Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine

KINNITATUD

Keskkonnaameti

11.09.2014

käskkirjaga nr 1-4.2/14/413

Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala,

Avaste hoiuala ja Avaste merikotka

püsielupaiga (Avaste loodusala)

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

4.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/109

1

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................................................... 0

1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4

1.1. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 4

1.2. MAAKASUTUS .................................................................................................................... 5

1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 7

1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 8

1.5. UURITUS ............................................................................................................................ 10

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ............................................................................... 14

2.1. ELUSTIK ............................................................................................................................. 14

2.2. ELUPAIGAD ....................................................................................................................... 27

2.3. MUUD VÄÄRTUSED ........................................................................................................ 40

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........ 43

3.1. KÜLASTUSTARISTU ........................................................................................................ 44

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 48

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ................................................................................................ 48

4.2. EELARVE ........................................................................................................................... 57

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................. 60

2012 TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................................................................... 63

6. KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................................................... 64

LISAD ................................................................................................................................................. 67

LISA 1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI ................................................... 68

LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST ........... 73

LISA 3. AVASTE LOODUSALA VÄLISPIIR JA TSONEERING .............................................. 76

LISA 4. KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012 TÄITMISE ANALÜÜS .............................. 78

LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL ....................................................................................... 85

6. AVASTE LOODUSALA HOOLDUS- JA TAASTAMISTEGEVUSED ................................. 90

7. HOOLDUSTÖÖD MAALINNA SOOSAAREL ....................................................................... 92

8. ETTEPANEK AVASTE LOODUSALA KAITSE EESMÄRKIDE JA NATURA

ANDMEBAASI MUUTMISEKS .................................................................................................. 94

LISA 9. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID .......................... 97

LISA 10. FOTOD ......................................................................................................................... 103

2

SISSEJUHATUS

Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga

(Avaste loodusala) kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015–2024. Kava koostamisel

lähtuti olemasolevatest andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi

kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise

kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Avaste loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks kaasamiskoosolekut: huvigruppidele suunatud

kaasamiskoosolek 5. detsembril 2012. aastal Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu

kontoris ning avalikkusele suunatud kaasamiskoosolek 23. juulil 2013. aastal Koonga vallamajas.

Kuulutus kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku toimumise kohta avaldati 9. juuli 2013.

aasta ajalehes Pärnu Postimees ja 10. juuli 2013. aasta ajalehes Raplamaa Sõnumid. Toimunud

koosolekute protokollid on esitatud lisas 9. Teade kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku

toimumise kohta avaldati Keskkonnaameti veebilehel 8. juulil 2013. aastal. Avaste loodusala ja

koostatavat kaitsekorralduskava tutvustav artikkel avaldati 30. augusti 2013. aasta ajalehes Pärnu

Postimees.

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist

Meelis Suurkask (tel: 516 4997, e-post: [email protected]).

Kava koostasid OÜ Consultare spetsialistid Mari Raidla, Sirje Azarov, Andres Tõnisson ja

3

Kristo Kiiker (tel: 452 4995, e-post: [email protected]). Ornitoloogilisi küsimusi konsulteeris

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Kava koostamisel on

arvestatud Keskkonnaameti ettepanekute ja suunistega.

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013”

ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva

keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse

säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Kaitsekorralduskavas kasutatavad lühendid:

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

ELF – Eestimaa Looduse Fond

HA – hoiuala

KeA – Keskkonnaamet

kat – kaitsekategooria

KKK – kaitsekorralduskava

KR – Keskkonnaregister

LiA - linnuala

LiD – linnudirektiiv

LKA - looduskaitseala

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv

PEP – püsielupaik

PN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik

PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

VEP – vääriselupaiga tunnustega ala

4

1. ÜLDOSA

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Avaste loodusala asub Pärnu maakonnas Koonga ja Halinga vallas ning Rapla maakonnas Vigala

vallas (joonis 1) ja hõlmab Avaste looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste

merikotka püsielupaika. 8494,6 ha suurune Avaste loodusala kuulub üle-euroopalisse kaitstavate

alade võrgustikku Natura 2000.

Joonis 1. Avaste loodusala paiknemine (Natura standardandmebaas, 2013).

Avaste loodusala eesmärk on 12 loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi kaitse, nendeks

elupaikadeks on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede

kasvualad – 6210*), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), siirde-

ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Avaste loodusala tuumiku moodustab Avaste looduskaitseala, mis on loodud Eesti NSV Ministrite

Nõukogu 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta“ kaitse alla

võetud Avaste sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Avaste soo ja seal esinevate

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Avaste soo omab nii geoloogilist, veekaitselist kui

ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaika mitmetele ohustatud liikidele sh kalju- ja merikotkale,

rohunepile ja metsisele. Avaste soostikus on üks Eesti suuremaid madalsoo komplekse. Praegu

kuuluvad kaitseala koosseisu veel Avaste soost kagu poole jäävad märjad sooniidud ning vanad

loodusmetsad. Avaste soo lõunaosas asub Soontagana maalinn, mille ajalugu ulatub juba 7.-8.

sajandisse. Maalinna ümbritseb pärandkultuurmaastik – niidud ja kunagised taluasemed. Siia,

5

rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga paika, on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud

telkimisala, metsaonni ja vaatetorni.

Avaste hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. aasta määrusega nr 154

“Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” (RT I 2007, 38, 274). Avaste hoiuala tervikuna

on ajalooliselt olnud kasutusel loomade karjamaana ja ilmselt olnud osaliselt ka niidetav.

Karjatamine on tugevalt mõjutanud koosluste teket, mille tulemusena on välja kujunenud

omalaadne metsa ja niidutaimede segakooslus. Alal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüüpe lubjarikkal mullal kasvavaid kuivasid niite (6210*), sinihelmikakooslusi (6410),

siirde- ja õõtsiksoid (7140), vanu loodusmetsi (9010*) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud

kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiku.

Kesu sookaitseala moodustati Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. aasta määrusega nr 97

„Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade

kinnitamine”. Avaste merikotka püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 21. juuli

2010. aasta määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”.

Avaste looduskaitseala ja hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaik on osaks

Tuhu-Kesu linnualast (EE0040208), mis hõlmab lisaks ka Lihula maastikukaitseala ja hoiuala

ning Tuhu maastikukaitseala ja hoiuala. Tegemist on neljast suurest märgalast koosneva

kompleksiga, mille kogupindala on 19 296,6 ha. Samad alad on arvatud ka rahvusvahelise

tähtsusega linnualade ehk IBA alade hulka (Important Bird Areas; Tuhu-Kesu, EE054).

Tuhu-Kesu linnuala eesmärgiks on 18 linnuliigi elupaiga kaitse. Nendeks liikideks on sinikaelpart

(Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-

loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus

pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu alal. Avaste

looduskaitseala Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites on jahipidamine keelatud 15. veebruarist

31. juulini ning inimeste viibimine Mangu sihtkaitsevööndis ja Avaste merikotka püsielupaigas

5. veebruarist 31. juulini. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult Soontagana maalinna

lõkkekohtades. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

1.2. MAAKASUTUS

Avaste loodusala pindala on 8494,6 ha, millest riigimaid on 28 katastriüksusel kokku 7022,8 ha,

jätkuvalt riigi omandis olevaid maid (edaspidi JRO) on 1312,8 ha. Eramaid on 74 katastriüksust

kogupindalaga 159,2 ha ning enamik neist paikneb loodusala servas. Maaomandi jaotust

iseloomustab joonis 2.

6

Joonis 2. Maaomandi jaotus Avaste loodusalal.

Põhikaardi kõlvikulise jaotuse alusel on loodusala 3662,4 ha ulatuses madalsoo, millest 654,1 ha

on kaetud metsaga (tabel 1, joonis 3). 2456,7 ha on mets, millest 29,5 ha noor mets. 2272,3 ha on

raba, millest 166,1 ha on metsaga kaetud raba. 70,8 ha on rohumaad, lisaks leidub väiksel pindalal

soovikuid, raskestiläbitavaid soid, muid lagedaid alasid, põlde ja põõsastikke.

Loodusala teedevõrk on hõre – seda ei läbi suuremad teed. Loodusala keskosa läbivad

kruusakattega Avastemäe – Parasmaa tee ja Parasmaa tee. Loodusala puutub kirdeosas kokku

Kivi-Vigala – Avaste – Vana-Vigala kõrvalmaanteega. Ala piirile suundub mitmeid väiksemaid

metsateid. Loodusalal puudub asustus.

Tabel 1. Kõlvikuline jaotus Avaste loodusalal.

Kõlvik Pindala (ha) Osakaal loodusala

kogupindalast (%)

Madalsoo 3008,3 35,41

Mets 2427,2 28,57

Raba 2106,2 24,79

Madalsoo puudega 654,1 7,70

Raba puudega 166,1 1,96

Rohumaa 70,8 0,83

Noor mets 29,5 0,35

7

Soovik 18,0 0,21

Kõlvik Pindala (ha) Osakaal loodusala

kogupindalast (%)

Soovik puudega 5,0 0,06

Raskestiläbitav soo 2,7 0,03

Muu lage 2,6 0,03

Põld 2,1 0,02

Põõsastik 0,04 0,00

Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Avaste loodusalal.

1.3. HUVIGRUPID

• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund.

• RMK – riigimetsade majandaja ja haldaja, külastusobjektide rajaja ja hooldaja riigi maadel,

piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.

• Keskkonnainspektsioon – eesmärk on avastada ja ennetada keskkonnarikkumisi.

• Muinsuskaitseamet – eesmärk on tagada arheoloogiamälestiste väärtustamine ning säilimine.

• Koonga, Halinga ja Vigala vallavalitsus – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud arengu

tagamine ja loodusväärtuste säilimine.

8

• Maaomanikud - on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja korrastatud

maastikest.

• Külastajad, turistid – on huvitatud puhta looduskeskkonna ja hooldatud maastike säilimisest

ning külastusrajatiste heast seisukorrast.

• Ümbruskonna elanikud, jahimeeste seltsid– eesmärk on metsa ja soode kõrvalkasutus ja

jahipidamine loodusala territooriumil. Ala jääb Vigala, Päärdu, Halinga ja Koonga

jahipiirkonda.

• Loodushuvilised, teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud puutumatu

looduskeskkonna säilimisest ja selle uurimisest.

1.4. KAITSEKORD

1.4.1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORD

Tulenevalt lisas 1 esitatud ja 03.07.2001 vastu võetud kaitse-eeskirjast on Avaste looduskaitseala

tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks

sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Avaste, Parasmaa, Soontagana, Mangu, Rumba ja Maali sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal

väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Mihkle

piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa.

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu kaitsealal.

Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites on jahipidamine keelatud 15. veebruarist 31. juulini ning

inimeste viibimine Mangu sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Telkimine ja lõkke

tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja

tähistatud paikades. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, jalgrattaga sõitmine

väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks

ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning kaitseeeskirjaga

lubatud metsatöödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud maakorralduskava kinnitamine,

katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine, metsamajandamiskava väljastamine, detail-

ja üldplaneeringu kehtestamine ning projekteerimistingimuste andmine.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks, rajatiste

rajamine kaitseala tarbeks ning Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites puu-

ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus

esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Piiranguvööndis on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme

9

muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, väetiste ja

mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal, uuendusraie, välja arvatud

turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja

vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku-

ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Lisaks on keelatud

jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma

kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine ning uute teede,

õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

1.4.2. KESU SOOKAITSEALA KAITSEKORD

Kesu sookaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, kus kehtib piiranguvööndi kaitsekord.

Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades

Looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi. Kesu sookaitsealal on vastavalt

Looduskaitseseaduse § 91 lõige 4 ja § 31 alusel lubatud kaitseala valitseja nõusolekul: uue

maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara

kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie; biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine;

lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas ning roo varumine külmumata pinnasel.

1.4.3. AVASTE HOIUALA KAITSEKORD

Hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade ja

kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate tegevuste

mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32 lg 2 järgi on

hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (väljavõte looduskaitseseaduse

paragrahvidest 14 ja 32 on esitatud lisas 2).

Hoiualal ei ole ilma valitseja nõusolekuta lubatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku

sihtotstarvet, koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ega väljastada

metsamajandamiskava. Valitseja nõusolekut vajab ka detailplaneeringu ja üldplaneeringu

kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks,

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ning uue veekogu rajamine, mille pindala on suurem

kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks. Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju

hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui

kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava

loodusobjekti seisundit.

Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone

ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise

menetlemisel arvestatakse hoiuala kehtestamise eesmärki, mille alusel võib valitseja kohustada

10

tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ning kasutama kavandatava raie korral

kindlaks määratud tehnoloogiat. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide

seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud

korras.

1.4.4. MERIKOTKA PÜSIELUPAIGA KAITSEKORD

Avaste merikotka püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele ühte sihtkaitsevööndisse. Püsielupaigas kehtib

„Looduskaitseseaduses“ sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord määruses „Merikotka

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (RT I 2010, 51, 319) sätestatud erisustega.

Püsielupaigas on lubatud jahipidamine ja kalapüük ning püsielupaika läbivatel teedel inimeste

viibimine ning sõidukitega sõitmine. Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine ning

marjade ja seente korjamine 1. augustist 14. veebruarini, muul ajal on inimeste viibimine

sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja

korraldamisega seotud tegevuse korral ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel. Valitseja nõusolekul on lubatud poollooduslike koosluste ilme säilimiseks

vajalik tegevus.

Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning kaitstavate liikide isendite

elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena alusmetsa, järelkasvu ja puistu

teise rinde harvendamine 1. augustist 14. veebruarini.

1.5. UURITUS

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Avaste soo oli aastail 1951-1954 Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi statsionaarse

uurimise objektiks. Uuringu tulemusena valmis detailne taimkatte ülevaade, milles lähemalt

iseloomustatakse mudatarna – valge nokkheina ja porsa-pruuni sepsika assotsiatsiooni.

Turbasambla „saared“ raba- ja metsafragmentidega näitasid juba toona üleminekut

mesotroofsesse arenguastmesse (Valk, 1988).

Avaste loodusala märgalade uuemad andmed pärinevad ELFi 2010. ja 2011. aasta inventuurist.

2010. aastal inventeerisid ala Rein Kuresoo, Meelis Leivits ja Maria Knüpffer ning 2011. aastal

Indrek Tammekänd, Eerik Leibak ja Alar Soppe.

Niidukooslusi inventeerisid Reelika Rohtla, Toomas Talinurm, Elle Roosaluste ja Urmas Vahur 2000.

aastal.

Natura elupaigatüüpide inventuurid viidi Avaste loodusalal läbi 2001. ja 2002. aastal Natura

pilootprojekti raames. Täpsemad andmed inventuuri läbiviijate kohta puuduvad.

2008. aastal inventeeris Taimo Türnpu Metsruum OÜ-st Avaste hoiuala Pärnumaa osa. Inventuuri

käigus määrati 11 Natura elupaigatüübi tunnustele vastavat ala 377,9 ha-l.

Kaitsekorralduskava koostamisel koondati, kontrolliti kameraalselt ning parandati erinevate

inventuuride käigus koostatud andmed. Lisaks teostati metsaelupaikade inventuur varem

11

inventeerimata aladel ja varasemalt määratud elupaigatüübi tunnustele mittevastavatel aladel

kokku 2003,0 ha-l. Inventuuri teostasid Marje Talvis ja Aivar Hallang Metsaruum OÜ-st

(Metsaruum OÜ, 2013).

Vääriselupaiku inventeerisid Mai Umalas 2000. aastal ja Maie Kangur 2002. aastal. Kaardistati kuus

VEP-i tunnustele vastavat metsaosa.

2013. aastal viidi läbi välitööd ning koostati soovitused loodusala loodusliku veerežiimi

ennistamiseks. Inventuuri teostas maaparandussüsteemide projekteerija ja hüdrotehnika ekspert

Ove Mengel. KKK koostamise käigus analüüsiti olemasolevaid andmeid maaparandussüsteemide

ja kraavide kohta Põllumajandusameti maaparandussüsteemide registris ning Eesti põhikaardil.

Analüüsi käigus tuvastati lähipiirkonda jäävad maaparandussüsteemide osad, mis mõjutavad

kaitseala veerežiimi. Välitööde käigus täpsustati analüüsi põhjal tuvastatud kohad, kus kraavide

toimimine oli ebaselge või oli tegemist vastuolulise infoga (sh voolusuunad). Lisaks vaadati üle

likvideeritavate kraavide seisukord (Mengel, 2013).

Lähtuvalt loodusliku veerežiimi taastamiseks kavandatavatest tegevustest koostati loodusala

veerežiimi looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamise metoodika ja kriteeriumid, mille

alusel kirjeldati taastamiseelne sooelupaikade seisund. Botaanilisi välitöid tegi botaanik Indrek

Hiiesalu. Välitööde eesmärgiks oli kirjeldada taimestikku piirkondades, kus planeeritakse muuta

veerežiimi. Lisaks prognoositi kirjeldatud alade taimkattemuutusi eeldades, et kraavid

tammitatakse ning põhjaveetaset tõstetakse nii, et see mõjutaks kooslust soostumise

intensiivistumise suunas (Hiiesalu, 2013).

1950ndatel tehti Avaste soos ornitoloogilisi (Renno, 1958) ja entomoloogilisi uuringuid (Haberman,

1959).

Arheoloogilisi väljakaevamisi tehti Soontagana maalinnas aastail 1965-1971, väiksemad

proovikaevamisi ka 1895. aastal (Tõnisson, 1977).

Pärandkultuuri objekte inventeeris Kalev Tihkan 2009. aastal inventuuri „Pärandkultuuri objektid

metsas“ raames. Registreeriti kolm objekti, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.3.2.

1.5.2. SEIRE

Keskkonnaregistri andmetel on Avaste loodusalal kolm riiklikku seireala:

1. Halinga seireala, SJA5172000. Röövlindude seire. Avaste hoiualal ja Avaste

looduskaitseala kaguosas tehakse röövlindude riiklikku seiret. Röövlindude seire

eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste (Accipitriformes), pistrikuliste

(Falconiformes) ja kakuliste (Stigiformes) seisundi jälgimine. Kaardistamise ja pesade

otsimise teel määratakse liikide kaupa röövlindude arvukus, mida hinnatakse

pesitsusterritooriumide arvuna. Võimalikult paljudel pesitsusterritooriumidel määratakse

edukate ja edutute pesade arv, poegade arv pesas ja lennuvõimestunud järglaste arv. Seire

tulemusi kasutatakse uuritavate röövlinnuliikide arvukuse muutuste ning ohustatuse

väljaselgitamiseks. Röövlindude populatsioonide seisund on indikaatoriks loodusliku

mitmekesisuse hindamisel (Riiklik keskkonnaseire programm, 2013).

2. Avaste soo, SJA6112000. Madalsoode ja rabade linnustiku seire Avaste soos ja Kesu

rabas tehakse madalsoode ja rabade haudelinnustiku riiklikku seiret. Vaatlusi viidi läbi

1995. ja 2011. aastal. 2011. aastal registreeriti Avaste soos 31 ning Kesu rabas 41

haudelinnuliiki. Seire tulemusi on täpsemalt käsitletud peatükis 2.1.4.

12

3. Avaste SJA1596000. Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire. Varasemalt tehti

Avaste soo idaosas haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seiret. Käesolevaks ajaks on

programm arhiveeritud. Prooviruudul hinnati keskmist liigirikkust, indikaatorliikide arvu

põhiseireruudul, soontaimede ja samblaliikide koguarvu ning muid näitajaid. Mõõtmisi

teostati 1995., 1999. ja 2004. aastal.

Kõiki Eestis teadaolevaid kotkaste pesi kontrollitakse riikliku seire käigus. Riikliku

keskkonnaseire programmi „Kotkad ja must-toonekurg“ eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste

ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite

mõju jälgimine. Seireprojekti käigus kogutud informatsiooni on võimalik kasutada nende liikide

kaitse korraldamiseks. Kogutakse ka andmeid ohutegurite mõju ja muutumise kohta, samuti

kaitserežiimi rikkumiste, toitumise ning elupaigavaliku kohta. Igal aastal keskendutakse ühele-

kahele liigile, seega toimub liikide seire kolme- kuni viieaastase sammuga (Riiklik

keskkonnaseire programm, 2012).

Metsise mängupaikade loendus ja populatsiooni seisundi hindamine toimub samuti riikliku

seireprogrammi raames.

Riiklik seire on I prioriteedi tegevus, mida korraldab Keskkonnaagentuur. Seire läbiviija sõltub

programmist.

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

1.5.3.1. KAUNI KULDKINGA INVENTUUR

Avaste hoiuala eesmärgiks on kauni kuldkinga elupaikade kaitse. Käesoleval ajal puuduvad

Keskkonnaregistris andmed liigi esinemise kohta alal.

Liigi arvukuse ja populatsiooni seisundi selgitamiseks tuleb läbi viia inventuur sobivates

elupaikades hoiualal ning andmed kanda keskkonnaregistrisse. Välitööd teostatakse kauni

kuldkinga õitsemise ajal (parim aeg mai lõpp-juuni algus). Samuti tuleb inventuuri käigus hinnata

populatsiooni ja leiukoha seisundit ning vajadusel määrata kasvukoha säilimiseks või seisundi

parandamiseks vajalikud meetmed.

Tegemist on III prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.

13

Joonis 4. Avaste loodusalal läbiviidavad seired ja inventuurid.

1.5.3.2. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE TULEMUSLIKKUSE SEIRE

Veerežiimi taastamisega seotud muutuste jälgimiseks tuleb läbi viia tegevuse tulemuslikkuse

seiret. Veerežiimi taastamise tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks 2013. aastal

väljatöötatud metoodika, kriteeriumid ning prognoosid (Hiiesalu, 2013). Seirepunktide asukohad

on näidatud joonisel 4. Seiret teostatakse 5-aastase sammuga, kaitsekorraldusperioodil toimub

seire 2023. aastal. Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.

14

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

2.1. ELUSTIK

2.1.1. TAIMED

Avaste looduskaitseala üldine eesmärk on Avaste soo ja seal esinevate kaitsealuste liikide

elupaikade kaitse. Konkreetseid liike ei ole eesmärgina nimetatud. Avaste hoiuala eesmärk on

loodusdirektiivi II lisasse kuuluva kauni kuldkinga elupaikade kaitse.

Avaste loodusalal on registreeritud 12 kaitsealust taimeliiki (tabel 2), millest kõdukoralljuur

kuulub II kaitsekategooriasse ning teised on III kaitsekategooria liigid. Esiletõstmist väärivad

Eesti punase nimestiku alusel eriti ohustatud kuninga-kuuskjalg ning ohulähedased liigid siberi

võhumõõk, harilik porss, eesti soojumikas ja lodukannike. Keskkonnaregistri andmed on

valdavalt kogutud 2011. ja 2012. aastal muude inventuuride või juhuvaatluste käigus (leiukohad

registreeris Indrek Tammekänd), spetsiaalseid kaitsealuste taimeliikide inventuure ei ole läbi

viidud. Lisaks keskkonnaregistrisse kantud liikidele registreeriti 2013. aasta metsaelupaikade

inventuuri käigus III kaitsekategooriasse kuuluva kahelehise käokeele leiukohad.

Tabel 2. Kaitsealused taimeliigid Avaste loodusalal (EELIS, 2013).

Liik Registreeritud

leiukohad KRis Kaitsekat.

LKA, HA

eesmärk LoD lisa

LoA

eesmärk EPN

kategooria Eesti k. Ladina k.

kõdukoralljuur Corallorhiza trifida Avaste LKA 2 Ei Ei Ei Eriti

ohustatud

kahkjaspunane

sõrmkäpp Dactylorhiza

incarnata Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline

harilik käoraamat Gymnadenia

conopsea Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 Ei Ei Ei Ohuväline

siberi võhumõõk Iris sibirica Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 Ei Ei Ei Ohulähedane

metsõunapuu Malus sylvestris Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline

harilik porss Myrica gale Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohulähedane

kuninga-kuuskjalg Pedicularis

sceptrum-carolinum Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Eriti

ohustatud

eesti soojumikas Saussurea alpina

subsp. esthonica Avaste HA, LKA 3 Ei II ja IV Ei Ohulähedane

vööthuulsõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline

sooneiuvaip Epipactis palustris Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline

suur käopõll Listera ovata Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline

lodukannike Viola uliginosa Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohulähedane

Kõdu-koralljuur kasvab niisketel aladel mitmesugustes varjukamates metsades ja põõsastikes, sh

sobivad ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal. Oma tagasihoidliku välimuse ja

varase õitseaja tõttu on koralljuure levikut Eestis ilmselt pisut alahinnatud (Kull & Tuulik, 2002).

Kõdukoralljuur registreeriti Avaste LKA soometsas 2011. aastal. Leiukohas kasvas kümme

isendit, tegelik liigi leviala ja arvukus on kindlasti suurem, kuna alal leidub liigile sobivaid

kasvukohti.

15

Keskkonnaregistrisse on kantud siberi võhumõõga viis leiukohta, millest kaks on Avaste

looduskaitsealal, kaks Avaste hoiualal ning üks Kesu sookaitsealal. Iseloomulikuks elupaigaks on

soostuvad niidud, lamminiidud, madalsood ja veekogude kaldad.

Harilik porss kasvab niisketel aladel, iseloomulikud kasvukohad on soostunud järvekaldad,

harvem soostuvad metsad või niidud, ka madal- ja siirdesood. Liik on registreeritud ühes

leiukohas Avaste hoiualal ning kahes leiukohas Avaste looduskaitsealal.

Kuninga-kuuskjalg kasvab üldiselt hajusalt soostunud niitudel ja kraavikallastel. Liiki on

registreeritud Avaste looduskaitsealal kuues ning Avaste hoiualal kahes leiukohas.

Eesti soojumikas on registreeritud Avaste looduskaitsealal neljas ja hoiualal ühes kasvukohas.

Liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis lubjarikastel soostunud niitudel, madalsoodes ja soistes

hõredates metsades ja võsades. Liigi arvukus Eestis on stabiilne (eElurikkus, 2012).

Käesolevas peatükis kirjeldatud liikide kaitse tagatakse elupaikade kaitsega ning eesmärke ei seata

ning täiendavaid kaitsemeetmeid ei rakendada. Eraldi eesmärgid seatakse kaunile kuldkingale

allolevas peatükis.

2.1.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)

• II kat, LoD – II, IV, KE – jah (HA), LoA – ei, PN – ohulähedane (7).

Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise

inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad (Kull & Sarv,

2012) .

Kauni kuldkinga kaitset korraldatakse liigi tegevuskava alusel, mille põhjal ohustavad liiki

kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel,

kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses.

Liik on seatud Avaste hoiuala eesmärgiks, kuid kauni kuldkinga leiukohti ei ole alal registreeritud.

Kaitse eesmärgiks püstitatud liigi arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks tuleb läbi viia

inventuur.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Liigi arvukus on selgitatud ja leiukohad kaardistatud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Liigi arvukus on selgitatud ja leiukohad kaardistatud.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Liigile on koostatud tegevuskava.

– Andmete puudumine

Meetmed

Viia läbi inventuur kauni kuldkinga arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks.

16

2.1.2. SEENED, SAMBLAD JA SAMBLIKUD

Kaitsealuseid seene-, sambla- ega samblikuliike ei ole loodusalal registreeritud, kuid

vääriselupaikade inventuuri käigus 2002. aastal registreeriti VEPi tunnusliigid harilik

kariksammal (Frullania dilatata), harilik säbrik (Ulota crispa), haava-tuletaelik (Phellinus

populicola) ja kännukatik (Nowellia curvifolia).

2.1.3. KAHEPAIKSED

Kaitsealustest kahepaiksetest on 1999. aastal registrisse kantud rabakonna elupaik Avaste soos.

Rabakonn on levinud kõikjal Eestis lehtmetsades, jõgede-äärsetel lamminiitudel, rannaniitudel ja

soode servaaladel. Liik kuulub III kaitsekategooriasse, loodusdirektiivi IV lisasse ning Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku ohuvälisesse kategooriasse.

2.1.4. LINNUD

Esimesed kvantitatiivsed andmed Avaste soo linnustiku kohta pärinevad Olav Renno töödest

(Renno, 1951). 1995. aastal uuriti Avaste soo idaosa (Avaste mäe all) linnustikku riikliku

madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire käigus. Sama seireprogrammi raames tehti 2011.

aastal linnustiku seiret Avaste soos ja Kesu rabas. Avaste soos registreeriti 31 ning Kesu rabas 41

haudelinnuliiki.

Avaste loodusalal on keskkonnaregistrisse kantud 30 kaitsealuse linnuliigi elupaigad, kellest kolm

kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, kuus on II ning 21 III kaitsekategooria liigid. Avaste

loodusalal registreeritud liigid on esitatud tabelis 3. Lisaks tabelis toodud liikidele on Tuhu-Kesu

linnuala eesmärk niidurüdi, rabapüü, tutka, väikekoovitaja, kiivitaja ja sinikael-pardi elupaikade

kaitse. Nimetatud linnuliikide elupaiku ei ole Avaste loodusala territooriumil registreeritud.

Tabel 3. Avaste loodusalal registreeritud linnuliigid (EELIS, 2013).

Liik Registreeritud

elupaigad Kaitsekat. LiD lisa

LiA

eesmärk

LiA

arvukuse

eesmärk (paari)

EPN kategooria Eesti k. Ladina k.

kaljukotkas Aquila

chrysaetos Avaste LKA 1 I Jah 3 Ohualdis

väikepistrik

Falco

columbarius Avaste LKA 1 I Ei Ohualdis

merikotkas

Haliaeetus

albicilla Merikotka PEP 1 I Jah 1 Ohulähedane

kanakull Accipiter

gentilis Avaste LKA 2 I Ei Ohuväline

väikeluik Cygnus

columbianus Avaste HA 2 I Ei Mittehinnatav

mustsabavigle Limosa limosa Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 2 II/1 Jah 100 Ohulähedane

metsis Tetrao

urogallus Avaste HA, LKA 2 I, II/2 ja

III/2 Ei Ohualdis

17

Liik Registreeritud

elupaigad Kaitsekat. LiD lisa

LiA

eesmärk

LiA

arvukuse

eesmärk (paari)

EPN kategooria Eesti k. Ladina k.

Valgeselg-

kirjurähn Dendrocopos

leucotos

Avaste LKA,

Merikotka PEP 2 I Ei Ohuväline

rohunepp Gallinago

media Avaste LKA 2 I Ei Ohualdis

laanepüü Bonasa

bonasia Avaste HA, LKA 3 I ja II/1 Ei Ohuväline

roo-loorkull Circus

aeruginosus

Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline välja-loorkull Circus cyaneus Avaste HA, LKA 3 I Ei Ohulähedane

soo-loorkull Circus

pygargus Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I Jah 5 Ohulähedane

sookurg Grus grus

Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline

punaselgõgija

Lanius collurio

Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I Jah 20 Ohuväline

hallõgija Lanius

excubitor Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 Ei Jah 5-10 Ohulähedane

suurkoovitaja Numenius

arquata Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 II/1 Jah 25-50 Ohuväline

hallpea-rähn Picus canus Avaste HA 3 I Ei Ohuväline

rüüt Pluvialis

apricaria Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I, II/1 ja

III/2 Jah 100 Ohuväline

teder Tetrao tetrix

Avaste HA, LKA, Kesu sookaitseala, Merikotka PEP 3

I, II/1 ja

III/2 Jah 100 Ohulähedane

mudatilder Tringa glareola Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 I Jah 150 Ohuväline

punajalgtilder Tringa totanus

Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 II/1 Jah 50-100 Ohuväline

hoburästas Turdus

viscivorus Avaste HA, LKA,

Kesu sookaitseala 3 II/1 Ei Ohuväline väikekärbsenäpp

Ficedula parva Avaste LKA 3 I Ei Ohuväline väänkael Jynx torquilla Avaste LKA 3 Ei Ei Ohuväline

nõmmelõoke Lullula arborea Avaste LKA 3 I Ei Ohuväline

täpikhuik Porzana

porzana Avaste LKA, Kesu

sookaitseala 3 I Ei Ohuväline

rooruik Rallus

aquaticus Avaste LKA 3 II/1 Ei Ohuväline vöötpõõsalind

Sylvia nisoria Avaste LKA 3 I Jah 20-30 Ohuväline

öösorr

Caprimulgus

europaeus Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline

18

Võrreldes 1950ndate aastatega, on Avaste soo tugevalt võsastunud. Taimestiku struktuuri ja

koosseisu muutused põhjustavad lagedate aladega seotud linnuliikidele sobivate elupaikade

vähenemist. 1995. aastal ei pesitsenud alal sooräts, rukkirääk, tutkas, kalakajakas ja punaselgõgija.

Tugevalt oli arvukus langenud pruunselg-põõsalinnul, rootsiitsitajal, sookiurul, tikutajal,

kadakatäksil, suurkoovitajal ja välja-loorkullil (Leivits, 1995). 2011. aastal oli arvukus tugevalt

tõusnud kõrkja-roolinnul, võsa-ritsiklinnul ja salu-lehelinnul. Uuteks liikideks olid täpikhuik ja

karmiinleevike. Dominantliigiks oli muutunud kõrkja-roolind (21,4%) ja servaaladel salulehelind.

Lindude kaitse tagamiseks on vajalik elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude

minimeerimine. Kaitstavatele linnuliikidele on potentsiaalseks ohuteguriks traditsioonilise

maakasutuse muutused ning intensiivistuv metsandus (Kuus & Kalamees, 2003).

Soolindude puhul on eesmärk neile sobivate elupaikade – lagedate sooalade – säilimine.

Konkreetsete linnuliikide arvukused sõltuvad mitmetest teguritest, mis võivad olla alavälised ja

täpselt teadmata. Piirkonna eraldatus ning kohati raske ligipääsetavus on liikidele heaks

loomulikuks kaitseks. Haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimist, nende pesitsus- ja

varjetingimuste halvendamist tuleb Avaste loodusalal ette suhteliselt harva. Häirimise suhtes

tundlike liikide pesapaikade ümbruses on kehtestatud kevad-suvised liikumiskeelud.

Avaste loodusalal tuleb jätkata madalsoode ja rabade haudelinnustiku ja röövlindude seiret riikliku

seireprogrammi raames.

2.1.4.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS)

• I kat, LiD – I, KE – jah, LiA – jah, LA – jah, EPN – ohualdis (6)

Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Liik asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb

suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol. Liigi pesapaik on üldjuhul raba

servas või rabasaarel. Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel ning

asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks on kaljukotkastel enamasti mänd, vaid

üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval (Kotkaklubi, 2012b).

Avaste looduskaitsealal on üks asustatud kaljukotka territoorium. Registreeritud on üks kaljukotka

pesa Mangu looduslikus sihtkaitsevööndis. Tegemist on tehispesaga, kus 1994. aastal

lennuvõimestus üks poeg, 1998., 2000., 2001. ja 2002. aastal oli pesa asustatud ning 2010. aastal

asustamata. Viimati vaadeldi pesa 2012. aastal, mil pesas lennuvõimestus kaks poega. Tuhu- Kesu

linnuala eesmärk on kolm paari, Avaste loodusala eesmärk on üks paari, seega on eesmärgiks

seatud arvukus saavutatud.

Kaljukotka kaitse tagatakse pesapaikade ja toitumisalade (rabamassiivid) kaitsega. Eesti

inimpelglikuma kotkaliigina võib kaljukotka pesitsemise nurjata ühekordne inimtegevus paarisaja

meetri kaugusel pesapaigast (Kotkaklubi, 2012a). Kaljukotka pesa piirkonnas külastustaristu

puudub ning seda sinna ka ei arendata. Lähim tee asub pesast vähemalt 900 m kaugusel

(kruusatee). Pesa ümbritseval alal on kehtestatud liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini.

Liikumiskeelu ala on tähistamata. Häirimise mõju võib avalduda väljaspool kaitseala toimuva

tegevuse tulemusel, kuna pesa paikneb kaitseala välispiirist vähem kui 300 m kaugusel.

Projekteerimisel on kaitseala laiendus, eesmärgiga parandada pesa kaitstust.

Liigi kaitset korraldatakse tegevuskava alusel. Vajalik on jätkata territooriumi kontrollimist riikliku

seire käigus.

19

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim: pesa on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning kehtestatud

pesitsusaegne liikumiskeeld.

+ Liigile on koostatud tegevuskava.

– Pesitsusaegne häirimine

Meetmed

Liikumispiiranguga alade tähistamine ja tähiste olemasolu kontroll.

Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.

Kaitseala piiri laiendamine ja kaitsekorra kehtestamine pesa kaitse tõhustamiseks.

2.1.4.2. MERIKOTKAS (HALIAEETUS ALBICILLA)

• I kat, LiD – I, LiA – jah, LA – jah, EPN – ohulähedane (7)

Merikotkas kuulub Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse ning Berni, Bonni ja CITES-i

konventsioonide II lisasse. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Merikotkas eelistab pesapaigana peamiselt vanu ja võrdlemisi hõredaid männienamusega (loo-)

metsi (eriti Lääne-Eestis), niiskeid kuuse-segametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid

männikuid. Enamasti on kusagil lähikonnas ka jahialaks sobiv veekogu. Pesapuuna kasutatakse

peamiselt mändi, harvem haaba, sangleppa ja erandjuhul kaske, tamme või kuuske (Nellis &

Volke, 2003).

Avaste loodusalal on üks merikotka asustatud territoorium, registreeritud on kolm pesa Avaste

merikotka püsielupaigas. Püsielupaigas on liigi kaitseks kehtestatud sihtkaitsevööndi režiim ning

liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini. Liikumiskeeluala on tähistamata. 2012. aasta riikliku

seire andmetel lennuvõimestus ühes pesas üks poeg, teised kaks pesa olid varisenud.

Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis

pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Merikotka pesa piirkonnas

külastustaristu puudub ning seda sinna ka ei arendata. Lähim tee on pesast vähemalt 1 km kaugusel

(pinnastee). Pesa on ümbritsetud sihtkaitsevöönditega. Püsielupaiga välispiir on asustatud pesast

rohkem kui 400 m kaugusel.

Vajalik on jätkata riiklikku seiret, mille käigus määratakse ka tehispesade rajamise vajadus. Linnuala

eesmärgiks on seatud üks paar. Liigi kaitset korraldatakse tegevuskava alusel.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar merikotkaid.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar merikotkaid.

20

Mõjutegurid ja meetmed

+ Liigile on koostatud tegevuskava.

+ Soodne kaitserežiim: pesa on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ning kehtestatud

pesitsusaegne liikumiskeeld.

– Pesitsusaegne häirimine

Meetmed

Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.

2.1.4.3. VÄIKEPISTRIK (FALCO COLUMBARIUS)

• I kat, LiD – I, KE – ei, LiA – ei, LA – ei, EPN – ohualdis (6)

Väikepistrikut ei ole nimetatud linnuala eesmärkide hulgas. Liik tuleb linnuala ja looduskaitseala

eesmärgina nimetada, kuna liigi esinemise kohta alal on ajakohased andmed (sh on andmed kantud

keskkonnaregistrisse) ning liik kuulub I kaitsekategooriasse. Liigi arvukust Eestis iseloomustab

tugev langus (eElurikkus, 2013).

Väikepistrik registreeriti 2012. aastal (registreeris Jaak Tammekänd) ühe paarina.

Keskkonnaregistrisse kantud pesitsus- ja peamine toitumisala hõlmab kogu Avaste sood ja seda

ümbritsevaid metsi (pindala 3495 ha). Elupaik jääb suuremas osas Avaste LKA Avaste

looduslikku sihtkaitsevööndisse, väiksemas osas Parasmaa hooldatavasse sihtkaitsevööndisse.

Elupaiga servaala asub väikeses osas väljaspool loodusala piire.

Liiki otseselt mõjutavad ohutegurid puuduvad. Liigi kaitse tagatakse elupaiga kaitsega ning

täiendavaid kaitsekorralduslikke meetmeid ei rakendata.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar väikepistrikke.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar väikepistrikke.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim: valdav osa elupaigast on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

2.1.4.4. TEDER (TETRAO TETRIX)

• III kat, LiD – I, II/1, III/2, KE – ei, LoA – jah, EPN – ohulähedane (7)

Teder on Eestis levinud kogu mandrialal ja kõigil kolmel suuremal saarel. Eestis on tedre talvised

elupaigad seotud kasepuistute kui põhilise toiduallikaga. Liik eelistab avamaastikuga külgnevaid

kase- või kasesegametsade servi, väiksemaid metsatukki, samuti hõredaid kasepuistuid madal- ja

siirdesoodes ning puisniitudel. Kevadised mängupaigad on heinamaadel, sooniitudel, põldudel,

metsalagendikel, raiesmikel jne. Pesitsetakse põõsastutes, looduslikult uuenevatel aladel,

metsakultuuridel, soodes, vanema metsa servades jne.

21

Eestis ohustavad tetre ennekõike elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning vaenlased

– rebane, metsnugis, kährik, metssiga (Viht, 2008).

Avaste loodusalal on tedre mängu- ja peamise pesitsuspaigana registreeritud kogu Avaste soo ja

Kesu raba ning neid ümbritsevad metsad. Elupaigad jäävad Avaste HA, Avaste LKA, Kesu

sookaitseala ning Avaste merikotka PEPi territooriumile ning osaliselt ka väljapoole kaitstavat

ala.

Tuhu-Kesu linnuala eesmärk on vähemalt 100 tedrekuke mängimine alal. 2012. aastal toimunud

lausloendusega registreeriti Avaste soos ja seda ümbritsevates metsades 12 mängu 89 kukega.

Kesu rabas ning ümbritsevatel aladel registreeriti 10 mängu 27 kukega. Seega on linnuala eesmärk

saavutatud. Tedre elupaikade kaitse tuleb nimetada ka Avaste looduskaitseala ja Kesu

sookaitseala kaitse eesmärgina.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Avaste loodusalal mängib vähemalt 100 tedrekukke.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Avaste loodusalal mängib vähemalt 100 tedrekukke.

Mõjutegurid ja meetmed

– Elupaikade kvaliteedi langemine piiranguvööndis

Meetmed

Kesu sookaitseala ja ümbritsevate väärtuslike elupaikade tsoneerimine

sihtkaitsevööndisse.

– Liik ei ole nimetatud Avaste looduskaitseala ega Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.

Meetmed

Tedre nimetamine Avaste looduskaitseala ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.

2.1.4.5. METSIS (TETRAO UROGALLUS)

• II kat, LiD – I, KE – ei, LoA – jah, EPN – ohualdis (6)

Metsis on vanadele okasmetsadele iseloomulik liik, kes eelistab mängupaigaks ainult mändidest

koosnevaid puistuid, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81-120 aastat (Viht & Randla, 2001).

Avaste looduskaitsealal on üks metsise mängupaik (Parasma) Parasmaa hooldatavas ja Mangu

looduslikus sihtkaitsevööndis. Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik hõlmab osaliselt ka

Avaste hoiuala lääneosa. 2012. aastal mängis alal üks kukk, varem, 1998. aastal 4-7 kukke

(EELIS, 2013).

Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (Randla, 2012) põhjal on metsisele suure tähtsusega

ohuteguriteks lageraie metsise elupaikades (elupaikade killustumine), elupaikade kvaliteedi

langus kuivendamise tagajärjel ning maastiku muutused (isolatsiooni jäämine, põlismetsa

killustumine, teede võrgustikud). Keskmise tähtsusega ohuteguriteks on kisklus ning häirimine

inimtegevuse poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raied valel ajal).

Tegevuskavast lähtuvalt tuleb rakendada sihtkaitsevööndi režiim mängupaiga keskmest vähemalt

700 m ulatuses. Liigi kaitse tagamiseks ei tohi lubada metssigade lisasöötmist 3 km raadiuses

ümber mänguala. Alal tuleb jätkata perioodilist seiret metsise populatsiooni seisundi hindamiseks

22

riikliku seireprogrammi raames. Metsise elupaikade kaitse tuleb nimetada Avaste looduskaitseala

ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärkide hulgas.

Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse tõhususe ja elupaikade

seisundi analüüsi (Leivits, 2012) kohaselt on Parasma metsisemäng madala kaitsetegevuste

prioriteediga, kuna tegemist on väga väikese mänguga, mäng ei paikne olulistel metsise

tuumaladel (sidususe mõttes on tegemist astmelauaalaga) ning mängu toimumise asukohaks on 0-

elupaik (keskealine tarnamännik).

Metsise mängupaigas ning selle vahetus läheduses puuduvad kuivenduskraavid ning mängupaik

on ümbritsetud sihtkaitsevöönditega. Loodusala läbiv Avastemäe – Parasmaa tee jääb mängupaiga

keskmest vähemalt 600 m kaugusele. Alal puuduvad negatiivsed mõjutegurid, mida oleks

võimalik kaitsekorralduslike meetmetega leevendada. Võttes arvesse elupaiga seisundit ning

viimaseid seireandmeid, on eesmärgiks võimalik seada vaid olemasoleva mängu säilimine.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Avaste loodusala metsisemäng on säilinud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Avaste loodusala metsisemäng on säilinud.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Metsise mängupaik on määratud sihtkaitsevööndisse.

+ Metsise kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel.

– Liik ei ole nimetatud Avaste looduskaitseala kaitse eesmärgina.

Meetmed

Metsise nimetamine Avaste looduskaitseala kaitse eesmärgina.

2.1.4.6. TEISED KAITSTAVAD LINNULIIGID

Tabelis 4 on esitatud eelpool käsitlemata Tuhu-Kesu linnuala eesmärgiks püstitatud liigid

(tumedas trükis). Analüüsitud on iga liigi eesmärgiks olemise põhjendatust ning antud soovitused

kaitse eesmärkide ja arvukuse eesmärkide muutmiseks lähtuvalt liigi kaitsestaatusest, üldistest

arvukuse trendidest ning konkreetse ala olulisusest liigi kaitsel. Iga liigi arvukusele on seatud

pikaajalised (30 aastat) ja lühiajalised (10-aastase kaitsekorraldusperioodi) eesmärgid ning

analüüsitud eesmärkide saavutamist ning andmete olemasolu selle hindamiseks. Lisaks on

analüüsitud teiste Avaste soos ja Kesu rabas registreeritud linnuliikide kaitse eesmärgiks

püstitamise vajadust, eesmärgiga täpsustada kaitse eesmärke.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada Avaste looduskaitseala ja Kesu sookaitseala

kaitse eesmärgina järgmised liigid: mustsaba-vigle, hallõgija, mudatilder, punajalg-tilder,

punaselg-õgija, rüüt, soo-loorkull, suurkoovitaja, teder, vööt-põõsalind, kiivitaja, sookurg,

rooloorkull, välja-loorkull, kanakull, metsis, rohunepp ja väikepistrik.

Samas tehakse ettepanek mitte nimetada linnuala eesmärgina sinikael-pardi elupaikade kaitset ja

nimetada linnuala eesmärgina sookure elupaikade kaitse.

Niidurüdi, rabapüü, tutka ja väike-koovitaja kaitseks kaitsekorralduskavas arvulisi eesmärke ei seata,

kuna liikide kaitse tagamisel on olulised teised Tuhu-Kesu linnualasse kuuluvad osad.

23

Tabel 4. Eesmärgiks seatud ja teiste registreeritud linnuliikide analüüs ja eesmärgid.

Liik

Ettepanek Avaste-Kesu

KE-na

nimetamiseks

30 aasta

eesmärk (paari)

10 aasta

eesmärk (paari)

Põhjendused, muud märkused

niidurüdi 5-10 ei 5-10 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on

olulised teised LiA osad.

rabapüü 1-5 teadmata 1-5 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on

olulised teised LiA osad. Viimased andmed Tuudi rabast 2001. a. Eesmärgi saavutamine

teadmata.

tutkas 5 teadmata 5 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on

olulised teised LiA osad. Pesitses Avastes 1950ndatel. Praegu Avaste-Kesus KE panna ei

ole vajalik. Olulised hoopis Lihula raba ja Tuudi raba.

mustsabavigle 100 ei teadmata 100 Jah 25 25

Avaste-Kesu kaitse eesmärk saavutatav, kui Avaste väärtus liigi

elupaigana taastub 2000. a. alguse tasemele ja Kesu raba

populatsioon ei ole languses. Viimane on vähetõenäoline.

hallõgija 5-10 jah jah 10 Jah 8 8 Eesmärk säilitada LiA KE praegune tase. Avaste-Kesu osas on

põhjendatud viimase teadaoleva arvukuse seadmine ka eesmärgina.

mudatilder 150 ei ilmselt

saavutamata 150 Jah 15 15 Liik linnualal ilmselt languses (Tuhu-Tuudi soode andmete järgi).

Avaste-Kesu jaoks on realistlik kaitse eesmärk 15 p. punajalgtilder

50-100 ei teadmata 50-100 Jah 10 10 Liik kogu linnualal ilmselt languses (Tuhu-Tuudi soode andmete

järgi). Avaste-Kesu jaoks on realistlik kaitse eesmärk 10 p.

punaselgõgija 20 jah jah 30 Jah 20 20

Praegune arvukus ületab kordades N2000 ala kaitse eesmärgiks

seatut, aga kuna liigi kõrge ja kasvav arvukus on vastuolus soode

looduslikkuse taastamise ja avasoode liikide soodsa seisundi

tagamise eesmärgiga (kaasneb avatud elupaikade osakaalu

suurenemine), ei ole kaitse eesmärgi väga suur tõstmine

põhjendatud. rüüt 100 jah teadmata 100 Jah 40 40

LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saavutamine Avaste-

K su osas Kogu LiA arvukuse

eesmärgi saavutamine Ettepanek kogu LiA KE kohta

24

sooloorkull 5 jah jah 15 Jah 10 10

Kaitse eesmärk seatud vastavaks viimaste andmete järgsele

arvukuse tõusule. Elupaigakompleksid on liigi jaoks Eesti oludes

väga tähtsad.

suurkoovitaja 25-50 jah jah 35-50 Jah 20 20

Globaalselt ohustatust tõstetud, trend nii soodes,

põllumajandusmaastikel kui rannaniitudel pigem negatiivne. LiA

on Eestis liigile tähtsuselt viie olulisema pesitsusala hulgas.

Linnuala kaitse eesmärk võib jääda samaks, aga seda võib ka

kohendada väiksemale vahemikule 35-50 p.

Liik

Ettepanek Avaste-Kesu

KE-na

nimetamiseks

30 aasta

eesmärk (paari)

10 aasta

eesmärk (paari)

Põhjendused, muud märkused

väikekoovitaja 25-50 teadmata 40 Mitte nimetada

Eesmärki ei seata, liigile on

olulised teised LiA osad. Avaste-Kesu KE-na mitte nimetada, sest seal ei ole liigile

sobivaid elupaiku. LiA KE on õigustatud täpsustada.

vöötpõõsalind 20-30 jah jah 20-30 Jah 15 15

Arvukus kasvanud. Säilitada KE hulgas, ehkki kogum ei ole

LääneEesti muude alade ja elupaikade taustal väga esinduslik.

LiA tasemel KE tõstmine ei ole õigustatud, sest liigi arvukus

kasvanud soode võsastumisega, mis ei ole tähtsamate

kaitseväärtuste säilitamiseks hea.

kiivitaja 100 jah teadmata 35 Jah 15 15 Senine LiA eesmärk (100) põhjendamatult kõrge. Asjakohane on

alandada 35 paarile.

sinikaelpart 25-50 0 Mitte nimetada

KKKga tehakse ettepanek

mitte nimetada linnuala ja

kaitsealade eesmärkides

Mõistlik Avaste-Kesu KE mitte panna. Ka LiA KE hulgast võiks

välja arvata, sest liik ei ole kaitstav ega ohustatud ning Lihula-

Kiive elupaigad olulise suurusega kogumit ei mahuta.

Teiste Keskkonnaregistrisse kantud liikide analüüs

hoburästas Ei ole LiA eesmärk

Mitte nimetada

Ei ole võtmetähtsusega liik ega olulise suurusega pesitsuskogum.

KE hulka arvamine ei ole vajalik.

sookurg 25 Jah 20 20

Suur pesitsuskogum liigile tüüpilises elupaigas. Ehkki arvukus

tõuseb ja seisund on soodne, on õigustatud nii Avaste-Kesu kui

LiA KE hulka arvamine.

LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saavutamine Avaste-

K su osas Kogu LiA arvukuse

eesmärgi saavutamine Ettepanek kogu LiA KE kohta

25

öösorr Mitte nimetada

Arvukuse andmed vähesed; sooservades kindlasti rohkem kui

sooloendustega registreeritud. Pesitsuskogumi suurus siiski väike

ja KE hulka arvamine ei ole vajalik.

täpikhuik Mitte nimetada

Suures ulatuses fluktueeruva arvukusega liik. Arvukuse muutused

ei pruugi väljendada elupaikades toimunud muutusi. Tõenäoliselt

pesitseb täpikhuik Avastes ka käesoleval ajal (ilmselt mitte igal

aastal), aga KE hulka arvamine ei ole vajalik. Säilib soo

veerežiimi tagamise puhul elupaikades ka ilma KE hulgas

nimetamata. Ka LiA KE ei ole vaja arvata. rooloorkull

Jah 5 5 Suur haudekogum. LiA KE-ks arvamine ei ole vajalik, aga

AvasteKesu KE nimetamine on õigustatud.

Liik

Ettepanek Avaste-Kesu

KE-na

nimetamiseks

30 aasta

eesmärk (paari)

10 aasta

eesmärk (paari)

Põhjendused, muud märkused

Keskkonnaregistrisse kantud teiste linnuliikide analüüs

väänkael

Ei ole LiA eesmärk

Mitte nimetada Ebatüüpilises elupaigas, madal arvukus. KE hulka arvamine ei

ole põhjendatud.

rooruik Mitte nimetada Uustulnuk Avaste soo haudelinnustikus. Ühe paari pesitsemise

põhjal liigile ebatüüpilises elupaigas ei saa KE hulka arvata.

väljaloorkull Jah 2 2

Eesti kõrgeima ohustatusega röövlinde (PN hinnang kaasajastamata). Arvukus madal ja langeb. Looduslikes

elupaikades tuleb kaitse eesmärgina säilitada või sinna arvata ka aladel, kus viimasel ajal ei ole pesitsenud. LiA KE hulka arvamine ei ole nii oluline (kui, siis eesmärk 3-4

p), aga Avaste-Kesu KE hulgas peaks olema.

hänilane Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei

ole vajalik.

lõopistrik Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei

ole vajalik.

väiketüll Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei

ole vajalik.

LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saav tamine Avaste-Kesu osas Kogu LiA arvukuse

eesmärgi saavutamine Ettepanek ogu LiA KE kohta

26

rohunepp Jah 3 (mängivat

kukke) 3 (mängivat

kukke) Liik esineb Avastes. Tuleb arvata Avaste-Kesu KE hulka, sest

kuulub II kaitsekat ja on ohustatud. väikekärbsenäpp

Mitte nimetada Andmed esinemise kohta ebapiisavad Avaste-Kesu KE hulka

arvamiseks. valgeselg-

kirjurähn Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei

ole põhjendatud. nõmmelõoke

Mitte nimetada Ebatüüpiline elupaik, KE hulka arvamine ei ole vajalik. kanakull

Jah 1 1 Lisada Avaste-Kesu KE hulka.

laanepüü Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei

ole põhjendatud. hallpearähn

Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei

ole põhjendatud.

27

2.2. ELUPAIGAD

Avaste loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe inventeeritud 6956,6 ha,

mis moodustab 81,9% loodusala kogupindalast. Natura elupaikade tunnustele vastavatest

aladest 61,4% paikneb sihtkaitsevööndites. Natura elupaigatüübi tunnustele ei vasta 1538,0 ha

kooslusi (nn 0-elupaigad), millest 370,0 ha on potentsiaalsed elupaigad (hõlmab ka

väheesinduslikke elupaiku – hinnang D).

Loodusalal inventeeritud Natura elupaigatüübid on esitatud tabelis 5. Ala kaitse eesmärgiks

seatud elupaigatüübid on märgitud tumedas trükis. Tabelis toodud hinnangud tähistavad

loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet antud alal, kus A tähistab väga esinduslikke, B

esinduslikke, C keskmise, arvestatava esinduslikkusega, D väheesinduslikke kooslusi ning p

potentsiaalseid elupaiku. Eesmärgis on seatud A, B ja C esinduslikkusega elupaikade kohta. D

esinduslikkusega ning potentsiaalsed elupaigad (p) on määratletud potentsiaalsetena.

Esinduslikkus näitab kuivõrd vastab elupaik Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatus

kirjeldatud elupaigatüübi tunnustele, sealhulgas kasvukohatüübi tunnustele (Paal, 2007).

Koosluste täpne paiknemine on esitatud joonisel 5.

Järgnevates alapeatükkides on elupaigatüüpide seisundihinnangute aluseks võetud Natura

standardandmebaasi, ELF-i uuemate inventuuride, PKÜ niiduinventuuri, poollooduslike

koosluste kaardikihi ja 2013. aastal tehtud metsaelupaikade inventuuri (OÜ Metsaruum)

andmed. Ettepanekud Avaste loodusala kaitse eesmärkide ja Natura andmebaasi muutmiseks

on esitatud lisas 8.

Loodusala tuumiku moodustavad Avaste soo ja Kesu raba, viimast on lähemalt kirjeldatud ptk-

s 2.2.5. Avaste soo kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkonda.

Valdkonna lõunapiirile jääb Lihula-Lavassaare soostik pindalaga 38 000 ha. 8702 ha suurune

Avaste soo moodustab selle kirdepoolse osa (Valk, 1988). Sootüpoloogiliselt on tegemist

karbonaatsel aluspõhjal kujunenud madal- ja siirdesooga, mis tekkis mineraalmaa soostumisel.

Soos levib madalsoolasund, mis koosneb keskmiselt lagunenud tarna-lehtsambla-, pilliroo-

tarna- ning tarnaturbast. Lasundi paksus on 2,6-4,1 m. Turba lamamiks on liivsavi, savi ja

moreen. Soo toitub põhjaveest, eesvooluks on Allika ja Teenuse jõgi. Tähelepanuväärne on ka

soo idaserval paiknev järsk rannaastang (jääb loodusala piirest väljapoole). Soo asub tundliku

veerežiimiga alal, sellest lõunapoole jääb karstiala (EELIS, 2013).

Avaste keskosa on kuivendamise mõjust pääsenud, kuid äärealadel on eri aegadel üksjagu

maaparandustöid tehtud. Sood põhja-lõunasuunaliselt läbivat Avaste oja on õgvendatud juba

enne Teist maailmasõda. Lõunaossa rajatud kraavid koguvad vee Suitsu ning Võhma-Kureselja

peakraavi, mis omakorda suubuvad Allika jõkke (Kiristaja & Timm, 2002), viimast süvendati

1970-ndatel aastatel (Palo, 2008).

Arengus on Avaste soo jõudnud üleminekustaadiumi toitainerikka madalsoo ja vaesema

siirdesoo vahel (Leivits & Leivits, 2011). Avaste soo põhiosas on veel tegemist liigirikka

madalsoo elupaigatüübiga, kus kaasnevaks tüübiks siirde- ja õõtsiksood. Madalsoo levib ka

massiivi ida- ja lääneservas (Maalinna soo). Avaste soo kesk- ja idaosas on puittaimestik veel

suhteliselt hõre, kuid lääneosas kaskede liituvus ning puude kõrgus suureneb, meenutades

kohati pigem siirdesoometsa (Leivits & Leivits, 2011). Soos kasvab kõrge (2,0-2,2 m) ja tihe

pilliroog, palju on tarnamättaid (70% pindalast). Soo on väga märg, veetase ulatub soo pinnast

0,3-0,2 m kõrgemale (Kiristaja & Timm, 2002).

28

Parasmaa sihtkaitsevööndis on selgelt jälgitav vanade poollooduslike koosluste

kinnikasvamine peale hoolduse lakkamist. Suurema osa massiivist moodustavad esimese

põlvkonna erivanuselised (valdavalt keskealised) männikud, kus esineb üksikuid vanemaid

mände ja tammesid.

Avaste hoiuala tervikuna on ajalooliselt olnud kasutusel loomade karjamaana ja ilmselt olnud

osaliselt ka niidetav. Tõenäoliselt sai karjatamine alguse lähedalasuvate Parasmaa ja Sõõrike

mõisate loomapidamisest. Viimati olid alal kariloomad „kolhoosiaja” lõpus. Karjatamine on

tugevalt mõjutanud koosluste teket, mille tulemusena on praeguseks piirkonnas välja

kujunenud omalaadne metsa ja niidutaimede segakooslus. Natura elupaikadele mittevastavad

alad on sageli väga väärtuslikud kaitsealuste taimeliikide elupaigana. Hõredad ja

nooremapoolsed endised karjamaad on suhteliselt mosaiiksed ja varieeruva puurinde liitusega.

Leidub üksikuid vanemaid tammesid ja mände. See loob eelduse mitmekesisuse tekkeks ning

tulevikus võib välja areneda vana loodusmets (9010*).

Kesu raba ja Avaste ehk Mihkli soo on kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse. Ürglooduse

objektide kaitse korraldamiseks soovitatakse nende kaitsestaatuse säilitamist.

Avaste loodusalal on registreeritud kuus vääriselupaiga tunnustele vastavat metsaosa. VEPid

paiknevad loodusala lõunaosas Avaste looduskaitsealal ja hoiualal ning kuuluvad tüüpiliste

puisniitude, palu-haavikute, laanemetsade, loometsade ja laialehiste salumetsade tüüpi

29

Tabel 5. Natura elupaigatüübid Avaste loodusalal.

Kood Elupaigatüüp

Natura ala eesmärgid1 Elupaigatüübi

pindala 2013. a.

andmetel (ha)

Elupaigatüübi

seisund 2013. a.

andmetel (ha) Märkused

3160 Huumustoitelised järved ja

järvikud - - - - - - 1,4 - Tegemist rabalaugastega, mitte määrata

eraldi eesmärgina. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0

5130 Kadastikud2 0,2 17 B B 14,7 B Elupaiga piire täpsustati 2013. aastal. Muuta

standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 14,7

6210* Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (olulised orhideede kasvualad)

0 0 C C 4,2 C

Elupaik kaardistatud 2002. aastal,

täpsustada standardandmebaasi eesmärke. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0

6280* Lood (alvarid) 0 0 C C 0 - Mitte määrata eesmärgina, kuna pole alal

registreeritud. Muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0

6410 Sinihelmikakooslused 0,9 76,5 A A 32,3 A Elupaiga piire täpsustatud 2013. aastal.

Muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 6,7

6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud - - - - 1,9 C Seoses väikese pindalaga ei ole eesmärgina

nimetamine vajalik. Kaitstud ala (skv-s, ha) 1,9

6510 Aas-rebasesaba ja

ürtpunanupuga niidud - - - - 49,5 C

Hoolduse puudumisel elupaigatüüp ei säili

ning eesmärgina nimetamine ei ole

põhjendatud.

Kaitstud ala (skv-s, ha) 23,7

6530* Puisniidud - - - - 83,2 C

Kaitstud ala (skv-s, ha) 13,8

1 Natura standardandmebaasi põhjal 2 Ala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid on märgitud tumedas trükis

Katvuse % Pindala (ha)

Esindus-likkus

Struktuuri säilimine

Looduskaitse- line seisund Üldhinnang

B C

C C

C C

A C

- -

- -

- -

30

7110* Rabad 0 0 B B 1949,2 A Pindala muutumise aluseks 2011. a. ELFi ja

2013. a. Metsaruum OÜ andmed – muuta

standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0

7140 Siirde- ja õõtsiksood 0,7 59,5 A C A B 854,8 B

Pindala on oluliselt suurenenud – toimub siirdesoostumise protsess. Muuta

standardandmebaasi (esinduslikkuse

määramise järgselt). Kaitstud ala (skv-s, ha) 618,7

7150 Nokkheinakooslused 0 0 B B

0 - Eesmärgina nimetamine ei ole põhjendatud –

säilib raba elupaiga kaitsega. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0

7230 Liigirikkad madalsood 31,8 2701,3 A B

2661,4 B Pindala väheneb – toimub siirdesoostumise

protsess, muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 2536,3

9010* Vanad loodusmetsad 0,6 51 B C

64,8 C

Levikuala täpsustati 2013. aasta inventuuriga (Metsaruum OÜ) – muuta

standardandmebaasi.

Kaitstud ala (skv-s, ha) 26

9020* Vanad laialehised metsad 0,9 76,5 B B

54,2 B

Kaitstud ala (skv-s, ha) 2,3

9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 13,1 1112,8 C C

987,5 B

Kaitstud ala (skv-s, ha) 960,4

91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 0,8 68 B B

197 C

Kaitstud ala (skv-s, ha) 65,1

KOKKU: 49 4162,4 6956,6

KOKKU kaitstud ala (skv-s, ha): 4269,5

B C

B C

B C

C C

A C

B C

B C

31

Joonis 5. Natura elupaigatüübid Avaste loodusalal.

32

2.2.1. KADASTIKUD (5130)

Kadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel, mis on kujunenud massiivsel pael või selle

murenemisel tekkinud rähal. Lookadastike levik Eestis on väga selgepiiriline, hõlmates

Saaremaad ning loode- ja põhja-eesti paealasid (Paal, 2007). Natura standardandmebaasi

andmetel moodustab kadastike elupaigatüüp 17 ha ehk 0,2% Avaste loodusala territooriumist.

Elupaik on kaardistatud 14,7 ha-l ning selle esinduslikkust on hinnatud heaks (B). Natura ala

eesmärk ei ole saavutatav – osaliselt on tegemist vale määranguga või elupaigatüübi loodusliku

arenguga seotud üleminekuga. 2013. aasta inventuuri põhjal (Metsaruum OÜ) on 2,3 ha

ulatuses tegemist liigirikaste madalsoode (7230) ning 0-elupaigatüübiga (esimese põlvkonna

männikuid, mis on kasvanud endistele poollooduslikele kooslustele). Natura loodusala eesmärk

tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.

Koosluse esinemisalad paiknevad loodusala lõunaosas, Avaste looduskaitseala välispiiril

Parasmaa hooldatavas sihtkaitsevööndis ning jäävad osaliselt väljapoole loodusala piire.

Elupaigatüüp registreeriti 2002. aastal, mille põhjal on koosluse struktuur väga hästi säilinud

ning alal on elupaigatüübi kaitse seisukohast kõrge väärtus. Kooslus on tekkinud viimase 50

aasta jooksul endisele puiskarjamaale. Elupaigatüübi säilitamiseks kaardistatud ulatuses tuleb

taastada hooldamine. Avatuse tagab pikaajaliselt vaid karjatamine/niitmine, aeg-ajalt kadakate

ja teiste puittaimede väljaraiumine.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 14,7 ha-l seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 14,7 ha-l seisundiga B.

Mõjutegurid ja meetmed

– Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel

Meetmed

Koosluse taastamine ja hooldamine 14,7 ha-l.

2.2.2. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD –

6210*)

Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud

karbonaadirikkal mullal, samuti sürjaniidud. Kuivade pärisaruniitude pinnamood on tasane või

nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise sügavusega ja sügavad rähksed rendsiinad või leostunud

liivsavimullad. Muld on enamasti kuiv või taimekasvatuse seisukohast parasniiske.

Elupaigatüüp levib peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, samuti Põhja-Eesti

lavamaal (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab lubjarikkal mullal kasvavate kuivade niitude

elupaigatüüp 0% Avaste loodusala territooriumist. 2002. aastal kaardistati elupaigatüüp 4,2 ha-

l kahe lahustükina loodusala kaguservas (jääb Avaste hoiuala territooriumile). Elupaigatüübi

esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C) ning selle struktuur on hästi säilinud. Kooslus on

tekkinud endisele karjamaale. Koosluse avatud osad vastavad elupaigatüübi tunnustele hästi,

33

kinnikasvavad osad on muutumas kadastike (5130) elupaigatüübi suunas. Elupaigatüübi

looduskaitselist väärtust on hinnatud väga kõrgeks.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l seisundiga B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l seisundiga B.

Mõjutegurid ja meetmed

– Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel

Meetmed

Koosluse taastamine ja hooldamine 4,2 ha-l.

2.2.3. LOOD (ALVARID – 6280*)

Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga ja tasase pinnamoega paepealseid alasid.

Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad, mis aga kevaditi seevastu võivad olla

üsna märjad. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab alvarite elupaigatüüp 0% Avaste loodusala

territooriumist. 2013. aasta andmetel ei ole vastava elupaigatüübi esinemisalasid alal

registreeritud. Kogu loodusala territoorium on kaardistatud ning elupaigatüübi eesmärgiks

seadmine ei ole põhjendatud. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek mitte nimetada 6280*

elupaigatüüpi loodusala eesmärkide hulgas.

2.2.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)

Sinihelmikakooslused on kujunenud kuivendatud soo-aladele või rohumaade ekstensiivse

majandamise tulemusena. Eestis on sinihelmikakooslustel üldiselt madal looduskaitseline

väärtus, kuna need on valdavalt kujunenud sekundaarselt tugeva inimmõju (kuivendamise)

tulemusena (Paal, 2004).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab sinihelmikakoosluste elupaigatüüp 76,5 ha

ehk 0,9% Avaste loodusala territooriumist. 2002. aastal registreeriti elupaigatüüp üheksa

lahustükina 32,3 ha-l loodusala lõuna- ja kaguosas, paiknedes peamiselt Avaste HA

territooriumil, osaliselt ka Avaste LKA-l Parasmaa hooldatavas ja Mangu looduslikus

sihtkaitsevööndis. Osaliselt oli tegemist vale määranguga – 2013. aasta andmetel on tegemist

7230, 6530*, 6510 ja 0-elupaigatüübiga. Natura eesmärk ei ole saavutatav, kuna kogu loodusala

territoorium on kaardistatud.

Elupaigatüübi seisundit hinnati 2002. aastal väga heaks (A) ning selle looduskaitselist väärtust

väga kõrgeks. Hoolduse puudumise tõttu on niitude esinduslikkus langenud. Kooslus on kohati

võsastunud ning selle säilimist on võimalik tagada vaid niitmise (eelistatud) või karjatamisega.

Kaitseala prioriteetseteks elupaikadeks on sooelupaigad. Sooelupaikade veerežiimi taastamisel

muutuvad sinihelmikakooslused niiskemaks ning ajapikku taastub endine madalsookooslus.

Seega ei ole otstarbekas seada kaitseala eesmärgiks sinihelmikakoosluste säilitamine vaid

sinihelmikakooslustest madalsookoosluste kujundamine loodusliku veerežiimi taastamisega.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata sinihelmikakooslused loodusala ja kaitseala

kaitse eesmärkide hulgast välja.

34

2.2.5. RABAD (7110*)

Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud

turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitaineterikka veeni. Toitaineid toovad

rabadesse peamiselt sademed. Raba taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,

puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. Kui puurinde liituvus ületab 0,3

ja keskmine kõrgus nelia meetrit, siis on tegu rabametsaga (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab raba elupaigatüüp 0% Avaste loodusala

territooriumist. Elupaigatüüp on kaardistatud 1949,2 ha. Lisaks on 3,7 ha väheesinduslikke

kooslusi. Kehtiva kaitsekorra alusel paikneb see kogu ulatuses piiranguvööndis (Kesu

sookaitsealal).

Kesu raba on veelahkmel asuv üldjoontes ümmargune märgala, läbimõõduga kuni 8 km ning

absoluutse kõrgusega kuni 19 m. Kesu raba koosneb puutarna turbasambla turbast paksusega

kuni 7 m. Turba lamamiks on liiv. Sood on kasutanud Jädivere, Langerma ja Kivi-Vigala

turbaühistu ning kolhoos – alusturbaks. Pinnavee äravool toimub Velise jõe harujõgedesse. Soo

tekkis jäänukjärve soostumisel, toitub sademetest ja tulvaveest. Soos levib puis- ja lageraba

(EELIS, 2013).

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1997) alusel on tegemist (puis-)

mättaraba kasvukohatüüpi kooslustega. Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad rabamassiivi nõlv ja

lagi, mille mikroreljeef on väga mätlik. Mullaks on sügavamad oligotroofsest sfagnumiturbast

rabamullad. Turbakiht on veega küllastunud, põua ajal võib raba pinnakiht, eriti mätaste ülaosa,

muutuda kümmekonna cm sügavuselt kuivaks. Puurinne puudub või esineb üksikuid kiduraid

mände, mille kõrgus on tavaliselt alla 3 m, harvem ka sookaski. Põõsarinne puudub või esineb

hõredalt vaevakaski. Puhmarinne on hästi välja kujunenud (Paal, 2007).

2011. aastal antud hinnangu alusel (ELF inventuur) on raba seisund 1949,2 ha-l väga hea (A).

2013. aasta metsaelupaikade inventuuril kaardistati 3,7 ha-l madala seisundi hinnanguga (D)

raba servakooslused, mis pikemas perspektiivis kujunevad siirdesoo- ja rabametsadeks

(91D0*). Pikaajaline eesmärk seatakse vaid säilivale kooslusele (3,7 ha lisatakse pikaajalise

eesmärgina siirdesoo- ja rabametsade juurde).

Piiranguvööndi kaitserežiimiga ei ole võimalik tagada raba elupaigatüübi säilimist, mistõttu

tehakse ettepanek kaitsekorra muutmiseks.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 1949 ha, seisundiga A.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 1949 ha, seisundiga A.

Mõjutegurid ja meetmed

– Kuivendus

Meetmed

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega raba elupaigatüübi esinemisala määratakse

sihtkaitsevööndisse.

35

– Elupaiga servaalad asuvad väljaspool kaitseala.

Meetmed

Kaitsekorra muutmine nii, et sooalad tervikuna oleks kaitseala koosseisus.

2.2.6. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)

Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja peenravahede

taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad

taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeteveega

toodavast ainest.

Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega

läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht.

Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad siirde- ja õõtsiksood 59,5 ha ehk 0,7%

Avaste loodusala territooriumist. Elupaigatüüp on kaardistatud 854,8 ha, millest 618,7 ha on

kehtiva kaitsekorra alusel määratud sihtkaitsevööndisse (muu osa jääb Kesu raba serva Avaste

hoiualale).

Kui välja arvata vahetult Avaste mäe alla jääv soo-osa, on Avaste soo selgelt siirdesoostunud

(Leivits & Leivits, 2011). Siirde- ja õõtsiksood paiknevad Avaste soos madalsoode vahel ja

servades ning Kesu rabas soonikutena raba servaaladel. Lisaks esineb siirde- ja õõtsiksoid

kaasneva elupaigatüübina liigirikastes madalsoodes (7230). Siirdesooks arenemisele viitavad

suured, mõnemeetrise läbimõõduga raba- ja metsafragmentidega turbasamblamättad.

Puurindes kasvavad 3-4 m kõrgused sookased, põhjaosas kasvab rohkem ka mände ning kõikjal

leidub üksikuid kuuski.

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1997) alusel on tegemist

rohusiirdesoo kasvukohatüüpi kooslustega. Mullaks on erineva sügavusega siirdesoomullad.

Põhjavesi on kõrge ning sageli esineb pikaajaline üleujutus (Paal, 2007).

Elupaigatüübi seisund on valdavalt B (444,1 ha). 190,3 ha-l on määratlemata seisundiga

elupaiku. Loodusala kaitse eesmärgiks seatakse 850 ha, arvestusega, et 4,8 ha on

üleminekuilmelisi alasid ning elupaiga eristamine madalsoos ja rabast on hinnanguline.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 850 ha, seisundiga vähemalt B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 850 ha, seisundiga vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

– Kuivendus

Meetmed

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega Kesu raba ümbritsevad siirdesood määratakse

sihtkaitsevööndisse.

– Puudulikud andmed

Meetmed

36

Määrata elupaigatüübi esinduslikkus 190,3 hektaril.

2.2.7. NOKKHEINAKOOSLUSED (7150)

Natura standardandmebaasi andmetel hõlmavad nokkheinakooslused 0% loodusala

territooriumist (esinduslikkus B). Nokkheinakooslused on Eesti tingimustes raba elupaigaga

vahetult seotud kooslused, mida ei ole otstarbekas käsitleda eraldi elupaigana. Sellest tulenevalt

ei ole vajadust püstitada nokkheinakoosluste elupaigale kaitse eesmärke ja tuua välja

ohutegureid ning meetmeid. Nokkheinakoosluste kaitse toimub läbi raba elupaiga kaitse.

2.2.8. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30cm tüsedusest turbakihist hoolimata

saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa

madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised

tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi (Paal, 2007).

Suurema osa Avaste soost hõlmavad liigirikkad madalsood, lisaks leidub seda elupaigatüüpi

Kesu raba servaaladel. Paiguti on kaasnevaks elupaigatüübiks siirde- ja õõtsiksood (7140) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*, üleminekualad). Koosluse kujunemist on mõjutanud

kuivendamine. Kunagised soode kuivendamised hõlmasid ennekõike just madalsoid, kuna neist

sai kuivenduskraavide abil tekitada üsna head viljakad madalsoopõllud ning kõdusoometsad.

Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad liigirikkad madalsood 2701,3 ha ehk 31,8%

Avaste loodusala territooriumist. Elupaigatüübi esinemisalad on kaardistatud 2661,4 ha, millest

2536,3 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Lisaks on väheesinduslikke kooslusi 5,1 ha-l. Natura

eesmärk ei ole saavutatud – kuivenduse tulemusena on kooslustes toimunud üleminek

toitainerikkalt madalsoolt liigivaesemale siirdesoole (7140), lisaks on kinnikasvanud või –

kasvavaid madalsoid, mis ilma sekkumiseta muutuvad soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

tüübile vastavateks aladeks.

Õõtsik-madalsoo kasvukohatüübi esinemisalad on tasased ning veekogude kinnikasvamisel on

tekkinud õõtskamar. Mullaks on suhteliselt toiterikas turvas, põhjavesi on pinnal või

mõnekümne sentimeetri sügavusel (Paal, 2007).

Elupaigatüübi seisund on valdavalt (2382,5 ha) B. Kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks seatakse

liigirikaste madalsoode säilimine vähemalt kaardistatud ulatuses. Loodusliku veerežiimi

taastamise tulemusena võib eeldada mitmete kuivenduse tulemusel tekkinud sekundaarsete

elupaigatüüpide taastumist madalsoona.

2013. aastal inventeeritud ja kinnikasvavatest aladest on keskmiste jõupingutustega taastatavad

ning teiste poollooduslike koosluste läheduses paiknevad alad ID-ga 19, 21, 29, 124, 125 ja

127. Teised alad on juba niivõrd metsastunud, et nende taastamine on raske ja pole tõenäoliselt

otstarbekas.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine vähemalt 2661 ha, seisundiga vähemalt B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine vähemalt 2661 ha, seisundiga vähemalt B.

37

Mõjutegurid ja meetmed

– Kuivendus

Meetmed

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

– Elupaiga servaalad asuvad väljaspool kaitseala.

Meetmed

Kaitsekorra muutmine, nii, et sooalad tervikuna oleks kaitseala koosseisus.

2.2.9. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga

või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele

ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt

mardikatele (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab vanade loodusmetsade ehk läänetaiga elupaik

51,0 ha ehk 0,6% Avaste loodusala territooriumist. 2013. aasta metsaelupaikade inventuuri ja

varasemate inventuuride põhjal on täpsustatud koosluse levikualaks 64,5 ha (sellest 26,0 ha on

sihtkaitsevööndis), lisaks on inventeeritud potentsiaalsed elupaigad 234,4 ha-l (sellest 130,0 ha

sihtkaitsevööndis). Potentsiaalsete elupaigatüüpide puhul on valdavalt tegemist esimese

põlvkonna metsadega. Mets on kasvanud endistele niitudele ja puisniitudele. Puude vanus on

40-130 aastat.

Pindala suurenemise põhjuseks on osaliselt varasemad valed määrangud (9080* elupaigatüüp),

kuid suuremas osas on tegemist esmakordselt kaardistatud aladega (eelkõige hoiuala

territooriumil).

Elupaigatüübi seisund on valdavalt C. Vanades loodusmetsades leidub vääriselupaiga

tunnusliike, nt kännukatikut ja kariksammalt. Tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga,

mistõttu on põhjendatud loodusala eesmärgiks seatava pindala suurendamine. Piiranguvööndi

kaitserežiim ei taga elupaigatüübi säilimist, mistõttu seatakse eesmärgiks kehtiva kaitsekorra

alusel sihtkaitsevööndis paiknevate koosluste säilimine ning pikemas perspektiivis nende

esinduslikkuse paranemine. Sihtkaitsevööndis paiknevatele kooslustele mõju avaldavad tegurid

puuduvad, positiivset mõju avaldavad loodusliku veerežiimi taastamistööd.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 181,0 ha, seisundiga vähemalt C.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 51,0 ha, seisundiga C ning 130,0 ha potentsiaalsete elupaikadena.

Mõjutegurid ja meetmed

– Metsaraie piiranguvööndis ja hoiuala territooriumil

Meetmed

Määrata elupaigatüübi esinduslikumatest aladest täiendavalt vähemalt 38,8 ha

sihtkaitsevööndisse.

38

2.2.10. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja

nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas

paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus (Paal,

2007).

Natura standardandmebaasi andmetel moodustab vanade laialehiste metsade elupaigatüüp 76,5

ha ehk 0,9% Avaste loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaigatüüp 54,2 ha, millest

vaid 2,3 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Osaliselt on tegemist endiste puisniidualadega, kus

leidub vääriselupaiga tunnusliike kännukatikut, kiiriksamblikku ja kariksammalt. Pindala

vähenes eelkõige varasema eksliku määratluse tõttu. Leidus alasid, mis 2013. aasta andmetel

vastavad 7230, 9080*, 9010*, 6530* ja 0-elupaikadele.

Elupaigatüübi säilimine on võimalik vaid sihtkaitsevööndi režiimi kehtestamisel, samas pole

ka selle meetme rakendamisel võimalik saavutada Natura ala eesmärki, kuna kogu loodusala

territoorium on kaardistatud. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek määrata kõik heas ja

väga heas seisundis alad sihtkaitsevööndisse ning viia Natura eesmärgid vastavusse tegeliku

olukorraga.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 54 ha, seisundiga vähemalt B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 54 ha, seisundiga vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

– Metsaraie piiranguvööndis ja hoiuala territooriumil

Meetmed

Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad sihtkaitsevööndisse.

2.2.11. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud.

Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke

(kuni 30 cm). Niisuguseid kooslusi leidub sooäärsetel tasastel aladel. Puurindes valitsevad

enamasti sanglepp (Alnus glutinosa) või sookask (Betula pubescens), siiski võib männi ja/või

kuuse (Picea abies) osalus mõnedes kooslustes olla küllaltki suur. Alustaimestu ilme määrab

sageli ühe või teise tarnaliigi domineerimine (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi

1112,8 ha, mis moodustab 13,1% loodusala kogupindalast. Elupaigatüübi esinemisalana on

kaardistatud 987,5 ha, millest 960,4 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Lisaks on 1,7 ha

väheesinduslikke elupaiku ning 74,1 ha potentsiaalseid elupaiku. Pindala vähenes eelkõige

varasema eksliku määratluse tõttu. Leidus alasid, mis 2013. aasta andmetel vastavad 9010*,

7230, 6530* ja 0-elupaikadele.

Kooslus levib eelkõige märgalade servades. Lisaks leidub mitmeid 7230 elupaigatüübina

määratletud, kuid üleminekustaadiumis olevaid alasid, mis kuivenduse mõjul muutuvad 9080*

tüüpi metsadeks.

39

Piiranguvööndi režiimiga ei ole võimalik tagada elupaigatüübi kaitset. Natura ala eesmärk ei

ole 30 aasta perspektiivis saavutatav. Samas tehakse ettepanek kõikide 9080* elupaigatüübi

esinemisalade määramiseks sihtkaitsevööndisse, et tagada elupaigatüübi säilimine

maksimaalses ulatuses. Natura eesmärk tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 1062 ha, seisundiga A.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 987 ha, seisundiga vähemalt B ning 74 ha potentsiaalsete elupaikadena.

Mõjutegurid ja meetmed

– Kuivendus

Meetmed

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

– Metsaraie piiranguvööndi ja hoiuala metsades

Meetmed

Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad sihtkaitsevööndisse.

2.2.12. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)

Selle tüübi kooslused erinevad siirdesoo ja raba elupaigast tihedama ja kõrgema puurinde

poolest, siin on puurinde võrade liituvus vähemalt 0,3 ning puude keskmine kõrgus on üle nelja

meetri (Paal, 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel leidub siirdesoo- ja rabametsi 68,0 ha-l, mis moodustab

0,8% Avaste loodusala territooriumist. 2013. aasta metsainventuuri (Metsaruum OÜ) ja

varasemate Natura inventuuride põhjal on koosluse levikualaks 197,5 ha, millest 65,1 ha jääb

sihtkaitsevööndisse. Lisaks leidub väheesinduslikke ja potentsiaalseid elupaiku 47,9 ha-l.

Elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine on võimalik vaid sihtkaitsevööndi režiimi

rakendamisega. Kehtiva kaitsekorraga ei ole Natura eesmärk saavutatav ning vajalik on

kaitsekorra muutmine.

Tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga, mistõttu on põhjendatud loodusala eesmärgiks

seatava pindala suurendamine. Eesmärgid seatakse projekteeritava kaitsekorra alusel, millega

määratakse kogu praegune Kesu sookaitseala sihtkaitsevööndisse. Samuti lisatakse pikaajaliste

eesmärkide hulka käesoleval ajal raba (7110*) elupaigana määratud, kuid 30 aasta perspektiivis

91D0* elupaigatüübiks kujunevad alad (3,7 ha).

Sihtkaitsevööndis paiknevatele kooslustele mõju avaldavad tegurid puuduvad, positiivset mõju

avaldavad loodusliku veerežiimi taastamistööd.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

Elupaigatüübi säilimine 134 ha, seisundiga vähemalt B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

40

Elupaigatüübi säilimine 128 ha, seisundiga vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

– Kuivendus

Meetmed

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega kogu Kesu sookaitseala määratakse sihtkaitsevööndisse.

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

2.3. MUUD VÄÄRTUSED

2.3.1. MUINSUSKAITSELISED VÄÄRTUSED

Avaste soo lõunaservas Maalinna soosaarel asub Pärnumaa tähelepanuväärsemaid muistiseid,

legendaarse Vambola kants – Soontagana maalinn (foto 1), mis on muinsuskaitsealune

arheoloogiline mälestis.

Soontagana maalinn pärineb II aastatuhande algusajast ning tegemist on Soontagana

muinaskihelkonna keskuse ja kogu lõunapoolse Läänemaa peamise sõjalise tugipunktiga.

Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse sõjakäiku Soontaganasse 1210. aastal ja linnuse

vallutamist ning rahva ristimist 1216. aastal. Soontagana linnus oli esimene kindlustatud

varjupaik eestlaste valdustesse lõuna poolt tungivate röövvallutajate teel ja seda rüüstati

korduvalt (Tõnisson, 1977).

Linnuse õue katab 1-1,5 m paksune kultuurikiht. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 7.8.

sajandist, kuid kultuurkihi põhiosa kuulub 12. sajandisse ja 13. sajandi algusesse. Aastatel

1965-1971 toimunud väljakaevamistel leiti maalinna ümbritsenud vallis 6-7 ehitusjärku.

Maalinna ümbritses tarandkindlustus. Viimati oli maalinna ümbritsenud vall ehitatud

paeplaatidest (Tõnisson, 1977).

Maalinna (mõõtmed 110*60*8-10 m) ümbritseb pärandkultuurmaastik niitude, kiviaedade ja

kunagiste taluasemetega (fotod 2, 3 ja 4). Kogu soosaar on 760 meetrit pikk, 340 meetrit lai ja

kerkib kõrgeimas kohas 10 meetrit üle soo pinna.

Maalinna saar oli üks kahest Pärnumaa asustatud soosaarest ning siin suutis end toita kaks

taluperet (Kiristaja & Timm, 2002). Mõlema talu ametlik nimetus oli Maalinna (I ja II)

(Tõnisson, 1977). Kuuldavasti olnud Soontakid soosaarel elanud järjest 22 põlve. Viimane talu

jäeti maha kuuekümnendatel. Taluhoonetest on säilinud vaid varemed, kaks keldrit ning

lõputud kiviaiad. Ajaloohuvilistel on soovi korral võimalus vanu talukohti taastada. Kohalik

kolhoos haris Maalinnas põlde ja koristas heina veel paarkümmend aastat tagasi (Kiristaja &

Timm, 2002). Kiviaedade kogupikkus on ca 2,5 km. Nende avatuna hoidmine ja taastamine on

oluline paiga ajaloo- ja kultuuriväärtuste eksponeerimiseks. Ligikaudu 550-600 meetrit

kiviaeda on metsasel alal, mis otseselt maastikul välja ei paista. Kaitsekorraldusperioodil

kavandatakse taastada vähemalt 1,5 km niidualal ja niiduala servades olevaid kiviaedasid

Ajaloolise maastiku piiritlemiseks on võimalusel soovitav taastada kõik kiviaiad 2,5 km

ulatuses.

Soontagana maalinn omab eelkõige ajaloolist väärtust ning on siinse pärandkultuurmaastiku

oluline osa. Piirkond on tunnistatud väärtuslikuks maastikuks. Koos ümbritsevate muistsete

külamaastikega (nt Kurese) moodustab see ainulaadse loodus- ja kultuurmaastike kompleksi

ning ala kultuurilis-ajalooline ning puhkemajanduslik väärtus on väga kõrge (Kiristaja &

Timm, 2002).

41

Muinsuskaitseliste- ja pärandkultuuriväärtuste säilimiseks ja eksponeerimiseks tuleb jätkata

Maalinna soosaare ja Soontagana maalinna iga-aastast niitmist ning kiviaedade ja

puhkekohtade hooldamist. Muinsuskaitselisi- ja pärandkultuuriväärtusi tutvustatakse

uuendataval infotahvlil ning loodusala tutvustaval voldikul.

Kaitse eesmärk

• Pikaajaline kaitse eesmärk

1. Ajalooliselt kujunenud planeeringuga maastik ja maastikuvaated on säilinud vähemalt 19 ha

ulatuses.

2. Korrastatud on vähemalt 2 km kiviaedu.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk

1. Korrastatud on vähemalt 1,5 km kiviaedu.

2. Avatud maastik on säilinud vähemalt 19 ha ulatuses.

Mõjutegurid ja meetmed

– Maastikuvaadete ja linnamäe kinnikasvamine

Meetmed

Pärandkultuurmaastike säilitamine, linnamäe nõlvade niitmine, võsa likvideerimine

– Kiviaedade hävimine ja võsastumine

Meetmed

Kiviaedade puhastamine võsast ja korrastamine Kiviaedade taastamine

2.3.2. PÄRANDKULTUURIVÄÄRTUSED

Loodusala territooriumil on registreeritud kolm pärandkultuuriobjekti: Pärasoo umbjõgi,

Avaste talude turbavõtualad ja Avaste-Soontagana talitee.

Avaste looduskaitseala idaservas paiknev Pärasoo umbjõgi on käänurohke, kohati

umbekasvanud sügavate hauakohtadega piirijõgi Raplamaa ja Pärnumaa vahel. Suurveeajal

voolab vesi Kesu raba lähistelt Pärasoost Avaste sohu. Jõgi oli kantud juba 1799. aastal krahv

Mellini Liivimaa kaardile. Avaste peakraavi kaevamisel 1926. aastal leiti turba alt rohkesti

jämedate puutüvede (eriti tamme) jäänuseid (EELIS, 2013).

Kesu sookaitseala edelanurgas on kunagised Avaste talude turbavõtualad – 26 nn turbajagu.

Suured turbavõtuaugud kaevati Vigalas 1960ndatel suurema soohõlvamiskampaania algul.

Ümbruses kasvab nüüd kase-männimets, kuid tegutsemisjäljed möödanikust on siiani nähtavad

(EELIS, 2013).

Üle Avaste soo kulgeb Avaste-Soontagana talitee. Avaste küla lõunapiirilt Jõe talust algav

talitee viib Soontagana maalinna ja sealt Kurese külla. Endisaegset teed markeerib kaskedest

rida, küll lõiguti üle soomaastiku. Vigala rahvas on läbi aegade taliteed kasutanud palgiveoks

(EELIS, 2013).

Maalinna ümbritses läbipääsmatu soo ning siia pääses vaid talvel või tammepakkudest laotud

salateed mööda, mis algas muistse ohvrimäe – Salumäe lähedalt Kurese külast (Kiristaja &

Timm, 2002). Teepakud tulid nähtavale magistraalkraavi kaevamisel 1920 - 1930- ndail aastail

(Tõnisson, 1977).

42

Maalinna juurde tuli veel üks tee: see suundus hilisema Kõima mõisa juurest loodesse,

pöördudes Kibura küla lähedal (Rõkkapuu talu juures) põhja- kirdesse Maalinnani ja sealt edasi

samas suunas üle soo. Kibura - Maalinna vaheline lõik on sellest kasutusel praegugi. Seega

asetses kunagine linnus tema juurde kuuluva asustuspiirkonna keskel, olles ühenduses nii

Mihkli- kui ka Vigala- poolsete küladega. Kirjeldatud teid kasutati esijoones talviti, kuid

linnusega peeti nende kaudu ühendust aastaringselt (Tõnisson, 1977).

43

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Avaste loodusala on asustuseta ja paikneb suurematest linnadest kaugemal. Valdavalt on

tegemist sookooslustega, mille koormustaluvus on väga madal ega võimalda suuremates

mahtudes (loodus-) turismi edendada. Avaste loodusala omab väärtust kui selle piirkonna üks

suuremaid madalsoid. Soos kasvab mitmeid ohustatud liike ning pesitseb arvukalt linde,

pakkudes huvi loodussõpradele ja –huvilistele. Samuti külastatakse ala suve lõpus ja sügisel

marjade ja seente korjamise ajal. Sarnaste külastajate hulka on raske tuletada, kuid tõenäoliselt

on see väike ning olulisemat mõju kaitseala väärtustele ei avalda. Piirkonna bioloogilise

mitmekesisuse ja maastikuliste väärtuste säilimiseks tuleb hoida senist eraldatust ja

puutumatust ohustavatest inimmõjudest, mis on võimalik vaid juhul, kui välditakse

rohkearvulise loodusturismi teket ning külastuskoormuse tõstmist vähese koormustaluvusega

paikades. Avaste loodusala peab jääma eeskätt kaitsesuunitlusega alaks.

Loodusala kõige olulisem külastusobjekt on Maalinna soosaar koos Soontagana maalinnaga,

mis on külastajatele huvipakkuv eelkõige oma rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi ning

puhkevõimaluste poolest. Soosaarele rajatud külastustaristut on täpsemalt kirjeldatud

alljärgnevates peatükkides. Avaste loodusalale täiendavaid külastusobjekte ei planeerita,

edaspidi tuleks uued puhkekohad rajada juba olemasolevate objektide lähedusse või väljapoole

loodusala piire. Täiendavate matka- ja õpperadade loomine sooaladele või teistesse väikese

koormustaluvusega kooslustesse läheks vastuollu kaitse eesmärkidega.

Külastajate suunamiseks tuleb hooldada olemasolevaid teid ja külastusobjekte ning suunata

külastajad ettevalmistatud rajatiste juurde.

Maalinna soosaarel on toimunud mitmeid üritusi. 2003. aastal korraldasid Looduse Omnibuss

ja Pärnu Väike Folk muusika ja loodusürituse “Eesti päevad Soontagana maalinnas”. Ürituse

raames toimus mitmeid loodusretki, tutvustati Soontagana maalinna ajalugu ning esinesid

mitmed tuntud artistid.

2004. aastal toimusid Soontagana maalinnas eestlaste muistset vabadusvõitlust pilava filmi

"Malev" võtted.

2005. ja 2006. aasta suvel etendus maalinnas Pärimusteatri Loomine esmalavastus “Soolaev“.

2008. aastal paigaldati Soontagana maalinna linnusevallile raudkivile kinnitatud ajalooline

muinaslinnade kaart, mis valmis Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Eesti sõjahaudade hoolde

liidu koostöös. Sama ürituse raames tähistati malevkonna aastapäeva ja teenetemärkide

annetamist. Lisaks on Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös RMK-ga korraldanud talguid

kiviaedade taastamiseks ja võsaraieks.

Alal on toimunud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse ja jahiseltside kokkutulekuid,

korraldatud tuleinstallatsioonide etendust jne.

44

Visioon ja eesmärk

• Visioon

Avaste loodusala on eeskätt kaitsesuunitlusega ala, kus välditakse rohkearvulise loodusturismi

teket ning külastuskoormuse tõstmist selleks mitteettevalmistatud kohtades. Peamine

külastusobjekt on Soontagana maalinn, kus tutvustatakse loodusala ja selle väärtusi.

• Eesmärk

Pakkuda puhkevõimalusi ja tutvustada loodusala väärtusi Soontagana maalinna piirkonnas,

hoida külastuskoormus loodusala väärtuste säilimist tagavates piirides ning teostada järelvalvet

külastusreeglitest kinnipidamise üle. Suunata külastust selleks ettevalmistatud kohtadesse,

hooldada olemasolevaid rajatisi ning vältida täiendavate külastusobjektide rajamist vähese

koormustaluvusega paikadesse.

3.1. KÜLASTUSTARISTU

3.1.1. SOONTAGANA MAALINNA TELKIMISALA

Avaste looduskaitseala servas Soontagana maalinna viiva raja ääres on piiritletud parkla umbes

kümnele autole. Telkimisalale autoga ei pääse, parkla serva on paigaldatud lukustatav tõkkepuu

(foto 9) ning Allika jõele rajatud 12 m pikkune jalakäijate sild. Soosaare hooldamise

võimaldamiseks on traktorite ülesõit Allika jõest kindlustatud paekividega. Külastustaristu

paiknemine on toodud joonisel 6.

Parklas on kahekohaline kuivkäimla (foto 10), kaks suurt prügikasti, infoviit ning suur

infotahvel.

Maalinna viib 1,5 km pikkune metsatee (foto 11). Soosaarel on kolm ettevalmistatud

lõkkekohta ning metsaonn (foto 12), kus sees on samuti võimalik lõket teha. Lisaks on kaks

varjualusega puhkekohta (foto 13), neist ühe seintele on paigaldatud piirkonna ajalugu,

Soontagana linnust, endist Avaste sookaitseala, varasemaid kihelkondi ja külatüüpe tutvustavad

infolehed (informatsioon kohati aegunud). Lõkkekohtades on ettevalmistatud lõkkease, puude

varjualune, prügikastid, pingid ning kuivad lõkkepuud. Kunagiste talukohtade juures on kaks

kaevu, neist üks on katmata ning võib olla ohuks külastajatele. Soosaarel on kokku neli viita

(foto 14), mis suunavad erinevate külastusobjektide juurde.

2007. aastal toimus telkimisalal oleva kuivtualeti ümberehitamine koostöös Koonga

vallavalitsusega. 2011. aastal valmis uus vaatetorn (foto 15), kust avaneb kena vaade

ümbritsevale soo- ja pärandkultuurmaastikule. RMK on võsast välja raiunud kiviaedu ja

taluhoonete varemed, korrastanud kaitsealal olevat teelõiku.

Soontagana maalinna telkimisala külastajate hulka loendas RMK 2006.-2011. aastal. Tabelis 6

on kajastatud objekti külastusmaht loendusperioodil maist kuni novembrini. Külastusmahu

seire läbiviimisel kasutatakse elektroonilisi ja mehaanilisi loendureid, mis paigaldatakse ala

külastusobjektidele lähtudes põhilistest külastajate liikumisteedest (Riigimetsa Majandamise

Keskus, 2012).

45

Joonis 6. Külastustaristu Avaste loodusalal.

46

Tabel 6. Soontagana maalinna telkimisala külastusmaht 2006.-2011. aastal (Riigimetsa

Majandamise Keskus, 2012).

Loenduspunkt Jaotused

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Soontagana maalinna telkimisala 3 594 3 646 3 810 3 067 2 923 3 217

RMK loodushoiuobjektide seisundi seire toimus 2009. aastal. Soontagana maalinna telkimisala

ja metsaonni seisund oli hea. Lähiaastatel on kavas Soontagana maalinna telkimisala rajatiste

(metsaonni ja varjualuste) rekonstrueerimine. 2013. aastal tuvastati Soontagana maalinnas üks

ebaseaduslik lõkkekoht, mis tuleb likvideerida.

Meetmed:

Telkimis- ja lõkkekohtade, varjualuste ja metsaonni hooldamine

Maalinna soosaarele viiva tee hooldamine

Maalinna soosaare niitmine lähtudes poolloodusliku koosluse hooldamise

põhimõtetest

Kiviaedade hooldamine

Ebaseadusliku lõkkekoha likvideerimine

Kaevu katmine

3.1.2. INFOSTENDID, PROGRAMMID, TRÜKISED

Viidad

Soontagana maalinna suunavad viidad on Tammaru – Mihkli ja Järve küla teel (foto 5). Uute

viitade paigaldamist ei planeerita. Vajalik on olemasolevate viitade hooldamine vastavalt

vajadusele.

Meetmed:

Olemasolevate viitade hooldamine.

Infotahvel

Avaste loodusalal on üks infotahvel Soontagana maalinna telkimisala parklas (foto 7).

Infotahvel tutvustab eelkõige telkimisala, sh külastuskorraldust ja vähesel määral Avaste

looduskaitseala. Tahvlil olev informatsioon on puudulik või aegunud ning infotahvlit tuleb

uuendada. Tahvel peab sisaldama teavet kaitstava(te) ala(de) eesmärkide, loodus- ja

muinsuskaitseliste väärtuste, Natura loodus- ja linnualasse kuulumise, tsoneeringu, paiknemise,

külastusobjektide ning -korralduse kohta. Infotahvli uuendamine toimub uue kaitsekorra

kinnitamise järgselt.

Meetmed:

Kaitseala infotahvli uuendamine ja hooldamine.

47

Trükised

Spetsiaalseid Avaste loodusala (või selle osi) käsitlevaid voldikuid ega trükiseid ei ole

koostatud. Avaste looduskaitseala on lühidalt käsitletud 2012. aastal välja antud trükises „Pärnu

maakonna kaitstavad loodusobjektid“ (Palginõmm & Saluveer, 2012).

RMK ei ole koostanud Avaste looduskaitseala ja sealseid külastusobjekte käsitlevaid trükiseid.

Samuti puuduvad RMKl loodusala territooriumil läbiviidavad õppeprogrammid.

Avaste looduskaitseala uue kaitse-eeskirja kinnitamise järgselt tuleb välja anda voldik, mis

tutvustab kogu ala loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitselisi väärtusi, annab ülevaate

külastuskorraldusest ja külastusobjektidest.

Meetmed:

Avaste loodusala tutvustava voldiku väljaandmine.

3.1.3. ENDISED KÜLASTUSRAJATISED

2002. aastal raiuti lahti ja kaeti umbes 500 m ulatuses laudteega Soontagana maalinnast Kurese

külla suunduv talitee ning ehitati purre üle Allika jõe. Käesoleval ajal on laudtee hooldamata

ning halvas seisukorras (foto 8). RMK kavandab riigimaale jääva laudtee osa (kogu kaitseala

piires olev osa) lammutamist ja utiliseerimist 2013.-2014. aastal.

2008. aastal lammutati ja utiliseeriti Avaste soo õpperada. Tegemist oli 2,6 km pikkuse rajaga

laudteel, mis sai alguse Soontagana maalinna mäejalamilt ning kulges väiksele Piuksu

soosaarele. Rajal oli seitse vaatluspunkti, mis tutvustasid Avaste LKA ja Avaste soole

iseloomulikke taimeliike (Suuroja, 2008).

Mõlema objekti puhul ei ole tegemist kaitsealade tutvustamise seisukohalt prioriteetsete

objektidega. Kurese külla viiv laudtee oli suhteliselt väikese kasutusintensiivsusega ning

laudtee ümbrus tugevalt võsastunud ning raskesti läbitav. Kurese laudtee otseselt ei kahjusta

kaitseala kaitseväärtusi. Laudtee kordategemine eeldaks suuremahulisi metsatöid ja võsa

likvideerimist, mis ei ole otstarbekas. Laudtee likvideerimisega suunatakse kaitseala külastuse

põhirõhk Soontagana maalinna piirkonda, mis on kavandatud kaitseala külastusalaks.

Avaste soo õpperaja likvideerimisega vähendati külastuskoormusest tulenevat häirimist Avaste

lagerabal. Avaste raba lagedamad osad on olulisteks pesitsuspaikadeks mitmetele kaitsealustele

linnuliikidele, sealhulgas I ja II kaitsekategooria liikidele.

Meetmed: Soontagana linnamäelt Kurese külla viiva laudtee likvideerimine.

48

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. ELUPAIKADE HOOLDUS- JA TAASTAMISTÖÖD

4.1.1.1. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE

Avaste loodusalal on vaid üks kaitseala läbiv kraav ja mõned kaitsealalt algavad kraavid, kuid

kraavitatud on suur osa ümbritsevaid alasid ja maaparandussüsteemide eesvoolud kulgevad

kaitseala piiril. Avaste looduskaitseala läbib Avaste oja, mis kulgeb edasi looduskaitseala

põhjapiiril, ala lõunapiiriks on Allika jõgi. RMK andmeil on oja Avaste looduskaitseala

lõunapiiril pinnasevalliga tõkestatud ning Avaste oja vesi voolab edasi Allika jõkke. Kesu

sookaitseala põhjapiiril on Avaste kraavi alamjooks, mis suubub samuti Avaste ojja pärast selle

väljumist Avaste looduskaitsealalt.

Loodusala kaitse eesmärkide hulka kuuluvad märgalade elupaigatüübid: rabad, siirde- ja

õõtsiksood, liigirikkad madalsood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad,

mille säilitamiseks ja seisundi parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi tagamine.

Loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb vältida vee väljavoolu kaitsealalt kunstlike

veejuhtmete kaudu. Samas tuleb säilitada ümbritsevatel põllu- ja metsamaadel paiknevate

maaparandussüsteemide eesvoolud. Antud tingimusi arvestati veerežiimi taastamise lahenduse

koostamisel, mille kohaselt suletakse veevool loodusalalt vett välja viivates kraavides ning

säilitatakse loodusala piiril kulgevad kraavid, mis on vajalikud piirnevatel aladel paiknevate

maaparandussüsteemide tööks (joonis 7). Loodusala piiril kulgevad kraavid jäävad mõjutama

servaalasid, kuid väljuvate kraavide sulgemisega vähendatakse kuivenduse mõju ulatust.

Kraavide sulgemistööde kavandamisel lähtutakse 2013. aastal läbiviidud inventuurist (Mengel,

2013).

Loodusliku veerežiimi taastamistööd on jagatud kahte prioriteediklassi. I prioriteediga on

Avaste soost aktiivselt vett väljaviivad kraavid, mis on vajalik sulgeda kogu ulatuses. II

prioriteediklassi kuuluvad väiksemad loodusalalt väljuvad kraavid ja kraavivõrgud, mis

lastakse looduslikul teel kinni kasvada.

Kui üldjuhul voolab vesi suunaga kaitsealalt välja, siis Avaste soo idaosas voolab Parasmaa

maaparandussüsteemilt vesi kaitseala poole, kraav hajub ca 400 kaugusel kaitseala piirist.

Veejuhe on suhteliselt heas seisukorras ja maaparandussüsteemi töö tagamiseks peab veevool

kaitsealale säilima. Vee äravool kaitsealalt toimus Avaste oja kaudu. Avaste oja kandis

madalsoosse valgunud vee Allika jõkke. Peale Allika jõe kanalisse kaevamist Avaste oja enam

eesvooluna ei toimi See kraav oli 2004. aastaks sood läbival lõigul peaaegu kadunud (Maaameti

ortofoto 2002. aastast). Aastal 2005 toimus kraavi süvendamine, mis oli sisuliselt uue kraavi

kaevamine, mis täna rikub väga oluliselt Avaste soo kõige väärtuslikumat (nii liikide kui

elupaiga poolest) osa. Enne selle kraavi rajamist (ca 100 a tagasi) seal tõenäoliselt mingit sängis

olevat läbivoolu ei toimunud. Kesu nurgast lähtuv väljavool viis veed Avaste soole, kus need

laiali valgusid ja põhjapoolt teiste ojade kaudu välja voolasid. Seda kinnitab ka 2004. aastaks

taastunud olukord - Avaste kraav ei toiminud Avaste sood läbivas osas ammu enam eesvooluna.

Täna on süvendamisest tingitult tekkinud seal aga täiesti ebaloomulik olukord. Kaevatud kraavi

idaservas on kõrge mulle, mis takistab suurvee valgumist soole ja osati on kaitsealast välja jääv

sooserv muutunud märjemaks kui ta enne kraavi oli. Samal ajal aga kannatab kaitsealale jääv

49

ulatuslik ala tugeva kuivendusmõju all - kraav kogub läänepoolt soost vett ja kraavi mulle

takistab valgevee kaitsealale jõudmist. Selle kraavi likvideerimisega mingit ülemjooksul

olevate alade mõjutamist toimuda ei saa - kõrguste vahed on lihtsalt sedavõrd suured.

Kuna Avaste kraavi servas on korralik muldevall, siis kraavi likvideerimisel tuleb kraav täita

muldvallist võetud materjaliga.

Kesu raba põhjaosas voolab kaitsealalt välja looduslik oja, mis suubub Enge jõkke. Kuna

tegemist on loodusliku veekoguga, ei ole selle sulgemine vajalik. Veekogu tuleb jätta

looduslikule arengule ning vältida selle hooldamist kaitseala piires.

Soontagana maalinnale viiva tee ääres olev kraav tuleb säilitada teega piirnevas ulatuses.

Ülejäänud osas kraav tee seisundit ei mõjuta. Soosaarel paiknevatel poollooduslikel kooslustel

olev kraavistik on täielikult amortiseerunud, kraavid ei toimi ja need on nii madalad, et

hooldamise käigus sõidetakse masinatega üle kraavide. Kuna ala niiskusrežiim on praegu

rahuldav ja võimaldab koosluste hooldamist, ei ole vajadust kraavide rekonstrueerimiseks.

Kraavid jäetakse hooldamata.

Kokku on vaja Avaste loodusalal sulgeda 14,3 km kraave ja looduslikul teel jäetakse kinni

kasvama kokku 19,5 km kraave. Hinnanguliselt avaldub veerežiimi muutus suletavatest ja

hooldusest välja jäävate kraavide teljest kuni 75 m kaugusel, mis moodustab kokku 276 ha

suuruse ala loodusalast. Elupaigana määratletud aladele jääb sellest 192 ha ja raba, soo ning

soometsa elupaigad moodustavad mõjutatavast alast 185 ha. Arvestades aga Avaste soo

endisaegset veerežiimi, avaldab kraavide sulgemine mõju kogu Avaste sookompleksile. Seega

avaldab kraavide sulgemise summaarselt mõju ca 3250 ha suurusele alale (38% loodusala

pindalast). Lisaks märgatavale veerežiimi muutusele võib kraavide sulgemine mõjutada

taimestikku ka laiemal alal, kuid olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik vastavat

prognoosi anda. Kraavide sulgemise mõju täpne ulatus selgub veerežiimi taastamistöödele

järgneva seire käigus.

Kraavide sulgemiseks tuleb koostada projekt, mille käigus valitakse välja parimad tehnilised

lahendused kraavide sulgemiseks. Eelistada tuleks kraavide täieulatuslikku kinniajamist.

Joonis 7. Loodusliku veerežiimi taastamine Avaste l oodusalal.

51

4.1.1.2. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE

Taastatavate alade valikul on lähtutud 2013. aastal läbiviidud inventuuriandmetest ning Natura

ala eesmärkidest. Elupaikade majandamise taastamine on soovitav I ja II taastamisprioriteediga

aladel, mille taastamist on hinnatud võimalikult lihtsaks ehk hinnatud I või II hindega. Lihtsus

näitab võimalust taastada koosluse struktuur ja tagada funktsioonide säilimine. Lisaks on

arvestatud alale ligipääsu võimalustega.

Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk taastada:

• 14,7 ha kadastikke (5130);

• 4,2 ha lubjarikkal mullal kasvavaid kuivi niite (6210*);

• 14,3 ha liigirikkaid madalsoid (7230) ehk madalsooniite.

Kadastike taastamisel lähtutakse loopealsete ja kadastike hoolduskavas toodud juhistest (Helm,

2011). Teiste elupaigatüüpide taastamisel lähtutakse aru- ja soostunud niitude hoolduskavas

(Mesipuu, 2011) toodud juhistest.

Poolloodusliku koosluse taastamise puhul tuleb esmalt harvendada puu- ja põõsarinnet ning

seejärel jätkata iga-aastast niitmist või karjatamist. Mitmete elupaikade majandamise puhul

võib takistuseks saada maaomanike või huviliste puudumine järjepideva hooldamise vastu kui

ka tehnikaga ligipääsu keerukus, kuna lihtne, kiire ja loodussõbralik ligipääs niidule on väga

oluline. Koosluste taastamine on põhjendatud vaid edaspidise regulaarse majandamise

(niitmise, karjatamise) jätkumisel.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldavad maaomanikud või huvilised aastal.

Tegevuse asukoht on näidatud lisa 6 kaardil.

4.1.1.3. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMINE

Kaitsekorraldusperioodil on eesmärk jätkata Maalinna soosaare niitmist praeguses mahus 19,5

ha (hooldatava ala hulka on arvestatud ka Soontagana maalinna küngas). Maalinna soosaar

kuulub Natura elupaigatüüpi 6510 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) ning selle

hoolduse jätkamine on oluline nii looduskaitseliste- kui ka pärandkultuuri- ja puhkeväärtuste

säilimiseks. Lisaks tuleb jätkata niitmise või karjatamisega 2016.-2017. aastal taastatavatel

aladel.

Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk hooldada:

• 14,7 ha kadastikke (5130);

• 4,2 ha lubjarikkal mullal kasvavaid kuivi niite (6210*);

• 19,5 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510);

• 14,3 ha liigirikkaid madalsoid (7230) ehk madalsooniite.

Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja

niide koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.

52

Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest

(täpsemalt eelnevas peatükis). Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel

võimalik taotleda toetust, mis toimub vastavalt põllumajandusministri määrusele

„Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010, 11, 199).

Poollooduslike koosluste hooldamine on I prioriteedi tegevus. Tegevust korraldavad

maaomanikud või huvilised.

4.1.2. KULTUURIPÄRANDI HOOLDAMINE

4.1.2.1. SOONTAGANA MAALINNA HOOLDUSTÖÖD

Soontagana maalinn omab eelkõige ajaloolist väärtust ning on siinse pärandkultuurmaastiku

oluline osa. Muinsuskaitseliste- ja pärandkultuuriväärtuste säilimiseks ja eksponeerimiseks

tuleb jätkata Soontagana maalinna iga-aastast niitmist. Vastavalt vajadusele tuleb servadest

likvideerida võsa. Hooldatava ala suurus on ca 0,8 ha. Töö kuulub II prioriteeti, kuna on oluline

avatud maastiku, puhke- ning muinsuskaitseliste väärtuste säilimiseks. Tööd korraldab RMK.

Rahalisi ressursse töö teostamiseks ette ei nähta, kuna niitmine toimub poolloodusliku koosluse

(Maalinna soosaare) niitmise käigus. Tegevuse asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.

4.1.2.2. KIVIAEDADE TAASTAMINE JA HOOLDUS

Maalinna soosaarel on säilinud palju kiviaedu, mille hooldamine on vajalik maastikuliste- ja

pärandkultuuriväärtuste eksponeerimiseks. Kiviaedade kogupikkus on ca 2,5 km. Oluline on

hoida kiviaiad avatuna ning vältida nende võsastumist, võimalusel kiviaedu taastada. Kuna

tegemist ei ole otseselt kaitse eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevusega, kuulub see III

prioriteeti. Töid korraldab RMK. Tegevuse asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.

4.1.3. TARISTU

4.1.3.1. KÜLASTUSOBJEKTIDE HOOLDAMINE

Soontagana maalinna telkimisala külastusrajatiste hooldamine

Loodusalal on üks külastusobjekt – Soontagana maalinna telkimisala, kus tuleb jätkata taristu

järjepidevat hooldamist. Regulaarselt on vajalik koristada prügi, korrastada välikäimlaid (2 tk)

ja varustada lõkkekohti (3 tk) lõkkepuudega. Kontrollida tuleb külastusrajatiste seisundit.

Katkise inventari parandamine või asendamine toimub vastavalt vajadusele. Telkimisala

piirkonnas (hõlmab kunagisi talukohti koos lõkkekohtade, varjualuste, metsaonni ja muu

taristuga) tuleb jätkata regulaarset niitmist vähemalt kolm korda aastas (täpne vajadus sõltub

vegetatsiooniperioodi pikkusest ja võib aastati erineda). Oluline on, et külastusobjektide

läheduses niidetaks sagedamini kui ülejäänud soosaarel, mida niidetakse kord aastas.

Vajadusel niidetakse sagedamini ka külastusobjektideni viivat rada. Külastajad liiguvad

põhiliselt marsruudil soosaare kagunurk – telkimisala – vaatetorn – Soontagana maalinn. Niita

tuleb ka telkimisala parkla servasid ning hooldada sealseid rajatisi (parkla piirded, jalakäijate

53

sild, lukustatav piire jne). Külastajate suunamisel telkimisalale peab olema tagatud objektide

hea seisukord ning ligipääsetavus.

Likvideerida tuleb üks ebaseaduslik lõkkekoht ning katta kaev. Tegevuste asukohad on

näidatud lisa 7 kaardil.

Metsateede- ja radade hooldamine

Avaste loodusalal on peamine hooldust vajav tee Maalinna soosaarele viiv metsatee.

Sihtkaitsevööndis ning loodusaladel asuvate metsateede, -radade ja külastusobjektideni viivate

teede hooldamise peamiseks eesmärgiks on tagada kaitseala külastajate ohutus. Lisaks on tee

hooldamine vajalik alale ligipääsu tagamiseks – nimetatud teed kasutatakse poollooduslike

koosluste niitmiseks, külastusrajatiste hooldamiseks ning vajaliku inventari transpordiks

telkimisalal korraldatavate ürituste tarvis. Sõltuvalt vajadusest tuleb metsateed täita, kuna tee

muutub niiskel ajal paiguti raskesti läbitavaks. Niiskete lõikude täitmine on vajalik, et vältida

tee järk-järgulist laienemist ja taimestiku kahjustamist ümbersõitude tulemusena.

Vahetult tee servas ei ole inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpe – tegemist on esimese

põlvkonna hall-lepikutega, seega ei ohusta tee hooldustööd kaitse eesmärkide saavutamist. Tee

hooldustööde läbiviimisel on soovitav lähtuda alljärgnevatest tingimustest:

a) Hooldustööd käigus likvideeritakse murdunud ja ohtlikud puud kuni 5 m kauguselt

raja servast. Erivajadusel likvideeritakse ohtlikud puud teest kaugusel, mis vastab kuni

½ metsa kõrgusest, eesmärgiga tagada metsateedel liikujate ohutus. Rajast kaugemal

kui 5m asuvad üksikud likvideerimist vajavad puud võib langetada rajast eemale ja

jätta metsa alla.

b) Hooldustööde käigus raiutud võsa ja puitmaterjal ei tohi risustada metsateede, -radade

ümbrust ja maastikuvaateid. Raiejäätmed tuleb metsatee vahetust ümbrusest

likvideerida. Hooldustööde teostamisel kahjustada saanud tee tuleb korrastada,

likvideerides metsa väljaveost tingitud pinnasekahjustused.

c) Üksikuid murdunud puid, mis ei ohusta külastajaid, ei koristata.

d) Raietööde käigus kahjustada saanud alusmetsa taimestik korrastatakse, vigastatud

põõsaste oksad (vajadusel terve põõsas) lõigatakse tagasi, murdunud noored puud

raiutakse jms.

e) Metsatöid on soovitav teha sügis-talvisel ajal külmunud pinnase ja lumekatte

olemasolu korral. Vajadusel ka teistel aegadel, kui pinnase kahjustused on

minimaalsed.

f) Suuremahulisi raie- ja hooldustöid ei tehta lindude pesitsemise ajal ajavahemikus 01.

aprillist kuni 15. juulini

Kirjeldatud tegevused kuuluvad II prioriteeti ning neid korraldab RMK.

54

4.1.3.2. INFOTAHVLI UUENDAMINE JA HOOLDUS

Infotahvli uuendamine

Kaitsekorraldusperioodil tuleb uuendada Soontagana maalinna parklas olevat infotahvlit, kuna

olemasolev informatsioon on ebapiisav. Tahvel peab sisaldama teavet kaitstava(te) ala(de)

eesmärkide, loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitseväärtuste, Natura loodus- ja linnualasse

kuulumise, tsoneeringu, paiknemise, külastusobjektide ning -korralduse kohta. Infotahvli

uuendamine toimub uue kaitsekorra kinnitamise järgselt.

II prioriteet, infotahvli teksti koostab Keskkonnaamet, tahvlid paigaldab RMK.

Infotahvli hooldus

Infotahvli seisundit tuleb regulaarselt kontrollida ning teha vajalikke hooldustöid. Infotahvli

hooldamine on II prioriteedi tegevus, mida korraldab RMK.

4.1.4. LOODUSALA TUTVUSTAVA VOLDIKU VÄLJAANDMINE

Avaste loodusala tutvustamiseks antakse välja voldik, mis käsitleb kogu ala loodus-,

pärandkultuuri- ja muinsuskaitselisi väärtusi, külastusobjekte- ja korraldust. Voldik trükitakse

eesti ja inglise keeles. Voldikute väljaandmine on III prioriteedi tegevus ja tegevust korraldab

Keskkonnaamet.

4.1.5. KAITSTAVA ALA TÄHISTAMINE JA PIIRITÄHISTE HOOLDUS

Avaste looduskaitseala on tähistatud 23 punktis. Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste

merikotka püsielupaiga piirid ei ole tähistatud. Tähised on valdavalt kaitseala edela-, lõuna- ja

kaguservas (joonis 8). 22 tähist on heas seisukorras, neist kuus on viltu vajunud ning kolm on

võsa tõttu raskesti märgatavad. Neli tähist on katkised või määrdunud ning tuleb asendada.

Liikumispiiranguga vöönd ei ole tähistatud. Olemasolevatest tähistest tuleb asendada 10 tähist.

Avaste loodusala välispiiri tähistus on ebapiisav. Uue kaitse-eeskirja kinnitamisel tuleb

põhiliste teede ja radade juurde paigaldada keskmise suurusega piirimärgid, kuhu on kirjutatud

kaitseala ja vööndi nimetus. Sarnaselt tähistatakse liikumiskeelualad, mille tähistele on lisaks

märgitud liikumiskeelu aeg. Tähistele märgitavat teksti korrigeeritakse vastavalt uue

kaitsekorra kehtestamisega toimuvatele muutustele. Ala tähistamine on planeeritud peale

kaitsekorra uuendamist. Ala tähistamiseks tuleb täiendavalt paigaldada 33 tähist.

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik on kõikide kaitstavale alale paigaldatud tähiste

regulaarne hooldamine ja asendamine vastavalt vajadusele.

Kaitseala tähistamine on II prioriteedi tegevus ja tähistamist korraldab Riigimetsa

Majandamise Keskus.

55

Joonis 8. Avaste loodusala koosseisus olevate kaitsealade tähistamine.

4.1.6. KAITSE-EESKIRJA UUENDAMINE

Kaitsekorra tõhustamise eesmärgil tehakse kaitsekorralduskavaga ettepanek Avaste

looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaiga liitmiseks

ühtseks Avaste looduskaitsealaks. Kõik need alad moodustavad Avaste loodusala.

Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri on vastu võetud 2001. aastal kaitstavate loodusobjektide

seaduse alusel. Kesu sookaitsealal kehtiv kaitse-eeskiri puudub ning ala kaitse tuleneb

looduskaitseseadusest. 2004. aastal vastu võetud looduskaitseseadus sätestab, et enne selle

seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad tuleb uuendada hiljemalt 2016. aasta 1. maiks.

Seetõttu tuleb uuendada mõlema ala kaitsekorda ning viia see vastavusse looduskaitseseaduse

ning kehtivate nõuetega. Täpsustada tuleb kaitseala kaitse eesmärke, alal lubatud ja keelatud

tegevusi ning korrigeerida piire. Piiride korrigeerimine on oluline kogu alal. Kehtivad alade

välispiirid ja vööndite piirid peavad kõikjal, kus võimalik olema looduses hästi jälgitavad –

piir peaks kulgema mööda maastikumärke (teed, sihid, veekogud, kõlvikute servad). Vajadusel

tuleb piiritlemisel kasutada katastriüksuste piire.

Kehtivad alade piirid lõikavad sageli tervikliku koosluse ebaloomulikult pooleks. Probleem

puudutab eelkõige Kesu sookaitseala. Kaitse eesmärgi saavutamiseks ja sookoosluse

looduslikus seisundis säilitamiseks on vajalik arvata sihtkaitsevööndisse kogu Kesu raba ja

seda ümbritsevad siirde- ja õõtsiksood. Lisaks on soovitav laiendada ala piire ning määrata

sihtkaitsevööndisse ka piirnevat metsaala, mis moodustaks puhvervööndi ümber märgala.

56

Samuti jääb mitmes paigas loodusala serva väikeste kiiludena põlde või muid lagedaid alasid,

mis ei oma looduskaitselist väärtust ning tuleks alast välja lõigata.

Lisaks tuleb sihtkaitsevööndisse määrata kõik soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ja vanade

laialehiste metsade (9020*) esinemisalad. Tegemist on kaitse eesmärgiks püstitatud

elupaigatüüpidega, mille säilimist ei ole võimalik nõrgema kaitserežiimiga tagada. Ettepanek

Avaste-Kesu looduskaitseala välispiiri kulgemise ning tsoneeringu osas on esitatud joonisel 9.

Kehtiva kaitse-eeskirja alusel on Avaste looduskaitseala põhieesmärk Avaste soo ja seal

esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitse eesmärke tuleb täpsustada ning kaitse

eesmärgina nimetada järgmised linnuliigid: merikotkas, kaljukotkas, väikepistrik,

mustsabavigle, hallõgija, mudatilder, punajalg-tilder, punaselg-õgija, rüüt, soo-loorkull,

suurkoovitaja, teder, vööt-põõsalind, kiivitaja, sookurg, roo-loorkull, välja-loorkull, kanakull,

metsis ja rohunepp.

Moodustatava Avaste looduskaitseala (hõlmab Avaste looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu

sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaika) kaitse eesmärgina tuleb nimetada järgmised

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*),

siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*).

Vajalik on uue kaitsekorra kehtestamine ja kaitseala välispiiri laiendamine kaljukotka pesa

kaitse tagamiseks.

Joonis 9. Ettepanek Avaste-Kesu looduskaitseala välispiiri ja vööndite piiritlemiseks.

.

57

4.2. EELARVE

Eelarve tabelisse 7 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja

toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 7. Avaste loodusala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Maksumus

kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

1.5.3.1. Kauni kuldkinga inventuur Inventuur KA 3 11 11

1.5.3.3. Loodusliku veerežiimi

taastamise tulemuslikkuse seire

Tulemusseire KA 1

6 6

1.5.2. Kotkaste ja must-toonekure

riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X

X X X X X X

1.5.2. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X

1.5.2. Madalsoode ja rabade

linnustiku riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X

X X X X X X

1.5.2. Röövlindude riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X

58

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Maksumus

kokku

Sadades eurodes

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.1.1.1. Loodusliku veerežiimi

taastamine Koosluse

taastamistöö KA/RMK 1 410 410

4.1.1.2. Poollooduslike koosluste

taastamine (33 ha) Koosluse

taastamistöö MO/H 1 91 91 91 273

4.1.1.3. Poollooduslike koosluste

hooldamine (Maalinna soosaar

19,5 ha)

Koosluse

hooldustöö MO/H 1 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 380

4.1.1.3. Poollooduslike koosluste

hooldamine (33 ha) Koosluse

hooldustöö MO/H 1 61 61 61 61 61 61 366

4.1.2.1. Soontagana maalinna

hooldustööd Kultuuriväärtuste

eksponeerimine RMK 2 X X X X X X X X X X X

4.1.2.2. Kiviaedade hooldus ja

taastamine Kultuuriväärtuste

taastamine/konserve

erimine RMK 3 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50

Taristu, tehnika ja loomad

4.1.3.1. Soontagana maalinna

telkimisala ja külastusrajatiste hooldamine

Radade,

külastuskeskuste ja puhkekohtade

hooldamine

RMK 2 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 150

4.1.3.1. Metsateede- ja radade

hooldamine Muu taristu

hooldamine RMK 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20

4.1.3.2. Infotahvli uuendamine Infotahvlite

rajamine RMK/KA 2 10 10

4.1.3.3. Infotahvli hooldamine Infotahvlite

hooldamine RMK 2 1 1 1 1 1 1 1 7

4.1.5. Kaitstava ala tähistamine

(kokku 105 tk)

Kaitsealuste

objektide

tähistamine RMK 2 90 90

59

4.1.5. Kaitstava ala tähiste hooldus Kaitsealuste

objektide tähiste

hooldamine RMK 2 1 1 1 6 6 6 6 6 6 6 57

4.1.5. Kaitseala tähiste

likvideerimine (9

tk)

Tähiste

likvideerimine RMK 2 5 5

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Maksumus

kokku

Sadades eurodes

Kavad, eeskirjad

Kaitsekorra 4.1.6. Kaitse-eeskirja uuendamine KA

muutmine 1 X X

Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

4.1.4. Loodusala tutvustava voldiku

väljaandmine

Trükiste

väljaandmine ja

infotahvlite

koostamine

KA 3 5

5

4.1.3.2. Avaste looduskaitseala

tutvustavate infostendide

materjalide ettevalmistamine

Trükiste

väljaandmine ja

infotahvlite

koostamine

KA 3 X

X

KOKKU: 61 573 257 158 133 128 128 128 128 134 1828

1

) KA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; MO – maaomanik; H – huvilised.

60

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus

kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus teostatakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava

edukust.

Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2015-2024). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2019. aastal,

kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2024. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.

Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.

Tabel 8. Avaste loodusala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid

Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1. Elustik

2.1.1. Taimed

Viiakse läbi inventuur.

2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium

Liigi leiukohtade andmed kaardistamata kaardistatud Liigi arvukus on selgitatud calceolus) ja leiukohad

kaardistatud.

2.1.2. Linnustik

2.1.4.1. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga

2.1.4.2. Merikotkas (Haliaeetus

albicilla) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga

2.1.4.3. Väikepistrik (Falco

columbarius) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga

2.1.4.4. Teder (Tetrao tetrix) Mängivate kukkede arv 116 100 Kriteerium 2012 a. seisuga

61

2.1.4.5. Metsis (Tetrao urogallus) Metsisemängude arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga

Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

mustsaba-vigle Pesitsevate paaride arv 24 25 Kriteerium 2012 a. seisuga

hallõgija Pesitsevate paaride arv 8 8 Kriteerium 2012 a. seisuga

mudatilder Pesitsevate paaride arv 12 15 Kriteerium 2011 a. seisuga

punajalg-tilder Pesitsevate paaride arv 7 10 Kriteerium 2011 a. seisuga

punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv 49 20 Kriteerium 2011 a. seisuga

rüüt Pesitsevate paaride arv 47 40 Kriteerium 2011 a. seisuga

soo-loorkull Pesitsevate paaride arv 10 10 Kriteerium 2012 a. seisuga

suur-koovitaja Pesitsevate paaride arv 28 20 Kriteerium 2011 a. seisuga

vööt-põõsalind Pesitsevate paaride arv 18 15 Kriteerium 2011 a. seisuga

kiivitaja Pesitsevate paaride arv - 15

sookurg Pesitsevate paaride arv 23 20 Kriteerium 2012 a. seisuga

roo-loorkull Pesitsevate paaride arv 4 5 Kriteerium 2012 a. seisuga

välja-loorkull Pesitsevate paaride arv 3 2 Kriteerium 2012 a. seisuga

rohunepp Mängivate kukkede arv Min 1 3 Kriteerium 2010 a. seisuga

kanakull Pesitsevate paaride arv 0 1 Kriteerium 2010 a. seisuga

2.2. Elupaigad

2.2.1. Kadastikud (5130) Elupaiga pindala (ha) 14,7 14,7 Seisundi kriteerium 2002. a. seisuga.

Elupaiga säilimiseks seisundis B tuleb

kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada

14,7 ha elupaika Elupaiga seisund B B

2.2.2. Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(olulised orhideede kasvualad – 6210*)

Elupaiga pindala (ha) 4,2 4,2 Seisundi kriteerium 2002. a. seisuga.

Elupaiga säilimiseks seisundis B tuleb

kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada

3,1 ha elupaika Elupaiga seisund C B

2.2.5. Rabad (7110*) Elupaiga pindala (ha) 1949 1949

Elupaiga seisund A A

2.1.4.6

. Teised kaitstavad linnuliigid

62

2.2.6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) Elupaiga pindala (ha) 850 850

Elupaiga seisund B B

Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.2.8. Liigirikkad madalsood (7230) Elupaiga pindala (ha) 2661 2661

Elupaiga seisund B B

2.2.9. Vanad loodusmetsad (9010*)

Elupaiga pindala (ha) 64,5 64,5 Eeldatavalt kujuneb potentsiaalsetest elupaikadest 30

aasta perspektiivis vana

loodusmetsa elupaik.

Elupaiga seisund C C

Potentsiaalseid elupaiku skv (ha) 130 130

2.2.10. Vanad laialehised metsad

(9020*)

Elupaiga pindala (ha) 54 54

Elupaiga seisund B B

2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*)

Elupaiga pindala (ha) 987,5 987

Elupaiga seisund B B

Potentsiaalseid elupaiku (ha) 75,8 75

2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*)

Elupaiga pindala (ha) 128 128 Peale loodusalast kaitseala

moodustamist ning veerežiimi

taastamist on perspektiivikas

suurendada elupaiga pindala 30 aasta

perspektiivis 240 ha.

Elupaiga seisund C B

Potentsiaalseid elupaiku (ha) 47 47

63

5.1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012

TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 on koostatud

Keskkonnaameti (kava koostamise ajal Looduskaitsekeskus) tellimusel. Kava koostajad olid

Piret Kiristaja ja Uudo Timm.

Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003 – 2012 on täidetud 48% mahus

(joonis 10.). Kaitsekorralduskava täitmise hindamisel analüüsiti 53 tegevuse ja eesmärgi

täitmist. Kaitsekorralduskava täitmise analüüsimisel jäeti hindamata kaitsekorralduskavas

planeeritud tegevused, mis käsitlesid tegevusi väljaspool kaitseala ning tegevused, mis on

seotud piirkonna üldise arenguga, näiteks Mihkli salumäe hooldustööd, külastustaristu

arendamine väljaspool Avaste loodusala, vanade talukohtade rekonstrueerimine,

päästeteenistuse korraldamine jms. Kaitsekorralduskava analüüs on esitatud lisas 4.

Täidetud eesmärkidest on suuremahulisemad Avaste looduskaitseala elupaikade ja kaitsealuste

liikide inventuur, mis teostati uue kaitsekorralduskava koostamise ettevalmistustööna 2013

aastal ja 2011 aasta Soode inventuuri käigus. Kaitsekorralduskavas oli planeeritud

suuremahulised tööd Soontagana maalinna ümbruse maastiku hooldamiseks ning piirkonna

külastustaristu väljaarendamiseks. Seoses külastuskontseptsiooni muutusega jäi osa

kavandatud tegevustest ellu viimata. Uue kaitsekorralduskava külastusvisioon näeb ette, et

kaitseala külastus suunatakse Soontagana maalinna piirkonda, siin hooldatakse RMK

telkimisala ning maalinna ümbruse maastikke ja poollooduslikke kooslusi, hoitakse korras

metsateed Soontaganale. Kaitsealale täiendavaid külastusrajatisi ei rajata. Rabale suunduv

laudtee, mis oli amortiseerunud, likvideeriti. Uue kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi

piirkonna kuivendussüsteemide inventuur ning kavandati tegevused kaitseala sookoosluste

loodusliku veerežiimi taastamiseks.

Avaste looduskaitseala külastuse suunamiseks on rajatud RMK Soontagana telkimisala.

Telkimisala hõlmab kahte lõkkekohta, kuivtualetti, vaatetorni. Regulaarselt on hooldatud

Soontagana maalinna nõlvasid ning piirkonna avatud maastikku.

Joonis 10. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 täitmine.

Teostatud Teostatud osaliselt Tegemata

64

6. KASUTATUD ALLIKAD

Kirjandus- ja internetiallikad:

Haberman, H. 1959. Eesti madalsoode mesofaunast. Entomoloogiline kogumik I. Tartu.

Helm, A. 2011. Eesti loopealsed ja kadastikud – juhend koosluste hooldamiseks ja

taastamiseks. Kättesaadav:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_2_Loopealsete_ja_kadastike_hoolduska

va_2011.pdf (07.08.2013).

Hiiesalu, I. 2013. Avaste loodusala loodusliku veerežiimi taastamise eelne olukord ja

prognoos. Seletuskiri toimunud botaanilistele välitöödele. Kättesaadav Keskkonnaameti

Pärnu-Viljandi regioonis.

Kiristaja, P., Timm, U. 2002. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 20032012.

Tallinn, 48 lk.

Kotkaklubi. 2012a. Eesti riikliku keskkonnaseire kotkaste ja must-toonekure seire

allprogrammi 2012 aastaaruanne. Tartu, 27 lk.

Kotkaklubi. 2012b. Kaljukotkas. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas

(16.07.2012).

Kull, T., Sarv, A. 2012. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava

eelnõu. 20 lk.

Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn: Digimap, 95 lk.

Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti

Ornitoloogiaühing. Kättesaadav: http://www.eoy.ee/projektid/iba/iba2003.pdf

(12.06.2013).

Leivits, A. 1995. Rabalindude seire 1995. a. aruanne. Käsikiri Nigula looduskaitsealal.

Leivits, M. 2012. Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse

tõhususe ja elupaikade seisundi analüüs (käsikiri). Keskkonnaamet, 109 lk.

Leivits, M., Leivits, A. (koost). Eesti Riikliku Keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja

maastike seire allprogrammi madalsoode ja rabade linnustik 2011. a. aastaaruanne.

Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13163_aru11_6.2.5_soolind2011opt.pdf

(10.06.2013).

Mengel, O. 2013. Avaste loodusala kraavide inventuur loodusliku veerežiimi taastamise

kavandamiseks. Kättesaadav Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonis.

Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Kättesaadav:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_201

2.pdf (19.06.2013).

Metsaruum OÜ, 2013. Avaste loodusala elupaigatüüpide inventuur. Käsikiri Keskkonnaameti

Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris.

Nellis, R., Volke, V. 2003. Merikotkas. Eesti Loodus: 2-3.

65

Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium &

ÜRO Keskkonnaprogramm, Tallinn.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Auratrükk, 308

lk.

Palginõmm, M., Saluveer, N (koost.). 2012. Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid. 25 lk.

Palo, K. 2008. Retk “oma maa linna” ja sohu. Eesti Loodus: 1.

Randla, T., 2012. Metsise (Tetrao urogallus L.) kaitse tegevuskava 2012-2016 käsikiri. Tartu:

Eesti Ornitoloogiaühing.

Renno, O. 1951. Avaste soo linnustiku koostisest ja asustustihedusest hilissuvel. Käsikiri EOÜ

arhiivis.

Renno, O. 1958. Lääne-Eesti madalsoode linnustiku maastikuseosest ja

populatsioonidünaamikast. Raamatus: Ornitoloogiline kogumik I. Tartu.

Riigimetsa Majandamise Keskus, 2012. Pärnumaa puhkeala külastuskorralduskava aastateks

2012 – 2016. Kabli, 75 lk.

Suuroja, M. 2008. Eesti soorajad. Tallinn, 112 lk.

Tõnisson, E. 1977. Soontagana maa ja tema maalinn. Eesti Loodus 28 (10): lk 662–667.

Valk, U. (koost), 1988. Eesti sood. Tallinn: Valgus. 342 lk.

Viht, E. 2008. Teder, Eesti põlisasukas. Eesti Loodus: 4.

Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis: kaitsekorralduskava. Kättesaadav:

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104210/metsis.pdf

(16.11.2012).

Planeeringud ja arengukavad:

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Kättesaadav:

http://mv.parnu.ee/fileadmin/parkla/failid/planeering/vaartuslikud_maastikud.rtf

(10.06.2013).

Koonga valla arengukava ja arengustrateegia aastani 2013. Kättesaadav:

http://www.koongavald.ee/sisu/valitsemine/Arengukava.pdf (10.06.2013).

Halinga valla arengukava aastani 2018. Kättesaadav:

http://halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga%20valla%20arengukava%20aa

stani%202018%20muudetud%2023_01_2013%20terviktekst.pdf (10.06.2013).

Halinga valla üldplaneering. 2012. Kättesaadav:

http://www.halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga-YP-seletuskiri-31-

1012.pdf (10.06.2013).

Vigala valla arengukava 2009-2017 arenguvisiooniga aastani 2020. Kättesaadav:

http://avalik.amphora.ee/vigalavv/document.aspx?df=18709&format=pdf (10.06.2013).

66

Seadused, määrused, eeskirjad:

Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2001, 64, 374)

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine (RTL 2009, 81, 1174).

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).

Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (RT I 2010, 51, 319)

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 (RTL 2010, 11, 199).

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main

Kultuurimälestiste riiklik register: http:// register.muinas.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/

Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#

Riiklik keskkonnaseire programm: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php

67

LISAD

68

LISA 1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 03.07.2001 nr 225

RT I 2001, 64, 374 jõustumine

14.07.2001

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Avaste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu

25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud

Avaste sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Avaste soo ja seal esinevate

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riigi maakatastrisse.

§ 2. Kaitseala piir

(1) Avaste looduskaitseala välispiir kulgeb Allika jõe ning Lääne ja Pärnu maakonna vahelise

piiri lõikumiskohast kirde suunas mööda nimetatud maakondade vahelist piiri kuni Rapla

maakonna piirini; mööda Lääne ja Rapla maakonna piiri kuni Vigala vallas Märjamaa

metskonna maaüksuse 88401:004:0130 loodenurgani; mööda Märjamaa metskonna

maaüksuse 88401:004:0130 põhjapiiri ida suunas kuni kagu-loodesuunalise ojani (endise

talu 219 maal); mööda oja loode ja põhja suunas kuni Osvikusauna (82) talumaad läbiva

kaguloodesuunalise kraavi suudmeni; mööda nimetatud kraavi kagu suunas läbi talude 82,

219, 221 ja 222 maa kuni talu 220 kagunurgani; mööda talu 89 lääne-, põhja- ja idapiiri

kuni endise Avaste turbavõtuala põhjapoolse piirdekraavini ning edasi mööda seda kirde

suunas Avaste ojani; mööda Avaste oja kagu suunas kuni Avaste maaparandusobjekti

põhjapoolse piirdekraavini ja mööda maaparandusobjekti piirdekraave edela, kagu ja kirde

suunas kuni Avaste ojani; mööda Avaste oja ja Avaste kraavi kuni Koonga ja Halinga valla

vahelise piirini, mööda seda lõuna suunas kuni Parasmaa teeni; mööda Parasmaa teed lääne

suunas kuni maaüksuse 33404:001:0142 idapiirini, mööda seda põhja suunas kuni

maaüksuse 33404:001:0004 kagupiirini; mööda viimati nimetatud maaüksuse kagu-, ida-

ja põhjapiiri kuni edela-kirdesuunalise kraavini; mööda nimetatud kraavi kirde ja loode

suunas ja peale kraavi pöördumist edela suunas mööda kraavi servas kulgevat pinnasteed

kuni Avaste– Koonga teeni; Pärnu maakonnas Koonga vallas mööda Avaste–Koonga tee

teemaa lääneserva lõuna suunas kuni Parasmaa maaparandusobjekti põhjapoolse

piirdekraavini; mööda piirdekraavi edela ja lõuna suunas kuni Tamme-Lõuka maaüksuse

(33404:001:0169) kirdenurgani; mööda nimetatud maaüksuse ida- ja kagupiiri kuni

maaüksuse lõunanurgani; maaüksuse 33404:001:0169 lõunanurgast mööda Alt-Jüri

maaüksuse (3404:001:0003) edelapiiri ja selle mõttelist sirgjoonelist kagusuunalist

pikendust Avaste ojani; mööda Avaste oja edela suunas kuni Allika jõeni, sealt mööda

Allika jõge lääne ja loode suunas kuni lõikumiseni Lääne ja Pärnu maakonna vahelise

piiriga.

(2) Avaste looduskaitseala välispiiri ja vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte

69

Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti

Metsakorralduskeskuse Halinga metskonna 1988. aasta ja 1997. aasta ning Märjamaa

metskonna 1999. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri

Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri 2000. aasta oktoobrikuu

andmete alusel.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu

kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal

toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega

sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud

järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning selle määrusega lubatud metsatöödel ja

poollooduslike koosluste hooldamisel.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine;

2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

3) metsamajandamiskava väljastamine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.

§ 6. Teadusalased välitööd

Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel

kehtestatud korras.

§ 7. Üksikobjekti kaitse

Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse

«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 5 kohase kaitseeeskirja alusel.

§ 8. Muinsuskaitseobjekti kaitse

Kaitsealal paikneva muinsuskaitseobjekti kaitset korraldatakse «Muinsuskaitseseaduse»

alusel.

§ 9. Tegevuse kooskõlastamine

70

(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks selles määruses nimetatud juhtudel peab

vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale

kirjaliku taotluse.

(2) Kaitseala valitseja vastab taotlejale kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete

tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast

taotluse saamist.

(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele

vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nõusoleku taotlejat.

(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast

taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist

tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab

motiveeritud keeldumise.

§ 10. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

«Vabariigi Valitsuse seaduse» § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja

võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse

kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 11. Sihtkaitsevööndi kirjeldus

(1) Avaste looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või

kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:

1) Avaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pärnu maakonnas Koonga vallas Halinga metskonna maaüksus 33404:001:0156 (kvartal 13),

välja arvatud Soontagana maalinn ja sellest lõuna poole jääv ala (eraldised 87, 88 ja 90), ja

Rapla maakonnas Vigala vallas Märjamaa metskonna maaüksus 88401:004:0130, talumaad

199, 200, 201, 202, 203, 204, 205, 206 ning talude 211, A59, 213 ja 215 ainult Avaste ojast

lääne poole jääv osa, 207, 208, 209, 214, 60, 61, 62, talumaade 63, 64, 198 ja 216 ainult Rapla

maakonda jääv osa ning A80 (ainult Rapla maakonnas Avaste kraavist lääne poole jääv osa);

2) Parasmaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pärnu maakonnas Koonga vallas talumaad A81, A79, 5, 2 ja talumaade A80, 64 ja 198 ainult

Pärnu maakonda jääv osa, talumaade 298 ja LitD ainult Avaste ojast ida poole jääv osa,

maaüksused 33404:001:0177 ja 33404:001:0154, talumaa 60 (ainult Avaste ojast ida poole

jääv osa), A66 (ainult Avaste–Koonga teest lääne poole jääv osa), talumaade A5 ja A6 ainult

Parasmaa maaparandusobjektist loode poole jääv osa, Parasma A7 (ainult Parasmaa

maaparandusobjektist lääne poole jääv osa), maaüksuse 33404:001:0011 (ainult kaitsealale

jääv osa), talude XX, XVIII, XIV, XXXI, XVII, XII, XVI, XXIX, XXVIII, A112, 18, 8, 9,

A113, 2, 10, 11, 12, 6, Karu, 16, 13, 185, 176, 172 Avaste ojast ida poole jääv osa, maaüksuse

Tamme-Lõuka 33404:001:0169 maa; talude 304, 301, 302, 303, 300, 189, 188, 187, 186, 184,

183, 181, 299, 180, 179 ja 32 ainult kaitsealale jääv osa, talumaa 178, 177 ja 171 ning

maaüksuse 33404:001:0012 maa; Halinga metskonna maaüksus 33404:001:0149, välja

arvatud endise Halinga metskonna kvartali 118 eraldiste 1–4 ja 7–9 maa ning Avaste– Koonga

teest ida pool kaitsealale jäävad talumaad, välja arvatud endise Halinga metskonna kvartalid

108 ja 109 ja kvartali 118 eraldised 5 ja 6; 3) Soontagana sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pärnu maakonnas Koonga vallas Halinga metskonna maaüksuse 33404:001:0156 kvartali 13

eraldised 87, 88 ja 90 (Soontagana maalinn ja sellest lõuna poole jääv ala);

71

4) Mangu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pärnu maakonnas Koonga vallas endise Halinga

metskonna kvartalid 108 ja 109 ning kvartali 118 eraldised 1–9; 5)

Rumba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Rapla maakonnas Vigala vallas talumaad 219, 221, 222, talumaade 89, 90 ja 91 osa, mis jääb

välja endisest Avaste turbavõtukoha maast, ning talumaa 230 endisest Avaste

turbavõtukohast lääne poole jääv osa; 6) Maali sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Rapla maakonnas Vigala vallas maaüksuse 88401:004:0292 ja talumaa 210 kaitsealale jäävad

osad.

§ 12. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud

§-des 4, 6 ja 13 sätestatud lubatud tegevus.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule on keelatud:

1) Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites jahipidamine 15. veebruarist 31. juulini; 2) Mangu

sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini.

§ 13. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;

3) Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites puu- ja põõsarinde

harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada

nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

§ 14. Metsa kaitse sihtkaitsevööndis

(1) Avaste ja Mangu sihtkaitsevööndites on metsa kaitse eesmärk metsaökosüsteemi

arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(2) Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites on metsa kaitse eesmärk

elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi kirjeldus

(1) Avaste looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus

majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ning selles

määruses kehtestatud tingimusi.

(2) Kaitsealal on Mihkle piiranguvöönd, kuhu kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas talude

89, 90, 91, 230, 231, 232, 235, 236 ja 237 maa ning riigimaa osa, mis on piiratud endise Avaste

turbavõtukoha piirdekraavidega.

§ 16. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» §-des 26 ja 62

sätestatud juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul ja temaga kooskõlastatud kohtades;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala

valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada

72

nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning

puistu koosseisu ja täiuse kohta;

6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine

oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:

1) uute ehitiste püstitamine;

2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

§ 17. Metsa kaitse piiranguvööndis

Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja

79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)

73

LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas

Vastu võetud 18.05.2007 nr 154

RT I 2007, 38, 274 jõustumine

02.06.2007

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse » § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Pärnu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk (1)

Pärnumaal võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:

2) Avaste hoiuala, mille kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), sinihelmikakoosluste (6410),

siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi –

kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse;

Looduskaitseseadus

Vastu võetud 21.04.2004

RT I 2004, 38, 258 jõustumine

10.05.2004

§ 14. Üldised kitsendused

(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või

ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

7) anda projekteerimistingimusi;

8) anda ehitusluba;

9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; [RT I 2007, 25, 131

- jõust. 01.04.2007] 10) jahiulukeid lisasööta.

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei

kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti

seisundit.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava

loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi

74

lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise

järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui

kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 31. Piiranguvöönd

(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades

käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.

(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

3) maavara kaevandamine;

[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) uuendusraie;

6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala

piiranguvööndis, mille kaitse eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade

ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja

nõusolekuta;

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;

[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise

väliskonstruktsioonide muutmine;

9) jahipidamine ja kalapüük;

10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste

hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või

põllumajandustöödeks;

11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.

§ 32. Hoiuala

(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi

tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.

(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,

mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,

mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja

funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise

eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:

1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;

2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.

75

(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on

hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning

turberaie langi suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]

(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse

keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.

76

LISA 3. AVASTE LOODUSALA VÄLISPIIR JA TSONEERING

77

78

LISA 4. KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012 TÄITMISE ANALÜÜS

Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 on koostatud Keskkonnaameti (kava koostamise ajal Looduskaitsekeskus)

tellimusel. Kava koostajad olid Piret Kiristaja ja Uudo Timm.

Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003 – 2012 on täidetud 48% mahus. Kaitsekorralduskava täitmise hindamisel analüüsiti 53

tegevuse ja eesmärgi täitmist. Kaitsekorralduskava täitmise analüüsimisel jäeti hindamata kaitsekorralduskavas planeeritud tegevused, mis

käsitlesid tegevusi väljaspool kaitseala ning tegevused, mis on seotud piirkonna üldise arenguga – Mihkli salumäe hooldustööd, külastustaristu

arendamine väljaspool Avaste loodusala, vanade talukohtade rekonstrueerimine, päästeteenistuse korraldamine jms.

Tabel 1. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 täitmine.

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

1.1 Inventuur Viia läbi kaitstavate liikide ja kaitset vajavate

taimekoosluste inventuur, hinnata ohutegureid 1 1

Elupikade inventuurid - 2011

Soode inventuur, 2013

metsade inventuur.

Uuendatud kaitseala elupaikade

andmed. Alusandmed uue

kaitsekorralduskava koostamiseks.

1.1 Inventuur Kaitset vajavate haruldaste taimekoosluste ja

metsa vääriselupaikade inventuur 1 1

Elupikade inventuurid - 2011

Soode inventuur, 2013

metsade inventuur.

Uuendatud kaitseala elupaikade

andmed. Alusandmed uue

kaitsekorralduskava koostamiseks.

1.1 Inventuur Kaitstavate taimeliikide kasvukohtade

kaardistamine, nende arvukuse ja seisundi

hindamine 1 1

Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaardistamine. 2013 a. inventuur.

Andmete täpsustamine ja

kaitsekorralduskava koostamine.

1.1 Inventuur Elupaikade kaardistamine, lindude arvukuse ja

seisundi hindamine 1 1

2011 aasta riiklik Madalsoo ja

rabade haudelinnustiku seire

Uuendatud liigiandmed. Alusandmed

uue kaitsekorralduskava

koostamiseks.

1.1 Inventuur Kaitstavate loomaliikide püsielupaikade

kaardistamine 1 0 Tegemata

1.1 Inventuur Varem niiduna kasutataud alade inventuur

hoolduse vajaduse ning otstarbekuse

selgitamiseks 1 1 2013 a. elupaikade inventuur.

Uuendatud kaitseala elupaikade

andmed. Alusandmed uue

kaitsekorralduskava koostamiseks.

79

1.1 Inventuur Taimeliikide inventuur, taimkatte kasvukohatüüpide

kaardistamine 1 0 Tegemata

Ülesanne on oma aktuaalsuse

kaotanud, kuna kaitseala väärtusi

hinnatakse elupaikade alusel

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

1.3 Riiklik seire Kaljukotka elupaiga regulaarne seire, nende

seisundi ja pesitsusedukuse hindamine 1 1 Riiklik seire

Kaitseala andmete kaasajastamine,

kaitse edukuse seire.

1.4 Tulemusseire Korraldada koosluste perioodiline seire, hinnates

koosluste seisundit ja analüüsides nende

muutumist ning mõjutavaid tegureid 1 1 2013 a. elupaikade inventuur.

Elupaikade inventuuri käigus

analüüsiti koosluste seisundit ja

arengusuundi.

1.4 Tulemusseire Elupaikade regulaarne seire 1 0 Tegemata

Elupaikade seisundit hinnatakse perioodiliselt koos

kaitsekorralduskava edukuse

hindamisega.

1.4 Tulemusseire Metsiste elupaikade regulaarne seire, nende

arvukuse ja seisundi hindamine 1 1 Metsise riiklik seire

Hinnatakse metsisepopulatsiooni

seisundit kaitsealal.

1.4 Tulemusseire Sookoosluste ja veereiimi regulaarne seire 1 0 Tegemata

1.4 Tulemusseire Kaitstavate liikide ja kaitset vajavate

taimekoosluste seire 1 0 Tegemata

Liiga suure üldistustasemega

ülesanne.

2.1.1 Probleemliigi

tõrje

Metsiste looduslike vaenlaste (rebaste, kährikute

ja nugiste) arvukuse regulaarne hinnang ja

vajadusel arvukuse reguleerimine 1 0 Tegemata

2.2.3 Liigi elupaiga

hooldustöö Metsiste elupaiga metsade optimaalse struktuuri

tagamine 1 0 Tegemata

Metsise elupaikade säilimine

tagatakse loodusliku veerežiimi

taastamisega ning metsaelupaikade

loodusliku arenguga. Veerežiimi

taastamine kavandatud uue

kaitsekorralduskavaga. 2.2.3 Liigi elupaiga

hooldustöö Tööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks

0 0 Tegemata Liiga suure üldistustasemega

ülesanne.

80

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Hooldatavates sihtkaitsevööndites vajalike

hooldustööde teostamine 0 0 Tegemata

Liiga suure üldistustasemega

ülesanne.

2.3.2 Koosluse

hooldustöö

Detailsest tegevuskavast tulenevate tegevuste

elluviimine (näit. Avaste sool puu- ja põõsarinde

harvendamine soo metsastumise pidurdamiseks) 1 0 Tegemata

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Kaitseala ümbritsevate rohumaade

taaskasutuselevõtt 0 0

Tegevus on planeeritud väljapoole

kaitseala

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Puittaimestiku kujundamine endistel

põlisrohumaadel 1 0 Tegemata

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Puude raie kuivenduse mõjul metsastuma

hakanud sool 1 0 Tegemata

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Tormiheite koristamine 0 0

Kaitsealal puudub vajadus tormiheite

koristamiseks. Tormiheite

koristamine on vajalik konkreetse

objekti hooldamisel. 2.3.2 Koosluse

hooldustöö Tööd hooldatavates sihtkaitsevööndites 0 0

Liiga suure üldistustasemega

ülesanne.

2.3.2 Koosluse

hooldustöö

Suuremate väljavoolude sulgemine ja vajadusel

teiste kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi

taastamise eesmärgil 1 0 Tegemata

Loodusliku veerežiimi taastamine on kavandatud uues

kaitsekorralduskavas.

2.3.2 Koosluse

hooldustöö Tööd maastikuilme säilitamiseks 1 0,7

Soontagana maalinna ja

avanevate maastikuvaadete

hooldus, regulaarne niitmine.

Säilitatakse avatud maastiku Soontagana maalinna ümbruses.

2.3.2 Koosluse

hooldustöö

Laiavõraliste puude (tamm, mänd) ümbruses

soodsate valgustingimuste tagamiseks puude

koorimine või langetamine. 1 0 Tegemata

2.3.2 Koosluse

hooldustöö

Koosluste säilitamiseks, taastamiseks teostada vajalikke töid, kooskõlastatult vastavate

spetsialistide ja kaitseala valitseja(te)ga 1 0 Tegemata

Kaitsekorralduskavas puudub

täpsustus, millisel alal on töö

planeeritud.

81

2.3.2 Koosluse

hooldustöö PLK hooldamine 1 0,5 Osaliselt teostatud

Suures osas kattub maalinna

ümbruse maastikuhooldusega.

Tegemata alvari ja puisniitude

hooldus. 2.3.2 Koosluse

hooldustöö Soo loomuliku veerežiimi taastamine 1 0 Tegemata

Tegevus kavandatud uue

kaitsekorralduskavaga.

2.4.2 Maastiku

hooldustöö

Mihkli salumäel kultuurpuistute raie vaate

avamiseks Avaste soole ja Soontaganast

Salumäele 0 0

Mihkli salumägi asub Kurese maastikukaitsealal. (Ei kuulu Avaste loodusala koosseisu).

2.4.2 Maastiku

hooldustöö Puu- ja põõsarinde harvendamine maastikuilme

säilitamiseks 1 0

Korduva tegevuse kirjeldus, hõlmab

nii maastike kui poollooduslike

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

koosluste hooldust.

2.4.2 Maastiku

hooldustöö Vaadete avamine loodusväärtuste paremaks

eksponeerimiseks 1 0,5

Soontaga linnamäe

hooldustööd Säilitatakse avatud maastiku Soontagana maalinna ümbruses.

2.4.2 Maastiku

hooldustöö Endiste puisrohumaade poolavatud maastike

hoidmine Parasmaa küla ümbruses 1 0 Tegemata

2.4.2 Maastiku

hooldustöö Endiste avatud maastike taastamine ja alvarite

metsastumise tõkestamine 1 0,2 Osaliselt

Loopealsete hooldustööd. Suures

osas alvarid kasvavad kadakatesse.

2.7.2 Kultuuriväärtuste

taastamine/konserveerimine Soontagana kahe talu varemete konserveerimine

ja keldrite korrastamine panipaigaks 1 0 Tegemata

2.7.2 Kultuuriväärtuste

taastamine/konserveerimine Parasmaa külas varemete korrastamine ja

konserveerimine 1 0 Tegemata

3.1.1 Külastuskoormuse

reguleerimine

Puhkemajanduse koordineerimine ja turismitegevuste suunamine kaitseala väärtuste

säilitamise eesmärgil 1 1

Külastuse suunamine

kaitsealal koostöös RMK-ga.

Külastustegevuse korraldamine

kaitsealal. Külastajate suunamine

Soontagana maalinna piirkonda.

82

3.1.10 Muu taristu

hooldamine Kahe veevõtukoha korrastamine

SoontaganaSalumäe marsruudil 1 0,5

Kaevu korrastamine, vaja

remontida kaevu kate.

Külastustegevuse korraldamine

kaitsealal. Külastajate suunamine

Soontagana maalinna piirkonda. 3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Kaitseala lähiümbruse vaatamisväärsuste

väljaehitamine 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne

3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Laagripaikade ettevalmistamine kaitseala

naabruses (lõkkeplatsid, istepingid jne) 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne

3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Soontagana-Kurese matkarada (sh. laudtee ja

tualeti rajamine) 1 0

Kaitseala külastuskontseptsiooni

muutus. Laudtee likvideeritud.

Külastustegevuse korraldamine

kaitsealal. Külastajate suunamine

Soontagana maalinna piirkonda. 3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Külastusrajatiste integreeritud kompleksi

väljaehitamine 1 1

Külastuse suunamine

kaitsealal koostöös RMK-ga.

Külastustegevuse korraldamine

kaitsealal. Külastajate suunamine

Soontagana maalinna piirkonda.

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Mihkli salumäele vaatlustorni rajamine 0 0

Mihkli salumägi asub Kurese maastikukaitsealal. (Ei kuulu Avaste loodusala koosseisu).

3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine

Kaitsealalt lähtuvate taliteede väljaraie ja

loodusturismiradadena kasutuselevõtt 1 0 Tegemata

Kaitseala külastuskontseptsiooni

kohaselt ei laiendata kaitseala

külastatavust. Külastustaristu

arendamine piirdub Soontagana

linnamäega.

3.1.2 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine Õpperadade rajamine 1 0,5 Tegemata

Kaitseala külastuskontseptsiooni muutus. Hooldatakse metsarada, mis viib Soontagana linnamäele. Täiendavaid radasid ei rajata.

83

3.1.4 Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade hooldamine Parasmaa külatee ja talitee korrastamine 1 0 Tegemata

Kaitseala külastuskontseptsiooni

muutus. Külastustegevus

suunatakse Soontagana linnamäe

piirkonda, mujal külastusrajatisi ei

rajata. 3.1.5 Infotahvlite

rajamine Maalinna maketi tellimine 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne

3.1.5 Infotahvlite

rajamine Infotahvlite koostamine ja paigaldamine 1 0,5 Osaliselt Kaitseala külastajate teavitamine

3.1.7 Infotahvlite

hooldamine Infostendide hooldamine 1 1 Teostatud

3.2.1 Kaitsealuste

objektide tähistamine Kaitseala välispiiri ja vööndipiiride tähistamine

(tähistuse hooldamine) 1 0,5 Osaliselt

Kaitseala piir vajab täiendavat

tähistamist. Liikumispiiranguga alade

tähistamine. Tegevus kavandatud

uues kaitsekorralduskavas.

4.1 Tegevuskava Detailse tegevuskava koostamine sookoosluste ja

veerežiimi taastamiseks/säilimiseks 1 1

Tegevuskava koostatud uue kaitsekorralduskava

koostamisel.

Loodusliku veerežiimi taastamine,

elupaikade seisundi parandamine.

4.1 Tegevuskava Kriisiolukordades tegutsemise kava koostamine 1 0 Tegemata

4.1 Tegevuskava Metsade majandamise kava 1 0 Tegemata

Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga

2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt

Täidetud

osa

Kaitsekorraldusperioodi

jooksul teostatud

tegevused

Hinnang teostatud tegevustele ja

mõju kaitseväärtustele

4.1 Tegevuskava Detailse teadusuuringute ja seire plaani

koostamine 1 1

Tegevuskava koostatud uue

kaitsekorralduskava

koostamisel.

4.1 Tegevuskava Puhkemajandusliku arendustegevuse kava

koostamine 1 1

Tegevuskava koostatud uue kaitsekorralduskava

koostamisel.

4.2 Kaitsekorra

muutmine

Ette valmistada kaitse-eeskirja muudatusettepanek merikotka püsielupaiga

liitmiseks kaitsealaga 1 1

Kaitsekorra muutus. Ette

valmistatud Avaste

looduskaitseala laiendamine

loodusala piirides.

Kaitseväärtuste kaitse tagamine.

84

5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite

koostamine

Infostendide hooldamine 1 1 Teostatud Kaitseala külastajate teavitamine

6 Muu Ebaseadusliku metsaraie ärahoidmiseks

järelevalve teostamine 1 1 Teostatud

6 Muu Vajadusel liikluskeelu märkide ja teetõkete

(tõkkepuu) paigaldamine ning hooldus 1 0,5

Paigaldatud teetõke

Soontagana maalinna viiva

tee algusesse. Vajalik

paigaldada liikumiskeeluga

alade tähised. Tegevus

kavandatud uues

kaitsekorralduskavas.

6 Muu Andmebaasi pidev täiendamine uute andmetega

(uued leiukohad kaardistada, seireandmete

uuendamine) 1 1 Teostatud

6 Muu Kaitsekohustusteatiste väljastamine

maaomanikele 1 1 Teostatud

6 Muu Mootorsõidukitele maalinna pääsu tõkestamine 1 1 Teostatud

6 Muu Eksperthinnangu koostamine soostiku

ökoloogilisele seisundile ja veerežiimile 1 1

Koostatud uue

kaitsekorralduskava

koostamisel.

85

LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.1. Elustik

2.1.1. Taimed

2.1.1.1. Kaunis Viia läbi inventuur kauni kuldkinga kuldking Liigi arvukus on selgitatud ja Liigi arvukus on selgitatud ja

Andmete puudumine arvukuse ja leiukohtade

seisundi (Cypripedium leiukohad kaardistatud. leiukohad kaardistatud. selgitamiseks. calceolus)

2.1.4. Linnustik

2.1.4.1. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)

Avaste loodusalal pesitseb

vähemalt 1 paar kaljukotkaid. Pesitsusaegne

häirimine

Liikumispiiranguga alade tähistamine ja

tähiste olemasolu kontroll.

Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise

üle.

Kaitseala piiri laiendamine ja kaitsekorra

kehtestamine pesa kaitse tõhustamiseks.

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt 1

paar kaljukotkaid.

2.1.4.2. Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

Avaste loodusalal pesitseb

vähemalt 1 paar merikotkaid. Pesitsusaegne

häirimine Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise

üle. Avaste loodusalal pesitseb vähemalt 1

paar merikotkaid.

2.1.4.3. Väikepistrik (Falco columbarius)

Avaste loodusalal pesitseb

vähemalt üks paar

väikepistrikke. - -

Avaste loodusalal pesitseb vähemalt

üks paar väikepistrikke.

2.1.4.4. Teder (Tetrao

tetrix) Avaste loodusalal mängib

vähemalt 100 tedrekukke.

Elupaikade

kvaliteedi langemine piiranguvööndis

Liik ei ole nimetatud

Avaste

looduskaitseala ega

Kesu sookaitseala

kaitse eesmärgina.

Kesu sookaitseala ja ümbritsevate

väärtuslike elupaikade tsoneerimine sihtkaitsevööndisse.

Tedre nimetamine Avaste looduskaitseala

ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.

Avaste loodusalal mängib vähemalt

100 tedrekukke.

86

2.1.4.5. Metsis (Tetrao

urogallus) Avaste loodusala

metsisemäng on säilinud.

Liik ei ole nimetatud Avaste

looduskaitseala

kaitse eesmärgina.

Metsise nimetamine Avaste looduskaitseala

kaitse eesmärgina. Avaste loodusala metsisemäng on

säilinud.

Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.1.4. Linnustik

mustsabavigle

hallõgija

mudatilder punajalgtilder punaselgõgija

rüüt soo-

loorkull

suurkoovitaja

teder

vöötpõõsalind

kiivitaja

sookurg roo-

loorkull

välja-loorkull

rohunepp

kanakull 25 paari

25 paari

8 paari

15 paari

10 paari

20 paari

40 paari

10 paari

20 paari

100 kukke

15 paari

15 paari

20 paari

5 paari

2.1.4.6

. Teised kaitstavad linnuliigid

87

-

1 paari

8 paari

-

15 paari

10 paari

20 paari

40 paari

10 paari

20 paari

100 kukke

15 paari

15 paari

20 paari

5 paari

2 paari

3 mängivat kukke

2 paari

3 mängivat kukke

1 paari

2.2. Elupaigad

2.2.1. Kadastikud (5130)

Elupaigatüübi säilimine 14,7

ha-l seisundiga B.

Koosluse

kinnikasvamine

majandamise

puudumisel

Koosluse taastamine ja hooldamine 14,7

ha-l. Elupaigatüübi säilimine

14,7 seisundiga B.

ha-l

88

Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.2. Elupaigad

2.2.2. Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(olulised orhideede

kasvualad – 6210*)

Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-

l seisundiga B.

Koosluse

kinnikasvamine

majandamise

puudumisel

Koosluse taastamine ja hooldamine 4,2 ha-

l. Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l

seisundiga B.

2.2.5. Rabad (7110*) Elupaigatüübi säilimine 1949

ha-l, seisundiga A. Kuivendus

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega raba

elupaigatüübi esinemisala määratakse

sihtkaitsevööndisse.

Elupaigatüübi säilimine 1949 ha-l,

seisundiga A.

2.2.6. Siirde- ja

õõtsiksood (7140) Elupaigatüübi säilimine 850

ha-l, seisundiga vähemalt B.

Kuivendus

Puudulikud andmed

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega

Kesu raba ümbritsevad siirdesood määratakse sihtkaitsevööndisse.

Määrata elupaigatüübi esinduslikkus 190,3

ha-l.

Elupaigatüübi säilimine 850 ha-l,

seisundiga vähemalt B.

2.2.8. Liigirikkad

madalsood (7230) Elupaigatüübi säilimine 2661

ha-l, seisundiga vähemalt B. Kuivendus Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Elupaigatüübi säilimine 2661 ha-l

seisundiga vähemalt B.

2.2.9. Vanad

loodusmetsad (9010*) Elupaigatüübi säilimine 181,0

ha-l, seisundiga vähemalt C.

Metsaraie

piiranguvööndis ja

hoiuala territooriumil

Määrata elupaigatüübi esinduslikumatest

aladest täiendavalt vähemalt 38,8 ha

sihtkaitsevööndisse.

Elupaigatüübi säilimine 51,0 ha-l,

seisundiga C ning 130,0 ha-l

potentsiaalsete elupaikadena.

2.2.10. Vanad

laialehised metsad

(9020*)

Elupaigatüübi säilimine 54 ha-

l, seisundiga vähemalt B.

Metsaraie

piiranguvööndis ja

hoiuala territooriumil

Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad

sihtkaitsevööndisse. Elupaigatüübi säilimine 54 ha-l,

seisundiga vähemalt B.

89

Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused

2.2. Elupaigad

2.2.11. Soostuvad ja

soo-lehtmetsad (9080*)

Elupaigatüübi säilimine

1062 ha-l, seisundiga A.

Kuivendus

Metsaraie

piiranguvööndi ja

hoiuala metsades

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad

sihtkaitsevööndisse.

Elupaigatüübi säilimine 987 ha-l,

seisundiga vähemalt B ning 75 ha-l

potentsiaalsete elupaikadena.

2.2.12. Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) Elupaigatüübi säilimine 134

ha-l, seisundiga vähemalt B. Kuivendus

Uue kaitsekorra kehtestamine, millega

kogu Kesu sookaitseala määratakse

sihtkaitsevööndisse.

Ala loodusliku veerežiimi taastamine.

Elupaigatüübi säilimine 128 ha-l,

seisundiga vähemalt B.

2.3. Muud väärtused

2.3.1. Muinsuskaitselised

väärtused

1. Ajalooliselt

kujunenud planeeringuga

maastik ja maastikuvaated

on säilinud vähemalt 19 ha

ulatuses. 2. Korrastatud on

vähemalt 2 km kiviaedu.

Maastikuvaadete ja

linnamäe

kinnikasvamine

Kiviaedade

hävimine ja võsastumine

Pärandkultuurmaastike säilitamine,

linnamäe nõlvade niitmine, võsa

likvideerimine

Kiviaedade puhastamine võsast ja

korrastamine

Kiviaedade taastamine

1. Ajalooliselt kujunenud

planeeringuga maastik ja

maastikuvaated on säilinud vähemalt

19 ha ulatuses. 2. Korrastatud on vähemalt 1,5

km kiviaedu.

LISA

90

6. AVASTE LOODUSALA HOOLDUS- JA TAASTAMISTEGEVUSED

LISA

91

LISA

92

7. HOOLDUSTÖÖD MAALINNA SOOSAAREL

LISA

93

LISA

94

8. ETTEPANEK AVASTE LOODUSALA KAITSE EESMÄRKIDE JA NATURA ANDMEBAASI MUUTMISEKS

Loodusala

kood Loodusala

nimi

Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi

andmestik Uus andmestik

Põhjendused

I lisa. Elupaigatüübid

Ala hinnang I lisa.

Elupaigatüübid Ala hinnang

Kood Katvus

[ha]

A|B|C|D A|B|C Katvus

[ha] Andmete

kvaliteet

A|B|C|D A|B|C

Esindus-

likkus

Loodus- kaitseline

seisund Üldhinnang

Esindus-

likkus

Loodus-

kaitseline

seisund Üldhinnang

EE0020338

Avaste

loodusala

5130 17,0 B B B 14,7 hea B B B Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal

selgus, et elupaika esineb 14,7 ha suurusel alal.

2,3 ha-l on tegemist 7230 ja 0-elupaigatüübiga.

6280* 0 C C C - hea - - -

2000. aasta kaardistati elupaigatüüp loodusala

kaguservas 0,02 ha-l . 2013. aasta inventuuri

andmetel jääb see 0-elupaigatüübi alale

(tegemist kuni keskealiste esimese põlvkonna

lehtpuumetsadega). Seega elupaigatüüpi alal ei

esine ning eesmärgina nimetamine ei ole

põhjendatud.

6410 76,5 A A A - hea

2013 aasta inventuuri andmetel on

sinihelmikakoosluste seisund halb, kooslused

võsastuvad. Kuna loodusala peamiseks

eesmärgiks on sookoosluste kaitse, siis

loodusliku veerežiimi taastamisel arenevad

sinihelmikakooslused madalsookooslusteks.

Puudub otstarbekus sinihelmikakoosluste

taastamiseks.

7110* 0,0 B B B 1949 hea A B B Eesmärgi täpsustamise aluseks on ELFi 2011.

aasta inventuur.

7140 59,5 A A B 850 hea B A B

Toimub siirdesoostumise protsess ning pindala

on oluliselt suurenenud liigirikaste madalsoode

(7230) arvelt. Eesmärgi täpsustamise aluseks on

ELFi 2010. ja 2011. aasta inventuurid.

LISA

95

7150 0 B B B - hea - - - Elupaigatüübi eraldi käsitlemine ning

eesmärgina nimetamine ei ole põhjendatud –

säilib raba elupaiga kaitsega.

7230 2701,3 B A B 2661 hea B A B

Toimub siirdesoostumise protsess ning pindala

on oluliselt vähenenud üleminekuga siirde- ja

õõtsiksoodeks (7140). Eesmärgi täpsustamise

aluseks on ELFi 2010. ja 2011. aasta

inventuurid.

96

Loodusala

kood Loodusala

nimi

Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi

andmestik Uus andmestik

Põhjendused

I lisa. Elupaigatüübid

Ala hinnang I lisa.

Elupaigatüübid Ala hinnang

Kood Katvus

[ha]

A|B|C|D A|B|C Katvus

[ha] Andmete

kvaliteet

A|B|C|D A|B|C

Esindus-

likkus

Loodus- kaitseline

seisund Üldhinnang

Esindus-

likkus

Loodus-

kaitseline

seisund Üldhinnang

EE0020338

Avaste loodusala

9010* 51,0 C B C 181 hea C B C

Levikuala täpsustati 2013. aasta inventuuriga.

Pindala suurenes 130 ha võrra. Osaliselt on

tegemist varem määratud 9080*

elupaigatüübiga, kuid suuremas osas on

esmakordselt kaardistatud alad (eelkõige

hoiuala territooriumil).

9020* 76,5 A C B 54 hea B B B

Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal

selgus, et elupaika esineb 54,2 ha suurusel alal.

Elupaiga pindala vähenes 22,5 ha võrra. Elupaik

oli ekslikult määratud ning tegemist on 7230,

9080*, 9010*, 6530* ja 0-elupaikadega.

9080* 1112,8 B C C 1062 hea A C B

Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal

selgus, et elupaika esineb 987,5 ha suurusel alal,

lisaks potentsiaalseid elupaiku 75,8 ha-l.

Elupaiga pindala vähenes 50,8 ha võrra. Elupaik

oli ekslikult määratud ning tegemist on 9010*,

7230, 6530* ja 0-elupaikadega.

91D0* 68,0 B B B 134 hea B C B

Elupaigatüübi esinemisalasid täpsustati 2013.

aasta inventuuriga. Eesmärgiks seatakse

sihtkaitsevööndis paiknevate koosluse

säilimine, millega pindala suureneb 66,6 ha

võrra.

97

LISA 9. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID

98

99

100

101

102

103

LISA 10. FOTOD

Foto 1. Soontagana maalinn (fotode autor Mari Raidla)

Foto 2. Maalinna soosaar

104

Foto 3. Kiviaiad

Foto 4. Kiviaiad

105

Foto 5. Maalinna suunav viit

Foto 6. Looduskaitseala piiritähis

106

Foto 7. Infotahvel

Foto 8. Kurese külla viiv laudtee

107

Foto 9. Lukustatav piire Allika jõel

Foto 10. Kuivtualett telkimisala parklas

108

Foto 11. Soosaarele viiv tee

Foto 12. Metsaonn

109

Foto 13. Varjualusega puhkekohad

Foto 14. Suunaviit

110

Foto 15. Vaatetorn

K O R R A L D U S

04. aprill 2023 nr 1-3/23/109

Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine

Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”

muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)

ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu

nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui kaitsekord

või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus

kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks

tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva

korralduse punktis 2 toodud kaitsekorralduskavad. Kavadest eemaldatakse niitude hooldamisele

seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.

Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise

kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse

jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,

olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse

kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kurese maastikukaitseala kaitsekorralduskava;

2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:

a) Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 11.09.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/413

kinnitatud Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka

püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024;

b) Keskkonnaameti peadirektori 16.04.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/2-3 kinnitatud

Manija maastikukaitseala 2020 – 2029;

c) Keskkonnaameti peadirektori 02.06.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/253 kinnitatud

Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024;

2 (2)

d) Keskkonnaameti peadirektori 21.10.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/439 kinnitatud

Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava aastateks

2016 – 2025;

e) Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 15.09.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/397

kinnitatud Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2016 – 2025.

3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,

sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavadega.

4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaotuskava: Taavi Tattar, Nele Saluveer, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Eike

Tammekänd, Maris Taul

Reet Reiman

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Kurese maastikukaitseala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

4.04.2023

korraldusega nr 1-3/23/109

2

SISUKORD

1. Kaitsekorralduskava koostamise taustinformatsioon .................................................................. 4

2. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5

2.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................................... 5

2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ........................................................................ 6

2.3 MAAVARAD ....................................................................................................................... 6

3. KAITSEALA LOODUSVÄÄRTUSED ..................................................................................... 7

3.1 MAASTIK ............................................................................................................................ 7

3.1.1 Pinnavormid........................................................................................................................ 7

3.1.2 Allikad ja põhjavesi ............................................................................................................ 7

3.1.3 Karjatatavad metsad ........................................................................................................... 8

3.2 ELUPAIGAD ........................................................................................................................ 8

3.3 KAITSEALUSED LIIGID ................................................................................................. 10

3.3.1 Linnud ............................................................................................................................... 10

3.3.2 Putukad ............................................................................................................................. 12

3.3.3 Taimed .............................................................................................................................. 13

3.4 KULTUURIPÄRAND ........................................................................................................ 14

3.4.1 Pärandkultuurmaastikud ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 14

3.4.2 Kaitsealused kultuurimälestised ....................................................................................... 16

3.4.3 Kivikalme ......................................................................................................................... 16

3.4.4 Kultusekivi........................................................................................................................ 16

3.4.5 Muistsed põllud ................................................................................................................ 16

3.4.6 Pärimus ............................................................................................................................. 16

4. KAITSE-EESMÄRGID, NENDE SAAVUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID NING

VAJALIKUD MEETMED ................................................................................................................ 18

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................................................................... 30

6. TEGEVUSKAVA ..................................................................................................................... 31

6.1 ÜLDISED TEGEVUSED/SÄILITAVAD TEGEVUSED ................................................. 31

6.1.1 Kaitseala tähistamine ........................................................................................................ 31

6.1.2 Reformimata maade riigi omandisse vormistamine ......................................................... 31

6.1.3 Järelevalve ........................................................................................................................ 32

6.1.4 Metsakoosluste säilitamine ............................................................................................... 32

6.2 PÄRANDMAASTIKU KORRASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED ........................ 34

6.2.1 Pärandkoosluste (poollooduslike koosluste) hooldamine ................................................ 34

6.2.2 Okastraataedade koristamine ............................................................................................ 36

6.2.3 Tehnorajatised .................................................................................................................. 37

6.2.4 Küla hoonestusala ja tänavavõrgu puhastamine võsast ja metsauuendusest .................... 37

6.2.5 Rööbaste täitmine poollooduslikel kooslustel ja matkarajal ............................................ 37

6.2.6 Ohutustööd ja turvameetmed ............................................................................................ 38

6.2.6.1 Kaevude katmine ....................................................................................................... 38

6.2.6.2 Keldrite sulgemine ja hooldustööd ............................................................................ 38

6.2.6.3 Ohtlike varemete kindlustamine ................................................................................ 38

6.2.6.4 Külatänava puhastamine ............................................................................................ 38

6.3 TAASTAVAD TEGEVUSED ............................................................................................ 39

6.3.1 Pärandkultuurmaastike (poollooduslike koosluste) taastamine ........................................ 39

6.3.1.4 Soostuvad ja sooniidud .............................................................................................. 43

3

6.3.1.5 Loopealsed kooslused ................................................................................................ 43

6.3.1.6 Teised kooslused ........................................................................................................ 43

6.3.2 Metsade raadamine ........................................................................................................... 43

6.3.3 Pärandkultuuriobjektide taastamine ................................................................................. 45

6.3.4 Avamaastike taastamine ................................................................................................... 45

6.3.5 Loometsades valgustingimuste parandamine ................................................................... 46

6.3.6 Madalsood ja sooniidud .................................................................................................... 46

6.3.7 Veerežiimi taastamine või parandamine ........................................................................... 46

6.4 VAJALIKUD TÖÖD JA INVESTEERINGUD POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE

KAITSE KORRALDAMISEKS ................................................................................................... 47

6.4.1 Eritehnika soetamine ........................................................................................................ 47

6.4.2 Kariloomade ostmine ja täiendavalt karjamaadele veo korraldamine .............................. 47

6.4.3 Kariloomade jootmise korraldamine ja jootmiskohtade korrastamine ............................. 48

6.4.4 Ulukikahjude vähendamine .............................................................................................. 49

6.4.5 Metssigade arvukuse piiramine ........................................................................................ 51

6.4.6 Niitude hooldamise kava .................................................................................................. 51

6.4.7 Loomade varjualuse ehitamine ja projekteerimine ........................................................... 52

6.5 TEADUSUURINGUD JA KORDUSVAATLUSED ......................................................... 52

6.5.1 Maastik ............................................................................................................................. 52

6.5.2 Elupaigad .......................................................................................................................... 52

6.5.3 Linnustik ........................................................................................................................... 53

6.5.4 Loomastik ......................................................................................................................... 53

6.5.5 Taimestik .......................................................................................................................... 53

6.5.6 Samblad ............................................................................................................................ 53

6.5.7 Samblikud ......................................................................................................................... 53

6.5.8 Vesi ................................................................................................................................... 53

6.5.9 Pärandkultuuriobjektid ..................................................................................................... 53

6.6 EKSPONEERIVAD TEGEVUSED ................................................................................... 53

6.6.1 Maastike kujundamine ...................................................................................................... 53

6.6.2 Rajatised ........................................................................................................................... 57

6.6.3 Teabesüsteem.................................................................................................................... 59

6.6.4 Trükised ............................................................................................................................ 60

6.7 EELARVE 2010-2019 KOONDTABEL ............................................................................ 61

7. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................. 69

8 LISAD ........................................................................................................................................ 66

4

1. Kaitsekorralduskava koostamise taustinformatsioon Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2007, 25, 131) § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja

kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks ning sisaldab:

1) kaitseala mõjutavaid olulisi keskkonnategureid ja nende mõju loodusobjektile;

2) kaitse eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke töid, sealjuures hinnates ka tööde tegemise

eelisjärjestust, ajakava ning mahtu ning 3) kava elluviimise hinnangulist eelarvet.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise

kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.

Kaitsekorralduskava on arengukavaline dokument, mis ei määra ega piira maaomaniku tegutsemist

tema omandi piires, vaid osutab ala väärtustele ning võimalustele nende väärtuste hoidmiseks ja

vajadusel taastamiseks. Lisaks pakub kaitsekorralduskava välja mitmeid eesmärke, mida on võimalik

saavutada vaid koostöös erinevate huvigruppidega.

Käesoleva Kurese maastikukaitseala (kaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi kava) eesmärk on:

• Määrata kaitseala kaitsekorralduslikud juhised järgmiseks 10 aastaks (kaitsekorraldusperiood);

• Anda alus tegevuste eelisjärjestamise ja tegevusplaani koostamise jaoks;

• Tagada kaitseala majandamise ja kaitsekorralduse jätkusuutlikkus;

• Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tegevuste rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

Kaitsekorralduskava koostamise juhendist (2006).

2008.a jaanuaris sõlmis Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioon (praegune

Keskkonnaameti Hiiu- Lääne-Saare Regioon) lepingu Piret Kiristajaga Kurese MKA

kaitsekorralduskava perioodiks 2010-2019 projekti koostamiseks.

Kaitsekorralduskava projekti koostamise töögruppi kuulusid: Urmas Vahur, Uudo Timm ja Kaja

Lotman.

2009. aasta jooksul viis Kesskonnaamet läbi kaitsekorralduskava avalikustamise ning läbirääkimised

huvigruppidega.

Kaitsekorralduskava koostamise algatamisest ja kaitsekorralduskava olemusest teavitamiseks viidi

Koonga Vallavalitsuses läbi nõupidamised 07.detsembril, millest võttis osa 15 inimest ja

16.detsembril 2009.a, millest võttis osa 10 inimest (kokkuvõtted ja osalejate nimekirjad lisatud).

7. juunil 2007 on Karelli Fondi SA direktor teadusloolane ja arheoloog PhD Maie Remmel koostanud

eksperthinnangu Kurese külamaastike kohta. 19.juunil 2008.aastal on Eesti Ajaloomuuseumi

arheoloog PhD Mati Mandel koostanud ekspertarvamuse Koonga valla Kurese küla

arheoloogiamälestiste kohta. 08.detsembril 2008 on Eesti Vabaõhumuuseumi arhitektuuriajaloolane

PhD Elo Lutsepp koostanud ekspertarvamuse Koonga valla Kurese küla maa-arhitektuuri ja

maamaastike väärtustest. Eelnimetatud ekspertarvamusi ja hinnanguid on kava koostamisel aluseks

võetud.

Kaitsekorralduskava avalikustamise ja lõpliku viimistlemise korraldas Keskkonnaameti

PärnuViljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Moonika Ani.

5

2. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS

2.1 ÜLDANDMED

Kurese maastikukaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Vastaba, Kurese, Emmu ja Kibura

külas.

Kurese piirkonna looduskaitse ajalugu ulatub 1976. aastasse, mil võeti Pärnu rajooni RSN

Täitevkomitee 27. septembri otsusega nr 253 kaitse alla Koonga vallas asuv maastiku üksikelement

„Mihkli Salumägi“, pindalaga 21 ha. 12.07.1991.a määrusega nr 319 kinnitati see kohaliku tähtsusega

looduskaitse objektiks. Praegustes piirides (pindala 521,9 ha) Kurese maastikukaitseala kaitse-eeskiri

kinnitati 30.märtsi 2007.a määrusega nr 91. Kaitse-eeskiri esitatud lisas 1.

Kurese maastikukaitsealale jääb Salumäe loodusala, mis moodustati Vabariigi Valitsuse 5. augusti

2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

ja muudeti Kurese loodusalaks Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldusega nr 148. Loodusala

ja maastikukaitseala piirid kattuvad.

Kurese loodusala on määratud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade

kaitseks.

Kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280), liigirikkad madalsood (7230),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070).

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Kurese maastikukaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:

1) pärandmaastikku (ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllualad), karstiala,

Mihkli Salumäge ning kaitsealuseid liike;

2) Salumäe loodusalal esinevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe,

3) liike, mida nõukogu direktiiv 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kohta nimetab II ja IV lisas ning mis on ühtlasi ka II kaitsekategooria liik

(kaunis kuldking) ja III kaitsekategooria liik (teelehe-mosaiikliblikas);

4) II kaitsekategooria liike (kärbesõis, pruun raunjalg) ning III kaitsekategooria liike

(sooneiuvaip, laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip, hall käpp, harilik käoraamat, suur

käopõll, vööthuul-sõrmkäpp) ning nende elupaiku.

Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.

Tsoneering ja piirangud (joonis 1)

Tulenevalt kaitseala väärtustest on kaitseala jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks:

Salumäe sihtkaitsevöönd, pindalaga 253,2 ha;

Kibura sihtkaitsevöönd, pindalaga 13,7 ha;

Kurese piiranguvöönd, pindalaga 255 ha.

Kaitseala kogupindala on 521,9 ha.

Salumäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste taastamine ja

kaitse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Kibura sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku ning sealse elustiku ja ürglooduse

objekti (Kibura karst) kaitse.

6

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Siin on

vajalik poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine ja puu- ning põõsarinde kujundamine ja

harvendamine. Vajalikud tegevused on ka vaadete avamine Avaste soole ja Antsülusjärve ning

Litoriinamere murrutuskallaste terrassidele, samuti kraavide ja väljavoolude sulgemine madalsoodes.

2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND

Kaitsealale jääb 22 maaüksust, mis kuuluvad 11 omanikule; 1 riigi maaüksus ja reformimata maa.

Eramaid on kaitsealal 268,5 hektarit, jätkuvalt riigi omandis 253,4 hektarit. Eramaid paikneb nii

sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis.

Tsoneering ja kehtivad piirangud võimaldavad ja soodustavad poollooduslike koosluste taastamist ja

kasutuselevõttu. Sihtkaitsevööndi kaitserežiim võimaldab Natura 2000 elupaigatüüpideks sobimatute

männikultuuride raadamist kaitseala lõuna-, ida-, kagu- ja kirdeosa õhukese pinnakattega aladel -

metsastunud või metsastatud loopealsetel. Looalade taastamine on sätestatud vajaliku tegevusena ja

seda tuleb teha eelkõige kaitseala idapoolel, kus vastavalt pinnakatte kaardile on paepealne pinnakate

õhuke.

Kurese maastikukaitsealal säilinud 3000 aasta vanused põlispõllud on tõendiks, et siinsed loopealsed

ja endised põllud on karjamaadena kasutuses olnud väga pikka aega järjest. Põlist põllumajanduslikku

maakasutust tõendavad ka Emmu ja Kurese küla muinsuskaitseobjektide rohkus, põlised kiviaiad

Salumäel ning vanim Pärnumaal teada olev kivikalme Kurese muistse struktuuriga sumbkülas.

Salumägi ja selle ümbruse sooniidud olid veel 50-60 aasta eest lagedad või üksikute puudega.

Salumäe poollooduslike maastike põllumajanduslik kasutamine hakkas hääbuma pärast Kurese ja

Vastaba küladest inimeste massilist küüditamist. Salumäe idanõlva loopealsed karjamaad jäeti maha

45-50 aastat tagasi.

Kurese külas kaitseala idaosa loopealsetel karjatati veel 90-date alguses mullikaid, tootlikumaid

rohumaid niideti. Niite kasutasid Tammaru ja kaugemategi külade elanikud. Mullikate karjatamine

lõpetati kohalike andmetel pärast huntide poolt korduvat kariloomade murdmist karjamaal. Vastaba

küla. Alates 2001.aastast on kaitsealal korraldanud loomade karjatamist Urmas Vahur.

2.3 MAAVARAD

Kaitseala lõunaosas paikneb maavarade registris arvele võetud Mihkli dolomiidimaardla, mida

kirjeldatakse Alamsiluri ladestiku Jaagarahu lademena. Maavara kasutusala kood 0902 –

viimistlusdolomiit, maardla üldpindala 17,35 ha. Dolomiidimaardla asub Pangamäel, kus esineb

hajusalt vanu paemurde. Kasuliku kihi paksuseks 5 m ja keskmine kattekiht 0,65 m. Maavara on

kergesti ligipääsetav ja atraktiivne.

Kaitseala kaitsekord ei võimalda maavarade kaevandamist, sest kaevandamine hävitaks Salumäe

idanõlva loopealsed.

Mihkli dolomiidimaardla tuleb maavarade registris kuulutada passiivseks.

Vanad metsastunud kruusavõtukohad on mitmes kohas Vastaba tee ääres, mis pole ametlike

karjääridena arvel.

Kaitsealal oli enne 1945.aastat kaks riigimaa üksust, kus kaevandati maavara. Kaitseala kirdeosas

savikarjäär ja Pakamäe läänenõlval paekarjäär. Viimane on üks vähestest kaitseala piirkondadest, kus

kasvab kõrge looduskaitselise väärtusega hõre loomännik.

7

3. KAITSEALA LOODUSVÄÄRTUSED

3.1 MAASTIK

Kurese maastikukaitseala maastike põhiväärtuseks on lubjakividel kujunenud liigendatud

pärandkultuurmaastikud - pärandkultuuriobjektidega sumbkülamaastik ja poollooduslikud

kooslused. Kaitseala maastikud on kujunenud Jaagarahu ja Jaani lademe lubjakivide avamusalal.

Avatud maastikud esinevad Kurese külatuumikust lõunas ja läänes endistel põldudel. Metsatukkade

ja rannaastangutega liigendatud poolavatud maastikud on valdavad külatuumiku ümbruses. Suletud

metsamaastikud on viimase 50 aasta jooksul kujunenud endistel lagedatel sooheinamaadel ja Salumäe

endistel loopealsetel.

Kurese maastikukaitseala asub maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastikuna esile toodud

Soontagana rahvusmaastikul ja on rohelise võrgustiku tuumala.

3.1.1 Pinnavormid

Maastikku liigendavad biohermsed kõvikud ja Salumäe kõviku idaküljel Antsülusjärve ning

Litoriinamere kujundatud selgepiirilised rannaastangud. Mihkli Salumägi on mandrijää survele vastu

pidanud paekõvik, mille negatiivsetele vormidele on kogunenud rähksed setted. Salumägi moodustub

Jaagarahu lademe avamusalal. Kõrgendikku ümbritseb põhja ja kirde poolt Jaani lademe avamusala,

mis jääb kaitsealal Jaagarahu lademe alla. Salumäe biohermne dolomiit on moodustunud 410-440

milj. aastat tagasi kasvanud korallrahudest. Rahude vahele kogunenud lubjarikastest setetest on

moodustunud kõrgekvaliteediline dolomiit.

Salumäe absoluutkõrguseks on erinevatel andmetel 37,5 meetrit ja 36,9 meetrit, olles PõhjaPärnumaal

Kalli mäe järel kõrguselt teisel kohal.

Mihkli Salumäe üldnimetuse all tuntud paekõvikul asub seitse mäge. Salumäest loodes Karjama

mägi, lõunas Panga mägi, idas Paka mägi, Koera mägi (Koerama mägi) ja Kalmi mägi, kagus Tüttar

pakk (Tütarpakk). Paiguti paljandub biohermne dolomiit. Endised loopealsed kõlvikud on

metsastumas, paiguti on looalad hästi säilinud. Loopealne Salumäe lael taastati 2003.aastal.

Lubjakivid on karstunud. Karstivormid on maapinnal näha Salumäel ja Kibura sihtkaitsevööndis.

Loopealsete taastamise käigus leidis (2009) Urmas Vahur Pakamäelt karstilõhedega ala, mis polnud

kaitseala valitsejale teada ega ole kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse.

Salumägi ja Kibura karst on kantud esinduslikkuse tõttu Eesti Ürglooduse Raamatusse Ürglooduse

objektide kaitse korraldamiseks soovitatakse nende kaitsestaatus säilitada. Kurese maastikukaitseala

kaitsekord tagab ürglooduse objektidele soodsa seisundi.

3.1.2 Allikad ja põhjavesi

Kaitseala idaosas, Salumäe kõviku jalamil ja nõlval on neli püsivalt voolavat ja 6-7 suurveeajal

toimivat allikat. Kurese külas olevad kaks suuremat allikat on kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse.

Suuremaid looduslikke veekogusid ei ole. 1897.a. koostatud Mihkli kirikumõisa kaardile on kantud

veekoguna (lomp) ca 3 ha suurune Nurga soop. Tänapäeval on selles kohas püsivate veeloikudega

madalsoo. Madal veekogu, mis põuaastatel kuivab, on Kuresel endise Saueaugu talu maadel

metsatukas.

Kariloomade jootmiseks rajatud kuuest väikesepinnalisest tehisveekogust on 4 püsiva veepeegliga.

Veerikkamatel aastatel voolab Kurese küla kesktänaval peaaegu aastaringi kiirevooluline oja.

8

3.1.3 Karjatatavad metsad

Praegu on karjatatavaid metsi Kurese piiranguvöödis 14 ha ja Kibura sihtkaitsevööndis 1 ha.

Karjatatavatest metsadest kujundatakse 10 aasta jooksul puiskarjamaad. Harvendada tuleb nii

puurinnet, järelkasvu kui põõsarinnet. Soovitav on männid kuni 2 m kõrguselt laasida. Karjamaadel

olevad metsad on kõik kasvanud 45-50 aasta jooksul erineva suurusega metsatukkadena valdavalt

just niiskematele niitudele ja paemurdudele. Nende metsatukkade säilitamine on paljude liikide kaitse

seisukohalt oluline. Metsatukad tuleb säilitada ja puiskarjamaadeks kujundada.

Kõik õhukese mullaga alad on olnud veel 60 aasta eest karjamaad. Ideaalis võiks kõik endised

karjamaad taas kasutusele võtta ja karjatada kogu kaitseala, sealhulgas sihtkaitsevööndi metsi.

Karjamaadena kasutuselevõtuks tuleb puistute liituvust oluliselt vähendada. Soovitav liituvus oleks

0,4-0.5.

3.2 ELUPAIGAD

Natura elupaigad on inventeeritud 2000-2006.aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Kaitseala

koosluste ülevaatusel selgus, et paljud potentsiaalselt väärtuslikud või väga hästi säilinud kooslused

on sel perioodil inventeerimata või pealiskaudselt inventeeritud. Teadmistepõhise kaitse

korraldamiseks on kavandatud täiendavad elustiku ja koosluste inventuurid. Poollooduslike koosluste

taastamise korraldamiseks ja koosluste andmebaasi vigade parandamiseks inventeeriti

kaitsekorralduskava koostamiseks 64,4 ha kooslusi, mis olid varasemate inventuuridega selgelt

ekslikult kirjeldatud kooslused või silmnähtavalt tüüpilise poolloodusliku koosluse taimestikuga alad,

mida poldud varem poollooduslike kooslustena inventeeritud. Kaitsekorralduskava koostamiseks

tellitud koosluste inventuuri teostas Elle Roosaluste, knd (bioloogia).

EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad kaitsealal (joonis 2):

Puiskarjamaad (9070) väikeste tukkadena loodudel ja aruniitudel. Puiskarjamaad, mis on tekkinud

endiste lagedate karjamaade metsastumisel ega ole põlised, asuvad poolavatud maastikes. Natura

inventuuri andmebaasis puiskarjamaid pole.

2008.a. inventeeriti varasemalt Natura elupaigatüübina 9010 kirjeldatud ala nr 18 (joonis 3), kus on

metsastuvat, vanade laiavõraliste puudega ja loopealse laikudega, keskmise floristilise väärtusega

endist puiskarjamaad ca 8 ha ja aladel nr 21 ja 16 2,7 ha. Kavandatud on nende puiskarjamaade

taastamine ja taaskasutusele võtmine karjamaadena. Alad nr 21, 2 ja 7 on hooldatud.

Kurese sumbküla 5 ha suurusest tuumikust, mis on põlispuudega salumetsaks kujunemas ja mida

praegu ei karjatata, kavandatakse kujundada puiskarjamaa juhul, kui karjatamine ei osutu vastuolus

olevaks Kurese sumbküla pärandkultuuriobjektide kaitse korraldamise nõuetega, mis töötatakse välja

koostöös Muinsuskaitseametiga.

Puisniidud (6530) on kaitsealal hävinud. 2008.a. inventeeritud ala nr 12 idaosas kavandatakse

puisniidu taastamine ca 6 ha suurusel muinaspõldude alal.

Kadastikud (5130) on inventuuride andmetes vaid 3 ha suurusel alal Kibura sihtkaitsevööndis ja

Nurga talu aseme juures Salumäe sihtkaitsevööndis. Tegelikult esineb vanemaid kadastikke väikeste

tukkadena loopealsetena kirjeldatud aladel ja elupaigatüübina 9010 kirjeldatud aladel.

Väärtuslikumad kadastikud on hooldatud. Kadastikes ja loopealsetel esineb üle 100 aastaseid

kadakaid.

9

Lood (esmatähtis elupaigatüüp 6280) on kaitseala olulisemaid loodusväärtusi. Hooldatavaid, heas

seisundis loopealseid on kaitsealal 71,6 ha. Loopealsed on kaitseala piires kõige suuremal pinnal

metsastumas, metsastatud või metsastunud kooslus. Kaitseala keskosas, Salumäe idanõlval ja

Pakamäel on ulatuslikud loopealsed või lookadastikud suhteliselt heas seisus, kadastikud massiiviks

liitumata ja valgusrikkad. Metsastuvate looalade puurindes on hõredalt noori mände, liituvus

valdavalt alla 40 %. Rohurinde kooslused on veel tüüpilised loopealsetele, mitte metsakooslustele.

Nendel aladel puiskarjamaade või hõreda kadastikuga loopealsete taastamine on üks kaitseala kaitse

korraldamise esmatähtsaid eesmärke.

Paali kasvukohatüüpidest on siin esindatud nii kuiva looniidu kasvukohatüüp (2.1.1.1.) kui niiske

looniidu kasvukohatüüp (2.1.1.2.).

Metsastuvaid loopealseid, karjamaid ja puisniitu on kavandatud taastada 65 ha suurusel alal, sellest

29 ha varem poollooduslikena kirjeldamata alal, mis olid sajandeid loopealsed ning on metsastumas.

Kavaga seatud eesmärkide täitumisel hooldatakse 10 aasta pärast kaitsealal kokku 130 ha alvareid ja

loopealseid puiskarjamaid.

Liigirikkad madalsood (7230) elupaigatüübi kooslusi on Natura inventuuri kohaselt 47,6 ha.

Kirjeldatud liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud on suhteliselt heas seisundis. Ekslikult on

kirjeldatud kaitseala lääneosas olev madalsoo tugevasti võsastunud soostunud niiduna. 2008.a.

inventuuriga kirjeldati sellest 18 ha kõrge floristilise ja esteetilise väärtusega ning kõrge

looduskaitselise hinnanguga liigrikka madalsoona (3.1.1.2.). Lisaks kirjeldati veel 4 ha sama kõrge

hinnanguga madalsood endisest Nurga talust lõunas. Hooldatud madalsooniite lisandus inventuuri

tulemusena veel 4,5 ha ja kaitsealal veel väiksemaid raudtarnakooslustega niidulappe, mida pole

kirjeldatud. Jaanus Paali poolt kaitset vajavate haruldaste kooslustena käsitletud kooslustest esineb

selles elupaigatüübis ca 8 ha raudtarnakooslusi ja 3 ha lubika- pääsusilma kooslusi. Liigirikaste

madalsookoosluste seisundit on oluliselt kahjustanud kuivendus ja metsastumine. Kuivenduse mõju

vähendamiseks kavandatakse madalsoodes veerežiimi taastamistöid. Metsastuvad kooslused on

kavandatud taastada.

Vanad loodusmetsad (esmatähtis elupaigatüüp, 9010*) on kirjeldatud 189 ha suurusel alal Natura

andmebaasis kui elupaigatüübi määratlemiseks liiga noored metsad. Tüüpilist vana loodusmetsa ega

elupaigatüüpi 9010 kaitsealal ei esine.

Ligikaudu saja aastaseid metsatukkasid siiski on, kuid kõik need on möödunud sajandi esimesel

poolel olnud puiskarjamaad ja alles kujunevad elupaigatüübiks 9010*.

Kaitsekorralduskavaga on määratletud Salumäe sihtkaitsevööndis metsaalad, mida ei majandata.

Nendest metsadest kujunevad lähema 50-80 aastaga elupaigatüübile 9010* vastavad kooslused.

Metsad on valdavalt noored või keskealised ega oma kõrget looduskaitselist väärtust kooslustena.

Suur osa metsadest on vagudele ettevalmistatud pinnasele istutatud männikultuurid. Vagudena

maapinna ettevalmistamisega on rikutud loopealsete mullastiku looduslik struktuur ja samas

suurendatud selle paikkondlikku varieeruvust. Maapinna ettevalmistamisel on sageli vao põhjas

paljandunud paas. Metsa rajamine on äärmuslikes mullastikutingimustes tihti ebaõnnestunud.

Taolised kultuurmetsad ei oma erilist looduskaitselist väärtust ega ole Loodusdirektiivi

elupaigatüübid. Männikute alusmetsa moodustab enamasti kadakas. Need alad oleks otstarbekas

kujundada hõredateks loometsadeks (puiskarjamaadeks), kadastikeks karbonaatse mullaga

rohumaadel või õhema pinnakattega aladel lausaliselt raiuda alvarite taastamise eesmärgil.

Natura elupaigatüübina kaitseväärtust mitteomavatena kirjeldatud aladest on kavas 18 ha lagedaks

raadata ja karjamaadena kasutusele võtta, 5 ha tekitada põlengualasid ja 4 ha raadata alepõldudeks.

Kokku raadatakse 27 ha väheväärtuslikke kultuurmännikuid ja 33 ha suurusel alal on kavandatud

poollooduslike koosluste taastamine.

10

Enne kaitseala moodustamist on harvendusraietega läbi raiutud ca 35 ha eramaade puistutest

(AnsiJaani, Mäe-Jürna, Uidu ja Nukitsa maaüksused). Raie on enamasti kasuks tulnud endistel

loopealsetel kujunenud metsades ja pikendanud valgusnõudliku lootaimestiku liikide säilimist metsa

all.

Potentsiaalselt kujuneb vanametsaala(9010*) välja ca 70 ha suurusel alal Salumäe sihtkaitsevööndis

alles 50-70 aasta pärast kui ala karjamaadena kasutusele ei võeta. Elupaigatüübi kõik metsad võib

kaugemas tulevikus kujundada madala karjatamiskoormusega puiskarjamaadeks, kus säilitatakse

liituvus 0,4 kuni 0,5, ei raiuta suurimate mõõtmetega puid ega koristata üle 36 cm rinnasdiameetriga

surnud, surevaid ja tuuleheitepuid.

Olulisem kaitseväärtus on sellel kaitsealal loopealsed ja loometsad, millest tulenevalt on soovitatav

endistel looaladel kujundada pigem puiskarjamaad ja loopealsed kui elupaigatüüp 9010. Oluline on

eemaldada puiskarjamaadeks kujundatavates metsades raiejäätmed.

Rohunditerikkad kuusikuid (9050) on kaitseala edelaosas 24 ha, mis on kirjeldatud selgelt

väljakujunemata tüübina, kus endistel puiskarjamaadel esineb vanu kuuski ja kuuse järelkasvu. Puistu

koosseisus esineb üksikuid vanu saari. Paiguti esineb läbipääsmatuid türnpuu ja toominga enamusega

puistusid. Liigirikas ja varieeruva koosseisuga puistu, millel on suhteliselt kõrge looduskaitseline

väärtus ja hea arengupotentsiaal.

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) esineb 3,6 ha suurusel alal kaitseala kaguosas, karjamaana

kasutuses ja heas seisundis.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) on valdav elupaigatüüp kaitseala avamaastikel. Esineb

kaitsealal 46,4 ha. Valdavalt kujunenud endistel, mida on rohumaadena kasutatud vähemalt 25 aastat.

Kooslused on kujunemisjärgus ning tänu järjepidevale karjatamisele ja niitmisele koosluste

esinduslikkus paraneb järjekindlalt. Omavad kaitsealal olulist väärtust avamaastiku linnustiku

elupaikadena.

Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) on 5,5 ha suurusel alal, mis oli 100 aastat tagasi küla sooäärne

aiamaa. Hinnatud keskmise väärtusega niiduks. Heas seisundis on ca 3 ha, mida karjatatakse.

Soostuvad ja soolehtmetsad (9080) on inventeerimata. Valdavalt 50 aastased kaasikud, mis on

kasvanud endistele sooheinamaadele. Keskmise või alla keskmise väärtusega kooslused. Soovitav on

I rinde puid riigimaal mitte raiuda ja sanitaarraieid mitte teha. Samas tuleb raiuda madalsoodele

pealetungiv noor mets ja võsa ka selles elupaigatüübis. Pindala ca 15 ha. Piiranguvööndis, Kureselja

maaüksusel on kõrge väärtusega vana lodulepik (ca 1 ha).

3.3 KAITSEALUSED LIIGID

3.3.1 Linnud

Öösorr (Caprimulgus europaeus) pesitseb metsastuvatel loopealsetel ja loomännikutes. 2008.a.

pesitsusajal pesitses vähemalt kolm paari (U.Vahur). Toitub suurtest hämaras ja pimedas lendavatest

putukatest, kelle arvukust soosib loomade pidamine karjamaadel. Liigi toitumisaladeks on

mosaiiksed metsa-ja avamaastikud. Poollooduslike koosluste taastamine suurendab maastike

mosaiiksust, mis omakorda suurendab putukate liigirikkust ja öösorri toitumistingimusi. Karjamaadel

olevad metsatukad tuleb säilitada. Liiki soosivaks teguriks on ka tehisveekogud, mis on rajatud

11

kariloomade jootmiseks. Liigi soosimiseks tuleb loopealsete taastamisel vanemad puud kasvama

jätta ja metsastunud aladest kujundada hõreda ja ebaühtlase liituvusega metsatukad.

Suurte putukate arvukust soosib ka jämeda lamapuidu tekitamine ja jämedate puude rõngastamine

jalakuivanud puude arvu suurendamiseks eesmärgiga kunstlikult jäljendada metsa

vananemisprotsessi. Madalsoode veerežiimi parandamine pidurdab poolavatud soomaastike

metsastumist ja on samuti soosivaks teguriks.

Oluliseks öösorride hukkumise põhjuseks on pimedal ajal lindude kruusateedel istumine ja madalal

teede kohal lendamine. Hukkumise vähendamiseks on otstarbekas piirata kaitseala ümbruse

kruusateedel autode liikumiskiirust pimedal ajal juulis-augustis, kui teedel armastavad istuda

noorlinnud.

Teder (Tetrao tetrix) pesitseb kaitseala hõredates metsades ja hooldatavatel kooslustel. Kurese küla

poolavatud maastikel toitub pidevalt ca 6-10 tedrekukke. Tedremängud on hajusalt nii kaitseala

niitudel kui kaitsealast lõunas Kibura rohumaadel. Tetrede arvukust oluliselt piiravaks teguriks on

rebase, nugise ja kähriku kõrge arvukus. Kurese maastikukaitseala piires pole U.Vahuri andmetel

viimase viie aasta jooksul kütitud ühtki nimetatud ulukitest. 2007.a. leidis U.Vahur kevadel

karjamaadelt viie värskeltmurtud tedrekuke jäänused. Väikekiskjate arvukuse piiramiseks tuleb

Koonga Jahiseltsile teha ettekirjutus ja järelevalve korras jahimaade kasutamise lepingu täitmist

kontrollida. Vajadusel muuta jahimaade kasutuslepingu tingimusi rebase, kähriku, nugise ja tuhkru

arvukuse regulaarse piiramise korraldamiseks.

Tedred toituvad talvel kaseurbadest ning eelistavad pesitsusajal poolavatud maastikke. Tedre

soosimiseks on oluline kasetukkade ja kadastike ning maastiku mosaiiksuse säilitamine. Suvise

toitumisalana eelistab teder märjemaid ja soiseid, mosaiikseid metsi. Märgalade veerežiimi

taastamine on tetrede arvukust soosivaks teguriks. Samuti on oluline tedre mänguplatside

kaardistamine ning nende läheduses puude ja põõsaste raie. Mänguplatsidel pole soovitav kiviaedu

erilise vajaduseta taastada.

Välja-loorkull (Circus cyaneus) on Kurese avamaastikel pesitsusajal igapäevane toituja, arvukuseks

vähemalt üks paar. Pesa pole leitud. Elupaigana eelistab suurepinnalisi madala intensiivsusega

hooldatud niite avamaastikel. Pesitseb sageli niiskematel niitudel ja madalsoodel. Kevadel vältida

häirimist madalsoodel. Vähendada avamaastike karjatamiskoormust nii, et karjamaadel jääks

vähemalt 30–50 % alal rohukõrred pügamata. Oluline on potentsiaalsete pesitsuspaikade veerežiimi

taastamine ja võsastunud madalsoode lagedaks raiumine ning kerge koormusega karjatamine.

Maaspesitseva liigina on ohustatavaks teguriks rebase, kähriku ja mingi kõrge arvukus.

Kaitsemeetmena tuleb väikekiskjate arvukust regulaarselt piirata võimaliku miinimumini.

Soo-loorkull (Circus pygargus), pesitsusajal tavaline avamaastikel. Pesitseb arvatavasti Kureselja

maaüksuse edelaosas madalsool. Pesitsusalana eelistab kergelt karjatatud pajupõõsastega madalsoid.

Karjatamisel on oluline säilitada madalsoo poolavatud maastikuna. Toitumisalana eelistavad madala

intensiivsusega karjatatavaid avamaastike kooslusi. Pesitsusala läbib Kurese – Maalja talitee, mis on

ka matkarajaks. Pesitsusajal on soovitav häirimise vähendamiseks mitte lubada madalsool

matkarajalt kõrvale minna.

Madalsooniitude ja veerežiimi taastamine soosib pesitsusalade säilimist. Maaspesitseva liigina on

ohustavaks teguriks rebase, kähriku ja mingi kõrge arvukus. Kaitsemeetmena tuleb väikekiskjate

arvukust regulaarselt piirata võimaliku miinimumini.

12

Rukkirääk (Crex crex), 2004.aastal pesitses 6 paari, 2006.aastal 4 paari, 2008.a. 2 paari. Arvukus on

vähenenud proportsionaalselt karjatatavate alade ja karjatamisintensiivsuse suurenemisega.

Rukkirääk ei talu rohumaade karjatamist.

Rukkiräägu kaitse korraldamisel lähtuda liigi kaitsekorralduskava nõuetest. Hoiduda niitude

kuivendamisest, avamaastikes raiuda röövlindude istumispuud.

Pesitsusaladeks tuleb niitudele jätta 3-4 ha suurused alad, mida hooldatakse alates septembrist. Niita

keskelt-lahku meetodil mitte enne 1. septembrit või karjatada alates septembrist.

Laanepüü (Bonasa bonsia) on kaitsealal väikesearvuline metsalind. Arvukusest täpsem ülevaade

puudub. Arvukust soosivaks teguriks on väikekiskjate, eriti nugise arvukuse piiramine.

Musträhn (Dryocopus martius) pesitseb pidevalt (vähemalt üks paar). Arvukust soosivaks teguriks

on metsade mittemajandamine, jalalkuivanud puude tekitamiseks puude rõngastamine ning nugise

arvukuse piiramine. Näiteks võiks Alt-Tõnise maadel paplisalu raadamisel osa puid rõngastada, mis

ühtlasi väldib ka papli juurevõsude teket.

Nõmmelõoke (Lullula arborea) pesitseb Kurese küla lääneosas loopealsetel ja loometsades. 2008.a.

pesitsusajal on teade U.Timmilt ja U.Vahurilt. Eelistab pesitsemiseks lainjat, üksikute puudega ja

metsaväludega maastikku. 2009.a. pesitses Kurese küla ümbruses vähemalt 3 paari. Arvukuse kohta

täpsem ülevaade puudub.

Punaselg-õgija (Lanius collurio) pesitseb arvukalt Kurese kadakastel karjamaadel. 2007. loendati

vähemalt 6 paari, 2008 neli paari. Eelistab elupaigana valgusküllaseid kiviaedade äärseid kadakatega

puuderibasid ja hõredaid kadastikke. Erilisi kaitsemeetmeid pole rakendada vaja. Pesitsusajal

hoiduda kadastike raiest või harvendamisest ja liiga intensiivsest karjatamisest. Arvukust soosib

poolavatud maastike kujundamine ja kariloomade pidamine karjamaadel.

Sookurg (Grus grus) esineb Kurese maastikukaitsealal peamiselt toitujana pidevalt. Kaitseala

lääneosas oleval madalsool pesitseb igal aastal üks paar. Erilisi kaitsemeetmeid pole vaja rakendada.

Soovitav on avamaastikus kiviaedadelt raiuda puud ja põõsad.

3.3.2 Putukad

Kaitsealal on registreeritud EL Loodusdirektiivi II lisa liik teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik. Püütud 2004.aastal välitöödel. Arvukusest

ülevaade puudub. Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud

niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Elukohaks on sooservad, kuivad niidud lubjapinnasel ja jõgede

kaldad. Röövikute toidutaimede hulka kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid,

peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Sügiseni toituvad röövikud koos

võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides

toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni

keskpaigani. Liblikad liiguvad vähe ja osapopulatsioonid võivad aeg-ajalt välja surra. Siis asustavad

ala uuesti lähiümbrusest tulijad, kui neile sobivate alade vahel on ühendusteed.

Teelehemosaiikliblikad võivad elada ka raiesmikel, mille pindala ületab hektari. Liblikate heaolu

mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Selle liigi elukeskkonnale

mõjub soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Ohtudeks on niitude ja

karjamaade võsastumine, kuivendamine, rohumaade kasutuse muutumine ja elupaikade

isolatsioon ning fragmenteerumine. Teelehe-mosaiikliblikas vajab karjatatavaid looduslikke

niiskemaid niite ja teeservi. Sooservade kõrge karjatamiskoormus võib ohustada liigi arvukust.

Vältida sooservade ülekarjatamist.

3.3.3 Taimed

Kaitsealal registreeritud kaitsealused taimeliigid: II

kaitsekategooria:

Kärbesõis (Ophrys insectifera) Kärbesõie leviku soodustamiseks tuleb kaasa aidata tema

spetsiifiliste tolmeldajate, kaevurherilaste, levikule, milleks on kavandatud uuring. Kärbesõit

on kaitsealal leitud nii kuival loopealsel kui soostuval niidul. Karjatamine on kärbesõie arvukust

ohustav. Kärbesõiega niite tuleb karjatada madala või mõõduka koormusega.

Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes ssp. quadrivalens)

Liik on sisemaal harvaesinev, mistõttu tuleb kasvuala hooldamisel pruuni raunjala kaitsele

erilist tähelepanu pöörata. Karjamaadel piirata kasvukohad tõketega nii, et kariloomad ei saaks

kasvukohti ära tallata. Täpsem ülevaade liigi levikust puudub. Karjatamine on ohuteguriks.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kaitsealal väikesearvuline. Arvatav kasvuala

põlispõldudel on metsastumas. Teada kaks kasvukohta. Eelistab kasvukohana poolvarjulisi ja

varjulisi kohti. Niitude taastamisel jätta kasvukohale kasvama piisavat varju pakkuvad

puittaimed. Mitte niita enne 15. septembrit ega karjatada. Karjamaadel rajada kasvukohtade

kaitseks piirded. Ohuks on lageraied ja puisniitude väga tugev võsastumine. Ohuks võib olla ka

metssigade kõrge arvukus.

Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta) kasvukohad leiti 2008.a. kaitseala lääneosa

madalsoodes ja soostuvatel niitudel. Pole arvukas. Liigi kaitse seisukohalt on oluline

kasvukohtade säilimine, kasvualal puittaimestiku raie ja veerežiimi taastamine.

III kaitsekategooria:

Soo-neiuvaip (Epipactis balustris) esineb paiguti arvukalt soostuvatel niitudel, niisketel

looniitudel ja madalsooservades. Ohuks on kuivendamine, niitude metsastumine ja liigne

karjatamiskoormus. Kasvualasid on soovitav karjatada madala koormusega. Soosivaks teguriks

on kasvukohtade veerežiimi taastamine ja võsaraie soostuvatel niitudel.

Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) eelistab varjulisi ja poolvarjulisi kasvukohti.

Esineb loometsades paiguti massiliselt. Arvukust võib ohustada metssigade kõrge arvukus. Ei

talu lageraieid ega karjatamist. Ei vaja kaitsealal erimeetmeid.

Tumepunane neiuvaip (Epipactis artrorubens) esineb loometsades hajusalt. Olulisem

kasvuala asub endises paemurrus ja selle ümbruses, kus 2008 loendati üle 50 õitsva taime.

Eelistab kasvukohana vanu valgusküllaseid loometsi. Kavandatud on paemurrus ja selle

ümbruse metsades harvendada järelkasvu ja põõsarinnet. Töö tuleb teha talvel lumega. Okste

põletamiseks tuleb lõkkekohad valida ja tähistada kärbesõie õitsemise ajal, sest samas kasvab

ka tumepunane neiuvaip.

14

Hall käpp (Orchis militaris) on kaitseala loopealsetel võrdlemisi arvuks. Olulist kahju teeb liigile

metssiga, tuhnides kasvualasid sadade ruutmeetritena lausaliselt üles. Kaitsealal väheneva

arvukusega liik. Liigi kaitseks on kõige olulisem piirata metssigade arvukust. Talub mõõdukat

karjatamiskoormust.

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on kaitsealal tavaline ja arvukas kasvades nii kuivadel

loopealsetel (Pakamäel), hõredates loometsades kui soostuvatel niitudel. Oluliseks kahjustajaks on

metssiga. Piirata metssigade arvukust.

Suur käopõll (Listera ovata) on kaitsealal tavaline tihedamates kadastikes ja varjulisemates

loometsades, kuid esineb paiguti arvukalt ka endistel põldudel. Seoses loopealsete taastamisega

arvukus väheneb. Kaitsemeetmeid ei vaja.

Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) esineb hajusalt soometsades ja puiskarjamaadel. Arvukuse

säilimiseks tuleb niitude taastamisel jätta grupiti kasvama kadakaid või säilitada hõre puurinne.

Karjatada mõõdukalt. Kahaneva arvukusega liik.

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on paiguti suhteliselt arvukas madalsoodel ja

soostuvatel niitudel. Soosivateks teguriteks on veerežiimi taastamine ja metssigade arvukuse

piiramine.

3.4 KULTUURIPÄRAND

3.4.1 Pärandkultuurmaastikud ja pärandkultuuriobjektid

Kurese maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on pärandmaastike kaitse. Poollooduslike

pärandmaastike kaitse realiseerub poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise läbi, mida

kirjeldatakse vastavas peatükis.

Kurese pärandmaastikel leidub ohtralt inimtegevuse jälgi, mis väärivad kaitset, eksponeerimist ja

eraldi tähelepanu kaitseala kaitse korraldamisel. Pärandkultuuriobjektid on meie esivanemate ja

vallutajate elamiskultuuri nähtavad märgid maastikus. Maastike muutus on viimase kahe sajandi

jooksul olnud kiire, viimase 50 aasta jooksul lausa ülikiire. Pärandkultuuri objektid on ainsad

käegakatsutavad märgid meie sidemetest läinud põlvkondadega. Visionäär Aare Kasemets väidab, et

juurteta kultuur on hääbuv ja keegi peale meie endi ei oska meie rahvuskultuuri väärtustada ega suuda

seda säilitada (Eesti 21. sajandil. 148-155). Kurese maastikukaitsealal on võimalik säilitada ja

väärtustada olulist osa meie rahvuskultuuri pärandist. Kurese küla põhistruktuur on muinasajast

tänapäevani säilinud. Alles on ka XXI-da saj. keskel moodustatud kinnistute piirid ja

maakasutusmustrid. Mihkli kirikumõisa maamõõdutoimingud kruntide moodustamiseks tehti

1856.aastal, need piirid on tänaseni alles ja valdavalt kiviaedadega markeeritud.

Kurese arhitektuuri ja pärandmaastike kaitse korraldamiseks on tellitud ekspertarvamus Elo

Lutseppalt, Eesti Vabaõhumuuseumi arhitektuuriajaloolaselt, Kultuuriministeeriumi programmi

„Maa-arhitektuur ja -maastikud. Uurimine ja hoidmine“ juhilt.

Ekspert märgib kokkuvõttes, et:

“Peale kaitse on vaja korraldada erinevaid objekte ja kogu küla ajalugu tutvustav ekspositsioon

matkarajaks planeeritaval maa-alal. Koos loodusobjektidega (nt põlispuud) oleks tegemist väga

ülevaatliku mudeliga Eestimaa ajaloost.”

15

Kurese sumbkülamaastik on tervikuna pärandkultuuriobjekt, kus meie vanima külatüübi struktuur ja

olulised elemendid on säilinud tänaseni. Maastikus on kõige rohkem muutunud endised Salumäe

karjamaad, mis on suuremalt jaolt metsastunud või metsastatud ning sooheinamaad, mis kuivenduse

ning kasutuse lakkamise tagajärjel metsastunud. 2006. ja 2008.aasta botaanilistele inventuuridele

tuginedes on kavandatud nendest suure osa taastamine ja karjamaadena taas kasutusele võtmine.

Kurese küla hoonestus on praktiliselt hävinud, säilinud on kõigi kapitaalsemate hoonete alused ning

hoonete kivivared. Suhteliselt heas seisundis on kaevud, keldrid, põlised teed, kalmed, linnusevallid,

põlispõllud, pühapaigad ja kiviaiad. Kureselt on viimase kahe aasta jooksul leitud arvukalt

arheoloogiamälestisi, mida pole veel kirjeldatud ega muinsuskaitse alla võetud.

Leitud arheoloogiamälestiste väärtuse hindamiseks ja kaitse korraldamiseks on tellitud Eesti

Ajaloomuuseumi arheoloogilt Ph.D Mati Mandelilt ekspertarvamus. Septembris 2008 teostati

M.Mandeli poolt lisaks proovikaevamised Pakamäel.

Urmas Vahuri eestvedamisel on viimase kolme aasta jooksul Kureselt leitud kolm põlispõldude

jäänustega paika, tarandkalme, kivikalmed, ringvall-linnus, väikeselohuline kultusekivi,

pronksiaegne või varasemal rauaajal rajatud kindlustatud asulakoht, muinasküla kultuurkiht Kurese

külakaevu ümbruses, pronksiajastu asulakoht ja arvatav X saj. põletuskalmete piirkond. Ekspert Mati

Mandel hindab Kurese arheoloogilist maastikku kõrgelt ja märgib oma ekspertarvamuses muuhulgas,

et: “Kurese arheoloogiamälestised on välja kujunenud pikaajalise asustuse käigus, moodustades

orgaaniliselt kokkukuuluva terviku. Seega tuleks kaitsta mitte ainult objekte, vaid ka kogu neid

ümbritsevat maastikku, vältimaks kaasaegsete ehitiste, kaevanduste, teede ja muude

kommunikatsioonide rajamist antud piirkonda. Kaitset vajab ka küla 19. sajandil – 20. sajandi

esimesel poolel kujunenud ajalooliselt säilinud ilme: kiviaedadega piiratud põldude ja karjamaade

süsteem, hoonete jäänused, vundamendistik, keldrid, omaaegsed paemurrud, lubjapõletusahju

jäänused, legendidega seotud kohad (vanapagana kivi), ajalooliselt kujunenud tänava- ja teedevõrk

jms. Piiratud turismi korral võiks küla koos oma muististe ja Soontagana linnusega ning

pärandkultuuri objektidega olla esinduslikuks uurimis- ja õppeobjektiks nii Eesti vanima kui ka

uuema ajaloo tundmaõppimisel.”

Kurese kiviaiamustrite kohta on 2007.a. ekspertarvamuse koostanud kiviaedade asjatundja Ph.D

Maie Remmel, kes muuhulgas on ära märkinud järgmist:

Eesti 1970-1980 a. aerofotoplaanide andmepanga uuringute ja paikse vaatluse põhjal otsustades asub

Kuresel Eesti ajaloolises kultuuriruumis unikaalse ja suhteliselt väga hästi säilinud

planeeringutesüsteemiga ajalooline küla-ase. Seejuures on säilinud üle 30 km kogupikkuses muistses

kuivmüüritehnoloogias laotud aedu (põhiliselt kohalike kivikarjääride dolomiidist, mis lisab neile ka

kivitööstuse ajaloo alase tähenduse).

Kuna eesti rahvuslikesse muinasmaastikesse kuuluvad nii muinasteadusele orienteeritud

megaliitobjektid kui euroopaliku loodusfilosoofia aluste arenguga seotud väikestes aedades taluhiied,

siis on otstarbekas põhjalikumalt kontrollida Kurese kivistruktuuride esimese ekspertiisi hinnangulist

arvamust selle kohta, et neid objekte leidub ka Kuresel. Samuti väärivad kultuuriloolist tähelepanu

Kurese suured külaallikad.

Kaitsekorralduskava koostamiseks kaardistati Urmas Vahuri poolt, kes omab pärandkultuuri

inventeerija tunnistust, valikuliselt osa pärandkultuuriobjektidest, illustreerimaks nende esinemise

rohkust. Lisaks ülalloetletud objektidele tuleb märkida, et Kurese pärandkultuuriobjektide kogum on

nii esinduslik, et RMK korraldatud pärandkultuuri inventeerijate koolituste praktiline osa on aastaid

toimunud Kurese külas.

16

3.4.2 Kaitsealused kultuurimälestised

3.4.3 Kivikalme

Mälestise registrinumber: 11761, registreeritud 06.01.1998

Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest vahetult kirde pool, suurelt osalt

külatänava all. Kaitsetahvliga tähistatud.

Hoone all olev osa hooldamata.

3.4.4 Kultusekivi

Mälestise registrinumber: 11762, registreeritud 06.01.1998 I-II

at. Ümbrus korrastatud ja hooldatud.

Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest 100-120 m põhja pool, idalääne

suunalise kiviaia põhjapoolsel küljel. Kultusekivi pikkuse edela-kirde suunas 2,4 m, laius idalääne

suunas 2,1 m, kõrgus 0,2-07 m. Kivil on kolm selgesti eristatavat lohku läbimõõduga 5-6 cm,

pealispinnal on murdekohad. Kaitsetahvliga tähistatud.

3.4.5 Muistsed põllud

Mälestise registrinumber: 11764, registreeritud 06.01.1998

Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest 500 m loodes, kadakaid

täiskasvanud loopealsel. Kaitsevööndita. Kaitsetahvliga tähistatud.

Kasutusel karjamaana, korralikult hooldatud ja kadastikust välja raiutud.

Kultuurimälestiste registris asukoht vale, piirid pole maaomanikul teada ega registris määratud.

3.4.6 Pärimus

Rahvapärimust on süstemaatiliselt kogutud suhteliselt lühikest aega ja enamasti on pööratud

tähelepanu varasemale ajale. 20.saj. pärimusele pole erilist tähelepanu pööratud. Kurese rahva,

looduse ja olude kohta pole palju ülestähendusi. Kurese pärimuskultuuri kogumiseks tuleb algatada

eraldi projekt.

Kavandatavad tegevused:

• Pärimuskultuuri kogumine ja jäädvustamine

Allikad

Itta voolavad (avanevad) allikad on rahvapärimuses ravitoimega. Kuresel voolavad praktiliselt kõik

allikad idakaarde tänu maastiku ida-lääne suunalisele kaldele. Pärimuse kohaselt on Kurese nn Alasi

aias olev allikas ravitoimega.

Hiiekohad

Kurese Hiie talu (“sauna”) ümbruses põldude kohal olnud püha hiis, mis pärimuse kogumise ajaks

oli põlluks küntud. Siin olnud vanasti ohverdamise ja palvetamise koht (Mihkli kihelkonna

muinasteaduslik kirjeldus, käsikiri, Jakob Koit).

Iiepõlde nimeline talukoht moodustati 1856.aastal Mihkli kirikumõisa maadel. Samuti on Salumäel

kunagi hiis olnud.

Kohanimed

Kohanimed võivad kanda olulist teavet minevikusündmuste, uskumuste, maakasutustraditsiooni ja

pärimuse kohta. Huvitavamad kohanimed ja tänaseks unustusehõlma kadunud kohanimedega

piirkonnad on kantud pärandkultuuri kaardikihile. Kohanimede kohta tuleb koguda ja üles tähendada

17

teavet pidevalt. Seda materjali saab kasutada teabematerjalide koostamisel ja pärandkultuuriobjektide

otsimisel.

Näiteks kohanimi Ristivälja võib viidata ristiusu aegsele külakalmistule või pühamule ja Iiepõlde

viitab selgelt kunagisele hiiekohale, mida kinnitab ka Kirjandusmuuseumi fondidest leitud

üleskirjutus.

18

4. KAITSE-EESMÄRGID, NENDE SAAVUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID NING VAJALIKUD

MEETMED

Tabel 1 Kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ning vajalikud meetmed

Väärtus Objektid ja piirkonnad

Kaitse-eesmärk Väärtusi mõjutavad tegurid Ohud

Meetmed kaugem lähem

Maastik – pinnavormid • avatud

maastiku

säilitamine

• uusi ehitisi pole • vanametsakoosluste

säilitamine

• reljeefi

silmapaistvamad

elemendid maastikus

eksponeeritud

• reljeefi ei muudeta ja

mikroreljeefi ei kahjustata

• vanade

paemurdude

säilitamine

• reljeefi olulisi elemente varjava võsa

ja noore metsa raie

• uusehitistest ja

kruntimisest hoidumine

• mets–vanade metsakoosluste

säilitamine ja

puiskarjamaamaastike taastamine

• rööbastega ja veekogude rajamisega

rikutud mikroreljeef taastatud

• veekogude rajamisel

ümbruse reljeefi säilitamine

• Kurese sumbküla

hoonestusmaastiku taastamiseks

renoveerimisnõuete (maastikulisest

seisukohast) väljatöötamine

• kaevandamine • suure erikoormusega põllu-

ja metsamajandustehnika

kasutamine

• maasturitega liikumine • paemurdude täitmine • veekogude rajamisel

mikroreljeefi muutmine

Mihkli dolomiidimaardla maavarade registris passiivseks

varuks kuulutamine Metsaveoks ja põllumajandustöödeks väikese

erikoormusega veokite kasutamine (ATV ja

kerghaagised) Maastikul sügavate rööbaste täitmine Maa-ainese kasutamise võimaluste kava koostamine Kontroll metsade majandamise üle Kontroll ehitustegevuse üle Paemurdude kaardistamine Paemurdudest olmeprahi koristamine Paemurdudes võsa ja kadastike harvendamine Rööbaste täitmine kohaliku pinnasega Teavitustöö maaomanikele Võsa eemaldamine

Maastik – vaated • avatud

maastiku

säilitamine

• metsastunud ja

metsastatud

pärandmaastikud

taastatud

• teabekandjad

maastikku sobivad

• uusi ehitisi pole

• metsastunud ja võsastunud vaadete

avamine

• Kurese sumbküla

hoonestusmaastiku taastamiseks

renoveerimisnõuete

(maastikulisest seisukohast)

väljatöötamine

• uusehitistest ja

kruntimisest hoidumine

• võsastumine • pärandmaastike

metsastumine

• ehitamine ja

ebasobivad ehitised

• metsaraie • kommunikatsioonide

rajamine • uute teede rajamine • kaevandamine

Võsa tõrjumine

Metsastunud vaadete avamiseks metsade raadamine Vaadetel avatud niitude taastamine ja hooldamine Puurindega pärandmaastike puu ja

põõsarinde harvendamine Metsastunud loopealsetel puu- ja põõsarinde raie Reljeefi iseloomulikele elementidele vaadete avamine Piirangud ehitustegevusele Kontroll ehitustegevuse üle Paemurdudes võsa ja kadastike harvendamine

19

• rajatised reljeefi ja

erinevate maastike hea

vaadeldavuse

saavutamiseks

• sumbküla

• ehitusnõuete (maastikulisest ja

arhitektuurilisest seisukohast)

väljatöötamine

• vanade metsakoosluste säilitamine • poollooduslike koosluste

taastamine

Kurese sumbküla tuumiku võsast ja järelkasvust

puhastamine

renoveeritud

hoonetemaastik ja

tänavatevõrk

• hooned maastikuliselt

ja arhitektuuriliselt

sobivad

• vanade

metsakoosluste

ja

puiskarjamaamaastike

säilitamine

• pärandmaastike

hooldamine • vaatekohtade rajamine • sumbküla teedevõrgule ja

varemetele vaadete

avamine

• põliste teede ja talitee

avamine

Kontroll metsa majandamise üle

Vaateplatvormide rajamine Pakamäele, Koeramäele ja

Tütarpakale

Vaatetorni rajamine Salumäele Võsa ja puude raie vanadelt teedelt ja taliteelt Veerežiimi taastamine soode metsastumise

pidurdamiseks Teavitustöö (kohalike) seas

integreeritult kaitse-eesmärkidega raiete kavandamine

eramaadel

Maastik – metsad • rajatised

metsamaastikku

sobivad

• väärtuslike

vanametsakoosluste

säilitamine

• puiskarjamaade

põllumajanduslik

kasutamine

• elupaigatüübi 9050 ja 9080 metsi ei

majandata puidu

saamiseks ega uuendata

• üle 80 aastaseid

loometsi ei majandata

• metsastatud loopealsetelt metsade

raadamine

• vanametsakoosluste säilitamine • metsade kaardistamine ja

inventeerimine

• puiskarjamaade taastamine

ja majandamine

• sarapike majandamine • kadastike majandamine • metsastunud vaadete avamine • väikeste metsatukkade säilitamine • metsatsuvate loopealsete

puiskarjamaadena

kasutuselevõtu alustamine

• suuredimensiooniliste puude

raie

• puiskarjamaadel lageraie • sarapike lageraie • vanade kadastike ja vanade

kadakate raie

• avatud alade metsastumine • tuuleheide vagukultuuridena

rajatud metsades

• puiskarjamaade, sarapike ja

kadastike põllumajandusliku

kasutamise lõppemine

• elupaigatüübis 9050

karjatamine

• metsade raie teede ja radade

ääres (vaateulatuses)

Ohjatud metsapõlengu korraldamine

Metsade inventeerimine ja integreeritud metsahoolduskavade koostamine Metsastuvate, metsastatud loopealsete ja kuivenduse

mõjul metsastunud soode raadamise kava koostamine Raadamine vaadete avamiseks

Piiranguvööndi vanades loometsades, soometsades ja

elupaigatüübis 9050 suuredimensiooniliste puude,

tormiheite, -murru ja jalal seisvate kuivanud puude

säilitamine Puiskarjamaade taastamine Kurese ja Vastaba küla

maadel Kadastike majandamise kavandamine

Väikeste metsatukkade kaardistamine ja nende

majandamiseks majandussoovituste koostamine

Teavitustöö maaomanike ja kohalike seas

20

puidu saamiseks ega

uuendata

• 10 ha põlengumetsi • vanade

kadastike

säilitamine

• puiskarjamaad

taastatud kavandatud

ulatuses

• metsatukkade raie

avamaastikes

• ebapiisav ülevaade metsadest • metsade majandamise kavade

mittevastavus kaitseala kaitse-eesmärkidele

• riigimaa metsade

majandamise kavade puudumine

Poollooduslike avamaakoosluste taastamisel hõredate

metsatukkade jätmine

Looaladele kujunenud metsade harvendamine koos

raiejäätmete koristamisega

Kõigis loometsades karjatamine ja

puurinde harvendamine

Allikad ja põhjavesi • valgalapõhine kaitse

korraldamine

• allikate seisund

paranenud või säilinud

• reostusoht

minimaliseeritud

• olemas perioodilised

seireandmed

• põllumajanduslikud

hooned väljaehitatud

reoveesüsteemiga,

laudad

sügavallapanuga

• kaitseks kariloomade

eest püsiallikad taraga

piiratud

• karstid kaardistatud ja

looduses tähistatud (ka väljaspool

kaitseala allikate valgala piires)

• karstunud alade

harimise lõpetamine

• eeltöö valgalapõhise kaitse

korraldamiseks

• allikate valgala uuringud • allikate seisundi uuringud ja seire • allikate veerežiimi parandamiseks

pinnavee äravoolu vähendamine

• põllumajandusreostus

valgalal • olmereostus valgalal • metsaraie • kaevandamisega

põhjaveetaseme alandamine

(ka väljaspool kaitseala)

• kariloomade allikates

tallamine

• ehitamine • melioratsioon • sademete vähenemine

Reostuskoormuse (olemasoleva ja

võimaliku) väljaselgitamine Allikate kaardistamine, uuringud ja seire Valgala uuringud Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamise keeld Põhjavee kaitstusele vastavate ehitusnõuete järgimine Kontroll metsa majandamise üle Allikate taradega piiramine Karstunud põldudel maaharimise lõpetamine Karstide kaardistamine ja tähistamine Karstunud alade kasutamine loodusliku rohumaana või

metsastamine Kaevandamisel rakendada tehnoloogiaid, mis ei suurenda

pinnavee äravoolu ega alanda põhjavee taset Tehisveekogude rajamine pinnavee ja sademetevee

kogumiseks Kontroll ehitustegevuse üle Karjatamiskoormuse optimeerimine karstidel Teavitustöö (kohalike) seas Metsade majandamise kavade viimine kooskõlla kehtiva

kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidega Riigimaa metsade majandamise kavade koostamine

kooskõlas kehtiva kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidega

21

(ka väljaspool

kaitseala

allikate valgala

piires)

• rikutud veerežiimiga

soostuvates ja soomaastikes

kuivendussüsteemide

mõju veerežiimile

minimaliseeritud

• toimib

käimlate

Võsa eemaldamine ja tõrjumine

tühjendamise korraldus ja

komposteerimine

väljaspool

allikate valgala

• kaevandustega ei

mõjutata põhjavee taset

Puhke-maastik • säilinud ja

hästi hooldatud

puhkeobjektid

• säilinud ja hooldatud

pärandkultuuri

objektid

• kaasaegne viitade ja

teabesüsteem

• reguleeritud ja

taluvuspiirides

külastamise korraldus

• toimiv prügi-

ja

jäätmemajanduse

korraldus

• puhkeobjektide (infotahvel, viidad,

puhkekohad, vaatekohad,

laagripaik) projekteerimine ja

väljaehitamine

• taluvuskoormuse väljaselgitamine • eramaadel liikumiseks avatud

teedevõrgu kaardistamine ja teavitamine

• teabesüsteemi kujundamine ja

rajamine

• pärandkultuuriobjektide

inventeerimine ja korrastamine

• jäätmemajanduse korraldamine

• võsastumine • ebasobivad ehitised • puudulik või

sobimatu

teabesüsteem ja viidastik

• taluvust ületav külastamine • prahistamine • isetekkelised teed ja

puhkekohad

• tuleoht • stendide, viitade lõhkumine,

lagunemine väljaspool teid ja

radu liikumine

eramaadel

Ehituspiirangud ja –nõuded

Kontroll ehitustegevuse üle Külastatavuse suunamine ja kontroll

Puhkekohtade väljaehitamine Matkaradade rajamine

Puhkeobjektide haldamine

Stendide ja viitade valmistamine ja paigaldamine

Eramaade tähistamine

Teavitustöö (kohalike) seas

Avalikuks kasutamiseks lubatud teede ja radade

kaardistamine

Eramaadel liikumiseks vajalike ja asjakohaste teede ja

radade kasutamise kooskõlastamine maaomanikega

Kaitse-alused taimeliigid, • teostatud inventuurid Sambliku ja sammalde inventuurid

22

seened, samblad ja samblikud

• arvukus

kasvukohal

tõusnud

• kaitsealuste

taimeliikidega

kooslused taastatud

• kasvukohtade arv

suurenenud

• arvukus säilinud • kasvukohtades kaitsemeetmed

rakendatud

• kaitsealuste taimeliikide seire

toimub

• loopealsete ja

madalsoode tallamine

• noppimine • kasvukohtade metsastumine • ülekarjatamine • kariloomade poolt

ärasöömine • võõr- ja kultuurliikide

levimine

• metsatulekahjude suur oht • kuivenduse jätkuv mõju • kulustumine • maastikusõidukitega pinnase

kahjustamine

Taimestiku inventuur

Kasvukohtade keskkonnaregistris registreerimine

Külastatavuse suunamine ja kontroll Poollooduslike koosluste taastamine Poollooduslike koosluste hooldamine

Kultuurliikidega rohumaade intensiivne karjatamine Karjatamiskava koostamine ja järgimine

Karjamaadel kõrgekasvuliste või karjatamist

mittetaluvate taimede kaitseks teisaldatavate

kaitserajatiste ehitamine (kuldking, tumepunane

neiuvaip, pruun raunjalg jms) Kuivenduskraavide tõkestamine

• maaharimine • metsatööd (raie,

koondamine) • vana metsa raie • kiviaedade taastamine • ehitustegevus • kõrge metssigade

arvukus korraldamata

telkimine

Tuletõrjeveekogude rajamine

Metsa raie keelamine külmumata pinnasega ja lumeta

ajal. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja

lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Pinnast

mitte kahjustada. Raiejäätmete koristamise nõude kehtestamine

loometsades Vanade metsade säilitamine Loometsades, eriti vanas loometsas, järelkasvu, alusmetsa

ja kadakate harvendamine Liiklemise üle järelevalve tõhustamine, infostendid

juurdepääsuteedele Liikumiseks lubatud teede ja radade kaardistamine ja

tähistamine Ehitustegevusele eelnevalt taimestiku ja koosluste

analüüs Kiviaedade taastamiseks soovituste koostamine Poollooduslike koosluste ülesharimise vältimiseks

kompensatsioonide maksmine

23

Kuivenduse mõju vähendamise kava koostamine,

kraavidele tõkestusrajatised Metsatulekahjude ohjamise kava koostamine Metssigade arvukuse piiramine Põlengualade tekitamine Ekstensiivselt majandatavate metsaalade kavandamine Sanitaarraiete mittelubamine Telkimiskohtade rajamine ja tähistamine Lõkkekohtade rajamine ja tähistamine Loopealsete hooldamiseks hobuste ja

lammaste kasutuselevõtt Poollooduslikel niitudel 15 aprillist 31. juulini (massilise

õitsemise ajal) madala karjatamiskoormusega

karjatamine Valgusnõudlike liikide kasvukohtades vajalike raiete ja

hooldustööde tegemine

Paplite rõngastamine, väljaraie ja uuenduse hävitamine

Metsade majandamise kavade kaitse-eeskirjaga ja

kaitseala kaitse-eesmärkidega kooskõlla viimine

Kaitstavate taimeliikide seire kord 5 a jooksul Putukate seire

Kaitsealused linnuliigid

looma- ja •

•

•

•

•

•

kaitsealuste optimaalne mis vastab elupaikade olemile

Nahkhiirte

elupaik Kahepaiksete arvukus

tõusnud

Roomajate

stabiilne

Avamaastike linnustiku

osakaalu tõus

liikide

arvukus,

püsiv

arvukus

• teostatud inventuurid • arvukus säilinud • elupaikades liigikaitsemeetmed

rakendatud

• kaitsealuste liikide seire toimub • unilaste olem selgunud • kaitsealuste liikide elupaigad on

kaardistatud ja Keskkonnaregistrisse

kantud

• kõrge röövulukite arvukus • kõrge metssigade arvukus • avamaastike kinnikasvamine • poollooduslike koosluste

hooldamata jätmine

• poollooduslike koosluste

metsastumine • keldrite ja varemete hävimine • põlispuude vähene olem • külma pääs keldritesse • kiviaedade ja

varemete lagunemine • madal kahepaiksete arvukus

Unilaste seireks pesakastide paigaldamine

Linnustiku inventuur

Roomajate arvukuse hinnang

Rukkiräägu elupaikade hooldamisel

erimeetmete rakendamine Keldritele lennuavadega uste paigaldamine

Kaevude katmine (loomade kaevudes

hukkumise vältimiseks) Rebase, kähriku ja nugise arvukuse oluline piiramine

Metssigade arvukuse oluline piiramine

kanalistele talveks varjekohtade rajamine

Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

24

Röövlindude kanaliste

tõusnud

ja

arvukus

• veekogude vähesus ja

ärakuivamine

• metsade väike

keskmine vanus

• vähene lamapuidu ja

jalalkuivanud puude osakaal

Avamaastikes kiviaedade puudest puhastamine röövlindudele üksikute istumispuude jätmisega Pesakastide paigaldamine kakkudele, nahkhiirtele ja

unilastele Varemete konserveerimine

Tihedate loometsade harvendamine ja alusmetsa osaline

raie Loomade joogikohtade tarastamine

Kaepaiksetele sigimisveekogude rajamine

Endiste karjamaadele kasvanud

metsade sügisene karjatamine Raiumine pärast või enne sigimisaega august kuni märts

Koosluste taastamisel pesitsuseks sobivate puu ja

põõsagruppide jätmine kiviaedade taastamine ja karjaväravate rajamine

Raietel mahlakate viljadega ja pähklitega puu- ja

põõsaliikide jätmine

Poollooduslikel niitudel 15 aprillist 31. juulini

(massilise õitsemise ajal) madala karjatamiskoormusega

karjatamine Kõvade lehtpuude (saar) ja haava juurekaelalt koorimine

Puisniitude kujundamine

Puiskarjamaade kujundamine

Hoonete katuseks õlgede või roo kasutamine

Heinaküünide taastamine

Niitude hooldamine kariloomadega

Märgalade veerežiimi taastamine ja parandamine

Koosluste taastamisel raiutud kadakate

osaline mahajätmine

25

Kooslustele raiejäätmete üksikute kuhilate jätmine

Koosluste taastamine raiejärkudena

Lageraie ja turberaie keelamine

Püsivoolsetele allikatele ja nende väljavooludele

kariloomade tõkestamiseks kaitsetarade rajamine Karjatamiskoormuse reguleerimiseks optimaalse

karjatarade võrgustiku rajamine Metssigade püügiks püünistara rajamine

Loopealsete taastamisel erineva suuruse ja vormiga

kadakate kasvama jätmine Väetise ja mürkide kasutamise keeld

Rohumaade keskelt lahku niitmine

Kopra küttimise keeld

Poollooduslike koosluste taastamine

vastavalt prioriteetsusele

Loodusdirektiivi elupaigatüübid

• kõik

elupaigatüübid

heas seisundis

• metsi puidu

saamiseks

esinevad

on • taastatud

poollooduslikud

kooslused

• hooldatakse regulaarselt

on

taastatud poollooduslikke

koosluseid

olulisemad • endiste

kulustumine

• ehitustegevus

poollooduslike

koosluste metsastumine ja Elupaigatüüpide piiride täpsustamine ja

Keskkonnaregistrile teatamine Allikasoode veerežiimi parandamine

Allikate kaitse taradega

ei majandata

• kariloomadega

hooldatavate

poollooduslike

koosluste pindala on

vähemalt 250 ha

• vanu metsi ja märgalade loodusmetsi

ei majandata puidu saamiseks

• allikaliste alade ja soodele soodus

veerežiim on taastatud

• elupaigatüüpide piirid on täpsustatud

ja Keskkonnaregistris registreeritud

• poollooduslike niitude

üleskündmine

• poollooduslike koosluste

hooldamata jätmine

• piiranguvööndites raiete

ebapiisav regulatsioon

Allikate veerežiimi mõjutavate või mõjutada võivate

tegevuste keskkonnamõjude hindamise jälgimine ja

vajadusel tegevuste ohjamine

Poollooduslike koosluste normidele vastav hooldamine

Ehitustegevuse võimaldamine vaid elupaigatüüpide

kooslustele olulist kahju tekitamata

26

• võõr- ja kultuurliikide

levimine • metsatulekahjude suur oht • kuivenduse jätkuv mõju • põhjaveetaseme

alandamine (alanemine)

• ebapiisav ülevaade metsadest • metsade majandamise kavade

mittevastavus kaitseala kaitse-eesmärkidele

• riigimaa metsade

majandamise kavade puudumine

• väetiste ja

mürkide kasutamine

Metsatulekahjude ohjamise kava koostamine Tuletõrje veevõtukohtade rajamine Lõkkeplatside ja telkimiskoha rajamine

Võõrliikide hävitamine ja kultuurliikide

leviku tõkestamine

Metsade majandamise kavade viimine kooskõlla kehtiva

kaitse-eeskirjaga ja loodusdirektiivi nõuetega

Piiranguvööndi riigimaa metsade majandamise kavade

koostamine kooskõlas kehtiva kaitse-eeskirjaga ja

loodusdirektiivi nõuetega Poollooduslike koosluste, eriti loopealsete ja sooniitude

taastamine

Talvitumise ja pesitsuse ajal vajadusel külastatavuse

suunamine ja kontroll

Loodusdirektiivi loomaliigid

• hundi ja karu

tõkestamise rajatised

on neile ohutud ega

põhjusta hundi ja karu

asurkonnale ka kaudselt kahju

• tarade rajamine röövulukikahjustuste

vältimiseks

• ohtlikud

tõkestusrajatised

karjamaadel

• kariloomi murdvate isendite

arvukuse piiramise vajadus

• piirkonna kõrge külastatavus • ebaseaduslik küttimine • sigimisperioodil häirimine • talvitumisel häirimine

Karjamaadele pääsu tõkestamine hundile ja karule

ohutute piiretega Karjamaadele selliste piirete rajamine, mis minimeerib

suurkiskjate võimaluse murda kariloomi Kariloomade murdmise ennetusabinõude

rakendamiseks soovituste koostamine Kariloomade murdmise ennetusabinõude rakendamine

Piirkonnas saakloomade kõrge arvukuse tagamine

jahinduse planeerimisega ja jahimajanduslike võtetega Elupaikade inventuur ja liigi arvukuse hindamine Elupaikade registreerimine Keskkonnaregistris

• ülevaate saamine arvukusest ja

elupaikade seisundist

• kaitsemeetmete kava rakendamine

• niitude ja

karjamaade

võsastumine

Kemikaalide mittekasutamine

Toidutaimede õitsemise lõpuni mõõdukas karjatamiskoormus sooservades ja kuivadel niitudel

27

• teelehemosaiikliblikas

on elupaigas

optimaalse arvukusega

• karjamaade varajane

karjatamine kõrge

karjatamiskoormus

• sooservade võsastumine ja

kuivendamine

Sooniitude, sooservade ja kuivade niitude taastamine

• nahkhiirtele on

loodud soodsad

sigimis- , varjumis- ja

talvitumistingimused

• pesakastid paigaldatud • keldritele lennuavadega

uksed paigaldatud

• arvukus hinnatud • -keldritele lennuavadega

uksed paigaldatud

• vähe turvalisi kohti

varjumiseks ja sigimiseks

• -õõnsustega puude vähesus • -potentsiaalsetes

talvitumiskohtades langeb

temperatuur liiga madalale

Pesakastide paigaldamine

Vanade puude raiest hoidumine

Sanitaarraieteks nõusolekute mitteandmine

Keldritele topeltuste paigaldamine

Käsitiivaliste seire

Veekogude arvu ja veepeegli pinna suurendamine Kõigi kasvukohtade otsing-kaardistamine ja

Keskkonnaregistrisse kandmine Esinemispiirkonnas puisniitude taastamine

Loodusdirektiivi taimeliigid • kauni kuldkinga

elupaikades soodne

seisund

• arvukuse suurenemine

• kasvukohtades puisniitude

taastamine

• kasvukohtade tuvastamine

• -Tiheda põõsarinde teke • -puisniitude metsastumine • -kariloomade poolt pügamine • -metssigade kõrge arvukus • -noppimine õitsemise ajal

Puisniitude niitmine alates septembrist

Karjamaadel puhmikute kaitsmine piiretega ja vajadusel

valgustingimuste reguleerimine Metssigade arvukuse oluline piiramine

Kasvukohtade avalikustamisest hoidumine Tolmeldajate arvukuse hindamine ja seire

Tolmeldajate arvukuse soodustamiseks meetmete kava

koostamine

Kasvukohtade regulaarne seire Kasvukohtade (loometsad, lookadastikud) mõõdukas

karjatamine

Linnudirektiivi liigid

• liikide optimaalne

arvukus ja sobivate elupaikade asustatus

• elupaikade taastamine • seire teostamine • eritüübiliste poollooduslike

alade hooldamine

kariloomadega kokku vähemalt 250

ha suurusel alal

• kadastike ja puiskarjamaade

mõõdukas karjatamine

• soode ja sooservade

kuivendamine

• poolavatud alade

metsastumine

• avamaastikus metsatukkade

raie

• karjatamine

Välja-loorkull Circus cyaneus Madalsoode veerežiimi taastamine Suurepinnaliste niitude ja karjamaade

madala intensiivsusega hooldamine Madala intensiivsusega hooldatavate

avamaastike pindala suurendamine Madalsoode pesitsusaegse külastamise

piiramine vajadusel

28

• metsade kõrge liituvus • vanade õõnsustega

puude vähesus

• poollooduslike koosluste

metsastumine

• avamaastike kinnikasvamine • ülemäärane karjatamine • lageraied • üksikpuude raie

avamaastikest • kahepaiksete madal arvukus • pesitsusaegne häirimine • pesitsusaegne niitude

hooldamine • keskele kokku niitmine • kõigi raiejäätmete

koristamine koosluste

taastamisel

• lamapuidu ja jalalkuivanud

puude vähesus

• niitude kuivendamine

metsavälude kinnikasvamine

• loometsade ja kadastike

kõrge liituvus

Öösorr Caprimulgus europaeus Metsa- ja avamaastike mosaiiksuse säilitamine Mändidega puiskarjamaade kujundamine Vanade loomännikute säilitamine Karjamaade hooldamiseks veiste ja hobuste kasutamine

Jämeda lamapuidu tekitamine ja jämedate puude

rõngastamine Madalsoode veerežiimi parandamine Taastatavatele loopealsetele ja lookadastikesse üksikute mändide ja puudegruppide kasvamajätmine Veekogude rajamine Pimedal ajal liikumiskiiruse piiramine kaitseala ümbruse

kruusateedel Teder Tetrao tetrix Rebase, kähriku, nugise ja tuhkru arvukuse regulaarne

piiramine Mänguaegse häirimise piiramine Kadastike säilitamine Kasetukkade ja –gruppide säilitamine avamaastikus ning

koosluste taastamisel Märgalade veerežiimi taastamine Maastiku mosaiiksuse säilitamine

keskelt lahku niitmine

Soo-loorkull Circus pygargus Madalsoodel pajupõõsaste säilitamine Madalsoode veerežiimi taastamine Avamaastike madala intensiivsusega karjatamine Madalsoode madala intensiivsusega karjatamine Pajustikuga madalsoode pesitsusaegse

külastamise piiramine vajadusel

29

Rukkirääk Crex crex Hoiduda niitude kuivendamisest Kähriku, rebase, nugise ja tuhkru arvukuse piiramine Elupaiga lähedusest kulliliste istumispuude koristamine

Elupaikadeks 3-4 ha suuruste niidualade jätmine, mida

hooldatakse alates septembrist Hoiduda elupaiga karjatamisest enne pesitsusaja lõppu

Niita keskelt-lahku meetodil Nõmmelõoke Lullula arborea Loometsades ja lookarjamaadel metsamaastike ning kadastike mosaiiksuse säilitamine Loometsades välude laiendamine ja

põõsarinde harvendamine Arvukuse hindamine ja seire Puiskarjamaade ja kadastike mõõdukas karjatamine

Musträhn Dryocopus martius Vanade metsade (puude) kasvamajätmine Piiranguvööndi metsade püsimetsadena majandamine Sihtkaitsevööndis raiete keelamine Õõnsustega puude kasvamajätmine Sanitaarraiete mittelubamine Lamapuidu metsa jätmine Kuklaste arvukuse soodustamine Nugise arvukuse piiramine

Laanepüü Bonasa bonasia Nugise arvukuse piiramine Varjuliste okasmetsade säilitamine

5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Alljärgnevalt on esitatud üldised juhised, mida maastikukaitseala kaitse korraldamistegevuse

tulemuslikkuse hindamisel arvestada.

• Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemust kavandatud tegevuse osas.

Kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil tehtavate tegevuste tulemuslikkust saab hinnata kaitstavate liikide

seisundi järgi (arvukuse muutused, sigimisedukus, elujõulise populatsiooni säilimine jne).

• kordusvaatlused ja rakendusuuringud peavad aitama hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted

aitavad täita ala kaitse-eesmärki (eesmärke), selleks tuleb teostatavad kaitsetegevused registreerida

kaitsekorralduskavade andmebaasi rakendusse.

• Tulemuslikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas tegevus aitas kaasa kaitse-eesmärgi

saavutamisele või mitte ja kui edukalt. Analüüs peab sisaldama hinnangut tehtud kulutuste ja

saavutatud tulemuste suhtes.

• Kogu kava analüüsitakse kaitsekorraldusperioodi lõpus, millest lähtudes koostatakse järgmiseks

perioodiks uus kaitsekorralduskava.

Kaitsekorraldus loetakse tulemuslikuks, siis kui: niidud

on hooldatud vähemalt 250 hektaril;

 kaardistatud elupaigatüübid on säilinud ja soodsas seisundis;

 olemasolevad metsakooslustes on neile omane mitmekesisuses säilinud;

 allikad on säilinud ja soodsas seisundis;

 kaitsealuste liikide asurkond on säilinud või suurenenud;

 pärandkultuuriobjektid on säilinud ja heakorrastatud;

 kavandatud puhkemajandusrajatised on rajatud, loodussäästlikud ja korras;

 teostatud inventuurid ja kordusvaatlused on andnud olulist lisainfot siinsete väärtuste ning

 seisundi muutuste kohta;

 kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks on koostatud metsade majandamise parimal viisil

 majandamise kavad;

 kaitse-eeskirja on tehtud kavandatud muudatused.

31

6. TEGEVUSKAVA Salumäe-Kurese piirkonna eripäraks on looduslike ja poollooduslike koosluste paiknemise mosaiiksus,

ajalooline Kurese küla seob siinsed väärtused ühtseks pärandmaastikuks, mida on vaja tervikuna

säilitada.

Kaitsekorralduskava perioodi eesmärgid:

• Poollooduslike koosluste järkjärguline taastamine ja kestva hoolduse korraldamine.

• Pärandkultuuriobjektide ja pärandkultuurmaastike säilitamine ja hooldamine.

• Natura loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja elupaigatüüpide kaitse korraldamine ja soodsa

seisundi tagamine.

• Kaitsealuste liikide elupaikade kaitse korraldamine ja liikidele soodsa seisundi tagamine.

• Turismiinfrastruktuuri ja teabesüsteemi rajamine.

Kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on jagatud kuueks: 1)

Üldised/säilitavad tegevused,

2) pärandmaastiku korrastamisega seotud tegevused,

3) taastavad tegevused,

4) vajalikud tööd ja investeeringud poollooduslike koosluste kaitse korraldamises, 5) teadusuuringud ja

kordusvaatlused ning 6) eksponeerivad tegevused.

6.1 ÜLDISED TEGEVUSED/SÄILITAVAD TEGEVUSED

Üldised säilitavad tegevused on vajalikud kõigi väärtuste säilimiseks kaitsealal.

6.1.1 Kaitseala tähistamine

Kurese maastikukaitseala on tähistamata. Alustada tähiste paigaldamist käidavamatest kohtadest,

kaitsealale viivatest teedest. Oluline on kahjustatud või hävinud tähiste operatiivne asendamine. Kuna

liikumiskeeldu pole kaitsealal rakendatud, pole vööndite piiri tähistamine hädavajalik ja seda ei

kavandata.

Kavandatud tegevused:

• Tähiste valmistamine 27 tk

• Tähiste paigaldamine 25 tk

• Tähiste jooksev hooldus ja vajadusel asendamine

6.1.2 Reformimata maade riigi omandisse vormistamine

Reformimata maade omandivormi määratlemine on vajalik riigile ülemääraste kohustuste ja kulutuste

vältimiseks ning koosluste kestva kaitse korraldamiseks.

Kaitseala maast on 2008 septembri seisuga riigi

omandisse vormistamata 254 ha, sellest

sihtkaitsevööndis 184 ha

piiranguvööndis 70 ha.

Sihtkaitsevööndi maad tuleb viivitamata riigi omandisse vormistada. Piiranguvööndis olevast maast on

12 ha alla 50 aastane karjamaadele kasvanud looduskaitseliselt väheväärtuslik mets, mis tuleb valdavalt

raadata ja 38 ha poollooduslikud avakooslused. Piiranguvööndi maatükid võib võõrandada tingimusel,

32

et võõrandamine avaldab soodsat mõju poollooduslike koosluste hooldamise korraldamisele ja

vähendab riigi kulutusi hooldamise korraldamiseks.

Kavandatavad tegevused:

• Sihtkaitsevööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse vormistamine

• Piiranguvööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse vormistamine

6.1.3 Järelevalve

Maaomanike sõnul on kaitsealal probleemiks traktorite, maasturite ja ATV-dega liiklemine ja liiklemisel

pinnasekahjustuste tekkimine. Samuti pärast päikeseloojangut eramaal viibimine maaomaniku

nõusolekuta ja lõkete tegemine. Probleeme on olnud ka eramaadel maaomaniku nõusolekuta

jahipidamisega.

Kaitseala kaitseväärtuste säilimist ohustava lõkketegemise ohjamiseks on kavandatud tuleohutusse

kohta lõkkeplatsiga laagripaiga rajamine.

Rikkumiste vähendamiseks paigaldatakse olulisematele liikumisteedele üldinfo tahvlid, kus selgitatakse

kaitsealal kehtivat kaitsekorda. Samuti on kavandatud liiklusmärkide paigaldamine vastavalt lisatud

skeemile.

Järelevalve osas on otstarbekas teha aktiivset koostööd maaomanikega.

Kavandatavad tegevused:

• Üldinfotahvlite valmistamine ja paigaldamine 3 tk

• Stendide valmistamine ja paigaldamine 3 tk

• Liiklusmärkide paigaldamine 3 tk

• kontrollreidide korraldamine 2 korda aastas

• maaomanike kaasamiseks koostöönõupidamine 1 kord aastas

6.1.4 Metsakoosluste säilitamine

Riigimaal olevad metsad on korraldamata ja nende kohta puudub metsade inventeerimisel kogutav

andmestik. Metsadest ülevaate saamiseks tuleb metsad inventeerida. Metsakoosluste säilitamiseks

eramaadel tuleb kehtivad metsamajanduskavad viia kooskõlla kaitseala kaitse-eeskirjaga, mille

korraldajaks on kaitseala valitseja oma eelarve piires. Kaitseala erametsades, mis asuvad

sihtkaitsevööndis, on tehtud suurepinnalisi raieid enne kaitseala moodustamist. Sihtkaitsevööndi

läbiraiutud metsade majandamiseks tuleb koostada vastav kava, mis järgib kaitse-eeskirjas sätestatud

kaitse-eesmärkide täitmist. Loometsades tuleb järelkasvu ja põõsastikku harvendada.

Kavandatud tegevused:

• Riigimetsa inventeerimiseks ettepaneku koostamine,

• Natura metsa elupaigatüüpide õige määratlemine kogu kaitseala metsades;

• Era- ja riigimetsades metsakoosluste kujundamiseks kavade ja kalenderplaani koostamine, koos

soovitustega kaitseala valitsejale koosluste raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo

ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

• Vanemates loometsades järelkasvu ja põõsastiku harvendamine 10 ha.

Ekstensiivselt majandatavad metsad (joonis 8)

Praegu on kaitsealal ca 300 ha metsa. Suur osa metsadest on inventeerimata. Kaitseala metsad on

enamikus suhteliselt noored metsastunud endised poollooduslikud kooslused. Vanemat metsa leidub

põliste põldude alal ja vanade paemurdude ümbruses. Salumäe sihtkaitsevööndi metsad ei oma Natura

33

2000 alade määratlemiseks 2001.a. tehtud inventuuride andmeil Loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpidena olulist kaitseväärtust. Puistusid üle 100 aastaste puudega esineb üksikute

väikeste eraldistena. Kohati esineb vanemaid üksikpuid. Metsa elupaigatüübid on tarvis uuesti

inventeerida.

Sihtkaitsevööndis ekstensiivselt majandatavana määratletud metsade kaitse-eesmärgiks on toetada

koosluste looduslikku arengut, põuatundlike alade veekaitse ja loometsade säilitamine.

Juhised metsade ekstensiivseks majandamiseks

Ekstensiivselt majandatavates metsades pole lubatud koristata üle 36 cm rinnasdiameetriga puude

tormiheidet ega jalal kuivanud puid. Neil aladel on lubatud liigikaitselised tööd metsaliikidele soodsa

seisundi tagamiseks, metsastunud endistel poollooduslikel kooslustel karjatamine ja loometsades

puurinde oluline harvendamine ning vanades loometsaeraldistes (üle 90.a.) alusmetsa ja järelkasvu

harvendamine. Nendes metsades võib kaitseala valitseja korraldada raieid kaitseala kaitseeesmärkide

saavutamiseks.

Üksnes puidu saamise ja metsa uuendamise eesmärgil mittemajandatavate aladena kavandatakse säilitada

järgmised metsaalad (joonis 8):

Ala nr 1

Tüüp 9050 – hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (Naturainventuuri

andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Omab Loodusdirektiivi elupaigatüübina keskmist väärtust.

Peapuuliikidena esinevad hall-lepp, saar, paiguti mustlepp. Noor, üksikute vanemate saarte ja

kuuskedega, liigirikka põõsarindega metsastunud karjamaa. Majandamisest hoiduda. Oluline

jalalkuivanud lehtpuid elupaigana või toitumiseks kasutavatele liikidele. Külgneva madalsoo veerežiimi

stabiliseeriv puistu.

Majandussoovitused: Majandamisest hoiduda.

Ala nr 2

Tüüp 9010 – läänetaiga. (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Loodusdirektiivi

elupaigatüübina ei oma väärtust, elupaigatüüp on olemasolevates inventuuriandmetes valesti

kirjeldatud. Peamiseks kaitse-eesmärgiks on külgneva madalsoo veerežiimi stabiliseerimine ja

metsamaastiku kaitse. Vastaba tee ja madalsoo vaheline ala on kaevetega rikutud kruusaseljandikul.

Majandussoovitused: harvendada põõsa- ja puurinnet vaadete avamiseks maanteelt madalsoole. Mäe-

Jüri kinnistul on lubatud puistu harvendamine kuni liituvuseni 0,4. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt

majandamise juhiseid.

Ala nr 3

Tüübid 9010 ja 9080- läänetaiga ja Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad (Natura-inventuuri

andmebaasis esitatud elupaigatüüp) –Liiga noor ega oma seetõttu Loodusdirektiivi elupaigatüübi

metsadena kaitseväärtust. Arvata elupaigatüübist 9010 välja. Valdavalt loodusliku tekkega.

Kaitseeesmärgiks on külgneva madalsoo veerežiimi stabiliseerimine ja liigikaitse.

Majandussoovitused: loometsade harvendamine valgusnõudlike taimeliikide kasvutingimuste

parandamiseks kuni liituvuseni 0,5. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt majandamise juhiseid.

Ala nr 4

Tüüp 9010– läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp). Kaitseala suhteliselt

vanima metsaalana omab kaitseväärtust ka Loodusdirektiivi elupaigatüübina. Metsa majandamine puidu

34

saamiseks kahjustab vältimatult paemurdu, mis on esinduslik pärandkultuuriobjekt. Tumepunase

neiuvaiba ja kärbesõie kasvukoht.

Majandussoovitused: Puu- ja põõsarinde harvendamine on lubatud pärandkultuuriobjektide säilimise

ning eksponeerimise ja liigikaitse eesmärkidel (tumepunase neiuvaiba, kärbesõie jms loometsade

taimestiku) vaid käsitsitööna nii, et pärandkultuuriobjekte ei kahjustata.

Ala nr 5

Tüüp 9010 – läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp). Looduslikult

metsastunud loopealne, keskealine mets Salumäe läänenõlvadel. Loodusdirektiivi elupaigatüübina

kaitseväärtust ei oma. Loob soodsad valgustingimused Salumäe nõlvadel kasvavale II kategooria

kaitstavale liigile - pruunile raunjalale.

Majandussoovitused: Loometsade harvendamine valgusnõudlike taimeliikide kasvutingimuste

parandamiseks kuni liituvuseni 0,5. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt majandamise juhiseid.

Alad nr 6 ja 7

Tüüp 9010 läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) –Keskealine

kultuurpuistu, Loodusdirektiivi elupaigatüübina kaitseväärtust ei oma. Vagudele rajatud metsakultuur.

Majandamata jätta näidisalana loopealsete kordaläinud metsastamisest. Paiknevad tähistatud matkaraja

ääres.

Majandussoovitused: Karjatamist võib alal lubada, kuid puistutel lasta kujuneda raieteta.

Ala nr 8

Tüüp 9010 – läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Luhtunud metsastamise

näide loopealsel (kkt 2112, 2111). Loodusdirektiivi elupaigatüübina kaitseväärtust ei oma. Asub

tähistatud matkaraja lähedal, eksponeerimiseks sobilik. Majandussoovitused: Karjatamine soovitav,

puurinnet mitte raiuda

6.2 PÄRANDMAASTIKU KORRASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED

6.2.1 Pärandkoosluste (poollooduslike koosluste) hooldamine

Ajalooline lühiülevaade (joonis 5)

Varaseimad püsiva inimasustuse jäljed on maastikukaitsealal leitud Pakamäel, kus alvari taastamisel

leiti kindlustatud asulakoht. Proovikaevamisel avastati asulakohast 2009.a.lagunenud paemüüri alus

(arh. prof.Valter Lang) ja 2008.a. keraamikakild (phil. dok. Mati Mandel), mille vanuseks määrati ca

3000 aastat. Ilmselt on Salumäe kõvikul olnud püsiasustus alates kariloomade pidamise algusaegadest.

Lookadastikest on leitud kolm põlispõldude ala, mis samuti viitavad pikaaegsele püsivale asustusele.

XIX sajandi lõpus olid Salumäe ümbrus ja Maaljasoo praktiliselt lagedad heinamaad või harvade

puudega karjamaad. Vahetult küla hoonestusala ümber olid viljapõllud, Maaljasood ja madalsoolappe

kasutati heinamaadena ja õhukese mullaga alasid karjamaadena. Tolleaegne maakasutuse muster on

väga täpselt kujutatud Mihkli kirikumõisa kardil aastast 1897. Poollooduslike koosluste võsastumine on

hoo sisse saanud 80-date algusaastatel.

Kurese endisi viljapõlde kasutati Soontagana kolhoosi karjamaadena veel kuni 90-date lõpuni ja

heinamaadena. Alates 1994. aastast kuni 2004. aastani kasutati üksikuid põldudele kujunenud rohumaid

heina tegemiseks ebaregulaarselt. Alates 2004. aastast hakati Kurese maastikukaitsealal taas karjatama.

Poollooduslike koosluste hooldamise korraldus

35

Kooslusi hooldab üks isik, kes on hooldustöid ja sellega seonduvat oma äranägemisel ja algatusel

korraldanud. Hooldaja taotleb Keskkonnaministeeriumist ja PRIA-st oma hooldustööde korraldamiseks

toetusi. Projektipõhiseid toetusi ei ole saanud. Kaitseala valitseja korraldamisel on hooldatud Salumäel

taastatud loopealset (võsalõikajatega niidetud).

Kurese külaaseme ümbruse kooslusi hooldatakse peamiselt karjatamisega, vajadusel niidetakse

viljakamaid kasvukohti. Salumäe loopealset on pärast taastamist mitmel korral võsasaagidega niidetud,

et takistada loopealse taasvõsastumist, kusjuures niidetud rohi ja puittaimede võrsed on koristamata

jäetud.

2009.a. karjatati Kurese kooslustel 170 lehmikut ja 12 noort pulli. Kibura skv karjamaadel oli suvekarjas

12 veist ja Kurese karjamaadel 170 veist. Lülle-Rõika maaüksusel olevat endistel põldudel kujunenud

loopealsel tehti 16 ha suurusel alal ka heina.

2009.aastal oli kaitsealal karjamaadena kasutusel 201 ha, sellest poollooduslikke kooslusi 167 ha, metsi

ja metsastuvaid loopealseid 18 ha ja kultuurrohumaid 16 ha. Karjatamiskoormuse optimeerimiseks

kasutatakse nii kariloomade arvu muutmist kui väljaspool kaitseala asuvatel kultuurkarjamaadel

(puhveraladel) loomade karjatamist. Puhveralasid kasutati 2009.a. 6 ha. Karjatamiskoormus oli koos

puhveraladega 2009.a. 0,88 lü/ha. 2009.a. oli rohukasvuks väga hea aasta, karjatamiskoormus oleks

võinud suurem olla.

2008.a., kui karjatati samal alal kokku 248 noorlooma, karjatamiskoormus 1,15 lü/ha. Puhveralasid

kasutati 15 ha. 2008.a. oli kuiv ja rohukasv kehv ning seetõttu oleks karjatamiskoormus paiguti võinud

väiksem olla.

Karjamaad on vaheaedadega jagatud väiksemateks karjakopliteks. Loomade jootmine toimub peamiselt

looduslike veekogude ja spetsiaalselt joogikohtadeks rajatud veekogude baasil.

Kavandatud piirdeaia valmimisel ja koosluste taastamisel lisandub ca 90 ha regulaarset karjatamist

vajavaid alasid. Piisava karjatamiskoormuse tagamiseks tuleb kariloomade arv tõsta vähemalt 250

loomani.

Soovitused hooldustööde korraldamiseks

• 2008-2009 aasta näitel võib öelda, et praegu karjatatavate karjamaade hooldamiseks on sõltuvalt

ilmastikust vaja ligikaudu 200 noorveist (1-2.a. vanused), karjatamiskoormus 1,0 lü/ha.

• Üldise karjatamiskoormuse reguleerimiseks on otstarbekas kasutada puhveralasid väljaspool

kaitseala, sest ilmastikust sõltuvalt võib aastati rohukasv oluliselt erineda.

• Karjamaade kopliviisilisel karjatamisel tuleb koplid üle karjatada vähemalt 2-3 korda hooaja jooksul,

sõltuvalt koplisse jäävate liikide taluvusest.

• Taastatud koosluste karjatamiseks, kus kasvasid lehtpuud ja lehtpuupõõsad, on soovitav kasutada

väikesekasvulisi lihaveiseid (šoti mägiveis, hecveis jt), kes on enam kohastunud toituma võrsetest.

• Loopealsete karjatamiseks on soovitav veiste kõrval kasutada ka lambaid.

• Koosluste taastamine ja jätkusuutliku karjatamise korraldamise kaitsealal ja eriti riigimaadel peab

olema kaitseala valitseja prioriteetne tegevus.

• Hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb leida võimalused kariloomade põhikarja muretsemiseks

ja hooldajatele kasutada andmiseks (rentimiseks).

• Loomade varjualuseks ja talvesööda varumiseks soovitame ehitada sobivas suuruses hoone või

hooned.

• Joogikohtade ümbruse tallamise vähendamiseks hajutada joogikohti ja leida võimalus põuasel aastal

küla kaevude vee kasutamiseks.

36

• Koosluste taastamist lihtsustab selle eelnev karjatamine.

• Käpalistega koosluste hooldamisel ülekarjatamise vältimiseks jälgida, et rohukamar ei oleks üle 50%

madalmurune. Erandina võivad olla täiesti madalmuruseks pügatud kuivad loopealsed kooslused.

• Aruniitudel ja loopaladel on niite koristamise ja karjatamise viimane tähtaeg 01.november, mitte

1. oktoober. See on vajalik aastatel kui on olnud väga hea rohukasvuga aasta ja tavaliselt piisav

karjatamiskoormus võib osutuda ebapiisavaks. Koormuse ebapiisavus kompenseeritakse sel juhul

pikema karjatamisperioodiga.

• Lindude pesitsusajal pesade äratallamise vähendamiseks hajutada kariloomad võimalikult suurele

karjamaale laiali ja jagada väiksemateks karjadeks.

• Soovituste rakendamiseks vajalikke investeeringuid kirjeldatakse täpsemalt vastavates peatükkides.

Tabel 2 Hooldatud Natura 2000 elupaigatüübid

Kood Elupaigatüüp Pindala

ha

5130 Hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel 20,5

6210 Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud

karbonaatsel mullal (*olulised käpaliste kasvukohad)

4,5

6270 *Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad 45

6280 *Põhjamaised lood 83

6430 Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel 4

7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood 10

KOKKU 167

Kavandatud tegevused:

POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMISE TOETAMINE

• Karjatamiseks vajalike rajatiste riigimaale ehitamiseks projektide koostamine ja vahendite

taotlemine;

• Koosluste karjatamise optimeerimiseks hoolduskava koostamine;

• Hoolduseks vajalike abitööde iga-aastane tellimine enne hooldusperioodi algust;

• Hooldajate regulaarne konsulteerimine ja hooldustööde perioodiks tööde tegemiseks

raamkokkuleppe sõlmimine;

• Salumäe loopealse niitmine (8 ha) kord kahe aasta jooksul.

Erinevates ametkondades olevate poollooduslike koosluste kaardikihtide kriitiline analüüs ja

ettepanekute tegemine poollooduslike koosluste kaardikihi korrigeerimiseks ning ühtlustamiseks.

6.2.2 Okastraataedade koristamine

Kaitseala kaguosas, Kurese karjamaadel on 8017 meetrit poollagunenud, kolme ja nelja traadiliiniga

okastraataedu. Vanade okastraataedade seisund on väga erinev. Paiguti on aiad püsti, kuid enamasti

poolpikali, puudesse ja kadakatesse kasvanud või osaliselt rohukamarasse mattunud. Aedade

ehitamiseks on kasutatud kahesuguse jämedusega okastraati. Jämedam, väga jäik ja tugev okastraat on

pärit ilmselt sõjaaegsetest varudest. Selle traadi koristamine on töömahukam kui peenema okastraadi

kokkukorjamine.

37

Okastraat võib vigastada kariloomade jalgu ja jalgadesse takerdunud traat tekitada tõsiseid vigastusi.

Okastraataiad tuleb võimalikult kiiresti karjamaadelt koristada.

Vanade traataedade kokkukorjamine on aega ja ettevaatust nõudev tegevus. Koristada tuleb nii traadid

kui naelu täis postid. Koristustöö on aia ehitamisega võrreldes peaaegu sama ajamahukas.

Kavandatavad tegevused:

• Okastraataedade koristamine, 8017m

6.2.3 Tehnorajatised

Salumäe maastikel torkab silma üle mäe kirde-edela suunas kulgev 10 KV kõrgepingeliin. Liin on

rajatud üle kaitseala väärtuslikuma osa rikkudes maastikuilmet. Kaitse-eeskiri võimaldab liinirajatistele

vajaliku transpordiga juurdepääsu ja liini teenindamist, millega võib Salumäe loopealseid ja liinialuseid

soostuvaid alasid oluliselt kahjustada. Liinitrassil on kohati sügavad rööpad. Pikemas perspektiivis

tuleks elektriliin paigaldada maa-aluse kaablina piki Vastaba teed. Elektriliini rekonstrueerimisel seada

tingimuseks, asendada õhuliin maakaabliga. Salumäe kõrgeimas kohas asub EV kaardivõrgustiku

geodeetiline tähis, mille kaitsetsoonis tuleb järgida selle kaitsenõudeid.

Samas kõrval asus nõukogude-aegne puidust triangulatsioonitorn, millest on järel vähesed pehkinud

jäänused.

6.2.4 Küla hoonestusala ja tänavavõrgu puhastamine võsast ja metsauuendusest

Kaitse-eeskirjaga seatud pärandkultuuri kaitse nõude täitmiseks tuleb küla metsastuv hoonestusala ja

tänavavõrk puhastada võsast ja pärandkultuuriobjekte kahjustavatest või kahjustada võivatest puudest.

Küla hoonestusala hilisem hooldamine on otstarbekas korraldada kariloomade abil. Suuri veiseid ei tohi

hoonevarede vahele siiski lasta, et vältida varedel tallamist ja nende lagunemise kiirendamist.

Kariloomadena tuleks kasutada mullikaid, kitsi või lambaid. Oluline on kaitsta kariloomade eest allikaid

ja kaevusid. Allikad tuleb piirata taradega või taastada allikaid piiranud kiviaiad ja loomade pääs sulgeda

väravatega.

Kavandatud tegevused:

• Külatuumiku (7,5 ha) piiramine loomavõrgust taraga 1500m;

• Endiste õuede, hoonevarede ja tänavavõrgu võsast ning puudest puhastamine 7,5 ha;

• Karjatamine koormusega vähemalt 0,8 loomühikut ha;

• Kaevude metallsõrestikkaantega katmine.

6.2.5 Rööbaste täitmine poollooduslikel kooslustel ja matkarajal

Raske põllu- ja metsamajandustehnika kasutamisega on varasemal ajal mitmes kohas poollooduslikke

kooslusi kahjustatud. Pinnasesse sõidetud rööpad on kuni 0,5 m sügavused, takistavad

põllumajandustööde tegemist. Rohtu peitunud rööpad teedel ja radadel ohustavad kaitseala külastajaid

ja kariloomi.

Rööbaste tasandamine silumise teel kahjustaks kooslusi veelgi enam, seetõttu on kavandatud

sügavamate rööbaste täitmine ja käsitsi tasandamine joogikohtade süvendamisest saadud pinnasega

Rööbaste täitmine on oluline ka pärandkultuurmaastike rikutud ilme taastamiseks.

Salumäe-Maalja matkarajale on Vastaba külas raske tehnikaga sisse sõidetud sügavad rööpad ca 200 m

pikkusel sihilõigul. Umbes 20 m pikkusel enamasti üleujutatud lõigul pole tee tavajalatsiga läbitav.

Rööpad ja vesine teelõik tuleb täita pinnasega, mille saab kaitsealalt Vastaba tee servast teehöövliga

kokkulükatud vallidest. Sihitee täitmiseks tuleb võtta maaomaniku nõusolek. Vesisel kohal tuleb enne

täitmist väikese kandevõimega pinnas välja tõsta.

38

Kavandatud tegevused:

• Joogikohtade juurest kerge tehnikaga pinnase vedu rikutud maastikele rööbaste täiteks (500m3)

• Rööbaste täitmine ja tasandamine käsitsitööna

• Sihitee täitmine

6.2.6 Ohutustööd ja turvameetmed

6.2.6.1 Kaevude katmine

Kurese karjatatavatel aladel ja küla hoonestusalal on 15 lahtist kaevu, mis ohustavad kariloomi ja

põhjustavad väikeulukite hukkumist. Lahtised kaevud on suureks ohuks kaitseala külastajatele. Paesse

raiutud kiviplaatidega kaevud on omapärane vaatamisväärsus, mille vaadeldavus tuleb ka kaevude

katmisel tagada. Ohutuse tagamiseks on kavandatud venitatud metallvõrgust teisaldatavate kaevukaante

valmistamine, mis asetsevad kaevu kohal jalustel ega sulge vaadet kaevudele.

Kavandatud tegevused:

• Kaante projekteerimine ja valmistamine 15 tk

• Kaante transport ja paigaldamine

6.2.6.2 Keldrite sulgemine ja hooldustööd

Kuresel on iga talu juures paekivikelder. Keldrite uksed on lagunenud ja keldritele puud kasvanud.

Puujuurte ja külmakahjustuste toimel on paljud keldrid varisemisohtlikud. Ohtlikud keldrid (7 tk) tuleb

esimeses järjekorras sulgeda (näiteks keldriava ette laduda paekivid). Tervetele keldritele uksed

paigaldada, kusjuures tuleb jätta nahkhiirtele sobivad lennuavad.

Kavandatavad tegevused

• Keldritelt puude ja põõsaste raiumine, koristamine;

• Ohtlike keldrite sulgemine;

• Keldritele uste valmistamine ja paigaldamine (8 tk).

6.2.6.3 Ohtlike varemete kindlustamine

Kurese hoonete vared on ohtlikud ning nende vahel liikumise ohtlikkusest tuleb külastajaid informeerida

üldteabe tahvlil. Hoonevarede kindlustamiseks tuleb tellida vastava ala asjatundjatelt projektlahendus

koos tehnoloogiliste võimaluste kirjeldusega.

Kavandatud tegevused:.

• Hoonevarede kindlustamise projekteerimine.

• Hoonevarede kindlustamine, finantseerida projektipõhiselt.

6.2.6.4 Külatänava puhastamine

Külatänavatele kogunenud varis, vooluveega kantud setted ja pae porsumisel tekkinud savi on muutnud

Mihkli-Soontagana tee poriseks ja libedaks. Vanasti olnud osa sellest tänavast pühitav paekivitee.

Matkarada, mis sellel tänaval kulgeb, on halvasti läbitav, libe ja raskesti hooldatav. Kavandatakse

kogunenud setete koorimine teelt ja äravedu.

Kavandatud tegevused:.

• Tee puhastamise tehnoloogilise skeemi koostamine ja kooskõlastamine

39

• 400 m pikkusel teelõigul setete koristamine ja äravedu

6.3 TAASTAVAD TEGEVUSED

6.3.1 Pärandkultuurmaastike (poollooduslike koosluste) taastamine

Kurese piirkond on ajalooliselt olnud suhteliselt mitmekesise maastikuga. Kuivemal alal on intensiivselt

karjatatud ja soodelt heina tehtud. Planeeritavate tegevuste eesmärgiks on taastada mitmekesine

poollooduslike kooslustega maastikupilt Kurese külatuumiku ümber.

Poollooduslike koosluste inventuuridega katmata aladest taastatavate alade valikuks ja taastamistööde

prioriteetsuse määramiseks telliti Elle Roosalustelt taastatavate alade piiritlemine ja inventuur. Valitud

alade inventuur vormistati välitöölehtedel ja on kavale lisatud.

Lisaks inventeeritud aladele on visuaalsele hinnangule tuginedes kavandatud veel mõnede paremini

säilinud alade metsastumise pidurdamiseks tegevusi.

Taastamiseks on kaardistatud kooslused, kus poollooduslikule kooslusele iseloomulikud tunnused veel

jälgitavad ja mis omavad kaitseväärtust eelkõige pärandkooslustena. Samuti karjatatavad metsad, mis

on tekkinud põlistele karjamaadele.

Kaardi tabelis vastab kasvukohatüübi kood J.Paali klassifikatsioonile.

Niitude taastamise järjestuse määramisel on lisaks niidu seisundile ja koosluse geobotaanilisele

väärtusele täiendavalt arvestatud liigikaitselisi aspekte. Välja on toodud ka esmatähtsad

taastamismeetmed arvestusega, et kõik pärandkooslused võetakse pärast taastamistöid karjamaadena

kasutusele. (vt joonis 6)

Koosluse seisundit hinnati skaalal: 1 -

halb,

12 - halb paraneva seisundiga,

21 keskmine halveneva seisundiga,

2 – keskmine,

23 – üle keskmise paraneva seisundiga,

32 – hea halveneva seisundiga, 3 – hea.

Taastamistööde prioriteetsust hinnati kolmepallisel skaalal: 1– I

prioriteet, 2 – II prioriteet ja 3- III prioriteet.

Tabel 3 Taastatavate niitude koondtabel (numbrid joonisel 6) koos tegevuste kirjeldusega

TÜÜP SEIS. PRIOR. TEGEVUS MÄRKUSED

3112 21 1

männiuuenduse ja võsa raie,

veerež taastamine

2111 2 2 kadaka harv, järelkasvu raie, puu loommännik, end paepealne

3112 21 1 karjatamine, kadakate harvend, männi raie kulustuv

2111, 2142 21 3 karjatamine, mändide väljaraie osalt kadastik

3112 32 1 veerež reguleerimine, kerge karjatamine madalsoo osalt

2112 2 3 kadakate harvendamine kadastuv

2111,2142 21 3 puude raie metsastuv

3112, 2112 21 3 männi raie, veerež taastamine, karjatamine metsastuv

40

2111, 2143 23 3 karjatamine taastatud

2111,2112 21 2 männi raie, kadaka harv, karjatamine metsastuv

2111,2112 21 1 mändide raie, karjatamine metsastuv

2111p 21 2 puu ja põõsarinde harv, karjatamine metsastuv

2142 21 2 pajustiku harvendamine, karjatamine pajustik

2111p 12 1 puu ja põõsarinde harvend, karjatamine metsastuv

2112,2142 21 3 karjatamine, puurinne säilitada metsastuv

2111, 2142 2 1 kadastiku harvendamine, männi raie kadastik

2112p 2 2 puur harv, põõsastiku harv, karjatamine metsastunud murrutus

2112p 2 2 puur harv, põõsastiku harv, karjatamine puiskarjamaa

2111 21 2 kadakate harvendamine, männi raie kadastik

2112p, 311 23 2

puurinde harvendamine, põõsastiku harv,

karjatamine metsastunud murrutus

2111, 2112 23 2 kadaka karvendamine kadastuv

2112 32 1 männi raie, kadakate harvendamine metsastuv

2112, 3112 32 2 männi raie kadakate harvendamine kadastuv

2111, 2142 1 3 raie, karjatamine ebaõnnestunud metsa

2141 21 3 raie, karjatamine metsastuv

2142 1 3 männikultuuri raie, karjatamine metsastuv

2112 21 3 raie, karjatamine metsastuv

2112 21 2 karjatamine

2112p 1 1 puur harv, põõsastiku raie metsastunud puiskarjamaa

3112p 2 3 puurinde harvend, võsa raie, karjatamine metsastunud puiskarjamaa

3112 21 2 võsaraie, veerež taastamine, karjatamine metsastuv

3112 2 1 võsa raie, veerežiimi parandamine metsastuv

3112p 1 3 võsa raie, karjatamine, veerež taastamine metsastunud puiskarjamaa

3112 2 1 karjatamine, lagunenud laudtee kulustuv

3112 21 1 võsa raie, karjatamine võsastuv

2111 2 3 kadakate harvendamine kadastuv

3112 21 2 veerežiimi taastamine, võsaraie võsastuv

3112 21 2 võsa raie metsastuv

2111, 2141 23 2 kadakate harv, männi raie kadastuv, kadastik

2112, 2143 23 1 kadakate harv, männi raie, kadastuv

2142p, 12 3 puurinde harv, põõsarinde harvendamine puiskarjamaa

2112p 12 2 puurinde harv, toominga eelistamine puiskarjamaa

2142p 12 2 puurinde harv, kadakate raie puiskarjamaa

2112p 23 2 puurinde harv, kadakate raie puiskarjamaa

2142p 21 3 põõsarinde harvendamine metsastunud karjamaa

2111p 2 2

kadakate harvendamine, puurinde

harvendamine puiskarjamaa

41

2111 12 3 lootaimede külv ja karjatamine kultuurkarjamaa

2111, 2112 12 3 looduslik rohumaa

2111, 2112 12 3 looduslike niidutaimede külv kultuurkarja

2111 21 2 mändide väljaraie, kadakate harvendamine kadastunud

2141 21 2 mändide väljaraie, kadakate harvendamine kadastunud

2112,2141 23 1 kiviaedade juurest puude raie

2111,2112 23 2 kiviaedade juurest puude raie

Reeglina on taas karjatamisele võetud kooslused hinnatud paraneva seisundiga kooslusteks. Erandiks

on heas seisundis karjatatavad niidud, kus noor kadastik vaatamata karjatamisele harvendada tuleb ning

mille seisund võib raiete tegemata jätmisel halveneda.

Kümneaastases perspektiivis stabiilse seisundiga on hooldamata, kuid tugevasti kulustunud niidud, kus

metsastumise protsess on väga aeglane.

Niitude taastamise järjestuse määramisel on lisaks niidu seisundile ja koosluse geobotaanilisele

väärtusele täiendavalt arvestatud liigikaitselisi aspekte.

Välja on toodud ka esmatähtsad taastamismeetmed arvestusega, et enamik pärandkooslusi võetakse

pärast taastamistöid karjamaadena kasutusele.

Taastamistöödel on oluline jälgida, et tööde teostamisel kaitseala kaitseväärtusi ei kahjustataks.

Soovitav on lõkkekohad välja valida kevadel või suvel, kui kasvukohale iseloomulikud kaitstavad liigid

on kergesti äratuntavad. Kevadisel sigimisajal pole soovitav raietega seotud taastamistöid teha ega

lõkkekuhilaid põletada, hoidumaks tarbetust elustiku hävitamisest ja häirimise läbi kahjustamisest.

Liigse puittaimestikuga alade taastamisel on otstarbekas alad enne taastamist üle karjatada. Loomakari

tallab maha sambla ja kulukihi ning räsib maha kuivanud oksad ja põõsad parandades nähtavust ja

suurendades sellega taastamistööde efektiivsust.

Taastamisel on oluline jätta valikuliselt kasvama kuslapuud, lodjapuu, vanad sarapuud, kibuvitsad,

suured türnpuud ja pihlakad, seemnetekkelised ja metsõunapuud, magesõstar, pooppuud, remmelgad ja

suured pajupõõsad ja teised lihakate viljadega või varakevadel õitsevad puud ja põõsad, kui need otseselt

ei ohusta olulisema kaitseväärtusega liike.

Lehtpuuvõsaga alade taastamisel on oluline taastatud ala kevadine karjatamine, et loomad kärbiksid

kännu- ja juurevõsud. Kui see ei õnnestu, tuleb teisel või kolmandal aastal kindlasti võsalõikust korrata

ja vastavat toetust maksta.

Sammaldunud pinnasega aladel jäävad taastamistöödel paratamatult kõrged kännud, mis ohustavad

kariloomi. Reeglina on teisel aastal pärast koosluse taastamist vaja taas raiuda ka kännu ja juurevõsud.

Kõrgete kändude ja võsude raieks tuleb teisel ja vajadusel ka kolmandal raiejärgsel aastal toetusi maksta.

Kavandatud tegevused:

• Inventuuride ja hoolduskavade tulemuste või soovituste põhjal poollooduslike koosluste taastamise

planeeritud tööde kava ja eelisjärjekorra korrigeerimine. Toimub jooksvalt ja korraldatakse taastamis-

ja hooldamistoetuste lepingute vahendusel.

I EELISTUS

6.3.1.1 Loopealsed kooslused

Loodusdirektiivi esmatähtsa elupaigatüübi niitude taastamine on üks olulisemaid kaitsekorralduslikke

eesmärke.

42

Esmajärjekorras taastatavate loopealsetena kavandatakse raied juba karjatatavatel põlistel looaladel,

mille poollooduslike koosluste taastumisprotsessi pidurdab kadastumine ja männi järelkasv (alad 10, 13,

15, 21) ning Salumäe idanõlva metsastuvatel loopealsetel (ala 11). Taastamisel raiuda hõredamad alad

lagedaks, vanade puudega endistel puiskarjamaadel puud säilitada. Kadakaid harvendada tugevalt.

Metsastunud põlispõldude alal on pärast taastamistsüklit (ca 5 a. ) soovitav hakata karjatamise asemel

niitma. Puisniiduks taastataval osal jätta puu ja põõsarinne tihedam. Enne ja pärast raiete tegemist

vaadata ala kuldkinga õitsemise ajal üle, et õigeaegselt leida liigi kasvukohad ja neid mitte kahjustada

liigse raiega või karjatamisega. Esmajärjekorras taastamist vajavaid loopealseid on 71 ha, millest vana

ja tihe osa alal nr 15 on otstarbekas jätta kadastikuks ja alal nr 13 (kuldkinga ning pruuni raunjala