Mõisaküla metsamajandamistööde kava projektile muudatusettepanekud_05.04.2023

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 05 April 2023 23:59:02 To: Viljandimaa Cc: RMK Subject: Mõisaküla metsamajandamistööde kava projektile muudatusettepanekud

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad.

1. Juhime Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vajalik teha eelnevalt vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. kuna tegemist on valdavalt varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), siis tuleb KAH-alasid majandada põhimõtteliselt püsimetsana, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades, kus valdavalt pealegi ei ole ellu viidud VEP inventuuri, ning RMK poolt1 14. veebruari 2022 algatatud KAH-aladel metsatööde kavandamise ettepanekutele vastuseks esitame järgmised seisukohad:

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel, sest need metsaalad on varem kuulunud kaitsemetsade kategooriasse. Neid metsi majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral valikraiet. 2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides; 2.3.praegu esitame avalikustatud KAH-aladega seonduvalt alljärgnevad seisukohad. Jätame endale õiguse esitada edaspidi täiendavaid seisukohti.

3. Alapõhised seisukohad

Mõisaküla metsad

3.1. Viia läbi VEP inventuur.

3.2. Puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise põhimõtteid.

4. Seisukohtadele täiendavad põhjendused (vt ka allpool tõendid meediast):

Uuring näitab rahva toetust püsimetsandusele:

https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul RMK ei majanda metsi säästlikult. METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati! (ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

Soovime konkreetseid vastuseid e-posti teel lisaks üldistele vastustele RMK kodulehel.

Lugupidamisega

Riina Georg, üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühenduse MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja