiga

25

inventeerimine, sest tähtsate elupaikade punkte peaks iga kord ala suuruse tõttu ka juhuvalimi

korral AP-le langema. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata leebema kaitsekorraga aladele.

Vajalik on korraldada kaitstavate taimeliikide inventuur, kuna nende uuritus Alam-Pedjal on

kesine ning kaitse-eesmärgiks on liigid (kaunis kuldking, kollane kivirik, soohiilakas), mille

esinemise kohta alal puudub teave. Inventuuri tulemusena selguksid uuendatud ja täpsustatud

andmed kaitsealuste taimeliikide esinemispaikadega (GPS koordinaadid). Hetkel on teada vaid

väga üldised ja/või vananenud leiukohad. Selle töö võiks korraldada erinevate kõrgkoolide

mitmeaastase praktikumitööna.

Vajalik on korraldada kaitsealuste seente inventuur Alam-Pedjal. Praegused andmed pärinevad

juba aastakümnete tagant, mitmete liikide viimased leiuandmed on kuni pool sajandit vanad (nt

taiga-peenpoorik, I. Selli suulistel andmetel). Töö tuleks tellida, esimese valikuna inventeerida

piiranguvööndeid ja hooldatavaid sihtkaitsevööndeid ja jahimaadele jäävaid loodusala piirkondi.

Seireandmete järjepidevuse tagamiseks on vajalik võimalikult suures mahus seireprogrammide

jätkamine uuel kaitsekorraldusperioodil.

Jõgede süvendustööde järgselt 10 aasta jooksul seirata vee-elustiku seisundit, et jälgida toimunud

muutuste dünaamikat. Vastav ettepanek esitada riiklikusse keskkonnaseire programmi

(seiremetoodika vt Lisa 6.6). Aastaringselt tuleks seirata vanajõgede vee hapnikusisaldust ja

temperatuuri ja mõõta jõe suudmesse kogunenud sette paksust ja mahtu (Tambets ja Tambets,

2009). Tellitav töö.

Vajalik on korraldada Alam-Pedja linnustiku kordusinventuurid aastatel 2015-2016, et hinnata

Natura linnuala kaitse-eesmärkide seisundit ja kaitsemeetmete piisavust (EOÜ seireettepanek, Lisa

7.6). Kõrge prioriteetsusega elupaikadena, kus seiret kavandatakse, on nimetatud metsad, luhad,

jõed-järved ja roostikud, lisaks on plaanis ka rändeloendused.

Tuleks korrata uuringut hoolduse mõjust luhataimestikule, mis annaks ülevaate niitmise

kvaliteedist ja selle mõjust luha taimekooslustele, soovitav oleks see uuring ühendada linnustiku

uuringuga. Plaanitava karjatamisega seoses tuleks eraldi vaadelda selle hooldusviisi mõju nii

taimestikule kui linnustikule.

Üha suureneva virgestustegevuste ja loodusturismi survel on ala valitsejale vajalik võimalikult

üksikasjalik teadmine väärtuste leiukoha ja seisundi ning pesapaikade ja territooriumite kohta.

Alam-Pedja LKA territoorium oli varem hästi kaetud riikliku seire seirejaamade ja -punktidega.

Sellele vaatamata ei saa rahul olla Alam-Pedja uurituse ja andmete kvaliteediga (ning nende

leitavusega). Alakasutatud on võimalused, mida loodusala võiks lähedal asuvatele ülikoolidele

pakkuda põhjalike kompleksuuringute läbiviimiseks. Jälgimist vajaksid koosluste ja liikide

pikaajalised muutused seoses luhtade hoolduse või võsastumisega, vanajõgede eraldumise või

nende avamisega, rabade taastamise eel ja selle järgselt, kui nimetada näiteid paljudest

võimalikest. Peaks leidma võimalusi, et toetada alal (õpilas-ja üliõpilas-)uurimistööde tegemist,

võimalikult mitmekülgseid ja pikaajalisi uuringuid ja eriti nende tulemuste kokkuvõtete

avaldamist perioodiliste ülevaadetena või siis mahuka koondkogumikuna. Eraldi käsitlemist

võiksid neis leida juba nimetatud taastatud elupaigad – luhaniidud, vanajõed, rabad ja nende

muutuste dünaamika.

26

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

2.1. ELUSTIK

2.1.1. Soontaimed

2.1.1.1. Soontaimede iseloomustus

Kaitset väärivate liikidena käsitletakse käesolevas KKK-s looduskaitseseadusest tulenevate

määrustega kaitse alla võetud liike ja LoD lisades II, IV ja V nimetatud liike. Väärtuste koondtabel

on esitatud Lisas 7.2. Soontaimede liiginimekirja koostamiseks (Tabel 5) kasutati Lisas 7.3

loetletud uuringute andmeid ning Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi. Taimeliike

kaitstakse elupaikade ja kasvukohtade kaitsega. Soodsa seisundi kindlustamiseks tuleks vastavalt

täiendatud andmetele üle vaadata kehtestatud kaitsekord ning elupaigatüüpide hooldamise ja

taastamisega seotud tegevused.

Tabel 5. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused soontaimed

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitse -

kategooria

LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad AlamPedja LKA-l

õrn tarn Carex disperma II Ei Ei 1 sagristarn Carex irrigua II Ei Ei -

kõdu- koralljuur Corallorhiza trifida II Ei Ei 1

sale villpea Eriophorum gracile II Ei Ei -

niidu- kuremõõk Gladiolus imbricatus II Ei Ei 1

sookäpp Hammarbya paludosa II Ei Ei 1

soohiilakas Liparis loeselii II II,IV Jah Jah -

kollane kivirik Saxifraga hirculus II II,IV Jah Jah -

kaunis kuldking Cypripedium calceolus II II,IV Jah Jah -

kuninga-kuuskjalg Pedicularis

sceptrumcarolinum II Ei Ei 1

karulauk Allium rüsinum III Ei Ei -

balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica III Ei Ei 1

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III Ei Ei 1

kahkjaspunane

sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata III Ei Ei 23

kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III Ei Ei -

laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Ei Ei -

roomav öövilge Goodyera repens III Ei Ei 2

harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III Ei Ei 1

harilik ungrukold Huperzia selago III Ei Ei 3

siberi võhumõõk Iris sibirica III Ei Ei -

suur käopõll Listera ovata III Ei Ei -

27

Liigi nimi

eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitse -

kategooria

LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad AlamPedja LKA-l

karukold Lycopodium

clavatum III V Ei Ei -

väike vesikupp Nuphar pumila III Ei Ei -

valge vesiroos Nymphaea alba III Ei Ei -

väike vesiroos Nymphaea candida III Ei Ei - hall käpp Orchis militaris III Ei Ei 1

kahelehine käokeel Platanthera bifolia III Ei Ei 8

rohekas käokeel Platanthera chlorantha III Ei Ei - künnapuu Ulmus laevis III Ei Ei 3

lodukannike Viola uliginosa III Ei Ei 3

Kaitsealuseid soontaimi on Alam-Pedja LKA-lt leitud 27 liiki (Paal, Leis, 1996; Paal, 1997;

Püttsepp, 1997; Vellak, 2001; Tabel 5), neist 10 kuulub II ning 17 liiki III kaitsekategooriasse. KR

andmetel (seisuga 13.01.2015) on Alam-Pedja LKA-l teada 15 kaitsealuse soontaimeliigi

esinemiskoht. Neist 5 kuuluvad II (kõdu-koralljuur, niidu-kuremõõk, sookäpp, kuninga kuuskjalg

ja õrn tarn) ning 10 liiki III kaitsekategooriasse (balti sõrmkäpp, hall käpp, harilik käoraamat,

harilik ungrukold, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, künnapuu, lodukannike, roomav

öövilge ja vööthuul-sõrmkäpp). Seega puuduvad leiukohad pooltel (10-st viiel) alalt leitud II

kaitsekategooria ja 17-st seitsmel III kaitsekategooria soontaimeliigil.

Alam-Pedja LLA kaitse-eesmärgiks seatud kolmel soontaimeliigil - soohiilakas, kollane kivirik ja

kaunis kuldking - pole KR-is leiuandmeid ja selgusetu on nende kaitse-eesmärgiks seadmise alus.

2.1.1.2. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

II kat; LoD – II, IV; KE – jah; LoA – jah

Kaunis kuldking eelistab poolvarjulist kasvukohta metsades ja puisniitudel. Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku järgi kuulub liik kategooriasse ohulähedane (7). Liik on küll seatud LLA ja LKA

otseseks kaitse-eesmärgiks, kuid tema leiukohad ja seireandmed alal puuduvad. Liigi leviku kohta

leidub (Püttsepp, 1997) lause „viljakates metsades Võiviku reservaadis ja Laeva soo kirdeosasˮ.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi leiukohad Alam-Pedja LKA-l on säilinud vähemalt inventuuri tulemusena

Keskkonnaregistrisse kantud mahus ja kvaliteediga või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Inventuuri tulemusena on selgunud liigi esinemine ja arvukus Alam-Pedja LKA-l, liigi andmed on

kantud Keskkonnaregistrisse ning sellega on tagatud kaitse-eesmärgiks oleva liigiga arvestamine

kooskõlastamist vajavatel tegevustel ja kaitsekorralduslike meetmete planeerimisel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

28

- Puuduvad liigi levikuandmed, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist, muude ohtude ja

mõjurite määratelmist ning kaitsekorralduslike tegevuste planeerimist.

Meede. Liigi leviku täpsustamine. Kogutud andmete alusel selguvad liigi esinemiskohad alal;

nende puudumisel kaaluda liigi eemaldamist LoA ja LKA kaitse-eesmärkide hulgast.

2.1.1.3. Kollane kivirik (Saxifraga hirculus)

II kat; LoD – II, IV; KE – jah; LoA – jah

Alam-Pedja LoA kaitse-eesmärgiks seatud kollane kivirik eelistab niiskeid kasvukohti:

madalsood, soostuvad niidud ja siirdesood. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kuulub

kollane kivirik kategooriasse ohustatud (5). Liik on küll seatud ala kaitse-eesmärgiks, kuid

EELISes registreeritud leiukohad ja seireandmed Alam-Pedja LoA ja LKA-l puuduvad.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi leiukohad Alam-Pedja LKA-l on säilinud vähemalt inventuuri tulemusena

Keskkonnaregistrisse kantud mahus ja kvaliteediga või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Inventuuri tulemusena on selgunud liigi esinemine ja arvukus Alam-Pedja LKA-l, liigi andmed on

kantud Keskkonnaregistrisse ning sellega on tagatud kaitse-eesmärgiks oleva liigiga arvestamine

kooskõlastamist vajavatel tegevustel, samuti kaitsekorralduslike meetmete planeerimisel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Puuduvad liigi levikuandmed, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist, muude ohtude ja

mõjurite määratelmist ning kaitsekorralduslike tegevuste planeerimist.

Meede. Liigi leviku täpsustamine. Kogutud andmete alusel selguvad liigi esinemiskohad alal;

nende puudumisel kaaluda liigi eemaldamist LoA ja LKA kaitse-eesmärkide hulgast.

2.1.1.4. Soohiilakas (Liparis loeselii)

II kat; LoD – II, IV; KE – jah; LoA – jah

Soohiilakas eelistab niiskeid kasvukohti: lubjarikkad sood, soised jõe- ja järvekaldad. Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku järgi on liik ohualdis (6). Soohiilakas on küll seatud ala

kaitseeesmärgiks, kuid KR-is registreeritud leiukohad ja seireandmed alalt puuduvad.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi leiukohad Alam-Pedja LKA-l on säilinud vähemalt inventuuri tulemusena

Keskkonnaregistrisse kantud mahus ja kvaliteediga või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

29

Inventuuri tulemusena on selgunud liigi esinemine ja arvukuse Alam-Pedja LKA-l, liigi andmed

on kantud Keskkonnaregistrisse ning sellega on tagatud kaitse-eesmärgiks oleva liigiga

arvestamine kooskõlastamist vajavatel tegevustel, samuti kaitsekorralduslike meetmete

planeerimisel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Puuduvad liigi levikuandmed, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist, muude ohtude ja

mõjurite määratelmist ning kaitsekorralduslike tegevuste planeerimist.

Meede. Liigi leviku täpsustamine. Kogutud andmete alusel selguvad liigi esinemiskohad alal;

nende puudumisel vajadusel kaaluda liigi eemaldamist LoA ja LKA kaitse-eesmärkide hulgast.

2.1.2. Samblad, samblikud ja seened

Alam-Pedja LoA ega LKA kaitse-eesmärgiks ei ole nimeliselt seatud ühtegi sambla-, sambliku-

või seeneliiki. Alalt on leitud kaks III kaitsekategooria samblaliiki (Paal, Leis, 1996; Paal, 1997)

– helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum) ja sulgjas õhik (Neckera pennata). Lisaks

leidub alal veel 3 samblaliiki, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtid (nõgus rikardia,

Riccardia incurvata) või ohulähedased (haisev maakarikas, Geocalyx graveolens, ja

kolmistahuksammal, Meesia triquetra), kuid KR-isse neid kantud pole.

Samblike liigiline koosseis on LKA-l 1997. a. kehtinud piirides hästi uuritud (Lõhmus, 1997).

Vähemuuritud on kaitseala lääneosa, piki Põltsamaa jõge, ja hiljem lisandunud uued alad. 1997.a.

hinnangu kohaselt oli tollane kaitse-eeskiri samblike kaitseks piisav (Lõhmus, 1997). LKA

lihhenofloora on hinnatud liigirikkaks tänu vanade metsade ja mahajäetud talukohtade ohtrusele.

KR andmetel (Tabel 6) on Alam-Pedja LKA-l neli II kaitsekategooria samblikuliigi leiukohta -

kirss-mõhnsamblik (Bacidia laurocerasi), sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta),

oliivhelksamblik (Cetrelia olivetorum) ja kollane virvesamblik (Dimerella lutea) ning viis III

kaitsekategooria sambliku liigi leiukohta – rant-tähnsamblik (Arthonia byssacea),

punanäsasamblik (Lecidea erythrophaea), suur nööpsamblik (Megalaria grossa), harilik

kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik poorsamblik (Menegazzia terebrata). P. Lõhmuse

2009 ja 1997. a. ning TÜ herbaariumi andmetel on kaitstavaid samblikuliike alal koguni 16 (Eesti

punase raamatu järgi ohualdis liik pisiporosamblik Cladonia incrassata ilma kaitsekategooriata).

Seenestikku on Alam-Pedja LKA-l inventeeritud 1996. ja 1997.a. (Parmasto, 1996, 1997), seega

ligi 20 aastat tagasi. Lisaks on seenestikku uuritud ca 20 ühepäevase uurimisretke ning mitmete

kevad- ja sügislaagrite käigus (Parmasto, 2008). Juba üsna põgusate reidide tulemusena tuvastati

680 seeneliiki, mis näitab Alam-Pedja suurt seenerikkust. Kaitsealuseid seeneliike on alal teada 4

(Tabel 6): üks I kaitsekategooria seeneliik Umniidu salumetsast – roosa võrkheinik (Rhodotus

palmatus), üks II kaitsekategooria seeneliik lepa-kärbseseen (Amanita friabilis) Peterna

reservaadist ning kaks III kaitsekategooria seeneliiki taiga-peenpoorik (Skeletocutis odora)

Võivikult ja Laeva soo skv põhjaotsast kõdunevatelt lamatüvedelt ning haavanääts (Junghuhnia

pseudozilingiana) Madise, Potaste ja Võiviku haavikutest vanadelt haavatüvedelt. Lisaks

eelmainitud kaitsealustele liikidele on veel 20 liiki, mis esinevad peamiselt Umniidu skv., Madise

ja Põltsamaa raba skv. Pedja jõe paremkalda ligidastes haavikutes ja laialehistes metsades ning

Võiviku, Tõllassaare ja Peterna reservaatides ja mis on Eesti punase nimestiku järgi kas äärmiselt

ohustatud, ohustatud, ohualtid või ohulähedased. Lisaks mainitakse seeneekspertiisis põlismetsa

30

indikaatorliike (45 võimalikust) 28; Euroopas väga haruldasi või teisiti teaduslikult suurt huvi

pakkuvaid liike 34. Eestis uusi liike on alalt viimastel aastakümnetel leitud 136 (Parmasto, 2008).

Tabel 6. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused seened ja samblikud

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

Alam- Pedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad AlamPedja LKA-l

roosa võrkheinik Rhodotus palmatus I Ei Ei 1

lepa-kärbseseen Amanita friabilis II Ei Ei 1 kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi II Ei Ei 1

rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense II Ei Ei -

oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum II Ei Ei 1

sire varjusamblik Chaenotheca gracilenta II Ei Ei 1

kollane virvesamblik Dimerella lutea II Ei Ei 1

männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila II Ei Ei -

ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea II Ei Ei -

haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana III Ei Ei -

taiga-peenpoorik Skeletocutis odora III Ei Ei 2

rant-tähnsamblik Arthonia byssacea III Ei Ei 1

puna-näsasamblik Lecidea erythrophaea III Ei Ei 3

haava-tardsamblik Leptogium saturninuma III Ei Ei -

harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria III Ei Ei 1

suur nööpsamblik Megalaria grossa III Ei Ei 2

harilik poorsamblik Menegazzia terebrata III Ei Ei 3

lumi-nuisamblik Sclerophora farinacea III Ei Ei -

harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum III Ei Ei -

Haruldaste liikide kaitstust on E. Parmasto (2008) hinnanud piisavaks. Madise majandatavas skvs,

kus on lubatud metsade kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, on teada haruldase liigi

haavanäätsu (Junghuhnia pseudozilingiana) esinemine. Metsade kujundamine seal tuleb eelnevalt

kooskõlastada mükoloogiaekspertidega, et vältida liigi kahjustamist ja/või hävimist. Kuivõrd

tegemist on põlismetsa liigiga, kes majandamist ei talu, siis haabade raie piiramise kõrval tuleks

selles piirkonnas hooldatav skv asendada looduslikule arengule jäetud vööndiga.

Roosat võrkheinikut seiratakse iga-aastaselt tema kasvukohas Umniidu skv-s. Viljakehade arv on

olnud aastati varieeruv. Iga-aastane seire peab kindlasti jätkuma, sest tegemist on liigiga, millel on

Eestis vaid kolm leiukohta, neist Alam-Pedja on kõige esinduslikum ja stabiilsem – viljakehi

leitakse seirete käigus iga kord (2014. a näiteks 9). Viljandimaal asuvast Heimtali leiukohast pole

viimasel 25 aastal viljakehi leitud (viimati aastal 1989) ja Ontika kasvukohast Ida-Virumaalt leiti

sel (2014) aastal viljakehi pärast kaheksat „tühjaˮ aastat. Siit tulenevalt on roosa võrkheiniku

seadmine Alam-Pedja LKA kaitse-eesmärgiks igati põhjendatud ja liigikaitseliselt on väga oluline,

et Umniidu kasvukoht säiliks. Liigi elupaigas on keelatud raie ning peab säilima lamapuit. Kuna

kasvukoht jääb skv-sse, siis olemasolevast kaitsekorrast piisab liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Ohuks haruldastele liikidele on korjamine ning tallamine liike mittetundvate inimeste poolt.

31

2.1.3. Selgrootud

2.1.3.1. Selgrootute iseloomustus

Alam-Pedja LoA kaitse-eesmärgiks on järgnevad selgrootute liigid (Tabel 7): paksukojaline

jõekarp, vasakkeermene pisitigu, laiujur ja tõmmuujur. Paksukojaline jõekarp on ühtlasi ka

AlamPedja LKA kaitse-eesmärgiks.

Kaitsealustest limustest on Alam-Pedja LKA-lt teada (Laanetu, 1997a) kaks liiki: paksukojaline

jõekarp (II kaitsekategooria, LoD II ja IV lisa) ja vasakkeermene pisitigu (III kaitsekategooria,

LoD II lisa). Kuna karpide vastsed arenevad kaladest vaheperemeestel, on nende kaitseks vajalik

rikkaliku kalastiku püsimine jõgedes (Laanetu, 1997a).

Putukatest on kaitsealalt andmeid üksnes teatud rühmade kohta: kiilid, suurliblikad, jooksiklased

(Pedmanson, 1997), astlalised, kiletiivalised (Luig, 1997), käguvaablased (Teder, 1997) ja

mardikalised (Roosileht, 1997). Samas on kaitseala putukafauna niiskete elupaikade rohkuse ja

kultuurmaastike väikese osatähtsuse tõttu omapärane ja liigirikas (Pedmanson, 1997). Kaitset

väärivatest putukatest on Alam-Pedjal kohatud 19 liiki, kõik leitud liigid kuuluvad III

kaitsekategooriasse (Tabel 7). LoD II lisa liikidest on teada kahe liigi, suur-kuldtiiva ja

suurrabakiili, esinemine. Suur-rabakiilile, aga ka kiilide jaoks üldse, on paljutõotavad elupaigad

suured laugastikud rabades, metsaojade ja vanajõgede ümbrused.

Tabel 7. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused selgrootud

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad Alam-

Pedja

LKA-l Kiililised

rohe-tondihobu Aeshna viridis III IV Ei Ei -

valgelaup-rabakiil Leucorrhinia albifrons III IV Ei Ei 1 suur-rabakiil Leucorrhinia pectoralis III II, IV Ei Ei -

Liblikalised

suur-mosaiikliblikas Euphydras maturna III Ei Ei -

sõõrsilmik Lopinga achine III IV Ei Ei - suur-kuldtiib Lycaena dispar III II Ei Jah 1

Kiletiivalised

aedkimalane Bombus hortorum III Ei Ei -

talukimalane Bombus hypnorum III Ei Ei -

nõmmekimalane Bombus jonellus III Ei Ei -

kivikimalane Bombus lapidarius III Ei Ei -

maakimalane Bombus lucorum III Ei Ei -

kulukimalane Bombus muscorum III Ei Ei -

põldkimalane Bombus pascuorum III Ei Ei -

niidukimalane Bombus pratorum III Ei Ei -

schrencki kimalane Bombus schrencki III Ei Ei -

sorokikimalane Bombus soroeensis III Ei Ei -

metskimalane Bombus sylvarum III Ei Ei -

Mardikalised III Ei Ei -

32

laiujur Dytiscus latissimus III II, IV Ei Jah 1

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR

kantud

leiukohad Alam-

Pedja

LKA-l lai-tõmmuujur

Limused Graphoderus

bilineatus

III

II, IV

Ei

Jah

1

paksukojaline

jõekarp Unio crassus II II, IV Jah Jah 1

vasakkeermene

pisitigu Vertigo angustior III II Ei Jah 2

2.1.3.2. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

LoD – II, IV; KE – jah; LoA – jah

Paksukojalist jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või

kiirevoolulistes veekogudes, eelistades nõrgalt aluselist või neutraalset vett (Bauer et al, 1991;

Melnychenko et al, 2004). Liiki peetakse väga hea või hea kvaliteediga jõe-elupaikade

tunnusliigiks (Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava 2012-2016).

AlamPedjal LKA-l on KR-i andmetel teada ainult üks leiukoht (KLO9200170), mis jääb

Emajõkke, kuid Nikolai Laanetu suulise informatsiooni kohaselt peaks liik olema levinud pigem

Põltsamaa ja Pedja jões, kus Rõika veskist allavoolu on kunagi fikseeritud üks Eesti parimas

seisundis asurkond. Liigi praegne levik kaitsealal pole teada, varasemad andmed (peale ühe punkti)

pole keskkonnaregistrisse jõudnud.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi leiukohad Alam-Pedja LKA-l on säilinud vähemalt inventuuri tulemusena

Keskkonnaregistrisse kantud mahus ja kvaliteediga või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Inventuuri tulemusena on täpsustunud liigi esinemine ja arvukus Alam-Pedja LKA-l, liigi andmed

on kantud Keskkonnaregistrisse ning sellega on tagatud kaitse-eesmärgiks oleva liigiga

arvestamine kooskõlastamist vajavatel tegevustel ja kaitsekorralduslike meetmete planeerimisel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Veekogude reostumine. Enim mõjutab liiki vee nitraadisisaldus ning üldine reostatus.

Meede. Reostuse vältimine.

- Hüdromorfoloogilised mõjud. Liigile mõjuvad negatiivselt veepuudus kuivadel aastatel,

kaevetööd veekogus, mille tulemusel alandatakse veetaset või juhitakse setteid veekogusse,

ning paisutamine (Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava 2012-2016).

33

Meede. Liigi elupaigas ja selle läheduses ei ole lubatud paisude rajamine ega veekogu paisutamine,

samuti ei ole lubatud kaevata või ehitada ning juhtida setteid veekokku. Tuleb vältida veekogu

kaldajoone muutmist.

- Bioloogilised mõjud. Jõekarbi looduslikud vaenlased on saarmas, ondatra ja mink, kellele on

jõekarp toiduks. Mõningast negatiivset mõju avaldavad ka koprad paisude ehitamise ning

veetaseme muutmisega (Paksu jõekarbi (Unio crassus) kaitse korraldamise tegevuskava 2012-

2016).

Meede. Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine, kui selleks peaks vajadus tekkima.

- Puuduvad täpsed liigi leviku- ja seisundi andmed, mis raskendavad konkreetsete kaitse-

eesmärkide seadmist ning kaitsekorralduslike tegevuste planeerimist.

Meede. Liigi leviku täpsustamine.

2.1.3.3. Vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior)

III kat; LoD – II; KE – ei; LoA – jah

Vasakkeermene pisitigu on üks Eesti väiksemaid maismaatigusid, tema koda on vaid kuni 1,8 mm

kõrge ja 0,9 mm lai. Eestis on vasakkeermese pisiteo elupaigaks niidud, madalsood ja lehtmetsad,

üksikuid isendeid on leitud ka lubjarikkast männikust ja puiskarjamaalt. Niitudest eelistavad

vasakkeermesed pisiteod selgelt niiskemaid elupaiku (lamminiitudel ja soostunud niitudel on

kokku 37% teadaolevatest leiukohtadest), kuid nad elavad ka kuivemates avatud elupaikades

(rannaniidud, alvarid). Mikroelupaigana eelistab see liik kõdukihi pealmist, rohkete lagunenud

taimeosadega vööndit. Eelistatumad on varjutamata alal, kõrgema ja hõredama taimestikuga

niiskemal pinnasel paiknevad mikroelupaigad (Talvi, 2011). Alam-Pedja LoA-le ja LKA-le jääb

KR-i andmetel üks leiukoht (KLO9200178) pindalaga ca 0,7 ha. Liigi leiukoht paikneb Jüriküla

skv-s Pedja jõe ja Puurmani-Jüriküla-Kirna tee vahelisel lamminiidul.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Vasakkeermene pisitigu on Alam-Pedja LKA-l esindatud vähemalt 0,7 ha suurusel alal ning liigi

levikuandmed on täpsustatud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Vasakkeermene pisitigu on Alam-Pedja LKA-l esindatud vähemalt 0,7 ha suurusel alal ning liigi

levikuandmed on täpsustatud.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Elupaiga hävimine maakasutuse muutumise tõttu. Negatiivset mõju omavad nii

maaparandustööd, ala kinnikasvamine niitmise lõpetamise tõttu, liiga intensiivne

hooldamine/niitmine kui ka liigne tallamine.

34

Meede. Ala kaitse tagab kehtiv kaitsekord. Elupaigas tuleb poollooduslikku kooslust hooldada (2

ha soostuva niidu hooldamine; Talvi, 2011), niide tuleb alal koondada ja ära viia. Tööde tegemisel

järgida poollooduslike koosluste hooldamiskavas soovitatud juhiseid.

2.1.3.4. Laiujur (Dytiscus latissimus)

III kat; LoD – II, IV; KE – ei; LoA – jah

Laiujuri valmikud ja vastsed elunevad mitmesugustes mageveekogudes, kuid eelistatud elupaigaks

on rikkaliku taimestikuga puhtaveelised järved (Martin, 2011). Laiujur on määratud vaid

AlamPedja LoA kaitse-eesmärgiks. Keskkonnaregistrisse on kantud 1 liigi leiukoht, punktobjekt

(KLO9200139), mis jääb Emajõe-Pedja-Põltsamaa pv-sse (Emajõgi).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Laiujur on Alam-Pedja LoA-l esindatud ning liigi levikuandmed on täpsustatud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Laiujur on Alam-Pedja LoA-l esindatud ning liigi levikuandmed on täpsustatud.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Veekogude eutrofeerumine. Eutrofeerumise tagajärjel halvenevad veekogude valgustingimused,

mis on eriti olulised vastsete arengu seisukohalt (Martin, 2011).

Laiujuri kaitse toimub elupaikade kaitse kaudu. Võib kaaluda liigi lisamist Alam-Pedja LKA kaitse-

eesmärkidesse, kuid meetmeid käesolevaks kaitsekorralduslikuks perioodiks ei planeerita.

2.1.3.5. Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus)

III kat; LoD – II, IV; KE – ei; LoA – jah

Tõmmuujur ehk lai-tõmmuujur eelistab tavaliselt väiksemaid seisuveekogusid, milles esineb nii

taimestikuvaba vett kui päikesele avatud kaldaõõtsikut (Eesti Keskkonnaministeerium, 2005).

Tõmmuujur on määratud Alam-Pedja LoA kaitse-eesmärgiks. Keskkonnaregistrisse on kantud

liigi üks leiukoht (KLO9200152), mis on punktobjekt ning jääb Sooküla piiranguvööndisse.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Tõmmuujur on Alam-Pedja LoA-l esindatud ning liigi levikuandmed on täpsustatud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Tõmmuujur on Alam-Pedja LoA-l esindatud ning liigi levikuandmed on täpsustatud.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Veekogude eutrofeerumine.

35

Tõmmuujuri kaitse toimub elupaikade kaitse kaudu. Võib kaaluda liigi lisamist Alam-Pedja LKA

kaitse-eesmärkidesse, kuid meetmeid käesolevaks kaitsekorralduslikuks perioodiks ei planeerita.

2.1.4. Kalad

2.1.4.1. Kalastiku iseloomustus

Alam-Pedja LoA ja LKA-le jääb kolm suurt jõge – Emajõgi (VEE1023600), Pedja (VEE1023700)

ja Põltsamaa jõgi (VEE1030000). Kõigil kolmel jõel on suur mõju kalastikule. Jõed on tähtsad nii

kalamajanduslikust kui kalastiku kaitse aspektist, olles olulised kalade rändeteede ja koelmualana.

Emajõgi on kalanduslikult tähtis terve Eesti mastaabis, ühendades kaht Eesti suuremat ja

kalanduslikult olulist järve – Peipsi järve ja Võrtsjärve. Põltsamaa jõgi on lõheliste ning Emajõgi

ja Pedja jõgi on karpkalalaste elupaigana võetud kaitse alla (Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002.

a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning

nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku

keskkonnaseire jaamad”). Lähtudes EL Veepoliitika raamdirektiivi põhimõtetest saab Emajõe

ülemjooksul kalastiku praegust seisundit hinnata heaks.

Alam-Pedja LoA ja LKA kaitse-eesmärkideks on seatud 4 LoD II lisa kalaliiki: harilik tõugjas

(Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis). Kaitsealuseid kalaliike on aga Alam-Pedjal teada 5: kaks II kaitsekategooria

liiki (harilik tõugjas, säga (Silurus glanis)) ja kolm III kaitsekategooria liiki (harilik hink, harilik

vingerjas, harilik võldas; Tabel 8). Lisaks on alalt teada veel peipsi siig (Coregonus lavaretus

maraenoides), kes pole Eestis looduskaitse all, kuid on LoD V lisa liik.

Tabel 8. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused kalad.

Liigi nimi

eesti keeles

Liigi nimi ladina keeles

Kaitsekategooria

LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad AlamPedja LKA-l

Kalad

säga Silurus glanis II V Ei Ei -

hink Cobitis taenia III II Jah Jah 1 tõugjas Aspius aspius II II, V Jah Jah 1 vingerjas Misgurnus fossilis III II Jah Jah 1 võldas Cottus gobio III II Jah Jah 1

peipsi siig Coregonus lavaretus

maraenoides - V Ei Ei -

LIFE+ projekt “Saving life in meanders and oxbow lakes of Emajõgi River on Alam-Pedja

NATURA 2000 area (HAPPYFISH)” on lisanud olulist teavet Alam-Pedja LKA kalaliikide poolest

ainulaadse koosseisuga ning oluliste elupaikade Emajõe vanajõgede kohta. Eriti tähtsad on need

LoD lisadesse kantud vingerja ja hingu elupaikadena. Vanajõgedes on tehtud uuringuid kalade

rände ja koelmutruuduse kohta, samuti on teada ka vanajõgede kalade ja sõõrsuude liigiline

koosseis ning liikide arvulised jaotused (vt. Tambets ja Tambets, 2009). Kalastiku hea seisundi

säilimise oluliseks eelduseks on vanajõgede avamine ja avatuna hoidmine, et kalad pääseksid

väärtuslikele kudealadele ning pärast kudemist ja suurvee langust sealt ka välja. Vanajõgedes ei

36

tohiks lubada võrgupüüki, sest need on oma osaliselt lokaalse kalapopulatsiooniga käsitletavad

pigem järvede kui jõgedena ning väikestel järvedel pole lubatud võrguga püüda.

Kalastiku kaitse seisukohast on lisaks vanajõgedele tähtsad koelmualad ka üleujutatavad luhad.

LIFE + ja EL Ühtekuuluvusfondi rahadega avati Alam-Pedja alal Emajões 19 vanajõe suudmed ja

puhastati võsast ca 50 ha kalakoelmutena väärtuslikke luhaalasid. Iga-aastased seiretulemused

kinnitavad, et avatud vanajõed avaldavad tõepoolest positiivset mõju kalade arvukusele ja

liigilisele koosseisule (M. Tambetsi suulistel andmetel).

Käimasoleva LIFE+ projekti HAPPYRIVER raames taastatakse Laeva jõe looduslik alamjooks.

Sama projekti tegevustena on plaanis puhastada täiendavalt 12 ha luhta ja luua tõugjale 300 m2

koelmuid ning taasasustada järgmised 10 000 isendit.

Kalade hea seisund on oluline, sest koos sellega paraneb ka kalast toituvate liikide, nagu merikotkas,

haigrud, saarmas jt., olukord (Tambets ja Tambets, 2009).

2.1.4.2. Harilik tõugjas (Aspius aspius)

II kat; LoD – II, V; KE – jah; LoA – jah

Tõugjas (Aspius aspius) on tüüpiliselt magevete kala, kes asustab suuremaid jõgesid ja järvi,

kudemiseks kasutab ka väiksemaid jõgesid. Suurim Eestis registreeritud tõugjas püüti Emajõest

2011. a, emase isendi täispikkus oli 81 cm ja kaal 6,76 kg. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline

karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid

kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Koelmud võivad asuda muudest elupaikadest

kaugel, tõugjad on võimelised sooritama ulatuslikke kudemisrändeid, väga oluline on rändeteede

avatus (Tõugja kaitse tegevuskava eelnõu, 2014).

Tõugja asurkond on ekspertide hinnangul nõrk kogu Eestis ja Alam-Pedja LoA oli sobiv paik liigi

taasasustamiseks, kuna tõugjas on esindatud ala kõigis kolmes suuremas jões – Emajões, Pedja ja

Põltsamaa jões. Tõugja kaitse tegevuskava eelnõus on öeldud, et liik on kogu levila ulatuses Eestis

suhteliselt vähearvukas, täpset arvukust ei ole võimalik öelda ega prognoosida. Liigi

taasasustamine Emajõkke toimus LIFE+ projekti HAPPYFISH osana, tõugjat paljundati

kunstlikult ja loodusesse lasti ca 50 000 isendit.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Veekogude füüsilise kvaliteedi halvenemine. Rändetõkete rajamine (näiteks paisud), veekogude

looduslike sängide muutmised (süvendamine, kanaliseerimine, õgvendamine jms), setete

juhtimine veekogudesse (Tõugja kaitse tegevuskava eelnõu).

37

Meede. Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine. Ohtu väldib eeldatavalt ka kehtiv kaitsekord. -

Veekogude hüdroloogilise režiimi halvenemine. Veetaseme ja vooluhulga suured muutused, mis

takistavad kalade rännet ning edukat sigimist (Tõugja kaitse tegevuskava eelnõu).

Meede. Ehitiste rajamise ja tööde vältimine, mis võivad oluliselt mõjutada veekogude veetaset ning

vooluhulka. Ohuteguri vältimise peaks eeldatavalt tagama ka kehtiv kaitsekord.

- Jõgede veekvaliteedi halvenemine. Heitvete juhtimine veekogudesse, põllumajanduslike

mürkainete sattumine ning setete uhtumine vette (Tõugja kaitse tegevuskava eelnõu).

Meede. Kontrollida, et heitvett ei juhitaks otse veekogudesse ning põllumajanduslike tegevuste

puhul oleks tagatud kemikaalide ohutu kasutamine.

- Püük. Ohuteguriteks on nii kutseline kui ka harrastuspüük, samuti ka illegaalne püük (Tõugja

kaitse tegevuskava eelnõu).

Meede. Liigi kaitsestaatuse ja olukorra tutvustamine, et tõsta kalameeste teadlikkust ning

püügihooajal järelevalve suurendamine.

2.1.4.3. Harilik hink (Cobitis taenia)

III kat; LoD – II; KE – jah; LoA – jah

Harilik hink on aeglasevooluliste selge veega jõgede ja järvede liik, esineb sageli järvede sisse- ja

väljavoolude piirkonnas veekogude pehmel põhjal ning toitub peamiselt detriidist, lagunevatest

taime- ja loomajäänustest. KR-i andmetel esineb liiki Emajões (KLO9102666) Jõesuust kuni

Ilmatsalu jõeni, kuid ajakohased leviku- ja arvukusandmed puuduvad.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Elupaikade kahjustamine ja hävimine. Veekvaliteedi ja veekogu seisundi halvenemine

(veekvaliteedi kui ka veerežiimi muutused, sh muutused veetasemes ja vooluhulgas ning

füüsilised takistused rändeteel).

Meede. Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine – meetme rakendamine on võimalik peale liigi

leviku täpsustamist. Ohtu väldib eeldatavalt ka kehtiv kaitsekord.

- Levikuandmete puudumine, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist ning

kaitsekorralduslikult vajalike otsuste tegemist.

38

Meede. Liigi levikut ja arvukust selgitava uuringu tegemine. Liigiga arvestamine erinevate

(arendus) tegevuste kooskõlastamisel.

2.1.4.4. Harilik võldas (Cottus gobio)

III kat; LoD – II; KE – jah; LoA – jah

Harilik võldas on jahedate, hapnikurikaste, puhtaveeliste ja kiviste vooluveekogude ning järvede

kaldapiirkondade väikesekasvuline põhjakala. Liik on paikse eluviisiga, levikut takistavad

ebasobivad biotoobid. Võldas toitub põhjaloomadest. Liigi levik on otseselt seotud sobivate

elupaikade olemasoluga ja elupaikade kvaliteediga (eelkõige vee kvaliteet ja põhjasubstraadi

kivisus). Kõrge kvaliteediga aladel on liik arvukas, kesise kvaliteediga aladel vähearvukas,

ebasobivatel aladel puudub. KR-i andmetel on võldas levinud Emajões Võrtsjärvest kuni Ilmatsalu

jõeni (KLO9102668), kuid ajakohased leviku- ja arvukusandmed puuduvad.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Elupaikade kahjustamine ja hävimine. Veekvaliteedi ja veekogu seisundi halvenemine

(veekvaliteedi kui ka veerežiimi muutused, sh muutused veetasemes ja vooluhulgas ning

füüsilised takistused rändeteel).

Meede. Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine – meetme rakendamine on võimalik peale liigi

leviku täpsustamist. Ohtu väldib eeldatavalt ka kehtiv kaitsekord.

- Levikuandmete puudumine, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist ning

kaitsekorralduslikult vajalike otsuste tegemist.

Meede. Liigi levikut ja arvukust selgitava uuringu tegemine. Arvestada liigiga erinevate (arendus)

tegevuste kooskõlastamisel.

2.1.4.5. Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)

III kat; LoD – II; KE – jah; LoA – jah

Harilik vingerjas on toitainerikaste, mudapõhjaliste, seisvate või nõrga vooluga, soojade

veekogude (sh kraavide) põhjakala, kes toitub põhjaorganismidest. Liik on võimeline vastu pidama

ekstreemselt madala hapnikusisaldusega oludes, hingates soole abil atmosfääriõhku. Vingerjas

koeb suurveeperioodil luhtadel. KR-i andmetel (KLO9102667) on ta levinud Emajões ja selle

vanajõgedes Jõesuust kuni Ilmatsalu jõeni, kuid ajakohased leviku- ja arvukusandmed puuduvad.

Emajõe vingerjale kujutab suurt ohtu võõrliigi – kaugida-unimudila (Perccottus glenii) leviku

võimalik laienemine (Natura 2000 jõeliste elupaikade ja kalaliikide seirejuhend). Väga

kohanemisvõimelise, kuid peamiselt siiski aeglase voolu või seisuveega rohke taimestikuga

39

elupaiku, näiteks jõgede kaldavööndit, vanajõgesid, üleujutatavaid luhtasid asustava röövkala

levimine Emajõkke võib hakata mõjutama sarnaste nõudmistega kalastikku.

Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liik esineb jätkuvalt Alam-Pedja LoA-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Elupaikade hävimine, eeskätt veekogude süvendamise ja põhjasetete eemaldamise tõttu.

Meede. Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine – meetme rakendamine on võimalik peale liigi

leviku täpsustamist. Ohtu väldib eeldatavalt ka kehtiv kaitsekord.

- Levikuandmete puudumine, mis raskendab kaitse-eesmärkide seadmist ning

kaitsekorralduslikult vajalike otsuste tegemist.

Meede. Uuringu tegemine liigi leviku ja arvukuse selgitamiseks.

- Võõrliigi - kaugida unimudila võimalik levimine Emajõkke, mis võib vingerja seisundit

märkimisväärselt mõjutama hakata.

Meede. Kaugida-unimudila seiremetoodika täpsustamine ja vajadusel selle võõrliigi ohjamiskava

koostamine.

2.1.5. Kahepaiksed ja roomajad

Kaitset väärivatest kahepaiksetest ja roomajatest on Alam-Pedjalt leitud 8 liiki, kõik III

kaitsekategooria liigid (Tabel 9). Seire käigus on leitud tähnikvesilikku (Triturus vulgaris),

rohukonna (Rana temporaria), veekonna (Rana esculenta), tiigikonna (Rana lessonae), harilikku

kärnkonna (Bufo bufo), rabakonna (Rana arvalis) ja arusisalikku (Zootoca vivipara). Neist

rabakonn ja tiigikonn on LoD IV lisa liigid ning rohukonn LoD V lisa liik.

Tabel 9. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused kahepaiksed.

Liigi nimi

eesti

keeles

Liigi nimi

ladina keeles

Kaitsekategooria LoD

AlamPedja LKA

kaitseeesmärk

AlamPedja LoA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad AlamPedja LKA-l

Kahepaiksed ja roomajad rabakonn Rana arvalis III IV 1

40

veekonn Rana esculenta III Ei Ei -

tiigikonn Rana lessonae III IV Ei Ei 1

rohukonn Rana temporaria III V Ei Ei - harilik kärnkonn Bufo bufo III Ei Ei -

tähnik vesilik Triturus vulgaris III Ei Ei -

arusisalik Lacerta vivipara III 2

rästik Vipera berus III Ei Ei -

Rohu- ja rabakonn on Alam-Pedjal küllaltki tavalised ja arvukad, nende leiukohad paiknevad üle

kogu kaitseala, samuti on laialt levinud liigid arusisalik ja rästik (Vipera berus). Tähnikvesiliku ja

hariliku kärnkonna leiukohti on märgitud vähem. 1997.a hindas kahepaiksete seisundit kaitsealal

ja andis kaitsekorralduslikke soovitusi Nikolai Laanetu (1997a). Seni viimases kahepaiksete

uuringus 2007.a. keskenduti kaitsealal konkreetsetele marsruutidele (kokku 6: Laashoone, Kirna

– Utsali, Palupõhja – Ristsaare, Kärevere, Roka-Jõesuu, Palupõhja-Kärevere) eesmärgiga selgitada

kahepaiksete ja roomajate arvukus, ohutegurid ning anda soovitusi kaitse korraldamiseks (Masing,

2008). Uusi liike uuringus ei kohatud, kuid leiuandmeid lisandus nelja varemgi kaitsealal kohatud

kahepaikse jaoks: tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn ja veekonn. Uuringu aruanne toob ära

N. Laanetu suulise kommentaari aruande koostajale (Masing, 2008), et kahepaiksete seisund

Alam-Pedjal on kümnekonna aasta vältel säilinud stabiilsena ning kaitses ei ole vajalik uusi

korralduslikke meetmeid rakendada, vaid soovitav on lähtuda juba varasemas

kaitsekorralduskavas esitatud ettepanekutest (Laanetu, 1997).

Alam-Pedja LoA ja LKA otsesteks kaitse-eesmärkideks pole seatud ühtegi kahepaikset või

roomajat, mistõttu ei kavandata ka spetsiaalseid kaitsekorralduslikke tegevusi ning liikide kaitse

tagatakse esmalt elupaigatüüpide kaitsega.

2.1.6. Linnud

2.1.6.1. Linnustiku iseloomustus

Alam-Pedja linnustiku nimekirjas oli 1996. a andmetel 134 kindlat või tõenäolist ja 6 võimalikku

pesitsejat, lisaks 23 alal pesitsusaegsel toitumisel või rändel peatuvat liiki ja 10 juhukülalist

(Lõhmus ja Väli, 1996). Alam-Pedja LiA kaitse-eesmärgiks on 48 linnuliiki, neist 36 liiki kattub

LKA kaitse-eesmärkidega ja on loetletud kaitse-eeskirjas (vt Lisa 7.1 ja Tabel 10).

Tabel 10. Alam-Pedja LiA ja LKA kaitsealused ja kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LiD Alam- Pedja LKA

kaitseeesmärk

Alam- Pedja LiA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad Alam-Pedja

LKA-l

kalakotkas Pandion haliaetus I I Jah Jah 5

kaljukotkas Aquila chrysaetos I I Jah Jah 6 merikotkas Haliaeetus albicilla I I Jah Jah 14

must-toonekurg Ciconia nigra I I Ei Jah 4 suur-konnakotkas Aquila clanga I I Jah Jah 6

väike-konnakotkas Aquila pomarina I I Ei Jah 3

väike-konnakotkas

x suur-konnakotkas Aquila pomarina x

Aquila clanga I Ei Ei 1

41

rabapüü Lagopus lagopus I I Ei Ei 1

tutkas Philomachus pugnax I Jah Jah hallpõsk-pütt Podiceps grisegena III Ei Ei hallrähn Picus canus III I Jah Jah hallõgija Lanius excubitor III Jah Jah 1

heletilder Tringa nebularia III Jah Jah herilaseviu Pernis apivorus III I Jah Jah hiireviu Buteo buteo III Ei Ei hoburästas Turdus viscivorus III Ei Ei 2

händkakk Strix uralensis III I Jah Jah hüüp Botaurus stellaris II I Ei Ei jõgitiir Sterna hirundo III I Ei Ei jäälind Alcedo atthis II I Ei Ei kaldapääsuke Riparia riparia III Ei Ei 1

kanakull Accipiter gentilis II Ei Jah 7

karvasjalg-kakk Aegolius funereus II I Ei Ei karvasjalg-viu Buteo lagopus III Ei Ei kassikakk Bubo bubo II I Ei Ei kiivitaja Vanellus vanellus - Ei Jah kodukakk Strix aluco III Ei Ei

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LiD Alam- Pedja LKA

kaitseeesmärk

Alam- Pedja LiA

kaitseeesmärk

KR kantud

leiukohad Alam-Pedja

LKA-l

laanepüü Tetrastes bonasia III I Jah Jah laanerähn Picoides tridactylus II I Jah Jah 6

laululuik Cygnus cygnus II I Ei Ei luitsnokk-part Anas clypeata - Ei Jah lõopistrik Falco subbuteo III Ei Ei merivart Aythya marila II I Ei Ei metsis Tetrao urogallus II I Jah Jah 5

mudanepp Lymnocryptes minimus II Ei Ei mudatilder Tringa glareola III I Jah Jah 1

must-harksaba Milvus migrans III Ei Ei musträhn Dryocopus martius III I Jah Jah mustsaba-vigle Limosa limosa II Jah Jah mustviires Chlidonias niger III I Ei Jah männi-käbilind Loxia pytyopsittacus III Jah Jah nõmmelõoke Lullula arborea III I Ei Ei punajalg-pistrik Falco vespertinus III Ei Ei punajalg-tilder Tringa totanus III Jah Jah punaselg-õgija Lanius collurio III I Jah Jah 3

roherähn Picus viridis II Ei Ei rohunepp Gallinago media II I Jah Jah 23

roo-loorkull Circus aeruginosus III I Jah Jah rooruik Rallus aquaticus III Ei Ei rukkirääk Crex crex III I Jah Jah rägapart Anas querquedula - Ei Jah

42

rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus - Ei Jah räusk Sterna caspia II I Ei Ei rüüt Pluvialis apricaria III I Jah Jah 2

sarvikpütt Podiceps auritus II I Ei Ei sinikael-part Anas platyrhynchos - Ei Jah sookurg Grus grus III I Jah Jah 2

soo-loorkull Circus pygargus III I Jah Jah soopart e

pahlsabapart Anas acuta II Ei Jah

sooräts Asio flammeus II I Ei Ei soorüdi Calidris alpina II Ei Ei suitsupääsuke Hirundo rustica III Ei Ei suurkoovitaja Numenius arquata III Ei Ei sõtkas Bucephala clangula - Ei Jah tait Gallinula chloropus III Ei Ei teder Tetrao tetrix III I Jah Jah 3

tuuletallaja Falco tinnunculus III Ei Ei tõmmukajakas Larus fuscus II Ei Ei täpikhuik Porzana porzana III I Jah Jah valgeselg-

kirjurähn Dendrocopos leucotos II I Jah Jah 3

valge-toonekurg Ciconia ciconia III I Ei Ei 1

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LiD Alam- Pedja LKA

kaitseeesmärk

Alam- Pedja LiA

kaitseeesmärk

KR kantud leiukohad

Alam-Pedja

LKA-l

viupart Anas penelope - Ei Jah väikekajakas Larus minutus II I Jah Jah väike-kirjurähn Dendrocopos minor III Ei Ei väikekoskel Mergus albellus II I Jah Ei väike-kärbsenäpp Ficedula parva III I Jah Jah väikeluik Cygnus columbianus

bewickii II I Jah Jah

välja-loorkull Circus cyaneus III I Jah Jah väikepistrik Falco columbarius I I Ei Ei värbkakk Glaucidium passerinum III I Ei Ei väänkael Jynx torquilla III Ei Ei vöötkakk Surnia ulula III I Ei Ei vööt-põõsalind Sylvia nisoria III I Jah Jah vöötsaba-vigle Limosa lapponica III I Jah Jah öösorr Caprimulgus europaeus III I Jah Jah

Alal esinevatest linnuliikidest 78 on looduskaitsealused: neist 9 on I kategooria, 23 II kategooria

ja 46 III kategooria liiki (Tabel 10 ja 11). I kaitsekategooria liikidest on Keskkonnaregistrisse

kantud kalakotka, suur-konnakotka, väike-konnakotka, suur- ja väike-konnakotka segapaari,

merikotka, kaljukotka ja must-toonekure pesapaigad. Lisaks on registrisse kantud ka rabapüü

esinemisala. LLA kaitse-eesmärgiks on I kategooria kaitsealustest liikidest veel tutkas, kes on alal

tõenäoline haudelind (Lõhmus ja Väli, 1996, Leivits jt, 1997, Kinks, 2002), kuid kelle pesitsemise

kohta käesoleval ajal tõendid puuduvad.

43

Tabel 11. Linnudirektiivist ja/või looduskaitseseadusest tulenevalt kaitstavate linnuliikide arv

Alam-Pedja LKA-l. LiD I lisa – linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik, LiD RR – linnudirektiivi I

lisast puuduv regulaarselt esinev rändliik, LiD – linnudirektiivist puuduv liik

Kaitsekategooria LiD I lisa LiD RR LiD Kaitsealuseid liike kokku

I kategooria 8 1 0 9

II kategooria 15 8 0 23

III kategooria 24 13 9 46

Pole kaitse all 0 20

Liike kokku 44 41 9 78

Alam-Pedjal elab 86 LiD loetletud ja kaitset vajavat linnuliiki, kaitsealuseid ja linnuala või

looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid liike on kokku 85 (Tabel 10). LiA moodustamise

kriteeriumi täitnud liike on Alam-Pedjal 17 (Kuus, Kalamees, 2003). Neist kolme liigiga

(suurkonnakotkas, rukkirääk, rohunepp) vastab ala C1 kriteeriumile, kuhu arvatakse alad, millel

regulaarselt koguneb olulisel arvul globaalselt ohustatud liike või teisi globaalse kaitseväärtusega

liike. C6 kriteeriumi (ala on liigi asurkonna kaitse seisukohast 5 olulisema ala seas Eestis) täidab

Alam-Pedja 15 liigiga. Need on: herilaseviu, merikotkas, välja-loorkull, soo-loorkull, kaljukotkas,

suur-konnakotkas, laanepüü, teder, tutkas, rohunepp, väikekajakas, händkakk, hallpea-rähn,

valgeselg-kirjurähn, kolmvarvas-rähn.

Lisaks pesitsusasurkondadele on kaitseala oluline ka läbirändavatele lindudele (Lõhmus ja Väli,

1996; Ader jt 1997) ning täidab rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõudeid (IBA – Important Bird

Area; Kruus, Kalamees, 2003) kahe liigiga, väikeluik ja rohunepp, C2 kriteeriumi - s.o. ala, kuhu

regulaarselt koguneb vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud liigi rändetee või Euroopa Liidu

populatsioonidest.

Seega on ala mitmekordse kaitsetähtsusega rohunepile ja suur-konnakotkale, mistõttu neid võiks

pidada Alam-Pedja võtmeliikideks. Rohunepile on see üks tähtsamatest pesitsusaladest kogu

Baltikumis (Kuresoo, 2008). Viimasel aastakümnel on liigi asurkond kaitsealal püsinud

stabiilsena, kuid on täheldatud, et rohunepid on hakanud Alam-Pedjal hülgama väikeseid mänge

ning koonduma suurematesse mängudesse (Kuresoo, 2008). Suur-konnakotkal on KR-is kolme

paari pesapaigad ja kuigi alal on endiselt suur-konnakotkale sobivaid elupaiku, on need kõik

jäänud viimastel aastatel asustamata, ilmselt kogu Eestit hõlmava arvukuse languse tagajärjel (Ü.

Väli andmeil). Mõlemale liigile on olemas tegevuskavad kaitse planeerimiseks Eestis (Väli, 2005;

Kuresoo, 2014 eelnõu). Koostatud on ka luhtade hoolduskava (Metsoja, J-A, 2011).

Esimesed ja viimased üldised ülevaated kaitseala linnustikust pärinevad 1990. aastate keskpaigast

(Lõhmus jt 1994, Lõhmus, Väli 1996). Üle 17 aasta vanad on ka ulatuslikud inventuurid kaitseala

luhtade ning Põltsamaa ja Pedja jõe vahelise (soo-) ala haudelinnustikust (Kuresoo jt 1997, Leivits,

1997) ja läbirändavatest veelindudest (Lõhmus ja Väli 1996, Ader jt. 1997). Hiljem on pesitsejaid

inventeeritud Sangla ja Umbusi soodes (Kinks, 2002) ja Põltsamaa rabas (Leivits, A. 2010) ning

metsalinnustikku on uuritud erinevate teadusprojektide raames (Lõhmus 2004, 2006; Remm jt

2006, 2008). Kuna lamminiite on asutud sihipäraselt hooldama, on just luhalinnustik eriti aldis

muutustele, mistõttu viimased uuringud kajastavadki muutusi lamminiitudega seotud linnustikus.

44

2005-2008. a. jälgiti valitud luhaaladel (nt. Ihamaakingu luht, Kirna-Jüriküla luht) majandamise

mõju linnustikule (Kuresoo, Luigujõe 2005, 2006, Kuresoo jt 2006). Eelmise KKK eelnõu

koostamisel telliti ekspertiis kaitseala luhtade haudelinnustiku seisundile koos kaitsesoovitustega,

mille alusel hinnati senist kaitsekorda ja -tegevusi heaks, lamminiitude hooldus- ja taastamistööde

kvaliteeti rahuldavaks/heaks (Kuresoo, 2008).

Vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) linnualade seireettepanekule (Lisa 7.6) toimub 2015. a

Alam-Pedja linnualal haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur (Nellis, R. 2013).

Selle käigus tehtakse Alam-Pedja linnualal standardiseeritud metoodika alusel metsa (rähnid,

kakud, laanepüü, väike-kärbsenäpp), soo (teder, öösorr), luha ja jõe haudelinnustiku ning

kevadrändel viibivate veelindude inventuur. Inventuuril tuleb kirja panna ka kõik teised kohatud

kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid. Töö tulemusena valmib ala linnuliikide kaardikiht ja

saadakse uuendatud arvukusehinnangud nii kaitsekorralduslikult olulistele kui ka teistele alal

esinevatele linnuliikidele. Värsked andmed peaksid kättesaadavad olema 2015. aasta lõpuks.

Nii LiA kui ka LKA kaitse-eesmärkideks seatud linnuliigid on jaotatud üheksasse suuremasse

gruppi, et lihtsustada eesmärkide seadmist. Nendeks gruppideks on hanelised, kanalised,

haukalised, kurelised, kurvitsalised, kakulised, öösorrilised, rähnilised ja värvulised.

Kaitseeesmärgiks seatud läbirändajate ja pesitsevate liikide arvukused pärinevad EOÜ 2003. a.

avaldatud väljaandest „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestisˮ (koostajad A. Kuus ja A.

Kalamees), mis on ka ainus viimase 15 aasta jooksul avaldatud Alam-Pedja LLA linnuliikide

arvukusandmeid esitav trükis.

2.1.6.2. Hanelised

Haneliste gruppi kuulub kokku 8 liiki: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja

väikekoskel (Mergus albellus).

Tegu on valdavalt rändlindudega, kes kasutavad Alam-Pedja luhaalasid rändepeatusel toitumiseks

ja mõned liigid ka pesitsemiseks. Pesitsejate jaoks on kõige olulisem tagada häirimatus alates

aprilli algusest kuni augusti lõpuni, sellesse ajavahemikku jääb rändlindude saabumine,

pesitsemine ning valmistumine sügisrändeks. Oluline on säilitada poollooduslike koosluste, nagu

näiteks lamminiitude, avatus. Haneliste esinemine ja arvukus on otseses sõltuvuses sobivate elu-

ja toitumispaikade olemasolust ning neid liike kaitstakse biotoopide ehk elupaigatüüpide

kaitsemisega. Väga keeruline on määrata haneliste poolt kasutatavate alade asukohta ja vajalikku

pindala, kuna see sõltub eeskätt ala kvaliteedist, mistõttu loobuti pindalalise eesmärgi seadmisest.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigid ja neile sobivad elupaigatüübid on LLA-l esindatud. Alam-Pedjal pesitseb vähemalt 10 paari

viuparte, 150 paari sinikaelparte, 80 paari rägaparte, 20 paari luitsnokk-parte, 30-40 paari sõtkaid

ja 2 paari sooparte. Rändeajal peatuvad alal sinikael-pardid, väikeluiged ja väikekosklad.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigid ja neile sobivad elupaigatüübid on LLA-l esindatud. Alam-Pedjal pesitseb vähemalt 10 paari

viuparte, 150 paari sinikaelparte, 80 paari rägaparte, 20 paari luitsnokk-parte, 30-40 paari sõtkaid

ja 2 paari sooparte. Rändeajal peatuvad alal sinikael-pardid, väikeluiged ja väikekosklad.

45

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Taastatud ja hooldatavate niidualade jätkuv suurenemine, mis loob juurde sobivaid rändepeatus-

ja pesitsuspaiku.

- Poollooduslike koosluste kinnikasvamine, võsastumine, kuivendamine või muu inimmõjuga

häiringu esinemine, mis kahjustab oluliselt elupaigatüübi kvaliteeti.

Meede. Poollooduslike koosluste hooldamine niitmise või karjatamise teel.

- Läbirändajad toituvad Alam-Pedja läheduses asuvatel poldritel (Sangla, Valmaotsa, Aardla),

kalatiikidel (Ilmatsalu, Haaslava) ja põllumaadel.

Keskkonnaamet ei saa mõjutada Alam-Pedja LLAst väljaspoole jäävate mitteriigimaade

majandamist ja meetmeid maakasutuse suunamiseks ei ole. - Lindude häirimine tundlikul

perioodil (aprillist-augustini).

Meede. Olemasolev kaitsekord (liikumispiirang luhtadel) tagab lindude vähese häirimise, mistõttu

puudub vajadus lisameetmete rakendamiseks.

2.1.6.3. Kanalised

Tegu on keskmiste kuni suurte jõuliste paigalindudega, kes veedavad enamuse oma elust

maapinnal, toitudes taimedest, marjadest ja putukatest. Nende suurimateks vaenlasteks on kiskjad.

Siia gruppi kuulub 4 liiki: laanepüü (Tetrastes bonasia), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao

urogallus) ja rabapüü (Lagopus lagopus). Kolm esimest liiki on seatud LoA ja LKA

kaitseeesmärkideks. Rabapüü, kes kuulub LiD I lisas nimetatud liikide hulka ning I

kaitsekategooriasse, pesitsemine alal leidis kinnitust 2013. a suvel, kui G. Sein, Ü. Väli ja A.

Lõhmus määrasid kaljukotka saagi pesast leitud sulgede põhjal rabapüüks.

Laanepüü (Tetrastes bonasia; sün. Bonasa bonasia) III

kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Laanepüü eelistab pesitseda pigem küpsemates ja tihedamates okas- ja segametsades (vähemalt 50-

aastastes), kus leidub nii varjuandvaid kuuski kui talvist toitu pakkuvaid kaski ja sangleppi.

Sobivaimateks elupaikadeks on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised

vanad metsad, kus leidub häilusid ja tuulemurde (Laanepüü kaitse tegevuskava eelnõu 2014).

Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate

mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning fragmenteerumine, sellest tulenevalt

generalistidest kiskjate (rebane, vareslased jt) arvukus (Väli, Ü. 2005b), samuti pesitsuse

nurjumine eeskätt metsamajandustööde ning röövluse tõttu, kuna tegu on maaspesitsejaga. KR-i

andmetel pole Alam-Pedja LiA ja LKA territooriumil registreeritud liigi ühtegi leiukohta, mistõttu

on kaitsekorralduslikke tegevuste ja eesmärkide seadmine raskendatud. Samas võib eeldada, et

kuna valdav osa kaitseala metsadest on skv-des, kus majandustegevus on keelatud, siis ei ohusta

liigi elupaiku mitte niivõrd inimtegevus kui looduslikud protsessid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus LLA-l on 200-400 paari nagu see oli 2003. a. arvukusehinnagu põhjal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

46

Liigi esinemine ning arvukus LLA-l on täpsustatud, tehtud on vastavad registrikanded ning tagatud

on liigi elupaikade säästmine metsamajanduslikust tegevusest.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Vanade pesametsaks sobivate puistute majandamine, kahjustamine ning metsamassiivide

fragmenteerumine ning lindude häirimine pesitsusperioodil.

Meede. Potentsiaalsed elupaikade säilitamine terviklike massiividena ning lindude häirimise

vältimine pesitsusperioodil.

- Pesade rüüstamine kiskjate poolt.

Meede. Vajadusel väikekiskjate arvukuse piiramine.

Teder (Tetrao tetrix)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Teder elab peamiselt soodes ja nende servakooslustes. Maaspesitsejana on talle peamiseks ohuks

röövlus ning pesade hävimine metsamajanduslike tööde käigus. Lisaks ka elupaikadeks sobivate

koosluste hävimine või fragmenteerumine. Teder vajab aastaringselt erinevaid elupaiku – talvel

on peamisteks toitumisaladeks kasepuistud, mistõttu on talvisteks elupaikadeks sood, põldude

servaalad, kus leidub kaasikuid. Mänguperioodil eelistatakse rabasid, siirde- ja madalsoid, kui ka

sooniite ja metsalagendike, pesa tehakse enamasti põõsastikku, metsanoorendikku, soodesse või

vanema metsa servaalasse, suvel ja sügisel kasutatakse elupaigana marjarikkaid metsi ja soid

(Tedre kaitse tegevuskava, 2012).

KR-i andmetel on Alam-Pedjal registreeritud kolm liigi elupaika, mille kogupindala on ca 278,9

ha. Kaks neist jäävad loodusreservaatidesse - Tõllassaare (KLO9117806) ja Karisto

(KLO9117329) ning kolmas jääb Laeva soo looduslikku skv-sse (KLO9117327). Tõllassaare

leiukohas loendati kahe kukega mäng 2010. a, Laeva soos on 2009. a nähtud ühte isendit

(vaatlusandmetes pole täpsustatud, kas tegu oli kukega või emaslinnuga) ning Karisto soo leiukoha

sissekandes arvukuseandmed puuduvad. 2003. a hinnati kogu Alam-Pedja tedreasurkonna

arvukuseks 200-300 paari (Kuus, Kalamees 2003).

2010. a. soolindude seire (Madalsoode ja rabade linnustik. 2010.a. aruanne, Leivits 2010) käigus

fikseeriti kaudselt tedre olemasolu (lindu ennast ei kohatud) Põltsamaa rabas ja 1 haudepaar Kulu

soos ning kaks paari Intsuveski rabas. Tedre arvukus Alam-Pedjal on oluliselt vähenenud, 1997. a

andmetel pesitses Põltsamaa rabas 53 paari tetresid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Teder on LLA-l esindatud vähemalt 3 mänguga ning sobivad elupaigad on säilinud kogupindalaga

vähemalt 278,9 ha.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Teder on LLA-l esindatud vähemalt 3 mänguga ning sobivad elupaigad on säilinud kogupindalaga

vähemalt 278,9 ha. Selgitatud on tedre asurkonna suurus ja täpsustatud elupaigad.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Ulatuslike loodusmaastike esinemine skv-s, mis tagab nende puutumatuse majandustegevusest.

47

- Elupaigaks sobivate biotoopide hävimine, kahjustamine ning lindude häirimine

pesitsusperioodil.

Meede. Elupaigaks sobivate biotoopide säilimise ning lindude pesitsusrahu tagab olemasolev

kaitsekord. Lisameetmeid pole vajalik rakendada.

- Pesade rüüstamine.

Meede. Vajadusel piirata väikekiskjate arvukust.

Metsis (Tetrao urogallus)

II kat; LiD – I; KE – jah ; LiA – jah

Metsis eelistab elupaigana vanu, kuid keskmiselt tihedaid loodusmetsi, mängupaigad asuvad

enamasti rabade ümbruse männikutes (Metsise kaitse tegevuskava eelnõu, 2014). Metsist esineb

kaitsealal ulatuslikult. Teada on viis suuremat mängupaika: TornirabaX (KLO9102248), mis jääb

Põltsamaa raba skv-sse ning kus registreeriti 2012. a kahe kukega mäng; PõdrasooX1

(KLO9102246) ja PõdrasooX2 e. Kõrgeraba (KLO9102247), mis jäävad Laeva soo skv-sse ning

kus registreeriti vastavalt esimeses mängupaigas 2012. a kahe kukega mäng ja teises mängupaigas

2011. a kuue kukega mäng; Palupõhja (KLO9102083), mis jääb osaliselt Tõllassaare ja Võiviku

loodusreservaati, Laeva soo ja Kulu soo skv-sse ning Sooküla ja Palupõhja pv-sse. 2012. a

registreeriti Palupõhja leiukohas 2-3 erinevat mängu, kus osales kokku seitse kukke. Sangla soo

mängupaigas (KLO9101299), mis jääb Sangla soo skv-sse, registreeriti 2012. a kuue kukega mäng.

Metsise elupaikade kogupindala kaitsealal on 6754,4 ha. Elupaiku mõjutavad enim

melioratsioonitööd ja väikekiskjate arvukus. Viimase reguleerimiseks on Palupõhja piirkonda

antud 2013. a. välja ka nugiste eripüügilube, et soodustada pesitsemisedukust. Liigi elupaikade

kaitsel peab järgima metsise kaitse tegevuskava eelnõus toodud soovitusi metsade majandamisele.

2010. a soolindude seire (Madalsoode ja rabade linnustik. 2010.a. aruanne) käigus fikseeriti üks

metsise haudepaar Soosaare rabas.

Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Metsise elupaigad on säilinud LLA-l kogupindalaga vähemalt 6754,4 ha ning säilinud on vähemalt

5 mängupaika kokku 21 või enama mängiva kukega.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Metsise elupaigad on säilinud LLA-l kogupindalaga vähemalt 6754,4 ha ning säilinud on vähemalt

5 mängupaika kokku 21 või enama mängiva kukega.

Mõjutegurid ja meetmed:

+ Ulatuslike metsisele sobivate loodusmaastike esinemine sihtkaitsevööndites, mis tagab nende

puutumatuse majandustegevusest

- Elupaikade kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul, mis toob endaga kaasa muutused metsa

struktuuris ja puhmarindes. Alusmetsa tihenemine ja metsasihtide kinnikasvamine halvendavad

liigi toitumisvõimalusi.

48

Meede. Vajadusel kaaluda metsise elupaikade loodusliku veerežiimi taastamist. Tegevus panustab

ühtlasi elupaigatüübi siirdesood- ja rabametsad (91D0*) soodsa seisundi saavutamisele.

Meede. Elupaikade taastamine valikraie teel. Puistu hõrendamine, jättes eelistatult kasvama

metsisele sobivad vanad männid ehk mängupuud.

- Pesade rüüstamine. Metsised on oluliseks toiduobjektiks paljudele röövloomadele.

Meede. Väikekiskjate arvukuse reguleerimine vastavalt vajadusele, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest.

- Mänguaegne häirimine (inimeste looduses liikumine, metsaraied, kuivendussüsteemide

hooldamised, harjutused Utsali lasketiirus).

Meede. Liikumiskeelust teavitavate tähiste paigaldamine, korrashoid ning vajadusel kaaluda

piiranguala skeemidega infotahvlite paigaldamist. Järelvalve liikumiskeelu täitmise jälgimiseks,

kokkulepped lasketiiru kasutamise aegade ja sageduse kohta.

Rabapüü (Lagopus lagopus)

I kat; LiD – ei; KE – ei; LiA – ei

Rabapüü on I kaitsekategooriasse kuuluv paigalind ning maaspesitseja, kelle suurimateks

ohuteguriteks on looduslikud vaenlased ehk kisklus, kuna rabapüü on toiduks nii röövlindudele

kui ka väikekiskjatele. Rabapüü veedab oma pesitsusperioodi rabades ja siirdesoodes, kus ta

eelistab rabaosi, mis on hõredalt männiga kaetud ning kus on arvestatav puhmarinne. Seega leidub

teda pigem rabasaarte ümbruses ja puisraba servaaladel, kus veedab ka talve (Eesti

Ornitoloogiaühing http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/rabakana. html).

Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel on öeldud, et viimase paarikümne aasta jooksul on rabapüü

arvukus pöördumatult vähenenud ja levila muutunud katkendlikuks. 1987. a kevadel leiti

rabapüüsid vaid 29% varasematest elupaikadest. 1991–1995 tehtud loenduste ja tähelepanekute

põhjal võib väita, et rabapüü levila piirdus toona põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa

sooaladega. Eestis arvatakse elavat 50–100 rabapüü paari ning enamik neist pesitseb Alutagusel.

Rabapüü esinemine Alam-Pedja LLA-l sai kinnitust 2013. a suvel, kui merikotka pesast leiti

rabapüü sulgi. Enne seda puudusid otsesed tõendid, et liik kaitsealal eksisteerib. Seetõttu ei ole

rabapüü ka LiA ja LKA kaitse-eesmärkide hulgas. Kuna tegu on väga ohustatud liigiga, siis

käsitletakse teda ka käesolevas KKK-s.

KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiA ja LKA territooriumile üks rabapüü võimalik esinemisala

(KLO9117806), mille kogupindalaks on ca 3 697,9 ha. Levikuala jääb suuremas osas Põltsamaa

raba skv-sse ja Peterna loodusreservaati, väga väike osa ulatub ka Kamari pv-sse. Kuna puuduvad

konkreetsed andmed rabapüü arvukuse ning leviku kohta tervel kaitsealal, siis on

kaitsekorralduslikke tegevuste ja eesmärkide seadmine keeruline.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus LLA-l on säilinud vähemalt inventuuri tulemusena Keskkonnaregistrisse kantud

mahus või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi esinemine ning arvukus LLA-l on täpsustatud, tehtud on vastavad registrikanded ning tagatud

on liigi elupaikade säilimine.

49

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Ulatuslike looduslike soomassiivid esinemine sihtkaitsevööndites, mis tagab nende puutumatuse

majandustegevusest

- Elupaigaks sobivate biotoopide kahjustamine või hävitamine kuivendamise tagajärjel

(võsastumine ning metsastumine) ning lindude häirimine pesitsusperioodil.

Meede. Potentsiaalsete elupaikade säilitamine ning lindude häirimise vältimine pesitsusperioodil.

- Pesade rüüstamine.

Meede. Vajadusel väikekiskjate arvukuse piiramine.

2.1.6.4. Toonekurelised

Must-toonekurg (Ciconia nigra)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Must-toonekurg on looduslike metsamaastike lind, kelle pesapaigad asuvad reeglina suurtes

metsamassiivides. Eesti must-toonekured on pesapaiga suhtes väga valivad. Keskmine metsasus 3

km raadiuses pesast on 74±16%, mis on keskmisest märgatavalt kõrgem, ning eelistatumad metsad

on lodumetsad ja segametsad, kuid pesi võib leida ka nõmmemännikust. Must-toonekured

väldivad pesitsemist metsaservas ja eelistavad inimasustustest kaugeid ja jõgede läheduses asuvaid

puistusid (Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013).

KR-i andmetel on Alam-Pedjal LiA-l registreeritud 4 must-toonekure pesapaika, mis jäävad LKA

piiridest välja, kuid asuvad püsielupaikade territooriumitel. Kaks teadaolevat pesa jäävad Kapsta

must-toonekure PEPi (KLO9101990 ja KLO9114522), neist üks pesa oli 2012. a asustatud, teine

pesa oli 2009. ja 2011. a asustamata. Kolmas pesakoht jääb Tatriku must-toonekure PEPi

(KLO9101989), kus 2011. a andmetel oli pesa varisenud. Neljas pesakoht jääb Soosaare kanakulli

PEPi (KLO9102342), kus 2011. a andmetel oli pesa varisenud. Seega, kava koostamise ajal (2014.

a. sügisel), on sellest aastakümnest teada vaid ühe pesapaiga asustamine neljast – Kapsta 2012. a.

Võttes arvesse must-toonekure suuri territooriume pole pilt siiski halb. Kotkaklubi

liigikoordinaatori R. Nellise andmetel kuuluvad Kapsta ja Tatriku pesad arvatavasti ühele paarile

ja suure tõenäosusega pesitseb paar viimastel aastatel Koopsis (KLO9118620). Lähikonnas on

edukalt pesitsevaid paare veel (Pikknurmes, Kursil, Sinikülas, Murrul) ja Alam-Pedja on neile

jätkuvalt kasutatav toitumisala ja võimaliku pesitsusalana.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Must-toonekure elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus alal on vähemalt üks haudepaar.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Must-toonekure elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus on vähemalt üks haudepaar.

• Mõjutegurid ja meetmed:

50

+ Must-toonekure püsielupaikade sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist

31. augustini.

- Kanakulli püsielupaigas ei ole inimeste liikumist ajaliselt piiratud, mistõttu on oht, et liiki

häiritakse pesitsusperioodil.

- Liigi täpset arvukust ja seisundit teadmata ei ole võimalik planeerida konkreetseid tegevus ja

meetmeid.

Meede. Seire jätkamine ning vajadusel linnualale jäävate pesade kordusinventuuri tellimine.

Meede. Järelvalve liikumiskeelu täitmise jälgimiseks.

- Toitumispaikade kinnikasvamine ja hävimine.

Meede. Toitumispaigaks olevate jõekallaste ja luhtade avatuna hoidmine, vajadusel kallastel võsa

raiumine.

2.1.6.5. Haukalised

Haukaliste rühma kuuluvad päevase eluviisi ja mitmekülgse pesapaigaeelistusega röövlinnuliigid.

Kõikidel liikidel on terav konksjas nokk ja tugevate küünistega varbad saagi kinnihoidmiseks,

enamasti on emalind suurem kui isalind. Nad on osavad lendajad ja toituvad elusalt püütud saagist

või raipeist. Eestis pesitseb hetkel teadaolevalt 17 liiki haukalisi, kellest Alam-Pedja LKA ja LiA

kaitse-eesmärkideks on seatud kokku 10 liigi kaitse. Need liigid on kanakull (Accipiter gentilis),

kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus) ja

herilaseviu (Pernis apivorus).

Kanakull (Accipiter gentilis)

II kat; LiD – I; KE – ei; LiA – jah

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes eelistab pesitseda vanades okaspuu enamusega

metsades, suurtes massiivides. Toitumisaladena kasutab kanakull nii metsa- kui kultuurmaastikku.

Suurimaks ohuteguriks on pesapaikade hävimine metsamajandamise käigus ning toitumisalade ja

toidubaasi vähenemine (Kanakulli kaitse tegevuskava eelnõu 2014). KR-i andmetel on AlamPedja

LiA territooriumil kokku 8 kanakulli pesapaika. 6 pesapaika jäävad Alam-Pedja LKA

territooriumile ning paiknevad Tõllassaare loodusreservaadis (KLO9102875), Põltsamaa raba

KLO9102795), Laeva soo (KLO9102794), Laugesoo (KLO9102883) ja Kulu soo (KLO9102874

ja KLO9102884) skv-s. Kaks pesa jääb Soosaare kanakulli PEPi territooriumile (KLO9113065 ja

KLO9102914) ning skv-sse.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Kanakulli elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on 6-9

haudepaari nagu hinnati 2003. a.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Kanakulli elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on

vähemalt 6 haudepaari.

51

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Pesapaikade hävimine ning lindude häirimine pesitsusperioodil.

Kehtivad kaitsekorrad tagavad pesapaikade säilimise ning pesitsusrahu, kuna kõik pesad asuvad

skv-s või loodusreservaadis. Lisameetmete rakendamiseks puudub vajadus.

Meede. Järelvalve liikumiskeelu täitmise jälgimiseks.

- Toidubaasi vähenemine.

Meede. Toitumisalade säilitamine. Metsamassiivide terviklikkuse tagamine võimalikult suurtel

aladel ning poollooduslike koosluste hooldamine niitmise või karjatamise teel. Kultuurmaastike

järjepidevuse säilitamine.

Kalakotkas (Pandion haliaetus)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Eestis on kalakotka pesapaigaks raba- ja metsamaastik, pesa ehitatakse kõrgematele puudele või

raielankidele jäetud seemnemändidele. Pesa ehitab kalakotkas üldjuhul puu latva 10-30 m

kõrgusele maapinnast (mõned rabamändidel asuvad pesad on aga vaid 4-6 m kõrgusel; Kalakotka

kaitse tegevuskava 2013).

KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiA-le 5 kalakotka pesapaika, millest 2 jäävad Madise skv-sse

(KLO9111510 ja KLO9115317) ja 3 Laeva soo skv-sse (KLO9110102, KLO9112517 ja

KLO9114762). Madise skv-s oli 2014. a seisuga üks pesa asustatud (KLO9115317; 3 poega) ning

teine pesa varisenud (KLO9111510). Laeva soo skv-s oli 2014. a andmetel kolmest pesast kahes

(KLO9110102 ja KLO9112517) 2 poega ja üks (KLO9114762) varisenud.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Kalakotka elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on 3-5

haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Kalakotka elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on

vähemalt 3 haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Kalakotka looduslikud pesad hävivad sageli tormides (pesa ehitatakse puu latva).

Meede. Kaaluda tehispesade paigaldamist, kui selleks peaks vajadus tekkima, mis tagaks pesakoha

kaitse ja pesa pikaajalisema säilimise.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Kaljukotkas eelistab pesitseda ulatuslikel soo- ja rabaaladel ning pesa rajatakse tavaliselt soosaare

või –servametsa. Toitumisalana kasutab ta pesapuust kuni 5 km kaugusel olevaid lagedaid alasid

– poollooduslikke kooslusi, soid ja rabasid. Peamiseks saakloomaks on kanalised ja jänesed

(Kaljukotka kaitse tegevuskava 2013). Tegevuskava toob peamiste ohuteguritena välja

toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad – hävimist ja kvaliteedi langust ning sellest tingitud

52

metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse langust. Lisaks omab olulist mõju ka lindude

häirimise faktor. KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiA-le 6 kaljukotka pesapaika. Neli pesa

(KLO9117155, KLO9110099, KLO9102955 ja KLO9102954) jääb Peterna loodusreservaati, üks

pesa (KLO9102986) Võiviku loodusreservaati ning üks pesa (KLO9102985) Laeva soo skv-sse.

Kotkaklubi 2014. a. aruande kohaselt oli Alam-Pedjal edukas 1 paar, kelle poeg (Peterna

reservaadis) rõngastati. Uuenenud info kohaselt asustab Laeva soo skv merikotka pesa

(KLO9114626) 2012. a. alates kaljukotkas, poegi pole olnud, kuid 2014. a olid pesas munakoored.

Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Kaljukotka elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on

vähemalt 3 haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Kaljukotka elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus LLA-l on

vähemalt 3 haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Loodusreservaatides on keelatud inimeste viibimine aastaringselt ning Laeva soo skv-s on 1.

veebruarist 30. juunini liikumiskeeld.

- Toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad – hävimine ja kvaliteedi langus ning sellest tingitud

metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse langus.

Meede. Toitumisalade säilimise tagamine, eeskätt soomassiivide hea seisukorra tagamine ning

poollooduslike koosluste hooldamine niitmise või karjatamise teel. Vajadusel kaaluda sooserva

metsade looduslikkuse taastamist, kui selleks peaks vajadus tekkima.

- Lindude häirimine.

Olemasolev kaitsekord tagab lindude rahu, kuna kuuest pesast viis jääb loodusreservaatidesse, kus

on inimeste liikumine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta rangelt keelatud ning üks pesa jääb

Laeva soo skv-sse, kus on 1. veebruarist 30. juunini liikumiskeeld. Meede. Järelvalve tõhustamine

liikumiskeelu täitmise jälgimiseks.

Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Merikotkas on Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ning jõgede lähedal levinud haudelind,

kes eelistab pesitseda vanas metsas või selle servas ja võimalusel väldib pesitsemist

lageraielankide säilikpuudel. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse, pesapuuna

eelistab mändi ja haaba. Pesitseb vanades metsades, kus metsa keskmine vanus on lehtmetsades

90 a ja okasmetsades 120-130 a (Merikotka kaitse tegevuskava, 2013).

KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiA territooriumile 16 pesapaika, millest 2014. a. oli asustatud 8.

Merikotka pesad jäävad Alam-Pedja LKA Meleski soo (KLO9101895 ja KLO9113066; 2014. a.

andmetel toimus viimases õnnestunud pesitsemine), Kulu soo (2014. a andmetel üks asutatud

KLO9100163 ja üks varisenud pesa KLO9108234), Laeva soo (2014. a andmetel üks asustamata

KLO9114381 ja teises kolmel viimasel aastalkaljukotkas KLO9114626), Laugesoo (2014. a

andmetel pesas KLO9110103 2 poega ja üks varisenud pesa KLO9103340), Põltsamaa raba (2014.

a andmetel üks asustatud pesa KLO9111514 ja teine pesapuu murdunud KLO9117810) ja

53

Kärevere skv-sse (2014. a. üks edukas KLO9114625 ja üks varisenud pesa KLO9101083) ning

Tõllassaare (2014. a andmetel üks asustatud pesa KLO9100543) ja Karisto loodusreservaati (2014.

a andmetel üks varisenud pesa KLO9101069 ja üks uus asustatud pesa KLO9119537). Üks

pesapaik jääb ka Meleski merikotka püsielupaiga pv-sse (2014. a andmetel varisenud pesa

KLO9103668).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Merikotka elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus on vähemalt 5 haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Merikotka elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus on vähemalt 5 haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Olemasolev kaitsekord tagab enamuses pesapaikades pesitsusaegse rahu (Laeva soo, Laugesoo

ja Põltsamaa raba skv-s liikumispiirang 1. veebruarist 30. juunini ning loodusreservaatides

aastaringselt inimeste liikumine keelatud).

- Lindude häirimine pesitsusperioodil.

Meede. Kaaluda kaitse-eeskirja muutmist, kehtestades liikumispiirangud ka Meleski soo, Kulu soo

ja Kärevere skv-s.

Meede. Järelvalve tõhustamine liikumiskeelu täitmise jälgimiseks.

Suur-konnakotkas (Aquila clanga)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Suur-konnakotkas on nii meil kui ka mujal Euroopas väga ohustatud ja haruldane linnuliik, kes

eelistab pesitseda siseveekogude, eelkõige lamminiitudega ümbritsetud jõgede läheduses. Pesa

ehitab see liik eelkõige soisesse metsa, eelistades madalsoid ja lodumetsi (Väli & Lõhmus 2000).

Suur-konnakotka kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on 2012. a seisuga Eesti suur-konnakotkaste

arvukuseks hinnatud 5-10 paari, kuid 2007. a hinnati nende arvukuseks 10-20 paari. KR-i andmetel

jääb Alam-Pedja LiA-le 6 suur-konnakotka pesa, neist 3 Kunila skv-s (KLO9102996;

KLO9102997; KLO9102997) ning Aruvälja (KLO9103007; KLO9103006) ja Nasja PEPide

(KLO9104757) pesad, kuid viimastel aastatel on kõik pesad olnud asustamata ja linnualal pole

enam suur-konnakotka pesitsemist tuvastatud. Liigi pesitsemiseks on kõik tingimused alal säilinud

ning selle soodustamiseks hinnatakse olemasolevat kaitsekorda piisavaks. Kuna liigi esinemise

ja leviku kohta täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga eesmärke ei seata.

Mõjutegurid ja meetmed:

- Pärast 2007. a ei ole suur-konnakotkast alalt leitud, kuigi kõik tingimused liigi edukaks

pesitsemiseks on olemas.

Meede. Suur-konnakotka seire jätkamine ning liigile sobivate elupaikade kaitsmine.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

54

Väike-konnakotkas on levinud kõikjal Mandri-Eestis. Tema tegutsemisala jääb reeglina pesast

kuni 6 km raadiusesse, enamasti 3 km raadiusse. Väike-konnakotka pesapuud paiknevad valdavalt

vanas, üle 70 a vanuses puistus, pesapuuks valitakse enamasti suurim ja tugevaim puu puistus.

Toitumas käiakse lagedamatel aladel nagu rohumaad, kultuurmaastikud ning peamisteks

saakobjektideks on pisiimetajad, kahepaiksed ja linnud. Peamisteks ohuteguriteks on pesapaikade

hävimine metsamajanduslike tegevuste ning toitumisalade hävimise ja kvaliteedi languse tõttu

(Väike-konnakotka kaitse tegevuskava eelnõu 2014).

KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiA-le 3 väike-konnakotka pesa, milles üks asub Alam-Pedja

LKA Umniidu skv-s (KLO9107579; viimane kinnitatud vaatlus 2009. a, arvukuse ja pesitsemise

andmed puuduvad), teine Metsanurga-2 väike-konnakotka PEPi skv-s (KLO9102448; viimane

vaatlus 2008. a, kui pesa asustas teine liik) ja kolmas Kapsta must-toonekure PEPi skv-s

(KLO9102762; viimane vaatlus 2011. a, kui pesa oli asustamata). Lisaks pesitseb KR-i andmetel

Alam-Pedja LiA territooriumil üks väike-konnakotka ja suur-konnakotka hübriid (Aquila

pomarina x Aquila clanga) Nasja suur-konnakotka PEPi territooriumil (KLO9104757; 2008.2010.

a oli pesa asustatud, 2011. a oli pesa küll kaunistatud, kuid täpsemad andmed puuduvad). 2014. a.

novembris leiti Metsanurga- 2 PEPis uus pesa (U. Abeli suuline info), mis kava koostamise hetkel

ei olnud veel Keskkonnaregistrisse kantud.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Väike-konnakotka elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi

pesitsusaegne arvukus on vähemalt 1 haudepaar.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Väike-konnakotka elupaigad ja pesitsustingimused Alam-Pedja LLA-l on säilinud, liigi

pesitsusaegne arvukus on vähemalt 1 haudepaar.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Püsielupaikade skv-des on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini.

- Puuduvad värsked andmed pesitsemise ja arvukuse kohta, mis raskendavad eesmärkide ning

meetmete seadmist.

Meede. Väike-konnakotka seire jätkamine ning vajadusel lisainventuuride tellimine, et välja

selgitada liigi levik, arvukus.

- Umniidu skv-s ei ole inimeste liikumine piiratud, mistõttu on oht, et linde häiritakse

pesitsusperioodil.

Meede. Vajadusel kaaluda kaitse-eeskirja muutmist, lisades liikumispiiranguga alade hulka ka

Umniidu skv.

- Väike-konnakotka ohuteguriks on maastiku mosaiiksuse kadumine.

Meede. Poollooduslike koosluste hooldus, looduslike koosluste säilimise tagamine.

Loorkullid

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

55

Alam-Pedja LiA ja LKA kaitse-eesmärkideks on seatud 3 loorkulli liiki – roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus) ja soo-loorkull (Circus pygargus). Loorkullid

toituvad väikelindudest, pisiimetajatest, putukatest, kahepaiksetest ja roomajatest. Pesa teevad

maapinnale, peamiselt roostiku ja põõsaste varju. Oluline on, et majandamisel säilitataks eelneva

aasta roostik ning põõsastikud, et varakevadel (märtsis-aprillis) oleks lindudel pesitsuseks

sobilikke kohti (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu 2014).

2010. a aruande põhjal pesitses roo-loorkull Peterna soos (Madalsoode ja rabade linnustik. 2010.

a. aruanne). Kuna liikide esinemise ja leviku kohta Keskkonnaregistris siiski täpsed andmed

puuduvad, siis KKK-ga neile eraldi eesmärke ei seata. Loorkullidele sobivate elupaikade ja

toitumisalade kaitse tagatakse elupaigatüüpide (raba- ja niidukoosluste) kaitsmisega.

Mõjutegurid ja meetmed:

- Puuduvad täpsed andmed liikide esinemise kohta linnualal ja looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada.

Meede. Liikide leviku ja arvkuse täpsustamine linnustiku inventuuri tulemusena ning elupaiga- ja

toitumistingimuste säilitamine.

- Liikidele pesitsemiseks sobilike alade intensiivne majandamine, sh roostiku niitmine ning

poollooduslike koosluste lausaline niitmine, põõsastike hävitamine.

Meede. Niitude niitmisel säilitada alal suuremad põõsastikud või põõsaste grupid. Roostiku

niitmisel säilitada alasid, kus roostik jääb niitmata, sest linnud vajavad pesitsuseks eelmise aasta

roostikku.

Herilaseviu (Pernis apivorus)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Rändlind, kes teeb oma pesa metsa kõrgema puu otsa. Eelistab metsi, mis on hõrendike, põldude

ja rohumaade läheduses. Toituvad peamiselt herilasevastsetest, kuid ka roomajatest, konnadest,

linnupoegadest ja vihmaussidest (Valker, T. 2014).

KR-i andmetel ei jää Alam-Pedja LiA-le ühtegi herilaseviu pesa, kuigi liik on seatud ala

kaitseeesmärgiks. Kuna liikide esinemise ja leviku kohta täpsed andmed puuduvad, siis

kaitsekorralduskavaga eesmärke ei seata. Herilaseviule sobivate elupaikade ja toitumisalade kaitse

toimub elupaigatüüpide (metsa- ja niidukoosluste) kaitse kaudu.

Mõjutegurid ja meetmed:

- Puuduvad täpsed andmed liigi esinemise kohta linnualal ja looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada.

Meede. Liigi leviku ja arvkuse täpsustamine ning elupaiga- ja toitumistingimuste säilitamine.

2.1.6.6. Kakulised.

Händkakk (Strix uralensis)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

56

Händkakk pesitseb peamiselt vanades loodusmetsades, mille lähedusse jääb lagedaid alasid –

rabasid, niite, põllumajanduslikke maid. Händkakk toitub peamiselt pisinärilistest, kahepaiksetest

ja putukatest. Oma pesa teeb händkakk puuõõnsustesse, puutüüka otsa, mahajäetud röövlinnu

pessa või pesakasti (Kontkanen jt. 2004).

KR-i andmetel ei jää Alam-Pedja LiA-le ühtegi händkaku pesa, kuigi liik on seatud ala

kaitseeesmärgiks. Kuus ja Kalamees, 2003. a. andmetel pesitses alal samas 30-40 paari händkakke.

Kuna liikide esinemise ja leviku kohta täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga eesmärke ei seata.

Händkakule sobilike elupaikade ja toitumisalade kaitse tagatakse elupaigatüüpide (metsa-, raba ja

niidukoosluste) kaitsega.

Mõjutegurid ja meetmed:

- Puuduvad täpsed andmed liigi esinemise kohta LiA-l ja LKA-l, mistõttu ei ole võimalik

kaitseeesmärke seada.

Meede. Liigi leviku ja arvukuse täpsustamine ning elupaiga- ja toitumistingimuste säilitamine.

2.1.6.7. Kurelised

Kurelised on poolveelised või maismaalinnud, kellel on lühike saba, pikk kael ja tugevad jalad

ning nad on kohastunud tegutsemiseks maapinnal. Pesa ehitavad nad maha ja kurnas on 1–10

muna. Kureliste pojad on pesahülgajad. Tingituna nende suhtelisest kohmakusest ja elupaigast on

neil palju vaenlasi ja nad on tundlikud inimtegevuse suhtes. Alam-Pedja LiA kaitse-eesmärgiks on

3 liiki kurelisi: rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja sookurg (Grus grus).

Rukkirääk (Crex crex)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Rukkirääk on rändlind, kes saabub Eestisse mais ning lahkub siit augusti lõpus või septembris. Ta

on maaspesitseja, kes rajab pesa tihedasse taimestikku. Rukkiräägul on kindlad elupaigaeelistused:

taimestik peab olema vähemalt 20-30 cm kõrge, et sellesse saaks varjuda, ning suhteliselt hõre.

Liigtihe taimestik talle ei sobi. Andmeid rukkiräägu pesakondade suuruse kohta on vähe, sest

nende jälgimine on raskendatud. Liik asustab peamiselt põllumajandusmaastikku, mitmesuguseid

rohumaid ja teraviljapõlde. Eestis 1995. a tehtud uuring näitas, et 70% rääkudest kuuldi laulmas

rohumaadel ning 9% teraviljapõldudel (Elts 1997). Arvukus on kõrgeim niisketel rohumaadel.

Rukkirääk tegutseb valdavalt kõrges rohustus, kuid pimedal ajal liigub vähesel määral ka madala

taimestikuga aladel. Ta on omnivoor ning põhilise osa toidust moodustavad erinevad putukad, kuid

ka nälkjad ja teod, ämblikud, tuhatjalgsed, sipelgad ning vihmaussid (Rukkiräägu kaitse

tegevuskava eelnõu). Rukkiräägu elulemust peetakse väga madalaks, taasleiuandmete

modelleerimisel on leitud, et aastas hukkub üle 70-80% rukkirääkudest (Green 2004).

KR-i andmetel ei jää Alam-Pedja LiA-le ühtki rukkiräägu territooriumi, kuid on 3 vaatlust selle

kohta, et liiki esines 1992. a. Jüriküla ja Madise skv-s ning 1993. a. Ilmatsalu jõe luhal Emajõe

luha skv-s. 2003. a. hinnangul pesitses Alam-Pedja LKA-l üle 100 rukkiräägu paari. Kuna liigi

leviku ja arvukuse kohta täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga väga konkreetseid eesmärke ei

seata. Rukkiräägule sobilikke elupaiku ja toitumisalasid kaitstakse nende elupaigatüüpe

(niidukooslusi) kaitstes.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

57

Liigi arvukus on säilinud inventuuride tulemusena KR-i kantud mahus või suurenenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi esinemine ja arvukus LLA-l on täpsustatud, tehtud on vastavad registrikanded ning tagatud on

liigi elupaikade säilimine vähemalt inventuuril fikseeritud ulatuses.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Luhaniitude taastamisel ja hooldusel ning põllumajandusmaastike osakaalu suurenemisel on liigi

seisundile soodne mõju.

- Puuduvad täpsed andmed liigi esinemise kohta linnualal ja looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik täpsemaid kaitse-eesmärke seada.

Meede. Liigi leviku ja arvukuse täpsustamine ning elupaiga- ja toitumistingimuste säilitamine.

- Põllumajanduslik tegevus, selle intensiivistumine, aga ka lakkamine, sh liiga varajane

niitmisaeg ja vale niitmismeetod, mille tulemusel lennuvõimetud vanalinnud ja pojad hukkuvad.

Meede. Rukkiräägu kaitse tegevuskava eelnõu (2014) kohaselt tohiks niitmisega alustada alles

juuli lõpust või augusti algusest ning niita tuleks „keskelt lahkuˮ meetodiga, et tagada lindudele

pääsetee ning alade avatus. Tuleks kaaluda ka osaliselt niitmata alade jätmist niidetavate vahele.

- Märgalade, eeskätt niidukoosluste kvaliteedi langus ja pindala vähenemine võsastumise ja

kinnikasvamise tõttu.

Meede. Niidukoosluste järjepidev ning õigeaegne hooldus, millega tagatakse kõrgrohustu

olemasolu ning rukkiräägule sobivate elupaikade säilimine.

Täpikhuik (Porzana porzana)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Täpikhuik on rändlind, kes saabub Eestisse aprilli lõpus või mai alguses. Ta eelistab pesitseda

tihedas poolveelises taimkattes – tarnastikus või roostikus. Pesapaikadeks sobivad madal- ja

siirdesood, niisked niidud, eutroofsete järvede kaldaalad jms (Leibak et al. 1994). Liik toitub

peamiselt väikestest veeselgrootutest ja veetaimedest (Cramp, Simmons 1980): erinevate putukate

vastsed, valmikud ja nukud, limused, ämblikud ja vesilestad, taimedest eelistatult seemned, lehed

ja juured, kuid söövad ka vetikaid (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu 2014).

KR-is puuduvad kanded liigi pesituskohtade kohta Alam-Pedja LKA-l ja LLA-l ning seepärast

KKK-ga täpsemaid eesmärke ei seata. Liigi elupaiku ja toitumisalasid kaitstakse elupaigatüüpide

(raba-, soo- ja niidukooslused) kaitsemisega.

Mõjutegurid ja meetmed:

Maastike kaugseires kajastuv rooalade laienemine pikaajalises perspektiivis toetab liigi soodsat

seisundit.

- Puuduvad täpsed andmed liigi esinemise kohta LiA-l ja LKA-l, mistõttu ei ole võimalik

kaitseeesmärke seada.

Meede. Liigi leviku ja arvkuse täpsustamine ning elupaiga- ja toitumistingimuste säilitamine.

58

- Liigi pesitsemiseks sobilike alade intensiivne majandamine, sh roostiku niitmine ja tarnamätaste

purustamine.

Meede. Niitude niitmisel osaliselt alade säilitamine, kus on roostik või tarnamätastik, et säiliksid

liigile vajalikud pesitsuskohad.

Sookurg (Grus grus)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Sookurg on rändlind, kes saabub Eestisse aprilli alguses ning enamasti eelistab pesitseda soodes,

aga viimasel ajal ka lamminiitudel. Pesa ehitab ta maapinnale rohu-, samblamättale või hõredasse

roostikku. Sookurg toitub valdavalt avamaastikul (märgaladel, niitudel ja põldudel), vähem

poolsuletud ning suletud maastikus (raiesmikud ja märjad metsad). Ta on segatoiduline ning toit

varieerub nii sesoonselt kui ka elutsüklite lõikes (Sookure kaitse tegevuskava eelnõu 2014).

Ohuteguriteks loetakse elupaikade hävimist või kvaliteedi langust, häirimist, lindude tahtlikku

tapmist, kokkupõrkeid elektriliinidega ja kliima soojenemist, kuid kõigi ohutegurite tähtsust

peetakse liigi kaitse tegevuskavas väikeseks. Seetõttu tuleb pigem keskenduda liigile sobivate

pesitsus- ja toitumisbiotoopide (märgalad, märjad niidud, metsad ja raiesmikud) säilitamisele.

KR-i andmetel jääb Alam-Pedja LiAle kaks sookure pesitsusala, kogupindalaga ca 80 ha. Sellest

umbes 76 ha jääb Laeva soo skv-sse ja 4 ha Võiviku loodusreservaati. Madalsoode ja rabade

linnustiku 2010.a. aruande põhjal pesitses Tõllasoo ja Soosaare rabas ning Kulu soos igaühes üks

haudepaar.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Sookure elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud Alam-Pedja LLA-l vähemalt 80 ha ulatuses,

liigi pesitsusaegne arvukus on vähemalt kolm haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Sookure elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud Alam-Pedja LLA-l vähemalt 80 ha ulatuses,

liigi pesitsusaegne arvukus on vähemalt kolm haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Sookure levikualad jäävad range kaitsekorraga vöönditesse, mistõttu on lindude häirimine

pesitsusajal vähetõenäoline. Laeva soo skv-s on liikumiskeeld 1. veebruarist 30. juunini ning

Võiviku loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus.

- Toitumis- ja pesitsuspaikade kvaliteedi langus. Lagedate alade võsastumine, niiskete niitude,

metsade ja soode kuivendamine.

Meede. Luhaniitude järjepidev hooldamine, võimalusel nende kuivendussüsteemide sulgemine,

mis ei avalda olulist mõju väljaspool kaitseala asuvatele aladele.

59

2.1.6.8. Kurvitsalised

Kurvitsalised on väga erinevaid, peamiselt märgalade ja veekogudega seotud linnuliike ühendav

selts, mille mitmed esindajad on seotud Alam-Pedjaga ja neist 12 liiki on seatud Alam-Pedja LLA

kaitse-eesmärkideks. Kurvitsalisi iseloomustab enamasti pikad jalad ja nokk. Nad moodustavad

püsivaid pesitsuspaare ja maaspesitsejatena on nende pojad pesahülgajad. Enamasti toituvad

kurvitsalised loomsest toidust ja selles linnurühmas on väga kitsalt kohastunud toiduspetsialiste.

Alam-Pedja on kurvitsalistele sobiv ala nii pesitus- kui ka rohkete rändepeatuspaikade poolest.

Rohunepp (Gallinago media)

II kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Rohunepp on üks Alam-Pedja LiA esindusliikidest. Ta valib pesitsemiseks ulatuslikke,

tasandikulisi, vähese kõrgtaimestikuga niiskeid alasid. Elupaikadest eelistab lamminiite – ajutiselt

üleujutatavaid lagedaid või mõõdukalt võsastuvaid ja soostuvaid alasid (78%), sageli ka viljakaid

niiskeid niite, sealhulgas liigniiskeid kultuur-rohumaid (endiseid heinamaid ja poldreid), kus veel

niidetakse või karjatatakse loomi (20%). Harvem esineb ta soodes (madal- ja siirdesood,

puhmasälveraba) ja märgades raiesmikes (2%) (Rohunepi kaitse tegevuskava 2015-2019 eenõu).

Rohunepi elupaigavaliku põhitingimuseks on toidu (suures enamuses vihmaussid) küllus ja püsiv

kättesaadavus. Sellest tulenevalt eelistavad rohunepid pesitsemiseks püsivalt niiske ja kerge

mullastruktuuriga alasid, kust nad vihmausse kuni 8 cm sügavusest mullakihist välja õngitsevad.

Rohunepiala kujutab mosaiiksete mänguplatside ja toitumisalade süsteemi, mille vahel isalinnud

liiguvad ja mis võivad paikneda üksteisest (kümnete) kilomeetrite kaugusel. Eesti kõige

elujõulisem rohunepi asurkond asustab Alam-Pedjal Suur-Emajõe piirkonda, kus hinnanguliselt

võiks mänguplatsid ja pesitsuspaigad olla vähemalt pooltel Eesti rohuneppidest (Rohunepi kaitse

tegevuskava 2015-2019 eenõu (2014)). Rohunepi esinemine on kaardistatud Jõesuu skv mitmes

piirkonnas, Kulu soos, mitmel alal Emajõe luha skv-s, Aiu skv-s. Pikknurme ja Pedja jõe ning

Jüriküla ja Altnurga luhaniitudel, viimasel kahel ka pindalalise objektina kokku 197,5 ha ulatuses.

Suuremaks ohuteguriteks liigile on rohunepi mängu-ja toitumisalade hävimine maaparanduse ja

kuivendustööde tulemusel, samuti hooldatavate alade nn ülehooldamine (vt ka joonis 7), mille

käigus luhast kaovad mättad, soonekohad ja muu maastiku mitmekesisus. Sellele tuleb erilist

tähelepanu pöörata liigi kaitsele suunatud tegevuste korraldamisel. Luhtade niitmiseks vajalike

juurdepääsude projekteerimisel tuleb väga tõsiselt kaaluda kraavide puhastamisega kaasnevat

kuivendavat mõju alale, võimalusel kraavide süvendamisest loobuda.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Rohunepi elupaigad on hooldatud ja suured mängud ning elujõulised mängusüsteemid on säilinud

Alam-Pedja LLA lamminiitudel vähemalt 300 ha ha ulatuses või enam. Alam-Pedja LLA

asurkonda kuulub 180 – 200 isalindu.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Rohunepi elupaigad on hooldatud ja suured mängud ning elujõulised mängusüsteemid on säilinud

Alam-Pedja LLA lamminiitudel vähemalt 200 ha ulatuses; asurkonda kuulub 180 – 200 isalindu.

• Mõjutegurid ja meetmed:

60

+ Uute luhaalade hooldusse võtmisega kaasneb parem pesitsemisedukus ja liigi arvukus piirkonnas

tõuseb.

- Luhtade liiga intensiivse hooldusega kaob maastiku mitmekesine struktuur ja alad pole enam

liigile atraktiivsed ja sobivad.

Meede. Hooldustööde kvaliteedi hindamine ja vajalike nõudmiste esitamine. Liigi seisukohalt

sobib paremini ebaühtlane hooldusviis, kus niidetav ala aastate kaupa osaliselt varieerub; tuleks

rohkem soodustada karjatamist ning järelkarjatamist.

- Luhtade kuivendamine, mis kaasneb kraavide rekonstrueerimisega luhahooldustehnikale

juurdepääsude väljaehitamisel.

Meede. Luhtade juurdepääsude väljaehitamisel kraavitamisega piirdumine ainult truubi ja jõe

vahelisel alal; rangelt tuleb eelistada võimalusi, millega ei kaasne vanade kraavide kogupikkuses

puhastamist ja vee ärajuhtimist luhaaladelt.

Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Vöötsaba-vigle Eestis teadaolevalt ei pesitse, vaid peatub siin läbirännul. 2003. a. hinnati

läbirändajate arvukust Alam-Pedja LKA-l 100-le isendile. Nagu mustsaba-vigled hangivad ka

vöötsaba-vigled oma toitu (usse, molluskeid ja veetaimede osi) pehmest pinnast või madalast veest

nokaga võttes (Luigujõe, L. suuline info). Vöötsaba-vigle on tüüpiline poldrite liik ja teda võibki

kohata Alam-Pedja LLA lähedastel Laeva ja Kolga-Jaani poldril. Kaitsealal on liigile sobivad

toitumisalad Alam-Pedja madalsood ja hooldatavad luhaniidud. Ohuteguriks on majandamise

lõppemine või selle halb kvaliteet, samuti liiga raske tehnika kasutamine luhtade hoolduseks.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Rändepeatuseks sobivad alad on Alam-Pedja LLA-l säilinud ja alal peatub vähemalt 100 isendit.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Rändepeatuseks sobivad alad on Alam-Pedja LLA-l säilinud ja alal peatub vähemalt 100 isendit.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Uute luhaalade hooldusse võtmine loob vöötsaba-viglele uusi toitumisalasid.

- Luhtade hooldamisest loobumine või liiga intensiivne hooldus tihendab kamarat ja linnud ei saa

enam toitu kätte.

Meede. Luhtade õigete hooldusvõtetega niitmine või karjatamine, madala intensiivsusega

majandamise toetamine.

61

Mustsaba-vigle (Limosa limosa)

II kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

Mustsaba-vigle on Eestis kohati levinud haudelind, tema arvuks hinnatakse 400-700 haudepaari.

Eelkõige kohtab liiki veelähedastel niisketel niitudel, rohusoodes ja järvede õõtsikkallastel. Toitub

suve esimeses pooles põhiliselt mardikatest ja liblikaröövikutest, suve teises pooles peamiselt

veeputukate vastsetest ja molluskitest, vähesel määral ka seemnetest. Viimasel aastakümnel

mustsaba-vigle arvukus langeb (Elts jt. 2013). Mustsaba-vigle oli varem avaluha karakterliik, kuid

praeguseks ajaks on ta paljudest kohtadest kadunud (Kuresoo jt. 2006). Alam-Pedjal liigi esinemist

KR-isse kantud pole, kuid 2003. a. EOÜ trükise kohaselt pesitses alal 15 – 25 paari.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Mustsaba-viglele sobivate elupaikade säilimine Alam-Pedja LLA-l ja 15-25 paari mustsaba-vigle

pesitsemine LLA-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus Alam-Pedja LLA-l on selgunud linnustiku inventuuri käigus. Mustsaba-viglele

sobivad elupaigad on säilinud ja vähemalt 15 mustsaba-vigle pesitseb LLA-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Niitude hooldamine ja karjatamine, selleks sobivate uute alade kasutusele võtmine taastab vanu

ja loob uusi elu-ning toitumispaiku.

- Elupaikade kadumine ja nende kvaliteedi langus, mille peamiseks põhjuseks on luhaniitude ning

madalsoode majandamise vähenemine ja lakkamine, mille tulemuseks on alade kulustumine ja

võsastumine (Mustsaba-vigle kaitse tegevuskava 2012).

Meede. Luhaniitude taastamine ja heakvaliteediline hooldamine.

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus)

III kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

Väikekoovitaja on Eestis haruldane haudelind (400-700 paari) ja vähesearvuline läbirändaja. 2003.

a. hinnangu kohaselt võis Alam-Pedja LKA-l pesitsed 40-55 paari väikekoovitajaid ning vastavalt

„Madalsoode ja rabade linnustiku 2010. a. aruandeleˮ pesitses Põltsamaa rabas 13 paari. Ta

pesitseb peamiselt suurtes rabades ja niisketel niitudel, toitub mudastel aladel. Kevadest

kesksuveni toitub väikekoovitaja putukatest ja marjadest, suve teises pooles valdavalt marjadest.

Pesitsusaja möödudes moodustavad linnud parvesid ja suunduvad avamaastikult varjulisematesse

paikadesse, kus toituvad ja puhkavad koos (Tallinn, 1980).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Väikekoovitaja pesitseb Alam-Pedja LLA-l, tema arvukus on 40-55 haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

62

Linnustiku inventuuril on täpsustatud väikekoovitaja esinemine ja arvukus Alam-Pedja LLA-l; liigi

arvukus on vähemalt 13 paari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedjal on väikekoovitajale pesitsemiseks sobivad suured kaitsealused rabad, mis jäävad

skv-sse ja kus majandustegevus on seega välistatud.

- Pesitsusaegne häirimine rabades.

Meede. Järelevalve tõhustamine kaitseala ajutise liikumispiiranguga aladel ja reservaatides.

- Röövlus pesitsus- ja toitumisaladel.

Meede. Vajadusel röövloomade arvukuse piiramine. Maahooldusel vältida metsaservast luha või

niidu keskossa ulatuvate võsa ja kõrgema taimestikuga ribade jätmist, mida röövloomad saaksid

kasutada lindude juurde hiilimiseks.

Tutkas (Philomachus pugnax)

I kat; LiD – I; KE – jah; LiA – ei

Tutkas on Eestis langeva arvukusega harv haudelind, kes pesitseb avamaastikel – lamminiitudel ja

soodes. Alam-Pedja on tutkaste jaoks tähtis kevadine rändepeatuskoht. Liigi pesitsemise kohta alal

andmed puuduvad, kuigi 2003. a. hinnangul võis kaitsealal pesitseda 5-10 paari. Viimase

arvukusehinnangu põhjal pesitseb Eestis 10-30 paari tutkaid, alates 1980datest on asurkond

vähenenud üle 50 % (Elts jt. 2013). Eestis on tutkas ennekõike niiskete heinamaade lind, kes

asustab luhtasid ja madalsoid. Ta toitub valdavalt putukatest, nende vastsetest ja

väheharjasussidest, mida nad otsivad maapinda seirates, madalas vees kõndides või oma suhteliselt

lühikese nokaga mudas ja pehmes mullas kompides. Liigi seisundit on halvendanud hooldatavate

alade kadumine või nende majandamise kvaliteedi märgatav langus (Mägi, E., Pehlak, H. 2012).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Tutka elupaigad ja pesitsustingimused, samuti rändepeatuskohad on Alam-Pedja LLA-l säilinud

ning liiki esineb alal inventuuril tuvastatud hulgal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnustiku inventuur on selgitanud liigi võimaliku pesitsemise või puudumise Alam-Pedja LLAl.

Tutkaste elupaigad ja pesitsustingimused, samuti rändepeatuskohad on kaitsealal säilinud.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Toitumis- ja pesitsuspaikade kvaliteedi langus. Lagedate alade võsastumine, niiskete niitude,

metsade ja soode kuivendamine.

Meede. Luhaniitude järjepidev hooldamine, võimalusel kuivendussüsteemide sulgemine, mis ei

avalda olulist mõju väljaspool kaitseala asuvatele aladele.

63

- Röövloomade mõju pesitsuspaikades.

Meede. Vajadusel kiskjate arvukuse reguleerimine tutka pesitsusalade läheduses.

Rüüt (Pluvialis apricaria)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Rüüt pesitseb rabades, kuid toitub põldudel ja poldritel. Toitumise poolest on rüüt

vihmaussispetsialist, mis tähendab, et tema toitumisaladel peab olema pehme parasniiske pinnas.

Eestis hinnatakse rüüda arvukuseks 3000-4000 haudepaari. KR-i andmetel jääb kaks rüüda

pesitsusterritooriumi Laeva soo skv-sse (KLO9117318 ja KLO9117317). 2003. a. hinnati liigi

arvukuseks Alam-Pedja LKA-l 80 – 110 paari. 2010. a madalsoode ja rabade linnustiku

seirearuande põhjal pesitses Põltsamaa rabas 61, Soosaare rabas 10 ja Umbusi rabas üks

haudepaar.

Alam-Pedjal rüüda jaoks praegusel ajal täiendavaid kaitsemeetmeid pole vaja, piisav kaitse on

tagatud rüüda elupaikate kaitsmisega. Linnuinventuuri järgselt, kui peaks selguma, et on alasid,

kus piisav kaitse pole siiski tagatud, tuleks kaaluda lisameetmeid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Rüüda asurkond on heas seisus ja LLA-l pesitseb vähemalt 80 haudepaari rüütasid.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnustiku inventuuril on selgunud rüüda arvukus, pesitsuspaigad ja täiendavate kaitsemeetmete

vajadus. Rüüda asurkond on heas seisus ja Alam-Pedja LLA-l pesitseb vähemalt 80 haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedjal on rüüda pesitsemiseks sobivad suured kaitsealused rabad ja läheduses palju

toitumisalasid poldrite ja põllumajandusmaastike näol.

- Pesitsusaegne häirimine ja röövlus.

Meede. Kaitsealal tagada piirangutest kinnipidamine, vajadusel röövloomade arvukuse piiramine.

Mudatilder (Tringa glareola)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Mudatilder pesitseb suurtes rabades, enne ja pärast pesitsusaega on liik väga häälekas. Liik toitub

mitmesugustest mulla selgrootutest, tema arvukuseks Eestis hinnatakse 3000-4000 haudepaari

(Elts jt. 2013). KR-is on registreeritud Laeva soo skv-s 81,9 ha suurune mudatildri

pesitsusterritoorium (KLO9117330). Madalsoode ja rabade linnustiku aruande kohaselt pesitses

2010. a Põltsamaa rabas 25, Umbusi raba lääneosas 6 ja Soosaare rabas 9 paari mudatildreid.

Alam-Pedjal mudatildri jaoks hetkel täiendavaid kaitsemeetmeid pole vaja, piisav kaitse on tagatud

mudatildri elupaikade - rabade kaitsmisega. Linnuinventuuri järgselt, kui peaks selguma, et on

alasid, kus piisav kaitse pole siiski tagatud, tuleks kaaluda lisameetmete rakendamist.

64

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Mudatildri asurkond on heas seisus ja Alam-Pedja LLA-l pesitseb 45-65 paari mudatildreid.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnustiku inventuuril on selgunud mudatildri arvukus, pesitsuspaigad ja täiendavate

kaitsemeetmete vajadus. Mudatildri asurkond on heas seisus ja LLA-l pesitseb 45-65 paari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedja LLA rabamasiivid pakuvad mudatildrile sobivaid elupaiku ja liik pesitseb seal.

- Peamise ohutegurina võib näha pesitsusaegset häirimist ja röövlust.

Meede. Kaitsealal tagada piirangutest kinnipidamine, vajadusel piirata röövloomade arvukust.

Heletilder (Tringa nebularia)

III kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

Heletilder on vähese (400-500 haudepaari, Elts jt. 2013), kuid suureneva arvukusega soode ja

rabade liik, kes toitub peamiselt veeputukatest ja nende vastsetest, keda püüab vees liikudes ja

aegajalt muda üles ajades (Luigujõe, L. suuline informatsioon). Vastavalt madalsoode ja rabade

linnustiku 2010. a inventuuri aruandele pesitses Põltsamaa rabas 20 haudepaari (1997.a inventuuri

1 paari asemel) ja heletilder oli Põltsamaa rabas ainus liik, kelle arvukus oli oluliselt tõusnud.

Soosaare rabas pesitses 2010. a 10 haudepaari heletildreid, varasemast andmed puuduvad.

Alam-Pedja LLA-l heletildri jaoks täiendavaid kaitsemeetmeid pole vaja, piisav kaitse on tagatud

heletildri elupaikate - rabade - kaitsmisega. Linnuinventuuri järgselt, kui peaks selguma, et on

alasid, kus piisav kaitse pole siiski tagatud, tuleks kaaluda lisameetmeid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Heletildri asurkond on heas seisus ja Alam-Pedja LLA-l pesitseb vähemalt 30 haudepaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Heletildri asurkond on heas seisus ja Alam-Pedja LLA-l pesitseb vähemalt 30 haudepaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedja LLA rabamassiivid pakuvad heletildrile sobivaid elupaiku ja liik pesitseb seal; liigi

arvukus tõuseb.

- Peamise ohutegurina võib näha pesitsusaegset häirimist ja röövlust.

Meede. Kaitsealal tagada piirangutest kinnipidamine, vajadusel piirata röövloomade arvukust.

Punajalg-tilder (Tringa totanus)

III kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

65

Punajalg-tilder on Eestis kahaneva arvukusega (3000-6000 haudepaari, Elts jt. 2013) lind, kes

pesitseb rohusoodel ja märgadel aladel olles rohkem luhalind. Varem võis punajalg-tildrit lugeda

üheks avaluha karakterliigiks, kuid praeguseks on see liik paljudelt aladelt taandunud. Luhtade

hooldamise tagajärjel võiksid punajalg-tildrid oma varasematesse elupaikadesse naasta (Kuresoo

jt. 2006). Vastavalt 2010. a madalsoode ja rabade linnustiku aruandele pesitses Põltsamaa rabas

15, Umbusi raba läänemassiivis ja Soosaare rabas kummaski üks haudepaar punajalg-tildreid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Punajalg-tildri asurkond Alam-Pedja LLA-l on heas seisus ja alal pesitseb 40-50 paari

punajalgtildreid.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnustiku inventuuril Alam-Pedja LLA-l on välja selgitatud punajalg-tildri arvukus,

pesitsuspaigad ja täiendavate meetmete vajadus. Punajalg-tildri asurkond Alam-Pedja LLA-l on

heas seisus ja alal pesitseb vähemalt 17 paari punajalg-tildreid.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Luhtade hooldamisega taastatakse luhalinnustikule sobivaid alasid ja punajalg-tildrile on Alam-

Pedja LLA-l viimasel aastakümnel rohkelt elupaiku lisandunud.

- Luhtade võsastumine või valed hooldusvõtted kahandavad punajalg-tildrile sobivate elupaikade

hulka ja liigi arvukus kahaneb.

Meede. Luhaniitude võsast puhastamine ja hooldamine alale sobiva tehnikaga.

Kiivitaja (Vanellus vanellus)

LiD – ei; KE – jah; LiA – ei

Kiivitaja on erinevalt tikutajast ja rohunepist kõrgemate luhtade liik, kuid sarnaselt neile toitub

peamiselt vihmaussidest. Vastavalt punktloenduse andmetele (Nellis, R. 2013) Eestis kiivitajate

arvukus tõuseb jõudsalt ning liiki kohtab sageli. Alam-Pedja LLA-l esinevatest kiivitajatest on

väga vähe teada. Madalsoode ja rabade linnustiku aruande kohaselt pesitses 2010. a Põltsamaa

rabas 6 paari kiivitajaid.

Luhtade õige hooldus ja vajadusel röövlite arvukuse kontrollimine peaks tagama kiivitajate hea

seisundi ja täiendavaid liigi soodsat seisundit kindlustavaid meetmeid rakendada pole vaja.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Luhtade seisund vastab kiivitaja elupaiganõudmistele ja liigi arvukus on Alam-Pedja LLA-l kõrge,

60-70 paari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

66

Linnustiku inventuuril on selgunud kiivitaja esinemiskohad ja arvukus Alam-Pedja LLA-l.

Luhtade seisund vastab kiivitaja elupaiganõudmistele ja liigi arvukus on Alam-Pedja LLA-l kõrge,

6070 paari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Põllumajandustegevuse jätkumine kaitsealaga külgnevatel aladel ning luhtade taastamine ning

niitmine mõjub liigi käekäigule soodsalt, mille tulemusena arvukus tõuseb.

- Liiga intensiivne põllumajandus ja raske tehnika kasutamine tihendavad pinnast ning linnud ei

saa mullast vihmausse kätte.

Meede. Õiged maaharimisvõtted ja luhahoolduseks sobivad masinad.

- Röövluse mõju kiivitajate pesitsemisele.

Meede. Vajadusel rebaste ja kährikute arvukuse piiramine.

Väikekajakas (Larus minutus)

II kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Väikekajakas on Eestis vähearvukas (hinnanguliselt 500-1000 paari, Elts jt. 2013) haudelind, kes

pesitseb kolooniatena märgadel luhtadel (Leibak jt. 1994) ja Alam-Pedja LLA-l jõgede ümbruses

kinni kasvavatel rooaladel. Kolooniad asuvad pikaajaliselt küll enam-vähem samas piirkonnas,

kuid nende täpsem asukoht sõltub möödunud talvest ja kevadisest veeseisust ning on aastati erinev.

Kindlasti tuleks kolooniate asukohta kontrollida enne vanajõgede suudmete puhastamist, samuti

luhtadel karjatamise planeerimist.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Väikekajakas jätkuvalt Alam-Pedja LLA-l vähemalt inventuuri käigus fikseeritud hulgal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnustiku inventuuriga LLA-l on selgitatud väikekajaka arvukus ja kolooniate asukohad, mis on

kantud Keskkonnaregistrisse, mis võimaldab arvestada liigiga tegevuste planeerimisel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Vastavalt maastike kaugseire andmetele rooalade suurus pigem kasvab ja selline areng on

väikekajakale soodne pakkudes liigile laialdasemaid pesitsusvõimalusi.

- Vanajõgede suudmete puhastamise ja luhtadel karjatamise tulemusena võivad hävida

rooalad, mida väikekajakad on pikaajaliselt kasutanud.

Meede. Linnustiku inventuuriga väikekajaka kolooniate kaardistatakse ja teiste tegevuste

planeerimisel arvestatakse nende asukohaga. Kolooniate kaardistamist tuleks teha mitmel

järjestikusel aastal, et vähendada juhuslikkuse mõju tulemustele ja katta pesitsusalad suurema

täpsusega. Saadud andmetest tulenevalt saab püstitada pikaajalisi kaitse-eesmärke.

67

- Teatavat ohtu kujutab röövlus. Kinni kasvavad luhad võimaldavad röövloomadel

märkamatult kolooniatele lähedale hiilida.

Meede. Luhtade taastamine ja hooldamine, vajadusel kähriku ja rebase arvukuse piiramine.

Mustviires (Chlidonias niger)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – ei

Linnuatlase andmetel on mustviires Eestis lokaalselt levinud keskmise arvukusega haudelind.

Tema arvukust hinnatakse 1000 – 2000 pesitsevale paarile (Elts jt. 2013), kusjuures arvukuse trend

on pikaajaliselt langev, kuid sel aastatuhandel on tugev langus asendunud mõõdukaga. Mustviires

pesitseb kolooniatena kinnikasvavatel jõekoolmetel, nn. roomattidel, ja märgade luhtadel

tarnamätastel. Liigi kaitsmise teeb keeruliseks asjaolu, et koloonia asukoht pole püsiv ja selle

suurus sõltub vee seisust ja tekkivate rooalade suurusest. Alam-Pedja LLA-l on kolooniad Elva ja

Ilmatsalu jõe suudmealadel. Sagedasti on mustviires LKA-ga külgneval Laeva poldril. Üldiselt on

liik Emajõe jõgikonnas stabiilselt esindatud olnud nii vastavalt 1970.-1990. aastate andmetele

(Leibak jt.1994) kui ka uuendatud linnuatlasele (www.eoy.ee/linnuatlas).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Mustviire kolooniate jätkuv esinemine Alam-Pedja LLA-l inventuuri käigus fikseeritud mahus.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Linnuinventuuri käigus on selgunud mustviire kolooniate asukohad ja hulk, millele tuginedes

kaalutakse vajalike kaitsemeetmete kehtestamist. Mustviire kolooniate jätkuv esinemine Alam-

Pedja LLA-l inventuuri käigus fikseeritud mahus.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Vastavalt maastike kaugseire andmetele, rooalade suurus pigem kasvab ja selline areng on

mustviirele soodne pakkudes laialdasemaid pesitsusvõimalusi.

- Vanajõgede suudmete puhastamise ja luhtadel karjatamise tulemusena võivad hävida

rooalad, mida mustviired on pikaajaliselt kasutanud.

Meede. Linnustiku inventuuri tulemusena kaardistatakse mustviire kolooniad ja teiste tegevuste

planeerimisel arvestatakse nende asukohaga. Kolooniate kaardistamist tuleks teha mitmel

järjestikusel aastal, et vähendada juhuslikkuse mõju tulemustele.

- Teatavat ohtu kujutab röövlus. Kinni kasvavad luhad võimaldavad röövloomadel

märkamatult kolooniatele lähedale hiilida.

Meede. Luhtade taastamine ja hooldamine, vajadusel kähriku ja rebase arvukuse piiramine.

68

2.1.6.9. Öösorrilised.

Öösorr (Caprimulgus europaeus)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Öise eluviisiga putuktoidulised linnud on Eestis esindatud ühe liigiga – öösorriga. Pesitsusajal on

öösorr enamasti seotud männikute, rabasaarte ja teiste kuivade maastikega. Maaspesitsejana on

talle ohuteguriteks munade ja poegade hävitamine kiskjate poolt ja üldine pesitsusaegne häirimine.

Öösorri arvukus Eestis on viimasel kolmekümnel aastal pidevalt langenud (Elts jt. 2013). 2003. a.

hinnangul pesitses Alam-Pedja LLA-l öösorre 20-30 paari.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Öösorrile on tagatud stabiilsed tingimused ja häiringuteta pesitsemine, mis hoiab liigi arvukuse

Alam-Pedja LLA-l vähemalt inventuuril fikseeritud suuruses.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi esinemine ja arvukus Alam-Pedja LLA-l on selgunud inventuuri tulemusena. Liigi arvukus on

tagatud stabiilsete tingimuste ja häiringuteta pesitsemisega.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedja LLA-l on rohkesti liigile sobivaid elupaiku.

- Pesitsusaegne häirimine keeluajal looduses liikujate tõttu.

Meede. Reservaatides ja ajalise liikumispiirangutega aladel järelvalve tõhustamine.

- Öösorri järglaskonna hukkumine röövluse tõttu.

Meede. Vajadusel rebase ja kähriku arvukuse piiramine.

2.1.6.10. Rähnilised

Üheksast selle seltsi Eestis elavast liigist on Alam-Pedja LLA kaitse-eesmärkideks 4: must-, laane-

, hall- ja valgeselg-kirjurähn. Rähnid moodustavad erilise linnurühma, sest oma ainulaadse

pesaehitusviisiga, õõnsuste raiumisega, loovad nad teistele liikidele (õõnespesitsejatele lindudele,

oravatele, nahkhiirtele ja putukatele) uusi elupaiku. Väidetavalt asustatakse teiste liikide poolt ligi

90% rähnide pesaõõnsustest (Loodusesõber 2002/5). Selle eelduseks on vanade ja surnud puude

olemasolu. Alam-Pedja niisked ja rohke kõduneva puiduga metsad on tüüpilised rähnimetsad.

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)

II kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Valgeselg-kirjurähn elab suurtes majandamata metsamassiivides, valdavalt leht- ja märgades

segametsades. Lätis tehtud uuringud on näidanud, et eelistatud on jõeäärsed soised lehtpuistud.

69

See võib olla tingitud asjaolust, et sageli jäävad just jõgede kallastel märjad metsad majandamata

pakkudes nii surnud metsapuidus leiduvat toitu – metsaputukaid ning jalalt surnud puid või elusate

puude surnud osi pesaõõnsusteks. Poola ja Eesti andmed näitavad pesitsuspaiga valikus pigem

seost kaitsealade majandamata ning loodusmetsadega, kui jõgede lähedusega (Väli, Ü. 2005b).

Alam-Pedja LLA-l on liigi esinemine registreeritud liigirikkas madalsoos Karisto reservaadis ja

Palupõhja pv-s. Eestis on valgeselg-kirjurähni arvukus püsinud stabiilne ja Alam-Pedja LLA-l, kus

kaitstakse suuri metsamassiive, liik tõenäoliselt täiendavaid kaitsemeetmeid ei vaja.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Valgeselg-kirjurähn esineb Alam-Pedja LLA-l arvukalt, 23-28 paari (nagu 2003. a.) või inventuuril

fikseeritud arvukuse tasemel.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Valgeselg-kirjurähni arvukus Alam-Pedja LLA-l on selgunud inventuuri käigus ja säilinud

inventuuril fikseeritud mahus või 23-28 paari (nagu 2003. a.)

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ LLA suured metsamassiivid vastavad liigi elupaiganõudmistele ja liigi arvukus tõuseb.

Musträhn (Dryocopus martius)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah Eestis arvukas ja kõige suurem rähniliik. Elutseb suurtes sega-

kui ka okasmetsades ja põlendikel. Pesapuuna eelistab mändi ja haaba, toitub putukatest ja nende

vastsetest, mida otsides võib koorida terve puu. Musträhn vahetab igal aastal pesaõõnsusi, jättes

maha teistele liikidele sobivaid pesapaiku (Tallinn, 1980). Eestis on musträhni arvukus

pikaajaliselt püsinud stabiilne ja AlamPedja LLA-l täiendavaid kaitsemeetmeid musträhnile

kehtestada pole vaja.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Musträhn pesitseb Alam-Pedja LLA metsades vähemalt inventuuril fikseeritud tasemel.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Musträhni arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja liigi arvukus on Alam-Pedja

LLA metsades vähemalt inventuuril fikseeritud tasemel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ LLA suured metsamassiivid vastavad liigi elupaiganõudmistele ja liigi arvukus tõuseb.

Laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus)

II kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Vanu kuusikuid asustav paigalind, kes toitub puukahjuritest ja tõukudest, on ohustatud eelkõige

seetõttu, et kuusetüügastega metsi pole palju ja vanemad kuusikud on valdavalt erametsadena

suurema raiesurve all. Liigi heast seisundist on otseselt sõltuv värbkakk, kes taasasustab rähni

pesaõõnsusi (Kontkanen jt. 2004). Alam-Pedjal on laanerähni arvukus kõrge, KR-is on 6

70

laanerähni pesitsuskohta ja liiki võib kohata näiteks Umniidu, Laeva, Kunila ja Kulu soo skv-s.

2003. a. hinnangul pesitseb alal 15 – 20 paari. Liigi seisundile alal hetkel ohtu ei eksiteeri.

Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Laanerähn pesitseb Alam-Pedja LLA metsades vähemalt 6 pesitsukohas.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Laanerähni arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena; liik esineb Alam-Pedja LLA-l

vähemalt 6 pesitsuskohas.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ LLA suured metsamassiivid vastavad liigi elupaiganõudmistele ja liigi arvukus tõuseb.

Hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Väiksemaid ja keskmisi okaspuumetsi eelistav, kuid pesa tavaliselt lehtpuu (sageli haava) tüvesse

raiuv paiga- ja hulgulind. Toitub peamiselt sipelgatest, aga ka teistest putukatest ja nende

vastsetest, samuti marjadest. Eestis on hallrähni arvukus püsinud ühtlane (Elts jt, 2013).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Hallrähn pesitseb Alam-Pedja LLA metsades vähemalt inventuuril fikseeritud tasemel.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Hallrähni arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja püsib inventuuril fikseeritud

tasemel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ LLA-l leidub arvukalt liigi elupaiganõudmistele vastavaid metsi ja liigi arvukus tõuseb.

2.1.6.11. Värvulised

Värvulised on liigirikas linnuselts, Eestis esinevad liigid pesitsevad väga mitmesugustes

biotoopides. Alam-Pedja LLA kaitse-eesmärgiks on seatud 6 liiki - rästas-roolind,

väikekärbsenäpp, punaselg-õgija, hallõgija, männi-käbilind ja vöötpõõsalind.

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

LiD – ei; KE – ei; LiA – jah

Varem suurtes roomassiivides, nüüd ka väiksemates roostikes pesitsev ja sealsetest putukatest

toituv kaugrändur. Alam-Pedja LLA-l asustab Emajõe-äärseid roostikke. Praeguste arengute

põhjal tundub, et rästas-roolind kohaneb uute pesitsusoludega ja teda võib kohata uutel, palju

71

väiksematel rooaladel; üldine arvukus on stabiilne või tõusev. Liik ei ole LiD ega Alam-Pedja

LKA kaitse-eesmärk, kuid on LLA kaitse-eesmärgiks. Võib kaaluda kaitse-eesmärkidest välja

arvamist, sest kaitstes väikekajaka ja mustviire pesitsusalasid on ka rästas-roolinnu parimad

võimalikud pesitsusalad kaitstud.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Rästas roolind pesitseb Alam-Pedja LLA-l, arvukus vähemalt 25 pesitsuspaari.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Rästas-roolinnu arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja püsib inventuuril

fikseeritud tasemel või vähemalt 25 pesitsuspaari.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Rästas-roolinnu arvukus tõuseb, teda kohtab ka väiksemates kaldaroostikes ja põõsastikes.

- Roostike kinnikasvamine ja veesilmade hävimine.

- Roostike hävi(ta)mine vanajõgede avamisel.

Liigi arvukus on pikaajaliselt kõrge püsinud ja täiendavaid meetmeid tema kaitseks pole vaja.

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Majandamata (või pikemat aega majandamata jäänud) ühtlaste põlismetsade liik, katusliik,

varjulistes kuusikutes või kuuske sisaldavates segametsades (Väli, 2005b). Pesitsusterritooriumid

on suured, Alam-Pedja LLA-l kuni 66 ha paari kohta (Lõhmus, 2004), samas on sobivas biotoobis

sageli mitu territooriumit. Pesapaikadeks on puuõõned, tüvelõhed, oksaaugud jms vanu või jalalt

surnud puid iseloomustavad kohad. Väike-kärbsenäpi Eesti asurkond on soodsas seisus ja liigi

arvukus näitab tõusutrendi (Elts jt. 2013). Ohuteguriteks on intensiivne metsamajandus ja

pesitsusaegne häirimine. Alam-Pedja LLA suured ja terviklikud metsamassiivid sobivad

väikekärbsenäpi esinemispaikade kaitseks, sest neis puudub majandustegevus. Lisaks tuleks ala

pv metsades pikendada raierahu ja väljaveo keeldu 15. maist kuni 15. juulini.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liik pesitseb arvukalt Alam-Pedja LLA-l, 100-200 paari vastavalt 2003. a. hinnangule

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Väike-kärbsenäpi arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja püsib inventuuril

fikseeritud tasemel või 100-200 paari vastavalt 2003. a. hinnangule.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedja LLA majandamata metsades on head tingimused väike-kärbsenäpile.

- Pesitsuspaikade hävimine. Pesitsusaegne häirimine.

Meede. Pv metsades raierahu ja metsa väljaveo keelu pikendamine 15. maist kuni 15. juunini.

72

Punaselg-õgija (Lanius collurio)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Kaugrändur ja arvukas haudelind ning inimese poolt mõjutatud poolavatud maastike liik.

Metsaservades ja suurtel avamaastikel punaselg-õgijat pigem ei leidu. Tema elupaikades on

oluline erinevate komponentide olemasolu – varitsuskohtadeks sobivad madalad puud-põõsad

(hekid) vaheldumisi madala rohu ja ka niitmata aladega (Väli 2005b). Eestis on liigi arvukus veel

kõrge, kuid see langeb pidevalt. Punaselg-õgija kui looduslike rohumaade indikaatorliigi hea

käekäik sõltub suurte putukate arvukusest ja mitmekesisusest, mida Alam-Pedja LLA-l võib

ohustada poolavatud maade kinnikasvamine. Liigi kaitseks erimeetmete rakendamise asemel

piisab traditsiooniliste põllumajandusmeetodite kasutamisest. Liigi viimased registreeritud

vaatlused Alam-Pedja LLA-lt pärinevad 2010. a Laeva soo skv ja Võiviku reservaadist. 2003. a.

hinnangul pesitses Alam-Pedjal LLA-l 50-100 paari punaselg-õgijaid.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Punaselg-õgija pesitseb jätkuvalt LLA-l, arvukus 50-100 paari vastavalt 2003. a. hinnangule.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusel ja püsib inventuuril fikseeritud tasemel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Liigile sobivate elupaikade lisandumine taastatavate ja hooldatavate alade laienemisega.

- Toiduobjektide ja toidu hankimiseks vajaliku mosaiiksuse hävimine liiga põhjaliku ja varase

niitmise tulemusel. Pesitsusaegne häirimine.

Meede. Mosaiiksete maastike hoidmine ja loomine. Niitmata alade hoidmine põõsastike läheduses

2-3 m ulatuses või rohumaade osade kaupa niitmine. Madala intensiivsusega põllumajanduse

toetamine.

Hallõgija (Lanius excubitor)

III kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

Hallõgija on meil vähearvukas (300-500 paari) haudelind, kes pesitseb rabades, pesitsusjärgselt

liigub mosaiiksetel avamaastikel ja talvitub rannikul. Hallõgija on loomtoiduline, jahib peamiselt

roomajaid, väiksemaid linde, närilisi ja kahepaikseid, oma poegi toidab valdavalt putukatega. Liigi

arvukus on alates 1980datest aastatest langenud (Elts jt. 2013). KR-is on registreeritud üks 64,2 ha

suurune pesistusterritoorium Alam-Pedja LKA-l 2010. a juunis Tõllassaare reservaadis.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Hallõgija pesitseb Alam-Pedja LLA-l, arvukus 4-5 haudepaari.

73

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Hallõgija arvukus on selgunud LLA-l linnuinventuuri tulemusena ja püsib inventuuril fikseeritud

tasemel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Alam-Pedja LLA pakub hallõgijale sobivaid pesitsusaegseid ja – järgseid maastikke, luhtade

taastamise ja niitmisega toitumisalade hulk suureneb.

- Pesitsusaegne häirimine.

Meede. Inventuuri tulemusena selgunud hallõgija pesitusaladel võib vajadusel kaaluda täiendavate

piirangute seadmist.

Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus)

III kat; LiD – ei; KE – jah; LiA – jah

Hajusalt okasmetsades, põhiliselt männikutes levinud kuuse-käbilinnule (Loxia curvirostra) väga

sarnane vähesearvuline haudelind. Eestis 1000-3000 haudepaari ja liigi praegune olukord on

arvatavasti stabiilne (Elts jt 2013). Kogu käbilinnu elu on seotud okaspuude ja käbidega – ta toitub

käbides olevatest seemnetest, tema pesapaigad (-metsad) sõltuvad käbisaagist ja isegi pesitsusaeg

võib liigil vastavalt toidu kättesaadavusele oluliselt varieeruda. KR-is liigi esinemise kohta

AlamPedja LLA-l sissekannet pole. 2003. a. andmetel oli alal 10 -30 pesitsevat paari. Männi-

käbilindu on keeruline erimeetmetega kaitsta ja võib kaaluda tema eemaldamist kaitse-eesmärkide

hulgast.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus Alam-Pedja LLA-l on inventuuril fikseeritud tasemel.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Männi-käbilinnu arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja see püsib inventuuril

fikseeritud tasemel. Vajadusel on liik eemaldatud kaitse-eesmärkidest.

Meede. Liigi kaitseks lisameetmete rakendamiseks puudub vajadus.

Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)

III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah

Jõeluhtadel ja teistel liigendatud poolavatud maastikel mitmesugustes põõsastikes ebaühtlaselt

levinud haudelind. Eestis hinnatakse tema arvukuseks 5000-10000 paari. Vööt-põõsalind on

seotud veekogude kallastega, teda kohtab luhtades ja rabavõsades, sageli jagab punaselg-õgijaga

samu maastikke (Väli, Ü. 2005b). 2003. a. andmetel pesitses Alam-Pedja LLA-l hinnanguliselt

30-40 paari vööt-põõsalinde.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

74

Liik on Alam-Pedja LLA-l säilinud inventuuril fikseeritud tasemel.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Liigi arvukus on selgunud LLA linnuinventuuri tulemusena ja püsib inventuuril fikseeritud tasemel.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Poolavatud ja mosaiiksete maastike võsastumine ja kinnikasvamine.

Meede. PLK-de järjepidev hooldamine ja traditsiooniliste hooldusviiside (niitmine, tulevikus ehk

ka karjatamine) toetamine alal.

- Luhaniitude, kraavide ja teeservade puhtaks niitmine, põõsastike kadumine.

Meede. Põõsastike, niitmata servade ja saarekeste jätmine hooldatavatele aladele.

2.1.7. Imetajad

2.1.7.1. Imetajate iseloomustus

Imetajatest on Alam-Pedja LKA-lt teada 20 olulist liiki (Tabel 12). Neist 12 on Eestis kaitsealused

liigid - 10 liiki kuulub II kaitsekategooriasse ja 2 liiki III kaitsekategooriasse. Ülejäänud liigid on

Eestis tavalisemad, kuid on kantud LoD IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) või V lisasse

(liigid, mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega).

Alam-Pedja imetajate uuringud on valdavalt tehtud möödunud aastakümnendil (suur- ja

väikeimetajad – Laanetu, 1996; käsitiivalised – Lutsar, 1997; pisimetajad – Lõhmus, 1997).

Värskemat infot on kogutud üksnes käsitiivaliste kohta (Masing 2008), kelle liigilist koosseisu,

arvukust ja ohutegureid uuriti teatud piirkondades (marsruutidel: Laashoone, Kirna-Utsali,

PalupõhjaRistsaare, Kärevere, Roka-Jõesuu, Palupõhja-Kärevere) ning anti soovitusi kaitse ja

seire korraldamiseks.

Alam-Pedja väärib märkimist suurkiskjate levikutsentrina Eestis. Kuigi kaitsealal pesitsevad

mitmed Euroopa mastaabis haruldased imetajaliigid nagu saarmas, kärp (Mustela erminea), hunt,

karu ja ilves, on andmed nende asurkondade kohta ülimalt napid. Vastavalt 2012.a. avaldatud

„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavale 2012-2021ˮ sünnib keskmise arvukusega aastatel

(vahemikus 2003-2010 igal aastal) Alam-Pedja piirkonnas üks hundipesakond. Suurkiskjate, nagu

ka sõraliste arvukuse senine seire on olnud KeA hinnangul ebapiisav.

Tabel 12. Alam-Pedja LoA ja LKA kaitsealused ja kaitse-eesmärgiks olevad imetajaliigid

Liigi nimi eesti

keeles

Liigi nimi ladina

keeles

Kaitsekategooria

LoD

AlamPedja LKA kaitse-

eesmärk

AlamPedja

LoA kaitse-

eesmärk

KR kantud

leiukohad

Alam-Pedja LKA-l

hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus II IV Ei Ei 25

kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus II IV Ei Ei 4 nattereri lendlane Myotis nattereri II IV Ei Ei 2

pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii II IV Ei Ei 26

põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii II IV Ei Ei 39

75

suurkõrv Plecotus auritus II IV Ei Ei 2

suurvidevlane Nyctalus noctula II IV Ei Ei 22

tiigilendlane Myotis dasycneme II II, IV Jah Jah 6

tõmmu- või

habelendlane Myotis

brandtii/mystacinus II IV Ei Ei 9

veelendlane Myotis daubentonii II IV Ei Ei 15

kasetriibik Sicista betulina III IV Ei Ei -

saarmas Lutra lutra III II, IV Jah Jah *

2008. a käivitunud SA KIK projektis „Poolveeliste imetajate seisund kaitsealadelˮ inventeeriti

saarma, kopra, ondatra (Ondatra zibethicus) ja mingi (Mustela vison) populatsioone, sh selgitati

nende seisund ka Alam-Pedja LKA-l, hinnati poolveeliste imetajate mõju teistele

kaitseväärtuslikult olulistele liikidele ja elupaikadele ning anti soovitusi poolveeliste liikide kaitse

korraldamiseks ja/või ohjamiseks. Projekt lõppes 2010. a. Projekti aruande kohaselt on kopra ja

saarma populatsiooni seisund Alam-Pedja LKA-l hea. 2010. a seisuga elas Alam-Pedjal 80 kopra

pesakonda ja kõik ala veekogud olid kopra poolt ühtlaselt asustatud. Mingi arvukus oli sama

uuringu andmetel 2-6 isendit 10 km jõelõigu kohta, kusjuures kõige väiksem arv iseloomustab

kraave ja kõige suurem Emajõge. Saadud tulemus jäi oodatust madalamaks. Seda fakti võib

põhjendada mitme faktori mõjuga – elujõulise saarma asurkonnaga, kes on mingile

toidukonkurent, samuti merikotkaste arvukuse tõusuga, kelle toiduks on ka mingid, eelkõige aga

mingi arvukuse üldise vähenemisega nende hulgas leviva viirushaiguse (AMADV) tagajärjel ja

asjaolu tõttu, et neid ei pääse enam farmidest loodusesse. Erinevatel aegadel on kaitsealal esinenud

ka ondatrat, kuid projekti käigus (seisuga 2009 a.) ei ole populatsiooni esinemist kinnitatud.

Viimati kohati looma Alam-Pedjal 2006. aastal (Meel, 2009). Samas fakt, et ondatra asurkond

Emajõe aladel Tartust Peipsi järveni pidevalt suureneb, lubab oletada, et lähiajal tekib ka

AlamPedjale püsiv ondatra populatsioon.

Alam-Pedja LLA poolveeliste imetajate kaitseks ega ka nende arvukuse kontrollimiseks pole vaja

ulatuslikke erimeetmeid rakendada. Kobraste ja saarmate arvukus on hetkel arvatavasti

optimaalne, nende mõju kaitseala loodusele on soodne, uusi elupaiku juurde loov ja kunagise

kraavitamise mõju vähendav. Mink linnupesade rüüstajana kindlasti mõjutab lindude arvukust ja

täpsemate vajaduste selgumisel tuleks korraldada pikaajaline järjepidev lõksupüük. Hetkeseis on

mingi arvukusele pigem ebasoodne ja arvestades mingile sobivamate elupaikade rohkust

AlamPedja ümbruses ning kevadisi suuri üleujutusi, mis loomi kaitsealalt peletab, pole mingi

negatiivne mõju linnustikule selline, et peaks alal tema süstemaatilise väljapüügiga alustama.

Eesti 11-st nahkhiire liigist on Alam-Pedjalt leitud kõik liigid, kes on ka Eestis kaitse all. Levinud

on tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) (Lutsar, 1996, 1997). Paiguti on

levinud habelendlane (Myotis mystacinus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) ja suurvidevlane

(Nyctalus noctula), suhteliselt haruldane on kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), nattereri

lendlast (Myotis nattereri) võib pidada haruldaseks (Lutsar, 1997; Masing, 2008). Peamiseks

suviseks varjepaigaks on puude õõnsused, eriti jõgede kallastel, mis on paljudele liikidele ka

olulisteks toitumiskohtadeks. Tähtsad on ka metsaäärsed hooned, mida kasutatakse

poegimiskolooniatena, nt asustavad nahkhiired kõiki Palupõhja maju. Hoonetega seotud

nahkhiireliikide elutingimused võivad halveneda hoonete ümberehitamisel, remontimisel või

lagunemisel (Lutsar, 1997; Masing, 2008). Remonttöid hoonetes tuleb soovitavalt teha ajal, mil

nahkhiirte poegimiskoloonia ei asusta varjepaiku ning võimalusel tuleb kasutada samu materjale

ja ehitusviise, mis olnud ehitise juures kasutusel varemgi.

76

2.1.7.2. Saarmas (Lutra lutra)

III kat; LoD – II, V; KE – jah; LoA – jah

Saarmas on poolveeline väikekiskja, keda leidub Alam-Pedja kõikides jõgedes (Prii, R. 2010),

tema populatsioon on elujõuline ja oma optimaalse suuruse saavutanud. Suure liikuvuse tõttu,

püsivad territooriumid on eristatavad sigimisperioodil ja talvel sellist territoriaalsust ei esine,

räägitakse saarma (nagu ka mingi) puhul pigem isendite arvust 10 km kohta, kui absoluutarvudest.

Talvel kogunevad loomad Emajõe ja Põltsamaa jõe jäätumata veega lõikudele. 2010. a seisuga oli

Alam-Pedja jõgedes 2-5 isendit 10 km jõelõigu kohta (Prii, R. 2010) ja liiki esines kõikidel jõgedel

ja ka Loksu kraavis. Elupaikade ammendatuse tõttu liigi arvukuse tõusu ette näha ei ole. Saarmat

kaitstakse jõeelupaigatüübi (3260) kaitse kaudu, liik eraldi kaitseabinõusid ei vaja.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Saarmas on Alam-Pedja LoA-l arvukas, 2-5 isendit 10 km jõelõigu kohta, ja tema elupaigad heas

seisundis.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Saarmas on Alam-Pedja LoA-l arvukas, 2-5 isendit 10 km jõelõigu kohta, ja tema elupaigad heas

seisundis.

• Mõjutegurid ja meetmed:

+ Rohkete jõgedega ja kalarikas Alam-Pedja LLA on saarmale igati sobiv elupaik.

Meede. Emajõe vanajõgede avamise ja kalade taasasustamise tulemusena jõe seisund paraneb ja

toidulaud täieneb.

Saarmale kujutab teatavat ohtu merikotkas, kes toitub noortest saarmatest, kuid liikide praeguse

arvukuse juures jääb see oht siiski ebaoluliseks ja saarmapopulatsiooni arvukust ei mõjuta.

2.1.7.3. Tiigilendlane (Myotis dasycneme)

II kat; LoD – II, IV; KE – jah; LoA – jah

Tiigilendlase asurkond Alam-Pedjal on üks Eesti suurimaid (Tambets ja Tambets, 2009; L. Lutsari

suulised andmed). KR-is on andmed liigi 6 toitumis- ja levikuala kohta (KLO9101290;

KLO9101297; KLO9100126; KLO9113957; KLO9116141; KLO9116142), millest esimesed 5 on

pindalalised objektid kogusuurusega 815,5 ha ja viimane punktobjekt. Kaitsealal leidub

nahkhiirtele palju sobivaid elupaiku ning seetõttu on ka poegimiskolooniaid alal arvukalt. Selle

põhjuseks on Emajõgi koos lisajõgedega ning ümbruskonnas paiknevad sood ja metsad. Peamiseks

suviseks varjepaigaks on puude õõnsused, eriti jõgede kallastel, mis on paljudele liikidele ka

olulisteks toitumiskohtadeks. Poegimiskolooniaid leidub sageli hoonetes. Eesti üks suuremaid (ca

300st täiskasvanud isendist koosnev) poegimiskolooniaid paikneb Palupõhja külas.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Tiigilendlane esineb alal vähemalt KKK koostamise ajal Keskkonnaregistrisse kantud tasemel, so

≥815, ha-l.

77

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Tiigilendlane esineb alal vähemalt KKK koostamise ajal Keskkonnaregistrisse kantud tasemel, so

≥815, ha-l.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Varjepaikade vähenemine ja häirimine.

Meede. Liigi levikualade täpsustamine. Looduslikke elupaiku kaitstakse elupaigatüüpide (vanade

loodusmetsade) kaitse kaudu.

- Toitumispaikade ja elupaikade hävimine.

Alam-Pedja LoA-l on tagatud elupaikade säilimine läbi elupaigaks olevate metsakoosluste ja

toitumisalaks olevate veekogude kaitse; lisameetmeid pole hetkel vaja.

2.2. KOOSLUSED

2.2.1. Koosluste iseloomustus

Alam-Pedja LLA-l on LoD elupaigatüüpide geoandmebaasi (Keskkonnaministeeriumi koostatud

andmebaas, 2014. aasta seis) põhjal määratletud 19 LoD elupaigatüüpi, mille kogupindala on 30

483,8 hektarit ja mis katavad 88% LLA 34 671,2 hektarist (Tabel 13; Joonis 6). Esmatähtsaid

elupaiku on seitse. Kõige suuremal alal laiuvad märgalad: rabad (7110*), soolehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), mis kõik on ka esmatähtsad elupaigad. Siirdesoo- ja

rabametsadega sama suure pindala hõlmavad lamminiidud (6450).

LoD elupaigatüüpide määratlemine Alam-Pedja LKA-l toimus aastail 2001-2004 ja selle korraldas

LKÜ Kotkas. Valdavalt tugines LKÜ Kotkas seejuures varasematele inventuuridele, sh.

metsaregistri päringutele. Märkimist väärib siinkohal ka ulatuslik taimestiku ja taimkatte inventuur

(inventeeriti nii niidu-, soo- kui metsakooslusi), mis toimus 1996-1997.a. ja kattis kogu tollase

Alam-Pedja LKA territooriumi (vastutav täitja J. Paal). Lisaks varasematele uuringutele telliti LoD

elupaigatüüpide määratlemiseks ka täiendav elupaikade inventuur valitud piirkondades, mille

tegid 2002.a. J. Paal jt. (TÜ, botaanika ja ökoloogia instituut). See inventuur kattis kaitseala

lammielupaiku, eelkõige metsatüüpe 91E0 ja 91F0, ning varem inventeerimata alasid, mis oli

kavas kaitsealaga liita. Varasemate inventuuride tulemused on lisaks Keskkonnaministeeriumi

andmebaasile kantud ka EELIS'e andmekihti ’naturainventuur_elf’. Mitmetel aladel on aga

andmed ebatäielikud – puudub elupaiga seisundi hinnang ja/või info, millise inventuuri raames,

millal ja kes elupaiga inventeeris. Järgnevates allpeatükkides (2.2.2. – 2.2.5.) leiavad elupaigad

lähemat käsitlemist vastavate taimkatteklasside kaupa.

Tabel 13. Alam-Pedja LLA-l esinevad LoD elupaigatüübid vastavalt LoD elupaikade

GISandmebaasile ja Natura standardandmebaasile (N2 STDA). * - esmatähtis elupaik.

LoD

elupaigatüübi

kood

LoD elupaigatüübi nimetus

Pindala (ha/esinduslikkus)

N2 STDA

andmetel osakaal

(%) kogupindalast

N2 STDA

LoD elupaikade

GIS-

andmebaasis

AlamPedja LKA

AlamPedja LLA

78

2180 Metsastunud luited 0/- 7,8/A, B 0 0

3160 Huumustoitelised järved ja

järvikud

87,5/A 88,0/- 0,3 0,3

3260 Jõed ja ojad 485,0/A 491,1/A 1,4 1,4

4030 Kuivad nõmmed 5,4/C 5,5/C <0,1 <0,1

6270* Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

91,5/B 87,5/B 0,3 0,3

6430 Niiskuslembesed

kõrgrohustud

5,0/C 5,6/- <0,1 <0,1

6450 Lamminiidud 3835,0/A 3856,3/A,B,C 11,1 11,1

6510 Aas-rebasesaba ja

ürtpunanupuga niidud

1,9/A 1,9/A <0,1 <0,1

6530* Puisniidud 6,0/A 6,2/A <0,1 <0,1

7110* Rabad 9718,0/A 9915,8/A,B 28,3 28,0

7120 Rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad

8,4/C 14,4/A,C <0,1 <0,1

7140 Siirde- ja õõtsiksood 1632,0/A 1643,0/A 4,7 4,7

7150 Nokkheinakooslused 0/B 0/- 0 0

7230 Liigirikkad madalsood 1481,0/A 1229,3/A 4,3 4,3

LoD elupaigatüübi

kood

LoD elupaigatüübi nimetus

Pindala (ha/esinduslikkus)

N2 STDA andmetel osakaal

(%) kogupindalast

N2 STDA

LoD elupaikade

GIS-

andmebaasis

AlamPedja LKA

AlamPedja LLA

9010* Vanad loodusmetsad 378,0/A 365,2/A,B 1,1 1,1

9020* Vanad laialehised metsad 0/A 0/- 0 0

9050 Rohunditerikkad kuusikud 152,0/B 152,8/A,B 0,4 0,4

9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 5276,0/A 5113,4/A,B,C 15,3 15,2

91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 4076,0/A 3829,5/A,B 11,9 11,7

91E0* Lammi-lodumetsad 3025,0/A 2993,9/A,B 8,8 8,7

91F0 Laialehised lammimetsad 530,0/A 533,4/A 1,5 1,5

KOKKU 30 793,7 30 483,8

Elupaikade andmestiku olemasolu ja kvaliteet on kahjuks ebarahuldav ning valesti määratud

elupaigatüüpide kaitse võib olla ebapiisav või -sobiv ning elupaiga seisund võib halveneda. LoD

elupaikade andmebaasi kantud ja kaitse-eeskirjas kaitse-eesmärgiks seatud elupaikade loend

erinevad teineteisest. Eeskiri ei nimeta geoandmebaasis leiduvaid elupaiku 2180, 3160, 6430 ega

6510, samas on kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi 9020* kaitse, mille esinemisalade kohta

kaitsealal elupaikade geoandmebaasis aga andmeid pole (Tabel 13). Elupaik 6510 esineb kahel

alal Sooküla pv-i lahustükil, kuid määrang vajab kontrollimist. 2180 on rannikuelupaik ja

AlamPedja kaitsealal on seotud ilmselt kunagiste Võrtsjärve rannaluidetega. Kuna rabasid ja

jõgesid leidub kaitsealal ulatuslikult, siis pole kahtlust ka elupaikade 3160 ja 6430 esinemises.

Samas tuleb kontrollida ja tuvastada 9020* puudumine või esinemine ning korrigeerida vajadusel

kaitseeemärki. Võimalike esinemiskohtade selgitamiseks on soovitav kasutada metsaregistri

päringu kaardikihti 9020* kriteeriumitele vastavate metsade kohta, mida seejärel looduses

kontrollida.

79

Eelnevast tulenevalt on alljärgnevalt käsitletud vaid LoA eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.

2.2.2. Niidud

2.2.2.1. Niitude iseloomustus

Ligikaudu 3940 ha-l levinud niidukooslused hõlmavad Alam-Pedja LLA-st ca 10,7 %. Natura

standardandmebaasi ja LoD elupaikade andmebaasi andmetel esineb Alam-Pedja LLA-l viis LoD

I lisa niiduelupaika (Tabel 13 halliga): liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja

ürtpunanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*). Niitude kogupindalast 98 % ehk 3856

ha moodustavad eelnimetatud andmebaaside põhjal lamminiidud. Vähesel määral (87,5 ha) leidub

liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (suurem osa neist Madise ja Laeva soo skv- s) ja teisi

niidutüüpe esineb vaid üksikute fragmentidena.

Aastail 2000-2005 tehtud PKÜ niiduinventuuris hinnati Alam-Pedja LKA niitude kaitsetähtsust

3143 ha ulatuses, millest valdava osa moodustavad lamminiidud, arvestades seejuures liigirikkust,

koosluse seisundit ja esteetilist väärtust. LoD elupaikade andmebaasis on lisaks PKÜ inventeeritud

niitudele ka TÜ botaanikud (Paal jt.) 2002. a inventeerinud lamminiite: osa Umbusi jõe äärsest

luhast, Pikknurme luhta, osa Jüriküla-Kirna luhtadest ning Taressaare luhta.

Joonis 6. Alam-Pedja LLA elupaigatüübid (EELIS; © Maa-amet, 2014) 76

82

Kuigi lamminiitude puhul võib eristada alasid, kus looduslikult hea seisundi tagamiseks ei oleks

vaja igal aastal niita (Joonis 7, II prioriteedi luhad), vaid piisaks, kui niita 2-3 aasta tagant, ei ole

siiski hetkel võimalik sellist majandamissoovitust järgida. Niitude hooldamise toetusskeem nõuab

iga-aastast toetusalade hooldamist. Samas on aastaid, mil ilmastikutingimuste tõttu ei ole võimalik

kõiki alasid hooldada. Seetõttu võib hooldatud niidupinna suurus olla aastati muutlik. Kõrge

hooldamisprioriteediga luhad on Kirna, Kärevere-Ihamaa-Aiu, Jõesuu-Verevi, Jüriküla-Altnurga,

Aiu-Nasja, Palupõhja-Rõngaskoolme, Elva-Ilmatsalu ja Päovere (Joonis 7, I prioriteedi luhad).

Joonis 7. Niitude jaotus hooldusprioriteedi põhjal. Roheline – kõrge (I) hooldusprioriteediga alad,

mida looduslikult hea seisundi tagamiseks tuleks iga-aastaselt hooldada; violetne – II

hooldusprioriteediga alad, mida võiks hooldada üle aasta; sinine – III hooldusprioriteediga alad,

mida võiks hooldada veelgi harvem (Kuresoo, A. 2008; © Maa-amet, 2014).

Niitude hooldamine ja taastamine 1 . Alam-Pedja LKA niitude hooldamise ja taastamisega

alustati 1999. a, kui Kirna vaatetorni ümbert niideti esimesed 200 ha. Algusaastatel korraldas neid

töid peamiselt (ca 90 %) LKÜ Kotkas, ülejäänud aladel Ranna Farm ja eraomanikud. Viimastel

aastatel on LKÜ Kotka osakaal vähenenud ca pooltele maadest ja ülejäänud alade hooldustööd

jagunevad OÜ Organic Seedsi, OÜ Ranna Farmi ja eraomanike vahel. PLK hooldamise

toetusskeemid ja korraldus on 1999. a võrreldes mitmeid kordi muutunud. Käesoleval ajal käibib

skeem, kus niitude hoolduseks taotletakse toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (PRIA) kaudu (EARDF, maaelu arengukava – MAK, alameede 2.3.5. Pool-loodusliku

koosluse hooldamise toetus). 2010.a. avanes Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Loodusliku

mitmekesisuse säilitamine”, millest rahastatakse ka niitude hoolduseks või taastamiseks vajalikke

töid. Taastamistöödeks on kasutatud looduskaitseseaduse §-s 18 kehtestatud ja riigieelarvest

rahastatud loodushoiutoetusi, kuid ka KIKi rahastatud projekte või välisprojektide vahendeid. Nii

näiteks taastati 2009.a. ulatuslik ala (u 300 ha) Elva-Ilmatsalu luhal LIFE-Nature projekti

„Konnakotkaste ja must-toonekure elupaikade taastamineˮ raames SA KIK kaasrahastamisel ja

1 Detailne ülevaade Alam-Pedja looduskaitseala niitude hooldamisest aastani 2009 on esitatud LKÜ Kotkas koostatud

ekspertiisis (Metsoja, 2009).

83

2011.a ca 50 ha kalakoelmutena olulisi luhtasid LIFE-Nature projekti „HAPPYFISHˮ raames SA

KIK kaasrahastamisel.

Majandatud (so niidetud ja taastatud) niitude pindala on Alam-Pedja LLA-l aasta-aastalt

suurenenud. Taastamine seisneb võsa eemaldamises ja mätaste hekseldamises. Niitude taastamine

võtab reeglina 3-4 aastat, et saavutada niitmiseks sobiv kvaliteet. Kui vahepealsetel märgadel

aastatel aladele ei pääse, võib taastamisperiood venida ka mitmekordseks. Taastamisel on

osutunud oodatust vaevalisemaks mätaste purustamine, eriti liigniisketel aladel. Kohati pole

mättad taandunud isegi viieaastase hekseldamise järel. Kui on teada, et mätlikkus on kujunenud

looduslikult pideva liigniiskuse või üleujutuse tingimustes (nt. luhttarna või mätastarna

kasvukohatüüp), aga mitte hooldustegevuse lakkamise tõttu ja kõrged mättad katavad tihedalt

kogu niidulaigu, pole taastamine, mätaste purustamine ja niitmise alustamine luhal vajalik.

Poolloodusliku koosluse niitmiseks on võimalik (vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a.

määrusele nr 38) 2015. a. taotleda loodushoiutoetust 85 eurot hektari kohta ja taastamiseks

(vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a.määrusele nr 62) kuni 435 eurot hektari kohta.

2013. a maksti hooldamistoetusi 970 ha ja taastamistoetust 340 ha eest. 2014. a olid arvud

väiksemad (vastavalt 830 ha ja 370 ha), sest uusi maid ei registreeritud ja maade rentnike

vahetumise tõttu jäi osa toetusi maksmata ning maad nn reservi. 2015. a jätkatakse taastamist 31

ha-l ja täiesti uutest aladest alustatakse taastamistöödega 54 ha-l.

Hooldatud on seni üksnes traktoriga niites ja kuni 2006. a-ni jäeti purustatud hein luhtadele. Selle

tingis nii koristamisvõimaluste (ligipääsude, sobiva tehnika ja sajurohketel aastatel hooldamist

võimaldavate tingimuste) kui ka heina kasutamisvõimaluste ja -huvi puudus. Praegusel ajal

tuuakse heina nii palju kui vähegi võimalik luhtadelt ära. Lähiaastatel on plaanis parandada

hooldatavate ja hoolduspotentsiaaliga niitude juurdepääsuvõimalusi truupide paigaldamisega ning

teede rajamise või korrastamisega, samuti heinapallide ajutiste ladustamisplatside ehitamisega

(Joonis 8). Projekteerimise ja tööde korraldamise eest vastutab RMK. Teede ja truupide valmimise

järgselt peaks avanema võimalus hooldada täiendavalt kuni 1000 hektarit plk-sid riigimaadel.

2015. a on LKÜ Kotkal plaanis tuua Alam-Pedjale luhtade hoolduseks veised. Selleks taotletakse

toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist ja kaasfinantseerimist SA Keskkonnainvesteeringute

Keskusest. Luhalinnustiku seisukohalt on soovitatav ka niidetavate alade järelkarjatamine

(Rohunepi kaitse tegevuskava eelnõu), kuid selle laialdast rakendamist piirab karjaaedade

ehitamise võimekus.

2.2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

LoD I; KE - jah

Elupaigatüüpi kuuluvad soontaimede poolest liigirikkad pikaajaliselt karjatatud ja/või niidetud

aru- ja paluniidud (Paal, J. 2007). Alam-Pedjal paiknevad selle elupaigatüübi niidud endiste talude,

metsasihtide ja teede vahetus läheduses, mis viitab nende inimtekkelisele päritolule ja arvatavasti

on tegemist endiste heina- ja karjamaadega. Alad asuvad Palupõhja, Sooküla ja Laashoone pv-s,

Madise, Põltsamaa raba, Kulu soo ja Laeva raba skv-s ning Tõllassaare loodusreservaadis.

Liigirikkaid niite lubjavaesel mullal on Alam-Pedja LLA-l inventeeritud 91,5 ha (Natura 2000

standardandmebaasi järgi, Tabel 13) ja nende esinduslikkuseks on määratud „Bˮ.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

84

Elupaigatüübi 6270* pindala on vähemalt 100 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt „Bˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Elupaigatüübi 6270* pindala on vähemalt 91,5 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt „Bˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Võsastumine hoolduse puudumisel.

Meede. Niitude hooldus, kas niitmise või karjatamisega. Sellise võimaluse puudumise korral

võsast puhastamine ja niitmine kord kolme aasta jooksul.

- Metssead rikuvad niidukooslusi.

Meede. Metssigade arvukuse reguleerimine vajadusel.

2.2.2.3. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

Tegemist on nn ülemineku- või puhverkooslusega, mida omaette elupaigatüübina sageli ei eristata

(Paal, J., 2007). Alam- Pedja LLA-l on elupaigatüübi esinduslikkuseks hinnatud „Cˮ ja seda on

kaardistatud kokku 5 ha-l. Alad paiknevad jõgede ja vanajõgede lamminiitude serva ja metsa

üleminekualal Taressaare ja Jõesuu skv-s ning metsa ja niidu üleminekul Aruvälja suurkonnakotka

PEPi servaaladel. Elupaigatüüp ei ole Alam-Pedja LKA ega LLA kaitse-eesmärgiks ning seetõttu

kaitsekorraldusperioodiks elupaigatüübile eesmärke ei seata.

2.2.2.4. Lamminiidud (6450)

LoD I; KE - jah

Lamminiitude ehk luhaniitude elupaigatüüpi kuuluvad üleujutusaladesse jäävad viljakad

niidukooslused, mille toitaineterikkus kandub sinna jõeuhtega (Paal, J. 2007). Lammi eri osade

niiskustingimused võivad väga suuresti erineda. Eesti lamminiidud on inimtekkelised ja nende

hoidmiseks tuleb seal jätkata regulaarset hooldust. Seda nii lamminiitudele iseloomuliku liigirikka

taimestiku kui ka loomastiku säilimiseks. Alam-Pedja lamminiidud asuvad Põltsamaa, Pedja,

Umbusi, Pikknurme, Laeva, Elva ja Emajõe lammidel. Natura 2000 standardandmebaasi järgi

esineb Alam-Pedjal lamminiitude elupaigatüüpi kokku 3835 ha (Tabel 13).

Alam-Pedja LLA luhad on oluliseks elupaigaks mitmetele liikidele, eraldi väärib esiletoomist

rohunepp, kellel on siin kogu Baltikumi tähtsaimad pesitsusalad Altnurga-Jüriküla, Taressaare ja

Pikknurme luhal (Kuresoo, 2008). Lisaks on lamminiitudel koos vanajõgedega oluline roll kalade

koelmualadena (Tambets ja Tambets, 2009).

Hooldamise ja taastamise prioriteetsuse määravad ala loodusväärtused: taimekoosluse

esinduslikkus ja geobotaaniline väärtus, liigiline koosseis, olulisus lindude toitumis- ja

85

pesitsusaladena, olulisus kalade koelmualadena, kaitstavate ja ohustatud liikide asurkondade

esinemine.Vastavalt Looduskaitse arengukavale aastani 2020 kavandatakse hoolduses olevate

lamminiitude pindala Eestis suurendada 12 200 hektarini. Alam-Pedja lamminiitudest on PLK

tegevuskava järgi eesmärgiks 2800 ha hooldamine. Umbes pooled Alam-Pedja poollooduslikest

kooslustest asuvad raskesti ligipääsetavatel aladel – vanajõgede käärudes, üksteisest eraldatud

väikeste aladena, metsastunud või võsastunud alade taga, väga pehmel pinnasel. Juurdepääsuteede

ja truupide paigaldamine peaks siiski olukorda leevendama ning juba hoolduses olevatele aladele

lisaks võimaldama uute alade kasutuselevõttu. Siiani on riigimaadele rentnike otsimine jäänud

üsna tagasihoidlikuks ja see on kindlasti üks koht, kus on kasutamata potentsiaali. Seega, lähtudes

senistest taastamis- ja hoolduskogemustest ja arvestades juba alanud juurdepääsude ehitamisega,

võiks pikas perspektiivis jõukohased olla ca 2100-2300 ha. Selline hinnang tuleneb arvestusest, et

mõnevõrra suureneb alal ka väikesemahulise niitmise ja karjatamisega seotud eluviisi harrastajate

arv ning kõik uued alad ei pea olema tehnikaga juurdepääsetavad.

Joonis 8. RMK rajatavad truubid, laoplatsid ja juurdepääsud. (© Maa-amet, 2014) 81

87

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüüpi 6450 esineb 3835 ha-l ja seisund on jätkuvalt „Aˮ. Taastatud ja iga-aastases või

põhjendatud sammuga hoolduses on kuni 2300 ha lamminiite.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüüpi esineb 3835 ha-l ja selle seisund on „Aˮ. Toimub 2000 ha lamminiitude

eesmärgipärane majandamine.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ Valdav enamus niite on loodusliku veerežiimiga, lamminiidud on perioodiliselt üleujutatavad.

- Hooldus- ja taastamistööde maht sõltub rahastamisest ja hooldajate huvist, mis määrab

sõltumata vajadustest ära, kui suurel pindalal niidukooslusi majandatakse. Kaitseala

inimasustus on hõre ja niitude hooldamiseks on seetõttu kohalike elanike panus väike.

Meede. Toetuste taotlejate motiveerimine luhtade hooldamiseks/taastamiseks.

- Ilmastikutingimused. Vihmastel või suurte üleujutustega aastatel ei ole võimalik kõiki alasid

hooldada. Niidetud hein ei kuiva ja seda ei saa koristada. Kaua hooldamata või koristamata ja

hekseldatud niitega aladel koguneb kulukiht, mis muudab niidu toitumisalana kurvitsalistele

ebasobivaks.

Meede. Nende niitude, mis võivad liigvee tõttu hoolduseta jääda, esmajärjekorras hooldamine

sobivate ilmastikutingimuste tekkimisel . Samuti jõupingutuste tegemine (poliitika suunamine), et

lähtuvalt looduslikest tingimustest oleks võimalik alasid siiski erineva sammuga hooldada.

- Sobiva hooldustehnika puudumine või selle ebapiisav hulk. Tehniliste vahendite puudus võib

hakata kärpima majandamismahtusid.

Meede. Sobiva niiduhooldustehnika – võsafrees, niidukid, kaaruti, ruloonpress, madala erisurvega

väljaveokäru – soetamise motiveerimine (N: pikaajalisemad lepingud suurematel pindaladel).

- Hooldustööde kesine kvaliteet. Ebasoovitavad on hooldusvõtted, kus niidetakse liiga kõrgelt

(>5-7 cm) või hein jääb niidult koristamata, hekseldatakse ja tekib kuluvaip. Luhad muutuvad

seetõttu ebasobivaks toitumisalaks paljudele kurvitsalistele, sh kannatavad kaitsealuste liikide

asurkonnad.

Meede. Lamminiitude majandamise tulemuslikkuse seire ja hooldajate koolitamine õigete

hooldusvõtete osas, vastavate rakendusuuringute kavandamine ja tellimine.

- Juurdepääsuteede ja -sildade puudumine või nende halb seisukord. Juurdepääsude puudumisel

pole hooldustöid võimalik kõigil prioriteetsetel aladel läbi viia. Tagajärjeks on kaugemate ja

raskesti ligipääsetavate luhaheinamaade kinnikasvamine.

Meede. Ligipääsude rajamine või rekonstrueerimine hooldamist/taastamist vajavatele luhtadele.

88

- Heina kasutusvõimalused on veel üsna piiratud, see takistab suuremate pindade hooldamisel.

Meede. Koostöö heina võimalike kasutajatega (loomakasvatajad, soojatootjad jt) ja heinale

aktiivselt kasutusvõimaluste ning jätkusuutliku majandamise võimaluste otsimine (karjatamine,

heina kasutamine biokütusena, biogaasi tootmiseks vms.). Koostöö ülikoolide ja ettevõtjatega, kes

tegelevad heina bioenergeetiliste kasutusvõimaluste uurimise ja praktikas kasutamisega (EMÜ

bio- ja keskkonnakeemia labor, Tallinna Ülikooli Soojustehnika Instituut, jt).

Meede. Niitudel karjatamine. Avaneks võimalus hooldada alasid, kus niitmine ei ole võimalik või

on väga keerukas ning laheneks ühtlasi ka heina realiseerimise probleem.

2.2.2.5. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)

Elupaigatüüpi kuuluvad J. Paali (2007) järgi niisked arurohumaad või kultuurrohumaad, samuti

pikka aega tagasi sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on taastunud. Eestis on selle

elupaigatüübi kaitseväärtus madal ning need alad on olulised peamiselt mosaiiksuse hoidmiseks.

Alam-Pedja LLA- on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude elupaigatüübiks on määratud kaks

elupaigatüüpi 6270* ümbritsevat ala kokku 1,9 ha-l Sooküla pv-s; nende alade väärtus on „Aˮ.

Elupaigatüüp ei ole Alam-Pedja LKA ega LLA kaitse-eesmärgiks ning seetõttu

kaitsekorraldusperioodiks elupaigatüübile eesmärke ei seata.

2.2.2.6. Puisniidud (6530*)

LoD I; KE - jah

Puisniit on esmatähtis elupaigatüüp ja Alam-Pedjal lisab sellele olulisust tõsiasi, et põhiliselt

Pärnu- ja Läänemaal esinevat elupaigatüüpi on Kesk-Eestis väga vähe säilinud. Tegemist on

poolloodusliku pärandkooslusega, mis on tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning

karjatamise koosmõjul (Paal, J., 2007). Koos kasvavad nii metsa- kui niidutaimed ning need alad

on väga liigirikkad. Puisniit asub Palupõhja külas Palupõhja pv-s ja Kulu soo skv-s, selle

kogupindala on 6 ha ning väärtus „Aˮ.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Elupaigatüübi pindala on 6 ha ja selle väärtus on endiselt „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Elupaigatüübi pindala on 6 ha ja selle väärtus on endiselt „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed:

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on loodud toetusmeede, millest saab taotleda

hooldustoetust vastavalt Põllumajandusministri 08.03.2010 määrusele nr 19.

- Ebapiisav hooldus, võsastumine, metsastumine.

89

Meede. Niitmine vähemalt kord 2-3 aasta jooksul vähemalt senises ulatuses (6 ha). Hooldamisel

niidetud hein kokku koguda ja langenud oksad eemaldada.

Meede. Põõsarinde ja kasvava alusmetsa harvendamine. Soovitav puistu liitus (võrade

projektsioonide osakaal maapinnal) oleks 20-50%,

2.2.3. Sood

2.2.3.1. Soode iseloomustus

Definitsiooni (EE, 1995) kohaselt on sood märgalad, kus turbakihi paksus on vähemalt 30 cm ja

kus jätkub turbateke. Soode tekkimine on võimalik kliima, pinnamoe ja pinnakatte ning

hüdrogeoloogiliste tingimuste koosmõjul, mis loovad võimalused mineraalmaa soostumiseks

või järvede (ja rannikuveekogude) kinnikasvamiseks (Paal, J. ja Leibak, E., 2013). Kui Eesti

soodest on umbes 2/3 arenenud maade soostumise tagajärjel ja ülejäänud on tekkinud veekogudest,

siis Alam-Pedja soostumine algas Suur-Võrtsjärvest jäänud väiksemate järvede kinnikasvamisest

(Arold, I. ja Järvet, A., 2001). Põltsamaa-Umbusi soostiku turbalasundi paksuseks on hinnatud 8,5

m (EE, 1994). Arvatakse, et sügiseti Võrtsjärvelt tuultega sinna kanduv soojus ja niiskus pikendab

vegetatsiooniperioodi ja soodustab turba tekkimist, mistõttu nii Umbusi kui Põltsamaa rabal on

kujunenud järsud rabanõlvad. Alam-Pedja LLA-l on soo elupaigatüüpidena inventeeritud kokku

12 776,4 ha ja 5 elupaigatüüpi (tabel 13): rabad (7110*); rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120); siirde- ja õõtsiksood (7140); nokkheinakooslused (7150); liigirikkad madalsood (7230).

ELFi koordineerimisel toimus 2009. ja 2010. a soode täiendav inventuur, kuhu arvati Alam-Pedja

lagesood, põõsassood ja ka puisrabad (sooalad, millel põhikaardil ei ole metsamärki). Sellised

kooslused võivad vastata LoD järgmistele elupaigatüüpidele: 7110*, 7120, 7140 või 7230.

2.2.3.2. Rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ja rikutud, kuid taastumisvõimelised

rabad (7120)

LoD I – jah; KE – jah

Rabad on soode arengu viimane aste, kus turbakiht on juba nii tüse, et taimede juured ei ulatu

enam toitaineterikka veeni ja sõltuvad täielikult sademeteveest (Paal, J., 2007). Sealse taimkatte

eriilmelisus tuleneb mikroreljeefist, mis on samuti taimkatte arengu tulemus. Enamasti on rabade

mikroreljeef väga muutlik ning koosluse fragmendid vahelduvad pidevalt.

Alam-Pedja LLA-l on Natura 2000 standardandmebaasi järgi kokku 9726,4 ha raba (7110*) ja

rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade elupaigatüüpi (7120). 9718 ha sellest on määratletud raba

elupaigatüübiks (7110*). Suuremad rabad on Laeva soo ning Umbusi, Madise, Intsuveski,

Soosaare ja Meleski raba. Sangla soo, Meleski raba ja Soosaare raba asuvad hooldatavas skv-s,

Madise raba, suurem enamus Laeva soost ja ligi pool Umbusi rabast paikneb looduslikus skv-s ja

Intsuveski raba, umbes pool Umbusi rabast ja väike ala Laeva soost asuvad loodusreservaatides.

Nokkheinakooslused (7150) esinevad enamasti rabaälvestes ja on seotud raba elupaigatüübiga.

Ala kaitse-eesmärgiks pole need seatud ja nende kaitse toimib läbi raba elupaiga kaitse ja eraldi

eesmärke sellele elupaigatüübile ei seata.

Rikutud, kuid taastumisvõimeliseks rabaks (7120) määratletud alad on kogupindlaga 8,4 ha Sangla

soo kaguservas, mida on tugevasti mõjutanud sohu kaevatud magistraalkraavid ja kõrvaladel

90

toimunud suuremahuline metsakuivendus. Soosaare raba kirdeosa on kunagine freesturbaväli,

kuid ala pole loetud elupaigatüübiks. Seoses Euroopa Liidu sooalade suurendamise poliitikaga on

nii Sangla soole kui ka Soosaare rabale 2013. a valminud taastamiskava – ELFi projekt (rahastaja

The Coca-Cola Foundation) „Soode taastamise kavandamineˮ. Soosaare skv kaitse-eesmärgiks

oleva „metsa-ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitseˮ

saavutamise potentsiaal on taastamiskava koostajate nägemusel väga hea mahalastud laugastega

ja ettevalmistusalal ning hea freesturbaväljal. Taastamistööd mõjutaksid otseselt ca 50 ha ja

kaudselt kuni 120 ha (endisi) sookooslusi. Raba ääreala turbaaukudega ja selge kuivendusvõrguta

ala taastamise võimalust peetakse praktiliselt võimatuks. Sangla soo veerežiimi taastamine ja raied

tõstaksid soo keskosas avatud rabamaastiku osakaalu ning parandaksid äärealade veerežiimi.

Taastamistööd mõjutaksid otseselt 280 ha ja kaudselt kuni 600 ha soo seisundit. Käesoleval

kaitsekorraldusperioodil ei seata pindala ega kvaliteedilisi eesmärke elupaigatüübile 7120, kuna

eesmärgiks võetakse nende taastamine raba elupaigatüübiks.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7110* pindala on vähemalt 9718 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7110* pindala on vähemalt 9718 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

Alam-Pedja rabad asuvad reservaatides ja skv-s, kus selle elupaigatüübi seisundi säilimine on

tagatud kehtiva kaitsekorraga.

- Alam-Pedja rabad on kraavitamistest mõjutatud, sest nii LLA-l (Torni raba ümbruses,

Intsuveski raba ja Laeva soo vahel) kui selle vahetus naabruses on ulatuslik kuivendusvõrk, ja

loodusliku veerežiimi rikkumise mõju kooslustele avaldub pikaajaliste muutustena.

Meede. Kuivendussüsteemide mõju vähendamine ja loodusliku veerežiimi taastamine kraavide

sulgemise kaudu.

- Mõjualas olevate metsakuivendus- ja maaparanduskraavide rekonstrueerimine, mis

mõjutab rabade veerežiimi.

Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine (Natura

eelhinnang) maaparandussüsteemide hooldamisel ning kooskõlastuse andmisel väljaspool LLA

toimuvate tööde puhul.

2.2.3.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140)

LoD I – jah; KE – jah

Siirdesood on vaheaste madalsoo arengus rabaks, kus kõrvuti kasvavad taimed saavad toitained

veel põhjaveest või juba peamiselt sademeveest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsooliigid

(tarnad jt), mätastel aga turbasamblad ja rabale iseloomulikud puhmad (Paal, J., 2007). Siirdesoo

elupaigatüüpi (7140) leidub LLA-l laiguti rabamassiivide serva- ja üleminekualadel, kokku 1632

91

ha-l (Natura 2000 standardandmebaasis). Suure tõenäosusega elupaikade kordusinventuurid

suurendavad selle ala määrangut.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7140 pindala on vähemalt 1632 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7140 pindala on vähemalt 1632 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

- Elupaiga ulatuse muutumine sõltuvalt looduslikust arengust (mis võib nii suurendada kui ka

vähendada elupaigatüübi pindala).

Meede. Märgalade taastamise tulemusena paraneb looduslik veerežiim raba servaaladel ja tekib

juurde siirdesoo elupaigatüübile vastavaid kooslusi.

2.2.3.4. Liigirikkad madalsood (7230)

LoD I – jah; KE – jah

Liigirikaste madalsoode elupaigatüüpi liigitakse kõik kaitset vajavad madalsood ja lisaks ka

soostuvad niidud, mis teistesse kasvukohatüüpidesse ei mahu (Paal, J. 2007). Seda elupaigatüüpi

esineb vähese äravooluga nõgudes, tasandikel või veelahkmealadel, soostuvad niidud on

üleminekukooslus aruniidu ja madalsoo vahel. Alam-Pedja LLA-l esineb liigirikka madalsoo

alasid pindalal 1481 ha, kõige suuremas ulatuses Karisto, paiguti Põltsamaa jõe lähedal Päovere

soos, Kulu soos ning Kalsa soo põhjaosas.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7230 pindala on vähemalt 1481 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi 7230 pindala on vähemalt 1481 ha ja selle seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

- Loodusliku veerežiimi rikkumine, s.o. soode mõjualas olevate melioratsioonirajatiste

rekonstrueerimine. Võsastumine veerežiimi muutuste tõttu.

Meede. Loodusliku veerežiimi säilitamine, võimalusel kaaluda maaparandusliku tähtsuse

kaotanud kraavide sulgemist.

92

2.2.4. Metsad

2.2.4.1. Metsade iseloomustus

Metsaelupaigad katavad Alam-Pedja LLA-st ligi 40 % ehk 13 340 ha. LoD elupaiku on Alam-

Pedja LLA-l määratletud 6. Suurema osa metsadest hõlmavad soometsad (9080*, 91D0*) ja

lammimetsad (91E0*, 91F0), vähemal määral esineb põlismetsi (9010*) ja rohunditerikkaid

kuusikuid (9050).

Kaitse-eeskiri sätestab iga skv metsakoosluse kaitse-eesmärgi, milleks on kas metsakoosluste

arengu tagamine loodusliku protsessina (inimese sekkumiseta) või looduslikkuse taastamine

(inimtegevuse kaasabil). Osades skv-des võib kaitseala valitseja lubada metsakoosluste

kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile või loodusliku veerežiimi taastamist (Tabel 4.)

Metsakoosluste kujundamist võib kaitseala valitseja lubada seega üksnes kaitse-eesmärgi

täitmiseks, s.t. metsa looduslikkuse taastamiseks või liigikaitseks. Metsaelupaikade säilimine on

hästi tagatud reservaatides ja skv-des. Kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda piisavalt kaitsta neid kõrge

väärtusega LoD I lisa metsi, mis on tsoneeritud pv-sse, kuna neis on lubatud lageraie kuni 2 ha

suurustel lankidel (Pääslane, 2008).

Tugevam või nõrgem kuivenduse mõju ilmneb suurel osal soometsadest. Samuti on kooslusi

muutnud raie. Lammimetsade ja soolehtmetsade (elupaigad 91E0*, 91F0, 9080*) inventuuris

Pedja ja Põltsamaa jõe piirkonnas (Paal jt., TÜ, ÖMI, 2002) määratleti mitmes kohas 91E0* ja

91F0 elupaigatüübina elupaiga kirjeldusele mittevastavaid nooremaid raiejärgseid lepa- ja

haavametsi. Nimetatud inventuuri tulemused pole Kirna-Jüriküla luha ja metsa osas kantud

elupaikade kaardikihile, vastav piirkond on nimetatud üldistavalt sidusalaks, mistõttu võib jääda

ekslik mulje nagu oleks sealt elupaigainfo puudu. Osad kaitseala metsaalad on siiski

inventeerimata, mistõttu nende looduskaitseline tähtsus ja väärtused on teadmata.

Elupaigamäärangute kontrollimist, loodusväärtuste selgitamist, ja LoD elupaigatüüpide piiride

täpsustamist vajab pv-des 264 ha metsi ning skv-des 1817 ha (Pääslane, 2008).

2.2.4.2. Vanad loodusmetsad (9010*)

LoD I – jah; KE – jah

Vanade loodusmetsade elupaigatüüpi kuuluvad Paali (2007) järgi küll inimtegevuse tulemusena

kujunenud, kuid siiski põlismetsa kriteeriumitele vastavad loodusmetsad. Mõõdupuuks on puistu

eriliigilisus ja -vanuselisus, puudegruppide esinemine, lamapuidu osakaal, rikkumata veerežiim,

raiejälgede puudumine ja põlismetsa indikaatorliikide esinemine. Natura standardandmebaasis on

elupaiga ulatus LLA-l 378,0 ha, kuid KR-i andmetel on Alam-Pedja LLA-l vanade loodusmetsade

elupaigatüüpi määratletud 365,1 ha, mis moodustab metsaelupaigatüüpidest alla 3%. Nimetatud

metsad esinevad kaitseala keskosa leostunud ja leetjatel gleimuldadadel ning sügavatel madalsoo

ja rabamuldadel jäädes suuremas osas Tõllasaare ja Võiviku loodusreservaati, Laeva soo

looduslikku skv-sse või Potaste hooldatavasse skv-sse. Viimaste määrang tuleks üle vaadata, sest

2008. a tehtud ekspertiisi kohaselt (Pääslane, P. 2008) tuleks osa (73,3 ha, sh Potaste hooldatava

skv) 9010* elupaiku määrata elupaigatüüpi 9080* ja samas lisanduks elupaigatüüpide 9080*,

91D0*, 6530 ja varem inventeerimata alade arvelt 17 ha elupaigatüüpi 9010*.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Vanade loodusmetsade pindala on vähemalt 365,1 ha ning seisund on „Aˮ.

93

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Vanade loodusmetsade pindala on vähemalt 365,1 ha ning seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

Sellesse elupaigatüüpi inventeeritud metsad asuvad reservaadis või skv-s ja sealne kaitsekord

on piisav nende seisundi säilimiseks.

- Ebatäpne määratlus, mis ei võimalda kaitsekorra piisavust päris adekvaatselt hinnata.

Meede. Kontrollida elupaigamääratlusi nimetatud aladel ning ajakohastada andmebaasi.

2.2.4.3. Vanad laialehised metsad (9020*)

LoD I – jah; KE – jah

Eestis kuuluvad vanade laialehiste metsade elupaigatüüpi salumetsad, mis on jäänukid varasemast

niiskemast ja soojemast kliimast. Teistest metsakooslustest eristavad neid peamiselt

alustaimestiku liigid, häilude ja tihedamate metsaosade vaheldumine, erinevate kooreomadustega

puuliikide esinemine ning lamapuidu ja varise olemasolu (Paal, J. 2007). Kuigi vanad laialehised

metsad on LKA kaitse-eesmärgiks, siis ühtegi metsa Alam-Pedja LLA-l sellesse elupaigatüüpi

määratud pole. Pärast täiendavat elupaikade inventuuri tuleb otsustada elupaigatüübi

eemaldamine kaitse-eesmärkide hulgast, kui LLA-l ei leita ühtegi vastavasse elupaigatüüpi

kuuluvat metsa. Seni pole võimalik kaitse-eemärke seada.

2.2.4.4. Rohunditerikkad kuusikud (9050)

LoD I – jah; KE – jah

Rohunditerikaste kuusikute hulka määratakse metsad, mis kasvavad maapinnalähedase

põhjaveega ning toitainerikka pehme mullahuumusega orgudes, nõlvade jalameil ja sooservades

(Paal, J. 2007). Peapuuliigiks on enamasti harilik kuusk (Picea abies), kuid sellega võivad

kaasneda ja harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas (Ulmus

glabra) ja harilik vaher (Acer platanoides).

Elupaigatüüp esineb Alam-Pedja LLA eskosa kõrgematel seljandikel. Natura standardandmebaasi

alusel kuulub sinna 152,0 ha metsa, mis kattub hetkel üsna täpselt KR-i andmetega -152,8 ha.

Elupaigatüüp asub loodusreservaatides ja skv-des ja kehtiva kaitsekorra juures elupaigatüübile

ohtu ei eksisteeri. Seega kaitsekorraldusperioodiks täiendavaid meetmeid ei plaanita.

Ekspertarvamuse (Pääslane, P. 2008) kohaselt tuleks elupaigatüüpi määratud aladest 2,0 ha siiski

määratleda 0 elupaigaks ja teiste elupaikade määrangute muutuste arvelt lisada 6 ha.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi pindala on vähemalt 152,0 ha ning seisund on vähemalt „Bˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

94

Elupaigatüübi pindala on vähemalt 152,0 ha ning seisund on vähemalt „Bˮ.

2.2.4.5. Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)

LoD I – jah; KE – jah

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvaid metsi iseloomustab kasvamine tasasel maal, laugetes nõgudes

või nõlvade jalameil, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja turbakihi tüsedus jääb alla 30 cm (Paal,

J. 2007). Puurindes on peamisteks liikideks kuusk (Picea abies), arukask (Betula pendula),

sookask (B. pubescens) ja sanglepp (Alnus glutinosa).

Soostuvate ja soolehtmetsade elupaigatüüp hõlmab kõige suurema osa Alam-Pedja

metsaelupaigatüüpidest. Natura standardandmebaasis on selle pindala 5276 ha, kuid hilisemaid

täpsustusi sisaldavas KR-is on 9080* elupaigaks määratud alade pindala 5113,4 ha. Kaardikihi

korrigeerimisel see pindala osaliselt veel muutub, sest vastavalt ekspertiisile (Pääslane, 2008)

tuleks osa 9080* määratud metsaelupaiku klassifitseerida teisteks elupaigatüüpideks ja vastupidi.

Samuti peab arvestama, et 344 ha selle elupaigatüübi metsadest asub pv-s, kus nende soodus

seisund ei ole tagatud.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Soostuvate ja soolehtmetsade ulatus on vähemalt 5276 ha ning seisund on „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Soostuvate ja soolehtmetsade ulatus on vähemalt 5276 ha ning seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

- Osa elupaigatüübi metsadest paikneb pv-s, kus on lubatud majandustegevus.

Meede. Kuna kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda pv-s kaitsta kõrge väärtusega LoD I lisa

metsaelupaigatüüpe, kaaluda metsaelupaigatüüpide levikut täpsustava inventuuri järgselt

ekspertiisis soovitatud pv-s tsoneeringu muutmist skv-ks (Pääslane, 2008).

- Veerežiimi muutused, ka väljaspool kaitseala, maaparandustööd.

Meede. Väärtuslike metsaelupaikade piirkonnas säilitada vähemalt olemasolev veerežiim,

takistada metsade kuivendamist (Pääslane, 2008). Maaparandusobjektide rekonstrueerimistööde

kooskõlastamise eel nõuda keskkonnamõju hindamist.

- Lähiminevikus (kuni ca 150 aastat) rajatud kraavide kuivendav mõju, mis on põhjustanud

elupaikade struktuuri ja funktsioonide degradeerumist. Vanad kuivenduskraavid mõjutavad

negatiivselt elupaikade seisundit ka kaasajal ja tulevikus.

95

Meede. Metsaelupaikade inventuuri käigus hinnata Alam-Pedja LLA niiskete metsaelupaikade

kraavivõrgu toimimist ja sellest mõjutatud elupaikade seisundit ning vajadusel kavandada sellest

lähtuvalt kraavide sulgemine ja/või muud tegevused elupaikade looduslikkuse taastamiseks.

2.2.4.6. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

LoD I – jah; KE – jah

Siirdesoo- ja rabametsad levivad peamiselt rabamassiivide servaaladel, kohati ka jõgede läheduses

madalatel tasastel aladel. Neil on oluline roll puhveraladena üleminekul soomaastikuks, samuti

sealsete liikide elupaigana. Alam-Pedja LLA-l jääb sellesse elupaigatüüpi näiteks Laeva soo skv

metsiseala, samuti kaljukotka, kalakotka ja merikotka pesad, lisaks veel Põltsamaa raba skv

merikotka ja Madise skv kalakotka pesad. Elupaigatüübi (91D0*) pindala Alam-Pedja LLA-l on

KR-i andmetel 3932,5 ha, mida on veidi vähem, kui Natura standardandmebaasi kantud 4076 ha.

Loodusliku veerežiimi taastamist vajavad metsaelupaigad (kaardikiht: „Metsad vesiˮ) asuvad

Kulu soo skv idaosas era ja riigimaal, mis on määratud 91D0* elupaigatüübiks. Meleski soo skv

idaosas Kv AI359 er. 16, 17, 19 ja 21 ning Soosaare skv kirdeosas Kv AI302 er. 10 on määratud

91D0* elupaigatüübiks, kuid ei vasta metsaelupaiga kriteeriumitele (Pääslane, 2008).

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Siirdesoo- ja rabametsade pindala on vähemalt 3932,5 ha ning seisund vähemalt „Bˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Siirdesoo- ja rabametsade ulatus on vähemalt 3800 ha ning seisund vähemalt „Bˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

- Metsade ja soode kuivendus, mis põhjustab metsamuldade kuivenemise ja kõdusoometsade

kujunemise väärtuslike soometsade, lodude, madalsoode ja siirdesoode asemele. Ka

olemasolevate kõdusoode jätkuv kuivenemine põhjustab turba mineraliseerumist ja metsa

boniteedi paranemist.

Meede. Metsaelupaikade inventuuri käigus hinnata Alam-Pedja LLA niiskete metsaelupaikade

kraavivõrgu toimimist ja sellest mõjutatud elupaikade seisundit ning vajadusel kavandada sellest

lähtuvalt kraavide sulgemine ja/või muud tegevused elupaikade looduslikkuse taastamiseks.

2.2.4.7. Lammi-lodumetsad (91E0*)

LoD I – jah; KE – jah

Natura 2000 standardandmebaasis on elupaigatüüpi 91E0* määratud 3025 ha metsa, KR-is on

sama näitaja 3037,2 ha. Tegemist on jõe- ja ojalammide eriilmeliste metsadega, mis kasvavad

perioodiliste (kuid võrreldes lammimetsadega siiski suhteliselt pikaajaliselt püsivate)

üleujutusalade alluviaalsete setetega rikastatud muldadel (Paal, J. 2007). Liigid ja metsade

struktuur sõltub lammiterrassi osast, kus mets kasvab. Lammi-lodumetsad asuvad peamiselt

96

Põltsamaa ja Pedja jõe ning Loksu kraavi mõjualas. Sellesse elupaigatüüpi on määratud ka

Intsuveski ja Tõllassaare raba madalamates osades ning Laeva raba loodeosas kasvavad metsad.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Lammi-lodumetsade ulatus on vähemalt 3025 ha ning nende seisund on „Aˮ (s.t pole halvenenud).

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Lammi-lodumetsade ulatus on vähemalt 3025 ha ning nende seisund on „Aˮ (s.t pole halvenenud).

• Mõjutegurid ja meetmed

Alam-Pedja LLA lammi-lodumetsad jäävad reservaatide ja skv-de piiridesse, otsest ohtu nende

seisundile hetkel pole.

- Veerežiimi muutused, sh ka kliima soojenemine, mille tulemusena lüheneksid kevadised

üleujutusperioodid.

Meede. Säilitada olemasolev veerežiim, takistada mõjupiirkonnas olevate alade kuivendamist ja

teisi tegevusi, mille tagajärjel võib jõgede veerežiim muutuda.

- Lähiminevikus (kuni ca 150 aastat) rajatud kraavide kuivendav mõju, mis on põhjustanud

elupaikade struktuuri ja funktsioonide degradeerumist. Vanad kuivenduskraavid mõjutavad

negatiivselt elupaikade seisundit ka kaasajal ja tulevikus.

Meede. Metsaelupaikade inventuuri käigus hinnata Alam-Pedja LLA niiskete metsaelupaikade

kraavivõrgu toimimist ja sellest mõjutatud elupaikade seisundit ning vajadusel kavandada sellest

lähtuvalt kraavide sulgemine ja/või muud tegevused elupaikade looduslikkuse taastamiseks.

2.2.4.8. Laialehised lammimetsad (91F0)

LoD I – jah; KE – jah

Laialehised lammimetsad kasvavad jõeäärsetel huumuserikastel (30-35 cm) kaldavallidel, mille

on kujundanud sinna üleujutustega kandunud setted (Paal, J. 2007). Kui üleujutusalade

madalamatesse piirkondadesse arenevad lammi-lodumetsad (91E0*), siis kõrgematele just

laialehised lammimetsad. Oma haruldusega on viimased üheks Alam-Pedja LoA ja LKA

põhiväärtuseks, levides peamiselt Põltsamaa ja Pedja jõe kaldavallidel. Valdavate puuliikidena

esinevad jalakas (Ulmus glabra), künnapuu (U. laevis), tamm (Quercus ruber), saar (Fraxinus

excelsior), harilik pärn (Tilia cordata) ja lepad (Alnus sp). Ka põõsarinne ja alustaimestu on

lopsakad ja liigirikkad. Natura 2000 andmebaasi kohaselt esineb Alam-Pedja LLA-l 91F0

elupaigatüüpi 530,0 ha-l, KR-i andmetel 533,5 ha.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

97

Laialehiste lammimetsade ulatus alal on vähemalt 530 ha ja seisund on „Aˮ.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Laialehiste lammimetsade ulatus alal on vähemalt 530 ha ja seisund on „Aˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

Laialehised lammimetsad jäävad Alam-Pedja LLA reservaati ja skv-desse, otsest ohtu nende

seisundile hetkel pole ette näha.

Jõeäärsete heina-ja karjamaade kinnikasvamise järgselt võib elupaigatüübi pindala suureneda.

- Veerežiimi muutused, s.h ka kliima soojenemine, mille tulemusena lüheneksid kevadised

üleujutusperioodid.

Meede. Säilitada olemasolev veerežiim, takistada mõjupiirkonnas olevate alade kuivendamist ja

teisi tegevusi, mille tagajärjel võib jõgede veerežiim muutuda.

- Lähiminevikus (kuni ca 150 aastat) rajatud kraavide kuivendav mõju, mis on põhjustanud

elupaikade struktuuri ja funktsioonide degradeerumist. Vanad kuivenduskraavid mõjutavad

negatiivselt elupaikade seisundit ka kaasajal ja tulevikus.

Meede. Metsaelupaikade inventuuri käigus hinnata Alam-Pedja LLA niiskete metsaelupaikade

kraavivõrgu toimimist ja sellest mõjutatud elupaikade seisundit ning vajadusel kavandada sellest

lähtuvalt kraavide sulgemine ja/või muud tegevused elupaikade looduslikkuse taastamiseks.

2.2.4.9. Kuivad nõmmed (4030) ja metsastunud luited (2180)

LoD I – jah; KE – jah (4030); LoA – jah (4030)

Kuivad nõmmed katavad lainjaid või tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad

on maha raiutud või hävinud. Metsastunud luited asuvad vanadel rannikuluidetel. Need mõlemad

on kuivataluvate liikidega taimestunud kooslused liivmuldadel (Paal, J. 2007).

Kuna nii kuivade nõmmede kui ka metsastunud luidetena määratletud alad moodustavad

AlamPedjal tegelikult valdavalt metsatunud ja teineteisega läbipõimunud maastikumosaiigi iidse

Võrtsjärve rannaluidetelvormidel (Suur Peenar ja Keskmine Peenar, Kulu soo saar), siis on nende

eristamine väga keeruline ning neid käsitletakse koos. Mõlemad eluspaigatüübid jäävad skv-dese

ning neid ohustab üksnes raba pealetung looduslike arenguprotsesside tulemusena. Metsastunud

luited, kaardistatud kokku 7,8 ha, seisundiga A ja B, ei ole LLA ega LKA kaitse-eesmärgiks ning

neid pole kantud ka Natura standardandmebaasi. Kuivad nõmmed on nii LKA kui ka LLA

kaitseeesmärgiks, pindalaga 5,4 ha, kuigi hilisema kaardistamise andmetel võiks sellesse

elupaigatüüpi kuuluda kokku 5,5 ha, seisundiga C.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

Kuivade nõmmede ja metsastunud luidete ulatus alal on vähemalt 13,3 ha ja seisund on „Bˮ.

98

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Kuivade nõmmede ja metsastunud luidete ulatus alal on vähemalt 13,3 ha ja seisund on „Bˮ.

• Mõjutegurid ja meetmed

Kuivad nõmmed ja metsastunud luited jäävad skv-desse, otsest ohtu nende seisundile ega

spetsiaalseid kaitsemeetmeid pole ette näha.

2.2.5. Veekogud

2.2.5.1. Veekogude iseloomustus

Alam-Pedja LLA eri arengujärkudes soid eraldavad Pedja, Põltsamaa ja Laeva jõgi, mille vesi

suubub ala lõunaosas asuvasse Emajõkke. Need sängorgudega jõed oma rohkete loogete ning

suurte üleujutusaladega on eriti väärtuslikud. Kokku on alal 141 km vooluveekogusid

(elupaigatüüp 3260) ja 87,5 ha seisuveekogusid (elupaigatüüp 3160). Tulvaveest läbilõigatud

jõelookeist on tekkinud soodid ehk vanajõed, mida on Alam-Pedja LLA-l loendatud kokku 57.

2.2.5.2. Jõed ja ojad (3260)

LoD – jah; KE – jah

Alam-Pedja LKA looduse üheks olulisemaks kujundajaks on looduslikus voolusängis jõed, mille

üleujutuste mõjul on kujunenud väärtuslikud looduskompleksid. Suurem osa jõgedest on LoD I

lisa elupaigale 3260 vastavad jõed ning nende kogupindala on ligi 500 hektarit, moodustades 1,5%

Alam-Pedja LKA-st.

Emajõgi on Eesti kõige väiksema languga jõgi. Väike langus (3,6 m) ja pinnaseomadused on

põhjustanud jõesängi tugevat meandeerumist, mille tulemusel on kujunenud arvukalt vanajõgesid.

Emajõgi on kogu vesikonna kaladele oluline rändetee ja koelmuala (Ristkok, 1969), voolates läbi

Alam-Pedja LLA, Kärevere LLA, Ropka-Ihaste LLA ning Peipsiveere LLA. Paljude liikide kaitse

seisukohast tuleb Emajõge käsitleda ühtse tervikuna ka selle valgalal asuvate loodusaladega

(Sauniku-Soontaga, Purtsi jõgi, Väike-Emajõgi, Soontaga, Võrtsjärve, Keeri-Karijärve). Jõgede

hüdrokeemilise seire andmete kohaselt on Emajõgi Võrtsjärvest kuni Tartu linnani biokeemilise

hapnikutarbe, üldlämmastiku ja üldfosfori osas väga heas ja heas seisundis.

Emajõgi on võetud Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 „Lõheliste ja

karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi-

ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” kaitse alla

karpkalalaste elupaigana.

Looduskaitseliselt on väga väärtuslikud 57 Emajõe vanajõge (koos üleujutatavate luhtadega), mis

moodustavad tähtsaima koelmute piirkonna ja mis on olulised ka teistele liikidele peale kalade.

Üheks näiteks on LoD II lisa liik tiigilendlane, kes toitub vanajõgedes oma elutsükli üht osa

99

veetvatest selgrootutest (näiteks ehmestiivalistest) ja kelle asurkond alal on Euroopa suurimaid

(Tambets ja Tambets, 2009). Osa vanajõgedest on Emajõega pidevas ühenduses ühe, osa kahe otsa

kaudu. Paljude vanajõgede ühendus jõega on viimastel aastakümnetel kadunud või kadumas:

vanajõgede suudmed ahenevad jätkuvalt, läbivooluta vanajõgede suudmetes toimub intensiivne

Emajõe setete ladestumine. Väljarände võimaluse puudumise ja tekkiva hüpoksia (tihti ka anoksia)

korral vanajõgedesse jäänud kalastik sureb. LIFE+ projekti Happyfish raames puhastati ja avati

kümne vanajõe suudmealad, kuid sarnane vajadus oli teada veel üheksal vanajõel, mille

suudmealad avati EL Ühtekuuluvusfondi projekti (2003/EE/16/P/PA/012) käigus.

Emajõe veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid, Pedja jõgi (Järvekülg A., 2001), algab

LääneVirumaalt Pandivere kõrgustikult, kulgeb läbi Alutaguse ja Vooremaa ning lõpeb Võrtsjärve

nõos Viljandi ja Tartumaa piiril. Pedja jõgi on keskmise kaldega, selle kogulangus on 69 m, kuid

alates

Umbusi jõe suubumisest kuni suudmeni on lang väga väike. Pedja jõgi on 122 km pikk ja tema

valgala moodustab 2710 km2. Pikknurme, Umbusi ja Põltsamaa jõgi on Pedja jõe suuremad

lisajõed. Ka Pedja jõgi on võetud Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58

“Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude

vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”

kaitse alla karpkalalaste elupaigana

Alam-Pedjale sisenemisel kulgeb Pedja jõgi Altnurga pv-s, edasi läbib jõgi Jüriküla skv, Madise

skv-s suubub sellesse Pikknurme jõgi. Edasi voolab jõgi Põltsamaa raba skv-s, seejärel Taressaare

skv-s, kus Pedja jõkke suubub Põltsamaa jõgi, seejärel Laeva soo skv-s ning lõpuks Jõesuu ja

Samblasaare skv, kus Pedja jõgi suubub Emajõkke. Pedja jõgi on kogu oma pikkuses, mis jääb

Alam-Pedja LKA territooriumile määratletud elupaigatüüpi 3260.

Põltsamaa jõgi on Pedja pikim lisajõgi, kogupikkus on 135 km ja valgala hõlmab 1310 km2. Nagu

Pedjagi algab ka Põltsamaa jõgi Lääne-Virumaalt Pandivere kõrgustikult, kuid edasi kulgeb Järva-

ja Jõgevamaa piirilt Viljandimaale. Keskmine langus on 72 m. Põltsamaa jõgi on võetud

Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena

kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste

ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” kaitse alla lõheliste elupaigana. Jõe alamjooks

voolab Alam-Pedja LLA-l alates Annikvere peakraavi ühendumisest jõega. Vöönditest läbib jõgi

Põltsamaa raba skv-d, Päovere ja Rõika pv-d ning Taressaare, Laashoone ja Potaste skv-d.

Pikknurme jõgi on 35 km pikk, kesk- ja alamjooksul süvendatud ja õgvendatud, looduslik säng

on säilinud 2-3 km ulatuses Rupa küla juures. Alam-Pedja piirides voolab Pikknurme jõgi esialgu

Pikknurme skv-s ja seejärel suubub Pedja jõkke Madise skv-s, Kirna õpperajal.

Umbusi jõgi voolab kogu ulatuses Jõgeva maakonnas ja selle pikkus 34 km. Alam-Pedja LKA-l

voolab jõgi esialgu Umbusi jõe skv-s ja seejärel suurema osa oma pikkusest enne Pedja jõkke

suubumist Põltsamaa raba skv-s.

Laeva jõgi on suuremas osas süvendatud või õgvendatud. Alam-Pedjale jääb jõelõik Aiu skv-st

alates. Laeva soost alates (Kärevere skv) voolab see sirges kunstlikus sängis („Laeva kanalis”) u

8 km. Osaliselt on säilinud ka jõe looduslikku sängi – Aiu skv-s nn. Karisto oja (Karisto

reservaadis), mis suubub Emajõkke Laeva kanali suudmest 4 km ülesvoolu. LoD elupaigatüüpi

3260 kuulub Alam-Pedja alal Laeva jõe looduslikus sängis olev lõik. Eesti Loodushoiu Keskuse

100

LIFE+ projekti HAPPYRIVER käigus puhastatakse ja taastatakse Laeva jõe alamjooksu looduslik

voolusäng. Projekti loomuliku jätkuna tuleks looduslik jõesäng taastada Älevi luha piirkonnas.

Veekogude kaitset ja kasutamist reguleerivast EL veeraamdirektiivist (pt 1.4.) lähtuvalt tuleb

tagada veekogude hea seisund. Alam-Pedja jõgede (v.a. Põltsamaa jõe) seisundit on hinnatud

heaks. Hea hinnangu andmiseks ei piisa heast veekvaliteedist, mis ovaid toetav element. Heas

seisundis peab olema ka jõe elustik. Peamisteks kriteeriumiteks hindamaks head seisundit, on:

• jõgi on morfoloogiliselt mitmekesine (looduslähedane);

• kalade liikumine pole tõkestatud;

• vesi on standardtehnoloogiaga kasutatav joogivee tootmiseks;

• veekvaliteet on piisav antud jõetüübile iseloomulike kalade jaoks; supluskohtades sobib

vee kvaliteet suplemiseks; tulvariskid on maandatud.

Jõgede ökoloogilise kvaliteedi üheks olulisemaks näitajaks on selle kalastiku seisund. Kalastiku

hea seisund eeldab, et kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused on lähedased

looduslikele tüübispetsiifilistele ning kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi.

Kalastiku jt bioloogiliste elementide hea seisundi saavutamise oluliseks eelduseks on jõe hea

hüdromorfoloogiline kvaliteet, sh tõkestamatus. Jõe hea hüdromorfoloogiline seisund tähendab

looduslike kärestike, kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude, üleujutatavate

jõeluhtade, vanajõgede säilimist ja head seisundit, kuid väga oluliseks kriteeriumiks, eriti kalastiku

jaoks, on ka jõe tõkestamatus ja looduslik (looduslähedane) hüdroloogiline režiim.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Elupaigatüüp 3260 jõed ja ojad on säilinud vähemalt 485 ha ulatuses soodsas seisundis A.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Elupaigatüüp 3260 jõed ja ojad on säilinud vähemalt 485 ha ulatuses soodsas seisundis A.

Taastatud on Laeva jõe alamjooksu looduslik säng.

• Mõjutegurid ja meetmed:

- Vanajõgede isoleerumise protsess jätkub. Kaasneb kahju kalastikule, eelkõige

koelmualade kaotuse, kuid ka hapnikudefitsiidi ja väljarände võimaluse puudumisest tingitava

massilise hukkumise kaudu.

Meede. Vajaduspõhiselt avada ja hoida avatuna vanajõgede suudmed. Sel moel paranevad kalade

rändevõimalused ja toimub veevahetus, mille tulemusena paraneb vee kvaliteet.

- Kalade liikumist koelmuluhtadele ja tagasi jõkke piiravad rooribad. Ebaõnnestub kalade

kudemine.

Meede. Rooribade eemaldamine kudemisalade ja jõe vahelt.

2.2.5.3. Huumusetoitelised järved ja järvikud (3160)

LoD – jah; KE – jah

101

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad J. Paali (2007) järgi eelkõige rabaveekogud, mille vesi on

happeline ning humiinainetest tume. Lisaks arvatakse siia ka metsa- ja sooaladelt tuleva tugeva

sissevooluga mineraalmaajärved ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud. LoD

elupaigatüüpide inventuuril on LLA-l sellesse tüüpi arvatud ligi 35 ha hõlmavad Soosaare, Umbusi

ja Madise raba ning ligi 55 ha enda alla võtvad Laeva soo põhjaosa (peamiselt Peenarsoo ja

Kõrgeraba) rabalaukad, mis kõik kokku (ca 2000 suuremat ja väiksemat laugast) moodustavad ca

90 ha (87,5 ha) elupaigatüüpi 3160. Inventeerjate hinnangul on tegemist kõrge (A) looduskaitselise

väärtusega elupaigaga.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk:

Elupaigatüüp 3160 on kaitsealal esindatud vähemalt 87,5 ha ulatuses seisundiga A.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:

Elupaigatüüp 3160 on kaitsealal esindatud vähemalt 87,5 ha ulatuses seisundiga A.

Mõjutegurid ja meetmed:

Elupaigatüüp asub skv-s või reservaadis, seega nende alade säilimine on tagatud kehtiva

kaitsekorraga ning täiendavaid meetmeid ei vaja.

2.3.ÜKSIKOBJEKTID

Üksikobjektina on KR-is 1964. a kaitse alla võetud Kadakate allee (KLO4001102) – hõre

puukujuliste kadakate rida, mis asub Laeva-Palupõhja tee ääres, Selli 1 maaüksusel. Käesolevaks

ajaks on allee kuivanud ja see tuleks kaitsealt välja arvata ja registrist maha kanda. Alam-Pedja

LLA-l on registreeritud 57 pärandkultuuriobjekti (Joonis 9; lisa 7.7), s.h 17 talu või talukohta,

7 tali- ja metsateed jne. Spetsiaalseid kaitsekorralduslikke meetmeid üksikobjektide ja

pärandkultuuri objektide jaoks ei kavandata, kuna need pole Alam-Pedja looduskaitseala

kaitseeesmärgiks. Samas huvi korral nende objektide hooldamine ei kahjustaks kaitseala eesmärki,

pigem oleks lisandväärtuseks, mistõttu võib seda kaitsealal lubada.

Joonis 9 . Pärandkultuuriobjektid (RMK, © Maa - amet, 2014).

103

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

3.1. VISIOON JA EESMÄRK

Alam-Pedja LLA puhul on õigustatud käsitleda külastuskorraldust ja loodusharidust ühtses

raamistikus, sest kaitseala külastuste põhieesmärgid peaksid olema eelkõige

keskkonnahariduslikku laadi. Kuna ala olulisim kaitse-eesmärk on looduslikult arenevate

ökosüsteemide suurepinnaline säilitamine ning suur osa kaitsealast on kas täielike (reservaadid)

või osaliste liikumispiirangutega (skv), välistab see kogu kaitseala kasutamise suure

külastuskoormusega objektina. Kaitseala laiema tutvustamise puhul peab põhirõhk olema

keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamisel.

Külastuse korraldamisel tuleb arvestada, et vastavalt kaitse-eeskirjale on keelatud inimeste

viibimine kaitseala reservaatides. Sesoonsed piirangud on kehtestatud seitsmes LKA skv-s, kokku

moodustavad piirangutega alad veidi üle poole (54 %) kaitseala territooriumist (Tabel 4). Lisaks

kehtivad liigist tulenevad liikumispiirangud seitsmes püsielupaigas. Kõikides skv-des kehtib nõue,

et väiksemaid rahvaüritusi (< 30 osalejaga) võib korraldada üksnes kohtades, mille on tähistanud

kaitseala valitseja. Enam kui 30 osalejaga või ettevalmistamata kohtades rahvaürituse

korraldamiseks tuleb küsida kaitseala valitseja nõusolekut. Ka ettenägemata juhtudel lahendab

külastusega seotud küsimusi kaitseala valitseja.

Kaitsealal on olnud probleemiks viibimine reservaatides ja skv-des liikumispiirangu ajal,

lõkkekohtade rajamine ja telkimine selleks ettevalmistamata kohtades ning kaitseala valitseja

teadmata, samuti prügistamine (eriti Jõesuu piirkonnas Emajõe kallastel). Viimastel aastatel on

sagenenud loodusturismiga seotud rikkumised. Eelnevast lähtuvalt on külastuskorralduse hoolikas

planeerimine Alam-Pedja LLA kaitse-eesmärkide saavutamiseks väga oluline: külastuse vältimine

või piiramine inimmõjutustele ja -häiringutele tundlikes piirkondades (või ajal) ning külastuse

suunamine aladele, kus see loodusväärtusi ei kahjustaks.

Kaitseala suurust ning raskendatud ligipääsetavust arvestades on väga keeruline korraldada

tulemuslikku järelvalvet. Seni pole KeA hinnangul õnnestunud seda tõhusalt korraldada, mistõttu

kaitsealalt on teada muidki lubamatuid ja taunitavaid tegevusi (nt. röövpüük, salaküttimine,

keelatud kohtades maastikusõidukitega sõitmine). Arvukate rikkumiste üheks põhjuseks on

puudulik tähistus-teavitus ning kehtivast kaitse-eeskirjast tulenevad piirangute erinevused

maastikul mitteeristuvatel aladel. Nii näiteks on vastava tähistuse puudumisel mööda jõge liikujal

keeruline aimata liikumise keeldu või lubamist Pedja jõe ja Emajõe sama lõigu erinevate kallaste

kallasrajal. Samuti on raske otsustada juba eksisteeriva lõkkepaiga seaduslikkuse või

ebaseaduslikkuse üle. Vöönditähiste kõrval oleks lihtsaim viis olulise info levitamiseks

üleEestilise kaitsealade mobiilirakenduse loomine. See näitaks kalastajatele veekogu-põhist ja

matkajatele kaitsealapõhist infot vööndite/piirangute kaupa. Viide rakendusele võiks olla leitav

kalastuslubade leheküljelt (www.kalastusinfo.ee), Keskkonnaameti ja RMK kaitsealade

leheküljelt ja matkafoorumitest. Kaitse-eeskirja uuendamisel tuleks piiranguid võimalikult suures

ulatuses ühtlustada, et samuti nn pahaaimamatute kalastajate ja matkajate rikkumisi vähendada.

Külastuskorraldust planeerides tuleb kehtivate piirangute raames tagada, et kaitseala pakuks siiski

piisavalt võimalusi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamiseks. Samuti tuleb soosida

104

traditsioonilist ja loodust mittekahjustavat loodusvarade kasutamist (nt marjade ja seente

korjamist, kalapüüki) moel, mis ei oleks vastuolus kaitse-eesmärkidega. Alam-Pedja LLA

eesmärgiks on tõsta loodusteadlikkuse ja looduse tundmise (liikide ja koosluste tundmine,

looduses toimuvate protsesside, seoste ja looduse kui terviku tundmine) taset, kujundada

loodushoidlikku suhtumist, väärtustada piirkonna pärandkultuurilisi väärtusi ja oskusi (nt

traditsioonilised kalapüügivahendid ja -viisid). Pärandkultuuriga seotud nn mälumaastikke ja

nende tekkimisloogikat (mõisamaade piirid, asulad, endised teed ja taliteed jms; vt Lisa 7.7.) võiks

tulevikus kajastada interaktiivne ekspositsioon Kirna õppeklassis. Keskkonnahariduse üheks

oluliseks osaks on kaitsealal toimuva teadustöö võimaldamine ja seire korraldamine, mis peab

samuti toimuma loodust mittekahjustaval moel.

Kaitsealal on ette valmistatud kolm matkarada: Selli-Sillaotsa õpperada (Joonis 10), Kirna

matkarada (Joonis 11) ning Põltsamaa-Kärevere veetee. Info radadest ja sealsete peatumiskohtade

üksikasjadest on leitav internetist KeA ja RMK kodulehelt ning kaitseala tutvustavatest trükistest.

Arvestades kaitseala erilist tähtsust puutumatute looduskoosluste säilitajana, ei ole otstarbekas viia

külastajaid uutesse piirkondadesse rajades juurde matkaradasid, kuid on vaja läbimõeldult

planeerida külastusrajatisi Alam-Pedja LLA lõunapiirile Reku piirkonda, kus kalastajad on juba

sisse seadnud mitmeid omavolilisi laagripaiku.

Tegelik ettekujutus ala külastatavuse kohta hetkel puudub ja vastav uuring tuleks Keskkonnametil

ja RMK-l ühiselt korraldada, et selle valdkonna võimalikke arenguid ennustada ja pädevaid

tegevusi planeerida. Käsitlema peaks nii teaduse- ja keskkonnaharidusega seotud külastusi, kui ka

suvemajade kasutajaid, matkajaid, marjulisi, kala-ja jahimehi.

Visioon Alam-Pedja LLA olemasolev külastustaristu on heas seisukorras ning võimaldab

külastajatel kaitsealal loodussäästlikult liikuda ning tegutseda, pakkudes samas häid võimalusi

keskkonnahariduse- ja -teadlikkuse arendamiseks.

Eesmärk

Alam-Pedja LLA tähistus annab külastajate piisavat teavet piirangutest, s.h. ajalisest liikumispiirangutest, korrastatud on kaitsekorralduslikeks töödeks vajalikud juurdepääsud ning ala saab kasutada keskkonnahariduse andmiseks ja selle väärtuste tundmaõppimiseks.

3.2. LOODUSRAJAD

3.2.1. Selli-Sillaotsa loodusõpperada

Laeva soos kulgev 4,6 km pikkune Selli-Sillaotsa loodusõpperada (Joonis 10) tutvustab erinevaid

sookooslusi ja metsatüüpe. Õpperada algab Laeva-Palupõhja teelt, Sellilt, teeb kaare Laeva soos

ning jõuab tagasi Laeva-Palupõhja teele Sillaotsa talukoha juures. Õpperaja pikkus on 4,6 km ja

selle läbimiseks kulub umbes kaks tundi. Raja alguse ja lõpu parklates asuvad katusealused

puhkekohad, infotahvlid ja ökokäimlad.

Selli-Sillaotsa loodusõpperaja väärtuseks on selle algusosas kulgev Selli-Rehesaare talitee,

kunagisele talukohale viitavad põlispuud ning rajal vahelduvad palumännik, siirdesoo ja

eriilmelised soosaared – kõik omale iseloomulike taime- ja loomaliikidega. Talitee märjas osas

105

ning raja siirdesoo-lõikudes kulgeb see laudteel (kokku 1790 m), kohati katab metsarada hakkepuit

(kokku 1120 m). Raja mõlemas otsas on suur Alam-Pedja LKA tutvustav kaart ja infotahvel, rajal

on Suuretüki vaatetorn ning 9 kooslusi, liike jms tutvustavat A4 infotahvlit: Selli; Suuretüki;

Suuretüki rand; Raba; Siirdesoo; Madalsoo; Kõrgepalu; Maatskink; Jõhvi saarikud.

Selli loodusradade tutvustamiseks on olemas eesti-, inglise-, saksa- ning venekeelsed voldikud.

Vajalik on raja laudraja osa ja torni rekonstrueerimine ning edasine jooksev hooldus vastavalt

vajadusele, s.h infotahvlite uuendamine, raja korrastamine ja laudtee parandamine. Vaatetorni

katus ja konstruktsioonid vajavad parandamist, uuendamist vajavad ka ökokäimlad. See on

kaitsekorraldusperioodi esmane prioriteet õpperaja arendamisel.

Uuendamise käigus tuleks raja Rehesaare talitee osa laudtee laiendada, lisada servad ning katta

võrguga. Täiendus võimaldab liikumisraskustega külastajatel kasutada ca 700 m pikkust rajaosa

edasi-tagasi liikumiseks. Võrgu lisamine oleks vajalik kõigi rajal liikujate huvides, sest see laudtee

osa on sageli ohtlikult libe.

Laudtee siirdesoo-osa uuendamise käigus tuleks sellele mõistliku sammuga rajada laiendused,

kohad, kust oleks võimalik ümbrust vaadelda ja teisi rajal liikujaid mööda lasta.

Joonis 10. Selli-Sillaotsa loodusõpperada (KeA infovoldik, 2009).

Meetmed:

• Laudtee rekonstrueerimine, selle laiendamine ja servade ehitamine ning võrguga katmine.

• Suuretüki vaatetorni katuse ja konstruktsioonide parandamine.

• Rehesaare talitee osa rekonstrueerimine invanõuetele vastavaks.

106

• Raja ja taristu pidev hooldus ning tähistuse uuendamine vastavalt vajadusele.

• Infotahvlite korrashoid ja uuendamine vastavalt vajadusele.

3.2.2 Kirna matkarada

Luha-, metsa- ja jõekooslusi tutvustav Kirna matkarada (Joonis 11) kulgeb mööda Pedja jõe

lammi, selle pikkus on 6,8 km ning raja läbimiseks kulub umbes kolm tundi. Raja väärtuseks on

seda ääristavad tulvaveest üleujutatavad luhad ja lammimetsad nendele iseloomulike liikidega.

Rada ilmestab mitmeharuline Musutamm ja raja kaugeimas punktis asuv 1975. a ehitatud rippsild.

Läbitavuse parandamiseks on rada osaliselt (kokku 1690 m) kaetud hakkepuiduga ning

ojadekraavide ületamiseks varustatud 10 purdega. Matkarada algab ja lõpeb suurte infotahvlitega,

tähelepanu väärivaid loodusobjekte ja rajatisi teekonnal tutvustavad 2011. a valminud 11 A4

tahvlit: Rippsild; Kalad; Sulaoja ja liblikad; Rähnla; Kobras; Põõsad luhal; Haavikud; Pedja jõgi;

Musutamm; Kirna luht; Pikknurme jõgi.

Kirna matkarajal asub Altmetsa vahitorn lõkkekoha ja ökokäimlaga ning Pedja jõe lõkkekoht

koos telkimisvõimaluse ja käimlaga algus-ja lõpp-punktis, enne parklat. Kirna raja tutvustamiseks

on olemas eesti-, inglise-, saksa- ning venekeelsed voldikud.

Joonis 11. Kirna matkarada (Keskkonnaameti infovoldik, 2009).

Kaitsekorraldusperioodi esmane prioriteet matkaraja arendamisel on sealse taristu hooldamine

ning uuendamine. Raja sihipäraseks kasutamiseks on vajalik matkaraja servade niitmine vähemalt

ühe meetri laiuses mõlemale poole ja jõevaadete avamine ning nende avatuna hoidmine. Pidevat

hooldust ja korrastamist vajavad ka lõkkekohad.

Arutluskoht oleks täiendavalt veel ühe Pedja jõge ületava silla ehitamine raja esimesse

kolmandikku. Sel moel sobiks rada paremini ka noorematele vanuserühmadele ja halvema

füüsilise ettevalmistusega inimestele.

Meetmed:

• Altmetsa vaatetorni katuse ja konstruktsioonide parandamine.

• Raja äärte niitmine ja vaadete avamine.

107

• Kirna matkaraja ja taristu pidev hooldus ning tähistuse uuendamine vastavalt vajadusele.

Infotahvlite korrashoid ja uuendamine vastavalt vajadusele.

3.2.3. Põltsamaa-Kärevere veetee

Alam-Pedja LLA kolmas matkarada on 75 km pikkune Põltsamaa-Kärevere veetee, mis kulgeb

mööda Põltsamaa, Pedja ning Emajõge. Veerada on mõeldud eeskätt mootorita veesõidukitega

matkamiseks ja teekond võib kesta 2-3 ööpäeva. Veeteel matkajate teenindamiseks on rajatud

jõgede äärde kolm peatuskohta: Põltsamaa jõe ääres Potastes, Pedja jõe kallastel Melgis ja

Londonis, kõik varustatud lõkkekoha, laua-pinkide, magamisaluse, prügikasti ja käimlaga. Veetee-

äärsed väärtused on jõekallaste luhad, lammimetsad ning vanajõed, kultuuriloolist huvi äratavad

Rõika klaasivabriku varemed, Reku vana parvekoht ja talukohad. Jõel liikujatele peab nähtav

olema info kallastel asuvate vööndite kaitsestaatusest, ajalised liikumispiirangud, samuti

kalapüüki puudutav info. Vajalik oleks Emajõele rajada Reku-piirkonda kaks puhkekohta ja seda

kahel põhjusel: esiteks puudub Emajõel veematkajatele mõeldud ööbimis- ja lõkkekoht ning

teiseks on Reku piirkond väga populaarne kalameeste hulgas ja sinna on juba rajatud mitmeid

omavolilisi lõkkekohti. Kaitseala ametliku lõkke- ja telkimiskoha rajamisega väheneks

seaduserikkumised, samas on ilmne, et taolise koha järele on seal ka vajadus.

Kaitsekorraldusperioodi prioriteetne tegevus on jõematkajatele piisava info jagamine infotahvlitel

ja matkaonnide-lõkkekohtade korrashoid.

Meetmed:

• Infotahvlite, piiri-ja vöönditähiste pidev korrashoid ja uuendamine vastavalt vajadusele.

Matkaonnide pidev korrashoid ja uuendamine vastavalt vajadusele.

• Emajõele kahe lõkke- ja telkimiskoha rajamine.

3.2.4. Taliteed

Alam-Pedja LKA-l taastati KIKi projekti „Traditsiooniliste taliteede taastamine Palupõhja ja Pedja

jõe piirkonnasˮ(november 2007 - aprill 2008, LKÜ Kotkas) raames 10 km ulatuses taliteid,

osaliselt ka skv-des. Huvi nende taastamise ja kasutamise vastu kaitsealal on jätkuvalt olemas.

Taliteede laiemas kasutamises ja tutvustamises (turistlikel eesmärkidel) nähti mitmel põhjusel ohtu

loodusväärtustele:

• see meelitaks kaitsealale juurde külastajaid ning võimaldaks neile ligipääsu kaitseala

tundlikumatele piirkondadele, s.h. liikumispiirangu ajal;

• võivad sageneda ebasoovitavad tegevused nagu mootorsõidukite kasutamine, liikumine

väljapoole taliteid, kaitsealuste liikide häirimine jmt.

• võimalikud on probleemid kooskõlastamata peatumis- ja lõkkekohtadega, kuna kaitseala

skvdes ja reservaatides on juba mitmeid ebaseaduslikke lõkkekohti, prügistamist jmt.

Ohtude kõrval tuleb mainida ka soodsat mõju, mida avaldaks taliteede taastamine. Lisaks inimeste

liikumise kergendamisele tekiks juurde lennukoridore putukatele, käsitiivalistele ja lindudele,

metsaradu kasutavad kahepaiksed ja (pisi-)imetajad, avatud koridorid soodustavad taimede

108

õietolmu ja seemnete levimist. Inimene on seda piirkonda ja seal elavaid liike mõjutanud

aastatuhandeid (Lisa 7.7 ja Joonis 9 Alam-Pedja pärandkultuuriobjektid) ning pärandkultuurikihi

teadvustamine ei ole põhimõtteliselt vastuolus ala praeguse funktsiooniga. Väheoluline pole

läbitavate sihtide ja teede roll päästeoperatsioonide korraldamisel.

Taliteede kasutamine loodusturismi eesmärgil eeldaks siiski senisest oluliselt tõhusamat

järelvalvet. Selle korraldamine on KeA-le praegu selgelt ülejõukäiv ülesanne, eelkõige

logistilistehnilise keerukuse tõttu. Seepärast on probleemiks ka juba taastatud radade kulgemine

Laeva soo ja Põltsamaa raba skv-des, kus on kaitse-eeskirja järgi inimestel viibimine keelatud

ajavahemikus 01.02-30.06. Eelnevast lähtuvalt ei tohi taliteid võtta kasutusele turismi arendamise

eesmärkidel, neid laiemalt reklaamida, kanda kaardile ega looduses tähistada. Nende taastamine

ja hooldamine võib toimuda vastavalt kohalike elanike ja huvigruppide vajadustele (Joonis 14

Ettepanekud tali- ja taluteede avamiseks) ja igat avatavat lõiku eraldi kaaludes, kui sellega ei

kahjustata loodusväärtusi ning see on vajalik parema juurdepääsu võimaldamiseks seire- ja

teadustöö aladele või kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusteks.

3.3. KESKKONNAHARIDUS

3.3.1. Palupõhja looduskool

2001.a. Alam-Pedja LLA keskosas Tartumaal Puhja vallas Palupõhja külas asutatud looduskool

kuulub Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja LKÜ Kotkas kaasomandisse ning tegutseb peamiselt

projektipõhiselt. Kui ptk-s 3.2. kirjeldatud loodusrajad on mõeldud eelkõige tavakülastajatele, siis

Palupõhja looduskool võimaldab loodusega tutvuda süvitsi. Looduskool on mõeldud kohaks, kus

saab arendada looduse tundmist ja tunnetamist õppepäevade, õppelaagrite, talgute ja praktikumide

vormis. Looduskool pakub korraga kuni 40 inimesele võimaluse õuesõppeks, looduse süvaõppeks

(linnud, putukad, taimed, loodusfotograafia, käsitöö jne) ja loodusväärtuste kaitse vajaduse

tutvustamiseks. Koolikompleksis on seminariruum, majutus- ja toitlustusvõimalused ning hea

varustus loodusõppeprogrammide läbiviimiseks. Tulevikuplaanides on käsitöökoja ja paremate

pesemisvõimaluste rajamine. Edaspidiste tegevustega soovib looduskool suuremal määral kaasa

lüüa kaitseala töödes.

Palupõhja looduskool teeb tihedat koostööd Tartu linna koolidega, Tartu Keskkonnahariduse

Keskuse ning paljude vabaühendustega, mitmed projektid on toimunud SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel.

3.3.2. Alam-Pedja looduskeskus

2007. a. Alam-Pedja LLA põhjaossa Puurmanni valda Utsali külla Kaitseliidu Jõgeva maleva

haldusse kuuluvasse Kirna väljaõppekeskusse rajatud KeA hallatava looduskeskuse eesmärgiks

on kaitseala väärtuste tutvustamine ja keskkonnaharidusliku tegevuse korraldamine.

Looduskeskuses on kaitseala ekspositsiooniga väike õpperuum (40 kohta) ja Kaitseliidu

väljaõppekeskuses (www.kirnavk.pri.ee) kaasaegse sisustusega seminariruum maksimaalselt 140

inimesele koos majutusvõimaluste ja sööklaga. Keskusest saavad külastajad teavet Alam-Pedja

loodusest ja kaitsekorrast, piirkonna vaatamisväärsustest, matkaradadest ja telkimiskohtadest.

Saadaval on Alam-Pedjat tutvustavad trükised. Võimalik on vaadata piirkonna loodust, ajalugu ja

109

kultuuri tutvustavat püsinäitust ja multimeediaprogrammi. Korraldatakse keskkonnahariduslikke

õppepäevi, laagreid, õppeprogramme, samuti loodusretki huvilistele. 2010. a SA KIK toetusel

valminud Alam-Pedja looduskeskuse ekspositsioonis on mängulised õpielemendid, põrandamäng,

audiovisuaalne õppeprogramm ning fotosein.

3.3.3. Laashoone looduskool

SA Laashoone looduskoolil (asutaja Arvi Põldaas) on tegevust alustanud Laashoone looduskool

Alam-Pedja LLA territooriumi Viljandimaale jäävas osas. Vana metsavahikoha baasil arendatakse

looduskeskust eeskätt ümbruskonna koolide teenindamiseks, toimunud on esimesed loengud ja

õppekäigud.

3.3.4. Keskkonnahariduslikud projektid

Alam-Pedja looduskaitsealal on toimunud mitmeid keskkonnahariduslikke projekte:

• SA KIK projekt „Õppeprogrammid, nende testimine ja õpetajate koolitamine Alam-Pedja

ja Emajõe-Suursoo õpperadadel”. Projekti eesmärk oli Alam-Pedja LKA piirkonna

koolilastele õppeprogrammi „Aastaring Alam-Pedja radadelˮ testimiseks õppepäevade

korraldamine ning õpetajate koolitamine õpperadadel õpetamiseks. Toetuse saaja: KeA

Jõgeva-Tartu regioon.

• SA KIK projekt „Palupõhja looduskooli talgulaagrid”. Projekti eesmärk oli sihtgruppide

kaasamine Palupõhja looduskooli tegevustesse, looduskooli toimimiseks ja parandamiseks

vajalike tööde tegemisse. Projekti raames toimus ka ideede ja inimeste kogumine

looduskooli sõprade ringi loomiseks, kes kooli arengus ja tegemistes abiks oleksid (Oetjen,

2009). Projekti täitja: Eestimaa Looduse Fond.

• SA KIK projekt „Looduslodja kevadnädal Alam-Pedja kaitsealal”. Projekti eesmärk oli

Euroopas väga haruldaste lammimaastike ja nende kaitse vajaduse tutvustamine Alam-

Pedja LKA-l Palupõhja looduskoolis ja lodjal toimuvate õuesõppeprogrammide käigus.

Jõeluhtade- ja kevadise looduse teemasid tutvustati Palupõhja looduskoolis ja lodjal

(Oetjen, 2009). Projekti täitja: MTÜ Emajõe Lodjaselts.

• Mõnel korral aastas toimuvad Palupõhja looduskoolis LIFE+ projektide raames Eesti

Loodushoiu Keskuse korraldatud õpilaste kalalaagrid.

3.4. TEAVITUS

Lihtsaim viis Alam-Pedja looduskaitseala kohta info saamiseks on veebileht:

http://www.keskkonnaamet.ee/alam. Sellelt saab ülevaate kaitsealal leiduvatest liikidest ja

kooslustest, avaneb kehtiv kaitse-eeskiri ja leiab vajalikku infot lubade kohta, mida on vaja

kaitsealal tegutsemiseks. Samuti sisaldab koduleht looduskeskuse ning matkaradade tutvustusi,

sealhulgas üksikasjalikke kaarte ja infovoldikuid eesti, inglise, saksa ja vene keeles. Alam-Pedjaga

seotud päevakajalised sündmused avaldatakse uudiste rubriigis. Kodulehte uuendatakse jooksvalt

ja kindlasti tuleb informatsiooni jagamise vahendeid ja neis sisalduvat infot kaasajastada vastavalt

110

vajadusele ja sihtgrupile. Lähiaastatel tuleks rohkem panustada mobiilirakenduste loomisse

loodus- või kultuuri- (sh traditsioonilise kalapüügi- ja maaharimise-) huvilisele matkajale,

veematkajale, kalastajale, marjulisele jne.

Alam-Pedja LKA voldik (2006. a.) sisaldab üldinfot ja matkaradade kaarte. Alam-Pedja LKA

loodusradade voldik (2009. a.) sisaldab loodusradade tutvustust, külastaja meelespead, kaitseala

ja matkaradade kaarti. Koostamisel on ka uued infovoldikud.

2012. a. ilmus SA KIK toetusel Alam-Pedja LKA tutvustav fotoalbum, mis koondab ka ajaloolisi

tekste kaitseala tutvustamiseks.

RMK koduleht http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/alam-pedja-looduskaitseala saab

infot kaitseala loodusväärtuste, kasutusnõuete, matkaradade, kaitseala valitseja ja kaitse korraldaja

kohta.

Alam-Pedjast on tehtud filme ja avaldatud raamatuid.

Filmid: Õie Arusoo on teinud Alam-Pedjast 2000. aastal 16 minuti pikkuse filmi „Unustatud

maailm, Alam-Pedja”. Filmi režissöör on Peeter Brambat, operaator Raul Priks ja helilooja Kuldar

Sink.

• Remek Meel „Eesti loodus: Alam-Pedjaˮ. Autor Remek Meel, monteerija Liina Triškina,

produtsent Riho Västrik. Tootja OÜ Vesilind, 2013 41 min. Raamatud:

• Raamat „Alam-Pedja looduskaitsealaˮ Arne Ader, Einar Tammur. 1997. Eesti ja inglise keeles.

64 lk.

• Raamat „Alam-Pedja looduskaitsealaˮ Arne Ader, Sven Začek. 2012 Eesti keeles. SA KIK

projekti rahastusega. 185 lk.

• Juhani Püttsepp „Mees, kes puutus põtraˮ 2014 http://www.hooandja.ee/projekt/mees-

kespuutus-potra.

3.5. PIIRI- JA VÖÖNDITÄHISED

Alam-Pedja LLA kaitsekorraldusliku tegevuse tõhususe aluseks on ala korralik tähistamine.

Hetkel tähistatust rahuldavaks pidada ei saa, piiritähised puuduvad või on maastikul raskesti

leitavad, sama kehtib ka alasiseste vöönditähiste kohta. Vajalikud LKA tähistamispunktid – 246

piiripunkti (neist 5 jõe-äärset) ja 132 vöönditähist on kantud kaardile Joonisel 11.

Joonis 12. Alam-Pedja LLA piiri- ja vöönditähised (© Maa-amet, 2014) 105

113

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA

EELARVE

4.1. Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1. Riiklik seire

Alam-Pedja LLA-l peab riiklik seire (p. 1.5.2) kindlasti jätkuma (maastike kaugseire, ohustatud

taimekoosluste (luha- ja niidukooslused, metsad), kaitsealuste seeneliikide, ohustatud soontaimede

ja samblaliikide, tolmeldajate, maismaalimuste, kahepaiksete ja roomajate, hanede, luikede ja

sookure, madalsoode ja rabade linnustiku, kotkaste ja must-toonekure, röövlindude, metsislaste,

metsise, valitud elupaikade haudelinnustiku ja talilinnustiku, saarma ja kopra, suurkiskjate,

sõraliste, PEPide, rohunepi mängualade, põhjavee tugivõrgu, jõgede hüdrobioloogia ja

hüdrokeemia, raskemetsallide sadenemise ja sademete keemia seire). Ala oli varasemal perioodil

hästi kaetud seirejaamadega, valdkonniti on andmeread pikad. Riiklikusse keskkonnaseiresse

võiks lülitada kaitsealuste kalaliikide ja pisiimetajate seire. Seireandmeid võiks ka alapõhiselt

koondada ja sellega muuta need lihtsamini leitavateks. Taoline andmete sorteerimine võimaldaks

operatiivsemalt hinnata alal toimuvaid muutusi ja edasisi kaitsekorralduslikke tegevusi kavandada.

Seired kuuluvad I prioriteetsusklassi, kuna nende põhjal saab ülevaate ala seisundist ning kaitse

tulemuslikkusest, aga ka täiendavate kaitsekorralduslike meetmete vajadusest. Riiklikku

keskkonnaseiret korraldab KAUR, kuid mitmed loetletud seired on seni läbi viidud ka erinevate

huvigruppide poolt ja initsiatiivil (EMÜ, EOÜ, MTÜ Kotkaklubi jt). Tegevuse ajaline samm

kinnitatakse seire alamprogrammide kaupa riikliku seireprogrammiga ning tegevuse

finantseerimine toimub seireprogrammide eelarvest.

4.1.2. Elupaigatüüpide inventuur

Elupaigatüüpide inventuur on vajalik, et hinnata kaitsekorralduskava tulemuslikkust, korrigeerida

kaitse-eesmärke ning ajakohastada Natura standardandmebaasi kantud pindalasid. Inventeerida

tuleb eeskätt elupaikadeks 2180 (7,8 ha) ja 6510 (1,9 ha) määratud alad, et selgitada, kas neil aladel

esineb mõni muu LoD elupaik. Samuti tuleb selgitada, kas kaitsealal leidub elupaika 9020*.

Võimalike esinemiskohtade selgitamiseks tuleks kasutada metsaregistri päringuid ja seejärel

korraldada inventuur. Looduses kontrollimine pole vajalik, kui päringu 9020 kriteeriumitele

vastavatesse metsadesse on usaldusväärselt määratud muu elupaik, eeskätt 91F0 või 6530*.

Inventuuri korraldab KeA ja tegu on I prioriteedi tegevusega.

4.1.3. Kaitsealuste taimeliikide inventuur

Inventuuriga kogutakse andmeid kõigi kaitsealuste taimeliikide kohta. Eeltööna tuleb välja

selgitada ja Keskkonnaregistrisse lisada kaitsealuste soontaime- ja samblaliikide varasemad

leiuandmed. Hetkel on vanem andmestik ebaühtlane ja inimesi ning uurimisasutusi mööda

hajutatud ja korrastamata. Kuna varasematest uuringutest (Lisa 7.3) on teada mitmete II

kaitsekategooria ja LoD II lisa liikide esinemine, siis tuleks tähelepanu pöörata eelkõige nende

liikide leiuandmete kontrollimisele ja kaardistamisele. Ei saa leppida olukorraga, kus ala

114

kaitseeesmärgiks olevate liikide (kaunis kuldking, kollane kivirik, soohiilakas) leiukohtade

andmed puuduvad. Samas, võrreldes teiste elupaikadega on soode taimestik paremini uuritud

(PKÜ inventuurid, ilmunud on raamat „Eesti soode seisund ja kaitstusˮ) ja seetõttu võib soode

taimestiku inventuuri jätta perioodi lõppu.

Inventuuri korraldab KeA ja tegemist on II prioriteedi tegevusega.

4.1.4. Kaitsealuste seeneliikide inventuur

Praegused Alam-Pedja LKA seeneandmed pärinevad juba aastakümnete tagant, mitmete liikide

viimased leiuandmed on kuni pool sajandit vanad (nt taiga-peenpoorik, I. Selli suulistel andmetel).

Kaitselauste seeneliikide inventuuri tulemused võiks avaldada Alam-Pedja seenestiku

kokkuvõttena (nagu on näiteks Järvselja LKA ja Matsalu rahvuspargi seenestiku kohta).

Harulduste rohkuse tõttu peaks sellise töö väärtus olema Põhjamaade seenestiku tundmise

üldtaustal tähelepanuväärne (Parmasto, 2008). Kindlasti tuleb jätkata aastast 2005 toimunud

Umniidu skv metsas kaitsealuse seene roosa võrkheiniku seiret ja kaaluda liigi kaitse-eesmärgiks

seadmist, sest tegu on Eesti kõige esinduslikuma (ja stabiilsema) leiukohaga.

Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi ja seda korraldab KeA.

4.1.5. Vanajõgede, s.h vee-elustiku seisundi seire

Seirata tuleks vähemalt kahes vanajões (soovitatavalt Samblasaare ja Nasja vanajõgedes) vee

hapnikusisaldust ja temperatuuri. Vähemalt kord viie aasta jooksul oleks vajalik mõõta vanajõe

suudmesse kogunenud sette paksust ja mahtu (Tambets ja Tambets, 2009). Jõgede süvendustööde

järgselt 10 a jooksul tuleks seirata vee-elustiku seisundit, et jälgida toimunud muutuste

dünaamikat. Seiratavad liigid on kaitsealustest kaladest vingerjas, veekogude üldist seisundit

iseloomustavatest liikidest latikas, säinas ja haug. Käesoleva kavaga tehakse ettepanek kaitsealuste

kalade ja vanajõgede regulaarseks seireks (seiremetoodika vt Lisa 7.5).

Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mis tellitakse KeA poolt.

4.1.6. Linnustiku inventuur

Vajalik on korraldada Alam-Pedja linnustiku kordusinventuurid aastatel 2015-2016, et hinnata

linnuala kaitse-eesmärkide seisundit ja kaitsemeetmete piisavust (EOÜ seireettepanek, Lisa 7.6).

Kindlasti tuleb inventuuride vahelisel ajal jätkata ja soosida linnustiku alapõhist seiret ja

uuringuid. Selle vajaduse tingib üha suurenev virgestustegevuste ja loodusturismi surve ning ala

valitsejale on vajalik võimalikult üksikasjalik teadmine väärtuste pesapaikade/territooriumite

kohta.

Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mis tellitakse KeA poolt.

115

4.1.7. Luhahooldustööde mõju uurimine elustikule

Jätkuma peavad uurimisprojektid luhtade hooldamise mõjust nii niidukooslustele kui ka

luhalinnustikule. Soovitav on võrrelda koristatud niitega alade ja hekseldatud niitega alade

taimestiku mitmekesisuse näitajaid. Samuti seirata luhaniitude majandamise mõju haudelinnustiku

(kurvitsalised, hanelised, kurelised, niiduvärvulised) seisundile. Seirata tuleks kahel järjestikusel

aastal, et vähendada juhusliku nn halva (väga kuiva või väga märja) aasta mõju seiretulemustele.

Sobiv on selliseid seireprojekte planeerida koostöös teadusasutustega, kus vastavaid uuringuid on

võimalik kaasrahastada ja rakendada uuringutesse eriala eksperte ja üliõpilasi (TÜ, EMÜ).

Uuringuid korraldab KeA koostöös huvilistega ja tegemist on II prioriteedi tegevusega.

4.1.8. Vee-elustiku elupaikade kaardistamine

Kuna osad vee-elustikuandmed on vanad (paksukojaline jõekarp ja tõmmuujur) või puudulikud,

sest põhinevad juhupüükidel või muude parameetrite seiramisel saadud nn lisaandmetel, siis napib

andmeid mitmete kaitse-eesmärgiks olevate veeliikide arvukuse ja elupaikade kohta. Kalastikku

on siiani suures osas uuritud konkreetsete vanajõgede avamisest või kalastusest (näiteks latikas)

lähtuvast huvist tulenevalt. Selline olukord raskendab liikide kaitseks vajalike meetmete

rakendamist. Tuleb kaardistada paksukojalise jõekarbi, tõmmuujuri, hingu, võldase ja vingerja

elupaigad (p 1.5.3) ning kavandada selle raames ka vajalikud seirekohad, mille alusel tulevikus

hakata kaitse tulemuslikkust ja liikide seisundit hindama.

Inventuuri korraldab KeA ja tegu on II prioriteedi tegevusega.

4.1.9. Kompleksuuringud

Hetkel on Alam-Pedja uuritus ja paljude andmete kvaliteet (ning nende leitavus) ebarahuldav. Eriti

alakasutatud on võimalused, mida unikaalne loodusala võiks pakkuda pikaajaliste

kompleksuuringute läbiviimiseks – jälgida koosluste ja liikide muutusi seoses luhtade hoolduse

või võsastumisega, vanajõgede eraldumise või nende avamisega, märgalade taastamise eel ja selle

järgselt. Tänapäevastest teadmistest lähtuvalt tuleks hinnata kuivenduskraavide mõju

alampeatükkides 2.2.4.5, 2.2.4.6, 2.2.4.7 ja 2.2.4.8 nimetatud metsaelupaigatüüpidele ja vastavalt

vajadusele koostada taastamisettepanekuid sisaldav konkreetne tegevuskava. Sellise teabe tähtsus

edasiste looduskaitselise tegevuse planeerimisel on ülioluline. Uuringute kavandamiseks ja

käivitamiseks tuleb korraldada huvigruppide ümarlaud ja selle tegevusega võimalikult kiiresti

alustada.

Kompleksuuringud on III prioriteedi tegevus.

116

4.2. Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.2.1. Karuputke tõrje

Põltsamaa jõe ääres, Rõika veski juures on (Kolga-Jaani piirkond) kahel pool jõge karuputke

koloonia, mida tõrjutakse käsitsi mürgitamisega. 2014. a seisuga on tõrjutava ala suurus

vasakkaldal ca 0,2 ha ja paremkaldal 2,7 ha. Paremkalda koloonia ei jää küll kaitseala piiridesse,

kuid asub piirijõe kaldal ja kujutab selget ohtu kogu piirkonnale, eeskätt looduslikule taimkattele,

mistõttu peab seal tõrjumise kvaliteedile suurt tähelepanu pöörama. Neid kahte kolooniat

käsitletakse ühe tõrjeüksusena samas piirkonnas asuva 43 kolooniaga, kokku 19,3 ha suurusel alal.

Tegevus on I prioriteediga ja seda korraldab KeA.

4.2.2. Väikekiskjate ja metssea arvukuse reguleerimine

Maaspesitsevate linnuliikide (laanepüü, teder, metsis, rabapüü, väikekooviaja, tutkas rüüt,

mudatilder, heletilder, kiivitaja, väikekajakas, mustviires ja öösorr) kaitseks on soovitav hoida

väikekiskjate nagu kährikkoera, nugise ja rebase arvukus võimalikult madalal (Laanetu, 1997).

Keskkonnaministeerium on 2008.a. tellinud kähriku ohjamiskava, mille soovitusi tuleks edaspidi

rakendada ka Alam-Pedja LKA-l. Nugisele on välja antud eripüügilubasid eeskätt metsise mängu-

ja elupaikade läheduses. Samuti tuleb vajadusel ohjata metssigade arvukust. Tegevuse vajaduse

üle otsustab ja seda korraldab vastavalt vajadusele KeA, täideviijad võivad olla maaomanikud või

jahimehed.

Tegevus on II prioriteediga ja seda korraldab KeA.

4.2.3. Koprapaisude likvideerimine

Tegevus kerkib päevakorda vaid siis, kui kopratammid ohustavad elupaikade muutmisega

kaitseeesmärgiks seatud liikide – paksukojalise jõekarbi ja tõugja – soodsat seisundit.

Vajaduse tekkimisel on tegevus II prioriteediga ja seda korraldab KeA.

4.2.4. Pool-looduslike koosluste niitmine

Pikaajaliselt inimmõju tingimustes kujunenud koosluste ja sealsete LLA kaitse-eesmärgiks seatud

liikide (vasakkeerme pisitigu, must-toonekurg, kanakull, kaljukotkas, väike-konnakotkas,

rukkirääk, sookurg, rohunepp, vöötsaba-vigle, mustsaba-vigle, tutkas, punajalg-tilder, kiivitaja,

väikekajakas, mustviires, punaselg-õgija, hallõgija, vööt-põõsalind, elupaigatüübid 6450, 6270*

ja 6530*) soodsa seisundi hoidmiseks on vajalik PLK regulaarne hooldus. Niidukoosluste niitmine

peab toimuma lähtuvalt konkreetse ala iseloomust ja vajadustest, kuid mitte harvem kui kord 3

aasta jooksul. Niidetud hein tuleb alalt koristada. Niitmisviisidena tuleks kasutada servast serva

või keskelt lahku meetodit. Hooldamisel lähtuda aru- ja soostunud niidu hoolduskavas ja luhtade

117

hoolduskavas toodud põhimõtetest. Kokku vajavad hooldust ca 2000-2300 ha pool-looduslikke

kooslusi, millest ca 800 ha moodustavad kaitsekorraldusperioodi vältel taastatavad alad.

Niitmine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab KeA, RMK ja huvilised, tegevuste planeerimisel

püütakse lähtuda niitudele omistatud olulisusest (e. prioriteetsusklassidest vt Joonis 7).

4.2.5. Pool-looduslike koosluste karjatamine

Alam-Pedja LLA-l niitudel viimastel aastakümnetel loomi peetud pole, kuid eelkõige varasematel

karjamaadel karjatamise ja niidetavatel aladel järelkarjatamise taasalustamine on väga soovitatav.

Nii avaneks võimalus hooldada alasid, kus niitmine ei ole võimalik või on väga keerukas ning

laheneks osaliselt ka heina realiseerimise probleem. Samuti kujundab karjatamine mosaiiksema

koosluse kui niitmine (valikuliselt kasvama jäetud taimed, liikumisteed, loomade

kogunemiskohad) ja sobib mõõduka karjatamiskoormuse puhul liikidele paremini. 2015. a. on

LKÜ Kotkas esitanud projektitaotluse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuse saamiseks

kariloomade soetamiseks Alam-Pedja LKA-le. Kokku plaanitakse osta 51 lihaveist, et karjatada

78,7 ha luhtasid ja 8,9 ha aruniitusid, milleks rajatakse 11,6 km karjaaedasid. Kokku on

karjatamisega kavas hooldada 178,5 ha niite. Niiduhooldusega seoses on plaanis soetada vaaluti,

kaaruti, heinapress, silorulli mähkur, loomaveohaagis, pallihaarats, esilaadur, palliveo-järelhaagis,

loomade kogumis- ja hoolduskomplekt.

Joonis 13. Niitude hooldamiseks projekteeritavad teed (punane joon), mahasõidud, truubid ja läbipääsud (pruunid ringid). Niitude piirid vastavalt

hooldusprioriteetidele: roheline – esmatähtsad; violetne – tähtis; must – väiksema tähtsusega (või taastamispotentsiaaliga) niidud (RMK 2014; ©

Maa-amet 2014).

111

120

Karjatamiskoormus peab järgima PRIA PLK hooldamise nõudeid. Tegemist on I prioriteedi

tegevusega, mida korraldavad huvilised.

4.2.6. Pool-looduslike koosluste taastamine

Pikaajaliselt inimmõju tingimustes kujunenud koosluste ja sealsete LLA kaitse-eesmärgiks seatud

liikide (must-toonekurg, kanakull, kaljukotkas, rukkirääk, sookurg, rohunepp, vöötsaba-vigle,

mustsaba-vigle, tutkas, punajalg-tilder, kiivitaja, väikekajakas, mustviires, hallõgija,

vöötpõõsalind ning elupaigatüüp 6530*) soodsa seisundi hoidmiseks on vajalik ka praeguseks

võsastunud PLK-de taastamine, mis reeglina võtab 3-4 aastat. Kaitsekorraldusperioodi vältel on

kavas taastada ca 700 ha pool-looduslikke kooslusi,et alustada nende regulaarse hooldusega.

Taastamist korraldab KeA, RMK ja huvilised. Tegemist on I prioriteedi tegevusega.

4.2.7. Märgalade taastamine

Alam-Pedjal on küll säilinud ulatuslikud puutumatud märgalad, kuid sellele vaatamata on Sangla

soole kui ka Soosaare rabale 2013. a tehtud taastamiskava. Soosaare skv potentsiaal on

taastamiskava koostajate nägemusel väga hea mahalastud laugastega ja ettevalmistusalal ning hea

freesturbaväljal. Taastamistööd mõjutaksid otseselt ca 50 ha ja kaudselt kuni 120 ha sookooslusi.

Sangla soo veerežiimi taastamine mõjutaks otseselt 280 ha ja kaudselt kuni 600 ha soo seisundit.

Märgalade taastamise raames kujundatakse ka märgalade servapuistuid, mis peaksid selle

tulemusena muutuma sobivamaks ka metsisele. Lisaks metsisele mõjutab märgalade taastamine

soodsalt veel kaljukotka, sookure ja elupaigatüüpide 7110*, 7140, 7230, 9080* ja 91D0*

seisundit. KKK kinnitamise ajal olid taastamistegevused juba projekteerimisfaasis.

Taastamist korraldab RMK ja tegemist on I prioriteedi tegevusega.

4.2.8. Vanajõgede suudmete hooldamine

Alam-Pedja LKA piires on loendatud kokku 57 vanajõge, millest viimase viie aasta vältel on

taastatud 19 vanajõe ühenduskohad Emajõega. Kuna suudmete täissettimine on jätkuv protsess,

millel on väga negatiivne mõju Emajõe, Peipsi järve ning Võtsjärve kalastikule, tuleb

kaitsekorraldusperioodi vältel hinnata jõesuudmete seisukorda ning vajadusel kavandade nende

puhastamist, s.h. ka kogunevast roost, mis takistab kaladel kudealadele minekut ja sealt lahkumist.

Tööd korraldab KeA ja tegemist on II prioriteedi tegevusega.

4.2.9. Laeva jõe alamjooksu taastamine

LIFE projekti LIFE12 NAT/EE/000871 loomuliku jätkuna tuleks Laeva jõe alamjooks taastada

projektialast ülesvoolu Älevi luha piirkonnas.

Tööd korraldab RMK ja tegemist on III prioriteedi tegevusega.

121

Joonis 14. Talu- ja taliteede avamise ettepanekud (© Maa-amet 2014)

113

124

4.3. Taristu, tehnika ja loomad

4.3.1. Juurdepääsude rajamine luhtadele

Hooldustehnika juurdepääsuks alale näevad RMK tellitud projektid ette truupide, ligipääsuteede

ja laoplatside rajamise Alam-Pedja LLA-le (vt kaart Joonised 8 ja 12). Kokku kavandatakse

rekonstrueerida või rajada 17 teed või teelõiku, 16 läbipääsu, 2 truupi ja 2 mahasõitu. Tööd on

KKK kinnitamise ajaks projekteeritud ja jõudnud hangeteni.

Seoses Laeva jõe alamjooksu loodusliku sängi taastamistöödega tuleks rekonstrueerida Älevi luha

sild (Joonisel 15).

Joonis 15. Laeva jõe sild Älevi luha ääres.

Tegevus kuulub I prioriteetsusklassi ja seda korraldab RMK.

4.3.2. Kaitsealuste objektide tähistamine

Tähistamist vajavad järgmised vööndid toodud hulga tähistega: Peterna reservaat – 8, Tõllassaare

reservaat – 46, Võiviku reservaat – 8, Karisto reservaat – 15, Põltsamaa raba skv – 17, Laeva soo

skv – 16, Emajõe luha skv – 13, Umbusi raba skv – 9. Kokku on vajalik soetada ja paigaldada 132

keskmist nimega kaitseala vööndi tähist. Planeeritud vööndite tähistamine on toodud joonisel 11.

Tähistada tuleb kindlasti tähtsamate vanajõgede suudmed.

Ülekontrollimist ja vajadusel uuendamist või asendamist vajavad piiritähised, kokku 246 keskmist

nimega tähist.

Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mis kuulub RMK vastutusalasse.

4.3.3. Loodusradade ja matkarajatiste hooldamine

Kaitsealal on 6,8 km pikkune Kirna matkarada lammialade tutvustamiseks ning 4,6 km pikkune

Selli-Silloatsa rada raba- ning metsakooslute tutvustamiseks. Mõlemad rajad koos sinna rajatud

125

taristuga (lõkkekohad, vaatetornid, sillad, infothavlid jms.) vajavad järjepidevat hooldust, s.h.

Kirna rada ka vaadete avamist Pedja jõele. Lisaks vajavad jooksvat hooldust kaks lõkkekoha,

lauapinkide, magamisaluse, prügikasti ja käimlaga varustatud puhkekohta veematkaradade ääres:

Pedja jõe kallastel Melgis ja Londonis. Potaste lõkkekoht jääb eramaale ja selle avalik kasutamine

pole omanikule vastuvõetav, mistõttu see puhkekoht suletakse.

• Kirna matkaraja (6,8 km) niitmine koos vaadete avamisega ja infotahvlite (2 suurt ja 11

väikest) hooldamisega;

• Selli-Sillaotsa loodusõpperaja (4,6 km) jooksev hooldus (1120 m hakkepuiduga kaetud

rajaosa) ja remont (1790 m laudteed), s.h. infotahvlite (2 suurt ja 9 väikest) hooldamine;

• Põltsamaa-Kärevere veetee 2 puhkekoha – Melgi ja Londoni – hooldamine veematkaraja

ääres;

• Altmetsa ja Suuretüki tornide katuste jooksev remont; 2 lõkkekoha hooldamine Kirna

matkarajal.

Tegemist on II prioriteedi tegevusega ja see kuulub RMK vastutusalasse.

4.3.4. Loodusradade ja puhkekohtade rekonstrueerimine

Lisaks jooksvale hooldusele vajab külastustaristu aeg-ajalt ka suuremaid investeeringuid, et

parandada objektide läbitavust ning vastupidavust suure külastuskoormuse korral.

Kaitsekorraldusperioodil on vajalikud järgmised investeeringud külastustaristu arendamisse ja

seisundi parandamisse:

• Selli-Sillaotsa loodusraja laudteede (1790 m) rekonstrueerimine;

• Selli-Sillaotsa matkarajal Rehesaare taliteega kattuva rajalõigu (0,7 km) vastavusse viimine

invanõuetele;

• Altmetsa ja Suuretüki vaatetornide katuste vahetamine ja ökokempsude (2 tk)

rekonstrueerimine.

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja see kuulub RMK vastutusalasse.

4.3.5. Puhkekohtade ja laagripaikade rajamine

Kahe uue Emajõe äärse laagripaiga rajamine Reku piirkonnas väljaspool LLA. Samuti on vajalik

Kärevere omavolilise sildumisala korrastamine ja väljaarendamine, sest hetkel on paadi

vettelaskmis – ja sildumiskohti Emajõel liialt vähe. Sildade vähesuse tõttu pole Keskkonnaameti

ja Keskkonnainspektsiooni tegevus jõgedel toimuvate rikkumiste kontrollimiseks piisavalt tõhus

ja sellest on teadlikud ka rikkujad. Sildumiskohad tuleks välja ehitada nii, et neid saaks takistusteta

kasutada ja ei asustaks harrastuskalamehed/puhkajad nagu see praegu sageli on. Võimalik, et

parim lahendus oleks ujuvkaid, mida hilissügisel kevadise suurvee eest kaldale tõmmata või

hoiukohta parvetada ja sobival ajal tagasi paigutada.

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja see kuulub RMK vastutusalasse.

126

4.4. Kavad, eeskirjad

4.4.1. Tulemuslikkuse hindamine ja uue kaitsekorralduskava koostamine

KKK eesmärgid on seatud kümneks aastaks, kuid täpse eelarve ja tegevuskava planeerimine nii

pikaks ajaks on keeruline. Seetõttu tuleb 2019. aastal hinnata esimese perioodi tulemuslikkust (nn

vahehindamine) ja uuendada KKK-d, eelkõige koostada uus ajakava ja eelarve. Tulemuslikkuse

seire viiakse läbi KeA tööülesannete täitmise raames, koostöös külastuskorralduslike tegevuste

eest vastutava RMK-ga, kuna omab kõige ülevaatlikumat infot kaitsekorralduses toimunud

tegevustest. Kavas eraldi vahendeid selleks ette ei nähta.

Kaitsekorralduskava täitmise tulemuslikkuse hindamise ja kava uuendamise hõlbustamiseks, kuid

ka kaitseala valitsemises ja kaitsekorralduses suurema järjepidevuse loomiseks, on soovitav

pidada kaitsekorralduslike tegevuste kohta registrit. Vajalik on koondada info kõigi kaitsealale

tellitud ekspertiiside, inventuuride, SA KIK jm. projektide, seireprojektide, välisprojektide raames

toimuvatest olulisematest tegevustest.

Kaitse tulemuslikkuse lõplik hindamine kaitseala valitseja poolt toimub kaitsekorraldusperioodi

lõpus, 2024. a. (Tabel 15), et koostada uus KKK. Kava koostamist tuleb alustada hiljemalt 1,5

aastat enne olemasoleva kava lõppemist, et oleks tagatud uue kava kehtima hakkamine koheselt

peale olemasoleva kava perioodi lõppemist.

Tegevuse korraldajaks on KeA, uus kaitsekorralduskava koostatakse aastateks 2025 – 2034,

tegemist on I prioriteedi tööga.

4.4.2. Kaitsekorra muutmine

Alam-Pedja LLA-l on mitmeid kaitse-eesmärke, mille esinemise kohta kaitsealal puuduvad

Keskkonnaregistri kanded: kaunis kuldking, soohiilakas, kollane kivirik ja paksukojaline jõekarp

ning elupaigatüüp 9020*. Kui inventuuride tulemusena nimetatud liikide esinemist kaitsealal ei

tuvastata, tuleks need kaitse-eesmärkidest eemaldada. Samuti ei ole põhjendatud männi-käbilinnu

seadmine kaitse-eemärgiks, kuna kaitsekorralduslike meetmetega ei ole võimalik tema seisundit

muuta. Kaaluda võiks roosa võrkheiniku ja tõmmuujuri lisamist LKA kaitse-eesmärkide hulka.

Samas tuleb hinnata liikumispiirangute kehtestamise vajadust Meleski, Kulu ja Kärevere skv-des

merikotka pesapaikade kaitse tagamiseks ning Umminiidu skv-s väike-konnakotka pesapaiga

kaitseks. Väike-kärbsenäpi kaitseks on soovitatud metsaraie- ja kokkuveokeelu kehtestamist

perioodiks 15. maist kuni 15. juunini. Kaalumist ja lahendamist vajavad mitmed kaitseala

püsielanikke puudutavad võimalikud erisused, näiteks liikumisloa pikemaks kehtimiseks ja

vajadusel suurveeajal väljaspool jõesängi liikumiseks, samuti mootorsõidukiga liikumiseks

teedenimestikust välja jäänud, kuid elamute juurde viivatel teedel. Ühtlasi tuleks täpsemalt

sõnastada jahipidamise kord Alam-Pedja LKA-l. Seoses suure kaldal viibimiste arvuga ja sellest

tuleneva massiliste rikkumistega tuleks kaaluda lõigus Käreverest Rekuni Emajõe kallasraja

tsoneerimist piiranguvööndiks.

Tegevuse korraldajaks on KeA, tegemist on II prioriteedi tööga.

127

4.5. Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

4.5.1. Looduskeskuste arendamine

Kirna looduskeskuses on Alam-Pedja LKA loodusväärtuste tutvustamiseks ja

keskkonnahariduse andmiseks vajalik ekspositsiooni III etapi teostus (püsinäituse täiendamine

interaktiivse tutvustamisvõimalusega – slaidiprogramm, arvutisüsteemi programmeerimine ja

arvuti muretsemine, sahtlite täiendamine herbaariumite ja putukakogudega (I etapp valmis 2008.

ja II etapp 2010). Kavas on ekspositsiooni siduda Alam-Pedja nn vapilooma – hundiga. Samuti on

vajalik hankida juurde IT vahendeid, täiendada õppeklassi teemasahtleid, osta pisiinventari -

mikroskoope, kompasse.

Ekspositsiooni võiks täiendada pärandkultuuriobjekte tutvustava nn mälumaastike osaga (luua

selleks otstarbeks interaktiivne programm või mobiilirakendus).

Eraalgatusel rajatud Palupõhja ja Laashoone looduskooli järjepidev ja sihipärane tegutsemine

vajab stabiilsemat keskkonda. Praegusel ajal on tegemist projekti- ja õhinapõhise eksisteerimisega,

millest hariduse jagamiseks kindlasti ei piisa. Keskkonnahariduse andmine kaitsealadel ja

väljaspool kohustuslikke kooliprogramme on samas ülioluline. Tuleks leida võimalus

looduskoolide püsivaks tegevustoetusteks. KKK avalikustamisel pakuti välja idee, et

looduskoolidele paremate tingimuste loomiseks ja aastaringseks tegevuseks oleks tarvilik

kehtestada maade hooldamiseks (kaitsealadele sobiv loodussõbralik) majandamismudel, mis

arvestaks hoolduse pakkuja keskkonnahariduslikku tegevust ja traditsioonilise eluviisi hoidmist

täiendava positiivse tegurina rendikonkursil. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja KIKi pakutavad

haridusprogrammid on lühiajalised ega anna piisavat kindlustunnet ja motivatsiooni. Samal ajal

loodushoiuga seotud niitmise ja karjatamise rakendamine looduskoolide juures võiks olla oluline

komponent noore inimese maailmapildi kujundamisel.

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja arendustegevusi korraldab Palupõhja looduskoolis LKÜ

Kotkas ja ELF, Kirnas KeA.

4.5.2. Külastajate teavitamine

Kirna ja Selli-Sillaotsa radadel olevad saatetekstidega infotahvlite, tekstide, radade tähistuse,

viitade uuendamine toimub vastavalt vajadusele. Kaitseala üldinfo tuleb paigaldada kõigi

matkaonnide seintele. Matkaradade kaardid tuleb varustada skv-s kehtivate ajaliste piirangutega

ja vööndi piirangud teha ruutkoodiga kättesaadavaks kaitseala piirides kõikvõimalikel alustel

(matkaraja tulpadel, aia- ja sillapostidel jne). Kehtivaid piiranguid kajastavate mobiilirakenduste

loomine.

Alam-Pedja LKA kodulehekülge (http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=alam) täiendatakse

pidevalt operatiivse infoga. RMK kodulehelt (http://loodusegakoos.ee/kuhuminna

/kaitsealad/alam-pedja-looduskaitseala) võiks saada operatiivset teavet matkaradade ja

lõkkekohtade kasutamisvõimaluste kohta kevadise suurvee ajal. Erinevatele sihtgruppidele

mõeldud sorteeritud info jagamine kodulehtedel.

Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi ja seda korraldab RMK (koostöös KeA-ga).

128

4.5.3. Infomaterjalide koostamine

Praegune info kaitseala kohta on väga hajutatud ja keskkonnaharijatel või niisama huvilisel pole

lihtne seda leida. Tihti puudub infole ka juurdepääs. Soovitav on tellida oma ala asjatundjatelt

ülevaatlikud tekstid Alam-Pedja väärtustest ja kaitse põhimõtetest. Näiteks linnustiku puhul

võiks EOÜ koordineerida ja kirjutada metsalindudest, MTÜ Kotkaklubi võiks kirjutada

röövlindudest ja EMÜ zooloogia osakond luhalindudest. Materjal peaks koondama kaitsealal

tehtud uuringud ja esitama andmed populaarses ja arusaadavas vormis. Oluline oleks selgitada just

elupaiga ja liikide vahelisi seoseid, millised on nn indikaatorliigid, millised on protsessid, mille

tagajärjel hüljatakse justkui häid pesapaiku jms. Samalaadne kirjutis võiks tutvustada elupaiku ja

taimeliike, seeneliike.

Alam-Pedja LKA loodusradade infovoldikute, sealhulgas võõrkeelsete infovoldikute (vene-,

saksa-, inglisekeelsed) koostamine.

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja seda korraldab KeA ja/või huvilised.

4.5.4. Õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine

Koostöös Tartu Keskkonnahariduskeskuse, Eesti Looduseuurijate Seltsi, ülikoolide,

vabaühenduste jt. looduseksperte koondavate asutustega korraldada keskkonnahariduslikke

väljasõite ja looduse tundmist edendavaid õppepäevi erinevatele sihtgruppidele: koolid,

omavalitsused, võimalikud rahastajad, kohalikud elanikud jt.

Temaatiliste loodusprogrammide ja laagrite korraldamine Palupõhja looduskoolis ja Kirna

looduskeskuses. Loodust hästi tundvate noorte koolitamine ning juhendajate võrgustiku

tugevdamine süvaõppega teemalaagrites ja õppekavapõhistes programmilaagrites. Tegevust on

alustatud 2007.-2008.a. projektiga „Loodusõppeprogrammide juhendajate võrgustiku loomine

Palupõhja ja Muraste looduskoolide baasilˮ ja 2008.-2009.a. projektiga „Palupõhja ja Muraste

looduskoolide programmijuhtide võrgustiku arendamineˮ (Oetjen, 2009). Lisainfo

http://www.tartuloodusmaja.ee/ET/projektid/pamu/.

Looduskoolide ja ümbruskonna loodusringide juures tegutsevaid õpilasi tuleks kaasata ala

kaitsekorralduslikel tegevustel – inventuuridel, seiretel jms. Kirna õppebaasis võiksid toimuda TÜ

ja EMÜ looduserialade üliõpilaste praktikumid ja välitööd (nt. mükoloogilisi, botaanilisi jt), mis

parandaksid looduse uuritust Alam-Pedjal (Parmasto, 2008).

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja seda korraldavad KeA ja huvilised.

4.5.5. Külastusuuringu korraldamine

Külastuste parema korraldamise ja kaitsealuste väärtuste säilimise huvides tuleb välja selgitada

kaitseala tegelik külastuskoormus ja selle mõju peamised suunad ja arengud.

Tegemist on III prioriteedi tegevusega ja seda korraldavad ühiselt KeA ja RMK.

.

129

4.6. Eelarve

Eelarve tabelisse 14 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja

toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 14. Alam-Pedja LLA kaitsekorralduse eelarve 2016-2025.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Korraldaj

a

Prioritee

t

Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1 Riiklik seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X

4.1.2 Elupaigatüüpide inventuur (9,7 ha) Inventuur KeA I X X

4.1.3 Kaitsealuste taimeliikide inventuur Inventuur KeA II 30 50 80

4.1.4 Kaitsealuste seeneliikide inventuur Inventuur KeA II 30 30

4.1.5 Vanajõgede, sh vee-elustiku seisundi seire Seire KeA II 10 10 20

4.1.6 Linnustiku inventuur Inventuur KeA II 80 80

4.1.7

Hooldustööde mõjude uurimine luhtadel Uuring KeA/huvili

sed

II 40 40 80

4.1.8 Vee-elustiku elupaikade kaardistamine Inventuur KeA II 60 60

4.1.9 Kompleksuuringud Uuring Huvilised III X X X X X X X X X X X

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.2.1 Karuputke tõrje (2,9 ha) Probleemliigi

tõrje KeA I X X X X X X X X X X X

2016

201 7

201 8

201 9

2020

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

130

4.2.2 Väikekiskjate ja metssea arvukuse

reguleerimine (vastavalt vajadusele) Probleemliigi

tõrje KeA II 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50

4.2.3 Koprapaisude likvideerimine (vastavalt

vajadusele)

Probleemliigi

tõrje

KeA II 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 80

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Korraldaj

a

Prioritee

t

Kokku

Sadades eurodes

4.2.4 Pool-looduslike koosluste niitmine (1200

ha + 800 ha)

Koosluse

hooldustöö

KeA,RMK,

huvilised

I 1088 1156 122

4

129

2

136

0

142

8

149

6

156

4

163

2

170

0

13940

4.2.5 Pool-looduslike koosluste karjatamine

(87,6 ha)

Koosluse

hooldustöö

KeA,RMK,

huvilised

I 132 150 180 210 240 270 300 330 360 390 2562

4.2.6 Pool-looduslike koosluste taastamine (800

ha) Koosluse

taastamistöö KeA,RMK,

huvilised I 348 696 104

4 104 4

104 4

104 4

104 4

104 4

104 4

104 4

9396

4.2.7 Soosaare raba taastamistööd (50 + 120

ha)

Koosluse

taastamistöö

RMK I 1100 110

0 2200

4.2.7 Sangla soo taastamistöö (280 + 600 ha) Koosluse

taastamistöö

RMK I 170

0

170

0 3400

4.2.8 Vanajõgede suudmete hooldamine (max

57 tk; vastavalt vajadusele)

Koosluse

hooldustöö

KeA II 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 150

4.2.9 Laeva jõe alamjooksu taastamine Koosluse

taastamistöö

RMK III 110 500 148

0

10 10 2110

Taristu, tehnika ja loomad

4.3.1 Juurdepääsude rajamine luhtadele Muu taristu

rajamine

RMK I X X X X X

4.2.5 Pool-looduslike koosluste karjatamiseks

loomade soetamine (51 tk)

Tehnika/

Loomade

soetamine

Huvilised I 555,

6 555,6

4.2.5 Karjaaedade rajamine (11,6 km) Muu taristu

rajamine

Huvilised I 40 40

2016

2017

2018

2019

2020

2021

202 2

2023

2024

2025

131

4.2.5 Kariloomade transpordiks ja

niiduhoolduseks eritehnika soetamine Tehnika/

Loomade

soetamine

Huvilised I 1159 1159

4.3.2 Kaitsealuste objektide tähistamine (132 +

246 = 378 tk keskmist tähist) ja tähiste

hooldus

Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II 110 110 110 X X X X 25 X X 355

4.3.3 Kirna matkaraja hooldamine (6,8 km, 2

suurt ja 11 väikest infothavlit)

Radade,

külastuskeskuste ja

puhkohtade

hooldamine

RMK II 150 25 25 25 25 25 25 25 25 25 375

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Korraldaj

a

Prioritee

t

Kokku

Sadades eurodes

4.3.3 Selli-Sillaotsa loodusõpperaja

hooldamine (4,6 km, 1120 m

hakkepuidurada, 1790 m laudteed, 2

suurt ja 9 väikest infotahvlit)

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II 150 15 15 15 15 15 15 15 15 15 285

4.3.3 Põltsamaa-Kärevere veetee-äärsete 2

lõkkekoha hooldus

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 150

4.3.3 Suuretüki ja Altmetsa vaatetornide

katuste remont

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II X X X X X X X 20 20 X 40

4.3.3 Lõkkekohtade hooldamine Kirna

matkarajal (2 tk)

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 100

4.3.4 Selli-Sillaotsa loodusraja laudteede

(1790 m) rekonstrueerimine

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II 50 50 100

4.3.4 Selli-Sillaotsa matkarajal

Rehesaare taliteega kattuva

rajalõigu (0,7 km) vastavusse

viimine invanõuetele

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK III 100 30 130

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

132

4.3.4 Altmetsa ja Suuretüki vaatetornide

katuste vahetamine ja ökokempsude (2

tk) rekonstrueerimine

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II 60 60 120

4.3.5 Emajõe kaldale Reku piirkonda uute

laagripaikade rajamine

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK III 25 25 50

4.3.5 Kärevere sildumisala väljaarendamine Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK III 75 50 130

4.3.5 Lõkkekoha rajamine Selli-Sillaotsa

rajale

Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine

RMK III 25 25

Kavad, eeskirjad

4.4.1 Tulemuslikkuse hindamine ja uue KKK

koostamine (aastateks 2025-2034)

Tegevuskava KeA I X X 150 150

4.4.2 Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra

muutmine

KeA I X X X

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Korraldaj

a

Prioritee

t

Kokku

Sadades eurodes

Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

4.5.1 Palupõhja ja Laashoone looduskooli

arendamine

Õppeprogrammide

väljatöötamine ja

läbiviimine

Huvilised III X X X X X X X X X X

4.5.1 Kirna looduskeskuse ekspositsiooni III

etapi rajamine

Ekspositsiooni

rajamine, hooldamine

ja uuendamine

KeA III 10 10 10 X X X X X X X 30

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2 025

133

4.5.2 Külastajate teavitamine (kaitseala info

paigaldamine matkaonnidele ja infotahvlitele), mobiilirakenduse

loomine

Trükiste

väljaandmine ja infotahvlite

koostamine

KeA, RMK II 10 50 10 10 80

4.5.3 Infomaterjalide koostamine, sh

veebilehe arendamine

Trükiste

väljaandmine ja infotahvlite

koostamine

KeA,

huvilised

III 30 30 10 10 10 30 30 10 10 10 180

4.5.4 Õppeprogrammide koostamine ja

läbiviimine

Õppeprogrammide

väljatöötamine ja

läbiviimine

KeA,

huvilised

III X X X X X X X X X X 0

4.5.5 Külastusuuringu korraldamine Kaitseala

tutvustamine

KeA; RMK III X X X X X

KOKKU 4195,6 4120 7061 4359 2957 2990 2973 3086 3159 3387 38287,6

5. KAITSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduse tulemuslikkust hinnatakse inventuuride, läbiviidud riikliku seire ja tulemusseire alusel. Neid liike, mille arvukus on vaid

hinnanguline ja vanem kui 10 aastat, kaitse tulemuslikkuse hindamise objektiks antud KKK koostamisel ei määratud. Peale inventuuride läbiviimist

ja lähtekriteeriumide täpsustamist saab kaitse tulemuslikkuse hindamiseks kasutada ka teisi liike või tabelis 15 juba loetletud liikide puhul täpsustatud

andmeid.

Kaitstavate taime- ja loomaliikide puhul on tulemuslikkuse hindamisel indikaatoriks liigi arvukus või mängude arv, elupaiga puhul pindala ja selle seisund,

kriteeriumiks on EELIS-e andmebaasi kantud või inventuuride aruannestets saadud uusimad andmed.

Tabel 15. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.6.3. metsis (Tetrao

urogallus)

Mäng, kukkede arv 5 mängu, kokku 21

mängivat kukke

vähemalt 5 mängu, kokku 21

mängiva kukega.

Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

134

2.1.6.3. teder (Tetrao tetrix) Mäng 3 mängu vähemalt 3 mängu Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.4. must-toonekurg

(Ciconia nigra)

Pesitsev paar 1 paar vähemalt 1 paar Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed.

2.1.6.5. kalakotkas (Pandion

halietus)

Pesitsev paar ≥ 3 pesitsusterritooriumi vähemalt 3 paari Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed

2.1.6.5. kaljukotkas (Aquila

chrysaetos)

Pesitsev paar ≥ 3 paari vähemalt 3 paari Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed

2.1.6.5. merikotkas (Haliaeetus albicilla)

Pesitsev paar ≥ 5 paari vähemalt 5 paari Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed

2.1.6.5. väike-konnakotkas

(Aquila pomarina)

Pesitsev paar ≥ 1 paar vähemalt 1 paar Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed.

2.1.6.7. Sookurg (Crex crex) Pesitsev paar ≥ 3 paari vähemalt 3 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.8. rohunepp (Gallinago

media)

isalindude arv,

mängude pindala

180-200 isalindu,

mängualasid ca ≥300 ha

vähemalt 180 isalindu,

mängualasid vähemalt 300 ha

Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed.

2.1.6.8. mustsaba-vigle

(Limosa limosa) Pesitsev paar 15-25 paari vähemalt 15 paari Hinnangu aluseks on regulaarsed

seireandmed.

2.1.6.8. väikekoovitaja

(Numenius phaeopus)

Pesitsev paar 13 paari vähemalt 13 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.6.8. rüüt (Pluvialis

apricaria)

Pesitsev paar 72 paari vähemalt 80 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.8. mudatilder (Tringa

glareola)

Pesitsev paar 40 paari vähemalt 45 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.8. heletilder (Tringa

nebularia) Pesitsev paar 30 paari vähemalt 30 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.8. punajalg-tilder

(Tringa totanus)

Pesitsev paar 17 paari vähemalt 17 paari Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.1.6.10 laanerähn (Picoides

tridactylus)

pesitusala 6 pesitsusala vähemalt 6 pesistusala Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

135

2.1.7.2. saarmas (Lutra lutra) isendit/10 km kohta 2-5 isendit/10 km 2-5 isendit/10 km Hinnangu aluseks on inventuuride ja

seirete tulemused.

2.2.2.2. liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(6270*)

Pindala, seisund 91,5 ha, seisund B 91,5 ha, seisund B Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.2.4. lamminiidud (6450) Pindala, seisund 3835 ha, seisund A 3835 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.2.6. puisniidud (6530*) Pindala, seisund 6 ha, seisund A 6 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.3.2. rabad (7110*) Pindala, seisund 9718 ha, seisund A 9817 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.3.3. siirde- ja õõtsiksood

(7140)

Pindala, seisund 1632 ha, seisund A 1632 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.3.4. liigirikkad

madalasood (7230) Pindala, seisund 1481 ha, seisund A 1481 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.2. vanad loodusmetsad

(9010*)

Pindala, seisund 321,7 ha, seisund A 321,7 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.4 rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Pindala, seisund 152 ha, seisund B 152 ha, seisund B Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.5. soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*)

Pindala, seisund 5276 ha, seisund A 5276 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.6. siirdesoo- ja

rabametsad (91D*) Pindala, seisund 3800 ha, seisund B 3800 ha, seisund B Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.7. lammi-lodumetsad

(91E0*)

Pindala, seisund 3025 ha, seisund A 3800 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.2.4.8. laialehised

lammimetsad (91F0) Pindala, seisund 530 ha, seisund A 530 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.4.9. kuivad nõmmed

(4030) ja metsastunud

luited (2180)

Pindala, seisund 13 ha, seisund B 13 ha, seisund B Hinnangu aluseks on inventuurid

2.2.5.2. jõed ja ojad (3260) Pindala, seisund 485 ha, seisund A 485 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

136

2.2.5.3. huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Pindala, seisund 87 ha, seisund A 87 ha, seisund A Hinnangu aluseks on inventuurid

137

6. KASUTATUD ALLIKAD

Aaviksoo, K., Saare, L., 2001. Maastike kaugseire aastaaruanne. Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa

ja Saarejärve maastike mitmekesisuse satelliitseire 1988 – 1995.

Abel, U. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Kotkaklubi.

Keskkonnaministeerium.

Ader, A., Leito, A., Tammur, E. 1997. „Lindude kevad ja sügisrändest Alam-Pedja

looduskaitsealalˮ koos lisaga „Metsise- ja tedremängude loendusandmed Alam-Pedja

looduskaitseala idaosasˮ.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskava. 1998. Koostaja: Looduskaitseühistu „Kotkas”,

Tartu-Tallinn. Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti kontoris.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003 – 2007. 2002. Koostaja:

Looduskaitseühing „Kotkas”. Tartu. Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti kontoris.

Arold, I., Järvet, A. 2001. Soo- ja jõemaastikud, arengulugu. Eesti Loodus 9/10.

Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus. 453 lk.

Bauer, G.; Hochwald, S.; Silkenat, W. 1991. Spatial distribution of freshwater mussels – the role

of host fish and metabolic rate. – Freshwater Biology 26 (3): 377–386.

Cramp, S., Simmons, K. E. L. (eds.) 1980. The Birds of Western Palearctic. Vol. II.

Eesti entsüklopeedia. 1994. 7. köide.

Eesti entsüklopeedia. 1995. 8. köide.

Eesti jõed. 2001. Koostaja A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eesti Keskkonnaministeerium, 2005. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis.

Eesti soode seisund ja kaitstus. 2013. Koostajad J.Paal ja E. Leibak. ELF. Kirjastus Regio.

Elts, J. 1997. Der Wachtelkönig in Estland 1995. Vogelwelt 118: 236-238. Elts, J. 2011.

Rukkiräägu (Crex crex) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Eesti Ornitoloogiaühing.

Keskkonnaminsiteerium.

Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H.

2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo 26: 80-112.

Emajõe vanajõgede suudmealade ja luha taimestiku inventuur. 2011. Eesti Loodushoiu Keskus.

Koostajad: Silvia Pihu, Raul Pihu, Jaak-Albert Metsoja ja Ott Luuk. 30 lk.

138

Green, R. E. 2004. A new method for estimating the adult survival rate of the Corncrake Crex crex

and comparison with estimates from ring-recovery and ring-recapture data. Ibis 146: 501-508.

Juhendmaterjal Natura 2000 jõeliste elupaikade ja kalaliikide seireks Alam-Pedja looduskaitsealal

2011. Eesti Loodushoiu Keskus.

Kinks, R. 2002. Sangla soo ja Umbusi raba linnustiku inventuur. Käsikiri Jõgeva-Tartu

keskkonnaameti kontoris.Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja

metsamajandus. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kukk, Ü. 2008. Eesti riikliku

keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire. 2008. a. Koondaruanne. Eesti Maaülikooli

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Kuresoo, A., Luigujõe, L., Lõhmus, A., Väli, Ü. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala luhtade

haudelinnustikust. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Kuresoo, A., Luigujõe, L. 2005. Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitude majandamise

tulemuslikkuse seire: haudelinnustik 2005 .a. Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti kontoris.

Kuresoo, A., Luigujõe, L., Laurits, M. 2006. Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitude

majandamise tulemuslikkuse seire: haudelinnustik 2006 a. Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti

kontoris.

Kuresoo, A. 2008. Eksperthinnang Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorraldusele ja –tegevusele

luhabiotoopidega seotud linnustiku kaitse seisukohast.

Kuresoo, A., Luigujõe, L. 2008. Rohunepi kaitse tegevuskava aastateks 2008-2012.

Kuresoo, A., Luigujõe, L. 2014. Rohunepi kaitse tegevuskava aastateks xxxx-xxxx. Eelnõu. Kuus,

A., Kalamees, A. 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu.

Kuus, A., Valker, T. & Ojaste, I. Roostikulindude kaitse tegevuskava. Eelnõu. Eesti

Ornitoloogiaühing. Keskkonnaministeerium.

Laanetu, N. 1996. Suur- ja väikeimetajad Alam-Pedja looduskaitsealal. Käsikiri LKÜ Kotkas

kontoris.

Laanetu, N. 1997. Imetajad Alam-Pedja looduskaitsealal. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Laanetu, N. 1997a. Reptiilid, amfiibid ja limused Alam-Pedja looduskaitsealal. Käsikiri LKÜ

Kotkas kontoris.

Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds) 1994. Birds of Estonia. Status, Distribution and

Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

Leito, T. 2005. Ekspertarvamus Alam-Pedja looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskirja eelnõule.

Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti kontoris.

139

Leivits, A. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala Põltsamaa ja Pedja jõe vahelise territooriumi

linnustiku inventeerimine. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Leivits, A. 2011. Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi “Eluslooduse mitmekesisuse ja

maastike seire” projekti „Madalsoode ja rabade linnustikˮ 2010. aasta täitmise lõpparuanne.

Keskkonnaamet.

Lepasaar, T., Pappel, P. 2004. Kahepaiksete seire aruanne. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980.

Luig, J. 1997. Soovitused kaitsekorralduskava koostamiseks lähtuvalt astlalistest kiletiivalistest.

Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Lutsar, L. 1996. 1996.a. välitöödel Alam-Pedja looduskaitsealalt leitud nahkhiireliikide nimekiri.

Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Lutsar, L. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala käsitiivalised. Eksperthinnang. Leping nr. L-9/11.

Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Lõhmus, A., Ader, A., Rander, R. ja Tammur, E. 1994. Laeva-Palupõhja linnustikust. Hirundo

Supplementum 1994.

Lõhmus, A. 1996. Alam-Pedja looduskaitseala pisiimetajad. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Lõhmus, A., Väli, Ü. 1996. Alam-Pedja looduskaitseala linnustikust. Käsikiri LKÜ Kotkas

kontoris.

Lõhmus, A. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala pisiimetajad. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Lõhmus, A. 2004. Breeding bird communities in two Estonian forest landscapes: are managed

areas lost for biodiversity conservation? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.

Biology, Ecology, 53(1), 52 – 67.

Lõhmus, A. 2006. Nest-tree and nest-stand characteristics of forest-dwelling raptors in east-central

Estonia: implications for forest management and conservation. Proceedings of the Estonian

Academy of Sciences. Biology, Ecology, 55(1), 31 – 50.

Lõhmus, P. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala samblikud. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Martin, M., 2011. Laiujuri (Dytiscus latissimus) kaitse tegevuskava 2012-1026 koostamine.

Lepingulise töö lõpparuanne.

Masing, M. 2008. Loomastiku uuringud Jõgeva-Tartu regiooni kaitsealadel 2007. aastal.

(looduskaitselise uurimustöö kokkuvõte). Tartu. Käsikiri Jõgeva-Tartu keskkonnaameti kontoris.

Meel, R. 2009. Kopra, saarma, mingi ja ondatra populatsioonide hinnang Alam-Pedja

looduskaitsealal. Eksperthinnang.

140

Melnychenko, R. K.; Janovich, L. N.; Korniushin, A. V. 2004. Changeability of the shells’

morfometrical characteristics, peculiarities of ecology and reproduction of the species complex U.

crassus (Bivalvia, Unionidae) in the fauna of Ukraine. – Vestnik zoologii 38: 19–35 (vene k., ingl.

k. resümee).

Metsoja, J-A. 2009. Alam-Pedja luhtade hooldus.

Metsoja, J-A. 2011. Luhtade hoolduskava.

Moora, M., Kose, M., Jõgar, Ü. 2007. Optimal management of rare Gladiolus imbricatus in

Estonian coastal meadows indicated by its population structure. Applied Vegetation Science 10.

161-168.

Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013. 2009. Otepää. Kotkaklubi.

Keskkonnaministeerium.

Mägi, E. & Pehlak, H. 2012: Tutkas ja tema kaitse Eestis. Hirundo Supplementum 12. 30lk.

Männik, R., Sellis, U. Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava. Kotkaklubi.

Keskkonnaministeerium.

Nellis, R. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Eesti Ornitoloogiaühing.

Kotkaklubi. Keskkonnaministeerium.

Nellis, R. (Koostaja) 2013. Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvate linnualade linnustiku

seire ettepanek ja seirekava aastateks 2013-24. Eesti Ornitoloogiaühing.

Nellis, R. 2013. Haudelinnustiku punktloendused 2013. aastal. Keskkonnaamet.

Nellis, R., Väli, Ü. 2013. Suur-konnakotka (Aquila clanga) kaitse tegevuskava. Eelnõu.

Kotkaklubi. Keskkonnaministeerium.

Oetjen, R. 2009. Külastuskorraldus, loodushariduse edendamine.

Ojaste, I & Leito, A. Sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Eesti Ornitoloogiaühing ja

Eesti Maaülikool. Keskkonnaministeerium.

Paal, J., Leis, M. 1996. Alam-Pedja looduskaitseala taimestikust. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Paal, J. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala taimestik ja taimkate. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Parmasto, E. 1996. Alam-Pedja looduskaitseala seenestiku esialgne ülevaade. Käsikiri LKÜ

Kotkas kontoris.

Parmasto, E. 1997. Alam-Pedja Looduskaitseala seenestiku inventeerimise tulemused koos

ettepanekutega kaitserežiimi kohta. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Parmasto, E. 2008. Ekspertarvamus Alam-Pedja looduskaitseala seente kaitse korralduslikule

tegevusele.

141

Pedmanson, R. 1997. Putukad Alam-Pedja looduskaitsealal. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Prii, R. 2010. SA KIK 2008 a. looduskaitseprogrammi projekt nr 94 „Poolveeliste imetajate

seisundi hinnangˮ.

Pääslane, P. 2008. Eksperthinnang Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorraldusele ja

kaitsetegevustele metsaelupaikade kaitsmisel.

Pütsepp, Ü. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala botaanilised väärtused. Käsikiri LKÜ Kotkas

kontoris.

Rannap, R. Märtson, K. 1999. Kahepaiksete seire aruanne. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Rannap, R., Rannap, V. 2001. Kahepaiksete seire aruanne. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Rannap, R. 2002. Kahepaiksete seire aruanne. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Remm, J., Lohmus, A., Remm, K. 2006. Tree cavities in riverine forests: What determines their

occurrence and use by hole-nesting passerines? Forest Ecology and Management, 221(1-3), 267 –

277.

Remm, J., Lõhmus, A., Rosenvald, R. 2008. Density and diversity of hole-nesting passerines:

dependence on the characteristics of cavities. Acta Ornithologica, 43(1), 83 – 91.

Rooma, I. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala muldadest ja muldkattest. Käsikiri LKÜ Kotkas

kontoris.

Roosileht, U. 1997. Alam-Pedja, aruanne (mardikalised). Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

RT I 2007, 38, 273. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri

RT I 1997, 18, 303. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade

konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine

RT I 1995, 30, 381. Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning

Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine

RT I 1994, 15, 250. Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine

RTL 2009, 64, 939. Meetme «Looduse mitmekesisuse säilitamine» tingimused toetuse avatud

taotlemise korral

RTL 2009, 38, 501. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013. Internetis kättesaadav:

142

RTL 2005, 116, 1828. Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja

andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta

küttimismaht

RTL, 18.10.2002, 118, 1714 . Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude

nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste

riikliku keskkonnaseire jaamad. Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58

Saat, T. 1996. Väljatrükk 1996. aastal Alam-Pedja looduskaitsealal tehtud välitööde andmebaasist.

Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Sein, G. 2013. Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava.

Kotkaklubi. Keskkonnaministeerium.

Sell, I. 2008. Eesti riikliku keskkonnaseire kaitsealuste seeneliikide seire. Koondaruanne. Eesti

Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Suurkiskjate (hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx, pruunkaru Ursus arctos) kaitse- ja ohjamise

tegevuskava aastateks 2012–2021. Keskkonnaministeerium 2012.

Taimkatte kirjeldus Emajõe vanajõesuudmete avamise vahetul mõjualal Alam-Pedja

looduskaitsealal 2012. a. Eesti Loodushoiu Keskus.

Tambets, J., Tambets, M. 2009. Abiks Alam-Pedja kaitsekorralduskava koostamisel.

Ekspertarvamus jõgede ja kalastiku kaitse korraldamiseks.

Teder, T. 1997. Käguvaablased Alam-Pedja looduskaitsealal. Käsikiri LKÜ Kotkas kontoris.

Tuvi, J. 2007. Riikliku Keskkonnaseire projekti „Kotkad ja must-toonekurgˮ 2007. aasta aruanne.

Konnakotkad. Kotkaklubi.

Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Eesti

Loodushoiu Keskus. Keskkonnaministeerium.

Talvi, T. 2011. Vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior Jeffreys) kaitse tegevuskava. Viidumäe.

Keskkonnaministeerium.

Vellak, K. 2001. Madalsoode seire Alam-Pedja Looduskaitsealal.(seirearuanne).

Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, Valgus.

Valker, T. 2014. Eesti röövlinnud. Tallinn, Varrak.

Väli, Ü. & Lõhmus, A. 2000. Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis. Hirundo Supplementum 3.

Väli, Ü. 2005. Suur-konnakotka (Aquila clanga) kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010.

Kotkaklubi. Keskkonnaministeerium.

143

Väli, Ü. 2005b. 11 kaitsealust lindu – elupaigad ja nende kaitse. Hirundo Supplementum 8. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu.

Väli, Ü. 2014. Laanepüü (Tetrastes bonasia) kaitse tegevuskava eelnõu. Eesti Ornitoloogiaühing.

Eesti Maaülikool. Keskkonnaministeerium.

Väli, Ü., Tuule, A. 2014. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Eesti

Ornitoloogiaühing. Keskkonnaministeerium.

KKK koostamisel telliti järgmised ekspertiisid ja valdkondlikud ülevaated:

• Eksperthinnang Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorraldusele ja kaitsetegevustele

metsaelupaikade kaitsmisel. 2008. Koostaja Priit Pääslane (FIE, metsaekspert).

• Niitude hooldusprioriteedid. 2009. Koostaja: Jaak-Albert Metsoja (LKÜ Kotkas).

• Niitude hooldamiseks vajalike ligipääsude hooldustööd. 2009. Koostaja: Jaak-Albert

Metsoja (LKÜ Kotkas).

• Eksperthinnang Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorraldusele ja – tegevustele luhabiotoopidega seotud linnustiku kaitse seisukohast. 2008. Koostaja: Andres Kuresoo (MTÜ Taevasikk).

• Ekspertarvamus Alam-Pedja looduskaitseala seente kaitse korralduslikule tegevusele.

2008. Koostaja: Erast Parmasto (Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

mükoloogia osakond).

• Loodushariduse edendamine Alam-Pedja looduskaitsealal. 2009. Koostaja: Robert Oetjen

(LKÜ Kotkas, Tartu Keskkonnahariduse Keskus).

• Abiks Alam-Pedja kaitsekorralduskava koostamisel. Ekspertarvamus jõgede ja kalastiku

kaitse korraldamiseks. 2009. Koostajad: Jaak Tambets, Meelis Tambets (Eesti Loodushoiu

Keskus).

• Alam-Pedja loodusala koosseisu kuuluvate püsielupaikade

eksperthinnang ja kaitsekorralduslikud soovitused. 2011. Koostaja: FIE Ülo

Väli.

Viidatud internetiallikad:

Eesti ohustatud liikide punane nimestik. http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est. Vaadatud:

19.01.2015.

Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht. http://www.eoy.ee. Vaadatud: 19.01.2015.

Tartu Jahindusklubi: http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est. Vaadatud: 19.01.2015.

Keskkonnainfo. Keskkonnaseire programm. http://seire.keskkonnainfo.ee/ Vaadatud: 19.01.2015.

Kirna õppekeskus. http://jogeva.kaitseliit.ee/et/kirna-oppekeskus. Vaadatud: 19.01.2015.

RMK kodulehekülg; info looduses liikujale. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/ alam-

pedja-looduskaitseala. Vaadatud: 19.01.2015.

Kasutatud andmebaasid:

144

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem)

2. Natura elupaikade andmebaas

3. Vääriselupaikade andmebaas

4. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude andmebaas

5. Metsaregister

7. LISAD

7.1. ALAM-PEDJA KAITSE-EESKIRI

Vastu võetud 18.05.2007 nr

153 RT I 2007, 38, 273

jõustumine 02.06.2007

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Alam-Pedja looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal

kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste

liikide elupaikade säilimise;

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas.

Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus

columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn

(Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning

laanepüü

(Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull

(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus

martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus

canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis),

vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), kes on ühtlasi III

kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud;

3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus

minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa);

4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia

pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder

(Tringa totanus);

5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)3, kuivad nõmmed

(4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad

(7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad

145

kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*),

lammilodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0);

6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis

on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia),

võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III

kategooria kaitsealused liigid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele neljaks loodusreservaadiks, kahekümne viieks sihtkaitsevööndiks ja üheksaks

piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike

1 kohaselt on Alam-Pedja looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Altnurga, Jüriküla ja Pikknurme külas ning

Põltsamaa vallas Umbusi ja Väike-Kamari külas, Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere, Siniküla

ja Valmaotsa külas, Puhja vallas Nasja, Palupõhja, Poriküla, Rämsi, Saare, Teilma ja Vihavu külas,

Rannu vallas Verevi ja Väike-Rakke külas, Tähtvere vallas Ilmatsalu külas ning Viljandi

maakonnas Kolga-Jaani vallas Lalsi, Meleski, Odiste, Taganurga, Vaibla ja Järtsaare külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja

arvatud loodusreservaadis ning määruses sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud,

arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ette valmistatud ja tähistatud, seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine

lubatud ettevalmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Telkimine ja lõkke

tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

146

(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ja jõgede sootides 1. veebruarist

30. juunini Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis ja 15. aprillist 30. juunini Emajõe luha

sihtkaitsevööndis.

(5) Jahipidamine on lubatud Aiu sihtkaitsevööndis Karisto loodusreservaadist loodesse jääval alal,

Jõesuu, Jüriküla, Laugesoo, Pikknurme, Sangla soo, Soosaare, Soova, Umniidu ja Kunila

sihtkaitsevööndites, Kärevere sihtkaitsevööndis Laeva metskonna kvartalites LV113-LV117 ning

Kamari piiranguvööndis Annikvere peakraavi lõunakalda trassil 15. septembrist 31. jaanuarini ning

Utsali sihtkaitsevööndis 15. septembrist 15. detsembrini, välja arvatud linnujaht, mis on kogu

kaitsealal aasta ringi keelatud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata aladel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste

ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil jaht kaitseala

valitsejaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine

kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega

seotud tegevuses ning koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel, maatulundusmaal metsa-

ja põllumajandustöödel ning sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas

teadustegevuses.

(8) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.

(9) Veesõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks kaitsealal on 30 km/h, välja arvatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja

nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Emajõel Emajõe-

PedjaPõltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja

kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel. Suurvee ajal on mootoriga veesõidukiga keelatud

jõesängist väljuda. Jettidega, skuutritega, veerolleritega ja hõljukitega sõitmine on keelatud kogu

kaitsealal. Järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses on mootoriga veesõidukiga sõitmine

lubatud kõikidel jõgedel ja üleujutatud aladel.

(2) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine jõgede kallaste ehituskeeluvööndis, välja arvatud

kaitseala ja laagriplatside tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ning väikeehitiste,

sealhulgas paadisilla ja ajutise ehitise ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

147

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba;

8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeerikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal

on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk

LOODUSRESERVAAT

§ 7. Loodusreservaadi määratlus

(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- ja veeala, kus

tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

(2) Kaitsealal on neli loodusreservaati:

1) Karisto loodusreservaat;

2) Peterna loodusreservaat;

3) Tõllassaare loodusreservaat; 4) Võiviku loodusreservaat.

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk

Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis

Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise eesmärgil, valitseja nõusolekul teadustegevuse ning

kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

4. peatükk

SIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja

poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kakskümmend viis sihtkaitsevööndit:

1) Aiu sihtkaitsevöönd;

148

2) Emajõe luha sihtkaitsevöönd;

3) Jõesuu sihtkaitsevöönd;

4) Jüriküla sihtkaitsevöönd;

5) Kulu soo sihtkaitsevöönd;

6) Kunila sihtkaitsevöönd;

7) Kärevere sihtkaitsevöönd;

8) Laeva soo sihtkaitsevöönd;

9) Laugesoo sihtkaitsevöönd;

10) Madise sihtkaitsevöönd;

11) Meleski soo sihtkaitsevöönd;

12) Pikknurme sihtkaitsevöönd;

13) Potaste sihtkaitsevöönd;

14) Põltsamaa raba sihtkaitsevöönd;

15) Päovere sihtkaitsevöönd;

16) Samblasaare sihtkaitsevöönd;

17) Sangla soo sihtkaitsevöönd;

18) Soosaare sihtkaitsevöönd;

19) Soova sihtkaitsevöönd;

20) Taressaare sihtkaitsevöönd;

21) Umbusi jõe sihtkaitsevöönd;

22) Umbusi raba sihtkaitsevöönd;

23) Umniidu sihtkaitsevöönd;

24) 24) Utsali sihtkaitsevöönd;

25) Valmassaare sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

(1) Laeva soo, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja Valmassaare sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on

ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(2) Umniidu ja Utsali sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste arengu

tagamine loodusliku protsessina.

(3) Kunila sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu tagamine loodusliku

protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(4) Kulu soo, Laugesoo, Meleski soo, Potaste, Sangla soo, Soosaare ja Soova sihtkaitsevööndite

kaitseeesmärk on metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade

kaitse.

(5) Kärevere sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste looduslikkuse taastamine ning

kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja

Umbusi jõe sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine,

kaitstavate liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja

vanuselise struktuuri hoidmine.

149

§ 12. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud

ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohtades. Ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 30 osalejaga

rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) teeäärsete kraavide hooldustööd;

2) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

3) eesvoolude hoiutööd, välja arvatud Kulu soo, Laeva soo, Potaste, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja

Valmassaare sihtkaitsevööndites;

4) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Kulu soo, Kärevere, Madise, Pikknurme, Potaste, Soosaare,

Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raielangi kuju ja suuruse,

raieliigi, -aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) Aiu, Emajõe luha, Kulu soo, Kunila, Kärevere, Laugesoo, Meleski soo, Pikknurme, Potaste, Sangla

soo, Soosaare ja Soova sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;

6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja

Umbusi jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine;

7) vaadete avamine Madise sihtkaitsevööndis Kirna matkarajal;

8) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

9) jõgede sootide suudmete puhastamine ja süvendamine; 10) traditsiooniliste taliteede taastamine ja

hooldustööd;

11) võõrliikide loodusest eemaldamine.

§ 13. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud ehitiste püstitamine hoonestatud kinnistute õuemaale ja

kaitseala tarbeks, arvestades käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatut.

(2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud

tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul, on keelatud:

1) Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei laiene inimeste viibimisele

Laeva metskonna kvartalites QR326 ja QR336;

2) Laeva soo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei laiene inimeste viibimisele

tähistatud matkarajal, Kirna-Nõmmeotsa pinnasteel ja Laeva metskonna kvartaleid QR326 ja

QR336 läbival pinnasteel;

3) Laugesoo, Sangla soo, Soova ja Umbusi raba sihtkaitsevööndites 1. veebruarist 30. juunini;

4) Emajõe luha sihtkaitsevööndis 15. aprillist 30. juunini.

§ 14. Vajalik tegevus

Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja Umbusi

jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu taastamiseks ja

säilitamiseks vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

150

5. peatükk

PIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on üheksa piiranguvööndit: 1)

Altnurga piiranguvöönd;

2) Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvöönd;

3) Ihamakingu piiranguvöönd;

4) Kamari piiranguvöönd;

5) Laashoone piiranguvöönd;

6) Palupõhja piiranguvöönd;

7) Reku piiranguvöönd; 8) Rõika piiranguvöönd;

9) Sooküla piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndite kaitse-eesmärk

(1) Palupõhja ja Sooküla piiranguvööndite kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja

traditsioonilise külamaastiku säilitamine.

(2) Altnurga, Emajõe-Pedja-Põltsamaa, Ihamakingu, Kamari, Laashoone, Reku ja Rõika

piiranguvööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

taastamine.

§ 17. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus;

2) tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva määruse §

5 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 4–7 sätestatut;

3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata

kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul;

4) väetiste kasutamine.

§ 18. Keelatud tegevus Piiranguvööndis

on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala

valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

3) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada vanuse ja liikide mitmekesisus, ja

lageraie lankidena, mille kogupindala ei ole suurem kui 2 ha;

4) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;

5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

151

7) veekogude kuju, veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul

olemasolevate tiikide ja kanalite puhastamisel, jõekalda kindlustustöödel ja endiste paisude

taastamisel ning sootide suudmete süvendustöödel.

§ 19. Vajalik tegevus

Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu

tagamiseks vajalik Altnurga, Ihamakingu, Laashoone, Palupõhja, Reku ja Sooküla piiranguvööndites

niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTE

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702;

L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,

29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala

moodustamine». Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunkti 2 kohaselt hõlmab kaitseala Alam-Pedja linnuala ja

punkti 2 alapunkti 9 kohaselt Alam-Pedja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-