| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.11/2349 |
| Registreeritud | 05.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.11 |
| Sari | Metsavalve ja metsakaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Aive Leinpuu |
| Originaal | Ava uues aknas |
Nimi või nimetus Riigimetsa Majandamise Keskus
Isikukood / registrikood 70004459
Allikas: Metsaressursi Arvestuse Riiklik Register
Metsakaitseekspertiisi akt nr. 10000011528
Otsuse kuupäev 05.04.2023
Kontaktaadress
Aadress Sagadi küla, Haljala vald
Postiindeks 45403
Telefon 5132727
e-posti aadress [email protected]
Maaüksuse asukoht
Maakond Pärnu maakond
Vald / linn Pärnu linn
Metskond Vändra
Kinnistu number Kinnistu nimetus
Teatatud/avastatud metsakahjustuse asukoht
Välitöö
Eraldise andmed Kahjustatud ala Kahjustajad Kahjustuse % Soovitatavad raied
Katastriüksuse tunnus Kv. Er. Pea PL
H A KKT Täius (terved)
%
Tervete puude
arv tk/ha PL 1 2 3 4 kokku
sellest v ul kahj %
Pind (ha)
Liik Maht m
3
82603:002:0210 AU191 12 KU 23.0 66 AN 32 KU 22 3 15 40 45 2 0.79 LR 181
82603:002:0210 AU180 13 KU 19.0 68 AN 28 KU 22 3 40 15 60 0.73 LR 152
82603:002:0210 AU181 6 KU 21.0 67 AN 18 KU 22 3 40 15 70 0.94 LR 195
82603:002:0210 AU201 9 KU 20.0 57 JM 26 KU 22 15 40 3 60 0.59 LR 125
82603:002:0210 AU201 1 KU 20.0 71 JO 17 KU 22 3 15 40 75 2 0.61 LR 130
82602:005:0282 AU142 15 KU 15.0 37 JM 25 KU 15 22 3 40 55 3 2.91 LR 334
82602:005:0282 AU142 17 KU 15.0 47 AN 22 KU 15 22 3 40 60 3 1.97 LR 246
Kahjustajad: 1 - Tuli; 2 - Üleujutus; 3 - Torm; 4 - Tormimurd; 5 - Vaalimine; 6 - Külm; 7 - Lumi; 8 - Põud; 10 - Ulukid; 11 - Metskits; 12 - Metssiga; 13 - Hirv; 14 - Kobras; 15 - Põder; 20 - Latipihklane; 21 - Säsiürask; 22 - Kooreürask; 23 - Hiidürask; 24 - Juureürask; 25 - Männikärsakas; 26 - Koorelutikas; 27 - Mai- või juunipõrnikas; 28 - Külmavaksik; 29 - Tammemähkur; 30 - Männivaablane; 31 - Männivaksik; 32 - Võrgendivaablane; 33 - Okkalainelane; 34 - Niineürask; 35 - Tähnikpihklane; 38 - tüve putukkahjurid; 39 - võra putukkahjurid; 40 - Juurepess; 41 - Männitaelik; 42 - Külmaseen; 43 - Männi koorepõletik; 44 - Haavataelik; 45 - Lehisevähk; 46 - Saarevähk; 47 - Võrsevähk; 49 - teised tüvemädanikud (seened); 50 - Muul põhjusel tekkinud kahjustused; 52 - Langala; 53 - Mehaanilised vigastused; 54 - Saastekahjustus; 55 - Roosteseen; 56 - Kadaka pudetõbi; 60 - Kadaka ala ülekoormusega karjatamine; 61 - Kadaka alal metsakultuuri rajamine; 63 - metsaõigus- normide rikkumine; 64 - teised seenhaigused, patogeenid ; 65 - Saaresurm; 66 - Männi pudetõbi; 67 - Diplodia liigid; 68 - Phytophtora liigid
Lühendid: AR - aegjärkne raie; HL - häilraie; HR - harvendusraie; KR - kujundusraie; LR - lageraie; RD - raadamine; SR - sanitaarraie; TR - trassiraie; VE - veerraie; VR - valikraie
Metsa seisundi hinnang:
Kuuse enamusega puistutes varasemalt teostatud hooldusraieid. Reeglina piirnevad MKE aktil toodud eraldised raiesmikega, kuused on kahjustatud juurepessi poolt, mis on soodustanud tormiheite ja -murru teket. Tormi poolt heidetud kuuskede juurtel ja hooldusraietel eemaldatud puude kändudel selgelt näha juurepessi kahjustused. Väga tugevaks põdrakahjustuseks kuuskedel loetakse, kui koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust. Esmaste kahjustajate juurepessi ja põdra poolt nõrgestatud puistud on viimastel aastatel sattunud väga tugeva kuuse kooreüraskite ründe alla. Eraldistel tavaliselt mitu jalalseisvate surnud puudega häilu. Kuuskedel võrad tugevalt hõrenenud, tüvedel näha vaigujooks, okkad värvuselt kollakas-rohelised. Kooreüraskite poolt kahjustatud puid esineb üksikpuudena ülepinnaliselt. Käsitletud eraldistel esinevad üraskikahjustused ohustavad laienedes piirnevaid metsaosi ning puistute seisund on kiirelt halvenev. Kuuse kooreüraskite kahjustuskollete laienemise vältimiseks ja seoses tervete puude madala täiusega on MKE aktis toodud eraldisttel vajalik teostada lageraie.
Tingimused ja soovitused:
Üraskikahjustuste likvideerimiseks tehtavaid raietöid on soovitatav teostada aprillist mai lõpuni ning värske okaspuu metsamaterjal viia metsast välja hiljemalt 15. juuniks. Püünispuid langetada märtsist kuni 15. aprillini. Langetatud puud tuleb metsast välja vedada paar nädalat pärast puu asustamist üraskite poolt, hiljemalt 15. juuniks. Metsa majandamisel on keelatud vigastada neid puid, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt metsa majandamise eeskirja §-le 7.
Üldised metsakaitse abinõud:
Lageraie teostamisel jätta raiesmikule metsaseaduse § 29 lg 1 p 3 nõutud kogus sälikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm (MME § 19 lg 1 p 2). Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates (MME § 19 lg 3). Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju (MME § 19 lg 4)
Märkused:
Metsakaitse ekspertiisi akt on aluseks raietööde teostamisel. Raiemaht on ligikaudne ja võetud kehtivatest inventeerimisandmetest.
Tulenevalt metsaseaduse § 25 lg 1 on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Vastavalt metsaseaduse § 24 lg 3 on metsaomanik kohustatud rakendama sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
Metskaitseekspertiisi akt vastab keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 lg 11 nõuetele. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide Keskkonnaametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Ekspertiisi tegija:
asutus: Keskkonnaamet
nimi ja allkiri: Mihkel Luige
ametinimetus: spetsialist
Kvartal AU191
1:5000
Kvartal AU191
Legend Kaardikiht
Põhikaart: Maa-amet 05.04.2023
Metsaregister: Eraldised 05.04.2023
Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 05.04.2023
Kvartal AU180
1:5000
Kvartal AU180
Legend Kaardikiht
Põhikaart: Maa-amet 05.04.2023
Metsaregister: Eraldised 05.04.2023
Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 05.04.2023
Kvartal AU181
1:5000
Kvartal AU181
Legend Kaardikiht
Põhikaart: Maa-amet 05.04.2023
Metsaregister: Eraldised 05.04.2023
Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 05.04.2023
Kvartal AU201
1:5000
Kvartal AU201
Legend Kaardikiht
Põhikaart: Maa-amet 05.04.2023
Metsaregister: Eraldised 05.04.2023
Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 05.04.2023
Kvartal AU142
1:5000
Kvartal AU142
Legend Kaardikiht
Põhikaart: Maa-amet 05.04.2023
Metsaregister: Eraldised 05.04.2023
Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 05.04.2023