| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/2287 |
| Registreeritud | 04.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
KINNITATUD
Keskkonnaameti
27.01.2016
käskkirjaga nr 1-4.2/15/13
Keskkonnaamet 2015
Kõrgessaare looduskaitseala
ja Pihla-Kurisu hoiuala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/107
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 6
1. TAUST ........................................................................................................................................ 7
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 7
1.2. MAAKASUTUS .................................................................................................................. 9
1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................... 12
1.4. KAITSEKORD .................................................................................................................. 13
1.5. UURITUS .......................................................................................................................... 14
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ..................................................... 14
1.5.2 RIIKLIK SEIRE .......................................................................................................... 15
1.5.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ...................................................... 15
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 17
2.1. ELUSTIK ........................................................................................................................... 17
2.1.1. LOOMAD ................................................................................................................... 17
2.1.1.1. HÜÜP (BOTAURUS STELLARIS) ................................................................... 18
2.1.1.2. ROO-LOORKULL (CIRCUS AERUGINOSUS) ................................................. 18
2.1.1.3. RUKKIRÄÄK (CREX CREX) ............................................................................. 19
2.1.1.4. SOOKURG (GRUS GRUS) ................................................................................. 19
2.1.1.5. PUNASELG-ÕGIJA (LANIUS COLLURIO) ...................................................... 19
2.1.1.6. VÖÖTSABA-VIGLE (LIMOSA LAPPONICA) .................................................. 20
2.1.1.7. TÄPIKHUIK (PORZANA PORZANA) ............................................................. 20
2.1.1.8. VÄIKETIIR (STERNA ALBIFRONS) ............................................................... 20
2.1.1.9. JÕGITIIR (STERNA HIRUNDO) ...................................................................... 21
2.1.1.10. RANDTIIR (STERNA PARADISAEA) .............................................................. 21
2.1.1.11. MUDATILDER (TRINGA GLAREOLA) .......................................................... 21
2.1.1.12. EUROOPA NAARITS (MUSTELA LUTREOLA*) .......................................... 22
2.1.1.13. SAARMAS (LUTRA LUTRA) ......................................................................... 23
2.1.2. TAIMED ..................................................................................................................... 24
2.1.2.1. LÄÄNE-SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA PRAETERMISSA) ........................... 25
2.1.2.2. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) ................................... 27
2.1.2.3. RUSSOWI SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA RUSSOWII) ................................. 28
2.1.2.4. HARILIK MUGULJUUR (HERMINIUM MONORCHIS) ................................. 29
2.1.2.5. VÄIKE KÄOPÕLL (LISTERA CORDATA) ..................................................... 29
2.1.2.6. KÄRBESÕIS (OPHRYS INSECTIFERA) ......................................................... 29
2.1.2.7. JUMALAKÄPP (ORCHIS MASCULA) ............................................................ 30
2.1.2.8. TÕMMU KÄPP (ORCHIS USTULATA) .......................................................... 31
2.1.2.9. III KAITSEKATEGOORIA TAIMELIIGID ...................................................... 31
2.2. KOOSLUSED .................................................................................................................... 34
2.2.1. NIIDUD JA MUUD POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED ................................... 36
2.2.1.1. RANNANIIDUD (1630*) ................................................................................... 37
2.2.1.2. KADASTIKUD (5130) ........................................................................................ 38
2.2.1.3. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210) ..................................... 39
2.2.1.4. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) ......................... 40
2.2.1.5. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) ................................................................ 41
2.2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) .................... 41
2.2.1.7. PUISNIIDUD (6530*) ......................................................................................... 43
2.2.1.8. PUISKARJAMAAD (9070) ................................................................................ 43
2.2.2. SOOD JA JÄRVED .................................................................................................... 44
2.2.2.1. KARSTIJÄRVED JA -JÄRVIKUD (3180*) ...................................................... 44
2.2.2.2. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160) ................................................................ 45
2.2.2.3. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) .............................................................. 46
2.2.3. METSAD .................................................................................................................... 48
2.2.3.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ................................................................ 48
2.2.3.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) ..................................................... 49
2.2.3.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ..................................................... 50
2.2.3.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ............................................. 51
2.2.3.5. LAMMI-LODUMETSAD (91E0*) ..................................................................... 53
2.3. MAASTIK JA ÜKSIKOBJEKTID ................................................................................... 54
2.3.1. KURISU NEELUAUK ............................................................................................... 54
2.3.2. MUINSUSKAITSELISED VÄÄRTUSED ................................................................ 55
3.2.3. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID ............................................................................ 55
3.2.4. PIHLA ALLIKAD ...................................................................................................... 55
3. ALA VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS ............................. 56
3.1. KÕRGESSAARE ORHIDEEDE ÕPPERADA ................................................................ 57
4
3.2. KURISU NEELUAUK ...................................................................................................... 57
4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .......... 59
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD ......................................................................... 59
4.1.1. OHUSTATUD SOONTAIMEDE SEIRE .................................................................. 59
4.1.2. EUROOPA NAARITSA (MUSTELA LUTREOLA) SEIRE ...................................... 59
4.1.3. KAITSEALUSTE TAIMEDE TULEMUSSEIRE ..................................................... 59
4.1.4. KAITSE-EESMÄRGIKS SEATUD LINNULIIKIDE INVENTUUR NEILE
SOBIVATES ELUPAIKADES ............................................................................................ 60
4.1.5. LINNUSTIKUINVENTUUR ..................................................................................... 60
4.1.6. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR ....................................................................... 61
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE ................................................................. 61
Taastamise üldnõuded ........................................................................................................... 61
Hooldamise üldnõuded ......................................................................................................... 62
4.2.1. LÄÄNE-SÕRMKÄPA KASVUKOHA TAASTAMINE .......................................... 63
4.2.2. LÄÄNE-SÕRMKÄPA KASVUKOHA HOOLDAMINE ......................................... 65
4.2.3. KÄRBESÕIE JA HARILIKU MUGULJUURE KASVUKOHA TAASTAMINE ... 65
4.2.4. KÄRBESÕIE JA HARILIKU MUGULJUURE KASVUKOHA HOOLDAMINE .. 66
4.2.5. PILLIROO JA VÕSA TÕRJE RANNANIIDUL (1630*) ......................................... 67
4.2.6. RANNANIIDU (1630*) HOOLDAMINE ................................................................. 67
4.2.7. KUIVADE NIITUDE LUBJARIKKAL MULLAL (6210) TAASTAMINE ............ 68
4.2.8. KADASTIKUST KUIVA NIIDU LUBJARIKKAL MULLAL (6210) TAASTAMINE
............................................................................................................................................... 68
4.2.9. KUIVADE NIITUDE LUBJARIKKAL MULLAL (6210) HOOLDAMINE ........... 69
4.2.10. LIIGIRIKASTE NIITUDE LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) TAASTAMINE 69
4.2.11. KADASTIKUST LIIGIRIKKA NIIDU LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
TAASTAMINE..................................................................................................................... 70
4.2.12. LIIGIRIKASTE NIITUDE LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) HOOLDAMINE 70
4.2.13. SINIHELMIKAKOOSLUSTE (6410) TAASTAMINE .......................................... 71
4.2.14. SINIHELMIKAKOOSLUSTE (6410) HOOLDAMINE ......................................... 71
4.2.15. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIITUDE (6510) TAASTAMINE
............................................................................................................................................... 72
4.2.16. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIITUDE (6510) HOOLDAMINE
............................................................................................................................................... 72
4.2.17. PUISNIITUDE (6530*) TAASTAMINE ................................................................. 73
4.2.18. PUISNIITUDE (6530*) HOOLDAMINE ................................................................ 74
4.2.19. PUISKARJAMAADE (9070) TAASTAMINE ........................................................ 75
4.2.20. PUISKARJAMAADE (9070) HOOLDAMINE ...................................................... 75
4.2.21. LIIGIRIKASTE MADALSOODE (7230) TAASTAMINE ..................................... 76
4.2.22. LIIGIRIKASTE MADALSOODE (7230) HOOLDAMINE ................................... 76
4.2.23. KURISU NEELUAUGU HOOLDUS ...................................................................... 76
4.3. TARISTU ........................................................................................................................... 77
4.3.1. KURISU NEELUAUGU JUURDE PUHKEKOHA RAJAMINE ............................ 77
4.3.2. KARSTINÄHTUST TUTVUSTAVA ÕPPERAJA RAJAMINE ............................. 78
4.3.3. KÕRGESSAARE ORHIDEEDE ÕPPERAJA HOOLDUS ....................................... 79
4.3.4. TEABETAHVLI PAIGALDAMINE ARMIJÕE KERGLIIKLUSSILLA JUURDE 79
4.3.5. PIIRKONNA LOODUSKAITSELISI ALASID LAIEMALT TUTVUSTAVA
TEABETAHVLI PAIGALDAMINE ORHIDEEDE ÕPPERAJA JUURDE ...................... 79
4.3.6. KURISU NEELUAUGU TÄHISE JA TEABETAHVLI HOOLDUS ...................... 80
4.3.7. PARKLA RAJAMINE KURISU NEELUAUGU JUURDE ..................................... 80
4.3.8. KAITSE- JA HOIUALA PIIRI TÄHISTAMINE ...................................................... 81
4.3.9. KAITSEALA VANADE PIIRITÄHISTE LIKVIDEERIMINE ................................ 81
4.4. KAVAD, EESKIRJAD ...................................................................................................... 81
4.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE ............................................... 81
4.4.2. UUE KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE .............................................. 82
4.4.3. KAITSEKORRA MUUTMINE ................................................................................. 82
4.5. KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAHARIDUS .................................... 83
4.5.1. TEABETAHVLI KOOSTAMINE ARMIJÕE KERGLIIKLUSSILLA JUURDE .... 83
4.5.2. PIIRKONNA LOODUSKAITSELISI ALASID LAIEMALT TUTVUSTAVA
TEABETAHVLI KOOSTAMINE ORHIDEEDE ÕPPERAJA JUURDE .......................... 83
4.6. MUU .................................................................................................................................. 83
4.6.1. PRÜGIPAIGA LIKVIDEERIMINE RIIGIMAAL .................................................... 83
4.6.2. TALGUTE KORRALDAMINE PRÜGIPAIGA JA VANA ÕHULIINI
LIKVIDEERIMISEKS ERAMAAL .................................................................................... 84
4.7 EELARVE .......................................................................................................................... 84
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................ 92
KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 94
LISAD ........................................................................................................................................... 95
6
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi ka
KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala), selle kaitsekorrast,
kaitseeesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja kaitsekorralduse
oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha ja ulatuse
kirjelduse ning orienteeruva maksumusega
• luua alusdokument ala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus 24.08.2015. a
Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (vt lisa 5).
Kava koostas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres
Miller (tel 5648 0567, e-post [email protected]). Töös tugineti 2005. a koostatud
eelnõule „Kõrgessaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2005–2014”, mille
koostajad on Taimo Aasma, Roland Müür ja Taavi Tuulik, ning OÜ Metsaruum poolt 2010. a
tehtud Pihla-Kurisu hoiuala elupaikade inventuurile ja antud kaitsekorralduslikele soovitustele.
KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE
KASUTAMISE STRATEEGIA 2007–2013” JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA
ARENDAMISE RAKENDUSKAVA” PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA
KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE”
MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE
LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA
REGIONAALARENGU FONDI VAHENDITEST.
1. TAUST
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Kõrgessaare looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala või LKA) ja Pihla-Kurisu hoiuala (edaspidi ka
hoiuala või HA) paiknevad Hiiu maakonna loodeosas (vt joonist 1) Hiiu valla Kõrgessaare aleviku
ning Heigi, Kurisu, Pihla ja Otste küla territooriumil. Kaitseala, mis jaguneb Kõrgessaare
sihtkaitsevööndiks ja Pihla allikate sihtkaitsevööndiks (edaspidi ka SKV), pindala on 69,5 ha ja
hoiuala pindala 155,6 ha. Hoiuala ja kaitseala vahele jääb 0,7 ha suurune siseriikliku kaitseta
maaala, mis on osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pihla-Kurisu loodusalast ja mis on liitmisel
Pihla-Kurisu hoiualaga. Kokku käsitleb KKK territooriumi pindalaga 225,8 ha.
Joonis 1. Kaitsekorralduskavas käsitletavate alade asukoht Hiiu saarel (aluskaart: Maa-amet).
8
Kaitse- ja hoiualaga piirneb Pihla jõe (oja) euroopa naaritsa püsielupaik, mis on osa Pihla-Kurisu
loodusalast. Kuna püsielupaigas on kaitse korraldamiseks olemas liigi kaitse tegevuskava1, siis
käesolevas KKK-s püsielupaika ei käsitleta.
Hoolimata ala väiksusest on selle maastik vahelduv ja eriilmeline. Ühest küljest on alale
iseloomulikud rannikujärvede ja nende lähiümbruse maastikud, samas lähikonnas on esindatud
aga sookooslused, mis vahelduvad niidu- ja metsaaladega. Lisaks leidub kaitseala Pihla allikate
sihtkaitsevööndis mitmeid väikseid ajutisi karstijärvekesi ja hoiualal Kurisu neeluauk, mis on
kaitstav looduse üksikobjekt. Ükski nimetatud maastikuelementidest ei domineeri, esindatus on
enam-vähem võrdne. Mullastik on kaitsealal küllaltki üheilmeline. Domineerivad
madalaboniteedilised mullad. Laialdasemalt on levinud leostunud ja rähksed gleimullad ning
gleistunud rähkmullad. Fragmentidena on esindatud ka muud mullad, nagu rannikuäärsed
sooldunud mullad. Pinnamood on lauge, domineerivad moreentasandikud.
Sarnaselt maastikule on ka ala elustik ja eelkõige taimkate mitmekesine. Kaitsealal on loometsi,
soostunud metsi ja niite ning rannikuniit. Esineb ka palumetsi ja nn aktiivse inimmõjuga alasid.
Hoiualal leidub väiksemaid niidulappe ja puisniite ning soostunud lehtpuumetsi, rohunditerikkaid
kuusikuid ja laialehiseid metsi.
Kõrgessaare looduskaitseala on Vabariigi Valitsuse määrusega kaitse alla võetud 19.05.1999. a
Kõrgessaare maastikukaitsealana, mis 09.04.2009. a muudeti looduskaitsealaks. Pihla-Kurisu
hoiuala on Vabariigi Valitsuse määrusega kaitse alla võetud 08.09.2005. a koos enamiku teiste
Hiiu maakonna hoiualadega. Hoiuala kagutipus asuv kaitstav looduse üksikobjekt Kurisu
neeluauk on kaitse all juba aastast 1961.
Olulisemad kaitse-eesmärgid kaitsealal on loodusdirektiivi 2 I lisas nimetatud elupaigatüübid
rannaniidud (1630*) 3 , kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), allikad ja allikasood (7160),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohundirikkad kuusikud (9050) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liikide elupaikadest on kaitseala eesmärgiks
loodusdirektiivi II lisas ja linnudirektiivi 4 I lisas nimetatud liikide ning I lisast puuduvate
rändlinnuliikide elupaigad. Need liigid on euroopa naarits (Mustela lutreola), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna
albifrons), hüüp (Botaurus stellaris), sookurg (Grus grus), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
1 vaata liikide kaitse tegevuskavu Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
http://www.envir.ee/et/liigikaitse-tegevuskavad 2 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 3 sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,
lk 7–25)
täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder
(Tringa glareola) ja vöötsaba-vigle (Limosa lapponica).
Hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektivi I lisas nimetatud elupaigatüübid kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210, * – orhideede olulised kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), vanad laialehised
metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Nii kaitse- kui hoiualal on keelatud kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade
kahjustamine. Kaitsealal on keelatud telkimine ning rohkem kui 25 osalejaga rahvaürituste
korraldamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kalapüük ja jahipidamine on kaitsealal
lubatud, kuid keelatud on jahipidamine vooluveekogudele ligemal kui 50 m ning surmavate
püünisraudade kasutamine maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast. Hoiualal tuleb mitmete
tegevuste kavandamisel teavitada sellest eelnevalt hoiuala valitsejat, esitades hoiuala teatise (vt
lisa 1).
Pihla-Kurisu hoiuala on osa üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000 kuuluvast
Pihla-Kurisu loodusalast. Kõrgessaare looduskaitseala on osa Pihla-Kurisu ja
KõrgessaareMudaste loodusalast ning osa võrgustikku Natura 2000 kuuluvast Kõrgessaare-
Mudaste linnualast. Kaitseala rannikuosa on osa rahvusvahelise tähtsusega linnualast ehk IBA-st
nimega Kõrgessaare-Mudaste rannik. Ala asub lisaks Lääne-Eesti saarestiku biosfääri
programmialal.
1.2. MAAKASUTUS
Ala territoorium jaguneb eramaaks, riigimaaks ja jätkuvalt riigi omandis olevaks (reformimata)
maaks (edaspidi nimetatud ka JRO-ks). Seisuga juuli 2015 oli alal eramaid 144,9 ha ehk 64%,
riigimaid 68,2 ha ehk 30% ja reformimata maad 12,7 ha ehk 6%, kusjuures reformimata maatükid
on riigi omandisse vormistamisel (vt joonist 2).
Maa kõlvikulist jaotust iseloomustab väljavõte Eesti 2015. a põhikaardist (joonis 3). Kolmveerand
alast (169,4 ha) on kaetud metsaga, kümnendik (24,5 ha) rohumaaga. Märgi soovikuid (12,4 ha)
on kaitsealale jääval osal, haritavaid maid (5,6 ha) ning õuesid ja hooneid (2,6 ha) aga hoiualale
jääval osal.
10
Joonis 2. Maa jaotus omandi järgi 2015. a juulis (aluskaart: Maa-amet).
Joonis 3. Maa kõlvikuline jaotus 2015. a Eesti põhikaardi järgi (aluskaart: Maa-amet).
Kõlvikutest annab täpsema ülevaate tabel 1.
Tabel 1. Ala kõlvikuline jaotus
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal (%)
mets 169,4 75,0
rohumaa 24,5 10,8
soovik 12,4 5,5
muu lage 7,0 3,1
haritav maa (põld) 5,6 2,5
12
Kõlvik Pindala (ha) Osakaal (%)
põõsastik (kadastik) 3,2 1,4
hoone või õu 2,6 1,2
seisuveekogu 0,6 0,3
meri 0,5 0,2
kokku 225,8 100
1.3. HUVIGRUPID
Keskkonnaamet (KeA) on hoiuala ja kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada
kaitse- ja hoiuala eesmärgiks olevate loodusväärtuste soodne seisund.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on praktiliste looduskaitsetööde teostaja riigimaadel
ja ala külastuse korraldaja kaitstava ala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning
tutvustamiseks.
Maaomanikud on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest, soodsatest
ehitustingimustest, maaomandi väärtuse säilimisest, sh ka läbi loodusväärtuste ja korrastatud
maastike säilimise.
Külaelanikud ja kohalik külaselts (Loode-Hiiumaa külade selts) on huvitatud kodukoha
loodusväärtuste tundmaõppimisest, miljööväärtuslikkuse säilimisest, selle edendamisest ning on
võimalusel valmis (nt vabatahtliku tööga) tegevusi toetama.
Poollooduslike koosluste taastajad/hooldajad on huvitatud vajalikest riiklikest toetustest ning
tehnikast, mille abil tegevust laiendada, samuti protsessi soodustavast koostööst Keskkonnameti,
RMK ja maaomanikega.
Hiiu Vallavalitsus (edaspidi ka KOV) on huvitatud kogu valla jätkusuutlikust arengust, sealhulgas
elanike arvu suurenemisest, loodusväärtuste säilimisest ja nende tutvustamisest ning
puhkeväärtuste kasutamisest.
Loodusteadlased on huvitatud haruldaste liikide säilitamisest ja teaduslike uuringute
teostamisest.
Loodushuvilised (nt Orhideeklubi, Lauka PK õpilased) on huvitatud kaitsealustest taimeliikidest
ja karstialast.
Turistid, juhukülastajad on huvitatud loodusväärtuste nägemisest ja nendega tutvumisest,
puhketaristu väljaehitamisest, aktiivse puhkuse erinevatest võimalustest, majutusest looduskaunis
kohas.
Kalastajad ei soovi piirangute rakendamist. On huvitatud puhketaristu väljaehitamisest.
Jahimehed soovivad minimaalseid piiranguid. On huvitatud veelinnujahist, aga ka ulukite (nt
metssigade) jahist.
1.4. KAITSEKORD
Kõrgessaare looduskaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kahte sihtkaitsevööndisse (Kõrgessaare ja Pihla allikate SKV-sse). Pihla-Kurisu hoiualal
eraldi tsoneeringut ei ole. Hoiualal kehtivad piirangud sõltuvad loodusväärtuse ehk elupaigatüübi
või kaitsealuse liigi olemasolust maatükil.
Nii kaitse- kui hoiualal on looduskaitseseaduse § 14 järgi keelatud ilma kaitstava loodusobjekti
valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta järgmised tegevused:
1) katastriüksuse kõlviku piiri või kõlviku sihtotstarbe muutmine;
2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;
3) detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine;
4) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamine, sealhulgas
lautrit või paadisilda püstitamise või laiendamise lubamine;
5) projekteerimistingimuste seadmine;
6) ehitusloa andmine;
7) uue veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, rajamine;
8) jahiulukite lisasöötmine.
Kaitsealal on vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale lubatud inimestel viibida ning korjata marju,
seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, korraldada kuni 25 osalejaga rahvaüritusi
(rohkem kui 25 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul), pidada jahti (välja arvatud vooluveekogu veepiirist kuni 50 m kaugusel ning
surmavate püünisraudadega maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast) ja püüda kala. Kaitseala
teedel on lubatud jalgrattaga sõitmine. Muu sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud vaid
järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega ja kaitse
korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, koosluste
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi
tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja
täiuse suhtes, lõkke tegemine koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
14
kohtades, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, olemasolevate teede ja rajatiste
hooldustööd ning pilliroo varumine.
Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, telkimine, uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks, ja adru varumine. Ilma kaitseala
valitseja nõusolekuta on keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet,
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid ning kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut.
Hoiualal on looduskaitseseaduse § 32 järgi keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine
ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Metsaraie on keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kui uuendusraie kaitseväärtusi ei ohusta, on
hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie
langi suurus kuni viis hektarit. Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala
valitsejale (Keskkonnaametile) teatise, kui tema kinnisasjal kavandatakse tee rajamist, loodusliku
kivimi või pinnase teisaldamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamist, loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimist
ja väetamist, puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumist, maaparandussüsteemi rajamist ja
rekonstrueerimist ning roo varumist.
Täpsemalt saab kehtiva kaitsekorraga tutvuda lisas 1 toodud kaitse-eeskirja ning hoiualade
määrusest ja looduskaitseseadusest tehtud väljavõtete põhjal.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Aastal 2010 viis OÜ Metsaruum Pihla-Kurisu hoiualal läbi elupaikade inventuuri ja andis
kaitsekorralduslikke soovitusi. Pisteliselt on elupaiku inventeerinud Eestimaa Looduse Fond
(1995. a Toomas Kukk, Toomas Trapido ja Ülle Sillasoo, 1997. a Jaanus Paal ja Aino Kalda, 2010.
a Daniel Savka ja Ardo Aamer). Poollooduslikke kooslusi on 2000. a inventeerinud Bert Holm ja
Toomas Kukk, 2001. a Kaupo Kohv, Maie Jeeser ja Toomas Kukk, 2009. a Rita Miller
(KeA-st), 2012. a Peedu Saar, Sander Laherand, Timo Luhamäe ja Toomas Kukk Pärandkoosluste
Kaitse Ühingust (PKÜ-st), 2012. ja 2013. a Alice Leetmaa (KeA-st) ning 2015. a Triin Masing
(KeA-st). Dateerimata ajal on poollooduslikke elupaiku inventeerinud veel Hannes Pehlak ja
Meeli Mesipuu ning muid elupaiku Tiit Leito ja omaaegne Hiiumaa keskkonnateenistus.
2010. a tehti Kõrgessaare looduskaitseala kaitsealuste taimede inventuur, mille käigus täpsustati
mitmete liikide arvukust ja elupaiku, kuid jäeti veel muutmata tavalisemate liikide suure pindalaga
elupaikade piirid. Keskkonnaregistrisse saadeti uute vaatluste andmed alamkirjetena.
1.5.2 RIIKLIK SEIRE
Kõrgessaare looduskaitsealal on alates 1982. a seiratud kaunist kuldkinga (Cypripedium
calceolus), alates 1994. a lääne-sõrmkäppa (Dactylorhiza praetermissa) ja vaid 2002. a balti
sõrmkäppa (Dactylorhiza Baltica). Pihla-Kurisu hoiualal seiratakse tõmmut käppa (Orchis
ustulata; vt tabelit 2). Lisaks seiratakse alates 2002. a Pihla jõel (Pihla oja SJA5526005), sh
PihlaKurisu hoiualale ja Kõrgessaare looduskaitsealale jääval jõelõigul, iga-aastaselt euroopa
naaritsat (Mustela lutreola).
Tabel 2. Alal asuvad riikliku seire jaamad
Seire-
programm
Alamprogramm Seirejaama
kood
Tüüp Seiratav
objekt
Seire
toimumine
Seiresamm
Eluslooduse
mitmekesisuse
ja maastike
seire
Ohustatud
soontaimed
ja samblaliigid
SJA2770000 seirejaam
või
seireala
lääne-
sõrmkäpp
(Dactylorhiza
praetermissa)
ruuduseire
1994–1996,
1999, 2002,
2003, 2006,
seisundiseire
2009, 2012,
2015
3 aastat
Ohustatud
soontaimed
ja samblaliigid
SJA6861000 seirejaam
või
seireala
kaunis
kuldking
(Cypripedium
calceolus)
ruuduseire
1994–1996,
2001–2003,
seisundiseire
2009,
2014
5 aastat
Ohustatud
soontaimed
ja samblaliigid
SJA8681000 seirejaam
või
seireala
tõmmu käpp
(Orchis
ustulata)
1999, 2007,
2012
5 aastat
1.5.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Kuigi 2010. a tehti kaitsealuste taimede inventuur Kõrgessaare looduskaitsealal, puudub täpsem
ja kaasaegsem ülevaade Pihla-Kurisu hoiuala kaitsealuste taimeliikide levikust ja arvukusest.
Hoiualal tuleb tulemusseirena kontrollida üle vähemalt II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad
ja hinnata ära isendite arvukus. Selle töö raames saab infot ka III kategooria taimeliikide kohta.
Kaitsekorraldusperioodi teises pooles on vaja saada ülevaade ka Kõrgessaare looduskaitseala
16
eesmärgiks olevate liikide seisundist. Kui osade liikide puhul tuleb info riiklikust seirest, siis
ülejäänud liikide osas tuleb teha tulemusseiret. Mõistlik on selle töö raames üle kontrollida kõik
II kategooria taimeliikide kasvukohad.
Inventeerimata on kaitse- ja hoiuala linnustik. Seoses Kõrgessaare LKA Kõrgessaare SKV
paiknemisega rahvusvahelise tähtsusega linnualal, on kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud terve rida
linnuliike, kellele sobivad elupaigad kaitsealal puuduvad või ulatuvad kaitsealale vaid väga
väikeses mahus. Samas on vaja saada ülevaade mõlemal alal tegelikult pesitsevatest linnuliikidest.
Selleks on soovitatav läbi viia kaitsealuste linnuliikide inventuur nii Kõrgessaare looduskaitsealal
kui ka Pihla-Kurisu hoiualal ja kindlasti inventeerida ära kaitse-eesmärgiks seatud liikide
võimalikud elupaigad, et veenduda, millised liigid on kaitsealal piisava arvukusega esindatud ja
keda on otstarbekas jätta kaitseala kaitse-eesmärgiks.
Kooslustest on inventeerimata Kõrgessaare LKA loodusdirektiivi elupaigatüübid. Eriti oluline on
see Pihla allikate SKV-s, et määratleda looduslikud ja poollooduslikud elupaigatüübid ning
vajadusel korrigeerida nende edasist majandamist.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
2.1.1. LOOMAD
Konkreetsemad uuringud, mis puudutavad kitsamalt kaitseala või hoiuala linnustikku, puuduvad.
Kuna aga piirkond on linnustiku osas laiemalt ühtlaselt väärtuslik, saab tugineda üldisematele
analüüsidele. Kõrgessaare LKA Kõrgessaare SKV on määratletud kui osa üleeuroopalisse
võrgustikku Natura 2000 kuuluvast Kõrgessaare-Mudaste linnualast. IBA-de (Euroopa Liidu
tähtsusega linnualad Eestis) inventuuri käigus määratleti piirkond kui Euroopa liidu tasandil
ohustatud liigi valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) oluline rändepeatuspaik (min 10 000 isendit).
Vähemal määral esineb muid linnudirektiivi I lisa liike.
Kaitsealused linnuliigid Kõrgessaare LKA-l või sellega piirneval alal
Pesitsevad linnuliigid:
II kategooria: hüüp (Botaurus stellaris), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), sarvikpütt
(Podiceps auritus).
III kategooria: roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk
(Crex crex), sookurg (Grus grus), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons),
vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio), jõgitiir (Sterna hirundo).
Mittepesitsevad linnuliigid:
I kategooria: tutkas (Philomachus pugnax).
II kategooria: väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), väikekoskel
(Mergus albellus).
III kategooria: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), rüüt (Pluvialis apricaria), vöötsaba-
vigle (Limosa lapponica), mudatilder (Tringa glareola), veetallaja (Phalaropus lobatus).
Kõik eelnimetatud linnuliigid kuuluvad linnudirektiivi I lisasse. Olulisimaks tuleb siin neist lugeda
valgepõsk-lagle populatsiooni. Lisaks on alalt teada veel II kaitsekategooria liik soopart (Anas
acuta) ja III kategooria liigid liivatüll (Charadrius hiaticula), ristpart (Tadorna tadorna) ning
punajalg-tilder (Tringa totanus).
Imetajate esinemise kohta kaitse- ja hoiualal on andmeid samuti napilt. On väidetud, et kaitseala
puhul on tegemist olulise elupaigaga metssigade jaoks. Kaitsealaga piirnev ja hoiuala läbiv Pihla
jõgi (oja) on oma ülemjooksul III kaitsekategooria liigi saarma (Lutra lutra) elupaigaks ja peaaegu
kogu ulatuses I kaitsekategooria loomaliigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola) püsielupaigaks
(Keskkonnaregistri, edaspidi ka KKR, koodiga KLO3000177). Ka kaitsealal Pihla oja alamjooksul
on iga-aastase seire käigus leitud euroopa naaritsa tegevusjälgi. Keskkonnaregistri andmetel on
18
Kõrgessaare SKV-s Köönaaugu ääres II kaitsekategooria käsitiivaliste liikide põhja-nahkhiire
(Eptesicus nilssonii), suurvidevlase (Nyctalus noctula) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii)
elupaik. Kõik need imetajaliigid on ära nimetatud ka loodusdirektiivi II lisas. Samas jääb
käsitiivaliste liikide elupaik peamises osas väljapoole kaitseala ja on määratud tegelikult
toitelennul olevate isendite järgi. Seetõttu pole täpsemalt teada, kus võiks olla nende liikide puhke-
ja poegimispaik. Kõrgessaare SKV-s on nahkhiirte eluapaigas peamiselt mitte väga vanad
männikud, kus nahkhiirtele sobivate õõnsuste esinemine on ebatõenäoline. Seetõttu ei ole
otstarbekas nahkhiiri kaitseala kaitse-eesmärkide hulka lisada.
Roomajatest on kaitseala Pihla allikate SKV-s Pihla oja ääres nähtud III kaitsekategooria liiki
nastikut (Natrix natrix). Kurisu neeluaugus on nähtud nii nastikut kui ka rästikut (Vipera berus),
kes on samuti III kaitsekategooria liik.
Putukatest on keskkonnaregistris registreeritud III kaitsekategooria liigi palukuklase (Formica
polyctena) kuus pesa Kõrgessaare SKV-s. Sama sihtkaitsevööndi lõunaservas tee ääres on
III kaitsekategooria liigi ja ühtlasi loodusdirektiivi IV lisas nimetatud liigi vareskaera-aasasilmiku
(Coenonympha hero) elupaik, mille säilimine ja soodus seisund peaks tagatud olema
läänesõrmkäpa elupaiga hooldamisega.
2.1.1.1. HÜÜP (BOTAURUS STELLARIS)
II kat5, KE – jah (LKA6); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 300–500 paari hüüpe. Liik kuulub Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. Hiiumaal pesitseb hüüp
Aivar ja Tiit Leito andmetel Lõuna- ja Kagu-Hiiumaa roostikurikastel lahtedel, Tihu järvel ning
Mudaste ja Kõrgessaare laisidel (rannikujärvedel). Liik on tavaline läbirändaja ja suvilind, teada
on ka üksikud talvitamisjuhud. Keskkonnaregistris andmeid hüübi olemasolu kohta Kõrgessaare
kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks hüüp Kõrgessaare looduskaitsealal üheks
kaitseeesmärgiks seatud on, ei ole teada. Võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et hüüp on
piirneva Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas. Kuna Kõrgessaare
looduskaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole hüübi pesitsemiseks sobiliku suurusega rooalasid
ning liigi elutsemine seal on seetõttu ebatõenäoline, tuleb hüüp Kõrgessaare looduskaitseala
kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata.
2.1.1.2. ROO-LOORKULL (CIRCUS AERUGINOSUS)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 800–1300 paari roo-loorkulle. Liik kuulub
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on roo-
loorkull Aivar ja Tiit Leito andmetel tavaline, kuid mitte arvukas haudelind ja läbirändaja, kes
5 kat – kaitsekategooria; KE – kaitse-eesmärk; LiD – linnudirektiivi lisas; LiA – Kõrgessaare-Mudaste linnuala
eesmärk 6 kaitse-eesmärgiks looduskaitsealal
pesitseb roostikurikastel merelahtedel, Tihu järvel ning Kõrgessaare ja Mudaste laisidel. KKR-s
andmeid roo-loorkulli olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole.
Miks rooloorkull Kõrgessaare looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada.
Rooloorkull ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kuna
Kõrgessaare looduskaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole roo-loorkulli pesitsemise jaoks
sobilikke ulatuslikumaid roomassiive ning liigi elutsemine seal on seetõttu küsitav, tuleb roo-
loorkull Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata.
2.1.1.3. RUKKIRÄÄK (CREX CREX)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 30 000 – 50 000 paari rukkirääke. Liik kuulub
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on rukkirääk
Aivar ja Tiit Leito andmetel vähearvukas ja kohatise levikuga. 1951. a. E. Kumari rukkirääku
Hiiumaal ei kohanud. Praegu esineb rukkirääku mitmetes piirkondades Hiiumaal, ka suurematel
laidudel. KKR-s andmeid rukkiräägu olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal ja Pihla-Kurisu
hoiualal ei ole. Miks rukkirääk Kõrgessaare looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks seatud on,
ei ole teada. Rukkirääk ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kui
linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki esinduslikult ja sealsed elupaigad on
olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul
juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist kaitseala kaitse-eesmärkide hulgast.
2.1.1.4. SOOKURG (GRUS GRUS)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 7000–8000 paari sookurgi. Liik kuulub Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on sookurg Aivar ja
Tiit Leito andmetel üldlevinud sage haudelind, arvukas läbirändaja ning suvilind. Pesitseb soodes
ja teistel erinevatel märgaladel, sealhulgas suurematel laidudel. Kokku pesitseb Hiiumaal 50–100
paari sookurgi. Arvukus on tõusnud. Sügisrändel on perioodil 1982–2009 loendatud peatumas
1000–4200 sookurge. KKR-s andmeid sookure olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal ja
PihlaKurisu hoiualal ei ole. Miks sookurg Kõrgessaare looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks
seatud on, ei ole teada, kuid sobiv pesitsusala on olemas Pihla allikate SKV-s. Sookurg ei ole
kaitseeesmärgiks ka piirneval Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kui linnustikuinventuuri
tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi
säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul juhul tuleb
kaaluda liigi välja arvamist kaitseala kaitse-eesmärkide hulgast.
2.1.1.5. PUNASELG-ÕGIJA (LANIUS COLLURIO)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 40 000 – 60 000 paari punaselg-õgijaid. Liik
kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on
20
punaselg-õgija Aivar ja Tiit Leito andmetel paigutise levikuga, kohati sage haudelind põõsastutes.
Pesitseb ka suurematel laidudel. KKR-s andmeid punaselg-õgija olemasolu kohta Kõrgessaare
kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks punaselg-õgija Kõrgessaare looduskaitsealal üheks
kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada. Punaselg-õgija ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval
Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kui linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki
esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik
kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist kaitseala
kaitseeesmärkide hulgast.
2.1.1.6. VÖÖTSABA-VIGLE (LIMOSA LAPPONICA)
III kat; KE – jah (LKA); LiD – I, II B; LiA – ei
Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) on Aivar ja Tiit Leito andmetel Hiiumaal suhteliselt arvukas,
kuid lokaalne läbirändaja. Mais on tema rännet vaadeldud Hiiumaa laidudel ning Reigis ja
Mudaste-Kootsaare piirkonnas. Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
kategooriasse „mittehinnatav”. KKR-s andmeid vöötsaba-vigle olemasolu kohta Kõrgessaare
kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks vöötsaba-vigle Kõrgessaare looduskaitsealal üheks
kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada. Vöötsaba-vigle ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval
Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kuna Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala
tõenäoliselt ei oma selle linnuliigi rändel olulist rolli, tuleb liik kaitse-eesmärkide hulgast välja
arvata.
2.1.1.7. TÄPIKHUIK (PORZANA PORZANA)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 2000 – 10 000 paari täpikhuikusid. Liik kuulub
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on täpikhuik
Aivar ja Tiit Leito andmetel lokaalse levikuga vähearvukas haudelind. Pesitsemine on teada Käina
lahel, Vaemla lahel ja Tihu järvel. KKR-s andmeid täpikhuigu olemasolu kohta Kõrgessaare
kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks täpikhuik Kõrgessaare looduskaitsealal üheks
kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada. Täpikhuik ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval
Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, kuigi KKR-i andmetel seal, kaitsealaga peaaegu piirnevas osas, on
liigi elupaik registreeritud. Kui linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki
esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik
kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist kaitseala
kaitseeesmärkide hulgast.
2.1.1.8. VÄIKETIIR (STERNA ALBIFRONS)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 150–300 paari väiketiire. Liik kuulub Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. Hiiumaal on väiketiir Aivar
ja Tiit Leito andmetel vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Pesitseb väheste üksikpaaride ja
väikekolooniatena laidudel. KKR-s andmeid väiketiiru olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal ja
Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks väiketiir Kõrgessaare looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks
seatud on, ei ole teada. Väiketiir ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval Kõrgessaare-Mudaste
hoiualal. Kõrgessaare looduskaitsealal on väiketiiru jaoks sobilik rannikulõik väga väike ning
andmed seal liigi pesitsemise kohta puuduvad. Kui linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et
kaitsealal on liiki esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on
põhjust jätta liik kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist
kaitseala kaitse-eesmärkide hulgast.
2.1.1.9. JÕGITIIR (STERNA HIRUNDO)
III kat , KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – jah
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 6000–9000 paari jõgitiire. Liik kuulub Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on jõgitiir Aivar ja
Tiit Leito andmetel tavaline haudelind ja läbirändaja. Jõgitiir pesitseb nii saartel, Hiiumaa rannikul
kui ka mõnedel laisidel. Esineb segakolooniaid randtiiruga. KKR-s andmeid jõgitiiru olemasolu
kohta Kõrgessaare kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks jõgitiir Kõrgessaare
looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada. Võimalikuks põhjuseks võib olla
asjaolu, et jõgitiir on piirneva Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas. Kui
linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki esinduslikult ja sealsed elupaigad on
olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul
juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist kaitseala kaitse-eesmärkide hulgast.
2.1.1.10. RANDTIIR (STERNA PARADISAEA)
III kat ; KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 8000 – 12 000 paari randtiire. Liik kuulub Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on randtiir Aivar ja
Tiit Leito andmetel tavaline haudelind ja läbirändaja. Randtiir pesitseb üksnes saartel ja paaris
kohas Hiiumaa rannikul. Esineb ka segakolooniaid jõgitiiruga. Suurim randtiirude koloonia (350
paari) leiti 2008. a. Hellamaarahult. KKR-s andmeid randtiiru olemasolu kohta Kõrgessaare
kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks randtiir Kõrgessaare looduskaitsealal üheks
kaitseeesmärgiks seatud on, ei ole teada. Randtiir ei ole kaitse-eesmärgiks ka piirneval
Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kui linnustikuinventuuri tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki
esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik
kaitseala kaitseeesmärkide hulka. Muul juhul tuleb kaaluda liigi välja arvamist kaitseala kaitse-
eesmärkide hulgast.
2.1.1.11. MUDATILDER (TRINGA GLAREOLA)
III kat ; KE – jah (LKA); LiD – I; LiA – ei
Eestis pesitseb Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 3000–4000 paari mudatildreid. Liik kuulub
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Hiiumaal on mudatilder
Aivar ja Tiit Leito andmetel haruldane haudelind, kuid arvukas läbirändaja. Pesitsemine on teada
22
Tihu järvelt, Mudaste laisidelt ning Lehtma järvelt. KKR-s andmeid mudatildri olemasolu kohta
Kõrgessaare kaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Miks mudatilder Kõrgessaare
looduskaitsealal üheks kaitse-eesmärgiks seatud on, ei ole teada. Mudatilder ei ole
kaitseeesmärgiks ka piirneval Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Kui linnustikuinventuuri
tulemusena selgub, et kaitsealal on liiki esinduslikult ja sealsed elupaigad on olulised liigi
säilimiseks piirkonnas, on põhjust jätta liik kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Muul juhul tuleb
kaaluda liigi välja arvamist kaitseala kaitse-eesmärkide hulgast.
2.1.1.12. EUROOPA NAARITS (MUSTELA LUTREOLA*7)
I kat; KE – jah (LKA); LoD8 – II, IV; LoA – jah (P-K9)
Euroopa naarits kuulub ohustatud liikide punases nimestikus kategooriasse „Eestis hävinud”.
Hiiumaal taasasustatakse liiki alates 2000. aastast.
Euroopa naaritsa karvkate on pruunikasmust, ala- ja ülahuul on valged (erinevalt mingist e
ameerika naaritsast, kellel leidub ülahuulel harva valget värvust). Valged laigud võivad esineda
ka rinnal ja alakehal ning üliharva võivad olla valged ka käpad. Erinevalt tuhkrust puudub naaritsal
näomask, samuti on keha must värv ühtlaselt jaotunud. Isased loomad (35–41 cm) on emastest
(31–35 cm) suuremad ja raskemad. Eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus
leidub kärestikke, mis talvel ei külmu. Kasutatav kaldavööndi laius piirdub paarikümne meetriga,
kuigi tehistingimustest pärit loomad võivad kohanemisperioodil rännata ka kaugemale. Pesaurg
asub veekogu kaldas ja pojad (keskmine arv 4–5) sünnivad mai keskpaigast kuni juuni teise
pooleni. Naarits toitub peamiselt kahepaiksetest, närilistest, kaladest ja vähkidest, sõltuvalt
saaklooma arvukusest elupaigas. Toidukonkurentsi võib pakkuda peamiselt saarmas, kelle
tegevusjälgi on Hiiumaa vooluveekogudel täheldatud. Põhiliseks vaenlaseks peetakse rebast, ka
koera, metsnugist, ilvest ja suuremaid röövlinde. Lisaks oma peaurule vajab naarits varjepaiku.
Selleks sobivad puujuurte vahelised peidupaigad, õõnsad tüved ja varje kivide vahel. Ühtlasi
parendavad sellised urud ja peidupaigad toitumistingimusi, sest sellistes kohtades leidub närilisi
ja kahepaikseid (Aul jt 1957, Maran ja Põdra 2009, Maran jt 2013–2015).
Kui 2011. a hinnati Hiiumaal elutsevate naaritsate koguarvuks 28–37 isendit, siis 2012. a seire
järel hinnati see väiksemaks, vastavalt 15–28 isendit. 2013. a oli asurkonna suurus hinnanguliselt
14–23 isendit ja 2014. a 30–69 isendit.
Kaitsealaga piirnev ja hoiuala läbiv Pihla jõgi (oja) on liigi kaitse tegevuskava järgi üheks euroopa
naaritsale oluliseks elupaigaks Hiiumaal ja määratud üheks liigi püsielupaigaks 10 . Pihla jõel
seiratakse euroopa naaritsat igal aastal ning naaritsa tegevusjälgi on leitud nii hoiu- kui ka
kaitsealalt, viimati 2015. a suvel.
7 tärniga (*) on tähistatud loodusdirektiivi II lisas nimetatud esmatähtis liik 8 LoD – loodusdirektiivi lisas; LoA – loodusala eesmärk 9 eesmärgiks vaid Pihla-Kurisu loodusalal 10 Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/13299807?leiaKehtiv
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
vähemalt üks pesakond naaritsaid
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
vähemalt üks pesakond naaritsaid
• Mõjutegurid ja meetmed
+ liigile on moodustatud püsielupaigad
+ olemas on liigi kaitse tegevuskava ja taasasustamisprogramm
+ Hiiumaal puudub mingi (ameerika naaritsa) asurkond
– looduslikust foonist kõrgem suremus
Meede 1: elupaiga säilitamine: maaparandustööde, metsamajanduse ja arendustegevuse
vältimine püsielupaiga kaldavööndi lähedal.
Meede 2: elupaiga mitmekesisuse suurendamine (teostatakse liigi kaitse tegevuskava
alusel).
– osa liigi elupaigast (Pihla jõest ja selle vasakkaldast) ei ole kaitse all
– Meede: kaitstava ala piiri muutmine.
2.1.1.13. SAARMAS (LUTRA LUTRA)
III kat; KE – ei; LoD II, IV; LoA – jah Saarmas kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi kategooriasse „ohuväline”.
Sarnaselt naaritsaga eelistab saarmas vooluveekogusid, kuid rohkem neid, mis on oma mõõtmetelt
suuremad. Euroopa naaritsa seirearuannetes mainitakse saarma tegevusjälgede olemasolu Pihla
jõel viimati 2013. aastal, aastail 2014−2015 aga mitte (Maran jt 2013–2015). Erinevate veekogude
eelistuse tõttu peetakse saarma ja naaritsa vahelist elupaiga konkurentsi siiski väikeseks.
Toidukonkurents võib esineda, kuid saarmas eelistab närilistele ja kahepaiksetele rohkem kala ja
vähki (Maran ja Põdra 2009). KKR-s kandeid saarma olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal või
Pihla-Kurisu hoiualal ei ole. Seetõttu pole esialgu põhjust saarma lisamiseks kaitse- või hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka.
24
2.1.2. TAIMED
Ala on väärtuslik taimestiku poolest. Siin esineb arvukalt eri kaitsekategooria taimeliikide
kasvukohti.
Pihla allikate SKV floora koosneb valdavalt nii Eestis kui Hiiumaal üsnagi tavalistest
taimeliikidest. II kaitsekategooria taimeliikidest on teada vaid väike käopõll (Listera cordata). III
kategooria kaitsealustest taimedest esineb suuremal hulgal harilikku porssa (Myrica gale), lisaks
on alalt teada lodukannike (Viola uliginosa), kahelehine- ja rohekas käokeel (Platanthera bifolia
ja P. chlorantha), suur käopõll (Listera ovata), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhza incarnata)
ning vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), üksikisendina on leitud laialehine neiuvaip
(Epipactis helleborine). Tähelepanuväärne on allikalises madalsoos asuv hübriidse sõrmkäpa
populatsioon, mille isendid on välimuselt vähevarieeruvad ja millel on nii vööthuulsõrmkäpa,
kahkjaspunase sõrmkäpa kui ka balti sõrmkäpa tunnuseid.
Kõrgessaare SKV peamiseks väärtuseks on rikkalik orhideefloora: leitud on 17 liiki käpalisi,
lisaks 1 alamliik ja 2 vormi. Kõrgessaare käpaliste populatsioonidele on iseloomulik väga
intensiivne seemneline paljunemine, mida seal on seni uuritud kaunil kuldkingal. Kuid vaatlused
on näidanud ka väga mitmete teiste liikide juveniilsete isendite suurt hulka. Seda on võimalik
seletada sobivate sümbiontseente rikkaliku olemasoluga siinsetes kooslustes. Nimetatud asjaolu
võimaldab kasvukohtade oskusliku hooldamise ja taastamisega säilitada ning taastada
Kõrgessaare SKV peamise rikkuse – käpaliste – liigilist koosseisu ja arvukust. Hea näide selle
võimalikkusest on kaitseala piiri lähedal asuv laudradade ja selgitavate viitadega „käpaliste
õppepeenar”. Sealsest võsastunud niidulapist taastus juba mõneaastase niitmise tulemusena väga
rikkalik käpaliste kasvukoht, kus mõnesajal ruutmeetril kasvab umbes 10 liiki käpalisi, kusjuures
nende arvukus on aasta-aastalt tõusnud. Kõrgessaare SKV taimekooslused on hea näide
intensiivse maakerkeala koosluste suktsessioonist. Kaitseala piirneb halotroofse järve –
Köönaaugu e Künaaugu – ja
Kirikulahega, mis samuti eraldub mõne aja pärast maakerke tõttu merest ning muutub
halotroofseks rannikujärveks. Mõlemad veekogud ja nende rannaniidud on huvitava ja rikkaliku
flooraga.
Pihla-Kurisu HA-l kasvavad II kaitsekategooria käpalised jumalakäpp (Orchis mascula) ja
tõmmu käpp (Orchis ustulata) ning III kaitsekategooria käpalised kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia
conopsea), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris) ja kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia).
Ala suurimaks botaaniliseks väärtuseks tuleb lugeda Kõrgessaare SKV suurt kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) populatsiooni (vt kaanefotot), mis oma parameetritelt (isendite arv,
seemnelise paljunemise intensiivsus) kuulub eriti tähelepanuväärsete hulka kogu selle liigi areaali
ulatuses. Suurt teaduslikku huvi (taimegeograafia, süstemaatika, geneetika) on pakkunud seal asuv
lääne-sõrmkäpa (Dactylorhiza praetermissa) populatsioon, mis on praegu arvukuse madalseisus
ja mille edasiseks säilimiseks tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid (kasvukoha
hooldamine, uute kasvukohtade loomine jms).
Lisaks kaitsealustele taimeliikidele kasvab ala niisketel loorohumaadel, madalsoodes, soostunud
ja rannaniitudel Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”
kuuluv pääsusilm (Primula farinosa). Muudest tähelepanu väärivatest taimeliikidest kasvab
Köönaaugu (Künaaugu) rannaniidul ja Pihla allikate SKV soostunud niitudel Hiiumaal ja Eestis
harvaesinev taimeliik kaartulikas (Ranunculus reptans).
Naturaliseerunud võõrliikidest on alal teada villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja kirikakar
(Bellis perennis). Villane lodjapuu kasvab mitme üksikisendina Köönaaugu (Künaaugu) ida- ja
lõunakalda ning muldtammide vahelises metsas. Tegemist on lindude poolt toodud seemnetest
kasvanud taimedega, mis veel ei ole järelkasvu andnud. Naturaliseerunud aiataim kirikakar kasvab
Pihla allikate SKV kaguosas aruniitude läheduses metsateede ääres. Suurem liigi esinemisala asub
väljaspool kaitseala piire.
2.1.2.1. LÄÄNE-SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA PRAETERMISSA)
I kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „äärmiselt ohustatud”.
Kõrgessaare looduskaitsealal asub lääne-sõrmkäpa Eesti (ja ka kogu Läänemere idakalda) ainus
esinemisala. Liik avastati siin alles 1989. aastal.
Lääne sõrmkäpa praegune esinemisala jääb Kõrgessaare sihtkaitsevööndisse ja Kõrgessaare
käpaliste püsielupaiga territooriumile. Liigi kasvuala on küll aastatega laienenud ning liik õitseb
ja viljub, kuid arvukus on langenud.
Liigi seisundit on Kõrgessaares jälgitud riikliku keskkonnaseire programmi raames haruldaste
taimeliikide ruuduseire metoodika alusel aastail 1994–2006 ja seisundiseirena alates 2009. aastast.
Seiretulemuste järgi koosnes populatsioon aastail 1994–2006 suures ulatuses juveniilsetest ja
vegetatiivsetest isenditest ning generatiivsed isendid moodustasid enamasti alla 10% registreeritud
taimedest. Kui leiukoha avastamise ajal loendati seireruudu piirkonnas u 80 õitsvat taime, siis
aastatel 1994–2006 nähti vaid üksikuid õitsvaid isendeid. Generatiivsete isendite arv kogu
populatsioonis oli neil aastatel 5–20.
Seiretulemustest ilmneb, et 10x10 m suurusel seirealal, mis rajati algselt kasvukoha kõige
isendirohkemasse ossa, langes lääne-sõrmkäpa arvukus sajandivahetuse paiku drastiliselt
(vt tabelit 2).
Tabel 2. Lääne sõrmkäpa isendite arv 10x10 m seireruudul 1994–2006
1994 1995 1996 1999 2002 2003 2006
juveniile 246 247 235 127 0 4 0
26
vegetatiivseid 80 144 152 133 50 17 16
generatiivseid 39 30 27 11 0 1 3
kokku 365 421 414 271 50 22 19
Seire algusest alates on liiki kogu tema kasvualal loendatud järgmiselt: 1994. a u 400, 1995. a u
450, 1996. a u 450, 1999. a 280, 2002. a 62, 2003. a 51, 2006. a 31, 2009. a 95 (sh 34 generatiivset),
2012. a 57 (sh 42 generatiivset) ja 2015. a 65 (sh 62 generatiivset) isendit.
Kõrgessaare looduskaitsealale jäävas lääne-sõrmkäpa elupaigas on liigi isendeid olnud vastavalt:
2009. a 63, 2012. a 38 ja 2015. a 17 isendit. Mõningane arvukuse kõikumine on käpaliste puhul
normaalne, kuid antud juhul on populatsiooni arvukus siiski langenud. Samas tuleb tõdeda, et
seisundiseire ajal ei pruugi enam juveniile nii hästi märgata. Suure arvukuse ajal oli generatiivsete
isendite osakaal väga madal ja nende arvukus isegi madalam kui praegu. Kuid see võib ka näidata,
et tegu on hääbuva populatsiooniga, kus peamiselt ongi jäänud generatiivsed ehk vanemad isendid.
Liik kasvas populatsiooni leidmise perioodil peamiselt ruuduseire asukohas u 100 m²-l ja natuke
selle lähiümbruses. Aastatega on liik levinud sobivatele niitudele nii kaitsealal kui ka maanteest
lõunas (praegu Kõrgessaare käpaliste püsielupaik) ning käpaliste õpperajale e „orhideepeenraleˮ.
2012. a kaardistati liigi poolt asustatud sobivad elupaigad pindalaga kokku 0,7 ha, kuid 2015. a
kaardistati konkreetete isenditega asustatud kasvuala täpsemalt (väiksem puhver ümber isendite
ja vahepealsed nn „tühjadˮ alad lõigati välja), mistõttu liigi kasvuala oleks nagu vähenenud 0,2
hani. Tegelikult on liigile sobiv ja liigikaitselisteks töödeks planeeritud elupaik koos
levikukoridoridega kaitsealal u 1,4 ha (ja püsielupaigas väljaspool kaitseala u 0,4 ha). Liik on seal
kasvanud ja see on liigile jätkuvalt sobiv ning populatsiooni säilimiseks vajalik elupaik.
Varasematel aastatel tehtud kasvukohtade hooldustööd (2003. a tehti taastamistöid, vahepealse aja
kohta täpsemad andmed puuduvad, regulaarsem hooldus oli aastatel 2007–2010, hooldus- ja
taastamistöid tehti ka 2012. a) on lääne-sõrmkäpa olukorda parandanud, kuid vahepeal uuesti
unarusse jäänud niitmist ja võsatõrjet tuleb jätkata. Näiteks algse ruuduseire alal vohab angervaks
ja tiiki voolava kraavi kallas on taastamisjärgselt uuesti võsastunud. Peale lääne-sõrmkäpa
viljumist tuleb liigi kasvualasid niita ja muidugi tuleb selle käigus eemaldada ka vahepealsetel
aastatel kasvanud kännuvõsud. Teetammist põhjapool asuval uuemal kasvualal tuleb mändi veel
hõrendada.
Lääne-sõrmkäpp tuleb lisada kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
Ajalised eesmärgid
Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
vähemalt 30 isendit, hooldatud elupaik koos levikukoridoridega pindalaga vähemalt 1,4 ha
Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
vähemalt 20 isendit, hooldatud elupaik koos levikukoridoridega pindalaga vähemalt 1,4 ha
Mõjutegurid ja meetmed
+ liigi kasvuala on varem hooldatud, 2012. a tehtud taastamistööd
+ liik on suurekasvuline ja ei hukku kohe pärast hoolduse katkemist
+ liik on levinud ka lähiümbruse niitudele
+ liigile on moodustatud püsielupaik
+ olemas on käpaliste tegevuskava eelnõu
– liigi elupaik võsastub ja kulustub, mistõttu liigi arvukus on langenud
Meede: võsa eemaldamine ja heina niitmine iga-aastaselt vähemalt 1,4 ha suurusel alal
liigi elupaigas.
– valgusolud halvenevad
Meede: puude harvendamine tiigiäärses kasvukohas ja mändide tugev hõrendamine
teetammist põhjas oleval elupaigalaigul.
2.1.2.2. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)
II kat; KE – jah (LKA); LoD – II, IV; LoA – jah (K-M11)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”.
Kõrgessaare SKV-s asub Hiiumaa suurim kauni kuldkinga kasvukoht. Tegu on ka Eesti ulatuses
ühe suurema ja esinduslikuma kasvualaga. Populatsiooni põhiosa paikneb kompaktselt umbes 400
m2 suurusel alal, kuid üksikud väiksemad kogumikud asuvad sellest ka sadakond meetrit eemal.
Isendite arv ei ole teada, kuid täiskasvanud isendite võsude arv ulatub mitme tuhandeni ning
kasvukoha keskosas on loendatud juveniilsete, seemnest kasvanud isendite arvuks kuni 130 ühel
ruutmeetril (Kull, 1998). Kohaliku populatsiooni eripäraks on väga rikkalik generatiivne
paljunemine ja rohkete juveniilsete taimekeste olemasolu on eriti väärtusliku populatsiooni
tunnuseks (Kull, 2000).
11 eesmärgiks vaid Kõrgessaare-Mudaste loodusalal
28
Kuldkinga kasvukoht asub keskealises kastikuloo-kuusikus, kus kasvutingimused on praegu väga
head ja metsa edasise loodusliku arengu puhul sellistena ka säilivad. Kaugemas tulevikus võib
valgustingimuste halvenemise korral tekkida vajadus raiuda sealsesse metsa üksikuid väikeseid
häilusid.
Liigi seisundiseirel on liigi arvukust hinnatud võsude järgi järgmiselt:
2009. a u 6000 võsu (sh 70% generatiivseid) 0,2 ha-l (kompaktsemalt paikneva populatsiooni
osas);
2014. a u 5500 võsu (sh 53% generatiivseid) 0,7 ha-l. 2014. a oli rohkem juveniilseid taimi, mille
arvukuse hindamine oli keerukam ja tõenäoliselt oli võsude tegelik arv suurem. Samas kaardistati
2014. a ka tuumikala ümbruses hajusamalt kasvavad puhmikud, mille tulemusena oli liigi
kasvukoha pindala suurem.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
vähemalt 5500 võsu 0,7 ha-l
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
vähemalt 5500 võsu 0,7 ha-l
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaik püsib vähemalt praegu ka looduslikult soodsas seisundis
+ populatsioon on arvukas ja elujõuline
– tallamiskoormus (mis seni ei ole liiga suur) võib kasvades hakata mõjutama liigi seisundit
Meede: jätkata liigi seiret ja vajadusel rakendada meetmeid külastuskoormuse
vähendamiseks.
– valgustingimused võivad tulevikus halveneda
Meede: jätkata liigi seiret ja vajadusel tõrjuda võsa või harvendada puurinnet.
2.1.2.3. RUSSOWI SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA RUSSOWII)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohualdis”. Russowi
sõrmkäppa on nähtud vaid ühel korral 2002. a üksikisendina Köönaaugu (Künaaugu) kagurannas
rannaniidul (T. Tuulik). Esinemist võib lugeda juhuslikuks, kuna hiljem ei ole liiki leitud ning
tüüpilised Russowi sõrmkäpa kasvukohad (madala rohundirindega allikasood) kaitse- ja hoiualal
puuduvad.
2.1.2.4. HARILIK MUGULJUUR (HERMINIUM MONORCHIS)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. Harilik
muguljuur kasvab kaitsealal kolmes kohas soostunud niitudel ja niisketel looniitudel, kus liigi
arvukus on küll stabiilne, kuid madal. 2010. a loendati liiki Kõrgessaare SKV idaosa kahel
lagendikul kokku 34 generatiivset isendit 0,4 ha-l. 2015. a leiti samas 13 (sh 8 generatiivset)
isendit. Kaitse-eesmärkide hulka ei ole liiki põhjust lisada, sest harilik muguljuur on palju
esinduslikum Ida-Hiiumaal. Liigi elupaikade soodsa seisundi Kõrgessaare LKA-l tagab kärbesõie
ja lääne-sõrmkäpa elupaikade hooldus.
2.1.2.5. VÄIKE KÄOPÕLL (LISTERA CORDATA)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohualdis”. Liigi algselt
teada olnud kasvuala asus Kõrgessaare SKV idaosas kauni kuldkinga kasvukoha keskel. Väikese
käopõlle jaoks on see kasvukoht erakordselt kuiv. 2010. a loendati selles kasvukohas 140 (sh 57
generatiivset) isendit 1,7 ha-l ja leiti uus kasvukoht (8 isendit 0,3 ha-l) ka Pihla allikate SKV
lõunapiiril asuvas loomännikus. Mõlemal juhul on tegu ebatüüpiliselt kuiva kasvukohaga. Kuna
väikese käopõlle populatsioon kuldkinga kasvukohas on püsinud juba pikemat aega, siis
eeldatavasti püsib see seal ka edaspidi. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka ei ole liiki otstarbekas
siiski lisada, sest kauni kuldkinga esindusliku populatsiooni soodsa seisundi tagamiseks võib
tekkida vajadus harvendada puu- ja põõsarinnet, mis on vastuolus väikese käopõlle vajadustega.
Varjulist ja niisket elupaika eelistava väikese käopõlle jaoks on Hiiumaal ka sobivamaid elupaiku.
Samas ei kattu kahe liigi kasvukohad täielikult ja ka kaunis kuldking on tegelikult metsaliik,
mistõttu pole karta väikese käopõlle kadumist kuldkingale soodsate tingimuste tagamise tõttu.
2.1.2.6. KÄRBESÕIS (OPHRYS INSECTIFERA)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”.
Kärbesõis kasvab Kõrgessaare SKV niisketel loo- ja soostunud niitudel. Kaitseala piiril Lauka
teeristi vastas niiskel looniidul on 1999. ja 2000. aastal registreeritud Eestis üliharuldase
heledaõielise teisendi (Ophrys insectifera var. ochroleuca) õitsemine ja viljumine.
Juba 2004. aasta paiku kirjutas Taavi Tuulik kaitsekorralduskava eelnõu teksti, et liigi arvukus on
viimasel ajal oluliselt langenud. Praegu kasvab liik kaitsealal Kõrgessaare SKV neljal niidulaigul
ja üksikud isendeid on väidetavalt leitud ka sihtkaitsevööndi kirdeosas rannaniidu
madalsooilmelises koosluses. Kõrgessaare SKV põhjaosas oleval lagendikul on 2009. a loendatud
100, 2010. a 36 ja 2015. a 34 kärbesõit u 0,2 ha-l. Selle niidu põhjapoolne osa on rohkelt sanglepa
30
kännuvõsusid täis. Ala on taastatud ja hooldatud vahelduva eduga juba aastaid, kuid vajaks
sagedasemat niitmist kui seni, sest 2015. a juulis oli seal lepavõsa katvus suurem kui 0,5 ja võsa
kõrgus juba üle 1,5 m. Ka kuldkinga kasvukohast lõunas oleval lagendikul kasvab kärbesõis, kuid
siin on liiki vähem (2010. a 41 ja 2015. a 4 isendit u 0,2 ha-l). 2015. a vaatluse ajal oli liik õitsenud
ja liiki ei otsitud väga põhjalikult, kuid liigi elupaik oli rohkem rohustunud, sest peale taastamist
on niidetud vaid kännuvõsusid, mitte aga heina. Mõlema ala hooldamist korraldab RMK ja
plaaninud on tõsta kännuvõsude tõrje sagedust, kuid vajalik on ka heina niitmine ja niite
ärakoristamine, et ei toimuks ala kulustumist ja rohustu tihenemist. 2015. a leiti kärbesõit ka
kunagise laskepolügooni alalt soostunud niidu servas riigile kuuluval maal (13 gen.isendit), kuid
liigile hädavajalik elupaik on u 0,07 ha ja see ulatub ka eramaale. Neljas niit, kus liik Kõrgessaare
SKV-s kasvab, asub eramaal ja on suurim (0,8 ha) enamvähem terviklik niiduala, kuigi seda
katkestab vana teetamm. Sellel alal on liiki loendatud 2010. a vaid 10 isendit, sest liigile sobivaid
madalama taimestikuga niidulaike on seal peamiselt vaid teetammist põhjapool.
Kärbesõis tuleb lisada Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
vähemalt 100 isendit 1,3 ha-l
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
vähemalt 100 isendit 1,3 ha-l
Mõjutegurid ja meetmed
+ liigi elupaiku riigimaal on taastatud ja võsa tõrjumist jätkatakse
– hoolduse lakkamisel elupaiga võsastumine
Meede: taastamis- ja hooldustööd kõikjal liigi elupaikades kaitsealal
2.1.2.7. JUMALAKÄPP (ORCHIS MASCULA)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”.
Jumalakäpp kasvab Pihla-Kurisu hoiualal Otste ja Pihla küla puisniitudel. Otste populatsiooni
kohta on teada tõmmu käpa seire andmetest, et liik esineb piirkonnas hajusalt (2007. ja 2012. a),
kuid pole teada, kui suurel alal liik kasvas. Pihla külas on liik kunagi esinduslikuks hinnatud ja
veel 2010. a mai lõpus loendati sealsel puisniidul hinnanguliselt 500 isendit (2,3 ha), kuid alates
2014. aastast on see puisniit hooldamata. Kuna tegu on Hiiumaal kõige esinduslikuma
populatsiooniga, tuleb liik hoiuala kaitse-eesmärgiks seada ja kiiresti taastada puisniidu hooldus.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: vähemalt
500 isendit 2,3 ha-l Pihla küla puisniidul
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
vähemalt 500 isendit 2,3 ha-l Pihla küla puisniidul
Mõjutegurid ja meetmed
+ puisniitu on varem korralikult hooldatud
+ populatsioon on olnud arvukas ja elujõuline
– hoolduse lakkamisel elupaiga võsastumine ja rohustu muutumine jumalakäpa jaoks liiga kõrgeks
Meede: puisniidu (kasvukoha) hooldamise jätkamine.
2.1.2.8. TÕMMU KÄPP (ORCHIS USTULATA)
II kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohustatud”. Tõmmu
käpa elupaik asub Pihla-Kurisu hoiualal ja liiki seiratakse riikliku seire raames. Kui 2007. a leiti
seirealalt 1 generatiivne isend, siis viimase seire ajal 2012. a liiki enam ei leitud. Kuigi tõmmu
käpa elupaigaks olev puisniit oli ka 2012. a veel vähemalt liigi kasvukoha piirkonnas hoolduses
ja kooslus liigile sobivas seisundis. 2007. a seirel täheldati metssigade suuri kahjustusi, mis võisid
viia populatsiooni arvukuse nii madalale, et populatsioon ei pruukinud taastuda. Liigi seisundi
kohta saab täpsemaid andmeid edasise seire käigus, kuid oluline on jätkata tõmmu käpa elupaigas
puisniidu hooldust. Kaitse-eesmärkide hulka ei ole liiki praegu põhjust lisada, kuna pole selge,
kas liik on piirkonnas säilinud.
2.1.2.9. III KAITSEKATEGOORIA TAIMELIIGID
III kat; KE – ei; LoD – ei; LoA – ei
Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Balti
sõrmkäppa leiti Kõrgessaare SKV-s korduvalt aastail 1996–2000 ja 2003–2004, kuid vaid
üksikisenditena Köönaaugu (Künaaugu) ida- ja kaguranna lähedalt, sealhulgas lääne-sõrmkäpa
seireruudult (K. Vahtra, T. Tuulik). 2002. a vaatluse kohta on täidetud ka seisundiseire ankeet,
kuid rohkem selle liigi seiret seal ei ole toimunud ja hilisemates lääne-sõrmkäpa seireankeetides
32
pole enam balti sõrmkäpa esinemist märgitud. Ka 2010. a kaitsealuste taimeliikide inventuuri
käigus liiki ei leitud.
Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”.
Kahkjaspunane sõrmkäpp kasvab kogu kaitse- ja hoiualal sobivates kasvukohtades rannaniitudel,
madalsoodes ning soostunud niitudel.
Hübriid-sõrmkäpp (Dactylorhiza x)
Hübriidse päritoluga (võimalikud vanemad D. incarnata, D. fuchsii, D. baltica) ja iseseisvalt
paljunev sõrmkäpapopulatsioon Pihla allikate SKV madalsoos, avastamise ajal 2004. a suvel
loendati 30 generatiivset isendit ühtlaselt u 2 ha suurusel alal. 2010. a inventuuril täheldati taolisi
hübriidseid isendeid allikate piirkonnas hõredas lepikus.
Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”.
Tumepunane neiuvaip kasvab laialipillatult Kõrgessaare SKV loometsades ja -kadastikes
jalgradade ääres.
Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Laialehist
neiuvaipa on kunagi leitud Pihla allikate SKV pärisaruniidul üksikisendina (T. Tuulik). 2015. a
leiti üksikisendeid ka Kõrgessaare SKV-s. Praegu Hiiumaal laieneva levikutendentsiga liik, mille
potentsiaalseid kasvukohti on kaitse- ja hoiualal mitmeid.
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Sooneiuvaip
kasvab soostunud niitudel ja rannaniidul Kõrgessaare SKV-s ning niisketel niitudel Pihla allikate
SKV-s ja hoiualal. Kõrgessaare SKV kirdeosas rannaniidu allikasooilmelises osas on liiki
loendatud 2009. a u 2000 isendit.
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Harilik
käoraamat kasvab Kõrgessaare SKV soostunud niitudel, rannaniidu allikasooilmelisel alal ja
loometsa häiludes. Liigi elupaigad asuvad ka Pihla allikate SKV-s ja hoiualal.
Suur käopõll (Listera ovata)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Suur
käopõll kasvab kogu kaitse- ja hoiualal mitmesugustes taimekooslustes, kohati arvukalt. 2010. a
loendati näiteks Pihla allikate SKV lõunaosas paikneval niidul u 600 generatiivset isendit.
Mets-õunapuu (Malus sylvestris)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”.
Metsõunapuid esineb üksikute noorte, aga ka viljuvate isenditena Kõrgessaare SKV-s Köönaaugu
(Künaaugu) muldtammide piirkonnas.
Harilik porss (Myrica gale)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. Harilik
porss kasvab Kõrgessaare SKV rannaniitudel ja niisketel lagendikel.
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Pruunikat
pesajuurt on leitud loometsas kuldkinga kasvukohas ja maanteeäärses metsas.
Hall käpp (Orchis militaris)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. Hall käpp
kasvab Kõrgessaare SKV niitudel, aga ka hoiualal.
Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. 2004. aasta
paiku kirjutas Taavi Tuulik kaitsekorralduskava eelnõus, et kahelehine käokeel kasvab laialdaselt
kaitseala metsades, kadastikes ja niitudel, on sagedam Kõrgessaare SKV-s, kuid rohekast
käokeelest oluliselt vähearvukam. Hiljem on liiki leitud Pihla allikate SKV lõunaosas paikneval
niidul ja Kõrgessaare sihtkaitsevööndi soostunud niitudel ja niisketel looniitudel, kuid liiki on
olnud vähe.
Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohuväline”. Rohekas
käokeel on Kõrgessaare looduskaitsealal kõikjal sobivatel kasvukohtadel (niidud, loometsad,
jalgrajad jne) tavaline, kuid siiski mitte arvukas. Liigi kohta hoiualal andmed puuduvad.
Lodukannike (Viola uliginosa)
Liik kuulub Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi kategooriasse „ohulähedane”. 2004. a
kirjutas Taavi Tuulik, et lodukannike kasvab kohati Pihla allikate SKV-s soostunud metsades,
kuid KKR-is sealt liigi kohta andmed puuduvad.
34
2.2. KOOSLUSED
Kooslused on Pihla-Kurisu hoiualal ülepinnaliselt inventeeritud OÜ Metsaruum poolt 2010. a
(Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalisel toel). Kõrgessaare looduskaitsealal on kooslusi ehk
elupaiku inventeeritud väga vähe. Kaitseala kooslusi on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpidesse jaotatud eelnõus „Kõrgessaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
aastateks 2005–2014”. Edaspidi käsitletakse kooslusi peamiselt loodusdirektiivist lähtuvalt ehk
loodusdirektiivi elupaigatüüpidena. Tabelis 3 on esitatud võrdlus Natura 2000
standardandmebaasis12 Pihla-Kurisu loodusala kohta esitatu ja inventeeritud elupaigatüüpide
kohta. Tabelis 3 ei kajastu Kõrgessaare SKV andmestik, kuna see on vähe inventeeritud vöönd,
pindalaga 29,5 ha, ja jääb Kõrgessaare-Mudaste loodusalale, moodustades viimasest vaid 1%.
Tabel 3. Elupaigatüüpide andmetiku võrdlus Natura standardandmebaasiga
Kood Elupaigatüüp
Kaitse- või
hoiuala
kaitseeesmärk
Natura
standardandmebaasis13
Inventuuride
andmetel14
esindus- likkus
pindala (ha) esindus- likkus
pindala
(ha)
3180 karstijärved ja -
järvikud
ei - - A 0,1
5130 kadastikud ei - - C 0,7
6210 kuivad niidud
lubjarikkal mullal
jah C 2,3 C 3,0
6270* liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
jah C 9,8 B 9,9
6410 sinihelmikakooslused ei - - B 0,9
6510 aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud
jah C 3,1 C 2,5
6530* puisniidud jah C 12,9 B 18,7
12 http://natura2000.eea.europa.eu/# 13 Natura 2000 standardandmebaasi (http://natura2000.eea.europa.eu) järgi kogu Pihla-Kurisu loodusalal, sh
euroopa naaritsa Pihla oja püsielupaigas
14 olemasolevate, peamiselt OÜ Metsaruum 2010. a. inventeerimisandmete põhjal
Kood Elupaigatüüp
Kaitse- või
hoiuala
kaitseeesmärk
Natura
standardandmebaasis13
Inventuuride
andmetel14
esindus- likkus
pindala (ha) esindus- likkus
pindala
(ha)
7160 allikad ja allikasood jah - - - 6,5
7220* nõrglubja-allikad ei C 25,6 - -
7230 liigirikkad
madalsood jah B 1,2 - 5,1
9010* vanad
loodusmetsad jah - - - 1,8
9020* vanad laialehised
metsad jah C 10,4 C 2,3
9050 rohunditerikkad
kuusikud
jah - - p 21,5
9070 puiskarjamaad jah C 0,5 C
p
0,5
0,9
9080* soostuvad ja
soolehtmetsad
jah B 45,5 C
p
4,0
62,2
91E0* lammi-lodumetsad ei - - B 0,4
KOKKU 111,3 141,0
Elupaigatüüpide paiknemisest alal annab ülevaate joonis 4 järgmisel lehel.
36
Joonis 4. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Maa-amet).
2.2.1. NIIDUD JA MUUD POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED
Niidud on alal suhteliselt laialt levinud ja moodustavad ala väärtuslikuma osa. Kaitseala niidualad
võib üldisemalt jagada kaheks: rannaniitudeks ja rohkem sisemaal paiknevateks niitudeks, ning
hoiualal paiknevad niidud jagunevad samuti kaheks: puisniidud või -karjamaad ja lagedamad
niidud.
Kõrgessaare SKV põhjaosas esineb rannaniite (1630*), laiguti väikseid liigirikkaid madalsoid
(7230) ja Köönaaugu kaldal sinihelmikakooslusi (6410). Kõrgessaare SKV taimekooslused on hea
näide intensiivse maakerkeala koosluste suktsessioonist. Kaitseala piirneb halotroofse ehk
soolatoitelise järve Köönaaugu (Künaaugu) ja Kirikulahega, mis samuti eraldub mõne aja pärast
maakerke tõttu merest ja muutub halotroofseks rannikujärveks. Mõlemad veekogud ja sealsed
rannikuniidud on huvitava ja rikkaliku flooraga. Eriti väärtuslik on sihtkaitsevööndi taimestik.
37
Samuti on piirkond (eeskätt rannikujärved, mis kaitsealaga vaid piirnevad) oluline linnustiku
rändepeatuspaik. Kohati on rannaniidu väärtus hakanud kahanema, peamiselt võsastumise
(sanglepp) ja pilliroo pealetungi tõttu.
Niidualad hõlmavad olulise osa ka Pihla allikate SKV territooriumist. Mõlemad siinsed niidualad
on samuti määratletud kui loodusdirektiivi elupaigatüübid. Vööndi lääneosas levib laial alal
elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7230) kriteeriumidele vastav soostunud niiduala.
Elupaigatüüp on veel hiljuti olnud osaliselt hooldatav (karjatatud), kuid juba on alanud kiire
võsastumine (sanglepp). Vööndi kaguosas paikneb väiksem niiduosa, mis on määratletud kui
elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210). Nimetatud elupaigatüüp piirneb vahetult
majandusalade ja õuemaadega. Tegemist on kunagise põllumaaga, mis on olnud veel hiljuti
majanduslikus kasutuses karjamaana. Siiski on juba alanud võsastumine.
Hoiualal on kõige väärtuslikumateks kooslusteks puisniidud (6530*). On ka liigirikkaid niite
lubjavaesel mullal (6270*), kuivi niite lubjarikkal mullal (6210), kadastikke (5130),
sinihelmikakooslusi (6410) ja puiskarjamaid. Mitmed kunagised poollooduslikud kooslused on
metsastunud ja omandanud või on omandamas suuremat looduskaitselist väärtust juba metsana.
Hoiualale jääb ka mitmeid kultuurniite.
2.2.1.1. RANNANIIDUD (1630*)
KE – jah (LKA); LoA – jah (K-M)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ja Kõrgessaare-Mudaste
loodusalal. Rannaniitude kaitse ei ole eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiualal ega Pihla-Kurisu
loodusalal.
Rannaniidud on Eestis reeglina poollooduslikud rohumaad laugel rannikul, kus olenevalt
mereveega üleujutuse sagedusest ja kestvusest ning mereheite kogunemisest on kujunenud
taimkatte vööndilisus ja mosaiiksus. Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kurvitsaliste pesitsus-
ja toitumispaigad, samuti spetsiifiliste soolalembeste soontaimede kasvukohad. Elupaik vajab
regulaarset karjatamist või niitmist, hoolduse puudumisel ala põõsastub ja pilliroostub.
Alal asuvad mõlemad elupaigatüübi polügoonid kõrvuti kaitseala põhjapiiril Kirikulahe ääres,
suuremas osas riigimaal. Elupaigatüübi pindala on kokku 3,8 ha. Elupaigatüübil toimub
kariloomade karjatamine, kuid sellele vaatamata on veekogude kaldad roostumas ning teisalt
tungib peale võsa. Kuna pinnas on liigniiske, on karjatamiskoormuse tõstmine problemaatiline.
Kunagi riigimaal tehtud võsatõrjet on aeg-ajalt vaja korrata.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 4 ha ja esinduslikkus on A
38
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on vähemalt 4 ha ja esinduslikkus on B
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on kaitsealal kaitse-eesmärgiks
+ elupaigatüübil toimub karjatamine
– servaalade kinnikasvamine sanglepaga ja roostumine
Meede: pilliroo ja võsa tõrje, rannaniidu taastamine.
– koosluse võsastumine hoolduse lakkamisel
Meede: hooldamise jätkamine.
– muutused veerežiimis
Meede: riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel madala
sügavuse ja laugete kallaste kujundamine, kaldavallide kujunemise vältimine.
2.2.1.2. KADASTIKUD (5130)
KE – ei; LoA – jah (K-M)
Elupaigatüüp ei ole kaitse-eesmärgiks ei kaitse- ega hoiualal, samuti pole see eesmärgiks Pihla-
Kurisu loodusalal. Kadastike kaitse on eesmärgiks Kõrgessaare-Mudaste loodusalal.
Eestis on kadastikud kujunenud majandamise lõppemisel kuivadel niitudel (peamiselt loopealsetel
ja liivanõmmedel). Paal (2007) seab kadastiku ja niidu eristamisel piiriks kadakate katvuse alates
30%. Uuemad lähenemised peavad õigemaks lugeda kadastikeks alad, millel kadakate katvus on
vähemalt 75% ja seejuures ei ole kadakate all säilinud varasemast niidukooslusest pärit liike (Helm
2011).
Kadastik on suktsessiooniline vaheaste karjatamise abil säilitatava avatud niidukoosluse ning
kliimakskoosluseks oleva (okaspuu)metsa vahel. Tihe kadastik tekib loopealsetele küllaltki kiiresti
ja hiljemalt 30–40 aastat pärast ala hooldamise lõpetamist on kadakate katvus 100% lähedane.
Väga tihedate ning nooremapoolsete (alla 100 aasta vanuste) kadastike puhul on enamasti tegu
äärmiselt liigivaeste kooslustega. Niidukamar on reeglina täielikult hävinud ning asendunud
sambla ja okkakõduga, valgusnõudlikud niiduliigid on kadunud ning sageli ei leidu ka metsaliike.
Ka kadastikega seotud linnud eelistavad elupaigana pigem mosaiikseid, kadakatukkadega niite, kui
lausaliselt täis kasvanud padrikut. Liigirikkus hakkab tasapisi suurenema kadastiku vananedes, kui
39
valgustingimused pisut paranevad ning lisandub loometsale iseloomulikku alustaimestikku ja
puid-põõsaid. Hiljemalt esimese põlvkonna kadakate suremisel on enamasti loodud tingimused ka
männi-, kase-, vahtravõsa ning edasise metsa tekkimiseks (Helm 2011).
Kadastikke on hoiualal inventeeritud kahe väikese tükina pindalaga kokku 0,7 ha. Mõlemad
kadastikud piirnevad niitudega (6210 ja 6270*), mistõttu on otstarbekas taastada neist niidud, mis
on looduskaitseliselt väärtuslikumad. Eeltoodu põhjal ei ole põhjust lisada kadastikke hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka.
2.2.1.3. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210)
KE – jah; LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks nii kaitse- kui ka hoiualal ja Pihla-Kurisu loodusalal, kusjuures
hoiu- ning loodusalal on elupaigatüüp kaitse-eesmärgiks esmatähtsa elupaigatüübi (6210*) ehk
olulise orhideede kasvualana. Lubjarikkal mullal esinevate kuivade niitude kaitse ei ole eesmärgiks
Kõrgessaare-Mudaste loodusalal.
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal
mullal (sh sürjaniidud). Taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise mõjul.
Traditsiooniline majandamine on liigirikkuse ja seisundi säilitamise aluseks. Pinnamood on tasane
või nõrgalt lainjas. Sürjaniitude puhul paikneb ümbruse pinnamoest kõrgematel aladel: lamedatel
küngastel, seljandikel, mattunud rannavallidel. Levivad peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja
läänesaartel (Paal 2007).
Elupaigatüüpi on inventeeritud hoiualal kahe tükina, pindalaga kokku 1,9 ha ja esinduslikkusega
C. Ilmselt kuulub sellesse elupaigatüüpi ka Pihla allikate SKV-s olev niit, mille pindala on 1,1 ha.
Kõik need niidud on juba aastaid hooldamata ja vajavad taastamist ning seejärel hooldamist.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on 3,5 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 3,5 ha ja esinduslikkus on C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks nii kaitse- kui ka hoiualal
– võsastumine
40
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd, kadastikust (0,5 ha) niidu taastamine.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil, sh kadastikuks inventeeritud alal, ehitamise keelamine.
2.2.1.4. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
KE – jah (HA12); LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiu- ja loodusalal. Lubjavaesel mullal esinevate
liigirikaste niitude kaitse ei ole eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ega KõrgessaareMudaste
loodusalal.
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal levivad lubjavaestel muldadel, kus niiskustingimused
varieeruvad kuivast parasniiskeni. Taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise
tulemusena. Liigiline koosseis on mullastiku- ja majandamistingimustest sõltuvalt muutuv.
Hõlmab liigirikkaid rohumaid, mida siiani majandatakse traditsioonilisel viisil, või alasid, mis on
maha jäetud suhteliselt hiljuti. Lisaks aruniitudele arvatakse siia ka liigirikkamad poollooduslikud
paluniidud (Paal 2007).
Elupaigatüüpi on inventeeritud hoiualal pindalal kokku 9,9 ha, kuid hooldatud on sellest vaid
umbes 2,5 ha.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on 10 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on 10 ha ja esinduslikkus on B
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on hoiualal kaitse-eesmärgiks
+ osa elupaigatüübist on hoolduses
– võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd, kadastikust (0,2 ha) niidu taastamine.
12 eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiualal
41
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil, sh kadastikuks inventeeritud alal, ehitamise keelamine.
– tallamine
Meede: Kurisu neeluaugu juurde väljapoole hoiuala piiri parkla ja puhkekoha rajamine
2.2.1.5. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
KE – ei; LoA – ei
Sinihelmikakooslused on kujunenud kuivendatud soo-aladele või rohumaade ekstensiivse
majandamise tulemusena, mille korral niidetakse veel hilja vegetatsiooniperioodi lõpus. Eestis
erilist looduskaitselist väärtust ei oma, sest on valdavalt kujunenud tugeva inimmõju
(kuivendamise) tulemusena sekundaarselt. Elupaigatüübi all tuleks käsitleda kuivendamata või
kuivenduse nõrga mõjuga ning suhteliselt rohke sinihelmikaga kooslusi. Neid leidub niiskematel
pärisaruniitudel, kuivendusest mõjutatud soostuvatel niitudel, loopealsetel (Paal 2007).
Kaitsealal on sinihelmikakoosluseks inventeeritud Köönaaugu (Künaaugu) märg kallas pindalaga
1,6 ha. Hoiualal on selleks elupaigatüübiks inventeeritud 0,9 ha suurune niiske kinni kasvav, kuid
liigirikas niit. Et tagada elupaigatüübi kaitse, tuleb see lisada hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on 2,5 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on 2,5 ha ja esinduslikkus vähemalt C
Mõjutegurid ja meetmed
– võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd.
– ehitamine
Meede 1: elupaigatüübi lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Meede 2: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.1.6. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
KE – jah (HA); LoA – jah (P-K)
42
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiu- ja loodusalal. Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitude kaitse ei ole eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ega Kõrgessaare-
Mudaste loodusalal.
Sellesse elupaigatüüpi määratletakse kultuuristamise mõjuga rohumaad, kus koosluse liigirikkus
on tavapäraste kultuurniitudega võrreldes kõrgem. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist
niidul pole selle elupaigatüübi määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud (Paal 2004).
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude tüübile vastavaks on inventeeritud hoiuala lõunaosas 2,5
ha niite, millest on viimastel aastatel hooldatud vaid 0,6 ha.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on 3 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on 3 ha ja esinduslikkus on C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on hoiualal kaitse-eesmärgiks
+ osa elupaigatüübist on hoolduses
– võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
43
2.2.1.7. PUISNIIDUD (6530*)
KE – jah (HA); LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiu- ja loodusalal. Puisniitude kaitse ei ole
eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ega Kõrgessaare-Mudaste loodusalal.
Puisniitudena käsitletakse üksikpuudest, väikestest puudetukkadest, põõsastest ning avatud
niidulaikudest koosnevat taimkattekompleksi, mille rohurinne ja puistu struktuur on ajalooliselt
kujunenud eeskätt iga-aastase niitmise tingimustes (Paal 2007).
Hoiuala puisniite on hinnatud Hiiumaa ulatuslikumateks ja ilusamateks. Puisniitude pindalaks
hoiualal on 2010. a inventuuri järgi 18,7 ha. Kahjuks on hoolduses vaid 9,5 ha. Ajalooliselt on
puisniite praegusel hoiualal olnud ilmselt veelgi rohkem.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on vähemalt 18 ha ja sellest 12 ha esinduslikkus on A
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 18 ha ja esinduslikkus on vähemalt B
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on hoiualal kaitse-eesmärgiks
+ osa elupaigatüübist on hoolduses
– võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.1.8. PUISKARJAMAAD (9070)
KE – jah (HA); LoA – jah
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiu- ja loodusalal ning Kõrgessaare-Mudaste
loodusalal. Puiskarjamaade kaitse ei ole eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal.
Puiskarjamaad on taimkattekompleks, mille puurinde tihedus on väga varieeruv – see võib
sarnaneda hõreda metsaga või koosneda vaid üksikutest väikestest tukkadest ning vahelduda
põõsastike ja avatud rohumaalaikudega. Kujunenud pikaajalise karjatamise mõjul. Puurinne võib
koosneda nii leht- kui okaspuudest. Rohurindes leidub nitrofiilseid liike ja karjamaa umbrohte
(näiteks luht-kastevart). Karjatatavast metsast eristab rohukamara olemasolu. Puisniitudest eristab
peamiselt kasutustüüp. Metsad, mida kasutatakse loomade karjatamiseks, kuid mille rohustu
vastab enam-vähem looduslikule metsale, puiskarjamaaks ei loeta (Kukk ja Kull 1997, Paal 2007).
Elupaigatüüpi on inventuuride tulemusel leitud vaid hoiualal ja kahes kohas ning pindalal kokku
vaid 1,4 ha. Ajalooliselt on puiskarjamaid piirkonnas olnud kindlasti ulatuslikumalt.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 1,4 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 1,4 ha ja esinduslikkus on C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on hoiualal kaitse-eesmärgiks
– võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.2. SOOD JA JÄRVED
Nii kaitse- kui ka hoiuala jäävad karstialale. Hoiualale jääv Kurisu neeluauk on täiendava kaitse
all looduse üksikobjektina. Kaitseala piirneb tehisjärve Köönaaugu (Künaaugu) ja merest peaaegu
eraldunud ning rannikujärveks muutuva Kirikulahega. Hoiualale, aga eriti kaitseala Pihla allikate
SKV-sse jääb hulk allikaid, mille ümber on kujunenud allikasoo. Kaitsealale, eriti Pihla allikate
SKV-sse jääb ka mitmeid madalsoid ja veelompe.
2.2.2.1. KARSTIJÄRVED JA -JÄRVIKUD (3180*)
KE – ei; LoA – ei
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad karstunud lubjakivialadel olevad ajutised muutuva veetasemega
veekogud, mis täituvad tavaliselt kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks
jäävad karstijärved tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. Valitseb
45
niiskuslembene taimestik, kuid leidub ka üksikuid veetaimedega või lagedaid lompe. Kalad
ajutistes järvikutes puuduvad, kuid neis leidub haruldasi selgrootuid, keda püsijärvedes pole (Paal
2004).
Hoiualal asuva Kurisu neeluaugu pindalaks on 2010. a elupaikade inventuuri järgi 0,05 ha. Kuna
neeluauk oli ja on kaitstava looduse üksikobjektina kaitse all juba enne hoiuala moodustamist, ei
ole otsest vajadust elupaigatüübi lisamiseks hoiuala kaitse-eesmärkide hulka, kuid arvestades
elupaigatüübi haruldust, on seda siiski mõttekas teha.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
karstinähtuse ilming on säilinud
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
karstinähtuse ilming on säilinud
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüübi esinemiskoht on kaitse all kaitstava looduse üksikobjektina
+ ligipääs elupaigatüübile (üksikobjektile) on viidastatud, tähistatud ja teabetahvliga varustatud
– neeluaugu risustamine ehitiste või prahiga
Meede 1: Kurisu neeluaugu iga-aastane koristamine.
Meede 2: Kurisu neeluaugus ja selle serval ehitamise keelamine.
2.2.2.2. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160)
KE – jah (LKA); LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ja Pihla-Kurisu loodusalal.
Allikate ja allikasoode kaitse ei ole eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiualal ega Kõrgessaare-Mudaste
loodusalal.
Allikad ja allikasood esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Neid iseloomustab
pidev põhjavee vool ning põhjavee voolamine või immitsemine maapinnale. See protsess loob
tingimused kasvukohale iseloomuliku taimestiku liigirikkusele. Allikasoode tunnustaimedeks on
pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga, soo-neiuvaip, pääsusilm. Allikaid
ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, harilik skorpionsammal, harilik helmik jt).
Suurem allikate ja allikasoo ilmeline ala, mille pindala on hinnanguliselt 6,5 ha, asub Pihla allikate
SKV-s, mille elupaigad on veel inventeerimata. Hoiualal on Kurisu oja sängi tekkinud viimaste
aastatega üsna arvestatava suurusega karstiallika lehter, kus suurvee ajal, nagu Tuhala
nõiakaevulgi, on „veel kuhi peal”.
Ajalised eesmärgid
Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüüp on
säilinud inventuuri tulemusel täpsustatud pindalal
Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüüp on säilinud inventuuri tulemusel täpsustatud pindalal
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp asub sihtkaitsevööndis, mille kaitsekord võimaldab elupaigatüüpi säilitada
‒ muutused veerežiimis
Meede 1: elupaigatüüpi mõjutavate kraavide looduslikule arengule jätmine.
Meede 2: elupaigatüüpi mõjutada võivate uute kraavide rajamise keelamine.
Meede 3: riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine, nt madala sügavuse ja laugete kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise vältimine.
‒ ebapiisav teave elupaigatüüpi puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks
Meede: kaitseala elupaikade inventuur.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.2.3. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
KE – jah (LKA); LoA – jah
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ning Pihla-Kurisu ja
Kõrgessaare-Mudaste loodusalal. Liigirikaste madalsoode kaitse ei ole eesmärgiks Pihla-Kurisu
hoiualal.
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata
saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa
madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad
47
ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see
elupaigatüüp ka liigirikastele soostuvatele niitudele (Paal 2004).
Elupaigatüüpi esineb ilmselt vaid kaitsealal, kus elupaiku ülepinnaliselt inventeeritud ei ole ja
täpsem teave elupaigatüüpide kohta puudub. Hinnanguliselt on liigirikkaid madalsoid kokku 5,7
ha.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüüp on säilinud inventuuri tulemusel täpsustatud pindalal
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüüp on säilinud inventuuri tulemusel täpsustatud pindalal
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp asub sihtkaitsevööndis, mille kaitsekord võimaldab elupaigatüüpi säilitada
‒ võsastumine
Meede: koosluse taastamis- ja hooldamistööd
‒ muutused veerežiimis
Meede 1: elupaigatüüpi mõjutavate kraavide looduslikule arengule jätmine.
Meede 2: elupaigatüüpi mõjutada võivate uute kraavide rajamise keelamine.
Meede 3: riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine, nt madala sügavuse ja laugete kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise vältimine.
‒ ebapiisav teave elupaigatüüpi puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks
Meede: kaitseala elupaikade inventuur.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.3. METSAD
Metsad hõlmavad suurema osa nii kaitse- kui ka hoiualast. Kõrgessaare SKV mets on valdavalt
tugevate varasemate inimmõjudega, kuid siiski vastab sellest osa (1,7 ha) juba praegu
elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*). Pihla allikate SKV metsad on ilmelt loodusmetsad
ja vastavad ilmselt (elupaigatüübid on inventeerimata) elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rohundirikkad kuusikud (9050). Hoiuala
metsad on valdavalt endised poollooduslikud kooslused (puisniidud ja -karjamaad), mis on
majandamise lakkades hakanud metsastuma. Neist metsadest vastab enamus elupaigatüübile
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), kuid on ka vanu laialehiseid metsi (9020*), rohundirikkaid
kuusikuid (9050) ja isegi väike tükk lammi-lodumetsa (91E0*).
2.2.3.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
KE – jah (LKA); LoA – ei
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal. Vanade loodusmetsade (9010*)
kaitse ei ole eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiualal ega Pihla-Kurisu ja Kõrgessaare-Mudaste
loodusalal.
Selle elupaigatüübi all käsitletakse looduslikke vanu metsi, aga ka hiljutiste põlengualade
looduslikult uuenenud noori puistusid (Paal 2007). Looduslikud vanad metsad esindavad vähese
inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid
staadiume. Metsad on kindlasti järjepidevad (Palo 2010).
Soodsa seisundi kirjeldus:
* puistu on erivanuseline ja eriliigiline
* suhteliselt ühevanuselise puistu puhul ületab I rinde okaspuude vanus 100 aastat ja
kõvalehtpuudel 80 a, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude
valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu
* eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile, lamapuid ja surnult seisvaid puid,
leidub tugevasti kõdunenud sammalde ja taimedega kaetud lamapuid
* metsa veerežiim on rikkumata
* esineb inimpelglikke liike (Palo 2010) Mõlemad ilmselt elupaigatüübile vastavad
metsaosad asuvad kaitsealal, kumbki erinevas SKV-s. Üks metsatükk on inventeerimata,
teine on inventeeritud 2001. a. Elupaigatüübi pindala on hinnanguliselt kokku 3,5 ha.
Ajalised eesmärgid
49
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüüp
on säilinud teadaoleval pindalal
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 3 ha-l
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp asub sihtkaitsevööndis, mille kaitsekord võimaldab elupaigatüüpi säilitada
‒ muutused veerežiimis
Meede 1: elupaigatüüpi mõjutavate kraavide looduslikule arengule jätmine.
Meede 2: elupaigatüüpi mõjutada võivate uute kraavide rajamise keelamine.
Meede 3: riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine, nt madala sügavuse ja laugete kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise vältimine.
‒ ebapiisav teave elupaigatüüpi puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks (kaitseala metsad on
inventeerimata või inventeeritud üle 10 a tagasi)
Meede: kaitseala elupaikade inventuur.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
‒ varasem tugev inimmõju kaitseala metsades
Meede 1: kujundusraie potentsiaalsetes vanades loodusmetsades (meede on rakendatav
vajadusel pärast kaitseala elupaikade inventuuri).
Meede 2: vana õhuliini likvideerimine Kõrgessaare SKV-s.
2.2.3.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)
KE – jah (HA); LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiu- ja loodusalal. Vanade laialehiste metsade
kaitse ei ole eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal ega Kõrgessaare-Mudaste loodusalal.
Looduslikud laialehelised metsad kasvavad aastaringselt veega hästivarustatud karbonaadirikastel
muldadel. Eesti teistest metsakooslustest erineb nende taimkate peamiselt alustaimestikus
kasvavate arvukate parasvöötme laialehelistele metsadele omaste liikide poolest. Puurindes
peavad laialehelised liigid (tamm, saar, jalakas, pärn, künnapuu, vaher) moodustama vähemalt
poole. Põõsa- ja rohurinne on liigirikas, paremate valgustingimustega puistutes ka lopsakas. (Paal
2007).
Ainus sellele elupaigatüübile vastav metsatükk, pindalaga 2,3 ha, asub inventuuri järgi hoiuala
lõunaosas. Esinduslikkuse hinnang on C.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 2,3 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 2,3 ha ja esinduslikkus vähemalt C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on hoiualal kaitse-eesmärgiks
‒ uuendus- ja hooldusraie
Meede: uuendus- ja hooldusraie keelamine elupaigatüübil.
‒ laialehiste puuliikide osakaalu vähenemine puistu koosseisus
Meede: vajadusel kujundusraie.
– ehitamine
Meede: elupaigatüübil ehitamise keelamine.
2.2.3.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
KE – jah (LKA); LoA – ei
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks Kõrgessaare looduskaitsealal. Rohundirikaste kuusikute kaitse
ei ole eesmärgiks Pihla-Kurisu hoiualal ega Pihla-Kurisu ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal.
Sellesse tüüpi kuuluvad kuuse domineerimisega soostunud, sõnajala ning angervaksa
kasvukohatüübi metsad, samuti salukuusikud (sinilillekuusikud, naadikuusikud). Soostunud
metsade peamiseks tunnuseks on turbakihi olemasolu, mille tüsedus ei ületa 30 cm. Need metsad
kasvavad küllaltki varieeruva pinnamoega aladel – läbivooluga lammi- ja moldorgudes, nõlvade
51
jalamil, lamedates nõgudes ja sooäärsetel tasandikel. Mullaks on mitmesugused gleimullad (Go,
G(o), Gor, GI) ja turvastunud mullad (Go1 G1 G(I)1). Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised
rohundid. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur. Kasvukohatüüp
jaotatakse eeskätt niiskusrežiimi alusel vähemalt kolmeks: kuivad, parasniisked ja niisked
rohunditerikkad metsad. (Paal 2007).
Elupaigatüübile rohkem või vähem vastavast kolmest metsatükist kaks asuvad kõrvuti hoiuala
lääneosas ja kolmas Pihla allikate SKV idaosas. Nende metsatükkide pindala kokku on 21,5 ha.
Arvestades elupaigatüübi küllaltki suurt pindala hoiualal, 12 ha, tuleb see elupaigatüüp lisada
hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide hulka.
Ajalised eesmärgid
Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 21 ha ja esinduslikkus on B
Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 21 ha ja esinduslikkus on C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on kaitsealal kaitse-eesmärgiks
‒ ebapiisav teave elupaigatüüpi puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks
Meede: kaitseala elupaikade inventuur.
‒ raie
Meede 1: elupaigatüübi lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Meede 2: raie keelamine elupaigatüübil.
– ehitamine
Meede 1: elupaigatüübi lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Meede 2: ehitamise keelamine elupaigatüübil.
2.2.3.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
KE – jah; LoA – jah (P-K)
Elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks nii kaitse- kui ka hoiualal ning Pihla-Kurisu loodusalal.
Soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse ei ole eesmärgiks Kõrgessaare-Mudaste loodusalal. Sellesse
tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud.
Seega on need metsad niisked või märjad, nendes on kujunenud turbakiht, kuid viimane on
reeglina üsna õhuke. Hemiboreaalses taimkattevööndis on iseloomulikuks puuliigiks harilik saar
(Fraxinus excelsior), keskboreaalses taimkattevööndis sanglepp (Alnus glutinosa). Sagedased on
samuti hall lepp (Alnus incana), sookask (Betula pubescens) ja pajud (Salix spp.). Antud tüübile
on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus, puid
ümbritsevad tavaliselt tüvemättad. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena, hõlmates
sellega madalsoo- ja lodumetsad ning lehtpuu enamusega soostunud metsad (Paal 2007).
Hoiualal on 2010. a inventuuri andmeil elupaigatüüpi 50 ha, kuid sellest vaid 4 ha on piisavalt
esinduslik (tollal kehtisid praegusest pisut rangemad hindamiskriteeriumid, eriti puistu vanuse
osas). Pihla allikate SKV-s on umbes 15 ha elupaigatüübile vastavat ala. Natura
standardandmebaasi järgi on loodusala eesmärgiks elupaigatüübi olemasolu pindalal 45,5 ha.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 50 ha ja esinduslikkus on B
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on vähemalt 50 ha ja esinduslikkus on C
Mõjutegurid ja meetmed
+ elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks nii kaitse- kui ka hoiualal
+ osa elupaigatüübist asub sihtkaitsevööndis, mille kaitsekord võimaldab elupaigatüüpi säilitada
‒ raie
53
Meede: raie keelamine elupaigatüübile vastaval alal.
‒ muutused veerežiimis
Meede 1: elupaigatüüpi mõjutavate kraavide looduslikule arengule jätmine.
Meede 2: elupaigatüüpi mõjutada võivate uute kraavide rajamise keelamine.
Meede 3: riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine, nt madala sügavuse ja laugete kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise vältimine.
‒ ebapiisav teave elupaigatüüpi puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks
Meede: kaitseala elupaikade inventuur.
– ehitamine
Meede: ehitamise keelamine elupaigatüübil.
2.2.3.5. LAMMI-LODUMETSAD (91E0*)
KE – ei; LoA – ei
Need on üleujutusalade metsad jõe- ja ojalammidel, samuti ajuti üleujutatavatel järvekallastel, kus
muld on rikastunud tulvaveesetetega. Metsa liigiline koosseis ja struktuur olenevad sellest, millises
lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel, seega kauemaks
tulvavee alla jäävatel osadel (Paal 2004).
Elupaigatüüp leiti hoiualal 2010. a elupaikade inventuuri käigus. Elupaiga pindala on küll vaid
0,36 ha, kuid selle esinduslikkus on hinnatud kõrgeks (B). Tagamaks elupaigatüübi säilimist
hoiualal, tuleb see lisada hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Ajalised eesmärgid
• Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk: elupaigatüübi
pindala on 0,3 ha ja esinduslikkus on A
• Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
elupaigatüübi pindala on 0,3 ha ja esinduslikkus on B
Mõjutegurid ja meetmed
+ looduslikud tingimused elupaigatüübi säilimiseks
‒ raie
54
Meede 1: elupaigatüübi lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Meede 2: raie keelamine elupaigatüübil.
‒ muutused veerežiimis
Meede: elupaigatüüpi mõjutava Kurisu jõe (oja) looduslikule arengule jätmine.
– ehitamine
Meede 1: elupaigatüübi lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Meede 2: ehitamise keelamine elupaigatüübil.
2.3. MAASTIK JA ÜKSIKOBJEKTID
2.3.1. KURISU NEELUAUK
Kurisu neeluauk asub valdavalt hoiualal, kuid jääb hoiuala põhiosast kagu poole. Tegemist on
karstinähtusega. Neeluauk on kaitse all looduse üksikobjektina (KLO4000540). Loode-kagu
suunaline karstiala neeluaugust Pihla jõeni (ojani) on KKR-sse kantud ürglooduse objektina.
Üksikobjekti kaitsetsoon on 50 m raadiusega ring, millest veidi alla poole jääb hoiualale, ülejäänu
ulatub hoiuala piirist välja. Juurdepääs neeluauguni on osaliselt hooldatud ja teabetahvliga
varustatud. Aastail 2013–2015 on külarahvas (Loode-Hiiumaa külade selts) kevadise „Teeme ära”
koristustalgute raames ühiselt karstilehtrit, -kanjonit ja ojasängi risust puhastanud. Mõnikümmend
aastat tagasi tegi maaomanik seal veel heina. 2015. a jäi isegi meetrilaiune jalgrada maanteest
lehtrini niitmata. Kurisu neeluauk on üksikobjektide hoolduse rotatsioonitabelis ning viimati
korraldas Keskkonnaamet neeluaugu hooldamist 2013. a. Järgmine hoolduse aasta peaks olema
2016. a., kuid arvestades objekti suurt külastatavust, peab hooldus olema iga-aastane.
Ajalised eesmärgid
Pikaajaline (30 aasta perspektiivis) eesmärk:
Kurisu neeluauk kui karstinähtuse ilming on säilinud ja eksponeeritud
Lähem (kaitsekorraldusperioodi) eesmärk:
Kurisu neeluauk kui karstinähtuse ilming on säilinud ja eksponeeritud
Mõjutegurid ja meetmed
+ looduslikult sobiv keskkond (karstiala, lähikonnas on veel vähemalt 12 pisemat karstilehtrit)
55
– neeluauk ja selle ümbrus võsastub ning neeluauk ei paista enam välja ega ole enam vaadeldav
Meede: neeluaugu ja selle juurdepääsu ning ümbruse iga-aastane hooldus. (Ümbruse
hooldus on osaliselt kaetud poollooduslike koosluste hooldustöödega.)
– muutused veerežiimis
Meede: planeeringute ja projektide keskkonnamõju hindamisel karstiala ja Kurisu
neeluauguga arvestamine.
2.3.2. MUINSUSKAITSELISED VÄÄRTUSED
Kõrgessaare SKV-s paiknevad osaliselt kunagise Viskoosa vabriku veehoidla kivitammid ja
muldvallid, mis on muinsuskaitse all (registrinumbriga 23418). Objekt rajati 1909. aastal
kunstsiidivabriku mageveehoidlaks. Selle kinnismälestise kaitsevöönd hõlmab suurema osa
Kõrgessaare SKV-st.
3.2.3. PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Pärandkultuuriobjektidest on alal teada mõned vanad talukohad, näiteks Allikvee talukoht Pihla
allikate SKV-s ning Maanase talukoht hoiualal. Hoiualal on säilinud vana heinaküün ja siin asuvad
pärimusega seotud allikas nimega Patsipaelaauk ehk Juuksepaelaallikas ning veekogu nimega Prei
auk. Legendi järgi olla Patsipaelaaugust välja tulnud ühe koos härgadega Kurisu neeluauku
kadunud künnitüdruku punane juuksepael. Prei auk on Kurisu ojal olev soine ja savine lohk, kuhu
kunagi olla uppunud Prei-nimeline mees. Kuna prei on hobuste ainevahetushaigus, mis põhjustab
kabjanaha põletikku, siis teise legendi järgi olevat nimi tulnud sellest haigusest. Kas hobused said
Prei august vea külge või siis sellest lahti, on teadmata.
Pärandkultuuri- või muude objektidena ei ole küll registreeritud, kuid Kõrgessaare SKV-s on
märgatavad vanad kaitsekraavid ja kaevikud ning nõukogudeaegse lasketiiru jäänused.
Probleemiks on maanteeäärsetes kaevikutes olev praht, peamiselt pudelid.
3.2.4. PIHLA ALLIKAD
Pihla allikate SKV-s on hulk allikaid, mida koos kutsutakse Pihla allikateks, kuid mitmel allikal
on ka eraldi nimi. Seal on Tilga esimene, teine, kolmas, neljas ja viies allikas ning Röögu allikas.
Viimane on pärandkultuuriobjekt ja ilmselt seotud lähedalasuva Röögu ehk Räägu ehk Tilga
talukohaga, mis praegu kaitstavalt alalt välja jääb. Röögu ehk Räägu nimega on varemalt nimetatud
ka kaitsealale jäävat Allikvee talukohta.
56
3. ALA VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS
Praegu kaitse- ja hoiualal loodusväärtuste tutvustamist ning külastajate suunamist peaaegu ei
toimu. Kunagi Kõrgessaare SKV-s maantee ääres olnud teabetahvel lagunes aja jooksul ära ja on
nüüdseks likvideeritud. Kaitseala piir on osaliselt tähistatud sihtkaitsevööndi piiritähistega.
Hoiuala piiri tähistamiseks kavandatud 16 tähist on RMK laos olemas ja ootavad paigaldamist.
Kaitstavale looduse üksikobjektile Kurisu neeluaugule on Lauka–Heigi maanteelt suunaviit,
objektil seda tutvustav teabetahvel ja kaitstava looduse üksikobjekti tähis.
Kõrgessaare SKV-d külastatakse massiliselt, sh sealse kauni kuldkinga populatsiooni pärast.
Sellest annavad tunnistust metsa tallatud jalgrajad. Aeg-ajalt on leitud jälgi kuldkingade
väljakaevamisest inimese poolt, lisaks esineb metssigade kahjustusi. Kõrgessaare SKV-d
külastatakse veel muinsuskaitsealuse tammi pärast, mida mööda kulgeb jalgrada Kõrgessaare
aleviku (Viskoosa) poole, ning kevadel massiliselt kalastajate poolt, kelle huvi paelub kaitsealaga
piirnev Armijõgi (-oja) ja Köönaauk (Künaauk).
Kõige rohkem külastatavamad kohad kaitse- ja hoiualal ongi Kurisu neeluauk, Köönaauk
(Künaauk) koos seal paikneva muinsuskaitselist väärtust omava tammiga, ja kaitseala vahetus
läheduses olev orhideede õpperada. Mujal kaitse- ja hoiualal on külastus juhuslikku laadi.
Kauni kuldkinga kasvukoha külastuskoormus on lähedal kasvukoha taluvuskoormusele, mistõttu
tuleb külastuskoormus hoida senisel tasemel ehk vältida selle suurenemist. Olulist negatiivset mõju
avaldab Kõrgessaare SKV-le kevadine kalastajate põhjustatud prügistamine ja tallamine. On
esinenud ka ebaseaduslikku autodega sõitmist, lõkketegemist ja telkimist.
Info kaitstava ala väärtuste ja külastusvõimaluste kohta on hajutatud mitmete trükiste ja
internetilehekülgede vahel. Sageli on info puudulik ja vananenud. Keskkonnaameti kodulehelt
võiks saada süsteemse ülevaate Hiiumaa kaitstavate alade ja loodusväärtuste kohta.
Visioon ja eesmärk
• Visioon
Kaitstaval alal viibijad on teadlikud oma viibimisest looduskaitselisel alal. Külastuskoormus on
koondunud kaitstava ala naabruses oleva orhideede õppepeenra (ehk -raja) juurde, kus on
teabetahvel piirkonna looduskaitseliste alade kohta laiemalt. Armijõe kergliiklussilla juures on
teabetahvel kaitstava ala kohta, teavitamaks kalastajaid ja kergliiklejaid. Kaitstava ala naabruses
on välja arendatud Kõrgessaare teadmuskeskus. Kurisu neeluaugu juurde on välja arendatud
külastuskoormusele vastav taristu. Üksikobjekti külastavad inimesed saavad täpselt aru, kuidas
seal parkida ja liikuda.
• Eesmärk
Kaitstaval alal viibijad on teadlikud oma viibimisest looduskaitselisel alal. Külastuskoormus on
koondunud kaitstava ala naabruses oleva orhideede õppepeenra juurde, kus on teabetahvel
57
piirkonna looduskaitseliste alade kohta laiemalt. Armijõe kergliiklussilla juures on teabetahvel
kaitstava ala kohta, teavitamaks kalastajaid ja kergliiklejaid.
Meede 1: kaitse- ja hoiuala piiride tähistamine.
Meede 2: teabetahvli paigaldamine Armijõe kergliiklussilla juurde.
3.1. KÕRGESSAARE ORHIDEEDE ÕPPERADA
Kaitsealast väljas, Kõrgessaare SKV vahetus läheduses üle Kärdla–Kõpu maantee, teede ristmikul
paikneb Kõrgessaare orhideede õpperada. Õpperada on kutsutud ka orhideede õppepeenraks.
Õpperajal saab väga lühikese ajaga tutvuda kodumaiste orhideedega, mida looduslikult kasvab seal
10 liiki. Ühtegi liiki ei ole õppepeenrale juurde istutatud. Esimesed õitsejad on maikuu lõpus või
juuni alguses hallid käpad, neile järgnevad kahelehised käokeeled ja kahkjaspunased sõrmkäpad.
Õpperaja viimased õitsejad on augustis tumepunane neiuvaip ja soo-neiuvaip.
Õpperajal ei ole vajalik giidi olemasolu, sest see on varustatud laudtee, väikeste infosiltide ja suure
teabetahvliga. Koht on sobilik liikide tundmaõppimiseks. Seal saab korraldada väliõpet erinevatele
sihtgruppidele. Õppepeenar asub osaliselt riigimaal (transpordimaal) ja osaliselt jätkuvalt riigi
omandis oleval (reformimata) maal ning see valmis 2001. a tollase Lääne-Eesti saarestiku biosfääri
kaitseala (lühendina tuntud kui BKA) Hiiumaa keskuse eestvõttel. Puidust piirdeaia (120 m) sees
on õpperada, millest 100 m on laudrada. Olemas on suur infotahvel, 5 väikest infoalust ja 2 pinki.
Niidetav ala on 0,13 ha. Õpperada hooldab RMK.
Meede 1: õpperaja hooldus.
Meede 2: piirkonna looduskaitselisi alasid laiemalt käsitleva teabetahvli paigaldamine.
3.2. KURISU NEELUAUK
Hoiualale jääb kaitstav looduse üksikobjekt Kurisu neeluauk. Kurisu neeluauk on lehtrikujuline.
Tema laius on kuni 30 m ja sügavus 6 m. Neeluaugus kaob Kurisu jõgi (oja) maa alla. Suvel, kui
oja on väike, näeb Kurisu neeluaugu põhjas paljandumas aluspõhja ja mustendamas väikest
koopaava. Laskunud järsust nõlvast alla, ilmneb, et koopaava on just nii suur, et saab hädavaevu
maa alla roomata. Koobas aheneb edasi kitsaks lõheks.
Kurisu neeluauk on tähistatud tähise ja suunaviidaga ning varustatud asjakohase teabetahvliga.
Koha arendamise ja hooldamisega on aktiivselt tegelenud kohalik kogukond. Probleemiks on
üksikobjekti külastajate sõidukite parkimine ja sõitmine eramaal aeg-ajalt kuni karstilehtrini.
Lähedal ei ole kohta, kus autod või bussid saaksid ümber keerata, ning kohalikke elanikke häirib
küla läbivalt kruusateelt tulev tolm. Lahenduseks võiks olla tee tolmuvabaks muutmine
(pindamine) ja parkimiseks teelaienduse rajamine. Riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2014–
2020 on kruusatee tolmuvabaks muutmise keskmiseks hinnaks arvestatud 100 000
58
eurot/kilomeeter13. Seega on 780 m kruusatee Kurisu küla majadest kuni Kurisu neeluauguni
tolmuvabaks muutmise maksumuseks 78 000 eurot. Lisaks rahale võib nii raha saamisel kui ka
tööde korraldamisel olla probleemiks asjaolu, et Lauka–Heigi maantee ei ole maakatastrisse
kantud, vaid asub jätkuvalt riigi omandis oleval ehk reformimata maal.
Kuna Kurisu neeluaugu külastuskoormus on päris suur, siis peaks koht olema varustatud vastava
taristuga. Taristusse võiks kuuluda piknikulaud, prügikastid ja kuivkäimla (DC). Kurisu neeluaugu
külastustaristu arendamine pakub peale külastajate huvi ka kohalikule omavalitsusele ja
kogukonnale (nt Loode-Hiiumaa külade seltsile).
Aastal 2012 leidis piirkonna külade päev aset just Kurisu külas ning seks puhuks paigaldati
kogukonna (Loode-Hiiumaa külade seltsi) poolt lehtri juurde väike fotonäitus neeluaugust
erinevatel aastaaegadel. Näituse eesmärgiks on külalistele veidigi edasi anda seda vaatemängu,
mida neeluauk suurveeajal pakub, sest külastatavus on suurem suvel, mil tegelik karsti toimimine
on tagasihoidlik.
Teadaolevalt on piirkonnas neeluauke kokku 13. Kuna neeluaugud on oma erineva vanuse ja ilme
tõttu väga huvitavad, on põhjust ja huvi rajada siia vastav õpperada.
Meede 1: neeluaugu ja selle juurdepääsu ning ümbruse iga-aastane hooldus (niitmine ning
niite, okste ja prahi koristamine).
Meede 2: teabetahvli hooldus ja vajadusel (nt õpperaja rajamisel) ajakohastamine.
Meede 3: parkla rajamine.
Meede 4: taristu (puhkekoha, käimla, liikluskorraldusvahendite (piirete,
teekattemärgistuse, suunaviitade, liiklusmärkide jne)) rajamine.
Meede 5: neeluaukusid (karstinähtust) tutvustava õpperaja rajamine.
13 Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014–2020
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_20142020_muutmine.pdf)
59
4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
JA EELARVE
4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
4.1.1. OHUSTATUD SOONTAIMEDE SEIRE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2 seatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks ja edasise tegevuse
planeerimiseks. Kõrgessaare looduskaitsealal asub kaks ja Pihla-Kurisu hoiualal üks ohustatud
soontaimede seirejaam (vt tabelit 2). Seiret viiakse läbi riikliku seire raames vastavalt üleriikliku
seire metoodikale ja ajakavale. Seiratavad liigid on lääne-sõrmkäpp, kaunis kuldking ja tõmmu
käpp.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2017, 2018, 2019, 2021, 2022, 2024
Korraldaja: KAUR14
Maksumus: –15
4.1.2. EUROOPA NAARITSA (MUSTELA LUTREOLA) SEIRE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.1.12 seatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks ja edasise
tegevuse planeerimiseks. Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala läbib Pihla jõgi
(oja), millele on taasasustatud ja millel seiratakse euroopa naaritsat. Liigi taasasustamise ja seirega
tegeleb SA Lutreola, kuid riiklikku seiret korraldab ja koordineerib KAUR.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2016–2025
Korraldaja: KAUR
Maksumus: –
4.1.3. KAITSEALUSTE TAIMEDE TULEMUSSEIRE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2. seatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks ja edasise tegevuse
planeerimiseks. Riikliku seire raames mitteseiratavate II kategooria kaitsealuste (sh
kaitseeesmärgiks seatud) taimeliikide ja nende elupaikade seisundi kohta info saamiseks tuleb läbi
viia tulemusseire, mille käigus täpsustatakse liikide elupaikade piire ja arvukust. Töö käigus
14 Keskkonnaagentuur 15 tegevus toimub üleriigiliselt ja mitte kaitsealapõhiselt (riiklik seire) või on korraldaja eelarveline tööülesanne ning
ei vaja KKK elluviimiseks eraldi rahastust
60
kaardistatakse ka teised kohatavad kaitsealused taimeliigid. Kaitsekorraldusperioodi (edaspidi ka
kkp) alguses tuleb töö ära teha Pihla-Kurisu hoiualal, sest hoiuala andmed on puudulikud või
praeguseks vananenud. Enne kaitsekorraldusperioodi lõppu tuleb tulemusseiret teha nii hoiualal
kui ka Kõrgessaare looduskaitsealal. Tegevus on kavandatud isetehtava tööna, kuid kui õnnestub
seire sisse tellida, oleks selle arvestuslikuks maksumuseks 2017. a 500 eurot ja 2024. a 800 eurot.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2017. ja 2024. a Pihla-Kurisu hoiualal, 2024. a Kõrgessaare looduskaitsealal
Korraldaja: KeA
Maksumus: –
4.1.4. KAITSE-EESMÄRGIKS SEATUD LINNULIIKIDE INVENTUUR NEILE
SOBIVATES ELUPAIKADES
Tegevus on vajalik ptk-des 2.1.1.3−2.1.1.5 ja 2.1.1.7−2.1.1.11 kirjeldatud väärtuste
kaitseeesmärkide hulka jätmise üle otsustamiseks ning neile väärtustele ajaliste eesmärkide
seadmiseks. KKR-s andmeid ühegi linnuliigi olemasolu kohta Kõrgessaare kaitsealal ja Pihla-
Kurisu hoiualal ei ole. Kõrgessaare looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidest on
rukkiräägu, sookure, punaselg-õgija, täpikhuigu, väiketiiru, jõgitiiru, randtiiru ja mudatildri tegelik
pesitsemine kaitsealal võimalik või koguni üsna tõenäoline. Näiteks sookurele on potentsiaalselt
sobiv pesitsusala Pihla allikate SKV-s olemas. Tiirud, rukkirääk, täpikhuik ja mudatilder võivad
pesitseda rannikul Kõrgessaare SKV-s. Täpikhuigule ja rukkiräägule meeldivad ka kõrgrohustud.
Punaselg-õgija pesitseb suure tõenäosusega kaitse- (ja hoiuala) põõsastikes. Metoodikana tuleb
kasutada valitud elupaikade haudelinnustiku seire metoodikat 16 : lindude varahommikune
ühekordne kaardistamine ajavahemikus 5. maist kuni 20. juunini.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA
Maksumus: 500 EUR
4.1.5. LINNUSTIKUINVENTUUR
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.1 kirjeldatud väärtustele ajaliste eesmärkide seadmiseks. Puudub info
Kõrgessaare looduskaitsealal ja Pihla-Kurisu hoiualal tegelikult pesitsevate kaitsealuste
linnuliikide ja nende seisundi kohta. Mõlemal alal tuleb kaardistada kaitsealused linnuliigid.
16 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2070&Itemid =383
61
Metoodikana tuleb kasutada valitud elupaikade haudelinnustiku seire metoodikat: lindude
varahommikune ühekordne kaardistamine ajavahemikus 5. maist kuni 20. juunini.
Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2017, 2025
Korraldaja: Huvilised Maksumus:
600 EUR
4.1.6. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2 seatud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks, eesmärkide
täpsustamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks. Kaitsealal on loodusdirektiivi elupaigatüübid
ülepinnaliselt inventeerimata. Üksikuid kohti on inventeeritud, kuid väga ammu (2001. a) või on
tulemused ebamäärased (Pihla allikate SKV-s). Puuduvad hinnangud ja soovitused nii
elupaigatüüpidele vastavate kui ka mittevastavate koosluste kujundamiseks. Elupaigatüüpide
inventuur tuleb kaitsealal ja kaitse- ning hoiuala vahelisel loodusala osal (pindalal kokku 70 ha)
viia läbi üsna kaitsekorraldusperioodi alguses, sest saadava teabe põhjal võib tekkida vajadus
käesolevat kaitsekorralduskava korrigeerida.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA
Maksumus: 1000 EUR
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE
Liikide kasvukohtade ja poollooduslike koosluste taastamisel ning hooldamisel tuleb lähtuda
mõningatest põhinõuetest.
Taastamise üldnõuded
• poollooduslike koosluste taastamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, kuna enne
taastamistöid peab veenduma, kas taastataval alal on kaitsealuseid liike, mis vajavad
taastamise eritingimusi ning taastamiseks antakse kooslusepõhiseid juhiseid
• taastamise käigus raiutavad puud ja põõsad tuleb alalt ära viia või eelnevalt kooskõlastatud
kohas põletada. Korduvtaastamise puhul ei tohi lõkkekohti alatasa muuta
62
Hooldamise üldnõuded
• niita tuleb servast serva või keskelt lahku meetodil (et niidul elavad loomad niidetud ala
keskele niiduki ette lõksu ei jääks)
• niitmise sagedus on üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul. Peale niitmist võib ädalal
mõõdukalt loomi karjatada. Tihedalt angervaksastunud aladel võib taastamistööna käsitsi
niita ka kaks korda suve jooksul (koos igakordse niite ärakoristamisega) ja 20. juunist
varasema algusajaga
• niidetud hein tuleb kokku koguda ja alalt ära viia (et vältida mulla viljakuse suurenemist ja
sellest tulenevat koosluse muutumist ning taimeliikide arvu kahanemist)
• hooldada ei tohi hekseldamisega (nt muruniidukiga, murutraktoriga või muu hekseldajaga),
kui hekseldist ära ei koristata
• karjatamisperioodi lõpuks peab elustikule soodsate tingimuste tagamiseks karjamaa olema
ülepinnaliselt vähemalt 50% ulatuses madalmurusaks söödud
• sobiv karjatamiskoormus tuleb valida vastavalt karjamaa suurusele ja karjamaa koosseisus
paiknevatele kooslustele
Hooldus- ja taastamistöödest annab skemaatilise ülevaate joonis 5 järgmisel lehel.
63
Joonis 5. Liikide ja koosluste hooldamis- ning taastamistööd (aluskaart: Maa-amet).
4.2.1. LÄÄNE-SÕRMKÄPA KASVUKOHA TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2.1 seatud eesmärkide saavutamiseks ja toetab ptk-s 2.1.2.6 käsitletud
loodusväärtuse (kärbesõie) head seisundit. Lääne-sõrmkäpa ainus populatsioon Eestis kasvab
Kõrgessaares ja selle säilimiseks on vaja tagada liigi elupaiga soodne seisund. Esmatähtis on niita
maha liigi kasvualal 2012. a tehtud taastamistööde järel kasvanud kännuvõsud eramaal (kokku 1,09
ha) ja liigile sobiva elupaiga riigimaale jääval osal (seal on samuti tehtud taastamistöid ja hoolduse
puudumisel võtavad võimust kännuvõsud; 0,11 ha). Kuna kord aastas niites kännuvõsud ei hävi,
tuleb neid esimestel aastatel niita mitu korda suve jooksul, kui võsud on täisjõus ja kõige
lopsakamad. Oluline on hoida paremat seotust erinevate elupaigalaikude vahel, mistõttu tuleb
kindlasti uuesti võsast puhastada 2012. a taastatud levikukoridorid. Ka need alad on planeeritud
kännuvõsude lõikamise ja edaspidise hoolduse alade sisse.
Liigi uuemas kasvukohas teetammist põhjapool (esmaleid 2012. a) on vaja veel kord männikut
hõrendada (0,26 ha). Väikesed männid on sealt välja raiutud ja veidi vanemaid harvendatud 2012.
64
a, kuid valgustingimuste parandamiseks ja niitmise võimaldamiseks on vaja veel välja raiuda
vähemalt 50% mändidest.
Liigi ruuduseire algsel alal (0,03 ha) on kaitsekorraldusperioodi esimesel aastal vaja ära koristada
mahavajunud puud ja raiuda maha paar kuuske.
Kindlasti tuleb paralleelselt taastamistööga lääne-sõrmkäpa kasvualal kord aastas ka heina niita ja
nii niide kui ka raiejäätmed põletada vanadel lõkkeasemetel või alalt eemaldada. Tulevikus tuleb
tiigi läänekaldal taastada liigile sobiv elupaik laiemal alal, mis ulatub kuni Köönaaugu (Künaaugu)
lõunakaldani ja hõlmab vähemalt rannaniidu laiema osa. Tegu on kitsa niiduga, mille karjatamine
ei ole otstarbekas, sest siis tuleks rajada väga pikk aed, samas kui hooldatav pind on väike.
Läänesõrmkäpa kasvukoha laiendusel tuleb hõrendada puurinnet liituvuseni 0,4–0,5 ja ära raiuda
kogu alusvõsa vähemalt 0,22 ha-l. Lisaks tuleb hõrendada puurinnet liituvuseni 0,4–0,5 juba varem
taastatud alal (0,17 ha).
Arvestades üle 1,5 m kõrgusest hõredast (liituvusega 0,2–0,4) võsast puhastamise määraks 340
eurot hektari kohta, on esimese võsaraie maksumuseks 1,2 ha-l 408 eurot. Arvestades kuni
1,5 m kõrgusest hõredast võsast puhastamise määraks 245 eurot hektari kohta, on järgmiste
võsaraiete maksumuseks 1,2 ha-l 294 eurot. Kuna võsaraiet tuleb teha vähemalt kaks korda suve
jooksul, on esimesel aastal (2016. a) töö arvestuslikuks maksumuseks eramaal (1,09 ha) 637,65
eurot ja kahel järgneval aastal 534,1 eurot aastas ning riigimaal (0,11 ha) vastavalt 64,35 ja 53,9
eurot aastas. Koosluste taastamistööde määrad on siin ja edaspidi võetud keskkonnaministri
01.06.2004 määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” 01.04.2015 uuendatud versioonist
(RT I, 02.04.2015,17).
Arvestades niitmise maksumuseks 450 eurot hektari kohta, lisandub võsaraiele eramaal (1,09 ha)
arvestuslikult 490,5 eurot aastas ja riigimaal (0,11 ha) 49,5 eurot aastas. Koosluste hooldamistööde
(niitmine, karjatamine) määrad on siin ja edaspidi võetud maaeluministri 22.04.2015 määrusest nr
38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” (RT I, 24.04.2015, 7).
Arvestades puurinde liituvuse 3 kuni 4 liituvusastme võrra vähendamise maksumuseks 340 eurot
hektari kohta, on 2016. aastaks kavandatud puurinde harvendamise ja mahalangenud puude
ärakoristamise arvestuslikuks maksumuseks (0,03 ha) 10,2 eurot ja 2017. aastaks kavandatud
puurinde harvendamise ja mahalangenud puude ärakoristamise arvestuslikuks maksumuseks (0,26
ha) 88,4 eurot.
Arvestades üle 1,5 m kõrgusest keskmise tihedusega (liituvusega 0,5–0,7) võsast puhastamise
määraks 460 eurot hektari kohta, on elupaiga laiendamise (taastamise) maksumuseks 0,22 ha-l, kus
tuleb harvenda puurinnet (3–4 astet) ja eemaldada kogu alusvõsa, 176 eurot. Elupaiga laiendamise
(taastamise) maksumuseks 0,17 ha-l, kus tuleb harvenda peamiselt puurinnet (3–4 astet), on 57,8
eurot.
Prioriteet: I (kännuvõsude ja heina niitmine; 1,2 ha; eramaal 3177,35 € ja riigimaal 320,65 €),
65
II (männi harvendamine ja mahalangenud puude koristamine, elupaiga laiendamine)
Teostamise aeg: 2016–2018 (kännuvõsude ja heina niitmine; 3 x 1,2 ha; kokku 3498 €),
2016 ja 2017 (männi harvendamine ja mahalangenud puude koristamine; 0,03 ha
ja 0,26 ha; kokku 98,6 €),
2020 (elupaiga laiendamine; 0,39 ha; 233,8 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 3830,4 EUR
4.2.2. LÄÄNE-SÕRMKÄPA KASVUKOHA HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2.1 seatud eesmärkide saavutamiseks ja toetab ptk-s 2.1.2.6 käsitletud
loodusväärtuse (kärbesõie) head seisundit. Peale taastamist tuleb lääne-sõrmkäpa elupaika edasi
hooldada, kokku 1,2 ha-l. Kui igal aastal peale lääne-sõrmkäpa viljumist heina niita ja see alalt ära
koristada, ei tohiks ka noor võsa taastuda ja liigi elupaik püsib soodsas seisundis. Oluline on hein
niita ja ära koristada ka riigimaal, kuigi seni on seal eelistatud vaid kännuvõsude niitmist.
Arvestades niitmise maksumuseks 450 eurot hektari kohta, on niitmise maksumuseks eramaal
(1,09 ha) 490,5 eurot ja riigimaal (0,11 ha) 49,5 eurot aastas. Alates 2021. aastast lisandub eramaal
hooldusse 0,22 ha arvestusliku hooldusmaksumusega 99 eurot aastas.
Prioriteet: I (heina niitmine ja ärakoristamine; 1,2 ha; eramaal 3433,5 €, riigimaal 346,5 €)
III (heina niitmine ja ärakoristamine elupaiga laiendusel 2021–2025; 0,22 ha; 495 €)
Teostamise aeg: 2019–2025
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 4275 EUR
4.2.3. KÄRBESÕIE JA HARILIKU MUGULJUURE KASVUKOHA
TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2.6 seatud eesmärkide saavutamiseks ja toetab ptk-s 2.1.2.4 käsitletud
loodusväärtuse (hariliku muguljuure) head seisundit. Eramaal kattub kärbesõie elupaik suures osas
lääne-sõrmkäpa omaga, mille taastamistööd ja hooldus on planeeritud ptk-des 4.2.1 ja 4.2.2.
Väikese osa eramaal taastamist ja hooldamist vajavast II kaitsekategooria käpaliste elupaigast
moodustavad riigimaaga külgnevad niidulaigud (eramaal 0,14 ha), mida on otstarbekas taastada ja
hooldada koos lääne-sõrmkäpa elupaikade taastamis- ja hooldustöödega. Eramaale jäävat
põhjapoolset lahustükki on kunagi hooldatud ja 2011. a on seal ka võsa võetud, mistõttu tuleb seal
jätkata kännuvõsude ja heina niitmist. Lõunapoolsel lahustükil (endine lasketiiru ala) tehti 2009. a
paiku Kõrgessaare valla poolt KIK-i projekti raames kunagise KKK eelnõus planeeritud liikide
66
elupaiga taastamistöid, kuid suurem osa lagendikust on peaaegu aastaringi liigniiske ja praeguseks
on selle lääneserv jälle tihedat pajuvõsa täis. 2015. a leiti niidu idaservas kärbesõit, soo-neiuvaipa,
kahkjaspunast sõrmkäppa, harilikku käoraamatut, rohekat käokeelt, tumepunast neiuvaipa ja suurt
käopõlle. Kuigi kogu ulatuses pole kunagise taastatud ala hooldus ehk otstarbekas, tuleb eemaldada
kännuvõsud ja taastada hooldus käpaliste teadaolevas elupaigas. Kuna leitud liigid paiknesid
suures osas just riigimaale jääva niidu idaservas, on vaja ka seal võsa raiuda ja seejärel alustada
iga-aastast hooldamist, sest muidu hävib elupaik veel kiiremini kui ilma taastamistöödeta.
Ülejäänud riigimaale jäävatel kärbesõie aladel on RMK poolt suuremad taastamistööd juba tehtud,
kuid jätkuvalt tuleb niita kännuvõsusid (riigimaal kokku 0,45 ha-l), mille kasvujõud pole mitme
aasta jooksul raugenud. Põhjuseks on senine hõre niitmistsükkel. Põhjapoolsel lahustükil on
sanglepa võsa väga elujõuline ja jõuab mõne aastaga (senisel hooldustööde vahelisel ajal) kasvada
tihedaks ja kõrgeks. 2015. a juulis oli see üle 1,5 m kõrge ja katvusega üle 50%. Kännuvõsude
hävitamiseks on mõistlik neid vähemalt paaril aastal niita 2–3 korda suve jooksul. Taastamistööde
käigus tuleb liigi elupaikades niita ka heina, sest taastamisjärgselt muutub rohustu
valgustingimuste paranemise tõttu kõrgemaks ja tihedamaks.
Arvestades üle 1,5 m kõrgusest hõredast (liituvusega 0,2–0,4) võsast puhastamise määraks 340
eurot hektari kohta, on esimese võsaraie maksumuseks 0,59 ha-l 200,6 eurot. Arvestades kuni
1,5 m kõrgusest hõredast võsast puhastamise määraks 245 eurot hektari kohta, on järgmiste
võsaraiete maksumuseks 0,59 ha-l 144,55 eurot. Kuna võsaraiet tuleb teha vähemalt kaks korda
suve jooksul, on esimesel aastal (2016. a) töö arvestuslikuks maksumuseks eramaal (0,14 ha) 81,9
eurot ja kahel järgneval aastal 68,6 eurot aastas ning riigimaal (0,45 ha) vastavalt 263,25 ja 220,5
eurot aastas.
Arvestades niitmise maksumuseks 450 eurot hektari kohta, lisandub võsaraiele eramaal (0,14 ha)
arvestuslikult 63 eurot aastas ja riigimaal (0,45 ha) 202,5 eurot aastas.
Prioriteet: I (riigimaal; 0,45 ha; 1311,75 €)
II (eramaal; 0,14 ha; 408,1 €)
Teostamise aeg: 2016–2018
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 1719,85 EUR
4.2.4. KÄRBESÕIE JA HARILIKU MUGULJUURE KASVUKOHA
HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.1.2.6 seatud eesmärkide saavutamiseks ja toetab ptk-s 2.1.2.4 käsitletud
loodusväärtuse (hariliku muguljuure) head seisundit. Peale taastamist tuleb jätkata ka kärbesõie ja
hariliku muguljuure elupaiga hooldamist. Igal aastal tuleb hein niita ja see alalt ära koristada
(kokku 0,59 ha-l), et ei taastuks võsa ja rohurinne ei muutuks liiga kõrgeks ning lopsakaks. Mõnel
aastal tuleb niita varem, juba juuni keskpaigas, et vältida suurekasvuliste rohundite vohamist.
67
Arvestades niitmise maksumuseks 450 eurot hektari kohta, on niitmise maksumuseks eramaal
(0,14 ha) 63 eurot aastas ja riigimaal (0,45 ha) 202,5 eurot aastas.
Prioriteet: I (riigimaal; 0,45 ha; 1417,5 €)
II (eramaal; 0,14 ha; 441 €)
Teostamise aeg: 2019–2025
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 1858,5 EUR
4.2.5. PILLIROO JA VÕSA TÕRJE RANNANIIDUL (1630*)
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.1 seatud eesmärkide saavutamiseks Kõrgessaare SKV-s.
Rannaniidu taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda rannaniitude hoolduskavast17 (Lotman 2009–
2011). Eramaal on vaja taastada 0,65 ha rannaniitu ja riigi ning jätkuvalt riigi omandis oleval maal
3,39 ha rannaniitu. Arvestades üle 1,5 m kõrgusest hõredast (liituvusega 0,2–0,4) võsast
puhastamise määraks 250 eurot hektari kohta, on eramaal (0,65 ha) asuva rannaniidu ühekordse
taastamise maksumuseks 162,5 eurot ja riigimaal (3,39 ha) 847,5 eurot. Kuna pinnas on liigniiske,
ei saa karjatamiskoormust oluliselt suurendada ja lehtpuuvõsa ning pilliroog kipuvad uuesti
võimust võtma, mistõttu tuleb pilliroo ja võsa tõrjet vähemalt igal viiendal aastal korrata. Niidetud
roog ja võsa tuleb kaitsealalt eemaldada või põletada võsast või roost puhastatud alal, kus muu
taimestik puudub.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2018, 2023
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 2020 EUR
4.2.6. RANNANIIDU (1630*) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.1 seatud eesmärkide saavutamiseks Kõrgessaare SKV-s.
Rannaniidu hooldamisel tuleb lähtuda rannaniitude hoolduskavast. Eramaal vajab hooldamist 0,65
ha rannaniitu ja riigi ning jätkuvalt riigi omandis oleval maal 3,39 ha rannaniitu. Arvestades
karjatamise määraks 150 eurot hektari kohta, on eramaal (0,65 ha) asuva rannaniidu hooldamise
maksumuseks 97,5 eurot ja riigimaal (3,39 ha) 508,5 eurot aastas. Enamasti on lagedamate niitude
hooldamiseks võimalik lisaks taotleda ühtset pindala toetust (edaspidi ÜPT), mis on aastati erinev,
17 Hoolduskava on alla laaditav Keskkonnaameti kodulehelt
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.pdf
68
kuid suurusjärgus umbes 100 eurot hektari kohta aastas. Esmatähtsa elupaigatüübi hooldamise
jätkamine on I prioriteedi tegevus.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2016, 2017, 2019–2022, 2024, 2025
Korraldaja: KeA, riigimaal ka RMK
Maksumus: 4848 EUR
4.2.7. KUIVADE NIITUDE LUBJARIKKAL MULLAL (6210) TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.3 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivade niitude lubjarikkal
mullal taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast18 (Mesipuu
2011). Eramaal vajab hõredast alla 1,5 m kõrgusest võsast taastamist 0,44 ha ja hõredast üle 1,5 m
kõrgusest võsast taastamist 1,24 ha aruniitu. Riigimaal vajab hõredast üle 1,5 m kõrgusest võsast
taastamist 1,10 ha aruniitu. Jätkuvalt riigi omandis oleval maal vajab hõredast alla 1,5 m kõrgusest
võsast taastamist 0,19 ha ja keskmise tihedusega üle 1,5 m kõrgusest võsast taastamist 0,13 ha
aruniitu. Arvestades kuni 1,5 m kõrgusest hõredast (liituvusega 0,2–0,4) võsast puhastamise
määraks liigirikkal aruniidul 245 eurot hektari kohta ja üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast
puhastamise määraks 340 eurot hektari kohta, on taastamistööde maksumuseks eramaal (1,68 ha)
529,4 eurot. Arvestades eeltoodut ja seda, et liigirikaste aruniitude puhastamisel keskmise
tihedusega (liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5 m kõrgusest võsast on toetuse määraks 460 eurot hektari
kohta, on riigimaal ja JRO-l (kokku 1,42 ha) taastamistööde maksumuseks 480,35 eurot. Kauem
hoolduseta olnud ja keskmise tihedusega võsaga kattunud ning seetõttu liigivaesemaks jäänud
aruniidu taastamine on III prioriteedi, paremas seisundis aruniidu taastamine II prioriteedi tegevus.
Prioriteet: II (2,97 ha; 949,95 €)
III (JRO-l; 0,13 ha; 59,8 €)
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 1009,75 EUR
4.2.8. KADASTIKUST KUIVA NIIDU LUBJARIKKAL MULLAL (6210)
TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.3 seatud eesmärgi saavutamiseks. Taastamisel tuleb lähtuda aru- ja
soostunud niitude hoolduskavast. Eramaal asuvast 0,52 ha suurusest kadastikust on
looduskaitseliselt otstarbekas taastada niit ja viia kadakate liituvus alla 0,3 (ehk katvuse alla 30%).
18 Hoolduskava on alla laaditav Keskkonnaameti kodulehelt
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pdf
69
Arvestades liigirikaste aruniitude puhastamisel keskmise tihedusega (liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5
m kõrgusest võsast toetuse määraks 460 eurot hektari kohta, on taastamistöö maksumuseks 239,2
eurot.
Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2019
Korraldaja: KeA
Maksumus: 239,2 EUR
4.2.9. KUIVADE NIITUDE LUBJARIKKAL MULLAL (6210) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.3 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivade niitude lubjarikkal
mullal hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Kohe pärast niitude
hooldamiskõlbulikuks taastamist tuleb neid hooldama hakata kas karjatamise või niitmise teel.
Arvestades hoolduse keskmiseks määraks 150 eurot hektari kohta aastas (ja jättes arvestamata
võimaliku ÜPT), on eramaal asuvate niitude (2,20 ha) hoolduse maksumus 330 eurot, riigimaal
(1,10 ha) 165 eurot ja JRO-l (0,32 ha) 48 eurot aastas. Hõreda ja madala võsaga kaetud aruniidu
hooldamine on I prioriteedi, kauem hoolduseta olnud aruniidu hooldamine on II prioriteedi ning
kadastikust taastatud niidu hooldamine on III prioriteedi tegevus.
Prioriteet: I (eramaal; 0,44 ha; 528 €)
II (2,66 ha; 3192 €)
III (eramaal; 0,52 ha; 468 €)
Teostamise aeg: 2018–2019 (3,1 ha; 930 €)
2020–2025 (3,62 ha; 3258 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal ka RMK
Maksumus: 4188 EUR
4.2.10. LIIGIRIKASTE NIITUDE LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.4 seatud eesmärkide saavutamiseks. Liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Eramaal vajab hõredast
üle 1,5 m kõrgusest võsast taastamist kokku 5,49 ha ja keskmise tihedusega üle 1,5 m kõrgusest
võsast 0,81 ha aruniite lubjavaesel mullal. Jätkuvalt riigi omandis oleval maal vajab hõredast üle
1,5 m kõrgusest võsast taastamist 0,89 ha aruniitu. Arvestades üle 1,5 m kõrgusest hõredast
(liituvusega 0,2–0,4) võsast puhastamise määraks 340 eurot hektari kohta ja keskmise tihedusega
(liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise määraks 460 eurot hektari kohta, on
70
taastamistööde maksumuseks eramaal 2205,2 eurot. JRO-l (0,89 ha) on taastamistööde
arvestuslikuks maksumuseks 302,6 eurot. Kauem hooldamata ja seetõttu keskmise tihedusega
võsaga kaetud ning vähenenud liigirikkusega niidu taastamine on III prioriteedi, hõreda võsaga
niidu taastamine II prioriteedi tegevus.
Prioriteet: II (6,38 ha; 2169,2 €)
III (0,81 ha; 372,6 €)
Teostamise aeg: 2017 (JRO-l; 0,89 ha; 302,6 €)
2018 (eramaal; 5,49 ha; 1866,6 €)
2019 (eramaal; 0,81 ha; 372,6 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal (JRO-l) RMK
Maksumus: 2541,8 EUR
4.2.11. KADASTIKUST LIIGIRIKKA NIIDU LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.4 seatud eesmärgi saavutamiseks. Jätkuvalt riigi omandis oleval
maal asuvast 0,15 ha suurusest kadastikust on looduskaitseliselt otstarbekas taastada niit ja viia
kadakate liituvus alla 0,3 (ehk katvuse alla 30%). Arvestades liigirikaste aruniitude puhastamisel
keskmise tihedusega (liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5 m kõrgusest võsast toetuse määraks 460 eurot
hektari kohta, on taastamistöö maksumuseks 69 eurot.
Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 69 EUR
4.2.12. LIIGIRIKASTE NIITUDE LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.4 seatud eesmärkide saavutamiseks. Liigirikastest niitudest
lubjavaesel mullal (6270*) ei vaja suuremat taastamist 2,79 ha ja nende hooldamist tuleb kindlasti
jätkata ja see on I prioriteedi tegevus. Hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude
hoolduskavast. Pärast teiste niitude hooldamiskõlbulikuks taastamist tuleb neidki kohe uuesti
hooldama hakata kas karjatamise või niitmise teel. Arvestades hoolduse keskmiseks määraks 150
eurot hektari kohta aastas (ja jättes arvestamata võimaliku ÜPT), on eramaal asuvate korras niitude
(2,79 ha) hoolduse maksumus 418,5 eurot, eramaal taastatud niitude (6,30 ha) hoolduse maksumus
945 eurot ja JRO-l taastatud niidu (1,04 ha) hoolduse maksumus 156 eurot aastas.
71
Kurisu neeluaugust kagus (ja osaliselt üksikobjekti kaitsevööndis) oleva ning kõige kauem
hoolduseta olnud, nüüdseks keskmise tihedusega võsaga kaetud ja vähenenud liigirikkusega niidu
hooldamine on taastamisjärgselt III prioriteedi tegevus. See kunagine niit jääb hoiuala ja
üksikobjekti kaugemasse serva, kuid sellegi niidu taastamine ning hooldamine toetab üksikobjekti
ja hoiuala kaitsmise eesmärki. Mujal, sh Kurisu neeluaugu ja maantee vahelisel alal, on liigirikaste
niitude lubjavaesel mullal hooldamine II prioriteedi tegevus.
Prioriteet: I (eramaal; 2,79 ha; 4185 €)
II (6,43 ha; 7012,5 €)
III (eramaal; 0,81 ha; 729 €)
Teostamise aeg: 2016–2017 (eramaal; 2,79 ha; 837 €)
2018 (3,83 ha; 574,5 €)
2019 (9,32 ha; 1398 €)
2020–2025 (10,13 ha; 9117 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal ka RMK
Maksumus: 11 926,5 EUR
4.2.13. SINIHELMIKAKOOSLUSTE (6410) TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.5 seatud eesmärkide saavutamiseks. Sinihelmikakoosluste
taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Nii Kõrgessaare SKV-s kui ka
hoiualal eramaal asuvad sinihelmikakooslused vajavad enne hooldamise taasalustamist taastamist.
Arvestades keskmise tihedusega (liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise
määraks 340 eurot hektari kohta, on taastamistööde maksumuseks (2,13 ha) 724,2 eurot (ilma
liigikaitseliste töödeta Kõrgessaare SKV-s, mida käsitletakse ptk-s 4.2.1).
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2018
Korraldaja: KeA
Maksumus: 724,2 EUR
4.2.14. SINIHELMIKAKOOSLUSTE (6410) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.5 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kohe pärast sinihelmikaniitude
hooldamiskõlbulikuks taastamist tuleb neid hooldama hakata kas karjatamise või niitmise teel.
Hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Arvestades hoolduse
keskmiseks määraks 150 eurot hektari kohta aastas (ja jättes arvestamata võimaliku ÜPT), on
72
sinihelmikakoosluste (2,13 ha) hoolduse maksumus 319,5 eurot aastas. (Kui koosluse hooldamine
piisavalt tõhusalt toimima hakkab, saab tulevikus loobuda liigikaitselistest hooldustöödest
sinihlemikakoosluste elupaigatüübis ning hooldatava koosluse pindala suureneb pindalani 2,52 ha,
kuid käesolevas kavas esialgu sellega veel ei arvestata.)
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2019–2025
Korraldaja: KeA
Maksumus: 2236,5 EUR
4.2.15. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIITUDE (6510)
TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.6 seatud eesmärkide saavutamiseks. Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitude taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Seda
tüüpi aruniitudest on hooldatav vaid 0,63 ha, ülejäänud osa tuleb enne uuesti hooldama hakkamist
taastada. Eramaal vajab hõredast üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamist 0,95 ha ja keskmise
tihedusega üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamist 0,78 ha. Riigimaal vajab keskmise tihedusega
üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamist 0,75 ha. Arvestades üle 1,5 m kõrgusest hõredast
(liituvusega 0,2–0,4) võsast puhastamise määraks 340 eurot hektari kohta ja keskmise tihedusega
(liituvusega 0,5–0,7) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise määraks 460 eurot hektari kohta, on
taastamistööde maksumuseks eramaal 681,8 eurot ja riigimaal 345 eurot. Eramaal asuva keskmise
tihedusega võsaga kaetud ja seetõttu vähenenud liigirikkusega niidu taastamine on III prioriteedi,
teiste niitude taastamine on II prioriteedi tegevus.
Prioriteet: II (1,70 ha; 668 €)
III (eramaal; 0,78 ha; 358,8 €)
Teostamise aeg: 2017 (riigimaal; 0,75 ha; 345 €)
2018 (eramaal; 0,95 ha; 323 €)
2019 (eramaal; 0,78 ha; 358,8 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 1026,8 EUR
4.2.16. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIITUDE (6510)
HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.6 seatud eesmärkide saavutamiseks. Aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitudest ei vaja suuremat taastamist 0,63 ha ja selle niidu hooldamist tuleb
73
kindlasti jätkata, see on I prioriteedi tegevus. Hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude
hoolduskavast. Pärast teiste niitude hooldamiskõlbulikuks taastamist tuleb neidki kohe uuesti
hooldama hakata kas karjatamise või niitmise teel. Arvestades hoolduse keskmiseks määraks 150
eurot hektari kohta aastas (ja jättes arvestamata võimaliku ÜPT), on riigimaal asuvate korras
niitude (0,63 ha) hoolduse maksumus 94,5 eurot, eramaal taastatud niitude (1,73 ha) hoolduse
maksumus 259,5 eurot ja riigimaal taastatud niidu (0,75 ha) hoolduse maksumus 94,5 eurot aastas.
III prioriteedi tegevuseks on eramaal asuva ammu hooldamata, keskmiselt võsastunud ja seetõttu
vähenenud liigirikkusega niidu taastamisjärgne hooldamine.
Prioriteet: I (riigimaal 0,63 ha; 945 €)
II (1,70 ha; 1897,5 €)
III (0,78 ha; 702 €)
Teostamise aeg: 2016–2017 (0,63 ha; 189 €)
2018 (1,38 ha; 207 €)
2019 (2,33 ha; 349,5 €)
2020–2025 (3,11 ha; 2799 €)
Korraldaja: KeA, riigimaal ka RMK
Maksumus: 3544,5 EUR
4.2.17. PUISNIITUDE (6530*) TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.7 seatud eesmärkide saavutamiseks. Puisniidud on hoiuala suurim
väärtus. Kahjuks on hoiualal inventeeritud 18,7 hektarist puisniidust viimastel aastatel enamvähem
hooldatud vaid 9,5 ha. Ka hooldatud puisniitudest vajab suurem (7 ha) puurinde hõrendamist 3
kuni 4 liituvusastme võrra ning sellele järgneval aastal kännuvõsude eemaldamist. Puisniitude
puurinde liituvuse vähendamisel tuleb taastada puistu grupiline struktuur. Säilitada tuleb põlispuid
ja liikidest eeskätt kõvalehtpuid, laialehiseid puid ning haabu. Samas tuleb jälgida, et säiliks liikide
mitmekesisus, ehk ühtegi puu- või põõsaliiki ei tule lõplikult välja raiuda. Säilitada tuleb ka
põõsaid. Just liikide, puude vanuse ja valgustingimuste mitmekesisus on põhjus, miks puisniite
loodusliku mitmekesisuse seisukohast nii oluliseks peetakse. Täpsemad soovitused ja juhised
puisniitude taastamiseks ning hooldamiseks on kirjas puisniitude ja puiskarjamaade
hoolduskavas19 (Talvi 2010).
Kõigepealt on vaja eemaldada 3,82 ha-l (sh 0,16 ha-l riigimaal) hõre üle 1,5 m kõrgune võsa enne
puurinde liituvuse vähendamist. Seejärel on 16,21 ha-l (sh 0,16 ha-l riigimaal) vaja vähendada
19 Hoolduskava on alla laaditav Keskkonnaameti kodulehelt
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hoolduskava_20 11.pdf
74
puurinde liituvust 3‒4 astet. Pärast puurinde liituvuse vähendamist on järgmisel aastal vaja 10,81
ha-l (sh 0,16 ha-l riigimaal) raiuda hõredat kuni 1,5 m kõrgust võsa (peamiselt kännuvõsusid) ja
5,40 ha-l hõredat üle 1,5 m kõrgust võsa (sh ka madalamaid kännuvõsusid). Raidmed tuleb
puisniidult ära vedada või põletada kännustikel, taimestumata kohtades.
Arvestades puisniidul hõredast (liituvusega 0,2–0,4) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise
määraks 340 eurot hektari kohta, on selle maksumuseks 3,82 ha kohta 1298,8 eurot. Arvestades
puisniidul puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil
3 kuni 4 liituvusastme võrra toetusemääraks 340 eurot hektari kohta, on selle maksumuseks 16,21
ha kohta 5511,4 eurot. Arvestades hõreda kuni 1,5 m kõrguse võsa raie määraks 245 eurot hektari
kohta, on puurinde liituvuse vähendamise järgse madalama võsaraie maksumuseks
10,81 ha-l 2648,45 eurot. Puurinde liituvuse vähendamise järgse kõrgema võsaraie maksumuseks
5,40 ha-l on eeltoodu põhjal 1836 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2016 (3,82 ha, sh 0,16 ha riigimaal; hõreda üle 1,5 m kõrguse võsa raie enne
puurinde liituvuse vähendamist; 1298,8 eurot)
2017 (16,21 ha, sh 0,16 ha riigimaal; puurinde liituvuse vähendamine 3‒4
astet; 5511,4 eurot)
2018 (16,21 ha, sh 0,16 ha riigimaal; hõreda kuni ja üle 1,5 m kõrguse võsa
raie pärast puurinde liituvuse vähendamist; 4484,45 eurot)
Korraldaja: KeA, riigimaal RMK
Maksumus: 11 294,65 EUR
4.2.18. PUISNIITUDE (6530*) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-des 2.1.2.7 ja 2.2.1.7 seatud eesmärkide saavutamiseks. Hooldamisel tuleb
lähtuda puisniitude ja -karjamaade hoolduskavast. Puisniitude peamine hooldamisviis on niitmine
ja niite ära koristamine. Niite ärakoristamine on eriti oluline, et vältida toitainete kuhjumist ja
sellest tulenevat viljaka kasvukoha taimede vohamist ning liigirikkuse vähenemist. Niitma võib
hakata alates 10. juulist, kuid kohtades, kus kipuvad vohama viljaka kasvukoha taimed, näiteks
harakputk või angervaks, tuleb niita juba varem, isegi maikuus. Pärast heinakoristust võib
puisniidul ka loomi karjatada, kuid väikese koormusega. Oksi, lehisvihtu ja võsa võib kogu aeg
lõigata ning koristada, kuid soovitavalt väljaspool lindude kevadist pesitsusaega, ehk enne 15.
aprilli ja pärast 10. juulit. Mõistlik on oksi koristada varakevadel, kui need hästi silma torkavad,
sest hiljem on need raskemini märgatavad ja võivad segada niitmist.
Kaarli (2,53 ha) ja Laoniidi (6,99 ha) maaüksusel asuvaid puisniite tuleb jätkuvalt edasi niita, see
on I prioriteedi tegevus. Lisaks väärtuslikule kooslusele, on seal kaitse-eesmärgiks seatava II
kaitsekategooria liigi jumalakäpa (Orchis mascula) kasvukoht. Laoniidi puisniidul, kus veel hiljuti
75
kasvas teinegi II kaitsekategooria liik tõmmu käpp (Orchis ustulata), on vahepeal (2017.‒ 2018.
a) vaja puurinde harvendust ja seejärel kännu- ning muu võsa tõrjet. Teistel puisniitudel
(9,22 ha, sh 0,16 ha riigimaal) saab hooldamisega taasalustada pärast taastamistöid (alates 2019.
a). Toetuse ühikumäär ühe hektari kohta kalendriaastas on puisniidu niitmise korral 450 eurot.
Prioriteet: I (9,52 ha; 36 549 eurot)
II (9,22 ha; 29 043 eurot)
Teostamise aeg: 2016 (9,52 ha; 4284 eurot)
2017‒2018 (2,53 ha; 2277 eurot)
2019‒2025 (18,74 ha, sh 0,16 ha riigimaal; 59 031 eurot)
Korraldaja: KeA, riigimaal ka RMK
Maksumus: 65 592 EUR
4.2.19. PUISKARJAMAADE (9070) TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.8 seatud eesmärkide saavutamiseks. Mõlemad puiskarjamaatükid
vajavad osaliselt võsast puhastamist. Taastamisel tuleb lähtuda puisniitude ja -karjamaade
hoolduskavast. Arvestades hõredast (liituvusega 0,2–0,4) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise
määraks 250 eurot hektari kohta, on puiskarjamaade (1,41 ha, sh JRO-l 0,03 ha) taastamistööde
maksumuseks 352,5 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA, riigimaal (JRO-l) ka RMK
Maksumus: 352,5 EUR
4.2.20. PUISKARJAMAADE (9070) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.1.8 seatud eesmärkide saavutamiseks. Mõlemaid puiskarjamaatükke
võib hooldada juba enne taastamistöid, kuid siis pole kindel, kas tulemus on nõuetele vastav ja
hooldamist riiklikult rahastatakse. Pärast taastamistöid (võsaraiet) peaks need puiskarjamaad
olema toetusõiguslikud. Hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja -karjamaade hoolduskavast.
Arvestades, et toetuse ühikumäär ühe hektari kohta kalendriaastas on puiskarjamaa karjatamise
korral 250 eurot, on 1,41 ha (sh 0,03 ha JRO-l) hooldamise maksumus 352,5 eurot aastas.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2018–2025
Korraldaja: KeA, riigimaal (JRO-l) ka RMK
76
Maksumus: 2820 EUR
4.2.21. LIIGIRIKASTE MADALSOODE (7230) TAASTAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.2.3 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kõrgessaare SKV-s asuvaid
madalsoolaike (kokku 0,55 ha) taastatakse ja hooldatakse liigikaitsetööde raames (vt ptk 4.2.1‒
4.2.4), sest need soolaigud on väga liigirikkad, kuid nendele poollooduslikele kooslustele ei ole
seni püsivat maahooldajat leitud. Pihla allikate SKV-s olevad madalsood on ulatuslikumad (kokku
5,1 ha) ning neid on liigikaitseliste tööde raames taastada ja hooldada keerukam. Mitte väga ammu
karjatati Pihla allikate SKV-s loomi ja sealne suurem madalsoo (4,80 ha) oli hooldatud. Väiksem
madalsoo (0,29 ha) asub nüüdseks vana loodusmetsa (9010*) keskel ning tuleb jätta looduslikule
arengule. Suuremat madalsood on otstarbekas taastada ja hiljem hooldada riigimaale jäävas osas
(4,64 ha). Taastamisel ja hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast.
Arvestades hõreda (liituvusega 0,2–0,4) üle 1,5 m kõrgusest võsast puhastamise määraks 250 eurot
hektari kohta, on taastamistööde maksumuseks 1160 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 1160 EUR
4.2.22. LIIGIRIKASTE MADALSOODE (7230) HOOLDAMINE
Tegevus on vajalik ptk-s 2.2.2.3 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kuni Kõrgessaare SKV-s
asuvatele madalsoolaikudele (kokku 0,55 ha) maahooldajat ei leita, hooldatakse neid võimalust
mööda liigikaitsetööde raames. Pihla allikate SKV-s asuvat suuremat madalsood tuleb pärast
taastamistööd (võsaraiet) kohe taas hooldama, soovitavalt karjatama hakata. Hooldamisel tuleb
lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Arvestades ühikumääraks 150 eurot ühe hektari
kohta kalendriaastas (ja jättes arvestamata võimaliku ÜPT), on 4,64 ha karjatamise korral
hooldamise maksumus 696 eurot aastas.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2018–2025
Korraldaja: KeA, RMK
Maksumus: 5568 EUR
4.2.23. KURISU NEELUAUGU HOOLDUS
Tegevus on vajalik ptk-des 2.3.1 ja 3.2 seatud eesmärkide saavutamiseks. Kaitstav looduse
üksikobjekt (KKR-s koodiga KLO4000540) Kurisu neeluauk on aastaringselt külastatav objekt,
77
sest sealne karstinähtus pakub paljudele suurt huvi. Vähemalt kaks korda suve jooksul (juuni algul
ja augusti algul) on vaja niita rada Lauka–Heigi maanteest neeluauguni, raiuda neeluaugu servalt
nooremat võsa ning ära koristada niide, raidmed ja vajadusel külastajatest jäänud praht. Arvestades
hooldamist vajava ala pindalaks 0,14 ha ja ühekordse niitmise ühikumääraks 450 eurot hektari
kohta, on töö maksumuseks 126 eurot aastas. Kuna Keskkonnaamet korraldab üksikobjektide
hooldamist (nende soodsa seisundi säilitamise eesmärgil) maksimaalselt igal kolmandal aastal,
võib kahel vahepealsel aastal objekti hooldamist selle tutvustamise eesmärgil korraldada Hiiu
Vallavalitsus või teised huvilised. Maaomanikul või mõnel teisel huvilisel on Kurisu neeluaugu
ümbrust võimalik hooldada ka kui poollooduslikku kooslust, täpsemalt liigirikast niitu lubjavaesel
mullal (6270*).
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2016–2025
Korraldaja: KeA, KOV, huvilised
Maksumus: 1260 EUR
4.3. TARISTU
Olemasoleva ja kavandatava taristu paiknemisest annab ülevaate joonis 6.
4.3.1. KURISU NEELUAUGU JUURDE PUHKEKOHA RAJAMINE
Tegevus toetab ptk-s 2.2.1.4 seatud eesmärgi saavutamist. Kurisu neeluauk on üks külastatavamaid
loodusobjekte Hiiumaal. Arvestades külastuskoormuse suurust, peaks koht olema varustatud
vastava taristuga ja asuma väljapool hoiuala. Taristusse võiks kuuluda piknikulaud, prügikastid ja
kuivkäimla (DC). Tegevus eeldab eelneva kokkuleppe saavutamist maaomanikuga. Otstarbekas
on puhkekoht rajada pärast parkla rajamist (vt ptk 4.3.7).
Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2018
Korraldaja: KOV, huvilised
Maksumus: 3000 EUR
78
Joonis 6. Olemasoleva ja kavandatava taristu paiknemine (aluskaart: Maa-amet).
4.3.2. KARSTINÄHTUST TUTVUSTAVA ÕPPERAJA RAJAMINE
Teadaolevalt on piirkonnas kokku 13 neeluauku. Kuna karstiaugud on oma erineva vanuse ja ilme
tõttu väga huvitavad, on põhjust ja huvi rajada siia vastav õpperada. Karstinähtuse tutvustamine ja
selgitamine võimaldab tõsta inimeste teadlikkust puhta vee kaitsmise vajadusest.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: huvilised
Maksumus: 3500 EUR
79
4.3.3. KÕRGESSAARE ORHIDEEDE ÕPPERAJA HOOLDUS
Õpperada piirab puidust tara (120 m) ja rajast endast on 100 m laudrada. Rajal on suur infotahvel,
5 väikest infoalust ja 2 pinki, laudraja ümber olev niidetav ala on 0,13 ha. Raja taristu vajab
hooldamist ja rada ise ning selle ümbrus niitmist. Vajadusel tuleb amortiseerunud taristu osad
vahetada või parandada. Niita tuleb suve jooksul mitu korda, kusjuures säilitama peab orhideed, et
need õitseda ja viljuda saaksid. Niide tuleb alalt eemaldada, et vältida maapinna kulustumist.
Õpperada asub suuremalt jaolt Maanteeameti hallataval riigimaal ja ülejäänud osas jätkuvalt riigi
omandis oleval maal. Hoolduskuluks on arvestuslikult 500 eurot aastas.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2016–2025
Korraldaja: RMK
Maksumus: 5000 EUR
4.3.4. TEABETAHVLI PAIGALDAMINE ARMIJÕE KERGLIIKLUSSILLA
JUURDE
Armijõgi (-oja) on kevadel ülipopulaarne koht kalastajate seas. Paraku kõik kalastajad ei käitu
looduses piisavalt loodussõbralikult, vaid prügistavad või teevad lõket ja telgivad selleks mitte ette
nähtud kohas, sh sihtkaitsevööndis. Kalastajate, aga ka teiste kergliiklussilla kasutajate teadlikkuse
tõstmiseks ja looduskaitsealal olemise teadustamiseks tuleb Armijõe kergliiklussilla juurde
riigimaale paigaldada Kõrgessaare looduskaitseala loodusväärtusi ja kaitsekorda tutvustav
teabetahvel. Teabetahvli sisu koostab KeA (vt ptk 4.5.1), teabetahvli teostuse ja paigaldamise
korraldab RMK.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 800 EUR
4.3.5. PIIRKONNA LOODUSKAITSELISI ALASID LAIEMALT TUTVUSTAVA
TEABETAHVLI PAIGALDAMINE ORHIDEEDE ÕPPERAJA JUURDE
Kuna Kõrgessaare LKA sihtkaitsevöönditesse külastajate suunamine ohustab kaitseala
loodusväärtusi, sh kaitse-eesmärke, on otstarbekas kaitseala tutvustada ja mõningaid kaitsealalgi
esinevaid loodusväärtusi (käpalisi e orhideid) eksponeerida kaitseala vahetus naabruses.
Orhideede õpperada asub teede ristis, kus on ka parkimisvõimalus. Suure tõenäosusega huvitab
orhideehuvilisi piirkonna loodus laiemalt ning orhideede õpperaja juurde parklasse riigimaale
80
paigaldatav teabetahvel võimaldab külastajatel saada ühest kohast rohkem ja laialdasemat teavet.
Teabetahvli sisu koostab KeA (vt ptk 4.5.2), teabetahvli teostuse ja paigaldamise korraldab RMK.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 800 EUR
4.3.6. KURISU NEELUAUGU TÄHISE JA TEABETAHVLI HOOLDUS
Kaitsealuse looduse üksikobjekti juures on tähis ja suurem karstinähtust skemaatiliselt ja eesti ning
inglise keeles selgitav teabetahvel. Teabetahvel on juba aastaid vana ja vajab aeg-ajalt hooldust.
Üksikobjekti tähis on uus, metallpostil ja lähiaastail hooldust ei vaja, kui ei esine vandalismiakte.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2016–2025
Korraldaja: RMK
Maksumus: –
4.3.7. PARKLA RAJAMINE KURISU NEELUAUGU JUURDE
Tegevus toetab ptk-s 2.2.1.4 seatud eesmärgi saavutamist. Hiiumaa kõige atraktiivsema kurisu
külastamine on seni oluliselt takistatud ja kohalikke elanikke ning maaomanikke häiriv, sest
teeserva hästi parkima ei mahu, eriti suuremad bussid, keerukas on sõidukit ümber pöörata ja
mõningad juhid kipuvad sõitma suisa kurisuni välja. Sõidukitega sõitmise ja parkimisega
kahjustatakse lisaks üksikobjekti kaitsevööndi pinnasele ka hoiualal asuvat elupaigatüüpi
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). See elupaigatüüp on hoiuala üheks kaitseeesmärgiks.
Probleemi võimalikuks lahenduseks on parkla või parkimistasku rajamine väljapoole hoiuala.
Tegevus eeldab eelneva kokkuleppe saavutamist maaomanikuga. Parkimistasku rajamise
hinnanguline maksumus on 7000 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KOV, huvilised
Maksumus: 7000 EUR
81
4.3.8. KAITSE- JA HOIUALA PIIRI TÄHISTAMINE
Teavitamaks inimesi jõudmast looduskaitselisele objektile, tuleb kaitse- ja hoiuala piir tähistada
keskkonnaministri 03.06.2004. a määruses nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja
tähised” (RTL 2004, 78, 1255) ettenähtud viisil. Kaitsealale tuleb paigaldada viis tähist
Kõrgessaare SKV piirile, viis tähist Pihla allikate SKV piirile ja 16 tähist hoiuala piirile. Tähised
on keskmise suurusega. Arvestades tähise keskmiseks maksumuseks 75 eurot ja paigaldamiseks
35 eurot, on 10 tähise maksumus 750 eurot (hoiuala tähised on juba olemas, kuid paigaldamata) ja
26 tähise paigaldamise maksumus samuti 910 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 1660 EUR
4.3.9. KAITSEALA VANADE PIIRITÄHISTE LIKVIDEERIMINE
Kaitseala piiril on veel säilinud kaheksa vana tähist, millel on vaid vööndi nimi, kuid puudub
kaitseala nimi ja mis on puitpostil. Vanad tähised on otstarbekas ära koristada samal ajal uute
tähiste paigaldamisega. Arvestades tähise ära koristamise maksumuseks 35 eurot, on kaheksa
tähise likvideerimise maksumus 280 eurot.
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: 280 EUR
4.4. KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE
Tegevus on ette nähtud keskkonnaministri 20.10.2009. a määruse nr 60 „Kaitsekorralduskava
koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” (RTL 2009, 81,
1174) § 4 lõikega 2.
Kaitsekorralduskavas planeeritud tööde tegemise ning selle mõju selgitamiseks kaitseväärtuste
säilimisele on vajalik tehtud tööde vahehindamine. Selle käigus tuleb hinnata tehtud tööde mahte
ja vastavust planeeritule ning selgitada kaitseväärtuste seisukord vastavalt kaitsekorralduskavas
toodud kriteeriumitele (vt ptk 5 ja lisa 3). Vahehindamise tulemuseks on hinnang kaitstava ala
82
seisundi kohta ja ettepanekud vajalike tegevuste täpsustamiseks või uute tegevuste lisamiseks
kaitsekorralduskavva, et tagada kaitseväärtuste säilimine.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2020
Korraldaja: KeA
Maksumus: –
4.4.2. UUE KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE
Kaitsekorraldusperioodi lõpus 2025. aastal on vaja koostada uus kaitsekorralduskava järgmiseks
perioodiks. Selle käigus tuleb analüüsida käesoleva kava elluviimise edukust ja mõju
kaitseväärtuste säilimisele ning planeerida kaitseväärtuste säilimist tagavad tegevused järgmiseks
perioodiks.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2025
Korraldaja: KeA
Maksumus: 5000 EUR
4.4.3. KAITSEKORRA MUUTMINE
Tegevus on vajalik ptk-des 2.1 ja 2.2 seatud eesmärkide saavutamiseks. Vaja on muuta
kaitseeesmärkide loetelu. Mitme kaitse-eesmärgiks seatud väärtuse kohta kaitse- või hoiualal info
puudub, samas kui mitu alal teadaolevat loodusväärtust on kaitse-eesmärkide hulgast puudu.
Lisaks vajab muutmist kaitsekord, mis praegu välistab kaitsealal igasuguse telkimise, sh
maaomanikul omal maal isegi looduskaitseliste tööde tegemiseks. Muutmist vajavad siseriiklike
looduskaitseliste objektide piirid. Ilmselt on otstarbekas praeguse Kõrgessaare looduskaitseala
Kõrgessaare SKV, mis asub Kõrgessaare-Mudaste linnu- ja loodusalal, jätta eraldi kaitsealaks,
ning Pihla allikate SKV, mis asub Pihla-Kurisu loodusalal, liita samal loodusalal asuva PihlaKurisu
hoiualaga ning moodustada nende baasil Pihla-Kurisu maastikukaitseala. Sealhulgas on oluline, et
2009. a siseriikliku kaitseta jäänud hoiu- ja kaitseala vahel olev loodusala osa uuesti siseriikliku
kaitse alla saaks. Samuti tuleb tagada euroopa naaritsa kaitse Pihla jõe mõlemal kaldal Kärdla–
Luidja maanteest põhjas. Täpsemalt on KKK koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride
muutmise ettepanekud koondatult kirjas lisas 2.
Prioriteet: I
Teostamise aeg: 2020
Korraldaja: KeA
83
Maksumus: –
4.5. KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAHARIDUS
4.5.1. TEABETAHVLI KOOSTAMINE ARMIJÕE KERGLIIKLUSSILLA
JUURDE
Armijõgi (-oja) on kevadel ülipopulaarne koht kalastajate seas. Paraku kõik kalastajad ei käitu
looduses piisavalt loodussõbralikult, vaid prügistavad või teevad lõket ja telgivad selleks mitte ette
nähtud kohas, sh sihtkaitsevööndis. Kalastajate, aga ka teiste kergliiklussilla kasutajate teadlikkuse
tõstmiseks ja looduskaitsealal olemise teadvustamiseks tuleb Armijõe kergliiklussilla juurde
paigaldada Kõrgessaare looduskaitseala loodusväärtusi ja kaitsekorda tutvustav teabetahvel.
Teabetahvli sisu koostab KeA, teabetahvli teostuse ja paigaldamise korraldab RMK (vt ptk 4.3.4).
Prioriteet: II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA
Maksumus: –
4.5.2. PIIRKONNA LOODUSKAITSELISI ALASID LAIEMALT TUTVUSTAVA
TEABETAHVLI KOOSTAMINE ORHIDEEDE ÕPPERAJA JUURDE
Kuna Kõrgessaare LKA sihtkaitsevöönditesse külastajate suunamine ohustab kaitseala
loodusväärtusi, sh kaitse-eesmärke, on otstarbekas kaitseala tutvustada ja mõningaid kaitsealalgi
esinevaid loodusväärtusi (käpalisi e orhideid) eksponeerida kaitseala vahetus naabruses.
Orhideede õpperada asub teederistis, kus on ka parkimisvõimalus. Suure tõenäosusega huvitab
orhideehuvilisi piirkonna loodus laiemalt ning orhideede õpperaja juurde parklasse paigaldatav
teabetahvel võimaldab külastajatel saada ühest kohast rohkem ja laialdasemat teavet. Teabetahvli
sisu koostab KeA, teabetahvli teostuse ja paigaldamise korraldab RMK (vt ptk 4.3.5). Prioriteet:
II
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: KeA
Maksumus: –
4.6. MUU
4.6.1. PRÜGIPAIGA LIKVIDEERIMINE RIIGIMAAL
Kõrgessaare SKV-s on varasemast ajast jäänud mõned prügipaigad. Suurem, peamiselt
majapidamisjäätmeid, sh olmejäätmeid, metalli ja klaasi sisaldav, mitmest prügihunnikust
84
koosnev prügipaik asub 2013. a riigiomandisse vormistatud maal. Prügipaikade asukohti vaata
jooniselt 6. Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2017
Korraldaja: RMK
Maksumus: –
4.6.2. TALGUTE KORRALDAMINE PRÜGIPAIGA JA VANA ÕHULIINI
LIKVIDEERIMISEKS ERAMAAL
Kõrgessaare SKV-s on eramaal vanas kaevikus üsna Kärdla–Luidja maantee ääres peamiselt
klaaspudeleid sisaldav väiksem prügipaik ning samas lähedal umbes 370 m pikkune kunagine
õhuliin (vt joonist 6). Õhuliini puitpostid on ümber kukkunud ja ära kõdunemas, kuid metalltraadid
on jätkuvalt alles ning risustavad maapinda ja takistavad liikumist. Sihtkaitsevööndisse sobimatu
prügipaik tuleb likvideerida ning vanad metalltraadid kokku kerida ja kaitsealalt eemaldada.
Ilmselt on maaomanikul seda kõige otstarbekam teha talgukorras.
Prioriteet: III
Teostamise aeg: 2016
Korraldaja: huvilised
Maksumus: 100 eurot
4.7 EELARVE
Eelarve tabelisse 4 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis 4 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele
järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabelis 4 on „X”-ga märgitud tegevused, mis toimuvad üleriigiliselt ja mitte alapõhiselt (nt riiklik
seire) või on korraldaja eelarveline tööülesanne ning ei vaja KKK elluviimiseks eraldi rahastust.
85
Tabel 4. Kaitsekorralduse eelarve 2016–2025
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.4 kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide inventuur neile
sobivates elupaikades Inventuur KeA II 5 5
4.1.5 linnustikuinventuur Inventuur Huvilised III 6 6
4.1.6 elupaigatüüpide inventuur Inventuur KeA II 10 10
4.1.1 ohustatud soontaimede seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X 0
4.1.2 euroopa naaritsa (Mustela lutreola)
seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X 0
4.1.3 kaitsealuste taimede tulemusseire Tulemusseire KeA I X X 0
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2.1 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
taastamine (eramaal; 1,09 ha) Liigi elupaiga
taastamistöö KeA I 11 10 10 31
4.2.1 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
taastamine (riigimaal; 0,11 ha) Liigi elupaiga
taastamistöö RMK I 1 1 1 3
4.2.1 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
taastamine (eramaal; 0,03
ha; 0,26 ha; 0,22+0,17 ha)
Liigi elupaiga
taastamistöö KeA II 1 1 2 4
4.2.3 kärbesõie ja hariliku muguljuure
kasvukoha taastamine (riigimaal;
0,45 ha)
Liigi elupaiga
taastamistöö RMK I 5 4 4 13
4.2.3 kärbesõie ja hariliku muguljuure
kasvukoha taastamine (eramaal;
0,14 ha)
Liigi elupaiga
taastamistöö KeA II 1 1 1 3
4.2.2 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
hooldamine (eramaal; 1,09 ha) Liigi elupaiga
hooldustöö KeA I 5 5 5 5 5 5 5 35
4.2.2 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
hooldamine (riigimaal; 0,11 ha) Liigi elupaiga
hooldustöö RMK I 1 1 1 1 1 1 1 7
86
4.2.2 lääne-sõrmkäpa kasvukoha
hooldamine (eramaal; 0,22 ha) Liigi elupaiga
hooldustöö KeA III 1 1 1 1 1 5
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.2.4 kärbesõie ja hariliku muguljuure
kasvukoha hooldamine (riigimaal;
0,45 ha)
Liigi elupaiga
hooldustöö RMK I 2 2 2 2 2 2 2 14
4.2.4 kärbesõie ja hariliku muguljuure
kasvukoha hooldamine (eramaal;
0,14 ha)
Liigi elupaiga
hooldustöö KeA II 1 1 1 1 1 1 1 7
4.2.5 pilliroo ja võsa tõrje rannaniidul
(riigimaal; 3,39 ha) Koosluse
taastamistöö RMK II 8 8 16
4.2.5 pilliroo ja võsa tõrje rannaniidul
(eramaal; 0,65 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 2 2 4
4.2.7 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) taastamine (eramaal; 1,68
ha)
Koosluse
taastamistöö KeA II 5 5
4.2.7 kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210) taastamine (riigimaal ja JRO-l; 1,29 ha)
Koosluse
taastamistöö RMK II 4 4
4.2.7 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) taastamine (JRO-l; 0,13 ha) Koosluse
taastamistöö RMK III 1 1
4.2.8 kadastikust kuiva niidu lubjarikkal
mullal (6210) taastamine (eramaal;
0,52 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA III 2 2
4.2.10 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) taastamine
(eramaal; 5,49 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA II 19 19
4.2.10 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) taastamine (JRO-l;
0,89 ha)
Koosluse
taastamistöö RMK II 3 3
87
4.2.10 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) taastamine
(eramaal; 0,81 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA III 4 4
4.2.11 kadastikust liigirikka niidu
lubjavaesel mullal (6270*)
taastamine (JRO-l; 0,15 ha)
Koosluse
taastamistöö RMK III 1 1
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.2.13 sinihelmikakoosluste (6410)
taastamine (eramaal; 2,13 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 7 7
4.2.15 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) taastamine
(eramaal; 0,95 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA II 3 3
4.2.15 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) taastamine
(riigimaal; 0,75 ha)
Koosluse
taastamistöö RMK II 3 3
4.2.15 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) taastamine
(eramaal; 0,78 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA III 4 4
4.2.17 puisniitude (6530*) taastamine
(3,82 ha; 16,21 ha; 16,21 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 13 55 45 113
4.2.19 puiskarjamaade (9070) taastamine
(1,41 ha, sh JRO-l 0,03 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 4 4
4.2.21 liigirikaste madalsoode (7230)
taastamine Koosluse
taastamistöö RMK II 12 12
4.2.6 rannaniidu (1630*) hooldus
(riigimaal; 3,39 ha) Koosluse
hooldustöö RMK I 5 5 5 5 5 5 5 5 40
4.2.6 rannaniidu (1630*) hooldus
(eramaal; 0,65 ha) Koosluse
hooldustöö KeA I 1 1 1 1 1 1 1 1 8
88
4.2.9 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) hooldamine (eramaal; 0,44
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA I 1 1 1 1 1 1 1 1 8
4.2.9 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) hooldamine (eramaal; 1,24
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 2 2 2 2 2 2 2 2 16
4.2.9 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) hooldamine (riigimaal; 1,10
ha)
Koosluse
hooldustöö RMK II 2 2 2 2 2 2 2 2 16
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.2.9 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) hooldamine (JRO-l; 0,32
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 1 1 1 1 1 1 1 1 8
4.2.9 kuivade niitude lubjarikkal mullal
(6210) hooldamine (eramaal; 0,52
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA III 1 1 1 1 1 1 6
4.2.12 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine
(eramaal; 2,79 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA I 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40
4.2.12 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine
(eramaal; 5,39 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 8 8 8 8 8 8 8 56
4.2.12 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine (JRO-l;
1,04 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 2 2 2 2 2 2 2 2 16
4.2.12 liigirikaste niitude lubjavaesel
mullal (6270*) hooldamine
(eramaal; 0,81 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA III 1 1 1 1 1 1 6
4.2.14 sinihelmikakoosluste (6410)
hooldamine (eramaal; 2,13 ha) Koosluse
hooldustöö KeA II 3 3 3 3 3 3 3 21
89
4.2.16 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) hooldamine
(riigimaal; 0,63 ha)
Koosluse
hooldustöö RMK I 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10
4.2.16 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) hooldamine
(riigimaal; 0,75 ha)
Koosluse
hooldustöö RMK II 1 1 1 1 1 1 1 1 8
4.2.16 aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
hooldamine (eramaal; 0,95 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 1 1 1 1 1 1 1 7
4.2.16 aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
hooldamine (eramaal; 0,78 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA III 1 1 1 1 1 1 6
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.2.18 puisniitude (6530*) hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA I 43 11 11 43 43 43 43 43 43 43 366
4.2.18 puisniitude (6530*) hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA II 41 41 41 41 41 41 41 287
4.2.20 puiskarjamaade (9070)
hooldamine (1,41 ha, sh JRO-l
0,03 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA II 4 4 4 4 4 4 4 4 32
4.2.22 liigirikaste madalsoode (7230)
hooldamine (riigimaal; 4,64 ha) Koosluse
hooldustöö KeA II 7 7 7 7 7 7 7 7 56
4.2.23 Kurisu neeluaugu hooldus
Üksikobjekti ja selle
piiranguvööndi
hooldus- ja
taastamistöö
KeA, KOV,
Huvilised II 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10
Taristu
4.3.1 Kurisu neeluaugu juurde
puhkekoha rajamine
Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade
rajamine
KOV III 30 30
90
4.3.2 karstinähtust tutvustava õpperaja
rajamine
Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade
rajamine
Huvilised II 35 35
4.3.3 Kõrgessaare orhideede õpperaja
hooldus
Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50
4.3.4 teabetahvli paigaldamine Armijõe
kergliiklussilla juurde Infotahvlite
rajamine RMK II 8 8
4.3.5
piirkonna looduskaitselisi alasid
laiemalt tutvustava teabetahvli
paigaldamine orhideede õpperaja
juurde
Infotahvlite
rajamine RMK II 8 8
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maksumus
kokku Sadades eurodes
4.3.6 Kurisu neeluaugu tähise ja
teabetahvli hooldus Infotahvlite hooldamine
RMK II X X X X X X X X X X 0
4.3.7 parkla rajamine Kurisu neeluaugu
juurde Muu taristu
rajamine KOV II 70 70
4.3.8 kaitse- ja hoiuala piiri tähistamine Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II 17 17
4.3.9 kaitseala vanade piiritähiste
likvideerimine Tähiste
likvideerimine RMK II 3 3
Kavad, eeskirjad
4.4.1 kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA I X 0
4.4.2 uue kaitsekorralduskava
koostamine Tegevuskava KeA I
50 50
91
4.4.3 kaitsekorra muutmine Kaitsekorra
muutmine KeA I
X 0
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.5.1 teabetahvli koostamine Armijõe
kergliiklussilla juurde
Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine
KeA II X 0
4.5.2
piirkonna looduskaitselisi alasid
laiemalt tutvustava teabetahvli
koostamine orhideede õpperaja
juurde
Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine
KeA II X 0
MUU
4.6.1 prügipaiga likvideerimine riigimaal Muu RMK III X X
4.6.2 talgute korraldamine prügipaiga ja
vana õhuliini likvideerimiseks
eramaal Muu Huvilised III 1 1
Kokku 93 295 172 152 147 146 146 150 146 196 1643
92
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduslike tegevuste edukuse hindamiseks saab kasutada järgmiseid indikaatoreid ja
kriteeriume (vt tabelit 5), mille saavutamisel võib kaitsekorralduskava rakendamist pidada
õnnestunuks.
Tabel 5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise indikaatorid ja kriteeriumid
Jrk Ptk Väärtus Indikaator
(mõõtühik)
Kriteerium
(lävend)
Tulemus
(kkp-i
lõpuks)
Selgitus
(teabeallikas)
1. 2.1.1.12
euroopa naarits
(Mustela lutreola*) pesakond 1 1
riiklik seire
2. 2.1.2.1
lääne-sõrmkäpp
(Dactylorhiza
praetermissa)
isend 17 20
kasvukoha
pindala (ha) 0,2 1,4
3. 2.1.2.2
kaunis kuldking
(Cypripedium
calceolus)
võsu 5500 5500
kasvukoha
pindala (ha) 0,7 0,7
4. 2.1.2.6 kärbesõis (Ophrys
insectifera)
isend 50 100
tulemusseire
kasvukoha
pindala (ha) 0,5 1,3
5. 2.1.2.7 jumalakäpp
(Orchis mascula)
isend 500 500
kasvukoha
pindala (ha) 2,3 2,3
6. 2.2.1.1 rannaniidud (1630*) pindala (ha) 3,8 4,0
poollooduslike
koosluste
hoolduse
kontroll
esinduslikkus B B
7. 2.2.1.3
kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210)
pindala (ha) 3 3,5
esinduslikkus C C
93
8. 2.2.1.4 liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
pindala (ha) 9,9 10
esinduslikkus B B
Jrk Ptk Väärtus Indikaator
(mõõtühik)
Kriteerium
(lävend)
Tulemus
(kkp-i
lõpuks)
Selgitus
(teabeallikas)
9. 2.2.1.5 sinihelmikakooslused
(6410)
pindala (ha) 1,5 1,5
poollooduslike
koosluste
hoolduse
kontroll
esinduslikkus C C
10. 2.2.1.6
aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud
(6510)
pindala (ha) 2,5 3
esinduslikkus C C
11. 2.2.1.7 puisniidud (6530*)
pindala (ha) 18 18
esinduslikkus B B
12. 2.2.1.8 puiskarjamaad
(9070)
pindala (ha) 1,4 1,4
esinduslikkus D C
13. 2.2.2.2 allikad ja allikasood
(7160) pindala (ha) 6 6
elupaikade
inventuur,
ortofoto,
paikvaatlus
14. 2.2.2.3 liigirikkad
madalsood (7230) pindala (ha) 5 5
15. 2.2.3.1
vanad
loodusmetsad
(9010*)
pindala (ha) 3 3
16. 2.2.3.2 vanad laialehised
metsad (9020*)
pindala (ha) 2,3 2,3 ortofoto
esinduslikkus C C
17. 2.2.3.3 rohunditerikkad
kuusikud (9050)
pindala (ha) 21 21
elupaikade
inventuur,
ortofoto
esinduslikkus D C
18. 2.2.3.4
soostuvad ja
soolehtmetsad
(9080*)
pindala (ha) 50 50
esinduslikkus D C
19. 2.2.3.5 lammi-lodumetsad
(91E0*)
pindala (ha) 0,3 0,3
paikvaatlus esinduslikkus B B
20. 2.3.1 Kurisu neeluauk karstinähtuse
toimimine toimib toimib
94
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Aasma, T., Müür, R., Tuulik, T. 2005. Kõrgessaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
aastateks 2005-2014 (eelnõu), Tallinn.
2. Aul, J., Ling, H., Paaver, K. 1957. Eesti NSV imetajad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 349
lk.
3. Helm, A. 2011. Eesti loopealsed ja kadastikud. Juhend koosluste hooldamiseks ja
taastamiseks, koostatud Keskkonnaameti tellimusel.
4. Lotman, S. 2009–2011. Rannaniitude hoolduskava. Juhendmaterjal Keskkonnaameti
maahoolduse spetsialistidele ja maa hooldajatele, koostatud Keskkonnaameti tellimusel.
Matsalu.
5. Maran, T., Pitsal, S., Põdra, M. 2013–2015. Euroopa naaritsa (Mustela lutreola)
seirearuanded. Hiiumaa – 2013–2015.
6. Maran, T., Põdra, M., 2009. Euroopa naaritsa Mustela lutreola tegevuskava (2010–2014).
SA Lutreola. Tallinn.
7. Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti
peadirektori 28.05.2012 käskkirjaga nr 1-4.1/12/264.
8. Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium.
9. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium,
Tallinn.
10. Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
11. Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad. Hooldamiskava, Keskkonnaameti
tellimusel koostatud juhendmaterjal, Viidumäe.
95
LISAD
Lisa 1
Kaitseala kaitse-eeskiri, väljavõte hoiuala määrusest ja looduskaitseseadusest (§-d 14 ja 32)
Lisa 2
Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute koond
Lisa 3
Väärtuste koondtabel
Lisa 4
Olulisemad taimeliigid ja nende seisund
Lisa 5
Avaliku kaasamiskoosoleku protokoll
96
LISA 1. KAITSEALA KAITSE-EESKIRI, VÄLJAVÕTE HOIUALA MÄÄRUSEST JA
LOODUSKAITSESEADUSEST (§-D 14 JA 32)
Vabariigi Valitsuse määrus
Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 09.04.2009 nr 63
RT I 2009, 21, 135 jõustumine
24.04.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kõrgessaare looduskaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on rannaniidud (1630*)2, kuivadel
lubjarikastel muldadel paiknevad niidud (6210), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohundirikkad kuusikud (9050) ning soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*);
2) nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on
liigid, mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid;
3) nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta nimetab I lisas, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaiku. Need on jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), hüüp (Botaurus stellaris),
sookurg (Grus grus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk
(Crex crex), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica).
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kaheks sihtkaitsevööndiks.
97
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud selles määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus ja Otste külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas3.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Kõrgessaare sihtkaitsevöönd;
2) Pihla allikate sihtkaitsevöönd.
§ 5. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kõrgessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste taimeliikide elupaikade ning
haruldaste koosluste – rannaniitude, soostunud niitude, loometsade ja soostunud metsade – kaitse.
(2) Pihla allikate sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste taimeliikide elupaikade ning
allikate, allikasoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, rohundirikaste kuusikute
ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse.
§ 6. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine
lubatud «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut arvestades.
98
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 25
osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud 50 m kaugusel vooluveekogu veepiirist,
jahipidamine surmavate püünisraudadega maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast.
(5) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(6) Kaitseala teedel on lubatud jalgrattaga sõitmine. Muu sõiduki ja maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning
koosluse koosseisu ja täiuse suhtes;
3) lõkke tegemine koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
5) olemasolevate teede ja rajatiste hooldustööd; 6) pilliroo varumine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) telkimine;
4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatiste rajamine kaitseala tarbeks; 5) adru
varumine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;
99
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.
§ 8. Vajalik tegevus
Kaitseala poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel on vajalik niitmine ja
karjatamine koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei esitatud kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 10. [käesolevast tekstist välja jäetud].
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on määruse lisas esitatud kaardil märgitud Eesti
põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga jaanuar 2009. Ala
kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Vabariigi Valitsuse määrus
100
Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas1
Vastu võetud 08.09.2005 nr 233
RT I 2005, 51, 401 jõustumine
01.10.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes
«Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Hiiu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Hiiu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
…
8) Pihla-Kurisu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal esinevate kuivade niitude (6210,* – orhideede
oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270*), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soolehtmetsade (9080) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
…
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid sätestatakse kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291,
19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985,
lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C
241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
101
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava
1:10 000) alusel (välja arvatud Hiiu madala hoiuala, mis on põhikaardi puudumise tõttu kantud
baaskaardile (mõõtkava 1:50 000)), kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni,
kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris
ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Riigikogu seadus
Looduskaitseseadus1
Vastu võetud 21.04.2004
RT I 2004, 38, 258 jõustumine
10.05.2004
…
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
102
6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust.
01.07.2015]
10) jahiulukeid lisasööta. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste
ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse
seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
…
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
103
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal
lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus
kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
…
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); EÜ Nõukogu
direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58). [RT I,
18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
104
LISA 2. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE KÄIGUS TEHTUD KAITSEKORRA JA
PIIRIDE MUUTMISE ETTEPANEKUTE KOOND
1. Kaaluda Pihla allikate SKV ja Pihla-Kurisu HA liitmist ning nende baasil Pihla-Kurisu
kaitseala moodustamist. Siis oleks Natura 2000 võrgustiku Pihla-Kurisu loodusala kaitstud
siseriiklikult ühe kaitstava loodusobjektina. Praegu on Pihla-Kurisu loodusala
siseriiklikult kaitstud kahe kaitstava alana, kusjuures Kõrgessaare LKA on lisaks Pihla-
Kurisu loodusalale ka osa Kõrgessaare-Mudaste linnu- ja loodusalast.
2. Tagada siseriiklik kaitse 2009. a Kõrgessaare maastikukaitsealast Kõrgessaare
looduskaitseala moodustamisel ja kaitseala piiri korrigeerimisel siseriikliku kaitseta
jäänud Pihla-Kurisu loodusala osale (0,7 ha).
3. Muuta euroopa naaritsa Pihla jõe (oja) püsielupaiga piiri nii, et mõlemal kaldal oleks
tagatud euroopa naaritsale sobiv kaitsekord. Praegu on Kõpu teest (Heltermaa‒Kärdla–
Luidja tugimaanteest) põhja pool Pihla jõe vasak kallas 100 m pikkuselt väljaspool
kaitstavaid loodusobjekte (püsielupaika, kaitseala ja hoiuala) ja ka väljaspool loodusala.
Vastavalt muuta ka Pihla-Kurisu loodusala piiri.
4. Kui uuringud ei tuvasta Kõrgessaare looduskaitseala olulisust järgmiste liikide jaoks,
kaaluda nende liikide eemaldamist Kõrgessaare LKA kaitse-eesmärkide hulgast:
1) hüüp (Botaurus stellaris),
2) roo-loorkull (Circus aeruginosus),
3) rukkirääk (Crex crex),
4) sookurg (Grus grus),
5) punaselg-õgija (Lanius collurio),
6) vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
7) täpikhuik (Porzana porzana),
8) väiketiir (Sterna albifrons),
9) jõgitiir (Sterna hirundo),
10) randtiir (Sterna paradisaea),
11) mudatilder (Tringa glareola).
105
5. Lisada Pihla-Kurisu HA kaitse-eesmärkide hulka järgmised kaitsealused liigid:
1) euroopa naarits (Mustela lutreola*), I kat, loodusdirektiivi II ja IV lisa esmatähtis
liik;
2) jumalakäpp (Orchis mascula), II kat.
6. Lisada Pihla-Kurisu HA kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi I lisa
elupaigatüübid:
1) karstijärved ja -järvikud (3180*),
2) sinihelmikakooslused (6410),
3) rohunditerikkad kuusikud (9050), 4) lammi-lodumetsad (91E0*).
7. Lisada Kõrgessaare LKA kaitse-eesmärkide hulka järgmised kaitsealused liigid:
1) lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), I kat;
2) kärbesõis (Ophrys insectifera), II kat;
8. Kaaluda Kõrgessaare LKA Kõrgessaare SKV-s väikese piiranguvööndi moodustamise
võimalust, sh eramaal, või telkimise võimalust liigikaitseliste tööde tegemisel. Praegu
puudub maaomanikul oma maal ööbimise võimalus, isegi liigikaitseliste tööde tegemise
ajal.
106
LISA 3. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
Elustik
2.1.1.1 hüüp (Botaurus
stellaris) – – – (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.2 roo-loorkull (Circus
aeruginosus) – – –
(eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.3 rukkirääk (Crex crex) – – – (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.4 sookurg (Grus grus) – – (linnustiku inventuur)
2.1.1.5 punaselg-õgija (Lanius collurio)
– – – (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.6 vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica) – – – (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.7 täpikhuik (Porzana
porzana) – –
– (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.8 väiketiir (Sterna
albifrons) – –
– (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.9 jõgitiir (Sterna
hirundo) – –
– (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.10 randtiir (Sterna
paradisaea) – –
– (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.11 mudatilder (Tringa
glareola) – –
– (eemaldada
kaitseeesmärkide hulgast)
2.1.1.12 euroopa naarits
(Mustela lutreola) vähemalt üks pesakond
naaritsaid looduslikust foonist
kõrgem suremus
elupaiga säilitamine:
maaparandustööde,
metsamajanduse ja
arendustegevuse vältimine
püsielupaiga kaldavööndi
lähedal
vähemalt üks pesakond
naaritsaid
107
elupaiga mitmekesisuse
suurendamine (teostatakse liigi
kaitse tegevuskava alusel)
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
osa liigi elupaigast (Pihla
jõest ja selle kaldast) ei
ole kaitse all kaitstava ala piiri muutmine
2.1.1.13 saarmas (Lutra lutra) – – – –
2.1.2.1 lääne-sõrmkäpp
(Dactylorhiza
praetermissa)
vähemalt 30 isendit, hooldatud elupaik koos
levikukoridoridega pindalaga vähemalt
1,4 ha
liigi elupaik võsastub ja kulustub, mistõttu liigi
arvukus on langenud
võsa eemaldamine ja heina
niitmine iga-aastaselt vähemalt 1,4 ha suurusel alal liigi
elupaigas vähemalt 20 isendit,
hooldatud elupaik koos levikukoridoridega
pindalaga vähemalt 1,4 ha valgusolud halvenevad
puude harvendamine tiigiäärses
kasvukohas ja mändide tugev
hõrendamine teetammist
põhjas oleval elupaigalaigul
2.1.2.2 kaunis kuldking
(Cypripedium
calceolus)
vähemalt 5500 võsu
0,7 ha-l
tallamiskoormus (mis seni ei ole liiga suur) võib
kasvades hakata
mõjutama liigi seisundit
jätkata liigi seiret ja vajadusel rakendada meetmeid
külastuskoormuse
vähendamiseks vähemalt 5500 võsu
0,7 ha-l
valgustingimused võivad
tulevikus halveneda
jätkata liigi seiret ja vajadusel
tõrjuda võsa või harvendada
puurinnet
2.1.2.3 Russowi sõrmkäpp
(Dactylorhiza
russowii) – – – –
2.1.2.4 harilik muguljuur
(Herminium
monorchis) – – – –
2.1.2.5 väike käopõll (Listera
cordata) – – – –
108
2.1.2.6 kärbesõis (Ophrys
insectifera) vähemalt 100 isendit
1,3 ha-l hoolduse lakkamisel
elupaiga võsastumine
taastamis- ja hooldustööd
kõikjal liigi elupaikades
kaitsealal
vähemalt 100 isendit
1,3 ha-l
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
2.1.2.7 jumalakäpp (Orchis
mascula)
vähemalt 500 isendit 2,3 ha-l Pihla küla
puisniidul
hoolduse lakkamisel
elupaiga võsastumine ja
rohustu muutumine
jumalakäpa jaoks liiga
kõrgeks
puisniidu (kasvukoha)
hooldamise jätkamine
vähemalt 500 isendit 2,3 ha-l Pihla küla
puisniidul
2.1.2.8 tõmmu käpp (Orchis
ustulata) – – – –
Kooslused
2.2.1.1 rannaniidud (1630*) elupaigatüübi pindala on
vähemalt 4 ha ja
esinduslikkus on A
servaalade
kinnikasvamine
sanglepaga pilliroo ja võsa tõrje
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 4 ha ja
esinduslikkus on B
koosluse võsastumine
hoolduse lakkamisel hooldamise jätkamine
muutused veerežiimis
riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja) hooldamisel madala sügavuse ja laugete kallaste
kujundamine, kaldavallide
kujunemise vältimine
2.2.1.2 kadastikud (5130) – – – –
2.2.1.3 kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210)
elupaigatüübi pindala on 3,5 ha ja esinduslikkus
on B
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd, kadastikust
(0,5 ha) niidu taastamine elupaigatüübi pindala on
vähemalt 3,5 ha ja
esinduslikkus on C ehitamine
elupaigatüübil, sh kadastikuks
inventeeritud alal, ehitamise
keelamine
2.2.1.4 liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (6270*)
elupaigatüübi pindala on 10 ha ja esinduslikkus on
B võsastumine
koosluse taastamis- ja
hooldamistööd, kadastikust
(0,2 ha) niidu taastamine
elupaigatüübi pindala on 10 ha ja esinduslikkus on
B
109
ehitamine elupaigatüübil, sh kadastikuks
inventeeritud alal, ehitamise
keelamine
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
2.2.1.5 sinihelmikakooslused
(6410)
elupaigatüübi pindala on 2,5 ha ja esinduslikkus
on B
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd
elupaigatüübi pindala on 2,5 ha ja esinduslikkus
on C ehitamine
elupaigatüübi lisamine hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka
elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.1.6 aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510)
elupaigatüübi pindala on 3 ha ja esinduslikkus on
B
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd elupaigatüübi pindala on 3 ha ja esinduslikkus on
C ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.1.7 puisniidud (6530*) elupaigatüübi pindala on vähemalt 18 ha ja sellest 12 ha esinduslikkus on A
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd elupaigatüübi pindala on vähemalt 18 ha ja esinduslikkus on
vähemalt B ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.1.8 puiskarjamaad (9070) elupaigatüübi pindala on
vähemalt 1,4 ha ja
esinduslikkus on B
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd elupaigatüübi pindala on
vähemalt 1,4 ha ja
esinduslikkus on C ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.2.1 karstijärved ja järvikud
(3180*) karstinähtuse ilming on
säilinud neeluaugu risustamine
ehitiste või prahiga Kurisu neeluaugu iga-aastane
hooldus karstinähtuse ilming on
säilinud
110
Kurisu neeluaugus ja selle
serval ehitamise keelamine
2.2.2.2 allikad ja allikasood
(7160)
elupaigatüüp on säilinud
inventuuri tulemusel
täpsustatud pindalal muutused veerežiimis
elupaigatüüpi mõjutavate
kraavide looduslikule arengule
jätmine elupaigatüüp on säilinud
inventuuri tulemusel
täpsustatud pindalal elupaigatüüpi mõjutada võivate
uute kraavide rajamise
keelamine
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
riigi poolt korrashoitava
ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja)
hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine,
nt madala sügavuse ja laugete
kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise
vältimine
ebapiisav teave
elupaigatüüpi
puudutavate
kaalutlusotsuste
tegemiseks
kaitseala elupaikade inventuur
ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.2.3 liigirikkad madalsood
(7230)
elupaigatüüp on säilinud
inventuuri tulemusel
täpsustatud pindalal
võsastumine koosluse taastamis- ja
hooldamistööd
elupaigatüüp on säilinud
inventuuri tulemusel
täpsustatud pindalal muutused veerežiimis
elupaigatüüpi mõjutavate
kraavide looduslikule arengule
jätmine
elupaigatüüpi mõjutada võivate
uute kraavide rajamise
keelamine
111
riigi poolt korrashoitava
ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja)
hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine,
nt madala sügavuse ja laugete
kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise
vältimine
ebapiisav teave
elupaigatüüpi
puudutavate
kaalutlusotsuste
tegemiseks
kaitseala elupaikade inventuur
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
ehitamine
elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.3.1 vanad loodusmetsad
(9010*) elupaigatüüp on säilinud
teadaoleval pindalal muutused veerežiimis
elupaigatüüpi mõjutavate
kraavide looduslikule arengule
jätmine
elupaigatüüp on säilinud
vähemalt 3 ha-l
elupaigatüüpi mõjutada võivate
uute kraavide rajamise
keelamine
riigi poolt korrashoitava
ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja)
hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine,
nt madala sügavuse ja laugete
kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise
vältimine
112
ebapiisav teave
elupaigatüüpi
puudutavate
kaalutlusotsuste
tegemiseks (kaitseala
metsad on
inventeerimata või
inventeeritud üle 10 a
tagasi)
kaitseala elupaikade inventuur
ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
varasem tugev inimmõju
kaitseala metsades
kujundusraie potentsiaalsetes
vanades loodusmetsades
(meede on rakendatav
vajadusel pärast kaitseala
elupaikade inventuuri).
vana õhuliini likvideerimine
Kõrgessaare SKV-s
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
2.2.3.2 vanad laialehised metsad (9020*)
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 2,3 ha ja
esinduslikkus on B
raie raie keelamine elupaigatüübil
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 2,3 ha ja
esinduslikkus vähemalt C
laialehiste puuliikide
osakaalu vähenemine
puistu koosseisus vajadusel kujundusraie
ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.3.3 rohunditerikkad
kuusikud (9050)
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 21 ha ja
esinduslikkus on B
ebapiisav teave
elupaigatüüpi
puudutavate
kaalutlusotsuste
tegemiseks
kaitseala elupaikade inventuur elupaigatüübi pindala on
vähemalt 21 ha ja
esinduslikkus on C
113
raie elupaigatüübi lisamine hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka raie keelamine elupaigatüübil
ehitamine
elupaigatüübi lisamine hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka ehitamise keelamine
elupaigatüübil
2.2.3.4 soostuvad ja
soolehtmetsad (9080*)
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 50 ha ja
esinduslikkus on B
raie raie keelamine elupaigatüübil
elupaigatüübi pindala on
vähemalt 50 ha ja
esinduslikkus on C muutused veerežiimis
elupaigatüüpi mõjutavate
kraavide looduslikule arengule
jätmine
elupaigatüüpi mõjutada võivate
uute kraavide rajamise
keelamine
riigi poolt korrashoitava
ühiseesvoolu Pihla jõgi (oja)
hooldamisel elupaigatüübi
kaitseks tingimuste seadmine,
nt madala sügavuse ja laugete
kallaste kujundamine,
kaldavallide kujunemise
vältimine
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
ebapiisav teave
elupaigatüüpi
puudutavate
kaalutlusotsuste
tegemiseks
kaitseala elupaikade inventuur
ehitamine elupaigatüübil ehitamise
keelamine
2.2.3.5 lammi-lodumetsad
(91E0*)
elupaigatüübi pindala on 0,3 ha ja esinduslikkus on
A raie
elupaigatüübi lisamine hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübi pindala on 0,3 ha ja esinduslikkus on
B raie keelamine elupaigatüübil
114
muutused veerežiimis elupaigatüüpi mõjutava Kurisu
jõe (oja) looduslikule arengule
jätmine
ehitamine elupaigatüübi lisamine hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka
ehitamise keelamine
elupaigatüübil
Üksikobjekt
2.3.1 Kurisu neeluauk Kurisu neeluauk kui
karstinähtuse ilming on
säilinud ja eksponeeritud
neeluauk ja selle ümbrus
võsastub ning neeluauk ei
paista enam välja ega ole
enam vaadeldav
neeluaugu ja selle juurdepääsu
ning ümbruse iga-aastane
hooldus. (Ümbruse hooldus on
osaliselt kaetud poollooduslike
koosluste hooldustöödega.) Kurisu neeluauk kui
karstinähtuse ilming on
säilinud ja eksponeeritud
muutused veerežiimis
planeeringute ja projektide
keskkonnamõju hindamisel
karstiala ja Kurisu neeluauguga
arvestamine Väärtuste tutvustamine
3.1 Kõrgessaare
orhideede õpperada
Kaitstaval alal viibijad on teadlikud oma viibimisest
looduskaitselisel alal. Külastuskoormus on
koondunud kaitstava ala naabruses oleva
orhideede õppepeenra (ehk -raja) juurde, kus on
õpperaja hooldus On loodud kodulehekülg, kuhu on koondatud
kokku info, mida kaitstava ala külastaja
võiks teada. See koduleht on lihtsalt leitav
ja kättesaadav kõigile
soovijatele. Kaitstaval
piirkonna looduskaitselisi alasid
laiemalt käsitleva teabetahvli
paigaldamine
3.2 Kurisu neeluauk
neeluaugu ja selle juurdepääsu
ning ümbruse iga-aastane
hooldus
Ptk Väärtus Pikaajaline eesmärk Ohutegur Meede Lähem eesmärk
teabetahvel piirkonna looduskaitseliste alade kohta laiemalt. Armijõe
kergliiklussilla juures on
teabetahvli hooldus ja vajadusel (nt õpperaja rajamisel)
ajakohastamine
alal viibijad on teadlikud oma viibimisest
looduskaitselisel alal. Külastuskoormus on
parkla rajamine
115
teabetahvel kaitstava ala kohta, teavitamaks
kalastajaid ja kergliiklejaid. Kaitstava ala naabruses on välja arendatud Kõrgessaare teadmuskeskus. Kurisu
neeluaugu juurde on välja arendatud
külastuskoormusele vastav taristu.
Üksikobjekti külastavad inimesed saavad täpselt aru, kuidas seal parkida
ja liikuda
taristu (puhkekoha, käimla,
liikluskorraldusvahendite
(piirete, teekattemärgistuse,
suunaviitade, liiklusmärke jne))
rajamine
koondunud kaitstava ala naabruses oleva
orhideede õppepeenra juurde, kus on
teabetahvel piirkonna looduskaitseliste alade kohta laiemalt. Armijõe kergliiklussilla juures on teabetahvel kaitstava ala
kohta, teavitamaks
kalastajaid ja
kergliiklejaid
Lauka–Heigi maantee osaliselt
tolmuvabaks muutmine
neeluaukusid (karstinähtust)
tutvustava õpperaja rajamine
116
LISA 4. OLULISEMAD TAIMELIIGID JA NENDE SEISUND
Jrk Liik Kaitsekategooria Seisund
1. lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza
praetermissa)
I populatsioon on arvukuse
madalseisus
2. kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus)
II elujõuline, rohkelt paljunev
populatsioon, kasvutingimused
head
3. balti sõrmkäpp (Dactylorhiza
baltica)
II leitud korduvalt, kuid
üksikisenditena Köönaaugu
(Künaaugu) ida- ja kaguranna
lähedalt, alal leidub mujalgi
sobivaid elupaiku
4. Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza
russowii)
II leitud ühel korral, üksikisendina
5. harilik muguljuur (Herminium
monorchis)
II kasvab kaitsealal kahe kogumina,
arvukus püsinud stabiilsena
6. väike käopõll (Listera cordata) II mõnekümne kuni sajaisendiline
populatsioon kasvab ca 10x20 m
suurusel alal kauni kuldkinga
populatsiooni keskel
7. kärbesõis (Ophrys insectifera) II arvukus on oluliselt langenud
kasvukohtade võsastumise ja
metsseakahjustuste tõttu
8. vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza
fuchsii)
III leitud üksikisendeid Kõrgessaare
SKV-s
9. kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata)
III esineb üle ala
10. tumepunane neiuvaip (Epipactis
atrorubens)
III esineb hajusalt Kõrgessaare SKV
loometsades ja –kadastikes,
jalgradade ääres
117
Jrk Liik Kaitsekategooria Seisund
11. laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine)
III leitud üksikisendina Pihla allikate
SKV-s
12. soo-neiuvaip (Epipactis palustris) III esineb Kõrgessaare SKV-s
lookadastikus ja rannaniidul
13. harilik käoraamat (Gymnadenia
conopsea)
III kasvab Kõrgessaare SKV-s
lookadastikes, loometsade
häiludes ja jalgradade ääres
14. tihedaõieline käoraamat
(Gymnadenia conopsea subsp.
densiflora)
III esineb üksikisenditena
Kõrgessaare SKV loometsas,
kadastikus ja jalgraja servas
15. suur käopõll (Listera ovata) III kasvab üle kogu ala, massiliselt
Kõrgessaare SKV-i lookuusikus
16. mets-õunapuu (Malus sylvestris) III esineb üksikute noorte, aga ka
juba viljuvate isenditena
Kõrgessaare SKV-s Köönaaugu
(Künaaugu) muldtammide
piirkonnas
17. harilik porss (Myrica gale) III esineb üle kaitseala madalsoodes,
soostunud niitudel ja
rannaniitudel
18. pruunikas pesajuur (Neottia nidus-
avis)
III kasvab loometsas kuldkinga
peamise kasvukoha läheduses
19. hall käpp (Orchis militaris) III kasvab Kõrgessaare SKV-s
peamiselt lookooslustes,
juhuslikult ka soostunud
metsades, jalgradade ääres,
rannaniidul; tavaline, kuid
arvukus on vähenenud
118
20. kahelehine käokeel (Platanthera
bifolia)
III esineb kogu alal metsades,
kadastikes
ja niitudel, sagedam Kõrgessaare
SKV-s
Jrk Liik Kaitsekategooria Seisund
21. rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha)
III Kõrgessaare SKV-s sobivatel
kasvukohtadel (lookadastikud,
loometsad, jalgrajad jt.) tavaline
ja arvukas, Pihla allikate SKV-s
vähearvukalt pärisaruniidul ja
palumännikus
22. lodukannike (Viola uliginosa) III kasvab kohati Pihla allikate SKV-
s soostunud metsades
23. pääsusilm (Primula farinosa) (PR4) kasvab niisketel loorohumaadel,
madalsoodes, soostunud ja
rannaniitudel kogu alal, kuid ei
ole arvukas
119
LISA 5. AVALIKU KAASAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL
Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava koostamise
avalikkuse kaasamise koosolek
PROTOKOLL nr 1-2.5/15/96
Kõrgessaare Vaba Aja Keskus (Tööstuse tee 25) 24.08.2015
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.00
Juhatas: Andres Miller, Keskkonnaameti (KeA) Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist, kaitsekorralduskava koostaja
Protokollis: Helian Maivel
Võtsid osa: Velli Barinov, Rein Espenberg, Liisi Mäeumbaed, Ellen Petjärv, Kadri Randmaa,
Mai Sinilaid, vt registreerumislehte
1. Sissejuhatus ja tervitussõnad: Andres Miller
Tervitas ja tänas kohaletulnuid. Pärast enese tutvustamist teavitas osalejaid koosoleku eesmärgist,
milleks oli Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava (KKK)
tutvustamine, selle üle arutamine ning selle kohta parandus- ja täiendus ettepanekute saamine.
Toimus kohalolijate tutvustusring.
2. KKK koostamisest: Andres Miller (AM)
KKK ei ole õigusakt, vaid kaitstava ala kaitseväärtuste kaitseks koostatav tööplaan, eelkõige
Keskkonnaametile, aga ka RMK-le ja teistele asjalistele, ning selle kinnitab KeA peadirektor.
KKK kinnitatakse üldjuhul kümneks aastaks. Hoiualadel ei ole kaitse-eeskirja, nagu on
kaitsealadel. Hoiualade kaitsekord on määratletud looduskaitseseadusega, hoiualade kaitse-
eesmärgid ja piirid aga Vabariigi Valitsuse määrustega maakondade kaupa. KKK koostamise
raames saab teha ettepanekuid kaitsekorra muutmiseks.
120
Praegune on kolmas katse koostada KKK Kõrgessaare kaitsealale. 2004. a koostatud KKK jäi
mingil põhjusel kinnitamata. 2010. a alustatud KKK ajakohastamine peatus olulisemate
tööülesannete tõttu. Kuna Kõrgessaare looduskaitseala (LKA) Pihla allikate sihtkaitsevöönd
moodustab koos Pihla-Kurisu hoiualaga ühe Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusala, siis
otsustati kaitsealale ja hoiualale koostada ühine KKK. KKK koostamiseks vajaliku eeltööna
inventeeriti 2010. a elupaigatüübid hoiuala piires ja seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi
(ERF-i) vahenditest. Kuna Kõrgessaare LKA Kõrgessaare sihtkaitsevöönd jääb üleeuroopalise
looduskaitseliste alade võrgustikku Natura 2000 kuuluvale suurele Kõrgessaare-Mudaste linnu- ja
loodusalale, siis võib-olla on otstarbekas kaitseala tulevikus kaheks jagada ja Kõrgessaare
sihtkaitsevöönd liita praeguse Kõrgessaare-Mudaste hoiualaga ning Pihla allikate sihtkaitsevöönd
liita Pihla-Kurisu hoiualaga ja moodustada näiteks Pihla-Kurisu maastikukaitseala.
AM tutvustas sõnas ja pildis KKK praegust eelnõu ning ühtlasi alustas kohe ka arutelu selle eelnõu
üle.
3. Arutelu
AM: kas on Pihla allikad või Tilga allikad?
Velli Barinov (VB) kinnitas, et need on ikka Pihla allikad.
AM: huvigrupiks on ka maaomanikud, kas teil oleks ettepanekuid ümber sõnastamiseks?
Rein Espenbergi (RE) sõnul pole maaomanikel soodsaid ehitustingimusi, ta ei saa oma maad
kasutada ja isegi telkida ei tohi. Need on huvid, mida ei lubata teha. Piirangud tema maal on nii
loodus- kui ka muinsuskaitselised. Toetusraha makstakse maa eest, mille pealt pole tulu saanud ja
selle pealt peab veel tulumaksu maksma – nii palju kui võimalik võetakse ära.
AM kommenteeris, et maaomanikul on õigus oma maad müüa, aga esmane ostja on riik. Sel aastal
on vähemalt 5 maaomanikku saanud oma maa riigile müüa. Ministeeriumi poolt on suunis, et 5
aasta jooksul peaks tehingud tehtud saama. Ta lisas, et Rein Espenbergi maa puhul on tegemist
sihtkaitsevööndiga ja seega on see maamaksust vaba. Tülikas on vaid see, et igal aastal tuleb
esitada taotlus Natura metsa toetuse saamiseks.
Murekohaks on liigikaitseliste alade hooldamine. See toimub üleriigilise hankena ja on seetõttu
kohmakas ja aeganõudev. Hanke koordineerija töötab Keskkonnaameti peakontoris Tallinnas ega
pruugi alati teada või arvestada sellega, missugune töö on kohapealt vaadates hädavajalikum.
Hankemenetlus on reglementeeritud ja kõiki vajalikuna tunduvaid muudatusi ei saa sellesse
jooksvalt sisse viia.
RE soovib, et Keskkonnaamet informeeriks maaomanikku maahooldajast. Temale laekus kiri, et
hooldaja on olemas, aga tööd ära ei tehtud. Sellisel juhul ei pea uut hanget tegema, vaid tuleb võtta
järgmine pakkumine.
121
AM: üheks KKK-s kajastatud huvigrupiks Hiiu Vallavalitsus – kas valla huvi vajaks täiendamist?
Vallaesindajate poolt kohapeal kommentaare ei tulnud, kuid ettepanekuid on võimalik esitada ka
hiljem.
RE: probleemiks on kalastajad, kes käivad Pihla oja ääres ja tallavad eramaal porised rajad sisse.
AM: kas õigem on Köönaauk või Künaauk?
RE: Köönaauk oli vanadel kaartidel.
VB: kohalikud ütlevad Künaauk.
VB on mures Kurisu neeluaugu pärast. Koht on turistide seas populaarne, aga pole korralikku
ligipääsuteed ega parkimiskohta. Sõidetakse heinamaa peale. Parkimistasku tegemine oli
Kõrgessaare valla arengukavas kirjas, aga praeguse Hiiu valla kohta ei oska öelda. Ta teadis veel
rääkida, et neeluauke on tegelikult rohkem ja võiks isegi suuremalt seda karstiala eksponeerida.
Kõige tähtsam on siiski, et ala oleks hooldatud, aga oma kuludega ei jaksa seda teha.
RE soovitas, et heinamaa omanik võiks tee äärde panna eravalduse sildi.
Liisi Mäeumbaed (LM) pakkus välja, et tema võib Kurisu neeluaugu juures õppeprogrammi välja
mõelda, kui kohalikud on huvitatud objekti eksponeerimisest.
AM lisas, et kui on plaanis mingeid projekte teha, siis võiks need kõik kaitsekorralduskavas ära
märkida.
AM: paaris kohas on probleeme prügiga, sh sellega, mida jätavad endast maha kalamehed, aga
ühes teeäärses vanas kaitsekraavis on juba aastaid hunnik pudeleid.
RE: need pudelid on seal juba kümmekond aastat vedelenud. Temalt nõutakse, et ta hoiaks oma
maa puhtana, aga midagi ehitada ei lubata, et oma maal silma peal hoida.
AM soovitas prügiprobleemiga pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
RE: minu maal asub muinsuskaitsealune kivitamm, millel on sõitmine keelatud. Väidetavalt on
seal igal aastal autojäljed.
AM: võib-olla piisaks, kui tammi mahasõidu otsa tammil sõitmist keelav tähis panna?
LM: võiks tõkke (kivid vms) ette panna ja see tegevus tuleks ka kaitsekorralduskavas ära märkida.
AM toonitas kaitseala olulisust I kaitsekategooria liigi lääne sõrmkäpa ainsa kasvukohana
Läänemere idakaldal. Liigi kasvukoha hooldamisest sõltub, kas liik suudab siin püsima jääda.
Kaitsealal on Hiiumaa kõige esinduslikum kauni kuldkinga populatsioon. Pihla oja ehk jõgi on
122
elupaigaks vähemalt ühele euroopa naaritsa pesakonnale. Kuid kõige töömahukam on hoiualal
olevate puisniitude jätkuv hooldamine. Hoiualal on Hiiumaa suurimad ja ilusamad puisniidud.
Kahjuks vajab neist enamus juba taastamist. Puisniitude puhul on oluline, et neid niidetaks ja niide
ka ära koristataks. Puisniidud on oma liigirikkusega unikaalsed. Kui karjatama hakata, siis
liigirikkus väheneb, kuigi koosluse struktuur jääb enam-vähem endiseks. Siis on tegu juba
puiskarjamaaga, mis on ka oluline elupaigatüüp, kuid siiski vähemolulisem kui puisniit, mis on
loodusdirektiivi järgi esmatähtis elupaigatüüp.
Otsustati:
1. Andres Miller saadab samal päeval (24.08.2015) koosolekul osalenutele koosolekul
tutvustatud KKK eelnõu täiendamiseks.
2. Küsimused ja ettepanekud (vähemalt esialgsed) KKK kohta saata kirjalikult Andres
Millerile (e-post [email protected]) nädala (35. nädala) lõpuks.
3. Andres Miller saadab koosolekul osalenutele koosoleku protokolli eelnõu (pärast selle
vormistamist) täiendamiseks ja hiljem, pärast selle kinnitamist, uuesti ning siis ka teistele
asjalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Miller Helian Maivel
koosoleku juhataja protokollija
K O R R A L D U S
04. aprill 2023 nr 1-3/23/107
Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine
Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”
muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)
ajalised piirangud pärandniitude hooldamisel enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu
nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui kaitsekord
või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud pärandniitude hooldamise toetuse määrusest, muudetakse käesoleva korralduse
punktis 2 toodud kaitsekorralduskavad. Kavast eemaldatakse niitude hooldamisele seatud
ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava;
2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori 14.01.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/38 kinnitatud
Kukka maastikukaitseala ja Luhastu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2014-2023;
b) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/87 kinnitatud
Nehatu looduskaitseala, Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala kaitsekorralduskava
aastateks 2015-2024;
c) Keskkonnaameti peadirektori 27.01.2016. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/13 kinnitatud
Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025.
2 (2)
3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,
sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud
kaitsekorralduskavadega.
4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Nele Saluveer, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Eike
Tammekänd, Maris Taul
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
1
KINNITATUD
Keskkonnaameti
14.01.2014
käskkirjaga nr 1-4.2/14/38
Kukka maastikukaitseala
ja Luhastu hoiuala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/107
2
SISSEJUHATUS ..............................................................................................................................5
1 KUKKA-LUHASTU LOODUSALA ISELOOMUSTUS .......................................................................6
1.1 ALA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................................6
1.2 MAAKASUTUS.....................................................................................................................7
1.3 HUVIGRUPID .....................................................................................................................10
1.4 KAITSEKORD .....................................................................................................................10
1.5 UURITUS ...........................................................................................................................11
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................................13
2.1 ELUSTIK .............................................................................................................................13
2.1.1.1 SOOHIILAKAS (Liparis loeselii) ................................................................................15
2.1.1.2 KÕDU-KORALLJUUR (Corallorhiza trifida) ..............................................................16
2.1.1.3 KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera) .............................................................................16
2.1.1.4 AINULEHINE SOOKÄPP e SOOVALK (Malaxis monophyllos) ..................................17
2.1.1.6 KAHKJASPUNANE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata) ........................................18
2.1.1.7 HARILIK UNGRUKOLD (Huperzia selago) ................................................................18
2.1.1.8 SOO-NEIUVAIP (Epipactis palustris) .......................................................................19
2.1.1.9 HARILIK KÄORAAMAT (Gymnadenia conopsea) ....................................................19
2.1.1.10 TEISED ALAL ESINEVAD KAITSEALUSED TAIMELIIGID ..........................................19
2.2 LOODUSDIREKTIIVI I LISA ELUPAIGATÜÜBID ...................................................................21
2.2.1 KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (*OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD –
6210) 22
2.2.2 LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (*6270) ...........................................23
2.2.3 LOOD (ALVARID – *6280) .....................................................................................24
2.2.4 PUISNIIDUD (*6530) .............................................................................................24
2.2.5 ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160) ...........................................................................25
2.2.6 NÕRGLUBJA-ALLIKAD (*7220)...................................................................................26
2.2.7 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................................................26
2.2.8 VANAD LOODUSMETSAD (*9010) ........................................................................27
2.2.9 VANAD LAIALEHISED METSAD (*9020) ................................................................28
2.2.10 ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ...................................................................28
2.2.11 PUISKARJAMAAD (9070) .........................................................................................29
2.2.12 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (*9080) ...........................................................30
2.3 MAASTIKUD ......................................................................................................................30
2.3.1 POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED JA PÄRANDMAASTIKUD .................................30
2.3.2 MADALSOOD ........................................................................................................31
3
2.3.3 VÄÄRISELUPAIGANA INVENTEERITUD ALAD .......................................................32
2.3.4 METSAD ................................................................................................................32
2.4 ÜKSIKOBJEKTID .................................................................................................................33
2.4.1 KUKEMÄE SILMAALLIKAS (PALADE ALLIKAS) .......................................................33
2.4.2 PÄRDI ALLIKAD .....................................................................................................33
2.4.3 PALADE VANATEE RAHNUD .................................................................................33
3 ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .............................34
3.1 KÜLASTUSKORRALDUS .....................................................................................................34
3.2 TARISTU ............................................................................................................................34
3.2.2 KUIVENDUSKRAAVID ............................................................................................34
3.2.3 ELEKTRILIINID .......................................................................................................35
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...................................36
4.1 UURINGUD JA INVENTUURID ...........................................................................................36
4.1.1 KAITSTAVATE TAIMELIIKIDE INVENTUUR ............................................................36
4.1.2 RIIKLIK SEIRE .........................................................................................................36
4.1.3 SEIRE KUIVENDUSSÜSTEEMIDE SULGEMISE MÕJU KOHTA KUKKA SOO TAIMESTIKULE ....................................................................................................................36
4.1.4 SOOELUPAIKADE PIIRIDE JA PINDALA TÄPSUSTAMINE .......................................37
4.2 TAASTAMIS- JA HOOLDAMISTEGEVUSED ........................................................................38
4.2.1 KAITSTAVA TAIMELIIGI KASVUALADE TAASTAMINE ............................................38
4.2.2 LOONIIDU TAASTAMINE .......................................................................................39
4.2.3 LOONIITUDE HOOLDAMINE ......................................................................................40
4.2.4 ARUNIITUDE HOOLDAMINE .................................................................................40
4.2.5 PUISNIITUDE TAASTAMINE ..................................................................................41
4.2.6 PUISNIITUDE HOOLDAMINE .................................................................................42
4.2.7 PUISKARJAMAADE HOOLDAMINE........................................................................43
4.2.8 MINERAALIDERIKKA ALLIKASOO TAASTAMINE....................................................44
4.2.9 KUIVENDUSSÜSTEEMIDE SULGEMINE JA VÄLJAVOOLUDE PIIRAMINE ...............45
4.3 TÄHISED JA ÜKSIKOBJEKTIDE TARISTU ............................................................................49
4.3.1 KAITSE- JA HOIUALA MÄRGISTUSE PAIGALDAMINE JA UUENDAMINE ...............49
4.3.2 KUKEMÄE SILMAALLIKA RAKISE UUENDAMINE...................................................49
4.4 KAVAD, EESKIRJAD ...........................................................................................................49
4.4.1 LUHASTU HOIUALA VÄLISPIIRI MUUTMISEKS EKSPERTIISI KOOSTAMINE ..........49
4.4.2 PALADE VANATEE RAHNUDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS EKSPERTIISI KOOSTAMINE
50
4
4.4.3 KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE JÄRGMISEKS PERIOODIKS ....................50
4.5 MUU .................................................................................................................................51
4.6 EELARVE ...........................................................................................................................51
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................................55
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU ...........................................................................................57
LISAD ...........................................................................................................................................58
Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 ................................................................................61
Väljavõtted Luhastu hoiuala moodustamise määrusest ja looduskaitseseadusest ..............64
Looduskaitseseadus ...............................................................................................................65
5
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Kukka maastikukaitseala ja Luhastu hoiuala (kokku moodustavad Kukka-Luhastu loodusala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala), selle kaitsekorrast,
kaitseeesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning
alal läbiviidavast riiklikust seirest
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 30. märtsil 2012. a Pühalepa vallamajas. Protokoll ja osalejate nimekiri on lisas 7.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]). Kava koostasid Marje Talvis, Ahto Täpsi ja Aivar Hallang OÜ-st Metsaruum (tel 523 4597, e-post [email protected]). Kava koostamisel on andnud nõuandeid Rita Miller Keskkonnaametist ja Eerik Leibak Eestimaa Looduse Fondist.
KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE STRATEEGIA 2007-
2013“ JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA“ PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA
KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE“ MEETME
„KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS“
PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI VAHENDITEST.
6
1 KUKKA-LUHASTU LOODUSALA ISELOOMUSTUS
1.1 ALA ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Kukka-Luhastu loodusala asub Hiiumaal Pühalepa vallas (vt joonist 1) Kukka, Palade, Partsi ja
Kõlunõmme külade territooriumil. Kukka maastikukaitseala pindala on 150,7 ha (kaitse-
eeskirja muudatusega on tulevane pindala 166,8 ha) ja Luhastu hoiuala pindala 104,1 ha
(Kukka MKA kaitse-eeskirja muudatusega on tulevane pindala 92,5 ha, vt joonist 2).
Kukka maastikukaitseala võeti kaitse alla 29. aprillil 1998. aastal eesmärgiga kaitsta alal asuvat
allikalist madalsood ja selle bioloogilist mitmekesisust. Aastast 1989 on Kukka soo Lääne-Eesti
saarestiku biosfääri kaitseala üks Hiiumaa tuumaladest. Ala on väga rikkalik käpaliste poolest
ning sealt on erinevatel aegadel leitud 15–16 erinevat liiki käpalisi (Tuulik, 1998).
JOONIS 1. Kukka-Luhastu loodusala skeem
Luhastu hoiuala võeti kaitse alla 08.09.2005. Luhastu hoiuala on loodud lubjarikkal mullal
esinevate kuivade niitude (6210, * – orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal
esinevate liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), puisniitude (6530*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitseks. Kukka maastikukaitseala ja Luhastu hoiuala
esitati 5. augustil 2004. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr. 615 Kukka-Luhastu loodusalana
(kood EE0040128) Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.
Ala on oluline soohiilaka, kõdu-koralljuure, ainulehise sookäpa (soovalgu), täpilise sõrmkäpa
ning kärbesõie kasvukoht. Lisaks nendele esineb alal ka teisi kaitsealuseid liike nagu harilik
ungrukold, harilik sügislill, harilik künnapuu, vööthuul-sõrmkäpp jt.
Üksikobjektidest väärivad äramärkimist allikad – Kukemäe Silmaallikas (on riikliku kaitse all)
ning Pärdi esimene ja teine allikas – ning Palade vanatee rahnud.
Maastikuliselt asub ala madalamatel pinnavormidel ning tasasel pinnal. Muldadest on
valdavad küllastunud ja leostunud gleimullad, laiguti Kukka soos õhukesed madalsoomullad
Aluskaart: Maa-amet 2012
7
ning haritavatel servaaladel ja soosaartel rähkmullad, gleistunud rähkmullad ning koreserikkad rähkmullad (Maa-ameti mullakaart).
Ortofoto: Maa-amet 2010
JOONIS 2. Kukka-Luhastu loodusala välispiir ning piirimuudatus kaitseeeskirja muutuse järgi
Kukka maastikukaitseala osas asuvad allikasood, mida ümbritsevad keskealised metsad. Ala läbivad
endised kuivenduskraavid ning madalsoo osa on hakanud puistaimestikuga kinni kasvama. Esineb
käpalisi, sh haruldasi. Luhastu hoiuala läänepoolses osas on hoonestus vaheldumisi heina- ja
karjamaadega ning väikeste põllulappidega. Idapoolsel osal on valdavalt lehtpuuenamusega kunagised
puiskarjamaad vaheldumisi üksikute heinamaade ja vanemate talukohtadega. Luhastu hoiuala
põhjapoolsel osal asub hooldatav puisniit.
1.2 MAAKASUTUS
Omandivormi järgi jaotub Kukka-Luhastu loodusala alljärgnevalt (vt ka
jooniseid 3 ja 4):
8
• eraomandisse kuulub 126 ha ehk 28 kinnistut
(keskmiselt on alale jääva kinnistuosa suurus 4,6
ha) • riigiomandisse kuulub 0,3 ha ehk ala servas
joonestusvea piires olevad joonobjekti sarnased
osad • reformimata maad (jätkuvalt riigi omandis) on
128 ha
JOONIS 3. Omandivormi jaotuse diagramm
Aluskaart ja katastrikaart: Maa-amet
JOONIS 4. Omandivormi jaotumise teemakaart
Kõlvikulise jaotuse poolest jaguneb Kukka-Luhastu loodusala järgmiselt: ligi poole pindalast
moodustab metsamaa, veerandi moodustab madalsoo ning ülejäänud alal on tegemist rohumaade, põldude, õuealade ja põõsastikega (vt jooniseid 5 ja 6).
9
JOONIS 5. Kõlvikulise jaotuse diagramm
Aluskaart ja põhikaart: Maa-amet
JOONIS 6. Kõlvikulise jaotuse teemakaart
10
1.3 HUVIGRUPID
Huvigrupid on isikud, organisatsioonid ja huvialade esindajad, kes on huvitatud ala kasutamisest, selle kaitsekorrast, hooldamisest vms.
Maaomanikud ja kohalikud elanikud – metsa ja maa kasutamine majandusliku tulu saamise eesmärgil, puhkamisvõimalused, matkamine.
Keskkonnaamet (KA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti ülesanne on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja, külastusobjektide rajaja ja
hooldaja, loodushoiutööde läbiviija riigi maadel ning piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
Jahimehed – jahi pidamine.
Puhkajad, turistid – ligipääs allikatele ja vaatamisväärsustele, looduses vaba aja veetmine, matkamine.
Teadlased – kaitseala elustiku ja ökoloogiliste tingimuste uurimine, väärtuste seire, riiklik seire.
Pühalepa Vallavalitsus, Hiiu Maavalitsus – puhta ning mitmekesise looduskeskkonna
hoidmine. Väärtuslike maastike säilimine ning koosluste ja kaitsealuste liikide hea seisund. Allikate eksponeerimine.
1.4 KAITSEKORD
Kukka maastikukaitseala kuulub kaitse-eeskirja järgi kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal lubatud ja keelatud tegevused on reguleeritud kaitseala kaitse-eeskirjaga (lisa 1 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/13127851?leiaKehtiv).
Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud järgmised
tegevused: olemasolevate teede, jalgradade ja kraavide hooldustööd, hooldustööd
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks, teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi
looduslikkuse tagamiseks, raietööd vastavalt kaitse eesmärgile, teede, õhuliinide ja muude
rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks. Poollooduslike koosluste esinemisalal on nende ilme ja liigilise
mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik järgmine tegevus:
niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.
Keelatud tegevused on telkimine ja lõkke tegemine, v.a maaomanikul omal maal.
Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte
ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, v.a teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning lubatud põllumajandus- ja metsatöödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud maakorralduskava kinnitamine,
metsamajandamiskava väljastamine, katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine,
detail- ja üldplaneeringu kehtestamine, metsakultuuride rajamine ja rahvaürituste
korraldamine (üle 50 inimesega).
11
Kukka maastikukaitsealale on valminud uus kaitse-eeskirja eelnõu (lisa 2), millega on
täpsustatud ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaigatüüpe ning tehtud muudatusi
kaitsekorras ja kaitseala välispiiris. Lisaks kehtivas kaitse-eeskirjas toodule on lubatud
telkimine ja lõkketegemine teadus- ja hooldustööde käigus ning keelatud on igasugune
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, v.a. kaitseala valitseja nõusolekul liigi ja elupaiga säilitamiseks vajalikud tegevused.
Luhastu hoiualal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud hoiualadele kehtestatud piirangud
(lisa 3). Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on
metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsaseaduse kohase metsateatise
menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib
kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaksmääratud ajal ja kasutama kavandatava
raie korral kindlaksmääratud tehnoloogiat. Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas
seadusega, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni 2 ha ja laius kuni 30 meetrit ning
turberaie langi suurus kuni 5 ha. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus.
1.5 UURITUS
Alal on läbi viidud Natura loodusdirekiivi elupaigatüüpide inventuur (Metsaruum, 2010) ja
soode inventuur (ELF, 2010). Varasem elupaigatüüpide inventuur viidi kaitsealal läbi 2001. a
(Meeli Kesküla ja Virve Sõber) ning hoiualal 2003. a (Taavi Tuulik). Muid ülepinnalisi
inventuure alal läbi pole viidud. Olemasolev teave kaitsealuste taimeliikide kohta pärineb
juhuvaatlustelt, mida on muu hulgas tehtud elupaigatüüpide inventuuride käigus ja riiklike seirete raames.
Loodusalal asub viis riiklikku seirejaama, milles läbiviidavad seired on kirjeldatud tabelis 1.
TABEL 1. Riiklik seire loodusalal
Alamprogramm Seire
allprogramm Seire objekt Seirejaamad
(alad, punktid) Seire algusaasta/ viimati toimunud seire aasta/ seiresamm
eluslooduse mitmekesisuse ja maastik e seire
ohustatud
putukate seire metsakuklased
(Formica polyctena)
Palade (SJA0787000)
1998 (esimene
aruanne) /2009/ 5 a.
ohustatud
soontaimed ja
samblaliigid
kõdu-koralljuur
(Corallorhiza trifida) Kukka soo (SJA1328000)
2003/ 2008/ 5 a.
12
ainulehine soovalk (Malaxis
monophyllos)
Palade (Kukka soo) (SJA6167000)
1999/ 2007/ 5 a
täpiline
sõrmkäpp
(Dactylorhiza
cruenta)
Kukka soo (SJA8885000)
2003/ 2008/ 5 a.
harilik sügislill (Colchicum
autumnale)
Palade (SJA8883000)
1999/ 2005/ u 5 a
13
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Siin peatükis on kirjeldatud loodusalal esinevaid väärtuslikke ja kaitset väärivaid liike, elupaigatüüpe, koosluseid ja üksikobjekte.
Väärtuste ja kaitse-eesmärkide kirjeldamisel on kasutatud järgmiseid lühendeid:
LK – looduskaitseseaduse järgi kaitstav liik
PR – Eesti punase nimestiku (varasema Punase Raamatu) liik LoD –
loodusdirektiivi I ja II lisas olev liik või elupaigatüüp LoA – loodusala eesmärk Natura standardandmebaasi põhjal
KE – kaitse-eeskirja või hoiualade määruse põhjal kaitse eesmärgiks olev liik või
elupaigatüüp, * kaitse-eeskirja eelnõus kaitse-eesmärgiks olev liik või elupaigatüüp
Liigi soodsa seisundi kirjeldus looduskaitseseaduse mõistes: liigi seisund loetakse soodsaks,
kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade
või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi
asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt
suur elupaik.
Loodusväärtuste koondtabel on esitatud lisas 5 tabelis 6.
2.1 ELUSTIK
Loodusalalt on olemas informatsioon ainult soontaimede kohta, andmed teiste
elustikurühmade kohta puuduvad Keskkonnaregistris. Riikliku seire aruannetes on olemas
palukuklaste (Formica polyctena) LK III kat, PR 9, kohta käivad seireandmed. Eesti
Ornitoloogiaühingu poolt koostatava linnuatlase välitöölehtedel on märkmeid alal kohatud
hiireviu (LK III kat) ja punaselg-õgija (LK III kat) kohta ning loodusala vahetus läheduses on kirjeldatud musträhni (LK III kat) esinemist.
OÜ Metsaruum poolt 2010. a elupaigatüüpide inventuuri käigus kohati järgnevaid kaitsealuseid liike:
Harilik valvik (Leucobryum glaucum) LK III, LoD 5, PR 8
Harilik nastik (Natrix natrix) LK III
Sookurg (Grus grus) LK III kat
Laululuik (Cygnus cygnus) LK II kat
2.1.1 TAIMED
Loodusalal leiduvatest kaitstavatest taimeliikidest ja nende kaitsestaatusest annab ülevaate
tabel 2, kus on kirjas kaitse-eesmärgiks (* 2010. a avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu järgi) ja
loodusala eesmärgiks olevad taimeliigid, EELIS-es märgitud liigid ning teistest allikatest leitud
14
liigid (Tuulik, 1998). Tabelisse ei ole kantud dokumenteerimata leide (metsaelupaikade inventuuril märgatud täpselt määramata liike).
TABEL 2. Kaitstavad taimeliigid Kukka-Luhastu loodusalal
Kaitse –
kat. LD II
lisa Punane raamat Kaitseeesmärk Loodusala
eesmärk Riiklik seire
Liik
Soohiilakas (Liparis
loeselii)
II jah ohualdis (6) jah* jah
Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) II ohustatud (5) jah* jah
Kärbesõis (Ophrys
insectifera) II
ohulähedane (7) jah*
Ainuleheline sookäpp e
soovalk (Malaxis
monophyllos) II ohualdis (6) jah* jah
Täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata
subsp. Cruenta) II
puuduliku andmestikuga
(9) jah* jah
Kahkjaspunane
sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata) III ohuväline (8) jah*
Harilik ungrukold
(Huperzia selago) ohulähedane
(7)
III jah*
Harilik sügislill (Colchicum autumnale) III ohualdis (6)
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja
kuradi sõrmkäpp
(Dactylorhiza maculata) III ohuväline (8)
Laialeheline neiuvaip
(Epipactis helleborine) III ohuväline (8)
Soo-neiuvaip (Epipactis
palustris) III ohuväline (8) jah*
15
Harilik künnapuu (Ulmus
laevis) III
ohulähedane (7)
Kaheleheline käokeel
(Plantanthera biofolia),
rohekas käokeel
(Platanthera
chlorantha) III ohuväline (8)
Suur käopõll (Listera
ovata) III ohuväline (8)
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) III ohuväline (8) jah*
Hall käpp (Orchis
militaris) III
ohulähedane (7)
2.1.1.1 SOOHIILAKAS (Liparis loeselii)
LK II kat, PR 6, LoD II, LoA – jah, KE – jah*
Soohiilaka kasvukoht on põhiliselt madala taimestikuga mätastel lubjarikastel märgadel
kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ja rannaniitudel. Liik on ohus
just sobivate elupaikade ahenemise tõttu ja seepärast on säilinud või taastatavate elupaikade
kaitse võetud Euroopa Liidus erilise tähelepanu alla (Kull & Tuulik, 2002). 1998. a andmete
põhjal on Kukka soo liigi suurim kasvukoht Hiiumaal, kus ulatuslikul allikalisel alal võis mätastel
mõnel aastal näha sadu taimi (Tuulik, 1998). Kaasaegsed leiuandmed on registreeritud vaid juhuvaatlusena täpilise sõrmkäpa 2008. a seirest, mil kaardistati väike kasvuala soo põhjaosas.
EELIS-es märgitud soohiilaka elupaigad Kukka MKA-l on suuremas osas tugevalt võsastunud ja
kohati lausa metsastunud. Kuna liiki on inventuuride ja liigiseire käigus kohatud mitmetes
punktides nii EELIS-es olemasoleva areaali (22,3 ha) piires kui ka väljaspool, on oluline
käsitleda liigi elupaigana tervikuna kogu sood ning loodusala kaguosas olevat EELIS-e areaali
ja hoida see avatuna ning minimeerida kuivenduse mõjusid. Soohiilaka seisund sõltub paljugi
sellest, kui hea või halb on iga konkreetne aasta orhideedele üldiselt (Eesti riikliku
keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2008. a koondaruanne, 2008) ja seetõttu on erinevate aastate vaatlusandmed seisundi hindamisel raskesti võrreldavad.
Ohutegurid – avatud kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine.
Meetmed – võsaraie, piirata kuivendussüsteemide läbilaskevõimet, jätta kuivendussüsteemid hooldamata.
Pikaajaline eesmärk (30 aasta jooksul) – liigile sobivate elupaikade pindala on 60 ha, millest
väga heas seisundis on 80% ja vähemalt heas seisundis on 20%. Alal kasvab üle 40 elujõulise isendi.
Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks) – liigile sobivate elupaikade pindala on
üle 20 ha ja isendite arv vähemalt 40.
16
2.1.1.2 KÕDU-KORALLJUUR (Corallorhiza trifida)
LK II kat, PR 5, KE – jah*, LoA – ei
Liigi elupaigaks on niiskemad varjurikkad segametsad ja põõsastikud, kus on ühtlasi rohkelt
niiskust (Kull & Tuulik, 2002). Liik on raskesti märgatav. Taim ise on fotosünteesiks võimetu ja
enamus elutegevusest toimub metsakõdus koosluses seeneniidistiku ja mõne rohelise
taimega. Maapealse varre kasvatab taim vaid siis, kui õitseb. Igal aastal liik ei õitse ning seetõttu maapealseid võsusid ei kasvata.
Liiki on leitud taimeseire käigus Kukka soos kõdusoo-sanglepikus ja kuivenduskraavi
läheduses. Nii esma- kui kordusseire käigus hinnati liigi seisund soodsaks, 2008. a leiti 30
generatiivset isendit kuivenduskraavi kallastel. Seniste seireandmete põhjal võib järeldada, et
kõdu-koralljuure isendeid on kaitsealal vähe, kuid stabiilselt. Mõlema koosluse, kus liiki on
leitud, pindala on kokku 5 ha, kuid nende koosluste kogu ulatuses liiki ei leidu, teisalt võib liiki
esineda ka väljaspool neid kooslusi. Andmete täpsustamiseks on vajalik inventuur. Liigi kaitse
lühiajaline eesmärk on seatud praeguste kesiste andmete põhjal, pikaajalise eesmärgi seadmisel loodetakse ka kavandatud inventuuri tulemustele.
Ohutegurid – soode ja metsade kuivendamine, metsaraie.
Meetmed – kuivendussüsteemide hooldamata jätmine ja nende läbilaskevõime piiramine, metsa loodusliku arengu tagamine.
Pikaajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on säilinud kaitsekorraldusperioodil (edaspidi kkp) inventeeritud ulatuses, arvukus vähemalt 30 isendit.
Lühiajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on vähemalt 4 ha, isendite arv 30.
2.1.1.3 KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera)
LK II kat, PR 6, KE – jah*, LoA – ei
Kärbesõis on valdavalt juurmiste lehtedega ning putukat meenutavate õitega tagasihoidlik
taim. Liigi elupaigaks on niidud, loopealsed, madalsood ja rannaniidud (Eesti Punane Raamat,
1998). Kuigi liik ei ole Lääne-Eestis haruldane, kasvab ta Eestis oma levila kirdepiiril ja sellepärast vajavad tema kasvukohad mõningast tähelepanu.
Liigi seisund loodusalal on soodne ning sobivaid kasvukohti leidub arvukalt. Liik on säilinud
sobilikes võsastumata madalsoo osades arvukana, kuid hääbunud metsastunud madalsoo
osades.
Ohutegurid – niitude ja avamaastike võsastumine, soode kuivendamine.
Meetmed – võsaraie, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine ja nende läbilaskevõime piiramine.
Pikaajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on vähemalt 48 ha.
Lühiajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on vähemalt 35 ha.
17
2.1.1.4 AINULEHINE SOOKÄPP e SOOVALK (Malaxis monophyllos)
LK II kat, PR 6, KE – jah*, LoA – ei
Ainulehine sookäpp on ühe juurmise lehe ja maapealse mugulaga tillukeste õitega pika
õiterohke varrega taim, mis kasvab niisketes või päris vesistes paikades, kuid ka üsna kuivade männikute servades (Kull & Tuulik, 2002).
Loodusalal on taimeseirete käigus registreeritud liigi elupaigad lodumetsades soo ja metsa
piirialadel. Esimest korda leiti liiki Kukka soos 1994. a lodukuusikus (Tuulik, 1998), hiljem on
leide lisandunud. Viimased registreeritud leidude asukohad on veidi väljaspool EELIS-e areaali,
mis näitab, et liigile sobilikke alasid on rohkem, kui EELIS-e andmebaasi kantud polügonid.
2007. a läbi viidud Hiiumaa taimede seisundiseire käigus leiti liiki kahest leiukohast. Liigi
seisund loeti stabiilseks ning isendeid loendati kokku 19 tk. Kuna liik on väga raskelt märgatav,
siis on vähetõenäoline, et teda õnnestub kaardistada oluliselt laiemal alal, kui seni teada.
Tähtsam on säilitada talle sobivad elupaigad, milleks on nii lodumets kui ka (2010. a Pihla soos
seire käigus saadud kogemuste põhjal) peaaegu lage sooala.
Ohutegurid – metsaraie, kuivendus.
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine
(mõlema meetme täitmine on kaitsealal tagatud kaitse-eeskirjaga), kraavide läbilaskevõime piiramine.
Pikaajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala ja arvukus on säilinud kkp-l
inventeeritud ulatuses, mõlemad kasvukohad on säilinud ja on soodsas seisundis.
Lühiajaline eesmärk – liigi mõlemad kasvukohad on soodsas seisundis.
2.1.1.5 TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)
LK II kat, PR 9, KE – jah*, LoA – ei
Täpilist sõrmkäppa peetakse kahkjaspunase sõrmkäpa alamliigiks, kuid täpilise sõrmkäpa
lehed on mõlemalt poolt täpilised ning lehed õrnemad ja õisik hõredam. Liik vajab
kasvamiseks madalama rohuga niiskemaid lubjarikkaid kasvukohti nagu lubjarikkad
madalsood, soostunud niidud ja niiskemad loopealsed. Eestis on liik üsna haruldane ning esineb peamiselt Lääne-Eestis ja saartel (Kull & Tuulik, 2002).
Liigi kohta on loodusalalt olemas seireandmed aastatest 2003 ja 2008. Esmaseirel 2003. a leiti
7 generatiivset isendit ja 2008. a 4 generatiivset isendit soo loodeosas umbes 0,07 ha suurusel
alal. Liigi seisund hinnati heaks (Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire
2008. a koondaruanne, 2008). Liigi areaal EELIS-es vajab täpsustamist, sest tegelikult on liiki leitud Kukka soos ka mujal, samas on üks EELISesse kantud elupaik tugevalt metsastunud.
Ohutegurid – niitude, soode jt avamaastike võsastumine, taimede noppimine, kuivendus.
Meetmed – võsaraie, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine ja nende läbilaskevõime
piiramine.
18
Pikaajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala ja arvukus on säilinud kkp-l inventeeritud ulatuses.
Lühiajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala ja arvukus on säilinud kkp-l
inventeeritud ulatuses.
2.1.1.6 KAHKJASPUNANE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata)
LK III kat, KE – jah*, LoA – ei
Väga varieeruva välimusega liik, nii kõrguse (10—80 cm) kui õite värvi poolest (valgest lillani).
Eelistab niiskemaid valgusrikkaid kasvukohti nagu soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad loopealsed või kraavikaldad (Kull & Tuulik, 2002).
EELIS-e andmetel kasvab liik Kukka soos laial alal. Natura elupaigatüüpide inventuuri käigus
hindas inventeerija liigi esinemise ohtraks ning seisundi heaks. Esines ka liigi kollaseõielist vormi.
Ohutegurid – avamaastike kinni kasvamine, kuivendamine, taimede noppimine, metssigade kõrge arvukus.
Meetmed – võsaraie liigi kasvukohtadel, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine ja nende
läbilaskevõime piiramine, inimeste teadlikkuse tõstmine kaitsvate liikide kohta, metssigade arvukuse piiramine ja söötmiskohtade rajamise keelamine loodusalal.
Pikaajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on 64 ha, liiki esineb alal ohtralt ning liik on soodsas seisundis, säilinud on ka kollaseõieline vorm.
Lühiajaline eesmärk – liigile sobivate elupaikade pindala on 64 ha, liiki esineb alal ohtralt ning liik on soodsas seisundis, säilinud on ka kollaseõieline vorm.
2.1.1.7 HARILIK UNGRUKOLD (Huperzia selago)
LK III kat, PR 7, KE – jah*, LoA – ei
Ungrukold eelistab kasvada varjukates kuuse- ja segametsades (Eesti taimede määraja, 2010).
Põõsasjalt kimpudena kasvav ja kaheli harkjalt harunevate võrsetega kold esineb Eestis hajusalt ja enamasti väikesearvuliselt.
EELIS-e andmetel kasvab ungrukold ühel kasvukohal kõdusoometsas kaitseala edelaosas. Värskeimad andmed pärinevad aastast 2007.
Ohutegurid – metsamajanduslik tegevus, taimende korjamine.
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine (meetme täitmine on kaitsealal tagatud kaitse-eeskirjaga).
Pikaajaline eesmärk – liik on alal säilinud, liigile sobilike metsade looduslikkus on suurenenud.
Lühiajaline eesmärk – liik on alal säilinud.
19
2.1.1.8 SOO-NEIUVAIP (Epipactis palustris)
LK –III kat, KE – jah*, LoA – ei
Soo-neiuvaip eelistab kasvukohana lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti
iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Saab kasvada vaid seal, kus kõrgemakasvulised niiskuslembesed taimed liialt ei laiuta (Kull & Tuulik, 2002).
Kasvab Kukka soos, kohati esineb arvukalt.
Ohutegurid – võsastumine, kuivendus.
Meetmed – võsaraie, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine.
Pikaajaline kaitse-eesmärk – liigile sobilikud kasvukohad (20 ha) on säilinud, liik on soodsas seisundis ja arvukas.
Lühiajaline kaitse-eesmärk – liigile sobilikud kasvukohad (20 ha) on säilinud.
2.1.1.9 HARILIK KÄORAAMAT (Gymnadenia conopsea)
LK III kat, KE – jah*, LoA – ei
Liik kasvab niisketel niitudel ja madalsoodes ning metsalagendikel. Liigi areaal EELIS-es on
Kukka soo keskosas ning täpsemad andmed areaali ja arvukuse kohta puuduvad.
Ohutegurid – taimede noppimine, metssead, võsastumine.
Meetmed – võsaraie, metssigade arvukuse piiramine, metssigade söötmiskohtade rajamise
keelustamine loodusalal (tagatud alates looduskaitseseaduse muudatuste jõustumisest 01.05.2013).
Pikaajaline eesmärk – liik on loodusalal säilinud.
Lühiajaline eesmärk – liik on loodusalal säilinud.
2.1.1.10 TEISED ALAL ESINEVAD KAITSEALUSED TAIMELIIGID
HARILIK SÜGISLILL (Colchicum autumnale) LK III, PR 6
Harilik sügislill on Eestis levinud ilutaimena, looduslikult kasvab ainult Saare- ja Hiiumaa niitudel ja puisniitudel (Eesti taimede määraja, 2010).
Luhastu hoiuala endisel puisniidul esineb liigi elujõuline populatsioon, mille isendite arv
viimase seire käigus (2005. a) hinnati 400-le. Viimase elupaigatüüpide inventuuri käigus (2010.
a) määrati ala juba vanade laialehiste metsade (9020*) tüüpi kuuluvaks.
Ohutegurid – liiki ohustab niitude võsastumine ja maakasutuse muutus (puisniidu asemele mets), tallamine.
20
VÖÖTHUUL-SÕRMKÄPP (Dactylorhiza fuchsii) ja KURADI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza maculata) LK III kat
Hiiumaal käsitletakse vööthuul-sõrmkäppa tihti koos kuradi-sõrmkäpaga (Dactylorhiza
maculata), kuna liigid esinevad suurematel kasvualadel koos ja annavad omavahel hübriide).
Vööthuul-sõrmkäpa ja kuradi-sõrmkäpa esinemist Kukka soos on varasematel andmetel
registreeritud (Tuulik, 1998), kuid EELIS-e andmebaasis puuduvad liikide kohta värsked andmed.
Vööthuul-sõrmkäpp eelistab kasvada varjulisematel kõlvikutel – hõredates metsades,
sooservades ja põõsastikes, kuid teda kohtab ka niitudel. Liik on kasvukohtade suhtes
vähenõudlik, kuid eelistab siiski veidi lubjarikkamaid kasvukohti ning väldib väga kuivi kasvukohti (Kull & Tuulik, 2002).
Ohutegur – kuivendus.
LAIALEHINE NEIUVAIP (Epipactis helleborine) LK III kat
Laialehine neiuvaip on metsataim ning kasvab erinevate niiskus- ja valgustingimustega
kasvukohtadel (Kull & Tuulik, 2002). Liigi täpsema leviku kohta loodusalal puuduvad andmed, kuid poollooduslike koosluste kihil on liiki märgitud aruniitudel (KKK-s 4.2.4).
Ohutegur – metsaraie.
SUUR KÄOPÕLL (Listera ovata) LK III kat
Suur käopõll on üks tavalisemaid käpalisi. Taim on vastakute suurte ümarate lehtedepaariga
ja väiksemate tagasihoidlike roheliste õitega. Taime kõrgus on 20–80 cm. Suur käopõll
kannatab nii varju kui eredat päikest ja kasvab nii niidul kui metsas (Kull & Tuulik, 2002).
Loodusalal on märgatud seda liiki poollooduslike koosluste inventuuril ja Natura
elupaigatüüpide inventuuri käigus 2010. a. Liigi seisund oli soodne ning teda leidus laialdasel alal.
HALL KÄPP (Orchis militaris) LK III kat
Käpa perekonnast kõige tavalisem hall käpp on heleroheliste läikivate lehtedega ja tiheda paljuõielise lillakasroosa õisikuga. Liik kasvab tihti inimese loodud kasvukohtadel, nagu mahajäetud põllud, teeservad ja kraaviperved. Püsivamalt jääb pidama puisniitudele, kadastikesse ja niiskematele avatud looniitudele.
Luhastu hoiualal esineb liiki suhteliselt arvukalt kinni kasvaval looniidul ja endisel põllumaal metsa servas.
Lisaks ülalpool dokumenteeritud leidudega liikidele on Kukka soos käpalistest kohatud ka
harilikku muguljuurt (Herminium monorchis), pruunikat pesajuurt (Neottia nidusavis) ja
tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens) (Tuulik, 1998). Kukka MKA vahetus naabruses
leiti 2003. a ka punase tolmpea (Cephalanthera rubra) kasvukoht. Viimati mainitud liigi
esinemist loodusalal peab selgitama taimeinventuur.
21
KAHELEHINE KÄOKEEL (Platanthera bifolia) ja ROHEKAS KÄOKEEL (Platanthera chlorantha) LK III kat
Liigid kasvavad mitmesugustes kõlvikutes niitudest metsa ning soostunud aladeni. Ühiseks
tunnusjooneks on lubjalembesus. Liikide esinemist loodusalal on märgatud nii poollooduslike
koosluste inventuuril kui ka Natura elupaigatüüpide inventuuri käigus 2010. a. Liikide areaali
ei ole EELIS-esse kantud, kuid inventeerijate märkmete ning sõnade kohaselt esineb liike alal laialdaselt ning soodsas seisundis.
Ohutegurid – alade võsastumine, taimede noppimine, metssead, varajane niitmine.
HARILIK KÜNNAPUU (Ulmus laevis) LK III kat, PR 4
Harilik künnapuu kasvab lehtmetsades, lammimetsades, jõgede ja ojade kallastel ning
parkides ja aedades (Eesti Punane Raamat, 1998). Kuulub jalakaga samasse perekonda. Liik esineb Luhastu hoiuala põhjaservas oleval hooldatud puisniidul.
Ohutegurid – puisniidu taastamisel künnapuude raie.
2.2 LOODUSDIREKTIIVI I LISA ELUPAIGATÜÜBID
Elupaigatüüpide all on mõeldud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv – LoD) I lisas
nimetatud elupaigatüüpe. Natura standardandmebaasis ala eesmärgiks olevatest
elupaigatüüpidest (Kukka-Luhastu loodusala Natura standardandmebaas) ja inventeeritud
elupaigatüüpidest (Metsaruum, 2010) annab ülevaate tabel 3. Elupaigatüüpide paiknemist näeb joonisel 7.
TABEL 3. Natura eesmärkide ja inventuuride tulemuste võrdlustabel
Natura standardandmebaas Inventuur
2010/2012*
elupaigatüüp ja kood % alast esinduslikkus ha ha
kadastikud 5130 – – – 1,2*
kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210 0,5 C 1,3 2,5*
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 6270 1,8 C 4,6 3,2*
lood 6280 1,1 C 2,8 1,5*
puisniidud 6530 2 C 5,1 8,3*
siirde- õõtsiksood 7140 – – – 0,3
allikad ja allikasood 7160 22,4 A 57,1 57,8
lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga
7210 – – –
1,1
nõrglubja-allikad 7220 0,0 A 0,0 0,0
22
liigirikkad madalsood 7230 1,6 B 4,1 3,2
vanad loodusmatsad 9010 7,5 C 19,1 1,8
vanad laialehised metsad 9020 17,5 A 44,6 15,0*
rohunditerikkad kuusikud 9050 33,9 A 86,4 3,2
puiskarjamaad 9070 – – – 1,4
soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080 3,1 A 7,9 26,7
Kokku: 233,0 127,2
* 2012. a KKK koostamise käigus täpsustatud elupaigad
JOONIS 7. Natura elupaigatüüpide skeem
2.2.1 KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (*OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD – 6210)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud karbonaatsel
mullal. Pinnamood on tasane või nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise sügavusega ja sügavad
rähksed rendsiinad (K”’) või leostunud liivsavimullad (Ko). Muld on enamasti kuiv või
taimekasvatuse seisukohast parasniiske. Käpaliste olulised kasvualad on sellised, millel:
23
a) leidub palju käpaliste liike,
b) kasvab vähemalt üks antud riigis mitte eriti tavalise käpalise märkimisväärne populatsioon,
c) kasvab üht või mitut liiki käpalisi, mis on antud riigis haruldased, väga haruldased või unikaalsed (Paal, 2007).
Lisaks ülalmainitule kirjeldab elupaiga soodsat seisundit kuiva- ja lubjalembeste taimeliikide rohkus, lubjarikas muld ja rohukamara olemasolu (PKÜ, 2011).
2010. aasta inventuuri käigus seda elupaika ei eristatud, kuid tuginedes poollooduslike
koosluste andmekihile ja vanematele elupaigatüüpide inventuuridele viidi
kaitsekorralduskava koostamise käigus läbi täiendav inventuur, mille tulemusena selgus, et
alal leidub seda tüüpi niitusid 2,5 ha ulatuses. Niidud on hooldatud kas karjatamise või niitmise
abil. Negatiivselt on mõjunud naaberalade kultuuristamine ning kunagine rohumaade
pealtparandus. Niitudel esineb elujõuline halli käpa populatsioon.
Ohutegurid – võsastumine, hoolduse lakkamine.
Meetmed – karjatamine, niitmine, võsaraie.
Pikaajaline eesmärk – alal esineb vähemalt 2 ha ulatuses B esinduslikkusega elupaigatüübi esinemisalasid, mille orhideeliste populatsioon on kasvav, ning vähemalt 1 ha ulatuses C esinduslikkusega elupaigatüübi kirjeldusele vastavaid alasid (taastatud naabruses olevatest kaitsekorralduskava koostamise ajal elupaigaks mittekvalifitseerunud aladest).
Lühiajaline eesmärk – alal on vähemalt 2 ha elupaigatüübi esinemisalasid esinduslikkusega C.
2.2.2 LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (*6270)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Elupaigatüüp esineb lubjavaestel aruniitudel ning on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või
niitmise tagajärjel. Rohukamar on tihe ja liigirikas (paluniitude puhul on tüübile vastav
liigirikkus madalam ja kamar võib kohati olla hõre). Soodsa seisundi tunnusteks on järjepidev
majandamine, mis võib olla mõneks aastaks katkenud, kuivendamine on nõrk või puudub ning viimasest künnist on möödas vähemalt 30 aastat (PKÜ, 2011).
Antud tüüpi niite 2010. aasta inventuuri käigus ei eristatud, kuid tuginedes poollooduslike
koosluste andmekihile ja vanematele elupaigatüüpide inventuuridele viidi
kaitsekorralduskava koostamise käigus läbi täiendav inventuur, mille tulemusena selgus, et
alal leidub seda tüüpi niitusid 3,2 ha. Niidud esinevad Luhastu hoiuala põhjapoolses osas.
Niidud on liigirikkad ja tiheda rohukamaraga, käpalistest esineb suur käopõll ja kahelehine käokeel. Puuduseks on ebapidev majandamine.
Ohutegurid – niitude võsastumine, kultuuristamine, väetamine, maakasutuse muutumine ja lakkamine.
Meetmed – niitmine, võsaraie.
Pikaajaline eesmärk –vähemalt 3 ha niite esinduslikkusega B.
24
Lühiajaline eesmärk – 3 ha niite on säilinud vähemalt esinduslikkusega C.
2.2.3 LOOD (ALVARID – *6280)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Loopealsed on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad paepealsetel või rähkmuldadel.
Iseloomulik on õhuke orgaaniline kiht otse karbonaatsel aluskivimil. Taimestik on hõre ja
madal, kuid liigirikas. Loopealsed on kujunenud aastasadade, isegi aastatuhandete vältel
inimese ja looduse koostöös. Loopealsete elustik vajab püsimajäämiseks mõõdukat
inimtegevust ja nii tagab loopealsete säilimise vaid regulaarne hooldus, eelkõige karjatamine.
Hooldamise lakkamisel hakkab lookooslus kadakate ja mändidega kinni kasvama (Helm, 2010)
ning looniidust kujuneb hooldmise lakkamisel kadastik (5130), mille kaitseväärtus on tunduvalt madalam looniidu kaitseväärtusest.
2010. aasta inventuuri käigus ei eristatud looniitusid. Vanadele elupaigatüübi ja
poollooduslike koosluste inventuuridele tuginedes viidi kaitsekorralduskava koostamise
käigus läbi täiendav inventuur, kus määrati sellesse tüüpi täiendavalt 1,5 ha pidevalt
hobustega hooldatud heas seisukorras ala. Luhastu hoiuala loodepoolses osas varem asunud
looniit (1,2 ha) on viimase inventuuri käigus inventeeritud elupaigatüübiks 5130 (kadastikud).
Hoolimata tugevast metsastumisprotsessist on seal tegemist taastamispotentsiaali omava
alaga ning esmane eesmärk on ala taastamine looniiduks.
Soodsa seisundi kirjeldus – heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline,
väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid
kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad looaladel üksi või rühmiti kadakad (Helm, 2011).
Ohutegurid – võsastumine, metsastumine.
Meetmed – niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.
Pikaajaline eesmärk – 2010. a kadastikuks (5130) inventeeritud ala (1,2 ha) on taastatud looniiduks, kokku asub alal vähemalt 2 ha looniite esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk – vähemalt 1 ha looniitu esinduslikkusega B ning 1C.
2.2.4 PUISNIIDUD (*6530)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut, mis on
tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ja karjatamise koosmõjul (Paal, 2007).
Olulisim aspekt on ala regulaarne hooldus põhiliselt niitmise ning täiendavalt karjatamise läbi,
mis tagab alal koos kasvavate niidu- ja metsataimede koosluse. Puisniite on Luhastu hoiualal
inventeeritud 4,3 ha ja lisaks 4 ha, mis hinnati ümber potentsiaalseteks puisniitudeks KKK
koostamise käigus. Suurem osa Luhastu hoiualal olevatest elupaigatüüpiks 9020 ja 9080
25
inventeeritud aladest on kunagi samuti olnud puisniidud või puiskarjamaad, mis on nüüdseks
hooldamise lakkamise tõttu metsastunud ning ei oma enam väärtust poolloodusliku kooslusena.
Puisniitude pindala on võimalik suurendada taastamistöödega eelnimetatud potentsiaalsete
puisniidualade arvel (4 ha), millest 1 ha inventeeriti 2010. a välitööde käigus madala
esinduslikkusega elupaigatüübiks vanad laialehised metsad (9020) ning 3 ha erinevateks nn 0- aladeks.
Ohutegurid – metsastumine, hooldamise puudumine, ebapidev hooldamine või hooldamisel
niitmise asemel üksnes karjatamise rakendamine.
Meetmed – niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine.
Pikaajaline eesmärk – puisniite on vähemalt 5 ha esinduslikkusega B ja 3 ha esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk – hooldatud puisniite 4 ha esinduslikkusega B ning puisniiduks taastatavaid alasid 4 ha.
2.2.5 ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160)
LoA – jah, LoD I, KE – jah*
Allikad ja allikasood esinevad allikate ümbruses, kus on surveline põhjavesi. Neid
iseloomustab pidev põhjavee vool ning põhjavee voolamine või immitsemine maapinnale. See
protsess loob tingimused kasvukohale iseloomuliku taimestiku liigirikkusele. Allikasoode
tunnustaimedeks on pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga, soo-
neiuvaip, pääsusilm. Allikaid ümbritseb tihe samblarinne (sirbikud, harilik skorpionsammal, harilik helmik jt).
Soodsa seisundi kirjeldus – allikate ja allikasoode seisundit loetakse soodsaks, kui toimub
pidev põhjavee vool, vesi on hapniku- ja kaltsiumirikas. Puurinne puudub või on hõre ja koosneb üksikutest sookaskedest.
Kukka soo seisundit eristab soodsast sooala metsastumine. Samuti mõjutavad ala negatiivselt kunagised kuivenduskraavid.
Ohutegurid – reostus, maakuivendus, metsastumine, kõrgest külastuskoormusest tingitud tallamine.
Meetmed – uute kuivendussüsteemide rajamise ja olemasolevate kuivendussüsteemide
hooldamise keelustamine loodusalal ning selle läheduses, kuivendussüsteemide osaline
sulgemine ja väljavoolude ahendamine kaitseala piiril (KKK 4.2.9), võsa- ja metsaraie 42 ha-l
(KKK 4.2.8).
Loodusliku veerežiimi taastumine hoiab loodetavasti ära külastuskoormuse ebasoovitava
tõusu.
Pikaajaline eesmärk – elupaigatüüp 58 hektaril esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk – olemasolevate allikasoode pindala on 57 ha ja esinduslikkus on B.
26
2.2.6 NÕRGLUBJA-ALLIKAD (*7220)
LoA – jah, LoD I, KE – jah*
Nõrglubja-allikate elupaigatüüp sarnaneb allikate elupaigatüübile (7160), kuid erinevuseks on
see, et allikatest moodustub nõrglubi – poorne, peamiselt kaltsiumkarbonaadist koosnev sete
(Paal, 2004). Nõrglubjalasundid on tavaliselt kaetud hästi lagunenud turvasmullaga, mille
tüsedus on 10 sentimeetrist mõnekümne sentimeetrini. Erandjuhtudel võib kattekiht üldse
puududa (Hallik, 1957). Soome ekspertide sõnul eristab käsitletavasse loodusdirektiivi
elupaigatüüpi kuuluvaid allikaid tüübist 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja
allikasood) lisaks nõrglubja moodustamisele ka nöörsammalde (Cratoneuron spp.) ja lubi- allikasambla (Philonotis calcarea) rohke esinemine taimkattes. Vee pH on 6,5–8 (Paal, 2007).
2010. a Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF) poolt läbi viidud soode inventuuri käigus seda
elupaigatüüpi ei eristatud, kuid elupaiga esinemist loodusalal tuleb täpsustada koos teiste sooelupaikade piiride täpsustamisega (KKK 4.1.4).
Ohutegurid – veerežiimi muutus alal või selle ümbruses, reostus.
Meetmed – uute kuivendussüsteemide rajamise ja olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamise keelustamine loodusalal ning selle läheduses (tagatud kehtiva kaitsekorraga).
Pikaajaline eesmärk – rikkumata veerežiim, avatud sooalade võsastumine ja metsaraied ei ole
avaldanud mõju allikate toitumisaladele.
Lühiajaline eesmärk – allikate täpsustatud olemasolu ja asukoht, rikkumata veerežiim, avatud soodalade võsastumine ja metsaraied ei ole avaldanud mõju allikate toitumisaladele.
2.2.7 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Liigirikkad madalsood asuvad karbonaatsel aluskivimil nõgudes ja sellistel aladel, kus on
põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge. Mida liikuvam on põhjavesi ja suurem selle troofsus,
seda paremad tingimused on taimede põhjaveeliseks toitumiseks ja seda pikem on madalsoo
arengujärk ja ebasoodsamad on tingimused madalsoo edasiseks arenemiseks siirdesooks ja
rabaks (Valk, 1988). Eestis on lubjarikkad pärismadalsood haruldased ja kaitse all, seda
eelkõige lääne-mõõkrohu kasvukoha tõttu. Lubjarikkas pärismadalsoos valitsevad
madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi. Põõsaliikidest esinevad sageli pajud ja porss (Lääne-Eestis).
Sellesse elupaigatüüpi kuulub Kukka MKA põhjapiirile jääv soostunud niidu lõunaosa.
Kaitsekorralduskava koostamise käigus läbi viidud täpsustava inventuuri andmetel kuulub
sellesse tüüpi ka Kõlunõmme lõunapoolse niidu kaitsealale jääv osa, mis ELF-i poolt 2010.
aastal läbi viidud inventuuri andmete põhjal oli kirjeldatud sinihelmikaniiduna. Niidud on
võsastuvad ja mättalised, kuid liigirikkad ja elupaigaks paljudele orhideeliikidele.
27
Soodsa seisundi kirjeldus – soodsat seisundit iseloomustab liigirikas, madal, ideaaljuhul
niidetav rohurinne, milles on arvukalt niiskuslembeseid lõikheinaliste, rohttaimede ja
sammalde liike. Veerežiim on looduslik. Kõrge veetase ei lase alal metsastuda ning puurinde
katvus ei ületa 30%. Esineb haruldasi ja ohustatud liike.
Ohutegurid – kuivendamine, võsastumine.
Meetmed – uute kuivendussüsteemide rajamise ja olemasolevate kuivendussüsteemide
hooldamise keelustamine loodusalal ning selle läheduses (tagatud kehtiva kaitsekorraga), võsa raiumine, karjatamine, niitmine.
Pikaajaline eesmärk – elupaigatüübi pindala on 3 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt
B.
Lühiajaline eesmärk – elupaigatüübist 2 ha on säilinud esinduslikkusega B ja 1 ha esinduslikkusega C.
2.2.8 VANAD LOODUSMETSAD (*9010)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Selle elupaigatüübi all käsitletakse looduslikke vanu metsi, aga ka hiljutiste põlengualade
looduslikult uuenenud noori puistusid (Paal, 2007). Looduslikud vanad metsad esindavad
vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis
suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on kindlasti järjepidevad (Palo, 2010). Vanade
loodusmetsade puhul on tegemist protsessikaitsega ning igasugune majandustegevus selles elupaigatüübis tuleb kaitsekorralduslike meetmetega välistada.
Soodsa seisundi kirjeldus:
*puistu on erivanuseline ja eriliigiline
*suhteliselt ühevanuselise puistu puhul ületab I rinde okaspuude vanus 100 aastat ja
kõvalehtpuudel 80 a, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude valikraiega,
mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu
*eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile, lamapuid ja surnult seisvaid puid,
leidub tugevasti kõdunenud sammalde ja taimedega kaetud lamapuid
*metsa veerežiim on rikkumata
*esineb inimpelglikke liike (Palo, 2010)
Loodusalal esinevad metsad on valdavalt primaarsed, mistõttu ei ole vanade loodusmetsade
osakaalu suurenemist lähemal ajal ette näha. Elupaigatüübile vastavat metsa on 1,0 ha
hoiuala lõunapiiril ja 0,8 ha kaitseala lõunaosas. Natura standardandmetabelis loodusala
eesmärgina toodud elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010) vastavate metsade pindala 19,1 ha saavutamine ei ole lähima 30 aasta jooksul tõenäoline.
Ohutegurid – metsade raie, kuivendamine.
28
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine, uute kuivendussüsteemide rajamise ja
olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamise keelustamine loodusalal ning selle läheduses (tagatud kehtiva kaitsekorraga).
Pikaajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid on kokku ligi 2 ha ja mõlema metsatüki
esinduslikkus on vähemalt C (mets on raietest puutumatu, elupaikade struktuur on
mitmekesistunud, lamapuitu esineb vähemalt kolmes erinevas lagunemisastmes).
Lühiajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid on kokku ligi 2 ha ja mõlema metsatüki esinduslikkus on C.
2.2.9 VANAD LAIALEHISED METSAD (*9020)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Looduslikud laialehelised metsad kasvavad aastaringselt veega hästivarustatud
karbonaadirikastel muldadel. Eesti teistest metsakooslustest erineb nende taimkate
peamiselt alustaimestikus kasvavate arvukate parasvöötme laialehelistele metsadele omaste
liikide poolest. Puurindes peavad laialehelised liigid (tamm, saar, jalakas, pärn, künnapuu,
vaher) moodustama vähemalt poole. Põõsa- ja rohurinne on liigirikas, paremate
valgustingimustega puistutes ka lopsakas. (Paal, 2007).
Eestis on selle elupaigatübi puhul valdavalt tegemist endiste kinnikasvanud puisniitudega. Nii
ka Luhastu hoiualal inventeeritud 15,9 hektaril. Kui elupaigatüübile vähem vastavatel,
suurema inimmõjuga ja elamutelähedastel metsaaladel ei soovita kujundada puisniitu, tuleb
elupaigad jätta majandamata. Selle elupaigatüübi piires esinevad loodusalal õuealade
naabruses sügislille populatsioonid. Sügislille kasvukohtadel on soovitav taastada puisniidu elupaigatüüp. Sellist ala, mida on veel mõttekas puisniiduks taastata, on kokku 1 ha.
Natura standardandmetabelis loodusala eesmärgina toodud elupaigatüübile vanad
laialehised metsad (9020) vastavate metsade pindala 44,6 ha saavutamine ei ole lähima 30 aasta jooksul tõenäoline.
Ohutegurid – laialehiste puuliikide osakaalu vähenemine puistu koosseisus, metsade raie.
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine (tagatud kehtiva kaitsekorraga), vajadusel
puistu koosseisu kujundamine valikraiete abil.
Pikaajaline eesmärk – olemasolevad elupaigad on säilinud 15 ha, esinduslikkus on vähemalt C.
Lühiajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid on 15 ha, esinduslikkusega C.
2.2.10 ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
LoA – jah, LoD I, KE – jah*
29
Sellesse tüüpi kuuluvad kuuse domineerimisega soostunud, sõnajala ning angervaksa
kasvukohatüübi metsad, samuti salukuusikud (sinilillekuusikud, naadikuusikud). Soostunud
metsade peamiseks tunnuseks on turbakihi olemasolu, mille tüsedus ei ületa 30 cm. Need
metsad kasvavad küllaltki varieeruva pinnamoega aladel – läbivooluga lammi- ja
moldorgudes, nõlvade jalamil, lamedates nõgudes ja sooäärsetel tasandikel. Mullaks on
mitmesugused gleimullad (Go, G(o), Gor, GI) ja turvastunud mullad (Go1 G1 G(I)1). Rohurindes
domineerivad kõrgekasvulised rohundid. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud
rindeline struktuur. Kasvukohatüüp jaotatakse eeskätt niiskusrežiimi alusel vähemalt kolmeks: kuivad, parasniisked ja niisked rohunditerikkad metsad. (Paal, 2007).
Standardandmebaasi järgi peaks seda elupaika loodusalal leiduma 86,4 ha, kuid 2010. a
inventuuri käigus inventeeriti seda elupaika vaid kolmes kohas kokku 3,2 ha-l ja sedagi
esinduslikkusega potentsiaalne. Põhjuseks võib olla suur üldistamine – suur osa keskealisi
männi- või lehtpuuenamusega soostuvaid või soometsi on ekslikult sattunud antud
elupaigatüüpi. Osa potentsiaalselt siia elupaigatüüpi kuulunud metsadest on noored või
viimase viieteistkümne aasta jooksul majandamisest mõjutatud. Sõltuvalt puistute
kasvukohatüüpidest ja liigilisest koosseisust ei ole lähitulevikus ette näha selle elupaigatüübi
pindala suurenemist. Varasemalt sellesse elupaigatüüpi inventeeritud puistud arenevad
järgmiste metsapõlvede jooksul vanadeks loodusmetsadeks (*9010), kuid hetkel on nende
metsade looduskaitseline väärtus madal. Üks elupaigatüübile rohunditerikkad kuusikud
(9050) lähedane metsaosa asub kaitsealal ja teine sellel hoiuala osal, mis on kavas kaitsealaga
liita.
Ohutegurid – metsade raie.
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine (tagatud kehtiva kaitsekorraga).
Pikaajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid on 3 ha, esinduslikkus on vähemalt C.
Lühiajaline eesmärk – kaks elupaigatüübile potentsiaalselt vastavat ala pindalaga kokku 3 ha.
2.2.11 PUISKARJAMAAD (9070)
LoD I, LoA – ei, KE – ei
Puiskarjamaad on hõreda puurindega või puudetukkade ning niidulaikudega mosaiiksed
taimekooslused, mis on kujunenud põõsaste ja puude osalise raiumise, niitmise ning
karjatamise koosmõjul. See on ala, kus rohukamar on püsinud pikka aega tänu koduloomade karjatamisele, mitte aga niitmisele (Paal, 2007).
2010. a inventuuri käigus inventeeriti Luhastu hoiualal üks potentsiaalne puiskarjamaa
pindalaga 1,4 ha. Lisaks leidus metsi, mida on 40–50 aastat tagasi puiskarjamaana
majandatud, kuid mis on täielikult degradeerunud ning nüüd pigem metsailmelised.
Puiskarjamaade pindala on võimalik suureneda nn 0-alade arvel. Elupaigatüüp puiskarjamaad
ei ole loodusala, kaitseala ega hoiuala eesmärgiks, mistõttu KKK-ga ei nähta ette selle
elupaigatüübi osas lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Maaomanike soovi ja hooldajate olemasolu
korral on võimalik hooldada praegust ainsat puiskarjamaa tükki (1,4 ha) ning taastada kunagisi
30
puiskarjamaid, mis veel ei vasta looduslikemate metsade elupaigatüüpidele (nt *9010, *9020, 9050, *9080), vaid on looduskaitseliselt väheväärtuslikud ehk nn 0-alad.
Ohutegurid – karjatamise lakkamine, metsastumine, rohukamara hävimine.
Meetmed – karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.
2.2.12 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (*9080)
LoA – jah, LoD I, KE – jah
Siia tüüpi kuuluvad soostuvad, vähemalt keskealised madalsoo- ja lodulehtmetsad tasandikel,
laugetel nõlvadel või nõgude jalamil. Valitsevateks puuliikideks on enamjaolt sookask,
sanglepp ja saar. Metsad on pideva pinnavee mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatavad.
Tegemist on niiskete või märgade metsadega, kuhu on kujunenud tavaliselt õhuke turbakiht.
Samuti on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puud kasvavad kõrgematel mätastel või omavad väljaarenenud tugijuuri.
Kui Natura standardandmetabeli järgi on üles antud 7,9 ha soostuvaid ja soo-lehtmetsi, siis
2010. a inventuuri käigus registreeriti elupaika 26,7 ha suurusel alal. Samuti areneb osa
praegustest nn 0-aladest tulevikus vanuse ja struktuurielementide lisandudes potentsiaalseteks soostuvateks ja soo-lehtmetsadeks.
Ohutegurid – metsade raie, kuivendamine.
Meetmed – metsa looduslikule arengule jätmine, uute kuivendussüsteemide rajamise ja
olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamise keelustamine loodusalal ning selle läheduses (tagatud kehtiva kaitsekorraga).
Pikaajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid on kokku 46 ha, sellest 26 ha esinduslikkusega vähemalt C.
Lühiajaline eesmärk – elupaigatüübile vastavaid alasid esinduslikkusega C on 26 ha ja potentsiaalseid alasid veel 20 ha.
2.3 MAASTIKUD
2.3.1 POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED JA PÄRANDMAASTIKUD
Poollooduslikuks koosluseks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud
loodusliku elustikuga kooslust, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nt puisniidud,
loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Neis
kooslustes on tänu inimmõjule suurenenud liigirikkus ning samal alal esinevad tihti koos
erinevate biotoopide taimed (metsa- ja niidutaimestik, niidu- ja rannikutaimestik, soo- ja niidutaimestik jne). Poollooduslik kooslus hävib inimtegevuse lakates.
Luhastu hoiualale jäävad põlised poollooduslikud kooslused, nagu looniidud, aruniidud,
puisniidud ja puiskarjamaad. Praeguseks on kunagise iseloomuliku maakasutuse vähenemise
või lakkamise ning avatud alade kultuuristamise tõttu paljud poollooduslikud kooslused
31
kaotanud oma iseloomuliku ilme ja liigirikkuse või metsastunud. Säilinud on 8,3 ha pärandkooslusi ning taastada on mõttekas veel vähemalt 8 ha.
2.3.2 MADALSOOD
Algselt loodi Kukka MKA Kukka soo mineraaliderikka madalsoo ning selle liigirikkuse kaitseks.
Kukka sood tuleb käsitleda tervikuna koos seda liigendavate metsaosadega. Soo toitub
mineraaliderikkast põhjaveest ning on seetõttu toiteaineterikas ja elupaigaks paljudele
spetsiifilistele madalsooliikidele. Verstakaardil Maa-ameti geoportaalis on kogu Kukka soo
joonestatud lageda sooalana üksikute põõsastikulaikudega (joonis 8). Metsa teke on hilisem
protsess. Verstakaardil on olemas praegused kuivenduskraavid, mis annab tunnistust, et varasemal ajal on ala kasutusel olnud heina- või karjamaana.
Metsastumise protsess sai tõenäoliselt alguse peale maakasutuse lõppemist Kukka soo
piirkonnas, mis metsade vanuselist struktuuri arvestades võis olla enne Teist maailmasõda.
Esmalt on metsastunud veerežiimi poolest soodsamad alad, edasi on mets levinud ka
märjematele aladele ning hetkel tungib mets peale ka põlistele sooaladele. Viimane protsess on negatiivne ning mõjub kahjulikult nii soo veerežiimile kui taimekooslustele.
Pikaajaline eesmärk – hääbunud kuivenduskraavidega vähemalt 58 ha suurune avatud
madalsoo.
Lühiajaline eesmärk – madalsoo metsastumine on peatatud, taastamistööd võsaraie ning
metsa piiride õgvendamise näol on läbi viidud vähemalt soo lääne- ning kaguosas. Soo
lõunapoolsed kraavid on suletud.
32
Verstakaart: Maa-amet JOONIS 8.
Kukka-Luhastu loodusala 20. saj alguses
2.3.3 VÄÄRISELUPAIGANA INVENTEERITUD ALAD
2000. a on T. Kivisilla Kukka-Luhastu loodusala vääriselupaikade inventuuri käigus
registreerinud kolm vääriselupaika registrinumbritega 120006 (tüüpilised puisniidud), 120003
(tüüpilised puisniidud) ja 120007 (sarapikud). Esimesed kaks määrati 2010. aasta inventuuri käigus elupaigatüübiks 6530.
2.3.4 METSAD
Kukka-Luhastu loodusala metsad on valdavalt primaarsed ja tekkinud 20. saj esimesel poolel
endistele põllu-, karja- või heinamaana kasutatud aladele. Endise verstakaardi järgi asetsevad väikesepinnalised metsatukad hajusalt (joonis 8).
Suurem osa metsadest on keskealised. Kaitseala kirde- ja edelaosas esineb reljeefi kõrgematel
osadel piiratud alal kuuse enamusega metsi. Lõunapoolsel osal on soostuvad ja soo-
lehtmetsad vaheldumisi okaspuu enamusega küpsete puistutega. Selle piirkonna metsad on
33
ala kõige väärtuslikumad. Ümber soo on kase või männi enamusega keskealised ja nooremad soostuvad metsad.
Luhastu hoiuala metsad on tugeva inimmõjuga. Suur osa vanematest laialehelistest või teiste
lehtpuude enamusega metsadest on endised puisniidud või puiskarjamaad ning paiknevad ala
kirde- ja keskosas. Hoiuala kirdenurgas on taastatud puisniit. Ülejäänud metsad on
keskealised lehtpuu või männi enamusega ning paiknevad hoiuala lääne- ja lõunaosas.
2.4 ÜKSIKOBJEKTID
2.4.1 KUKEMÄE SILMAALLIKAS (PALADE ALLIKAS)
Kaitstava looduse üksikobjektina riikliku kaitse all olev allikas, mis on kantud
keskkonnaregistrisse koodiga KLO4001063. Allikaveel on usutud olevat silmanägemist
parandav mõju. Allika juurde viib Teomeeste leivalaua juurest väike jalgrada. Allika ümber on ehitatud puidust rakis ning allika läheduses on puust pink.
Ohutegurid – toitumisalade metsatsumine, kuivendus.
Meetmed – võsaraie Kukka soos, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine.
2.4.2 PÄRDI ALLIKAD
EELIS-e allikate kaardikihile kantud allikad. Allikad on riikliku kaitse all veekogudena, kuid lisaks
on nad märkimist väärivad looduse üksikobjektid. Pärdi teist allikat ümbritseb betoonrake
ning allikas on talveks pealt kaetud, et vältida prügi sattumist vette. Pärdi esimene allikas on
looduslikus seisundis ja ilma katteta. Allikad asuvad hoiualal Pärdi maaüksusel (katastritunnus 63901:001:2310) Palade külas.
Ohutegurid –võsastumine, kuivendamine.
Meetmed – võsaraie Kukka soos, kuivendussüsteemide hooldamata jätmine.
2.4.3 PALADE VANATEE RAHNUD
EELIS-e ürglooduse kaardikihile kantud kaks üksikobjekti. Objektid asuvad hoiualal Pärdi
maaüksusel (katastritunnus 63901:001:2310) vana Palade–Kukka tee ääres ja elektriliinide
ristumisnurgas. Tegemist on metsas asuvate märkimisväärsete kividega. Rahnud ei ole riikliku kaitse all.
Ohutegurid –võsastumine, ära vedamine ehituseks vmt.
Meetmed – võsaraie, riikliku kaitse alla võtmine.
34
3 ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS
3.1 KÜLASTUSKORRALDUS
Seni ei ole Kukka-Luhastu loodusala külastuskorraldusega eriti tegeletud. Kukka
maastikukaitseala piirile jääv kaitsealune kivi Teomeeste leivalaud on tähistatud ning selle
juurde on võimalik pääseda autoga. Teomeeste leivalaua juurest läheb vähemärgatav jalgrada
Kukemäe Silmaallika juurde, kus on väike istepink ning allikale on ümber tehtud puust rakis.
Alal ei ole matkaradasid ega infotahvleid ning kaitseala külastused on pigem juhuslikku laadi.
Kukka sood külastavad tõenäoliselt üksikud taime-, linnu- ja soohuvilised, samuti kohalikud
elanikud, kes külastavad Silmaallikat. Tavaturistide ning õpilaste jaoks on Kukka soo maastik
liialt ebamugav ning sood ei läbi ükski rada. Kuna tegemist on väga õrna kooslusega, ei ole
otstarbekas teha pingutusi ala külastatavuse suurendamiseks.
Luhastu hoiuala külastus ei ole samuti korraldatud. Ala sees on küll teed, mida mööda saab
loodushuviline soovi korral liikuda, kuid need ei moodusta ala läbivat rada ning lõppevad
elamute juures. Kogu loodusala on võimalik ringpiiri mööda lähemalt või kaugemalt läbida
pinnatud teid kasutades. Sealt on võimalik vaadelda Luhastu hoiualale jäävaid poollooduslikke kooslusi ning heita pilk Kukka soo kaguosas olevale soostunud niidule.
Kaitsekorraldusperioodil on plaanis uuendada kaitse- ja hoiuala tähistust ning Silmaallika piiret (vt KKK 4.3).
Visioon ehk pikaajaline eesmärk – 30 aasta pärast võiks ala läbida lühike matkarada, mis algaks
ja lõppeks Teomeeste kivi juurest, mööduks Silmaallikast, Pärdi allikatest, Kuradikivist
(kaitstav üksikobjekt) ja Palade vanatee rahnudest ning põikaks korraks läbi allikalisest
madalsoost. See eeldab eelnevaid taastamistöid Kukka soos võsaraie näol ning laudtee
ehitamist, kuid eelnevalt tuleb kaaluda ala atraktiivsusest ja potentsiaalsest külastajate arvust tulenevat matkaraja rajamise otstarbekust.
Lühiajaline eesmärk – hoitud ja külastajatele teadvustatud loodusala väärtused.
3.2 TARISTU
Loodusala välispiiril ja selle läheduses on olemas ringpiirina pinnastee, mis tagab hea
juurdepääsu alale. Luhastu hoiualal on olemas teed, mis viivad alal asuvate elamuteni. Teede seisukorra säilimiseks KKK-s eraldi meetmeid ette ei nähta, kuna selleks puudub vajadus.
3.2.2 KUIVENDUSKRAAVID
35
Kukka soos asub vana kuivenduskraav, mis suundub läbi soo lääneosa lõunaotsast kaitseala
põhjapiirile. Kraav on olemas juba verstakaardil. Teine kraav väljub soost loodusala
kaguservas. Kraavide mõju on üldjuhul negatiivne. Puuduvad andmed, millal on viimati
kuivenduskraave süvendatud. Hetkel on kraavid soo keskosas kinni vajunud ja kuni 50 cm
sügavused, kuid kaitseala piirile väljudes on kraavid kevadise ja sügisese suurvee ajal
veerohked ja laiad. Kohaliku elaniku ütluse põhjal rajati kraavid 19. sajandil, et vältida soos
karjatatavate loomade väljaheidete sattumist allikatesse ja küla kaevuvette. Kraavide
negatiivse mõju vähendamiseks sooskooslustele nähakse KKK-s ette kraavide osalist sulgemist ja läbivoolu ahendamist (vt KKK 4.2.9).
3.2.3 ELEKTRILIINID
Luhastu hoiuala läbib põhja-lõuna suunaline metsaosa poolitav elektriliin trassi laiusega kuni
15 m. Kukka maastikukaitseala idapoolsesse serva jääb loode-edela suunaliselt kulgev
elektriliin. Samuti külgneb Kukka maastikukaitseala lõunaservaga endine liinitrass, mis on
nüüdseks osaliselt kinni kasvanud. KKK-s liinitrasside säilimiseks või likvideerimiseks eraldi meetmeid ette ei nähta, kuna selleks pole vajadust.
36
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE
4.1 UURINGUD JA INVENTUURID
Inventuurid on vajalikud kaitseala kaitseväärtustest parema ülevaate saamiseks. Senised
andmed on puudulikud taimede kohta ning juhuslikku laadi lindude, sammalde, seente ja
samblike kohta. Ala suurust ja iseloomu arvestades on otstarbekas läbi viia ülepinnaline
kaitsealuste soontaimede inventuur, kuna tegemist on botaaniliselt rikka alaga, kus esineb
arvukalt II ning III kategooria kaitsealuseid taimeliike, mille levikuandmed on ebatäpsed.
Paljude liikide leiud on juhuslikku laadi ning puudub selgem ülevaade liikide arvukusest,
elupaiga pindalast ning levikust.
Sammalde, seente ja samblike inventuuri ei ole puistute madalat vanust ja koosluste iseloomu arvestades mõttekas ülepinnaliselt läbi viia.
Lindude leviku täpsustamiseks on ala suhtelist väiksust silmas pidades otstarbekas teostada vaatluseid ja inventuure komplekselt loodusala ümbritsevate aladega.
4.1.1 KAITSTAVATE TAIMELIIKIDE INVENTUUR
Inventuur tuleb ülepinnaliselt läbi viia kaitsekorraldusperioodi esimesel veerandil, et täpsustada
liigikaitselisi ülesandeid ning eesmärke. Inventuuri käigus kaardistatakse kaitsealuste
taimeliikide ning LD II lisa taimeliikide areaalid. I ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide puhul
hinnatakse ohtrust ja populatsiooni seisundit, kontrollitakse varem inventeeritud leiukohtade asukoha
ja seisundi vastavust tegelikkusele ning antakse hinnang populatsioonide arvukusele ja
seisundile. Inventuuri käigus kogutud andmeid on kordusinventuuri või seire abil võimalik
kasutada kaitse tulemuslikkuse hindamisel. Inventuuri läbi viimise korraldab KA. Töö on II
prioriteediga ning oluline kaitse tulemuslikkuse hindamiseks võrdlusandmete saamiseks ning
liigikaitseliste eesmärkide täpsustamiseks. Inventuur toimub 2015. a ja selle maksumus on
6000 eurot.
4.1.2 RIIKLIK SEIRE
Uuringuid teostatakse riikliku seire raames kinnitatud seirealadel ligikaudu iga 5 aasta tagant.
Riiklik seire on II prioriteedi tegevus ja seda korraldab KA üle-eestiliselt. Ülevaade riiklikust seirest Kukka-Luhastu loodusalal on toodud eespool tabelis 1 (KKK 1.5).
4.1.3 SEIRE KUIVENDUSSÜSTEEMIDE SULGEMISE MÕJU KOHTA KUKKA SOO TAIMESTIKULE
37
Seire on vajalik, et jälgida taimestikus toimuvaid muutuseid peale Kukka soo
kuivendussüsteemide osalist sulgemist ja väljavoolude õgvendamist. Seire peab toimuma
kuivendussüsteemide sulgemise aastal (kavakohaselt 2015. a) ning 4 aastat peale seda
üheaastase intervalliga. Hiljem võib seireperioodi pikendada. Seire toimub prooviruutude
meetodil Kukka soo edela- ja keskosas, kus metsa raie ja kuivendussüsteemide sulgemise
tõttu toimuvad suuremad muutused veerežiimis. Seire tulemusel saab ülevaate veerežiimi
muutmise ja metsa raie poolt põhjustatud muudatustest Kukka soo taimestikule ning jälgida,
kas protsessid toimuvad loodusliku mitmekesisuse suurenemise suunas. Seire maksumus on kokku 4500 eurot, selle prioriteetsusklass on II ja korraldajaks KA.
4.1.4 SOOELUPAIKADE PIIRIDE JA PINDALA TÄPSUSTAMINE
Kuna soode inventuuril on kogu sooala üldistatud ühte elupaigatüüpi – Fennoskandia
mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160) – ning on jäetud kirjeldamata kaasnevad
sooelupaigatüübid ning allikate asukohad, tuleb sooelupaigatüüpide ja suuremate allikate
paiknemist ja pindala enne kaitsekorraldusperioodi lõppu täpsustada. Inventeeritava ala
pindala on 72 ha. Selle käigus inventeeritakse ka osaliselt praegu põhikaardil metsana
kirjeldatud, kuid mineraaliderikka allikasoo taastamise käigus metsa alt vabastatud alad ning
Luhastu hoiuala lõunapoolne osa kuni vana elektriliinini, kus asuvad suuremad allikad.
Inventuuri läbiviimise aeg on kaitsekorraldusperioodi teisel poolel (2020. a) II prioriteedi tegevusena, mille maksumus on 1500 eurot ja korraldajaks KA.
4.1.5 KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE VAHEHINDAMINE
Kaitsekorraldusperioodi keskel (2019. a) tuleb anda hinnang senise tegevuse ja kaitsekorra
edukusele ning vajadusel täiendada kaitsekorralduskava ning muuta kaitsekorda.
Selleks tuleb võrrelda kaitsekorralduskavas planeeritud tegevusi ja nende pindalasid tegelikult
läbi viidud tegevustega, taimeseire käigus kogutud andmeid lühiajaliste eesmärkidega ning
vajadusel korraldada kordusinventuure kaitstavate liikide ja elupaikade pindala ja seisundi
täpsustamiseks.
Kaitsekorralduskava täitmine loetakse tulemuslikuks, kui:
• planeeritud I ja II prioriteedi tegevused on tähtajaks sooritatud ning sooritamata
jäänud tegevused ei ole negatiivselt mõjutanud väärtuste seisundit ja elupaikade
pindala ega tulemuslikkuse hindamiseks vajalike võrdlusandmete olemasolu
• liigikaitseliste eesmärkide täitmine on sõltuvalt seatud lühiajalisest eesmärgist
järgmisel tasemel
o kui eesmärgiks on seatud kasvualade säilitamine, on kasvukohad säilinud
o kasvukohtade pindala/arvu kasv on kuni 40% lühiajalise eesmärgi planeeritud
kasvust
38
• elupaikade pindalale seatud eesmärkide täitmine on sõltuvalt seatud lühiajalisest eesmärgist järgmisel tasemel
o kui eesmärgiks on seatud elupaikade pindala säilimine, on elupaikade pindala säilinud KKK koostamise aegsel tasemel
o kui eesmärgiks on seatud elupaikade pindala suurenemine, on elupaikade
pindala suurenenud vähemalt 40% lühiajalisest eesmärgist
o elupaikade seisund on säilinud KKK koostamise aegsel tasemel või on
paranenud
Kui on tõenäoline, et tulemused ei vasta kaitsekorraldusperioodi lõpuks ette nähtud
tulemustele või mõne väärtuse seisund on oluliselt halvenenud, tuleb teha vajalikud
muudatused kaitsekorras ja kaitsekorralduskavas, et muuta seatud eesmärkide täitmine realistlikumaks. Tegevuse prioriteetsusklass on I ja tegevuse korraldajaks on KA.
4.2 TAASTAMIS- JA HOOLDAMISTEGEVUSED
Hooldus- ja taastamistööde prioriteetsemateks tegevusteks on seni hooldatud alade
hooldamise jätkamine ning allikalise madalsoo taastamine. Ülevaade kavandatud tegevustest
on esitatud joonisel 18.
4.2.1 KAITSTAVA TAIMELIIGI KASVUALADE TAASTAMINE
Tööde käigus tuleb puudest ja põõsastest lagedaks raiuda taimeliigi lagedam kasvukoht
kaitseala kagupiiril (2,4 ha, sellest 0,7 ha jääb kaitsealaga liidetavale alale, vastavalt 2010. a
avalikustatud uue kaitse-eeskirja eelnõule) ning harvendada puu ja põõsarinnet liituseni 40–
50% kaitseala kagunurgas asuval metsastunumal taimeliigi kasvukohal (1,3 ha). Raiutud võsa
ja puit tuleb alalt välja vedada, osa metsamaterjalist võib kasutada kuivenduskraavi
ahendamiseks (vt KKK 4.2.9). Mõlemad kasvukohad (vt joonist 9) jäävad väljaspoole allikalise
madalsoo taastamise ala. Põhjapoolsemal kasvukohal (2,4 ha) tuleb töö, mille prioriteetsus
on II ja maksumus 1700 eurot, kaitsekorraldusperioodi jooksul läbi viia kaks korda (2016. ja
2021. a). Lõunapoolse kasvukoha (1,3 ha) taastamise otstarbekust tuleb kontrollida eelneva
taimeinventuuri (vt KKK 4.1.1) käigus ning selle taastamise prioriteetsus on seetõttu III,
elluviimise aasta on 2017 ja maksumus 1000 eurot. Tööde korraldajaks on RMK.
39
JOONIS 9. Võsastuvad kaitstava taimeliigi kasvualad
4.2.2 LOONIIDU TAASTAMINE
Loodusalal asub 1,2 ha taastamist vajavat looniitu (joonis 10). Ala on võsastunud kuni 30
aastaste mändide ning kadakatega. Niidutaimestik on säilinud kuni 40% ulatuses ning ala
vajab kiiret taastamist mändide väljaraiumise ning kadakate ja teiste põõsaste
harvendamisega. Alles jätta tervemad, suuremad ja elujõulisemad kadakad, et säiliks liitus 30–
40%. Taastamistööd tuleb läbi viia kaitsekorraldusperioodi esimesel kolmandikul (2014. a) ja
vajadusel korrata 5 a pärast (2019. a). Peale taastamistöid tuleb alasid hooldada madala
koormusega karjatamise abil. Taastamistööde prioriteetsus on II, maksumus kokku 900 eurot
ja korraldajaks KA.
JOONIS 10. Kadastik, mida on võimalik taastada looniiduks
40
4.2.3 LOONIITUDE HOOLDAMINE
KKK koostamise ajal asus kaitsealal 1,5 ha hooldatud looniitu. Ala on karjatatud hobustega
madalmuruseks ning kadakate liitus on 20–30%. Lisaks tuleb hooldama hakata taastatavat
looniitu 1,2 ha ulatuses (vt joonised 10 ja 11). Looniitu on soovitav hooldada karjatamisega
koormusega 0,2–1 loomühikut hektarile. Värskelt taastatud alal võib karjatamiskoormus olla
kõrgem, pidevalt hooldatud alal madalam.
Hooldamiskõlbulikke looniitusid tuleb hooldada igal aastal. Kui see pole võimalik, siis vähemalt
üle aasta. Pidevalt hooldatud looniidu hooldamine (1,5 ha) on I prioriteedi tegevus
maksumusega kokku 3000 eurot. Taastatud looniidu (1,2 ha) hooldamine on II prioriteedi
tegevus maksumusega kokku 1600 eurot. Taastatud looniidu hooldamise eest ei maksta
toetust sel aastal (2019), mil tasustatakse koosluse taastamistöid (vt KKK 4.2.2). Looniitude hooldamist korraldab KA.
4.2.4 ARUNIITUDE HOOLDAMINE
Avatud puistaimestikuta niitude peamiseks majandamisviisiks on niitmine. See tagab ala
säilimise avatu ning liigirikkana. Niitusid on võimalik majandada ka karjatamise abil.
Loodusalal asuvad aruniidud on võsastumata ning vähemalt viimase 10 aasta jooksul niidetud.
Aruniitude hooldamisel karjatamisega on vajalik karjatamiskoormus vähemalt 0,2–1,2
loomühikut hektarile, sõltuvalt rohukasvu intensiivsusest. Niitmise korral tuleb niide
koristada. Hooldada tuleb igal aastal, et vältida kulu tekkimist. Loodusalal asub 3,1 ha mõnda
aega hooldamata aruniite lubjavaesel mullal (elupaigatüübi kood *6270, joonisel 12 sinisega)
ning 2,4 ha kuivasid niite lubjarikkal mullal (kood 6210, joonisel 12 oranžiga), mida on
viimastel aastatel hobustega hooldatud või niidetud. Elupaigatüüpidena märgitud niitudele
lisaks võiks võimalusel niita ka nende naabruses asuvaid alasid, kuna tegemist on pikaajalises
JOONIS 11. Luhastu hoiuala looniidud
41
perpektiivis tulevaste niiduelupaikadega. Aruniitude hooldamine on II prioriteedi tegevus,
mille kogumaksumus lubjarikkal mullal (kood 6210) on u 3000 eurot ja lubjavaesl mullal (kood
*6270) u 4500 eurot. Hoolduse korraldajaks on KA.
JOONIS 12. Hooldamist vajavad aruniidud
4.2.5 PUISNIITUDE TAASTAMINE
Puisniitude taastamistööde hulka kuuluvad puurinde ja põõsarinde harvendamine ning
mätaste freesimine sellises ulatuses, et ala oleks võimalik niita. Puurinde harvendamisel tuleb
puude valikul lähtuda puuliigist, nende grupilisest asetusest ning niidukamara olemasolust,
jättes kasvama kõvalehtpuid, puudegruppe ning tekitades puisniidu alla valgusrikaste ja
varjulisemate alade mosaiigi, kus saaksid kõrvuti kasvada metsa- ja niidutaimed. Puisniidu
soovitav puurinde liitus on erinevate autorite andmetel 30–80%. Ühe võttega võib puurinde
liituvust vähendada kuni 4 astet. Taastamiskõlbulikke puisniite on loodusalal u 5 ha.
Puisniitude taastamine sõltub otseselt taastaja olemasolust. Taastamiseks perspektiivikaim
ala asub Luhastu hoiualal Miku maaüksusel (joonisel 13 helesinisega). Taastamist võib
maaomaniku soovil lubada 1 ha ulatuses ka Luhastu hoiualal asuval 2010. a elupaigatüüpi
vanad laialehelised segametsad inventeeritud alal. Taastamist tasub teha sügislille
kasvualadel (joonisel 13 helerohelisega), mis on veel märgatava inimmõjuga ning piirnevad
õuealadega. Taastamistööd on III prioriteetsusega, kavandatud 2016. aastasse ja
maksumusega 1000 eurot. Tööde korraldajaks on KA.
42
4.2.6 PUISNIITUDE HOOLDAMINE
Puisniidu hooldamine kujutab endast niitmist, karjatamist ning puu- ja põõsarinde hõredana
hoidmist. Niidetud hein riisutakse ja veetakse ära. Peale niitmist on lubatud karjatamine
koormusega kuni 0,5 lü/ha. Alal on hooldatud puisniite 3,2 ha (joonis 14 tumesinisega). Selle
edasise hooldamise käigus tuleb jätkuvalt tegeleda puu- ja põõsarinde mõningase
harvendamisega ning tekitada veidi suuremaid avatud laike, et anda niidutaimedele parem
võimalus alale levida. Koos uute alade taastamisega suureneb hooldatavate puisniitude
pindala. Joonisel 14 on ära toodud esmaste taastatavate alade asukohad sügislille kasvualal
(joonisel 14 helerohelisega) ning Miku maaüksusel (joonisel 14 helesinisega). Peale nende
alade taastamist tuleb sealgi tegeleda pideva hooldamisega. Hooldada tuleb igal aastal. Kui
see pole võimalik, siis vähemalt üle aasta. Tegevus on I ja taastatud aladel II prioriteetsusega
ning makusmusega kokku u 9500 eurot. Hooldamist korraldab KA.
JOONIS 13. Taastatavad puisniidud
43
JOONIS 14. Puisniiduna hooldatavad alad
4.2.7 PUISKARJAMAADE HOOLDAMINE
Loodusalal on 1,4 ha hobustega karjatatud puiskarjamaad (vt joonist 15). Alal on perspektiivi
ning seda tuleb edasi hooldada koormusega 0,5–0,8 lü/ha. Samuti tuleb alale kasuks
mõningane puu- ja põõsarinde harvendamine. Võimalusel tuleb hooldatava ala pinda
laiendada nn 0-alade arvel. Hooldamise prioriteetsus on II, maksumus kokku u 2600 eurot ja korraldajaks KA.
44
JOONIS 15. Puiskarjamaa hooldamine
4.2.8 MINERAALIDERIKKA ALLIKASOO TAASTAMINE
Allikasoo taastamise eesmärgiks on peatada Kukka maastikukaitseala peamiseks
kaitseeesmärgiks oleva avatud allikasoo metsastumine ja võsastumine. Kõige tugevam on
metsastumisprotsess soo edela- ja keskosas, kus kohati on ala põhikaardil metsamaaks
määratud. Tegelikult on ka soo keskosas taastamisele määratud alad veerežiimi ja üldilme
poolest sarnased Kukka soo edelapoolse metsastunud madalsooga ning vajavad taastamist.
Ala metsastumine mõjutab negatiivselt soo veerežiimi ning mõjub hävitavalt soo liigirikkusele.
Allikasoo taastamise käigus tuleb soost välja raiuda männid, reguleerida põõsarinde liitust ja
pidurdada sooservade metsastumist, raiudes ära servaaladele kasvama hakanud nooremad
männid ja kased. Alles võib jätta grupiliselt kadakaid ja üksikud dekoratiivsed vanad männid
ja kased (mitte üle 15tk/ha). Erilist tähelepanu tuleb pöörata soohiilaka võimalikele
kasvukohtadele. Raiutud võsa ja puit tuleb alalt välja vedada, osa metsamaterjalist võib
kasutada kuivenduskraavide sulgemiseks (vt KKK 4.2.9). Kuna Kukka soo lääneosa on kiiresti
võsastuv ja metsastuv, tuleb tööd teostada kaitsekorraldusperioodi alguses (2016. a).
Taastatava ala pindala on u 42 ha (joonis 16), taastamistööde prioriteetsus on II, maksumus 17 000 eurot ja korraldaja RMK.
45
JOONIS 16. Taastamist vajav mineraaliderikas allikasoo
4.2.9 KUIVENDUSSÜSTEEMIDE SULGEMINE JA VÄLJAVOOLUDE PIIRAMINE
Kukka soo veerežiimi mõjutavad negatiivselt kaks kraavi: piki soo lääneosa lõunast põhja suunduv
kraav ning soo kaguserva väljuv kraav (joonis 17). Kraavid on suurvee ajal veerohked ning
viivad soost välja hulgaliselt vett. Kuivendussüsteemid mõjuvad Kukka soole negatiivselt, sest
nad häirivad soo looduslikku veerežiimi, soodustavad ala metsastumist ja sellega seoses
vähendavad rohttaimestiku liigirikkust. Kuna praktikas on saadud vastuolulisi tulemusi
mineraaliderikaste allikasoode veerežiimi taastamisel ning tulemused võivad olla
ettearvamatud või soovitust tunduvalt erineda, ei ole otstarbekas sulgeda
kuivendussüsteeme ühe korraga ja kogu alal. Kuivenduskraavide sulgemist tuleb alustada
Kukka soo lõunapoolsest osast, kus on tegemist mineraaliderikka liigirikka madalsooga, mis
on tugevalt metsastunud. Selles soo osas on kraavid ka kõige rohkem degradeerunud ning
toimivad põhiliselt suurvee ajal. Kraavid tuleb kolmes ettenäidatud punktis maapinna
kõrguseni sulgeda ning teha metsa ja põõsastiku raie kraavi mõjualal (vt KKK 4.2.8). See
pikendab kevadel suurvee äravoolu soost ning koos metsa poolt põhjustatud transpiratsiooni
vähenemisega toimub piisav veerežiimi muutus, et pidurdada metsastumist ning halvendada
puittaimede kasvutingimusi. Peale metsa eemaldamist ja kraaviosa sulgemist tuleb järgneval
5 aastal teostada taimestiku seiret prooviruutudel (vt KKK 4.1.3), et teha kindlaks, kas
muutused toimuvad ning kas need toimuvad soovitud liigirikkuse suurenemise suunas.
46
Negatiivsete muutuste toimumise korral (dominantliikide vohamine, liigirikkuse vähenemine jne) on sellisel juhul võimalik varasemat olukorda taastada.
Kuivendussüsteemide väljavoolu täielik sulgemine kaitseala piiril võib põhjustada liiga järske
hüdroloogiliste tingimuste muutusi soos. Selle asemel tuleb kiirendada kuivendussüsteemide
looduslikku hääbumist osaliste takistuste paigaldamisega (suured kivid, palgijupid vms)
kaitseala piirile, et piirata kuivendussüsteemide läbilaskevõimet ja aeglustada voolukiirust
kuivenduskraavides. Terevus on II prioriteetsusega, toimub 2016. a, maksab u 4000 eurot ja
seda korraldab KA.
JOONIS 17. Kuivendussüsteemide ja kraavide sulgemiskohtade skeem
JOONIS 18. Hooldamis-taastamistegevuste kaart
Ortofoto: Maa - amet 2010
49
4.3 TÄHISED JA ÜKSIKOBJEKTIDE TARISTU
4.3.1 KAITSE- JA HOIUALA MÄRGISTUSE PAIGALDAMINE JA UUENDAMINE
Kaitseala tähised on Kukka maastikukaitsealal enamuses välispiiri nurkades olemas. Luhastu
hoiuala välispiirile paigaldas RMK 2012. a 10 keskmise suurusega tähist. Kukka MKA
tähistamisel on kasutatud valdavalt keskmise suurusega plekktahvliga tähiseid puitalusel.
Põhjapiiril asub ka paar väikest tähist. Kaitsekorralduskava koostamise ajal olid välispiiri
tähised suhteliselt heas seisukorras, kuid vajavad enne kaitsekorraldusperioodi lõppu
väljavahetamist. Kaitseala ja hoiuala vahel on olemas ainult 2 tähist, teistes nurgapunktides
tähised puuduvad või on vales kohas. Täpsem tähiste asukoht ja seisund on kirjeldatud
kaitsekorralduskavaga kaasas oleval tähiste kaardikihil. 2015. a tuleb tellida ja paigaldada
puuduvad Kukka kaitseala keskmise suurusega tähised (8 tk) ning asendada 2–4 tähist.
Perioodi teisel poolel (2020. a) vajavad väljavahetamist ka olemasolevad Kukka kaitseala
tähised (2–4 keskmise suurusega ja 2 väikest tähist). Väikesed tähised tuleb asendada
keskmise suurusega tähistega. Koos kaitseala tähiste asendamisega on ilmselt mõttekas
asendada ka kaitseala edelapiiril asuva kaitstava looduse üksikobjekti Teomeeste leivalaua tähis. Tegevus on II prioriteetsusega, maksumus u 1200 eurot ja seda korraldab RMK.
4.3.2 KUKEMÄE SILMAALLIKA RAKISE UUENDAMINE
Kaitsekorralduskava koostamise ajal oli Kukemäe Silmaallika ümber puukast, mis vajab
kaitsekorraldusperioodi jooksul uuendamist ja mille võiks asendada paekivist vm kivist
rakisega, et kaitsta allikat varise eest. Töö tuleb teostada juba üsna kaitsekorraldusperioodi
algul (2015. a). Tegevus on III prioriteetsusega, maksab 300 eurot ning selle võimalikeks korraldajateks ja teostajateks on allikat kasutavad inimesed või muud huvilised.
4.4 KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1 LUHASTU HOIUALA VÄLISPIIRI MUUTMISEKS EKSPERTIISI KOOSTAMINE
Kaitsekorralduskava koostaja tegi ettepaneku arvata Luhastu hoiualast välja valdavalt Pihla
kinnistule jääv niiduosa (joonis 19), kuna tegemist ei ole elupaigatüübile vastava kooslusega.
Hoiualast väljaulatuva siilu, millel ei ole elupaigatüübile vastavat kooslust, kaitse all hoidmine
ei ole põhjendatud, samuti ei ole põhjust seada sel alal maaomanikule kaitsekorrast
tulenevaid piiranguid oma maa kasutamisel. Hoiuala välispiiri muutmiseks ekspertiisi
koostamise ja vastavalt eksperdihinnangu tulemusele võimaliku hoiualade määruse Hiiu
maakonnas eelnõu koostamise ja selle edasise menetlemise korraldajaks on KA. Tegevus on
III prioriteetsusega ja kavandatud aastasse 2017. (Vt ka lisa 4.)
50
JOONIS 19. Piirimuudatuse ettepanek
4.4.2 PALADE VANATEE RAHNUDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS EKSPERTIISI KOOSTAMINE
Kaitsekorralduskava koostaja tegi ettepaneku võtta looduse üksikobjektidena riikliku kaitse
alla mõlemad Palade vanatee rahnud kui märkimisväärsed ürglooduse ja pärandkultuuri
objektid. Mõlemad kivirahnud asuvad hoiualal Pärdi maaüksusel (katastritunnus
63901:001:2310) vana Palade–Kukka tee ääres. Üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
eksperdihinnangu koostamise ning Hiiua maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla
võtmise määruse eelnõu koostamise ja selle menetlemise korraldajaks on KA. Tegevus on III
prioriteetsusega ja kavandatud aastasse 2017. (Vt ka lisa 4.)
4.4.3 KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE JÄRGMISEKS PERIOODIKS
2023. aastal tuleb koostada uus kaitsekorralduskava järgmiseks perioodiks (2024– 2033).
Selle käigus tuleb anda hinnang ka käesoleva kava edukusele (KKK 5). Uue
kaitsekorralduskava koostamine on I prioriteedi tegevus hinnangulise maksumusega 6000 eurot ja seda korraldab KA.
51
4.5 MUU
Välitööde käigus kaardistati kaks kohta, kuhu oli varasemal või hilisemal ajal prügi maha
pandud. Tegemist ei ole ulatusliku prügistamisega, vaid u 1–2 prügikotitäiega mõlema punkti
kohta. Sellele vaatamata tuleb prügi alalt ära koristada. Prügistatud kohad on märgitud
kaardikihile ja joonisele 20. Üks prügistatud kohta asub Pärdi maaüksusel (katastritunnus
63901:001:2310), elupaigatüübil vanad loodusmetsad (*9010) ja teine JRO-l Kokla talu elamust u 200 m kagus, elupaigatüübil alikad ja allikasood (7160).
Prügi koristamise korraldab maaomanik või –haldaja ning töö tuleb läbi viia nii kiiresti kui
võimalik (2014. a). Tegevus on III prioriteedi tegevus ja maksumusega hinnanguliselt 300
eurot.
JOONIS 20. Prügi asukohad
4.6 EELARVE
Eelarvetabelisse (tabelisse 4) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on
täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Summad on
toodud 100 euro täpsusega, kusjuures „x“-ga on märgitud tegevused, mis ei toimu kaitstava
ala põhiselt (riiklik seire) ja mille maksumust konkreetse ala kohta on seetõttu raske hinnata,
52
või on korraldaja n-ö jooksvaks tööülesandeks ega kuulu eraldi (projektipõhiselt) rahastamisele.
Tabelis 4 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine
planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri
kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Käesoleva kaitsekorralduskava eelarve on ligi 70 000 eurot.
TABEL 4. Kaitsekorralduskava eelarve
Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja
Prioriteet 2014
2015
2016
2017
S
2018
adades
2019
euro
2020
des
2021
2022
2023
Maksumus
kokku
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Kaitstavate taimeliikide inventuur Inventuur KA II 60 60
4.1.2 Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire Riiklik seire KA II x x 0
4.1.2 Ohustatud putukate ja kuklaste seire Riiklik seire KA II x x 0
4.1.3 Seire kuivendussüsteemide sulgemise mõju kohta Kukka
soo taimestikule Tulemusseire KA II 10 7 7 7 7 7 45
4.1.4 Sooelupaikade piiride ja pindala täpsustamine Inventuur KA II 15 15
4.1.5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine Tulemusseire KA I x 0
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2.1 Kaitstava taimeliigi kasvukoha taastamine Liigi elupaiga taastamistöö RMK II 10 7 17
4.2.1 Kaitstava taimeliigi kasvukoha taastamine Liigi elupaiga taastamistöö RMK III 10 10
4.2.2 Looniidu taastamine Koosluse taastamistöö KA II 5 4 9
4.2.3 Looniitude hooldamine Koosluse hooldustöö KA I 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 30
4.2.3 Looniidu hooldamine Koosluse hooldustöö KA II 2 2 2 2 2 2 2 2 16
4.2.4 Aruniitude hooldamine (6210) Koosluse hooldustöö KA II 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 30
4.2.4 Aruniitude hooldamine (6270) Koosluse hooldustöö KA II 4 4 4 4 4 5 5 5 5 5 45
4.2.5 Puisniitude taastamine Koosluse taastamistöö KA III 10 10
4.2.6 Puisniitude hooldamine Koosluse hooldustöö KA I 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 60
4.2.6 Taastatud puisniitude hooldamine Koosluse hooldustöö KA II 5 5 5 5 5 5 5 35
4.2.7 Puiskarjamaa hooldamine Koosluse hooldustöö KA II 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 26
4.2.8 Mineraaliderikka allikasoo taastamine Koosluse taastamistöö RMK II 170 170
4.2.9 Kuivendussüsteemide sulgemine ja läbivoolude
ahendamine Muu taristu likvideerimine KA II 40 40
Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1 Kaitse- ja hoiuala märgistuse paigaldamine ja
uuendamine Kaitsealuste objektide tähistamine RMK II 7 5 12
4.3.2 Kukemäe Silmaallika rakise uuendamine Radade, külastuskeskuste ja
puhkekohtade rajamine Huvilised III 3 3
Kavad, eeskirjad
4.4.1 Luhastu hoiuala välispiiri muutmiseks ekspertiisi
koostamine Kaitsekorra muutmine KA III x 0
4.4.2 Palade vanatee rahnude kaitse alla võtmiseks ekspertiisi
koostamine Kaitsekorra muutmine KA III x 0
49
Peatükk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja
Prioriteet 2014
2015
2016
2017
S
2018
adades
2019
euro
2020
des
2021
2022
2023
Maksumus
kokku
4.4.3 Kaitsekorralduskava koostamine järgmiseks perioodiks Tegevuskava KA I 60
60
Muu
4.5 Prügi koristamine Muu Huvilised III 3 3
Kokku: 26 90 260 42 33 36 54 34 27 94 696
50
55
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks tuleb dokumenteerida kõik perioodil läbi
viidud ning käsil olevad kaitsekorralduslikud ning looduskaitsealased tegevused.
Kaitsekorralduskavas kavandatud ning reaalselt läbiviidud tegevuste võrdlemise ja
tulemuste analüüsimise käigus saab hinnata kaitsekorralduskava täitmise tulemuslikkust nii perioodi lõpul kui keskpaigas.
Koosluste ja elupaikade seisundit hinnatakse nende säilimiseks vajaliku kaitsekorra tagamise
ning nende elupaikade looduskaitselise seisundi määratlemise läbi (vastavalt looduskaitseseaduses esitatud definitsioonile).
Metsaelupaigatüüpide puhul on olulisimaks tulemuslikkuse kriteeriumiks see, et oleks
rakendatud metsamajanduse mõjusid vältiv kaitsekord looduslikes metsakooslustes ning metsaelupaikade pindala on säilinud KKK koostamise aegsel tasemel.
Poollooduslike koosluste eduka kaitse hindamise kriteeriumiks on poollooduslike alade
pindala ning pideva hoolduse säilimine, samuti liigirikkuse säilimine ja suurenemine hooldataval alal.
Madalsoode kaitse edukust hinnatakse rikkumata veerežiimi ning avatud soo pindala järgi. Mineraaliderikkas allikasoos on oluliseks indikaatoriks ka liigirikkuse säilimine.
Liikide ja nende elupaikade olukorda hinnatakse nende arvukuse ja elupaiga seisundi järgi.
Kaitsekorraldust loetakse edukaks, kui registreeritud ja teadaolevate kaitstavate liikide
arvukus ja leiukohtade arv on püsinud vähemalt samal tasemel ning kui varasemalt esinenud
haruldased liigid on loodusalalt uuesti leitud. Tervel real liikidel võib nende arvukuse ja
asurkonna seisundi hindamine nende harulduse ning bioloogia eripärade tõttu olla
raskendatud ja seetõttu on neil juhtudel põhimõtteliselt võimalik kaitsetegevuse
resultatiivust hinnata kaudselt – läbi nende liikide soovitava arvukuse jaoks piisava
elupaikade pindala ja sobiva kaitsekorra tagamise. Kuna liigikaitse sisuline eesmärk on liikide
ja nende populatsioonide soodne looduskaitseline seisund, mitte pelgalt nende elupaikade
formaalne kaitse, siis tuleb elupaikade kaitset kriteeriumina kasutada üksnes juhul, kui
täpsemaid andmeid pole võimalik koguda. Eelistatumaks hindamiskriteeriumiks tuleb
lugeda siiski liigiseire ja vaatluste tulemusi.
Kaitsekorraldust saab nimetada edukaks, kui elupaigatüüpide pindala ja esinduslikkus on
säilinud kaitsekorralduskava koostamise aegsel tasemel ning kaitsealuste liikide arv alal on
säilinud.
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud näitajad on olulisemate väärtuste
kaupa toodud tabelis 5.
TABEL 5. Kaitse korraldamise tulemuslikkuse hindamine
Jrk Väärtus Indikaator Lävend Soovitud tulemus Selgitus
1. soohiilakas sobivate kasvukohtade pindala
(vajab täpsustamist) 16 ha 20 ha inventuuri ja seireandmed ning dokumenteeritud
vaatlused
isendite arv 40 is 40 is veerežiim on rikkumata ja kasvukohad on lagedad;
ortofoto kasvukoha seisund soodne soodne
2. II kategooria
kaitsealused
taimeliigid
kasvukohtade pindala (vajab
täpsustamist) 58 ha (andmed osaliselt vananenud) 58 ha taimeinventuur, riiklik seire
liikide arv kaitsealal 5 tk 5 tk
kasvukohtade seisund soodne soodne
3. III kategooria
kaitsealused
taimeliigid
liikide arv loodusalal 13 tk 13 tk taimeinventuur, riiklik seire
4. aruniidud, looniidud (6210, 6270, 6280)
hooldatava ala pindala looniidud 1,5 ha; aruniidud lubjavaesel
mullal 3,2 ha; kuivad niidud lubjarikkal
mullal 2,5 ha
looniidud 2,7 ha; aruniidud lubjavaesel mullal 3
ha; kuivad niidud lubjarikkal mullal 2 ha elupaigatüüpide seisundi hindamine, ortofoto
hooldatava ala esinduslikkus looniitudel B, aruniitudel C vähemalt C
5. puisniidud (6530) hooldatava ala pindala 4 ha 4 ha elupaigatüüpide seisundi hindamine, ortofoto
hooldatava ala esinduslikkus B B
puisniiduks taastatav ala 0 ha 4 ha
6. allikad ja
allikasood (7160) pindala 57 ha vähemalt 57 ha ortofoto
esinduslikkus B B
7. nõrglubjaallikad
(7220) esinduslikkus A esinduslikkus on A, allikad on veerohked ja vesi
puhas kohtvaatlus
seisund looduslik veerežiim veerežiim on rikkumata, uusi kuivenduskraave ei ole rajatud, olemasolevaid ei
ole hooldatud
8. Metsaelupaigad (9010, 9020, 9050, 9080)
pindala 19 ha metsamajandusest puutumatuna säilinud
vähemalt 43 ha kohtvaatlus, ortofoto
esinduslikkus C vähemalt C
57
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
1. Eesti Punane Raamat. (1998). Allikas http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est
2. Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2008. a koondaruanne. (2008).
Tartu. Allikas: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/aruanded/9105_seire%20koondaruanne%20
2008.doc?
3. Eesti taimede määraja. (2010). Tartu: EMÜ.
4. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, 615 (Vabariigi valitsus
05. 08 2004. a.). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002
5. Hallik, O. (1957). Magevee lubjalasundid Eesti NSV-s ja nende kasutamine.
6. Helm, A. (2010). Üliharuldased taimekooslused on Eestis hävimas.
7. Helm, A. (2011). Eesti loopealsed ja kadastikud.
8. Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas, 233 (Vabariigi valitsus 08. 09 2005. a.). Allikas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13292999
9. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine, 60 (Vabariigi valitsus 20. 10 2009. a.). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13228916
10. Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri (1998). Allikas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13127851.
11. Kukka-Luhastu loodusala Natura standardandmebaas. (2011). Allikas: http://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040128
12. Kull, T., & Tuulik, T. (2002). Kodumaa käpalised. Tallinn.
13. Looduskaitseseadus. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013
14. Maa-ameti mullakaart. (2001). Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
15. Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.
16. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn.
17. Palo, A. (2010). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
18. PKÜ. (2011). Juhend Loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi
hindamiseks. Tartu.
19. Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord, määrus nr 211 (Vabariigi valitsus 30. 08 2007. a.). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13275996
20. Tali, K. (2010). Soohiilaka (Liparis loeselii(L.)Rich) kaitse tegevuskava 2012-2016.
21. Tuulik, T. (1998). Hiiumaa orhideed. Kärdla: PirruJaak.
58
22. Valk, U. (1988). Eesti sood.
LISAD
1. Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri
2. Kukka maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu (2010. a)
3. Väljavõtted Luhastu hoiuala moodustamise määrusest ja looduskaitseseadusest
4. Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekud
5. Väärtuste koondtabel
6. Tähiste ja taristu paiknemise skeem
7. Avalikustamise materjalid
8. Fotod
59
Lisa 1
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli
1998. a määrusega nr 89
Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Kukka maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud Hiiumaal asuva allikalise madalsoo
ja selle bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kukka maastikukaitseala
välispiiri kirjeldusega.
3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.
4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud
1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti
1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEALA KAITSEKORD
6. Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning jahti pidada kogu kaitsealal.
Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28,
355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate
loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad
on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud, v.a maaomanikul omal maal.
8. Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte
ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, välja arvatud teaduslikel
välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud
põllumajandus- ja metsatöödel.
9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;
3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
5) rajada metsakultuure;
60
6) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese).
10. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud järgmine koosluste ja liikide
säilimiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus: 1) olemasolevate teede, jalgradade ja
kraavide hooldustööd;
2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) raietööd vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse
osas;
5) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine
kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.
11. Poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks
on kohustuslik järgmine tegevus: niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud
juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala
valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud
keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa
väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise
vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni
ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab
motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kuni kümne päeva jooksul
pärast taotluse saamist.
13. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse;
bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning veekaitse).
14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev
kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.
15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja
kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise
tagamiseks.
III. LÕPPSÄTTED
16. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kes
oma pädevuse piires on õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.
17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal-
või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud
isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
61
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli
1998. a määrusega nr 89
Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Kukka maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Palade - Kõlunõmme
tee ning talude Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüür (110) vahelise piiri lõikumispunktist piki
Palade - Kõlunõmme tee teemaa edelaserva kagu suunas kuni Uue Tuuliku (A350) talu maa
kirdenurgani, sealt piki talude Uue Tuuliku (A350) ja Uue Tuuliku (A351) maa põhjapiiri kuni
Uue Tuuliku (A351) talu maa loodenurgani ja mööda nimetatud talu maa läänepiiri kuni talu
181 maa kirdenurgani ning edasi mööda mõttelist sirgjoont kirde suunas Palade - Kõlunõmme
teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa edelaserva kuni kirde-edelasuunalise
elektriliini trassini, piki liinitrassi loodeserva edela suunas kuni elektriliinide ristumiskohani
talu Partsi (A9) maal. Edasi kulgeb piir mööda liinitrassi kirdeserva loode suunas kuni
ristumiseni Kokla (A359) talu lahusmaatüki läänepiiriga. Piir jätkub põhja suunas mööda
nimetatud lahusmaatüki läänepiiri ning selle lahusmaatüki loodenurka ja Uunga (A360) talu
maa edelanurka ühendavat mõttelist sirgjoont, edasi Uunga (A360) talu maa lõuna-, ida- ja
põhjapiiri kuni nimetatud talu maa loodenurgani. Piir jätkub põhja suunas piki Laasi (170) talu
lahusmaatüki lääne- ja põhjapiiri kuni Andrus Aru (122) talu maa lõunapiirini ning mööda
seda ida suunas kuni pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda pinnasteed põhja suunas kuni
Andrus Aru (122) talu maa põhjapiirini ja ida suunas piki nimetatud talu maa ja Andruse
(A372) talu maa lahustüki põhjapiiri kuni viimati nimetatud lahusmaatüki kirdenurgani. Edasi
kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont kagu suunas läbi Pärt Laudi (116), Sülluste (A346) ja
Mihkel Sülluste (115) talude maa kuni Siimu Tüüri (110) talu maa läänenurgani. Piir jätkub
kirde suunas piki Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüüri (110) talude maa vahelist piiri kuni
Palade - Kõlunõmme teeni.
Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud
1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938.
aasta skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Lisa 2
VABARIIGI VALITSUS
M Ä Ä R U S
EELNÕU
Tallinn, Toompea 2010 nr
Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
62
§ 1. Kukka maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kukka maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) allikalist madalsood ja selle elustiku mitmekesisust;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need
elupaigatüübid on: allikad ja allikasood (7160)3, nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*);
3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune
liik, ja tema kasvukohti. See liik on soo-hiilakas (Liparis loeselii);
4) II kategooria kaitsealuseid liike, nagu ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kärbesõis (Ophrys
insectifera), ja III kategooria kaitsealuseid liike, nagu harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea),
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja harilik
ungrukold (Huperzia selago), ning nende elupaiku; 5) Palade Silmaallikat (Kukemäe allikat).
(2) Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kukka
sihtkaitsevööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid selles määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme, Palade ja Partsi külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti
kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud
arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud hooldus- või teadustööde käigus kaitseala valitseja
nõusolekul või maaomanikul omal maal.
(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine vaid järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, käesoleva kaitseeeskirjaga
lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi taastamiseks;
63
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd; 4) elektripaigaldise kaitsevööndi
hooldustööd.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks
ning olemasolevate rajatiste hooldustööd;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-
erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 7. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. aasta määruses nr 89 «Kukka maastikukaitseala moodustamine,
kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1998, 39, 602; 2009, 7, 48) tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse «Kukka maastikukaitseala moodustamine» 2)
määruse punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
64
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kukka maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 29.04.1998. a määrusega nr 89
«Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine».
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 142 jääb kaitseala Kukka-Luhastu
loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Määruse seletuskirjaga saab
tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10
000) alusel, kasutades kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuli 2010.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris
(www.register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Andrus Ansip
Peaminister Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär Lisa 3
Väljavõtted Luhastu hoiuala moodustamise määrusest ja looduskaitseseadusest
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010 Redaktsiooni
kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas Vastu võetud 08.09.2005 nr 233 RT I 2005, 51, 401 jõustumine
01.10.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes
«Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Hiiu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Hiiu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
6) Luhastu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal esinevate kuivade niitude (6210,* – orhideede oluliste
65
kasvualade), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
Looduskaitseseadus
Vastu võetud 21.04.2004 RT
I 2004, 38, 258 jõustumine
10.05.2004
LOODUSKAITSEADUS
3. peatükk KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja
muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti
kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud
tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
5. peatükk HOIUALAD
66
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa
seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala
kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on
hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
[RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
Lisa 4
Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekud
1. Kaitsekorralduskava koostaja (OÜ Metsaruum) teeb ettepaneku arvata Luhastu
hoiualast välja valdavalt Pihla kinnistule jääv niiduosa (vt joonis 19), kuna tegemist ei
ole elupaigatüübile vastava kooslusega. Hoiualast väljaulatuva siilu, millel ei ole
elupaigatüübile vastavat kooslust, kaitse all hoidmine ei ole põhjendatud, samuti ei
ole põhjust seada sel alal maaomanikule kaitsekorrast tulenevaid piiranguid oma maa
kasutamisel.
2. Kaitsekorralduskava koostaja (OÜ Metsaruum) teeb, tuginedes 2010. a
metsaelupaikade loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuurile ning oma
kogemustele metsade väärtuste säilitamise ja suurendamise osas, ettepaneku
täiendada Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja, lubades
koosluse kujundamisel vastavalt kaitse-eesmärgile metsaelupaigatüüpideks mitte
kvalifitseerunud esimese põlvkonna metsades mõõdukat valik- ja sanitaarraiet.
Metsakoosluste kujundamise käigus tuleb jätta koristamata suuremõõduline
lamapuit ning jämedad surnud (d>24cm) puud.
Loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavates metsaelupaikades ei ole koosluse
kujundamine vajalik ning kõik metsamajanduslikud tegevused peavad seal olema
keelatud.
67
3. Võtta looduse üksikobjektidena riikliku kaitse alla mõlemad Palade vanatee rahnud
kui märkimisväärsed ürglooduse ja pärandkultuuri objektid.
68
Lisa 5
TABEL 6. Väärtuste koondtabel Jrk Peatükk Väärtus Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Elustik
1. 2.1.1 soohiilakas (Liparis
loeselii) liigile sobilikke kasvualasid on säilinud 60
ha, isendite arv 40 võsastumine võsaraie sobiliike kasvualasid 20 ha, isendite arv 40
soode kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
2. 2.1.2 kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida)
sobiliike kasvualasid vähemalt 4,3 ha,
stabiilne arvukus vähemalt 30 isendit metsade raie metsa loodusliku arengu tagamine sobiliike kasvualasid vähemalt
4,3 ha; isendite arv 30 kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
3. 2.1.3 kärbesõis (Ophrys
insectifera) 48 ha sobilikke kasvualasid niitude ja avamaastike võsastumine sooalal võsaraie, metsa pealetungi pidurdamine 35 ha sobilikke kasvualasid
soode kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
4. 2.1.4 ainuleheline sookäpp e
soovalk (Malaxis
monophyllos)
säilinud on 2 kasvukohta metsade raie metsa loodusliku arengu tagamine säilinud on 2 kasvukohta
kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
5. 2.1.5 täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata
subsp. Cruenta)
liik on alal säilinud niitude, soode jt avamaastike
võsastumine võsa raie liigi kasvukohtadel liik on alal säilinud
(noppimine) (üldine loodusharidusliku taseme tõstmine)
kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
6. 2.1.6 kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata)
sobivate kasvukohtade säilitamine 64 ha avamaastike kinni kasvamine võsa raiumine sobivate kasvukohtade säilitamine 64 ha
kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
(noppimine) (üldine loodusharidusliku taseme tõstmine)
metssead metssigade arvukuse reguleerimine kaitsealal ja selle
ümbruses
7. 2.1.7 harilik ungrukold
(Huperzia selago) 1 kasvukoht on säilinud, liik on säilinud metsamajanduslik tegevus metsa loodusliku arengu tagamine 1 kasvukoht on säilinud, liik on säilinud
8. 2.1.8 soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
20 ha liigile sobilikke kasvualasid on
säilinud, liiki esineb hajusalt, kohati ohtralt võsastumine võsa raie liigi kasvukohtadel 20 ha liigile sobilikke kasvualasid on
säilinud, liiki esineb hajusalt, kohati ohtralt kuivendus jätta kuivendussüsteemid hooldamata
69
Jrk Peatükk Väärtus Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
9. 2.1.9 harilik käoraamat
(Gymnadenia
conopsea)
liik on säilinud metssead metssigade arvukuse reguleerimine loodusalal ja selle
ümbruses liik on säilinud
võsastumine niitmine, karjatamine, võsa raiumine
(noppimine) (üldine loodusharidusliku taseme tõstmine)
10. 2.1.10 teised kaitstavad
taimeliigid lisaks kaitse-eesmärkideks olevatele
liikidele esineb alal ka mitmeid teisi
kaitsealuseid taimeliike ja neile sobivaid
kasvualasid
metssead metssigade arvukuse reguleerimine kaitsealal ja selle
ümbruses lisaks kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele
esineb alal ka mitmeid teisi kaitsealuseid
taimeliike ja neile sobivaid kasvualasid võsastumine niitmine, karjatamine, võsa raiumine
(noppimine) (üldine loodusharidusliku taseme tõstmine)
Kooslused
11. 2.2.1 kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede
kasvualad — 6210)
alal esineb vähemalt 2,5 ha
esinduslikkusega B elupaikasid ning 1,0
ha esinduslikkusega C elupaikasid
võsastumine niitmine, karjatamine, võsa raiumine vähemalt 2,5 ha esinduslikkusega C
12. 2.2.2 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270)
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) võsastumne niitmine, karjatamine, võsa raiumine vähemalt 3,2 ha esinduslikkusega C
(kultuuristamine, väetamine) (teavitus, üldine loodusharidusliku taseme
tõstmine)
(maakasutuse muutus) (teavitus, järelevalve)
13. 2.2.3 lood (alvarid – *6280) vähemalt 2,7 ha looniite esinduslikkusega C looniitude kinnikasvamine karjatamine koormusega 0,2-0,7 loomühikut/ha, võsaraie
ala hooldamine niitmise, niitmisjärgse karjatamise ja puurinde liituse reguleerimise abil
1,5 ha looniitu esinduslikkusega B ning 1,2 ha
taastatud looniitu esindulikkusega C
14. 2.2.4 puisniidud (*6530) puisniite on säilinud soodsas seisundis 5 ha esinduslikkusega B ning vähemalt 3 ha esinduslikkusega C
metsastumine, hooldamise
puudumine, ebapidev hooldamine
või hooldamisel niitmise asemel
üksnes karjatamise rakendamine
hooldatud puisniite (4 ha) esinduslikkusega B
ning puisniiduks taastatavaid alasid 4 ha
15. 2.2.5 Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160)
elupaigatüüp on säilinud soodsas seisundis 58 ha esinduslikkusega B
kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet olemasolevate allikasoode pindala on 57 ha ja esinduslikkus B
metsastumine võsa- ja metsaraie
kõrgest külastatavusest tingitud
tallamine vajadusel piirata külastuskoormust
70
(reostus) (teavitus, järelevalve)
Jrk Peatükk Väärtus Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
16. 2.2.6 nõrglubja-allikad
(*7220) allikad on säilinud soodsas seisundis,
veerežiim on rikkumata, avatud sooalade
võsastumine ja metsaraied ei ole avaldanud
mõju allikate toitumisaladele
veerežiimi muutus alal või selle
ümbruses piirata kuivendussüsteemide läbilaskevõimet, jätta kuivendussüsteemid hooldamata
allikate täpsustatud olemasolu ja asukoht,
veerežiim on rikkumata, avatud sooalade
võsastumine ja metsaraied ei ole avaldanud
mõju allikate toitumisaladele (reostus) (teavitus, järelevalve)
17. 2.2.7 liigirikkad madalsood
(7230) elupaigatüübi pindala on 3,2 ha ja selle
esinduslikkus on vähemalt B võsastumine võsa raiumine ja vajadusel niitmine või karjatamine elupaigatüübist 2,3 ha on säilinud
esinduslikkusega B ja 0,9 ha esinduslikkusega C kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
18. 2.2.8 vanad loodusmetsad
(*9010) mõlemad olemasolevad elupaigad (1,8 ha)
on säilinud ja elupaigatüübi esinduslikkus
on vähemalt C
metsamajanduslik tegevus, raied metsa loodusliku arengu tagamine mõlemad elupaigad (1,8 ha) on säilinud ja
elupaigatüübi esinduslikkus on vähemalt C kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata
19. 2.2.9 vanad laialehelised
metsad (*9020) elupaigatüübi pindala on 14,9 ha ja selle
esinduslikkus on vähemalt C metsamajanduslik tegevus, raied metsa loodusliku arengu tagamine elupaigatüübi pindala on 14,9 ha ja selle
esinduslikkus on vähemalt C laialeheliste puuliikide osakaalu
vähenemine puistu koosseisus
looduslike protsesside tagajärjel
lubada raieid koosseisu reguleerimise eesmärgil
laialehiste puuliikide osakaalu tõstmiseks
20. 2.2.10 rohunditerikkad
kuusikud (9050) elupaigatüübi pindala on 3,2 ha ja selle
esinduslikkus on vähemalt C metsamajanduslik tegevus, raied metsa loodusliku arengu tagamine kaks elupaigatüübile potentsiaalselt vastavat
ala pindalaga kokku 3,2 ha kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata
21. 2.2.11 puiskarjamaad (9070) eesmärki ei seata, kuna väärtus ei ole ala kaitse-eesmärgiks
karjatamise lakkamine hooldajate leidmine eesmärki ei seata, kuna väärtus ei ole ala
kaitse-eesmärgiks metsastumine, rohukamara
hävimine karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine
22. 2.2.12 soostuvad ja
soolehtmetsad (*9080) elupaigatüübile vastavaid alasid on kokku
46 ha, sellest 26,7 ha esinduslikkusega C metsamajanduslik tegevus, raied metsa loodusliku arengu tagamine elupaigatüübile vastavaid alasid on 26,7 ha,
esinduslikkusega C, ja potentsiaalseid alasid
veel 20 ha Kuivendus jätta kuivendussüsteemid hooldamata
Maastik ja üksikobjektid
23. 2.3.1 poollooduslikud
kooslused ja
pärandmaastikud
poollooduslike koosluste pindala on
tõusnud seniselt 8,3 hektarilt 16 hektarini võsastumine niitmine, karjatamine, võsa raiumine 8,3 ha pärandkooslusi
24. 2.3.2 madalsood hääbunud kuivenduskraavidega vähemalt
58 ha suurune avatud madalsoo võsastumine võsa raie madalsoo on säilinud avatuna, veerežiim
rikkumata kuivendamine jätta kuivendussüsteemid hooldamata, piirata
kuivendussüsteemide läbilaskevõimet
25. 2.3.3 vääriselupaigana
inventeeritud alad alad on säiltanud oma väärtuse metsamajanduslik tegevus, raied metsa loodusliku arengu tagamine alad on säilitanud oma väärtuse
71
26. 2.4.1 Kukemäe Silmaallikas
(Palade allikas) allikas on säilinud kuivendus jätta kuivendussüsteemid hooldamata allikas on säilinud
toitumisalade metsastumine võsaraie Kukka soos
Jrk Peatükk Väärtus Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
27. 2.4.2 Pärdi allikad allikad on säilinud kuivendus jätta kuivendussüsteemid hooldamata allikas on säilinud
28. 2.4.3 Palade vanatee rahnud kivid on säilinud võsastumine võsa raie rahnude ümbrusest kivid on säilinud
ehitus, kasutamine riikliku kaitse alla võtmine
72
Lisa 6
JOONIS 21. Tähiste ja taristu paiknemise skeem
Lisa 7
Kukka-Luhastu loodusala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiskoosoleku
PROTOKOLL
Pühalepa vallamajas 30.03.2012
Algus kell 16.00, lõpp kell 17.50
Päevakava:
16.00 Tervituskohv
73
16.15 Kukka-Luhastu loodusala, selle kaitsekord ja kaitsekorralduskava (Andres Miller)
16.45 Kukka-Luhastu loodusalale koostatava kaitsekorralduskava tutvustus (Marje Talvis, Ahto Täpsi)
18.00 Arutelu (ettepanekud, täpsustused ja küsimused).
Juhatas: Andres Miller
Protokollis: Ahto Täpsi
Osavõtjad: vt osalejate lehte
Sissejuhatus ja tervitussõnad: Andres Miller
Kaitsekorralduskava (KKK) koostaja on OÜ Metsaruum, tellijaks Keskkonnaamet (KA) ning rahastajaks
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).
1. Andres Milleri ettekanne “Kukka-Luhastu loodusala, selle kaitsekord ja
kaitsekorralduskava”Lühiülevaade loodusalast, kaitsealast ja hoiualast, Kukka maastikukaitseala
kehtivast ja uue kaitse-eeskirja eelnõust, kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava erinevusest. Küsimus (R. Raudsepp): Millal uus kaitse-eeskiri jõustub? Vastus: Praegu asjad seisavad riigikohtu otsusest tuleneva seadusemuudatuse tõttu. Lootus on, et juba
lähikuudel kaitse-eeskirja menetlus jätkub. RR arvamus: Praegune kaitse-eeskiri ei kehti aegumise tõttu, nii et kaitset pole. Vastus: Kehtib küll, senine kaitse-eeskiri kaotab kehtivuse alles pärast uue jõustumist. RR: Hähh, mulle tuleb kohe kiri ministeeriumist, kaeban kindlasti edasi ja teil tuleb kõik ümber teha. Ettepanek: Koosolekul esitatavad materjalid saata osalejatele e-postiga.
2. Marje Talvise ettekanne “Kukka-Luhastu loodusala kaitsekorralduskava koostamine”
Ülevaade loodusväärtustest, praegusest olukorrast, seisundist, kavandatavatest tegevustest,
mõjuteguritest, kaitstavatest liikidest. Olulisim tegevus on hoida ära soo kinnikasvamine, see tagab
soodsad kasvualad ka orhideelistele. Tulevased taastamis- ja hooldamistööd sõltuvad kavandatud
inventuuridest (ELFi soode inventuur oli suhteliselt pealiskaudne ning E. Leibaku enda sõnul on
Kukkas vajalik täiendav sooinventuur). Metsad ümber soo on pigem puhvriks soole kui omaette
väärtus. Suurem osa tulevikus kavandatud kulutustest läheks soo võsast puhastamisele.
3. Arutelu
Osavõtja (RR) täpsustus: Vanasti karjatati Kukka soos loomi, kelle väljaheited rikkusid sealse vee,
mistõttu ümbruskonna kaevudes läks vesi pahaks. Seetõttu kaevati allikate juurest kraav mereni, et
reovesi ära juhtida. See toimus 19. sajandil. Loomi karjatati aastani 1960. Selle ajani oli soo lage. Küsimus (AM): Mida teha Silmaallikaga? Ettepanek (H. Laud): Võiks ristpalkidest rakke teha, vanasti oli olnud. Praeguse tegi kunagi looduskaitse, ma
olen seda parandanud. Küsimus (RR): Mis saab metsaga? Miks omanikul maja taga mets mädaneb, aga omanik võtta ei tohi? Osavõtja (RR) täpsustus: Lennukilt toimunud hoolimatu väetamine mõjutas soo kinni kasvamist.
Loomi karjatati veel enne Teist maailmasõda ja samuti kuuekümnendatel aastatel. Väetamine toimus
kolhoosiaja lõpuni.
74
Ettepanek (A. Täpsi): Tsoneerida kogu Kukka MKA hooldatavaks sihtkaitsevööndiks. Kuna valdavalt
on tegemist esimese põlvkonna metsadega, võiks nooremaid metsi majandada püsimetsana (lubatud
oleksid valik- ja sanitarraie). Kunagi elupaigatüübiks rohunditerikkad kuusikud (9050) inventeeritud
metsad ei vasta tegelikult sellele elupaigatüübile ning ka ei kujune selliseks kunagi. Kauges tulevikus,
kui need elupaigatüübile mittevastavad metsad looduslikule arengule jätta, kujuneks neist ehk vanad
loodusmetsad (9010), aga mitte kuusikud (9050). Praegu elupaigatüübile vastavates
metsaelupaikades peaks igasugust majandustegevust aga vältima. RMK ettepanek: Tsoneerida nii, et eramaad jääksid majandatavasse sihtkaitsevööndisse ja jätkuvalt riigile
kuuluvad maad mittemajandatavasse sihtkaitsevööndisse. Ettepanek (AT): Piirduda ühe vööndiga, kuna ala on liiga väike, et teda eraldi tsoneerima hakata. Pealegi asuvad looduskaitseliselt väärtuslikumad metsad rohkem just eramaadel. Vallavalitsus: Kas kaitse-eeskirja saab veel muuta, et panna see hooldatav sihtkaitsevöönd sisse?
Vastus (AM): Saab, kui ministeeriumist kaitse-eeskirja eelnõu ümbervormistamiseks KAsse tagasi
tuleb. Kui nii soovitatakse, saab kaitsekorralduskavas teha kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku. KA
kaalub ettepanekut ning seda, kas ettepaneku kaitse-eeskirja eelnõusse sisseviimiseks on vaja teha
uut avalikustamist või mitte, ning toimib siis vastavalt. Küsimus (K. Sarv): Kas praegused elupaigad 9080 ja 9020 on kaasneva tüübiga puiskarjamaad (9070), et
saaks seal huviliste tekkides majandada neid alasid puiskarjamaadena? Vastus (AT): Ei, kaasnevat elupaigatüüpi ei ole määratud, kuna ei olnud mingeid karjatamise tunnuseid näha. Maaomaniku (RR) väide: Metsa ei saa majandada ja maaomanikuga ei räägita. Niikaua kui omanik pole
allkirja andnud, ei saa teda millekski kohustada. RR väljendab uuesti aastatagust soovi, et keegi KAst vaataks tema kaitsealust kuusikut ja arutleks
temaga, mida ja miks ta seal teha ei tohi või kuidas tohib. AM võtab RRi kontakttelefoni ja lubab ette
helistada, kui ta sinnakanti satub.
Otsustati: 1. AM edastab koosolekul esitatud ettekanded osalejatele e-postiga;
2. AM edastab KKK mustandi osalejatele e-postiga esimesel võimalusel;
3. täiendusettepanekud KKKsse esitatakse kuni 15. aprillini Ahto Täpsile (e-post [email protected], tel 523
4597), hiljem Andres Millerile (e-post [email protected], tel 503 6455 v 469 4299).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Miller Ahto Täpsi koosoleku juhataja protokollija
75
LISA 7
76
Soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) õisik kevadises Allikaline ala Kukka soo lõunaservas Kukka soos
Kaitseala tähis ala lõunapiiril Kärbesõis (Ophrys insectifera)
77
Kukka soo põhjaosa Allikaline ala Kukka soo lõunaservas
Hooldatud puisniit Luhastu hoiualal Kännukatik (Nowellia curvifolia) mahalangenud tüvel
Õitsemist alustav sõrmkäpp (Dactylorhiza sp.) Esimese põlvkonna kuusikud Kukka MKA-l
78
Idapoolne osa Kukka soost kuulub pigem tüüpi Sookure (Grus grus) pesa Kukka soo idanurgas 7140 - siirde- ja õõtsiksood
Harilik nastik (Natrix natrix) Kukka soo äärses Hariliku valviku (Leucobryum glaucum) mättad metsas
Kukka maastikukaitsealal
Fotod: Ahto Täpsi, Marje Talvis
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) Kukka maastikukaitsealal
Küdema lahe hoiuala
ja Laidu saare looduskaitseala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/107
2
Koostaja: Merle Kuris
Töörühm: Tiia Möller, Georg Martin ja Markus Vetemaa (TÜ Eesti Mereinstituut),
Andres Kalamees ja Andrus Kuus (Eesti Ornitoloogiaühing), Piret Kiristaja ja Uudo
Timm (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus), Kadri Paomees ja Veljo Volke
(Keskkonnaamet)
Tallinn, 2009
3
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4
I KÜDEMA LAHE HOIUALA JA LAIDU SAARE LOODUSKAITSEALA
ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................................................. 4
1.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 4
1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .......................................................... 10
1.2.1 Asustus ja huvigrupid ........................................................................................... 10
1.2.2 Turism ja puhkemajandus ..................................................................................... 11
1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid ................................................................................ 12
1.2.4 Kalandus ............................................................................................................... 13
II KÜDEMA LAHE HOIUALA JA LAIDU SAARE LKA
LOODUSVÄÄRTUSED ............................................................................................... 15
2.1 MERE-ELUPAIGAD ................................................................................................ 15
2.1.1 Üldine mere-elupaikade ja põhjaelustiku mitmekesisuse kirjeldus ...................... 15
2.1.2 Kaitsekorralduslikud väärtused ............................................................................ 15
2.2 RANNIKUELUPAIGAD .......................................................................................... 19
2.3 VOOLUVEEKOGUD ............................................................................................... 21
2.4 SOOD .......................................................................................................................... 21
2.5 METSAD .................................................................................................................... 22
2.6 POOL-LOODUSLIKUD KOOSLUSED ................................................................. 22
2.7 LINNUSTIK ............................................................................................................... 25
2.7.1 Merelinnustik ........................................................................................................ 28
2.7.2 Rannikul peatuvad linnud ..................................................................................... 30
2.7.3 Laidude haudelinnustik......................................................................................... 31
2.7.4 Ranniku haudelinnustik ........................................................................................ 33
2.8 KALASTIK ................................................................................................................ 34
2.8.1 Küdema lahe looduskaitseliselt olulisemad kalaliigid .......................................... 35
2.8.1.1 Loodusdirektiivi lisades nimetatud liigid ....................................................... 35
2.8.1.2 Muud looduskaitseliselt olulised kalaliigid ................................................... 36
2.8.2 Kokkuvõte: ohutegurid ja kaitsemeetmed ............................................................ 36
2.9 TAIMESTIK .............................................................................................................. 36
III KOKKUVÕTE KAITSE-EESMÄRKIDEST, NEID MÕJUTAVATEST
TEGURITEST NING VAJALIKEST ....................................................................... 39
TEGEVUSTEST ........................................................................................................... 39
IV TEGEVUSKAVA .................................................................................................... 46
4.1 ÜLDISED VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................. 46
4.2 KÜLASTUSKORRALDUSEGA SEOTUD TEGEVUSED .................................. 46
4.3 ELUPAIKADE JA LIIKIDE KAITSEMEETMED .............................................. 47
4.4 SEIRE JA TEADUSUURINGUD ............................................................................ 47
V TEGEVUSKAVA EELARVE KOONDTABEL .................................................... 49
VI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................................................... 51
KIRJANDUS ................................................................................................................. 52
LISAD ............................................................................................................................ 53
4
SISSEJUHATUS
Kaitsekorralduskava käsitleb Küdema lahe hoiuala ja selle keskel asuvat Laidu
saare looduskaitseala, mis paiknevad Mustjala vallas, Saaremaal. Tegemist on
esmase kavaga.
Kaitsekorralduskava eesmärk on alade loodusväärtuste ja neid mõjutavate ohtude
kirjeldamine ning kaitse-eesmärgi kohaste tegevuste kavandamine aastateks 2011 -
2020.
Kava on koostatud Looduskaitseseaduse (RTI, 21.04.2004, 38, 258) alusel. Küdema
lahe hoiuala on osa Natura 2000 võrgustikust ja ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala.
Küdema lahe hoiualal esineb 20 loodusdirektiivi alusel kaitstavat elupaigatüüpi (neist
6 on loodusdirektiivi põhjal esmatähtsad) ja 3 taimeliiki. Lisaks kaitstakse hoiualal
linnudirektiivi alusel 39 liiki ranniku- ja veelinde. Küdema lahe hoiuala kaitse-
eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja ja II
lisas nimetatud liikide ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Laidu saare LKA
põhieesmärk on Laidu saarel pesitsevate ja läbirändavate veelindude, samuti saare
geoloogiliste väärtuste ja taimekoosluste kaitse.
Käesolev kaitsekorralduskava on koostatud Euroopa Liidu LIFE-Nature programmi
poolt rahastatud projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas raames, tööd on
kaasfinantseerinud Keskkonnainvesteeringute Keskus. Töös on kasutatud projekti
“Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames 2006-2008 kogutud andmeid ja
koostatud aruandeid.
I KÜDEMA LAHE HOIUALA JA LAIDU SAARE LOODUSKAITSEALA
ÜLDISELOOMUSTUS
1.1 ÜLDANDMED
Küdema lahe hoiuala asub Saaremaa loodeosas, Mustjala vallas. Ala hõlmab Ninase
ja Panga poolsaare vahel asuvat Küdema lahte ja selle kaldaid. Hoiuala pindala on
4430,6 ha, millest 463,7 ha on maismaad ja 3966,9 ha merd. Hoiuala piirid on näidatud
joonisel 1. Ala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (TLA, ingl. k IBA, kood
EE011) ning kuulub Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu- ja loodusalana
(EE0040432; EUNIS andmebaas
http://eunis.eea.europa.eu/sitesfactsheet.jsp?tab=0&idsite=EE0040432).
Küdema lahe hoiuala võeti kaitse alla 18. mail 2007. a Vabariigi Valitsuse määrusega
nr 156 [RT I 2007, 39, 276 – jõust. 8.06.2007], mille järgi ala kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste
(1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210),
püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
5
madalsoode (7210*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ja II lisas nimetatud liikide – saaremaa robirohu (Rhinanthus
oesiliensis), soohiilaka (Liparis loeselii) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), tuttpütt
(Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera),
ristpart (Tadorna tadorna), kirjuhahk (Polysticta stelleri), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel
(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), sõtkas (Bucephala clangula),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sookurg (Grus grus), hahk
(Somateria mollissima), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi
(Calidris alpina alpina), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa
totanus), heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa erythropus), kiivitaja
(Vanellus vanellus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustvaeras (Melanitta nigra),
rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo
rustica).
LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames toimunud inventuuri
käigus tehti kindlaks ka mereveega üleujutatud liivamadalate (Loodusdirektiivi I lisa
elupaigatüüp 1110) esinemine Küdema lahes. Avaldus nimetatud elupaigatüübi
lisamiseks hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on esitatud keskkonnaministeeriumile
9.10.2008.
Küdema lahe hoiuala kaitsekord on määratletud Looduskaitseseaduse 5. peatüki
“Hoiualad” sätetega. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide
oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja
kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või vastava teatise menetlemisel. Looduskaitseseaduse kohaselt peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama
hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine.
Lisaks kehtivad hoiualal Looduskaitseseaduse paragrahvist 14 tulenevad üldised
kitsendused.
6
Küdema lahe keskel asub 18,7 ha pindalaga Laidu saar, mis on kaitse all Laidu saare
looduskaitsealana, mille põhieesmärk on Laidu saarel pesitsevate ja läbirändavate
veelindude, samuti saare geoloogiliste väärtuste ja taimekoosluste kaitse. Laidu saare
LKA välispiiriks on Laidu saare rannajoon. Laidu saar kuulub Küdema linnu- ja
loodusala koosseisu.
Laidu saare LKA kaitsekord on määratud Laidu saare looduskaitseala
kaitseeeskirjaga, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega nr
178 (VV, RTI, 06.05.2004, 41, 281) ja muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48 - jõustunud 1.02.2009). Kaitse-eeskiri on toodud
kaitsekorralduskava lisas 1.
Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele sihtkaitsevööndisse.
Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare LKA kokku moodustavad Natura 2000
võrgustikku kuuluva Küdema lahe linnuala ja loodusala.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, muudetud Vabariigi Valitsuse 23.
aprilli 2009. a korraldusega nr 148 [RTL 2009, 39, 516 – jõust. 23.04.2009], lisa
1 järgi kaitstakse Küdema lahe linnualal järgmiste linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja
I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
hallhani e roohani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas
(Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kirjuhahk (Polysticta stelleri),
hahk (Somateria mollissima);
Küdema lahe loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa
liikide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110),
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad
(1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260),
kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), allikad ja
allikasood (7160); lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: jõesilm
(Lampetra fluviatilis), könttanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii)
ja saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis).
7
Joonis 1. Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala
Veekogu ranna ja kalda kasutamistingimused on järgmised:
ehituse planeerimisel veekogude kallastele arvestada ranna ja kalda veekaitse-,
piirangu- ja ehituskeelu vöönditega;
uute hoonete rajamisel veekogude ranna- ja kaldaaladele tagada pääs veekogu
kallasrajale.
Kallasraja laiuseks on: Küdema lahe ääres – 10 m; Tirtsi jõel - 4 m; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda
võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.
Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal
kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja
kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Mööda kallasrada võib vabalt ja
8
takistamatult liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada
kaldaomaniku vara. Kallasrada puudub:
sadamas; tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas; enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud
ehitisel; hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;
kalakasvatusehitisel;
hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. Mainitud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja
võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu vähemalt võrdväärsetel
tingimustel.
Mustjala külade üldplaneeringu eelnõu järgi:
reserveeritakse kõikide supelrandade juurde veeala planeeringukaardil
näidatud piirides;
reserveeritakse kõikide sadamate juurde, kus ei ole õigusaktiga määratud
sadama akvatooriumi piire, veeala planeeringukaardil näidatud piirides
sadama akvatooriumi tarbeks;
keelatakse rannaveevööndis (alates veepiirist mere poole kuni saari, laide ja
poolsaari ühendava mõttelise jooneni) vesiturbiinsõidukiga1 sõitmine.
Reserveeritud veekogude aladel tuleb kõik tegevused kooskõlastada Mustjala
Vallavalitsusega.
(Mustjala valla külade üldplaneering, eelnõu 22.02.2010).
Maastik
Küdema laht on umbes 7–9 km pikk ja 3–5 km lai ning suhteliselt liigestatud
rannajoonega, eriti lahe idaosas. Tegemist on Eesti ühe sügavama lahega, mille
sügavus ulatub keskosas üle 20 m. Lahe põhjaosas on nii ida- kui ka läänepoolne
rannanõlv järsud. Kummalgi pool lahte, poolsaarte tippudes paiknevad Siluri
karbonaatsetest kivimitest pangad – idas Panga pank ja läänes Ninase pank. Pankade
kulutusel moodustub lubjakivist klibu, mida kantakse piki rannanõlva rannavallidesse,
moodustades kaugemal terveid vallistikke. Viimased on hästi välja kujunenud Panga
panga ja Laidu saare vahel, moodustades nn Mariku maasääre, mis pikeneb Panga
pangalt varisenud ja ärakantud kivimmaterjali arvel pidevalt.
Lahe lõunaosas, Laidu saarest lõuna pool on tegemist liivase merepõhjaga, kus toimub
pidev settimine. Rand on siin madal ja kinni kasvanud; esineb erivanuselisi
rannavalle, millest maapoolsemad on juba taimestunud ja inimese poolt tasandatud.
Laidu saarest ida ja kirde pool on meri väga madal.
Lahe läänekaldal, Tamme sadama piirkonnas esinevad rannanõlval kruus ja veerised,
mis mere suunas asenduvad liivaga. Valdav osa purdmaterjalist on lubjakivist, vähesel
määral esineb kristalliinsetest kivimitest veeriseid. Selle piirkonna ranna ja
rannanõlva arengule avaldab mõju Ninase pangalt pärinev kulutusmaterjal.
1 Vesiturbiinsõidukiks nimetatakse nimetatud planeeringus veesõidukit, mille nimetus tuleb inglise
keelest (jet ski watercraft - turbiinsuusk veesõiduk otse tõlkes) ja mille kohta eesti keeles
kasutatakse sõna jett, jeti, jetti, jne.
9
Küdema lahel on neli sissevoolu – Tirtsi jõgi koos Kestri ojaga, Mustoja, Kiruma
peakraav ja Paatsa oja.
Mullastik A. Lillema järgi (1958) kuuluvad antud ala mullad Põhja-Eesti mullastiku valdkonna
Saaremaa allvaldkonda. Muldadest esinevad peamiselt põllumajanduslikult ja
metsamajanduslikult madala viljakusega põuakartlikud klibumullad.
Väärtuslikud maastikud
Osaliselt Küdema lahe hoiualale jääb potentsiaalne riikliku tähtsusega Panga
väärtuslik maastik, millele annavad väärtuse Panga pank (mille kaitseks on
moodustatud Panga maastikukaitseala); Küdema lahe rand ja lahe ning Panga küla
vaheline mets (mis kuuluvad Küdema lahe hoiuala koosseisu); kaunis kliburand
Pangalt Liiva neemeni ja Liiva pank; hästi säilinud struktuuriga rannaküla Panga küla
ja Suure Tõllu muistendid.
Maakondliku väärtusega on Võhma ja Paatsa-Tuiu ning kohaliku väärtusega Ninase
ja Küdema väärtuslikud maastikud. (Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering
“Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Saare Maavalitsus 2007).
Ümbritsevad kaitstavad alad
Küdema lahe suudme idakaldal külgneb Küdema lahe hoiuala Panga
maastikukaitsealaga, mille põhieesmärk on Lääne-Eesti paekalda kõrgeima osa,
Panga panga ning sealsete taimekoosluste kaitse.
Lääne poolt piirneb Küdema lahe hoiuala Koorunõmme hoiualaga, mis on samuti
rahvusvahelise tähtsusega linnuala.
Mustjala vallas Küdema küla juures asub Küdema hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*, orhideede oluliste kasvualade) kaitse.
Küdema küla lähedal asuvad ka Lepakõrve ja Küdema kurisud, mis on kaitse all
Eesti suurimate karsti suffosioonivormidena.
Tuiu ehk Nõmme kurisud asuvad Mustjala vallas, Tuiu külas, Nõmme talust 100 -
350 m põhja - loodesuunas metsas, Poka kurisust 600 m põhja pool. Tuiu kurisud on
looduskaitse all alates 1973. aastast.
Paatsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede
oluliste kasvualade), loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.
10
Võhma kivikülv on kaitse alla võetud 1959. a, et kaitsta Läänemere varasemate
staadiumite vältel moreense lähteaine läbiuhtumisel tekkinud kivikülvi. Kivikülvis
leidub väiksemate kivide kõrval ka kuni 2 m läbimõõduga rahnusid.
1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND
1.2.1 Asustus ja huvigrupid
Mustjala vald on pindalalt (235,47 km²) Saare maakonnas üks suurematest, elanikke
on siin 735 (01.01.2009) – keskmiselt kolm elanikku ruutkilomeetril. Valla elanike
arv on kahanemas. Valla territooriumil on 21 küla: Jauni, Järise, Kiruma, Kugalepa,
Küdema, Liiküla, Liiva, Merise, Mustjala, Ninase, Ohtja, Paatsa, Pahapilli, Panga, Rahtla,
Selgase, Silla, Tagaranna, Tuiu, Vanakubja ja Võhma. Keskuseks on Mustjala alevik.
Peamine valla asustus (hinnanguliselt 85%) on koondunud rannaaladele2.
Mustjala asustuse kujundamist on suunanud looduslikud tingimused, rannaala elanike
põhiline tegevusala on olnud kalapüük, sisemaal põllumajandus. Kuna rannaalal on
mullakiht õhuke, on see piirkond rohkem sobinud metsa kasvatamiseks kui
põlluharimiseks.
Mustjala valla peamised tõmbekeskused on Mustjala, Võhma ja Ninase külad.
Mustjala külas on valla administratiivne keskus, põhikool-lasteaed (koos
spordisaaliga), rahvamaja ja raamatukogu. Mustjala külas on ka postkontor, perearsti
kabinet, apteek ja loodusmaja. Võhma külas leidub kauplus ja raamatukogu.
Rahvastiku arvult kuulub suuremate külade hulka ka Küdema. (Mustjala valla külade
üldplaneering, eelnõu 22.02.2010).
Tabel 1. Huvigrupid, kelle tegevus ja huvid on seotud Küdema lahe hoiualaga
Huvirühm Huvid Probleemid
Maaomanikud Maaomanikud on
eelkõige huvitatud oma
vara võimalikult
kasumlikust
majandamisest.
Suurimat rahalist tulu annab
paraku maade müük ja
ehitustegevus, mitte
traditsiooniline põllumajandus.
Metsaomanikud Huvitatud metsa
kasutamisest,
kasumlikust
majandamisest
Ohuks võivad olla
ebaseaduslikud raied. Saamata
jäänud tulu tuleks
metsaomanikele
kompenseerida. Lahenduseks
Natura 2000 metsatoetus.
2 Rannaala – ala mis ulatub 3 km laiuselt maismaa suunas ja 300 m laiuselt mere suunas. Ala
arvestatakse keskmisest veepiirist mõõdetuna. (HELCOM-i soovitus 15/1). V.t ka Saare maakonna
rannaala tsoneering (ENTEC AS töö nr 472/03).
11
Ümbruskonna elanikud Kohalikud elanikud on
huvitatud võimalikult
laiast tegevusvabadusest.
Nende sooviks on vabalt
karja- ja heinamaadel
korjata seeni ja marju,
lilli ja oksi.
Kaitsealuste liikide ebaseaduslik
korjamine ning heinamaadel
võib probleeme tekitada
tallamine enne niitmist.
Puhkajad Peamiselt huvitatud väikestest liikumispiirangutest,
samuti heast
juurdepääsetavusest ja
korralike puhkekohtade
olemasolust.
Heinamaadel ja loopealsetel
võib probleeme tekitada
tallamine ja parkimine, samuti
prügiga risustamine. Heade
juurdepääsuteede ja
puhkerajatiste loomine võib
vähendada niitude pindala.
Loodusteadlased Loopealsed ja puisniidud
on Probleeme võib tekitada
juba ammu
loodusteadlasi
huvitanud oma
erakordse liigirikkuse
poolest.
teadustegevuse
kooskõlastamine
valitsejaga.
mitte
kaitseala
Keskkonna- ja
looduskaitseorganisatsioonid Huvitatud liigirikkuse ja maastikuliste väärtuste säilimisest
Rahastamise katkendlikkus või
lakkamine, hooldustöötajate
leidmine.
Põllumajandus- tootjad ja - organisatsioonid
Huvitatud toetuste
saamisest, ka
võimalikult intensiivsest
majandamisest
Toetuste saamise tingimused ei
taga alati loodusväärtuste
säilimist. Intensiivse
põllumajandustootmise
eelistamine.
Jahimehed Ulukite arvukuse
reguleerimine hoiualade
territooriumil, ulukite
seire.
Liigne metssigade rohkus võib
põhjustada niidukooslustele
suurt kahju.
Riik Huvitatud
rahvusvaheliste
kohustuste täitmisest.
Trahvid loodusväärtuste
hävimisel.
AS Tallinna Sadam
Huvitatud Saaremaa
sadama arendamisest ja kasumlikkusest
Potentsiaalne negatiivne
mõju hoiuala loodusväärtustele
Ettevõtjad (turism,
kinnisvara, käsitöö jms) Huvitatud
kasumlikkusest, elanike
ja turistide arvu kasvust
Liigne arendamine,
ehitamine. Liiga suur
külastuskoormus.
1.2.2 Turism ja puhkemajandus
Mustjala on kuulus oma unikaalselt kauni, tööstusest rikkumata looduse poolest, on
metsarikkaim piirkond Saaremaal ning väärib äramärkimist mitmete
12
vaatamisväärsuste ning kultuurilembuse poolest. Siin asub Saaremaa kõrgeim ja
kaunim pankrannik – Panga pank, mille kõrgus on 21,3 m. Ninase poolsaarel asuvad
Ninase pank, „Estonia” mälestusmärk, Tagaranna romantiline kaluriküla, mis on üks paremini säilinud vanu külasid Saaremaal, ja mille
lähedal asuvad ka nõukogudeaegsed militaarobjektid. Mustjala-Tagaranna
maantee kõrvale jäävad Piret ja Tõll – kaks pukktuulikutest ümberehitatud
rahvarõivais puunukku. Mustjala vallas asuvad Tuiu rauasaatme mäed, kus on 12-14. sajandist pärit iidne rauasulatuskoht, Paatsa maalinn, Küdema kurisu, Võhma
muinaslinnus, Kalja karstiala ja Maapere raun. Äramärkimist väärib hea akustikaga
muinsuskaitse all olev Mustjala Anna kirik (1863), kus juba kümmekond aastat
järjest professionaalsel tasemel muusikafestivale ja kontserte korraldatakse ning Mustjala Apostlik-Õigeusu kirik (1873). Mustjala maineürituseks on vabaõhuetendus
Mustjala pulm, mis 2002. aastast on kinnitatud Eesti traditsiooniliste rahvakultuuri
ürituste nimekirja.
Majutuskohad on Panga Puhketalu ja suvine majutus Tuuliku Puhkemajas Ninase
külas, Värava talus Selgase külas ning Ninase puhkekülas. Panga Puhketalus tegutseb
alates 2008. a maist Panga Sukeldumiskeskus (OÜ Sebak Sukeldumisklubi).
Arendamisel on Päikeseranna puhkeküla Võhma külas, kuid hetkel seal aktiivset
tegevust ei toimu.
Populaarsed supluskohad Mustjala vallas on Panga külas Rannamaja juures, Lehtse
rand Küdema lahe ääres, Küdema rand ja Kalmeauk (Küdema lahe ääres). Viimane
on üldplaneeringuga ette nähtud avaliku supelrannana.
Mustjala vallas asuvad järgmised RMK hooldatavad matkarajad: Abula matkarada;
Kalasma matkarada ja piknikukoht; Konati matkarada ja piknikukoht. Panga
maastikukaitseala külastajatele on rajatud mööda panga serva kulgev matkarada.
Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare LKA territooriumil matkarajad puuduvad.
(Mustjala valla külade üldplaneering, eelnõu 22.02.2010).
1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid
2006. aasta juunis avati Ninase poolsaarel Tammel (Ninase külas) Saaremaa
süvasadam (kuulub aktsiaseltsile Tallinna Sadam). Lähtuvalt sadama
keskkonnapoliitikast ja sadamale väljastatud vee erikasutusloa tingimustest, on sadam
kohustunud teostama põhjaloomastiku ja -taimestiku, kalastiku, linnustiku ning
rannaprotsesside seiret sadama rajamise eel, ajal ning pärast rajatiste valmimist.
Saaremaa sadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks, lisaks
kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks.
(http://www.ts.ee/?k=1&sc=66&up=61&t=saaremaa+sadam) 2006-2007 külastas seda üle 4000 kruiisituristi. Kuigi süvasadam on turismimagneti
objektidest Saaremaal neljandal positsioonil, ületab valda külastavate siseturistide arv
kruiisituriste arvu kümnete tuhandete inimeste võrra aastas. (Mustjala valla arengukava
2006-2011).
13
Eesti Ornitoloogiaühing on Küdema lahel alates dets. 2005 teostanud linnustiku seiret,
mille eesmärgiks on jälgida linnustiku seisundit ja selle muutusi seoses süvasadama
rajamise ning tegevusega. Senised seiretulemused ei ole näidanud sadama olulist mõju
linnustikule. Samas on sadamat siiani kasutatud väga madala koormusega. (Saaremaa
sadama Küdema lahe linnustiku seire 2008. aasta aruanne, Eesti Ornitoloogiühing,
2008)
Ka TÜ Eesti Mereinstituudi poolt teostatud merepõhja elustiku seire tulemused
näitasid, et Saaremaa süvasadama ekspluatatsiooni mõju Küdema lahe põhjataimetiku
ja loomastiku kooslustele praktiliselt puudub.
Kalastiku seire tulemuste põhjal järeldati, et sadamakaide ehitus on avaldanud mõju
lestavarule piirkonnas. (Saaremaa sadama merekeskkonna seire aruanne 2007, TTÜ Meresüsteemide Instituut).
Lähtuvalt vee erikasutusloa nõuetest ning kuna olulisi mõjusid Küdema lahe
põhjaelustikule sadama praeguse kasutuse juures ei ole tuvastatud ja esialgu ei ole ette
näha sadama kasutuse intensiivistumist, teostas AS Tallinna Sadam 2009. aastal
linnustiku ning rannaprotsesside seiret. Seire aruanded on kättesaadavad Asi Tallinna
sadam kodulehel (http://www.ts.ee/?k=1&p1=2&p2=68&p3=69&t=merekeskkonnaseire ).
Lisaks jäävad Küdema hoiualale järgmised paadisillad3:
Tagaranna küla Rannaaugu, Ninase küla Männiku Lautri, Paatsa küla Paatsaranna,
Võhma küla Veerenina ja Külasadama.
Lauter ei ole sadam, vaid paatide looduslik randumiskoht veekogu ääres. Igaüheõigus
on kasutada oma maal looduslikult sobivat kohta lautrina. Propageerimiseks ranna
elustiili on lubatud maaomanikul lautri juurde rajada paadi- ja/või võrgukuur
detailplaneeringuga kehtestatud asukohta, kaitstavatel aladel tingimusel, et ehitiste
rajamine ei kahjusta kaitstava ala kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide ja
liikide soodsat seisundit.. Ehitise otstarve on lubatud vastavalt Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a. määrusele nr 10, Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu, kalamajandushoone (kood 12719).
Põhjavesi on Mustjala vallas valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ühisveevärk ja
–kanalisatsioon rajatakse Mustjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava aastatel 2009 – 2020 alusel. Mustjala külakeskuses asub biopuhasti BIO 25+1bt,
mis vajab rekonstrueerimist. Rajatakse uus reoveepuhasti BIO-DRY-SB-30 ja
vahetatakse tehnosüsteemid ning rajatakse purgla. Vee ja kanalisatsiooni arendamine
toimub Lääne saarte vesikonna veemajandusprojekti raames.
(Mustjala valla külade üldplaneering, eelnõu 22.02.2010).
1.2.4 Kalandus
3 Paadisild hõlmab kohaliku tähtsusega väikseid paadisadamaid ja muid ujuvahendite hoidmise rajatisi,
paatide ja teiste väike ujuvvahendite sildumiskohti, millele kehtestab nõuded kohalik omavalitsus
detailplaneeringuga.
14
Küdema lahe äärsed külad on ajalooliselt tekkinud ja toiminud kalurikülana. Enne
Tamme sadama rajamist asus samas kohas kalasadam, Tagaranna külas oli
kalasuitsutustööstus. Kalastus oli Tagaranna, Ninase ja Kugalepa külade elanike jaoks
üks olulisemaid sissetulekuallikaid. Lautrikohtasid ja võrgukuure oli arvukalt.
Samas, Eesti mastaabis vaadelduna ei ole Küdema lahe kalandus viimasel
aastakümnel olnud enam kuigi märkimisväärne. Küdema lahe (ranges geograafilises
mõttes) kalasaakide kohta ei ole võimalik informatsiooni saada. Eesti kalanduse
infosüsteem talletab püüke niinimetatud „väikeruutude” kaupa. Küdema laht kuulub
väikeruutu 303, kuhu lisaks sellele lahele jääb veel Tagalahe kirdeosa ja Küdema
lahest ida poole jääv rannik Panga küla lähedal. Väikeruudus 303 kala püüdnud
kalurite üldarv aastatel 2006 – 2007 on küllaltki suur – umbes 100. Samas oli üle saja
kilo püüdnud kalurite arv aastal 2007 vaid 26 ning üle poole tonni olid selles
piirkonnas püüdnud kala vaid kolm kalurit. Suur osa saake registreerinud kaluritest ei
ole enam pärit mitte lähedastest rannaküladest, vaid mujalt Saaremaalt.
Kalanduse Infosüsteemi andmetel püüti püügiruudus 303 (Küdema laht ja osa
Tagalahest) aastatel 2006 ja 2007 vastavalt 9,5 tonni ja 10,6 tonni kala, mis moodustas
Eesti rannapüügist antud aastatel umbes 0,32% ja 0,26% (Saare maakonna
rannapüügist umbes 1,9% ja 0,9%). Tänapäeval on Tamme sadam kasutuses mõnede
rannakalurite poolt. Kuigi piirkonna peamiseks traalpüüki teenindavaks sadamaks on
siiani jäänud Tagalahes olev Veere, on mõned traalerid asunud siiski oma saaki
lossima ka Tamme sadamas. Traalpüük toimub valdavalt avamerel, Küdema lahe
sügavamat avaosa kasutavad räime-kilu traalerid siiski mõningal määral püügiks, seda
eriti avamerel valitsevate halbade ilmastikutingimuste korral. Lautrikohtasid on vähe
ja neid kasutavad rannakalurid peamiselt väikeste plastikpaatide jaoks, millega
teostatakse püüki peamiselt lestale, samas ka lõhilastele (siig, meriforell).
Kuigi laht ei ole enamikele tuultele väga avatud, suudab põhjatuule tingitud tugev
lainetus tungida ikkagi lahe lõunaosani välja. See on ilmselt üheks põhjuseks, miks
lahte ei ole kunagi mõrrapüügi jaoks kuigi intensiivselt kasutatud. Tänapäeval on
peamiseks püügivahendiks nakkevõrgud silmasuurusega 73 – 120 mm (võrdub varem
kasutatud mõõduga 36 – 60 mm sõlmest sõlmeni) ning lõviosa saagist moodustab lest.
Tabelid Küdema lahe kutselise kalapüügi ametliku statistika kohta aastatel 2006 –
2007 on toodud kaitsekorralduskava lisas 2 (allikas: Eesti Kalanduse Infosüsteem).
15
II KÜDEMA LAHE HOIUALA JA LAIDU SAARE LKA LOODUSVÄÄRTUSED
2.1 MERE-ELUPAIGAD
2.1.1 Üldine mere-elupaikade ja põhjaelustiku mitmekesisuse kirjeldus
Küdema lahe idarannikul on põhjaelustiku seiret läbi viidud alates 1996. aastast.
2004. aastast on põhjaelustiku uuringuid läbi viidud ka lahe läänerannikul seoses
Saaremaa süvasadama rajamisega. 2006.-2008. toimus merepõhja elustiku inventuur
EL LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames. Selle peatüki aluseks
on nimetatud projekti raames valminud TÜ Eesti Mereinstituudi aruanne Küdema lahe
mere-elupaikade ja põhjaelustiku kohta, mis on toodud kaitsekorralduskava lisas 3.
Küdema lahe põhjaelustik on küllaltki mitmekesine, piirkonnas on leitud kokku 27
looma- ning 26 taimeliiki (liiginimekirjad on toodud kaitsekorralduskava lisas 3).
Küdema lahes võib domineerivaks pidada üheaastaseid vetikaid. Mitmeaastastest
vetikatest on hästi esindatud põisadru Fucus vesiculosus, mis levib sügavusel 0,5-6 m.
Lahe lääne- ning lõunaosas on soodsad tingimused kõrgemate taimede levikuks.
Projektis “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames väljatöötatud rannikumere
elupaikade klassifikatsiooni (vt
http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/Action%20reports/A
2_ final_report.pdf) järgi, mis arvestab nii elupaikade geomorfoloogilisi kui ka
bioloogilisi tunnuseid, on piirkonnas esindatud 14 mere-elupaika. Neist levinuimad
on mõõdukalt avatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta, varjatud
pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta ning mõõdukalt avatud kõvad põhjad
karpide ja tõruvähi kooslustega. Detailsem informatsioon on lisas 3.
2.1.2 Kaitsekorralduslikud väärtused
Kaitstavatest mere-elupaikadest esineb Küdema lahe hoiualal neli EL
Loodusdirektiivi I lisas toodud mere-elupaigatüüpi (Tabel 2). Liivamadalad
(1110) ning pagurannad (1140) leiduvad lahe lõunaosas. Laiad madalad abajad ja
lahed (1160) on esindatud ühe lahesopina lahe idaosas, Laidu saare lähistel. Karid
(1170) esinevad peamiselt lahe kirdeosas ning vähesel määral ka lääneosas. Antud
elupaigatüüpide üldised kirjeldused on toodud lisas 2.
Tabel 2. EL Loodusdirektiivi Lisa I mere-elupaigatüüpide hinnanguline levik Küdema
lahes.
Elupaik Pindala km2 %
Pagurannad 2,18 5,46
Laiad lahed 3,39 8,50
Liivamadalad 6,58 16,50
Karid 3,30 8,27
16
1110 Mereveega üleujutatud liivamadalad
Pindala ja seisundi hinnang.
Küdema lahes on liivamadalad levinud peamiselt lahe lõunaosas ning kogupindala on
hinnanguliselt 6,58 km2 (16,50 % kogu alast) (Joonis 2). Taimestikus domineerivad
pikk merihein (Zostera marina) ning penikeelelised (Potamogeton spp). Küdema
lahes on liivamadalad elustiku põhjal suhteliselt hästi piiritletud ning moodustavad
ühtse terviku.
Väärtus
Küdema lahe liivamadalad on iseloomuliku kõrgema taimestiku ning karpide
kooslustega. Tegemist on väärtusliku osaga Küdema lahe ökosüsteemist, mis pakub
nii kaitse-, kude- kui toitumispaika erinevatele kaladele ning on oluline veelindude
toitumisalana. Sukeldumispaigana on atraktiivsed laiguti paiknevad meriheina
domineerimisega kooslused.
Ohutegurid
Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja
suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on
peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, süvendamine,
merereostus, sadamate ning tuuleparkide rajamine.
Kaitse vajadus ja võimalikkus, kaitsemeetmed
Üldiselt pole elupaigatüüp Küdema lahe tingimustes hetkel ohustatud, vajadus
aktiivse kaitse järele on väike. Kuid Küdema lahes on liivamadalate näol tegemist
äärmiselt väärtusliku ning ka unikaalse kooslusega elupaigaga, mistõttu merepõhja
morfoloogia muutmisega seotud tegevused (süvendamine, kaevandamine, kaadamine
jms) antud elupaigas on välistatud, lahe piirkonnas plaanitud tegevuste puhul on
vajalik eelnevalt keskkonnamõjude hinnang. Merekeskkonna üldise eutrofeerumise
vastu lokaalselt võidelda ei ole võimalik. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude
ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab
seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.
17
Joonis 2. Küdema lahes esinevad liivamadalad (1110).
1140 Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud ehk pagurannad
Pindala ja seisundi hinnang.
Küdema lahes on mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud
levinud peamiselt lahe lõunaosas ning kogupindala on hinnanguliselt 2,18 km2
(5,46 % kogu alast) (Joonis 3).
Väärtus
Tegemist on liigiliselt mitmekesise piirkonnaga. Elupaik on oluline mõnede
kalaliikide noorjärkudele nii varje- kui toitumisalana. Samuti on elupaik oluline
rändlindude peatuspaigana. Majanduslikult on võimalik kasutada pilliroogu.
Ohutegurid
Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja
suund ning sellest põhjustatud lainetus. Samuti inimtegevus, sh ala kuivendamine
või süvendamine, ehitustegevus. Kinnikasvamine.
Kaitse vajadus ja võimalikkus, kaitsemeetmed
Vajadus aktiivse kaitse järele on väike. Elupaigas planeeritava majandustegevuse
korral vajalik keskkonnamõjude hindamine. Kas roolõikus nt Truxori abil poleks
kohati vajalik?
18
Joonis 3. Küdema lahes esinevad pagurannad.
1160 Laiad madalad abajad ja lahed
Pindala ja seisundi hinnang.
Küdema lahes esineb antud elupaigatüüp lahe idaosas ning kogupindala on
hinnanguliselt 3,39 km2 (8,5 % kogu alast) (Joonis 4). Väärtus
Elupaik pakub nii kaitse- kude- kui toitumispaika erinevatele kaladele ning on
oluline veelindude toitumisalana. Ohutegurid
Ala kuivendamine või süvendamine, ehitustegevus.
Kaitse vajadus ja võimalikkus, kaitsemeetmed
Üldiselt pole elupaigatüüp Küdema lahe tingimustes hetkel ohustatud. Elupaigas
planeeritava majandustegevuse korral vajalik keskkonnamõjude hindamine.
19
Joonis 4. Küdema lahes esinevad laiad lahed.
1170 Karid
Pindala ja seisundi hinnang.
Küdema lahes on karid levinud peamiselt lahe kirde- ning loodeosas ning
kogupindala on hinnanguliselt 3,3 km2 (8,27 % kogu alast) (Joonis 5).
Väärtus
Tegemist on väärtusliku osaga Küdema lahe ökosüsteemist, mis pakub nii kaitse-
kude- kui toitumispaika erinevatele kaladele ning on oluline veelindude
toitumisalana. Kõrge rekreatsiooniline väärtus, atraktiivne sukeldumispaik.
Ohutegurid
Ehitustegevus, õlireostus, eutrofeerumine.
Kaitse vajadus ja võimalikkus, kaitsemeetmed
Vajadus aktiivse kaitse järgi on väike. Küdema lahes planeeritava
majandustegevuse korral vajalik keskkonnamõjude hindamine. Merekeskkonna
üldise eutrofeerumise vastu lokaalselt võidelda ei ole võimalik. Laevaliiklusega
kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus
jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.
Joonis 5. Küdema lahes esinevad karid.
2.2 RANNIKUELUPAIGAD
Loodusdirektiivi I lisas loetletud ranniku elupaigatüüpidest esinevad Küdema lahe
hoiualal rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga
kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230) ning väikesaared ja laiud (1620).
Laidu saar kuulub väikesaarte ja laidude elupaigatüüpi ja lisaks leidub seal
poollooduslikest kooslustest loopealseid (6280*).
20
Elupaik Pindala (ha)
1150* 6,25
1210, 1220,
1230 29,36
1620 Laidu saar 18,71+väikesed laiud
1,2
1150* Rannikulõukad Küdema lahe hoiualal on rannikulõukana klassifitseeritud Lammaslaht Küdema lahe
idakaldal. Elupaika ohustab kinnikasvamine, roostumine. Meetmeteks roo lõikamine,
karjatamine.
1210 Esmased rannavallid Levinud Küdema lahe põhjapoolsemas osas nii lääne- kui idakaldal.
1220 Püsitaimestuga kivirannad Levinud Küdema lahe põhjaosas nii lääne- kui idakaldal.
1230 Merele avatud pankrannad Küdema lahe hoiualal esineb antud elupaigatüüp lahe suudmealal – läänes Ninase
pank ja idas Panga pank. Panga pank on eraldi maastikukaitseala, millele on koostatud
ka eraldi kaitsekorralduskava (valmis 2010. aastal).
Ninase ehk Tagaranna pank asub Tagaranna poolsaare põhjatipus. Panga pikkus on
1 km, suurim kõrgus 5,0 m, geoloogilist läbilõiget 5,5 m. A. Aaloe järgi, (Aaloe,
Miidel, 1967, lk. 64) on Ninase pangal Jaagarahu dolomiitidest teinegi astang, mis
jääb veepiirist eemale sisemaale. Läbilõikes ülalt alla paljanduvad Jaani lademe
Ninase kihistiku biohermsed ja jämedetriitsed lubjakivid ja Mustjala kihistiku
merglid. Profiili iseloomustus on toodud Ürglooduse raamatu Saare maakonna III
köites lk 385.
Tähtsus: Maastikuline, rekreatiivne, teaduslik
*Jaani lademe Ninase kihistiku stratotüüp
*Jaani lademe Mustjala ja Ninase kihistike piiripaljand.
Seisund: Hea. Kuid siiski kasutatud NSVL sõjaväelaste poolt prügiauguna. Vajab
samasugust kaitset ja tähelepanu, kui Panga pank. Lubada tuleks geoloogilised
uuringud, turism. Keelata panga rikkumine, edasine risustamine, kaevandamine,
ehitustööd. (EELIS infoleht)
1620 Väikesaared ning laiud Küdema lahes on antud elupaigatüüp esindatud Laidu saare näol (18,7 ha). Laidu saar
on tähtsaim lindude pesitsusala Küdema lahes. Lisaks asub saarest idas veel 11 laidu,
mida linnud samuti pesitsemiseks kasutavad.
21
Laidu saarel toimub alates 2008. aastast lammaste karjatamine, et taastada ja hooldada
poollooduslikke kooslusi. Karjatamine loopealsel on plaanis 14,18 hektaril.
Rannikuelupaiku võib kahjustada turism ja sellega kaasnev prahistamine, tallamine,
mootorsõidukitega sõitmine väljaspool teid, linnustiku häirimine. Meetmeteks selle
vastu on teavitustegevus, külastusinfrastruktuuri loomine, järelvalve.
2.3 VOOLUVEEKOGUD
3260 Jõed ja ojad Hoiualale jäävad osaliselt järgmised Küdema lahte suubuvad jõed ja ojad: Tirtsi jõgi
koos Kestri ojaga, Mustoja, Kiruma peakraav ja Paatsa oja. Jõed ja ojad on
kaitseeesmärgina loetletud nii VV määruses (hoiuala kaitse-eesmärgid) kui
korralduses (Natura ala kaitse-eesmärgid). Sellised jõed loovad mitmekesiseid
elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Sellesse elupaigatüüpi
arvatud jõed ja ojad peavad olema sedavõrd puhtad, et seal saavad elada ka reostuse
suhtes tundlikud liigid. (Euroopas väärustatud elupaigad Eestis, 2004,
Keskkonnaministeerium). Tirtsi jõgi Kestri oja suudmest kuni suubumiseni merre on
kinnitatud lõhilaste (meriforelli) elu- ja kudemispaigaks oleva veekoguna
Keskkonnaministri 15. juuni 2004.a. määrusega nr. 73 “Lõhe, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistu”, kus Looduskaitseseaduse §51 järgi on keelatud uute
paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Tirtsi jõgi,
Kestri oja ja Kiruma peakraav on olulised ka jõevähi jaoks.
2.4 SOOD
Küdema lahe lõuna ja idakaldal esinevad lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*) ja liigirikkad madalsood (7230). Hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas on
loetletud ka allikad ja allikasood (7160).
Elupaik Pindala (ha)
7210*, 7230 53,57
7160 Allikad ja allikasood Loetletud hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas. See elupaigatüüp hõlmab eelkõige
allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmetele
haruldastesse liikidesse kuuluvatele loomadele ja taimedele. (Euroopas väärustatud
elupaigad Eestis, 2004, Keskkonnaministeerium)
Allikasood paiknevad lahe idakaldal madalsoode piirkonnas. Allikasoode levik/pindala vajab täpsustamist (hetkel puuduvad MapInfo kaardikihilt). Seda on
plaanis teha 2011. aastaks planeeritud maismaaelupaikade inventuuri käigus.
7210* Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
22
Haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos
raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke põhjaveega madalsoodes kui ka
toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. (Paal 2004)
7230 Liigirikkad madalsood Taimed saavad suurema osa toitaineid lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad
madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste
seas käpalisi. (Paal 2004)
Soid ohustavad peamiselt kuivendamine ja kinnikasvamine. Kaitse tagamiseks tuleb
säilitada veerežiim (kuivendussüsteemide taastamise keeld).
2.5 METSAD
Küdema lahe hoiualal esinevad Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest vanad
loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Elupaik Pindala (ha)
9010* umbes 71,15
9080* 7,50
9010* Vanad loodusmetsad Vanad loodusmetsad paiknevad peamiselt Küdema lahe idakaldal.
Tegemist on ilusa loometsaga, kus on vanad jändrikud männid, palju teeradasid, paks
sammalkate ja vahelduv reljeef. Kohati on metsa raiutud ja risustatud ja seega tuleks
inimmõju piirata ja jätta mets looduslikule arengule.
9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad Seda elupaigatüüpi esineb vaid vähesel määral Küdema lahe hoiuala lõunaosas.
Kaitseks on oluline säilitada looduslik veerežiim.
Küdema lahe hoiualal asuvatel erametsamaadel on võimalik taotleda Natura 2000
metsatoetust. Vastavad tingimused ja nõuded on ära toodud Põllumajandusministri
16.aprilli 2008. aasta määrusega nr. 36. Natura 2000 metsaala kaardiga on võimalik
tutvuda maa-ameti kodulehel.
2.6 POOL-LOODUSLIKUD KOOSLUSED
Küdema lahe hoiualal esinevad pool-looduslikest kooslustest rannaniidud (1630*),
kadastikud (5130), lood ehk alvarid (6280*), sinihelmikakooslused (6410) ja
puiskarjamaad (9070).
23
Looduskaitseliselt kõige väärtuslikumateks võib lugeda elupaigatüüpe rannaniidud
(1630*), looniidud (6280*) ja puiskarjamaad (9070), teise prioriteetsusklassi võib
paigutada elupaigatüübi kadastikud (5130), mis on looduskaitseliselt väärtuslik, kuid
võib säilida pikemat aega ka ilma inimese kaasabita. Kolmandasse klassi jäävad need
elupaigatüübid, mis looduskaitseliselt Eesti jaoks suurt väärtust ei oma, kuid mis on
olulised puhveraladena – 6410. Pool-looduslike koosluste majandamisel tuleb lähtuda
üldistest põhimõtetest (lisa 4).
Elupaik Pindala ha
1630* 94,33
5130 8,65
6280* 16,15+14,18 ha Laidu saarel
6410 17,26
9070 6,3
1630* Rannaniidud Rannaniidud paiknevad peamiselt Küdema lahe lõuna- ja kaguosas ning Mariku
maasäärel. Peamised ohud rannaniitudele on roostumine madala karjatamiskoormuse
tõttu, võsastumine ja turism.
Hetkel toimub rannaniitude hooldamine lahe lõunaosas 7,14 hektaril, kus karjatatakse
mägiveiseid. Lisaks toimub Sööru niidul rooniitmine umbes 10 hektaril ja toimub
vähesel määral ka karjatamine niidu lõunaosas, aga karjatamiskoormus on hetkel liiga
madal ja rooniitmist on plaanis vähendada.
5130 Kadastikud Kadastikke võib leida Küdema lahe hoiuala lõunaosas. Kadastikud on männi ja
kadakaga kinni kasvanud. Looduskaitseliselt väärtuslik ja vajab majandamist, aga
pole prioriteet 1.
6280* Lood (alvarid) Loopealsed esinevad Laidu saarel ja Mariku maasäärel. Laidu saarel toimub alates
2008.aastast lammaste karjatamine, et hooldada poollooduslikke kooslusi.
Karjatamine loopealsel on plaanis 14,18 hektaril.
6410 Sinihelmikakooslused Sinihelmikakooslused esinevad Küdema lahe idaosas. Looduskaitseliselt eriti suurt
väärtust ei oma, aga on oluline puhveralana. Vajab majandamist, aga pole prioriteet
1.
9070 Puiskarjamaad Puiskarjamaad esinevad vähesel määral lahe lõunaosas ja need vajavad taastamist.
Kaitsemeetmed:
- Karjatamine
24
- Niitmine
- Võsaraie ja puurinde harvendus pool-looduslikel kooslustel
- Roostiku tõrjumine
- Karjaaedade rajamine
- Maaomanikele selgitustöö tegemine ja nende hooldustöödesse kaasamine
Laidu saarel toimub alates 2008. aastast lammaste karjatamine (Kaido Eigo), et
taastada poollooduslikke kooslusi. Karjatamine loopealsel on plaanis 14,18 hektaril.
Vajalik oleks lammaste kogumisaia ehitamine Laidu saarele ja lammaste
transportimiseks vajalike vahendite (paat, paadimootor, paadikäru) muretsemine, et
hooldamist paremini organiseerida. Hetkel spetsiaalne paat lammaste transpordiks
puudub, kuid see oleks vajalik hoolduse tagamiseks saarel. Vajalik oleks ka kuivanud
kadakate väljaraiumine Laidu saarel.
Hetkel toimub rannaniitude hooldamine lahe lõunaosas 7,14 hektaril, kus karjatatakse
mägiveiseid. Karjatamiskoormust oleks vaja suurendada Sõõru niidul ja karjatatavat
ala laiendada.
Roo niitmine toimub Sõõru niidul umbes 10 hektaril.
OÜ Ranna-Villa karjatab mägiveiseid Mariku maasäärel ja soovib laiendada oma
tegevust ka lahe lõunaossa ja mujale lahe ümbrusse. (OÜ Ranna-Villa saab toetust
PRIA kaudu.)
Kaido Eigo soovib hakata Paatsa teeristi lähedal hobuseid karjatama endale kuuluval
ja riigimaal. Karjatada oleks vaja ka Lammaslahe ümbruses madalsood (ca 11 ha).
Plaanis on taastada lahe lõunaosas asuvat puiskarjamaad (ca 6 ha) koos madalsooga
(ca 10 ha), kokku ca 16 ha.
Eelarve koostamisel on aluseks võetud pool-loodusliku koosluse hooldamise toetuse
määrad 2009. aastal, mis on 238,07 EUR/ha aastas puisniitude ja 185,98 EUR/ha
aastas ülejäänud pool-looduslike koosluste puhul.
Elupaik Kokku I tähtsusklass II tähtsusklass
Pindala
(ha) Maksumus
(EUR/aastas) Pindala
(ha) Maksumus
(EUR/aastas) Pindala
(ha) Maksumus
(EUR/aastas)
1630* Rannaniidud 94,33 17543,494 17,14 3187,698 77,19 14355,797
5130 Kadastikud 8,65 1608,727 - - 8,65 1608,727
6280 Loopealsed 30,33 5640,774 14,18 2637,197 16,15 3003,577
6410 Sinihelmikakooslused
17,26 3210,015 - - 17,26 3210,015
9070 Puiskarjamaad 6,3 1171,674 - - 6,3 1171,674
7210*, 7230 Madalsoo
21 3905,580 21 3905,580
Loomade karjatamiseks vajamineva karjaaia rajamise kulude kalkuleerimisel on
lähtutud, et karjaaia (h=1,2 m) maksumus on hinnanguliselt 1,598 EUR/jm, mis
25
sisaldab nii materjali kui ka paigaldamise kulu. Karjaaia amortiseerumise ajaks on
arvestatud 4 aastat. (Taustauuring „Loomade heaolu: karjatamise toetus“,
lõpparuanne, Tartu 2009)
Hetkel on plaanis rajada ca 4 km karjaaeda, aga see hinnang on esialgne ja võib
muutuda (suureneda).
2.7 LINNUSTIK
Varasemad andmed Küdema lahe linnustiku kohta (erinevate seireprojektide
tulemused; Saaremaa Linnuklubi, ZBI ja Viron Lintuseura andmebaasid jms.)
koondati 2000-ndate alguses. Selle töö tulemused kajastuvad ka Natura ala
kaitseeesmärkides. LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” ja ka
Saaremaa sadama seire raames uuriti Küdema lahe merelinnustikku intensiivselt
aastatel 20052009. LIFE-projekti raames koostati hinnang merelinnustiku kohta (lisa
5), mis oli aluseks käesoleva peatüki koostamisel. Regulaarselt teostatakse alal
kesktalvist veelinnuloendust, Laidu saare haudelinnustiku seiret, sookure, hallhane ja
valgepõsklagle loendusi. Merega otseselt mitte seotud liikide osas saadi
informatsiooni Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonilt.
Küdema lahe hoiuala linnustik on suhteliselt liigirikas. Hoiuala kaitse-eesmärkide
hulgas on 39 linnuliiki (tabel 4), neist enamus mere- ja rannikulinnud. Küdema lahe
peamine ornitoloogiline väärtus on peatumisalana veelindudele ja laidude (eriti eraldi
kaitseala moodustava Laidu saare) haudelinnustik.
Tabel 4. Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid
Liik Linnu- direktii vi I lisa
Kaitsekate gooria Eestis
Hoiuala kaitseeesmärk
Natura ala kaitseeesmärk
Partlased (Anatidae) Kühmnokk-luik (Cygnus olor) X X
Väikeluik (Cygnus columbianus)
I II X X
Laululuik (Cygnus cygnus) I II X Hallhani (Anser anser) Laidu saar
X
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) Laidu saar I III
X
Ristpart (Tadorna tadorna) III X Viupart (Anas penelope) X Rääkspart (Anas strepera) X Piilpart (Anas crecca) X Sinikael-part (Anas platyrhynchos)
X
Soopart (Anas acuta) II X X
Luitsnokk-part (Anas clypeata)
X
Tuttvart (Aythya fuligula) X Merivart (Aythya marila) II X
26
Hahk (Somateria mollissima) X X
Kirjuhahk (Polysticta stelleri) I II X X Mustvaeras (Melanitta nigra) X Tõmmuvaeras (Melanitta fusca)
III
Sõtkas (Bucephala clangula) X X
Väikekoskel (Mergus albellus)
I II X
Rohukoskel (Mergus serrator)
X X
Jääkoskel (Mergus merganser)
X X
Kaurlased (Gaviidae) Punakurk-kaur (Gavia stellata)
I III
Järvekaur (Gavia arctica) I II X Pütlased (Podicipedidae) Tuttpütt (Podiceps cristatus) X Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena)
III X X
Sarvikpütt (Podiceps auritus) I II Kurglased (Gruidae) Sookurg (grus grus) I III X X Haugaslased (Accipitridae) Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
I I
Roo-loorkull (Circus aeruginosus)
I III X
Ruiklased (Rallidae) Rooruik (Rallus aquaticus) III X Täpikhuik (Porzana porzana) I III X Rukkirääk (Crex crex) I III Tülllased (Charadriidae) Liivatüll (Charadrius hiaticula) III X Kiivitaja (Vanellus vanellus) X Kurvitslased (Scolopacidae)
Veetallaja (Phalaropus lobatus)
I III
Niidurüdi (Calidris alpina schinzii)
I II X
Tundrarüdi (Calidris alpina alpina)
X
Punajalg-tilder (Tringa totanus)
III X
Heletilder (Tringa nebularia) III X Tumetilder (Tringa erythropus)
X
Kajaklased (Laridae) Väikekajakas (Larus minutus) I II Naerukajakas (Larus ridibundus)
X
27
Kalakajakas (Larus canus) X Tõmmukajakas (Larus fuscus)
II
Tiirlased (Sternidae) Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) I II Jõgitiir (Sterna hirundo) I III X Randtiir (Sterna paradisaea) I III X Väiketiir (Sterna albifrons) I III Alklased (Alcidae) Alk (Alca torda) II Krüüsel (Cepphus grylle) II Öösorlased Öösorr (Caprimulgus europaeus)
I
Rähnlased Musträhn (Dryocopus martius)
I III
Pääsulased Suitsupääsuke (Hirundo rustica)
III X
Põõsalindlased Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)
X
Õgijalased (Laniidae) Punaselg-õgija (Lanius collurio)
I III
28
2.7.1 Merelinnustik
Üldiseloomustus
Otseselt merega seotud linnuliike (peatuvad ja/või toituvad merel) esineb 45 (lisa 5,
tabel 1). Need kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: partlased – 23, kaurlased – 2,
pütlased – 3, kormoranlased – 1, haugaslased – 1, ruiklased – 1, kurvitslased – 1,
änlased – 1, kajaklased – 6, tiirlased – 4, alklased – 2. Liigirikkus on suhteliselt väikese
ala kohta suur.
Kaitseväärtused
Otseselt merega seotud linnuliikidest 14 on linnudirektiivi I lisa liigid (väike- ja
laululuik, kirjuhahk, väikekoskel, punakurk- ja järvekaur, sarvikpütt, merikotkas,
veetallaja, väikekajakas, tutt-, jõgi-, rand ning väiketiir); 1 liik I kaitsekategooria
(merikotkas), 13 liiki II kaitsekategooria
(väike- ja laululuik, soopart, merivart, kirjuhahk, väikekoskel, järvekaur, sarvikpütt,
väike- ja tõmmukajakas, tutt-tiir, krüüsel, alk) ning 9 liiki III kaitsekategooria
loomaliigid (valgepõsk-lagle, ristpart, tõmmuvaeras, punakurk-kaur, hallpõsk-pütt,
veetallaja, jõgi-, rand- ja väiketiir). Mitmed nimetatud liikidest esinevad siiski väga
väikesel arvul või ebaregulaarselt.
Rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriume ületaval arvul on Küdema lahel
esinenud väikeluik (arvukus viimastel aastatel tugevalt langenud), kirjuhahk, sõtkas
ja väikekoskel (tabel 5). Nende hulgast väärib eraldi esile tõstmist globaalselt
ohustatud liikide hulka kuuluv kirjuhahk (IUCN kategooria „vulnerable”), kelle
jaoks Küdema lahe hoiuala on üheks Eesti neljast arvestatavast peatumisalast.
Üle-eestilise tähtsusega peatumisala kriteeriume (koostajad A. Kuresoo, L. Luigujõe)
ületaval arvul on Küdema lahel loendatud kühmnokk-luike, rist-, viu-, rääks-, piil-,
sinikael- ja sooparti, hahka, rohu- ja jääkosklat ning hallpõsk- ja sarvikpütti.
Arvestades kõigi linnuliikide maksimaalse arvukuse osakaalu Lääne-Palearktise
talvituvast populatsioonist, on Küdema lahe väärtus veelindude talvitusalana Eestis
neljandal kohal (Pehlak jt., 2001).
Arvukaimaks merel peatuvaks veelinnuliigiks oli 2006-2008 sõtkas. Teisel kohal oli
aul, kelle arvulised kriteeriumid on siiski väga suured ning arvukus Küdema lahel neid
ei ületa.
Sesoonne levik
Kõigi merel peatuvate ja toituvate liikide koguarvukus on 2006-2007 aasta andmetel
kõrge sügisel septembrist novembrini (lisa 5, joon 8-9). Kevadine arvukus sõltub
olemasolevatel andmetel konkreetsest aastast ning võib saavutada maksimumi
aprillis. Kõige madalam on otseselt merega seotud linnuliikide koguarvukus suvel
juunis. Olulisemate liikide arvukuse sesoonsed muutused ajavahemikus detsember
29
2005 – märts 2008 on toodud lisas 5, joonisel 10. Kaitsekorralduslikult tähtsaim liik
kirjuhahk esineb peamiselt ajavahemikus jaanuarist aprillini.
Liikide seisund
Regulaarset peatuvate veelindude aastaringset loendamist kindla metoodika järgi
alustati Küdema lahel alles 2005. aasta detsembris. Varasemast ajast on kasutada
enamasti (v.a. talvituvate veelindude loendused jaanuaris, mille tulemused sõltuvad
aga oluliselt konkreetse talve ilmastikutingimustest) juhuvaatluste andmeid. Seetõttu
ei saa siinkohal esitada korrektseid andmeid erinevate merel peatuvate liikide
arvukuse pikaajalisest muutumisest Küdema lahel. Varasemate maksimaalsete
loendustulemusteni küündivaid arve pole viimastel aastatel enam saadud kühmnokk-
ja väikeluigel, merivardil, hahal, kirjuhahal, sõtkal, jääkosklal ja hallpõsk-pütil.
Olemasolevatel andmetel ei saa nende liikide väiksemate loendustulemuste põhjuseks
pidada inimtegevusest tingitud elutingimuste halvenemist Küdema lahel. Väikeluige
ja kirjuhaha puhul on põhjuseks tõenäoliselt liigi üldise arvukuse langus. Mõne liigi
(kühmnokk-luik, merivart, sõtkas, jääkoskel) varasemad kõrged arvukused talvel
võivad olla seotud eespool nimetatud konkreetse talve ilmastikutingimustega.
Ohutegurid ja kaitsemeetmed
Tegevus/te
gur Mõju lindudele Mõju tugevus Kaitsemeetmed
Õlisaaste Hukkumine,
elujõulisuse ja produktiivsuse vähenemine; toidubaasi
vähenemine
Tugev reostuse tekke korral (võib pärineda väljaspoolt lahte);
Saaremaa sadama senine
tegevus pole reostust tekitanud (randa uhutud
veelindude seire tulemused))
Saaremaa sadma KMHs
ette nähtud meetmete rakendamine.
Üleriigilised meetmed
õlireostuste ennetamiseks, avastamiseks, likvideerimiseks ja tagajärgede
rehabiliteerimiseks
Muu toksiline
saaste
Nõrk (KMH andmetel
vesi ja põhjasetted
suhteliselt puhtad)
Eutrofeeru
mine Toidubaasi muutumine, (vee läbipaistvuse
vähenemine ja selle
mõju toitumise efektiivsusele)
Teatud piirini positiivne tänu toidubaasi suurenemisele
Üldised meetmed eutrofeerumise
vähendamiseks
Prügi meres Hukkumine
sissemässimise või
allaneelamise
korral
Nõrk, vastavad andmed
Eestis puuduvad
30
Laeva- ja
mootorpaad iliiklus
Häirimine; Õli- ja muu saaste oht; Lainetusest ja vee
turbulentsist
tingitud toidubaasi
muutused
Käesoleval hetkel
mõju nõrk,
edaspidi tõenäoliselt
suureneb sadama
intensiivsema kasutuselevõtu või
puhkemajanduse
arendamise korral
Hetkel vajadus puudub.
Kui sadam soovib hakata vastu võtma kiirlaevu,
oleks vajalikud
kiirusepiirangud piisaval
kaugusel Küdema lahest. Mootorpaatide ja skuutrite
kasutamisel põhinevate
puhke-majanduslike
tegevuste arendamine
lahel pole soovitav.
Veelinnu- jaht
Häirimine, Hukkumine, (toksiline saaste pliihaavlitest)
Andmed veelinnujahi
intensiivsuse kohta
Küdema lahel puuduvad.
Merel peatuvatest liikidest
lastakse eelkõige
sinikaelparti jt. ujuparte.
Ametliku statistika järgi
on lastavate lindude arv
suhteliselt väike ning
populatsiooni üldarvukust
tõenäoliselt oluliselt ei
mõjuta, olulisem võib olla
jahi häiriv mõju.
Vältida tuleks
linnuhoiuala muutmist
kommertslikuks
jahipiirkonnaks.
Kalapüük Hukkumine
kalavõrkudes Nõrk, kuna talvine võrgupüügi koormus on
väike ja suurenemist ei ole ette näha. TÜ Eesti Mereinstituudi
hinnang kaaspüügi kohta
Küdema lahes vt lisa 2.
Hetkel vajadus puudub
Süvendamine,
kaevandamine Eelkõige toidubaasi muutumine;
Häirimine läbiviimise ajal; (vee läbipaistvuse
vähenemine ja selle
mõju toitumise efektiivsusele)
Andmed Saaremaa
sadama rajamise otsese
negatiivse mõju kohta
linnustikule puuduvad.
Sadama ekspluateerimise
käigus võib ka edaspidi
tekkida süvendamise või
mingite täiendavate
hüdrotehniliste ehitiste
rajamise vajadus; nende
mõju vajalike nõuete
järgimisel tõenäoliselt
nõrk
Hoiualal vajavad sellised tegevused eelnevat keskkonnamõjude
hindamist
2.7.2 Rannikul peatuvad linnud
Üldiseloomustus
31
Sügisrändel peatuvate sookurgede arvukust Küdema lahel on loendatud alates 1994.
aastast. Arvukus on suurtes piirides varieerunud (0-2500 is).
Küdema lahe rannikul on läbirändel peatuvatena kohatud 6 liiki hanesid ja laglesid
ning 18 liiki kurvitsalisi. Peatuvate hallhanede arvukus 1990-ndatel ulatus 1000
isendini. Kevadrändel on Laidu saarel loendatud 120 – 700 (2000 – 2008) peatuvat
valgepõsk-laglet. Hoiuala kaitse-eesmärkidena mainitud kurvitsaliste maksimaalsed
loendustulemused aastatel 2006-2008 olid: liivatüll – 29, kiivitaja – 1179, soorisla –
69, tumetilder – 32, heletilder – 44 ja punajalg-tilder – 41 is.
Kaitseväärtused
Rannikuga seotud liikidest on rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriume täitnud
sookurg ja hallhani. Ülejäänud liikide teadaolevad arvukused pole suured, nende
lisamisel ala kaitse-eesmärkide nimekirja on tõenäoliselt silmas peetud
rändepeatuspaikade võrgustiku kaitsmise vajadust.
Liikide seisund
Sügisrändel peatuvate sookurgede arvukus on suurtes piirides varieerunud, selget
muutustrendi ei eristu.
Hallhane peatuspaigana on ala vahepeal oma tähtsuse kaotanud. Hallhane langustrend
on ilmne Eestis tervikuna. Selle põhjused on ebaselged, üheks oluliseks faktoriks
peetakse aga intensiivset jahipidamist (üleküttimist) 1990-ndatel (Leito, 2008).
Ohutegurid ja kaitsemeetmed
Ohutegurina tuleb kõne alla eelkõige veelinnujahi häiriv mõju peatuvatele
sookurgedele. Käesoleval hetkel ei ole ühtset seisukohta veelinnujahi piiramise
vajaduse ja võimaluste kohta Küdema lahel. Veelinnujahti võib pidada linnualal
ebasoovitavaks tegevuseks. Samas on avaldatud arvamust, et Küdema laht on üks
väheseid veelinnujahi pidamise kohti loode-Saaremaal ning jahipidamise võimaluse
säilitamine oleks oluline sotsiaalsest aspektist.
2.7.3 Laidude haudelinnustik
Üldiseloomustus
Tähtsaimaks pesitsusalaks Küdema lahel on Laidu saar. Laidu saare haudelinnustikku
on põhjalikult uuritud (Leito, 2007). Laidu saarel on perioodil 1994-2009
registreeritud 47 haudelinnuliiki 3 seltsist (hanelisi 12, kurvitsalisi 15 ja värvulisi 20;
lisa 5a). Haudepaaride koguarv on olnud 131 -1590. Arvukamad liigid on olnud hahk
ja hõbekajakas (kuni 700 paari) ning merikajakas (kuni 200 paari).
Küdema lahe hoiuala piires, Laidu saarest idas paikneb 11 väikest laidu. Nende
haudelinnustik varieerub erinevatel aastatel, regulaarsemateks pesitsejateks on
kühmnokk-luik ja randtiir. Aastatel 2005 – 2007 esines neil A. Leito ja M. Martinsoni
andmetel pesitsejatena kokku 14 liiki: kühmnokk-luik (maksimaalselt 16 p),
sinikaelpart (3 p), tuttvart (7 p), merisk (2 p), naaskelnokk (1 p), punajalg-tilder (2 p),
32
naerukajakas (38 p), kalakajakas (8 p), hõbekajakas (7 p), merikajakas (2 p), tutt-tiir
(1 p), jõgitiir (20 p), randtiir (60 p), linavästrik (1 p).
Kaitseväärtused
1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses kuulus Laidu saar Eesti viie olulisema
valgepõsk-lagle pesitsusala hulka (IBA kriteerium C6 – ala kuulub viie olulisima ala
hulka regioonis, mis on moodustatud Euroopa Liidus ohustatud liigi kaitseks). Eesti
mastaapides olulisel arvul pesitses saarel hahk.
Liikide seisund
Laidu saare haudelinnustik on ajavahemikul 1994-2009 oluliselt muutunud.
Haudelinnuliikide arv Laidu saarel on mõnevõrra kasvanud, põhilise osa liikide arvu
kasvust on andnud värvulised. Haudepaaride koguarv on vähenenud ligi 10 korda.
Oluliselt on langenud vee- ja rannikulindude, s.h. haha ja valgepõsk-lagle arvukus.
Arvukuse muutuste põhjused ei ole täpselt teada. Üheks peamiseks põhjuseks on
peetud kisklust, mille põhjustavad peamiselt laiul elavad rebased, kuid ka merikotkad
ja varesed. Tõenäoliselt on arvukuse muutused seotud ka loomulike liigisiseste
populatsioonilainetega ja liikidevaheliste suhetega.
Ohutegurid ja kaitsemeetmed
Tegevus/ tegur Mõju lindudele Mõju tugevus Kaitsemeetmed
Röövloomade
arvukuse kasv Eelkõige munade
ja
poegade
hukkumine
Ranniku- ja veelindude
arvukuse vähenemise
üheks peamiseks
põhjuseks on peetud
kisklust, mille põhjustasid
peamiselt laiul elavad
rebased, kuid ka
merikotkad ja varesed.
Röövloomade (rebase) küttimine Laidu saarel
Laeva- ja
mootorpaadi- liiklus
Häirimine;
lainetusest
tingitud pesade
hukkumine (ja
erosioon ning
pesitsusalade
hävimine);
Käesoleval hetkel mõju
nõrk, edaspidi tõenäoliselt suureneb sadama
intensiivsema
kasutuselevõtu või
puhkemajanduse arendamise korral
Tähelepanu vajavad kiirlaevad ja paadiliiklus. Kui sadam soovib hakata
vastu võtma kiirlaevu, oleksid vajalikud kiirusepiirangud piisaval
kaugusel küdema lahest.
Mootorpaatide ja skuutrite kasutamisel põhinevate puhke- majanduslike tegevuste arendamine lahel pole
soovitav, vältida tuleks
sõitmist mootorpaatidega
lähemal kui 200 m Laidu saarest pesitsusperioodil
33
Laidude
külastami ne
pesitsusperioodil
Häirimine; tallamisest tingitud munadepoegade
hukkumine
(ja
pesitsustingimu
ste muutumine)
Käesoleval hetkel nõrk,
võib tulevikus suureneda.
Laidu saare külastamine
pesitsusperioodil on
keelatud kaitse-
eeskirjaga.
Vältida laidude
külastamist
pesitsus-perioodil. Laidu saarel tõhusam
järelevalve kaitse-
eeskirja nõuete täitmise üle. Teavitustöö – linnustiku
kaitsega seotud
informatsiooni lisamine
infotahvlitele, et vähendada
laidudel ja Laidu saarel
pesitsevate lindude
häirimist.
Taimkatte
suktsessioon
laidudel
Elupaikade kvaliteedi langus/hävimin e
Nõrk Karjatamine Laidu saarel
Mitmed laidudel pesitsevad linnuliigid toituvad merel ning neid mõjutavad ka
merelinnustiku puhul loetletud ohutegurid.
2.7.4 Ranniku haudelinnustik
Üldiseloomustus
Põhjalikult on viimasel ajal uuritud ranniku rohumaade haudelinnustikku. 2006-2008
loendati erinevatel aastatel 22-23 linnuliiki, domineerisid värvulised. Liikidest, kelle
elupaiku hoiualal kaitstakse, esinesid kühmnokk-luik (max 3 paari), ristpart (10),
luitsnokk-part (2), piilpart (1), sinikael-part (3), sookurg (12), liivatüll (5), kiivitaja
(15), punajalg-tilder (17) ja kalakajakas (4).
Roostikega on hoiuala kaitse-eesmärkidena mainitud liikidest seotud tuttpütt,
kühmnokk-luik, roo-loorkull, rooruik, täpikhuik, naerukajakas ja rästas-roolind.
Kaitseväärtused
Rahvusvahelise tähtsusega liigid ranniku haudelinnustikus puuduvad. Kuigi
teadaolevad rannikuga seotud haudelindude arvukused pole suured, on neil oma osa
ranniku elupaikade võrgustiku ja nendes elupaikades esinevate rändlinnuliikide
looduskaitseliselt soodsa seisundi tagamises.
Ohutegurid ja kaitsemeetmed
Tegevus/tegur Mõju lindudele Mõju tugevus Kaitsemeetmed
Ranna-rohumaade
kinni-kasvamine Elupaikade
kvaliteedi
langus/hävimine
Keskmine Pool-looduslike
koosluste
hooldamine
34
Ehitustegevus Elupaikade
hävimine Puudub - nõrk Seadusega ette
nähtud ranna ehituskeeluvööndi
järgimine
Joon 6. Linnuseire vaatlussektorid
2.8 KALASTIK
Peatüki aluseks on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt LIFE-projekti “Merekaitsealad
Läänemere idaosas” koostatud hinnang Küdema lahe kalastiku kohta (lisa 2).
Küdema laht on küllaltki omapärane Eesti rannamere osa. Tegemist on Eesti ühe
sügavama lahega, kus rohkem kui 20 meetri sügavused alad on väga lähedal kaldale.
Samas on laht suhteliselt hästi varjatud enamike tuulte eest: vaid põhjatuuled
suudavad selles tekitada märkimisväärset lainetust. Selline kombinatsioon suurtest
sügavustest ja tuulte eest kaitstusest muudab Küdema lahte väga sobivaks
külmaveeliste kalakoosluste seirealana. Juba üheksakümnendate aastate alguses
hakati selles mereosas läbi viima katselisi võrgupüüke, ning tänaseks on Küdema laht
lülitatud Eesti rannakalastiku püsiseirealade nimestikku; tegemist on ainukese
külmaveeliste kalakoosluste püsiseirealaga Eestis.
Kuigi laht ulatub sügavale maismaasse ja on lõunaosas küllaltki madal, on kalafauna
Küdema lahes siiski väga avamerelise iseloomuga: arvukamateks liikideks on räim,
lest, tursk, emakala ja meripuugilised. Mageveelise päritoluga ahvenlased ja
karplased, kes domineerivad enamikes Eesti rannamere osades, on vähearvukad või
puuduvad üldse.
35
Tänu avamerelisele iseloomule on lahe aastaringne temperatuurirežiim üsnagi
stabiilne. Jääkate moodustub harva ja enamasti vaid lahe madalamas lõunaosas.
Samas on ka suvel vesi suhteliselt jahe. Küllalt suurt mõju avaldab lahe
veetemperatuurile tuule suund. Tugevad lõunatuuled puhuvad ära soojema pinnavee
ja süvaveekerke tõttu võib vesi ka suvel olla jäiselt külm.
2.8.1 Küdema lahe looduskaitseliselt olulisemad kalaliigid
Küdema lahe hoiuala kaitse alla võtmise määruses ei ole kaitse-eesmärkide hulgas
ühtki kalaliiki. Küdema lahe loodusalal kaitstavate liikide hulgas on nimetatud
jõesilmu (Lampetra fluviatilis).
2.8.1.1 Loodusdirektiivi lisades nimetatud liigid
Küdema lahes on registreeritud küllaltki vähe Loodusdirektiivi lisadesse kantud
kalaliike. Kui näiteks Väinameres on selliste liikide arv 10, siis Küdema lahes on see
vaid 4. Liikide loetelu ja suhteline esinemissagedus 4-pallilise skaala alusel ning
sotsiaalmajanduslik (kalanduslik) väärtus on toodud tabelis 6. Samadele liikidele
avaldusvad ohutegurid, , kaitse vajadus ja kaitsemeetmed on esitatud tabelis 7.
Tabel 6. Küdema lahes registreeritud Loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliigid.
Arvukus vastavalt järgmisele skaalale: 1 – väga haruldane; 2 – haruldane; 3 –
tavaline; 4 – arvukas. Sotsiaalmaj väärtus: 3 – kõrge; 2 – keskmine; 1 – madal; 0 –
puudub
Liik Ladinakeelne
nimi Kantud
lisadesse Arvukus Sotsiaalmaj
väärtus
Merisiig Coregonus V 4 Ajalooliselt 3
lavaretus Praegu 1
Võldas Cottus gobio II 4 0
Jõesilm Lampetra
fluviatilis II, V 3 0
Lõhi Salmo salar II, V 3 2
Tabel 7. Küdema lahes registreeritud Loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliikide
ohutegurid, kaitse vajadus ja kaitsemeetmed
Liik Ladinakeelne
nimi Ohutegurid Kaitse vajadus Kaitsemeetmed
Merisiig Coregonus
lavaretus 1. Kudealade
eutrofeerumine
2. Kalapüük
Mere seisundi kaitse
on vajalik; Kalapüügi täiendav
piiramine ei ole
vajalik
Üldine
eutrofeerumise
vähendamine
36
Võldas Cottus gobio Eutrofeerumine Aktiivne kaitse ei ole
vajalik Lisada hoiuala
kaitse-eesmärkide
hulka. Seire.
Jõesilm Lampetra
fluviatilis Veekeskkonna
seisundi
halvenemine
kudejõgedes
Aktiivne kaitse ei ole
vajalik -
Lõhi Salmo salar Puuduvad, kuna kudejõgesid
Küdema lahe valgalal ei ole
Aktiivne kaitse ei ole
vajalik -
2.8.1.2 Muud looduskaitseliselt olulised kalaliigid
Lisaks Loodusdirektiivi lisades toodud liikidele esinevad Küdema lahes veel mõned
looduskaitselist tähelepanu vajavad kalad. Nendeks on Eesti Punases Raamatus
kategoorias „määratlemata” nimetatud nolgus, meripühvel, merihärg ja suurtobias
ning Berni konventsiooni III lisas nimetatud väike mudilake, pisimudilake ja nolgus.
Kategooria „määratlemata” ei viita otsesele ohule, kuid kuna nõnda esile toodud
liikide ohustatuse astet ei ole ebapiisavate arvukuse ja leviku andmete tõttu võimalik
määratleda, siis tuleb nendesse suhtuda ettevaatusega ning üritada koguda senisest
põhjalikumat informatsiooni. Ühelgi eelnimetatud liigil ei ole kalamajanduslikku
tähtsust, ohuteguritest on peamine ja ainus veekeskkonna seisundi halvenemine
(eutrofeerumine), kaitsemeetmete võtmine ei ole vajalik ega ka võimalik.
2.8.2 Kokkuvõte: ohutegurid ja kaitsemeetmed
Küdema laht ei ole ühelegi looduskaitseliselt olulisele kalaliigile tänapäeval kriitilise
tähtsusega elupaik. Arvukalt esineb Loodusdirektiivi II lisa liiki võldast ja V lisa liiki
merisiiga. Merisiia kaitse on Eestis tagatud juba olemaolevate kaitsealadega, mistõttu
Küdema lahel ei ole tarvis kasutusele võtta spetsiaalseid täiendavaid kaitsemeetmeid.
Kuna võldase jaoks on Küdema laht tüüpiliseks elupaigaks Eesti rannameres, siis teeb
kaitsekorralduskava töörühm ettepaneku lisada see liik Küdema lahe hoiuala
kaitseeesmärkide hulka.
Vajalik on iga-aastane kalakoosluste seire riikliku seire raames ning võldase seire
spetsiaalse metoodikaga (käsinoodaga).
Kalandus ei ole Küdema lahes elavatele kaladele praegu ohtlik: kalapüügikoormus on
väike ja ühegi looduskaitseliselt olulise liigi puhul ei ole kalurite püük arvestatav
ohutegur.
2.9 TAIMESTIK
37
Küdema lahe hoiualal kaitstavad taimeliigid on Loodusdirektiivi II lisas nimetatud
liigid – saaremaa robirohi (Rhinanthus oesiliensis) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
Küdema lahe loodusalal kaitstakse lisaks kahele eelnimetatud liigile ka könttanukat
(Encalypta mutica).
Lisaks on hoiualalt leitud veel mitmeid II ja III kategooria kaitsealuseid liike.
Kaitstavate taimeliikide levik ja seisund vajab täpsustamist.
Saaremaa sadama ehituse ettevalmistamise käigus leiti Ninase külas Eestis seni
avastamata liigi rohe-raunjala (Asplenium viride) kasvukoht. Rohe-raunjalg on I
kaitsekategooria soontaimeliik ja tema leiukoht (mis asub väljaspool Küdema lahe
hoiuala territooriumi) on kaitse all püsielupaigana (2,3 ha). Rohe-raunjalg on Eestis
väga haruldane, väikese populatsioonina esinev liik, mis kasvab meil oma
Skandinaavia osa-areaali kagupiiril ja millel on siin seega ka teaduslik väärtus.
Tabel 8. Küdema lahe hoiualal ja Laidu saare looduskaitsealal esinevad kaitsealused
taimeliigid, nende kaitsekategooriad ja ohutegurid
Eestikeelne
nimetus Lainakeelne
nimetus Kaitsekategooria Ohutegurid
Saaremaa robirohi Rhinanthus
osiliensis II Soode
kuivendamine,
võsastumine,
korjamine/noppimine
kollektsioneerimine
Soohiilakas Liparis
loeselii, II Soode
kuivendamine, metsastumine
Oja-haneputk Berula erecta II Veekogude
muutumine
Kaunis kuldking Cypripedium
calceolus II Metsahooldustööd,
korjmine
Valge tolmpea Cephalanthera
longifolia II Metsamajanduslik
tegevus
Kärbesõis Ophrys insectifera
II Soode
kuivendamine,
võsastumine
Koldjas selaginell Selaginella
selaginoides II Soode
kuivendamine,
võsastumine
Harilik muguljuur Herminium
monorchis II Soode
kuivendamine,
võsastumine
Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza
russowii II Soode
kuivendamine,
korjamine,
veekogude
muutmine
38
Läänemõõkrohi Cladium
mariscus III Soode
kuivendamine,
introdutseerimine,
ristandid
Balti sõrmkäpp Dactylorhiza
baltica III Võsastumine,
veekogude
muutmine, soode
kuivendamine,
korjamine
Tumepunane
neiuvaip Epipactis
atrorubens III
Roomav öövilge
Goodyera
repens III
Kuradisõrmkäpp Dactylorhiza
maculata III
Rohekas käokeel, Platanthera
chlorantha III
Vööthuulsõrmkäpp Dactylorhiza
fuchsii III
Harilik porss Myrica gale III
Soo-neiuvaip Epipactis
palustris III
Harilik käoraamat
Gymnadenia
conopsea III
Kahkjaspunane
sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca
III
Peamised meetmed ohutegurite ära hoidmiseks on veerežiimi säilitamine, võsatõrje,
teavitamine, järelevalve, pool-looduslike koosluste hooldamine.
Vajalik on inventuur kaitstavate taimeliikide leviku ja seisundi täpsustamiseks.
39
III KOKKUVÕTE KAITSE-EESMÄRKIDEST, NEID MÕJUTAVATEST TEGURITEST NING VAJALIKEST
TEGEVUSTEST
Väärtus Pindala/seisund
(2008) Kaitse-eesmärk Kaitseväärtust ja –eesmärki
mõjutavad tegurid Vajalikud tegevused
MERE-ELUPAIGAD JA PÕHJAELUSTIK
Elupaikade soodsa
seisundi säilimine (pindala ei vähene,
elupaikadega seotud elustik säilib)
Seire: Merepõhja elupaikade
inventuur/seisundi hindamine kord
6 aasta jooksul (vastavalt
Loodusdirektiivi
aruandlusnõuetele)
1110 Mereveega üleujutatud
liivamadalad
449 ha Pindala ei vähene, iseloomulik elustik säilib
- Looduslikud tegurid: tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus - Inimtegevusest tingitud ohud: maavarade kaevandamine
merepõhjast, süvendamine,
merereostus, sadamate ja tuuleparkide rajamine - Ei ole hetkel ohustatud.
- Lahe piirkonnas plaanitud tegevuste puhul on vajalik eelnev keskkonnamõjude
hindamine. Liivamadalate piirkonnas on välistatud merepõhja morfoloogiat
muutvad tegevused (süvendamine, kaevandamine, kaadamine jms)
- Merekeskkonna üldise
eutrofeerumise vastu lokaalselt võidelda ei ole võimalik
- Laevaliiklusega kaasnevate
ohtude ärahoidmiseks ning
tegutsemiseks õnnetuse korral
(õlireostus jms) piisab
seadusandluses toodud
meetmete rakendamisest.
40
1140 Mõõnaga
paljanduvad mudased
ja liivased laugmadalikud
234 ha Pindala ei vähene, iseloomulik elustik
säilib
- looduslikud tegurid: tuule
tugevus ja suund ning sellest
põhjustatud lainetus - inimtegevus:
kuivendamine,
süvendamine, ehitustegevus - kinnikasvamine
- Elupaigas planeeritava
majandustegevuse korral on
vajalik keskkonnamõjude hindamine
1160 Laiad madalad abajad ja lahed
349 ha Pindala ei vähene,
iseloomulik elustik säilib
Kuivendamine,
süvendamine,
ehitustegevus. Ei ole hetkel ohustatud.
- Elupaigas planeeritava
majandustegevuse korral on vajalik keskkonnamõjude hindamine
1170 Karid 577 ha Pindala ei vähene, iseloomulik elustik
säilib
Ehitustegevus, õlireostus,
eutrofeerumine - Küdema lahes planeeritava
majandustegevuse korral vajalik keskkonnamõjude hindamine
- Merekeskkonna üldise eutrofeerumise vastu lokaalselt võidelda pole võimalik
- Laevaliiklusega kaasnevate
ohtude korral (õlireostus jms)
piisab seadusandluses toodud
meetmete rakendamisest
RANNIKUMAASTIK,
RANNIKUELUPAIGAD Tervikliku,
visuaalselt meeldiva
maastikuilme
taastamine ja
säilitamine,
loodusväärtuste
säilimise tagamine.
Elupaikade soodsa
- hoiuala
puhkemajanduslik kasutamine on korraldamata - prahistamine,
lõkketegemine - ATV-dega,
autodega sõitmine väljaspool
teid - uute hoonete, teede
ehitamine
- hoiuala tähistamine - järelvalve tugevdamine - külastusinfrastruktuuri
väljaehitamine (lõkkekohad, infotahvlid)
- KMH
seisundi säilimine
41
1150* Rannikulõukad 6,25 ha (Lammaslaht)
Soodsa seisundi
säilimine, pindala ei
vähene
Kinnikasvamine, roostumine Roo tõrjumine, karjatamine
1210 Esmased rannavallid
Kokku 29,36 ha Elupaiga säilimine Prahistamine, mootorsõidukitega
sõitmine väljaspool teid Teavitustegevus, külastusinfrastruktuur,
järelvalve
1220 Püsitaimestuga
kivirannad
1230 Merele
avatud
pankrannad
Elupaiga säilimine Prahistamine, panga rikkumine,
kaevandamine, ehitustööd
järelvalve tugevdamine Ninase panga
juures
1620 Väikesaared ning
laiud Laidu saar 18,71 ha + väikesed laiud 1,2 ha
Laidu saare alvarite
säilimine; saare ja
laidude linnustiku
säilimine
- kinnikasvamine - pesitsevate lindude
häirimine
- karjatamine ja kadakate
väljaraiumine Laidu saarel - järelvalve - teavitustöö
POOL-LOODUSLIKUD
KOOSLUSED: Pärandkoosluste,
ilme ja
liigilise
mitmekesisuse
taastamine ja
säilimine.
Maaomanikele selgitustöö tegemine ja
nende hooldustöödesse kaasamine.
Hooldustegevuse tulemuslikkuse
seire. Karjaaedade rajamine
1630* Rannaniidud 94,33 ha Rannaniitude kui kaitsealuste liikide
elupaiga
säilitamine ning
nende pindala suurendamine
Peamised ohud on roostumine madala karjatamiskoormuse tõttu, võsastumine ja turism.
- Karjatamise jätkamine lahe lõunakaldal (hetkel toimub 7,14 hektaril) ja Sõõru niidul; karjatamiskoormuse suurendamine Sõõru niidul. - Rooniitmise jätkamine Sõõru
niidul (hetkel toimub ca 10 hektaril) - Võsaraie, hekseldamine - Järelevalve - Teavitustöö
5130 Kadastikud 8,65 ha Kadastike säilimine Kinnikasvamine kadaka ja Kadakate harvendamine ja männi
42
maastikes männiga
väljaraiumine – 2
Karjatamine
6280* Lood (alvarid) 16,15+14,18
Laidu saarel ha Haruldaste ja
omapäraste
koosluste säilimine
Kinnikasvamine;
ehitustegevus;
turism
Karjatamine (hetkel toimub 14,18 ha
Laidu saarel) – 1; vajadusel kadakate
väljaraiumine, võsaraie ja pilliroo
hekseldamine Järelevalve – 2. Lammaste kogumisaia ehitamine laidu saarele; lammaste transpordiks
vahendite (paat, mootor, paadikäru) muretsemine
6410 Sinihelmikakooslused
17,26 ha Elupaiga
säilimine Väetamine;
Kündmine
kuivendamine.
Niitmine – 1; Karjatamine – 2; vajadusel võsaraie
9070 Puiskarjamaad 6,3 ha Elupaiga
maastiku
taastamine
säilimine
ja
ja Võsastumine, kinnikasvamine Karjatamine – 1;
Karjaaedade rajamine – 1; Puistu harvendamine, võsaraie – 2; Niitmine – 2;
VOOLUVEEKOGUD
3260 Jõed ja ojad Tirtsi jõgi koos Kestri ojaga
(lõheliste (meri- forell) ja jõevähi elupaik), Kiruma peakraav (jõevähi elupaik)
Jõe hea
keskkonnaseisundi
säilimine;
meriforelli ja
jõevähi elupaikade
ja populatsioonide
säilimine
Reostus
Paisude ehitamine/rekonstrueerimine
Looduskaitseseaduse §51 järgi on
lõheliste elupaikades keelatud uute
paisude rajamine ja olemasolevate
paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis
tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku
sängi ja hüdroloogilise režiimi
muutmine
SOOD
43
7160 Allikad ja allikasood
Allikasood paiknevad lahe
idakaldal madalsoode piirkonnas.
Täpne levik ja seisund pole teada, vajab täpsustamist
Elupaikade soodsa
seisundi säilimine - kuivendamine - kinnikasvamine
Inventuur elupaigatüübi leviku ja
seisundi selgitamiseks; veerezhiimi
säilitamine, kraavide taastamistööde keeld
7210* Lubjarikkad madalsood
läänemõõkrohug
a 7230 Liigirikkad madalsood
Kokku 53,57 ha
METSAD
9010* Vanad loodusmetsad 9080* Soostuvad ja
soolehtmetsad
umbes 71,15 ha Elupaikade soodsa
seisundi
säilimine,
vanade
loodusmetsade
puutumatuna
säilimine
- raiumine - risustamine
-
- Raiekeeld, jätta looduslikule
arengule
- inimmõju piiramine,
järelevalve - Natura 2000 metsatoetus
LINNUSTIK Küdema lahe hoiuala ja
linnuala
kaitsekorralduslikult
olulised liigid on
toodud tabelis 4.
Olulisim liik on
Hetkel ohutegurite mõju
nõrk või keskmine (jahist, paadiliiklusest ja
külastustegevusest
tingitud
Bioloogilise
mitmekesisuse
säilimine,
kaitsealuste liikide
säilimine elujõuliste
populatsioonidena
ja
- õlireostus - eutrofeerumine - prügi meres - laeva- ja
mootorpaadiliiklus - lindude
pesitsusaegne häirimine,
tallamisest tingitud
munade/poegade hukkumine
- Saaremaa sadama poolt KMH- s ette nähtud meetmete rakendamine; Üleriigilised meetmed õlireostuste
ennetamiseks, avastamiseks,
likvideerimiseks ja tagajärgede rehabiliteerimiseks - Üldised meetmed
eutrofeerumise
44
kirjuhahk (Polysticta
stelleri)
häirimine). rändlindudele
sobivate peatus-, puhke- ja toitumispaikade säilimine,
linnustikku kahjustada võivate tegurite mõju minimeerimine
- veelinnujaht - kaaspüük kalurite võrkudes - süvendamine,
kaevandamine (toidubaasi muutus, läbiviimise ajal) - kinnikasvamine - munade ja poegade
hukkumine röövluse tõttu merikotkad, varesed)
häirimine
annarohumaade
(rebased,
vähendamiseks - Vajadusel kiirusepiirangud
kiirlaevadele; Mootorpaatide ja skuutrite kasutamisel põhinevate
puhkemajanduslike tegevuste arendamine lahel pole soovitav, vältida tuleks sõitmist mootorpaatidega
lähemal kui 200 m Laidu saarest pesitsusperioodil. - Vältida tuleks hoiuala muutmist kommertslikuks jahipiirkonnaks; - Vältida laidude
külastamist pesitsusperioodil,
järelvalve; - Keskkonnamõjude
hindamine plaanitavate
süvendus- või
ehitustegevuste korral. - infotahvlitele lindude kaitsega
seotud info (2-3 infotahvlit) - rannarohumaade hooldamine - Seire – koostöös riikliku seire ja Saaremaa sadama seirega (Peatuvate, talvituvate ja randa uhutud
veelindude seire; sookure seire, väikeste laidude ja ranniku haudelinnustiku seire) - röövloomade küttimine Laidu
saarel
TAIMESTIK Loodusdirektiivi liigid
Saaremaa robirohi
Bioloogilise
mitmekesisuse
säilimine,
kaitsealuste liikide
-põhjaliku ülevaate puudumine hoiuala liigilisest koosseisust ja kaitsealuste liikide
levikust
- tagada kaitsealustele liikidele
vajalike elupaikade, eelkõige
pärandkoosluste kvaliteet nende
hooldamise läbi
45
- korraldada inventuur
(liikide
(Rhinanthus oesiliensis),
soohiilakas (Liparis
loeselii), könttanukas
(Encalypta mutica)
säilimine elujõuliste
populatsioonidena
kaardistamine, arvukushinnangute andmine ning kaitsealuste liikide populatsioonidünaamika jälgimine)
KALASTIK Loodusdirektiivi
liigid jõesilm
(Lampetra
fluviatilis), võldas (Cottus
gobio)
Jõesilm on Küdema lahes vähearvukas,
võldas arvukas
Bioloogilise
mitmekesisuse
säilimine;
kaitsealuste liikide
säilimine elujõuliste
populatsioonidena
Keskkonna saastumine,
eutrofeerumine, kudealade
kinnikasvamine
- Üldised meetmed eutrofeerumise vastu. - Võldase lisamine hoiuala
kaitseeesmärkide hulka. - Seire: - kalakoosluste seire riikliku seire raames - võldase seire
Puhkeobjekt Arendada
loodussõbralikku
puhkemajanduslikku
tegevust
- külastustegevus
puudulikult reguleeritud, infotahvlite puudumine, suvalised
lõkkeasemed, ala prügistamine - teed kehvas seisukorras - puhkajate suur
surve rannakooslustele - autodega sõitmisel
koosluste kahjustamine
- hoiuala tähistamine, turismi
suunamine - infostendide koostamine
ja paigaldamine - prahi äraviimise korraldamine
46
IV TEGEVUSKAVA
Kaitse korraldamisel on aluseks VV määrus nr 156 “Vabariigi Valitsuse 27. juuli
2006. a. määruse nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas»
muutmine” ja Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri. Lisaks tuleb arvestada Panga
maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga ning VV korraldusega nr 615-k “Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Kaitse-eeskirjades ja
määruses reguleerimata tegevuste puhul tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest.
4.1 ÜLDISED VAJALIKUD TEGEVUSED
Tähistamine
Laidu saarele oleks vaja paigaldada 3 silti/tähist, et vältida inimeste sattumist sinna
keelatud ajal. Tähised informeeriksid inimesi, mida saarel teha tohib ja mida mitte ja
millal saarel üldse viibida ei tohi.
Kavandatavad tegevused:
• Tähiste valmistamine ja paigaldamine: 3x70 EUR
Tähiste jooksev hooldus ja vajadusel asendamine: 70 EUR aastas
Valitsemine ja järelvalve
Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet, kes korraldab vajalikke majandustegevusi
koostöös maaomanikega, kusjuures igal aastal kontrollitakse pool-looduslike
koosluste hooldamiseks ja taastamiseks sõlmitud lepingute täitmist. Tõhus, ennetavat
laadi järelevalve teostatakse koostöös Keskkonnainspektsiooniga.
Keskkonnamõjude hindamine planeeritavate majandustegevuste korral
Hoiualal ja selle läheduses planeeritavate majandustegevuste puhul on vajalik
keskkonnamõjude hindamine, mille käigus tuleb kindlasti hinnata potentsiaalseid
mõjusid:
- mere-elupaikade kvaliteedile ja struktuurile;
- linnustikule ning lindude jaoks oluliste elupaikade
kvaliteedile ja kvantiteedile;
- kalastikule, sh Küdema lahes esinevatele Loodusdirektiivi II lisa liikidele; -
maismaaelupaikadele;
- kaitstavatele taimeliikidele.
Laidu saare vormistamine riigi omandisse
Laidu saare paremaks kaitse korraldamiseks oleks vajalik saare maa-ala vormistamine
riigi omandisse.
4.2 KÜLASTUSKORRALDUSEGA SEOTUD TEGEVUSED
Infotahvlite paigaldamine
47
Infotahvlid võiks paigaldada (alustades kõige olulisemast) sadamasse, Paatsa teeotsast
rannapoole, Veereninale ja Mariku maasääre tippu; võimalusel ka Tagaranna
parklasse. Infotahvlil peab olema hoiuala ja kaitseala tutvustav tekst. Info paneb
kokku RMK koostöös Keskkonnaametiga.
1 infotahvel koostatakse ja paigaldatakse LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere
idaosas” raames sadamasse.
Eelarve: 640 EUR/infotahvel
Lõkkekohtade rajamine ja hooldamine
Rajada võiks 2 lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja vastavalt varustatud kohta (kaetud
ja sädemepüüdjaga varustatud lõkkeasemed) koos prügikastidega: Veereninale ja
Paatsa teest mere poole (riigimaad).
Tegevused:
- Lõkkekohtade rajamine ja ranna hooldamine
- Prügikastide paigaldamine ja regulaarne tühjendamine
Eelarve: 650 EUR aastas
4.3 ELUPAIKADE JA LIIKIDE KAITSEMEETMED
Elupaikade ja liikide kaitsemeetmed on täpsemalt kirjeldatud kaitsekorralduskava II
peatükis. Peamisteks tegevusteks on pool-looduslike koosluste (peamiselt
rannaniidud ja loopealsed) hooldustööd, maismaa-elupaikade ja kaitstavate
taimeliikide inventuur.
4.4 SEIRE JA TEADUSUURINGUD
Elupaikade seire ja uuringud
Vastavalt Loodusdirektiivi aruandlusnõuetele on vajalik informatsioon
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide leviku ja seisundi kohta iga 6 aasta tagant
(järgmine aruandlustähtaeg on 2013). Seega oleks vajalik kaitstavate elupaigatüüpide
inventuur/seire kord 6 aasta jooksul.
Kavandatavad tegevused ja eelarve:
o Merepõhja elupaikade inventuur ja seisundi hindamine kord 6 aasta jooksul o
Eelarve: 25565 EUR
o Küdema lahes asub ka riikliku keskkonnaseire põhjataimestiku seirejaam ning
Mariku maasäärel mererannikute seireprogrammi jaam. o Pool-looduslike
koosluste hooldustegevuse tulemuslikkuse seire, mis toimub igal aastal seoses
maahooldustoetuste aruandega
o Maismaa-elupaikade inventuur/kaardistamine Küdema lahe hoiualal ja Laidu
saarel. Senised andmed vajavad uuendamist ja mõnes kohas ka parandamist.
Linnustiku seire
48
Kuna tegemist on rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga, siis on kindlasti vajalik jätkata
linnustiku seiret koostöös riikliku seirega.
*Peatuvate veelindude seire – Saaremaa sadama seire raames kasutusele võetud
metoodikat kasutades: loendused püsivatest vaatluspunktidest vaatlustoru (30-60x)
kasutades, tulemused registreeritakse vaatlussektorite kaupa (Kalamees jt. 2008).
Loendused peaksid toimuma 2 korda kuus, kevadel märtsis, aprillis ja mais ning
sügisel septembris, oktoobris ja novembris kolme aastaste tsüklitena kolme aastase
vahega (2012-2014, 2018-). Vajalikud võivad olla korrektiivid seire sageduses
Saaremaa sadama kasutamise olulise intensiivistumise korral
*Talvituvate veelindude seire – riikliku seire osa (1 x aastas)
*Sookure seire – riikliku seire osa (igal aastal 3x septembris)
*Randa uhutud veelindude seire – riikliku seire osa
*Väikeste laidude haudelinnustik – ühekordne loendus igal kolmandal aastal vastavalt
Natura linnualadele kehtestatud rahvusvahelise aruandluse nõuetele (2010, 2013,
2016), riiklik seire
*Ranniku haudelinnustik - ühekordne loendus igal kolmandal aastal vastavalt Natura
linnualadele kehtestatud rahvusvahelise aruandluse nõuetele (2010, 2013, 2016)
Ligikaudne eelarve:
Peatuvate veelindude seire – 6072 EUR aastas. (2005. – 2009. rahastatud Tallina
Sadama poolt Saaremaa sadama seire raames)
Ranniku haudelinnustik – 1280 EUR aastas
Kalastiku seire
Kavandatavad tegevused:
o Iga-aastane kalastiku seire riikliku kalavarude seire raames
o Võldase seire spetsiaalse metoodikaga o Eelarve: 1920
EUR aastas
Taimestiku inventuur Vajalik on taimestiku inventuur kaitstavate taimeliikide leviku täpsustamiseks ja seisundi
hindamiseks.
V TEGEVUSKAVA EELARVE KOONDTABEL
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Elluviija Prior iteet 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tegevuse maksumus kokku (EUR)
1
Hoiuala/kaitseala tähistamine, tähiste hooldamine
Kaitsealuste objektide tähistamine RMK II 200 70 70 70 70 70 70 70 70 70 830
2 Pool-looduslike koosluste hooldamine Koosluse hooldustöö KA I 5825 5825 5825 5825 5825 5825 5825 5825 5825 5825 58250
3 Pool-looduslike koosluste hooldamine Koosluse hooldustöö KA II 23350 23350 27255 27255 27255 27255 27255 27255 27255 27255 264740
4 Pool-looduslike koosluste taastamine (16 ha)
Koosluse taastamistöö KA II
3835 3835
5 Lammaste kogumisaed Koosluse hooldustöö Huvilised II 8950 8950
6
Vahendid (paat, mootor, paadikäru) lammaste transportimiseks Laidu saarele ja tagasi
Tehnika/Loomade soetamine Huvilised II 16000 16000
7 Karjaaedade ehitamine ja hooldamine Koosluse hooldustöö Huvilised I 3200 3200 3200 3200 12800
8 Mereelupaikade/põhjaelustiku seire ja seisundi hindamine Inventuur KA II 25565
25565
51130
9 Maismaa loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur Inventuur KA I 3200 3200
10 Linnustiku seire Riiklik seire KA I x x x x x x x x x x
11
Peatuvate veelindude seire, sh kirjuhaha seisundi seire Tulemusseire Huvilised II
6072 6072 6072 6072 6072 6072 36432
12
Laidude ja ranniku haudelinnustiku seire Tulemusseire Huvilised II
1280 1280 1280 3840
13 Röövloomade küttimine Laidu saarel
Võõr- ja probleemliigi tõrje Huvilised I 700 700 700 700 700 700 700 700 700 700 7000
14 Kalastiku seire Riiklik seire KA I x x x x x x x x x x
47
15 Võldase seire Tulemusseire KA I 1920 1920 1920 5760
16 Taimestiku inventuur Inventuur KA II 1000 1000
17 Infotahvlite paigaldamine Infotahvlite rajamine/ likvideerimine RMK II 640 640 1280
18 Infotahvlite paigaldamine Infotahvlite rajamine/
likvideerimine RMK II 640 640 640 1920
19
Lõkkekohtade rajamine ja ranna hooldamine
Radade ja puhkekohtade hooldamine RMK II 640 640 640 640 640 640 640 640 640 640 6400
Kokku 55665 73097 46962 41202 34490 38330 37690 69967 44762 41202 483367
48
51
VI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse analüüsiks on vajalik kõik kaitsealal läbiviidavad
tööd ja muud tegevused dokumenteerida. Tähtsaimad on eelarves kajastuvad
tegevused, kui ka soovituslikud ja mittefinantseeritavad tegevused on olulised.
Tulemuslikkuse kontrolli raames läbiviidava kaitsekorralduskava toimimise analüüsi
käigus selgub, kas kasutatud ressursid ja saavutatud tulemused on vastavuses ja kui
suures ulatuses on saavutatud kavas soovitud eesmärgid.
Uuringute ja seire käigus jälgitakse ja hinnatakse hoiualadel toimuvaid protsesse ning
need on aluseks kaitsekorraldusmeetmete tulemuslikkuse hindamisel. Kaitsekorraldus
on tõhus juhul, kui on tagatud kaitseväärtuste säilimine, taastumine või lisandumine
vastavalt püstitatud kaitse-eesmärkidele.
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamisel on aluseks perioodiliselt teostatud
seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud muud andmed.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2011-2020) ja see on esmane
kaitsekorralduskava Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare LKA kohta. Tegevuste
täpsem eelarve on esitatud 5 aastaks (2011-2015), mille järel tuleb teostada
tulemuslikkuse vahehindamine, et vajadusel korrigeerida tegevusi ning täpsustada
eelarve aastateks 2016-2020.
Kaitsekorralduskava 10-aastase perioodi tulemuslikkuse hindamine ja tegevuskava
uuendamine on nähtud ette aastaks 2020.
Alljärgnevalt on esitatud üldised juhised, mida hoiuala kaitse korraldamistegevuse
tulemuslikkuse hindamisel arvestada. • Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemust kavandatud
tegevuse osas. • Ohustatud liikide kaitse eesmärgil tehtavate tegevuste tulemuslikkust saab
hinnata kaitstavate liikide seisundi järgi (arvukuse muutused, sigimisedukus, elujõulise
populatsiooni säilimine jne). • Seire ja rakendusuuringud peavad aitama hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted
aitavad täita ala kaitse-eesmärki (eesmärke), selleks tuleb teostatavad kaitsetegevused
registreerida. • Tulemuslikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas tegevus aitas kaasa kaitse-
eesmärgi saavutamisele või mitte ja kui edukalt. Analüüs peab sisaldama hinnangut tehtud
kulutuste ja saavutatud tulemuste suhtes. • Kogu kava analüüsitakse kaitsekorraldusperioodi lõpus, millest lähtudes
koostatakse ka uus kaitsekorralduskava perioodiks 2021-2030. Kaitsekorraldus loetakse
tulemuslikuks siis kui: Linnustik – kaitstavate liikide elupaikade kvaliteet ja pindala ei ole vähenenud; Laidu
saare kaitse-eeskirja rikkumisi ei esine. Pool-looduslike koosluste hooldatud pindala on suurenenud. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad on säilinud;
Teostatud uuringud/seire on andnud olulist lisainfot siinsete väärtuste ning seisundi
muutuste kohta.
52
KIRJANDUS
ABP Research 1999. Good practice guidelines for ports and harbours operating within
or near UK European marine sites. English Nature, UK Marine SACs Project.
ERKAS Pärnu Instituut OÜ, Mustjala vallavalitsus, 2008 – 2010. Mustjala valla
külade üldplaneering (eelnõu 22.02.2010)
Heath, M. F., Evans, M. I. (eds.) 2000. Important Bird Areasi n Europe: Priority sites
for conservation. Cambridge, UK: BirdLife International (BirdLife Conservation
Series No. 8).
Kalamees, A., Kuus, A., Leito, A., Luigujõe, A., Martinson, M., Nellis, Rein, Nellis,
Renno, Volke, V. 2007. Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire. 2007. aasta
aruanne. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
Mustjala valla arengukava 2006 – 2011
Pehlak, H., Luigujõe, L., Kuresoo, A. 2001. Kesktalvised veelindude loendused Eesti
rannavetes 1994 – 1999. Hirundo 14 (1): 11 – 26.
Ratas, R. (koost.) 2003. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine.
Aruanne.
Saare Maavalitsus 2007. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused”
Tucker, G. M., Evans, M. I. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy
for the wider environment. Cambridge, UK: BirdLife International (BirdLife
Conservation Series No. 6).
Tali, K., Lotman, S. 2007. 171 hoiuala pool-looduslike koosluste kaitsekorralduskava
aastateks 2006-2011. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaministeerium.
Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. Viidumäe-Tartu.
53
LISAD
Lisa 1: Laidu saare kaitse-eeskiri
Lisa 2: Küdema lahe kalastiku ja kalanduse ülevaade. Koostanud Markus Vetemaa,
TÜ Eesti Mereinstituut, 2008
Lisa 3: Küdema lahe mere-elupaigad ja põhjaelustik. Koostanud Tiia Möller, TÜ Eesti
Mereinstituut, 2008
Lisa 4: Pool-looduslikud kooslused ja nende majandamise üldised põhimõtted
Lisa 5: Eesti Ornitoloogiaühingu hinnang Küdema lahe hoiuala merelinnustiku kohta,
2008
Lisa 5a: Vee- ja rannikulindude loendustulemused Laidu saarel 1994-2008
Lisa 6: Küdema lahe hoiualal asuvate kinnistatud katastriüksuste sihtotstarve ja
pindalad
Lisa 7: Kaardid:
- 7a: Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide levik Küdema lahe hoiualal
ja Laidu saare looduskaitsealal (jpg); - 7b: Detailne mereelupaikade levik Küdema lahes LIFE-projektis
“Merekaitsealad Läänemere idaosas” väljatöötatud mere-elupaikade
klassifikatsiooni alusel (jpg);
- 7c: Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused: poollooduslike
koosluste hooldamine ja taastamine Küdema lahe hoiualal (pdf);
- 7d: Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Küdema lahe
hoiualal kaardikihina (MapInfo);
- 7e: Loodusdirektiivi I lisa mereelupaigatüüpide levik Küdema lahe
hoiualal ja Laidu saare looduskaitsealal kaardikihina (MapInfo);
- 7f: Detailne mereelupaikade levik Küdema lahes LIFE-projektis
“Merekaitsealad Läänemere idaosas” väljatöötatud mere-elupaikade
klassifikatsiooni alusel kaardikihina (MapInfo).
Lisa 8: Alal teostatud uuringute nimekiri
KINNITATUD
Keskkonnaameti
02.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/87
Keskkonnaamet 2015
Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala,
Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/107
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS .................................................................................................................. 6
1.3. HUVIGRUPID ..................................................................................................................... 9
1.4. KAITSEKORD ..................................................................................................................... 9
1.5. UURITUS ........................................................................................................................... 11
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ..................................................... 11
1.5.2. RIIKLIK SEIRE .......................................................................................................... 11
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ...................................................... 12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................. 13
2.1. ELUSTIK............................................................................................................................ 13
2.1.1. TAIMED ...................................................................................................................... 13
2.1.2. LINNUD ...................................................................................................................... 19
2.1.3. IMETAJAD ................................................................................................................. 27
2.2. KOOSLUSED .................................................................................................................... 28
2.2.1. RANNIKUELUPAIGAD ............................................................................................ 28
2.2.2. NÕMMED, LIIVIKUD JA KADASTIKUD .............................................................. 29
2.2.3. NIIDUD ....................................................................................................................... 30
2.2.4. SOOD .......................................................................................................................... 36
2.2.5. METSAD ..................................................................................................................... 38
2.3. ÜKSIKOBJEKTID ............................................................................................................. 41
2.3.1. TAMMARI TAMM .................................................................................................... 41
2.3.2. MURISTE TAMM ...................................................................................................... 41
2.3.3. PORSIKU KADAKAD ............................................................................................... 42
2.3.4. PAATSALU PÕLISPUUDE GRUPP ......................................................................... 42
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ...... 44
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 45
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ............................................................................................... 45
4.1.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD .................................................................. 45
4.1.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE ................................................................ 48
4.1.2.4. PORSIKU KADAKATE TAASTAMINE ............................................................... 66
4.1.2.5. PORSIKU KADAKATE HOOLDAMINE .............................................................. 67
4.1.2.6. ILLUSTE SOO VEEREŽIIMI TAASTAMINE ...................................................... 67
3
4.1.2.7. VÄLISPIIRI TÄHISTE PAIGALDAMINE ............................................................ 68
4.1.2.8. VÄLISPIIRI TÄHISTE HOOLDAMINE ................................................................ 70
4.1.2.9. INFOTAHVLI UUENDAMINE JA HOOLDUS .................................................... 72
4.1.2.10. NEHATU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRJA UUENDAMINE ......... 73
4.1.2.11. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE ........................................... 73
4.1.2.12. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................. 74
5. EELARVE ................................................................................................................................. 75
6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 79
7. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................... 83
LISAD............................................................................................................................................ 85
4
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava (edaspidi ka kaitsekorralduskava) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavatest aladest (edaspidi ala) ‒ nende kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi avalikkuse kaasamise koosolekud 26. novembril
2012. a ja 14. oktoobril 2013. a, lisaks toimus 1. veebruaril 2013. a koostöökoosolek.
Koosolekute protokollid on toodud lisas 2.
Kaitsekorralduskava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Anni Kurisman (tel: 472 4729, e-post:
[email protected]). Kaitsekorralduskava koostas Ivar Ojaste (tel: 52 15151, e-
post: [email protected]).
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia
2007‒2013” ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna
„Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Kõik kaitsekorralduskavas (edaspidi ka kava) käsitletud kaitstavad alad paiknevad Lääne-Eesti
madalikul Lihula-Virtsu paikkonnas ning moodustavad ühtse tervikliku ala, kuna Porsiku,
Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala piirnevad Nehatu looduskaitsealaga (edaspidi ka kaitseala).
Ühtlasi asuvad kõik mainitud alad Väinamere loodus- ja linnualal. Administratiivselt jääb
kavaga hõlmatud ala Lääne maakonda Hanila valda ning Pärnu maakonda Varbla valda.
Kavaga hõlmatud ala keskmeks on Nehatu soo, mis on kujunenud endise merelahe
kinnikasvamise tagajärjel umbes 4500 aastat tagasi. Soopinna kõrgus on seal 2,5–3,8 meetrit.
Veel 19. sajandi teisel poolel kujutas tänane Nehatu soo endast kolossaalsete roo- ja
kõrkjamassidega kaetud suuremate ja väiksemate vabaveealadega rannikujärve (Russow, 1871).
Nehatu järve kinnikasvamisele aitas kindlasti kaasa veepinna allalaskmine 1920ndatel aastatel
(Paakspuu, 1973). Täna leidub soos mitmeid väikseid reliktseid madalaveelisi jäänukjärvi –
Kangruaadu järv, Kiissa järv, Lammastejärv, Kahvatu laht, Kiissa laht, Käomardi laht, Teotalli
laht – mis on ümbritsetud roo-õõtsiksooga. Kuigi mitmed on nime poolest lahed, on need
tänaseks merest maakerke tulemusena eraldunud. Levinud on tihe roostik, mida liigendavad
kohati ulatuslikud lääne-mõõkrohu kasvualad. Madalsood liigendavad järskude pervedega
rabasaared, kus kasvab mände, sookaski ja üksikuid kuuski (Keskpaik, Kašentseva 1995).
Nehatu soos esinevad ühed suuremad Atlantilise kliimaperioodi relikti – lääne-mõõkrohu
kogumikud Eestis. Soo on oluline lindude pesitsusala, sookurgede sulgimisala ning
rändepeatuspaik.
Nehatu sood ümbritsevad endised puisniidud ja –karjamaad, mis enamuses on mingil ajahetkel
majandusest välja jäänud ja nüüdseks väärtuslikeks metsakooslusteks kujunenud. Mõned
puisniidud ja –karjamaad on ka praegu järjepideva hooldamise tulemusena säilinud. Nehatu
looduskaitseala äärealadel ja piirnevatel hoiualadel, kus inimasustus on tihedam, leidub
mitmesuguseid Lääne-Eestile iseloomulikke niidukooslusi (nt loopealsed, soostuvad niidud,
kuivad aruniidud jne).
Kavaga hõlmatud aladest suurim on Nehatu looduskaitseala, see koosneb kolmest lahustükist,
mille kogupindala on 1011 ha. Nehatu soo võeti esmakordselt kaitse alla 11. juulil 1957. a, kui
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks
Eesti NSV-s“ moodustati Nehatu soo botaanilis-zooloogiline keeluala. Hetkel kehtiv Nehatu
looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusega nr 39.
Selle kohaselt on kaitseala põhieesmärk Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike
ning vee- ja rannikulinnustiku kaitse. Nehatu looduskaitseala kuulub ka Ramsari märgalade
hulka.
Looduskaitsealaga piirneb kolm hoiuala – Porsiku hoiuala paikneb Nehatu looduskaitseala
loode- ja läänepiiril ning koosneb kahest lahustükist, mille kogupindala on 76 ha; Kangruaadu
hoiuala paikneb Nehatu looduskaitseala kirdepiiril ning on 27 ha suurune; Oademetsa hoiuala
paikneb Nehatu looduskaitseala idapiiril ning koosneb kahest lahustükist, mille kogupindala on
10 ha. Hoiualad on kaitse alla võetud Vabariigi valitsuse 28. veebruari 2006. a määrusega nr 59
6
„Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“. Porsiku hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130)1, lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), läänemõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.
Kangruaadu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode
(7230), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soolehtmetsade (9080*) kaitse. Oademetsa
hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alale jäävad ka kaitsealused üksikobjekt Muriste tamm, mis
võeti esmakordselt kaitse alla 1976. a (27. septembri 1976. a Pärnu raj. TSN TK otsus nr 253),
ja Tammari tamm, mis on kaitse all olnud juba pool sajandit (22. aprilli 1964. a Haapsalu raj.
TSN TK otsus nr 17). Lisaks ulatub Nehatu looduskaitsealale Paatsalu park, mis on kaitse alla
võetud 25. aprillil 1958. a Lihula raj. TSN TK otsusega nr 34. Hetkel kehtiv pargi kaitseeeskiri
on vastu võetud 30. märtsil 2006. a määrusega nt 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja
puistute eeskiri“, mille kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu,
dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult
väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos
edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Peale eeltoodu ulatuvad kaitsekorralduskavaga
hõlmatud alale Porsiku kadakad, mis on kaitse alla võetud 21. novembril 1984. a Haapsalu Raj.
RSN TK otsusega nt 267. Porsiku kadakate näol on tegemist uuendamata kaitsekorraga alaga.
Viimasena võib välja tuua Nehatu looduskaitsealale jäävad Rässa ohvriallikad, mis on arvele
võetud arheoloogiamälestistena.
1.2. MAAKASUTUS
Tegemist on valdavalt loodusliku alaga, kus domineerib mets (46%) ning madalsoo (28%). Kuna
põhikaardil defineeritud muude lagedate alade puhul on valdavalt tegemist samuti
madalsoolaikudega, siis madalsoo tegelik osakaal on 35% kaitstavate alade üldpindalast (tabel
1, joonis 1). Mere definitsiooni all käsitletakse merest eraldunud hiljutisi lahesoppe, mida tuleb
käsitleda rannikulõugastena. Muu veekogu all käsitletakse põhikaardil osaliselt järvi, kuid ka
laukaid ja teisi veesilmi. Õueala mõiste sisaldab nii majade kui ka aia all olevaid pindasid.
Kaitstavatel aladel asub 59 kinnistut, millest 19 on riigiomandis (pindala 760 ha) ja 30
eraomandis (pindala 338 ha) (joonis 2). Jätkuvalt riigi-omandis oleva maa pindala on 24 ha.
Tegemist on valdavalt madalsooga, mille servadesse jääb metsaala. Aktiivset majandustegevust
kaitseala metsades ei toimu.
1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
7
Joonis 1. Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kõlvikuline jaotus (allikad: Maa-amet ja Keskkonnaregister).
8
Joonis 2. Maaomandi jaotus Nehatu looduskaitsealal, Porsiku hoiualal, Kangruaadu hoiualal ja
Oademetsa hoiualal. Valge ala tähistab jätkuvalt riigiomandis olevat maad (allikad: Maaamet ja
Keskkonnaregister).
9
Tabel 1. Ala kõlvikuline jaotus (allikad: Maa-amet ja Keskkonnaregister)
Jrk nr Kõlvik Pindala, ha Osakaal,% Jrk nr Kõlvik Pindala, ha Osakaal,%
1. Mets 521,71 46,46 8. Järv 19,27 1,72
2. Madalsoo 310,50 27,65 9. Muu veekogu 19,05 1,70
3. Muu lage 81,51 7,26 10. Põld 6,33 0,56
4. Looduslik rohumaa 51,51 4,59 11. Õueala 2,32 0,24
5. Meri 48,62 4,33 12. Teeala 1,31 0,12
6.
7.
Põõsastik
Noor mets
32,71
27,14
2,91
2,42
13.
Vooluveekogu 0,54 0,05
Kokku 1122,84 100,00
1.3. HUVIGRUPID
Nehatu looduskaitseala ja sellega piirnevad hoiualad on ümbritsetud külamaastikega ning
kujutavad seetõttu looduslikku oaasi tavapärases kultuurmaastikus. Kuna kõnealuses piirkonnas
puuduvad matkarajad ja laagriplatsid, siis puudub ka külastuse surve.
• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
• RMK – ala külastuse korraldaja, külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning
loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
• Jahimehed – ala jääb Vatla ja Vana-Varbla jahipiirkonda.
• Maaomanikud – metsa majandamine, puisniitude hooldamine.
• Kalamehed – harrastuskalameestele on huvipakkuvad Käomardi ja Kahvatu laht ning
Kangruaadu järv.
• Eesti Ornitoloogiaühing – ala kuulub Euroopa Liidu tähtsusega Väinamere linnuala
koosseisu.
• Hanila ja Varbla vald – eluterve ja puhta keskkonna säilitamine kogukonnale.
• Nehatu külaselts – loodus- ja elukeskkonna kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks.
1.4. KAITSEKORD
Nehatu looduskaitseala jaguneb Nehatu piiranguvööndiks ja Nehatu sihtkaitsevööndiks.
Kaitsealal on valdav Nehatu piiranguvööndi režiim – 93% territooriumist (945 ha).
Sihtkaitsevööndi ala on vaid 66 ha ehk 7% kaitseala territooriumist (lisa 1).
Kaitsealal on lubatud jahipidamine mingi, rebase, hundi, metssea, põdra ja kähriku arvukuse
reguleerimise eesmärgil 1. septembrist 31. jaanuarini. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute
kujundamine ja energiapuistute rajamine, jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning
10
mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid,
välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja
põllumajandustöödel ning roo varumise töödel üksnes külmunud pinnasel ja jää pealt. Kaitsealal
on keelatud veemootorsõidukiga liiklemine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel
ning selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel.
Märkimisväärseks tuleb lugeda asjaolu, et inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni
kogu kaitseala maa-alal. See on ka üldjuhul mõistetav, sest madalsoos levinud läänemõõkrohu
ja kohati ka pilliroo koosluses ei ole inimesele liikumine just kõige lihtsam ning üldjuhul
liiguvad inimesed soos või selle servaaladel marjade valmimise perioodil või siis jahi käigus,
seega lindude pesitsus-, sulgimis- ja rände ajal ei ole üldjuhul häiringut inimese poolt vaja
peljata.
Nehatu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamine. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus,
loodusvarade kasutamine ja rahvaürituste korraldamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on
sihtkaitsevööndis lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.
Sihtkaitsevööndis on metsakaitse eesmärk metsa ökosüsteemi arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina.
Nehatu piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa. Piiranguvööndis on
tähtsaimateks piiranguteks uute maaparandussüsteemide rajamise ning veekogude veetaseme
muutmise ja kallaste kahjustamise keeld. See on ka igati põhjendatud, sest metsakuivendus
mõjutab kõige enam kaitseala peamisi loodusväärtusi – madalsood, rannikulõukaid ning
erinevaid metsakooslusi. Piiranguvööndis on metsakaitse eesmärk elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine. Kaitsealal on keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine
(lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul oma tarbeks). Uuendusraietest on lubatud vaid
turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud uute
ehitiste püstitamine, uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Hoiuala kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest. Hoiualal on keelatud nende elupaikade
ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks see moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate
liikide soodsa seisundi. Lisaks on hoiualal keelatud metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava
elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kui
kavandatav uuendusraie ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärkide säilimist ning nende struktuuride
ja funktsioonide toimimist, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius
kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. Hoiualal kavandatava tegevuse
mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse üldjuhul keskkonnamõju hindamise käigus.
Lisaks kehtivad Nehatu looduskaitsealal ja seda ümbritsevatel hoiualadel looduskaitseseaduse
§-s 14 toodud üldised kitsendused.
11
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Esimesed linnustiku uuringud toimusid Nehatus 19. sajandi lõpus, kui Nehatu järvel tõestati
Valerian Russowi poolt 1870. a esmakordselt Eestis tiigi-roolinnu (Acrocephalus scirpaceus)
pesitsemine (Rootsmäe & Veroman, 1974). Ajavahemikul 1951–1958 tegi Nehatu soos
linnuloendusi Olav Renno (Renno, 1958). 1980. aastatel loendati helikopterilt pesitsevaid
hallhanesid ja kühmnokk-luiki Matsalu looduskaitsealal, Virtsu-Laelatu-Puhtu ja Nehatu
roostikes (Kastepõld & Mägi, 1994). Nehatu ja Matsalu vaatlusala baasil töötati välja vastavalt
1990. ja 1991. a sookure sulgimise uurimise metoodika (Keskpaik & Kašentseva, 1995). Nehatu
soo hiljutisim haudelinnustiku loendus toimus 2001. a (Leivits, 2001). 2007. a toimus Nehatus
lennuloendus, mille käigus loendati pesitsevaid hallhanesid (Ojaste 2008). Eesti linnuatlase
välitööd, mis toimusid perioodil 2004–2008, hõlmasid muu hulgas ka Nehatu looduskaitseala
(Eesti Ornitoloogiaühing).
Elupaigatüüpe inventeeriti Nehatus viimati 2012. a, kui määratleti kõik piirkonna metsa- ja
niidukooslused. Sellest varasemad lausalised metsa- ja niiduelupaigatüüpide inventuurid
pärinevad 2000. aastate alguses toimunud Natura pilootprojektist.
Sookooslusi inventeeriti viimati 2010. a, kui projekti „Eesti soode looduskaitseline hindamine“
raames toimusid välitööd muuhulgas ka Nehatu looduskaitsealal (Paal & Leibak 2011).
Nehatu looduskaitsealal asuvaid rannikulõukaid (Kiisa ja Käomardi laht) uuriti viimati 2009.‒
2013. aastatel kestnud projekti „NATURESHIP“ raames, mille tulemusena valmis trükis
„Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas“.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub Nehatu looduskaitsealal kolm seirejaama:
SJA4436000, SJA6092000 ja SJA8470000.
Seirejaam SJA4436000 kuulus seireprogrammi “Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire”
ning ainuke seirekord eelnimetatud programmi metoodika kohaselt toimus 2002. aastal. Kuna
selle seireprogrammi metoodikat muudeti 2005. a, siis kadus ka eeltoodud Nehatu seirejaam.
Seirejaamad SJA6092000 ja SJA8470000 kuuluvad seireprogrammi “Ohustatud soontaimed ja
samblaliigid”. Neist esimene on seotud kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja teine valge
tolmpea (Cephalanthera longifolia) seirega. Nende liikide kaitse korralduse tulemuslikkuse
hindamiseks on oluline, et vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi jooksul taimede kasvukohti
riikliku seire raames kontrollitaks.
Nehatu madalsoo oli valitud ka loodusliku mitmekesisuse seire programmi madalsoode ja
rabade linnustiku projekti püsiseirealadeks (Klein, 2000). Seiresammuks soovitati tollal 3 aastat.
Seire intervalliks on otstarbekas kavandada 10–13 aastat. Kuna eelmine haudelinnustiku
inventuur toimus 2001. a, on järgmine inventuur vajalik läbi viia 2015. a.
12
Nehatu looduskaitsealal asuvat merikotka pesa kontrollitakse iga-aastaselt riikliku
seireprogrammi „Kotkad ja must-toonekurg“ raames.
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Nehatu looduskaitsealal ja Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiualal on kaardistatud enamus
Natura elupaigatüübid, Nehatu looduskaitsealal on teostatud soolindude inventuur ning hinnatud
on siinsete soode looduskaitselist väärtust. Seega on üldine teadmine ala väärtuste kohta olemas.
Teadmised on kasinad taimede ja metsalindude kohta ning puuduvad üldse sammalde, putukate
(eeskätt kiilide) ja kahepaiksete osas.
Arvestades olemasolevat teavet Nehatu looduskaitseala ja seda ümbritsevate hoiualade väärtuste
osas ning ala võimalikku tähtsust kaitstavatele liikidele, on prioriteetsed taimestiku ning
metsalinnustiku (eeskätt kanakulli, metsakanaliste, kakuliste ja rähniliste) inventuurid.
Võimalusel tuleks koguda ka teavet sammalde, kiililiikide ja kahepaiksete kohta.
13
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
2.1.1. TAIMED
Nehatu looduskaitseala ja Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala taimestiku liigilise
koosseisu, kaitsekorralduslikult oluliste populatsioonide ja nende seisundi kohta on infot napilt.
Seetõttu tuleb pidada vajalikuks botaanilise inventuuri teostamist kaitsekorraldusperioodi
jooksul. Järgmistes peatükkides kirjeldatakse nelja Keskkonnaregistri andmetel siin esinevat II
kaitsekategooria taimeliiki: kärbesõis, valge tolmpea, kaunis kuldking ja vahelmine näkirohi.
Lisaks loetletud II kaitsekategoorialiikidele leidub kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal u 318
m2 suurune emaputke kasvukoht. Selle kasvukoha ja seal kasvavate isendite seisundi kohta
andmed puuduvad. Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal leidub emaputkele sobilikke
kasvukohti – rannaniite, suhteliselt vähe. Rannaniidud on levinud vaid pisut alla 500 m pikkusel
kitsal ribal Nehatu looduskaitseala lõunaosas (sealt leiti 2009. a ka ainuke teadaolev emaputke
kasvukoht). See tähendab, et kuigi kaitsealal kasvavate taimeliikide kohta üleüldiselt andmeid
napib, ei ole põhjust arvata, et liiki kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal oluliselt rohkem leiduks
ning võib arvata, et Nehatu looduskaitseala ei mängi selle liigi kaitsel määravat rolli. Seega pole
ka otstarbekas emaputkele käesolevas kaitsekorralduskavas kaitseeesmärki seada.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal leidub ohtralt ka III kaitsekategooriasse kuuluvaid
taimeliike – lääne-mõõkrohi, vööthuul-sõrmkäpp, harilik käoraamat, värv-paskhein,
sooneiuvaip, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, harilik porss,
kuradi-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip. Neist lääne-mõõkrohu, mis on kahtlemata üks
olulisematest III kaitsekategooria taimeliikidest kaitsealal, kaitset, levikut ja seisundit kirjeldab
temaga seotud elupaiga, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, vastav peatükk. Ka teiste III
kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide kaitse on enamasti tagatud läbi erinevate koosluste
säilimise.
Kõik taimeliigid, millele käesolevas kaitsekorralduskavas eesmärk seatakse, peaksid saama ka
Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.
14
2.1.1.1. VALGE TOLMPEA
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), II, KE – ei, LoA – ei2
Valget tolmpead võib kohata mõnel pool Lääne-Eestis ja läänesaarte puisniitudel, loopealsetel,
kadastikes ja hõredates loometsades. Valge tolmpea levila põhjakirdepiir läbib Põhja-Vormsi ja
Põhja-Hiiumaa ning Ahvenamaa. (Kull ja Tuulik, 2002). Eesti eElurikkuse kohaselt on valge
tolmpea väheneva arvukusega käpaline, mille kaitse staatus on „ohulähedane“. Orhideede kaitse
tegevuskava eelnõu kohaselt ohustavad liiki enim valgustingimuste halvenemine ning otsene
kasvukoha hävimine (nt arendustegevuse tõttu).
Kaitsekorralduskava hõlmatud alalt on teada üks valge tolmpea kasvukoht, mis asub Nehatu
looduskaitseala lääneosas paikneval endisel karjamaal, mis nüüdseks on muutunud üksikute
kaskede ja hõreda kadastikuga puistuks. Sealne leiukoht on ainuke valge tolmpea leiukoht
Mandri-Eestis (Kukk ja Kull, 2005). Valge tolmpea kasvukoht avastati Keskkonnaregistri
kohaselt 1999. a ning toona loendati alalt 50 taime. Teine ja viimane kasvukoha vaatlus toimus
2009. a riikliku seire raames ning siis loendati ligikaudu ühe hektari suuruselt alalt u 30 isendit,
kusjuures seirearuandes on märgitud, et taimi loendati nende õitsemise lõpus, mistõttu kõiki
isendeid ei pruugitud leida. Seire raames täheldati, et siinset valge tolmpea kasvukohta ohustab
tugevalt võsastumisest tulenev valguse puudumine, seega on seal hädavajalik võsa eemaldamine
ning puurinde harvendamine.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Säilinud on vähemalt ühe hektari suurune valge tolmpea kasvukoht vähemalt 50 taimega.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Säilinud on vähemalt ühe hektari suurune valge tolmpea kasvukoht vähemalt 30 taimega.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Kasvukoha võsastumine pärsib oluliselt valge tolmpea risoomide abil levimist ja taime arengut
ning viib ajapikku liigi kasvukohast kadumisele.
2 I, II või III ‒ liigi kaitsekategooria; LoD II, LiD I ‒ loodusdirektiivi (EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)) või
linnudirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L
20, 26.01.2010, lk 7–25)) lisas olemine, sh I või II tähistab vastava direktiivi lisa numbrit, KE ‒ jah, KE ‒ ei –
kavaga hõlmatud kaitstava ala kaitse-eesmärgiks olemine; LoA – jah või ei, LiA – jah või ei - loodus- ja/või linnuala
eesmärgiks olemise kohta.
15
Meede: valge tolmpea kasvukoha puhastamine võsast.
Kuna Nehatu looduskaitsealal asuva valge tolmpea täpne levikuareaal ei ole teada, tuleb esmalt
liigi levikuala ning seal vajalike tööde maht täpselt kaardistada. Võsa tuleb alalt eemaldada
vähemalt kolm aastat järjest, kuna lehtpuude juure- ja kännuvõrseid tekib raiejärgsetel aastatel
ohtralt. Võimalusel tuleks ala ka karjatada.
2.1.1.2. KAUNIS KULDKING
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), II, LoD II – jah, KE – ei, LoA – ei
Kaunis kuldking on levinud kõigis Eesti maakondades, kuid rohkem on liik levinud Põhja- ja
Lääne-Eestis. Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist
pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad.
Keerulise sigimisbioloogia ja aastatepikkuse algarengu tõttu on paljunemisikka jõudmisel liik
jäänud püsima eelkõige inimtegevusest vähemhäiritud vanemates metsades. Kuldking ei talu
täisvarju ega ka täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi. Kõige soodsamates kasvupaikades
jõuab taimedeni veerand täisvalgusest. Peamisteks ohuteguriteks on kasvukohtade muutused ja
hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades
või nende naabruses. (Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava eelnõu).
Keskkonnaregistri kohaselt on kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal registreeritud kolm kauni
kuldkinga kasvukohta. Neist suurim ligikaudu 3,8 ha suurune kasvukoht asub Nehatu
looduskaitseala keskosas. Tegemist on endise võsastunud puisniiduga ning kuldkingi leiti seal
esimest korda juba 1994. a. Viimati külastati kasvukohta 2006. a riikliku seire raames ning siis
kuldkingi alalt ei leitud, kuid märgiti, et tegemist on potentsiaalse kasvukohaga, mis vajaks
mõnel järgneval aastal kontrollimist.
Teine kauni kuldkinga kasvukoht asub Nehatu looduskaitseala idaosas paiknevas endisel
puisniidul, mis loodusliku arengu tagajärjel on muutunud vanaks laialehiseks metsaks. Kuigi see
kuldkinga kasvukoht on Keskkonnaregistris märgitud punktobjektina, on registri kohaselt
tegemist mõnekümne hajusalt kasvava isendiga leiukohaga. Kasvukoht leiti 2009. a ning hiljem
pole seda enam kontrollitud.
Viimane kauni kulgkinga kasvukoht asub Nehatu looduskaitseala lääneosas. Keskkonnaregistri
kohaselt leiti see u 0,02 ha suurune kasvukoht 2011. a kadakate ja lehtpuuvõsaga kinni kasvavalt
niidult. Lisaks on märgitud, et leiukohast leiti paar ära õitsenud kauni kulgkinga puhmast ning
kuna tegemist oli juhusliku vaatlusega, võib kuldkinga kasvada selles piirkonnas ka rohkem.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi kolme kauni kulgkinga leiukoha andmed on puudulikud, pole
teada kasvukohtade areaal ega neis kasvavate isendite arv, seetõttu saab kaitse-eesmärgi
seadmisel lähtuda vaid eesmärgist, et kõik kasvukohad on säilinud ning kaunis kuldking on seal
esindatud. Kuivõrd kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal leidub veel hulgaliselt kuldkingale
sobilikke kasvukohti (eeskätt alal asuvad puisniidud ja –karjamaad ning vanad laialehised
metsad) on andmete täpsustamiseks vajalik lausaline kauni kuldkinga inventuur.
Kaitse-eesmärk
16
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Säilinud on vähemalt kolm seni teadaolevat kauni kuldkinga kasvukohta ning liik on neis
esindatud.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Säilinud on vähemalt kolm seni teadaolevat kauni kuldkinga kasvukohta ning liik on neis
esindatud.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Seni teadaolevate kauni kuldkinga kasvukohtade andmed on puudulikud, pole teada
kasvualade täpne suurus ja seisund ning neis kasvavate isendite arv. Lisaks leidub kaitsealal veel
hulgaliselt liigile sobilikke kasvukohti (peamiselt puisniidud, -karjamaad ja vanad laialehised
metsad), mille osas info kauni kuldkinga esinemise kohta puudub. Puudulike andmete tõttu on
raskendatud liigi kaitse planeerimine.
Meede: kaitsealal asuvatel puisniitudel ja –karjamaadel ning vanades laialehistes metsades tuleb
korraldada lausaline kauni kuldkinga inventuur, lisaks tuleb üle inventeerida ka hetkel
teadaolevad kasvukohad. Inventuuri käigus tuleb hinnata ka raietööde vajalikkust ja mahtu.
- Kauni kuldkinga teadaolevad kasvukohad on kohati võsastumas ning halvenevad
valgustingimused võiva ohustada taime püsima jäämist.
Meede: vajadusel tuleks kauni kuldkinga kasvukohtades valgustingimusi parandada ning
puurinnet harvendada ja/või võsa raiuda. See tegevus on üldjuhul siiski põhjendatud vaid siis,
kui on ilmne, et ilma valgustingimuste parandamiseta kasvukoht hääbub. Võsa tuleb sellisel
juhul tõrjuda mitu aastat järjest, kuna valgustingimuste paranemisel hoogustub võsa kasv
oluliselt. Lisaks on väga soovitatav, et võsa eemaldamisele järgneks lühiajaliselt tugev
karjatamiskoormus. Ilma karjatamiseta võib paranenud valgustingimustes hoogustunud võsa
kasv kasvukoha kvaliteet oluliselt halveneda. Raievajadus ja –maht selgub täpsemalt inventuuri
tulemusel.
2.1.1.3. VAHELMINE NÄKIROHI
Vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), II, KE – ei, LoA – ei
Vahelmine näkirohi on haruldane meri-näkirohu alamliik, mida on Eestis leitud vaid 14 ranna-
ning 4 Mandri-Eesti sisejärves (Ott et al, 2011). Liik on levinud vaid 11 atlaseruudus (Kukk,
Kull 2005). Andmebaasi eElurikkus kohaselt on meri-näkirohi, sh ka selle alamliigid, ohualtis
seisundis ning tulenevalt kasvukoha eripärast ohustab liiki enim veekogude muutustega seotud
ohutegurid (nt reostus, veetaseme drastilised muutused jne).
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal leidub vahelmist näkirohtu Kiissa lahes ja Käomardi lahes.
Mõlemast lahest leiti vahelmist näkirohtu esmakordselt 2003. a, Kiissa lahest leiti 30 vahelmise
17
näkirohu isendit ning Käomardi lahest esines liik massiliselt. Viimati hinnati Kiissa ja Käomardi
lahes esinevate vahelmise näkirohu kasvukohtade seisundit 2011. a, kui projekti
„NATURESHIP“ raames inventeeriti näkirohu kasvukohaks olevate lahtede kui
rannikulõugaste seisundit. Kiissa lahes esines vahelmine näkirohi 2011. aasta juulis kahe hajusa
kogumikuna ning ohtruseks hinnati 5-palli skaalal „1“ ehk üksikud taimed või väikesed
kogumikud. Näkirohi levis lahes vahetult kaldaveetaimede vööndi servas, kus muu veesisene
taimestik puudus või oli vähene. Käomardi lahes esines vahelmine näkirohi kolme hajusa
kogumikuna ning isendite ohtruseks hinnati „3“ ehk sageli kohatav keskmisel hulgal (Eesti
Maaülikooli Limnoloogiajaama andmed; Kose, 2012).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Vahelmine näkirohi esineb Kiissa lahes üksikute kogumikena, Käomardi lahes on vahelmine
näkirohi sageli keskmisel hulgal kohatav.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vahelmine näkirohi esineb Kiissa lahes üksikute kogumikena, Käomardi lahes on vahelmine
näkirohi sageli keskmisel hulgal kohatav3.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Projekti „NATURESHIP“ tehtud uuringute andmete alusel võib järeldada, et varasemalt
kannatas vahelmise näkirohu üks kasvukohtadest Kiissa laht oluliselt valgalalt saabuva reostuse
tõttu. Kuid praeguseks on see mõju lõppenud.
Negatiivsed mõjutegurid
- Vahelmise näkirohu peamine kasvukoht, Käomardi laht, kannatab reostuskoormuse all.
Reostuse iseloom ning päritolu on hetkel teadmata.
Meede: Käomardi lahte suubuva Hõbesalu kraavi ääres oleva reostusallika fikseerimine.
Käomardi lahte suubub vaid üks kraav (Hõbesalu peakraav) ning otstarbekas on alustada
reostusallika otsimist sealt – Hõbesalu kraavist tuleb mitmest punktist võtta veeanalüüsid
reostuse olemasolu, iseloomu ja asukoha määramiseks. Kui reostuse asukoht on fikseeritud,
tuleb võimalusel leida lahendused reostuse likvideerimiseks. Võimalik, et reostus oli ka ajutine
ning seda enam ei ole, kuid see vajab kontrollimist.
3 Vahelmise näkirohu kaitse tulemuslikkuse hindamise aluseks on 2011. a „NATURESHIP“ projekti raames kasutatud
inventeerimisemetoodika, kus isendite ohtrust hinnati 5 paali skaalal.
18
2.1.1.4. KÄRBESÕIS
Kärbesõis (Ophrys insectifera), II, KE – ei, LoA – ei
Kärbesõis ei ole Lääne-Eestis haruldane käpaline, eriti läänesaarte niiskematel puisniitudel,
lookadastikes ja –männikutes ning madalsoodes esineb teda kohati arvukalt. Siiski kasvab ta
meil levila kirdepiiril, mistõttu Soomes on liik juba väga haruldane. (Kull ja Tuulik, 2002).
Orhideede kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on peamiseks kärbesõit ohustavaks teguriks selle
elupaigaks olevate niidukoosluste hävimine kas võsastumise või vastupidi liiga intensiivse
majandamise tõttu. Lisaks ohustab märgadel niitudel kasvavaid kärbesõisi veerežiimi muutused,
eelkõige kuivendus.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal leidub kaks kärbesõie kasvuala ning need mõlemad
paiknevad Nehatu looduskaitseala lääneosas. Kahest kasvukohast suurem, u 0,4 ha suurune ala,
leiti 2011. a niiskelt looniidult, kus leiti üle 20 õitsva kärbesõie isendi. Lisaks esines alal
kurekella (spp. Aquilegia), mis on nn mustas raamatus, kuhu kantakse nii invasiivsed kui ka
võimalikud ökosüsteeme ohustavad võõrliigid, määratlemata staatusega liik. See tähendab, et
senini on ebaselge, kas tegemist on omamaise või sissetoodud liigiga. Seetõttu on otstarbekas
seda taimeliiki alal jälgida, et vajadusel saaks õigeaegselt vastumeetmeid rakendada (kurekella
alalt tõrjuda). (Eek ja Kukk, 2013)
Teine, u 0,03 ha suurune kasvukoht asub samuti loopealsel. Ka see ala leiti 2011. a ning toona
tuvastati seal juhusliku vaatluse käigus paar kärbesõie isendit. Kuna tegemist on juhusliku
vaatlusega, mille käigus leiti vaid paar isendit, ei ole sellele alale enne täiendavaid inventuure
otstarbekas täpset kaitse-eesmärki seada ning eesmärgi seadmisel tuleb lähtuda seni teadaoleva
kasvukoha säilimise vajadusest.
Olulisim kärbesõit ohustav tegur on Nehatu looduskaitsealal selle kasvukohaks olevate
loopealsete kinnikasvamine ja võsastumine. Seni on kaitsealal asuvad loopealsed kärbesõie
jaoks veel rahuldavas seisus, kuid kuna kumbagi loopealset ei majandata, on nende võsastumise
oht suur.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kärbesõis on Nehatu looduskaitsealal levinud vähemalt ühes kasvukohas kokku u 0,5 ha
suurusel alal ning neis kasvab vähemalt 20 isendit.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kärbesõis on Nehatu looduskaitsealal levinud vähemalt ühes kasvukohas kokku u 0,5 ha
suurusel alal ning neis kasvab vähemalt 20 isendit.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
19
- Kuigi kärbesõie kasvukohaks olevad loopealsed on seni veel liigile sobilikud
kasvukohad, ohustab neid majandamata jätmisel võsastumine
Meede: kärbesõie kasvukohaks olevatel loopealsetel tuleb taastada karjatamine. Juhul, kui
karjatamist ei õnnestu taastada, tuleks vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi jooksul nende
loopealsete põõsarinnet hõrendada ning vajadusel suuremaid puid eemaldada.
- Andmed kaitsealal asuvate kärbesõie populatsioonide kohta on suuresti juhuslikud.
Nehatu looduskaitsealal, aga ka Porsiku hoiualal, leidub veel loopealseid, mis võiksid liigile
kasvukohaks sobida.
Meede: kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala loopealsetel tuleb korraldada täiendavaid
taimestiku inventuure kärbesõie potentsiaalsete kasvukohtade leidmiseks. Inventuuri käigus
tuleb üles märkida ka kurekella levik.
2.1.2. LINNUD
Piirkonna metsalinnustiku kohta on teadmised üsna kesised. Seevastu ala sookooluste linnustik
on hästi dokumenteeritud. Nehatu looduskaitseala madalsoo haudelinnustikku iseloomustab
kõrkja-roolinnu, rootsiitsitaja ja tikutaja domineerimine. Alale on tüüpilised liigid veel sookurg,
pruunselg-põõsalind, punaselg-õgija ja vööt-põõsalind. Siin on pesitsemas leitud nii roo-, soo-
kui ka välja-loorkulli. Kaitseala on kindlasti oluliseks pesitsusalaks hallhanele, kelle arvukus on
Eestis paaril viimasel aastakümnel järjekindlalt vähenenud. Laululindudest tasub kindlasti
märkimist veel luha-sinirinna, vööt-põõsalinnu ja punaselg-õgija pesitsemine lagedatel
põõsastunud aladel (Leivits, 2001).
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on I kaitsekategooriasse kuuluvaid haudelinde teada üks
liik (merikotkas), II kaitsekategooriasse kuulub viis haudelinnuliiki (hüüp, laululuik, valgeselg-
kirjurähn, luha-sinirind ja mustsaba-vigle) ning III kaitsekategooria liikidest pesitseb
teadaolevalt 16 liiki. Kaitse-eesmärgid on seatud enamikele I ja II kaitsekategooria liikidele ning
nendele III kaitsekategooria liikidele, kelle jaoks Nehatu looduskaitseala ja seda ümbritsevad
hoiualad on Eestis väga oluliseks pesitsusalaks.
II kaitsekategooria liikidest ei ole kaitse-eesmärki seatud kahele liigile – valgeselg-kirjurähn
ning mustsaba-vigle. Kummagi liigi kohta on Keskkonnaregistris üks kanne 2003. a. Samas
pärinevad lausalised soolinnustiku inventuuriandmed üle 10 a tagusest ajast ning
metsalinnustiku info on kogutud vaid juhuvaatluste põhjal. Lisaks leidub kaitsekorralduskavaga
hõlmatud alal hulgaliselt soo- ja metsakooslusi, mis mustsaba-viglele ja valgeselg-kirjurähnile
elupaigaks võiksid sobida, mistõttu on tõenäoline, et nende liikide arvukus on alal seni arvatust
suurem. Võttes arvesse nende liikide andmete puuduslikkust, ei ole enne täiendavaid inventuure
otstarbekas valgeselg-kirjurähnile ja mustsaba-viglele kaitseeesmärki seada.
Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärkidena peaksid lindudest olema kindlasti nimetatud
merikotkas, hüüp, roo-loorkull, soo-loorkull, sookurg, punaselg-õgija, hallhani, luha-sinirind ja
laululuik. Olenevalt täiendavate inventuuride tulemustest võib olla vajalik lisada
kaitseeesmärkide hulka ka valgeselg-kirjurähn ning mustsaba-vigle.
20
2.1.2.1. MERIKOTKAS
Merikotkas (Haliaeetus albicilla), I, LiD I, KE – ei, LiA – jah
Merikotkas on Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind,
kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 220‒250 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli
sajandeid tagasi kindlasti suurem. Merikotkaste populatsiooni ohustavad mitmed tegurid, kuid
käesoleva kava raames võib neist olulisematena tuua sobivate pesapuude nappuse, pesapaikade
hävimise ning pesitsusaegse häirimise. (Merikotka kaitse tegevuskava)
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asub teadaolevate andmete kohaselt üks merikotka pesa,
mis paikneb Nehatu looduskaitseala lõunaosas Nehatu sihtkaitsevööndis. Keskkonnaregistri
andmetel see pesa 2000. a varises, kuid kahel järgneval aastal oli see üles ehitatud ja asustatud.
Keskkonnaameti Matsalu rõngastuskeskuse andmetel märgistati siinses merikotkapesas 2001. a
1 poeg, 2004. a 1 poeg, 2005. a 1 poeg, 2006. a 2 poega, 2009. a 2 poega, 2010. a 2 poega ja
2012. a 2 poega. Pesitsemine on ebaõnnestunud, paar on lihtsalt pesitsemise vahele jätnud või
on pesa tühi olnud selle omanike vahetumise tõttu 12 aasta jooksul vaid viiel aastal: 2002, 2003,
2007, 2008 ja 2011. Seitsmel aastal on aga ilmselt siit lennuvõimestunud 11 noort lindu, mis on
väga hea pesitsustulemus. Merikotkaste pesitsusedukus sõltub enamasti saakobjektide rohkusest
konkreetsel aastal, pesa asustanud lindude vanusest, asustustihedusest ning häirimisest
tulenevast mõjust munemis- või haudeperioodil. Samuti võib vanalindude paar pesitsemise ühel-
kahel aastal ka vahele jätta.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal pesitseb vähemalt üks merikotka paar.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks merikotka paar.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Nehatu merikotkapaarile lähimad naabrid asuvad enam kui 5 km kaugusel ning seega on
siinsel paaril madala liigisisese konkurentsi tõttu kasutada toitumisalana väga mitmekesine
maastik mererannas, soostikus ja kultuurmaastikus, mis peaks tagama püsivalt piisava
toidubaasi olemasolu.
+ Kogu kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala on inimtegevuse poolt sisuliselt mõjutamata –
puuduvad külastustaristud ning metsamajandus on kaitsealal peaaegu olematu. Seega on
inimtekkeline häiring merikotka pesitsusperioodi alguses juhuslik.
21
2.1.2.2. LAULULUIK
Laululuik (Cygnus cygnus), II, LiD I, Ke – ei, LiA – jah
Laululuik on Eestis üsna arvukas läbirändaja – rändavate laululuikede arvukuseks hinnati 2013.
a üle 10 tuhande isendi. Viimastel aastatel on järjest suurenenud ka siin pesitsevate laululuikede
arv, mistõttu võib seda liiki Eestis pidada ka arvestatavaks pesitsejaks. 2013. a riikliku seire
aruande kohaselt pesitses meil hinnanguliselt 100‒250 laululuigepaari. Üksikud laululuiged ka
talvituvad siin. Suurte muutustega maakasutuses ja häirimise olulise suurenemisega rannavetes
on ohtu seatud paljud luikede traditsioonilised peatuspaigad Eestis, mille tagajärjeks võib olla
lindude füsioloogilise seisundi üldine halvenemine ja asurkondade taastootmisvõime
vähenemine. (Luikede riikliku seire 2013. a aruanne)
Laululuik peatub regulaarselt Nehatu looduskaitseala lahtedel. Hiljutisimad andmed nende
esinemise kohta pärinevad 2007. a, kui Kiissa- ja Käomardi lahel loendati peatumas 52
laululuige isendit.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Laululuik on Nehatu looduskaitsealal regulaarne rändepeatuja (peatub vähemalt 50 isendit).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Laululuik on Nehatu looduskaitsealal regulaarne rändepeatuja (peatub vähemalt 50 isendit).
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Laululuikede peatumiskohad Kiissa- ja Käomardi laht on küllaltki halvasti ligipääsetavad ja
seetõttu ka väikese külastatavusega, see tagab luikedele olulise rändeaegse rahu.
Negatiivsed mõjutegurid
- Laululuikedele oluline rändepeatuspaik Käomardi laht kannatab reostuskoormuse all, mis
halvendab rändepeatuspaiga kvaliteeti (kiirendab lahe kinnikasvamist jne).
Meede: Käomardi lahte suubuva Hõbesalu kraavi ääres oleva reostusallika fikseerimine ja
vajadusel reostuse likvideerimine.
2.1.2.3. LUHA-SINIRIND
Luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), II, LiD I, Ke – ei, LiA – ei
Luha-sinirind on Eestis väga haruldane haudelind, kelle pesitseva asurkonna suuruseks on
hinnatud 10‒50 haudepaari (Elts et al, 2013). Ta pesitseb peamiselt pajustikes jõeluhtadel ja
soodes, madalais, mõnikord pillirooga läbikasvanud põõsastikes, kraavikallastel, lompide ja
vanade turbaaukude ääres (Rootsmäe ja Veroman, 1974).
22
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on kindel luha-sinirinna pesitsemine märgitud juba 1993.
a Eesti linnuatlases. Keskkonnaregistrisse on kantud märge 17. juunist 2006. a, kui Nehatu
Käomardi lahe ääres tehti kindlaks kolm luha-sinirinna territooriumit ning kuna selleks
perioodiks oli läbiränne juba läbi, oli tegemist tõenäoliste pesitsejatega. Seega on Käomardi lahe
näol selle liigi jaoks tegemist Eesti mastaabis väga olulise pesitsusalaga (Paakspuu, T.
suulised andmed).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitsealal pesitseb vähemalt 3 luha-sinirinna paari.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitsealal pesitseb vähemalt 3 luha-sinirinna paari.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Luha-sinirindade teadaolev pesitsusala Käomardi lahe ääres on raskesti ligipääsetav ning see
eeldatavasti tagab neile häirimatu pesitsemise.
Negatiivsed mõjutegurid
- Andmed luha-sinirinna kohta on kogutud juhuslike vaatluste käigus ning teoreetiliselt
võib liiki esineda ka mujal kaitsealal (nt ka Kiissalahe ääres), puudulik info raskendab liigi
kaitse korraldamist.
Meede: Luha-sinirinna kohta on võimalik koguda infot roostiku- ja soolinnustiku lausaliste
inventuuride käigus.
- Olulisim luha-sinirinda mõjutav ohutegur on tema elupaiga veerežiimi muutused, mis
võivad negatiivselt mõjutada liigi toidubaasi ning soodustada ala võsastumist (kuigi luha-
sinirind eelistab elupaigana põõsastikke, väldib ta suletud võsasid). Luha-sinirinna hetkel
teadaolevalt ainuke pesitsusala paikneb Nehatu piiranguvööndis Käomardi lahe ääres. Kuigi
piiranguvööndi kaitsekord välistab piirkonnas uute maaparandussüsteemide rajamise, ei
võimalda see kontrollida olemasolevate kraavide puhastamist ja/või rekonstrueerimist.
Meede: Käomardi laht ja selle lähiümbrus tuleb arvata sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord
võimaldab vajadusel kaitseala valitsejal seada kraavide taastamisele ja puhastamisele
lisatingimusi.
2.1.2.4. ROOSTIKULINNUSTIK
Hüüp (Botaurus stellaris), II; roo-loorkull (Circus aeruginosus), III, LiD I, KE – ei, LiA – jah;
rooruik (Rallus aquaticus), III; LiD II, Ke – ei, LiA – ei; hallhani (Anser anser),
kaitsekategooria puudub, KE – ei, LiA – jah
23
Hüüp on Eestis väikesearvuline haudelind, kelle levik on seotud suuremate rooaladega
(Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu). Hinnanguliselt on Eestis hüübi isaslindude
arvukus 300‒500 isendit (Elts et al, 2013). Hüübile sobivaks pesitsusbiotoobiks on veekogude
kõrge kaldataimestik, eeskätt pilliroog. Optimaalseks koduterritooriumiks peetakse vähemalt 20
ha suuruseid rooalasid. Eestis on esmatähtis tagada hüübile vees kasvavate, vähemalt 10
hektarilise pindalaga roostikualade kaitse. Seejuures tuleb arvestada, et liik vajab
pesitsusperioodi alguses pesa ja enese varjamiseks vana kasvavat pilliroogu, mistõttu tuleb liigi
tähtsamates pesitsuskohtades vältida laiaulatuslikku rooalade lagedaks niitmist.
(Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu)
Roo-loorkull on kogu Eestis levinud väikesearvuline haudelind, viimastel kümnenditel on liik
oma levikut Eestis oluliselt laiendanud. Hinnanguliselt pesitseb Eestis 800‒1300
rooloorkullipaari (Elts et al, 2013). Tihedamalt on liik läbi aegade asustanud Lääne-Eesti
rannikualasid ning suuremaid saari. Roo-loorkulli jaoks on kõige sobivamaks pesitsusbiotoobiks
veekogude kõrge kaldataimestik, eeskätt pilliroog, kõrkjastik ning hundinuiastik. Roo-loorkull
on pelglik linnuliik, kes vajab oma pesakoha ümbruses kõrget taimestikku, seetõttu on talle väga
oluline pesitsusele eelneva aasta pilliroo säilimine. Kokkuvõtvalt on roo-loorkulli jaoks
esmatähtsaks elupaigaks laia (vähemalt 30 m) ribana kasvav pilliroog või muu vähemalt 1,5 m
kõrgune kaldataimestik. Elupaigaeelistused on liigil sarnased hüübiga. (Roostikulindude kaitse
tegevuskava eelnõu)
Rooruika võib väikesearvuliselt kohata Lääne-Eestis, mujal on rooruik väga haruldane
haudelind (Jonsson, 2000). Hinnanguliselt pesitseb Eestis 1000‒2000 rooruigapaari (Elts et al,
2013). Liik pesitseb roostikes ja hundinuiastikes, sageli ka pilliroo ja muu kõrge taimestikuga
(eelkõige kõrgekasvulised tarnaliigid) soiste järvede ääres. Tema arvukus on suurem
mitmekesisema taimestikuga roostikuosades, kus pillirootukad vahelduvad hundinuia laikudega
ja kus kasvab ohtralt ka muid taimi. (Roostikulinnustiku kaitse tegevuskava eelnõu)
Hallhani on Eestis levinud põhiliselt Lääne-Eesti lahesoppide ja rannajärvede roostikes, samuti
kogu Lääne-Eesti saarestikus. Hallhani asustab igasuguseid mageveekogusid ja nende kaldaid,
põhjapiirkondades pesitseb ka rannikul ja väikesaartel. Roostikus eelistab hallhani selle
sisemuses asuvaid kõrge rookasvuga ning väikeste vabaveelaikudega alasid.
(Roostikulinnustiku kaitse tegevuskava eelnõu). Hinnanguliselt pesitseb Eestis 500‒600 paari
hallhanesid (Elts et al, 2013).
2001. a inventeeriti projekti „Lääne-Eesti madalsoode haudelinnustiku inventeerimine“ raames
ka Nehatu madalsoos asuvate jäänukjärvede äärses roostikus pesitsevaid linnuliike ning toona
esines hüüpi kahes kohas – Lammastejärve äärses roostikus ning Illuste soo laugaste vahelises
roostikus. Roo-loorkulli kohati toona vaid ühe paarina Nehatu soo lääneosas ning rooruiga
esinemise kohta andmed puuduvad. (Leivits, 2001). Uuemad andmed pärinevad nende liikide
kohta juhuslikest vaatlustest peamiselt 2003. ja 2006. aastast. Keskkonnaregistri kohaselt
registreeriti 2003. a üks hüübi pesitsusala ka Kangruaadu järve ääres ning roo-loorkulli kolme
paari pesitsemine Nehatu soos ja ühe paari pesitsemine Illuste soos. Samal aastal registreeriti
Illuste soos ka ühe rooruiga paari pesitsemine. 2006. a registreeriti hüübi pesitsemine Illuste
soos, Käomardi lahe ääres registreeriti kahe roo-loorkulli ning nelja rooruiga paari pesitsemine.
24
Hallhani on Nehatu looduskaitseala piirides olevate rannikulõugaste roostikes samuti põline
pesitseja, keda viimati loendati 2007. a toimunud lennuloenduse käigus. Liigi arvukus ulatub
kaitsealal 30 haudepaarini (4–5% Eesti asurkonnast).
Kui 2001. a inventuur välja jätta, mis siiski kattis ka vaid osa Nehatu looduskaitseala roostikke
(nt jäid toona Kiissa ja Käomardi lahe roostikud inventuurist välja), siis on roostikulindude kohta
andmed kaitsealalt (kavaga hõlmatud hoiualadel suuri roostikualasid ei esine) väga kesised ja
juhuslikud. Arvestades seda, et potentsiaalseid pesitsusalasid leidub Nehatu looduskaitseala
roostikes hulgaliselt, võib eespool nimetatud roostikulindude arvukus olla seni arvatust oluliselt
suurem. Kvaliteetsed ja kaasaegsemad andmed on olemas vaid hallhane kohta.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitseala roostikes pesitseb vähemalt 5 roo-loorkulli, 5 rooruiga ja 30 hallhane
paari. Kaitsealal on vähemalt kaks hüüdvat hüübi isaslindu4
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitseala roostikes pesitseb vähemalt 5 roo-loorkulli, 5 rooruiga ja 30 hallhane
paari. Kaitsealal on vähemalt kaks hüüdvat hüübi isaslindu.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Lääne-Eestis toimub pidev neotektooniline maakerge, mis soodustab roostike laienemist ning
ühtlasi roostikulinnustikule pesitsemiseks sobiva elupaiga laienemist.
+ Nehatus pesitsevatel roo-loorkullidel on toitumisalana kasutada väga mitmekesine maastik
mererannas, soostikus ja kultuurmaastikus, mis peaks tagama püsivalt piisava toidubaasi
olemasolu.
Negatiivsed mõjutegurid
- Roostikuliikide levikuandmed (v.a hallhanel) Nehatu looduskaitsealal on vananenud ja
juhuslikud ning seetõttu on nende liikide kaitse korraldamine raskendatud.
Meede: Nehatu looduskaitseala roostikus on vajalikud täiendavad lausalised roostikulinnustiku
(kaitsealuste liikide) inventuurid.
4 Hüüp on polügaamne liik ja ühel isaslinnul võib olla 1‒5 emaslindu (Roostikulinnustiku kaitse tegevuskava eelnõu).
Seetõttu ei seata liigile kaitse-eesmärki mitte pesitsevate paaride, vaid hüüdvate isaslindude arvu järgi.
25
- Liiga intensiivne roo varumine – roostikulinnustiku pesitsemine on tugevalt seotud
nende elupaiga, roostiku, talvise niitmisega, st kui kevadel saabuvatel lindudel puudub võimalus
peitumiseks ja pesa rajamiseks, siis nad lahkuvad alalt.
Meede: iga talv peaks soovitavalt 80% roostikulinnustiku pesitsuskohaks olevast roomassiivist
(Lammastejärv, Illuste soo laugastik, Kangruaadu järv, Kiissalaht ja Käomardi laht) jääma
lõikamata ning roogu varutakse mosaiikselt. Nehatu looduskaitsealal asuva roostiku lõikuse
detailne tsoneerimine liigikaitselistel eesmärkidel on võimalik peale roostikulinnustiku
pesitsusalade kindlaks määramist. Seni tuleb seni teadaolevates ja ka potentsiaalsetes
pesitsuskohtades lähtuda eelnevalt toodud tingimustest. (Roostikulindude kaitse tegevuskava
eelnõu; Roostike strateegia Väinamere piirkonnas 2008‒2018).
- Hüüp ja roo-loorkull on pesitsusajal suhteliselt häirimistundlikud ja liiga hiline roolõikus
võib oluliselt liikide pesitsusedukust mõjutada.
Meede: mõlemad linnuliigid on varapesitsejad, seetõttu peab nende pesitsuskohtades olema
roovarumine lõppenud kindlasti hiljemalt jääminekuks või 15. märtsiks.
2.1.2.5. SOOLINNUSTIK
Soo-loorkull (Circus pygargus); sookurg (Grus grus); punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-
põõsalind (Sylvia nisoria), III, LiD I, KE – ei, LiA (soo-loorkull) – ei, LiA (sookurg, punaselg-
õgija, vööt-põõsalind) – jah
Sookurg esineb meil nii pesitsejana kui ülerändajana. Sookure arvukus oli Eestis madalseisus
kuni möödunud sajandi keskpaigani, kasvama hakkas see alles viimastel aastakümnetel. Kuna
Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest, siis on selle liigi kaitsmine meil üle-
euroopalise tähtsusega. Sookure 2012. a seire aruande kohaselt on sookure pesitsuspopulatsiooni
pikaajaline kiire ja pideva kasvu periood lõppenud ning liigi arvukus ja levila suhteliselt
stabiliseerunud, lähiaastatel peaks sookure pesitsuspopulatsioon olema Eestis hea. Ka
sügisrändel peatuvate sookurgede arvukuse tõus peaks lähiajal lõppema, sest
pesitsuspopulatsiooni kasv on lakanud ja asurkonnaseisund stabiliseerunud. Siiski tuleb
soorkurgi ka edaspidi kaitsta ja seirata, et tema seisundi võimalikku kiiret halvenemist
tähelepanuta ei jäetaks (Sepp, 2012; Sookure kaitse tegevuskava 2009‒2013).
Soo-loorkull on meil ebaühtlaselt levinud harv haudelind, keda võib peamiselt kohata Lääne-,
Kirde- ja Ida-Eesti luhtadel ja siirdesoodes (Johnsson, 2000). Eestis pesitseb umbes 500‒800
paari soo-loorkulle ning nende arvukus on viimastel kümnenditel püsinud suhteliselt stabiilsena
(Elts et al, 2013). Andmebaasi eElurikkus kohaselt on Eesti soo-loorkullide populatsioon
ohulähedases seisundis. Liiki ohustab peamiselt tema pesitsuspaigaks olevate niiskete
elupaikade veerežiimi muutused, eeskätt kuivendamine, ja seeläbi avamaastike toimuv
võsastumine (eElurikkus, 2014).
Punaselg-õgija on meil üldlevinud ja arvukas haudelind, kelle arvukus on viimastel aastatel
peale mõningast langusperioodi taas tõusnud (Eesti Ornitoloogiaühing, 2010). Liigi arvukuseks
26
on hinnatud 40‒60 tuhat paari (Elts et al, 2013). Andmebaasi eElurikkus kohaselt on tegemist
ohuvälise liigiga. Punaselg-õgija pesitseb tavaliselt pool-avatud maastikul:
põõsasniitudel ja –soodes, lookadastikes, raiesmikel, metsaservades, parkides jne (Jonssson,
2000).
Vööt-põõsalind on Lääne-Eestis tavaline, mujal harv ja suhteliselt lokaalselt levinud haudelind.
Liik elutseb peamiselt kadastikes, loopealsetel, põõsastunud niitudel ja põõsasluhtadel. (Ots,
2014; Jonnson, 2000). Eestis pesitseb hinnanguliselt 5‒10 tuhat paari vööt-põõsalinde (Elts et
al, 2013).
Nehatu soostik on mitmekesine ja suhteliselt vähese inimmõjuga, mistõttu see on väga oluline
pesitsuspaik paljudele kaitsealustele linnuliikidele, sh sookurele, soo-loorkullile,
punaselgõgijale ja vööt-põõsalinnule. Nehatu soos pesitsevate sookurgede arvukust hinnati
1990ndate alguses 3–4 paarile (Keskpaik, Kašentseva 1995) ning 2000. ja 2001. a 5–6 paarile
(Leivits
2001, Eve Mägi kirj). Soo-loorkull on Nehatu looduskaitseala soomaastikel tüüpiline liik. 2000.
a kohati Nehatu madalsoos kaht soo-loorkulli paari, lisaks on vähemalt üht soo-loorkulli paari
kohatu Nehatu soostikus aastatel 2001., 2005. ja 2013. a (Leivits, 2001; eElurikkus, 2014).
Punaselg-õgijad on eelmistest liikidest oluliselt arvukamad – 2001. a toimunud madalsoode
haudelinnustiku käigus tuvastati Nehatu soostikus vähemalt 8 punaselg-õgija paari pesitsemine
(Leivits, 2001). Hiljem on juhuslike vaatluste käigus kohatud punaselgõgijaid ka 2003., 2006.
ja 2009. a (Keskkonnaregister, 2014). Ka vööt-põõsalinde on Nehatu soostikust leitud– 2001. a
kohati neid seal 3 paari (Levits, 2001) ja 2005. a 5 paari (Keskkonnaregister, 2014).
Lisaks eeltoodule avastati 1991. a Nehatu soos sookurgede sulgimiskogum. Sookured kaotavad
täissulgimise perioodil, mille esimene laine algab mai alguses, teine juuni alguses ja kolmas
juuni lõpus, täielikult lennuvõime, mis taastub keskmiselt alles 36 päeva pärast.
Sookure sulgimiskogumi lennuvõimetusfaas kestab 67 päeva ehk veidi üle kahe kuu. (Keskpaik,
Kašentseva 1995). Sel perioodil on sookurg kerge saagiobjekt kiskjatele ja kotkastele ning
seetõttu valitakse sulgimiseks piirkonnad, mis pakuvad häid varjevõimalusi ning kus puudub
inimhäiring. Nehatu soo on teada ka sookurgede sügisrändeaegse ööbimispaigana. Tavapärane
soos ööbivate sookurgede arv jääb vahemikku 50‒200 isendit, maksimaalselt on siin ööbimas
olnud aga 1000 sookurge (1994). Viimastel aastatel on soos ööbivate lindude arv kahanenud,
mis on seotud viljapõldude vähesusega ümber soo olevas piirkonnas.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Nehatu soostikus pesitseb vähemalt 5 sookure, 10 punaselg-õgija ja 5 vööt-põõsalinnu paari.
Lisaks pesitseb alal ka soo-loorkull (vähemalt 1 paar). Nehatu soostikus on säilinud sookure
sulgimis- ja rändekogumid.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
27
Nehatu soostikus pesitseb vähemalt 5 sookure, 10 punaselg-õgija ja 5 vööt-põõsalinnu paari.
Lisaks pesitseb alal ka soo-loorkull (vähemalt 1 paar). Nehatu soostikus on säilinud sookure
sulgimis- ja rändekogumid.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Nehatu soostikus praktiliselt puudub inimmõju – piirkonnas elab suhteliselt vähe inimesi ning
ala külastatus on minimaalne. Lisaks on säilinud sealse koosluse veerežiim, mis teeb sellest väga
kvaliteetse elupaiga alal elavale soolinnustikule.
Negatiivsed mõjutegurid
- Soolinnustiku levikuandmed Nehatu looduskaitsealal on vananenud ning seetõttu on nende
liikide kaitse korraldamine raskendatud.
Meede: Nehatu looduskaitseala soos on vajalikud täiendavad lausalised soolinnustiku
inventuurid, mida on võimalik korraldada riikliku seire raames.
2.1.3. IMETAJAD
2.1.3.1. NAHKHIIRED
Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja tiigilendlane
(Myotis dasycneme), II, LoD II (ainult tiigilendlane), KE – ei, LoA – ei
Nahkhiirte elupaikadeks on suvised päevased varjepaigad, talvituspaigad, üleminekuvarjepaigad
ja lennupaigad. Suveperioodil veedavad nad päevase aja päevases varjepaigas ja talveperioodil
talvituvad talvituspaigas. Nahkhiired on muutunud oluliselt sõltuvaks inimtekkelistest
elupaikadest, eriti talvituskohtadest, mis on tinginud vajaduse nahkhiirte aktiivseks kaitseks.
Enim ohustab nahkhiiri häirimine ja sobivate elupaikade kadumine. Nahkhiiri kaitsevad mitmed
rahvusvahelised lepped, sh Berni konventsioon, Bonni konventsioon ja selle raames sõlmitud
Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS). Põhjanahkhiir on Eestis laialt levinud ja
suhteliselt arvukas (hinnanguliselt 100‒300 tuhat isendit), suhteliselt levinud on ka pargi-
nahkhiir (hinnanguliselt 20‒50 tuhat isendit), tiigilendlane on meil levinud paiguti ja
vähearvukalt (hinnanguliselt 5‒20 tuhat isendit). (Nahkhiirte kaitse tegevuskava)
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on teadaolevalt olulisim nahkhiirte elupaik (suvine
varjepaik ning toitumisala) Käomardi laht ja selle ümbrus. Keskkonnaregistri järgi pärinevad
selle ala kohta esimesed andmed 1992. a, kui sellel alal loendati 10 põhja-nahkhiirt, 5
parginahkhiirt ja 45 tiigilendlast. Toona peeti seda elupaika nende nahkhiire liikide jaoks väga
oluliseks. Viimane kinnitatud nahkhiire vaatlus sellel alalt on 2008. aastast, kui Käomardi lahte
peeti taaskord nahkhiirtele oluliseks elupaigaks. Kahjuks Keskkonnaregistris täpsemad andmed
2008. a nahkhiireloenduse kohta puuduvad. Siiski on alust eeldada, et tegemist on nende liikide
jaoks vajaliku varjepaiga ning toitumisalaga.
28
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Põhja- ja parginahkhiir ning tiigilendlane kasutavad endiselt Käomardi lahte ja selle ümbrust
suvise varjepaiga ning toitumisalana.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Põhja- ja parginahkhiir ning tiigilendlane kasutavad endiselt Käomardi lahte ja selle ümbrust
suvise varjepaiga ning toitumisalana.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Nahkhiirtele on oluline avatud veepeegli olemasolu. Käomardi lahes soodustab
taimestiku vohamist ja veekogu kinnikasvamist mh ka lahte jõudev reostus.
Meede: tuleb välja selgitada Käomardi lahte suubuva reostusallika iseloom ja päritolu ning
võimalusel leida lahendusi selle peatamiseks.
- Nahkhiired ei ole ala kaitse-eesmärgiks ning see võib mõjutada negatiivselt nende kaitse
korraldamist.
Meede: arvata nahkhiired Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
2.2. KOOSLUSED
Nehatu looduskaitseala ja Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala kõige enam levinud
kooslusteks on rannikulõukad (1150*), puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood
läänemõõkrohuga (7210*), mis kattub liigirikaste madalsoode (7230) levikuga, vanad
laialehised metsad (9020*) ja soostuvad ning soo-lehtmetsad (9080*). Alal leidub mitmel pool
ka vanu loodusmetsi (9010*), kuid kuna tegemist on valdavalt üsna noorte madala
looduskaitselise väärtusega kooslustega, mis lisaks kõigele ei ole Lõuna-Läänemaale kuigi
iseloomulikud, ei seata neile käesolevas kaitsekorralduskavas kaitse-eesmärki.
2.2.1. RANNIKUELUPAIGAD
2.2.1.1. RANNIKULÕUKAD
Rannikulõukad (1150*), LoD I, KE – jah, LoA – jah
Rannikulõukad on madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud
madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Rannikulõukad on meil levinud põhiliselt Lääne-
Eestis ja sealsetel saartel. (Paal, 2004).
Kuigi enamik Nehatu looduskaitsealal asuvad veesilmad on jäänukid endise merelahe ja
hilisema Nehatu järve kinnikasvamisest, saab rannikulõugasteks pidada vaid Nehatu
29
looduskaitseala lõunaosas asuvaid Kissa- (u 29,9 ha) ja Käomardi (u 15,4 ha) lahtesid, kuna vaid
nendel kooslustel on säilinud ühendus merega. Tegemist on väga oluliste kooslustega, kuna need
on elupaigaks paljudele kaitsealustele liikidele – järvi ümbritsevas roostikus pesitsevad luha-
sinirinnad, roo-loorkullid, rooruigad, täpikhuigad jne; veekogudel käivad toitumas erinevad
nahkhiireliigid (nt põhja- ja pargi-nahkhiir ning tiigilendlane). Lisaks on lahed elupaigaks
paljudele erinevatele kalaliikidele ning ka haruldastele veetaimedele (vahelmine näkirohi).
Lahtede seisundit analüüsiti põhjalikult projekti „NATURESHIP“ raames toimunud inventuuri
käigus. Selle tulemusena leiti, et Kiissalahe ökoloogiline seisund on kesine. Järv on kunagi
kannatanud tugevalt valgalalt saabuva reostuse tõttu, kuid nüüdseks on selle mõju lõppenud.
Lahe seisundi paranemisele aitab kaasa seguneva merevee mõju. Ka Käomardi lahe ökoloogiline
seisund on kesine ning laht kannatab endiselt valgalalt tuleva tundmatu iseloomuga reostuse
tõttu. Lahe seisundi paranemiseks on oluline lahe reostusallikas tuvastada ning võimalusel
likvideerida.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitseala rannikulõugaste ökoloogiline seisund on vähemalt hea.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Nehatu looduskaitsealal asuvad rannikulõukad on säilinud vähemalt senisel tasemel (kesine
ökoloogiline seisund).
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Rannikulõugaste uuringu käigus tuvastati reostuse jõudmine Käomardi lahte. Kiissalahe
seisund on paranemas, kuid potentsiaalne reostuse oht lahte suubuva kraavi tõttu olemas.
Meede: Käomardi lahte suubuva Hõbesalu kraavi ääres oleva reostusallika fikseerimine ja
lahenduste otsimine reostuse lõpetamiseks.
2.2.2. NÕMMED, LIIVIKUD JA KADASTIKUD
2.2.2.1. KADASTIKUD
Kadastikud (5130), LoD I, KE – jah, LoA – jah
Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ning
niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kasvukohtades
asuvatele endistele niitudele. (Paal, 2007). Lookadastikke leidub kõige rohkem Saaremaal ning
Loode- ja Põhja-Eesti paepealsetel, nõmmekadastikke sisemaa liiva-aladel (Paal, 2004).
Keskkonnaregistri andmetel leidub kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal kadastikke ainult ühel
0,39 ha suurusel alal Porsiku hoiualal. Sealse kadastiku esinduslikkus 2012. a on hinnatud
30
keskmiseks (C) ning tegemist on alaga, mis on olnud suhteliselt pikka aega majandamata ning
hakanud seetõttu hoogsalt kinni kasvama.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kadastik on Porsiku hoiualal säilinud ligikaudu 0,4 ha vähemalt kõrge (B) esinduslikkusega.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kadastik on Porsiku hoiualal säilinud ligikaudu 0,4 ha vähemalt kõrge (B) esinduslikkusega.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Porsiku hoiualal paiknev kadastik on suhteliselt kinni kasvanud ning selle mittemajandamisel
halveneb kadastiku seisund veelgi.
Meede: Porsiku hoiualal oleva kadastiku taastamisel tuleb kadakate katvus viia vähemalt alla
80%, soovitavalt ligikaudu 50%-le. Eemaldada tuleks kõik kasvavad okaspuud. Kadastiku
taastamisel piisab ka esialgu selle lahti raiumisest, kuid edaspidi on soovitatav ala võtta
kasutusele (lammaste) karjamaana. Juhul, kui ala ei õnnestu võtta kasutusele karjamaana, tuleb
korrata kadakate väljaraiumist vastavalt vajadusele, kuid kindlasti kord kümne aasta jooksul.
2.2.3. NIIDUD
2.2.3.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL
Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), LoD I, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel
lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana.
Aruniidud on levinud peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti
lavamaal. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel põuakartlikel korese-
ja lubjarikastel muldadel, neid leidub rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis. (Paal, 2004).
Keskkonnaregistri põhjal on kuivad niidud lubjarikkal mullal piiritletud 16 piirkonnana kokku
13,9 hektaril Porsiku ja Kangruaadu hoiualal ning Nehatu looduskaitsealal. Nelja ala (4,5 ha)
esinduslikkus on kõrge (B), teistel aladel on selle hinnanguks keskmine (C).
Kaitsekorralduskavas seatakse kaitse-eesmärk u 13 ha lubjarikkal mullal kuivadele niitudele.
Ülejäänud niitusid (kokku u 1 ha) kaitse-eesmärgiks ei seata – neid eraldab teistest avamaastiku
kooslustest mets, mistõttu nende niitude taastamine ja hooldamine on nende asukoha ja väiksuse
tõttu väga keeruline. Juhul, kui siiski leidub nendele kooslustele huvitatud hooldaja, tuleb ka
nende niitude taastamisse ja hooldamisse suhtuda soosivalt.
Kõikidel kaitse-eesmärgiks seatavatel niitudel on vajalik nende taastamine, st võsa ja puurinde
eemaldamine. Pärast taastamist on oluline tagada neid järjepidev hooldus, eeskätt niitmise teel.
31
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kuivad niidud lubjarikkal mullal on saavutanud väga kõrge (A) esinduslikkuse vähemalt 13 ha
ulatuses.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kuivad niidud lubjarikkal mullal on saavutanud väga kõrge (A) esinduslikkuse vähemalt 4,5 ha
ning kõrge (B) esinduslikkuse vähemalt 8,5 ha ulatuses.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Ükski sellesse elupaigatüüpi kuuluv niit ei ole praegu hoolduses. Seetõttu on paljud
kuivad niidud hakanud kulustuma ja võsastuma ning järjepideva hoolduseta alad degradeeruvad.
Meede: vajalik on kõigi kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asuvate lubjarikkal mullal kuivade
niitude taastamine ning edaspidi nende järjepidev hooldamine.
- Ehitustegevus. Nehatu looduskaitsealal asuvad niidud paiknevad piiranguvööndis, kus
uute ehitiste ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Niidukooslusele ehitamine
hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab
igakülgselt niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: niidukooslustele ehitamine on keelatud. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta kooslustele
planeeritud ehitustegevust.
2.2.3.2. LOOD
Lood ehk loopealsed ehk alvarid (6280*), LoD I, KE – jah, LoA – jah
Lood katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne sentimeetrini) ja tasase
pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad. Looniite
leidub lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel ja Põhja-Eesti lavamaal. (Paal,
2004).
Keskkonnaregistri andmetel on kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal alvareid kaardistatud
kaheksal alal Porsiku ja Kangruaadu hoiualal ning Nehatu looduskaitsealal (kogupindalaga
10,9 ha). Enamasti on tegemist väikeste, alla 1 ha suuruste aladega, vaid kaks alvarit on
suuremad, vastavalt 3,7 ja 3,1 hektarit. Porsiku hoiualal oleva 3,1 ha suuruse fragmenteerunud
alvari esinduslikkus on hinnatud kõrgeks (B). Kõikide teiste alvarite esinduslikkus on keskmine
(C). Siinseid looniite pole majandatud üle kümne aasta ja selle tulemusena need võsastuvad ja
metsastuvad. Kokku on otstarbekas taastada ja hooldada u 9 ha loopealseid, ülejäänud koosluste
puhul tuleb huvitatud hooldajate olemasolul kindlasti nende kasutusse võtmist soosida, kuid
kuna tegemist on madala esinduslikkusega väikeste koosluselaikudega, mille taastamist on
32
hetkel raske teostada, siis nende hooldamist käesolevas kavas ei reguleerita, samuti ei seata
nendele kooslustele kaitse-eesmärki.
Loopealsete taastamine on keskmise raskusega, kuid vajalik, sest alvaritel kasvab palju
orhideelisi. Samas on otstarbekas taastada ja võimalusel ka järjepidevalt hooldada neid
loopealseid, mis on piisavalt suured või mida on võimalik hooldada kompleksselt koos teiste
poollooduslike kooslustega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Loopealsed on vähemalt 9 ha ulatuses väga kõrge (A) esinduslikkusega.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Loopealsed on vähemalt 9 ha ulatuses kõrge (B) esinduslikkusega.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Alvarite kinnikasvamist aeglustab toitainetevaene paekivine pinnas. Aastakümnete jooksul
suudavad siiski kasvukoha suhtes vähenõudlikud kadakas ja mänd levida ka alvaritel, mille
tulemusena alvarid kaovad. Seega aitab toitainetevaene pinnas alvaritel säilida veel mõnda aega
peale hooldamise lõppemist. Negatiivsed mõjutegurid
- Alvarid on hakanud peale hoolduse lõppemist võsastuma, kuid nende taastamine ei ole
siiski lootusetu. Samas on raske leida looniitude hooldamisest huvitatud isikut.
Meede: looniitude taastamiseks ja edaspidiseks hooldamiseks on tarvis leida huvitatud talunik.
Kui looniitudele hooldajat ei leita, aitab liigirikkust säilitada ja tõsta põõsaste ja puurinde
raiumine. Peale raiet võib puu- ja põõsarinde liitus jääda kuni 30%. Vajadusel tuleb raiet korrata
iga viie aasta järel.
- Ehitustegevus. Nehatu looduskaitsealal asuvad niidud paiknevad piiranguvööndis, kus
uute ehitiste ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Niidukooslusele ehitamine
hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab
igakülgselt niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: niidukooslustele ehitamine on keelatud. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta kooslustele
planeeritud ehitustegevust.
2.2.3.3. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), LoD I, KE – jah, LoA – jah
33
Elupaigatüübi niiskuslembesed kõrgrohustud määramise eesmärgiks on moodustada
puhvertsoon ümber väärtuslikuma elupaigatüübi. Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis
kitsaste ribadena jõgede ja järvede kaldail, kohati ka metsaservades (ref Paal 2004).
Keskkonnaregistri kohaselt on niiskuslembesed kõrgrohustud levinud kolme polügoonina kokku
20 hektaril ümber Kiissa ja Käomardi lahe ning Kahvatu lahe lõunaosas. Tegemist on elupaiga
suhtes spetsialiseerunud linnuliikide (näiteks hallhani, rooruik) pesitsusalaga, seetõttu on oluline
selle koosluse väärtustamine. Kuna eelnimetatud linnuliigid eelistavad hooldamata elupaika
ning kaardistatud niiskuslembesed kõrgrohustud on levinud kitsaste ribadena ja väga väikeste
aladena, ei kavandata ka nende hooldamist. Ümber Kiissa lahe oleva 10,7 ha kõrgrohustu
taastamise võimalusi on hinnatud küll kergeks (alal on registreeritud ka rannaniit), kuid kuna
see moodustab valdavalt kitsa, 20–50 m ning ainult lõunaosas kohati 130 m laiuse riba roostiku
ja metsa vahel, ei peeta selle taastamist mõistlikuks. Sellise ala taastamine võib sinna pesitsema
asuvatele lindudele (näiteks kiivitajad, punajalg-tildrid) kujuneda ökoloogiliseks lõksuks väga
kõrge kiskluse tõttu, sest väikeselt alalt on rebastel, kährikutel, ronkadel, hallvarestel või
suurkajakatel väga lihtne üles leida kõik pesad. Elupaigatüübi niiskuslembesed kõrgrohustud
üks esinduselemente on ala hooldatus. Kuna käesolevas kavas väärtustatakse seda kooslust mitte
kui loodusdirektiivi elupaigatüüpi, vaid kui kaitsealuste linnuliikide elupaika ning seetõttu selle
taastamist ja hooldamist ette ei nähta, siis ei ole otstarbekas kooslusele kvantitatiivseid eesmärke
seada ning piisab vaid pindalalisest eesmärgist.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Niiskuslembeseid kõrgrohustud on säilinud vähemalt 20 ha ulatuses.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Niiskuslembesed kõrgrohustud on säilinud vähemalt 20 ha ulatuses.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Looduslik areng. Lääne-Eestis toimub pidev neotektooniline maakerge, mis soodustab
niiskuslembeste kõrgrohustute laienemist ning ühtlasi veekogude ääres kasvavas kõrgrohustus
pesitsevate lindude elupaiga laienemist.
Negatiivsed mõjutegurid
- Ehitustegevus. Nehatu looduskaitsealal asuvad niiskuslembesed kõrgrohustud
paiknevad piiranguvööndis, kus uute ehitiste ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud.
Kooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva elupaigatüübi, lõhub ala terviklikkust ning
kõige selle läbi halvendab igakülgselt niiskuslembeste kõrgrohustute looduskaitselist väärtust.
34
Meede: niiskuslembestele kõrgrohustutele ehitamine on keelatud. Kaitseala valitseja ei
kooskõlasta kooslustele planeeritud ehitustegevust.
- Kuivendamine. Piiranguvööndis, kus kooslus paikneb on mitmel pool vanu kraave, mille
taastamine ja hooldamine mõjutab ala, sh ka niiskuslembeste kõrgrohustute, veerežiimi. Selle
tagajärjeks on mh kiirem koosluse võsastumine.
Meede: kooslus tuleb liita sihtkaitsevööndisse, see tagab eeldatavasti nende veerežiimi säilimise.
Seni kuni elupaigatüübid on veel piiranguvööndis, peab kaitseala valitseja jälgima, et neid
kooslusi mõjutavaid kraave hooldataks vaid minimaalses vajalikus mahus.
2.2.3.4. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), LoD I – jah, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused Eestis eraldi looduskaitselist väärtust ei oma, sest
tegemist on kuni mõõdukalt väetatud niiskete arurohumaade või isegi kultuurrohumaadega, kuid
need võivad olla väärtuslikud puhveralad muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber (ref
Paal 2004). Põhimõtteliselt on tegemist lähemate aastakümnete jooksul looduslikuks aruniiduks
kujuneva elupaigatüübiga. Kui väetamisest või nt heinaseemne sissekülvist on möödunud juba
piisavalt aega ning liigirikkus ja ohtruse proportsioonid kultuurliikide ja looduslike koosluste
liikide vahel on taastunud normaalsele tasemele, tuleks need niidud määratleda teistesse
elupaigatüüpidesse (6210, 6270; Mesipuu 2010).
Kasutusest väljajäänud endistel väetatud arurohumaadel või kultuurrohumaadel hakkab
ajapikku taastuma looduslik taimekooslus, mis võtab küll mõned aastakümned aega.
Loodusliku taimekooslusega niidu kujunemise kiirus sõltub ala suurusest, eelneva maaharimise
kestusest ja viisist ning ümbritsevatest kooslustest. Seetõttu võib ala taastuda paari
aastakümnega, kuid see võib kesta ka üle 30 aasta (Paal 2004).
Keskkonnaregistri andmete kohaselt esineb seda elupaigatüüpi kaitsekorralduskavaga hõlmatud
alal viiel polügoonil kogupindalaga 10 ha. Kõrge (B) esinduslikkusega on 2,1 ha niitusid (seda
kooslust ka karjatatakse) ning keskmise (C) esinduslikkusega 7,9 ha niite (need kooslused
praegu hooldatud ei ole). Kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb kasutusse võtta kõik alal asuvad
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Varasema aas-rebasesabaks ja ürt-punanupuga niidud on määratud kõrgema looduskaitselise
väärtusega niitudeks (6210 või 6270).
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vähemalt 10 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on kõrge (B) esinduslikkusega.
• Mõjutegurid ja meetmed
35
Negatiivsed mõjutegurid
- Kasutusest väljajäänud niidud hakkavad võsastuma.
Meede: hetkel on kõik kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asuvad aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud veel väga kergesti taastatavad. Selleks, et aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitudest kujuneksid kõrgema loodusväärtusega elupaigatüübid (6210 või 6270),
tuleb neid niite regulaarselt hooldada (eelkõige kasutada heinamaana).
- Ehitustegevus. Nehatu looduskaitsealal asuvad niidud paiknevad piiranguvööndis, kus uute
ehitiste ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Niidukooslusele ehitamine hävitab
ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab igakülgselt
niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: niidukooslustele ehitamine on keelatud. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta kooslustele
planeeritud ehitustegevust.
2.2.3.5. PUISNIIDUD
Puisniidud (6530*), LoD I – jah, KE – jah, LoA – jah
Puisniidud on liigirikka taimestikuga poollooduslikud kooslused, kus avatud niidulapid
vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja
niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Kõige rohkem
puisniite on säilinud ja viimasel kümnendil ka taastatud läänesaartel, Lääne- ja Pärnumaal. (Paal,
2004).
Keskkonnaregistri kohaselt leidub kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal puisniite 13 lahustükil
kogupindalaga 35 ha. Kolmel puisniiduala (6,7 ha) esinduslikkus on hinnatud kõrgeks (B). Neist
kahte ala (kokku 5,3 ha) Porsiku hoiualal ka hooldatakse. Perspektiivseks võib hinnata umbes
20 ha puisniidu taastamist-hooldamist. Ülejäänud puisniidud on juba üsna raskesti taastatavad
ning asuvad ligipääsmatutes kohtades, mistõttu need kooslused võib jätta loodusliku arengu
hooleks, mille tagajärjel nad eeldatavasti kujunevad väärtuslikeks laialehisteks metsadeks. Siiski
võib huvitatud hooldaja olemasolul ka need kooslused kasutusse võtta.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puisniidud on u 20 ha ulatuses väga kõrge (A) esinduslikkusega.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Puisniidud on u 6 ha väga kõrge (A) ning u 14 ha kõrge (B) esinduslikkusega.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
36
+ Juba hooldatava puisniidu laiendamiseks Porsiku hoiualal 5,5 ha võrra on hooldaja
põhimõtteliselt olemas. Taastatavad alad paiknevad juba hooldatava ala kõrval, mis suurendab
puisniidu tervikliku ala ulatust ja ökoloogilist väärtust. Negatiivsed mõjutegurid
- Kasutusest väljajäänud puisniidud hakkavad peatselt võsastuma ning endine puisniit
muutub ajapikku metsaks.
Meede: selleks, et puisniidud säiliksid ning taastuks nendele omane liigirikas taimestik, tuleb
puisniite taastada ning regulaarselt niita. Hooldatavate puisniitude pindala peab olema vähemalt
20 ha.
Meede: need puisniidud, mille taastamist käesoleva kaitsekorralduskava raames ei planeerita,
jäävad looduslikule arengule ning muutuvad väärtuslikuks metsaks (üldjuhul kas vanaks
laialehiseks metsaks või niiskematel aladel ka soostuvaks ja soo-lehtmetsaks).
- Ehitustegevus. Nehatu looduskaitsealal asuvad niidud paiknevad piiranguvööndis, kus
uute ehitiste ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Niidukooslusele ehitamine
hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab
igakülgselt niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: niidukooslustele ehitamine on keelatud. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta kooslustele
planeeritud ehitustegevust.
2.2.4. SOOD
2.2.4.1. LUBJARIKKAD MADALSOOD LÄÄNE-MÕÕKROHUGA JA LIIGIRIKKAD
MADALSOOD
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning liigirikkad madalsood (7230), LoD
I, KE – jah, LoA – jah
Kuna kaks elupaigatüüpi, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning liigirikkad
madalsood (7230) kattuvad suuresti oma levikult Nehatu soos, siis käsitletakse neid antud juhul
üheskoos (kogupindala u 316 ha). Tegemist on kompleksse elupaigatüüpide süsteemiga, mis
suhteliselt läbisegi esinevad ning sujuvalt üksteisele üle lähevad, seetõttu pole ka käesolevas
kaitsekorralduskavas nende eristamine põhjendatud.
Lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus) on levinud peamiselt Lääne-Eestis ning kuulub III
kaitsekategooriasse. Nehatu soos paiknevad kahtlemata lääne-mõõkrohu ühed esinduslikumad
kasvukohad Eestis ning kuna elupaigatüüp 7210 on Loodusdirektiivi kohaselt kõrgendatud
tähelepanu all, on õigem käsitleda siinseid liigirikkaid madalsoid eeskätt just elupaigatüübina
7210.
See sookooslus on kaitse korralduskavaga hõlmatud alal levinud viie lahustükina. Porsiku
hoiualal asub üks 8,9 ha suurune ala, mille looduskaitseline seisund on 1997. a hinnatud kõrgeks
(B). Hiljem seda ala inventeeritud ei ole, samuti ei ole sellele antud esinduslikkuse hinnangut.
37
Nehatu looduskaitsealal on sookooslus levinud 316 ha-l, sellest 243,6 ha esinduslikkus on 2010.
a hinnatud väga kõrgeks (A) ja 72,4 ha esinduslikkus kõrgeks (B).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüüpidest 7210 ja 7230 on väga kõrge (A) esinduslikkusega vähemalt 315 ha.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüüpidest 7210 ja 7230 on väga kõrge esinduslikkusega vähemalt 245 ha ja kõrge
esinduslikkusega vähemalt 70 ha.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
- Illuste soo põhjaosas paiknevast rannikulõukast on väljavool lõuna suunas, Kiissa järvest
on väljavool Kiissa lahte ning Illuste soo lõunaotsast on väljavool lõuna suunas. Need
väljavoolud on seotud ilmselt 20. sajandi alguses toimunud Nehatu järve veetaseme
allalaskmisega.
Meede: esmalt on vaja korraldada hüdroloogiline uuring väljavoolude toimimise kohta,
arvestades sealjuures toimiva vee väljavoolu mõju vahetus läheduses paiknevale läänemõõkrohu
kooslusele. Lähtuvalt uuringu tulemustest ning mõju ulatusest tellitakse vastavalt vajadusele
väljavoolude sulgemise projekt.
Meede: Madalsoode veerežiim sõltub kordades suuremast alast, kui see on soo enda pindala
ning on mõjutatud sageli maapõue veekihtide asetusest ja voolusuundadest. Seepärast
soovitatakse soo-ökosüsteemide efektiivseks kaitseks ja soo veerežiimi säilitamiseks, põhja- ja
pinnavee kaitseks luua ümber arvestada nö puhveraladega, kus tuleb erilist tähelepanu pöörata
soode veerežiimi mõjutavatele tegevustele. Põhjaveetoiteliste pealevoolulise veerežiimiga
soodel peaks puhvertsooni laius olema vähemalt 1 km (Paal ja Leibak, 2011). Puhvertsooni sees
tuleks planeeritavate kaevanduste vms tegevuste planeerimisel keskkonnamõjude hindamise
protsessi raames kaaluda hüdroloogiliste tingimuste uuringu nõuet. Kuna Nehatu soos on
levinud Loodusdirektiivi I lisa esmatähtis elupaigatüüp 7210 lubjarikkad madalsood lääne-
mõõkrohuga, siis tuleb olla eriti ettevaatlik kõikvõimalike tegevuste osas, mis võivad muuta soo
veerežiimi. Hüdroloogiline uuring peab arvesse võtma valgla potentsiaalset mõju soole ning soo
osa valgla põhja- ja pinnavee hüdroloogilise režiimi ja kvaliteedi kujunemises.
- Nehatu soostik, mis on väga oluline erinevate kaitsealuste liikide elupaik ja kus asuvad
loodusdirektiivi elupaigatüübid lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga ja liigirikkad
madalsood, asub kehtiva kaitsekorra kohaselt piiranguvööndis. Kuigi seni on Nehatu soostik
olnud inimtegevusest suhteliselt puutumatu ja säilinud on ka koosluse veerežiim, esineb seal
üksikuid vanu kraave, seega on oht, et piiranguvööndi kaitsekord ei suuda igakülgselt tagada
koosluse ja seeläbi sellest sõltuvate liikide elupaikade soodsat seisundit (ei saa keelata kraavi
hooldustöid).
38
Meede: Nehatu soostik (Nehatu ja Illuste sood) tuleb arvata sihtkaitsevööndisse, kus on
võimalik tõhusamalt soostiku igakülgset kaitset tagada (nt piirata soo veerežiimi muutvaid
tegevusi). Seni, kuni soostik on veel piiranguvööndis, peab kaitseala valitseja jälgima, et
olemasolevaid kraave lubataks hooldada vaid minimaalses mahus.
2.2.5. METSAD
2.2.5.1. VANAD LAIALEHISED METSAD
Vanad laialehised metsad (9020*), LoD I – jah, KE – jah, LoA – jah
Vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher, jalakas ja/või saar. Lopsaka
alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja
niiskemast kliimaperioodist, ning need sarnanevad Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud laialehiste
metsadega. Rohkem leidub neid Pandivere ja ka Otepää kõrgustikel, Harju-, Rapla- ja
Läänemaal, Pärnumaa loodeosas ning Saaremaal. (Paal, 2004).
Vanad laialehised metsad on kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal levinud kokku 30,3 ha ja
moodustavad 6% kogu alal kasvava metsa pindalast. Oademetsa hoiualal olevate vanade
laialehiste metsade esinduslikkus on 0,9 ha ulatuses väga kõrge (A) ja 3,3 ha ulatuses kõrge (B).
Nehatu kaitsealale jäävas osas on vanad laialehised metsad 18,8 ha ulatuses väga kõrge (A)
esinduslikkuse ja ülejäänud osal on kõrge (B) (5,5 ha) või keskmise (C) (1,8 ha)
esinduslikkusega.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Vanade laialehiste metsadest on väga kõrge esinduslikkusega vähemalt 29 ha ja kõrge
esinduslikkusega 2 ha. Loodusliku arengu tagamine vähemalt 31 ha.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vanade laialehiste metsadest on väga kõrge esinduslikkusega vähemalt 19,7 ha, kõrge
esinduslikkusega 8,8 ha ja keskmise esinduslikkusega 1,8 ha.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Piirkonnas on metsade majandamise huvi suhteliselt väike ning see aitab kaasa nende
säilimisele.
Negatiivne mõjutegur
- Väga suur osa Nehatu looduskaitsealal asuvatest metsadest paikneb piiranguvööndis, kus
metsaelupaikade kaitse ei ole tagatud (keelatud on vaid uuendusraie, kusjuures turberaie on
lubatud).
39
Meede: metsaelupaigatüübid, mis asuvad piiranguvööndis, tuleb tsoneerida kaitseala
sihtkaitsevööndisse, et tagada nende säilimine ja looduslik areng.
- Metsa mosaiiksuse vähenemine ja liigne tihenemine, vanade laiavõraliste laialehiste
puude (eelkõige tammede) jäämine järgmise metsapõlvkonna (must lepp, kased, saar) varju,
häilude arvu vähenemine.
Meede: kaitseala valitseja korraldab vajadusel (kui on ilmne, et laialehised puud on järgmise
metsapõlvkonna varjus hääbumas) kujundusraie madalama esinduslikkusega kooslustes
(eelkõige C-esinduslikkusega) eesmärgiga parandada metsades tammede jt laialehiste puuliikide
valgustingimusi.
2.2.5.2. PUISKARJAMAAD
Puiskarjamaad (9070), LoD I – jah, KE – jah, LoA – jah
Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega.
Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaaegse karjatamise mõjul
ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus. Puiskarjamaid leidub rohkem Lääne-Eestis
ja sealsetel saartel. (Paal, 2004).
Puiskarjamaid leidub kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal kahes piirkonnas – Porsiku hoiualal
(0,7 ha) ja Kangruaadu hoiualal (2,2 ha). Porsiku hoiualal asuva puiskarjamaa esinduslikkus on
hinnatud kõrgeks (B) ja Kangruaadul asuval keskmiseks (C), kumbgi ala hetkel hoolduses
ei ole
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puiskarjamaad on u 3 ha ulatuses vähemalt väga kõrge (A) esinduslikkusega.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Puiskarjamaad on u 3 ha ulatuses vähemalt kõrge (B) esinduslikkusega.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivne mõjutegur
- Puiskarjamaad ei ole hetkel hooldatud ning sarnase tendentsi jätkudes kasvavad nad ajapikku
kinni.
Meede: alal asuvad puiskarjamaad tuleb järjepidevalt hooldada.
2.2.5.3. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), LoD I – jah, KE – jah, LoA – jah
40
Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp on laiamahuline kooslus, millesse kuuluvad nii meie
soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal,
laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal.
Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis,
lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis. (Paal, 2004).
Soostuvaid ja soo-lehtmetsi leidub kaitsekorralduskavaga hõlmatud alalt Nehatu
looduskaitsealal. Seal moodustavad soostuvad ja soo-lehtmetsad kahe lahustükina kokku 157,3
ha ehk 30% metsa kogupindalast. Sellest 115,6 ha soostuvate ja soo-lehtmetsade esinduslikkus
on kõrge (B) ja 41,7 ha esinduslikkus keskmine (C).
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Soostuvad ja soo-lehtmetsad on säilinud väga kõrge (A) esinduslikkusega vähemalt 115 ha ning
kõrge (B) esinduslikkusega 40 ha ulatuses.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Soostuvad ja soo-lehtmetsad on säilinud kõrge (B) esinduslikkusega vähemalt 115 ha ning
keskmise (C) esinduslikkusega 40 ha ulatuses.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
+ Soostuvate ja soo-lehtmetsade leviku piirkonnas puuduvad kuivenduskraavid, mis mõjutaksid
metsas puude liigilist koosseisu ja arengut.
+ Kuna metsad asuvad vähemalt ajuti liigniiskel maal ja puuduvad metsateed, on ka nende
metsade majandamise huvi väike või puudub sootuks. See on omakorda aidanud soostuvate ja
soo-lehtmetsade loodusliku struktuuri kujunemisele ja pikaajalisele säilimisele.
Negatiivne mõjutegur
- Suur osa metsi asub Nehatu piiranguvööndis, kus nende igakülgne kaitse ei ole tagatud – neid
ohustab metsaraie (keelatud on vaid uuendusraie, kusjuures turberaie on lubatud) ning
kuivendamine (kooslustes ja nende ligiduses leidub vanu kraave, mille hooldustööd on
piiranguvööndis lubatud).
Meede: piiranguvööndis asuvad metsad tuleb tsoneerida sihtkaitsevööndisse, et tagada nende
säilimine ja looduslik areng. Seni, kuni metsakooslus on veel piiranguvööndis, peab kaitseala
valitseja jälgima, et olemasolevaid kraave lubataks hooldada vaid minimaalses mahus.
41
2.3. ÜKSIKOBJEKTID
2.3.1. TAMMARI TAMM
Tammari tamm (Keskkonnaregistri kood KLO4000295) asub Nehatu looduskaitsealal riigimaal,
kuid selle kaitsetsoon (r=50 m) ulatub umbes 30 m eramaale. Puu jääb kruusakattega teest 110
m kaugusele. Tammari kandilise tüvega tamme ümbermõõt 1,3 m kõrguselt on (1998) 285 cm
ja puu kõrgus on 16 m. Puu on heas seisus, kuid ümbrus on võsastunud.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Tammari tamme säilimine heas seisus.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Tammari tamme säilimine heas seisus.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed tegurid
+ Puu asub kruusakattega teest 110 m kaugusel ja seetõttu puudub ka oht, et teda võiksid
mõjutada teehooldustööd ja sellest tulenevad vigastused.
+ Harilik tamm on valgusnõudlik, eriti tundlik on liik ülavarju suhtes. Külg- ja altvari soodustab
tamme kasvu ja tüve moodustumist. Tamme ümbruses raie tegemine parandab märgatavalt küll
valgustingimusi, kuid aeglustab tamme kasvu. Seetõttu pole vajalik korraldada võsa
eemaldamist. Tammari tamme eksponeerimist antud kaitsekorraldusperioodi jooksul vajalikuks
ei peeta.
2.3.2. MURISTE TAMM
Muriste tamm (Alt-Villemi tamm; Keskkonnaregistri kood KLO4000719) asub Nehatu
looduskaitsealal eramaal Aldi talu hoovi servas ning selle kaitsetsoon (r=50 m) ulatub kuni 27
m väljapoole kaitseala piiri. Tamme ümbrus on korrastatud. Muriste tamme mõõtmed (2007) on
järgmised: ümbermõõt 1,3 m kõrguselt 428 cm, kõrgus 18,5 m, võra läbimõõt 24 m. Tüve
kagupoolsest osast kuni 4 m ulatuses koos maas, koorekahjustusi esineb ka mujal. Võras
suhteliselt palju kuivanud oksi. Puu üldseisundit hinnati rahuldavaks.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Muriste tamme säilimine rahuldavas seisus.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
42
Muriste tamme säilimine rahuldavas seisus.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed tegurid
+ Puu asukoht – puu asub eramaal ning tema ümbrus on korrastatud. „o“
Negatiivsed tegurid
- Puul on suured koorekahjustused, mille mõju likvideerimine ei ole reaalne.
2.3.3. PORSIKU KADAKAD
Läänemaal Hanila vallas Rame külas Porsiku talu karjamaal kasvab dekoratiivne puukujuliste
kadakate grupp, nn Porsiku kadakad, mis võeti kaitse alla Haapsalu rajooni RSN TK otsusega
21. novembrist 1984. a nr 267 ning mille pindala on 2 ha. Kadakate keskmine kõrgus on 8 m ja
ümbermõõt 0,7 m. Võrad on enamasti püramiidsed. Täna on tegemist uuendamata kaitsekorraga
alaga, mis piirneb Porsiku hoiualaga. Kuna see ala on sisuliselt seotud Nehatu looduskaitsealaga,
on otstarbekas Porsiku kadakad (KLO1000069), kui uuendamata kaitsekorraga ala, koos
hoiualadega ühendada Nehatu looduskaitsealaga.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Porsiku kadakad on säilinud u 2 ha ulatuses.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk Porsiku kadakad on säilinud u 2 ha
ulatuses.
• Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed tegurid
- Kümmekond vana kadakat on ümbritsetud juba paarikümne aastaste lehtpuudega
(domineerivad harilik saar, harilik vaher ja hall lepp). Lisaks kasvavad seal ka mõned noored
kuused. Kuna kadakas on valgusnõudlik liik, siis on hakanud vanad kadakad kuivama.
Meede: Endise karjamaa avamine (lehtpuude raie) ning karjatamisega alustamine.
2.3.4. PAATSALU PÕLISPUUDE GRUPP
Paatsalu põlispuude grupp ehk endine Paatsalu park asub Pärnu maakonnas Varbla vallas
Paatsalu külas. Paatsalu park võeti kaitse alla Lihula Rajooni TSN TK otsusega 25.04.1958 nr
34 „Looduskaitse olukorrast Lihula rajoonis“. Tänase kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse
3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“.
Osa põlispuude grupist jääb Nehatu looduskaitseala Nehatu piiranguvööndisse.
43
Kuna endist parki ei hooldata juba pikka aega, on otstarbekas põlispuude grupp jätta looduslikule
arengule. Tegemist on valdavalt vanade puudega, mis moodustavad rikkalikult mikroelupaiku
(s.h kaitse all olevatele nahkhiirtele) ning seeläbi suurendavad oluliselt elurikkust, seetõttu on
otstarbekas kogu Paatsalu põlispuude grupp tsoneerida Nehatu looduskaitseala Nehatu
piiranguvööndisse.
Kaitse-eesmärk
• Pikaajaline kaitse-eesmärk
Paatsalu põlispuude grupi looduslik areng.
• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Paatsalu põlispuude grupi looduslik areng.
• Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed tegurid
+ Hoolduse puudumine on võimaldanud endisel pargil kujuneda juba pikka aega loodusliku
metsakoosluse suunas, mis pakub elupaike suurele hulga erineva nõudlusega liikidele.
44
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Nehatu looduskaitsealal, selle lahustükkidel, Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiualal
puuduvad matkarajad ning telkimiskohad. Ainuke kaitseala tutvustav stend on Nehatu-Lõo küla
teeristis. Kuna Nehatu ja Illuste soo on raskesti läbitav soo, siis inimesi seal praktilist ei käi –
seega on inimese sattumine soosse pigem juhuslik. Inimese vähene ja pigem juhuslik häiring
mõjuvad elustikule pigem soodsalt ning aitab vältida ka nt prügi sattumist kaitsealale.
Arvestades vähesest külastatavusest tulenevat positiivset mõju kaitsekorralduskavaga hõlmatud
alale ning ka seda, et suhteliselt lähedal asuvatel kaitsealadel (nt Matsalu rahvuspark ja Tuhu
maastikukaitseala) on olemas juba erinevaid kooslusi tutvustavad rajatised, ei ole otstarbekas
Nehatu looduskaitseala ega sellega piirnevaid hoiualasid aktiivselt tutvustada ning
külastustaristut rajada. Piirkonna tutvustamiseks piisab eelpool mainitud stendist. Visioon ja
eesmärk
• Visioon
Nehatu looduskaitseala, Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiualade külastus on säilinud
senisel tasemel ja on pigem juhuslikku laadi.
• Eesmärk
Nehatu looduskaitseala ei tutvustata aktiivselt.
45
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused on jagatud kolme prioriteeti: Esimesse prioriteeti
kuuluvad tegevused, mis on hädavajalikud kaitse-eesmärkide täitmiseks. Tegevuste tegemata
jätmisel eesmärgiks võetud väärtused hävinevad või halveneb nende seisund oluliselt. Samuti
kuuluvad siia tegevused, mis on hädavajalikud kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks.
Teise prioriteeti kuuluvad tegevused, mis on olulised, kuid nende elluviimise edasilükkumine ei
too kaasa drastilisi tagajärgi. Selliste tegevuste alla kuuluvad külastuskorralduslikult olulised
tegevused, samuti ala eesmärgiks võetud väärtuste leviku ja seisundi kaardistamiseks olulised
inventuurid.
Kolmandasse prioriteeti kuuluvad soovituslikud tegevused, mis aitavad kaudselt kaasa ala
väärtuste soodsa seisundi tagamisele ning olulised inventuurid, mis pole siiski vajalikud ala
kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks.
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
4.1.1.1. VALGE TOLMPEA RIIKLIK SEIRE
Tegevus on vajalik valge tolmpea (2.1.1.1) kaitseks seatud eesmärkide täitmise jälgimiseks.
Kaitsealal asuva valge tolmpea kasvukoha seisundit jälgitakse riikliku kaitstavate soontaimede
seireprogrammi alusel. Valge tolmpea seire peab toimuma vähemalt korra
kaitsekorraldusperioodi jooksul, soovitavalt perioodi lõpus (2023. a).
Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR).
4.1.1.2. KAUNI KULDKINGA RIIKLIK SEIRE
Tegevus on vajalik kauni kuldkinga (2.1.1.2) kaitseks seatud eesmärkide täitmise jälgimiseks.
Nehatu looduskaitsealal asuvas kauni kuldkinga kasvukohas tuleb jätkata riikliku seirega. Seire
toimub riikliku kaitstavate soontaimede seireprogrammi alusel. Ka kauni kuldkinga kasvukoha
seire peab toimuma vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi jooksul – 2023. a, seirega tuleks
hõlmata kõik kolm seni teadaolevat kauni kuldkinga kasvukohta.
Kuldkinga riiklik seire on I prioriteet ning seda korraldab KAUR.
4.1.1.3. MERIKOTKA RIIKLIK SEIRE
Tegevus on vajalik Nehatu looduskaitsealal asuvat merikotka (2.1.2.1) pesa kaitseks seatud
kaitse-eesmärkide täitmise jälgimiseks.
46
Merikotka pesa tuleb jätkuvalt seirata iga-aastase riikliku seireprogrammi „Kotkad ja
musttoonekurg“ raames.
Merikotka riiklik seire on I prioriteet, seda korraldab KAUR.
4.1.1.4. MADALSOO HAUDELINNUSTIKU RIIKLIK SEIRE
Tegevus on vajalik luha-sinirinna (2.1.2.3) ja soolinnustiku (2.1.2.4) kaitseks seatud
kaitseeesmärkide täitmise jälgimiseks.
Väga oluline on jätkata Nehatu soostiku haudelinnustiku riikliku seirega, mis toimub vastavalt
määratud seiremetoodikale. Kuna viimane kogu soostikku hõlmav haudelinnustiku inventuur
toimus 2001. a, peaks Nehatu madalsoo haudelinnustiku seire toimuma hiljemalt 2016. a ning
kaitse tulemuslikkuse hindamiseks uuesti perioodi lõpus 2024. a.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab KAUR.
4.1.1.5. METSATAIMESTIKU INVENTUUR
Tegevus on vajalik kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal taimestiku (2.1.1), eelkõige kauni
kuldkinga (2.1.1.2), aga ka valge tolmpea (2.1.1.1) kasvukohtade, tõhusamaks kaitseks.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on teada kolm kauni kuldkinga kasvukohta, kuid nende
kõigi info on puudulik. Lisaks leidub alal hulgaliselt endisi puisniite ja –karjamaid, kus käpaliste
inventuure tehtud ei ole, kuid on väga tõenäoline, et seal neid esineb. Seetõttu on kõigis
kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal esinevates laialehistes metsades ning puisniitudel ja –
karjamaadel vaja korraldada lausaline kaitsealuste taimeliikide inventuur, et mh tuvastada ka
kõik kauni kuldkinga potentsiaalsed kasvukohad. Lisaks tuleb täpsustada ka juba praegu
teadaolevate kuldkinga kasvukohtade andmeid (kasvukoha seisund, kauni kuldkinga isendite
arv, võimalikud kaitsemeetmed, sh kasvukoha hooldustööde vajadus jne). Kauni kuldkinga
kasvukohtade inventeerimine toimub 2017. a.
Kaitsealuste metsataimede kasvukohtade inventuur on II prioriteet ja seda korraldab Keskkonnaamet (edaspidi KeA).
4.1.1.6. SOO- JA NIIDUTAIMESTIKU INVENTUUR
Tegevus on vajalik kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala taimestiku (2.1.1), sh võimalike valge
tolmpea (2.1.1.1) ja kärbesõie (2.1.1.4) kasvukohtade, tõhusamaks kaitseks.
Ka kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala soo- ja niidutaimestiku kohta on üsna vähe infot, seni
on seda kogutud vaid juhu käikudel ning lausalist avamaastiku taimestiku inventuuri alal
korraldatud ei ole. Eeldatavasti on nende taimeliikide kasvukohtade säilimine läbi soo- ja
niiduelupaigatüüpide kaitse tagatud. Samas on oluline täpsustada nt valge tolmpea levikut, et
kavandada vajalikke kaitsekorralduslikke töid (võsaraie jms). Samuti saab inventuuri raames
koguda infot võõrliigi kurekell kohta, seetõttu on soo- ja niidutaimestiku inventuur II prioriteet.
Soo- ja niidutaimestiku lausaline inventuur toimub 2018. a ja seda korraldab KeA.
47
4.1.1.7. METSALINNUSTIKU INVENTUUR
Tegevus on vajalik kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala kaitsealuse linnustiku (2.1.2)
tõhusamaks kaitsmiseks.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala metsalinnustiku andmed on juhuslikud ning kohati ka
vananenud, seetõttu on väga oluline korraldada ala metsades lausaline kaitsealuste haudelindude
inventuur. Inventuur peaks toimuma 2018. a.
Metsalinnustiku inventuur kuulub II prioriteeti, seda korraldab KeA.
4.1.1.8. ROOSTIKULINNUSTIKU INVENTUUR
Tegevus on vajalik luha-sinirinna (2.1.2.3) ja roostiku linnustiku (2.1.2.4), eeskätt hüübi ja
rooruiga kaitseks. Roostikulinnustiku inventuuride teostamisel lähtutakse Roostikulinnustiku
kaitse tegevuskavast (või selle eelnõust). Inventuuri tehakse kahe metoodika alusel – hüübi ja
rooruiga esinemise kindlaks tegemiseks on vajalikud öised loendused, luha-sinirinda
loendatakse päevasel ajal. Inventuur toimub 2019. a.
Roostikulinnustiku inventuur kuulub II prioriteeti, seda korraldab KeA.
4.1.1.9. KIILIDE INVENTUUR
Nehatu soostik on potentsiaalne elupaik Loodusdirektiivi IV lisa liigile valgelaup-rabakiilile
(Leucorrhinia albifrons). Kuna kiililiste leviku ja suhtelise arvukuse kohta on andmeid väga
vähe, on vajalik andmete kogumine kõikide liikide kohta. Inventuur tuleks teostada 2020. aastal
Kiilide inventuur on III prioriteet ja seda korraldab KeA.
4.1.1.10. LAULULUIGE TULEMUSSEIRE
Tegevus on vajalik laululuige (2.1.2.2) kaitseks seatud eesmärkide kaitsetõhususe hindamiseks.
Kaitsekorraldusperioodi lõpul 2024. a tuleb liigi rändepeatuspaikades Kiissa- ja Käomardi lahel
loendada sügisesel rändel peatuvad laululuiged. Võimalusel tuleks peatuvate luikede vaatlemine
korraldada riikliku luigeseire raames.
Tegemist on I prioriteeti kuuluva tegevusega, mida korraldab kas KeA või KAUR.
4.1.1.11. ROOSTIKULINNUSTIKU TULEMUSSEIRE
Tegevus on vajalik luha-sinirinna (2.1.2.3) ja roostikulinnustikule (2.1.2.4) seatud
kaitseeesmärkide täitmise tõhususe hindamiseks. Eesti roostike linnustiku populatsiooni
seisundi ja isendite arvukuse kindlaks tegemiseks on Roostikelinnustiku kaitse tegevuskava
eelnõu kohaselt kavandatud korraldada erinevaid inventuure võimalusel tuleb käesolevas kavas
ettenähtud roostikulinnustiku tulemusseired nendega ühendada. Tegevus peaks toimuma 2023.
a.
Roostiku linnustiku tulemusseire on I prioriteeti tegevus, mida korraldab kas KeA või KAUR.
48
4.1.1.12. NAHKHIIRTE TULEMUSSEIRE
Tegevus on vajalik nahkhiirtele (2.1.3.1) seatud kaitse-eesmärkide täitmise tõhususe
hindamiseks. Nahkhiirte arvukust on vaja kontrollida Käomardi lahe ääres korra
kaitsekorraldusperioodi teisel poolel 2022. a. Erinevate nahkhiireliikide ning isendite arvu
kindlaks määramiseks tuleb kasutada detektoruuringuid. Võimalusel tuleks nahkhiirte loendus
ühendada riikliku nahkhiirte seirega.
Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab kas KeA või KAUR.
4.1.1.13. RANNIKULÕUGASTE TULEMUSSEIRE
Tegevus on vajalik rannikulõugaste (2.2.1.1) ja vahelmise näkirohu (2.1.1.3) kaitseks seatud
eesmärkide täitmise jälgimiseks.
Nehatu looduskaitsealal asuvate rannikulõugaste ja neis kasvavate vahelmise-näkirohu
populatsioonide seisundi hindamiseks on otstarbekas kasutada projekti „NATURESHIP“
raames välja töötatud metoodikat, et tagada andmete võrreldavus. Tulemusseire tuleb korraldada
kaitsekorraldusperioodi lõpus 2024. a.
Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab KeA.
4.1.1.14. KÄOMARDI LAHE REOSTUSALLIKA TUVASTAMINE
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.3 ja 2.2.1.1 seatud eesmärgini jõudmiseks. Käomardi lahte
suubuva Hõbesalu kraavist, mis on ainuke lahte sissevoolav veekogu, tuleb mitmest punktist
võtta veeanalüüsid reostuse iseloomu ja asukoha määramiseks. Uuring peab vajadusel pakkuma
võimalusi reostusallika likvideerimiseks. Teostamise aeg 2016. a.
Tegevus kuulub I prioriteeti, seda korraldab KeA.
4.1.2. HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE
4.1.2.1. VALGE TOLMPEA KASVUKOHA TAASTAMINE
Valge tolmpea kasvukohas (asub riigiomandis oleval maal) 2009. a läbiviidud seire kohaselt
ohustab seda võsastumine, mille tõttu on oluline alal valgustingimuste parandamiseks võsa ja
vajadusel ka suuremaid puid eemaldada. Kuna valge tolmpea kasvukoht on märgitud
Keskkonnaregistris punktobjektina, on enne kasvukoha hooldust vaja täpsustada liigi täpne
levikuala ning seal vajalike tööde maht. Võsa tuleb alalt eemaldada vähemalt kolm aastat järjest,
kuna esimesel paaril aastal paranenud valgustingimused soodustavad võsa kasvu. Valge tolmpea
kasvukoha taastamine toimub 2015., 2016. ja 2018. a.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
4.1.2.2. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE
49
Poollooduslike koosluste taastamiseks on vajalik teostada võsaraiet ning üldjuhul edaspidi
jätkata iga-aastaselt niitmist või karjatamist. Taastamistöid võib korraldada hilissuvest kevade
alguseni. Kevadine ja varasuvine lindude pesitsemiseaeg taastamistöödeks ei sobi.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal vajavad suuremal või vähemalt määral taastamist enamik
poollooduslike koosluste tüüpe – kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*),
lood (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja puisniidud (6530*). Juhul, kui
leidub koosluste hooldamisest huvitatud maaomanikke ja/või hooldajaid, tuleb soosivalt suhtuda
ka kõikide teiste, käesolevast kaitsekorralduskavast välja jäävate, kuid kaitsekorralduskavaga
hõlmatud alal asuvate kadastike, lubjarikkal mullal kuivade niitude, loodude, aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude, puisniitude ja puiskarjamaade taastamisse ja hooldamisse.
Poollooduslike koosluste taastamine kuulub olenevalt alast I-III prioriteeti, seda korraldavad
RMK ja KeA.
4.1.2.2.1. KADASTIKE TAASTAMINE
Ainuke kadastike elupaigatüüp kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asub Porsiku hoiualal
(joonis 3). Kadastik on u 0,4 ha suurune ning asub riigiomandis oleval maal. Kooslus tuleb
taastada terves ulatuses 2015. a., taastamine on II prioriteet ja seda korraldab RMK.
Porsiku hoiualal asuva kadastiku taastamisel lähtutakse loopealsete ja kadastike hoolduskavast.
Kuigi taastamisele järgnev järjepidav hooldamine on kadastiku kõrge looduskaitselise väärtuse
säilitamiseks väga oluline, on tegemist elupaigatüübiga, mis säilib õigete taastamis- ja
hooldamisvõtete korral (küll mitte nii kõrge väärtusega) ka ilma järjepideva hooldamiseta.
Koosluse taastamisviis oleneb mõningal määral sellest, kas alale leitakse potentsiaalne hooldaja
või mitte.
Juhul, kui hooldajat ei leita ja seda säilitatakse mittehooldatava kadastikuna, tuleb taastamise
käigus viia kadakate katvus vähemalt alla 80%, soovitavalt kuni 50%. Et seda katvust säilitada,
tuleb vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi II pooles (2023. a) alal uuesti kadakaid harvendada
ning lehtpuuvõsa ja mände eemaldada. Kui kadastikule õnnestub hooldaja leida peab
kadastikuga katvus jääma vahemikku 30%‒75%, kuid soovitavalt peaks katvus olema kuni 50%.
Koosluse looduskaitselise väärtuse tõstmiseks on oluline kadastikku järjepidevalt hooldada ning
sobiva katvuse säilimiseks aeg-ajalt kadakaid eemaldada (vt täpsemalt ptk 4.1.2.3.1). Mõlema
taastamisvõtte korral tuleb alalt eemaldada kõik kasvavad okaspuud.
50
Joonis 3. Kadastik Porsiku hoiualal (M 1:1500) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
4.1.2.2.2. LUBJARIKKAL MULLAL KUIVADE NIITUDE TAASTAMINE
Kokku on vaja taastada u 2,1 ha lubjarikkal mullal kuivi niite, taastamisele järgneb hooldus
niitmise või karjatamise näol (vt täpsemalt ptk 4.1.2.3.2). Koosluste taastamine on II prioriteet
ning kuna need asuvad valdavas ulatuses riigimaal korraldab nende niitude taastamist RMK,
taastamist tuleks alustada 2016. a. Taastamist vajavad alad on toodud joonistel 4‒6.
Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude
hoolduskavast. Niitude taastamiseks tuleb neilt võsa eemaldada. Seal juures tuleks üksikud puud
ja põõsad siiski alale kasvama jätta, kuna need muudavad niidu niiskustingimusi
heterogeensemaks ning on vajalikud ka nt päevaliblikatele. Lehtpuuvõsa eemaldamisele peab
järgmisel aastal kindlasti järgnema hooldus või peab võsa eemaldamine olema regulaarne
(vähemalt üle-aastane). Võsa raiumiseks on parim aeg augustist oktoobrini, kui varuained
paiknevad veel maapealsetes osades, siis tekib tuleval aastal juurevõsusid vähem. Võsa tuleks
võimalusel niidult eemaldada, kui see ei ole võimalik, tuleb okste põletamiseks valida
rohttaimestikuta alad, nt tihedama võsatüügastiku.
Taastamisvõttena võib kasutada hekseldamist (lubatud ainult taastamisel), soovitav on seda teha
ainult ühel aastal, millele peab koheselt järgnema hooldus. Hea oleks kombineerida karjatamist
ja sügisest hekseldamist, sel juhul jääks niidule maha vähem biomassi. Niita tuleks võimalikult
madalalt. Hekseldamise puhul tuleb samuti jälgida, et see ei toimuks varem, kui juuli teises
pooles.
51
Joonis 4. Lubjarikkal mullal kuivad niidud Porsiku hoiualal (M 1:3000) (Aluskaart: Maaamet,
Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 5. Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine Nehatu looduskaitseala idaosas (M
1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
52
Joonis 6. Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine Nehatu looduskaitsealal Kahvatu lahe
ääres (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.2.3. LOODUDE TAASTAMINE
Loodusid leidub mitmel pool Nehatu looduskaitseala äärealadel ning Porsiku ja Kangruaadu
hoiualadel. Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal hetkel loodusid ei hooldata. Valdav osa
loopealseid asub eraomandis oleval maal, väike osa ka riigimaal.
Vajalik on u 9,5 ha loodude taastamine. Umbes 8,5 ha loodude taastamine on II prioriteet, need
kooslused asuvad enamasti eramaal ning üks loopealsete kompleks jääb ka riigimaale. II
prioriteedi loodude taastamise eest vastutavad vastavalt maaomandile nii RMK kui ka KeA,
taastamisi tuleks alustada 2016. a. Umbes 1,0 ha suuruse loopealse taastamise eest, mis asub
eraomandis oleval maal ja mille taastamine on III prioriteet, vastutab KeA. Selle koosluse
taastamisega peaks alustama hiljemalt 2017. a. Taastamist vajavad alad on toodud joonistel 710.
Loopealsete taastamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast. Sarnaselt
kadastike elupaigatüübile säilivad ka loopealsed õigete taastamis- ja hooldusvõtete korral ka
ilma järjepideva hooldamiseta. Sellegipoolest on järjepidev hooldus (eelkõige karjatamise näol)
kindlasti kõige soositum variant ning karjatamisest huvitatud maaomanike sihipärast tegevust
tuleks alati toetada. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab loopealse avatuna ka puude-
põõsaste eemaldamine vastavalt vajadusele (kuid mitte harvem kui iga viie aasta tagant) ning
vajadusel/võimalusel niitmine.
Tavaliselt ohustab loopealseid üsna madal ning noor kadakavõsa. Taastamisel tuleb see (kui on,
ka lehtpuuvõsa) eemaldada võimalikult maapinna lähedalt. Kadakate mahavõtmisel tuleb
säilitada koosluse mosaiiksus. Alles tasub jätta vanad, juba puukujulised kadakad ning üksikuid
kadakatukkasid. Sobilik kadakate katvus taastatud aladel on 10‒30%. Tuleb silmas pidada, et
ühe alana käsitletava loopealse sees ei oleks 1000 m2 suuremaid niidukamarata põõsastikke.
Lehtpuuvõsa tuleb taastamisel eemaldada sarnaselt kadakavõsale ning alles tasub jätta vaid
53
vanemaid vajalikud isendid. Suuremakasvulistest puudest võiks taastamistöödel alles jätta
valikuliselt poopuud, pihlakad ja tammed. Eemaldada tuleks männid, kased, vahtrad, kuused ja
saared, välja arvatud juhul, kui tegu on eakate, visuaalselt ning esteetiliselt oluliste indiviididega.
Mahavõetud puud tuleks kadastikust eemaldada, vajadusel võib ohutus kohas need põletada
(kadastikus endas võib lõket teha vaid niiskemal aastaajal ja/või talvel). Lubamatu on
taastamisel kasutada pinnase freesimist/randaalimist, kuna see hävitaks niidukamara ning
muudaks loopealse taastamise ajaliselt oluliselt pikemaks või võimatuks.
Kui taastataval alal on niidukamar säilinud vähemalt 20-30% ulatuses ning kadakate katvus ei
ületa 75%, tuleks võimalusel ala taastada ühe aasta jooksul. Kui mingil põhjusel ei ole ala
võimalik nii kiiresti taastada või on tegu rohkem kinnikasvanud aladega ja/või aladega, kus
niidukamarat on säilinud vaid üksikute laikudena, võib taastamist korraldada ka 2‒6 aasta
jooksul.
Joonis 7. Loopealsed Porsiku hoiuala põhjaosas (taastamine I prioriteet) (M 1:3000) (Aluskaart:
Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
54
Joonis 8. Loopealsed Kangruaadu hoiualal (taastamine II prioriteet) (M 1:3000) (Aluskaart:
Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 9. Loopealsed Porsiku hoiuala lõunaosas (M 1:6000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
55
Joonis 10. Loopealsed Nehatu looduskaitseala loodeosas (taastamine II prioriteet) (M 1:3000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.2.4. PUISNIITUDE TAASTAMINE
Puisniidud on kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal levinud mitmel
pool Nehatu looduskaitseala keskosas ning Porsiku hoiualal. Enamasti on tegemist riigimaal
asuvate kooslustega, kuid üks kooslusekompleks jääb ka eramaale.
Kokku on vaja taastada 16,8 ha puisniite, neist 2,5 ha taastamine on I prioriteet, kuna tegemist
on hetkel suhteliselt lihtsasti taastatavate aladega, mida saab hõlbsasti liita kõrval oleva juba
hoolduses oleva alaga. Lisaks on eelmainitud puisniidu kompleks kasvukohaks paljudele
kaitsealustele taimeliikidele, mille säilimise eelduseks ongi nende kasvukohaks oleva puisniidu
taastamine ja hooldamine. Tegevusega tuleb algust teha 2015. a. 14,2 ha puisniitude taastamine
on III prioriteet, nende taastamisega tuleks algust teha hiljemalt 2017. a. I prioriteedi puisniitude
taastamist korraldab KeA, III prioriteedi niitude taastamist RMK.
Puisniitude taastamisel tuleb lähtuda puisniitude ja –karjamaade hoolduskavast. Taastamistöid
on otstarbekas alustada veel säilinud lagendikke laiendades. Esimeses järjekorras tuleb
eemaldada võsa ja põõsarinne, seejärel valikuliselt puud. Niidu puudest-põõsastest ja võsast
puhastamisel tuleb jälgida, et võsa oleks raiutud või saetud nii madalalt, et järgi jäänud kännud
ja tüükad niitmist ei segaks. Taastamistööde käigus on otstarbekas eemaldada ka niitmist
segavad kivid. Palju kännu- ja juurevõsusid andvaid puid (haavad, saared, lepad, remmelgad)
on soovitav enne mahasaagimist kõigepealt rõngastada ja paariks aastaks jalale kuivama jätta.
Raietööde käigus tekkinud puit tuleb niidu alalt eemaldada või põletada (sealjuures tuleb
tuletegemisel kindlasti vältida niidukamaraga kohti).
Puisniidul on raietööde tegemiseks parim aeg hilissügisel enne lume tulekut, varakevadel
vahetult pärast lume sulamist või lumevaesel ajal ka talvel. Lumeta ja raagus ajal raiumine häirib
kõige vähem loodust, samuti on puisniidu taastajale sellel ajal puisniidu endine struktuur ja
56
maastiku mosaiiksus kõige paremini nähtav. Kevadisel ja suvisel ajal raiumine häirib väga
puisniidu elustikku ja kahjustab pehmet pinnast. Lumekattega ajal raiumise tulemusel jäävad
aga maapinnale niitmist segavad kõrged kännutüükad.
Väga praktiline ja loodusesõbralik taastamismeede on koosluse taastamise ajal puisniitu
karjatada. Kuna mitmed koduloomad (eriti kitsed, aga ka hobused, lihaveised) armastavad eriti
noori puittaimede võrseid süüa, hoiab selline loomulik ja vähekulukas hooldusvõte ära suurema
juure- ja kännuvõsude vohamise. Kindlasti on see aga vaid üks lühiperioodiline taastamisvõte,
millele peab järgnema niidu ülepinnaline regulaarne niitmine.
Puisniidu taastamistööde hajutamine mitme järjestikuse aasta peale koos sellega kaasneva juba
puhastatud alade niitmisega annab paremaid tulemusi kui ühekordne ulatuslik raietöö.
Joonis 11. Puisniidud Porsiku hoiualal (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
57
Joonis 12. Taastatavad puisniidud Nehatu looduskaitseala keskosas (M 1:3000) (Aluskaart:
Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 13. Taastatavad puisniidud Nehatu looduskaitseala keskosas (M 1:6000) (Aluskaart:
Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.3. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMINE
Poollooduslike koosluste säilimiseks on vajalik järjepidev poollooduslike koosluste hooldamine.
Sellega välditakse koosluste võsastumist ja tagatakse koosluse soodne seisund. Poollooduslikke
kooslusi hooldatakse kas niitmise või karjatamise abil. Niitmisel tuleb silmas pidada, et niidetud
hein tuleb hooldatavalt alalt alati eemaldada ning heina ei tohi purustada, vastasel korral tekib
niidule tihe kulukiht, millega muudetakse taimestikulist struktuuri ja liigilist koosseisu – niit
hakkab degradeeruma. Alternatiivne poollooduslike koosluste hooldamise viis on karjatamine.
58
Karjatamise puhul tuleb arvestada sellega, et juhul, kui ka piisava loomkoormusega karjatamisel
tekib/jääb kooslusele ebapiisavalt karjatatud alasid, võib vajadusel need alad kooskõlastatult
kaitseala valitsejaga üle hekseldada.
Poollooduslike koosluste hooldamisel tuleb jälgida, et hooldatavatele aladele ei kasvaks võsa,
vajadusel tuleb see eemaldada. Võsatöid tuleks teha väljaspool lindude pesitsusaega, üldjuhul
soovitatavalt ajavahemikul 15. juuli kuni 15. aprill. Hooldatavad poollooduslikud kooslused
tuleb kultuurrohumaadest eraldada (soovitatavalt nt karjaaiaga), eraldamist ei ole vaja siis, kui
poollooduslike koosluste kõrval asuvatel rohumaadel ei toimu väetamist ega heinakultuuri
uuendamist. Koosluste karjatamisel tuleb karjaaiad lisada igal juhul. Koosluste hooldamise (aga
ka taastamise) käigus ei tohi kahjustada juurdepääsuteid, kui need siiski kahjustatakse, tuleb
juurdepääsuteed kindlasti taastada. Koosluste hooldamiseks ja taastamiseks võib olla vajalik
rajada juurdepääsuteid ja/või truupe, nende rajamine tuleb kindlasti kaitstava ala valitsejaga
kooskõlastada.
Koheselt on võimalik hooldada kooslusi, kus juba praegu on hooldus toimunud või mille seisund
lubab kohest hoolduse alustamist.
4.1.2.3.1. KADASTIKE HOOLDAMINE
Võimalusel ja potentsiaalse hooldaja olemasolul tuleks hooldada Porsiku hoiualal asuvat
kadastikku (joonis 3). Tegemist on III prioriteedi tegevusega, mida korraldab RMK.
Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast. Selle kohaselt tagab
ala pikaajalise avatuse karjatamine või aeg-ajalt kadakate ja teiste puittaimede väljaraiumine (vt
ka ptk 4.1.2.2.1). Kadastikul on olenevalt kadastiku katvusest ja pinnase viljakusest
optimaalseim karjatamiskoormus 0,2‒1,0 loomühikut hektari kohta (edaspidi lü/ha).
4.1.2.3.2. LUBJARIKKAL MULLAL KUIVADE NIITUDE HOOLDAMINE
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on vajalik u 12,8 ha lubjarikkal mullal kuivade niitude
hooldamine. Umbes 10,7 ha niitusid on kas juba hoolduses või säilinud nii heas seisus, et need
on võimalik ilma taastamata kohe hooldusesse võtta. Ülejäänud u 2,1 ha niite on võimalik täies
mahus hooldama hakata alles pärast koosluste taastamist (vt ptk 4.1.2.2.2 joonised 4‒7).
Umbes 0,6 ha suuruse niidu hooldamine on I prioriteet, see on juba hoolduses oleva ala, mis on
kõrge looduskaitselise väärtusega ning väga liigirikas. Lisaks on kooslus kasvukohaks
mitmetele kaitsealustele käpalistele ning nende soodsa seisundi säilimine sõltub otseselt niidu
hooldamisest. Tegemist on eramaal asuva kooslusega, mille hooldamist korraldab KeA. II
prioriteedina tuleb hooldada u 5,5 ha lubjarikkal mullal kuivasid niitusid, kuna tegemist on
valdavas ulatuses riigimaale jäävate niitudega, korraldab nende hooldamist RMK. III
prioriteedina tuleb hooldada u 7,0 ha lubjarikkal mullal niitusid. Kuna tegemist on nii era- kui
ka riigimaale jäävate kooslustega, korraldavad niitude hooldamist vastavalt omandile nii RMK
kui ka KeA. Hooldatavad alad on toodud joonistel 4‒6 ning 14‒18.
Koosluse hooldamisel nagu taastamiselgi tuleb lähtuda aru ja soostunud niitude hoolduskavast.
Hooldamisvõttena tuleks eelistada niitmist karjatamisele. Siiski on karjatamine liigirikkusele
59
parem kui pikaajaline hooldamise puudumine. Niitmine on eelisatatud hooldusvõtteks eelkõige
liigirikkamate pärisaruniitude korral.
Niita tuleks suhteliselt madalalt (u 5‒7 cm kõrguselt) ja korra suve jooksul. Väga lopsakatel
kultuuristamise mõjuga niitudel võib kaaluda ka ädalas niitmist (koos heina koristamisega).
Samuti on lubatav mõõdukas ädalas karjatamine. Väga vajalik on ka heina kuivatamine ja
kaarutamine niidul (selle käigus saavad juba valminud ja järelvalminud seemned pudeneda
maapinnale ning rehitsemine tekitab kamarasse idanemiseks sobivaid mikrohäiringuid).
Hekseldamine hooldusvõttena on keelatud.
Alternatiiv niitmisele on niitude karjatamine. Karjatamiseks sobivad kõik kariloomad.
Liigilisele koosseisule on kasulik on erinevate kariloomade koos või vahelduvkarjatamine, kuna
erinevatel loomaliikidel on erinevad toidueelistused. Oluline on niite mitte üle karjatada, kuna
see vähendab nii niidu üldist liigirikkust. 50‒60% madalmurusust vegetatsiooniperioodi lõpus
on sobiv tulemus. Aruniidu karjatamiskoormus on 0,2‒1,2 lü/ha. Karjatamiskoormust võib suve
esimesel poolel madalamal hoida, et kõiki taimede õisikuid ära ei söödaks ja saaks toimuda
viljumine, samuti on see putukavastsete toitumisperiood. Kariloomade liikumine ühelt
poollooduslikult karjamaalt teisele on liikide leviku seisukohalt väga oluline, kuid vältida tuleks
kultuurniidult loomade liikumist poollooduslikule alale. Kariloomade jootmiskohad võiks
võimalusel paigutada liigivaesematesse koosluse osadesse, kuna tavaliselt tekib joogikoha
ümbruses ülekarjatamine ja –tallamine ning suureneb ka väetuskoormus. Poollooduslikul alal ei
tohi reeglina anda kariloomadele lisasööta, sest see jõuaks sõnnikuna täiendava väetisena niidule
ning kaasneb ka kultuurliikide levimise oht.
Joonis 14. Kohe hooldatavad lubjarikkal mullal kuivad niidud Porsiku hoiualal (M 1:3000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
60
Joonis 15. Lubjarikkal mullal kuivad niidud Kangruaadu hoiualal (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-
amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 16. Lubjarikkal mullal kuivad niidud Nehatu looduskaitseala keskosas (M 1:6000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
61
Joonis 17. Lubjarikkal mullal kuivad niidud Nehatu looduskaitseala keskosas (M 1:6000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 18. Lubjarikkal mullal kuivad niidud Nehatu looduskaitseala kaguosas (M 1:3000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.3.3. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIITUDE HOOLDAMINE
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asuvaid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite
hooldatakse osaliselt juba praegu, kuid ka hooldusest väljas olevad niidud on kõik säilinud nii
heas seisus, et neid on võimalik koheselt ilma taastamiseta hooldama hakata. 6,5 ha
aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niitude hooldamine on I prioriteet ning kuna niidud jäävad nii
era- kui ka riigimaale korraldavad nende hooldamist nii RMK kui ka KeA. Need on niidud, mis
62
on juba praegu hoolduses ning on juba selle tulemusena muutumas looduskaitseliselt oluliselt
väärtuslikumateks ja liigirikkamateks kuivadeks niitudeks lubjarikkal mullal (6210*)
(hetkel on see kooslus toodud kaasnevana), selle tendentsi jätkamiseks on ülioluline ka nende
niitude hoolduse jätkamine. II prioriteedina tuleb hooldada u 3,6 ha aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niite ning ka nende koosluste hooldamist korraldavad nii RMK kui ka KeA.
Kokku on vajalik on u 10,1 ha niitude hooldamine. Hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud
niitude hoolduskavast. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude hooldamisvõtted on sarnased
lubjarikkal mullal kuivade niitude hooldamisega, seetõttu tuleb aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude hooldamisel lähtuda eelmises peatükis (ptk 4.1.2.3.2) toodud
hooldamisvõtetest.
Joonis 19. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Kangruaadu hoiualal (M 1:6000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
63
Joonis 20. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Porsiku hoiualal (M 1:3000) (Aluskaart:
Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
Joonis 21. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Nehatu looduskaitseala edelaosas (M
1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.3.4. LOODUDE HOOLDAMINE
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal loopealseid hetkel ei hooldata ning enne hooldamise
alustamist on vajalik loopealsete taastamine (vt ka ptk 4.1.2.2.3). Kokku on vaja hooldada 9,4
ha loopealseid. Neist u 8,0 ha hooldamine on II prioriteet, hooldatavad kooslused on toodud
joonistel 8‒10 (loopealsed, mille taastamine on samuti II prioriteet). II prioriteedi loopealsete
hooldamist korraldavad RMK ja KeA. Umbes 1,4 ha loopealsete hooldamine on III prioriteet,
need kooslused on toodud joonistel 8 ja 10 (loopealsed, mille taastamine on samuti III prioriteet).
64
Loopealsete hooldamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast. Koosluste
hooldamine sarnaneb kadastike hooldamisele ning tegevusel tuleb järgida peatükis 4.1.2.3.1
toodud hooldusvõtteid.
4.1.2.3.5. PUISNIITUDE HOOLDAMINE
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on vajalik u 27,6 ha puisniitude hooldamine. Enne
hooldamist on vajalik 16,8 ha puisniitude taastamine (vt ptk 4.1.2.2.4), ülejäänud niite on
võimalik kas kohe hooldama hakata või jätkata nende senist hooldust. I prioriteedina on vaja
hooldada u 11,2 ha puisniite, kuna need asuvad eraomandis oleval maal, korraldab nende
koosluste hooldamist KeA. I prioriteedina tuleb hooldada juba hoolduses olevaid kooslusi ning
nendega piirnevaid koosluselaike, mida on hõlpsasti võimalik taastada ja samuti hooldusesse
võtta. Need puisniidud on olulised kasvukohad paljudele kaitsealustele taimeliikidele, mille
püsimajäämine sõltubki puisniitude hooldamise jätkumisest.
II prioriteedina on vaja hooldada u 2,2 ha puisniite, tegemist on ühe riigimaal asuva kooslusega,
mille hooldamist korraldab RMK. III prioriteedina tuleb hooldada u 14,2 ha puisniite, need on
riigimaal asuvad kooslused, mille hooldamist korraldab RMK. Hooldatavad puisniidud on
toodud joonistel 11‒13 ning 22. Puisniitude hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja
puiskarjamaade hoolduskavast. Puisniitude peamine hooldusmeetod on regulaarne niitmine.
Niitmist on soovitav alustada puude ja põõsaste poolt varjatud aladelt, liikudes lagedamate alade
suunas. Nii tagatakse enam-vähem ühtlane heina kuivamine. Looduskaitseliselt oluliste või
dekoratiivsete liikide (nt laialehine neiuvaip, kuldking, luuderohi) kasvukohad võib aeg-ajalt
laiguti niitmata jätta, samas peab neid kohti aastati varieerima, et vältida oluliste kasvukohtade
kulustumist ja võsastumist. Puisniitu ei või ega saagi niita väga madalalt. Puisniidul niidetud
hein tuleb samas kuivatada ja seejärel koristada, kuna heina kuivamise ajal järelküpsevad
mitmete rohttaimede viljad ja arenevad edasi selgrootute loomade noorjärgud. Puisniitudel võib
vajadusel ka ädalas loomi karjatada, kuid seda võib teha vaid juhul, kui niidul on piisav
rohukasv. Ädalas võib karjatada lühiajaliselt (mitte üle kuu aja ja mitte varem kui alates
septembrist) ning madala koormusega (mitte üle 0,5 lü/ha). Oluline on silmas pidada, et säiliks
puisniidu majandamine niiduna ning ta ei muutuks ajapikku puiskarjamaaks.
Puisniidu taastamise järgselt peab ka hooldamise ajal vajadusel harvendama puu- ja põõsarinnet
ning koristama tuule- ja lumemurdu. Sarnaselt taastamistöödele on ka neid töid sobilik teha
hilissügisest varakevadeni. Varakevadise oksarisu koristamisel kogutud ja talvistest raietöödest
jäänud oksarisu tuleb kokku koguda varakevadel enne taimede kasvu algust ning põletada
vanadel lõkkeasemetel. Vajadusel võib tasandada ka maapinna suuremaid ebatasasusi ja suunata
kevadel kaua püsivate sulavete voolamisteid. Soostunud puisniitude puhul võib hooldusvõttena
arvesse tulla ka endiste kuivenduskraavide hooldamine (kraavi sängi puhastamine, kallaste
võsast lahtiraiumine). Lääne-Eesti ja saarte puisniitudel on viimastel aastakümnetel saanud
igakevadiseks puisniidu hooldustööks metssigade tuhnimisjälgede tasandamine. Soovitav on
kevadel ka lehtede ja kulu kokku riisumine. Riisudes parandatakse maapinnal valgusolusid,
kobestatakse mullapinda ja vähendatakse samblakihi paksust.
65
Joonis 22. Puisniidud Nehatu looduskaitseala edelaosas (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-amet,
Infokihid: Keskkonnaregister).
4.1.2.3.6. PUISKARJAMAADE HOOLDAMINE
Oluline on ainukese kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asuva puiskarjamaa (u 0,7 ha) senise
hoolduse jätkamine (vt joonis 23), seetõttu on see tegevus I prioriteet. Lisaks piirneb see kooslus
eelmises peatükis kirjeldatud hooldatavate puisniitudega ja on samuti kasvukohaks paljudele
kaitsealustele taimeliikidele. Nimetatud puiskarjamaa asub eraomandis oleval maal, seetõttu
korraldab selle hooldus KeA.
Joonis 23. Porsiku hoiualal asuv puiskarjamaa (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
66
Puiskarjamaade hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast.
Puiskarjamaa peamiseks hooldusmeetodiks on karjatamine. Karjatamiseks sobivad kõik
kariloomad. Kuna erinevad loomaliigid eelistavad eri taimeliike on soovitatav karjatada eri
koduloomi puiskarjamaal koos või vaheldumisi. Erinevate liikide kooskarjatamine annab
niidukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ja ka looduse
mitmekesisus säilib paremini. Karjatamiskoormuse valik sõltub puiskarjamaal niidutaimestiku
ulatusest ja saagikusest, pinnase iseloomust, tallamiskindlusest, kariloomade liigist, tõust,
vanusest,energiavajadusest, karjatamise ajast ja kestusest, ilmastikust jne, kuid
karjatamiskoormus peab jääma vahemikku 0,3‒1 lü/ha. Karjatamiskoormus tuleks hoida
mõõdukas ja vältida nii ala- kui ülekarjatamist. Soovitav on, kui vähemalt pool karjamaast on
söödud madalmuruseks. Kõige enam on karjamaal sööta (heina) suve alguses, sügise poole
sööda hulk väheneb. Koormuse vastavust peaks karjatamisperioodi jooksul aeg-ajalt
puiskarjamaa erinevates osades kontrollima ja seda peaks olema võimalik loomade lisamise või
eemaldamisega ka reguleerida. Parim viis karjatuskoormuse reguleerimiseks on koplite süsteemi
kasutamine.
Kui karjatamiskoormus on siiski liialt madal, loomad on söönud väga valikuliselt või karjamaa
on veel taastumisjärgus ning seal kasvab hulgaliselt loomade poolt ärapõlatud taimi (nt.
angervaks, luht-kastevars), on otstarbekas puiskarjamaa hilissuvel üle niita. Nii vähendatakse
söömata jäänud taimede konkurentsieelist ja karjamaa püsib loomadele sobilikuma liigilise
koosseisuga. Kui söömata taimi on vähesel määral ja niide ei moodusta maad tihedalt katvat
massi, võib need jätta samasse kõdunema.
Poollooduslikel kooslustel ei tohi karjatatavatele loomadele anda lisasööta ning puiskarjamaa ei
tohi olla ühine kultuurrohumaaga. Kõik lisarajatised (joogikohad, varjealused) peaks paiknema
karjamaa vähemväärtuslikes kohtades, kuna nende ümbruses hävib niidukamar trampimise läbi.
4.1.2.4. PORSIKU KADAKATE TAASTAMINE
Porsiku kadakad asuvad Hanila vallas Rame külas eraomandis oleval maal. Siin on vajalik
endise karjamaa avamine koos võsa eemaldamisega 1,7 ha (joonis 24) ning seejärel
karjatamisega alustamine. Ala taaskasutusse võtmisest on huvitatud ka praegune maaomanik.
Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldatakse KeA ja maaomaniku koostöös.
Vanade kadakate ümbert puude eemaldamisega peab olema väga ettevaatlik ja tegevusega
mõõdukas, sest liiga järsk avamine päikesele aga ühtlasi ka tuultele, võib põhjustada hoopis
kadakate kiiremat kuivamist ja/või tuulemurdu. Seega tuleb vanad kadakad avada pikkamööda
mitme aasta jooksul ning töö teostamisel läheneda puudele individuaalselt, eemaldades alguses
ehk ainult ühe, kõige rohkem segavama puu, et kadakatel oleks aega kohaneda uute
tingimustega. Ka mujalt karjamaalt võsa eemaldamisega tuleks olla antud kohas mõõdukas ning
hajutada töö mitme aasta peale, et kooslusel oleks võimalik sujuvalt kujuneda. Lausalist
lehtpuude (v.a hall lepp) väljaraiumist tuleb vältida.
67
Joonis 24. Taastatavad Porsiku kadakad. (M 1:3000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
4.1.2.5. PORSIKU KADAKATE HOOLDAMINE
Porsiku kadakate säilimiseks on oluline, et kadakate taastamisele järgneks hooldus (samal alal,
mis on näidatud joonisel 24), eeskätt karjatamise näol. Kadastiku hooldamisel tuleks lähtuda
loopealsete ja kadastike hoolduskavast ning vastavad hooldusvõtted on toodud peatükis
4.1.2.3.1. Kadakate hooldamine on II prioriteet ning seda korraldab KeA koostöös
maaomanikuga.
4.1.2.6. ILLUSTE SOO VEEREŽIIMI TAASTAMINE
Illuste sood mõjutavad sinna rajatud kraavid – soo põhjaosas paiknevast veekogust on väljavool
lõuna suunas, Kiissa järvest on väljavool Kiissa lahte ning Illuste soo lõunaotsast on väljavool
lõuna suunas. Ala paikneb umbes poole ulatuses era- ja poole ulatuses riigimaadel.
Esmalt tuleb tellida hüdroloogiline uuring väljavoolude toimimise hindamiseks arvestades
sealjuures vee väljavoolu mõju vahetus läheduses paiknevale lääne-mõõkrohu kooslusele.
Lähtuvalt uuringu tulemustest ning kuivendusmõju ulatusest suletakse vajadusel Illuste sood
mõjutavad kraavid (joonisel 25). Tegevust tuleb alustada 2018. a ning see kestab orienteeruvalt
kaks aastat, seda korraldab KeA. Tegevus kuulub II prioriteeti.
68
Joonis 25. Väljavoolud Illuste soos (M 1:12 000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
4.1.2.7. VÄLISPIIRI TÄHISTE PAIGALDAMINE
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal on olemas 10 Nehatu looduskaitseala välispiiri tähist,
hoiualad tähistatud ei ole. Lisaks puuduvatele hoiuala tähistele ei ole paljudes olulistes kohtades
ka Nehatu looduskaitseala välispiiri tähised (eeskätt kaitsealale viivate teede äärest). Kokku on
vaja lisada 28 uut tähist (vt joonis 26). Nehatu looduskaitseala ja selle ümber asuvate hoiualade
tähistamiseks tuleb kasutada keskmisi tähiseid.
Piiritähiste paigaldamine on II prioriteeti kuuluv töö, mis peaks toimuma 2016. a. Töö teostamist
korraldab RMK.
69
Joonis 26. Kaitsekorralduskavaga hõlmatud alale paigaldatavad uued tähised (M 1:30 000)
(Aluskaart: Maa-amet, Infokihid: Keskkonnaregister).
70
4.1.2.8. VÄLISPIIRI TÄHISTE HOOLDAMINE
Hetkel olemasolevad Nehatu looduskaitseala ääres olevad tähised on kaitsekorralduskava
koostamise ajal valdavalt heas seisukorras. Kuid olemasolevatest tähistest tuleb kaks tõsta uude
kohta – joonisel 27 tähis nr 1 asukohta nr 2 ning tähis nr 10 asukohta nr 9. Tegemist on tähistega,
mis hetkel asuvad halvasti nähtavates kohtades (võsas), seetõttu tuleb need tõsta seniste
asukohtade lähedal asuvate teede äärde, et need oleksid paremini märgatavad. Lisaks tuleb
likvideerida kahekordne tähistus Muraste tee ääres (foto nr 1), mõistlik on jätta alles uuem
metallpostil olev tähis.
Kõik kaitsekorralduskavaga hõlmatud alal asuvad tähised tuleb iga paari aasta tagant üle vaadata
ning vajadusel korrastada. Piiritähiste hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab
RMK.
Foto 1. Kahekordne välispiiri tähistus Muraste tee ääres (Autor: I. Ojaste).
71
Joonis 27. Olemasolevate tähiste asukohad (M 1:30 000) (Aluskaart: Maa-amet, Infokihid:
Keskkonnaregister).
72
4.1.2.9. INFOTAHVLI UUENDAMINE JA HOOLDUS
Ainuke kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala tutvustav infotahvel asub Nehatu ja Lõo teede ristis
u 400 m kaitsekorralduskavaga hõlmatud alast (Kangruaadu hoiuala välispiirist) kagupool (vt
joonis 28). Tahvli asukohta muuta ei ole vaja, kuna tegemist on mitme olulise tee
ristumiskohaga, mis on ka kaitsekorralduskavaga hõlmatud alale piisavalt lähedal ning seetõttu
võib eeldada, et nimetatud asukoht parima ala puudutava info kättesaamise kohana toimib.
Joonis 28. Nehatu looduskaitseala tutvustav infotahvel (M 1:6000) (Aluskaart: Maa-amet,
Infokihid: Keskkonnaregister).
Foto 2. Infostend Nehatu ja Lõo küla teeristis (Autor: I. Ojaste).
Samas vajab täiendamist infotahvlil olev info, kuna praegu sisaldab see informatsiooni vaid
Nehatu looduskaitseala kohta ja täielikult puudub teave kaitseala ääres olevate hoiualade kohta.
Kuna hetkel on menetluses uus Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, mis puudutab ka
73
kaitseala ümbritsevaid hoiualasid, siis on mõistlik infotahvli sisu uuendada 2017. a, kui uus
Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri on eeldatavasti kehtestatud. Tegevus on II prioriteet, mida
korraldab RMK koostöös KeA-ga.
4.1.2.10. NEHATU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRJA UUENDAMINE
Ettepanekud kaitse-eeskirja muutmiseks on toodud alljärgnevalt.
1. Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka tuleb kanda järgmised liigid: taimedest
valge tolmpea, kaunis kuldking, vahelmine näkirohi, kärbesõis ja lääne-mõõkrohi, lindudest
merikotkas, laululuik, luha-sinirind, hüüp, roo-loorkull, rooruik, hallhani, sooloorkull,
sookurg, punaselg-õgija, vööt-põõsalind, valgeselg-kirjurähn ja mustsaba-vigle, nahkhiire
liikidest põhja- ja parginahkhiir ning tiigilendlane.
2. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka tuleb kanda järgmised loodusdirektiivi elupaigatüübid:
rannikulõukad (1150*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), loopealsed (6280*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad
madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
3. Kaitse-eeskirjas tuleb jahitavate ulukite nimekirja lisada metsnugis, kuna tegemist on liigiga,
kes on suureks ohuks kaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele lindudele.
4. Nehatu soostik, mis on väga oluline erinevate kaitsealuste liikide elupaik ja kus asuvad
loodusdirektiivi elupaigatüübid lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga ja liigirikkad
madalsood, asub kehtiva kaitsekorra kohaselt piiranguvööndis, mis ei pruugi tagada sealsete
väärtuste igakülgset kaitset. Seetõttu on oluline, et Nehatu soostik arvataks
sihtkaitsevööndisse, kus on võimalik tõhusalt soostikku kaitsta.
5. Nehatu looduskaitsealal asuvad metsakooslused vanad laialehised metsad (9020*) ja
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) asuvad kehtiva kaitsekorra kohaselt kohati
piiranguvööndis. Piiranguvööndi kaitsekord ei taga loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide
säilimist ja neid ohustab raie, seetõttu on oluline, et Nehatu looduskaitsealal asuvad
metsakooslused arvataks võimalused sihtkaitsevööndisse.
Teostamise aeg 2016. aasta. Tegevus kuulub I prioriteeti.
4.1.2.11. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE
Tulemuslikkuse vahehindamine viiakse läbi kaitsekorralduse perioodi keskel ehk aastal 2019.
Vahehindamise käigus tehakse seire ja inventuuri tulemuste ning teiste olemasolevate andmete
põhjal vahekokkuvõtteid elupaikade ja liikide seisundi kohta ning selle kohta, kuidas on
õnnestunud käesolevas peatükis ja tabelis 3 toodud tegevuskava järgimine.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab KeA.
74
4.1.2.12. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduse tulemuslikkust hinnatakse kaitsekorralduse perioodi lõpus aastal 2024 punktis
5 toodud kriteeriumite alusel. Oluline on, et väärtused oleksid säilinud vastavalt seatud
eesmärkidele ning kavandatud tegevused võimalikult suures mahus ellu viidud. Tulemuslikkuse
hindamine on sisendiks ka uue perioodi kaitsekorralduskava koostamiseks.
Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab KeA.
75
5. EELARVE
Eelarve tabelisse on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks
käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Summad on toodud 100 euro
täpsusega, kusjuures „X”-ga on tähistatud tegevused, mis ei toimu kaitstava ala põhiselt (riiklik
seire) ja mille maksumust konkreetse ala kohta on seetõttu raske hinnata, või on korraldaja nö
jooksvaks tööülesandeks ega kuulu eraldi (projektipõhiselt) rahastamisele. Tabelis on tegevused
jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine
planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri
kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,
eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 3. Eelarve
Jrk
Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1 Valge tolmpea riiklik seire Riiklik seire KAUR I X
X
4.1.1.2 Kauni kuldkinga riiklik seire Riiklik seire KAUR I X
X
4.1.1.3 Merikotka riiklik seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.4 Madalasoo haudelinnustiku riiklik
seire Riiklik seire KAUR
I X X X 4.1.1.5 Metsataimestiku inventuur Inventuur KeA II
40 40
4.1.1.6 Soo- ja niidutaimestiku inventuur Inventuur KeA II 40
40
4.1.1.7 Metsalinnustiku inventuur Inventuur KeA II 30
30
4.1.1.8 Roostikulinnustiku inventuur Inventuur KeA/KAUR 60
60
4.1.1.8 Kiilide inventuur Inventuur KeA III 50
50
4.1.1.9 Laululuige tulemusseire Tulemusseire KeA/KAUR I 20 20
4.1.1.10 Roostikulinnustiku tulemusseire Tulemusseire KeA/KAUR I 60
60
4.1.1.11 Nahkhiirte tulemusseire Tulemusseire KeA/KAUR I 30
30
4.1.1.12 Rannikulõugaste tulemusseire Tulemusseire KeA/Huvilise
d I 60 60
4.1.1.13 Käomardi lahe reostusallika
tuvastamine Uuring KeA
I 30 30
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.2.1 Valge tolmpea kasvukoha
taastamine Liigi elupaiga
taastamistöö RMK
I 5 5 5 15
4.1.2.2.1 Kadastike taastamine Koosluse
taastamistöö RMK
II 1,8 1,8 1,8 5,4
4.1.2.2.2 Lubjarikkal mullal kuivade
niitude taastamine Koosluse
taastamistöö RMK
II 7,2 7,2 7,2 21,6
4.1.2.2.3 Loodude taastamine Koosluse
taastamistöö RMK/KeA
II 37,0 29,4 62
4.1.2.2.3 Loodude taastamine Koosluse
taastamistöö KeA
III 4,4 4,4 4,4 13,2
4.1.2.2.4 Puisniitude taastamine Koosluse
taastamistöö KeA
I 6,3 4 4 14,3
4.1.2.2.4 Puisniitude taastamine Koosluse
taastamistöö RMK
III 35,5 22,7 22,7 80,9
4.1.2.3.1 Kadastike hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK
III 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 7,2 4.1.2.3.2 Lubjarikkal mullal kuivade
niitude hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA I 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 11
4.1.2.3.2 Lubjarikkal mullal kuivade
niitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK
II 5,7 5,7 5,7 9,7 9,7 9,7 9,7 9,7 9,7 9,7 85
4.1.2.3.2 Lubjarikkal mullal kuivade
niitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA
III 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 130
4.1.2.3.3
Aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga
niitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA I 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 12,1 121
4.1.2.3.3
Aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga
niitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA II 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 6,7 67
4.1.2.3.4 Loodude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA
II 14,9 14,9 14,9 14,9 14,9 14,9 14,9 104,3
4.1.2.3.4 Loodude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA
III 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 13
4.1.2.3.5 Puisniitude hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA
I 20,7 20,7 20,7 26,7 26,7 26,7 26,7 26,7 26,7 26,7 249
4.1.2.3.5 Puisniitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK/KeA
II 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 5,2 52
4.1.2.3.5 Puisniitude hooldamine Koosluse
hooldustöö RMK
III 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 33,8 236,6
4.1.2.3.6 Puiskarjamaade hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA
I 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 13
4.1.2.4 Porsiku kadakate taastamine Koosluse
taastamistöö KeA/Maaoma
nik II 7,4 7,4 7,4 22,2
4.1.2.5 Porsiku kadakate hooldamine Koosluse
hooldustöö KeA
II 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 22,4
4.1.2.6 Illuste soo veerežiimi taastamine Koosluse
taastamistöö KeA
II 60 60 120
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.2.7 Välispiiri tähiste paigaldamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK
II 26 26
4.1.2.8 Välispiiri tähiste hooldamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK
II 10 10 10 36 36 36 36 36 36 36 262
4.1.2.9 Infotahvli uuendamine ja hooldus Infotahvlite
hooldus RMK/KeA
II 5 5 5 5 20
Kavad, eeskirjad
4.1.2.10 Nehatu looduskaitseala
kaitseeeskirja uuendamine Kaitsekorra
muutmine KeA
I X X
4.1.2.11 Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA
I X X
4.1.2.12 Kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA
I X X
79
6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine põhineb perioodiliselt teostatud inventuuride
ja kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmetel. Kaitsekorralduskava on koostatud 10
aastaks (2015‒2024). Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse
vahehindamine teostatakse 2019. a ning kava täitmise analüüs 2024. a. Kaitsekorralduskava
täitmise analüüs on ühtlasi ka selle täitmise efektiivsuse aruanne. Kaitsekorraldusperiood on
edukas juhul, kui sellel perioodil on teostatud planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks tabelis 4 olevad näitajad.
Tabel 4. Kaitsekorralduskava perioodi tulemuslikkuse hindamine.
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1.1 Valge
tolmpea Kasvukoha pindala, isendite
arv
Vähemalt 1 ha ja
30 taime Kasvukoht on säilinud
ning võsast puhastatud,
seal kasvab vähemalt
30 taime
Tulemuslikkust saab
hinnata valge tolmpea
riikliku seire ja
metsaning niidu- ja
sootaimestiku
inventuuride käigus
2.1.1.2 Kaunis
kuldking Kasvukohtade arv,
taime esinemine Vähemalt kolm
kasvukohta, liik
on neis esindatud
Säilinud on kõik seni
teadaolevad kauni
kuldkinga kasvukohad
ning liik on neis
esindatud. Kõik
potentsiaalsed kauni
kuldkinga kasvukohad
on teada. Kasvukohti ei
ohusta võsastumine
Tulemuslikkust saab
hinnata kauni
kuldkinga riikliku
seire ning
metsataimestiku
inventuuride käigus
2.1.1.3 Vahelmine
näkirohi Taime
esinemine ja
hinnanguline
arvukus
Esineb Kiissa
lahes üksikute
kogumikena ja
Käomardi lahes
sageli keskmisel
hulgal
Säilinud on seni
teadaolevad vahelmise
näkirohu kasvukohad, Käomardi lahte saabuva
reostusallika päritolu on
tuvastatud ning
võimalusel on reostus likvideeritud
Tulemuslikkust saab
hinnata
rannikulõugaste
tulemusseire käigus
2.1.1.4 Kärbesõis Kasvukohtade arv,
suurus ja isendite
arv
Vähemalt üks
leiukoht, u 0,5 hal,
leidub vähemalt 20 isendit
Seni teadaolevad
kärbesõie kasvukohad
on säilinud. Teave
kärbesõie esinemise
kohta on täienenud.
Võõrliik kurekell ei
ohusta kärbesõit
Tulemuslikkust saab
hinnata soo- ja
niidutaimestiku
inventuuride abil
2.1.2.1 Merikotkas Pesitsevate
paaride arv Vähemalt 1 paar Merikotkaste
arvukus on püsinud
vähemalt senisel
tasemel
Tulemuslikkust
saab hinnata
merikotka riikliku
seire abil
80
2.1.2.2 Laululuik Rändelpeatujate
arv Peatub vähemalt
50 isendit Rändel peatuvate
luikede arv on püsinud
vähemalt praegusel
Tulemuslikkust saab
hinnata laululuige
tasemel tulemusseire abil.
2.1.2.3 Luha-sinirind Pesitsevate
paaride arv Pesitseb vähemalt
3 paari Pesitsevate paaride arv
on säilinud vähemalt
senisel tasemel.
Andmed liigi kohta on
täienenud
Tulemuslikkust saab
hinnata roostiklinnustiku ja
inventuuri ja
tulemusseire ning
madalsoode
haudelinnustiku
riikliku seire abil
2.1.2.4 Roostikulinnustik Paaride arv Pesitseb vähemalt
5 roo-loorkulli, 5
rooruiga ja 30
hallhane paari
Roostikulinnustiku
arvukus on püsinud
vähemalt senisel
tasemel. Andmed
liikide pesitsuskohtade
osas on täienenud
Tulemuslikkust saab
hinnata
roostiklinnustiku
inventuuri ja
tulemusseire abil
2.1.2.5 Soolinnustik Paaride arv,
sookure sulgimis-
ja rändekogumite
olemasolu
Pesitseb vähemalt
5 sookure, 10
punaselg-õgija, 5
vööt-põõsalinnu
paari ja 1
sooloorkulli paar.
Säilinud on
sookure sulgimis-
ja rändekogumid
Soolinnustiku arvukus
on säilinud vähemalt
senisel tasemel
Tulemuslikkust saab
hinnata riikliku
madalsoode ja
haudelinnustiku
riikliku seire abil,
samuti roostiku
linnustiku (sookure
puhul) tulemusseire
abil
2.1.3.1 Nahkhiired Ala kasutamine Põhja- ja
parginahkhiir
ning tiigilendlane
kasutavad Käomardi lahte ja
selle ümbrust
suvise varjepaiga
ning toitumisalana
Käomardi lahe otstarve
nahkhiirtele on
säilinud
Nahkhiirte
tulemusseire
2.2.1.1 Rannikulõukad Ökoloogiline
seisund Kiissa ja Käomardi laht on
säilinud kesise
ökoloogilise
seisundiga
Rannikulõugaste
ökoloogiline seisund
on säilinud vähemalt
senisel tasemel.
Käomardi lahe
potentsiaalsed
reostusallikad on
leitud ning võimalusel
likvideeritud
Rannikulõugaste
tulemusseire
2.2.2.1 Kadastikud Esinduslikkus,
pindala 0,4 ha, B
esinduslikkusega Taastamise-
hooldamise
tulemusena on
kadastike
esinduslikkus
paranenud
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
81
2.2.3.1 Kuivad niidud
lubjarikkal
mullal
Esinduslikkus,
pindala 4,5 ha A; 8,5 ha B
esinduslikkusega Taastamise-
hooldamise
tulemusena on niitude
esinduslikkus
paranenud
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
2.2.3.2 Lood Esinduslikkus, 9 ha, B Taastamise-
hooldamise
tulemusena on niitude
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pindala esinduslikkusega esinduslikkus
paranenud pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
2.2.3.3 Niiskuslembesed
kõrgrohustud Pindala 20 ha Kooslus on säilinud
vähemalt senisel
pindalal
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
2.2.3.4 Aasrebasesaba ja
ürt- punanupuga
niidud
Esinduslikkus,
pindala 10 ha, B
esinduslikkusega Taastamise-
hooldamise
tulemusena on niitude
esinduslikkus
paranenud
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
2.2.3.5 Puisniidud Esinduslikkus,
pindala 6 ha, A; 14 ha, B
esinduslikkusega Taastamise-
hooldamise
tulemusena on niitude
esinduslikkus
paranenud
Koosluse seisundit
on võimalik hinnata
pisteliste
kontrollidega ja
ortofotolt
2.2.4.1 Lubjarikkad
madalsood läänemõõkrohuga
ja liigirikkad
madalsood
Pindala,
esinduslikkus 245 ha, A; 70 ha, B esinduslikkusega
Sookooslused on
säilinud vähemalt
senisel tasemel
Koosluse seisundit
on võimalik
kontrollida
ortofotolt ja
juhuslike vaatlustega
2.2.5.1 Vanad laialehised
metsad
Pindala,
esinduslikkus 19,7 ha, A; 8,8 ha,
B; 1,8 ha, C
esinduslikkusega
Metsad on säilinud
vähemalt senisel
tasemel; piiranguvööndis
asuvad metsad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse
Koosluse seisundit
on võimalik
kontrollida ortofotolt
ja juhuslike
vaatlustega;
koosluse
sihtkaitsevööndis
asumist saab
kontrollida Nehatu
looduskaitseala
kaitse-eeskirjast 2.2.5.2 Puiskarjamaad Pindala,
esinduslikkus 3 ha, B
esinduslikkusega Taastamise-
hooldamise
tulemusena on
puiskarjamaa esinduslikkus
paranenud
Koosluse seisundit
on võimalik
kontrollida
ortofotolt ja
juhuslike vaatlustega
82
2.2.5.3 Soostuvad ja
soolehtmetsad Pindala,
esinduslikkus 115 ha, B; 40 ha
C
esinduslikkusega
Metsad on säilinud
vähemalt senisel
tasemel; piiranguvööndis
asuvad metsad on
tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse
Koosluse seisundit
on võimalik
kontrollida ortofotolt
ja juhuslike
vaatlustega;
koosluse
sihtkaitsevööndis
asumist saab
kontrollida Nehatu
looduskaitseala
kaitse-eeskirjast 2.3.1 Tammari tamm Seisund Tamm on säilinud
heas seisundis Tamme seisund ei ole
halvenenud Puu seisundit on
võimalik kontrollida pisteliste
kontrollidega
2.3.2 Muriste tamm Seisund Tamm on säilinud
keskmises Tamme seisund ei ole Puu seisundit on
võimalik kontrollida
seisundis halvenenud pisteliste
kontrollidega
2.3.3 Porsiku
kadakad Pindala 2 ha Kadakatega
kaetud maa-ala ei
ole vähenenud
Ala seisundit on
võimalik kontrollida
ortofotolt ja
pisteliste
kontrollidega
83
7. KASUTATUD KIRJANDUS
Brambilla, M., Jenkins, R. K. B. 2009. Cost-effective estimates of water rail Rallus aquaticus breeding population
size. Ardeola 56: 95–102.
Eek, L., Kukk, T. (koost.). 2013. Maismaa võõrliikide käsiraamat.
Eesti Ornitoloogiaühing. (koost.). 2013. Eesti riikliku keskkonnaseire haned, luiged ja sookurg 2013. a
aastaaruanne. Tartu
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti
lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 26: 80-112.
Heinsoo, H., Kartau, R., Kull, T., Tali, K. (koost.). 2012. Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava.
Eelnõu. Tartu
Jonsson, L. 2001. Euroopa linnud. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kastepõld, T., Mägi, E., 1994. Hallhane, Anser anser ja kühmnokk-luige, Cygnus olor pesitsemisest Matsalu
looduskaitseala, Virtsu-Laelatu-Puhtu ja Nehatu roostikes 1980-1988. Loodusevaatlusi 1993, I. Tallinn, lk. 8-19.
Kattai, K. 2009. Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2009. a. koondaruanne. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu.
Kauhala, K., Helle, P., Helle, E. 2000. Predator control and the density and reproductive success of grouse
populations in Finland. - Ecography 23: 161–168.
Keskpaik, J., Kašentseva, T. 1995. Sookure täielik sulgimine: fenoloogia, dünaamika, lennuvõime kaotus ja
taastumine. Loodusevaatlusi 1994: 18-33.
Klein, L. (toim). 2000. Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994–1998. Tallinn.
Kose, M. (toim). 2012. Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia,
elustik ning looduskaitseline väärtus.
Kull, T., Kukk, T. (toim). 2005. Eesti taimede levikuatlas. Tartu.
Kull, T, Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn. Digimap OÜ.
Kurki, S., Helle, P., Linden, H., Nikula, A. 1997. Breeding success of black grouse and capercaillie in relation to
mammalian predator densities on two spatial scales. Oikos 79: 301–310.
Kärgenberg, H., Tali, K. 2004. Emaputk. Eesti Loodus. 2004/10
Leivits, A. 2001. Lääne-Eesti madalsoode haudelinnustiku inventeerimine. Aruanne.
Leivits, A., Leito, A., Ojaste, I., Leivits, M., Merivee, M. 2010. Site-based monitoring and assessment breeding
bird communities of the protected mires in Estonia: the effect of recreational disturbance on habitat use of birds.
In: Bird Numbers 2010. Monitoring, indicators and targets. Book of abstracts: 18th Conference of the European
Bird Census Council 22–26 March, Caceres (Extremadura, Spain). Bermejo, A. (Editor) Madrid: SEO/BirdLife,
2010, 59–60.
Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, E., Merivee, M., Soppe, A., Tammekänd, I., Tammekänd,
J. 2009. Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas. Hirundo, 22 (2), 53-
63.
84
Lotman, K., Kose, M., Ott, I. 2012. Meie rannajärved, kiiresti muutuv loodusrikkus. Eesti Loodus. 2012/11
Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L., Sellis, U.,
1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 11: 63–83.
Lõhmus, A., Kalamees, A., Kuus, A., Kuresoo, A., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Ojaste, I., Volke, V.
2001. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo Supplementum
4: 37–167.
Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L. (koost.). 2004. Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastail
20052009.
Marcström, V., Kenward, R.E., Engren, E. 1988. The impact of predation on boreal tetraonids during vole cycles:
an experimental study. Journal of Animal Ecology 57: 859–872.
Mesipuu, M. 2010. Juhend Loodusdirektiivi I Lisa poollooduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.
Pärandkoosluste kaitse Ühing. Aruanne. Tartu.
Nellis, R. 2011. Valitud elupaikade haudelinnustik: mosaiikmaastik 2011. aasta punktloenduste aruanne. Eesti
ornitoloogiaühing. Läänemaa-Tartu.
Ojaste. I. 2008. Hallhane populatsiooni seisundi uuring. Aruanne. Tallinn.
Paakspuu, V. 1973. Hallhane asurkonna ajaloost Matsalu lahel ja sellega piirnevatel aladel. Matsalu maastik ja
linnud. Ornitoloogiline kogumik VI: 60–71.
Paal, J. 2004. “Loodusdirektiivi” elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium.
Paal, J., Leibak, E. (koostajad) 2011. Soode looduskaitseline inventeerimine. Projekti “Eesti soode inventeerimise
lõpuleviimine tagamaks nende bioloogilise mitmekesisuse säilimist” (Estonian mires inventory completion for
maintaining biodiversity) aruanne. Tartu.
Renno, O. 1958. Lääne-Eesti madalsoode linnustiku maastikuseosest ja populatsioonidünaamikast. Ornitoloogiline
kogumik I: 139–152.
Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud. Tallinn.
Russow, V. 1871. Ergebnisse einer ornithologischen Reise durch die Ostsee-provinzen während der
Sommermonate 1870. Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellscahft zu Dorpat, 3, 2.
Sepp, K. (toim). Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd
2012 nr 133497 osa nr 33 sookurg. 2012. a koondaruanne. Tartu
Siimson, J. 2013. Valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) kaitse tegevuskava. Eelnõu.
Vilbaste, K. 2001. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. AS Kirjastus Ilo.
85
LISAD
Lisa 1
Ala kaitse-eeskiri, hoiualadel väljavõte hoiuala määrusest koos sellele lisatud LKS’i
paragrahvidega 14 ja 32.
Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 24.01.2001 nr 39
RT I 2001, 13, 61 jõustumine
03.02.2001
Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Nehatu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti
NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) kaitse alla võetud kaitseala baasil. Kaitseala
põhieesmärk on Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja
rannikulinnustiku kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Nehatu looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Lääne maakonnas Hanila vallas
endiste Pivarootsi ja Nehatu mõisate vahelisel piiril talumaa A36 loodenurgast mööda nimetatud
talumaa kirdepiiriks olevat kiviaeda kagu suunas ja talumaade A40, A39, A3, A2 ja A1
loodepiiri kirde suunas kuni talumaa Sooaluse 3 edelanurgani, sealt mööda nimetatud talumaa
edelapiiri, Kaasiku maaüksuse (19502:001:0860) ja Kangruaadu maaüksuse
(19502:001:0850) lääne- ja lõunapiiri, Villemi (19502:001:0012) ja Allika (19502:001:0710)
maaüksuste läänepiiri ning Allika maaüksuse (19502:001:0362) läänepiiri ja lõunapiiri ning
Lemeti maaüksuse (19502:001:0760) lõunapiiri kuni lõikumiseni edelasse suunduva kiviaiaga.
Edasi läheb piir mööda nimetatud kiviaeda ~200 m edelasse ja mööda sellega ristuvat kiviaeda
lõuna-kagusse kuni Kamsa maaüksuse (19502:001:0870) loodepiirini, sealt läheb piir mööda
selle maaüksuse piiri edelasse ja kagusse kuni ida-läänesuunalise kraavini, siis mööda seda
kraavi ida suunas kuni sama maaüksuse kagupiirini. Piir jätkub mööda sama maaüksuse
kagupiiri kirde suunas ja Möldri maaüksuse (19502:001:0780) lõunapiiri ida suunas ning
jätkudes selle maaüksuse kagunurgast mööda kiviaeda kagu ja kirde suunas kuni Hanila–
Hõbesalu maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa lääneserva ja
Jaagomardi maaüksuse (19502:001:0410) põhja-, lääne- ja kagupiiri, jättes selle maaüksuse
kaitsealalt välja. Piir jätkub Pärnu maakonnas Varbla vallas mööda Hanila–Hõbesalu maantee
86
lääneserva kuni Kuuendiku kraavini. Sealt kulgeb piir mööda nimetatud kraavi lõuna suunas
kuni talumaa Villika 79 põhjapiirini, mööda seda ida suunas kuni põhja-lõunasuunalise
kiviaiani, edasi läheb piir mööda seda metsa servas kulgevat kiviaeda lõunasse ja kagusse kuni
põhja-lõunasuunalise teeni. Sealt kulgeb piir mööda nimetatud teed ja Sadama maaüksuse
edelanurgast mööda tee pikendust kagusse kuni mereni. Edasi jätkub piir mööda roostiku serva
kuni talumaa Villika 79 lõunapiiriks oleva kiviaiani, mööda nimetatud talumaa lõuna- ja
edelapiiri, talumaade Kiisasauna 81 lääne- ja lõunapiiri, Kiisa 82 lõunapiiri, talu MüristeVassa
85 lahusmaatüki kagu-,lõuna- ja läänepiiri, Aadu 83 edela- ja loodepiiri ning talude Mürista-
Jaani 86 ja Matsi 89 lahusmaatükkide loodepiiri kuni Rame–Paatsalu teeni. Edasi mööda
nimetatud teed läände kuni Lääne ja Pärnu maakonnavaheliseks piiriks oleva teeni, mööda seda
teed loodesse ja Lääne maakonnas Hanila vallas oleva Sepa-Otto maaüksuse (19502:001:0480)
kagu-, kirde- ja loodepiiri, jättes selle maaüksuse kaitsealalt välja, edasi mööda nimetatud teed
kuni talumaa Alt Villemi 93 õuemaa edelanurgani, sealt mööda nimetatud õuemaa loodepiiri ja
metsa servas kulgevat kiviaeda põhja ja ida suunas ning mööda nimetatud kiviaia jätkuks olevat
metsa servas kulgevat kraavi lõuna ja loode suunas kuni maakonna piirini. Piir jätkub mööda
maakonna piiri kirdesse ja uuesti Läänemaal Hanila vallas talumaa Põldsepa A25 kirdenurgas
olevat lageda sooala ja metsa piiri kuni nimetatud talumaa ja talumaa A22 vahelise piirini. Edasi
kulgeb piir nimetatud talumaade vahelist piiri ida suunas kuni Villemi maaüksuse
(19502:001:0026) kagunurgani. Piir jätkub mööda nimetatud maaüksuse ja talumaa Vilguti A6
idapiiril kulgevaid kiviaedu põhja suunas ning Järve maaüksuse (19502:001:0680) kagupiiril
kulgevat kiviaeda kirde suunas kuni endiste Pivarootsi ja Nehatu mõisate vaheliseks piiriks
oleva kiviaiani ja sealt mööda seda põhja suunas kuni talumaa A36 edelanurgani.
Ühe lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Pärnu maakonnas Varbla vallas olev Juurika
maaüksuse (19502:001:0770) Paatsalu sadamasse viivast teest ida poole jääv osa.
Teise lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Pärnu maakonnas Varbla vallas olev talumaa
Lillevälja A76 tervenisti ja talumaa Kahvatu A14 Karuse–Varbla teest lääne poole jääv osa.
(2) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti
Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri
Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmete alusel seisuga
september 2000.
§ 3. [Kehtetu - RT I 2005, 71, 556 - jõust. 01.01.2006]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Eramaal
võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja «Kaitstavate
loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks
ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine
õuemaal on lubatud omaniku loal.
(3) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. (4) Kaitsealal on lubatud
kalapüük 15. maist 1. märtsini vastavalt kalapüügieeskirjale.
87
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine mingi, rebase, hundi, metssea, põdra ja kähriku arvukuse
reguleerimise eesmärgil 1. septembrist 31. jaanuarini.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega
liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud
järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja
põllumajandustöödel ning roo varumise töödel üksnes külmunud pinnasel ja jää pealt.
Kaitsealal on keelatud veemootorsõidukiga liiklemine, välja arvatud järelevalve-, teadus-
ja päästetöödel ning selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel.
(3) Kaitsealal on keelatud lennukiga lendamine madalamal kui 1 km, välja arvatud
järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.
(4) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja
pindala muutmine;
3) metsamajandamiskava väljastamine; 4)
detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine.
§ 6. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel
kehtestatud korra järgi. § 7. Üksikobjekti kaitse
Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse
«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. § 8. Tegevuse
kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses ettenähtud juhtudel peab
vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale
kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete
tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele
vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat
kui ka loa andjat.
(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt metsakoosluse liikide ning
vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajaduse
korral seab omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul
pärast taotluse saamist.
§ 9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine
«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447;
40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107,
1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845;
2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677) § 44 lõike 2 alusel on kaitseala
88
piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostu eesõiguse teostamisel
keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses»
sätestatud korras.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Sihtkaitsevööndi kirjeldus
(1) Nehatu looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Nehatu sihtkaitsevööndisse kuuluvad Varbla vallas talumaa Aadu 83 ja Rame–Paatsalu
maanteest lõuna poole jäävad talude Mürista Jaani 86, Matsi 89, Müriste Vassa 85 ja Kõrgemäe
96 kaitsealale jäävad lahusmaatükid ning Kiisa 82 talumaale jääv sooala kuni metsapiirini.
§ 11. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud
käesoleva määruse §-des 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevus. (2) Sihtkaitsevööndis on keelatud
rahvaürituste korraldamine.
§ 12. Lubatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on lisaks käesoleva määruse §-des 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevustele
kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks.
§ 13. Metsakaitse sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on metsakaitse eesmärk metsa ökosüsteemi arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 14. Piiranguvööndi kirjeldus
(1) Nehatu looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus
majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» ning selle
alusel käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi.
(2) Nehatu piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 15. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, välja arvatud sulgunud
vooluteede avamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul ja
temaga kooskõlastatud kohtades kruusa- ja liivavõtt oma tarbeks;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
89
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala
valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid
turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu
koosseisu ja täiuse kohta;
6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine
oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud: 1)
uute ehitiste püstitamine;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 3)
kulu põletamine külmunud pinnasel.
§ 17. Kohustuslik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel kohustuslik nende ilme ja liigilise
koosseisu tagamiseks niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 18. Metsakaitse piiranguvööndis
Piiranguvööndis on metsakaitse eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
1Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja
79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)
90
Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas
Vastu võetud 28.02.2006 nr 59
RT I 2006, 13, 92 jõustumine
24.03.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes
«Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Lääne maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
…
13) Kangruaadu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 - jõust. 02.06.2007]
…
18) Oademetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 - jõust. 02.06.2007]
19) Porsiku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*), liigirikaste madalsoode (7230), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse;
[RT I 2007, 38, 275 - jõust. 02.06.2007]
…
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas 3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
§ 3. Ramsari alad
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike
1 kohaselt on määruse § 1 lõike 1 punktis 8 nimetatud Nõva-Osmussaare hoiuala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala).
[RT I 2010, 48, 294 - jõust. 19.07.2010]
91
Looduskaitseseadus
3. peatükk
KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või
ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või
kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste
ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse
seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse
eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
…
5. peatükk
HOIUALAD
§ 32. Hoiuala
92
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis
seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on
hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie
langi suurus kuni viis hektarit.
[RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
…
Lisa 2-
93
1. Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
26. novembril 2012
Algus kell 14:00
Lõpp kell 17:00
Päevakava: Ivar Ojaste tutvustab Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala
ja Oademetsa hoiuala kaitsekorralduskava olemust, kaitsekorda ja väärtusi ning esmalt
kavandatavaid tegevusi.
Koosoleku tulemused:
1. Kaitsekorralduskavas käsitleda talvist pilliroo varumise teemat, eeskätt Kangruaadu järvel
ja Kiissa lahel;
2. liikumispiiranguid kaitsealadel ei ole vaja karmistada;
3. kohalikele elanikele tuleks korraldada loodushariduslikke laagreid.
Koosoleku protokolli koostas Ivar Ojaste
Lisa 2-
94
2. Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava koostöö koosoleku protokoll
Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava koostöö koosoleku protokoll
01. veebruar 2013
Algus kell 15:00
Lõpp kell 16:30
Päevakava: Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiualal
kavandatavad tegevused.
Koosoleku tulemused:
1. Olavi Vainu teeb väljavõtte Matsalu rõngastuskeskuse andmebaasist Nehatu merikotkapesas
märgistatud poegade kohta ja edastab need Ivar Ojastele;
2. kaitsekorralduskavas tuleb põhjalikult lahti kirjutada põhjavee kaitsetsooni vajadus
märgalade piirkonnas (teemaks võimalik paekavanduse vahetus läheduses);
3. infotahvlite uuendamise vajadus täpsustada;
4. valminud kaitsekorralduskava tuleb tutvustada Nehatu külaseltsile ja kohalikele
vallavalitsustele.
Koosoleku protokolli koostas Ivar Ojaste
Lisa 2-
95
3. Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala ja Oademetsa hoiuala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
14. oktoobril 2013
Algus kell 14:00
Lõpp kell 16:00
Päevakava: Ivar Ojaste tutvustab Nehatu looduskaitseala, Porsiku hoiuala, Kangruaadu hoiuala
ja Oademetsa hoiuala kaitsekorralduskava olemust, ülesehitust ning kavandatavaid tegevusi.
Koosoleku tulemused:
1. kaitsekorralduskavale lisada peatükid Porsiku kadakate ja Paatsalu põlispuude grupi
kohta;
2. üle vaadata tegevus Loodusdirektiivi elupaikade kaardistamise kohta;
3. kadastiku hooldamine Porsiku hoiualal on II prioriteedi tegevus;
4. kavandatavate tegevuste kaardikihile lisada tegevus 4.1.7 valge tolmpea kasvukoha
hooldus ja tegevus 4.1.11 Porsiku hoiualal elupaigatüüpi 7210 läbiva kuivenduskraavi
sulgemine;
5. kaitsekorralduskava tuleb peale valmimist edastada ka kohalikele vallavalitsustele.
Koosoleku protokolli koostas Ivar Ojaste