Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kehtna Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.03.2023 nr 7-6/2020/220-186

Meie 21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8

Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu

heakskiitmise menetluse eelselt ilmnenud

asjaoludele (tuulepargialad)

Esitasite Keskkonnaametile1 seisukoha andmiseks täiendatud Kehtna valla üldplaneeringu (ÜP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Kehtna Vallavolikogu

18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 võeti vastu Kehtna valla ÜP ja tunnistati nõuetele vastavaks ÜP

KSH aruanne. Perioodil 15.06 – 25.07.2022 toimus ÜP avalik väljapanek. Seoses 2022. aasta

lõpus valminud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsiga (edaspidi EOÜ analüüs) on ÜP heakskiitmise

menetlustoimingute eelselt ilmnenud uued asjaolud, millega tuleb planeeringulahenduses

arvestada.

Täpsemalt soovis Kehtna Vallavalitsus Keskkonnaameti seisukohta küsimuses, kas Kehtna

valla ÜP-s esitatud tuuleparkide asukohavalikut võib pidada jätkuvalt õigusaktide ja hea tavaga

vastavuses olevaks seoses eelkõige EOÜ analüüsi rakendamises. Samuti sooviti hinnangut ÜP

materjalides (ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes) tehtud täiendute kohta. Kuna ÜP koostamine

on ajaliselt pikk protsess ning selle aja jooksul on Keskkonnaametile laekunud ka teisi

asjassepuutuvaid uusi andmeid ja materjale, esitame alljärgnevalt omapoolsed kommentaarid

kõiki uuemaid asjaolusid arvestades.

Tuuleenergeetika arendusala T1 ja T2

Tuuleenergeetika arendusalade T1 ja T2 osas täiendatud KSH aruandele märkusi ei ole.

Tuuleenergeetika arendusala T3

Tuuleenergeetika arendusala T3 paikneb EOÜ analüüsis modelleeritud tedre elupaigal

tugineval tsoonil 1 ja 2. Eesti looduse infosüsteemis (EELIS)2 ja loodusvaatluste andmebaasis

võimaliku arendusala läheduses liigi leiuandmed puuduvad. Modelleeritud elupaik on seotud

Kaigepere sooga, viimast aga läbib projekteerimisfaasis olev Rail Balticu raudtee.

Eeltoodule tuginedes ei ole Keskkonnaameti hinnangul otsest vajadust ÜP-s läbiviidavas

asukohavaliku faasis väga rangeks lähenemiseks ning antud asukohas tsoonide 1 ja 2 täielikuks

välistamiseks. Liigi elupaiga kaitsevajadust (ja vajadusel arendusel leevendavad või

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.03.2023 nr 6-5/22/11056-7. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

2 (5)

kompenseerivad meetmed) saab lahendada detailplaneeringu (DP) faasis läbiviidavate

uuringute ja mõjuhindamiste tulemusel.

Tuuleenergeetika arenguala T4

Tuuleenergeetika arenguala T4 paikneb osaliselt Kõnnumaa-Väätsa linnualasse kuuluva Lelle

(Imsi) raba lähedal. Lelle raba kuulub ka Kõnnumaa loodusalasse ning on looduskaitseseaduse

kohaselt kaitstav Kõnnumaa hoiualana. Arenguala T4 on kavandatud linnu-, loodus- ja hoiuala

piirist minimaalselt 1 km kaugusele, sellest tulenevalt võib järeldada, et tuulikutest tulenevad

häiringud alale ei ulata. Seisuga 12.03.2023 ei ole EELIS-es Lelle rabas kaitstavate linnuliikide,

sh Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti registreeritud.

Teadaolevalt (Imsi turbatootmisala mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud täiendatud ja

parandatud keskkonnamõju hindamise aruanne, OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2014; EOÜ

Kõnnumaa-Väätsa linnuala inventuur 2015. aastal) on Lelle rabas varasemalt tuvastatud teiste

hulgas tedre (linnuala kaitse-eesmärgiks olev liik) ning sookahlajate (kellest on linnuala kaitse-

eesmärgiks rüüt, mudatilder ja kiivitaja) esinemine. EOÜ analüüsis on Lelle raba piirkonnas,

kaasa arvatud kasutuses oleval Ilmsi turbamaardla alal, modelleeritud tedre elupaik, analüüsi

kohased tsoonid 1 ja 2 hõlmavad olulise osa arendusala T4 kaguosast, sama ala katab ka

soolinnustiku kaitseks määratud puhver. Arvestades, et Ilmsi turbamaardla alal toimub 2015.

aastal väljastatud maavara kaevandamise loa (Rapm-086, kehtivusega kuni 2045. aastani, mille

väljastamisele eelnevas keskkonnamõju hindamises ei tuvastatud ülemäärast negatiivset mõju

linnustikule ja linnualale) alusel turba kaevandamine, mis mõjutab paratamatult raba edelaosa

linnustikku, ei ole tedre ja soolindude modelleeritud elupaiga range järgimine antud juhul

asukohavalikul põhjendatud.

Tuuleenergeetika arenguala T4 lõunapoolset osa läbib Kõnnumaa maastikukaitseala

(Kõnnumaa-Väätsa linnuala, kaitse-eesmärgiks teiste hulgas metsis) ning Ahekõnnu ja Vasja

metsise püsielupaiku ühendav elupaigakoridor, mille raames tuulepargi arendamine võib

metsise elupaikade omavahelist sidusust tugevalt kahjustada. Tuulepargi rajamisega võib

kaasneda ka negatiivne mõju Ahekõnnu metsise püsielupaigaga seotud metsise funktsionaalsele

elupaigale.

ÜP KSH aruandes ei ole üheselt toodud välja, millise seisuga andmestikust on tuuleenergeetika

arendusalade määramisel lähtutud. Aruandes on valdavalt viidatud 2021. aasta andmetele, kuid

ei ole märgitud, kas töö hilisemates etappides on andmete kaasaegsust kontrollitud. Probleem

tuleneb 2022. aasta oktoobris EELIS-es registreeritud must-toonekure uues pesapaigas

(KLO9130908). Antud pesapaik paikneb arendusalast T4 minimaalselt u 1,9 km kaugusel (ning

arendusalast T5 minimaalselt u 4,5 km kaugusel). EOÜ analüüsist tulenev must-toonekure

tsoon 1 hõlmab arengualast T4 märkimisväärse osa, kaasa arvatud enamuse selle ida-

lõunaosast, kus esinevad ka eelnevalt kirjeldatud konfliktolukorrad metsise, tedre ja

sookahlajatega.

2023. aasta veebruaris esitas Kotkaklubi Keskkonnaametile aruande „Satelliit- ja GSM-põhiste

saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info

analüüs ja must-toonekure tugitoitmine“. Töös esitati andmed 11 saatjate abil jälgitava must-

toonekure kohta, sealjuures andmed nende isendite toitumisveekogude kohta (NB! Tegemist on

konkreetsete isendite elupaigakasutuse andmestikuga, mitte laiemapõhjalisema analüüsiga).

Antud andmestiku kohaselt on piirkonnas pesitsev must-toonekurg toitunud arenguala T4

piirkonnas Velise jõe ülemjooksul ja Hiie kraavil, kuid mitte otseselt arengualal. Viidatud

jõelõigud ei ole senise info alusel ka olnud liigi jaoks olulisteks toitumisveekogudeks.

Eelnevast saab järeldada, et arenguala T4 lõuna- ja idaosa arendamine võib omada negatiivset

mõju erinevatele linnuliikidele. Samas, ala on piisavalt suur ning selle põhjaosas arendamine

on eelduslikult looduskaitseliselt võimalik. Arendatava ala suurus ning rajatavate tuulikute arv

3 (5)

saab selguda eelkõige edasises etapis läbi viidavate uuringute tulemusel, eriti must-toonekure

elupaigakasutuse andmetel.

Tuuleenergeetika arenguala T5

Tuuleenergeetika arenguala T5 osas esineb tugev konflikt I kaitsekategooria linnuliigi must-

toonekure elupaikadega. Kehtna valla metsalad on must-toonekurele heaks elupaigaks ning neis

leidub nii käesoleval ajal asustatud liigi pesitsusterritooriume, kui ka vanu pesakohti. ÜP KSH

on must-toonekure kaitsevajadust kajastanud, muu hulgas on märgitud, et tähelepanu tuleb

pöörata tuulealadele või nende vahetus läheduses paiknevatele potentsiaalsetele

toitumisveekogudele; tuulepargid ei tohi halvendada toitumisveekogude seisundit ega

ligipääsetavust. Arendustegevuste kavandamine liigi potentsiaalselt headesse elupaikadesse

võib viia hilisemas etapis teravatesse konfliktidesse (näiteks kui ÜP kehtestamise järgselt

tuvastatakse uus pesapaik või selguvad olulised toitumisveekogud). Arendusala T5 on

planeeritud viimastel aastatel kasutusel olnud pesapaikadest KLO9128771 ja KLO9127576

vastavalt 3,3 ja 3,7 km kaugusele, 2022 aastal leiti uus pesa (KLO9130908) arendusalast 4,5

km kaugusel (kuid arendusalale T4 oluliselt lähemal). EOÜ analüüsis on must-toonekure pesast

tulenevaks tsooniks 1 peetud 4,8 km raadiusega ala pesast.

Eelnevalt viidatud must-toonekure elupaigakasutuse aruanne peegeldab, et olemasoleva info

alusel on piirkonna kõige olulisemad toitumisveekogud arendusalast T5 lõunakaarde jäävad

Imsi oja ja Massu jõe teatud lõigud. Vähem olulisteks, kuid siiski kasutusel olevateks

toitumisveekogudeks osutusid ka väga mitmed arendusalal T5 paiknevad metsakraavid.

Olemasoleva andmestiku kohaselt on Eestis pesitsevate must-toonekurgede väga kehva

pesitusedukuse üheks põhjuseks aja jooksul toimunud toitumistingimuste halvenemine.

Saksamaal teostatud tuuleparkide lähistel pesitsevate must-toonekurgede käitumise

kaardistamine on näidanud, et antud liik valdavalt väldib tuulepargialasid. Mis tähendab, et

arendusalale T5 tuulepargi rajamisel sealsed metsakraavid langevad liigi võimalike

toitumisveekogude hulgast välja, mistõttu toitumistingimused halvenevad veelgi. Sellise mõju

puhul ei ole eeldatavalt võimalik ka rakendada efektiivselt toimivaid leevendusmeetmeid (nt

tuulikute seiskamine teatud perioodiks), kuna ohuks ei saa pidada mitte niivõrd liigi hukkumist

kokkupõrkes tuulikuga (mille esinemist loomulikult ei saa samuti välistada) kui antud piirkonna

vältimist. Leiame, et viimaste aastate jooksul asustatud must-toonekure pesade piirkonnas tuleb

tuuleparkide planeerimisel lähtuda EOÜ analüüsis välja toodud keskmisest kodupiirkonna

suurusest (tsoon 1), eriti kui seda kinnitab ka olemasolev info toitumisveekogude paiknemise

kohta.

Laekunud uuest informatsioonist tulenevale leiame, et tuuleenergeetika arendusala T5

arendamine oleks must-toonekurele kaitse seisukohast olulise negatiivse mõjuga. Seega tuleks

kaaluda arendusalast T5 loobumist.

Tuuleenergeetika arendusala T6

Tuuleenergeetika arendusala T6 on kavandatud Selja, Nõlva ja Kohtru metsisemängude

(vastavalt Selja, Nõlva ja Ellu metsise püsielupaigad) vahelisele alale. Värskemad metsise

elupaigauuringud kinnitavad, et üldreeglina võib liigi poolt kasutatavaks funktsionaalseks

elupaigaks pidada ala 3 km raadiuses mänguala keskmest või kuni 2 km raadiuses mänguala

piirist ning väiksemate kaitstavate alade (sh püsielupaigad) puhul võib oluline osa elupaigast

jääda ka väljapoole kaitstava ala piire. Praegused EELIS-sse kantud liigi leiukohad peegeldavad

eelkõige mänguala lähiümbruse kõige olulisemaid elupaiku ning nende ülevaatamine on kavas

metsise kaitse-tegevuskava kinnitamise järgselt.

4 (5)

Antud püsielupaigad kuuluvad metsise elupaikade Kaisma tuumalasse, mis omab suurt tähtsust

tagamaks metsise alampopulatsioonide sidusust, ühendades Vahe-Eesti ja Lääne-Eesti

tuumalasid. Looduskaitse valdkonna õiguse seisukohalt on neist olulisim Selja metsisemäng,

mis kuulub Taarikõnnu-Kaisma linnuala koosseisu, metsis on ka linnuala kaitse-eesmärgiks

olev liik. Antud info on esitatud ka täiendatud ÜP KSH aruandes, kus on esitatud ka tingimus,

et T6 alale tuulepargi kavandamisel tuleb teostada metsise inventuur; aladele tuulikute rajamise

võimalikkus selgub vastava planeeringu mõju hindamise käigus; mõju hindamisel olulise

ebasoodsa mõju esinemisel metsise elupaikadele võivad alad muutuda ka täielikult või osaliselt

välistatuks tuulepargi rajamiseks.

Antud asukohas on möödapääsmatu arvestada võimaliku koosmõjuga Rail Balticu

raudteetrassiga, koosmõju esinemise võimalikkust on ÜP KSH aruandes ka rõhutatud. Rail

Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti KMH

aruande eelnõu (seisuga märts 2023) kohaselt on Selja metsisemängu piirkonnas liigi

olulisemad elupaigad mängualast läänes, osaliselt ka väljaspool püsielupaika. Seda kinnitab ka

A. Jairi poolt 2014 koostatud ekspertarvamus „Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamine Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele“, mille

kohaselt on Selja metsise mängu toetavad männiosalusega metsa elupaigad püsielupaigast

lääne- ja loodekaares, sh ka kavandatava tuulepargi alal. Püsielupaigast läände jäävate

elupaikade olulisus suureneb eeldatavasti veelgi raudtee valmimisel, kui raudteest tulenevate

häiringute tõttu on oodata lindude nihkumist läänesuunda (seda hoolimata kavandatavast

müratõkkest, mis vähendab elupaika ulatuvaid häiringuid). Viidatud Rail Baltic KMH aruande

eelnõu toob raudtee rajamise võimaliku koosmõju allikana välja Kehtna valla ÜP-ga

kavandatud tuulepargid. Rail Baltic KMH aruande eelnõu jõuab järeldusele, et Rail Baltic

raudtee rajamisel, juhul kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, puudub ebasoodne mõju

Taarikõnnu-Kaisma linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Kuid antud järeldusele on

jõutud arvestades raudteeäärsete metsise elupaikade tõhusa kaitsega, sealhulgas on piirkonna

metsise asurkonna säilimisega seotult KMH eelnõus rõhutatud ka Nõlva metsise püsielupaigas

elupaikade seisundi säilitamist või parandamist.

Võttes aluseks, et:

 võrdlemisi suurepindalaline arendusala T6 on kavandatud Selja ja Nõlva metsise

mängualadega seotud funktsionaalsesse elupaika (ala T6 seos Kohtru mängualaga on

eeldatavalt nõrgem, kuna vahepeal on hajusalt elamualad), vähendades ka nende

vahelist elupaikade sidusust;

 metsise elupaigas ulatub suurema tuulepargi tuulikute häiriv ning elupaikade

kasutatavust vähendav mõju suurusjärgus kuni 1 km kaugusele ning

 Rail Balticu raudtee KMH aruande eelnõu kohaselt saab Taarikõnnu-Kaisma linnuala

kaitse-eesmärgiks oleva metsise osas järeldada ebasoodsa mõju puudumist vaid juhul

kui arendusprojektiga seonduvalt või lisanduvalt rakendatakse leevendavaid meetmeid

ja kaitsekorralduslikke tegevusi, millega parandada metsise asurkonna üldist seisundit

(sh Nõlva püsielupaiga seisundi säilitamine või parandamine, asurkonna üldise sidususe

säilitamine)

ei ole olemasoleva teadmise puhul võimalik väita, et ala T6 arendamisega ei kaasne koosmõjus

Rail Baltic projektiga ebasoodsat mõju Natura 2000 alade võrgustikku kuuluva Taarikõnnu-

Kaisma linnuala kaitse-eesmärgile. Tuulepargi rajamine arendusalale T6 tekitab Selja

metsisemängust läände uue häiringu allika, mille järgselt ei pruugi olla võimalik liigi

elupaigakasutuse nihkumine raudteest eemale. Tuulepargi rajamine Selja metsisemängust

maksimaalselt eemale viib selle juba Nõlva metsisemänguga seotud elupaikadesse, mis pärsib

selle ala funktsioneerimist Selja metsisemängu toetava elupaigana.

5 (5)

Seega leiame, et alale T6 on tuuleparki võimalik rajada alles peale Rail Baltic raudtee

väljaehitamist ning esimeste tööaastate toimimist, kui selle arenduse mõju on avaldunud ning

vastava seiretööga on muutused (või muutuste puudumine) metsise asurkonnas tuvastatud ning

on võimalik viia läbi sisuline kumulatiivsete mõjude hindamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus)

[email protected]

Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööd)

[email protected]

Pargi 2 Telefon 5348 0602 Registrikood 77000252

Kehtna Telefon 5333 5232 SEB Konto EE781010802000064001

79001 RAPLAMAA e-post: [email protected]

KEHTNA VALLAVALITSUS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Mõisa/3

45403 LÄÄNE-VIRU maakond 12.04.2023 nr 7-6/2020/220-188

Teavitus Kehtna valla üldplaneeringu menetlusest

Teavitame, et seoses 2022. aasta lõpus valminud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt

koostatud üle eestilise maismaalinnustiku analüüsiga ja Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi

Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande eelnõu valmimisega (seisuga märts

2023) on Kehtna valla ÜP heakskiitmise menetlustoimingute eelselt ilmnenud uued asjaolud, millega

tuleb planeeringulahenduses arvestada. Asjaolud puudutavad üldplaneeringus kavandatud

tuuleenergia arenguala T6, mis paikneb Järvakandi alevi lähistel Riigimetsa Majandamise Keskuse

hallatavatel metsamaadel (Kõnnu metskond 2, katastritunnus 29301:001:0625). Lähtuvalt uutele

asjaoludele on Keskkonnaamet avaldanud seisukoha, mille kohaselt ei ole olemasoleva teadmise

puhul võimalik väita, et Kehtna valla üldplaneeringus kavandatud potentsiaalse tuuleenergia

arenguala T6 arendamisega ei kaasne koosmõjus Rail Baltic projektiga ebasoodsat mõju Natura 2000

alade võrgustikku kuuluva Taarikõnnu Kaisma linnuala kaitse eesmärgile. Tuulepargi rajamine

arendusalale T6 tekitaks Selja metsisemängust läände uue häiringu allika, mille järgselt ei pruugi olla

võimalik liigi elupaigakasutuse nihkumine raudteest eemale. Tuulepargi rajamine Selja

metsisemängust maksimaalselt eemale viib selle juba Nõlva metsisemänguga seotud elupaikadesse,

mis pärsib selle ala funktsioneerimist Selja metsisemängu toetava elupaigana.

Eelnevast lähtudes loobub Kehtna vallavalitsus tuuleenergia arenguala T6 kavandamisest Kehtna

valla üldplaneeringus.

Lisaks muudatustele tuuleala T6 osas on tehtud muudatusi ka tuuleala T5 kohta. Kuna must-

toonekure elupaigakasutuse aruanne peegeldab, et olemasoleva info alusel on piirkonna kõige

olulisemad toitumisveekogud arendusalast T5 lõunakaarde jäävad Imsi oja ja Massu jõe teatud lõigud

ning arendusalale T5 tuulepargi rajamisel langevad sealsed metsakraavid liigi võimalike

toitumisveekogude hulgast välja, võib tuulepargi rajamine selle tõttu osutuda alal T5 välistatuks.

Eeltoodust tulenevalt on ala T5 määratud tuuleenergeetika uuringualaks, kuna üldplaneeringu

tasandil puudub põhimõtteline veendumus, et tuuleparki alale rajada saab. Tuuleenergeetika

uuringualal tuleb tuulepargi kui ORME asukohavalikuks koostada eriplaneering või läbi viia muu

aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess.

Kehtna valla üldplaneeringu muudatustega materjalide link http://gofile.me/6tNNn/IkDKoUsIJ

Kui Te ei nõustu Kehtna valla üldplaneeringus tehtud muudatustega, siis andke palun sellest Kehtna

Vallavalitsusele kirjalikult teada e-posti aadressil [email protected] esimesel võimalusel, soovitavalt

18.aprilliks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Viks

vallavanem

https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8