Järvamaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Väätsa metskond 61

PAIDE NOTAR EVE PÕTTER

NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER

581

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING

Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud 06.04.2023 Paide notar Eve Põtter, kelle notaribüroo aadress on Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, kaugtõestamise teel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), kes kinnitab et selle lepingu tõestamise ajal viibib ta Pärnus,

Paide Linn, registrikood 77000246, aadress Keskväljak 14, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Gustav Madis, isikukood 35401215228, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),

kes kinnitab et selle lepingu tõestamise ajal viibib ta Paides,

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on Väätsa metskond 61, Viraksaare küla, Paide linn, Järva

maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12470350, ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 56502:002:0145, pindala 189,57 ha, aadress Väätsa metskond 61, Viraksaare küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

2

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik

kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuline isiklik kasutusõigus vee- ja survekanalisatsioonitorustiku omamiseks, ehitamiseks, hooldamiseks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 03.09.2018 lepingu lisaks oleval skeemil, 03.09.2018 lepingu p-s 3 kokku lepitud tingimustel. 3.09.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.09.2018. Kohtunikuabi Edith Oja.

1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.

1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei asu lepingu esemeks oleval kinnistul ehitisi.

1.4. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel kehtivad lepingu eseme suhtes piirangud:

Katastriüksuse 56502:002:0145 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 189,10 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 26842,91 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 55499,78 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 23,67 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Prääma); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 26993,03 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 1335870,09 m²; nähtus: Maardla (Epu-Kakerdi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 3783,90 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 5463,21 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 8015,01 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13436,18 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Purdi:PAB); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 15203,64 m²; nähtus: Tiheasustusala (Paide valla üldplaneering); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13436,21 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AH-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 73,48 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Reopalu); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 5309,84 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 1895651,06 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline)

3

(Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 7142,80 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 549,64 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Reopalu); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 55634,43 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 2233,01 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 671,44 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AH-50); seisund: kehtiv; ulatus: 671,43 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Purdi:PAB); seisund: kehtiv; ulatus: 1335870,09 m²; nähtus: maardla (Epu-Kakerdi); seisund: kehtiv; ulatus: 1895651,06 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); seisund: kehtiv; ulatus: 345,82 m; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 264,23 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Reopalu jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 15203,64 m²; nähtus: tiheasustusala (Paide valla üldplaneering); seisund: kehtiv; ulatus: 122,31 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Reopalu); seisund: kehtiv; ulatus: 58,83 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Prääma); seisund: kehtiv; ulatus: 32,70 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Prääma); seisund: kehtiv; ulatus: 549,65 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Reopalu); seisund: kehtiv.

1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht.

Notar selgitas osalejatele, et nimetatud kitsendused nähtuvad Maa-ameti infosüsteemi

kaardirakenduses ja need ei oma õigusliku tähendust.

Lepingu eseme suhtes kehtestatud ülalnimetatud kitsenduste suhtes tuleb lepingu eseme

kasutamisel arvestada seadusest tulenevate piirangutega.

1.6. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel.

1.7. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.7.1. Kinnistusraamatu andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme

suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.7.2. Selle lepingu punktis 1.1 nimetatud lepingu eseme riigi kinnisvararegistri objektikood

on KV15015.

4

1.7.3. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, kasutusõiguse ala suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.7.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

1.7.5. Kasutusõiguse alal ei paikne ehitisi. 1.7.6. Kasutusõiguse alal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid

maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 1.7.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi

kutsutud ning tal on kõik õigused käesolev leping sõlmida Omaniku esindajana. Isiklik kasutusõigus seatakse Riigi Metsamajandamise Keskuse metsaosakonna peametsaülema 14.02.2023 käskkirja nr 3-1.56/18 ja Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Karl-Eerik Jäetma 26.04.2021 (notari ametitoiming nr 1685) tõestatud volikirja alusel. Nimetatud käskkiri on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud.

1.8. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.8.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

1.8.2. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused see leping sõlmida Kasutaja esindajana. See leping sõlmitakse vastavalt Paide Linnavalitsuse 03.04.2023 korraldusele nr 2-1.2/23.131. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg

on 30 päeva, mis ei ole möödunud, sellele vaatamata soovivad osalejad selle lepingu

tõestamist. 1.9. Notariaalakti tõestaja kontrollis tõestamisel järgmiseid asjaolusid: 1.9.1. Omaniku esindusõigus volikirja ja Riigi Metsamajandamise Keskuse metsaosakonna

peametsaülema käskkirja alusel. 1.9.2. Kasutaja esindusõigus esitatud volikirja ja linnavalitsuse otsuse alusel 1.10. Osalejad kinnitavad, et: 1.10.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse ala. 1.10.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

1.10.3. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta lepingu punktis 1.1.3. nimetatud isikliku kasutusõiguse teostamist.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Omanik seab lepingu esemele Kasutaja kasuks, kinnistusraamatu esimesele vabale

järjekohale, tähtajatu isikliku kasutusõiguse valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks, omamiseks ja avalikuks kasutamiseks ning kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud valgustuseks vajaliku tänavavalgustuskaabli ja avalikult kasutatava

5

kergliiklustee ehitamise, majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega (edaspidi kergliiklustee).

2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille asukoht on selle lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud helesinise alana ja on ligikaudse suurusega 45 m2.

3. OSAPOOLTE KOKKULEPPED

3.1. Omanik on kohustatud: 3.1.1. Lubama Teed kasutada ööpäevaringselt, tähtajatult ja tasuta. 3.1.2. Hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul isikliku kasutusõiguse

ala eesmärgipärast kasutamist. 3.1.3. Järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi. 3.2. Kasutaja kohustatud: 3.2.1. Teavitama kinnisasja Omanikku ja teisi isikuid, kelle kasuks on seatud kinnistul

tehnovõrgu omamist võimaldav asjaõigus, vähemalt 3 tööpäeva ette tehtavatest plaanilistest hooldus- ja remonditöödest.

3.2.2. Pärast Kergliiklustee valmimist või selle hooldus-, remont-, rekonstrueerimis- või lammutustööde lõpetamist heakorrastama isikliku kasutusõiguse ala ning taastama Kasutaja kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra, kui kinnisasja Omanikuga ei lepita kokku teisiti.

3.2.3. Isikliku kasutusõiguse eseme avarii viivitamatult likvideerima ja rakendama abinõud kinnisasja omanikule kahju tekitamise vältimiseks. Avariiremondi vajadusel võib tehnovõrgu omanik viivitamatult alustada vajalike töödega, teatades sellest kinnisasja omanikule.

3.2.4. Tagama Kergliiklustee ja kasutusõiguse ala hoolduse ja korrashoiu ning kandma kõik sellega seotud kulud.

3.2.5. Järgima kasutusõiguse alal seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. ning Kergliiklustee ehitamisel arvestama kinnisasjal kehtivate kitsendustega.

3.2.6. Koristama või langetama iseseisvalt ja Kasutaja kulul kasutusõiguse alale langenud või kergliiklustee kasutajale ohtlikuks osutuvad puud, et tagada kergliiklustee igapäevane ohutu kasutusvõimalus.

3.2.7. Kasutusõiguse omanikul ei ole lubatud tema poolt raiutud metsamaterjali kinnisasjalt ära viia ega võõrandada, metsamaterjal kuulub omanikule.

3.2.8. Teostama ise või tellima kolmandatelt isikutelt Kasutaja kulul kasutusõiguse alalt puude ja põõsaste, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm, raie.

3.2.9. Sõlmima kasutusõiguse alas kasvava metsa raadamise vajaduse korral lepingu Riigi Metsamajandamise Keskusega.

3.2.10. Teavitama erakorralisest (torm, lumemurd) ja möödapääsmatust sanitaarraie vajadusest Omanikku arvestusega, et metsateatise menetlemiseks ja töödega alustamiseks võib kuluda vähemalt 60 päeva.

3.2.11. Hüvitama Omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokku vedu, ladustamine).

3.2.12. Maksma Omanikule tasu isikliku kasutusõiguse eest õigusaktides ettenähtud suuruses ja korras. Omanik selle lepingu sõlmimisel tasu ei määra.

3.2.13. Tasuma Kergliiklustee kasutusõiguse ala kasutamisega seotud maksud (maamaks),

6

kõrvalkulud ning koormatised proportsionaalselt kasutusõiguse ala suurusega, kui lepingu ese maksustatakse maamaksuga.

3.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, kuid Eesti Vabariigil on õigus lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus Kasutajale kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

3.4. Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku lepingu eseme jagamiseks selliselt, et selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub selle lepingu alusel kokkulepitud kasutusõiguse ala ning isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistule, kuhu kasutusõiguse ala ei ulatu.

3.5. Kasutaja on kohustatud vajaduse korral sõlmima Omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt võib Omanik koormata kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega tingimusel, et see ei takista sellest lepingust tulenevate Kasutaja õiguste teostamist.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12470350 kolmandasse jakku tähtajatu isiklik kasutusõigus Paide Linn kasuks Kergliiklustee omamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 06.04.2023 lepingu punktidele 2, 3.1, 3.2 ja lepingu lisaks olevale plaanile.

5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 5.1. Omanik kohustub kuni servituudi kinnistamiseni mitte sõlmima tehinguid lepingu

eseme koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 5.2. Isiklik kasutusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva

lepingu sõlmimisega. 5.3. Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Isikliku

kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Servituut tekib kinnistule kinnistusraamatu kandega, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega ning kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes.

5.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme servituudiga koormamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

5.5. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

5.6. Kui käesolev leping peaks sisaldama ebamõistlikke ja ühte lepingupoolt kahjustavaid tüüptingimusi, on need vastavalt võlaõigusseadusele tühised.

5.7. Krundi ehitusõigus (krundi sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil jne) määratakse detailplaneeringuga ning kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.

7

5.8. Asjaõigusseaduse § 337 lg 2 sätestab, et kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

5.9. Täitemenetluse seadustiku § 64²° lg 1 kohaselt jäävad, kinnisasja müümisel enampakkumisel, kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal järjekohal asuvad õigused kehtima. Tagapool seisvad õigused loetakse lõppenuks. Õigused kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel. Kustutamiseks ei ole vaja kinnistusraamatuseaduse §-s 341 sätestatud puudutatud isiku nõusolekut.

5.10. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

6. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud digitaalselt ühes originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Osalejale väljastatakse soovi korral notariaalaktist paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. Digitaalsest originaaldokumendist paberkandjal kinnitatud ärakiri jääb notari kätte hoiule.

6.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist on lepinguosalistele leping kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde.

6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingupooled avaldavad, et selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja

aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga.

7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või 3 tööpäeva

jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.4. Kasutaja tasub riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist koos lepingule lisatud plaaniga osalejale videosilla vahendusel läbivaatamiseks ekraanil ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja videosilla vahendusel notariaalakti tõestaja juuresolekul digitaalselt alla kirjutatud. Selles dokumendis on 9 lehte. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

8

Notari tasu 38,30 eurot. Käibemaks 7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Urve Jõgi, allkirjastatud digitaalselt

Gustav Madis, allkirjastatud digitaalselt

Notar Eve Põtter, allkirjastatud digitaalselt

Lisa Paide linnavalitsuse 3. aprilli 2023 korralduse nr 131

juurde

(allkirjastatud digitaalselt) Leemet Paulson