Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu nime muutmine

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 11. aprill 2023 nr 161

Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu nime muutmine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 10 alusel.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on HIRUNDO OÜ (Sõpruse pst 218-13, Tallinn, tel 5203279, e-post [email protected]).

Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korraldusega nr 69 algatati Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korraldusega täpsustatakse detailplaneeringu nimetust kuna detailplaneeringu alasse on haaratud ka Kiili alevis Padi tn 15a kinnistu. Sellega seoses lisatakse detailplaneeringu nimetusse Padi tn 15a nimetus.

1. Määrata detailplaneeringu uueks nimetuseks „Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering“ (DP0351).

2. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korralduse nr 69 juurde

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab HIRUNDO OÜ.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering  Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068)  Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 6475 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Padi tn 15 1371 m2 30401:001:1016 elamumaa 100% 2 Padi tn 15a 5094 m2 30401:001:1595 üldkasutatav maa 100%

Olemasolev keskkond Detailplaneeringuala paikneb kergelt lainjal moreentasandikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad 39.00–38.43 m piiresse. Maa-ala on kaldega põhjast lõunasse. Padi tn 15 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1016) suurusega 1371m², sihtotstarbega 100% elamumaa, millest haritav maa on 1371m². Padi tn 15a katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1595) suurusega 5094m², sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa, millest haritav maa on 5094m². Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Põhjavesi planeeringu alal on nõrgalt kaitstud alal. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Padi tänaval paiknevad piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, elektrikaablid, liitumiskilbid. Padi tn 15a maaüksusel paikneb survekanalisatsiooni pumpla.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Padi tänavalt.

ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi

1/9

tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Padi tn 15 ja Padi tn 15a katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:

2/9

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;

o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²;

o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5

m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele

kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad

olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Padi tn 15 ja Padi tn 15a katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon elamu maa-ala ja Puhke- ja looduslik maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

3/9

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud:

 Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).

 Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

 Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

 Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud:

 Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud.  Puhke-, spordi- ja kultuurirajatised nagu näiteks: mänguväljak, laululava, seikluspark,

teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, suusarada, puhkeotstarbeline rajatis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms.

 Puhkamise maa-ala teenindavad rajatised sh tehnoehitised, parklad jmt.

5. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%).

6. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta

4/9

leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas avalik huvi.

7. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

7.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta

5/9

tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

7.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

6/9

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

maastiku killustumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

maaparandussüsteemide rikkumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

7/9

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

ehitusalade stiihiline areng Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

radoonioht siseõhus Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

võimalik visuaalne reostus Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mõjud puuduvad. Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas ja sellest tulenevalt ei suurene liikluskoormus ega teised piirkonna näitajad. Mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

8. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning

8/9

Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

9. Detailplaneeringu menetlus 07.09.2021 – Kiri nr 8-1/1276.

Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 21.09.2021 – Vastuskiri.

Palun lisada esitatud avaldusele detailplaneeringu eskiislahendus vastavalt Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded § 5-le.

08.05.2022 – Kiri nr 8-1/1276-1. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.

31.05.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

9/9

Padi tn 15 ja Padi tn 15a

MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, KIILI VALD, KIILI ALEV PlanID:

HUVITATUD ISIK: KUNO TOOL Aadress: Padi 15 , Kiili , Harjumaa 75401

Tel. +372 5298633 E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

E-post: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR.: HDP-04/2022

2022

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 2

I SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 3

2.1. Asukoht 3

2.2. Pinnas 4

2.3. Reljeef ja haljastus 4

2.4. Hoonestus 4

2.5. Teed 4

2.6. Tehnovõrgud 5

2.7. Kehtivad piirangud 5

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 5-7

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 7

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 7

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUA 8

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 9

5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 9

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10

5.5.1. Veevarustus 10

5.5.2. Kanalisatsioon 10

5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 10

5.5.4. Elektrivarustus 11

5.5.5. Telekommunikatsioon 11

5.5.6. Soojavarustus 11

6. HALJASTUS JA KESKKONNAAITSELISED ABINÕUD 11

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 12

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 12

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 12

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 12

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_460x670

Joonis_4_Põhijoonis-ESKIIS_460x810

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 3

S E L E T U S K I R I

1. SISSEJUHATUS

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 13.01.2022);

• Ehitusseadustik (jõustunud 13.01.2022);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027 (Vastu võetud 28.06.2016 määrus nr 17);

• Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 19.aprill 2012.a määrusega nr 5);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud täiendavad tööd:

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 22-G150 19.04.2022);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on külgnevate maaüksuste, Padi tn 15 ja Padi tn 15a,

vahelise piiri muudatus vastavalt maaomanike vahelisele kokkuleppel. Lisaks täpsustatakse Padi tn 15

hoonestusala ja arhitektuurseid tingimusi.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega 6475m², paikneb Kiili alevi ida piiril.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kiili vallas Kiili alevis alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse aadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr.

Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Padi tn 15 30401:001:1016 9608802 1371 m² Elamumaa 100% Kuno Tool

Padi tn 15a 30401:001:1595 9609002 5094 m² Üldkasutatav maa 100%

PADI ARENDUS OÜ

Maa-ala piirnevad maaüksused on: 30401:001:1015 Padi tn 13 ELAMUMAA

30401:001:1001 Padi tänav TRANSPORDIMAA

30401:001:1596 Mesika tänav // Padi tänav TRANSPORDIMAA

30401:001:1609 Padi tn 17 ELAMUMAA

30401:001:0506 Reinu MAATULUNDUSMAA

30401:001:2526 Tedremäe MAATULUNDUSMAA

30401:001:2433 Viimsi metskond 261 MAATULUNDUSMAA

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 4

2.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 80% Sügav madalsoomuld (M´´´). Mulla lõimiseks on hästi lagunenud turvas ( t3 );

• 20% Leostunud gleimuld (Go). Mulla lõimiseks on veeriseline saviliiv 30cm, millele järgneb

tugevalt rähkne liivsavi (v°₁sl30/r₃ls₁). Huumushorisondiks on 22-25cm turvast;

Joonis 1 Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Planeeringu ala asukoht

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Detailplaneeringuala paikneb kergelt lainjal moreentasandikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad

39.00–38.43 m piiresse. Maa-ala on kaldega põhjast lõunasse.

Padi tn 15 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1016) suurusega 1371m², sihtotstarbega 100%

elamumaa, millest haritav maa on 1371m².

Padi tn 15a katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1595) suurusega 5094m², sihtotstarbega 100%

üldkasutatav maa, millest haritav maa on 5094m².

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse

radoonisisaldusega alal. Põhjavesi planeeringu alal on nõrgalt kaitstud alal.

2.4. HOONESTUS

Padi tn 15 ehitisregistrisse kantud kõrvalhoone paikneb Padi tn 15 ja Padi tn 15a ühisel piiril.

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²

1 120760392 Abihoone 59,5

2.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale toimub Sausti-Kiili maanteelt (nr 11157) Ristiku tänava (nr 304006) kaudu ning edasi mööda Padi tänavat (nr 3040519).

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 5

2.6. TEHNOVÕRGUD

Padi tänaval paiknevad piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, elektrikaablid,

liitumiskilbid. Padi tn 15a maaüksusel paikneb survekanalisatsiooni pumpla.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritav ala ei asu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus (kehtestatud Harju maavanema

11.02.2003 korraldusega nr 356-k) määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringu ala on piirneb ALASOO Maaparandussüsteemi maa-ala nr 4109450020120002. Vastavalt

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (Maaeluministri määrus nr 64) § 2 lg

2 avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu

mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

Veeseadus¹§ 118 lg 1 p 3 on peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena

kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri kalda veekaitsevöönd üks meeter.

Veeseadus¹ § 118 lg 4 Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti

topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejooneks süvendi serv

Planeeringualal paikneb osaliselt Sausti maardla nr M240

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele

katastriüksustele registreeritu.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71

ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning

kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Padi

tänava kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

(kehtestatud 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik

(rohekoridorid ega tuumalad).

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV). Kiili valla üldplaneeringus on seatud alljärgnevad ehitustingimused:

• tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide minimaalsuuruseks 2000m²;

• üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300m²;

• ehitisealuse pinna suuruses teeb põhjendatud juhtudel erandi Kiili vallavalitsus;

• üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m;

• teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4

meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m;

• üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete

ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil);

• parkimine lahendada krundi siseselt;

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 6

• planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall,

katusekivi). Tuleks vältida traditsioonilise ehitusviisiga maamajadel plastaknaid ning naturaalseid

materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid jms). Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete

rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid.

Palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele

kruntidele tuleks rajada kivi- või karkass-kandekonstruktsiooniga puit- või kivivoodriga hooneid.

VÄLJAVÕTE KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 7

Padi tn 15 ja Padi tn 15a maaüksuste detailplaneeringu kehtestamisel muutub Kiili Vallavolikogu

14.09.2004 otsusega nr 41 kehtestatud Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering

kehtetuks Padi tn 15 katastriüksuse osas ning Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 2 kehtestatud

Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering Padi tn 15a osas.

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja

perearstid, asuvad kõik Kiili alevis.

Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud on:

• Väike-Reinu ja Reinu kinnistute detailplaneering, kehtestatud 11.06.2009 otsusega nr 38

• Vana-Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 22.11.2005 otsusega nr 83

• Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 2

• Põldmäe III kinnistu detailplaneering, kehtestatud 14.09.2004 otsusega nr 41

• Kiili alevis Ristiku 33 detailplaneering, algatatud 03.08.2021 korraldusega nr 327

• Aaviku kinnistu osa (lõuna) detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 48

• Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 24

• Maksima V maaüksuste detailplaneering (osa III), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 42

• Aaviku maaüksuse osa detailplaneering, kehtestatud 11.01.2002 otsusega nr 1

• Aaviku kinnistu osa (põhja) detailplaneering, kehtestatud 14.02.2006 otsusega nr 9

• Ristiku 2 detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 49

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Planeeringu ülesandeks on:

• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• töödelda välja planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi kasutusotsta rve DP liigi järgi

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest m² liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve katastriüksuse liikide järgi

1 HP 4926 30401:001:1595 -4926 Üldkasutatav maa

2 EP 1538 30401:001:1595

30401:001:1016

-167

1371

Üldkasutatav maa

Elamumaa

EP- üksikelamu maa; HP- haljasala maa

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 8

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Näitajad kruntide kohta P

o s.

n r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el

am u

/a b

ih o

o n

e

Su u

ri m

h o

o n

e te

k õ

rg u

s- kõ

rg u

s

m aa

p in

n as

t (m

) El

am u

/a b

ih o

o n

e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 4926 - - - - - HP Üm - 10m tänava kaitsevöönd Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd

2 1538 250 802 II (II/I) 9/5 2(1/1

)

EP E 500 10m tänava kaitsevöönd Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd 0,4kV kaabeliini 1m servituut kaabli teljest

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, Üm- ühiskondlik maa

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ § 19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi;

2) päikesekaitsevarjestust;

3) terrassi;

4) kaldteed ning treppi;

5) valguskasti;

6) vundamendi taldmikku;

7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;

8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;

9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 9

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos.2:

• Hoonestusviis lahtine.

• Elamu projekteerida kahe korruselisena, kõrgusega kuni 9m

• Abihooned võib projekteerida ühe korruselistena, kõrgusega maapinnast 5m.

• Katusekalle: 20°-45º

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

• Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Tänavapoolsete piirdeaedade

rajamisel kivi võib kasutada aia sokliosas või postidel. Teede poolsed piirdeaiad on osaliselt

läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m;

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, kasvuhoone, varjualune vms).

Teed ja platsid

Juurdepääs planeeritavale alale toimub Sausti-Kiili maanteelt (nr 11157) Ristiku tänava (nr 304006) kaudu ning edasi mööda Padi tänavat (nr 3040519).

Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.

Sõiduautode 3 parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil.

5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kruntide maapind tasandatakse ja

vertikaalplaneerimine lahendatakse teede ja hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides

nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee

valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide maapinda on lubatud tõsta kuni 0,5m hoonestusalal,

kuid mitte kõrgemale kui hoonestatud naaberkinnistu pind.

Elamumaa krundi sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse

sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on

ette näha sademevee kogumine kastmisveeks. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud

äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti

oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada põuaperioodidel muru kastmiseks

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 10

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0,3m³/d. Planeeritav ala asub Kiili KVH vee-

ettevõtluspiirkonnas. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga.

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni

0,3m³/d. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga. Pinnase- ja sadevett on keelatud juhtida

reoveekanalisatsiooni.

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritava elamu maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Padi tänaval

paiknevast tuletõrjehüdrandist

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS

Padi tn 15 maaüksus omab elektrienergia liitumist Eesti Energia AS-ga.

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 11

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon

detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil.

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist

5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m.

Kuna soojuspuurauk on lõpuni tamoneeritud ning temast vett ei võeta,

siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.

Enne puuraukude rajamist tuleb Kiili Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus. Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond

on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest

ja kujadest.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud

tingimusi.

Jäätmed tuleb koguda liigiti.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub kohustus

tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende

regulaarne äravedu. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma

kinnistu piires, kuid selleks ette nähtud kinnistes kompostrites.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldus

jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri

soovituslik asukoht.

Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 12

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja

selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgse piiride muudatus koos vajalike servituutide seadmisega;

2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korraldusele nr 69

KIILI ALEVIS PADI TN 15 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneering.

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 6475 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Padi tn 15 1371 m2 30401:001:1016 elamumaa 100% 2 Padi tn 15a 5094 m2 30401:001:1595 üldkasutatav maa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering  Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068)  Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119)

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

1/4

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise

sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

2/4

5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; 5.2.15 planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt.

6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Padi tänavalt; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse

vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa:

 tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);  seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan;

3/4

 planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:

 Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused

10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud

10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

Failide nimekuju näide: 1_Padi_15_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad:

1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid

11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.

13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

4/4

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 14. veebruar 2023 nr 69

Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 09.05.2022 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1276-1 ja 19.10.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/138-22.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on HIRUNDO OÜ (Sõpruse pst 218-13, Tallinn, tel 5203279, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamine (DP0351). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 6475 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068) 3.3. Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119)

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

6. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 8.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 8.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).

9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korraldusele nr 69; 2. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu lähteseisukohad.