| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2303 |
| Registreeritud | 04.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
KINNITATUD
Keskkonnaameti
11.09.2014
käskkirjaga nr 1-4.2/14/413
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala,
Avaste hoiuala ja Avaste merikotka
püsielupaiga (Avaste loodusala)
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/109
1
SISUKORD
SISUKORD ........................................................................................................................................... 0
1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 4
1.2. MAAKASUTUS .................................................................................................................... 5
1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 7
1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 8
1.5. UURITUS ............................................................................................................................ 10
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ............................................................................... 14
2.1. ELUSTIK ............................................................................................................................. 14
2.2. ELUPAIGAD ....................................................................................................................... 27
2.3. MUUD VÄÄRTUSED ........................................................................................................ 40
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........ 43
3.1. KÜLASTUSTARISTU ........................................................................................................ 44
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 48
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ................................................................................................ 48
4.2. EELARVE ........................................................................................................................... 57
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................. 60
2012 TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................................................................... 63
6. KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................................................... 64
LISAD ................................................................................................................................................. 67
LISA 1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI ................................................... 68
LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST ........... 73
LISA 3. AVASTE LOODUSALA VÄLISPIIR JA TSONEERING .............................................. 76
LISA 4. KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012 TÄITMISE ANALÜÜS .............................. 78
LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL ....................................................................................... 85
6. AVASTE LOODUSALA HOOLDUS- JA TAASTAMISTEGEVUSED ................................. 90
7. HOOLDUSTÖÖD MAALINNA SOOSAAREL ....................................................................... 92
8. ETTEPANEK AVASTE LOODUSALA KAITSE EESMÄRKIDE JA NATURA
ANDMEBAASI MUUTMISEKS .................................................................................................. 94
LISA 9. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID .......................... 97
LISA 10. FOTOD ......................................................................................................................... 103
2
SISSEJUHATUS
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga
(Avaste loodusala) kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015–2024. Kava koostamisel
lähtuti olemasolevatest andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi
kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Avaste loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks kaasamiskoosolekut: huvigruppidele suunatud
kaasamiskoosolek 5. detsembril 2012. aastal Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu
kontoris ning avalikkusele suunatud kaasamiskoosolek 23. juulil 2013. aastal Koonga vallamajas.
Kuulutus kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku toimumise kohta avaldati 9. juuli 2013.
aasta ajalehes Pärnu Postimees ja 10. juuli 2013. aasta ajalehes Raplamaa Sõnumid. Toimunud
koosolekute protokollid on esitatud lisas 9. Teade kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku
toimumise kohta avaldati Keskkonnaameti veebilehel 8. juulil 2013. aastal. Avaste loodusala ja
koostatavat kaitsekorralduskava tutvustav artikkel avaldati 30. augusti 2013. aasta ajalehes Pärnu
Postimees.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist
Meelis Suurkask (tel: 516 4997, e-post: [email protected]).
Kava koostasid OÜ Consultare spetsialistid Mari Raidla, Sirje Azarov, Andres Tõnisson ja
3
Kristo Kiiker (tel: 452 4995, e-post: [email protected]). Ornitoloogilisi küsimusi konsulteeris
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Kava koostamisel on
arvestatud Keskkonnaameti ettepanekute ja suunistega.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013”
ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kaitsekorralduskavas kasutatavad lühendid:
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
ELF – Eestimaa Looduse Fond
HA – hoiuala
KeA – Keskkonnaamet
kat – kaitsekategooria
KKK – kaitsekorralduskava
KR – Keskkonnaregister
LiA - linnuala
LiD – linnudirektiiv
LKA - looduskaitseala
LoA – loodusala
LoD – loodusdirektiiv
PEP – püsielupaik
PN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik
PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
VEP – vääriselupaiga tunnustega ala
4
1. ÜLDOSA
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Avaste loodusala asub Pärnu maakonnas Koonga ja Halinga vallas ning Rapla maakonnas Vigala
vallas (joonis 1) ja hõlmab Avaste looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste
merikotka püsielupaika. 8494,6 ha suurune Avaste loodusala kuulub üle-euroopalisse kaitstavate
alade võrgustikku Natura 2000.
Joonis 1. Avaste loodusala paiknemine (Natura standardandmebaas, 2013).
Avaste loodusala eesmärk on 12 loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi kaitse, nendeks
elupaikadeks on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede
kasvualad – 6210*), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), siirde-
ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Avaste loodusala tuumiku moodustab Avaste looduskaitseala, mis on loodud Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta“ kaitse alla
võetud Avaste sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Avaste soo ja seal esinevate
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Avaste soo omab nii geoloogilist, veekaitselist kui
ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaika mitmetele ohustatud liikidele sh kalju- ja merikotkale,
rohunepile ja metsisele. Avaste soostikus on üks Eesti suuremaid madalsoo komplekse. Praegu
kuuluvad kaitseala koosseisu veel Avaste soost kagu poole jäävad märjad sooniidud ning vanad
loodusmetsad. Avaste soo lõunaosas asub Soontagana maalinn, mille ajalugu ulatub juba 7.-8.
sajandisse. Maalinna ümbritseb pärandkultuurmaastik – niidud ja kunagised taluasemed. Siia,
5
rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga paika, on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud
telkimisala, metsaonni ja vaatetorni.
Avaste hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. aasta määrusega nr 154
“Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” (RT I 2007, 38, 274). Avaste hoiuala tervikuna
on ajalooliselt olnud kasutusel loomade karjamaana ja ilmselt olnud osaliselt ka niidetav.
Karjatamine on tugevalt mõjutanud koosluste teket, mille tulemusena on välja kujunenud
omalaadne metsa ja niidutaimede segakooslus. Alal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpe lubjarikkal mullal kasvavaid kuivasid niite (6210*), sinihelmikakooslusi (6410),
siirde- ja õõtsiksoid (7140), vanu loodusmetsi (9010*) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiku.
Kesu sookaitseala moodustati Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. aasta määrusega nr 97
„Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade
kinnitamine”. Avaste merikotka püsielupaik on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 21. juuli
2010. aasta määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”.
Avaste looduskaitseala ja hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaik on osaks
Tuhu-Kesu linnualast (EE0040208), mis hõlmab lisaks ka Lihula maastikukaitseala ja hoiuala
ning Tuhu maastikukaitseala ja hoiuala. Tegemist on neljast suurest märgalast koosneva
kompleksiga, mille kogupindala on 19 296,6 ha. Samad alad on arvatud ka rahvusvahelise
tähtsusega linnualade ehk IBA alade hulka (Important Bird Areas; Tuhu-Kesu, EE054).
Tuhu-Kesu linnuala eesmärgiks on 18 linnuliigi elupaiga kaitse. Nendeks liikideks on sinikaelpart
(Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-
loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus
pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),
mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu alal. Avaste
looduskaitseala Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites on jahipidamine keelatud 15. veebruarist
31. juulini ning inimeste viibimine Mangu sihtkaitsevööndis ja Avaste merikotka püsielupaigas
5. veebruarist 31. juulini. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult Soontagana maalinna
lõkkekohtades. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
1.2. MAAKASUTUS
Avaste loodusala pindala on 8494,6 ha, millest riigimaid on 28 katastriüksusel kokku 7022,8 ha,
jätkuvalt riigi omandis olevaid maid (edaspidi JRO) on 1312,8 ha. Eramaid on 74 katastriüksust
kogupindalaga 159,2 ha ning enamik neist paikneb loodusala servas. Maaomandi jaotust
iseloomustab joonis 2.
6
Joonis 2. Maaomandi jaotus Avaste loodusalal.
Põhikaardi kõlvikulise jaotuse alusel on loodusala 3662,4 ha ulatuses madalsoo, millest 654,1 ha
on kaetud metsaga (tabel 1, joonis 3). 2456,7 ha on mets, millest 29,5 ha noor mets. 2272,3 ha on
raba, millest 166,1 ha on metsaga kaetud raba. 70,8 ha on rohumaad, lisaks leidub väiksel pindalal
soovikuid, raskestiläbitavaid soid, muid lagedaid alasid, põlde ja põõsastikke.
Loodusala teedevõrk on hõre – seda ei läbi suuremad teed. Loodusala keskosa läbivad
kruusakattega Avastemäe – Parasmaa tee ja Parasmaa tee. Loodusala puutub kirdeosas kokku
Kivi-Vigala – Avaste – Vana-Vigala kõrvalmaanteega. Ala piirile suundub mitmeid väiksemaid
metsateid. Loodusalal puudub asustus.
Tabel 1. Kõlvikuline jaotus Avaste loodusalal.
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal loodusala
kogupindalast (%)
Madalsoo 3008,3 35,41
Mets 2427,2 28,57
Raba 2106,2 24,79
Madalsoo puudega 654,1 7,70
Raba puudega 166,1 1,96
Rohumaa 70,8 0,83
Noor mets 29,5 0,35
7
Soovik 18,0 0,21
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal loodusala
kogupindalast (%)
Soovik puudega 5,0 0,06
Raskestiläbitav soo 2,7 0,03
Muu lage 2,6 0,03
Põld 2,1 0,02
Põõsastik 0,04 0,00
Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Avaste loodusalal.
1.3. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
• RMK – riigimetsade majandaja ja haldaja, külastusobjektide rajaja ja hooldaja riigi maadel,
piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
• Keskkonnainspektsioon – eesmärk on avastada ja ennetada keskkonnarikkumisi.
• Muinsuskaitseamet – eesmärk on tagada arheoloogiamälestiste väärtustamine ning säilimine.
• Koonga, Halinga ja Vigala vallavalitsus – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud arengu
tagamine ja loodusväärtuste säilimine.
8
• Maaomanikud - on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja korrastatud
maastikest.
• Külastajad, turistid – on huvitatud puhta looduskeskkonna ja hooldatud maastike säilimisest
ning külastusrajatiste heast seisukorrast.
• Ümbruskonna elanikud, jahimeeste seltsid– eesmärk on metsa ja soode kõrvalkasutus ja
jahipidamine loodusala territooriumil. Ala jääb Vigala, Päärdu, Halinga ja Koonga
jahipiirkonda.
• Loodushuvilised, teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud puutumatu
looduskeskkonna säilimisest ja selle uurimisest.
1.4. KAITSEKORD
1.4.1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORD
Tulenevalt lisas 1 esitatud ja 03.07.2001 vastu võetud kaitse-eeskirjast on Avaste looduskaitseala
tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks
sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Avaste, Parasmaa, Soontagana, Mangu, Rumba ja Maali sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal
väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Mihkle
piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa.
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu kaitsealal.
Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites on jahipidamine keelatud 15. veebruarist 31. juulini ning
inimeste viibimine Mangu sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Telkimine ja lõkke
tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja
tähistatud paikades. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, jalgrattaga sõitmine
väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning kaitseeeskirjaga
lubatud metsatöödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud maakorralduskava kinnitamine,
katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine, metsamajandamiskava väljastamine, detail-
ja üldplaneeringu kehtestamine ning projekteerimistingimuste andmine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks, rajatiste
rajamine kaitseala tarbeks ning Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites puu-
ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas.
Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Piiranguvööndis on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme
9
muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, väetiste ja
mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal, uuendusraie, välja arvatud
turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja
vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku-
ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Lisaks on keelatud
jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma
kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine ning uute teede,
õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
1.4.2. KESU SOOKAITSEALA KAITSEKORD
Kesu sookaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, kus kehtib piiranguvööndi kaitsekord.
Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades
Looduskaitseseadusega sätestatud kitsendusi. Kesu sookaitsealal on vastavalt
Looduskaitseseaduse § 91 lõige 4 ja § 31 alusel lubatud kaitseala valitseja nõusolekul: uue
maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara
kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie; biotsiidi,
taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine;
lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt
tähistamata kohas ning roo varumine külmumata pinnasel.
1.4.3. AVASTE HOIUALA KAITSEKORD
Hoiuala kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3, mille järgi on hoiuala elupaikade ja
kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate tegevuste
mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama seaduse § 32 lg 2 järgi on
hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (väljavõte looduskaitseseaduse
paragrahvidest 14 ja 32 on esitatud lisas 2).
Hoiualal ei ole ilma valitseja nõusolekuta lubatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ega väljastada
metsamajandamiskava. Valitseja nõusolekut vajab ka detailplaneeringu ja üldplaneeringu
kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks,
projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine ning uue veekogu rajamine, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut
väikeehitise ehitamiseks. Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone
ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise
menetlemisel arvestatakse hoiuala kehtestamise eesmärki, mille alusel võib valitseja kohustada
10
tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ning kasutama kavandatava raie korral
kindlaks määratud tehnoloogiat. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide
seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud
korras.
1.4.4. MERIKOTKA PÜSIELUPAIGA KAITSEKORD
Avaste merikotka püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele ühte sihtkaitsevööndisse. Püsielupaigas kehtib
„Looduskaitseseaduses“ sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord määruses „Merikotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (RT I 2010, 51, 319) sätestatud erisustega.
Püsielupaigas on lubatud jahipidamine ja kalapüük ning püsielupaika läbivatel teedel inimeste
viibimine ning sõidukitega sõitmine. Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine ning
marjade ja seente korjamine 1. augustist 14. veebruarini, muul ajal on inimeste viibimine
sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja
korraldamisega seotud tegevuse korral ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel. Valitseja nõusolekul on lubatud poollooduslike koosluste ilme säilimiseks
vajalik tegevus.
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning kaitstavate liikide isendite
elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena alusmetsa, järelkasvu ja puistu
teise rinde harvendamine 1. augustist 14. veebruarini.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Avaste soo oli aastail 1951-1954 Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi statsionaarse
uurimise objektiks. Uuringu tulemusena valmis detailne taimkatte ülevaade, milles lähemalt
iseloomustatakse mudatarna – valge nokkheina ja porsa-pruuni sepsika assotsiatsiooni.
Turbasambla „saared“ raba- ja metsafragmentidega näitasid juba toona üleminekut
mesotroofsesse arenguastmesse (Valk, 1988).
Avaste loodusala märgalade uuemad andmed pärinevad ELFi 2010. ja 2011. aasta inventuurist.
2010. aastal inventeerisid ala Rein Kuresoo, Meelis Leivits ja Maria Knüpffer ning 2011. aastal
Indrek Tammekänd, Eerik Leibak ja Alar Soppe.
Niidukooslusi inventeerisid Reelika Rohtla, Toomas Talinurm, Elle Roosaluste ja Urmas Vahur 2000.
aastal.
Natura elupaigatüüpide inventuurid viidi Avaste loodusalal läbi 2001. ja 2002. aastal Natura
pilootprojekti raames. Täpsemad andmed inventuuri läbiviijate kohta puuduvad.
2008. aastal inventeeris Taimo Türnpu Metsruum OÜ-st Avaste hoiuala Pärnumaa osa. Inventuuri
käigus määrati 11 Natura elupaigatüübi tunnustele vastavat ala 377,9 ha-l.
Kaitsekorralduskava koostamisel koondati, kontrolliti kameraalselt ning parandati erinevate
inventuuride käigus koostatud andmed. Lisaks teostati metsaelupaikade inventuur varem
11
inventeerimata aladel ja varasemalt määratud elupaigatüübi tunnustele mittevastavatel aladel
kokku 2003,0 ha-l. Inventuuri teostasid Marje Talvis ja Aivar Hallang Metsaruum OÜ-st
(Metsaruum OÜ, 2013).
Vääriselupaiku inventeerisid Mai Umalas 2000. aastal ja Maie Kangur 2002. aastal. Kaardistati kuus
VEP-i tunnustele vastavat metsaosa.
2013. aastal viidi läbi välitööd ning koostati soovitused loodusala loodusliku veerežiimi
ennistamiseks. Inventuuri teostas maaparandussüsteemide projekteerija ja hüdrotehnika ekspert
Ove Mengel. KKK koostamise käigus analüüsiti olemasolevaid andmeid maaparandussüsteemide
ja kraavide kohta Põllumajandusameti maaparandussüsteemide registris ning Eesti põhikaardil.
Analüüsi käigus tuvastati lähipiirkonda jäävad maaparandussüsteemide osad, mis mõjutavad
kaitseala veerežiimi. Välitööde käigus täpsustati analüüsi põhjal tuvastatud kohad, kus kraavide
toimimine oli ebaselge või oli tegemist vastuolulise infoga (sh voolusuunad). Lisaks vaadati üle
likvideeritavate kraavide seisukord (Mengel, 2013).
Lähtuvalt loodusliku veerežiimi taastamiseks kavandatavatest tegevustest koostati loodusala
veerežiimi looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamise metoodika ja kriteeriumid, mille
alusel kirjeldati taastamiseelne sooelupaikade seisund. Botaanilisi välitöid tegi botaanik Indrek
Hiiesalu. Välitööde eesmärgiks oli kirjeldada taimestikku piirkondades, kus planeeritakse muuta
veerežiimi. Lisaks prognoositi kirjeldatud alade taimkattemuutusi eeldades, et kraavid
tammitatakse ning põhjaveetaset tõstetakse nii, et see mõjutaks kooslust soostumise
intensiivistumise suunas (Hiiesalu, 2013).
1950ndatel tehti Avaste soos ornitoloogilisi (Renno, 1958) ja entomoloogilisi uuringuid (Haberman,
1959).
Arheoloogilisi väljakaevamisi tehti Soontagana maalinnas aastail 1965-1971, väiksemad
proovikaevamisi ka 1895. aastal (Tõnisson, 1977).
Pärandkultuuri objekte inventeeris Kalev Tihkan 2009. aastal inventuuri „Pärandkultuuri objektid
metsas“ raames. Registreeriti kolm objekti, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.3.2.
1.5.2. SEIRE
Keskkonnaregistri andmetel on Avaste loodusalal kolm riiklikku seireala:
1. Halinga seireala, SJA5172000. Röövlindude seire. Avaste hoiualal ja Avaste
looduskaitseala kaguosas tehakse röövlindude riiklikku seiret. Röövlindude seire
eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste (Accipitriformes), pistrikuliste
(Falconiformes) ja kakuliste (Stigiformes) seisundi jälgimine. Kaardistamise ja pesade
otsimise teel määratakse liikide kaupa röövlindude arvukus, mida hinnatakse
pesitsusterritooriumide arvuna. Võimalikult paljudel pesitsusterritooriumidel määratakse
edukate ja edutute pesade arv, poegade arv pesas ja lennuvõimestunud järglaste arv. Seire
tulemusi kasutatakse uuritavate röövlinnuliikide arvukuse muutuste ning ohustatuse
väljaselgitamiseks. Röövlindude populatsioonide seisund on indikaatoriks loodusliku
mitmekesisuse hindamisel (Riiklik keskkonnaseire programm, 2013).
2. Avaste soo, SJA6112000. Madalsoode ja rabade linnustiku seire Avaste soos ja Kesu
rabas tehakse madalsoode ja rabade haudelinnustiku riiklikku seiret. Vaatlusi viidi läbi
1995. ja 2011. aastal. 2011. aastal registreeriti Avaste soos 31 ning Kesu rabas 41
haudelinnuliiki. Seire tulemusi on täpsemalt käsitletud peatükis 2.1.4.
12
3. Avaste SJA1596000. Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire. Varasemalt tehti
Avaste soo idaosas haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seiret. Käesolevaks ajaks on
programm arhiveeritud. Prooviruudul hinnati keskmist liigirikkust, indikaatorliikide arvu
põhiseireruudul, soontaimede ja samblaliikide koguarvu ning muid näitajaid. Mõõtmisi
teostati 1995., 1999. ja 2004. aastal.
Kõiki Eestis teadaolevaid kotkaste pesi kontrollitakse riikliku seire käigus. Riikliku
keskkonnaseire programmi „Kotkad ja must-toonekurg“ eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste
ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite
mõju jälgimine. Seireprojekti käigus kogutud informatsiooni on võimalik kasutada nende liikide
kaitse korraldamiseks. Kogutakse ka andmeid ohutegurite mõju ja muutumise kohta, samuti
kaitserežiimi rikkumiste, toitumise ning elupaigavaliku kohta. Igal aastal keskendutakse ühele-
kahele liigile, seega toimub liikide seire kolme- kuni viieaastase sammuga (Riiklik
keskkonnaseire programm, 2012).
Metsise mängupaikade loendus ja populatsiooni seisundi hindamine toimub samuti riikliku
seireprogrammi raames.
Riiklik seire on I prioriteedi tegevus, mida korraldab Keskkonnaagentuur. Seire läbiviija sõltub
programmist.
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
1.5.3.1. KAUNI KULDKINGA INVENTUUR
Avaste hoiuala eesmärgiks on kauni kuldkinga elupaikade kaitse. Käesoleval ajal puuduvad
Keskkonnaregistris andmed liigi esinemise kohta alal.
Liigi arvukuse ja populatsiooni seisundi selgitamiseks tuleb läbi viia inventuur sobivates
elupaikades hoiualal ning andmed kanda keskkonnaregistrisse. Välitööd teostatakse kauni
kuldkinga õitsemise ajal (parim aeg mai lõpp-juuni algus). Samuti tuleb inventuuri käigus hinnata
populatsiooni ja leiukoha seisundit ning vajadusel määrata kasvukoha säilimiseks või seisundi
parandamiseks vajalikud meetmed.
Tegemist on III prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.
13
Joonis 4. Avaste loodusalal läbiviidavad seired ja inventuurid.
1.5.3.2. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE TULEMUSLIKKUSE SEIRE
Veerežiimi taastamisega seotud muutuste jälgimiseks tuleb läbi viia tegevuse tulemuslikkuse
seiret. Veerežiimi taastamise tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks 2013. aastal
väljatöötatud metoodika, kriteeriumid ning prognoosid (Hiiesalu, 2013). Seirepunktide asukohad
on näidatud joonisel 4. Seiret teostatakse 5-aastase sammuga, kaitsekorraldusperioodil toimub
seire 2023. aastal. Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.
14
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
2.1.1. TAIMED
Avaste looduskaitseala üldine eesmärk on Avaste soo ja seal esinevate kaitsealuste liikide
elupaikade kaitse. Konkreetseid liike ei ole eesmärgina nimetatud. Avaste hoiuala eesmärk on
loodusdirektiivi II lisasse kuuluva kauni kuldkinga elupaikade kaitse.
Avaste loodusalal on registreeritud 12 kaitsealust taimeliiki (tabel 2), millest kõdukoralljuur
kuulub II kaitsekategooriasse ning teised on III kaitsekategooria liigid. Esiletõstmist väärivad
Eesti punase nimestiku alusel eriti ohustatud kuninga-kuuskjalg ning ohulähedased liigid siberi
võhumõõk, harilik porss, eesti soojumikas ja lodukannike. Keskkonnaregistri andmed on
valdavalt kogutud 2011. ja 2012. aastal muude inventuuride või juhuvaatluste käigus (leiukohad
registreeris Indrek Tammekänd), spetsiaalseid kaitsealuste taimeliikide inventuure ei ole läbi
viidud. Lisaks keskkonnaregistrisse kantud liikidele registreeriti 2013. aasta metsaelupaikade
inventuuri käigus III kaitsekategooriasse kuuluva kahelehise käokeele leiukohad.
Tabel 2. Kaitsealused taimeliigid Avaste loodusalal (EELIS, 2013).
Liik Registreeritud
leiukohad KRis Kaitsekat.
LKA, HA
eesmärk LoD lisa
LoA
eesmärk EPN
kategooria Eesti k. Ladina k.
kõdukoralljuur Corallorhiza trifida Avaste LKA 2 Ei Ei Ei Eriti
ohustatud
kahkjaspunane
sõrmkäpp Dactylorhiza
incarnata Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline
harilik käoraamat Gymnadenia
conopsea Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 Ei Ei Ei Ohuväline
siberi võhumõõk Iris sibirica Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 Ei Ei Ei Ohulähedane
metsõunapuu Malus sylvestris Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline
harilik porss Myrica gale Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Ohulähedane
kuninga-kuuskjalg Pedicularis
sceptrum-carolinum Avaste HA, LKA 3 Ei Ei Ei Eriti
ohustatud
eesti soojumikas Saussurea alpina
subsp. esthonica Avaste HA, LKA 3 Ei II ja IV Ei Ohulähedane
vööthuulsõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline
sooneiuvaip Epipactis palustris Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline
suur käopõll Listera ovata Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohuväline
lodukannike Viola uliginosa Avaste LKA 3 Ei Ei Ei Ohulähedane
Kõdu-koralljuur kasvab niisketel aladel mitmesugustes varjukamates metsades ja põõsastikes, sh
sobivad ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal. Oma tagasihoidliku välimuse ja
varase õitseaja tõttu on koralljuure levikut Eestis ilmselt pisut alahinnatud (Kull & Tuulik, 2002).
Kõdukoralljuur registreeriti Avaste LKA soometsas 2011. aastal. Leiukohas kasvas kümme
isendit, tegelik liigi leviala ja arvukus on kindlasti suurem, kuna alal leidub liigile sobivaid
kasvukohti.
15
Keskkonnaregistrisse on kantud siberi võhumõõga viis leiukohta, millest kaks on Avaste
looduskaitsealal, kaks Avaste hoiualal ning üks Kesu sookaitsealal. Iseloomulikuks elupaigaks on
soostuvad niidud, lamminiidud, madalsood ja veekogude kaldad.
Harilik porss kasvab niisketel aladel, iseloomulikud kasvukohad on soostunud järvekaldad,
harvem soostuvad metsad või niidud, ka madal- ja siirdesood. Liik on registreeritud ühes
leiukohas Avaste hoiualal ning kahes leiukohas Avaste looduskaitsealal.
Kuninga-kuuskjalg kasvab üldiselt hajusalt soostunud niitudel ja kraavikallastel. Liiki on
registreeritud Avaste looduskaitsealal kuues ning Avaste hoiualal kahes leiukohas.
Eesti soojumikas on registreeritud Avaste looduskaitsealal neljas ja hoiualal ühes kasvukohas.
Liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis lubjarikastel soostunud niitudel, madalsoodes ja soistes
hõredates metsades ja võsades. Liigi arvukus Eestis on stabiilne (eElurikkus, 2012).
Käesolevas peatükis kirjeldatud liikide kaitse tagatakse elupaikade kaitsega ning eesmärke ei seata
ning täiendavaid kaitsemeetmeid ei rakendada. Eraldi eesmärgid seatakse kaunile kuldkingale
allolevas peatükis.
2.1.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)
• II kat, LoD – II, IV, KE – jah (HA), LoA – ei, PN – ohulähedane (7).
Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise
inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad (Kull & Sarv,
2012) .
Kauni kuldkinga kaitset korraldatakse liigi tegevuskava alusel, mille põhjal ohustavad liiki
kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel,
kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses.
Liik on seatud Avaste hoiuala eesmärgiks, kuid kauni kuldkinga leiukohti ei ole alal registreeritud.
Kaitse eesmärgiks püstitatud liigi arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks tuleb läbi viia
inventuur.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Liigi arvukus on selgitatud ja leiukohad kaardistatud.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Liigi arvukus on selgitatud ja leiukohad kaardistatud.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
– Andmete puudumine
Meetmed
Viia läbi inventuur kauni kuldkinga arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks.
16
2.1.2. SEENED, SAMBLAD JA SAMBLIKUD
Kaitsealuseid seene-, sambla- ega samblikuliike ei ole loodusalal registreeritud, kuid
vääriselupaikade inventuuri käigus 2002. aastal registreeriti VEPi tunnusliigid harilik
kariksammal (Frullania dilatata), harilik säbrik (Ulota crispa), haava-tuletaelik (Phellinus
populicola) ja kännukatik (Nowellia curvifolia).
2.1.3. KAHEPAIKSED
Kaitsealustest kahepaiksetest on 1999. aastal registrisse kantud rabakonna elupaik Avaste soos.
Rabakonn on levinud kõikjal Eestis lehtmetsades, jõgede-äärsetel lamminiitudel, rannaniitudel ja
soode servaaladel. Liik kuulub III kaitsekategooriasse, loodusdirektiivi IV lisasse ning Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku ohuvälisesse kategooriasse.
2.1.4. LINNUD
Esimesed kvantitatiivsed andmed Avaste soo linnustiku kohta pärinevad Olav Renno töödest
(Renno, 1951). 1995. aastal uuriti Avaste soo idaosa (Avaste mäe all) linnustikku riikliku
madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire käigus. Sama seireprogrammi raames tehti 2011.
aastal linnustiku seiret Avaste soos ja Kesu rabas. Avaste soos registreeriti 31 ning Kesu rabas 41
haudelinnuliiki.
Avaste loodusalal on keskkonnaregistrisse kantud 30 kaitsealuse linnuliigi elupaigad, kellest kolm
kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, kuus on II ning 21 III kaitsekategooria liigid. Avaste
loodusalal registreeritud liigid on esitatud tabelis 3. Lisaks tabelis toodud liikidele on Tuhu-Kesu
linnuala eesmärk niidurüdi, rabapüü, tutka, väikekoovitaja, kiivitaja ja sinikael-pardi elupaikade
kaitse. Nimetatud linnuliikide elupaiku ei ole Avaste loodusala territooriumil registreeritud.
Tabel 3. Avaste loodusalal registreeritud linnuliigid (EELIS, 2013).
Liik Registreeritud
elupaigad Kaitsekat. LiD lisa
LiA
eesmärk
LiA
arvukuse
eesmärk (paari)
EPN kategooria Eesti k. Ladina k.
kaljukotkas Aquila
chrysaetos Avaste LKA 1 I Jah 3 Ohualdis
väikepistrik
Falco
columbarius Avaste LKA 1 I Ei Ohualdis
merikotkas
Haliaeetus
albicilla Merikotka PEP 1 I Jah 1 Ohulähedane
kanakull Accipiter
gentilis Avaste LKA 2 I Ei Ohuväline
väikeluik Cygnus
columbianus Avaste HA 2 I Ei Mittehinnatav
mustsabavigle Limosa limosa Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 2 II/1 Jah 100 Ohulähedane
metsis Tetrao
urogallus Avaste HA, LKA 2 I, II/2 ja
III/2 Ei Ohualdis
17
Liik Registreeritud
elupaigad Kaitsekat. LiD lisa
LiA
eesmärk
LiA
arvukuse
eesmärk (paari)
EPN kategooria Eesti k. Ladina k.
Valgeselg-
kirjurähn Dendrocopos
leucotos
Avaste LKA,
Merikotka PEP 2 I Ei Ohuväline
rohunepp Gallinago
media Avaste LKA 2 I Ei Ohualdis
laanepüü Bonasa
bonasia Avaste HA, LKA 3 I ja II/1 Ei Ohuväline
roo-loorkull Circus
aeruginosus
Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline välja-loorkull Circus cyaneus Avaste HA, LKA 3 I Ei Ohulähedane
soo-loorkull Circus
pygargus Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I Jah 5 Ohulähedane
sookurg Grus grus
Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline
punaselgõgija
Lanius collurio
Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I Jah 20 Ohuväline
hallõgija Lanius
excubitor Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 Ei Jah 5-10 Ohulähedane
suurkoovitaja Numenius
arquata Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 II/1 Jah 25-50 Ohuväline
hallpea-rähn Picus canus Avaste HA 3 I Ei Ohuväline
rüüt Pluvialis
apricaria Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I, II/1 ja
III/2 Jah 100 Ohuväline
teder Tetrao tetrix
Avaste HA, LKA, Kesu sookaitseala, Merikotka PEP 3
I, II/1 ja
III/2 Jah 100 Ohulähedane
mudatilder Tringa glareola Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 I Jah 150 Ohuväline
punajalgtilder Tringa totanus
Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 II/1 Jah 50-100 Ohuväline
hoburästas Turdus
viscivorus Avaste HA, LKA,
Kesu sookaitseala 3 II/1 Ei Ohuväline väikekärbsenäpp
Ficedula parva Avaste LKA 3 I Ei Ohuväline väänkael Jynx torquilla Avaste LKA 3 Ei Ei Ohuväline
nõmmelõoke Lullula arborea Avaste LKA 3 I Ei Ohuväline
täpikhuik Porzana
porzana Avaste LKA, Kesu
sookaitseala 3 I Ei Ohuväline
rooruik Rallus
aquaticus Avaste LKA 3 II/1 Ei Ohuväline vöötpõõsalind
Sylvia nisoria Avaste LKA 3 I Jah 20-30 Ohuväline
öösorr
Caprimulgus
europaeus Kesu sookaitseala 3 I Ei Ohuväline
18
Võrreldes 1950ndate aastatega, on Avaste soo tugevalt võsastunud. Taimestiku struktuuri ja
koosseisu muutused põhjustavad lagedate aladega seotud linnuliikidele sobivate elupaikade
vähenemist. 1995. aastal ei pesitsenud alal sooräts, rukkirääk, tutkas, kalakajakas ja punaselgõgija.
Tugevalt oli arvukus langenud pruunselg-põõsalinnul, rootsiitsitajal, sookiurul, tikutajal,
kadakatäksil, suurkoovitajal ja välja-loorkullil (Leivits, 1995). 2011. aastal oli arvukus tugevalt
tõusnud kõrkja-roolinnul, võsa-ritsiklinnul ja salu-lehelinnul. Uuteks liikideks olid täpikhuik ja
karmiinleevike. Dominantliigiks oli muutunud kõrkja-roolind (21,4%) ja servaaladel salulehelind.
Lindude kaitse tagamiseks on vajalik elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude
minimeerimine. Kaitstavatele linnuliikidele on potentsiaalseks ohuteguriks traditsioonilise
maakasutuse muutused ning intensiivistuv metsandus (Kuus & Kalamees, 2003).
Soolindude puhul on eesmärk neile sobivate elupaikade – lagedate sooalade – säilimine.
Konkreetsete linnuliikide arvukused sõltuvad mitmetest teguritest, mis võivad olla alavälised ja
täpselt teadmata. Piirkonna eraldatus ning kohati raske ligipääsetavus on liikidele heaks
loomulikuks kaitseks. Haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimist, nende pesitsus- ja
varjetingimuste halvendamist tuleb Avaste loodusalal ette suhteliselt harva. Häirimise suhtes
tundlike liikide pesapaikade ümbruses on kehtestatud kevad-suvised liikumiskeelud.
Avaste loodusalal tuleb jätkata madalsoode ja rabade haudelinnustiku ja röövlindude seiret riikliku
seireprogrammi raames.
2.1.4.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS)
• I kat, LiD – I, KE – jah, LiA – jah, LA – jah, EPN – ohualdis (6)
Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Liik asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb
suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol. Liigi pesapaik on üldjuhul raba
servas või rabasaarel. Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel ning
asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks on kaljukotkastel enamasti mänd, vaid
üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval (Kotkaklubi, 2012b).
Avaste looduskaitsealal on üks asustatud kaljukotka territoorium. Registreeritud on üks kaljukotka
pesa Mangu looduslikus sihtkaitsevööndis. Tegemist on tehispesaga, kus 1994. aastal
lennuvõimestus üks poeg, 1998., 2000., 2001. ja 2002. aastal oli pesa asustatud ning 2010. aastal
asustamata. Viimati vaadeldi pesa 2012. aastal, mil pesas lennuvõimestus kaks poega. Tuhu- Kesu
linnuala eesmärk on kolm paari, Avaste loodusala eesmärk on üks paari, seega on eesmärgiks
seatud arvukus saavutatud.
Kaljukotka kaitse tagatakse pesapaikade ja toitumisalade (rabamassiivid) kaitsega. Eesti
inimpelglikuma kotkaliigina võib kaljukotka pesitsemise nurjata ühekordne inimtegevus paarisaja
meetri kaugusel pesapaigast (Kotkaklubi, 2012a). Kaljukotka pesa piirkonnas külastustaristu
puudub ning seda sinna ka ei arendata. Lähim tee asub pesast vähemalt 900 m kaugusel
(kruusatee). Pesa ümbritseval alal on kehtestatud liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini.
Liikumiskeelu ala on tähistamata. Häirimise mõju võib avalduda väljaspool kaitseala toimuva
tegevuse tulemusel, kuna pesa paikneb kaitseala välispiirist vähem kui 300 m kaugusel.
Projekteerimisel on kaitseala laiendus, eesmärgiga parandada pesa kaitstust.
Liigi kaitset korraldatakse tegevuskava alusel. Vajalik on jätkata territooriumi kontrollimist riikliku
seire käigus.
19
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: pesa on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning kehtestatud
pesitsusaegne liikumiskeeld.
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
– Pesitsusaegne häirimine
Meetmed
Liikumispiiranguga alade tähistamine ja tähiste olemasolu kontroll.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
Kaitseala piiri laiendamine ja kaitsekorra kehtestamine pesa kaitse tõhustamiseks.
2.1.4.2. MERIKOTKAS (HALIAEETUS ALBICILLA)
• I kat, LiD – I, LiA – jah, LA – jah, EPN – ohulähedane (7)
Merikotkas kuulub Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse ning Berni, Bonni ja CITES-i
konventsioonide II lisasse. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Merikotkas eelistab pesapaigana peamiselt vanu ja võrdlemisi hõredaid männienamusega (loo-)
metsi (eriti Lääne-Eestis), niiskeid kuuse-segametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid
männikuid. Enamasti on kusagil lähikonnas ka jahialaks sobiv veekogu. Pesapuuna kasutatakse
peamiselt mändi, harvem haaba, sangleppa ja erandjuhul kaske, tamme või kuuske (Nellis &
Volke, 2003).
Avaste loodusalal on üks merikotka asustatud territoorium, registreeritud on kolm pesa Avaste
merikotka püsielupaigas. Püsielupaigas on liigi kaitseks kehtestatud sihtkaitsevööndi režiim ning
liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini. Liikumiskeeluala on tähistamata. 2012. aasta riikliku
seire andmetel lennuvõimestus ühes pesas üks poeg, teised kaks pesa olid varisenud.
Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis
pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Merikotka pesa piirkonnas
külastustaristu puudub ning seda sinna ka ei arendata. Lähim tee on pesast vähemalt 1 km kaugusel
(pinnastee). Pesa on ümbritsetud sihtkaitsevöönditega. Püsielupaiga välispiir on asustatud pesast
rohkem kui 400 m kaugusel.
Vajalik on jätkata riiklikku seiret, mille käigus määratakse ka tehispesade rajamise vajadus. Linnuala
eesmärgiks on seatud üks paar. Liigi kaitset korraldatakse tegevuskava alusel.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar merikotkaid.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar merikotkaid.
20
Mõjutegurid ja meetmed
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
+ Soodne kaitserežiim: pesa on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ning kehtestatud
pesitsusaegne liikumiskeeld.
– Pesitsusaegne häirimine
Meetmed
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
2.1.4.3. VÄIKEPISTRIK (FALCO COLUMBARIUS)
• I kat, LiD – I, KE – ei, LiA – ei, LA – ei, EPN – ohualdis (6)
Väikepistrikut ei ole nimetatud linnuala eesmärkide hulgas. Liik tuleb linnuala ja looduskaitseala
eesmärgina nimetada, kuna liigi esinemise kohta alal on ajakohased andmed (sh on andmed kantud
keskkonnaregistrisse) ning liik kuulub I kaitsekategooriasse. Liigi arvukust Eestis iseloomustab
tugev langus (eElurikkus, 2013).
Väikepistrik registreeriti 2012. aastal (registreeris Jaak Tammekänd) ühe paarina.
Keskkonnaregistrisse kantud pesitsus- ja peamine toitumisala hõlmab kogu Avaste sood ja seda
ümbritsevaid metsi (pindala 3495 ha). Elupaik jääb suuremas osas Avaste LKA Avaste
looduslikku sihtkaitsevööndisse, väiksemas osas Parasmaa hooldatavasse sihtkaitsevööndisse.
Elupaiga servaala asub väikeses osas väljaspool loodusala piire.
Liiki otseselt mõjutavad ohutegurid puuduvad. Liigi kaitse tagatakse elupaiga kaitsega ning
täiendavaid kaitsekorralduslikke meetmeid ei rakendata.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar väikepistrikke.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt üks paar väikepistrikke.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: valdav osa elupaigast on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
2.1.4.4. TEDER (TETRAO TETRIX)
• III kat, LiD – I, II/1, III/2, KE – ei, LoA – jah, EPN – ohulähedane (7)
Teder on Eestis levinud kogu mandrialal ja kõigil kolmel suuremal saarel. Eestis on tedre talvised
elupaigad seotud kasepuistute kui põhilise toiduallikaga. Liik eelistab avamaastikuga külgnevaid
kase- või kasesegametsade servi, väiksemaid metsatukki, samuti hõredaid kasepuistuid madal- ja
siirdesoodes ning puisniitudel. Kevadised mängupaigad on heinamaadel, sooniitudel, põldudel,
metsalagendikel, raiesmikel jne. Pesitsetakse põõsastutes, looduslikult uuenevatel aladel,
metsakultuuridel, soodes, vanema metsa servades jne.
21
Eestis ohustavad tetre ennekõike elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning vaenlased
– rebane, metsnugis, kährik, metssiga (Viht, 2008).
Avaste loodusalal on tedre mängu- ja peamise pesitsuspaigana registreeritud kogu Avaste soo ja
Kesu raba ning neid ümbritsevad metsad. Elupaigad jäävad Avaste HA, Avaste LKA, Kesu
sookaitseala ning Avaste merikotka PEPi territooriumile ning osaliselt ka väljapoole kaitstavat
ala.
Tuhu-Kesu linnuala eesmärk on vähemalt 100 tedrekuke mängimine alal. 2012. aastal toimunud
lausloendusega registreeriti Avaste soos ja seda ümbritsevates metsades 12 mängu 89 kukega.
Kesu rabas ning ümbritsevatel aladel registreeriti 10 mängu 27 kukega. Seega on linnuala eesmärk
saavutatud. Tedre elupaikade kaitse tuleb nimetada ka Avaste looduskaitseala ja Kesu
sookaitseala kaitse eesmärgina.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Avaste loodusalal mängib vähemalt 100 tedrekukke.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Avaste loodusalal mängib vähemalt 100 tedrekukke.
Mõjutegurid ja meetmed
– Elupaikade kvaliteedi langemine piiranguvööndis
Meetmed
Kesu sookaitseala ja ümbritsevate väärtuslike elupaikade tsoneerimine
sihtkaitsevööndisse.
– Liik ei ole nimetatud Avaste looduskaitseala ega Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.
Meetmed
Tedre nimetamine Avaste looduskaitseala ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.
2.1.4.5. METSIS (TETRAO UROGALLUS)
• II kat, LiD – I, KE – ei, LoA – jah, EPN – ohualdis (6)
Metsis on vanadele okasmetsadele iseloomulik liik, kes eelistab mängupaigaks ainult mändidest
koosnevaid puistuid, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81-120 aastat (Viht & Randla, 2001).
Avaste looduskaitsealal on üks metsise mängupaik (Parasma) Parasmaa hooldatavas ja Mangu
looduslikus sihtkaitsevööndis. Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik hõlmab osaliselt ka
Avaste hoiuala lääneosa. 2012. aastal mängis alal üks kukk, varem, 1998. aastal 4-7 kukke
(EELIS, 2013).
Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (Randla, 2012) põhjal on metsisele suure tähtsusega
ohuteguriteks lageraie metsise elupaikades (elupaikade killustumine), elupaikade kvaliteedi
langus kuivendamise tagajärjel ning maastiku muutused (isolatsiooni jäämine, põlismetsa
killustumine, teede võrgustikud). Keskmise tähtsusega ohuteguriteks on kisklus ning häirimine
inimtegevuse poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raied valel ajal).
Tegevuskavast lähtuvalt tuleb rakendada sihtkaitsevööndi režiim mängupaiga keskmest vähemalt
700 m ulatuses. Liigi kaitse tagamiseks ei tohi lubada metssigade lisasöötmist 3 km raadiuses
ümber mänguala. Alal tuleb jätkata perioodilist seiret metsise populatsiooni seisundi hindamiseks
22
riikliku seireprogrammi raames. Metsise elupaikade kaitse tuleb nimetada Avaste looduskaitseala
ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärkide hulgas.
Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse tõhususe ja elupaikade
seisundi analüüsi (Leivits, 2012) kohaselt on Parasma metsisemäng madala kaitsetegevuste
prioriteediga, kuna tegemist on väga väikese mänguga, mäng ei paikne olulistel metsise
tuumaladel (sidususe mõttes on tegemist astmelauaalaga) ning mängu toimumise asukohaks on 0-
elupaik (keskealine tarnamännik).
Metsise mängupaigas ning selle vahetus läheduses puuduvad kuivenduskraavid ning mängupaik
on ümbritsetud sihtkaitsevöönditega. Loodusala läbiv Avastemäe – Parasmaa tee jääb mängupaiga
keskmest vähemalt 600 m kaugusele. Alal puuduvad negatiivsed mõjutegurid, mida oleks
võimalik kaitsekorralduslike meetmetega leevendada. Võttes arvesse elupaiga seisundit ning
viimaseid seireandmeid, on eesmärgiks võimalik seada vaid olemasoleva mängu säilimine.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Avaste loodusala metsisemäng on säilinud.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Avaste loodusala metsisemäng on säilinud.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Metsise mängupaik on määratud sihtkaitsevööndisse.
+ Metsise kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel.
– Liik ei ole nimetatud Avaste looduskaitseala kaitse eesmärgina.
Meetmed
Metsise nimetamine Avaste looduskaitseala kaitse eesmärgina.
2.1.4.6. TEISED KAITSTAVAD LINNULIIGID
Tabelis 4 on esitatud eelpool käsitlemata Tuhu-Kesu linnuala eesmärgiks püstitatud liigid
(tumedas trükis). Analüüsitud on iga liigi eesmärgiks olemise põhjendatust ning antud soovitused
kaitse eesmärkide ja arvukuse eesmärkide muutmiseks lähtuvalt liigi kaitsestaatusest, üldistest
arvukuse trendidest ning konkreetse ala olulisusest liigi kaitsel. Iga liigi arvukusele on seatud
pikaajalised (30 aastat) ja lühiajalised (10-aastase kaitsekorraldusperioodi) eesmärgid ning
analüüsitud eesmärkide saavutamist ning andmete olemasolu selle hindamiseks. Lisaks on
analüüsitud teiste Avaste soos ja Kesu rabas registreeritud linnuliikide kaitse eesmärgiks
püstitamise vajadust, eesmärgiga täpsustada kaitse eesmärke.
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada Avaste looduskaitseala ja Kesu sookaitseala
kaitse eesmärgina järgmised liigid: mustsaba-vigle, hallõgija, mudatilder, punajalg-tilder,
punaselg-õgija, rüüt, soo-loorkull, suurkoovitaja, teder, vööt-põõsalind, kiivitaja, sookurg,
rooloorkull, välja-loorkull, kanakull, metsis, rohunepp ja väikepistrik.
Samas tehakse ettepanek mitte nimetada linnuala eesmärgina sinikael-pardi elupaikade kaitset ja
nimetada linnuala eesmärgina sookure elupaikade kaitse.
Niidurüdi, rabapüü, tutka ja väike-koovitaja kaitseks kaitsekorralduskavas arvulisi eesmärke ei seata,
kuna liikide kaitse tagamisel on olulised teised Tuhu-Kesu linnualasse kuuluvad osad.
23
Tabel 4. Eesmärgiks seatud ja teiste registreeritud linnuliikide analüüs ja eesmärgid.
Liik
Ettepanek Avaste-Kesu
KE-na
nimetamiseks
30 aasta
eesmärk (paari)
10 aasta
eesmärk (paari)
Põhjendused, muud märkused
niidurüdi 5-10 ei 5-10 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on
olulised teised LiA osad.
rabapüü 1-5 teadmata 1-5 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on
olulised teised LiA osad. Viimased andmed Tuudi rabast 2001. a. Eesmärgi saavutamine
teadmata.
tutkas 5 teadmata 5 Mitte nimetada Eesmärki ei seata, liigile on
olulised teised LiA osad. Pesitses Avastes 1950ndatel. Praegu Avaste-Kesus KE panna ei
ole vajalik. Olulised hoopis Lihula raba ja Tuudi raba.
mustsabavigle 100 ei teadmata 100 Jah 25 25
Avaste-Kesu kaitse eesmärk saavutatav, kui Avaste väärtus liigi
elupaigana taastub 2000. a. alguse tasemele ja Kesu raba
populatsioon ei ole languses. Viimane on vähetõenäoline.
hallõgija 5-10 jah jah 10 Jah 8 8 Eesmärk säilitada LiA KE praegune tase. Avaste-Kesu osas on
põhjendatud viimase teadaoleva arvukuse seadmine ka eesmärgina.
mudatilder 150 ei ilmselt
saavutamata 150 Jah 15 15 Liik linnualal ilmselt languses (Tuhu-Tuudi soode andmete järgi).
Avaste-Kesu jaoks on realistlik kaitse eesmärk 15 p. punajalgtilder
50-100 ei teadmata 50-100 Jah 10 10 Liik kogu linnualal ilmselt languses (Tuhu-Tuudi soode andmete
järgi). Avaste-Kesu jaoks on realistlik kaitse eesmärk 10 p.
punaselgõgija 20 jah jah 30 Jah 20 20
Praegune arvukus ületab kordades N2000 ala kaitse eesmärgiks
seatut, aga kuna liigi kõrge ja kasvav arvukus on vastuolus soode
looduslikkuse taastamise ja avasoode liikide soodsa seisundi
tagamise eesmärgiga (kaasneb avatud elupaikade osakaalu
suurenemine), ei ole kaitse eesmärgi väga suur tõstmine
põhjendatud. rüüt 100 jah teadmata 100 Jah 40 40
LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saavutamine Avaste-
K su osas Kogu LiA arvukuse
eesmärgi saavutamine Ettepanek kogu LiA KE kohta
24
sooloorkull 5 jah jah 15 Jah 10 10
Kaitse eesmärk seatud vastavaks viimaste andmete järgsele
arvukuse tõusule. Elupaigakompleksid on liigi jaoks Eesti oludes
väga tähtsad.
suurkoovitaja 25-50 jah jah 35-50 Jah 20 20
Globaalselt ohustatust tõstetud, trend nii soodes,
põllumajandusmaastikel kui rannaniitudel pigem negatiivne. LiA
on Eestis liigile tähtsuselt viie olulisema pesitsusala hulgas.
Linnuala kaitse eesmärk võib jääda samaks, aga seda võib ka
kohendada väiksemale vahemikule 35-50 p.
Liik
Ettepanek Avaste-Kesu
KE-na
nimetamiseks
30 aasta
eesmärk (paari)
10 aasta
eesmärk (paari)
Põhjendused, muud märkused
väikekoovitaja 25-50 teadmata 40 Mitte nimetada
Eesmärki ei seata, liigile on
olulised teised LiA osad. Avaste-Kesu KE-na mitte nimetada, sest seal ei ole liigile
sobivaid elupaiku. LiA KE on õigustatud täpsustada.
vöötpõõsalind 20-30 jah jah 20-30 Jah 15 15
Arvukus kasvanud. Säilitada KE hulgas, ehkki kogum ei ole
LääneEesti muude alade ja elupaikade taustal väga esinduslik.
LiA tasemel KE tõstmine ei ole õigustatud, sest liigi arvukus
kasvanud soode võsastumisega, mis ei ole tähtsamate
kaitseväärtuste säilitamiseks hea.
kiivitaja 100 jah teadmata 35 Jah 15 15 Senine LiA eesmärk (100) põhjendamatult kõrge. Asjakohane on
alandada 35 paarile.
sinikaelpart 25-50 0 Mitte nimetada
KKKga tehakse ettepanek
mitte nimetada linnuala ja
kaitsealade eesmärkides
Mõistlik Avaste-Kesu KE mitte panna. Ka LiA KE hulgast võiks
välja arvata, sest liik ei ole kaitstav ega ohustatud ning Lihula-
Kiive elupaigad olulise suurusega kogumit ei mahuta.
Teiste Keskkonnaregistrisse kantud liikide analüüs
hoburästas Ei ole LiA eesmärk
Mitte nimetada
Ei ole võtmetähtsusega liik ega olulise suurusega pesitsuskogum.
KE hulka arvamine ei ole vajalik.
sookurg 25 Jah 20 20
Suur pesitsuskogum liigile tüüpilises elupaigas. Ehkki arvukus
tõuseb ja seisund on soodne, on õigustatud nii Avaste-Kesu kui
LiA KE hulka arvamine.
LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saavutamine Avaste-
K su osas Kogu LiA arvukuse
eesmärgi saavutamine Ettepanek kogu LiA KE kohta
25
öösorr Mitte nimetada
Arvukuse andmed vähesed; sooservades kindlasti rohkem kui
sooloendustega registreeritud. Pesitsuskogumi suurus siiski väike
ja KE hulka arvamine ei ole vajalik.
täpikhuik Mitte nimetada
Suures ulatuses fluktueeruva arvukusega liik. Arvukuse muutused
ei pruugi väljendada elupaikades toimunud muutusi. Tõenäoliselt
pesitseb täpikhuik Avastes ka käesoleval ajal (ilmselt mitte igal
aastal), aga KE hulka arvamine ei ole vajalik. Säilib soo
veerežiimi tagamise puhul elupaikades ka ilma KE hulgas
nimetamata. Ka LiA KE ei ole vaja arvata. rooloorkull
Jah 5 5 Suur haudekogum. LiA KE-ks arvamine ei ole vajalik, aga
AvasteKesu KE nimetamine on õigustatud.
Liik
Ettepanek Avaste-Kesu
KE-na
nimetamiseks
30 aasta
eesmärk (paari)
10 aasta
eesmärk (paari)
Põhjendused, muud märkused
Keskkonnaregistrisse kantud teiste linnuliikide analüüs
väänkael
Ei ole LiA eesmärk
Mitte nimetada Ebatüüpilises elupaigas, madal arvukus. KE hulka arvamine ei
ole põhjendatud.
rooruik Mitte nimetada Uustulnuk Avaste soo haudelinnustikus. Ühe paari pesitsemise
põhjal liigile ebatüüpilises elupaigas ei saa KE hulka arvata.
väljaloorkull Jah 2 2
Eesti kõrgeima ohustatusega röövlinde (PN hinnang kaasajastamata). Arvukus madal ja langeb. Looduslikes
elupaikades tuleb kaitse eesmärgina säilitada või sinna arvata ka aladel, kus viimasel ajal ei ole pesitsenud. LiA KE hulka arvamine ei ole nii oluline (kui, siis eesmärk 3-4
p), aga Avaste-Kesu KE hulgas peaks olema.
hänilane Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei
ole vajalik.
lõopistrik Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei
ole vajalik.
väiketüll Mitte nimetada Arvukus alal madal, liik ei ole ohustatud. KE hulka arvamine ei
ole vajalik.
LiA arvukuse eesmärk (paari) LiA arvukuse eesmärgi saav tamine Avaste-Kesu osas Kogu LiA arvukuse
eesmärgi saavutamine Ettepanek ogu LiA KE kohta
26
rohunepp Jah 3 (mängivat
kukke) 3 (mängivat
kukke) Liik esineb Avastes. Tuleb arvata Avaste-Kesu KE hulka, sest
kuulub II kaitsekat ja on ohustatud. väikekärbsenäpp
Mitte nimetada Andmed esinemise kohta ebapiisavad Avaste-Kesu KE hulka
arvamiseks. valgeselg-
kirjurähn Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei
ole põhjendatud. nõmmelõoke
Mitte nimetada Ebatüüpiline elupaik, KE hulka arvamine ei ole vajalik. kanakull
Jah 1 1 Lisada Avaste-Kesu KE hulka.
laanepüü Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei
ole põhjendatud. hallpearähn
Mitte nimetada Esineb, kuid KE hulka arvamine ja kvantitatiivse KE seadmine ei
ole põhjendatud.
27
2.2. ELUPAIGAD
Avaste loodusalal on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe inventeeritud 6956,6 ha,
mis moodustab 81,9% loodusala kogupindalast. Natura elupaikade tunnustele vastavatest
aladest 61,4% paikneb sihtkaitsevööndites. Natura elupaigatüübi tunnustele ei vasta 1538,0 ha
kooslusi (nn 0-elupaigad), millest 370,0 ha on potentsiaalsed elupaigad (hõlmab ka
väheesinduslikke elupaiku – hinnang D).
Loodusalal inventeeritud Natura elupaigatüübid on esitatud tabelis 5. Ala kaitse eesmärgiks
seatud elupaigatüübid on märgitud tumedas trükis. Tabelis toodud hinnangud tähistavad
loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet antud alal, kus A tähistab väga esinduslikke, B
esinduslikke, C keskmise, arvestatava esinduslikkusega, D väheesinduslikke kooslusi ning p
potentsiaalseid elupaiku. Eesmärgis on seatud A, B ja C esinduslikkusega elupaikade kohta. D
esinduslikkusega ning potentsiaalsed elupaigad (p) on määratletud potentsiaalsetena.
Esinduslikkus näitab kuivõrd vastab elupaik Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatus
kirjeldatud elupaigatüübi tunnustele, sealhulgas kasvukohatüübi tunnustele (Paal, 2007).
Koosluste täpne paiknemine on esitatud joonisel 5.
Järgnevates alapeatükkides on elupaigatüüpide seisundihinnangute aluseks võetud Natura
standardandmebaasi, ELF-i uuemate inventuuride, PKÜ niiduinventuuri, poollooduslike
koosluste kaardikihi ja 2013. aastal tehtud metsaelupaikade inventuuri (OÜ Metsaruum)
andmed. Ettepanekud Avaste loodusala kaitse eesmärkide ja Natura andmebaasi muutmiseks
on esitatud lisas 8.
Loodusala tuumiku moodustavad Avaste soo ja Kesu raba, viimast on lähemalt kirjeldatud ptk-
s 2.2.5. Avaste soo kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkonda.
Valdkonna lõunapiirile jääb Lihula-Lavassaare soostik pindalaga 38 000 ha. 8702 ha suurune
Avaste soo moodustab selle kirdepoolse osa (Valk, 1988). Sootüpoloogiliselt on tegemist
karbonaatsel aluspõhjal kujunenud madal- ja siirdesooga, mis tekkis mineraalmaa soostumisel.
Soos levib madalsoolasund, mis koosneb keskmiselt lagunenud tarna-lehtsambla-, pilliroo-
tarna- ning tarnaturbast. Lasundi paksus on 2,6-4,1 m. Turba lamamiks on liivsavi, savi ja
moreen. Soo toitub põhjaveest, eesvooluks on Allika ja Teenuse jõgi. Tähelepanuväärne on ka
soo idaserval paiknev järsk rannaastang (jääb loodusala piirest väljapoole). Soo asub tundliku
veerežiimiga alal, sellest lõunapoole jääb karstiala (EELIS, 2013).
Avaste keskosa on kuivendamise mõjust pääsenud, kuid äärealadel on eri aegadel üksjagu
maaparandustöid tehtud. Sood põhja-lõunasuunaliselt läbivat Avaste oja on õgvendatud juba
enne Teist maailmasõda. Lõunaossa rajatud kraavid koguvad vee Suitsu ning Võhma-Kureselja
peakraavi, mis omakorda suubuvad Allika jõkke (Kiristaja & Timm, 2002), viimast süvendati
1970-ndatel aastatel (Palo, 2008).
Arengus on Avaste soo jõudnud üleminekustaadiumi toitainerikka madalsoo ja vaesema
siirdesoo vahel (Leivits & Leivits, 2011). Avaste soo põhiosas on veel tegemist liigirikka
madalsoo elupaigatüübiga, kus kaasnevaks tüübiks siirde- ja õõtsiksood. Madalsoo levib ka
massiivi ida- ja lääneservas (Maalinna soo). Avaste soo kesk- ja idaosas on puittaimestik veel
suhteliselt hõre, kuid lääneosas kaskede liituvus ning puude kõrgus suureneb, meenutades
kohati pigem siirdesoometsa (Leivits & Leivits, 2011). Soos kasvab kõrge (2,0-2,2 m) ja tihe
pilliroog, palju on tarnamättaid (70% pindalast). Soo on väga märg, veetase ulatub soo pinnast
0,3-0,2 m kõrgemale (Kiristaja & Timm, 2002).
28
Parasmaa sihtkaitsevööndis on selgelt jälgitav vanade poollooduslike koosluste
kinnikasvamine peale hoolduse lakkamist. Suurema osa massiivist moodustavad esimese
põlvkonna erivanuselised (valdavalt keskealised) männikud, kus esineb üksikuid vanemaid
mände ja tammesid.
Avaste hoiuala tervikuna on ajalooliselt olnud kasutusel loomade karjamaana ja ilmselt olnud
osaliselt ka niidetav. Tõenäoliselt sai karjatamine alguse lähedalasuvate Parasmaa ja Sõõrike
mõisate loomapidamisest. Viimati olid alal kariloomad „kolhoosiaja” lõpus. Karjatamine on
tugevalt mõjutanud koosluste teket, mille tulemusena on praeguseks piirkonnas välja
kujunenud omalaadne metsa ja niidutaimede segakooslus. Natura elupaikadele mittevastavad
alad on sageli väga väärtuslikud kaitsealuste taimeliikide elupaigana. Hõredad ja
nooremapoolsed endised karjamaad on suhteliselt mosaiiksed ja varieeruva puurinde liitusega.
Leidub üksikuid vanemaid tammesid ja mände. See loob eelduse mitmekesisuse tekkeks ning
tulevikus võib välja areneda vana loodusmets (9010*).
Kesu raba ja Avaste ehk Mihkli soo on kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse. Ürglooduse
objektide kaitse korraldamiseks soovitatakse nende kaitsestaatuse säilitamist.
Avaste loodusalal on registreeritud kuus vääriselupaiga tunnustele vastavat metsaosa. VEPid
paiknevad loodusala lõunaosas Avaste looduskaitsealal ja hoiualal ning kuuluvad tüüpiliste
puisniitude, palu-haavikute, laanemetsade, loometsade ja laialehiste salumetsade tüüpi
29
Tabel 5. Natura elupaigatüübid Avaste loodusalal.
Kood Elupaigatüüp
Natura ala eesmärgid1 Elupaigatüübi
pindala 2013. a.
andmetel (ha)
Elupaigatüübi
seisund 2013. a.
andmetel (ha) Märkused
3160 Huumustoitelised järved ja
järvikud - - - - - - 1,4 - Tegemist rabalaugastega, mitte määrata
eraldi eesmärgina. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0
5130 Kadastikud2 0,2 17 B B 14,7 B Elupaiga piire täpsustati 2013. aastal. Muuta
standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 14,7
6210* Kuivad niidud lubjarikkal
mullal (olulised orhideede kasvualad)
0 0 C C 4,2 C
Elupaik kaardistatud 2002. aastal,
täpsustada standardandmebaasi eesmärke. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0
6280* Lood (alvarid) 0 0 C C 0 - Mitte määrata eesmärgina, kuna pole alal
registreeritud. Muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0
6410 Sinihelmikakooslused 0,9 76,5 A A 32,3 A Elupaiga piire täpsustatud 2013. aastal.
Muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 6,7
6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud - - - - 1,9 C Seoses väikese pindalaga ei ole eesmärgina
nimetamine vajalik. Kaitstud ala (skv-s, ha) 1,9
6510 Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud - - - - 49,5 C
Hoolduse puudumisel elupaigatüüp ei säili
ning eesmärgina nimetamine ei ole
põhjendatud.
Kaitstud ala (skv-s, ha) 23,7
6530* Puisniidud - - - - 83,2 C
Kaitstud ala (skv-s, ha) 13,8
1 Natura standardandmebaasi põhjal 2 Ala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid on märgitud tumedas trükis
Katvuse % Pindala (ha)
Esindus-likkus
Struktuuri säilimine
Looduskaitse- line seisund Üldhinnang
B C
C C
C C
A C
- -
- -
- -
30
7110* Rabad 0 0 B B 1949,2 A Pindala muutumise aluseks 2011. a. ELFi ja
2013. a. Metsaruum OÜ andmed – muuta
standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0
7140 Siirde- ja õõtsiksood 0,7 59,5 A C A B 854,8 B
Pindala on oluliselt suurenenud – toimub siirdesoostumise protsess. Muuta
standardandmebaasi (esinduslikkuse
määramise järgselt). Kaitstud ala (skv-s, ha) 618,7
7150 Nokkheinakooslused 0 0 B B
0 - Eesmärgina nimetamine ei ole põhjendatud –
säilib raba elupaiga kaitsega. Kaitstud ala (skv-s, ha) 0
7230 Liigirikkad madalsood 31,8 2701,3 A B
2661,4 B Pindala väheneb – toimub siirdesoostumise
protsess, muuta standardandmebaasi. Kaitstud ala (skv-s, ha) 2536,3
9010* Vanad loodusmetsad 0,6 51 B C
64,8 C
Levikuala täpsustati 2013. aasta inventuuriga (Metsaruum OÜ) – muuta
standardandmebaasi.
Kaitstud ala (skv-s, ha) 26
9020* Vanad laialehised metsad 0,9 76,5 B B
54,2 B
Kaitstud ala (skv-s, ha) 2,3
9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 13,1 1112,8 C C
987,5 B
Kaitstud ala (skv-s, ha) 960,4
91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 0,8 68 B B
197 C
Kaitstud ala (skv-s, ha) 65,1
KOKKU: 49 4162,4 6956,6
KOKKU kaitstud ala (skv-s, ha): 4269,5
B C
B C
B C
C C
A C
B C
B C
31
Joonis 5. Natura elupaigatüübid Avaste loodusalal.
32
2.2.1. KADASTIKUD (5130)
Kadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel, mis on kujunenud massiivsel pael või selle
murenemisel tekkinud rähal. Lookadastike levik Eestis on väga selgepiiriline, hõlmates
Saaremaad ning loode- ja põhja-eesti paealasid (Paal, 2007). Natura standardandmebaasi
andmetel moodustab kadastike elupaigatüüp 17 ha ehk 0,2% Avaste loodusala territooriumist.
Elupaik on kaardistatud 14,7 ha-l ning selle esinduslikkust on hinnatud heaks (B). Natura ala
eesmärk ei ole saavutatav – osaliselt on tegemist vale määranguga või elupaigatüübi loodusliku
arenguga seotud üleminekuga. 2013. aasta inventuuri põhjal (Metsaruum OÜ) on 2,3 ha
ulatuses tegemist liigirikaste madalsoode (7230) ning 0-elupaigatüübiga (esimese põlvkonna
männikuid, mis on kasvanud endistele poollooduslikele kooslustele). Natura loodusala eesmärk
tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.
Koosluse esinemisalad paiknevad loodusala lõunaosas, Avaste looduskaitseala välispiiril
Parasmaa hooldatavas sihtkaitsevööndis ning jäävad osaliselt väljapoole loodusala piire.
Elupaigatüüp registreeriti 2002. aastal, mille põhjal on koosluse struktuur väga hästi säilinud
ning alal on elupaigatüübi kaitse seisukohast kõrge väärtus. Kooslus on tekkinud viimase 50
aasta jooksul endisele puiskarjamaale. Elupaigatüübi säilitamiseks kaardistatud ulatuses tuleb
taastada hooldamine. Avatuse tagab pikaajaliselt vaid karjatamine/niitmine, aeg-ajalt kadakate
ja teiste puittaimede väljaraiumine.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 14,7 ha-l seisundiga B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 14,7 ha-l seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel
Meetmed
Koosluse taastamine ja hooldamine 14,7 ha-l.
2.2.2. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD –
6210*)
Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud
karbonaadirikkal mullal, samuti sürjaniidud. Kuivade pärisaruniitude pinnamood on tasane või
nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise sügavusega ja sügavad rähksed rendsiinad või leostunud
liivsavimullad. Muld on enamasti kuiv või taimekasvatuse seisukohast parasniiske.
Elupaigatüüp levib peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, samuti Põhja-Eesti
lavamaal (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab lubjarikkal mullal kasvavate kuivade niitude
elupaigatüüp 0% Avaste loodusala territooriumist. 2002. aastal kaardistati elupaigatüüp 4,2 ha-
l kahe lahustükina loodusala kaguservas (jääb Avaste hoiuala territooriumile). Elupaigatüübi
esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C) ning selle struktuur on hästi säilinud. Kooslus on
tekkinud endisele karjamaale. Koosluse avatud osad vastavad elupaigatüübi tunnustele hästi,
33
kinnikasvavad osad on muutumas kadastike (5130) elupaigatüübi suunas. Elupaigatüübi
looduskaitselist väärtust on hinnatud väga kõrgeks.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l seisundiga B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Koosluse kinnikasvamine majandamise puudumisel
Meetmed
Koosluse taastamine ja hooldamine 4,2 ha-l.
2.2.3. LOOD (ALVARID – 6280*)
Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga ja tasase pinnamoega paepealseid alasid.
Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad, mis aga kevaditi seevastu võivad olla
üsna märjad. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab alvarite elupaigatüüp 0% Avaste loodusala
territooriumist. 2013. aasta andmetel ei ole vastava elupaigatüübi esinemisalasid alal
registreeritud. Kogu loodusala territoorium on kaardistatud ning elupaigatüübi eesmärgiks
seadmine ei ole põhjendatud. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek mitte nimetada 6280*
elupaigatüüpi loodusala eesmärkide hulgas.
2.2.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
Sinihelmikakooslused on kujunenud kuivendatud soo-aladele või rohumaade ekstensiivse
majandamise tulemusena. Eestis on sinihelmikakooslustel üldiselt madal looduskaitseline
väärtus, kuna need on valdavalt kujunenud sekundaarselt tugeva inimmõju (kuivendamise)
tulemusena (Paal, 2004).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab sinihelmikakoosluste elupaigatüüp 76,5 ha
ehk 0,9% Avaste loodusala territooriumist. 2002. aastal registreeriti elupaigatüüp üheksa
lahustükina 32,3 ha-l loodusala lõuna- ja kaguosas, paiknedes peamiselt Avaste HA
territooriumil, osaliselt ka Avaste LKA-l Parasmaa hooldatavas ja Mangu looduslikus
sihtkaitsevööndis. Osaliselt oli tegemist vale määranguga – 2013. aasta andmetel on tegemist
7230, 6530*, 6510 ja 0-elupaigatüübiga. Natura eesmärk ei ole saavutatav, kuna kogu loodusala
territoorium on kaardistatud.
Elupaigatüübi seisundit hinnati 2002. aastal väga heaks (A) ning selle looduskaitselist väärtust
väga kõrgeks. Hoolduse puudumise tõttu on niitude esinduslikkus langenud. Kooslus on kohati
võsastunud ning selle säilimist on võimalik tagada vaid niitmise (eelistatud) või karjatamisega.
Kaitseala prioriteetseteks elupaikadeks on sooelupaigad. Sooelupaikade veerežiimi taastamisel
muutuvad sinihelmikakooslused niiskemaks ning ajapikku taastub endine madalsookooslus.
Seega ei ole otstarbekas seada kaitseala eesmärgiks sinihelmikakoosluste säilitamine vaid
sinihelmikakooslustest madalsookoosluste kujundamine loodusliku veerežiimi taastamisega.
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata sinihelmikakooslused loodusala ja kaitseala
kaitse eesmärkide hulgast välja.
34
2.2.5. RABAD (7110*)
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud
turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitaineterikka veeni. Toitaineid toovad
rabadesse peamiselt sademed. Raba taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,
puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. Kui puurinde liituvus ületab 0,3
ja keskmine kõrgus nelia meetrit, siis on tegu rabametsaga (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab raba elupaigatüüp 0% Avaste loodusala
territooriumist. Elupaigatüüp on kaardistatud 1949,2 ha. Lisaks on 3,7 ha väheesinduslikke
kooslusi. Kehtiva kaitsekorra alusel paikneb see kogu ulatuses piiranguvööndis (Kesu
sookaitsealal).
Kesu raba on veelahkmel asuv üldjoontes ümmargune märgala, läbimõõduga kuni 8 km ning
absoluutse kõrgusega kuni 19 m. Kesu raba koosneb puutarna turbasambla turbast paksusega
kuni 7 m. Turba lamamiks on liiv. Sood on kasutanud Jädivere, Langerma ja Kivi-Vigala
turbaühistu ning kolhoos – alusturbaks. Pinnavee äravool toimub Velise jõe harujõgedesse. Soo
tekkis jäänukjärve soostumisel, toitub sademetest ja tulvaveest. Soos levib puis- ja lageraba
(EELIS, 2013).
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1997) alusel on tegemist (puis-)
mättaraba kasvukohatüüpi kooslustega. Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad rabamassiivi nõlv ja
lagi, mille mikroreljeef on väga mätlik. Mullaks on sügavamad oligotroofsest sfagnumiturbast
rabamullad. Turbakiht on veega küllastunud, põua ajal võib raba pinnakiht, eriti mätaste ülaosa,
muutuda kümmekonna cm sügavuselt kuivaks. Puurinne puudub või esineb üksikuid kiduraid
mände, mille kõrgus on tavaliselt alla 3 m, harvem ka sookaski. Põõsarinne puudub või esineb
hõredalt vaevakaski. Puhmarinne on hästi välja kujunenud (Paal, 2007).
2011. aastal antud hinnangu alusel (ELF inventuur) on raba seisund 1949,2 ha-l väga hea (A).
2013. aasta metsaelupaikade inventuuril kaardistati 3,7 ha-l madala seisundi hinnanguga (D)
raba servakooslused, mis pikemas perspektiivis kujunevad siirdesoo- ja rabametsadeks
(91D0*). Pikaajaline eesmärk seatakse vaid säilivale kooslusele (3,7 ha lisatakse pikaajalise
eesmärgina siirdesoo- ja rabametsade juurde).
Piiranguvööndi kaitserežiimiga ei ole võimalik tagada raba elupaigatüübi säilimist, mistõttu
tehakse ettepanek kaitsekorra muutmiseks.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 1949 ha, seisundiga A.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 1949 ha, seisundiga A.
Mõjutegurid ja meetmed
– Kuivendus
Meetmed
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega raba elupaigatüübi esinemisala määratakse
sihtkaitsevööndisse.
35
– Elupaiga servaalad asuvad väljaspool kaitseala.
Meetmed
Kaitsekorra muutmine nii, et sooalad tervikuna oleks kaitseala koosseisus.
2.2.6. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)
Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja peenravahede
taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad
taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeteveega
toodavast ainest.
Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega
läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht.
Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad siirde- ja õõtsiksood 59,5 ha ehk 0,7%
Avaste loodusala territooriumist. Elupaigatüüp on kaardistatud 854,8 ha, millest 618,7 ha on
kehtiva kaitsekorra alusel määratud sihtkaitsevööndisse (muu osa jääb Kesu raba serva Avaste
hoiualale).
Kui välja arvata vahetult Avaste mäe alla jääv soo-osa, on Avaste soo selgelt siirdesoostunud
(Leivits & Leivits, 2011). Siirde- ja õõtsiksood paiknevad Avaste soos madalsoode vahel ja
servades ning Kesu rabas soonikutena raba servaaladel. Lisaks esineb siirde- ja õõtsiksoid
kaasneva elupaigatüübina liigirikastes madalsoodes (7230). Siirdesooks arenemisele viitavad
suured, mõnemeetrise läbimõõduga raba- ja metsafragmentidega turbasamblamättad.
Puurindes kasvavad 3-4 m kõrgused sookased, põhjaosas kasvab rohkem ka mände ning kõikjal
leidub üksikuid kuuski.
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1997) alusel on tegemist
rohusiirdesoo kasvukohatüüpi kooslustega. Mullaks on erineva sügavusega siirdesoomullad.
Põhjavesi on kõrge ning sageli esineb pikaajaline üleujutus (Paal, 2007).
Elupaigatüübi seisund on valdavalt B (444,1 ha). 190,3 ha-l on määratlemata seisundiga
elupaiku. Loodusala kaitse eesmärgiks seatakse 850 ha, arvestusega, et 4,8 ha on
üleminekuilmelisi alasid ning elupaiga eristamine madalsoos ja rabast on hinnanguline.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 850 ha, seisundiga vähemalt B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 850 ha, seisundiga vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Kuivendus
Meetmed
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega Kesu raba ümbritsevad siirdesood määratakse
sihtkaitsevööndisse.
– Puudulikud andmed
Meetmed
36
Määrata elupaigatüübi esinduslikkus 190,3 hektaril.
2.2.7. NOKKHEINAKOOSLUSED (7150)
Natura standardandmebaasi andmetel hõlmavad nokkheinakooslused 0% loodusala
territooriumist (esinduslikkus B). Nokkheinakooslused on Eesti tingimustes raba elupaigaga
vahetult seotud kooslused, mida ei ole otstarbekas käsitleda eraldi elupaigana. Sellest tulenevalt
ei ole vajadust püstitada nokkheinakoosluste elupaigale kaitse eesmärke ja tuua välja
ohutegureid ning meetmeid. Nokkheinakoosluste kaitse toimub läbi raba elupaiga kaitse.
2.2.8. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30cm tüsedusest turbakihist hoolimata
saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa
madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised
tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi (Paal, 2007).
Suurema osa Avaste soost hõlmavad liigirikkad madalsood, lisaks leidub seda elupaigatüüpi
Kesu raba servaaladel. Paiguti on kaasnevaks elupaigatüübiks siirde- ja õõtsiksood (7140) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*, üleminekualad). Koosluse kujunemist on mõjutanud
kuivendamine. Kunagised soode kuivendamised hõlmasid ennekõike just madalsoid, kuna neist
sai kuivenduskraavide abil tekitada üsna head viljakad madalsoopõllud ning kõdusoometsad.
Natura standardandmebaasi andmetel moodustavad liigirikkad madalsood 2701,3 ha ehk 31,8%
Avaste loodusala territooriumist. Elupaigatüübi esinemisalad on kaardistatud 2661,4 ha, millest
2536,3 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Lisaks on väheesinduslikke kooslusi 5,1 ha-l. Natura
eesmärk ei ole saavutatud – kuivenduse tulemusena on kooslustes toimunud üleminek
toitainerikkalt madalsoolt liigivaesemale siirdesoole (7140), lisaks on kinnikasvanud või –
kasvavaid madalsoid, mis ilma sekkumiseta muutuvad soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)
tüübile vastavateks aladeks.
Õõtsik-madalsoo kasvukohatüübi esinemisalad on tasased ning veekogude kinnikasvamisel on
tekkinud õõtskamar. Mullaks on suhteliselt toiterikas turvas, põhjavesi on pinnal või
mõnekümne sentimeetri sügavusel (Paal, 2007).
Elupaigatüübi seisund on valdavalt (2382,5 ha) B. Kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks seatakse
liigirikaste madalsoode säilimine vähemalt kaardistatud ulatuses. Loodusliku veerežiimi
taastamise tulemusena võib eeldada mitmete kuivenduse tulemusel tekkinud sekundaarsete
elupaigatüüpide taastumist madalsoona.
2013. aastal inventeeritud ja kinnikasvavatest aladest on keskmiste jõupingutustega taastatavad
ning teiste poollooduslike koosluste läheduses paiknevad alad ID-ga 19, 21, 29, 124, 125 ja
127. Teised alad on juba niivõrd metsastunud, et nende taastamine on raske ja pole tõenäoliselt
otstarbekas.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 2661 ha, seisundiga vähemalt B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine vähemalt 2661 ha, seisundiga vähemalt B.
37
Mõjutegurid ja meetmed
– Kuivendus
Meetmed
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
– Elupaiga servaalad asuvad väljaspool kaitseala.
Meetmed
Kaitsekorra muutmine, nii, et sooalad tervikuna oleks kaitseala koosseisus.
2.2.9. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga
või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele
ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt
mardikatele (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab vanade loodusmetsade ehk läänetaiga elupaik
51,0 ha ehk 0,6% Avaste loodusala territooriumist. 2013. aasta metsaelupaikade inventuuri ja
varasemate inventuuride põhjal on täpsustatud koosluse levikualaks 64,5 ha (sellest 26,0 ha on
sihtkaitsevööndis), lisaks on inventeeritud potentsiaalsed elupaigad 234,4 ha-l (sellest 130,0 ha
sihtkaitsevööndis). Potentsiaalsete elupaigatüüpide puhul on valdavalt tegemist esimese
põlvkonna metsadega. Mets on kasvanud endistele niitudele ja puisniitudele. Puude vanus on
40-130 aastat.
Pindala suurenemise põhjuseks on osaliselt varasemad valed määrangud (9080* elupaigatüüp),
kuid suuremas osas on tegemist esmakordselt kaardistatud aladega (eelkõige hoiuala
territooriumil).
Elupaigatüübi seisund on valdavalt C. Vanades loodusmetsades leidub vääriselupaiga
tunnusliike, nt kännukatikut ja kariksammalt. Tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga,
mistõttu on põhjendatud loodusala eesmärgiks seatava pindala suurendamine. Piiranguvööndi
kaitserežiim ei taga elupaigatüübi säilimist, mistõttu seatakse eesmärgiks kehtiva kaitsekorra
alusel sihtkaitsevööndis paiknevate koosluste säilimine ning pikemas perspektiivis nende
esinduslikkuse paranemine. Sihtkaitsevööndis paiknevatele kooslustele mõju avaldavad tegurid
puuduvad, positiivset mõju avaldavad loodusliku veerežiimi taastamistööd.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 181,0 ha, seisundiga vähemalt C.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 51,0 ha, seisundiga C ning 130,0 ha potentsiaalsete elupaikadena.
Mõjutegurid ja meetmed
– Metsaraie piiranguvööndis ja hoiuala territooriumil
Meetmed
Määrata elupaigatüübi esinduslikumatest aladest täiendavalt vähemalt 38,8 ha
sihtkaitsevööndisse.
38
2.2.10. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja
nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas
paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus (Paal,
2007).
Natura standardandmebaasi andmetel moodustab vanade laialehiste metsade elupaigatüüp 76,5
ha ehk 0,9% Avaste loodusala territooriumist. Kaardistatud on elupaigatüüp 54,2 ha, millest
vaid 2,3 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Osaliselt on tegemist endiste puisniidualadega, kus
leidub vääriselupaiga tunnusliike kännukatikut, kiiriksamblikku ja kariksammalt. Pindala
vähenes eelkõige varasema eksliku määratluse tõttu. Leidus alasid, mis 2013. aasta andmetel
vastavad 7230, 9080*, 9010*, 6530* ja 0-elupaikadele.
Elupaigatüübi säilimine on võimalik vaid sihtkaitsevööndi režiimi kehtestamisel, samas pole
ka selle meetme rakendamisel võimalik saavutada Natura ala eesmärki, kuna kogu loodusala
territoorium on kaardistatud. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek määrata kõik heas ja
väga heas seisundis alad sihtkaitsevööndisse ning viia Natura eesmärgid vastavusse tegeliku
olukorraga.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 54 ha, seisundiga vähemalt B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 54 ha, seisundiga vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Metsaraie piiranguvööndis ja hoiuala territooriumil
Meetmed
Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad sihtkaitsevööndisse.
2.2.11. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina üsna õhuke
(kuni 30 cm). Niisuguseid kooslusi leidub sooäärsetel tasastel aladel. Puurindes valitsevad
enamasti sanglepp (Alnus glutinosa) või sookask (Betula pubescens), siiski võib männi ja/või
kuuse (Picea abies) osalus mõnedes kooslustes olla küllaltki suur. Alustaimestu ilme määrab
sageli ühe või teise tarnaliigi domineerimine (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi
1112,8 ha, mis moodustab 13,1% loodusala kogupindalast. Elupaigatüübi esinemisalana on
kaardistatud 987,5 ha, millest 960,4 ha paikneb sihtkaitsevööndis. Lisaks on 1,7 ha
väheesinduslikke elupaiku ning 74,1 ha potentsiaalseid elupaiku. Pindala vähenes eelkõige
varasema eksliku määratluse tõttu. Leidus alasid, mis 2013. aasta andmetel vastavad 9010*,
7230, 6530* ja 0-elupaikadele.
Kooslus levib eelkõige märgalade servades. Lisaks leidub mitmeid 7230 elupaigatüübina
määratletud, kuid üleminekustaadiumis olevaid alasid, mis kuivenduse mõjul muutuvad 9080*
tüüpi metsadeks.
39
Piiranguvööndi režiimiga ei ole võimalik tagada elupaigatüübi kaitset. Natura ala eesmärk ei
ole 30 aasta perspektiivis saavutatav. Samas tehakse ettepanek kõikide 9080* elupaigatüübi
esinemisalade määramiseks sihtkaitsevööndisse, et tagada elupaigatüübi säilimine
maksimaalses ulatuses. Natura eesmärk tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 1062 ha, seisundiga A.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 987 ha, seisundiga vähemalt B ning 74 ha potentsiaalsete elupaikadena.
Mõjutegurid ja meetmed
– Kuivendus
Meetmed
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
– Metsaraie piiranguvööndi ja hoiuala metsades
Meetmed
Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad sihtkaitsevööndisse.
2.2.12. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)
Selle tüübi kooslused erinevad siirdesoo ja raba elupaigast tihedama ja kõrgema puurinde
poolest, siin on puurinde võrade liituvus vähemalt 0,3 ning puude keskmine kõrgus on üle nelja
meetri (Paal, 2007).
Natura standardandmebaasi andmetel leidub siirdesoo- ja rabametsi 68,0 ha-l, mis moodustab
0,8% Avaste loodusala territooriumist. 2013. aasta metsainventuuri (Metsaruum OÜ) ja
varasemate Natura inventuuride põhjal on koosluse levikualaks 197,5 ha, millest 65,1 ha jääb
sihtkaitsevööndisse. Lisaks leidub väheesinduslikke ja potentsiaalseid elupaiku 47,9 ha-l.
Elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine on võimalik vaid sihtkaitsevööndi režiimi
rakendamisega. Kehtiva kaitsekorraga ei ole Natura eesmärk saavutatav ning vajalik on
kaitsekorra muutmine.
Tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga, mistõttu on põhjendatud loodusala eesmärgiks
seatava pindala suurendamine. Eesmärgid seatakse projekteeritava kaitsekorra alusel, millega
määratakse kogu praegune Kesu sookaitseala sihtkaitsevööndisse. Samuti lisatakse pikaajaliste
eesmärkide hulka käesoleval ajal raba (7110*) elupaigana määratud, kuid 30 aasta perspektiivis
91D0* elupaigatüübiks kujunevad alad (3,7 ha).
Sihtkaitsevööndis paiknevatele kooslustele mõju avaldavad tegurid puuduvad, positiivset mõju
avaldavad loodusliku veerežiimi taastamistööd.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
Elupaigatüübi säilimine 134 ha, seisundiga vähemalt B.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
40
Elupaigatüübi säilimine 128 ha, seisundiga vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Kuivendus
Meetmed
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega kogu Kesu sookaitseala määratakse sihtkaitsevööndisse.
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
2.3. MUUD VÄÄRTUSED
2.3.1. MUINSUSKAITSELISED VÄÄRTUSED
Avaste soo lõunaservas Maalinna soosaarel asub Pärnumaa tähelepanuväärsemaid muistiseid,
legendaarse Vambola kants – Soontagana maalinn (foto 1), mis on muinsuskaitsealune
arheoloogiline mälestis.
Soontagana maalinn pärineb II aastatuhande algusajast ning tegemist on Soontagana
muinaskihelkonna keskuse ja kogu lõunapoolse Läänemaa peamise sõjalise tugipunktiga.
Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse sõjakäiku Soontaganasse 1210. aastal ja linnuse
vallutamist ning rahva ristimist 1216. aastal. Soontagana linnus oli esimene kindlustatud
varjupaik eestlaste valdustesse lõuna poolt tungivate röövvallutajate teel ja seda rüüstati
korduvalt (Tõnisson, 1977).
Linnuse õue katab 1-1,5 m paksune kultuurikiht. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 7.8.
sajandist, kuid kultuurkihi põhiosa kuulub 12. sajandisse ja 13. sajandi algusesse. Aastatel
1965-1971 toimunud väljakaevamistel leiti maalinna ümbritsenud vallis 6-7 ehitusjärku.
Maalinna ümbritses tarandkindlustus. Viimati oli maalinna ümbritsenud vall ehitatud
paeplaatidest (Tõnisson, 1977).
Maalinna (mõõtmed 110*60*8-10 m) ümbritseb pärandkultuurmaastik niitude, kiviaedade ja
kunagiste taluasemetega (fotod 2, 3 ja 4). Kogu soosaar on 760 meetrit pikk, 340 meetrit lai ja
kerkib kõrgeimas kohas 10 meetrit üle soo pinna.
Maalinna saar oli üks kahest Pärnumaa asustatud soosaarest ning siin suutis end toita kaks
taluperet (Kiristaja & Timm, 2002). Mõlema talu ametlik nimetus oli Maalinna (I ja II)
(Tõnisson, 1977). Kuuldavasti olnud Soontakid soosaarel elanud järjest 22 põlve. Viimane talu
jäeti maha kuuekümnendatel. Taluhoonetest on säilinud vaid varemed, kaks keldrit ning
lõputud kiviaiad. Ajaloohuvilistel on soovi korral võimalus vanu talukohti taastada. Kohalik
kolhoos haris Maalinnas põlde ja koristas heina veel paarkümmend aastat tagasi (Kiristaja &
Timm, 2002). Kiviaedade kogupikkus on ca 2,5 km. Nende avatuna hoidmine ja taastamine on
oluline paiga ajaloo- ja kultuuriväärtuste eksponeerimiseks. Ligikaudu 550-600 meetrit
kiviaeda on metsasel alal, mis otseselt maastikul välja ei paista. Kaitsekorraldusperioodil
kavandatakse taastada vähemalt 1,5 km niidualal ja niiduala servades olevaid kiviaedasid
Ajaloolise maastiku piiritlemiseks on võimalusel soovitav taastada kõik kiviaiad 2,5 km
ulatuses.
Soontagana maalinn omab eelkõige ajaloolist väärtust ning on siinse pärandkultuurmaastiku
oluline osa. Piirkond on tunnistatud väärtuslikuks maastikuks. Koos ümbritsevate muistsete
külamaastikega (nt Kurese) moodustab see ainulaadse loodus- ja kultuurmaastike kompleksi
ning ala kultuurilis-ajalooline ning puhkemajanduslik väärtus on väga kõrge (Kiristaja &
Timm, 2002).
41
Muinsuskaitseliste- ja pärandkultuuriväärtuste säilimiseks ja eksponeerimiseks tuleb jätkata
Maalinna soosaare ja Soontagana maalinna iga-aastast niitmist ning kiviaedade ja
puhkekohtade hooldamist. Muinsuskaitselisi- ja pärandkultuuriväärtusi tutvustatakse
uuendataval infotahvlil ning loodusala tutvustaval voldikul.
Kaitse eesmärk
• Pikaajaline kaitse eesmärk
1. Ajalooliselt kujunenud planeeringuga maastik ja maastikuvaated on säilinud vähemalt 19 ha
ulatuses.
2. Korrastatud on vähemalt 2 km kiviaedu.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse eesmärk
1. Korrastatud on vähemalt 1,5 km kiviaedu.
2. Avatud maastik on säilinud vähemalt 19 ha ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed
– Maastikuvaadete ja linnamäe kinnikasvamine
Meetmed
Pärandkultuurmaastike säilitamine, linnamäe nõlvade niitmine, võsa likvideerimine
– Kiviaedade hävimine ja võsastumine
Meetmed
Kiviaedade puhastamine võsast ja korrastamine Kiviaedade taastamine
2.3.2. PÄRANDKULTUURIVÄÄRTUSED
Loodusala territooriumil on registreeritud kolm pärandkultuuriobjekti: Pärasoo umbjõgi,
Avaste talude turbavõtualad ja Avaste-Soontagana talitee.
Avaste looduskaitseala idaservas paiknev Pärasoo umbjõgi on käänurohke, kohati
umbekasvanud sügavate hauakohtadega piirijõgi Raplamaa ja Pärnumaa vahel. Suurveeajal
voolab vesi Kesu raba lähistelt Pärasoost Avaste sohu. Jõgi oli kantud juba 1799. aastal krahv
Mellini Liivimaa kaardile. Avaste peakraavi kaevamisel 1926. aastal leiti turba alt rohkesti
jämedate puutüvede (eriti tamme) jäänuseid (EELIS, 2013).
Kesu sookaitseala edelanurgas on kunagised Avaste talude turbavõtualad – 26 nn turbajagu.
Suured turbavõtuaugud kaevati Vigalas 1960ndatel suurema soohõlvamiskampaania algul.
Ümbruses kasvab nüüd kase-männimets, kuid tegutsemisjäljed möödanikust on siiani nähtavad
(EELIS, 2013).
Üle Avaste soo kulgeb Avaste-Soontagana talitee. Avaste küla lõunapiirilt Jõe talust algav
talitee viib Soontagana maalinna ja sealt Kurese külla. Endisaegset teed markeerib kaskedest
rida, küll lõiguti üle soomaastiku. Vigala rahvas on läbi aegade taliteed kasutanud palgiveoks
(EELIS, 2013).
Maalinna ümbritses läbipääsmatu soo ning siia pääses vaid talvel või tammepakkudest laotud
salateed mööda, mis algas muistse ohvrimäe – Salumäe lähedalt Kurese külast (Kiristaja &
Timm, 2002). Teepakud tulid nähtavale magistraalkraavi kaevamisel 1920 - 1930- ndail aastail
(Tõnisson, 1977).
42
Maalinna juurde tuli veel üks tee: see suundus hilisema Kõima mõisa juurest loodesse,
pöördudes Kibura küla lähedal (Rõkkapuu talu juures) põhja- kirdesse Maalinnani ja sealt edasi
samas suunas üle soo. Kibura - Maalinna vaheline lõik on sellest kasutusel praegugi. Seega
asetses kunagine linnus tema juurde kuuluva asustuspiirkonna keskel, olles ühenduses nii
Mihkli- kui ka Vigala- poolsete küladega. Kirjeldatud teid kasutati esijoones talviti, kuid
linnusega peeti nende kaudu ühendust aastaringselt (Tõnisson, 1977).
43
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Avaste loodusala on asustuseta ja paikneb suurematest linnadest kaugemal. Valdavalt on
tegemist sookooslustega, mille koormustaluvus on väga madal ega võimalda suuremates
mahtudes (loodus-) turismi edendada. Avaste loodusala omab väärtust kui selle piirkonna üks
suuremaid madalsoid. Soos kasvab mitmeid ohustatud liike ning pesitseb arvukalt linde,
pakkudes huvi loodussõpradele ja –huvilistele. Samuti külastatakse ala suve lõpus ja sügisel
marjade ja seente korjamise ajal. Sarnaste külastajate hulka on raske tuletada, kuid tõenäoliselt
on see väike ning olulisemat mõju kaitseala väärtustele ei avalda. Piirkonna bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuliste väärtuste säilimiseks tuleb hoida senist eraldatust ja
puutumatust ohustavatest inimmõjudest, mis on võimalik vaid juhul, kui välditakse
rohkearvulise loodusturismi teket ning külastuskoormuse tõstmist vähese koormustaluvusega
paikades. Avaste loodusala peab jääma eeskätt kaitsesuunitlusega alaks.
Loodusala kõige olulisem külastusobjekt on Maalinna soosaar koos Soontagana maalinnaga,
mis on külastajatele huvipakkuv eelkõige oma rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi ning
puhkevõimaluste poolest. Soosaarele rajatud külastustaristut on täpsemalt kirjeldatud
alljärgnevates peatükkides. Avaste loodusalale täiendavaid külastusobjekte ei planeerita,
edaspidi tuleks uued puhkekohad rajada juba olemasolevate objektide lähedusse või väljapoole
loodusala piire. Täiendavate matka- ja õpperadade loomine sooaladele või teistesse väikese
koormustaluvusega kooslustesse läheks vastuollu kaitse eesmärkidega.
Külastajate suunamiseks tuleb hooldada olemasolevaid teid ja külastusobjekte ning suunata
külastajad ettevalmistatud rajatiste juurde.
Maalinna soosaarel on toimunud mitmeid üritusi. 2003. aastal korraldasid Looduse Omnibuss
ja Pärnu Väike Folk muusika ja loodusürituse “Eesti päevad Soontagana maalinnas”. Ürituse
raames toimus mitmeid loodusretki, tutvustati Soontagana maalinna ajalugu ning esinesid
mitmed tuntud artistid.
2004. aastal toimusid Soontagana maalinnas eestlaste muistset vabadusvõitlust pilava filmi
"Malev" võtted.
2005. ja 2006. aasta suvel etendus maalinnas Pärimusteatri Loomine esmalavastus “Soolaev“.
2008. aastal paigaldati Soontagana maalinna linnusevallile raudkivile kinnitatud ajalooline
muinaslinnade kaart, mis valmis Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Eesti sõjahaudade hoolde
liidu koostöös. Sama ürituse raames tähistati malevkonna aastapäeva ja teenetemärkide
annetamist. Lisaks on Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös RMK-ga korraldanud talguid
kiviaedade taastamiseks ja võsaraieks.
Alal on toimunud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse ja jahiseltside kokkutulekuid,
korraldatud tuleinstallatsioonide etendust jne.
44
Visioon ja eesmärk
• Visioon
Avaste loodusala on eeskätt kaitsesuunitlusega ala, kus välditakse rohkearvulise loodusturismi
teket ning külastuskoormuse tõstmist selleks mitteettevalmistatud kohtades. Peamine
külastusobjekt on Soontagana maalinn, kus tutvustatakse loodusala ja selle väärtusi.
• Eesmärk
Pakkuda puhkevõimalusi ja tutvustada loodusala väärtusi Soontagana maalinna piirkonnas,
hoida külastuskoormus loodusala väärtuste säilimist tagavates piirides ning teostada järelvalvet
külastusreeglitest kinnipidamise üle. Suunata külastust selleks ettevalmistatud kohtadesse,
hooldada olemasolevaid rajatisi ning vältida täiendavate külastusobjektide rajamist vähese
koormustaluvusega paikadesse.
3.1. KÜLASTUSTARISTU
3.1.1. SOONTAGANA MAALINNA TELKIMISALA
Avaste looduskaitseala servas Soontagana maalinna viiva raja ääres on piiritletud parkla umbes
kümnele autole. Telkimisalale autoga ei pääse, parkla serva on paigaldatud lukustatav tõkkepuu
(foto 9) ning Allika jõele rajatud 12 m pikkune jalakäijate sild. Soosaare hooldamise
võimaldamiseks on traktorite ülesõit Allika jõest kindlustatud paekividega. Külastustaristu
paiknemine on toodud joonisel 6.
Parklas on kahekohaline kuivkäimla (foto 10), kaks suurt prügikasti, infoviit ning suur
infotahvel.
Maalinna viib 1,5 km pikkune metsatee (foto 11). Soosaarel on kolm ettevalmistatud
lõkkekohta ning metsaonn (foto 12), kus sees on samuti võimalik lõket teha. Lisaks on kaks
varjualusega puhkekohta (foto 13), neist ühe seintele on paigaldatud piirkonna ajalugu,
Soontagana linnust, endist Avaste sookaitseala, varasemaid kihelkondi ja külatüüpe tutvustavad
infolehed (informatsioon kohati aegunud). Lõkkekohtades on ettevalmistatud lõkkease, puude
varjualune, prügikastid, pingid ning kuivad lõkkepuud. Kunagiste talukohtade juures on kaks
kaevu, neist üks on katmata ning võib olla ohuks külastajatele. Soosaarel on kokku neli viita
(foto 14), mis suunavad erinevate külastusobjektide juurde.
2007. aastal toimus telkimisalal oleva kuivtualeti ümberehitamine koostöös Koonga
vallavalitsusega. 2011. aastal valmis uus vaatetorn (foto 15), kust avaneb kena vaade
ümbritsevale soo- ja pärandkultuurmaastikule. RMK on võsast välja raiunud kiviaedu ja
taluhoonete varemed, korrastanud kaitsealal olevat teelõiku.
Soontagana maalinna telkimisala külastajate hulka loendas RMK 2006.-2011. aastal. Tabelis 6
on kajastatud objekti külastusmaht loendusperioodil maist kuni novembrini. Külastusmahu
seire läbiviimisel kasutatakse elektroonilisi ja mehaanilisi loendureid, mis paigaldatakse ala
külastusobjektidele lähtudes põhilistest külastajate liikumisteedest (Riigimetsa Majandamise
Keskus, 2012).
45
Joonis 6. Külastustaristu Avaste loodusalal.
46
Tabel 6. Soontagana maalinna telkimisala külastusmaht 2006.-2011. aastal (Riigimetsa
Majandamise Keskus, 2012).
Loenduspunkt Jaotused
2006 2007 2008 2009 2010 2011
Soontagana maalinna telkimisala 3 594 3 646 3 810 3 067 2 923 3 217
RMK loodushoiuobjektide seisundi seire toimus 2009. aastal. Soontagana maalinna telkimisala
ja metsaonni seisund oli hea. Lähiaastatel on kavas Soontagana maalinna telkimisala rajatiste
(metsaonni ja varjualuste) rekonstrueerimine. 2013. aastal tuvastati Soontagana maalinnas üks
ebaseaduslik lõkkekoht, mis tuleb likvideerida.
Meetmed:
Telkimis- ja lõkkekohtade, varjualuste ja metsaonni hooldamine
Maalinna soosaarele viiva tee hooldamine
Maalinna soosaare niitmine lähtudes poolloodusliku koosluse hooldamise
põhimõtetest
Kiviaedade hooldamine
Ebaseadusliku lõkkekoha likvideerimine
Kaevu katmine
3.1.2. INFOSTENDID, PROGRAMMID, TRÜKISED
Viidad
Soontagana maalinna suunavad viidad on Tammaru – Mihkli ja Järve küla teel (foto 5). Uute
viitade paigaldamist ei planeerita. Vajalik on olemasolevate viitade hooldamine vastavalt
vajadusele.
Meetmed:
Olemasolevate viitade hooldamine.
Infotahvel
Avaste loodusalal on üks infotahvel Soontagana maalinna telkimisala parklas (foto 7).
Infotahvel tutvustab eelkõige telkimisala, sh külastuskorraldust ja vähesel määral Avaste
looduskaitseala. Tahvlil olev informatsioon on puudulik või aegunud ning infotahvlit tuleb
uuendada. Tahvel peab sisaldama teavet kaitstava(te) ala(de) eesmärkide, loodus- ja
muinsuskaitseliste väärtuste, Natura loodus- ja linnualasse kuulumise, tsoneeringu, paiknemise,
külastusobjektide ning -korralduse kohta. Infotahvli uuendamine toimub uue kaitsekorra
kinnitamise järgselt.
Meetmed:
Kaitseala infotahvli uuendamine ja hooldamine.
47
Trükised
Spetsiaalseid Avaste loodusala (või selle osi) käsitlevaid voldikuid ega trükiseid ei ole
koostatud. Avaste looduskaitseala on lühidalt käsitletud 2012. aastal välja antud trükises „Pärnu
maakonna kaitstavad loodusobjektid“ (Palginõmm & Saluveer, 2012).
RMK ei ole koostanud Avaste looduskaitseala ja sealseid külastusobjekte käsitlevaid trükiseid.
Samuti puuduvad RMKl loodusala territooriumil läbiviidavad õppeprogrammid.
Avaste looduskaitseala uue kaitse-eeskirja kinnitamise järgselt tuleb välja anda voldik, mis
tutvustab kogu ala loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitselisi väärtusi, annab ülevaate
külastuskorraldusest ja külastusobjektidest.
Meetmed:
Avaste loodusala tutvustava voldiku väljaandmine.
3.1.3. ENDISED KÜLASTUSRAJATISED
2002. aastal raiuti lahti ja kaeti umbes 500 m ulatuses laudteega Soontagana maalinnast Kurese
külla suunduv talitee ning ehitati purre üle Allika jõe. Käesoleval ajal on laudtee hooldamata
ning halvas seisukorras (foto 8). RMK kavandab riigimaale jääva laudtee osa (kogu kaitseala
piires olev osa) lammutamist ja utiliseerimist 2013.-2014. aastal.
2008. aastal lammutati ja utiliseeriti Avaste soo õpperada. Tegemist oli 2,6 km pikkuse rajaga
laudteel, mis sai alguse Soontagana maalinna mäejalamilt ning kulges väiksele Piuksu
soosaarele. Rajal oli seitse vaatluspunkti, mis tutvustasid Avaste LKA ja Avaste soole
iseloomulikke taimeliike (Suuroja, 2008).
Mõlema objekti puhul ei ole tegemist kaitsealade tutvustamise seisukohalt prioriteetsete
objektidega. Kurese külla viiv laudtee oli suhteliselt väikese kasutusintensiivsusega ning
laudtee ümbrus tugevalt võsastunud ning raskesti läbitav. Kurese laudtee otseselt ei kahjusta
kaitseala kaitseväärtusi. Laudtee kordategemine eeldaks suuremahulisi metsatöid ja võsa
likvideerimist, mis ei ole otstarbekas. Laudtee likvideerimisega suunatakse kaitseala külastuse
põhirõhk Soontagana maalinna piirkonda, mis on kavandatud kaitseala külastusalaks.
Avaste soo õpperaja likvideerimisega vähendati külastuskoormusest tulenevat häirimist Avaste
lagerabal. Avaste raba lagedamad osad on olulisteks pesitsuspaikadeks mitmetele kaitsealustele
linnuliikidele, sealhulgas I ja II kaitsekategooria liikidele.
Meetmed: Soontagana linnamäelt Kurese külla viiva laudtee likvideerimine.
48
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. ELUPAIKADE HOOLDUS- JA TAASTAMISTÖÖD
4.1.1.1. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE
Avaste loodusalal on vaid üks kaitseala läbiv kraav ja mõned kaitsealalt algavad kraavid, kuid
kraavitatud on suur osa ümbritsevaid alasid ja maaparandussüsteemide eesvoolud kulgevad
kaitseala piiril. Avaste looduskaitseala läbib Avaste oja, mis kulgeb edasi looduskaitseala
põhjapiiril, ala lõunapiiriks on Allika jõgi. RMK andmeil on oja Avaste looduskaitseala
lõunapiiril pinnasevalliga tõkestatud ning Avaste oja vesi voolab edasi Allika jõkke. Kesu
sookaitseala põhjapiiril on Avaste kraavi alamjooks, mis suubub samuti Avaste ojja pärast selle
väljumist Avaste looduskaitsealalt.
Loodusala kaitse eesmärkide hulka kuuluvad märgalade elupaigatüübid: rabad, siirde- ja
õõtsiksood, liigirikkad madalsood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad,
mille säilitamiseks ja seisundi parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi tagamine.
Loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb vältida vee väljavoolu kaitsealalt kunstlike
veejuhtmete kaudu. Samas tuleb säilitada ümbritsevatel põllu- ja metsamaadel paiknevate
maaparandussüsteemide eesvoolud. Antud tingimusi arvestati veerežiimi taastamise lahenduse
koostamisel, mille kohaselt suletakse veevool loodusalalt vett välja viivates kraavides ning
säilitatakse loodusala piiril kulgevad kraavid, mis on vajalikud piirnevatel aladel paiknevate
maaparandussüsteemide tööks (joonis 7). Loodusala piiril kulgevad kraavid jäävad mõjutama
servaalasid, kuid väljuvate kraavide sulgemisega vähendatakse kuivenduse mõju ulatust.
Kraavide sulgemistööde kavandamisel lähtutakse 2013. aastal läbiviidud inventuurist (Mengel,
2013).
Loodusliku veerežiimi taastamistööd on jagatud kahte prioriteediklassi. I prioriteediga on
Avaste soost aktiivselt vett väljaviivad kraavid, mis on vajalik sulgeda kogu ulatuses. II
prioriteediklassi kuuluvad väiksemad loodusalalt väljuvad kraavid ja kraavivõrgud, mis
lastakse looduslikul teel kinni kasvada.
Kui üldjuhul voolab vesi suunaga kaitsealalt välja, siis Avaste soo idaosas voolab Parasmaa
maaparandussüsteemilt vesi kaitseala poole, kraav hajub ca 400 kaugusel kaitseala piirist.
Veejuhe on suhteliselt heas seisukorras ja maaparandussüsteemi töö tagamiseks peab veevool
kaitsealale säilima. Vee äravool kaitsealalt toimus Avaste oja kaudu. Avaste oja kandis
madalsoosse valgunud vee Allika jõkke. Peale Allika jõe kanalisse kaevamist Avaste oja enam
eesvooluna ei toimi See kraav oli 2004. aastaks sood läbival lõigul peaaegu kadunud (Maaameti
ortofoto 2002. aastast). Aastal 2005 toimus kraavi süvendamine, mis oli sisuliselt uue kraavi
kaevamine, mis täna rikub väga oluliselt Avaste soo kõige väärtuslikumat (nii liikide kui
elupaiga poolest) osa. Enne selle kraavi rajamist (ca 100 a tagasi) seal tõenäoliselt mingit sängis
olevat läbivoolu ei toimunud. Kesu nurgast lähtuv väljavool viis veed Avaste soole, kus need
laiali valgusid ja põhjapoolt teiste ojade kaudu välja voolasid. Seda kinnitab ka 2004. aastaks
taastunud olukord - Avaste kraav ei toiminud Avaste sood läbivas osas ammu enam eesvooluna.
Täna on süvendamisest tingitult tekkinud seal aga täiesti ebaloomulik olukord. Kaevatud kraavi
idaservas on kõrge mulle, mis takistab suurvee valgumist soole ja osati on kaitsealast välja jääv
sooserv muutunud märjemaks kui ta enne kraavi oli. Samal ajal aga kannatab kaitsealale jääv
49
ulatuslik ala tugeva kuivendusmõju all - kraav kogub läänepoolt soost vett ja kraavi mulle
takistab valgevee kaitsealale jõudmist. Selle kraavi likvideerimisega mingit ülemjooksul
olevate alade mõjutamist toimuda ei saa - kõrguste vahed on lihtsalt sedavõrd suured.
Kuna Avaste kraavi servas on korralik muldevall, siis kraavi likvideerimisel tuleb kraav täita
muldvallist võetud materjaliga.
Kesu raba põhjaosas voolab kaitsealalt välja looduslik oja, mis suubub Enge jõkke. Kuna
tegemist on loodusliku veekoguga, ei ole selle sulgemine vajalik. Veekogu tuleb jätta
looduslikule arengule ning vältida selle hooldamist kaitseala piires.
Soontagana maalinnale viiva tee ääres olev kraav tuleb säilitada teega piirnevas ulatuses.
Ülejäänud osas kraav tee seisundit ei mõjuta. Soosaarel paiknevatel poollooduslikel kooslustel
olev kraavistik on täielikult amortiseerunud, kraavid ei toimi ja need on nii madalad, et
hooldamise käigus sõidetakse masinatega üle kraavide. Kuna ala niiskusrežiim on praegu
rahuldav ja võimaldab koosluste hooldamist, ei ole vajadust kraavide rekonstrueerimiseks.
Kraavid jäetakse hooldamata.
Kokku on vaja Avaste loodusalal sulgeda 14,3 km kraave ja looduslikul teel jäetakse kinni
kasvama kokku 19,5 km kraave. Hinnanguliselt avaldub veerežiimi muutus suletavatest ja
hooldusest välja jäävate kraavide teljest kuni 75 m kaugusel, mis moodustab kokku 276 ha
suuruse ala loodusalast. Elupaigana määratletud aladele jääb sellest 192 ha ja raba, soo ning
soometsa elupaigad moodustavad mõjutatavast alast 185 ha. Arvestades aga Avaste soo
endisaegset veerežiimi, avaldab kraavide sulgemine mõju kogu Avaste sookompleksile. Seega
avaldab kraavide sulgemise summaarselt mõju ca 3250 ha suurusele alale (38% loodusala
pindalast). Lisaks märgatavale veerežiimi muutusele võib kraavide sulgemine mõjutada
taimestikku ka laiemal alal, kuid olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik vastavat
prognoosi anda. Kraavide sulgemise mõju täpne ulatus selgub veerežiimi taastamistöödele
järgneva seire käigus.
Kraavide sulgemiseks tuleb koostada projekt, mille käigus valitakse välja parimad tehnilised
lahendused kraavide sulgemiseks. Eelistada tuleks kraavide täieulatuslikku kinniajamist.
Joonis 7. Loodusliku veerežiimi taastamine Avaste l oodusalal.
51
4.1.1.2. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE
Taastatavate alade valikul on lähtutud 2013. aastal läbiviidud inventuuriandmetest ning Natura
ala eesmärkidest. Elupaikade majandamise taastamine on soovitav I ja II taastamisprioriteediga
aladel, mille taastamist on hinnatud võimalikult lihtsaks ehk hinnatud I või II hindega. Lihtsus
näitab võimalust taastada koosluse struktuur ja tagada funktsioonide säilimine. Lisaks on
arvestatud alale ligipääsu võimalustega.
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk taastada:
• 14,7 ha kadastikke (5130);
• 4,2 ha lubjarikkal mullal kasvavaid kuivi niite (6210*);
• 14,3 ha liigirikkaid madalsoid (7230) ehk madalsooniite.
Kadastike taastamisel lähtutakse loopealsete ja kadastike hoolduskavas toodud juhistest (Helm,
2011). Teiste elupaigatüüpide taastamisel lähtutakse aru- ja soostunud niitude hoolduskavas
(Mesipuu, 2011) toodud juhistest.
Poolloodusliku koosluse taastamise puhul tuleb esmalt harvendada puu- ja põõsarinnet ning
seejärel jätkata iga-aastast niitmist või karjatamist. Mitmete elupaikade majandamise puhul
võib takistuseks saada maaomanike või huviliste puudumine järjepideva hooldamise vastu kui
ka tehnikaga ligipääsu keerukus, kuna lihtne, kiire ja loodussõbralik ligipääs niidule on väga
oluline. Koosluste taastamine on põhjendatud vaid edaspidise regulaarse majandamise
(niitmise, karjatamise) jätkumisel.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldavad maaomanikud või huvilised aastal.
Tegevuse asukoht on näidatud lisa 6 kaardil.
4.1.1.3. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMINE
Kaitsekorraldusperioodil on eesmärk jätkata Maalinna soosaare niitmist praeguses mahus 19,5
ha (hooldatava ala hulka on arvestatud ka Soontagana maalinna küngas). Maalinna soosaar
kuulub Natura elupaigatüüpi 6510 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) ning selle
hoolduse jätkamine on oluline nii looduskaitseliste- kui ka pärandkultuuri- ja puhkeväärtuste
säilimiseks. Lisaks tuleb jätkata niitmise või karjatamisega 2016.-2017. aastal taastatavatel
aladel.
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk hooldada:
• 14,7 ha kadastikke (5130);
• 4,2 ha lubjarikkal mullal kasvavaid kuivi niite (6210*);
• 19,5 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510);
• 14,3 ha liigirikkaid madalsoid (7230) ehk madalsooniite.
Pool-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja
niide koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.
52
Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest
(täpsemalt eelnevas peatükis). Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel
võimalik taotleda toetust, mis toimub vastavalt põllumajandusministri määrusele
„Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010, 11, 199).
Poollooduslike koosluste hooldamine on I prioriteedi tegevus. Tegevust korraldavad
maaomanikud või huvilised.
4.1.2. KULTUURIPÄRANDI HOOLDAMINE
4.1.2.1. SOONTAGANA MAALINNA HOOLDUSTÖÖD
Soontagana maalinn omab eelkõige ajaloolist väärtust ning on siinse pärandkultuurmaastiku
oluline osa. Muinsuskaitseliste- ja pärandkultuuriväärtuste säilimiseks ja eksponeerimiseks
tuleb jätkata Soontagana maalinna iga-aastast niitmist. Vastavalt vajadusele tuleb servadest
likvideerida võsa. Hooldatava ala suurus on ca 0,8 ha. Töö kuulub II prioriteeti, kuna on oluline
avatud maastiku, puhke- ning muinsuskaitseliste väärtuste säilimiseks. Tööd korraldab RMK.
Rahalisi ressursse töö teostamiseks ette ei nähta, kuna niitmine toimub poolloodusliku koosluse
(Maalinna soosaare) niitmise käigus. Tegevuse asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.
4.1.2.2. KIVIAEDADE TAASTAMINE JA HOOLDUS
Maalinna soosaarel on säilinud palju kiviaedu, mille hooldamine on vajalik maastikuliste- ja
pärandkultuuriväärtuste eksponeerimiseks. Kiviaedade kogupikkus on ca 2,5 km. Oluline on
hoida kiviaiad avatuna ning vältida nende võsastumist, võimalusel kiviaedu taastada. Kuna
tegemist ei ole otseselt kaitse eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevusega, kuulub see III
prioriteeti. Töid korraldab RMK. Tegevuse asukoht on näidatud lisa 7 kaardil.
4.1.3. TARISTU
4.1.3.1. KÜLASTUSOBJEKTIDE HOOLDAMINE
Soontagana maalinna telkimisala külastusrajatiste hooldamine
Loodusalal on üks külastusobjekt – Soontagana maalinna telkimisala, kus tuleb jätkata taristu
järjepidevat hooldamist. Regulaarselt on vajalik koristada prügi, korrastada välikäimlaid (2 tk)
ja varustada lõkkekohti (3 tk) lõkkepuudega. Kontrollida tuleb külastusrajatiste seisundit.
Katkise inventari parandamine või asendamine toimub vastavalt vajadusele. Telkimisala
piirkonnas (hõlmab kunagisi talukohti koos lõkkekohtade, varjualuste, metsaonni ja muu
taristuga) tuleb jätkata regulaarset niitmist vähemalt kolm korda aastas (täpne vajadus sõltub
vegetatsiooniperioodi pikkusest ja võib aastati erineda). Oluline on, et külastusobjektide
läheduses niidetaks sagedamini kui ülejäänud soosaarel, mida niidetakse kord aastas.
Vajadusel niidetakse sagedamini ka külastusobjektideni viivat rada. Külastajad liiguvad
põhiliselt marsruudil soosaare kagunurk – telkimisala – vaatetorn – Soontagana maalinn. Niita
tuleb ka telkimisala parkla servasid ning hooldada sealseid rajatisi (parkla piirded, jalakäijate
53
sild, lukustatav piire jne). Külastajate suunamisel telkimisalale peab olema tagatud objektide
hea seisukord ning ligipääsetavus.
Likvideerida tuleb üks ebaseaduslik lõkkekoht ning katta kaev. Tegevuste asukohad on
näidatud lisa 7 kaardil.
Metsateede- ja radade hooldamine
Avaste loodusalal on peamine hooldust vajav tee Maalinna soosaarele viiv metsatee.
Sihtkaitsevööndis ning loodusaladel asuvate metsateede, -radade ja külastusobjektideni viivate
teede hooldamise peamiseks eesmärgiks on tagada kaitseala külastajate ohutus. Lisaks on tee
hooldamine vajalik alale ligipääsu tagamiseks – nimetatud teed kasutatakse poollooduslike
koosluste niitmiseks, külastusrajatiste hooldamiseks ning vajaliku inventari transpordiks
telkimisalal korraldatavate ürituste tarvis. Sõltuvalt vajadusest tuleb metsateed täita, kuna tee
muutub niiskel ajal paiguti raskesti läbitavaks. Niiskete lõikude täitmine on vajalik, et vältida
tee järk-järgulist laienemist ja taimestiku kahjustamist ümbersõitude tulemusena.
Vahetult tee servas ei ole inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpe – tegemist on esimese
põlvkonna hall-lepikutega, seega ei ohusta tee hooldustööd kaitse eesmärkide saavutamist. Tee
hooldustööde läbiviimisel on soovitav lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
a) Hooldustööd käigus likvideeritakse murdunud ja ohtlikud puud kuni 5 m kauguselt
raja servast. Erivajadusel likvideeritakse ohtlikud puud teest kaugusel, mis vastab kuni
½ metsa kõrgusest, eesmärgiga tagada metsateedel liikujate ohutus. Rajast kaugemal
kui 5m asuvad üksikud likvideerimist vajavad puud võib langetada rajast eemale ja
jätta metsa alla.
b) Hooldustööde käigus raiutud võsa ja puitmaterjal ei tohi risustada metsateede, -radade
ümbrust ja maastikuvaateid. Raiejäätmed tuleb metsatee vahetust ümbrusest
likvideerida. Hooldustööde teostamisel kahjustada saanud tee tuleb korrastada,
likvideerides metsa väljaveost tingitud pinnasekahjustused.
c) Üksikuid murdunud puid, mis ei ohusta külastajaid, ei koristata.
d) Raietööde käigus kahjustada saanud alusmetsa taimestik korrastatakse, vigastatud
põõsaste oksad (vajadusel terve põõsas) lõigatakse tagasi, murdunud noored puud
raiutakse jms.
e) Metsatöid on soovitav teha sügis-talvisel ajal külmunud pinnase ja lumekatte
olemasolu korral. Vajadusel ka teistel aegadel, kui pinnase kahjustused on
minimaalsed.
f) Suuremahulisi raie- ja hooldustöid ei tehta lindude pesitsemise ajal ajavahemikus 01.
aprillist kuni 15. juulini
Kirjeldatud tegevused kuuluvad II prioriteeti ning neid korraldab RMK.
54
4.1.3.2. INFOTAHVLI UUENDAMINE JA HOOLDUS
Infotahvli uuendamine
Kaitsekorraldusperioodil tuleb uuendada Soontagana maalinna parklas olevat infotahvlit, kuna
olemasolev informatsioon on ebapiisav. Tahvel peab sisaldama teavet kaitstava(te) ala(de)
eesmärkide, loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitseväärtuste, Natura loodus- ja linnualasse
kuulumise, tsoneeringu, paiknemise, külastusobjektide ning -korralduse kohta. Infotahvli
uuendamine toimub uue kaitsekorra kinnitamise järgselt.
II prioriteet, infotahvli teksti koostab Keskkonnaamet, tahvlid paigaldab RMK.
Infotahvli hooldus
Infotahvli seisundit tuleb regulaarselt kontrollida ning teha vajalikke hooldustöid. Infotahvli
hooldamine on II prioriteedi tegevus, mida korraldab RMK.
4.1.4. LOODUSALA TUTVUSTAVA VOLDIKU VÄLJAANDMINE
Avaste loodusala tutvustamiseks antakse välja voldik, mis käsitleb kogu ala loodus-,
pärandkultuuri- ja muinsuskaitselisi väärtusi, külastusobjekte- ja korraldust. Voldik trükitakse
eesti ja inglise keeles. Voldikute väljaandmine on III prioriteedi tegevus ja tegevust korraldab
Keskkonnaamet.
4.1.5. KAITSTAVA ALA TÄHISTAMINE JA PIIRITÄHISTE HOOLDUS
Avaste looduskaitseala on tähistatud 23 punktis. Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste
merikotka püsielupaiga piirid ei ole tähistatud. Tähised on valdavalt kaitseala edela-, lõuna- ja
kaguservas (joonis 8). 22 tähist on heas seisukorras, neist kuus on viltu vajunud ning kolm on
võsa tõttu raskesti märgatavad. Neli tähist on katkised või määrdunud ning tuleb asendada.
Liikumispiiranguga vöönd ei ole tähistatud. Olemasolevatest tähistest tuleb asendada 10 tähist.
Avaste loodusala välispiiri tähistus on ebapiisav. Uue kaitse-eeskirja kinnitamisel tuleb
põhiliste teede ja radade juurde paigaldada keskmise suurusega piirimärgid, kuhu on kirjutatud
kaitseala ja vööndi nimetus. Sarnaselt tähistatakse liikumiskeelualad, mille tähistele on lisaks
märgitud liikumiskeelu aeg. Tähistele märgitavat teksti korrigeeritakse vastavalt uue
kaitsekorra kehtestamisega toimuvatele muutustele. Ala tähistamine on planeeritud peale
kaitsekorra uuendamist. Ala tähistamiseks tuleb täiendavalt paigaldada 33 tähist.
Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik on kõikide kaitstavale alale paigaldatud tähiste
regulaarne hooldamine ja asendamine vastavalt vajadusele.
Kaitseala tähistamine on II prioriteedi tegevus ja tähistamist korraldab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
55
Joonis 8. Avaste loodusala koosseisus olevate kaitsealade tähistamine.
4.1.6. KAITSE-EESKIRJA UUENDAMINE
Kaitsekorra tõhustamise eesmärgil tehakse kaitsekorralduskavaga ettepanek Avaste
looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaiga liitmiseks
ühtseks Avaste looduskaitsealaks. Kõik need alad moodustavad Avaste loodusala.
Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri on vastu võetud 2001. aastal kaitstavate loodusobjektide
seaduse alusel. Kesu sookaitsealal kehtiv kaitse-eeskiri puudub ning ala kaitse tuleneb
looduskaitseseadusest. 2004. aastal vastu võetud looduskaitseseadus sätestab, et enne selle
seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad tuleb uuendada hiljemalt 2016. aasta 1. maiks.
Seetõttu tuleb uuendada mõlema ala kaitsekorda ning viia see vastavusse looduskaitseseaduse
ning kehtivate nõuetega. Täpsustada tuleb kaitseala kaitse eesmärke, alal lubatud ja keelatud
tegevusi ning korrigeerida piire. Piiride korrigeerimine on oluline kogu alal. Kehtivad alade
välispiirid ja vööndite piirid peavad kõikjal, kus võimalik olema looduses hästi jälgitavad –
piir peaks kulgema mööda maastikumärke (teed, sihid, veekogud, kõlvikute servad). Vajadusel
tuleb piiritlemisel kasutada katastriüksuste piire.
Kehtivad alade piirid lõikavad sageli tervikliku koosluse ebaloomulikult pooleks. Probleem
puudutab eelkõige Kesu sookaitseala. Kaitse eesmärgi saavutamiseks ja sookoosluse
looduslikus seisundis säilitamiseks on vajalik arvata sihtkaitsevööndisse kogu Kesu raba ja
seda ümbritsevad siirde- ja õõtsiksood. Lisaks on soovitav laiendada ala piire ning määrata
sihtkaitsevööndisse ka piirnevat metsaala, mis moodustaks puhvervööndi ümber märgala.
56
Samuti jääb mitmes paigas loodusala serva väikeste kiiludena põlde või muid lagedaid alasid,
mis ei oma looduskaitselist väärtust ning tuleks alast välja lõigata.
Lisaks tuleb sihtkaitsevööndisse määrata kõik soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) esinemisalad. Tegemist on kaitse eesmärgiks püstitatud
elupaigatüüpidega, mille säilimist ei ole võimalik nõrgema kaitserežiimiga tagada. Ettepanek
Avaste-Kesu looduskaitseala välispiiri kulgemise ning tsoneeringu osas on esitatud joonisel 9.
Kehtiva kaitse-eeskirja alusel on Avaste looduskaitseala põhieesmärk Avaste soo ja seal
esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitse eesmärke tuleb täpsustada ning kaitse
eesmärgina nimetada järgmised linnuliigid: merikotkas, kaljukotkas, väikepistrik,
mustsabavigle, hallõgija, mudatilder, punajalg-tilder, punaselg-õgija, rüüt, soo-loorkull,
suurkoovitaja, teder, vööt-põõsalind, kiivitaja, sookurg, roo-loorkull, välja-loorkull, kanakull,
metsis ja rohunepp.
Moodustatava Avaste looduskaitseala (hõlmab Avaste looduskaitseala, Avaste hoiuala, Kesu
sookaitseala ja Avaste merikotka püsielupaika) kaitse eesmärgina tuleb nimetada järgmised
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal
mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*),
siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*).
Vajalik on uue kaitsekorra kehtestamine ja kaitseala välispiiri laiendamine kaljukotka pesa
kaitse tagamiseks.
Joonis 9. Ettepanek Avaste-Kesu looduskaitseala välispiiri ja vööndite piiritlemiseks.
.
57
4.2. EELARVE
Eelarve tabelisse 7 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja
toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 7. Avaste loodusala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Maksumus
kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
1.5.3.1. Kauni kuldkinga inventuur Inventuur KA 3 11 11
1.5.3.3. Loodusliku veerežiimi
taastamise tulemuslikkuse seire
Tulemusseire KA 1
6 6
1.5.2. Kotkaste ja must-toonekure
riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X
X X X X X X
1.5.2. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2. Madalsoode ja rabade
linnustiku riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X
X X X X X X
1.5.2. Röövlindude riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
58
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Maksumus
kokku
Sadades eurodes
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.1.1. Loodusliku veerežiimi
taastamine Koosluse
taastamistöö KA/RMK 1 410 410
4.1.1.2. Poollooduslike koosluste
taastamine (33 ha) Koosluse
taastamistöö MO/H 1 91 91 91 273
4.1.1.3. Poollooduslike koosluste
hooldamine (Maalinna soosaar
19,5 ha)
Koosluse
hooldustöö MO/H 1 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 380
4.1.1.3. Poollooduslike koosluste
hooldamine (33 ha) Koosluse
hooldustöö MO/H 1 61 61 61 61 61 61 366
4.1.2.1. Soontagana maalinna
hooldustööd Kultuuriväärtuste
eksponeerimine RMK 2 X X X X X X X X X X X
4.1.2.2. Kiviaedade hooldus ja
taastamine Kultuuriväärtuste
taastamine/konserve
erimine RMK 3 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.3.1. Soontagana maalinna
telkimisala ja külastusrajatiste hooldamine
Radade,
külastuskeskuste ja puhkekohtade
hooldamine
RMK 2 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 150
4.1.3.1. Metsateede- ja radade
hooldamine Muu taristu
hooldamine RMK 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20
4.1.3.2. Infotahvli uuendamine Infotahvlite
rajamine RMK/KA 2 10 10
4.1.3.3. Infotahvli hooldamine Infotahvlite
hooldamine RMK 2 1 1 1 1 1 1 1 7
4.1.5. Kaitstava ala tähistamine
(kokku 105 tk)
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK 2 90 90
59
4.1.5. Kaitstava ala tähiste hooldus Kaitsealuste
objektide tähiste
hooldamine RMK 2 1 1 1 6 6 6 6 6 6 6 57
4.1.5. Kaitseala tähiste
likvideerimine (9
tk)
Tähiste
likvideerimine RMK 2 5 5
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Maksumus
kokku
Sadades eurodes
Kavad, eeskirjad
Kaitsekorra 4.1.6. Kaitse-eeskirja uuendamine KA
muutmine 1 X X
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.1.4. Loodusala tutvustava voldiku
väljaandmine
Trükiste
väljaandmine ja
infotahvlite
koostamine
KA 3 5
5
4.1.3.2. Avaste looduskaitseala
tutvustavate infostendide
materjalide ettevalmistamine
Trükiste
väljaandmine ja
infotahvlite
koostamine
KA 3 X
X
KOKKU: 61 573 257 158 133 128 128 128 128 134 1828
1
) KA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; MO – maaomanik; H – huvilised.
60
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus
kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus teostatakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava
edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2015-2024). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2019. aastal,
kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2024. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 8. Avaste loodusala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
Viiakse läbi inventuur.
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium
Liigi leiukohtade andmed kaardistamata kaardistatud Liigi arvukus on selgitatud calceolus) ja leiukohad
kaardistatud.
2.1.2. Linnustik
2.1.4.1. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga
2.1.4.2. Merikotkas (Haliaeetus
albicilla) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga
2.1.4.3. Väikepistrik (Falco
columbarius) Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga
2.1.4.4. Teder (Tetrao tetrix) Mängivate kukkede arv 116 100 Kriteerium 2012 a. seisuga
61
2.1.4.5. Metsis (Tetrao urogallus) Metsisemängude arv 1 1 Kriteerium 2012 a. seisuga
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
mustsaba-vigle Pesitsevate paaride arv 24 25 Kriteerium 2012 a. seisuga
hallõgija Pesitsevate paaride arv 8 8 Kriteerium 2012 a. seisuga
mudatilder Pesitsevate paaride arv 12 15 Kriteerium 2011 a. seisuga
punajalg-tilder Pesitsevate paaride arv 7 10 Kriteerium 2011 a. seisuga
punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv 49 20 Kriteerium 2011 a. seisuga
rüüt Pesitsevate paaride arv 47 40 Kriteerium 2011 a. seisuga
soo-loorkull Pesitsevate paaride arv 10 10 Kriteerium 2012 a. seisuga
suur-koovitaja Pesitsevate paaride arv 28 20 Kriteerium 2011 a. seisuga
vööt-põõsalind Pesitsevate paaride arv 18 15 Kriteerium 2011 a. seisuga
kiivitaja Pesitsevate paaride arv - 15
sookurg Pesitsevate paaride arv 23 20 Kriteerium 2012 a. seisuga
roo-loorkull Pesitsevate paaride arv 4 5 Kriteerium 2012 a. seisuga
välja-loorkull Pesitsevate paaride arv 3 2 Kriteerium 2012 a. seisuga
rohunepp Mängivate kukkede arv Min 1 3 Kriteerium 2010 a. seisuga
kanakull Pesitsevate paaride arv 0 1 Kriteerium 2010 a. seisuga
2.2. Elupaigad
2.2.1. Kadastikud (5130) Elupaiga pindala (ha) 14,7 14,7 Seisundi kriteerium 2002. a. seisuga.
Elupaiga säilimiseks seisundis B tuleb
kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada
14,7 ha elupaika Elupaiga seisund B B
2.2.2. Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(olulised orhideede kasvualad – 6210*)
Elupaiga pindala (ha) 4,2 4,2 Seisundi kriteerium 2002. a. seisuga.
Elupaiga säilimiseks seisundis B tuleb
kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada
3,1 ha elupaika Elupaiga seisund C B
2.2.5. Rabad (7110*) Elupaiga pindala (ha) 1949 1949
Elupaiga seisund A A
2.1.4.6
. Teised kaitstavad linnuliigid
62
2.2.6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) Elupaiga pindala (ha) 850 850
Elupaiga seisund B B
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2.8. Liigirikkad madalsood (7230) Elupaiga pindala (ha) 2661 2661
Elupaiga seisund B B
2.2.9. Vanad loodusmetsad (9010*)
Elupaiga pindala (ha) 64,5 64,5 Eeldatavalt kujuneb potentsiaalsetest elupaikadest 30
aasta perspektiivis vana
loodusmetsa elupaik.
Elupaiga seisund C C
Potentsiaalseid elupaiku skv (ha) 130 130
2.2.10. Vanad laialehised metsad
(9020*)
Elupaiga pindala (ha) 54 54
Elupaiga seisund B B
2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*)
Elupaiga pindala (ha) 987,5 987
Elupaiga seisund B B
Potentsiaalseid elupaiku (ha) 75,8 75
2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*)
Elupaiga pindala (ha) 128 128 Peale loodusalast kaitseala
moodustamist ning veerežiimi
taastamist on perspektiivikas
suurendada elupaiga pindala 30 aasta
perspektiivis 240 ha.
Elupaiga seisund C B
Potentsiaalseid elupaiku (ha) 47 47
63
5.1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012
TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 on koostatud
Keskkonnaameti (kava koostamise ajal Looduskaitsekeskus) tellimusel. Kava koostajad olid
Piret Kiristaja ja Uudo Timm.
Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003 – 2012 on täidetud 48% mahus
(joonis 10.). Kaitsekorralduskava täitmise hindamisel analüüsiti 53 tegevuse ja eesmärgi
täitmist. Kaitsekorralduskava täitmise analüüsimisel jäeti hindamata kaitsekorralduskavas
planeeritud tegevused, mis käsitlesid tegevusi väljaspool kaitseala ning tegevused, mis on
seotud piirkonna üldise arenguga, näiteks Mihkli salumäe hooldustööd, külastustaristu
arendamine väljaspool Avaste loodusala, vanade talukohtade rekonstrueerimine,
päästeteenistuse korraldamine jms. Kaitsekorralduskava analüüs on esitatud lisas 4.
Täidetud eesmärkidest on suuremahulisemad Avaste looduskaitseala elupaikade ja kaitsealuste
liikide inventuur, mis teostati uue kaitsekorralduskava koostamise ettevalmistustööna 2013
aastal ja 2011 aasta Soode inventuuri käigus. Kaitsekorralduskavas oli planeeritud
suuremahulised tööd Soontagana maalinna ümbruse maastiku hooldamiseks ning piirkonna
külastustaristu väljaarendamiseks. Seoses külastuskontseptsiooni muutusega jäi osa
kavandatud tegevustest ellu viimata. Uue kaitsekorralduskava külastusvisioon näeb ette, et
kaitseala külastus suunatakse Soontagana maalinna piirkonda, siin hooldatakse RMK
telkimisala ning maalinna ümbruse maastikke ja poollooduslikke kooslusi, hoitakse korras
metsateed Soontaganale. Kaitsealale täiendavaid külastusrajatisi ei rajata. Rabale suunduv
laudtee, mis oli amortiseerunud, likvideeriti. Uue kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi
piirkonna kuivendussüsteemide inventuur ning kavandati tegevused kaitseala sookoosluste
loodusliku veerežiimi taastamiseks.
Avaste looduskaitseala külastuse suunamiseks on rajatud RMK Soontagana telkimisala.
Telkimisala hõlmab kahte lõkkekohta, kuivtualetti, vaatetorni. Regulaarselt on hooldatud
Soontagana maalinna nõlvasid ning piirkonna avatud maastikku.
Joonis 10. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 täitmine.
Teostatud Teostatud osaliselt Tegemata
64
6. KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus- ja internetiallikad:
Haberman, H. 1959. Eesti madalsoode mesofaunast. Entomoloogiline kogumik I. Tartu.
Helm, A. 2011. Eesti loopealsed ja kadastikud – juhend koosluste hooldamiseks ja
taastamiseks. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_2_Loopealsete_ja_kadastike_hoolduska
va_2011.pdf (07.08.2013).
Hiiesalu, I. 2013. Avaste loodusala loodusliku veerežiimi taastamise eelne olukord ja
prognoos. Seletuskiri toimunud botaanilistele välitöödele. Kättesaadav Keskkonnaameti
Pärnu-Viljandi regioonis.
Kiristaja, P., Timm, U. 2002. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 20032012.
Tallinn, 48 lk.
Kotkaklubi. 2012a. Eesti riikliku keskkonnaseire kotkaste ja must-toonekure seire
allprogrammi 2012 aastaaruanne. Tartu, 27 lk.
Kotkaklubi. 2012b. Kaljukotkas. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas
(16.07.2012).
Kull, T., Sarv, A. 2012. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava
eelnõu. 20 lk.
Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn: Digimap, 95 lk.
Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti
Ornitoloogiaühing. Kättesaadav: http://www.eoy.ee/projektid/iba/iba2003.pdf
(12.06.2013).
Leivits, A. 1995. Rabalindude seire 1995. a. aruanne. Käsikiri Nigula looduskaitsealal.
Leivits, M. 2012. Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse
tõhususe ja elupaikade seisundi analüüs (käsikiri). Keskkonnaamet, 109 lk.
Leivits, M., Leivits, A. (koost). Eesti Riikliku Keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire allprogrammi madalsoode ja rabade linnustik 2011. a. aastaaruanne.
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13163_aru11_6.2.5_soolind2011opt.pdf
(10.06.2013).
Mengel, O. 2013. Avaste loodusala kraavide inventuur loodusliku veerežiimi taastamise
kavandamiseks. Kättesaadav Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonis.
Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_201
2.pdf (19.06.2013).
Metsaruum OÜ, 2013. Avaste loodusala elupaigatüüpide inventuur. Käsikiri Keskkonnaameti
Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris.
Nellis, R., Volke, V. 2003. Merikotkas. Eesti Loodus: 2-3.
65
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium &
ÜRO Keskkonnaprogramm, Tallinn.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Auratrükk, 308
lk.
Palginõmm, M., Saluveer, N (koost.). 2012. Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid. 25 lk.
Palo, K. 2008. Retk “oma maa linna” ja sohu. Eesti Loodus: 1.
Randla, T., 2012. Metsise (Tetrao urogallus L.) kaitse tegevuskava 2012-2016 käsikiri. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Renno, O. 1951. Avaste soo linnustiku koostisest ja asustustihedusest hilissuvel. Käsikiri EOÜ
arhiivis.
Renno, O. 1958. Lääne-Eesti madalsoode linnustiku maastikuseosest ja
populatsioonidünaamikast. Raamatus: Ornitoloogiline kogumik I. Tartu.
Riigimetsa Majandamise Keskus, 2012. Pärnumaa puhkeala külastuskorralduskava aastateks
2012 – 2016. Kabli, 75 lk.
Suuroja, M. 2008. Eesti soorajad. Tallinn, 112 lk.
Tõnisson, E. 1977. Soontagana maa ja tema maalinn. Eesti Loodus 28 (10): lk 662–667.
Valk, U. (koost), 1988. Eesti sood. Tallinn: Valgus. 342 lk.
Viht, E. 2008. Teder, Eesti põlisasukas. Eesti Loodus: 4.
Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis: kaitsekorralduskava. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104210/metsis.pdf
(16.11.2012).
Planeeringud ja arengukavad:
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Kättesaadav:
http://mv.parnu.ee/fileadmin/parkla/failid/planeering/vaartuslikud_maastikud.rtf
(10.06.2013).
Koonga valla arengukava ja arengustrateegia aastani 2013. Kättesaadav:
http://www.koongavald.ee/sisu/valitsemine/Arengukava.pdf (10.06.2013).
Halinga valla arengukava aastani 2018. Kättesaadav:
http://halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga%20valla%20arengukava%20aa
stani%202018%20muudetud%2023_01_2013%20terviktekst.pdf (10.06.2013).
Halinga valla üldplaneering. 2012. Kättesaadav:
http://www.halingavald.ee/public/resources/editor/file/Halinga-YP-seletuskiri-31-
1012.pdf (10.06.2013).
Vigala valla arengukava 2009-2017 arenguvisiooniga aastani 2020. Kättesaadav:
http://avalik.amphora.ee/vigalavv/document.aspx?df=18709&format=pdf (10.06.2013).
66
Seadused, määrused, eeskirjad:
Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2001, 64, 374)
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine (RTL 2009, 81, 1174).
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).
Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (RT I 2010, 51, 319)
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 (RTL 2010, 11, 199).
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Kultuurimälestiste riiklik register: http:// register.muinas.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#
Riiklik keskkonnaseire programm: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php
67
LISAD
68
LISA 1. AVASTE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 03.07.2001 nr 225
RT I 2001, 64, 374 jõustumine
14.07.2001
Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Avaste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud
Avaste sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Avaste soo ja seal esinevate
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riigi maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Avaste looduskaitseala välispiir kulgeb Allika jõe ning Lääne ja Pärnu maakonna vahelise
piiri lõikumiskohast kirde suunas mööda nimetatud maakondade vahelist piiri kuni Rapla
maakonna piirini; mööda Lääne ja Rapla maakonna piiri kuni Vigala vallas Märjamaa
metskonna maaüksuse 88401:004:0130 loodenurgani; mööda Märjamaa metskonna
maaüksuse 88401:004:0130 põhjapiiri ida suunas kuni kagu-loodesuunalise ojani (endise
talu 219 maal); mööda oja loode ja põhja suunas kuni Osvikusauna (82) talumaad läbiva
kaguloodesuunalise kraavi suudmeni; mööda nimetatud kraavi kagu suunas läbi talude 82,
219, 221 ja 222 maa kuni talu 220 kagunurgani; mööda talu 89 lääne-, põhja- ja idapiiri
kuni endise Avaste turbavõtuala põhjapoolse piirdekraavini ning edasi mööda seda kirde
suunas Avaste ojani; mööda Avaste oja kagu suunas kuni Avaste maaparandusobjekti
põhjapoolse piirdekraavini ja mööda maaparandusobjekti piirdekraave edela, kagu ja kirde
suunas kuni Avaste ojani; mööda Avaste oja ja Avaste kraavi kuni Koonga ja Halinga valla
vahelise piirini, mööda seda lõuna suunas kuni Parasmaa teeni; mööda Parasmaa teed lääne
suunas kuni maaüksuse 33404:001:0142 idapiirini, mööda seda põhja suunas kuni
maaüksuse 33404:001:0004 kagupiirini; mööda viimati nimetatud maaüksuse kagu-, ida-
ja põhjapiiri kuni edela-kirdesuunalise kraavini; mööda nimetatud kraavi kirde ja loode
suunas ja peale kraavi pöördumist edela suunas mööda kraavi servas kulgevat pinnasteed
kuni Avaste– Koonga teeni; Pärnu maakonnas Koonga vallas mööda Avaste–Koonga tee
teemaa lääneserva lõuna suunas kuni Parasmaa maaparandusobjekti põhjapoolse
piirdekraavini; mööda piirdekraavi edela ja lõuna suunas kuni Tamme-Lõuka maaüksuse
(33404:001:0169) kirdenurgani; mööda nimetatud maaüksuse ida- ja kagupiiri kuni
maaüksuse lõunanurgani; maaüksuse 33404:001:0169 lõunanurgast mööda Alt-Jüri
maaüksuse (3404:001:0003) edelapiiri ja selle mõttelist sirgjoonelist kagusuunalist
pikendust Avaste ojani; mööda Avaste oja edela suunas kuni Allika jõeni, sealt mööda
Allika jõge lääne ja loode suunas kuni lõikumiseni Lääne ja Pärnu maakonna vahelise
piiriga.
(2) Avaste looduskaitseala välispiiri ja vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte
69
Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuse Halinga metskonna 1988. aasta ja 1997. aasta ning Märjamaa
metskonna 1999. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri
Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri 2000. aasta oktoobrikuu
andmete alusel.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu
kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal
toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega
sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud
järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning selle määrusega lubatud metsatöödel ja
poollooduslike koosluste hooldamisel.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.
§ 6. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel
kehtestatud korras.
§ 7. Üksikobjekti kaitse
Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse
«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 5 kohase kaitseeeskirja alusel.
§ 8. Muinsuskaitseobjekti kaitse
Kaitsealal paikneva muinsuskaitseobjekti kaitset korraldatakse «Muinsuskaitseseaduse»
alusel.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
70
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks selles määruses nimetatud juhtudel peab
vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale
kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja vastab taotlejale kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete
tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast
taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele
vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nõusoleku taotlejat.
(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast
taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist
tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab
motiveeritud keeldumise.
§ 10. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine
«Vabariigi Valitsuse seaduse» § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja
võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse
kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 11. Sihtkaitsevööndi kirjeldus
(1) Avaste looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Avaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Pärnu maakonnas Koonga vallas Halinga metskonna maaüksus 33404:001:0156 (kvartal 13),
välja arvatud Soontagana maalinn ja sellest lõuna poole jääv ala (eraldised 87, 88 ja 90), ja
Rapla maakonnas Vigala vallas Märjamaa metskonna maaüksus 88401:004:0130, talumaad
199, 200, 201, 202, 203, 204, 205, 206 ning talude 211, A59, 213 ja 215 ainult Avaste ojast
lääne poole jääv osa, 207, 208, 209, 214, 60, 61, 62, talumaade 63, 64, 198 ja 216 ainult Rapla
maakonda jääv osa ning A80 (ainult Rapla maakonnas Avaste kraavist lääne poole jääv osa);
2) Parasmaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Pärnu maakonnas Koonga vallas talumaad A81, A79, 5, 2 ja talumaade A80, 64 ja 198 ainult
Pärnu maakonda jääv osa, talumaade 298 ja LitD ainult Avaste ojast ida poole jääv osa,
maaüksused 33404:001:0177 ja 33404:001:0154, talumaa 60 (ainult Avaste ojast ida poole
jääv osa), A66 (ainult Avaste–Koonga teest lääne poole jääv osa), talumaade A5 ja A6 ainult
Parasmaa maaparandusobjektist loode poole jääv osa, Parasma A7 (ainult Parasmaa
maaparandusobjektist lääne poole jääv osa), maaüksuse 33404:001:0011 (ainult kaitsealale
jääv osa), talude XX, XVIII, XIV, XXXI, XVII, XII, XVI, XXIX, XXVIII, A112, 18, 8, 9,
A113, 2, 10, 11, 12, 6, Karu, 16, 13, 185, 176, 172 Avaste ojast ida poole jääv osa, maaüksuse
Tamme-Lõuka 33404:001:0169 maa; talude 304, 301, 302, 303, 300, 189, 188, 187, 186, 184,
183, 181, 299, 180, 179 ja 32 ainult kaitsealale jääv osa, talumaa 178, 177 ja 171 ning
maaüksuse 33404:001:0012 maa; Halinga metskonna maaüksus 33404:001:0149, välja
arvatud endise Halinga metskonna kvartali 118 eraldiste 1–4 ja 7–9 maa ning Avaste– Koonga
teest ida pool kaitsealale jäävad talumaad, välja arvatud endise Halinga metskonna kvartalid
108 ja 109 ja kvartali 118 eraldised 5 ja 6; 3) Soontagana sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Pärnu maakonnas Koonga vallas Halinga metskonna maaüksuse 33404:001:0156 kvartali 13
eraldised 87, 88 ja 90 (Soontagana maalinn ja sellest lõuna poole jääv ala);
71
4) Mangu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pärnu maakonnas Koonga vallas endise Halinga
metskonna kvartalid 108 ja 109 ning kvartali 118 eraldised 1–9; 5)
Rumba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Rapla maakonnas Vigala vallas talumaad 219, 221, 222, talumaade 89, 90 ja 91 osa, mis jääb
välja endisest Avaste turbavõtukoha maast, ning talumaa 230 endisest Avaste
turbavõtukohast lääne poole jääv osa; 6) Maali sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Rapla maakonnas Vigala vallas maaüksuse 88401:004:0292 ja talumaa 210 kaitsealale jäävad
osad.
§ 12. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud
§-des 4, 6 ja 13 sätestatud lubatud tegevus.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule on keelatud:
1) Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites jahipidamine 15. veebruarist 31. juulini; 2) Mangu
sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini.
§ 13. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
3) Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites puu- ja põõsarinde
harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas.
§ 14. Metsa kaitse sihtkaitsevööndis
(1) Avaste ja Mangu sihtkaitsevööndites on metsa kaitse eesmärk metsaökosüsteemi
arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Parasmaa, Soontagana, Rumba ja Maali sihtkaitsevööndites on metsa kaitse eesmärk
elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi kirjeldus
(1) Avaste looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus
majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ning selles
määruses kehtestatud tingimusi.
(2) Kaitsealal on Mihkle piiranguvöönd, kuhu kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas talude
89, 90, 91, 230, 231, 232, 235, 236 ja 237 maa ning riigimaa osa, mis on piiratud endise Avaste
turbavõtukoha piirdekraavidega.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» §-des 26 ja 62
sätestatud juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul ja temaga kooskõlastatud kohtades;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala
valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada
72
nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning
puistu koosseisu ja täiuse kohta;
6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine
oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
1) uute ehitiste püstitamine;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
§ 17. Metsa kaitse piiranguvööndis
Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja
79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)
73
LISA 2. VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA LOODUSKAITSESEADUSEST
Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas
Vastu võetud 18.05.2007 nr 154
RT I 2007, 38, 274 jõustumine
02.06.2007
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse » § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Pärnu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk (1)
Pärnumaal võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
2) Avaste hoiuala, mille kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), sinihelmikakoosluste (6410),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi –
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse;
Looduskaitseseadus
Vastu võetud 21.04.2004
RT I 2004, 38, 258 jõustumine
10.05.2004
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või
ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; [RT I 2007, 25, 131
- jõust. 01.04.2007] 10) jahiulukeid lisasööta.
[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava
loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse
eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti
valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei
kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava
loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi
74
lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
§ 31. Piiranguvöönd
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades
käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
3) maavara kaevandamine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) uuendusraie;
6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala
piiranguvööndis, mille kaitse eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade
ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta;
[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise
väliskonstruktsioonide muutmine;
9) jahipidamine ja kalapüük;
10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste
hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või
põllumajandustöödeks;
11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
75
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on
hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning
turberaie langi suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
76
LISA 3. AVASTE LOODUSALA VÄLISPIIR JA TSONEERING
77
78
LISA 4. KAITSEKORRALDUSKAVA 2003-2012 TÄITMISE ANALÜÜS
Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 on koostatud Keskkonnaameti (kava koostamise ajal Looduskaitsekeskus)
tellimusel. Kava koostajad olid Piret Kiristaja ja Uudo Timm.
Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003 – 2012 on täidetud 48% mahus. Kaitsekorralduskava täitmise hindamisel analüüsiti 53
tegevuse ja eesmärgi täitmist. Kaitsekorralduskava täitmise analüüsimisel jäeti hindamata kaitsekorralduskavas planeeritud tegevused, mis
käsitlesid tegevusi väljaspool kaitseala ning tegevused, mis on seotud piirkonna üldise arenguga – Mihkli salumäe hooldustööd, külastustaristu
arendamine väljaspool Avaste loodusala, vanade talukohtade rekonstrueerimine, päästeteenistuse korraldamine jms.
Tabel 1. Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 täitmine.
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
1.1 Inventuur Viia läbi kaitstavate liikide ja kaitset vajavate
taimekoosluste inventuur, hinnata ohutegureid 1 1
Elupikade inventuurid - 2011
Soode inventuur, 2013
metsade inventuur.
Uuendatud kaitseala elupaikade
andmed. Alusandmed uue
kaitsekorralduskava koostamiseks.
1.1 Inventuur Kaitset vajavate haruldaste taimekoosluste ja
metsa vääriselupaikade inventuur 1 1
Elupikade inventuurid - 2011
Soode inventuur, 2013
metsade inventuur.
Uuendatud kaitseala elupaikade
andmed. Alusandmed uue
kaitsekorralduskava koostamiseks.
1.1 Inventuur Kaitstavate taimeliikide kasvukohtade
kaardistamine, nende arvukuse ja seisundi
hindamine 1 1
Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaardistamine. 2013 a. inventuur.
Andmete täpsustamine ja
kaitsekorralduskava koostamine.
1.1 Inventuur Elupaikade kaardistamine, lindude arvukuse ja
seisundi hindamine 1 1
2011 aasta riiklik Madalsoo ja
rabade haudelinnustiku seire
Uuendatud liigiandmed. Alusandmed
uue kaitsekorralduskava
koostamiseks.
1.1 Inventuur Kaitstavate loomaliikide püsielupaikade
kaardistamine 1 0 Tegemata
1.1 Inventuur Varem niiduna kasutataud alade inventuur
hoolduse vajaduse ning otstarbekuse
selgitamiseks 1 1 2013 a. elupaikade inventuur.
Uuendatud kaitseala elupaikade
andmed. Alusandmed uue
kaitsekorralduskava koostamiseks.
79
1.1 Inventuur Taimeliikide inventuur, taimkatte kasvukohatüüpide
kaardistamine 1 0 Tegemata
Ülesanne on oma aktuaalsuse
kaotanud, kuna kaitseala väärtusi
hinnatakse elupaikade alusel
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
1.3 Riiklik seire Kaljukotka elupaiga regulaarne seire, nende
seisundi ja pesitsusedukuse hindamine 1 1 Riiklik seire
Kaitseala andmete kaasajastamine,
kaitse edukuse seire.
1.4 Tulemusseire Korraldada koosluste perioodiline seire, hinnates
koosluste seisundit ja analüüsides nende
muutumist ning mõjutavaid tegureid 1 1 2013 a. elupaikade inventuur.
Elupaikade inventuuri käigus
analüüsiti koosluste seisundit ja
arengusuundi.
1.4 Tulemusseire Elupaikade regulaarne seire 1 0 Tegemata
Elupaikade seisundit hinnatakse perioodiliselt koos
kaitsekorralduskava edukuse
hindamisega.
1.4 Tulemusseire Metsiste elupaikade regulaarne seire, nende
arvukuse ja seisundi hindamine 1 1 Metsise riiklik seire
Hinnatakse metsisepopulatsiooni
seisundit kaitsealal.
1.4 Tulemusseire Sookoosluste ja veereiimi regulaarne seire 1 0 Tegemata
1.4 Tulemusseire Kaitstavate liikide ja kaitset vajavate
taimekoosluste seire 1 0 Tegemata
Liiga suure üldistustasemega
ülesanne.
2.1.1 Probleemliigi
tõrje
Metsiste looduslike vaenlaste (rebaste, kährikute
ja nugiste) arvukuse regulaarne hinnang ja
vajadusel arvukuse reguleerimine 1 0 Tegemata
2.2.3 Liigi elupaiga
hooldustöö Metsiste elupaiga metsade optimaalse struktuuri
tagamine 1 0 Tegemata
Metsise elupaikade säilimine
tagatakse loodusliku veerežiimi
taastamisega ning metsaelupaikade
loodusliku arenguga. Veerežiimi
taastamine kavandatud uue
kaitsekorralduskavaga. 2.2.3 Liigi elupaiga
hooldustöö Tööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks
0 0 Tegemata Liiga suure üldistustasemega
ülesanne.
80
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Hooldatavates sihtkaitsevööndites vajalike
hooldustööde teostamine 0 0 Tegemata
Liiga suure üldistustasemega
ülesanne.
2.3.2 Koosluse
hooldustöö
Detailsest tegevuskavast tulenevate tegevuste
elluviimine (näit. Avaste sool puu- ja põõsarinde
harvendamine soo metsastumise pidurdamiseks) 1 0 Tegemata
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Kaitseala ümbritsevate rohumaade
taaskasutuselevõtt 0 0
Tegevus on planeeritud väljapoole
kaitseala
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Puittaimestiku kujundamine endistel
põlisrohumaadel 1 0 Tegemata
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Puude raie kuivenduse mõjul metsastuma
hakanud sool 1 0 Tegemata
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Tormiheite koristamine 0 0
Kaitsealal puudub vajadus tormiheite
koristamiseks. Tormiheite
koristamine on vajalik konkreetse
objekti hooldamisel. 2.3.2 Koosluse
hooldustöö Tööd hooldatavates sihtkaitsevööndites 0 0
Liiga suure üldistustasemega
ülesanne.
2.3.2 Koosluse
hooldustöö
Suuremate väljavoolude sulgemine ja vajadusel
teiste kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi
taastamise eesmärgil 1 0 Tegemata
Loodusliku veerežiimi taastamine on kavandatud uues
kaitsekorralduskavas.
2.3.2 Koosluse
hooldustöö Tööd maastikuilme säilitamiseks 1 0,7
Soontagana maalinna ja
avanevate maastikuvaadete
hooldus, regulaarne niitmine.
Säilitatakse avatud maastiku Soontagana maalinna ümbruses.
2.3.2 Koosluse
hooldustöö
Laiavõraliste puude (tamm, mänd) ümbruses
soodsate valgustingimuste tagamiseks puude
koorimine või langetamine. 1 0 Tegemata
2.3.2 Koosluse
hooldustöö
Koosluste säilitamiseks, taastamiseks teostada vajalikke töid, kooskõlastatult vastavate
spetsialistide ja kaitseala valitseja(te)ga 1 0 Tegemata
Kaitsekorralduskavas puudub
täpsustus, millisel alal on töö
planeeritud.
81
2.3.2 Koosluse
hooldustöö PLK hooldamine 1 0,5 Osaliselt teostatud
Suures osas kattub maalinna
ümbruse maastikuhooldusega.
Tegemata alvari ja puisniitude
hooldus. 2.3.2 Koosluse
hooldustöö Soo loomuliku veerežiimi taastamine 1 0 Tegemata
Tegevus kavandatud uue
kaitsekorralduskavaga.
2.4.2 Maastiku
hooldustöö
Mihkli salumäel kultuurpuistute raie vaate
avamiseks Avaste soole ja Soontaganast
Salumäele 0 0
Mihkli salumägi asub Kurese maastikukaitsealal. (Ei kuulu Avaste loodusala koosseisu).
2.4.2 Maastiku
hooldustöö Puu- ja põõsarinde harvendamine maastikuilme
säilitamiseks 1 0
Korduva tegevuse kirjeldus, hõlmab
nii maastike kui poollooduslike
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
koosluste hooldust.
2.4.2 Maastiku
hooldustöö Vaadete avamine loodusväärtuste paremaks
eksponeerimiseks 1 0,5
Soontaga linnamäe
hooldustööd Säilitatakse avatud maastiku Soontagana maalinna ümbruses.
2.4.2 Maastiku
hooldustöö Endiste puisrohumaade poolavatud maastike
hoidmine Parasmaa küla ümbruses 1 0 Tegemata
2.4.2 Maastiku
hooldustöö Endiste avatud maastike taastamine ja alvarite
metsastumise tõkestamine 1 0,2 Osaliselt
Loopealsete hooldustööd. Suures
osas alvarid kasvavad kadakatesse.
2.7.2 Kultuuriväärtuste
taastamine/konserveerimine Soontagana kahe talu varemete konserveerimine
ja keldrite korrastamine panipaigaks 1 0 Tegemata
2.7.2 Kultuuriväärtuste
taastamine/konserveerimine Parasmaa külas varemete korrastamine ja
konserveerimine 1 0 Tegemata
3.1.1 Külastuskoormuse
reguleerimine
Puhkemajanduse koordineerimine ja turismitegevuste suunamine kaitseala väärtuste
säilitamise eesmärgil 1 1
Külastuse suunamine
kaitsealal koostöös RMK-ga.
Külastustegevuse korraldamine
kaitsealal. Külastajate suunamine
Soontagana maalinna piirkonda.
82
3.1.10 Muu taristu
hooldamine Kahe veevõtukoha korrastamine
SoontaganaSalumäe marsruudil 1 0,5
Kaevu korrastamine, vaja
remontida kaevu kate.
Külastustegevuse korraldamine
kaitsealal. Külastajate suunamine
Soontagana maalinna piirkonda. 3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Kaitseala lähiümbruse vaatamisväärsuste
väljaehitamine 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne
3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Laagripaikade ettevalmistamine kaitseala
naabruses (lõkkeplatsid, istepingid jne) 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne
3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Soontagana-Kurese matkarada (sh. laudtee ja
tualeti rajamine) 1 0
Kaitseala külastuskontseptsiooni
muutus. Laudtee likvideeritud.
Külastustegevuse korraldamine
kaitsealal. Külastajate suunamine
Soontagana maalinna piirkonda. 3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Külastusrajatiste integreeritud kompleksi
väljaehitamine 1 1
Külastuse suunamine
kaitsealal koostöös RMK-ga.
Külastustegevuse korraldamine
kaitsealal. Külastajate suunamine
Soontagana maalinna piirkonda.
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Mihkli salumäele vaatlustorni rajamine 0 0
Mihkli salumägi asub Kurese maastikukaitsealal. (Ei kuulu Avaste loodusala koosseisu).
3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine
Kaitsealalt lähtuvate taliteede väljaraie ja
loodusturismiradadena kasutuselevõtt 1 0 Tegemata
Kaitseala külastuskontseptsiooni
kohaselt ei laiendata kaitseala
külastatavust. Külastustaristu
arendamine piirdub Soontagana
linnamäega.
3.1.2 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Õpperadade rajamine 1 0,5 Tegemata
Kaitseala külastuskontseptsiooni muutus. Hooldatakse metsarada, mis viib Soontagana linnamäele. Täiendavaid radasid ei rajata.
83
3.1.4 Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade hooldamine Parasmaa külatee ja talitee korrastamine 1 0 Tegemata
Kaitseala külastuskontseptsiooni
muutus. Külastustegevus
suunatakse Soontagana linnamäe
piirkonda, mujal külastusrajatisi ei
rajata. 3.1.5 Infotahvlite
rajamine Maalinna maketi tellimine 0 0 Ei ole kaitsekorralduslik ülesanne
3.1.5 Infotahvlite
rajamine Infotahvlite koostamine ja paigaldamine 1 0,5 Osaliselt Kaitseala külastajate teavitamine
3.1.7 Infotahvlite
hooldamine Infostendide hooldamine 1 1 Teostatud
3.2.1 Kaitsealuste
objektide tähistamine Kaitseala välispiiri ja vööndipiiride tähistamine
(tähistuse hooldamine) 1 0,5 Osaliselt
Kaitseala piir vajab täiendavat
tähistamist. Liikumispiiranguga alade
tähistamine. Tegevus kavandatud
uues kaitsekorralduskavas.
4.1 Tegevuskava Detailse tegevuskava koostamine sookoosluste ja
veerežiimi taastamiseks/säilimiseks 1 1
Tegevuskava koostatud uue kaitsekorralduskava
koostamisel.
Loodusliku veerežiimi taastamine,
elupaikade seisundi parandamine.
4.1 Tegevuskava Kriisiolukordades tegutsemise kava koostamine 1 0 Tegemata
4.1 Tegevuskava Metsade majandamise kava 1 0 Tegemata
Tegevuse tüüp Avaste looduskaitseala kaitsekorralduskavaga
2003-2012 planeeritud tegevused Mõõt
Täidetud
osa
Kaitsekorraldusperioodi
jooksul teostatud
tegevused
Hinnang teostatud tegevustele ja
mõju kaitseväärtustele
4.1 Tegevuskava Detailse teadusuuringute ja seire plaani
koostamine 1 1
Tegevuskava koostatud uue
kaitsekorralduskava
koostamisel.
4.1 Tegevuskava Puhkemajandusliku arendustegevuse kava
koostamine 1 1
Tegevuskava koostatud uue kaitsekorralduskava
koostamisel.
4.2 Kaitsekorra
muutmine
Ette valmistada kaitse-eeskirja muudatusettepanek merikotka püsielupaiga
liitmiseks kaitsealaga 1 1
Kaitsekorra muutus. Ette
valmistatud Avaste
looduskaitseala laiendamine
loodusala piirides.
Kaitseväärtuste kaitse tagamine.
84
5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite
koostamine
Infostendide hooldamine 1 1 Teostatud Kaitseala külastajate teavitamine
6 Muu Ebaseadusliku metsaraie ärahoidmiseks
järelevalve teostamine 1 1 Teostatud
6 Muu Vajadusel liikluskeelu märkide ja teetõkete
(tõkkepuu) paigaldamine ning hooldus 1 0,5
Paigaldatud teetõke
Soontagana maalinna viiva
tee algusesse. Vajalik
paigaldada liikumiskeeluga
alade tähised. Tegevus
kavandatud uues
kaitsekorralduskavas.
6 Muu Andmebaasi pidev täiendamine uute andmetega
(uued leiukohad kaardistada, seireandmete
uuendamine) 1 1 Teostatud
6 Muu Kaitsekohustusteatiste väljastamine
maaomanikele 1 1 Teostatud
6 Muu Mootorsõidukitele maalinna pääsu tõkestamine 1 1 Teostatud
6 Muu Eksperthinnangu koostamine soostiku
ökoloogilisele seisundile ja veerežiimile 1 1
Koostatud uue
kaitsekorralduskava
koostamisel.
85
LISA 5. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
2.1.1.1. Kaunis Viia läbi inventuur kauni kuldkinga kuldking Liigi arvukus on selgitatud ja Liigi arvukus on selgitatud ja
Andmete puudumine arvukuse ja leiukohtade
seisundi (Cypripedium leiukohad kaardistatud. leiukohad kaardistatud. selgitamiseks. calceolus)
2.1.4. Linnustik
2.1.4.1. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Avaste loodusalal pesitseb
vähemalt 1 paar kaljukotkaid. Pesitsusaegne
häirimine
Liikumispiiranguga alade tähistamine ja
tähiste olemasolu kontroll.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise
üle.
Kaitseala piiri laiendamine ja kaitsekorra
kehtestamine pesa kaitse tõhustamiseks.
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt 1
paar kaljukotkaid.
2.1.4.2. Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
Avaste loodusalal pesitseb
vähemalt 1 paar merikotkaid. Pesitsusaegne
häirimine Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise
üle. Avaste loodusalal pesitseb vähemalt 1
paar merikotkaid.
2.1.4.3. Väikepistrik (Falco columbarius)
Avaste loodusalal pesitseb
vähemalt üks paar
väikepistrikke. - -
Avaste loodusalal pesitseb vähemalt
üks paar väikepistrikke.
2.1.4.4. Teder (Tetrao
tetrix) Avaste loodusalal mängib
vähemalt 100 tedrekukke.
Elupaikade
kvaliteedi langemine piiranguvööndis
Liik ei ole nimetatud
Avaste
looduskaitseala ega
Kesu sookaitseala
kaitse eesmärgina.
Kesu sookaitseala ja ümbritsevate
väärtuslike elupaikade tsoneerimine sihtkaitsevööndisse.
Tedre nimetamine Avaste looduskaitseala
ja Kesu sookaitseala kaitse eesmärgina.
Avaste loodusalal mängib vähemalt
100 tedrekukke.
86
2.1.4.5. Metsis (Tetrao
urogallus) Avaste loodusala
metsisemäng on säilinud.
Liik ei ole nimetatud Avaste
looduskaitseala
kaitse eesmärgina.
Metsise nimetamine Avaste looduskaitseala
kaitse eesmärgina. Avaste loodusala metsisemäng on
säilinud.
Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1.4. Linnustik
mustsabavigle
hallõgija
mudatilder punajalgtilder punaselgõgija
rüüt soo-
loorkull
suurkoovitaja
teder
vöötpõõsalind
kiivitaja
sookurg roo-
loorkull
välja-loorkull
rohunepp
kanakull 25 paari
25 paari
8 paari
15 paari
10 paari
20 paari
40 paari
10 paari
20 paari
100 kukke
15 paari
15 paari
20 paari
5 paari
2.1.4.6
. Teised kaitstavad linnuliigid
87
-
1 paari
8 paari
-
15 paari
10 paari
20 paari
40 paari
10 paari
20 paari
100 kukke
15 paari
15 paari
20 paari
5 paari
2 paari
3 mängivat kukke
2 paari
3 mängivat kukke
1 paari
2.2. Elupaigad
2.2.1. Kadastikud (5130)
Elupaigatüübi säilimine 14,7
ha-l seisundiga B.
Koosluse
kinnikasvamine
majandamise
puudumisel
Koosluse taastamine ja hooldamine 14,7
ha-l. Elupaigatüübi säilimine
14,7 seisundiga B.
ha-l
88
Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2. Elupaigad
2.2.2. Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(olulised orhideede
kasvualad – 6210*)
Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-
l seisundiga B.
Koosluse
kinnikasvamine
majandamise
puudumisel
Koosluse taastamine ja hooldamine 4,2 ha-
l. Elupaigatüübi säilimine 4,2 ha-l
seisundiga B.
2.2.5. Rabad (7110*) Elupaigatüübi säilimine 1949
ha-l, seisundiga A. Kuivendus
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega raba
elupaigatüübi esinemisala määratakse
sihtkaitsevööndisse.
Elupaigatüübi säilimine 1949 ha-l,
seisundiga A.
2.2.6. Siirde- ja
õõtsiksood (7140) Elupaigatüübi säilimine 850
ha-l, seisundiga vähemalt B.
Kuivendus
Puudulikud andmed
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega
Kesu raba ümbritsevad siirdesood määratakse sihtkaitsevööndisse.
Määrata elupaigatüübi esinduslikkus 190,3
ha-l.
Elupaigatüübi säilimine 850 ha-l,
seisundiga vähemalt B.
2.2.8. Liigirikkad
madalsood (7230) Elupaigatüübi säilimine 2661
ha-l, seisundiga vähemalt B. Kuivendus Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüübi säilimine 2661 ha-l
seisundiga vähemalt B.
2.2.9. Vanad
loodusmetsad (9010*) Elupaigatüübi säilimine 181,0
ha-l, seisundiga vähemalt C.
Metsaraie
piiranguvööndis ja
hoiuala territooriumil
Määrata elupaigatüübi esinduslikumatest
aladest täiendavalt vähemalt 38,8 ha
sihtkaitsevööndisse.
Elupaigatüübi säilimine 51,0 ha-l,
seisundiga C ning 130,0 ha-l
potentsiaalsete elupaikadena.
2.2.10. Vanad
laialehised metsad
(9020*)
Elupaigatüübi säilimine 54 ha-
l, seisundiga vähemalt B.
Metsaraie
piiranguvööndis ja
hoiuala territooriumil
Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad
sihtkaitsevööndisse. Elupaigatüübi säilimine 54 ha-l,
seisundiga vähemalt B.
89
Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2. Elupaigad
2.2.11. Soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*)
Elupaigatüübi säilimine
1062 ha-l, seisundiga A.
Kuivendus
Metsaraie
piiranguvööndi ja
hoiuala metsades
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Määrata elupaigatüübi kõik esinemisalad
sihtkaitsevööndisse.
Elupaigatüübi säilimine 987 ha-l,
seisundiga vähemalt B ning 75 ha-l
potentsiaalsete elupaikadena.
2.2.12. Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) Elupaigatüübi säilimine 134
ha-l, seisundiga vähemalt B. Kuivendus
Uue kaitsekorra kehtestamine, millega
kogu Kesu sookaitseala määratakse
sihtkaitsevööndisse.
Ala loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüübi säilimine 128 ha-l,
seisundiga vähemalt B.
2.3. Muud väärtused
2.3.1. Muinsuskaitselised
väärtused
1. Ajalooliselt
kujunenud planeeringuga
maastik ja maastikuvaated
on säilinud vähemalt 19 ha
ulatuses. 2. Korrastatud on
vähemalt 2 km kiviaedu.
Maastikuvaadete ja
linnamäe
kinnikasvamine
Kiviaedade
hävimine ja võsastumine
Pärandkultuurmaastike säilitamine,
linnamäe nõlvade niitmine, võsa
likvideerimine
Kiviaedade puhastamine võsast ja
korrastamine
Kiviaedade taastamine
1. Ajalooliselt kujunenud
planeeringuga maastik ja
maastikuvaated on säilinud vähemalt
19 ha ulatuses. 2. Korrastatud on vähemalt 1,5
km kiviaedu.
LISA
90
6. AVASTE LOODUSALA HOOLDUS- JA TAASTAMISTEGEVUSED
LISA
91
LISA
92
7. HOOLDUSTÖÖD MAALINNA SOOSAAREL
LISA
93
LISA
94
8. ETTEPANEK AVASTE LOODUSALA KAITSE EESMÄRKIDE JA NATURA ANDMEBAASI MUUTMISEKS
Loodusala
kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa. Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
EE0020338
Avaste
loodusala
5130 17,0 B B B 14,7 hea B B B Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal
selgus, et elupaika esineb 14,7 ha suurusel alal.
2,3 ha-l on tegemist 7230 ja 0-elupaigatüübiga.
6280* 0 C C C - hea - - -
2000. aasta kaardistati elupaigatüüp loodusala
kaguservas 0,02 ha-l . 2013. aasta inventuuri
andmetel jääb see 0-elupaigatüübi alale
(tegemist kuni keskealiste esimese põlvkonna
lehtpuumetsadega). Seega elupaigatüüpi alal ei
esine ning eesmärgina nimetamine ei ole
põhjendatud.
6410 76,5 A A A - hea
2013 aasta inventuuri andmetel on
sinihelmikakoosluste seisund halb, kooslused
võsastuvad. Kuna loodusala peamiseks
eesmärgiks on sookoosluste kaitse, siis
loodusliku veerežiimi taastamisel arenevad
sinihelmikakooslused madalsookooslusteks.
Puudub otstarbekus sinihelmikakoosluste
taastamiseks.
7110* 0,0 B B B 1949 hea A B B Eesmärgi täpsustamise aluseks on ELFi 2011.
aasta inventuur.
7140 59,5 A A B 850 hea B A B
Toimub siirdesoostumise protsess ning pindala
on oluliselt suurenenud liigirikaste madalsoode
(7230) arvelt. Eesmärgi täpsustamise aluseks on
ELFi 2010. ja 2011. aasta inventuurid.
LISA
95
7150 0 B B B - hea - - - Elupaigatüübi eraldi käsitlemine ning
eesmärgina nimetamine ei ole põhjendatud –
säilib raba elupaiga kaitsega.
7230 2701,3 B A B 2661 hea B A B
Toimub siirdesoostumise protsess ning pindala
on oluliselt vähenenud üleminekuga siirde- ja
õõtsiksoodeks (7140). Eesmärgi täpsustamise
aluseks on ELFi 2010. ja 2011. aasta
inventuurid.
96
Loodusala
kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa. Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
EE0020338
Avaste loodusala
9010* 51,0 C B C 181 hea C B C
Levikuala täpsustati 2013. aasta inventuuriga.
Pindala suurenes 130 ha võrra. Osaliselt on
tegemist varem määratud 9080*
elupaigatüübiga, kuid suuremas osas on
esmakordselt kaardistatud alad (eelkõige
hoiuala territooriumil).
9020* 76,5 A C B 54 hea B B B
Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal
selgus, et elupaika esineb 54,2 ha suurusel alal.
Elupaiga pindala vähenes 22,5 ha võrra. Elupaik
oli ekslikult määratud ning tegemist on 7230,
9080*, 9010*, 6530* ja 0-elupaikadega.
9080* 1112,8 B C C 1062 hea A C B
Elupaiga andmete täpsustamisel 2013. aastal
selgus, et elupaika esineb 987,5 ha suurusel alal,
lisaks potentsiaalseid elupaiku 75,8 ha-l.
Elupaiga pindala vähenes 50,8 ha võrra. Elupaik
oli ekslikult määratud ning tegemist on 9010*,
7230, 6530* ja 0-elupaikadega.
91D0* 68,0 B B B 134 hea B C B
Elupaigatüübi esinemisalasid täpsustati 2013.
aasta inventuuriga. Eesmärgiks seatakse
sihtkaitsevööndis paiknevate koosluse
säilimine, millega pindala suureneb 66,6 ha
võrra.
97
LISA 9. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE MATERJALID
98
99
100
101
102
103
LISA 10. FOTOD
Foto 1. Soontagana maalinn (fotode autor Mari Raidla)
Foto 2. Maalinna soosaar
104
Foto 3. Kiviaiad
Foto 4. Kiviaiad
105
Foto 5. Maalinna suunav viit
Foto 6. Looduskaitseala piiritähis
106
Foto 7. Infotahvel
Foto 8. Kurese külla viiv laudtee
107
Foto 9. Lukustatav piire Allika jõel
Foto 10. Kuivtualett telkimisala parklas
108
Foto 11. Soosaarele viiv tee
Foto 12. Metsaonn
109
Foto 13. Varjualusega puhkekohad
Foto 14. Suunaviit
110
Foto 15. Vaatetorn
K O R R A L D U S
04. aprill 2023 nr 1-3/23/109
Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine
Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”
muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)
ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu
nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui kaitsekord
või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva
korralduse punktis 2 toodud kaitsekorralduskavad. Kavadest eemaldatakse niitude hooldamisele
seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan Kurese maastikukaitseala kaitsekorralduskava;
2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 11.09.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/413
kinnitatud Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka
püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024;
b) Keskkonnaameti peadirektori 16.04.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/2-3 kinnitatud
Manija maastikukaitseala 2020 – 2029;
c) Keskkonnaameti peadirektori 02.06.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/253 kinnitatud
Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024;
2 (2)
d) Keskkonnaameti peadirektori 21.10.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/439 kinnitatud
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava aastateks
2016 – 2025;
e) Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 15.09.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/397
kinnitatud Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2016 – 2025.
3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,
sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud
kaitsekorralduskavadega.
4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Nele Saluveer, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Eike
Tammekänd, Maris Taul
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Kurese maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/109
2
SISUKORD
1. Kaitsekorralduskava koostamise taustinformatsioon .................................................................. 4
2. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5
2.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................................... 5
2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ........................................................................ 6
2.3 MAAVARAD ....................................................................................................................... 6
3. KAITSEALA LOODUSVÄÄRTUSED ..................................................................................... 7
3.1 MAASTIK ............................................................................................................................ 7
3.1.1 Pinnavormid........................................................................................................................ 7
3.1.2 Allikad ja põhjavesi ............................................................................................................ 7
3.1.3 Karjatatavad metsad ........................................................................................................... 8
3.2 ELUPAIGAD ........................................................................................................................ 8
3.3 KAITSEALUSED LIIGID ................................................................................................. 10
3.3.1 Linnud ............................................................................................................................... 10
3.3.2 Putukad ............................................................................................................................. 12
3.3.3 Taimed .............................................................................................................................. 13
3.4 KULTUURIPÄRAND ........................................................................................................ 14
3.4.1 Pärandkultuurmaastikud ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 14
3.4.2 Kaitsealused kultuurimälestised ....................................................................................... 16
3.4.3 Kivikalme ......................................................................................................................... 16
3.4.4 Kultusekivi........................................................................................................................ 16
3.4.5 Muistsed põllud ................................................................................................................ 16
3.4.6 Pärimus ............................................................................................................................. 16
4. KAITSE-EESMÄRGID, NENDE SAAVUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID NING
VAJALIKUD MEETMED ................................................................................................................ 18
5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................................................................... 30
6. TEGEVUSKAVA ..................................................................................................................... 31
6.1 ÜLDISED TEGEVUSED/SÄILITAVAD TEGEVUSED ................................................. 31
6.1.1 Kaitseala tähistamine ........................................................................................................ 31
6.1.2 Reformimata maade riigi omandisse vormistamine ......................................................... 31
6.1.3 Järelevalve ........................................................................................................................ 32
6.1.4 Metsakoosluste säilitamine ............................................................................................... 32
6.2 PÄRANDMAASTIKU KORRASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED ........................ 34
6.2.1 Pärandkoosluste (poollooduslike koosluste) hooldamine ................................................ 34
6.2.2 Okastraataedade koristamine ............................................................................................ 36
6.2.3 Tehnorajatised .................................................................................................................. 37
6.2.4 Küla hoonestusala ja tänavavõrgu puhastamine võsast ja metsauuendusest .................... 37
6.2.5 Rööbaste täitmine poollooduslikel kooslustel ja matkarajal ............................................ 37
6.2.6 Ohutustööd ja turvameetmed ............................................................................................ 38
6.2.6.1 Kaevude katmine ....................................................................................................... 38
6.2.6.2 Keldrite sulgemine ja hooldustööd ............................................................................ 38
6.2.6.3 Ohtlike varemete kindlustamine ................................................................................ 38
6.2.6.4 Külatänava puhastamine ............................................................................................ 38
6.3 TAASTAVAD TEGEVUSED ............................................................................................ 39
6.3.1 Pärandkultuurmaastike (poollooduslike koosluste) taastamine ........................................ 39
6.3.1.4 Soostuvad ja sooniidud .............................................................................................. 43
3
6.3.1.5 Loopealsed kooslused ................................................................................................ 43
6.3.1.6 Teised kooslused ........................................................................................................ 43
6.3.2 Metsade raadamine ........................................................................................................... 43
6.3.3 Pärandkultuuriobjektide taastamine ................................................................................. 45
6.3.4 Avamaastike taastamine ................................................................................................... 45
6.3.5 Loometsades valgustingimuste parandamine ................................................................... 46
6.3.6 Madalsood ja sooniidud .................................................................................................... 46
6.3.7 Veerežiimi taastamine või parandamine ........................................................................... 46
6.4 VAJALIKUD TÖÖD JA INVESTEERINGUD POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE
KAITSE KORRALDAMISEKS ................................................................................................... 47
6.4.1 Eritehnika soetamine ........................................................................................................ 47
6.4.2 Kariloomade ostmine ja täiendavalt karjamaadele veo korraldamine .............................. 47
6.4.3 Kariloomade jootmise korraldamine ja jootmiskohtade korrastamine ............................. 48
6.4.4 Ulukikahjude vähendamine .............................................................................................. 49
6.4.5 Metssigade arvukuse piiramine ........................................................................................ 51
6.4.6 Niitude hooldamise kava .................................................................................................. 51
6.4.7 Loomade varjualuse ehitamine ja projekteerimine ........................................................... 52
6.5 TEADUSUURINGUD JA KORDUSVAATLUSED ......................................................... 52
6.5.1 Maastik ............................................................................................................................. 52
6.5.2 Elupaigad .......................................................................................................................... 52
6.5.3 Linnustik ........................................................................................................................... 53
6.5.4 Loomastik ......................................................................................................................... 53
6.5.5 Taimestik .......................................................................................................................... 53
6.5.6 Samblad ............................................................................................................................ 53
6.5.7 Samblikud ......................................................................................................................... 53
6.5.8 Vesi ................................................................................................................................... 53
6.5.9 Pärandkultuuriobjektid ..................................................................................................... 53
6.6 EKSPONEERIVAD TEGEVUSED ................................................................................... 53
6.6.1 Maastike kujundamine ...................................................................................................... 53
6.6.2 Rajatised ........................................................................................................................... 57
6.6.3 Teabesüsteem.................................................................................................................... 59
6.6.4 Trükised ............................................................................................................................ 60
6.7 EELARVE 2010-2019 KOONDTABEL ............................................................................ 61
7. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................. 69
8 LISAD ........................................................................................................................................ 66
4
1. Kaitsekorralduskava koostamise taustinformatsioon Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2007, 25, 131) § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja
kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks ning sisaldab:
1) kaitseala mõjutavaid olulisi keskkonnategureid ja nende mõju loodusobjektile;
2) kaitse eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke töid, sealjuures hinnates ka tööde tegemise
eelisjärjestust, ajakava ning mahtu ning 3) kava elluviimise hinnangulist eelarvet.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.
Kaitsekorralduskava on arengukavaline dokument, mis ei määra ega piira maaomaniku tegutsemist
tema omandi piires, vaid osutab ala väärtustele ning võimalustele nende väärtuste hoidmiseks ja
vajadusel taastamiseks. Lisaks pakub kaitsekorralduskava välja mitmeid eesmärke, mida on võimalik
saavutada vaid koostöös erinevate huvigruppidega.
Käesoleva Kurese maastikukaitseala (kaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi kava) eesmärk on:
• Määrata kaitseala kaitsekorralduslikud juhised järgmiseks 10 aastaks (kaitsekorraldusperiood);
• Anda alus tegevuste eelisjärjestamise ja tegevusplaani koostamise jaoks;
• Tagada kaitseala majandamise ja kaitsekorralduse jätkusuutlikkus;
• Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tegevuste rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja
Kaitsekorralduskava koostamise juhendist (2006).
2008.a jaanuaris sõlmis Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioon (praegune
Keskkonnaameti Hiiu- Lääne-Saare Regioon) lepingu Piret Kiristajaga Kurese MKA
kaitsekorralduskava perioodiks 2010-2019 projekti koostamiseks.
Kaitsekorralduskava projekti koostamise töögruppi kuulusid: Urmas Vahur, Uudo Timm ja Kaja
Lotman.
2009. aasta jooksul viis Kesskonnaamet läbi kaitsekorralduskava avalikustamise ning läbirääkimised
huvigruppidega.
Kaitsekorralduskava koostamise algatamisest ja kaitsekorralduskava olemusest teavitamiseks viidi
Koonga Vallavalitsuses läbi nõupidamised 07.detsembril, millest võttis osa 15 inimest ja
16.detsembril 2009.a, millest võttis osa 10 inimest (kokkuvõtted ja osalejate nimekirjad lisatud).
7. juunil 2007 on Karelli Fondi SA direktor teadusloolane ja arheoloog PhD Maie Remmel koostanud
eksperthinnangu Kurese külamaastike kohta. 19.juunil 2008.aastal on Eesti Ajaloomuuseumi
arheoloog PhD Mati Mandel koostanud ekspertarvamuse Koonga valla Kurese küla
arheoloogiamälestiste kohta. 08.detsembril 2008 on Eesti Vabaõhumuuseumi arhitektuuriajaloolane
PhD Elo Lutsepp koostanud ekspertarvamuse Koonga valla Kurese küla maa-arhitektuuri ja
maamaastike väärtustest. Eelnimetatud ekspertarvamusi ja hinnanguid on kava koostamisel aluseks
võetud.
Kaitsekorralduskava avalikustamise ja lõpliku viimistlemise korraldas Keskkonnaameti
PärnuViljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Moonika Ani.
5
2. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS
2.1 ÜLDANDMED
Kurese maastikukaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Vastaba, Kurese, Emmu ja Kibura
külas.
Kurese piirkonna looduskaitse ajalugu ulatub 1976. aastasse, mil võeti Pärnu rajooni RSN
Täitevkomitee 27. septembri otsusega nr 253 kaitse alla Koonga vallas asuv maastiku üksikelement
„Mihkli Salumägi“, pindalaga 21 ha. 12.07.1991.a määrusega nr 319 kinnitati see kohaliku tähtsusega
looduskaitse objektiks. Praegustes piirides (pindala 521,9 ha) Kurese maastikukaitseala kaitse-eeskiri
kinnitati 30.märtsi 2007.a määrusega nr 91. Kaitse-eeskiri esitatud lisas 1.
Kurese maastikukaitsealale jääb Salumäe loodusala, mis moodustati Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“
ja muudeti Kurese loodusalaks Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldusega nr 148. Loodusala
ja maastikukaitseala piirid kattuvad.
Kurese loodusala on määratud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade
kaitseks.
Kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280), liigirikkad madalsood (7230),
rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070).
Vastavalt kaitse-eeskirjale on Kurese maastikukaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:
1) pärandmaastikku (ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllualad), karstiala,
Mihkli Salumäge ning kaitsealuseid liike;
2) Salumäe loodusalal esinevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe,
3) liike, mida nõukogu direktiiv 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kohta nimetab II ja IV lisas ning mis on ühtlasi ka II kaitsekategooria liik
(kaunis kuldking) ja III kaitsekategooria liik (teelehe-mosaiikliblikas);
4) II kaitsekategooria liike (kärbesõis, pruun raunjalg) ning III kaitsekategooria liike
(sooneiuvaip, laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip, hall käpp, harilik käoraamat, suur
käopõll, vööthuul-sõrmkäpp) ning nende elupaiku.
Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.
Tsoneering ja piirangud (joonis 1)
Tulenevalt kaitseala väärtustest on kaitseala jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks:
Salumäe sihtkaitsevöönd, pindalaga 253,2 ha;
Kibura sihtkaitsevöönd, pindalaga 13,7 ha;
Kurese piiranguvöönd, pindalaga 255 ha.
Kaitseala kogupindala on 521,9 ha.
Salumäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste taastamine ja
kaitse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Kibura sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku ning sealse elustiku ja ürglooduse
objekti (Kibura karst) kaitse.
6
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Siin on
vajalik poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine ja puu- ning põõsarinde kujundamine ja
harvendamine. Vajalikud tegevused on ka vaadete avamine Avaste soole ja Antsülusjärve ning
Litoriinamere murrutuskallaste terrassidele, samuti kraavide ja väljavoolude sulgemine madalsoodes.
2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND
Kaitsealale jääb 22 maaüksust, mis kuuluvad 11 omanikule; 1 riigi maaüksus ja reformimata maa.
Eramaid on kaitsealal 268,5 hektarit, jätkuvalt riigi omandis 253,4 hektarit. Eramaid paikneb nii
sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis.
Tsoneering ja kehtivad piirangud võimaldavad ja soodustavad poollooduslike koosluste taastamist ja
kasutuselevõttu. Sihtkaitsevööndi kaitserežiim võimaldab Natura 2000 elupaigatüüpideks sobimatute
männikultuuride raadamist kaitseala lõuna-, ida-, kagu- ja kirdeosa õhukese pinnakattega aladel -
metsastunud või metsastatud loopealsetel. Looalade taastamine on sätestatud vajaliku tegevusena ja
seda tuleb teha eelkõige kaitseala idapoolel, kus vastavalt pinnakatte kaardile on paepealne pinnakate
õhuke.
Kurese maastikukaitsealal säilinud 3000 aasta vanused põlispõllud on tõendiks, et siinsed loopealsed
ja endised põllud on karjamaadena kasutuses olnud väga pikka aega järjest. Põlist põllumajanduslikku
maakasutust tõendavad ka Emmu ja Kurese küla muinsuskaitseobjektide rohkus, põlised kiviaiad
Salumäel ning vanim Pärnumaal teada olev kivikalme Kurese muistse struktuuriga sumbkülas.
Salumägi ja selle ümbruse sooniidud olid veel 50-60 aasta eest lagedad või üksikute puudega.
Salumäe poollooduslike maastike põllumajanduslik kasutamine hakkas hääbuma pärast Kurese ja
Vastaba küladest inimeste massilist küüditamist. Salumäe idanõlva loopealsed karjamaad jäeti maha
45-50 aastat tagasi.
Kurese külas kaitseala idaosa loopealsetel karjatati veel 90-date alguses mullikaid, tootlikumaid
rohumaid niideti. Niite kasutasid Tammaru ja kaugemategi külade elanikud. Mullikate karjatamine
lõpetati kohalike andmetel pärast huntide poolt korduvat kariloomade murdmist karjamaal. Vastaba
küla. Alates 2001.aastast on kaitsealal korraldanud loomade karjatamist Urmas Vahur.
2.3 MAAVARAD
Kaitseala lõunaosas paikneb maavarade registris arvele võetud Mihkli dolomiidimaardla, mida
kirjeldatakse Alamsiluri ladestiku Jaagarahu lademena. Maavara kasutusala kood 0902 –
viimistlusdolomiit, maardla üldpindala 17,35 ha. Dolomiidimaardla asub Pangamäel, kus esineb
hajusalt vanu paemurde. Kasuliku kihi paksuseks 5 m ja keskmine kattekiht 0,65 m. Maavara on
kergesti ligipääsetav ja atraktiivne.
Kaitseala kaitsekord ei võimalda maavarade kaevandamist, sest kaevandamine hävitaks Salumäe
idanõlva loopealsed.
Mihkli dolomiidimaardla tuleb maavarade registris kuulutada passiivseks.
Vanad metsastunud kruusavõtukohad on mitmes kohas Vastaba tee ääres, mis pole ametlike
karjääridena arvel.
Kaitsealal oli enne 1945.aastat kaks riigimaa üksust, kus kaevandati maavara. Kaitseala kirdeosas
savikarjäär ja Pakamäe läänenõlval paekarjäär. Viimane on üks vähestest kaitseala piirkondadest, kus
kasvab kõrge looduskaitselise väärtusega hõre loomännik.
7
3. KAITSEALA LOODUSVÄÄRTUSED
3.1 MAASTIK
Kurese maastikukaitseala maastike põhiväärtuseks on lubjakividel kujunenud liigendatud
pärandkultuurmaastikud - pärandkultuuriobjektidega sumbkülamaastik ja poollooduslikud
kooslused. Kaitseala maastikud on kujunenud Jaagarahu ja Jaani lademe lubjakivide avamusalal.
Avatud maastikud esinevad Kurese külatuumikust lõunas ja läänes endistel põldudel. Metsatukkade
ja rannaastangutega liigendatud poolavatud maastikud on valdavad külatuumiku ümbruses. Suletud
metsamaastikud on viimase 50 aasta jooksul kujunenud endistel lagedatel sooheinamaadel ja Salumäe
endistel loopealsetel.
Kurese maastikukaitseala asub maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastikuna esile toodud
Soontagana rahvusmaastikul ja on rohelise võrgustiku tuumala.
3.1.1 Pinnavormid
Maastikku liigendavad biohermsed kõvikud ja Salumäe kõviku idaküljel Antsülusjärve ning
Litoriinamere kujundatud selgepiirilised rannaastangud. Mihkli Salumägi on mandrijää survele vastu
pidanud paekõvik, mille negatiivsetele vormidele on kogunenud rähksed setted. Salumägi moodustub
Jaagarahu lademe avamusalal. Kõrgendikku ümbritseb põhja ja kirde poolt Jaani lademe avamusala,
mis jääb kaitsealal Jaagarahu lademe alla. Salumäe biohermne dolomiit on moodustunud 410-440
milj. aastat tagasi kasvanud korallrahudest. Rahude vahele kogunenud lubjarikastest setetest on
moodustunud kõrgekvaliteediline dolomiit.
Salumäe absoluutkõrguseks on erinevatel andmetel 37,5 meetrit ja 36,9 meetrit, olles PõhjaPärnumaal
Kalli mäe järel kõrguselt teisel kohal.
Mihkli Salumäe üldnimetuse all tuntud paekõvikul asub seitse mäge. Salumäest loodes Karjama
mägi, lõunas Panga mägi, idas Paka mägi, Koera mägi (Koerama mägi) ja Kalmi mägi, kagus Tüttar
pakk (Tütarpakk). Paiguti paljandub biohermne dolomiit. Endised loopealsed kõlvikud on
metsastumas, paiguti on looalad hästi säilinud. Loopealne Salumäe lael taastati 2003.aastal.
Lubjakivid on karstunud. Karstivormid on maapinnal näha Salumäel ja Kibura sihtkaitsevööndis.
Loopealsete taastamise käigus leidis (2009) Urmas Vahur Pakamäelt karstilõhedega ala, mis polnud
kaitseala valitsejale teada ega ole kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse.
Salumägi ja Kibura karst on kantud esinduslikkuse tõttu Eesti Ürglooduse Raamatusse Ürglooduse
objektide kaitse korraldamiseks soovitatakse nende kaitsestaatus säilitada. Kurese maastikukaitseala
kaitsekord tagab ürglooduse objektidele soodsa seisundi.
3.1.2 Allikad ja põhjavesi
Kaitseala idaosas, Salumäe kõviku jalamil ja nõlval on neli püsivalt voolavat ja 6-7 suurveeajal
toimivat allikat. Kurese külas olevad kaks suuremat allikat on kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse.
Suuremaid looduslikke veekogusid ei ole. 1897.a. koostatud Mihkli kirikumõisa kaardile on kantud
veekoguna (lomp) ca 3 ha suurune Nurga soop. Tänapäeval on selles kohas püsivate veeloikudega
madalsoo. Madal veekogu, mis põuaastatel kuivab, on Kuresel endise Saueaugu talu maadel
metsatukas.
Kariloomade jootmiseks rajatud kuuest väikesepinnalisest tehisveekogust on 4 püsiva veepeegliga.
Veerikkamatel aastatel voolab Kurese küla kesktänaval peaaegu aastaringi kiirevooluline oja.
8
3.1.3 Karjatatavad metsad
Praegu on karjatatavaid metsi Kurese piiranguvöödis 14 ha ja Kibura sihtkaitsevööndis 1 ha.
Karjatatavatest metsadest kujundatakse 10 aasta jooksul puiskarjamaad. Harvendada tuleb nii
puurinnet, järelkasvu kui põõsarinnet. Soovitav on männid kuni 2 m kõrguselt laasida. Karjamaadel
olevad metsad on kõik kasvanud 45-50 aasta jooksul erineva suurusega metsatukkadena valdavalt
just niiskematele niitudele ja paemurdudele. Nende metsatukkade säilitamine on paljude liikide kaitse
seisukohalt oluline. Metsatukad tuleb säilitada ja puiskarjamaadeks kujundada.
Kõik õhukese mullaga alad on olnud veel 60 aasta eest karjamaad. Ideaalis võiks kõik endised
karjamaad taas kasutusele võtta ja karjatada kogu kaitseala, sealhulgas sihtkaitsevööndi metsi.
Karjamaadena kasutuselevõtuks tuleb puistute liituvust oluliselt vähendada. Soovitav liituvus oleks
0,4-0.5.
3.2 ELUPAIGAD
Natura elupaigad on inventeeritud 2000-2006.aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Kaitseala
koosluste ülevaatusel selgus, et paljud potentsiaalselt väärtuslikud või väga hästi säilinud kooslused
on sel perioodil inventeerimata või pealiskaudselt inventeeritud. Teadmistepõhise kaitse
korraldamiseks on kavandatud täiendavad elustiku ja koosluste inventuurid. Poollooduslike koosluste
taastamise korraldamiseks ja koosluste andmebaasi vigade parandamiseks inventeeriti
kaitsekorralduskava koostamiseks 64,4 ha kooslusi, mis olid varasemate inventuuridega selgelt
ekslikult kirjeldatud kooslused või silmnähtavalt tüüpilise poolloodusliku koosluse taimestikuga alad,
mida poldud varem poollooduslike kooslustena inventeeritud. Kaitsekorralduskava koostamiseks
tellitud koosluste inventuuri teostas Elle Roosaluste, knd (bioloogia).
EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad kaitsealal (joonis 2):
Puiskarjamaad (9070) väikeste tukkadena loodudel ja aruniitudel. Puiskarjamaad, mis on tekkinud
endiste lagedate karjamaade metsastumisel ega ole põlised, asuvad poolavatud maastikes. Natura
inventuuri andmebaasis puiskarjamaid pole.
2008.a. inventeeriti varasemalt Natura elupaigatüübina 9010 kirjeldatud ala nr 18 (joonis 3), kus on
metsastuvat, vanade laiavõraliste puudega ja loopealse laikudega, keskmise floristilise väärtusega
endist puiskarjamaad ca 8 ha ja aladel nr 21 ja 16 2,7 ha. Kavandatud on nende puiskarjamaade
taastamine ja taaskasutusele võtmine karjamaadena. Alad nr 21, 2 ja 7 on hooldatud.
Kurese sumbküla 5 ha suurusest tuumikust, mis on põlispuudega salumetsaks kujunemas ja mida
praegu ei karjatata, kavandatakse kujundada puiskarjamaa juhul, kui karjatamine ei osutu vastuolus
olevaks Kurese sumbküla pärandkultuuriobjektide kaitse korraldamise nõuetega, mis töötatakse välja
koostöös Muinsuskaitseametiga.
Puisniidud (6530) on kaitsealal hävinud. 2008.a. inventeeritud ala nr 12 idaosas kavandatakse
puisniidu taastamine ca 6 ha suurusel muinaspõldude alal.
Kadastikud (5130) on inventuuride andmetes vaid 3 ha suurusel alal Kibura sihtkaitsevööndis ja
Nurga talu aseme juures Salumäe sihtkaitsevööndis. Tegelikult esineb vanemaid kadastikke väikeste
tukkadena loopealsetena kirjeldatud aladel ja elupaigatüübina 9010 kirjeldatud aladel.
Väärtuslikumad kadastikud on hooldatud. Kadastikes ja loopealsetel esineb üle 100 aastaseid
kadakaid.
9
Lood (esmatähtis elupaigatüüp 6280) on kaitseala olulisemaid loodusväärtusi. Hooldatavaid, heas
seisundis loopealseid on kaitsealal 71,6 ha. Loopealsed on kaitseala piires kõige suuremal pinnal
metsastumas, metsastatud või metsastunud kooslus. Kaitseala keskosas, Salumäe idanõlval ja
Pakamäel on ulatuslikud loopealsed või lookadastikud suhteliselt heas seisus, kadastikud massiiviks
liitumata ja valgusrikkad. Metsastuvate looalade puurindes on hõredalt noori mände, liituvus
valdavalt alla 40 %. Rohurinde kooslused on veel tüüpilised loopealsetele, mitte metsakooslustele.
Nendel aladel puiskarjamaade või hõreda kadastikuga loopealsete taastamine on üks kaitseala kaitse
korraldamise esmatähtsaid eesmärke.
Paali kasvukohatüüpidest on siin esindatud nii kuiva looniidu kasvukohatüüp (2.1.1.1.) kui niiske
looniidu kasvukohatüüp (2.1.1.2.).
Metsastuvaid loopealseid, karjamaid ja puisniitu on kavandatud taastada 65 ha suurusel alal, sellest
29 ha varem poollooduslikena kirjeldamata alal, mis olid sajandeid loopealsed ning on metsastumas.
Kavaga seatud eesmärkide täitumisel hooldatakse 10 aasta pärast kaitsealal kokku 130 ha alvareid ja
loopealseid puiskarjamaid.
Liigirikkad madalsood (7230) elupaigatüübi kooslusi on Natura inventuuri kohaselt 47,6 ha.
Kirjeldatud liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud on suhteliselt heas seisundis. Ekslikult on
kirjeldatud kaitseala lääneosas olev madalsoo tugevasti võsastunud soostunud niiduna. 2008.a.
inventuuriga kirjeldati sellest 18 ha kõrge floristilise ja esteetilise väärtusega ning kõrge
looduskaitselise hinnanguga liigrikka madalsoona (3.1.1.2.). Lisaks kirjeldati veel 4 ha sama kõrge
hinnanguga madalsood endisest Nurga talust lõunas. Hooldatud madalsooniite lisandus inventuuri
tulemusena veel 4,5 ha ja kaitsealal veel väiksemaid raudtarnakooslustega niidulappe, mida pole
kirjeldatud. Jaanus Paali poolt kaitset vajavate haruldaste kooslustena käsitletud kooslustest esineb
selles elupaigatüübis ca 8 ha raudtarnakooslusi ja 3 ha lubika- pääsusilma kooslusi. Liigirikaste
madalsookoosluste seisundit on oluliselt kahjustanud kuivendus ja metsastumine. Kuivenduse mõju
vähendamiseks kavandatakse madalsoodes veerežiimi taastamistöid. Metsastuvad kooslused on
kavandatud taastada.
Vanad loodusmetsad (esmatähtis elupaigatüüp, 9010*) on kirjeldatud 189 ha suurusel alal Natura
andmebaasis kui elupaigatüübi määratlemiseks liiga noored metsad. Tüüpilist vana loodusmetsa ega
elupaigatüüpi 9010 kaitsealal ei esine.
Ligikaudu saja aastaseid metsatukkasid siiski on, kuid kõik need on möödunud sajandi esimesel
poolel olnud puiskarjamaad ja alles kujunevad elupaigatüübiks 9010*.
Kaitsekorralduskavaga on määratletud Salumäe sihtkaitsevööndis metsaalad, mida ei majandata.
Nendest metsadest kujunevad lähema 50-80 aastaga elupaigatüübile 9010* vastavad kooslused.
Metsad on valdavalt noored või keskealised ega oma kõrget looduskaitselist väärtust kooslustena.
Suur osa metsadest on vagudele ettevalmistatud pinnasele istutatud männikultuurid. Vagudena
maapinna ettevalmistamisega on rikutud loopealsete mullastiku looduslik struktuur ja samas
suurendatud selle paikkondlikku varieeruvust. Maapinna ettevalmistamisel on sageli vao põhjas
paljandunud paas. Metsa rajamine on äärmuslikes mullastikutingimustes tihti ebaõnnestunud.
Taolised kultuurmetsad ei oma erilist looduskaitselist väärtust ega ole Loodusdirektiivi
elupaigatüübid. Männikute alusmetsa moodustab enamasti kadakas. Need alad oleks otstarbekas
kujundada hõredateks loometsadeks (puiskarjamaadeks), kadastikeks karbonaatse mullaga
rohumaadel või õhema pinnakattega aladel lausaliselt raiuda alvarite taastamise eesmärgil.
Natura elupaigatüübina kaitseväärtust mitteomavatena kirjeldatud aladest on kavas 18 ha lagedaks
raadata ja karjamaadena kasutusele võtta, 5 ha tekitada põlengualasid ja 4 ha raadata alepõldudeks.
Kokku raadatakse 27 ha väheväärtuslikke kultuurmännikuid ja 33 ha suurusel alal on kavandatud
poollooduslike koosluste taastamine.
10
Enne kaitseala moodustamist on harvendusraietega läbi raiutud ca 35 ha eramaade puistutest
(AnsiJaani, Mäe-Jürna, Uidu ja Nukitsa maaüksused). Raie on enamasti kasuks tulnud endistel
loopealsetel kujunenud metsades ja pikendanud valgusnõudliku lootaimestiku liikide säilimist metsa
all.
Potentsiaalselt kujuneb vanametsaala(9010*) välja ca 70 ha suurusel alal Salumäe sihtkaitsevööndis
alles 50-70 aasta pärast kui ala karjamaadena kasutusele ei võeta. Elupaigatüübi kõik metsad võib
kaugemas tulevikus kujundada madala karjatamiskoormusega puiskarjamaadeks, kus säilitatakse
liituvus 0,4 kuni 0,5, ei raiuta suurimate mõõtmetega puid ega koristata üle 36 cm rinnasdiameetriga
surnud, surevaid ja tuuleheitepuid.
Olulisem kaitseväärtus on sellel kaitsealal loopealsed ja loometsad, millest tulenevalt on soovitatav
endistel looaladel kujundada pigem puiskarjamaad ja loopealsed kui elupaigatüüp 9010. Oluline on
eemaldada puiskarjamaadeks kujundatavates metsades raiejäätmed.
Rohunditerikkad kuusikuid (9050) on kaitseala edelaosas 24 ha, mis on kirjeldatud selgelt
väljakujunemata tüübina, kus endistel puiskarjamaadel esineb vanu kuuski ja kuuse järelkasvu. Puistu
koosseisus esineb üksikuid vanu saari. Paiguti esineb läbipääsmatuid türnpuu ja toominga enamusega
puistusid. Liigirikas ja varieeruva koosseisuga puistu, millel on suhteliselt kõrge looduskaitseline
väärtus ja hea arengupotentsiaal.
Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) esineb 3,6 ha suurusel alal kaitseala kaguosas, karjamaana
kasutuses ja heas seisundis.
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) on valdav elupaigatüüp kaitseala avamaastikel. Esineb
kaitsealal 46,4 ha. Valdavalt kujunenud endistel, mida on rohumaadena kasutatud vähemalt 25 aastat.
Kooslused on kujunemisjärgus ning tänu järjepidevale karjatamisele ja niitmisele koosluste
esinduslikkus paraneb järjekindlalt. Omavad kaitsealal olulist väärtust avamaastiku linnustiku
elupaikadena.
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) on 5,5 ha suurusel alal, mis oli 100 aastat tagasi küla sooäärne
aiamaa. Hinnatud keskmise väärtusega niiduks. Heas seisundis on ca 3 ha, mida karjatatakse.
Soostuvad ja soolehtmetsad (9080) on inventeerimata. Valdavalt 50 aastased kaasikud, mis on
kasvanud endistele sooheinamaadele. Keskmise või alla keskmise väärtusega kooslused. Soovitav on
I rinde puid riigimaal mitte raiuda ja sanitaarraieid mitte teha. Samas tuleb raiuda madalsoodele
pealetungiv noor mets ja võsa ka selles elupaigatüübis. Pindala ca 15 ha. Piiranguvööndis, Kureselja
maaüksusel on kõrge väärtusega vana lodulepik (ca 1 ha).
3.3 KAITSEALUSED LIIGID
3.3.1 Linnud
Öösorr (Caprimulgus europaeus) pesitseb metsastuvatel loopealsetel ja loomännikutes. 2008.a.
pesitsusajal pesitses vähemalt kolm paari (U.Vahur). Toitub suurtest hämaras ja pimedas lendavatest
putukatest, kelle arvukust soosib loomade pidamine karjamaadel. Liigi toitumisaladeks on
mosaiiksed metsa-ja avamaastikud. Poollooduslike koosluste taastamine suurendab maastike
mosaiiksust, mis omakorda suurendab putukate liigirikkust ja öösorri toitumistingimusi. Karjamaadel
olevad metsatukad tuleb säilitada. Liiki soosivaks teguriks on ka tehisveekogud, mis on rajatud
11
kariloomade jootmiseks. Liigi soosimiseks tuleb loopealsete taastamisel vanemad puud kasvama
jätta ja metsastunud aladest kujundada hõreda ja ebaühtlase liituvusega metsatukad.
Suurte putukate arvukust soosib ka jämeda lamapuidu tekitamine ja jämedate puude rõngastamine
jalakuivanud puude arvu suurendamiseks eesmärgiga kunstlikult jäljendada metsa
vananemisprotsessi. Madalsoode veerežiimi parandamine pidurdab poolavatud soomaastike
metsastumist ja on samuti soosivaks teguriks.
Oluliseks öösorride hukkumise põhjuseks on pimedal ajal lindude kruusateedel istumine ja madalal
teede kohal lendamine. Hukkumise vähendamiseks on otstarbekas piirata kaitseala ümbruse
kruusateedel autode liikumiskiirust pimedal ajal juulis-augustis, kui teedel armastavad istuda
noorlinnud.
Teder (Tetrao tetrix) pesitseb kaitseala hõredates metsades ja hooldatavatel kooslustel. Kurese küla
poolavatud maastikel toitub pidevalt ca 6-10 tedrekukke. Tedremängud on hajusalt nii kaitseala
niitudel kui kaitsealast lõunas Kibura rohumaadel. Tetrede arvukust oluliselt piiravaks teguriks on
rebase, nugise ja kähriku kõrge arvukus. Kurese maastikukaitseala piires pole U.Vahuri andmetel
viimase viie aasta jooksul kütitud ühtki nimetatud ulukitest. 2007.a. leidis U.Vahur kevadel
karjamaadelt viie värskeltmurtud tedrekuke jäänused. Väikekiskjate arvukuse piiramiseks tuleb
Koonga Jahiseltsile teha ettekirjutus ja järelevalve korras jahimaade kasutamise lepingu täitmist
kontrollida. Vajadusel muuta jahimaade kasutuslepingu tingimusi rebase, kähriku, nugise ja tuhkru
arvukuse regulaarse piiramise korraldamiseks.
Tedred toituvad talvel kaseurbadest ning eelistavad pesitsusajal poolavatud maastikke. Tedre
soosimiseks on oluline kasetukkade ja kadastike ning maastiku mosaiiksuse säilitamine. Suvise
toitumisalana eelistab teder märjemaid ja soiseid, mosaiikseid metsi. Märgalade veerežiimi
taastamine on tetrede arvukust soosivaks teguriks. Samuti on oluline tedre mänguplatside
kaardistamine ning nende läheduses puude ja põõsaste raie. Mänguplatsidel pole soovitav kiviaedu
erilise vajaduseta taastada.
Välja-loorkull (Circus cyaneus) on Kurese avamaastikel pesitsusajal igapäevane toituja, arvukuseks
vähemalt üks paar. Pesa pole leitud. Elupaigana eelistab suurepinnalisi madala intensiivsusega
hooldatud niite avamaastikel. Pesitseb sageli niiskematel niitudel ja madalsoodel. Kevadel vältida
häirimist madalsoodel. Vähendada avamaastike karjatamiskoormust nii, et karjamaadel jääks
vähemalt 30–50 % alal rohukõrred pügamata. Oluline on potentsiaalsete pesitsuspaikade veerežiimi
taastamine ja võsastunud madalsoode lagedaks raiumine ning kerge koormusega karjatamine.
Maaspesitseva liigina on ohustatavaks teguriks rebase, kähriku ja mingi kõrge arvukus.
Kaitsemeetmena tuleb väikekiskjate arvukust regulaarselt piirata võimaliku miinimumini.
Soo-loorkull (Circus pygargus), pesitsusajal tavaline avamaastikel. Pesitseb arvatavasti Kureselja
maaüksuse edelaosas madalsool. Pesitsusalana eelistab kergelt karjatatud pajupõõsastega madalsoid.
Karjatamisel on oluline säilitada madalsoo poolavatud maastikuna. Toitumisalana eelistavad madala
intensiivsusega karjatatavaid avamaastike kooslusi. Pesitsusala läbib Kurese – Maalja talitee, mis on
ka matkarajaks. Pesitsusajal on soovitav häirimise vähendamiseks mitte lubada madalsool
matkarajalt kõrvale minna.
Madalsooniitude ja veerežiimi taastamine soosib pesitsusalade säilimist. Maaspesitseva liigina on
ohustavaks teguriks rebase, kähriku ja mingi kõrge arvukus. Kaitsemeetmena tuleb väikekiskjate
arvukust regulaarselt piirata võimaliku miinimumini.
12
Rukkirääk (Crex crex), 2004.aastal pesitses 6 paari, 2006.aastal 4 paari, 2008.a. 2 paari. Arvukus on
vähenenud proportsionaalselt karjatatavate alade ja karjatamisintensiivsuse suurenemisega.
Rukkirääk ei talu rohumaade karjatamist.
Rukkiräägu kaitse korraldamisel lähtuda liigi kaitsekorralduskava nõuetest. Hoiduda niitude
kuivendamisest, avamaastikes raiuda röövlindude istumispuud.
Pesitsusaladeks tuleb niitudele jätta 3-4 ha suurused alad, mida hooldatakse alates septembrist. Niita
keskelt-lahku meetodil mitte enne 1. septembrit või karjatada alates septembrist.
Laanepüü (Bonasa bonsia) on kaitsealal väikesearvuline metsalind. Arvukusest täpsem ülevaade
puudub. Arvukust soosivaks teguriks on väikekiskjate, eriti nugise arvukuse piiramine.
Musträhn (Dryocopus martius) pesitseb pidevalt (vähemalt üks paar). Arvukust soosivaks teguriks
on metsade mittemajandamine, jalalkuivanud puude tekitamiseks puude rõngastamine ning nugise
arvukuse piiramine. Näiteks võiks Alt-Tõnise maadel paplisalu raadamisel osa puid rõngastada, mis
ühtlasi väldib ka papli juurevõsude teket.
Nõmmelõoke (Lullula arborea) pesitseb Kurese küla lääneosas loopealsetel ja loometsades. 2008.a.
pesitsusajal on teade U.Timmilt ja U.Vahurilt. Eelistab pesitsemiseks lainjat, üksikute puudega ja
metsaväludega maastikku. 2009.a. pesitses Kurese küla ümbruses vähemalt 3 paari. Arvukuse kohta
täpsem ülevaade puudub.
Punaselg-õgija (Lanius collurio) pesitseb arvukalt Kurese kadakastel karjamaadel. 2007. loendati
vähemalt 6 paari, 2008 neli paari. Eelistab elupaigana valgusküllaseid kiviaedade äärseid kadakatega
puuderibasid ja hõredaid kadastikke. Erilisi kaitsemeetmeid pole rakendada vaja. Pesitsusajal
hoiduda kadastike raiest või harvendamisest ja liiga intensiivsest karjatamisest. Arvukust soosib
poolavatud maastike kujundamine ja kariloomade pidamine karjamaadel.
Sookurg (Grus grus) esineb Kurese maastikukaitsealal peamiselt toitujana pidevalt. Kaitseala
lääneosas oleval madalsool pesitseb igal aastal üks paar. Erilisi kaitsemeetmeid pole vaja rakendada.
Soovitav on avamaastikus kiviaedadelt raiuda puud ja põõsad.
3.3.2 Putukad
Kaitsealal on registreeritud EL Loodusdirektiivi II lisa liik teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik. Püütud 2004.aastal välitöödel. Arvukusest
ülevaade puudub. Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud
niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Elukohaks on sooservad, kuivad niidud lubjapinnasel ja jõgede
kaldad. Röövikute toidutaimede hulka kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid,
peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Sügiseni toituvad röövikud koos
võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides
toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni
keskpaigani. Liblikad liiguvad vähe ja osapopulatsioonid võivad aeg-ajalt välja surra. Siis asustavad
ala uuesti lähiümbrusest tulijad, kui neile sobivate alade vahel on ühendusteed.
Teelehemosaiikliblikad võivad elada ka raiesmikel, mille pindala ületab hektari. Liblikate heaolu
mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Selle liigi elukeskkonnale
mõjub soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Ohtudeks on niitude ja
karjamaade võsastumine, kuivendamine, rohumaade kasutuse muutumine ja elupaikade
isolatsioon ning fragmenteerumine. Teelehe-mosaiikliblikas vajab karjatatavaid looduslikke
niiskemaid niite ja teeservi. Sooservade kõrge karjatamiskoormus võib ohustada liigi arvukust.
Vältida sooservade ülekarjatamist.
3.3.3 Taimed
Kaitsealal registreeritud kaitsealused taimeliigid: II
kaitsekategooria:
Kärbesõis (Ophrys insectifera) Kärbesõie leviku soodustamiseks tuleb kaasa aidata tema
spetsiifiliste tolmeldajate, kaevurherilaste, levikule, milleks on kavandatud uuring. Kärbesõit
on kaitsealal leitud nii kuival loopealsel kui soostuval niidul. Karjatamine on kärbesõie arvukust
ohustav. Kärbesõiega niite tuleb karjatada madala või mõõduka koormusega.
Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes ssp. quadrivalens)
Liik on sisemaal harvaesinev, mistõttu tuleb kasvuala hooldamisel pruuni raunjala kaitsele
erilist tähelepanu pöörata. Karjamaadel piirata kasvukohad tõketega nii, et kariloomad ei saaks
kasvukohti ära tallata. Täpsem ülevaade liigi levikust puudub. Karjatamine on ohuteguriks.
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kaitsealal väikesearvuline. Arvatav kasvuala
põlispõldudel on metsastumas. Teada kaks kasvukohta. Eelistab kasvukohana poolvarjulisi ja
varjulisi kohti. Niitude taastamisel jätta kasvukohale kasvama piisavat varju pakkuvad
puittaimed. Mitte niita enne 15. septembrit ega karjatada. Karjamaadel rajada kasvukohtade
kaitseks piirded. Ohuks on lageraied ja puisniitude väga tugev võsastumine. Ohuks võib olla ka
metssigade kõrge arvukus.
Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta) kasvukohad leiti 2008.a. kaitseala lääneosa
madalsoodes ja soostuvatel niitudel. Pole arvukas. Liigi kaitse seisukohalt on oluline
kasvukohtade säilimine, kasvualal puittaimestiku raie ja veerežiimi taastamine.
III kaitsekategooria:
Soo-neiuvaip (Epipactis balustris) esineb paiguti arvukalt soostuvatel niitudel, niisketel
looniitudel ja madalsooservades. Ohuks on kuivendamine, niitude metsastumine ja liigne
karjatamiskoormus. Kasvualasid on soovitav karjatada madala koormusega. Soosivaks teguriks
on kasvukohtade veerežiimi taastamine ja võsaraie soostuvatel niitudel.
Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) eelistab varjulisi ja poolvarjulisi kasvukohti.
Esineb loometsades paiguti massiliselt. Arvukust võib ohustada metssigade kõrge arvukus. Ei
talu lageraieid ega karjatamist. Ei vaja kaitsealal erimeetmeid.
Tumepunane neiuvaip (Epipactis artrorubens) esineb loometsades hajusalt. Olulisem
kasvuala asub endises paemurrus ja selle ümbruses, kus 2008 loendati üle 50 õitsva taime.
Eelistab kasvukohana vanu valgusküllaseid loometsi. Kavandatud on paemurrus ja selle
ümbruse metsades harvendada järelkasvu ja põõsarinnet. Töö tuleb teha talvel lumega. Okste
põletamiseks tuleb lõkkekohad valida ja tähistada kärbesõie õitsemise ajal, sest samas kasvab
ka tumepunane neiuvaip.
14
Hall käpp (Orchis militaris) on kaitseala loopealsetel võrdlemisi arvuks. Olulist kahju teeb liigile
metssiga, tuhnides kasvualasid sadade ruutmeetritena lausaliselt üles. Kaitsealal väheneva
arvukusega liik. Liigi kaitseks on kõige olulisem piirata metssigade arvukust. Talub mõõdukat
karjatamiskoormust.
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on kaitsealal tavaline ja arvukas kasvades nii kuivadel
loopealsetel (Pakamäel), hõredates loometsades kui soostuvatel niitudel. Oluliseks kahjustajaks on
metssiga. Piirata metssigade arvukust.
Suur käopõll (Listera ovata) on kaitsealal tavaline tihedamates kadastikes ja varjulisemates
loometsades, kuid esineb paiguti arvukalt ka endistel põldudel. Seoses loopealsete taastamisega
arvukus väheneb. Kaitsemeetmeid ei vaja.
Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) esineb hajusalt soometsades ja puiskarjamaadel. Arvukuse
säilimiseks tuleb niitude taastamisel jätta grupiti kasvama kadakaid või säilitada hõre puurinne.
Karjatada mõõdukalt. Kahaneva arvukusega liik.
Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on paiguti suhteliselt arvukas madalsoodel ja
soostuvatel niitudel. Soosivateks teguriteks on veerežiimi taastamine ja metssigade arvukuse
piiramine.
3.4 KULTUURIPÄRAND
3.4.1 Pärandkultuurmaastikud ja pärandkultuuriobjektid
Kurese maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on pärandmaastike kaitse. Poollooduslike
pärandmaastike kaitse realiseerub poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise läbi, mida
kirjeldatakse vastavas peatükis.
Kurese pärandmaastikel leidub ohtralt inimtegevuse jälgi, mis väärivad kaitset, eksponeerimist ja
eraldi tähelepanu kaitseala kaitse korraldamisel. Pärandkultuuriobjektid on meie esivanemate ja
vallutajate elamiskultuuri nähtavad märgid maastikus. Maastike muutus on viimase kahe sajandi
jooksul olnud kiire, viimase 50 aasta jooksul lausa ülikiire. Pärandkultuuri objektid on ainsad
käegakatsutavad märgid meie sidemetest läinud põlvkondadega. Visionäär Aare Kasemets väidab, et
juurteta kultuur on hääbuv ja keegi peale meie endi ei oska meie rahvuskultuuri väärtustada ega suuda
seda säilitada (Eesti 21. sajandil. 148-155). Kurese maastikukaitsealal on võimalik säilitada ja
väärtustada olulist osa meie rahvuskultuuri pärandist. Kurese küla põhistruktuur on muinasajast
tänapäevani säilinud. Alles on ka XXI-da saj. keskel moodustatud kinnistute piirid ja
maakasutusmustrid. Mihkli kirikumõisa maamõõdutoimingud kruntide moodustamiseks tehti
1856.aastal, need piirid on tänaseni alles ja valdavalt kiviaedadega markeeritud.
Kurese arhitektuuri ja pärandmaastike kaitse korraldamiseks on tellitud ekspertarvamus Elo
Lutseppalt, Eesti Vabaõhumuuseumi arhitektuuriajaloolaselt, Kultuuriministeeriumi programmi
„Maa-arhitektuur ja -maastikud. Uurimine ja hoidmine“ juhilt.
Ekspert märgib kokkuvõttes, et:
“Peale kaitse on vaja korraldada erinevaid objekte ja kogu küla ajalugu tutvustav ekspositsioon
matkarajaks planeeritaval maa-alal. Koos loodusobjektidega (nt põlispuud) oleks tegemist väga
ülevaatliku mudeliga Eestimaa ajaloost.”
15
Kurese sumbkülamaastik on tervikuna pärandkultuuriobjekt, kus meie vanima külatüübi struktuur ja
olulised elemendid on säilinud tänaseni. Maastikus on kõige rohkem muutunud endised Salumäe
karjamaad, mis on suuremalt jaolt metsastunud või metsastatud ning sooheinamaad, mis kuivenduse
ning kasutuse lakkamise tagajärjel metsastunud. 2006. ja 2008.aasta botaanilistele inventuuridele
tuginedes on kavandatud nendest suure osa taastamine ja karjamaadena taas kasutusele võtmine.
Kurese küla hoonestus on praktiliselt hävinud, säilinud on kõigi kapitaalsemate hoonete alused ning
hoonete kivivared. Suhteliselt heas seisundis on kaevud, keldrid, põlised teed, kalmed, linnusevallid,
põlispõllud, pühapaigad ja kiviaiad. Kureselt on viimase kahe aasta jooksul leitud arvukalt
arheoloogiamälestisi, mida pole veel kirjeldatud ega muinsuskaitse alla võetud.
Leitud arheoloogiamälestiste väärtuse hindamiseks ja kaitse korraldamiseks on tellitud Eesti
Ajaloomuuseumi arheoloogilt Ph.D Mati Mandelilt ekspertarvamus. Septembris 2008 teostati
M.Mandeli poolt lisaks proovikaevamised Pakamäel.
Urmas Vahuri eestvedamisel on viimase kolme aasta jooksul Kureselt leitud kolm põlispõldude
jäänustega paika, tarandkalme, kivikalmed, ringvall-linnus, väikeselohuline kultusekivi,
pronksiaegne või varasemal rauaajal rajatud kindlustatud asulakoht, muinasküla kultuurkiht Kurese
külakaevu ümbruses, pronksiajastu asulakoht ja arvatav X saj. põletuskalmete piirkond. Ekspert Mati
Mandel hindab Kurese arheoloogilist maastikku kõrgelt ja märgib oma ekspertarvamuses muuhulgas,
et: “Kurese arheoloogiamälestised on välja kujunenud pikaajalise asustuse käigus, moodustades
orgaaniliselt kokkukuuluva terviku. Seega tuleks kaitsta mitte ainult objekte, vaid ka kogu neid
ümbritsevat maastikku, vältimaks kaasaegsete ehitiste, kaevanduste, teede ja muude
kommunikatsioonide rajamist antud piirkonda. Kaitset vajab ka küla 19. sajandil – 20. sajandi
esimesel poolel kujunenud ajalooliselt säilinud ilme: kiviaedadega piiratud põldude ja karjamaade
süsteem, hoonete jäänused, vundamendistik, keldrid, omaaegsed paemurrud, lubjapõletusahju
jäänused, legendidega seotud kohad (vanapagana kivi), ajalooliselt kujunenud tänava- ja teedevõrk
jms. Piiratud turismi korral võiks küla koos oma muististe ja Soontagana linnusega ning
pärandkultuuri objektidega olla esinduslikuks uurimis- ja õppeobjektiks nii Eesti vanima kui ka
uuema ajaloo tundmaõppimisel.”
Kurese kiviaiamustrite kohta on 2007.a. ekspertarvamuse koostanud kiviaedade asjatundja Ph.D
Maie Remmel, kes muuhulgas on ära märkinud järgmist:
Eesti 1970-1980 a. aerofotoplaanide andmepanga uuringute ja paikse vaatluse põhjal otsustades asub
Kuresel Eesti ajaloolises kultuuriruumis unikaalse ja suhteliselt väga hästi säilinud
planeeringutesüsteemiga ajalooline küla-ase. Seejuures on säilinud üle 30 km kogupikkuses muistses
kuivmüüritehnoloogias laotud aedu (põhiliselt kohalike kivikarjääride dolomiidist, mis lisab neile ka
kivitööstuse ajaloo alase tähenduse).
Kuna eesti rahvuslikesse muinasmaastikesse kuuluvad nii muinasteadusele orienteeritud
megaliitobjektid kui euroopaliku loodusfilosoofia aluste arenguga seotud väikestes aedades taluhiied,
siis on otstarbekas põhjalikumalt kontrollida Kurese kivistruktuuride esimese ekspertiisi hinnangulist
arvamust selle kohta, et neid objekte leidub ka Kuresel. Samuti väärivad kultuuriloolist tähelepanu
Kurese suured külaallikad.
Kaitsekorralduskava koostamiseks kaardistati Urmas Vahuri poolt, kes omab pärandkultuuri
inventeerija tunnistust, valikuliselt osa pärandkultuuriobjektidest, illustreerimaks nende esinemise
rohkust. Lisaks ülalloetletud objektidele tuleb märkida, et Kurese pärandkultuuriobjektide kogum on
nii esinduslik, et RMK korraldatud pärandkultuuri inventeerijate koolituste praktiline osa on aastaid
toimunud Kurese külas.
16
3.4.2 Kaitsealused kultuurimälestised
3.4.3 Kivikalme
Mälestise registrinumber: 11761, registreeritud 06.01.1998
Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest vahetult kirde pool, suurelt osalt
külatänava all. Kaitsetahvliga tähistatud.
Hoone all olev osa hooldamata.
3.4.4 Kultusekivi
Mälestise registrinumber: 11762, registreeritud 06.01.1998 I-II
at. Ümbrus korrastatud ja hooldatud.
Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest 100-120 m põhja pool, idalääne
suunalise kiviaia põhjapoolsel küljel. Kultusekivi pikkuse edela-kirde suunas 2,4 m, laius idalääne
suunas 2,1 m, kõrgus 0,2-07 m. Kivil on kolm selgesti eristatavat lohku läbimõõduga 5-6 cm,
pealispinnal on murdekohad. Kaitsetahvliga tähistatud.
3.4.5 Muistsed põllud
Mälestise registrinumber: 11764, registreeritud 06.01.1998
Asukoha kirjeldus registris: end. Uuerõika (Uierõika) talu asemest 500 m loodes, kadakaid
täiskasvanud loopealsel. Kaitsevööndita. Kaitsetahvliga tähistatud.
Kasutusel karjamaana, korralikult hooldatud ja kadastikust välja raiutud.
Kultuurimälestiste registris asukoht vale, piirid pole maaomanikul teada ega registris määratud.
3.4.6 Pärimus
Rahvapärimust on süstemaatiliselt kogutud suhteliselt lühikest aega ja enamasti on pööratud
tähelepanu varasemale ajale. 20.saj. pärimusele pole erilist tähelepanu pööratud. Kurese rahva,
looduse ja olude kohta pole palju ülestähendusi. Kurese pärimuskultuuri kogumiseks tuleb algatada
eraldi projekt.
Kavandatavad tegevused:
• Pärimuskultuuri kogumine ja jäädvustamine
Allikad
Itta voolavad (avanevad) allikad on rahvapärimuses ravitoimega. Kuresel voolavad praktiliselt kõik
allikad idakaarde tänu maastiku ida-lääne suunalisele kaldele. Pärimuse kohaselt on Kurese nn Alasi
aias olev allikas ravitoimega.
Hiiekohad
Kurese Hiie talu (“sauna”) ümbruses põldude kohal olnud püha hiis, mis pärimuse kogumise ajaks
oli põlluks küntud. Siin olnud vanasti ohverdamise ja palvetamise koht (Mihkli kihelkonna
muinasteaduslik kirjeldus, käsikiri, Jakob Koit).
Iiepõlde nimeline talukoht moodustati 1856.aastal Mihkli kirikumõisa maadel. Samuti on Salumäel
kunagi hiis olnud.
Kohanimed
Kohanimed võivad kanda olulist teavet minevikusündmuste, uskumuste, maakasutustraditsiooni ja
pärimuse kohta. Huvitavamad kohanimed ja tänaseks unustusehõlma kadunud kohanimedega
piirkonnad on kantud pärandkultuuri kaardikihile. Kohanimede kohta tuleb koguda ja üles tähendada
17
teavet pidevalt. Seda materjali saab kasutada teabematerjalide koostamisel ja pärandkultuuriobjektide
otsimisel.
Näiteks kohanimi Ristivälja võib viidata ristiusu aegsele külakalmistule või pühamule ja Iiepõlde
viitab selgelt kunagisele hiiekohale, mida kinnitab ka Kirjandusmuuseumi fondidest leitud
üleskirjutus.
18
4. KAITSE-EESMÄRGID, NENDE SAAVUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID NING VAJALIKUD
MEETMED
Tabel 1 Kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ning vajalikud meetmed
Väärtus Objektid ja piirkonnad
Kaitse-eesmärk Väärtusi mõjutavad tegurid Ohud
Meetmed kaugem lähem
Maastik – pinnavormid • avatud
maastiku
säilitamine
• uusi ehitisi pole • vanametsakoosluste
säilitamine
• reljeefi
silmapaistvamad
elemendid maastikus
eksponeeritud
• reljeefi ei muudeta ja
mikroreljeefi ei kahjustata
• vanade
paemurdude
säilitamine
• reljeefi olulisi elemente varjava võsa
ja noore metsa raie
• uusehitistest ja
kruntimisest hoidumine
• mets–vanade metsakoosluste
säilitamine ja
puiskarjamaamaastike taastamine
• rööbastega ja veekogude rajamisega
rikutud mikroreljeef taastatud
• veekogude rajamisel
ümbruse reljeefi säilitamine
• Kurese sumbküla
hoonestusmaastiku taastamiseks
renoveerimisnõuete (maastikulisest
seisukohast) väljatöötamine
• kaevandamine • suure erikoormusega põllu-
ja metsamajandustehnika
kasutamine
• maasturitega liikumine • paemurdude täitmine • veekogude rajamisel
mikroreljeefi muutmine
Mihkli dolomiidimaardla maavarade registris passiivseks
varuks kuulutamine Metsaveoks ja põllumajandustöödeks väikese
erikoormusega veokite kasutamine (ATV ja
kerghaagised) Maastikul sügavate rööbaste täitmine Maa-ainese kasutamise võimaluste kava koostamine Kontroll metsade majandamise üle Kontroll ehitustegevuse üle Paemurdude kaardistamine Paemurdudest olmeprahi koristamine Paemurdudes võsa ja kadastike harvendamine Rööbaste täitmine kohaliku pinnasega Teavitustöö maaomanikele Võsa eemaldamine
Maastik – vaated • avatud
maastiku
säilitamine
• metsastunud ja
metsastatud
pärandmaastikud
taastatud
• teabekandjad
maastikku sobivad
• uusi ehitisi pole
• metsastunud ja võsastunud vaadete
avamine
• Kurese sumbküla
hoonestusmaastiku taastamiseks
renoveerimisnõuete
(maastikulisest seisukohast)
väljatöötamine
• uusehitistest ja
kruntimisest hoidumine
• võsastumine • pärandmaastike
metsastumine
• ehitamine ja
ebasobivad ehitised
• metsaraie • kommunikatsioonide
rajamine • uute teede rajamine • kaevandamine
Võsa tõrjumine
Metsastunud vaadete avamiseks metsade raadamine Vaadetel avatud niitude taastamine ja hooldamine Puurindega pärandmaastike puu ja
põõsarinde harvendamine Metsastunud loopealsetel puu- ja põõsarinde raie Reljeefi iseloomulikele elementidele vaadete avamine Piirangud ehitustegevusele Kontroll ehitustegevuse üle Paemurdudes võsa ja kadastike harvendamine
19
• rajatised reljeefi ja
erinevate maastike hea
vaadeldavuse
saavutamiseks
• sumbküla
• ehitusnõuete (maastikulisest ja
arhitektuurilisest seisukohast)
väljatöötamine
• vanade metsakoosluste säilitamine • poollooduslike koosluste
taastamine
Kurese sumbküla tuumiku võsast ja järelkasvust
puhastamine
renoveeritud
hoonetemaastik ja
tänavatevõrk
• hooned maastikuliselt
ja arhitektuuriliselt
sobivad
• vanade
metsakoosluste
ja
puiskarjamaamaastike
säilitamine
• pärandmaastike
hooldamine • vaatekohtade rajamine • sumbküla teedevõrgule ja
varemetele vaadete
avamine
• põliste teede ja talitee
avamine
Kontroll metsa majandamise üle
Vaateplatvormide rajamine Pakamäele, Koeramäele ja
Tütarpakale
Vaatetorni rajamine Salumäele Võsa ja puude raie vanadelt teedelt ja taliteelt Veerežiimi taastamine soode metsastumise
pidurdamiseks Teavitustöö (kohalike) seas
integreeritult kaitse-eesmärkidega raiete kavandamine
eramaadel
Maastik – metsad • rajatised
metsamaastikku
sobivad
• väärtuslike
vanametsakoosluste
säilitamine
• puiskarjamaade
põllumajanduslik
kasutamine
• elupaigatüübi 9050 ja 9080 metsi ei
majandata puidu
saamiseks ega uuendata
• üle 80 aastaseid
loometsi ei majandata
• metsastatud loopealsetelt metsade
raadamine
• vanametsakoosluste säilitamine • metsade kaardistamine ja
inventeerimine
• puiskarjamaade taastamine
ja majandamine
• sarapike majandamine • kadastike majandamine • metsastunud vaadete avamine • väikeste metsatukkade säilitamine • metsatsuvate loopealsete
puiskarjamaadena
kasutuselevõtu alustamine
• suuredimensiooniliste puude
raie
• puiskarjamaadel lageraie • sarapike lageraie • vanade kadastike ja vanade
kadakate raie
• avatud alade metsastumine • tuuleheide vagukultuuridena
rajatud metsades
• puiskarjamaade, sarapike ja
kadastike põllumajandusliku
kasutamise lõppemine
• elupaigatüübis 9050
karjatamine
• metsade raie teede ja radade
ääres (vaateulatuses)
Ohjatud metsapõlengu korraldamine
Metsade inventeerimine ja integreeritud metsahoolduskavade koostamine Metsastuvate, metsastatud loopealsete ja kuivenduse
mõjul metsastunud soode raadamise kava koostamine Raadamine vaadete avamiseks
Piiranguvööndi vanades loometsades, soometsades ja
elupaigatüübis 9050 suuredimensiooniliste puude,
tormiheite, -murru ja jalal seisvate kuivanud puude
säilitamine Puiskarjamaade taastamine Kurese ja Vastaba küla
maadel Kadastike majandamise kavandamine
Väikeste metsatukkade kaardistamine ja nende
majandamiseks majandussoovituste koostamine
Teavitustöö maaomanike ja kohalike seas
20
puidu saamiseks ega
uuendata
• 10 ha põlengumetsi • vanade
kadastike
säilitamine
• puiskarjamaad
taastatud kavandatud
ulatuses
• metsatukkade raie
avamaastikes
• ebapiisav ülevaade metsadest • metsade majandamise kavade
mittevastavus kaitseala kaitse-eesmärkidele
• riigimaa metsade
majandamise kavade puudumine
Poollooduslike avamaakoosluste taastamisel hõredate
metsatukkade jätmine
Looaladele kujunenud metsade harvendamine koos
raiejäätmete koristamisega
Kõigis loometsades karjatamine ja
puurinde harvendamine
Allikad ja põhjavesi • valgalapõhine kaitse
korraldamine
• allikate seisund
paranenud või säilinud
• reostusoht
minimaliseeritud
• olemas perioodilised
seireandmed
• põllumajanduslikud
hooned väljaehitatud
reoveesüsteemiga,
laudad
sügavallapanuga
• kaitseks kariloomade
eest püsiallikad taraga
piiratud
• karstid kaardistatud ja
looduses tähistatud (ka väljaspool
kaitseala allikate valgala piires)
• karstunud alade
harimise lõpetamine
• eeltöö valgalapõhise kaitse
korraldamiseks
• allikate valgala uuringud • allikate seisundi uuringud ja seire • allikate veerežiimi parandamiseks
pinnavee äravoolu vähendamine
• põllumajandusreostus
valgalal • olmereostus valgalal • metsaraie • kaevandamisega
põhjaveetaseme alandamine
(ka väljaspool kaitseala)
• kariloomade allikates
tallamine
• ehitamine • melioratsioon • sademete vähenemine
Reostuskoormuse (olemasoleva ja
võimaliku) väljaselgitamine Allikate kaardistamine, uuringud ja seire Valgala uuringud Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamise keeld Põhjavee kaitstusele vastavate ehitusnõuete järgimine Kontroll metsa majandamise üle Allikate taradega piiramine Karstunud põldudel maaharimise lõpetamine Karstide kaardistamine ja tähistamine Karstunud alade kasutamine loodusliku rohumaana või
metsastamine Kaevandamisel rakendada tehnoloogiaid, mis ei suurenda
pinnavee äravoolu ega alanda põhjavee taset Tehisveekogude rajamine pinnavee ja sademetevee
kogumiseks Kontroll ehitustegevuse üle Karjatamiskoormuse optimeerimine karstidel Teavitustöö (kohalike) seas Metsade majandamise kavade viimine kooskõlla kehtiva
kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidega Riigimaa metsade majandamise kavade koostamine
kooskõlas kehtiva kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidega
21
(ka väljaspool
kaitseala
allikate valgala
piires)
• rikutud veerežiimiga
soostuvates ja soomaastikes
kuivendussüsteemide
mõju veerežiimile
minimaliseeritud
• toimib
käimlate
Võsa eemaldamine ja tõrjumine
tühjendamise korraldus ja
komposteerimine
väljaspool
allikate valgala
• kaevandustega ei
mõjutata põhjavee taset
Puhke-maastik • säilinud ja
hästi hooldatud
puhkeobjektid
• säilinud ja hooldatud
pärandkultuuri
objektid
• kaasaegne viitade ja
teabesüsteem
• reguleeritud ja
taluvuspiirides
külastamise korraldus
• toimiv prügi-
ja
jäätmemajanduse
korraldus
• puhkeobjektide (infotahvel, viidad,
puhkekohad, vaatekohad,
laagripaik) projekteerimine ja
väljaehitamine
• taluvuskoormuse väljaselgitamine • eramaadel liikumiseks avatud
teedevõrgu kaardistamine ja teavitamine
• teabesüsteemi kujundamine ja
rajamine
• pärandkultuuriobjektide
inventeerimine ja korrastamine
• jäätmemajanduse korraldamine
• võsastumine • ebasobivad ehitised • puudulik või
sobimatu
teabesüsteem ja viidastik
• taluvust ületav külastamine • prahistamine • isetekkelised teed ja
puhkekohad
• tuleoht • stendide, viitade lõhkumine,
lagunemine väljaspool teid ja
radu liikumine
eramaadel
Ehituspiirangud ja –nõuded
Kontroll ehitustegevuse üle Külastatavuse suunamine ja kontroll
Puhkekohtade väljaehitamine Matkaradade rajamine
Puhkeobjektide haldamine
Stendide ja viitade valmistamine ja paigaldamine
Eramaade tähistamine
Teavitustöö (kohalike) seas
Avalikuks kasutamiseks lubatud teede ja radade
kaardistamine
Eramaadel liikumiseks vajalike ja asjakohaste teede ja
radade kasutamise kooskõlastamine maaomanikega
Kaitse-alused taimeliigid, • teostatud inventuurid Sambliku ja sammalde inventuurid
22
seened, samblad ja samblikud
• arvukus
kasvukohal
tõusnud
• kaitsealuste
taimeliikidega
kooslused taastatud
• kasvukohtade arv
suurenenud
• arvukus säilinud • kasvukohtades kaitsemeetmed
rakendatud
• kaitsealuste taimeliikide seire
toimub
• loopealsete ja
madalsoode tallamine
• noppimine • kasvukohtade metsastumine • ülekarjatamine • kariloomade poolt
ärasöömine • võõr- ja kultuurliikide
levimine
• metsatulekahjude suur oht • kuivenduse jätkuv mõju • kulustumine • maastikusõidukitega pinnase
kahjustamine
Taimestiku inventuur
Kasvukohtade keskkonnaregistris registreerimine
Külastatavuse suunamine ja kontroll Poollooduslike koosluste taastamine Poollooduslike koosluste hooldamine
Kultuurliikidega rohumaade intensiivne karjatamine Karjatamiskava koostamine ja järgimine
Karjamaadel kõrgekasvuliste või karjatamist
mittetaluvate taimede kaitseks teisaldatavate
kaitserajatiste ehitamine (kuldking, tumepunane
neiuvaip, pruun raunjalg jms) Kuivenduskraavide tõkestamine
• maaharimine • metsatööd (raie,
koondamine) • vana metsa raie • kiviaedade taastamine • ehitustegevus • kõrge metssigade
arvukus korraldamata
telkimine
Tuletõrjeveekogude rajamine
Metsa raie keelamine külmumata pinnasega ja lumeta
ajal. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja
lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Pinnast
mitte kahjustada. Raiejäätmete koristamise nõude kehtestamine
loometsades Vanade metsade säilitamine Loometsades, eriti vanas loometsas, järelkasvu, alusmetsa
ja kadakate harvendamine Liiklemise üle järelevalve tõhustamine, infostendid
juurdepääsuteedele Liikumiseks lubatud teede ja radade kaardistamine ja
tähistamine Ehitustegevusele eelnevalt taimestiku ja koosluste
analüüs Kiviaedade taastamiseks soovituste koostamine Poollooduslike koosluste ülesharimise vältimiseks
kompensatsioonide maksmine
23
Kuivenduse mõju vähendamise kava koostamine,
kraavidele tõkestusrajatised Metsatulekahjude ohjamise kava koostamine Metssigade arvukuse piiramine Põlengualade tekitamine Ekstensiivselt majandatavate metsaalade kavandamine Sanitaarraiete mittelubamine Telkimiskohtade rajamine ja tähistamine Lõkkekohtade rajamine ja tähistamine Loopealsete hooldamiseks hobuste ja
lammaste kasutuselevõtt Poollooduslikel niitudel 15 aprillist 31. juulini (massilise
õitsemise ajal) madala karjatamiskoormusega
karjatamine Valgusnõudlike liikide kasvukohtades vajalike raiete ja
hooldustööde tegemine
Paplite rõngastamine, väljaraie ja uuenduse hävitamine
Metsade majandamise kavade kaitse-eeskirjaga ja
kaitseala kaitse-eesmärkidega kooskõlla viimine
Kaitstavate taimeliikide seire kord 5 a jooksul Putukate seire
Kaitsealused linnuliigid
looma- ja •
•
•
•
•
•
kaitsealuste optimaalne mis vastab elupaikade olemile
Nahkhiirte
elupaik Kahepaiksete arvukus
tõusnud
Roomajate
stabiilne
Avamaastike linnustiku
osakaalu tõus
liikide
arvukus,
püsiv
arvukus
• teostatud inventuurid • arvukus säilinud • elupaikades liigikaitsemeetmed
rakendatud
• kaitsealuste liikide seire toimub • unilaste olem selgunud • kaitsealuste liikide elupaigad on
kaardistatud ja Keskkonnaregistrisse
kantud
• kõrge röövulukite arvukus • kõrge metssigade arvukus • avamaastike kinnikasvamine • poollooduslike koosluste
hooldamata jätmine
• poollooduslike koosluste
metsastumine • keldrite ja varemete hävimine • põlispuude vähene olem • külma pääs keldritesse • kiviaedade ja
varemete lagunemine • madal kahepaiksete arvukus
Unilaste seireks pesakastide paigaldamine
Linnustiku inventuur
Roomajate arvukuse hinnang
Rukkiräägu elupaikade hooldamisel
erimeetmete rakendamine Keldritele lennuavadega uste paigaldamine
Kaevude katmine (loomade kaevudes
hukkumise vältimiseks) Rebase, kähriku ja nugise arvukuse oluline piiramine
Metssigade arvukuse oluline piiramine
kanalistele talveks varjekohtade rajamine
Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine
24
Röövlindude kanaliste
tõusnud
ja
arvukus
• veekogude vähesus ja
ärakuivamine
• metsade väike
keskmine vanus
• vähene lamapuidu ja
jalalkuivanud puude osakaal
Avamaastikes kiviaedade puudest puhastamine röövlindudele üksikute istumispuude jätmisega Pesakastide paigaldamine kakkudele, nahkhiirtele ja
unilastele Varemete konserveerimine
Tihedate loometsade harvendamine ja alusmetsa osaline
raie Loomade joogikohtade tarastamine
Kaepaiksetele sigimisveekogude rajamine
Endiste karjamaadele kasvanud
metsade sügisene karjatamine Raiumine pärast või enne sigimisaega august kuni märts
Koosluste taastamisel pesitsuseks sobivate puu ja
põõsagruppide jätmine kiviaedade taastamine ja karjaväravate rajamine
Raietel mahlakate viljadega ja pähklitega puu- ja
põõsaliikide jätmine
Poollooduslikel niitudel 15 aprillist 31. juulini
(massilise õitsemise ajal) madala karjatamiskoormusega
karjatamine Kõvade lehtpuude (saar) ja haava juurekaelalt koorimine
Puisniitude kujundamine
Puiskarjamaade kujundamine
Hoonete katuseks õlgede või roo kasutamine
Heinaküünide taastamine
Niitude hooldamine kariloomadega
Märgalade veerežiimi taastamine ja parandamine
Koosluste taastamisel raiutud kadakate
osaline mahajätmine
25
Kooslustele raiejäätmete üksikute kuhilate jätmine
Koosluste taastamine raiejärkudena
Lageraie ja turberaie keelamine
Püsivoolsetele allikatele ja nende väljavooludele
kariloomade tõkestamiseks kaitsetarade rajamine Karjatamiskoormuse reguleerimiseks optimaalse
karjatarade võrgustiku rajamine Metssigade püügiks püünistara rajamine
Loopealsete taastamisel erineva suuruse ja vormiga
kadakate kasvama jätmine Väetise ja mürkide kasutamise keeld
Rohumaade keskelt lahku niitmine
Kopra küttimise keeld
Poollooduslike koosluste taastamine
vastavalt prioriteetsusele
Loodusdirektiivi elupaigatüübid
• kõik
elupaigatüübid
heas seisundis
• metsi puidu
saamiseks
esinevad
on • taastatud
poollooduslikud
kooslused
• hooldatakse regulaarselt
on
taastatud poollooduslikke
koosluseid
olulisemad • endiste
kulustumine
• ehitustegevus
poollooduslike
koosluste metsastumine ja Elupaigatüüpide piiride täpsustamine ja
Keskkonnaregistrile teatamine Allikasoode veerežiimi parandamine
Allikate kaitse taradega
ei majandata
• kariloomadega
hooldatavate
poollooduslike
koosluste pindala on
vähemalt 250 ha
• vanu metsi ja märgalade loodusmetsi
ei majandata puidu saamiseks
• allikaliste alade ja soodele soodus
veerežiim on taastatud
• elupaigatüüpide piirid on täpsustatud
ja Keskkonnaregistris registreeritud
• poollooduslike niitude
üleskündmine
• poollooduslike koosluste
hooldamata jätmine
• piiranguvööndites raiete
ebapiisav regulatsioon
Allikate veerežiimi mõjutavate või mõjutada võivate
tegevuste keskkonnamõjude hindamise jälgimine ja
vajadusel tegevuste ohjamine
Poollooduslike koosluste normidele vastav hooldamine
Ehitustegevuse võimaldamine vaid elupaigatüüpide
kooslustele olulist kahju tekitamata
26
• võõr- ja kultuurliikide
levimine • metsatulekahjude suur oht • kuivenduse jätkuv mõju • põhjaveetaseme
alandamine (alanemine)
• ebapiisav ülevaade metsadest • metsade majandamise kavade
mittevastavus kaitseala kaitse-eesmärkidele
• riigimaa metsade
majandamise kavade puudumine
• väetiste ja
mürkide kasutamine
Metsatulekahjude ohjamise kava koostamine Tuletõrje veevõtukohtade rajamine Lõkkeplatside ja telkimiskoha rajamine
Võõrliikide hävitamine ja kultuurliikide
leviku tõkestamine
Metsade majandamise kavade viimine kooskõlla kehtiva
kaitse-eeskirjaga ja loodusdirektiivi nõuetega
Piiranguvööndi riigimaa metsade majandamise kavade
koostamine kooskõlas kehtiva kaitse-eeskirjaga ja
loodusdirektiivi nõuetega Poollooduslike koosluste, eriti loopealsete ja sooniitude
taastamine
Talvitumise ja pesitsuse ajal vajadusel külastatavuse
suunamine ja kontroll
Loodusdirektiivi loomaliigid
• hundi ja karu
tõkestamise rajatised
on neile ohutud ega
põhjusta hundi ja karu
asurkonnale ka kaudselt kahju
• tarade rajamine röövulukikahjustuste
vältimiseks
• ohtlikud
tõkestusrajatised
karjamaadel
• kariloomi murdvate isendite
arvukuse piiramise vajadus
• piirkonna kõrge külastatavus • ebaseaduslik küttimine • sigimisperioodil häirimine • talvitumisel häirimine
Karjamaadele pääsu tõkestamine hundile ja karule
ohutute piiretega Karjamaadele selliste piirete rajamine, mis minimeerib
suurkiskjate võimaluse murda kariloomi Kariloomade murdmise ennetusabinõude
rakendamiseks soovituste koostamine Kariloomade murdmise ennetusabinõude rakendamine
Piirkonnas saakloomade kõrge arvukuse tagamine
jahinduse planeerimisega ja jahimajanduslike võtetega Elupaikade inventuur ja liigi arvukuse hindamine Elupaikade registreerimine Keskkonnaregistris
• ülevaate saamine arvukusest ja
elupaikade seisundist
• kaitsemeetmete kava rakendamine
• niitude ja
karjamaade
võsastumine
Kemikaalide mittekasutamine
Toidutaimede õitsemise lõpuni mõõdukas karjatamiskoormus sooservades ja kuivadel niitudel
27
• teelehemosaiikliblikas
on elupaigas
optimaalse arvukusega
• karjamaade varajane
karjatamine kõrge
karjatamiskoormus
• sooservade võsastumine ja
kuivendamine
Sooniitude, sooservade ja kuivade niitude taastamine
• nahkhiirtele on
loodud soodsad
sigimis- , varjumis- ja
talvitumistingimused
• pesakastid paigaldatud • keldritele lennuavadega
uksed paigaldatud
• arvukus hinnatud • -keldritele lennuavadega
uksed paigaldatud
• vähe turvalisi kohti
varjumiseks ja sigimiseks
• -õõnsustega puude vähesus • -potentsiaalsetes
talvitumiskohtades langeb
temperatuur liiga madalale
Pesakastide paigaldamine
Vanade puude raiest hoidumine
Sanitaarraieteks nõusolekute mitteandmine
Keldritele topeltuste paigaldamine
Käsitiivaliste seire
Veekogude arvu ja veepeegli pinna suurendamine Kõigi kasvukohtade otsing-kaardistamine ja
Keskkonnaregistrisse kandmine Esinemispiirkonnas puisniitude taastamine
Loodusdirektiivi taimeliigid • kauni kuldkinga
elupaikades soodne
seisund
• arvukuse suurenemine
• kasvukohtades puisniitude
taastamine
• kasvukohtade tuvastamine
• -Tiheda põõsarinde teke • -puisniitude metsastumine • -kariloomade poolt pügamine • -metssigade kõrge arvukus • -noppimine õitsemise ajal
Puisniitude niitmine alates septembrist
Karjamaadel puhmikute kaitsmine piiretega ja vajadusel
valgustingimuste reguleerimine Metssigade arvukuse oluline piiramine
Kasvukohtade avalikustamisest hoidumine Tolmeldajate arvukuse hindamine ja seire
Tolmeldajate arvukuse soodustamiseks meetmete kava
koostamine
Kasvukohtade regulaarne seire Kasvukohtade (loometsad, lookadastikud) mõõdukas
karjatamine
Linnudirektiivi liigid
• liikide optimaalne
arvukus ja sobivate elupaikade asustatus
• elupaikade taastamine • seire teostamine • eritüübiliste poollooduslike
alade hooldamine
kariloomadega kokku vähemalt 250
ha suurusel alal
• kadastike ja puiskarjamaade
mõõdukas karjatamine
• soode ja sooservade
kuivendamine
• poolavatud alade
metsastumine
• avamaastikus metsatukkade
raie
• karjatamine
Välja-loorkull Circus cyaneus Madalsoode veerežiimi taastamine Suurepinnaliste niitude ja karjamaade
madala intensiivsusega hooldamine Madala intensiivsusega hooldatavate
avamaastike pindala suurendamine Madalsoode pesitsusaegse külastamise
piiramine vajadusel
28
• metsade kõrge liituvus • vanade õõnsustega
puude vähesus
• poollooduslike koosluste
metsastumine
• avamaastike kinnikasvamine • ülemäärane karjatamine • lageraied • üksikpuude raie
avamaastikest • kahepaiksete madal arvukus • pesitsusaegne häirimine • pesitsusaegne niitude
hooldamine • keskele kokku niitmine • kõigi raiejäätmete
koristamine koosluste
taastamisel
• lamapuidu ja jalalkuivanud
puude vähesus
• niitude kuivendamine
metsavälude kinnikasvamine
• loometsade ja kadastike
kõrge liituvus
Öösorr Caprimulgus europaeus Metsa- ja avamaastike mosaiiksuse säilitamine Mändidega puiskarjamaade kujundamine Vanade loomännikute säilitamine Karjamaade hooldamiseks veiste ja hobuste kasutamine
Jämeda lamapuidu tekitamine ja jämedate puude
rõngastamine Madalsoode veerežiimi parandamine Taastatavatele loopealsetele ja lookadastikesse üksikute mändide ja puudegruppide kasvamajätmine Veekogude rajamine Pimedal ajal liikumiskiiruse piiramine kaitseala ümbruse
kruusateedel Teder Tetrao tetrix Rebase, kähriku, nugise ja tuhkru arvukuse regulaarne
piiramine Mänguaegse häirimise piiramine Kadastike säilitamine Kasetukkade ja –gruppide säilitamine avamaastikus ning
koosluste taastamisel Märgalade veerežiimi taastamine Maastiku mosaiiksuse säilitamine
keskelt lahku niitmine
Soo-loorkull Circus pygargus Madalsoodel pajupõõsaste säilitamine Madalsoode veerežiimi taastamine Avamaastike madala intensiivsusega karjatamine Madalsoode madala intensiivsusega karjatamine Pajustikuga madalsoode pesitsusaegse
külastamise piiramine vajadusel
29
Rukkirääk Crex crex Hoiduda niitude kuivendamisest Kähriku, rebase, nugise ja tuhkru arvukuse piiramine Elupaiga lähedusest kulliliste istumispuude koristamine
Elupaikadeks 3-4 ha suuruste niidualade jätmine, mida
hooldatakse alates septembrist Hoiduda elupaiga karjatamisest enne pesitsusaja lõppu
Niita keskelt-lahku meetodil Nõmmelõoke Lullula arborea Loometsades ja lookarjamaadel metsamaastike ning kadastike mosaiiksuse säilitamine Loometsades välude laiendamine ja
põõsarinde harvendamine Arvukuse hindamine ja seire Puiskarjamaade ja kadastike mõõdukas karjatamine
Musträhn Dryocopus martius Vanade metsade (puude) kasvamajätmine Piiranguvööndi metsade püsimetsadena majandamine Sihtkaitsevööndis raiete keelamine Õõnsustega puude kasvamajätmine Sanitaarraiete mittelubamine Lamapuidu metsa jätmine Kuklaste arvukuse soodustamine Nugise arvukuse piiramine
Laanepüü Bonasa bonasia Nugise arvukuse piiramine Varjuliste okasmetsade säilitamine
5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Alljärgnevalt on esitatud üldised juhised, mida maastikukaitseala kaitse korraldamistegevuse
tulemuslikkuse hindamisel arvestada.
• Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemust kavandatud tegevuse osas.
Kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil tehtavate tegevuste tulemuslikkust saab hinnata kaitstavate liikide
seisundi järgi (arvukuse muutused, sigimisedukus, elujõulise populatsiooni säilimine jne).
• kordusvaatlused ja rakendusuuringud peavad aitama hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted
aitavad täita ala kaitse-eesmärki (eesmärke), selleks tuleb teostatavad kaitsetegevused registreerida
kaitsekorralduskavade andmebaasi rakendusse.
• Tulemuslikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas tegevus aitas kaasa kaitse-eesmärgi
saavutamisele või mitte ja kui edukalt. Analüüs peab sisaldama hinnangut tehtud kulutuste ja
saavutatud tulemuste suhtes.
• Kogu kava analüüsitakse kaitsekorraldusperioodi lõpus, millest lähtudes koostatakse järgmiseks
perioodiks uus kaitsekorralduskava.
Kaitsekorraldus loetakse tulemuslikuks, siis kui: niidud
on hooldatud vähemalt 250 hektaril;
kaardistatud elupaigatüübid on säilinud ja soodsas seisundis;
olemasolevad metsakooslustes on neile omane mitmekesisuses säilinud;
allikad on säilinud ja soodsas seisundis;
kaitsealuste liikide asurkond on säilinud või suurenenud;
pärandkultuuriobjektid on säilinud ja heakorrastatud;
kavandatud puhkemajandusrajatised on rajatud, loodussäästlikud ja korras;
teostatud inventuurid ja kordusvaatlused on andnud olulist lisainfot siinsete väärtuste ning
seisundi muutuste kohta;
kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks on koostatud metsade majandamise parimal viisil
majandamise kavad;
kaitse-eeskirja on tehtud kavandatud muudatused.
31
6. TEGEVUSKAVA Salumäe-Kurese piirkonna eripäraks on looduslike ja poollooduslike koosluste paiknemise mosaiiksus,
ajalooline Kurese küla seob siinsed väärtused ühtseks pärandmaastikuks, mida on vaja tervikuna
säilitada.
Kaitsekorralduskava perioodi eesmärgid:
• Poollooduslike koosluste järkjärguline taastamine ja kestva hoolduse korraldamine.
• Pärandkultuuriobjektide ja pärandkultuurmaastike säilitamine ja hooldamine.
• Natura loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja elupaigatüüpide kaitse korraldamine ja soodsa
seisundi tagamine.
• Kaitsealuste liikide elupaikade kaitse korraldamine ja liikidele soodsa seisundi tagamine.
• Turismiinfrastruktuuri ja teabesüsteemi rajamine.
Kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on jagatud kuueks: 1)
Üldised/säilitavad tegevused,
2) pärandmaastiku korrastamisega seotud tegevused,
3) taastavad tegevused,
4) vajalikud tööd ja investeeringud poollooduslike koosluste kaitse korraldamises, 5) teadusuuringud ja
kordusvaatlused ning 6) eksponeerivad tegevused.
6.1 ÜLDISED TEGEVUSED/SÄILITAVAD TEGEVUSED
Üldised säilitavad tegevused on vajalikud kõigi väärtuste säilimiseks kaitsealal.
6.1.1 Kaitseala tähistamine
Kurese maastikukaitseala on tähistamata. Alustada tähiste paigaldamist käidavamatest kohtadest,
kaitsealale viivatest teedest. Oluline on kahjustatud või hävinud tähiste operatiivne asendamine. Kuna
liikumiskeeldu pole kaitsealal rakendatud, pole vööndite piiri tähistamine hädavajalik ja seda ei
kavandata.
Kavandatud tegevused:
• Tähiste valmistamine 27 tk
• Tähiste paigaldamine 25 tk
• Tähiste jooksev hooldus ja vajadusel asendamine
6.1.2 Reformimata maade riigi omandisse vormistamine
Reformimata maade omandivormi määratlemine on vajalik riigile ülemääraste kohustuste ja kulutuste
vältimiseks ning koosluste kestva kaitse korraldamiseks.
Kaitseala maast on 2008 septembri seisuga riigi
omandisse vormistamata 254 ha, sellest
sihtkaitsevööndis 184 ha
piiranguvööndis 70 ha.
Sihtkaitsevööndi maad tuleb viivitamata riigi omandisse vormistada. Piiranguvööndis olevast maast on
12 ha alla 50 aastane karjamaadele kasvanud looduskaitseliselt väheväärtuslik mets, mis tuleb valdavalt
raadata ja 38 ha poollooduslikud avakooslused. Piiranguvööndi maatükid võib võõrandada tingimusel,
32
et võõrandamine avaldab soodsat mõju poollooduslike koosluste hooldamise korraldamisele ja
vähendab riigi kulutusi hooldamise korraldamiseks.
Kavandatavad tegevused:
• Sihtkaitsevööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse vormistamine
• Piiranguvööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse vormistamine
6.1.3 Järelevalve
Maaomanike sõnul on kaitsealal probleemiks traktorite, maasturite ja ATV-dega liiklemine ja liiklemisel
pinnasekahjustuste tekkimine. Samuti pärast päikeseloojangut eramaal viibimine maaomaniku
nõusolekuta ja lõkete tegemine. Probleeme on olnud ka eramaadel maaomaniku nõusolekuta
jahipidamisega.
Kaitseala kaitseväärtuste säilimist ohustava lõkketegemise ohjamiseks on kavandatud tuleohutusse
kohta lõkkeplatsiga laagripaiga rajamine.
Rikkumiste vähendamiseks paigaldatakse olulisematele liikumisteedele üldinfo tahvlid, kus selgitatakse
kaitsealal kehtivat kaitsekorda. Samuti on kavandatud liiklusmärkide paigaldamine vastavalt lisatud
skeemile.
Järelevalve osas on otstarbekas teha aktiivset koostööd maaomanikega.
Kavandatavad tegevused:
• Üldinfotahvlite valmistamine ja paigaldamine 3 tk
• Stendide valmistamine ja paigaldamine 3 tk
• Liiklusmärkide paigaldamine 3 tk
• kontrollreidide korraldamine 2 korda aastas
• maaomanike kaasamiseks koostöönõupidamine 1 kord aastas
6.1.4 Metsakoosluste säilitamine
Riigimaal olevad metsad on korraldamata ja nende kohta puudub metsade inventeerimisel kogutav
andmestik. Metsadest ülevaate saamiseks tuleb metsad inventeerida. Metsakoosluste säilitamiseks
eramaadel tuleb kehtivad metsamajanduskavad viia kooskõlla kaitseala kaitse-eeskirjaga, mille
korraldajaks on kaitseala valitseja oma eelarve piires. Kaitseala erametsades, mis asuvad
sihtkaitsevööndis, on tehtud suurepinnalisi raieid enne kaitseala moodustamist. Sihtkaitsevööndi
läbiraiutud metsade majandamiseks tuleb koostada vastav kava, mis järgib kaitse-eeskirjas sätestatud
kaitse-eesmärkide täitmist. Loometsades tuleb järelkasvu ja põõsastikku harvendada.
Kavandatud tegevused:
• Riigimetsa inventeerimiseks ettepaneku koostamine,
• Natura metsa elupaigatüüpide õige määratlemine kogu kaitseala metsades;
• Era- ja riigimetsades metsakoosluste kujundamiseks kavade ja kalenderplaani koostamine, koos
soovitustega kaitseala valitsejale koosluste raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo
ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
• Vanemates loometsades järelkasvu ja põõsastiku harvendamine 10 ha.
Ekstensiivselt majandatavad metsad (joonis 8)
Praegu on kaitsealal ca 300 ha metsa. Suur osa metsadest on inventeerimata. Kaitseala metsad on
enamikus suhteliselt noored metsastunud endised poollooduslikud kooslused. Vanemat metsa leidub
põliste põldude alal ja vanade paemurdude ümbruses. Salumäe sihtkaitsevööndi metsad ei oma Natura
33
2000 alade määratlemiseks 2001.a. tehtud inventuuride andmeil Loodusdirektiivi
metsaelupaigatüüpidena olulist kaitseväärtust. Puistusid üle 100 aastaste puudega esineb üksikute
väikeste eraldistena. Kohati esineb vanemaid üksikpuid. Metsa elupaigatüübid on tarvis uuesti
inventeerida.
Sihtkaitsevööndis ekstensiivselt majandatavana määratletud metsade kaitse-eesmärgiks on toetada
koosluste looduslikku arengut, põuatundlike alade veekaitse ja loometsade säilitamine.
Juhised metsade ekstensiivseks majandamiseks
Ekstensiivselt majandatavates metsades pole lubatud koristata üle 36 cm rinnasdiameetriga puude
tormiheidet ega jalal kuivanud puid. Neil aladel on lubatud liigikaitselised tööd metsaliikidele soodsa
seisundi tagamiseks, metsastunud endistel poollooduslikel kooslustel karjatamine ja loometsades
puurinde oluline harvendamine ning vanades loometsaeraldistes (üle 90.a.) alusmetsa ja järelkasvu
harvendamine. Nendes metsades võib kaitseala valitseja korraldada raieid kaitseala kaitseeesmärkide
saavutamiseks.
Üksnes puidu saamise ja metsa uuendamise eesmärgil mittemajandatavate aladena kavandatakse säilitada
järgmised metsaalad (joonis 8):
Ala nr 1
Tüüp 9050 – hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (Naturainventuuri
andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Omab Loodusdirektiivi elupaigatüübina keskmist väärtust.
Peapuuliikidena esinevad hall-lepp, saar, paiguti mustlepp. Noor, üksikute vanemate saarte ja
kuuskedega, liigirikka põõsarindega metsastunud karjamaa. Majandamisest hoiduda. Oluline
jalalkuivanud lehtpuid elupaigana või toitumiseks kasutavatele liikidele. Külgneva madalsoo veerežiimi
stabiliseeriv puistu.
Majandussoovitused: Majandamisest hoiduda.
Ala nr 2
Tüüp 9010 – läänetaiga. (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Loodusdirektiivi
elupaigatüübina ei oma väärtust, elupaigatüüp on olemasolevates inventuuriandmetes valesti
kirjeldatud. Peamiseks kaitse-eesmärgiks on külgneva madalsoo veerežiimi stabiliseerimine ja
metsamaastiku kaitse. Vastaba tee ja madalsoo vaheline ala on kaevetega rikutud kruusaseljandikul.
Majandussoovitused: harvendada põõsa- ja puurinnet vaadete avamiseks maanteelt madalsoole. Mäe-
Jüri kinnistul on lubatud puistu harvendamine kuni liituvuseni 0,4. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt
majandamise juhiseid.
Ala nr 3
Tüübid 9010 ja 9080- läänetaiga ja Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad (Natura-inventuuri
andmebaasis esitatud elupaigatüüp) –Liiga noor ega oma seetõttu Loodusdirektiivi elupaigatüübi
metsadena kaitseväärtust. Arvata elupaigatüübist 9010 välja. Valdavalt loodusliku tekkega.
Kaitseeesmärgiks on külgneva madalsoo veerežiimi stabiliseerimine ja liigikaitse.
Majandussoovitused: loometsade harvendamine valgusnõudlike taimeliikide kasvutingimuste
parandamiseks kuni liituvuseni 0,5. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt majandamise juhiseid.
Ala nr 4
Tüüp 9010– läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp). Kaitseala suhteliselt
vanima metsaalana omab kaitseväärtust ka Loodusdirektiivi elupaigatüübina. Metsa majandamine puidu
34
saamiseks kahjustab vältimatult paemurdu, mis on esinduslik pärandkultuuriobjekt. Tumepunase
neiuvaiba ja kärbesõie kasvukoht.
Majandussoovitused: Puu- ja põõsarinde harvendamine on lubatud pärandkultuuriobjektide säilimise
ning eksponeerimise ja liigikaitse eesmärkidel (tumepunase neiuvaiba, kärbesõie jms loometsade
taimestiku) vaid käsitsitööna nii, et pärandkultuuriobjekte ei kahjustata.
Ala nr 5
Tüüp 9010 – läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp). Looduslikult
metsastunud loopealne, keskealine mets Salumäe läänenõlvadel. Loodusdirektiivi elupaigatüübina
kaitseväärtust ei oma. Loob soodsad valgustingimused Salumäe nõlvadel kasvavale II kategooria
kaitstavale liigile - pruunile raunjalale.
Majandussoovitused: Loometsade harvendamine valgusnõudlike taimeliikide kasvutingimuste
parandamiseks kuni liituvuseni 0,5. Järgida üldisi metsade ekstensiivselt majandamise juhiseid.
Alad nr 6 ja 7
Tüüp 9010 läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) –Keskealine
kultuurpuistu, Loodusdirektiivi elupaigatüübina kaitseväärtust ei oma. Vagudele rajatud metsakultuur.
Majandamata jätta näidisalana loopealsete kordaläinud metsastamisest. Paiknevad tähistatud matkaraja
ääres.
Majandussoovitused: Karjatamist võib alal lubada, kuid puistutel lasta kujuneda raieteta.
Ala nr 8
Tüüp 9010 – läänetaiga (Natura-inventuuri andmebaasis esitatud elupaigatüüp) Luhtunud metsastamise
näide loopealsel (kkt 2112, 2111). Loodusdirektiivi elupaigatüübina kaitseväärtust ei oma. Asub
tähistatud matkaraja lähedal, eksponeerimiseks sobilik. Majandussoovitused: Karjatamine soovitav,
puurinnet mitte raiuda
6.2 PÄRANDMAASTIKU KORRASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED
6.2.1 Pärandkoosluste (poollooduslike koosluste) hooldamine
Ajalooline lühiülevaade (joonis 5)
Varaseimad püsiva inimasustuse jäljed on maastikukaitsealal leitud Pakamäel, kus alvari taastamisel
leiti kindlustatud asulakoht. Proovikaevamisel avastati asulakohast 2009.a.lagunenud paemüüri alus
(arh. prof.Valter Lang) ja 2008.a. keraamikakild (phil. dok. Mati Mandel), mille vanuseks määrati ca
3000 aastat. Ilmselt on Salumäe kõvikul olnud püsiasustus alates kariloomade pidamise algusaegadest.
Lookadastikest on leitud kolm põlispõldude ala, mis samuti viitavad pikaaegsele püsivale asustusele.
XIX sajandi lõpus olid Salumäe ümbrus ja Maaljasoo praktiliselt lagedad heinamaad või harvade
puudega karjamaad. Vahetult küla hoonestusala ümber olid viljapõllud, Maaljasood ja madalsoolappe
kasutati heinamaadena ja õhukese mullaga alasid karjamaadena. Tolleaegne maakasutuse muster on
väga täpselt kujutatud Mihkli kirikumõisa kardil aastast 1897. Poollooduslike koosluste võsastumine on
hoo sisse saanud 80-date algusaastatel.
Kurese endisi viljapõlde kasutati Soontagana kolhoosi karjamaadena veel kuni 90-date lõpuni ja
heinamaadena. Alates 1994. aastast kuni 2004. aastani kasutati üksikuid põldudele kujunenud rohumaid
heina tegemiseks ebaregulaarselt. Alates 2004. aastast hakati Kurese maastikukaitsealal taas karjatama.
Poollooduslike koosluste hooldamise korraldus
35
Kooslusi hooldab üks isik, kes on hooldustöid ja sellega seonduvat oma äranägemisel ja algatusel
korraldanud. Hooldaja taotleb Keskkonnaministeeriumist ja PRIA-st oma hooldustööde korraldamiseks
toetusi. Projektipõhiseid toetusi ei ole saanud. Kaitseala valitseja korraldamisel on hooldatud Salumäel
taastatud loopealset (võsalõikajatega niidetud).
Kurese külaaseme ümbruse kooslusi hooldatakse peamiselt karjatamisega, vajadusel niidetakse
viljakamaid kasvukohti. Salumäe loopealset on pärast taastamist mitmel korral võsasaagidega niidetud,
et takistada loopealse taasvõsastumist, kusjuures niidetud rohi ja puittaimede võrsed on koristamata
jäetud.
2009.a. karjatati Kurese kooslustel 170 lehmikut ja 12 noort pulli. Kibura skv karjamaadel oli suvekarjas
12 veist ja Kurese karjamaadel 170 veist. Lülle-Rõika maaüksusel olevat endistel põldudel kujunenud
loopealsel tehti 16 ha suurusel alal ka heina.
2009.aastal oli kaitsealal karjamaadena kasutusel 201 ha, sellest poollooduslikke kooslusi 167 ha, metsi
ja metsastuvaid loopealseid 18 ha ja kultuurrohumaid 16 ha. Karjatamiskoormuse optimeerimiseks
kasutatakse nii kariloomade arvu muutmist kui väljaspool kaitseala asuvatel kultuurkarjamaadel
(puhveraladel) loomade karjatamist. Puhveralasid kasutati 2009.a. 6 ha. Karjatamiskoormus oli koos
puhveraladega 2009.a. 0,88 lü/ha. 2009.a. oli rohukasvuks väga hea aasta, karjatamiskoormus oleks
võinud suurem olla.
2008.a., kui karjatati samal alal kokku 248 noorlooma, karjatamiskoormus 1,15 lü/ha. Puhveralasid
kasutati 15 ha. 2008.a. oli kuiv ja rohukasv kehv ning seetõttu oleks karjatamiskoormus paiguti võinud
väiksem olla.
Karjamaad on vaheaedadega jagatud väiksemateks karjakopliteks. Loomade jootmine toimub peamiselt
looduslike veekogude ja spetsiaalselt joogikohtadeks rajatud veekogude baasil.
Kavandatud piirdeaia valmimisel ja koosluste taastamisel lisandub ca 90 ha regulaarset karjatamist
vajavaid alasid. Piisava karjatamiskoormuse tagamiseks tuleb kariloomade arv tõsta vähemalt 250
loomani.
Soovitused hooldustööde korraldamiseks
• 2008-2009 aasta näitel võib öelda, et praegu karjatatavate karjamaade hooldamiseks on sõltuvalt
ilmastikust vaja ligikaudu 200 noorveist (1-2.a. vanused), karjatamiskoormus 1,0 lü/ha.
• Üldise karjatamiskoormuse reguleerimiseks on otstarbekas kasutada puhveralasid väljaspool
kaitseala, sest ilmastikust sõltuvalt võib aastati rohukasv oluliselt erineda.
• Karjamaade kopliviisilisel karjatamisel tuleb koplid üle karjatada vähemalt 2-3 korda hooaja jooksul,
sõltuvalt koplisse jäävate liikide taluvusest.
• Taastatud koosluste karjatamiseks, kus kasvasid lehtpuud ja lehtpuupõõsad, on soovitav kasutada
väikesekasvulisi lihaveiseid (šoti mägiveis, hecveis jt), kes on enam kohastunud toituma võrsetest.
• Loopealsete karjatamiseks on soovitav veiste kõrval kasutada ka lambaid.
• Koosluste taastamine ja jätkusuutliku karjatamise korraldamise kaitsealal ja eriti riigimaadel peab
olema kaitseala valitseja prioriteetne tegevus.
• Hoolduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb leida võimalused kariloomade põhikarja muretsemiseks
ja hooldajatele kasutada andmiseks (rentimiseks).
• Loomade varjualuseks ja talvesööda varumiseks soovitame ehitada sobivas suuruses hoone või
hooned.
• Joogikohtade ümbruse tallamise vähendamiseks hajutada joogikohti ja leida võimalus põuasel aastal
küla kaevude vee kasutamiseks.
36
• Koosluste taastamist lihtsustab selle eelnev karjatamine.
• Käpalistega koosluste hooldamisel ülekarjatamise vältimiseks jälgida, et rohukamar ei oleks üle 50%
madalmurune. Erandina võivad olla täiesti madalmuruseks pügatud kuivad loopealsed kooslused.
• Aruniitudel ja loopaladel on niite koristamise ja karjatamise viimane tähtaeg 01.november, mitte
1. oktoober. See on vajalik aastatel kui on olnud väga hea rohukasvuga aasta ja tavaliselt piisav
karjatamiskoormus võib osutuda ebapiisavaks. Koormuse ebapiisavus kompenseeritakse sel juhul
pikema karjatamisperioodiga.
• Lindude pesitsusajal pesade äratallamise vähendamiseks hajutada kariloomad võimalikult suurele
karjamaale laiali ja jagada väiksemateks karjadeks.
• Soovituste rakendamiseks vajalikke investeeringuid kirjeldatakse täpsemalt vastavates peatükkides.
Tabel 2 Hooldatud Natura 2000 elupaigatüübid
Kood Elupaigatüüp Pindala
ha
5130 Hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel 20,5
6210 Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud
karbonaatsel mullal (*olulised käpaliste kasvukohad)
4,5
6270 *Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad 45
6280 *Põhjamaised lood 83
6430 Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel 4
7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood 10
KOKKU 167
Kavandatud tegevused:
POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMISE TOETAMINE
• Karjatamiseks vajalike rajatiste riigimaale ehitamiseks projektide koostamine ja vahendite
taotlemine;
• Koosluste karjatamise optimeerimiseks hoolduskava koostamine;
• Hoolduseks vajalike abitööde iga-aastane tellimine enne hooldusperioodi algust;
• Hooldajate regulaarne konsulteerimine ja hooldustööde perioodiks tööde tegemiseks
raamkokkuleppe sõlmimine;
• Salumäe loopealse niitmine (8 ha) kord kahe aasta jooksul.
Erinevates ametkondades olevate poollooduslike koosluste kaardikihtide kriitiline analüüs ja
ettepanekute tegemine poollooduslike koosluste kaardikihi korrigeerimiseks ning ühtlustamiseks.
6.2.2 Okastraataedade koristamine
Kaitseala kaguosas, Kurese karjamaadel on 8017 meetrit poollagunenud, kolme ja nelja traadiliiniga
okastraataedu. Vanade okastraataedade seisund on väga erinev. Paiguti on aiad püsti, kuid enamasti
poolpikali, puudesse ja kadakatesse kasvanud või osaliselt rohukamarasse mattunud. Aedade
ehitamiseks on kasutatud kahesuguse jämedusega okastraati. Jämedam, väga jäik ja tugev okastraat on
pärit ilmselt sõjaaegsetest varudest. Selle traadi koristamine on töömahukam kui peenema okastraadi
kokkukorjamine.
37
Okastraat võib vigastada kariloomade jalgu ja jalgadesse takerdunud traat tekitada tõsiseid vigastusi.
Okastraataiad tuleb võimalikult kiiresti karjamaadelt koristada.
Vanade traataedade kokkukorjamine on aega ja ettevaatust nõudev tegevus. Koristada tuleb nii traadid
kui naelu täis postid. Koristustöö on aia ehitamisega võrreldes peaaegu sama ajamahukas.
Kavandatavad tegevused:
• Okastraataedade koristamine, 8017m
6.2.3 Tehnorajatised
Salumäe maastikel torkab silma üle mäe kirde-edela suunas kulgev 10 KV kõrgepingeliin. Liin on
rajatud üle kaitseala väärtuslikuma osa rikkudes maastikuilmet. Kaitse-eeskiri võimaldab liinirajatistele
vajaliku transpordiga juurdepääsu ja liini teenindamist, millega võib Salumäe loopealseid ja liinialuseid
soostuvaid alasid oluliselt kahjustada. Liinitrassil on kohati sügavad rööpad. Pikemas perspektiivis
tuleks elektriliin paigaldada maa-aluse kaablina piki Vastaba teed. Elektriliini rekonstrueerimisel seada
tingimuseks, asendada õhuliin maakaabliga. Salumäe kõrgeimas kohas asub EV kaardivõrgustiku
geodeetiline tähis, mille kaitsetsoonis tuleb järgida selle kaitsenõudeid.
Samas kõrval asus nõukogude-aegne puidust triangulatsioonitorn, millest on järel vähesed pehkinud
jäänused.
6.2.4 Küla hoonestusala ja tänavavõrgu puhastamine võsast ja metsauuendusest
Kaitse-eeskirjaga seatud pärandkultuuri kaitse nõude täitmiseks tuleb küla metsastuv hoonestusala ja
tänavavõrk puhastada võsast ja pärandkultuuriobjekte kahjustavatest või kahjustada võivatest puudest.
Küla hoonestusala hilisem hooldamine on otstarbekas korraldada kariloomade abil. Suuri veiseid ei tohi
hoonevarede vahele siiski lasta, et vältida varedel tallamist ja nende lagunemise kiirendamist.
Kariloomadena tuleks kasutada mullikaid, kitsi või lambaid. Oluline on kaitsta kariloomade eest allikaid
ja kaevusid. Allikad tuleb piirata taradega või taastada allikaid piiranud kiviaiad ja loomade pääs sulgeda
väravatega.
Kavandatud tegevused:
• Külatuumiku (7,5 ha) piiramine loomavõrgust taraga 1500m;
• Endiste õuede, hoonevarede ja tänavavõrgu võsast ning puudest puhastamine 7,5 ha;
• Karjatamine koormusega vähemalt 0,8 loomühikut ha;
• Kaevude metallsõrestikkaantega katmine.
6.2.5 Rööbaste täitmine poollooduslikel kooslustel ja matkarajal
Raske põllu- ja metsamajandustehnika kasutamisega on varasemal ajal mitmes kohas poollooduslikke
kooslusi kahjustatud. Pinnasesse sõidetud rööpad on kuni 0,5 m sügavused, takistavad
põllumajandustööde tegemist. Rohtu peitunud rööpad teedel ja radadel ohustavad kaitseala külastajaid
ja kariloomi.
Rööbaste tasandamine silumise teel kahjustaks kooslusi veelgi enam, seetõttu on kavandatud
sügavamate rööbaste täitmine ja käsitsi tasandamine joogikohtade süvendamisest saadud pinnasega
Rööbaste täitmine on oluline ka pärandkultuurmaastike rikutud ilme taastamiseks.
Salumäe-Maalja matkarajale on Vastaba külas raske tehnikaga sisse sõidetud sügavad rööpad ca 200 m
pikkusel sihilõigul. Umbes 20 m pikkusel enamasti üleujutatud lõigul pole tee tavajalatsiga läbitav.
Rööpad ja vesine teelõik tuleb täita pinnasega, mille saab kaitsealalt Vastaba tee servast teehöövliga
kokkulükatud vallidest. Sihitee täitmiseks tuleb võtta maaomaniku nõusolek. Vesisel kohal tuleb enne
täitmist väikese kandevõimega pinnas välja tõsta.
38
Kavandatud tegevused:
• Joogikohtade juurest kerge tehnikaga pinnase vedu rikutud maastikele rööbaste täiteks (500m3)
• Rööbaste täitmine ja tasandamine käsitsitööna
• Sihitee täitmine
6.2.6 Ohutustööd ja turvameetmed
6.2.6.1 Kaevude katmine
Kurese karjatatavatel aladel ja küla hoonestusalal on 15 lahtist kaevu, mis ohustavad kariloomi ja
põhjustavad väikeulukite hukkumist. Lahtised kaevud on suureks ohuks kaitseala külastajatele. Paesse
raiutud kiviplaatidega kaevud on omapärane vaatamisväärsus, mille vaadeldavus tuleb ka kaevude
katmisel tagada. Ohutuse tagamiseks on kavandatud venitatud metallvõrgust teisaldatavate kaevukaante
valmistamine, mis asetsevad kaevu kohal jalustel ega sulge vaadet kaevudele.
Kavandatud tegevused:
• Kaante projekteerimine ja valmistamine 15 tk
• Kaante transport ja paigaldamine
6.2.6.2 Keldrite sulgemine ja hooldustööd
Kuresel on iga talu juures paekivikelder. Keldrite uksed on lagunenud ja keldritele puud kasvanud.
Puujuurte ja külmakahjustuste toimel on paljud keldrid varisemisohtlikud. Ohtlikud keldrid (7 tk) tuleb
esimeses järjekorras sulgeda (näiteks keldriava ette laduda paekivid). Tervetele keldritele uksed
paigaldada, kusjuures tuleb jätta nahkhiirtele sobivad lennuavad.
Kavandatavad tegevused
• Keldritelt puude ja põõsaste raiumine, koristamine;
• Ohtlike keldrite sulgemine;
• Keldritele uste valmistamine ja paigaldamine (8 tk).
6.2.6.3 Ohtlike varemete kindlustamine
Kurese hoonete vared on ohtlikud ning nende vahel liikumise ohtlikkusest tuleb külastajaid informeerida
üldteabe tahvlil. Hoonevarede kindlustamiseks tuleb tellida vastava ala asjatundjatelt projektlahendus
koos tehnoloogiliste võimaluste kirjeldusega.
Kavandatud tegevused:.
• Hoonevarede kindlustamise projekteerimine.
• Hoonevarede kindlustamine, finantseerida projektipõhiselt.
6.2.6.4 Külatänava puhastamine
Külatänavatele kogunenud varis, vooluveega kantud setted ja pae porsumisel tekkinud savi on muutnud
Mihkli-Soontagana tee poriseks ja libedaks. Vanasti olnud osa sellest tänavast pühitav paekivitee.
Matkarada, mis sellel tänaval kulgeb, on halvasti läbitav, libe ja raskesti hooldatav. Kavandatakse
kogunenud setete koorimine teelt ja äravedu.
Kavandatud tegevused:.
• Tee puhastamise tehnoloogilise skeemi koostamine ja kooskõlastamine
39
• 400 m pikkusel teelõigul setete koristamine ja äravedu
6.3 TAASTAVAD TEGEVUSED
6.3.1 Pärandkultuurmaastike (poollooduslike koosluste) taastamine
Kurese piirkond on ajalooliselt olnud suhteliselt mitmekesise maastikuga. Kuivemal alal on intensiivselt
karjatatud ja soodelt heina tehtud. Planeeritavate tegevuste eesmärgiks on taastada mitmekesine
poollooduslike kooslustega maastikupilt Kurese külatuumiku ümber.
Poollooduslike koosluste inventuuridega katmata aladest taastatavate alade valikuks ja taastamistööde
prioriteetsuse määramiseks telliti Elle Roosalustelt taastatavate alade piiritlemine ja inventuur. Valitud
alade inventuur vormistati välitöölehtedel ja on kavale lisatud.
Lisaks inventeeritud aladele on visuaalsele hinnangule tuginedes kavandatud veel mõnede paremini
säilinud alade metsastumise pidurdamiseks tegevusi.
Taastamiseks on kaardistatud kooslused, kus poollooduslikule kooslusele iseloomulikud tunnused veel
jälgitavad ja mis omavad kaitseväärtust eelkõige pärandkooslustena. Samuti karjatatavad metsad, mis
on tekkinud põlistele karjamaadele.
Kaardi tabelis vastab kasvukohatüübi kood J.Paali klassifikatsioonile.
Niitude taastamise järjestuse määramisel on lisaks niidu seisundile ja koosluse geobotaanilisele
väärtusele täiendavalt arvestatud liigikaitselisi aspekte. Välja on toodud ka esmatähtsad
taastamismeetmed arvestusega, et kõik pärandkooslused võetakse pärast taastamistöid karjamaadena
kasutusele. (vt joonis 6)
Koosluse seisundit hinnati skaalal: 1 -
halb,
12 - halb paraneva seisundiga,
21 keskmine halveneva seisundiga,
2 – keskmine,
23 – üle keskmise paraneva seisundiga,
32 – hea halveneva seisundiga, 3 – hea.
Taastamistööde prioriteetsust hinnati kolmepallisel skaalal: 1– I
prioriteet, 2 – II prioriteet ja 3- III prioriteet.
Tabel 3 Taastatavate niitude koondtabel (numbrid joonisel 6) koos tegevuste kirjeldusega
TÜÜP SEIS. PRIOR. TEGEVUS MÄRKUSED
3112 21 1
männiuuenduse ja võsa raie,
veerež taastamine
2111 2 2 kadaka harv, järelkasvu raie, puu loommännik, end paepealne
3112 21 1 karjatamine, kadakate harvend, männi raie kulustuv
2111, 2142 21 3 karjatamine, mändide väljaraie osalt kadastik
3112 32 1 veerež reguleerimine, kerge karjatamine madalsoo osalt
2112 2 3 kadakate harvendamine kadastuv
2111,2142 21 3 puude raie metsastuv
3112, 2112 21 3 männi raie, veerež taastamine, karjatamine metsastuv
40
2111, 2143 23 3 karjatamine taastatud
2111,2112 21 2 männi raie, kadaka harv, karjatamine metsastuv
2111,2112 21 1 mändide raie, karjatamine metsastuv
2111p 21 2 puu ja põõsarinde harv, karjatamine metsastuv
2142 21 2 pajustiku harvendamine, karjatamine pajustik
2111p 12 1 puu ja põõsarinde harvend, karjatamine metsastuv
2112,2142 21 3 karjatamine, puurinne säilitada metsastuv
2111, 2142 2 1 kadastiku harvendamine, männi raie kadastik
2112p 2 2 puur harv, põõsastiku harv, karjatamine metsastunud murrutus
2112p 2 2 puur harv, põõsastiku harv, karjatamine puiskarjamaa
2111 21 2 kadakate harvendamine, männi raie kadastik
2112p, 311 23 2
puurinde harvendamine, põõsastiku harv,
karjatamine metsastunud murrutus
2111, 2112 23 2 kadaka karvendamine kadastuv
2112 32 1 männi raie, kadakate harvendamine metsastuv
2112, 3112 32 2 männi raie kadakate harvendamine kadastuv
2111, 2142 1 3 raie, karjatamine ebaõnnestunud metsa
2141 21 3 raie, karjatamine metsastuv
2142 1 3 männikultuuri raie, karjatamine metsastuv
2112 21 3 raie, karjatamine metsastuv
2112 21 2 karjatamine
2112p 1 1 puur harv, põõsastiku raie metsastunud puiskarjamaa
3112p 2 3 puurinde harvend, võsa raie, karjatamine metsastunud puiskarjamaa
3112 21 2 võsaraie, veerež taastamine, karjatamine metsastuv
3112 2 1 võsa raie, veerežiimi parandamine metsastuv
3112p 1 3 võsa raie, karjatamine, veerež taastamine metsastunud puiskarjamaa
3112 2 1 karjatamine, lagunenud laudtee kulustuv
3112 21 1 võsa raie, karjatamine võsastuv
2111 2 3 kadakate harvendamine kadastuv
3112 21 2 veerežiimi taastamine, võsaraie võsastuv
3112 21 2 võsa raie metsastuv
2111, 2141 23 2 kadakate harv, männi raie kadastuv, kadastik
2112, 2143 23 1 kadakate harv, männi raie, kadastuv
2142p, 12 3 puurinde harv, põõsarinde harvendamine puiskarjamaa
2112p 12 2 puurinde harv, toominga eelistamine puiskarjamaa
2142p 12 2 puurinde harv, kadakate raie puiskarjamaa
2112p 23 2 puurinde harv, kadakate raie puiskarjamaa
2142p 21 3 põõsarinde harvendamine metsastunud karjamaa
2111p 2 2
kadakate harvendamine, puurinde
harvendamine puiskarjamaa
41
2111 12 3 lootaimede külv ja karjatamine kultuurkarjamaa
2111, 2112 12 3 looduslik rohumaa
2111, 2112 12 3 looduslike niidutaimede külv kultuurkarja
2111 21 2 mändide väljaraie, kadakate harvendamine kadastunud
2141 21 2 mändide väljaraie, kadakate harvendamine kadastunud
2112,2141 23 1 kiviaedade juurest puude raie
2111,2112 23 2 kiviaedade juurest puude raie
Reeglina on taas karjatamisele võetud kooslused hinnatud paraneva seisundiga kooslusteks. Erandiks
on heas seisundis karjatatavad niidud, kus noor kadastik vaatamata karjatamisele harvendada tuleb ning
mille seisund võib raiete tegemata jätmisel halveneda.
Kümneaastases perspektiivis stabiilse seisundiga on hooldamata, kuid tugevasti kulustunud niidud, kus
metsastumise protsess on väga aeglane.
Niitude taastamise järjestuse määramisel on lisaks niidu seisundile ja koosluse geobotaanilisele
väärtusele täiendavalt arvestatud liigikaitselisi aspekte.
Välja on toodud ka esmatähtsad taastamismeetmed arvestusega, et enamik pärandkooslusi võetakse
pärast taastamistöid karjamaadena kasutusele.
Taastamistöödel on oluline jälgida, et tööde teostamisel kaitseala kaitseväärtusi ei kahjustataks.
Soovitav on lõkkekohad välja valida kevadel või suvel, kui kasvukohale iseloomulikud kaitstavad liigid
on kergesti äratuntavad. Kevadisel sigimisajal pole soovitav raietega seotud taastamistöid teha ega
lõkkekuhilaid põletada, hoidumaks tarbetust elustiku hävitamisest ja häirimise läbi kahjustamisest.
Liigse puittaimestikuga alade taastamisel on otstarbekas alad enne taastamist üle karjatada. Loomakari
tallab maha sambla ja kulukihi ning räsib maha kuivanud oksad ja põõsad parandades nähtavust ja
suurendades sellega taastamistööde efektiivsust.
Taastamisel on oluline jätta valikuliselt kasvama kuslapuud, lodjapuu, vanad sarapuud, kibuvitsad,
suured türnpuud ja pihlakad, seemnetekkelised ja metsõunapuud, magesõstar, pooppuud, remmelgad ja
suured pajupõõsad ja teised lihakate viljadega või varakevadel õitsevad puud ja põõsad, kui need otseselt
ei ohusta olulisema kaitseväärtusega liike.
Lehtpuuvõsaga alade taastamisel on oluline taastatud ala kevadine karjatamine, et loomad kärbiksid
kännu- ja juurevõsud. Kui see ei õnnestu, tuleb teisel või kolmandal aastal kindlasti võsalõikust korrata
ja vastavat toetust maksta.
Sammaldunud pinnasega aladel jäävad taastamistöödel paratamatult kõrged kännud, mis ohustavad
kariloomi. Reeglina on teisel aastal pärast koosluse taastamist vaja taas raiuda ka kännu ja juurevõsud.
Kõrgete kändude ja võsude raieks tuleb teisel ja vajadusel ka kolmandal raiejärgsel aastal toetusi maksta.
Kavandatud tegevused:
• Inventuuride ja hoolduskavade tulemuste või soovituste põhjal poollooduslike koosluste taastamise
planeeritud tööde kava ja eelisjärjekorra korrigeerimine. Toimub jooksvalt ja korraldatakse taastamis-
ja hooldamistoetuste lepingute vahendusel.
I EELISTUS
6.3.1.1 Loopealsed kooslused
Loodusdirektiivi esmatähtsa elupaigatüübi niitude taastamine on üks olulisemaid kaitsekorralduslikke
eesmärke.
42
Esmajärjekorras taastatavate loopealsetena kavandatakse raied juba karjatatavatel põlistel looaladel,
mille poollooduslike koosluste taastumisprotsessi pidurdab kadastumine ja männi järelkasv (alad 10, 13,
15, 21) ning Salumäe idanõlva metsastuvatel loopealsetel (ala 11). Taastamisel raiuda hõredamad alad
lagedaks, vanade puudega endistel puiskarjamaadel puud säilitada. Kadakaid harvendada tugevalt.
Metsastunud põlispõldude alal on pärast taastamistsüklit (ca 5 a. ) soovitav hakata karjatamise asemel
niitma. Puisniiduks taastataval osal jätta puu ja põõsarinne tihedam. Enne ja pärast raiete tegemist
vaadata ala kuldkinga õitsemise ajal üle, et õigeaegselt leida liigi kasvukohad ja neid mitte kahjustada
liigse raiega või karjatamisega. Esmajärjekorras taastamist vajavaid loopealseid on 71 ha, millest vana
ja tihe osa alal nr 15 on otstarbekas jätta kadastikuks ja alal nr 13 (kuldkinga ning pruuni raunjala
kasvukohad) puiskarjamaaks. II kategooria liikide kaitseks loomade poolt söömise ja tallamise
vältimiseks rajada tarad. Taastamine seisneb puude raies ja põõsaste harvendamises ning raiejäätmete
koristamises. Aladel nr 10 ja 11 võib vanemad puud harvalt kasvama jätta. Alale nr 11 jätta hõredaid
metsatukkasid ja kujundada ka hõredaid puiskarjamaid.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala on 71 ha
6.3.1.2 Soostuvad ja sooniidud
Esmajärjekorras taastatavate niitude valikus on kõrgeima kaitsestaatusega alad, mis pole veel
karjamaadena kasutusele võetud.
Kaitseala lääneosas olevaid madalsoid (nr 1, 2, 4) ei kavandata sellel kaitsekorraldusperioodil
karjamaadena kasutusele võtta. Nende seisundi halvenemise tõkestamiseks tuleb äärealadel raiuda
männiuuendus. Alal nr 4 tuleb harvendada ka sohu lõikuv noor metsatukk soo lääneservas. Taastamisel
pöörata eriline rõhk soo idaserva raudtarnakooslustelt puude raiele. Alal nr 1 tungib mets peale idaosas
raudtarnakooslusele. Siin tuleb kiirelt männiuuendus raiuda.
Nende soomassiivide veerežiimi parandamiseks on kavandatud ka veetõkke rajamine madalsoo nr 4
lõunaotsa väljavoolule. Pinnaveetaseme tõstmine pidurdab ka III järjekorra ala nr 7 metsastumist.
Madalsoo nr 32 taastamisel ei tohi raiuda harvalt kasvavaid pajupõõsaid. Madalsoo on arvatavasti soo-
loorkulli pesitsusala, kes eelistab pajupõõsastikega madalsoid. Ala taastamiseks piisab esimestel aastatel
suurema koormusega karjatamisest, kuid seejuures ei tohi karjatamiskoormus ületada vastava
määrusega lubatud maksimumpiire. Ala põhja ja kirdeosa on aastaringi üle ujutatud ja selle karjatamine
pole otstarbekas. Võimalusel tuleks liigveega niiduala 3-4 aasta tagant üle niita, et takistada selle
võsastumist. Soo-loorkulli pesitsusajal karjatamisest hoiduda. Madalsood läbib Kurese-Soontagana
taliteele rajatud lagunenud laudtee, mis takistab loomade liikumist karjamaal ja tuleb koristada. Talitee
on soovitav katta tüseda purustatud kadakatest kattega kuni Avaste ojani, mis ei takista karjatamist.
Madalsood nr 31 ja 33 taastamisel raiuda metsauuendus, vanemaid kaski ja põõsarinde põõsaid on
soovitav tukkadena jätta. Madalsoo nr 31 taastamisel on võimalik oluliselt parandada veerežiimi. Raied
teha enne veerežiimi taastamist.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala 82 ha
II eelistus
6.3.1.3 Loopealsed kooslused
Teise eelistusega alade puhul on oluline, nende karjatamisega alustataks võimalikult kiiresti, et
pidurdada metsastumist ja lootaimestiku kasvutingimuste edasist halvenemist.
43
Ala nr 44 kadastikust välja raiuda männid, kadastiku võib jätta valdavalt kasvama, nooremas ja
hõredamad osad raiuda või oluliselt harvendada. Paemurrule kasvanud kasetukas harvendada
põõsarinne.
Aladel nr 41, 42, 45 raiuda männi järelkasv, osa kadakatest ja harvendada puurinnet.
Alal nr 6 (Koeramäe nõlv) kujundada raietega miinimumliituvusega (0,3) puiskarjamaa või
üksikpuudega loopealne.
Alal nr 37 (Kibura skv) kadastikus hõredamad ja nooremate kadakatega kohad harvendada oluliselt,
tihedad kõrgete kadakatega kadastikud jätta puutumata. Ülejäänud aladel raiuda valdav osa puudest ja
tugevasti harvendada põõsastikku.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala on 14 ha
6.3.1.4 Soostuvad ja sooniidud
Taastatavaid niite pole lähiajalkarjatatud. Kõigi niitude taastamisel on oluline veerežiimi taastamine.
Ala nr 30 raudtarnakooslus tuleb raiuda lagedaks ja tõkestada sellest kagu suunas asuv madal kraav. Ala
nr 31 sooniidu taastamisel on oluline veerežiimi taastamine ja pajupõõsastiku raie. Ala nr 35 taastamisel
on oluline veerežiimi taastamine, milleks sulgeda kaks kraavi. Enne veerežiimi reguleerimist raiuda
enamik puittaimestikust. Ala nr 36 raiuda lagedaks.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala on ca 2,5 ha
III eelistus
6.3.1.5 Loopealsed kooslused
Esmajärjekorras on selles grupis oluline iga 2-3 aasta tagant võsalõikajaga puhastada Salumäe alvar (ala
8), millest piisab, et alvari seisund ei halveneks. Karjatara rajamise järgselt piisab madala koormusega
karjatamisest, kusjuures tagada tuleb pruuni raunjala hea seisund ja vajadusel kaitsetarade rajamine. Ala
nr 14 taastamiseks piisab selle karjatamisest, sest kavandatud on selle puistu säilitamine loopealse
metsastamise ebaotstarbekuse näidisalana. Ülejäänud aladel raiuda männid ja harvendada kadakaid.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala on ca 16 ha
6.3.1.6 Teised kooslused
Karjatatavad metsad (alad 39 ja 43) kui endised karjamaad on soovitav kujundada puiskarjamaadeks,
harvendada põõsastik ja puurinne.
Ala nr 7 on soovitav enne ala nr 4 pinnaveetaseme tõstmist lagedaks raiuda. Samas võib selle raiumata
jätta, sest veetaseme tõstmise tulemusena eeldatavasti männid kuivavad. Endisele karjamaale kasvanud
mets (ala nr 29) harvendada ja põõsad raiuda juhul, kui see jääb rajatud karjaaia sisse.
Kavandatud tegevused:
• Taastatavate alade pindala on ca 28 ha
6.3.2 Metsade raadamine
Kurese maastikukaitsealal raadatakse metsamaad erinevatel eesmärkidel:
44
6.3.2.1 Metsastunud poollooduslike koosluste taastamiseks
Karjamaadena võetakse kasutusse kõik raadatud alad, sealhulgas põlengualad. Kõigist metsastuvate või
metsamaana kirjeldatud kooslustest poollooduslike koosluste kujundamisel võib osutuda vajalikuks
raadamine.
6.3.2.2 Võõrliigi (Populus balsamiferae) tõrjeks
Alt-Tõnise ja Ansi maaüksuste ühise läänepoolseima piiripunkti ümbruses kasvab 0,5 ha suurune
paplisalu, mis laieneb juurevõsudega kiiresti. Kurese sumbküla hoonevaremete vahel kasvab samuti
üksikuid papleid.
Võõrliigi vohamine ohustab loodusväärtusi. Pappel tuleb kaitsealalt raiuda ning takistada selle
uuenemist.
6.3.2.3 Vaadete avamiseks
Salumäe tipu (37,5 m) ja jalamil lasuva Kärjesoo (12 m) kõrguste vahe on ca 25 meetrit. Pakamäe
(32,5 m) ja Kärjesoo kõrguste vahe 400 meetrises vaateulatuses on ca 20 meetrit. Koeramäelt (26 m)
200 meetri kaugusel vaadeldav soo on ca 14 meetrit madalamal. Vaadete püsivaks avamiseks tuleb
vaatesektoritest metsad raiuda ja karjatamise abil niitudeks kujundada. Kõik raadatavad metsad on
endistele pärandkooslustele kas istutatud või rohumaade mittekasutamise tagajärjel metsastunud.
6.3.2.4 Kaitseala bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks.
Põlengualade (nr 4, 5 ja 6) tekitamine on kavandatud madala looduskaitselise väärtusega metsadesse.
Põlengualade rajamise eesmärgiks on põlengutel kohastunud liikidele elupaikade ja kasvukohtade
loomine. Enne põletamist võib põlengualalt raiuda kuni 50% kasvavast metsast, jättes kasvama
jämedamad puud. Ohutuse tagamiseks tuleb põlengualad ümbritseda piisava suurusega ohutusribadega.
Koeramäele kavandatud põlenguala piirneb avatud ja poolavatud maastikega, mis võimaldab siin
ohutumalt põletada. Põlengu korraldamiseks sobivaim koht on ala nr 6 Koeramäel, mille lisaväärtuseks
on vaadeldavus Pakamäelt.
6.3.2.5 Alepõldude rajamiseks
Alepõldude rajamine on kavandatud Koramäel riigi- ja eramaale kasvanud ca 50 aastasesse männikusse,
mis tuleb vaadete avamiseks, maastikuilme taastamiseks osaliselt lagedaks raadata ja osalt põlengualana
säilitada. Kokku raadatakse 6 ha metsa. Enne alepõllu rajamist võib suure osa likviidsest puidust ära
vedada. Likviidse puiduga äraviidava puidumassi saab vajadusel asendada loopealsete taastamisel
raiutud kadakate ja mändide pealeveoga.
Alepõllule külvatakse mitmekõrreline rukis. Pärast põllu viljakuse ammendamist lastakse karjamaal
kujuneda karjatatavaks rohumaaks. Kogu protsess kirjeldatakse ja jäädvustatakse. Asjakohase huvi
korral ja vahendite võimaldamisel korraldatakse koosluste kujunemise seire. Alepõllu rajamise soovi on
avaldanud Eesti Ajaloomuuseum.
Kavandatud tegevused 35 ha metsade raadamiseks:
• Metsade raadamine metsamaterjali äreveoga, kulutusi ei kavandata
• Metsade raadamine põlengutega, ettevalmistustööd ja ohutuse tagamine
• Alepõletus ja ettevalmistustööd
• metsade raadamise kavandatakse kulutused raiejäätmete kogumiseks ja äraveoks või põletamiseks
45
6.3.3 Pärandkultuuriobjektide taastamine
Pärandkultuuriobjektide taastamisel on oluline mitte kahjustada nende looduskaitselisi väärtusi. Mitte
ümber laduda väga sammaldunud kiviaedu ning –varesid ega kaotada varjepaiku. Keldrite taastamisel
tuleb jätta nahkhiirtele ööbimiseks ja talvitumiseks juurdepääs keldritesse. Pruuni raunjala
kasvukohtadeks olevate kiviaedade taastamine või seal valgustingimuste järsk muutmine pole lubatud.
Samuti on aedade taastamisel soovitav kasvama jätta kiviaedade kõrval kasvavad suuremad lihakate
viljadega puud ja põõsad (kadakad, õunapuud, pihlakad, viirpuud, pooppuud, kibuvits, türnpuu,
kuslapuu, lodjapuu, magesõstar jms), mis otseselt ei kahjusta kiviaedu. (vt joonis 11)
Kiviaedade regulaarne taastamine karjamaadel on vajalik. Kariloomad tallavad ja lõhuvad aedu pidevalt.
Kiviaedade kahjustamise vähendamiseks tuleb loomade läbikäigukohtadesse ja juba varem tugevasti
kahjustunud aialõikudesse teha kariloomadele korralikud läbipääsud ja väravad, mis on sarnased
kohapeal tüüpiliste ajalooliste karjaväravatega. Väravad on soovitav taastada nende algses asukohas.
Kiviaedade veeres kiirekasvulised ja suuri mõõtmeid saavutavad puud põhjustavad aedade lagunemist.
Lagunemise peatamiseks ja maastike avamiseks tuleb saared võimalikult kiiresti raiuda ja koristada.
Kännu- ja juurevõsude tekke vältimiseks on soovitav puud 2 aastat enne raiet rõngastada.
Jalgradadega lõikuvate kiviaedade taastamisel tuleb rajada kivist ülekäiguastmed või puidust
ülekäigutrepid. Kiviaedade taastamiseks on maaomanikel võimalik taotleda PRIA-lt toetust.
Hoonete varemete taastamiseks ja konserveerimiseks tuleb tellida tehnoloogia kirjeldused ja suuremate
taastamistööde korral taastamine projekteerida renoveerimisprojektide alusel ja finantseerida
projektipõhiselt. Pärandkultuuriobjektide, sealhulgas hoonevarede, kaevude ning keldrite
heakorrastamine ja nende säilimiseks vajalikud tööd tuleb teha koostöös
Muinsuskaitseametiga.
Pärandkultuuriobjektide taastamise ja uurimise korraldamiseks pole looduskaitse organisatsioonil
piisavalt pädevust.
Kavandatud tegevused:
• Muinsuskaitseameti ja kaitseala valitseja vahel koostöölepingu sõlmiminekaitseala
pärandkultuurikompleksi kaitse ja uurimise korraldamiseks
• Maaomanike teavitamine pärandkultuuriobjektide olemist ja kaitse korraldamise võimalustest
• Kariloomade lõhutud kiviaedade taastamine
• Karjaväravate taastamine
• Hoonete varemete taastamiseks ja konserveerimiseks tehnoloogia ja tööde kirjelduste tellimine Uue-
Rõika hoonevarede konserveerimistööde tegemine
• Kiviaedade juurest puude rõngastamine, raie ja koristamine
6.3.4 Avamaastike taastamine
Avamaastike taastamine on oluline eelkõige avamaastikulinnustiku kaitsemeetmena. Siinjuures
käsitletakse taastamismeetmena kiviaedade äärest enamiku puude raiet, mis sobivad röövlindudele saagi
varitsemiseks. Avamaastikel olevate kiviaedade äärde on kasvanud peamiselt saared. Röövlinnud ja
varesed kasutavad neid puid saagi varitsemiseks. Istumispuude raie on oluline rukkiräägu, kanaliste,
kiivitaja ja teiste maaspesitsejate pesitsusedukuse parandamiseks. Raiet pole karjamaadel vaja korrata,
sest suure tõenäosusega loomakari hävitab juurevõsud.
Kavandatud tegevused
• Puude raie ja äravedu, raiejäätmete põletamine.
46
6.3.5 Loometsades valgustingimuste parandamine
Nukitsa maaüksusel olevas paemurrus ja selle ümbruses kasvab suhteliselt vana ja hõredam loomets,
mis on kärbesõie ja tumepunase neiuvaiba kasvualaks. Paemurrus ja loometsa häiludes on säilinud
tüüpiline loopealsete taimestik. Tumepunane neiuvaip viitab sellele, et hõre metsakooslus on siin
kasvanud pikemat aega. Metsa pole vähemalt 40-50 aastat majandatud ja endisele hõreda metsaga alal
on ohtralt männi järelkasvu ning kadakate liituvus üha suureneb. Loopealsetele iseloomuliku taimestiku,
kärbesõie, punase neiuvaiba ja nõmmelõokese elupaiga säilitamiseks tuleb võimalikult kiiresti
kadastikku ja männi järelkasvu harvendada. Valgustingimuste parandamiseks on raied kavandatud 5,1
ha suurusel alal. Raie tuleb teha lumega ajal. Raiejäätmed ja metsamaterjal koristada. Raiejäätmete
põletamiseks valida ja tähistada kohad kärbesõie õitsemise ajal.
Kavandatud tegevused:
• Lõkkekohtade valik ja tähistamine
• Männi järelkasvu ja kadakate harvendamine 5,1 ha
6.3.6 Madalsood ja sooniidud
Salumäest läänes paikneb madalsoo, mis kevadeti ja sageli terve aasta on veekogu. Sihtkaitsevööndi
režiim on kavandatud võimaldamaks vajadusel soo veerežiimi muutmist. Sellele peaks eelnema
hüdroloogiline uuring. Kevadeti soos moodustuv veekogu on puhta veega, kuna vesi koguneb
reostusobjektideta maastikult ja lubjarikka veega allikatest. Väljavool on Uuemõisa kinnistul.
Väljavoolutasandi muutmine (lävendi rajamine) pole keerukas ja võib parandada Salumäe jalamil
paiknevate allikate ja allikasoode veerežiimi. Ühtlasi on tõenäoline, et madalsoos taastub püsiv
madalaveeline veekogu, mis võib hästi sobida näiteks apteegikaani (Hirudo medicinalis) elupaigaks.
6.3.7 Veerežiimi taastamine või parandamine
Kuivendusest mõjutatud liigirikaste madalsoode ja soostuvate niitude soodsa veerežiimi parandamine
on võimalik pinnavee äravoolu tõkestamisega. Eesmärgiks on pinnaseveetaseme tõstmine, mis
saavutatakse pinnavete äravoolu tõkestamisega ja tõkestatud kraavidesse kogumisega. Madalsoode nr 1
ja 2 veetaseme tõstmine pikendab koosluse liigveeperioodi, pidurdades sellega mittekarjatatavate
madalsoode võsastumist ja soodustades madalsootaimkonna arengut.
Kuivenduse mõju on allikatoiteliste raudtarnakoosluste metsastumise olulisim põhjus, mis tuleb
esmajärjekorras kõrvaldada.
Veerežiimi parandamine suurendab oluliselt madalsookoosluste taastamise efektiivsust.
Madalsookoosluste veerežiimi taastamine on otstarbekas juhul, kui neid hakatakse karjatama ja samal
ajal raiutakse valdav osa puittaimestikust.
Üldjuhul tuleb kraavides veetase tõsta nii kõrgele kui võimalik kohalikust pinnasest tõketega. Eesvoolu
tõkestamine madalsoo kohal võimaldab kariloomadele ka joogikoha rajada. Voolu tõkestamiseks tuleb
kraavid täita vähemalt 3 m pikkuste lõikudena seda tihedamalt, mida suurem on kraavi kalle. Tõkete
rajamise kavandamiseks on otstarbekas koostada projekt.
Taastamise eelisjärjestus (joonis 13):
I eelistus – kooslused 1 ja 2
II eelistus – kooslused nr 3-5
III eelistus - kooslused nr 6-8
Kavandatud tegevused:
47
• Veerežiimi taastamise projekteerimine;
• Veerežiimi taastamistööd (täpsed mahud ja maksumus selguvad projekteerimistööde tulemusena)
6.4 VAJALIKUD TÖÖD JA INVESTEERINGUD POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE
KAITSE KORRALDAMISEKS
Vastavalt kaitse-eeskirjale on poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagavad tegevused Kurese
kaitsealal vajalikud tegevused.
Poollooduslike koosluste kaitse korraldamine seisneb nende alade taastamises ja järjepidevas
hooldamises. Kestva hooldamise tagamiseks kavandatakse investeeringud lähtudes eeldusest, et
hooldustööd korraldatakse maaomanikega koostöös, kuna suur osa hooldatavatest aladest on
eravaldused. Kurese pärandkultuurmaastike muutmine tehnorajatiste või loomapidamishoonetega pole
lubatav ning lähemas naabruses pole ühtki suuremat tegutsevat loomafarmi. Poollooduslike koosluste
taastamise maht on suur, taastada ja harvendada tuleb ca 100 ha kooslusi. Seetõttu ei piisa Kuresel
vajalike hooldustööde korraldamiseks tavapärasest põllumajandusettevõtlusest ja selle toetamisest vaid
aktiivseid abiprojekte ja riigi toetust. Koosluste taastamistööd ja hooldus tuleb teha õigeaegselt ja
paindlikult, mitte ohverdades põllumajandustoodangu ja suurema kasumi huvides loodusväärtusi.
6.4.1 Eritehnika soetamine
• Heinamaade niitmiseks - väiketraktor ja selle haakeriistad heina tegemiseks ning kokku kogumiseks
• Koosluste taastamiseks – väikese erikoormusega ATV, metsaveokäru, järelkäru, tõstuk, vints, käru
puiduhakke veoks
• Puiduhakkur
• Võsasaag
• Mootorsaag
• Pinnasepuur aiapostide paigaldamiseks
6.4.2 Kariloomade ostmine ja täiendavalt karjamaadele veo korraldamine
Põhikarja soetamine
Kariloomadega varustuskindluse saavutamiseks kavandatakse lihaveiste või heckveiste põhikarja
soetamine 20 lehma ja 2 pulli
Veised ostetakse põllumajandustootjale, kes tagab nende ja nende järglaste karjatamise Kurese
maastikukaitsealal.
Kavandatud tegevused:
• Lihaveiste või heckveiste põhikarja soetamine ja kaitseala hooldajale üleandmine
Elektrivõrguga liitumine
Kuresel pole elektrikarjuste toiteks elektrivoolu. Praegu veetakse vool Kibura alajaamast, kus on alatasa
voolukatkestused. Liitumiskoht Kiburas ei võimalda 16 km pikkuses elektrikarjustes ja kavandatavas
uues aias piisavat voolutugevust.
Kuresele on kavandatud uus liitumispunkt elektrikarjuste tarbeks. Kavandatav lisainvesteering sisaldab
elektrigeneraatorite varjualuse rajamise kulu.
Kavandatud tegevused:
48
• Elektrivõrguga liitumine, generaatoritekilbi koostamine ja paigaldamine, karjusegeneraatoritele
varjualuse rajamine
Kariloomade laadimiseestakaad ja sorteerimisaedikud
Kariloomade turvaliseks veokitele laadimiseks ja mahalaadimiseks on rajatud puidust tarandikud, mis
on amortiseerunud ja vajavad olulist ümberehitamist. Erinevatest farmidest kariloomade autodele
laadimiseks on vaja rajada loomade sorteerimise tugevad puittarandikud.
Kevadel tuuakse karjamaale ka noorloomi, kes pole elektrikarjustega harjutatud ning tormavad
karjaaedadest esimesel nädalal sageli läbi ja võivad kaduma minna. Selle vältimiseks tuleb rajada tugeva
võrktaraga ja elektrikarjusega piiratud harjutusaedik, ca 1 ha suurusele alale, pikkusega 400 m
Kavandatud tegevused:
• Laadimistarandike ehitamine 2 tk
• Harjutusaediku ehitamine
• Sorteerimisaediku ehitamine
6.4.3 Kariloomade jootmise korraldamine ja jootmiskohtade korrastamine
Kurese poollooduslike koosluste pindala, mis vajavad hooldamist või tulevad taastada, on 300 – 350 ha.
Sellisel pinnal peab optimaalset karjatamiskoormust arvestades karjatama vähemalt 150 täiskasvanud
veist või 250-300 noorlooma. Sellisel juhul on karjatamiskoormus 0,5-0,6 lü/ha.
150 veist vajavad ööpäevas ca 7500 liitrit joogivett. Kuresele sellises koguses joogivee vedamine on
kulukas ja pole keskkonnahoidlik. Otstarbekas on korraldada jootmine allikate ja tehisveekogude baasil.
Nõukogude perioodil on Kurese allikatele kujundatud 4 allikatiiki. Tiikide rajamisel kuhjatud ja
tasandamata pinnasevallid rikuvad pärandmaastiku ilmet. Lisaks neile on hiljuti rajanud veel 4 tiiki,
millest 2 on allikate juures. Kibura sihtkaitsevööndis kuivab allikas põuasel aastal, joogivett tuleb
vedada ca 8 km kauguselt.
Matso-Mardi maaüksuse lõunaosas olevat rekultiveerimata kruusakarjääri ja kaitseala põhjapiiril asuvat
kogujakraavi kasutavad veised joogikohana ainult kevadel ja sügisel, sest suvel veekogud kuivavad.
Poollooduslike koosluste kaitseks tuleb vähendada joogikohtade ümbruse tallamiskoormust ja
joogikohti hajutada. Eelkõige on tallamiskoormust võimalik vähendada uute joogikohtade rajamisega
ja olemasolevate heakorrastamisega. Vee-elustiku kaitseks ja puhta joogivee tagamiseks tuleb
veekogusid kariloomade eest kaitsta taradega. Savise pinnasega karjamaadel allikate kinnitallamise
vältimiseks on soovitav allika väljavool täita jämedama kruusaga ja katta kividega nii, et kivid takistaks
allika kinnisõtkumist.
Tagamaks joogikohtade piisava paiknemise on vaja paigaldada neljale kaevule jootjad, et hajutada
jootmiskohti. Joogikohtade hajutamiseks uute jootmiskohtadena kasutusele võtta või joogikohana
kasutamise aega pikendada, selleks on tarvis (joonis 7) • süvendada ja laiendada Matso-Mardi
kruusakarjääri,
• süvendada allikaline lohk nr 7
• tammidega tõkestada ja vajadusel laiendada kraav nr 9
• tiik nr 11 rajada metsastuvale heinamaale
• veekogu nr 6 süvendada ja võsastunud ala arvel laiendada
• soostuv lohk, rajatud väljavoolud tõkestada ja harvendada pajuvõsa
• täita tiiki nr 3 voolava allika väljavool kruusa ja kividega,
49
Veekogude reostamise ja kallaste tallamise vältimiseks ümbritseda ebastabiilse pinnasega tiigid taradega
ja paigaldada jootjad. Jootmiskohtades nr 3, 5 ja 8 rajada betoonist jootmiskünad, mis täituvad
isevoolselt, ühendatud anumate põhimõttel. Joogikünade rajamine on vajalik veekogu reostamise ja
kallaste sissetallamise vältimiseks. Veevarude suurendamiseks tuleb sissetallatud kallastega ja madalad
veekogud süvendada ja osalt ka laiendada. Veekogude laiendamiseks kasutada vallidega juba rikutud
või võsastunud ja madalama loodusväärtusega alasid. Jootjad paigaldada veekogude ja joogivee
reostumise vältimiseks. Kokku tuleks paigaldada 32 jootjat. Kibura sihtkaitsevööndis pole joogivee
juurdevedamisele alternatiivset lahendust. Siia tuleb paigaldada massiivne joogiküna, mahutavusega
vähemalt 1000 liitrit. Joogiküna paigaldada juba väljakujunenud jootmiskohale.
Kavandatud tegevused:
• Jootmiskohtadesse joogikünade rajamine
• Jootmiskohtade korrastamine ja süvendamine
• paigaldada 32 jootjat
• Tiigi nr 3 allika väljavoolu kruusa ja kividega katmine
• Kibura skv joogiküna soetamine
6.4.4 Ulukikahjude vähendamine
6.4.4.1 Karjaaiad
Olemasolev karjatara (elektrikarjus) pole röövulukitele (hunt, karu) ega suurulukitele (põder, metssiga,
metskits) piisavaks takistuseks.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 2007.a. andmetel elab Kurese maastikukaitseala lähistel püsivalt
ca 10 isendiline hundikari, kes ründab sageli koduloomi. Kohalike jahimeeste. andmetel on 2008.a
piirkonnas korduvalt nähtud ka üksikut isahunti.
2006.a. ja 2008.a. on Kurese maastikukaitsealal Urmas Vahuri poolt registreeritud karu tegutsemisjälgi
(väljaheide, pehkinud kännu purustamine). Karu võib veiseid hirmutada ja sügisel ka rünnata. Hundid
on piirkonnas järjepidevalt koduloomi murdnud.
Kuresest põhja pool olevas Vastaba külas lõpetati küla ainsas säilinud talus, Viljaku talus,
lambakasvatus juba 1963 aastal (Endel Viljak, surn 2003), sest hundid murdsid väga palju lambaid.
Kuresel murdsid hundid 2005.a. augustis kolm mullikat ja 2007.a. augustis ühe ja vigastasid kahte
mullikat, 2008.a. ühe mullika, 2009.a. kaks mullikat. Korduvalt on kariloomadele tekitatud
kiskhaavasid-
Lisaks kariloomade murdmisega tekitatud otsesele kahjule põhjustavad huntide ründed sageli
kariloomade tormamist läbi karjatara. Kurese karjamaid piirab kõikjalt (v.a. lõunast) metsastunud ja
praktiliselt asustuseta maastik, kus on lahti pääsenud kariloomade püüdmine äärmiselt keerukas. Sageli
pole võimalik kariloomi tavameetodite abil kinni püüda ega leida. Sageli purustavad karjatarasid
metssead ja põdrad. Seetõttu kontrollitakse karjatarad regulaarselt igal varahommikul üle. Piirkonna
metssigade, põtrade ja hundi arvukus on kõrge (2008.a. loendus: põder 56 (lubatud maks. 47), metssiga
100(lubatud maks. 63), hunt 11. Põdra ja metssea arvukus ületab oluliselt jahikorralduskavaga lubatud
maksimaalset arvukust. Metssigade väga kõrgele arvukusele viitavad sadadesse ruutmeetritesse
ulatuvad rikutud loopealsed ja metsaalused. Metssead kahjustavad oluliselt käpaliste kasvualasid ja
võivad põhjustada kärbesõie, jumalakäpa, kauni kuldkinga ja teiste käpaliste asurkondade hävimise.
Ulukite, eriti huntide poolt pärandmaastike hooldajale tekitatud otsene majanduslik kahju võib metsade
ja soode vahel asuval Kurese maastikukaitsealal olla suur. Lisaks põhjustab kõrge röövulukite ründe
riskitase suuri täiendavaid kulutusi ründe ennetamiseks. Kurese kõrge väärtusega madalsooniite ja
alvareid pole kariloomadeta võimalik hooldada. Karjatamise võimaliku lõppemise tagajärjeks on
50
loodusdirektiivi esmatähtsate koosluste hooldamata jätmine, mis seab ohtu kaitse-eesmärkide
saavutamise.
Suurkiskjate poolt kariloomadele kahju tekitamise ja metssigade poolt kaitstavate liikide kasvukohtade
kahjustamise vähendamiseks või välistamiseks on otstarbekas poollooduslike koosluste
kaitsekorraldusliku meetmena rajada hooldatava ala perimeetrile väravatega piirdeaed, mis oluliselt
takistab suurulukite ja röövulukite pääsu karjatatavatele aladele. Piirdeaed peab olema nii kõrge ja
sellise konstruktsiooniga, et suure tõenäosusega takistab huntide karjamaadele tungimist. Karjatara
tuleb regulaarselt üle vaadata ja parandada võimalikud kahjustused. Võrktara rajamisel tuleb tara
mõlemale küljele kinnitada ka vastupidav üheliiniline elektrikarjus.
Metsaga piirnevas osas on otstarbekas tara ehitada Skandinaaviamaades laialt kasutatavast maanteede
piirdevõrgust. Avamaastikega piirnevas, Kuresele viivalt teelt nähtavas osas, on otstarbekas tara rajada
5-6 liinise elektrikarjusena, mille kõrguseks peaks olema vähemalt 1,7-1,8 m. Karjuse liinid tuleb
ehitada mitmesoonelise metallist karjusetrossi ja kõrge tõmbetugevusega spetsiaalse karjusetrossi
kombineerimisega sügavimmutatud 100 mm-l puitpostidel või metallpostidel. Kuresele viivalt teelt
nähtavas osas võrktara ja võrktarast väravate kasutamne võib rikkuda Kurese pärandkultuurmaastike
ilme.
Karjaaia võiks rajada ka tervikuna elektrikarjusena, kuid 5 liinilises karjuseaias, kus on 3 pingestatud
liini, on raske tagada 5000 voldist pinget, mis tagab hundi ja teiste suurulukite tõrje. Samuti vajab
elektrikarjusest tara ulukitele piisava nähtavuse loomiseks laia lageda trassi rajamist ja selle
korrashoidmist.
Kurese karjamaadele tavaliste jahiulukite ja kiskjate pääsu takistamisega ei põhjustata negatiivset mõju
kaitseala kaitseväärtustele. Metssigade tõrje karjamaadelt parandab käpaliste kasvutingimusi.
Karjaaia erinevate asukohavariantide koostamisel arvestati pärandkoosluste taastamise kavadega ja
nende karjamaadena kasutuselevõtu võimalustega. Karjaaia rajamist võib takistada ka maaomanike
vastuseis, mida püüti samuti arvestada Karjaaia asukoha optimeerimisel.
Karjaaia variandid (joonis 6)
Variant Pikkus m Pindala ha
A 8744 353
B 7333 260
C 7672 299
D 1526 7,256
Variant A
Eeliseks Salumäe alvarite karjamaadena kasutuselevõtu võimaldamine. Puudusteks võrreldes teiste
variantidega ca 1000 m pikem tara ja Marguse maaüksuse omaniku võimalik vastuseis.
Variant B
Minimaalne variant. Puuduseks Salumäe taastatud ja taastamisväärsete loopealsete ja Marguse
maaüksusel olevate kärbesõie kasvuala karjamaadena kasutuselevõtu välistamine.
Variant C
Eeliseks variandi B ees on täiendavalt ca 22 ha taastamisväärsete loopealsete karjamaadena
kasutuselevõtt.
51
Variant D
Külakeskuse ümber ehitada võrktara või selle sarnane tara, lammaste karjatamiseks. Lambaid on sel alal
otstarbekaim karjatada, kuna külakeskuses paiknevad rajatiste, ehitiste varemed võivad teised
kariloomad kahjustada.
Kurese maastikukaitseala kaitseväärtuste seisukohalt oleks parim variant karjataraga piirata kogu
endiste poollooduslike kooslustega ala jättes välja vaid täiesti metsastunud alad ja Salumäest edelas
oleva vanametsaala. Selle rajamine pole siiski reaalne oma maksumuselt ja samuti pole võimalik
Kuresel karjatada nende koosluste hooldamiseks vajaliku suurusega karja eelkõige joogivee puuduse
tõttu.
Kavandatud tegevused:
• Karjaaia rajamiseks trassi raie ja koristamine
• Karjatatavate alade Karjaaia rajamine var A; var B; var C, var D
• karjaaedade hooldamine ja parandamine
6.4.5 Metssigade arvukuse piiramine
2008.a. loendati Koonga jahipiirkonnas 100 metssiga. Metssigade tegelik arvukus on ilmselt kõrgem.
Koonga jahipiirkonna jahimaade kasutusõiguse loas PÄ-14 on metssigade maksimaalseks lubatud
arvuks 63 isendit. Metssigade arvukus ületas seega optimaalset vähemalt kaks korda.. Minimaalne
lubatud arvukus on 9 isendit, seega ületab praegune arvukus minimaalset lubatud arvukust üle 10 korra.
Metssead kasutavad meelsasti toiduks käpaliste lihakaid juuri ja mugulaid. Paiguti on käpalistele
kasvualad lausaliselt üles tuhnitud.
Metssead ohustavad kõiki maaspesitsevaid linnuliike ja kasvavaid käpalisi ning võivad kõrge arvukuse
püsimisel mitmed liigid hävitada.
Piirkonnas tuleb metssigade arvukust oluliselt vähendada ja hoida see jahimajanduslikult lubatava
miinimumi lähedal. Vastav nõue tuleb kaitseala valitseja korraldamisel kanda jahimaade
kasutustingimusena lepingusse. Samuti tuleb kaitsealal ja sellest vähemalt kilomeetri kaugusel hoiduda
metssigade lisasöötmisest.
Kavandatud tegevused:
• Koonga jahipiirkonna kasutusõiguse loale tingimuste lisamine, mis tagavad Kurese
maastikukaitsealal ja selle ümbruses metssigade arvukuse olulise piiramise arvukuseni, mis ei ohusta
kaitseala kaitseväärtusi, sealhulgas käpaliste asurkondi
• Jahipiirkonna kasutusloale Kurese maastikukaitseala kaitse-eeskirjast lähtuvate piirangute
lisamine;
• Vajadusel kaitse-eeskirja muutmine nii, et metssea arvukuse piiramine oleks poollooduslike
koosluste hooldamiseks ja kaitseks vajalik tegevus
6.4.6 Niitude hooldamise kava
Karjatamiskoormust tuleb vastavalt koosluste rohumassiivi kasvule, kaitse eesmärkidele ja oluliste
liikide karjatamiskoormuse taluvusele või nõudlusele jaotada. Samuti on oluline hooldamiseks
optimaalse aja valik. Nende liikide kasvukohtade hooldamiseks, millistele on kehtestatud
kaitsekorralduskavad (rukkirääk, kaunis kuldking), saab hooldusjuhised liigi kaitsekorralduskavast.
52
Erineva koormusega ja erineval ajal karjatamise võimaldamiseks tuleb karjaaedade süsteem vajadustele
vastavalt ümber ehitada.
Hooldamise optimaalseks korraldamiseks tuleb tellida niitude hooldamise kava, mida korrigeeritakse
iga 5 aasta järel.
Kavandatud tegevused:
• Niitude hooldamise kava tellimine;
• Karjaaedade süsteemi ümberehitamine vastavalt niitude hooldamise kava soovitustele
6.4.7 Loomade varjualuse ehitamine ja projekteerimine
Kaitseala hooldamine on otstarbekas korraldada aastaringse karjatamisena. Selleks tuleb leida võimalus
kariloomadele talveks varjualuse ehitamine. Varjualune peab võimaldama ca 200 kariloomale halbade
ilmade eest varjumise ja talvekuudeks mõningase lisasööda hoidmise võimaluse.
Kavandatud tegevused: •
Varjualuse projekteerimine
• Varjualuse ehitamine.
6.5 TEADUSUURINGUD JA KORDUSVAATLUSED
Kaitsealal ei toimu hetkel riikliku seire programmi kuuluvaid tegevusi. Seetõttu on põhirõhk kaitseala
väärtuste seisundi jälgimisel inventuuride ja kordusvaatluste tegemisel.
6.5.1 Maastik
• Asustuse ja maastike kujunemise uuring jääajast tänapäevani
Vajalik pärandkultuurmaastike ja pärandkultuuriobjektide kaitse korraldamiseks ja eksponeerimiseks
6.5.2 Elupaigad
• Sookoosluste taastamiskava hüdroloogiline uuring ja projekteerimine
• Eesmärgiks saada soovitused ja projekt veerežiimi reguleerimiseks kavandatud kohtades või
alternatiivsetes kohtades
• Sookoosluste taastamistööde järgne hüdroloogiline seire taastamistööde
efektiivsuse kontrollimiseks
• Taastatud poollooduslike koosluste seire. Taastamise efektiivsuse ja kvaliteedi kontrollimiseks
• Allikate elustiku uuring
Enne allikates väljakaevamiste ja puhastamise korraldamist selgitada, kas allikates elab haruldasi liike
• J.Paali Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni kohaselt kaitset vajavate taimekoosluste
kaardistamine ja inventeerimine
Vajalik taastamis- ja hooldustööde korraldamise korrigeerimiseks
• Natura elupaikade kordusvaatlused (koos taimestiku inventeerimisega) Vajalik regulaarne
elupaikade hinnang vastavalt Natura vaatlusvormidele
53
6.5.3 Linnustik
Linnustikust puudub ülevaade; ülevaate saamiseks ja kaitse korraldamiseks on vajalik:
• Loodusdirektiivi I lisa ja kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegne loendus-inventuur.
• Tedre mänguplatside kaardistamine ja mänguaegse arvukuse hinnang
• Linnudirektiivi liikide ja kaitsealuste liikide arvukuse seire
6.5.4 Loomastik
• Teelehe mosaiikliblika arvukuse hinnang ja elupaikade seisundi inventuur
• Käsitiivaliste seire
6.5.5 Taimestik
• Kaitsealuste taimeliikide elupaikade inventeerimine, kaitse korraldamiseks soovituste koostamine
• II kategooria kaitsealuste taimeliikide seire ja seire alusel kaitse korraldamiseks soovituste andmine
•
6.5.6 Samblad
• Sammalde inventuur
6.5.7 Samblikud
• Samblike inventuur
6.5.8 Vesi
• Allikate vee reostusuuringud
6.5.9 Pärandkultuuriobjektid
Pärandkultuuriobjektide kirjeldamine ja arvelevõtmine on kavandatud ühe kaitsekorraldusliku
tegevusena nii, et kõigepealt kirjeldatakse hooldatud maastikel ja ka metsamaastikel selgelt eristatavad
objektid. Täiendav kirjeldamine toimub tegevuskava lõpuperioodil, kui kavandatud
pärandkultuurmaastike taastamistööd on eeldatavasti tehtud ning praegu metsamaastikus raskelt
leitavad objektid kergemini leitavad.
Kurese pärandkultuuriobjektidest tuleb esinduslikumad tähistada ja varustada teabetahvlitega. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata arheoloogiamälestistele ja sumbküla hoonestusele, mille kaitse korraldada
koostöös muinsuskaitse ametkonnaga.
Kavandatud tegevused:
• Pärandkultuuriobjektide kaardistamine ja kirjeldamine
Pärandkultuuriobjektide olemist, hooldusvajadusest ja väärtusest ülevaate saamiseks
• Ajaloomälestiste teadusliku uurimise programm. Programm algatatakse
koostöös Muinsuskaitseametiga, et selgitada ajaloomälestiste olem, teostada väljakaevamised ja
korraldada teadmistele põhinev ajaloomälestiste eksponeerimine
6.6 EKSPONEERIVAD TEGEVUSED
6.6.1 Maastike kujundamine
6.6.1.1 Vaated, vaadete avamine
(joonised 9 ja 11)
54
Kurese maastikukaitseala liigendatud reljeef võimaldab kaitseala vaadelda paljudest kohtadest
maapinnalt. Vaatesektorid avanevad kaardistatud ulatuses juhul kui Salumäe nõlval teostatakse
kavandatud raadamised ja tehakse vaatesektorites väikesemahulisi raieid vaadete avamiseks. Kaitseala
lääneküljel tuleb kujundusraietega avada vaated Vastaba teelt madalsoole. Vaatetornide rajamine on
vajalik vaid Tüttarpakale ja Salumäele.
Salumägi
Salumägi on piirkonna kõrgeim koht (37,5 m).
Salumäelt Maaljasaare suunas vaadete avamiseks tuleb vaatesektorites mets raadata. Tänaseks hävinud
Salumäe triangulatsioonitornist avanesid suurepäraseid vaateid ümbrusele ja Maaljasaarele. Ka
Maalinna linnusemägi oli näha (U.Vahur). Salumäe nõlvadele on vaated sulgunud metsastamise tõttu.
Salumäele kui piirkonna kõrgeimale kohale on otstarbekas rajada vaatlustorn. Torni kõrgus tuleb
määrata eriprojektiga. Arvestades triangulatsioonitornist avanenud vaatelisusega on soovitatav torni
kõrgus 12 meetrit või kõrgem. Vaatluskoht, kuhu torn rajada, asub tähistatud matkarajal. Kavandatud tegevused:
• Taasmetsastumise vältimiseks loopealsete karjamaana kasutuselevõtt
• Vaadetelt metsa raadamine ja karjamaadena kasutuselevõtt
Pakamägi
Pakamäe absoluutne kõrgus on 32,5 m ja suhteline kõrgus lähiümbruse maastikest 6-7 m. Põline
karjamaa, mis tänaseks metsastumas.
Maaomaniku poolt 2008.aastaks kavandatud pärandmaastike taastamistööde teostamisel avanevad
Pakamäelt mitmes suunas maalilised vaated mäe jalamile, Maaljasaarele, külatuumikule ja
lookadastikele. Pakamäe idaküljelt avaneb kaunis vaade külatuumikule, endistele põldudele ning
Salumäe jalamile. Külgneb tähistatud matkarajaga.
Kavandatud tegevused
• Loopealse karjamaa taastamine ja kasutuselevõtt.
• Vanemate mändide säilitamine
• Kindlustatud asulakohale pärandkultuuriobjekte ja muinsusi tutvustava stendi valmistamine ja
paigaldamine
• Muistse jaanitulekoha tähistamine
• Rajatiste hooldamine
Tüttarpakk
Ümbritsevast ca 4-5 m kõrgem korrapäraselt ümara põhiplaaniga väike biohermne sarapikku kasvanud
kühm on põline karjamaa. Igas suunas varjavad vaadet sarapuupõõsad, mida pole võimalik oluliselt
harvendada, sest Tüttarpakk on registreeritud metsa vääriselupaigana. Sarapikku on harvendatud
puiskarjamaa taastamiseks, kuid vaadete avamiseks sellest ei piisa. Vaatluskoht, kuhu tuleb vaatlustorn
ehitada. Vaatlustorni vaateplatvormi kõrguseks on ca 5-7 meetrit. Sellisel juhul avaneb vaade maastikele
kõigis suundades, sealhulgas 2007.a. võsast välja raiutud linnusevallile, põlispõldudele ja kalmetele
ning esinduslikule looniidule mäest edelas. Vaate suunal olevad põlispõllud on veel suuremas jaos
kadastikust ja noorest metsast välja raiumata, kuid kaitsekorralduskavaga on siinsete looalade
taastamine kavandatud. Mäe tippu kuhjatud ja tumeda mullaga segunenud kivid võivad viidata
kultuurkihi olemasolule. Seetõttu tuleb mäge enne vaatetorni rajamist muinsuskaitse eksperdil uurida,
välistamaks võimalike muinsuste kahjustamist.
55
Ristivälja
Kaunis vaade külatänavale, kiviaedadega palistatud karjamaadele ja hoonete varedele.
Kurese-Mihkli külatee
Poolavatud vaade küla karjamaadele ja Pakamäe lõunanõlvale.
Sumbküla tänav
Poolavatud vaade Litoriinamere (võib olla ka Antsülusjärve) rannaastangult (ülemine rannaastang)
külatuumiku põldudele ja põlluveeres olevale kultusekivile. Harvendada vaatel olevaid puid kiviaia
ääres ja astangu nõlval. Asub tähistatud matkarajal.
Alumine rannaastang
Poolavatud vaade küla poolt Litoriinamere rannaastangule ja looniitudele.
Soontaga talitee
Avatud vaade talitee algusest madalsoole. Asub tähistatud matkarajal.
Sumbküla lõunatipp
Avatud vaade kiviaedadega jaotatud karjamaadele Kibura küla suunas. Hea linnuvaatluskoht.
Vastaba tee
Kaks vaatluskohta, kus tuleb teha väikesemahulisi raieid vaatekohtade avamiseks. Maanteelt, kas sõidu
ajal või jalgsi liikudes, on Vastaba maanteega külgnev madalsoo aastaringselt hästi vaadeldav, kui 630
meetri pikkusel teelõigul paiguti harvendada sooserva puu- ja põõsarinne.
Kibura
Kibura sihtkaitsevööndis avaneb vaade dolomiitse kõviku nõlval olevale karstialale ja kadakasele
aruniidule. Vaadete avamiseks tuleb raiuda üksikuid noori mände ja kadakaid. “Eesti Ürglooduse
Raamatus” kirjeldatud Kibura karstialale avaneb hea vaade kui vaatekohta rajada 3-4 meetri kõrgune
platvorm.
Suur puukujuline kadakas
Asub Salumäe kirdenõlval endise Salu talu kohal. Kadakas väärib üksikobjektina kaitse alla võtmist.
Kaitseala külastajatele eksponeerimiseks sobiv objekt. Asub tähistatud matkarajalt vaadeldavas kohas.
Kavandatud tegevused:
• Matkarajalt kadaka juurde osutava viida paigaldamine
6.6.1.2 Kujundusraied vaadete avamiseks
Vaated Vastaba teelt teeäärsele madalsoole on sulgunud. Maanteelt vaatlussektorite avamiseks tuleb
vaatluskohtadel vaatlussektorist 20-30 meetri ulatuses välja raiuda võsa ja valgelepp ning vajadusel
puistut harvendada. Vaatlussektorites raiuda suurem osa puid ja põõsaid
Salumäelt ning Pakamäelt vaadete avamiseks on kavandatud vaatlussektoritest metsa raadamine ja
väikesemahulised kujundusraied
Kavandatavad tegevused:
56
• Kujundusraied Vastaba vaatluskohtadel (0,2-0,3 ha)
• Kujundusraie Pakamäe vaatluskohal (üksikute puude raie vaadetelt)
• Raadamine vastavalt lisatud skeemile Pakamäe ja Salumäe vaatesektorites
• Vaatluskohtadelt vaadete avatuna hoidmine (karjatamine, võsaraie)
Tabel 4 Vaadete koondtabel
Vaate NR VAATESUUND
1 Salumäelt-Maaljasaarele
2 Salumäelt madalsoole
3 Pakamäelt-Maaljasaarele
4 Pakamäelt-Kurese põldudele
5 Pakamäe jalamilt Kurese põldudele
6 Vaatluskoht Pakamäe jalamil
7 Vaatluskoht Pakamäe kõrgeimal kohal 32,5 m merepinnast
8 Vaatluskoht Salumäe tipus 37,5 m merepinnast
9 Pakamäe põhjanõlvalt jalami soostuvale niidule
10 Vaatluskoht Pakamäe linnusel
11 Pakamäe läänenõlvalt kadastunud loopealsele
12 Vaatluskoht Pakamõe läänenõlval
13 Koeramäelt jalami madalsoole, kevadisele kosekesele
14 Vaatluskoht Koeramäel
15 Kureselt rannaastangule
16 Vaatekoht küla loodeservalt
17 Külatänavalt kultusekivile
18 Vaatekoht külatänavalt
19 Kurese-Mihkli külateelt põldudele ja Pakamäe jalamile
20 Vaatluskoht Kurese-Mihkli külateel
21 Kurese põldudele, kiviaedadele ja varedele
22 Vaatluskoht endise Ristivälja talu õuel
23 Sumbküla lõunatipust Kibura suunas
24 Vaatluskoht sumbküla lõunatipus
25 Soontaga talitee algusest madalsoole
26 Vaatluskoht Soontaga talitee alguses
27 Vastaba maanteelt madalsoole
28 Vaatluskoht nr 2 Vastaba maanteelt
29 Vastaba maanteelt madalsoole
30 Vaatluskoht nr 1 Vastaba maanteelt
31 Vaadete avamiseks harvendatav puistu
32 Munamäelt põldudele ja Pajamäe jalamile
33 Vaatluskoht Munamäelt
35 Kibura karst
36 Kibura karst
57
6.6.2 Rajatised
Kurese maastikukaitseala pärandmaastikele ja maastikuelementidele on kõrge hinnangu andnud mitmed
eksperdid:
muinsuskaitse eksperdina Ph.D arheoloog Mati Mandel; pärandmaastike
eksperdina arhitektuuriajaloolane Elo Lutsepp; kiviaedade eksperdina Ph.D
teadusloolane Maie Remmel; poollooduslikele kooslustele PKÜ inventeerijad
Toomas Kukk, Elle Roosaluste.
Maastike kõrge väärtuse üheks tugisambaks on nende rikkumatus ehitustegevusest, seetõttu on Kurese
maastikukaitsealale kavandatud vaid hädavajalikke ehitisi või rajatisi, mis ei tohi maastikupilti rikkuda
ega risustada.
Rajatiste kavandamisel ja projekteerimisel tuleb konsulteerida kohalike turismiettevõtjatega, Koonga
vallavalitsusega, programmi Maritima projektijuhiga ja võimalike rahastajatega, kelle huviorbiidis on
maaturismi arendamine (joonis 10).
Kavandatavad tegevused:
• Kavandatud rajatiste kohta informatsiooni avaldamine kohalikus häälekandjas “Junnumaa”
• Maaomanikega läbirääkimised projekteerimise ja kavandamise algstaadiumis
• Vajadusel maa ostmine riigile või riigi kasuks hoonestusõiguste seadmine
6.6.2.1 Salumäe torn
Rajada eriprojekti alusel puittorn, mis jäljendaks omaaegset triangulatsioonitorni. Taolisi pole Eestis
ühtki säilinud. Vaatlustorn rajada verstakaardi ja kaasaegse põhikaardi geodeetilise punkti lähedale.
Torni kavandada ja paigaldada vastavateemaline (eesti kaardistamine ja geodeetilised tähised)
infostend.
Kavandatavad tegevused:
• Torni projekteerimine
• Torni rajamine
• Temaatilise infostendi koostamine
• Infostendi valmistamine ja paigaldamine
• Rajatiste hooldamine
6.6.2.2 Tüttarpaka vaatlusplatvorm (-torn)
Platvorm rajada mõne olemasoleva eeskujul ja jooniste alusel keskkonnaohutu sügavimmutatud või
kuumtöödeldud puidust. Puit isoleerida pinnasest. Torni ei tohiks olla kõrgem ümbritsevatest
sarapuupõõsastest ega maastikus märgatav. Tornikonstruktsioon orienteerida ilmakaarte suhtes ja kanda
suunad nähtavalt konstruktsioonidele. Torni paigaldada infostendid, mis jagavad teavet vaadetel
avanevate maastike kohta..
Kavandatavad tegevused:
• Tornialuse arheoloogiline eeluuring
• Torni rajamine
• Temaatiliste infostendide koostamine
• Infostendide valmistamine ja paigaldamine
• Osutava viida paigaldamine
• Rajatiste hooldamine
58
6.6.2.3 Kibura vaatlusplatvorm
Puidust kuni 4 m kõrgune platvorm rajada metsaserva nii, et see maastikupildis ei domineeriks. Kasutada
keskkonnaohutut immutatud või kuumtöödeldud puitu. Platvorm rajada mõne olemasoleva eeskujul ja
jooniste alusel. Varustada infoga Kibura karsti ja Ürglooduse Raamatu kohta.
Kavandatavad tegevused:
• Platvormi rajamine
• Temaatiliste infostendi koostamine
• Infostendi valmistamine ja paigaldamine
• Osutava viida paigaldamine
• Rajatiste hooldamine
6.6.2.4 Telkimisplats
Kurese asub tervikuna kaitsmata põhjaveega alal ja on väga reostustundlik, seetõttu pole kaitsealal
ööbimine soovitav. Samuti on küla vaatamisväärsused eramaal, kus ööbimiseks peab olema
maaomaniku nõusolek. Reostusohu vähendamiseks ja arusaamatuste vältimiseks tuleb üldinfo stendil
anda teave Soontagana maalinna avaliku puhkekoha olemasolust, kaugusest ja kasutuskorrast.
Telkimisplats kavandatakse vaid 3 kuni 5 telgi paigaldamiseks Hiie-Põlde maaüksuse lõunapiirile, kus
reostusoht on tüsedama saviräha tõttu väiksem ega kahjustata poolloodusliku kooslust. Telkimisplatsi
lähedale kavandada voolu tarbimise võimalus. Tualeti kasutamine lahendada lähedale kavandatud
parklas. Telkimisplats täita õhukese kruusakihiga, mis katta purustatud puukoore või laastukihiga.
Tuleohutuse tagamiseks rajada lõkkekoht ja varjualune lõkkepuudele.
Kavandatavad tegevused:
• Lõkkekohaga telkimisplatsi ja küttepuude varjualuse kavandi koostamine ja rajamise
kooskõlastamine
• Elektritarbimise võimaluse loomine koostöös maaomanikuga
• Telkimisplatsi rajamine
• Lõkkeplatsi rajamine
• Lõkkepuude varjualuse rajamine
• Osutava viida paigaldamine
• Platsi hooldamine, sealhulgas lõkkepuude valmistamine
6.6.2.5 Parklad
Kurese maastikukaitseala külastas 2007.aastal 682 ja vihmasel 2008.aastal 284 inimest (Urmas Vahuri
suulised andmed). Sageli saabutakse suurte bussidega. Kaitseala on Oidrema mõisast lähtuval
jalgrattamatka marsruudil ning populaarne Looduse omnibussi külastuskoht. Kureset on külastanud
arvukalt välisturiste ja konverentside külastajaid.
Juurdepääs Kuresele on võimalik Kibura külast ja Vastaba külast, kus kasutada on vaid kitsas kruusatee
või pinnastee. Puuduvad elementaarsed olmerajatised ja parkimiskohad. Teedel parkijad tõkestavad
liiklemisvõimaluse.
Rajada tuleb kaks parklat.
6.6.2.5.1 Vastaba parkimiskoht
59
Rajada kruusatäitel pinnastee laiendus kuni 5 sõiduauto parkimiseks riigimaal või teemaal. Busside
ümberpööramiskoht kujundada Viljaku talu juurde viiva teeotsa juures. Parkimiskoha üldinfo stendil
anda info busside ümberpööramiskoha kohta. Paigaldada hooldusvaba tualett riigimaale
Kavandatavad tegevused:
• Projekti koostamine ja kooskõlastamine
• Vastaba teele ümberpööramiskohaks laienduse rajamine
• Pinnasteele kruusatäidisega laienduse rajamine
• Tualeti ehitamine kätepesuvee kogumise ja kasutamise süsteemiga (vihmavee kogumine)
• Rajatiste hooldamine
6.6.2.5.2 Kibura parkimiskoht
Parkimiskoht täita killustiku ja kruusaga nii, et oleks võimalik manööverdada ja parkida vähemalt ühel
suurel bussil ja viiel sõiduautol. Kavandada ka juurdepääsutee 370 meetri pikkusel lõigu kruusaga
täitmine. Rajada hooldusvaba tualett, kusjuures tuleb arvestada, et Kurese väravast vaid 50-70 m
kaugusel on karst.
Kavandatavad tegevused:
• Parkla projekti koostamine ja kooskõlastamine
• Juurdepääsutee täitmine ja tasandamin
• Parkla rajamine
• Hooldusvaba tualeti ehitamine kätepesuvee kogumise ja kasutamise süsteemiga (vihmavee
kogumine)
• Rajatiste ja juurdepääsutee hooldamine
6.6.3 Teabesüsteem
Kaitsela läbival loodusrajal on kaks infotahvlit matkaraja infoga ja neli suunaviita, millega praegune
infosüsteem piirdub. Teave on koostatud ja paigaldatud projektipõhise finantseerimise abil enne
kaitseala moodustamist.
Olulisim kaitseala külastussuund on Kibura külast lähtuv pinnastee ja valdavad kolm suunda: Kiburast,
Maaljasaare taliteelt ja Vastaba külast.
Kurese on kujunenud pärandkultuuri inventeerijate koolituse baasiks. Kuresel oleks otstarbekas
tutvustada eritüübilisi pärandkultuuriobjekte ka laiemale üldsusele, milleks rajada teabesüsteem.
Üldinfo
Kaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke ning külastuskorda tutvustava teabega üldinfo tuleb välja panna
Kiburast lähtuva pinnastee algusesse või parklasse, Vastabasse matkaraja algusesse ja taliteele kaitseala
piirile. Üldinfo tahvlite juurde paigaldada ka külastatavuse arvestamiseks vajalik atribuutika ja trükiste
jagamiseks ilmastikukindel mahuti.
Eriinfo
Kaitseala vaatekohtadele Salumäe vaatlustorni, Tüttarpaka platvormile ja Kibura platvormile paigaldada
teabetahvlid infoga vaadete kohta.
Kuna kaitsealal on ülitihedas kontsentratsioonis pärandkultuuriobjekte ja selle üheks kaitseeesmärgiks
on pärandkultuuriobjektide kaitse korraldamine, on kavandatud esinduslikumate objektide (näiteks
Vanapagana käpajälgedega rahn) juurde paigaldada teabetahvlid (10 tk). Samuti on kavandatud
teabetahvlite paigaldamine sumbküla iga talu hoonetekompleksi juurde (15 tk) ja Uue-Rõika talu
60
elumaja vare siseseinale nn teabesein erineva teabega kaitseala loodusväärtuste, kultuurimälestiste ja
pärandkultuuri ning küla ajaloo kohta.
Teabetahvlite juurde tuleb külastajaid vajadusel suunata osutavate viitadega.
Kavandatavad tegevused:
• Teabesüsteemi ühtse stiili kujundamine
• Teabetahvlite kujundamine 25 tk
• Teabetahvlite ja –aluste valmistamine 25 tk
• Suunaviitade valmistamine 25 tk
• Teabesüsteemi elementide paigaldamine
• Rajatiste hooldamine
6.6.4 Trükised
Trükkida tuleb kaitseala voldikkaart vaatamisväärsustega ja matkarajaga ning eramaal liikumiseks
maaomanikuga kontakti võtmiseks vajalike andmetega kui soovitakse liikuda väljaspool kaardile kantud
teid ja radu või pärast päikeseloojangut. Voldikkaart on mõeldud üldinfoga stendide juurest vastavatest
kastidest võtmiseks. Esmatrüki arvuks 2000 eks
Eraldi tuleb ette valmistada Kurese pärandmaastike kujunemise lugu ja pärandkultuuriobjekte tutvustav
materjal, mille vormistamise viis ja maht selgub pärast teemakohase info kogumist .
Kavandatavad tegevused:
• Kaitseala voldikkaardi kujundamine
• Voldikkaardi trükkimine 2000 eks
• Kurese pärandmaastike kujunemislugu ja pärandkultuuriobjekte tutvustava materjali kogumine ja
trükise kujundamine
• Kurese pärandmaastike kujunemisloo trükkimine
• Trükiste kättesaadavuse tagamine.
61
6.7 EELARVE 2010-2019 KOONDTABEL
Tabel 5 Tegevuskava eelarve
Tegevused
2010 2011 2012 2013 2014 2015-2019 Korraldaja
6.1 Üldised vajalikud tegevused/säilitavad tegevused
Prügimajandus ja heakord 2 1500 1500 1500 1500 1500 10000 RMK
Kaitse-eeskirja muudatuste ettepaneku koostamine ja
ekspertiisi tegemine
2 20000 KeA
6.1.1 Kaitseala tähistamine
Kaitseala tähiste valmistamine (27 tk) 1 21600 RMK
Kaitseala tähiste paigaldamine 1 5000 RMK
Tähiste jooksev hooldus ja vajadusel asendamine 1 X X X X X X RMK
Üldinfotahvlite valmistamine (3 tk) 1 X KeA
Üldinfotahvlite trükk ja paigaldamine (3 tk) 30000 RMK
Stendide valmistamine (3 tk) 2 X
Stendide trükk ja paigaldamine (3 tk) 8000
6.1.2 Reformimata maade riigi omandisse vormistamine
Sihtkaitsevööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse
vormistamine
1 20000 RMK
Piiranguvööndi maade mõõdistamine ja riigi omandisse
vormistamine
1 12000 RMK
6.1.3 Järelvalve
Liiklusmärkide paigaldamine (3 tk) 3 3000 RMK
Kontrollreidide korraldamine 2 korda aastas 1 X X X X X X KeA
Maaomanike kaasamiseks koostöönõupidamine 1 100 100 100 100 100 100 KeA
6.1.4 Metsakoosluste säilitamine
Riigimetsade inventeerimiseks ettepaneku koostamine 1 X KeA
Tähtsus
62
Era- ja riigimetsades metsakoosluste kujundamiseks kavade
ja kalenderplaani koostamine, koos soovitustega kaitseala
valitsejale koosluste raieaja ja –tehnoloogia, metsamaterjali
kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
2 70000 KeA
Vanades loometsades järelkasvu ja
põõsastiku harvendamine
1 X 40000 RMK
6.2 Pärandmaastiku korrastamisega seotud tegevused
6.2.1 Okastraataedade koristamine
Sihitee korrastamine 2 20000 RMK
Okastraataedade koristamine (8017 m) 1 40084 X Maahooldajad
6.2.3 Küla hoonestusala ja tänavavõrgu puhastamine
võsast ja metsauuendusest
Külatuumiku piiramine võrgust taraga (7,5 ha 1500 m) 2 70000 Maahooldajad
Endiste õuede, hoonevarede ja tänavavõrgu võsast ning
puudest puhastamine (7,5 ha)
2 100000 52500 Maahooldajad
Karjatamine koormusega vähemalt 0,8 LÜ/ha 1 Maahooldajad
Kaevude metallsõrestikuga katmine 3 X RMK
6.2.4 Rööbaste täitmine poollooduslikel kooslustel
Joogikohtade juurest kerge tehnikaga pinnase vedu rikutud
maastikele rööbaste täiteks (500 m3)
2 50000 Maahooldajad
Rööbaste täitmine ja tasandamine 2 24000 Maahooldajad
6.2.5 Ohutustööd ja turvameetmed
Kaevukaante projekteerimine ja valmistamine (15tk) 3 30000 KeA
Kaevukaante transport ja paigaldamine 3 3000 RMK
Keldritelt puude ja põõsaste raiumine 2 3000 RMK
Ohtlike keldrite sulgemine 3 10000 RMK
Keldriuste valmistamine ja paigaldamine (8tk) 3 10000 RMK
Hoonevarede kindlustamise projekteerimine 3 50000 KeA
Hoonevarede kindlustamine 3 X RMK
63
Külatee puhastamise tehnoloogilise skeemi koostamine ja
kooskõlastamine
3 10000 KeA
Külateel setete koristamine ja äravedu 3 300000 RMK
6.3 TAASTAVAD TEGEVUSED
6.3.1 Pärandkultuurmaastike taastamine/hooldamine
(2009.a tasumäärade alusel)
Loopealsed kooslused (71 ha) 1 689410 689410 206610 206610 206610 206610 Maahooldajad
Soostuvad ja sooniidud (82 ha) 1 796220 238620 238620 238620 238620 238620 Maahooldajad
Loopealsed kooslused (14 ha) 2 135940 135940 40740 40740 40740 40740 Maahooldajad
Soostuvad ja sooniidud (2,5 ha) 2 24275 24275 7275 7275 7275 7275 Maahooldajad
Loopealsed kooslused (16 ha) 3 155360 155360 46560 46560 46560 46560 Maahooldajad
Teised kooslused (karjatatavad metsad) (28 ha) 2 271880 271880 81480 81480 81480 81480 Maahooldajad
Niitude hooldamiskava koostamine 1 50 000 KeA
Karjaaedade ümberehitamine vastavalt
hoolduskava soovitustele
1 100000 X X 50000 X Maahooldajad
Vaheaedade ehitamine ja taastamine 1 45000 X 25000 X X 150000 Maahooldajad
6.3.2 Metsade raadamine (35 ha)
Metsade raadamine põlengutega, ettevalmistustööd ja
ohutuse tagamine
3 40000 RMK
Metsade raadamisel kavandatakse kulutused raiejäätmete
kogumiseks ja äraveoks või põletamiseks 3 105000 RMK
Alepõletus ja ettevalmistustööd 3 80000 RMK
Metsade raadamine metsamaterjali äraveoga 3 X X RMK
6.3.3 Pärandkultuuriobjektide taastamine
Kariloomade poolt lõhutud kiviaedade taastus ja hooldus 1 10000 10000 10000 10000 10000 50000 Maahooldajad
Karjaväravate taastamine 2 5000 15000 Maahooldajad
Hoonete varemete taastamiseks ja konserveerimiseks
tehnoloogia ja tööde kirjelduse tellimine
2 20 000 KeA
Uue-Rõika eluhoone vare konserveerimistööd (infoseina
tarbeks)
1 60000 RMK
6.3.4 Avamaastike taastamine
64
Puude raie ja äravedu, raiejäätmete põletamine 3 6000 RMK
6.3.5 Loometsade valgustingimuste parandamine
Lõkkekohtade valik ja tähistamine 3 1000 X Maaomanik
Männi järelkasvu ja kadaka harvendamine (5,1 ha) 1 25 000 X X RMK
6.3.7 Veerežiimi taastamine ja parandamine
Veerežiimi taastamistööde projekteerimine 2 50 000 KeA
Veerežiimi taastamistööd 3 60000 KeA
6.4.1 Eritehnika soetamine
Investeeringud poollooduslike koosluste
kaitse korraldamiseks
Väiketraktor koos haagisega 1 145000 Maahooldajad
ATV, metsaveokäru jm vahendid koosluste taastamiseks 1 220000 Maahooldajad
Mootorsaag 2 8000 Maahooldajad
Pinnasepuur aiapostide paigaldamiseks 2 20000 Maahooldajad
Puiduhakkur 3 80000 Maahooldajad
Võsasaag 3 14000 Maahooldajad
6.4.2 Kariloomade ostmine
Lihaveiste või heckveiste põhikarja soetamine ja kaitseala 1 300000 Maahooldajad
hooldajaile üleandmine (20 lehma ja 2 pulli)
6.4.3 Elektrivõrguga liitumine ja kariloomadele
laadimisestakaad ja sorteerimisaedik
Elektrivõrguga liitumine, generaatoritekilbi koostamine ja
paigaldamine, karjusgeneraatoritele varjualuse rajamine
(teostatud 2009)
2 62000 Maahooldajad
Laadimistarandike ehitamine (2tk) 1 27000 Maahooldajad
Harjutusaediku ehitamine 2 60000 Maahooldajad
Sorteerimisaediku ehitamine 2 16000 Maahooldajad
Varjualuse projekteerimine 1 55000 Maahooldajad
Varjualuse ehitamine 1 55000 Maahooldajad
65
6.4.4 Kariloomade jootmise korraldamine ja
jootmiskohtade korraldamine
Kariloomade jootmisvõimaluste parandamine 2 X X Maahooldajad
Kariloomade jootmiseks tarvilike rajatiste soetamine,
pinnasetööd kariloomade jootmistingimuste
parandamiseks
2 278000 Maahooldajad
6.4.5 Ulukikahjude vähendamine
Karjaaia trassi raie ja koristamine 1 18000 Maahooldajad
Karjaaedade hooldamine ja parandamine 1 9000 9000 9000 9000 50000 Maahooldajad
Karjaaia rajamine 1 800000 400000 Maahooldajad
6.4.6 Metssigade arvukuse piiramine
Koonga jahipiirkonnas kasutusõiguse loale tingimuste
lisamine, mis tagavad Kurese MKA ja selle ümbruses
metssigade arvukuse piiramise arvukuseni, mis ei ohusta
kaitseala kaitseväärtusi, sealhulgas käpaliste asurkondi
3 KeA
Kasutusloale Kurese MKA kaitse-eeskirjast lähtuvate
piirangute lisamine
3 KeA
6.5.2 Elupaigad
Sookoosluste hüdroloogiline uuring ja taastamiskava
projekteerimine
2 30000 KeA
Sookoosluste taastamistööde järgne hüdroloogiline seire 2 X X KeA
Taastatud poollooduslike koosluste seire 2 X X KeA
Allikate elustiku uuring 3 6000 KeA
Allikate valgala uuring 2 30000 KeA
J.Paali klassifikatsiooni kaitset vajavate taimekoosluste 3 35000 KeA
inventeerimine
Natura elupaikade kordusvaatlused 2 X X KeA
6.5.1 Maastik KeA
Asustuse ja maastike kujunemise
uuring jääajast tänapäevani
3 50000 KeA koostöös
MTÜde ja ERMiga
66
6.5.3 Linnustik
Loodusdirektiivi I lisa ja kaitsealuste linnuliikide
loendusinventuur 1 20000 KeA
Linnudirektiivi liikide ja kaitsealuste liikide arvukuse seire 2 X X KeA
Tedre mänguplatside kaardistamine ja mänguaegse
arvukuse hinnang
3 2000 X KeA
6.5.4. Loomastik
Teelehe-mosaiikliblika arvukuse hinnang ja elupaikade
inventuur
2 15000 KeA
Käsitiivaliste seire 3 25000 KeA
6.5.5 Taimestik KeA
Kaitsealuste taimeliikide elup invent., soovitused kaitse
korraldamiseks 2 30000 KeA
II kategooria kaitsealuste taimeliikide seire ja seire alusel
kaitse korraldamiseks soovituste andmine
2 X KeA
6.5.6. Samblad
PV ja SKV karjamaade sammalde inventuur 3 X KeA
6.5.7. Samblikud KeA
Samblike inventuur 3 X KeA
6.5.8 Vesi
Allikate vee reostusuuringud 2 10000 10000 KeA
6.5.9. Pärandkultuuriobjektid KeA
Pärandkultuuriobjektide kaardistamine ja kirjeldamine 1 25000 KeA
Ajaloomälestiste teadusliku uurimise programm 1 40000 40000 200000 200000 40000 400000 MTÜ-d
EKSPONEERIVAD TEGEVUSED
6.6.6.1 Vaated, vaadete avamine
Kiviaedadelt puude raie ja koristamine 1 6000 16000 16000 22000 RMK
6.6.1.2. kujundusraied vaadete avamiseks
Vaadete avamine Vastaba vaatluskohtadelt (0,2-0,3 ha) 2 2500 RMK
Vaadete avamine Pakamäe vaatluskohtadelt 1 1500 RMK
67
Vaatluskohtade vaadete avatuna hoidmine (karjatamine,
võsaraie)
2 X X X RMK
6.6.2.1 Salumäe torn
Salumäe torni projekteerimine 3 35 000 KeA
Salumäe torni rajamine 3 450000 RMK
Temaatilise infostendi koostamine (Salumäe torni) 3 2000 KeA
Salumäe infostendi valmistamine ja paigaldamine 3 3000 RMK
6.6.2.2. Tütarpaka torn
Tütarpaka tornialuse arheol eeluuring 3 2000 KeA
Tütarpaka torni ehitamine 3 80000 RMK
Temaatilise infostendi koostamine (Tütarpakk) 3 4000 KeA
Temaatiliste infostendide valmistamine (Tütarpakk 2 tk) 3 5000 RMK
Osutavad viidad 3 1000 X X RMK
6.6.2.3 Kibura vaatlusplatvorm
Kibura vaatlusplatvormi rajamine 3 40 000 RMK
Kibura infostendi koostamine 3 4000 KeA
Kibura stendi valmistamine ja paigaldamine 3 3000 RMK
Osutavad viidad 3 1000 RMK
Rajatiste hooldamine 2 1000 1000 RMK
6.6.3 Teabesüsteem
Teabesüsteemi ühtse stiili kujundamine 1 20000 RMK
Teabetahvlite kujundamine 2 15000 RMK
Teabetahvlite valmistamine (25 tk) 2 80 000 RMK
Suunaviitade valmistamine (25 tk) 2 7000 RMK
Teabesüsteemi hooldamine 2 1000 1000 1000 1000 1000 1000 RMK
6.6.2.4 Telkimisplats
Lõkkekohaga telkimisplatsi ja küttepuude varjualuse kavandi
koostamine ja rajamise kooskõlastamine
1 5000 Maahooldaja
Telkimisplatsi rajamine 1 20000 Maahooldaja
Lõkkeplatsi rajamine 1 3000 Maahooldaja
68
Lõkkeplatside hooldamine, sealhulgas lõkkepuude
ettevalmistamine
1 Maahooldaja
Telkimisplatsil elektritarbimise võimaluse loomine 3 3500 Maahooldaja
Lõkkepuude varjualuse rajamine 3 4000 Maahooldaja
Osutava viida paigaldamine 3 1000 Maahooldaja
6.6.3.5 Parklad
Parkimiskohtade projekteerimine 2 5000 Maahooldaja
Busside ümberpööramiskoha ja teelaienduse rajamine 3 40000 Maahooldaja
Hooldusvaba tualeti ehitamine 3 35000 Maahooldaja
Kibura parkla projekteerimine 2 15000 Maahooldaja
Parkla rajamine 2 125000 Maahooldaja
Juurdepääsutee täitmine ja tasandamine 2 25000 Maahooldaja
Rajatiste hooldamine 2 5500 6500 9500 9500 9500 50000 Maahooldaja
6.6.4 Trükised
Kaitseala voldikkaardi kujundamine 2 X KeA
Voldikkaardi trükkimine (2000 eks) 2 X KeA
Kurese pärandmaastike kujunemislugu
pärandkultuuriobjekte tutvustava materjali kogumine ja trükise kujundamine
ja 3 X KeA
Kurese pärandmaastike kujunemisloo trükkimine 3 X KeA
Kaitsekorralduskava hindamine ja uue koostamine 1 5 000 5 000 KeA
7. KASUTATUD MATERJALID
1. Ekspertarvamus Koonga valla Kurese küla maa-arhitektuuri ja maamaastike väärtusest
(E.Lutsepp, 2008);
2. Ekspertarvamus Koonga valla Kurese küla arheoloogiamälestistest (M.Mandel, 2008);
3. Eksperthinnang (M.Remmel, 2007);
4. Kurese MKA kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri (e-õigus); 5. Mihkli Salumäe
looduskaitseala ekspertiis (P. Kiristaja,2005).
Keskkonnaamet 2020
Manija maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/109
KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori 16.04.2020
käskkirjaga nr 1-2/20/2-3
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 7
1.1 Ala iseloomustus ................................................................................................................... 7
1.2. Maakasutus ........................................................................................................................ 10
1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................... 13
1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 13
1.5. Uuritus................................................................................................................................ 14
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................. 14
1.5.2 Riiklik seire .................................................................................................................. 14
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................ 16
2. Eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse analüüs ........................................................ 17
3. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 20
3.1. Elustik ................................................................................................................................ 20
3.1.1. Taimed ........................................................................................................................ 20
3.1.1.1 Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ....................................................................... 21
3.1.1.2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum) .................................................................. 22
3.1.1.3 Harilik muguljuur (Herminium monorchis) .......................................................... 24
3.1.1.4 Emaputk (Angelica palustris) ............................................................................... 25
3.1.2. Kahepaiksed ja roomajad ............................................................................................ 27
3.1.2.1 Kõre (Bufo calamita) ............................................................................................ 27
3.1.3. Linnud ......................................................................................................................... 30
3.1.3.1 Tutkas (Calidris pugnax) ...................................................................................... 32
3.1.3.2 Mustsaba-vigle (Limosa limosa) ........................................................................... 34
3.1.3.3 Kivirullija (Arenaria interpres) ............................................................................ 35
3.1.3.4 Soopart (Anas acuta)............................................................................................. 36
3.1.3.5 Räusktiir (Hydroprogne caspia) ........................................................................... 38
3.1.3.6 Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ........................................................................... 39
3.1.3.7 Väiketiir (Sternula albifrons) ................................................................................ 41
3.1.3.8 Randtiir (Sterna paradisaea) ................................................................................ 42
3.1.3.9 Jõgitiir (Sterna hirundo) ....................................................................................... 43
3.1.3.10 Punajalg-tilder (Tringa totanus) ......................................................................... 45
3.1.3.11 Punaselg-õgija (Lanius collurio)......................................................................... 46
3.1.3.12 Liivatüll (Charadrius hiaticula) ......................................................................... 47
3
3.1.3.13 Roo-loorkull (Circus aeruginosus) ..................................................................... 48
3.2. Väärtuslik maastik ............................................................................................................. 50
3.2.1. Manija - Liu rannikumaastik ................................................................................... 50
3.3. Kooslused ........................................................................................................................... 51
3.3.1. Rannikulõukad (1150*) .......................................................................................... 55
3.3.2. Väikesaared ning laiud (1620) ................................................................................ 56
3.3.3. Rannaniidud (1630*) .............................................................................................. 56
3.3.4. Hallid luited (2130*) ............................................................................................... 58
3.3.5. Kuivad nõmmed (4030) .......................................................................................... 59
3.3.6. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ................................................................ 59
3.3.7. Sinihelmikakooslused (6410).................................................................................. 61
3.3.8. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ................................................................... 61
3.3.9. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ................................................... 62
3.3.10. Puisniidud (6530*) ................................................................................................ 63
3.3.11. Puiskarjamaad (9070) ........................................................................................... 64
3.4. Üksikobjektid ..................................................................................................................... 65
3.4.1. Kokkõkivi ............................................................................................................... 65
4. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ...................................................... 66
4.1. Külastusobjektid ................................................................................................................ 67
4.1.1. Manilaiu sadam ........................................................................................................... 67
4.1.2. Külakeskus ja muuseum ............................................................................................. 67
4.1.3. Saare südame lamba pood ........................................................................................... 67
4.1.4. Tuletorn ....................................................................................................................... 67
4.1.5. Kokkõkivi ................................................................................................................... 67
4.1.6. Infostendid .................................................................................................................. 68
4.1.7. Õpperada ..................................................................................................................... 68
5. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve ......................................................... 68
5.1 Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................. 68
5.1.1 Elustiku seire ................................................................................................................ 68
5.1.1.1. Riiklik seire .......................................................................................................... 68
5.1.1.2. Elupaikade inventuur ........................................................................................... 68
5.1.2. Liigikaitselised tööd .................................................................................................... 69
5.1.2.1. Kõre elupaikade hooldus ja taastamine................................................................ 69
5.1.2.2. Kõre kudemisveekogude hooldus ........................................................................ 69
4
5.1.2.3. Kõrekulleste inkubeerimine ................................................................................. 70
5.1.2.4. Kõrede talvituspaikade taastamine ...................................................................... 72
5.1.2.5. Emaputke kasvualade hooldus ............................................................................. 72
5.1.2.6. Muguljuure kasvualade hooldus .......................................................................... 74
5.1.2.7. Röövluskoormuse vähendamine .......................................................................... 76
5.1.2.8. Tormikahjude likvideerimine............................................................................... 76
5.1.3. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ........................................................................... 77
5.1.3.1. Rannikulõugaste hooldamine ............................................................................... 77
5.1.3.2. Rannaniitude taastamine ja hooldus..................................................................... 78
5.1.3.3. Kuivade niitude lubjarikkal mullal taastamine ja hooldus ................................... 80
5.1.3.4. Puisniitude taastamine ja hooldus ........................................................................ 81
5.1.4. Koosluste hooldamiseks vajamineva tehnika ja taristu soetamine ............................. 82
5.1.5. Kaitsealuste üksikobjektide hooldustööd ja tähistamine ............................................ 83
5.1.6. Infostendide ja õpperaja loomine, uuendamine ja hooldustööd .................................. 83
5.1.7. Kaitseala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude tähistamine ................. 83
5.1.8. Kavad ja eeskirjad ....................................................................................................... 85
5.1.8.1. Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uue kava koostamine ............................. 85
5.1.8.2. Kaitse-eeskirja muutmine .................................................................................... 85
5.2 Eelarve ................................................................................................................................ 86
6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ............................................................................ 89
Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 92
LISAD ........................................................................................................................................... 96
5
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek 6. märtsil 2020. aastal Manija
külakeskuses. Koosoleku protokoll ning kirjalikult esitatud küsimused ja ettepanekud on lisatud
kavale (lisa 6 ja 7).
Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kirsi
Loide (tel: 447 7375, e-post: [email protected]). Kava koostamisele aitas kaasa
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap.
Kaanefoto: Kirsi Loide
6
Kasutatud lühendid
MO – maaomanikud
KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud maastikukaitseala kaitse-
eesmärgina
Kat – kaitsekategooria
KeA – Keskkonnaamet
KAUR – Keskkonnaagentuur
KKK – kaitsekorralduskava
KOV – kohalik omavalitsus
LiA – linnuala
LiA – jah/ei: liik kas vastavalt on/ei ole nimetatud linnuala kaitse-eesmärgina
LiD – linnudirektiiv
LiD lisa – linnudirektiivi vastava lisa kaitstav liik
MKA – maastikukaitseala
LoA – loodusala
LoA – jah/ei: liik või elupaik kas vastavalt on/ei ole nimetatud loodusala kaitse-eesmärgina
LoD – loodusdirektiiv
LoD lisa – loodusdirektiivi vastava lisa kaitstav liik
PLK – poollooduslik kooslus
EPN – Eesti punase nimestiku andmed
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
KKR – keskkonnaregister
7
1. Sissejuhatus
1.1 Ala iseloomustus
Manija maastikukaitseala (204,6 ha) asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Manija külas (joonis 1).
Manija saar võeti esimest korda kaitse alla 12. juulil 1991. a. Pärnu Maakonnavalitsuse määrusega
nr 319 “Manilaid, Hanilaid”. Nõuetekohane kaitse-eeskiri kinnitati Eesti Vabariigi valitsuse
määrusega nr. 127 "Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri" 29. mail 2006 (RT I 2006, 27, 201).
Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine,
pärandkultuurmaastike säilitamine, kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja
kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse. Liigid, keda maastikukaitsealal kaitstakse
kuuluvad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (Linnudirektiiv) I ja
II lisasse – tutkas (Philomachus pugnax), soopart (Anas acuta), kivirullija (Arenaria interpres),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väiketiir (Sternula albifrons),
randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), roo-
loorkull (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Samuti kaitstakse nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(Loodusdirektiiv) II lisas nimetatud liike – kõre (Bufo calamita), palu-karukell (Pulsatilla patens)
ja rand-ogaputk (Eryngium maritimum). Lisaks liikidele kaitstakse ka Loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüüpe – rannikulõukad (1150*), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(1630*) ja puisniidud (6530*).
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 111, 1758) esitati Manilau- Hanilaiu loodusala Natura 2000
võrgustiku alaks, kus kaitse-eesmärgiks määrati loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide,
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*1), hallid luited (kinnistunud rannikuluited)
(2130*) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) kaitse. Keskkonnaministeeriumi Natura 2000
andmebaasi on kantud Manilau-Hanilaiu loodusalal kaitseväärtuslikuks linnuliigiks niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) ja kaitseväärtuslikuks kahepaikseks kõre (Bufo calamita).
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 111, 1758) esitati Pärnu lahe linnuala Natura 2000
võrgustiku alaks, mis hõlmab ka Manija maastikukaitseala. Pärnu lahe Linnuala kaitse-eesmärgiks
on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-
part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria
interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi
1 Siin ja edaspidi on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi 91/43/EMU I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
8
(Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul
(Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),
naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt
(Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa
erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Manija maastikukaitsealal on valdavaks kõrge looduskaitselise väärtusega pool-looduslikud
kooslused – põhiliselt rannaniidud (136,7 ha), kus elab hulgaliselt sellele kooslusele omaseid
linnuliike nagu tutkas, niidurüdi, räusk, jõgitiir, randtiir, punajalg-tilder, liivatüll ja tõmmuvaeras.
Samuti mitmeid kahepaikseid nagu kõre, tiigikonn, tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rabakonn ja
rohukonn.
Lisaks loodusväärtustele kaitstakse saarel ka sealset kultuurikooslust, mille kaitsevajadus on
sätestatud Tõstamaa valla üldplaneeringus (kehtestati 07.03.2008 Tõstamaa Vallavolikogu
määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“). Üldplaneeringus sätestatakse Manija saare
kohta ehitustingimused, mis tulenevad lisaks teistele põhjustele ka vajadusest kaitsta sotsiaalset ja
looduskeskkonda ning kultuurikooslust (UNESCO suulist ja vaimset pärandit). Tõstamaa valla
üldplaneeringu kohaselt peab igasugune saarel toimuv majandustegevus aitama saare omapära
säilitada.
9
Joonis 1. Manija maastikukaitseala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart,
Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2019).
1.2. Maakasutus
Manija MKA pindala on 204,6 ha. Valdavalt on saarel maa eraomandis (182,4 ha), mis moodustab
üle 89 % kaitseala üldpinnast, riigiomandis on 11,5 ha, mis teeb kaitseala kogupindalast 5,6 % ja
munitsipaalomandisse jääb 7,4 ha, mis moodustab vaid 3,6 % kaitseala kogupindalast. Maaomandi
jaotust iseloomustab diagramm 1 ja joonis 2.
Põhikaardi kõlvikulise jaotuse alusel on maastikukaitseala 104,2 ha ehk 50,9 % ulatuses rohumaa,
70,4 ha ehk 34,4 % on roostik. Väiksemal pindalal leidub liivast lagedat ala, põõsastikke, põlde,
veekogusid jm. Ülevaade maastikukaitseala kõlvikulisest jaotusest on esitatud tabelis 1 ja joonisel
3.
Diagramm 1. Maaomandi jagunemine protsentuaalselt.
Tabel 1. Kõlvikuline jaotus Manija maastikukaitsealal.
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal (%)
Rohumaa 104,2 50,9
Roostik 70,4 34,4
Liivane ala 8,3 4,1
Eraõu 6,2 3,0
Põõsastik 2,6 1,3
Meri 4,3 2,1
Põllumaa 4,1 2,0
Muu lage 4 2,0
Teemaa 0,24 0,1
Muu veekogu 0,25 0,1
KOKKU 204,6 100,0
5,6%
89,1%
3,6%
riigiomand eraomand munitsipaalomand
11
Joonis 2. Maaomandi jaotus Manija maastikukaitsealal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Katastrikaart,
Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuli 2018).
12
Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Manija maastikukaitsealal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti
WMS kaardirakendus seisuga juuli 2018).
13
1.3. Huvigrupid
Keskkonnaamet – looduskaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärkideks olevate liikide ja loodusdirektiivi elupaikade soodne seisund.
Riigimetsa Majandamise Keskus – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala
külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.
Kohalikud elanikud ja kaitsealale jääva eramaa omanikud – pääs kaitsealale,
majandustegevus, võimalikult väike tegevusvabaduse piiramine, mereala kasutamine kalanduseks,
traditsioonilise looduskasutusega seotud tavade ja kultuuripärandi säilitamine.
Kohalikud omavalitsused – kohaliku omavalitsuse huvi on piirkonna tasakaalustatud arengu
tagamine, loodusväärtuste esinemisest tulenevate mõjude minimeerimine elanike omandi
igapäevasele majandamisele ning piirkonna arengule, meeldiva elukeskkonna ja atraktiivse
kultuuriturismi sihtkoha säilimine, pärimusliku elulaadi osaks olevate tegevuste alalhoidmine.
Kihnu kultuuriga seotud organisatsioonid – kohaliku kultuuri omapära säilitamine.
Maahooldajad – poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine.
Külastajad – külastuse taristu korrasolek, ligipääsetavus, vaatamisväärsuste esinduslikkus.
Turismiettevõtjad – saare külaliste jaoks atraktiivsete maastike säilimine.
Teadlased – kahepaiksete, taimestiku ja linnustiku seiramine.
1.4. Kaitsekord
Manija maastikukaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele Manija piiranguvööndiks ja Anilaiu sihtkaitsevööndiks. Kaitstava ala kaitsekord tuleneb
Manija maastikukaitseala kaitse-eeskirjast (määrus nr. 127 "Manija maastikukaitseala kaitse-
eeskiri" 29. mail 2006 (RT I 2006, 27, 201)).
Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on inimestel lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju,
seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, välja arvatud 1. augustist 1. märtsini Anilaiu sihtkaitsevööndis,
et vältida kaitsealuste linnuliikide pesitsemise häirimist. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja
arvatud linnujaht. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõita ainult teedel. Maastikusõidukiga tohib
sõita kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus, koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, olemasolevate teede ja ehitiste
hooldustööd ning pilliroo ja adru varumine. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus,
loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste
korraldamine. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ja kuni 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
14
Ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine on samuti lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine ning
uue veekogu rajamine. Telkimine ja lõkke tegemine on piiranguvööndis lubatud ainult kohtades,
mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine
õuemaal on lubatud omaniku loal. Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine,
energiapuistute ja uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, looduslikul
rohumaal biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine ning roo varumine (lisa 1).
Lisaks on arvatud Manija maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr
615-k „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ Pärnu lahe linnuala
kooseisu ning Manilau-Hanilaiu loodusalasse. Loodusala eesmärgiks on I lisas nimetatud
elupaigatüüpide väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid luited (2130*) ja
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) kaitse. Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgiks on 41
linnuliigi ja nende elupaikade kaitse. Manija maastikukaitseala leidub neist 10 liiki.
Kaitsekorralduskavas käsitletakse Manija MKA, Pärnu lahe linnuala ja Manilau-Hanilaiu
loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ning elupaigatüüpe.
1.5. Uuritus
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000. Viimane
elupaikade inventuur toimus 2014. aastal, mille viis läbi ekspert Meeli Mesipuu. Inventuuri käigus
täpsustati elupaikade piire ning varasemat määrangut.
1.5.2 Riiklik seire
Manilaiul toimib riiklik seire „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire“ alamprogrammide
käigus. Kaitsealal asub Eesti Looduse Infosüsteemi järgi (seisuga juuli 2018) 11 seirejaama (tabel
2). Suurem osakaal on linnustiku seirel, kuna Manilaiu saare näol on tegemist linnusliku jaoks
olulise rändeteele jääva peatuskohaga. Niisamuti pakuvad sealsed rannaniidud ka häid
pesitsuspaiku.
15
Tabel 2. Seirejaamad ja –programmid Manija MKA-l.
Seireprogramm Seirejaam
Ohustatud taimekooslused (Natura2000 kooslused) seire
Manilaiu rannaniidud SJA7877000
Meresaarte haudelinnustiku seire Kihnu SJA2929000
Rannaniitude haudelinnustiku seire; Valitud elupaikade haudelinnustik
Manija SJA6978000
Kahepaiksed; Kõre Manija SJA9134000
Ohustatud soontaimed ja samblaliigid Manilaid SJA4743000; Manilaid W osa SJA9362000
Kesktalvine veelinnuloendus Ic04 SJB0092000; Ib16 SJB0139000; Ic03 SJB0328000; Ib15 SJB0342000
Haned, luiged ja sookurg Lao-Liu rand SJA1548000
Ohustatud taimekoosluste seirevalim moodustatakse kuueaastaste tsüklite kaupa, viimane
rannaniitude seire toimus Manilaiul aastal 2016, seire aruandest järeldub, et ideaalses seisus on
Riida turismitalu maadel olev rannaniit. Tuleb tegeleda niitmise ja karjatamisega, leida huvilised
koosluse hoolduse jätkumiseks.
Meresaarte haudelinnustiku seire ala sisse jääb Anõlaid, kus toimub seire üks kord pesitsusperioodi
jooksul mais/juunis. 77 arvukamast meresaarte haudelinnuliigist hinnati usaldusväärsed arvukuse
trendid perioodi 1991-2017 kohta kokku 61 liigi puhul. Nende hulgas on 9 liiki sellised, kelle
arvukus on usaldatavalt langenud ning 44 liiki sellised, kelle arvukus on usaldatavalt tõusnud.
Stabiilse arvukusega on 8 liiki.
Rannaniitude haudelinnustiku seire toimub Manilaiul 3-5 aastase tsükli sees, viimane seire toimus
2017. aastal. 51 arvukamast rannaniitude haudelinnuliigist hinnati usaldusväärsed arvukuse
trendid perioodi 1999-2017 kohta kokku 37 liigi puhul. Nende hulgas on 19 liiki sellised, mille
arvukus on usaldatavalt langenud (2016 oli selliseid liike 13) ning 13 liiki sellised, mille arvukus
on usaldatavalt tõusnud (2016 oli selliseid liike 10). Stabiilse arvukusega on 5 liiki.
Kesktalvine veelinnuloendus toimub iga-aastaselt, aastal 2018 loendati kokku 53 vee- ja
rannikulinnuliiki kokku 3263 kirjet. Kolm kõige arvukamat talvitujat olid alu, sõtkas ja kirjuhahk.
Hanede, luikede ja sookurgede koondumisalal loendatakse linde igal aastal kevadel, sügisel ja
talvel, Lao-Liu ala on luikede seireala, mille kohta on viimane aruanne aastast 2016. Nimetatud
seirealal on luikede arvukus olnud viimase 10 aasta lõikes kõikuv, mille põhjuseks arvatakse olevat
eri aastatel väga erinevad jääolud.
Kõre seire kaitsealal toimub Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate seire
programmi all. Manijal asub antud seireskeemi seirejaam, mille võtmeliigiks on kõre. Kuna seire
toimub iga-aastaselt, siis piisab sellest jälgmaks saare kõrepopulatsiooni seisundit. Lisaks kõrele
16
seiratakse sama programmi all ka teisi kahepaikseid, kuid sel puhul on seiresamm kord kuue aasta
jooksul. Viimasest kahepaiksete seirearuandest (2019 aasta) selgub, et kõrepopulatsioon, mis
alates 2011. aastast on olnud laiul langustrendis, on viimastel aastatel stabiliseerumas. Paraku
takistab populatsiooni arvukuse suurenemist rannaniitude halb seisund. Vajalik on iga-aastane
kõre seire, elupaikade hooldamine ja roostunud rannaniitude taastamine. Teiste seiratud
kahepaiksete arvukus on stabiilne või isegi tõusev.
Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire raames seiratakse Manijal rand-ogaputke (Eryngium
maritimum) ja hariliku muguljuure (Herminium monorchis) seisundit. Viimasest rand-ogaputke
seirearuandest (2010 aasta) selgub, et võrreldes eelmise (2005 aasta) seirega on liigi arvukus alal
tõusnud ning populatsiooni üldseisundit võib lugeda heaks, võimalik ohutegur on tallamine.
Hariliku muguljuure viimasest seirearuandest (2009 aasta) selgub, et idapoolne asurkond on
ilmselt hävinenud pikaajalise karjatamise tõttu, kuid lääneosa asurkonna seisund on hea ning
aruandes soovitatakse jätkata niitmisega, et säilitada asurkonna head seisundit. 2016. aastal seirati
muguljuurt Manilaiul ka ohustatud taimekoosluste seire: rannaniidud raames, selgus, et ka
läänepoolne asurkond on kadunud hoolduse katkemise tõttu.
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus
Võrreldes eelmise perioodiga on riiklik seire Manilaiul edasi arenenud ning vastavalt soovitustele
on seire tihenenud erinevate lisandunud seireprogrammide näol. Lisaks rannikualade
haudelinnustiku seirele ja meresaarte linnustiku seirele toimub alal ka talvine veelindude loendus
ja luikede loendus. Endiselt toimub iga-aastane kõre ja ohustatud taimeliikide seire ning pool-
looduslike koosluste hooldamise- ja taastamistööde seire. Lisaks on vastavalt eelmises KKK-s
märgitule toimunud niidukoosluste levikupiiride uuendamine aastal 2014.
Riikliku seirejaamade kohaselt peaks alal toimuma ka nahkhiirte seire (alale jääb Lao seireruut),
kuid üheski aruandes pole Lao seirejaamast juttu.
Vajalik on elupaikade inventuur – maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide
seisundi hindamiseks ja piiride täpsustamiseks kaitsealal.
17
2. Eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse analüüs
Manija MKA kaitsekorralduskavas (2010-2019 a.) ettenähtud tegevuste tulemuslikkuse hindamine
saab toimuda vaid läbi koosluste ja liikide leviku muutuste jälgimise.
Tulemuslikkust hinnatakse järgnevate kriteeriumide alusel:
1. Pilliroo leviku muutused:
Kaitsekorralduskava perioodi lõpuks ei tohiks olla vähemalt esimese tähtsuskategooria niidualadel
lauspillirooga kaetud alasid.
Joonis 4. Niitude majandamise prioriteetsusjärjestus Manija MKA-l 2010-2019. a KKK kohaselt
(punasega I peioriteet, sinisega II prioriteet ja rohelisega III prioriteet).
18
Pilliroo levik aastal 2019:
Kaitsekorraldusperioodi jooksul ei ole suudetud saada kõiki I prioriteedi rannaniite hooldusesse,
mis tähendab, et jätkuvalt on rannaniitudel probleemiks roostumine. Eriti suureks probleemiks on
roostikumassiiv merega piirneval alal. Vähe on selliselt hooldatud rannaniite, kus on suudetud
hooldada tervet rannaniidu kompleksi selliselt, et avatud on vaade merele. Seega on pilliroo leviku
takistamise osas jäänud kaitsekorraldusperioodi eesmärk saavutamata.
2. Heas korras Natura elupaigatüüpide levikuala.
Selleks, et kaitsekorralduskava teostamist võiks pidada õnnestunuks, peaks heas korras (suuresti
madalmurune) rannaniidualade pindala ulatuma vähemalt 70 hektarini. Seda koos geobotaaniliselt
rannaniiduks mittekvalifitseeruva, kuid rannaniiduga otseselt piirneva ja seda ökoloogiliselt
toetava niidualaga. Juhul, kui madalmuruste niiskete niitude pindala jääb KKK lõpus alla 50
hektari, tuleb kaitsekorralduskava teostamine lugeda ebaõnnestunuks. Üle 70 hektari korral on
tulemus hea.
Heas korras Natura elupaigatüüpide levikuala aastal 2019:
Manija MKA-l on hetkel 49,8 ha hooldatud niidualasid, mille hooldamiseks võetakse
poollooduslike koosluste hooldustoetust. Samas on sellele lisaks veel umbes 10 ha alasid, kus
hooldatakse aga toetust ei võeta. Rannaniitudel on merega piirnevad alad suures osas
pilliroostunud ning hooldusvõtetena kasutatakse pigem niitmist, kui karjatamist. Niitmisel ei
saavutata vajalikku tulemust, sest niidetakse kuivematel kõrgematel rannaniidu osadel. Seega on
eelneval kaitsekorraldusperioodil ettenähtud eesmärgid rannaniitude osas jäänud saavutamata.
Põhjuseks võib lugeda asjaolu, et niidualade hooldus ei ole enam elustiili osa (vähesed
maaomanikud tegelevad loomakasvatusega) ning toetuste saamise nõuded ei arvesta väikesaarele
omaseid loodustingimusi.
3. Niidulinnustiku taastumine.
Kuna linnustiku arvukust mõjutavad lisaks käesolevale kaitsekorralduskavale liikide üldised
arvukustrendid, siis ei saa võtta otseselt edukuse hindamisel aluseks haruldasemaid liike
(niidurüdi, mustsaba-vigle). Objektiivse hinnangu annab puistute ja rooga seotud liikide ning
avatud niitudega seotud liikide suhte muutus. Kui niiduliikide arvukus tõuseb ning puistu/roo
liikide arvukus väheneb, võib pidada tegevusi edukateks. Suureks õnnestumiseks võib pidada
juhtu, kui mustsaba-vigle on asunud pesitsema rohkem kui 5 paarina või niidurüdi pesitsejana
taastunud. Täiendava kriteeriumina tuleb kasutada kiiremini elupaiku hõlmava liigi nagu kiivitaja
arvukuse suurenemist. Linnustiku puhul tuleb lisaks Manijal toimunud muutusele täiendavalt
arvestada ka antud liikide üldiseid populatsioonitrende.
19
Niidulinnustiku seisund aastal 2019:
Kaitsekorralduslikult oluliste liikide arvukused ei ole säilinud Manija rannaniitudel vähemalt
2004. aasta tasemel, suurenenud on poolavatud maastikega seotud liikide arvukused, mis viitab
sellele, et endiselt on probleemiks niitude roostumine. Näiteks on kõrkja-roolinnu arvukus oluliselt
suurenenud ning pesitsejana on lisandunud ka roo-loorkull, keda 2004. aastal Manijal ei olnud.
Võrreldes 2004. aastaga on veidi tõusnud ka kiivitajate arvukus. Niiduliikide arvukused pole
taastunud ning selle põhjuseks on endiselt niidualade halb kvaliteet. Anõlaiul on
kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide arvukused säilinud 2004. aastaga võrdses seisus, kuid
viimastel aastatel on siiski ka seal pesitsevate liikide arvukused vähenenud võrreldes maksimum
aastatega.
Tabel 3. Poolavatud maastikega seotud linnuliikide ja niidualadega seotud linnuliikide
maksimaalsed arvukused 2004. aastal ning kaitsekorraldusperioodi jooksul (2010-2019. aastatel).
Liik Maks. Paare
2004
Maks. paare
2010-2019
Anilaiul
Maks. paare 2010 -
2019 Manilaiul
(rannaniidud)
Arvukuse trend
2013-20172
tutkas (Philomachus
pugnax) 1 0
niidurüdi (Calidris alpina
schinzii) 1
mustsaba-vigle (Limosa
limosa) 7 3 (-)
kivirullija (Arenaria
interpres) 1 -
soopart (Anas acuta) 0
räusktiir (Sterna caspia) 1 0
tõmmuvaeras (Melanitta
fusca) 1 4 -
väiketiir (Sterna albiforns) 3 1 0
randtiir (Sterna
paradisaea) 40 56 8 +
jõgitiir (Sterna hirundo) 10 49 +
punajalg-tilder (Tringa
totanus) 28 1 13 0
2 Arvukuse trendide kriteeriumid:
0 märkimisväärseid muutusi ei olnud (stabiilne);
(0) arvatavasti stabiilne;
– mõõdukas langus;
(-) arvatav langus;
+ mõõdukas tõus;
f arvukus tugevasti kõikunud, kuid kindla suunata.
20
punaselg-õgija (Lanius
collurio) 5 -
liivatüll (Charadrius
hiaticula) 5 2 8 0
roo-loorkull (Circus
aeruginosus) 3 +
kiivitaja (Vanellus
vanellus) 5 9 +
sooräts (Asio flammeus) 1 f
kõrkja-roolind
(Acrocephalus
schoenobaenus) 162 225
-
3. Väärtused ja kaitse-eesmärgid
Kaitseala looduskaitselised väärtused on siin pesitsevad ja peatuvad Euroopa Liidu Linnu- ja
Loodusdirektiivi lisadesse kantud ning Eesti Vabariigi Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad
linnu- ja taimeliigid ning Euroopa Liidu Loodusdirektiivi lisadesse kantud kooslused. Valdav osa
kaitsealast on kaetud erinevate pool-looduslike kooslustega. Kõigi kaitsekorralduslikult oluliste
väärtuste kaitse tagamiseks on käesolevas KKKs planeeritud lühiajalised (10 aastat) ja pikaajalised
(30 aastat) kaitse-eesmärgid . Lühiajalised kaitse-eesmärgid on ka käesoleva KKK eesmärkideks.
Koond kaitse-eesmärgiks võetud väärtustest ja neile seatud eesmärkidest on esitatud lisas 2.
3.1. Elustik
3.1.1. Taimed
Manija maastikukaitsealal leidub keskkonnaregistri andmetel 10 kaitsealust taimeliiki, millest
kaks rand-ogaputk (Eryngium maritimum) ja emaputk (Angelica palustris) kuuluvad II
kaitsekategooriasse ning ülejäänud kaheksa: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica),
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), suur
käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia),
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ja aas-karukell (Pulsatilla pratensis) III
kaitsekategooriasse. See näitab, et Manija on esinduslik käpaliste kasvuala. Varasemalt on
leidunud Manijal ka muguljuurt, kuid selle liigi populatsioonid on laiul välja surnud ühel juhul
liigse karjatamise tagajärjel ja teisel juhul hoolduse puudumise tõttu. Manijalt pole leitud kaitse-
eesmärkiks olevat palu-karukella alates 1930. aastast, kuid lausaliselt kasvab Manijal aas-
karukella. Seega tuleb kaitse-eeskirja muuta ning palu-karukell kaitse-eesmärkidest eemaldada ja
lisada kaitse-eesmärgiks aas-karukell. Kaitsekorralduskavaga seatakse eesmärgid vaid Manija
maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks olevatele ja eesmärgiks seatavatele liikidele (tabel 4).
21
Tabel 4. Kaitsekorralduskavas käsitletavad Manija maastikukaitsealal leiduvad kaitsealused
taimeliigid.
Liik Registreeritud
leiukohad
KKRis
Kaitse
kat
MKA
eesmärk
LoD
lisa
LoA
eesmärk
EPN
kategooria Eesti k. Ladina k.
aas-
karukell Pulsatilla pratensis 12 (7,5 ha) III Ei II Ei ohulähedane
rand-
ogaputk
Eryngium
maritimum 1 (0,9 ha) II Jah Ei Ei ohustatud
muguljuur
Herminium
monorchis II Ei Ei Ei ohulähedane
emaputk Angelica palustris 6 (5,2 ha) II Jah II Ei ohulähedane
3.1.1.1 AAS-KARUKELL (PULSATILLA PRATENSIS)
III kat; LoD - II; KE – ei; LoA – ei.
Aas-karukell on Euroopa levilaga liik. Eestis asub areaali põhjapiiril ning on levinud hajusalt –
sagedasem Lääne-, Põhja- ja Kagu-Eestis (Kukk & Kull, 2005; Pärandkoosluste Kaitse Ühing,
2016). Aas-karukell on mitmeaastane pehmekarvane taim. Õied on lillakad kellukja kujuga ning
longus, alles viljudes ajavad end püsti ja taime vars kasvab märksa pikemaks. Võib kasvada kuni
40 cm kõrguseks. Juurmised lehed on ebakorrapäraselt sulgjad, ilmuvad õitseajal või veidi hiljem.
Kõrglehed jagunenud lineaarseteks osadeks ning kinnituvad männastena õitest allpool. Viljad on
karvased, tähtjalt laiuvad. Õitseb aprillist juunini.
Kasvukohad on liivased, kuivad ja hõreda taimestikuga pinnased - niidud, lood, nõmmed ja
männikud (Kukk, 2004; eFloora, 2016).
Liiki ohustavad eelkõige lageraied, aga ka valgustingimuste halvenemine kasvukoha
kinnikasvamise tagajärjel. Liigi kaitsemeetmeks sobiks metsakooslustes mõõdukas ja asjakohane
metsamajanduslik tegevus. Oluline on liigi olemasolevate populatsioonide ja kasvukohtade
säilitamine. Niidualadel tuleb liigi kaitseks kasuks elupaikade hooldamine, et vältida kasvukoha
kinnikasvamist. Kindlasti tuleb vältida liigi suuremahulist korjamist (eFloora, 2016). Veel võib
liiki ohustada elupaigale ehitamine.
Keskkonnaregistri andmetel on Manija MKA-l üks aas-karukella leiukoht (Elle Roosaluste, 2005).
Leiukoht paikneb Manilaiu põhjaosas, sadamast umbes 500 m kaugusel valge rannikuluite
kasvukohatüübil, mis on kuiv ja ajuti üleujutatav. Kaitsekorralduskava koostamisel inventeeriti
aas-karukella teadaolevat leiukohta ja sobivaid niiduelupaiku ning leiti, et lisaks põhjaosas
teadaolevas leiukohas kasvab veel niidetavatel aladel aas-karukella lausaliselt kokku vähemalt 7,5
ha.
22
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal leidub aas-karukella lausaliselt.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal leidub aas-karukella vähemalt 7,5 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ liigi populatsioon on kaitsealal väga heas seisus
Negatiivsed
- kasvualade kinnikasvamine ja võsastumine
Meede:
liigile sobivate niidualade jätkuv hooldamine niitmise või karjatamise kaudu.
- liigi kasvukohtadele ehitamine
Meede:
vältida liigi kasvukohtadele ehitamist.
- võimalik ohutegur on liigi suuremahuline korjamine
Meede:
vältida liigi populatsiooni ohustavat suuremahulist korjamist, infotahvlil välja tuua, et
populatsiooni hävitavat korjamist ei toimuks.
- liik ei ole Manija MKA kaitse-eesmärk
Meede:
lisada aas-karukell Manija MKA kaitse-eesmärkide hulka.
3.1.1.2 RAND-OGAPUTK (ERYNGIUM MARITIMUM)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei.
Rand-ogaputk on Euraasia levilaga liik. Meil on levinud paiguti, Lääne-Eestis tavaline, mujal
harvem (Kukk & Kull, 2005; Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2016). Rand-ogaputk on
mitmeaastane sinakashall taim. Lehed on jäigad, nahkjad, teravate ogadega, peaaegu hõlmised.
Õied on valkjad, tihedates nutitaolistes lihtsarikates, mida ümbritsevad ogalised kõrglehed.
Kasvab kuni 60 cm kõrguseks. Õitseb juunist augustini.
Eelistab kasvada liivastel ja klibustel rannikualadel – rannavallid, liivaluited (Kukk, 2004; eFloora,
2016).
23
Peamiselt ohustab rand-ogaputke inimtegevus (ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne
rajamine), häirimine ja liiklus, tallamine) ja see, et ta levib väga aeglaselt. Lisaks ohustavad ka
muud põhjused nagu kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit
jne. Vajalik on liigi olemasolevate populatsioonide ja nende kasvukohtade säilitamine (eFloora,
2016).
Keskkonnaregistri andmetel on Manija MKA-l üks rand-ogaputke leiukoht (Elle Roosaluste,
2005). Leiukoht paikneb Manilaiu põhjaosas, sadamast umbes 500 m kaugusel valge rannikuluite
kasvukohatüübil, mis on kuiv ja ajuti üleujutatav. Arvukuseks on märgitud 250 isendit. Rand-
ogaputke seire aruande (2016 aasta) kohaselt on Manilaiu populatsioon võrreldes eelmise
seirekorraga (2010 aasta, 1100 isendit) veidi vähenenud nii arvuliselt, kui pindalaliselt. Selle
põhjuseks võivad olla looduslikud protsessid, eelkõige mereheidise pealekanne (Roosaluste, 2016;
Kattai, 2010). Kaitsekorralduskava koostamisel inventeeriti rand-ogaputke kasvukohta, liiki
leidub 0,9 ha suurusel alal hajusalt.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on rand-ogaputke populatsioon taastunud 2010 aastaga
võrdsesse seisu.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal leidub rand-ogaputke 0,9 ha suurusel alal ja populatsiooni
suurus on vähemalt 1100 isendit.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ liik on Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- võimalik ohutegur on kasvualadele ehitamine
Meede:
vältida liigi kasvualadele ehitamist
- looduslikud protsessid – mereheidise pealekanne
24
3.1.1.3 HARILIK MUGULJUUR (HERMINIUM MONORCHIS)
II kat; LoD – ei; KE – ei; LoA – ei.
Harilik muguljuur on Euraasia levilaga orhidee. Meil on liik levinud eelkõige Lääne-Eestis, kus
kohati on väga arvukas (Kukk & Kull, 2005; Kull, Tali, Heinsoo, & Kartau, 2012; Pärandkoosluste
Kaitse Ühing, 2016). Harilik muguljuur on väike rohekate õitega vaid 10-15 cm kõrgune taim.
Varre alusel asuvad kaks (harvem kolm) umbes 5 cm pikkust vastakut kollakasrohelist süstjat
lehte. Väikesed rohekaskollased õied asuvad varre tipus kuni 5 cm pikkuses tihedas õisikus ja
lõhnavad magusalt mee järele. Muguljuur on oma nime saanud mullas asuva ümmarguse
juuremugula järgi, mida on igal taimel alati üks - kõigil teistel meie mugulaga käpalistel aga kaks.
Muguljuure taimed tärkavad juuni alguses ja puhkevad juuni teisel poolel. Õitsemist mõjutab
ilmastiku teguritest eelneva aasta põud, mil moodustuvad pungad uueks vegetatsiooni perioodiks
(Kull & Tuulik, 2002; Kull, Tali, Heinsoo, & Kartau, 2012).
Harilik muguljuur on valgus- ja lubjalembene taim ning kasvab parasniisketes või niisketes,
madala taimestikuga kasvukohtades, soo- ja rannaniitudel, kadastikes ja madalsoodes mätastel
(Pikner, 2013; Kull & Tuulik, 2002).
Liigi levila on eelkõige mandril kahanenud 1971. a eelse perioodiga võrreldes 27%. Peamisteks
ohuteguriteks on kasvukohtade võsastumine ja kõrgema rohttaimestiku ilmumine pärast
karjatamise lõppemist. Veel ohustab liiki metsastumine, kuivendamine ja sigade tõngumine
(Kurbel & Hirse, 2017; Kull & Tuulik, 2002). Oluline on liigi populatsioonide ja neile soodsate
elutingimuste säilitamine. Liigi kasvukohaks olevaid poollooduslikke kooslusi tuleb taastada ja
regulaarselt hooldada (eFloora, 2016).
Keskkonnaregistri andmetel Manija MKA-l harilikku muguljuurt ei leidu. Manilaiul on kaks
seireala ning 2009. aasta seire andmetel idaosa seirealal on liik hävinud, kuid lääneosa seirealal
leiti 14 isendit. Hilisema seire kohaselt (2016. aastal) on liik ka lõunaosast kadunud, kuna alale on
tekkinud tihe rohustu (Kattai, Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2009. a.
koondaruanne, 2009; Roosaluste, 2016).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on muguljuure mõlemad populatsioonid taastunud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on muguljuure lääneosa populatsioon taastunud 2009. aastaga
võrdsesse seisu.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed
- kasvukohtade (rannaniidud, aruniidud) hoolduse katkemine ja kinnikasvamine
25
Meede:
jätkata kasvukohtadeks olevate ranna- ja aruniitude taastamist ja hooldamist, eelistatud on
karjatamine. Juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb
seada niitmise alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
- liigne karjatamine
Meede:
vajadusel liigi kasvualad karjakoplist välja tarastada
- liik ei ole Manija MKA kaitse-eesmärk
Meede:
lisada harilik muguljuur Manija MKA kaitse-eesmärkide hulka
3.1.1.4 EMAPUTK (ANGELICA PALUSTRIS)
II kat; LoD – II; KE – jah; LoA – ei.
Emaputk on Euraasia kontinentaalse levilaga. Eestis asub leviku põhjapiiril, paiguti rannikul ja
Emajõe vesikonnas, väga harva ka rannikust kaugemal (Kukk & Kull, 2005; Pärandkoosluste
Kaitse Ühing, 2016). Emaputk on kahe- või mitmeaastane sarikaliste sugukonda kuuluv putkeline.
Vars on teravalt kandiline ja vaoline. Lehed kolmemõõtmelised - lehed sõlmekohtadelt otsekui
murtud, lehte ei anna hästi ühte tasapinda sirutada, sulglehekesed kõverdunud, südajasmunajad,
ebakorrapäraselt täkilissaagjad, ainult alumisel pinnal karedalt lühikarvased. Õisik on sarikas ning
õied on valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised, sisemised küljed karedad. Võib kasvada
kuni 120 cm kõrguseks. Ühe taime seemniste produktsioon võib ulatuda 400-6000-ni. Seemnised
levivad tuule abil, leviku raadius on kuni 20 m. Liik on iseviljastuv ja seemneproduktsioon on
kõrge. Seemnete küpsemine võtab kuni kuu. Esimese aasta jooksul kasvavad lehed (7-11) vaid
rosetina, samaaegselt tugevneb taime juur. Putke maapealne osa kuivab septembri ja oktoobri
jooksul. Emaputke teise aasta kasv on palju kiirem – aprilli teise dekaadi algusest loob taim kümne
päeva jooksul 2 lehte. Juunis (Eestis pigem juulis) ilmuvad esimesed õiealged, samal ajal jätkub
varre pikkuse kasv. Õitsemise aeg on juuni teisest dekaadist kuni septembri teise dekaadini.
Õisikute eemaldamine taime eluiga ei pikenda. Harva võib emaputk õitseda ka alles kolmandal
aastal. Ebasoodsad aastad võivad putked mõnest kasvukohast ka kaotada, kuid kuna üks taim
toodab 400-6000 seemet taastub populatsioon sobivas kohas kiiresti ka paarist ellujäänud isendist.
2002.-2003. a. Manilaiul ja Kihnus uurisid Tartu Ülikooli teadlased majandamise mõju emaputke
ökoloogiale. Erinevalt enamikust teistest haruldustest (muguljuur, pääsusilm, sõrmkäpad) esines
emaputke nii majandatud kui ka majandamata alade prooviruutudel (Tali, 2011; Kukk, 2004;
eFloora, 2016).
Eelistab lubjarikast tüseda huumusega või turbast mulda, kus pH on neutraalne või nõrgalt
aluseline. Kasvab soistel ja niisketel niitudel (rannaniidud, luhaniidud) ning puisniitudel, jõgede
ja kraavide kallastel, võsastikes, eriti mereäärsetel aladel (eFloora, 2016; Kukk, 2004).
26
Peamiselt ohustab liiki kasvukohtade kinnikasvamine ja võsastumine. Liigi kaitseks on vajalik
elupaikade taastamine ja hooldamine. Emaputkele on kasulik varasuvine niitmine, mis aitab tal
saavutada soodsamaid kasvuolusid konkurentsis teiste liikidega. Teist korda võiks niita alles pärast
seemnete valmimist septembri keskel või hiljem (eFloora, 2016).
Keskkonnaregistri andmetel Manija MKA-l emaputke ei leidu. Kaitsekorralduskava koostamisel
inventeeriti emaputkele sobivaid niiduelupaiku ning leiti, et veel niidetavatel aladel leidub liiki
lausaliselt kokku vähemalt 5,2 ha.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal leidub emaputke kõikidel hooldatavatel rannaniitudel.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal leidub emaputke vähemalt 5,2 ha rannaniitudel.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ liik on Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- hoolduse katkemine ja rannaniitude kinnikasvamine
Meede:
jätkata rannaniitude hooldamist ja taastamist. Juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on
andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise alustamise kuupäev vastavalt oludele
(igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka
antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge ädala tekkimist ning vajalik võib olla
niidetud ala madala intensiivsusega järelkarjatamine või teistkordne niitmine hilissügisel
peale seemnete valmimist.
27
3.1.2. Kahepaiksed ja roomajad
Manija maastikukaitsealal leidub keskkonnaregistri andmetel 6 kaitsealust kahepiksete liiki,
kellest üks kuulub I kaitsekategooriasse (kõre) ning 5 III kaitsekategooriasse ja üks III
kaitsekategooriasse kuuluv roomaja liik (nastik). Lisaks on eElurikkuse andmebaasis registreeritud
2018. aastal ka arusisaliku vaatlus, kohati 2 isendit.
Kriitilises seisus on kõre asurkonna säilimine, teiste kahepaiksete (eelkõige tiigikonna ja
rabakonna) ja nastiku arvukus on stabiilne (Eestimaa Looduse Fond, 2015). Käesolevas kavas
seatakse kaitse-eesmärgid ja tegevused vaid I kaitsekategooriasse kuuluvale kõrele (tabel 5).
Tabel 5. Kaitsekorralduskavas käsitletavad Manija maastikukaitsealal leiduvad kaitsealused
kahepaiksed.
Liik Registreeritud
leiukohad
KKRis
Kaitse
kat
MKA
eesmärk
LoD
lisa
LoA
eesmärk
EPN
kategooria Eesti k. Ladina k.
kõre Bufo calamita 29 (152,9 ha) I Jah IV Jah ohustatud
3.1.2.1 KÕRE (BUFO CALAMITA)
I kat; LoD – IV; KE – jah; LoA – Jah.
Kõre levila ulatub Ibeeriast Baltikumini, Euroopas levinud kärnkonnaliikidest on ta väikseim.
Tegemist on Euroopa endeemiga, kelle levila põhjapiir asub Eestis. Liigi levila hõlmab peamiselt
Lääne-Eesti saari ja läänerannikut, kus ilmastikutingimused on Kesk-Eestiga võrreldes tunduvalt
leebemad. Kõre on suhteliselt väike (keha pikkus 60–70 mm) ja lühikeste jalgadega kärnkonn,
kelle seljal on enamasti kollakas pikitriip. Kõre liigub joostes ja asustab madalmuruse taimestikuga
või kaljuseid-liivaseid alasid. Kõre on avatud maastike liik, kelle kõik elutsüklid sõltuvad kõrgetest
temperatuuridest. Eestis on kõre asustanud avatud luitealasid, liivikuid ning madalmuruseid ranna-
ja looniite. Kõre ei talu kõrge taimestikuga, roostunud ja võsastunud alasid ega metsamaastikku
(Rannap & Lepik, 2017). Kõrede sigimisperiood jääb enamasti maikuusse, vahel ka juuni I poolde.
Sigimine toimub enamasti öösel, moonde läbivad kõrekullesed enamasti juuni II pooles või juulis,
ning siis püsivad nad 1-2 nädalat veekogude (niidulompide) lähiümbruses (Riinu Rannap, Tartu
Ülikooli teadur, suul. andmed).
Kõre elutsükkel koosneb kevadisest ja suvisest aktiivsusperioodist ning sügisesest ja talvisest
talvitumisajast. Eestis kestab kõre aktiivsusperiood tavaliselt aprilli keskpaigast oktoobrini. Selle
aja jooksul rändavad kõred talvitumiskohtadest sigimisveekogudesse, pärast kudemise lõppu aga
siirduvad nad toitumisaladele, mis tavaliselt asuvad sigimisveekogude läheduses. Septembris–
28
oktoobris toimub tagasiränne talvitumiskohtadesse (Niekisch 1982; Sacher 1985). Kõred asuvad
talvitumiseks sobivaid kohti otsima septembri lõpus–oktoobris. Kolme Inglismaa kõreasurkonna
uurimisel saadud andmed näitavad, et märkimisväärne arv loomadest (33–100%) talvitub suvistes
elupaikades. Vaid ühes elupaigas, kus sobivad talvitumiskohad puudusid, otsisid loomad endale
talvitumiskoha kaugemalt. Ka sel juhul oli suvise ja talvise elupaiga vaheline kaugus alla 100
meetri (Denton & Beebee 1993).
Kõre kasutab talvitumiseks kiviaedu ja -hunnikuid, mitmesuguseid ehitisi ning keldreid. Samuti
võib see liik talveks kaevuda kõrgemasse liivasesse pinnasesse või luitenõlvadesse. Manilaiul
talvitub kõre peamiselt keldrites. Liivakarjäärides ning mitmel pool Pärnumaal (Häädemeestel,
Rannametsas, Võidukülas, ka Manilaiul) talvituvad kõred pinnasesse kaevunult. Karjäärides
kaevuvad kõred paralleelselt maapinnaga kaevandiseina, mujal eelistavad nad talvitumiseks
kaevuda kobedasse pinnasesse põllu- või aiamaal (Rannap & Lepik, 2017).
Liigile sobiv elupaik koosneb kolmest komponendist: sigimisveekogust, suvisest
maismaaelupaigast ning talvitumisalast. Kui üks elupaigatingimus on liigile ebasobiv, muutub
sobimatuks ka kogu ülejäänud elupaik.
Avatud elupaiku asustava liigina on kõre kodupiirkond ligi kaks korda suurem kui kõrge
taimestikuga alasid asustavatel liikidel, nt harilikul kärnkonnal. Kõre kodupiirkonna suurus
(keskmiselt 0,25 ha/isendi kohta) sõltub nii elupaiga struktuurist (nt varjepaikade rohkusest) kui
ka toiduobjektide hulgast.
Käesoleval ajal ohustab kõre asurkondi kõige enam elupaikade madal kvaliteet ja selle langus,
samuti kvaliteetsete elupaigalaikude väiksus (elupaigakompleksi ebapiisav pindala) ning sellest
tulenev suurenenud röövluskoormus. Elupaikade kvaliteedi languse põhjuseks on nii rannaniitude
puudulik hooldus (karjatamine, niitmine) kui ka elupaikade kinnikasvamine, võsastumine ja
väikesepindalaliste elupaigalaikude ebapiisav toimimine populatsioonide säilitamisel (Rannap &
Lepik, 2017). Parimaks kõrede elupaikade majandamisviisiks on karjatamine. Samas, kuna kõred
sigivad öösel, siis päevane niitmine otseselt neid ei ohusta. Samuti jäetakse masinatega niites
niidulombid ja nende lähiümbrus tavaliselt niidetavast alast välja. Kui seal käsitsi niita, siis see
olulist kahju ei tee (Riinu Rannap, Tartu Ülikooli teadur, suul. andmed).
Enamik kõre asurkondadest on säilinud liivakarjäärides, mis paiknevad metsastatud luite- ja
liivikualadel. Karjääridesse on kõred koondunud kuna metsastatud luitealadel on need ainsad
avatuna säilinud elupaigalaigud. Kõige arvukamad ja elujõulisemad asurkonnad asustavad
enamasti alasid, kus on viimase kümnendi jooksul läbi viidud laiaulatuslikke elupaikade
taastamistöid – Lavassaares, Vatlas, Veskijärvel ja Kuumis, samuti on säilinud arvukas kõre
asurkond Männiku karjääris (Rannap & Lepik, 2017).
Kahepaiksete ja roomajate seire andmetel on Manilaiu kõre populatsioon alates 2010. aastast
langustrendis. 2017. aasta kõre seire aruande andmetel kuuldi 2 isaslooma, kuid edukat sigimist ei
tuvastatud. Häälitsevate isasloomade arv on siiski aasta-aastalt suurenenud. Kõre madala arvukuse
29
peamiseks põhjuseks on rannaniitude halb seisund – karjatamiskoormus on kohati madal ning
paljudel niitudel karjatatakse vaid kuivemat ja kõrgemat niiduala, seetõttu on suur hulk endisi
kudemisveekogusid nüüdseks karjatatavast alast välja jäänud ja roostunud. Karjatatavad
rannaniidulaigud on väikesed ning sageli kõrge heina ja pillirooribadega killustunud (MTÜ
Põhjakonn, 2017).
2019. aasta kõre seire aruande kohaselt täheldati üle pika aja sigimist taas Manilaiu asurkonnas,
kuuldi 5 isaslooma ning loendati 1 kudunöör. Elupaigakompleks on võrreldes 2017. aastaga pisut
paranenud – taastatud on üks suurem rannaniiduala saare lõunaosas. Paraku on enamus
karjatatavaid rannaniidulaike endiselt väikesed ja sageli kõrge heina ja pillirooribadega
killustunud. Samuti on sigimiseks sobivaid niidulompe väga vähe. Selleks, et kõik Eesti kõre
asurkonnad jõuaksid pikaajaliseks püsimiseks vajaliku arvukuseni – minimaalselt 100, soovitavalt
aga 500 täiskasvanud isendit, on väga oluline alustatud kaitsekorralduslikke tegevusi jätkata
ning kõrede elupaigakomplekse laiendada ning nende kvaliteeti parandada (MTÜ Põhjakonn,
2019).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on taastunud kõrede asurkond 500 täiskasvanud isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on väga hea seisundiga (A) rannaniite 50 ha ja asurkonna
arvukus on minimaalselt 100 täiskasvanud isendit.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ kaitse-eeskiri võimaldab taastamis- ja hooldustegevusi
+ rannaniitude olemasolu, mis on kõre refuugium-elupaigaks
Negatiivsed
- rannaalade roostumine
Meede:
rannaalade karjatamine ja/või niitmine (eelistatud on ja parima tulemuse annab karjatamine)
- sigimisveekogude ja talvitumisalade vahelise ühenduse puudumine
Meede:
oluliste ühendusalade loomine talvitusalade ja sigimisveekogude vahel vastavate alade
niitmisega ja/või karjatamisega
- korralike talvitumisalade vähesus
Meede:
30
oluliste talvituspaikade taastamine (võsastunud liivaaukude hooldamine) ja keldrite rajamisel
tuleks eelistada vana tüüpi kivikeldreid betoonist rajatistele
- pole piisaval hulgal sigimisveekogusid ja osad olemasolevad sigimisveekogud ei vasta kõrede
sigimiseks vajalikele nõuetele
Meede:
uute sigimisveekogude loomine ja olemasolevate veekogude seisundi parandamine ja
ümberkujundamine vastavalt kõrede eksperdi ettekirjutustele.
- rannaalade niitmisel on toetuse saamiseks liiga ranged nõuded ning seetõttu ei saavutata vajalikku
tulemust
Meede:
juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3. Linnud
Manija maastikukaitsealal leidub keskkonnaregistri andmetel 7 kaitsealust linnuliiki, kellest üks
kuulub I kaitsekategooriasse (tutkas), üks II kaitsekategooriasse (räusk) ning 5 III
kaitsekategooriasse. Rannaniitude haudelinnustiku seire aruannetes tuuakse välja üle-eestilised
arvukuse trendi hinnangud, millest järeldub, et rannaniitudel on jätkuvalt probleemiks roostumine
ja põõsastumine, sealhulgas eriti olulise negatiive mõjuga on rannaribade roostumine, millele
viitavad tiirude, kajakate, ujupartide ja rannakahlajate arvukuse jätkuv langus
(Keskkonnaagentuur, 2017). Niidurüdi viimane vaatlus kaitsealal on aastast 2003, hilisemate
seirete käigus liiki Manija MKA-l kohatud ei ole. Manija maastikukaitsealal ei leidu niidurüdile
sobivaid pesitsuspaiku, ja paigatruu linnuna kord juba pesapaiga hüljanud ta sinna tagasi enam
suure tõenäosusega ei tule. Seega ei käsitleta selles kaitsekorralduskavas niidurüdi ning tehakse
ettepanek liik Manija MKA kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata. Juhul kui niidurüdi peaks
Manija rannaniitudele pesitsejana tagasi tulema saab korraldada tema kaitset teiste rannakahlajate
kaitse kaudu. Lisaks on Manija oluline pesitsuspaik ka teistele kaitsealustele või linnudirektiivi
kuuluvatele ja/või Pärnu lahe linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele (tabel 6).
Kaitsekorralduskavaga seatakse eesmärgid vaid Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks
olevatele ja eesmärgiks seatavatele liikidele (tabel 7).
31
Tabel 6. Manija maastikukaitsealal pesitsevad linnuliigid, kes kuuluvad kaitsekategooriasse ja/või
linnudirektiivi lisadesse ja/või on Pärnu lahe linnuala eesmärgiks.
Liik Maks. paare
2010 - 2019 Kat / LiD lisa LiA eesmärk
rohukoskel (Mergus serrator) 2 LiD II jah
väiketüll (Charadrius dubius) 1 Kat III
kuldhänilane (Motacilla citreola) 1 Kat III
rääkspart (Anas strepera) 4 LiD II jah
merisk (Haematopus ostralegus) 5 LiD II
tuttvart (Aythya fuligula) 4 LiD II, III jah
hahk (Somateria mollissima) 17 LiD II, III jah
kühmnokk-luik (Cygnus olor) 94 LiD II jah
luitsnokk-part (Anas cylpeata) 2 LiD II, III jah
merikajakas (Larus marinus) 2 LiD II
hõbekajakas (Larus argentatus) 381 LiD II
kalakajakas (Larus canus) 36 LiD II jah
kormoran (Phalacrocorax carbo) 1752 - jah
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) 6 Kat III / LiD I
rukkirääk (Crex crex) 7 Kat III / LiD I
välja-loorkull (Circus cyaneus) 1 Kat III / LiD I
piilpart (Anas crecca) 2 LiD II, III jah
ristpart (Tadorna tadorna) 1 Kat III
tikutaja (Gallinago gallinago) 2 LiD II, III
rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus) 1 - jah
jääkoskel (Mergus merganser) 15 LiD II
32
Tabel 7. Kaitsekorralduskavas käsitletavad Manija maastikukaitsealal leiduvad kaitsealused
linnuliigid.
Liik Registreeritud
leiukohad
KKRis
Kaitse
kat
MKA
eesmärk
LiD
lisa
LiA
eesmärk
EPN
kategooria Eesti k. Ladina k.
tutkas Calidris pugnax 1 I Jah I,II Jah ohustatud
mustsaba-
vigle Limosa limosa - II Jah II Jah ohulähedane
kivirullija Arenaria interpres - II Jah Ei Jah ohualdis
soopart Anas acuta - II Jah II,III Jah ohualdis
räusk Sterna caspia 1 II Ei I Ei ohualdis
tõmmuvaeras Melanitta fusca 1 III Jah II Jah ohuväline
väiketiir Sternula albifrons - III Jah I Jah ohulähedane
randtiir Sterna paradisaea 1 III Jah I Jah ohuväline
jõgitiir Sterna hirundo 1 III Jah I Jah ohuväline
punajalg-
tilder Tringa totanus 1 III Jah II Jah ohuväline
punaselg-
õgija Lanius collurio - III Jah I Ei ohuväline
liivatüll
Charadrius
hiaticula 1 III Ei Ei Jah ohulähedane
roo-loorkull
Circus
aeruginosus - III Jah I Jah ohuväline
3.1.3.1 TUTKAS (CALIDRIS PUGNAX)
I kat; LiD – I, II; KE – jah; LiA – Jah.
Tutkas on rändlind, kes pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Aafrikas
ning Kagu- ja Lõuna-Aasias, vähesel määral ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on tutkas
levinud hajusalt kogu territooriumil. Ajalooliselt on liigi levikutihedus olnud kõrgem Lääne-Eesti
rannikualadel. 1990. aastail hinnati pesitsevate emaslindude koguarvuks Eestis 200 – 500, siis
2012 aastal oli arvukuse hinnang 10 – 30 pesitsevat emaslindu (Pehlak & Mägi, 2018). Tutkas on
väga varieeruva sulestikuga, lühikese nokaga kurvitsaline. Kevadel ja suvel on isalind
silmatorkava sulgkraega (valge, must, punane, vöödiline), mida ta mängu ajal puhevile ajab, jalad
ja nokk on siis oranžid. Emaslinnud on kevadsuvel saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika
träpsulise kaela ja rinnaga, jalad oranžid, nokk tume. Talvel on isas- ja emaslinnud üsna
ühesugused hallikaspruunid (Hayman & Hume, 2004).
Tutkas pesitseb erinevates avamaastikes – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Eestis on
ta eelistatud elupaikadeks niisked luhad ning soostunud ja rannaniidud. Tutkas eelistab niidetavaid
33
rohumaid karjatatavatele. Rannaniitudel asustab tutkas merest kaugemal asuvat osa. Tutka pesitsus
algab mai keskel ja kestab juuni lõpuni (Pehlak & Mägi, 2018).
Tutka Euroopa asurkonda ohustab elupaikade kadumine ja kvaliteedi langus, põhjuseks on
põllumajanduse intensiivistumine ja muude ebasobivate majandamisviiside kasutamine, kui ka
poollooduslike rohumaade kasutusest väljajäämine. Liigile on ebasobiv liiga varajane ja kõrgelt
niitmine. Pikka aega toimunud niidutehnikat säästev niitmine on kaotanud luhtade mikroreljeefi,
väiksemad soonekohad on kulust ummistunud ning vaba vett leidub neis vaid varakevadel.
Niidetavate alade järelkarjatamist ei toimu, mis tagaks kulu vähenemise ja hõreda taimestikuga
alade kujunemise. Järelkarjatamine aitab kompenseerida niitmisel tekkiva orgaanika kogunemise
mõju veekogudesse (lohkudesse) (Pehlak & Mägi, 2018; Keskkonnaamet, 2008).
Manija MKA-l on registreeritud KKR andmetel tutka vaatlus viimati 2004 aastal, mil kohati ühte
emaslindu. Viimase rannaniitude seirearuande andmetel ei kohatud Manija rannaniitudel ühtegi
paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti tutka arvukuse trendi hinnatakse negatiivseks, kuid
märgitakse, et hinnang ei ole usaldusväärne, seega on arvukuse trend ebaselge
(Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paari tutkaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on piisavalt hooldatud rannaniite, et seal saaks pesitseda
vähemalt 1 paar tutkaid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine.
- rannaniitude hooldamisel kasutatavad valed meetmed (varajane ja kõrgelt niitmine)
Meede:
rannaniitude hooldamine kooskõlas liigitegevuskavaga ettenähtud võtetega. Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
34
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.2 MUSTSABA-VIGLE (LIMOSA LIMOSA)
II kat; LiD – II; KE – jah; LiA – jah.
Mustsaba-vigle on rändlind, kes pesitseb Palearktise parasvöötmes ning talvitub Aafrikas, Lähis-
Idas, Aasia lõunaosas ja Austraalias. Eestis on mustsaba-vigle kohatise levikuga haudelind, kelle
arvukus on rannaniidu elupaikades kerges langus, kuid sooelupaikades stabiilne. 2012. aasta
andmete järgi on Eestis arvukus 400 – 700 paari (Pehlak, 2018). Mustsaba-vigle on pika kaela ja
sirge nokaga kõrgejalgne ja sihvakas, üsna suur kahlaja. Hundsulestikus linnud on telliskivipunase
ja pruuni kirjud, puhkesulestikus on ühtlaselt hallid. Iseloomulikeks tunnusteks on lai valge vööt
tiival, neljakandiline valge päranipuala ja must sabavööt (Svensson, Mullarney, & Zetterström,
2015; Jonsson, 2000). Eestis pesitseb mustsaba-vigle vaid looduslikes ja poollooduslikes
kooslustes – soodes (eelistatult siirde- ja õõtsiksoodes ning älvestikes), rannaniitudel ja luhtadel,
kohati ka rannalähedastel laidudel. Mustsaba-vigle pesitsus algab aprilli lõpus ja kestab juuni
lõpuni (Pehlak, 2018).
Mustsaba-vigle Euroopa asurkonna kahanemise peamiseks põhjuseks peetakse pesitsusalade
seisundi halvenemist – Eestis eelkõige poollooduslike märgalade majandamise vähenemises või
lakkamises. Kombineeritud karjatamine ja heinategemine on sobilik tutkale ja mustsaba-viglele.
Karjatamist soovitatakse alustada juunis, seejuures hoida loomade arv optimaalse suurusega ning
alles järkjärgult veiste arvu kasvatada. Pärast pesitsusaega on soovitatav püsiv hiline niitmine juuli
lõpus või augustis (Männaste, 2012). Üldise soovitusena niitude majandamisel mustsaba-vigle
kaitseks eelistada majandamisviisina niitmist, alustades sellega peale 1. juulit. Aladel, kus niitmine
pole võimalik, või mida on traditsiooniliselt majandatud karjatamisega, on soovitav kasutada
karjatamist koormusega vähemalt üks loomühik hektari kohta (1 LÜ/ha) vähemalt 130 päeva
jooksul aastas (Pehlak, 2016; Pehlak, 2018).
Viimase rannaniitude haudelinnustiku seirearuande andmetel Manija rannaniitudel ei kohatud
ühtegi paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Viimati kohati 1 paari 2014. aastal (Luhamaa, 2014).
Eestis hinnatakse mustsaba-vigle arvukuse trendi mõõdukalt langevaks (1-5% aastas)
(Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 6 paari mustsaba-viglesid.
35
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 3 paari mustsaba-viglesid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine. Juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb
seada niitmise alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
Oluline on vältida kõrge ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine
või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.3 KIVIRULLIJA (ARENARIA INTERPRES)
II kat; LiD – ei; KE – Jah; LiA – jah.
Kivirullija on maailma kõige põhjapoolsematel aladel pesitsev maismaalind, kes on levinud kitsas
arktilises ranniku- ja saarestikuvööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on levinud
peamiselt merelaidudel ja väikesaartel, vähesel määral Lääne-Eesti rannikualadel. Viimase
arvukuse hinnangu kohaselt (2012 aasta) on Eesti kivirullija populatsioon 20 – 50 paari suurune,
seega kuulub meie kõige haruldasemate haudelindude hulka (Ojaste, 2018). Kivirullija on rässakas
lühinokaline iseloomuliku peamustriga kurvitsaline, lennul silmatorkavalt mustavalge-ruskekirju,
jalad oranžid. Emaslinnu värvus üldiselt kahkjam ning eriti tiiva-kattesulgede ja pea muster
ebamäärasem. Puhkesulestikus ülapool valdavalt tume-hallikaspruun, heledate suleääristega
(Svensson, Mullarney, & Zetterström, 2015; Jonsson, 2000).
Eestis pesitseb kivirullija hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel.
Väike osa asurkonnast asustab rannalähedasi laide, üksikuid territooriume on tuvastatud ka
ranniku kivistel maasäärtel või kliburandadel. Kivirullija pesitsus algab mai keskel ja kestab juuli
esimese kolmandiku lõpuni (Ojaste, 2018).
36
Kivirullijat ohustab pesitsusajal eeskätt häirimine laidudel, mida kasutavad ära suured kajakad,
kes hävitavad valveta jäänud kurna või pisipoegi (Ojaste, 2018).
Viimase rannaniitude haudelinnustiku seirearuande andmetel ei kohatud Manija rannaniitudel
ühtegi paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti kivirullija arvukuse trendi hinnatakse tugevalt
langevaks (enam kui 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paar kivirullijaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paar kivirullijaid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades alal liigi nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavas ja ka antud kaitsekorralduskavas.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.4 SOOPART (ANAS ACUTA)
II kat; LiD – II, III; KE – Jah; LiA – jah.
Soopart on levinud Nearktise ja Palearktise põhjaosas, on seega ujupartidest kõige põhjapoolsema
levikuga. Meil pesitsevad isendid veedavad talve peamiselt Lääne-Euroopas aga ka Loode- ja
Lääne-Aafrikas. Eestis on soopart kõige hajusama levikuga ja haruldasem ujupart, olles levinud
peamiselt Väinamere ääres, vähem Lääne- ja Lõuna-Saaremaal ning Pärnumaa rannikul. Sisemaa
asurkonnad paiknevad hajusalt Emajõe ja Narva jõe luhtadel, Võrts- ja Lämmijärve ääres ning
Põhja-Kõrvemaal. Alates 1990. aastate keskpaigast (50 – 100 paari) on soopardi arvukus Eestis
37
vähenenud ning viimase 2012. aasta arvukushinnangu kohaselt pesitseb meil 10 – 20 paari (Aua
& Leibak, 2018). Soopart on suur pika ja saleda kehaga ujupart. Tiivad pikad, kitsad ja
teravaotsalised. Saba pikka ja teravatipuline. Emaslinnu põhitunnuseks on pikk kael, ümar pea
ning üpris pikk, peen ja üleni hall nokk. Puhkesulestik isasel nagu emaslinnul, kuid veidi hallim.
Hundsulestikus isasel pikad keskmised sabasuled, pea ja ülakael pruunid, külgedelt kulgeb valge
triip kuklani, rind ja pugualad valged (Jonsson, 2000; Svensson, Mullarney, & Zetterström, 2015).
Eestis pesitseb soopart rannaniitudel, väikestel meresaartel, vähesel määral ka roostikes ja
kadastunud rannakooslustes. Sisemaal eelistab soopart suurte jõgede äärseid lamminiite, soote
ning lammisoid. Soopardi pesitsus algab mai alguses ja kestab augusti esimese kolmandiku lõpuni
(Aua & Leibak, 2018).
Soopardi asurkonna vähenemise põhjuseks on rannaniitude ja lagedate lammikoosluste pindala
vähenemine nende majandamise lakkamise tõttu. Kuid leviku kahanemise põhjuseks peetakse ka
klimaatilisi tegureid, mille tulemusel soopart kui boreaalne liik taandub ning teda asendab
rääkspart (Aua & Leibak, 2018).
Viimase rannaniitude haudelinnustiku seirearuande andmetel ei kohatud Manija rannaniitudel
ühtegi paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti soopardi arvukuse trendi hinnatakse stabiilseks
(Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 2 paari sooparte.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paar sooparte.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine. Juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb
seada niitmise alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liigi
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
Oluline on vältida kõrge ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine
või teistkordne niitmine.
38
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.5 RÄUSKTIIR (HYDROPROGNE CASPIA)
II kat; LiD – I; KE – ei; LiA – ei.
Räusktiir on levinud peaaegu kõikjal maailmas, puudub pesitsejana vaid Lõuna-Ameerikast ja
Antartktikast. Areaal on siiski killustunud 13 popilatsiooniks. Meil pesitsevad räusktiirud
kuuluvad Läänemere populatsiooni. Eestis pesitseb räusk ainult Lääne-Eestis, Soome lahel, liiki
küll vaadeldakse, kui pesitsemist pole Eesti osas seni tõestatud. 1984. aastal oli Eestis räusktiiru
koguarvukus tipptasemel (380 – 400 paari), kuid sellest ajast on Eestis arvukus langenud, 2011.
aasta seisuga pesitses meil umbes 210 paari (Ellermaa, 2018). Räusktiir on kogukas umbes
kalakajaka suurune tiir suure punase noka, mustade jalgade ja musta sassis pealaega. Alatiival
tipus must kiiljas ala. Lennul näha pikad kõverdatud tiivad, lühike saba, suur pea (Jonsson, 2000;
Hayman & Hume, 2004).
Räusktiir pesitseb avamere poolt ümbritsetud rohustunud või kivistel laidudel. Tavaliselt asuvad
pesad laidude kõrgemates osades, kus on vaade ümbruskonnale ja mis on tormide eest enam-
vähem kaitstud. Oluline on, et paarikümne kilomeetri raadiuses leiduks häid kalastuspaiku,
tavaliselt jõgede suudmeid või merelahtesid. Räusktiiru pesitsus algab mai alguses ja kestab
augusti esimese kolmandiku lõpuni (Ellermaa, 2018).
Räusktiiru kolooniaid ohustab enim häirimine (inimesed või väikekiskjad) või äärmuslik ilm.
Ohuteguriks on ka pesitsusalade kinnikasvamine (Ellermaa, 2018).
Viimase väikeste meresaarte haudelinnustiku seirearuande andmetel kohati Anõlaiul ühte paari
(Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti räusktiiru arvukuse trendi hinnatakse stabiilseks
(Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 3 paari räusktiire.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paar räusktiire.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ liik on MKA kaitse-eesmärk
39
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.6 TÕMMUVAERAS (MELANITTA FUSCA)
III kat; LiD – II; KE – jah; LiA – jah.
Tõmmuvaeras on levinud Põhja-Jäämere äärses tundras ja põhjataigavööndis Norrast Kesk-
Siberini. Eestis on tõmmuvaeras levinud peamiselt Väinamere ja Soome lahe saartel, Kihnu ja
selle ümbruses ning mõnel pool Saaremaa läänerannikul. Sel sajandil on tõmmuvaera arvukus
kiiresti kahanenud: 2008. aasta hinnangul pesitses meil 400 – 700 paari, 2013. aastal 150 – 300
paari (Mägi, 2018). Tõmmuvaeras on koguka kehaga, kiilukujulise nokaga merepart. Isane on
ronkmust, emane mustjaspruun, mõlemal iseloomulik valge tiivaküüdus. Isaslinnul on silma all
valge laik, noka küljed kollased. Emasel on näos varieeruvad valged laigud (Jonsson, 2000;
Hayman & Hume, 2004).
Tõmmuvaeras pesitseb Eestis põhiliselt laidudel ja väikestel meresaartel. Praeguse madala
arvukuse juures liik mandril enam praktiliselt ei pesitse. Pesa teeb mõne põõsa, eelistatult kadaka
või magesõstra alla. Tõmmuvaera pesitsus algab mai viimases kolmandikus ja kestab septembri
esimese kolmandiku lõpuni (Mägi, 2018).
Liiki ohustab elupaikade kvaliteedi halvenemine (kadakate vohamine, saarte kaldavööndi
pilliroogu kasvamine) ja kliimamuutused. Liigi arvukust mõjutab negatiivselt ka pesarüüste ja
häirimine – laide külastavad puhkajad ja merel sõitvad paadid vähendavad hilise haudumisajaga
tõmmuvaera koorumisedukust (Mägi, 2018).
Viimati kohati tõmmuvaeraid 2014. aasta väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus
Anõlaiul 4 paari (Täll, 2014). Eesti tõmmuvaera arvukuse trendi hinnatakse mõõdukalt langevaks
(1-5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
40
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 5 paari tõmmuvaeraid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 2 paari tõmmuvaeraid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärgiks
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- pesitsusaegne häirimine
Meede:
pesitsusajalise häirimise vähendamine, Anõlaiule tähiste paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
41
3.1.3.7 VÄIKETIIR (STERNULA ALBIFRONS)
III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah.
Väiketiir on levinud läila alal Euraasia ja Austraalia parasvöötmes ning troopikas. Killustunud,
väikesed asurkonnad on ka Aafrikas. Eestis asustab väiketiir Väinamere, Liivi lahe ja Lääne-
Saaremaa rannikut, hõredamalt leidub liiki Lääne-Hiiumaal, mandri looderannikul ja Tallinna
ümbruses. Eestis pesitseb viimase 2012. aasta analüüsi kohaselt 175 – 210 haudepaari (Ellermaa,
2018). Väiketiir on hele, kiire mererannikute tiir, alati valge otsmikuga. Must pealagi, hõbejas selg,
valge keha. Ülatiiva tipmised hoosuled mustad, alatiival otsas kiiluna. Jalad ruuged, nokk kollane,
otsast must (Jonsson, 2000; Hayman & Hume, 2004).
Põhiliselt pesitsevad väiketiirud merelaidudel või väikesaarte randadel. Pesa paikneb liivasel või
klibusel pinnasel, mis on taimestumata või väga hõreda katvusega rohurindega. Pesapaik külgneb
madalaveelise, tavaliselt liivapõhjaga veekoguga. Väiketiiru pesitsus algab mai keskel ja kestab
juuli keskpaigani (Ellermaa, 2018).
Liiki ohustab pesapaikade kinnikasvamine eutrofeerumise tagajärjel ja laide ning väikesaari
külastavad suvitajad. Samuti rannikualade arendustegevus (Ellermaa, 2018).
Viimase rannaniitude haudelinnustiku seirearuande andmetel ei kohatud Manija
maastikukaitsealal ühtegi paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Viimati kohati väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire andmetel Anõlaiul ühte paari 2012. aastal (Tšetšin, Tammekänd,
Tammekänd, & Klein, 2012). Eesti väiketiiru arvukuse trendi hinnatakse meresaartel mõõdukalt
kasvavaks (1-5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 2 paari väiketiire.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 1 paar väiketiire.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
42
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- pesitsusaegne häirimine
Meede:
pesitsusajalise häirimise vähendamine, Anõlaiule tähiste paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.8 RANDTIIR (STERNA PARADISAEA)
III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah.
Randtiir on levinud Põhja-Jäämere, Põhja-Atlandi ning Vaikse ookeani põhjaosa randadel,
väiksemate ja suurematel saartel, polaaraladel ka sisemaal järvede ja jõgede kallastel. Euroopas on
randtiir levinud ainult põhja- ja loodeosas. Eestis on randtiir peaaegu oma leviku lõunapiiril,
asustades põhiliselt läänesaarestikku, vähemik Soome lahe saari ning mandri lääne- ja
põhjarannikut ida suunas kuni Pada jõe suudmeni. Randtiiru arvukus on 2012. aasta andmetel
tõusutrendis, asurkonna suuruseks peetakse 8000 – 12 000 paari (Mägi, 2018). Randtiir on väga
sarnane jõgitiirule, kuid rohkem merelise eluviisiga. Nokk on lühem, tumedam punane ja ilma
musta tiputa. Laup püstisem, alapool hallim, jalad lühemad, hoosuled läbikumavad ja äärmised
tüürsuled pikemad kui jõgitiirul (Jonsson, 2000; Hayman & Hume, 2004).
Randtiir pesitseb põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte
ja mandri rannavalle ning rannaniitude sobilikke klibuseid alasid ja veesilmadega merelähedasi
madalamuruseid niiduservi. Randtiiru pesitsus algab mai alguses ja kestab augusti esimese
kolmandiku lõpuni (Mägi, 2018).
Randtiiru ohustavad pesaröövlus väikekiskjate ja kaaspesitsejate poolt, sagenevate tormide tõttu
pesade ära uhtumine, merereostus ja inimeste sagenenud väikesaarte ning laidude külastusega
kaasnev häirimine (Mägi, 2018).
Manija MKA-l kohati 2019. aasta väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus 2 paari
(Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti randtiiru arvukuse trendi hinnatakse meresaartel tugevalt
kasvavaks (enam kui 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 20 paari randtiire.
43
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 20 paari randtiire.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- pesitsusaegne häirimine
Meede:
pesitsusajalise häirimise vähendamine, Anõlaiule tähiste paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.9 JÕGITIIR (STERNA HIRUNDO)
III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – jah.
Jõgitiir on põhjapoolkeral laialt levinud mitmesuguste veekogude juures. Levila hõlmab enamikku
Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme sisemaast, kus liiki leiab jõgede ja järvede äärest.
Euroopas pesitseb jõgitiir Skandinaavia põhjaosast kuni Vahemere rannikuni. Jõgitiir on Eestis
kõige levinum tiiruliik. Põhiosa asurkonnast pesitseb väikesaartel, neil on suurem asustus
koondunud Lääne-Eesti laidudele, vähem on linde Soome lahes. Sisemaal on kõige tihedamalt
asustatud Eesti kaguveerandik (Mägi, 2018). Jõgitiiru arvukuseks Eestis hinnatakse 2012. aasta
andmete kohaselt 8000 – 12 000 haudepaari (Elts, et al., 2013). Musta pealae, helehalli selja ja
tiibadega, valge keha ja valge sügavalt harkis sabaga tiir. Nokk on särvapunane musta otsaga, jalad
suhteliselt lühikesed ja punased. Tiiva 4 – 5 välimist laba-hoosulge on tipuosas pisut tumedamad
võrreldes sisemiste hoosulgedega (Jonsson, 2000; Hayman & Hume, 2004).
44
Merelaidudel asustab jõgitiir tihti peaaegu sama biotoopi mis randtiir, sageli moodustava need
kaks liiki segakolooniaid. Siiski leian jõgitiirude pesi sageli just kõrgemast rohust. Sisemaal
asustab liik mitmesuguseid suuremaid järvi, sealhulgas tehisjärvi ja karjääre. Jõgitiiru pesitsus
algab mai keskpaigas ja kestab augusti esimese kolmandiku lõpuni (Mägi, 2018).
Jõgitiiru ohustavad pesaröövlus väikekiskjate, kajakate ja vareste poolt ning pesitsemiseks
sobivate alade vähenemine pesapaikade kulustumise, roostumise või võsastumise tõttu. Oma mõju
avaldab ka sobivate kalastusveekogude kinnikasvamine (Mägi, 2018).
Manija MKA-l kohati 2019. aasta väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus 6 jõgitiiru paari
(Keskkonnaagentuur, 2019). Eesti jõgitiiru arvukuse trendi hinnatakse tugevalt langevaks (enam
kui 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 15 paari jõgitiire.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 15 paari jõgitiire.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
45
3.1.3.10 PUNAJALG-TILDER (TRINGA TOTANUS)
III kat; LiD – II; KE – jah; LiA – jah.
Punajalg-tilder on Palearktise keskkontinentaalsete laiuskraadide liik, kes asustab valdavalt
lehtmetsa- ja stepivööndit, kuid levila lääneosas pesitseb ka boreaalses vööndis ja
Vahemeremaades. Lisaks praktiliselt kogu Euroopale leidub teda lokaalselt Põhja-Aafrikas ning
laialt Aasias. Eestis on levinud ebaühtlaselt, põhiosa asurkonnast pesitseb Madal-Eestis, vähem
Vahe-Eestis ja harva Kõrg-Eestis. Pesitseb kõikjal rannikul, puududes vaid katkematu
metsarannaga lõikudes (Aua & Mägi, 2018). Alates 2005. aastast on punajalg-tildri arvukus
langev, 2012. aasta andmetel pesitseb meil 3000 – 6000 paari (Aua & Mägi, 2018; Elts, et al.,
2013). Punajalg-tilder on hallikaspruun tumedatähniline kurvitsaline, kelle jalad ja nokatüvik on
ere-oranžpunased. Jalad ja nokk on suhteliselt pikad. Lennul tiiva tagaserv valge ning tiibade vahel
seljal valge kiil (Jonsson, 2000; Hayman & Hume, 2004).
Eestis pesitseb valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Kuid seda liiki võib kohata ka lagerabades ja
madalsoodes, järvekallastel, jõeluhtadel, madalaveeliste karjäärijärvekeste rohustunud osades,
kultuurrohumaade vesistel lõikudel ja mujalgi. Punajalg-tildri pesitsus algab mai alguses ja kestab
juuli keskpaiga lõpuni (Aua & Mägi, 2018).
Punajalg-tildri seisundit Eestis mõjutab eelkõige pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui
nende majandamine on lakanud. Lääne-Euroopas on arvukuse vähenemise põhjuseks märgalade
kuivendamine ja põllumajanduse intensiivistumine (Aua & Mägi, 2018).
Manija MKA rannaniitudel kohati 2017. aasta rannaniitude haudelinnustiku seire käigus 13
punajalg-tildri paari. Seirearuanne hindab punajalg-tildri arvukuse trendi Eestis rannaniitudel
mõõdukalt langevaks (1-5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 13 paari punajalg-tildreid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal pesitseb vähemalt 10 paari punajalg-tildreid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- rannaniitude roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
46
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine. Juhul, kui rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb
seada niitmise alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
Oluline on vältida kõrge ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine
või teistkordne niitmine.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.11 PUNASELG-ÕGIJA (LANIUS COLLURIO)
III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – ei.
Punaselg-õgija pesitseb Euroopas ja Edela-Siberis kuni Obi-Jenissei veelahkmeni. Euroopas on
liik laialt levinud, puududes ainult Suurbritannias, Islandil, Põhja-Fennoskandias ja enamikul
Pürenee poolsaarest. Punaselg-õgija on levinud üle Eesti. Kõige tihedam on levik Madal-Eestis,
hajusam Vahe- ja Kõrg-Eestis. Punaselg-õgija arvukus on Eestis 40 000 – 60 000 paari (Kuus,
2018). Väike kena pruuniseljaline poolavatud maastike lind. Nokk üsna tugev, pea ümar, saba ja
tiivaotsad pikad. Isaslind kergesti äratuntav ruske selja, sinakashalli pea ja musta „röövlimaski“
järgi. Emaslind pruunim, pea tuhm hallikaspruun tumeda põselaiguga. Alapool hallikas, peene
sakilise vöödistikuga (Jonsson, 2000; Hayman & Hume, 2004).
Punaselg-õgija elupaigaks on poolavamaastik, kus peab leiduma pesitsemiseks sobivaid puid-
põõsaid ning jahipidamiseks vajalikke lagedaid alasid ja eenduvaid varitsuskohti. Oluline on
elupaiga mosaiiksus ja piisava põõsastu olemasolu, meelispaikadeks on puis- ja põõsasniidud eriti
karjamaad, niiduserva- või taluaseme-põõsastikud. Punaselg-õgija pesitsus algab mai lõpus ja
kestab juuli lõpuni (Kuus, 2018).
Eestis võib punaselg-õgijat ohustada poolavamaastiku kinnikasvamine ja põllumajanduse liigne
intensiivsus. Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine vähendab saakobjektide arvukust (Kuus,
2018).
Manija MKA rannaniitudel ei kohatud 2019. aasta rannaniidu haudelinnustiku seire käigus ühtegi
punaselg-õgija paar. Viimati kohati rannaniitude haudelinnustiku seire käigus ühte paari 2017.
aastal. Eestis hinnatakse punaselg-õgija arvukuse trendi rannaniitudel tugevalt kasvavaks (enam
kui 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 2 paari punaselg-õgijaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
47
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 2 paari punaselg-õgijaid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- ranna-, puis- ja aruniitude liigne võsastumine või roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
niitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud niitude taastamine.
3.1.3.12 LIIVATÜLL (CHARADRIUS HIATICULA)
III kat; LiD – ei; KE – ei; LiA – jah.
Liivatüll on Arktika ja parasvöötme põhjaosa liik, kes kolme alamliigina on levinud Kanada
kirdesaarestikust, Gröönimaalt ja Islandilt läbi kogu Põhja-Euraasia tundrate. Vaid Euroopas
ulatub levila ka lõuna poole. Eestis kohtab liivatülli eelkõige saartel ja mererannikul. Levinud
lausaliselt läänesaarte ning Lääne-ja Pärnumaa rannikul, Soome lahe rannikualadel vähem ning
sisemaal vaid üksikud paarid. Liigi arvukus on langustrendis, 1990. aastal oli arvukus 4000 – 5000
paari ning alates 2005. aastast on arvukus vaid 1000 – 2000 paari (Mägi, 2018). Liivatüll on väike,
hele ja ümar kurvitsaline. Iseloomuliku kirjatud pea ja puguala mustriga. Selg liivakarva pruun,
alapool valge. Hundsulestiku ajal jalad ja nokatüvik oranžid, pugu ja silmavööt must.
Puhkesulestikus tuhmim, mask ja puguvööt pruunid ning nokk tume (Jonsson, 2000; Hayman &
Hume, 2004).
Liivatüll asustab hõreda ja madala taimestikuga lagedaid liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti
rannakarjamaade mudapaljakutega osi. Pesitseb tavaliselt veejoonele üsna lähedal, enamasti mitte
kaugemal kui 100 meetrit. Liivatülli pesitsus algab mai lõpus ja kestab augusti esimese
kolmandiku lõpuni (Mägi, 2018).
Liivatülli ohustab kõige enam elupaikade kinnikasvamine rannaniitude hoolduse katkemine ning
väikesaarte või laidude rannajoone kulustumine ja roogu kasvamine. Samuti on ohuteguriks
inimmõju suurenemine – rannikualadel veepiiri lähedal ehitamine ning sõitmine (Mägi, 2018).
Manija MKA-l kohati 2017. aastal toimunud rannaniidu haudelinnustiku seire käigus 3 liivatülli
paari (Keskkonnaagentuur, 2017). 2019. aasta väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus
kohati 1 liivatülli paari (Keskkonnaagentuur, 2019). Rannaniidu haudelinnustiku seirearuanne
hindab liivatülli arvukuse trendi mõõdukalt langevaks (1- 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Ent meresaarte haudelinnustiku seirearuanne hindab liivatülli arvukuse trendi mõõdukalt
kasvavaks (1-5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
48
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 7 paari liivatülle.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 5 paar liivatülle.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed
- rannaniitude merepoolse ala roostumine, elupaiga halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine, oluline on tagada avatud mereäär (roostikumassiivi eemaldamine). Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades liikide nõudmistega, mis on
välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas. Oluline on vältida kõrge
ädala tekkimist ning vajalik võib olla niidetud ala järelkarjatamine või teistkordne niitmine.
- pesitsusaegne häirimine
Meede:
pesitsusajalise häirimise vähendamine, Anõlaiule tähiste paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
- ei ole kaitseala kaitse-eesmärk
Meede:
kaaluda liivatülli lisamist kaitseala kaitse-eesmärgiks, samas toimub kaitse teiste
rannakahlajate kaitse kaudu, kuna nõudmised elupaigale on sarnased.
- röövlus
Meede:
väikekiskjate arvukuse reguleerimine.
3.1.3.13 ROO-LOORKULL (CIRCUS AERUGINOSUS)
III kat; LiD – I; KE – jah; LiA – Jah.
Roo-loorkulli pesitsusareaal ulatub Portugalist ja Suurbritanniast Lääne- ja Lõuna-Siberini. Väike
asurkond pesitseb ka Loode-Aafrika rannikul. Eestis on roo-loorkull levinud kõikjal, kus esineb
roostunud veekogusid või muid kõrgrohustuga märgalasid ja selle ümber avamaastikku.
Sagedamini esineb madala merega rannikualadel Lääne-Eestis ja saartel, samuti Peipsi,
Lämmijärve, Võrtsjärve ja Narva veehoidla roostunud kallastel ning Lõuna-Eesti järverikastes
piirkondades. Alates 1980. – 1990. aastatest on roo-loorkulli arvukus tõusnud 120 paarilt nüüdse
49
800-1300 paarini (Tammekänd, 2018). Loorkullid on saledad, pikkade tiibade ja pika sabaga ning
suhteliselt pikkade jalgadega röövlinnud, keda on lennul kerge eristada V-asendis hoitavate tiibade
järgi. Roo-loorkull on kõige suurem loorkulliline. Isaslinnul on laba-hoosuled hallid, tiivaotsad
mustad ning selg ja alapool pruunid. Heledad sulestikualad omandab järk-järgult kolme aasta
jooksul. Emaslind on pruun, pealagi, kurgualune ja tiiva eesserv kollakasruuged (Jonsson, 2000;
Hayman & Hume, 2004).
Roo-loorkull pesitseb peaaegu eranditult roostikes, harva sobivad pesitsuspaigaks muude
kõrgekasvuliste veetaimede nagu hundinuia või kaisla kogumid. Liik pesitseb nii rannaroostikes,
järvede ja jõgede roostunud kallastel, roogsoodes, kopra loodud roostunud üleujutusaladel kui ka
veepuhastuslodudes jm inimtekkelistel märgaladel. Roo-loorkulli pesitsus algab mai alguses ja
kestab augusti esimese kolmandiku lõpuni (Tammekänd, 2018).
Eestis on olulisimaks ohuks elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Veekogude reostumisega
kaasnev toitainete üleküllus toob küll kaasa liigile pesapaigaks vajalike roostike laienemise, samas
vähendab avatud märgalade roostumisel sobiva saagiala pindala ja saakobjektide arvukus
(Tammekänd, 2018).
Viimase rannaniitude haudelinnustiku seirearuande andmetel kohati Manija rannaniitudel 3 paari
(Keskkonnaagentuur, 2019). Eestis hinnatakse roo-loorkulli arvukuse trendi tugevalt kasvavaks
(enam kui 5% aastas) (Keskkonnaagentuur, 2017).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 1 roo-loorkulli paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on pesitseb vähemalt 1 roo-loorkulli paar.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- lagedate hooldatud rannaniitude, kui saagiala pindala vähenemine roostumise tulemusel, elupaiga
halb kvaliteet
Meede:
rannaniitude hoolduse tagamine, halva kvaliteediga või kinnikasvanud rannaniitude
taastamine.
50
3.2. Väärtuslik maastik
Manija on Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar. Ta asub mandri lähedal, olles kitsa väinaga
lahutatud Torila neemest. Rannikult paistab saar pika ja kitsa maaribana, mille keskvallil
paiknevate talude asukohti markeerivad puudesalud. Manija on ajalooliselt olnud avatud
maastikega saar. Puud istutati 1930-ndatel saabunud asunike poolt elamiste ümbrusesse. Merel
annab Manijast märku 1933. aastal Papininale ehitatud kaheksa meetrit kõrge raudbetoonist valge
tuletorn. Piki saart kulgeb rändkivirikas seljandik, mis ulatub 100 meetri pikkuse karina merre.
Seljandikul kulgeb saare ainuke tee. Kogu Manija saart võib vaadelda kui väärtuslikku
rannikuniitu.
3.2.1. MANIJA - LIU RANNIKUMAASTIK
Piirkond hõlmab Manija saare, mandri rannikuala Munalaiust kuni Liu ninani ja nende vahele
jääva madala kivise mereala. Maismaast suure osa võtavad enda alla pärandkultuurmaastikud -
rannaniidud.
Pärnumaa suuruselt teine saar Manija Lao ranniku lähedal on kitsa väinaga lahutatud Torila
neemest. Rannikult paistab saar pika ja kitsa maaribana, mille keskel on väike puudesalu.
Mõnikord suure tormiga võib vesi tõusta sedavõrd, et lahutab saare kolmeks osaks. Merel annab
Manilaiust märku 1933. aastal Papininale ehitatud kaheksa meetrit kõrge raudbetoonist valge
tuletorn. Piki saart kulgeb rändkivirikas selgkõrgendik, mis ulatub veel ka 100 meetri pikkuse
karina merre. Seljakul kulgeb saare ainuke tee. Saare keskel tee ääres asub Pärnumaa suurim
rändrahn Manija Kokkõkivi (looduskaitse alla võetud 1938. aastal). Vanasti, kui piirkond oli
põline merikotkaste toitumisala ja peatuspaik, oli rahn tõenäoliselt merikotkaste poolt armastatud
peatuspaik nn istumiskivi. Pärimuse kohaselt olevat Vanapagan Kokkõkivile omal ajal udus
paadiga otsa ajanud. Saarel on kivi kivis kinni ja meri on kahel pool seljakut.
Majad asuvad lähestikku, õuedes võib näha toimetamas Kihnu punasetriibulistes seelikutes naisi.
Elanikke on saarel 50, mitmed talud seisavad aga tühjalt. Saare naised tegelevad põlluharimisega
ja mehed kalapüügiga. Enne püsiasustuse tekkimist (1933) oli siin Pootsi mõisa moonakate
heinamaa ja mullikate karjamaa. Manija saare (looduskaitse alla võetud 1991) loodusväärtusteks
on eelkõige haruldaste taimede kasvualad ja rannikulindude häältest rõkkavad rannaniidud.
Soojadel mai- ja juuniöödel võib siin kuulda kõlavat kõrekontserti.
Kogu Manija saart võib vaadelda kui väärtuslikku rannaniitu. Manija külje alla jääv Anõlaid on
kaitse alla võetud linnustiku pesitsusalana. Nii madal mereala kui ka rannikupiirkond on
meelispaik merelindudele ja peatuskoht rändlindudele. Linnustik on liigirikas. Siin on kohatud 43
Eesti Punase raamatu nimestiku linnuliiki. Maastik jääb rahvusvahelise tähtsusega Pärnu lahe
linnualale (Pärnu Maavalitsus, 2018).
51
Maastike pikaajaline kaitse eesmärk
Säilitada kaitsealale iseloomulikud avatud maastikud ja vaated.
Ohutegurid
Kaitseala maastike säilimist ohustavad:
1. Võõr(puu)liikide, ennekõike Manija saarele mitteomase kõrghaljastuse istutamine väljaspool
õueala, kuna see liigendab rannikuelupaiku ning loob sobivad tingimused röövlindude
pesitsemiseks ja varitsemiseks;
2. Prahistamine;
3. Rannaniitude kinnikasvamine traditsioonilise hooldamise lakkamisel.
Kaitsekorralduslikud eesmärgid KKK lõppemisel
Säilinud on väikesaartele iseloomulikud avatud maastikud.
3.3. Kooslused
Manija maastikukaitseala väärtuseks on avatud niidukooslused. Kõige rohkem leidub
maastikukaitsealal rannaniidu (1630*) elupaigatüüpi kokku 136,7 ha. Samas on rannaniitude
seisund muutunud kesiseks, kuna paljud maaomanikud ei tegele enam loomapidamisega, mistõttu
ei ole vaja tegelda heina varumisega ning rannaniidud võsastuvad või roostuvad. Omaette
väärtuseks on Manijast kagusse jääv Anõlaid, mis on oluline pesitsus- ja puhkepaik paljudele
rändlindudele. Lisaks rannaniitudele leidub saarel veel mitmeid teisi Euroopa tasandil olulisi
kooslusi nagu rannikulõukad (1150*), väikesaared ning laiud (1620), hallid luited (2130*), kuivad
nõmmed (4030), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), sinihelmikakooslused (6410),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesabaga ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070). Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada
Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid: hallid luited (2130*) ja kuivad
niidud lubjarikkal mullal (6210). Kaitsekorralduskavaga seatakse kaitsekorralduslikud eesmärgid
Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks ja Manilau-Hanilaiu loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele ja eesmärgiks seatavatele elupaigatüüpidele ning elupaigatüüpidele, mille hooldus ja
taastamine on vajalik teistele kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele seatud eesmärkide
saavutamiseks (tabelid 8, 9 ja joonis 5).
52
Joonis 5. Manija MKA-l inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart,
Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2019).
Tabel 8. Manija MKA ja LoA kaitse-eesmärkide kaitsestaatused ja andmete võrdlus Natura 2000 standardandmebaasi ning 2014. a
teostatud inventuuri vahel.
Natura 2000 seisund Hilisemate inventuuride
seisund MKA
eesmärk
LoA
eesmärk Märkused
Kood Elupaigatüüp esinduslikkus pindala esinduslikkus pindala
1150* rannikulõukad Jah Ei
1620 väikesaared ning
laiud A 3 A 2,6 Jah Jah
Pindala täpsustatud
rannikuelupaikade kaardistamisel
aastatel 2014-2015.
1630* rannaniidud B 39 C 136,7 Jah Jah
2014 aasta PLK inventuuri
raames täpsustatud elupaigatüübi
pindala.
2130* hallid luited B 21 A 1,9 Ei Jah
2014 aasta PLK inventuuri
raames täpsustatud elupaigatüübi
pindala. Osaliselt määratud 1630,
6210 ja 4030 elupaigatüüpidesse.
6210 kuivad niidud
lubjarikkal mullal B 36 A 32,6 Ei Jah
Elupaigatüübi pindala täpsustatud
2014 aasta PLK inventuuri
käigus.
6530* puisniidud C 0,3 Jah Ei
Elupaigatüübi pindala täpsustatud
2014 aasta PLK inventuuri
käigus.
54
Tabel 9. Manija MKA-l leiduvad elupaigatüübid, mis ei ole kaitse-eesmärgiks.
Inventuuri seisund
MKA
eesmärk
LoA
eesmärk Märkused
Kood Elupaigatüüp esinduslikkus pindala
4030 kuivad nõmmed B 1,3 Ei Ei Elupaigatüübi pindala täpsustatud 2014 aasta
PLK inventuuri käigus.
6410 sinihelmikakooslused B 0,2 Ei Ei Elupaigatüübi pindala täpsustatud 2014 aasta
PLK inventuuri käigus.
6430 niiskuslembesed
kõrgrohustud B 1,4 Ei Ei
Elupaigatüübi pindala täpsustatud 2014 aasta
PLK inventuuri käigus.
6510 aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud B 7,2 Ei Ei
Elupaigatüübi pindala täpsustatud 2014 aasta
PLK inventuuri käigus.
9070 puiskarjamaad C 0,2 Ei Ei Elupaigatüübi pindala täpsustatud 2014 aasta
PLK inventuuri käigus.
3.3.1. RANNIKULÕUKAD (1150*)
KE – jah, LoD – I, LoA – ei.
Madalad, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ajutiselt ühenduses olevad
rannikujärved ja rannikulõukad, mille vees leidub suhteliselt rohkesti kloriide ja sulfaate. Põhja
katab tüse mändvetikatega kaetud mudakiht, elustik on enamasti vaene. Rannikulõukaid leidub
meil Lääne-Eestis ja sealsetel saartel, näiteks Sutlepa meri Läänemaal, Käomardi laht Pärnumaal,
Oessaare ja Mullutu-Suurlaht Saaremaal, väiksemad lõukad Tagamõisa poolsaar, Väinamere
saartel jm (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal eraldi elupaigatüüpi kaardistatud pole, kuid on rannaniitude
inventeerimisel märgitud rannaniidu kompleksis olevana 0,3 ha-l ning selle esinduslikkus on
teadmata. Enamasti on lõugaste seisundiks märgitud kinnikasvav. Elupaigatüübi esinemisalad
jäävad rannaniitude sisse saare lõunaosas.
Peamisteks ohuteguriteks on rannikulõugaste kinnikasvamine, eutrofeerumine ja kuivendamine.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud rannaniidu elupaigatüübi osana
vähemalt 0,3 ha suurusel alal, esinduslikkusega vähemalt väga hea (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud rannaniidu elupaigatüübi osana
vähemalt 0,3 ha suurusel alal, esinduslikkusega vähemalt hea (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
+ maakerge ja rannikuprotsessid loovad juurde uusi lõukaid
Negatiivsed
- elupaikade pindala ja seisundi info on puudulik
Meede:
rannikulõugaste inventeerimine
- rannikulõugaste kinnikasvamine pillirooga
Meede:
koosluse taastamise ja hoolduse tagamine, kooslust saab hooldada ühtse alana rannaniidu
hooldusel ja kõrede sigimisveekogude hoolduse käigus.
56
3.3.2. VÄIKESAARED NING LAIUD (1620)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah.
Elupaigatüüp hõlmab ka saari ning laide ümbritseva sublitoraali taimekooslusi. Eestis loetakse
sellesse elupaigatüüpi kuuluvaiks väikesaared, mille pindala ei ületa 10 hektarit. Selle
elupaigatüübi määratlemisel on esiplaanil zooloogilised väärtused, st milline on ühe või teise
laiu/saare tähtsus lindude pesitsus- ja puhkepaigana, hüljeste lesilana (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 2,6 ha-l ning selle esinduslikkus on väga
hea (A). Sellesse elupaigatüüpi kuulub Anõlaid, mis jääb Manijast kagusse.
Peamisteks ohuteguriteks on häirimine, tallamine, ehitamine jne.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 2,6 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 2,6 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
+ elupaigatüüp asub Anilaiu sihtkaitsevööndis
Negatiivsed
- potentsiaalseks ohuteguriks võib osutuda inimeste viibimine laiul lindude pesitsusajal sh
telkimine ja lõkke tegemine.
Meede:
Anilaiu sihtkaitsevööndi tähistamine ja keelatud tegevuste kirjelduse lisamine.
3.3.3. RANNANIIDUD (1630*)
KE – jah, LoD – I, LoA – jah.
Lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad mere rannikul,
mis kasvavad nii soolase vee vahetu mõju piirkonnas kui ka kaugemal sisemaa pool. Iseloomulik
on taimkatte vööndilisus, kusjuures üksikute vööndite laius sõltub pinnamoest, mulla
57
lähtekivimiks olevatest setetest ning maapinna kõrgusest. Eestis on kõige ulatuslikumad
rannaniidud Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 136,7 ha-l ning selle esinduslikkus on
keskmine (C). Elupaigatüüpi esineb kaitsealal igal pool rannikul.
Peamisteks ohuteguriteks on rannaniitude majandamisest välja jäämisel nende roosutmine ja
kinnikasvamine, mereäärsete alade täisehitamine paadilautrite, suvilate jt ehitistega. Oluline
ohutegur on ka kuivendamine ning Läänemere eutrofeerumine, mille tõttu kiireneb pilliroo kasv
(Lotman, 2011).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 136,7 ha suurusel alal,
millest 70 ha on esinduslikkusega hea (B) ja 66,7 ha esinduslikkusega arvestatav (C).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 50 ha suurusel alal
esinduslikkusega hea (B) ja 86,7 ha suurusel alal esinduslikkusega arvestatav (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärk
Negatiivsed
- ebapiisav karjatamiskoormus ja ebaühtlane hooldus niidualadel
Meede:
rannaniitude hooldamine karjatamisega. Rannaniitude hooldamise puhul on eriti oluline
varajane karjatamise alguskuupäev, loomad tuleks rannaaladele viia enne 31. maid, vajadusel
võib Keskkonnaamet anda nõusoleku karjatamise toimumiseks alates muust tähtpäevast.
Rannaniidul on hooldusvõttena lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on
vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide
kokku koguda ning kui Keskkonnaamet on andnud niitmiseks nõusoleku. Juhul, kui
rannaniitude hooldamiseks on andnud Keskkonnaamet loa niita, tuleb seada niitmise
alustamise kuupäev vastavalt oludele (igal aastal), arvestades kasvavate ja pesitsevate liikide
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
- kunagiste hea potentsiaaliga rannaniidualade roostumine
Meede:
rannaniitude taastamine intensiivse karjatamise ning pilliroo niitmise või hekseldamise ja
sellele järgneva karjatamise teel
58
3.3.4. HALLID LUITED (2130*)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah.
Rannikuluidete hilisem, eelluidete ja liikuvate luidete elupaigatüüpidele järgnev arenguaste:
taimed ja samblikud on liiva kinnistanud, luidet katab püsitaimestu. Puurinne puudub, ent võib
kasvada üksikuid kiduraid mände. Põõsarindes üksikud hane- ja/või hundipajud, kibuvitsad,
kadakad. Rohurinde tasemel hakkab kujunema liitunud taimkate, mis on sarnane kuivade
liivatasandike nõmmeniitudega. Leidub põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis, samuti Peipsi rannikul
(Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 1,9 ha-l ning selle esinduslikkus on väga
hea (A). Elupaigatüüpi esineb kaitseala põhjaosas.
Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus, ehitamine.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 1,9 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 1,9 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed
- potentsiaalseks ohuteguriks on võõrliikide levik
Meede:
kui võõrliikide levik hakkab ohustama elupaigatüüpi, tuleb võõrliikide levikuala kaardistada
ja luiteelupaik taastada võõrliigi eemaldamisega.
- elupaigatüüp ei ole Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk
Meede:
lisada elupaigatüüp Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
59
3.3.5. KUIVAD NÕMMED (4030)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei.
Nõmmeniidud esinevad lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, vanadel lamedatel
rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Nõmmeniitudele on iseloomulikud õhukesed kuni keskmise
sügavusega leetunud liivmullad, madalamates reljeefiosades sügavad leetunud ja gleistunud
leetunud mullad. Põhjavesi on sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised
horisondid läbi. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest,
vahel ka palumetsadest; esmased nõmmeniidud aga lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel.
Liigivaene taimkate võib olla hõre ja madalakasvuline või domineerib kanarbik, selle koosseisus
valitsevad liivataimed. Nõmmed on meil levinud peamiselt Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis (Paal,
2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 1,3 ha-l ning selle esinduslikkus on hea
(B). Elupaigatüüpi esineb kaitseala põhjaosas.
Peamine ohutegur on võsastumine, mis võib toimuda väga kiiresti (kümme aastat on täiesti piisav
tiheda kase- või lepavõpsiku tekkimiseks), kuna pärisaruniidud on puittaimedele soodsate
kasvutingimustega. Lisaks on paeluvamate maastikega piirkondades ohuks ehitiste rajamine
(Mesipuu, 2011).
Kaitsekorralduskavaga eraldi eesmärke elupaigatüübile ei seata, elupaigatüüp paikneb väikese
laiguna teiste elupaigatüüpide vahel. Teiste elupaigatüüpide hooldamisel võib hooldusesse võtta
ka selle elupaigatüübi ning hooldada ühtse tervikuna. Kaitsekorralduslikult pole tegemist
esmatähtsa elupaigatüübiga, kuid elupaigatüübi hooldamine avatud maastike säilitamise eesmärgil
on oluline osadele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
3.3.6. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210)
KE – ei, LoD – I, LoA – jah.
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel
lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Aru- ja
sürjaniitude taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise mõjul. Kuivad aruniidud
on levinud Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, samuti Põhja-Eesti lavamaal. Sürjaniite leidub
samuti eeskätte Põhja- ja Lääne-Eestis, kuid ümbruse pinnamoest kõrgematel aladel. Nii
taimestikult, kui ka ökoloogilistelt tingimustelt on need niidud lähedased looniitudele (Paal, 2007;
Paal, 2004).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 32,6 ha-l ning selle esinduslikkus on väga
hea (A). Elupaigatüübi esinemisalad on kaitseala keskosas, ääristavad elupaigatüüpi rannaniidud.
60
Peamine ohutegur on võsastumine, mis võib toimuda väga kiiresti (kümme aastat on täiesti piisav
tiheda kase- või lepavõpsiku tekkimiseks), kuna pärisaruniidud on puittaimedele soodsate
kasvutingimustega (Mesipuu, 2011).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 32,6 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 32,6 ha suurusel alal,
esinduslikkusega väga hea (A).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed
- elupaigatüübi kinnikasvamine ebapiisaval hooldamisel, hoolduse katkemine
Meede:
elupaigatüübi hooldamine nii karjatamise kui ka niitmisega. Niitmise alustamise kuupäev tuleb
valida vastavalt oludele (igal aastal), arvestades alal kasvavate ja pesitsevate liikide
nõudmistega, mis on välja toodud liigitegevuskavades ja ka antud kaitsekorralduskavas.
- elupaigatüüp ei ole Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk
Meede:
lisada elupaigatüüp Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
61
3.3.7. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei.
Selle elupaigatüübi all käsitletakse kuivendamata või kuivenduse nõrga mõjuga ning suhteliselt
rohke sinihelmikaga kooslusi. Neid kasvab niiskematel pärisaruniitudel, kuivendusest mõjutatud
soostuvatel niitudel, loopealsetel, samuti õhema turbalasundiga madalsoodes (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 0,2 ha-l ning selle esinduslikkus on hea
(B). Elupaigatüüpi esineb sadama lähedal väikse laiguna elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal
mullal keskel.
Peamine ohutegur on võsastumine, mis võib toimuda väga kiiresti (kümme aastat on täiesti piisav
tiheda kase- või lepavõpsiku tekkimiseks), kuna pärisaruniidud on puittaimedele soodsate
kasvutingimustega (Mesipuu, 2011).
Kaitsekorralduskavaga eraldi eesmärke elupaigatüübile ei seata, elupaigatüüp paikneb väikese
laiguna teiste elupaigatüüpide vahel. Teiste elupaigatüüpide hooldamisel võib hooldusesse võtta
ka selle elupaigatüübi ning hooldada ühtse tervikuna. Kaitsekorralduslikult pole tegemist
esmatähtsa elupaigatüübiga, kuid elupaigatüübi hooldamine avatud maastike säilitamise eesmärgil
on oluline osadele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
3.3.8. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei.
See elupaigatüüp hõlmab meil kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa
ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsaservi. Omaette kooslustena need niiduribad
kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber (Paal,
2004).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 1,4 ha-l ning selle esinduslikkus on hea
(B). Elupaigatüübi esinemisalad paiknevad kaitseala loodeosas elupaigatüüpide aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niidud ning rannaniidud vahel.
Peamine ohutegur niiskematele kooslustele on kuivendamine. Ühest küljest muudab
kuivendamine soostunud niidu kergemini hooldatavaks, kuid selle tagajärjel võime me kaotada
spetsiifilise taimekoosluse ning mõjutame niiskete tingimustega seotud loomaliike. Veel on
oluline ohutegur koosluse võsastumine. Mõõdukalt soostunud niidud võsastuvad hoolduse
lakkamisel üsna kiiresti, peamiselt paakspuu ja pajudega (Mesipuu, 2011).
Kaitsekorralduskavaga eraldi eesmärke elupaigatüübile ei seata, elupaigatüüp paikneb väikese
laiguna teiste elupaigatüüpide vahel. Teiste elupaigatüüpide hooldamisel võib hooldusesse võtta
ka selle elupaigatüübi ning hooldada ühtse tervikuna. Kaitsekorralduslikult pole tegemist
esmatähtsa elupaigatüübiga, kuid elupaigatüübi hooldamine avatud maastike säilitamise eesmärgil
on oluline osadele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
62
3.3.9. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei.
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Sellised
kooslused meil enamasti looduskaitselist väärtust ei oma, kuna koosluste liigirikkus on väetamise
tulemusel oluliselt vähenenud. Samas on need niidud kohati olulised puhveralad muude
väärtuslike koosluste vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi arvatakse ka 30 aastat ja rohkem aega
tagasi sööti jäetud põllumaad, mille looduslik taimkate on peaaegu taastunud (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 7,2 ha-l ning selle esinduslikkus on hea
(B). Elupaigatüübi esinemisalad paiknevad kaitseala keskosas laiali pillutult teiste niidukoosluste
vahel.
Peamine ohutegur on võsastumine, mis võib toimuda väga kiiresti (kümme aastat on täiesti piisav
tiheda kase- või lepavõpsiku tekkimiseks), kuna pärisaruniidud on puittaimedele soodsate
kasvutingimustega (Mesipuu, 2011).
Kaitsekorralduskavaga eraldi eesmärke elupaigatüübile ei seata, elupaigatüüp paikneb laiali
pillutult teiste niidukoosluste vahel. Teiste elupaigatüüpide hooldamisel võib hooldusesse võtta ka
selle elupaigatüübi ning hooldada ühtse tervikuna. Kaitsekorralduslikult pole tegemist esmatähtsa
elupaigatüübiga, kuid elupaigatüübi hooldamine avatud maastike säilitamise eesmärgil on oluline
osadele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
63
3.3.10. PUISNIIDUD (6530*)
KE – jah, LoD – I, LoA – ei.
Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikkus puistut. Puisniit on
poollooduslik pärandkooslus; hõreda puurindega alad on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise
raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja
niiskustingimused võimaldavad siin kõrvuti kasvada nii niidu- kui metsataimedel. Kõige rohkem
on puisniite varem leidunud, siiani säilinud ja viimasel aastakümnendil ka taastatud läänesaartel,
Lääne- ja Pärnumaal (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 0,3 ha-l ning selle esinduslikkus on
keskmine (C). Elupaigatüüpi esineb sadama lähedal väikese laiguna elupaigatüübi kuivad niidud
lubjarikkal mullal keskel.
Peamisteks ohuteguriteks on traditsiooni katkemine, mille tulemusel puisniidud võsastuvad,
intensiivne põllumajandus, mis põhjustab puisniitude kultuuristamist. Samuti on ohuks puisniitude
metsastamine (Talvi, 2010).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 0,3 ha suurusel alal,
esinduslikkusega vähemalt hea (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp säilinud vähemalt 0,3 ha suurusel alal,
esinduslikkusega vähemalt arvestatav (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ on kaitseala kaitse-eesmärgiks
Negatiivsed
- elupaikade kinnikasvamine ebapiisaval hooldamisel, hoolduse katkemine
Meede:
puisniitude taastamine ja hooldamine. Hooldusvõttena on sobilik ainult niitmine.
64
3.3.11. PUISKARJAMAAD (9070)
KE – ei, LoD – I, LoA – ei.
Puiskarjamaad on hõreda puurindega või puudetukkade ning niidulaikude vaheldumisega
taimekooslused, mis on kujunenud põõsaste ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise
koosmõjul. Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaaegse
karjatamise mõjul ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus. Puurindes kasvab sageli
laialehiseid liike (tamm, pärn, saar jt). Puiskarjamaid leidub rohkem Lääne-Eestis ja sealsetel
saartel (Paal, 2007).
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 0,2 ha-l ning selle esinduslikkus on
arvestatav (C). Elupaigatüüpi esineb sadama lähedal väikese laiguna teiste niidukoosluste vahel.
Peamisteks ohuteguriteks on traditsiooni katkemine, mille tulemusel puiskarjamaad võsastuvad ja
puiskarjamaade metsastamine (Talvi, 2010).
Kaitsekorralduskavaga eraldi eesmärke elupaigatüübile ei seata, elupaigatüüp paikneb väikese
laiguna teiste elupaigatüüpide vahel (rannaniidud). Ümbritsevate elupaigatüüpide hooldamisel
võib hooldusesse võtta ka selle elupaigatüübi ning hooldada ala ühtse tervikuna, sellisel juhul peab
hooldusmeetmeks olema karjatamine. Kaitsekorralduslikult pole tegemist esmatähtsa
elupaigatüübiga, kuid elupaigatüübi hooldamine avatud maastike säilitamise eesmärgil on oluline
osadele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
65
3.4. Üksikobjektid
3.4.1. KOKKÕKIVI
Rahn asub saare keskkõrgendikul, küla keskosas Koka pere õuel. Rahnust viib mööda küla ainuke
tee ja on seetõttu hõlpsasti leitav. Kivi on tuntud ka Kokõkivi, Kokakivi, Kotkakivi, Suurkivi ja
Liukivi nime all. Rändrahn on püramiidja kujuga ning rahnu maapealse osa maht on 20 m3 ja
kõrgus 3,4 m. Põhjakülg on järsk, lõunakülg laugem. Rahn koosneb graniitgneissist, mis on hall
ning sisaldab migmatiidikompleksi. Kuna piirkond on põline merikotkaste toitumisala, oli rahn
tõenäoliselt kunagi lindudele meeldiv peatuspaik. Kivi kohta käivad ka mitmed rahvapärimused.
Ühe järgi toonud ta siia Vanakurat, et tõkestada Domesnäsi laevateed. Vanakuri tahtnud, et
hukkuva laeva mehed ütelnuksid "kurat" ja nii teda ikka meenutanuksid. Paraku katkesid
põllepaelad ja kivi jäi Manijale (EELIS, 2010; Eesti Rahvaluule, 2004-2005).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Kokkõkivi säilimine ja kivi ümbrus on hooldatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Kokkõkivi säilimine ja kivi ümbrus on hooldatud.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed
+ objekt on kaitse all
+ objekt asub õuemaal
66
4. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning
külastuskorraldus
Nagu väikesaartele omane moodustavad valdava osa alast ulatuslikud niidukooslused. Tänapäeval
on niitude hooldamine jäänud tahaplaanile, kuna traditsioonilise loomakasvatusega tegelevate
saareelanike hulk on märkimisväärselt vähenenud. Manija on suhteliselt külastatav väikesaar just
suve perioodil. Korraldatakse laagreid jm suurüritusi niisamuti käivad saarel linnuhuvilised ja
niisama matkajad (ka kajakimatkad).
Saarel on üks turismitalu, kus pakutakse majutust ja muud selle juurde kuuluvat. Eraldi
külastustaristut alal ei ole. Saare keskel kõrgemal seljandikul kulgeb tee, mis viib ühest otsast teise,
seega puudub vajadus matkaraja järgi. Vaatamisväärsuseks on lisaks maastikule ka majakas saare
lõunatipus ning Kokkõkivi Manilaiu külakeskuse lähedal. Lisaks on võimalik Manija muuseumis
tutvuda Manija rahva kultuuri ja ajalooga ning külastada saare keskel asuvat lamba poodi, kus
tutvustatakse Kihnu maalammast ning müüakse tema villast valmistatud tooteid.
Visioon
Manija maastikukaitseala on inimesega harmoonilises koosluses püsiv avatud maastikega
kaitseala, kus põhirõhk on poolloodulike koosluste hooldusel ja taastamisel ning kaitsealuste
taimeliikide, kõre ja rannikulinnustiku hea seisundi tagamisel.
Eesmärk
Kaitseala on suhteliselt väikese ja stabiilse külastuskoormusega ning kaitsealal ei asu juurde
ehitatud külastustaristut. Külastus toimub olemasolevate objektide juurde mööda saarel kulgevat
teed ning kaitseala kaitseväärtusi tutvustatakse infostendil.
Meede:
Manija maastikukaitseala piiranguid ja selle kaitseväärtusi tutvustav infotahvel paigaldatakse
Manilaiu sadamasse. Lisaks moodustatakse õpperada kasutades olemasolevat teed, mille
äärde paigaldatakse väikesed infotahvlid kaitsealal asuvate oluliste liikide infoga.
Meede:
Manija maastikukaitseala välispiiri tähised vahetatakse välja, paigaldatakse 9 uue tekstiga
tähist.
Meede:
talgupäevade korraldamine inimeste loodusteadlikkuse suurendamiseks.
67
4.1. Külastusobjektid
4.1.1. Manilaiu sadam
Manilaiu sadam kuulub Munalaiu sadama koosseisu. Sadama kaudu toimub ühendus saare ja
mandri vahel, kus saareelanike ning külastajaid teenindab liinipaat „Mann“ ja mõned korrad
nädalas ka parvlaev „Kihnu Virve“. Sadam saab vastu võtta ka paate ja väikelaevu, Manilaiu kai
pikkus on 18 meetrit ja sügavus 1,5 - 4 meetrit. Sadama territooriumil on ka sadamahoone ning
kuivkäimla (Saarte Liinid).
4.1.2. Külakeskus ja muuseum
Külakeskus ning muuseum asuvad umbes 750 m kaugusel Manilaiu sadamast. Külakeskus on
kohalike kasutuses koosolekute ja ühisürituste pidamisel. Muuseum on loodud Manija rahva
kultuuri ja ajaloo tutvustamiseks. Muuseumist on võimalik osta ka käsitööd ja suveniire (Puhka
Eestis, 2019).
4.1.3. Saare südame lamba pood
Pood või nö kompetentsikeskus asub saare keskel ning on loodud kultuuripärandi tutvustamiseks,
mille peamine eesmärk on tutvustada Kihnu maalammast ning seda, et kõik Kihnu maalamba
saadused on kasutatavad. Õppekeskuses korraldatakse õpitube ja käsitöölaagreid ning sealt on
võimalik osta Kihnu maalamba villast valmistatud tooteid (Paluoja, 2019).
4.1.4. Tuletorn
Manilaiu tuletorn asub Kihnu väinas Manilaiu saare edelatipul Papina neemel ja aitab väina
madalates vetes kohalikku laevaliiklust ohutumaks muuta. 1933. aastal ehitatud raudbetoonist
tuletorn on 8 meetrit kõrge ja selle arhitektiks oli tuntud navigatsiooonimärkide projekteerija
Armas Luige. 2005. aasta jaanuari torm viis tuletornialuse merepõhja minema ning
meresõiduohutuse tagamiseks otsustas Veeteede Amet 2015. aasta renoveerimistööde käigus
tuletorni oma senisest asukohast ligi 20 meetrit vee piirist eemale tõsta (Matkiewicz, 2018).
4.1.5. Kokkõkivi
Pärnumaa suurim rändrahn asub Manija saarel. Kivi on tuntud ka Kokõkivi, Kokakivi, Kotkakivi,
Suurkivi ja Liukivi nime all. Püramiidja kujuga rahnu maapealse osa maht on 20 m3 ja
maksimaalne kõrgus 3,8 m. Rändrahn koosneb migmatiseerunud gneissist ning selle seisukord on
väga hea, osaliselt sammaldunud. Kivi juures puudub tähis ja viidastus. Kuna piirkond on põline
merikotkaste toitumisala, oli rahn tõenäoliselt kunagi lindudele meeldiv peatuspaik. Kivi kohta on
teada ka mitmeid rahvapärimusi (Poseidon Consult OÜ, 2008; EELIS, 2010).
68
4.1.6. Infostendid
Manilaiu sadamasse on kohalik omavalitsus paigaldanud infotahvli, millega antakse ülevaade
Manija saarest, lisaks on Kihnu regionaalprogrammi raames paigaldatud infotahvel Kihnu Väina
Merepargi ala kohta, millega tutvustatakse Mereparki ja sellega seotud projektide eesmärke.
Vajalik on Manija maastikukaitseala eesmärke ning kaitseala piiranguid tutvustava infotahvli
paigaldamine Manilaiu sadamasse. Eesmärgiks on inimeste loodusteadlikkuse suurendamine ja
kaitseala külastuse suunamine vastavalt piirangutele.
4.1.7. Õpperada
Manija maastikukaitsealal leiduvate väärtuste tutvustamiseks luua õpperada. Õpperada kulgeks
mööda teed sadamast majakani. Õpperajale paigaldatakse taime- ja linnuliike tutvustavad
infotahvlid. Kaitsekorralduskavas ei kajastata õpperaja detailset kirjeldust, et võimaldada hiljem
loovalt läheneda õpperaja infotahvlite paigutuse ja raja kulgemise osas. Õpperaja planeerimisel
tuleb siiski kooskõlastada ka Keskkonnaametiga, kes vaatab läbi õpperaja marsruudi lähtuvalt
loodusväärtuste paiknemisest ja aitab koostada liike tutvustavaid infotahvleid raja äärde.
5. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve
5.1 Tegevuste kirjeldus
5.1.1 Elustiku seire
5.1.1.1. RIIKLIK SEIRE
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.1. (taimed), 3.1.2. (kahepaiksed ja roomajad) ja 3.1.3. (linnud)
seatud eesmärkide täitmiseks. Vajalik on kõikide hetkel toimuvate riiklike seirete (tabel 1)
jätkumine Manija maastikukaitsealal, nende abil on võimalik jälgida kaitse-eesmärgiks olevate
liikide ja elupaikade seisundit ning hinnata kaitsekorralduse tulemuslikkust.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KAUR.
5.1.1.2. ELUPAIKADE INVENTUUR
Tegevus on vajalik väärtusele 3.3. (kooslused) seatud eesmärkide täitmiseks.
Kaitsekorralduskava lõpus teostatakse Natura elupaigatüüpide inventuur maastikukaitseala kaitse-
eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundi hindamiseks ja piiride täpsustamiseks ning
kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab KeA.
69
5.1.2. Liigikaitselised tööd
5.1.2.1. KÕRE ELUPAIKADE HOOLDUS JA TAASTAMINE
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.2.1. (kõre) seatud eesmärkide täitmiseks.
Manilaiu kõre asurkonna säilimise eelduseks on rannaniitude seisundi oluline parandamine saarel.
Parim lahendus selleks on karjatamiskoormuse suurendamine ning karjatatavate alade oluline
laiendamine saarel. Võimalik oleks ka hooldatavate niitude pindala suurendada niitmise teel, kuid
siis tuleb kindlasti ka niide koristada. Praegu seda sageli ei tehta. Vaatamata PRIA nõuetele, on
niidetud hein jäetud niitudele lagunema ning sellega kaasneb niidutaimestiku oluline muutus –
valdavaks muutuvad pilliroog, tarnad ja angervaks. Esmatähtis on karjatatavat ala laiendada saare
ida- ja lääneosa rannaniitudel, kus asuvad kõrede sigimisveekogud. Kuna saare elanikkond on
vananenud ning loomapidamise laiendamise vastu kohapeal hetkel huvi puudub, tuleks kaaluda
karjatamisperioodiks kariloomade mandrilt sissetoomise võimalust.
Kõre elupaikade hooldus üldjoontes toimub läbi niidualade hoolduse, lisaks korraldatakse ka
elupaikade seisundi parandamiseks talgulaagreid. Seega eraldi liigikaitselist tööd
kaitsekorralduskavaga ette ei nähta, jätkata tuleb niidualade hooldusega ning talgulaagritega.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanike ja ekspertidega (MTÜ
Põhjakonn).
5.1.2.2. KÕRE KUDEMISVEEKOGUDE HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.2.1. (kõre) seatud eesmärkide täitmiseks.
Lisaks rannaniiduelupaikade taastamisele ja nende kvaliteedi parandamisele on vajalik tagada ka
kõrede iga-aastane edukas sigimine. Selleks tuleb säilitada olemasolevad kudemisveekogud
rannaniitudel (joonis 6). Kuna ebapiisava karjatamiskoormuse tõttu roostuvad madalad
rannaniiduveekogud kiiresti, siis tuleb kudemisveekogusid ja nende lähiümbrust käsitsi (vikatiga
või trimmeriga) niita. Kudemisveekogudes tuleks taimi niita kaks korda aastas: juuli lõpus ja
septembri alguses. Niitmist tuleks jätkata seni, kuni saarel on piisavalt loomi rannaniitude ja
kudemisveekogude karjatamiseks (Rannap & Lepik, 2017).
Kõre vajab sigimiseks madalaveelisi ja madala taimestikuga või taimestikuvabasid lompe.
Mittekarjatatavatel aladel mattuvad sellised lombid kõrgrohustusse ja roogu ning muutuvad kõrele
sigimiseks sobimatuks. Niidetavatel aladel ja karjatatavatel aladel, kus pole saavutatud vajalikku
karjatamiskoormust, tuleb kudeveekogusid regulaarselt puhastada/niita. Kudetiikide
hooldustöödeks on vajalik lombi ning seda ümbritseva 10 meetri laiuse riba maksimaalselt
maapinna lähedalt niitmine ning niidetud materjali eemaldamine. Antud tööd on tarvis teha
minimaalselt üks kord enne pilliroo õitsemist – juulis või augustis.
70
Kokku on vajalik korras hoida vähemalt 3 kudelompi igal aastal. Seda, millised lombid
konkreetsetel aastatel vajavad hooldust, tuleb eelnevalt kokku leppida vastava liigi spetsialistidega
ning see sõltub suuresti karjatamise taastumisest niitudel. Lisaks looduslikele kudelompidele on
Manijal kõre jaoks täiendavalt kaevatud veel üheksa kudetiiki (joonis 6), mille seisukorda tuleb
parandada (Rannap & Lepik, 2017).
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanike ja ekspertidega (MTÜ
Põhjakonn).
5.1.2.3. KÕREKULLESTE INKUBEERIMINE
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.2.1. (kõre) seatud eesmärkide täitmiseks.
Asurkonna madala loomuliku taastootmise kompenseerimiseks on vajalik kevadisel kudemisajal
selgitada välja täpsed kudemiskohad ning osa kudust kasvatada üles tehistingimustes, et tagada
võimalikult kõrge moonde läbinud kõrede arv.
Jätkata asurkonna tugevdamist ja arvukuse tõstmist Kopenhaageni loomaaia Manilaiu kõre
tehistingimustes peetava asurkonna järglastega.
Kevadsuvisel, kõrgete temperatuuridega perioodil, mis on kõre kudemisveekogude ärakuivamise
seisukohast kriitiline (mai lõpp – juuni keskpaik) tuleb regulaarselt seirata lompide veeseisu ning
vajaduse korral kullesed sobivatesse tingimustesse transportida (Rannap & Lepik, 2017).
Kõrekulleste inkubeerimise vajadus ja kogused peavad vastama liigi tegevuskavale ning toimuma
selle alusel.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös ekspertidega (MTÜ Põhjakonn).
Joonis 6. Kõre kudemisveekogude (ka potentsiaalsed ja endised) paiknemine (andmed Riinu Rannap; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-
ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2019).
5.1.2.4. KÕREDE TALVITUSPAIKADE TAASTAMINE
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.2.1. (kõre) seatud eesmärkide täitmiseks.
Kõre kasutab talvitumiseks kiviaedu ja -hunnikuid, mitmesuguseid ehitisi ning keldreid. Samuti
võib see liik talveks kaevuda kõrgemasse liivasesse pinnasesse või luitenõlvadesse. Manilaiul
talvitub kõre peamiselt keldrites. Liivakarjäärides ning mitmel pool Pärnumaal (Häädemeestel,
Rannametsas, Võidukülas, ka Manilaiul) talvituvad kõred pinnasesse kaevunult. Karjäärides
kaevuvad kõred paralleelselt maapinnaga kaevandiseina, mujal eelistavad nad talvitumiseks
kaevuda kobedasse pinnasesse põllu- või aiamaal (Rannap & Lepik, 2017).
Manijal on väga teoreetiliselt sobivaks talvituskohaks näiteks Kase katastriüksusel paiknev
liivaauk, mis on hetkel võsastunud ja ei sobi hästi kõredele talvitumiseks. Selliste liivaste kohtade
pealt tuleb võsa eemaldada ja liivaauk puhastada, et kõredel oleks võimalik liivanõlvade sisse
kaevuda. Lisaks on oluline vanade kivikeldrite eelistamine uutele betoonist rajatistele.
Kõrede talvituskohtade nappus saarel omab asurkonna seisundile vähest negatiivset mõju, kuid
võrreldes sigimisalade vähesusega on see teisejärguline probleem, seega kuulub tegevus III
prioriteeti ning seda korraldab KeA koostöös maaomanike ja ekspertidega (MTÜ Põhjakonn).
5.1.2.5. EMAPUTKE KASVUALADE HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.1.4. (emaputk) seatud eesmärkide täitmiseks.
Potentsiaalselt võib niitude üleüldine karjatamine muutuda ohuks käpalistele või ka näiteks
emaputkele (Angelica palustris). Nad kõik eelistavad kasvada hooldatud niisketel niitudel. Ohud
elupaikadele Manijal lähtuvad nii majandamise lõppemisest kui liiga kõrgest
karjatamiskoormusest. Kaitsekorralduskavaga ette nähtud niidualade taastamine ja hooldamine on
vajalik ka emaputke kasvukohtade säilitamiseks (joonis 7). Samas madalmuruseks karjatatud
rannaniidualadel on emaputkel takistatud generatiivsete võsude ja seemnete valmimine. Emaputke
kasvualade hooldamine toimub rannaniitude hoolduse ja taastamise kaudu arvestades
majandusvõtete kasutamisel emaputke vajadustega (Tali, 2011).
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega.
73
Joonis 7. Emaputke kasvualad Manija MKA-l (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS
kaardirakendus seisuga oktoober 2019).
74
5.1.2.6. MUGULJUURE KASVUALADE HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.1.3. (harilik muguljuur) seatud eesmärkide täitmiseks.
Hetkel on kaitsealal juba toimunud hariliku muguljuure (Herminium monorchis) populatsioonide
(tõenäoline) kadumine. 2009. aasta seire andmetel idaosa seirealal on liik hävinud peale
rannaniitude linnustiku jaoks piisava koormusega karjatama asumist, kuid lääneosa seirealal leiti
14 isendit. Hilisema seire kohaselt (2016. aastal) on liik ka lääneosast kadunud, kuna alale on
tekkinud tihe rohustu (Roosaluste, 2016; Kattai, 2009).
Kuna muguljuure idaosa seireala populatsioon on kadunud ala liigse karjatamise tõttu, võib olla
vajalik liigi püsimiseks kasvupaigad ülejäänud karjamaast välja tarastada. Selleks tuleb enne
loomade karjamaale laskmist piirata väljavalitud taimede kasvualad karjaaiaks kasutatava taraga.
Alad peavad jääma tarastatuks karjatamise algusest augusti alguseni, mis ajaks on enamusel
liikidel juba seemned valminud (erandiks on sooneiuvaip, kes õitseb alles juulis). Seejärel tuleb
tara maha võtta ning ala üle karjatada või vajadusel ka niita. Väljatarastatavate alade valikul tuleb
lähtuda nõudest, et sellega ei ohustataks teiste kaitsekorralduslike liikide seisundit (Luhamaa, Ani,
& Merivee, Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019, 2010).
Kuna lääneosa muguljuure seireala populatsioon on kadunud ala kulustumise tõttu, tuleb seal
taastada ala niitmine või karjatamine siinjuures jälgida hoolega karjatamise koormust ning
vajadusel piirata taraga taimede kasvualad.
Kaitsekorralduskavaga ette nähtud niidualade taastamine ja hooldamine on vajalik ka hariliku
muguljuure kasvukohtade säilitamiseks (joonis 8). Hariliku muguljuure kasvualade hooldamine
toimub rannaniitude hoolduse ja taastamise ning kuivade niitude lubjarikkal mullal hoolduse
kaudu arvestades majandusvõtete kasutamisel hariliku muguljuure vajadustega.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega.
75
Joonis 8. Hariliku muguljuure kasvuala Manija MKA-l (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti
WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2019).
76
5.1.2.7. RÖÖVLUSKOORMUSE VÄHENDAMINE
Tegevus on vajalik väärtusele 3.1.2.1. (kõre), 3.1.3.1. (tutkas), 3.1.3.2. (mustsaba-vigle), 3.1.3.3.
(kivirullija), 3.1.3.4. (soopart), 3.1.3.5. (räusktiir), 3.1.3.6. (tõmmuvaeras), 3.1.3.7. (väiketiir),
3.1.3.8. (randtiir), 3.1.3.9. (jõgitiir), 3.1.3.10. (punajalg-tilder) ja 3.1.3.12. (liivatüll) seatud
eesmärkide täitmiseks.
Maaspesitsevatele linnuliikidele on ohuteguriks pesarüüste väikekiskjate poolt. Röövloomade
ohjamine tutka ja teiste ohustatud maaspesitsevate linnuliikide sigimisedukuse tõstmiseks on kõige
tulemuslikum meresaartel (Pehlak & Mägi, 2015). Samuti ohustab röövlus ka kõresid. Kõre
looduslikes asurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse
loomulikku osa (Beebee 1996). Siiski on väikesearvulised asurkonnad (kõik Eesti kõre asurkonnad)
oluliselt enam röövluse poolt ohustatud kui suured. Samuti mõjutab röövlust elupaigalaikude suurus,
mida väiksemad ja killustatumad on elupaigalaigud, seda vastuvõtlikum on liik röövluse suhtes. Mida
väiksema pindalalised ja madalama kvaliteediga on kõre elupaigad, seda edukamalt saavad tegutseda
kährikkoerad, mingid, rebased ja nastikud (Rannap & Lepik, 2017). Pesitsemis- ja sigimisedukuse
suurendamiseks on vajalik ohjata saarel elavate väikekiskjate arvu.
Võimalused röövluse (väikekiskjad: rebane, kährik, mink) surve vähendamiseks:
• Röövluse vähendamiseks üks olulisemaid meetmeid on niitude hea seisundi saavutamine
ja elupaigakompleksi pindala suurendamine.
• Üldine arvukuse fooni vähendamine – püük talvel lõksudega ja rebasel ning kährikul
laskmine talvel peibutussöödalt. Varasemad kogemused näitavad, et söödalt laskmine on
andnud häid tulemusi. Suvine pesakondade tõrje –oluline on enne lindude pesitsushooaega
rannaniidule või selle lähiümbrusesse jäänud rebaste elimineerimine. Samuti võimalike
pesaurgude kontroll ja pesakondade väljapüük. Minkide puhul on ka suvehooajal võimalik
kasutada söödaga kastlõkse. Pesitsusedukuse tagamiseks on vaja kevadel peale jääminekut
püüda välja saarelt, sinna talvel üle jää tulnud röövloomad.
Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanike ja jahimeestega.
5.1.2.8. TORMIKAHJUDE LIKVIDEERIMINE
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.2.1. (kõre) ja ptk 3.3. toodud väärtustele seatud eesmärkide
saavutamiseks.
Merega piirnevatel aladel on järjepidevaks probleemiks merepoolt pilliroo ja muu orgaanika
kandmine randa, mis raskendab niidukoosluste hooldamist ja suurendab raha- ja ajakulu, mille
tulemusena koosluste hooldamine maaomanikule pigem rahalist kahju tekitab. Võimalik lahendus
oleks tegeleda prahi koristamisega talgute raames (ELFi abiga või maaomaniku enda initsiatiivil
korraldatavad talgud) samuti oleks vajalik sellise tegevuse jaoks luua toetusfond.
Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldavad maaomanikud koostöös KeA-ga.
77
5.1.3. Koosluste hooldus- ja taastamistööd
Hetkel on Manija MKA-l hoolduses (makstakse hooldustoetust) olevaid niite 49,8 ha ja
taastamises 43 ha (lisa 4). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate niitude taastamisse ja
hooldusesse võtmine. Selleks, et poollooduslike alade kasutuse planeerimist lihtsustada on saare
peamised niitude levikualad jaotatud kahte prioriteetsusklassi (lisa 5):
1.Esimesse prioriteetsusklassi kuuluvad suured niidumassiivid, mis on kas hetkel või
potentsiaalselt kõrge väärtusega rannaniidud. Nendel aladel õigete meetoditega majandamise
taastamine on Manija niitude ja nende elustiku säilitamiseks hädavajalik.
2.Teise prioriteetsusklassi moodustavad kas kõrgemad ja kuivemad, pinnalt suhteliselt väikesed
või inimasustusest tugevamalt mõjutatud alad. Nende reeglipärane majandamine ei ole otseselt
vajalik rannaniidu elustiku säilitamiseks, küll aga saare kuivade niitudega seotud elustiku kaitsel
ning rannaniitude liikidele vajaliku avamaastiku hoidmisel.
5.1.3.1. RANNIKULÕUGASTE HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.2.1. (kõre) ja 3.3.1. (rannikulõukad) seatud eesmärkide
saavutamiseks.
Manija maastikukaitsealal eraldi elupaigatüüpi kaardistatud pole, kuid on rannaniitude
inventeerimisel märgitud rannaniidu kompleksis olevana 0,3 ha-l. Enamasti on lõugaste seisundiks
märgitud kinnikasvav. Elupaigatüübi esinemisalad jäävad rannaniitude sisse saare lõunaosas.
Rannikulõugaste hooldamisel tuleb lähtuda kõrele sobivate sigimisveekogude (joonis 5)
kriteeriumitest, seega hooldust tuleb teha kooskõlas kõre tegevuskavaga.
Rannikulõukaid ähvardab taimede vohamine, mis on tingitud saastatusest ja inimtegevusest, nagu
maaparandus, prügi ladestamine, ehitustööd ja rannikualade traditsioonilise hooldamise
vähenemine või lõppemine. Selle elupaigatüübi tingimusi mõjutav oluline tegur on ka
eutrofeerumine, mille põhjuseks on taimede orgaanilise aine kõdunemine.
Ettevalmistava tegevusena tuleks rannikulõugaste ümbert ja seest eemaldada vana pilliroog ning
niitudel hakata taas veiseid karjatama. Kuna enamus lõukaid on madalad ja liivase põhjaga, võiks
taastuda pärast risoomide eemaldamist veistele ligipääs lõugaste kallastele ja nad hakkavad
lõukaservi iseseisvalt avatuna hoidma.
Edaspidi, rannaniidukompleksi hoolduse käigus tuleb silmas pidada, et loomkoormus oleks piisav
(1,2-1,5 LÜ/ha), et veised hoiaksid ka lõukaservad avatuna. Juhul, kui loomad saavad oma
igapäevase joogivee lõugastest, siis külastavad nad lõukaid regulaarselt ja söövad ära ka lõugaste
kallastel ning madalas vees kasvava taimestiku. Kui loomkoormus on piisav ja loomad tuuakse
niidule kevadel piisavalt vara, siis võib eeldada, et taastatud lõukad pillirooga uuesti kinni ei kasva
(Holm, 2016).
78
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega ja ekspertidega (MTÜ
Põhjakonn).
5.1.3.2. RANNANIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.1.3. (harilik muguljuur), 3.1.1.4 (emaputk), 3.1.2.1 (kõre),
3.1.3.1. (tutkas), 3.1.3.2. (mustsaba-vigel), 3.1.3.3. (kivirullija), 3.1.3.4. (soopart), 3.1.3.5.
(räusktiir), 3.1.3.6. (tõmmuvaeras), 3.1.3.7. (väiketiir), 3.1.3.8. (randtiir), 3.1.3.9. (jõgitiir),
3.1.3.10. (punajalg-tilder), 3.1.3.11 (punaselg-õgija), 3.1.3.12. (liivatüll), 3.1.3.13. (roo-loorkull),
3.2.1. (Manija-Liu rannikumaastik), 3.3.3. (rannaniidud) seatud eesmärkide täitmiseks.
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 136,7 ha-l ning selle esinduslikkus on
keskmine (C). Natura standardandmebaasi järgi on Manilau-Hanilaiu loodusalal elupaigatüübi
pindalaks märgitud 39 ha ja esinduslikkuseks hea (B). Elupaigatüüpi esineb kaitsealal igal pool
rannikul. Hetkel hoolduses on 32 ha ja taastamises on 34 ha. Taastamisse võetavaid alasid on
kokku 51,3 ha, enamasti on tegemist tihedalt pilliroostunud aladega merepiiri lähedal. Kohe
hooldusesse võetavaid alasid on kokku 19,4 ha, mis tähendab, et alad on veel hästi säilinud ja saab
kohe asuda karjatama.
Rannaniitude taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda rannaniitude hoolduskavast. Kuna Manija
rannaniidud on merepoolt kaetud tiheda pilliroo massiiviga tuleb esmalt tegeleda pilliroo
tõrjumisega. Vastavalt hoolduskavale on selleks mitmeid võimalusi:
pilliroo tõrjumine karjatamise abil
Loomad ei tungi meelsasti suurtesse roomassiividesse, seetõttu on otstarbekas eelmise aasta
roog enne karjatama asumist maha niita. Parim aeg roo niitmiseks on suve teisel poolel või
talvel külmunud pinnaselt. Oluline on mahaniidetud roo äravedamine niidualalt või selle
kohapealne põletamine. Mahajäetud roomass takistab valguse pääsu pinnaseni ja
rohttaimestiku arengut. Roostiku niitmise puhul on üheks negatiivseks aspektiks allesjäävad
rootüükad, mis võivad suvel loomade jalgu vigastada. See probleem puudub hilissuvel-sügisel
roo purustamisel hooldusniidukiga. See võimaldab roovarre purustada maapinna lähedalt ja
räsib rootüüka otsa nii, et see ei kujuta loomade jalgadele enam nii suurt ohtu kui lõigatud
tüügas. Purustamise negatiivseks küljeks on jällegi purustatud roomassi jäämine niidule, mis
soodustab soostumist ja takistab niidutaimestiku arengut. Seepärast on purustamist otstarbekas
kasutada vaid eelnevalt niidetud rooaladele jäänud tüügaste kõrvaldamiseks.
pilliroo suvine niitmine
Aladel, kus ei õnnestu loomi karjatada, kuid roo tõrje on oluline, võib roo tõrjeks kasutada
korduvat suvist niitmist. Selleks tuleb alates juuni keskpaigast, vähemalt kolm korda (harilikult
isegi tihemini) suve jooksul, roostik maha niita ja koristada. Pilliroo võsusid tuleb võimalusel
lõigata allpool veepinda Sellega vähendatakse pilliroo elujõudu ning kolme-nelja aastaga on
79
võimalik roostikku tunduvalt nõrgestada. Niitmise tulemusena muutuvad rootaimed esmalt
peenemaks ning ei kasva enam nii kõrgeks ja tugevaks. Pärast mitut aastat korduvat niitmist
hakkavad roostikku tekkima augud. Pilliroog kaob rannaniidult lõplikult 5–10 aasta aktiivse
lõikamise järel. Antud meetod on karjatamisest tunduvalt töömahukam ja ökoloogiliselt
vähemefektiivne, mistõttu tasub seda kasutada vaid erandjuhtudel.
pilliroo põletamine
Pilliroo põletamine aitab lahti saada suurest osas kuivast biomassist, mis on rannaniidule
ladestunud. See ei tooda kahjulikke metaaniemissioone, mis tekivad biomassi hapnikuvaestes
tingimustes lagunemisel. Põletamisele peab aga järgnema kohene täiskoormusega karjatamine
või regulaarne niitmine. Vana pilliroo kevadine põletamine muudab rannaniidu varasuvel
sobivaks kariloomadele.
Põletamise puhul on oluline oma tegevus kooskõlastada päästeteenistusega ning kogu töö
põhjalikult ette planeerida. Põletamise läbiviimiseks on vaja paljude inimeste juuresolu, et
hoida põlemine kontrolli all ning olla valmis eriolukordadeks. Ettevaatlik tuleb olla pesitsevate
lindudega: kui pesitsemine on alanud, siis pilliroogu põletada ei tohi.
roostiku purustamine
Roostiku purustamiseks saab kasutada nii hooldusniidukit, mis on sarnane teeäärte niitmiseks
kasutatavate teradega, kui ka tavalist põllumajanduslikku traktorit. Soomes on kasutatud
rannaniitude taastamisel roostiku purustamiseks hooldusniidukit, mille tera võib olla
kinnitatud traktori ette või taha. Kui 3-meetrise purustamistera kasutamine nõuab võimast
traktorit ning see sobib ainult kõva pinnasega niitudele, siis kitsamaid, 1,6m ja 2,2m terasid
võib kasutada ka märjematel aladel kinnitatuna roomikveoki külge. Hooldusniiduk võimaldab
lõigata ka põõsaid ning väiksemaid puid.
Hooldusniiduk hakib pilliroovarred umbes 10-sentimeetristest tükkideks. Sellist haket on
praktiliselt võimatu niidult koristada, seetõttu ei tohi hakkimist pidada hooldamise vaid ainult
niidu taastamise meetodiks. Kohe pärast taastamist tuleb lasta niidule piisavalt kariloomi,
korduvalt võib olla vajalik purustada veepiiri lähedal kasvavat pilliroogu, kuid kõige olulisem
on alustada piisava koormusega karjatamist kohe pärast purustamist.
Rannaniidu hooldamisel on oluline karjatada intensiivsemalt ranna äärest ja välistada väetamine,
külvamine ning kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine ja antibiootikumidega ravimine.
Edukaks rannaniidu hoolduseks on oluline, et kariloomade pidamiseks oleks karjakoplid valitud
selliselt, et need oleksid sobiva suurusega ja paigutusega. Liialt suurte alade puhul kipuvad loomad
sellel laialt ringi liikuma ja toituma peamiselt oma lemmikaladel ning sellisel juhul on ühtlast
madalmurust tulemust raske saavutada. Samas ei teki liiga väikeste koplite puhul loomade
tegevusest loomulikku mosaiiksust niidu taimestikus ning võib tekkida hoopis ülekarjatamine.
Rannaniite tuleb tarastada nii, et loomad pääseksid sööma ka rohtu, mis kasvab veepiiril või
80
madalas vees. Selleks tuleb karjaaed kas pikalt vette ulatuvana ehitada või teha ka ringaed, mis
ulatub vette ka madalvee ajal. Tugevate veetaseme kõikumiste tõttu on selliste vesiaedade
ehitamine, korrashoid ning loomade hoidmine neis keeruline, aeganõudev ning ka pidevalt jätkuv
tegevus. Enamasti tuleb sellised karjaaiad igal sügisel kokku korjata, sest talvel lõhuvad neid meri
ja jää (Lotman, 2011).
Rannaniitude hooldamisel kariloomadega on vajalik loomade varjualuste ja muu taristu soetamine.
Varjualused tuleb paigutada võimalikult rannaniidu kõrgemale osale, soovitatav oleks
teisaldatavate varjualuste kasutamine, et asukoha vahetamisega vähendada kariloomade ühte kohta
koondumisel niidukamara liigset lõhkumist.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega.
5.1.3.3. KUIVADE NIITUDE LUBJARIKKAL MULLAL TAASTAMINE JA HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.1.1. (aas-karukell), 3.1.2.1 (kõre), 3.1.3.11. (punaselg-õgija) ja
3.3.6. (kuivad niidud lubjarikkal mullal) seatud eesmärkide saavutamiseks.
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 32,6 ha-l ning selle esinduslikkus on väga
hea (A). Natura standardandmebaasi järgi on Manilau-Hanilaiu loodusalal elupaigatüübi pindalaks
märgitud 36 ha ja esinduslikkuseks väga hea (A). Elupaigatüübi esinemisalad on kaitseala
keskosas, ääristavad elupaigatüüpi rannaniidud. Juba hoolduses olevaid alasid on 16,5 ha,
taastamises on 2,5 ha ning hooldusesse tuleb võtta 13,6 ha.
Kuivad niidud lubajrikkal mullal koosluse taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja
soostunud niitude hoolduskavast. Kui soovime säilitada eelkõige ala soontaimede liigirikkust,
tuleks hooldamisvõttena eelistada niitmist karjatamisele (Jürgens ja Sammul 2004). Siiski on
karjatamine liigirikkusele parem kui pikaajaline hooldamise puudumine. Lubjarikastes
kivisemates piirkondades on kindlasti ka niite, mille liigirikkus on kujunenudki eelkõige
karjatamise tingimustes. Niitmine on eelistatud hooldusvõtteks eelkõige liigirikkamate
pärisaruniitude puhul.
Kui niidul leidub kaitsealuseid liike, tuleb niitmise algust kohandada vastavalt nende liikide kaitse
tegevuskavades ära toodud tähtaegadega, Tegevuskava puudumisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-
eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. Enamuse taimeliikide puhul peaks sobima niitmine juulist
alates, kuid harulduste puhul võib esineda erivajadusi (taimedel sageli selleks, et garanteerida
seemnete valmimine). Mõned hooldajad on jätnud näiteks kaitsealuste taimede tihedamaid
kogumikke kuni seemnete valmimiseni laiguti niitmata.
Hein tuleb niidult kokku riisuda ja ära viia, vastasel juhul koguneks maapinnale valgust varjutav
kulukiht, mis hakkab taimede idanemist pärssima ja soodustama vaid üksikuid liike. Heina maha
jätmine toob niidule ka toitained juurde, mis annab taas eelise vaid üksikutele produktiivsetele
liikidele. Väga vajalik on ka heina kuivatamine ja kaarutamine niidul (selle käigus saavad juba
81
valminud ja järelvalminud seemned pudeneda maapinnale ning rehitsemine tekitab kamarasse
idanemiseks sobivaid mikrohäiringuid).
Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Erinevate kariloomade
koos või vahelduvkarjatamine on liigilisele koosseisule kasulik, kuna erinevatel loomaliikidel on
natuke erinevad toidueelistused. Näiteks hobused ja veised väldivad väljaheidete ümbruses
kasvavaid taimi, kus võivad seetõttu võrsuda võsaliigid. Kitsed ja lambad aga söövad hea meelega
puude ja põõsaste lehti, mis võsa tagasi tõrjub (Jürgens ja Sammul 2004). Väga karedaid taimeliike
kariloomad ei armasta, seetõttu süüakse neid peamiselt vaid noorelt (karjamaadel võib seetõttu
hakata vohama näiteks luht-kastevars). Oluline on mitte üle karjatada, kuna see vähendab nii niidu
floora kui fauna liigirikkust. 50-60% madalmurusust vegetatsiooniperioodi lõpuks on sobiv
tulemus (Jürgens ja Sammul 2004). Vastavalt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise
nõuetele on aruniitudel lubatud koormused 0,2-1,2 lü/ha.
Karjatamisel tuleks samuti arvestada haruldaste taime- või loomaliikide kaitse tegevuskavades
toodud soovitustega. Tihti võib olla vajalik suve esimesel poolel karjatamiskoormust normaalsest
madalamal hoida (et kõiki õisi ära ei söödaks ja saaks toimuda viljumine, samuti on see
putukavastsete toitumisperiood) (Mesipuu, 2011).
Juhul, kui hooldatakse kariloomadega on vajalik loomade varjualuste ja muu taristu soetamine.
Soovitatav on teisaldatavate varjualuste kasutamine, et asukohta vahetamisega vähendada
kariloomade ühte kohta koondumisel niidukamara lõhkumist.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega.
5.1.3.4. PUISNIITUDE TAASTAMINE JA HOOLDUS
Tegevus on vajalik väärtustele 3.1.1.1. (aas-karukell), 3.1.3.11. (punaselg-õgija) ja 3.3.10.
(puisniidud) seatud eesmärkide saavutamiseks.
Manija maastikukaitsealal on elupaigatüüp kaardistatud 0,3 ha-l ning selle esinduslikkus on
keskmine (C). Elupaigatüüp esineb sadama lähedal väikese laiguna elupaigatüübi kuivad niidud
lubjarikkal mullal keskel. 2014. aasta inventuuri ajal on niit olnud 70% ulatuses niidetud.
Puisniitude hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast (Talvi, 2010).
Puisniitude peamine hooldusmeetod on regulaarne niitmine. Parim aeg puisniitude niitmiseks on
juuli. Niitmist on soovitav alustada puude ja põõsaste poolt varjatud aladelt, liikudes lagedamate
alade suunas. Nii tagatakse enam-vähem ühtlane heina kuivamine. Looduskaitseliselt oluliste või
dekoratiivsete liikide (nt laialehine neiuvaip, kuldking, luuderohi) kasvukohad võib aeg-ajalt
laiguti niitmata jätta, samas peab neid kohti aastati varieerima, et vältida oluliste kasvukohtade
kulustumist ja võsastumist. Puisniitu ei või ega saagi niita väga madalalt. Puisniidul niidetud hein
tuleb samas kuivatada ja seejärel koristada, kuna heina kuivamise ajal järelküpsevad mitmete
rohttaimede viljad ja arenevad edasi selgrootute loomade noorjärgud. Puisniitudel võib vajadusel
82
ka ädalas loomi karjatada, kuid seda võib teha vaid juhul, kui niidul on piisav rohukasv. Ädalas
võib karjatada lühiajaliselt (mitte üle kuu aja ja mitte varem kui alates septembrist) ning madala
koormusega (mitte üle 0,5 lü/ha). Oluline on silmas pidada, et säiliks puisniidu majandamine
niiduna ning et ta ei muutuks ajapikku puiskarjamaaks.
Puisniidu taastamise järgselt peab ka hooldamise ajal vajadusel harvendama puu- ja põõsarinnet
ning koristama tuule- ja lumemurdu. Sarnaselt taastamistöödele on ka neid töid sobilik teha
hilissügisest varakevadeni. Varakevadise oksarisu koristamisel kogutud ja talvistest raietöödest
jäänud oksarisu tuleb kokku koguda varakevadel enne taimede kasvu algust ning põletada vanadel
lõkkeasemetel. Vajadusel võib tasandada ka maapinna suuremaid ebatasasusi ja suunata kevadel
kaua püsivate sulavete voolamisteid. Soostunud puisniitude puhul võib hooldusvõttena arvesse
tulla ka endiste kuivenduskraavide hooldamine (kraavi sängi puhastamine, kallaste võsast
lahtiraiumine) (Talvi, 2010).
Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab KeA koostöös maaomanikega.
5.1.4. Koosluste hooldamiseks vajamineva tehnika ja taristu soetamine
Tegevus on vajalik ptk 3.3. toodud väärtustele seatud eesmärkide saavutamiseks.
Manija puhul on tegemist ilmastikust väga mõjutatava saarega, mis avaldab suurt mõju
niidukoosluste hooldamisel rajatavale taristule. Merelainetuse, jää või randa kantava pragi
tagajärjel lõhutud karjaaedu tuleb igal aastal parandada. Sellest lähtuvalt oleks Manija rannaniitude
hooldamiseks karjatamise teel parim viis suurte alade üheskoos hooldamine ja seeläbi vähendada
karjaaedade hulka sh neid, mis otsapidi merre ulatuvad. Selleks on üks võimalus moodustada saare
miljööga sobivad aiad inimeste hoonete, põllumaade ja teede ümber. Võib ka jagada saare mitmeks
osaks (nt kolmeks) selliselt, et oleksid suuremad alad, mida ühiselt karjatatakse. Vajamineva
taristu jaoks on vajalik rahalist toetust, selleks tuleks taotleda toetust (KIK), erinevatest fondidest
või pilootprojekti kaudu.
Lisaks on vajalik kariloomadega karjatamise puhul loomade varjualuste ja muu taristu soetamine.
Samuti võib osutuda vajalikuks pillirooga umbe kasvanud rannikulõugaste ja rannaniidualade
karjatamisele eelnevaks niitmiseks vajamineva tehnika soetamine.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldavad maaomanikud koostöös KeA-ga.
83
5.1.5. Kaitsealuste üksikobjektide hooldustööd ja tähistamine
Tegevus on vajalik väärtusele 3.4.1. (Kokkõkivi) seatud eesmärkide saavutamiseks.
Kokkõkivi seisund on väga hea ning rahnu ümbrus korrastatud, asub taluhoovil ning on kasutatud
kujunduselemendina lillepeenarde ja isututatud põõsaste vahel. Objekti tähistus ja viidastus
puudub. Vajalik on paigaldada tähis (joonis 9).
Tegevus kuulub III prioriteeti ja tähistuse paigaldab RMK.
5.1.6. Infostendide ja õpperaja loomine, uuendamine ja hooldustööd
Tegevus on vajalik väärtusele 4. (ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus) seatud
eesmärkide saavutamiseks.
Vajalik on Manija maastikukaitseala eesmärke ning kaitseala piiranguid tutvustava infotahvli
paigaldamine Manilaiu sadamasse. Lisaks võiks Manija maastikukaitsealal leiduvate väärtuste
tutvustamiseks luua õpperaja. Õpperada kulgeks mööda teed sadamast majakani (joonis 9).
Õpperajale paigaldatakse kaitsealuseid ja Manijale iseloomulikke liike tutvustavad väikesed
infotahvlid. Eesmärgiks on inimeste loodusteadlikkuse suurendamine ja kaitseala külastuse
suunamine vastavalt piirangutele.
Tegevus kuulub III prioriteeti ja infotahvlite tekstid aitab koostada Keskkonnaamet. Sadamasse
paigaldab tahvli RMK koostöös kohaliku omavalitsusega. Õpperaja loomise korraldatavad
huvilised koostöös kohaliku omavalitsusega.
5.1.7. Kaitseala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude
tähistamine
Tegevus on vajalik väärtusele 4. (ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus) seatud
eesmärkide saavutamiseks.
Manija maastikukaitsealale on paigaldatud kokku 9 keskmise suurusega tähist, nendest kolm on
Anõlaiul (joonis 9). Kuid Anõlaiu tähised on 2019. aasta seisuga kõik hävinud. Lisaks on Manilaiul
olevatel tähistel vale tekst „Manija looduskaitseala“ seega tuleb tähised välja vahetada ning
Anõlaiule uued tähised paigaldada. Manija maastikukaitsealale tuleb paigaldada 9 uut keskmise
suurusega tähist, millele tuleb panna tekst „Manija maastikukaitseala“. Anõlaiule paigaldatavale
kolmele tähisele tuleb lisada lisaks kaitseala nimele ka sihtkatisevööndi nimi ja liikumispiirangu
aeg „Manija Maastikukaitseala, Anilaiu sihtkaitsevöönd, viibimise piirang 1. aprillist 31. juulini“.
Tähiste hooldus toimub jooksvalt.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.
84
Joonis 9. Manija MKA tähiste ja külastustaristu asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-
ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober 2019).
85
5.1.8. Kavad ja eeskirjad
5.1.8.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUE KAVA KOOSTAMINE
Kaitsekorralduskava kümne aasta perioodi viiendal aastal (2024. a) tuleb teostada kava
vahehindamine tabelis 10 näidatud eesmärkide osas. Perioodi lõppedes tuleb kaitsealale koostada
uus kaitsekorralduskava.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab KeA
5.1.8.2. KAITSE-EESKIRJA MUUTMINE
1. Kaitse-eeskirjas tuleb kaitse-eesmärkide hulgast eemaldada palu-karukell, kuna liiki pole
alal leitud alates 1930 aastast;
2. Kaitse-eesmärkide hulka tuleb lisada liikide harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja
aas-karukell (Pulsatilla pratensis) kaitse.
3. Lisaks tuleb kaitse-eesmärkide hulka lisada elupaigatüüpide väikesaared ning laiud (1620)
ja hallid luited (2130*) kaitse;
4. Kaitseala piire tuleb korrigeerida ja viia vastavusse uue põhikaardiga.
5. Hanilau-Manilaiu loodusala nimi tuleb muuta vastavaks kehtivate kohanimedega.
Koond kaitse-eeskirja muutmisest on lisas 3.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab KeA.
86
5.2 Eelarve
Eelarve tabelisse (tabel 10) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga
ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite
kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 10. Kaitsekorralduskava eelarve (sadades eurodes). Tähistus: KeA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; MO –
maaomanik; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; X – töö teostatakse riigieelarvelistest vahenditest; HP – hind kujuneb
hinnapakkumise alusel.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
1 Natura elupaikade inventuur Inventuur KeA II 15 15
2 Kõre seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
3
Rannaniitude linnustiku
seire Riiklik seire KAUR
I X X X X X X X X X X X
4
Ohustatud taimekoosluste
seire Riiklik seire KAUR
I X X X X X X X X X X X
5
Kesktalvine
veelinnuloendus Riiklik seire KAUR
I X X X X X X X X X X X
6 Haned, luiged ja sookured Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
7
Ohustatud soontaimed ja
samblaliigid Riiklik seire KAUR
I X X X X X X X X X X X
8 Meresaarte haudelinnustiku seire
Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
9 Kõre elupaikade taastamine
Liigi elupaiga
taastamistöö KeA/MO
I X X X X X X X X X X X
87
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku
10 Kõre elupaikade hooldamine
Liigi elupaiga
hooldustöö KeA/MO
I X X X X X X X X X X X
11
Kõre kudemisveekogude
hooldus
Liigi elupaiga
hooldustöö KeA/MO
I X X X X X X X X X X X
12 Kõrekulleste inkubeerimine Liigikaitselised tööd KeA/MO I HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
13
Kõre talvitumispaikade
taastamine
Liigi elupaiga
taastamistöö KeA/MO
II HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
14 Kõre talvitumispaikade hooldamine
Liigi elupaiga hooldustöö
KeA/MO II HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
15
Emaputke kasvualade
hooldus
Liigi elupaiga
hooldustöö KeA/MO
I HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
16 Muguljuure kasvualade hooldus
Liigi elupaiga hooldustöö
KeA/MO I HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
17
Rannikulõugaste
hooldamine (0,3 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA/MO/RMK
I 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50
18 Rannaniitude taastamine (104,4 ha)
Koosluse taastamistöö
KeA/MO/RMK I 241,2 241,2 241,2 723,6
19
Rannaniitude hooldamine
(136,7 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA/MO/
I 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 116,2 1162
20 Kuivad niidud lubjarikkal mullal taastamine (5,5 ha)
Koosluse taastamistöö
KeA//RMK II 13 13 13 39
21
Kuivad niidud lubjarikkal
mullal hooldamine (32,6 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA//RMK
II 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 280
22 Puisniitude taastamine (0,3 ha)
Koosluse taastamistöö
KeA/MO III 0,7 0,7 0,7 2
23
Puisniitude hooldamine (0,3
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA/MO
III 1,35 1,35 1,35 1,35 1,35 1,35 1,35 9,45
24
Röövluskoormuse
vähendamine Probleemliigi tõrje
KeA/Seliste jahipiirkonna
kasutaja II
25 Tormikahjude likvideerimine
Muu koosluste hooldustöö
MO III
26
Kokkõkivi ümbruse hooldustöö
Üksikobjekti ja selle ümbruse hooldustöö
MO/KeA III HP HP HP HP HP
Taristu, tehnika ja loomad
27 Infotahvli paigaldamine
Infotahvlite
rajamine RMK/KOV
III 1 1
28 Infotahvli hooldus
Infotahvlite
hooldamine RMK/KOV
III 1 1 1 1 1 1 6
29 Õpperada Õpperaja rajamine MO/KOV/KeA
III HP HP
30 Õpperaja hooldus
Õpperaja hooldamine
MO/KOV III HP HP HP HP HP
88
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku
31
Kaitseala tähiste eemaldamine (9 tähise
eemaldamine)
Tähiste
likvideerimine RMK
II 9 9
32
Kaitseala tähistamine (9 uue
tähise lisamine)
Kaitsealuste objektide
tähistamine
RMK
II 9 9
33 Kokõkivi tähistamine
Kaitsealuste
objektide tähistamine
RMK III 1 1
34 Tähiste hooldamine Tähiste hooldustöö RMK
II 1 1 1 1 1 1 1 7
35 Varjualused Taristu soetamine MO III HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
36
Muu taristu
(kogumisaedikud, karjaaiad, loomaveokärud jms)
Taristu soetamine MO III HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
37
Koosluste hooldustehnika
soetamine
Hooldustehnika
soetamine MO
III HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP HP
Kavad, eeskirjad
38
Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA
I X X
39
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine ja
vahehindamine
Tegevuskava KeA
I X X
40 Kaitse-eeskirja uuendamine
Kaitsekorra muutmine
KeA I X X
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
41 Infotahvlite koostamine
Infotahvlite
koostamine KeA
III X X
42
Õpperaja infotahvlite
koostamine
Infotahvlite
koostamine KeA
III X X
89
6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatavad seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde
käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus teostatakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põhjal
kaitsekorralduskava edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2020-2029). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2024. aastal,
kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2029. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse
osas. Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad. Tabelisse 11 on valitud väärtused, mis on hetkel kaitse-
eesmärkidena kirjas Manija maastikukaitsealal või Manilau-Hanilaiu loodusalal ja mida on kaitsekorralduskavaga planeeritud
eesmärgiks seada.
Tabel 11. Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid.
Väärtus Indikaator Kriteerium Selgitus
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
2.1.1.1. aas-karukell liigi leiukoha pindala liigi kasvukoht on säilinud vähemalt 9,4 ha suurusel alal inventuur
2.1.1.2. rand-ogaputk liigi leiukoha pindala liigi kasvukoht on säilinud vähemalt 0,9 ha suurusel alal riiklik seire
2.1.1.3. harilik muguljuur liigi populatsioon liigi läänepoolse leiukoha populatsioon on taastunud 2009
aastaga võrdsesse seisu riiklik seire
2.1.1.4. emaputk liigi leiukoha pindala liigi kasvukoht on säilinud vähemalt 5,2 ha suurusel alal inventuur
2.1.2. Kahepaiksed ja roomajad
2.1.2.1. kõre asurkonna arvukus ja
hooldatud elupaiga pindala
asurkonna arvukus on minimaalselt 100 täiskasvanud isendit ja
väga heas seisus rannaniite on 50 ha riiklik seire
90
Väärtus Indikaator Kriteerium Selgitus
2.1.3. Linnud
2.1.3.1. tutkas pesitsevate paaride arv 1 paar riiklik seire
2.1.3.2. mustsaba-vigle pesitsevate paaride arv 3 paari riiklik seire
2.1.3.3. kivirullija pesitsevate paaride arv 1 paar riiklik seire
2.1.3.4. soopart pesitsevate paaride arv 1 paar riiklik seire
2.1.3.5. räusktiir pesitsevate paaride arv 1 paari riiklik seire
2.1.3.6. tõmmuvaeras pesitsevate paaride arv 2 paari riiklik seire
2.1.3.7. väiketiir pesitsevate paaride arv 1 paar riiklik seire
2.1.3.8. randtiir pesitsevate paaride arv 20 paari riiklik seire
2.1.3.9. jõgitiir pesitsevate paaride arv 15 paari riiklik seire
2.1.3.10. punajalg-tilder pesitsevate paaride arv 10 paari riiklik seire
2.1.3.11. punaselg-õgija pesitsevate paaride arv 2 paari riiklik seire
2.1.3.12. liivatüll pesitsevate paaride arv 5 paar riiklik seire
2.1.3.13. roo-loorkull pesitsevate paaride arv 1 paar riiklik seire
91
Väärtus Indikaator Kriteerium Selgitus
2.2. Väärtuslik maastik
2.2.1. Manija-Liu
rannikumaastik avatud vaated ja maastik
säilivad väikesaartele iseloomulikud avatud maastikud, kui on
täidetud kooslustele seatud eesmärgid on ka see eesmärk
täidetud
riiklik seire
2.3. Kooslused
2.3.1. rannikulõukad
(1150*)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus elupaigatüüp on säilinud vähemalt 0,3 ha esinduslikkusega B inventuur
2.3.2. väikesaared ning
laiud (1620)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus elupaigatüüp on säilinud vähemalt 2,6 ha esinduslikkusega A inventuur
2.3.3. rannaniidud
(1630*)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 50 ha esinduslikkusega B
ja 86,7 ha esinduslikkusega C inventuur
2.3.5. hallid luited
(2130*)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus elupaigatüüp on säilinud vähemalt 1,9 ha esinduslikkusega A inventuur
2.3.6. kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus elupaigatüüp on säilinud vähemalt 32,6 ha esinduslikkusega A inventuur
2.3.10. puisniidud
(6530*)
elupaiga pindala ja
esinduslikkus elupaigatüüp on säilinud vähemalt 0,3 ha esinduslikkusega C inventuur
2.4. Üksikobjektid
2.4.1. kokkõkivi objekti säilimine üksikobjekt on säilinud ja selle ümbrus on hooldatud paikvaatlus
92
Kasutatud allikad Aua, J., & Leibak, E. (2018). Soopart (pahlsaba-part). - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude
levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
Aua, J., & Mägi, E. (2018). Punajalg-tilder. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja
arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2019. a., allikas
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=ob
jresult=yrg&obj_id=-562195224
EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 26. august 2019. a., allikas
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=ob
jresult=yrg&obj_id=-562195224
Eesti Orhideekaitse Klubi. (2001). Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehekülg. Kasutamise kuupäev:
06. veebruar 2019. a., allikas Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehekülg:
http://www.orhidee.ee/index.php?id=24
Eesti Rahvaluule. (2004-2005). Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2019. a., allikas folklore:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/kihnu.html
Eestimaa Looduse Fond. (2015). Eesti riikliku keskkonnaaseire 2015. a. aastaaruanne.
Kahepaiksete seire. Tartu: Eestimaa Looduse Fond.
Ellermaa, M. (2018). Räusktiir (räusk). - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.
Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
Ellermaa, M. (2018). Väiketiir. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., . . . Pehlak, H. (2013). Eesti
lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008 - 2012. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Erit, M. (2018). Niidurüdi. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Hayman, P., & Hume, R. (2004). Linnusõbra taskuraamat Euroopa linnud. Tallinn: Varrak.
Holm, B. (2016). Projekti LIFE+ Urbancows järgsete tegevuste kava Pärnu rannaniiud
looduskaitsealal. Pärnu: Keskkonnaamet.
Jonsson, L. (2000). Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja.
Tallin: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kattai, K. (2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2009. a.
koondaruanne. Tartu: EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Kattai, K. (2010). Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2010. a.
koondaruanne. Tartu: EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
93
Keskkonnaagentuur. (2017). Meresaarte haudelinnustiku seire 2017. aasta aruanne. Riikliku
keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Keskkonnaagentuur. (2017). Rannaniitude haudelinnustiku seire 2017. aasta aruanne. Riikliku
keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Keskkonnaagentuur. (2019). Rannaniitude haudelinnustiku seirearuanne 2019. Riikliku
keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Keskkonnaagentuur. (2019). Väikeste meresaarte haudelinnustiku seirearuanne 2019. Riikliku
keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Keskkonnaamet. (2008). Tegevuskava tutka (Philomachus pugnax) kaitse korraldamiseks
aastateks 2010-2013. Keskkonnaamet.
Keskkonnaministeerium. (11. 10 2017. a.). Keskkonnaregister. Allikas:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., . . . Tuulik, T. (1999). Eesti taimede
määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Kukk, T. (2004). Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak.
Kukk, T., & Kull, T. (2005). Eesti taimede levikuatlas. Tartu: EMÜ põllumajandus- ja
keskkonnainstituut.
Kull, T., & Tuulik, T. (2002). Kodumaa käpalised. Tallinn: Digimap OÜ.
Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse
tegevuskava eelnõu.
Kurbel, R., & Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat.
Kuus, A. (2018). Punaselg-õgija. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. . Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Lotman, S. (2011). Rannaniitude hoolduskava - Juhendmaterjal Keskkonnaameti maahoolduse
spetsialistidele ja maa hooldajatele. Matsalu: Keskkonnaamet.
Luhamaa, H. (2014). Rannaniitude haudelinnustiku seirearuanne 2014. Riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Luhamaa, H., Ani, M., & Merivee, M. (2010). Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava
2010-2019. Pärnu.
Matkiewicz, R. (1. 08 2018. a.). Tõstamaa tuuled nr. 7. Allikas: DIGAR:
https://dea.digar.ee/article/tostamaa/2018/08/01/20
Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
MTÜ Põhjakonn. (2017). Eesti riikliku keskkonnaseire 2017. a aastaaruanne - Kõre (Bufo
calamita e. Epidalea calamita) seire. Tallinn.
MTÜ Põhjakonn. (2019). Eesti riikliku keskkonnaseire 2019. a aruanne - Kõre (Bufo calamita e.
Epidalea calamita) seire. Tallinn.
Mägi, E. (2018). Jõgitiir. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Onrnitoloogiaühing.
94
Mägi, E. (2018). Liivatüll. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Mägi, E. (2018). Randtiir. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Mägi, E. (2018). Tõmmuvaeras. - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Männaste, R. (2012). Ranniku roostumise mõju kahlajate pesitsusaladele rannaniitudel. Tartu:
Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Kasutamise kuupäev: 31.
oktoober 2019. a., allikas https://www.eoy.ee/uurimistood/files/2012_Mannaste_MSc.pdf
Ojaste, I. (2018). Kivirullija. Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo
Print.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Paluoja, S. (28. august 2019. a.). Kihnu sarviline tutvustab ennast Manija südames. Pärnu
Postimees(166).
Pehlak, H. (2012). Rannaniitude haudelinnustiku seirearuanne 2012. Riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
Pehlak, H. (2016). Mustsaba-vigle (Limosa limosa) kaitse tegevuskava eelnõu. Tallinn:
Keskkonnaministeerium.
Pehlak, H. (2018). Mustsaba-vigle. Rmt.: Linnuatlas. eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Pehlak, H., & Luhamaa, H. (2018). Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava.
Pehlak, H., & Mägi, E. (2015). Tutka (Philomachus pugnax) kaitse tegevuskava eelnõu. Tartu:
Keskkonnaamet.
Pehlak, H., & Mägi, E. (2018). Tutkas (Calidris pugnax). - Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude
levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
Pikner, T. (2013). Eesti orhideed. Tallinn: Varrak.
Poseidon Consult OÜ. (2008). Pärnu maakonna kaitsealuste rändrahnude seisunid hindamise
ekspertiis. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Puhka Eestis. (25. august 2019. a.). Allikas: www.puhkaeestis.ee:
https://www.puhkaeestis.ee/et/manija-saare-muuseum
Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (2016). Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. Kasutamise
kuupäev: 23. aprill 2019. a., allikas https://ottluuk.github.io/atlas/
Pärnu Maavalitsus. (2018). Pärnu maakonna planeering, Pärnumaa väärtuslikud maastikud, lisa
3. Pärnu: Pärnu Maavalitsus. Allikas:
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19123109/Lisa+3_+Parnumaa+vaart
uslikud+maastikud.pdf/97a35e56-c5e2-4b85-a960-81425776f297
95
Rannap, R., & Lepik, I. (2017). Kõre (Bufo calamita) kaitse tegevuskava.
Roosaluste, E. (2016). Ohustatud taimekoosluste (Natura2000 kooslused) seire: rannaniidud
2016. a. seletuskiri liigiseire juurde. Tartu.
Saarte Liinid. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 26. august 2019. a., allikas
www.saarteliinid.ee: http://www.saarteliinid.ee/ports/manilaid/
Svensson, L., Mullarney, K., & Zetterström, D. (2015). Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere
maade lindude välimääraja. Tallinn: Varrak.
Tali, K. (2011). Emaputke (Angelica palustris) kaitse tegevuskava eelnõu. Tartu:
Keskkonnaministeerium.
Talvi, T. (2010). Eesti puisniidud ja puiskarjamaad - hooldamiskava. Viidumäe: Keskkonnaamet.
Tammekänd, I. (2018). Roo-loorkull. Linnuatlas. Eesti lindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti
Ornitoloogiaühing.
Tartu Ülikool. (2016). eFloora. Kasutamise kuupäev: 09. aprill 2019. a., allikas eFloora:
http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Herminium_monorchis.html
Tartu Ülikool. (2016). eFloora. Kasutamise kuupäev: 11. aprill 2019. a., allikas eFloora:
http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Eryngium_maritimum.html
Tartu Ülikool. (2016). eFloora. Kasutamise kuupäev: 23. aprill 2019. a., allikas eFloora:
http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Angelica_palustris.html
Tartu Ülikool. (2016). eFloora. Kasutamise kuupäev: 23. aprill 2019. a., allikas eFloora:
http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Pulsatilla_pratensis.html
Tšetšin, E., Luhamaa, H., Tammekänd, J., & Klein, A. (2011). Vikeste meresaarte haudelinnustiku
seirearuanne 2011. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire
programm.
Tšetšin, E., Tammekänd, Ü., Tammekänd, J., & Klein, A. (2012). Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seirearuanne 2012. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire programm.
Täll, A. (2014). Väikeste meresaarte haudelinnustiku seirearuanne 2014. Riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.
96
LISAD
97
Lisa 1. Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 29.05.2006 nr 127
RT I 2006, 27, 201
jõustumine 15.06.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Manija maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine;
2) pärandkultuurmaastike säilitamine;
3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse;
4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud
linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III
kategooria kaitsealuste liikide – tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons),
randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo-
loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse;
5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*)3, väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse;
6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria
kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Anilaiul ja Manilaiul.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
98
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal,
välja arvatud Anilaiu sihtkaitsevööndis 1. aprillist 31. juulini.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
(4) Sõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud ainult teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine
kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel, liinirajatiste hooldamisel, põllumajandustöödel, kaitseala valitsemisega seotud
töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Anilaiu sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Anilaiu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laiu maastikukompleksi ja haruldaste liikide kaitse.
99
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
4) olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd;
5) pilliroo ja adru varumine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine;
4) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Manija piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Manija piiranguvööndi kaitse-eesmärk on väikesaare, haruldaste rannikuelupaikade, kaitsealuste
liikide ning maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme
säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5
punktides 4–7 sätestatut;
3) telkimine ja lõkke tegemine ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud
ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal;
4) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
2) uue veekogu rajamine;
3) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
100
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) maavara kaevandamine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal;
5) roo varumine külmumata pinnasel.
§ 15. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu
säilimise tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
101
Lisa 2. Väärtuste koondtabel.
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1. Elustik
2.1.1. Taimed
2.1.1.1. aas-
karukell
aas-karukella leidub
vähemalt 9,4 ha suurusel
alal
kasvukoha kinnikasvamine kasvukohtade jätkuv hooldus niitmise
ja karjatamisega
aas-karukella leidub
vähemalt 9,4 ha suurusel
alal
kasvukohale ehitamine liigi kasvukohtadele ehitamise
keelamine
liik ei ole Manija MKA kaitse-
eesmärk
lisada aas-karukell Manija MKA
kaitse-eesmärkide hulka
suuremahuline korjamine liigi suuremahulise korjamise
vältimine, infotahvlil seda välja tuua
2.1.1.2. rand-
ogaputk
rand-ogaputke leidub
vähemalt 0,9 ha suurusel
alal, populatsioon on
vähemalt 1100 isendit
kasvukohale ehitamine liigi kasvukohtadele ehitamise
keelamine
rand-ogaputke leidub
vähemalt 0,9 ha suurusel
alal, populatsioon on
vähemalt 1100 isendit
2.1.1.3. harilik
muguljuur
läänepoolne populatsioon
on taastunud 2009. aastaga
võrdsesse seisu
kasvukoha kinnikasvamine kasvukohtade jätkuv hooldus niitmise
ja karjatamisega läänepoolne populatsioon on
taastunud 2009. aastaga
võrdsesse seisu
kasvukoha liigne karjatamine karjatamisel vajadusel kasvualad
karjakoplist välja tarastada
liik ei ole Manija MKA kaitse-
eesmärk
lisada harilik muguljuur Manija MKA
kaitse-eesmärkide hulka
2.1.1.4. emaputk
emaputke leidub vähemalt
5,2 ha rannaniitudel
lausaliselt
kasvukoha kinnikasvamine kasvukohtade jätkuv hooldamine ja
vajadusel taastamine emaputke leidub vähemalt
5,2 ha rannaniitudel
lausaliselt kasvukoha kinnikasvamine, liik ei
ole Manija MKA kaitse-eesmärk
kasvukohtade jätkuv hooldamine ja
vajadusel taastamine; lisada emaputk
Manija MKA kaitse-eesmärkide hulka
102
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.2. Kahepaiksed ja roomajad
2.1.2.1. kõre
väga hea seisundiga rannaniite on 50 ha,
asurkonna arvukus on minimaalselt 100
täiskasvanud isendit
rannaalade roostumine rannalade jätkuv karjatamine ja
niitmine
väga hea seisundiga
rannaniite on 50 ha,
asurkonna arvukus on
minimaalselt 100
täiskasvanud isendit
sigimisveekogude ja talvitusalade
vahelise ühenduse puudumine
oluliste ühendusalade loomine
talvitusalade ja sigimisveekogude
vahel niitmise ja karjatamisega
sigimisveekogude puudus ja
olemasolevate veekogude halb
kvaliteet
uute sigimisveekogude loomine ja
olemasolevate veekogude seisundi
parandamine ja ümberkujundamine
vastavalt kõrede eksperdi
ettekirjutustele
talvitusalade vähesus ja halb
kvaliteet
talvitusalade taastamine ja
hooldamine
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3. Linnud
2.1.3.1. tutkas pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roostumine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 1 paar hooldamiseks kasutatavad valed
meetmed (varajane ja kõrgelt
niitmine)
rannaniitude hooldamine kooskõlas
liigitegevuskavaga
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.2.
mustsaba-vigle pesitseb vähemalt 3 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 3 paari
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
103
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.3. Linnud
2.1.3.3.
kivirullija pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 1 paar
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.4. soopart pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 1 paar
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.5. räusktiir pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 3 paari
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.6.
tõmmuvaeras pesitseb vähemalt 2 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 2 paari pesitsusaegne häirimine
pesitsusajalise häirimise
vähendamine, Anõlaiule tähiste
paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
104
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.3. Linnud
2.1.3.7. väiketiir pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 1 paar
pesitsusaegne häirimine
pesitsusajalise häirimise
vähendamine, Anõlaiule tähiste
paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.8. randtiir pesitseb vähemalt 20 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 20 paari pesitsusaegne häirimine
pesitsusajalise häirimise
vähendamine, Anõlaiule tähiste
paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini.
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.9. jõgitiir pesitseb vähemalt 15 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 15 paari
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
105
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.3. Linnud
2.1.3.10.
punajalg-tilder pesitseb vähemalt 10 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine pesitseb vähemalt 5 paari
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.11.
punaselg-õgija pesitseb vähemalt 2 paari
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 2 paari
2.1.3.12. liivatüll pesitseb vähemalt 5 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 1 paar
pesitsusaegne häirimine
pesitsusajalise häirimise
vähendamine, Anõlaiule tähiste
paigaldamine, kus on kirjas viibimise
keeld 1. aprillist 31. juulini
liik ei ole Manija MKA kaitse-
eesmärk
kaaluda liivatülli lisamist Manija
MKA kaitse-eesmärkide hulka
röövlus väikekiskjate ja lindude
poolt röövloomade tõrje
2.1.3.13. roo-
loorkull pesitseb vähemalt 1 paar
elupaiga halb kvaliteet, rannaniitude
roosutmine
rannaniitude hoolduse tagamine, halva
kvaliteediga või kinnikasvanud
rannaniitude taastamine
pesitseb vähemalt 1 paar
106
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2. Väärtuslik maastik
2.2.1. Manija -
Liu
rannikumaastik
avatud vaated ja maastik rannaniitude kinnikasvamine jätkata poollooduslike koosluste
taastamist ja hooldamist
säilinud on avatud vaated ja
maastik
2.3. Kooslused
2.3.1.
rannikulõukad
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 0,3 ha suurusel
alal esinduslikkusega
vähemalt hea (B)
elupaigatüübi pindala ja seisundi
info on puudulik elupaigatüübi inventuuri korraldamine elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 0,3 ha suurusel
alal seisundiga vähemalt hea
(B) elupaigatüübi kinnikasvamine elupaigatüübi hoolduse ja taastamise
tagamine
2.3.2.
väikesaared ning
laiud
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 2,6 ha suurusel
alal esinduslikkusega väga
hea (A)
potentsiaalseks ohuteguriks võib
osutuda inimeste viibimine laiul
lindude pesitsusajal sh telkimine ja
lõkke tegemine
Anilaiu sihtkaitsevööndi tähistamine
ja keelatud tegevuste kirjelduse
lisamine
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 2,6 ha suurusel
alal esinduslikkusega väga
hea (A)
2.3.3.
rannaniidud
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 50 ha suurusel
alal esinduslikkusega hea
(B) ja 86,7 ha suurusel alal
esinduslikkusega
arvestatav (C).
ebapiisav karjatamiskoormus ja
ebaühtlane hooldus niidualadel
rannaniitude hooldamine
karjatamisega, rannaniitude
hooldamise puhul on eriti oluline
varajane karjatamise alguskuupäev,
loomad tuleks rannaaladele viia enne
31. maid, vajadusel võib
Keskkonnaamet anda nõusoleku
karjatamise toimumiseks alates muust
tähtpäevast
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 50 ha suurusel alal
esinduslikkusega hea (B) ja
86,7 ha suurusel alal
esinduslikkusega arvestatav
(C).
kunagiste hea potentsiaaliga
rannaniidualade roostumine
rannaniitude taastamine intensiivse
karjatamise ning pilliroo niitmise või
hekseldamise ja sellele järgneva
karjatamise teel
2.3.4. hallid
luited
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 1,9 ha suurusel
alal, esinduslikkusega väga
hea (A).
võõrliikide levik võõrliikide levikuala kaardistamine ja
vajadusel luiteelupaiga taastamine
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 1,9 ha suurusel
alal, esinduslikkusega väga
hea (A).
107
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.3. Kooslused
2.3.6. kuivad
niidud
lubjarikkal
mullal
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 32,6 ha suurusel
alal, esinduslikkusega väga
hea (A).
elupaigatüübi kinnikasvamine
ebapiisaval hooldamisel,
hoolduse katkemine
elupaigatüübi hooldamine nii karjatamise
kui ka niitmisega, poolloodusliku koosluse
esinemisala ei tohi niita enne 10. juulit.
Kindla niidetava ala loodusväärtusi arvesse
võttes võib Keskkonnaamet seada niitmise
algusajaks varasema või hilisema
tähtpäeva kui 10. juuli.
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 32,6 ha suurusel
alal, esinduslikkusega väga
hea (A).
2.3.10.
puisniidud
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 0,3 ha suurusel
alal, esinduslikkusega
vähemalt arvestatav (C).
elupaigatüübi kinnikasvamine
ebapiisaval hooldamisel,
hoolduse katkemine
puisniitude taastamine ja hooldamine,
hooldusvõttena on sobilik ainult niitmine.
Poolloodusliku koosluse esinemisala ei
tohi niita enne 10. juulit. Kindla niidetava
ala loodusväärtusi arvesse võttes võib
Keskkonnaamet seada niitmise algusajaks
varasema või hilisema tähtpäeva kui 10.
juuli.
elupaigatüüp säilinud
vähemalt 0,3 ha suurusel
alal, esinduslikkusega
vähemalt arvestatav (C).
2.4. Üksikobjektid
2.4.1. Kokkõkivi Kokkõkivi on säilimine ja
kivi ümbrus on hooldatud. ei ole ümbruse hooldamine
Kokkõkivi on säilimine ja
kivi ümbrus on hooldatud.
108
Lisa 3. Kaitsekorra muutmise ettepanekute koondtabel.
eesmärkide muutmine
kaitse-eesmärkide eemaldamine kaitse-eesmärkide lisamine
palu-karukell (Pulsatilla patens)
muguljuur (Herminium monorchis)
aas-karukell (Pulsatilla pratensis)
hallid luited (2130*)
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)
piiride muutmine
maastikukaitseala piiride muutmine vastavalt põhikaardi piiride muutustele, piirid viia vastavusse põhikaardiga
Manilau-Hanilaiu loodusala nimi tuleb muuta, lähtuvalt Manilaiu ja Anõlaiu kohanimedest uus nimi panna.
109
Lisa 4. Niitude majandamise hetkeseis Manija MKA-l.
110
Lisa 5. Niitude majandamise prioriteetsusjärjestus Manija MKA-l.
111
Lisa 6. Avaliku koosoleku protokoll
Manija MKA KKK koosolek
06.03.2020, Manija
Keskkonnaamet: Kirsi Loide, Nele Saluveer, Kadri Hänni, Gunnar Sein.
Arutelu:
Soosaar: probleem on kõre talvituspaikades, on teada, et kui talvituspaiku ei ole, siis tuleb kevadel
uuesti populatsiooni tekitamisega alustada. Enam ei ole saarel selliseid madala vundamendiga
maju ja keldreid, kus on talvitumiseks sobivad augud. Vanasti oli igal majal u 10 auku. Ettepanek
lisada tegevuste hulka ka kõre talviste elupaikade taastamine.
KeA: arutame selle ettepaneku eksperdiga läbi.
KeA: Kokkõkivi tähistamine – kuidas suhtub maaomanik tähise paigaldamisse?
Evo Pall - probleem on selles, et inimesed ei käi ainult kivi vaatamas, vaid hakkavad ka
lillepeenraid noppima ja elanikke häirima.
KeA: Infostende saaks paigaldada KOV abil
Kohalikud: KOV-il on tähtsamaidki muresid
KeA: meile laekus ettepanek ehitada ilusad aiad ümber hoovide ja põllumaade nii saavad loomad
mujal vabalt liikuda. Mida sellest ettepanekust arvate?
Kohalikud: Keegi ei taha oma maale aeda ümber - on üldine rahva arvamus
Ülle Tamm: need oleksid ilusad aiad, mitte tavalised karjaaiad. Siis pääseksid loomad igale poole
hooldama. Praegu paned igaüks oma aiad mereni välja ja need lähevad kiiresti katki (tuul, vesi ja
jää lõhuvad aiad ära) ning pidevalt on vaja uusi aedu teha. See on aga mõttetu kulu, pidevalt on
vaja uusi teha. Nn ühiskoplid võis olla kasvõi nt 3-5 talu peale.
Soosaar: Vilsandil oli ka nii, et olid majad ümbritsetud aiaga.
Kohalikud: Kuidas sa need loomad pärast kokku saad? Lähevad metsikuks ära.
Ülle Tamm: loomad saab kokku kogumisaedade abil. Kui igaüks taotleb toetust oma maal, siis
teeb igaüks oma aia. Ja torm lõhub need pidevalt. Väga kulukas. Mõistlik oleks, et oleks suuremad
aiad.
Kohalikud: Mis see ilus aed maksaks?
KeA: selleks saab toetust taotleda. Aga selleks oleks vaja MTÜd. Meie kirjutame selle kavasse
sisse. Kui maaomanikud saavad moodustada MTÜ, siis on kava aluseks, et raha taotleda. Naabrid
peaks kokku leppima omavahel. Ühtekuuluvusfond toetab ka niidukite soetamist, kuid MTÜ-dele.
KeA: Oli ettepanek, et infotahvleid ja viitasid pandaks.
Soosaar: keskenduma peaks koosluste hooldamisele ja taastamisele, viidad on teisejärguline.
112
KeA: Üks ettepanek oli üleujutatavate alade arvamine toetusõigusliku kihi hulka.
Ülle Tamm: Tekkis riigimaa keset eramaad. Pöördusin maa-ameti poole, kuid tuli vastus, et seda
ei saa eramaa hulka arvata ja seetõttu ei saa sinna ka toetust taotleda. Tavaliselt loetakse kaitastri
pikenduseks mere poole, aga see ei lähe sellise juhtumi alla.
KeA: tegemist on siis tekkinud JRO maaga. Maa-ametiga seoses on sarnaseid juhtumeid veel.
Tuleks uurida??
KeA. Esitati ettepank lisada tegevuste hulka tormikahjude likvideerimine. See on väikesaarte
iseärasus, tormiheide lõhub aedu. See on pidev probleem. See peaks olema sisse kirjutatud
suurtesse toetusskeemidesse. Hetkel on töös järgmise perioodi toetusskeemi väljatöötamine – on
plaanis muuta süsteemi selliselt, et toetus arvestaks asukoha iseärasusi, mille hulka kuuluks ka
veeäärsete aedade hooldamise toetus (tormikahjude likvideerimine) ja loomade transport. Aga
milline summa tuleb, ei tea. Kavasse tuleb kirja panna, et tormikahjude likvideerimine on vajalik
kuna see on otseselt seotud tarade taastamisega ja niidualade hooldamisega, takistab hooldamist.
Koosluste hooldamise on tormiheide nö negatiivne tegur ja meede on tormiheite likvideerimine.
Kohalikud arvavad, et röövulukite ja -lindudega tuleb tegeleda. Probleemiks on nugised, rebased,
šaakal. Kormoran.
KeA: Ettepanek oli loodusala nime muuta. Jääks siis Manilaid-Ani(õ)laid.
Soosaar: Ärme siin otsusta mis selle väikse saare nimi on, vaadata mis maaregistris kirjas.
Soosaar: kas saab veel ettepaekuid esitada?
KeA: jah, lepime kokku, et ettepanekuid saab esitada veel kuni märtsi lõpuni. Tahaks kava
kinnitada ära enne toetusperioodi algust.
Kohalikud: Varem võiks niitma hakata.
KeA: kavas on kirjas et amet võib anda nõusoleku määrusest erinevaks niitmise algusajaks. Kava
annab aluse määrata vastavalt hooajale erinev kuupäev.
Soosaar: Ornitoloogid võiks selle ala(kava) korralikult läbi vaadata, et kus ja kes pesitseb. Kosklad
– ärge neid välja jätke, kosklate pidamine on kohalik traditsioon.
Ülle Tamm: Kas on mingeid meetmeid maaomanike mõjutamiseks, et saada neid hooldama.
Oluline on leida need viisid, kuidas maad saaks hooldatud.
KeA: ainult läbirääkimise teel. Sundida ei saa.
113
Lisa 7. Kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud
Ettepaneku / küsimuse
esitaja
Ettepanek / küsimus KeA vastus
Anneli Ärmpalu-Idvand 1. Kuidas saaks talgulisi maaomanikud endale
appi kutsuda, kelle poole pöörduda? Milline on
talgute korraldusgraafik, kuidas on võimalik
infot saada? Tavaliselt nad käivad ainult
kindlaid objekte kindlates asupaikades
korrastamas(lompide ümbert niitmas) aga
vajalik oleks abistada ka muude
hooldustöödega(pragi kokkupanek, roo niitmine
märgadelt kohtadelt hooldatud(karjatatava)
niidu servades jm.)
2. Eelarve tabelis read 33, 34 taristu ja
varjualused karjatamiseks, kas on
loomaomanikul/maaomanikul võimalik ja mis
tingimustel ja mis asutuselt raha nendeks
kulutusteks taotleda? Karjaaedade
uuendamiseks? Kas on see abi võimalik ainult
uue ala taastamisel või hooldatava ala puhul
samuti, kui on pikalt hooldatud ja aiad ja
varjualused lagunevad ilmastiku olude tõttu.
3. Väike märkus, mis võiks tekstis parandada:
saare südame lamba pood kirjutatakse
Saaresüdame Lambapood.
1. Selleks on võimalik igal ühel ise talgud välja kuulutada
(seda sotsiaalmeedias reklaamida), Keskkonnaametiga
koostöös on võimalik looduskaitseliste tööde talguid
kuulutada ka meie Facebooki lehel. Lisaks saab talguid
välja kuulutada ka koostöös ELF-iga, sel juhul, tuleb oma
soov neile teada anda ning edasine lepitakse omavahel
kokku. Selleks tuleb saata ELF-ile kiri aadressil
[email protected]. Kirjas tuua välja millised on need
tegevused mida soovitakse talgu korras teha ning mis alaga
on tegemist (katastriüksus, või kaardipilt piiritletud alaga).
Kindlasti tuleb mainida, et tegemist on kõre alaga. Lisan
siia ka ELF-i talgute kodulehekülje aadressi, kust on
võimalik lisaks lugeda: http://www.talgud.ee/et.
2. Hetkel on KIK-is (Keskkonnainvesteeringute Keskus)
avatud „PLK-de hooldamiseks vajaminevad
investeeringud“ taotlusvoor, kus saab taotleda toetust
taristule, mille hulka kuuluvad: aladele tehnikaga
juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid ning
loomade karjatamiseks vajalikud varjualused, veemahutid,
kogumis- ja karjaaiad. Taotlejaks saavad olla
looduskaitsega tegelevad MTÜ-d ja SA-d. KIK
taotlusvooru kohta saab infot veebilehelt:
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/kaitsealuste-liikide-ja-
elupaikade-sailitamine-ning-taastamine. Taotlemisega
seotud määruse leiab aadressilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122017042?leiaKehtiv.
114
Siinjuures soovitaksin saarel teiste maahooldajatega kokku
leppida ja teha üks ühine MTÜ, mille kaudu oleks siis
võimalik toetusi taotleda. Teised maaomanikud on
avaldanud ka soovi, et saarel võiks tarastada hoovid ja
põllumaad nii, et loomad saaksid vabalt ringi liikuda.
Sellisel juhul saaks samuti KIK-ilt toetust taotleda ning siis
juba kõik vajalik sinna projekti sisse kirjutada.
Keskkonnaamet saab vajadusel aidata meile teadaoleva
info väljastamisega, st alade kaardid, elupaigatüüpide
esinemisealad, karjaaia kujutamine kaardil jne. Meil pole
võimalik aidata projekti kirjutamisega, kuna oleme ise
osapool, kes projekti hiljem peab kooskõlastama
(looduskaitselise poole pealt).
3. Vastavalt Teie märkusele parandame
kaitsekorralduskavas käsitööpoe nime ja kirjutame selle
järgnevalt: „Saaresüdame Lambapood“.
Ülle Tamm 1. Kaitsela valitseja peaks tagama hoovad
maaomaniku mõjutamiseks, sest kui maaomanik
ise oma maad ei hoolda ja ei luba sinna ka
loomapidajat karjatama, siis ei teki korralikke
hooldatud suuremaid alasid vaid hooldatud
ribad roomassivide vahel. Seal on
linnuvaenlastel hea rünnakuks varjus olla.
Keskkonnaametil tuleb leida moodused, et
selline olukord kontrolli alla saada. Mõistlik
oleks tarastada hoovid ja põllumaad ja selleks ka
toetus anda. Nii oleks karjatamine kordades
kergem (mere poolt lõhutud aedade remont igal
aastal). Sellisel juhul tuleks iga maaomanikuga
loomade liikumise ala kokku leppida, ühtsed
väravad ja kultuursed aiad projekteerida. Seda
võiks teha pilootprojekti raames. Senisel viisil
1. Hetkel on KIK-is (Keskkonnainvesteeringute Keskus)
avatud „PLK-de hooldamiseks vajaminevad
investeeringud“ taotlusvoor, kus saab taotleda toetust
taristule, mille hulka kuuluvad: aladele tehnikaga
juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid ning
loomade karjatamiseks vajalikud varjualused, veemahutid,
kogumis- ja karjaaiad. Taotlejaks saavad olla
looduskaitsega tegelevad MTÜ-d ja SA-d. KIK
taotlusvooru kohta saab infot veebilehelt:
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/kaitsealuste-liikide-
jaelupaikade-sailitamine-ning-taastamine. Taotlemisega
seotud määruse leiab aadressilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122017042?leiaKehtiv.
Siinjuures soovitaksin saarel teiste maahooldajatega kokku
leppida ja teha üks ühine MTÜ, mille kaudu oleks siis
võimalik toetusi taotleda. Teised maaomanikud on
115
edasi hooldades ei ole võimalik
kaitsekorralduskavas seatud eesmärkr
saavutada, sest puudub süsteemne lähenemine.
Ise olen 20 aastat loomi rannaniitudel
karjatanud. Karjaaiad kulgevad risti üle saare
merest mereni, mis toob kaasa töömahukust ja
lisakulusid igal aastal, sest tormid lõhuvad aedu.
2. Saarele võiks teeäärsetele aladele panna üles
taimi tutvustav õpperada, sest kevadeti käib
palju koolilapsi ja oleks mida uudistada, sama
kehtib lindude kohta ning kõre kohta. Võiks ka
häälkuulatavad klipid olla tänapäevaseid
moodsaid tehnilisi võtteid kasutades.
3. Täpsustame Manilau-Hanilaiu loodusala,
Hanilaidu pole olemas on Anilaid e Anõlaid?
4. Riida ja Naada Tõstamaa poolsel piiril on
merepiiri liikumise tulemusel tekkinud väike
tükike riigimaad. KKA spetsialisti soovitusel
küsisime selle maa hooldamiseks nõusolekut ja
ei saanud, ka teie joonis nr 4 ,Manija
rannaniitude majandamise kohta näitab, et see
ala on hooldamata. Tegelikult on hooldatud ka
see ala riigi vastuseisust hoolimata. See on
üleujutatav ala ja sinna ei ole võimalik aedu
rajada. Sooviks sellise suhtumise lõpetamist (ala
lõigatakse välja PLK toetusest),sest meie
karjamaad on aastaid eeskujulikult hooldatud.
avaldanud ka soovi, et saarel võiks tarastada hoovid ja
põllumaad nii, et loomad saaksid vabalt ringi liikuda.
Sellisel juhul saaks samuti KIK-ilt toetust taotleda ning siis
juba kõik vajalik sinna projekti sisse kirjutada. KIK
projekti puhul on vajalik maaomanike nõusolekud.
Keskkonnaamet saab vajadusel aidata meile teadaoleva
info väljastamisega, st alade kaardid, elupaigatüüpide
esinemisealad, karjaaia kujutamine kaardil jne. Meil pole
võimalik aidata projekti kirjutamisega, kuna oleme ise
osapool, kes projekti hiljem peab kooskõlastama
(looduskaitselise poole pealt). Kaitsekorralduskavasse
kirjutame juurde vajaduse luua ühtne karjatamise süsteem
ning, et selle jaoks on vajalik toetuse saamine.
2. Kuna enamus saarest on eraomad ja tee
munitsipaalomand, siis tee äärde on võimalik õpperada
rajada koostöös KOV-iga, ehk on nad nõus rahastama.
Keskkonnaamet saab aidata tekstide kirjutamisega.
Keskkonnaamet saab koostöös RMK-ga rajada
infotahvleid ja õpperadu vaid riigi maale.
Kaitsekorralduskavasse kirjutame sisse vajaduse
külastustaristu järele, et selle loomine oleks hiljem kava
kohaselt toetatav tegevus.
3.Kaitsekorralduskavaga ei ole võimalik muuta loodusala
nime, kuid nime muutmise vajaduse saab
kaitsekorralduskavas välja tuua ning see oleks hiljem
kaitse-eeskirja muutmisel loodusala nime muutmise
aluseks. Palume esitada ettepanekuid loodusala nime jaoks
(need variandid saab siis ka juba kaitsekorralduskavas
välja tuua). Kaitsekorralduskavasse lisame juurde
loodusala nime muutmise vajaduse.
4. Kirjeldatud probleemi ei ole võimalik
kaitsekorralduskavaga lahendada, kuna tegemist on Maa-
116
ameti ja PRIA-ga seotud probleemiga. PRIA on see asutus,
kes tegeleb toetuste saamise nõuete kontrollimisega ja
Maa-amet asutus, kes haldab katastrisse kandmata maad.
Selle probleemiga tuleb pöörduda otse Maa-ameti ja PRIA
poole.
Oja, Maante ja Tõnu talu
(Piret Zimmermann
1. Luua riigi toetusel ühtse stiiliga aia/tara
süsteem majapidamiste ümber ning avada
ülejäänud saar loomade
karjatamiseks. Seda võiks teha ka piirkonniti
ehk siis Papinina, Keskküla ja Kuivasääre ots.
Samuti rajada nn torusillad
loomadele, et ei peaks kasutama väravaid.
2. Hooldusniiduki soetamise või rentimise
toetus, millega puhastada umbe kasvanud
rannaniite enne karja peale laskmist.
3. Sildid, viidad, infotahvlid saare külastajatele.
4. Võimalike tormikahjude likvideerimise ja
taastamise toetus või talgud.
1. Hetkel on KIK-is (Keskkonnainvesteeringute Keskus)
avatud „PLK-de hooldamiseks vajaminevad
investeeringud“ taotlusvoor, kus saab taotleda toetust
taristule, mille hulka kuuluvad: aladele tehnikaga
juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid ning
loomade karjatamiseks vajalikud varjualused, veemahutid,
kogumis- ja karjaaiad. Taotlejaks saavad olla
looduskaitsega tegelevad MTÜ-d ja SA-d. KIK
taotlusvooru kohta saab infot veebilehelt:
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/kaitsealuste-liikide-
jaelupaikade-sailitamine-ning-taastamine. Taotlemisega
seotud määruse leiab aadressilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122017042?leiaKehtiv.
Siinjuures soovitaksin saarel teiste maahooldajatega kokku
leppida ja teha üks ühine MTÜ, mille kaudu oleks siis
võimalik toetusi taotleda. Teised maaomanikud on
avaldanud ka soovi, et saarel võiks tarastada hoovid ja
põllumaad nii, et loomad saaksid vabalt ringi liikuda.
Sellisel juhul saaks samuti KIK-ilt toetust taotleda ning siis
juba kõik vajalik sinna projekti sisse kirjutada. KIK
projekti puhul on vajalik maaomanike nõusolekud.
Keskkonnaamet saab vajadusel aidata meile teadaoleva
info väljastamisega, st alade kaardid, elupaigatüüpide
esinemisealad, karjaaia kujutamine kaardil jne. Meil pole
võimalik aidata projekti kirjutamisega, kuna oleme ise
osapool, kes projekti hiljem peab kooskõlastama
(looduskaitselise poole pealt). Kaitsekorralduskavasse
117
kirjutame juurde vajaduse luua ühtne karjatamise süsteem
ning, et selle jaoks on vajalik toetuse saamine.
2. Kuna enamus saarest on eraomad ja osaliselt ka
munitsipaalomand, riigiomandit on vähesel määral, siis
saab infotahvleid ja viitasid rajada koostöös KOV-iga.
Keskkonnaamet saab aidata tekstide kirjutamisega.
Keskkonnaamet saab koostöös RMK-ga rajada
infotahvleid ja õpperadu vaid riigi maale.
Kaitsekorralduskavasse kirjutame sisse vajaduse
külastustaristu järele, et selle loomine oleks hiljem kava
kohaselt toetatav tegevus.
3. Palume täpsustada, millised on need tormikahjud, mida
likvideerida on vaja? Tormikahjude likvideerimine talgute
käigus on võimalik igal ühel korraldada. Selleks saab ise
talgud välja kuulutada (seda sotsiaalmeedias reklaamida),
Keskkonnaametiga koostöös on võimalik looduskaitseliste
tööde talguid kuulutada ka meie Facebooki lehel. Lisaks
saab talguid välja kuulutada ka koostöös ELF-iga, sel
juhul, tuleb oma soov neile teada anda ning edasine
lepitakse omavahel kokku. Selleks tuleb saata ELFile kiri
aadressil [email protected]. Kirjas tuua välja millised
on need tegevused mida soovitakse talgukorras teha ning
mis alaga on tegemist (katastriüksus, või kaardipilt
piiritletud alaga). Kindlasti tuleb mainida, et tegemist on
kõre alaga. Lisan siia ka ELF-i talgute kodulehekülje
aadressi, kust on võimalik lisaks lugeda:
http://www.talgud.ee/et.
1
KINNITATUD
Keskkonnaameti
06.01.2014
käskkirjaga nr 1-4.2/14/8
Naissoo looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
Korraldusega nr 1-3/23/109
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 4
1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 5
1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 6
1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 6
1.5. Uuritus ................................................................................................................................. 6
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................... 6
1.5.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 7
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus .................................................................................. 7
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 8
2.1. Taimed ................................................................................................................................. 8
2.2. Kooslused ............................................................................................................................ 8
2.2.1. Poollooduslikud kooslused ........................................................................................... 9
2.2.2. Metsad ......................................................................................................................... 10
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ...................................................... 12
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve ........................................................ 13
4.1. Tegevused .......................................................................................................................... 13
4.1.1. Inventuurid .................................................................................................................. 13
4.1.2. Hooldamine ................................................................................................................. 13
4.1.3. Taristu ......................................................................................................................... 14
4.1.4. Kavad ja eeskirjad ....................................................................................................... 14
4.2. Eelarve ............................................................................................................................... 15
5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ............................................................................ 17
Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... 19
LISAD .......................................................................................................................................... 20
Lisa 1. Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri ......................................................................... 21
Lisa 2. Natura standardandmebaasi elupaigaandmestiku muutmise ettepanek ........................ 24
Lisa 3. Eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel ..................................................................... 25
Lisa 4. Naissoo looduskaitseala elupaigatüübid ....................................................................... 26
Lisa 5. Naissoo looduskaitseala piiri tähistamine. .................................................................... 27
Lisa 6. Fotod ............................................................................................................................. 28
3
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Naissoo looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel koosolekuid läbi ei viidud.
Kava koostas Marja-Liisa Meriste Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist (tel: 5300 7063,
e-post: [email protected]).
4
1. Sissejuhatus 1.1. Ala iseloomustus Naissoo looduskaitseala asub Põhja-Pärnumaal Koonga vallas Naissoo ja Kõima külas kahel pool
Pärnu-Jaagupi- Kalli maanteed. Kaitseala peamine väärtus on loodustekkelised vanad tammikud
ning kuusikud, mille metsaks kujunemine sai suure tõenäosusega alguse kunagiste puisniitude
kinnikasvamisest pärast hooldamise lõppemist. Tammikutes ulatub peamise puuliigi vanus 230
aastani. Kuusikute keskmine vanus on 120 aastat. Salumetsad on liigirikka rohustu ja
põõsarindega, peamiseks kasvukohatüübiks on sinilille ja naadi kasvukohatüüp. Metsadele lisaks
on alal esindatud ka kuivad niidud lubjarikkal mullal ja lood ehk alvarid. Kaitsealal tegeletakse
niitude hooldamisega ja ala kirdeosas Kärneri talu maadel karjatatakse metsa all loomi ja seetõttu
on seal kujunenud puiskarjamaa.
Looduskaitseala asub Alam-Siluri aluspõhjalisel kõrgendikul Jaagarahu lademel. Pinnakate on
õhuke, keskmiselt 0,8 m paksune ning koosneb leostunud ja gleistunud kamarmuldadel, mis
lamavad rähksel liivsavimoreenil. Õhukese pinnakate tõttu on piirkonna põhjavesi ilma kaitseta.
Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti poolt on Naissoo tammik tunnistatud raietest
kahjustamata tammikute suure pinna tõttu Pärnumaa esinduslikemaks metsakaitsealaks. [9]. Alaga
piirneb põhjaküljest Koonga (Naissoo) metsavahikoht, mis on arvatud pärandkultuuri objektide
hulka.
Kaitseala on esmaselt moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a.
otsusega nr 26 «Pärnu rajooni looduse kaitsest» moodustatud Naissoo tammiku kaitseala baasil
kaitsmaks:
1) Pärnumaa ühte esinduslikumat tammikut;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: lubjarikkal
mullal kuivad niidud (6210), lood ehk alvarid (6280*), vanad laialehised metsad (9020*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070) [5].
Praegustes piirides võeti looduskaitseala kaitse alla Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2007. a
määrusega nr 102 kehtestatud Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskirjaga (lisa 1). Naissoo
looduskaitseala koosneb kahest sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga lahustükist kogupindalaga 115,71
hektarit. Eraldi võttes polügoonid pindalaga 104,89 ha ja 10,82 ha.
Naissoo looduskaitseala on ühtlasi rahvusvahelise staatusega Natura 2000 Naissoo loodusala
(kood EE0040332). Natura 2000 kaitse-eesmärkideks lisaks kaitse-eeskirjas toodud väärtustele on
ka Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ II lisa samblaliik roheline kaksikhammas (Dicranum viride) [6],
mis kuulub eestis II kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimekirja.
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
5
1.2. Maakasutus Naissoo looduskaitseala kogupindala on 115,71 ha, sellest riigimaad 95 ha (joonis 1), jätkuvalt
riigiomandis olevat maad 3,5 ha ja eramaad 17 ha. Riigiomandis olevat maad haldab Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK). Kaitseala peamine kõlvikutüüp on mets, mille kogupindala on 114,2
hektarit (joonis 2).
Joonis 1. Kaitsealuse maa jagunemine omandivormi põhjal (M 1:7000, aluskaart: Eesti
Põhikaart, Katastrikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga 25.10.2013)
Joonis 2. Kaitsealal levivad kõlvikutüübid (Eesti Topograafiline Andmekogu, allikas Maa-amet)
98 ,73%
0 ,91% 0 ,36%
Mets
Niit
Muu
6
1.3. Huvigrupid
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
• RMK – ala külastuse korraldaja – külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning
loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
• Kohalikud elanikud ja maaomanikud – pool-looduslike koosluste hooldamine,
loodusväärtuste säilimine
1.4. Kaitsekord
Kogu Naissoo looduskaitseala on tsoneeritud ühte Naissoo hooldatavasse sihtkaitsevööndisse
(lisa 1).
Kaitsealal on lubatud korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu
kaitsealal. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud eramaal maaomaniku loal ja
paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Ilma kaitseala
valitseja nõusolekuta on alal lubatud kuni 50 osalejaga rahavaürituste korraldamine. Kaitsealal on
lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tegevused, mis on vajalikud kaitsealuste liikide ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks. Koosluste hooldustööde käigus on lubatud lõkke tegemine
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades, rajatiste püstitamine ja metsakoosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile.
Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud (teostada maaga seotud registritoiminguid):
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada
maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi ning
ehitusluba.
1.5. Uuritus
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Värskeim inventuur Natura elupaigatüüpide leviku ja seisundi hindamiseks ja täpsustamiseks on
läbiviidud 2012 aasta septembris, teostajaks Keskkonnameti looduskaitsebioloog A. Sarv.
Varasemalt on ala poollooduslike kooslusi inventeeritud aastal 2000 Pärandkoosluste Kaitse
ühingu poolt. Metsaelupaigad on inventeeritud aastal 2002 Natura 2000 võrgustiku alade
nimetamise käigus. Võrreldes varasemate inventuuridega ja Natura 2000 standardandmebaasiga ei
esine alal elupaigatüüpe puisniidud (6530), mis on nüüd puiskarjamaa elupaigatüübiks
7
inventeeritud ja ning kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), mis ei jää ala piiridesse. Samuti on
vähenenud on kaitsealal esinevate hetkel elupaigaks klassifitseeruvate koosluste kogupindala.
1.5.2 Riiklik seire
Alal ei asu ühtegi riikliku seirejaama punkti.
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus
Kaitsealal on vajalik teostada taimestiku, sammalde ja seente inventuur. Hetkel on kaitsealal
EELISe registrisse kantud üks II kaitsekategooria kaitsealune samblaliik - roheline kaksikhammas
(Dicranum viride). Linnuliikide jaoks nagu näiteks rähnid ja kakulised, omavad kaitseala kõrge
vanusega metsad arvestatavat tähtsust pesitsemis ja toitumisalana. Liigilise koosseisu ja arvukuse
väljaselgitamiseks on vajalik linnustiku inventuur, transektloendamise meetodil.
8
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid 2.1. Taimed Roheline kaksikhammas ( Dicranum viride )
II kat; LoD II; LoA- jah; KE- ei
Roheline kaksikhammas kuulub kaksikhambaliste sugukonda. See sammal kasvab vanade
lehtpuude tüvedel, kohati on leitud ka lamapuidul. Eestis on teda leitud tammikutest, kus talle
jagub piisavalt valgust ja niiskust. Sammal kasvab 1–3 cm kõrguste kollakas- või tumeroheliste
tutikestena puutüvedel. EELIS-esse on hetkel kantud 35 leiukohta, mis asuvad peamiselt Lääne-
ja Põhja-Eestis.
Rohelise kaksikhamba levila hõlmab Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika, kuid on kõikjal ohustatud
intensiivse majandustegevuse ja ka õhusaaste tõttu. Eestis levib peamiselt Lääne- ja Põhjaosas [2].
Kaitsealal esineb EELISe andmete põhjal rohelist kaksikhammast ühe polügoonina 0,87 ha
suurusel alal [1].
Pikaajaline kaitse-eesmärk: rohelise kaksikhamba levikuala säilimine vähemalt 0,8 ha suurusel
või suuremal pindalal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: rohelise kaksikhamba levikuala säilimine vähemalt
0,8 ha suurusel pindalal.
Mõjutegurid ja meetmed
Mõjutegur
+ sobivate elupaikade esinemine
+ sihtkaitsevööndi kaitserežiim
- vanade metsade ja suurte puude ebaseaduslik raie
Meede
kaitsealast ja kaitserežiimist teavitamine tähiste ja infotahvli abil
2.2. Kooslused Naissoo looduskaitsealal esinevad peamiselt metsaelupaigad, niidukooslusi on alla kolme hektari
(lisa 4). Võrreldes Natura 2000 andmebaasi andmetega ei registreeritud 2012. aasta inventuuril
elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210). Ettepanek vastava elupaigatüübi suhtes
muudatuse tegemiseks Natura 2000 andmebaasis on ära toodud lisas 2. Loodusdirektiivi
elupaikadena kvalifitseeritud alade kogupindala vähenemine 15,88 hektari võrra (tabel 1) on
tingitud sellest, et varasem aastal 2002 teostatud Natura elupaikade inventuur on ekslikuna
elupaigana rohundirikkad kuusikud (9050), määratlenud osalt ka ettenähtust nooremaid ja
kultiveerimistunnustega suhteliselt üheealisi kuusikuid, millised 2012 inventuuri kohaselt elupaiga
kriteeriumidele ei vastanud. Küll aga salukuusikutena on kasvukohatüübikohaselt tegemist
potentsiaalsete elupaikadega ja mingi aja pärast saavutavad tõenäoliselt piisava esinduslikkuse.
Seega 30, kuni 50 aasta pärast on elupaigaks kujunenud veel ca 14,5 hektarit rohundirikast
kuusikut. Rohundirikaste kuusikutena on märgitud ka neid alasid, mis kuusikute elupaigaks ei
9
vasta ka tulevikus, vaid tegemist on lehtpuuenamusega metsaga. Kaitseala kaguservas kasvab
põhiliselt haavaenamusega mets, mis tulevikus võiks kuuluda elupaigatüübi vanad loodusmetsad
(9010), alla. Sellist metsa on umbes 3 hektarit. Elupaik 9010 pole alal kaitse-eesmärgiks ja seda
selle kaitsekorralduskavaga ei plaanita ka eesmärgiks võtta. Kaitseala lahustükil on varasema
inventuuri kohaselt inventeeritud metsaelupaik puiskarjamaa 9070 ja puisniit 6530. Sellel osal
alast (ca 6 hektarit) on viimase inventuuri kohaselt potentsiaali kujuneda vanaks loodusmetsaks.
Sealseks metsatüübiks on valdavalt lootammik, mida on kunagi küll karjatatud kuid hetkel
hooldamata.
Tabel 1. Elupaigatüüpide seisundi hinnangud ja eesmärkideks olemine
Elupaigatüübi
kood Natura
2000
pindala ha
Natura 2000
seisund 2012
inventuuri
järgne
pindala ha
2012
inventuuri
järgne
seisund
LoD I LoA KE
6210 0 C 0 puudub Jah Jah Jah
6280* 2,43 C 2,56 A Jah Jah Jah
9020* 10,99 A 46,48 A Jah Jah Jah
9050 84,58 A 25,12 A Jah Jah Jah
9070 0,93 B 8,89 B Jah Jah Jah
Kokku 98,93 83,05
LoD I- Loodusdirektiivi I lisa, LoA- loodusala, KE- kaitse-eeskiri
2.2.1. Poollooduslikud kooslused
Loopealsed ehk alvarid (6280*)
Loopealseid leidub Eestis aladel, kus on õhukese mullakihi all karbonaatne aluskord – PõhjaEestis,
Lääne- ja Pärnumaal. Loopealsed on kuivad hõreda taimestikuga kasvukohad. Loopealsed on
liigirikkad, neil kasvavavad kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed [7].
Naissoo looduskaitseala 10,82 hektari suurusest lahustükist moodustab loopealsete elupaigatüüp
2012. a. sügise inventuuri kohaselt ca 2,5 ha. Peaaegu kogu ala (2,4 ha) hooldatakse niitmisega,.
Hetkel on alvari looduskaitseliseks seisundiks määratud väga hea (A).
Pikaajaline kaitse-eesmärk: koosluse säilimine vähemalt 2,5 hektaril seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: koosluse säilimine vähemalt 2,5 hektaril seisundiga
A.
Mõjutegurid ja meetmed
Mõjutegur
+ sihtkaitsevööndi kaitserežiim
- koosluse ebajärjepidev hooldus
10
Meede
koosluse järjepidev hooldamine
Puiskarjamaad (9070)
Puiskarjamaad on hõredalt paiknevate puudega, puudetukkadega ja nendega vahelduvate
niidualadega taimekooslus. Eestis on puiskarjamaad kujunenud puistu hõrendamise, karjatamise
ja niitmise tulemusena [7].
Puiskarjamaade elupaigatüüpi esineb kaitsealal 2012. a. sügise inventuuri andmete põhjal 8,9
hektari suurusel alal.
Natura 2002 inventuuri kohaselt oli praegusel puiskarjamaa alal 5,5 hektarit rohundirikast kuusikut
ja 3,4 hektarit kujundraiete tõttu elupaigaks mittekvalifitseeruvat ala. Rohundirikaste kuusikute
elupaik on sinna varasemalt ekslikult inventeeritud, puistu koosseis sellele elupaigatüübile ei vasta.
Ala on 2012. aasta seisuga karjatamise teel hooldatud 5,9 hektaril. Ala on hooldatud puisniiduna
või karjatades pikemat aega, kuid tõenäoliselt mitte järjepidevalt. Puistut on Kärneri maaüksusel
korduvalt hõrendatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 8,9 hektaril seisundiga A
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 8,9 hektaril seisundiga B
Mõjutegurid ja meetmed
Mõjutegur
+ sihtkaitsevööndi kaitserežiim
- koosluse ebajärjepidev hooldus
Meede
koosluse hooldamine ja hooldatava ala laiendamine
2.2.2. Metsad
Naissoo looduskaitsealal esineb kaks erinevat metsaelupaigatüüpi: vanad laialehised metsad
(9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Mõlemad on esindatud kaitse-eeskirja ja loodusala
eesmärkides, ning kuuluvad Loodusdirektiivi I lisasse.
Vanad laialehised metsad (9020*)
Vanadele laialehistele metsadele on iseloomulik vanade ja surnud puude rohkus, millest tulenevalt
ka mitmekesine seenestik ja putukate rohkus [7]. Naissoo kaitseala vanades laialehistes metsades
kasvab lisaks tammele ka kuuske ja kaske lisaks ka haaba.
Naissoo looduskaitsealal esineb selle elupaigatüübi metsasid nelja polügoonina, kogupindalaga
46,48 hektarit. Metsaregistri 1998. aasta andmete põhjal ulatus tammede kesmine vanus 233
aastani. Naissoo tammik on üks Eesti esinduslikemaid tammikuid. Valdavalt on kogu ala vanad
laialehised metsad väga heas seisundis (A). Pikemas perspektiivis kujuneks vanade laialehiste
metsade elupaigatüübile vastavaks veel kuus hektari metsa.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 52,5 hektaril seisundiga B
11
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 46,5 hektaril seisundiga A
Mõjutegurid ja meetmed
Mõjutegur
+ sobivate elupaikade esinemine
- vanade metsade ja suurte puude ebaseaduslik raie
Meede
kaitsealast ja kaitserežiimist teavitamine tähiste ja infotahvli abil
Rohunditerikkad kuusikud (9050)
Rohundite rikastes kuusikutes on peamiseks puuliigiks kuusk, lisaks ka lehtpuid, Naissoos tamm
ja kask. Sellised metsad on kujunenud varasematest tamme-segametsadest ja neis leidub salumetsa
taimestikku [7].
Kuusikute elupaiga pindala on kahanenud võrreldes Natura 2000 andmebaasis olevate andmetega
59,46 hektari võrra. See tuleneb viimase inventuuri käigus tehtud elupaigatüüpide
ümberhindamisest ja täpsustustest. Hetkel esineb kaitsealal rohunditerikkaid kuusikuid kahel
polügoonil kokku pindalaga 25,12 hektarit ja looduskaitselise seisundiga väga hea (A).
Kolmekümne, kuni viiekümne aasta jooksul kujuneb elupaigaks hinnanguliselt veel 14,5 hektarit
metsa. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks võetakse elupaiga pindala suurenemine seitsme hektari
võrra.
Elupaigas kasvavate kuuskede vanus ulatub kohati üle 120. aasta. Kooslust ohustab ebaseaduslik
raie. Näiteks on dokumenteeritud raieõiguseta raie aastal 2003, mille käigus viidi ära 190 tm
kuuske. Keskkonnakahju tekitati raiega 721 650 krooni [4].
Pikaajaline kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 32,1 hektaril seisundiga B
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: koosluse säilimine 25,1 hektaril seisundiga A
Mõjutegurid ja meetmed
Mõjutegur
+ sobivate elupaikade esinemine
- vanade metsade ja suurte puude ebaseaduslik raie
Meede
kaitsealast ja kaitserežiimist teavitamine
12
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning
külastuskorraldus Naissoo looduskaitseala põhjapiiril Metsavahi maaüksuse tee lõpus metsa serva on püstitatud
Naissoo tammikut ja koha ajalugu tutvustav infotahvel. Muid rekreatsiooniotstarbelisi rajatisi
kaitsealal ei ole. Infotahvlist teavitavat viita Tammaru-Mihkli maanteel pole ja seega võib eeldada,
et alale satuvad juhukülalised. Külastuse korraldamine alal pole vajalik kuna läheduses paikneb
teinegi tammik Mihkli looduskaitsealal, mis on varustatud ala tutvustavate infotahvlite ja
jalgradadega.
Visioon: Säilib olulisest mittesihipärasest inimmõjust puutumata loodusmaastik.
Eesmärk: Külastajate arv püsib tasemel, mis ei ohusta hoiualal olevaid kaitstavaid väärtusi.
13
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja
eelarve 4.1. Tegevused 4.1.1. Inventuurid
Soontaimed, samblad, seened
Hetkel on alalt teada vaid ühe kaitsealuse liigi, rohelise kaksikhamba, levik. Vanade laialehiste
metsade elupaik, kus leidub üle 200 aasta vanuseid tammesid, on potentsiaalselt sobilik ka mitme
teise haruldase ja/või kaitsealuse liigi esinemiseks. Sellekohase ülevaate saamiseks on vajalik
teostada kogu alal taimestiku, sammalde ja seente inventuur.
Linnustik
Vanade metsadega seotud linnuliikide info kogumiseks teostada linnustiku inventuur.
4.1.2. Hooldamine
Hetkel hooldatakse karjatamise teel 5,9 ha suurust puiskarjamaa ala ja niidetakse 2,4 ha ala
lahustükil. Naissoo looduskaitsealal on EELIS-e põhjal toetustele kvalifitseeruvat
poollooduslikku kooslust kokku 19,5 hektarit. Viimase 2012 aasta inventuuriga, aga on
muudetud elupaigatüüpe ja pindalasid ning hinnatud ümber hooldamisvajadust. Selle tulemusel
vajaks hooldamist kokku 11,3 hektari suurune ala. Hooldusesse tuleb seega võtta veel ca 3 ha
maad (joonis 3).
Joonis 3. Poolloodusliku koosluse hooldamine Naissoo looduskaitsealal (M 1:10000, aluskaart:Eesti Põhikaart, Maa-
ameti WMS-kaardirakendus seisuga 25.10.2013)
14
Puiskarjamaade hooldamise juhised on Eesti puisniitude ja puiskarjamaade hooldamiskavas ning
niitude hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast [10],[3].
Poollooduslike koosluste hooldamise tasumäärad on sätestatud Põllumajandusministri määruses
08.03.2010 nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise
ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“, mille järgi on puiskarjamaa ja
loopealse hooldamiseks makstav toetus 185,98€/ha. [8].
4.1.3. Taristu
Naissoo looduskaitseala on hetkel tähistatud viie keskmise suurusega tähisega, millel on tekst
“Naissoo looduskaitseala Naissoo sihtkaitsevöönd”. Tähiseid hooldatakse ja uuendatakse jooksva
tööna. Tähiste paigutus kaitseala piiril on toodud lisas 5. Naissoo looduskaitseala vaatamisväärsusi
tutvustav infotahvel on RMK poolt püstitatud 2009. aastal. Vajalik on tahvli hooldus viie aasta
intervalliga, kaitsekorraldusperioodi jooksul seega aastatel 2014 ja 2019.
4.1.4. Kavad ja eeskirjad
Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uue kava koostamine
Kaitsekorralduskava kümne aasta perioodi viiendal aastal (2018.a.) tuleb teostada kava
vahehindamine tabelis 3 näidatud eesmärkide osas. Perioodi lõppedes tuleb kaitsealale koostada
uus kaitsekorralduskava.
Kaitse-eeskirja muutmine
Kuna 2012. aasta elupaigatüüpide inventuur ei tuvastanud elupaigatüübile (6210) vastavat
kooslust, siis tuleb kaitse-eeskirja vastav muudatus sisse viia ning kaitse-eesmärkidest elupaik
poollooduslikud kuivad rohumaad (6210) välja arvata. Naissoo looduskaitsealalt on leitud II
kaitsekategooria kaitsealune samblaliik roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Vajalik on
selle liigi lisamine kaitse-eeskirja kaitse-eesmärgiks.
15
4.2. Eelarve Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 2. Naissoo looduskaitseala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava
RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus, KeA - Keskkonnaamet, MH - maahooldaja, KOV - kohalik omavalitsus, X - rahastatakse riigieelarvest või maksumus määramata
16
5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatavad seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde
käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus tellitakse taimestiku ja linnustiku inventuur ning hinnatakse tulemuste
põhjal kaitsekorralduskava edukust. Käsitletavatele väärtustele on oodatav tulemus seatud valdavalt elupaiga pindala, seisundi ja
kaitsemeetmete edukal rakendamisel nende kasvu ja paranemisega.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2014-2023). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2018. aastal,
kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2022. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse
osas. Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas planeeritud kaitsekorralduslikud
tegevused.
Tabelisse on valitud väärtused, mis on kaitse-eesmärkidena kirjas ala kaitse-eeskirjas ja loodusdirektiivis. Tabel
3. Kaitseväärtuste kaitse hindamise tulemuslikkuse koondtabel
17
19
Kasutatud kirjandus
1. EELIS andmebaas
2.Eesti Loodus
09/2003.http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel465_454.html [20.10.2013]
3. Helm, A., 2011. “Eest loopealsed ja kadastikud” Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks.
Koostatud Keskkonnaameti tellimusel.
4.Keskkonnainspektsioon.http://www.kki.ee/est/index.php?
part=news&id=63&PHPSESSID=2a0a9e5d7fc0f524fd472921871e1625 [20.10.2013]
5.Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigiteataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13294064?
leiaKehtiv [20.10.2013]
6. Natura 2000 andmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/# [20.10.2013]
7. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat, Tallinn.
8. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 Riigiteataja kodulehel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/103042012005 ?leiaKehtiv [20.10.2013] 9.
Pärnumaa loodus 2007. Pärnumaa keskkonnateenistus, koost. Toomas Kalda
10. Talvi T., 2011. “Eesti puisniidud ja puiskarjamaad” Hooldamiskava. Keskkonnaameti
tellimusel koostatud juhendmaterjal. Viidumäe
20
LISAD
21
Lisa 1. Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 13.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009
Avaldamismärge: RT I 2007, 29, 174
Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 03.04.2007 nr 102
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Naissoo looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Naissoo looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Pärnumaa ühte esinduslikumat tammikut;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: lubjarikkal
mullal kuivad niidud (6210)3, lood ehk alvarid (6280*), vanad laialehised metsad (9020*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).
(2) Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
ühte sihtkaitsevööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Kõima ja Naissoo külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas 4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti
kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
22
(3) Telkimine kaitsealal on lubatud eramaal maaomaniku loal ja paikades, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ette valmistatud ja tähistatud, ning koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud kohtades.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus; 2) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks ja nende
hooldustööd;
3) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas.
§ 5. Keelatud tegevus (1)
Kaitsealal on keelatud: 1)
majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.
§ 8. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik rohu niitmine koosluste ilme
ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
23
kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel kui
keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid,
kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Kaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega
nr 26 «Pärnu rajooni looduse kaitsest» moodustatud Naissoo tammiku kaitseala baasil. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 233 hõlmab kaitseala Naissoo tammiku
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitseeesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava
1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga jaanuar 2006. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Pärnumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Riiklikus
Looduskaitsekeskuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti
veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP
Keskkonnaminister Rein RANDVER
Riigisekretär Heiki LOOT
24
Lisa 2. Natura standardandmebaasi elupaigaandmestiku muutmise ettepanek
25
Lisa 3. Eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
Elustik (2.1.)
rohelise kaksikhamba levikuala vanade metsade ja rohelise kaksikhamba levikuala
Roheline kaksikhammas säilimine 0,8 ha suurusel pind- suurte puude eba- kaitsealast ja kaitse- säilimine 0,8 ha suurusel pind-
(Dicranum viride) alal seaduslik raie režiimist teavitamine alal
Kooslused (2.2.)
koosluse säilimine 2,5 hektaril koosluse ebajärjepi- koosluse järjepidev- koosluse säilimine 2,5 hektaril
Loopealsed (6280*) seisundiga A dev hooldus hooldamine seisundiga A
vanade metsade ja
Vanad laialehised metsad koosluse säilimine 52,5 hektaril suurte puude eba- kaitsealast ja kaitse- koosluse säilimine 46,5 hektaril
(9020*) seisundiga B seaduslik raie režiimist teavitamine seisundiga A
vanade metsade ja
Rohundirikkad kuusikud koosluse säilimine 32,1 hektaril suurte puude eba- kaitsealast ja kaitse- koosluse säilimine 25,1 hektaril
(9050) seisundiga B seaduslik raie režiimist teavitamine seisundiga A
koosluse säilimine 8,9 hektaril koosluse ebajärjepi-
Puiskarjamaad (9070) seisundiga A dev hooldus
koosluse hooldami-
ne ja hooldatava ala koosluse säilimine 8,9 hektaril
laiendamine seisundiga B
26
Lisa 4. Naissoo looduskaitseala elupaigatüübid
(M 1:7000, aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga
25.10.2013)
27
Lisa 5. Naissoo looduskaitseala piiri tähistamine.
(M 1:7000, aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga
25.05.2013)
28
Lisa 6. Fotod
1. Vaade infotahvli juurest lõuna suunas
2 . Pärnadega küngas suurema lahustüki idatipus
KINNITATUD
Keskkonnaameti
21.10.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/439
Nätsi-Võlla looduskaitseala
ja Nätsi-Võlla hoiuala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/109
SISUKORD
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 6
1.1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 6
1.2. Maakasutus ............................................................................................................................. 8
1.3. Huvigrupid .............................................................................................................................. 9
1.4. Kaitsekord ................................................................ Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
1.5. Uuritus .................................................................................................................................. 11
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................... 11
1.5.2. Riiklik seire .................................................................................................................... 12
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .................................................................................. 12
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ..................................................................................................... 13
2.1. Elustik ................................................................................................................................... 13
2.1.1. Linnud ............................................................................................................................ 13
2.1.1.1. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ........................................................................ 14
2.1.1.2. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) ............................................................................. 15
2.1.1.3. Merikotkas (Haliaeetus albicilla) ........................................................................... 16
2.1.1.4. Väikepistrik (Falco columbarius) ........................................................................... 16
2.1.1.5. Kassikakk (Bubo bubo) ........................................................................................... 17
2.1.1.6. Tutkas (Philomachus pugnax) ................................................................................ 17
2.1.1.7. Partlased .................................................................................................................. 18
2.1.1.8. Soolinnustik ............................................................................................................ 18
2.1.1.9. Metsa- ja mosaiikmaastike linnustik ....................................................................... 20
2.1.2. Taimed ........................................................................................................................... 21
2.1.2.1. Soohiilakas (Liparis loeselii) .................................................................................. 23
2.1.2.2. Sookäpp (Hammarbya paludosa) ........................................................................... 23
2.1.2.3. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ............................................................. 24
2.1.2.4. Jumalakäpp (Orchis mascula)................................................................................. 24
2.1.2.5. Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ............................................ 25
2.1.2.6. Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) .......................................... 25
2.2. Kooslused.............................................................................................................................. 25
2.2.1. Veekogud ....................................................................................................................... 28
2.2.1.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ........................................................... 28
2.2.2. Niidud ............................................................................................................................ 29
2.2.2.1. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ....................................................... 29
2.2.2.2. Sinihelmikakooslused (6410).................................................................................. 29
2.2.2.3. Lamminiidud (6450) ............................................................................................... 29
2.2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ................................................... 30
2.2.2.5. Puisniidud (6530*) .................................................................................................. 30
2.2.3. Sood ............................................................................................................................... 31
2.2.3.1. Rabad (7110*) ......................................................................................................... 32
2.2.3.2. Rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120) .................................................... 33
2.2.3.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140) .................................................................................... 34
2.2.3.4. Nokkheinakooslused turvastunud nõgudes (7150) ................................................. 34
2.2.3.5. Liigirikkad madalsood (7230) ................................................................................ 35
2.2.4. Metsad ............................................................................................................................ 36
2.2.4.1. Vanad loodusmetsad (9010*) ................................................................................. 36
2.2.4.2. Vanad laialehised metsad (9020*) .......................................................................... 36
2.2.4.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) .......................................................................... 38
2.2.4.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ..................................................................... 38
2.2.4.4. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) .......................................................................... 39
2.3. Maastik ja üksikobjektid ....................................................................................................... 40
2.4. Kultuuripärand ...................................................................................................................... 41
2.4.1. Salusaarte eraktalud ....................................................................................................... 41
2.4.2. Legendid ........................................................................................................................ 41
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ......................................................... 42
3.1. Puisniitude tutvustamine ....................................................................................................... 43
3.2. Soode taastamise tutvustamine ............................................................................................. 43
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve ............................................................ 44
4.1. Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................... 44
4.1.1. Inventuurid, seire, uuringud ........................................................................................... 44
4.1.1.1. Nätsi ja Võlla rabade linnustiku seire ..................................................................... 44
4.1.1.2. Kaitsealuste taimeliikide leviku ja seisundi hindamine .......................................... 44
4.1.1.3. Alu freesturbaväljade korrastamise tulemusseire ................................................... 44
4.1.2. Hooldus ja taastamine .................................................................................................... 44
4.1.2.1. Puisniitude (6530*) hooldamine ............................................................................. 44
4.1.2.2. Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) hooldamine .................................. 46
4.1.2.4. Puisniitude (6530*) taastamine ............................................................................... 47
4.1.2.5. Alu freesturbaväljade korrastamine ........................................................................ 50
4.1.2.6. Kaitseala kuivendussüsteemi kohta ekspertarvamuse ja ümberehitamise projekti
koostamine ........................................................................................................................... 51
4.1.2.7. Nätsi-Võlla soo servaalade veerežiimi taastamine ................................................. 51
4.1.3. Taristu ............................................................................................................................ 53
4.1.3.1. Infotahvlite rajamine ............................................................................................... 53
4.1.3.2. Piiritähiste paigaldamine ......................................................................................... 53
4.1.3.3. Piiritähiste hooldamine ........................................................................................... 53
4.1.4. Kavad ja eeskirjad .......................................................................................................... 53
4.1.4.1. Kaitsekorralduskava vahehindamine ...................................................................... 53
4.1.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine ........................................................................... 54
4.1.4.3. Kaitse-eeskirja muutmine ....................................................................................... 54
4.2. Eelarve .................................................................................................................................. 56
5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ............................................................................... 59
6. Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 62
LISAD .............................................................................................................................................. 64
5
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse
korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi ka
KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitseeesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust
seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja
orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi avalikkuse kaasamise koosolekud 18. juulil 2012
Koongas ja 27. novembril 2012 Audrus (protokollid lisas 4).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Marja-Liisa Meriste (tel: 447 7380, e-post: [email protected]).
Kava koostas Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut ja vastutavateks ekspertideks olid Piret Kiristaja
ja Raimo Pajula (tel: 6199835, e-post: [email protected]).
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013“ ja
sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“
programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
6
1. Sissejuhatus 1.1. Ala iseloomustus
Nätsi–Võlla looduskaitseala (KLO10002011) pindalaga 10 741 ha ja selle loodepiiril paiknev Nätsi–
Võlla hoiuala (KLO2000284) pindalaga 758 ha asuvad Pärnumaal Audru, Tõstamaa ja Koonga valla
piirides. Kaitseala põhiosa moodustav loode-kagusuunaline Nätsi-Võlla rabaliitlaam paikneb Pärnu
madaliku lääneosas Lelle-Karuse (või Põhja-Pärnu) otsamoreenaheliku läänepoolseima lõigu –
Linnuse kuhjelise otsamoreeni ja sellest lõunas olevate voorjate pinnavormide vahel. Soo liitlaama
põhjapoolset laugasterohket osa tuntakse Nätsi rabana, lõunapoolset osa Võlla rabana. Raba
liitlaama keskossa lõikub edela-kirdesuunaline enamasti turbasse mattunud künnis, mille kõrgemad,
üle rabapinna ulatuvad osad moodustavad kaks rabasaart. Soosaarte juurest alguse saav kohati kuni
100 m laiuses orus voolav Punaoja koos mitmete, enamasti turbalasundisse mattunud harudega,
markeerib Nätsi raba moodustavate lihtlaamade omavahelisi eraldusjooni. Ka Punaoja ise on poole
üle 8 km pikkusest teest rabas turbalasundisse mattunud. Nätsi raba põhjapoolsed omavahel liitunud
laamad on rohkete laugastega. Puis-laukaraba ümbritseb enamasti vesine lage älveraba. Platoo- ehk
lavarabale iseloomuliku rabarinnaku kõrgus ulatub Nätsi raba lääne- ja loodeküljel 4-5 meetrini,
mujal on rabarinnak vähem ilmekas. Punaojast lõunas paiknev rabalaam on rohkete, enamasti
kontsentriliselt ümber laama keskme paiknevate, sageli omavahel liitunud ja ahelikke moodustavate
laugastega lavaraba. Nätsi raba kõige madalam piirkond on soosaartest põhja pool, Punaoja ja tema
lisaojakeste ümbruses. Ojakestega piiratud rabalaamad on pea kogu ulatuses lagedad älverabad (foto
1, lisa 12). Soosaarte joonest lõuna pool oleva Võlla raba laamade eraldusjooned on ähmased. Võlla
raba pind on kagu-loode suunas äärmiselt lauge – 4,5 km kohta on pinna langus vaid üks meeter.
Valdab lage-älveraba, vaid lõunapoolseima laama lääneserva palistab väikelaugaste vöönd.
Laukavööndi põhjaosast alguse saav ja loode suunas voolav Mustoja eraldab Võlla raba kahte laama.
Rabamassiivi edelaservast algab Mustoja, mis suundub Alu freesturbaväljadest vahetult põhjas
läände, edasi kraavina piki soo serva põhja suunas ja peale Viruna küla suubub Paadrema jõkke.
Nätsi-Võlla liitrabalaama idakülg külgneb suhteliselt järsu nõlvaga otsmoreentasandikuga ja seetõttu
piirneb rabaga kitsas soosaartest põhja pool valdavalt kuivendusest mõjutatud madalsoovöönd, mis
varasematel aegadel oli kasutusel heina- ja karjamaana. Otsmoreentasandiku läänenõlval levivad
enamasti kinni kasvavad kuid osalt veel taastamiskõlbulikud puisniidud, kus paiguti kasvab saare
kõrval veel tammesid, pärnasid ja metsõunapuid. Saartest lõuna pool olev kitsas tarna-madalsoo
vöönd on paremini säilinud. Ka Alu küla joonel on sepsika-tarna madalsoo veel suhteliselt heas
seisundis. Enamasti on aga raba servas paiknenud madalasoovöönd kuivendatud ja tänaseks metsa
kasvanud. Soomaastikud on elupaigaks sookurele ja laululuigele ning reale „rabaspetsialistidele“,
kes pesitsevad ainult või peamiselt rabades – rüüt, sookiur, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja ja
väikekoovitaja.
Rabalaukad pakuvad elupaiku veelindudele nagu tuttvart, harvem sarvikpütt jt. Nätsi-Võlla
rabamassiiv pakub elupaiku ja toitumisalasid ka inimpelglikule kaljukotkale ja merikotkale, samuti
on ta üheks võtmealaks niidurüdile.
Soeva küla juurest viib turbasse mattunud ja nüüdseks võssa kasvanud roigastee soosaartele – Ees-
ja Tagasalule. Saartel oli sajandeid kolm talu. Asustus lõpetati 1949.a küüditamisega. Nagu paljusid
teisi rabasid, nii on ka Nätsi-Võllat läbinud mitu taliteed. Neist kõige selgemini on tänini jälgitav
Soomra-Aruvälja vaheline talitee.
1 Kaitstava loodusobjekti kood
7
Foto 1. Lage älveraba Nätsi raba kaguosas, Salusaarte lähistel. (Rohkem fotosid on toodud lisas
12)
11. juulil 1957.a võeti botaanilis-zooloogilise keelualana kaitse alla põhjapoolne Nätsi raba. 1981.a
liideti lõunapoolne Võlla raba ning loodi Nätsi-Võlla sookaitseala. 30. aprillil 2004.a loodi Nätsi-
Võlla looduskaitseala, mille tulemusel senisele sookaitsealale liideti ümbritsevaid metsa- ja
puisniidualasid, kauni kuldkinga kasvualad Tõhela külas ja Audru metskonna maadel, samuti
suurem puisniiduala Virunas.
Vastavalt Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskirjale (Vabariigi Valitsuse määrus nr. 177,
30.04.2004 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri“) on kaitseala eesmärgiks Nätsi-Võlla soo-
ja metsakoosluste, poollooduslike koosluste ning kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaikade
kaitse. Kaitseala maa- ja vee ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele üheksaks sihtkaitsevööndiks – Nätsi-Võlla, Soeva, Viruna, Salusaarte, Tuuraste,
Vallapiiri, Aru, Vanaõue ja Männikuste sihtkaitsevööndid.
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kuuluvad üleeuroopalisse Natura alade
võrgustikku Nätsi-Võlla loodusalana (EE0040336) ja samanimelise linnuala (EE0040337)
koosseisus. Loodusala hõlmab Nätsi-Võlla looduskaitseala, kuid linnualasse kuuluvad lisaks Nätsi-
Võlla looduskaitsealale ka Tõhela-Ermistu hoiuala ja Nedrema looduskaitseala, mida käesolevas
kaitsekorralduskavas ei käsitleta.
Nätsi-Võlla hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*2), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), puisniitude
(6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
2 Elupaigatüübi kood vastab Natura 2000 koodile, tärn (*) tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe
8
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse.
1.2. Maakasutus
Nätsi-Võlla loodusala piiridesse (hõlmab nii Nätsi-Võlla looduskaitseala kui ka Nätsi-Võlla hoiuala)
jääb 11.08.2015 seisuga nii eramaid (158 maaüksust, kokku 507,6 ha), RMK hallatavaid riigimaid
(peamiselt sooalad; 69 maaüksust, 10911,1 ha), 2 munitsipaalomandis olevat katastriüksust (66,3
ha) kui ka üks katastrisse kandmata (jätkuvalt riigi omandis) maaüksus (69.8 ha). Ülevaate
maaomandi jaotumisest annab joonis 1. Nätsi- Võlla loodusalast kõlviku koosseisust hõlmavad
suurema osa pindalast sood (joonis 2), vähemal määral on metsakooslusi.
Joonis 1. Maaomand Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja Nätsi-Võlla hoiualal 11.08.2015 seisuga
(aluskaart Eesti baaskaart, Maa-amet).
9
Joonis 2. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala kõlvikute kaart (Aluskaart Eesti baaskaart,
Maaamet).
1.3. Huvigrupid
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
• RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) – praktiliste looduskaitsetööde teostamine
riigimaadel ja ala külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks
ning tutvustamiseks
• Maaomanikud – kaitsealal asub 158 eraomandis olevat maaüksust kogupindalaga 508 ha.
Kaitseala piirneb kümnete eraomandis olevate maaüksustega. Valdavat
metsamajandamiseks kasutatavate maatulundusmaade omanikud on huvitatud senise
olukorra jätkumisest ning ei soovi kaitsealaga piirnevate alade märjemaks muutumist ega
soostumist.
• Piirkonna kohalikud elanikud – Hoiualal paikneb vaid üks majapidamine (Tammemetsa),
kuid kaitseala piiri vahetus naabruses paikneb 22 üksikmajapidamist. Ala lähikonnas (3-4
km raadiuses) paiknevad Peantse, Kalli, Nätsi, Soeva, Ahaste, Aruvälja, Kärbu, Eessalu,
Soomra, Alu, Männikuste, Tõhela, Kanamardi ja Kidise külad. Piirkonna elanikud on
huvitatud ala jätkuvast kasutusest marjade (eelkõige jõhvika, vähemal määral ka pohla ja
rabamuraka) ning seente korjamiseks.
10
• Matkajad, loodusehuvilised, matkakorraldajad – Nätsi-Võlla raba puhul on tegemist ühe
Eesti suurima sooga, mille ulatuslikud rabamaastikud pakuvad loodusmatkajatele
kahtlemata huvi. Arvestades Pärnumaa suhtelist sooderikkust, külastusinfrastruktuuri
puudumist alal ning teisi regioonis asuvaid ning soid tutvustavaid kaitsealasid (Soomaa,
Nigula, Tolkuse, Tuhu), siis ei ole külastuskoormus siiski väga suur ega matkajate huvi ala
vastu massiline. Organiseeritud matku korraldab naabruses paiknev Viruna turismitalu ning
vähemal määral ka teised loodusmatkade korraldajad.
1.4. Uuritus
1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Eesti märgalade inventeerimine, 1997
Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud Eesti märgalade inventuuril inventeeriti Nätsi-Võlla
hoiualal paiknev Palatu soo ja Kalli kalmistu tagune soo (kokku 87 ha). Kuna inventuuri eesmärgiks
oli kaitsmata kuid väärtuslike sooalade väljaselgitamine, siis Nätsi-Võlla raba kui kaitsealust sood
ei inventeeritud.
Natura Elupaikade inventuur, 2002
Natura 2000 võrgustiku alade moodustamisele eelnes Natura elupaikade inventeerimine aastatel
2001-2003. Nätsi-Võlla soomassiivi ja piirkonnas paiknevaid niidualasid samuti metsi inventeeriti
selle projekti käigus 2002. aastal kokku 10560 ha ulatuses. Kuna oli vajalik koguda lühikese ajaga
suurelt alalt andmeid, oli inventuuri detailsus ning andmete täpsus võrdlemisi väikene.
Eesti soode looduskaitseline inventeerimine, 2010-2011
Eestimaa Looduse Fondi korraldatud inventuuri käigus inventeeriti hoiualal paiknevaid soolaike
ning täpsustati Nätsi-Võlla soo servaalasid. Inventuur keskendus seni inventeerimata
lagesooaladele, samuti täpsustati Nätsi-Võlla sookompleksi elupaikade piire.
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala elupaikade inventeerimine, 2012
Kaitsekorralduskava koostamise eeltööna inventeeriti Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla
hoiuala niiduelupaigad kogu nende leviku ulatuses (ca 270 ha) ning lisaks inventeeriti või täpsustati
ka metsaelupaiku (ca 350 ha ulatuses).
1.4.2. Riiklik seire
Madalsoode ja rabade linnustiku seire
Nätsi rabal ja Võlla rabal viiakse läbi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire“ programmi
„Liikide ja koosluste seire“ allprogrammi kuuluvat Madalsoode ja rabade linnustiku riiklikku seiret.
Viimati teostati Nätsi rabas seiret 1999. aastal ja Võlla rabas 1998. aastal. Kaitsealal on kaks
soolinnustiku seireala: Nätsi raba (SJA80380003) ja Võlla raba (SJA9729000). Seire intervall on
varieeruv sõltudes soo seisundist ning elupaikade muutumise kiirusest. Heas looduslikus seisundis
rabade nagu Nätsi-Võlla raba on soovituslikuks seireintervalliks 10 aastat või enam (viimati tehti
seiret aastal 2015).
3 Seirejaama või –ala kood
11
Keskkonnaregistrisse on kantud saarma ja kopra seirejaam nr SJA2987014, samas aga puuduvad
andmed seire teostamise kohta selles jaamas ning tegemist võib olla pigem juhuvaatlusega või kavas
olnud seirealaga, mis on ekslikult seireveebi kantud.
1.4.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
Kaitstavate taimeliikide leviku ja seisundi hindamine
Nätsi-Võlla loodusalal on vajalik teostada kaitstavate taimeliikide, eelkõige sookäpa, soohiilaka,
jumalakäpa ja kauni kuldkinga leviku ja seisundi hindamine. Soohiilakale ja sookäpale sobivaid
elupaiku leidub lisaks teadaolevatele elupaikadele ulatuslikul madal- ja siirdesooalal Nätsi-Võlla
soo edelaservas ning vähemal määral ka mujal. Kauni kuldkinga ja jumalakäpa leviku
täpsustamiseks ning seisundi selgitamiseks tuleb transektloenduse abil üle kontrollida teadaolevad
liigi elupaigad ning nende naabruses olevad elupaigana sobivad alad.
Metsalinnustiku inventuur
Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja hoiualal on soovitav inventeerida metsades elutsevate kaitstavate
linnuliikide (musträhn, laanepüü, händkakk ja muud võimalikud liigid) elupaiku. Inventuuri
eesmärk on parem ülevaade kaitseala loodusväärtustest.
12
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid Vastavalt kaitse-eeskirjale on Nätsi-Võlla looduskaitseala eesmärk Nätsi-Võlla soo- ja
metsakoosluste, poollooduslike koosluste ning kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaikade kaitse.
Nätsi-Võlla hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - rabade (7110*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), puisniitude
(6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse.
Natura 2000 alade võrgustikku kuuluva Nätsi-Võlla loodusala kaitse eesmärgina on märgitud
järgmised Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), lamminiidud
(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud
kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*).
Nätsi-Võlla linnuala puhul on kaitse-eesmärgiks järgnevad linnuliigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse: piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
kaljukotkas (Aquila chrysaetos), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk
(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii),
soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija
(Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), sinirind (Luscinia svecica), väikekoovitaja
(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt
(Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa
glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Nätsi-Võlla raba on
Pärnumaal üheks olulisemaks elupaigaks I kaitsekategooria liigile niidurüdile (Calidris alpina
schinzii).
Nätsi rabas elutseb laialdasel alal III kaitsekategooriasse kuuluv ja Loodusdirektiivi IV lisasse
kantud valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Liik elutseb ning sigib alal püsivalt, tema
vastsed elutsevad laugastes. 2001. aastal vaadeldi kogu Nätsi raba alal laugastel ja suurtel älvestel
üle 100 vastkoorunud valgelaup-rabakiili isendi. Liik on siiski võrdlemisi tavaline ning esineb
enamusel laukarabadest.
2.1. Elustik
2.1.1. Linnud
Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja hoiualal leidub hulgaliselt kaitstavate linnuliikide elupaiku. Alal
pesitsevad I kaitsekategooriasse kuuluvad niidurüdi, kaljukotkas ja merikotkas ning II kategooriasse
kuuluv rohunepp.
Kaitseala põhituumik, Nätsi-Võlla rabamassiiv on oluline eluala rabalinnustikule pakkudes sobivaid
elupaiku mitmetele kahlajatele ehk nn rabaspetsialistidele (rüüt, mudatilder, sookiur, punajalg-
tilder), kes elutsevad peamiselt lagedates ja älverikastes rabades. Laugastikud pakuvad elupaiku
partlastele (sõtkas, tuttvart, piilpart) aga ka kajakalistele (kalakajakas, hõbekajaks, naerukajakas) ja
laululuigele. Soomaastikud on elu ja toitumisalaks mitmetele kullilistele (sooloorkull, roo-loorkull)
ja pistrikele (tuuletallaja, väikepistrik).
13
Kuna kaitse-eeskirjas pole ühtki liiki eraldi välja toodud, siis allpool käsitletavateks liikideks on
Nätsi-Võlla linnualale seatud eesmärgid kusjuures tuleb arvestada, et linnuala hõlmab endas Nätsi-
Võlla looduskaitseala koos Nedrema looduskaitseala ja Tõhela-Ermistu hoiualaga ning Seliste
kassikaku ja Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiku. Lisaks tuuakse ära kaitsealused liigid, mis
pole linnuala eesmärgid kuid, mille andmed on kavaga käsitletaval alal Keskkonnaregistris
registreeritud. Eraldi on käsitletud I kaitsekategooria kaitsealuseid liike ja neid liike mis on kavas
kaitse-eeskirja kaitse-eesmärgiks lisada. Ülejäänud liigid on grupeeritud rühmadesse.
Ülevaade Nätsi-Võlla soomassiivi linnustikust (lisa 6 ja 7) põhjal
Võlla raba
Võlla rabas fikseeriti tüüpiline Lääne-Eesti lagerabale omane linnustik, kokku 43 linnuliiki.
Dominandiks oli sookiur. Võlla raba on oluline rüüdi, mudatildri, kiivitaja, punajalg-tildri,
mustsaba-vigle, balti risla, sookure, soo-loorkulli sigimisala. Alal pesitsevad ka rabapüü ja
kaljukotkas ning laululuik. 1998. a kohati ühte ilmselt mittepesitsevat rabapistrikku.
Nätsi raba
Nätsi raba haudelinnustiku kohta on kogutud informatsiooni juba alates 1938. aastast, mil raba
külastas Eerik Kumari, kes kordas uurimisretki aastatel 1941, 1948, 1953, 1968, 1970, 1971, 1973,
1974, 1976 ja 1981 (E. Kumari fond TA Keskarhiivis). Seetõttu on Nätsi raba haudelinnustikus
toimunud muutused suhteliselt hästi dokumenteeritud ning 1989. aastal valis Nigula Looduskaitseala
rabalindude töörühm selle ala üheks rabalinnustiku seirealaks. 1989. aasta kevadel kaardistati Nätsi
raba linnustik ning planeeriti kordusloendussammuks kümme aastat.
1989. aastal pesitses Nätsi rabas 35 liiki, 1999. aastal 37 liiki. Võrreldes 1989. aastaga ei õnnestunud
pesitsemas kohata 3 liiki (viupart, kassikakk ja ronk), uusi liike oli lisandunud aga 6 (laululuik,
rabapüü, heletilder, lambahänilane, pruunselg-põõsalind, tutt-tihane). Mõõdukalt (1050 %)
langenud liikide osakaal oli 8% nagu ka liikidel, kelle arvukus oli kahanenud tugevalt (üle 50%).
17% liikide arvukust võib lugeda stabiilseks. Mõõdukat (10-15%) arvukuse tõusu täheldati 17%
liikidest ning 27% liikide arvukust oli tõusnud tugevalt (üle 50%). Märgatavalt on tõusnud sookure,
kiivitaja, mustsaba-vigle, punajalg-tildri, mudatildri, naerukajaka, käo, põldlõokese, sookiuru ja
punaselg-õgija arvukus. Vähenenud on piilpardi, tuttvardi ja väikekoovitaja arvukus. Viimase liigi
arvukus on juba ka E. Kumari andmetel Nätsi rabas tugevalt kõikunud.
Lindude üldarvukus 1999. aastal (994 paari) oli märgatavalt kõrgem kui 1989. aastal (554 paari).
Samas tuleb arvestada, et ka Nigula rabas oli 1989. aastal lindude üldarvukus suhteliselt madal.
Nätsi-Võlla linnuala eesmärgiks olevad liigid
2.1.1.1. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii)
I Kat4, LiD I5, KE6 – ei, LoA7 - ei, LiA8 - jah
4 Kaitsekategooria 5 Linnudirektiivi lisa 6 Kaitse-eeskiri 7 Loodusala 8 Linnuala
14
Niidurüdi on kuldnoka suurune ca 16–22 cm pikkune väle kurvitsaline. Linnu selg on
pruunimustakirju; kõht must, küljelt heledam ja laiguline. Niidurüdi on soorüdi alamliik, kelle
populatsioon Läänemere ääres ja ka Eestis kahaneb kiiresti. Eesti punases nimestikus on niidurüdi
ohualtis kategoorias. Niidurüdi eelistab väga madala taimestikuga avatud märga niitu. Osa
niidurüdidest pesitseb rabades. Lisaks rannaniitudel pesitsevatele rüdidele leidub Pärnumaal kaks
suuremat soopopulatsiooni Nätsi-Võlla sookompleksis ja Laisma rabas, mis kuuluvad rüdide
võtmealade hulka. Nätsi-Võlla sookompleksis pesitseb 2007. a seisuga hinnanguliselt 6-8 paari
rüdisid (Niidurüdi kaitse tegevuskava 2009-2013). Natura 2000 standardandmebaasis on eesmärgiks
seatud 5-10 paari niidurüdi pesitsemine Nätsi-Võlla linnualal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal9 pesitseb vähemalt 6-8 paari niidurüdisid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb
6-8 paari niidurüdisid.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab elupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.2. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
I Kat, LiD I, KE – ei, LoA - ei, LiA - jah
Kaljukotka vanalinnud näevad välja ühtlaselt tumedana (tumepruun), pea on kuldkollane. Noorlinnud omavad võrreldes vanalindudega heledamat ning kirjumat põhitooni, lisatunnusteks on valged suured laigud tiibadel ja sabatüvikul. Liik liugleb lennul sagedasti, hoides tiibu V-kujuliselt. Emaslinnud kaaluvad keskmiselt 4 kg ning on suuremad kui isaslinnud. Kaljukotka kehapikkus on vahemikus 75- 85 cm ja tiibade siruulatus kuni 225 cm. Keskmine eluiga looduslikes tingimustes küündib 15-25 aastani.
Kaljukotkale sobivateks elupaikadeks on metsa ja sootaimkond. Kaljukotka kodupiirkonna
(pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) moodustavad pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud
ja poollooduslikud elupaigad. Kriitilise tähtsusega on soo, eriti lagesoo osatähtsus kodupiirkonnas,
tehislikke elupaiku välditakse. Pesapaik valitakse inimasustusest ja teedest võimalikult kaugele.
Pesitsuspuistuks sobivad metsad, kus leidub minimaalselt 100aastaseid puid (Kaljukotka (Aquila
chrysaetos) kaitse tegevuskava 2013).
Arvestades liigi suurt pesitusterritooriumi ja toitumisala ning pesapaikade paiknemist piirkonnas on
tegemist optimaalse arvukusega ning uute pesapaikade lisandumine kavaga käsitletavale alale pole
tõenäoline. Natura 2000 linnuala eesmärgiks on seatud kahe kaljukotkapaari esinemine. Nätsi- Võlla
looduskaitsealal asub kaks pesakohta ja pesitseb püsivalt üks kaljukotka paar. Kuna teine paar
pesitseb Tõhela-Ermistu hoiualal, mis on Nätsi-Võlla seega on Nätsi-Võlla linnuala eesmärgiks
seatud arvukus saavutatud. Keskkonnaregistris on märgitud liigi sigimispaiga vaatlus aastal 2012 ja
2013.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt üks kaljukotka paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb üks kaljukotka paar.
Mõjutegurid ja meetmed
9 Kuna loodusala hõlmab nii Nätsi-Võlla looduskaitseala kui Nätsi-Võlla hoiuala, siis on kriteeriumiks võetud
loodusala.
15
+ liikumispiirang Salusaarte sihtkaitsevööndis.
- Soo servaalade kuivendus halvendab elupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.3. Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
I Kat, LiD I, KE – ei, LoA - ei, LiA - jah
Merikotkas on Eesti suurim röövlind kehapikkusega kuni 80 cm ja tiiva siruulatusega kuni 2,5 m.
Täiskasvanud lind kaalub 3 kuni 6,5 kilo, kusjuures emaslind on isasest tunduvalt suurem.
Merikotkaste sulestik on erinevat tooni pruun, noorlinnud on tumedamad. Linde iseloomustab
massiivne nokk ja valged sabasuled. Merikotkas pesitseb ainult vanades ja väga vanades metsades
eelisades pesapuuna mändi (Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava 2013).
Kaitsealal pesitseb püsivalt üks merikotka paar. Arvestades liigi suurt pesitusterritooriumi ja
toitumisala ning pesapaikade paiknemist piirkonnas on tegemist optimaalse arvukusega ning uute
pesapaikade lisandumine Nätsi-Võlla looduskaitsealale pole tõenäoline kuid linnualal asuval
Tõhela-Ermistu hoiualal on. Keskkonnaregistris on märgitud liigi vaatlus aastast 2013. Natura 2000
eesmärgiks on seatud ühe merikotkapaari pesitsemine.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt üks merikotka paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb üks merikotka paar.
Mõjutegurid ja meetmed
+ liikumispiirang Salusaarte sihtkaitsevööndis.
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.4. Väikepistrik (Falco columbarius)
I Kat, LiD I, KE – ei, LoA - ei, LiA - jah
Väikepistrik on kuju ja sulestiku poolest sarnane rabapistrikuga, kui on temast märkimisväärselt
väiksem- kehapikkus on 24-33 sentimeetrit. Väikeste pistrikulistega võrreldes on väikepistrik aga
jõulisema ja tugevama kehaehitusega. Tiivad on piklikud ja teravatipulised (www.looduspilt.ee) .
Isaslinnud on emastest väiksemad, samuti on emaste ja isaste sulestikud erinevad. Liigi kohta
uuemad andmed kaitsealal puuduvad, varasemate (1998. a) andmete järgi liik esines Võlla rabas.
Väikepistrik elutseb rabades ja kidurates rabamännikutes, kuid saagijahil käib ka mujal
avamaastikes, seega on elupaigana sobivad suur osa Nätsi-Võlla raba aladest. Natura 2000
eesmärgiks on seatud ühe paari väikepistriku pesitsemine. Aastast 2001 on pärit vaatlus lähedal
asuvalt Lavassaare hoiualalt.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt üks väikepistriku paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb üks väikepistriku paar.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
16
2.1.1.5. Kassikakk (Bubo bubo)
I Kat, LiD I, KE – ei, LoA - ei, LiA - jah
Kassikakud on üle kogu maailma levinud suured kakulised. Kassikakk (Bubo bubo bubo L.) on
üldilmelt pruun, oranžide silmade ja silmatorkavate sulgkõrvadega lind. Kassikaku üldpikkus on
kuni 75 sentimeetrit, tiibade siruulatus ulatub 180 sentimeetrini ja suuremad isendid kaaluvad üle
nelja kilogrammi (Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava 2014).
Liigi kohta uuemad andmed kaitsealal puuduvad, varasemate (1998) a andmete järgi liik esines alal.
Keskkonnaregistris on kassikaku vaatlusandmed aastast 2011 Nätsi-Võlla linnualalt Seliste
kassikaku püsielupaigast, mis külgneb Tõhela-Ermistu hoiualaga ja asub väljaspool käesoleva
kaitsekorralduskavaga käsitletavat ala. Kassikaku peamiseks elupaigaks on vanad raba- ja
siirdesoometsad. Kassikakule sobivaid elupaiku leidub Nätsi-Võlla raba ümbritsevates metsades,
samuti Punaoja lammi äärsetes rabametsades. Natura 2000 eesmärgiks on seatud kahe paari
kassikaku esinemine alal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt üks kassikaku paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb üks kassikaku paar.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus põhjustab osal potentsiaalse elupaiga aladest alusmetsa tihenemist ning
halvendab elupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.6. Tutkas (Philomachus pugnax)
I Kat, LiD I, KE – ei, LoA - ei, LiA – jah
Tutkas on hakisuurune 25-30 sentimeetrise kehapikkusega, kus isaslind on emaslinnust tunduvalt
suurem ja kogukam. Samuti on märgatav vahe hundsulestiku värvuses ning kujus. Isaslinnu
kuklasulestik on kõrvataoliselt pikenenud ja moodustab seal mütsitaolise suletuti. Samuti on
pikenenud ka alakaela sulestik ja see moodustab rinnuni ulatuva "krae". Pea, kaela ülapoole ja eriti
"kõrvade" ja "krae" värvus varieerub individuaalselt väga tugevalt, kõige sagedamini on pikenenud
suled valged, ookerkollased, pruunid või mustad, mõnikord ka metalliläikega. Puhkesulestikus
linnud erinevad teineteisest vaid suuruse poolest. Siis on lindudel pea ja kael hallikasookerjad, keha
ülapool on must laiade ookerkollaste äärissulgedega, alapool kreemikasvalge.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHIPUG2.htm
Liigi kohta uuemad andmed kaitsealal puuduvad, varasemate (1998.a) andmete järgi liik esines
Võlla rabas. Tutkale sobivaid elupaiku leidub peamiselt Võlla ja vähemal määral ka Nätsi raba
laugastikes. Aastast 2002 on pärit vaatlus lähedal asuvalt Lavassaare hoiualalt. Natura 2000
standardandmebaasis on Nätsi-Võlla linnuala piires eesmärgiks seatud 8-13 paari pesitsevaid
tutkaid.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt viis tutka paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb vähemalt üks tutka paar
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
17
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine
2.1.1.7. Partlased
Aastal 1998 teostatud inventuuril kohati viit liiki partlasi- piilpart, viupart sinikael-part, sõtkas ja
tuttvart. Nätsi ja Võlla rabas aastatel 1998-1999 pesitses: 5 paari piilparte, 11 paari sinikaelparte, 8
paari tuttvarte ja 25 paari sõtkaid. Need liigid on seatud ka Nätsi-Võlla linnuala kaitseeesmärgiks
(tabel 1). Nimetatud liigid on eestis jahilinnud.
Tabel 1. Linnuala eesmärgiks olevad partlased
Liik Kat LiD KE LoA LiA Natura 2000
eesmärk
piilpart Anas crecca - II lisa ei ei jah 20-30 paari
viupart Anas penelope - II lisa ei ei jah 4000 isendit (rändel)
sinikael-part
Anas
platyrhynchos -
II lisa ei ei jah 28-33 paari
sõtkas Bucephala clangula
-
II lisa ei ei jah 37-48 paari
tuttvart Aythya fuligula
-
II lisa ei ei jah 23-33 paari
Kuna värsket linnustiku inventuuri pole teostatud siis võetakse eesmärkide seadmisel aluseks alal
esinevate linnuliikide hulk.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb edukalt 5 liiki partlasi.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal pesitseb edukalt 5 liiki partlasi.
Mõjutegurid ja meetmed
- Kaitsealal ja hoiualal on lubatud linnujaht
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Kaitse-eeskirja muutmine - jahipidamisele ajalise piirangu seadmine Salusaarte
sihtkaitsevööndis ja linnujahi keelustamine
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine
2.1.1.8. Soolinnustik
Nätsi-Võlla linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest kuuluvad siia soomaastikega seotud liigid,
sealhulgas veelinnud, kes on antud alal seotud rabalaugastega: hüüp, soo-loorkull, väikeluik,
laululuik, lauk, sookurg, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, mustsaba-vigle, väikekoovitaja, rüüt,
18
tuttpütt, mudatilder, punajalg-tilder ja kiivitaja (tabel 2). Soolinnustikes domineerivad arvukuselt nn
kahlajad, kelle jaoks pakuvad rohkelt elupaiku lagedad ja märjad älveraba alad. Nätsi ja Võlla rabas
aastatel 1998-1999 pesitses: 3 paari soo-loorkulle, 2 paari väikeluiki, 22 paari sookurgi, 3 paari
rabapüüsid, 21 paari punaselg-õgijaid, 4 paari hallõgijaid, 20 paari mustsaba-viglesid, 13 paari
väikekoovitajaid, 171 paari rüüte, 160 paari mudatildreid, 40 paari punajalg-tildreid ja 109 paari
kiivitajaid.
Kuna värsket linnustiku inventuuri pole teostatud siis võetakse eesmärkide seadmisel aluseks alal
esinevate linnuliikide hulk.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusala on peatumis- ja toitumiskohaks vähemalt 15
alale iseloomulikule soolinnustiku liigile.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusala on peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 15 alale iseloomulikule soolinnustiku liigile.
Mõjutegurid ja meetmed
- Kaitsealal ja hoiualal on lubatud linnujaht
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Kaitse-eeskirja muutmine - jahipidamisele ajalise piirangu seadmine Salusaarte
sihtkaitsevööndis ja linnujahi keelustamine
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine
Tabel 2. Kaitsealused ja linnuala eesmärgiks olevad soolinnustiku liigid
Liik Kat LiD KE LoA LiA Natura 2000
eesmärk
hüüp Botaurus stellaris II I lisa ei ei jah 4 paari
rohunepp G media
allinago II I lisa ei ei ei -
soo-loorkull
pygargus Circus III I lisa ei ei jah 4-6 paari
laululuik
cygnus
Cygnus II I lisa ei ei jah 3-4 paari
väikeluik
columbianus be Cygnus
wickii
II I lisa ei ei jah 600 isendit (rändel)
Liik Kat LiD KE LoA LiA Natura 2000
eesmärk
lauk Fulica atra - II lisa ei ei jah 2500 isendit (rändel)
19
sookurg Grus grus III I lisa ei ei jah 28-41 paari
rabapüü Lagopus lagopus
I II lisa ei ei jah 1-5 paari
rüüt Pluvialis apricaria III I lisa ei ei jah 160-215 paari
tuttpütt Podiceps cristatus
- - ei ei jah -
mudatilder Tringa glareola
III I lisa ei
ei jah 115-225 paari
punaselg-õgija
Lanius
collurio III I lisa ei
ei jah 20 paari
väike-koovitaja Numenius phaeopus
III II lisa ei
ei jah 7-20 paari
mustsaba-vigle Limosa
limosa II II lisa ei
ei jah 20-60 paari
punajalg-tilder
Tringa totanus III II lisa ei
ei jah 65-120 paari
hallõgija Lanius excubitor
III - ei
ei jah 5-10 paari
kiivitaja Vanellus vanellus
- II lisa ei
ei jah 50-150 paari
2.1.1.9. Metsa- ja mosaiikmaastike linnustik
Nätsi-Võlla linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on valdavalt metsade ja
mosaiikmaastikega seotud kassikakk, roherähn, teder ja sinirind (tabel 3). Liigid on seotud
soomassiivi ümbritsevate ja hoiualal paiknevate metsade, niidualade ning soolaikudega.
Tabel 3. Linnuala eesmärgiks olevad ja alal registreeritud mosaiikmaastikele iseloomulikud
linnuliigid
Liik Kat LiD KE LoA LiA Natura 2000
eesmärk
roherähn Picus viridis II - ei ei jah 1 paar
20
Liik Kat LiD KE LoA LiA Natura 2000
eesmärk
sinirind Luscinia svecica II I lisa ei ei jah 1 paar
teder Tetrao tetrix III I lisa ei ei jah 50- 100 (püsivalt)
paari
händkakk Strix uralensis III I lisa ei ei ei -
öösorr Caprimulgus europaeus
III I lisa ei ei ei -
musträhn Dryocopus martius III II lisa ei ei ei -
hallpea-rähn Picus canus III II lisa ei ei ei -
valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
II II lisa ei ei ei -
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusala on peatumis- ja toitumiskohaks vähemalt 5
alale iseloomulikule mosaiikmaastike liigile.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusala on peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 5 alale iseloomulikule mosaiikmaastike liigile.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine
2.1.2. Taimed
Nätsi-Võlla looduskaitsealal, hoiualal ja loodusalal pole eesmärgiks seatud ühegi taimeliigi kaitset.
Katse-eeskiri sätestab kaitstavate taimeliikide elupaikade kaitse, seega kaitstakse alal liike hetkel
läbi elupaikade kaitse. Kavaga tehakse ettepanek lisada kaitse-eesmärgiks tabelis 3 toodud Nätsi-
Võlla hoiualal ja looduskaitsealal registreeritud taimeliigid välja arvatud künnapu ja mets-õunapuu.
Eraldi tuuakse välja ja eesmärgid seatakse II kaitsekategooria soontaimeliikidele, võttes aluseks
registrisse kantud kasvukohtade pindala või arvu.
Keskkonnaregistrisse on Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja Nätsi- Võlla hoiualal kantud kokku 19 liiki
kaitsealuseid taimi. Kuus II kaitsekategooriasse kuuluvat taimeliiki on: soohiilakas (Liparis
loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), jumalakäpp
(Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja kuningakuuskjalg
(Pedicularis sceptrum-carolinum). Alal kasvab veel 13 III kaitsekategooria taimeliiki:, harilik porss
(Myrica gale), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), siberi võhumõõk (Iris sibirica),
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaip
21
(Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), künnapuu
(Ulmus laevis), harilik ungrukold (Huperzia selago), metsõunapuu (Malus sylvestris). Valdav osa
kaitstavatest taimeliikidest on seotud madalsoodega, soometsadega või puisniitudega. Kaitsealast
suurema osa moodustavatel rabaaladel kasvavad näiteks sookäpp ja soohiilakas.
Tabel 4. Alal registreeritud kaitsealuste taimeliikide staatus
Liik Kat LoD10 LoA KE
soohiilakas (Liparis loeselii) II ei ei ei
sookäpp (Hammarbya paludosa)
II ei ei ei
kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus)
II II, IV ei ei
jumalakäpp (Orchis mascula) II ei ei ei
eesti soojumikas
(Saussurea alpina subsp.
esthonica)
II II, IV ei ei
kuninga-kuuskjalg (Pedicularis
sceptrum-carolinum)
II ei ei ei
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
III ei ei ei
vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)
III ei ei ei
harilik porss (Myrica gale) III ei ei ei
harilik käoraamat (Gymnadenia
conopsea) III
ei ei ei
mets-õunapuu (Malus silvestris) III ei ei ei
Liik Kat LoD10 LoA KE
10 Loodusdirektiiv
22
laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine)
III ei ei ei
soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
III ei ei ei
suur käopõll (Listera ovata) III ei ei ei
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
III ei ei ei
pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis) III
ei ei ei
harilik ungrukold
(Huperzia selago)
III ei ei ei
siberi võhumõõk (Iris sibirica) III ei ei ei
künnapuu (Ulmus laevis) III ei ei ei
2.1.2.1. Soohiilakas (Liparis loeselii)
II Kat, LoD – ei, KE – ei, LoA – ei
Soohiilakas on Eesti punases nimestikus kirjas kui ohualdis liik. Lubjalembene soohiilakas on
rohkem levinud Lääne-Eestis, kuid sobivatelt kasvukohtadelt tasub teda otsida mujalgi, sest üksikuid
leiukohti on teada üle Eesti. Eestis on soohiilaka leviku põhjapiir, meist loode pool kasvab see taim
vaid Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Soohiilaka kasvukoht on põhiliselt
madala taimestikuga mätastel lubjarikastel märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate
ümbruses, järve kallastel ja rannaniitudel (Tali, K. 2010. Soohiilaka (Liparis loeselii (L.) Rich) kaitse
tegevuskava 2012−2016, Eesti orhideed). Aastal 2011 teostatud vaatlusel leiti Nätsi-Võlla
looduskaitsealalt 108 soohiilaka isendit.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 217 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 217 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.2. Sookäpp (Hammarbya paludosa)
II Kat, LoD – ei, KE – ei, LoA – ei
23
Sookäpp on vähese arvukusega madalakasvuline orhidee mis eelistab kasvukohtadena rabasid,
lubjavaeseid madalsoid ja õõtsikuid. Väikesekasvulise ja rohelise taimena on ta raskesti märgatav.
Leiukohti on suhteliselt vähe, need on pillatult kogu Eestis, kuid populatsioonid on enamasti
väikesearvulised. Eestis kasvab harilik sookäpp vähearvuliselt kogu territooriumil. Ohutegurid on
võsastumine ja kuivenduse mõju. Eesti punases nimestikus on sookäpp kirjas kui ohustatud liik.
Liigi üldleviala ulatub Lääne- ja Põhja-Euroopast üle Siberi ja Kaug-Ida PõhjaAmeerikasse
(Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava, Schmeidt, O. 1996. Eestimaa orhideed.
Tallinn). Nätsi-Võlla looduskaitsealal on aastal 2011 loendatud 18 sookäpa isendit.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 122 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 122 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.3. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
II Kat, LoD – II, IV, KE – ei, LoA – ei
Kaunis kuldking on stabiilse arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases
seisus ning mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Kuldkinga peamised elupaigad Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või
neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad
(Kull, T., Sarv, A. 2013. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaministeerium).
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal kasvab liik kolmes kasvukohas.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal kasvab liik
kolmes kasvukohas.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede: Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.4. Jumalakäpp (Orchis mascula)
II Kat, LoD – ei, KE – ei, LoA – ei
Jumalakäpp on II kaitsekategooria orhideeliik, mis kasvab varjukamates paikades kui teised käpa
perekonna liigid. Jumalakäpp õitseb mais ja juuni algul. Leida võib teda põhiliselt Lääne-Eesti ja
läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades, mitmel pool Euroopas on jumalakäpp väga
haruldaseks muutunud. Puisniitude hooldamise lakkamise tõttu on üha vähem leida suuri asurkondi.
Liigi levila on Eestis kahanenud võrreldes olukorraga enne 1971. aastat 28%. (Sugukond käpalised
(Orchidaceae) kaitse tegevuskava, Eesti orhideed.) Nätsi-Võlla looduskaitsealal on aastal 2001
loendatud 19 jumalakäpa isendit.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal kasvab liik kahes kasvukohas.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal kasvab liik kahes kasvukohas.
24
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede : Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.5. Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica)
II Kat, LoD – II, IV, KE – ei, LoA – ei
Eesti soojumikas eelistab kasvada lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, võsastikes ja soodes.
Liik on levinud peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis. II kaitsekategooria kaitsealune taimeliik, mis on
Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisundis. Liigile sobivad elupaigad on madalsood, sh
põhjaveetoitelised allikasood ja soostuvad niidud. Liigi kasvukohti ohustab niidu ja sooalade
võsastumine ja sooalade kuivendamine (Eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kaitse
tegevuskava eelnõu 2011). Nätsi-Võlla looduskaitsealal on aastal 2010 loendatud 150 eesti
soojumika isendit.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 138 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 138 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede : Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.6. Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum)
II Kat, LoD – ei, KE – ei, LoA – ei
Kuninga kuuskjalg on mitmeaastane suhteliselt suurte, natuke lõvilõua õisi meenutavate kollase õitega
soomukaliste sugukonda kuuluv madalsoodes, soostunud niitudel ja kraavikallastel hajusalt kasvav II kaitsekategooria taim, mis õitseb juunist augustini. Kuninga-kuuskjala ohutegurid on sobivate kasvukohtade vähesus, veerežiimi muutustest tulenevad kasvukohtade võsastumine ja roostumine, väikestest populatsioonidest tulenevad ohutegurid, lähiristumissurutis, tolmeldajate puudus ja vahel ka maavarade (lubjakivi) kaevandamine, kui leiukoht asub aktiivse maardla territooriumil või selle
naabruses. (Kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum kaitse tegevuskava, e-Floora). Nätsi- Võlla looduskaitsealal on aastal 2010 loendatud 30 eesti kuningakuuskjala isendit.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 49 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Nätsi-Võlla loodusalal levib liik 49 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soo servaalade kuivendus halvendab sooelupaikade kvaliteeti.
Meede : Nätsi-Võlla raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2. Kooslused
Käesoleva kaitsekorralduskavaga hõlmataval alal domineerivad rabamaastikud, mistõttu on
levinumateks sooelupaigad— valdab raba, millele lisanduvad siirdesoo ja vähesel määral ka
madalsooalad (joonis 3, tabel 4, lisa 11). Oluline osa looduslikest elupaikadest on ka soometsadel,
25
eelkõige raba- ja siirdesoometsadel, vähemal määral madalsoo- ja lodumetsadel ning soostunud
metsadel. Metsadest levib kaitsealal veel salumetsi, sealhulgas laialehiseid metsi, mis on tekkinud
kunagiste puisniitude metsastumise teel, vähesel määral ka looduslikke laanemetsi.
Iseloomuliku ja olulise tüübina tuleb välja tuua poollooduslikud kooslused - puisniidud, millest suur
osa on paraku juba aastakümneid hooldamata ning seetõttu võsastunud või metsastumas. Vähesel
määral leidub alal ka aruniitusid, kuid ka nende kasutus on lakanud ning seisund halvenemas. Natura
elupaikadeks kvalifitseerub summaarselt 87% kaitstavast alast, Natura 2000 eesmärgina seatud
elupaikade pindalade summaarne eesmärk on 86% (täpsemalt on elupaikade võrdlus esitatud lisas
10 olevas tabelis). Ülejäänud 13% moodustavad peamiselt kõdusoometsad, noored ja sekundaarsed
puistud või majandatud metsad ning turba kaevandamisega rikutud alad.
91D0*
434 3160 207
6270* 6510
7110* 7631
3160
huumustoitelised
järved ja järvikud 6270* liigirikkad
niidud lubjavaesel
mullal 6510 aas-
rebasesaba ja
ürtpunanupuga
niidud 6530* puisniidud
7110* rabad
7120 rikutud kuid
taastumisvõimelised
rabad 7140 siirde- ja
õõtsiksood 7230 liigirikkad
madalsood 9010* vanad
loodusmetsad 9020* vanad
laialehised metsad 9080* soostuvad ja
soolehtmetsad 91D0* siirdesoo- ja
rabametsad muud alad
Joonis 3. Natura elupaikade levik (ha) Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja hoiualal.
9010* 168
9020* 38 , 6
9080* 53 , 2
7230 239
7140 597
7120 77 , 9
12 , 2 7 , 8
6530* 387
muud alad 1055
26
Tabel 4. Nätsi-Võlla loodusala elupaikade pindalad ja seisundi hinnang Natura 2000 andmebaasi
(2010 Natura standardbaas) ja 2012.a inventuuri ning elupaigaandmete täpsustamise alusel
Kood Elupaigatüüp
Natura 2000 andmebaas 2012. a andmed
Pindala, ha Seisundi
hinnang Pindala, ha
Seisundi
hinnang
3160 Huumustoitelised järved ja järvikud 207 A 208,1 A
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 2,0 C 11,4 C
6410 Sinihelmikakooslused 0 B 0 -
6450 Lamminiidud 8,3 C 0 -
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 6,3 C 7,8 B
Kood Elupaigatüüp
Natura 2000 andmebaas 2012. a andmed
Pindala, ha Seisundi
hinnang Pindala, ha
Seisundi
hinnang
6530* Puisniidud 187 C 391,811 C
7110* Rabad 8215 A 7670,3 A
7120 Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad 56 C 78,3 B
7140 Siirde- ja õõtsiksood 0,9 B 600,5 A
7150 Nokkheinakooslused turvastunud nõgudes 0 B käsitletakse
koos tüübiga
7110* A
7230 Liigirikkad madalsood 44 A 240,3 B
9010* Vanad loodusmetsad 18 B 158,6 B
9020* Vanad laialehised metsad 270 B 38,6 B
9050 Rohunditerikkad kuusikud 3,9 B 0 -
9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 866 A 53,1 B
91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 6,3 B 444,6 B
Kokku 9890,7 9903,4
11 - s.h. alad hinnanguga „D“
27
2.2.1. Veekogud
2.2.1.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Huumustoiteliste järvede ja järvikute hulka kuuluvad eelkõige huumustoitelised düstroofsed
rabaveekogud, nagu rabajärved ja laukad, mille vesi on happeline ning humiinainete sisalduse tõttu
tume (Paal, 2007). Elupaigatüüp hõlmab Nätsi ja Võlla rabas paiknevaid rabalaukaid. Natura
standardandmevormi kohaselt hõlmab tüüp kaitsealast 1,8% ehk 207 ha. Elupaik ei ole nimetatud
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks, kuid on märgitud Natura 2000 võrgustikku kuuluva Nätsi-Võlla
loodusala kaitse-eesmärgina. Laukad ja laugastikud on vanade rabakoosluste loomulikuks osaks
ning on väga esinduslikud ja heas seisundis. Natura standardandmevormi kohaselt on seisundi
hinnang A. Laukad on sageli võrdlemisi suured ja sügavad ning ühinenud paiguti mosaiikjateks
labürintideks, kajastades laukaraba suhteliselt suurt vanust ja nö kaugelejõudnud arengustaadiumit
(foto 5). Olulisi inimmõjusid laugaste puhul märgata pole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 208 ha seisundiga A (väga hea).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 208 ha seisundiga A.
Mõjutegurid
Laukad levivad kuivendusest mõjutamata rabaaladel ning seetõttu ei avaldu neile otseseid olulisi
inimmõjusid. Kaudse nõrga mõjurina võib välja tuua rabaservades olevad kuivendusobjektid, mis
neile lähemaid laugastikke siiski mõningal määral mõjutada võivad. Pikaajaliselt aitavad laugaste
väga head seisundit tagada Nätsi-Võlla raba servaalade veerežiimi taastamistööd.
Foto 2. Laugastik Nätsi raba lääneosas.
28
2.2.2. Niidud
2.2.2.1. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Lisaks tüübi nimetusele vastavatele karbonaadivaesel mullal kasvavatele aruniitudele tuleks Eestis
sellesse elupaigatüüpi arvata ka liigirikkamad pool-looduslikud paluniidud, sest viimaste jaoks
muud sobivamat elupaigatüüpi “Loodusdirektiivis” ei ole. Kõige kuivemate kasvukohtade paluniite
saab käsitleda tüübi ‘4030 Euroopa kuivad nõmmed’ raames. Taimekasvatuse seisukohast
parasniiskete ja niiskete aruniitude pinnamood on tasane või veidi nõgus; selliseid rohumaid on ka
laugete nõlvade jalameil. Nõlvadel on mullaks leetjad liivsavi-, saviliiv (KI) või näivleetunud mullad
(LP); Lõuna-Eestis, suurema kaldega nõlvadel ka eluviaalsed kamarmullad (Dk). Niiskeid
pärisaruniite iseloomustavad deluviaalmullad (D), gleistunud leetjad- (KIg), leostunud- (Ko),
gleistunud leostunud mullad (Kog) või gleistunud rendsiinad (K’’g). Gleistumistunnused ilmnevad
tavaliselt sügavamates horisontides. (Paal, 2007)
Elupaik on levinud väikesel pindalal Aru ja Viruna sihtkaitsevööndites ning Nätsi-Võlla hoiualal
kokku 12,2 ha suurusel alal (sh D väärtusega ala). Natura standardandmebaasi alusel on elupaiga
pindalaks 2,3 ha. Niidualadest on hooldatav vaid 2,6 ha, ülejäänud alasid pole 10-20 aasta jooksul
kasutatud, mistõttu neid ohustab võsastumine või on need juba degradeerumas. Otstarbekas on lisaks
praegu hooldatavale niidualale kasutusse võtta Nätsi-Võlla hoiualal paiknev 7 ha suurune
hooldamata kuid veel keskmises seisukorras niiduala, ülejäänud niidufragmentide taastamine ja
hooldamine pole otstarbekas.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 9,6 ha seisundiga A (väga hea).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 9,6 ha seisundiga B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed +
hooldamine.
- hooldamata jätmine ja sellest tulenev niitude võsastumine ning degradeerumine.
Meede: niitude hooldamine.
2.2.2.2. Sinihelmikakooslused (6410)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Looduslikud sinihelmikakooslused (Natura andmebaasis mainitud, kuid pindalaks 0,00%) levivad
piiratud alal Nätsi-Võlla hoiualal õhukeseturbalistel madalsoo- ja soostunud niidu laikudel.
Sekundaarsed sinihelmikakooslused on kuivenduse mõjul kujunenud paiguti Nätsi- Võlla
looduskaitsealal soo servades väikeste fragmentidena, mis ei vasta loodusliku elupaiga
kriteeriumitele ega oma looduskaitselist väärtust. Seetõttu tehakse käesoleva kavaga ettepanek
kaaluda elupaigatüübi väljaarvamist Natura standardandmebaasi toodud eesmärkide hulgast (lisa
10).
2.2.2.3. Lamminiidud (6450)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Lamminiidud on Natura andmebaasi järgi kaitsealal esindatud katvusega 0,1%, kuid käesoleval
aastal tehtud välitöödel ega ka varasemate kaardimaterjalide järgi neid puhtal kujul alal ei esine.
Mõningaid lamminiitude tunnusjooni esineb Punaoja äärsel madalsool ning samuti Paadrema jõe
29
kraavitatud lõigu äärse liigirikka niidu madalamates osades. Elupaikade kaardikihil lamminiite siiski
eristatud pole. Seetõttu tehakse käesoleva kavaga ettepanek Natura standardandmebaasi muutmiseks
ning elupaiga loodusala kaitse-eesmärkide hulgast välja arvamiseks (lisa 10).
2.2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaika kuuluvad liigirikkad, vähe kuni mõõdukalt väetatud rohumaad madalikest mägedeni.
Taimekooslused kuuluvad Arrhenatherion või Brachypodio-Centaureion– liitkonda. Need
ulatuslikud rohumaad on rikkad õistaimede poolest; niidetakse mitte enne nende õitsemist, kord või
kaks aastas. Esineb nii niiskeid kui kuivi alatüüpe. Kui hooldamise intensiivistamisega kaasneb
suurem väetiste kasutamine, väheneb taimekoosluste liigirikkus kiiresti. (Paal, 2007)
Elupaik on säilinud 7,8 ha suurusel alal, levides valdavalt kaitseala kaguservas Aru
sihtkaitsevööndis. Niidud ei ole praegu hooldatavad, kuid on suuremas osas veel suhteliselt heas
seisundis. Elupaiga säilimiseks tuleb Aru sihtkaitsevööndis asuvaid heas seisundis niidualasid (6,43
ha) hakata taas hooldama. Teised niidufragmendid on nii väikesed et nende kasutusse võtmine pole
otstarbekas.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 6,4 ha seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 6,4 ha seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
- hooldamata jätmine ja sellest tulenev võsastumine ning degradeerumine.
Meede: niitude hooldusse võtmine.
2.2.2.5. Puisniidud (6530*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Puisniidud on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosnev
taimkattekompleks. Tavalisemad puuliigid on saar, kased, tamm, pärn, haab, kuusk, jalakas ja hall
lepp. Tänapäeval hooldatakse veel vaid väheseid puisniite; traditsioonilise kasutamise puhul
kombineeriti niitmist, rehitsemist, karjatamist, puuokste kärpimist ja laasimist. Puisniitude taimestik
on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne
sammaltaimede- ja samblike floora. Paljud ohustatud liigid kasvavad poolavatud paikades vanadel
kärbitud okstega puudel. (Paal, 2007)
Puisniidud on alale iseloomulikuks traditsiooniliseks elupaigaks (foto 4) hõlmates Natura
andmebaasi andmetel 1,6% loodusalast ehk 187 ha. Kaitsekorralduskavale eelnenud inventuuri
andmetel on puisniitude ala märksa suurem – 390 hektarit (sealhulgas alad hinnanguga „D“). Üle
poole puisniitude alast on puisniiduna degradeerunud (võsastunud-metsastunud), kuid omab
osaliselt siiski veel potentsiaali taastamiseks. Alad mis pole taastamiseks otstarbekad, liigse
töömahu, ebasoodsa asukoha ja halva ligipääsetavuse tõttu või ka juba metsailmeliseks kujunemise
tõttu, jäetakse looduslikule arengule.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 184 ha seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 184 ha seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
30
- hooldamata jätmine ja sellest tulenev võsastumine ning puisniidu hävimine.
Meede: puisniitude hooldamine ning võsastunud ja metsastuvate puisniitude taastamine.
Foto 3. Hooldatav Viruna puisniit Nätsi-Võlla looduskaitsealal, Viruna sihtkaitsevööndis.
2.2.3. Sood
Sood hõlmavad kaitselast valdava osa – Nätsi-Võlla raba liitlaam on andnud kaitsealale ka nime.
Nätsi-Võlla soo üldpindala on 10 975 ha (Orru, 1995). Soo moodustavad Nätsi-Võlla liitrabalaam
koos servades asuvate madal- ja siirdesooaladega ning laamade vaheliste osalt siirdesooliste
väljavoolusoontega. Soo põhjaosa nimetatakse Nätsi (Neitsi) rabaks ja lõunaosa Võlla rabaks. Sood
ääristavad enamasti kitsa ribana soometsad, mis suures osas on kuivendusest mõjutatud või
kõdusoostunud. Nätsi-Võlla on Lääne-Eesti tüüpi raba iseloomulike lagedate rabamaastike ja paiguti
hästi väljakujunenud kõrgete ning järskude rabanõlvadega. Soo on kujunenud järve kinnikasvamisel
ning tänaseks ulatub turbalasundi paksus 9 meetrini. Alal valdab lage peenarälvesraba, raskesti
läbitav älveraba ning enamasti suhteliselt lage peenarälves-laugasraba (fotod lisas 12). Laukad
moodustavad raba põhjaosas (Nätsi rabas) ulatuslikke labürintjaid laugastikke. Rabast lähtuvad kaks
suuremat vooluveekogu: raba keskosast Salusaarte juurest algav ning loodesse suunduv Punaoja
ning raba lõunaosast algav ja edelaserva suunduv Mustoja. Mõlemad ojad on rabaserva piirkonnas
kraaviks õgvendatud.
Siirdesood levivad soo edelaservas ning niinimetatud Punaoja lammil, väiksemal pindalal levib
siirdesoid ka soo idaservas ning Salusaarte ümbruses. Madalsoid esineb soo edelaservas ning Nätsi-
Võlla hoiualal, kus levivad õhukeseturbalised madalsood on ilmselt olnud kasutusel sooheinamaana
ning praegu on suures osas võsastumas-metsastumas.
Nätsi-Võlla soo on valdavas ulatuses looduslikus seisundis, olles Eesti üks suurimaid ja samal ajal
vähim mõjutatud liitlaamu. Olulisemaks mõjutajaks on raba edelaservas asuvad Alu hüljatud
freesturbaväljad. Raba mõjutavad ka erinevatel aegadel kaevatud kraavid raba servades ning
„labidaturba“ lõikamine raba servadest 20. sajandi I poolel, samuti on veetaset alandatud Mustoja ja
31
Punaoja alamjooksude õgvendamisega. Enam on inimtegevustest mõjutatud raba ääristavad
õhukeseturbalised madalsooalad, millest suurem osa on 20. sajandi jooksul kraavitatud ning
sooheinamaadeks kultuuristatud või kuivendatud metsakasvatuse eesmärgil.
Nätsi-Võlla hoiualal leidub väikeseid õhukeseturbalisi madalsoid, mis kuivenduse toimel ning
hooldamise lakkamise (ilmselt on olnud kasutusel sooheinamaadena) tulemusel kipuvad võsastuma
ja metsastuma.
2.2.3.1. Rabad (7110*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Raba elupaik on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud turvas on nii tüse,
et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni. Seetõttu on rabad ombrotroofsed
(sadeveetoitelised), toitevaesed ning veetase on tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel.
Rabataimkattes valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvavad kidurad männid
ning üksikud kased.
Rabakooslused on hoiualal enamlevinud elupaigaks, hõlmates Natura andmebaasi järgi loodusalast
71,4% ehk 8211 ha, praegustel täpsustatud andmetel on elupaiga üldpindala 7670,3 ha. Erinevus
tuleneb elupaiga piiride täpsustamisest – varem oli elupaiga hulka arvatud ka hõredamaid soometsi
ning siirde- ja madalsooalasid. Enamlevinud on lage või väga hõreda puurindega älveraba (foto 2,)
ja peenar-älvesraba, raba põhjaosas levib ulatuslikel aladel ka puispeenar-älves-laugasraba (fotod
lisas 12). Tingituna rabamassiivi suurusest ning väikesest pinnalangust levib suurtel aladel nn
degenereerunud rabafaas, kus valdavad mudaälved ning hõredalt taimestunud rabapind. Raba
servades rabanõlva piirkonnas levib paiguti kitsa vööndina puis-mättaraba. Rabakooslused on
valdavalt väga heas seisundis ning kõrge esinduslikkusega. Koosluste seisund ja esinduslikkus on
madalam vaid kuivendusobjektide (Alu kaevandusala, labidaturba karjäärid, üksikud rabani
ulatuvad kuivenduskraavid) piirkonnas.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 7708 ha seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 7670 ha
seisundiga A.
Mõjutegurid ja meetmed
- Raba ümbritseva kraavivõrgu, Alu freesturbaväljade ja labidaturba karjääride jätkuv
kuivendav mõju.
- Raba piirdekraavid ja alal paiknevad kuivendusobjektid ning vanad turbakarjäärid avaldavad
negatiivset mõju raba-aladele, soodustades paremat puude kasvu ning metsapiiri aeglast nihkumist
raba keskosa suunas.
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
32
Foto 4. Nokkheinakooslustega älveraba Nätsi rabas
2.2.3.2. Rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüpi kuuluvad rabad, mille pind on loodusliku veerežiimi rikkumise tõttu kuivendatud ning
algse taimestiku liigid vahetunud või kadunud. Taimkattes esinevad harilikult küll liigid, mis on
omased looduslikele rabadele, kuid nende liikide ohtrusvahekord on muutunud, näiteks on
vähenenud turbasammalde katvus ning tihenenud on puhmarinne. Taastumisvõimeliste rabade tüüpi
kuuluvad sellised alad, mille veerežiimi on võimalik parandada (ennistada looduslikumaks) ja kus
võib eeldada järgneva 30 aasta jooksul turbatekkeks vajaliku taimestiku taastumist. (Paal, 2007)
Inimtegevusega rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad hõlmavad Natura andmebaasi järgi
loodusalast 0,5% ehk 57,5 ha. Täpsustatud andmetel on elupaiga pindala 78,3 ha. Elupaigatüüp
esineb raba lääneservas, turbalõikamise eesmärgil kraavitatud alal ning Alu turbaväljade naabruses.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaik on taastamistegevuste toimel osaliselt klassifitseerunud tüüpi
7110* ning rikutud rabade pindala on vähenenud 40 hektarini.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Rikutud rabade pindala on 78,3 ha seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Raba ümbritseva kraavivõrgu, Alu freesturbaväljade ja labidaturba karjääride jätkuv
kuivendav mõju.
- Raba piirdekraavid ja naabruses paiknevad kuivendusobjektid ning vanad turbakarjäärid
avaldavad negatiivset mõju raba-aladele, soodustades paremat puude kasvu ning rikutud rabaalade
metsastumist.
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
33
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
2.2.3.3. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused vähe- kuni kesktoiteliste vetega alal;
iseloomulikud on nii soligeensete kui ombrogeensete soode jooned. Hõlmavad väga mitmekesiseid
taimekooslusi. Suurtes sookompleksides valdavad õõtsikud, mille moodustavad keskmise- või
väikesekasvulised tarnad koos turbasammalde või pruunsammaldega. Tavaliselt kaasnevad nendega
veesiseste taimede (isoetiidide ja elodeiidide) või veepinnale ulatuvate lehtedega ehk siis sellel
ujuvate taimede (nümfeiidide ja lemniidide) kooslused. Boreaalses piirkonnas kuuluvad siia
kasvukohatüüpi minerotroofsed madalsood, mis ei ole ulatuslikuma sookompleksi osad, samuti
väikesed madalsood veekogude ja mineraalmaa üleminekualal. Selle kasvukohatüübi sood
rühmitatakse Scheuchzeritalia palustris ja Caricetalia fuscae- kooslusteseltsi; hõlmates sinna ka
vähetoiteliste veekogude kaldal kasvavad pudeltarna (Carex rostrata) kooslused. (Paal, 2007)
Hoiualal on esindatud siirdesood, puhtatüübilisi õõtsiksoid alal ei leidu. Mõningaid õõtsiksoo
tunnuseid omab Punaoja lammi soo. Elupaigatüüp hõlmab Natura andmebaasi kohaselt loodusalast
0,01% ehk vaid 1,15 ha. Eesti soode inventuuri (2010) ja käesoleva kaitsekorralduskava käigus
toimunud kaardikihtide täpsustamise andmetel on siirdesoode pindala 600,5 ha. Siirdesoo levib
peamiselt raba läbiva Punaoja ääres (nn Punaoja lammi soo), laamadevahelistel voolusoontel ja
Salusaarte ümbruses ning suurema ja kompaktsema alana raba edelaservas. Vähemal määral leidub
siirdesood ka mujal soomassiivi servades kitsa „servamäre“ vööndina. Enamasti on kaitsealal
tegemist läbivooluliste lagedate siirdesooaladega, mis on vahetute inimmõjutusteta ning heas
looduslikus seisundis. Raba edelaservas Alu freesturbaväljade ümbruses on siirdesoo kuivendusest
mõjutatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 600 ha seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 600 ha seisundiga
A.
Mõjutegurid ja meetmed
- Nätsi-Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Soos olevad kuivenduskraavid ning Alu freesturbaväljade kuivendussüsteemid avaldavad jätkuvalt
negatiivset mõju siirdesoo-aladele, halvendades elupaikade seisundit ning soodustades puude
kasvu ja metsapiiri aeglast nihkumist sooalade suunas.
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
2.2.3.4. Nokkheinakooslused turvastunud nõgudes (7150)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Valgest ja tõmmust nokkheinast (Rhynchospora alba, R. fusca), vahelmisest ja ümaralehisest
huulheinast (Drosera intermedia, D. rotundifolia), harilikust sookollast (Lycopodiella inundata)
34
moodustunud väga püsivad esikkooslused avatud märjal turbaalal, mõnikord ka liivaalal.
Vaipsoodes, rabades, samuti immitseva veega või külmaerosiooniga märgadel nõmmealadel,
uhtealadel ja oligotroofsete järvikute kallastel. Eestis on elupaik esindatud valdavalt valge
nokkheinaga rabaälveste näol. (Paal, 2007)
Nokkheinakooslused on alal esindatud valge nokkheina älveste näol, mis levivad laialdaselt Nätsi-
Võlla älveraba aladel. Nokkheinakooslused on väga heas (A) seisundis ja kõrge esinduslikkusega.
Nokkheinakooslused on rabaelupaikade loomulikuks osaks, mistõttu neid pindalaliselt ei eristata
ning nende kaitset käsitletakse koos rabade (7110*) elupaigatüübiga.
2.2.3.5. Liigirikkad madalsood (7230)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Peamiselt turvast moodustavate väiksekasvuliste tarnade ja pruunsammaldega kaetud märgalad,
mille muld on püsivalt küllastatud soligeense või topogeense alusterikka, sageli karbonaatse veega.
Veetase on maapinnast kas veidi kõrgemal või madalamal. Turba moodustumine, kui see esineb, on
veesisene. Taimedest valdavad lubjalembesed väikesekasvulised tarnad või teised lõikheinad
(Caricion davallianae– liitkonna kooslused) koos hästiarenenud sammalkattega, mille moodustavad
tähtkuldsammal (Campylium stellatum), kaunis sirbik (Drepanocladus revolvens) ja D. intermedius,
nöörsammal (Cratoneuron commutatum), teravtipp (Acrocladium cuspidatum = Calliergonella
cuspidata), Ctenidium molluscum, harilik tiivik (Fissidens adianthoides), allika-pungsammal
(Bryum pseudotriquetrum), harilik manalasammal (Cinclidium stygium), viltulmik (Tomentypnum
nites) jt. (Paal, 2007)
Madalsood on Natura andmebaasi andmetel levinud 46 hektaril hõlmates loodusalast 0,4%. Eesti
soode inventuuri (2010) ja käesoleva kaitsekorralduskava käigus toimunud kaardikihtide
täpsustamise andmetel on madalsoid märksa enam – 240,3 ha. Elupaik esineb Nätsi-Võlla soo
edelaservas ning kitsa vööndina soo idaservas ning väiksemal pindalal ka Nätsi-Võlla hoiualal.
Nätsi-Võlla soo servades on tegu keskmises või heas seisundis olevate tarna-porsa tüüpi
läbivooluliste lage- ja puis-madalsoodega. Kuna madalsood on viljakamate muldade tõttu
kultuuristamiseks sobilikud, on neid kuivendusega olulisel määral mõjutatud. Hoiualal on elupaik
esindatud mitme väikese ja õhukeseturbalise puis-madalsoona, mis kuivenduse mõjul ning ilmselt
ka niitmise lakkamise tagajärjel on suures osas võsastumas ning metsastumas. Madalsood on olnud
inimtegevuseks sobivaimad ning ühtlasi paiknevad nad soomassiivi servades, mida on
inimtegevusega juba rohkem kui sajandi jooksul mõjutatud. Seetõttu on madalsood alal enim
mõjutatud soo-elupaigatüübiks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 240 ha seisundiga B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 240 ha seisundiga
B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Soid ümbritseva ja sooaladele ulatuva kraavivõrgu ning Alu freesturbaväljade jätkuv
kuivendav mõju.
- Sooaladel olevad kuivenduskraavid ning Alu freesturbaväljade kuivendussüsteemid
avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju madalsoo-aladele, halvendades elupaikade seisundit ning
soodustades puude kasvu ja metsapiiri aeglast nihkumist sooalade suunas.
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
35
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
2.2.4. Metsad
2.2.4.1. Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas
vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse
igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on
kindlasti järjepidevad. Vanade loodusmetsade hulka arvatakse Eestis loo-, nõmme-, palu-, laane- ja
rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele. (Paal, 2007; Palo, 2010)
Vanad loodusmetsad hõlmavad Natura andmebaasi kohaselt loodusalast vaid 0,1%. Käesoleval
aastal tehtud inventuuri andmetel on nende pindala siiski märksa suurem – 158 ha. Elupaiga seisund
on enamasti B, noorematel puisniidust kujunenud metsadel ka C. Enamik elupaigast moodustavad
puisniitudest kujunenud salumetsad haava, kase, tamme ja männiga, mis varasemalt olid ekslikult
klassifitseeritud laialehisteks metsadeks. Elupaigatüüpi kuulub ka soostuvaid männi enamusega
segametsi ning laanemetsi. Loodusliku arengu tulemusena on elupaiga esinduslikkus paranemas ja
pindala suurenemas kuna lisaks elupaigaks kvalifitseeruvale alale leidub alal 389,7 ha
potentsiaalseid vanu loodusmetsi mis 30 aasta jooksul arenevad loodusliku arengu toimel
elupaigaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaiga kogupindala on loodusliku arengu tulemusel suurenenud
548,3 hektarini (381 ha võrra), elupaik on seisundiga B, loodusliku arengu tulemusena on elupaiga
seisund paranenud vähemalt 55 ha suurusel alal (hinnangult C > B või B > A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal 158,6 ha seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ endistest puisniitudest ja soostunud niitudest kujunenud metsade struktuur muutub loodusliku
arengu teel aja jooksul põlismetsadele sarnaseks, mis toob kaasa elupaiga seisundi ning
esinduslikkuse paranemise ja üldpindala suurenemise uute alade arvel.
- Metsade majandamine (võimalikud raied) hoiualale jääval elupaiga alal.
Meede: Metsade loodusliku arengu tagamine raiete reguleerimisega hoiualal ning kaitseala
hooldatavates sihtkaitsevööndites.
Meede: Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala koosseisu sihtkaitsevööndina.
2.2.4.2. Vanad laialehised metsad (9020*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete
metsade vahel. Tavalisemad puuliigid on harilik tamm, jalakalised, harilik saar, harilik pärn ja
harilik vaher. Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas, surnud puude
rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel on Eestis neid
metsi varem kasutatud karjatamiseks või heinamaana (või nad on sellistest kooslustest võsastumise
36
teel välja kujunenud). Eestis levivad laialehised vanad metsad (loo-, sürja- ja salumetsad) kasvavad
kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaadirikastel
muldadel. Vanadele laialehistele salumetsadele on iseloomulik lopsakas alustaimestik, avatud
häilude ja tihedamate metsaosade vaheldumine. Siia kuuluvaks loetakse kõik laialehised metsad,
mille puurindes moodustavad laialehised puuliigid vähemalt 50% (rinnaspindala või tüvede arv).
(Paal, 2007; Palo, 2010)
Laialehised metsad hõlmavad Natura andmebaasi kohaselt loodusalast 2,5%. Käesoleval aastal
tehtud inventuuri andmetel on nende pindala märksa väiksem – 38,8 ha ehk 0,4 % alast. Enamik
varem ekslikult laialehiste metsadena määratletud alast moodustavad metsastuvad puisniidud,
potentsiaalsed elupaigad ning osalt vanade loodusmetsade hulka kvalifitseeruvad salumetsad.
Enamlevinud laialehisteks puudeks on tamm ja pärn (foto 3), mõnevõrra vähemal määral esineb
saart. Lisaks elupaigaks kvalifitseeruvale alale leidub alal 44 ha potentsiaalseid vanu laialehiseid
metsi mis 30 aasta jooksul arenevad loodusliku arengu toimel elupaigaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaiga kogupindala on loodusliku arengu teel suurenenud 82,8
hektarini (44 ha võrra), elupaik on seisundiga B (hea), loodusliku arengu tulemusena on elupaiga
seisund paranenud (hinnangult C > B või B > A) vähemalt 17 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 38,8 ha
seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ endistest puisniitudest kujunenud metsade struktuur muutub aja jooksul looduslikele sarnaseks,
mis toob kaasa elupaiga seisundi paranemise ja üldpindala suurenemise uute alade arvel.
- Metsade majandamine (võimalikud raied) hoiualal elupaiga levikualal.
Meede: Loodusliku arengu tagamine raiete reguleerimisega hoiualal ning kaitseala hooldatavates
sihtkaitsevööndites.
Meede: Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala koosseisu sihtkaitsevööndina.
Foto 5. Pärna enamusega laialehine mets Nätsi-Võlla hoiuala põhjaosas.
37
2.2.4.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme huumusega
(nn pruunidel) metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil.
Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus
võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid liigiline koosseis
muutub Fennoskandia erinevates osades suurel määral. Metsadele on iseloomulik hästi
väljakujunenud rindeline struktuur. Kasvukohatüüp jaotatakse eeskätt niiskusrežiimi alusel
vähemalt kolmeks: kuivad, parasniisked ja niisked rohunditerikkad metsad. Eestis on otstarbekas
arvata käesolevasse tüüpi kuuse domineerimisega soostunud, sõnajala ning angervaksa
kasvukohatüübi metsad. Sellesse tüüpi kuuluvad samuti salukuusikud (sinilillekuusikud,
naadikuusikud). (Paal, 2007)
Rohunditerikkad kuusikud on Natura andmebaasis elupaigana nimetatud ja nende katvuseks
loodusalal on märgitud 3,9 ha. Rohunditerikkaid salu- ja soostuvaid kuusikuid esineb fragmentidena
vanade loodusmetsade tüübi sees. Puhtal kujul ning arvestatava pindalaga seda elupaigatüüpi alal ei
leidu. Seetõttu käsitletakse elupaiga kaitset koos vanade loodusmetsade (9010*) elupaigaga.
2.2.4.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid viimane on reeglina
üsna õhuke. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena, hõlmates sellega, lisaks madalsoo- ja
lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad. (Paal, 2007)
Soostuvad lehtmetsad ja madalsoo lehtmetsad hõlmavad Natura andmebaasi kohaselt loodusalast
7,5% ehk 862 ha. Aastal 2012 tehtud elupaikade inventuuri ning kaardikihtide korrastamise
andmetel on elupaigaks klassifitseeruvaid alasid märksa vähem – 53,4 hektarit. Erinevus on tingitud
varasemate kaardiandmete ebatäpsusest ning sellest, et suur osa elupaigast 91D0* oli
klassifitseeritud soo-lehtmetsadeks või ei kvalifitseeru elupaigaks puistu nooruse või kuivenduse
mõju tõttu.
Elupaiga puhul on enamasti tegemist soostuvate ja madalsoometsadega, kus puurindes domineerib
kask, soostunud metsades lisanduvad ka haab ja sanglepp. Paiguti levivad rabamassiivi servades ka
lodumetsad (peamiselt soo lõunaservas), kus puistus valdavad sanglepp ja kask. Peamiseks
mõjuteguriks on soo servas paiknevate kraavide jätkuv kuivendav mõju, mis põhjustab soometsade
jätkuvat kõdusoostumist. Teisalt paraneb sekundaarsete soometsade struktuur ja esinduslikkus
loodusliku arengu teel. Kuna suur osa metsi on elupaigana võrdlemisi noored või mõningase
inimmõjuga, on elupaiga seisund enamasti C kuni B. Lisaks elupaigaks kvalifitseeruvale alale leidub
alal 65 ha potentsiaalseid soostuvate- ja soo-lehtmetsade elupaiku mis 30 aasta jooksul arenevad
loodusliku arengu ja osalt ka veerežiimi taastamistööde toimel elupaigaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaiga kogupindala on loodusliku arengu ja veerežiimi
taastamistegevuste tulemusel suurenenud 118,4 hektarini (65 ha võrra) metsade loodusliku arengu
ja veerežiimi taastamistööde toimel, elupaik on seisundiga B, veerežiimi taastamistegevuste ning
loodusliku arengu toimel on elupaiga seisund paranenud (hinnangult C > B või B > A) vähemalt 30
ha suurusel alal.
38
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 53,4 ha,
seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ endistest sooheinamaadest kujunenud soometsade struktuur muutub aja jooksul looduslikele
sarnaseks, mis toob kaasa elupaiga üldpindala suurenemise uute alade arvel.
- Nätsi-Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Nätsi-Võlla soo servades ning Nätsi-Võlla hoiualal olevad kuivenduskraavid avaldavad jätkuvalt
negatiivset mõju valdavalt sooservades levivatele madalsoometsadele ja soostunud metsadele,
halvendades elupaikade seisundit ning soodustades kõdusoostumist.
- metsade majandamine (võimalikud raied) hoiualal.
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
Meede: Metsade loodusliku arengu tagamine raiete reguleerimisega hoiualal ning kaitseala
hooldatavates sihtkaitsevööndites.
Meede: Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala koosseisu sihtkaitsevööndina.
2.2.4.4. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
LoD I, KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüpi kuuluvad okasmetsad või okas-segametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille
veetase on püsivalt kõrge. Vesi on toitainevaene. Puhma-rohurindes valitsevad oligotroofsele ja
mesotroofsele sookeskkonnale iseloomulikud liigid: puhmad, turbasamblad ja tarnad. (Palo, 2010)
Eestis kuuluksid sellesse tüüpi siirdesoo- ja rabametsad, s.o. puudega kaetud siirdesood ja rabad,
mille puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha, või mille liituvus on üle 0.3 ja keskmine kõrgus enam
kui 3 m. (Paal, 2007)
Hoiualal on esindatud nii rabametsad kui siirdesoometsad. Natura andmebaasi kohaselt hõlmab
elupaik loodusalast vaid 0,1% (11,5 ha). Käesoleval aastal tehtud elupaikade inventuuri ning
kaardikihtide korrastamise andmetel on Natura kriteeriumitele vastavate siirdesoo- ja rabametsade
pindala siiski märksa suurem – 444,6 ha. Pindala suurenemine on tingitud varasemate kaardiandmete
puudulikkusest ja ebatäpsusest (suur osa elupaigast oli määratlemata või klassifitseeritud ekslikult
soostuvate- ja soo-lehtmetsadeks või rabadeks). Rabametsad on enamlevinud rabanõlvadel
ääristades kitsa vööndina rabamassiivi, Punaoja ja Mustoja oru veerusid. Vähesel määral leidub
Punaoja lammil ja soomassiivi servades ka siirdesoometsi. Raba ümbritsevad metsad on suuremas
osas kuivenduse mõjuga. Osalt on metsad ka sekundaarsed ehk kujunenud puisraba või puis-
siirdesoo metsastumisel mõõduka kuivenduse mõjul. Parimas looduslikus seisundis on elupaik
Punaoja ääres, rabamassiivi sees paiknevates metsatukkades ning raba lõunaservas. Lisaks
elupaigaks kvalifitseeruvale alale leidub alal 97 ha potentsiaalseid siirdesoo- ja rabametsa elupaiku,
mis 30 aasta jooksul arenevad loodusliku arengu ja osalt ka veerežiimi taastamistööde toimel
elupaigaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Elupaik levib 542 ha suurusel alal, seisundiga B, veerežiimi
taastamistegevuste ning loodusliku arengu toimel on elupaiga üldpinda suurenenud praegusega
39
võrreldes 98 ha võrra ning seisund paranenud (hinnangult C > B või B > A) vähemalt 70 ha suurusel
alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 445 ha suurusel
alal, seisundiga B.
Mõjutegurid ja meetmed
- Nätsi-Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Nätsi-Võlla soo servades olevad kuivenduskraavid avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju valdavalt
sooservades levivatele siirdesoo- ja rabametsadele, halvendades elupaiga seisundit.
- metsade majandamine (võimalikud raied) hoiualal.
Meede: Alu freesväljade korrastamine (taas-soostamine).
Meede: Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku veerežiimi taastamine (kaitsealal asuvate ja siiani
toimivate ning elupaika mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine).
Meede: Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala koosseisu sihtkaitsevööndina.
2.3. Maastik ja üksikobjektid
Parke, tähelepanuväärseid põlispuid, suuri rändrahne ega muid kaitstavaid looduse üksikobjekte
kaitsealal ei leidu. Väärtuslike maastikena tuleb välja tuua Nätsi-Võlla rabamaastikud, Salusaare ja
pärandkultuurmaastikud.
Nätsi-Võlla ulatuslikud rabamaastikud koos neid liigestavate ja ilmestavate rabaojade ja
mineraalmaa saartega on ühed suurimad ja samal ajal paremini säilinud kogu Eesti skaalas.
Loodusmaastikena on need heas seisundis ning neile ei avaldu olulisi reaalseid ega potentsiaalseid
ohte.
Salusaar on rabamassiivi keskosas asuv 3 km pikkune, 100-300 m laiune edela-kirde-suunaline
lainja pinnaga looklev lauge künnis, mille suhteline kõrgus raba pinnast ulatub kuni 7 meetrini.
Suurim kõrgus merepinnast ulatub edelaosas 25,4 meetrini. Tõenäoliselt koosneb pinnavorm
peamiselt liustiku sulavee setteist. Kirdepoolses osas paljandub madalas kruusaaugus munakaline
veeristik-kruusliiv, kus munakad ja suuremad veerised on peamiselt tardkivimilise koostisega,
peenem fraktsioon aga karbonaatne. Salusaar kerkis merest Antsülusjärve staadiumi alguseks ja
eksisteeris arvatavasti lühikest aega selle väga madalaveelises osas rannalähedase saarena. Saarelise
staadiumi lühiajalisust ja intensiivse lainetuse mõju puudumist näitab asjaolu, et künnise nõlvadel
puuduvad iseloomulikud terrassid. Suhteliselt viljaka mulla ja soodsama veerežiimiga soosaare
taimkate eristub selgelt ümbritsevast rabamaastikust ja on seetõttu tähelepanuväärne. Soosaarel on
kaljukotka pesapaik. Kohati on metsas säilinud vanu kiviaedu, mis viitavad kunagisele
põllustatusele. Praegu on üksikute kadakatega lage ala vaid Salusaare edelatipus. Kahest talust
soosaarel on järgi vaid varemed ja alusmüürid. Salusaar on kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse.
Pärandkultuurmaastikud on paremini säilinud Viruna piirkonna siiani kasutatavate puisniitude
näol. Eraldi tuleb välja tuua Salusaared koos kunagise asustusega (eraktaludega) ning Männikuste
sihtkaitsevööndis paikneva tänaseks suures osas metsastunud kultuurmaastik, mida ilmestavad
erakordselt rohked kiviaiad.
40
2.4. Kultuuripärand
Kuna Nätsi-Võlla looduskaitsealal valdavad põlised loodusmaastikud, ning kaitseala servad ja
hoiuala olid kasutusel valdavalt heinamaadena, siis on inimasustust ning sellega seotud
kultuuripärandit alal võrdlemisi vähe. Valdavalt on see seotud suure ja ohtlikuks peetud raba
puudutavate legendidega ning omaette pärandina võib välja tuua soosaartel elamise kui võrdlemisi
omanäolise ja vähelevinud asustusvormi.
2.4.1. Salusaarte eraktalud
Nätsi-Võlla rabamassiivi keskosas asuv Salusaar (salusaared) on 3 km pikkune, 100-300 m laiune
edela-kirde-suunaline lainja pinnaga looklev lauge künnis, mille suhteline kõrgus raba pinnast ulatub
7 meetrini. Salusaartel asus kolm talu. Soosaared olid asustatud 1778. aastast kuni 1949. aastani, mil
asustuse lõpetas küüditamine. Salu-Eespere ja Salu-Tagapere talude asemed on veel jälgitavad ning
hoonete vundamendid säilinud ning põllu ja rohumaad veel osaliselt metsastumata, kunagist asustust
tähistavad ka kiviaiad. Salu-Eespere rehielamu põhiplaan ja lõiked joonistas üles Mati Ruljand 1961.
aastal, joonised on säilitatud Eesti Rahva Muuseumis.
Salusaartele viis üle raba kulgev palkidele rajatud vankritee, mille koht on veel maastikus jälgitav,
samuti on säilinud piki salusaari kulgenud tee (Vahur, 2004). Kirdepoolsel suurimal Salusaarel oli
juba mõisaajast noorloomade karjamaa, loomi hoiti seal ka veel kolhoosiajal. Salusaarte vahel ja
ümbruses asuvaid madalsoid kasutati heina tegemiseks ning nimetati Nätsi soo heinamaadeks
(Soeva küla heinamaadeks).
2.4.2. Legendid
Nätsi-Võlla rabas õitseb laugastes palju valgeid vesiroose. Räägitakse, et need on kõikide uppunud
neitsite hinged, kes ei tahtnud mõisnikule esimese öö õigust loovutada. Seepärast kutsutakse seda
raba ka Neitsi rabaks (Kalda, 2007).
41
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus
Kaitseala loomisel külastajatele mõeldud rajatisi ega külastuse korraldamist ei planeeritud.
Ainsateks regulatsioonideks on liikumispiirang Salusaare sihtkaitsevööndis alates 15. veebruarist
kuni 1. augustini. Sihtkaitsevöönditele on paigutatud mõned piiritähised, need on võsas juhuslikes
kohtades ja ei ole mingil moel informatiivsed. Külastajatele suunatud kaitseala tutvustavad stendid
puuduvad. Kaitseala külastamine toimub valdavas osas spontaanselt looduses matkajate poolt.
Organiseeritud tegevusena tuleb välja tuua kaitseala naabruses asuva Viruna turismitalu poolt
korraldatavad rabamatkad Nätsi rappa (sookompleksi loodeosas), sealhulgas kanuumatkad Nätsi
raba laugastel. Samuti korraldavad erinevad matkakorraldajad aegajalt gruppidele nn räätsamatku
Nätsi-Võlla rabas.
Kuna läheduses on Nedrema-Kalli puisniit, kus on pool-looduslike koosluste temaatika hästi
esitletud pole vajalik Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala niite sel määral esitleda. Siiski tuleks
paigaldada ülevaatlik infotahvel Viruna puisniidu kui ala kõige esinduslikuma pool-loodusliku
koosluse serva, samuti Männikuste pärandkultuurmaastiku tutvustamiseks. Nätsi-Võlla
looduskaitseala ning raba tutvustavad infotahvlid tuleks paigaldada kaitseala serva paikadesse, mida
kasutatakse rappa pääsuks kõige enam. Kaitseala ning sooökosüsteemide taastamistegevusi
tutvustav infotahvel tuleks paigaldada taastatavate Alu freesturbaväljade äärde.
Planeeritavad tegevused:
- Kaitstavat ala ning pool-looduslikke kooslusi tutvustavate infotahvlite paigaldamine
hooldatavate puisniidumaastike tutvustamiseks Viruna ja Männikuste
sihtkaitsevöönditesse.
- Looduskaitseala ning Nätsi-Võlla raba tutvustavate infotahvlite paigaldamine.
- Kaitseala piirdele tähiste paigaldamine sobivatesse märgatavatesse kohtadesse.
Visioon ja eesmärk
• Visioon: Valdav osa kaitstavast alast, Nätsi-Võlla soomassiiv, ei ole massilise külastuse
objektiks. Soomaastikke külastavad üksikmatkajad ning mõõdukal arvul ka organiseeritud
räätsamatkajate grupid. Organiseeritud matku ei korraldata lagerabale kevadsuvisel
rabalinnustiku pesitsusperioodil. Kaitseala servades olevad puisniidud (eelkõige Viruna
puisniit) on hea ligipääsetavuse tõttu kujunenud üsna populaarseks külastusobjektiks ning
varustatud infostendidega. Korrastatud ning taas-soostuvad Alu turbaväljad on soode
taastamise näidisalana külastajatele eksponeeritud ning varustatud temaatilise infostendiga.
• Eesmärk: Kaitseala on piisavalt tähistatud ning varustatud infostendidega (Viruna puisniit,
Alu taastamisala, Männikuste skv). Matkamist rabaalal on korraldatud nii, et organiseeritud
matkad ei toimuks kevadsuvel rabalindude pesitsushooajal ning ei häiriks kaitstavate liikide
pesitsemist alal. Viruna puisniit on hea ligipääsetavuse tõttu kujunenud üsna populaarseks
külastusobjektiks ning varustatud sobivate infostendidega. Alu turbaväljad on
korrastamistööde järel soode taastamise näidisalana külastajatele eksponeeritud ning
varustatud temaatilise infostendiga.
42
3.1. Puisniitude tutvustamine
• Puisniitude kui olulise loodus- ja pärandkultuurväärtuse
tutvustamine ja populariseerimine.
• Meede: Viruna puisniidu serva kaitseala, puisniitude looduslikku väärtust ja kultuuripärandit
tutvustavate infostendide paigaldamine.
3.2. Soode taastamise tutvustamine
• Soode kui olulise väärtusega elupaikade taastamistööde tutvustamine ja eksponeerimine.
• Meede: Alu taastatavale turbakaevandusalale infostendide paigaldamine.
43
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve
4.1. Tegevuste kirjeldus
4.1.1. Inventuurid, seire, uuringud
4.1.1.1. Nätsi ja Võlla rabade linnustiku seire
Nätsi ja Võlla rabades viiakse läbi nüüdseks „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire“
programmi „Liikide ja koosluste seire“ allprogrammi kuuluvat Madalsoode ja rabade linnustiku
riiklikku seiret. Viimati teostati alal seiret 1998. ja 1999. aastal. Seiret on plaanis korrata 2015.
aastal.
4.1.1.2. Kaitsealuste taimeliikide leviku ja seisundi hindamine
Kaitse-eesmärkide paremaks täitmiseks on vajalik täiendavate andmete kogumine II
kaitsekategooria taimeliikide kohta. Eelkõige on vajalik kontrollida ja hinnata sookäpa, soohiilaka,
jumalakäpa ja kauni kuldkinga tegelikku levikut ja seisundit. Soohiilakale ja sookäpale sobivaid
elupaiku leidub lisaks teadaolevatele elupaikadele ulatuslikul madal- ja siirdesooalal Nätsi-Võlla
soo edelaservas ning vähemal määral ka mujal. Kauni kuldkinga ja jumalakäpa leviku
täpsustamiseks ning seisundi selgitamiseks tuleb üle kontrollida teadaolevad liigi elupaigad ning
nende naabruses olevad elupaigana sobivad alad. Seire tulemuste alusel saab vajaduse korral
kavandada täiendavaid kaitse- ja taastamistegevusi (eelkõige elupaiga veerežiimi taastamistöid)
järgmisel kaitsekorraldusperioodil.
4.1.1.3. Alu freesturbaväljade korrastamise tulemusseire
Turbaväljade korrastamise tehniliste tööde järel on vajalik jälgida veerežiimi ning sooökosüsteemide
taastumist. Seire on vajalik selleks, et jälgida taimkattes toimuvaid muutusi ja vajadusel korrigeerida
veerežiimi. Kuna siiani on kogemus jääkväljade korrastamisel, eesmärgiga kujundada sookooslusi,
Eestis kesine, siis on igati asjakohane saada teavet kasvutingimustes toimuvatest muutustest ja
taimestiku reageerimisest toimuvate muutuste suhtes. Siinjuures tuleb fikseerida algne ehk
korrastamistegevusele eelnev seisund. Taimkatte ja kasvutingimuste seire võiks toimuda
püsiruutudel transektmeetodil. Seiretööd tuleb läbi viia enne korrastustöid 1. aasta jooksul,
korrastamisele järgneval aastal ning 5 aastat hiljem kaitsekorraldusperioodi lõpul. Seiretööde
üksikasjalik metoodika on kirjeldatud Alu turbaala korrastamise projektis (Maa ja Vesi, 2011).
4.1.2. Hooldus ja taastamine
4.1.2.1. Puisniitude (6530*) hooldamine
Puisniidud on pool-looduslikud elupaigad, mis pikaajaliselt püsivad regulaarse ekstensiivse
hooldamise korral. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja loodusala puisniidud võib jaotada hooldamise või
hooldamise puudumise ja sellega seotult struktuuri muutuste järgi kaheks:
Hooldatavad puisniidud (kokku 85,5 ha). Hooldatud ning heas või väga heas seisundis puisniidud
paiknevad Nätsi-Võlla hoiualal ja Nätsi-Võlla looduskaitsealal Viruna sihtkaitsevööndis,
Männikuste sihtkaitsevööndi keskosas ning väikeste laikudena hooldamata ala sees Männikuste
sihtkaitsevööndi idaosas;
44
Taastamisjärgselt hooldamist vajavad puisniidud (kokku 98,5 ha). Natura 2000 eesmärgi
saavutamiseks Vähesel määral leidub puisniite, mis on olnud hooldamata ja seetõttu osaliselt
põõsaste ja metsatukkadega kaetud, kuid nende vahel on säilinud avatud alasid paljude
niidutaimeliikidega. Selliseid alasid on võrdlemisi kerge taastada – piisab väiksemast võsatõrjest
ning üksikute suuremate puude raiest. Enamus Natura 2000 eesmärgi täitmiseks taastatavast alast
vajab aga suuremamahulisi taastamistöid: tihedast võsast puhastamist ning puurinde olulist
harvendamist.
Puisniitude hoolduse toetuse määr ühe hektari kohta on puisniidu niitmise korral 450 eurot aastas
(Maaeluministri määrus 22.04.2015 nr 38). Seega võib prognoosida, praegu hooldatavatel aladel
(85,5 ha, I prioriteet) hoolduse jätkumise kogusummaks 38475 eurot aastas. Natura 2000 eesmärkide
täitmiseks tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada ja samuti I prioriteedina hooldust alustada
98,5 ha puisniitudel (joonis 4), mille saavutamisel suureneb vajalik aastane hoolduse toetus 44325
euro võrra kokku 82800 euroni.
Joonis 4. Puisniitude (6530*) praegused hooldusalad (punasega) ja taastamisjärgselt lisanduvad
hooldusalad (sinisega) Nätsi-Võlla looduskaitsealal ja Nätsi-Võlla hoiualal (aluskaart: Eesti
põhikaart Regio, WMS, 2013).
45
4.1.2.2. Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) hooldamine
Elupaik levib kokku 12,2 ha suurusel alal, millest praegu hooldatav on 2,6 ha ning 2,6 ha on
degenereerumas ning selle taastamine ei ole mõttekas. Kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks on
elupaiga levik 9,6 hektaril (praegused heas või keskmises seisundis niidualad), mistõttu tuleb I
prioriteedina jätkata hooldamist praegusel 2,6 hektaril ning võtta kasutusse 7 ha praegu hooldamata
kuid veel keskmises seisundis olevat niitu (joonis 5).
Niidukoosluste hoolduse toetuse määr on karjatamise korral 150 eur/ha ja niitmise korral 85 eur/ha
(Maaeluministri määrus 22.04.2015 nr 38). I prioriteedina praegu hooldatavate liigirikaste niitude
hoolduseks vajalik aastane toetus on keskmist arvestades 306 eurot. Ülejäänud ala (7 ha) II
prioriteedina hooldusse võtmiseks vajalik aastane toetuse summa on 823 eurot. Summaarselt kulub
kaitse-eesmärgiks oleva niiduala hooldamiseks 1129 eurot aastas.
Joonis 5. Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) hooldamisprioriteedid Nätsi-Võlla
looduskaitsealal ja hoiualal (aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet, WMS, 2013)
4.1.2.3. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) hooldamine
46
Elupaik levib 7,8 ha suurusel pindalal, millest on otstarbekas hooldada 6,4 ha suurust ala. Niidud ei
ole praegu hooldatavad, kuid on suuremas osas veel suhteliselt heas seisundis. Elupaiga säilimiseks
tuleb niidualasid (6,4 ha) hakata taas I prioriteedina hooldama (joonis 6).
Niidukoosluste hoolduse toetuse määr on karjatamise korral 150 eur/ha ja niitmise korral 85 eur/ha
(Maaeluministri määrus 22.04.2015 nr 38) ning elupaiga hoolduseks vajalik aastane keskmine
toetuse summa on 752 eurot.
Joonis 6. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude hooldamisprioriteedid Nätsi-Võlla
looduskaitsealal Aru sihtkaitsevööndis (aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet, WMS, 2013).
4.1.2.4. Puisniitude (6530*) taastamine
Taastamist vajavad puisniidud on alad, mis on võsastunud ja metsastunud sel määral, et suuremaid
avatud niidulaike säilinud ei ole ning ilma eelnevate taastamismeetmeteta hooldama hakata ei saa.
Niidutaimestik on hõre või asendumas metsa alustaimestikuga. Põõsarinne seevastu on tihe, alal
säilinud puisniitudel on sageli sarapuupõõsaste katvus 70%, mistõttu maapinnale jõuab väga vähe
valgust. Sellistel aladel on puisniidu taastamine raskem, suurema aja- ja tööjõu mahuga. Oluline on
rajada avatud laike, kus valgusnõudlikud niidutaimed saaksid kasvama hakata (mullas olevast
säilinud seemnepangast või lähedal olevatelt niidualadelt). Nende laikude hooldamisel ja järk-
järgulisel laiendamisel võib taastamise tulemus olla küllalt hea. Loodusalale seatud Natura 2000
eesmärgi täitmiseks tuleks I prioriteedina taastada ja kasutusse võtta 98,5 ha parima
47
taastamispotentsiaaliga puisniite (joonis 7). Kuna juba Natura 2000 eesmärgiks oleva puisniitude ala
taastamine on suhteliselt töömahukas ja aeganõudev, siis pole teise ega kolmanda prioriteedina
täiendavaid taastamisalasid ette nähtud.
Taastamiseks mittesobivad puisniidud. Need on sellised puisniidud, mis on varem hooldamata
jäetud (30-40-50 a tagasi) ja millel on kujunenud erivanuseline metsa liituvusega puurinne.
Põõsarinne on iseloomulikult samuti väga tihe. Sageli on vanad puisniidu puud (enamasti tammed
või kased) väga vanad ja pehkinud ja nende päästmine valgustingimuste parandamisega ei ole
võimalik, või on need juba aastakümneid tagasi välja raiutud. Natura 2000 metsaelupaigatüübiks
need veel ei kvalifitseeru, kuid sageli on potentsiaal selleks suktsessiooni käigus areneda. Sellised
alad on soovitav jätta metsaks arenema.
Toetus ühe hektari looniitude, puisniitude, liigirikaste aruniitude ja nõmmeniitude puhastamisel
hõredast võsast on olenevalt võsa liituvusest ja kõrgusest 245 kuni 590 eurot (Keskkonnaministri
määrus 01.06.2004 nr 62).
Poollooduslike koosluste taastamise toetuse määrad on määruse nr 62 järgi alljärgnevad:
Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavate
toetuste määrad on:
1) looniitude, puisniitude, liigirikaste aruniitude ja nõmmeniitude puhastamisel hõredast võsast
(liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on kuni 1,5 m kõrgune, 245 eurot hektari kohta või, kui võsa on üle
1,5 m kõrgune, 340 eurot hektari kohta;
2) punktis 1 nimetamata niidu puhastamisel hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on
kuni 1,5 m kõrgune, 180 eurot hektari kohta või, kui võsa on üle 1,5 m kõrgune, 250 eurot hektari
kohta;
3) looniitude, puisniitude, liigirikaste aruniitude ja nõmmeniitude puhastamisel keskmise
tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on kuni 1,5 m kõrgune, 315 eurot hektari kohta
või, kui võsa on üle 1,5 m kõrgune, 460 eurot hektari kohta;
4) punktis 3 nimetamata niidu puhastamisel keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7),
kui võsa on kuni 1,5 m kõrgune, 230 eurot hektari kohta või, kui võsa on üle 1,5 m kõrgune, 340
eurot hektari kohta;
5) looniitude, puisniitude, liigirikaste aruniitude ja nõmmeniitude puhastamisel tihedast võsast
(liituvusega 0,8–1), kui võsa on kuni 1,5 m kõrgune, 435 eurot hektari kohta või, kui võsa on üle
1,5 m kõrgune, 590 eurot hektari kohta;
6) punktis 5 nimetamata niidu puhastamisel tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on
kuni 1,5 m kõrgune, 320 eurot hektari kohta või, kui võsa on üle 1,5 m kõrgune, 435 eurot hektari
kohta;
7) puisniidul puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil
1 kuni 2 liituvusastme võrra 220 eurot hektari kohta või 3 kuni 4 liituvusastme võrra 340 eurot
hektari kohta;
8) puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamise
eesmärgil 1 kuni 2 liituvusastme võrra 160 eurot hektari kohta või 3 kuni 4 liituvusastme võrra 250
eurot hektari kohta;
48
9) poolloodusliku koosluse tihedast pilliroost puhastamisel (niitmine, karjatamine,
purustamine) või kuni 1,5 meetri kõrguse hõreda võsaga ebatasase ja mätastunud niidu
puhastamisel (niitmine, purustamine) 231 eurot hektari kohta;
10) poollooduslikel kooslustel käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks vajalike tarade
ehitamine 1,00 euro meetri kohta.
Arvestades asjaolu, et puisniitude võsa on kõrge ja võrdlemisi tihe, on suurema osa taastatavate
alade toetus 340 või 590 eur/ha, lisaks sellele on vajalik paljudel aladel ka puurinde harvendamine
(220 või 340 eur/ha). Seega võib prognoosida vajaliku toetuse keskmiseks arvestatavaks määraks
500 eur/ha. Natura 2000 eesmärgi täitmiseks tuleb I prioriteedina taastada ja kasutusse võtta 98,5
ha puisniite, mille taastamise kogukulu on arvestuslikult 49250 eurot.
49
Joonis 7. Puisniitude (6530*) taastamine Nätsi-Võlla looduskaitsealal (aluskaart: Regio, 2013).
4.1.2.5. Alu freesturbaväljade korrastamine
Nätsi-Võlla raba lääneservas, Tõstamaa vallas, Männikuste ja Alu külade all paiknev 80,5 hektari
suurune mahajäetud Alu turbakaevandamisala koosneb kahest osast (joonis 8). Põhjapoolne osa on
mahajäetud freesväljad, lõunapoolsele osale rajasid Nigula Riikliku Looduskaitseala töötajad
direktor H. Vilbaste eestvedamisel eelmise sajandi 60-ndate lõpus, 70ndate alguses
jõhvikaistanduse. Tänaseks on veetaseme hoidmiseks rajatud tammid lagunenud ning ala
võsastumas.
Alu turbakaevandamisala korrastamiseks ning soo-ökosüsteemide taastamise eelduste loomiseks on
Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud vastavad eeluuringud ning koostatud tehniline projekt
(Mahajäetud Alu turbaala korrastamise projekt, projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Tallinn 2011).
50
Joonis 8. Korrastamist vajavad Alu jääkturbaväljad kaitseala edelservas (aluskaart: ortofoto, Maa-
amet 2014).
4.1.2.6. Kaitseala kuivendussüsteemi kohta ekspertarvamuse ja ümberehitamise projekti
koostamine
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik kuivendussüsteemi kohta koostada ekspertarvamus loodusliku
veerežiimi ennistamiseks ja vajadusel kuivendussüsteemide likvideerimiseks ning ümberehitamise
projekt. Nii projekti koostamise eel koostatav ekspertarvamus kui ka projekt on aluseks
elupaigatüüpide taastamistöödeks. Elupaigatüüpide taastamistööd on vajalikud ennekõike ala kaitse-
eesmärgiks olevate koosluste soodsa seisundi saavutamiseks. Projekti koostamise käigus on vajalik
eksperdil välitööde käigus kaardistada kaitseala kuivendussüsteemide osad, mis mõjutavad ala
looduslikku veerežiimi. Kuivendussüsteemide kaardistustööde põhjal tuleb hinnata veerežiimi
taastamise vajadust, otstarbekust võrreldes kraavide looduslikule arengule jätmisega ja mõju
kaitseala ökosüsteemidele.
4.1.2.7. Nätsi-Võlla soo servaalade veerežiimi taastamine
Sookompleksi servades on hulgaliselt erinevatel aegadel kaevatud kuivenduskraave. Kuivenduse
eesmärgiks on soo servaalade kasutamine põllu- või metsamajanduslikel eesmärkidel ning turba
kaevandamine. Praeguseks on kaitsealal paiknevad kraavid enamasti oma funktsiooni kaotanud,
kuid mõjutavad jätkuvalt sooökosüsteeme põhjustades soo servaalade metsastumist. Paljudel
juhtudel paiknevad kraavid kaitseala piiril teenindades ka alast väljapoole jäävaid hooldatavaid
metsa- ja põllumaid ning nende sulgemine pole võimalik ega põhjendatud. Kraavid, mis paiknevad
kaitsealal ning omavad ühtlasi negatiivset mõju sooelupaikadele (sealhulgas soometsadele), on
51
otstarbekas sulgeda likvideerimaks nende kuivendavat mõju ning taastamaks soo servaalade
looduslikku veerežiimi (joonis 9).
Tänaseni hästi funktsioneerivad ning seetõttu soo- ja soometsa elupaikadele tugevat negatiivset mõju
avaldavad ning elupaikade pindala jätkuvat vähenemist põhjustavad kraavid või kraavisüsteemid
määratleti esimesse (1) sulgemisprioriteeti (summaarne pikkus 16,64 km). Kraavid, mis avaldavad
elupaikadele negatiivset mõju, kuid mis ei põhjusta enam sooelupaikade otsest kadu ja kraavid, mille
mõju on vähenenud, kuid mille sulgemine aitaks siiski kaasa elupaikade seisundi säilimisele või
paranemisele määratleti teise (2) sulgemisprioriteeti (summaarne pikkus 7,76 km).
Kraavide paisutamise või sulgemise tehnoloogia sõltub kraavide mõõtmetest, maapinna ning kraavi
veepinna langust ning vooluhulgast. Vanemate ja väiksemate ning juba osaliselt kinni kasvanud
kraavide puhul, mille vooluhulk on väike, sobivad turbatammid. Suuremate nõukogudeaegsete
kuivenduskraavide puhul on pikemas perspektiivis efektiivseim meede kraavide täitmine pinnasega
kogu ulatuses. See võib aga eeldada raied võimaldamaks ekskavaatoriga ligipääsu, samuti tuleb
arvestada täitepinnase kaevamisest tekkivate vagude või lohkudega. Kui kraavide kogu ulatuses
täitmine osutub liig kulukaks või ebaotstarbekaks, siis võib väiksema vooluhulgaga ja väikese
languga kraave täita ka lõiguti. Suurema languga aladel sobivad veetaseme tõstmiseks täitmise
alternatiivina turba ja puidu kombineerimisel rajatud paisud või tammid, vajadusel võib kasutada ka
geotekstiile. Paisude (tammide) vahekaugus ei tohiks ületada 20-30 cm kraavi veepinna langu kohta.
Paisud tuleks planeerida selliselt, et nad ei vajaks järelhooldust ega asendamist.
Joonis 9. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala raba servades paiknevad sulgemist vajavate
kuivenduskraavide ettepanek (aluskaart:Maa-amet baaskaart 2014).
52
4.1.3. Taristu
4.1.3.1. Infotahvlite rajamine
Loodusalal paiknevate puisniitude tutvustamiseks külastajaile tuleb paigaldada kokku kolm
infotahvlit. Kaks puisniite tutvustavat tahvlit tuleb paigaldada Viruna sihtkaitsevööndis asuvate
esinduslike puisniitude idaserva, maantee äärde paikadesse, mida kasutatakse kõige sagedamini
alale ligipääsuks. Üks Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Alu freesturbaväljade taas-soostamist tutvustav
tahvel tuleb paigaldada freesväljade idaserva Nätsi-Võlla sihtkaitsevööndisse. Infotahvlite
hooldamist tuleb teostada jooksvalt vastavalt vajadusele. Infotahvlite soovitatavad asukohad on
näidatud lisas 9.
4.1.3.2. Piiritähiste paigaldamine
Kaitseala piir tuleb tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tähiste paigutamisel arvestatakse
ala külastamiseks kasutatavate juurdepääsude asukohti. Sihtkaitsevööndeid tähistavad tähised koos
vööndi nimetusega tuleb paigutada sihtkaitsevööndi piirile radade või teede äärde.
Hetkel on looduskaitseala tähistatud lõiguti ning mõnedes piirkondades tähised puuduvad, hoiuala
on tähistamata. Looduskaitseala piiril on 37 tähist, mis on enamuses küll võrdlemisi hästi säilinud,
kuid mis on paiguti raskesti märgatavad (näiteks kasvanud võssa). Looduskaitseala piirile tuleb
täiendavalt paigaldada 4 tähist ning hoiuala piirile 10 tähist. Praegused 37 piiritähist vahetatakse
välja uute vastu. Sealjuures suuremate kaitstavate ala läbivate maanteede äärde tuleb paigaldada
suuri piiritähiseid (kokku 7 tk), muudesse paikadesse sobivad keskmise suurusega infotahvlid. Kuna
Nätsi-Võlla kaitse-eeskirja muutmine on töösse võetud ja lähiaastatel võib eeldada kaitseala
laiendamist hoiuala võtmisega selle koosseisu, on mõistlik ja ressursisäästlik mitte hakata hoiuala
tähistama arvestades, et peatselt tuleb tähised taas asendada. Piiritähiste soovitatavat paiknemist
näitav kaart on toodud lisas nr 8.
4.1.3.3. Piiritähiste hooldamine
Tähiste hooldamine ja asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele ning kehtivale korrale.
Kaitsekorraldusperioodil paigaldatud tähised vajavad suuremat korrastamist või osalist asendamist
eeldatavalt kaitsekorraldusperioodi lõpul.
4.1.4. Kavad ja eeskirjad
4.1.4.1. Kaitsekorralduskava vahehindamine
Kaitsekorralduskavas planeeritud tööde tegemise ning selle mõju selgitamiseks kaitseväärtuste
säilimiseks on vajalik tehtud tööde vahehindamine. Selle käigus tuleb hinnata tehtud tööde mahte ja
vastavust planeeritule ning selgitada kaitseväärtuste seisukord vastavalt kaitsekorralduskavas
toodud kriteeriumitele. Vahehindamise tulemuseks on kaitseala seisundi kohta hinnangu andmine
ning vajalike tegevuste täpsustamine või uute tegevuste lisamine kaitsekorralduskavasse, et tagada
kaitseväärtuste säilimine. Vahehindamine on kavandatud 2020. aastale.
53
4.1.4.2. Kaitsekorralduskava uuendamine
Kaitsekorralduskava perioodi lõpus 2025. aastal on vajalik uuendada kaitsekorralduskava. Selle
käigus on vajalik teostada kaitsekorralduskava jooksul tehtud tööde ja nende tulemuste analüüs ning
planeerida uues kavas tegevused, mis tagaksid kaitseväärtuste säilimise edaspidiselt.
4.1.4.3. Kaitse-eeskirja muutmine
Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala kooseisu
Käesolevaga tehakse ettepanek laiendada Nätsi-Võlla looduskaitseala arvates selle koosseisu Nätsi-
Võlla hoiuala (lisa 2). Muudatus on põhjendatud asjaoluga, et ka praegusel hoiualal valdavad
looduslikud kooslused, mille säilitamine ja looduslik areng eeldab looduskaitseala kaitserežiimi.
Muudatus teeks selgemaks ka looduskaitse korraldamise – praegune Nätsi-Võlla loodusala
jagunemine looduskaitsealaks ja hoiualaks tekitab segadust ning on ebapraktiline.
Linnujahi keelustamine
Kuna Nätsi-Võlla looduskaitseala puhul on tegemist Natura 2000 võrgustikku kuuluva linnualaga,
mille eesmärkideks on lindude kaitse, et nad saaksid segamatult pesitseda ja rändel toituda.
Eesmärgiks seatud liikide hulgas on ka eestis jahilindude nimekirjas olevad liigid. Nende liikide
kaitseks tuleb kaitse-eeskirjaga keelata linnujaht kogu alal.
Kaitse-eesmärkide lisamine
Kuna Nätsi-Võlla looduskaitsealal on hästi esindatud mitmed loodusdirektiiviga kaitstavad
elupaigad siis tuleb kaitse eesmärkidesse lisada järgmised elupaigatüübid: huumustoitelised järved
ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga
niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused turvastunud nõgudes (7150), liigirikkad
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
Kaitse-eesmärkidesse tuleb lisada ka olulise kaitseväärtusega linnu ja taimeliigid. Lindude puhul
lähtutakse esmajärgus Nätsi-Võlla linnuala eesmärkidest. Kaitse-eeskirja täiendada järgmiste
liikidega: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas
(Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao
tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk
(Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn
(Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), sooloorkull
(Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus
grus); piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula),
tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja
suurkoovitaja (Numenius arquata); hallõgija (Lanius excubitor).
Kaitse-eesmärgiks seatakse järgmised kaitsealused taimeliigid ja nende kasvukohad: kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa),
jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga-kuuskjalg
(Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat
54
(Gymnadenia conopsea), künnapuu (Ulmus laevis), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis
palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold (Huperzia
selago).
55
4.2. Eelarve
Eelarve tabelisse 5 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi
jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja
toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 5. Nätsi-Võlla kaitseala ja hoiuala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Kokku
Sadades
eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1 Nätsi ja Võlla rabade
linnustiku seire Riiklik seire KAUR II X X X
4.1.1.2 Kaitsealuste taimeliikide leviku
ja seisundi hindamine Seire KeA III X X X
4.1.1.3 Alu freesturbaväljade korrastamise tulemusseire
Tulemusseire KeM/RMK/H II 70 80 80 230
Hooldus ja taastamine
4.1.2.1 Puisniitude (6530*) hooldamine (85,5 kuni 184 ha)
Koosluse hooldustöö
MH I 385 385 473 558 648 738 828 828 828 828 6499
201 6
201 7
201 8
201 9
20 20
20 21
20 22
2023
2024
2025
56
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Kokku
Sadades eurodes
4.1.2.2 Liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine
(9,6 ha)
Koosluse
hooldustöö MH I 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 30
4.1.2.2 Liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine
(9,6 ha)
Koosluse
hooldustöö MH II 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 112
4.1.2.3 Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitude (6510)
hooldamine (6,4 ha)
Koosluse
hooldustöö MH I 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 67,5
4.1.2.4 Puisniitude (6530*) taastamine
(98,5 ha) Koosluse
taastamistöö MH I 123 123 123 123 492
4.1.2.5 Alu freesturbaväljade korrastamine (80,5 ha)
Koosluse
taastamistöö KeM/RMK/H I 800 600 1400
4.1.2.6
Kaitseala
kuivendussüsteemi kohta
ekspertarvamuse ja
ümberehitamise projekti
koostamine
Koosluse
taastamistöö RMK I 80 80
4.1.2.7 Nätsi-Võlla soo servaalade
veerežiimi taastamine
(kraavide sulgemine 16,6 km)
Loodusliku
veerežiimi
taastamine RMK I 120 180 180 130 100 100 810
4.1.2.7 Nätsi-Võlla soo servaalade
veerežiimi taastamine
(kraavide sulgemine 7,7 km)
Loodusliku
veerežiimi
taastamine RMK II 30 40 40 35 35 30 210
201 6
201 7
201 8
201 9
20 20
20 21
20 22
2023
2024
2025
57
Taristu
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Kokku
Sadades
eurodes
4.1.3.1 Infotahvlite rajamine (3 tk) Infotahvlite
rajamine RMK II 14 7 21
4.1.3.2 Piiritähiste paigaldamine(51 tk) Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II 51 51
4.1.3.3 Piiritähiste hooldamine (51 tk) Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II X X X X
Kavad, eeskirjad
4.1.4.1 Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA I X X
4.1.4.2 Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA I X X
4.1.4.3 Kaitse-eeskirja muutmine Tegevuskava KeA II X X
Kokku
KeA – Keskkonnaamet, KAUR – Keskkonnaagentuur, RMK – Riigimetsa majandamise keskus, KeM – Keskkonnaministeerium, MH – maahooldaja,
H –huvilised
201 6
201 7
201 8
201 9
20 20
20 21
20 22
2023
2024
2025
,5
399,2 67 4 ,7
1 64 4
7 , 1522,7
10 1 2
7 , 100
4 7 , 984,7
97 9
7 , 92 9
7 , 849,7 10002
58
5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde
käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus tellitakse elupaikade kaardistamine ja linnustiku inventuur ning hinnatakse
tulemuste põhjal kaitsekorralduskava edukust. Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2016-2025). Käesoleva kaitsekorralduskava
täitmise vaheanalüüs teostatakse 2020. aastal, kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2025. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on
ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas. Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli 6 näitajad.
Tabel 6. Nätsi-Võlla kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1. Linnuala liigid Niidurüdi Paaride arv 6
Kaljukotkas Paaride arv 1
Merikotkas Paaride arv 1
Väikepistrik Paaride arv 1
Kassikakk Paaride arv 1
Tutkas Paaride arv 1
Partlased Liikide arv 5
Soolinnustik Liikide arv 15
59
Metsa- ja
mosaiikmaastike
linnustik
Liikide arv 5
2.2. Elupaigatüübid
Huumustoitelised järved
ja järvikud (3160)
Elupaiga pindala (ha) 208
Elupaiga seisund A
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
Elupaiga pindala (ha) 9,6
Elupaiga seisund B
Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud
(6510)
Elupaiga pindala (ha) 6,4
Elupaiga seisund B
Puisniidud (6530*) Elupaiga pindala (ha) 184
Elupaiga seisund B
Rabad (7110*) Elupaiga pindala (ha) 7670
Elupaiga seisund A
Rikutud kuid
taastumisvõimelised
rabad (7120)
Elupaiga pindala (ha) 78,3
Elupaiga seisund B
Elupaiga pindala (ha) 600
60
Siirde- ja õõtsiksood
(7140) Elupaiga seisund A Veerežiimi taastamistööde tõttu on
elupaiga seisund kaitseala lääne- ja
edelaservas paranemas.
Liigirikkad madalsood
(7230)
Elupaiga pindala (ha) 240
Elupaiga seisund B Veerežiimi taastamistööde tõttu on
elupaiga seisund kaitseala
edelaservas paranemas.
Vanad loodusmetsad
(9010*)
Elupaiga pindala (ha) 158
Elupaiga seisund B
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Vanad laialehised metsad
(9020*)
Elupaiga pindala (ha) 38,8
Elupaiga seisund B
Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*)
Elupaiga pindala (ha) 53,4
Elupaiga seisund B
Siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*)
Elupaiga pindala (ha) 442
Elupaiga seisund B
61
6. Kasutatud allikad
Erit, M., Kuresoo, A., Luigujõe, L., Pehlak, H. 2010. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse
tegevuskava 2008-2012 Keskkonnaministeerium
Jõgar, Ü., Rünk, K. 2012. Kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum kaitse tegevuskava. Tartu
Kalda, T. 2007. Pärnumaa loodus. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus 2007.
Pärnu: 145 lk.
Kull, T. 2012. Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava. Tartu
Kull, T., Sarv, A. 2013. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaministeerium
Leht, M. 2011. Eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kaitse tegevuskava eelnõu.
Eesti Maaülikool
Nellis, N. 2014. Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Keskkonnaministeerium Nellis, N.
2011. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Keskkonnaministeerium Orru, M.
1995. Teatmik Eesti turbasood. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus.
Paal, J. 2007. "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendi piltidega lisa.
PB Maa ja Vesi, 2011. Mahajäetud Alu turbaala korrastamise
projekt 2011. http://www.envir.ee/sites/default/files/projektiseletuskiri_alu_turbaala.pdf
(02.03.2015).
Riikliku keskkonnaseire kohustuse Nr. 3M-7 linnustiku seire projekti "Soode ja rabade linnustik"
1999.a lõpparuanne.
Ruljand, M. 1961. Joonised Audru ja Mihkli kihelkondade ehitustest, mööblist ja
majapidamisriistadest 1961.a. suvel. 112 lehte. Etnograafiliste jooniste päevik 1961.a. Katalooginud
1963.a veebruaris Hilja Haljaste.
Sein, G. 2012. Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava Keskkonnaministeerium
Tali, K. 2010. Soohiilaka (Liparis loeselii (L.) Rich) kaitse tegevuskava 2012−2016
Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad. Hooldamiskava. Keskkonnaameti tellimusel
koostatud juhendmaterjal.
Vahur, U. 2004. Nätsi-Võlla looduskaitseala. Eesti Loodus, 2004/09.
Seadused, määrused ja eeskirjad:
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (02.03.2015).
62
Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Vabariigi Valitsuse määrus 18.05.2007 nr 154.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247?leiaKehtiv (02.03.2015).
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja määramine
(RTL 2009, 81, 1174). https://www.riigiteataja.ee/akt/13228916?leiaKehtiv (02.03.2015).
Looduskaitseseadus, RT I, 16.05.2013, 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270?leiaKehtiv
(külastamise kuupäev 02.03.2015).
Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri. RT I 2004, 41, 280.
https://www.riigiteataja.ee/akt/750914 (05.08.2015).
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus. Maaeluministri määrus 22.04.2015 nr 38
https://www.riigiteataja.ee/akt/124042015007 (02.08.2015)
Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse
maksmiseks ja toetuse määrad. Keskkonnaministri määrus 01.06.2004 nr 62.
https://www.riigiteataja.ee/akt/102042015018?leiaKehtiv (02.08.2015) Infosüsteemid
ja andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem)
Eesti orhideed: http://www.orhidee.ee/ (12.03.2015)
Eesti selgroogsed: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHIPUG2.htm (22.02.2015)
e-Floora: http://efloora.ut.ee/efloora/e-Floora.html (12.03.2015) eElurikkus:
http://elurikkus.ut.ee/ (02.03.2015)
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main (02.03.2015)
Looduspilt. www.looduspilt.ee
Loodusõpe. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=141
(02.03.2015)
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/ (02.03.2015)
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/ (02.03.2015)
Seireveeb (Riiklik keskkonnaseire programm)
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 (02.03.2015)
63
LISAD
Lisa 1. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitset reguleerivad õigusaktid
Vabariigi Valitsuse määrus 18.05.2007 nr 154
Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas
Vastu võetud 18.05.2007 nr 154
RT I 2007, 38, 274 jõustumine
02.06.2007
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse » § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Pärnu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Pärnumaal võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
22) Nätsi-Võlla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), puisniitude
(6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse;
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on märgitud kaartidel määruse lisas 3
. §
2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–
65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L
319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L
223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
64
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade
välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Pärnu jõe hoiuala välispiir on märgitud lisas
esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000),
LEST 97 1 mm täpsusega (EUREF89) projektsiooni ja maakatastri andmeid seisuga aprill 2010.
a. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris
ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 52, 334 - jõust. 01.08.2010]
Määruse 18.05.2007 nr 154 lisa – Nätsi-Võlla hoiuala
65
66
VÄLJAVÕTE LOODUSKAITSESEADUSEST
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2013
3. Peatükk KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja
teostada maakorraldustoiminguid; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla
ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui
selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 10)
jahiulukeid lisasööta.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja
muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud
tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav
tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit.
5. peatükk HOIUALAD
67
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud
ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal
lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus
kuni viis hektarit.
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju
hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
68
Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 30.04.2004 nr 177
Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53,
336; 61, 375; 63, 387; 99, 579) § 5 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Nätsi-Võlla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
11. juuli 1957. a määrusega nr 242 moodustatud botaanilis-zooloogilise keeluala Nätsi raba,
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Nätsi-Võlla
sookaitseala, Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 kaitse alla
võetud kuldkinga kasvuala ning Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega
nr 26 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala baasil.
(2) Kaitseala eesmärk on Nätsi-Võlla soo- ja metsakoosluste, poollooduslike koosluste ning
kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaikade kaitse.
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele üheksaks sihtkaitsevööndiks.
(4) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala esimese lahustüki välispiir kulgeb Pärnu maakonnas Koonga, Tõstamaa ja Audru
valla piiri ja Nätsi peakraavi lõikumiskohalt mööda Nätsi peakraavi kirde suunas kuni Koonga vallas
Liisu maaüksuse 33402:002:0070 (asub väljaspool kaitseala) lõunanurgani; edasi mööda nimetatud
maaüksuse kagupiiri kirde suunas kuni Lihula–Pärnu maantee teemaa piirini ja mööda teemaa piiri
kagu suunas kuni Vallapiiri maaüksuse 33402:002:0186 (asub väljaspool kaitseala) loodepiirini
ning mööda maaüksuse loode-, edela- ja kagupiiri ümber maaüksuse kuni elektriliini trassiga
lõikumiseni Audru vallas; seejärel mööda elektriliini trassi edelaserva kagu suunas kuni Lehtmetsa
maaüksuse 15901:001:0064 läänenurgani; edasi mööda nimetatud maaüksuse loodepiiri kirde
suunas kuni põllumaa piirdekraavini, sealt mööda kraavi ning puisniidu piiri algul kagu ja siis kirde
suunas kuni maaparandusobjekti piirdekraavini; edasi mööda seda kraavi kagu suunas kuni
Vanaõue-Aadu maaüksuse 15901:001:0180 (asub väljaspool kaitseala) kagupiirini; edasi mööda
nimetatud maaüksuse kagupiiri edela suunas kuni Nätsi peakraavini; seejärel mööda Nätsi peakraavi
kuni Lepiku maaüksuse 15901:001:0108 (asub väljaspool kaitseala) lõunanurgani; seejärel mööda
Lepiku maaüksuse kagupiiri kirde suunas kuni maaparandusobjekti piirdekraavini; edasi mööda
seda kraavi kagu ja seejärel kirde suunas kuni kõrgepingeliini trassiga lõikumiseni, edasi mööda
69
kõrgepingeliini trassi edelaserva kagu suunas kuni Seapesa maaüksuse 15901:001:0081 kagupiirini
ja sealt mööda soopoolseid kraave läbi Kebaste Jaani maaüksuse 15901:001:0106, Kebaste Tooma
maaüksuse 15901:001:0095 ja Vahemetsa maaüksuse 15901:001:0089 kuni Kiviste maaüksuse
15901:001:0260 loodepiirini ja mööda seda kirde suunas kuni nimetatud maaüksuse piirikupitsani
nr 2 ning sealt mööda mõttelist sirgjoont kuni sama maaüksuse piirikupitsani nr 8 ja edasi lõuna
suunas kuni Kiviste maaüksuse piirikupitsani nr 9; edasi mööda pinnasteed põhja-kirde suunas kuni
metsa servas asuva kraavini ja seejärel jälle mööda soopoolseid kraave kagu suunas kuni Urda-Jüri
maaüksuse 15901:001:0250 piirini ning mööda seda lõuna suunas kuni Urda-Jüri maaüksuse
piirikupitsani nr 2; edasi mööda metsa piiri kagu suunas läbi Urda-Jüri maaüksuse kuni nimetatud
maaüksuse kagupiirini; edasi mööda seda piiri kuni Urda-Aadu maaüksuse 15901:001:0175 (asub
väljaspool kaitseala) läänenurgani, sealt mööda Urda-Aadu maaüksuse edelapiiri kagu suunas kuni
metsa piiril kraaviga lõikumiseni ja mööda seda kraavi algul edela ja siis kagu suunas kuni kraavi
ristini; edasi mööda seda kraavi kirde suunas kuni Möldri maaüksuse 15901:001:0200 loodepiirini;
edasi mööda nimetatud maaüksuse piiri algul kirde ja siis ida suunas, kuni metsa servas oleva loode-
kagu suunalise kraavini; jätkudes mööda seda kraavi kagusse ja seejärel mööda metsa piiri kirde ja
seejärel kagu suunas kuni Saarde talu õuemaa (maaüksus 15901:001:0156) kirdenurgani; sealt edasi
mööda metsa piiri edela ja siis lõuna suunas kuni kirde-edela suunalise kraavini ning mööda
soopoolseid kraave edela, siis kagu ja seejärel uuesti edela suunas kuni soo servas oleva kraavi
edelanurgani; sealt edasi kagu suunas mööda mõttelist sirgjoont kuni Kullassaare maaüksuse
15901:001:0086 (asub väljaspool kaitseala) loodenurgani ja mööda selle maaüksuse edelapiiri kagu
suunas kuni sama maaüksuse lõunatipuni; edasi kagu suunas mööda mõttelist sirgjoont kuni
punktini, mille koordinaadid on 24°10'56"N; 58°27'2"E; seejärel mööda kraavi ja selle mõttelist
pikendust kagu suunas kuni lõikumiseni Kullipesa maaüksuse 15901:001:0087 loodepiiriga; edasi
mööda Kullipesa maaüksuse piiri kirde suunas ja siis lõuna-kagu suunas kuni kõige kagupoolsema
edela-kirdesuunalise kraavini metsa piiril; sealt mööda kraavi kirde suunas kuni Nurga maaüksuse
15901:001:0117 (asub väljaspool kaitseala) edelapiirini; seejärel mööda selle maaüksuse piiri kagu
suunas kuni Sepa maaüksuse 15901:001:0132 (asub väljaspool kaitseala) loodepiirini; edasi mööda
Sepa maaüksuse loodepiiri ning Metsalõpu maaüksuse 15901:001:0096 (asub väljaspool kaitseala)
loode- ja edelapiiri kuni Metsalõpu maaüksuse lõunanurgani; edasi mööda mõttelist sirgjoont kagu
suunas kuni Lindamäe maaüksuse 15901:001:0282 (asub väljaspool kaitseala) loodenurgani;
seejärel mööda Lindamäe maaüksuse edelapiiri kagu suunas kuni Rabakraavi maaüksuse
15901:001:0097 loodepiirini; edasi mööda Rabakraavi maaüksuse piiri kirde ja kagu suunas kuni
lõikumiseni pinnastee piirdekraaviga Sepa maaüksuse 15901:001:0133 (asub väljaspool kaitseala)
edelapiiril; siit mööda seda kraavi ja selle mõttelist pikendust kagu suunas kuni Sarapiku maaüksuse
15901:001:0098 (asub väljaspool kaitseala) põhjatipuni; edasi mööda Sarapiku maaüksuse ja Benno
maaüksuse 15901:001:0135 (asub väljaspool kaitseala) edelapiiri kuni Benno maaüksuse
edelanurgani, seejärel mööda mõttelist sirgjoont Benno maaüksuse kagupiiri pikendusena edela
suunas kuni Uruste ojani; mööda Uruste oja lääne suunas kuni Tua maaüksuse 15905:001:0163
läänepiirini; mööda Tua maaüksuse läänepiiri kagu suunas kuni sama maaüksuse lõunanurgani;
sealt mööda mõttelist sirgjoont Kailepa maaüksuse 15905:001:0181 (asub väljaspool kaitseala)
idanurgani; edasi mööda Kailepa maaüksuse kirdepiiri loode suunas kuni Uruste ojani; edasi mööda
oja edela, siis lõuna ja seejärel loode suunas kuni Umlaugu maaüksuse 15905:001:0175 (asub
väljaspool kaitseala) põhjanurgani; sealt mööda Umlaugu maaüksuse läänepiiri lõuna suunas kuni
Vanatoa maaüksuse 15905:001:0096 (asub väljaspool kaitseala) kirdepiirini ja edasi mööda
Vanatoa maaüksuse kirdepoolset piiri ning läänepiiri ümber Vanatoa maaüksuse kuni läänepiiril
70
asuva kraavini; edasi mööda kraavi loode, siis edela ja seejärel taas loode suunas kuni kraavi lõpuni
ning sealt edasi mõttelise sirgjoonena edela suunas kuni Erma-Jaani maaüksuse 15905:001:0167
(asub väljaspool kaitseala) põhjanurgani ning edasi mööda mõttelist sirgjoont loode suunas kuni
Tõstamaa valla Murro-Kõrtsi maaüksuse 15905:001:0201 (asub väljaspool kaitseala) idanurgani;
edasi mööda nimetatud maaüksuse ida- ja põhjapiiri kuni Tooma maaüksuse 82601:002:0123 (asub
väljaspool kaitseala) idanurgani; edasi mööda Tooma ja Ennu 82601:002:0127 (asub väljaspool
kaitseala) maaüksuste idapiire ja sealt edasi mööda mõttelist sirgjoont loode suunas kuni
Paadremaa-Alu peakraavini ning mööda seda ja Mustoja vasemkallast kuni Uue-Viruna maaüksuse
82601:001:0008 lõunanurgani; sealt edasi mööda Uue-Viruna maaüksuse edelapiiri loode suunas
kuni nimetatud maaüksuse loodenurgani; sealt edasi mööda Asunduse maaüksuse 82601:001:0049
edelapiiri loode suunas ja loodepiiri kirde suunas kuni Pasunduse maaüksuse 82601:001:0050 (asub
väljaspool kaitseala) idapiirini; edasi mööda seda piiri kuni Punaojani; sealt mööda Punaoja
paremkallast ida suunas kuni pinnasteeni ja mööda pinnasteed põhja suunas kuni Koonga, Tõstamaa
ja Audru valla piiri Nätsi peakraaviga lõikumise kohani.
(2) Teise lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Pärnu maakonnas Audru vallas Audru
metskonna maaüksusel 15905:001:0128 asuv metsakvartal AU050.
(3) Kaitseala kolmanda lahustüki piir kulgeb Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kösa-Mardi
maaüksuse 82602:002:0017 (asub väljaspool kaitseala) edelanurgast kagu suunas mööda Kastani
maaüksuse 82602:002:0061 idapiiri kuni Kastani maaüksuse kagunurgani; edasi mööda kraavi ja
kiviaeda kagu suunas kuni Tolli maaüksuse 82602:002:0007 kirdenurgani; edasi mööda Tolli
maaüksuse kirdepiiri kuni sama maaüksuse kagunurgani; edasi mööda kiviaeda ja kraavi kagu ning
seejärel lõuna suunas kuni jalgteeni; mööda jalgteed lääne suunas kuni esimese kraavini; mööda
seda kraavi kagu ja lõuna suunas kuni Kõlu-Andrese maaüksuse 82602:002:0190 (asub väljaspool
kaitseala) põhjapiirini; edasi mööda nimetatud maaüksuse põhja- ja loodepiiri kuni sama maaüksuse
läänenurgani; sealt edasi mööda mõttelist sirgjoont lõuna suunas kuni uudismaa piirdekraavi
nurgani; edasi piirdekraavi nurgast mööda mõttelist sirgjoont edela suunas kuni Asoste Indrek
maaüksuse 82602:002:0146 (asub väljaspool kaitseala) põhjanurgani; seejärel edasi mööda
nimetatud maaüksuse loodepiiri kuni loodesse suunduva pinnasteeni; mööda pinnasteed loode
suunas kuni Kalevi maaüksuse 82602:002:0043 (asub väljaspool kaitseala) lõunapiirini; edasi
mööda lõunapiiri ida suunas ja mööda idapiiri põhja suunas kuni sama maaüksuse kirdenurgani;
seejärel mööda mõttelist sirgjoont, mis on sama maaüksuse põhjapiiri pikendus, kirde suunas kuni
kraavini ja mööda kraavi loode suunas kuni uudismaa piirdekraavini; sealt mööda uudismaa
piirdekraavi loode ja siis kirde suunas ning mööda piirdekraavi mõttelist pikendust samas suunas
kuni Kösa-Mardi maaüksuse 82602:002:0017 (asub väljaspool kaitseala) piirini; sealt edasi mööda
Kösa-Mardi maaüksuse läänepiiri kuni sama maaüksuse edelanurgani.
(4) Kaitseala neljanda lahustüki välispiir kulgeb Pärnu maakonnas Koonga, Tõstamaa ja Varbla
valla piiri Nätsi peakraaviga lõikumise kohalt mööda Nätsi peakraavi kirde suunas kuni Tõstamaa
vallas Nätsi peakraavi vasemkalda poolt suubuva Punaoja kraavini; edasi mööda kraavi ida ja lõuna
suunas kuni Kalli-Tõstamaa maantee teemaa piirini; siis mööda teemaa piiri kagu suunas
lõikumiseni Kivi-Kaarli maaüksuse 82601:001:0062 (asub väljaspool kaitseala) läänepiiriga; sealt
mööda Kivi-Kaarli maaüksuse läänepiiri lõuna suunas kuni Viruna maaüksuse 82601:001:0020
(asub väljaspool kaitseala) põhjapiirini; edasi mööda Viruna maaüksuse piiri edela ja seejärel kagu
71
suunas kuni Tohuri Andrese maaüksuse 82601:001:0041 kirdenurgani; sealt edasi mööda Tohuri
Andrese maaüksuse kirdepiiri ja Keskmetsa maaüksuse 82601:001:0019 kirdepiiri kagu suunas kuni
Keskmetsa maaüksuse lõunapiirini; mööda kagupiiri edela ja mööda edelapiiri loode suunas ning
seejärel Tohuri Andrese maaüksuse 82601:001:0040 edelapiiri loode suunas kuni Viruna-Sauna
maaüksuse 82601:001:0006 lõunanurgani; edasi mööda mõttelist sirgjoont edela suunas kuni Suure-
Jakobi maaüksuse 82601:001:0063 (asub väljaspool kaitseala) idanurgani; sealt mööda Suure-
Jakobi maaüksuse kirdepiiri loode suunas kuni Tõstamaa ja Varbla valla piiril voolava Paadremaa
jõeni; siis mööda Paadremaa jõge ja jõega piirnevaid maaüksuste piire kirde, siis põhja ja seejärel
loode suunas kuni Nätsi peakraavini.
(5) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud Maa-ameti põhikaardi (1:10 000),
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1994. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuse Audru metskonna 1997. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning
talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri
andmete alusel seisuga veebruar 2004. a.
§ 3. Kaitseala valitseja
«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 6 lõike 3 alusel on kaitseala valitseja
Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Vööndite kirjeldus
(1) Nätsi-Võlla looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitsealal välja kujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on üheksa sihtkaitsevööndit:
1) Nätsi-Võlla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Audru vallas Audru metskonna kvartalid 1, 2, 3
(ainult eraldis 1), 4, 5 (ainult eraldised 1–3, 5, 6), 6–10, Tua maaüksus 15905:001:0163 (ainult
kaitsealale jääv osa), endised kinnistud 31, 31a, 26, 33, 34, 36, 30, 29, 58 (ainult kaitsealale jääv
osa), 5 (ainult kaitsealale jääv osa), 9 (ainult kaitsealale jääv osa), 6 (ainult kaitsealale jääv osa),
LVI (ainult kaitsealale jääv osa), 7 (ainult kaitsealale jääv osa), LVII (ainult kaitsealale jääv osa), 4
(ainult kaitsealale jääv osa), 2 (ainult kaitsealale jääv osa), 70 (ainult kaitsealale jääv osa), 71 (ainult
kaitsealale jääv osa), 74 (ainult kaitsealale jääv osa), 77 (ainult kaitsealale jääv osa), 76, 76a, 73, 63,
32 (kahes osas, ainult kaitsealale jääv osa), 26a (ainult kaitsealale jääv osa), 8, 16 (ainult kaitsealale
jääv osa), LXI (ainult kaitsealale jääv osa), 3 (kahes osas), LV (kahes osas, ainult kaitsealale jääv
osa), 25, 27, 28, V, 57 (ainult kaitsealale jääv osa), 59a (ainult kaitsealale jääv osa), endised
kinnistud Kuutro A102, Raba 106 (kahes osas, ainult kaitsealale jäävad osad),
Tanni 105 (kolmes osas, ainult kaitsealale jäävad osad), Kuutro 102 (kahes osas, ainult kaitsealale
jäävad osad), Orika Aadu 104 (kahes osas, ainult kaitsealale jäävad osad), Orika Jüri
15905:001:0136, Orika Jüri 103 (kahes osas, ainult kaitsealale jäävad osad), A85 (ainult kaitsealale
jääv osa), A84 (ainult kaitsealale jääv osa), A82, A342, 103, 104, A336 (ainult kaitsealale jääv osa),
Murro-Jaani 71 (ainult kaitsealale jääv osa), Topi Jaan 93, Põhja Jüri 100 (kahes osas, ainult
72
kaitsealale jääv osa), Põhja Jüri Jaan 99 (kahes osas, ainult kaitsealale jääv osa), Põhja Unt Jaan 98
(ainult kaitsealale jääv osa) ja endine Alu turbakaevandusala, kinnistud 289, 290, 291, 79, Tammiku
X, 133, 104, 46, A103, A102, 163 (ainult kaitsealale jääv osa), 154 (ainult kaitsealale jääv osa), 45
(ainult kaitsealale jääv osa), 114 (ainult kaitsealale jääv osa), 115 (ainult kaitsealale jääv osa), 116
(ainult kaitsealale jääv osa), 117 (ainult kaitsealale jääv osa), 118 (ainult kaitsealale jääv osa), 119
(ainult kaitsealale jääv osa), 120 (ainult kaitsealale jääv osa), 121 (ainult kaitsealale jääv osa), 122
(ainult kaitsealale jääv osa), 123 (ainult kaitsealale jääv osa), 124 (ainult kaitsealale jääv osa), 125
(ainult kaitsealale jääv osa), 126 (ainult kaitsealale jääv osa), 127, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134,
135, 136, 137, 138, A138, 140, 141, 142, 143, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 150, 92, 95, 96, 94, 109
(ainult kaitsealale jääv osa), 108 (ainult kaitsealale jääv osa), 107 (ainult kaitsealale jääv osa), 106
(ainult kaitsealale jääv osa), 105 (ainult kaitsealale jääv osa), 104 (ainult kaitsealale jääv osa), II
(ainult kaitsealale jääv osa), I (ainult kaitsealale jääv osa), A82 (ainult kaitsealale jääv osa), A83
(ainult kaitsealale jääv osa), A84 (ainult kaitsealale jääv osa), A85 (ainult kaitsealale jääv osa), A86
(ainult kaitsealale jääv osa), A87 (ainult kaitsealale jääv osa), A88 (ainult kaitsealale jääv osa), A89
(ainult kaitsealale jääv osa), A90 (ainult kaitsealale jääv osa), ühiskarjamaa (IIIb, IVa, Va, Vb, VIa,
VIIa), 170 (ainult kaitsealale jääv osa), Jaani 167 (kahes osas, ainult kaitsealale jäävad osad), 164
(ainult kaitsealale jääv osa), Annuse 169 (ainult kaitsealale jääv osa), Tõnise 166 (kahes osas, ainult
kaitsealale jäävad osad), Aasa 168 (ainult kaitsealale jääv osa), Aadu 165 (kahes osas, ainult
kaitsealale jäävad osad) ja Mihkli Jüri 16 (ainult kaitsealale jääv osa); 2) Soeva sihtkaitsevöönd,
kuhu kuuluvad Audru vallas Mihkli Ans maaüksus 15901:001:0294 (ainult kaitsealale jääv osa),
Möldre 15901:001:0155 (ainult kaitsealale jääv osa), Tammemetsa 15901:001:0303 (välja arvatud
kraavidega piiratud õuemaa ning põllumaa), Lepiku 15901:001:0109, Mihkli Ans maaüksus
15901:001:0295 (ainult kaitsealale jääv osa), 9 (ainult kaitsealale jääv osa), Kubja 15901:001:0022
(ainult kaitsealale jääv osa), 7 (ainult kaitsealale jääv osa), LVII (kahes osas, ainult kaitsealale jääv
osa), 6 (ainult kaitsealale jääv osa), 5 (ainult kaitsealale jääv osa), 2 (ainult kaitsealale jääv osa), 4
(ainult kaitsealale jääv osa), Kebaste Jaani 15901:001:0105 (ainult kaitsealale jääv osa), Seapesa
maaüksus 15901:001:0081 (ainult kaitsealale jääv osa), Kebaste Jaani 15901:001:0106 (ainult
kaitsealale jääv osa), Kebaste Tooma 15901:001:0095 (ainult kaitsealale jääv osa), Vahemetsa
15901:001:0089 (ainult kaitsealale jääv osa), Kiviste maaüksus 15901:001:0260 (ainult kaitsealale
jääv osa), Saaniko (ainult kaitsealale jääv osa), 13, Eksi Jüri 23a (ainult kaitsealale jääv osa), Eksi
Peeter 23 (ainult kaitsealale jääv osa), 14, LIX, Urda-Jüri maaüksus 15901:001:0250 (ainult
kaitsealale jääv osa), Möldri 15901:001:0200 (ainult kaitsealale jääv osa), A22 (ainult kaitsealale
jääv osa), A21 (ainult kaitsealale jääv osa), Saarde 15901:001:0156 (ainult kaitsealale jääv osa),
A20 (ainult kaitsealale jääv osa), Uuesaarde 15901:001:0150 (ainult kaitsealale jääv osa), Põllu
15901:001:0179 (ainult kaitsealale jääv osa), Kullassaare 15901:001:0086 (ainult kaitsealale jääv
osa), A19 (ainult kaitsealale jääv osa), A18 (ainult kaitsealale jääv osa), A17 (ainult kaitsealale jääv
osa), Õie A11 (ainult kaitsealale jääv osa), Kase A10 (ainult kaitsealale jääv osa), Kullipesa
15901:001:0087 (ainult kaitsealale jääv osa), Kalda 15901:001:0166, A16, Allika A12, Raba A23,
Kivi A5, Karjamaa 15901:001:0113 (ainult kaitsealale jääv osa), Rabakraavi 15901:001:00097
(ainult kaitsealale jääv osa), Suurevälja 15901:001:0057, 28 (ainult kaitsealale jääv osa), 29 (ainult
kaitsealale jääv osa), 30 (ainult kaitsealale jääv osa) 25 (ainult kaitsealale jääv osa), 32 (ainult
kaitsealale jääv osa), 26a (ainult kaitsealale jääv osa), 26 (ainult kaitsealale jääv osa), endised
kinnistud 5, 9 (Kärbu kraavist ida pool), 6 (Kärbu kraavist ida pool), LVI (Kärbu kraavist ida pool),
7 (Kärbu kraavist ida pool), LVII (Kärbu kraavist ida pool), 4 (Kärbu kraavist ida pool), 2 (Kärbu
kraavist ida pool), 70 (Kärbu kraavist ida pool), 71 (Kärbu kraavist ida pool), 74 (Kärbu kraavist ida
73
pool), 77 (Kärbu kraavist ida pool), 76 (Kärbu kraavist ida pool), 76a (Kärbu kraavist ida pool), 73
(Kärbu kraavist ida pool), 63 (Kärbu kraavist ida pool), 8 (Kärbu kraavist ida pool), 31 (Kärbu
kraavist ida pool), 8 (Kärbu kraavist ida pool), 16 (Kärbu kraavist ida pool), 31a (Kärbu kraavist ida
pool), Mihkli-Jüri 16 (ainult kaitsealale jääv osa); 3) Viruna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad
Tõstamaa vallas Asunduse maaüksus
82601:001:0005 (ainult kaitsealale jääv osa) ja Uue-Viruna maaüksus 82601:001:0008, Passi-
Jõekalda 82602:002:0022, Matsi 82601:001:0054, Lauri Tamnemaa 82601:001:0013, VirunaSauna
82601:001:0006, Tohuri Andrese 82601:001:0040:0041, Keskmetsa 82601:001:0019 ja endiste
kinnistute 151, 152, 153, 154, 155, 156, 157, 158, 140, 141, 126a, 126b, 139, 144, 173, 138, 125,
142, 143, 131b, 128, A362, 122, 121, 127, 147, 157, 153, 154, 152, 151, 123, 141 kaitsealale jääv
maa;
4) Salusaarte sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Audru vallas Audru metskonna kvartal 5 (ainult
eraldis 4) ja endised kinnistud Salu Jaan Eespere 17, Salu Jaan Tagapere 18, 1, 1a; 5) Tuuraste
sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Audru vallas Audru metskonna kvartal AU050; 6) Vallapiiri
sihtkaitsevöönd , kuhu kuulub Koonga vallas endise kinnistu Annuse 169 (ainult kaitsealale jääv
osa) maa;
7) Aru sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Audru vallas endise kinnistu Aru 59b (ainult kaitsealale
jääv osa) maa;
8) Vanaõue sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad Audru vallas Lehtmetsa maaüksus
15901:001:0064 ja endiste kinnistute A 49, Raja I, A 51 ja Vanaõue 1a maad (ainult kaitsealale jääv
osa);
9) Männikuste sihtkaitsevöönd , kuhu kuuluvad Tõstamaa vallas kinnistud Kastani
82602:002:0061, Tolli 82602:002:0007 (ainult kaitsealale jääv osa), Rannanurme
82602:002:0104 (ainult kaitsealale jääv osa) ja endiste kinnistute Uus-Kosa 91, 114, 110, 110c,
115, 109, 108, 112a, 112b, IIIa, III, 169, A 341 ja A 340 kaitsealale jääv maa.
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud § 6
lõikes 2 sätestatud juhul. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993,
39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78,
523; 2004, 20, 141) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult selleks ette valmistatud ja tähistatud paikades.
(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 15 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades, välja arvatud Salusaarte sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15.
veebruarist kuni 31. juulini ning Nätsi-Võlla sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ilma
kaitseala valitseja nõusolekuta.
(4) Rohkem kui 15 osalejaga rahvaürituste korraldamine kogu kaitsealal selleks ettevalmistamata
kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks;
74
2) tootmisega mitte seotud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks ja nende hooldustööd; 3) Soeva,
Tuuraste, Vallapiiri, Aru, Vanaõue, Männikuste ja Viruna sihtkaitsevööndi metsakooslustes
vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile puu- ja põõsarinde harvendamine, kusjuures kaitseala
valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo
ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) Soeva, Tuuraste, Vallapiiri, Aru, Vanaõue, Männikuste ja Viruna sihtkaitsevööndis alates 15. juulist kuni 1. märtsini ning Salusaarte sihtkaitsevööndis alates 1. augustist kuni 14. veebruarini
poollooduslike koosluste esinemisaladel niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ulatuses,
mis tagab poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise; 5) soo piirdekraavi
hooldustööd.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine,
välja arvatud käesoleva määrusega lubatud tegevus.
(2) Salusaarte sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. veebruarist kuni 31. juulini.
(3) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu, sõidukite ja
maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid ja radu ning nende parkimine väljaspool parklaid,
välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.
(4) Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud õpperadadel ja järelevalve-, teadus- ning päästetöödel.
(5) Kaitseala piires kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga:
1) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine;
2) maakorralduskava enne selle kinnitamist;
3) metsamajandamiskava enne selle väljastamist metsaomanikule [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 -
jõust. 01.05.2013];;
4) detailplaneering ja üldplaneering enne nende «Planeerimisseaduse» (RT I 2002, 99, 579) kohast
vastuvõtmist;
5) projekteerimistingimused ja ehitusprojekt enne ehitusele ehitusloa andmist.
§ 7. Kohustuslik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste ja avatud maastike säilitamiseks ning poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks kohustuslik puu- ja põõsarinde harvendamine ja niitmine
ulatuses, mis tagab poolloodusliku koosluse loodusväärtuste säilimise.
§ 8. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel
kehtestatud korras.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesoleva määrusega sätestatud juhtudel peab
vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku
taotluse.
75
(2) Kaitseala valitseja vastab nii taotlejale kui ka vastava loa andjale kirjaliku nõusoleku
andmisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste seadmisega või motiveeritud keeldumisega
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist
edasi lükata kuni keskkonnamõjude kohta heakskiidetud aruande saamiseni, teavitades sellest nii
nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
(4) Metsaraie taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ja kümne päeva jooksul pärast taotluse
saamist annab metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt
oma kirjaliku nõusoleku ning vajaduse korral seab omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud
keeldumise.
§ 10. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse
(1) Nätsi-Võlla ja Salusaarte sihtkaitsevööndis on metsa kaitse-eesmärk metsaökosüsteemi
arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Soeva, Tuuraste, Vallapiiri, Aru, Vanaõue, Männikuste ja Viruna sihtkaitsevööndis on metsa
kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning elupaikade kaitse. 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1).
Peaminister Juhan PARTS
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Heiki LOOT
Lisa 2. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kkk koostamise käigus tehtud kaitsekorra
ja piiride muutmise ettepanekud
Nätsi-Võlla hoiuala arvamine Nätsi-Võlla looduskaitseala kooseisu
Käesolevaga tehakse ettepanek laiendada Nätsi-Võlla looduskaitseala arvates selle koosseisu Nätsi-
Võlla hoiuala. Looduskaitseala soovituslik välispiir on esitatud alltoodud kaardil.
76
Aluskaart: Regio WMS, 2014.
Linnujahi keelustamine
Käesolevaga tehakse ettepanek linnujahi keelustamiseks Nätsi-Võlla looduskaitsealal kuna selle
puhul on tegemist samaaegselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva linnualaga, mille eesmärkidega ei
sobi kokku linnujahi pidamine.
Kaitse-eesmärkide täpsustamine
Vajadus on Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eesmärkide täpsustamiseks. Kaitse-eesmärkidesse
tuleb lisada järgmised alal hästi esindatud loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigad: huumustoitelised
77
järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aasrebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised
rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused turvastunud nõgudes (7150),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
Kaitse-eesmärkidesse tuleb lisada ka olulise kaitseväärtusega linnu ja taimeliigid. Lindude puhul
lähtutakse esmajärgus Nätsi-Võlla linnuala eesmärkidest. Kaitse-eeskirja täiendada järgmiste
liikidega: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas
(Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao
tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk
(Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn
(Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), sooloorkull
(Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus
grus); piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula),
tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja
suurkoovitaja (Numenius arquata); hallõgija (Lanius excubitor).
Kaitse-eesmärgiks seatakse järgmised kaitsealused taimeliigid ja nende kasvukohad: kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa),
jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga-kuuskjalg
(Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat
(Gymnadenia conopsea), künnapuu (Ulmus laevis), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis
palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold
(Huperzia selago).
78
Lisa 3. Väärtuste koondtabel
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud
tulemus
Elustik
Linnud
2.1.1.1 Niidurüdi
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb vähemalt
6-8 paari
niidurüdisid
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
elupaikade
kvaliteeti.
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesiteseb 6-8
paari
niidurüdisid
2.1.1.2 Kaljukotkas
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb vähemalt
üks kaljukotka
paar
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
elupaikade
kvaliteeti.
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb üks
kaljukotka
paar
2.1.1.3 Merikotkas
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb vähemalt
üks merikotka
paar
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
elupaikade
kvaliteeti.
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb üks
merikotka paar
2.1.1.4 Väikepistrik
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb vähemalt
üks väikepistriku
paar
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb üks
väikepistriku
paar
2.1.1.5 Kassikakk
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb vähemalt
üks kassikaku
paar
- Soo
servaalade
kuivendus
põhjustab osal
potentsiaalse
elupaiga aladest
alusmetsa
tihenemist ning
halvendab
elupaikade
kvaliteeti.
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb üks
kassikaku paar
2.1.1.6 Tutkas
Nätsi-Võlla
loodusalal pesitseb
vähemalt viis tutka
paari
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
- Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb
vähemalt üks
tutka paar
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
79
2.1.1.7 Partlased
Nätsi-Võlla
loodusalal pesitseb
edukalt 5 liiki
partlasi
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
- Võlla soo
servaalade loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
pesitseb edukalt
5 liiki partlasi
2.1.1.8 Soolinnustik
Nätsi-Võlla loodusala on
peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 15
alale
iseloomulikule soolinnustiku
liigile
- Kaitsealal ja hoiualal on
lubatud linnujaht
- Soo
servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Kaitse-eeskirja
muutmine - jahipidamisele ajalise piirangu seadmine Salusaarte
sihtkaitsevööndis ja linnujahi keelustamine
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla loodusala on
peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 15
alale
iseloomulikule soolinnustiku
liigile
2.1.1.9 Metsa- ja
mosaiikmaastike
linnustik
Nätsi-Võlla
loodusala on
peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 5
alale
iseloomulikule mosaiikmaastike liigile
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti.
Nätsi-Võlla soo
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusala on
peatumis- ja toitumiskohaks
vähemalt 5
alale
iseloomulikule mosaiikmaastike liigile
Taimed
2.1.2.1 Soohiilakas
Nätsi-Võlla
loodusalal
levib liik 217
ha suurusel alal
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
levib liik 217
ha suurusel alal
2.1.2.2 Sookäpp
Nätsi-Võlla
loodusalal
levib liik 122
ha suurusel alal
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
levib liik 122
ha suurusel alal
2.1.2.3 Kaunis kuldking
Nätsi-Võlla
loodusalal kasvab
liik kolmes
kasvukohas
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
kasvab liik
kolmes
kasvukohas
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud
tulemus
80
2.1.2.4 Jumalakäpp NätsiVõlla
loodusalal kasvab liik
kahes kasvukohas
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
kasvab liik kahes
kasvukohas
2.1.2.5 Eesti soojumikas
NätsiVõlla
loodusalal levib
liik 138 ha suurusel
alal
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal
levib liik 138
ha suurusel
alal
2.1.2.6 Kuninga-kuuskjalg
NätsiVõlla
loodusalal levib
liik 49 ha suurusel
alal
- Soo servaalade
kuivendus
halvendab
sooelupaikade
kvaliteeti
Nätsi-Võlla raba
servaalade
loodusliku
veerežiimi
taastamine
Nätsi-Võlla
loodusalal levib
liik 49 ha
suurusel alal
Kooslused
Veekogud
2.2.1.1 Huumustoitelised
järved ja järvikud (3160)
elupaigatüüp säilib
pindalal 208 ha
seisundiga A
kaudse nõrga
mõjuna raba
servades olevad
kuivendusobjektid.
pikaajaliselt aitavad
laugaste head
seisundit tagada
Nätsi-Võlla raba
servaalade
veerežiimi
taastamistööd.
elupaigatüüp
säilib pindalal
208 ha
seisundiga A
Niidud
2.2.2.1 Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
elupaigatüüp säilib
pindalal 9,6 ha
seisundiga A
- hooldamata
jätmine ja sellest
tulenev niitude
võsastumine ning
degradeerumine
niitude hooldamine
elupaigatüüp
säilib pindalal
9,6 ha
seisundiga B
2.2.2.4
Aas-rebasesaba
ja ürt-
punanupuga
niidud (6510)
elupaigatü üp säilib pindalal 6,4
ha seisundiga A
- hooldamata
jätmine ja sellest
tulenev
võsastumine ja
niidukoosluste
hävimine
niitude hooldusse
võtmine
elupaigatüüp
säilib pindalal
6,4 ha
seisundiga B
2.2.2.5 Puisniidud (6530*)
elupaigatü üp säilib pindalal
184 ha ha
seisundiga A
hooldamata jätmine ja sellest tulenev
võsastumine ning
puisniidu hävimine
puisniitude
hooldamine
ningvõsastunud ja
metsastuvate
puisniitude
taastamine
elupaigatüüp
säilib pindalal
184 ha
seisundiga B
Sood
81
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.3.1 Rabad (7110*)
elupaigatüüp säilib
pindalal vähemalt 7708 ha seisundiga A
- Raba ümbritseva kraavivõrgu, Alu freesturbaväljade ja
labidaturba karjääride jätkuv kuivendav mõju.
- Raba piirdekraavid ja alal
paiknevad
kuivendusobjektid
ning vanad
turbakarjäärid
avaldavad
negatiivset mõju
raba-aladele,
soodustades
paremat puude
kasvu ning
metsapiiri aeglast
nihkumist raba
keskosa suunas
Alu freesväljade korrastamine (taassoostamine).
Nätsi-Võlla soo
servaalade loodusliku
veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja
siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide
sulgemine)
elupaigatüüp säilib pindalal
vähemalt 7670
ha seisundiga A.
2.2.3.2 Rikutud kuid
taastumisvõimelised
rabad (7120)
Elupaik on
taastamistegevuste
toimel osaliselt
klassifitseerunud
tüüpi 7110* ning
rikutud rabade
pindala on
vähenenud 40
hektarini
- Raba
ümbritseva kraavivõrgu, Alu freesturbaväljade ja labidaturba
karjääride jätkuv kuivendav mõju.
- Raba
piirdekraavid ja
naabruses
paiknevad
kuivendusobjektid
ning vanad
turbakarjäärid
avaldavad
negatiivset mõju
raba-aladele,
soodustades
paremat puude
kasvu ning rikutud
rabaalade
metsastumist
Alu freesväljade
korrastamine (taassoostamine).
Nätsi-Võlla soo
servaalade loodusliku
veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja
siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide
sulgemine)
Rikutud rabade
pindala on 78,3 ha
seisundiga B
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
82
2.2.3.3 Siirde- ja
õõtsiksood (7140)
elupaigatüüp säilib
pindalal vähemalt 600 ha seisundiga A
- Nätsi- Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu
freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Soos
olevad
kuivenduskraavid
ning Alu
freesturbaväljade
kuivendussüsteemid
avaldavad jätkuvalt
negatiivset mõju
siirdesoo-aladele,
halvendades
elupaikade
seisundit ning
soodustades puude
kasvu ja metsapiiri
aeglast nihkumist
sooalade suunas
Alu freesväljade korrastamine (taassoostamine).
Nätsi-Võlla soo
servaalade loodusliku
veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja
siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide
sulgemine)
elupaigatüüp
säilib pindalal
vähemalt 600
ha seisundiga A
2.2.3.5 Liigirikkad
madalsood (7230)
elupaigatüüp säilib pindalal vähemalt 240 ha seisundiga B
- Nätsi- Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu
freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Soos
olevad
kuivenduskraavid
ning Alu
freesturbaväljade
kuivendussüsteemid
avaldavad jätkuvalt
negatiivset mõju
siirdesoo-aladele,
halvendades
elupaikade
seisundit ning
soodustades puude
kasvu ja metsapiiri
aeglast nihkumist
sooalade suunas
Alu freesväljade
korrastamine (taassoostamine).
Nätsi-Võlla soo
servaalade loodusliku
veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja
siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide
sulgemine)
elupaigatüüp säilib pindalal
vähemalt 240
ha seisundiga B
Metsad
83
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.4.1. Vanad loodusmetsad (9010*)
Elupaiga
kogupindala on
loodusliku
arengu tulemusel
suurenenud 548,3
hektarini (381 ha
võrra), elupaik on
seisundiga B,
loodusliku
arengu
tulemusena on
elupaiga seisund
paranenud
vähemalt 55 ha
suurusel alal
(hinnangult C >
B või B > A)
- Metsade majandamine (võimalikud
raied) hoiualale
jääval elupaiga
alal
Metsade loodusliku arengu tagamine raiete
reguleerimisega hoiualal ning kaitseala hooldatavates sihtkaitsevööndites.
Nätsi-Võlla hoiuala
arvamine Nätsi-Võlla
looduskaitseala
koosseisu
sihtkaitsevööndina
elupaigatüüp
säilib
pindalal
158,6 ha
seisundiga B
2.2.4.2. Vanad laialehised
metsad (9020*)
Elupaiga
kogupindala on
loodusliku arengu
teel suurenenud
82,8 hektarini (44
ha võrra), elupaik
on seisundiga B
(hea), loodusliku
arengu tulemusena
on elupaiga
seisund paranenud
(hinnangult C > B
või B > A)
vähemalt 17 ha
suurusel alal
- Metsade
majandamine (võimalikud raied)
hoiualal elupaiga
levikualal
Loodusliku arengu tagamine raiete reguleerimisega hoiualal ning
kaitseala hooldatavates sihtkaitsevööndites.
Nätsi-Võlla hoiuala
arvamine Nätsi-Võlla
looduskaitseala
koosseisu
sihtkaitsevööndina
elupaigatüüp
säilib pindalal
vähemalt 38,8
ha seisundiga B
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
84
2.2.4.3 Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Elupaiga
kogupindala on
loodusliku arengu
ja veerežiimi
taastamistegevuste
tulemusel
suurenenud 118,4
hektarini (65 ha
võrra) metsade
loodusliku arengu
ja veerežiimi
taastamistööde
toimel, elupaik on
seisundiga B,
veerežiimi
taastamistegevuste
ning loodusliku
arengu toimel on
elupaiga seisund
paranenud
(hinnangult C > B
või B > A)
vähemalt 30 ha
suurusel alal
- Nätsi- Võlla sood ümbritseva kraavivõrgu ja Alu
freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Nätsi- Võlla soo servades ning Nätsi-Võlla
hoiualal olevad kuivenduskraavid avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju
valdavalt sooservades levivatele madalsoometsadele ja soostunud
metsadele, halvendades elupaikade seisundit ning soodustades kõdusoostumist.
- metsade majandamine (võimalikud raied)
hoiualal
Nätsi-Võlla soo servaalade loodusliku
veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide sulgemine).
Alu freesväljade korrastamine (taassoostamine).
Metsade loodusliku
arengu tagamine raiete reguleerimisega hoiualal ning kaitseala hooldatavates sihtkaitsevööndites.
Nätsi-Võlla hoiuala
arvamine Nätsi-Võlla
looduskaitseala
koosseisu
sihtkaitsevööndina
elupaigatüüp
säilib pindalal
vähemalt 53,4
ha, seisundiga B
2.2.4.4 Siirdesoo- ja
rabametsad
(91D0*)
Elupaik levib 542
ha suurusel alal,
seisundiga B,
veerežiimi
taastamistegevuste
ning loodusliku
arengu toimel on
elupaiga üldpinda
suurenenud
praegusega
võrreldes 98 ha
võrra ning seisund
paranenud
(hinnangult C > B
või B > A)
vähemalt 70 ha
suurusel alal
- Nätsi- Võlla sood ümbritseva
kraavivõrgu ja Alu freesturbaväljade jätkuv kuivendav mõju.
- Nätsi- Võlla soo servades
olevad kuivenduskraavid avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju
valdavalt sooservades levivatele siirdesoo- ja rabametsadele, halvendades elupaiga seisundit.
- metsade
majandamine (võimalikud raied)
hoiualal.
Alu freesväljade korrastamine
(taassoostamine).
Nätsi-Võlla soo
servaalade loodusliku veerežiimi taastamine
(kaitsealal asuvate ja siiani toimivate ning
elupaika mõjutavate
kuivenduskraavide sulgemine).
Nätsi-Võlla hoiuala
arvamine Nätsi-Võlla
looduskaitseala
koosseisu
sihtkaitsevööndina
Elupaik on
säilinud
vähemalt 442 ha
suurusel alal,
seisundiga B
(hea).
Lisa 4. Kaasamise materjalid
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava I
kaasamiskoosolek
PROTOKOLL
Toimumise aeg: 18. juuli 2012.
Toimumise koht: Koonga vallavalitsus
Koosoleku algus: 16.00
Koosoleku lõpp: 17.00
Koosoleku juhataja: Marja-Liisa Meriste
Koosoleku protokollija: Kairi Sepp
Osalejad: Marja-Liisa Meriste – Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon
Ahti Umbsar – RMK Vändra metskond
Silver Seegar – Koonga Vallavalitsuse asevallavanem
Tiit Saarmets – AS Tootsi Turvas
Valter Villemson – maaomanik
Miranda Klay - maaomanik
Mati Ilomets - TLÜ Ökoloogia Instituut
Laimdota Truus - TLÜ Ökoloogia Instituut
Raimo Pajula –TLÜ Ökoloogia Instituut
Kairi Sepp –TLÜ Ökoloogia Instituut
Päevakord:
1. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitseväärtuste, kavandatava
kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
2. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
1. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitseväärtuste, kavandatava
kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
86
Raimo Pajula – Andis ülevaate kaitsekorralduskava olemusest, struktuurist ja seostest
kaitseeeskirjaga. Tutvustas planeeritavate tegevuste kava ja prioriteete ning
kaitsekorralduskava valmimise ajakava.
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala põhiosa moodustab rabamassiiv; loode ja idaosas
niitude ja puisniitude ala.
2. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
Arutelu ja küsimused
Laimdota Truus
Kõikide võsastunud puisniitude korral ei ole mõtet anda soovitusi taastamiseks.
Mati Ilomets
Nii taastamiseks kui hooldamiseks on toetused (Keskkonnaamet, PRIA), 30-40 ha puisniidu
hooldust oleks lisasissetulek.
Marja-Liisa Meriste
Suurem pindala tasub paremini ära. Riik eelistab taastamisele hooldamist.
Ahti Umbsar
Palju metsa on kaitse all. RMK ei lase Lv kasvada, olgu Ku või Ks. Märgistada, kus ei ole
perspektiivsed alad. Nätsi-Võlla kandis majandusmetsi kaitseala piiresse ei jää.
Valter Villemson
Jahindusest. Kuna kaitseala servas on söötmispunktid, siis seakarjad tulevad ka läheduses olevatele
eramaadele. Ettepanek viia söötmiskohad kaugemale. Suvel söödetakse, kuid talvel ei pääseta ligi.
Lisaks kasvasid ümbruskonnas mitmed orhideeliigid, kuid nüüd on sigade tegevuse tõttu kadunud.
Laimdota Truus
Sigade söötmiskohad tuleks kaitsealast kaugemale viia.
Koosoleku juhataja: / / Marja-Liisa Meriste
Koosoleku protokollija: / / Kairi Sepp
87
Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava II kaasamiskoosolek 27.11.2012
(Audru vallamaja)
Algus 16:00
Tallinna Ülikool Ökoloogia Instituut: Mati Ilomets, Laimdota Truus
Keskkonnaamet: Marja-Liisa Meriste, Käthlin Rillo
Maaomanikud/huvilised: Elvi Vaiksalu, Kaido Vaiksalu, Kristjan Saarsoo, Priit Lepik, Karmo
Kuura
*Mati Ilomets räägib Alu turbaraba korrastamisest, soo servaalade veerežiimi taastamisest
(kuivenduskraavid vajavad sulgemist) selleks, et raba servad läheksid märjemaks (jõhvikad
kasvaksid siis paremini), murakat ilmselt hakkab ka seal rohkem kasvama. Puisniidud on suurelt
jaolt eravalduses. Neid tuleks taastada (paljude taimeliikide elupaigad + putukad ja liblikad). Osasid
puisniite hooldatakse, aga idapoolses servas on paljud võsastunud. Neid oleks võimalik seal korda
teha ja taastada (Omanikud ilmselt ei ole eriti vaimustuses sellest, kuigi toetust on võimalik saada).
Üks võimalus on, et oleksid mingid firmad, kes tegelevad sellega (vajalik tehnika). Saaks niidud
korda ja visuaalselt kena vaadata. Traditsioonilised maastikud.
*Laimdota Truus - Niidetakse mitmel pool ja hooldatakse. Hea oleks, kui saaks suurema pinna
puisniite hooldatud.
*Mati Ilomets - Omanikud arvavad, et niitude hooldamisega on jama liiga palju, lisaks on vaja
tehnikat. Kui on suur ala, siis on asjal rohkem mõtet. Inimesed ei hakka väikese maatüki pärast
vaeva nägema. Samas inimesed on huvitatud, et niidud oleksid korras.
*Laimdota Truus - räägib puisniitude erinevatest rühmadest.
*Elvi Vaiksalu - See ots, kus oja saab alguse (pisike raba äär). Elan rabaservas ja koprad on maa
üle ujutanud, et üldse peale ei saa, nii märg. Oleme jahimeestega rääkinud, neid see ei huvita. Sead
elavad seal samuti.
*Mati Ilomets - Kas teie maa jääb sinna? (Pirsi-Mihkli)
*Elvi Vaiksalu - (näitab oma maatüki asukohta). Kõik on ikka vee all. Varem sai tennistega rabale,
kuid nüüd tuleb vesi üle kummikuääre.
*Kaido Vaiksalu - On olemas firmad, kes aitavad niite korras hoida. Kust neid leida?
*Mati Ilomets - Neid firmasid võiks rohkem olla, kes niite hooldaks. Võib-olla keegi tahab hakata
tegelema sellega, kel tehnika olemas.
*Kaido Vaiksalu - Olen rääkind nendega, kellel on tehnika olemas. Suur kulu on selle tööga.
Niidud enamasti võsastunud ja liiga raske töö. Tegijad ei ole asjast huvitatud.
*Mati Ilomets - Kui niidud on võssa kasvanud, siis ikka peab olema inimene, kes oskab seda asja
korda teha.
*Elvi Vaiksalu - Ainult sarapuid kõik täis.
88
*Priit Lepik - Ainult piibelehed kasvavad.
*Kaido Vaiksalu - Aga kui nende võsaostjatega kaupa teha?
*Marja-Liisa Meriste - Sellest võsast tuleks liiga väikesed kogused.
*Kristjan saarsoo - Kännud jäävad ikka püsti.
*Kaido Vaiksalu - Kui maa niisuguseks saaks, et seda niita kannataks. Ei saa kuidagi võsa maha.
Keegi pole huvitatud seda tegemast. Asi pole alati nii, et omanik ei taha.
*Laimdota Truus - Suur töö on see niitmine. Positiivne oleks see, kui kujuneks välja sellised
ettevõtted, kellel oleks võimalik neid niite korda teha.
*Mati Ilomets - Peab olema huvi seda teha, kes tegema hakkab. Selle tööga midagi väga ei teeni,
saab lihtsalt ilusa asja sellest.
*Kaido Vaiksalu - Talgutega tehti Nedrema korda. Raha on tegijatele liiga väike.
*Laimdota Truus - Vanad puisniidu puud kasvavad, need jäävad teiste puude varju ja ei kannata
seda. Esimene töö peaks olema, et vanade tammede juurest teised puud maha, et nad valgust saaks.
*Kaido Vaiksalu - Niitmist segab vana muru ja noor võsa. See on nii suur ja seda niita ei saa.
*Laimdota Truus - Selle vastu aitab hästi karjatamine.
*Kaido Vaiksalu - Vanasti oli nii, et metsaheinamaa ja sealt tehti lambaheina.
*Laimdota Truus - Eesti riik on lubanud Brüsselile, et riik hooldab puisniite.
*Kaido Vaiksalu - Inimesed pole huvitatud asjast.
*Mati Ilomets - Riik peaks asja organiseerima, iseenesest ei saa midagi. Mingi abi peab tulema.
*Marja-Liisa Meriste - Liiga palju erinevaid omanikke poolloodusliku ala peal ja rahvas ei käi
tänapäeval omavahel läbi niipalju.
*Mati Ilomets - Paljud omanikud ei elagi kohapeal. Ei saa milleski kokkuleppele. See, et rahvas
kokkuleppele ei saa, ei ole enam Keskkonnaameti rida.
*Kaido Vaiksalu - Loomad oleksid head puisniidu korrastajad. Kolhoosi ajal olid seal mullikad, see ala, kus nad sõid, oli nagu puisniit. Praegu oleksid hundid karjatamise probleemiks seal. Sead
on seal üles tuhninud kõik.
*Kristjan Saarsoo- Sead on suureks probleemiks.
*Kaido Vaiksalu - Sead tegid kartulitega puhta töö. Suured karjad. Teised murelapsed on koprad.
*Elvi Vaiksalu -Mida nende kobrastega teha? Andke nõu.
*Kaido Vaiksalu - Suured magistraalkraavid ääreni vett täis, sest koprad on seal tegutsenud.
*Mati Ilomets - Kui kraavi ei oleks, siis koprad ei tuleks sinna paisutama.
*Kaido Vaiksalu - Teine lahendus: kas on õige, et need veekraavid peaks üles paisutama? Nätsi
peakraav: kunagi talumehed kasvatasid lina ja seal on head mullad. Kolhoosi ajal kasvatati lina.
Talumehed kaevasid rabasse linaleotamiseks augud ja need augud olid kogu aeg vett täis, suur kraav
ei võtnud seda vett ära. Kui see kraav oleks nii, nagu ta oli, siis ei teeks see kraav rabale midagi.
89
*Mati Ilomets - Keegi enam ei taha seal midagi teha. Ei taha karjatada, lina kasvatada ega midagi.
Keegi ei puutu neid.
*Kaido Vaiksalu - Need kraavid tuleks seal säilitada. Jõhvikaid ka igal pool ei ole. Kaitsealuseid
taimi on seal üpris vähe, neid ei hävita keegi. On juba ammusest ajast seal. Kaljukotkaste
pesitsuskohad on seal juba 100 aastat (salusaartel). Tegin uurimistöö selle kohta.
*Karmo Kuura - Kas neid maaomanikke, kellega see kaitseala piirneb, mõjutab see?
*Mati Ilomets - Ei mõjuta.
*Karmo Kuura - Kas kraavide puhastamist ette nähtud ei ole. Palju kopratamme täis, et räägite et
neid kraave kinni ajada?
*Mati Ilomets - Kui koprad ujutavad üle, peavad omanikud ise selle asjaga tegelema. Piirikraaviga
ei ole plaane.
*Karmo Kuura - Turbamaardla- kas arvestati sellega, et võiks hoopis uuesti kasutusele võtta? Et
võiks lõpuni kaevandada?
*Mati Ilomets - Arvestati, et rohkem enam ei kaevandata. Pole mõtet teda hoida seal. Madalsoo
turvas. Väike ala ja ei tasu ennast ära.
*Karmo Kuura - Kas Alu maardlasse jääb asfalttee alles?
*Mati Ilomets - Jääb.
*Karmo Kuura – Tee sees on muid aineid ka. Seal oli algselt võsa all ja siis pandi kruusa ja killustik
ja siis asfalt. Teoreetiline huvi asfalti üles võtmiseks ja tee likvideerimiseks alal.
*Mati Ilomets - Siis tuleks seda asja läbi rääkida. Praegu on taastamise projekt tehtud ja tuleb ta
lihtsalt ringi teha. Tasub kiirustada selle asjaga. Hakkavad vett seal kraavides juba üles paisutama.
*Karmo Kuura - Kobras on seal juba vee üles paisutanud.
*Mati Ilomets - Kobras läheb minema sealt siis, kui ise tahab.
*Karmo Kuura - Kopraid on seal ikka väga palju.
*Elvi Vaiksalu - Jahimeestega pole kobraste teemal üldse mõtet rääkida.
*Mati Ilomets - Koprad on ikkagi jahimeeste rida.
*Karmo Kuura - See raba on looduskaitseala, kas on siis nii võimsalt vaja seda vett paisutada ja
kraavid kinni ajada? Ega need asjad suurele rabale ei mõju.
*Mati Ilomets - Aga mida see kraav annab? Ei anna mitte midagi, metsa ei saa, turvast võtta ei saa.
*Karmo Kuura - Kui vett täis on, siis maaparandus ei tööta.
*Mati Ilomets - Suurt serva-peakraavi ei puutu keegi. Juhib vett edasi.
*Karmo Kuura - Ei juhi, kui koprad ka seal on. Maaparandusvesi ära ei voola.
Koosoleku juhataja: / / Marja-Liisa Meriste
Koosoleku protokollija: / / Käthlin Rillo (Keskkonnaamet)
90
Lisa 5. Nätsi-Võlla loodusalale (Nätsi-Võlla loodus-kaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala) jäävad
maaüksused
Maainfo on esitatud seisuga 01.04.2013.
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
93002:005:0200 Rae küla Vändra vald Käbulaane Eraomand
93002:005:0253 Rae küla Vändra vald Raealt Perdi Kaarel Eraomand
93002:005:0062 Rae küla Vändra vald Raemäelti Eraomand
15901:001:0260 Soeva küla Audru vald Kiviste Eraomand
82601:001:0062 Kiraste küla Tõstamaa vald Kivi-Kaarli Eraomand
15905:001:0140 Eassalu küla Audru vald Metsa-Jüri Eraomand
33402:002:0181 Nätsi küla Koonga vald Annuse Eraomand
33402:002:0180 Kalli küla Koonga vald Topi Eraomand
15905:001:0150 Eassalu küla Audru vald Oja-Madise Eraomand
33402:002:0184 Nätsi küla Koonga vald Vallapiiri Eraomand
33402:002:0185 Kalli küla Koonga vald Karjamaa Eraomand
33402:002:0186 Nätsi küla Koonga vald Vallapiiri Eraomand
33402:002:0188 Kalli küla Koonga vald Oti Eraomand
33402:002:0194 Palatu küla Koonga vald Naelaka Eraomand
33402:002:0052 Kalli küla Koonga vald Sööni-Villema Eraomand
82601:002:0123 Alu küla Tõstamaa vald Tooma Eraomand
82601:002:0125 Alu küla Tõstamaa vald Ennu Eraomand
15901:001:0022 Soeva küla Audru vald Kubja Eraomand
15905:001:0163 Eassalu küla Audru vald Tua Eraomand
15901:001:0180 Soeva küla Audru vald Vanaõue-Aadu Eraomand
15905:001:0227 Soomra küla Audru vald Murro-Mati Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
91
33402:002:0225 Peantse küla Koonga vald Enno-Jaani Eraomand
33402:002:0235 Peantse küla Koonga vald Matsi-Villema Eraomand
15905:001:0175 Soomra küla Audru vald Umlaugu Eraomand
33401:001:0003 Peantse küla Koonga vald Alt-Tõnise Eraomand
82601:001:0001 Kiraste küla Tõstamaa vald Viruna Eraomand
33402:002:0010 Kalli küla Koonga vald Tännaste Eraomand
82602:002:0007 Männikuste küla Tõstamaa vald Kuldkinga Eraomand
33402:002:0037 Kalli küla Koonga vald Sooääre Eraomand
15901:001:0057 Kärbu küla Audru vald Suurevälja Eraomand
33402:002:0046 Palatu küla Koonga vald Tuhasoone Eraomand
82602:002:0056 Alu küla Tõstamaa vald Kundro Eraomand
82601:002:0019 Alu küla Tõstamaa vald Kundro Eraomand
15905:001:0136 Soomra küla Audru vald Orika Jüri Eraomand
15901:001:0108 Soeva küla Audru vald Lepiku Eraomand
33402:002:0077 Palatu küla Koonga vald Jüri Eraomand
15901:001:0150 Aruvälja küla Audru vald Uuesaarde Eraomand
15901:001:0166 Aruvälja küla Audru vald Kalda Eraomand
15901:001:0175 Soeva küla Audru vald Urda-Aadu Eraomand
15905:001:0216 Eassalu küla Audru vald Jaagu Antsu Metsa Eraomand
82602:002:0190 Alu küla Tõstamaa vald Kälu-Andrese Eraomand
33402:002:0098 Peantse küla Koonga vald Lauri-Aadu Eraomand
15901:001:0218 Soeva küla Audru vald Seapesa Eraomand
33401:001:0191 Peantse küla Koonga vald Reinu mets Eraomand
15901:001:0250 Soeva küla Audru vald Urda-Jüri Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
92
82601:002:0127 Alu küla Tõstamaa vald Ennu Eraomand
33402:002:0199 Palatu küla Koonga vald Kivimardi Eraomand
33402:002:0201 Kalli küla Koonga vald Kiisiniidu Eraomand
15901:001:0294 Soeva küla Audru vald Ansumardi Eraomand
82602:002:0146 Ermistu küla Tõstamaa vald Asoste Indrek Eraomand
33402:002:0211 Nätsi küla Koonga vald Pälma Eraomand
33402:002:0218 Kalli küla Koonga vald Otsa Eraomand
82601:001:0074 Kiraste küla Tõstamaa vald Teoste-Mardi Eraomand
82601:001:0020 Kiraste küla Tõstamaa vald Viruna Eraomand
82601:002:0005 Alu küla Tõstamaa vald Jalaka Eraomand
82602:002:0022 Kiraste küla Tõstamaa vald Passi-Jõekalda Eraomand
82602:002:0016 Männikuste küla Tõstamaa vald Haavatuka Eraomand
33401:001:0037 Peantse küla Koonga vald Uue-Aado Eraomand
33402:002:0030 Kalli küla Koonga vald Kaljula Eraomand
15905:001:0086 Eassalu küla Audru vald Saviste Eraomand
33402:002:0039 Palatu küla Koonga vald Jaanika Eraomand
82602:002:0043 Männikuste küla Tõstamaa vald Kalevi Eraomand
15905:001:0124 Eassalu küla Audru vald Oja-Mihkli Eraomand
82601:001:0019 Kiraste küla Tõstamaa vald Keskmetsa Eraomand
15901:001:0064 Soeva küla Audru vald Lehtmetsa Eraomand
33402:001:0057 Peantse küla Koonga vald Jaagu Eraomand
33402:002:0067 Palatu küla Koonga vald Lodja-Hansu Eraomand
33402:002:0071 Nätsi küla Koonga vald Liisu Eraomand
15901:001:0096 Aruvälja küla Audru vald Metsaläpu Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
93
15901:001:0098 Kärbu küla Audru vald Sarapiku Eraomand
15901:001:0105 Soeva küla Audru vald Kebaste Jaani Eraomand
15905:001:0183 Eassalu küla Audru vald Pirsi Mihkli Eraomand
15905:001:0181 Eassalu küla Audru vald Kailepa Eraomand
15901:001:0117 Aruvälja küla Audru vald Nurga Eraomand
82602:002:0104 Männikuste küla Tõstamaa vald Rannamaa Eraomand
15905:001:0191 Soomra küla Audru vald Aru Eraomand
82601:001:0049 Kiraste küla Tõstamaa vald Asunduse Eraomand
15901:001:0156 Aruvälja küla Audru vald Saarde Eraomand
15905:001:0208 Eassalu küla Audru vald Juuriku Jüri Eraomand
82601:002:0064 Alu küla Tõstamaa vald Juhani Raba Eraomand
15905:001:0226 Soomra küla Audru vald Murro-Jaani Eraomand
33402:002:0116 Palatu küla Koonga vald Metsaääre Eraomand
15901:001:0238 Aruvälja küla Audru vald Õie Eraomand
15905:001:0260 Eassalu küla Audru vald Abram Ado Eraomand
15901:001:0344 Soeva küla Audru vald Vanaõue Eraomand
82602:002:0274 Männikuste küla Tõstamaa vald Kössa-Grete Eraomand
33402:002:0053 Kalli küla Koonga vald Sööni-Villema Eraomand
15901:001:0295 Soeva küla Audru vald Mihkli Ans Eraomand
33402:002:0243 Palatu küla Koonga vald Enno Eraomand
33402:002:0269 Kalli küla Koonga vald Paaru Eraomand
82601:002:0007 Alu küla Tõstamaa vald küti Eraomand
82601:001:0008 Kiraste küla Tõstamaa vald Uue-Viruna Eraomand
33402:002:0040 Palatu küla Koonga vald Lõo Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
94
15905:001:0096 Soomra küla Audru vald Vanatoa Eraomand
82602:002:0061 Männikuste küla Tõstamaa vald Kastani Eraomand
33402:002:0065 Palatu küla Koonga vald Kadaka Eraomand
33402:002:0068 Palatu küla Koonga vald Sihi Eraomand
15901:001:0089 Soeva küla Audru vald Vahemetsa Eraomand
33402:002:0070 Nätsi küla Koonga vald Liisu Eraomand
33402:002:0078 Kalli küla Koonga vald Jüri Eraomand
15901:001:0179 Aruvälja küla Audru vald Pällu Eraomand
15905:001:0201 Soomra küla Audru vald Murro-Kärtsi Eraomand
33402:002:0096 Peantse küla Koonga vald Enno-Priidiku Eraomand
15905:001:0211 Eassalu küla Audru vald Juuriku Jüri Eraomand
82601:001:0076 Kiraste küla Tõstamaa vald Endriku Märdi Eraomand
82601:001:0076 Kiraste küla Tõstamaa vald Endriku Märdi Eraomand
82601:001:0076 Kiraste küla Tõstamaa vald Endriku Märdi Eraomand
15901:001:0205 Aruvälja küla Audru vald Raba Eraomand
82602:002:0209 Männikuste küla Tõstamaa vald Mätta Eraomand
15905:001:0225 Eassalu küla Audru vald Aru Eraomand
82601:001:0080 Kiraste küla Tõstamaa vald Kase-Aadu Eraomand
15901:001:0310 Soeva küla Audru vald Möldre Eraomand
33401:001:0190 Peantse küla Koonga vald Reinupällu Eraomand
15901:001:0340 Soeva küla Audru vald Rehepapi Eraomand
82602:002:0260 Männikuste küla Tõstamaa vald Pällu Eraomand
33402:002:0220 Kalli küla Koonga vald Ülle Eraomand
15901:001:0303 Soeva küla Audru vald Tammemetsa katastriüksus Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
95
82601:001:0007 Kiraste küla Tõstamaa vald Punaoja Eraomand
33402:002:0024 Palatu küla Koonga vald Kilgi Eraomand
33402:002:0043 Palatu küla Koonga vald Uue-Vainu Eraomand
33402:002:0061 Kalli küla Koonga vald Lembra-Kalli Eraomand
15901:001:0095 Soeva küla Audru vald Kebaste Tooma Eraomand
82601:002:0037 Alu küla Tõstamaa vald Pärna Eraomand
15901:001:0113 Aruvälja küla Audru vald Karjamaa Eraomand
82601:001:0040 Kiraste küla Tõstamaa vald Tohuri Andrese Eraomand
33402:002:0093 Palatu küla Koonga vald Lembra-Villema Eraomand
33402:002:0094 Palatu küla Koonga vald Lembra-Villema Eraomand
15901:001:0163 Soeva küla Audru vald Tänava Eraomand
15901:001:0177 Kärbu küla Audru vald Jaaguri Eraomand
15905:001:0217 Eassalu küla Audru vald Jaagu Antsu Metsa Eraomand
15901:001:0200 Aruvälja küla Audru vald Möldri Eraomand
33402:002:0115 Palatu küla Koonga vald Priidiku Eraomand
15901:001:0319 Soeva küla Audru vald Vanaäue Eraomand
33402:002:0138 Palatu küla Koonga vald Tohvre Eraomand
82602:002:0259 Männikuste küla Tõstamaa vald Lageda Eraomand
82601:001:0041 Kiraste küla Tõstamaa vald Tohuri Andrese Eraomand
15901:001:0133 Aruvälja küla Audru vald Sepa Eraomand
82601:001:0050 Kiraste küla Tõstamaa vald Pasunduse Eraomand
82601:001:0077 Kiraste küla Tõstamaa vald Endriku Märdi Eraomand
15901:001:0220 Kärbu küla Audru vald Metsavenna Eraomand
82601:001:0054 Kiraste küla Tõstamaa vald Matsi Eraomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
96
15905:001:0251 Soomra küla Audru vald Pihlaka Eraomand
82601:001:0098 Kiraste küla Tõstamaa vald Teoste raba Eraomand
15901:001:0106 Soeva küla Audru vald Kebaste Jaani Eraomand
15901:001:0109 Soeva küla Audru vald Lepiku Eraomand
15901:001:0132 Aruvälja küla Audru vald Sepa Eraomand
15901:001:0204 Aruvälja küla Audru vald Raba Eraomand
82601:002:0052 Alu küla Tõstamaa vald Liivametsa Eraomand
82602:002:0238 Männikuste küla Tõstamaa vald Suur Heinamaa Eraomand
15905:001:0286 Soomra küla Audru vald Murrumetsa Eraomand
15901:001:0373 Aruvälja küla Audru vald Rohtaia Eraomand
15901:001:0372 Aruvälja küla Audru vald Mardi Eraomand
33402:002:0108 Palatu küla Koonga vald Noore Eraomand
15901:001:0234 Soeva küla Audru vald Saaniko Eraomand
82601:002:0067 Alu küla Tõstamaa vald Häädaste Eraomand
82602:002:0308 Männikuste küla Tõstamaa vald külvi Eraomand
15901:001:0316 Soeva küla Audru vald Äksi Eraomand
15901:001:0125 Soeva küla Audru vald Alu turbaraba Munitsipaalomand
82601:001:0069 Kiraste küla Tõstamaa vald Audru metskond 31 Riigiomand
82601:001:0070 Kiraste küla Tõstamaa vald Audru metskond 39 Riigiomand
82601:001:0071 Kiraste küla Tõstamaa vald Audru metskond 32 Riigiomand
15901:001:0300 Soeva küla Audru vald Audru metskond 30 Riigiomand
15901:001:0087 Aruvälja küla Audru vald Audru metskond 77 Riigiomand
15901:001:0237 Soeva küla Audru vald Kivikünka Riigiomand
82602:002:0322 Männikuste küla Tõstamaa vald Audru metskond 113 Riigiomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
97
15901:001:0097 Aruvälja küla Audru vald Audru metskond 78 Riigiomand
82601:001:0111 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 95 Riigiomand
82601:001:0111 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 95 Riigiomand
82601:001:0111 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 95 Riigiomand
82601:001:0006 Kiraste küla Tõstamaa vald Audru metskond 79 Riigiomand
82601:001:0013 Kiraste küla Tõstamaa vald Nätsi-Välla looduskaitseala 1 Riigiomand
82601:001:0108 Kiraste küla Tõstamaa vald Audru metskond 107 Riigiomand
82602:002:0330 Ermistu küla Tõstamaa vald Audru metskond 109 Riigiomand
82602:002:0319 Männikuste küla Tõstamaa vald Audru metskond 106 Riigiomand
15901:001:0376 Soeva küla Audru vald Audru metskond 89 Riigiomand
15905:001:0301 Soomra küla Audru vald Audru metskond 96 Riigiomand
82601:001:0110 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 94 Riigiomand
33402:002:0155 Nätsi küla Koonga vald Varbla metskond 80 Riigiomand
33402:001:0212 Peantse küla Koonga vald Varbla metskond 81 Riigiomand
15901:001:0299 Soeva küla Audru vald Audru metskond 19 Riigiomand
33402:002:0049 Peantse küla Koonga vald 16180 Karuse-Kalli tee Riigiomand
33404:002:0044 Kalli küla Koonga vald 19131 Kalli-Tõstamaa-
Värati tee Riigiomand
82602:003:0248 Kiraste küla Tõstamaa vald Ojaääre Riigiomand
15905:001:0295 Kärbu küla Audru vald Audru metskond 94 Riigiomand
15905:001:0303 Eassalu küla Audru vald Audru metskond 98 Riigiomand
82601:001:0112 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 96 Riigiomand
82601:001:0024 Kiraste küla Tõstamaa vald 19131 Kalli-Tõstamaa-
Värati tee Riigiomand
82601:001:0024 Kiraste küla Tõstamaa vald 19131 Kalli-Tõstamaa-
Värati Riigiomand
Katastritunnus Küla Vald Maaüksuse nimetus Omandivorm
tee
98
33402:002:0055 Nätsi küla Koonga vald 60 Pärnu-Lihula tee Riigiomand
15905:001:0287 Eassalu küla Audru vald Tuametsa Riigiomand
82601:002:0105 Alu küla Tõstamaa vald Hansoni Riigiomand
15901:001:0217 Soeva küla Audru vald Audru metskond 67 Riigiomand
15901:001:0377 Soeva küla Audru vald Audru metskond 90 Riigiomand
82601:001:0109 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 90 Riigiomand
82601:001:0109 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 90 Riigiomand
82601:001:0109 Kiraste küla Tõstamaa vald Varbla metskond 90 Riigiomand
15901:001:0375 Aruvälja küla Audru vald Audru metskond 95 Riigiomand
15901:001:0219 Soeva küla Audru vald Seatee L1 Riigiomand
33402:002:0158 Kalli küla Koonga vald Varbla metskond 73 Riigiomand
82602:002:0320 Männikuste küla Tõstamaa vald Audru metskond 110 Riigiomand
82602:002:0321 Männikuste küla Tõstamaa vald Audru metskond 111 Riigiomand
15905:001:0300 Soomra küla Audru vald Audru metskond 93 Riigiomand
15905:001:0305 Kõima küla Audru vald Audru metskond 52 Riigiomand
99
Lisa 6. Haudelinnustiku muutused Nätsi rabas aastate vahemikul 1989 – 1999
Nr Liik 1989 1999 Muutus
1 Laululuik Cygcyg 1 n
2 Viupart Anapen 1 e
3 Piilpart Anacre 12 4 - -
4 Sinikael-part Anapla 8 8 0
5 Tuttvart Aytful 15 7 - -
6 Sõtkas Buccla 22 21 0
7 Rabapüü Laglag 1 n
8 Teder1 Tetrix 12 11 0
9 Sookurg Grugru 2 11 + +
10 Rüüt Pluapr 64 66 0
11 Kiivitaja Vanvan 14 48 + +
12 Balti risla Calalp 1 2 +
13 Tikutaja Galgal 4 2 -
14 Mustsaba-vigle Limlim 5 25 + +
15 Väikekoovitaja Numpha 12 2 - -
16 Suurkoovitaja Numarq 1 3 +
17 Punajalg-tilder Tritot 27 50 + +
18 Heletilder Trineb 1 n
19 Mudatilder Trigla 12 66 + +
20 Naerukajakas Larrid 9 22 + +
21 Kalakajakas Larcan 20 25 +
22 Hõbekajakas Lararg 2 2 0
23 Kägu Cuccan 2 7 + +
24 Kassikakk Bubbub 1 e
Nr Liik 1989 1999 Muutus
100
25 Põldlõoke Alaarv 48 129 + +
26 Metskiur Anttri 70 37 -
27 Sookiur Antpra 114 285 + +
28 Lambahänilane Motfla 2 n
29 Linavästrik Motalb 14 27 + +
30 Kadakatäks Saxrub 47 73 +
31 Kivitäks Oenoen 2 1 -
32 Väike-põõsalind Sylcur 1 3 +
33 Pruunselg-põõsalind Sylcom 4 n
34 Salu-lehelind Phylus 17 15 0
35 Tutt-tihane Parcri 1 n
36 Punaselg-õgija Lancol 1 8 + +
37 Hallõgija Lanexc 1 2 +
38 Hallvares Corone 1 3 +
39 Ronk Corrax 1 e
40 Metsvint Fricoe 25 19 0
1 tedre arvukust on hinnatud loendustel kohatud kukkede arvu järgi
101
Lisa 7. Võlla raba (6400 ha) haudelinnustik 1998. aastal
Liik Kood Arv (paari) p/100ha %
sookiur Antpra 590 9,22 32,6%
metskiur Anttri 298 4,66 16,5%
põldlõoke Alaarv 172 2,69 9,5%
kadakatäks Saxrub 112 1,75 6,2%
rüüt Pluapr 105 1,64 5,8%
mudatilder Trigla 94 1,47 5,2%
metsvint Fricoe 78 1,22 4,3%
kiivitaja Vanvan 61 0,95 3,4%
salu-lehelind Phylus 50 0,78 2,8%
punajalg-tilder Tritot 37 0,58 2,0%
linavästrik Motalb 31 0,48 1,7%
kägu Cuccan 22 0,34 1,2%
tikutaja Galgal 21 0,33 1,2%
mustsaba-vigle Limlim 20 0,31 1,1%
teder Tetrix 15 0,23 0,8%
punaselg-õgija Lancol 13 0,20 0,7%
kalakajakas Larcan 11 0,17 0,6%
väikekoovitaja Numpha 11 0,17 0,6%
sookurg Grugru 11 0,17 0,6%
väike-põõsalind Sylcur 7 0,11 0,4%
risla Calalp 6 0,09 0,3%
hallrästas Turpil 5 0,08 0,3%
talvike Embcit 4 0,06 0,2%
sõtkas Buccla 4 0,06 0,2%
Liik Kood Arv (paari) p/100ha %
tutkas Phipug 3 0,05 0,2%
102
sinikael-part Anapla 3 0,05 0,2%
soo-loorkull Cirpyg 3 0,05 0,2%
rootsiitsitaja Embsch 3 0,05 0,2%
aed-põõsalind Sylbor 3 0,05 0,2%
hallõgija Lanexc 2 0,03 0,1%
vihitaja Acthyp 2 0,03 0,1%
rabapüü Laglag 2 0,03 0,1%
suurkoovitaja Numarq 1 0,02 0,1%
hõbekajakas Lararg 1 0,02 0,1%
tuuletallaja Faltin 1 0,02 0,1%
hallvares Corcor 1 0,02 0,1%
pruunselg-põõsalind Sylcom 1 0,02 0,1%
tutt-tihane Parcri 1 0,02 0,1%
piilpart Anacre 1 0,02 0,1%
tuttvart Aytful 1 0,02 0,1%
roo-loorkull Ciraer 1 0,02 0,1%
laululuik Cygcyg 1 0,02 0,1%
väikepistrik Falcol 1 0,02 0,1%
Kokku 43 1810 28,3 100%
103
Lisa 8. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala piiritähiste soovitatav paiknemine
Aluskaart: Maa-ameti baaskaart WMS, 2015.
104
Lisa 9. Nätsi-Võlla looduskaitseala infotahvlite soovitatavad asukohad
Aluskaart: Regio WMS, 2013.
105
Lisa 10. Ettepanek Natura standardandmebaasis elupaigaandmestiku muutmiseks
Loodusala
kood Loodusala
nimi Natura 2000 loodusalade standardandmebaasi
andmestik Uus andmestik Põhjendused
EE0040336 Nätsi-Võlla
loodusala I lisa.
Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid
Ala hinnang
Kood
Katvus
[ha] A|B|C|D
A|B|C Katvus
[ha]
Andmete
kvaliteet A|B|C|D
A|B|C
Esinduslikkus
Loodus-
kaitseline
seisund
Üldhinnang
Esinduslikkus
Loodus-
kaitseline
seisund
Üldhinnang
6270* 2,3 C C C 9,6 hea C C C 2012. aastal tehtud välitööde käigus pindala
täpsustamine.
6410 0,115 C B B puudub hea - - -
2012. aastal tehtud
välitöödel andmetel
elupaiga kriteeriumitele
vastavaid sinihelmikaniite
alal ei esine.
106
6450 11,5 C C C puudub hea - - -
2012. aastal tehtud välitöödel ega ka varasemate
kaardimaterjalide järgi
puhtal kujul lamminiite
alal ei esine.
6510 11,5 C C C 6,4 hea B B B 2012. aastal tehtud
välitööde käigus pindala
täpsustamine.
Loodusala
kood Loodusala
nimi Natura 2000 loodusalade standardandmebaasi
andmestik Uus andmestik Põhjendused
3160 207 A A A 208 hea A A A
2012. aastal välitööde
puisniitude
täpsustamine.
tehtud käigus
pindala
6270* 2 C C C 9,6 hea C C C
2012. aastal välitööde
puisniitude
täpsustamine.
tehtud käigus
pindala
6510 6,3 C C C 6,4 hea B B B
2012. aastal välitööde
puisniitude
täpsustamine.
tehtud käigus
pindala
107
6530* 187 C C C 184 hea B B B
2012. aastal
välitööde
puisniitude
täpsustamine.
tehtud käigus
pindala
7110* 8215 A A A 7708 hea A A A 2012. aastal tehtud välitööde käigus pindala
täpsustamine.
7120 56 C C C 40 hea B B C 2012. aastal tehtud välitööde käigus pindala
täpsustamine.
EE0040336 Nätsi-Võlla
loodusala 7140 0,9 A A B 600 hea A A A
Eesti soode inventuuri
(2010) ja käesoleva
kaitsekorralduskava
käigus toimunud
kaardikihtide
Loodusala
kood Loodusala
nimi Natura 2000 loodusalade standardandmebaasi
andmestik Uus andmestik Põhjendused
täpsustamine.
7150 0 B B B 0 hea A A A
Nokkheinakooslused on rabaelupaikade loomulikuks osaks,
mistõttu neid pindalaliselt
ei eristata ning nende
kaitset käsitletakse koos
rabade (7110*)
elupaigatüübiga.
108
7230 44 B A A 240 hea B B B
Eesti soode inventuuri
(2010) ja käesoleva
kaitsekorralduskava
käigus toimunud
kaardikihtide
täpsustamine.
9010* 18 C B B 548,3 hea C B C 2012. aastal tehtud välitööde käigus pindala
täpsustamine.
9020* 270 B B B 82,8 hea B B C
Enamik varem ekslikult
laialehiste metsadena
määratletud alast
moodustavad metsastuvad
puisniidud ning osalt
vanade loodusmetsade
hulka kvalifitseeruvad
salumetsad.
9050 3,9 B B B puudub - - -
Puhtal kujul ning
arvestatava pindalaga seda elupaigatüüpi alal ei leidu. Seetõttu käsitletakse elupaiga kaitset koos vanade loodusmetsade (9010*) elupaigaga.
Loodusala
kood Loodusala
nimi Natura 2000 loodusalade standardandmebaasi
andmestik Uus andmestik Põhjendused
109
EE0040336 Nätsi-Võlla
loodusala
9080* 866 A A A 118,4 keskmine C B C
Erinevus on tingitud
varasemate kaardiandmete
ebatäpsusest ning sellest,
et suur osa elupaigast
91D0* oli klassifitseeritud
soolehtmetsadeks või ei
kvalifitseeru elupaigaks
puistu nooruse või
kuivenduse mõju tõttu.
91D0* 6,3 B B B 542 keskmine B B B
Pindala suurenemine on tingitud varasemate kaardiandmete
ebatäpsusest (suur osa
elupaigast oli
määratlemata või
klassifitseeritud ekslikult
soostuvate- ja
soolehtemetsadeks või
rabadeks).
110
Lisa 11. Nätsi-Võlla looduskaitseala ja hoiuala elupaikade kaart
Kaardi legend on esitatud järgmisel leheküljel.
111
112
Lisa 12. Fotod Nätsi-Võlla looduskaitsealast ja Nätsi-Võlla hoiualast Fotode autor R. Pajula
Foto 1. Märg ja lage peenar-älvesraba Nätsi raba keskosas.
Foto 2. Nõrga kuivenduse mõjuga mättaraba Võlla raba idaservas.
113
Foto 3. Tiheda pillirooga läbivooluline madalsoo Võlla raba servas.
Foto 4. Võsastuv madalsoo Nätsi-Võlla hoiualal.
114
Foto 5. Hooldatav Viruna puisniit Nätsi-Võlla looduskaitsealal, Viruna sihtkaitsevööndis.
Foto 6. Hooldamata kuid kergelt taastatav puisniit Nätsi-Võlla looduskaitsealal, Soeva
sihtkaitsevööndis.
115
Foto 7. Mitte hooldatav kuid heas seisundis kuiv liigirikas aruniit Aru sihtkaitsevööndis.
Foto 8. Taastamispotentsiaalita metsastunud-võsastunud puisniit Aru sihtkaitsevööndis.
116
Foto 9. Põline tamm metsastunud puisniidul Aru sihtkaitsevööndis.
Foto 10. Lodumets Võlla raba idaservas Soeva sihtkaitsevööndis.
117
Foto 11. Soostunud metsaelupaik Nätsi-Võlla hoiualal.
Foto 12. Pärna enamusega laialehise metsa elupaik Nätsi-Võlla hoiualal.
118
Foto 13. Kõdusoostuv siirdesoomets Võlla raba kaguservas Nätsi-Võlla sihtkaitsevööndis.
Foto 14. Põlist kuid juba ammu lõppenud maaharimist tähistav kiviaed salumetsas Nätsi-Võlla
hoiualal.
119
Foto 15. Kraaviks õgvendatud Mustoja looduskaitseala piiril.
Foto 16. Räätsamatkajad lörtsisajuses Võlla rabas.
KINNITATUD
Keskkonnaameti
02.06.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/253
Keskkonnaamet 2015
Nigula looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/109
1
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 6
1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 6
1.2. Rahvusvaheline staatus ........................................................................................................... 7
1.3. Maakasutus ........................................................................................................................... 10
1.4. Huvigrupid ............................................................................................................................ 13
1.5. Kaitsekord............................................................................................................................. 14
1.6. Uuritus .................................................................................................................................. 16
1.6.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 16
1.6.2 Riiklik seire .................................................................................................................... 16
1.6.3 Inventuuride ja uuringute vajadus .................................................................................. 18
1.6.3.1. Riiklik seire ............................................................................................................ 18
2.1. Elustik ................................................................................................................................... 19
2.1.1. Linnud............................................................................................................................ 19
2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) .................................................................. 19
2.1.1.2. Must-toonekurg (Ciconia nigra) ............................................................................. 21
2.1.1.3. Rabapüü (Lagopus lagopus) ................................................................................... 21
2.1.1.4. Metsis (Tetrao urogallus) ....................................................................................... 22
2.1.1.5. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ......................................................... 23
2.1.1.6. Laanerähn (Picoides tridactylus) ............................................................................ 24
2.1.1.7. Rohunepp (Gallinago media) ................................................................................. 24
2.1.1.8. Kanakull (Accipiter gentilis) .................................................................................. 25
2.1.1.9. Väike-laukhani (Anser erythropos) ........................................................................ 26
2.1.1.10 Laululuik (Cygnus cygnus) ................................................................................... 26
2.1.1.11. Rukkirääk (Crex crex) .......................................................................................... 27
2.1.1.12. Herilaseviu (Pernis apivorus)............................................................................... 28
2.1.1.13. Metsalinnustik ...................................................................................................... 29
2.1.1.14. Soolinnustik .......................................................................................................... 31
2.1.1.15. Läbirändel peatuvad linnud .................................................................................. 34
2.1.2. Imetajad ......................................................................................................................... 34
2.1.2.1. Lendorav (Pteromys volans)................................................................................... 35
2.1.2.2. Saarmas (Lutra lutra) ............................................................................................. 36
2.1.3. Putukad .......................................................................................................................... 36
2.1.3.1. Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) ......................................................... 37
2.1.3.2. Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) .............................................................................. 37
2
2.1.4. Soontaimed .................................................................................................................... 38
2.1.4.1. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) ..................................................... 38
2.1.4.2. Kummeli võtmehein (Botrychium multifidum) ...................................................... 39
2.1.4.3. Õrn tarn (Carex disperma) ..................................................................................... 40
2.1.4.4. Laialehine nestik (Cinna latifolia).......................................................................... 40
2.1.4.5. Sookäpp (Hammarbya paludosa) ........................................................................... 41
2.1.4.6. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ............................................................. 42
2.1.5. Sammaltaimed ............................................................................................................... 42
2.1.5.1. Suur paelsammal (Metzgeria conjugata)................................................................ 43
2.1.5.2. Lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum) ...................................................... 43
2.1.5.3. Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) ........................................................ 44
2.1.6. Seened............................................................................................................................ 44
2.1.6.1. Mugultorik (Polyporus tuberaster) ........................................................................ 44
2.2. Elupaigatüübid ...................................................................................................................... 46
2.2.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) .................................................................. 47
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) .............................................................. 48
2.2.3. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) .......................................................................... 49
2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ......................................................... 50
2.2.5. Rabad (7110*) ja nokkheinakooslused (7150) .............................................................. 50
2.2.6. Siirde- ja õõtsiksood (7140) .......................................................................................... 51
2.2.7. Vanad loodusmetsad (9010*) ........................................................................................ 52
2.2.8. Vanad laialehised metsad (9020*)................................................................................. 53
2.2.9. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ................................................................................. 54
2.2.10. Puiskarjamaad (9070) .................................................................................................. 55
2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ............................................................................... 56
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........ 57
3.1. Külastustaristu ...................................................................................................................... 58
3.1.1. Nigula raba õpperada ja vaatetornid .............................................................................. 58
3.1.2. Järvepaviljon.................................................................................................................. 59
3.1.3. Nigula järve tee.............................................................................................................. 59
3.1.4. Kaubaru metsaonn ......................................................................................................... 59
3.1.5. Viidad ............................................................................................................................ 60
3.1.6. Infostendid ..................................................................................................................... 60
3.1.7. Nigula märgalade seire- ja uurimiskeskus ..................................................................... 60
3.2. Infomaterjalid ja trükised ..................................................................................................... 61
3
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 62
4.1 Tegevuste kirjeldus ................................................................................................................ 62
4.1.1. Liigikaitselised tööd ...................................................................................................... 62
4.1.1.1. Virgiinia võtmeheina ja kummeli võtmeheina kasvukohtade hooldustööd .......... 62
4.1.2. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ........................................................................... 62
4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade loodusliku veerežiimi taastamistööd .............................. 62
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistööd .......................................... 63
4.1.3. Loodusõppe ja puhkemajanduslik tegevus .................................................................... 64
4.1.3.1. Nigula raba õpperaja ja vaatetornide korrastamine ................................................ 64
4.1.3.2. Nigula järvepaviljoni uuendamine ja hooldustööd ................................................. 65
4.1.3.3. Nigula järvetee hooldustööd ................................................................................... 65
4.1.3.4. Kaubaru metsaonni remont ja hooldustööd ............................................................ 65
4.1.3.5. Infostendide uuendamine ja hooldustööd ............................................................... 65
4.1.3.6. Nigula seire- ja uurimiskeskuse hooldustööd ......................................................... 66
4.1.3.7. Külastuskoormuse piiramise tööd .......................................................................... 66
4.1.4. Infomaterjalid ja trükised .............................................................................................. 66
4.1.5. Kaitseala piiritähiste korrastamine ................................................................................ 66
4.1.6. Kaitsekorra muutmine ................................................................................................... 67
4.2 Eelarve ................................................................................................................................... 69
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................... 73
KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................... 78
LISAD ............................................................................................................................................. 80
Lisa 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri .......................................................................... 80
Lisa 2. Nigula looduskaitseala elupaigatüüpide levik ............................................................. 85
Lisa 3. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel ............................. 86
Lisa 4. Nigula looduskaitseala ja selle looduskeskkonda käsitlevate uuringute ja
publikatsioonide loend ............................................................................................................ 94
Lisa 5. Nigula looduskaitseala külastusrajatised ................................................................... 105
Lisa 6. Nigula looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamine ......................................... 106
Lisa 7. Nigula looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldus- ja taastamistööd,
külastuskoormuse piiramise tööd .......................................................................................... 107
Lisa 8. Nigula looduskaitseala piiritähised ............................................................................ 108
Lisa 9. Ettepanek Nigula loodusala kaitse-eesmärkide ja Natura andmebaasi muutmiseks . 109
Lisa 10. Kaasamise materjalid ............................................................................................... 113
Lisa 10.1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskavade
koostamise I kaasamiskoosoleku protokoll ........................................................................... 113
4
Lisa 10.2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitsealade kaitsekorralduskavade
koostamise II kaasamiskoosoleku protokoll ......................................................................... 116
5
Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015 – 2024. Kava koostamisel
lähtuti olemasolevatest andmetest ning 2012-2013 aastal läbiviidud välitöödel kogutud andmetest.
Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja
kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25. on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise
kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks kaasamiskoosolekut: huvigruppidele suunatud
kaasamiskoosolek 17. juulil 2012. aastal Nigula looduskaitseala keskuses ning avalikkusele
suunatud kaasamiskoosolek 24. juulil 2013. aastal Nigula looduskaitseala keskuses. Kuulutus
kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku toimumise kohta avaldati 17. juuli 2013. aasta
ajalehes Pärnu Postimees. Toimunud koosolekute protokollid on esitatud lisas 10. Teade
kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku toimumise kohta avaldati Keskkonnaameti
veebilehel 18. juulil 2013. aastal. Nigula looduskaitseala ja koostatavat kaitsekorralduskava
tutvustav artikkel avaldati 25. septembri 2013. aasta ajalehes Pärnu Postimees.
Kava koostas Eesti Märgalade Ühing. Vastutavateks ekspertideks olid Raimo Pajula (tel: 6199835,
e-post: [email protected]), Mati Ilomets, Laimdota Truus, Kairi Sepp ja Piret Kiristaja. Kava
koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist
Meelis Suurkask (tel: 516 4997, e-post: [email protected]).
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013“ ja sellest
tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse
infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade
koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest.
6
1. SISSEJUHATUS 1.1. Ala iseloomustus
Nigula looduskaitseala (6430,9 ha) asub Pärnumaal valdavas osas Häädemeeste vallas, kirdeosa ja
idaserv kuuluvad Saarde valda (joonis 1). Ala võeti kaitse alla 1957. aastal Lääne-Eestile tüüpilise
raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste liikide kaitseks. Nigula raba tekkis järve mültumisel,
turbalasundi paksus küünib kuni 7 m (Orru 1995), domineeriv on lageraba. Nigula soostikku
ilmestavad soosaared e peaksid, suurim Salupeaksi on 1400 m pikk ja kuni 400 m lai. Nigula raba
lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, mille pindala on 18 ha ja keskmine sügavus 2,4 m.
Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. Nigulas on tegeletud
jõhvikasortide aretamise ja uurimisega, lindude seirega, Nigula raba on Ramsari ala.
Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on:
1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja
maastiku kaitse.
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
liikide - suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka
(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), musttoonekure
(Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus
cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-
õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides
tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre
(Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide
kaitse.
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute
(3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soolehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - hariliku
lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse.
Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on rabamaastikud ja neid ümbritsevad vanad
metsad. Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba rohkete laugastega ning suhteliselt järsu
rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Lageraba piirab enamasti kitsas rabamännikuvöönd.
Rabarinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul
kuni 3 meetri võrra. Soo areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega,
rabakooslused hakkasid kujunema umbes 4500 aastat tagasi. Jääajajärgsest tuhandete hektarite
suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv −Järve ehk Nigula
järv. Nigula soostikku ilmestavad rabasaared, neist neli moodustavad põhjalõunasuunalise saarte
rea, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit
rabapinnast allpool. Põhjapoolseimal, Salupeaksi kõrgematel osadel, paikneb liigirikas laialehine
salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5–6 tuhat aastat tagasi.
Rabasaarte ümber levivad kitsa ribana siirdesookooslused. Nigula rabas on ka palju
raskestiläbitavaid älvestikke.
7
1.2. Rahvusvaheline staatus
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 253 kohaselt hõlmavad Nigula
looduskaitseala Nigula loodusala (EE0040446), kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende
mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Euroopa nõukogu loodusdirektiivide alusel moodustatud Natura 2000 võrgustik haarab alasid, kus
kaitstakse Euroopa Liidus haruldasi elupaiku ja ohustatud liike. Nigula loodusala on moodustatud,
et kaitsta loodusdirektiivis nimetatud 12 elupaigatüüpi: huumustoitelised järved ja järvikud (3160),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad
(*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Nigula loodusalal
kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide saarmas (Lutra lutra), harilik lendorav
(Pteromys volans*), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar) ja
laialehine nestik (Cinna latifolia) elupaiku.
Eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 1 alapunkti 44 kohaselt jääb Nigula
looduskaitseala Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344), kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata
nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Põhja-Liivimaa linnuala on moodustatud, et kaitsta liikide suur-laukhani (Anser albifrons), väike-
laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-
konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus),
must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik
(Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos
minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium
passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija
(Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu
(Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn
(Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis
(Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus) elupaiku.
Nigula looduskaitseala, Nigula loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala (osaliselt) kaart on toodud
joonisel 1.
Rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala)
Rahvusvahelise tähtsusega linnualad on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife
Internationali poolt aktsepteeritud rahvusvahelise tähtsusega linnupaigad. IBA alad moodustati
Eestis 1979. aastal. Nigula väärtustatavad liigid on rukkirääk, väikeluik, sookurg, kaljukotkas.
Rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)
8
Ramsari võrgustik ühendab rahvusvahelise tähtsusega märgalasid riikides, mis on ühinenud 1971.
aastal vastuvõetud Ramsari konventsiooniga. Ramsari märgalade hulka kuulub nii mere- kui
mageveealasid ja nii looduslikke kui inimese poolt loodud märgalasid, millel on suur ökoloogiline
tähtsus just veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 17
ala. Nigula looduskaitseala on Ramsari ala aastast 1997.
9
Joonis 1. Nigula looduskaitseala paiknemine. Aluskakart: Maa-Amet, Eesti põhikaart
1
0
1.3. Maakasutus
Nigula looduskaitseala paikneb valdavas osas riigimaal. Riigimaa moodustab kaitseala pindalast
77%, eramaa moodustab kaitsealast 22% ja jätkuvalt riigi omandis olev maa moodustab kaitseala
pindalast ca 1% (joonis 2). Kaitsealal maaomandi kaart on esitatud joonisel 3.
Joonis 2. Maa omandivormiline jagunemine Nigula looduskaitsealal.
Maakattetüüpide järgi (Aaviksoo, Muru 2001) jaguneb Nigula looduskaitseala sooalaks (46%
üldpindalast), metsamaaks (42%) ja põllumajanduslikult kasutatavaks maaks (12%), mille hulka
on loetud nii looduslikud rohumaad, haritav maa kui ka söötis olev ala.
Eesti topograafilise andmekogu 2012. aasta andmete alusel on Nigula looduskaitsealal kõige enam
märgalasid (rabad, veekogude kaldakooslused, madalsood, siirdesood), mis moodustavad
kaitsealast 34% (joonis 4). Metsamaa moodustab kaitseala pindalast 40% ning haritavat maad on
16% kaitseala pindalast.
1
1
Joonis 3. Maaomand Nigula looduskaitsealal.
1
2
Joonis 4. Nigula looduskaitseala kõlvikuline jaotus. Nigula looduskaitseala piir – heleroheline.
1
3
Joonis 5. Kõlvikuline jaotus Nigula looduskaitsealal (% ja ha).
1.4. Huvigrupid
• Keskkonnaamet − Kaitseala valitseja. Loodusala kaitseväärtuste säilimine, liigilise
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ja võimalusel paranemine.
Loodusala kaitseväärtuste säilimiseks vajaminevate tööde teostamine/korraldamine.
• Riigimetsa Majandamise Keskus − Ala külastuse korraldaja. Riigimaal asuvate
looduskaitseliste väärtuste säilimise ja soodsa seisundi tagamine. Laiemalt on RMK huvi
loodusalale jääva riigimaa haldamine. Kaitsealale rajatud külastustaristu hooldamine.
• Maaomanikud ja piirkonna kohalikud elanikud – kaitsealal asub 129 eraomandis olevat
maaüksust kogupindalaga 1371 ha. Piirkonna elanikud on huvitatud ala jätkuvast
kasutusest marjade (eelkõige jõhvika ja rabamuraka, vähemal määral ka pohla) ning seente
korjamiseks. Maaomanikud on huvitatud senise olukorra jätkumisest ega soovi täiendavaid
1
4
piiranguid majandustegevusele, samuti ei soovita kaitsealal asuvate eramaade ning
kaitsealaga piirnevate alade märjemaks muutumist ning soostumist.
• Matkajad, loodusehuvilised, matkakorraldajad – Nigula raba on suure külastatavusega
väga tuntud turismiobjekt. Nigula looduskaitsealaga tutvub aastas 2000– 3000 (olenevalt
aastast) loodusmatkajat, neist ligi poole moodustavad välismaalased. Suurim
külastamiskoormus langeb suvekuudele (maist septembrini).
• Keskkonnaagentuur (KAUR) − Loodusala puudutava seireinfo kogumine ja
analüüsimine. Eluslooduse seire.
• Rahvusvaheline teadlaskond – Koos Sookuninga looduskaitsealaga Eestis ja Ziemeļu
Purvi Ramsari alaga Lätis on Nigula looduskaitseala atraktiivne nii rahvusvahelise kui
rahvusliku tähtsusega uurimisala. On välja kujunenud rahvusvahelise teadustöö
traditsioon. Teadustööde välibaasina kasutatakse Vana-Järve uurimiskeskust, kus on olulist
looduskaitselist ja teaduslikku infot kogunud Hollandi, Saksamaa, Taani jt maade
teadlased.
1.5. Kaitsekord
Nigula looduskaitseala on kaitse alla võetud 1957. a. Nigula looduskaitseala kehtiv kaitse-eeskiri
on kinnitatud 2006. aastal (lisa 1). Selle kohaselt jaguneb kaitseala maa- ja veeala üheks
reservaadiks (Urissaare), kuueks sihtkaitsevööndiks (Nigula, Laiksaare, Kuuselohu, Järve,
Kolbergi, Strupa) ja üheks piiranguvööndiks (Nigula) (joonis 6). Nigula looduskaitsealal paikneb
Natura 2000 võrgustiku loodusala, Nigula loodusala (EE0040370). Looduskaitseala kuulub Põhja-
Liivimaa linnuala (EE0040344) koosseisu.
Urissaare loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku
protsessina ning kus on keelatud igasugune inimtegevus. Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on soo- ja metsaökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Laiksaare,
Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste tüübi
säilitamine, liikide ja vanuselise mitmekesisuse hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine ning taastamine.
Kaitsealal on üldjuhul keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste
püstitamine. Üldjuhul on kaitsealal keelatud ka ujuvvahendiga sõitmine. Kaitsealal on lubatud
jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. Kaitsealal on lubatud viibida kaitseala
valitseja ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarajal ning korraldada seal kuni 50 osalejaga
rahvaüritusi. Kaitseala valitseja nõusolekul on Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa
sihtkaitsevööndis lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning
võõrliikide eemaldamine.
Järve, Kolbergi, Kuuselohu ja Strupa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus,
nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitseeesmärgile.
1
5
Piiranguvööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata
kohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine, kopratammide madaldamine; uute veekogude, sildade ja truupide rajamine
ning enam kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu rohu niitmine, loomade
karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
Joonis 6. Nigula looduskaitseala tsoneering.
1
6
1.6. Uuritus
1.6.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Natura elupaikade inventuur, 2002
Natura 2000 võrgustiku alade moodustamisele eelnes Natura elupaikade inventeerimine aastatel
2001-2003. Inventuuri käigus inventeeriti Nigula raba liitlaama, piirkonnas paiknevaid niidualasid
ja metsi. Kuna oli vajalik koguda lühikese ajaga suurelt alalt andmeid, oli inventuuri detailsus ning
andmete täpsus võrdlemisi väikene.
Eesti soode looduskaitseline inventeerimine, 2010-2011
Nigula looduskaitseala sood inventeeriti Eestimaa Looduse Fondi korraldatud inventuuri käigus
(Paal & Leibak 2013). Inventuuri käigus täpsustati rabade servades asuvate madal- ja
siirdesooalade andmeid ja kaardistust.
Lendorava inventuur
2012. aastal viidi läbi lendorava elupaikade inventuur. Lendorava esinemist Nigula
looduskaitsealal ei registreeritud. Nigulas registreeriti lendorava esinemine viimati 2004. aastal.
Enne seda registreeriti lendoravat Nigulas 1970ndatel (Leivits 2012 A).
Metsaelupaigatüüpide inventuur, 2012-2013
Kaitsekorralduskava koostamise eeltööna teostati 2012-2013 aastal metsaelupaigatüüpide
inventeerimine. Inventuuri käigus täpsustati metsaelupaikade levikut ning korrigeeriti
olemasolevaid andmeid. Metsaelupaigatüüpide andmeid on kasutatud kaitseväärtuste
kirjeldamisel peatükis 2.2. Elupaigatüübid.
Nigula looduskaitseala on aastate jooksul olnud oluliseks baasiks sookoosluste ökoloogia ja arengu
uurimiseks. Kokku on avaldatud ligi 150 Nigula raba ja looduskaitseala käsitlevat uurimistööd ja
artiklit. Nigula looduskaitseala ja selle looduskeskkonda käsitlevate uuringute ja publikatsioonide
loend on toodud lisas 4.
1.6.2 Riiklik seire
Keskkonnaregistri andmetel viiakse Nigula looduskaitsealal läbi 10 riikliku seiret. Nigula
looduskaitseala jääb suurematesse Põhja-Liivimaa ja Nigula röövlindude seirealadesse. Alates
1968. aastast on Nigula rabas järjepidevalt teostatud rabalinnustiku seiret. Alates 1994. aastast
viiakse läbi röövlindude seiret, millele 2012 aastal lisandus eraldi kassikaku seire. Alates 1968.
aastast on Nigula rabas tehtud mitme transektina taimekoosluste seiret, samuti jõhvika seiret.
Toimuvad metsalinnustiku loendused ning pisiimetajate seire. Alal toimuva riikliku seirega on
vajalik jätkata. Täna alal toimuvad seiretööd katavad suure osa ala olulisematest loodusväärtustest.
Täiendavalt on vajalik rakendada Natura linnualade planeeritavat seireskeemi, millega tagatakse
täna riiklikust seirest välja jäävate kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundi jälgimine.
Riikliku seire koordineerijaks on Keskkonnagentuur ning tegevused on kavandatud 2. prioriteedi
tegevustena.
1
7
1. Ohustatud soontaimede ja samblaliigid – 4 seirejaama (mõõtekohta) (SJA4867000,
SJA2158000, SJA5295000, SJA7819000).
Ohustatud taime- ja samblaliikide seire eesmärk on koguda järjepidevat informatsiooni
Eestis haruldaste ja ohustatud taime- ning samblaliikide populatsioonide seisundist ja
toimunud muutustest. Seireobjektideks on rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad
liigid, Eestis I ja II kategooria kaitsealused ja Eesti punasesse raamatusse kantud taimeliigid.
Tulemused on kasutatavad liigi seisundi hindamisel ja vajaliku kaitserežiimi väljatöötamisel
kui ka ühe parameetrina keskkonna seisundi hindamisel. Nigula looduskaitsealal seiratakse
kolme liiki: haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), tamarisk-kariksammal
(Frullania tamarisci), suur paelsammal (Metzgeria conjugata).
2. Madalsoode ja rabade linnustik – Nigula raba püsiseireala. Perioodiline madalsoo ja
rabalinnustiku seire, mille käigus hinnatakse Nigula looduskaitseala rabades elavate
linnuliikide arvukust. Seire viiakse läbi kevadisel rändeajal marsruutloenduse meetodil.
Soode haudelinnustiku loendamiseks kasutatakse kindla laiusega loendusriba (300 m või
500 m), mille läbikäimisel registreeritakse kohatud linnuliigid. Poolkoloniaalsete kahlajate
ning kajakate ja tiirude arvukuse hindamiseks kasutati ka loendust pikemalt distantsilt.
Välitöödel kohatud linnud ja nende territooriumid kantakse 1:10 000 mõõtkavaga
loenduskaardile. Nigula raba haudelinnustiku püsiseirealal toimub seire reeglina iga-
aastaselt.
Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire eesmärkideks on hinnata linnupopulatsioonide
seisukorda ning erinevate liikide arvukust, samuti selgitada arvukuse muutuste põhjusi
(muutused koosluste koosseisus ning funktsioonides, maastikulised muutused,
turismikoormus jne).
3. Valitud elupaikade talilinnustik – 1 seirejaam (SJA7680000). Talilinnuloendusel
kasutatakse piiramata laiusega transektloendust. Transektide soovitav pikkus on 10 km.
Loendatakse kõik nähtud ja kuuldud linnud. Talveperioodi jooksul sooritatakse ühel
transektil võimalusel kuni kolm loendust. Andmed kantakse spetsiaalsetele ankeetidele.
Loendusandmete põhjal antakse talilindude arvukus liikide kaupa ja arvukuse muutuste
trendid. Nigula looduskaitsealal viiakse talilinnustiku loendus läbi Nigula rabast
põhjapoole jäävates metsades.
4. Haned, luiged ja sookurg – 2 seirejaama (SJA4678000, SJA5751000). Loendus viiakse
läbi Nigula rabas ja rabast põjapool asuvatel Tali küla heinamaadel. Hanede seire
eesmärgiks on Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate hanepopulatsioonide leviku,
arvukuse ja seisundi järjepidev jälgimine nende kaitse ja kasutuse (jahipidamise) riiklikuks
korraldamiseks. Seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu
on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle seirele. Luikede rände loendused viiakse läbi
kevadel, sügisel ja talvel kõikidel luikede koondumisaladel. Loendusi viiakse seirealadel
läbi kahenädalase intervalliga. Sookurgede seire eesmärgiks on sookure kohaliku
asurkonna arvukuse ja seisundi ning läbirändel peatuvate lindude (rändekogumite) leviku
ja arvukuse järjepidev jälgimine liigi kaitse korraldamiseks Eestis ning laiemalt.
Peamisteks näitajateks on sookure pesitsusaegne arvukus ja asustustihedus, pesitsustihedus
ja sügisrändel peatuvate sookurgede arvukus.
5. Röövlinnud – 2 seirejaam (seireala) (SJA1065000, SJA6463000). Nigula looduskaitseala
jääb kahte suuremasse Nigula ja Põhja-Liivimaa röövlindude seirealasse. Röövlindude
seire eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste, pistrikuliste ja kakuliste seisundi
1
8
jälgimine. Seire kohad on kindlate piiridega püsialad, mille minimaalsuurus lähtub
röövlindude kohta piisavalt esindusliku andmevalimi vajadustest. Kaardistamise ja pesade
otsimise teel määratakse liikide kaupa röövlindude arvukus. Arvukust hinnatakse
pesitsusterritooriumide (PT) arvuna.
6. Metsa ja metsamuldade seire – 1 seirejaam (SJA1342000). Metsa ja metsamuldade seire
põhineb metsade seisundi jälgimisel erinevate puuliikide biootiliste ja abiootiliste
kahjustuste hindamise, võra– ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate
mõõtmise kaudu.
7. Metsise seire – registris seirejaama ei ole. Loendatakse kogu eesti teadaolevad
mängupaigad sammuga 5-7 aastat. Nigula looduskaitsealal toimus viimane loendus 2009.
aastal.
8. Rukkiräägu seire – Rukkiräägu seiret viiakse läbi 5x5km UTM ruudustiku 27 ruudul
laulvate isaslindude kaardistamisega. Loendust viiakse läbi kaks korda: mai lõpp-juuni
algus, juuni lõpp-mai algus. Loendustulemused kantakse kaardile ning arvutatakse välja
asustustihedus 100 ha avamaastiku kohta (nii keskmine kui seirealade kohta eraldi).
9. Kotkad ja must-toonekurg – Seireprogrammi "Kotkad ja must-toonekurg" eesmärgiks on
Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti
sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Seireprojekti käigus kogutud
informatsiooni on võimalik kasutada nende liikidele kaitse korraldamiseks. Seire käigus
kogutakse informatsiooni pesitsusterritooriumite arvu ning sigimisedukuse kohta.
Sigimisedukuse määramiseks kontrollitakse pesi ja fikseeritakse nende asustatus ja
poegade arv. Nigula looduskaitsealal toimub seire igal aastal.
10. Ööliblikate kooslused – Seirel kasutatakse automaatset valguspüünist. Püüniseid
tühjendatakse kord nädalas, pühapäeviti. Seire parameetritest hinnatakse ööliblikaliikide
arvu, arvukust ja isendite arvu püükides. Eesti oludes annab ööliblikate seire
informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta. Nigula looduskaitsealal
toimub seire igal aastal.
1.6.3 Inventuuride ja uuringute vajadus 1.6.3.1. Riiklik seire
Natura linnualade riiklik seire.
Lähitulevikus hakkab Natura linnualadel toimuma ühtne seireskeem. Perioodiline Natura
linnualade seire, mille käigus hinnatakse linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide arvukust.
See hakkab toimuma eelarve perioodiga samas rütmis, st kord 7 aasta tagant ja järgmine ring võiks
Nigula looduskaitsealal olla 2019. aastal. Tegevuse korraldajaks Keskkonnaagentuur ja tegevus
on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
1
9
2. NIGULA LOODUSKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-
EESMÄRGID 2.1. Elustik
2.1.1. Linnud
Nigula looduskaitseala rabamaastikud on väärtuslikuks elupaigaks rabalinnustikule, pakkudes
sobivaid elupaiku mitmetele nn rabaspetsialistidele, kes elutsevad peamiselt lagedates ja
älverikastes rabades. Puisraba elupaikadele on iseloomulikud metskiur, põldlõoke.
Keskkonnaregistri andmetel elab Nigula looduskaitsealal 12 kaitsealust linnuliiki, nendest 4
esimese kaitsekategooria liiki, 5 teise kaitsekategooria liiki ja 3 kolmanda kaitsekategooria liiki.
Looduskaitseala kaitse-eesmärgina on nimetatud 19 pesitsevat linnuliiki ja kolm rändel peatuvat
liiki. Nigula looduskaitseala kuulub Põhja-Liivimaa linnuala koosseisu. Põhja-Liivi linnuala
kaitse-eesmärgiks on liikide suur-laukhani, väike-laukhani, rabahani, kaljukotkas,
väikekonnakotkas, laanepüü, öösorri, must-toonekure, soo-loorkulli, rukkiräägu, laululuige,
valgeselgkirjurähni, väike-kirjurähni, väike-kärbsenäpi, järvekauri, värbkaku, sookure, rabapüü,
punaselgõgija, hallõgija, väikekoovitaja, herilaseviu, laanerähni e kolmvarvas-rähni, hallpea-rähni
e hallrähni, rüüda, händkaku, tedere, metsise, mudatilderi, punajalg-tilderi ja kiivitaja elupaikade
kaitse.
Kaitsekorralduskavas on nimeliselt välja toodus I ja II kaitsekategooria liigid ning liigid, mis on
nimetatud Nigula loodusala andmebaasis. Teised kaitse-eesmärgiks olevad liigid on grupeeritud
elupaikade alusel. Sarnaste elupaigaeelistustega liikidele rakenduvad sarnased ohutegurid ja
kaitsemeetmed.
2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
LiD I, LKS I, EPN 7, KE-jah, LiA-jah1
Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade,
põldude, jõeorgude ja soodega. Asustab vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, väldib
suuri ühtlasi metsamassiive (Tucker, Evans 1997). Eestis võib ühe pesakonna kodupiirkonnaks
pidada lihtsustatult ca 2 km raadiusega ala pesa ümber. Väike-konnakotkas eelistab tänapäeval
jahti pidada niitudel, samuti lagedamatel luhtadel ja söötis põldudel (Lõhmus, 2001). Väike-
konnakotka pesapaigavaliku analüüsi alusel, mis on koostatud kahekümneaastase seireandmete
alusel, saab kinnitada, et liigikaitse seisukohalt on oluline rakendada ühe kaitsemeetmena
häiringutevaba tsooni kehtestamist ümber pesapuu, samuti vältida pesa ümbritsevate
metsamassiivide hävimist. Uuring kinnitas, et väike-konnakotkas eelistab pesametsadena jätkuvalt
küpseid, ligi 80-aastaseid puistuid, kus valitakse pesitsemiseks suuremad ja tugevamad puud.
Seetõttu on oht kasvava raiesurve tõttu pesapuude kvaliteedi languseks. Vältimaks seniste
1 LiD – Linnudirektiivi lisa number; LKS – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; EPN – Eesti ohustatud
liikide punane nimestik; KE – looduskaitseala kaitse-eesmärk; LiA – linnuala kaitse-eesmärk
2
0
pesametsade hülgamist ja konfliktide kasvu metsaomanikega, tuleb tõhustada liigikaitselisi
tegevusi juba teadaolevates pesapaikades (Väli jt. 2012).
Nigula looduskaitsealal on väike-konnakotka arvukus viimasel kümnendil olnus stabiilne. 2012.
aastal pesitses Nigula looduskaitsealal 1 paar. 2012. aasta seisuga oli Keskkonnaregistrisse kantud
neli pesitsusterritooriumi, kokku 12 pesaga. Üks väike-konnakotka pesitsusterritoorium asub
piiranguvööndis, kus ei ole keelatud metsatööd ning inimeste viibimine. Väike-konnakotka
seisundile avaldab otsest mõju elupaikade külastamine pesitsushooajal, mitteametlikud viibimised
ja vaatlused pesapaigas. Väike-konnakotka asurkonna suurust arvestades on Nigula
looduskaitseala selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 3. kaitstav ala.
Looduslike rohumaade asendumine põllukõlvikutega vähendab toitumisalasid. Tänaseks on ligi
90% Nigula looduskaitsealal pesitsevate konnakotkaste toitumisaladest kasutusse võetud
põllumaana, kus viljeletakse intensiivpõllumajandust. Eriti sobimatu on rapsi põldude rajamine,
mis on toitumisaladena konnakotkaste jaoks praktiliselt täiesti sobimatud.
Toitumisalade taastamisel tuleb jälgida, et ei tohiks asuda taastama tänaseks metsastunud alasid,
samuti alasid, millele puudub korralik ligipääs ja mille taastamisega kaasneb muude väärtuste,
sealhulgas väike-konnakotka pesitsuspaikade kahjustamine. Kindlasti ei tohiks taastamisse võtta
alasid, kus on hooldamiseks vajalik hävitada kobraste elupaigad. Koprasood on olulised konnade
kudealad ja kevadperioodil oluliseks konnakotkaste toitumisalade osaks. Konnakotkastele sobivad
püsirohumaad ei vaja iga-aastast hooldust ja võimalusel võib piirduda 1-3 aastaste vahedega
hooldamisega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb 2 paari väike-konnakotkast.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
1. Nigula looduskaitsealal pesitseb 1 paari väike-konnakotkast.
2. Populatsiooni soodsa seisundi tagamiseks vajalike elupaikade (looduslikud
rohumaad) seisundi on paranenud, levik suurenenud.
Mõjutegurid ja meetmed
− Toitumisalade kvaliteedi langus.
Meetmed
Toetusskeemidega looduslike rohumaade kasutuse eelistamine.
− Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
1. Piiranguvööndis metsa majandamisele ajalise piirangu seadmine 15. märtsist 31. augustini.
2. Iga-aastane väike-konnakotka pesitsusedukuse seire.
− Rohumaade metsastumine
Meetmed
Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2
1
2.1.1.2. Must-toonekurg (Ciconia nigra)
LiD I, LKS I, EPN 5, KE-jah, LiA-jah
Must-toonekurg pesitseb vanades metsamassiivides või puuderühmades ja raskesti
ligipääsetavates soodes, lagedate kallastega jõgede või järvede läheduses. Ta on üksindust
armastav lind, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Pesa on
harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulk aastaid järjest.
Musttoonekure põhitoiduks on väiksemad kalad ja kahepaiksed. Toitu otsib põhiliselt madalatest
varjulistest voolu- või seisuveekogudest. On väga tundlik häirimise suhtes (Sellis 2009).
Must-toonekure peamised ohutegurid on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine,
toitumisalade degradeerumine, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine,
keskkonnamürkide mõju, hukkumine elektriliinides, looduslikud ohutegurid (Sellis 2009). Nigula
looduskaitsealal on peamiseks looduslikud ohutegurid.
Looduslike ohutegurite mõju on vähe uuritud, kuid tõenäoliselt on need areaali piiril olevale must-
toonekure populatsioonile suure tähtsusega. Noorlindude suremus pärast pesast lahkumist on väga
kõrge. Looduslikest vaenlastest on olulisema mõjuga metsnugis. Samas piirdub metsnugise mõju
selgitamine empiiriliste hinnangutega, eriuuringud seni puuduvad.
Musta-toonekure arvukus on seire andmetel (Kotkaste ja musta-toonekure seire, 2012) Eestis
viimastel aastatel languses. Lõuna-Pärnumaal seirealal (millest 32% on Nigula ja Sookuninga
kaitsealadel), oli 2009-2011 üks asustatud pesa, 2012. a oli Nigula looduskaitsealal pesa
asustamata. Soovitav on teostada iga-aastaselt pesitsusedukuse (taaspesitsemise) seiret.
Musttoonekure seiret teostatakse riikliku seire raames.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 1 paar musttoonekurge.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 1 paar must-
toonekurge.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Must-toonekure pesapaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Looduslikud ohutegurid.
Meetmed
Must-toonekure pesitsusedukuse seire.
2.1.1.3. Rabapüü (Lagopus lagopus)
LiD III, LKS I, EPN 5, KE-jah, LiA-jah
Rabapüü on ulatusliku, tsirkumpolaarse areaaliga liik, ta elutseb nii Põhja-Ameerikas kui ka
Euraasias. Eesti on rabapüü levila lõunapiiri lähedal. Eestis elab rabapüü pesitsusperioodil rabades,
ka suurtes siirdesoodes. Rabapüü eelistab rabaosi, kus on puhmarinne ja hõredalt mände,
rabasaarte ümbrust ja puisraba servaalasid, talle ei meeldi täiesti lagedad rabaalad. Talvel elab
2
2
rabapüü nii rabades kui ka nende servaaladel, kus on kergem põõsastikest toitu leida. Nigula
looduskaitsealal on liik väikesearvuline pesitseja. Keskkonnaregistrisse on kantud 5
pesitsusterritooriumi.
Rabapüü arvukusele avaldab kõige suuremat mõju elupaikade seisundi halvenemine ning kisklus.
Suure tõenäosusega mõjutab liigi arvukust väikekirkjate arvukus.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 5 paari rabapüüd.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 5 paari
rabapüüd.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Rabapüü elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Elupaiga seisundi halvenemine.
Meetmed
Sooelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.4. Metsis (Tetrao urogallus)
LiD I , LKS II, EPN 6, KE-jah, LiA-jah
Metsis on tüüpiline sooserva männikute liik. Eesti mandriosas on metsis ühtlaselt levinud, saartel
on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad, kus inimene teda väga
vähe häirib. Eelistab niiskemaid metsi. Metsis muudab vastavalt elutsüklile oma elupaika.
Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks
sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Metsise põhivaenlaseks
on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Keskkonnaregistri andmetel on Nigula
looduskaitsealal registreeritud 1 metsisemänguala.
Mängualade degradeerumine on seotud metsakuivenduse ja sooservade kuivendamise tulemusena
paranenud alusmetsa kasvuga. Madalaboniteedilistesse ja sooserva männikutesse 1960ndatel
rajatud kuivendussüsteemide mõjul on metsisele sobilikud elupaigad võsastunud ja muutunud
metsisele sobimatuks. Kuna metsise elupaik ei piirdu mängualadega vaid oluliselt tähtsam on
pesitsusala, milleks on kogu kaitseala soostuvad metsad ja sooservad, siis on loodusliku veerežiimi
taastamine metsise seisukohast möödapääsmatu. Lisaks toob loodusliku veerežiimi taastamine
kaasa väga olulise 9010, 91D0 elupaikade pindala kasvu, millega paraneb praktiliselt kõikide
looduskaitsealal esinevate Natura elupaikade seisundit.
Metsise seisundile avaldab negatiivset mõju jahimajanduslikel eesmärkidel lisasöötmisega
kunstlikult üles viidud metssea arvukusest tulenev röövlusoht. Kuna metsakanalised on
maaspesitsejad, esineb haudekurnadel ja koorunud pesakondadel kõrgendatud oht langeda
metssigade saagiks. Ulukite lisasöötmine suurendab väikekiskjate arvukust.
2
3
Nigula looduskaitsealal ei ole pesitsusaegne häirimine oluline ohutegur, kuid antud teguriga tuleb
arvestada kaitseala külastuskorralduse arendamisel. Nigula looduskaitsealal on rabamaastikke
tutvustav matkarada ning kaitseala külastab teadustöö eesmärgil palju teadlasi. Hilissuvine ja
sügisene külastus ei häiri metsise pesitsemist.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal mängib vähemalt 10 metsisekukke.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal mängib vähemalt 10
metsisekukke.
Mõjutegurid ja meetmed
+Valdav osa metsise pesitsusterritooriumist (elupaikadest) on
tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Elupaikade degradeerumine.
Meetmed
1. Loodusliku veerežiim taastamine.
2. Tagada, et piiranguvööndis metsise pesitsusaegses elupaigas ei langeks vanametsa osakaal (60
a ja vanem mets) alla 50 %.
− Väikekiskjate kõrge arvukus.
Meetmed
1. Ulukite lisasöötmise keelustamine.
2. Soovituslik ettepanek, et ulukite söötmisalasid ei tehtaks kaitseala piirile lähemale kui 0,5 km.
− Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Kaitseala külastuskorralduse planeerimisel arvestada, et massiline kaitseala külastamine ei
langeks kevadisele perioodile.
2.1.1.5. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)
LiD I , LKS II, EPN 8, KE-jah, LiA-jah
Valgeselg-kirjurähn on meil väikesearvuline pesitseja. Viimaste aastakümnetega on liigi arvukus
jõudsalt taastunud, viimastel aastatel aga taas kergelt langenud. Selle linnu levila hõl-mab Euraasia
leht- ja segametsavööndi, mööda Siberi suurte jõgede orge levib ta aga ka taigavööndisse.
Elupaigana eelistab ta niiskeid lehtmetsi, segametsi, salu-lehtmetsi, elab ka puisniitudel ja linnade
suuremates parkides. Sobivaks elupaigaks on reeglina vähemalt 50aastased lehtmetsad, kus leidub
rohkesti surnud puitu. Sageli pesitsetakse aga ka nooremates lehtmetsades, seda vaid tingimusel,
et sealgi leidub rohkesti surnud puid. Näiteks üleujutustes hävinud kaasikud või noored hall-
lepikud, kus puude suremus on lepa madalast elueast tingitult suur. 25% liigi elupaikadest asuvad
piiranguvööndis, kus on lubatud metsanduslik tegevus. Vajalik on metsade majandamine
püsimetsana, säilitades raieringi järel arvestatava osa puistu I rindest (täius peaks jääma vähemalt
30%). Liigile sobivad kobraste poolt üleujutatud alad, kus on rohkesti surnud jalalseisvaid
lehtpuid, eriti kaskesid. Piiranguvööndis tuleb tagada, et valgeselg-kirjurähni
pesitsusterritooriumil ei langeks vana lehtpuuenamusega metsade osakaal alla 30%. Vanametsaks
loetakse metsa, mille peapuuliigi vanus on üle 60 aasta. Valgeselg kirjurähni
pesitsusterritooriumiks loetakse 600 m raadiusega ala pesapaiga ümbruses (Kinks 2013). Nigula
2
4
looduskaitsealal on keskkonnaregistrisse kantud 18 valgeselg-kirjurähni pesitsusterritooriumi.
Valgeselg-kirjurähni asurkonna suurust arvestades, selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 2. kaitstav ala.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 20 paar valgeselg-
kirjurähni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 18 paar
valgeselg-kirjurähni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa valgeselg-kirjurähni pesapaiku on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine.
Meetmed
1. Kobraste poolt tekitatud üleujutuse tõttu surnud mets jäetakse koristamata.
2.1.1.6. Laanerähn (Picoides tridactylus)
LiD I, LKS II, EPN 8, KE-jah, LiA-jah
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn on Eesti mandriosas aastaringselt esinev sage haudelind
(30005000 paari), keda saartel kohtab väga harva. Laanerähn elab vanades looduslikes metsades,
eelistades kuusikuid (www.linnuvaatleja.ee). Laanerähni arvukus ja populatsiooni seisund
sõltuvad vanade metsaelupaikade olemasolust. Keskkonnaregistrisse on kantud 7 laanerähni
pesitsusterritooriumi. Liigi elupaikadest 25% asuvad piiranguvööndis, kus on lubatud
metsanduslik tegevus. Vajalik on metsade majandamine püsimetsana, säilitades raieringi järel
arvestatava osa puistu I rindest (täius peaks jääma vähemalt 30%). Raiete käigus peab hoiduma
seisvate surnud puude raiest, säilitama peab puistu suurimaid puid. Liigile sobivad vanad, kõrge
vanusega metsad, kus reeglina leidub rohkesti surnud või surevaid kuuski. Tegu on heas seisundis
vana loodusmetsa iseloomuliku liigiga. Laanerähni asurkonna suurust arvestades on Nigula
looduskaitseala selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 6. kaitstav ala.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 10 paar laanerähni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 7 paar
laanerähni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa laanerähni pesapaiku on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine.
Meetmed
Laaneränile sobivate elupaikade säilitamine.
2.1.1.7. Rohunepp (Gallinago media)
LiD I , LKS II, EPN 6, KE-ei, LiA-ei
2
5
Eestis oli rohunepp tavaline haudelind ja läbirändaja veel 19. sajandi keskel, hiljem on tema
arvukus vähenenud. Rohunepi asurkonna kokkukuivamine jätkus 20. sajandil. 1950. aastatest on
siiski teateid veel väga suurte mängude kohta, kus vaadeldi korraga 25–50 neppi. Tänapäeval on
suurtes mängudes kuni 20 isaslindu, keskmiselt aga kuni kümmekond nepikukke. Eelmise sajandi
esimesel poolel taandus liik Saaremaa, Hiiumaa ja Soome lahe vesikonna märgaladelt. Selle
põhjuseks oli ilmselt madalsoode kuivendamine. Eesti mandriosas oli asurkonnale suurimaks
katsumuseks lamminiitude ja soostunud heinamaade ulatuslik kraavitamine kolhooside
algusaegadest alates ja niitmise lakkamine jõelammidel pärast kolhoosikorra lõppemist. Rohunepi
asurkonna hiilgeaeg Eestis oli ilmselt neil aegadel, mil heina niideti veel vikatiga, seega alates 2.
sajandist kuni eelmise sajandi alguseni. Enne seda oli liik tõenäoliselt üksnes hajus soode asukas
(http://www.eoy.ee). Keskkonnaregistrisse on kantud 2 rohunepi pesitsusterritooriumi. Liigi
peamiseks ohuteguriks on sobivate elupaikade hävimine. Hindamaks rohunepi seisundit Nigula
looduskaitsealal on vajalik rohunepi perioodiline seire. Rohunepi seire on soovitav läbi viia 5
aastase seiresammuga.
Rohunepp on nimetatud Nigula loodusala andmebaasis loodusalal pesitseva liigina. Nigula
looduskaitseala kaitse-eesmärgis rohuneppi kirjas ei ole. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek
nimetada rohunepp Nigula looduskaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 2 paari rohuneppi.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 2 paari
rohuneppi.
Mõjutegurid ja meetmed
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste hooldamine.
2. Rohunepi perioodiline seire.
− Soode kuivendamine
Meetmed
Sooelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.1.8. Kanakull (Accipiter gentilis)
LiD I , LKS II, EPN 7, KE-ei, LiA-jah
Kanakull on Eestis väikesearvuline ja hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimase
kahekümne aastaga väga oluliselt (enam kui 2 korda) vähenenud. Liik toitub peamiselt keskmise
suurusega lindudest ja imetajatest – kanalised, rästad, vareslased, kurvitsalised, orav, jänesed jne.
Saakobjektide ja ühtlasi kanakulli käekäik sõltub eelkõige loodusmaastikele iseloomulike soodsas
seisundis koosluste olemasolust. Seega on liik sobiv looduslike elupaikade seisundi indikaator, kes
elab hästi võimalikult väikse inimmõjuga metsa- ja soomaastikus. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva
2
6
2 või 5 muna ja kurn on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel.
Kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända.
Seisuga 2012 aasta on Keskkonnaregistri andmetel Nigula looduskaitsealal arvel 4 kanakulli
pesitsusterritooriumi, kus on teada kolm pesapaika. Kanakulli seisundit kaitsealal jälgitakse
röövlindude riikliku seireprogrammi raames
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 4 paar kanakulli.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Nigula looduskaitsealal pesitseb edukalt 4 paar
kanakulli.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kanakulli pesapaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Otseste
ohutegurite kohta andmed puuduvad.
Meetmed
Kanakulli seisundi perioodiline seire.
2.1.1.9. Väike-laukhani (Anser erythropos)
[LiD I, LKS I, EPN 4, KE-jah, LiA-jah],
Väike-laukhani on Eestis väga haruldane haneliik, kes on arvatud I-kaitsekategooria liikide hulka.
Eestis kohatakse vaid väikseid salkasid läbirändel aprillis – mais või septembris peamiselt Silma
looduskaitseala või Matsalu rahvuspargi aladel. Liigi lähimad pesitsusalad on Fennoskandia
tundraaladel, kus on arvukus kiiresti ja tugevalt langenud
(http://www.linnuvaatleja.ee). Väike-laukhani on nimetatud Nigula looduskaitseala
kaitseeesmärkide hulka, kuid keda ei ole viimastel aastatel piirkonnas enam kohatud. Eelneval
aastakümnel kohati väikest-laukhane aeg-ajalt sügisrändel koos suur-laukhanega. Viimati on
väike-laukhane kohatud 1997 aasta oktoobris Tali küla põldudel (Linnuharulduste Komisjon
2014).
Kuna Nigula looduskaitseala ei ole väike-laukhanele iseloomulik elu- ja rändepeatuspaik, tehakse
kaitsekorralduskavaga ettepanek väike-laukhane Nigula looduskaitseala ja PõhjaLiivimaa linnuala
kaitse-eesmärkide hulgast valja arvata.
2.1.1.10 Laululuik (Cygnus cygnus)
[LiD I, LKS II, EPN 8, KE-jah, LiA-jah]
Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik, Skandinaavias pesitseb ka
mägiveekogudel. Eestisse saabub laululuik märtsis, läbirändel peatub kevadel kuni mai teise
pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini. Vähesed neist jäävad ka talvitama. Rändel
peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel (nendeks saavad olla vaid suuremad järved,
laululuik ei usalda väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt hädaohututelt aladelt päeva
2
7
jooksul regulaarseid lende madalmere toitemaadele (http://bio.edu.ee). Viimastel kümnenditel on
liik meil ka pesitsema hakanud, peamiselt rabajärvedel. Haudeasurkonna suuruseks hinnatakse 70-
100 paari (http://www.linnuvaatleja.ee).
Nigula looduskaitsealal lageraba laugastel ja põldudel peeatuvad nii sügis- kui ka kevadrändel
puhkamiseks ja toitumiseks suur-laukhanede, laululuikede ja rabahanede salku, kes kasutavad
puhkealadena lagerabasid, toitumisaladena põlde ja niidetud heinamaid.
Läbirändel viibivate lindude toitumis- ja ööbimisalade säilimiseks on oluline looduslike
rohumaade ning sooelupaikade säilitamine. Soode kuivendamisel lageraba pindala vähenemine
muudab sooalad rändlindude peatuspaigana ebasobivaks. Toitumisaladena on olulised ulatuslikud
rohumaad Uuemaa ja Urissaare külas.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal peatub rändel vähemalt 250 laululuike.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Nigula looduskaitsealal peatub rändel vähemalt 250
laululuike.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Linnujaht on keelatud
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
− Rohumaade kadumine.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2. Iga-aastane kevadrände loendus Urissaare põldudel.
2.1.1.11. Rukkirääk (Crex crex)
LiD I , LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah
Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega lind. Suurema osa oma elust
veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud
luhtadel ja raiesmikel (http://bio.edu.ee/). Rukkiräägu soodsa seisundi tagamiseks on oluline
sobivate elupaikade – heinamaade, viljapõldude olemasolu. 2012. aasta rukkiräägu seirel loendati
Nigula looduskaitsealal 63 isalindu (Leivits, 2012B). Arvestades rohumaade seisundit võib arvata,
et optimaalne liigi arvukus Nigula looduskaitsealal on 60-70 paari rukkirääkusid.
Rukkirägu elupaigas peab rohumaade niitmine toimuma võimalikult hilja ja võimalusel peab
rakendama hooldust rotatsiooni korras. Rukkiräägule sobivaim on olukord, kus niitusid
hooldatakse 1-5 aastaste vahedega. Tuleb hoiduda intensiivsest karjatamisest säilinud rohumaadel.
Karjamaad ei ole liigile reeglina sobivaks elupaigaks, madala karjatuskoormusega aladel liik aga
säilib. Niitmisel peab eranditult rakendama keskelt lahku või servast serva niitmist, mis aitab
2
8
hoiduda vanalindude ja pesakondade hävitamisest. Säilitada tuleb kivihunnikuid, puuderibasid,
taluparke jne, mis aitavad vähendada põllumajanduslikku survet rukkiräägule.
Rukkirääk eelistab niiskeid rohumaid ja uute kraavide või dreenide rajamine kahjustab rukkiräägule
sobivat elupaika. Taimekaitsevahendite kasutusega kaasneb eranditult putukate vähenemine, mis
toob kaasa üldise elustiku vaesumise. Väga oluliselt mõjutab see ka putuktoidulist rukkirääku.
Näiteks on varem põldudel sagedasti esinev rukkirääk muutunud viljapõldudel haruldaseks, mille
peamine põhjus on tõenäoliselt toidubaasi kadumine intensiivmajanduse, eelkõige
taimekaitsevahendite kasutuse läbi.
Rukkirääk on väga hea indikaatorliik, kelle seisund ilmestab hästi ka paljude teiste Nigula
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade olukorda. Rukkiräägu seirega
jätkamine on igati põhjendatud.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 70 paari rukkirääku.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb vähemalt 60 paari
rukkirääku.
Mõjutegurid ja meetmed
− Rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2. Olemasolevate püsirohumaade säilitamine.
3. Kultuurmaastikku rikastavate maastikuelementide säilitamine.
4. Täiendavast maaparandusest hoidumine.
5. Sobivate hooldusvõtete kasutamine.
6. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
7. Rukkiräägu perioodiline seire.
2.1.1.12. Herilaseviu (Pernis apivorus)
LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah
Herilaseviu on meil küllaltki hõreda asustusega rändlind. Herilaseviu elab küpsetes leht- ja
segametsades või kuusikutes, eelistatult võimalikult vanades puistutes. Herilaseviu on nime
saanud oma põhiliste saakobjektide - herilaste - järgi. Sealjuures ei toitu ta herilaste, kimalaste ja
mesilaste valmikutest, vaid vastsetest. Viu otsib pesi valmikuid jälgides ja jälitades, keda ta otsib
toitumislendudel metsalagendikelt ja väiksematelt avamaamassiividelt (http://bio.edu.ee/).
Herilaseviu toitub peamiselt putukatest ja on putukafauna mitmekesisuse indikaator. Liik on
tundlik põllumajandusmürkide suhtes. Herilaseviu on kaitsekorralduskavas eraldi nimetatud, kuna
mosaiik- ja kultuurmaastike liigina, ei sobinud teda grupeerida metsa- ja sooliikidega.
2013. aastal Põhja-Liivi linnalal läbi viidud linnustiku inventuuri kohaselt on liigi arvukus alal
märgatavalt langenud, seda ka Nigula looduskaitsealal. Seejuures on oluline, et herilaseviud on
2
9
viimase kümne aastaga kadunud piirkondadest, mis on intensiivse põllumajandustootmise
eesmärgil kasutusse võetud, arvukus on aga püsinud stabiilsena loodusmassiivide keskosades ja
piirkondades, kus leidub rohkesti püsirohumaid. Herilaseviu asurkonna suurust arvestades on
Nigula looduskaitseala selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 2.-4. kaitstav ala.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb 1 paar herilasviud
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb 1 paar herilasviud
Mõjutegurid ja meetmed
− Rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2. Kultuurmaastikku rikastavate maastikuelementide säilitamine.
3. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
2.1.1.13. Metsalinnustik
Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia: hallpea-rähn (Picus canus)
[LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], värbkakk (Glaucidium passerinum) [LiD I, LKS III,
EPN 8, KE-jah, LiA-jah], händkakk (Strix uralensis) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah],
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], laanepüü (Bonasa
bonasia) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], Natura linnuala kaitseeesmärgiks on
täiendavalt väike-kirjurähn (Dendrocopus minor) [LKS III, EPN 8, KE-ei, LiAjah]. Teistest
kaitstavatest liikidest on Põhja-Liivi linnuala ja Nigula looduskaitseala väga oluline pesitsusala
musträhnile (Dryocopus martius) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-ei, LiA-ei] ja liigi peab edaspidi
seadma kaitseala ja Natura ala kaitse-eesmärgiks.
Nigula looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
hallpearähni, värbkaku, händkaku, väike-kärbsenäpi, laanepüü, väike-kirjurähni soodsa seisundi
tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala kuulub, sealset hallpea-rähni, värbkaku, händkaku,
väikekärbsenäpi, laanepüü, väike-kirjurähni ja musträhni asurkondade suurust arvestades, nende
liikide jaoks Eesti tähtsuselt kümne olulisema kaitstava ala hulka.
Hallpea-rähn pesitseb leht- või segametsades, samuti parkides (ka taluparkides), kus leidub suuri
lehtpuid pesapaiga rajamiseks ja ümbritsevatel aladel esineb rohkesti peamiseks toiduks olevaid
sipelgaid. Olulisim ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate puude
kadumine ja sipelgate arvukuse vähenemine.
Värbkakk on ulatuslikes metsamassiivides ja reeglina piirkonna kõige vanemates metsades
pesitseja, kus leidub pesapaigaks sobivaid rähniõõnsusi ja arvukalt saagiks olevaid värvulisi ja
pisinärilisi. Peamiseks ohuks on metsamajandusega kaasnev vanade metsade osakaalu vähenemine
ja sobivate pesitsusalade kadumine.
3
0
Händkakk eelistab pesitseda suurtes loodusmassiivides asuvates küpsetes metsaosades, kus peab
leiduma sobivaid õõnsaid tüükaid või muid suuri õõnsustega puid. Harva pesitsetakse ka
metsatalude parkides või muudes sarnastes paikades, kus leidub õõnsustega põlispuid. Eriti
sobivad liigile piirkonnad, kus metsamaastik vaheldub väikeste metsaheinamaade ja luhtadega,
ühtlasi leidub ka sobivaid pesapaiku vanade metsade näol. Suurimaks ohuteguriks on vanade
metsade ja suurte õõnsustega puude kadumine maastikust.
Väike-kärbsenäpp pesitseb eelkõige varjukates küpsetes metsade, kus leidub pesapaigaks sobivaid
tüükaid. Oluline on varju loova kuuse olemasolu. Alla 40-aastastes metsades leidub liiki väga
harva, sest neis puuduvad pesapaigaks sobivad puutüükad. Erandiks vaid hall-lepikud, kus puude
kiire suremisega ja kuuse teise rinde tekkimisega kaasneb sobivate elupaigatunnuste kiirem teke.
Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade vähenemine ja metsamajanduse mõjul vajalike
puistuelementide (seisvad surnud puud) ning sobiva metsastruktuuri (tugevad hooldusraied)
kadumine. Liik eelistab niiskeid metsi ja armastatud pesitsusalad jäävad muuhulgas koprasoode
ümbrusesse.
Laanepüü pesitseb vaid terviklikes loodusmassiivides ja eelistatult võimalikult vanades metsades,
kus mitmekesine puistustruktuur pakub vajalikku varju kui ka sobivaid toitumistingimusi. Liigi
jaoks on oluline sanglepa olemasolu, sest suur osa aastast toitutakse eelistatult lepa urbadest,
pungadest ja võsudest. Sangleppa asendab edukalt mõnedes piirkondades hall-lepp. Suurimaks
ohuteguriks on vanade metsade kadumine, lageraietega elupaikade killustumine, raietega
kaasnevast servamõjust tulenev röövluse suurenemine ja üldine metsamajandusega kaasnev
puistute struktuuri muutus.
Väike-kirjurähn pesitseb lehtmetsades, kus leidub rohkesti surnud puitu. Sageli eelistatakse
veekogude kaldaid ja põllumaade loodusliku metsastumisega tekkivaid hall-lepikuid. Viimane
sobib liigile lepa lühikese eluea tõttu, mis toob kaasa kiire surnud puidu tekkimise. Ka koprasood
on liigi poolt armastatud elupaigaks. Suurimaks ohuteguriks on lageraiepõhine metsamajandus ja
intensiivne hooldusraie.
Musträhn pesitseb eelistatult küpsetes okas- või segametsades, eelkõige piirkondades, kus leidub
pesapuudeks sobivaid vanu puid, valgusküllaseid ja sipelgaterohkeid männikuid. Olulisim
ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate puude kadumine ja sipelgate
arvukuse vähenemine.
Nigula piiranguvööndis on metsamajanduslikud tööd lubatud. Rähnlastele on toidubaasi
seisukohalt oluline rohke surnud puidu tagavara metsades. Heaks surnud puidu allikaks on üraskite
elutegevusel kaasnevad kahjustuskolded. Lage- ja sanitaarraiete käigus väheneb elupaiga sobivus
rähnilastele. Raiete käigus peavad alles jääma seisvad surnud puud, puistu suurimad puud,
laialehised puud. Sanglepa ja haava osakaal ei tohi raiete järel väheneda. Enamus siin toodud
metsalinnustiku liikide asurkonnale on loodusliku veerežiimi taastamisest oodata positiivset mõju,
taastamistöödega ühelegi toodud liigile negatiivseid mõjusid ei teki.
Kaitse-eesmärk
3
1
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb minimaalselt hallpea-rähni 4
paari, värbkakku 2 paari, händkakku 8 paari, väike-kärbsenäppi 40 paari, laanepüüd 50 paari,
väike-kirjurähni 10 paari, musträhni 7 paari.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärgid: Nigula looduskaitsealal pesitseb minimaalselt
hallpearähni 4 paari, värbkakku 2 paari, händkakku 8 paari, väike-kärbsenäppi 40 paari,
laanepüüd 50 paari, väike-kirjurähni 10 paari, musträhni 7 paari.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Sihtkaitsevööndis on metsamajanduslikud tööd keelatud.
− Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed
1. Üldtunnustatud pesitsusaegsest raierahust kinnipidamine.
2. Võimaluse korral Kopra poolt tekitatud üleujutuste tõttu surnud puid ei koristata ja kopra
asurkonda ei kahjustata.
3. Tagada, et piiranguvööndis säilib piisav vanametsa (60 a ja vanem mets) osakaal.
2.1.1.14. Soolinnustik
Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad sellesse gruppi: soo-loorkull
(Circus pygargus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], mudatilder (Tringa glareola) [LiD
I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], sookurg (Grus grus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiAjah],
teder (Tetrao tetrix) [LiD I, LKS III, EPN 7, KE-jah, LiA-jah], punaselg-õgija (Lanius collurio)
[LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LiA-jah], öösorr (Caprimulgus caprimulgus) [LiD I, LKS III,
EPN 8, KE-jah, LiA-jah]. Lisaks on Natura linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud ja Nigula
looduskaitsealal esindatud järgmised soodega seotud liigid: punajalg-tilder, hallõgija, rüüt,
väikekoovitaja ja kiivitaja. Soolinnustiku kaitse-eesmärgi kriteeriumid on seatud 2005 aasta
Nigula madalsoode ja rabade linnustiku loendusandmete põhjal (Leivits 2005).
Nigula looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
sooloorkulli, mudatildri, sookure, tedre, punaselg-õgija, punajalg-tildri, hallõgija, rüüda,
väikekoovitaja ja kiivitaja soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala kuulub, sealset
mudatildri, punaselg-õgija, öösorri, rüüda ja väikekoovitaja asurkondade suurust arvestades, nende
liikide jaoks Eesti tähtsuselt kümne olulisema kaitstava ala hulka.
Rabalaamad pakuvad sobivaid elupaiku inimpelglikele liikidele, kes elutsevad peamiselt lagedates
ja älverikastes rabades.
Soo-loorkulli elupaigaks on mitmekesised avamaastikud, kus leidub pesapaigaks sobilikku
põõsassood ja roostikku. Liik toitub närilistest, keda otsib soode ja niitude kohalt. Toitumisaladena
on aga olulised nii kaitseala sood kui ka kultuurmaastik. Liiki ohustab põllumajanduse
intensiivistumine ja kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Üldine
arvukuse trend Eestis on arvatavasti mõõdukas langus. Nigula looduskaitsealal on liigi esinemine
registreeritud 2005. aastast. Keskkonnaregistris andmed puuduvad.
3
2
Mudatilder pesitseb rabades ja siirdesoodes, eelistades soode veerikkamaid piirkondi - õõtsikuid
ja laugastikke. Nigula looduskaitsealal pesitseb nigula raba hälvesraba piirkonnas. Liiki ohustab
kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus.
Sookurg esineb Nigula looduskaitsealal võrdlemisi arvuka läbirändajana kuid väheneva
arvukusega pesitseja. Sookure toidu moodustavad väikesed imetajad, kahepaiksed ja roomajad,
mistõttu toitumisalana kasutab avamaastikke – lagerabasid, põlde ja heinamaid. Pesitseb
sooservades, lagerabal, sooõõtsikutel. Pesad paiknevad hajali. 2013. aastal loendati kaitsealal
pesitsemas 6 paari sookurgesid (Leivits ja Leivits 2013).
Tedre elupaigaks on nii avatud sookooslused, eriti aga nende soostunud servametsad, vähem
kultuurmaastik, sealhulgas eelkõige rohumaad. Seltsingulised mängud paiknevad pesitsuspaikade
läheduses lagedatel aladel, lagerabadel. Tedre põhitoiduks on kaseurvad. Üldine arvukuse trend
Eestis on väga tugevas languses. Nigula looduskaitseala tedremängud on Nigula raba lageraba
osadel. 2013. aastal läbi viidud soolinnustiku loenduse andmetel pesitseb Nigula looduskaitsealal
9 paari tetresid (Leivits ja Leivits 2013). Arvestades tedrele sobivate elupaikade ulatust seatakse
pikemas perspektiivis kaitse-eesmärgiks, et Nigula looduskaitsealal elab 30 paari tetresid.
Punaselg-õgija looduslikuks elupaigaks on mitmekesised avamaastikud. Nigula looduskaitsealal
pesitseb liik põõsassoodes. Puuduvad monotoonsel ja intensiivselt majandatud põllumaastikul, kus
põllumajandusmürkidega on hävitatud rikkalik putukafauna. 2013. aastal loendati kaitsealal
pesitsemas 8 paari punaselg-õgijat (Leivits ja Leivits 2013).
Öösorr pesitseb peamiselt puisrabas, harvem nõmmedel ja kuivadel raiesmikel. Ka Nigula
looduskaitsealal pesitseb liik valdavalt sooserva puisrabadel ja rabamännikutes. Tegu on
putuktoidulise liigiga, kes toitub peamiselt ööliblikatest. Liiki esineb vaid loodusmaastikus ja
suurimaks ohuteguriks on inimmõju, mis vähendab ööliblikate rohkust.
Punajalg-tilder pesitseb peamiselt avatud rannamaastikul ja ulatuslikel lagesoodel, peamiselt
rabadel. Soodes ohustab liiki kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi
langus. Toitumas käiakse ka soid ümbritseval liigniiskel kultuurmaastikul.
Hallõgija pesitseb Eesti tingimustes puisrabades, kuid toitumiseks kasutab aeg-ajalt ka avatud
heinamaid ja põlde, eriti talviti.
Rüüt pesitseb Eestis vaid keskmise suurusega või suurtel rabadel, eelkõige märgadel lagerabadel,
väga harva ka siirdesoos. Liiki ohustab kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus. Toitumisalad ulatuvad raba ümbritsevatele põllumaadele, mis on oluliseks
toetavaks toitumisalaks.
Väikekoovitaja pesitseb suurtel lagerabadel. Nigula looduskaitsealal pesitseb Nigula rabas. Liiki
ohustab kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus.
Kiivitaja pesitseb Eestis kõikjal kultuurmaastikul, loodusmaastikust sobivad vaid ulatuslikud
lagesood. Nigula looduskaitsealal pesitseb peamiselt Nigula rabas, vähemal arvul ka Tuuliku ja
3
3
Uuemaa küla põldudel. Soodes ohustab liiki kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus.
1960-ndatel aastatel sooaladele ja nende servadesse rajatud mastaapsed maaparandusobjektid on
kohalike soode seisundit aastakümnete vältel halvendanud. Kraavituse tõttu aset leidva veetaseme
alanemisega seiskub turbasambla kasv ja tekivad tingimused männi vohamiseks. Sellega kaasneb
lagesoode männistumine ja turba lagunemine. Kuna lagerabade puistumise protsess on väga
aeglane, on muutused männi katvuses näha alles 30-50 aasta möödudes. Kuna enamik rabas
pesitsevaid kurvitsalisi on lagedalembesed ning üldjuhul väga tundlikud puurinde esinemise
suhtes, siis on selle aja peale liigid alalt kadunud. Osad soodega seotud liigid (teder) sõltuvad lisaks
soode servades asuvatest soostuvatest metsadest. Maaparanduse mõjul sellised metsad teisenevad
sellised metsad täielikult ja muutuvad soostuvates metsades elavate liikide jaoks sobimatuteks.
Suur osa soodes pesitsevatest linnuliikidest sõltuvad arvestataval määral pesitsusalade naabrusesse
jäävast kultuurmaastikust. Näiteks kasutavad tedred soode servades asuvaid rohumaid ja põlde
mängupaigana, seejuures võidakse sellistele rohumaadele rajada ka pesa. Väga oluliseks toetavaks
toitumiselupaigaks on põllud soodes pesitsevatele kurvitsalistele, eriti rüüdale. Liigniisketel
ulatuslikel rohumaadel käivad soodest toituma aga kõik kurvitsaliste liigid. Soid ümbritsevate
põllumaade kasutuslaad mõjutab ööliblikate rohkust ja mõjutab öösorri käekäiku. Nii mõjutab
põllumajanduses toimuv otseselt ka soolindude seisundit. Negatiivset mõju avaldab
põllumajandusmürkide kasutamine, mis vaesustalb kogu põllumaade elustikku, sealhulgas lindude
toidubaasi. Samuti halvendab toitumisalade kvaliteeti põllumaade maaparandus. Kultuurmaastikul
toitumas käijad soolinnud eelistavad niiskeid rohumaid ja uute kraavide või dreenide rajamine
peab kaitseala kultuurmaastikul olema välistatud. Võimalusel peab hoiduma olemasolevate
kraavide hooldusest.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb minimaalselt soo-loorkulli 1
paar, mudatildrit 34 paari, sookurge 6 paari, tetresid 9 kukke, punaselg-õgijat 8 paari,
punajalg-tildrit 10 paari, hallõgijat 3 paari, rüüta 40 paari, väikekoovitajat 5 paari ja kiivitajat
25 paari.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Nigula looduskaitsealal pesitseb minimaalselt soo-
loorkulli 1 paar, mudatildrit 34 paari, sookurge 6 paari, tetresid 9 kukke, punaselg-
õgijat 8 paari, punajalg-tildrit 10 paari, hallõgijat 3 paari, rüüta 40 paari, väikekoovitajat
5 paari ja kiivitajat 25 paari.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Sooelupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
− Soid ümbritseva kultuurmaastiku kasutusele võtmine
intensiivpõllumajanduse viljelemiseks. Meetmed
1. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
2. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade säilitamine ja taastamine.
3
4
2.1.1.15. Läbirändel peatuvad linnud
Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia: suur-laukhani (Anser
albifrons) [LiD I, LKS-ei, EPN 8, KE-jah, LiA-jah] ja rabahani (Anser fabalis) [LiD I, LKS-ei,
EPN 8, KE-ei, LiA-jah].
Suur-laukhane võib Eestis kohata aprillist maini ja septembrist oktoobrini rohkearvulise
läbirändajana. Suur-laukhani pesitseb Euraasia ja Ameerika põhjaaladel ning Gröönimaa
edelarannikul. Täiskasvanud hanel on vähe looduslikke vaenlasi, temast saavad jagu vaid suured
röövlinnud ja maismaakiskjad. Rändel toitub sageli põldudel värskest orasest, millega võib
tekitada majanduslikku kahju (http://entsyklopeedia.ee).
Rabahani on Eestis arvukas läbirändaja märtsist maini ja septembrist novembrini. Kevadrändel
peatub Eestis kümneid tuhandeid isendeid. Suuremad kogunemiskohad on Audru, Sangla, Aardla
ja Räpina poldrid, Vooremaa järved, Matsalu rahvuspark,
Silma looduskaitseala (http://www.linnuvaatleja.ee). Rabahaned pesitsevad põhjapoolkera tudra-
ja taigavööndis (http://entsyklopeedia.ee). Nigula looduskaitsealal peatud rändel keskeltläbi 1000
rabahane ning peamised toitumisalad on kaitseala ümbritsevad põllud.
Läbirändel viibivate lindude toitumis- ja ööbimisalade püsimiseks on oluline looduslike
rohumaade ning sooelupaikade säilitamine. Soode kuivendamisel lageraba pindala vähenemine
muudab sooalad rändlindude peatuspaigana ebasobivaks. Toitumisaladena on olulised ulatuslikud
rohumaad Uuemaa ja Urissaare külas.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal peatub kevad- ja sügisrändel vähemalt
3000 suur-laukhane ja 5000 rabahane.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Nigula looduskaitsealal peatub kevad- ja sügisrändel
vähemalt 1000 suur-laukhane ja 3000 rabahane.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Linnujaht on keelatud.
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiim taastamine.
− Rohumaade võsastumine ja metsastumine.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade taastamine ja hooldamine.
2. Maaviljeluses taliviljakasvatuse või püsirohumaade eelistamine.
2.1.2. Imetajad
3
5
Nigula looduskaitsealal on registreeritud 43 imetajaliiki, neist kaitsealuseid liike 15 (üks I
kategooria, kaheksa II kategooria ja kuus III kategooria liiki), Loodusdirektiivi lisades nimetatud
liike on 17. Kõige põhjalikumalt on kaitsealal uuritud ulukite olukorda ja tehtud ettepanekuid
nende olukorra parandamiseks. N. Laanetu poolt on 2001. aastal koostatud aruanne “Nigula
looduskaitseala ja selle vahetu ümbruse ulukid ja ettepanekud nende kaitse korraldamiseks”.
Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjas on nimetatud üks kaitse-eesmärgiks olev imetajaliik,
harilik lendorav (Pteromys volans).
2.1.2.1. Lendorav (Pteromys volans)
LoD II ja IV, LKS I, EPN 8, KE-jah, LoA-jah2.
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa-
ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav
elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana
eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb
puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade
üleelamiseks (Timm, 2006). Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel
kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud 20. sajandi teisel poolel, seda
peamiselt vanade metsade kadumise tõttu.
Nigula looduskaitsealal on enamus metsaelupaiku tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus
metsanduslik tegevus on keelatud. Potentsiaalseks ohuks on metsade majandamine (raied)
piiranguvööndi metsades. Raied kahjustavad elupaiku ning võivad põhjustada seniteadmata
pesapaikade hävimist. . Vajalik on metsaomanike teadlikuse suurendamine. Metsaomanike ja
metsa ülestöötlejate õpetamine, et ekslikult ei raiutaks lendoravale sobilikke pesapuid.
2012. ja 2013. aastatel läbiviidud lendorava seirel lendorava esinemist Nigula looduskaitsealal ei
registreeritud. Nigulas registreeriti lendorava esinemine viimati 2004. aastal. Enne seda
registreeriti lendoravat Nigulas 1970ndatel (Leivits 2012). Kaitse-eesmärgiks on seatud
lendoravale sobilike elupaiga pindala säilimine. Lendoravale sobilikuks elupaigaks on hinnatud
vana loodusmetsa elupaigatüüp, mille puurindes on haava osatähtsus vähemalt 15% ja kuuse
osatähtsus vähemalt 15% kas I või II rindes.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on lendoravale sobiv elupaik säilinud
vähemalt 270 ha suurusel alal.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on lendoravale sobiv elupaik
säilinud vähemalt 270 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
2 LoD – Loodusdirektiivi lisa number; LKS – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; EPN – Eesti ohustatud
liikide punane nimestik; KE – Looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoA – Loodusala kaitse-eesmärk.
3
6
+ Potentsiaalsed lendorava elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Metsaraie, vanade metsade vähenemine ja killustumine.
Meetmed
Teadlikkuse suurendamine metsatöödel.
2.1.2.2. Saarmas (Lutra lutra)
LoD II ja IV, LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-jah
Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim (peaaegu
meetripikkune). Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi käinud. Nende arvukus on tõusnud
poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste
jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle ära ka
teiste loomade rajatud pesadest. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt
videvikus. Toituvad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad,
söövad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid. Looduslikuks vaenlaseks võib osutuda hunt,
kuid üldiselt saarmatel vaenlasi ei ole (http://bio.edu.ee/). Natura standardandmebaasis on saarmas
nimetatud kui Nigula loodusalal elav liik.
Nigula looduskaitsealal on saarmast ohusvaks teguriks maaparandusüsteemide hooldamine ning
teised melioratsioonitööd. Saarma elupaikade säilimiseks on oluline piirkonna loodusliku
veerežiimi taastamine. Sarma seisundi hindamiseks viiakse perioodiliselt riikliku seireprogrammi
raames läbi saarma arvukuse seiret.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab vähemalt 2 paari saarmaid.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab vähemalt 2 paari
saarmaid.
Mõjutegurid ja meetmed −
Maaparandustööd.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.3. Putukad
Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, need on esindatud 370 liigiga. Põhjalikult on
uuritud ka mähkurlasi, keda on kaitsealalt leitud 109 liiki. Mardikalisi on Nigula looduskaitsealal
registreeritud 78, neist põhjalikumalt on uuritud jooksiklasi (46 liiki). Kiililisi on leitud 19 liiki, sh
ka üks EPR liik (Anax imperator). Kahetiivalistest on uuritud põhjalikult seenesääsklasi, keda on
leitud 143 liiki. Nigula loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud kahe putukaliigi suurmosaiikliblika
(Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) elupaikade kaitse.
3
7
2.1.3.1. Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna)
LoD II ja IV, LKS III, EPN 9, KE-ei, LoA-jah
Suur-mosaiikliblikas on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. Eestis on ta lokaalselt levinud,
kuigi kohati mitte haruldane. Teda võib kohata juuni algusest juuli keskpaigani. Liik on väheliikuv
ja elab väikeste kolooniate ehk osapopulatsioonidena. Populatsiooni suurus varieerub aastati
tugevasti. Põhjuseks ilmselt vaenlased ja toidu kättesaadavus varakevadel. Liblikad liiguvad vähe
ja osapopulatsioonid võivad aeg-ajalt välja surra. Siis asustavad ala uuesti lähiümbrusest tulijad, kui
neile sobivate alade vahel on ühendusteed. Eestis ei ole suurmosaiikliblika levikut põhjalikumalt
uuritud, kuid seni avaldatud andmete põhjal võib arvata, et liik on levinud üsna ühtlaselt.
Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka
kuuluvad parasitoidid ja röövputukad. Eelnevatel aegadel on liigi elukeskkonnale mõjunud
soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nüüd, kui maaelu sel moel
on enamasti hääbunud, ohustab liigi elupaiku peamiselt võsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab
väikesi raiesmikke ja saare järelkasvu. Halvasti on mõjunud ka maaparandusega rajatud
põllulaamad, muutused niitmis- ja karjatamistavades, elupaikade killustatus ja eraldatus (Martin
2007).
Suur-mosaiikliblikas on nimetatud Nigula loodusala kaitse-eesmärgiks. Liiki ei ole nimetatud
Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab elujõuline suur-mosaiikliblika
populatsioon.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab elujõuline
suurmosaiikliblika populatsioon.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Nigula looduskaitseala mosaiikne maastik ja liigile sobivad elupaigad.
2.1.3.2. Suur-kuldtiib (Lycaena dispar)
LoD II ja IV, LKS III, EPN 9, KE-ei, LoA-jah
Suur-kuldtiib on transeuraasia levikuga sooliik, levila ulatub lõunas kuni Krimmi stepi ja
eelmäestike metsasteppideni. Meie naaberaladelt on teda leitud Lätis, Leedus, Leningradi ja
Pihkva oblastis. Euroopas on suur-kuldtiib levinud hajusalt ning viimasel ajal pigem taandub
(Kudrna 2002). Võrreldes Euroopaga tunneb suur-kuldtiib end Eestis väga hästi ja on oma levilat
laiendamas. Seni pole liiki leitud vaid läänesaartel, v.a. leid Ruhnu saarelt. See viitab liigi heale
kohanemisele meie tingimustes ning sobivate elupaikade-koosluste olemasolule (Martin 2006).
Suur-kuldtiib elab luhtadel, soistel niitudel ning veekogude kallastel. Nagu paljudel laia levikuga
liblikaliikidel on ka suur-kuldtiiva ökoloogia ja elupaigaeelistused regiooniti väga varieeruvad. Ta
toitub jõgioblikal, mujal ka mõnel teisel oblikaliigil. Levila laienemisele aitab kaasa emasliblikate
3
8
aktiivne ränne oma esialgsest koorumiskohast eemale, uutesse sobivatesse elupaikadesse.
Peamiseks ohuteguriks peetakse järjest suurenevat inimtegevuse survet tema elupaikadele,
peamiselt soode kuivendamist (Martin 2006).
Suur-kuldtiib on nimetatud Nigula loodusala kaitse-eesmärgiks. Liiki ei ole nimetatud Nigula
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab elujõuline suur-kuldtiiva
populatsioon.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal elab elujõuline suukuldtiiva
populatsioon.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Potentsiaalsed suure-kuldtiiva elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Sooalade kuivendamine.
Meetmed
Sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4. Soontaimed
Nigula looduskaitseala taimestikku kuulub 448 liiki soontaimi, neist 23 kaitsealust ja 11 Eesti
ohustatud liikide punase nimistu liiki. Loodusdirektiivi liike on kaitseala taimestiku nimestikus
kaks – laialehine nestik ja kaunis kuldking.
Nigula looduskaitsealal kasvab üks I kaitsekategooria taim: virgiinia võtmehein (Botrychium
virginianum); viis II kaitsekategooria taime: kummeli võtmehein (Botrychium multifidum), õrn
tarn (Carex disperma), laialeheline nestik (Cinna latifolia), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ning kuus III kaitsekategooria taimeliiki:
vööthuulsõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), lõhnav
käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia
nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Kolmanda kaitsekategooria taimeliikide
kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse ning eraldi nimetatud liike kaitsekorralduskavas ei käsitleta.
2.1.4.1. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
LoD-ei, LKS I, EPN 4, KE-ei, LoA-ei
Virgiinia võtmehein on sõnajalgtaimede hulka kuuluv eostaim. On inimpelglik liik, mis on Eestis
väga haruldane, kasvades Alutagusel ja Pärnumaal. Seni on teada ca 30 leiukohta (Mesipuu 2003).
Eestis on viimaste aastate arvukus stabiilne (Mesipuu 2011). Sobivateks kasvukohtadeks on
segametsad, kus ta eelistab kasvada kraavikallastel, metsalagendikel või metsasihtidel. Nigula
looduskaitsealal kasvab kaitseala lääneosa metsasihtidel. Keskkonnaregistrisse on kantud 11 liigi
3
9
kasvukohta kokku 7,5 ha suuruse alana. Liiki ei ole nimetatud Nigula looduskaitseala
kaitseeesmärgiks. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata liik looduskaitseala
kaitseeesmärkide hulka.
Nigula looduskaitseala kasvukohas kasvab metsasiht kinni noorte puudega, mistõttu taime kasvuks
vajalikud valgustingimused halvenevad. Liigi kasvutingimuste parandamiseks on vajalik liigi
leiukohas kasvavate noorte kuuskede kõrvaldamine. Liigi hooldustöödel tuleb tööd teostada
käsitsi, sest liik ei talu tallamist, eriti kahjustav on masinatega liikumine. Soovitav on hooldustööd
teostada talvel külmunud pinnasega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 11 virgiinia võtmeheina kasvukohta ja
virgiinia võtmeheina populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 11 virgiinia võtmeheina
kasvukohta ja virgiinia võtmeheina populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Virgiinia võtmeheina kasvukohad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Kasvukoha kinnikasvamine, tallamine.
Meetmed
1. Mõõdukas võsatõrje.
2. Virgiinia võtmeheina kasvukohtade seire.
3. Kaitsekorra muutmine. Virgiinia võtmeheina nimetamine kaitse-eesmärgiks.
2.1.4.2. Kummeli võtmehein (Botrychium multifidum)
LoD-ei, LKS II, EPN 5, KE-ei, LoA-ei
Kummeli võtmehein eelistab kasvukohana kuivemaid niitusid, nõmmesid ja hõredaid metsi.
Nigula seirejaamas toimus esmasseire 2010. aastal, kui loendati 4 keskmise vitaalsusega isendit
(2005. a nähti 2 isendit). Nigula looduskaitsealal kasvab taim kaitseala lääneosas salukuusikus
paikneval sihil. Keskkonnaregistrisse on kantud üks liigi kasvukoht. Liik ei ole nimetatud Nigula
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata liik
looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
Nigula looduskaitseala kasvukohas kasvab metsasiht kinni noorte puudega. Taime kasvuks
vajalikud valgustingimused halvenevad. Liigi kasvutingimuste parandamiseks on vajalik liigi
leiukohas kasvavate noorte kuuskede kõrvaldamine. Liigi hooldustöödel tuleb tööd teostada
käsitsi, sest liik ei talu tallamist, eriti kahjustav on masinatega liikumine. Soovitav on hooldustööd
teostada talvel külmunud pinnasega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 kummeli võtmeheina kasvukoht ja
kummeli võtmeheina populatsioon on heas seisundis.
4
0
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 kummeli võtmeheina
kasvukoht ja kummeli võtmeheina populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kummeli võtmeheina kasvukoht on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. −
Kasvukoha kinnikasvamine, tallamine.
Meetmed
1. Mõõdukas võsatõrje.
2. Kummeli võtmeheina kasvukohtade seire.
3. Kaitsekorra muutmine. Kummeli võtmeheina nimetamine kaitse-eesmärgiks.
2.1.4.3. Õrn tarn (Carex disperma)
LoD-ei, LKS II, EPN 7, KE-ei, LoA-ei
Õrn tarn on mitmeaastane niisketes kuusikutes ja kuuse-lodumetsades kasvav taim. Levibpaiguti
Eesti mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis (http://bio.edu.ee/). Liigi arvukus Eestis
väheneb. Peamiseks arvukuse vähenemise põhjuseks on kasvukohtade kuivendamine. Nigula
looduskaitsealal on taime leitud Nigula raba põhjaosast loodusreservaadist. Õrna tarna kasvukoha
loodusliku veerežiimi taastamine/säilitamine on seotud raba ja siirdesoo elupaikade taastamise ja
säilitamisega. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 õrn tarna kasvukoht ja õrn tarna
populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 õrn tarna kasvukoht ja õrn
tarna populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Õrn tarna kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati.
− Sooelupaikade kuivendamine ja turba võtmine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.4. Laialehine nestik (Cinna latifolia)
LoD-ei, LKS II, EPN 7, KE-jah, LoA-jah
Eestis kasvab laialehine nestik oma levila edelapiiril: teda pole Lätis ega Lõuna-Rootsis.
Laialehine nestik on mitmeaastane laiade lehtede ja longus pöörisega suur kõrreline, mis kasvab
hõremurusalt väikeste kogumikena. Nestik kasvab soostunud metsades sõnajala ja angervaksa
kasvukohatüübis, kus valitseb sageli sanglepp, harvemini kask, mänd, saar jt. Sobivad hõredamad
erivanuselised puistud liituvusega 0,6 - 0,8. Kuigi lamapuidu rohkuse ja nestiku leviku vahel
põhjuslikku seost kindlasti pole, on teda tihtipeale leitud mahalangenud puutüvede ümbrusest.
Rohke lamapuit viitab metsa puutumatusele või väga vähesele inimmõjule. Nestik on hemerofoob
4
1
ehk kultuuripelglik liik. Niiskuslembese taimena kasvab ta meelsasti ojade, allikate ja lompide
kallastel (Kukk 2002).
Nigula looduskaitsealal kasvab laialehine nestik hajusalt kaitseala lääneosa metsades,
loodusreservaadis, ligikaudu 35 ha suurusel alal. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks on
metsakuivendus ja metsaraie. Laialehise nestiku kasvukoha loodusliku veerežiimi
taastamine/säilitamine on seotud soovikumetsade elupaikade taastamise ja säilitamisega. Liigi
kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 laialehise nestiku kasvukoht ja
laialehise nestiku populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 laialehise nestiku
kasvukoht ja laialehise nestiku populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Laialehise nestiku kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati.
− Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.5. Sookäpp (Hammarbya paludosa)
LoD-ei, LKS II, EPN 5, KE-ei, LoA-ei
Sookäpp esineb Eestis harva ja hajusalt, kuid on kõikjal vähesearvuline. Taim kasvab nii madal-
kui siirdesoos, samuti rabas, veekogude kallastel, õõtsikul, soo- ja rabametsades ning rabastuvates
lodumetsades. Sookäpp on valguslembene ja eelistab kasvada lagedamatel turbasamblalaikudel.
Ta on tihedalt seotud turbasamblaga, on kohastunud koos temaga elama ja kasvatab igal aastal
koos samblamätta kasvuga ka oma mugula kõrgemale. Taime elu on seotud seentega, sigipungad
ja seemned vajavad arengus seente abi (http://bio.edu.ee/taimed). Nigula looduskaitsealal kasvab
taim hajusalt Nigula raba keskosas, rabasaarte vahelistel sooaladel, ligikaudu 50 ha suurusel alal.
Sookäpa kasvukohtade loodusliku veerežiimi taastamine/säilitamine toimub läbi raba ja siirdesoo
elupaikade taastamise ja säilitamise. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookäpp kasvab Nigula looduskaitsealal 50 ha suurusel alal ning
sookäpa populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookäpp kasvab Nigula looduskaitsealal 50 ha suurusel
alal ning sookäpa populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Sookäpa kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati.
− Sooelupaikade kuivendamine, turba võtmine.
Meetmed
4
2
Sooelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.6. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
LoD II ja IV, LKS II, EPN 4, KE-ei, LoA-ei
Kaunis kuldking on Eesti suurim ja silmapaistvaim käpaline. Taim kasvab Eestis põhiliselt
puisniitudel ja metsades (loo-, laane- ja salumetsades) poolvarjulistes parasniisketes kohtades, kus
põõsad ja suured rohttaimed teda liialt ei varjuta. Levinud on ta Eesti kõigis maakondades, 2011.
aasta seisuga oli Keskkonnaregistrisse kantud 893 kirjet. Keerulise sigimisbioloogia ja
aastatepikkuse algarengu tõttu on paljunemisikka jõudmisel liik jäänud püsima eelkõige
inimtegevusest vähemhäiritud vanemates metsades. Kuldking ei talu niiskustingimuste muutusi.
Kõige soodsamates kasvupaikades jõuab taimedeni veerand täisvalgusest. Pikaealise klonaalse
püsikuna moodustuvad kuldkingal heas seisundis populatsioonides puhmikud, mis võivad olla
mitusada aastat vanad. Lokaalpopulatsiooni elujõulisust näitab puhmikute piisav hulk ning
generatiivsete võsude osakaal ja elumus, samuti juveniilsete taimede esinemine populatsioonis
(Kull, Sarv 2013).
Kaunis kuldking esineb Nigula looduskaitseala varasemates soontaimede nimekirjades.
Viimastel aastatel ei ole asustatud kasvukohti teada. Keskkonnaregistrisse ei ole liigi kasvukohti
Nigula looduskaitsealal kantud. Liigi kasvukohad on soovitav kaardistada teiste uuringute ja
välitööde käigus. Eraldi kauni kuldkinga kasvukohtade otsimist kaitsekorraldusliku tegevusena ei
planeerita.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal kauni kuldkinga leiukohad on kantud
keskkonnaregistrisse.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
1. Nigula looduskaitsealal on teostatud kauni kuldkinga kasvukohtade inventuur.
2. Kauni kuldkinga leiukohad on kantud keskkonnaregistrisse.
Mõjutegurid ja meetmed
− Liigi levikuandmete puudumine.
Meetmed
Kauni kuldkinga kasvukohtade kaardistamine.
2.1.5. Sammaltaimed
Nigula looduskaitsealalt on leitud 179 sammaltaime liiki. Sammaldest on kõige liigirikkamalt
esindatud turbasammalde perekond 24 liigiga. Salumetsades on ohtralt epifüütseid liike, mis kohati
moodustavad puutüvedel paksu polstri. Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks epifüütide seas on
sulgjas õhik (Necrea pennata), mis kuulub Euroopa punasesse raamatusse. Kõdupuidul kasvavaid
liike on kaitseala metsades üsnagi palju (valdavalt helviksammalde esindajad), mis viitab metsade
kõrgele looduslikkusele ja vähesele inimmõjule. Nigula kaitsealal leiduvatest sammaldest
4
3
kuuluvad Eesti kaitsealuste taimede nimekirja 3 ja Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku
13 samblaliiki (Ingerpuu jt 1996). Liigi kasvukoha seire toimub riikliku seireprogrammi raames.
2.1.5.1. Suur paelsammal (Metzgeria conjugata)
LoD-ei, LKS I, EPN 4, KE-ei, LoA-ei
Suur paelsammal on esimesse kaitsekategooriasse kuuluv merelisemat kliimat eelistav pioneerliik
metsas rändrahnudel. Liiki leidub pillatult Rootsi lõunaosas, Taanis on teada üks leiukoht, Lätis
pole seda liiki leitud (Vellak 2005). Suur paelsammal kasvab varjulistes kohtades kividel. Eestis
on teada vaid üks leiukoht, mis on kirjeldatud Nigula looduskaitsealal 1996. aastal. Liik kasvab
kaitseala metsas asuval kivil. 2010. aastal toimus liigi kolmas seire. Kuigi liigi populatsioon kivil
oli vähenenud, siis leiti juurde kolm laiku ning seetõttu hinnati liigi seisund heaks. Liigi kasvukoht
asub reservaadis ja seetõttu inimtegevusest (metsamajandamisest) põhjustatud ohud puuduvad.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 suur paelsambla kasvukoht ja suur
paelsambla populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 suur paelsambla
kasvukoht ja suur paelsambla populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Suur paelsambla kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati. Otseste
ohutegurite kohta andmed puuduvad.
Meetmed
Suur paelsambla kasvukoha perioodiline seire.
2.1.5.2. Lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum)
LoD-ei, LKS II, EPN 6, KE-ei, LoA-ei
Lainjas põikkupar on Eestis haruldane metsasammal. Liik kasvab niisketel liivastel metsamuldadel
või ka tüvealustel ja varjulistel kividel (Ingerpuu jt 1998). Nii Seireveebis kui Keskkonnaregistris
info liigi esinemise kohta puudub. Nigula looduskaitsealalt on teada üks liigi leiukoht. Liigi
kasvukoha seire toimub riikliku seireprogrammi raames.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 lainja põikkupra kasvukoht ja lainja
põikkupra populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 lainja põikkupra
kasvukoht ja lainja põikkupra populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Lainja põikkupra kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati. Otseste
ohutegurite kohta andmed puuduvad.
Meetmed
4
4
Lainja põikkupra kasvukoha perioodiline seire.
2.1.5.3. Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci)
LoD-ei, LKS II, EPN 6, KE-ei, LoA-ei
Tamarisk-kariksammal on Eestis haruldane metsasammal. Nigula looduskaitsealal registreeriti
liigi elujõuline esinemine Urissaare reservaadis 2007. a. Varasemad leiud pärinevad Eestis 2003.
aastast Rannametsa-Soometsa maastikukaitsealalt, enne seda oli registreeritud vaid 3 väga vana
ja/või ebamäärast leiukohta (Vellak, 2003). Nigula looduskaitsealal registreeriti teine liigi leiukoht
2012. aastal metsakorralduse käigus kaitseala põhjaosa metsades. Asukoha tõttu reservaadis
metsamajandamisest põhjustatud ohud puuduvad. Liigi kasvukoha seire toimub riikliku
seireprogrammi raames.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 2 tamarisk-kariksambla kasvukohta ja
tamarisk-kariksambla populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 2 tamarisk-kariksambla
kasvukohta ja tamarisk-kariksambla populatsioon on heas seisundis. Mõjutegurid ja meetmed
+ Suur paelsambla kasvukoht on tsoneeritud loodusreservaati. Otseste
ohutegurite kohta andmed puuduvad.
Meetmed
Tamarisk-kariksambla kasvukoha perioodiline seire.
2.1.6. Seened
Nigula looduskaitsealal on registreeritud 427 seeneliiki (eeldatavalt võib leiduda vähemalt 1200
liiki). Enim on täheldatud nn lehikseeni (koos pilvikulistega) – 202 liiki, nende seas 25 riisikat ja
22 pilvikut. Torikulaadseid ehk mittelehikseeni on leitud 121 liiki. Tähelepanuväärne on limakute
arv – 24 liiki. Nigula metsades on palju ka põlismetsa indikaatorliike – 14. Kaitsealuseid seeneliike
on kolm: mugultorik [(Polyporus tuberaster), II kat], haavanääts
[(Junghuhnia pseudozilingiana), III kat] (Parmasto, 1999) ja taiga peenpoorik [(Skeletocutis
odora) III kat] (EELIS). Kolmanda kaitsekategooria seeneliikide kaitse tagatakse läbi elupaikade
kaitse ning eraldi nimetatud liike kaitsekorralduskavas ei käsitleta.
2.1.6.1. Mugultorik (Polyporus tuberaster)
LoD-ei, LKS II, EPN 4, KE-ei, LoA-ei
Teise kaitsekategooriasse kuuluvat mugultorikut on Nigula looduskaitseala põhjaosa salumetsast
leidnud Leif Ryvarden 1989. aastal. Liigile sarnasest soomustorikust eristab teda maapinnal
4
5
paiknev kasvukoht (Parmasto, 2010). Nigula looduskaitsealal on registreeritud liigi esinemine,
kuid nii Seireveebis kui Keskkonnaregistris info liigi esinemise kohta puudub.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 mugultoriku kasvukoht ja mugultoriku
populatsioon on heas seisundis.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on 1 mugultoriku kasvukoht ja
mugultoriku populatsioon on heas seisundis.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa Nigula looduskaitseala salumetsadest on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Otseste ohutegurite kohta andmed puuduvad.
4
6
2.2. Elupaigatüübid
2001 aastal valminud Nigula looduskaitseala maakattetüüpide satelliitkaardi analüüsi kohaselt
(Aaviksoo, Muru 2001) hõlmab soostik 2139,5 ha, st 46% kogu Nigula looduskaitseala pindalast.
Sootaimkonnas domineerib mättaraba (35% kogu soostikust). Kitsad siirdesoovööndid on kohati
vaid sooservadel ja mineraalsaarte ümber (7%). Puhma- ja rohurabasid on 22%, puisraba ning
männi- ja kasepuistud hõlmavad 17%, laukaraba 6%. Vesine älveline märe rabamassiivide lamedal
keskosal, osalt ka nõos massiivide vahel, moodustab rabapindalast ülejäänud osa (13%), millest
nokkheina-älveraba moodustab enamuse (kogu soostikust 10%).
Elupaigatüüpide leviku andmete täpsustamiseks viidi aastatel 2012 ja 2013 läbi
metsaelupaigatüüpide inventuur ning korrigeeriti elupaigatüpide levikukaardi andmeid. Nigula
looduskaitseala elupaigatüüpide levikukaart on toodud lisas 2. Nigula looduskaitsealal on
esindatud 13 Loodusdirektiivi elupaigatüüpi. Kõige suurema levikuga on raba elupaigatüüp.
Elupaigatüüp nokkheinakooslused turvastunud nõgudes esineb raba elupaigatüübi koosseisus ning
ei ole eraldi pindalaliselt välja toodud. Suhteliselt suurel pindalal esineb ka vana loodusmetsa ning
sootuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi. Nigula looduskaitsealal esinevate Loodusdirektiivi
elupaigatüüpide koondandmed on esitatud tabelis 1.
Joonis 7. Nigula elupaigatüüpide jaotus (EELISe andmete järgi)
Tabel 1. Nigula looduskaitseala (Nigula loodusala) elupaigatüüpide pindala ja seisundi hinnang
Natura 2000 standardandmebaasi ja 2012-2013. a inventuuri ning elupaigaandmete täpsustuste
alusel.
4
7
Elupaiga
KOOD Elupaigatüüp
Pindala (ha) Pindala (ha) 2013
a. seisuga NATURA elupaikade
seisund (ha)
(Natura
andmebaas) kogu
kaitsealal sihtkaitse-
vööndis A B C
3160 Huumustoitelised järved
ja järvikud 51,4 51,0 51,0 51,0
6270* Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal 57,9 178,9 69,7 66,8 71,6 40,0
6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud 32,2 8,2 6,2 5,6 2,6
6510 Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud 12,9 216,4 21,0 192,5 2,9
7110* Rabad 1967,9 1879 1879 1781,5 97,5
7140 Siirde- ja õõtsiksood 109,3 73,8 73,8 55,2 13,6 5,0
7150 Nokkheinakooslused
turvastunud nõgudes 0 0
9010* Vanad loodusmetsad 102,9 403,9 392,5 115,4 196,8 91,7
9020* Vanad laialehised
metsad 527,3 208,4 208,4 48,3 145,1 15,0
9050 Rohunditerikkad
kuusikud 12,9 18,5 18,5 10,7 7,8
9070 Puiskarjamaad 6,4 2,3 1,8 2,3
9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad 295,8 400,8 373,1 119,0 163,6 118,2
91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 77,2 210,5 210,5 27,6 118,9 64,0
KOKKU 3254,1 3651,2 3284,5 2296,5 1015,3 339,4
2.2.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Elupaigatüüpi kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised looduslikud järved ja järvikud
peamiselt rabades või rabastuvatel nõmmedel; pH on sageli 3-6. Taimekooslused kuuluvad
Utricularietalia seltsi. Sellesse elupaigatüüpi tuleks Eestis lugeda nii “tõelised” huumustoitelised
(düstroofsed) ja atsidotroofsed järved, kui ka pehme pruuni veega segatoitelised järved (Paal
2004).
Elupaigatüüpi kuuluvad Nigula järv ja soostiku rabalaukad. Laukad ja laugastikud on vanade
rabakoosluste loomulikuks osaks ning on väga esinduslikud ja heas seisundis. Nigula järv on
põhja-lõuna suunas pisut piklik veekogu kahe ida poole ulatuva lahesopiga. Kaldad on turbased ja
4
8
suhteliselt kõrged. Järve põhja katab kuni 6 m paksuse kihina pehme turbamuda, milles leidub
rohkesti kände, puutüvesid ja oksi. Järv on nõrga läbivooluga. Vesi on punakaspruun, vähese
läbipaistvusega (0,7 m), hästi segunev ja soojenev. Taimestik oli 1954. ja 1973. a väga vähene,
leiti 4 liiki makrofüüte. Fütoplanktonit on vähe, kuid V. Kõvaski andmeil kuulub sellesse rohkesti
haruldasi vetikaid. Väheses zooplanktonis leidub küüsrikut ja haruldasi aerjalalisi.
Põhjaloomastikku on väga vähe. Kaladest leidub siin palju pisikest musta ahvenat, kuid olevat ka
kiloseid isendeid, veel on haugi ja lutsu, mõnedel andmetel isegi särge. Veelindudest pesitseb
järvel sinikael-part, on nähtud sõtkast, vihitajat ja järvekauri. Oma huvitava ökosüsteemi tõttu on
järv suure teadusliku tähtsusega (Mäemets 1977).
Natura standartandmebaasi kohaselt on elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud levinud
51,4 hektaril. 2013. aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüüp huumustoitelised järved ja
järvikud levinud 51,0 hektaril seisundiga A. Laukad levivad kuivendusest mõjutamata rabades,
neile ei avaldu otseseid olulisi inimmõjusid. Laugaste säilimisele aitab kaasa rabaservaalade
veerežiimi parandamine servakraavide sulgemise teel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on huumustoiteliste järvede ja järvikute
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 51 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on huumustoiteliste järvede ja
järvikute elupaigatüüp on säilinud vähemalt 51 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Rabaservades toimivate kuivendussüsteemide kuivendav mõju.
Meetmed
Raba servaalade kuivendussüsteemide ja vanade rabakraavide sulgemine.
2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Siia elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud parasniisketel muldadel kui ka
liigirikkamad paluniidud. Taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise või niitmise mõjul. Et
elupaigatüüp püsiks, tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades (Paal
2004).
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal esinevad kaitseala ida-, lõuna- ja loodeosades suuremate
metsamassiivide vahel või servas. Kasvukohatüüpidest valitseb niiske pärisaruniidu
kasvukohatüüp, esineb ka ja liigirikka soostunud niidu kasvukohatüüpi. Enamasti on niidud olnud
pikka aega majandamata, mõnel viimasel aastal on paljudel taastatud majandamine ning rohustu
struktuur ei ole veel hästi välja kujunenud. Regulaarselt hooldatavaid niidualasid on 138 ha.
Erinevate niiduelupaigatüüpide säilimine on oluline liigilise mitmekesisuse säilimiseks. samuti on
niidualad olulised linnuliikide toitumis-, puhke- ja elupaigana. Niiduelupaikade hooldamiseks on
vajalik regulaarne niitmine koos heina koristamine või perioodiline karjatamine. Säilitada tuleb
4
9
niiduelupaikade mitmekesisust, säilitades puu- ja põõsagruppe niidulagendikel ning
kraavikallastel kasvavaid puid.
Natura standartandmebaasi kohaselt on elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal levinud
57,9 hektaril. 2013. aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal levinud 178,4 hektaril. Niitudest 37% (66,8 ha) on väga heas seisus, regulaarselt hooldatud
ja liigirikka rohustuga. Ligikaudu 22% niitudest on suhteliselt kehvas seisus (seisund C). Kehvas
seisundis niitude hooldamiseks tuleb eenevalt niiduala puhastada puudest ja võsast (niiduala
taastada). Aruniitudest ca 10 ha on halvas seisus, võsastunud ja kobraste poolt üleujutatud. Suure
tõenäosusega ei ole neid niidualasid mõistlik taastada. Umbes 5,4 ha aruniitu on võimalik taastada.
Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse hooldatavate niidualade pindala 180 ha.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 180 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on elupaigatüüp liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 180 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Poollooduslike koosluste hooldamise (majandamise) lõppemine.
Meetmed
Poollooduslike koosluste hooldamine.
2.2.3. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Niiskuslembese kõrgrohustu elupaigatüüp hõlmab kõrgekasvuliste soontaimede rohustuid, mis
palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid kui ka metsaservi. Omaette kooslustena need
niiduribad kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikemate
tuumalade ümber (Paal 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Nigula looduskaitsealal niiskuslembese kõrgrohustu
elupaigatüüp levinud 32,2 ha suurusel alal. 2012. aastal inventeeriti 8,2 hektarit niiskuslembese
kõrgrohustu elupaigatüüpi seisundiga hea. Elupaigatüübi pindala on osaliselt vähenenud
niidualade taastamise ning regulaarse hoolduse tulemusena, osaliselt alade metsastumisega ning
kobraste tegevuse tulemusena. Kuna regulaarselt hooldatavad niidualad on suurema
kaitseväärtusega kui niiskuslembesed kõrgrohustud, siis tuleb soodustada niidualade hooldamist
ja leppida niiskuslembese kõrgrohustu pindala vähenemisega. Kobraste poolt üleujutatud aladel
püsivad niiskuslembesed rohustud looduslike protsesside tulemusena.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on elupaigatüüp niiskuslembesed
kõrgrohustud säilinud vähemalt 8 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
5
0
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud säilinud vähemalt 8 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidtude elupaigatüüpi mahuvad vähesel määral kuni
mõõdukalt väetatud rohumaad. Väetamine vähendab oluliselt liigirikkust ja seepärast ei ole
nimetatud niidualad suure kaitseväärtusega kuid nad on olulised puhveralad väärtuslikemate
elupaikade ümber ja vahel. Sellesse elupaigatüüpi kuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti
jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud (Paal 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
levinud 12,9 ha. 2013 aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga
niidud levinud 216,4 hektaril valdavalt heas seisundis. Nimetatud niiduelupaik on oluline
puhverala ümbritsevatele elupaigatüüpidele ning oluline kaitsealuste linnuliikide toitumis- ja
pesitsusala. Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse niiduala säilimine kogu ulatuses. Aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niitude elupaigatüübi säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine koos heina
koristamisega või karjatamine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on elupaigatüüp aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud säilinud vähemalt 216 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal on elupaigatüüp
aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud säilinud vähemalt 216 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Poollooduslike koosluste hooldamise (majandamise) lõppemine.
Meetmed
Poollooduslike koosluste hooldamine.
2.2.5. Rabad (7110*) ja nokkheinakooslused (7150)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Raba elupaigatüüp on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud turvas on
nii tüse, et taimede juured ei küündi enam toitainerikka veeni. Seetõttu on rabad ombrotroofsed
(sadeveetoitelised), toitevaesed ning veetase on tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel.
Rabataimkattes valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvavad kidurad männid
ning üksikud kased (Paal 2004).
5
1
Nigula raba on kujunenud veekogu kinnikasvamise tulemusel. Tegemist on tüüpilise lääne-eesti
tüüpi platoorabaga, mida iseloomustab suhteliselt järsk rabanõlv. Nigula raba koosneb mitmest
laamast. Kirde-edelasuunaline valdavalt turbalasundisse mattunud voor, mille kõrgemad tipud
moodustavad peaksite (soosaarte) rea, eristab läänepoolse Urissaare laama idapoolsetest
laamadest. Viimastest kõige lõunapoolsemat mineraalmaa poolsaarega eraldatut osa nimetatakse
Tuuliku rabaks, edasi järgneb Nigula laam ja põhjaosa laam. Nigula laama lõunaosas paikneb
liivaste setetega Kasepeaksi, viimasest põhja pool on ca 3 m paksusel turbal Männipeaksi. Nigula
laama jagab omakorda kaheks, nüüdseks 3-4 m turbalasundisse mattunud madal
kirdeedelasuunaline künnis, mille asukoht on laamal jälgitav märekooslustena ja sellest lõuna pool
jätkuva omavahel ühendatud laugaste reana. Paiguti lasundisse mattunud laugastikust algava
rabaoja ülemjooks on süvendatud kraaviks. Samuti on kaevatud kraav Urissaare laama
lõunapoolses osas, mis mõjutab laama selle osa seisundit. Nigula rabas on ülekaalus lage- ja puis-
älve- ning laukaraba kooslused. Mätta- ja rohuraba kooslused levivadki enamasti Urissaare laama
lõunapoolses kuivendusest mõjutatud osas. Mitmel pool raba servaaladel on eelmise sajandi
esimesel poolel ammutatud labidaturvast. Vanad karjäärid on erinevas kinnikasvamise järgus.
Enamus rabakooslustest on looduslikus seisundis. Rabaserva üle poole sajandi tagasi rajatud
kraavituse tulemusel on servakooslused kuivendusest mõjutatud.
Raba elupaigatüübi seisundi säilitamiseks tuleb, vähemalt osaliselt, teatud piirkondades kraavid
sulgeda ja raadata kuivendamise tulemusel kujunenud kõdusoomännik, see loob eeldused
loodusliku rabanõlva kujunemiseks. 2005. a valminud töö „Eeluuring looduslähedase veerežiimi
kaitseks ja taastamiseks Nigula soostikus“ (Lode jt 2005) ühe järeldusena leiti, et soo edelanurka
koondunud kuivenduskraavide mõju rabale on kõige tugevam. Samuti järeldati, et raba edelanurga
kraavidele veetõkendite rajamine soodustab kõige enam Nigula raba hüdroloogilise režiimi
taastumist.
Natura standartandmebaasi kohaselt on raba elupaigatüüp kaitsealal levinud 1967,9 ha. 2013. aasta
täpsustatud andmetel on elupaigatüüp pindala 1879 ha (1781,5 ha seisund A; 97,5 ha seisund B).
Pindala vähenemine on tigitud sellest, et osa raba elupaigast inventeeriti siirdesoo- ja rabametsa
elupaigaks (91D0).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb raba elupaigatüüp vähemalt 1879 ha
suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb raba elupaigatüüp
vähemalt 1879 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
Mõjutegurid ja meetmed
− Rabasid ümbritseva kraavivõrgu ja labidaturba karjääride jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.6. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
5
2
Siirde- ja õõtsiksoo elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused vähe- kuni
kesktoiteliste vetega alal. Iseloomulikud on nii soligeensete kui ka ombrogeensete soode jooned.
Elupaigatüüp hõlmab väga mitmekesiseid taimekooslusi. Suurtes sookompleksides valdavad
õõtsikud, mille moodustavad keskmise- või väikesekasvulised tarnad koos turbasammalde või
pruunsammaldega. Tavaliselt kaasnevad nendega veesiseste taimede (isoetiidide ja elodeiidide)
või veepinnale ulatuvate lehtedega ehk siis sellel ujuvate taimede (nümfeiidide ja lemniidide)
kooslused. Boreaalses piirkonnas kuuluvad siia kasvukohatüüpi minerotroofsed madalsood, mis ei
ole ulatuslikuma sookompleksi osad, samuti väikesed madalsood veekogude ja mineraalmaa
üleminekualal. Selle kasvukohatüübi sood rühmitatakse Scheuchzeritalia palustris ja Caricetalia
fuscae- kooslusteseltsi; hõlmates sinna ka vähetoiteliste veekogude kaldal kasvavad pudeltarna
(Carex rostrata) kooslused (Paal 2000).
Siirdesookooslused levivad paarikümne meetri laiuse ribana rabasaarte ümbruses, mõnevõrra
laiema ribana Haavapeaksi ja kirde-edeleasuunalise rabaoja vahel. Natura standartandmebaasi
kohaselt on siirde- ja õõtsiksoo elupaigatüüp kaitsealal levinud 109,3 hektaril. 2013. aasta
täpsustatud andmetel on elupaigatüübi pindala 73,8 ha (55,2 ha seisund A; 13,6 ha seisund B; 5 ha
seisund C). Pindala erinevus tuleneb sellest, et osa siirdesoo elupaigatüübist oli ekslikult määratud
ning osutusid siirdesoometsa elupaigatüübiks.
Raba piirdekraavid ja alal paiknevad kuivendusobjektid ning vanad turbakarjäärid avaldavad
negatiivset mõju raba servaaladel paiknevatele siirdesooaladele soodustades puude kasvu ning
metsapiiri aeglast nihkumist siirdesooaladele.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb siirde- ja õõtsiksoo elupaigatüüp
vähemalt 74 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb siirde- ja õõtsiksoo
elupaigatüüp vähemalt 74 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
− Rabasid ümbritseva kraavivõrgu ja labidaturba karjääride jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.7. Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas
vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse
igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on
kindlasti järjepidevad. Vanade loodusmetsade hulka arvatakse Eestis loo-, nõmme-, palu-, laane-
ja rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele. (Paal, 2000; Palo, 2010A, 2010B).
Tüübilt valdavad vanade loodusmetsade hulgas palu-, laane- ja salumetsad, esineb ka soostuvaid
segametsi ning vähemal määral ka rabastuvaid metsi. Puurindes domineerivad palumetsade ja
5
3
rabastuvate metsade puhul mänd, laanemetsades ja soostuvates metsades kuusk, mänd, kask ja
haab. Salumetsades on valdavateks liikideks haab, kask ja kuusk, laialehiste liikidena esineb saart
ja harvem pärna, alusmetsas ka tamme. Salumetsad esinevad harva tüübipuhtal kujul ning omavad
sageli ka mõningaid laanemetsade ning soostunud metsade tunnuseid. Metsade iseloom sõltub
lubjavaeste liivsavi moreenide levikust alal.
Valdavalt on elupaiga seisund keskmine kuni hea, kuna tegemist on sageli kunagiste üleküpsenud
majandusmetsadega, mille struktuur ning esinduslikkus on sageli veel loodusmetsa kohta
võrdlemisi madal. Kuigi metsadel on mitmeid vana loodusmetsa tunnuseid vanade ja kõdunevate
puude näol, on praegugi märgatavaid majandamise jälgi (vanad kännud, puistu enamuse ühtlane
vanus jm). Väga heas seisundis on valdavalt rabasaartel ja raskesti ligipääsetavates rabaservades
kasvavad metsad. 30 a perspektiivis on oodata elupaiga seisundi paranemist ning pindala
suurenemist 281 ha võrra praeguste potentsiaalsete loodusmetsade elupaigaks kujunemise arvel.
Soostuvate ja rabastuvate metsade seisundi paranemisele aitavad kaasa kaitsealal planeeritud
veerežiimi taastamistööd.
Natura standartandmebaasi kohaselt on vana loodusmetsa elupaigatüüp kaitsealal levinud 102,9
ha. 2013 aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüübi pindala 403,9 ha (115,4 ha seisund A; 196,8
ha seisund B; 91,7 ha seisund C). Pinadala erinevus tuleneb sellest, et käesoleva
kaitsekorralduskava koostamisele eelnenud elupaigatüüpide inventeerimisel määrati täiendavalt
301 ha vanasid loodusmetsasid. Potentsiaalseid alasid antud elupaigatüübi väljaarenemiseks on
258 ha (potentsiaalsete alade puhul on arvestatud sihtkaitsevööndis olevate pindaladega).
Arvestades vana loodusmetsa osa suurenemist, tehakse ettepanek suurendada loodusala
kaitseeesmärgis oleva vanametsa pindala 600 hektarini 30 aasta perspektiivis.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb vana loodusmetsa elupaigatüüp
vähemalt 600 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb vana loodusmetsa
elupaigatüüp vähemalt 403 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ 97% vana loodusmetsa elupaigast on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Metsakuivendus Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.8. Vanad laialehised metsad (9020*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja
nemoraalsete metsade vahel. Tavalisemad puuliigid on harilik tamm, jalakalised, harilik saar,
harilik pärn ja harilik vaher. Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas,
surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel
on Eestis neid metsi varem kasutatud karjatamiseks või heinamaana (või nad on sellistest
5
4
kooslustest võsastumise teel välja kujunenud). Eestis levivad laialehised vanad metsad (loo-, sürja-
ja salumetsad) kasvavad kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud
karbonaadirikastel muldadel. Vanadele laialehistele salumetsadele on iseloomulik lopsakas
alustaimestu, avatud häilude ja tihedamate metsaosade vaheldumine. Siia kuuluvaks loetakse kõik
laialehised metsad, mille puurindes moodustavad laialehised puuliigid vähemalt 50% (Paal 2000;
Palo 2010).
Natura standartandmebaasi kohaselt on vanade laialehiste metsade elupaigatüüp kaitsealal levinud
527,3 ha. 2013 aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüübi pindala 208,4 ha (48,3 ha seisund A;
145,1 ha seisund B; 15 ha seisund C). Pindala erinevus tuleneb sellest, et andmebaasis kirjeldatud
vanade laialehiste metsade levikut oli käsitletud liiga üldistavalt. Käesoleva kaitsekorralduskava
koostamisele eelnevalt läbi viidud elupaikade täiendaval inventeerimisel selgus, et suures osas
laialehisteks metsadeks inventeeritud alad olid kas vanad loodusmetsad või ei vastanud
elupaigatüübi nõuetele. Potentsiaalseid alasid antud elupaigatüübi väljaarenemiseks on 7,3
(potentsiaalsete alade puhul on arvestatud sihtkaitsevööndis olevate pindaladega).
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada kaitseala kaitse-eesmärgiks 215 ha
vanadelaialehiste metsade elupaigatüübi säilimine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb vande laialehiste metsade
elupaigatüüp vähemalt 215 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb vande laialehiste
metsade elupaigatüüp vähemalt 208 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ 100% vanade laialehiste metsade elupaigatüübist on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Otseste ohutegurite kohta andmed puuduvad.
2.2.9. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüp hõlmab hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme
mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalamil
ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehelised liigid (saar, pärn,
jalakas, vaher). Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed (Paal 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Nigula looduskaitsealal rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp levinud 12,9 ha suurusel alal. 2013 aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüübi
pindala 18,5 ha (10,7 ha seisund A; 7,8 ha seisund B). Rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüp
asub valdavalt Järve sihtkaitsevööndis. Kobraste poolt tekitatud üleujutus mõjutab elupaigatüübi
servaalasid, kuid otseselt elupaigale märgatavat mõju ei avalda. Kaitsealal puuduvad otsesed ohud
elupaigatüübi säilimiseks.
Kaitse-eesmärk
5
5
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp vähemalt 18,5 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb rohunditerikaste
kuusikute elupaigatüüp vähemalt 18,5 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ 100% rohunditerikaste kuusikute elupaigatüübist on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Otseste ohutegurite kohta andmed puuduvad.
2.2.10. Puiskarjamaad (9070)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade ja põõsastikega.
Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaajalise karjatamise mõjul
ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus. Puurindes kasvab sageli laialehelised liike,
rohurindes esinevad karjamaaumbrohud (luht-kastevars, tuliohakas) (Paal 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on puiskarjamaa elupaigatüüp kaitsealal levinud 6,4 ha. 2013
aasta täpsustatud andmetel esineb puiskarjamaa elupaigatüüpi 2,3 ha suurusel alal heas seisundis.
Endisest puiskarjamaast 2,1 ha on kasutusele võetud hooldatava aruniiduna ning inventeeritud
aruniidu elupaigatüübiks. 2,6 ha on karjatatav mets, kuid puistu liituvus on nii suur, et pigem on
tegemist metsa kui karjamaaga. 1,7 ha on kasvanud metsa ning puudub otstarbekus ala
taastamiseks. Võimalik on taastada 2,6 ha puiskarjamaad. Selleks tuleks puistu liituvust vähendada
50%-ni. Puiskarjamaa asub piiranguvööndis, mis võimaldab metsamajanduslike võtetega puistu
liituvust vähendada.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb puiskarjamaa elupaigatüüp vähemalt
4,9 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb puiskarjamaa
elupaigatüüp vähemalt 2,3 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Majandamata jätmine ja sellest tulenev võsastumine ja niidukoosluste hävimine.
Meetmed
Puiskarjamaa regulaarne karjatamine.
2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal
üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid
5
6
viimane on reeglina üsna õhuke. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena, hõlmates sellega,
lisaks madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad. (Paal 2000).
Soostuvad ja soo-lehtmetsad levivad (on säilinud) enamasti soomassiivide servades piiratud alal,
mis ei ole metsakuivendusega rikutud. Elupaika läbivad ja naabruses olevad sügavad kraavid
avaldavad negatiivset mõju soovikumetsadele, soodustades paremat puude kasvu ning
kõdusoometsa kujunemist. Esindatud on nii soostuvad metsad kui ka madalsoo- ja lodumetsad.
Elupaigatüübi pindala Natura standardandmebaasi järgi on 295,8 ha. Kaitsekorralduskava
koostamise käigus teostatud inventuuri andmetel esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüpi kokku 400,8 hektaril, millest sihtkaitsevööndis asub 373 ha (119 ha seisund A; 163,6
ha seisund B; 118,2 ha seisund C). Veerežiimi taastamistööde abil ning loodusliku arengu
tulemusena on oodata elupaiga seisundi paranemist ja pindala suurenemist 30 aasta perspektiivis
262 ha võrra praeguste potentsiaalsete elupaikade arvel. Arvestades soostunud ja soolehtmetsade
elupaigatüübi osa suurenemist, tehakse ettepanek suurendada loodusala kaitseeesmärgis oleva
soovikumetsa pindala 635 hektarini 30 aasta perspektiivis.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüpi vähemalt 635 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb soostuvate ja
soolehtmetsade elupaigatüüpi vähemalt 400 ha, seisundiga B C (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Elupaika läbiva kraavivõrgu jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
LoD I; KE – jah, LoA - jah
Elupaigatüüpi kuuluvad okasmetsad või okassegametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille
veetase on püsivalt kõrge. Vesi on toitainetevaene. Puhma-rohurindes valitsevad oligotroofsele ja
mesotroofsele sookeskkonnale iseloomulikud liigid: puhmad, turbasamblad ja tarnad. (Palo 2010)
Eestis kuuluksid sellesse tüüpi siirdesoo- ja rabametsad, s.o. puudega kaetud siirdesood ja rabad,
mille puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha, või mille liituvus on üle 0,3 ja keskmine kõrgus enam
kui 3 m. (Paal 2000).
Siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüüp on levib (on säilinud) enamasti soomassiivide servaaladel,
mis ei ole metsakuivendusega rikutud. Metsakuivenduskraavide võrgustik avaldab jätkuvat
negatiivset mõju, põhjustades siirdesoo- ja rabametsade seisundi jätkuvat halvenemist.
Esindatud on nii siirdesoo kui ka rabametsad. Elupaigatüübi pindala Natura standardandmebaasi
järgi on 77,2 ha. Kaitsekorralduskava koostamise käigus teostatud inventuuri andmetel esineb
siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüüpi kokku 210,5 hektaril (27,6 ha seisund A; 118,9 ha seisund
B; 64 ha seisund C). Veerežiimi taastamistööde abil ning loodusliku arengu tulemusena on oodata
5
7
elupaiga seisundi paranemist ja pindala suurenemist 30 aasta perspektiivis 56,5 ha võrra praeguste
potentsiaalsete elupaikade arvel (arvestus on tehtud sihtkaitsevööndite metsade osas).
Kaitsekorralduskavas tehakse ettepanek nimetada 30 aasta perspektiivis kaitse eesmärgiks 250 ha.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb siirdesoo- ja rabametsa elupaigatüüpi
vähemalt 250 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Nigula looduskaitsealal esineb siirdesoo- ja rabametsa
elupaigatüüpi vähemalt 210,5 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja Meetmed
− Rabaservades olevate kraavide ja vanade turbakarjääride kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Nigula looduskaitsealal paiknev Nigula raba ja rabajärv on olnud traditsiooniliseks raba
ökosüsteemi tutvustamise kohaks. Möödunud sajandi lõpus ja selle sajandi alguses oli Nigula
looduskaitseala üks Edela-Eesti populaarsemaid koolide õppekäikude sihtkohti. Viimastel aastatel
on kaitseala külastatavus langenud. Nigula järve ääres paiknes ekspositsioonipaviljon, milles
asuva näitusega anti ülevaade Nigula looduskaitsealast ja kaitseala administratsiooni tegevusest.
Järve äärest algas 5,8 km pikkune õpperada (laudtee kahe vaateplatvormiga) läbib erinevaid
sootüüpe ja juhtis külastajad soost ümbritsetud mineraalmaasaarele Salupeaksile ja üle raba tagasi.
Pool-looduslikke kooslusi tutvustatakse Kaubaru niidetava ja karjatatava pool-loodusliku niidu
servas oleva matkaonni juures, kuhu kuuluvad ka vaatetorn, puukuur ja kuivkäimla ning tutvustav
infostend. Nigula looduskaitseala keskuses paikneb Vana-Järve uurimiskeskus, kust teostatakse
uurimisretki/õppekäike Nigula ja Sookuninga looduskaitsealadele. Keskuses paiknevad kontor,
ööbimiskohad külalisuurijatele, nõupidamis- ja koolitusruumid, telkimisplats jm).
Nigula looduskaitseala külastab aastas 2000–3000 loodusturisti, neist ligi poole moodustavad
välismaalased. Suurim külastamiskoormus langeb suvekuudele (maist septembrini), mistõttu sel
ajavahemikul (eriti mais ja juunis) suunatakse suuremate turismigruppide liikumine nii, et
loodusele jääks taastumisaega (1 külastuspäev, 2 päeva vaba).
Visioon
Nigula looduskaitseala üldine külastuskoormus on jäänud keskmisele tasemele. Külastuskoormus
on suunatud Nigula järve ja Salupeaksi rabasaare piirkonda ning on välja arendatud ajakohane
külastustaristu. Organiseeritud kaitseala külastamine ei toimu kevadsuvel rabalindude
pesitsushooajal, millega välditakse kaitsealuste liikide pesitsemisaegset häirimist.
Eesmärk
5
8
1. Nigula looduskaitsealal on korrastatud ja ajakohane külastustaristu, nii organiseeritud gruppidele
kui üksikkülastajatele.
2. Renoveeritud on paviljon Nigula järve kaldal ja Kaubaru metsaonn.
3. Hea ligipääsetavusega Nigula uurimiskeskus on kujunenud tunnustatud teadustööde
välikeskuseks, mis on varustatud ajakohase aparatuuriga teadustööks ja seminaride
korraldamiseks.
3.1. Külastustaristu
3.1.1. Nigula raba õpperada ja vaatetornid
Nigula looduskaitseala tutvustamiseks on rajatud Nigula raba õpperada. Valdavas osas on rada
laudrada. Loodusraja taristu hulka kuuluvad rajal paiknevad infostendid, sillad, puhkekohad ja
kaks vaatetorni. Nigula õpperada tutvustab Nigula raba erinevaid ökosüsteeme, Nigula järve ning
Salupeaksi rabasaarel asuvaid metsakooslusi. Rajal on infostendid, mis tutvustavad piirkonna
vaatamisväärsusi. Raja teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri juurde kuulub parkimisplats 10
autole. Pärast retke on võimalik parklas jalgu puhata ja keha kinnitada. Parkla servas on Nigula
looduskaitseala ja Põhja-Liivimaa linnuala tutvustav infostend, puhkekoht ja kuivtualett. Nigula
järve ääres asub paviljon. Nigula raja külastusmaht on püsinud aastaid stabiilsena – ca 2000
külastuskorda aastas (2009-2011 aasta andmed pärinevad RMK külastusmahu uuringust,
varasemad aga Nigula LKA administratsiooni andmetest). Nigula looduskaitseala külastustaristu
objektid on toodud kaardil lisas 5.
Pidev külastuse mahu seire ja Nigula raba haudelinnustiku seire on võimaldanud jälgida külastuse
mõju raba linnustikule. (tulemused avaldatud
http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_2/Leivits_etal_2009.pdf). Uurimisest on selgunud, et
avatud rabamaastikku läbivad laudrajad mõjutavad oluliselt haudelinnustikku ning linnud ei
pesitse laudtee vahetus läheduses (so 83 m ulatuses). Arvestades, et Nigula laudtee täisring asub
Nigula raba keskosas, muudab see olulise osa rabast linnustikule sobimatuks.
1994. aastal kui laudteed pikendati, oli see piirkonnas ainuke laudrada, tänaseks on
LõunaPärnumaal mitmeid alternatiive raba külastuseks. Teada on, et Nigula rada kasutavad paljud
külastajad ka ainult lühimarsruudina (külastades ainult esimest torni).
Arvestades negatiivseid mõjusid ning külastajate madalat huvi raja täisringi läbimiseks, ei ole
otstarbekas hoida rabas taolises mahus häiringut. Samas on Nigula rada ajalooliselt väga oluline,
olles üks esimesi rabasse loodud laudteesid. Salupeaksi ja Nigula märeala on unikaalsed
loodusväärtused, mille külastamise võimalusest on kindlasti ka tulevikus loodushuvilised
huvitatud.
Kuna Nigula looduskaitsealal on külastustegevus suhteliselt piiratud ning lindude
pesitsemisperioodil püütakse vältida üleliigset kaitseala külastamist, siis rekonstrueeritakse
laudtee ainult Salupeaksini kogupikkusega ca 3 km, korrastatakse Nigula järve ääres asuv
vaatetorn ning rajatakse laugastikku ca 2 meetri kõrgune vaateplatvorm.
5
9
Meetmed
1. Nigula õpperaja uuendamine järvepaviljoni juurest kuni Salupeaksini.
2. Järve juures asuva linnutorni rekonstrueerimine.
3. Madala (max 2m kõrge) vaateplatvormi rajamine laugaste juurde.
4. Õpperaja ja puhkekoha hooldus
3.1.2. Järvepaviljon
Nigula järve kaldal asub kunagine paviljon, kus asus Nigula looduskaitseala tutvustav näitus ja
anti ülevaade kaitseala tehtud teadustegevusest. Paviljon on amortiseerunud ning vajaks kasutusele
võtus põhjalikku remonti. Järvepaviljon korrastada paviljoniks, mida saab vihmase ilma korral
kasutatakse varjualusena. Paviljoni seinale paigutada Nigula looduskaitseala ning Põhja-Liivimaa
linnuala tutvustav infostend (infostendid). Paviljoni korrastamisel korrastatakse ka paviljoni
ümbrus, likvideerides kuivanud ja ohtlikud puud.
Meetmed
1. Järvepaviljoni korrastamine.
2. Järvepaviljoni ümbruse korrastamine, kuivanud ja ohtlike puude likvideerimine.
3. Järvepaviljoni varustamine infostendidega.
3.1.3. Nigula järve tee
Kruusakattega tee, mis viib maanteelt Nigula järve puhkekohale ehk Nigula loodusraja algusess
asuvale parkimisplatsile. Tee paikneb erakinnistul. Tee on vajalik pääsemiseks puhkekohale ning
loodusrajale, samuti ligipääsuks järvele ja näitusepaviljonile. Vajalik on tee uuendamine ning
edasine tee hooldus. Tee uuendamisel tuleb tee katta 30cm paksuse purustatud kruusa kihiga (tuleb
tagada tee sõidetavus ekskursioonibussidele). Tee hooldamisega tuleb tagada pinnastee läbitavus,
vajadusel kõrvaldada teele langenud takistused, perioodiliselt siluda teekattesse tekkivad augud.
Meetmed
1. Nigula järve tee hooldus.
2. Nigula järve tee uuendamine.
3.1.4. Kaubaru metsaonn
Kaubaru metsaonn asub avara pool-loodusliku niidu servas vahetult Tali - Tuuliku - Massiaru
maante kõrval. Kaubaru mesaonn asub riigimaal. Puhkekoha vastas üle maantee asub endine
Mäekaubaru talukoht. Metsaonnt sobib ööbimiseks või puhkuseks matkajale, kelle eesmärgiks on
ümbruskonnaga tutvumine. Kaubaru metsaonnis on 4 magamislavatsit/laudpinki ja tulease.
Metsaonni juures on parkla 3 autole, kaev, välikäimla, puukuur ja infotahvel. Onn on looduses
liikujatele kasutamiseks tasuta, seda varustatakse lõkkepuudega. Kaitsekorraldusperioodil
6
0
planeeritakse Kaubaru metsaonni ja metsaonni juurde kuuluva rajatiste hooldamine ja vajadusel
korrastamine. Täiendavaid rajatisi ei planeerita.
Meetmed
1. Kaubaru metsaonni remont.
2. Kaubaru metsaonni ja rajatiste hooldus ning korrastamine.
3. Metsaonni varustamine küttepuudega.
4. Infostendide ajakohastamine.
3.1.5. Viidad
Nigula looduskaitseala matkarajale suunamiseks on paigaldatud üks puidust suunaviit Järve tee
algusesse. Nigula looduskaitseala keskusesse suunab kõrvalolevalt teelt viit. Teel Kaubaru onnist
ca 200 meetrit mõlemas suunas on vaateplatvormile suunavad liiklusmärgid.
Meetmed
Suunaviitade hooldus ja vajadusel uuendamine.
3.1.6. Infostendid
Nigula looduskaitseala tutvustamiseks on paigaldatud 5 infostendi. Infostendide asukohad on
toodud kaardil lisas 5. Infostendid on paigaldatud standartsetele puidust alustele. Infostendid on
suurusega A0. Infostendidel on piirkonna kaart, antakse ülevaade kaitseala kaitseväärtustest ning
kaitsekorrast. Kaitsekorraldusperioodi lõpus vajavad stendid uuendamist.
Meetmed
1. Nigula looduskaitseala infostendide uuendamine.
2. Infostendide regulaarne hooldus.
3.1.7. Nigula märgalade seire- ja uurimiskeskus
Nigulas märgalade uurimis- ja seirekeskus on rajatud endise Vana-Järve talukompleksi kõrvale.
Uurimis- ja seirekeskuse eesmärk on toetada uuenduslike töömeetodite kasutuselevõttu
looduskaitses ja pakkuda tuge teadlastele märgalakompleksi uurimiseks. Nigulas märgalade
uurimis- ja seirekeskusse kuuluvad: uurimiskeskuse hoone, kus on ruumid teadlaste majutamiseks
ja seminaride korraldamiseks, laboratooriumi ruumid; endine taluelamu, köök olmeruumid ja
kontoriruumid; ait-kuur, puukuur, kelder, saun. Uurimiskeskuse juures on infrastruktuuri rajatised.
Nigulas märgalade uurimis- ja seirekeskus valmis tänu Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG
IIIA Eesti-Läti programmi projektile WETLIVONIA, mida kaasrahastasid
Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti
viisid koostöös ellu Häädemeeste Vallavalitsus, Põhja-Vidzeme Biosfäärikaitseala ja Riiklik
Looduskaitsekeskus.
6
1
Meetmed
1. Olemasoleva hoonestuse hooldamine ja rekonstrueerimine.
2. Parkimisplatside, teeradade ja sissesõidutee korrastamine.
3. Haljastuse hooldus.
3.2. Infomaterjalid ja trükised
Nigula looduskaitseala on tutvustatud alljärgnevates trükistes:
Palginõmm, M., Saluveer, N. 2012. Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnaamet.
Viljandi.
Infotrükises antakse ülevaade Pärnumaa kaitsealadest, sealhulgas ka Nigula
looduskaitsealast. Nigula looduskaitseala iseloomustab pilt laudteest Nigula järve kaldal ja ½
leheküljeline üldtutvustav tekst.
Ader, A. 2007. Nigula raba õpperada. Riiklik Looduskaitsekeskus.
Infoleht 12 leheküljel A5 formaadis . Sisaldab 6 fotot, õpperada ja Nigula raba ökosüsteeme
üldtutvustavat teksti, kaitseala ja loodusraja skeemi.
Planeeritud on välja anda Nigula looduskaitseala tutvustav voldik. Voldik tutvustab Nigula
looduskaitseala ökosüsteeme ning kaitseala külastamise võimalusi. Voldikus on ülevaade Nigula
loodusrajast ja Nigula vaatlustornist koos kaardimaterjaliga.
Meetmed
Nigula looduskaitseala tutvustava voldiku väljaandmine
6
2
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1 Tegevuste kirjeldus
4.1.1. Liigikaitselised tööd
4.1.1.1. Virgiinia võtmeheina ja kummeli võtmeheina kasvukohtade hooldustööd
Virgiinia võtmeheina kasvukohas on vajalik mõõdukas võsatõrje valgustingimuste parandamiseks.
Virgiinia võtmeheina kasvukoha hooldustööde tingimused:
1. Virgiinia võtmeheina hooldustööd tuleb läbi viia käsitsi ja peale vegetatsioniperioodi lõppu.
2. Virgiinia võtmeheina kasvukoha valgustingimused on optimaalsed, kui kasvupaigas jõuab
taimedeni veerand täisvalgusest.
3. Võsastunud kasvukohas tuleb võsa harvendada nii, et põõsarinde liitus ei ületaks 0,5.
4. Raietöödega ei tohi metsa liitust virgiinia võtmeheina kasvukohas ja selle 30 m laiusel
puhveralal viia väiksemaks kui 0,4.
5. Virgiinia võtmeheina kasvukohas ja kuni 30 m kaugusel kasvukohast ei tohi teha uuendusraiet
ning rajada metsa väljaveoteid.
6. Kasvukohast eemaldatud võsa (jm materjal) tuleb kasvukoha piirkonnast eemaldada vähemalt
kasvukohast 30 meetri kaugusele. Eemaldatud võsa võib peenestada ning laotada maapinnale
kasvukohast vähemalt 30 meetri kaugusele.
Virgiinia võtmeheina hooldustööde korraldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja töö on I
prioriteedi tegevus.
4.1.2. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd
4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade loodusliku veerežiimi taastamistööd
Metsakuivenduskraavide võrgustik hõlmab pea täielikult Nigula raba ümbritsevad alad. Raba
lõunaosas ulatuvad metsakuivenduskraavid sügavale rabalaama keskele. Tüüpiliselt on tegemist
kraavidega, mille praegune sügavus on 1-1,6 m ning laius 4-6 m. Kuivendusobjektid on küll
aastakümneid seisnud hooldamata, kuid funktsioneerivad ning mõjutavad siiani soometsi ning
lagesoo elupaikade seisundit. Kraavide mõju on kõige tugevam kõige tugevam rabalaama
hüdroloogilisele ja ökoloogilisele seisundile. Valdavalt piirdekraavide kuivendava mõju tõttu on
suur osa rabalaama servaaladest metsastunud, mistõttu on neil aladel turbateke katkenud ja
olemasolev turvas mineraliseerub. Vältimaks looduslike sookoosluste seisundi edasist halvenemist
ning nende pindala vähenemist, tuleb kaitsealal asuvad kuivenduskraavid sulgeda või täita.
Kraavide paisutamise või sulgemise tehnoloogia sõltub kraavide mõõtmetest, maapinna ning
kraavi veepinna langust ning vooluhulgast. Paksul turbakihil asuvate vanemate ja väiksemate ning
enamasti juba osaliselt kinni kasvanud kraavide puhul, mille vooluhulk on väike, sobivad
turbatammid. Õhemal turbal, samuti suuremate nõukogudeaegsete kuivenduskraavide puhul on
pikemas perspektiivis efektiivseim meede kraavide täitmine pinnasega kogu ulatuses. Selleks on
6
3
vajalik kraavitrasside raadamine ekskavaatoriga ligipääsuks, samuti tuleb arvestada täitepinnase
kaevamisest tekkivate vagude või lohkude tekkega. Kindlasti kaalub veerežiimi taastumisega
tekkiv elupaikade seisundi ja sidususe taastumine üle raadamisega kaasnevad mõjud. Samuti ei
saa pidada kraavide lausaliseks sulgemiseks materjali võtmisel tekkivaid vagusid ja lohke oluliseks
probleemiks. Sellised moodustised on looduslikus elupaigakompleksis kahtlemata sobivamad
paisutamise tulemusel tekkinud veekogudest ja üleujutusaladest. Kraavide lausalise sulgemise
puhul ei ole vajalik taastamisala pidev jälgimine ja paisude hooldus või uuendamine. Samuti ei saa
Nigula looduskaitseala sooservametsades paisutamist pidada sobivaks kanaliste kaitse
seisukohast. Veega täitunud kraavid mõjuvad kanaliste pesakondadele liikumistakistusena ja
vähendavad nii elupaikade sidusust. Nii peab metsamaastikul kraavide sulgemiseks kasutama vaid
kraavide lausalist täitmist. Kui kraavide kogu ulatuses täitmine osutub mingil põhjusel võimatuks,
siis võib väiksema vooluhulgaga ja väikese languga kraave täita ka lõiguti. Rabanõlvadesse
kaevatud turbakraavide kuivendava mõju likvideerimiseks sobivad veetaseme tõstmiseks kraavide
täitmise alternatiivina turba ja puidu kombineerimisel rajatavad paisud või tammid, vajadusel võib
kasutada ka geotekstiili. Paisude (tammide) vahekaugus ei tohiks ületada 20-30 cm kraavi
veepinna langu kohta.
Suletavate kuivenduskraavide kogupikkus on 19,3 km ja hinnanguline veerežiimile avalduva
olulise mõju ala on 246 ha. Kuivenduskraavide sulgemine on planeeritud 1. prioriteedi tööks.
Taastamistegevused avaldavad positiivset mõju loodusdirektiivi lage- ja puissoo ning soometsa
elupaikadele.
Rabaservade väiksemate turbakraavide sulgemine on kaitsekorralduskavas kavandatud teostada
talgutöö korras ning kraavid sulgeda turbapaisudega. Nimetatud töö on 3. prioriteedi tegevus ja
paisudega suletavate kraavide kogupikkus on 4,0 km. Raba loode- ja põhjaservas kulgeb
piirdekraav, mis suures osas asub Urissaare loodusreservaadis, kus igasugune inimtegevus on
keelatud. Reservaadis olev kraav jäetakse looduslikul teel kinni kasvama; selle pikkus on 6,5 km.
Suletavate metsakuivenduskraavide kaart on toodud lisas 6
Veerežiimi taastamistöödele eelneb taastamisprojekti koostamine, millega pannakse paika
kraavide sulgemise (täitmise) või paisutamise tehnilised lahendused ja keskkonnanõuded ning
rajatiste täpsed asukohad. Taastamisprojekti tellib veerežiimi taastamistööde korraldaja
(Riigimetsa Majandamise Keskus). Taastamistöödele eelneb ja järgneb taastamise esma- ja
tulemusseire.
Soo- ja metsaelupaikade loodusliku veerežiimi taastamistööde korraldaja on Riigimetsa
Majandamise Keskus ja tööd on planeeritud 1. ja 3. prioriteetse tegevusena.
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistööd
Liigirikka taimestikuga avamaakoosluste säilimiseks on vajalik poollooduslike koosluste jätkuv
majandamine. Poollooduslikest kooslustest on Nigula looduskaitsealal valdavalt tegemist
aruniitudega ning väikesel alal puiskarjamaaga. Niidualasid tuleb regulaarselt niita ning hein ära
koristada. Niidualadel karjatamise korral on soovitav iga kolme aasta tagant teostada karjatamine
6
4
suve teisel poolel ning enne karjatamist hein niita ning koristada. Rukkiräägu elupaikade
säilitamiseks tuleb säilitada Nigula looduskaitsealal olevaid kultuur-püsirohumaid – vältida nende
ülesharimist põldudeks. Hooldatavate alade kaart on esitatud lisas 7.
Niidukoosluste hoolduse toetuse määr 2013 aasta aseisuga on 185,98 eur/ha ja taastamiseks 186
eur/ha (Põllumajandusministri määrus 08.03.2010, nr 19). Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on
eesmärk hooldada:
• 180 ha liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*);
• 216 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);
• 4,9 ha puiskarjamaid (9070).
Sealhulgas on eesmärgiks kaitsekorraldusperioodi lõpuks taastada:
• 45,4 ha liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*);
• 2,6 ha puiskarjamaid (9070).
Poo-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.. Poollooduslike
koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates hoolduskavades toodud juhistest.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis toimub
vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise
nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (RTL 2010,
11, 199).
Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine on 1. prioriteedi tegevus. Tegevust korraldavad
maaomanikud või huvilised.
4.1.3. Loodusõppe ja puhkemajanduslik tegevus
4.1.3.1. Nigula raba õpperaja ja vaatetornide korrastamine
Kaitsekorraldusperioodil on kavandatud Nigula raba õpperaja laudtee rekonstrueerimine Nigula
järve äärest Salupeaksini kogupikkusega ca 3 km. Koos laudtee korrastamisega remonditakse
Nigula järve ääres asuv vaatetorn ning rajatakse laugastikku ca 2 meetri kõrgune vaateplatvorm.
Nigula õpperaja korrastustöid ning hilisemaid hooldustöid saab läbi viia väljaspool lindude
pesitsusaega. Nigula looduskaitseala külastustaristu kaart on toodud lisas 5.
Nigula järve äärne parkimisplats asub väljaspool sihtkaitsevööndit ning seal ei tehta piiranguid
parkla hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks. Parkla servas asuvad puhkekoht, kuivtualett ja
infostendid. Kaitsekorraldusperioodil on vajalik parkimisplatsi regulaarne hooldus, vajadusel
parkla kruusakatte uuendamine. Regulaarselt tuleb hooldada puhkekohta ja kuivtualetti.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus tuleb amortiseerunud puhkekoht ja kuivtualett asendada uuega.
Kavandatavate tööde teostajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning tegevused on 2. prioriteedi
tööd.
6
5
4.1.3.2. Nigula järvepaviljoni uuendamine ja hooldustööd
Nigula järvepaviljoni on amortiseerunud. Järvepaviljon ehitis tuleb rekonstrueerida vihmaste
ilmade korral kasutatavaks varjualuseks. Rekonstrueerimistööde käigus tuleb korrastada paviljoni
ümbrus. Kopra üleujutusesttingitult on paviljoni vähetus läheduses suur hulk kuivanud puid, mis
tormiste ilmadega võivad kukkuda rajale ning paviljonile. Ohtlikud puuud tuleb likvideerida ning
pinnas korrastada, nii et oleks võimalik paviljoni ümbrust hooldada. Paviljoni ehitus ja
korrastustöid ei ole soovitav teha lindude pesitsemise ajal.
Infostendide materjali valmistab ette Keskkonnaamet. Nigula järvepaviljoni uuendamise ja
hooldustööde korraldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Tööd on kavandatud 3. prioriteedi
tegevusena.
4.1.3.3. Nigula järvetee hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil peab toimuma looduskaitsealal asuva Nigula järvetee hooldamine ja
korrastamine vastavalt vajadusele. Nigula järvetee on vajalik võimaldamaks külastajatel ning
uurijatel pääseda Nigula õpperaja alguses oleva parkimisplatsini nig Nigula järvepaviljonini.
Vajalik on järvetee uuendamine ning edasine tee hooldus. Tee uuendamisel tuleb järvetee osa
maanteest parkimisplatsini katta 30cm paksuse purustatud kruusa kihiga (tuleb tagada tee
sõidetavus ekskursioonibussidele). Tee hooldamisega tuleb tagada tee läbitavus, vajadusel
kõrvaldada teele langenud takistused, perioodiliselt siluda teekattesse tekkivad augud.
Hooldatava järvetee kogupikkus on 0,29 km. Hooldustööde teostaja on Riigimetsa Majandamise
Keskus. Järvetee hooldus on 3. prioriteedi tegevus.
4.1.3.4. Kaubaru metsaonni remont ja hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil peab toimuma Nigula looduskaitsealal asuva Kaubaru metsaonni remont.
Hooldustööde käigus tuleb korrastada metsaonni ümbrus, varustada metsaonni küttepuudega,
hooldada kuivtualetti ning remontida rajatisi. Infostendide ajakohastamine toimub komplekselt
vastavalt Nigula looduskaitseala infostendide uuendamisele.
Hooldustööde teostaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaubaru metsaonni remont ja
hooldstööd on 2. prioriteedi tegevus.
4.1.3.5. Infostendide uuendamine ja hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil peab toimuma looduskaitsealal olemasolevate nelja infostendide
regulaarne hooldus ning kaitsekorraldusperioodi lõpus infostendide uuendamine. Kõik infostendid
on A0 formaadis ning kinnitatud puidust stendialusele. Infostendidel on piirkonna ülevaatlik kaart
ning kirjalik info Nigula looduskaitseala ning Põhja-Liivimaa linnuala kaitseväärtustest,
6
6
kaitsekorrast. Tutvustatakse piirkonna kaitseväärtusi. Nigula õpperaja linnutornides on PVC
materjalil infostendid, mis tutvustavad rabalinnustikku.
Infostendide materjali valmistab ette Keskkonnaamet. Infostendide hooldustööd teostab
Riigimetsa Majandamise Keskus. Infostendide uuendamine on kavandatud 3. prioriteedi
tegevusena. Infostendide hooldus on 2. prioriteedi tööd.
4.1.3.6. Nigula seire- ja uurimiskeskuse hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil peab toimuma looduskaitsealal asuva Nigula seire- ja uurimiskeskuse
hoonete ja välirajatiste hooldamine. Seire- ja uurimiskeskuse hoone on rajatud 2005. aastal ning
suure tõenäosusega kaitsekorraldusperioodi jooksul uuendamist ei vaja. Välirajatistest tuleb korras
hoida teed (teerajad) ja parkimisplatsid. Teeradade hooldamisega tuleb tagada teeradade ja
sissesõiduteede läbitavus, vajadusel kõrvaldada teedesse ja platsidesse tekkivad augud.
Regulaarselt tuleb hooldada uurimiskeskuse ümbrust ja korrastada haljastust.
Hooldustööde teostaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Hoonetekompleksi ja teede
hooldustööd ning haljastuse hooldus on 3. prioriteedi tegevused.
4.1.3.7. Külastuskoormuse piiramise tööd
Nigula looduskaitseala Kuuselohu ja Laiksaare sihtkaitsevööndis asuvad metsateed, mis ei ole
vajalikud metsatöödeks ega poollooduslike koosluste hooldamiseks. Juhukülastuse piiramiseks
Kuuselohu, Laiksaare ja Nigula sihtkaitsevööndis ning nimetatud sihtkaitsevööndis elavate
kaitsealuste liikide pesitsusedukuse tagamiseks on soovitav nimetatud teed hooldusest välja jätta.
Teedele langenud puid ei koristata. Hooldusest välja arvatavate teede kaart on esitatud lisas 7.
Eriolukordade puhul (tulekahju, päästetööd vms), kui on vaja teid kasutada, võib teedel olevad
takistused kõrvaldada.
4.1.4. Infomaterjalid ja trükised
Kaitsekorraldusperioodi lõpus tulev uuendatud kujul välja anda Nigula looduskaitseala tutvustav
voldik. Soovitav on voldik välja anda peale kaitse-eeskirja uuendamist. Voldik tutvustab Nigula
looduskaitseala ökosüsteeme ning kaitseala külastamise võimalusi. Voldikus on ülevaateskeem
Nigula looduskaitsealast ja Nigula õpperajast.
Tegevus kuulub 3. prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.
4.1.5. Kaitseala piiritähiste korrastamine
6
7
Nigula looduskaitseala välispiirile ja tsoneeringu vööndite piirile on paigaldatud kokku 66
keskmise suurusega piiritähist. Piir on piisava selgusega tähistatud. Olemasolevatest tähistest tuleb
6 tähist likvideerida, kuna on asetatud valesti. Nigula looduskaitseala piiritähiste kaart on toodud
lisas 8. Kaitsekorralduskava lisas oleval kaardil on märgitud neli likvideeritavat tähist, kuna kahes
kohas asuvad tähised kõrvuti nii, et kaardil nende asukoht ei eristu. Likvideeritavate tähiste
asukohad on märgitud kaitsekorralduskavale lisatud kaardikihil.
Kaitseala piiritähiste paigaldus- ja koolduustööde korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Kaitseala tähistamine on 2. prioriteedi tegevus.
4.1.6. Kaitsekorra muutmine
Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud aastal 2006. Selleks, et tagada Euroopa
Nõukogule Natura loodusalade ning linnualade võrgustiku raames võetud kohustused ning Nigula
loodusala elupaikade kaitse, tuleb Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärke täiendada.
Kaitse-eesmärkidesse on lisatud rändlinnuliikide kaitse. Peamiselt on silmas peetud suurlaukhane
ja rabahane kaitset. Suur-laukhani ja rabahani on seatud linnuala kaitse-eesmärgiks. Kaitse-
eesmärkidesse on lisatud viis linnuliiki (märgitud paksus kirjas), mis on nimetatud PõhjaLiivimaa
linnuala ekaitse-eesmärgiks ning millele Nigula looduskaitseala on oluline pesitsusterritoorium.
Kaitse-eesmärkide hulka nimetatakse kaks putukaliiki, millele elupaigad asuvad Nigula
looduskaitsealal ja kaks eostaime.
§ 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Nigula looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide
elupaikade ja maastiku kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos),
väikekonnakotka (Aquila pomarina), must-toonekure (Ciconia nigra), rohunepi
(Gallinago media), kanakulli (Accipiter gentilis), väike-kirjurähni (Dendrocopus minor),
musträhni
(Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus),
musttoonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex),
laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väikekärbsenäpi
(Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü
(Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus),
laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni
(Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao
urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste
järvede ja järvikute (3160)3, niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute
6
8
(9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans),
laialehise nestiku (Cinna latifolia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), suur-
kuldtiiva (Lycaena dispar) kaitse;
4) kaitsealuste liikide virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) ja kummeli
võtmeheina (Botrychium multifidum) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni»
artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Täiendada piiranguvööndi kaitsereziimi reguleerides piiranguvööndis metsamajandusliku
tegevuse ajalist ulatust. Lubades metsamajanduslikke töid teha piiranguvööndis 1. septembrist 15.
märtsini.
Regulatsiooni eesmärk on tagada kaitsealuste linnuliikide pesitsusedukus piiranguvööndis.
69
4.2 Eelarve
Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud
perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite
kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 2. Nigula looduskaitseala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava
Jrk1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
1.6.2. Madalsoode ja rabade
linnustiku riiklik seire Riiklik seire KAUR2 2 X3 X X
1.6.2. Kotkaste ja (must-toonekure)
riiklik seire Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.6.2. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.6.2. Röövlindude riiklik seire Riiklik seire KAUR 2 X X X X X X X X X X X
1.6.2. Ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire (Virgiinia
võtmeheina seire). Riiklik seire KAUR 2 X X X
1.6.2. Haneliste kevadrände ja
sügisrände loendus Riiklik seire KAUR 2 X X X X X X X X X X X
70
1.6.2. Rukkiräägu seire Riiklik seire KAUR 2 X X X X X X X X X X X
Jrk1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
HOOLDUS ja TAASTAMINE
4.1.1.1. Virgiinia võtmeheina ja
kummeli võtmeheina
kasvukoha hooldustööd
Liigi elupaiga
hooldustööd RMK 1 3 3 6
4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade
loodusliku veerežiimi
taastamine (19,3 km)
Koosluste
taastamistöö RMK 1 2500 2500
4.1.2.1.
Soo- ja metsaelupaikade
loodusliku veereziimi
taastamine (rabaserva
turbakraavid 4 km)
Koosluste
taastamistöö RMK 3 50 50 600 700
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste
hooldamine (344,5+45,5 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 1 640,8 640,8 640,8 640,8 737,5 737,5 737,5 737,5 737,5 737,5 6988,2
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste
taastamine (45,5 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 1 84,6 84,6 84,6 253,8
4.1.2.2. Puiskarjamaade taastamine (2,6
ha) Koosluste
taastamistöö MO/H 1 4,8 4,8 4,8 14,4
4.1.2.2. Puiskarjamaade hooldamine
(2,3 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 1 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 43
TARISTU
4.1.3.1. Nigula raba õpperaja
rekonstrueerimine, (3 km,
2 torn)
Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 740 740
4.1.3.1. Amortiseerunud Nigula raba
õpperaja demonteerimine (5,8
km, 1 torn)
Radade, ja
puhke-kohtade
likvideerimine RMK 2 85 85
4.1.3.1. Nigula raba õpperaja
hooldustööd (3 km, 1 torn) Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 200
71
4.1.3.2. Nigula järvpaviljoni
uuendamine Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 150 150
4.1.3.2. Nigula järvpaviljoni
hooldustööd Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 5 5 5 5 10 5 35
4.1.3.3. Nigula järvetee hooldustööd
(180 m + 110 m) Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 10 30 10 10 15 75
Jrk1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
4.1.3.4. Kaubaru metsaonni
hooldustööd Radade, ja
puhke-kohtade
hooldamine RMK 2 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 35
4.1.3.5. Infostendide regulaarne hooldus
(5 tk) Infotahvlite
hooldamine RMK 2 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 100
4.1.3.5. Infostendide uuendamine (5
tk) Infotahvlikte
uuendamine RMK 2 20 20
4.1.3.6. Nigula seire- ja uurimiskeskuse hooldustööd RMK 2 35 35 35 35 35 40 40 40 40 40 375
4.1.5. Kaitseala piiritähiste
korrastamine (6tk). Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK 2 6 6
4.1.5. Kaitseala piiritähiste
hooldamine (66 tk) Kaitsealuste
objektide tähiste
hooldamine RMK 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20
KAVAD, EESKIRJAD
5. Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA 1 X X
5. Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA 1 X X
4.1.5. Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra
muutmine KeA 1 X X
KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA
LOODUSHARIDUS
4.1.3.5. Nigula looduskaitseala
tutvustavate infostendide
materjalide ettevalmistamine
Trükiste
väljaandmine ja KeA 3 X X
72
infotahvlite
koostamine
4.1.4. Infomaterjalide ja trükised (1
voldik) Infomaterjalide
väljaandmine KeA 3 20 20
KOKKU 810,6 4040,2 839,2 968,2 950,2 827,3 822,3 882,3 1467,1 847,1 12366,4
1) Peatüki number, kus on tegevuse täpsem seletus. 2) KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur, MO – maaomanik, H – Huvilised (erinevad huvigrupid nagu kodanike
ühendused, mittetulundusühingud, kohalikud elanikud, ettevõtjad jms). 3) X – Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri poolt täidetavad plaanipärased tööülesanded.
73
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE
HINDAMINE
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
LIIGIKAITSE
Väike-konnakotks Pesitsevate paaride arv 0 1
Must-toonekurg Pesitsevate paaride arv 0 1
Rabapüü Pesitsevate paaride arv - 5
Metsis Mängivate kukkede arv - 10
Valgeselg kirjurähn Pesitsevate paaride arv 18 18
Laanerähn Pesitsevate paaride arv - 7
Rohunepp Pesitsevate paaride arv 2 2
Kanakull Pesitsevate paaride arv 4 4
Rukkirääk Pesitsevate paaride arv 63 60
Herilaseviu Pesitsevate paaride arv 1 1
Hallpea-rähn Pesitsevate paaride arv 4 4
Värbkakk Pesitsevate paaride arv 2 2
Händkakk Pesitsevate paaride arv 8 8
Väike-kärbsenäpp Pesitsevate paaride arv 40 40
74
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja
inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi
lõpus hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2014-2023). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise
vaheanalüüs teostatakse 2018. aastal, kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2023. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 3. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid.
Laanepüü Pesitsevate paaride arv 50 50
Väike-kirjurähn Pesitsevate paaride arv 10 10
Musträhn Pesitsevate paaride arv 7 7
75
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Soo-loorkull Pesitsevate paaride arv 1 1
Sookurg Pesitsevate paaride arv 6 6
Teder Pesitsevate paaride arv 9 9
Punajalg-tilder Pesitsevate paaride arv 10 10
Mudatilder Pesitsevate paaride arv 34 34
Rüüt Pesitsevate paaride arv 40 40
Punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv 8 8
Hallõgija Pesitsevate paaride arv 3 3
Väikekoovitaja Pesitsevate paaride arv 5 5
Kiivitaja Pesitsevate paaride arv 25 25
Suur-laukhani Rändel peatuvate isendite
arv - 1000
Rabahani Rändel peatuvate isendite
arv - 3000
Laululuik Rändel peatuvate isendite
arv 250
Lendorav Sobiliku elupaiga pindala
(ha) 270 270
Saarmas Pesakondade arv - 2
Suur-mosaiikliblikas Polulatsiooni seisund
kaitsealal hea hea
Suur-kuldtiib Polulatsiooni seisund
kaitsealal hea hea
Virgiinia võtmehein Kasvukohtade arv 11 11
Kummeli võtmehein Kasvukohtade arv 1 1
Õrn tarn Kasvukohtade arv 1 1
Laialehine nestik Kasvukohtade arv 1 1
Sookäpp Kasvukoha pindala (ha) 50 50
76
Kaunis kuldking Koostatud leiukohtade
andmebaas (kokku) - 1
On olemas kauni kuldkinga
leiukohtade kaart ja kirjete
andmebaas.
Suur paelsammal Kasvukohtade arv 1 1
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Lainjas põikkupar Kasvukohtade arv 1 1
Tamariskkariksammal Kasvukohtade arv 2 2
Mugultorik Kasvukohtade arv 1 1
ELUPAIGATÜÜPIDE KAITSE
Huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160)
Elupaigtüübi pindala (ha) 51 51
Elupaigatüübi seisund A A
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
Elupaigtüübi pindala (ha) 175,9 180 Ligikaudu 10 ha on halvas
seisundis niiduelupaika,
mida ei ole otstarbekas
taastada. Elupaigatüübi seisund B B
Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
Elupaigtüübi pindala (ha) 8,2 8,0
Elupaigatüübi seisund B B
Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud
Elupaigtüübi pindala (ha) 216 216
Elupaigatüübi seisund B B
Puiskarjamaad (9070)
Elupaigtüübi pindala (ha) 2,3 4,9
Elupaigatüübi seisund C B
Raba (7110*) ja
Nokkheinakooslused
(7150)
Elupaigtüübi pindala (ha) 1879 1879
Elupaigatüübi seisund A A
Siirde- ja õõtsiksood
(7140)
Elupaigtüübi pindala (ha) 74 74
77
Elupaigatüübi seisund B B
Vanad loodusmetsad
(9010*)
Elupaigtüübi pindala (ha) 403 403
Elupaigatüübi seisund B B
Vanad laialehised
metsad (9020*)
Elupaigtüübi pindala (ha) 208 208
Elupaigatüübi seisund B B
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Elupaigtüübi pindala (ha) 18,5 18,5
Elupaigatüübi seisund B B
Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*)
Elupaigtüübi pindala (ha) 400 400 Pikemas perspektiivis on
seatud eesmärgiks, et peale
veerežiimi taastamist on
elupaiga pindala 635 ha. Elupaigatüübi seisund C B
Siirdesoo ja rabamets
(91D0*)
Elupaigtüübi pindala (ha) 210,5 210,5
Pikemas perspektiivis on
eesmärgiks seatud
sihtkaitsevööndis oleva
metsaelupaiga pindala 250
ha. Elupaigatüübi seisund B B
78
KASUTATUD KIRJANDUS
Aaviksoo, K., Muru, K. 2001. Nigula Looduskaitseala (+3 km laiune puhver) satelliitkaart.
ArcView ja MapInfo formaadis. - CD Nigula Looduskaitseala arhiivis. Kättesaadav:
http://elurikkus.ut.ee/eluv_info.php?lang=est&ref_id=4086
Erit, M., Kuresoo, A., Luigujõe, L., Pehlak, H. 2010. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse
tegevuskava 2008-2012. Keskkonnaministeerium.
Ingerpuu, N. jt. 1998. Eesti sammalde määraja. Tartu.
Ingerpuu, N., Vellak, K., Leis, M., Roosma, A. 1996. Nigula looduskaitseala soontaimede,
sammalde ja suursamblike liigiline mitmekesisus. TÜ ZBI, Tartu. Käsikiri Nigula
Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis.
Kinks, R. (koostaja) 2013. Valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) kaitse tegevuskava.
Eesti Ornitoloogiaühing. Keskkonnaameti tellimus. Eelnõu. Käsikiri Keskkonaametis Kudrna,
O. 2002. The distribution Atlas of European Butterflies. – Oedippus 20: 194.
Kukk, T. 2002. Euroopa haruldused Eestis. Laialeheline nestik. Eesti Loodus: 1.
Kull, T. Sarv, A. 2013. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus L) kaitse tegevuskava. Eesti
Maaülikool.
Laanetu, N. 2001. Nigula looduskaitseala ja selle vahetu lähiümbruse ulukid ja ettepanekud
nende kaitse korraldamiseks. Tartu. Aruanne. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis.
Leivits, M. 2012.A Lendorava Pteromys volans potentsiaalsete leiukohtade prognoosimine
Nigula põhjaosa metsade näitel. Käsikiri. Keskkonnaamet.
Leivits, M. 2012.B Rukkirääk. Eest riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire allprogramm. 2012 aasta aruanne. Keskkonnaamet.
Leivits, M., Leivits, A. 2013. Madalsoode ja rabade linnustik. Eest riikliku keskkonnaseire
eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogramm. 2013 aasta aruanne.
Keskkonnaamet.
Lode, E., Vilumaa, K., Endjärv, E. 2005. Eeluuring looduslähedase veereziimi kaitseks ja
taastamiseks Nigula soostikus. – Aruanne. TLÜ Ökoloogia Instituut, Tallinn.
Lõhmus, A. 2001. Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid
Eestis. Hirundo Supplementum
Martin, M. 2006. Euroopa haruldused Eestis. Suur-kuldtiib. Eesti Loodus: 5.
Martin, M. 2007. Euroopa haruldused Eestis. Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas.
Esti Loodus, 5.
Mesipuu, M. 2003. Virgiinia võtmehein ilmutab end jälle. Eesti loodus: 2-3.
Mesipuu, M. 2011. Liigi (Botrychium virginianum) seisundiseire seireankeet.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.
Möller, K. 1998. CORINE biotoobid Eestis. Tallinn
Orru, M. 1995. Teatmik Eesti turbasood. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus.
Paal & Leibak, E., 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond.
79
Paal, J. 2000. "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikool.
Paal, J. 2004. koostaja. Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendi piltidega lisa.
Parmasto, E. 1999. Nigula looduskaitsealal seni täheldatud seente nimestik. EPMÜ ZBI.
Parmasto, E. 2010. Mugultorik, Eesti loodus, 5.
Riikliku keskkonnaseire kohustuse Nr. 3M-7 linnustiku seire projekti "Soode ja rabade
linnustik" 1999.a. lõpparuanne.
Ruusmaa, J., Luig, J. 2005. Rabakiilid. Eesti Loodus: 2, 30 - 33.
Sellis, U. 2009. Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013.
Kotkaklubi. Otepää.
Timm, U., 2006. Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1170786/lendorav_tegevusk
ava.pdf
Toming, M, Ojaste, I (koostajad). 2008. Tegevuskava väike-laukhane Anser erythropus kaitse
korraldamiseks Eestis 2009
Tucker, G. M., Evans, M. E. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy for
the wider environment. Birdlife Conservation Series No. 6. Birdlife International,
Cambridge, UK.
Vellak, K. 2003. Brüoloogiline inventuur Rannametsa-Soometsa MKA kaitseala juurde
planeeritavatel laiendustel ja kaitseala metsades. Aruanne.
Vellak, K. 2005. Samblaid on nüüd kaitse all poole rohkem. Eesti loodus: 5.
Väli, Ü., Tuvi, J., Sellis, U. 2012. Väike-konnakotka tegevuskava täitmine 2011. Lõpparuanne.
Kotkaklubi. Hauka.
Infosüsteemid ja andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/ http://bio.edu.ee - Tartu Ülikooli
Loodusteadusliku hariduse keskusese veebipõhine õpikeskkond
http://entsyklopeedia.ee - Eesti Entsüklopeedia veebipõhine teabevaramu. MTÜ
Entsüklopeedia. http://www.linnuvaatleja.ee - Margus Otsa
linnuvaatlemise veebipäevik. Keskkonnaregister:
http://register.keskkonnainfo.ee
Linnuharulduste Komisjon. 2014. Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide
kõik aktsepteeritud vaatlused seisuga 13.01.2014. http://www.eoy.ee/node/63
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu
Seireveeb (Riiklik keskkonnaseire programm) http://seire.keskkonnainfo.ee
80
LISAD
Lisa 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 27.01.2006 nr 24
RT I 2006, 6, 36 jõustumine
05.02.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Nigula looduskaitseala1 kaitse-eesmärk
(1) Nigula looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade
ja maastiku kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väikekonnakotka
(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), must-
toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige
(Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula
parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni
(Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre
(Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja
rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute
(3160)3, niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud
liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni»
artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja
Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
81
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on
lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine eramaal ja telkimine ning lõkke tegemine
õuemaal on lubatud omaniku loal.
(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala
valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine
kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses, poollooduslike koosluste hooldamisel, liinirajatiste
hooldamisel, metsatöödel, põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala vetel on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda
projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab
kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse
mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse
korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või
seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
82
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus
võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
LOODUSRESERVAAT
§ 7. Loodusreservaadi määratlus
(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala,
kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside
tulemusena.
(2) Kaitsealal on Urissaare loodusreservaat.
§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku
protsessina.
§ 9. Tegevus loodusreservaadis
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja
arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja
nõusolekul teadustegevuses ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.
4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Nigula sihtkaitsevöönd;
2) Laiksaare sihtkaitsevöönd;
3) Kuuselohu sihtkaitsevöönd;
4) Järve sihtkaitsevöönd;
5) Kolbergi sihtkaitsevöönd; 6) Strupa sihtkaitsevöönd.
§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide arengu
tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
koosluste tüübi säilitamine, liikide ja vanuse mitmekesisuse hoidmine, looduse mitmekesisuse
ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja
matkarajal ning korraldada seal kuni 50 osalejaga rahvaüritusi.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) inimeste viibimine väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada, marjade,
seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;
2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine õppe- ja matkarajal ning rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades;
83
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
5) loodusliku veerežiimi taastamine;
6) Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndis metsakoosluse
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
7) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 8) võõrliikide eemaldamine.
§ 13. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1)
majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine,
tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
§ 14. Vajalik tegevus
Järve, Kolbergi, Kuuselohu ja Strupa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik
tegevus, nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu loodusreservaati ja sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Nigula piiranguvöönd.
§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning
taastamine.
§ 17. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2) kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades;
3) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 2
punktides 5–8 sätestatut.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kopratammide madaldamine; 2)
uute veekogude, sildade ja truupide rajamine.
3) enam kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
§ 18. Keelatud tegevus
84
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 5) uue
maaparandussüsteemi rajamine.
§ 19. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu rohu niitmine, loomade
karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk
33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994,
lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2Nigula looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määruse nr 242
«Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979.
a määruse nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» alusel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 44 asub kaitseala Põhja-Liivimaa linnualal ja punkti 2
alapunktist 239 hõlmab Nigula loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju
kaitseeesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Laiksaare ja Orajõe metskonna 1997. aasta planšeti (mõõtkava 1:10 000)
alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
85
Lisa 2. Nigula looduskaitseala elupaigatüüpide levik
86
Lisa 3. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Elustik
2.1.1.1. Väike konnakotkas Nigula looduskaitsealal
pesitseb 2 paari
väikekonnakotkast.
Toitumisalade kvaliteedi
langus. Toetusskeemidega looduslike
rohumaade kasutuse eelistamine. 1. Nigula looduskaitsealal
pesitseb 1 paari
väikekonnakotkast. 2. Populatsiooni soodsa
seisundi tagamiseks vajalike
elupaikade (looduslikud
rohumaad) seisundi on
paranenud, levik suurenenud.
Pesitsusaegne häirimine.
1. Piiranguvööndis metsa
majandamisele ajalise piirangu
seadmine 15. märtsist 31.
augustini. 2. Iga-aastane väike-
konnakotka pesitsusedukuse seire.
Rohumaade metsastumine.
Poollooduslike koosluste ja
püsirohumaade hooldamine ja
taastamine.
2.1.1.2 Must-toonekurg
Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 1 paar
musttoonekurge. Looduslikud ohutegurid.
Must-toonekure pesitsusedukuse
seire.
Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 1 paar
musttoonekurge.
2.1.1.3 Rabapüü
Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 5 paari
rabapüüd. Elupaiga seisundi halvenemine.
Sooelupaikade loodusliku
veerežiimi taastamine.
Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 5 paari
rabapüüd.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.4. Metsis Nigula looduskaitsealal
mängib vähemalt 10
metsisekukke. Elupaikade degradeerumine.
1. Loodusliku veerežiim
taastamine. 2. Tagada, et
piiranguvööndis metsise
pesitsusaegses elupaigas ei
langeks vanametsa osakaal (60 a
ja vanem mets) alla 50 %.
Nigula looduskaitsealal mängib
vähemalt 10 metsisekukke.
87
Väikekiskjate kõrge arvukus.
1. Ulukite lisasöötmise
keelustamine. 2. Soovituslik ettepanek, et
ulukite söötmisalasid ei tehtaks
kaitseala piirile lähemale kui 0,5
km.
Pesitsusaegne häirimine.
Kaitseala külastuskorralduse
planeerimisel arvestada, et
massiline kaitseala külastamine ei
langeks kevadisele perioodile.
2.1.1.5 Valgeselg-kirjurähn Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 20 paar
valgeselgkirjurähni.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine.
1. Kobraste poolt tekitatud
üleujutuse tõttu surnud mets
jäetakse koristamata.
Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 18 paar
valgeselgkirjurähni.
2.1.1.6 Laanerähn Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 10 paar laanerähni. Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine. Laaneränile sobivate elupaikade
säilitamine. Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 7 paar laanerähni.
2.1.1.7 Rohunepp Nigula looduskaitsealal
pesitseb vähemalt 2 paari
rohuneppi.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine.
1. Poollooduslike koosluste
hooldamine. 2. Rohunepi perioodiline
seire. Nigula looduskaitsealal
pesitseb vähemalt 2 paari
rohuneppi. Soode kuivendamine.
Sooelupaikade loodusliku
veerežiimi taastamine.
2.1.1.8 Kanakull Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 4 paar
kanakulli.
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad Kanakulli seisundi perioodiline
seire.
Nigula looduskaitsealal
pesitseb edukalt 4 paar
kanakulli.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.10 Laululuik Nigula looduskaitsealal peatub
rändel vähemalt 250 laululuike.
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine. Nigula looduskaitsealal peatub
rändel vähemalt 250 laululuike.
88
Rohumaade kadumine.
1. Poollooduslike koosluste
ja püsirohumaade hooldamine ja
taastamine. 2. Iga-aastane kevadrände
loendus Urissaare põldudel.
2.1.1.11 Rukkirääk Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 70 paar rukkirääku. Rohumaade hävimine ja
intensiivpõllumajandus.
1. Poollooduslike koosluste
ja püsirohumaade hooldamine ja
taastamine. 2. Olemasolevate
püsirohumaade säilitamine. 3. Kultuurmaastikku
rikastavate maastikuelementide
säilitamine. 4. Täiendavast
maaparandusest hoidumine. 5. Sobivate hooldusvõtete
kasutamine. 6. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine. 7. Rukkiräägu perioodiline
seire.
Nigula loodusalal pesitseb
vähemalt 60 paar rukkirääku.
2.1.1.12 Herilaseviu Nigula looduskaitsealal pesitseb
1 paar herilasviud. Rohumaade hävimine
intensiivpõllumajandus.
ja 1. Poollooduslike koosluste
ja püsirohumaade hooldamine ja
taastamine. 2. Kultuurmaastikku
rikastavate maastikuelementide
säilitamine. 3. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine.
Nigula looduskaitsealal pesitseb
1 paar herilasviud.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
89
2.1.1.13 Metsalinnustik
Nigula looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt
hallpearähni 4 paari, värbkakku
2 paari, händkakku 8 paari,
väike-kärbsenäppi 40 paari,
laanepüüd 50 paari,
väikekirjurähni 10 paari,
musträhni 7 paari.
Metsamajanduslik tegevus.
1. Üldtunnustatud
pesitsusaegsest raierahust
kinnipidamine. 2. Võimaluse korral Kopra
poolt tekitatud üleujutuste tõttu
surnud puid ei koristata ja kopra
asurkonda ei kahjustata. 3. Tagada, et
piiranguvööndis säilib piisav
vanametsa (60 a ja vanem mets)
osakaal.
Nigula looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt
hallpearähni 4 paari, värbkakku
2 paari, händkakku 8 paari,
väike-kärbsenäppi 40 paari,
laanepüüd 50 paari,
väikekirjurähni 10 paari,
musträhni 7 paari.
2.1.1.14 Soolinnustik
Nigula looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt
sooloorkulli 1 paar, mudatildrit
34 paari, sookurge 6 paari,
tetresid 9 kukke, punaselg-
õgijat 8 paari, punajalg-tildrit
10 paari, hallõgijat 3 paari,
rüüta 40 paari, väikekoovitajat
5 paari ja kiivitajat 25 paari.
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine. Nigula looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt sooloorkulli 1
paar, mudatildrit 34 paari,
sookurge 6 paari, tetresid 9
kukke, punaselg-õgijat 8 paari,
punajalg-tildrit 10 paari,
hallõgijat 3 paari, rüüta 40
paari, väikekoovitajat 5 paari ja
kiivitajat 25 paari.
Soid ümbritseva
kultuurmaastiku kasutusele
võtmine
intensiivpõllumajanduse
viljelemiseks.
1. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine. 2. Poollooduslike
koosluste ja püsirohumaade
säilitamine ja taastamine.
2.1.1.15 Läbirändel peatuvad
linnud
Nigula looduskaitsealal peatub
kevad- ja sügisrändel vähemalt
3000 suur-laukhane ja 5000
rabahane.
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine. Nigula looduskaitsealal peatub
kevad- ja sügisrändel vähemalt
3000 suur-laukhane ja 5000
rabahane. Rohumaade võsastumine ja
metsastumine.
1. Poollooduslike koosluste
ja püsirohumaade taastamine ja
hooldamine. 2. Maaviljeluses
taliviljakasvatuse või
püsirohumaade eelistamine.
2.1.2.1 Lendorav
Nigula looduskaitsealal on
lendoravale sobiv elupaik
säilinud vähemalt 270 ha
suurusel alal.
Metsaraie, vanade metsade
vähenemine ja killustumine 1. Teadlikkuse suurendamine
metsatöödel.
Nigula looduskaitsealal on
lendoravale sobiv elupaik
säilinud vähemalt 270 ha
suurusel alal.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
90
2.1.2.2 Saarmas Nigula looduskaitsealal elab
vähemalt 2 paari saarmaid. Maaparandustööd. Loodusliku veerežiimi
taastamine. Nigula looduskaitsealal elab
vähemalt 2 paari saarmaid.
2.1.3.1 Suurmosaiikliblikas Nigula looduskaitsealal elab
elujõuline suur-mosaiikliblika
populatsioon. Otsesed ohutegurid puuduvad.
Nigula looduskaitsealal elab
elujõuline suur-mosaiikliblika
populatsioon.
2.1.3.2 Suur-kuldtiib Nigula looduskaitsealal elab
elujõuline suur-kuldtiiva
populatsioon. Sooalade kuivendamine.
Sookoosluste loodusliku
veerežiimi taastamine.
Nigula looduskaitsealal elab
elujõuline suur-kuldtiiva
populatsioon.
2.1.4.1 Virgiinia võtmehein
Nigula looduskaitsealal on 11
virgiinia võtmeheina
kasvukohta ja virgiinia
võtmeheina populatsioon on
heas seisundis.
Kasvukoha kinnikasvamine,
tallamine.
1. Mõõdukas võsatõrje. 2.
Virgiinia võtmeheina
kasvukohtade seire. 3. Kaitse-eeskirja muutmine.
Virgiinia võtmeheina nimetamine
kaitse-eesmärgiks.
Nigula looduskaitsealal on 11
virgiinia võtmeheina
kasvukohta ja virgiinia
võtmeheina populatsioon on
heas seisundis.
2.1.4.2 Kumeli võtmehein
Nigula looduskaitsealal on 1
kummeli võtmeheina kasvukoht
ja kummeli võtmeheina
populatsioon on heas seisundis.
Kasvukoha kinnikasvamine,
tallamine.
1. Mõõdukas võsatõrje. 2. Kummeli võtmeheina
kasvukohtade seire. 3. Kaitse-eeskirja
muutmine. Kummeli võtmeheina
nimetamine kaitse-eesmärgiks.
Nigula looduskaitsealal on 1
kummeli võtmeheina kasvukoht
ja kummeli võtmeheina
populatsioon on heas seisundis.
2.1.4.3 Õrn tarn
Nigula looduskaitsealal on 1
õrn tarna kasvukoht ja õrn tarna
populatsioon on heas seisundis.
Sooelupaikade kuivendamine ja
turba võtmine. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal on 1 õrn
tarna kasvukoht ja õrn tarna
populatsioon on heas seisundis.
2.1.4.4 Laialehine nestik
Nigula looduskaitsealal on 1
laialehise nestiku kasvukoht ja
laialehise nestiku populatsioon
on heas seisundis.
Metsakuivendus. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal on 1
laialehise nestiku kasvukoht ja
laialehise nestiku populatsioon
on heas seisundis.
2.1.4.5 Sookäpp
Sookäpp kasvab Nigula
looduskaitsealal 50 ha suurusel
alal ning sookäpa populatsioon
on heas seisundis.
Sooelupaikade kuivendamine,
turba võtmine. Sooelupaikade loodusliku
veerežiimi taastamine.
Sookäpp kasvab Nigula
looduskaitsealal 50 ha suurusel
alal ning sookäpa populatsioon
on heas seisundis.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
91
2.1.4.6 Kaunis kuldking Nigula looduskaitsealal kauni
kuldkinga leiukohad on kantud
keskkonnaregistrisse.
Liigi levikuandmete
puudumine. Kauni kuldkinga kasvukohtade
kaardistamine.
1. Nigula
looduskaitsealal on teostatud
kauni kuldkinga
kasvukohtade inventuur. 2. Kauni kuldkinga
leiukohad on kantud
keskkonnaregistrisse.
2.1.5.1 Suur paelsammal
Nigula looduskaitsealal on 1
suur paelsambla kasvukoht ja
suur paelsambla populatsioon
on heas seisundis.
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad. Suur paelsambla kasvukoha
perioodiline seire.
Nigula looduskaitsealal on 1
suur paelsambla kasvukoht ja
suur paelsambla populatsioon
on heas seisundis.
2.1.5.2 Lainjas põikkupar
Nigula looduskaitsealal on 1
lainja põikkupra kasvukoht ja
lainja põikkupra populatsioon
on heas seisundis.
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad. Lainja põikkupra kasvukoha
perioodiline seire.
Nigula looduskaitsealal on 1
lainja põikkupra kasvukoht ja
lainja põikkupra populatsioon
on heas seisundis.
2.1.5.3 Tamariskkariksammal
Nigula looduskaitsealal on 2
tamarisk-kariksambla
kasvukohta ja
tamariskkariksambla
populatsioon on heas seisundis.
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad. Tamarisk-kariksambla kasvukoha
perioodiline seire.
Nigula looduskaitsealal on 2
tamarisk-kariksambla
kasvukohta ja
tamariskkariksambla
populatsioon on heas seisundis.
2.1.6.1 Mugultorik
Nigula looduskaitsealal on 1
mugultoriku kasvukoht ja
mugultoriku populatsioon on
heas seisundis.
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad.
Nigula looduskaitsealal on 1
mugultoriku kasvukoht ja
mugultoriku populatsioon on
heas seisundis. Elupaigatüübid
2.2.1 Huumustoitelised
järved ja järvikud (3160)
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp
huumustoitelised järved ja
järvikud säilinud vähemalt 51
ha suurusel alal, seisundiga A
(väga hea).
Rabaservades toimina
kuivedussüsteemide kuivendav
mõju.
Raba servaalade
kuivendussüsteemide ja vanade
rabakraavide sulgemine.
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp
huumustoitelised järved ja
järvikud säilinud vähemalt 51
ha suurusel alal, seisundiga A
(väga hea).
92
2.2.2 Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud
vähemalt 180 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Poollooduslike koosluste
hooldamise (majandamise)
lõppemine.
Poollooduslike koosluste
hooldamine.
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud
vähemalt 180 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.3 Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp niiskuslembesed
kõrgrohustud säilinud
vähemalt 8 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Otsesed ohutegurid puuduvad
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp niiskuslembesed
kõrgrohustud säilinud vähemalt
8 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.4. Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510)
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niidud säilinud
vähemalt 216 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Poollooduslike koosluste
hooldamise (majandamise)
lõppemine
Poollooduslike koosluste
hooldamine.
Nigula looduskaitsealal on
elupaigatüüp aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niidud säilinud
vähemalt 216 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.5 Raba (7110*) ja
Nokkheinakoosluse
d (7150)
Nigula looduskaitsealal esineb
raba elupaigatüüp vähemalt
1879 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
Rabasid ümbritseva
kraavivõrgu ja labidaturba
karjääride jätkuv kuivendav
mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal esineb
raba elupaigatüüp vähemalt
1879 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
2.2.6 Siirde- ja õõtsiksood
(7140)
Nigula looduskaitsealal esinev
siirde- ja õõtsiksood
elupaigatüüp vähemalt 74 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
Rabasid ümbritseva
kraavivõrgu jätkuv kuivendav
mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal esinev
siirde- ja õõtsiksood
elupaigatüüp vähemalt 74 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.7 Vanad loodusmetsad
(9010*)
Nigula looduskaitsealal esineb
vana loodusmetsa elupaigatüüp
vähemalt 600 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Metsakuivendus. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal esineb
vana loodusmetsa elupaigatüüp
vähemalt 403 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.8 Vanad laialehised
metsad (9020*)
Nigula looduskaitsealal esineb
vande laialehiste metsade
elupaigatüüp vähemalt 215 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad.
Nigula looduskaitsealal esineb
vande laialehiste metsade
elupaigatüüp vähemalt 208 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
93
2.2.9 Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Nigula looduskaitsealal esineb
rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp vähemalt 18,5 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Otseste ohutegurite kohta
andmed puuduvad.
Nigula looduskaitsealal esineb
rohunditerikaste kuusikute
elupaigatüüp vähemalt 18,5 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.12 Puiskarjamaad
(9070)
Nigula looduskaitsealal esineb
puiskarjamaa elupaigatüüp
vähemalt 2,3 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
Majandamata jätmine ja sellest
tulenev võsastumine ja
niidukoosluste hävimine.
Puiskarjamaade regulaarne
karjatamine.
Nigula looduskaitsealal esineb
puiskarjamaa elupaigatüüp
vähemalt 2,3 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.13 Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Nigula looduskaitsealal esinev
soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüp vähemalt 635 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
Elupaika läbiva kraavivõrgu
jätkuv kuivendav mõju. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal esinev
soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüp vähemalt 400 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.14 Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
Nigula looduskaitsealal esinev
siirdesoo- ja rabametsa
elupaigatüüp vähemalt 250 ha
seisundiga vähemalt B (hea).
Rabaservades olevate kraavide
ja vanade turbakarjääride
kuivendav mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Nigula looduskaitsealal esinev
siirdesoo- ja rabametsa
elupaigatüüp vähemalt 210,5 ha
seisundiga vähemalt B (hea).
94
Lisa 4. Nigula looduskaitseala ja selle looduskeskkonda käsitlevate
uuringute ja publikatsioonide loend
1. Aaviksoo, K., Ilomets, M., Zobel, M., 1993. Dynamics of mire communities: a
markovian approach (Estonia). – B.C. Pattern, S.R. Jorgenses, H. Dumont (eds.)
Wetlands and Shallow Continental Water Bodies, v. 2, 23-43. The Hague.
2. Aaviksoo, K., Leivits, A. 2001. Combining multi-date remote sensing and long-term
bird census data in two mire landscapes in Estonia. - Poster presentation in conference
"Changing Wetlands: new developments in wetland science", University of Sheffield,
UK 11-13. September 2001. Kättesaadav: http://www.soo.ee/bib/aaviksoo2001.pdf
3. Aaviksoo, K., Leivits, A., Leivits, M. 2008. Kaug- ja linnuseire Nigula rabas 1950 -
2000. Väljataga, K. & Kaukver, K. (Toim.). Kaugseire Eestis, artiklikogumik (106 -
122). Tallinn: Keskkonnainfo. Kättesaadav:
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/kks0710.pdf
4. Aaviksoo, K., Muru, K. 2001. Nigula Looduskaitseala (+3 km laiune puhver)
satelliitkaart. ArcView ja MapInfo formaadis. - CD Nigula Looduskaitseala arhiivis.
Kättesaadav: http://elurikkus.ut.ee/eluv_info.php?lang=est&ref_id=4086
5. Aber, J. S., Aaviksoo, K., Karofeld, E., Aber, S. 2002. Patterns in Estonian bogs as
depicted in color kite aerial photographs. - Suo 53 (1): 1-15.
6. Ader, K. 1997. Nigula 40. Looduskaitsela – teadusasutus ja turismiobjekt - Eesti Loodus
7: 277-278.
7. Ader, K., Oetjen, R. (koostajad). 2000. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid
Eestis. ELF, Tartu.
8. Ainsaar, A.-M. 1957. Nigula looduskaitseala floora ja vegetatsioon. TRÜ, Tartu.
Diplomitöö. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis.
9. Anderson, L., Martverk, R., Reinberg, R. 2001. Metsa vääriselupaikade inventeerimine
Nigula ja Sookuninga looduskaitsealadel 18-20 ja 23-25 aprill 2001. -
Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis, 9 lk.
Kättesaadav: http://erast.ut.ee/temp/plutof2/uploads_public/SP021157.PDF
10. Anton, H. 1985. Nigula Riiklik Looduskaitseala.
Bibliograafia - Eesti
Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut, Tallinn, 23 lk.
11. Aringi, M., Rivis, R., Ratas, U. 2003. Landscape changes in the Rannametsa River
catchment area. - In: A. Järvet, E. Lode (ed.) Ecohydrologival processes in northern
wetlands: Selected papers of Insternational conference and Educational Workshop:
Tallinn, 30th June- 02nd July 2003, Tartu University Press, Tallinn-Tartu, pp. 298-303
12. Blinova, I., Ilomets, M., Lukjanova, A., Treumann, M., Viitak, A. 2004. Fine-scale
pattern of the decomposition, compaction and accumulation of organic matter in
Sphagnum hummocks (Nigula bog, SW Estonia). - In: Päivanen, J. (ed). Proc. of the
12th International Peat Congress Wise Use of Peatlands vol. 2, Tampere. pp. 972-976.
13. Deschrochers, A., Duinen, G.-J. van 2006. Peatland Fauna. – In: R.K. Widler & D. H.
Witt (eds.) Boreal Peatland Ecosystems. Ecological Studies 18: 67-100. Springer
Verlag, New York.
95
14. Duinen, G.-J. van, 2013. Rehabilitation of aquatic invertebrate communities in raised
bogs landscapes. – PhD thesis, Radboud University of Nijmegen, the Netherlands, 167
pp.
15. Duinen, G.-J. van, Brock, A., Kuper, J., Peeters, T., Verberk, W., Zhuge, W., Esselink,
H. 2003. Restoration of degraded raised bog: do aquatic invertebrates tell a different
story. - In: A. Järvet, E. Lode (ed.) Ecohydrologival processes in northern wetlands:
Selected papers of Insternational conference and Educational Workshop: Tallinn, 30th
June- 02nd July 2003, Tartu University Press, Tallinn-Tartu, pp. 255-265. Kättesaadav:
http://www.aquaticecology.nl/home/publications/van-duinen-ga-brockamt-kuper-jt-et-
al-2003-proceedings-isepnwetlands.pdf
16. Duinen, G.A. van, Brock, A.M.T., Kuper, J.T., Peeters, T.M.J., Smits, M.J.A., Verberk,
W.C.E.P. & Esselink, H. 2002. Important keys to successful restoration of characteristic
aquatic macroinvertebrate fauna of raised bogs. In: Schmilewski G & Rochefort L (Eds)
Proceedings of the International Peat Symposium: Peat in horticulture – Quality and
environmental challenges. International Peat Society, Pärnu,
Estonia. Pp. 292-302.
Kättesaadav:http://www.aquaticecology.nl/home/publications/van-duinen-ga-
brockamt-kuper-jt-et-al-2002-proceedings-ips.pdf
17. Duinen, G.A. van, Kleef, H.H. van, Verberk, W.C.E.P. & Esselink, H. 2008.
Conservation and restoration of peatland fauna requires restoration of landscape
heterogeneity. – In: 6th European Conference on Ecological Restoration Ghent,
Belgium, 4 pp. Kättesaadav: http://ser.semico.be/ser-pdf/283.pdf
18. Duinen, G.A.van, Leivits, A., Timm, T., Verberk, W.C.E.P., Zhuge, Y., Esselink, H.
2007. Response of invertebrates to nutrient enrichment and restoration: A comparative
study in Estonian and Dutch raised bog pools. - In: 2nd International Symposium on
Wetland Pollutant Dynamics and Control : WETPOL 2007, Extended abstracts: (Toim.)
Mander, Ü.; Kõiv, M.; Vohla, C.. Tartu: Tartu University Press, 2007, (Publicationes
Instituti Geographici Universitatis Tartuensis; 104), 326 - 328.
19. Duinen,G.A. van, Timm, T., Smolders, A.J.P., Brock, A.M.T., Verberk, W..C.E.P. &
Esselink H. 2006. Differential response of aquatic oligochaete species to increased
nutrient availability - a comparative study between Estonian and Dutch raised bogs. -
Hydrobiologia 564: 143-155.
20. Duinen. van G.A., Vermonden, K, Brock, A.M.T., Leuven, R.S.E.W., Smolders, A.J.P.,
Velde G. van der, Verberk, W.C.E.P. & Esselink, H. 2006. Basal food sources for the
invertebrate food web in nutrient poor and nutrient enriched raised bog pools. -
Proceedings of the Section Experimental and Applied Entomology of the Netherlands
Entomological Society (NEV) 17: 37-44. Kättesaadav:
http://www.aquaticecology.nl/home/publications/van-duinen-ga-vermonden-k-
brockamt-et-al-2006-proceedings-nev.pdf
21. Ellwanger, G. 1993. Some notes on dragonflies in spring 1993 in Estonia. Kättesaadav:
http://www.goetz-ellwanger.de/estland93.htm
22. Endjärv, E., Lode, E., 2004. Edela-Eesti veelahkme märgalade osakaalu määramine
väikejõgede äravoolude formeerumisel. Eesti Mereakadeemia toimetised 1: 60-69.
23. Haker, H., Leivits, A., Urtans, A. 2001. The North Livonian Wetland Project. Draft
project document. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis.
96
24. Ilomets, M., 1980. Svyyaz mezhdu skorostyu akkumulyacii torfa I pervicnoy
produktivnostyu bolota v Ygo-Zapadnoi Estonii. – Botan. Z., 65, 9, 1337-1344.
25. Ilomets, M., 1981. Prirost I produktivnost sfagnovovo pokrova v Yugo-Zapadnoi
Estonii. – Botan. Z., 66,2,279-290.
26. Ilomets, M., 1982. Turbasammalde ja sfagnumturba juurdekasvu uurimine
turbalasundite stratigraafilise jaotamise eesmärkidel. Dissertatsioon
geoloogiamineraloogia teaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. (vene k.)
223 lk. (käsikiri). Investigation of Sphagnum and Sphagnum peat increment in purposes
to peat deposit stratigraphic division", “Izutchenye dinamiki prirosta sphagnuma I
sphagnivovo torfa v celyach stratigraphitcheskovo rastsheslenya torphyanõh zaležei”.
Tallinn 1981.
27. Ilomets, M., 1982. The productivity of Sphagnum communities and the rate of peat
accumulation in Estonian bogs. – In: V. Masing (ed.) Estonian Peatlands. Est. Contr.
IBP, IX, Tallinn, Valgus. 102-116.
28. Ilomets, M., 1984. Mättakoosluste arengudünaamikast Eesti rabades. – EGS
Aastaraamat, 1980, Eesti NSV pinnavormide genees, Tallinn. 145-156.
29. Ilomets, M., 1984. On the cyclical nature of the development of bogs. - In: J.-M.
Punning (ed.) Estonia: Nature, Man, Economy, Tallinn: 68-77.
30. Ilomets, M.,1984. Ustoychivost I ciklichnost razvitya verchovych bolotnych ecosistem.
– Chronologya I formirovanye chetvertichnovo pokrova Estonii, 17-36.
31. Ilomets, M., 1986. Rol endo- I ekzogennych faktorow na prostranstwenno-wremennoy
dinamiki razwitij werhowovo bolota. - Izuchenie ozerno-bolotnyh formacii w celyach
paleogeograficheskih rekonstrukcii. Tallinn: 42-44.
32. Ilomets, M., 1987. Izuchenie sukcessii rastitelnyh soobchestw na werhowyh bolotah:
markowski podhod. - Eksperiment i matematicheskoe modelirovanye v izuchenii
biogeocenozov lesov i bolot: 97-100.
33. Ilomets, M., 1988. Vertical distribution and spatial pattern of Sphagnum communities
in two Estonian treeless bogs. – In: M. Zobel (ed.) Dynamics and ecology of wetlands
and lakes in Estonia, 24-39.
34. Ilomets, M., Ilves, E., Rajamäe, R., 1984. O prostranstvennoy dinamiki prirosta torfa na
verhovych bolotach Estonii. – Izv. AN ESSR, 33, Geologya, No 3-4, 158-165.
35. Ilomets, M., Paap, Ü. 1982. Nigula järv – kas relikt või ... - Eesti Loodus 11: 728-730
36. Ingerpuu, N., Vellak, K., Leis, M., Roosma, A. 1996. Nigula looduskaitseala
soontaimede, sammalde ja suursamblike liigiline mitmekesisus. TÜ ZBI, Tartu. Käsikiri
Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis.
37. Irdt, A. 1975. Uut Nigula raba linnustikus - Rmt-s: E. Mägi (koost.) Loodusvaatlusi
1974, 1. Eesti NSC Metsamajanduse ja Looduskiatse Ministeerium, Tallinn, lk. 77-85.
38. Irdt, A. 1980. Nigula raba linnustik - Rmt-s: E. Mägi (koost.) Loodusvaatlusi 1978, 1.
Valgus, Tallinn, lk 62-68.
39. Irdt,A., Vilbaste, H. 1972. K ornitofaune bolota Nigula. - Tez dokl. VIII Pribalt. ornitol.
konf. Tallin, 1972, s. 43-44.
40. Irdt, A., Vilbaste, H. 1974. Bird fauna of the Nigula peat bog - In: E. Kumari (ed.) 1974.
Estonian wetlands and their life. Estonian Contributions to the International Biological
Programme, 7. Valgus, Tallinn, 214-229.
97
41. Irdt-Sellis, E. 1986. Metsakoosluste struktuuri suktsessioonilisest dünaamikast. -
Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool. Taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder, Tartu.
42. Jüriado, I., Liira, J. 2009. Distribution and habitat ecology of the threatened forest lichen
Lobaria pulmonaria in Estonia. - Folia Cryptog. Estonica 46: 55–65. Kättesaadav:
http://www.ut.ee/ial5/fce/fce46pdf/fce46_juriado.pdf
43. Jüriado, I., Liira, J., Csencsics, D., Widmer, I., Adolf, C., Kohv, K., Scheidegger, C.
2011. Dispersal ecology of the endangered woodland lichen Lobaria pulmonaria in
managed hemiboreal forest landscape. - Biodiversity and Conservation, 20(8): 1803 -
1819. doi: 10.1007/s10531-011-0062-8
44. Kalkman, V.J., Duinen, G.A. van, Esselink, H., Kuper,J.T. 2002. New records of
Odonata from Estonia, with a notes on reproduction in the Baltic sea and species
assemblages of raised bog systems - Notulea Odonatologicae 5 (10):120-125
45. Karmu, L. 1966. Nigula Riikliku Looduskaitseala füüsilis-geograafiline ülevaade -
Diplomitöö. TRÜ, Tartu, 110 lk.
46. Kink, H. 1996. Eesti kaitsealad – geoloogia ja vesi. TA Kirjastus, Tallinn.
47. Kleef, H.H. van, van Duinen, G-J.A., Verberk, W.C.E.P.; et al. 2012. Moorland pools
as refugia for endangered species characteristic of raised bog gradients. - Journal for
Nature Conservation Volume: 20 (5): 255-263. DOI: 10.1016/j.jnc.2012.05.001
48. Klimanov, V., Koff, Tiiu, Punning, J.-M. 1984. Rekonstruktsija paleoklimata v
subatlantitšeskoi stadii golotsena po palinologitšeskim dannõm razreza Nigula
(JugoZapadnaja Estonija) - Izvestija Akademii nauk Estonskoi SSR 33, Geol. 3/4: 166-
168.
49. Koff, T.1979. Taimkatte arengu uurimisest õietolmudiagrammide võrdleva analüüsi
abil, Nigula raba näitel. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Riiklik Ülikooli botaanika kateedris
50. Koff, T. 1997. Der Einfluss der Entwicklung eines Hochmoores auf die Ausbildung der
Pollenspektren am Beispiel des Nigula-Hochmoores (SW-Estland). – Telma 27: 75 –
90.
51. Koff, T. 2001. Pollen influx into Tauber traps in Estonia in 1997-1998. - Review of
Palaeobotany and Palynology 117 (1): 53-62. doi: 10.1016/S0034-6667(01)00076-8
52. Koff, T., Ilomets, M., Punning, J.-M. 1983. O vozmožnostjah vosstanovlenija
paleoklimatitšeskih izmenenii na osnove izutšenija dinamiki razvitija rastitelnosti (na
primere verhovogo bolota Nigula, Jugo-Zapadnaja Estonija) - V kn.: J. A. Kurvits (red.)
Tšelovek, rastitelnost i potšva. Akademija nauk Estonskoi SSR, Tartu, s. 125144.
53. Kukk, A. 1962. Nigula Riiklik Looduskaitseala ja sellel teostatavad teaduslikud
vaatlused - Rmt-s: Metsanduslike objektide looduskaitse küsimusi. ZBI, Tartu, lk. 5763.
54. Kukk, A. 1962. The Nigula National Park as a specimen peatland - In: Water deposits
and wetlands require conservation. Academy of Sciences of the Estonian SSR, Tallinn,
pp. 56-59.
55. Kukk, A., Masing, V. 1964. Nigula raba - Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 40 lk.
56. Kumari, E. 1955. Fauna ptits prirodnõh landšaftov Jugo-Zapadnoi Estonii - Trudõ
Zoologitšeskogo instituta AN SSSR 17., c. 266 – 294.
57. Kurina, O. 1995. Seenesääsklaste (Diptera, Mycetophiloidea) liigiline koosseis ja nende
leviku eripärad Pärnumaal. Aruanne. Käsikiri Nigula Looduskaitseala
Administratsiooni arhiivis.
98
58. Kurina, O. 2004. Rainieria latifrons (Loew, 1870) found in Estonia (Diptera:
Micropezidae). - Sahlbergia 9(2): 133-134.
59. Laanetu, N. 2001. Nigula looduskaitseala ja selle vahetu lähiümbruse ulukid ja
ettepanekud nende kaitse korraldamiseks. Tartu. Aruanne. Käsikiri Nigula
Looduskaitseala arhiivis.
60. Leibak,E., Vilbaste,H. 1990. Long-term dynamics of the bird community of a primeval
forest in Nigula Mire, Estonia. – In: Bird Census and Atlas Studies. Proc.
XIth Int. Conf. on Bird Census and Atlas Work. Prague, pp. 433-434.
61. Leito, A. 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Sookurg” 2012 aaasta koondaruanne. Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 13 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13743_Sookure_seire_aruanne_2012.doc
62. Leito, A., Truu. J., Leivits, A., Ojaste, I. 2003. Changes in distribution and numbers of
the breeding population of the Common Crane Grus grus in Estonia. - Ornis Fennica
80: 159-171
63. Leivits, A. T. 1986. Mnogoletnjaja dinamika vidovogo raznoobrazija soobštšestva ptits
verhnego bolota Nigulaskogo zapovednika - Vkn: V.E. Sokolov i K.P. Filonov (red.)
Problemõ ohranõ genofonda i upravlenija ekosistemami v zapovednikah lesnoi zonõ.
Tsast II. Tezisõ dokladov Vsesojuznogo soveštšanija. Moskva, c. 137-139.
64. Leivits, A. 1989. Linjajuštšii serõi žuravl na Nigulaskom verhovom bolote. -
Communications of the Baltic Commission for Study of Bird Migration No 21, Tartu,
pp. 172-173.
65. Leivits, A. 1990. Long-term dynamics of the breeding bird community in the Nigula
Mire: a 20-year study in south-western Estonia - In: Bird census and atlas studies. Proc.
11th Int. Conf. on Bird Census and Atlas Work. Prague. Pp. 429-432.
66. Leivits, A 1998. Rabad on lindudele tähtsad. Eesti Loodus, 5/6, 227 - 229.
67. Leivits, A. 1999. Breeding bird community dynamics in the bogs: long-term study in
Estonia. - In: The Ring: Abstracts of the 2nd Meeting of the European Ornitologists
Union; 15 - 18 September 1999; Gdansk, Poland. Polish Zoololical Society, 1999, 179.
68. Leivits, A. 2006. Transboundary protected areas: Experiences from Estonia. - In: NATO
Programme on Science of Peace and Security Report No. 278: The Role of Biodiversity
for Sustainable Development in the Southern Caucasus Region:
Azerbaijan - Progress and Perspectives. Report of the Expert Meeting held in Baku,
Azerbaijan 22-23 May 2006.. (Toim.) Hedden-Dunkhorst, B.; Engels, B.; Schmid,
G.;Aliyev, I.. Bonn:, 2006, 39 - 42.
69. Leivits, A. 2008. Pärnumaa loodushoiust. – Rmt: Pärnumaa I. Loodus. Aeg. Inimene.
(316 - 341). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
70. Leivits, A., Ani, M., Saluveer, N., Kalda, T. 2007. - Pärnumaa looduse kaitsest.
Pärnumaa loodus (139 - 175). Pärnu: Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa
keskonnateenistus.
71. Leivits, A., Irdt, A. 1989. Number dynamics of the bird fauna of the Nigula Bog over
the last fifteen years. - Communications of the Baltic Commission for Study of Bird
Migration No 20, Tartu, pp. 17-30.
72. Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Sakala, A., Vilbaste, E., Aunins, A., Avotins, A.,
Kazubernis, J. 1988. Eesti-Läti piiriala soode haudelinnustik, selle muutused ja
99
looduskaitseline väärtus. - Rmt-s: T. Kukk (toim.) XXI Eesti Looduseuurijate Päev.
Edela-Eesti loodus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. Lk. 97-106.
73. Leivits, A., Leibak, E., Soppe, A. 1988. Dinamika tšislennosti ptits v Nigulaskom
verhovom bolote - V kn: Tezisõ dokladov XII Pribaltijskoi Ornitologitšeskoi
Konferentsii. Vilnius, c. 121-122.
74. Leivits, A., Leito, A., Ojaste, I., Leivits, M., Merivee, M. 2010. Site-based monitoring
and assessment breeding bird communities of the protected mires in Estonia: the effect
of recreational disturbance on habitat use of birds. - In: Bird Numbers 2010. Monitoring,
indicators and targets. 18th Conference of the European Bird Census Council 22-26
March, Caceres (Extremadura, Spain). (Toim.) Bermejo, A.. Madrid: SEO/BirdLife,
2010, 59 - 60.
75. Leivits, A., Leivits, M., 2009. Long-term changes in bird community of the breeding
birds in Nigula Bog: a 40-year study in south-west Estonia. - In: 7th Conference of the
European Ornithologists Union 21-26 August 2009, Zurich. (Toim.) Keller, W.;
O´Halloran, J.. Sempach: Swiss Ornithological Institute, 2009, 54.
76. Leivits, A., Vilbaste, E., Leivits, M., Tammekänd, I., Tammekänd, J., Klein, A., Kuus,
A., Leibak, E. , Soppe, A. 2008. Long-term population trends and geographical
distribution patterns of the breeding birds in Nigula Bog: Are there signs of climate
change? - In: Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis: 3rd Annual
Meeting of the European Chapter of the Society of Wetland Scientists (SWS). Wetlands
and Climate Change: New Challenges for Wetland Research. . (Toim.) Ü. Mander.
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 55 - 58.
77. Leivits, M. 2012. Eest riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Rukkirääk” 2012 aasta aruanne. Keskkonnaamet, 19 lk +
2 lisa (5 lk).Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/14055_raak2012.pdf
78. Leivits, M., Leivits, A. 2009. Use of sequential aerial photography and LiDAR for
mapping Scots Pine (Pinus sylvestris) encroachment and change detection in bird
habitats from 1950 to 2008 in Nigula mire. - In: Proceedings of 33rd International
Symposium on Remote Sensing of Environment (ISRSE): May 4-8.2009, Stresa, Italy.
, 2009, 490 - 492.
79. Leivits, M., Leivits, A. 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse
ja maastike seire allprogrammi seiretöö 6.2.5 ”Madalsoode ja rabade linnustik” 2012
aasta aruanne. Keskkonnaamet, 61 lk + 4 lisa (10 lk). Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/14001_aru12_6.2.5_soolind.pdf
80. Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, E., Merivee, M., Soppe, Al.
Tammekänd, I., Tammekänd, J. 2009. Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis
apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas . - Hirundo, 22(2): 53 - 63. Kättesaadav:
http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_2/Leivits_etal_2009.pdf
81. Leivits, M., Nellis, R. 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse
ja maastike seire allprogrammi seiretöö 6.2.8 ”Rähnid” 2007-2012 aasta tulemuste
analüüs. Keskkonnaamet, 27 lk + 2 lisa (9 lk). Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13937_aru12_6.2.8._RS.pdf
82. Lilleleht, V., Vilbaste, H. 1981. Nigula State Nature Reserve - In: E. Kumari (ed.) An
Ornithological Journey through the Estonian S.S.R.: Guide to an excursion for the
100
participants of the 18th International Ornithological Congress (Moskow, August 1982).
Tallinn, p. 41-50.
83. Lode, E., Heinsoo, K., Endjärv, E., Grinberga, A., Luce, L., Chinis, U., Vilumaa, K.
2005. Integrated wetland and forest management in the transborder area of North
Livonia, PIN/Matra project 2002/014, Water Management and hydrology, Final Report.
Kättesaadav:
84. Lode, E., Vilumaa, K., Endjärv, E. 2005. Eeluuring looduslähedase veereziimi kaitseks
ja taastamiseks Nigula soostikus. – Aruanne. TLÜ Ökoloogia Instituut, Tallinn, 60 lk +
lisad 20 lk. Kättesaadav: http://elurikkus.ut.ee/eluv_info.php?lang=est&ref_id=4087
85. Lode, E., Leivits, M. 2011. The LiDAR-based topo-hydrological modelling of the
Nigula mire, SW Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 4, 232-248. doi:
10.3176/earth.2011.4.04
86. Loopmann, A. A. 1966. Bolota Nigula i Muraka i gidrologitšeskie uslovija ih
obrazovanija - V kn.: Sbornik rabot Tallinskoi gidrometeorlogitšeskoi observatorii, 4.
Tallinn, c. 20-46.
87. Loopman, A., 1970. Nigula raba. Tallinn. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis.
88. Loopmann, A., Pirrus, R., Ilomets, M. 1988. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s:
U. Valk (koost.) Eesti sood. Valgus, Tallinn, lk. 227-233.
89. Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Kulpsoo, L., Leivits, A., Nellis, R., Väli,
Ü. 2000. Rähnide arvukusest Eestis. - Hirundo, 13(2), 67 - 81.
90. Lõhmus, A., Kalamees, A., Kuus, A., Kuresoo, A., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L.,
Ojaste, I., Volke, V. 2001. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel
ja tähtsatel linnualadel. - Hirundo, 4, 37 - 167.
91. Masing, V. 1960. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s: Looduskaitse teatmik. Eesti
Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk. 36-41.
92. Masing, V. 1982. The plant cover of Estonian bogs: a structural analysis. – In: Peatland
ecosystems. Researches into the plant cover of Estonian bogs and their productivity.
Valgus. Tallinn pp. 50 - 92.
93. Merivee, M., Leivits, A. 2006. Mire conservation: "public bad" and "public good" for a
local community. - In: Europäishes Syposium "Moore in der Regionalentwicklung".
Veranstaltung zur Feier 25 Jahre Niedersächsisches Moorschutzprogramm: BUND
Diepholzer Moorniederung, 2006, 49 - 52.
94. Miilmets, H.,Vilbaste,H.,Reitalu,M.,Soots,H. 1978. 20 tööaastat meie riiklikel
looduskaitsealadel (Matsalu,Nigula,Viidumäe,Vilsandi).- Eesti Loodus, 1978, nr.5,
lk.277-285.
95. Mälgi, U. 1976. Nigula raba soosetete keemilisest koostisest - ENSV Teaduste
Akadeemia Toim. 25, Biol. 2: 162-165
96. Mälgi, U. 1976. Nigula raba vee hüdrokeemiast - ENSV Teaduste Akadeemia Toim.
25, Biol. 3: 245-248.
97. Mängli, K. 1974. Männi radiaalkasvu dünaamika seos ilmastikuga raba erinevates
kasvukohtades. – Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool. Taimesüstemaatika ja
geobotaanika kateeder, Tartu 80 lk + lisad (tabelid ja fotod).
98. Nigula looduskaitseala riigimetsade takseerkirjeldused. OÜ Eesti
Metsakorralduskeskus, 1997. Nigula Looduskaitseala arhiivis.
101
99. Oja, K. (koostaja) 2002. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava 2002-2005
(kinnitamata eelnõu). Nigula Looduskaitseala Administratsioon, Vana-Järve, Käsikiri
Nigula looduskaitseala arhiivis Kättesaadav:
http://elurikkus.ut.ee/eluv_info.php?lang=est&ref_id=4089
100. Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik - RE Eesti Geoloogia Keskus, Tallinn, 240 lk.
101. Orru, M., Širokova, M., Veldre, M. 1992. Eesti turbavarud - RE Eesti Geoloogia
Keskus, Tallinn, 146 lk.
102. Parmasto, E. 1999. Nigula looduskaitsealal seni täheldatud seente nimestik. EPMÜ ZBI.
103. Pirrus, R. 1963. Istorija razvitija verhovogo bolota Nigula - Trudõ Instituta geologii
Akademii nauk Estonskoi SSR 12: 163-173.
104. Püssa, K. 1998. Mineraalmaa soostumine rabasaartel Nigula looduskaitsealal - XXI
Eesti Looduseuurijate Päev. Edela-Eesti loodus. Teaduste Akadeemia Kirjastus,
TartuTallinn, lk. 35-42.
105. Püssa, K. 1998. Taimkatte dünaamika Nigula looduskaitseala neljandal rabasaarel
(Salupeaksil) - Lõputöö. TÜ, Tartu, 46 lk. + Lisad (Tabeleid 84 tk)
106. Reim, M. 2011. Meenutusi Arno Kukest. – Eesti Loodus (1): Kättesaadav:
http://www.eestiloodus.ee/artikkel3695_3636.html
107. Remm, L., Lõhmus, P., Leis, M., Lõhmus, A. 2013. Long-term impacts of forest
ditching on non-aquatic biodiversity: conservation perspectives for a novel ecosystem.
- PLOS ONE, 8 (4): e63086, doi:10.1371/journal.pone.0063086
108. Rochier, Th., 2005. Inventory & characterisation of the amphibians breeding sites
present in Nigula Nature Reserve (Estonia). 23 p. Käsikiri Nigula Looduskaitseala
arhiivis.
109. Roosalu, A., Leivits, A., Urtans, A. ja Kitnaes, K. 2006. Piiriülene Põhja-Liivi kaitse-
ja kasutuskorralduskava : märgalade kaitsekorraldus ja kohaliku elu arendamine Eesti
ja Läti piiriäärsetel aladel : [lõpparuanne /; tõlge: Merle Kuris]. - Pärnu : Riiklik
Looduskaitsekeskus, c2006. - 44, [1] lk. koos kaanega : ill., kaart. ; 30 cm + 1 CD-R.
110. Roosaluste, E. I. 1988. Izmenenie rastitelnogo pokrova na territorijah Viidumjaeskogo
I Nigulaskogo zapovednikov (Estonskaja SSR) - Diss. kand. biolog. nauk. Vilnjus, 311
c.
111. Roosaluste, E. I. 1988. Izmenenie rastitelnogo pokrova na territorijah Viidumjaeskogo
I Nigulaskogo zapovednikov (Estonskaja SSR) - Avtoref. diss. kand. biol. nauk. Vilnjus,
22 c.
112. Rudov, A. 1985. Nigula Riikliku Looduskaitseala ja kaitsetsooni metsade
metsamajanduslik tsoneerimine - Diplomitöö. EPA, Tartu, 74 lk.
113. Ruus, E. 1975. Soo ja metsa vahelise dünaamika uurimisest Nigula Riiklikul
Looduskaitsealal (Pärnu raj - Rmt-s: M. Reitalu (toim) Eesti NSV riiklike
looduskaitsealade teaduslikud tööd, 2. Valgus, Tallinn, lk. 104-119.
114. Ruus, E., Vilbaste, H. 1968. Jôhvikas - pôhjamaade viinamari. - Eesti Loodus, 8.
115. Ruusmaa, J. 1995. Kiilide (Odonata) liigiline koosseis Eesti edelaosas, Pärnu
maakonnas Nigula, Kodaja-Rongu ja Soosaare rabas ning Kablis. Aruanne. Käsikiri
Nigula Looduskaitseala arhiivis.
116. Smits, M., van Duinen, G., Bosman, J., Brock, A., Javoish, J., Kuper, J., Peeters, T.,
Esselink, H. 2002. Species richness in a species poor system: aquatic macroinvertebrates
102
of Nigula raba, an intact raised bog system in Estonia. - In: G. Schmilewski, L.
Rochefort (ed.) Proceedings of the International Peat Symposium
Peat in Horticulture: Quality and Environmental Challenges, Pärnu, Estonia, 3-6
September, 2002, Saarijärven Offset Oy, Saarijärvi, Finland, pp. 283-291.
117. Timm, U. 2006. Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks.
Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1170786/lendorav_tegevusk
ava.pdf
118.
119. Zingstra, H.; Roosalu, A.; Leivits, A.; Urtans, A.; Kitnaes, K. 2006. Piiriülene
PõhjaLiivi kaitse- ja kasutuskorralduskava: märgalade kaitsekorraldus ja kohaliku elu
arendamine Eesti ja Läti piiriäärsetel aladel. Riiklik Looduskaitsekeskus, Pärnu 44 lk +
1 CD-R. Kättesaadav: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1970
120. Zingstra, H.; Roosalu, A.; Leivits, A.; Urtans, A.; Kitnaes, K. 2006. Master Plan for
North Livonia. Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area
of Latvia and Estonia. Wageningen University, The Netherlands. 44 pp. + 1 CD-R.
Kättesaadav: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=4868
121. Tammekänd, I. 2003. Metsise mängupaikade inventuur Nigula ja Sookuninga
looduskaitsealal. – Aruanne Nigula looduskaitseala arhiivis. 18 lk. Kättesaadav:
122. Tammekänd, I., Tammekänd, J. 2005. Röövlindude kaitse korraldamine Põhja-Liivi
hoiualal. – SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmi projekti
aruanne. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis. 24 lk. Kättesaadav:
123. Tempelman, D. 2009. Macro-invertebrates in Estonia and Latvia, report of a naturalists’
visit to Estonia and Latvia, April 2008. Amsterdam, 37p. + Appendices. Käsikiri Nigula
Looduskaitseala arhiivis. Kättesaadav:
124. Toom, K. 2001. Nigula raba puhma- ja rohurinde ämblikefauna. TÜ, Tartu.
Bakalaureusetöö. Käsikiri Nigula Looduskaitseala arhiivis.
125. Kink, H. 1993. Veeseire kaitsealadel (1978-1992), Tallinn. Aruanne Geoloogia
Instituudi arhiivis.
126. Verberk, W.C.E.P., Duinen, G,A, van, Remke, E,S, & Esselink, H, 2006. Schrittweise
zu Renaturierungsmaßnahmen in Hochmooren - Tierperspektive und interdisziplinärer
Ansatz. Proceedings Europäische Symposium "Moore in der Regionalentwicklung",
BUND Landesverband Niedersachsen, Wagenfeld/Ströhen. Pp. 59-64.Kättesaadav:
http://www.aquaticecology.nl/home/publications/verberk-wcep-van-duinen-ga-
remkees-et-al-2006-proceedings-es.pdf
127. Viidalepp, J., Kruus, M. 2000. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse
ja maastike seire allprogrammi seiretöö 6.21 ”Valitud metsatüüpide ööliblikate
kooslused” 2000 aasta aruanne. 6 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/3720_aru00_621_ooliblikad.doc
128. Vilbaste, H. 1968. Kolebanija tsislennosti lesnôh ptits v zapadnoi Estonii za poslednie
godô. - V kn: Tr. gos. zapov. ESSR Tallin, vôp.1. s. 95-106.
129. Vilbaste,H. 1970. K izmenenijam tsislennosti avifaunô lesov Zapadnoi Estonii. - V kn:
Mater. Sedmogo Pribalt. ornitol. konf.: Riga, Region issl. ptits Pribaltiki, s.84-88.
130. Vilbaste, H. 1972. Fluktuatsii lesnôh ptits Zapadnoi Estonii v 1962-1971.- V kn: Tez.
dokl. VIII Pribalt. ornitol. konf. Tallin, 1972, s.30-32.
103
131. Vilbaste, H. 1983. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s: L. Mehilane (toim.) 25 aastat
looduskaitsealasid Eesti NSV-s. Teaduslik-tehniline konverents. Ettekannete teesid.
Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Matsalu Riiklik
Looduskaitseala, Tallinn, lk. 32-35.
132. Vilbaste H. 1983. Raba looduskaitseala. - Eesti Loodus, 1983, nr.11, lk. 697-707.
133. Vilbaste, H. G. 1987. Nigulaskii gosudarstvenoi zapovednik - baza ornitologitšeskih
issledovanii - V kn.: Vodno-bolotnoje ugodija i vodoplavajuštšie ptitsõ: Trudõ VI Dnei
ornitologov v Pjarnu 18-22 maj 1979 g., Tallin, s. 125-128.
134. Vilbaste, H. G. 1989. Zapovednik Nigula - V kn.: V. E. Sokolova, E. E. . Sõrojetškovski.
(red.) Zapovedniki Pribaltiki i Belorussii. Mõsl, Moskva, s. 102-118.
135. Vilbaste,H. 1990. Izutsenie tsislennosti gnezdovôh ptits v lesah jugo-zapadnoi Estonii.
- Communications of the Baltic Commission for Study of Bird Migration No 22, Tartu,
pp. 102-117.
136. Vilbaste,H., Leivits,A. 1990. Dolgovremennôe programmô slezenija za tsislennostju
ptits Nigulaskogo goszapovednika. - Communications of the Baltic Commission for
Study of Bird Migration No 22, Tartu, pp. 64-83.
137. Vilbaste, H., Vilbaste, J., Ader, K., 1995. Cranberry - the grape of the north (Jõhvikas -
põhjamaine viinamari). Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Nigula Riiklik
Looduskaitseala, Tallinn. Keskkonnaministeerium,16 lk.
138. Õunap, E. 2003. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2003 aasta aruanne. Eesti
Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu, 5 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/2360_aru03_621_ooliblikad.doc
139. Õunap, E. 2004. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2004 aasta aruanne. Eesti
Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu, 7 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/2358_aru04_62_ooliblikad.doc
140. Õunap, E. 2005. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2005 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 13 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/2674_aru05_6.4.13_ooliblikad.doc
141. Õunap, E. 2006. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2006 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 15 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/5524_aru06_6.4.13_ooliblikad.doc
142. Õunap, E. 2007. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2007 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 17 lk. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/7988_lopparuanne%202007ooliblikad.doc
143. Õunap, E. 2008. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2008 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 18 lk + 2 lisa (21 lk).
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/9332_9054_lopparuanne_2008%2C_oolibli
kad.doc
104
144. Õunap, E. 2009. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2009 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 18 lk + 2 lisa (21 lk).
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/9989_aru09_6.4.13_66liblikad.doc
145. Õunap, E. 2010. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2010 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 19 lk + 2 lisa (22 lk).
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/11427_aruanne-2010-ooliblikad.doc
146. Õunap, E. 2011. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2011 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 18 lk + 2 lisa (22 lk).
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12905_aruanne-2011-ooliblikad.doc
147. Õunap, E. 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi seiretöö ”Ööliblikate kooslused” 2012 aasta aruanne. Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu, 20 lk + 2 lisa (22 lk).
Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13830_aruanne-2012-ooliblikad.doc
148. Ülemaante, R. 1993. Nigula Looduskaitseala ning Raplamaa rabade ja soiste alade
mähkurlastest (Tortricidae) - Magistritöö. TÜ, Tartu, 72 lk.
105
Lisa 5. Nigula looduskaitseala külastusrajatised
106
Lisa 6. Nigula looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamine
107
Lisa 7. Nigula looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldus- ja
taastamistööd, külastuskoormuse piiramise tööd
108
Lisa 8. Nigula looduskaitseala piiritähised
109
Lisa 9. Ettepanek Nigula loodusala kaitse-eesmärkide ja Natura andmebaasi muutmiseks
Tabel 1. KKM-i esitatav ettepanek standardandmebaasis elupaigaandmestiku muutmiseks
Loodusala kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa. Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
EE0040344
Nigula
loodusala
6270 59 C C C 180 hea B B B 2012-2013 aastal viidi läbi täiendav
elupaikade inventeerimine. Elupaiga
pindala suurenes.
6510 12,9 C C B 210 hea B B B
2012-2013 aastal viidi läbi täiendav
elupaikade inventeerimine. Elupaik
on oluline kaitsealuste linnuliikide
elupaik (rukkirääk) ja toitumisala.
7110 1967,9 A A A 1884 hea A A A
2008 aastal läbi viidud
sooelupaikade inventuuri ning
kaitsekorralduskava
ettevalmistustööde käigus
täpsustatud elupaiga pindala on
1879 ha, millele lisandub
potentsiaalne raba elupaik 5 ha Peale
veerežiimi taastamist kujuneb
potentsiaalsest raba elupaigast raba
elupaik. Osa raba elupaigast
inventeeriti ümber rabametsa
elupaigaks Osa raba elupaigast
inventeeriti ka siirdesoo ja õõtsiksoo
elupaigaks.
110
7140 109,3 A C A 74 hea A A A
2012-2013 aastal viidi läbi täiendav
elupaikade inventeerimine. Elupaiga
pindala vähenes, kuna osa
kuivendusest mõjutatud siirde- ja
õõtsiksoo alasid inventeeriti
siirdesoo ja rabametsaks. Kuivendus
oli soodustanud metsa kasvu.
Loodusala kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa. Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
9010 102,9 C C C 600 hea B C C
Elupaiga pindala on suurenenud
tänu täiendavateele inventeeritud
aladele. Eesmärgiks seatud 700
hektari hulgas on ka 281 ha
potentsiaalset elupaik, mis asub
sihtkaitsevööndis ning kujuneb 30
aasta perspektiivis vana loodusmetsa
elupaigatüübiks.
111
EE0040344
Nigula loodusala
9020 527,3 A A A 215 hea B B B
Pindala vähenemine tuleneb sellest,
et andmebaasis kirjeldatud vanade
laialehiste metsade levikut oli
käsitletud liiga üldistavalt. 2012
aastal läbi viidud elupaikade
täiendaval inventeerimisel selgus, et
suures osas laialehisteks metsadeks
inventeeritud elupaigatüübid olid
kas vanad loodusmetsa elupaigatüüp
või ei vastanud elupaigatüübi
nõuetele (noore metsad,
inimtegevusest mõjutatud).
9050 12,9 A A A 18,5 hea A B B
Elupaiga pindala suurenes, kuna
osad kuuse enamusega endiseid
salumetsasid (elupaik 9020)
inventeeriti ümber rohuniterikka
kuusiku elupaigatüübiks.
9070 6,4 B C B 2,3 hea B B C
Endisest puiskarjamaast 2,1 ha on
kasutusele võetud hooldatava
aruniiduna ning inventeeritud
aruniidu elupaigatüübiks. 2,6 ha on
karjatatav mets, kuid puistu liituvus
on nii suur, et pigem on tegemist
metsa kui karjamaaga. 1,7 ha on
kasvanud metsa ning puudub
otstarbekus ala taastamiseks.
Võimalik on taastada 2,6 ha
puiskarjamaad.
Loodusala kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa. Elupaigatüübid
Ala hinnang I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
112
EE0040344
Nigula
loodusala
9080 295,8 A A A 635 hea B B B
Kaitsekorralduskava koostamise
käigus teostatud inventuuri andmetel
esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade
elupaigatüüpi kokku 400,8 hektaril.
Millest sihtkaitsevööndis asub 373
ha. Veerežiimi taastamistööde abil
ning loodusliku arengu tulemusena
on oodata elupaiga seisundi
paranemist ja pindala suurenemist
30 aasta perspektiivis 262 ha võrra
praeguste potentsiaalsete elupaikade
arvel.
91D0 77,2 A A A 250 hea B B B
Elupaikade täiendaval
inventeerimisel suurenes elupaiga
pindala peamiselt siirdesoo
elupaigatüübi ning osaliselt raba
elupaigatüübi arvelt.
113
Lisa 10. Kaasamise materjalid
Lisa 10.1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskavade koostamise I kaasamiskoosoleku protokoll
PROTOKOLL
Toimumise aeg: 17. juuli 2012.
Toimumise koht: Nigula looduskaitseala keskus
Koosoleku algus: 16.00
Koosoleku lõpp: 17.00
Koosoleku juhataja: Meelis Suurkask
Koosoleku protokollija: Kairi Sepp
Osalejad: /lisatud osalejate nimekiri/
Laimdota Truus - TLÜ Ökoloogia Instituut
Kaja Kübar – FIE
Enn Vilbaste – FIE
Mati Ilomets - TLÜ Ökoloogia Instituut
Murel Merivee – Keskkonnaamet
Heiki Ärm – RMK Pärnumaa Metskond
Meelis Suurkask – Keskkonnaamet
Kairi Sepp –TLÜ Ökoloogia Instituut
Agu Leivits - Keskkonnaamet
Raimo Pajula – Eesti Märgalade Ühing
Päevakord:
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitseväärtuste,
kavandatava kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitseväärtuste,
kavandatava kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
Raimo Pajula – Andis ülevaate kaitsekorralduskava olemusest, struktuurist ja seostest
kaitseeeskirjaga. Tutvustas planeeritavate tegevuste kava ja prioriteete ning
kaitsekorralduskava valmimise ajakava.
2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
114
Meelis Suurkask: Kaitsekorralduskava koostamise raamse läbiviidavate inventuuride korral
tuleb ka null-elupaiga kohta teha üldine märkus, et millega on tegemist.
Enn Vilbaste: Endiseid inventeeritud alasid on kobraste tõttu hävinud, need tuleks fikseerida.
Heiki Ärm: Nigula põhja osa on 2012 aasta alguses takseeritud.
Agu Leivits: Kobraste plussid-miinused kirja. Kuna piirkonnas on rohumaade puudus, siis
niidu elupaigaks sobimatud alad kontrollida, kas sobivad rohumaade hulka.
Enn Vilbaste: Teine prioriteetne teema on teed ja rajad, kes peab tagama objektidele
juurdepääsu.
Agu Leivits: Kavas võiks olla ka loodusharidus, praegu käib haldusosakonna alla.
Enn Vilbaste: Erametsades on elupaiku hävinud, nt Ruunasoo servas. Pool-looduslikud
kooslused on samuti kadunud.
Meelis Suurkask: Kaitsekorralduskavas on soovituslik kaardistada rohumaaalad, mis peavad
rohumaadena säilima.
Enn Vilbaste: Kuidas käsitletakse kaitsekorralduskavas kultuuripärandit?
Murel Merivee: Kultuuripärand saab olla madala prioriteediga. Looduskaitsealal
kultuuripärand ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks. Rahvuspargi moodustamise algatus peab
tulema „alt“ poolt, Keskonnaamet seda ei saa teha.
Meelis Suurkask: Kui vahepeal toimuvad muudatused ja on vaja, siis kaitsekorralduskava saab
parandada. Iga kaitsekorralduskava vaadatakse viie aasta pärast üle ja vajadusel viiakse sisse
parandused.
Murel Merivee: Kui kaitseeesmärgid ei ole korrektsed, siis lähtutakse reaalsest olukorrast.
Rahvuspargi idee tuleb sisse kirjutada.
Enn Vilbaste: Kes moodustab ja hoolitseb pühapaikade eest? Sookuninga alale jäävad
pühapaigad on Riigimaal. Ümbermatmata metsavennad, ca 20 inimest. Sõjahaudade Liit ütleb,
et on kultuuripärand.
Meelis Suurkask: Kogukonna põhimõte.
Agu Leivits: Vastu kaitseala on riigimaa, mis võiks jääda puhvriks.
Meelis Suurkask: Esitada kaardikiht, kus karjatada, kus niita. Ka esitada peatükk, kus
analüüsitakse eelmist kaitsekorralduskava.
Agu Leivits: Boreaalsel seminaril oli teemaks. Kui niiduelupaigale ei vasta, vastab rohumaade
elupaigale.
Enn Vilbaste: Kuivendussüsteemide taastamine on lubatud.
Agu Leivits: Oleneb sellest, kas on reguleeritud või ei.
Enn Vilbaste: Teine prioriteetne teema on teed ja rajad, kes peab tagama objektidele
juurdepääsu. Kes peab tagama objektidele juurdepääsu?
Heiki Ärm: Teel ei ole omanikku praegu.
Murel Merivee: Kavasse sisse kirjutada vajalike teede korrastamine, kuid Keskkonnaamet ei
tee seda. Üldjuhul on kaitseala taristu korraldamine RMK ülesanne.
Laimdota Truus: Sookuninga looduskaitsealal on palju metsa, mis ei ole Natura elupaigad.
Murel Merivee: Käsitleda linnuala metsadena. On üritatud tekitada tervikut.
Enn Vilbaste: Lahemaal lastakse raiuda praegu. 10 ha lageraieid.
Heiki Ärm: Kui kaitse-eeskiri lubab – kui on piiranguvööndis. Siinkandis ei õnnestu.
Murel Merivee: Uus metsise tegevuskava valminud. Piloottöid tuleb kuhugi planeerida.
Agu Leivits: Sookuninga serv on ELFi poolt planeeritud (M. Kohv).
Enn Vilbaste: Võõrpuuliigi katsealal. Mis saab võõrliikidest kaitseala sees (lehised)?
Agu Leivits: See ei ole probleemiks, ei ole invasiivsed liigid.
115
Enn Vilbaste: Karjäärid ürgmetsakvartalis? Ka turbakarjäärid?
Murel Merivee: Kaitserežiimiga on nende alade majandamine lpetatud.
Agu Leivits: Liiva-kruusakarjäärid on liikide hot-spot.
Laimdota Truus: Mida arvate pool-looduslike niitude olukorrast?
Enn Vilbaste: Pool-looduslikke niite on puudu.
Agu Leivits: Tuleb maaomanikke motiveerida, mitte sundida. Heiki
Ärm: Kui lepingud on peal, siis on raske muuta.
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Koosoleku juhataja: Koosoleku protokollija:
Meelis Suurkask Kairi Sepp
116
Lisa 10.2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitsealade
kaitsekorralduskavade koostamise II kaasamiskoosoleku protokoll
PROTOKOLL
Toimumise aeg: 24. juuli 2013.
Toimumise koht: Nigula looduskaitseala keskus
Koosoleku algus: 15.00
Koosoleku lõpp: 17.30
Koosoleku juhataja: Meelis Suurkask
Koosoleku protokollija: Laimdota Truus
Osalejad:
Meelis Suurkask - Keskkonnaamet Maidu
Siim – FIE
Heiki Ärm – RMK Pärnumaa
Mati Ilomets – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Raimo Pajula – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Laimota Truus – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Enn Vilbaste – FIE
Kaja Kübar – FIE
Malle Mägi – Massiaru POÜ Mart
Ruul – Massiaru JS.
Päevakord:
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskava tutvustamine.
2. Arutelu.
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskava tutvustamine.
Meelis Suurkask: avasõnad; tutvustab Nigula ja Sookuninga kaitsekorralduskavade (KKK)
koostamise eesmärke, annab sõna Mati Ilometsale.
Mati Ilomets: tutvustab Nigula ja Sookuninga looduskaitsealade kaitsekorralduskavasid.
Selgitab kaitsekorralduskavade koostamise põhimõtteid –– Rabast ei saa põllumaad ega ka
metsamaad. Kaitsealal on oluline looduslike protsesside toimimise tagamine. Kraavitamisega
on suurtel aladel looduslik areng takistatud, kraavide võimaliku sulgemisega püütakse seda
tagasi saada. Nigulas on 38,2 km kraave, taastamisala suurus on 616 ha. Näitab kaarti suletavate
kraavidega. Kraavitamise tulemusel on puude kasv edenenud, mis ei ole rabadele iseloomulik,
ei ole seal metsa vaja – need mis kraavi ja raba vahel, tuleks maha võtta.
117
2. Arutelu
Nigula looduskaitseala
Enn Vilbaste: Rannametsa jõgi on väljavoolu koht, Tuuliku maaparandusobjekt on praegu
renoveerimisel, Massiarus toimuvad samuti tööd maaparandusobjektil. Kuidas tagatakse rabade
looduslik veerežiim.
Meelis Suurkask: KKK’s kraavid suletud või suletavad. ELF’i talgutel kraavide sulgemine oli
ühiskondlik tegutsemine. KKK’ga määratakse, kas kraavid lähevad kinni.
Enn Vilbaste: Kui kinni paneme, uputame Kasepeaksi tagumised niidud. Vaja on reguleerida
väikeulukite arvu, et kaitsta maaspesitsevaid linde. Kährikud jt on leidnud kopratammides
endile head elukohad, see ohustab linde.
Kaja Kübar: Kui palju on kaitseala valitseja esitanud ulukite arvukuse reguleerimiseks
taotlusi?
Mati Ilomets: Kas on mõtet hoida Kasepeaksi niite?
Enn Vilbaste: Kultuuripärandit ei saa välja visata; kiviaiad, kivikuhjad, kõik on alles.
Laimdota Truus: Keskkonnaameti soovitus on jätta Kasepeaksi niidud maha.
Kaja Kübar: Piirkondlikult on oluline, neid on võimalik hoida. Tee tuleb teha sõidetavaks.
Enn Vilbaste: Nigula on loodud soode ja metsade kaitseks. Haavapeaksilt tulevat kraavi ei tohi
kinni panna. Lubada vaid soo pealt tulevate kraavide sulgemist, eesvoolud tuleb jätta rahule.
Kasepeaksi on madalam kui soo, nii kui hakatakse torkima, upub ära.
Mati Ilomets: Kõigi tegevuste ette tehakse projekt.
Enn Vilbaste: Puzupe jõge ei tohi torkida. Haavapeaksi, Struupa (Puzupe) – kui kraavid kinni
panna, kõik upub.
Mati Ilomets: See mets on kõdusoostuv.
Enn Vilbaste: Miks me tahame tekitada juurde raba, hoopis vana metsaga oleme hädas.
Haavapeaksil on praegu vana laialehine mets.
Mati Ilomets: Struupa, mis sellest saab?
Kaja Kübar: Vana talukoht, vajalik hooldamine. Juurdepääsutee tuleb korrastada. Rabaserva
võiks lahti raiuda - seal noor männik. Pool-looduslike lõpul on kiviaed, kaseriba ja männik.
Selle puistu võiks maha võtta.
Enn Vilbaste: Struupas pool-looduslikud kooslused, taastada vana tee Ene hoovi, panna uus
truup, sellest ida pool olevad teed korda teha.
Enn Vilbaste: Kasepeaksi idapoolne osa on praegu niitmata, teetruup tuleb korda teha.
Kaja Kübar: Struupa tee otsas on pisikesed tükid, nendega ei tasu mässata.
Enn Vilbaste: Rukkiräägule on ikkagi olulised, kui põldude mürgitamine hoogu läheb, on neil,
kuhu põgeneda. Teise tüki võib ära unustada.
Tükk, mis praegu müügis – tuleb lätlane.
Enn Vilbaste: Kolbergi SKV’s laiendada, kuivendada, praegu pool-loodulike toetus peal. On
jätkuvalt riigi omandis, tuleb üle RMK,le.
Meelis Suurkask: Seda saab teha PRIA toetusega, KKA ei hakka taastama.
Mati Ilomets: Kolbergi all oli ilus, nüüd kasvab metsa. Jätkuvalt riigi omandis, tulevad üle
RMKle. Malle toimetab. PRIA’st taotletakse toetusi. Võsastunud.
Eraldi tükk: keegi on ostnud ära Kolmearu – osteti sel kevadel.
Edasi kaks väikest talukohta, seal kasvab palju käpalisi. On tugevasti võsastunud.
Kui perspektiivne on? 9000 ha on õhus,
118
Mati Ilomets:. Vaatame põhjapoolse osa kraave. See 3-haruline. Majakoht 3 haru peal.
Eraomaniku huvi.
Enn Vilbaste: Panete kinni loodusliku oja? Mõjutab oluliselt Lemmejõe veestikku.
Meelis Suurkask: Natura jõe peal tuleb paisutada. Kui midagi tehakse tuleb projekt teha.
Mati Ilomets: Haavapeaksi mets on sekundaarne. On küll 100-aastane. Niipea kui puud
hukkuvad, kaob. Vasak haru on looduslikum, keskmine mitte eriti.
Kaja Kübar: Haavapeaksist Salupeaksini liikumine – seal on loomade liikumisteed.
Mati Ilomets: Kraavide sulgemiseks peab koostama projekti.
Meelis Suurkask: Põhiküsimus on see, et kui praegu kraave kinni ei pane, on varsti
kõdusoomets.
Mati Ilomets: Läänepoolne. On 2 kraavi, üks läheb mööda põlluserva, seda ei puutu. Ära tuleks
lõpetada rabaäärse kraavi kaudu kuivendamine.
Meelis Suurkask: Kraavid, mis rabast välja tulevad, kuivendavad edasi.
Mati Ilomets: Kraavist raba poole kasvab kõrge mets, see tuleb maha võtta. Ka reservaadis
planeerime töid, see pole reservaadi vaid kraavi viga. Kraavi ja nõlva vahel tuleb suuremad
puud maha võtta 10-20 m laiusel ribal, et rabanõlv saaks funktsioneerida rabanõlvana, mitte
kuivendava kõdusoona.
Mati Ilomets: Põhjaotsa põhjatipus on (oli) Erast Pamasto seireruut metsas, teine üle peaksi.
Üldine arutelu: Kopra tegevusest kaitsealal – kobras on uputanud metsaelupaiku.
Enn Vilbaste tuletab meelde Kaili Viilma tööd metsade kohta. Vaigutusmännik 1-vabariigi
aegne. Kuusk I rindes.
Mati Ilomets: Nigula lõunaots. Kas on elupaik? Struupa servas – Kasepeaksi on liival, selle
peal 3 m turvast. Kagutipp võiks olla potentsiaalne elupaik.
Enn Vilbaste: Järvest Tuuliku poole oja ääres: 230 a vana must lepp ja tema järglased. Enne
Tuulikule väljaminekut piiri ääres – vana mets musta lepaga on elupaik.
Kaja Kübar: Kas järve ääres on Natura elupaigad?
Enn Vilbaste: Vanad valged lepad.
Õpperada.
Mati Ilomets: Keskkonnaamet plaanib õpperada säilitada ainult osaliselt. See ei ole
hariduslikult ega emotsionaalselt mõistlik. Tuleks taastada terves pikkuses. Teha laiemaks. On
keskus. Õpperada ja keskus siduda. Järveäärse torni nihutamine.
Enn Vilbaste: Miks metsaseire, sademekeemia seire, jahiulukite seire puuduvad?
Keskkonnaagentuuri seire on keskkonnaagentuuri teema – jahindusnõukogus otsustatakse.
See on kõrgem pilotaaz. .
Heiki Ärm: Väikeulukid on maaomaniku korraldada.
Mart Ruul: Jahimeestele on oluline ulukite arvukuse reguleerimine. Teed on korrast ära. Enn
Vilbaste: Jahimehed ei tohi kaitsealal maastikusõidukiga sõita. Teed on kinni. Truubid on
katki.
Enn Vilbaste: Päästeamet nõudis evakuatsiooni plaani. Tuleb teha korralist hoolet. Teed ja
rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni liigutavad. Teed kasutavad igasugused huvigrupid.
Paviljoni minek: ei saa sisse sõita.
Enn Vilbaste, Meelis Suurkask: Kommunikatsioonid peavad olema korras. Kui avalik tee on
sihtkaitsevööndis, peab ikkagi olema hooldatud.
Ulukite toitmiskohtade likvideerimine.
119
Heiki Ärm: Kaitsealal on ulukite söötmine keelatud. Samas piirkonnas põllumees kasvatab
vilja, kui jahimees toob törtsu vilja metsa, on pahandus majas.
Mati Ilomets: Siin selge piir. Söötmine tuleb kaitsealalt välja viia.
Heiki Ärm: Väikekiskjate ohjamine. Kust võimalik küttida?
Meelis Suurkask: Nigula ja Sookuninga on nii väikesed kaitsealad, et saab küttida servas.
Looduskaitsealal jahipidamist ei tohi olla.
Enn Vilbaste: Toitmine, lisatoitmine. Vaja vahendeid ja finantse. Siin ei ole vaja midagi lisada.
Planeerida järk-järgulisena.
Meelis Suurkask: Torn võib olla. Valitseja loal looduskaitselisel põhjendusel.
Piiritähised.
Enn Vilbaste: Välibaas. Kehtib kohustus anda seda Läti teadlastele. Põhja-Liivi ...
Järveäärne paviljon. Paviljoni ümbrus korda teha. Ekspositsiooni säilitamine? Paviljonist on
ekspositsioon viidud Soomaale.
Detailplaneeringud on kehtestatud bussipeatusteks. Nüüd neid enam ei arvestata?
Sookuninga looduskaitseala
Enn Vilbaste: Teetamm on kobraste poolt auklikuks uuristatud.. Kraavide sulgemisel ei tohiks
tammidega tulla teeni. Teha kaskaadpaisudega.
Järgmine sama. Ambojast põhjapoole eramaa.
Sambla oja – voolab osaliselt maa all. Sookuninga põhjaosa – ei ole mõtet lompi teha, kui
Lätipoolne osa on kuivendatud. Metsise mänguala – tõsta veetase, et märjem oleks, et võsa ei
tuleks. Metsis mängib kiirena ümber oma pesitsusala. Mängualal on vajalikud haab, kask.
Meelis Suurkask: Kui kõdusoomets on 120 a vana, siis on see väärtus omaette.
Enn Vilbaste: Rongu ürgmets jätke rahule.
Enn Vilbaste: Põhja- ja idaservas võib kraavid kinni panna. Idaservas pole mõtet.
Metsanduslikud katselapid – kas on mõtet säilitada?
Sookuninga SKV edela-loodenurgas on kuusikuid raiutud.
Rootsimäe SKV musta lepa mets – see on Uudo Timmi meelispaik. Sellest E pool – (punase
metsa kõrval) on veel väärt mets.
Sandre skv vana tee Lätti.
Konikumetsast lõunas on musta lepa lodu!
Rakstesse läheb kivisillutisega tee Raessaarest.
Ruunasoost lõunas niidutükid ühendada suuremaks.
Vt Saarde valla turismiobjektid.
Enn Vilbaste: Jahiulukite seire lisada kavasse – on olema juba 1960ndatest. Kaitseala valitseja
peaks tellima seire.
Raiuda kraavikaldaid lagedaks, et ohjata kobrast!!!
Must toonekurg vajab lagedaid kraavikaldaid.
Mati Ilomets: Sookuninga looduskaitsealal on101 km kraave. Ruunasoost edelas – osa on
riigimaa; kagus: kõik on kinni kasvanud.
Meelis Suurkask: Võiks teha kaskaadtammid.
Raimo Pajula: Peaks plaanima lätlastega koos.
120
Enn Vilbaste: Eramaad kuni kanalini. Lõunaotsas ka eramaad. Läti poolel on kõva
metsakuivendus. Meil kraavide kinnipanemine ei anna midagi, kui lõunast kuivendatakse.
Kõdukoralljuur on kadunud.
Soo põhjaots jätta kuivendusest välja. Väärt tammedega koht.
Reiu jõgi - ?
Reiust risti kraavid: Idapoolne eramaadel. Läti kuivenduse mõju ja Eesti sood suurt ei päästa
jätta rahule
Vahesoost läänes käivad maaparandustööd. Kruusakarjäärist tugev joon rabaserva? Eramaad
vahel, metsavallid adraga sirgeks teha ... – jätta rahule.
Sihikraav Sandre onnini. Jätta rahule.
Järgmine pusa – turbavõtukohad.
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Koosoleku juhataja: Koosoleku protokollija:
Meelis Suurkask Laimdota Truus
KINNITATUD
Keskkonnaameti
15.09.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/397
Keskkonnaamet 2015
Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/109
1
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 4
1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................... 4
1.2. Maakasutus ............................................................................................................. 5
1.3. Huvigrupid ............................................................................................................. 8
1.4. Kaitsekord .............................................................................................................. 8
1.5. UURITUS ............................................................................................................ 10
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................. 10
1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................... 13
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................. 14
2. SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID15
2.1. Elustik .................................................................................................................. 15
2.1.1. Linnud ........................................................................................................... 15
2.1.2. Imetajad ......................................................................................................... 32
2.1.3. Putukad .......................................................................................................... 34
2.1.4. Soontaimed .................................................................................................... 34
2.1.5. Sammaltaimed ............................................................................................... 36
2.1.6. Seened ........................................................................................................... 36
2.2. Elupaigatüübid ..................................................................................................... 38
2.2.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) .................................................. 39
2.2.2. Jõed ja ojad (3260) ........................................................................................ 40
2.2.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) .............................................. 41
2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ......................................... 42
2.2.5. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ......................................................... 43
2.2.6. Lamminiidud (6450) ..................................................................................... 43
2.2.7. Puisniidud (6530*) ........................................................................................ 44
2.2.8. Raba (7110*) ja nokkheinakooslused (7150) ................................................ 44
2.2.9. Rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120) .......................................... 46
2.2.10. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ........................................................................ 46
2.2.11. Vanad loodusmetsad (9010*) ...................................................................... 47
2.2.12. Rohunditerikkad kuusikud (9050) .............................................................. 48
2.2.13. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ......................................................... 48
2.2.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ............................................................... 49
2.3. Üksikobjektid ....................................................................................................... 50
2
2.3.1. Rehemetsa tamm ........................................................................................... 50
2.3.2. Uue-Kabja rändrahn ...................................................................................... 51
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS ........................................................................................... 53
3.1. Külastusrajatised .................................................................................................. 53
3.1.1. Metsaonn, loodusrada, linnutorn ................................................................... 53
3.1.2. Infostendid .................................................................................................... 54
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE56
4.1 Tegevuste kirjeldus ............................................................................................... 56
4.1.1. Liigikaitselised tööd ...................................................................................... 56
4.1.2. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ........................................................... 56
4.1.3. Kaitsealuste üksikobjektide hooldustööd ja tähistamine .............................. 59
4.1.4. Loodusõppe ja puhkemajanduslik tegevus ................................................... 60
4.1.5 Kaitseala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude tähistamine .... 61
4.1.6 Kaitsekorra uuendamine ................................................................................ 61
4.2. Eelarve ......................................................................................................... 63
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .......................... 67
6. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................. 71
Lisa 1. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri ...................................................... 74
Lisa 2. Sookuninga looduskaitseala, Põhja-Liivimaa linnuala ja Sookuninga loodusala
paiknemine .................................................................................................................. 80
Lisa 3. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel ........ 81
Lisa 4. Sookuninga looduskaitseala elupaigatüübid ................................................... 89
Lisa 6. Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduslikud tööd .................................. 93
Lisa 7. Metsamajanduslike tööde reguleerimise üldised põhimõtted Sookuninga
looduskaitsealal ........................................................................................................... 94
Lisa 8. Kaasamise materjalid ...................................................................................... 96
3
Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2016 – 2025. Kava
koostamisel lähtuti olemasolevatest ning 2012-2013 aastatel läbiviidud välitöödel kogutud
andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest
ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) - selle kaitsekorrast,
kaitseeesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning
alal läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi huvigruppidele suunatud kaasamiskoosolek 17.
juulil 2012. aastal Nigula looduskaitseala keskuses. Kaitsekorralduskava projekt oli
avalikuks aruteluks Keskkonnaameti kodulehel ajavahemikul 18. juunist 24. juunini 2013.
Valminud kaitsekorralduskava avalik tutvustus ja arutelu toimus 24. juulil 2013. aastal
Nigula looduskaitseala keskuses. Kuulutus kaitsekorralduskava avalikustamiskoosoleku
toimumise kohta avaldati 17. juuli 2013. aasta ajalehes Pärnu Postimees. Toimunud
koosolekute protokollid on esitatud lisas 8. Sookuninga looduskaitseala ja koostatavat
kaitsekorralduskava tutvustav artikkel avaldati 25. septembri 2013. aasta ajalehes Pärnu
Postimees.
Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava koostas MTÜ Eesti Märgalade Ühing
(vastutavad koostajad Raimo Pajula ja Piret Kiristaja, eksperdid Mati Ilomets, Laimdota
Truus ja Kairi Sepp). Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia
20072013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna
„Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
4
1. SISSEJUHATUS
1.1. Ala iseloomustus
Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas. 1964. a võeti kaitse alla kaks
Jäärja metskonna kvartalit (nr 123 ja 140), nn Rongu ürgmets. 1989. a said Sookuninga alad
rahvusvahelise staatusega linnualaks (IBA). 1991. a loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo
sookaitsealad. Nende põhjal moodustati 1999. a Sookuninga looduskaitseala. Kaitseala
pindala on 5900,5 ha (Keskkonnaregistri andmetel). Alates 2004. a on Sookuninga
looduskaitseala Natura 2000 võrgustiku loodusala ja osa Põhja-Liivimaa linnualast, 2008.
aastast on Sookuninga looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsar ala).
Sookuninga looduskaitseala koos Nigula looduskaitsealaga Eestis ja Ziemeļu Purvi Ramsari
alaga Lätis moodustavad Eesti esimese piiriülese märgala, kaitsealade võrgustiku – ühtse
Põhja-Liivimaa Ramsar’i ala, mille koosseisus on kompleks ulatuslikest rabadest koos neid
ümbritsevate metsamaastike, pool-looduslike koosluste, järvede ja ojadega ning kus esineb
rikkalikult kaitsealuseid looma-, seene- ja taimeliike.
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on ulatuslike sooalade ja sooalasid
ümbritsevate koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealal paikneb kuus
erinevat soomassiivi: Tõrga raba, Rakste soo, Ruunasoo, Sandre soo, Rongu soo (Raiküla
raba), Sookuninga raba. Selle piirkonna rabad on Edela-Eesti vanimad. Rabades on
ulatuslikud jõhvika- ja murakaalad. Samuti on neil suur veekaitseline tähtsus, sealt lähtuvad
või saavad oma vee mitmed Eesti ja Läti jõed, nt Reiu, Rannametsa ja Ura jõgi. Kaitse-
eesmärgis on nimetatud 19 pesitseva linnuliigi elupaikade ja 3 rändlinnuliigi rände
peatuspaikade kaitse. Sookuninga looduskaitsealal kaitstakse 12 üle Euroopalise tähtsusega
elupaika. Imetajatest on kaitseeesmärkides välja toodud saarma ja tiigilendlase elupaikade
kaitse. Sookuninga looduskaitseala paiknemine on esitatud joonisel 1 ja kaitse-eeskiri on
toodud lisas 1 ning üldkaart lisas 2.
Keskkonnaregistri andmete järgi levib Sookuninga looduskaitsealal valdavalt raba
elupaigatüüp (7110*), mis moodustab üle 77% loodusdirektiivi elupaigatüüpidest. 17%
elupaigatüüpide pindalast on erinevatel metsaelupaikade tüüpidel, neist levinuimad on
soostunud- ja soo-lehtmetsad. Õige vähe (ca 1%) on pool-looduslikke rohumaid. Ligikaudu
5% elupaigatüüpidest moodustavad magevee elupaigatüübid. Kogu kaitseala pindalast
moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid 41%.
Sood
Rabakooslused on kaitsealal enamlevinud elupaigaks, katavad 25% ehk 1484 ha. Kaitsealal
on kuus rabamassiivi, millest kolm (Tõrga/Kodaja, Sandre, Rongu) jagunevad Eesti ja Läti
vahel. Suhteliselt väikesed Ruunasoo (100-200 ha), Rakste ja Sookuninga sood paiknevad
riigipiiri lähedal. Kaks suuremat, Tõrga/Kodaja ja Rongu on avatud rabad suurte lauka- ja
älvekompleksidega. Nende esinduslikkus raba kasvukohatüüpide osas on kõrge. Sookuninga
ja Rakste sood on kuivendusest mõjutatud ja metsastunud. Osaliselt on kuivenduse mõju ka
Ruunasoole – selle servaaladel.
Niidud
Sookuninga maad on enamasti soised ja metsased, inimasustus ei ole siin kunagi tihe olnud,
seetõttu on kaitsealal võrdlemisi vähe pärandmaastikke, kuid olemasolevad on olulised
5
paljude loomaliikide elupaigana. Väärtuslikest niidutüüpidest on esindatud aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud ja puisniidud. Paljud neist on vahepealsetel aastatel olnud
majandamata, on kulustunud ning võssa või metsa kasvanud. Viimaste aastate jooksul aga on
suurenenud pool-looduslike niitude niitmine; vahepeal kasutusest väljas olnud niidud on
kaotanud liigirikkuse ning seetõttu viimati inventeeritud hoopis elupaigatüüpi 6270
(liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal) - võimalik, et tuleks ümber hinnata elupaigatüüpi
6510 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud).
Metsad
Sookuninga rabasid ümbritsevad väga erinevad metsad. Kuigi enamus metsadest on
mõjutatud inimtegevusest, leidub siin ka üksikuid inimtegevusest puutumatuid metsatükke.
Ka inimmõju on praeguseks vähenenud määrani, kus metsade ilme on päris lähedane
loodusmetsadele. Looduskaitsealal leidub tükati vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi,
rohunditerikkaid kuusikuid ning palju siirdesoo- ja rabametsi.
Üksikobjektid
Kaitsealustest üksikobjektidest jääb kaitsealale Rehemetsa tamm (ümbermõõt 480 cm,
kõrgus 18,5 m; võra läbimõõt 18 m) ja Uue-Kabja rändrahn (Vanapagana Kabi) (mõõtmed:
7,3 x 6,6 x 1,7 m, ümbermõõt 22 m) (EELIS).
Joonis 1. Sookuninga looduskaitseala paiknemine (aluskaart: Regio, WMS, 2013).
1.2. Maakasutus
Sookuninga looduskaitseala jääb valdavalt riigimaale – 70% (4156 ha); eramaale jääb 27%
(1574 ha) ja katastrisse kandmata (jätkuvalt riigi omandis) on 3% maad (joon 2 ja 3).
6
Joonis 2. Maa omandivormiline jagunemine Sookuninga looduskaitsealal.
Joonis 3. Maaomand Sookuninga looduskaitsealal. Rohelised alad – eramaad, punased alad
– riigimaad, kollased alad – jätkuvalt riigi omandis olevad maad.
Kõlvikuliselt jaotuselt on Eesti topograafilise andmekogu 2013. a andmete alusel
looduskaitsealal kõige rohkem metsamaad, mis moodustab kaitseala pindalast 62%, sellele
järgnevad raba (24%) ja põllumaa (7%). Rohumaad moodustavad kaitseala pindalast 2%
(joon 4 ja 5).
7
Joonis 4. Sookuninga looduskaitseala kõlvikuline jaotus. Sookuninga looduskaitseala piir –
tumepunane (aluskaart: Eesti baaskaart, Maa-amet, WMS 2013).
Joonis 5. Sookuninga looduskaitseala kõlvikuline struktuur Eesti topograafilise andmekogu
2013. a andmete alusel.
8
1.3. Huvigrupid
• Keskkonnaamet − Kaitseala valitseja. Loodusala kaitseväärtuste säilitamine, liigilise
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ja võimalusel
parandamine. Loodusala kaitseväärtuste säilimiseks vajaminevate tööde
teostamine/korraldamine.
• Riigimetsa Majandamise Keskus − Ala külastuse korraldaja. Riigimaal asuvate
looduskaitseliste väärtuste säilimise ja soodsa seisundi tagamine. Laiemalt on RMK
huvi loodusalale jääva riigimaa haldamine. Kaitsealale rajatud külastustaristu
hooldamine.
• Maaomanikud – Kaitsealal asub 101 eraomandis olevat maaüksust. Maaomanike
huviks on põllumajanduslik ja metsanduslik tegevus.
• Jahimehed – Jahipidamine.
• Piirkonna kohalikud elanikud – Kaitsealal paiknevad Lanksaare, Reinu, Tuuliku,
Veelikse ja Jäärja külad. Piirkonna elanikud on huvitatud ala jätkuvast kasutusest
marjade (eelkõige jõhvika, mustika ja rabamuraka, vähemal määral ka pohla) ning
seente korjamisest. Samuti on elanikud huvitatud pool-looduslike niitude
majandamisest ja metsade majandamisest.
• Matkajad, loodusehuvilised – Sookuninga looduskaitseala ei ole massilise turismi
ala. Rongu sihtkaitsevööndis on metsaonn ja 300 m pikkune laudteega matkarada
rabamaastike, taimede ja loomade vaatlemiseks. Matkarajal on liikumiskeeld 01.02 –
31.07. Jäärja sihtkaitsevööndis on Rongu Ürgmetsa (Mõtusemaja) onn, mida
külastada ei soovitata mitmete häirimise suhtes tundlike kaitsealuste liikide pärast.
• Keskkonnaagentuur (KAUR) − Loodusala puudutava seireinfo kogumine ja
analüüsimine.
• Teadlased, sealhulgas rahvusvaheline teadlaskond – Koos Nigula
looduskaitsealaga Eestis ja Ziemeļu Purvi Ramsari alaga Lätis on Sookuninga
looduskaitseala atraktiivne nii rahvusvahelise kui rahvusliku tähtsusega uurimisala.
Huvi ja traditsioon on juba välja kujunenud ja toimub Vana-Järve uurimiskeskuse
baasil (asukohaga Sookuninga naabruses Nigula looduskaitsealal), kus on olulist
looduskaitselist ja teaduslikku infot kogunud Hollandi, Saksamaa, Taani jt maade
teadlased.
1.4. Kaitsekord
Sookuninga looduskaitseala kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud 2006. aastal. Selle kohaselt
kaitseala maa- ja veeala jaguneb kümneks sihtkaitsevööndiks (Rakste, Sandre, Raessaare,
Kabja, Ruunasoo, Rongu, Sookuninga, Jäärja, Kodaja, Rootsimäe) ja üheks piiranguvööndiks
(Sookuninga). Sookuninga looduskaitseala on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala −
Sookuninga loodusala (EE0040369). Sookuninga looduskaitseala kuulub Põhja-Liivimaa
linnuala (EE0040344) koosseisu.
Kaitsealal on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine ning jahipidamine ulukite
arvukuse reguleerimise eesmärgil.
9
Inimeste viibimine on keelatud Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja Sookuninga
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Raessaare sihtkaitsevööndis 1. augustist 15.
septembrini.
Kaitseala sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Keelatud on loodusvarade
kasutamine ja uute ehitiste püstitamine (välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul
tootmisotstarbeta ehitise või rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks Jäärja, Kabja, Kodaja, Rakste, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis).
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt
kaitseeesmärgile Rakste, Ruunasoo ja Kabja sihtkaitsevööndis aastaringselt, 16. septembrist
15. aprillini Raessaare ning 1. augustist 31. jaanuarini Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe,
Sandre ja Sookuninga sihtkaitsevööndis, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
vajalik tegevus; Raessaare, Rootsimäe (Jäärja metskonna kvartalis 152), Sandre (Jäärja
metskonna kvartalis 172), Rongu (Jäärja metskonna kvartalites 169 ja 191), Kodaja (Jäärja
metskonna kvartalites 173–175 ja 88) ning Sookuninga sihtkaitsevööndis olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; olemasolevate ehitiste
hooldustööd; poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus ning
võõrliikide eemaldamine.
Kabja, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja
liigilise koosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik
tegevus, nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
Sookuninga piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogude veetaseme
ja kaldajoone muutmine; uute veekogude, sildade ja truupide rajamine; uuendusraie ning
rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu
tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud
tegevused – heina niitmine, loomade karjatamine ja koosluste kujundamine.
10
Joonis 6. Sookuninga looduskaitseala tsoneering (aluskaart: Regio, WMS 2013).
1.5. UURITUS
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud 1.5.1.1. Elupaikade ja taimestiku uuringud
Sookuninga looduskaitseala soode inventeerimine toimus 2009. ja 2011. aastatel (Paal &
Leibak, 2013). Metsa vääriselupaiku inventeeriti aastatel 1999-2002 (Andersson jt, 2003).
Mõlema inventuuri tulemusi on kasutatud käesoleva kaitsekorralduskava koostamisel.
Taimestikku on uuritud katkendlikult. 1996. a koostati Rongu ja Kodaja soode ja ümbruse
metsade floora nimestik (Vellak jt 1996), kus välitöö käigus leiti mitmeid kaitsealuseid
soontaimeliike (vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata),
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)) ja
haruldasi samblaid (Loitlesbergeri niitsammal (Cephalozia loitlesbergeri), süstjas skapaania
(Scapania apiculata), lainjas skapaania (Scapania undulata)).
Virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) leidis M. Mesipuu 2011. aastal. Samal aastal
liigikaitse tegevuskava raames Nigula looduskaitsealal toimunud Virgiinia võtmeheina
(Botrychium virginianum) seisundiseire raames seiras M. Mesipuu võtmeheina ka leitud
kasvukohas Sookuninga looduskaitsealal (22. juulil 2011). Tänaseni seal Virgiinia
võtmeheina regulaarselt jälgitud ei ole.
Käesoleva töö koostamise käigus leiti juurde kaitsealustest liikidest kuradi-sõrmkäpp
(Dactylorhiza maculata) ja Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum).
11
Pin/MATRA projekti raames tehti 2005. aastal elupaikade taastamise eeltööna hüdroloogilise
seisundi ja taimkatte uuringud Ruunasoo kuivendusest mõjutatud servaalal ja Raessaare
servaalal vanadel jõhvikaväljadel (Ilomets & Truus, 2005). Ruunasoo põhja- ja lääneservas
kirjeldati taimkatte vööndeid (liikide katvuste klasteranalüüsi põhjal); määrati turba
stratigraafiline koostis ja hüdroloogiline seisund (piesomeetriliste veetasemete kõrguste ja
vete keemilise koostise (pH ja elektrijuhtivuse järgi). Nende põhjal näidati soovitatavad
kraavide tammitamise ja metsaraie kohad sooserva seisundi parandamiseks. Raessaare
vanadel jõhvikaväljadel koguti andmeid taimkatte liigilise koostise ja struktuuri,
sooveetaseme ja vee kvaliteedi (pH, elektrijuhtivus) ja maapinnarinnete valgustatuse kohta.
Nendevaheliste seoste põhjal soovitati ala seisundi parandamiseks üheaegselt puurinde
kõrvaldamisega tõsta veetaset tasemeni ca 0-15 cm allapoole soo pinda. See soodustaks
samblarinde, eelkõige turbasammalde liikide ja jõhvika head taastumist.
Kaitsekorralduskava koostamise eeltööna teostati aastatel 2012-2013 metsaelupaigatüüpide
inventeerimine. Inventuuri käigus täpsustati metsaelupaikade levikut ning korrigeeriti
olemasolevaid andmeid. Metsaelupaigatüüpide andmeid on kasutatud kaitseväärtuste
kirjeldamisel peatükis 2.2. Elupaigatüübid.
1.5.1.2. Loomastiku uuringud
Sookuninga looduskaitsealal on läbi viidud arvukalt erinevaid loomastiku inventuure. Eriti
aktiivselt toimus ala väärtuste uurimine perioodil, mil kaitseala kuulus Nigula looduskaitseala
administratsiooni poolt valitsetavate alade hulka, samuti Riikliku Looduskaitsekeskuse
perioodil, 1990-date teisest poolest kuni 2008. aastani. Põhiosa teostatud inventuuridest
käsitlesid linnustikku, aga aktiivselt koguti infot ka suurimetajate kohta. Siinkohal tuuakse
ülevaade vaid olulisematest tehtud inventuuridest.
Metsise mängupaikade inventuur Nigula ja Sookuninga looduskaitsealal 1997. aastal.
Inventeeriti Enn Vilbaste, Aivo Kleini ja Aivar Sakala poolt suur osa Sookuninga
looduskaitseala metsise mängupaikadest.
Linnustiku inventuurid Põhja-Liivi alal 2002. aastal. Peamiselt Enn Vilbaste poolt läbi viidud
rukkiräägu, öösorri ja kakkude loendused, mis hõlmasid osaliselt ka Sookuninga
looduskaitseala.
Metsise mängupaikade inventuur Nigula ja Sookuninga looduskaitsealal 2003. aastal.
Inventeeriti kõik Sookuninga looduskaitseala teadaolevad mängupaigad ja otsiti kogu
kaitsealalt teadmata mänge.
Linnustiku inventuurid Põhja-Liivi alal 2003. aastal. Suuremahulised kaitstavate linnuliikide
inventuurid Põhja-Liivi Natura linnualal, mis hõlmasid ka suure osa Sookuninga
looduskaitsealast.
Linnustiku inventuurid Põhja-Liivi alal 2004. aastal. Suuremahulised kaitstavate linnuliikide
inventuurid Põhja-Liivi Natura linnualal, mis hõlmasid ka suure osa Sookuninga
looduskaitsealast.
12
Rohunepi inventuur ja kaitsekorraldus Põhja-Liivi märgaladel 2005. aastal. Inventeeriti Reiu
jõe lammiala Matsi talu juures, toodi ülevaade liigi esinemise kohta piirkonnas ja tehti
ettepanekuid edasise kaitse osas.
Röövlindude kaitse korraldamine Põhja-Liivi hoiualal 2005. aastal. Inventeeriti kogu
PõhjaLiivi linnalal (sh Sookuninga looduskaitsealal) röövlinde, koondati kokku kogu
olemasolev informatsioon ja tehti ettepanekud röövlindude edasise kaitse kohta.
Linnuatlase välitööd aastatel 2004-2008. Koguti täiendavat infot muuhulgas ka Sookuninga
looduskaitseala linnustiku kohta.
Linnustiku inventuurid Põhja-Liivi linnualal 2013. aastal. Inventeeriti kaitstavaid linnuliike,
eelkõige rähne, kakulisi ja väike-kärbsenäppi. Loendused katsid ka suurema osa Sookuninga
looduskaitsealast.
2006. a viis U. Timm läbi lendorava inventuuri Nigula looduskaitseala lääneosas, Sookuninga
looduskaitseala Rongu mets ja selle ümbrus, Kivikupitsa mäe ümbruses (Timm, 2006). Leiti
potentsiaalseid elupaiku kuid lendoravast endast ei olnud elumärke. Lendorava esinemist
Sookuninga looduskaitsealal ei ole registreeritud.
Regulaarne rukkiräägu loendus. Alates 2002. aastast on igal aastal teostatud rukkiräägu
loendust kogu kaitseala kultuurmaastikul.
1.5.1.3. Elupaikade seisundi uuringud ja seisundi parandamisega seotud rahvusvaheline
koostöövõrgustik
Kaitseala elupaikade seisundi parandamise seisukohast olulisemad projektid on:
1. Piiriülese Interreg III A projektiga Wetlivonia (2006-2007), millega ühendati ühtseks
piiriüleseks Ramsar’i alaks Nigula, Sookuninga looduskaitsealad Eestist ja Ziemeļu Purvi
looduskaitseala Lätist. Sama projekti käigus ehitati välja uurimiskeskus Nigula
looduskaitsealal Vana-Järvel, mis on ka Sookuninga looduskaitseala uurimise baasiks.
2. Pin/Matra projekt „Integrated Wetland and forest Management in the Transborder
area of North Livonia (Estonia – Latvia)“ – projekti aruanne (Master Plan for North Livonia
Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
2006), kus tuuakse välja Sookuninga looduskaitsealalt neli ja Nigula looduskaitsealalt üks
piirkond, kus soode hüdroloogiline seisund on kuivenduse mõjul nii tugevasti häiritud, et
soode süsiniku akumulatsiooni võime (turba juurdekasv) on peatunud. Nendel aladel on
vajalik läbi viia taastamistegevusi. Sellised alad on Sookuninga looduskaitsealal: Raessaare
soo servaala; Ruunasoo servaala; Reiu jõe lamminiit; Sookuninga soo (ja Nigula
looduskaitsealal Urissaare soo).
Nimetatud Pin/Matra projekti raames viidi läbi piiriülese märgala hüdroloogilise seisundi
hinnang ja taastamispotentsiaali hindamine (Lode, 2005) ja koostati esialgne
majandamiskava (Seeberg Kitneaes, 2006).
3. Ühtse Euroopas kasutatava tarkvarasüsteemi (ESRI) rakendamine Nigula ja
Sookuninga looduskaitsealadel 1) hüdroloogiliste uuringute läbiviimisel; 2) seire- ja
13
vaatlusandmete visualiseerimisel; 3) liikide elupaigasobivuse uuringutel ja elupaigamudelite
väljatöötamisel – arvestatavad kirjutised puuduvad kuid on peetud ettekandeid, mille
materjalid on internetis kättesaadavad (Leivits jt, 2007; 2008).
4. Ramsar alaks valimisel oli oluliseks alusdokumendiks programm Birdlife
International (2001). Kaitse korraldamisega seoses koostatud kaitset vajavate soode täiendav
nimestik (Ilomets, 1993).
1.5.2. Riiklik seire
Keskkonnaregistri andmete alusel on Sookuninga looduskaitsealal 17 seirejaama ja
Sookuninga looduskaitseala jääb suuremasse Põhja-Liivimaa röövlindude seirealasse. Alal
toimuva riikliku seirega on vajalik jätkata. Täna alal toimuvad seiretööd katavad suure osa
ala olulisematest loodusväärtustest. Täiendavalt on vajalik rakendada Natura linnualade
planeeritavat seireskeemi, millega tagatakse täna riiklikust seirest välja jäävate kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide seisundi jälgimine. Taimede osas on edaspidi vajalik riiklikku
seiresse lisada Virgiinia võtmeheina seisundi seire. Riikliku seire koordineerijaks on
Keskkonnagentuur ning tegevus on kavandatud 2. prioriteedi tegevusena.
1. Ohustatud taimekoosluste (Natura2000 kooslused) seire – 4 seirejaama, igas kaks
mõõtekohta (SJA7570002, SJA7570001, SJA7055001, SJA7055002, SJA7055003,
SJS7055000, SJA7570000).
Ohustatud taimekoosluste seire hõlmab loopealsete, nõmmede, pärisaruniitude,
luhaniitude, rannaniitude, arumetsade, rabade ja madalsoode taimekoosluste seiret.
Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile
väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline
väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju
laad ja tugevus jne. Eesmärgiks on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud
ja haruldaste taimekoosluste seisundist.
2. Saarmas ja kobras – 2 seirejaama (SJA2987026, SJA2987003).
Perioodiline saarma arvukuse seire Sookuninga looduskaitsealal. Saarma ja kopra
peamisteks seiremeetoditeks on pesakondade ja pesakonna territooriumite loendus
ning pesakonna suuruse ja poegade esinemise hindamine tegutsemisjälgede põhjal.
3. Madalsoode ja rabade linnustik – 3 seirejaama (SJA3260000, SJA9172000,
SJA6458000).
Perioodiline madalsoo ja rabalinnustiku seire, mille käigus hinnatakse Sookuninga
looduskaitseala rabades elavate linnuliikide arvukust. Seire viiakse läbi kevadisel
rändeajal marsruutloenduse meetodil. 5-10-aastase sammuga on loendatud kõikide
kaitseala olulisemate sookoosluste linnud.
4. Haned, luiged, sookurg – 3 seirejaama (SJA4674000, SJA5393000, SJA2255000).
Hanede seire eesmärgiks on Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate
hanepopulatsioonide leviku, arvukuse ja seisundi järjepidev jälgimine nende kaitse ja
kasutuse (jahipidamise) riiklikuks korraldamiseks. Seiratakse kõiki meil esinevaid
hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle
seirele. Luikede rände loendused viiakse läbi kevadel, sügisel ja talvel kõikidel luikede
koondumisaladel. Loendusi viiakse seirealadel läbi kahenädalase intervalliga.
Sookurgede seire eesmärgiks on sookure kohaliku asurkonna arvukuse ja seisundi ning
14
läbirändel peatuvate lindude (rändekogumite) leviku ja arvukuse järjepidev jälgimine
liigi kaitse korraldamiseks Eestis ning laiemalt. Peamisteks näitajateks on sookure
pesitsusaegne arvukus ja asustustihedus, pesitsustihedus ja sügisrändel peatuvate
sookurgede arvukus.
5. Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire – 1 seirejaam (SJA7644000).
Jõgede hüdrobioloogilise seire eesmärgiks on kesksuviste komplekssete
hüdrobioloogiliste uuringute põhjal anda üldine ülevaade Eesti jõgede ökosüsteemide
seisundist ja pikaajalistest muutustest. Seireuuringud hõlmavad jõgede elustiku
peamiste komponentide olulisemaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid parameetreid,
samuti veeorganismide elutingimusi, jõgede ökoloogilist seisundit, sanitaarset
olukorda ning kalanduslikku väärtust iseloomustavaid keemilisi, hüdroloogilisi,
hüdrobioloogilisi, morfomeetrilisi jm näitajaid. Sookuninga looduskaitsealal toimub
jõgede seire Reiu jõe ülemjooksul. Seire toimub viieaastase tsükliga.
6. Röövlinnu seire – 1 seirejaam (seireala) (SJA6463000).
Sookuninga looduskaitseala jääb suuremasse Põhja-Liivimaa röövlindude seirealasse.
Röövlindude seire eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste, pistrikuliste ja
kakuliste seisundi jälgimine. Seire kohad on kindlate piiridega püsialad, mille
minimaalsuurus lähtub röövlindude kohta piisavalt esindusliku andmevalimi
vajadustest. Kaardistamise ja pesade otsimise teel määratakse liikide kaupa
röövlindude arvukus. Arvukust hinnatakse pesitsusterritooriumide (PT) arvuna.
7. Metsa ja metsamuldade seire – 1 seirejaam (SJA1342000).
Metsa ja metsamuldade seire põhineb metsade seisundi jälgimisel erinevate puuliikide
biootiliste ja abiootiliste kahjustuste hindamise, võra– ja mullavee ning metsamuldade
keemiliste näitajate mõõtmise kaudu.
8. Metsise riiklik seire – registris seirejaama ei ole. Loendatakse kogu Eesti teadaolevad
mängupaigad sammuga 5-7 aastat. Sookuningal toimus viimane loendus 2009. aastal.
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus 1.5.3.1. Riiklik seire
Natura linnualade riiklik seire.
Lähitulevikus hakkab Natura linnualadel toimuma ühtne seireskeem. Perioodiline Natura
linnualade seire, mille käigus hinnatakse linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide
arvukust. See hakkab toimuma eelarve perioodiga samas rütmis, st kord seitsme aasta tagant
ja järgmine ring võiks Sookuningal olla 2019. aastal. Tegevuse korraldajaks
Keskkonnaagentuur ja tegevus on planeeritud 2. prioriteedi tööna.
1.5.3.2. Tulemusseire
Haneliste kevadrände ja sügisrände loendus.
Sookuninga looduskaitseala rabad, niidud ja põllud on olulised haneliste kevad ja sügisrände
peatus- ja toitumispaigad. Omamaks ülevaadet rändavate liikide ja isendite hulgast tuleb
teostada regulaarset kevadist ja sügisest rändeloendust. Loendatakse Sookuninga
looduskatseala niitudele ja põldudele toituma saabuvad linnud. Loendus hõlmab Tuuliku küla
põldusid. Soovitav on loendada iga aastaselt kevad- ja sügisrände ajal. Tegevus on
planeeritud 3. prioriteedi tööna.
15
2. SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-
EESMÄRGID
2.1. Elustik
2.1.1. Linnud
Keskkonnaregistri andmetel elab Sookuninga looduskaitsealal 19 kaitsealust linnuliiki,
nendest kolm esimese kaitsekategooria liiki, kolm teise kaitsekategooria liiki ja 13 kolmanda
kaitsekategooria liiki. Looduskaitseala kaitse-eesmärgina on nimetatud 19 pesitsevat
linnuliiki ja kolm rändel peatuvat liiki. Sookuninga looduskaitseala kuulub Põhja-Liivimaa
linnuala koosseisu. Kaitsekorralduskavas on nimeliselt välja toodud I ja II kaitsekategooria
liigid ning liigid, mis on nimetatud Sookuninga loodusala andmebaasis. Teised kaitse-
eesmärgiks olevad liigid on grupeeritud elupaikade alusel. Sarnaste elupaigaeelistustega
liikidele rakenduvad sarnased ohutegurid ja kaitsemeetmed.
Kaitsekorralduskavas toodud kaitsemeetmete rakendamisel arvestatakse liigi
pesitsusterritooriumi pindalaks (või ühe paari territooriumiks) Keskkonnaregistrisse kantud
elupaiga pindala. Kaitsealuste linnuliikide kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda lisaks
kaitsekorralduskavas toodud meetmetele ka vastavate liikide kinnitatud tegevuskavadest.
2.1.1.1. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
LiD I, LKS I, EPN 7, KE-jah, LoA-jah, LiA-jah1
Väike-konnakotkas on Eestis peamiselt mandriosas üldlevinud harv haudelind.
Väikekonnakotka elupaikadeks on kultuurmaastike, niitude, jõeorgude ja soodega
vahelduvad segametsad. Pesa teeb ta tavaliselt mõne vana kuuse otsa. Väike-konnakotkas on
hästi kohastunud eluks kultuurmaastikel, jahti peab ta tavaliselt 100 m kõrgusel avamaastike
kohal liikumatult keereldes aga ka puuoksal varitsedes ja maapinnal kõndides
(www.kotkas.ee).
Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik suure osa looduslike rohumaade (jõeluhad,
poollooduslikud rohumaad) esinemine maastikus, kuna need on liigile oluline toitumisala
(toitub pisiimetajatest, kahepaiksetest, lindudest), toiduahela tipus olles on tundlik
keskkonnamürkide suhtes. Pesapaigana eelistab rohumaade läheduses paiknevaid
vanametsatukki, kus leidub sobilikke pesapuid.
Kogu Eestis on arvukus viimase kahekümne aasta jooksul püsinud stabiilsena, 2003. aastal
pesitses tänaste piiridega Sookuninga looduskaitsealal üks paar väike-konnakotkaid ja üks
paari pesapaik jäi kaitseala piirile, tänasele Nigula looduskaitsealale. Mõlemad paarid on alal
pesitsenud vähemalt 1990-ndate esimesest poolest alates. 2003. aastal hävis raiega kaitsealal
teadaolev pesapaik. Seejärel koliti pesitsema naabruses asunud hiireviu pessa. Kaitsealal
1 LiD – Linnudirektiivi lisa number; LKS – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; EPN – Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku kategooria; KE – Looduskaitseala kaitse-eesmärk, LoA – Loodusala
kaitseeesmärk; LiA – Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärk
16
tänaseks teadaolev neljas selle paari pesapaik on püsinud viimased aastad asustatuna ja olulisi
pesapaika kahjustavaid tegevusi ei ole täheldatud. Häirivat iseloomu omavatest tegevustest
on viimase pesapaiga naabruses täheldatud pesitsusaegset küttepuude varumist 2013. aastal.
Sookuninga looduskaitseala piiril asuva kotkapaari käekäik on olnud sarnane. Esimene selle
paari teadaolev pesa hüljati peale pesitsusajal teostatud sanitaarraiet ja pesast 10 meetri
kaugusel toimunud maaparandussüsteemi hooldust. Seejärel rajatud pesa hüljati peale
Sookuninga looduskaitseala piiranguvööndis 100 meetrit pesast teostatud lageraiet. Tänaseks
on see kotkapaar kolinud pesitsema Lätti, kus on samuti täheldatud metsamajandusest
tingitud häirimist. Viimasest tingitult ebaõnnestus ka Lätis pesitsus ja 2013. aastal rajati Läti
poolele taas uus pesa. 2013. aastal tekkis Sookuninga looduskaitsealale täiesti uus väike-
konnakotka pesitsusterritoorium, millelt leitud pesast lennuvõimestus ka kotkapoeg. Nii on
Sookuninga looduskaitsealal väike-konnakotka arvukus viimase 10 aastaga 1 paari võrra
kasvanud, samas on kaitsealadelt metsamajanduse surve tõttu pidanud ära kolima 1 paar
väike-konnakotkaid. Pideva pesapaikade hävimise ja häirimise tulemusel on Sookuninga
looduskaitsealaga seotud väike-konnakotkaste pesitsusedukus viimase kümne aasta kestel
langenud ja see on madalam Eesti keskmisest. 2012. Aasta seisuga oli Keskkonnaregistrisse
kantud kolm pesitsusterritooriumi, kokku viie pesaga.
Kõik Sookuninga looduskaitsealal asuvad väike-konnakotka pesapaigad jäävad
piiranguvööndisse. Seirega kogunenud info põhjal võib väita, et hetkel kehtivad piirangud ei
taga piisavalt pesapaikade kaitset, kotkad on sunnitud pidevalt kolima ja produktiivsus
langenud. Et Sookuninga looduskaitsealal asuvad konnakotkaste pesitsusmetsad on reeglina
intensiivselt majandatud, on tekkinud muuhulgas vanade pesapuudeks sobivate puude
defitsiit.
Pesitsusedukuse tagamiseks on vajalik, et teadaolevad pesad oleks tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse koos pesa ümbritseva tervikliku vanametsaalaga. Nooremad metsad
võivad jääda piiranguvööndisse tingimusel, et seal on tagatud püsimetsamajandus.
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
väike-konnakotka soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala on sealset
väikekonnakotka asurkonna suurust arvestades selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 3. kaitstav ala.
Tegu on seega alaga, kus väike-konnakotka soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline
kohustus ja ala omab suurt tähtust kogu Eesti väike-konnakotka asurkonna kaitsel.
Poollooduslike koosluste taastamisel ei tohiks asuda taastama tänaseks metsastunud alasid,
samuti alasid, millele puudub korralik ligipääs ja mille taastamisega kaasneb muude
väärtuste, sealhulgas väike-konnakotka pesitsuspaikade kahjustamine. Kindlasti ei tohiks
taastamisse võtta alasid, kus on hooldamiseks vajalik hävitada kobraste elupaigad. Koprasood
on olulised konnade kudealad ja on kevadperioodil oluliseks konnakotkaste toitumisalade
osaks. Konnakotkastele sobivad püsirohumaad ei vaja iga-aastast hooldust ja võimalusel võib
piirduda 1-3 aastaste vahedega hooldamisega.
Looduslike rohumaade asendumine põllukõlvikutega vähendab väike-konnakotka
toitumisalasid. Tänaseks on ligi 90% Sookuninga looduskaitsealal pesitsevate konnakotkaste
toitumisaladest kasutusse võetud põllumaana, kus viljeletakse intensiivpõllumajandust. Eriti
sobimatu on rapsi põldude rajamine, mis on toitumisaladena konnakotkaste jaoks praktiliselt
17
täiesti sobimatud. On aastaid, kus praktiliselt kogu toitumisaladel asuv põllumaa on kasutuses
rapsi põldudena. Mingeid piiranguid ei ole seatud taimekaitsevahendite kasutamisele.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb kolm paari
väikekonnakotkast.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
1. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb kolm paari väike-konnakotkast.
2. Populatsiooni soodsa seisundi tagamiseks vajalike toitumisalade (rohumaade)
seisund on paranenud, levik suurenenud.
Mõjutegurid ja meetmed
− Pesapaikade ebapiisav kaitsekord.
Meetmed
1. Kaitsekorra muutmine, mille käigus väike-konnakotka asustatud pesapaigad ning
kestlikud elupaigad tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse.
2. Iga-aastane väike-konnakotka pesitsusedukuse seire.
− Rohumaade võsastumine ja metsastumine.
Meetmed
Poollooduslike ja püsirohumaade taastamine ja hooldamine.
2.1.1.2. Suur-konnakotkas (Aquila clanga)
LiD I , LKS I, EPN 4, KE-ei, LoA-jah, LiA-ei
Suur-konnakotkas on Eestis üliharuldane ulatuslike jõelammide naabruses pesitsev liik.
Enamus suur-konnakotkastest pesitseb Eestis väike-konnakotkaga moodustatud
segapaaridena. Sookuninga looduskaitsealal ei ole suur-konnakotkas kunagi teadaolevalt
pesitsenud. Kaitseala naabruses on pesitsenud suur- ja väike-konnakotka segapaar, kelle
toitumisaladest oluline osa jäi Sookuninga looduskaitsealale. Oluline on Matsi talu ümbruse
rohumaade soodsa seisundi tagamine.
Suur-konnakotkaste arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt langustrendis tänu
sobivate elupaikade kadumisele. Peamisteks põhjusteks on märgalade kuivendamine,
jõelammide kinnikasvamine ja intensiivne metsaraie. Peale pesapaikade ja saagialade
vähenemise on oluline faktor veel lindude pesitsusaegne häirimine. Natura
standardandmebaasis on suur-konnakotkas välja toodud, kui Sookuninga loodusalal pesitsev
liik.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on säilinud suur-konnakotkale
sobivad toitumiselupaigad.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on säilinud
suurkonnakotkale sobivad toitumiselupaigad
Mõjutegurid ja meetmed
− Rohumaade võsastumine ja metsastumine.
1. Poollooduslike ja püsirohumaade taastamine ja hooldamine.
18
2. Matsi talu rohumaade hooldamine ning säilitamine püsirohumaadena.
2.1.1.3. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
LiD I , LKS I, EPN 6, KE-ei, LoA-jah, LiA-jah
Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm. Asustab vähese
inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid
rabade näol. Pesapaik on üldjuhul raba servas või rabasaarel. Toitub väikeimetajatest ja
suurematest lindudest. Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Ta asustab suuremaid
loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda
tõenäoliselt 20– 30 kaljukotkapaari. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud
ja viimaste aastate arvukuse trend on kergelt kasvav ja arvukus on 55–65 paari
(www.kotkas.ee).
Keskkonnaregistri andmetel on Sookuninga looduskaitsealal kaks kaljukotka pesapaika.
Kaitsealal on püsivalt pesitsenud üks paar. Teine pesapaik on pikalt püsinud asustamata, sest
selle kotkapaari põhipesa asub Lätis. 2012. aastal kolis ka teine, viimased paarkümmend
aastat Eestis pesitsenud paar Läti poolele pesitsema. Nii ei pesitsenud 2013. aastal
Sookuninga looduskaitsealal ühtegi kaljukotka paari. Säilinud olid aga mõlemad pesapaigad
ja oluline osa toitumisaladest jääb samuti Eesti poolele. Kuna Sookuninga looduskaitseala
suured sood moodustavad Läti poolele jääva osaga ühtse terviku, siis võib pidada
loomulikuks kotkaste pesitsemist vaheldumisi ühel ja teisel pool piiri. Nii võiks Sookuninga
looduskaitseala kaljukotkaste seisundit pidada soodsaks ka olukorras, kus kaitsealal ei
pesitseta.
Kaljukotka peamisteks ohuteguriteks Sookuninga looduskaitsealal on pesitsusterritooriumi
külastamine pesitsusperioodil ning kanaliste ja kurvitsaliste arvukuse langus. Saakloomade
arvukuse languse peamiseks põhjuseks on soo- ja soometsakoosluste looduskaitselise
seisundi halvenemine metsakuivenduse tulemusena.
Sookuninga loodusala eesmärkides on nimetatud kahe kaljukotka paari pesitsemine
loodusalal. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgis ei ole kaljukotkast nimetatud.
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada kaljukotkas Sookuninga looduskaitseala
kaitseeesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb vähemalt kaks paari
kaljukotkast.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb
vähemalt üks paar kaljukotkast.
Mõjutegurid ja meetmed
− Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
1. Liikumispiiranguga ala tähistamine.
2. Järelvalve tõhustamine.
19
– Saakloomade arvukuse vähenemine.
Meetmed
1. Soo- ja soometsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine.
2. Iga-aastane kaljukotka pesitsusedukuse seire.
2.1.1.4. Kanakull (Accipiter gentilis)
LiD I , LKS II, EPN 7, KE-jah, LoA-jah, LiA-jah
Kanakull on Eestis väikesearvuline ja hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimase
kahekümne aastaga väga oluliselt (enam kui kaks korda) vähenenud. Liik toitub peamiselt
keskmise suurusega lindudest ja imetajatest - kanalised, rästad, vareslased, kurvitsalised,
orav, jänesed jne. Saakobjektide ja ühtlasi kanakulli käekäik sõltub eelkõige
loodusmaastikele iseloomulike soodsas seisundis koosluste olemasolust. Seega on liik sobiv
looduslike elupaikade seisundi indikaator, kes elab hästi võimalikult väikse inimmõjuga
metsa- ja soomaastikus. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai
esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Kanakullid harilikult talve
saabudes minema ei rända.
Sookuninga looduskaitseala kanakullide ebasoodne seisund on eelkõige põhjustatud
toitumisalade kvaliteedi langusest. Peamiseks põhjuseks on maaparandusest tingitud avatud
sookoosluste kadumine ning soometsade alusmetsa tihenemine, mis põhjustab oluliste
saakloomade (kanalised, kurvitsalised) arvukuse langust.
2013. aasta seisuga on Keskkonnaregistri andmetel Sookuninga looduskaitsealal arvel kolm
kanakulli pesitsusterritooriumi, millest kaks asuvad sihtkaitsevööndis ja üks piiranguvööndis.
2013. aastal olid kõik pesapaigad jäänud asustamata. Natura standardandmebaasis on
kanakull välja toodud kui Sookuninga loodusalal pesitsev liik. Sookuninga looduskaitseala
on olnud kanakulli jaoks oluline pesitsusala ja liik sobib hästi ala kaitse-eesmärgina kaitseala
seisundi indikaatoriks. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada kanakull
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
• Eesmärk 30 aasta perspektiivis: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb edukalt kolm paari
kanakulli.
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb edukalt
vähemalt kaks paari kanakulli.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kaks kanakulli pesapaika on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Kaitsekorra muutmine. Piiranguvööndis asuv pesapaiga tsoneerimine sihtkaitsevööndi.
− Toitumisalade kvaliteedi langus.
Meetmed
Soo- ja soometsaelupaikade loodusliku veerežiim taastamine.
20
2.1.1.5. Must-toonekurg (Ciconia nigra)
LiD I, LKS I, EPN 5, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah
Must-toonekurg on inimpelglik lind, kelle pesapaigad asuvad suurtes metsamassiivides, mis
jäävad inimasustusest kaugele. On väga tundlik häirimise suhtes. Must-toonekure
põhitoiduks on väiksemad kalad ja kahepaiksed. Toitu otsib põhiliselt madalatest varjulistest
voolu- või seisuveekogudest. Sobivad pesitsuselupaigad on vanad loodusmetsad ja vanad
laialehelised metsad.
Musta toonekure arvukus on seire andmetel (Kotkaste ja musta toonekure seire, 2012) Eestis
viimastel aastatel jätkuvalt tugevas languses. Sookuninga looduskaitseala tänastes piirides on
must-toonekure pesitsemine ühe paarina viimati registreeritud 1960-1970-ndatel aastatel.
Lisaks on kaks paari pesitsenud kaitseala lähimas naabruses. Tänaseks ei ole Sookuninga
looduskaitsealal ja selle ümbruses säilinud ühtegi must-toonekure paari. Viimane pesapaik
hävis raiega 2002. aastal. Kaitse-eesmärgiks on seatud sihtkaitsevööndis oleva vana
loodusmetsa, kui must-toonekurele potentsiaalselt sobiliku pesapaiga, pindala.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on must-toonekurele sobiv
pesitsusmets säilinud 333 ha suurusel alal.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on
musttoonekurele sobiv pesitsusmets säilinud 333 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja Meetmed
+ Sookuninga looduskaitsealal sihtkaitsevööndis on säilinud must-toonekurele
potentsiaalselt sobilikud elupaigad (pesitsusmetsad).
Meetmed
Must-toonekure perioodiline seire, tuvastamaks võimalikku taaspesitsemist.
2.1.1.6. Metsis (Tetrao urogallus)
LiD I , LKS II, EPN 6, KE-jah, LoA-jah, LiA-jah
Metsis on tüüpiline sooserva männikute liik. Eestis on metsis levinud vaid ulatuslikes
loodusmaastiku massiivides, põhiosa populatsioonist jääb Vahe-Eesti ja Alutaguse
metsavööndile. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad, kus inimene
teda väga vähe häirib. Peamiseks elupaigaks on siirdesoo-, raba-, ja rabastuvad männikud,
mõnes piirkonnas ka soovikumännikud. Kevadised mängupaigad jäävad reeglina siirdesoo-
või rabamännikutesse. Teatud perioodil aastast võivad olulised olla veel vanad viljakamatel
muldadel metsad, sealhulgas metsad, mille koosseisus esineb haaba. Metsise arvukus on
Eestis pikalt langenud ja selle trendi muutumist ei ole täheldatud tänaseni.
Keskkonnaregistri andmetel on Sookuninga looduskaitsealal registreeritud 10 metsisemängu.
Natura standardandmebaasis on metsis välja toodud kui Sookuninga loodusalal pesitsev liik.
2003. aastal mängis Sookuninga looduskaitsealal kuni 45 metsisekukke. Tänaseks on
21
tuvastatud, et kolme tollal registreeritud mängu keskosa jääb Lätti ja Sookuninga
looduskaitsealal tollase populatsiooni suuruseks võib pidada 30 kukke. 2009. aastal läbi
viidud inventuuriga suudeti kaitsealalt leida veel vaid 17 kukke. Nii võib metsise seisundit
Sookuninga looduskaitsealal hinnata halvaks.
Metsise seisundi peamisteks ohustavateks teguriteks on elupaikade degradeerumine,
väikekiskjate kõrge arvukus ja pesitsusaegne häirimine. Valdav osa metsise
pesitsusterritooriumist (elupaikadest) on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis on
6% metsise elupaikadest.
Elupaikade degradeerumine on seotud metsakuivenduse ja sooservade kuivendamise
tulemusena paranenud alusmetsa kasvuga ning metsamajanduslike töödega piiranguvööndis.
Madalaboniteedilistesse- ja sooserva männikutesse 1960-ndatel rajatud kuivendussüsteemide
mõjul on metsisele sobilikud elupaigad ajapikku võsastunud ja muutunud metsisele
sobimatuks.
Metsise soodsa seisundi tagamiseks on vajalik piirkonna looduslik veerežiim taastada.
Kuivenduskraavide likvideerimine Sookuninga looduskaitseala sihtkaitsevööndites ei mõjuta
oluliselt ümbritsevate alade majandusmetsasid. Kuna metsise elupaik ei piirdu
mängualadega, vaid oluliselt tähtsam on pesitsusala, milleks on kogu kaitseala soostuvad
metsad ja sooservad, siis kuivenduskraavide sulgemine on metsise seisukohast enam kui
põhjendatud. Lisaks tooks loodusliku veerežiimi taastamine kaasa väga olulise vanade
loodusmetsade, siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüüpide pindala kasvu ja paraneks
praktiliselt kõikide loodusalal esinevate Natura elupaigatüüpide seisund.
Sookuninga looduskaitseala piiranguvööndis on lubatud lageraie kaitseala valitseja
nõusolekul, juhul kui sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste
seisundit. Viimasel ajal on suurenenud surve piiranguvööndi metsade lageraiepõhiseks
majandamiseks metsise elupaikades. Lageraie on kuivenduse kõrval olulisimaid metsise
ohutegureid.
Metsise suurenenud röövlusoht on otseselt seotud elupaigakvaliteediga. Lageraiete ja
maaparanduse tulemusel on kaitsealal suurenenud oluliselt servamõjud, millega kaasneb
muuhulgas röövloomade arvukuse kasv. Täiendavalt suurendab väikekiskjate arvukust
ulukite lisasöötmine, sealhulgas ka metssigade söödaplatsid.
Metsise kaitse tegevuskava kohaselt tuleb metsise elupaiga piiranguvööndi metsi majandada
püsimetsana. Männi kasvukohtades tuleb säilitada peapuuliigina mänd ning võimalusel rinde
koosseisus haab. Kasvukohatüüpides, kus levib mustikas tuleb teostada vajadusel sõltuvalt
konkreetsest olukorrast raiet, mis soodustab mustika puhmarinde levikut ja tihedust. Metsise
eelistatud elupaigaks on metsa kasvukohatüübid: raba, siirdesoo, sinika, karusambla,
karusambla-mustika, kanarbiku, sambliku, mustika ja pohla (Eesti Ornitoloogiaühing 2011).
Metsaregistri 2014. aasta andmetel moodustab vanametsa osakaal piiranguvööndi metsise
elupaikadest 38%. Kümne aasta perspektiivis on vanametsade osakaal 40% ja kolmekümne
aasta perspektiivis 51%. Vastavalt metsise kaitse tegevuskavas toodud soovitusele ei tohi
metsise elupaiga piiranguvööndis, kus vanametsa osakaal (60 a ja vanem mets) on alla 50%
22
lubada ühtegi uut raiet ennem, kui vanametsa protsent on saavutatud (Eesti Ornitoloogiaühing
2011).
Sookuninga looduskaitsealal ei ole pesitsusaegne häirimine oluline tegur, kuid antud teguriga
tuleb arvestada kaitseala edasisel arendamisel. Sookuninga looduskaitseala ei ole oluline
külastusobjekt. Peamiselt külastatakse kaitseala hilissuvel ja sügisel marjade ja seente ajal.
Hilissuvine ja sügisene külastus ei häiri metsise pesitsemist.
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
metsise soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala on, sealset metsise asurkonna
suurust arvestades, selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 11.-12. kaitstav ala. Tegu on seega alaga,
kus metsise soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline kohustus ja ala omab suurt
tähtsust kogu Eesti metsise asurkonna kaitsel
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal mängib vähemalt 30
metsisekukke.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal mängib vähemalt
30 metsisekukke.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa metsise pesitsusterritooriumist (elupaikadest) on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
− Elupaikade degradeerumine.
Meetmed
1. Soo- ja soometsaelupaikade loodusliku veerežiim taastamine.
2. Tagada, et piiranguvööndis metsise pesitsusaegses elupaigas ei langeks vanametsa
osakaal (60 a ja vanem mets) alla 50 %.
− Väikekiskjate kõrge arvukus.
Meetmed
1. Ulukite lisasöötmise keelustamine.
2. Soovituslik ettepanek, et ulukite söötmisalasid ei tehtaks kaitseala piirile lähemale kui
0,5 km.
− Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Kaitsealale (loodusalale) ei planeerita külastusrajatisi.
2.1.1.7. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)
LiD I , LKS II, EPN 8, KE-lah, LoA-jah, LiA-jah
Valgeselg-kirjurähn on meil väikesearvuline pesitseja. Viimaste aastakümnetega on liigi
arvukus jõudsalt taastunud, viimastel aastatel aga taas kergelt langenud. Selle linnu levila
hõlmab Euraasia leht- ja segametsavööndi, mööda Siberi suurte jõgede orge levib ta aga ka
taigavööndisse. Elupaigana eelistab ta niiskeid lehtmetsi, segametsi, salu-lehtmetsi, elab ka
puisniitudel ja linnade suuremates parkides. Sobivaks elupaigaks on reeglina vähemalt
23
50aastased lehtmetsad, kus leidub rohkesti surnud puitu. Sageli pesitsetakse aga ka
nooremates lehtmetsades, seda vaid tingimusel, et sealgi leidub rohkesti surnud puid. Näiteks
üleujutustes hävinud kaasikud või noored hall-lepikud, kus puude suremus on lepa madalast
elueast tingitult suur. Natura standardandmebaasis on valgeselg kirjurähn välja toodud kui
Sookuninga loodusalal pesitsev liik.
Sookuninga looduskaitsealal on uuendusraie lubatud kaitseala valitseja nõusolekul,
tingimusel, et kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtuseid ei kahjustata. Viimasel ajal on
kaitseala piiranguvööndis suurenenud surve lageraiepõhiseks majandamiseks. Et 29% liigi
elupaikadest (seitsmel pesitsusterritooriumil asuvad elupaigad tervikuna või osaliselt) jääb
kaitseala piiranguvööndisse, peab liigi soodsa seisundi tagamiseks säilitama ka
piiranguvööndis asuvaid elupaiku. Liigile sobivad kobraste poolt üleujutatud alad, kus on
rohkesti surnud jalalseisvaid lehtpuid, eriti kaskesid. Vanametsaks loetakse metsa, mille
peapuuliigi vanus on üle 60 aasta. Valgeselg kirjurähni pesitsusterritooriumiks loetakse 600
m raadiusega ala pesapaiga ümbruses (Kinks, 2013).
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
valgeselg-kirjurähni soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala on, sealset
valgeselg-kirjurähni asurkonna suurust arvestades, selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 2. kaitstav
ala. Tegu on seega alaga, kus valgeselg-kirjurähni soodsa seisundi saavutamine on
rahvusvaheline kohustus ja ala omab suurt tähtust kogu Eesti valgeselg-kirjurähni asurkonna
kaitsel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt 15 paari valgeselg-
kirjurähni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt 15
paari valgeselg-kirjurähni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa valgeselg-kirjurähni pesapaiku on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine
Meetmed
Valgeselg-kirjurähnile sobivate elupaikade säilitamine.
2.1.1.8. Laanerähn (Picoides tridactylus)
[LiD I, LKS II, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah]
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn on Eesti mandriosas aastaringselt esinev harv haudelind
(3000-5000 paari), keda saartel kohtab väga harva. Laanerähn elab vanades looduslikes
metsades, eelistades kuusikuid (www.linnuvaatleja.ee). Laanerähni arvukus, populatsiooni
seisund, sõltub vanade metsaelupaikade olemasolust.
Sookuninga looduskaitsealal on uuendusraie lubatud kaitseala valitseja nõusolekul,
tingimusel, et kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtuseid ei kahjustata. Et osa laanerähni
elupaikadest jääb kaitseala piiranguvööndisse, peab liigi soodsa seisundi tagamiseks
24
säilitama ka piiranguvööndis asuvaid elupaiku. Piiranguvööndis tuleb keelata lõppraie liigi
elupaikades. Vajalik on metsade majandamine püsimetsana, säilitades raieringi järel
arvestatava osa puistu I rindest (täius peaks jääma vähemalt 30%). Raiete käigus peab
hoiduma seisvate surnud puude raiest, säilitama peab puistu suurimaid puid. Liigile sobivad
vanad, kõrge vanusega metsad, kus reeglina leidub rohkesti surnud või surevaid kuuski. Tegu
on heas seisundis vana loodusmetsa iseloomuliku liigiga.
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
laanerähni soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala on, sealset laanerähni
asurkonna suurust arvestades, selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 6. kaitstav ala. Tegu on seega
alaga, kus laanerähni soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline kohustus ja ala omab
suurt tähtust kogu Eesti laanerähni asurkonna kaitsel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt kuus paari
laanerähni.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt kuus
paari laanerähni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Valdav osa laanerähni pesapaiku on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Sobilike pesitsus- ja toitumisalade vähenemine.
Meetmed
Laaneränile sobivate elupaikade säilitamine.
2.1.1.9. Rukkirääk (Crex crex)
LiD I , LKS III, EPN 8, KE-lah, LoA-jah, LiA-jah
Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega lind. Suurema osa oma elust
veedab ta maapinnal kõrges taimestikus erinevatel rohumaadel (sh kultuurrohumaad,
luhaniidud jne), harvem esineb viljapõldudel ja raiesmikel (http://bio.edu.ee/). Natura
standardandmebaasis on rukkirääk nimetatud kui Sookuninga loodusalal pesitsev liik. 2000-
ndate alguses pesitses Sookuninga looduskaitsealal veel 35-40 paari rukkirääke. Peale
põllumajanduse kiiret intensiivistumist hakkas liigi arvukus kiiresti langema. 2009. aastal
pesitses kaitsealal vaid 2 paari rukkirääke. 2013. aastaks oli arvukus taastunud 14 paarile.
Liigi seisund on kaitsealal halb.
Rukkiräägu ebasoodus seisund Sookuninga looduskaitsealal on tingitud
intensiivpõllumajanduse laienemisest. Liik on tänaseks praktiliselt kadunud Tuuliku ja
Sooküla kultuurmaastikult, kus ta veel 2004. aastal oli väga arvukas. Peale Euroopa Liidu
põllumajandustoetuste rakendamist võeti piirkonnas põllumaana kasutusse praktiliselt kõik
vähegi sobivad rohumaad, sealhulgas alad, mis aastakümned olid kasutuses olnud
püsirohumaana. Täiendavalt asuti põllumaadel maaparandust läbi viima, mille käigus on
likvideeritud kivihunnikuid, taluparke ja muid rukkiräägule olulisi asenduselupaiku ja kohti
kuhu niitmise eest põgeneda. Lisaks vilja- ja rapsikasvatusele toimub rotatsiooni korras
Sookuninga looduskaitsealale jäävate põllumaade kasutus ristikupõldudena. Viimasega
kaasneb esimese niite tegemine juba mai lõpus või juuni algusel ja reeglina tehakse aastas
25
kolm niidet. Tegu on tõenäoliselt ökolõksudena toimivate aladega, kus pesitsema asunud
paaridel ebaõnnestub pesitsus eranditult, sealhulgas järelkurnad.
Rohumaade niitmine peab toimuma võimalikult hilja ja võimalusel peab rakendama hooldust
rotatsiooni korras. Rukkiräägule sobivaim on olukord, kus niitusid hooldatakse 1-5 aastaste
vahedega. Hoiduda tuleb intensiivsest karjatamisest säilinud rohumaadel. Karjamaad ei ole
liigile reeglina sobivaks elupaigaks, madala karjatuskoormusega aladel liik aga säilib.
Näiteks on ka rukkiräägu seisukohast sobiv Matsi talu rohumaadel viimastel aastatel
rakendatud madala koormusega karjatamine. Niitmisel peab eranditult rakendama keskelt
lahku või servast serva niitmist, mis aitab hoiduda vanalindude ja pesakondade hävitamisest.
Taimekaitsevahendite kasutusega kaasneb eranditult putukate vähenemine, mis toob kaasa
üldise elustiku vaesumise. Väga oluliselt mõjutab see ka putuktoidulist rukkirääku. Näiteks
on varem põldudel sagedasti esinev rukkirääk muutunud viljapõldudel haruldaseks, mille
peamine põhjus on tõenäoliselt toidubaasi kadumine intensiivmajanduse, eelkõige
taimekaitsevahendite kasutuse läbi.
Rukkirääk on väga hea indikaatorliik, kelle seisund ilmestab hästi ka paljude teiste
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade olukorda.
Rukkiräägu seirega jätkamine on igati põhjendatud.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt 35 paari
rukkirääku.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga loodusalal pesitseb vähemalt 35
paari rukkirääku.
Mõjutegurid ja meetmed
− Rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2. Olemasolevate püsirohumaade säilitamine.
3. Kultuurmaastikku rikastavate maastikuelementide säilitamine.
4. Täiendavast maaparandusest hoidumine.
5. Sobivate hooldusvõtete kasutamine.
6. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
7. Rukkiräägu perioodiline seire.
2.1.1.10. Herilaseviu (Pernis apivorus)
LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah
Herilaseviu on meil küllaltki hõreda asustusega rändlind. Herilaseviu on nime saanud oma
põhiliste saakobjektide - herilaste - järgi. Sealjuures ei toitu ta herilaste, kimalaste ja mesilaste
valmikutest, vaid vastsetest. Viu otsib pesi valmikuid jälgides ja jälitades, keda ta otsib
toitumislendudel metsalagendikelt ja väiksematelt avamaamassiividelt (http://bio.edu.ee/).
Herilaseviu toitub peamiselt putukatest ja on putukafauna mitmekesisuse indikaator. Liik on
26
tundlik põllumajandusmürkide suhtes. Herilaseviu on kaitsekorralduskavas eraldi nimetatud,
kuna mosaiik- ja kultuurmaastike liigina, ei sobinud teda grupeerida metsa- ja sooliikidega.
2013. aastal Põhja-Liivi linnalal läbi viidud linnustiku inventuuri kohaselt on liigi arvukus
alal märgatavalt langenud, seda ka Sookuninga looduskaitsealal. Seejuures on oluline, et
herilaseviud on viimase kümne aastaga kadunud piirkondadest, mis on intensiivse
põllumajandustootmise eesmärgil kasutusse võetud, arvukus on aga püsinud stabiilsena
loodusmassiivide keskosades ja piirkondades, kus leidub rohkesti püsirohumaid. Näiteks on
tühjaks jäänud kaks Sookuninga looduskaitsealal Tuuliku külas asunud
pesitsusterritooriumit.
Pooled Sookuninga looduskaitsealal asuvatest herilaseviu pesitsuselupaikadest jäävad
piiranguvööndisse, kus vajalikke kaitsemeetmeid rakendamata võivad pesitsusalad hävida ja
esineda majandustegevusega kaasnevat pesitsusaegset häirimist. Herilaseviu elab küpsetes
leht- ja segametsades või kuusikutes, eelistatult võimalikult vanades puistutes. Herilaseviu
ohuteguriks on toitumisaladeks olevate poollooduslike koosluste võsastumine ja
metsastumine.
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
herilaseviu soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala on, sealset herilaseviu
asurkonna suurust arvestades, selle liigi jaoks Eesti tähtsuselt 2.-4. kaitstav ala. Tegu on seega
alaga, kus herilaseviu soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline kohustus ja ala omab
suurt tähtsust kogu Eesti herilaseviu asurkonna kaitsel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb kolm paari herilaseviud
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb kolm paari
herilaseviud
Mõjutegurid ja meetmed
− Rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine.
2. Kultuurmaastikku rikastavate maastikuelementide säilitamine.
3. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
− Pesapaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Tagada, et piiranguvööndis herilaseviu elupaiga pindala ühe paari territooriumil ei langeks
alla 30 %.
2.1.1.11. Metsalinnustik
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia: hallpea-rähn
(Picus canus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], värbkakk (Glaucidium
passerinum) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], händkakk (Strix uralensis)
[LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) [LiD
I, LKS III, EPN 8, KE-jah, Loa_ei, LiA-jah], laanepüü (Bonasa bonasia) [LiD I, LKS III,
27
EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah]. Natura linnuala kaitse-eesmärgiks on täiendavalt
väikekirjurähn (Dendrocopus minor) [LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-jah]. Teistest
kaitstavatest liikidest on Põhja-Liivi linnuala ja Sookuninga looduskaitseala väga oluline
pesitsusala musträhnile (Dryocopus martius) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-ei]
ja liigi peab edaspidi seadma kaitseala ja Natura ala kaitse-eesmärgiks.
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
hallpea-rähni, värbkaku, händkaku, väike-kärbsenäpi, laanepüü, väike-kirjurähni soodsa
seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala kuulub, sealset hallpea-rähni, värbkaku,
händkaku, väike-kärbsenäpi, laanepüü, väike-kirjurähni ja musträhni asurkondade suurust
arvestades, nende liikide jaoks Eesti tähtsuselt kümne olulisema kaitstava ala hulka. Tegu on
seega alaga, kus metsalindude soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline kohustus ja
ala omab suurt tähtust kogu Eesti metsalindude asurkondade kaitsel. Põhja-Liivi Natura
linnuala kuulub Eesti kümne tähtsaima metsalinnustiku kaitseala hulka. Sookuninga
looduskaitseala kaitse-eesmärgis nimetatud metsalindudest enamus eelistab elada vanades
metsades.
Hallpea-rähn pesitseb leht- või segametsades, samuti parkides (ka taluparkides), kus leidub
suuri lehtpuid pesapaiga rajamiseks ja ümbritsevatel aladel esineb rohkesti peamiseks toiduks
olevaid sipelgaid. Olulisim ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate
puude kadumine ja sipelgate arvukuse vähenemine.
Värbkakk on ulatuslikes metsamassiivides ja reeglina piirkonna kõige vanemates metsades
pesitseja, kus leidub pesapaigaks sobivaid rähniõõnsusi ja arvukalt saagiks olevaid värvulisi
ja pisinärilisi. Peamiseks ohuks on metsamajandusega kaasnev vanade metsade osakaalu
vähenemine ja sobivate pesitsusalade kadumine.
Händkakk eelistab pesitseda suurtes loodusmassiivides asuvates küpsetes metsaosades, kus
peab leiduma sobivaid õõnsaid tüükaid või muid suuri õõnsustega puid. Harva pesitsetakse
ka metsatalude parkides või muudes sarnastes paikades, kus leidub õõnsustega põlispuid.
Eriti sobivad liigile piirkonnad, kus metsamaastik vaheldub väikeste metsaheinamaade ja
luhtadega, ühtlasi leidub ka sobivaid pesapaiku vanade metsade näol. Suurimaks ohuteguriks
on vanade metsade ja suurte õõnsustega puude kadumine maastikust.
Väike-kärbsenäpp pesitseb eelkõige varjukates küpsetes metsades, kus leidub pesapaigaks
sobivaid tüükaid. Oluline on varju loova kuuse olemasolu. Alla 40-aastastes metsades leidub
liiki väga harva, sest neis puuduvad pesapaigaks sobivad puutüükad. Erandiks vaid hall-
lepikud, kus puude kiire suremisega ja kuuse teise rinde tekkimisega kaasneb sobivate
elupaikade kiirem teke. Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade vähenemine ja
metsamajanduse mõjul vajalike puistuelementide (seisvad surnud puud) ning sobiva
metsastruktuuri (tugevad hooldusraied) kadumine. Liik eelistab niiskeid metsi ja armastatud
pesitsusalad jäävad muuhulgas koprasoode ümbrusesse.
Laanepüü pesitseb vaid terviklikes loodusmassiivides ja eelistatult võimalikult vanades
metsades, kus mitmekesine puistustruktuur pakub vajalikku varju ja ka sobivaid
toitumistingimusi. Liigi jaoks on oluline sanglepa olemasolu, sest suur osa aastast toitutakse
eelistatult lepa urbadest, pungadest ja võsudest. Sangleppa asendab edukalt mõnedes
piirkondades hall-lepp. Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade kadumine, lageraietega
28
elupaikade killustumine, raietega kaasnevast servamõjust tulenev röövluse suurenemine ja
üldine metsamajandusega kaasnev puistute struktuuri muutus.
Väike-kirjurähn pesitseb lehtmetsades, kus leidub rohkesti surnud puitu. Sageli eelistatakse
veekogude kaldaid ja põllumaade loodusliku metsastumisega tekkivaid hall-lepikuid.
Viimane sobib liigile lepa lühikese eluea tõttu, mis toob kaasa kiire surnud puidu tekkimise.
Ka koprasood on liigi poolt armastatud elupaigaks. Suurimaks ohuteguriks on lageraiepõhine
metsamajandus ja intensiivne hooldusraie.
Musträhn pesitseb eelistatult küpsetes okas- või segametsades, eelkõige piirkondades, kus
leidub pesapuudeks sobivaid vanu puid, valgusküllaseid ja sipelgaterohkeid männikuid.
Olulisim ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate puude kadumine
ja sipelgate arvukuse vähenemine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 4 paari
hallpea-rähni, 4 paari värbkakku, 5 paari händkakku, 100 paari väike-kärbsenäppi, 30
paari laanepüüd. 5 paari väike-kirjurähni ja 10 paari musträhni.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärgid:
1. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 4 paari hallpea-rähni, 4
paari värbkakku, 5 paari händkakku, 100 paari väike-kärbsenäppi, 30 paari
laanepüüd. 5 paari väike-kirjurähni ja 10 paari musträhni.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüübist 87% on
tsoneeritud sihtkaitsevööndi, kus metsamajanduslikud tööd on keelatud.
− Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed
1. Üldtunnustatud pesitsusaegsest raierahust kinnipidamine.
2. Võimaluse korral Kopra poolt tekitatud üleujutuste tõttu surnud puid ei koristata ja
kopra asurkonda ei kahjustata.
3. Tagada, et piiranguvööndis säilib piisav vanametsa (60 a ja vanem mets) osakaal.
2.1.1.12. Soolinnustik
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia: soo-loorkull
(Circus pygargus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], mudatilder (Tringa
glareola) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], sookurg (Grus grus) [LiD I,
LKS III, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], teder (Tetrao tetrix) [LiD I, LKS III, EPN 7,
KEjah, LoA-ei, LiA-jah], punaselg-õgija (Lanius collurio) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah,
LoA-ei, LiA-jah], öösorr (Caprimulgus caprimulgus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-jah, LoAei,
LiA-jah]. Lisaks on Natura linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud ja Sookuninga
looduskaitsealal olulise paaride arvuga esindatud järgmised soodega seotud liigid: punajalg-
tilder (Tringa totanus) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-jah], hallõgija (Lanius
excubitor) [LiD I, LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-jah], rüüt (Pluvialis apricaria) [LiD
I, LKS III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-jah], väikekoovitaja (Numenius phaeopus) [LiD I,
LKS II, EPN 7, KE-ei, LoA-ei, LiA-jah], ja kiivitaja (Vanellus vanellus) [LiD I, LKS III,
29
EPN 8, KEei, LoA-ei, LiA-jah],. Soolinnustiku kaitse-eesmärgi kriteeriumid on seatud 2005.
aasta Sookuninga madalsoode ja rabade linnustiku loendusandmete põhjal (Leivits, 2005).
Sookuninga looduskaitseala on osa Põhja-Liivi Natura linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on
soo-loorkulli, mudatildri, sookure, tedre, punaselg-õgija, punajalg-tildri, hallõgija, rüüda,
väikekoovitaja ja kiivitaja soodsa seisundi tagamine. Põhja-Liivi Natura linnuala kuulub,
sealset mudatildri, punaselg-õgija, öösorri, rüüda ja väikekoovitaja asurkondade suurust
arvestades, nende liikide jaoks Eesti tähtsuselt kümne olulisema kaitstava ala hulka. Tegu on
seega alaga, kus soolindude soodsa seisundi saavutamine on rahvusvaheline kohustus ja ala
omab suurt tähtust kogu Eesti soolindude asurkondade kaitsel.
1960-ndatel aastatel sooaladele ja nende servadesse rajatud mastaapsed maaparandusobjektid
on kohalike soode seisundit aastakümnete vältel halvendanud. Kraavituse tõttu aset leidva
veetaseme alanemisega seiskub turbasambla kasv ja tekivad tingimused männi vohamiseks.
Sellega kaasneb lagesoode puistumine ja turba lagunemine. Kuna lagerabade puistumise
protsess on väga aeglane, on muutused männi katvuses näha alles 30-50 aasta möödudes.
Kuna enamik rabas pesitsevaid kurvitsalisi on lagedalembesed ning üldjuhul väga tundlikud
puurinde esinemise suhtes, siis on selle aja peale liigid alalt kadunud. Osad soodega seotud
liigid (teder) sõltuvad lisaks soode servades asuvatest soostuvatest metsadest. Maaparanduse
mõjul sellised metsad teisenevad täielikult ja muutuvad soostuvates metsades elavate liikide
jaoks sobimatuteks.
Suur osa soodes pesitsevatest linnuliikidest sõltuvad arvestataval määral pesitsusalade
naabrusesse jäävast kultuurmaastikust. Näiteks kasutavad tedred soode servades asuvaid
rohumaid ja põlde mängupaigana, seejuures võidakse sellistele rohumaadele rajada ka pesa.
Väga oluliseks toetavaks toitumiselupaigaks on põllud soodes pesitsevatele kurvitsalistele,
eriti rüüdale. Liigniisketel ulatuslikel rohumaadel käivad soodest toituma aga kõik
kurvitsaliste liigid. Soid ümbritsevate põllumaade kasutuslaad mõjutab ööliblikate rohkust ja
öösorri käekäiku. Nii mõjutab põllumajanduses toimuv otseselt ka soolindude seisundit.
Negatiivset mõju avaldab põllumajandusmürkide kasutamine, mis vaesustab kogu
põllumaade elustikku, sealhulgas lindude toidubaasi. Samuti halvendab toitumisalade
kvaliteeti põllumaade maaparandus.
Rabamassiivid pakuvad sobivaid elupaiku inimpelglikele liikidele, kes elutsevad peamiselt
lagedates ja älverikastes rabades.
Soo-loorkulli elupaigaks on mitmekesised avamaastikud, kus leidub pesapaigaks sobilikku
põõsassood ja roostikku. Liik toitub närilistest, keda otsib soode ja niitude kohalt.
Sookuninga looduskaitsealal on pesitsenud kaitseala piiranguvööndis kobraste üleujutusalal.
Toitumisaladena on aga olulised nii kaitseala sood kui ka kultuurmaastik. Liiki ohustab
põllumajanduse intensiivistumine ja kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus.
Mudatilder pesitseb rabades ja siirdesoodes, eelistades soode veerikkamaid piirkondi -
õõtsikuid ja laugastikke. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb Kodaja, Rongu ja Ruunasoo
rabal. Liiki ohustab kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus.
Sookurg esineb Sookuninga looduskaitsealal võrdlemisi arvuka läbirändajana kuid vähemas
arvukuses pesitsejana. Sookure toidu moodustab mitmesugune taimne saadus, samuti
30
väikesed imetajad, kahepaiksed ja roomajad, mistõttu toitumisalana kasutab avamaastikke –
lagerabasid, põlde ja heinamaid. Pesitseb sooservades, lagerabal, sooõõtsikutel ja
koprasoodes. Pesad paiknevad hajali.
Tedre elupaigaks on nii avatud sookooslused, eriti aga nende soostunud servametsad, vähem
kultuurmaastik, sealhulgas eelkõige rohumaad. Seltsingulised mängud paiknevad
pesitsuspaikade läheduses lagedatel aladel, lagerabadel. Tedre põhitoiduks on kaseurvad.
Üldine arvukuse trend Eestis on väga tugevas languses. Sookuninga looduskaitsealal mängis
2004. a veel vähemalt 24 kukke, 2009. a oli säilinud vaid 9 kukke ja 2011. a 8 kukke.
Varasemate andmete alusel võib hinnata, et veel 20 aastat tagasi oli liigi arvukus Sookuninga
looduskaitsealal minimaalselt 50 kukke. Tegu on kõige ebasoodsama seisundiga kaitse-
eesmärgiks oleva liigiga Sookuninga looduskaitsealal. Liiki ohustab kuivendusmõjudega
kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, samuti põllumajanduse intensiivistumine.
Punaselg-õgija looduslikuks elupaigaks on mitmekesised avamaastikud. Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb liik peamiselt väheintensiivselt majandatud kultuurmaastikul ja
soodes. Liik puudub monotoonselt ja intensiivselt majandatud põllumaastikul, kus
põllumajandusmürkidega on hävitatud rikkalik putukafauna. Liiki ohustab
intensiivpõllumajandus ja soodes kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus.
Öösorr pesitseb peamiselt puisrabas, harvem nõmmedel ja kuivadel raiesmikel. Ka
Sookuninga looduskaitsealal pesitseb liik valdavalt sooserva puisrabadel ja rabamännikutes.
Tegu on putuktoidulise liigiga, kes toitub peamiselt ööliblikatest. Liiki esineb vaid
loodusmaastikus ja suurimaks ohuteguriks on inimmõju, mis vähendab ööliblikate rohkust.
Punajalg-tilder pesitseb peamiselt avatud rannamaastikul ja ulatuslikel lagesoodel, peamiselt
rabadel. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb Rongu ja Kodaja rabas. Soodes ohustab liiki
kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Toitumas käiakse ka
soid ümbritseval liigniiskel kultuurmaastikul.
Hallõgija pesitseb Eesti tingimustes puisrabades, kuid toitumiseks kasutab aeg-ajalt ka avatud
heinamaid ja põlde, eriti talviti.
Rüüt pesitseb Eestis vaid keskmise suurusega või suurtel rabadel, eelkõige märgadel
lagerabadel, väga harva ka siirdesoos. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb arvukalt Kodaja
ja Rongu rabas. Liiki ohustab kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi
langus. Toitumisalad ulatuvad raba ümbritsevatele põllumaadele, mis on oluliseks toetavaks
toitumisalaks.
Väikekoovitaja pesitseb suurtel lagerabadel. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb Rongu ja
Kodaja rabas. Liiki ohustab kuivendusmõjudega kaasnev elupaikade hävimine ja kvaliteedi
langus.
Kiivitaja pesitseb Eestis kõikjal kultuurmaastikul, loodusmaastikust sobivad vaid ulatuslikud
lagesood. Sookuninga looduskaitsealal pesitseb peamiselt Rongu ja Kodaja rabas, vähemal
arvul ka Tuuliku ja Sooküla põldudel. Soodes ohustab liiki kuivendusmõjudega kaasnev
elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus.
31
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb minimaalselt
sooloorkulli 1 paar, mudatildrit 22 paari, sookurge 10 paari, tetresid 25 kukke, punaselg-
õgijat 20 paari, punajalg-tildrit 10 paari, hallõgijat 3 paari, rüüta 40 paari, väikekoovitajat
5 paari ja kiivitajat 25 paari,
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal pesitseb minimaalselt
soo-loorkulli 1 paar, mudatildrit 22 paari, sookurge 10 paari, tetresid 25 kukke, punaselg-
õgijat 20 paari, öösorri 55 paari, punajalg-tildrit 10 paari, hallõgijat 3 paari, rüüta 40
paari, väikekoovitajat 5 paari ja kiivitajat 25 paari.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Sooelupaikadest 100% on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
− Soid ümbritseva kultuurmaastiku kasutusele võtmine intensiivpõllumajanduse
viljelemiseks.
Meetmed
1. Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
2. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade säilitamine ja taastamine.
2.1.1.13. Läbirändel peatuvad linnud
Sookuninga looduskaitseala on oluline rändepeatuspaik rändlinnuliikidele: suur-laukhani
(Anser albifrons) [LiD ei, LKS-ei, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], väike-laukhani (Anser
erythropos)) [LiD I, LKS I, EPN 4, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], laululuik (Cygnus cygnus)
[LiD I, LKS II, EPN 8, KE-jah, LoA-ei, LiA-jah], rabahani (Anser fabalis) [LiD ei, LKS-ei,
EPN 8, KE-ei, LoA-ei, LiA-ei].
Nii sügis- kui ka kevadrändel peatuvad lagerabas laugastel ja põldudel puhkamiseks ja
toitumiseks suur-laukhanede, laululuikede ja rabahanede salku, kes kasutavad puhkealadena
lagerabasid, toitumisaladena põlde ja niidetud heinamaid. Lisaks kaitse-eesmärgina
nimetatud liikidele peatub looduskaitsealal hulganisti veel rabahane. Rabahane ei ole
kaitseala kaitseeesmärkide hulka arvatud. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada
rabahani kaitse-eesmärkide hulka. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulgas on globaalselt
ohustatud ja väga haruldane väike-laukhani, keda ei ole viimastel aastatel piirkonnas enam
kohatud.
Sookuninga looduskaitsealal on hanede ja luikede jaoks olulisteks toitumisaladeks olnud
ulatuslikud hooldatud rohumaad Tuuliku külas. Tänaseks on see piirkond kasutuses vilja-,
rapsi- ja ristikupõldudena. Sookuninga looduskaitseala on rändlindude peatumisalana oluline
eelkõige sügisperioodil ja tõenäoliselt ei paku koristatud põllud lindudele samaväärset
toidubaasi kui rohumaad. Rändel peatuvate hanede ja luikede arv Sookuninga
looduskaitsealal on viimasel ajal olnud tagasihoidlik. Ööbimispaikadena on leidnud
kasutamist vaid suured sood. Kevadrändel peatuvate lindude jaoks sobib põllukultuuridest
eelkõige talivili, mille kasvupinnad on vähenenud. Rändlindude toitumisalade säilimiseks on
32
oluline poollooduslike koosluste ja kultuurrohumaade hooldamine ja taastamine. Olulise
väärtusega oleks Sooküla põldude rohumaana kasutusele võtmine.
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on kaitsealal jahipidamine lubatud vaid
ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. Olukorda, kus lindude arvukus vajaks kaitsealal
reguleerimist, ei saa tekkida ja linnujaht peab kaitsealal jätkuvalt olema eranditeta keelatud.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal peatuvad kevad- ja sügisrändel
suur-laukhani, laululuik ja rabahani.
• Kaitsekorraldusperioodi eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal peatuvad kevad- ja
sügisrändel suur-laukhani, laululuik ja rabahani.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Linnujaht on keelatud
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiim taastamine.
− Rohumaade võsastumine ja metsastumine.
Meetmed
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade taastamine ja hooldamine.
2. Maaviljeluses taliviljakasvatuse või püsirohumaade eelistamine.
2.1.2. Imetajad 2.1.2.1. Tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja teised käsitiivalised
LoD II ja IV, LKS-II, EPN 7, KE-jah, LoA-jah2.
Tiigilendlane on üks suurimaid meil esinevatest nahkhiirtest. Tema kehapikkus on 51…73
mm ja kaal 10,5…28,5 g. Tiigilendlase levila kulgeb kitsa vööndina Belgiast Euroopas kuni
Jenissei jõeni Aasias. Eestis on tiigilendlast leitud nii mandrilt kui ka Saaremaalt, kuid ta on
võrdlemisi haruldane. Tiigilendlase elupaikadeks on hõredad puistud ning puude ja
lagendikega vahelduvad alad. Tiigilendlane toitub vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase
vooluga jõgede kohal lennates. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse,
seinapragudesse ning ka puuõõntesse.
Käsitiivaliste poegimiskolooniate ja varjepaikadena on vajalik suurte, õõnsustega puude
esinemine. Seejuures on ka oluline, et koloonia läheduses asuks toitumisala. Nii asuvad osade
liikide poegimiskolooniad vanades õõnsustega puudes, mis tihtipeale paiknevad veekogu
läheduses asuvates vanades metsatükkides. Keskealistes ja vanemates segametsades vältida
lõppraiena lageraiet. Valikraie korras säilitada vanad õõnsustega puud. Ei raiuta üle 140
aastaseid okaspuid, üle 120 aastaseid kõvalehtpuid ja üle 100 aasta vanuseid pehmelehtpuid.
2 LoD – Loodusdirektiivi lisa number; LKS – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; EPN – Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku kategooria; KE – Looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoA – Loodusala
kaitseeesmärk
33
Käsitiivaliste toiduks olevate putukate arengutsüklid toimuvad vees. Seetõttu on piisava
toidubaasi tagamiseks vajalik ulatuslike, heas seisundis olevate märgalade olemasolu. On
teada, et paljud liigid esinevad vaid juhul, kui ümbritsevas maastikus on piisav hulk lagedaid,
toitumiseks sobilikke märgalasid, nagu luhad, sood, jõed ja järved. Kuna maakuivendamisel
vähenevad toiduks olevate putukate sigimisvõimalused, väheneb ka toidubaas ja sellega
elupaiga sobivus käsitiivalistele. Olemasolevad looduslikud elupaigad on seega käesoleval
ajal põhiliseks soodsa seisundi tagamise meetmeks.
Sookuninga looduskaitsealal on arvukalt vanasid põlispuudega taluparke, mis on
arvestatavaks elupaigaks käsitiivalistele. Vanade taluasemete korrastamisel tuleb vältida
käsitiivalistele sobivate vanade õõnsustega puude raiumist.
Sookuninga looduskaitsealal on tiigilendlast kohatud Lanksaare külas (puis)karjamaadel ning
Reiu jõe orus. Käsitiivaliste levik kaitseala vajab täpsustamist. Natura standardandmebaasis
on tiigilendlane nimetatud, kui Sookuninga loodusalal elav liik.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitseala tiigilendlase asurkonna suurus
on vähemalt 10 isendit.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
1. Sookuninga looduskaitseala tiigilendlase asurkonna suurus on vähemalt 10
isendit.
2. Sookuninga looduskaitseala käsitiivaliste liigiline koosseis ja levik on
täpsustatud.
Mõjutegurid ja meetmed −
Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed
Raietööde käigus jäetakse alles vanad õõnsustega puud.
− Märgalade kuivendamine
Meetmed
Sooelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.2.2. Saarmas (Lutra lutra)
LoD II ja IV, LKS-III, EPN 8, KE-jah, LoA-jah
Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim (peaaegu
meetripikkune). Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud
poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste
jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga
ära ka teiste loomade rajatud pesadest. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad
peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise
osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid.
Looduslikuks vaenlaseks võib osutuda hunt, kuid üldiselt saarmatel neid eriti ei ole
(http://bio.edu.ee/).
34
Sookuninga looduskaitsealal on registreeritud saarma esinemine Reiu jões. Natura
standardandmebaasis on saarmas nimetatud, kui Sookuninga loodusalal elav liik.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal elab vähemalt kolm paari
saarmaid.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal elab vähemalt
kolm paari saarmaid.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Saarmale sobivad elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Ohutegureid ei ole teada.
2.1.3. Putukad
Kaitsealustest putukatest on sookuninga looduskaitsealal kirjeldatud valgelaup-rabakiili
(Leucorrhinia albifrons) [LoD IV, LKS-III, EPN 8, KE-ei, LoA-ei] esinemine. Valgelaup-
rabakiil on keskmise suurusega kiil, kelle tiibade siruulatus küünib 6 cm-ni. Lääne-Euroopas
on see kiililiik peaaegu hävinud. Eestis on liik levinud üle kogu riigi. Valgelaup-rabakiil elab
peamiselt soomaastikus, kus on väiksemaid taimestikurikkaid umbjärvi ja rabalaukaid. Liiki
ohustavad sobivate elupaikade vähenemine soo- ja rabamaastiku hävimine (Paal, 2004).
Kolmanda kaitsekategooria liigina ei ole valgelaup-rabakiili seatud looduskaitseala
kaitseeesmärgiks. Liigi kaitse tagatakse läbi sooelupaikade kaitse.
2.1.4. Soontaimed
Sookuninga looduskaitsealal kasvab üks I kaitsekategooria taim: Virgiinia võtmehein
(Botrychium virginianum); kaks II kaitsekategooria taime: sagristarn (Carex irrigua) ja õrn
tarn (Carex disperma) ning kuus III kaitsekategooria taimeliiki: vööthuul-sõrmkäpp
(Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), lõhnav käoraamat
(Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-
avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Kolmanda kaitsekategooria taimeliikide
kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse ning eraldi nimetatud liike kaitsekorralduskavas ei
käsitleta.
2.1.4.1. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
LoD-ei, LKS-I, EPN 4, KE-ei, LoA-ei
Virgiinia võtmehein on sõnajalgtaimede hulka kuuluv eostaim. On inimpelglik liik, mis on
Eestis väga haruldane, kasvades üksikutes kasvukohtades Alutagusel ja Pärnumaal. Eestis on
viimaste aastate arvukus stabiilne. Keskkonnaregistrisse on kantud 30 leiukohta. Sobivateks
kasvukohtadeks on segametsad, eelistades kasvada kraavikallastel, metsalagendikel või
metsasihtidel (http://bio.edu.ee/).
35
Sookuninga looduskaitsealal kasvab Virginia võtmehein kaitseala idaosas metsasihil.
Kasvukoha seisund halveneb. Kasvukoha metsasiht kasvab kinni noorte kuuskedega, millega
taime kasvuks vajalikud valgustingimused halvenevad. Võtmeheina säilimiseks tuleb
kasvukohas valgustingimusi parandada. Valgustingimuste parandamisel tuleb arvestada, et
liik ei talu täisvalgust. Liigi kasvukoha hooldustööd tuleb teostada käsitsi, sest liik ei talu
tallamist ja eriti kahjustav on masinatega liikumine. Hooldustööd on soovitav läbi viia talvel,
külmunud pinnasega. Esimese tööna tuleb likvideerida kasvukohas kasvama hakanud
kuused. Muu võsa osas võiks oodata Nigula vaatluste tulemusi ning hooldatud ja
kontrollalade võrdlusi.
Virgiinia võtmehein ei ole nimetatud Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek nimetada Virgiinia võtmehein sookuninga
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks Virgiinia
võtmeheina kasvukoht.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks
Virgiinia võtmeheina kasvukoht.
Mõjutegurid ja meetmed
− Kasvukoha kinnikasvamine, tallamine.
Meetmed
1. Kasvukoha mõõdukas võsatõrje.
2. Kasvukoha seire.
3. Kaitsekorra muutmine. Virgiinia võtmeheina nimetamine kaitse-eesmärgiks.
2.1.4.2. Sagristarn (Carex irrigua)
LoD-ei, LKS-II, EPN 7, KE-ei, LoA-ei
Sagristarn on mitmeaastane tarnaliik, mis kasvab siirdesoometsades. Teada on ligikaudu 35
liigi leiukohata üle Eesti. Taime arvukus väheneb. Sookuninga looduskaitsealal kasvab
sagristarn Sookuninga sihtkaitsevööndis. Sagristarna kasvukohtasid ohustavad
kuivendustööd ja veerežiimi muutused. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Sagristarna
kasvukoha loodusliku veerežiimi taastamine/säilitamine on seotud raba ja siirdesoo
elupaikade taastamise ja säilitamisega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks sagristarna
kasvukoht.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks
sagristarna kasvukoht.
Mõjutegurid ja meetmed
− Sooelupaikade kuivendamine ja turba võtmine.
Meetmed
36
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.3. Õrn tarn (Carex disperma)
LoD-ei, LKS-II, EPN 7, KE-ei, LoA-ei
Õrn tarn on mitmeaastane peamiselt soovikumetsades kasvav taim. Kasvab paiguti Eesti
mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis (http://bio.edu.ee/). Sookuninga
looduskaitsealal on taime leitud Jäärja sihtkaitsevööndist. Eestis taime arvukus väheneb.
Peamiseks arvukuse vähenemise põhjuseks on kasvukohtade kuivendamine ja lageraie. Liigi
kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Õrn tarna kasvukohtade taastamine/säilitamine on
seotud kaitseala soovikumetsade loodusliku veerežiimi taastamisega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks õrn tarna
kasvukoht.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on vähemalt üks
õrn tarna kasvukoht.
Mõjutegurid ja meetmed
− Soostuvate ja soo-lehtmetsade kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.5. Sammaltaimed
Sookuninga looduskaitsealal on kirjeldatud kaks III kaitsekategooria samblaliiki.
Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) [LoD V, LKS-III, EPN 7, KE-ei, LoA-ei] on
rabades peamiselt älvestes esinev turbasammal. Sookuninga looduskaitsealal kasvab
Ruunasoos vanades labidaturba karjäärides (10 m2 suurusel alal) soo põhjaservas ja
loodeotsas älvestes. Liiki ohustab rabade kuivendamine. Liigi kaitse tagatakse raba elupaiga
kaitsega.
Sulgjas õhik (Necrea pennata ) [LoD-ei, LKS-III, EPN 6, KE-ei, LoA-ei] on vanade metsade
tunnusliik. Ta kasvab vanade, suurte lehtpuude tüvealustel. Liiki ohustab vanade
metsaelupaikade kadumine. Liigi kaitse tagatakse läbi metsaelupaiga kaitse.
Kolmanda kaitsekategooria samblaliikide kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse ning eraldi
nimetatud liike kaitsekorralduskavas ei käsitleta.
2.1.6. Seened 2.1.6.1. Lepa-kärbseseen (Amanita friabilis)
LoD-ei, LKS-II, EPN 6, KE-ei, LoA-ei
Lepa-kärbseseen kuulub punase kärbseseenega ühte alamperekonda. Lepa-kärbseseene
põhiline erinevus punasest kärbseseenest on rõnga puudumine. Euroopas on lepa-kärbseseen
37
haruldane ja seetõttu on liigi esinemise kohta vähe teada. Lepa-kärbseseent võib leida juulist
septembrini. Kasvab niisketes sega- ja lehtmetsades. (Veldre, 2001). Liiki on suhteliselt vähe
uuritud. Sookuninga looduskaitsealal on kirjeldatud üks kasvukoht.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitseala on vähemalt üks lepakärbseseene
kasvukoht.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitseala on vähemalt üks
lepa-kärbseseene kasvukoht.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Liigi teadaolev kasvukoht on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Ohutegureid ei ole teada.
38
2.2. Elupaigatüübid
Sookuninga looduskaitsealal domineerivad metsa- ja rabamaastikud, vähemal määral leidub
ka pool-looduslikke kooslusi niitude näol. Looduslikest kooslustest (loodusdirektiivi I lisa
elupaigad) suurima osa moodustavad sooelupaigad (joonis 6, tabel 1), millest valdavad rabad
(7110*). Siirdesood ning kuivenduse tõttu kujunenud rikutud kuid taastumisvõimelised rabad
(7120) levivad suhteliselt väikesel pindalal looduslike rabade servades. Kuna suur osa
kaitseala metsadest on olnud 20. sajandil intensiivselt majandatavad ning metsamajanduslikel
eesmärkidel kuivendatud, kvalifitseerub loodusdirektiivi I lisa elupaikadeks väiksem osa
metsadest. Suurim osakaal metsaelupaikadest on siirdesoo- ja rabametsadel, millele
järgnevad vanad loodusmetsad. Arvestataval pindalal levivad veel soostunud ja soo-
lehtmetsad. Poollooduslike kooslustena majandatavad niidud levivad peamiselt kaitseala
lääneosas piiranguvööndis.
Natura elupaikadeks kvalifitseerub summaarselt 53 % kaitstavast alast; Natura 2000
eesmärgina seatud elupaikade pindalade summaarne eesmärk on 41,2 %. Potentsiaalsed
elupaigad (eelkõige metsaelupaigad), mis 30 a jooksul arenevad loodusliku arengu teel ja
loodusliku veerežiimi taastamise toel, moodustavad kaitsealast 7 %. Ülejäänud elupaikadeks
mittekvalifitseeruvad 13 % moodustavad peamiselt majandatud või noored kuni eelküpsed
üheealised metsad ning kuni küpsed sekundaarsed kõdusoometsad. Väiksema osa alast
moodustavad põllumaad ja kultuurrohumaad.
Joonis 7. Natura elupaikade levik Sookuninga looduskaitsealal.
39
Tabel 1. Sookuninga looduskaitseala (Sookuninga loodusala) elupaigatüüpide pindalad ja
seisundi hinnang Natura 2000 standardandmebaasi ja 2012-2013 a inventuuri ning
elupaigaandmete täpsustuste alusel. (Kursiivis on kirjas elupaigad, mis ei ole nimetatud
loodusala andmebaasis).
Elupaiga
KOOD Elupaigatüüp
Pindala (ha) Pindala (ha) 2013
a. seisuga
NATURA elupaikade
seisund (ha)
(Natura
andmebaas)
kogu
kaitsealal
sihtkaitse-
vööndis A B C
3160 Huumustoitelised järved ja
järvikud 53,1 56,7 56,7 56,7
3260 Jõed ja ojad 59 - -
6270* Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal 29,5 188,6 2 58,8 99,8 30
6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud 1,8 0,9 - 0,9
6510 Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud - 29,7 - 24,6 5,1
6530* Puisniidud 5,9 - -
7110* Raba 1870 1522,9 1522,9 1332,5 148,5 41,9
7120 Rikutud, kuid
taastumisvõimelised rabad - 161,5 161,5 25,4 136,1
7140 Siirde- ja õõtsiksood1 0 55 55 9,7 41,2 4,1
7150 Nokkhenakooslused2 0 0 0
9010* Vanad loodusmetsad 94,9 225 197,8 110,7 67,2 47,1
9050 Rohunditerikkad kuusikud 5,9 10,2 10,2 10,2
9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad 182,9 126,7 105,3 6,2 60,4 60,1
91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 129,8 566,3 566,3 20,2 363,5 182,6
KOKKU 2432,8 2943,5 2677,7 1594,8 841,7 507
1 Siirde- ja õõtsiksood on algselt arvestatud raba elupaigatüübi koosseisu. 2 Nokkheinakooslused on osa raba elupaigatüübist.
2.2.1. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)
Elupaigatüüpi kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised looduslikud järved ja
järvikud peamiselt rabades või rabastuvates nõmmedes; pH on sageli 3-6. Taimekooslused
kuuluvad Utricularietalia seltsi. Sellesse elupaigatüüpi tuleks Eestis lugeda nii “tõelised”
40
huumustoitelised (düstroofsed) ja atsidotroofsed järved, kui ka pehme pruuni veega
segatoitelised järved (Paal, 2004).
Elupaigatüüp hõlmab Tõrga/Kodaja, Sandre, Rongu, Ruunasoo, Rakste rabades paiknevaid
rabalaukaid. Natura standardandmevormi kohaselt hõlmab elupaik kaitsealast 0,9% ehk 52,8
ha, digitaliseeritud kaardi järgi (käesolevas töös) 56,4 ha. Elupaik ei ole eraldi Sookuninga
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud, kuid on Sookuninga loodusala
kaitseeesmärgiks.
Laukad ja laugastikud on vanade rabakoosluste loomulikuks osaks ning on väga esinduslikud
ja heas seisundis. Natura standardandmevormi kohaselt on eeskujuliku esindatusega,
eeskujuliku kaitsestaatusega ja üliväärtuslikud. Laukad levivad kuivendusest mõjutamata
rabades, neile ei avaldu otseseid olulisi inimmõjusid. Tegelikult on kuivendusest mõjutatud
rabaservaaladel (nt Ruunasoo raba) laugaste veetase servakuivendusest mõjutatud. Laukad
on olulised rändlindude puhkealad. Laugaste säilimisele aitab kaasa rabaservaalade
veerežiimi parandamine servakraavide sulgemise teel.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp
huumustoitelised järved ja järvikud säilinud vähemalt 56 ha suurusel alal, seisundiga A
(väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp
huumustoitelised järved ja järvikud säilinud vähemalt 56 ha suurusel alal, seisundiga A
(väga hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Rabaservades toimivate kuivendussüsteemide kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.2. Jõed ja ojad (3260)
Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed veesisese või ujuva taimestuga. Eestis vastab
elupaigale vooluveekogu kasvukohatüüp. Jõgesid ja ojasid võib samuti liigitada troofsuse
põhjal, kuid nende erinevused ei ole Eesti tingimustes seisuveekogudega võrreldes eriti
suured. Vooluvete taimestu kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest;
väikejõgede puhul on taimede arengu seisukohast suur tähtsus samuti valgusoludel. Kalda
ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimkatte ulatus ja struktuur. Seisva veega soodid
sarnanevad taimestu poolest enam rohketoiteliste järvedega (Paal, 2000).
Elupaigatüüp on kaitseala kaitse-eesmärgina nimetatud. Natura andmebaasis on selle pindala
59 ha, seisund (B). Tegemist on ekslikult arvestatud pindalaga. Tegelikkuses on Sookuninga
looduskaitseala jõed ja ojad kraavitatud. Elupaigatüübina võib teatud mööndustega arvestada
Reiu jõe ülemjooksu ala ca 1,5 km ulatuses (pindala arvestuslikult 0,5 ha, seisund (C)).
Pin/Matra projekti käigus soovitati see taastada (Seeberg Kitneas, 2005). Tegelik vajadus
puudub, kuna jõgi on leidnud endale loodusliku sängi, elustik on rikkalik, jõgi on asustatud
saarma poolt ja jõe seisund paraneb loodusliku arengu tulemusena. Ohutegurina tuleb
41
arvestada väljaspool kaitseala olemasolevate kuivendussüsteemide hooldustööde käigus
jõgedesse kanduva hõljumsettega, mis põhjustab jõgede veekvaliteedi langust.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp jõed ja ojad
säilinud vähemalt 1,5 km lõigul, seisundiga vähemalt C (arvestatav).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
1. Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp jõed ja ojad säilinud vähemalt 1,5
km lõigul, seisundiga vähemalt C (arvestatav).
2. Elupaigatüübi seisundi paranemine loodusliku arengu tulemusena.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Kraavitatud Reiu jõesängis on hakanud kujunema looduslik voolusängiks.
– Jõesängide puhastamine ja süvendamine.
Meetmed
Mitte süvendada ega puhastada kraavitatud jõeosasid, lastes neil aeglaselt kujundada
sängi looduslikumaks.
– Olemasolevate kuivendussüsteemide hooldus.
Meetmed
Kuivendussüsteemide hooldamisel rajada kogumiskraavidele settebasseinid.
2.2.3. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
Siia elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud parasniisketel muldadel kui ka
liigirikkamad paluniidud. Taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise või niitmise mõjul.
Et elupaik püsiks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades (Paal,
2004).
Pool-looduslikud niidud esinevad Nigula raba ümbritsevatel aladel, kohati suuremate, kohati
väiksemate niidulaikudena. Niidualad on koondunud looduskaitseala kirde, kagu ja lõunaossa
ning pikki idapiiri. Kasvukohatüüpidest valitseb niiske pärisaruniidu kasvukohatüüp
(2.1.4.2.), esineb ka kuiva pärisaruniidu kasvukohatüüpi (2.1.4.1.) ja mõnel pool laiguti
liigivaese soostunud niidu kasvukohatüüpi (2.4.1.1.), mis kuuluvad elupaigatüüpi –
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) või aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510). Kumbki elupaigatüüpidest ei ole väga tüüpiliselt välja kujunenud. Niiduinventuuri
käigus (aastatel 2000-2003) on osa ekslikult inventeeritud elupaigatüüpidesse
niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430) või puisniidud (6530), kuna niitmata aladel
Lõuna-Pärnumaal kasvab rohustu erakordselt kõrgeks; niidud on kraavitatud aladel, kus
kraavikallastele kasvanud puud-põõsad vahelduvalt niidulaikudega, tekitades vääralt
illusiooni puisniidumaastikust. Enamasti on niidud olnud pikka aega majandamata, mõnel
viimasel aastal on paljudel taastatud majandamine ning rohustu struktuur ei ole veel hästi
välja kujunenud. Regulaarselt hooldatavaid niidualasid on 180 ha. Erinevate
niiduelupaigatüüpide säilimine on oluline liigilise mitmekesisuse säilimiseks. Samuti on
niidualad olulised linnuliikide toitumis-, puhke- ja elupaigana. Säilitada tuleb
niiduelupaikade mitmekesisust, säilitades puu- ja põõsagruppe niidulagendikel ning
kraavikallastel kasvavaid puid.
42
Natura standartandmebaasi kohaselt on elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
levinud 29,5 ha. 2013. aasta täpsustatud andmetel on elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal levinud 192,7 hektaril. Niitudest 30% (58,5 ha) on väga heas seisus,
regulaarselt hooldatud ja liigirikka rohustuga. Ligikaudu 32 % niitudest on suhteliselt kehvas
seisus (seisund C). Aruniitudest ca 10 ha on halvas seisus, võsastunud ja kobraste poolt
üleujutatud.
Suure tõenäosusega ei ole neid niidualasid mõistlik taastada. Umbes 2,4 ha aruniitu on
võimalik taastada. Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse 2013. aasta seisuga hooldatavate
niidualade pindala 180 ha. Niidukoosluse säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine ja heina
koristamine. Raskemini ligipääsetavatel metsaniitudel on soovitav karjatada veiseid.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 180 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B
(hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal säilinud vähemalt 180 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Poollooduslike koosluste hooldamise (majandamise) lõppemine.
Meetmed
Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine.
2.2.4. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud elupaigatüüpi mahuvad vähesel määral kuni
mõõdukalt väetatud rohumaad. Väetamine vähendab oluliselt liigirikkust ja seepärast ei ole
nimetatud niidualad suure kaitseväärtusega kuid nad on olulised puhveralad väärtuslikemate
elupaikade ümber ja vahel. Sellesse elupaigatüüpi kuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest
sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud (Paal, 2004).
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude elupaigatüüpi ei ole Sookuninga loodusala
andmebaasis nimetatud. 2012. ja 2013. aastal läbiviidud elupaikade inventeerimise käigus
kaardistati nimetatud elupaigatüübi levikut 29,6 hektaril. Nimetatud niiduelupaik on oluline
puhverala ümbritsevatele elupaigatüüpidele ning oluline kaitsealuste linnuliikide toitumis- ja
pesitsusala. Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatakse niiduala säilimine kogu ulatuses.
Niidukoosluse säilimiseks on vajalik regulaarne niitmine ja heina koristamine või
karjatamine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niidud säilinud vähemalt 29,6 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B
(hea).
43
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud säilinud vähemalt 29,6 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Poollooduslike koosluste hooldamise (majandamise) lõppemine.
Meetmed
Poollooduslike koosluste hooldamine.
2.2.5. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)
Niiskuslembese kõrgrohustu elupaigatüüp hõlmab kõrgekasvuliste soontaimede rohustuid,
mis palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid, kui ka metsaservi. Omaette kooslustena
need niiduribad kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala
väärtuslikemate tuumalade ümber (Paal, 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Sookuninga looduskaitsealal niiskuslembese
kõrgrohustu elupaigatüüp levinud 1,8 ha suurusel alal. Elupaigatüüp on määratletud
niiduinventuuri käigus Rakste sihtkaitsevööndi idaservas heinamaaservana. Ala regulaarse
niitmise tulemusena on elupaigast kujunenud liigirikka aruniidu elupaik. Täpsustatud
inventuuri käigus on niiskuslembese kõrgrohustu elupaik ümber hinnatud elupaigatüüpi
liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*). Elupaigatüüp liigirikkad aruniidud
lubjavaesel mullal omab kõrgemat looduskaitselist väärtust kui elupaik niiskuslembesed
kõrgrohustud.
Elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud tuleb Sookuninga looduskaitseala ja
Sookuninga loodusala kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata.
2.2.6. Lamminiidud (6450)
Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel.
Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning
tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha
viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest,
kuni pidevalt veega küllastatuseni. Varasem kasutusviis, niitmine, on enamasti lõppenud.
Elupaigatüüp hõlmab alasid, mis ei ole veel väga tugevasti võsastunud või metsastunud (Paal,
2004).
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskirjas on looduskaitseala kaitse-eesmärgina nimetatud
lamminiitude kaitse. Sookuninga loodusala kaitse-eesmärkide hulgas lamminiidu
elupaigatüüpi ei ole. Kaitseala niidu elupaigatüüpide inventeerimisel ei kirjeldatud
lamminiidu elupaigatüüpi. Väikeste metsaojade kallastel leidub ojakäärudes väiksemaid
lagedamaid alasid, kus valitseb kõrgrohustu ning mis on tugevasti võsastunud. Nimetatud
alad ei vasta lamminiidu elupaigatüübi kriteeriumitele ning nendel lagedamatel aladel puudub
potentsiaal säilida iseseisva elupaigana.
44
Lamminiidu elupaigatüüpi Sookuninga loodukaitsealal ei leidu ja seetõttu seda omaette
elupaigatüübina kaitsekorralduskavas ei käsitleta. Lamminiidu elupaigatüüp tuleb
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata.
2.2.7. Puisniidud (6530*)
Puisniidud on pärandkooslused liigirikka taimestikuga, kus avatud niidulapid vahelduvad
väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja
niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui metsataimedel. Puisniidud on
kujunenud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Põhiline oht
puisniidule on võsa ja metsa pealetung tavapärase majandustegevuse lakkamisel. Puisniidu
ilme ja taimkate püsivad siis, kui neid järjepidevalt niidetakse (Paal, 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on puisniidu elupaigatüüp levinud 5,7 ha. Täpsustatud
inventuuri käigus on need alad ulatuslikumate niidualade koosseisus elupaigatüübina
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Sookuninga looduskaitsealal puisniidu
elupaigatüüpi klassikalisel kujul ei leidu, seetõttu seda omaette elupaigatüübina ei käsitleta.
Puisniidu elupaigatüüp tuleb Sookuninga looduskaitseala ja Sookuninga loodusala kaitse-
eesmärkide hulgast välja arvata.
2.2.8. Raba (7110*) ja nokkheinakooslused (7150)
Raba elupaik on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud turvas on
nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni. Seetõttu on rabad ombrotroofsed
(sadeveetoitelised), toitevaesed ning veetase on tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel.
Rabataimkattes valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvavad kidurad
männid ning üksikud kased (Paal, 2004).
Tõrga (Kodaja) soo (1291 ha) asub Rujiena ja Salale jõe veelahkmealal. See on tekkinud
mineraalmaa soostumisel; praegu põhiliselt sademetoiteline lageraba. 2/3 soost asub Läti
Vabariigis, soo Eesti-poolne kolmandik katab alla 1291 hektarit. Soo kirde- ja põhjaosas on
624 ha madalsood ja eeskätt lääneosas 667 ha raba. Raba keskosas on ulatuslik älvepiirkond
ja kaks suuremat laugast. Raba on heas seisundis, seal esinevad kõik raba kasvukohatüübid:
lage- ja puisraba, laukad, älved. Raba piirdekraav on kinni kasvanud, mistõttu seisundi
halvenemist ei ole karta.
Rõikküla (Rongu) soo, nimetatud ka Rongu ja Rõiküla rabaks (läti k. Ollu (Ollas purvs),
Saklauru) paikneb Lõuna-Pärnumaal Saarde vallas Eesti-Läti piiril Reiu ja Salatsi (Salaca)
jõe veelahkmel. See on tekkinud mineraalmaa soostumisel. Heas seisundis älveste ja rohkete
laugastega lageraba, kohati esineb puisraba. Soo pindala on Eesti poolel 1348 ha, sellest 578
ha madalsood ning 770 ha raba.
Ruunasoo (kutsutud ka Soosaare ja Raessaare rabaks) (ca 200 ha) on tekkinud järve
soostumisel ning toitub sademetest, eesvooluks on Reiu jõgi. Soo hõlmab 249 ha ja on
kõrgrabale iseloomulike üsna järsult tõusvate servaaladega. See on Nigula rabast eraldatud
45
vooretaolise künnisega. Oma nime on see soo saanud rohkete veesoonte ja -silmade tõttu, mis
on neelanud nii mõnegi kodulooma, on tüüpiline tasase keskosaga Lääne-Eesti tüüpi
platooraba, mis on tekkinud järve kinnikasvamisel.
Raba koosneb kahest laamast. Põhjapoolse laama keskosas domineerib mudaälvesterohke
lageraba, mida ümbritseb kitsas (kuni 100 m) puisälve ja puislaukaraba vöönd. Rabanõlval
levib valdavalt 50-200 m laiune rabamänniku vöönd. Lõunapoolsel laamal levivad puisälve-
ja puislaukaraba kooslused. Kitsale puispuhmaraba vööndile järgneb rabanõlval samuti kitsa
ribana rabamännik. Raba servaalale, eriti läänepoolsele servaosale, on viimase 100-150 a
jooksul kaevatud erineva suuruse ja sügavusega kraave.
Raba piirdekraavid ja alal paiknevad kuivendusobjektid ning vanad turbakarjäärid avaldavad
negatiivset mõju raba-aladele, soodustades paremat puude kasvu ning metsapiiri aeglast
nihkumist raba keskosa suunas.
Rakste soo (ca 126 ha) on kuivendusest mõjutatud, rohkete vanade turbavõtukohtadega ja
kuivenduskraavidega servas. Alale on kasvanud rabamets, mis on väheesinduslik ja madala
looduskaitselise väärtusega. Põhjaservas on 40 ha raba inventeeritud rikutud kuid
taastumisvõimelise raba elupaigatüüpi (7120).
Sandre rabast on Eesti poolel 36 ha. Suurem osa rabast on Läti poolel. See on puisraba seda
läbivate sihtidega. Üldine seisund on hea (B).
Raessaare raba. Kasvukohatüüpidest valitseb puisraba kuid esineb ka lageraba. Üldiselt
heas seisundis. Lääne poolne serv kooriti 1970. aastatel ja sinna rajati jõhvikaistandus. Rajati
kraavid, millega reguleeriti veetaset. Praeguseks on istandus maha jäetud, see rabaosa on
inventeeritud rikutud kuid taastumisvõimeliseks rabaks. On alustatud veetaseme
taastamisega ja harvendatud puurinnet, mistõttu on hoogustunud sfaagnumkatte taastumine.
Natura standartandmebaasi kohaselt on Sookuninga looduskaitsealal raba elupaika 1870 ha.
2008. aastal läbi viidud sooelupaikade inventuuri ning kaitsekorralduskava
ettevalmistustööde käigus täpsustatud elupaiga pindala on 1522,9 ha. Osa raba elupaigast
inventeeriti ümber rabametsa elupaigaks ning raba elupaigast eraldati rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade elupaik. Osa raba elupaigast inventeeriti ka siirdesoo ja õõtsiksoo
elupaigaks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp rabad säilinud
vähemalt 1522 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal on elupaigatüüp
rabad säilinud vähemalt 1522 ha suurusel alal, seisundiga A (väga hea).
Mõjutegurid ja meetmed
− Rabasid ümbritseva kraavivõrgu ja labidaturba karjääride jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
46
2.2.9. Rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120)
Elupaigatüüpi kuuluvad rabad, mille pind on loodusliku veerežiimi rikkumise tõttu
kuivendatud ning algse taimestiku liigid vahetunud või kadunud. Taimkattes esinevad
harilikult küll liigid, mis on omased looduslikele rabadele, kuid nende liikide ohtrusvahekord
on muutunud, näiteks on vähenenud turbasammalde katvus ning tihenenud on puhmarinne.
Taastumisvõimeliste rabade tüüpi kuuluvad sellised alad, mille veerežiimi on võimalik
parandada (ennistada looduslikumaks) ja kus võib eeldada järgneva 30 aasta jooksul
turbatekkeks vajaliku taimestiku taastumist (Paal, 2000).
Inimtegevusega rikutud kuid taastumisvõimelised rabad esinevad Sookuninga
looduskaitsealal suuremate rabade servades - Sookuninga soo, Raessaare endine
jõhvikakasvandus, Rakste soo põhjaosa, Ruunasoo põhjaots ja lääneserv. Sooservadesse on
kaevatud kraavisid, soode ja sooserva metsade kuivendamiseks. Eelmise sajandi alguses
kaevandati paljudes rabaservades turvast, millest on jäänud vaid turbavõtukohad ja rida
kraave, mis praegugi viivad vett rabast välja halvendades raba elupaiga seisundit,
soodustades raba puistumist.
Inimtegevusega rikutud kuid taastumisvõimelised rabad ei ole Sookuninga looduskaitseala
ega Sookuninga loodusala kaitse-eesmärkides eraldi välja toodud. Arvestades aga rikutud
rabade elupaiga ulatust, on seda elupaika siiski kaitsekorralduskavas eraldi käsitletud.
Täpsustatud andmetel on elupaiga pindala 161,5 ha.
Raba piirdekraavid ja alal paiknevad kuivendusobjektid avaldavad negatiivset mõju
rabaaladele, soodustades paremat puude kasvu ning metsapiiri aeglast nihkumist raba keskosa
suunas.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Rikutud kuid taastumisvõimeliste rabade elupaik on osaliselt
asendunud raba 7110* elupaigatüübiga ning rikutud rabade pindala on vähenenud 100
hektarini.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Elupaiga pindala (161 ha) ei ole suurenenud ning
seisund on taastamistegevuste tõttu paranemas.
Mõjutegurid ja meetmed
− Rabasid ümbritseva kraavivõrgu ja rabasse kaevatud kraavide jätkuv kuivendav
mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.10. Siirde- ja õõtsiksood (7140)
Elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused vähe- kuni kesktoiteliste vetega
alal. Iseloomulikud on nii soligeensete kui ombrogeensete soode jooned. Hõlmavad väga
mitmekesiseid taimekooslusi. Suurtes sookompleksides valdavad õõtsikud, mille
moodustavad keskmise- või väikesekasvulised tarnad koos turbasammalde või
pruunsammaldega. Tavaliselt kaasnevad nendega veesiseste taimede (isoetiidide ja
47
elodeiidide) või veepinnale ulatuvate lehtedega ehk siis sellel ujuvate taimede (nümfeiidide
ja lemniidide) kooslused. Boreaalses piirkonnas kuuluvad siia kasvukohatüüpi
minerotroofsed madalsood, mis ei ole ulatuslikuma sookompleksi osad, samuti väikesed
madalsood veekogude ja mineraalmaa üleminekualal. Selle kasvukohatüübi sood
rühmitatakse Scheuchzeritalia palustris ja Caricetalia fuscae- koosluste seltsi; hõlmates
sinna ka vähetoiteliste veekogude kaldal kasvavad pudeltarna (Carex rostrata) kooslused
(Paal, 2000).
Kaitsealal on esindatud siirdesood, mis esinevad väikesel pindalal Rongu soo põhjaservas ja
Tõrga raba idaservas. Enamus kunagistest siirdesooaladest on rabade ümber toimunud
metsakuivenduse tõttu hävinud. Elupaigatüüp on küll Natura ala kaitse eesmärgiks, kuid
hõlmab Natura andmebaasi kohaselt loodusalast 0 %. Hilisemate inventuuride ning
kaitsekorralduskava eeltööna täpsustatud andmetel on elupaiga pindala 54,7 ha.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb siirde- ja õõtsiksoo
elupaigatüüp vähemalt 54 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb siirde- ja
õõtsiksoo elupaigatüüp vähemalt 54 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
– Rabasid ümbritseva kraavivõrgu jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.11. Vanad loodusmetsad (9010*)
Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid
igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või
üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume.
Vanade loodusmetsade hulka arvatakse Eestis loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud
metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele (Palo, 2010).
Vanad loodusmetsad on levinud kaitsealal valdavalt soode ümbruses, rabamassiivide vahel
ja soodes olevail mineraalmaasaartel aladel, kus ei ole toimunud intensiivset metsamajandust.
Enim on levinud palu- ja laanemetsad ja rabastuvad metsad. Enamasti on elupaiga seisund
hea või keskmine. Väga heas seisundis on valdavalt rabasaartel ja raskesti ligipääsetavates
rabaservades kasvavad metsad, samuti nn Rongu ürgmets. Loodusliku arengu tulemusena on
elupaiga esinduslikkus paranemas ja pindala suurenemas, kuna lisaks elupaigaks
kvalifitseeruvale alale leidub alal 350 ha potentsiaalseid vanu loodusmetsi, mis 30 aasta
jooksul arenevad loodusliku arengu toimel elupaigaks.
Paikkonniti avaldab vana loodusmetsa seisundile negatiivset mõju metsakuivenduskraavide
võrgustik. Peamiselt rabaservade rabastuvate metsade seisundile. Vanade rabastuvate
loodusmetsade seisundi parandamiseks on vajalik kuivenduskraavide sulgemine. Tuleb
arvestada, et veerežiimi järsk muutus võib avaldada metsadele soovimatut mõju.
Taastamiseks paisude rajamisega kaasneb looduslikust kõrgem veetase paisude taga, mis
võib kaasa tuua kobraste elualadele sarnase olukorra. Metsas on vajalik kraavid sulgeda
48
lausalise täitmise teel. Kraavide täitmisega ei kaasne ebaloomulikke häiringuid, veerežiim
taastub ilma järsu muutuseta ning metsade suremist ei kaasne (on väike).
Vanad loodusmetsad hõlmavad Natura andmebaasi kohaselt loodusalast 1,6% ehk 95 ha.
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamisele eelnenud elupaikade inventuuri andmetel on
vanade loodusmetsade pindala märksa suurem, küündides 225 hektarini. Arvestades vana
loodusmetsa osa suurenemist ning potentsiaalseid elupaiku, tehakse ettepanek suurendada
loodusala kaitse-eesmärgis oleva vanametsa pindala 225 hektarini.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb vana loodusmetsa
elupaik vähemalt 225 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb vana
loodusmetsa elupaik vähemalt 225 ha seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ 89% vana loodusmetsa elupaigast on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.12. Rohunditerikkad kuusikud (9050)
Rohunditerikaste kuusikute elupaik hõlmab hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme
mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade
jalamil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehelised liigid
(saar, pärn, jalakas, vaher). Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised
taimed (Paal, 2004).
Natura standartandmebaasi kohaselt on Sookuninga looduskaitsealal rohunditerikaste
kuusikute elupaik levinud 5,9 ha suurusel alal. Välitööde käigus ja andmete kontrollimisel
tuvastati elupaiga esinemine 10,2 ha suurusel alal.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb rohunditerikka kuusiku
elupaigatüüp vähemalt 10 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb
rohunditerikka kuusiku elupaigatüüp vähemalt 10 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja meetmed
+ Rohunditerikaste kuusikute elupaigatüübist 100% on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Ohutegureid ei ole teada.
2.2.13. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
49
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal
üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid
viimane on reeglina üsna õhuke. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena, hõlmates
sellega, lisaks madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad (Paal,
2000).
Soostuvad ja soo-lehtmetsad levivad (on säilinud) enamasti soomassiivide servades piiratud
alal, mis ei ole metsakuivendusega rikutud. Esindatud on nii soostuvad metsad kui ka
madalsoo- ja lodumetsad. Elupaigatüübi pindala Natura standardandmebaasi järgi on 182,9
ha (3,1 % loodusalast). Kaitsekorralduskava koostamise käigus teostatud inventuuri andmetel
esineb soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi kokku 126,7 hektaril. Veerežiimi
taastamistööde abil ning loodusliku arengu tulemusena, on oodata elupaiga seisundi
paranemist ja pindala suurenemist 30 aasta perspektiivis sihtkaitsevööndis 208 ha võrra
praeguste potentsiaalsete elupaikade arvel. Mõnedel soometsa aladel (nt suurem massiiv
Rakste sihtkaitsevööndi ümber) ei ole seisundi paranemist loota kaitsealast väljastpoolt
tuleneva kuivenduse mõju tõttu.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb soostuvate ja
soolehtmetsade elupaik vähemalt 208 ha, seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb soostuvate
ja soo-lehtmetsade elupaik vähemalt 126 ha, seisundiga vähemalt C (rahuldav).
Mõjutegurid ja meetmed
– Elupaika läbiva kraavivõrgu jätkuv kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.14. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
Elupaigatüüpi kuuluvad okas- või okassegametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille
veetase on püsivalt kõrge. Vesi on toitainevaene. Puhma-rohurindes valitsevad oligotroofsele
ja mesotroofsele sookeskkonnale iseloomulikud liigid: puhmad, turbasamblad ja tarnad
(Palo, 2010). Eestis kuuluksid sellesse tüüpi siirdesoo- ja rabametsad, s.o. puudega kaetud
siirdesood ja rabad, mille puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha või mille liituvus on üle 0.3
ja keskmine kõrgus enam kui 3 m (Paal, 2000).
Sookuninga looduskaitsealal esinevad nii rabametsad kui ka siirdesoometsad, mis kasvavad
rabade servaaladel ja rabalaamade vahel. Esindatud on nii rabanõlvadel kasvavad
rabamännikud kui ka õhukesel rabaturbal või siirdesooturbal kasvavad raba- ja
siirdesoometsad. Elupaik moodustab olulise osa sookompleksist. Natura standartandmebaasi
kohaselt on Sookuninga looduskaitsealal siirdesoo- ja rabametsa elupaik levinud 129,8 ha
suurusel alal. Kaitsekorralduskava koostamisel läbiviidud elupaikade inventuuri tulemusena
kaardistati siirdesoo- ja rabametsa elupaiga levik 566,3 hektaril. Siia kuuluvad osaliselt alad,
mis eelneva inventuuriga oli arvatud raba elupaiga koosseisu, kuid osutusid rabametsaks.
Elupaigast on väga heas või heas seisundis 66% ehk 364,3 ha. Siirdesoo- ja rabametsad on
mõjutatud soid ümbritsevatest ja sageli rabaservadesse ulatuvatest kuivenduskraavidest,
seetõttu on ligi pool elupaigast nõrga kuivenduse mõju all. Elupaigatüübi seisundi
50
paranemiseks on vajalik rabaservade kuivenduskraavid sulgeda. Kuivendussüsteemide
sulgemisel kujuneb elupaigatüübi tingimustele vastavaks täiendavalt 26 ha potentsiaalset
elupaika. Arvestades siirdesoo- ja rabametsa osa suurenemist, tehakse ettepanek suurendada
loodusala kaitse-eesmärgis oleva siirdesoo- ja rabametsa pindala 570 hektarini.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb siirdesoo- ja rabametsa
elupaik vähemalt 570 ha, millest 420 ha on seisundiga vähemalt B (hea).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Sookuninga looduskaitsealal esineb siirdesoo- ja
rabametsa elupaik vähemalt 566 ha, millest 360 ha on seisundiga vähemalt B (hea).
Mõjutegurid ja Meetmed
− Rabaservades olevate kraavide ja vanade turbakarjääride kuivendav mõju.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.3. Üksikobjektid
2.3.1. Rehemetsa tamm
Rehemetsa tamm (KLO4000356) 3 on kaitsealune üksikpuu. Tamm asub Sookuninga
looduskaitseala Sookuninga piiranguvööndis Lanksaare külas Rehemetsa talu maal. Puu
kõrgus on 17 m ja ümbermõõt 3,8 m (EELIS). Puu on halvas seisus (foto 1). Tüvi oli kolme
meetri kõrguselt hargnenud viieks haruks. Kolm haru on murdunud. Hinnanguliselt on tüve
läbimõõdust 2/3 pehastunud. Poole sajandi eest kasvas tamm heinamaa servas.
Kaitsekorralduskava koostamise ajaks on heinamaa võsastunud, puu on ümbritsetud võsast
ja tamme juurde ei vii ühtegi käidavat rada. Objekti juures on betoonist endisaegne katsealuse
objekti tähis.
Arvestades tamme tervislikku seisundit ei ole võimalik tagada tamme säilimist.
Valgustingimuste parandamiseks naabruses asuvate puude langetamisel esineb
tormikahjustuse oht. Praegu tamme võra lõunapäikese eest varjavad kuused ühtlasi kaitsevad
säilinud kahte tüveharu valdavate tuulte eest. Hinnanguliselt tooks tamme ümbruse
korrastamine kaasa suurema ohu tamme murdumiseks. Otstarbekas on säilitada tamme
praegustes tingimustes ning lasta tamme eluteel kulgeda looduslikku arengurada mööda.
Tuleb leppida, et kaitsekorralduskava perioodi jooksul tõenäoliselt tamm hävib (murdub).
Kaitse-eesmärk:
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Rehemetsa tamme kasvamine looduslikku arengurada mööda.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Rehemetsa tamme kasvamine looduslikku
arengurada mööda.
Mõjutegurid ja Meetmed
− Rehemetsa tamme läheduses kasvavate puude kasvamine tamme võrasse.
− Rehemetsa tamme seisundi halvenemine.
3 Kaitsealuse objekti registrinumber Keskkonnaregistris
51
Kaitsekorralduskava koostamise hetkel oli tamme tervis pöördumatult halvas seisus.
Meetmeid tamme säilimiseks ei ole võimalik rakendada.
2.3.2. Uue-Kabja rändrahn
Uue-Kabja rändrahn (Vanapagana Kabi) (KLO4000442) on kaitsealune rändrahn. Rändrahn
asub Sookuninga looduskaitseala Sookuninga piiranguvööndis Tuuliku külas Uue-Kabja talu
maadel haritava põllumaa loodenurgas. Rändrahnu kõrgus on 3,3 m ja ümbermõõt 21,5 m
[(7,3x6,6x1,7)m ja ümbermõõt Ü=22,0m (Viiding, 1986)]. Rahn on ebamäärase kujuga –
purunenud neljaks suureks tükiks. Teravatipulised tükid moodustavad koopasarnase ruumi.
Rahvasuu järgi olevat rahnu purustanud pikne (EELIS). Rahnu ümber on kuhjatud põllukive,
kasvab vaarikaid ning põõsahakatisi. 2013. aasta seisuga oli kivi ümbruse heakord hea. Kivi
on tähistamata.
Rändrahnu ümbruse korrastamiseks on vajalik hinnanguliselt kord kolme aasta jooksul võsa
likvideerida, ümbrus niita ja koristada.
Kaitse-eesmärk:
• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Uue-Kabja rändrahnu säilimine ja kivi ümbrus on
heakorrastatud.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Uue-Kabja rändrahnu säilimine ja kivi ümbrus
on heakorrastatud.
Mõjutegurid ja Meetmed
− Uue-Kabja rändrahn ümbruse võsastumine.
Meetmed
1. Regulaarne kivi ümbruse korrastamine.
2. Kaitsealuse objekti tähistamine.
52
Foto 1. Rehemetsa tamm (M. Suurkask) .
53
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Valdava osa kaitstavast alast moodustavad ulatuslikud rabamassiivid, mis vahelduvad
metsadega ning heinamaadega. Tänapäeval kasvavad väärtuslikumad metsad
fragmentaarselt, nende vahel on majandatud metsi. Majandamise lakkamise järel on aja
jooksul suurenenud looduslikuma ilmega ja suurema looduskaitselise väärtusega metsade
osakaal. Ka metsade veerežiim on taastunud.
Sookuninga ei ole massilise külastuse objektiks. Sookuninga looduskaitsealal on kaks
matkarada – Sandra ja Rongu. Matkaradade alguses on metsaonnid ning Sandra matkarajal
linnutorn. Radade ja metsaonnide külastusperiood on lühike, nii kevadel kui suvel on radade
piirkonnas viibimine keelatud. Sihtkaitsevööndites on pikad liikumispiirangu ajad. Inimeste
viibimine on keelatud Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja Sookuninga
sihtkaitsevööndites 1. veebruarist 31. juulini ning Raessaare sihtkaitsevööndis 1. augustist
15. septembrini, välja arvatud üldkasutatavatel teedel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavatel teadustöödel ning kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
Sookuninga looduskaitsealal on head mustika, jõhvika ja muraka kasvukohad; marjade
korjamine toimub väljaspool piiranguaegu.
Sookuninga looduskaitseala on ulatusliku piiriülese kaitserežiimiga piirkond, mis annab hea
rahvusvahelise mõõtme ja veel suurema rahvusvahelise väärtuse. Piiriülene koostöö (seired,
kaitse korraldamine jm) lätlastega toimib ning kaitseala külastavad paljude teiste maade
erialateadlased.
Visioon
Sookuninga looduskaitseala on looduslähedaste elupaikadega inimasustuseta ning väikese
külastuskoormusega kaitseala. Kaitseala külastatakse valdavalt sügis-talvisel ajal (marja- ja
seenekorjamise ajal).
Eesmärk
Kaitseala on väikese külastatavusega ning kaitsealal ei asu külastusobjekte.
3.1. Külastusrajatised
3.1.1. Metsaonn, loodusrada, linnutorn
Sandra metsaonn
Sandra metsaonn asub Sandre sihtkaitsevööndis, kus on kehtestatud ajaline liikumispiirang
1. veebruarist 31. juulini. Praegune puhkekoha külastus kahjustab kaitseala kaitse-eesmärgiks
olevate väärtuste seisundit. Tulevikus peaks loobuma metsaonni taastamisest. Jätkuvalt peab
hoiduma metsaonni reklaamimisest ja sellega külastuskoormuse suurendamisest. Metsaonni
asukoht on esitatud kaardil joonisel 8.
54
Rongu Ürgmetsa (Mõtusemaja) metsaonn
Rongu Ürgmetsa (Mõtusemaja) metsaonn asub Jäärja sihtkaitsevööndis (joonis 8). Jäärja
sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 1. veebruarist 31. juulini. Jätkuvalt peab
hoiduma metsaonni reklaamimisest ja sellega kaasneva külastuskoormuse suurendamisest.
Tegu on väga olulise alaga paljudele kaitstavatele liikidele ja külastustega kaasnev häirimine
ei tohi suureneda. Ka onni pärandkultuurilisest väärtusest tingitult sobib sinna vaid väike
külastuskoormus - süttimisega hävimise võimalus, seintel olevate kirjete kahjustamine jne.
Meetmed
1. Sandra mestaonni hooldus kuni likvideerimiseni.
2. Sandra metsaonni amortiseerumisel metsaonni likvideerimine.
3. Rongu Ürgmetsa (Mõtusemaja) metsaonni, kui kultuuripärandi hooldamine ja
korrastamine.
4. Mitte reklaamida ja teavitada Rongu Ürgmetsa (Mõtusemaja) asukohast. Vältida
külastuskoormuse kasvu.
Sandra loodusrada
Sandra metsaonni juurest algab 350 m pikkune laudtee, mis viib Rongu soo rabal asuva
linnutornini. 2013. aasta seisuga oli laudtee korras ning kaetud metallvõrguga. Sandra laudtee
asub Sookuninga looduskaitsealal, Rongu sihtkaitsevööndis. Rongu sihtkaitsevööndis on
keelatud inimestel viibida 1. veebruarist 31. juulini. Liikumispiirangu tagamiseks on vajalik
matkarada likvideerida.
Meetmed
Sandra loodusraja laudtee likvideerimine.
Sandra linnutorn
Sandra metsaonni juurest algab laudtee, mis viib Rongu raba servas oleva linnutornini (joonis
8). Linnutorn on rabapinnasele puitplatvormile rajatud 5 meetri kõrgune linnutorn. Sandra
linnutorn asub liikumispiiranguga Rongu sihtkaitsevööndis, kus on keelatud inimestel viibida
1. veebruarist 31. juulini. Linnutorni külastus kahjustab kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste seisundit. Liikumispiirangu tagamiseks on vajalik linnutorn likvideerida.
Meetmed
Sandra linnutorni likvideerimine.
3.1.2. Infostendid
Sookuninga looduskaitsealal tutvustamiseks on paigaldatud kuus infostendi. Infostendide
asukohad on toodud kaardil kaitsekorralduskava lisas 8. Ajaga on tahvlite tekst ja fotod
luitunud, mistõttu vajavad kaitsekorraldusperioodi jooksul uuendamist. Osaliselt on
infostendid varjatud põõsastega. Infostendide hooldamisel tuleb infostendide ümbrusest niita
rohi ning raiuda infostendi varjavad põõsad. Infostendide asukoht on esitatud joonisel 8.
Meetmed
55
1. Infostendide ajakohastamine ning uuendamine.
2. Infostendide regulaarne hooldus. Ümbruse korrastamine, niitmine ja põõsasteraie.
Joonis 8. Sookuninga looduskaitseala külastusrajatised. Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-
amet.
56
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA
EELARVE
4.1 Tegevuste kirjeldus
4.1.1. Liigikaitselised tööd 4.1.1.1. Virgiinia võtmeheina kasvukoha hooldustööd
Virgiinia võtmeheina kasvukohas on vajalik mõõdukas võsatõrje valgustingimuste
parandamiseks.
Virgiinia võtmeheina kasvukoha hooldustööde tingimused:
1. Virgiinia võtmeheina hooldustööd tuleb läbi viia käsitsi ja peale vegetatsiooniperioodi
lõppu.
2. Virgiinia võtmeheina kasvukoha valgustingimused on optimaalsed, kui kasvupaigas
jõuab taimedeni veerand täisvalgusest.
3. Võsastunud kasvukohas tuleb võsa harvendada nii, et põõsarinde liitus ei ületaks 0,5.
4. Raietöödega ei tohi metsa liitust Virgiinia võtmeheina kasvukohas ja selle 30 m laiusel
puhveralal viia väiksemaks kui 0,4.
5. Virgiinia võtmeheina kasvukohas ja kuni 30 m kaugusel kasvukohast ei tohi teha
uuendusraiet ning rajada metsa väljaveoteid.
6. Kasvukohast eemaldatud võsa (jm materjal) tuleb kasvukoha piirkonnast eemaldada
vähemalt kasvukohast 30 meetri kaugusele. Eemaldatud võsa võib peenestada ning
laotada maapinnale kasvukohast vähemalt 30 meetri kaugusel.
Virgiinia võtmeheina hooldustööde korraldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ja töö
on 1. prioriteedi tegevus.
4.1.2. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd 4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine
Sooelupaigatüüpide seisundit ja nende taastamismeetodeid on analüüsitud töös: Ilomets, M.
(Vastutav täitja), 2005. Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 4.2 projekt 4.0204-0107
„Sooserva elupaikade taastamine Põhja-Liivimaa linnualal I etapp“. Ruunasoo hüdroloogilise
seisundi ja toitumistingimuste selgitamine ning taimkatte analüüsid. TLÜ Ökoloogia
Instituut, Tallinn. Kaitsekorralduskavas planeeritud sooelupaikade taastamisetöö lähtuvad
nimetatud töös soovitatud tegevustest.
Sookuninga looduskaitsealal paiknevate soode servades on hulgaliselt erinevatel aegadel
kaevatud kuivenduskraave. Kuivenduse eesmärgiks on olnud soo servaalade kasutamine nii
metsa- kui ka põllumajanduslikel eesmärkidel, samuti turba kaevandamiseks. Praeguseks on
kaitsealal paiknevad kraavid enamasti oma funktsiooni kaotanud, kuid mõjutavad jätkuvalt
sooökosüsteeme negatiivselt, põhjustades soo servaalade metsastumist ning looduslike soo-
ja soometsaelupaikade pindala vähenemist. Osadel juhtudel paiknevad kraavid kaitseala piiril
teenindades ka alast väljapoole jäävaid majandatavaid metsa- ja põllumaid ja kaitseala piiril
kulgevaid teid ning nende sulgemine ei ole võimalik ega põhjendatud. Kraavid (kraavi
lõigud), mis asuvad koos oma mõjualadega tervenisti kaitsealal ning omavad ühtlasi
57
negatiivset mõju sooelupaikadele (sealhulgas soometsadele), on otstarbekas sulgeda (või
paisutada) likvideerimaks nende kuivendavat mõju ning taastamaks soo servaalade
looduslikku veerežiimi (joonised 9 ja 10). Suletavate kraavide olulise kuivendusala
kogupindala ning nende sulgemise järel taastuva loodusliku veerežiimi ala on hinnanguliselt
minimaalselt 15,8 km2.
Joonis 9. Soode servaalade veerežiimi taastamisalad – looduskaitsealal asuvad sulgemist
vajavad kuivenduskraavid looduskaitseala lääneosas. Aluskaart: Regio WMS.
Sulgemist vajavad kraavid paiknevad soode servaaladel või piiril üksikute või
topeltkraavidena või suuremate nn kuivendusobjektidena. Suurimad taastatavad
kuivendusobjektid asuvad Sookuninga ja Sandre sihtkaitsevööndites ning Sookuninga
piiranguvööndis.
Tänini hästi funktsioneerivad ning seetõttu soo ja soometsa elupaikadele olulist negatiivset
mõju avaldavad ning elupaikade pindala jätkuvat vähenemist põhjustavad kraavid või
kraavisüsteemid määratleti esimesse (1) sulgemisprioriteeti. Esimesse prioriteeti määrati ka
kraavid mille sulgemiseks on juba koostatud taastamiskava. Loodusliku veerežiimi
taastamisel on otstarbekas sulgeda kraavid kogu ulatuses (Ilomets, 2005).
Kraavid, mis avaldavad elupaikadele negatiivset mõju, kuid mis ei põhjusta enam
sooelupaikade otsest kadu, määratleti kolmandasse (3) sulgemisprioriteeti.
Esimese prioriteedina suletavate või paisutatavate kraavide kogupikkus on 75,2 km ning
kolmanda prioriteedina suletavate kraavide kogupikkus on 3,8 km.
Suurema osa sulgemist vajavatest kraavidest moodustavad 20. sajandi II poolel kaevatud või
süvendatud metsakuivenduskraavid, mis ei ole enamasti veel kinni kasvanud ning mille
kuivendav mõju on jätkuvalt tugev. Sulgeda tuleb ka erinevatel perioodidel kaevatud soo
piirdekraave, mis on küll osalt kinni kasvanud või ummistunud, kuid mille kuivendav mõju
58
on siiski veel märgatav. Mõningad sulgemist vajavad kraavid on rabaservadesse kaevatud
kunagiste labidaturba karjääride teenindamiseks.
Joonis 10. Soode servaalade veerežiimi taastamisalad – looduskaitsealal asuvad sulgemist
vajavad kuivenduskraavid looduskaitseala idaosas. Aluskaart: Regio WMS.
Kraavide paisutamise või sulgemise tehnoloogia sõltub kraavide mõõtmetest, maapinna ning
kraavi veepinna langust ning vooluhulgast. Paksul turbakihil asuvate vanemate ja väiksemate
ning enamasti juba osaliselt kinni kasvanud kraavide puhul, mille vooluhulk on väike,
sobivad turbatammid. Õhemal turbal, samuti suuremate nõukogudeaegsete
kuivenduskraavide puhul on pikemas perspektiivis efektiivseim meede kraavide täitmine
pinnasega kogu ulatuses. Selleks on vajalik kraavitrasside raadamine ekskavaatoriga
ligipääsuks, samuti tuleb arvestada täitepinnase kaevamisest tekkivate vagude või lohkude
tekkega. Kindlasti kaalub veerežiimi taastumisega tekkiv elupaikade seisundi ja sidususe
taastumine üle raadamisega kaasnevad mõjud. Samuti ei saa pidada kraavide lausaliseks
sulgemiseks materjali võtmisel tekkivaid vagusid ja lohke oluliseks probleemiks. Sellised
moodustised on looduslikus elupaigakompleksis kahtlemata sobivamad paisutamise
tulemusel tekkinud veekogudest ja üleujutusaladest. Kraavide lausalise sulgemise puhul ei
ole vajalik taastamisala pidev jälgimine ja paisude hooldus või uuendamine. Samuti ei saa
Sookuninga looduskaitseala sooservametsades paisutamist pidada sobivaks kanaliste kaitse
seisukohast. Veega täitunud kraavid mõjuvad kanaliste pesakondadele liikumistakistusena ja
vähendavad nii elupaikade sidusust. Nii peab metsamaastikul kraavide sulgemiseks kasutama
vaid kraavide lausalist täitmist. Kui kraavide kogu ulatuses täitmine osutub mingil põhjusel
võimatuks, siis võib väiksema vooluhulgaga ja väikese languga kraave täita ka lõiguti.
Rabanõlvadesse kaevatud turbakraavide kuivendava mõju likvideerimiseks sobivad
veetaseme tõstmiseks kraavide täitmise alternatiivina turba ja puidu kombineerimisel
59
rajatavad paisud või tammid, vajadusel võib kasutada ka geotekstiili. Paisude (tammide)
vahekaugus ei tohiks ületada 20-30 cm kraavi veepinna langu kohta.
Veerežiimi taastamistöödele eelneb vajadusel taastamisprojektide koostamine.
Sookuninga raba veerežiimi taastamiseks on juba koostatud taastamiskava (Kohv, 2013).
Edaspidi ei ole vajadust Sookuninga looduskaitseala osas tellida sarnaseid taastamiskavasid,
eeltööna piisab projekteerimisest.
Soo- ja metsaelupaikade loodusliku veerežiimi taastamise töö korraldajaks on Riigimetsa
Majandamise Keskus ja tööd on planeeritud 1. ja 3. prioriteetse tegevusena.
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine
Liigirikka taimestikuga avamaakoosluste säilimiseks on vajalik poollooduslike koosluste
jätkuv majandamine. Poollooduslikest kooslustest on Sookuninga looduskaitsealal valdavalt
tegemist aruniitudega. Niidualasid on soovitav regulaarselt niita ning hein ära koristada.
Niidualadel karjatamise korral on soovitav iga kolme aasta tagant teostada karjatamine suve
teisel poolel ning enne karjatamist hein niita ning koristada. Rukkiräägu elupaikade
säilitamiseks tuleb säilitada Nigula looduskaitsealal olevaid püsirohumaid (kultuurniidud) –
vältida nende ülesharimist põldudeks. Hooldatavate alade kaart on esitatud lisas 6.
Niidukoosluste hoolduse toetuse määr 2013 aasta aseisuga on 185,98 eur/ha ja taastamiseks
186 eur/ha (Põllumajandusministri määrus 08.03.2010, nr 19).
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk:
• hooldada 180 ha liigirikkad niitusid lubjavaesel mullal (6270*),
• hooldada 29,6 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitusid (6510),
• säilitada rohumaadena 147 ha kultuurrohumaid,
• taastada 2,4 ha liigirikkad niitusid lubjavaesel mullal (6270*).
Poo-looduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja
niide koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.
Poollooduslike koosluste hooldamisel lähtutakse vastavates juhenditest (Talvi, T. 2001. Pool-
looduslikud kooslused. Viidumäe-Tartu; Reinloo, A. 2012. Poollooduslike koosluste esmase
taastamise juhis).
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust, mis
toimub vastavalt põllumajandusministri määrusele „Poolloodusliku koosluse hooldamise
toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks
2007– 2013” (RTL 2010, 11, 199).
Poollooduslike koosluste hooldamine on 1. prioriteedi tegevus, kultuurrohumaade säilitamine
on 2. prioriteedi tegevus ja poollooduslike koosluste taastamine 3. prioriteedi tegevus.
Tegevust korraldavad maaomanikud või huvilised.
4.1.3. Kaitsealuste üksikobjektide hooldustööd ja tähistamine
60
Uue-Kabja rändrahn
1. Regulaarne kivi ümbruse korrastamine – noore võsa likvideerimine, niitmine, koristamine.
Hinnanguliselt on hooldustöid vaja läbi viia kord kolme aasta jooksul.
2. Mitte ladustada kive rändrahnu ümbrusesse.
3. Kaitsealune üksikobjekt on tähistamata. Kaitsealuse üksikobjekti tähistamiseks tuleb
paigaldada üks keskmise suurusega kaitsealuse üksikobjekti tähis. Kaitsealuse
üksikobjekti tähise asukoht on toodud joonisel 11.
Kaitsealuse üksikobjekti tähistamise ja hooldustööde korraldajaks on Riigimetsa
Majandamise Keskus ja tööd on planeeritud 2. prioriteedi tegevustena.
4.1.4. Loodusõppe ja puhkemajanduslik tegevus 4.1.4.1. Sandra ja Rongu metsaonni hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik Rongu metsaonni hooldamine ja vajadusel korrastamine.
Sandra metsaonni tuleb hooldada senikaua, kuni onn on amortiseerunud. Tulevikus peab
loobuma Sandra metsaonni taastamisest. Jätkuvalt peab hoiduma metsaonni reklaamimisest
ja sellega külastuskoormuse suurendamisest. Kui Sandra metsaonn amortiseerub, siis tuleb
see likvideerida. Rongu metsaonni tuleb regulaarselt hooldada ja remontida.
Sandra ja Rongu metsaonni hooldustööde korraldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus
ja tööd on planeeritud 2. prioriteedi tegevustena.
4.1.4.2. Sandra laudtee ja linnutorni likvideerimine
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik Sandra laudtee likvideerimine. Ühes laudtee
likvideerimisega tuleb likvideerida ka Sandra linnutorn. Likvideerimistööd tuleb teostada
väljaspool sihtkaitsevööndis kehtestatud liikumispiirangu aega s.t. ajavahemikus 1.
septembrist kuni 31. jaanuarini. Likvideerimistööde käigus tuleb vältida pinnase
kahjustamist.
Sandra laudtee ja linnutorni likvideerimistöö korraldajaks on Riigimetsa Majandamise
Keskus ja tööd on planeeritud 2. prioriteedi tegevustena.
4.1.4.3. Infostendide uuendamine ja hooldustööd
Kaitsekorraldusperioodil peab toimuma looduskaitsealal olemasolevate nelja infostendi
regulaarne hooldus ning kaitsekorraldusperioodi lõpus infostendide uuendamine. Kõik
infostendid on A0 formaadis ning kinnitatud puidust stendialusele. Infostendidel on piirkonna
ülevaatlik kaart ning kirjalik info Sookuninga ning Põhja-Liivimaa linnuala kaitseväärtustest
ja kaitsekorrast. Tutvustatakse piirkonna kaitseväärtusi.
61
Infostendide materjali valmistab ette Keskkonnaamet. Infostendide hooldustööd teostab
Riigimetsa Majandamise Keskus. Infostendide uuendamine on kavandatud 3. prioriteedi
tegevusena. Infostendide hooldus on 2. prioriteedi tööd.
4.1.5 Kaitseala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude tähistamine
Sookuninga looduskaitseala piiride tähistamiseks on paigaldatud kokku 65 keskmise
suurusega piiritähist. Tähistel puudub teave sihtkaitsevööndite ning liikumispiirangu kohta.
Liikumispiiranguga alade tähistamiseks tuleb asendada 25 piiritähist uute tähistega. Uutel,
keskmise suurusega tähistel, peab olema lisaks kaitseala nimele märgitud ka sihtkaitsevööndi
nimi, märge liikumispiirangu kohta ning liikumispiirangu aeg. Likvideerida tuleb 2 tähist,
mis asuvad vales kohas ning millel puudub sihtkaitsevööndi nimi. Täiendavalt tuleb
paigaldada neli keskmise suurusega sihtkaitsevööndi ning liikumispiiranguga ala tähist.
Sookuninga looduskaitseala piiritähiste kaart on toodud joonisel 11.
Joonis 11. Sookuninga looduskaitseala piiritähised ja üksikobjektide tähistamine.
Aluskaart: Regio WMS.
4.1.6 Kaitsekorra uuendamine Kaitseala kaitse-eeskiri vajab täpsustamist ja muutmist seoses oluliste kaitsealuste ja
linnudirektiivi liikide esinemisega. Samuti tekitab segadust täna kaitse-eeskirjas toodud
piiranguvööndi metsade majandamise regulatsioon.
1. Lisada kaitse-eesmärkide hulka järgmised Sookuninga looduskaitsealal esinevad ja
PõhjaLiivi Natura linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid:
62
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos). I kategooria kaitsealune liik, Sookuninga looduskaitsealal
on pesitsenud kaks paari kaljukotkaid ning looduskaitseala on säilinud sobivad
pesitusvõimalused kaljukotkaste pesitsemiseks.
Hallõgija (Lanius excubitor). III kaitsekategooria liik, Sookuninga looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt 3 paari.
Punajalg-tilder (Tringa totanus). III kaitsekategooria liik, Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb 10 paari.
Rüüt (Pluvialis apicaria). III kaitsekategooria liik, Sookuninga looduskaitsealal pesitseb 40
paari.
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus). III kaitsekategooria liik, Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb 5 paari.
Kiivitaja (Vanellus vanellus). Sookuninga looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 25 paari.
Väike-kirjurähn (Dendrocopus minor). III kaitsekategooria liik, Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb 5 paari.
Kaitseala või Natura linnuala kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud, kuid vajab
kaitseeesmärgiks seadmist musträhn (Dryocopus martius). Põhja-Liivi linnualal pesitseb 25-
30 paari ja tegu on liigi jaoks väga olulise kaitstava alaga – Sookuninga looduskaitseala on
musträhni asurkonna suuruse poolest Eesti 4. kaitstav ala. Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb 10 paari musträhni.
Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum). I kategooria kaitsealune liik, Sookuninga
looduskaitsealal on teada üks leiukoht.
2. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast arvata välja niiskuslembesed
kõrgrohustu (6430), lamminiidu (6450) ja puisniidu (6530*) elupaigatüübid.
Elupaigatüübid lamminiidud (6450) ja puisniidud (6530*) ei esine Sookuninga
looduskaitsealal. Täpsustatud inventuuri käigus on niiskuslembese kõrgrohustu elupaigatüüp
ümber hinnatud elupaigatüüpi liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*). Elupaigatüüp
liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal omab kõrgemat looduskaitselist väärtust kui elupaik
niiskuslembesed kõrgrohustud.
3. Tsoneerida piiranguvööndisse jäävad väike-konnakotka ja kanakulli pesapaigad
sihtkaitsevööndi.
63
4.2. Eelarve
Eelarve tabelisse (tabel 2.) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga
ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
Nr. 1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja2 Prioriteet
Maksumus
kokku3
X*100 euro
INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
1.5.3. Natura linnualade seire Riiklik seire KAUR 2 X 0
1.5.3. Ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire (Virgiinia
võtmeheina seire). Riiklik seire KAUR 2 X X 0
1.5.3. Kotkaste ja (must-toonekure)
riiklik seire Riiklik seire KAUR 2 X X X X X X X X X X 0
1.5.3. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR 2 X X X 0
1.5.3. Haneliste kevadrände ja
sügisrände loendus. Tulemusseire KeA/H 3 X X X X X X X X X X 0
HOOLDUS ja TAASTAMINE
2016
2 017
20 18
201 9
20 20
202 1
202 2
202 3
202 4
202 5
64
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
4.1.1. Virgiinia võtmeheina
kasvukohtade hooldustööd Liigi elupaiga
hooldustöö RMK 1 3 3 6
4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade
loodusliku veerežiimi taastamine
(75,2 km)
Koosluste
taastamistöö RMK 1 2500 2500
65
Tabel 2. Sookuninga looduskaitseala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.
Nr. 1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja2 Prioriteet
Maksumus
kokku3
X*100 euro
4.1.2.1. Soo- ja metsaelupaikade
loodusliku veerežiimi
taastamine (3,8 km)
Koosluste
taastamistöö RMK 3 150 150
4.1.2.2. Poollooduslike koosluste
taastamine (2,4 ha) Koosluste
taastamistöö MO/H 3 20 20 20 60
4.1.2.3. Poollooduslike koosluste
hooldamine (210 ha) Koosluste
hooldustöö MO/H 1 390,6 390,6 390,6 390,6 390,6 390,6 390,6 390,6 395 395 3914,8
4.1.3. Rehemetsa tamme hooldustööd
(0,1 ha) Üksikobjekti
hooldustöö MO/RMK 2 10 10
4.1.3. Uue-Kabja rändrahnu hooldus Üksikobjekti
hooldustöö MO/RMK 2 1 1 1 3
TARISTU
4.1.4.1. Rongu Ürgmetsa metsaonni ja
Sandra metsaonni hooldus
Radade, ja
puhkekohtade rajamine RMK 2 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50
4.1.4.2. Sandra laudtee ja linnutorni
likvideerimine
Radade, ja
puhkekohtade
likvideerimine RMK 2 40 40
4.1.4.3. Sookuninga looduskaitseala
infostendide uuendamine.
Infotahvlite uuendamine RMK 3 2 15 15
4.1.4.3. Infostendide regulaarne
hooldus.
Infotahvlite hooldamine RMK 2 3 3 3 3 3 3 3 3 3 27
4.1.5.
Kaitseala piiritähiste
uuendamine ja tähistamata
piirilõikude tähistamine (25+4-
2tk).
Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK 2 58 58
2016
2 017
20 18
201 9
20 20
202 1
202 2
202 3
202 4
202 5
66
4.1.5. Kaitseala piiritähiste hooldamine
(67 tk)
Kaitsealuste objektide
tähiste hooldamine RMK 2 2 2 2 2 8
4.1.3. Kaitsealuse üksikobjekti
tähistamine (1tk)
Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK 2 1,5 1,5
KAVAD, EESKIRJAD
5. Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA 1 X 0
5. Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA 1 X 0
4.1.5. Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra muutmine KeA 1 X 0
Nr. 1 Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja2 Prioriteet
Maksumus
kokku3
X*100 euro
KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA LOODUSHARIDUS
3.1.3. Sookuninga looduskaitseala
tutvustavate infostendide
materjalide ettevalmistamine
Trükiste väljaandmine ja infotahvlite
koostamine KeA 3 X 0
KOKKU 400,6 2903,1 411,6 397,6 457,6 418,6 570,6 422,6 417 403 6832,3
1) Peatüki number, kus on tegevuse täpsem seletus. 2) KeA - Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur, MO – maaomanik, H – Huvilised (erinevad huvigrupid nagu kodanike ühendused,
mittetulundusühingud, kohalikud elanikud, ettevõtjad jms). 3) X – Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri poolt täidetavad plaanipärased tööülesanded.
2016
2 017
20 18
201 9
20 20
202 1
202 2
202 3
202 4
202 5
67
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja
inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi
lõpus teostatakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põhjal
kaitsekorralduskava edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2016-2025). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2020. aastal, kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2025. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas. Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 3. Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid.
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
LIIGIKAITSE
Must-toonekurg Pesitsevate paaride arv 0 1
Väike-konnakotka Pesitsevate paaride arv 1 3
Kaljukotkas Pesitsevate paaride arv 0 1
Kanakull Pesitsevate paaride arv 3 3
Metsis Mängivate kukkede arv
17 30 Kriteerium seatud 2009 aasta
loendusandmete alusel.
Valgeselg-kirjurähn Pesitsevate paaride arv 15 15
Laanerähn Pesitsevate paaride arv 6 6
Rukkirääk Isalindude arv 14 35
Herilaseviu Pesitsevate paaride arv 1 3
Soo-loorkull Pesitsevate paaride arv
1 1 Kriteerium seatud 2005 aasta
loendusandmete alusel.
Mudatilder Pesitsevate paaride arv
10 22 Kriteerium seatud 2005 aasta
loendusandmete alusel.
Sookurg Pesitsevate paaride arv
4 10 Kriteerium seatud 2005 aasta
loendusandmete alusel.
68
Punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv
2 20 Kriteerium seatud 2005 aasta
loendusandmete alusel.
Teder Mängivate kukkede arv 15 25
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Punajalg-tilder Pesitsevate paaride arv - 10
Öösorr Pesitsevate paaride arv - 55
Hallõgija Pesitsevate paaride arv - 3
Rüüt Pesitsevate paaride arv - 40
Väikekoovitaja Pesitsevate paaride arv - 5
Kiivitaja Pesitsevate paaride arv - 25
Metsalinnustik Kaitse-eesmärgiks olevate
pesitsevate liikide arv 7 7
Sookuninga LKA pesitsevad: hallpea-rähn, värbkakk,
händkakk, väike-kärbsenäpp,
laanepüü, väike-kirjurähn,
musträhn
Suur-laukhani Rändel peatuvate isendite arv - 100
Rabahani Rändel peatuvate isendite arv - 1000
Laululuik Rändel peatuvate isendite arv - 1000
Tiigilendlane Isendite arv - 10
Saarmas Pesakondade arv 3 3
Kobras Pesakondade arv 10 10
Virgiinia võtmehein Kasvukohtade arv 1 1
Sagristarn Kasvukohtade arv 1 1
Õrn tarn Kasvukohtade arv 1 1
Lepa-kärbseseen Kasvukohtade arv 1 1
69
ELUPAIGATÜÜPIDE KAITSE
Huumustoitelised järved ja
järvikud (3160)
Elupaigatüübi pindala (ha) 56 56
Elupaigatüübi seisund A A
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
Elupaigatüübi pindala (ha) 192 180 Ligikaudu 10 ha on halvas
seisundis niiduelupaika, mida ei
ole otstarbekas taastada. Elupaigatüübi seisund B B
Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud
Elupaigatüübi pindala (ha) 29,6 29,6
Elupaigatüübi seisund B B
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Raba (7110*) ja
Nokkheinakooslused
(7150)
Elupaigatüübi pindala (ha) 1522 1522
Elupaigatüübi seisund A A
Rikutud kuid
taastumisvõimelised rabad
(7120)
Elupaigatüübi pindala (ha) 161 100
Kaitse-eesmärgiks on raba ja
rabametsa kaitse, mida aitab täita
rikutud raba elupaiga pindala
vähenemine.
Elupaigatüübi seisund C B
Siirde- ja õõtsiksood
(7140)
Elupaigatüübi pindala (ha) 54 54
Elupaigatüübi seisund B B
Vanad loodusmetsad
(9010*)
Elupaigatüübi pindala (ha) 225 225
Elupaigatüübi seisund B B
Rohunditerikkad kuusikud
(9050) Elupaigatüübi pindala (ha) 10 10
Elupaigatüübi seisund B B
Soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*)
Elupaigatüübi pindala (ha) 126 126 Pikemas perspektiivis on seatud
eesmärgiks, et peale veerežiimi
taastamist on elupaiga pindala 208 ha. Elupaigatüübi seisund C B
Elupaigatüübi pindala (ha) 566,3 566
70
Siirdesoo ja rabamets
(91D0*) Elupaigatüübi seisund B B Pikemas perspektiivis on seatud
eesmärgiks, et peale veerežiimi
taastamist on elupaiga pindala 570 ha.
71
6. KASUTATUD MATERJALID
Trükised
Andersson, L., Martverk, R., Külvik, M., Palo, A., Varblane, A., 2003. Vääriselupaikade inventuur
Eestis 1999-2002. Regio AS. Tartu.
Eesti Ornitoloogiaühing, 2011. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava 2012-2016. Tartu.
Eesti turbavarud, 1992. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Kink, H., Andresmaa, E. 1995. Sood veesäilitusaladeks. - TA Toimetised. Geoloogia 44, 3,
197198.
Kohv, M. 2013. Märgalade taastamiskavad. Eestimaa Looduse Fond. Tartu.
Leivits, A. 2005. Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi “Eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire” projekti "Madalsoode ja rabade linnustik" 2005. aasta lepingu nr
T5062PKPK05/EPKPK048305 täitmise lõpparuanne. Nigula Looduskaitseala
Administratsioon.
Mesipuu, M. 2010. Virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum (L.) SW.) kaitse tegevuskava
2010-2019.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus.
Orru, M., Shirokova, M., Veldre, M., Ramst, R. 1986. Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsngulis-
hinnanguliste tööde aruanne. Eesti Geoloogiafond. Keila.
Paal & Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond.
Paal, J. 2000. "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikool.
Paal, J. 2004. koostaja. Euroopa väärtuslikud elupaigad Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium.
Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999.
Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti “Eesti märgalade kaitse ja majandamise
strateegia“ aruanne. Eesti Loodusfoto. Tartu.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendi piltidega lisa.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn.
Vellak, K., Ingerpuu, N., Leis, M., Roosma, A. 1996. Andmeid Rongu ja Kodaja sookaitsealade
soontaimede, sammalde ja suursamblike floora kohta. Tartu Ülikool, Zooloogia ja
Botaanika Instituut. Tartu.
72
Viht & Randla, 2002. Metsis. Eesti populatsiooni seisund ja säilimise väljavaated. – Hirundo
Supplementum 5.
Käsikirjad
Birdlife International 2001. Important Bird Areas and potential Ramsar Sites in Europe. Birdlife
International, Wageningen, The Netherlands.
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Ilomets, M. (Vastutav täitja) 2005. Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 4.2 projekt
4.02040107 „Sooserva elupaikade taastamine Põhja-Liivimaa linnualal I etapp“. Ruunasoo
hüdroloogilise seisundi ja toitumistingimuste selgitamine ning taimkatte analüüsid. TLÜ
Ökoloogia Instituut. Tallinn.
Ilomets, M., 1993. Kaitset vajavate soode täiendav nimestik. Tallinn.
Ilomets, M., Truus, L. 2005. Pin/MATRA projekt 2002/014: Integrated Wetland and Forest
Management in the Transborder Area of North Livonia. Leping nr. M/022 ja M/023 Kink, H.
1990. Veeseire kaitsealadel. Nigula Looduskaitseala., 1990. Aruanne GI arhiivis.
Kinks, R. (koostaja) 2013. Valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) kaitse tegevuskava.
Eesti Ornitoloogiaühing. Keskkonnaameti tellimus. Eelnõu. Käsikiri Keskkonaametis
Lode, E. (koostaja) 2005. Piiriülese märgala hüdroloogilise seisundi hinnang ja
taastamispotentsiaali uuring „Integrated Wetland and Forest Management in the
Transborder area of North Livonia. Pin Matra projekt 2002/014.
Riikliku keskkonnaseire kohustuse Nr. 3M-7 linnustiku seire projekti "Soode ja rabade linnustik"
1999. a. lõpparuanne.
Seeberg Kitneaes, K. 2006. Sookuninga (EE) and Northern bog (LV). Harmonizing management
planning for twp transborder Natura 2000 sites.
Timm, U. 2006. Lendorava inventuur
Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis. Kaitsekorralduskava.
Ettekannete tekstid (Internetis kättesaadavad)
Leivits, M., Leivits, A., Roosalu, A. 2007. „ESRI tarkvara ja MGIS kasutamine piirülese
looduskaitse korraldamisel Põhja-Liivimaal“. ESRI päevad 22-25.05 2007.
73
Leivits, M., Leivits, A., Aaviksoo, K. 2008. „ Kesk- ja suuremõõtkavaliste kaugseire-andmete
kasutamine kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundi hindamisel ning muutuste jälgimisel
Nigula looduskaitseala sooelupaikade näitel.“ Seirefoorum 7. november 2008.
Infosüsteemid ja andmebaasid
Linnuvaatleja: www.linnuvaatleja.ee
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) e
– Elurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/ Natura
standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/
Seireveeb (Riiklik keskkonnaseire programm):
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 Lendorava
kaitse:
(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1170786/lendorav_tegevuskava.pdf).
RMK Pärnu maakonna külastuskorralduskava aastateks 2012-2016:
(https://docs.google.com/a/tlu.ee/viewer?a=v&pid=gmail&attid=0.1&thid=13ec2782fd4de19f&
mt=application/pdf&url=https://mail.google.com/mail/u/0/?ui%3D2%26ik%3D3679d1ef1a%26
view%3Datt%26th%3D13ec2782fd4de19f%26attid%3D0.1%26disp%3Dsa):
74
LISAD
Lisa 1. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri
Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 25.01.2006 nr 22
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Sookuninga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) ulatusliku sooala ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka
(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), musttoonekure
(Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus
cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio),
herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni
e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse
(Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse; 3) EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)3, niiskuslembeste kõrgrohustute
(6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude
(6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra
lutra) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli
2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
75
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Lanksaare, Reinu, Tuuliku, Veelikse ja Jäärja
külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal,
välja arvatud sihtkaitsevööndis käesolevas määruses sätestatud juhtudel.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud
arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine eramaal ja telkimine ning lõkke tegemine
õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud mootorita sõidukiga sõitmine teedel ja radadel ning mootorsõidukiga
sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Mootorita sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja radu, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid
ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, poollooduslike koosluste hooldamisel,
liinirajatiste hooldamisel, metsatöödel, põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala vetel on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud
tegevuses.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda
projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
76
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on
keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui
kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 10 sihtkaitsevööndit:
1) Jäärja sihtkaitsevöönd;
2) Kabja sihtkaitsevöönd;
3) Kodaja sihtkaitsevöönd;
4) Raessaare sihtkaitsevöönd;
5) Rakste sihtkaitsevöönd;
6) Rongu sihtkaitsevöönd;
7) Rootsimäe sihtkaitsevöönd;
8) Ruunasoo sihtkaitsevöönd; 9) Sandre sihtkaitsevöönd;
10) Sookuninga sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on liigikaitse, looduse mitmekesisuse ning maastikuilme
säilitamine ja taastamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Rakste, Ruunasoo ja Kabja
sihtkaitsevööndis aastaringselt, 16. septembrist 15. aprillini Raessaare ning 1. augustist 31.
jaanuarini Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja Sookuninga sihtkaitsevööndis,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali
77
kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, kuju, puhastamise viiside, laoplatside rajamise ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
2) rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
3) olemasolevate teede ja sihtkaitsevööndite piirikraavide hooldustööd;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5) Raessaare, Rootsimäe (Jäärja metskonna kvartalis 152), Sandre (Jäärja metskonna kvartalis
172), Rongu (Jäärja metskonna kvartalites 169 ja 191), Kodaja (Jäärja metskonna kvartalites 173–175 ja 88) ning Sookuninga sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 6) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 8)
võõrliikide eemaldamine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise
või rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks Jäärja, Kabja, Kodaja,
Rakste, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis;
4) inimeste viibimine Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja Sookuninga sihtkaitsevööndis
1. veebruarist 31. juulini ning Raessaare sihtkaitsevööndis 1. augustist 15. septembrini, välja
arvatud üldkasutatavatel teedel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavatel teadustöödel ning kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
§ 11. Vajalik tegevus
Kabja, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus,
nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitseeesmärgile.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Sookuninga piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning
taastamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
78
2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 2
punktides 5–8 sätestatut;
3) kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) uute veekogude, sildade ja truupide rajamine;
3) uuendusraie;
4) rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 4) uue maaparandussüsteemi rajamine; 5) pilliroo varumine külmumata pinnaselt.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalik tegevus,
nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine. Poollooduslike koosluste
esinemisalal Matsi maaüksusel on vajalik ülepinnaline heina niitmine üks kord aastas.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrus nr 297 «Sookuninga looduskaitseala kaitseeeskirja
ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1999, 75, 709; 2005, 71, 556) tunnistatakse kehtetuks.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Sookuninga looduskaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a
otsusega nr 26 «Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine» kaitse alla võetud Jäärja metskonna kvartalite 123 ja 140 ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» moodustatud Rongu sookaitseala, Kodaja sookaitseala ja Ruunasoo sookaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 44 hõlmab kaitseala Põhja-Liivimaa linnuala ja punkti 2 alapunktist 385 Sookuninga loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on
79
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuse Jäärja metskonna 1997. aasta planšetti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Nigula Looduskaitseala Administratsioonis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
80
Lisa 2. Sookuninga looduskaitseala, Põhja-Liivimaa linnuala ja Sookuninga loodusala paiknemine
81
Lisa 3. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Elustik
2.1.1.1. Väike-konnakotkas Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb 3
paari väikekonnakotkast.
Pesapaikade ebapiisav
kaitsekord.
1. Kaitsekorra muutmine, mille käigus väike-konnakotka
asustatud pesapaigad ning
kestlikud elupaigad tsoneeritakse
sihtkaitsevööndisse. 2. Iga-aastane väike-
konnakotka pesitsusedukuse
seire.
1. Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb 3
paari väikekonnakotkast. 2. Populatsiooni soodsa
seisundi tagamiseks vajalike
toitumisalade (rohumaade)
seisundi on paranenud, levik
suurenenud. Rohumaade võsastumine ja
metsastumine. Poollooduslike ja püsirohumaade
taastamine ja hooldamine.
2.1.1.2. Suur-konnakotkas Sookuninga looduskaitsealal
on säilinud suur-konnakotkale
sobivad toitumiselupaigad.
Rohumaade võsastumine ja
metsastumine.
1. Poollooduslike ja püsirohumaade taastamine ja hooldamine. 2. Matsi talu rohumaade
hooldamine ning säilitamine
püsirohumaadena.
Sookuninga looduskaitsealal
on säilinud suur-konnakotkale
sobivad toitumiselupaigad.
2.1.1.3. Kaljukotkas
Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
vähemalt kaks paar
kaljukotkast.
Pesitsusaegne häirimine.
1. Liikumispiiranguga ala tähistamine. 2. Järelvalve tõhustamine.
Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks paar
kaljukotkast. Saakloomade arvukuse
vähenemine.
1. Soo- ja soometsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine. 2. Iga-aastane kaljukotka
pesitsusedukuse seire.
2.1.1.4. Kanakull
Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
edukalt kolm paari
kanakulli.
Pesitsusaegne häirimine.
Kaitsekorra muutmine. Piiranguvööndis asuva pesapaiga
tsoneerimine
sihtkaitsevööndisse.
Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
edukalt kaks paari
kanakulli.
82
Toitumisalade kvaliteedi
langus. Soo- ja soometsaelupaikade
loodusliku veerežiimi taastamine.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.5. Must-toonekurg
Sookuninga
looduskaitsealal on must-
toonekurele sobiv
pesitsusmets säilinud 333
ha suurusel alal.
Otsesed ohutegurid puuduvad. Must-toonekure perioodiline
seire, tuvastamaks
võimalikku taaspesitsemist.
Sookuninga looduskaitsealal
on must-toonekurele sobiv
pesitsusmets säilinud 333 ha
suurusel alal.
2.1.1.6. Metsis Sookuninga looduskaitsealal
mängib vähemalt 30
metsisekukke.
Elupaikade degradeerumine.
1. Soo- ja soometsaelupaikade loodusliku veerežiim taastamine.
2. Tagada, et piiranguvööndis metsise pesitsusaegses elupaigas
ei langeks vanametsa osa-kaal (60 a ja vanem mets) alla 50 %.
Sookuninga looduskaitsealal
mängib vähemalt 30
metsisekukke. Väikekiskjate kõrge arvukus.
1. Ulukite lisasöötmise keelustamine. 2. Soovituslik ettepanek, et
ulukite söötmisalasid ei tehtaks
kaitseala piirile lähemale kui 0,5
km.
Pesitsusaegne häirimine. 1. Kaitsealale (loodusalale) ei
planeerita külastusrajatisi.
2.1.1.7. Valgeselg-kirjurähn Sookuninga loodusalal pesitseb
vähemalt 15 paari
valgeselgkirjurähni.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine. Valgeselg-kirjurähnile sobivate
elupaikade säilitamine.
Sookuninga loodusalal pesitseb
vähemalt 15 paari
valgeselgkirjurähni.
2.1.1.8. Laanerähn Sookuninga loodusalal
pesitseb vähemalt kuus
paari laanerähni.
Sobilike pesitsus- ja
toitumisalade vähenemine. Laaneränile sobivate elupaikade
säilitamine.
Sookuninga loodusalal pesitseb
vähemalt kuus paari
laanerähni.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
83
2.1.1.9. Rukkirääk Sookuninga loodusalal
pesitseb vähemalt 35
paar rukkirääku.
Rohumaade hävimine ja
intensiivpõllumajandus.
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine. 2. Olemasolevate püsirohumaade säilitamine. 3. Kultuurmaastikku
rikastavate maastikuelementide säilitamine. 4. Täiendavast maaparandusest hoidumine. 5. Sobivate hooldusvõtete kasutamine. 6. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine. 7. Rukkiräägu perioodiline
seire.
Sookuninga loodusalal
pesitseb vähemalt 35 paar
rukkirääku.
2.1.1.10 Herilaseviu Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
kolm paari herilaseviud.
Rohumaade hävimine ja
intensiivpõllumajandus.
1. Poollooduslike koosluste ja püsirohumaade hooldamine ja taastamine. 2. Kultuurmaastikku rikastavate maastikuelementide säilitamine. 3. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine.
Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
kolm paari herilaseviud.
Pesapaikade hävimine ja
pesitsusaegne häirimine
Tagada, et piiranguvööndis
herilaseviu elupaiga pindala
ühe paari territooriumil ei
langeks alla 30 %.
2.1.1.11. Metsalinnustik
Sookuninga
looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt 4 paari
hallpea-rähni, 4 paari
värbkakku, 5 paari
händkakku, 100 paari
väikekärbsenäppi, 30 paari
laanepüüd. 5 paari
Metsamajanduslik tegevus.
1. Üldtunnustatud
pesitsusaegsest raierahust
kinnipidamine. 2. Võimaluse korral kopra
poolt tekitatud üleujutuste tõttu
surnud puid ei
koristata ja
kopra asurkonda ei
kahjustata.
Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt 4 paari
hallpea-rähni, 4 paari
värbkakku, 5 paari händkakku,
100 paari väike-kärbsenäppi,
30 paari laanepüüd. 5 paari
väike-kirjurähni ja 10 paari
musträhni.
84
väikekirjurähni ja 10 paari
musträhni. 3. Tagada, et
piiranguvööndis säilib piisav
vanametsa (60 a ja vanem mets)
osakaal.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.12 Soolinnustik
Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt
sooloorkulli 1 paar,
mudatildrit 22 paari,
sookurge 10 paari, tetresid 25
kukke, punaselgõgijat 20
paari, punajalg-tildrit 10
paari, hallõgijat 3 paari, rüüta
40 paari, väikekoovitajat 5
paari ja kiivitajat 25 paari,
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt
sooloorkulli 1 paar, mudatildrit
22 paari, sookurge 10 paari,
tetresid 25 kukke, punaselg-
õgijat 20 paari, punajalg-tildrit
10 paari, hallõgijat 3 paari,
rüüta 40 paari, väikekoovitajat
5 paari ja kiivitajat 25 paari,
Soid ümbritseva
kultuurmaastiku kasutusele
võtmine
intensiivpõllumajanduse
viljelemiseks.
1. Taimekaitsevahendite
kasutamise piiramine. 2. Poollooduslike
koosluste ja püsirohumaade
säilitamine ja taastamine.
2.1.1.13 Läbirändel peatuvad
linnud
Sookuninga
looduskaitsealal peatuvad
kevad- ja sügisrändel suur-
laukhani, laululuik ja
rabahani.
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine. Sookuninga looduskaitsealal
peatuvad kevad- ja
sügisrändel suur-laukhani,
laululuik ja rabahani. Rohumaade võsastumine ja
metsastumine.
1. Poollooduslike ja
püsirohumaade taastamine ja
hooldamine. 2. Maaviljeluses
taliviljakasvatuse või
püsirohumaade eelistamine
2.1.2.1. Tiigilendlane ja teised
käsitiivalised Sookuninga looduskaitseala
tiigilendlase asurkonna Metsamajanduslik tegevus.
Raietööde käigus jäetakse alles
vanad õõnsustega puud. 1. Sookuninga looduskaitseala tiigilendlase
85
suurus on vähemalt 10
isendit.
Märgalade kuivendamine. Sooelupaikade loodusliku
veerežiimi taastamine.
asurkonna suurus on vähemalt 10 isendit. 2. Sookuninga
looduskaitseala käsitiivaliste
liigiline koosseis ja levik on
täpsustatud.
2.1.2.2. Saarmas
Sookuninga
looduskaitsealal elab
vähemalt kolm paari
saarmaid.
Ohutegureid ei ole teada.
Sookuninga
looduskaitsealal elab
vähemalt kolm paari
saarmaid.
2.1.4.1. Virgiinia võtmehein
Sookuninga
looduskaitsealal on
vähemalt üks Virgiinia
võtmeheina kasvukoht.
Kasvukoha kinnikasvamine,
tallamine.
1. Kasvukoha mõõdukas
võsatõrje. 2. Kasvukoha seire. 3. Kaitsekorra muutmine..
Virgiinia võtmeheina nimetamine
kaitse-eesmärgiks.
Sookuninga looduskaitsealal
on vähemalt üks Virgiinia
võtmeheina kasvukoht.
2.1.4.2. Sagristarn Sookuninga looduskaitsealal
on vähemalt üks sagristarna
kasvukoht.
Sooelupaikade kuivendamine
ja turba võtmine. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
on vähemalt üks sagristarna
kasvukoht.
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.4.3. Õrn tarn
Sookuninga
looduskaitsealal on
vähemalt üks õrn tarna
kasvukoht.
Soostuvate ja soo-lehtmetsade
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
on vähemalt üks õrn tarna
kasvukoht.
2.1.6.1. Lepa-kärbseseen
Sookuninga
looduskaitseala on
vähemalt üks
lepakärbseseene
kasvukoht.
Ohutegureid ei ole teada.
Sookuninga looduskaitseala
on vähemalt üks lepa-
kärbseseene kasvukoht.
Elupaigad
86
2.2.1. Huumustoitelised
järved ja järvikud (3160)
Sookuninga
looduskaitsealal on elupaik
huumustoitelised järved ja
järvikud säilinud vähemalt
56 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
Rabaservades
toimivate
kuivendussüsteemide
kuivendav mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
on elupaik huumustoitelised
järved ja järvikud säilinud
vähemalt 56 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
2.2.2. Jõed ja ojad (3260)
Sookuninga looduskaitsealal
on elupaik jõed ja ojad säilinud
vähemalt 1,5 km lõigul,
seisundiga vähemalt C
(arvestatav).
Jõesängi puhastamine ja
süvendamine.
Mitte süvendada ega
puhastada kraavitatud
jõeosasid, lastes loodusliku
arengu tulemusena jõesängil
looduslikumaks kujuneda.
1. Sookuninga
looduskaitsealal on elupaik jõed ja ojad säilinud vähemalt 1,5 km lõigul, seisundiga vähemalt C (arvestatav). 2. Elupaiga seisundi
paranemine loodusliku arengu
tulemusena. Olemasolevate
kuivendussüsteemide hooldus.
Kuivendussüsteemide
hooldamisel rajada
kogumiskraavidele setebasseinid.
2.2.3. Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
Sookuninga looduskaitsealal on
elupaigatüüp liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal säilinud
vähemalt 180 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B (hea).
Poollooduslike koosluste
hooldamise (majandamise)
lõppemine.
Poollooduslike koosluste
hooldamine ja taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
on elupaigatüüp liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal
säilinud vähemalt 180 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.4. Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510)
Sookuninga looduskaitsealal
on elupaigatüüp aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud säilinud vähemalt 29,6
ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
Poollooduslike koosluste
hooldamise (majandamise)
lõppemine.
Poollooduslike koosluste
hooldamine.
Sookuninga looduskaitsealal
on elupaigatüüp aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niidud
säilinud vähemalt 29,6 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.7. Raba (7110*) ja
nokkheinakooslused
(7150)
Raba elupaik esineb vähemalt 1515 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea)
Rabasid ümbritseva
kraavivõrgu ja labidaturba
karjääride jätkuv kuivendav
mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Raba elupaik esineb vähemalt 1515 ha suurusel alal,
seisundiga A (väga hea).
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
87
2.2.8. Rikutud kuid
taastumisvõimelised
rabad (7120)
Rikutud kuid
taastumisvõimeliste rabade
elupaik on osaliselt asendunud
raba 7110* elupaigatüübiga
ning rikutud rabade pindala on
vähenenud 100 hektarini.
Rabasid ümbritseva
kraavivõrgu ja rabasse
kaevatud kraavide
jätkuv kuivendav mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Elupaiga pindala (161 ha) ei
ole suurenenud ning seisund on
taastamistegevuste tõttu
paranemas.
2.2.9. Siirde- ja õõtsiksood
(7140)
Sookuninga looduskaitsealal
esineb siirde- ja õõtsiksood
elupaik vähemalt 54 ha,
seisundiga vähemalt B
(hea).
Rabasid ümbritseva
kraavivõrgu jätkuv kuivendav
mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
esineb siirde- ja õõtsiksood
elupaik vähemalt 54 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.10. Vanad loodusmetsad
(9010*)
Sookuninga looduskaitsealal
esineb vana loodusmetsa
elupaik vähemalt 225 ha,
seisundiga vähemalt B
(hea).
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
esineb vana loodusmetsa
elupaik vähemalt 225 ha,
seisundiga vähemalt B (hea).
2.2.11. Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
Sookuninga looduskaitsealal
esineb rohunditerikka
kuusiku elupaigatüüp
vähemalt 10 ha, seisundiga
vähemalt B (hea).
Ohutegureid ei ole teada.
Sookuninga looduskaitsealal
esineb rohunditerikka
kuusiku elupaigatüüp
vähemalt 10 ha, seisundiga
vähemalt B (hea).
2.2.12. Soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
Sookuninga looduskaitsealal
esineb soostuvate ja
soolehtmetsade elupaik
vähemalt 208 ha, seisundiga
vähemalt B (hea).
Elupaika läbiva kraavivõrgu
jätkuv kuivendav mõju. Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
esineb soostuvate ja
soolehtmetsade elupaik
vähemalt 126 ha, seisundiga
vähemalt C (rahuldav).
2.2.13. Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*)
Sookuninga looduskaitsealal
esineb siirdesoo- ja
rabametsa elupaik vähemalt
570 ha, millest 420 ha on
seisundiga vähemalt B (hea).
Rabaservades olevate
kraavide ja vanade
turbakarjääride kuivendav
mõju.
Loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sookuninga looduskaitsealal
esineb siirdesoo- ja rabametsa
elupaik vähemalt 566 ha,
millest 360 ha on seisundiga
vähemalt B (hea).
Üksikobjektid
88
2.3.1. Rehemetsa tamm Rehemetsa tamme
kasvamine looduslikku
arengurada mööda.
Rehemetsa tamme seisundi
halvenemine. Meetmeid ei ole võimalik
rakendada. Rehemetsa tamme kasvamine
looduslikku arengurada mööda.
2.3.2. Uue-Kabja rändrahn Uue-Kabja rändrahnu säilimine
ja kivi ümbrus on
heakorrastatud.
Uue-Kabja rändrahnu ümbruse
võsastumine.
1. Regulaarne kivi ümbruse korrastamine. 2. Kaitsealuse objekti
tähistamine.
Uue-Kabja rändrahnu säilimine
ja kivi ümbrus on
heakorrastatud.
89
Lisa 4. Sookuninga looduskaitseala elupaigatüübid
90
Lisa 5. Ettepanek Sookuninga looduala kaitse-eesmärkide ja Natura andmebaasi muutmiseks
Tabel 1. KKM-i esitatav ettepanek standardandmebaasis elupaigaandmestiku muutmiseks
Loodusala
kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus Loodus- kaitseline
seisund
Üldhinnang Esindus-
likkus Loodus-
kaitseline
seisund
Üldhinnang
EE0040369
Sookuninga loodusala
6270 59 C C C 180 hea B B B
2012-2013 aastal viidi läbi
täiendav elupaikade
inventeerimine. Elupaiga pindala
suurenes.
6430 1,8 C C C 0,9 hea B B C
Ala regulaarse niitmise
tulemusena on elupaigast
kujunenud liigirikka aruniidu
elupaik. Täpsustatud inventuuri
käigus on niiskuslembese
kõrgrohustu elupaik ümber
hinnatud elupaigatüüpi
liigirikkad aruniidud lubjavaesel
mullal (6270*). Elupaigatüüp
liigirikkad aruniidud lubjavaesel
mullal omab kõrgemat
looduskaitselist väärtust kui
elupaik niiskuslembesed
kõrgrohustud.
6510 − 29 hea B B B
2012-2013 aastal viidi läbi
täiendav elupaikade
inventeerimine. Elupaik on
oluline kaitsealuste
91
linnuliikide elupaik
(rukkirääk).
6530* 5,7 C C C − hea
Täpsustaud inventuuri käigus on
need alad inventeeritud
ulatuslikumate niidualade
koosseisus elupaigatüübina
6270*. Puisniite klassikalisel
kujul ei leidu, seetõttu tuleb
kaitse-eesmärkide hulgast välja
arvata.
Loodusala
kood Loodusala
nimi
Natura 2000 loodusalade standard-andmebaasi
andmestik Uus andmestik
Põhjendused
I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
I lisa.
Elupaigatüübid Ala hinnang
Kood Katvus
[ha]
A|B|C|D A|B|C Katvus
[ha] Andmete
kvaliteet
A|B|C|D A|B|C
Esindus-
likkus
Loodus- kaitseline
seisund Üldhinnang
Esindus-
likkus
Loodus-
kaitseline
seisund Üldhinnang
EE0040369
Sookuninga loodusala
7110 1860 A A A 1522 hea A A A
2008. aastal läbi viidud
sooelupaikade inventuuri ning
kaitsekorralduskava
ettevalmistustööde käigus
täpsustatud elupaiga pindala on
1522 ha. Osa raba elupaigast
inventeeriti ümber rabametsa
elupaigaks ning raba elupaigast
eraldati rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade
elupaik. Osa raba elupaigast
inventeeriti ka siirdesoo ja
õõtsiksoo elupaigaks.
92
7140 0 54 hea B B B
2012.-2013. aastal viidi läbi
täiendav elupaikade
inventeerimine. Elupaik oli
eelnevalt arvatud raba elupaiga
koosseisu.
9010 93,9 A A A 225 hea B B B
Elupaiga pindala on suurenenud
tänu täiendavatele inventeeritud
aladele. Elupaiga üldine seisund
on langenud, kuna täiendavalt
inventeeritud metsade seisund on
madal.
9050 5,9 A B A 10 hea
2012.-2014. aastal viidi läbi
täiendav elupaikade
inventeerimine. Elupaik
fikseeriti eelnevalt
inventeerimata alal.
91D0 129 A A A 570 hea B B B
Elupaikade täiendaval
inventeerimisel suurenes elupaiga
pindala peamiselt rabaserva
metsade arvel, mis eelnevalt olid
inventeeritud raba elupaiga
koosseisu, kuid osutusid
rabametsaks.
93
Lisa 6. Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduslikud tööd
94
Lisa 7. Metsamajanduslike tööde reguleerimise üldised põhimõtted
Sookuninga looduskaitsealal
Käesolevas lisas ära toodud põhimõtted on aluseks kaitseala valitsejale kaalutlusotsuse tegemisel. Need põhimõtted käivad samuti tegevuste kohta, mis ei vaja kaitseala valitsejaga kooskõlastamist. Sellisel juhul on alljärgnevad põhimõtted soovituslikud ning nende järgimine aitab kaasa kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Sookuninga looduskaitseala on tsoneeritud kümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Metsade majandamine on lubatud ainult piiranguvööndis. Sihtkaitsevööndis on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile.
1. Metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile on lubatud
1.1. Rakste, Ruunasoo ja Kabja sihtkaitsevööndis aastaringselt.
1.2. Raessaare sihtkaitsevööndis 16. septembrist 15. aprillini.
1.3. Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja Sookuninga sihtkaitsevööndis 1.
augustist 31. jaanuarini.
2. Raessaare, Rootsimäe, Sandre, Rongu, Kodaja ja Sookuninga sihtkaitsevööndis on lubatud
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.
3. Kabja, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis on lubatud poollooduslike koosluste ilme
ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
4. Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine
ning taastamine.
5. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie.
6. Tagamaks kaitseala kaitseväärtuste säilimine on kaitseala valitsejal soovitav piiranguvööndis
uuendusraie lubamisel arvestada alltoodud tingimustega:
6.1. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks raiete käigus alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
6.2. Raiete tegemisel piiranguvööndis on soovitav, et üle 60 aasta vanuse metsa osakaal
ei tohi jääda väiksemaks kui 50%.
6.3. Raieks puude valikul puuliikidest üldjuhul ühtki ei eelistata ega looda puuliigile eelistingimusi (välja arvatud laialehised puuliigid, tavalisest erineva kujuga ning liigina või looduse üksikobjektina kaitstavad puud ja põõsad). Kasvukohale looduslikult sobimatu puuliigiga rajatud kultuurpuistus võib kasvukohale looduslikult sobivatele puuliikidele eelistingimusi luua ja sobimatu puuliigi valdavalt välja raiuda. Halli-lepa raiet endistelt põllumajandusmaadelt üldjuhul ei piirata.
6.4. Puurindest ühe puuliigi või vanuserühma täielik väljaraie ei ole lubatud. Ei raiuta üle
140 aastaseid okaspuid, üle 120 aastaseid kõvalehtpuid ja üle 100 aasta vanuseid
pehmelehtpuid.
95
6.5. Ei raiuta suurematele lindudele pesitsemiseks sobivaid haralisi puid, põlispuid endistel taluasemetel, õunapuid, pihlakaid. Kasvama jäetakse erinevas vanuses puid vahekorras, mis tagab pideva ja ühtlase puude loomuliku suremuse ja puistu loodusliku uuenemise.
7. Poollooduslike koosluste hooldamisel teostatavad raied peavad reeglina piirduma võsa raiega ja
kraavi kallastele kasvanud puuribade raadamisega. Metsast rohumaade taastamist ei toimu.
8. Kopra üleujutusaladel surnud metsa ei koristata, välja arvatud külastusobjektide ja teede
vahetus naabruses külastajate ja rajatiste ohutuse tagamiseks, ohtlikke puid likvideerides.
9. Raied on soovitav teha sügis-talvisel ajal külmunud pinnase ja lumekatte olemasolul. Metsamaterjalide kokkuveoteid ei rajata või rajatakse ebakorrapäraselt ja looklevalt jälgides looduslikke võimalusi. Raiejäätmeid üldjuhul ei põletata.
10. Sookuninga looduskaitsealal, olenemata kaitsevööndist, asuvate metsateede, -radade ja külastusobjektideni viivate teede ja loodusradade hooldamise peamiseks eesmärgiks on tagada kaitsealal liikujate ohutus. Hooldustööde läbiviimisel on soovitav lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
10.1. Hooldustööde käigus likvideeritakse ohtlikud puud kuni 5 m kauguselt tee (raja) servast. Erivajadusel likvideeritakse ohtlikud puud rajast kaugusel, mis vastab kuni ½ metsa kõrgusest, eesmärgiga tagada metsateedel (-rajal) liikujate ohutus. (Rajast kaugemal kui 5 m asuvad üksikud likvideerimist vajavad puud võib langetada rajast eemale ja jätta metsa alla).
10.2. Hooldustööde käigus raiutud võsa ja puitmaterjal ei tohi risustada metsateede, - radade ja loodusradade ümbrust ja maastikuvaateid. Raiejäätmed tuleb radade vahetust ümbrusest likvideerida. Hooldustööde teostamisel kahjustada saanud teed ja rajad tuleb korrastada, likvideerides metsa väljaveost tingitud pinnasekahjustused.
10.3. Üksikuid murdunud puid, mis ei ohusta külastajaid, ei koristata.
11. Raied või metsamaterjalide koondamine ei ole lubatud lindude pesitsusperioodil ja
käsitiivaliste sigimisajal 15. märtsist kuni 1. juulini, metsise elupaikades 1. veebruarist 31.
augustini.
12. Kinnistute piirisihid on piiranguvööndis lubatud raiuda kuni üks meeter laiad, mis on
piirinaabrite piirisihi lubatud laius kokku. Piirisihtidele ei rajata metsamaterjalide
koondamisteid.
96
Lisa 8. Kaasamise materjalid
Lisa 8.1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskavade koostamise I kaasamiskoosoleku protokoll
PROTOKOLL
Toimumise aeg: 17. juuli 2012.
Toimumise koht: Nigula looduskaitseala keskus
Koosoleku algus: 16.00
Koosoleku lõpp: 17.00
Koosoleku juhataja: Meelis Suurkask
Koosoleku protokollija: Kairi Sepp
Osalejad: /lisatud osalejate nimekiri/
Laimdota Truus - TLÜ Ökoloogia Instituut
Kaja Kübar – FIE
Enn Vilbaste – FIE
Mati Ilomets - TLÜ Ökoloogia Instituut
Murel Merivee – Keskkonnaamet
Heiki Ärm – RMK Pärnumaa Metskond
Meelis Suurkask – Keskkonnaamet
Kairi Sepp –TLÜ Ökoloogia Instituut
Agu Leivits - Keskkonnaamet
Raimo Pajula – Eesti Märgalade Ühing
Päevakord:
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitseväärtuste, kavandatava
kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitseväärtuste, kavandatava
kaitsekorralduskava põhimõtete ja tegevuste tutvustamine.
Raimo Pajula – Andis ülevaate kaitsekorralduskava olemusest, struktuurist ja seostest kaitseeeskirjaga. Tutvustas planeeritavate tegevuste kava ja prioriteete ning kaitsekorralduskava valmimise ajakava.
97
2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava
planeeritavate tegevuste arutelu.
Meelis Suurkask: Kaitsekorralduskava koostamise raames läbiviidavate inventuuride korral tuleb
ka null-elupaiga kohta teha üldine märkus, et millega on tegemist.
Enn Vilbaste: Endiseid inventeeritud alasid on kobraste tõttu hävinud, need tuleks fikseerida.
Heiki Ärm: Nigula põhja osa on 2012 aasta alguses takseeritud.
Agu Leivits: Kobraste plussid-miinused kirja. Kuna piirkonnas on rohumaade puudus, siis niidu
elupaigaks sobimatud alad kontrollida, kas sobivad rohumaade hulka.
Enn Vilbaste: Teine prioriteetne teema on teed ja rajad, kes peab tagama objektidele juurdepääsu.
Agu Leivits: Kavas võiks olla ka loodusharidus, praegu käib haldusosakonna alla.
Enn Vilbaste: Erametsades on elupaiku hävinud, nt Ruunasoo servas. Pool-looduslikud kooslused
on samuti kadunud.
Meelis Suurkask: Kaitsekorralduskavas on soovituslik kaardistada rohumaaalad, mis peavad
rohumaadena säilima.
Enn Vilbaste: Kuidas käsitletakse kaitsekorralduskavas kultuuripärandit?
Murel Merivee: Kultuuripärand saab olla madala prioriteediga. Looduskaitsealal kultuuripärand ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks. Rahvuspargi moodustamise algatus peab tulema „alt“ poolt, Keskonnaamet seda ei saa teha. Meelis Suurkask: Kui vahepeal toimuvad muudatused ja on vaja, siis kaitsekorralduskava saab
parandada. Iga kaitsekorralduskava vaadatakse viie aasta pärast üle ja vajadusel viiakse sisse
parandused.
Murel Merivee: Kui kaitseeesmärgid ei ole korrektsed, siis lähtutakse reaalsest olukorrast.
Rahvuspargi idee tuleb sisse kirjutada.
Enn Vilbaste: Kes moodustab ja hoolitseb pühapaikade eest? Sookuninga alale jäävad pühapaigad
on Riigimaal. Ümbermatmata metsavennad, ca 20 inimest. Sõjahaudade Liit ütleb, et on
kultuuripärand.
Meelis Suurkask: Kogukonna põhimõte.
Agu Leivits: Vastu kaitseala on riigimaa, mis võiks jääda puhvriks.
Meelis Suurkask: Esitada kaardikiht, kus karjatada, kus niita. Ka esitada peatükk, kus
analüüsitakse eelmist kaitsekorralduskava.
Agu Leivits: Boreaalsel seminaril oli teemaks. Kui niiduelupaigale ei vasta, vastab rohumaade
elupaigale.
Enn Vilbaste: Kuivendussüsteemide taastamine on lubatud.
Agu Leivits: Oleneb sellest, kas on reguleeritud või ei.
Enn Vilbaste: Teine prioriteetne teema on teed ja rajad, kes peab tagama objektidele juurdepääsu.
Kes peab tagama objektidele juurdepääsu?
Heiki Ärm: Teel ei ole omanikku praegu.
98
Murel Merivee: Kavasse sisse kirjutada vajalike teede korrastamine, kuid Keskkonnaamet ei tee
seda. Üldjuhul on kaitseala taristu korraldamine RMK ülesanne.
Laimdota Truus: Sookuninga looduskaitsealal on palju metsa, mis ei ole Natura elupaigad.
Murel Merivee: Käsitleda linnuala metsadena. On üritatud tekitada tervikut.
Enn Vilbaste: Lahemaal lastakse raiuda praegu. 10 ha lageraieid.
Heiki Ärm: Kui kaitse-eeskiri lubab – kui on piiranguvööndis. Siinkandis ei õnnestu.
Murel Merivee: Uus metsise tegevuskava valminud. Piloottöid tuleb kuhugi planeerida.
Agu Leivits: Sookuninga serv on ELFi poolt planeeritud (M. Kohv).
Enn Vilbaste: Võõrpuuliigi katsealal. Mis saab võõrliikidest kaitseala sees (lehised)?
Agu Leivits: See ei ole probleemiks, ei ole invasiivsed liigid.
Enn Vilbaste: Karjäärid ürgmetsakvartalis? Ka turbakarjäärid?
Murel Merivee: Kaitserežiimiga on nende alade majandamine peatatud.
Agu Leivits: Liiva-kruusakarjäärid on liikide hot-spot.
Laimdota Truus: Mida arvate pool-looduslike niitude olukorrast?
Enn Vilbaste: Pool-looduslikke niite on puudu.
Agu Leivits: Tuleb maaomanikke motiveerida, mitte sundida.
Heiki Ärm: Kui lepingud on peal, siis on raske muuta.
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Koosoleku juhataja: Koosoleku protokollija:
Meelis Suurkask Kairi Sepp
99
Lisa 8.2. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitsealade kaitsekorralduskavade koostamise II kaasamiskoosoleku protokoll
PROTOKOLL
Toimumise aeg: 24. juuli 2013.
Toimumise koht: Nigula looduskaitseala keskus
Koosoleku algus: 15.00
Koosoleku lõpp: 17.30
Koosoleku juhataja: Meelis Suurkask
Koosoleku protokollija: Laimdota Truus
Osalejad:
Meelis Suurkask - Keskkonnaamet
Maidu Siim – FIE
Heiki Ärm – RMK Pärnumaa
Mati Ilomets – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Raimo Pajula – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Laimota Truus – MTÜ Eesti Märgalade Ühing
Enn Vilbaste – FIE
Kaja Kübar – FIE
Malle Mägi – Massiaru POÜ Mart
Ruul – Massiaru JS.
Päevakord:
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava tutvustamine.
2. Arutelu.
1. Nigula looduskaitseala ja Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava tutvustamine.
Meelis Suurkask: avasõnad; tutvustab Nigula ja Sookuninga kaitsekorralduskavade (KKK)
koostamise eesmärke, annab sõna Mati Ilometsale.
Mati Ilomets: tutvustab Nigula ja Sookuninga looduskaitsealade kaitsekorralduskavasid. Selgitab
kaitsekorralduskavade koostamise põhimõtteid –– Rabast ei saa põllumaad ega ka metsamaad.
Kaitsealal on oluline looduslike protsesside toimimise tagamine. Kraavitamisega on suurtel aladel
100
looduslik areng takistatud, kraavide võimaliku sulgemisega püütakse seda tagasi saada. Nigulas on
38,2 km kraave, taastamisala suurus on 616 ha. Näitab kaarti suletavate kraavidega.
Kraavitamise tulemusel on puude kasv edenenud, mis ei ole rabadele iseloomulik, ei ole seal metsa
vaja – need mis kraavi ja raba vahel, tuleks maha võtta.
2. Arutelu
Nigula looduskaitseala
Enn Vilbaste: Rannametsa jõgi on väljavoolu koht, Tuuliku maaparandusobjekt on praegu
renoveerimisel, Massiarus toimuvad samuti tööd maaparandusobjektil. Kuidas tagatakse rabade looduslik veerežiim. Meelis Suurkask: KKK’s kraavid suletud või suletavad. ELF’i talgutel kraavide sulgemine oli
ühiskondlik tegutsemine. KKK’ga määratakse, kas kraavid lähevad kinni.
Enn Vilbaste: Kui kinni paneme, uputame Kasepeaksi tagumised niidud. Vaja on reguleerida väikeulukite arvu, et kaitsta maaspesitsevaid linde. Kährikud jt on leidnud kopratammides endile head elukohad, see ohustab linde. Kaja Kübar: Kui palju on kaitseala valitseja esitanud ulukite arvukuse reguleerimiseks taotlusi?
Mati Ilomets: Kas on mõtet hoida Kasepeaksi niite?
Enn Vilbaste: Kultuuripärandit ei saa välja visata; kiviaiad, kivikuhjad, kõik on alles.
Laimdota Truus: Keskkonnaameti soovitus on jätta Kasepeaksi niidud maha.
Kaja Kübar: Piirkondlikult on oluline, neid on võimalik hoida. Tee tuleb teha sõidetavaks.
Enn Vilbaste: Nigula on loodud soode ja metsade kaitseks. Haavapeaksilt tulevat kraavi ei tohi
kinni panna. Lubada vaid soo pealt tulevate kraavide sulgemist, eesvoolud tuleb jätta rahule.
Kasepeaksi on madalam kui soo, nii kui hakatakse torkima, upub ära.
Mati Ilomets: Kõigi tegevuste ette tehakse projekt.
Enn Vilbaste: Puzupe jõge ei tohi torkida. Haavapeaksi, Struupa (Puzupe) – kui kraavid kinni
panna, kõik upub.
Mati Ilomets: See mets on kõdusoostuv.
Enn Vilbaste: Miks me tahame tekitada juurde raba, hoopis vana metsaga oleme hädas.
Haavapeaksil on praegu vana laialehine mets.
Mati Ilomets: Struupa, mis sellest saab?
Kaja Kübar: Vana talukoht, vajalik hooldamine. Juurdepääsutee tuleb korrastada. Rabaserva
võiks lahti raiuda - seal noor männik. Pool-looduslike lõpul on kiviaed, kaseriba ja männik. Selle
puistu võiks maha võtta.
Enn Vilbaste: Struupas pool-looduslikud kooslused, taastada vana tee Ene hoovi, panna uus truup,
sellest ida pool olevad teed korda teha.
Enn Vilbaste: Kasepeaksi idapoolne osa on praegu niitmata, teetruup tuleb korda teha.
Kaja Kübar: Struupa tee otsas on pisikesed tükid, nendega ei tasu mässata.
Enn Vilbaste: Rukkiräägule on ikkagi olulised, kui põldude mürgitamine hoogu läheb, on neil,
kuhu põgeneda. Teise tüki võib ära unustada.
Tükk, mis praegu müügis – tuleb lätlane.
101
Enn Vilbaste: Kolbergi SKV’s laiendada, kuivendada, praegu pool-loodulike toetus peal. On
jätkuvalt riigi omandis, tuleb üle RMK,le.
Meelis Suurkask: Seda saab teha PRIA toetusega, KKA ei hakka taastama.
Mati Ilomets: Kolbergi all oli ilus, nüüd kasvab metsa. Jätkuvalt riigi omandis, tulevad üle
RMKle. Malle toimetab. PRIA’st taotletakse toetusi. Võsastunud.
Eraldi tükk: keegi on ostnud ära Kolmearu – osteti sel kevadel.
Edasi kaks väikest talukohta, seal kasvab palju käpalisi. On tugevasti võsastunud. Kui
perspektiivne on?
9000 ha on õhus,
Mati Ilomets:. Vaatame põhjapoolse osa kraave. See 3-haruline. Majakoht 3 haru peal.
Eraomaniku huvi.
Enn Vilbaste: Panete kinni loodusliku oja? Mõjutab oluliselt Lemmejõe veestikku.
Meelis Suurkask: Natura jõe peal tuleb paisutada. Kui midagi tehakse tuleb projekt teha.
Mati Ilomets: Haavapeaksi mets on sekundaarne. On küll 100-aastane. Niipea kui puud
hukkuvad, kaob. Vasak haru on looduslikum, keskmine mitte eriti.
Kaja Kübar: Haavapeaksist Salupeaksini liikumine – seal on loomade liikumisteed.
Mati Ilomets: Kraavide sulgemiseks peab koostama projekti.
Meelis Suurkask: Põhiküsimus on see, et kui praegu kraave kinni ei pane, on varsti kõdusoomets.
Mati Ilomets: Läänepoolne. On 2 kraavi, üks läheb mööda põlluserva, seda ei puutu. Ära tuleks
lõpetada rabaäärse kraavi kaudu kuivendamine.
Meelis Suurkask: Kraavid, mis rabast välja tulevad, kuivendavad edasi.
Mati Ilomets: Kraavist raba poole kasvab kõrge mets, see tuleb maha võtta. Ka reservaadis
planeerime töid, see ei ole reservaadi vaid kraavi viga. Kraavi ja nõlva vahel tuleb suuremad puud
maha võtta 10-20 m laiusel ribal, et rabanõlv saaks funktsioneerida rabanõlvana, mitte kuivendava
kõdusoona.
Mati Ilomets: Põhjaotsa põhjatipus on (oli) Erast Pamasto seireruut metsas, teine üle peaksi.
Üldine arutelu: Kopra tegevusest kaitsealal – kobras on uputanud metsaelupaiku.
Enn Vilbaste tuletab meelde Kaili Viilma tööd metsade kohta. Vaigutusmännik 1-vabariigi aegne.
Kuusk I rindes.
Mati Ilomets: Nigula lõunaots. Kas on elupaik? Struupa servas – Kasepeaksi on liival, selle peal 3
m turvast. Kagutipp võiks olla potentsiaalne elupaik.
Enn Vilbaste: Järvest Tuuliku poole oja ääres: 230 a vana must lepp ja tema järglased. Enne
Tuulikule väljaminekut piiri ääres – vana mets musta lepaga on elupaik.
Kaja Kübar: Kas järve ääres on Natura elupaigad?
Enn Vilbaste: Vanad valged lepad.
Õpperada.
Mati Ilomets: Keskkonnaamet plaanib õpperada säilitada ainult osaliselt. See ei ole hariduslikult
ega emotsionaalselt mõistlik. Tuleks taastada terves pikkuses. Teha laiemaks. On keskus.
Õpperada ja keskus siduda. Järveäärse torni nihutamine.
102
Enn Vilbaste: Miks metsaseire, sademekeemia seire, jahiulukite seire puuduvad?
Keskkonnaagentuuri seire on keskkonnaagentuuri teema – jahindusnõukogus otsustatakse. See on
kõrgem pilotaaz. .
Heiki Ärm: Väikeulukid on maaomaniku korraldada.
Mart Ruul: Jahimeestele on oluline ulukite arvukuse reguleerimine. Teed on korrast ära.
Enn Vilbaste: Jahimehed ei tohi kaitsealal maastikusõidukiga sõita. Teed on kinni. Truubid on
katki.
Enn Vilbaste: Päästeamet nõudis evakuatsiooni plaani. Tuleb teha korralist hoolet. Teed ja rajad
on päikesetõusust päikeseloojanguni liigutavad. Teed kasutavad igasugused huvigrupid.
Paviljoni minek: ei saa sisse sõita.
Enn Vilbaste, Meelis Suurkask: Kommunikatsioonid peavad olema korras. Kui avalik tee on
sihtkaitsevööndis, peab ikkagi olema hooldatud.
Ulukite toitmiskohtade likvideerimine.
Heiki Ärm: Kaitsealal on ulukite söötmine keelatud. Samas piirkonnas põllumees kasvatab vilja,
kui jahimees toob törtsu vilja metsa, on pahandus majas.
Mati Ilomets: Siin selge piir. Söötmine tuleb kaitsealalt välja viia.
Heiki Ärm: Väikekiskjate ohjamine. Kust võimalik küttida?
Meelis Suurkask: Nigula ja Sookuninga on nii väikesed kaitsealad, et saab küttida servas.
Looduskaitsealal jahipidamist ei tohi olla.
Enn Vilbaste: Toitmine, lisatoitmine. Vaja vahendeid ja finantse. Siin ei ole vaja midagi lisada.
Planeerida järk-järgulisena.
Meelis Suurkask: Torn võib olla. Valitseja loal looduskaitselisel põhjendusel.
Piiritähised.
Enn Vilbaste: Välibaas. Kehtib kohustus anda seda Läti teadlastele. Põhja-Liivi ...
Järveäärne paviljon. Paviljoni ümbrus korda teha. Ekspositsiooni säilitamine? Paviljonist on
ekspositsioon viidud Soomaale.
Detailplaneeringud on kehtestatud bussipeatusteks. Nüüd neid enam ei arvestata?
Sookuninga looduskaitseala
Enn Vilbaste: Teetamm on kobraste poolt auklikuks uuristatud.. Kraavide sulgemisel ei tohiks
tammidega tulla teeni. Teha kaskaadpaisudega.
Järgmine sama. Ambojast põhjapoole eramaa.
Sambla oja – voolab osaliselt maa all. Sookuninga põhjaosa – ei ole mõtet lompi teha, kui
Lätipoolne osa on kuivendatud. Metsise mänguala – tõsta veetase, et märjem oleks, et võsa ei
tuleks.
Metsis mängib kiirena ümber oma pesitsusala. Mängualal on vajalikud haab, kask.
Meelis Suurkask: Kui kõdusoomets on 120 a vana siis on see väärtus omaette.
Enn Vilbaste: Rongu ürgmets jätke rahule.
103
Enn Vilbaste: Põhja- ja idaservas võib kraavid kinni panna. Idaservas ei ole mõtet.
Metsanduslikud katselapid – kas on mõtet säilitada?
Sookuninga SKV edela-loodenurgas on kuusikuid raiutud.
Rootsimäe SKV musta lepa mets – see on Uudo Timmi meelispaik. Sellest E pool – (punase metsa
kõrval) on veel väärt mets.
Sandre skv vana tee Lätti.
Konikumetsast lõunas on musta lepa lodu!
Rakstesse läheb kivisillutisega tee Raessaarest.
Ruunasoost lõunas niidutükid ühendada suuremaks. Vt
Saarde valla turismiobjektid.
Enn Vilbaste: Jahiulukite seire lisada kavasse – on olema juba 1960ndatest. Kaitseala valitseja
peaks tellima seire.
Raiuda kraavikaldaid lagedaks, et ohjata kobrast!!!
Must toonekurg vajab lagedaid kraavikaldaid.
Mati Ilomets: Sookuninga looduskaitsealal on101 km kraave. Ruunasoost edelas – osa on
riigimaa; kagus: kõik on kinni kasvanud.
Meelis Suurkask: Võiks teha kaskaadtammid.
Raimo Pajula: Peaks plaanima lätlastega koos.
Enn Vilbaste: Eramaad kuni kanalini. Lõunaotsas ka eramaad. Läti poolel on kõva metsakuivendus. Meil kraavide kinnipanemine ei anna midagi, kui lõunast kuivendatakse. Kõdukoralljuur on kadunud. Soo põhjaots jätta kuivendusest välja. Väärt tammedega koht.
Reiu jõgi - ?
Reiust risti kraavid: Idapoolne eramaadel. Läti kuivenduse mõju ja Eesti sood suurt ei päästa jätta
rahule
Vahesoost läänes käivad maaparandustööd. Kruusakarjäärist tugev joon rabaserva? Eramaad vahel,
metsavallid adraga sirgeks teha ... – jätta rahule.
Sihikraav Sandre onnini. Jätta rahule.
Järgmine pusa – turbavõtukohad.
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Koosoleku juhataja: Koosoleku protokollija:
Meelis Suurkask Laimdota Truus