Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticut

ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri

km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti

ehitamiseks ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/258

Tee ehitusloa andmise kuupäev 05.04.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning

pinnasekoorimist projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel

liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini.

3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

4. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

2

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

6. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb

järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,

et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres

(veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse

satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 7, 14).

8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

10. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas

rammimine on kahjustanud hoonet.

11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks(nt

asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine

väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on

3

alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist.

See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes

vastupidavam.

16. Riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad Tõdva-Hageri tee riste (OR0370) maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse käigus ei tekitata üleujutusi.

17. Maaparanduse dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide otsad tamponeerida.

18. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA -le maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid, truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde teostusjoonised ja kaetud tööde aktid.

19. Häiringute leevendamiseks teavitada lähedal asuvaid inimesi müra- ja

vibratsioonirikaste tööde teostamisest.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–

Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT

DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR

11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

8-1/21-024/4897-6

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 02.03.2023 kirja nr 8-1/21-024/4897-1 "Rail

Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti

ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine", millega

soovisite TTJA seiskohta riigitee Tõdva-Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti rajamise

ehitusloa ning KMH algatamata jätmise eelnõule.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒

Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt)

ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

TTJAl puuduvad ettepanekud Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise kohta.

Otsus:

1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2 Põllumajandus- ja Toiduamet

8-1/21-024/4897-3

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel

esitasite Põllumajandus ja Toiduametile ( edaspidi PTA) kirja 02.03.2023 nr 8-1/21-024/4897-1 seisukoha

andmiseks Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamiseks ja KMH algatamata jätmise kohta.

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-

3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023‒2025 vastavalt

projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)“

(töö nr RBDTDEEDS2DPS2). Projekti eesmärk on Rail Balticu Harju maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut

ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva

riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 lõik ja viadukti jääb maaparandusehitisele Saku

soo (maaparandussüsteemi/ehitiste koodid 4109520020150/001 Saku soo, Saku soo 4109520020210/001, Saku soo

4109610610020/001 ja Kurtna (TTP-243) 4109610610010/001 Harju maakonnas, Saku vallas, Tõdva külas

katastriüksustel ja Kirdalu külas katastriüksustele 71801:001:0483, 71801:001:1524, 71801:006:0259,

71801:006:1108, 71814:001:0404, 71814:001:0471, 71901:001:0426, 71901:001:0427, 71901:001:0436,

71901:001:0437, 71901:001:0452, 71901:001:0453, 71901:001:0454, 71901:001:0479, 71901:001:0480,

71901:001:0481, 71901:001:0484, 71901:001:0571, 71901:001:0578.

Ehitusprojekt peab olema kooskõlas Rail Baltica DS2-DPS2 lõigu raames rajatava Tõdva- Hageri maantee viadukti

(OR0370) riste ehitusprojekti (RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014).DS2-DPS2 maaparanduseosa

rekonstrueerimise põhiprojektiga ja riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad Tõdva-Hageri tee riste

(OR0370) maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse käigus ei tekitata üleujutusi (MaaParS § 47) alusel.

Dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide otsad tamponeerida. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA -le

maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid, truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde teostusjoonised ja kaetud

tööde aktid. Põllumajandus- ja Toiduamet tulenevalt Maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 , KeHJS § 13 ja

maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ning

lähtudes Transpordiameti kirjast 02.03.2023 nr 8-1/21-024/4897-1 on Põllumajandus-ja Toiduamet tutvunud

Otsus:

1. Ehitusloa kõrvaltingimusi täiendatakse järgnevate

punktidega:

a. Riste ehituse käigus tuleb tagada, et olemasolevad

Tõdva-Hageri tee riste (OR0370)

maaparandusehitised jäävad toimima ning ehituse

käigus ei tekitata üleujutusi.

b. Dreenide likvideerimisel tuleb alles jäävate dreenide

otsad tamponeerida.

c. Ehitustööde lõppedes tuleb saata PTA-le

maaparandussüsteemi alal (dreenid, kollektorid,

truubid, kaevud, eesvoolud) tehtud tööde

teostusjoonised ja kaetud tööde aktid.

2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta

teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 2

2

keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga ja ehitusloa otsuse eelnõuga ning on seisukohal, et ehitusloa eelnõu ja

keskkonnamõju hindamise eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on

maaparanduse seisukohast asjakohane ning piisav.

Põllumajandus ja Toiduamet nõustub riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks Rail Baltica DPS2-DPS2 Tõdva- Hageri tee riste (OR0370) ehitusprojekti (RBDTD-EE-DS2-

DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014) ehitamise ehitusloa eelnõuga ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

3 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

8-1/21-024/4897-7

Käesolevaga kinnitame, et ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240

Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt

projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI

RISTE (OR0370)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ehitusseadustiku ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel

seisukohti ei esita.

Otsus:

1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Saku Vallavalitsus

8-1/21-024/4897-5

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 2 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni.

Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt

heakskiidetuks.

2 Terviseamet

8-1/21-024/4897-4

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) algatamata jätmise eelnõu.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri

asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee

katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti

ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 „Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib

atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud KeM-i

määrus nr 71 lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.“

 „Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul

21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade

rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.“

 „Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset.“

 „Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai

Põhjendus:

1) Võtta teadmiseks.

2) Keskkonnamõju eelhinnangus on hinnatud raudteest ja

maanteest tulenevat koondmüra. Vastavalt mürauuringute

tulemusele on ette nähtud raudtee projektiga rajada

müraleevendusmeetmed raudteega külgnevale alale.

Lisaks on Transpordiametil müraallika valdajana AÕKS

alusel kohustus koostada üle 3 miljoni auto aastas

liiklussagedusega maanteelõikudel strateegiline mürakaart

ning selle alusel välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava. Piirväärtuste ületamise korral kavandatakse

vajalikud leevendusmeetmed.

3) Valgustuse projekteerimisel on arvestatud olemasoleva

hoonestusega. Olemasoleva hoonestusega ala ei ole ette

nähtud valgustada.

4) Arvamus lisatakse ehitusloa lisatingimustesse.

Otsus:

1) Arvamus võtta teadmiseks

2) Arvamus võtta teadmiseks. Info edastatakse Rail Baltic

Estonia OÜ-le teadmiseks.

3) Arvamus võtta teadmiseks.

4) Ehitusloa kõrvaltingimusi täiendatakse. Tingimus

lisatakse töövõtjale täitmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 2

3

2002. a määrusega nr 78„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 „Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa (KÜ

71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152). Keskkonnaregistri

andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada, et seal on salvkaeve (või

registreerimata puurkaeve).“

 „RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning

hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele.

Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

1) Projekteeritava teelõigu lähedusse jääb mitmeid elamuid. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus

nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

2) Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). KMH eelhinnangus on välja toodud lk 27: „Müra kaasneb ka tee ja

raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020 liiklussagedus maanteel 2111 a/ööpäevas.

Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele

ja seega müra olukord muutub.“ ning „RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ26

eksperthinnangu raudteemüra hindamiseks, mille kohaselt on KeM määrusega nr 71 kehtestatud II

kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse

nõue 55 dB 160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel määratud müra

leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked,

muldvallid või kombineeritud lahendused). Allolevatel joonistel on projektipiirkonna kohta käivad

mürakaardid, kus on hinnatud olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel (Joonis 7) ja öisel

ajal (Joonis 8). Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast piirtaset 60 dB

(Joonis 7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei ole määratud müra

leevendusvajadusega alana.“ Ameti hinnangul tuleb rongiliikluse (Rail Baltic) ja autoliikluse koosmõjul

tekkivat müra uuesti hinnata, kui teed on valminud ja kasutusel. Juhul kui müratasemeid müratundlike

hoonetega aladel ületatakse, siis tuleb kavandada müra leevendavaid meetmeid.

3) Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

4) Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste

tööde teostamisest.

3 Keskkonnaamet

8-1/21-024/4897-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning seisukoha

andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 alusel)

keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu koos lisadega1. Projektiga oli võimalik tutvuda

digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/BF30Kfu4TOBgsNt

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri

asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee

katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti

ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

Keskkonnaamet on seisukohal2 , et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning

KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus

kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist

Otsus:

1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt

heakskiidetuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 2

4

keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid

loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu

kooskõlastamisest3.

Eelhinnangu kohaselt kogutakse pinnavesi restkaevudesse ning juhitakse ära sademeveetorustiku kaudu

kraavidesse või olevale maapinnale. Juhul kui on põhjust eeldada, et sademevesi on saastunud (näiteks maanteelt

võivad sademevette sattuda õlid, määrdeained, kütused jms), siis tuleb sademevee suublasse (pinnasesse)

juhtimiseks see eelnevalt puhastada ning taotleda selleks keskkonnaluba (veeseaduse § 187 p 6).

1 Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba

(eelnõu); Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks

ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus (eelnõu); Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND

11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370) ja VIADUKT (BR0370) 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas“ 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused.

4 Maa-amet - Otsus:

1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu

arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks.

5 Rail Baltic Estonia OÜ - Otsus:

1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu

arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks.

6 Elering AS - Otsus:

1) Pädev asutus, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu

arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Karuvälja 71901:001:0437

Karupõllu 71801:001:1575

Karuaasa 71801:001:1574

Noorkaru 71901:001:0427

Karu 71801:006:0256

Vana-Karu 71801:006:0259

Vana-Karu 71901:001:0480

Uuekaru 71901:001:0484

Viimsi metskond 49 71901:001:0571

Viimsi metskond 48 71814:001:0471

Kõrnumäe tee 71801:001:1524

Karuaasa 71801:001:1574

Nõmme 71901:001:0481

Metsanõmme 71901:001:0570

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND

11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370) ja

VIADUKT (BR0370)

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2023

2

Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid ................................................................................ 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................. 6

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .......................................................... 6

2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................. 8

2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 8

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................. 11

2.5 Ressursside kasutamine ..................................................................................... 14

2.6 Energiakasutus ................................................................................................... 15

2.7 tegevusega kaasnevad tegurid ........................................................................... 15

2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................ 16

2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................... 16

2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ....................................................................... 17

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 18

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused...................................................................................................................... 18

3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .. 18

3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................... 19

3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 19

3.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 20

3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................ 20

3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................ 23

3.8 Pinnavormid ja pinnas......................................................................................... 23

3.9 Metsad ja kõrghaljastus ...................................................................................... 24

3.10 Roheline võrgustik .............................................................................................. 24

3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................ 25

3.12 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 26

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................. 26

3.14 Asustus ............................................................................................................... 26

3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja

õhu kvaliteet .................................................................................................................. 26

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 33

4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ........................................................................................... 34

4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................ 34

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 36

3

Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 38

4

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses

kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri riste (viadukti) rajamisega kaasneva keskkonnamõju

kohta. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri lõik km 2,32– 3,23 hakkab ristuma

kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav Tõdva-Hageri riste asub Harju

maakonnas Saku vallas.

Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojekti „Tõdva-Hageri riste OR0370” ja „11152 Tõdva-

Hageri viadukti projekt (Road overpass BR0370)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2 –

Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat

eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab

andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §

6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine

(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,

pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või

käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise

laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

6

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri km-tel 2,32– 3,23

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11240

Tõdva-Hageri (RB põhiprojekti mõistes tee OR0370) asub Harju maakonnas Saku vallas (vt

Joonis 1 ja Joonis 2). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse

normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0370).

Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4

Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub kõrvalmaanteega Tõdva-Hageri (vt Joonis 2).

4 Maa-amet, 2020

7

Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel kõrvalmaanteega Tõdva-Hageri5

Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu

trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva,

Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve külades. Kogu Saku valla ulatuses on

planeeritud trassi koridori laius 350 m6.

RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja

sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Saku valda 7 teega ristumisele.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

5 Põhiprojekt DPS 2. Kirdalu-Kiisa tee riste (OR0380) 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016.

8

2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Projekteeritav teelõik külgneb vaheldumisi metsa ja põllumaaga ning lähedusse jääb mitmeid

uuselamud.

Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist V klassi maanteega. Käsitletavas lõigus on

olemasoleva tee katte laius 7,6 m, mulde laius on 8,6 m. Maanteelõik on madalas muldes.

Projekteeritavale lõigul olevad mahasõidud ning nende andmed on toodud Table 1.

Table 1. Projekteeritava lõigul asuvad mahasõidud

Asukoht Tee kuuluvus Mahasõidu kate Truubi olemasolu

Mahasõidu otstarve

2,377 Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit

2,574 Paremale eratee kattega truup puudub elukohta sissesõit

2,581 Vasakule Kohalik tee kattega truup puudub Kiisa Alajaama tee, tee nr 7180223

3,081 Paremale eratee kattega truup puudub põllu- ja metsamajandus

3,138 Vasakul muu kattega truup puudub põllu- ja metsamajandus

Kiisa Alajaama teel on mahasõit km 0,8 Kõrnumäe teele, tee nr 7180225.

Projekteeritava lõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud

sõidukiirust 90 km/h.

Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee ja rajatised.

Projekteeritavale lõigul on „Kõrnumäe“ bussipeatus, mis paikneb mõlemal sõidusuunal.

Vasakpoolne bussipeatus asub km 2,508. Bussipeatusel on olemas laiendus ja ooteplatvorm.

Parempoolne bussipeatus asub km 2,661. Bussipeatusel on olemas laiendus ja ooteplatvorm.

Tõdva- Hageri tee km 2,722 paikneb tee muldes ristuv raudbetoontruup, mis on ehitatud 1970. aastal ja mille pikkus on 14 m. Külgkraavid kõrvalmaanteel puuduvad.

Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk 3.6). Olemasolevate kraavide nõlvadel kasvab keskmiselt hõre pajuvõsastik ja madalam taimestik. Kraavi põhi on rohttaimi täis kasvanud ning mingil määral on kraavi põhjas setet.

Projektalalae jäävad Elering AS kõrgepinge ja madalpinge õhuliinid.

2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Tõdva-Hageri kõrvalmaantee lõigu plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud

olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi

asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest.

Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1240). Samuti parandatakse

tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.

Projekti mahus on lahendatud 11240 Tõdva-Hageri tee (OR0370) kergliiklustee ja viadukti

valgustus.

8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine

9

Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:

 Tõdva-Hageri tee OR0370- pikkus 1017 m, katte laius 8-11,50m;

 Noole tee OR037002 - pikkus 375 m, katte laius 5,5-7 m;

 Mahasõit PK 0+58 OR037004- pikkus 38 m, katte laius 5-6 m;

 Kohalik tee OR037006- pikkus 52 m, katte laius 6-7 m;

 Mahasõit PK 0+38 OR037004- pikkus 70 m, katte laius 4-5 m;

 Kiisa-Alajaama tee OR037001- pikkus 80 m, katte laius 6-7 m;

 Mahasõit PK 6+60 OR037003- pikkus 30 m, katte laius 5-6 m;

 Mahasõit PK 8+50 OR037005- pikkus 32 m, katte laius 6-7 m;

 Hooldustee PK 0+40 OR037013 - pikkus 219 m, katte laius 4 m.

Projekteeritud kergliiklustee on kavandatud katte laiusega 3,0 m, kavandatava kergliiklustee

pikkuseks on 82 m.

Projekti koosseisus on kavandatud kolm juurdepääsuteed. Noole tee OR037002 tagab

ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasoleva Noole tee lõiguga, mis jääb kavandatavast Rail

Balticu raudtee trassist paremale poole tagab juurdepääsu rajatise BR0370 (viadukt)

hooldamiseks. Kohaliktee OR037006 tagab ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasoleva Kiisa

Alajaama tee lõiguga, mis jääb kavandatavast Rail Balticu raudtee trassist paremale poole.

Kiisa-Alajaama tee OR037001 tagab ühenduse Tõdva-Hageri teelt olemasolevale Kõrnumäe

teele ja Kiisa Alajaama tee lõigule, mis jääb kavandatavast Rail Balticu raudtee trassist

vasakule poole.

Tõdva-Hageri teelt mahasõit juurdepääsuteele OR037002 asub PK 0+96, katteservad on projekteeritud raadiusega 15 m ja 12 m. Asfaltkattega osa pikkus on 66 m. Tõdva-Hageri mahasõit juurdepääsuteele OR037006 asub PK 0+96, katteservad on projekteeritud raadiusega 12 m. Tõdva-Hageri mahasõit juurdepääsuteele OR037001 asub PK 6+50, katteservad on projekteeritud raadiusega 12 m. Tõdva-Hageri mahasõit OR037003 asub PK 6+60, katteservad on projekteeritud raadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkus on 8 m. Tõdva-Hageri mahasõit OR037005 asub PK 8+50, katteservad on projekteeritud raadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkus on 9,5 m. Juurdepääsuteelt OR037002 mahasõit OR037004 on ettenähtud plaaniraadiusega 6 m. Asfaltkattega osa pikkus on 6 m.

Mahasõit OR037010 on ettenähtud plaaniraadiustega 8 m. Juurdepääsuteelt OR037006 mahasõit OR037008 on ettenähtud plaaniraadiusega 20 m. Asfaltkattega osa pikkus on 15 m.

Juurdepääsuteelt OR037001 mahasõit hooldusteele OR037013 on ettenähtud plaaniraadiusega 8 m. Asfaltkattega osa pikkuseks on projekteeritud 8 m. Hooldustee OR037013 on projekteeritud Rail Baltica raudtee trassist vasakule poole. Tegemist on kategooria II hooldusteega, mis tagab juurdepääsu viaduktile. Hooldustee lõpus on tagasipöördekoht.Kõrvalmaantee Tõdva-Hageri ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga vastavalt maanteede projekteerimisnormides toodud IV klassi maantee parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m ning kindlustatud peenrad laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laiuseks on üldjuhul kavandatud 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25

10

m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5% va viraaž9 ühepoolse põikkaldega 4,0%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Viadukti pealesõitudel PK 4+30 kuni PK 5+40 on vastavalt maanteede projekteerimisnormile (MTM määrus nr 106 joonis 2.15) sõidutee asfaltkate laiendatud laiuseni 9 m. Kergliiklustee on PK 1+25-6+20 toodud maantee äärde ning eraldatud äärekiviga. Kergliiklustee põikkalle on 2%. Kergliiklustee kõrvale on projekteerid 2,0 m laiune roheriba, mille põikkalle on 1,0%. Juurdepääsutee OR037002 on projekteeritud asfaltkatte laiusega 5,5 m asfaltkattega lõigul

ning muutuva põikkaldega. Kruuskatte ulatuses on tee projekteeritud kahepoolse põikkaldega

3,5% ning laiusega 6,5 m. Asfaltkattega osas on tugipeenrad 1,0 m laiad ning põikkaldega

4,0%. Kurvidesse on lisatud 1,5 m laiused laiendused vastavalt maanteede

projekteerimisnormidele.

Juurdepääsutee OR037004 on projekteeritud katte laiusega 6,0 m. Tee on kavandatud

kahepoolse põikkaldega 2,5% va viraaž ühepoolse põikkaldega 4,0%, Tugipeenrad on ette

nähtud laiusega 1,0-0,5 m ning põikkaldega 4,0%. Kurvidesse on lisatud laiendused vastavalt

maanteede projekteerimisnormidele.

Juurdepääsutee OR037001 on projekteeritud katte laiusega 6,0 m. Tee on kavandatud

kahepoolse põikkaldega 2,5%. Tugipeenrad on ette nähtud laiusega 1,0-0,5 m ning

põikkaldega 4,0%.

Mahasõitude katte osa laius varieerub. Asfaltkattega osa tugipeenrad on laiusega 1,0 m.

Kruuskatte ulatuses on tee projekteeritud ühepoolse põikkaldega 3,5%. Asfaltkattega osa

mahasõidu ulatuses on katte põikkalle muutuv, tugipeenarde põikkalle on 4%.

Kergliiklustee kavandatud laius on 3,0 m, tugipeenarde laius on 0,25 m, piirde korral on 0,5 m.

Asfaltkatte põikkalle on ette nähtud 2,0% ning tugipeenardel 4%.

Hooldustee OR037013 on projekteeritud kruuskattega, mulde laiusega 4 m.

Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise

vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti

konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul

sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti

pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3%.

Projekteeritava tee pikikalded on kavandatud vahemikus 0,3 kuni 3,0%. Kumera püstkõvera

raadius kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga ristumise asukohas on projekteeritud

raadiusega 2 300 m, mis vastab projekteerimisnormide rahuldavale tasemele projektkiiruse

70 km/h korral. Nõgusad püstkõverad on projekteeritud raadiustega 3 000 m, mis vastavad

tasemele hea.

Juurdepääsuteede ja hooldusteede projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna

profiiliga, millest on tee profiil kavandatud mõnevõrra kõrgemale. Lisaks on arvestatud

eesvoolude kõrguste ning pinnavee äravoolu tagamise võimalustega, et tagada

teekonstruktsioonile vajalik niiskusrežiim. Noole tee OR037002 pikikalded jäävad vahemikku

0,3 kuni 1,5%. Kohaliku tee OR037006 pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 0,6%. Kiisa-

Alajaama tee OR037001 pikikalded jäävad vahemikku 0,2 kuni 2,5%.

9 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle

11

Mahasõitude kavandamisel on arvestatud maantee kõrgusliku tasemega ning sellega, et

mahasõidu asfaltkatte ulatuses olek tagatud laugem pikikalle maksimaalselt 2,5%,

kruuskattega osal maksimaalselt 5,0%. Mahasõidu OR037004 pikikalded on kavandatud

vahemikus 2,52% kuni 4,58%. Mahasõidu OR037008 pikikalded jäävad vahemikku 0,1 kuni

0,3%. Mahasõidu OR037003 pikikalded jäävad vahemikku 2,3 kuni 5,4%. Mahasõidu

OR037005 pikikalded jäävad vahemikku 0,4 kuni 1,5%. Hooldustee OR037013 pikikaldeks on

projekteeritud 0,3%.

Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate

maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid projekteeritud Noole teele

(OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Teelt tulev pinnavesi on peamiselt juhitud

põikkaldega tee nõlvadele, kust see edasi kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära või

külgkraavi puudumisel valgub pinnavesi maapinnale ning infiltreerub pinnasesse või voolab

maapinnal maapinna langu suunas. Äärekividega piiritletud OR0370 teelõigul kogutakse

pinnavesi restkaevudesse ning juhitakse ära sademeveetorustiku kaudu kraavidesse või

olevale maapinnale.

Projekteeritud kraavid on toodud projekti asendiplaani joonistel. Kraavid on nõlvusega 1:2 ja

põhja laiusega 0,4 m. Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja

olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise.

Projektiga on kavandatud 2 truupi. Projekteeritud truupide päised on ette nähtud kindlustada

12-15 cm suuruste munakividega betoonalusel (C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil

tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Ehitatakse täitepinnaset muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse,

asfaltkatte, tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse liiklusmärgid,

teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.

Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiametiga. Liikluskorralduse skeemi koostamisel tuleb teha koostööd ka kohaliku

omavalitusega. Kuna projektlahendusega jääb projekteeritav teelõik olemasolevale trassile,

tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad

juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades

seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtja peab arvestama kulutustega

ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega

tähistamiseks.

Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)

võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse

võõrandatava maa ulatus.

Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie

nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega

kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.

2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA

PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

12

2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD

 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail

Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning

transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht

elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Riigihalduse minister

kehtestas 13.02.2018 ka Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht

samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku

omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja

Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks

vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis

võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga

on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust

Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

 Harju maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering

2030+. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri

ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja

vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

13

2.4.2 ÜLDPLANEERING

Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr

22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel

detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmiseks.

Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati uue Saku valla üldplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse

ja kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal

kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk

on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning

eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtivad 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. aastal kehtestatud Saku

aleviku ja lähiala üldplaneering.

Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade

üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud,

keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste

kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine,

sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni lahendused jms).

Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed

teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik

kiirraudtee Tallinn–Pärnu–Riia suunal (ka Rail Balticu projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee

on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt

Euroopa kiirtee normidele). Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga,

siis ei ole see vastuolus kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest

maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu

raudteetrassi asukohaga.

2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS

RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi

DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on

antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse

osa.

Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade

omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga

kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga

kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi

kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms).

DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja

kavandatud teede võrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB

raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada

üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

14

Kehtestatud või koostaisel olevad detailplaneeringud projekteeritaval teelõigul puuduvad.

2.4.4 ARENGUDOKUMENDID

 Saku valla arengukava 2035+10

Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.

Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja

vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja

loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,

sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik

vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja

teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks.

Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha

kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja

kodukohast lugupidavaid inimesi.

Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus.

 Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas

korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige

Tallinnaga.

 Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik

keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja

inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna

keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

 Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja

innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja

veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht.

 Harju maakonna arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja

keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt.

2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE

Tee, sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,

mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.

Riste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist. Käesoleval ajal ei ole

täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna

see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi

viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja

10 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15;

15

kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on

asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks.

Pärast tee valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee

seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele11.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.6 ENERGIAKASUTUS

Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust

masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad

ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID

Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee

ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas

(olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Tõdva-Hageri tee km 2,722 paikneb tee muldes ristuv raudbetoontruup. Külgkraavid teelõigul

puuduvad. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning

olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid on projekteeritud

Noole teele (OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Kavandatud kraavid tagavad

teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise.

Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest

ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust

kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist

vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020

liiklussagedus maanteel 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 2413

a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub.

RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ12 eksperthinnangu raudteemüra

hindamiseks, mille kohaselt on keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi KeM-i määrus nr 71 ) kehtestatud II kategooria päevase aja piirväärtus 60 dB tagatud

raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB 160 m kaugusel

raudteest. Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast

piirtaset 60 dB (Joonis 7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei

ole määratud müra leevendusvajadusega alana (vt täpsemalt ptk 3.15.2).

Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse,

kiirguse ja lõhna heidet keskkonda.

11 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT

I, 02.11.2018, 3) 12 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021

16

2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed, asfaltbetoon, killustik, kruus jms. Suur osa

tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad.

Kõlblik kasvumuld ladustada võimalusel teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehitamiseks

kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse

nõuetele.

Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna

olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise

maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.

Objektil üle jääva pinnase maht on ca 13 894 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse

mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerides see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade

vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide

suunas.

Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.

Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Teemaalt

saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadav puitmaterjal,

mida maaomanik ei soovi, tuleb töövõtjal utiliseerida.

Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette.

Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,

kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaineid.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi

ületamiseks rajatakse viadukt (BR0370). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse

see vastavusse normidega.

Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on

ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.

Seega projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju

inimeste tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

17

2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD

OHUD

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest

mõju ei ole.

Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub kõrvalmaanteega nr 11240 Tõdva-Hageri.

Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine

välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate

kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised

tagajärjed.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

18

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekteeritav tee lõik asub transpordimaal (11240 Tõdva-Hageri tee, KÜ 71801:006:0173).

Projekteeritav teelõik külgneb maatulundusmaaga. Kavandatav riste lõikab alljärgnevaid

kinnistuid:

 Nõmme (KÜ 71801:006:0921) , Maatulundusmaa 100%;

 Uuekaru (KÜ 71801:001:1573) , Maatulundusmaa 100%;

 Vana-Karu (KÜ 71801:006:0259) , Maatulundusmaa 100%;

 Väljaotsa (KÜ 71801:006:1108) , Maatulundusmaa 100%;

 Kurepõllu (KÜ 71901:001:0044) , Maatulundusmaa 100%;

 Viimsi metskond 49 (KÜ 71814:001:0119) , Maatulundusmaa 100%;

 Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) , Maatulundusmaa 100%;

 Karuaasa (KÜ 71801:001:1574) , Maatulundusmaa 100%;

 Viimsi metskond 48 (KÜ 71814:001:0471) , Maatulundusmaa 100%;

 Nõmme (KÜ 71814:001:0404) , Maatulundusmaa 100%;

 Ruusmäe (KÜ 71801:001:1973) , Maatulundusmaa 100%;

 Alliknõmme (KÜ 71801:001:1432) , Maatulundusmaa 100%;

 Vana-Karu (KÜ 71801:006:0258) , Maatulundusmaa 100%.

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse

eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee,

mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub

osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute

osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve

transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt

olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav

RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju

maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga. Antud projekti

koosseisus on planeeritud 4 mahasõitu (vt täpsemalt ptk 2.2). Riste rajamisega seoses ei

muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele.

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse

vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida

tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.

Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Kohaliku omavalitsusega tuleb teha koostööd. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning

eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju

pidada oluliseks.

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA

TAASTUMISVÕIME

19

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses

maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende

omadustele ja taastumisvõimele puudub.

Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid,

hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistute osad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse

maatulundusmaa transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega

määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise

maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega),

kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist.

Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega.

Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute

KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel.

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb

mitteolulisele tasemele.

Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele

puudub, kui ehituse käigus rakendatakse veekaitsemeetmeid, sh kasutatakse töökorras

ehitusmasinaid.

Planeeringu realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule

mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega.

Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses.

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega

ja jäävad projektiala piiridesse.

Tegemist on olemasoleva maanteega (transpordimaa) ning külgnevatel aladel

maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks

(BR0370) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Riste

ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele

(reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära

hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).

Projekteeritaval teelõigul km 2,722 paikneb teemuuldes ristuv raudbetoontruup. Külgkraavid

kõrvalmaanteel puuduvad. Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede

profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid

projekteeritud Noole teele (OR037002) ning kohalikule teele (OR037006). Kavandatud kraavid

tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise.

Projekti elluviimisega ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime

vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB

maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel.

3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

20

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,9 km

kaugusel idas ning Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031813), mis asub projektialast 3,5 km

kaugusel põhjas. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad

alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.

3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri14 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala –

Tuhala maastikukaitseala (KLO1000251) ja Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634)

projektialast enam kui 2,9 km kaugusel. Lähim kaitstavate liikide elupaik on 2,5 km kaugusel

idas asuvad III kaitsekategooria liigi Rana arvalis (rabakonn) elupaigad. Elupaik asub

teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise negatiivse mõju avaldumise kaitstavale

liigile.

Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 3). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb

ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde

korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks15 (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne)

ladustamine ei põhjusta põhjaveereostust.

13 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 14 Keskkonnaregister.07.09.2020. 15 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.

21

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa-

amet, 2020).

Tõdva- Hageri tee km 2,722 paikneb teemuuldes ristuv raudbetoontruup, mis on ehitatud 1970 ja mille pikkus on 14 m. Külgkraavid kõrvalmaanteel puuduvad.

Kõrgveeperioodil ulatub põhjavee tase maapinnani. Põhjavee toiteallikaks on sademed.

Põhjavee liikumine toimub reljeefi madalamatesse kohtadesse.16

16 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017

22

Joonis 4. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart:

Maa-amet, 2020)

Projekteeritavad teed on seotud järgmiste maaparandusehitistega (vt Joonis 4):

 Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109520020210;

 Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109520020150;

 Saku soo - maaparandussüsteemi kood 4109610610020;

 KURTNA, TTP-243– maaparandussüsteemi kood 4109610610010.

Olemasolevate kraavid nõlvadel kasvab keskmiselt hõre pajuvõsastik ja madalam taimestik. Kraavi põhi on rohttaimi täis kasvanud ning mingil määral on kraavi põhjas setet.

Arvestades olemasolev maastikuga, projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate

maaparandussüsteemide olemasoluga, on uued kraavid on projekteeritud OR037002

mõlemale ning OR037006 paremale poole. Kavandatud kraavid tagavad teedele vajaliku

niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise.

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 80 m kaugusel (KR

kood: PRK0023672) Karu kinnistul (71801:006:0256), ca 170 m kaugusel (KR kood:

PRK0026418) Nõmme kinnistul (71801:006:0921) ja ca 300 m kauguselv(KR kood:

PRK0051211) Metsa-Allika kinnistul (71801:006:1018). Puurkaevud asuvad projektialast

piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit.

Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa

(KÜ 71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152).

Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib

eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi

23

olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate

salvkaevude veetasemele.

RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud

ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.

AS Maves on hinnanud17, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb

sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb

analüüsida alates 15 000 autot/ööpäevas. Aasta 2020 liiklussagedused on võetud teeregistri

andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus on 2111 a/ööpäevas. Prognoositav

liiklus aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000

autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb

olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine.

Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad, tagamaks sademevee äravoolu objektilt

viisil, mis ei kahjusta keskkonda. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise

nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka

põhjavee reostumise riski. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu

ei toimuks veekaitsevööndis.

3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse

mõju neile puudub.

3.8 PINNAVORMID JA PINNAS

Projektiala paikneb Harju lavamaa piirkonnas, kus reljeef on tasane. Maapinna

absoluutkõrgused on uuringualal enamasti vahemikus 48,4…48,6 m. Uuringupunktid tehti

asfalttee äärde, mis on ümbritsevast maapinnast ca 0,5 m kõrgem (absoluutkõrgus ca 49 m).

Aluspõhjaks on üldgeoloogilistel andmetel Ordoviitsiumi ajastu Rakvere lademe lubjakivi, mis

lasub maapinnast sügavamal kui 10 m, käesoleva töö uuring lubjakivini ei ulatunud. Pinnakatte

koosneb liivasest ja savisest pinnasest ning moreenist.18

Projektipiirkonnas on valdavalt gleistunud nõrgalt leetunud mullaga (LkIg) ja leetja gleimullaga

(GI) (vt Joonis 5).

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse

kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.

17 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 18 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017

24

Joonis 5. Mullastik (Maa-amet, 2020)

3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa.

Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus

mõjutaks. Metsad on mõjutatud olemasolevast teest, kuivendusvõrgust ning

põllumajandusmaastikust.

Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr.154098 asub ligikaudu 2,2 km

kaugusel kagus. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine.

LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi,

mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände ajal on keelatud.

Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Elupaikade

sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt

metsakooslusi.

3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK

25

Harju maakonnaplaneeringu19 (vt Joonis 6). ja kehtiva Saku valla üldplaneeringu alusel ei asu

projektiala rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel

(Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate

planeeringute, kavade jms puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et

tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Rohekoridoride

toimivust hinnati RB KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on RB

asukoha määramisel arvestatud.

Joonis 6. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“20, projektiala

asukoht märgitud kollase täpiga

Kavandatava Rail Balticu raudtee rajamisega seotud mõjusid hinnati RB

maakonnaplaneeringu KSH raames. Välja on töötatud leevendavad meetmed.

Kokkuvõtteks: Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest tegemist on

olemasoleva teega ning projekti ala ei asu rohevõrgustiku alal. Ehitustööde ettevalmistavas

etapis säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Selleks tuleb ehitustööd viia läbi

võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe

kahjustades.

3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole

projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Saku valla üldplaneeringu21

kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti

puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim

kultuurimälestis asub 2,2 km kaugusel edelas (arheoloogiamälestis kultusekivi, registrinumber

18915). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei

leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas22.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest23, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

19 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 20 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 21 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. 22 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 23 Muinsuskaitseseads (RT I, 19.03.2019, 13).

26

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte

ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.

3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“24 alusel ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal,

seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav

teelõik paikneb peamiselt transpordimaal ning külgneb maatulundusmaaga. Kuna kavandatav

tegevus ei hõlma põllumajandusmaid, seega ei mõjuta teelõigu ümberehitamine väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamist.

3.14 ASUSTUS

Kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri projekteeritav lõik asub Tõdva külas. Tõdva külas elas

01.01.2020 seisuga 155 inimest25. Projektialal on tegemist hajaasustusega ning

maatulundusmaadega. Riste rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail

Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti

tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks

ongi kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ning uue teelõigu ümberehitamisega suureneb liikluskoormus

piirkonnas, seda just ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on

analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid

mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,

VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed

muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult

raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus.

3.15.1 VISUAALSED MÕJUD

Kavandatava RB raudtee ja kõrvalmaantee nr 11240 Tõdva-Hageri ristumisele rajatakse

viadukt.

24 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. 2018. 25 https://www.sakuvald.ee/rahvastik

27

Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning

arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning

vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud 11240 Tõdva-Hageri tee lõigu

pikikalded on kavandatud vahemikus 0,3 kuni 3,0%

Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated,

kuna tee mulle ja viadukt rajatakse üle 7 m kõrgused ning riste rajatakse osaliselt

olemasolevale metsamaale. Tegemist on olemasoleva teega ja mõju jääb lokaalseks, seega

ei ole tegemist olulise mõjuga. Sellised visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise

mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on

koostamisel.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON

Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on

lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra

reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel

kehtestatud KeM-i määrus nr 71 lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.

Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks

normidekohast taset.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata

vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete

seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks

tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada

oluliseks.

Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli

aastal 2020 liiklussagedus kõrvalmaanteel 2111 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus

aastal 2043 on 2413 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele

ja seega müra olukord muutub.

RB põhiprojekti raames koostas Kajaja Acoustics OÜ26 eksperthinnangu raudteemüra

hindamiseks, mille kohaselt on KeM määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja

26 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021

28

piirväärtus 60 dB tagatud raudtee äärest keskmiselt 70 m kaugusel ja sihtväärtuse nõue 55 dB

160 m kaugusel raudteest. Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusel määratud müra

leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised

(müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused).

Allolevatel joonistel on projektipiirkonna kohta käivad mürakaardid, kus on hinnatud

olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel (Joonis 7) ja öisel ajal (Joonis 8).

Vastavalt modelleerimisele ei ületata lähimate hoonete juures päevast piirtaset 60 dB (Joonis

7) ja öist piirtaset 55 dB (Joonis 8) ja käesolev projektiala ei ole määratud müra

leevendusvajadusega alana.

29

Joonis 7. Mürakaart projektipiirkonna kohta päeval ajal27

27 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021

30

Joonis 8. Mürakaart projektipiirkonna kohta öisel ajal28

28 Keskkonnamüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 29.01.2021e

31

RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse

progoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud

leevendatakse vajadusel RB põhiprojektis.

Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb

kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

Tegemist on riigitee ja kavandatava RB raudtee ristega, kus sõidukite ja rongide poolt

põhjustatavat müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Antud asukohas ei nähtud

vajadust müra leevendavateks rajatisteks. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.

3.15.3 VEE KVALITEET

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 80 m kaugusel (KR

kood: PRK0023672) Karu kinnistul (71801:006:0256), ca 170 m kaugusel (KR kood:

PRK0026418) Nõmme kinnistul (71801:006:0921) ja ca 300 m kauguselv(KR kood:

PRK0051211) Metsa-Allika kinnistul (71801:006:1018). Puurkaevud asuvad projektialast

piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit.

Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Karupõllu (71801:001:1575), Karuaasa

(KÜ 71801:001:1574), Karuvälja (KÜ 71801:001:1576) ja Noorkaru (71801:006:1152).

Keskkonnaregistri andmetel ei asu nimetatud majapidamiste juures puurkaeve, seega võib

eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Kaevud asuvad eeldatavasti

kinnistute õuealal ning ehitustööd kinnistute õuealal ei toimu. Seega ei ole ohtu kaevu

reostumiseks.

Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kuid riste rajamisega ei ole ette näha

tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib

kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti

rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade

esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni

tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht on ka teelõigu

kasutamise etapis vaid avariiolukordades.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb

jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides

meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee

kvaliteedile.

3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“29.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või

29 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)

32

õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja

õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

33

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti

elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate

maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad) võõrandatakse

ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Juurdepääsuks

majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued

juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist

jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et

võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.

Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 kaugusel.

Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus

läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke

maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega

miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille

mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud

väärtustele.

Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Sarnased muutused on

vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB

raudtee trassi koridori asukoht.

Riigimaantee ehitamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste suurenevad ajutiselt

ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).

Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat

kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Vastavalt modelleerimisele ei

ületata hoonete juures päevast piirtaset 60 dB ja öist piirtaset 55 dB ning käesolev projektiala

ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei

ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete

kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem

(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.

Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise

ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi

mõjusid.

Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks

(vt ptk 4.2).

Olulist negatiivset mõju pinna– ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse

veekaitselisi meetmeid (vt ptk Error! Reference source not found.).

34

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse kõrvalmaantee nr 11240

Tõdva-Hageri ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee

teljegeomeetriat, mis viiakse vastavusse normidega.

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI

MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

Tõdva-Hageri riste põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:

 Raudtee projekt (Railway RW1000; Köide 1_01_RW-TR);

 Tõdva-Hageri tee viadukti projekt (Road overpass BR0370; Köide 3_06_BR-TS);

 Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage); Köide 5_11_WDR-VK);

 Elektrirajatiste projekt (Electricity; Köide 5_41_EL-EL).

Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille

mõjusid hinnatakse eraldi KMH raames.

4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning

leevendusmeetmeid:

1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning pinnasekoorimist

projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15.

aprillist kuni 31. juulini.

2. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

3. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

4. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning eenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

5. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb

järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,

et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres

(veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse

satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 4, 5, 6, 13).

35

7. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

8. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normide kohast taset30,

31,32. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

9. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normide kohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas rammimine on kahjustanud hoonet.

10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks.

13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

14. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks(nt

asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine

väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on

alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist.

See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes

vastupidavam.

30 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 31 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 32 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2)

36

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri ristumine kavandatava Rail

Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail

Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning

hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekt KMH raames.

Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:

 Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt)

üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked.

Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära

võimalikud õnnetused.

 Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub

piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistute osad)

võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks.

 Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale

olukorrale.

 Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.

Prognoositud liiklussageduse kasv (2020. aastal 2111 autot/ööpäevas, prognoositav

liiklussagedus 2043. aastal on 2413 autot/ööp) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub

sellest sõltumatult ning tee kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnamõju.

 Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m

kaugusel. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku

toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad toimuma minimaalses

vajalikus mahus.

 Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.

 Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke

objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega

miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

 Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud

mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, lisaks on neid võimalik leevendada

erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).

 Tegemist on tugimaantee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt

põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud ning

käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana.

 RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

suuresti vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames,

millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

 Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).

37

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas

eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese

tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust,

sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on

lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH

menetlust. Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade

kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava

otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult

omavalitsuselt (Saku Vallavalitsus), Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja

Muinsuskaitseametilt.

38

Kasutatud kirjandus

Kirjandus- ja internetiallikad

1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend.

2. Design and design supervision services for the construction of the new line from

Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620.

3. Keskkonnaregister. 2020.

4. Saku valla arengukava 2018-2025.

5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2018.

6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine.

7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi

valikul.

8. Maa-amet. 2020.

9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017.

10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes

hindamine.

11. Harjumaa arengustrateegia 2035+

12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.

13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. 2017.

14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“. 2018.

15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

2013-2016.

Seadused ja määrused

16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).

17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,

87).

18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).

19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,

16.06.2011, 8).

20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13).

39

21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)

22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).

KORRALDUS

05.04.2023 nr 1.1-3/23/258

Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee

11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 02.03.2023 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee

11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuv lõik

paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 71901:001:0571; 71901:001:0483; 71901:001:0426;

71901:001:0436; 71901:001:0452; 71901:001:0479; 71801:001:1524; 71814:001:0404;

71901:001:0454; 71901:001:0453; 71814:001:0471; 71901:001:0427) Harju maakonnas

Saku vallas Tõdva külas.

Tee ehitustööd toimuvad aatatel 2023–2025 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)“. Projekti asendiplaani joonised

ja seletuskiri on kuni 16.08.2023nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/BF30Kfu4TOBgsNt .

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240

Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab

olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse

taset ja sõidumugavust.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette

riigitee Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase

Rail Balticu raudtee trassi.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 ümberehitamise ja

viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Saku

Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva

lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-

HAGERI RISTE (OR0370) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva

lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 KANGRU – RAPLA MAAKOND 11240 TÕDVA-

HAGERI RISTE (OR0370) ja VIADUKT (BR0370).

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticut

ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri

km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti

ehitamiseks ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise

korraldusele).

2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning

pinnasekoorimist projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel

liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini.

3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

4. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

EELNÕU

2

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

6. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb

järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,

et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres

(veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse

satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 7, 14).

8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

10. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas

rammimine on kahjustanud hoonet.

11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks(nt

asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine

EELNÕU

3

väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on

alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist.

See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes

vastupidavam.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–

Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT

DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR

11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

02.03.2023 nr 8-1/21-024/4961-1

Rail Balticut ületava riigitee 11240

Tõdva–Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks

ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva–

Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd

toimuvad aastatel 2023‒2025 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11240 TÕDVA-HAGERI RISTE (OR0370)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2).

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11240

Tõdva‒Hageri asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus.. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee

ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/BF30Kfu4TOBgsNt.

Ehitusseadustiku § 42 lg 6 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume Teie arvamus või

ettepanekud esitada hiljemalt 16.03.2023 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Viiklepp

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Rail Balticut ületava riigitee 11240 Tõdva‒Hageri km 2,32-3,23 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu)

56840511, [email protected]