Metsakaitseekspertiisi akt nr. 10000011477

Nimi või nimetus Riigimetsa Majandamise Keskus

Isikukood / registrikood 70004459

Allikas: Metsaressursi Arvestuse Riiklik Register

Metsakaitseekspertiisi akt nr. 10000011477

Otsuse kuupäev 31.03.2023

Kontaktaadress

Aadress Postiindeks Telefon 5132727

e-posti aadress [email protected]

Maaüksuse asukoht

Maakond Rapla maakond

Vald / linn Märjamaa vald

Metskond Raplamaa

Kinnistu number 14011050

Kinnistu nimetus

Teatatud/avastatud metsakahjustuse asukoht

Välitöö

Eraldise andmed Kahjustatud ala Kahjustajad Kahjustuse % Soovitatavad raied

Katastriüksuse tunnus Kv. Er. Pea PL

H A KKT Täius (terved)

%

Tervete puude

arv tk/ha PL 1 2 3 4 kokku

sellest v ul kahj %

Pind (ha)

Liik Maht m3

88402:001:0770 MM485 13 KU 20.0 55 JM 11 KU 22 3 4 79 0.68 LR 86

88402:001:0770 MM485 15 KU 18.0 46 MS 20 KU 22 3 4 15 58 0.52 LR 59

Kahjustajad: 1 - Tuli; 2 - Üleujutus; 3 - Torm; 4 - Tormimurd; 5 - Vaalimine; 6 - Külm; 7 - Lumi; 8 - Põud; 10 - Ulukid; 11 - Metskits; 12 - Metssiga; 13 - Hirv; 14 - Kobras; 15 - Põder; 20 - Latipihklane; 21 - Säsiürask; 22 - Kooreürask; 23 - Hiidürask; 24 - Juureürask; 25 - Männikärsakas; 26 - Koorelutikas; 27 - Mai- või juunipõrnikas; 28 - Külmavaksik; 29 - Tammemähkur; 30 - Männivaablane; 31 - Männivaksik; 32 - Võrgendivaablane; 33 - Okkalainelane; 34 - Niineürask; 35 - Tähnikpihklane; 38 - tüve putukkahjurid; 39 - võra putukkahjurid; 40 - Juurepess; 41 - Männitaelik; 42 - Külmaseen; 43 - Männi koorepõletik; 44 - Haavataelik; 45 - Lehisevähk; 46 - Saarevähk; 47 - Võrsevähk; 49 - teised tüvemädanikud (seened); 50 - Muul põhjusel tekkinud kahjustused; 52 - Langala; 53 - Mehaanilised vigastused; 54 - Saastekahjustus; 55 - Roosteseen; 56 - Kadaka pudetõbi; 60 - Kadaka ala ülekoormusega karjatamine; 61 - Kadaka alal metsakultuuri rajamine; 63 - metsaõigus- normide rikkumine; 64 - teised seenhaigused, patogeenid ; 65 - Saaresurm; 66 - Männi pudetõbi; 67 - Diplodia liigid; 68 - Phytophtora liigid

Lühendid: AR - aegjärkne raie; HL - häilraie; HR - harvendusraie; KR - kujundusraie; LR - lageraie; RD - raadamine; SR - sanitaarraie; TR - trassiraie; VE - veerraie; VR - valikraie

Metsa seisundi hinnang:

Metsakitseekspertiis on koostatud metsateatiste nr 50000622855 ja 50000622857 alusel. Puistu on tugevalt kahjustatud. Peamine kahjustaja on kooreürask. Lisaks on tuuleheidet ja tormimurdu. Esineb juurepess. Üle pinna on jalal kuivanud kuuski. Eraldisel 15 on varasematest aastatest on põtrade poolt kooritud kuuski. Puistu seisund on kiirelt halvenev ja tuleb uuendada.

Tingimused ja soovitused:

Putukkahjurite leviku vältimiseks toores koorimata okaspuidust metsamaterjal, välja arvatud raidmed ja püünispuud, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada 1. septembrist kuni 30. aprillini raie korral 1. juuniks ning 1. maist kuni 31. augustini raie korral ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates (keskkonnaministri 27.12.2006. a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi MME) § 21 p 1 ja p 2). Üraskikahjustuste likvideerimiseks tehtavaid raietöid on soovitatav teostada aprillist mai lõpuni ning värske okaspuu metsamaterjal viia metsast välja hiljemalt 15. juuniks. Püünispuid langetada märtsist kuni 15. aprillini. Kevadel üraskite poolt asustatud puud, s.h püünispuud, tuleb saagida ja välja vedada mõne nädala jooksul pärast nende asustamist, ilmastikust olenevalt mai keskpaigast juuni esimese pooleni, hiljemalt 15. juuniks. Üraskikahjustuste likvideerimiseks on kahjustuse likvideerimise tähtaeg 01. mai 2023.

Üldised metsakaitse abinõud:

Juurepessu leviku piiramiseks soovitav raiuda talvel, külmunud pinnasega; suviste raiete puhul soovitav rotstopi kasutamine (MME § 19 lg 7). Kuna puistus on putukkahjurite kolded ja tormimurdu siis kahjurite paljunemise vältimiseks tormikahjustuse raie teha esimesel võimalusel. Juurepessu leviku takistamiseks soovitav puuliigi vahetus. Metsa uuendamisel mitte kasutada kuuske. Eelistada võiks segapuistu kasvatamist. Soovitav istutada mändi. Kahjurite väljapüügiks arvukuse vähendamise eesmärgil võib kasutada üraskite feromoonpüüniseid.

Märkused:

Raie käigus jätta kasvama maksimaalselt seemnepuudeks sobivaid männi ja kase puid (Metsaseadus (MS) § 29 lg 1 p 1). Raie käigus jätta kasvama säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (MS § 29 lg 1 p 3). Nõuded seemne- ja säilikpuudele on kirjas MME paragrahvis 10 ja 13.

Peale raiet rakendada metsa uuendamise võtteid, mis tagaks uue metsapõlve tekke (MS paragrahv 24, MME paragrahv 14, 15).

Metskaitseekspertiisi akt vastab keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 lg 11 nõuetele. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide Keskkonnaametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ekspertiisi tegija:

asutus: Keskkonnaamet

nimi ja allkiri: Peeter Paunmaa

ametinimetus: spetsialist

Kvartal MM485

1:5000

Kvartal MM485

Legend Kaardikiht

Põhikaart: Maa-amet 31.03.2023

Metsaregister: Eraldised 31.03.2023

Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 31.03.2023