Ettepanekud Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule - Valgamaa

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Risto Sepp

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 24.11.2022 nr 3-6.1/2022/6016

Meie 20.12.2022 nr 7-4/22/21542-10

Ettepanekud Malluste looduskaitseala kaitse-

eeskirja eelnõule

Austatud Risto Sepp

Soovite, et kaitse-eesmärkide hulka lisatakse tumepunane neiuvaip, kelle Kagu-Eesti kõige

esinduslikum populatsioon kasvab Koikküla–Piirikõrtsi tee ääres ja leiate, et on vaja tagada

liigi piirkondliku genofondi säilimine. Lisate, et liik on piirkonnas seotud inimhäiringuga

kohtadega ja kui häiringud lakkavad või muuta häiringute iseloomu, võib see viia liigi

piirkonnas välja suremiseni.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) ei kavanda lisada liiki kaitse-eesmärgiks. Tumepunane

neiuvaip on Eestis III kaitsekategoorias ja soodsas seisundis. KeA on seisukohal, et ei ole

otstarbekas lisada kaitse-eesmärgiks soodsas seisundis liiki ning kavandada vastava liigi jaoks

erinevaid liigikaitselisi töid (kunstlikud häiringud, seire tulemuslikkuse hindamiseks jms).

Piiratud ressurssidega planeerime kaitset nendele liikidele, kes on Eestis reaalselt ohustatud ja

keda ohustab väljasuremine. Eesti looduse infosüsteemi järgi on ohustatud liike üle 1200, seega

peame oluliseks hoida fookust seal, kus riskid on kõige suuremad. KeA ei pea tõenäoliseks, et

liik kaob piirkonnast. Sellele ei ole hetkel viiteid. Looduskaitseseadus1 sätestab, et keelatud on

III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist konkreetses

elupaigas.

Selgitame, et KeA nõustub Transpordiameti ettepanekuga kavandada Koikküla-Piirikõrtsi tee

kaitsealalt välja. Teeala ei ole seotud ohustatud männisinelase ja valgusküllaste männikutega.

Rõhutasime üle, et Transpordiameti otsused ei või kahjustada liiki ulatuses, millega ohustatakse

liigi säilimist konkreetses elupaigas.

Samuti soovite, et lubatakse olemasolevate metsateede hooldamine ja riigimetsa tähiste

paigaldamine kaitseala valitseja nõusolekuta. Tegite kaks ettepanekut ka kaitseala välispiiri

kohta: a) mitte arvata kvartali TH044 eraldisi 19 ja 23 kaitseala koosseisu, sest kvartalisiht

(metsasiht) on selgelt piiritletav ning b) lugeda kraavid ja nõvad tee osaks ja piiritlemiseks

kasutada teemaad.

Olete soovinud kaitsealal olevate metsateede hooldamisvõimalust ilma kaitseala valitseja

nõusolekuta. Määruse eelnõu § 6 lõige 5 punkt 3 sätestab olemasolevate rajatiste hooldustööd

kaitseala valitseja nõusolekul. Juhime tähelepanu, et seletuskirja p 2.5.2.1 (lk 8 ja 9) on

1 Looduskaitseseadus § 55 lg 8

2 (2)

täpsustatud, et tavapärased teehooldustööd (tee korrashoid) on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekuta. See tähendab, et lubatud on tegevused, mis olemasolevat olukorda väljaspool teed

ei muuda ning mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast

või tee muldkeha nõlvadest väljapoole ja ei avalda kaitseala kaitse-eesmärkidele mõju ega

muuda kaitseala väärtuste seisundit.

Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik ainult juhul, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast

ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool ning veerežiimi

muutvaid töid või pinnasetöid, mis võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja mis muudavad

olemasolevat olukorda ka väljaspool teed.

KeA arvestab Teie ettepanekuga lubada tähiste paigaldamine kaitseala valitseja

nõusolekuta ja muudame selles osas määruse eelnõud.

KeA arvestab Teie ettepanekuga mitte arvata kvartali TH044 eraldiste 19 ja 23 lõunaosa

laiendusena kaitseala koosseisu. Piir kulgeb mööda sihi serva nii, et siht jääb kaitsealalt välja.

Nõustume, et siht on piisav, et kaitseala piirist aru saada. Alal on noored (39 ja 54 aasta

vanused) puhtmännikud, mis ei ole hetkel sobivad männisinelase elupaigaks. Ühtlasi ei kahjusta

vastava noorema metsaosa väljajätmine valgusküllaste männikute ega elustiku mitmekesisuse

säilitamise eesmärki. Keskkonnaamet peab vajalikuks säilitada eelkõige valmivaid ja küpseid

metsi.

KeA lähtub piirikirjelduse koostamisel sellest, et ala piirid oleksid looduses võimalikult selgelt

tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Kaitseala piir kantakse põhikaardile ja piiri märkimiseks

kasutatakse põhikaardil olevaid objekte. Nõvad ja kraavid, mis ei ole põhikaardile märgitud,

loetakse tee osaks. Looduses on tavapäraste pinnase kattega metsateedel kõige lihtsam ja

selgem piirikirjeldamine mööda teekatte serva, kusjuures lisatakse juurde, kas tee jääb

kaitsealale. Konkreetsel juhul on kaitseala piir ainult kolme m laiuse Rabasuu tee ääres,

kusjuures sellel teel ei ole kaitseala piires kaardile märgitud kraavi. Kaitsealale jäävate

pinnasekattega metsateede, sh tee juurde kuuluvate nõvade ja kraavide tavapäraseks hoolduseks

ei ole kaitseala valitseja nõusolek vajalik. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik ainult juhul

kui planeeritakse loodust ümberkujundavaid tegevusi (rekonstrueerimist) teekatte servast ja

teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool. Koikküla-Piirikõrtsi tee, mille ääres samuti ei

ole pidevalt kulgevaid kraave, arvatakse kaitsealalt välja ja kaitseala piiritletakse tee

katastriüksuse piiri kasutades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Marica-Maris Paju 5336 5805

[email protected]

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

Teavitasite RMK-d, et Keskkonnaminister algatas 20.10.2022 käskkirjaga nr 1 2/22/371

Vabariigi Valitsuse määruse „Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse eeskirja

menetluse“.

Teeme ettepanekud Malluste looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu seletuskirjale:

1. Lisada kaitse-eesmärgiks Malluste männiku alal kasvab tumepunase neiuvaiba kõige

esinduslikum populatsioon Kagu-Eestis (mujal Tartu-, Põlva- Valga- ja Võrumaal

leiukohad väiksemad). Liik on piirkonnas seotud kuivade ja valdavalt liivaste, kuid

inimhäiringuga seotud kohtadega. Kui lakkavad häiringud või muuta nende iseloomu

võib viia see liigi piirkonnas välja suremiseni. Piirkondliku genofondi säilimist tuleks

toetada ja see ka eesmärgina välja tuua;

2. RMK ei nõustu lisa 1 kvartali TH044 eraldiste 19 ja 23 lisamisega kaitsealale (välispiiri

ettepanek lisas), metsasihid on selgelt piiritletavad;

3. lubada olemasolevate metsateed hooldamine Kaitseala valitseja nõusolekuta;

4. olete kirjeldanud kaitseala välispiiri teedega piinevatel aladel tee katte servana.

Tee osaks lugeda teega külgnev kraav või nõva, mida tee korrashoiu seisukohast on

vajalik ka edaspidi hooldada või rekonstrueerida. Kaitsealaga seotud teeregistris olevate

teede (nii külgnevad kui läbivad teed) osas arvestada lisaks tee katendile ka puhvertsoon

kus on lubatud tee hooldamise/rekonstrueerimisega seotud tööd ning mis tegelikult ei

avalda mõju seatud kaitse-eesmärgile;

5. lubada riigimetsa tähiste paigaldamine Kaitseala valitseja nõusolekuta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa Metsaülem

513 0147 [email protected]

Teadmiseks: Toomas Hirse, Ain-Meelis Hannus

Keskkonnaamet

[email protected] Teie 02.11.2022 nr 7 4/22/21542

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2022/6016

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXX

XXX