Tõrva Riiska-Tõrviku riigimetsas metsatööde kava projektile seisukohad_11.04.2023

Kutse Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde arutelule

Anname teada, et RMK alustab Valgamaal, Tõrva vallas, Tõrva linna piiril, Riiska-Tõrviku

kõrgendatud avaliku huviga alal asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. Oleme

hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja

vajaduste jaoks. Soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida ja koostada alale kümneks

aastaks kava.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et

tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega.

Üht osa alast läbib Tõrva Spordiseltsi terviserada ja Õhne jõe ääres paikneb RMK-ga

kooskõlastamata puhkekoht. Teine ala piirneb turbaraba ja tööstuse piikonnaga. Vanas metsas on

tehtud sanitaarraieid ja meie hinnangul on vaja neid teha ka lähiajal. Riiska-Tõrviku metsaala

piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-

alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad.

Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks

võimalused korraldada neil aladel metsatöid nii, et need kõigile osapooltele sobiks. Arutame,

kuidas viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki

vajadusi: kasvataksid väärtuslikku puitu, seal oleks hea jalutada ja puhata, neis olevad

loodusväärtused oleks säilinud.

Kohtume aruteluks Tõrviku parklas (tunnus 82301:008:0004) (vt skeem) 8.veebruaril 2023 kell

16.00.

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid, millele pöörata

tähelepanu Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde plaanimisel, jooksvalt telefoni teel või aadressile

[email protected] 15. veebruariks 2023.

Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud

avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

(digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.60/2023/6

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK, kel

võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa metsaülem

513 0147 [email protected]

Teadmiseks: Rein Kukk, Algis Kork, Taavi Kannimäe, Andres Sepp, Susanna Kuusik, Kristiina

Viiron

Skeem

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

11.04.2023

Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde kava projekt aastateks 2023-2033

Valgamaa, Tõrva vald

1,7 ha aegjärkne raie

Meie ettepanek on kava eelnõus olevate raiete asemel puistu säilitamine püsimetsana ja puistu hooldustööd lähtuvalt puhkemetsa loodusväärtuste, ökoteenuste ja puhkeväärtuste säilitamise ning parendamise eesmärgil.

Väidate kava projektis ekslikult:

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue

metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis

vaid 6% metsamaast. Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud

tingimused ja metsa on võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude

ja väikeste häiludena.

Püsimetsandust ei takista looduslikud tingimused. Rohkem infot püsimetsanduse kohta siit: https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus.

Kodumetsades, puhkemetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema püsimetsandus, sest kodumetsade eesmärk on metsi hoida pidevalt alles ja majandamine KAH-aladel peab olema teistsugune kui palgivarumise eesmärkidel majandatavates majandusmetsades.

Kavas väidate:

Selleks, et säilitada Tõrva Riiska-Tõrviku metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus,

oleme kokku pannud Tõrva Riiska-Tõrviku ümbruses kasvava riigimetsa

majandamise kava aastateks 2023–2033. Selleks, et võrdsustada puistute vanuselist jaotust ja tagada

Tõrva Riiska-Tõrviku piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada.

Mets ei vaja püsimiseks majandamist uuendusraietega, see hävitab väärtuslike ökosüsteemide terviklikkuse ja elupaigad, mida pole võimalik asendada, taastada monokultuurse istandikuga, lisaks raiele kahjustab ökosüsteemi põhjendamatult veelkord pinnase ettevalmistamine enne istutamist. Püsimetsandus jätab ökosüsteemiteenused alles, mis on KAH-aladel esmatähtsad.

Ka elustiku pooleliolevad uuringud on esmatähtsad.

Arusaamatu, et puhkemetsadena kasutatavates kodumetsades, nimelt matkaradade kõrval ja puhkekohas riigimetsas üldse kavandatakse raieid.

1. Nimetame lisaks järgmised asjaolud:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), mistõttu tuleb KAH-alasid ka edasi majandada püsimetsandusvõtetega, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades.

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel. Neid metsi tuleb majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral vaid valikraiet.

2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides;

3. Lisame mõned lingid ka meediast:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust:

https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja- pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja

andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati!

(ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

------------------------------------

Leiame eelneva põhjal, et kogu KAH-metsaala perspektiiv saab olla püsimets miljööväärtusliku metsamaastikuga ja pilkupüüdva puhkealana. Selleks on kõik eeldused olemas.

Soovime ettepanekutele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja;

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected]