| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2284 |
| Registreeritud | 04.04.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
K O R R A L D U S
04. aprill 2023 nr 1-3/23/106
Kaitsekorralduskavade muutmine ja kinnitamine
Maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise toetus”
muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või leiukoht)
ajalised piirangud pärandniitude hooldamisel enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse ellu
nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui ala
kaitsekord või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud pärandniitude hooldamise toetuse määrusest, muudetakse käesoleva korralduse
punktis 2 toodud kaitsekorralduskavad. Kavadest eemaldatakse niitude hooldamisele seatud
ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan Salajõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava;
2. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori 04.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/94 kinnitatud
Sarve maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024;
b) Keskkonnaameti peadirektori 15.05.2014. a käskkirjaga nr 1-4.2/14/250 kinnitatud
Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023;
c) Keskkonnaameti peadirektori 02.02.2015. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/90 kinnitatud
Viidumäe looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024.
2 (2)
3. Asjaomastel asutustel arvestada punktides 1 ja 2 nimetatud alade kaitse korraldamisel,
sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud
kaitsekorralduskavadega.
4. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Nele Saluveer, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Eike
Tammekänd, Maris Taul
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Salajõe maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/106
2
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 5
1.1 ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 5
1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................... 8
1.3 HUVIRÜHMAD .................................................................................................................... 9
1.4 KAITSEKORD .................................................................................................................... 11
1.5 UURITUS ............................................................................................................................ 12
1.5.1 LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ....................................................... 12
1.5.3 INVENTUURIDE VAJADUS ..................................................................................... 12
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 14
2.1 SALAJÕE KARSTIALA ..................................................................................................... 14
2.2 ELUSTIK. RÄNDLINNULIIGID ....................................................................................... 18
2.3 KOOSLUSED ...................................................................................................................... 18
2.4 MAASTIK ........................................................................................................................... 22
3 KAITSEALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS
........................................................................................................................................................ 25
3.1 SALAJÕE KARSTI ÕPPE- JA MATKARADA ................................................................ 25
3.2 KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA LOODUSHARIDUSLIK TEGEVUS ..................... 29
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 31
4.1 TEGEVUSTE KIRJELDUS ................................................................................................ 31
4.1.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD .................................................................... 31
4.1.1.1 ELUPAIKADE (POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE) HOOLDUSE
TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................................................... 31
4.1.1.2 KARSTIALA GEOLOOGILINE UURING .......................................................... 31
4.1.1.3 KARSTI ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR ................................................... 31
4.1.1.4 KÜLASTAJATE LOENDUS ................................................................................ 32
4.1.2 HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE ............................................................. 32
4.1.2.1 POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMINE ...................................... 32
4.1.2.2 PÜSIROHUMAA HOOLDAMINE ...................................................................... 32
4.1.2.3 SALAJÕE ORU JA LEHTRITE PUHASTAMINE VÕSAST ............................. 33
4.1.2.4 SALAJÕE ORU JA LEHTRITE PUHASTAMINE KÕRGROHUSTUST .......... 34
3
4.1.2.5 TIBERNA AUGU PUHASTAMINE VÕSAST JA KÕRGROHUSTUST .......... 34
4.1.2.6 KURISUDE PUHASTAMINE SETETEST .......................................................... 34
4.1.3 TARISTU ...................................................................................................................... 35
4.1.3.1 RAJA JA PUHKEKOHTADE HOOLDUS NING TARISTU UUENDAMINE . 35
4.1.3.2 SALAJÕE KARSTI ÕPPE- JA MATKARAJA VÄLJAEHITUS ........................ 35
4.1.3.3 MATKA- JA ÕPPERAJA TEABETAHVLITE RAJAMINE ............................... 36
4.1.3.4 TEABETAHVLITE HOOLDUS JA UUENDAMINE ......................................... 36
4.1.3.4 TEABETAHVLITE HOOLDUS JA UUENDAMINE ......................................... 37
4.1.3.5 HOIUALA JA MAASTIKUKAITSEALA VANA PIIRI TÄHISTE
EEMALDAMINE .............................................................................................................. 38
4.1.3.6 SALAJÕE MAASTIKUKAITSEALA PIIRITÄHISTE PAIGALDAMINE........ 38
4.1.3.7 PIIRITÄHISTE HOOLDAMINE JA UUENDAMINE ........................................ 38
4.1.3.8 HOIATUSMÄRGI JALAKÄIJAD PAIGALDAMINE .......................................... 38
4.1.3.9 PARKLA JA HOIATUSMÄRGI JALAKÄIJAD HOOLDUS ............................... 40
4.1.4 KAVAD, EESKIRJAD ................................................................................................. 40
4.1.4.1 SALAJÕE MKA KAITSE-EESKIRJA MENETLUS ........................................... 40
4.1.4.2 KAITSEKORRALDUSKAVA TÄITMISE VAHEHINDAMINE....................... 40
4.1.4.3 KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUE
KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE .............................................................. 40
4.1.5 KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAHARIDUS ............................... 40
4.1.5.1 SALAJÕE KARSTIALA ÕPPERAJA TEABETAHVLITE KOOSTAMINE ..... 40
4.1.5.2 KAITSEALA JA KARSTI TUTVUSTAVA TEABEMATERJALI
KOOSTAMINE ................................................................................................................. 41
4.1.5.3 PROGRAMMIDE KARST VÄLJATÖÖTAMINE ............................................... 41
4.2 EELARVE ........................................................................................................................... 42
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 46
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 49
LISAD ............................................................................................................................................ 50
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise
kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti (edaspidi KA) peadirektor. Teave
kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Salajõe maastikukaitseala (edaspidi ka MKA) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)
eesmärk on:
anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutuses ning huvigruppidest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest tegevustest, kirjeldada kaitseks
vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava on koostatud 2010. a avalikustatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
kohastes Salajõe maastikukaitseala piirides, mis hõlmab kehtivat Salajõe maastikukaitseala ja
piirnevat Salajõe hoiuala osa.
Kaitsekorralduskava esialgset eelnõud tutvustati 11. oktoobril 2010. aastal Oru vallamajas
toimunud avalikul arutelukoosolekul. Kaitsekorralduskava eelnõu avalik arutelu toimus 19.
märtsil 2012 Oru vallamajas (lisa 5).
Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Elle Puurmann (tel: 472 9430, e-post: [email protected]), töörühmas
osalesid Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskasutuse spetsialistid Helle Rennu ja
Anne Sula, maahoolduse spetsialist Kaie Kattai, vee spetsialist Anu Saue ning keskkonnahariduse
spetsialist Ave Huugen. Kava osas esitasid ettepanekuid Riigimetsa Majandamise Keskuse
Loodushoiuosakonna Lääne-Eesti piirkonna juhataja Tiina Selart ja külastusjuht Marju Pajumets
ning MTÜ Saunja Loodushariduskeskuse loodusõppe juhendaja Marko Valker.
Läänemaa, oktoober 2012
5
1 SISSEJUHATUS
1.1 ALA ISELOOMUSTUS
Salajõe maastikukaitseala asub Läänemaal Oru vallas Salajõe ja Vedra küla maadel. Haapsalust
asub kaitseala 17 km kaugusel ja valla keskusest Linnamäelt 4 km kaugusel. Juurdepääs kaitsealale
on mööda Linnamäe – Riguldi maanteed ning sellelt itta suunduvat kohalikku teed.
Kaitseala pindala on 5,3 hektarit; uue avalikustatud Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja
kohaselt 16,3 hektarit.
Joonis 1. Salajõe maastikukaitseala ja piirnev Salajõe hoiuala osa.
Eestis on karst levinud peamiselt mandri põhjaosas ja läänesaartel, kus aluspõhja moodustavad
Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsed kivimid. Läänemaa suurim karstiala on Salajõe maa-alune
lõik, kus jõgi voolab oma keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all. Siin paiknevate
karstinähtuste kaitseks ongi moodustatud maastikukaitseala.
6
Foto 1. Salajõe org.
Salajõe karstiala on Ordoviitsiumi lubjakivi Pirgu lademe avamusel asuv 20 ha suurune
karstihäilude ja -lehtrite ala, kus Salajõgi maa alla kaob. Neeldumisala on osaliselt võsastunud
600 meetrit pikk ja 100 meetrit lai looklev org, mille sügavus küünib seitsme ja poole meetrini.
Siin on 35 eri arengujärgus karstilehtrit, millest suurimad, Haudadeks kutsutavad, on kuni 50 m
pikad ja 20 m laiad. Üleujutused toovad kaasa rammusat muda, mistõttu oru taimestik on lopsakas.
Kunagi oli karstinõgu tänu oma viljakale põhjale hea heinamaa. Oru nõlvadel kasvab saar, hall
lepp ja toomingas, puude tüvede ümber väänleb humal. Jõe väljumiskohal on arvukalt allikaid,
millest olulisem on nn. Tiberna auk, suurema osa aastast kuiv olev ajutiste allikate koht.
Salajõe maastikukaitsealal asub puhkekohtadega matkarada.
Salajõe karstiala võeti kohaliku kaitse alla looduse üksikobjektina 1964. aastal Haapsalu Rajooni
TSN Täitevkomitee otsusega. Salajõe maastikukaitseala moodustati 2001. a. Kaitseala koosneb
kahest lahustükist pindalaga 5,3 ha. Kaitseala lahustükke ühendab Salajõe hoiuala.
Kaitseala maa- ja veealal kehtib vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele piiranguvööndi kaitsekord, mille kaitse-eesmärgiks on elustiku ja maastiku mitmekesisuse
ning karstiala geoloogiliste objektide ja maastikuilme säilitamine.
7
Joon. 2. 2010. a avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu kohane Salajõe maastikukaitseala piir.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k “Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 hõlmab kaitseala
osa Väinamere linnualast ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 498 Väinamere loodusalast, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura
2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Uuendatud piirides on maastikukaitseala pindala 16,3 ha. Kaitsekorralduskava koostamisel on
aluseks võetud avalikustamisjärgsel kooskõlastusringil olev Salajõe maastikukaitseala
kaitseeeskiri. Ala hõlmab varasema Salajõe maastikukaitseala ning Salajõe hoiuala osa, mis
paikneb maastikukaitseala kahe lahustüki vahel (joon. 2).
Kaitseala põhieesmärk on kaitsta Läänemaa suurimat karstiala, nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi
loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpe kuivad niidud lubjarikkal mullal (elupaigatüübi
kood 6210) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), samuti nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetamata
rändlinnuliike.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
8
1.2 MAAKASUTUS
Kaitseala paikneb valdavalt eramaadel. 2012. a septembrikuu seisuga on kaitsealal 9 riiklikku
maakatastrisse kantud katastriüksust, millest 8 katastriüksust on eraomand (kokku 13,5 ha) ja 1
munitsipaalomand (0,2 ha, teemaa). Ülejäänud ala (2,6 ha) on reformimata riigimaa (tabel 1, joon.
3).
Tabel 1. Maaomand Salajõe maastikukaitsealal
Omandivorm Maaüksuste arv Pindala (ha)
eramaa 8 13,5
munitsipaalomand 1 0,2
reformimata riigimaa 2,6
Kokku 9 16,3
Joon. 3. Maaomand Salajõe maastikukaitsealal (seis september 2012). Kaitseala piir siin ja
edaspidi on esitatud 2010. a avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt.
Salajõe on traditsiooniline põllumajanduspiirkond. Haapsalu-Dirhami maanteest läände jääv
kaitseala osa on põllumajanduslikus kasutuses heina- ja karjamaana.
9
Maanteest itta jääv kaitseala osa on kunagi olnud kasutuses heinamaana, praegu
põllumajandusliku kasutuseta. Olulises osas on sellel alal tegemist metsamaaga (tabel 2, joon. 4).
Tabel 2. Maakasutus Salajõe maastikukaitsealal
Kõlvik Pindala (ha)
rohumaa 13,7
metsamaa 2,4
teemaa 0,2
Kokku 16,3
Joon. 4. Kõlvikuline jaotus Salajõe maastikukaitsealal.
1.3 HUVIRÜHMAD
Maaomanikud ja kohalikud elanikud. Maaomanike huvi on omandi kasutamine ja sellest kasu
saamine, sh ka põllumajanduslik kasutus (karjatamine, heinategemine); tulevikus võib kerkida
päevakorda soov ehitada. Pool-looduslike koosluste (niiduelupaigatüüpide) hooldaja olemasolu on
oluline kaitseväärtuste soodsa seisundi säilimiseks. Niidualade väärtustamine Natura 2000
võrgustiku osana võimaldab taotleda hooldamiseks PRIA toetusi. Nii maaomanike kui ka
ümbruskonna elanike huvi on säilitada meeldiv elukeskkond ja pärandmaastik ning heakorrastatud
10
ja hooldatud külastustaristu, mis tagab kohalike loodusväärtuste säilimise ja kogukonna elu
vähehäiriva külastuskorralduse. Külastuskorralduse arendamise põhimõtted kaitsealal peavad
lähtuma kohalike elanike ja looduse taluvusest ning see oleks eelkõige loodussäästlik ja väärtusi
tutvustav.
Salajõe MTÜ - huvi on kohalike loodusobjektide ja -väärtuste säilimine ja väärtustamine, ala
tutvustamine ja kasutamine ürituste läbiviimiseks, teenuste pakkumine külastajatele. Selts on
hooldanud ala, korraldanud talguid, mille käigus on niidetud rada ja koristatud mahalangenud
puid. Otsene huvi rajatiste korrastamisel, loodusradade ja puhkekohtade arendamisel ning
heakorra tagamise osas aitab kaasa KKK elluviimisele.
Puhkajad / külastajad - huvi on ala kasutamine vaba aja veetmiseks, looduses viibimiseks, sh
aktiivse puhkuse erinevad võimalused. Vajadus: turvalise külastustaristu (loodusrajad,
puhkekohad) ja heakord.
Loodushuvilised - huvi on siinse pärandmaastiku ja loodusobjekti säilimine ning õpperaja
külastamine ja info saamine loodusväärtuste kohta. Vajadus: turvaline ja kasutajasõbralik taristu
koos tutvustavate teabetahvlitega eelkõige karstiobjektide juures. Kaitseala aitab kaasa
loodushariduse edendamisele, pakkudes külastajatele mitmekülgset ja asjakohast informatsiooni
loodusväärtustest.
Loodusteadlased - huvi on geoloogilise objekti ja maastiku säilimine looduslikus seisundis;
teaduslike uuringute teostamine. Loodusteadlaste tegevus aitab kaasa ala loodusväärtuste –
geoloogilise objekti – kaitsekorra väljatöötamisele ja seeläbi väärtuse säilimisele. Geoloogilist
õppe- ja teadusturismi silmas pidades on lisaks karstinähtustele oluline Pirgu lademe võimaliku
loodusliku paljandi esinemine ja eksponeerimine Salajõe MKA-l. Kavandatav Loode-Eesti
geopark võib omada rahvusvahelist geoturismi potentsiaali Eestis suhteliselt hästi paljanduva
Ordoviitsiumi ladestu eksponeerimisega kogu ulatuses Pakri neeme ja Haapsalu vahemikus.
Koolid / õpilasrühmad - huvi on õpilasekskursioonide korraldamine, õpperaja külastamine,
informatsiooni saamine loodusväärtuste, eelkõige karsti kui loodusnähtuse kohta ning
ettevalmistatud programmi olemasolul ka õuesõppetundide läbiviimine. Vajadus: turvaline ja
kasutajasõbralik taristu koos tutvustavate teabetahvlitega, eelkõige karstiobjektide juures, ning
kättesaadavad õppematerjalid. Kaitseala aitab kaasa loodushariduse edendamisele, pakkudes
mitmekülgset ja asjakohast informatsiooni loodusväärtustest.
MTÜ Saunja loodushariduskeskus – huvi on karstinähtuse tutvustamine Silma õpikojas läbi
viidavate programmide raames. Vajadus kaasa rääkida taristu väljaehitamisel, õpperaja
arendamisel, teabematerjalide koostamisel karsti tutvustava programmi väljatöötamiseks.
Turismiettevõtjad - huvitatud kaitseala loodus- ja puhkeväärtuste säilimisest ning
külastusvõimaluste avardumisest piirkonnas. Vajadus: külastustaristu olemasolu, heakord.
Rahvarohked üritused võivad kahjustada kaitseala väärtusi ning suurema külastusega võib
kaasneda puhkekohtade prahistamine. Külastuskorralduse põhimõtted kaitsealal peavad lähtuma
kohalike elanike ja looduse taluvusest ning see oleks eelkõige loodussäästlik ja loodusväärtusi
tutvustav.
Kohalik omavalitsus - Oru vald – huvi on loodusväärtuste säilimine ja piirkonna atraktiivsuse
kasv, puhkemajanduse arendamine vallas, keskkonna heaks tehtavad investeeringud piirkonda ja
11
tööhõive kasv turismi läbi. Oru vald on rajanud kaitseala piirile parkimisala ja matkarajale
puhkekohad ning aidanud kaasa raja iga-aastasele hooldusele ja heakorra korraldamisele.
Kaitseala aitab kaasa piirkonna tuntuse suurenemisele, puhkemajandusliku väärtuse tõusule ja
väärtuste kasutamisele ning võimaldab arendada turismi piirkonnas.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) - kaitseala külastuse korraldaja, külastustaristu
objektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde korraldaja ja läbiviija riigimaadel, piiritähiste
paigaldaja ja hooldaja.
Keskkonnaamet (KA) - kaitseala valitseja. KA eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate
väärtuste soodne seisund. KA on uurimistööde ja seire korraldaja, loodushoiutööde tellija ja
korraldaja eramaadel, kaitseala tutvustamiseks infomaterjalide, programmide jms väljatöötaja.
1.4 KAITSEKORD
Peamised juriidilised dokumendid, millest kaitseala valitseja lähtub:
Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 28.04.2001, 41, 231; lisa 1);
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) (Loodusdirektiiv);
Nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) (Linnudirektiiv); Veeseadus (RT I
1994, 40, 655).
Nii kehtiva kaitse-eeskirja kui ka 2010. aastal avalikustatud ja kooskõlastusringil oleva Salajõe
maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu (lisa 2) kohaselt kehtib kaitseala maa- ja veealal
vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndi kaitsekord,
mille kaitse-eesmärgiks on elustiku ja maastiku mitmekesisuse ning karstiala geoloogiliste
objektide ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndi staatusega on looduskaitseseaduse kohaselt
kaitsealal keelatud tegevused, mis võiksid otseselt karstiala kahjustada: ehitustegevus,
maaparandussüsteemide rajamine, maavarade kaevandamine, karstiga kaasneva põhjavee
reostusohu vältimiseks taimemürkide ja väetiste kasutamine. Tulenevalt veeseadusest on allikate
ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 m ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud väetamine,
taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine sõnnikuaunas, kui kaitseeeskiri teisiti ei
sätesta, ja muud kaitse-eeskirjas sätestatud vee kvaliteeti ohustavad toimingud. Kaitse-eeskirjaga
piirangutega ala ulatust vähendatud ei ole.
Kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri raiet kaitsealal; avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on
uuendusraie keelatud.
Kaitsealal on lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine lubatud paikades, mis on kaitseala
valitsejaga kooskõlastatult selleks ette valmistatud ja tähistatud.
12
Kooskõlastusringil oleva Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on
poollooduslike koosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks
heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine, ilma
milleta koosluste loodusväärtus väheneb.
Piiranguvööndi kaitsekord tagab seega nii karstiala kui pool-looduslike koosluste kaitse alal.
Kohaliku tähtsusega strateegiad ja arengukavad, millega Salajõe maastikukaitsealal tegevusi
planeerides on asjakohane arvestada, on:
Lääne maakonna arengustrateegia, Lääne maakonna Maakonna planeering,
teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2008),
Oru valla arengukava 2006-2014 arenguvisiooniga aastani 2018 (Oru
Vallavolikogu 20.01.2011 otsus nr 24), Oru valla üldplaneering (Oru Vallavolikogu
11.12.2008 otsus nr 195).
1.5 UURITUS
1.5.1 LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
2008. a kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi tegemise raames viidi Salajõe maastikukaitsealaga
piirnevas Silma hoiuala osas Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ekspertide Bert Holmi ja Meeli
Mesipuu poolt läbi niiduelupaigatüüpide (pool-looduslike koosluste) inventuur.
Karstiala ja selle seisundi kohta täpsemad geoloogilised ja elustikuandmed puuduvad.
1.5.2 RIIKLIK SEIRE
Kaitsealal riikliku seireprogrammi raames seiret läbi ei viida.
1.5.3 INVENTUURIDE VAJADUS
Salajõe karstiala kohta puuduvad täpsemad geoloogilised ja hüdroloogilised andmed. Vajalik on
geoloogiline kaardistamine, eelkõige seetõttu, et kaitstava loodusväärtuse kohta koguda piisavalt
teavet, mis aitaks edaspidi võimalike ohtude ja kaitsemeetmete määramisel ning kaalutlusotsuste
tegemisel teadlikum olla. Oluline on koostada täpsem geoloogiline iseloomustus, kuna tegemist
on Läänemaa kõige esinduslikuma karstialaga ning ühe võimaliku Pirgu lademe
paljandumiskohaga. See on vajalik ka rahvusvahelise tähtsusega rajatava Loode-Eesti geopargi
seisukohalt.
Karstiala puhul on tegemist kergesti haavatava alaga. Naaberalal kavandatava arendustegevuse
puhul, mis võib karstiala mõjutada, on vajalik teha keskkonnamõjude hindamine (KMH).
Paikvaatlusega on Keskkonnaameti veespetsialist teinud kindlaks, et Tiberna auk on reostunud
hõljuva settega. Käimasoleva Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise raames (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER) selgitatakse eeldatavalt
13
kaasnevat keskkonnamõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh raba kuivendamisel
ära juhitava vee võimalikku mõju piirkonna kaevudele, Salajõele ja Riguldi jõele (Läänemaa, Oru
valla Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuringu Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid
ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile, teostab AS Maves). KMH ei käsitle konkreetselt karsti
ning seetõttu on eraldi karsti uuring vajalik.
Salajõe karstiorus ning Tiberna allikate juures on vajalik loodusdirektiivi elupaigatüüpide
inventuur, sh täpne kaardistamine, väärtus- ja seisundihinnangute ning kaitsekorralduslike
soovituste andmine, sest karstiga seotud ja vee-elupaigatüüpide ning elustiku kohta andmed
puuduvad.
Täiendavat niiduelupaigatüüpide inventuuri ei ole vaja teha, sest nii vahehindamiseks kui ka
kaitsekorraldusperioodi lõpus vajalikuks tulemuslikkuse hindamiseks ja uueks
kaitsekorralduslikuks perioodiks kava koostamiseks saab niitude hooldamise kohta piisavalt
andmeid PRIA andmebaasi kaudu ning Keskkonnaameti poolt pool-looduslike koosluste
hooldamise kooskõlastuste andmise ja rutiinsete kontrollide läbi. Puhkemajanduse arendamise
põhimõtted peavad lähtuma kohalike elanike ja looduse taluvusest.
Salajõe maastikukaitseala külastatavus hinnanguliselt ei ole suur, kuid täpsed andmed
külastatavuse kohta puuduvad. Piisavat lisateavet külastuse paremaks korraldamiseks, taristu
arendamise vajaduseks ja tegevuste planeerimiseks annab külastajate loendus. Eraldi
külastuskorralduse uuring (sisaldab külastusmahu seiret, külastajauuringut ning ressursiseiret)
vajalik ei ole.
14
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1 SALAJÕE KARSTIALA
Salajõe karstiala on Ordoviitsiumi lubjakivi Pirgu lademe avamusel asuv 20 ha suurune
karstihäilude ja -lehtrite ala, kus Salajõgi maa alla kaob. Salajõe karstivormid on tekkinud
peamiselt enne viimast jääaega. Praegune noor maaalune jõgi ja Tiberna allikaala vabanesid mere
alt alles 2000-3000 aastat tagasi.
Joonis 5. Salajõe karstiala.
Keedika küla juurest Leidissoo lõunaservalt Niibi rabast alguse saav 92,5 ha suuruse valgalaga
15 km pikkune Salajõgi koosneb kolmest lõigust. Jõe ülemjooksul on endise jõe asemel ligi
kümnekonna kilomeetri ulatuses õgvendatud sügav kraav, mis saab lisavett 11 km pikkusest Oru
peakraavist. Endise Veski küla juures, kus jõgi kandis kunagi Veskijõe nime, kaob ta allpool
külavaheteel olevat silda tasapisi kurisute kaudu maa alla; põhiline neeldumiskoht on 150 m sillast
allavoolu. Ülalpool neeldumiskohta on jõgi kiirevooluline. Oma keskjooksul voolab Salajõgi ligi
poolteist kilomeetrit maa all.
15
Fotod 2 ja 3. Salajõe org kaitseala kirdepiiril olevalt sillalt vaadatuna.
Neeldumisala on osaliselt võsastunud 600 meetrit pikk ja kohati kuni 100 meetrit lai looklev
karstiorg, mille sügavus küünib seitsme ja poole meetrini. Siin on 35 eri arengujärgus rohtunud,
ajuti mudase põhjaga karstilehtrit (neeldumislehter, karstiauk, kurisu). Suurimad, kuni 50 m pikad,
20 m laiad ja 3 kuni 4,5 m sügavad karstilehtrid asuvad karstioru lõunaosas ja neid hüüti Aua
haudadeks, oru pervel asuva Aua talu nime järgi. Ühe karstilehtri põhjas asus kunagi Aua talu
vinnaga kaev.
Karstiorus kujunenud Salajõe kuivsäng on tugevasti looklev, 2 meetri laiune, osaliselt
kamardunud. Siinne vooluhulk võib suurvee ajal ulatuda 2,2 m3/s ning vesi voolab kuni maanteeni
ja neeldub viimastes karstiaukudes. Neelamisvõime ületamise korral moodustub maantee ette
väike järv. Vett võib seal näha ka talviti. Maa-aluste vooluteede läbilaskevõime poolest (kuni 1,7
m3/s) on Salajõgi Eestis neljandal kohal. Suvel vähese vooluhulga ajal on nõgu kuiv, vee neelavad
siis juba esimesed karstilehtrid.
16
Foto 4. Salajõe org esimeste neeldumiskohtade juures.
Foto 5. Salajõe org Aua haudade kohal (26. märtsil 2012).
Jõgi väljub maa alt suurvee aegu 600 meetrit viimastest neeldumislehtritest edelas põldude vahel.
Siin on maapind 6 m võrra madalam. Neeldumisala ja allikate vahel on vaid mõni väike
langatuslehter. Ilmselt on jõgi maa all tugevasti hargnenud, mispärast ei ole moodustunud avaraid
karstitühemeid ega tekkinud rohkem langatuslehtreid. Jõe väljumiskohas suurim ajutiste allikate
rühm – Tiberna auk – on kümnekonna suurema tõusuallikaga kuni 20 meetri laiune ja 2,5 meetri
sügavune ebatasase põhjaga nõgu. Suurvee ajal muutub Tiberna auk allikajärvikuks. Siit algavat
ajutist jõelõiku kutsutakse ka Tiberna jõeks. Algul voolab jõgi süvendatud sängis, alates Salajõe
külateest on säilinud looduslik looklev jõesäng. Vesi ilmub jõe sängi tavaliselt alles Paju talu
juures Salajõe külas. Ajutised allikad annavad vett vaid mõni nädal, suurema osa aastast on
Tiberna auk kuiv.
Foto 6. Tiberna auk (26. märtsil 2012).
17
Peale Tiberna augu allikate toovad jõevee maa peale sellest omakorda 350–700 m kaugusel edela
ja lääne pool Salajõe küla talude koplites asuvad rohked allikad. Nende levikuala ulatub 400
meetrini. Kõige veerikkamad allikad asuvad Põrumaa ja Paju talu juures. Mõned allikad on
suurvee ajal tugeva survega ja nende peal on siis veekuhjake. Kuid ka kõigisse neisse ei jagu vett
kuivematel aegadel: siis väljub jõgi väikeste allikatena merelahe ääres.
Salajõgi suubub Saaremõisa lahte.
Karstiala ei ole inventeeritud kui Loodusdirektiiviga kaitstav elupaigatüüp, mis seab keeruliseks
selle kaitse lähtuvalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidest. Pikaajaline kaitse-
eesmärk
Läänemaa suurima karstiala ja geoloogiliste objektide säilimine 10 hektaril looduskaitseliselt,
teaduslikult, hariduslikult ja puhkemajanduslikult huvipakkuva objektina .
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Läänemaa suurima karstiala ja geoloogiliste objektide säilimine 10 hektaril soodsas seisundis
(säilinud geoloogiliste ja hüdroloogiliste omadustega, puhaste lehtrisuudmetega ja võsast
puhastatuna).
Mõjutegurid ja meetmed
Karstiala ohustab nii inimene läbi oma tegevuse kui looduslikud protsessid (võsastumine,
üleujutustega kaasnev setete liikumine jm). Karstiala on tundlik reostuse suhtes ning teda
mõjutavad ka väljaspool ala toimuvad tegevused.
Peamised põhjavee reostust põhjustada ja karsti ohustada võivad tegevused (väetiste ja
mürkkemikaalide kasutamine, ehitustegevus ja infrastruktuuride rajamine, metsaraie jm) on
Salajõe karstialal reguleeritud veeseaduse ja Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga.
Täpsemaid uuringuid tehtud ei ole, kuid paikvaatlusega on veespetsialist teinud kindlaks, et
Tiberna auk on reostunud hõljuva settega ning teised karstilehtrid on pinnase ja settega kaetud.
Võsastumisest tingituna ei ole suuremad karstilehtrid (Aua hauad) vaadeldavad.
Ohud:
- suurveega kaasnev huumuse kandumine kurisudesse
Meede: karsti uuring, mis annab täiendavat teavet geoloogia ja vee liikumise kohta;
Meede: kurisude puhastamine setetest ja risust (lubjakivipinna avamine) 1 hektaril.
- võsastumine, mis kahandab karstioru maastikulist väärtust
Meede: maastikuhooldustööd: risu, võsa ja kõrgrohustu eemaldamine 2,1 hektaril.
- muutused veerežiimis kaitsealaga piirnevatele aladele kuivendussüsteemide rajamise
vmde veerežiimi mõjutavate tegevuste läbi
Meede: keskkonnaamõju hindamine kaitselaga piirnevate alade arendamisel, eelkõige
maaparandussüsteemide rajamisel
18
Meede: karsti kui loodusdirektiivi elupaigatüübi inventuur (vastavus esmatähtsale
elupaigatüübile karstijärved ja –järvikud, kood 3180*)
Valdavalt on tegemist potentsiaalsete ohuteguritega, vaid võsastumine on toimiv protsess, mis
vähendab karstioru maastikulist väärtust. Väärtustades karstiala külastusobjektina, peab olema
tagatud ka neeldumisala hooldus. Karstiala naaberalale kavandatav arendustegevus (ulatuslikum
ehitustegevus, kuivendussüsteemide rajamine) võib muutuda toimivaks ohuteguriks karstiala
säilimisele. Niibi rabas kavandatakse turbatootmisala laiendamist ning sellega seoses on
potentsiaalseks ohuks kuivendusvete Salajõkke juhtimise korral sellest tingitud suurveega
huumuse kandumine kurisudesse. Väljaspool kaitseala kavandatava ja kaitseala seisundit
mõjutada võiva arendustegevuse puhul tehakse keskkonnamõjude hindamine, mis aitab ohtusid
vältida.
2.2 ELUSTIK. RÄNDLINNULIIGID
Ala kaitse-eesmärgiks on Linnudirektiivis nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Varasematel
põldudel kujunenud niidud on rändel olevatele hanedele võimalikuks puhke- ja toitumisalaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Rändel olevatele hanedele võimalike puhke- ja toitumisalade säilimine vähemalt 10,6 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vähemalt 10,6 ha niiduala kui võimalikku puhke- ja toitumisala hanedele on säilinud ja hooldatud.
Mõjutegurid ja meetmed
Peamised mõjutegurid ja meetmed on samad, mis pool-loodulike koosluste ja avatud
põllumajandusmaastike kaitse puhul ning kaitse tagatakse niitude hooldamisega (pt 2.3.1, 2.4) ja
eraldi kaitsemeetmeid rakendama ei pea.
2.3 KOOSLUSED
Kunagi oli karstinõgu tänu oma viljakale põhjale hea heinamaa. Nüüd, kui heina enam ei niideta,
kasvab siin kõrgrohustu (angervaks). Üleujutused toovad kaasa rammusat muda, mistõttu oru
taimestik on lopsakas.
19
Foto 7. Kõrgrohustu Salajõe orus Aua haudade kohal.
0,5 km pikkune neeldumisala on palistatud halli lepa ja toominga lammipuistuga, mis on paiguti
ülitihe, hall lepp ja toomingas kasvab ka oru nõlvadel. Puistu koosseisus on märkimisväärselt saart
vanuses 20-40 (120) aastat, üksikult ka vahtraid. Ohtralt on põldmarja, puude tüvede ümber
väänleb humal. Puistu on suhteliselt risustunud. Metsa kaitse ja raie on reguleeritud veeseadusega
ja Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga.
Foto 8. Lehtpuupuistu Salajõe orus ja nõlval.
Väärtustades karstiala külastusobjektina, peab olema tagatud ka neeldumisala ja sellel oleva puistu
hooldus.
20
Foto 9. Niitmise teel hooldatav pool-looduslik kooslus.
Kaitseala lääneosas on endistele põldudele kujunenud niiduala.
2.3.1 POOL-LOODUSLIKUD KOOSLUSED
Kaitseala lääneosas endistele põldudele kujunenud niitude pindala on 10,6 ha.
Niiduelupaigatüübid on inventeeritud 2008. a. seoses uue kaitse-eeskirja ekspertiisiga
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ekspertide Bert Holmi ja Meeli Mesipuu poolt. Andmed on kantud
keskkonnaregistri pool-looduslike koosluste andmekihile (joon.6).
Kaitseala väärtuseks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid:
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) 4,4 ha
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), 3,5 ha.
Inventeeritud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude esinduslikkus on hinnatud C (arvestatav)
ja looduskaitseline seisund C (arvestatav). Kogu kaitsealale jääv niiduala on hooldatav
maaomaniku poolt karjatamise ja niitmise teel.
21
Joon 6. Inventeeritud niiduelupaigatüübid Salajõe maastikukaitsealal
Tabel 3. Inventeeritud niiduelupaigatüüpide pindala ja looduskaitseline hinnang
Elupaigatüübi
kood
Inventeeritud pindala (ha)
Üldine looduskaitseline väärtus
A - väga kõrge;B - kõrge;C -arvestatav
Kogu- pindala
(ha)
Hooldatud (ha)
A B C hindamata
6210 4,4 4,4 4,1
6510 3,5 3,5 3,3
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liigirikka taimestuga niidualad (pool-looduslikud kooslused) on säilinud senises ulatuses 7,4 ha
ning elupaigatüüpide seisund on paranenud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Säilinud on 3,3 ha hooldatud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu ning 4,1 ha kuiva niitu
lubjarikkal mullal, vähemalt arvestatava looduskaitselise väärtusega.
Võrreldes keskkonnaregistri pool-looduslike koosluste kaardikihi andmetega on kaitseeesmärgiks
seatud elupaigatüüpide pindala väiksem, kuivõrd välja on arvatud endise ehitise alune maa ning
22
kujunenud puistu niidu servas, kus pole tegelikult niiduelupaika ning mida praegu ka ei hooldata.
Väinamere loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist see ei ohusta ning vastavad parandused
viiakse sisse keskkonnaregistri pool-looduslike koosluste kaardikihile.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid:
- kaitsealal on maa põllumajanduslikust kasutusest huvitatud maaomanik;
- niidualad on PRIA põllumajandustoetuste abil karjatamise ja niitmise teel
hooldatud.
Ohud:
- avatud niidualade kasutusest väljalangemine ja selle tulemusel kulustumine ja
võsastumine on peamine oht väärtusele. Võsastumine on looduslik protsess ning on
inimese vahelesegamiseta paratamatu. Liigirikaste niitude kulustumine ja
võsastumine viib alla nende elupaikade liigirikkuse.
Meede: pool-looduslike koosluste hooldamine niitmise ja/või karjatamise teel.
- valed hooldusvõtted, sh ülekarjatamine, hekseldamine, niite maha jätmine.
Meede: teavitustöö.
- tõenäoliseks ohuks on maa põllumajanduslikust kasutusest huvitatud maaomaniku
ja niiduala hooldaja puudumine tulevikus.
Meede: põllumajandustoetuste rakendamine ja inimeste teavitamine võimalikest toetustest
niidualade kasutuseshoidmiseks ja maastikuhoolduseks.
Kaitseala edelaosas, Tiberna auguga piirneval alal on 3,2 ha niiduala, mis ei ole määratletud
loodusdirektiivi elupaigatüübina, kuid omab väärtust maastikulisest seisukohast kui avatud
põllumajandusmaastiku osa ning võimalik peatuspaik läbirändavatele hanelistele.
2.4 MAASTIK
Maastikku kui sotsiaal-majanduslikku kompleksi mõjutavad nii looduslikud kui inimtekkelised
tegurid. Kaitsealal on maastikulised väärtused tihedalt seotud geoloogiliste väärtustega (pt 2.1),
aga ka ajaloolise põllumajandusliku maakasutuse tagajärjel tekkinud avatud maastiku ja
kooslustega (pt. 2.3):
- tähtsaimaks maastikuelemendiks on jõgi, avanevad allikad ja karstinähtused;
- pärandmaastiku osaks on hooldatud niidualad, säilinud kiviaed kaitseala lääneosas,
üksikpuud hooldatava niiduala keskel.
Maastiku esteetiline väärtus tuleneb ala hooldatusest. Esteetilise väärtusega hooldatud
pärandmaastikust tuleneb ala rekreatiivne kasutus. Vajadus säilitada maastikuilmet vajab kohalike
elanike kaasamist ja osalust, seda enam, et suur osa kaitsealast asub eramaadel.
23
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Traditsiooniline, avatud, kõrge esteetilise väärtusega, hea vaadeldavusega, eksponeeritud
maastikuelementidega (karstivormid), hooldatud pool-looduslike kooslustega maastik 16 hektaril.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Avatud, kõrge esteetilise väärtusega, paranenud vaadeldavusega, eksponeeritud
maastikuelementidega (karstivormid), hooldatud pool-looduslike kooslustega maastik 16 hektaril.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid:
- kaitsealal on põllumajanduslike maade kasutusest huvitatud maaomanik, kes hooldab
endistele põllualadele kujunenud niidualasid ja omavalitsus, kes koostöös Salajõe MTÜga
on rajanud ja hooldanud puhkerajatisi;
- on põllumajandustoetuste süsteem, mis sisaldab traditsiooniliste maastike säilimist ja
taastamist soodustavaid meetmeid.
Ohud:
- võsastumine ja sellega kaasnev vaadete kadumine;
Meede: võsaraie ning kõrgrohustu niitmine neeldumisalal 2,0 hektaril;
- kurisude risustumine ja täitumine setetega
Meede: risu ja setete eemaldamine (lubjakivi avamine) neeldumiskohtadelt 1
hektaril;
- niidualade kasutuse (niitmise ja karjatamise) lõpetamine (põllumajandusliku tootmise
väike rentaablus ning hooldajate puudumine ja maaomanike erinev valmisolek vajalikeks
töödeks);
Meede: avatud põllumajandusmaastike edasine hooldamine niitmise ja/või
karjatamise teel (7,4 ha pool-looduslikke kooslusi, 3,2 ha püsirohumaad).
Hooldustööde käigus tuleb säilitada maastikuelemendid - üksikpuud, kiviaiad;
Meede: (põllumajandus)toetuste rakendamine ja heina- ja karjamaade
kasutuseshoidmiseks ja maastike hoolduseks. PRIAst on võimalik taotleda
põllumajandusmaade korrashoiuks pindalatoetust ja pool-looduslike koosluste
hooldamise toetust;
Meede: teavitustöö sh maaomanike teavitamine võimalikest toetustest, et neid
motiveerida heina- ja karjamaid kasutuses hoidma.
Hooldustööde tegemine peab toimuma kaitseala valitsejaga kooskõlastatult. Ehitustegevus,
kommunikatsioonide ja infrastruktuuride rajamine, mis võib muuta maastikuilmet ja kahandada
loodusväärtust, on reguleeritud kaitse-eeskirjaga.
24
Foto 10. Esimesed neeldumislehtrid Salajõe karstiorus.
Foto 11. Neeldumislehter Haua audade kohal.
25
3 KAITSEALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Salajõe karstiala on külastusobjektina:
- unikaalne, Lääne-Eesti suurim karstiala;
- hea ligipääsetavusega, Linnamäe-Dirhami kõvakattega maantee ääres;
- kohalik kogukond (vald ja küla) väärtustab karstiala (hooldatud pärandmaastik ja rada).
Loodushariduslikku potentsiaali täiendab see, et:
- ala asub suhteliselt lähedal mitmetele koolidele (Haapsalu, Oru, Nõva, Noarootsi);
- läheduses asub loodusharidust pakkuv Silma õpikoda;
- piirkonnas on mitmeid teisi loodushariduslikke väärtusi (Silma looduskaitseala rannaniidud
ja rannikulõukad oma eriomase elustikuga).
Kaitseala olemasolu aitab kaasa loodushariduse edendamisele, pakkudes ala külastajatele
mitmekülgset ja asjakohast informatsiooni siinsetest väärtustest ning võimaldades seeläbi
puhkemajanduse arengut ja objekti külastuspotentsiaali paremat kasutamist. Kaitseala väärtuste
parem eksponeerimine täidab nii loodushariduslikke kui ka puhkemajanduslikke eesmärke.
Puhkemajanduse arendamisel on vajalik koostöö RMK, Salajõe MTÜ ja kohaliku omavalitsuse,
Oru valla vahel. Väärtuse realiseerumisele aitab kaasa kohalike elanike valmisolek osaleda.
Turismi arendamise põhimõtted peavad lähtuma kohalike elanike ja looduse taluvusest.
Puhkemajanduse arendamise põhimõtteks on: loodussäästlikkus ja tutvustav.
Visioon
Kaitseala, kus on heatasemelised loodusõppe ja looduses viibimise võimalused.
Eesmärk
Hästi vaadeldavate karstinähtustega, väljaehitatud ja hooldatud ning asjakohase ja uuendatud
infoga varustatud Salajõe karsti õppe- ja matkarada, mis pakub võimalusi loodusõppeks ja
looduses viibimiseks.
3.1 SALAJÕE KARSTI ÕPPE- JA MATKARADA
Vahetult Haapsalu-Dirhami maantee ääres on Oru valla poolt rajatud parkimisplats. Parkla kõrval
on ümarpalkidest laua ja pinkide ning kuivkäimlaga puhkekoht. Puhkekoha juures on Tiit Kaljuste
koostatud ning omaaegse Läänemaa Keskkonnateenistuse paigaldatud teabetahvel. Teine sama
suurusega heas seisus tahvli alus asub matkaraja alguse lähedal. Salajõe karstialaga tutvumiseks
on rajatud ca 650 m pikkune matkarada, rajal on 2 puhkekohta. Rada vajab viidastust ning
õpperajana täiendavaid teabetahvleid (nt taimed, karstilehter, linnud).
26
Foto 12. Puhkekoht parkla lähedal
.
Foto 13. Teabetahvli alus raja alguses.
Foto. 14. Matkarajal olev puhkekoht.
27
Foto 15. Matkarada Aua haudade juures oru veerel.
Foto 16. Matkarada kaitseala piiril oleva silla lähedal enne esimesi neeldumislehtreid.
Olemasolev taristu on rajatud Oru valla ja Salajõe MTÜ koostöös Keskkonnainvesteeringute
Keskuse rahastamise abil. Raja hooldust on senini rahastanud Oru vald ning teostanud Salajõe
MTÜ. Rajatised asuvad jätkuvalt riigimaal. Kokkuleppeliselt annab vald taristu RMK-le üle ning
edaspidi hakkab korraldama puhkerajatiste hooldust RMK. Parkla asub munitsipaalomandis oleval
maal ning seda hooldab ka edaspidi Oru vald.
28
Foto 17. Tiberna augu juurde viiv
rajalõik.
Foto. 18. Tiberna augu juures olev teabetahvel.
Teest läände, Tiberna augu juurde viiv rajalõik on tähistamata ja hooldamata. Tiberna augu juures
on väike teabetahvel, mis vajab uuendamist.
Probleemiks on viidastuse puudumine, rajatiste vananemine, teabematerjali puudus ja aegumine,
karstinähtuste vaadeldavuse halvenemine. Võimalikuks probleemiks võib muutuda
prügiprobleem ja maastiku taluvus.
Meede: kaitseala väärtuste parem eksponeerimine ja teavitamine;
Meede: õppe- ja matkaraja väljaehitus;
Meede: rajatiste ja puhkekohtade hooldus ja uuendamine;
Meede: temaatilise teabematerjali koostamine ja kättesaadavaks tegemine;
Meede: teabetahvlite sisuline ja füüsiline uuendamine;
Meede: prügikoristus;
Meede: karstiobjektide vaadeldavuse parandamine (võsa eemaldamine,
29
karstilehtrite puhastamine risust ja settest, lubjakivi avamine);
Meede: talgupäevade korraldamine.
3.2 KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA LOODUSHARIDUSLIK TEGEVUS
Salajõe karstiala puhul on tegemist omalaadse geoloogilise objektiga. Kaitseala pakub võimalusi
loodusharidusliku tegevuse edendamiseks ja õuesõppe läbiviimiseks (klassivälise õppetöö ja
loodustundide läbiviimise võimalus).
Praegu loodushariduse edendamiseks karstiga seonduv õppematerjal puudub. Kaitseala ja selle
väärtusi tutvustavat voldikut ei ole ning teabetahvlitel olev materjal aegub lähiajal seoses Salajõe
maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega.
Meede: temaatilise teabematerjali koostamine ja kättesaadavaks tegemine. Meede:
teabetahvlite uuendamine.
Meede: õppeprogrammide Karst väljatöötamine ja läbiviimine.
Meede: talgupäevade korraldamine.
Foto 19. Kaitseala tutvustav teabetahvel parkimisala kõrval oleval puhkekohal.
30
Foto 20. Koristustalgud Salajõel (kevad 2012).
31
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1 TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
Uuringute eesmärgiks on täpsustada väärtusi ja väärtuste seisundit, millele vajadusel järgneb seire.
Vajalik edaspidiseks kaitse paremaks korraldamiseks.
4.1.1.1 ELUPAIKADE (POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE) HOOLDUSE TULEMUSLIKKUSE
HINDAMINE
Kaitsealal esinevate pool-looduslike koosluste seisund sõltub suuresti ala kasutusest ja
hooldatusest (joon. 6). Informatsiooni pool-looduslike koosluste hoolduse tulemuslikkuse, nii
vahe- kui lõpphindamiseks annavad:
- PRIA põllumajandustoetuste taotluste andmebaas,
- pool-looduslike koosluste hooldamise taotluste kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt,
- rutiinsed kontrollid hooldustööde teostamise ja nõuetele vastavuse osas.
Hindamist teostab Keskkonnaamet (II prioriteet) ning teave on aluseks uue kava koostamisel.
4.1.1.2 KARSTIALA GEOLOOGILINE UURING
Karstiala geoloogiline uuring (II prioriteet) on kavas läbi viia aastatel 2014-2015. Tööd tellib
Keskkonnaamet. Uuring sisaldab järgmisi tegevusi:
- karstiala hüdrogeoloogiline kaardistamine, sh maa-aluse jõe kaardistamine ja
läbilõikekaardi koostamine, paljandi geoloogilise iseloomustuse koostamine, vee kvaliteedi
määramine;
- karstiobjektide seisundi (sh vee kvalteedi) hinnang koos kaitsekorralduslike soovitustega,
sh karstilehtrite puhastamiseks ja huumustõkete paigaldamiseks.
Uuringu käigus saadud andmed aitavad võimalike ohtude ja kaitsemeetmete määramisel ning
kaalutlusotsuste tegemisel teadlikum olla. Teave on aluseks ka karstiteemaliste õppeprogrammide
ja karstiala tutvustavate teabematerjalide koostamisel.
4.1.1.3 KARSTI ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR
Karstiala elupaigatüüpide inventuur (II prioriteet) on kavas läbi viia 2014. aastal. Töö tellib
Keskkonnaamet. Töö sisaldab järgmisi tegevusi: Salajõe karstiorus ning Tiberna allikate juures
32
loodusdirektiivi karstiga seotud ja vee-elupaigatüüpide inventuur, sh täpne kaardistamine, väärtus-
ja seisundihinnangute ning kaitsekorralduslike soovituste andmine.
Saadud andmed on aluseks kaitseala kaitse-eesmärkide täpsustamisel ning aitavad kaitsemeetmete
määramisel ja kaalutlusotsuste tegemisel teadlikum olla. Teave on aluseks ka karstiteemaliste
õppeprogrammide ja karstiala tutvustavate teabematerjalide koostamisel.
4.1.1.4 KÜLASTAJATE LOENDUS
Ala külastuse kohta täpsemate andmete saamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks on kavas
läbi viia külastajate loendus. Loenduseks kasutatakse loendusmatti, mis paigaldatakse matkarajale.
Tegevus on planeeritud läbi viia kaitsekorraldusliku perioodi keskel (2017), kui taristu on
uuendatud ning õppe- ja matkarada välja ehitatud. Töö korraldab RMK.
4.1.2 HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE
4.1.2.1 POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE HOOLDAMINE
Pool-looduslike koosluste hooldust (prioriteet I) vajava ala pindala on 7,4 ha (joon. 7).
Hooldamisel tuleb lähtuda Aru- ja soostunud niitude hoolduskavast
(http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_2012.pdf).
Alasid tuleb hooldada kas niitmise ja koristamise või karjatamise abil. Soovitatav
karjatamiskoormus on kuni 1,2 lü/ha kohta. Niitmisel kasutada servast-serva või keskelt-lahku
niitmise meetodit. Kokkuleppel kaitseala valitsejaga võib rakendada ka hekseldamist. Aladel võib
säilitada olemasolevad üksikpuud. Ala peab olema nõuetekohaselt hooldatud igal aastal 1.
oktoobriks. Tuleb jälgida, et alale ei kasvaks peale võsa ning vajadusel see regulaarselt eemaldada.
Võsatöid tuleb teha väljaspool lindude pesitsusaega, soovitavalt ajavahemikul 15. juuli kuni
15.aprill.
Tegemist on eramaaga ning hooldajaks on maaomanik, kohalik talunik. Tööde teostamiseks on
võimalik taotleda PRIA pool-looduslike koosluste hooldamise toetust (kehtiva määruse järgi
185,98 €/ha; ca 1376 €/aastas). Hooldustööde kooskõlastajaks on Keskkonnaamet.
4.1.2.2 PÜSIROHUMAA HOOLDAMINE
Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata kuid maastikuelemendina ja rändlindude
peatuspaigana olulise ja hooldust vajava (prioriteet III) niiduala pindala on 3,2 ha (joon. 7). Ala
tuleb kord aastas niita, niide koristada või hekseldada, hooldamiseks võib ala ka karjatada.
Soovitatav karjatamiskoormus on kuni 1,2 lü/ha kohta. Niitmisel on soovitav kasutada
servastserva või keskelt-lahku niitmise meetodit.
Tegemist on eramaaga. Tööde teostamiseks on võimalik taotleda PRIA ühtset pindalatoetust
(PRIA andmetel 2012. a prognoositav summa on 100 €/ha; ca 320 €/aastas).
33
Joonis 7. Hooldustööd Salajõe maastikukaitsealal.
4.1.2.3 SALAJÕE ORU JA LEHTRITE PUHASTAMINE VÕSAST
Esimestel aastatel tuleb puhastada karstilehtrid, eemaldada võsa ja risu. (joon. 7). Järgnevatel
aastatel tuleb pealetulevat võsa eemaldada. Hooldatava puistu pindala on 0,8 ha.
Töö korraldajaks on KA, kuna tegemist on jätkuvalt riigiomandis oleva maaga. Tegevus on vajalik
kaitseala maastikulise väärtuse säilimiseks ja aitab kaasa kaitseala väärtuste paremaks
eksponeerimiseks (II prioriteet).
Tööde orienteeruvaks maksumuse aluseks võib arvestada pool-looduslike koosluste taastamise
ning hooldamise määruses sätestatud hindasid, mis praegu kehtivate määruste järgi on 435 €/ha
tiheda võsaga ala taastamine.
34
4.1.2.4 SALAJÕE ORU JA LEHTRITE PUHASTAMINE KÕRGROHUSTUST
Esimestel aastatel tuleb puhastada karstilehtrid, eemaldada kulu ja niidualale pealetungiv võsa
ning karstiorus asuvad niidualad niita (joon. 7). Järgnevatel aastatel tuleb vajadusel pealetulevat
võsa eemaldada ja soovitavalt ala niita. Hooldatava niiduala pindala on ligi 1,0 ha.
Töö korraldajaks on KA, kuna tegemist on jätkuvalt riigiomandis oleva maaga. Tegevus on vajalik
kaitseala maastikulise väärtuse säilimiseks ja aitab kaasa kaitseala väärtuste paremaks
eksponeerimiseks (III prioriteet).
Tööde orienteeruvaks maksumuse aluseks võib arvestada pool-looduslike koosluste taastamise
ning hooldamise määruses sätestatud hindasid, mis praegu kehtivate määruste järgi on 231 €/ha
niiduala taastamine ning 185,98 €/ha taastatud ala niitmise eest.
4.1.2.5 TIBERNA AUGU PUHASTAMINE VÕSAST JA KÕRGROHUSTUST
Esimesel aastal tuleb puhastada karstilehtrid, eemaldada võsa ja kõrgrohustu. Järgnevatel aastatel
tuleb karstinõgu ja selle vahetu ümbrus võimalusel niita ning pealetulevat võsa eemaldada.
Hooldatava ala pindala on 0,3 ha (joon. 7).
Tegevus on vajalik kaitseala maastikulise väärtuste säilitamiseks ja aitab kaasa kaitseala väärtuste
paremaks eksponeerimiseks (II prioriteet). Tegemist on eramaaga. Töö korraldajaks on
Keskkonnaamet tellitavate loodushoiutööde abil. Tööde orienteeruvaks maksumuseks võib
arvestada pool-looduslike koosluste taastamise ning hooldamise määruses sätestatud hindasid, mis
praegu kehtivate määruste järgi on 435 €/ha tiheda võsaga ala taastamine ja 231 €/ha niiduala
taastamine ning 185,98 €/ha taastatud ala niitmise eest. Töö võib teha ka talgute korras kaasates
Salajõe MTÜ, Oru kooli ning Oru vallavalitsuse.
4.1.2.6 KURISUDE PUHASTAMINE SETETEST
Kurisude puhastamiseks tuleb eemaldada orgaanilised setted ning avada mineraal- ja kohati
lubjakivipinnas (joon. 8). Tegevus on vajalik karstiobjektide seisundi ja vaadeldavuse
parandamiseks (prioriteet II). Tööde korraldajaks on KA, kuna tegemist on valdavas osas jätkuvalt
riigimaaga, vaid esimesed neeldumiskohad ja Tiberna auk jääb eramaale. Tegevus on planeeritud
2014. a. ning vastavalt vajadusele ka järgnevatel aastatel. Lisateavet teostamise kohta järgnevatel
aastatel annab karsti uuring (pt 4.1.1.2) ning edaspidist tegevust täpsustatakse vahehindamise
käigus.
35
Joonis 8. Karstilehtrite esinemisala
4.1.3 TARISTU
4.1.3.1 RAJA JA PUHKEKOHTADE HOOLDUS NING TARISTU UUENDAMINE
Parkimisplatsi juures olev poolpalgist pinkidega ja kuivkäimlaga puhkekoht, Salajõe karsti
matkarada, rajal olevad kaks poolpalgist pinkidega puhkekohta ning rajatud taristu vajab
regulaarset hooldust (prioriteet II; joon. 9).
Igal aastal on vaja rada vähemalt kaks korda raja laiuselt niita. Niita on vaja ka parkimisplatsi
kõrval olev puhkekoht ning rajal asuva kahe puhkekoha pinkide ümbert. Vajadusel tuleb rajalt
eemaldada mahalangenud oksad.
Lähiaastatel on vajalik rekonstrueerida parkimisplatsi juures olev kuivkäimla, tegevus on
planeeritud 2013. a. Muu taristu uuendamise vajadust hinnatakse kaitsekorraldusliku perioodi
vahehindamise käigus.
Puhkekohad ning valdavas osas ka rada paiknevad jätkuvalt riigimaal ning omavalitsuse ja RMK
kokkuleppel korraldab edaspidi tegevust RMK.
4.1.3.2 SALAJÕE KARSTI ÕPPE- JA MATKARAJA VÄLJAEHITUS
Kaitseala väärtuste paremaks eksponeerimiseks ja loodushariduse edendamiseks tuleb välja
ehitada Salajõe karsti õppe- ja matkarada (prioriteet II), mis tutvustab Lääne-Eesti suurimat
karstiala. Raja väljaehitus sisaldab järgmisi tegevusi (joonis 9):
36
- Salajõe rajalõigu viidastamine (6 puidust rajaviita), Tiberna rajalõigu viidastamine
(4 puidust rajaviita);
- Salajõe oru nõlvale sillapoolsete esimeste kurisude juurde puidust astmetega ja
käsipuuga trepi rajamine;
- veetaseme mõõtja paigaldamine (suurendab atraktiivsust külastajatele ning annab
teavet veetaseme kõikumistest);
- kahe väikese ja ühe keskmise täiendava teabetahvli paigaldamine, üks suur alus
vajab korrastamist (pt 4.1.3.3).
Tegevus on kavas 2014. aastal ning korraldajaks on RMK. Salajõe karstioru poolne rajalõik kulgeb
piki olemasolevat rada. Tiberna augu juurde viiv rada on eramaal, kuid maaomanikupoolne
nõusolek raja kasutamiseks on olemas.
4.1.3.3 MATKA- JA ÕPPERAJA TEABETAHVLITE RAJAMINE
Salajõe matka- ja õpperaja väljaehitamisega (pt. 4.1.3.2) tehakse uuendatud info kättesaadavaks
teabetahvlite kaudu:
Lisaks parkimisplatsi juures olevale üldtutvustavale teabetahvlile lisatakse põhiobjektide juurde
huvipunktidesse täiendavad teabetahvlid seonduva infoga:
- Aua haudade juurde väike (teemal Karstijärved),
- esimeste neeldumiskohtade juurde väike (teemal Kurisud),
- Tiberna augu juurde keskmine (teemal Tiberna auk ja allikad),
- Salajõe oru rajalõigu algusesse suur (teemal Vee liikumine, elustik,
elupaigad). Teabetahvlite sisu koostab Keskkonnaamet (vt pt 4.1.5.1), kujunduse ja
paigalduse korraldab RMK (2014, II prioriteet).
4.1.3.4 TEABETAHVLITE HOOLDUS JA UUENDAMINE
Tebetahvleid on vaja regulaarselt hooldada ning vajadusel asendada rikutud tahvlid (II prioriteet;
joon. 9). Tegevuse korraldajaks on RMK.
Pärast maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja kehtestamist tuleb asendada parkimisplatsi juures olev
kaitseala tutvustav suur teabetahvel uuendatud infoga (2014. a). Teabetahvli sisu koostab
Keskkonnaamet, kujunduse ja väljatrüki tellib ning tahvli paigaldamise alusele korraldab RMK.
Raja alguses asuv suur teabetahvel uuendatakse matka- ja õpperaja väljaehituse käigus (4.1.3.2).
Pärast matka- ja õpperaja väljaehitust on vaja hooldada ja vajadusel uuendada 2 suurt, 1 keskmine
ja 2 väikest tahvlit. Tahvlite aluste uuendamise vajadus otsustatakse kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse vahehindamise käigus.
37
Joonis 9. Külastuskorraldusega seonduv taristu.
4.1.3.4 TEABETAHVLITE HOOLDUS JA UUENDAMINE
Tebetahvleid on vaja regulaarselt hooldada ning vajadusel asendada rikutud tahvlid (II prioriteet;
joon. 9). Tegevuse korraldajaks on RMK.
Pärast maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja kehtestamist tuleb asendada parkimisplatsi juures olev
kaitseala tutvustav suur teabetahvel uuendatud infoga (2014. a). Teabetahvli sisu koostab
Keskkonnaamet, kujunduse ja väljatrüki tellib ning tahvli paigaldamise alusele korraldab RMK.
Raja alguses asuv suur teabetahvel uuendatakse matka- ja õpperaja väljaehituse käigus (4.1.3.2).
38
Pärast matka- ja õpperaja väljaehitust on vaja hooldada ja vajadusel uuendada 2 suurt, 1 keskmine
ja 2 väikest tahvlit. Tahvlite aluste uuendamise vajadus otsustatakse kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse vahehindamise käigus.
4.1.3.5 HOIUALA JA MAASTIKUKAITSEALA VANA PIIRI TÄHISTE EEMALDAMINE
Seoses Salajõe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja kehtestamisega ja piirneva Salajõe hoiuala
osa liitmisega muutub kaitseala piir. Pärast kaitse-eeskirja kehtestamist tuleb maastikukaitseala
vana piiri ning hoiuala tähised eemaldada (II prioriteet) - kokku 5 tähist (joon. 9). Töö teostajaks
on RMK.
4.1.3.6 SALAJÕE MAASTIKUKAITSEALA PIIRITÄHISTE PAIGALDAMINE
Pärast Salajõe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja kehtestamisega ja piiride muutmist on vaja
kaitseala uued piirid tähistada (joonis 10). Paigaldamist vajavate:
- keskmiste tähiste arv – 6;
- väikeste tähiste arv – 2.
Töö teostajaks on RMK.
4.1.3.7 PIIRITÄHISTE HOOLDAMINE JA UUENDAMINE
Piiritähiseid (joon. 11) on vaja regulaarselt hooldada ning vajadusel asendada rikutud tähised
uutega (II prioriteet):
- keskmiste tähiste arv – 11;
- väikeste tähiste arv – 2.
Tööde korraldaja on RMK.
4.1.3.8 HOIATUSMÄRGI JALAKÄIJAD PAIGALDAMINE
Kuna tegemist on kaitsealaga, mis paikneb kahel pool maanteed ning rajale minekul tuleb maantee
ületada, siis tuleb liiklusohutuse tagamiseks paigaldada Haapsalu poolt tulevas suunas enne
parkimisplatsi vastav hoiatav liiklusmärk Jalakäijad (II prioriteet; joon. 11). Dirhami poolt tulevas
suunas ei ole märgi paigaldamine vajalik, sest sirge teelõigu tõttu on tee ületamise koht kaugelt
nähtav. Märgi paigaldamise kohta tuleb teha vastav ettepanek Maanteeametile.
39
Joonis 10. Eemaldamist vajavad piiritähised.
Joonis 11. Piiritähised Salajõe maastikukaitsealal.
40
4.1.3.9 PARKLA JA HOIATUSMÄRGI JALAKÄIJAD HOOLDUS
Salajõe maastikukaitseala piiril asuv parkla on otseselt seotud Salajõe maastikukaitsealale rajatud
puhkekoha ja matkarajaga ning seetõttu nähakse selle hooldus ja vajadusel parandamine ette ka
kaitsekorralduskavaga (joon. 9 ja 11). Töö teostaja lepitakse kokku Maanteeametiga.
Parkimiskoha lähedale paigaldatav hoiatusmärk Jalakäijad vajab regulaarset hooldust.
4.1.4 KAVAD, EESKIRJAD
4.1.4.1 SALAJÕE MKA KAITSE-EESKIRJA MENETLUS
Keskkonnaameti poolt ette valmistatud ning 2010. ja 2012. aastal avalikustatud Salajõe
maastikukaitseala kaitse-eeskiri on menetluses ministeeriumitele kooskõlastuseks esitamiseks.
Vajadusel tuleb jooksvalt määruse eelnõusse sisse viia täiendused ja parandused (I prioriteet).
Kaitse-eeskirja menetleja on Keskkonnaamet.
4.1.4.2 KAITSEKORRALDUSKAVA TÄITMISE VAHEHINDAMINE
Kaitsekorraldusliku perioodi keskel 2017. aastal on vaja teha vahehindamine kaitsekorralduskava
ja selle tegevuskava täitmise kohta (II prioriteet). Hindamise tulemusena täpsustatakse
tegevuskava. Vahehindamise viib läbi Keskkonnaamet.
4.1.4.3 KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA UUE KAITSEKORRALDUSKAVA
KOOSTAMINE
Kaitsekorraldusliku perioodi lõpus 2022. aastal viiakse läbi Salajõe maastikukaitseala
kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja koostatakse uueks kaitsekorralduslikuks perioodiks
uus kava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamist ja uue kava koostamist korraldab
Keskkonnaamet.
4.1.5 KAITSEALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAHARIDUS
4.1.5.1 SALAJÕE KARSTIALA ÕPPERAJA TEABETAHVLITE KOOSTAMINE
Pärast uue Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamist ja uute piiride kinnitamist
uuendatakse parkimisplatsi juures oleva puhkekoha juures olev suur teabetahvel. Tahvel tutvustab
kaitseala, Lääne-Eesti suurimat karstiala ja kaitsealal liikumise reegleid. Info peab olema
kakskeelne: eesti ja kokkuvõte inglise keeles. Raja alguses oleva suure teabetahvli sisu
muudetakse, käsitletakse põhjalikumalt karstialal vee liikumise ning taimestiku ja elupaikadega
seonduvat.
Raja põhiobjektide juurde koostatakse huvipunktidesse täiendavad teabetahvlid seonduva infoga:
Aua haudade juurde teemal karstijärved (väike), esimeste neeldumiskohtade juurde teemal kurisud
(väike), Tiberna augu juurde Tiberna auku ja allikaid tutvustav (keskmine). Teabetahvlite info
peab olema kakskeelne – eesti ja lühikokkuvõte inglise keeles. Kuna külastajate sihtrühmaks on
41
suures osas õpilased, siis tuleb mõelda teabematerjali lihtsusele ja atraktiivsusele. Tegevus on
planeeritud 2014. ja 2015. aastaks (prioriteet II). Lisamaterjali sisu koostamiseks annab ka
teostatav karstiala geoloogiline uuring (pt 4.1.1.2) ning elupaigatüüpide inventuur (pt 4.1.1.3).
Töö teostab Keskkonnaamet.
4.1.5.2 KAITSEALA JA KARSTI TUTVUSTAVA TEABEMATERJALI KOOSTAMINE
Kaitseala väärtusi, vaatamisväärsusi ja kaitsekorda tutvustav materjal peab olema kättesaadav
laiemale huviliste ringile: kaitseala külastajatele, puhkajatele, loodushuvilistele. See peab
sisaldama tutvustavat teksti, kaarti, jooniseid ja värvifotosid. Et äratada huvi ka õpilastes, tuleb
mõelda infomaterjali lihtsusele ja atraktiivsusele. Materjal peab olema eestikeelne, kokkuvõte ka
inglise keeles.
Eraldi voldiku trükki ei kavandata. Materjal tehakse huvilistele kättesaadavaks interneti
vahendusel (kaitseala tutvustav leht Keskkonnaameti kodulehel) ning kujundatakse nii, et soovi
korral saab iga huviline ise voldiku vormis väljatrüki teha.
Materjal koostatakse Keskkonnaameti poolt pärast uue Salajõe MKA kaitse-eeskirja kinnitamist
(tegevus planeeritud 2015. a, II prioriteet).
4.1.5.3 PROGRAMMIDE KARST VÄLJATÖÖTAMINE
Loodushariduslike võimaluste rakendamiseks ja õuesõppe tundide läbiviimise toetamiseks
töötatakse välja programmid teemal Karst (II prioriteet). Programmid lähtuvad üldhariduskoolide
riiklikust õppekavast ning loodusõpetuse ja geograafia ainekavadest.
Mõeldes atraktiivsusele on kavas koostada visuaalse programmi – karstinähtust selgitav mudel,
mis näitab, kuidas vesi neeldub kurisudes, voolab maa-aluses sängis ning jõuab uuesti maapinnale
allikates.
Programmid koostatakse 2014. ja 2015. aastal ning tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
Koostamisse kaasatakse Silma õpikoda, RMK ning teised loodusharidusega tegelevad
spetsialistid, kes edaspidi programme rakendama hakkavad. Lisamaterjali sisu koostamiseks
annab ka teostatav karstiala uuring (pt 4.1.1.2) ning elupaigatüüpide invetuur (pt 4.1.1.3).
42
4.2 EELARVE
Eelarve tabelisse 4 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks
käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele
järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
43
TABEL 4. EELARVE
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1 Elupaikade (PLK) hoolduse
tulemuslikkuse hindamine Tulemusseire KA II x x
4.1.1.2 Karstiala geoloogiline uuring Uuring KA II 30 40 70
4.1.1.3 Karstiala elupaigatüüpide
inventuur Inventuur KA II 7 7
4.1.1.4 Külastajate loendus Andmete kogumine RMK III 5 5
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.2.1 Pool-looduslike koosluste
hooldamine Koosluse hooldustöö KA I 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 140
4.1.2.2 Püsirohumaa hooldamine Maastiku hooldustöö huvilised III 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 30
4.1.2.3 Salajõe oru ja lehtrite
puhastamine võsast Maastiku hooldustöö KA II 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 239
4.1.2.4 Salajõe oru ja lehtrite
puhastamine kõrgrohustust Maastiku hooldustöö KA III 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20
4.1.2.5 Tiberna augu puhastamine
võsast ja kõrgrohustust Maastiku hooldustöö KA II 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 13
20
44
4.1.2.6 Kurisude puhastamine setetest Maastiku hooldustöö KA II 20
Taristu
4.1.3.1
Raja ja puhkekohtade hooldus
ning taristu uuendamine Radade, külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 25 3 3 3 3 3 3 3 3 3 52
4.1.3.2 Salajõe karsti matka- ja õpperaja
väljaehitus Radade, külastuskeskuste
ja puhkekohtade rajamine RMK II 5 5
4.1.3.3 Salajõe karsti matka- ja õpperaja
teabetahvlite rajamine
Infotahvlite rajamine
RMK II 5 25 30
4.1.3.4 Teabetahvlite hooldus ja
uuendamine Infotahvlite hooldamine RMK II 4 1 1 1 1 1 1 1 1 1 13
4.1.3.5 Hoiuala ja maastikukaitseala
vana piiri tähiste eemaldamine Tähiste likvideerimine RMK II 1 1
4.1.3.6 Salajõe MKA piiritähiste
paigaldamine Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK II 6 6
4.1.3.7 Piiritähiste hooldamine ja
uuendamine Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK II 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10
4.1.3.8 Hoiatusmärgi Jalakäijad
paigaldamine Muu taristu rajamine huvilised II 3 3
4.1.3.9 Parkla ja hoiatusmärgi Jalakäijad
hooldus
Muu taristu hooldamine
huvilised II 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20
Kavad, eeskirjad
45
4.1.4.1 Salajõe MKA kaitse-eeskirja
menetlus Kaitsekorra muutmine KA I x
4.1.4.2 Kaitsekorralduskava täitmise
vahehindamine Tegevuskava KA II x
4.1.4.3 Kaitsekorralduse tulemuslikkuse
hindamine ja uue kaitsekorralduskava koostamine
Tegevuskava KA I x
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.1.5.1 Salajõe ja Tiberna õpperaja
teabetahvlite koostamine Trükiste väljaandmine ja
infotahvlite koostamine KA II 1 1 2
4.1.5.2 Kaitseala ja karsti tutvustava
teabematerjali koostamine Salvestised ja interaktiivne
tutvustamine KA II 4 4
4.1.5.3 Programmide Karst
väljatöötamine Õppeprogammide
väljatöötamine ja läbiviimine KA
II 2 2 4
X – tegevuse teostajaks Keskkonnaameti spetsialistid ning täiendavaid eelarvelisi vahendeid selleks ei planeerita.
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik kaitsealal läbiviidavad tööd ja
tegevused dokumenteerida ja analüüsida. Tulemuslikkuse kontrolli raames läbiviidava
kaitsekorralduskava toimimise analüüsi käigus selgub, kas kasutatud ressursid ja saavutatud
tulemused on vastavuses ja kui suures ulatuses on saavutatud kavas soovitud eesmärgid.
Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse indikaatoreid.
Tulemuslikkust hinnatakse 2 korda kaitsekorraldusliku perioodi jooksul: vahehindamine 2017.
aastal ja lõpphinnang uue kava koostamise käigus 2022. aastal. Rakendatud kaitsemeetmed on
olnud tulemuslikud, kui kaitseväärtused on säilinud.
Jätkukaitsekorralduskava koostamise aluseks on käesoleva kaitsekorralduskava täitmise analüüs
ja tulemuste hinnang . Koostamist alustatakse hiljemalt 2022. aastal.
Tabel 5. Indikaatorid tulemuslikkuse hindamiseks.
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
1 Salajõe karstiala Karstinähtuste –
karstilehtrite ja oru
looduslikkuse säilimine;
jõe veerežiimi ja vee
kvaliteedi säilimine;
hooldatud ala pindala.
Karstilehtrite ja –oru looduslik
seisund ja vaadeldavus on
paranenud; Salajõe veerežiim ja vee kvaliteet ei ole
halvenenud; karstiala –
neeldumiskohad ja org – on
iga-aastaselt hooldatud 2,1 ha
alal
Salajõe karstiala kui
loodusväärtus ei ole
kahjustunud; 2,1 ha-l võsa
eemaldatud ja lehtrid
puhastatud.
Infot seisundi kohta annavad
kordusfotode võrdlus ja visuaalne
vaatlus, info tehtud hooldustöödest; lehtrite seisundi
vaatlusandmed, veeproovide
võtmine ja analüüs.
2 Rändlinnuliigid Hooldatud läbirändavate
lindudele sobiva
potentsiaalse peatus- ja
puhkeala pindala
Hooldatavate niidualade
pindala (10,6 ha) ei ole
vähenenud
10,6 ha hooldatud niiduala 2011. a. oli 10,6 ha hooldatavat
niiduala. Informatsiooni
põllumajanduslike maade
hooldamise kohta annab PRIA
toetuste taotluste andmebaas, KA
poolt PLK toetuste taotluste
kooskõlastamine, pistelised
kontrollid ning ortofoto. 3 Pool-looduslikud
kooslused: kuivad
niidud lubjarikkal
mullal (6210)
ning ürtpunanupu
niidud (6510)
Säilinud pool-looduslike
koosluste pindala;
hinnangud elupaigatüübi
looduskaitselisele
väärtusele ja seisundile
Pool-looduslike koosluste
pindala on säilinud senises
ulatuses (7,4 ha);
elupaigatüüpide looduskaitseline väärtus ja
seisund pole halvenenud (arvestatav)
3,3 ha hooldatud aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niitu ning 4,1
ha kuiva niitu lubjarikkal mullal,
millel on vähemalt arvestatav
(C) looduskaitseline väärtus ja
hinnang seisundile on vähemalt
arvestatav (C).
2012. a oli 7,4 ha hooldatavat
PLK ala. Infot annavad PRIA
PLK-toetuste andmed ning
pistelised kontrollid; ortofoto.
Seisundit hinnatakse koosluste
iseloomulike indikaatorliikide ja
indikaatorprotsesside kaudu.
4 Traditsiooniline
avatud maastik Maastikupildi tüüpilisus ja
vastavus soovitud
tulemusele, sh avamaastiku
ilme säilimine.
Maastikuilme on paranenud. Kavandatud tegevused on ellu
viidud (niitude ja karstilehtrite
hooldamine 13 ha).
Traditsiooniline avatud maastik
on säilinud; maastikuline
vaadeldavus paranenud,
väärtustatud maastikuelemendid eksponeeritud (lehtrid
puhastatud, 2,1 ha alal võsa
eemaldatud); loodushariduslik ja
puhkeväärtus on tõusnud.
.Infot seisundi kohta annab
kordusfotode võrdlus ja visuaalne
vaatlus, info tehtud
hooldustöödest.
45
5 Loodushariduslik- ja puhkemajanduslik
väärtus
Külastutaristu olemasolu ja
seisund, teabematerjalide
olemasolu. Puhkemajanduslike kahjustuste
esinemine/mitteesinemine
alal.
Kavandatud tegevused
(väljaehitatud rada, 5
uuendatud infoga teabetahvlit,
õppeprogrammid Karst,
avalikkusele kättesaadav info
kaitsealast) on ellu viidud.
Kaitsealal on heatasemelised
loodusõppe ja looduses
viibimise võimalused: väljaehitatud ja hooldatud ning
asjakohase ja uuendatud infoga
varustatud matka- ja õpperada
(rajatud trepp ja paigaldatud
veetaseme mõõdik, 5 teabethvlit,
hooldatud 3 puhkekohta),
kättesaadav kaitseala tutvustav
koondatud ja süstematiseeritud
materjal, kasutusel on programm
Karst. Kaitseala on
nõuetekohaselt tähistatud.
Kavandatud tegevuste
elluviimine, rajatiste arv ja
seisukord. Kaitsekorralduse
tulemuslikkust saab hinnata ka
maastiku üldise heakorra alusel,
mis on visuaalselt jälgitav -
prahistamata ja
puhkemajandusest tulenevate
kahjustusteta ala.
KASUTATUD KIRJANDUS
EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee
Eesti ürglooduse raamat, VII osa. Lääne maakond. 1993. Koost. Ü. Heinsalu. Eesti TA Geoloogia
Instituut, Tallinn.
Heinsalu, Ülo 1984. Salajõgi. – Eesti Loodus 35 (12): 792–795.
Loodusmälestised. 17. Läänemaa.Noarootsi, Nõva, Osmussaar. 2008. Koost. H. Kink. Teaduste
Akadeemia Kirjastus.
Läänemaa Metsamajandi looduskaitseobjektid. 1988. Koost. P. Kohava. Ü/K „Metsaprojekt“
Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn.
Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja tsoneeringu ekspertiis. 2008. Koost. Bert Holm. MTÜ
Pärandkoosluste kaitse ühing (käsikiri), Tartu.
47
LISAD
Lisa 1
Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Lisa 2
Väljavõte hoiuala määrusest.
Lisa 3
Avalikustatud Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu.
Lisa 4
Väärtuste koondtabel.
Lisa 5
Avalikustamiskoosolekute protokollid.
48
Lisa 1
SALAJÕE MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
Vastu võetud 26.04.2001 nr 152 RT I 2001, 41, 231 jõustumine
01.05.2001
Määrus kehtestatakse « Kaitstavate loodusobjektide seaduse » § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
§ 1. REGULEERIMISALA
(1) Salajõe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega nr 17 kaitse alla võetud üksikobjekti Salajõe karstiala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Läänemaa
suurima karstiala kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
piiranguvööndisse.
(3) Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riigi maakatastrisse.
§ 2. KAITSEALA PIIR
(1) Salajõe maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Oru vallas Vedra külas Salajõe jõe silla keskkohast 25
m mööda Aua–Veskimetsa vallateed loode suunas ning edasi mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 209 kraadi kuni
kirde-edelasuunalise kiviaiani. Piir jätkub mööda kiviaeda edela suunas kiviaia lõpuni ja kulgeb seejärel kiviaia
lõunapoolsest otsast mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 248 kraadi kuni Riguldi–Nigula maantee teemaani. Piir
jätkub mööda nimetatud maantee teemaa kirdeserva kagu suunas kuni maaüksuse 55201:001:4864 loodepiirini,
mööda seda kirde suunas kuni kiviaiani, mööda kiviaeda kirde ja ida suunas kuni kiviaia idapoolse otsani, sealt
edasi mööda mõttelist sirgjoont loode suunas kuni Jõe maaüksuse (55201:001:3640) kagunurgani, mööda
nimetatud maaüksuse kagupiiri kuni Aua–Veskimetsa teeni ja mööda teed loode suunas kuni Salajõe jõe silla
keskpunktini. Salajõe maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Salajõe külas maaüksuse 55201:001:3402 loodepiiri
ja loodekagusuunalise kraavi ristumiskohast mööda nimetatud kraavi kagu suunas kuni kraavi otsani, edasi mööda
kraavi mõttelist kagusuunalist pikendust kuni edela-kirdesuunalise pinnasteeni, mööda pinnasteed 50 m kirde
suunas. Edasi kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 343 kraadi kuni maaüksuse 55201:001:3402
loodepiirini ja seejärel edela suunas kuni loode-kagusuunalise kraavini.
(2) Kaitseala piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1940. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja
maakatastri andmete alusel seisuga jaanuar 2001. a.
§ 3. KAITSEALA VALITSEJA
Salajõe maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. PEATÜKK
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. LUBATUD TEGEVUS
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata seeni ja marju kogu kaitseala maa-alal. Eramaal võib liikuda vastavalt
«Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja
tähistatud paikades.
(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitseala piires on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
§ 5. KEELATUD TEGEVUS
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukiga sõitmine ja selle parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid, veemootorsõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning
kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel;
3) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
4) uute maaparandussüsteemide rajamine;
5) jäätmete ladustamine;
6) uute ehitiste püstitamine;
7) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1)
maakorralduskava kehtestamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) metsamajanduskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine;
6) uute õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
§ 6. METSAKAITSE KAITSEALAL
Metsakaitse eesmärk kaitsealal on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 7. TEADUSALASED VÄLITÖÖD
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.
§ 8. TEGEVUSE KOOSKÕLASTAMINE
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määruses sätestatud juhtudel peab vastava loa või projekti või kava
kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusolekuga ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste
esitamisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni
ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nõusoleku taotlejat.
(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist
metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab
vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.
§ 9. KAITSEALA PIIRES ASUVA KINNISASJA VÕÕRANDAMINE
«Vabariigi Valitsuse seaduse» § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks
ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses»
sätestatud korras.
____________________ 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103,
2.04.1979).
Lisa 2
HOIUALADE KAITSE ALLA VÕTMINE LÄÄNE MAAKONNAS
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse …. Määrusega nr …..28.02.2006 nr 59 RT I 2006, 13, 92 jõustumine
24.03.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1
sätestatust.
§ 1. LÄÄNE MAAKONNAS KAITSE ALLA VÕETAVAD HOIUALAD JA KAITSE ALLA
VÕTMISE EESMÄRK
(1) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
/---/
25) Salajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
§ 2. HOIUALADE VALITSEJA
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
LOODUSKAITSESEADUS
Vastu võetud 21.04.2004
RT I 2004, 38, 258
jõustumine 10.05.2004
3. PEATÜKK
KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. ÜLDISED KITSENDUSED
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava
loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,
ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud
tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava
loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale
kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul,
kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata
kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti
kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
4. PEATÜKK
HOIUALAD
§ 32. HOIUALA
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see
ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja
kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning
ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala
valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi
suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus
või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
Lisa 3
EELNÕU
27.09.2012
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Toompea
Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ja lähtudes §-st 7.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Menetluse läbiviimine, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
(1) Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri
19.08.2010 käskkirjaga nr 1186 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud
ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2, mis on vastavalt
looduskaitseseaduse § 11 lõikele 5 avaldatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
(2) Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
§ 2. Salajõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Salajõe maastikukaitseala 3 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Läänemaa suurimat karstiala;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need
on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)4 ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510);
3) regulaarselt esinevaid rändlinnuliike.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 3. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Oru vallas Salajõe ja Vedra külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas5.
§ 4. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala
ja pidada jahti kogu kaitsealal.
(2) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud ja
vajalikel töödel, liinirajatiste hooldustöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud
töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituste korraldamine on kaitsealal lubatud kohtades,
mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta rajatise
püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks; 2) uuendusraie;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala
valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga; 5) maavara kaevandamine; 6)
maaparandussüsteemi rajamine;
7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine; 8)
veekogude veetaseme ning kaldajoone muutmine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
§ 7. Vajalik tegevus
Kaitsealal on pool-looduslike koosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise
tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning
kujundamine.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitseeesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus
on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise
järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 9. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 10. Kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 2001. aasta 26. aprilli määrus nr 152 „Salajõe maastikukaitseala kaitseeeskiri”
(RT I 2001, 41, 231) tunnistatakse kehtetuks.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused, ülevaade läbi viidud menetlusest ja ärakuulamise tulemustest
ning esitatud ettepanekute tulemusel tehtud muudatustest koos põhjendustega on esitatud määruse seletuskirjas.
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
3 Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega nr 17 kaitse alla
võetud üksikobjekti Salajõe karstiala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 k
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 hõlmab kaitseala
osa Väinamere linnualast ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 517 hõlmab kaitseala osa Väinamere loodusalast, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku
alade suhtes kehtivaid erisusi.
4 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
5 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Lisa 4.
Väärtuste koondtabel
JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Geoloogia
2.1 Salajõe karstiala Läänemaa suurima karstiala ja
geoloogiliste objektide säilimine
10 hektaril looduskaitseliselt,
teaduslikult, hariduslikult ja
puhkemajanduslikult
huvipakkuva objektina .
Suurveega kaasnev huumuse
kandumine kurisudesse Karsti uuring, mis annab
täiendavat teavet geoloogia ja
vee liikumise kohta. Kurisude
puhastamine setetest ja risust
(lubjakivipinna avamine) 1
hektaril.
Läänemaa suurima karstiala
ja geoloogiliste objektide
säilimine 10 hektaril
soodsas seisundis (säilinud
geoloogiliste ja hüdroloogiliste omadustega,
puhaste lehtrisuudmetega ja
võsast puhastatuna).
Võsastumine, mis kahandab
karstioru maastikulist väärtust
Maastikuhooldustööd: risu, võsa
ja kõrgrohustu eemaldamine 2,1
ha
Muutused veerežiimis
kaitsealaga piirnevatele aladele
kuivendussüsteemide rajamise
vm-de veerežiimi mõjutavate
tegevuste läbi
Keskkonnaamõju hindamine
kaitselaga piirnevate alade
arendamisel, eelkõige maaparandussüsteemide rajamisel. karsti kui
loodusdirektiivi elupaigatüübi
inventuur (vastavus esmatähtsale
elupaigatüübile karstijärved ja –
järvikud, kood 3180*)
Elustik
2.2 Rändlinnuliigid Rändel olevatele hanedele
võimalike puhke- ja toitumisalade
säilimine vähemalt 10,6 ha
Avatud niidualade kasutusest
väljalangemine ja selle
tulemusel kulustumine ja
võsastumine on peamine oht
väärtusele
Pool-looduslike koosluste
hooldamine niitmise ja/või
karjatamise teel
Vähemalt 10,6 ha niiduala
kui võimalikku puhke- ja
toitumisla hanedele on
säilinud ja hooldatud
Tõenäoliseks ohuks on maa
põllumajanduslikust kasutusest
huvitatud maaomaniku
puudumine tulevikus
Põllumajandustoetuste
rakendamine ja inimeste
teavitamine võimalikest
toetustest niidualade
kasutuseshoidmiseks ja
maastikuhoolduseks
Kooslused
2.3.1 Avatud niidualade kasutusest Pool-looduslike koosluste
väljalangemine ja selle hooldamine niitmise ja/või tulemusel kulustumine ja karjatamise teel võsastumine
3,3 ha hooldatud aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niitu ning 4,1 ha kuiva niitu lubjarikkal mullal, millel on
vähemalt
Maa
põllumajanduslikust rakendamine ja inimeste väärtus kasutusest
huvitatud teavitamine võimalikest maaomaniku ja niiduala
toetustest niidualade hooldaja puudumine tulevikus
kasutuseshoidmiseks ja maastikuhoolduseks
Kuivad niidud lubjarikkal
mullal (6210) ning
ürtpunanupu niidud
(6510)
Liigirikka taimestuga niidualad
(pool-looduslike kooslusted) on
säilinud senises ulatuses 7,4 ha
ning elupaigatüüpide seisund ei
Valed hooldusvõtted, sh
ülekarjatamine, hekseldamine,
niite maha jätmine
Teavitustöö
Maastik
2.4 Traditsiooniline avatud
maastik Traditsiooniline, avatud, kõrge
esteetilise väärtusega, hea
vaadeldavusega, eksponeeritud
maastikuelementidega (karstivormid), hooldatud
poollooduslike kooslustega
maastik 16 hektaril
Võsastumine ja sellega kasnev
vaadete kadumine Võsaraie ning kõrgrohustu
niitmine neeldumisalal
neeldumisalal 2,0 hektaril
Avatud, kõrge esteetilise
väärtusega, paranenud
vaadeldavusega,
eksponeeritud
maastikuelementidega (karstivormid), hooldatud
pool-looduslike kooslustega
maastik 16 hektaril
Kurisude risustumine ja
täitumine setetega Risu ja setete eemaldamine (lubjakivi avamine)
neeldumiskohtadelt 1 hektaril
Niidualade kasutuse (niitmise
ja karjatamise) lõpetamine
(põllumajandusliku tootmise
väike rentaablus ning
hooldajate puudumine ja
maaomanike erinev valmisolek
vajalikeks töödeks)
Avatud põllumajandusmaastike
edasine hooldamine niitmise
ja/või karjatamise teel (7,4 ha
pool-looduslikke kooslusi, 3,2 ha
püsirohumaad); hooldustööde
käigus tuleb säilitada
maastikuelemendid - üksikpuud,
kiviaiad. (Põllumajandus)toetuste
rakendamine heina- ja karjamaade
kasutuseshoidmiseks ja maastike
hoolduseks. Teavitustöö sh
inimeste teavitamine võimalikest
toetustest et neid motiveerida
heina- ja karjamaid kasutuses
hoidma.
Kaitseala ja väärtuste tutvustamine
3 Loodushariduslik- ja
puhkemajanduslik
väärtus
Kaitseala, kus on heatasemelised loodusõppe ja
looduses viibimise võimalused
Viidastuse puudumine Õppe- ja matkaraja väljaehitus. Hästi vaadeldavate
karstinähtustega,
väljaehitatud ja hooldatud
ning asjakohase ja
uuendatud infoga varustatud Rajatiste vananemine
Õppe- ja matkaraja väljaehitus.
Rajatiste ja puhkekohtade
hooldus ja uuendamine.
Teabematerjali puudus ja
aegumine Temaatilise teabematerjali
koostamine ja kättesaadavaks
tegemine. Teabetahvlite
uuendamine.
Salajõe karsti õppe- ja
matkarada, mis pakub
võimalusi loodusõppeks ja
looduses viibimiseks
Karstinähtuste vaadeldavuse
halvenemine Karstiobjektide vaadeldavuse
parandamine (võsa
eemaldamine, karstilehtrite
puhastamine risust ja settest,
lubjakivi avamine). Talgupäevade
korraldamine.
Prügiprobleem Prügikoristus
Maastiku taluvus Õppe- ja matkaraja väljaehitus.
Rajatiste ja puhkekohtade
hooldus ja uuendamine.
Kaitseala väärtuste parem
eksponeerimine ja teavitamine.
Karstiga seonduva
õppematerjali puudumine Temaatilise teabematerjali
koostamine ja kättesaadavaks tegemine. teabetahvlite
uuendamine. Õppeprogrammide
Karst väljatöötamine ja
läbiviimine
KINNITATUD
Keskkonnaameti
04.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/94
Keskkonnaamet 2015
Sarve maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/106
1
SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 4
1. SARVE MAASTIKUKAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................... 5
1.1. MAAKASUTUS............................................................................................................................................... 6
1.2. HUVIGRUPID ................................................................................................................................................. 8
1.3. KAITSEKORD ................................................................................................................................................ 8
1.4. UURITUS ....................................................................................................................................................... 10
1.4.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ...................................................................................... 10
1.4.2. RIIKLIK SEIRE ......................................................................................................................................... 11
1.4.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ........................................................................................ 12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................. 14
2.1. ELUSTIK ....................................................................................................................................................... 14
2.1.1. SEENED .................................................................................................................................................... 14
2.1.1.1. BLOXAMI PUNALEHIK (Entoloma bloxamii) ................................................................................................... 15
2.1.1.2. VÄRVILINE LEHTERVAHELIK (Leucopaxillus compactus) ............................................................................ 16
2.1.1.3. KROONLIUDIK (Sarcosphaera coronaria) ....................................................................................................... 17
2.1.2. SAMBLIKUD ............................................................................................................................................ 17
2.1.2.1. VASK-POROSAMBLIK (Cladonia convoluta) .................................................................................................. 17
2.1.2.2. LOO-REBASESAMBLIK (Vulpicida tubulosus) ................................................................................................ 18
2.1.2.3. HARILIK SÄRASAMBLIK (Fulgensia bracteata) ............................................................................................ 19
2.1.2.4. STEPI-NAASTSAMBLIK (Psora decipiens) ....................................................................................................... 20
2.1.2.5. HARILIK LOHKSAMBLIK (Solorina saccata) .................................................................................................. 21
2.1.2.6. MOUGEOT’ KOLDSAMBLIK (Xanthoparmelia mougeotii) ............................................................................. 21
2.1.3. SAMBLAD ................................................................................................................................................ 21
2.1.3.1. JÄIK KEERDSAMMAL (Tortella rigens) .......................................................................................................... 21
2.1.3.2. TURD-LÜHIKUPAR (Brachythecium turgidum)................................................................................................ 22
2.1.4. SOONTAIMED ......................................................................................................................................... 23
2.1.4.1. MÜÜR-RAUNJALG (Asplenium ruta-muraria) ................................................................................................. 23
2.1.4.2. PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes) ................................................................................................. 24
2.1.4.3. KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus)................................................................................................. 25
2.1.4.4. PUNANE TOLMPEA (Cephalanthera rubra)...................................................................................................... 26
2.1.4.5. TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) ...................................................................... 27
2.1.4.6. KAHKJASPUNANE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata) .............................................................................. 27
2.1.4.7. HARILIK MUGULJUUR (Herminium monorchis) .............................................................................................. 28
2.1.4.8. KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera) ....................................................................................................................... 29
2.1.4.9. JUMALAKÄPP (Orchis mascula) ....................................................................................................................... 30
2.1.4.10. MADAL UNILOOK (SISYMBRIUM SUPINUM) ....................................................................................................... 30
2.1.4.11. TUMEPUNANE NEIUVAIP (Epipactis atrorubens) ......................................................................................... 31
2.1.4.12. HALL KÄPP (Orchis militaris) ......................................................................................................................... 32
2.1.4.13. HARILIK KÄORAAMAT (Gymnadenia conopsea) ......................................................................................... 32
2.1.4.14. KAITSE-EESMÄRGIKS OLEVATE SOONTAIMEDE SOODSAT SEISUNDIT MÕJUTAVAD TEGURID
JA KAITSEMEETMED .................................................................................................................................................... 33
2.1.4.15. KAITSE-EESKIRJAS NIMETAMATA KAITSEALUSED SOONTAIMELIIGID ......................................... 34
2.1.5. SELGROOTUD ........................................................................................................................................ 36
2.1.5.1. NÕMME-TÄHNIKSINITIIB (Phengaris arion) ................................................................................................. 36
2.1.5.2. VALGELAUP-RABAKIIL (Leucorrhinia albifrons) .......................................................................................... 37
2.1.6. LINNUD ................................................................................................................................................... 38
2
2.1.6.1. NÕMMELÕOKE (Lullula arborea) .................................................................................................................... 40
2.1.6.2. SUURKOOVITAJA (Numenius arquata) ............................................................................................................ 41
2.1.7. ROOMAJAD ............................................................................................................................................. 42
2.2. KOOSLUSED ................................................................................................................................................ 42
2.2.1. RANNIKUKOOSLUSED .......................................................................................................................... 44
2.2.1.1. RANNIKULÕUKAD (*1150) .............................................................................................................................. 44
2.2.1.2. PÜSITAIMESTUGA KIVIRANNAD (1220)....................................................................................................... 44
2.2.2. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED .................................................................................................... 45
2.2.2.1. RANNANIIDUD (*1630) .................................................................................................................................... 45
2.2.2.2. KADASTIKUD (5130) ......................................................................................................................................... 47
2.2.2.3. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210) ....................................................................................... 48
2.2.2.4. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (*6270) ............................................................................ 49
2.2.2.5. LOOD (ALVARID, *6280) ................................................................................................................................. 50
2.2.2.6. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)................................................................................................................. 51
2.2.2.7. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430) ............................................................................................. 52
2.2.2.8. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) ...................................................................... 53
2.2.2.9. PUISNIIDUD (*6530) ......................................................................................................................................... 54
2.2.2.10. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ............................................................................................................. 55
2.2.2.11. PUISKARJAMAAD (9070) ............................................................................................................................... 56
2.2.3. METSAD ................................................................................................................................................... 58
2.3. GEOLOOGILISED VÄÄRTUSED .............................................................................................................. 58
2.3.1. LIMNEAMERE RANNAVALLID ............................................................................................................... 58
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ...... 60
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 62
4.1. SOOVITUSED KAITSEALUSTE LIIKIDE ELUPAIKADE SOODSA SEISUNDI
TAGAMISEKS...................................................................................................................................................... 62
4.1.1. SEENED ................................................................................................................................................... 62
4.1.2. SAMBLIKUD JA SAMBLAD .................................................................................................................... 62
4.1.3. SOONTAIMED .......................................................................................................................................... 62
4.1.4. SELGROOTUD ......................................................................................................................................... 63
4.2. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD .................................................................................................... 63
4.2.1. KAITSEALUSTE SEENELIIKIDE INVENTUUR ..................................................................................... 63
4.2.2. KAITSEALUSTE SAMBLIKULIIKIDE INVENTUUR .............................................................................. 64
4.2.3. KAITSEALUSTE SAMBLALIIKIDE INVENTUUR .................................................................................. 64
4.2.4. KAITSEALUSTE SOONTAIMELIIKIDE INVENTUUR ........................................................................... 65
4.2.5. NÕMME-TÄHNIKSINITIIVA INVENTUUR ............................................................................................ 67
4.2.6. RÄNDLINDUDE KEVAD- JA SÜGISLOENDUS ..................................................................................... 67
4.2.7. HAUDELINNUSTIKU INVENTUUR ........................................................................................................ 68
4.2.8. KAITSE-EESMÄRGIKS OLEVATE LIIKIDE SEISUNDI HINDAMINE .................................................. 68
4.2.9. ELUPAIKADE VALIKULINE KORDUSINVENTUUR ............................................................................ 69
4.3. RIIKLIK SEIRE ............................................................................................................................................ 69
4.3.1. SOONTAIMED ......................................................................................................................................... 69
4.3.2. SELGROOTUD ........................................................................................................................................ 70
4.4. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE ........................................... 70
4.4.1. RANNANIIDUD (*1630) .......................................................................................................................... 73
4.4.2. KADASTIKUD (5130) ............................................................................................................................... 74
4.4.3. ARUNIIDUD (6210, *6270, 6510) ............................................................................................................ 74
3
4.4.4. LOOD (*6280) ......................................................................................................................................... 74
4.4.5. PUISNIIDUD (*6530) .............................................................................................................................. 76
4.4.6. SOOSTUNUD NIIDUD (7230, 6410) ...................................................................................................... 77
4.4.7. PUISKARJAMAAD (9070) ....................................................................................................................... 77
4.5. PARKIMISE REGULEERIMINE ............................................................................................................... 78
4.6. LOODUSÕPPERAJA PROJEKTEERIMINE JA RAJAMINE ................................................................ 78
4.7. SARVE TELKIMISALA JA RAJATAVA LOODUSÕPPERAJA HOOLDUS ...................................... 79
4.8. INFOSTENDIDE PAIGALDAMINE, LIKVIDEERIMINE JA HOOLDAMINE .................................. 79
4.9. KAITSEALA PIIRITÄHISTE UUENDAMINE ........................................................................................ 79
4.10. LISAVARUSTUSEGA ATV SOETAMINE ............................................................................................. 81
4.11. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE VAHEHINDAMINE ................................................. 81
4.12. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE ...................................................................................... 81
4.13. EELARVE .................................................................................................................................................... 82
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ........................................ 88
KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................................... 95
LISAD ........................................................................................................................................... 98
LISA 1A. SARVE MAASTIKUKAITSEALA KEHTIV KAITSE-EESKIRI ......................................................................... 98
LISA 1B. SARVE MAASTIKUKAITSEALA UUE KAITSE-EESKIRJA EELNÕU .................................................................. 103
LISA 2. SARVE MAASTIKUKAITSEALA VÄÄRTUSTE KOONDTABEL ............................................... 110
LISA 3A SARVE MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA ESIMENE AVALIKKUSE KAASAMISE
KOOSOLEK ............................................................................................................................................................ 123
LISA 3B SARVE MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA TEINE AVALIKKUSE KAASAMISE
KOOSOLEK ............................................................................................................................................................ 132
LISA 4 NATURA STANDARDANDMEBAASI JA SARVE MAASTIKUKAITSEALA 2010.–2012. AASTA
ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUURI VÕRDLUS ............................................................................................................... 138
LISA 5. ETTEPANEKUD KAITSE-EESKIRJA TÄIENDAMISEKS ...................................................................................... 140
4
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.
Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Sarve maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala), selle kaitsekorrast, kaitse
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile
• arvestades alale seatud kaitse eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi (edaspidi ka kkp) lõpuks
ning 30 aasta perspektiivis
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks
Sarve maastikukaitseala (edaspidi MKA) praegune kaitsekord ja piirid kinnitati 1996. aastal
(eeskirja muudeti 1999. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega nr 225). Käesolevas
kaitsekorralduskavas lähtutakse uue kaitse-eeskirja eelnõust, mis on läbinud avalikustamise
protsessi 2010. ning 2012. aastal.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks avalikkuse kaasamiskoosolekut, mis toimusid 29.
jaanuaril 2013 ning 2. aprillil 2013 Kärdlas (vt protokolle lisades 3a ja 3b).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]). Kava koostas
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ekspert Meeli Mesipuu (tel 502 6356, e-post
KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE STRATEEGIA 2007-2013” JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA” PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE” MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI VAHENDITEST.
5
1. SARVE MAASTIKUKAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS
Hiiumaa idaosas Sarve poolsaarel paiknev samanimeline maastikukaitseala moodustati 30. juulil
1973. aastal. Kaitseala asub Pühalepa vallas Sarve, Soonlepa ja Heltermaa külades, lahustükk jääb
Aruküla küla maadele. Koos kavandatava laiendusega on kaitseala pindala ligikaudu 817 hektarit
(varem umbes 600 hektarit).
Geoloogiliselt on Sarve kaitseala paetasandik, kus avanevad Siluri lademe lubjakivid.
Pinnakatteks on enamjaolt väga õhuke moreenkiht, poolsaare keskosas ka mereliivad. Piirkonniti
katavad aluspõhja lubjakiviklibust rannavallid, mistõttu pinnamood on lainjas. Rannavallid
kujunesid ligikaudu 4000 aastat tagasi Limneamere erinevatel staadiumitel, seetõttu leidub valle
ka poolsaare siseosas, praegusest merepiirist kaugel. Aluspõhja looduslikud paljandid paiknevad
piki Ida- ja Lääne-Sarve rannikut mere otseses mõjupiirkonnas (Kokovkin 1999).
Kaitseala põhieesmärk on Limneamere rannavallide ning erinevate lookoosluste kaitse. Eriti
omapäraseks väärtuseks on Eestis haruldased klibulookaasikud. Alal määratud loodusdirektiivi
(nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitsest) elupaigatüübid kuuluvad peamiselt poollooduslike koosluste hulka. Lisaks lagedaile
loodudele (*62801), mida on üle kolmandiku kogu alast, levivad siin puiskarjamaad (9070) ja
puisniidud (*6530), soostunud niidud (6410 ja 7230), erinevatel muldadel pärisaruniidud (6210,
*6270 ja 6510) ning rannaniidud (*1630). Leidub ka püsitaimestuga kivirandu (1220) ning üks
rannikulõugas (*1150). Alalt on leitud 30 kaitsealust soontaimeliiki, neist haruldasemad on
punane tolmpea ja müür-raunjalg. Iseloomulik on loodudega seotud sambliku- ja samblaliikide
rohkus. Kaitsealustest loomaliikidest elutsevad loodudel teiste seas ka üle-euroopaliselt ohustatud
nõmme-tähniksinitiib ja nõmmelõoke, rannikulõukal valgelaup-rabakiil.
Kaitseala jaguneb neljaks (varem kolmeks) sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kõigis
vööndites on lubatud poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik heina ja pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamine. Lookaasikutes, mis on käsitletavad ka
puiskarjamaadena, on puistu liigilise koosseisu säilimiseks vajalik mändide väljaraie. Ehitus- ja
majandustegevusele on kaitse-eeskirjaga seatud piiranguid.
Sarve maastikukaitseala on osa suuremast Väinamere linnualast ning Väinamere loodusalast, mis
kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku. Sarve maastikukaitseala üks
eesmärke on tagada siseriiklikult Väinamere linnu- ja loodusala loodusväärtuste kaitse.
1 Sulgudes toodud numbrid tähistavad loodusdirektiivi elupaigatüüpide koode. Tärniga elupaigatüüpide kaitse on
Euroopa Liidus esmatähtis. Elupaigatüüpide täisnimetused on toodud elupaigatüüpe käsitlevates alapeatükkides.
6
Kaitseala jääb tervikuna Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialale, lisaks on Sarve
poolsaare rannik osa suuremast rahvusvahelise tähtsusega märgalast (nn Ramsari alast) ‒ Hiiumaa
laiud koos Käina lahega.
1.1. MAAKASUTUS
Sarve maastikukaitseala pindala koos kavandatava laiendusega on 816,8 hektarit, millest
riigiomandis on 8% (69,5 ha; 8 katastriüksust), eraomandis 63% (512,2 ha; 73 katastriüksust) ning
jätkuvalt riigi omandis 29% (235,1 ha; vt joonist 1).
Joonis 1. Maaomandi jaotus Sarve maastikukaitsealal seisuga 15. aprill 2013 (aluskaart:
Maa-amet, Eesti põhikaart).
Legend: ‒ eraomand , ‒ jätkuvalt riigi omandis , ‒ riigiomand , ‒ kinnist u piir
7
Eesti põhikaardi kõlvikulise jaotuse järgi jaguneb Sarve maastikukaitseala pindala järgmiselt: mets
47,8% (390,4 ha), põld 11,9% (97 ha), põõsastik 3,9% (32 ha), rohumaa 7,3% (59,8 ha), muu lage
27,2% (221,6 ha; hõlmab peamiselt vähemproduktiivseid rohumaid ning väikeses osas ka
kivirandu), eraõu ja aianduslik maa 1,3% (10,7 ha), järv 0,1% (0,9 ha) ning teed 0,5%
(4,4 ha). Põllumaadena määratletud alad on enamjaolt kasutuses niidetavate või karjatatavate
kultuuristamise mõjuga püsirohumaadena.
Joonis 2. Kõlvikuline jaotus ja sihtkaitsevööndite paiknemine Sarve maastikukaitsealal (aluskaart: Maa-
amet, Eesti põhikaart).
Legend: ‒ mets , ‒ põld , ‒ seisuveekogud ja meri , ‒ rohumaa , ‒ muu lage
rohumaad ja kivirannad ) ( , ‒ põõsastik , ‒ tootmisõu , ‒ eraõu , ‒ Sarve MKA
kavandatav välispiir , ‒ kavandatav sihtkaitsevööndi (SKV) piir
8
1.2. HUVIGRUPID
• Keskkonnaamet (KeA) on kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund
• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on ala külastuse korraldaja, külastusobjektide
rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja
hooldaja
• Maaomanikud on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest, soodsatest
ehitustingimustest, maaomandi väärtuse säilimisest, sh ka läbi loodusväärtuste ja
korrastatud maastike säilimise
• Ettevõtjad on huvitatud kaitsealal ettevõtluse (nt turismi) arendamiseks soodsatest
tingimustest
• Poollooduslike koosluste taastajad/hooldajad on huvitatud vajalikest riiklikest toetustest
ning tehnikast, mille abil tegevust laiendada, samuti protsessi soodustavast koostööst
keskkonnameti, RMK ja maaomanikega
• Pühalepa Vallavalitsus (edaspidi ka KOV) on huvitatud piirkonna jätkusuutlikust
arengust, sealhulgas elanike arvu suurenemisest, loodusväärtuste hoidmisest ja
tutvustamisest ning puhkeväärtuste kasutamisest
• Hiiumaa Jahimeeste Selts on huvitatud jahipidamisest kaitsealal
• Sarve küla kalurid on huvitatud Sarve sadama ja selle ümbruse kasutamisest
traditsioonilise kalapüügiga seotud tegevusteks ning loodusturismi arendamiseks
1.3. KAITSEKORD
Sarve maastikukaitseala kehtiv kaitse-eeskiri on vastu võetud 27.08.1996 Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 219. Sarve KKK koostamise ajaks on senine kaitse-eeskiri vananenud ja sellest
tulenevalt on koostatud uus kaitse-eeskiri, mis on läbinud kahel korral avalikustamise protsessi,
kuid on veel kinnitamata. Kehtiv kaitse-eeskiri ja uue kaitse-eeskirja eelnõu on leitavad
kaitsekorralduskava lisades 1a ja 1b.
Uue kaitse-eeskirja eelnõus on kaitsekorra üldpõhimõtete kohaselt lubatud kogu kaitsealal viibida,
korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, samuti on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
9
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga sõitmine ka radadel. Väljaspool teid on sõidukiga
sõitmine lubatud vaid kaitse-eeskirjas sätestatud erandjuhtudel (vt lisa 1b).
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
- muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja sihtotstarvet
- koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid
- kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut
- anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks
- seada projekteerimistingimusi
- anda ehitusluba
- rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole antud
vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks
- jahiulukeid lisasööta
Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
piiranguvööndisse (423,7 ha) ja nelja sihtkaitsevööndisse (kokku 392,9 ha; vt joonist 2).
Vastavalt uue kaitse-eeskirja eelnõule on sihtkaitsevööndites lubatud:
telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on selleks ettevalmistatud ja mille kaitseala valitseja
on tähistanud, mujal aga kaitseala valitseja nõusolekul koosluste hooldustööde käigus
kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osaleja puhul on vajalik
kaitseala valitseja nõusolek
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud:
koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile
tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ja tootmisotstarbeta
rajatise püstitamine kaitseala tarbeks, sealhulgas ka ranna ehituskeeluvööndis, ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus
pilliroo ja adru varumine
Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste
püstitamine.
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis on lubatud:
10
majandustegevus ning ehitiste püstitamine, mis arvestab kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi
rahvaürituste korraldamine (rohkem kui 50 osaleja puhul kaitseala valitseja nõusolekul,
õuemaal omaniku loal)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine õuemaal (rannas ja väljaspool õuemaad
kaitseala valitseja nõusolekul)
metsa majandamine, kusjuures säilima peab koosluse looduslik tasakaal, liikide ja vanuse
mitmekesisus
telkimine ja lõkketegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ette valmistatud ja tähistatud. Eramaal võib telkida maaomaniku loal, mujal vaid koosluste
hooldustööde käigus kaitseala valitseja nõusolekul
kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud roo varumine külmumata pinnaselt
Piiranguvööndis on keelatud:
- uue maaparandussüsteemi rajamine
- puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine
- maavara kaevandamine
- biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal
- uuendusraie, välja arvatud häilraie
- puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala
valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda
võimaldab
Vajalikud tegevused
Nii piiranguvööndis kui sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende
ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamine. Lookaasikutes on vajalik
mändide väljaraie.
1.4. UURITUS
1.4.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise eeltööna inventeeriti 2012. aastal loodusdirektiivi
elupaigatüüpe Ida-Sarve, Lääne-Sarve, Ristiranna ja Aruküla sihtkaitsevööndis (Pärandkoosluste
Kaitse Ühing, Meeli Mesipuu). Aruküla sihtkaitsevööndi kavandatava laienduse ala
11
elupaigatüübid on inventeeritud 2010. aastal Väinamere hoiuala inventuuri raames (OÜ
Metsaruum, Marje Talvis). Kaitsekorralduskava koostamise ajal täpsustati kameraalselt
2010. aastal kogutud andmeid (tuginedes ortofotole ja eksperdiarvamusele).
Sarve maastikukaitseala elupaigatüüpe on varem osaliselt inventeeritud 2001. ja 2006. aastal.
Need andmed kajastuvad Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS-es) elupaigatüüpide kaardikihil,
mille kohaselt on kaitsealal loodusdirektiivi elupaiku 497 hektaril. EELIS-e andmestik on
uuendamisel ning kaitsetegevuste planeerimisel lähtutakse edaspidi uuematest inventuuridest.
Kaitseala puistuid on eramaadel takseeritud osaliselt (160 hektari ulatuses). Takseerija on
kinnistuti erinev, takseerimise aeg jääb enamasti 1999. või 2001. aastasse, aga ka hilisemasse
perioodi (takseerandmed on nähtavad metsaregistri kodulehel).
Sarve maastikukaitseala Ida-Sarve sihtkaitsevööndi seenestikku on 2001. aastal uurinud
EestiSoome mükoloogide ühisekspeditsioon. 2008. aastal inventeeriti seenestikku Ida-Sarve,
LääneSarve, Aruküla ja Ristiranna sihtkaitsevööndites (Kalamees 2009).
Eesti Ornitoloogiaühingu üle-eestilise linnuatlase koostamise käigus on 2008. aastal Sarve
maastikukaitsealal linnuvaatlusi teinud Leho Aaslaid (vt ptk 2.1.6). Vaatluste leiuandmete kaarti
säilitatakse ornitoloogiaühingu kontoris Tartus, üldandmed on kajastatud ühingu kodulehel.
Kaitseala territoorium paikneb kolmes atlase ruudus, ruutude uuritust loetakse keskpäraseks. Sarve
poolsaare lõunarannikut ja suurt osa Ristiranna sihtkaitsevööndist pole linnuatlase projekti raames
uuritud.
Muud kaitseala elustikku käsitlevad süstemaatilised uuringud jäävad märksa varasemasse
perioodi: samblaid ja samblikke on inventeeritud 1998. aastal (Kannukene 1998; Nilson 1998),
Hiiumaa idaosa linnustikku ja taimkatet 1999. aastal (Tuulik ja Vahtra 1999; Leito ja Leito 1999).
Geoloogilistest väärtustest on koostatud ülevaated Toomas Kokovkini ja Madis Ruubeli poolt
(Kokovkin 1999; Ruubel 1999).
Lisaks ülaltoodule on EELIS-esse kantud viimase kümne aasta jooksul kogunenud looma- ja
taimeliikide juhuvaatlusi.
1.4.2. RIIKLIK SEIRE
Sarve maastikukaitsealal on riikliku programmi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire”
raames seiratud päevaliblikate kooslusi aastatel 2006–2013. Seiret on teostanud keskkonnaameti
looduskaitsebioloog Rita Miller. Seiretransektid paiknevad kahes piirkonnas: Lääne-Sarve
sihtkaitsevööndis ning Aruküla sihtkaitsevööndis, kus loendatakse liblikaid igal aastal seitsmel
(alates 2012. aastast kuuel) korral vegetatsiooniperioodi jooksul. Seire tulemusi kajastab ptk 2.1.5.
Eluslooduse ja maastike seire allprogrammi „Ohustatud soontaimed ja samblaliigid” raames on
seisundiseire meetodil vaadeldud seitset kaitsealust soontaimeliiki: tumepunane neiuvaip, kaunis
12
kuldking, randtarn, pruun- ja müür-raunjalg, madal unilook ja täpiline sõrmkäpp, kuid tumepunane
neiuvaip ei kuulu regulaarseiresse. Jätkuvalt seiratavaid leiukohti on kuus ja seisundiseire
tüüpmetoodika alusel vaadeldakse seirekohti uuesti igal viiendal aastal. Seirel
kogutud andmeid käsitletakse täpsemalt konkreetseid liike käsitlevates peatükkides. Kaht liiki on
varasemal ajal vaadeldud ka ruuduseire meetodil: tumepunast neiuvaipa Ida-Sarve
sihtkaitsevööndis 1997.–1999. aastal ning täpilist sõrmkäppa 1994.–1996. ja 2002. aastal. Seiret
koordineerib Eesti Maaülikool, seiret on teostanud Taavi Tuulik ja Rita Miller (2008. a ka Elle
Roosaluste).
Riikliku programmi „Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire” raames on seiratud
loopealset (*6280) ruuduseire meetodil. 1996. aastal määratud püsiseirealast loobuti, kuna ala
kasutati hiljem ehitusmaterjalide ladustamiseks. Uus 50x50 m püsiseireala määratleti Lääne-Sarve
sihtkaitsevööndis 2001. aastal, kus 2009. aastal kordusseirel on koosluse seisundi väärtust
hinnatud keskmiseks, floristilist väärtust väga kõrgeks ning ühtlasi on rõhutatud karjatamise
vajadust. Loopealsete seiret on teostanud Tartu Ülikooli töögrupp Rein Kalamehe juhtimisel.
Tavapäraselt on koosluste ruuduseire intervall viis aastat.
1.4.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Olemasolev informatsioon võimaldab saada üldpildi Sarve maastikukaitseala liigilisest
mitmekesisusest (vt ka lisa 2), kuid kaitsealuste liikide leiuandmed on suures osas vananenud ja
puudulikud. Info liikide osapopulatsioonide paiknemise, seisundi ja arvukuse kohta pole piisav
kaitse tõhususe hindamiseks ning tasemel kaitse korraldamiseks.
Seened
Info on üldjuhul üle 10 aasta vana ja vajab uuendamist, vähemalt kaitse-eesmärgiks olevate liikide
osas. Inventuuri käigus tuleb üle vaadata nende liikide leiukohad. Võimaluste piires tuleb
inventeerida ka potentsiaalseid kasvukohti kõigis sihtkaitsevööndites (vähemalt
kaitseeesmärkideks olevate liikide osas; vt ka ptk 4.2.1).
Samblikud
Piirkonniti puudub info täiesti (nt Ida-Sarve ja kaitseala laiendusega liituvais piirkondades) või on
mitmete liikide puhul vananenud. Inventuuriga tuleb täpsustada vähemalt kaitse-eesmärgiks
olevate liikide levikut ja seisundit kogu kaitseala sobivais biotoopides (vt ka ptk 4.2.2).
Samblad
Vajalik on kaitsealuste liikide täpsustav inventuur nii teadaolevates leiukohtades kui mujal
potentsiaalsetes kasvukohtades (viimast vähemalt sihtkaitsevööndite piires; vt ka ptk 4.2.3).
Soontaimed
13
Ajakohane info on väga fragmentaarne nii kaitse-eesmärgiks seatud kui ka ülejäänud 17
kaitsealuse soontaimeliigi seisundi ja levikupiiride osas. Vajalik on täpsustav inventuur nii
teadaolevates leiukohtades kui ka mujal potentsiaalsetes kasvukohtades kogu kaitseala piires (vt
ka ptk 4.2.4).
Selgrootud
Nõmme-tähniksinitiiva leiualal on vajalik liigi elupaigatingimuste uuring, populatsiooni arvukuse
hindamine ning liigile sobivate taastamis-hooldamissoovituste täpsustamine (vt ptk 4.2.5).
Linnud
Sarve poolsaare lõunarannikul (eelkõige Kaevatsi laiu vastas oleval kõige laiemal rannaniidul) on
vajalik rände tippajal rändlindude kevad- ja sügisloendus kaitsekorraldusperioodi alguses ja
vajadusel ka lõpus. Samuti on vajalik kogu kaitsealal haudelinnustiku inventuur, mille eesmärgiks
on haudelindude liigilise koosseisu määramine ja kaitstavate ning linnudirektiivi liikide arvukuse
kindlakstegemine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nõmmelõokesele ning suurkoovitajale sobivate
biotoopidega alade läbiuurimisele. Suuremate rannaniitude haudelinnustiku seisund vajab samuti
põhjalikku ülevaadet (vt ptk 4.2.6 ja 4.2.7).
Elupaigad
Kuna valdav enamus elupaikadest tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada ja/või alustada
uuesti hooldusega ning koosluste struktuuri ja funktsioonide säilimise hinnangud seetõttu
muutuvad, tuleb kaitsekorraldusperioodi lõpus teha valikuline elupaikade kordusinventuur,
millega täpsustatakse taastatud ja hooldatud kooslustele antud hinnangud ning piirid (vt ka ptk
4.2.9).
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Liigilise mitmekesisuse poolest on Sarve maastikukaitseala silmapaistev (vt ka lisa 2). Väga suur
on lookooslustele spetsiifiliste liikide osakaal. Keskkonnaregistri ja linnuatlase andmetel on alalt
kokku leitud 60 kaitsealust taime-, looma-, seene- ning samblikuliiki. Esimese kaitsekategooriaga
liike pole seni leitud.
Põhiosa ala kaitsealustest liikidest moodustavad soontaimed ning samblad ja samblikud. Väheste
leidudega haruldasemate liikide puhul on eriti oluline täpselt kaardistatud populatsioonide
säilimine. Hajusa (ja samal ajal ohtra) levikumustriga liigi puhul pole mõne väikese
osapopulatsiooni kadumine ehk nii ohtlik, kui samal ajal kaitseala teises ruumipunktis leviala
laieneb. Järgnevates peatükkides on liikide säilimiseks määratud elupaiga pindalad hinnatud
keskkonnaregistri leiukohaandmete, eksperdiarvamuse ning elupaigatüüpide inventuuri andmete
põhjal.
Poollooduslike koosluste hoolduse (karjatamise või niitmise) puudumisel käivitunud protsessid,
nagu võsastumine, metsastumine ning kulu kogunemine rohurindesse, on Sarve kaitsealal
peamisteks ohuteguriteks kaitstavatele liikidele. Eeltooduga seotud ohuteguriteks on ka
mikrohäiringute vähenemine rohukamaras, mätastumine jmt faktorid, mis põhjustavad
konkurentsiõrnemate taimeliikide leviku ja idanemise halvenemist, samuti halvenevad mitmete
loomaliikide paljunemis- või toitumistingimused. Võsastumise ärahoidmine iga-aastase
puittaimede eemaldamisega ei kõrvalda karjatamise või niitmise puudumisest tulenevaid teisi
ohutegureid, ehkki võib mõneks ajaks vaadeldavate liikide seisundi halvenemist aeglustada. Vahel
on ka karjatamise olemasolul vajalik täiendav puittaimede eemaldamine (eriti okaspuude puhul
ning aladel, kus karjatamist on taasalustatud peale pikka vaheperioodi).
Kuna täppisandmed liikide levikust, isendite arvukusest, generatiivsusest ning
kasvukohaeelistustest on vajalikud kaitsetegevuste määratlemiseks ja õigemaks korraldamiseks
ning hindamiseks, on sellise info puudumine samuti üheks oluliseks ohuteguriks.
2.1.1. SEENED
Sarve maastikukaitseala pakub mükoloogilist huvi eelkõige lubjalembeste ja nemoraalsete
seeneliikide levikupiirkonnana (Kalamees 2009). Kaitsealalt on keskkonnaregistri andmetel leitud
neli kaitsealust seeneliiki. Kaitse-eeskirjas on eesmärkideks II kaitsekategooriaga seeneliigid (vt
ptk 2.1.1.1–2.1.1.3). III kaitsekategooriaga must narmik (Phellodon niger) on registreeritud ühes
leiukohas 2001. aastal, kasvukohaks kuiv loomännik kaskedega. Liiki leiti arvukamalt samas
kohas 2011. a (180 viljakeha u 0,3 ha suurusel alal). Haruldastest seeneliikidest, mida seni kaitse
alla pole võetud, on kahes kohas loomännikust leitud roosa tatik (Suillus collinitus). Liik on kogu
15
Eestis esindatud vaid üksikute leiukohtadega ning punases nimestikus kirjas ohustatud liigina
(Kalamees 2009, http://elurikkus.ut.ee/).
2.1.1.1. BLOXAMI PUNALEHIK (ENTOLOMA BLOXAMII)
II kat2; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Bloxami punalehik on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik, mille spetsiifiliseks elupaigaks
on avatud loopealsed (http://elurikkus.ut.ee/). Üldse on Eestis teadaolevalt 11 leiukohta, mis
jäävad Lääne-Eestisse ja -saartele, üks ka Pärnumaale. Sarve kaitsealal on üks 2001. aastast
teadaolev leiukoht võsastuval loopealsel, kus nähti ühte viljakeha (vaatlejad Mall Vaasmaa, Kuulo
Kalamees).
• Pikaajaline (30 aasta) kaitse eesmärk
Bloxami punalehiku säilimine ning liigile soodsate elupaigatingimuste (struktuuri hinnang3
(edaspidi str) vähemalt II, funktsioonide säilimise hinnang 4 (edaspidi funkts) I) säilimine
vähemalt 1 leiukohas 3,2 hektaril
• Lühiajaline e kaitsekorraldusperioodi (10 aasta) kaitse eesmärk
Bloxami punalehiku säilimine ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts
I) säilimine vähemalt 1 leiukohas 3,2 hektaril
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva ja kavandatava kaitsekorraga on lubatud Bloxami punalehikule elupaikade säilimiseks
vajalikud hooldamis- ja taastamistegevused
– kasvukohtade võsastumine ja metsastumine ning kulustumine
Meede: Bloxami punalehiku kasvukohas elupaiga taastamine ja hooldamine
(teostatakse elupaigatüübi 6280* kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
2 Lühendid: kat – liigi kaitsekategooria; LoD – loodusdirektiivi liik (koos lisa numbriga); KE – esinemine Sarve
MKA kaitse-eeskirja eelnõus kaitse-eesmärkide loetelus; LoA – esinemine Väinamere loodusala eesmärkide loetelus;
LiA – esinemine Väinamere linnuala eesmärkide loetelus, PR – Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kategooria 3 Hinnang struktuuri säilimisele – eksperdihinnang, mis arvestab koosluse liigilise koosseisu ja liigirikkuse
vastavust niidutüübile, sh arvestatakse ka liikide säilimiseks vajalike valgustingimuste ning mikroreljeefi (nt
mätlikkuse ja kulu) tingimusi . Vt täpsemalt PKÜ 2010/2011 “Juhend loodusdirektiivi poollooduslike elupaikade
inventeerimiseks” 4 Hinnang funktisoonide säilimisele tulevikus – hinnatakse, kui tõenäoliselt säilib kooslus (sh liikidevahelised
interaktsioonid) inventeerimise ajal vaadeldava hooldurežiimi (või selle puudumise) jätkumise korral
16
– puudub ajakohane info Bloxami punalehiku populatsiooni praegusest seisundist, mistõttu
on takistatud kaitse tõhususe hindamine ja vajalike tegevuste täpsem kirjeldamine Meede:
inventuur ja tulemusseire
2.1.1.2. VÄRVILINE LEHTERVAHELIK (LEUCOPAXILLUS COMPACTUS)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Värviline lehtervahelik on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv lubjalembene ja mittesöödav
seeneliik, mis eelistab kasvukohana laialehiseid metsi ja puisniite (Kalamees, Liiv 2005). Eesti
elurikkuse andmebaasis (http://elurikkus.ut.ee/) on sobivate elupaikadena märgitud nii aruniidud
kui arumetsad. Eestis on teadaolevat 14 leiukohta, mis kõik jäävad Lääne-Eestisse. Sarve
kaitsealal on üks 2001. aastast teadaolev leiukoht, kus nähti kolme värvilise lehtervaheliku
viljakeha. 2011. a otsiti liiki Sarve kasvukohas, aga viljakehi ei leitud. Kasvukohaks on
metsastunud looala (kuiv loomännik kaskedega), mis paikneb lagedama niiske lookoosluse piiril.
Kuna tegemist on ka niiduelupaikades leviva liigiga, siis eeldatavasti ei kahjusta koosluse
mõõdukas harvendus ja karjatamine populatsiooni.
• Pikaajaline eesmärk
värvilise lehtervaheliku säilimine vähemalt 1 leiukohas ning liigi elupaiga (männi-kase
segapuistu) säilimine vähemalt 0,5 hektaril leiukoha ümber
• Lühiajaline eesmärk
värvilise lehtervaheliku säilimine vähemalt 1 leiukohas ning liigi elupaiga (männi-kase
segapuistu) säilimine vähemalt 0,5 hektaril leiukoha ümber
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord
– puudub ajakohane info praegusest seisundist, mistõttu on takistatud kaitse tõhususe
hindamine ja ohutegurite määratlemine
Meede: inventuur ja tulemusseire
– võimalik ohutegur on kasvukohatingimuste liiga järsk muutus elupaiga taastamisel
(elupaigatüübi 9070 taastamistegevuste raames)
Meede: 20 m raadiuses ümber leiukohapunkti ei vähendata puistu liituvust taastamiseelsega
võrreldes rohkem kui 10%
17
2.1.1.3. KROONLIUDIK (SARCOSPHAERA CORONARIA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Kroonliudik on kottseente hõimkonda kuuluv lubjalembene mürgine seen, millele sobivate
kasvukohtadena on nimetatud peamiselt metsataimkonda, aga ka õuede-teeservade, prahipaikade
ning karjääride alasid. Viljakehade hulk võib aastati tugevalt varieeruda (Kalamees ja Liiv 2005;
http://elurikkus.ut.ee/). Keskkonnaregistris on kogu Eestis registreeritud 34 leiukohta, neist kolm
Hiiumaal ja neist üks ka Sarve kaitsealal. Kasvukoht asub ametlikul telkimisalal kõige tallatavama
piirkonna vahetus naabruses noores loomännikus, kus 2010. aastal loendati 21 viljakeha.
• Pikaajaline eesmärk
kroonliudiku säilimine vähemalt 1 leiukohas pindalaga vähemalt 0,1 ha
• Lühiajaline eesmärk kroonliudiku säilimine vähemalt 1 leiukohas (loomännikus)
pindalaga vähemalt 0,1 ha
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord
– puudub info liigi kaitse tõhususe hindamiseks
Meede: inventuur ja tulemusseire
2.1.2. SAMBLIKUD
Sarve maastikukaitsealal on leitud 109 samblikuliiki, seejuures on märkimisväärne kaugpõhja ja
kõrgmäestiku ning stepipäritolu samblike esinemissagedus (Nilson 1998). Kaitsealuseid liike on
keskkonnaregistri andmetel kuus, neist neli on II ja kaks III kaitsekategooria liigid. Kaitseeeskirjas
on eesmärgina välja toodud kolm liiki.
2.1.2.1. VASK-POROSAMBLIK (CLADONIA CONVOLUTA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Vask-porosamblik kasvab maapinnal kuivadel lubjarikastel niitudel ja loopealsetel, seni on liiki
Eestis leitud vaid Hiiumaal Sarve ning Saaremaal Sõrve piirkonnast (Trass ja Randlane 1994).
Sarve maastikukaitsealal on keskkonnaregistri andmetel Eesti 18 leiukohast 7, mis paiknevad
kõige avatumana säilinud looaladel (neist 6 on märgitud punkt- ja 1 pindobjektina). Andmed
pärinevad 1998. aastast ning on ilma seisundi ja arvukuse hinnanguteta. Üks leiukoht on siiski
18
kirjeldatud 2010. aastal (Inga Jüriado ja Ede Leppiku poolt), kus märgitakse, et liik on vaatlusala
piirides üksikutes kohtades ning vähearvukas.
• Pikaajaline eesmärk
vask-porosambliku säilimine vähemalt 1 leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste
(str I, funkts I) säilimine vähemalt 83 hektaril lookooslustel (*6280)
• Lühiajaline eesmärk
vask-porosambliku säilimine vähemalt 1 leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste
(str I, funkts I) säilimine vähemalt 83 hektaril lookooslustel (*6280)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud vask-porosambliku elupaikade säilimiseks vajalikud
hooldamis- ja taastamistegevused
– kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: vask-porosambliku kasvukohtades elupaiga taastamine ja hooldamine
(teostatakse elupaigatüübi *6280 kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
– puudub ajakohane info vask-porosambliku populatsioonide praegusest seisundist ja
levikupindalast, mistõttu on takistatud kaitse tõhususe hindamine ja vajalike tegevuste
täpsem kirjeldamine
Meede: vask-porosambliku leiukohtade täpsustav inventuur ning tulemussseire
2.1.2.2. LOO-REBASESAMBLIK (VULPICIDA TUBULOSUS)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Loo-rebasesamblik on loodudel kasvav maapinnasamblik, mis vahel võib asustada samas
kasvukohas ka puude ja põõsaste tüvesid. Kirjanduse andmeil on liiki Eestis leitud Saaremaalt,
Hiiumaalt, Osmussaarelt ja Vormsilt ning ühel korral mandrilt (Trass ja Randlane 1994).
Keskkonnaregistri andmeil on Eestis registreeritud siiski vaid 15 leiukohta, millest 14 paiknevad
Hiiumaal. Sarve maastikukaitseala kaheksast leiukohast kahel pärinevad andmed 1998. aastast
(märgitud punktobjektidena), teistel puhkudel 2010. ja 2011. aastast. Kõik leiukohad on praegu
kõige avatumana säilinud, kuid hoolduseta loodudel. Talluseid märgati kadakatüvedel ja pole
selge, kas liiki ka maapinnal kasvas või mitte. Inga Jüriado ja Ede Leppik on hinnanud 2010. aasta
leiukohtades liigi vähearvukaks.
• Pikaajaline eesmärk
loo-rebasesambliku säilimine vähemalt 6 leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste
(str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 33 hektaril loopealsel (*6280)
• Lühiajaline eesmärk loo-rebasesambliku säilimine vähemalt 6 leiukohas ning liigile
soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 33 hektaril
loopealsetel (*6280)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud loo-rebasesambliku elupaikade säilimiseks vajalikud
hooldamis- ja taastamistegevused
– kasvukohtade võsastumine ja metsastumine ning kulustumine
Meede: loo-rebasesambliku kasvukohtades elupaiga taastamine ja hooldamine
(teostatakse elupaigatüübi *6280 kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
– samblikuga kaetud kadakate raie
Meede 1: loo-rebasesambliku kasvukohtades enne kadakate raiet veenduda, et neil ei kasva
loo-rebasesamblikku
Meede 2: loo-rebasesambliku kasvukohtades säilitatakse taastamise käigus kadakate katvus
10%
– loo-rebasesambliku levikuinfo Sarve kaitsealal on fragmentaarne, suur osa võimalikest
kasvukohtadest on läbi uurimata, mistõttu on takistatud kaitse tõhususe hindamine ja
vajalike tegevuste täpsem kirjeldamine
Meede: loo-rebasesambliku leiukohtade täpsustav inventuur ning
leiukohtade tulemussseire
2.1.2.3. HARILIK SÄRASAMBLIK (FULGENSIA BRACTEATA)
III kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Harilik särasamblik on maapinnal ja teistel sammaldel ning taimejäänustel kasvav lubjalembene
liik, mis kirjanduse andmetel on üsna sage Eesti läänesaarte loopealsetel, harvem mandriosas
(Trass ja Randlane 1994). Keskkonnaregistris on kogu Eestis registreeritud vaid 33 leiukohta, neist
10 Saaremaal ja 23 Hiiumaal. Sarve maastikukaitseala 12 leiukohast 6 on punktobjektid ning
kirjeldatud viimati 1998. aastal ilma arvukuse või seisundi hinnanguteta, ülejäänud kohti on
külastatud viimase kolme aasta jooksul ning talluseid on leitud ohtralt. Kõik leiukohad paiknevad
seni üsna avatuna säilinud, kuid hoolduseta looaladel.
• Pikaajaline eesmärk
hariliku särasambliku populatsioonide säilimine vähemalt 6 leiukohas ning liigile soodsate (str
I, funkts I) elupaigatingimuste säilimine vähemalt 84 hektaril loopealsetel (*6280)
• Lühiajaline eesmärk
hariliku särasambliku populatsioonide säilimine vähemalt 6 leiukohas ning liigile soodsate
elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 84 hektaril loopealsetel (*6280)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud hariliku särasambliku elupaikade säilimiseks vajalikud
hooldamis- ja taastamistegevused
– kasvukohtade ülemäärane kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: hariliku särasambliku kasvukohtades elupaiga taastamine ja hooldamine (teostatakse
elupaigatüübi *6280 kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
– hariliku särasambliku levikuinfo Sarve kaitsealal on osalt vananenud ja fragmentaarne, suur
osa võimalikest kasvukohtadest on läbi uurimata, mistõttu on takistatud kaitse tõhususe
hindamine ja vajalike tegevuste täpsem kirjeldamine
Meede: hariliku särasambliku leiukohtade täpsustav inventuur ning
edasine tulemussseire
2.1.2.4. STEPI-NAASTSAMBLIK (PSORA DECIPIENS)
III kat; LoD – ei; KE – ei; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Tegemist on Eestis loopealsetel leviva maapinnasamblikuga, harvem kasvab ka kividel. Varem on
liik Eesti loodudel üsna sage olnud (Trass ja Randlane 1994), kuid liigi leiukohti on väga vähe
kaardistatud. Keskkonnaregistris on Eestis registreeritud vaid 21 leiukohta, neist 5 asuvad Sarve
maastikukaitsealal lagedaina säilinud lookooslustel. Andmeid on kogutud aastatel 2010– 2011,
kohati leidub talluseid üsna ohtrasti. Stepi-naastsambliku kaitse on eeldatavasti tagatud
särasambliku kaitsetegevuste kaudu, seetõttu ei ole vajadust liiki kaitseala kaitse-eesmärkide hulka
lisada.
20
2.1.2.5. HARILIK LOHKSAMBLIK (SOLORINA SACCATA)
II kat; LoD – ei; KE – ei; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Tegemist on enamasti lubjarikkal mullal ja sammaldel kasvava liigiga. Isendeid on leitud ka
lubjakivilt ja paepragudest (Trass ja Randlane 1994). Keskkonnaregistrisse on kantud vaid 6
leiukohta, neist 1 paikneb Sarve maastikukaitsealal. Leid pärineb 1998. aastast (punktobjekt).
Liigi praegune seisund ja levik kaitsealal vajab täpsustamist, pärast mida hinnata liigi lisamise
otstarbekust kaitseala kaitse-eesmärkide hulka.
2.1.2.6. MOUGEOT’ KOLDSAMBLIK (XANTHOPARMELIA MOUGEOTII)
II kat; LoD – ei; KE – ei; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohustatud (5)
Liigile on iseloomulik kasvamine graniitklibul avatud valgusrikastes kasvukohtades (Trass ja
Randlane 1994). Keskkonnaregistrisse on kantud 5 leiukohta, neist 2 paiknevad Sarve poolsaare
idarannikul rändrahnudel. Andmed pärinevad aastast 1998. Liigi praegune seisund ja levik
kaitsealal vajab täpsustamist, pärast mida hinnata liigi lisamise otstarbekust kaitseala
kaitseeesmärkide hulka.
2.1.3. SAMBLAD
Sarve maastikukaitsealal on registreeritud 141 samblaliiki, mis on 26% kõigist Eesti
samblaliikidest (Kannukene 1998). Kaitsealuseid liike on keskkonnaregistri andmetel neli. II
kaitsekategooriaga liigid on kaitse-eeskirjas eesmärkideks (vt ptk 2.1.3.1 ja 2.1.3.2). III
kaitsekategooria liik tõmmu pungsammal (Bryum neodamense) eelistab elupaigana eelkõige
lubjarikkaid sookooslusi (Ingerpuu ja Vellak 1998), kuid Sarve maastikukaitsealal paiknevad
teadaolevad kolm leiukohta loopealsetel. Longus rippsammal (Antitrichia curtipendula) on
rändrahnude ja arumetsade liik ja Sarvel registreeritud ühes leiukohas.
2.1.3.1. JÄIK KEERDSAMMAL (TORTELLA RIGENS)
II kat; LoD II; KE – jah; LoA – jah; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Jäik keerdsammal levib vaid valgusküllastel loopealsetel, kus kasvab madalate padjanditena ilma
mullata või väga õhukese mullakihiga lubjakividel või -plaatidel, vahel ka paepragudes. Eestis on
liiki leitud seni vähestes piirkondades Eesti saartel ja kolmel korral mandril (Ingerpuu 2011;
Vellak 2004). Hiiumaa leiud paiknevad kõik Sarve maastikukaitsealal, kus keskkonnaregistri
andmetel on 6 leiukohapunkti. Enamus vaatlusi pärineb 1998. aastast. Liik on raskesti äratuntav
ja seni vähe otsitud, tõenäoliselt tuleb edasiste uuringute käigus ilmsiks uusi leiukohti (Ingerpuu
2011; Vellak 2004).
• Pikaajaline eesmärk
jäiga keerdsambla säilimine kaitsealal vähemalt 3 leiukohas ning liigile soodsate
elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 65 hektaril loodudel (*6280)
• Lühiajaline eesmärk
jäiga keerdsambla säilimine kaitsealal vähemalt 3 leiukohas ning liigile soodsate
elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 65 hektaril loopealsetel (*6280)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud jäiga keerdsambla elupaikade säilimiseks vajalikud
hooldamis- ja taastamistegevused
– kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: jäiga keerdsambla kasvukohtades elupaiga taastamine ja hooldamine
(teostatakse elupaigatüübi *6280 kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
– puudub ajakohane info jäiga keerdsambla populatsioonide praegusest seisundist ja
levikupindalast, mistõttu on takistatud kaitse tõhususe hindamine ja vajalike tegevuste
täpsem kirjeldamine
Meede: jäiga keerdsambla leiukohtade täpsustav inventuur ning tulemusseire
(teostatakse liigi kaitse tegevuskavas ette nähtud tegevuste raames; Ingerpuu 2011)
– liigne tallamine (potentsiaalne ohutegur)
Meede: jäiga keerdsambla leiukohtades ei kooskõlastata üle 50 osalejaga rahvaüritusi,
karjatamisel hoitakse loodudele (6280*) sobivat karjatamiskoormust
2.1.3.2. TURD-LÜHIKUPAR (BRACHYTHECIUM TURGIDUM)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Turd-lühikupar on niiskeid kiviseid rannaniite eelistav samblaliik (Ingerpuu ja Vellak 1998), kuid
liiki on peetud ka loodudele iseloomulikuks (Kupper 2007). Keskkonnaregistri andmetel on kogu
Eestis registreeritud vaid 10 leiukohapunkti, neist 2 paiknevad Sarve maastikukaitseala loodudel
(andmed pärinevad 1998. aasta inventuurist). Populatsioonide seisund ei ole teada.
Eesti elurikkuse andmebaasis märgitakse turd-lühikupart ohustavad tegurid kui „teadmata”, seda
ilmselt liigi vähese uurituse tõttu. Siiski võib eeldada, et kasvukohtade kinnikasvamine liiki
ohustab.
Pikaajaline eesmärk turd-lühikupra populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 1
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 15
hektaril loodudel (*6280)
• Lühiajaline eesmärk
turd-lühikupra populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 1 leiukohas ning liigile sobivate
elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 15 hektaril loodudel (*6280)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud turd-lühikupra elupaikade säilimiseks vajalikud hooldamis- ja
taastamistegevused
– kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: turd-lühikupra kasvukohtades elupaiga taastamine ja hooldamine
– puudub ajakohane info turd-lühikupra populatsioonide seisundist, mistõttu on takistatud
kaitse tõhususe hindamine ja vajalike tegevuste täpsem kirjeldamine
Meede: täpsustav inventuur ning tulemusseire
2.1.4. SOONTAIMED
Sarve maastikukaitsealal kasvab keskkonnaregistri andmetel 30 kaitsealust soontaimeliiki (neist
kolm ‒ pisikannike, kõrge kannike ja siberi võhumõõk ‒ leiti 2012. aastal elupaigatüüpide
inventuuri käigus). Üksteist liiki kuulub II ning ülejäänud III kaitsekategooriasse.
Loodusdirektiiviga kaitstud liike on kaks (kaunis kuldking ja madal unilook). Uue kaitse-eeskirja
eelnõus on eesmärgiks 13 liiki (käsitletud ptk-des 2.1.4.1–2.1.4.13, ülejäänud liigid ptk-s
2.1.4.15).
2.1.4.1. MÜÜR-RAUNJALG (ASPLENIUM RUTA-MURARIA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Müür-raunjalg on harvaesinev lubjalembene sõnajalgtaim, mis kasvab meelsamini valges
kasvukohas, kuid talub siiski ka varju ning kuivust. Tüüpilised kasvukohad on paepraod ja
-müürid (Rünk 1999; Kukk ja Kull 2005) Loodudel võib taime leida ka maapinnal mitmesuguse
lõimisega õhukesemullalisel paeklibul. Keskkonnaregistrisse on kogu Eestis kantud 51 leiukohta,
neist 6 asuvad Sarve maastikukaitsealal. Sarvel on ühel juhul on andmed üle 20 aasta vanad ning
24
ühel juhul on leiuaeg teadmata. Riikliku seire raames on loendatud liiki Aruküla loopealsel
paiknevas leiukohas (2004. a 120 gen isendit 5 m²-l, 2009. a 36 puhmikut 8 m²-l ja 2014. a 52
kogumikku ja üksikharu u 9 m²-l). Aruküla ja Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi kahes leiukohas
(kokku u 0,03 ha) on viimastel aastatel kokku loendatud 153 puhmikut. Sarve leiukohad on
märgitud pindobjektidena (kokku 35 ha), kuid mõned neist on populatsiooni seisundi ja kaitse
tulemuslikkuse hindamiseks väga ebatäpselt piiritletud (Hiiumaa taimkatte kaardi põhjal),
hõlmates ka õuealasid ja tihedalt põõsastunud looalasid. Vajalik on liigi elupaigad inventeerida ja
täpsustada nende piirid.
• Pikaajaline eesmärk müür-raunjala populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 4
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 30 hektaril
loodudel (*6280) ja loopuiskarjamaadel (9070). Aruküla sihtkaitsevööndi regulaarselt seiratavas
osapopulatsioonis on liigi arvukus vähemalt 30 puhmikut
• Lühiajaline eesmärk müür-raunjala populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 4
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 30
hektaril loodudel (*6280) ja loopuiskarjamaadel (9070). Aruküla sihtkaitsevööndi regulaarselt
seiratavas osapopulatsioonis peab säilima liik arvukusega vähemalt 30 puhmikut
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.2. PRUUN RAUNJALG (ASPLENIUM TRICHOMANES)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Pruun raunjalg on võrreldes müür-raunjalaga veidi sagedam, kuid siiski harvaesinev lubjalembene
sõnajalgtaim, mis kasvab paepragudes, paekividel, kiviaedadel ja müüridel. Eestis levib saartel
ning Lääne- ja Loode-Eestis, keskkonnaregistrisse on kantud 69 leiukohta. Sarve
maastikukaitsealale jääb 2 leiukohta. Neist suurim pindobjekt (2,7 ha) on kindlasti väga ebatäpne
(piiritletud Hiiumaa taimkatte kaardi põhjal), kuna alal on mitu hoonet ja nende ümber ka liigile
sobimatut kooslust (leid on dateerimata, arvatavasti üle 10 aasta vana). Väiksemas leiukohas (vana
paekarjääri paepragudes Ristiranna sihtkaitsevööndis), mis on ühtlasi ka riikliku seire ala, on 2006.
aastal loendatud 51 isendit ja 2011. aastal 44 isendit. Liik kasvab looala ja lookaasiku piiril.
Koosluste taastamistööde käigus ei tohi kahjustada kunagise paekarjääri serva kui liigi
kasvukohta, kuid karjatamine ja piirkonnas puistu hõrendamine loob liigile tõenäoliselt uusi
võimalikke kasvukohti ümbruskonnas. Kasvukohas tuleks jätta kasvama puud ja põõsad u 2 m
ulatuses paeastangust. Hiiumaal kasvab liik nii varjulises metsas kui ka teeäärsel loopealse laigul.
Viimasel juhul on suure kivi ümber paiknev kasvukoht suures osas avatud lõuna- ja õhtupäikesele.
25
Pikaajaline eesmärk pruuni raunjala populatsiooni säilimine kaitsealal vähemalt 1
leiukohas, seirealal isendite arvukus üle 40
• Lühiajaline eesmärk pruuni raunjala populatsiooni säilimine kaitsealal vähemalt 1
leiukohas, seirealal isendite arvukus üle 40
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ka ptk 2.1.4.14)
– sobilike paljandite ja paepragude vähesus
Meede: ümbruses puiskarjamaa ja loopealse taastamine ja karjatamine, et tekiks piisaval hulgal
uusi häiringuid ja seega võimalikke kasvukohti
2.1.4.3. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)
II kat; LoD II; KE – jah; LoA – jah; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Käpaliste sugukonnast tuntud kaunis kuldking eelistab kasvada eelkõige metsakooslustes, kuid ka
puisniitudel ja põõsastega aruniitudel. Kuldking ei talu täisvalgust, kuid liiga varjulistes
tingimustes väheneb õitsvate võsude arv. Täiskasvanud isendid võivad olla väga pikaealised.
Kuldkinga tolmeldavad erinevatest perekondadest keskmise suurusega mesilased. Niitudel
kasvavaid kuldkingapopulatsioone ohustab kõige enam ülemäärane võsastumine hoolduse
lakkamisel. Liigi kaitse seisukohast on esmatähtis üle 25 puhmikuga ja/või vähemalt saja võsuga
ning kaitsealusel maal paiknevates populatsioonides elupaiga kvaliteedi tagamine (Kull 2012).
Keskkonnaregistrisse on kantud 1062 kauni kuldkinga leiukohta üle Eesti. Sarve
maastikukaitseala piires paikneb neist üks, mis avastati 1999. aastal. 2002. aastal loendati
esmasseire käigus liiki vaid elupaiga lõunaosas, kust leiti 8 isendit (24 võsu, neist 16 õitsvat).
2009. aastal leiti liiki ka põhjapoolsel lahustükil, siis loendati elupaigas kokku u 800 võsu (neist u
700 generatiivsed) ja 2014. aastal 940 võsu (neist 445 generatiivsed; pindalal 0,13 ha). Leiukoht
on määratletud 0,3 ha pindobjektina ning asub tihedalt kadastunud (seda on eriti kasvuala
lõunaosa) looalal, kus põõsarinde katvuseks on keskmiselt 80%, mida tuleb kiiresti harvendada
(vt ptk 4.1.3)
• Pikaajaline (30 aastat) kaitse-eesmärk kauni kuldkinga populatsiooni säilimine
kaitsealal vähemalt ühes leiukohas (vähemalt 700 võsuga) ning liigile sobivate
elupaigatingimuste säilimine (str vähemalt II, funkts I) vähemalt ühel hektaril lookadastikus
(5130)
26
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
kauni kuldkinga populatsiooni säilimine kaitsealal vähemalt ühes leiukohas (vähemalt 500
võsuga) ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt ühel
hektaril lookadastikus (5130)
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.4. PUNANE TOLMPEA (CEPHALANTHERA RUBRA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Punane tolmpea on Eesti haruldasemaid käpaliseliike, mis eelistab lubjarikast poolvarjulist
kasvukohta loometsades, puisniitudel, põõsastikes, vahel ka klibustel teeservadel. Isendid
paljunevad ka vegetatiivselt ning on sobivates oludes pikaealised. Tolmeldajad on lehemesilased.
Liik on levinud Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid levila on 1970. aastate algusega võrreldes kahanenud
33%. (Kull ja Tali 2012; Kull ja Tuulik 2002). Keskkonnaregistrisse on kantud 102 leiukohta üle
Eesti, neist 3 Sarve maastikukaitsealal. Sarvel säilinud vanim leiukoht paikneb poolsaare
kirdeosas. 1983. aastal loendati seal umbes kilomeetri pikkusel lõigul kruusatee lähedasel
klibuvallil 46 punast tolmpead. 2010. aastal on samas piirkonnas loendatud 30 isendit (vaatlejad
soovitavad kasvukohal puistu harvendust). Leiuala kirjeldava pindobjekti (63 ha) piire tuleb
täpsustada, kuna see sisaldab biotoope, mis antud liigile ei sobi. Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis on
2010. aastal loendatud 50 hajusalt paiknevat isendit. Ka sellel alal (28 ha) soovitatakse puistu
harvendamist. Väga arvukas 350 isendiga leid pärineb 2011. aastast piiranguvööndi alalt (1,8 ha).
Ida-Sarve sihtkaitsevööndis paikneva populatsiooni täpsem kasvuala ja arvukus peab selguma
inventuuri käigus. Teadaolevalt on kõik liigi kasvukohad poollooduslikel kooslustel. Kui selgub,
et liik kasvab ka väljaspool poollooduslikke kooslusi, tuleb vajadusel edaspidi planeerida
spetsiaalselt liigi elupaiga taastamis- ja hooldustöid.
• Pikaajaline eesmärk punase tolmpea populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 3
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine kokku
vähemalt 60 hektaril loopuiskarjamaadel (9070) ning loodudel (*6280). Isendite arvukus
teadaolevates leiukohtades on vähemalt praegusel tasemel (Ida-Sarvel 30, Lääne-Sarvel 50,
piiranguvööndis 350)
• Lühiajaline eesmärk punase tolmpea populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 3
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste säilimine (str vähemalt II, funkts vähemalt II)
kokku vähemalt 60 hektaril loo-puiskarjamaadel (9070) ning loodudel (*6280). Isendite arvukus
teadaolevates leiukohtades on vähemalt praegusel tasemel (Ida-Sarvel 30, Lääne-Sarvel 50,
piiranguvööndis 350) Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
27
2.1.4.5. TÄPILINE SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA INCARNATA SUBSP. CRUENTA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – puuduliku andmestikuga (9)
Täpiline sõrmkäpp eelistab elupaigana lubjarikkaid soostunud niite, madalsoid ja niiskeid
loopealseid. Eestis on see käpaliseliik üsna haruldane, levib peamiselt Lääne-Eestis ja saartel ning
populatsioonid on enamasti vähearvukad (Kull ja Tuulik 2002). Taimed on putuktolmlejad
(tolmeldajateks mesilased) ja ilmselt suhteliselt lühiealised (Kull ja Tali 2012). Esineb
segapopulatsioone kahkjaspunase sõrmkäpaga (Kull ja Tali 2012). Keskkonnaregistri andmetel on
Eestis 197 täpilise sõrmkäpa leiukohta, neist 5 paiknevad Sarve maastikukaitsealal. Ida-Sarve
sihtkaitsevööndi soostunud niidult on kirjas 1 dateerimata ja arvukuse hinnanguteta leiukoht (3,1
ha). Neli osapopulatsiooni paiknevad Aruküla sihtkaitsevööndi niiskel loopealsel (elupaiga
pindala u 10 ha). Aastatel 1994, 1995, 1996 ja 2002 on Arukülas tehtud seiret ruuduseire meetodil,
mille tulemused viitavad arvukuse stabiilsusele. 2009. aasta riikliku seisundiseire käigus loendati
liiki laiemal alal kokku 363 isendit (seirel kaardistatud kasvuala pindala oli 0,9 ha). Kunagise
ruuduseire piirkonnas loendati tol korral 167 ja lähialal 90 isendit (kokku 0,71 ha). 2011. a tehti
seal 2,4 ha suurusel alal liigi elupaiga taastamistöid (männi ja lehtpuuvõsa 100%-line ja kadaka
osaline väljaraie koos okste ärakoristamisega). 2014. a seire käigus loendati kunagise ruuduseire
alal ja selle lähipiirkonnas kokku 65 isendit 0,75 ha-l. Kuigi arvukus oli väiksem kui 2009. a, on
liigi ja tema elupaiga seisund suhteliselt stabiilne, sest 2002. a seirel on selle osapopulatsiooni
suuruseks hinnatud 100 isendit. 2014. a suvi oli alguses erakorraliselt jahe ja pärast põuane ning
seire toimus alles peale liigi õitsemist, mil osa isendeid jäi tõenäoliselt märkamata.
• Pikaajaline eesmärk täpilise sõrmkäpa populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 5
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 40
hektaril loodudel (*6280) ja soostunud niitudel (7230, 6410). Riiklikult seiratavas leiukohas peab
säilima arvukus vähemalt 100 isendit
• Lühiajaline eesmärk täpilise sõrmkäpa populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 5
leiukohas ning liigile sobivate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 40
hektaril loodudel (*6280) ning soostunud niitudel (7230, 6410). Riiklikult seiratavas leiukohas
peab säilima arvukus vähemalt 100 isendit
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.6. KAHKJASPUNANE SÕRMKÄPP (DACTYLORHIZA INCARNATA)
III kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohuväline (8)
Kahkjaspunane sõrmkäpp on kogu Eestis levinud sage käpaline rannaniitudel, soostunud niitudel,
niisketel loopealsetel ja madalsoodes. Keskkonnaregistrisse on Sarve maastikukaitsealalt kantud
28
18 leiukohta erinevailt poollooduslikelt kooslustelt. Neist viies on leitud kahkjaspunase sõrmkäpa
valgeõielist vormi (Dactylorhiza incarnata subsp ochroleuca). Pooled leiud on dateerimata ning
puuduvad arvukuse hinnangud. Perioodil 2004–2009 on liiki võrdlemisi vähearvukana loendatud
Aruküla sihtkaitsevööndis ja Lääne-Sarve piirkonna loopealsetel.
• Pikaajaline eesmärk kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide säilimine kaitsealal
vähemalt 18 leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku
vähemalt 40 hektaril loodudel (*6280), 4 hektaril soostunud niitudel (7230, 6410) ja 16 hektaril
rannaniitudel (*1630)
• Lühiajaline eesmärk kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide säilimine kaitsealal
vähemalt 18 leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku
vähemalt 40 hektaril loodudel (*6280), 4 hektaril soostunud niitudel (7230, 6410) ja 16 hektaril
rannaniitudel (*1630)
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.7. HARILIK MUGULJUUR (HERMINIUM MONORCHIS)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Harilik muguljuur on lubjalembene käpaline, mis eelistab elupaigana madala rohustuga
lubjarikkaid soostunud ja rannaniite, niiskeid loopealseid ja allikasoid (Kull ja Tuulik 2002).
Liiki tolmeldavad väikesed putukad väga erinevatest seltsidest (sh ka liblikalised), kuid taim
paljuneb ka võsundite abil vegetatiivselt (Kull ja Tali 2012). Levib peamiselt läänesaartel ja
mandri lääneosas, leviku trend on kahanev (ligikaudu 30% võrreldes 1970. aastate alguse seisuga;
Kukk ja Kull 2005). Keskkonnaregistrisse on Eestis kantud 317 leiukohta, neist 18
paiknevad Sarve maastikukaitseala piires, kuid 6 neist on piiritletud taimkattekaardi alusel või on
muidu vananenud andmetega (andmeid on dateerimata, puuduvad arvukuse hinnangud ja
piiritletud leiualad sisaldavad osalt ka liigile sobimatuid kooslusi). Viimasel kümnel aastal
kogunenud andmete põhjal võib siiski oletada, et harilik muguljuur on arvukas Aruküla, Ristiranna
ning Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi niisketel loopealsetel, veidi vähemal määral ilmselt Ida-Sarve
loodudel ja soostunud niitudel (u 20 ha suurusel alal on loendatud kokku u 4400 isendit). Kaitseala
laienduse aladelt andmed puuduvad, kuid liik on kindlasti olemas ka seal, sest tegu on liigi
elupaigast üle maantee asuvate sobivate kooslustega.
Pikaajaline eesmärk hariliku muguljuure populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt
20 ha suurusel alal arvukusega
29
4000 isendit ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 60
hektaril loodudel (*6280), 4 hektaril soostunud niitudel (7230, 6410) ja 27 hektaril rannaniitudel
(*1630)
Lühiajaline eesmärk hariliku muguljuure populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 20
ha suurusel alal arvukusega
4000 isendit ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 60
hektaril loodudel (*6280), 4 hektaril soostunud niitudel (7230, 6410) ja 27 hektaril rannaniitudel
(*1630)
Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.8. KÄRBESÕIS (OPHRYS INSECTIFERA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Kärbesõis on lubjalembene käpaline, mis eelistab elupaikadena erineva niiskusastmega
loopealseid, puisniite ja madalsoid, vähem on leide valgusküllastest männikutest. Taimed
paljunevad peamiselt seemneliselt, õisi tolmeldavad kaevurherilased kiletiivaliste seltsist.
LääneEestis ja saartel pole liik haruldane, kuid levila on siiski kahanenud 23% võrreldes 1970.
aastate alguse seisuga (Kull ja Tali 2012). Keskkonnaregistrisse on kantud 678 leiukohta üle Eesti,
neist
27 paiknevad Sarve maastikukaitsealal. Leiukohti on kõigis sihtkaitsevööndites lagedamana
säilinud loodudel või soostunud niitudel. Kaks kolmandikku leiukohtadest on dateerimata ning
arvukuse andmed puuduvad. Üheksas leiukohas on isendeid loendatud, kuid arvukus on väike
(kõik kokku ligikaudu 100 isendit). Pindobjektidena piiritletud alad vajavad täpsustamist vastavalt
biotoopide piiridele.
• Pikaajaline eesmärk kärbesõie populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 27
leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine kokku vähemalt 120
hektaril loodudel ja loopuiskarjamaadel (*6280, 9070) ning 4 hektaril soostunud niitudel (7230,
6410)
• Lühiajaline eesmärk kärbesõie populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 27
leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str I, funkts I) tagamine kokku vähemalt 120
hektaril loodudel ja loopuiskarjamaadel (*6280, 9070) ning 4 hektaril soostunud niitudel (7230,
6410)
30
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.9. JUMALAKÄPP (ORCHIS MASCULA)
II kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Eestis kasvavad jumalakäpad metsas, puisniitudel ja põõsastega aruniitudel, sagedamini
lubjarikkal mullal. Isendid võivad elada üle kümne aasta vanuseks. Sagedasemad tolmeldajad on
kimalased, kägukimalased ja erakmesilased. Avatum ja päikeselisem kasvukoht on tolmeldajatele
soodsam ning soodustab seeläbi jumalakäpa viljumist. Vegetatiivse paljunemise võime on väga
piiratud (Kull ja Tali 2012). Keskkonnaregistrisse on kantud 314 leiukohta, neist 4 paiknevad
Sarve maastikukaitsealal (või selle laiendusel). 1996. aastal on Aruküla sihtkaitsevööndis niiskel
loopealsel registreeritud elujõuline populatsioon, kuid näiteks hilisema päevaliblikate seire käigus
pole liiki seal piirkonnas enam märgatud. 2008. aastal on veidi kaugemal loendatud 13 isendit.
Sarve poolsaare idaosa loomännikus paikneva populatsiooni vaatlus on dateerimata ja arvukuse
andmed puuduvad, kuid Ida-Sarve SKV-st põhjas on 2013. a kaardistatud 1,8 ha suurune
populatsioon, kus loendati 16 isendit (7 isendit kasvas ka väljaspool kaitstavat ala). Liigi seisund
kaitsealal vajab täpsustamist, sest värskete andmete põhjal on liiki alal väga vähe ja vaid 2 kohas.
• Pikaajaline eesmärk jumalakäpa populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 2
leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine kokku
vähemalt 20 hektaril loodudel, loopuiskarjamaadel (*6280, 9070) ja loomännikutes
• Lühiajaline eesmärk jumalakäpa populatsioonide säilimine kaitsealal vähemalt 2
leiukohas ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine kokku
vähemalt 20 hektaril loodudel, loopuiskarjamaadel (*6280, 9070) ja loomännikutes
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.10. MADAL UNILOOK (SISYMBRIUM SUPINUM)
II kat; LoD II; KE – jah; LoA – jah; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Madal unilook on lubjalembene liik ja kasvab Eestis oma levila kirdepiiril (keskkonnaregistris on
67 leiukohta). Taimed on ühe- kuni kaheaastased ja paljunevad ainult seemneliselt. Kaasajal on
suurimad leiukohad karjäärides, varem on leide olnud rohkem loodudelt ja paemurdudest (Leht
2011). Peaaegu kõik madala unilooga kasvukohad on inimtekkelised või inimmõjulised, mis
vajavad püsimiseks häiringut, seetõttu kasvavad taimed vahel ka jäätmaal, rattarööbastes, metssea
tuhnimisaukudes või kariloomade liikumisradadel. Liigi säilimiseks tuleb vältida
31
kasvukohal pinnase kamardumist. Isendite lühikese eluea tõttu on loomulik, et arvukus
kasvukohas kõigub ja taimede paiknemine mingil määral aastati muutub (Leht 2011).
Sarve maastikukaitsealal on keskkonnaregistrisse kantud 1 leiukoht Lääne-Sarve
sihtkaitsevööndis mererannale suunduval klibusel pinnasteel. Liik leiti 1998. a ning seirati uuesti
2006. aastal (65 generatiivset taime 30 ruutmeetril). Kordusseirel 2011. aastal leiti 2 isendit
(võimalik, et ebasoodsaid tingimusi põhjustas põud).
• Pikaajaline eesmärk
madala unilooga populatsiooni säilimine kaitsealal vähemalt ühes leiukohas ning liigile sobivate
elupaigatingimuste (str I, funkts I) säilimine vähemalt 2 hektaril loodudel (*6280). Populatsiooni
arvukus vähemalt 60 isendit
• Lühiajaline eesmärk
madala unilooga populatsiooni säilimine kaitsealal vähemalt ühes leiukohas ning liigile sobivate
elupaigatingimuste (str II, funkts I) tagamine kokku vähemalt 2 hektaril kuivadel loodudel
(*6280). Populatsiooni arvukus vähemalt ühel loendusel kaitsekorraldusperioodi jooksul vähemalt
60 isendit
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.11. TUMEPUNANE NEIUVAIP (EPIPACTIS ATRORUBENS)
III kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohuväline (8)
See käpaliseliik eelistab väga kuivi kasvukohti: loometsi, klibuvalle, kuivemaid looniite, paiguti
ka liivaseid rannavalle. Lääne-Eestis on tumepunane neiuvaip teatud piirkondades väga arvukas,
kuid siiski on kogu Eesti areaal võrreldes 1970. aastate algusega vähenenud ligikaudu 16% (Kukk
ja Kull 2005). Liigi seisund ja levik Sarve maastikukaitseala piires vajab täpsustamist.
Praegune info ei võimalda liigi kaitset piisavalt tagada. Keskkonnaregistris kirjeldab seda üks
1081 hektari suurune pindobjekt, mis ulatub kaugelt üle kaitseala piiride. Tõenäoliselt on suur osa
tihedalt võsastunud kuivadest loopealsetest muutunud liigile ebasobivaks. Aastatel 1997– 1999 on
Ida-Sarve sihtkaitsevööndis seiratud tumepunase neiuvaiba klibuvallil paiknevat leiukohta
ruuduseire meetodil (Vahtra 1999; Kull ja Tali 2012). Toona oli arvukus stabiilne.
2010. aastal loendati Lääne-Sarve SKV põhjaosas 16 isendit, 2012. aastal on loendatud kunagisest
ruuduseirealast lõunas mere ja tee vahelisel u 350 m pikkusel alal 450 generatiivset võsu.
• Pikaajaline eesmärk tumepunase neiuvaiba arvukate populatsioonide säilimine kaitsealal
ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine kokku vähemalt 170
hektaril kuiva tüüpi loodudel ja loo-puiskarjamaadel ning kadastikes (*6280, 9070, 5130)
• Lühiajaline eesmärk kunagise seireala piirkonnas pindalal 1,5 ha liigi arvukus vähemalt
400 võsu, tumepunase neiuvaiba arvukate populatsioonide säilimine kaitsealal ning liigile
soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) tagamine kokku vähemalt 170 hektaril
kuiva tüüpi loodudel ja loopuiskarjamaadel ning kadastikes (*6280, 9070, 5130)
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.12. HALL KÄPP (ORCHIS MILITARIS)
III kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohulähedane (7)
Hall käpp eelistab Eestis elupaigana lubjarikkaid kuivemaid niite (sh loopealseid), vahel ka
mahajäetud põlde, tee- ja kraavipervesid. Eesti lääneosas leidub paiguti arvukalt, kuid siiski on
kogu Eesti areaal võrreldes 1970. aastate algusega vähenenud 20% (Kull ja Tali 2012). Liigi
seisund ja levik Sarve maastikukaitseala piires vajab täpsustamist. Praegune info ei ole liigi
kaitseks piisav. Keskkonnaregistris kirjeldab seda üks 1081 hektari suurune pindobjekt, mis ulatub
kaugele üle kaitseala piiride. Tõenäoliselt on suur osa tihedalt võsastunud kuivadest loopealsetest
muutunud liigile ebasobivaks. Täpsemalt on liiki kaardistatud kaitsealal väiksemate alade
inventeerimisel ja paikvaatlustel aastail 2010–2013, näiteks Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi
põhjaosas ja Sarve piiranguvööndis, kuid enamasti on loendatud kümmekond isendit.
• Pikaajaline eesmärk
halli käpa populatsiooni säilimine kaitsealal ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt
II, funkts I) säilimine kokku vähemalt 100 hektaril kuiva tüüpi loodudel ja loopuiskarjamaadel
(*6280, 9070) ning aruniitudel (6210, 6510)
• Lühiajaline eesmärk
halli käpa populatsioonide säilimine kaitsealal ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str
vähemalt II, funkts I) säilimine kokku vähemalt 100 hektaril loodudel ja loo-puiskarjamaadel
(*6280, 9070) ning aruniitudel (6210, 6510)
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.13. HARILIK KÄORAAMAT (GYMNADENIA CONOPSEA)
III kat; LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohuväline (8)
Harilik käoraamat on sage käpaline kuivadel lubjarikastel aruniitudel (eriti iseloomulik
loopealsetel), samuti soostunud niitudel ja rannaniitudel ning allikasoodes. Liigi seisund ja levik
33
Sarve maastikukaitseala piires vajab täpsustamist. Keskkonnaregistris kirjeldab seda üks 1157
hektari suurune pindobjekt, mis ulatub kaugelt üle kaitseala piiride. Tegelikult on osa tihedalt
võsastunud loopealsetest muutunud liigile ebasobivaks. Ka selle liigi kohta on vaid juhuandmeid,
näiteks 2010. a loendati 6 isendit piiranguvööndi loolagendikel Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi
servas 1,7 ha suurusel alal. Aruküla sihtkaitsevööndis oli täpilise sõrmkäpa seirealal hariliku
käoraamatu arvukuse hinnanguks 2014. a „hajusalt”.
• Pikaajaline eesmärk hariliku käoraamatu populatsiooni säilimine kaitsealal ning
liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine kokku vähemalt 100
hektaril kuiva tüüpi loodudel ja loopuiskarjamaadel ning aruniitudel (*6280, 9070, 6210,
6510), samuti 30 hektaril rannaniitudel (*1630) ja 5 hektaril soostunud niitudel (6280, 6410)
• Lühiajaline eesmärk
hariliku käoraamatu populatsiooni säilimine kaitsealal ning liigile soodsate elupaigatingimuste (str
vähemalt II, funkts I) tagamine kokku vähemalt 100 hektaril kuiva tüüpi loodudel ja
loopuiskarjamaadel ning aruniitudel (*6280, 9070, 6210, 6510), samuti 30 hektaril rannaniitudel
(*1630) ja 5 hektaril soostunud niitudel (6280, 6410)
• Mõjutegurid ja meetmed (vt ptk 2.1.4.14)
2.1.4.14. KAITSE-EESMÄRGIKS OLEVATE SOONTAIMEDE SOODSAT SEISUNDIT
MÕJUTAVAD TEGURID JA KAITSEMEETMED
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud müür-raunjala, pruuni raunjala, madala unilooga, kauni
kuldkinga, punase tolmpea, täpilise sõrmkäpa, kahkjaspunase sõrmkäpa, hariliku
muguljuure, kärbesõie, jumalakäpa, tumepunase neiuvaiba, halli käpa ja hariliku
käoraamatu elupaikade säilimiseks vajalikud hooldamis- ja taastamistegevused
+ madala unilooga kasvukoht jääb randaviivale pinnasteele ja parkimiskohale, mille
kasutamine tagab liigi kasvukohale vajaliku inimmõjulise häiringu ja väldib pinnase
kamardumist
– kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: müür-raunjala, pruuni raunjala, madala unilooga, kauni kuldkinga, punase tolmpea,
täpilise sõrmkäpa, kahkjaspunase sõrmkäpa, hariliku muguljuure, kärbesõie, jumalakäpa,
tumepunase neiuvaiba, halli käpa ja hariliku käoraamatu kasvukohtades elupaiga taastamine
ja regulaarne hooldamine (iga-aastane karjatamine või niitmine koos heina ärakoristamisega).
Koosluste taastamistöödel pruuni raunajala eluapaigas tuleb vältida kunagise paekarjääri serva
kui liigi kasvukoha kahjustamist. Tööd teostatakse poollooduslike elupaigatüüpide
taastamiseks ette nähtud tegevuste raames, mistõttu eraldi eelarvelisi vahendid nende liikide
kasvukohtade taastamiseks ja hooldamiseks ei planeerita (vt täpsemalt ptk 4.1.3 ja 4.4).
– suures osas puudub ajakohane info kaitse korraldamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks
müür-raunjala, pruuni raunjala, madala unilooga, kauni kuldkinga, punase tolmpea, täpilise
sõrmkäpa, kahkjaspunase sõrmkäpa, hariliku muguljuure, kärbesõie, jumalakäpa,
tumepunase neiuvaiba, halli käpa ja hariliku käoraamatu populatsioonide seisundi ning
levikupiiride kohta
Meede: täpsustav inventuur ning tulemusseire (vt ptk 4.2.4 ja 4.2.8)
2.1.4.15. KAITSE-EESKIRJAS NIMETAMATA KAITSEALUSED SOONTAIMELIIGID
Seitseteist kaitsealust soontaimeliiki ei kuulu uue kaitse-eeskirja eelnõus kaitse-eesmärkide hulka
(vt tabelit 1 ja lisa 1b).
Tabel 1. Kaitse-eeskirjas mainimata kaitsealused soontaimeliigid Sarve maastikukaitsealal
(leiukohtade arv põhineb keskkonnaregistri 2015. a alguse andmetel)
Liik Kaitsekategooria Leiukohtade
arv Eestis
Leiukohtade arv
Sarve MKA-l
1. pisikannike (Viola pumila) II 41 6
2. kõrge kannike (Viola elatior) II 37 3
3. madal kadakkaer (Cerastium pumilum) II 24 ülepinnaliselt
4. randtarn (Carex extensa) II 110 1
5. tui-tähtpea (Scabiosa columbaria) III 105 ülepinnaliselt
6. veripunane koldrohi (Anthyllis
coccinea)
III 104 ülepinnaliselt
7. kaljukress (Hornungia petraea) III 48 ülepinnaliselt
8. müürkevadik (Draba muralis) III 37 1
9. siberi võhumõõk (Iris sibirica) III 259 1
10. metsõunapuu (Malus sylvestris) III 252 2
11. metspirnipuu (Pyrus pyraster) III 35 1
34
Liik Kaitsekategooria Leiukohtade
arv Eestis
Leiukohtade arv
Sarve MKA-l
35
12. kahelehine käokeel (Platanthera
bifolia)
III 1532 3
13. rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha)
III 1123 9
14. suur käopõll (Listera ovata) III 1634 8
15. soo-neiuvaip (Epipactis palustris) III 2404 8
16. laialehine neiuvaip (Epipactis
helleborine)
III 1025 2
Tegemist on enamjaolt loodudele iseloomulike liikidega. Leiuandmed on neljal liigil kaardistatud
väga ebatäpselt (üks pindobjekt üle 1000 hektari ja üle kaitseala piiride, vt tabelit 1) ega anna
tegelike kasvukohtade ja seisundi kohta piisavat informatsiooni.
Kaitse-eesmärkide hulka arvamata liikide soodne seisund on eeldatavasti tagatud, kui viiakse ellu
kõigi elupaigatüüpide ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide jaoks kavandatud tegevused. Sellele
vaatamata on põhjust edaspidi kaaluda pisikannikese (Viola pumila) lisamist kaitseala
kaitseeesmärkide hulka (leiukohad avastati Sarve kaitsealal alles 2012. aastal). Pisikannike on
Eestis väga väheste leiukohtadega esindatud ning kitsalt lookoosluse sulglohkudele (ja
karstiniitudele) spetsialiseerunud II kaitsekategooria liik, mis Sarve maastikukaitsealal esineb
peamiselt Ida-
Sarve sihtkaitsevööndile iseloomulikel niisketel loolaikudel. Pisikannike koos iseloomuliku
biotoobiga on oluline ja esiletõstmist vääriv kaitseväärtus, liik peaks säilima vähemalt kuues
praegu teadaolevas leiukohas ning vajalike omadustega loolaike (str I, funkts I) peaks säilima
pindalaga kokku vähemalt 2 hektarit (vt ka lisa 5).
Esiletõstmist väärib ka Sarve maastikukaitseala tui-tähtpea (Scabiosa
columbaria) populatsioon. Liik on küll III kaitsekategooriaga, kuid Sarve poolsaarel asub
kindlasti selle liigi üks esinduslikumaid kasvualasid Eestis. Tõenäoliselt mõjutab lookoosluste
üle-eestiline võsastumine liigi arvukust lähiaastatel drastiliselt. Tui-tähtpea levikuandmed
vajavad võimalusel täpsustamist, kuid liigi säilimiseks kaitsealal on vajalik vähemalt 150 hektari
loodude ja loopuiskarjamaade säilimine soodsas seisundis (struktuuri hinnang vähemalt II,
funktsioonide säilimise hinnang I), vt ka lisa 5.
2012. aastal leitud siberi võhumõõga (Iris sibirica) väike kogumik piiranguvööndis on hetkel
ainus selle III kaitsekategooria liigi kindlalt säilinud leiukoht Hiiumaal.
Sarve maastikukaitseala võib olla ka mõnede teiste soontaimeliikide (nt kaljukress, madal
kadakkaer, müürkevadik) väga esinduslik kasvuala kogu Eesti kontekstis, kuid hetkel puudub
täpsem info nende populatsioonide arvukuse ja seisundi kohta Sarvel.
2.1.5. SELGROOTUD
Riikliku seire raames on Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis ja Aruküla sihtkaitsevööndis seiratud
päevaliblikate kooslusi aastatel 2006–2012. Läbi aastate on loendatud liblikaliikide arv olnud
enam-vähem stabiilne, jäädes üldjuhul 22‒23 liigi piiresse, maksimaalselt on 2011. aastal
loendatud 26 liiki. Kaitsealuseid liike pole seiretransektidelt leitud, küll aga harvaesinevaid, nagu
nurmikusilmik (Hyponephele lycaon) ja nurmenukuliblikas (Hamearis lucina; Rita Miller, suuline
info). Sarve kaitsealalt teadaolev kaitsealuse liblikaliigi nõmme-tähniksinitiiva
(Phengaris arion) leiukoht jääb suures osas piiranguvööndisse, seega ei anna seire hetkel selle
liigi seisundi kohta infot, kuna liigi elupaik jääb seirealast välja.
Sarve poolsaare edelaossa jäävalt rannikulõukal on viimati 2012. aastal tuvastatud kaks III
kaitsekategooriaga kiililiiki: suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja valgelaup rabakiil
(Leucorrhinia albifrons; vaatleja Rita Miller). Mõlemad liigid on ära nimetatud loodusdirektiivi
IV lisas ning valgelaup rabakiil on ka kaitseala kaitse-eesmärgiks.
Teada on ka kolme kimalaseliigi (karukimalane e Bombus terrestris, tume kimalane e Bombus
ruderarius ja põldkimalane e Bombus pascuorum) leiukohad kaitsealal. Kõik kuuluvad III
kaitsekategooriasse.
2.1.5.1. NÕMME-TÄHNIKSINITIIB (PHENGARIS ARION)
III kat; LoD IV; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohualdis (6)
Nõmme-tähniksinitiib on üleeuroopaliselt hävimisohus liblikaliik, mis eelistab Eestis elupaigana
liivanõmmesid ja loopealseid. Liblika valmikud ja noored röövikud vajavad toitumiseks
spetsiifilist taimeliiki nõmm-liivateed. Järgnevates kasvustaadiumites vajavad röövikud
toitumiseks peremeessipelgaid (erinevad raudsikuliigid). Elupaigatingimused peavad soodustama
nii raudsikute kui nõmm-liivatee paljunemist. Avakoosluse kinnikasvamine või ülekarjatamine
muudab maapinna temperatuuri peremeessipelgate paljunemiseks kas liiga jahedaks või liiga
kuumaks, mis seeläbi mõjutab ka liblikate arvukust. Varjurikkas ja kõrges taimekoosluses väheneb
nõmm-liivatee ohtrus ja õite arv (Vilbas jt 2011). Keskkonnaregistris on registreeritud 23 nõmme-
tähniksinitiiva leiukohta kogu Eestis, neist 1 paikneb Sarve maastikukaitseala piiranguvööndis.
Piiritletud leiukoht (8,7 ha) on juba pikalt karjatamata ning suurelt osalt üsna põõsastunud ning
mändidega kinni kasvanud. Liigile sobivad lagendikud paiknevad peamiselt liigi leiukoha
edelaosas. Nõmme-tähniksinitiiva elupaik on piiritletud 2003. ja 2006. a vaatluste põhjal, kuid
mujal tol ajal välitöid ei tehtud. Hiljem on liiki otsitud nii registrisse kantud elupaigas kui ka selle
lähiümbruses (2009–2010), kuid pole leitud. Kuna liik on Eestis mitmetest vanadest leiukohtadest
kadunud, on võimalik, et liik on ka konkreetses elupaigas välja surnud. Kuid kaitsealal on siiski
37
ka suuremaid avatud loopealseid, mistõttu tasub liiki otsida laiemalt, et saada täpsem info liigi
esinemise kohta tema elupaigas või mujal kaitseala loopealsetel.
Tulemust ootama jäämata on vaja kaitsealal taastada avatud loopealsed, mille mõõdukas
karjatamine tagab ka nõmme-tähniksinitiivale vajalike elupaigad.
• Pikaajaline eesmärk
nõmme-tähniksinitiiva populatsiooni arvukuse oluline suurenemine (võrreldes 2006. aasta
andmetega) vähemalt 1 leiukohas ning selles piirkonnas liigile soodsate elupaigatingimuste (str
vähemalt II, funkts I) säilimine vähemalt 10 hektaril loopealsel (ning kaasneva elupaigatüübina
loo-puiskarjamaal)
• Lühiajaline eesmärk nõmme-tähniksinitiiva säilimine vähemalt 1 leiukohas ning
selles piirkonnas liigile soodsate elupaigatingimuste (str vähemalt II, funkts I) säilimine
vähemalt 10 hektaril loopealsel (ning kaasneva elupaigatüübina loo-puiskarjamaal)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud nõmme-tähniksinitiiva elupaikade säilimiseks vajalikud
hooldamis- ja taastamistegevused
– elupaikade kulustumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: nõmme-tähniksinitiiva elupaikade taastamine ja hooldamine vastavalt liigi
vajadustele (teostatakse elupaigatüüpide *6280 ja 9070 kaitseks ette nähtud tegevuste
raames)
– kaitsetegevused ei ole piisavad ning kaitse tulemuslikkust pole võimalik hinnata, kuna
puudub ajakohane info populatsiooni seisundist
Meede: elupaigatingimuste ja populatsiooni seisundi hindamine ning liigi olemasolul
tulemusseire (vt lähemalt ptk 4.2.5 ja 4.2.8)
2.1.5.2. VALGELAUP-RABAKIIL (LEUCORRHINIA ALBIFRONS)
III kat; LoD IV; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohuväline (8)
Valgelaup-rabakiil on Eestis tavaline, kuid peaaegu hävinud Euroopa lääneosas. Liik eelistab
elupaigana eelkõige happelisi veekogusid (rabalaukaid ja väikejärvi, karjääre), kuid populatsioone
on leitud ka toitaineterohkematelt veekogudelt. Kiil muneb munad niiskesse samblasse või
madalasse vette, valmikud lendavad toitumisperioodil ligikaudu kilomeetri raadiuses ümber
veekogu. Hiiumaalt on liiki leitud alles viimastel aastatel (Martin 2011). Sarve poolsaare edelaosa
rannikulõukal on valgelaup-rabakiili valmikuid loendatud juba alates 2007. aastast. Seni on
populatsioon olnud vähearvukas ja 2013. aastal liiki ei leitud (Rita Miller, suuline info). Liigi
ohuteguriteks on veekogu võimalik reostus, süvendamine või veetaseme muutmine (Martin 2011).
Põhimõtteliselt on Sarve leiukohta regulaarselt seiratud. Kuid kuna Hiiumaal on viimastel aastatel
leitud palju esinduslikumaid liigi elupaiku ja suuremaid populatsioone, siis ei pruugi Sarve
poolsaare edelanurgas paiknev suhteliselt isoleeritud ja küsitava väärtusega elupaik olla liigi jaoks
kuigi oluline ning seetõttu tuleb tulevikus liigi kaitseala kaitse-eesmärkide hulgas olemise
otstarbekus tõenäoliselt üle vaadata.
• Pikaajaline eesmärk rannikulõugas (0,9 ha) ning seda ümbritsev soostunud niit
(0,7 ha) on soodsas seisundis (str vähemalt II, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
rannikulõugas (0,9 ha) ning seda ümbritsev soostunud niit (0,7 ha) on soodsas seisundis (str
vähemalt II, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord (veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on keelatud)
– elupaikade pilliroostumine, võsastumine ja metsastumine
Meede: rannikulõugast ümbritseva soostunud niiduala taastamine ja hooldamine
(karjatamine või niitmine koos heina ärakoristamisega). Teostatakse elupaigatüübi 6410
kaitseks ette nähtud tegevuste raames
– kaitse tulemuslikkust pole võimalik hinnata, kuna puudub metoodika seire teostamiseks
Meede: tulemusseire
2.1.6. LINNUD
Eesti linnuatlase andmete kogumise käigus on 2008. aastal Sarve maastikukaitseala piirides
registreeritud 14 linnuliiki. Neist mitmed on III kaitsekategooriaga liigid ning linnudirektiivi (LD)
I lisas nimetatud liigid (vt tabelit 2).
Lisaks maismaal kohatud liikidele on sama projekti raames Lääne-Sarve ranniku lähedal merel
vaadeldud piilparti (Anas carolinensis), viuparti (Anas americana), jääkosklat (Mergus
merganser), sõtkast (Bucephala clangula) ja räuska (Hydroprogne caspia), Ida-Sarve ranniku
lähedal jääkosklat, sõtkast ning rohukosklat (Mergus serrator).
39
Tabel 2. Linnuatlase projekti raames Sarve maastikukaitseala piires registreeritud
linnuliigid (LK – looduskaitse; LD – linnudirektiivi I lisa liik; PR – punane nimestik)
Liik LK
kategooria
PR
kategooria
Pesitsuskindlus
1. hallhaigur (Ardea cinerea) ohuväline andmed teadmata
2. hallhani (Anser anser) ohulähedane tõenäoline pesitsemine
3. hallõgija (Lanius excubitor) III ohulähedane andmed teadmata
4. lauk (Fulica atra) ohuväline kindel pesitsemine
5. merisk (Haematopus ostralegus) ohuväline kindel pesitsemine
6. metstilder (Tringa ochropus) ohuväline võimalik pesitsemine
7. nõmmelõoke (Lullula arborea) (LD) III ohuväline tõenäoline pesitsemine
8. punaselg-õgija (Lanius collurio) (LD) III ohuväline tõenäoline pesitsemine
9. ristpart (Tadorna tadorna) III ohuväline tõenäoline pesitsemine
10. rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides) ohuväline võimalik pesitsemine
11. rukkirääk (Crex crex) (LD) III ohuväline võimalik pesitsemine
12. sookurg (Grus grus) (LD) III ohuväline tõenäoline pesitsemine
13. väänkael (Jynx torquilla) III ohuväline võimalik pesitsemine
14. vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)(LD) III ohuväline tõenäoline pesitsemine
Paarkümmend aastat tagasi on lõunaranniku rannaniidud olnud valgepõsk-laglede (Branta
leucopsis) arvukas rändeaegne peatuspaik ning kiivitaja (Vanellus vanellus), punajalg-tildri
(Tringa totanus) ja meriski (Haematopus ostralegus) pesitsusala (Leibak ja Lutsar 1996; Leibak
ja Lutsar 1999, vaatleja Aivar Leito; Vahtra jt 1999). Kirjanduse andmeil on siin kohatud ka
liivatülli (Charadrius hiaticula) ja niidurüdi (Calidris alpina; Vahtra jt 1999).
Keskkonnaregistris on Sarve kaitsealal registreeritud kolm III kaitsekategooriaga linnuliiki:
nõmmelõoke, suurkoovitaja (Numenius arquata) ja väänkael. Kaks esimest liiki on uues
kaitseeeskirjas lisatud kaitse-eesmärkide hulka (vt ptk 2.1.6.1 ja 2.1.6.2). Registri andmetel on üks
väänkaela leiukohapunkt Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi looalal ning linnuatlase andmetel üks
leiukoht Hindre puisniidu piirkonnas. Väänkael vajab pesitsemiseks puuõõnsusi ning toitumiseks
sipelgaid, ohuteguriks on õõnsustega puude raiumine pärandmaastikus ning koosluste liigne
võsastumine (ebasoodne sipelgatele). Sookurge ja rukkirääku (vt tabelit 2) on kohatud ühel korral
Lääne-Sarve loopealsetel.
Üldiselt võib praegust teavet Sarve kaitseala linnustiku kohta pidada pigem keskpäraseks kui
heaks või piisavaks. Suurt osa Sarve poolsaare lõunarannikust ja Ristiranna sihtkaitsevööndist
pole linnuatlase projekti raames vaadeldud, väga vähe infot on ka Ida-Sarve linnustiku kohta. Ka
Aruküla sihtkaitsevöönd ja Lääne-Sarve alad vajavad põhjalikumaid vaatlusi.
2.1.6.1. NÕMMELÕOKE (LULLULA ARBOREA)
III kat; LD I; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei; PR – ohuväline (8)
Nõmmelõoke on Eestis nõmme- ja loometsades, loodudel ja raiesmikel pesitsev üldlevinud, kuid
väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja ebaregulaarne talvituja (Jonsson 2008; Elts jt 2009).
Keskkonnaregistrisse on kantud 154 nõmmelõokese leiukohta Eestis, neist 5 asuvad Sarve
maastikukaitsealal. Tõenäolise pesitsejana on Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis liik registreeritud
2008. aastal ühel korral ning 2010. aastal kahel korral, Aruküla sihtkaitsevööndis 2008. aastal
kahel korral (vaatleja Rita Miller). Linnuatlase koostamise raames on 2008. aastal ka Leho
Aaslaid registreerinud kahe paari tõenäolise pesitsemise ühes Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi
leiukohtadest. Nõmmelõokese teadaolevad leiukohad Sarve kaitsealal paiknevad metsatukkadega
liigendatud lageloodudel.
• Pikaajaline eesmärk nõmmelõokese vähemalt 5 haudepaari pesitsemine kaitsealal.
Säilinud on liigile soodsas seisundis looelupaigad (str vähemalt II, funkts I) Aruküla SKV-s
pindalaga vähemalt 73 hektarit ning Lääne-Sarve SKV-s vähemalt 52 hektarit
• Lühiajaline eesmärk nõmmelõokese vähemalt 5 haudepaari pesitsemine kaitsealal.
Säilinud on liigile soodsas seisundis looelupaigad (str vähemalt II, funkts I) Aruküla SKV-s
pindalaga vähemalt 73 hektarit ning Lääne-Sarve SKV-s vähemalt 52 hektarit
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtiva kaitsekorraga on lubatud elupaikade säilimiseks vajalikud hooldamis- ja
taastamistegevused
– elupaikade võsastumine ja metsastumine
Meede: nõmmelõokese elupaikade taastamine ja hooldamine (teostatakse
elupaigatüüpide *6280 ja 9070 kaitseks ette nähtud tegevuste raames)
– kaitse tulemuslikkust pole võimalik hinnata, kuna puudub vastav info
Meede: liigi korduv pesitsusarvukuse hindamine kaitsekorraldusperioodi jooksul
(haudelinnustiku inventuur ja tulemusseire)
41
2.1.6.2. SUURKOOVITAJA (NUMENIUS ARQUATA)
III kat; LD I; KE – jah; LoA – ei; LiA – jah; PR – ohuväline (8)
Suurkoovitaja on Eestis läbirändaja ja üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes eelistab
pesitsuspaigana rabamaastikku, tarnasoid ja muid niiskeid poollooduslikke kooslusi, 20. sajandi
teisest poolest alates ka haritavat põllumajandusmaastikku (Jonsson 2008, Elts 2004).
Rohumaadel ja -karjamaadel on täheldatud kõrgemat asustustihedust kui künnipõldudel (Tuule jt
2003). Suurkoovitaja saabub Eestisse märtsis-aprillis ning munemist alustab aprilli lõpus (Semm
jt 2003). Emaslinnud lahkuvad sageli juba juunis, jättes isased poegade eest hoolitsema (Jonsson
2008). Haritavatel aladel on peamiseks ohuteguriks pesade hävimine kevadkünnil ning lindude
langemine rebaste, kährikute ja vareste saagiks (Semm jt 2003). Keskkonnaregistrisse on kantud
272 suurkoovitaja leiukohta Eestis, neist 1 asub Sarve maastikukaitseala piiranguvööndis
kultuuristamise mõjuga rohumaal (kolhoosiaegne põllumaa), kus ühte haudepaari kuuldi
häälitsemas 2006. ja 2007. aastal (vaatleja Rita Miller). Hilisemate aastate kohta vaatlusandmed
puuduvad. Suurkoovitaja leiualana märgitud piirkond (17 ha) oli 2012. aastal enamjaolt kasutuses
lambakarjamaana. Leiukoht on osa suuremast ajalooliste põllumaade massiivist Sarve poolsaare
keskosas, mis on u 90% ulatuses rohumaailmeline (hooldatav) ja ülejäänud osaks on küntavad
põllulapid.
Pikaajaline eesmärk
suurkoovitaja vähemalt 1 haudepaari pesitsemine kaitsealal ja säilinud põllumajandusmaastik
pindalaga vähemalt 17 ha
• Lühiajaline eesmärk suurkoovitaja vähemalt 1 haudepaari pesitsemine kaitsealal ja
säilinud põllumajandusmaastik pindalaga vähemalt 17 ha
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord (kõlvikupiiride muutmine ja ehitustingimuste seadmine on lubatud vaid
kaitseala valitseja nõusolekul)
– ala kasutamine iga-aastaselt küntava põllumaana.(mitte toimiv, vaid potentsiaalne
ohutegur)
Meede: selgitada maaomanikele, et kogu ala ei tohi ühel aastal üles künda
– ala võsastub ja metsastub (mitte toimiv, vaid potentsiaalne ohutegur)
Meede: jätkata ala kasutamist põllumajandusmaana
– puudulik info liigi arvukusest ja levikust, mistõttu pole võimalik hinnata kaitse
tulemuslikkust
42
Meede liigi korduv pesitsusarvukuse hindamine kaitsekorraldusperioodi jooksul
(haudelinnustiku inventuur ja tulemusseire)
2.1.7. ROOMAJAD
Keskkonnaregistri andmetel on Sarve poolsaare edelanurga rannikujärves ja selle ümbruse soisel
niidul ja loodudel nastiku (Natrix natrix) elupaik.
2.2. KOOSLUSED
Sarve maastikukaitseala kooslusi on viimasel 15 aastal inventeeritud lähtuvalt loodusdirektiivi
I lisa elupaigatüüpide loendist ning nende hindamisele seatud kriteeriumitest (Paal 2007; PKÜ
2010). 2010.–2012. aastal toimunud elupaigatüüpide inventuuri käigus täpsustus varem kogutud
andmestik ning registreeriti 13 erinevat elupaigatüüpi kogupindalaga 673,2 hektarit (vt lisa 2).
Esmatähtsaid (tärniga) elupaigatüüpe on viis (vt joonist 3 ja lisa 4).
Kuna siseriiklik Sarve maastikukaitseala on osa suuremast üleeuroopalisse Natura 2000
kaitstavate alade võrgustikku kuuluvast Väinamere linnu- ja loodusalast, siis on lisas 4
võrdlustabel, kus näeb, milline osa Väinamere loodusalal eesmärgiks olevatest loodusdirektiivi
elupaigatüüpidest on kaitstud Sarve maastikukaitsealal.
42
43
kivirannad (1220), sihtkaitsevööndite piir
Joonis 3. Loodusdirektiivi elupaigatüübid Sarve maastikukaitsealal 2010‒2012 aasta inventuuri
põhjal.
Leppemärgid: lood (alvarid 6280) , puiskarjamaad (9070), rannaniidud (*1630),
puisniidud (*6530), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), ku ivad niidud
lubjarikkal mullal (6210), kadastikud (5130), aas - rebasesaba ja ürt - punanupuga niidud
(6510) , liigirikkad madalsood (7230), sinihelmikakooslused (6410), püsitaimestuga
rannikulõukad (*1150), niiskuslembesed kõrg rohustud (6430) ,
44
2.2.1. RANNIKUKOOSLUSED
2.2.1.1. RANNIKULÕUKAD (*1150)
KE – jah; LoA – jah
Sarve maastikukaitseala ainus veekogu on poolsaare edelaosas Ristiranna kavandatavas
sihtkaitsevööndis paiknev madal 0,96 hektari suurune merega ühenduse kaotanud rannikujärv.
Järve ümbrust kasutati kolhooside ajal ja ka varasemal perioodil karjamaana, järv oli avatud
veepinnaga ning kariloomadele joogikohaks. Peale karjatamise lõppu on järv osaliselt
pilliroostunud. Soovi korral võib pilliroogu talvel lõigata (koos ärakoristamisega).
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüübi säilimine soodsas seisundis (str vähemalt II, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüübi säilimine 0,9 hektari suurusel alal soodsas seisundis (str vähemalt II, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtib piiranguvööndi kaitsekord, kavandatakse sihtkaitsevööndi kaitsekorda
– järve pilliroostumine
Meede: järve kallaste karjatamine (soovitavalt veistega), järv on osa karjamaast
2.2.1.2. PÜSITAIMESTUGA KIVIRANNAD (1220)
KE – jah; LoA – jah
Kivirandade elupaigatüüpi on Sarve poolsaare ida-, lääne- ja edelarannikul määratletud kokku
3,42 hektaril. Lisaks on kivirand lisatud 30% (u 2 ha) ulatuses kaaslevaks elupaigatüübiks
lääneranniku rannaniitudele, kuna üleminek rannaniidu ja kiviranna vahel on sujuv. Sarve
kivirannad on valdavalt veeriselised, avaneb ka aluspõhja lubjakivi (Vahtra 1999). Aktiivne
lainete mõju avaldub üsna kitsas, paarikümne meetri laiuses vööndis, kus rand on hõreda
taimestikuga. Sarve kivirandadel on oluline geoloogiline ja maastikuline väärtus.
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüübi säilimine 3 hektaril soodsas seisundis (str I, funkts I)
Lühiajaline eesmärk
45
elupaigatüübi säilimine 3 hektaril soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord
– mõned omaalgatuslikud lõkkeasemed rannal
Meede: matkajate teavitamine infotahvlite kaudu lõkketegemise korrast ning ametlikust
lõkketegemise kohast, ebaseaduslike lõkkeasemete likvideerimine (maaomanike ja -
haldajate poolt)
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED
2.2.2.1. RANNANIIDUD (*1630)
KE – jah; LoA – jah
Rannaniidud, mis on samuti rannikukooslused, on Eestis reeglina poollooduslikud rohumaad
laugel rannikul, kus olenevalt mereveega üleujutuse sagedusest ja kestvusest ning mereheite
kogunemisest on kujunenud taimkatte vööndilisus ja mosaiiksus. Rannaniidud on paljude lindude,
eeskätt kurvitsaliste pesitsus- ja toitumispaigad, samuti spetsiifiliste soolalembeste soontaimede
kasvukohad (vt ka ptk 2.1.6 ja 2.1.4.15). Elupaik vajab regulaarset karjatamist või niitmist,
hoolduse puudumisel ala põõsastub ja pilliroostub.
Sarve kaitsealal on rannaniite ligikaudu 40 hektaril (vt tabelit 3). Ida- ja lääneranniku rannaniidud
on kivised ja piirkonniti üleminekulised kivirannaks. Lõunaranniku ning loodeosa rannaniidud on
laiemad ja tüüpilisemad, kus veepiir on paiguti ebamäärane. Moodustub rohustu, muda- ning
madalveeliste alade mosaiik, mis on kurvitsalistele sobivaks toitumisalaks. Leidub ka soolakulaike
(soolalembese taimestikuga piirkonnad, kuhu merevesi jääb pikemalt püsima). Kaitsealal oli 2012.
aastal hooldatud 12 ha rannaniite, neist 2,5 ha karjatatud (peamiselt loodenurga lambakarjamaa).
Lõunaranniku kõige laiemast rannaniidust oli ligikaudu pool niidetud, ülejäänud osa hooldamata.
Kõrgrohustust (pilliroost, kaislatest, mugulkõrkjast) vaba veepiiri on kõigi rannaniitude peale
kokku hinnanguliselt 50%.
Tabel 3. Hinnangud rannaniitude seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal 2010.–
2012. aasta inventuuri põhjal5
5 Siin ja edaspidi tähendab elupaigatüüpide hinnangute puhul: esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – keskmine,
46
*1630 (40,27
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 11,36 18,66 10,25 0
Struktuuri säilimine 11,36 26,38 2,53 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 12,1 19,7 9 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 27,23 10,51 2,53 0
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud 40 hektaril (str I, funkts I), kõrgrohustust vaba veepiiri on vähemalt 95%
• Lühiajaline eesmärk elupaigatüüp on säilinud 40 hektaril, sh 32 hektaril
rannaniitudest on hinnang struktuuri säilimisele ja funktsioonide säilimisele I, kõrgrohustust
vaba veepiiri on vähemalt 95%
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord. Lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
+ 12 hektarit rannaniite on püsihoolduses
– roostumine (või muu kõrgtaimestiku, nt mugulkõrkja või kareda kaisla vohamine),
floristiline vaesumine, põõsastumine
Meede: rannaniidu taastamine ja hooldamine regulaarse karjatamise või niitmise ning
võsatõrjega (vt täpsemalt ptk 4.4.1)
– õigusrikkumised: sõidukite kasutamine väljaspool teid (parkimine rannaniidul)
Meede: juhtide teavitamine infotahvlite kaudu, parkimise korraldamine (Kaevatsi
koolme lähedal)
– ehitamine, sh kuivenduskraavide rajamine ja hooldamine
D – madal; struktuuri säilimine: I – väga hea, II – hea, III – keskmine või osaliselt degradeerunud; funktsioonide
säilimine tulevikus: I – väga head eeldused, II – head eeldused, III – keskmised või ebasoodsad eeldused; hinnang
looduskaitseväärtusele: A – väga kõrge kaitseväärtus, B – kõrge kaitseväärtus, C – keskmine kaitseväärtus, D – väike
kaitseväärtus (vt lähemalt PKÜ 2010/2011)
47
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist ja sihtkaitsevööndis ka hooldamist vaid
kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.2. KADASTIKUD (5130)
KE – jah; LoA – jah
Kadastikena võib määratleda kadastunud rohumaid erinevail mullatüüpidel, kui vaadeldaval alal
pole elustiku mitmekesisuse säilitamiseks vajalik väiksem kui 30%-line kadakate katvus. Ilma
regulaarse karjatamiseta või harvenduseta kasvavad kadastikud liialt kinni ning metsastuvad,
koosluse liigirikkus langeb. Sarve maastikukaitsealal on kadastikeks määratletud ligikaudu 13
hektarit (vt tabelit 4). Kõige olulisemad on Aruküla sihtkaitsevööndis paiknevad kadastikud ning
piiranguvööndisse jääv kaitseala ainus kauni kuldkinga leiukoht. Hooldatud kadastikke kaitsealal
praegu ei ole.
Tabel 4. Hinnangud kadastike seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal 2010.–
2012. aasta inventuuri põhjal
5130 (13,34
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0 0 11,94 1,4
Struktuuri säilimine 0 0 13,34 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 0 0 13,34 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 0 1,4 11,94 0
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud soodsas seisundis vähemalt 12 hektaril (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk elupaigatüüp on säilinud vähemalt 12 hektaril, sellest
vähemalt 10 hektaril on hinnang struktuuri ja funktsioonide säilimisele I ning 2 hektaril
vähemalt II
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– metsastumine ja ülemäärane põõsarinde tihenemine, kulustumine
48
Meede 1: kadastike taastamine ja hooldamine regulaarse karjatamise ning põõsa- ja
puurinde harvendamisega (vt ptk 4.4.2)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.3. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210)
KE – jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lubjalembese taimekooslusega kuivad ja parasniisked rohumaad,
kus mullakiht on loopealsetega võrreldes paksem ning rohustu lopsakam. Sarve maastikukaitsealal
leidub neid kooslusi väikeste laikudena kokku ligikaudu 5 hektaril (neist hooldatud 0,4 ha; vt
tabelit 5). Kooslust leidub näiteks laikudena rannaniidu sees või puisniitude ja puiskarjamaade
naabruses. Heas seisundis lubjarikkad aruniidud on enamasti väga liigirohked ning käpalistele
sobilikud kasvukohad. Elupaiga säilimiseks on vajalik iga-aastane niitmine koos heina
ärakoristamisega või karjatamine.
Tabel 5. Hinnangud lubjarikaste aruniitude seisundile ja väärtusele Sarve
maastikukaitsealal 2012. aasta inventuuri põhjal
6210 (5,77
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0,21 1,52 4,04 0
Struktuuri säilimine 0,21 5,06 0,5 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 0,71 2,13 2,93 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 0,34 1,89 3,54 0
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud soodsas seisundis 5 hektaril (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud soodsas seisundis 5 hektaril (str vähemalt II, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
49
+ kehtib kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine, floristiline vaesumine
Meede 1: iga-aastane niitmine või karjatamine, vajadusel puu- ja põõsarinde
eemaldamine (vt täpsemalt ptk 4.4.3)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.4. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (*6270)
KE – ei; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kuivad ja parasniisked rohumaad lubjavaesel mullal, kus
mullakiht on nõmmekooslustega võrreldes paksem ning rohustu lopsakam. Sarve kaitsealal leidub
neid kooslusi kolme niidulaiguna poolsaare keskosas liivastel muldadel kokku
0,65 hektaril (alad on hooldatud), funktsioonide säilimist on hinnatud väga heaks (I), struktuuri
seisundit väga heaks (I) ja heaks (II). Kuna niidud asuvad terviklikus poollooduslike koosluste
kompleksis (koos puisniitude, puiskarjamaade ja lubjarikaste aruniitudega), on nende hooldamine
ja säilimine oluline. Elupaiga säilimiseks on vajalik iga-aastane niitmine koos heina koristamisega
või karjatamine. Pindala väiksuse ning piiranguvööndis paiknemise tõttu pole antud elupaigatüüpi
mõttekas kaitse-eesmärkide hulka lisada, kuid poollooduslike koosluste kompleksi osana on
hoolduse jätkumine neil niidulaikudel kindlasti vajalik.
Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– metsastumine, võsastumine, kulustumine, floristiline vaesumine (potentsiaalne ohutegur)
Meede 1: regulaarse niitmise või karjatamise jätkamine, vajadusel puu- ja põõsarinde
eemaldamine (vt täpsemalt ptk 4.4.3)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
50
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.5. LOOD (ALVARID, *6280)
KE – jah; LoA – jah
Lood ehk loopealsed (alvarid) on poollooduslikud rohumaad, kus mulla lähtekivimiks on
vähemurenenud paas, lubjarikas rähkmoreen, veeris või klibu ning mullakihi paksus jääb enamasti
alla 20 cm. Tegemist on esmatähtsa haruldase kooslusetüübiga, kuna lisaks Eestile leidub alvareid
veel vaid Rootsis ja vähesel määral Venemaal (Helm 2011).
Sarve maastikukaitsealal on loopealsed kõige valdavamaks kooslusetüübiks (pindala ligikaudu
333 ha, vt tabelit 6) ning üheks kaitse põhieesmärgiks. Soodsas seisundis loopealsed on
avakooslused, kus põõsaste summaarne katvus on ligikaudu 10%, puid (iseäranis okaspuid) on
vaid üksikuid. Mõnel juhul on lookooslusega kaaslevaks elupaigaks määratud puiskarjamaa
(kokku u 12 hektaril). Sarve maastikukaitseala lood on valdavalt kidura taimestikuga, kevaditi ja
sügiseti liigniisked kooslused, kus karakterliikideks on lamba-aruhein, kaljupuju, murulauk,
punane kukehari ja vesihaljas tarn (piirkonniti ka arukaerand ja kuldkann). Ida-Sarve
sihtkaitsevööndis on sagedamad sinihelmika ja lubikaga niisked looniidud. Lagedamaid ja
niiskemaid loodusid liigendab Limneamere rannavallidele kujunenud ekstreemselt kuiv lootüüp,
mis on võsastumise tõttu väga kriitilises seisundis. Ühtlasi on ohus ka kuivi looniite eelistavate
orhideeliikide kasvukohad. Lood vajavad elustikule soodsa seisundi säilimiseks regulaarset
karjatamist. Kaitsealal oli 2012. aastal karjatatud vaid 20,5 ha (6%) loodusid ja osa neist (3,5 ha)
vajab hooldusele vaatamata täiendavat põõsa- ja puurinde harvendamist.
Tabel 6. Hinnangud loodude seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal 2010.–2012.
aasta inventuuri põhjal
*6280 (333,45
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 48,19 180,33 63,43 41,5
Struktuuri säilimine 16,19 221,7 95,24 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 17,09 149,5 166,86 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 268,13 36,6 28,34 0,38
Nelja hektarit loodusid pole kaitse-eesmärgina määratletud. Nende hulka kuuluvad näiteks
telkimisala, vanad paevõtukohad metsas ja mõned hoolduseks ebasoodsas asukohas ning madala
looduskaitseväärtusega väikesed koosluse laigud. Siiski võib ka nimetatud alasid
poollooduslikena säilitada ja taastada.
51
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 329 hektaril ja soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 329 hektaril, sellest 238 ha on str I ja funkts I ning 91 ha on str
II ja funkts II
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
+ 20,5 hektarit loopealseid on püsihoolduses
– põõsastumine-metsastumine, kulustumine/floristiline vaesumine hoolduse puudumisel
Meede 1: loodude taastamine ja hooldamine puu- ja põõsarinde harvendamise ning
regulaarse karjatamisega (alternatiivina niitmise või regulaarse võsatõrjega, vt
täpsemalt ptk 4.4.4)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.6. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
KE – jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi määratletakse parasniisked ja soostunud poollooduslikud rohumaad, mille
taimekoosluses domineerib kõrreliste sugukonna liik sinihelmikas (Molinia caerulea). Sarve
kaitsealal on tegu soostunud niitudega (kogupindalaga 2,64 hektarit), mida leidub väikeste
niidulaikudena eelkõige Ida-Sarve poollooduslike koosluste kompleksis, samuti Ristiranna
sihtkaitsevööndis rannikulõuka ümbruses (vt tabelit 7). Ida-Sarve piirkonnas on see niidutüüp
mõnel juhul ka kaaslevaks niisketele looniitudele.
Tabel 7. Hinnangud sinihelmikakoosluste seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal
2010.–2012. aasta inventuuri põhjal
52
6410 (2,64
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0 2,5 0,14 0
Struktuuri säilimine 0 2,5 0,14 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 0 0,14 2,5 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 0 2,4 0,24 0
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud 2,6 hektaril ja soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud 2,6 hektaril ja soodsas seisundis (str II, funkts II)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– metsastumine, mätastumine, kulustumine ja floristiline vaesumine
Meede 1: iga-aastane niitmine või karjatamine, puu- ja põõsarinde regulaarne
eemaldamine (vt täpsemalt ptk 4.4.6.)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine, sh kuivenduskraavide rajamine ja hooldamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist ja sihtkaitsevööndis ka hooldamist vaid
kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.7. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430)
KE – ei; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad võrdlemisi liigivaese rohustuga parasniisked ja soostunud
rohumaad. Sarve kaitsealal on antud niidutüüpi määratletud piiranguvööndis ühel 0,2 hektari
suurusel niidulaigul. Kooslus on hooldamata, võsastuv, struktuuri on hinnatud keskmiseks,
funktsioonide säilimist ebasoodsaks. Hooldaja olemasolul võib ala taastada ja poolloodusliku
53
kooslusena majandada (sel oleks mõtet koos naabruses asuvate puiskarjamaade hooldamisega),
kuid kaitse-eeskirjas elupaigatüübi eraldi kaitse-eesmärgina väljatoomiseks otsene vajadus
puudub.
2.2.2.8. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
KE – ei; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi määratletakse kultuuristamise mõjuga rohumaad, kus koosluse liigirikkus
on tavapäraste kultuurniitudega võrreldes kõrgem. Sarve maastikukaitsealal on selliseid rohumaid
määratletud ligikaudu 101 hektaril (89 ha on niidetud või karjatatud; vt tabelit 8). Enamus neist
aladest on kunagised põllumaad, mida pole vähemalt paarkümmend aastat haritud.
Piiranguvööndis paiknemise tõttu ei ole antud elupaigatüüpi mõttekas kaitse-eesmärkide hulka
lisada, kuid vähemalt 6 hektari ulatuses on oluline elupaiga säilitamine poolloodusliku rohumaana.
Ülejäänud osast on ühtsete põllumassiivide puhul u 80 hektari ulatuses soovitav nende säilimine
avatud põllumajandusmaana (sh rohumaana), mida võib soovi korral, arvestades kaitse-eeskirja
nõudeid, uuesti ka kultiveerida. Suurkoovitaja elupaigas tuleb maaharimisel arvestada liigi
kaitseks vajalike eritingimustega. Endistel ja praegustel põllumaadel tuleb säilitada
pärandkultuurielemente (nt kiviaiad, vanad kivikuhjad ning nendel kasvavad vanemad puud).
Tabel 8. Hinnangud elupaigatüübi 6510 seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal
2010.–2012. aasta inventuuri põhjal
6510 (101,77
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0 1,78 12,76 87,23
Struktuuri säilimine 0 6,69 95,08 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 4,47 84,85 12,35 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 0 0 11,26 87,23
Mõjutegurid ja meetmed
+ kehtib kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– võsastumine, metsastumine, kulustumine, floristiline vaesumine
Meede 1: niitmise või karjatamise jätkamine (esmajärjekorras struktuurihinnanguga II
aladel), vajadusel puu- ja põõsarinde harvendamine (vt täpsemalt ptk 4.4.3)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
54
– ehitamine, sh kuivenduskraavide rajamine ja hooldamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist ja sihtkaitsevööndis ka hooldamist vaid
kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.9. PUISNIIDUD (*6530)
KE – jah; LoA – jah
Puisniitudena käsitletakse üksikpuudest, väikestest puudetukkadest, põõsastest ning avatud
niidulaikudest koosnevat taimkattekompleksi, mille rohurinne ja puistu struktuur on ajalooliselt
kujunenud eeskätt iga-aastase niitmise tingimustes (Paal 2007). Esinduslikel puisniitudel on
rohukamar tihe ning liigirohke (liigirikkus sõltub ka mullatüübist, ala suurusest ning
ümbritsevatest koosustest).
Puisniite on Sarve kaitseala piiranguvööndis määratletud 6,55 hektaril (vt tabelit 9), millest 5
hektarit ei hooldata ja 1,4 hektarit on kasutuses karjamaana. Vaid 0,1 hektarit on niidetav (kuid
siin pole tegu vana puisniiduga). Praegu hooldamata Sarve küla puisniitudel on liigirikkus
angervaksa vohamise tõttu langenud. Põllumaade läheduse, niitude väikese pindala ning osadel
aladel ka lubjavaese mulla tõttu võib oletada, et algne liigirikkus pole väga kõrge olnud. Sarve
puisniitude karjatamine pole alade liigirikkusele arvatavalt kahjulik, märksa halvem oleks täielik
hoolduse puudumine. Eelistatud hooldusvõte on siiski niitmine koos heina ärakoristamisega.
Tingimata tuleb taasalustada hooldus Hindre puisniidul.
Tabel 9. Hinnangud puisniitude (*6530) seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal
2010.–2012. aasta inventuuri põhjal
*6530 (6,55
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0 6,38 0,17 0
Struktuuri säilimine 0 5,1 1,45 -
Funktsioonide säilimine 1,39 0,98 4,1 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 1,39 4,99 0,17 0
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 6 hektaril ja soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud vähemalt 6 hektaril ja soodsas seisundis (str vähemalt II, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– puu- ja põõsarinde liigne tihenemine, rohustu kulustumine ja floristiline vaesumine
Meede 1: puisniitude taastamine ja regulaarne niitmine (alternatiivina karjatamine) ning
põõsa- ja puurinde valikuline harvendamine (vt täpsemalt ptk 4.4.5.)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.10. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
KE – jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis nii madalsood kui ka liigirikkamad soostunud niidud.
Sarve kaitsealal esineb üksikuid madalsoo sugemetega liigirikkaid soostunud niite 3,08 hektaril
Ida-Sarve sihtkaitsevööndis Limneamere rannavallide vahelistes nõgudes. Tegemist on segatüüpi
kooslustega, mis on üleminekulised niisketele looniitudele, samuti sinihelmika domineerimisega
soostunud niitudele, mis kuuluvad eraldi elupaigatüüpidesse. Soostunud niitudel levivad
spetsiifilised niiskuslembesed taimeliigid (Sarvel näiteks ääristarna domineerimisega kooslused).
Niitmise või karjatamise puudumisel kooslus võsastub, mätastub ning vaesub liigiliselt. 2012.
aasta inventuuriandmete kohaselt ükski 7230-tüüpi niit hooldatud ei olnud, koosluste struktuuri
säilimist hinnati heaks (II) ning funktsioonide säilimist kaitsekorraldusperioodi (10 a) jooksul
samuti heaks (II), kuna liigniiskuse tõttu on võsastumine pisut aeglasem kui looaladel.
• Pikaajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud 3 hektaril ning soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Lühiajaline eesmärk
elupaigatüüp on säilinud 3 hektaril ning soodsas seisundis (str I, funkts I)
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
– metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine, floristiline vaesumine
Meede 1: taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine, vajadusel mätaste tasandamine)
ja hooldamine (eelistatult regulaarne niitmine või karjatamine; vt täpsemalt ptk 4.4.6)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine, sh kuivenduskraavide rajamine ja hooldamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist ja sihtkaitsevööndis ka hooldamist vaid
kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.2.11. PUISKARJAMAAD (9070)
KE – jah; LoA – jah
Sarve poolsaarel on suur osa kaasikuid kujunenud kaitsealustele Limneamere rannavallidele ja
nende vahelistele aladele, mis kunagi olid kuivemat tüüpi lagedamad lood. Enamus neist aladest
on olnud kasutuses ka puisrohumaadena, mille liigilise mitmekesisuse taastumiseks ja säilimiseks
on vajalik karjatamine ja puu- ning põõsarinde valikharvendus. Kaasikutes karjatamine aitab kaasa
kuiva lootüübi liikide säilimisele, Limneamere rannavallide eksponeerimisele, kaitseala
maastikuilme paranemisele ning puistu tüübi säilimisele.
Lisaks lookaasikutele leidub kaitsealal ka üksikuid männi enamusega puiskarjamaid. Männi
enamusega puiskarjamaade elupaigatüüpi määratleti elupaikade inventuuril vaid harvendatud ning
karjatatavatel aladel või aladel, kus männipuistu harvendus on edaspidi vajalik kaitseluste liikide
elutingimuste parandamiseks.
Puiskarjamaade kogupindala on 161,12 ha, millest kaitse-eesmärgina määratleti 160 hektarit (vt
tabelit 10). Eesmärgina ei käsitleta näiteks väga väikest ja eraldatud puiskarjamaa laiku suuremas
metsamassiivis.
2012. aastal oli Sarve maastikukaitsealal hooldatud 7,6 ha puiskarjamaid, neist 6,3 hektarit
vajaksid valgustingimuste parandamiseks täiendavalt harvendamist.
Tabel 10. Hinnangud puiskarjamaade seisundile ja väärtusele Sarve maastikukaitsealal
2010.–2012. aasta inventuuri põhjal
9070 (161,12
ha)
A / I
(ha)
B / II
(ha)
C / III
(ha)
D
(ha)
Esinduslikkus 0,38 8,48 114,52 37,74
Struktuuri säilimine 0 12,1 149,02 -
Funktsioonide säilimine tulevikus 6,74 11,42 142,96 -
Hinnang looduskaitseväärtusele 19,34 52,23 89,55 0
• Pikaajaline eesmärk elupaigatüüp on säilinud 160 hektaril, millest vähemalt 93 hektaril
on hinnang struktuurile ja funktsioonide säilimisele „väga hea” (I) ning ülejäänud osal vähemalt
„hea” (II), vähemalt 147 hektaril on peapuuliigiks kask
• Lühiajaline eesmärk elupaigatüüp on säilinud 160 hektaril, millest vähemalt 93 hektaril
on hinnang struktuuri säilimisele vähemalt „hea” (II) ning funktsioonide säilimisele „väga head
eeldused” (I), vähemalt
147 hektaril on peapuuliigiks kask
Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord, lubatud on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajalikud tegevused
+ 7,6 hektarit puiskarjamaid on püsihoolduses
– puu- ja põõsarinde liigne tihenemine, rohustu kulustumine, liigiline vaesumine,
lookaasikutes kaskede asendumine mändidega
Meede 1: põõsarinde ning puistu kujundamine ja harvendamine, regulaarne karjatamine.
Esimeses järjekorras korraldatakse taastamist ja hooldamist kõrgema
taastamisvajadusega aladel (kategooriad „1-esmatähtis” ning „2-vajalik”), kus
kaitsekorraldusperioodi jooksul peab jõudma vähemalt koosluse struktuuri tasemeni II,
ning funktsioonide säilimise tasemeni I (vt täpsemalt ptk 4.4.7 ja kaardipõhist
taastamiskava)
Meede 2: lisavarustusega ATV soetamine, vt täpsemalt ptk 4.10
– ehitamine
Meede: ehitamise keelustamine kaitstaval elupaigatüübil (meede on ohjatud
kaitsekorraga, mis võimaldab ehitamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul)
2.2.3. METSAD
1999.–2012. aasta takseerandmete põhjal on eramaadel männienamusega puistud praegu
keskmiselt 40-aastased ning kaseenamusega puistud keskmiselt 55-aastased. Metsatüübilt on
üldjuhul tegu loometsadega, väga väikeste laikudena leidub ka salu- ja palumetsa ning soostunud
metsa. Noored ja keskealised loomännikud loodusdirektiivi elupaigatüüpideks ei klassifitseeru
(välja arvatud mõned puiskarjamaadeks kujundatud väikesed tukad). Männikuid võib teatud
tingimustel (pika karjatamisperspektiivi puhul) taastada ka lagedateks loodudeks (vt ptk 4.4.4).
Lookaasikud on kaitse-eeskirjaga seatud kaitse-eesmärgiks, kuna tegu on väga piiratud levikuga
metsatüübiga, mis omab väärtust eelkõige harulduse ja esteetilisuse tõttu. Nende kaitseks pole
vajalik inimmõju minimeerimine, vaid eelkõige peapuuliigi (kase) ja kauni maastikuilme
säilitamine. Metsatüübina ohustab kaasikuid peapuuliigi asendumine männiga, mistõttu on vajalik
pealekasvavate mändide regulaarne väljaraie. Lookaasikute kaitse rakendub Sarve kaitsealal
puiskarjamaade elupaigatüübi kaitse kaudu (vt ptk 2.2.2.11). Puiskarjamaad paiknevad
loodusdirektiivi elupaikade loetelus küll metsakooslustega ühes rühmas, kuid elupaiga väärtuste
säilimiseks tuleb neis läbi viia poollooduslike koosluste kaitseks ette nähtud tegevustega sarnaseid
tegevusi. Seetõttu on puiskarjamaid käsitletud eespool poollooduslike koosluste alapeatükis.
2.3. GEOLOOGILISED VÄÄRTUSED
Kaitsealal leidub aluspõhja (Siluri lubjakivide) paljandeid. Looduslikud paljandid paiknevad
Sarve poolsaare ida- ja läänerannikul mere otsese kulutuse piirkonda jäävas osas. Poolsaare
siseosa paljandid on vanad paevõtukohad (Vahtra jt 1999; Rubel 1999). Leitud kivististest on esile
tõstetud brahhiopood Striclandia lens (Rubel 1999). Eesti ürglooduse raamatusse on kantud
Sarve poolsaarelt seitse rändrahnu, millest kolm paiknevad Ristiranna sihtkaitsevööndis ning
ülejäänud piiranguvööndis. Tähelepanuväärseid rändrahne ja nende kogumikke leidub poolsaarel
siiski märksa enam ja teisteski piirkondades. Kaitsealuste üksikobjektide nimekirja neist ükski ei
kuulu.
2.3.1. LIMNEAMERE RANNAVALLID
LoD – ei; KE – jah; LoA – ei; LiA – ei
Sarve poolsaart katavad üksteisele järgnevate selgelt märgatavate vöönditena lubjakiviklibust
vallid, mis kujunesid pärast-jääaegse Limneamere erinevatel staadiumitel. Rannavallide tõttu on
Sarve poolsaare reljeef Hiiumaale ebatüüpiliselt lainjas ning loob ilusa maastikupildi. Probleemiks
on maastiku esteetilise väärtuse ning liigirikkuse kadumine seoses vallidele kujunenud
lookaasikute ja ka lagedana säilinud rannavallide intensiivse põõsastumise ja mändidega
kinnikasvamisega. Samale asjaolule on viidatud juba eelmise kaitsekorralduskava projektis
(Vahtra jt 1999).
• Pikaajaline eesmärk
Limneamere rannavallid on säilinud ja külastajatel on võimalik neid maastikupildis kergesti
eristada
• Lühiajaline eesmärk
Limneamere rannavallid on säilinud ning külastajatel on võimalik neid maastikupildis kergesti
eristada
• Mõjutegurid ja meetmed
+ sobiv kaitsekord (keelatud on maavara kaevandamine ning puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel, lubatud on rannavallidega seotud kaasikutes mändide väljaraie ning
poollooduslike kooslustega seotud taastamis- ja hooldustööd)
– rannavallidega maastiku ülemäärane põõsastumine ja metsastumine
Meede: rannavallidele kujunenud koosluste taastamine, kujundamine ja hooldamine
poollooduslike koosluste (*6280, 9070) säilitamiseks mõeldud tegevuste raames
60
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Kaitseala praegune välis- ja vööndite piir on märgistatud 17 puitpostile kinnitatud tähisega.
Enamusel tähistest on kas roostekahjustus või on post ebastabiilselt maasse kinnitatud. Peale uue
kaitse-eeskirja kehtestamist tuleb enamiku tähiste asukohta muuta, kuna muutub nii kaitseala
välispiir kui ka sihtkaitsevööndite piir.
Nii Aruküla kui ka Heltermaa sadama poolt Sarve poolsaarele siseneva maantee ääres on
infotahvlid kaitseala piiri, väärtuste ja piirangute kirjeldusega. Peale uue kaitse-eeskirja jõustumist
vajavad tahvlid uuendamist. Kaitseala lahustüki (Aruküla sihtkaitsevööndi) juures infotahvel
puudub, kuid vajadus selle järele on kohalike elanike arvates olemas (vt lisa 3a).
Ehkki Sarve maastikukaitseala asub väga lähedal Heltermaa sadamale, liigub RMK andmetel
Hiiumaad külastavate automatkajate põhivoog alast mööda. Reisisadama läheduse tõttu on Sarve
poolsaar esmane sihtpunkt jalgratta- ning jalgsimatkajatele. Kõige atraktiivsemaks piirkonnaks on
ilmselt poolsaare idarannik, mida kasutatakse supelrannana. Nii ida- kui läänerannal on üksikuid
omaalgatuslikke lõkkeasemeid.
Idarannikule jääb kaitseala ainus ametlik telkimisala (1,6 ha), mis paikneb riigimaal ning on RMK
teenindustsoon (RMK 2012). Telkimisala tähistati 2005. aastal valla initsiatiivil. Telkimisalal on
2 lõkkekohta, 3 laud-pinki, infotahvel telkimisala skeemiga, 2 küttepuude varjualust ja 2
välikäimlat (RMK 2012). Mõõduka külastuskoormuse tõttu on telkimisala lookooslus kahjustunud
vaid väikesel pindalal. Ala vähem kasutatavates osades kasvab mitmeid III kaitsekategooriaga
käpalisi ning hiljuti on siit leitud ka II kaitsekategooriaga seeneliik kroonliudik. Loomännikus
paiknevaid telkimistaskuid niidetakse iga-aastaselt RMK poolt. Varasem infotahvel telkimisala
skeemiga oli ebatäpne ja see asendati 2013. aastal RMK poolt Sarve poolsaart kajastava
infotahvliga. Lisati täiendav infotahvel RMK telkimisalade asukohtadega Hiiumaal. Tahvlid
kinnitatati betoonist (endise militaar-) punkri välisseintele. Telkimisalale oleks vaja veel
infotahvlit, mis tutvustaks kaitseala väärtusi ja piiranguid.
Turismiga seoses on ilmnenud parkimisprobleem Mihkli maaüksusel, mida läbib mereranda viiv
vallatee. Teed kasutavad Kaevatsi laiule minejad, kes sageli pargivad autod rannaniidule ning
jäävad seal pehmesse pinnasesse kinni.
Sarve poolsaart läbib Hiiumaa Turismiliidu eestvedamisel viidastatud jalgrattarada. Marsruut saab
alguse Heltermaa sadamast, keerab piki kõrvalmaanteed Sarve poolsaarele, teeb piki pinnasteed
kõrvalepõike ka Sarve sadama piirkonda ning jõuab kõrvalmaanteed mööda tagasi Kärdla-
Heltermaa põhimaanteele, kus ristub ka Eurovelo 10. rattamarsruudiga. Tähistatud on
keeramiskohad Heltermaa sadama ning kabeli juures, samuti Sarve sadama juurde mineva tee
otsad. Sarve rattaraja marsruut on avaldatud väljaandes „Hiiumaa 7 jalgrattarada”.
61
Tähistatud looduse õpperadu kaitsealal ei ole, kuid Sarve poolsaar on väga sobiv piirkond
erinevate lookoosluste ja sealse elustiku tutvustamiseks. Nii kohalik omavalitsus kui ka kohalikud
elanikud möönavad loodusid tutvustava õpperaja vajalikkust (piirkonna külastajad on soovinud
loodudega tutvuda). Hiiumaal (ja tegelikult kogu Eestis) loopealseid tutvustav õpperada puudub.
Rada oli eesmärgiks juba eelmises Sarve kaitsekorralduskava projektis (Vahtra 1999).
• Visioon (30 aasta perspektiivis)
kaitseala on külastajatele avatud, külastuskoormus ei kahjusta kaitseväärtusi, külastajad on
teadlikud kaitseala ulatusest, väärtustest ning piirangutest
• Eesmärk kaitsekorraldusperioodil kaitseala on külastajatele avatud, külastuskoormus ei
kahjusta kaitseväärtusi, külastajad on teadlikud kaitseala ulatusest, väärtustest
ning piirangutest. Võrreldes olukorraga kaitsekorraldusperioodi alguses, on
paranenud loodusõppe võimalused kaitseala põhiliste loodusväärtustega tutvumiseks Meetmed:
1. kaitseala tähiste uuendamine ja hooldus,
2. infotahvlite sisu uuendamine ja täiendavate infotahvlite rajamine,
3. parkimise korraldamine Mihkli maaüksusel,
4. loopealsete ning nendega kaasnevate elupaikade elustikku tutvustava õpperaja rajamine.
62
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. SOOVITUSED KAITSEALUSTE LIIKIDE ELUPAIKADE
SOODSA SEISUNDI TAGAMISEKS
Kaitsealuste liikide elupaikade taastamine ja hooldamine kattub elupaigatüüpide taastamis- ning
hooldamistegevustega (vt ptk 4.4) ning eraldi eelarvelisi vahendeid selleks ei planeerita.
Taastatava elupaigatüübi kattumisel kaitstava liigi leiukohaga, tuleb mõnede liikide puhul
arvestada eritingimustega (vt ptk 4.1.1–4.1.4). Kui kaitsealuste liikide inventuuride tulemusel liigi
leiukohad täpsustuvad või seatakse liigispetsialistide poolt taastamisele või hooldamisele uusi
eritingimusi, tuleb uuenenud infot taastamisel arvesse võtta.
4.1.1. SEENED
Värvilise lehtervaheliku, roosa tatiku ja musta narmiku leiukohtades ei vähendata 20 m raadiuses
ümber leiukohapunkti puistu liituvust üle 10%. Sama ala piires ei tohi teha okste põletamiseks
lõkkekohti. Kroonliudiku leiukohas on vastavalt liigi kaitse tegevuskavale puu- ja põõsarinde
harvendamine keelatud (Sell 2012).
4.1.2. SAMBLIKUD JA SAMBLAD
Kaitsealuste samblike esinemisaladel on oluline vältida ülekarjatamist (tallamisest tingitud
sambliku- ja samblarinde kahanemist), karjatamiskoormust tuleb vastavalt põuale või
sademeterohkusele vajadusel reguleerida kariloomade suunamisega teistele aladele, vaheaedadega
või loomade arvu muutmisega. Loo-rebasesambliku leiualadel tuleb loodude taastamisel tagada
kadakatega aladel kadakate 10% katvuse säilimine.
4.1.3. SOONTAIMED
Taastamisel vältida okste põletamiseks lõkkekohtade rajamist kaitsealuste liikide isendite peale.
Selleks on vajalikud võimalikult täpsed alusandmed liikide paiknemisest (vähemalt II
kaitsekategooria ja loodusdirektiivi liikide puhul).
Punase tolmpea kõige arvukamatel kasvualadel on puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel keelatud (info ohtraimatest kogumikest peaks tulema liigi inventuurist). Ka taastamine
63
raskete taastamismasinate (näiteks giljotiini) abil on külmumata pinnasel keelatud. Käsitsi
taastamist võib teha ka muul ajal, kui pinnas seda võimaldab. Loopealsena (*6280) määratletud
punase tolmpea kasvualadel on soovitav puurinde katvus 10–20%, kuna päris lagedat niitu punane
tolmpea ei eelista (Kull ja Tali 2012). Puiskarjamaadena (9070) määratletud punase tolmpea
kasvualadel on soovitav puurinde katvus 30–40%. Põõsarinde katvus ei tohi olla üle 30%. Okste
põletamise kohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kauni kuldkinga praeguses leiukohas (ja seda ümbritsevas lookadastikus) peab põõsarinde
katvus jääma 30% ja 50% vahele ning harvendus tuleb teha käsitsi. Kui puidu kokku- ja väljavedu
on vajalik, siis teostada see vaid külmunud pinnasel. Harvendus on mõistlik läbi viia kahes etapis:
esimesel aastal leiuala lõunapoolsel lahustükil, misjärel seiratakse populatsiooni reaktsiooni
taastamisele. Paari aasta pärast tuleb kindlasti harvendada ka põhjapoolset lahustükki.
Kui müür-raunjala, pruuni raunjala, kauni kuldkinga, madala unilooga, punase tolmpea, täpilise
sõrmkäpa või pisikannikese kasvukohtades pole puu- ja põõsarinde harvendusele järgnenud
hooldust, tuleb kolmandal aastal peale raiet puude ja põõsaste järelkasvu uuesti tõrjuda ja
koristada. Kasvukohti peab taastama juba kaitsekorraldusperioodi esimese pooles. Muude
kaitsealuste liikide puhul tuleb samuti arvukamates leiukohtades teha lokaalset puu- ja põõsarinde
korduvharvendust liikidele vajalike tingimuste säilimiseks juhul, kui regulaarhooldus puudub.
4.1.4. SELGROOTUD
Nõmme-tähniksinitiiva suhteliselt avatuna säilinud elupaigalaikudes tuleb võimalikult ruttu
alustada karjatamist (või alternatiivina niitmist koos heina koristamisega). Liigi kaitse
tegevuskavas (Vilbas jt 2011) on nõmme-tähniksinitiiva Eesti elupaikades üldine soovitus niita
juuni alguses või septembris, kuna nii välditakse otsest kahju valmikutele, röövikutele ja
munadele. Niitmisel tuleb vältida nõmm-liivatee mätaste kahjustamist. Elupaikades tuleb
regulaarselt harvendada põõsaid (ilmselt tuleb see kasuks ka juhul, kui karjatamist koheselt
organiseerida ei õnnestu).
4.2. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD
4.2.1. KAITSEALUSTE SEENELIIKIDE INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodi alguses (2016. aastal) on vajalik alal teadaolevate kaitsealuste
seeneliikide leiukohtade kontrollimine ning nende liikide otsimine ka mujalt sobivatest
biotoopidest kaitseala piires (vt lisa 9a). Inventuuri käigus tuleb määrata liigi arvukus, leiukohad
nii täppisandmetena (GPS koordinaat +5 m puhverala) kui ka liigi säilimiseks vajaliku ümbritseva
biotoobi piirid. Samuti tuleb kirjeldada liigi kaitseks vajalikke tegevusi (kindlasti määrata vajalik
64
põõsarinde katvus Bloxami punalehiku ja värvilise lehtervaheliku kasvukohas ning hinnata
karjatamise mõju). Värske info on vajalik eelkõige kaitse-eesmärgiks olevate liikide kohta, kuid
oluline on inventeerida ka haruldase roosa tatiku ja musta narmiku teadaolevaid leiukohti, samuti
uute kaitsealuste liikide leiukohti nende ilmnemisel. Vajadusel tuleb esitada ettepanekud kaitse
tulemuslikkuse hindamise metoodika täiendamiseks (vt ka ptk 5). Inventuuri korraldajaks on
Keskkonnaamet, töö sisulisse poolde peab olema kaasatud spetsialist mükoloogia erialal.
Tegevuse prioriteetsus on II ja hinnanguline maksumus 4000 eurot. Töö tegelik hind nii
seeneliikide kui muude elustikurühmade inventuuriks kujuneb ilmselt riigihankel pakkumiste
käigus.
4.2.2. KAITSEALUSTE SAMBLIKULIIKIDE INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodi alguspoolel (2017. aastal) on vajalik teadaolevate kaitse-eesmärgiks
seatud (võimalusel ka muude) kaitsealuste samblikuliikide leiukohtade piiride täpsustamine ning
arvukuse, seisundi ja vajalike kaitsekorralduslike tegevuste täpsustamine (vt lisa 9a).
Kaitseeesmärgiks olevaid liike tuleb otsida ka seni uurimata sobivatest biotoopidest (nt Aruküla
sihtkaitsevööndi laienduse alalt ning Ida-Sarve sihtkaitsevööndist ja mujalt kaitseala piires).
Võimalusel tuleb hajusa levikumustriga liikide puhul osapopulatsioonide kaardistamisel kasutada
elupaigatüüpide inventuuri polügoone.
Inventuuri üheks osaks on Sarve kaitsealal samblike kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodika
täpsustamine (vt ka ptk 5). Metoodika peab ette nägema vähemalt kõigi kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitsekorraldusperioodi alguses teada olnud leiukohtade vaatlust (tulemusseiret) ja seisundi
hindamist (olenevalt liigist, leiuala suurusest või muudest tunnustest võib arvukuse vmt näitajate
hindamise viis olla leiukohati erinev).
Inventuuri korraldajaks on Keskkonnaamet, töö sisulisse poolde peab olema kaasatud spetsialist
lihhenoloogia erialal. Tegevuse prioriteetsus on II ja hinnanguline maksumus 4000 eurot.
4.2.3. KAITSEALUSTE SAMBLALIIKIDE INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodi alguspoolel (2017. aastal) on vajalik alal teadaolevate kaitsealuste liikide
leiukohtade piiride ning arvukuse, seisundi ja vajadusel kaitsekorralduslike tegevuste
täpsustamine. Kaitstavaid liike (eelkõige kaitse-eesmärgiks olevaid) tuleb sihipäraselt otsida ka
seni uurimata sobivatelt aladelt (vähemalt sihtkaitsevöönditest, soovitavalt ka piiranguvööndi
loodudelt, vt lisa 9a). Ehkki jäiga keerdsambla kaitse tegevuskava nägi ette teadaolevate
leiukohtade inventuuri juba 2012. aastal, pole seda seni tehtud. Liikide säilimiseks vajaliku
biotoobi piiride määramisel peab jälgima maastikus tuvastatavaid piire (nt metsaribade või
suurema teega eraldatud looalad märkida eraldi leiukohtadena). Võimalusel tuleb hajusa
65
levikumustriga liikide puhul osapopulatsioonide kaardistamisel kasutada elupaigatüüpide
inventuuri polügoone. Jäiga keerdsambla leiukohtade registreerimisel tuleb kinni pidada liigi
kaitse tegevuskavas välja töötatud meetoditest (Ingerpuu 2011) ning selle põhjal täpsustada liigi
kaitse tõhususe hindamise metoodikat (vt ka ptk 5). Turd-lühikupra kaitse tõhususe hindamiseks
tuleb inventuuri osana välja töötada sobiv metoodika Sarve kaitseala jaoks (kui seda pole liigi
kaitse tegevuskava või sammalde seirekava koostamise raames vahepeal juba tehtud).
Inventuuri (sh hindamismetoodika väljatöötamise) korraldajaks on Keskkonnaamet, töö sisulisse
poolde peab olema kaasatud spetsialist brüoloogia erialal. Tegevuse prioriteetsus on II ja
hinnanguline maksumus 4000 eurot.
4.2.4. KAITSEALUSTE SOONTAIMELIIKIDE INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodi alguses (2016. aastal) on vajalik kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide
teadaolevate leiukohtade piiride täpsustamine ning osapopulatsioonides isendite (või puhmikute)
arvukuse (võimalusel ka seisundi: generatiivsuse, juveniilsete isendite osakaalu) hindamine,
samuti taastamis- ja hooldamissoovituste täpsustamine (kui erineb elupaigatüübi taastamiseks ja
hooldamiseks määratud soovitustest). Liike tuleb otsida ka mujalt kaitseala piiresse jäävatest
potentsiaalsetest kasvukohtadest (vt lisa 9a). Inventuur koosneb kolmest põhietapist:
Esimene etapp on kameraaltööd ehk olemasolevate leiukohapiiride analüüsimine ja
korrigeerimine vastavalt 2010.–2012. aasta elupaigatüüpide inventuuri tulemustele ja
vaadeldava liigi kasvukohanõudlusele.
Teine etapp on liikide kaardistamine sobivates biotoopides. Kaardistamise metoodika on
liigiti erinev:
punase tolmpea, müür-raunjala, pruuni raunjala, täpilise sõrmkäpa, jumalakäpa,
kahkjaspunase sõrmkäpa valgeõielise vormi, madala unilooga ja pisikannikese puhul
tuleb koguda võimalikult palju täppisandmeid, st isendi või puhmiku leidmisel
määratakse GPS-koordinaat ning lisatakse sellele kaardiprogrammis 5 m laiune
puhvertsoon. Juhul kui on tegu isendite üsna tihedalt paiknevate kogumitega, siis
keskpunktist kuni 10 m raadiuseni võib neid kirjeldada polügoonina (lisades
keskpunkti GPS-koordinaadile isendite arvukuse, generatiivsuse ja muud võimalikud
elujõulisuse näitajad). Kaugemale kui 10 m jääva isendi või isendite kogumi puhul
tuleb võtta juba eraldi koordinaat. Eriti kriitilise tähtsusega on täppisandmete kogumine
punase tolmpea ja raunjalgade puhul – andmeid tuleb kindlasti koguda enne elupaiga
taastamistöid, et saaks planeerida nt lõkkeasemete jaoks sobivaid asukohti
eelmises punktis kirjeldatud täppisandmete kaardikihi abil saab moodustada liigi
osapopulatsioonide piirid ning selgub, kus paiknevad tihedamad ja kus hajusamad
66
leiukohad. Sama liigi erinevates kooslustes paiknevad isendid tuleb kaardistada eraldi
osapopulatsioonideks (näiteks eraldi metsas, puiskarjamaal või avakoosluses
paiknevad isendid, samuti eraldi nt loopealsel ja rannaniidul kasvavad sama liigi
isendid), kuna see võimaldab hiljem hinnata liikide edukust erinevates tingimustes.
Osapopulatsioonide piiride moodustamisel peab kasutama elupaigatüüpide inventuuri
piire, kui elupaiga piirid pole liiga suured
liigi säilimiseks vajaliku elupaiga pindala on tavaliselt veelgi suurem kui ühekordse
liigi täppisandmete kogumise ja osapopulatsioonide määratlemisega saadud piirid.
Need saab määrata elupaikade inventuuri andmete abil
kauni kuldkinga leiukoha inventeerimisel tuleb lähtuda liigi kaitse tegevuskavas
määratud tingimustest (Kull 2012)
liikidel, millele on omased suured hajuspopulatsioonid (sageli nt kärbesõiel, harilikul
käoraamatul, muguljuurel, tumepunasel neiuvaibal, hallil käpal, kahkjaspunasel
sõrmkäpal) võib täppisandmete kogumisest loobuda ja piirduda kaardistamisel
olemasoleva elupaigatüübi kirje piiriga, kui see on maastikul selgesti eralduv ja
mõistliku suurusega. Kui sobiva elupaiga kirje pindala on väga suur (näiteks suur
loopealne Ristiranna sihtkaitsevööndis), siis on selle piires mõistlik eristada
osapopulatsioone ning kasutada piiride tõmbamisel silmnähtavaid piire (biotoopi
läbivaid teid, metsaribasid jmt, mis võivad mõnel juhul olla ka liikide leviku
takistajateks). Vajalik on ka juba ülalmainitud osapopulatsioonide eristamine vastavalt
koosluse tüübile. Iga (osa)populatsiooni polügooni juurde peab kuuluma
arvukushinnang (võimalusel täpsemad andmed isendite arvukuse, generatiivsuse jmt
kohta), mida saab hiljem tulemusseire käigus võrrelda.
Kolmas etapp: välitööde tulemina tuleb iga kaitse-eesmärgiks oleva ja kaitse-eesmärgiks
soovitatud liigi puhul teha ettepanekud tulemusseire teostamiseks (hinnatavad parameetrid,
seirekohtade arv jne) ja kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodika täiendamiseks Sarve
maastikukaitseala piires (vt ka ptk 4.2.8 ja 5). Metoodika võib liigiti ja olenevalt leiukohtade
iseloomust erineda. Näiteks ei pruugi väga laialt levinud liigi puhul tulemusseire käigus kõiki
populatsioone hinnata, vaid piirduda juhusliku valikuga osapopulatsioonidest. Igal juhul peab
tulemusseire sisaldama populatsiooni arvukuse ja elujõulisuse hindamist ning andma vajalikku
infot kaitsetegevuste korrigeerimiseks (kui vaja). Metoodika koostamisel peab arvesse võtma
ka liikide kaitse tegevuskavades toodud soovitusi (nt kauni kuldkinga puhul).
Inventuuri korraldajaks on Keskkonnaamet, töö sisulisse poolde peab olema kaasatud spetsialist
botaanika erialal. Tegevuse prioriteetsus on II ja hinnanguline maksumus 5000 eurot.
Lisaks kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele vajaks leviku ja seisundi täpsustamist ka 17
kaitsealal teadaolevat soontaimeliiki, mis nende hulka ei kuulu (eelkõige kõik II kategooriaga
liigid ja liigid, mis on määratletud üle kaitseala piiride ulatuvate polügoonidega, nt tui-tähtpea,
67
veripunane koldrohi, kaljukress ja madal kadakkaer). Tegevust korraldab Keskkonnaamet,
tegevuse prioriteetsus on III, hinnanguline maksumus 4000 eurot ja teostamise aasta 2017.
NB! Inventuuride välitööd tuleb teostada vegetatsiooniperioodil liikide vaatlemiseks sobivaimal
ajal, mis on liigiti erinev. Nt jumalakäpp, kaljukress, müürkevadik, madal kadakkaer, kaunis
kuldking tuleb inventeerida juba mai II pooles või juuni I pooles. Teiste liikide puhul on sobivaim
juuni- ja juulikuu, tui-tähtpeal ka august (kindlasti ei tasuks kaitstavaid soontaimi inventeerida
alles sügiskuudel).
4.2.5. NÕMME-TÄHNIKSINITIIVA INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodi alguses (soovitavalt hiljemalt 2017. aastal) tuleb teostada uuring vastavalt
liigi kaitse tegevuskavas (Vilbas jt 2011) kirjeldatud metoodikale (täpsustatakse liigi levikuala ja
arvukust, toidutaime ning peremeessipelgate arvukust ja paiknemist, ning hinnatakse metsastunud
looalal eemaldamist vajavate puude hulk, valitakse eemaldamise metoodika ning tehnoloogia ja
soovitatakse karjatamiskoormus ja/või niitmise aeg, jmt, vt lisa 9a). Eeldatavasti viiakse uuring
läbi liigi kaitse tegevuskava täitmise raames. Kuna Sarve maastikukaitsealal võib olla tegu siiski
juba hävinud populatsiooniga, on vaja enne kindlaks teha liigi esinemine tema elupaigas ja
lähipiirkonnas. Selle töö teeb ära Keskkonnaameti looduskaitse bioloog või tellitakse inventuur,
mille korraldab Keskkonnaamet. Tegevuse prioriteetsus on II ja töö tellimisel on hinnanguline
maksumus 1000 eurot.
4.2.6. RÄNDLINDUDE KEVAD- JA SÜGISLOENDUS
Sarve poolsaare lõunarannikul (eelkõige Kaevatsi laiu vastas oleval kõige laiemal rannaniidul) on
vajalik rände tippajal rändlindude kevad- ja sügisloendus kaitsekorraldusperioodi keskel
(eeldatavalt 2016.–2017. aastal) ja vajadusel ka lõpus (eeldatavalt 2023.–2024. aastal, vt lisa 9a).
Meetodiks on punktloendus vaatlustoru abil kevad- ja sügisrände tipphooajal (aprill, mai,
september, oktoober) 5–7 päevaste intervallidega. Soovitatav on rändlinde loendada kahel
järjestikusel aastal, et vähendada ilmastikuoludest tingitud mõju rändearvukusele. Kui rändlindude
arvukus on 2016.–2017. a loenduse andmetel väheoluline, ei ole loenduse korraldamine 2023. ja
2024. aastal vajalik. Tegevust korraldab Keskkonnaamet, kaasates spetsialiste ornitoloogia erialal.
Tegevuse prioriteetsus on III ja hinnanguline maksumus on kahel loendusaastal kokku 4000 eurot.
4.2.7. HAUDELINNUSTIKU INVENTUUR
Kogu kaitsealal on vajalik haudelinnustiku inventuur (vt lisa 9a), mille eesmärgiks on
haudelindude liigilise koosseisu määramine ja kaitseväärtusega linnuliikide arvukuse
kindlakstegemine. Eriti põhjalikult tuleb loendada ja kaardistada kaitse-eesmärkideks seatud
linnuliike ning hinnata nende pesitsusterritooriumite asukohta ja haudepaaride arvukust sobivates
biotoopides nii kõikides sihtkaitsevööndites kui ka piiranguvööndis. Suuremate rannaniitude
haudelinnustik vajab samuti põhjalikku iseloomustamist. Vajaduse ilmnemisel tehakse
täiendavaid ettepanekuid kaitse-eesmärgiks olevate liikide soodsama seisundi saavutamiseks.
Inventuur viiakse läbi kaitsekorraldusperioodi alguses (eeldatavalt 2016. aastal) loenduseks
sobivatel kuudel (pesitsusperioodi alguses) ühekordsel pesitusterritooriumite
kaardistamismeetodil. Tegevust korraldab Keskkonnaamet, kaasates spetsialiste ornitoloogia
erialalt. Tegevuse prioriteetsus on II ja hinnanguline maksumus 3000 eurot.
4.2.8. KAITSE-EESMÄRGIKS OLEVATE LIIKIDE SEISUNDI HINDAMINE
Tulemusseires vaadeldakse ainult kaitse-eesmärgiks seatud liike nende inventuuri käigus
täpsustatud-kaardistatud (osa-)populatsioonide (ehk leiukohtade) piires (vt lisa 9b). Seires
võrreldakse osapopulatsioonide parameetreid (nii loendatavaid, nt isendite arvukus, generatiivsus,
kui ka hinnangulisi, nt hinnang ohtrusele või elujõulisusele) inventuuri tulemustega ning
analüüsitakse kaitsetegevusi ja nende tegevuste seost parameetrite väärtustega.
Eesmärgiks olevate sambliku-, sambla- ja soontaimeliikide (osa-)populatsioonide seisundit
seiratakse inventuurijärgselt vähemalt üks kord kaitsekorraldusperioodi teises pooles (soovitavalt
2023. aastal) ja vastavalt inventuuri tulemusena täpsustud seiremetoodikale. Samblikuliikide
seisundi hindamise maksumus on hinnanguliselt 2000 eurot, samblaliikide seisundi hindamise
maksumus on hinnanguliselt samuti 2000 eurot ning soontaimede seisundi hindamise maksumus
on hinnanguliselt 4000 eurot. Soontaimede puhul võib üksikutes leiukohtades tulemusseire
asendada riikliku seire käigus kogutud andmetega (vt ptk 4.3), kui laekunud informatsioon on
selleks piisav.
• kuna seente viljakehi ei pruugi igal aastal maapinnale tulla, on vajalik nende leiukohti
seirata vähemalt kahel aastal (2020, 2023). Töö hinnanguline maksumus kokku on 2000
eurot
• nõmme-tähniksinitiiva leiualal on soovitatav teha iga-aastast seiret, kui liik alal
tuvastatakse (v.a 2016. aastal, kui toimub eeldatavalt liigi leiukoha põhjalik uuring). Seire
andmetel põhinevalt peab tegema vajadusel täiendavaid taastamistöid (nt korduvalt võsa
eemaldama, kui regulaarhooldust ei toimu). Sarve leiukoht tuleb lisada riikliku seire alade
hulka. Kuni seda ei toimu, korraldab Keskkonnaamet tulemusseiret ise aastatel
2018 ja 2023. Töö hinnanguline maksumus (2 aastal kokku) on 2000 eurot
• valgelaup-rabakiili populatsiooni tuleb seirata vastavalt välja töötatavale riikliku seire
metoodikale. Kuna populatsioone on vaid üks, kattub tulemusseire sisuliselt kavandatava
riikliku seirega ja eraldi eelarve planeeritakse vaid juhuks, kui riiklik seire ei kata
käsitletavat populatsiooni. Populatsiooni tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul seirata
minimaalselt kahel korral (2018. ja 2023. aastal). Töö hinnanguline maksumus on kokku
2000 eurot
• kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide (ja vajadusel teiste tähelepanu väärivate
linnuliikide) arvukust ning kaitse tõhusust hinnatakse vähemalt kaks korda
kaitsekorraldusperioodi jooksul (2019. ja 2023. aastal, vajalikud on välivaatlused vähemalt
kaitsekorraldusperioodi alguses teadaolevates ja inventuuril tuvastatud
pesitsuspiirkondades). Töö hinnanguline maksumus on 4000 eurot
Tulemusseire läbiviijaks või korraldajaks on Keskkonnaamet (vajadusel kaasatakse spetsialiste
mükoloogia, lihhenoloogia, brüoloogia, botaanika, entomoloogia või ornitoloogia erialalt).
Tegevuse prioriteetsus on II.
4.2.9. ELUPAIKADE VALIKULINE KORDUSINVENTUUR
Kuna valdav enamus elupaikadest tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada ja/või alustada
uuesti hooldusega ning koosluste struktuuri ja funktsioonide säilimise hinnangud seetõttu
muutuvad, tuleb kaitsekorraldusperioodi lõpus teha elupaikade valikuline kordusinventuur, mille
käigus täpsustatakse kooslustele antud hinnanguid ning piire (vt lisa 9a). Inventuuri osaks on ka
võrdlev analüüs kaitsekorraldusperioodi alguse seisuga ning hinnangu andmine poollooduslike
koosluste kaitse tulemuslikkusele. Inventuuri korraldab Keskkonnaamet 2023. aastal, selle
eeldatav maksumus on 5000 eurot (prioriteetsus II).
4.3. RIIKLIK SEIRE
Riikliku seiret viiakse läbi vastavalt riikliku seire programmile. Tegevusi korraldab
Keskkonnaagentuur (KAUR), prioriteetsus on I.
4.3.1. SOONTAIMED
Sarve kaitsealal seiratakse kaitsealuste taimede leiukohtade rohkust arvestades vaid väga väheseid,
täpsemalt vaid viit (5) liiki, igaühel üks leiukoht (vt tabelit 11). Praegu kehtiva metoodika kohaselt
kogutakse II kaitsekategooriaga liikide leiukohas infot igal viiendal (5.) aastal. Kolmanda
kaitsekategooriaga liike regulaarselt ei seirata (v.a juhul, kui tegu on loodusdirektiivi lisades
nimetatud liigiga).
Tabel 11. Soontaimede riiklik seire Sarve kaitsealal
Seiratav liik Viimati seiratud
(aasta)
Järgmised seired
(aastad)
kaunis kuldking 2014 2019
randtarn 2008 2019
müür-raunjalg 2014 2019
madal unilook 2011 2016, 2021
täpiline sõrmkäpp 2014 2019
Kui riikliku seire käigus võetakse andmete kogumisel arvesse liigi tulemusseireks välja töötatud
metoodikat, siis on võimalik tulemusseire asendada riikliku seire käigus kogutud infoga. Tuleb
arvestada, et riikliku seire samm tõenäoliselt ei klapi elupaikade taastamistöödega, millele
järgneval aastal peaks mõningaid liike, nt kaunist kuldkinga, koheselt seirama.
4.3.2. SELGROOTUD
Jätkub iga-aastane päevaliblikate seire Lääne-Sarve ja Aruküla sihtkaitsevööndis vastavalt
olemasolevale metoodikale. Arvatavasti on vaja nõmme-tähniksinitiiva leiuala lisamine
päevaliblikate riikliku seire alade hulka (selleks on vajalik eksperdiarvamus peale leiukoha
uuringut).
Valgelaup-rabakiili seire tuleb samuti lisada riiklikku seireprogrammi.
4.4. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE JA
HOOLDAMINE
Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise korraldaja on Keskkonnaamet, riigimaadel
lisaks RMK.
Taastamise maksumuse kalkuleerimisel kasutati 2013. a kehtinud riikliku loodushoiutööde
kompenseerimise tariife vastavalt koosluste kinnikasvamise määrale (maksumus hektari kohta
loopealsel või aruniidul: 179, 250, 339 või 435 eurot, puisniitudel ja puiskarjamaadel 160 või 250
eurot, rannaniitudel ja soostunud niitudel 231 eurot). Kalkulatsioon on ligikaudne ning enne
taastamist on kindlasti vajalik tööde ulatuse ja maksumuse täpsustamine.
Taastamistööd on eelarveliselt jagatud kaitsekorraldusperioodi nelja esimese aasta (2015–2018)
vahel (vt joonist 4 ja lisa 6). Esimeses järjekorras on tööd ette nähtud sihtkaitsevöönditesse,
riigimaadele ning jätkuvalt riigi omandis olevatele maadele ja nende vahetusse naabrusse jäävatele
aladele (järjekord sõltub ka looduskaitseväärtusest ja töö pakilisusest).
Koosluste hooldamine on eelarveliselt planeeritud algavana taastamisele järgneval aastal (v.a
taastamisvajaduseta aladel, vt lisa 7; kahtlemata on väga teretulnud, kui hooldamine algab juba
taastamisega samal aastal või isegi varem, kuid riiklikku või PRIA toetusraha kahe tegevuse eest
samaks aastaks korraga maksta ei saa). Hoolduse maksumuse kalkuleerimisel kasutati 2013. a
kehtinud PRIA toetuse määrasid (puisniidu puhul 238,07 eurot/ha ning muu niidu puhul 185,98
eurot/ha).
Taastamise üldnõuded
• poollooduslike koosluste taastamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, kuna enne
taastamistöid peab veenduma, kas taastataval alal on kaitsealuseid liike, mis vajavad
taastamise eritingimusi (vt ka ptk 4.1)
• taastamise käigus raiutavad puud ja põõsad tuleb alalt ära viia või eelnevalt kooskõlastatud
kohas põletada. Korduvtaastamise puhul ei tohi lõkkekohti alatasa muuta
72
Joonis 4. Poollooduslike koosluste taastamise ajakava.
Hooldamise üldnõuded (kõigi kaitse-eeskirjas või kaitsekorralduskavas kaitse-eesmärgiks seatud
poollooduslike koosluste puhul)
• niita tuleb servast serva või keskelt lahku meetodil
• niitmise sagedus on üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul. Peale niitmist võib ädalal
mõõdukalt loomi karjatada. Tihedalt angervaksastunud puisniidualadel võib
taastamistööna käsitsi niita ka kaks korda suve jooksul (koos igakordse heina
ärakoristamisega) ja 20. juunist varasema algusajaga. Nõmme-tähniksinitiiva leiualal võib
vajadusel käsitsi niita varem kui 20. juunil
Le gend : 2015 ; 2016 ; 2017 ; 2018 ; sihtkaitsevööndi piir
73
• niidetud hein tuleb kokku koguda ja alalt ära viia
• hooldada ei tohi hekseldamisega (nt muruniidukiga, murutraktoriga või muu
hekseldajaga), kui hekseldist ära ei koristamata
• karjatamisperioodi lõpuks peab elustikule soodsate tingimuste tagamiseks karjamaa olema
ülepinnaliselt vähemalt 50% ulatuses madalmurusaks söödud
• sobiv karjatamiskoormus tuleb valida vastavalt karjamaa suurusele ja karjamaa koosseisus
paiknevatele kooslustele (vt järgnevaid alajaotisi)
4.4.1. RANNANIIDUD (*1630)
Taastamine: prioriteetsus on II. Taastamisvajadusega rannaniite on määratletud 12 hektaril
(niidud vajavad paiguti võsa eemaldamist ning pilliroost puhastamist), eeldatav taastamistööde
maksumus on 1700 eurot (tööd ei ole siiski kuigi mahukad) ja elluviimise aeg 2015 a.
Hooldamine: prioriteetsus on II, pindala on 32 hektarit, hooldamise eeldatav maksumus 56 200
eurot. Sarve kaitsealal tuleb praegu hooldatavatel rannaniitudel (12 ha) jätkata hooldamist. Aladel,
kus karjaaed takistab kariloomadel veepiirini liikumist ja seal söömist, tuleb aed paigutada nii, et
loomadel oleks ligipääs mereni. Karjatada või alternatiivina niita tuleb täiendavalt veel vähemalt
20 hektarit rannaniitu. Väga oluline on lõunaranniku rannaniitude hooldus (rändlindude
peatuspaik).
Hooldamine: prioriteetsus on III, pindala on 8,3 ha; hoolduse eeldatav maksumus on 15 000 eurot.
Kitsad ja kivised rannaniidud, mis paiknevad poolsaare edelanurgas ning ida- ja läänerannikul, on
paiguti hõreda rohustuga. Nende niitude hooldust võib takistada paiknemine mere ja sõiduteede
vahelisel piiratud maa-alal (koos kivirandade ja klibuloovallidega), kus kariloomadel võib kiiresti
tekkida rohupuudus. Siiski tuleb ka neis piirkondades rannaniitude karjatamine kasuks, olgu või
üksikutel aastatel või tavapärasest märksa väiksema koormusega. Ilmselt kasvavad need
piirkonnad tänu suuremale jää ja tuulte mõjule teiste rannaniitudega võrreldes veidi aeglasemalt
kinni.
Tavapärase rohustu tihedusega rannaniitudel (32 ha) tuleb karjatada koormusega 0,8–1,4
loomühikut hektari kohta. Pilliroostunud ning lopsakama rohukasvuga aladel on soovitav
karjatada veistega või segakarjaga. Kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks on saavutada kõigi
rannaniitude peale kokku 95% kõrgrohustuvaba veepiiri. Rannaniidu taastamisel ja hooldamisel
tuleb eemaldada võimalikult palju puittaimede järelkasvu (vajalik ka juhtudel, kui kaaslev
elupaigatüüp on loopealne). Lisaks käesolevas kaitsekorralduskavas toodud täpsustustele tuleb
juhinduda rannaniitude hoolduskavast (Lotman 2009–2011).
74
4.4.2. KADASTIKUD (5130)
Kõik kaitseala kadastikud vajavad põõsarinde harvendamist ning puurindes männi väljaraiet
vähemalt 90% ulatuses. Põõsarinde katvus peab taastamisjärgselt jääma vahemikku 30–40%.
Katvus võib osalt olla ka madalam (välja arvatud kauni kuldkinga kasvualal). Lisaks
harvendamisele tuleb kadastikke karjatada (või alternatiivina käsitsi niita koos heina
ärakoristamisega). Karjatamise puudumisel peab ala vähemalt kaks korda kaitsekorraldusperioodi
jooksul harvendama.
Tööde hinnanguline maksumus on taastamisel (12 ha) 4200 eurot ja hooldamisel (12 ha) 17 400
eurot. Nii kadastike taastamise kui ka hooldamise prioriteetsus on II. Taastamine tuleb läbi viia
aastatel 2015–2017 ja hooldamisega alustada vastavalt taastamistööde tulemusele alates 2016. a,
suurendades järkjärgult hooldatavate kadastike pindala.
4.4.3. ARUNIIDUD (6210, *6270, 6510)
Aruniitude säilimiseks on vaja neid iga-aastaselt niita (hein ära koristada) või karjatada. Üksikud
puud või põõsad on aruniitudel soovitavad, samuti põõsaribad kiviaedadel või kivikuhjadel.
Põõsarinde katvus ei tohiks alla 1 ha suurustel aladel olla üle 5 protsendi pindalast. Okaspuude
järelkasv tuleb eemaldada. Rannaniitude koosseisus olevatel aruniidulaikudel võib olla vajalik
kõigi puude ja põõsaste eemaldamine (linnustiku vajadustest lähtuvalt). Lisaks käesolevas
kaitsekorralduskavas toodud täpsustustele tuleb juhinduda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast
(Mesipuu 2011).
Aruniitude taastamise ja hooldamise prioriteetsus on II. Tööde hinnanguline maksumus on
taastamisel (8,5 ha) 1700 eurot ja hooldamisel (12 ha) 18 500 eurot. Taastamine tuleb läbi viia
aastatel 2015–2017 ning hooldamist jätkata ja laiendada vastavalt taastamistööde tulemusele,
suurendades järkjärgult hooldatavate aruniitude pindala.
4.4.4. LOOD (*6280)
Nõmme-tähniksinitiiva leiualal on hooldamise prioriteetsus I (11 ha, 20 000 eurot), muudel aladel
on hooldamise eelarveline prioriteetsus II (318 ha, 503 600 eurot).
Loodude taastamine on planeeritud kaitsekorraldusperioodi esimesse kolme aastasse (2015–
2017). Taastamisvajadusega loodusid on 312 ha, taastamise eeldatav maksumus on 91 200 eurot
(vt ka ptk 2.2.2.5). Punase tolmpea ja raunjalgade leiualadel tuleb enne loodude taastamistöid läbi
viia liigi täppisandmete kogumine (vt ka ptk 4.2.4.). Loodude taastamise prioriteetsus on II.
Taastamine: taastamisjärgselt on loodudel sobiv põõsarinde üldkatvus ligikaudu 5–10%.
75
Hõredate põõsastega piirkonnad peaks vahelduma lagedatega. Üksikutes kohtades võib olla ka
tihedamaid võsatukki, kui tuka pindala jääb alla 10 m2. Kui taastatav looala on alla 1 ha suur ja
enamjaolt ümbritsetud puiskarjamaa või metsaga (sage olukord nt Ida-Sarve sihtkaitsevööndis),
tuleb loolaik võimalikult põõsavabaks raiuda.
Puud ja nende järelkasv tuleb loodudel üldreeglina eemaldada. Säilitama peab põlispuid,
õõnsustega puid, soovi korral võib jätta üksikuid isendeid ka puude järelkasvust (soovitavalt
lehtpuu). Puid tuleb rohkem säilitada ka juhul, kui seda näeb ette mõne kaitsealuse liigi vajadus,
nt punane tolmpea (vt ptk 4.1).
Loomännikuid, mis on elupaigatüüpide inventuuril määratud loodusdirektiivi mõistes
„0elupaigaks” võib looalade taastamise eesmärgiga lagedaks raiuda vaid juhul, kui on tagatud
kohene ja pikaajaline karjatamine (sel juhul peaks raie olema abikõlbulik poolloodusliku koosluse
taastamistoetuse taotlemiseks).
Kui elupaikade inventuuril on lookooslusega kaaslevaks elupaigaks märgitud puiskarjamaa,
näiteks 70% eluapaigatüüpi 6280 ja 30% elupaigatüüpi 9070, tuleb mändidega võsastunud osa
taastada lageda looalana, kus põõsaste katvus on u 10% ja puurinne puudub (on vaid üksikpuud).
Koosluse ülejäänud osades, kus puistus leidub olulisel määral kaske (samuti muid lehtpuid), tuleb
neist ilusamad säilitada, kuid puurinde katvus ei tohi taastamisjärgselt ületada 40% ning
põõsarinde katvus peab jääma alla 30% (sh tuleb säilitada ka ilusamaid sarapuid).
Loodude hooldamine: eelkõige karjatamine. Keskmiselt põõsastunud aladel on väga soovitav
karjatamine juba samal aastal, kui toimub taastamine. Tihedamalt põõsastunud aladel tuleb
taastamisega esmalt kariloomadele liikumiseks ruumi luua. Loopealsele sobiv karjatamiskoormus
jääb vahemikku 0,2–1 loomühikut hektari kohta. Kui ühtse karjamaa piiresse jääb nii loopealne
kui ka suur rannaniit, võib vajalik koormus ületada ka 1 loomühikut hektari kohta.
Traditsiooniliselt on Sarve loodudel karjatatud hobuseid või lambaid. Kaasajal pole välistatud ka
veised, kui välditakse ülekarjatamist. Vajadusel tuleb ülekarjatamise vältimiseks kasutada
vaheaedu. Veistega segakari on soovitav, kui karjamaa koosseisus on puistuid. Talvine (eriti sügis-
ja kevadtalvine) karjatamine on reeglina ebasoovitav pehme pinnase ja ülekarjatamise ning
väetamisohu tõttu (kuid siiski mõeldav näiteks Ida-Sarve sihtkaitsevööndis, kus rohukamar on
tihedam ja niidulaigud ümbritsetud suurest puiskarjamaast).
Juhul, kui ei ole võimalik loodusid hooldada karjatamisega, võib seda teha ka käsitsi niites ja heina
ära koristades (mõeldav eelkõige Ida-Sarve sihtkaitsevööndis, kus rohukamar on paiguti üsna
tihe). Hooldus traktorniidukiga ei tule enamusel Sarve loodudest kamara õrnuse või maapinna
ebatasasuse tõttu kõne alla.
Alternatiiv: kui karjatamist või niitmist ei õnnestu korraldada, siis loopealsete säilitamise
hädaabinõuks on ainult võsa eemaldamine ja puistu liituvuse vähendamine. Sellisel moel
kehveneb elupaiga kvaliteet aeglasemalt kui lausvõsastumise puhul, kuid karjatamiseta koguneb
rohurindesse iga-aastaselt kulu, mis halvendab liikide elutingimusi. Raiutud võsa tuleb iga kord
76
kokku koguda ja ära viia või põletada selleks eelnevalt kooskõlastatud kohas (lõkkekohti ei või
looniidul alatasa muuta).
NB! Kõigil loodudel, mille struktuuri hinnang on kaitsekorraldusperioodi alguses vähemalt II ja
mis ei ole ajavahemikus 2015–2018 taastamisse ja järgnevasse püsihooldusesse lülitunud, tuleb
2019. a alustada hooldamist regulaarse võsatõrje meetodil seni, kuni saab alustada
püsihooldusega. Võsatõrjet tuleb teha regulaarselt (vähemalt igal neljandal aastal, vajadusel ka
lühema intervalliga).
Lisaks käesolevas kaitsekorralduskavas toodud täpsustustele tuleb juhinduda loopealsete ja
kadastike hoolduskavast (Helm 2011).
4.4.5. PUISNIIDUD (*6530)
Sarve maastikukaitseala puisniitude puhul vajab taastamistööna põõsarinde valikulist harvendust
eelkõige Hindre puisniit. Säilitada tuleb vanemaid põõsaid (ilusamaid sarapuid), puurindes peavad
säilima vanad laiavõralised puud. Puude järelkasvust jätta kasvama valikuliselt üksikuid erinevast
liigist lehtpuid. Hooldamismeetodina tuleb karjatamise ees soosida traditsioonilist niitmist
(soovitavalt käsitsi), seda iseäranis Hindre puisniidul, mis on praegu hoolduseta. Liigirikkuse
säilimisele on kasulik ka heina kuivatamine niidul ning riisumine. Tihedalt angervaksastunud
piirkondades võib taastamisvõttena käsitsi niita ka kaks korda suve jooksul.
Sarve puisniite võib peale niitmist ädalal ka mõõdukalt karjatada. Niitmisvõimaluse puudumisel
on alternatiiviks karjatamine, mille koormus peab olema piisav 50% ülepinnalise madalmurususe
tekkimiseks. Puisniidu hoolduse juurde kuulub (eriti karjatamise puhul) põõsaste ja puude
järelkasvu valikuline harvendamine.
Puisniitude taastamise ja hooldamise prioriteetsus on II. Tööde hinnanguline maksumus on
taastamisel (3 ha) 500 eurot ja hooldamisel (6,5 ha) 13 900 eurot. Taastamine tuleb läbi viia
2015. a ning hooldamist jätkata ja laiendada vastavalt taastamistööde tulemusele, suurendades
hooldatavate puisniitude pindala.
4.4.6. SOOSTUNUD NIIDUD (7230, 6410)
Kuna soostunud niidud asuvad Sarve kaitsealal ühtses poollooduslike koosluste kompleksis
loodude ja puiskarjamaadega ning on pindalalt üsna väikesed, on kõige otstarbekam neid ühiselt
karjatada. Soostunud niitudele sobiv karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1 loomühikut hektari
kohta. Hooldamiseks sobivad hästi veised või segakari (näiteks mägiveistega), kuna lambad
väldivad soostunud alasid. Ajalooliselt on soostunud niite tõenäoliselt pigem heinamaadena
kasutatud ja seetõttu tuleb soosida ka käsitsi niitmist koos heina ära koristamisega (traktorniiduk
võib olla liiga raske ja jätta rööpad). Niita saaks ilmselt suve kuivemal perioodil Enne niitmist
vajavad osad alad ka mätaste tasandamist. Soostunud niitudelt tuleb hooldamise ajal või eraldi
taastamistööde käigus eemaldada puistust ja järelkasvust männid ning harvendada kadakaid.
Lehtpuuvõsa eemaldamisel on vajalik, et järgneks koheselt hooldus või korduv võsatõrje igal
kolmandal aastal (võsa koristada ja kooskõlastatud kohas põletada).
Soostunud niitude taastamise ja hooldamise prioriteetsus on II. Tööde eeldatav maksumus
taastamisel (5,6 ha) 1300 eurot ja hooldamisel (5,6 ha) 8200 eurot. Taastamine tuleb läbi viia
aastatel 2015–2016 ning hooldamist alustada vastavalt taastamistööde tulemusele 2016. a,
suurendades hiljem järkjärgult hooldatavate sooniitude pindala.
4.4.7. PUISKARJAMAAD (9070)
Sihtkaitsevööndites asuvate puiskarjamaade taastamine on prioriteediga II ja nende taastamine on
kavandatud aastatesse 2015–2017. Selliseid puiskarjamaid on 104 ha ja taastamistööde eeldatav
maksumus 26 000 eurot. III prioriteedi alade taastamine on kavandatud 2018. aastasse (49 ha,
hinnanguline maksumus 12 100 eurot). III prioriteedi alad hõlmavad sihtkaitsevöönditest
väljapoole jäävaid koosluse massiive, kus hooldaja puudumisel võib esialgu piirduda ka ainult
männi väljaraiumisega kase kui peapuuliigi säilitamiseks. Kuid loomulikult on pikemas
perspektiivis vajalik kõiki puiskarjamaid ka karjatada.
Puiskarjamaade taastamisel tuleb puistut harvendada vähemalt 40% katvuseni, seejuures võib
puurinde katvus kohati olla ka madalam. Kaseenamusega aladel on vajalik mändide väljaraie 90–
100% ulatuses (põõsarinnet tuleb harvendada vähemalt 30% katvuseni, säilitades seejuures
erinevast liigist põõsaid). Sarapuude enamusega põõsarinde puhul võib sarapuude katvus olla kuni
40%. Puiskarjamaa valgustingimused peavad olema piisavad niidukooslustele omase rohukamara
tekkeks. Puiskarjamaal puurinde harvendamine ilma põõsarinde harvenduse ning järgneva
karjatamiseta ei ole poolloodusliku koosluse ja liigirikkuse säilitamise taastamisvõttena piisav
(ehkki võib kaasa aidata puistu liikide tasakaalu säilimisele). Puiskarjamaade taastamisel tuleb
alustada taastamist suurema taastamisvajadusega (kõrgema taastumispotentsiaaliga) aladest, kus
rohurinne on veidi paremini säilinud ning mis paiknevad liigirikkamate koosluste vahetus
78
naabruses (alad on kaardipõhises hoolduskavas ka vastavalt kategoriseeritud: „1” – esmatähtis
taastada, „2” – vajalik taastada, „3” – soovituslik taastada).
Soovitavalt tuleb juba puiskarjamaa taastamise ajal ala karjatada, et vältida kännuvõsude
vohamist. Sobiv karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,5–1,2 loomühikut hektari kohta. Suurtes
puiskarjamaa-massiivides (nt Ida-Sarve piirkonnas) on lubatav ka talvine karjatamine juhul, kui
loomadele antav lisasööt pärineb pollooduslikult koosluselt ja söödaplats on eelnevalt
kooskõlastatud püsivas asukohas väljaspool poollooduslikku kooslust.
Puiskarjamaadeks määratletud alasid ning ka muid puistuid võib karjatada ka eelneva
harvenduseta, kuid sel juhul pole tõenäoliselt tagatud hooldustoetuse kõlblikkus (kui vähemalt
50% alal pole tihedat rohukamarat). Elustiku mitmekesisuse suurenemisele on sobiva koormusega
karjatamine sellele vaatamata soodne.
Lisaks käesolevas kaitsekorralduskavas toodud täpsustustele tuleb juhinduda puisniitude- ja
puiskarjamaade hoolduskavast (Talvi 2011).
4.5. PARKIMISE REGULEERIMINE
Koostöös kinnistuomanikuga tuleb Mihkli maaüksusel tähistada sobiv parklakoht parklamärgiga
ning rannaniiduga külgneva tee äärde paigaldada parkimise keelumärk (vt joonist 5 ja lisa 8).
Märkide tellimise ja paigaldamise korraldab kohaliku omavalitsus (mereranda viiv tee on jätkuvalt
riigi omandis) koostöös Maanteeameti ja Keskkonnaametiga. Sildid tuleb paigaldada juba 2015.
aastal, töö hinnanguline maksumus on 400 eurot ja tegevuse prioriteetsus II.
4.6. LOODUSÕPPERAJA PROJEKTEERIMINE JA RAJAMINE
Õpperaja marsruudi ja sisulise poole kavandamise korraldab Keskkonnaamet 2015. aastal
koostöös kohalike elanike, turismiettevõtete ja kohaliku omavalitsusega. Tegevuse prioriteetsus
on II. Kuna rakendunud on loopealsete taastamise Life-projekt, saab õpperaja osana ära kasutada
ka projekti raames planeeritud infostendi Ristiranna sihtkaitsevööndis.
Õpperada võiks kulgeda põhiosas Ristiranna sihtkaitsevööndis, mis suures osas paikneb riigimaal.
Raja kavandamisel on suures osas võimalik marsruudina kasutada olemasolevaid pinnasteid.
Eramaadel on vajalik maaomanike kooskõlastus. Rajale peab Sarve poolsaare maanteelt juhatama
teeviit ning matkaraja äärde võiks paigaldada loodusõppetahvlid, millel tutvustatakse niisket ja
kuiva klibulood ning neile kooslustele kõige iseloomulikumaid taime- ning loomaliike (kaljupuju,
murulauk, lamba-aruhein, muguljuur, valge kukehari, tumepunane neiuvaip, arukaerand,
79
vesihaljas tarn, särasamblik, loo-rebassamblik, liblikaliigid jne). Õpperada peab tutvustama ka
rannikulõugast ning selle ümbruse soostunud sinihelmikakooslust ning Sarve sadama läheduses
rannaniitu, kiviranda, metsastunud klibulood (lookaasikut ja loomännikut), võimalusel ka
rändrahne. Lookaasiku karjatamise korral tuleb tutvustada ka puiskarjamaid.
Õpperaja rajamise ja hooldamise ülesanne on RMK-l (tegevus planeeritud 2018. aastaks).
Õpperaja rajamine maksab hinnanguliselt ligikaudu 7000 eurot. Tegevuse prioriteetsus on II.
4.7. SARVE TELKIMISALA JA RAJATAVA LOODUSÕPPERAJA
HOOLDUS
Sarve telkimisala asub täielikult riigimaal ning ka loodusõpperada kavandatakse valdavalt
riigimaale. Telkimisala ja õpperaja hooldamine on II prioriteedi tegevus ja selle korraldamine
kuulub RMK tööülesannete hulka, mida eraldi KKK-põhiselt ei rahastata.
4.8. INFOSTENDIDE PAIGALDAMINE, LIKVIDEERIMINE JA
HOOLDAMINE
Uue kaitse-eeskirja jõustumise järel (eeldatavasti 2015. aastal) tuleb 2016. a uuendada kaks
kaitseala tutvustavat infostendi (vt joonist 5 ja lisa 8), kuna muutuvad kaitseala ja vööndite piirid.
Jätkuvalt tuleb infostendidel kajastada peamisi kaitse-eesmärke ning kehtivaid piiranguid. Lisaks
olemasolevatele ja uuendatavatele infostendidele (2 tk) tuleb lisada täiendavad stendid (2 tk)
Aruküla sihtkaitsevööndi naabrusesse ja Sarve telkimisalale. Infostendide teksti valmistab ette
Keskkonnaamet, paigaldamise ja hooldamise korraldab RMK. Infostendi likvideerimise
hinnanguline maksumus on u 100 eurot, uue stendi valmistamine ja paigaldamine kokku u 1000
eurot. Tegevuste prioriteetsus on II.
4.9. KAITSEALA PIIRITÄHISTE UUENDAMINE
Uue kaitse-eeskirja jõustumisele järgneval aastal (ilmselt 2016. a) tuleb olemasolevad vananenud
tähised (17 tk) likvideerida ning paigaldada keskmises mõõdus uued tähised (tsingitud
metallpostiga, koos täiendavate tähistega kokku 37 tk) vastavalt ettenähtud asukohtadele (vt
joonist 5 ja lisa 8). Tegevust korraldab RMK. Ühe tähise maksumuseks on planeeritud 70 eurot,
paigaldamiseks või likvideerimiseks 30 eurot. Piiritähiste uuendamise prioriteetsus on II ja
hinnanguline maksumus on 4200 eurot.
80
parkimise keelumärk;
sihtkaitsevööndite piir
Joonis 5. Sarve maastikukaitseala piiritähised, infotahvlid ja parkimiskorralduse tähised
(aluskaart: Maa-amet, Eesti põhikaart).
Leppemärgid: uus piiritähis; likvideeritav piiritähis; paigalda tav infotahvel; asendatav infotahvel;
parkimisala tähis ; Sarve MKA kavandatav välispiir; kavandatavate
4.10. LISAVARUSTUSEGA ATV SOETAMINE
Poollooduslike koosluste taastamisel raiutavate põõsaste ja puude kokku- ja väljaveoks on vaja
soetada spetsiaalne ATV, millele saab pinnasele tekkiva surve vähendamiseks vajadusel
paigaldada lindid (oluline eelkõige niisket tüüpi loodude ja soostunud niitude puhul). Komplekti
kuulub ka ATV-ga ühilduv sarnaste omadustega metsaveohaagis. ATV-d saab kasutada alade
hilisemal hooldamisel (kariloomadele vee vedu, aedade ehitamine, varjualuste materjali vedu jne).
Tehnika on mõeldud esmajärjekorras loodude ning loodudele kujunenud puiskarjamaade
taastamiseks ja hooldamiseks. Masinat saab kasutada nii Sarve maastikukaitseala kui ka piirneva
Väinamere hoiuala poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks. Tehnika soetajaks on
MTÜ või seltsing, mille põhikirjaliseks tegevuseks on poollooduslike koosluste taastamine ja
hooldamine. ATV tuleb võimalusel osta kohe kaitsekorraldusperioodi alguses (2015. a) ja selle
orienteeruv hind koos lisavarustusega on 24 000 eurot (http://www.veltmotocenter.ee). ATV
soetamise prioriteetsus on II.
4.11. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE
VAHEHINDAMINE
Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine toimub 2019. aastal. Tegevus on I
prioriteediga ja seda korraldab Keskkonnaamet. Vahehindamise raames vaadatakse üle liikide
inventuuride raames tehtud ettepanekud kaitse tulemuslikkuse hindamiseks ning tehakse
täiendused tulemuslikkuse hindamise koondtabelisse (tabelisse 13). Elupaigatüüpide osas tehakse
kokkuvõte taastamisse ning hooldamisse jõudnud aladest, loopealsete puhul korraldatakse
vajadusel hooldus regulaarse võsatõrje meetodil (vt ptk 4.4.4). Kaitse on korraldatud rahuldavalt,
kui on toimunud kõik ettenähtud alusinventuurid ning läbi on viidud taastamine 80% loodude ja
II prioriteediga puiskarjamaade pindalast ning paigaldatud on uued kaitseala piiritähised.
4.12. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE
Uus kaitsekorralduskava peab valmima 2024. a. See on I prioriteedi tegevus hinnangulise
maksumusega 8000 eurot ja seda korraldab Keskkonnaamet. Kaitsekorralduskava uuendamise
protsessi osaks on ka eelmise perioodi kaitse tulemuslikkusele lõpphinnangu andmine (vt ptk 5).
82
4.13. EELARVE
Eelarvetabelisse (tabelisse 12) on koondatud eelneva analüüsi tulemusena esitatud tööd, mis on
täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis 12 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse
prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,
eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele, käesolevas
kaitsekorralduskavas määratleti siia tegevused, mille 1–2 aastane viibimine ettenähtud
aastaga võrreldes ei too tõenäoliselt kaasa vältimatut väärtuse hävimist;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabelis 12 on „X”-ga märgitud KeA ja RMK töötajate tööülesannete hulka kuuluv või huviliste
omal kulul tehtav töö, mida eraldi ei rahastata, ning riiklik seire, mille kulud konkreetse kaitseala
kohta pole teada.
83
Tabel 12. Sarve KKK eelarve aastateks 2015–2024
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja Priori -
teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.2.1 Kaitsealuste
seeneliikide inventuur Inventuur KeA II 40
40
4.2.2 Kaitsealuste
samblikuliikide
inventuur Inventuur KeA II 55
55
4.2.3 Kaitsealuste
samblaliikide
inventuur Inventuur KeA II 55
55
4.2.4
Kaitsealuste soontaimeliikide
inventuur
(kaitseeesmärgid)
Inventuur KeA II 50
50
4.2.4
Kaitsealuste
soontaimeliikide
inventuur (ei ole kaitse-
eesmärgid)
Inventuur KeA III 40
40
4.2.5 Nõmme-tähniksinitiiva
inventuur Inventuur KeA II 10
10
4.2.6 Rändlindude kevad- ja
sügisloendus Uuring KeA III 20 20
40
4.2.7 Haudelinnustiku
inventuur Inventuur KeA II 30
30
4.2.8 Kaitse-eesmärgiks
olevate liikide seisundi
hindamine (seened) Tulemusseire KeA II 20
20 40
84
4.2.8 Kaitse-eesmärgiks
olevate liikide seisundi
hindamine (samblikud) Tulemusseire KeA II
40 40
4.2.8 Kaitse-eesmärgiks
olevate liikide seisundi
hindamine (samblad) Tulemusseire KeA II
40 40
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja Priori -
teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kokku Sadades eurodes
4.2.8
Kaitse-eesmärgiks
olevate liikide seisundi
hindamine (soontaimed)
Tulemusseire KeA II
50 50
4.2.8 Nõmme-tähniksinitiiva
populatsiooni seisundi
hindamine Tulemusseire KeA I 10
10 20
4.2.8 Valgelaup-rabakiili
populatsiooni seisundi
hindamine Tulemusseire KeA II 10
10 20
4.2.8 Kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide
seisundi hindamine Tulemusseire KeA II 20
20 40
4.2.9 Elupaikade valikuline
kordusinventuur Inventuur KeA II
50 50
4.3.1 Soontaimede riiklik
seire Riiklik seire KAUR I X X X X
4.3.2 Selgrootute riiklik
seire Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.4.1 Rannaniidu taastamine
(12ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 17
17
4.4.2 Kadastiku taastamine
(12 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 7 11 28
46
85
4.4.3 Aruniitude (6210, 6510) taastamine
(8,5 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA II 2 8 7
17
4.4.4 Loodude
taastamine (312 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 539 189 184
912
4.4.5 Puisniidu taastamine
(3 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 5
5
4.4.6 Soostunud niitude
(7230 ja 6410)
taastamine (5,6 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA II 2 11
13
4.4.7 Puiskarjamaa
taastamine (104 ha) Koosluse
taastamistöö KeA II 43 101 116
260
4.4.7 Puiskarjamaa
taastamine (49 ha) Koosluse
taastamistöö KeA III 121
121
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kokku Sadades eurodes
4.4.1 Rannaniitude hooldus
(32 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 22 60 60 60 60 60 60 60 60 60 562
4.4.1 Rannaniitude hooldus
(8 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK III 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 150
4.4.2 Kadastiku hooldus
(12 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 4 9 23 23 23 23 23 23 23 174
4.4.3 Aruniitude (6210,
6270, 6510) hooldus
(12 ha)
Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 7 8 16 22 22 22 22 22 22 22 185
4.1.4, 4.4.4
Loodude hooldus
(11 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK I 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 200
4.4.4 Loodude hooldus
(318 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 38 391 497 591 591 591 591 591 591 591 5063
4.4.5 Puisniidu hooldus
(6,5 ha) Koosluse
hooldustöö KeA II 4 15 15 15 15 15 15 15 15 15 139
4.4.6
Soostunud niitude (7230 ja 6410)
hooldus (5,6
ha)
Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 2 10 10 10 10 10 10 10 10 82
86
4.4.7 Puiskarjamaa hooldus
(111) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK II 14 47 122 206 206 206 206 206 206 206 1625
4.4.7 Puiskarjamaa hooldus
(49 ha) Koosluse
hooldustöö KeA,
RMK III 91 91 91 91 91 91 546
Taristu, tehnika
4.5 Parkimise
reguleerimine Külastuskoormuse
reguleerimine KOV II 4 4
4.6 Loodusõpperaja
rajamine
Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade
rajamine
RMK II 70 70
4.7
Sarve telkimisala ja rajatava
loodusõpperaja
hooldus
Radade,
külastuskeskuste ja
puhkekohtade
hooldamine
RMK II X X X X X X X X X X X
4.8 Infostendide (4 tk)
paigaldamine Infotahvlite
rajamine RMK II 40 40
4.8 Infostendide (2 tk)
likvideerimine Infotahvlite
likvideerimine RMK II 2 2
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori -
teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kokku Sadades eurodes
4.8 Infostendide (2–4 tk)
hooldamine Infotahvlite
hooldamine RMK II X X X X X X X X X X X
4.9 Kaitseala piiritähiste
(37 tk) uuendamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II 37 37
4.9 Vananenud tähiste
(17 tk) likvideerimine Tähiste
likvideerimine RMK II 5 5
4.10 Lisavarustusega ATV
soetamine Tehnika/Loomade
soetamine Huvilised
II 240 240
Kavad, eeskirjad
4.11 Kaitsekorralduse
tulemuslikkuse
vahehindamine Tegevuskava KeA I X X
87
4.12
Sarve MKA kaitsekorralduskava
koostamine
(järgmiseks
perioodiks)
Tegevuskava KeA I 80 80
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.8 Infotahvlite
koostamine (3tk)
Trükiste
väljaandmine ja
infotahvlite
koostamine
KeA II X X
Kokku 979 1106 1279 1163 1083 1073 1053 1053 1293 1133 11 215
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitse tulemuslikkust tuleb hinnata enne uue kaitsekorralduskava koostamist, eeldatavasti 2023. a
lõpus või 2024. aasta alguses.
Liigid: kuna riikliku seire käigus hinnatakse vaid väga üksikuid kaitse-eesmärgiks seatud liikide
leiukohti, on peamiseks kaitse tulemuslikkuse hindamise infoallikaks liikide tulemusseire (vt ka ptk
4.2.8). Kahjuks saab senise andmestiku põhjal hinnata enamuse liikide osas kaitsekorraldust vaid
üsna kaudselt (vt tabelit 13), kuna tulemusseire metoodika Sarve kaitseala piires vajab veel välja
töötamist ning puudub ka piisav alginfo osapopulatsioonide seisundist (kvalitatiivsed hinnangud).
Kuna kaitsekorraldusperioodi esimeses pooles toimub liikide inventuur ning tulemusseire metoodika
täpsustamine, siis KKK vahehindamise käigus tuleb hindamise tabelit täiendada populatsioonide
seisundit iseloomustavate parameetrite osas.
Elupaigad: kõik poollooduslikud elupaigad peavad olema kaitsekorraldusperioodi lõpuks piisaval
määral taastatud ning hooldatud. Ette on nähtud elupaigatüüpide kordusinventuur, mille tulemusena
hinnatakse uuesti ka elupaikade struktuuri ja funktsioonide säilimist (neist viimane on otseselt seotud
elupaiga hooldamisega). Hooldamata rohumaa funktsioonide säilimise hinnang ei saa olla I, vt ka
PKÜ 2010/2011). Vt ka tabelit 13.
Kaitse tulemuslikkuse hindamise käigus tuleb üle vaadata ka ala tähistamise, loodushariduse ja
külastuskorralduse reguleerimisega seotud tegevuste täitmine, samuti liikide ja elupaikade kaitseks
ettenähtud inventuuride ja uuringute toimumist.
Kui kaitsekorraldusperioodi lõpuks on valdkondade kaupa saavutatud vähemalt 30% ettenähtud
eesmärkidest, võib kaitse korraldust pidada rahuldavaks.
89
Tabel 13. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise tabel (liigid, elupaigad)
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
1. 2.1.1.1 Bloxami
punalehik
leiukohtade arv 1 vähemalt 1 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 3,2 ha lookooslust vähemalt 3,2 ha
elupaiga seisund struktuur III, funktsioonid III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
2. 2.1.1.2 värviline
lehtervahelik leiukohtade arv 1 liigi inventuur,
tulemusseire elupaiga pindala 0,5 ha männi-kase segapuistut 0,5 ha männi-kase segapuistut
3. 2.1.1.3 kroonliudik leiukohtade arv 1 vähemalt 1 tulemusseire,
elupaikade
kordusinventuur elupaiga pindala
0,1 ha loomännikut vähemalt 0,1 ha
4. 2.1.2.1 vaskporosamblik
leiukohtade arv 7 vähemalt 7 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 83 ha lookooslust vähemalt 83 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
5. 2.1.2.2 loorebasesamblik
leiukohtade arv 8 vähemalt 8 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 33 ha lookooslust vähemalt 33 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
6. 2.1.2.3 harilik
särasamblik
leiukohtade arv 12 vähemalt 8 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 84 ha lookooslust vähemalt 84 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
7. 2.1.3.1 jäik
keerdsammal
leiukohtade arv 6 vähemalt 6 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 65 ha lookooslust vähemalt 65 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
8. 2.1.3.2 turd-lühikupar
leiukohtade arv 2 2 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 15 ha lookooslust vähemalt 15 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II struktuur I, funktsioonid I
9. 2.1.4.1 müür-raunjalg
leiukohtade arv 5 vähemalt 5 liigi inventuur, riiklik seire, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 30 ha lookooslust (sh ka
loopuiskarjamaid) vähemalt 30 ha lookooslust
elupaiga seisund struktuur II v III funktsioonid
II v III struktuur I, funktsioonid I
90
arvukus (Aruküla seirealal) 36 puhmikut vähemalt 30 puhmikut
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
10. 2.1.4.2 pruun raunjalg
leiukohtade arv 3 vähemalt 3
liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 7 ha lookooslust (sh
loopuiskarjamaad) vähemalt 7 ha
elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
II v III struktuur I, funktsioonid I
arvukus (Ristiranna SKV-s kahes
leiukohas) 46; 44 isendit mõlemas vähemalt 40
11. 2.1.4.3 kaunis
kuldking
leiukohtade arv 1 vähemalt 1 riiklik seire,
tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 1 ha lookadastikku vähemalt 1 ha
elupaiga seisund struktuur III, funktsioonid III struktuur vähemalt II,
funktsioonid vähemalt II generatiivsete võsude arv 700 vähemalt 700
12. 2.1.4.4 punane
tolmpea
leiukohtade arv 3 vähemalt 3
liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 60 ha lookoosusi (sh
loopuiskarjamaad) vähemalt 60 ha
elupaiga seisund struktuur II v III; funktsioonid
II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid vähemalt II
arvukus (isendid teadaolevates
leiukohtades) Ida-Sarve (30); Lääne-Sarve (50); piiranguvöönd (350)
Ida-Sarve (vähemalt 30); Lääne-Sarve (vähemalt 50);
piiranguvöönd (vähemalt 350)
13. 2.1.4.5 täpiline
sõrmkäpp
leiukohtade arv 5 vähemalt 5
liigi inventuur, riiklik seire, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 40 ha (loodusid ja soostunud
niite) vähemalt 40 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
arvukus riikliku seire alal (Aruküla SKV)
363 isendit vähemalt 300 isendit
14. 2.1.4.6 kahkjaspuna- ne sõrmkäpp
leiukohtade arv 18 vähemalt 18 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur elupaiga pindala
40 ha loodusid, 4 ha soostunud
niite, 16 ha rannaniite
vähemalt 40 ha loodusid, 4 ha
soostunud niite, 16 ha
rannaniite
91
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II v
III struktuur I, funktsioonid I
15. 2.1.4.7 harilik
muguljuur
leiukohtade arv 17 vähemalt 17 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur elupaiga pindala
60 ha loodusid, 4 ha soostunud
niite, 27 ha rannaniite
vähemalt 60 ha loodusid, 4 ha soostunud niite, 27 ha
rannaniite
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
II v III struktuur I, funktsioonid I
16. 2.1.4.8 kärbesõis
leiukohtade arv 25 vähemalt 25 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 120 ha loodusid (sh
loopuiskarjamaid), 4
ha soostunud niite
vähemalt 120 ha loodusid (sh
loo-puiskarjamaid), 4 ha
soostunud niite,
elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
II v III struktuur I, funktsioonid I
17. 2.1.4.9 jumalakäpp
leiukohtade arv 3 vähemalt 3 liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 20 ha lookooslusi (sh
loopuiskarjamaid ja
loomännikuid) vähemalt 20 ha
elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
vähemalt I struktuur vähemalt II,
funktsioonid vähemalt I
18. 2.1.4.10 madal unilook
leiukohtade arv 1 vähemalt 1
liigi inventuur, tulemusseire, riiklik
seire, elupaikade
kordusinventuur
isendite arv vähemalt ühel aastal
kkp jooksul 65 vähemalt 60
elupaiga pindala 2 ha kuiva lookooslust vähemalt 2 ha kuiva
lookooslust
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II, III
struktuur II, funktsioonid I
19. 2.1.4.11 tumepunane
neiuvaip
hinnang liigi arvukusele kaitseala kuivadel loodudel ja
loo-puiskarjamaadel ohtralt ohtralt liigi inventuur,
tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur elupaiga pindala 170 ha lookooslusi (sh
loopuiskarjamaid ja
lookadastikke)
vähemalt 170 ha lookooslusi (sh loo-puiskarjamaid ja
lookadastikke)
92
elupaiga seisund struktuur I, II v III,
funktsioonid I, II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
20. 2.1.4.12 hall käpp
hinnang populatsiooni säilimisele säilinud säilinud liigi inventuur,
tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 100 ha loodusid ja aruniite vähemalt 100 ha
elupaiga seisund struktuur I, II v III,
funktsioonid I, II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
21. 2.1.4.13 harilik
käoraamat
hinnang populatsiooni säilimisele säilinud säilinud
liigi inventuur, tulemusseire ja
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala
100 ha loodusid (sh
loopuiskarjamaid) ja aruniite ning
30 ha rannaniite ja 5 ha
soostunud niite
vähemalt 135 ha
elupaiga seisund struktuur I, II v III,
funktsioonid I, II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
22. 2.1.5.1 nõmme-
tähniksinitiib
leiukohtade arv 1 vähemalt 1 liigi ja
kasvukohatingimuste uuring, tulemusseire,
elupaikade
kordusinventuur
elupaiga pindala 10 ha lookooslusi (sh
loopuiskarjamaid) vähemalt 10 ha
elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
23. 2.1.5.2 valgelaup-
rabakiil
leiukohtade arv 1 vähemalt 1 tulemusseire,
elupaigatüüpide
inventuur
elupaiga pindala rannikulõugas 0,9 ha, soostunud niit 0,7 ha
rannikulõugas 0,9 ha, soostunud niit 0,7 ha
elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II, III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
24. 2.1.6.1 nõmmelõoke
tõenäolise või kindla pesitsemise hinnanguga haudepaaride arv
5 vähemalt 5
haudelinnustiku
inventuur,
tulemusseire elupaiga pindala
73 ha (Aruküla SKV); 52 ha
(Lääne-Sarve SKV)
Vähemalt 73 ha (Aruküla SKV); vähemalt 52 ha
(LääneSarve SKV)
elupaiga kvaliteet struktuur II v III, funktsioonid
II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
93
25. 2.1.6.2 suurkoovitaja tõenäolise või kindla pesitsemise
hinnanguga haudepaaride arv 1 vähemalt 1
haudelinnustiku
inventuur,
tulemusseire elupaiga pindala 17 ha vähemalt 17 ha
26. 2.2.1.1 rannikulõukad
(*1150)
elupaiga pindala 0,9 ha vähemalt 0,9 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
27. 2.2.1.2 püsitaimestu- ga kivirannad
(1220)
elupaiga pindala 3 ha 3 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiaga seisund struktuur I, funktsioonid I struktuur I, funktsioonid I
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
28. 2.2.2.1 rannaniidud
(*1630)
elupaiga pindala 40 ha 40 ha
elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund
struktuur I, II v III;
funktsioonid I, II v III
vähemalt 32 hektaril struktuur I, funktsioonid I, ülejäänud
osal vähemalt II kokku kõrgtaimestikuvaba
veepiiri % u 50 vähemalt 95
29. 2.2.2.2 kadastikud
(5130)
elupaiga pindala 13 ha vähemalt 12 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur II v III, funktsioonid
III
vähemalt 10 hektaril struktuur ja funktsioonid I, ülejäänud
osal vähemalt II
30. 2.2.2.3
kuivad niidud
lubjarikkal
mullal (6210)
elupaiga pindala 5 ha 5 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur I, II v III;
funktsioonid I, II v III struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
31. 2.2.2.4
liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal
(*6270)
elupaiga pindala 0,6 ha 0,6 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur I v II, funktsioonid I
struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
32. 2.2.2.5 lood (*6280)
elupaiga pindala 333 ha vähemalt 329 ha
elupaikade kordusinventuur elupaiga seisund
238 hektaril struktuur I v II ja funktsioonid I, II v III;
95 hektaril struktuur III,
funktsioonid III
vähemalt 238 hektaril
loodudel, mille struktuur oli kkp
alguses I või II, on perioodi lõpuks struktuuri ja funktsioo-
nide säilimise määr I,
ülejäänud osal vähemalt II
94
33. 2.2.2.6
sinihelmika- kooslused
(6410)
elupaiga pindala 2,6 ha 2,6 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur II v III; funktsioonid
II v III struktuur vähemalt II ja funktsioonid vähemalt II
34. 2.2.2.9 puisniidud
(*6530)
elupaiga pindala 6 ha vähemalt 6 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur III v II, funktsioonid
III, II v I struktuur vähemalt II,
funktsioonid I
35. 2.2.2.10 liigirikkad madalsood
(7230)
elupaiga pindala 3 ha 3 ha elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund struktuur II, funktsioonid II struktuur I, funktsioonid I
36. 2.2.2.11 puiskarjamaad
(9070)
elupaiga pindala 161 ha vähemalt 160 ha
elupaikade
kordusinventuur elupaiga seisund
struktuur III (149 hektaril), II v
I; funktsioonid III (143
hektaril), II v I
vähemalt 93 hektaril struktuur vähemalt II ja funktsioonid I
pindala, kus kask peapuuliigiks 147 ha vähemalt 147 ha
95
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anvelt, V. 2011. Salapärane palunõid on päriselt olemas. Eesti Loodus 10
2. Elts, J. 2004 Lindudest Põllumajandusmaastikus. http://www.eoy.ee/node/155
3. Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E.,
Nellis, R., Ots, M. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008. Hirundo
22: 3-31
4. Helm, A. Eesti loopealsed ja kadastikud. Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks.
Koostatud Keskkonnaameti tellimusel
5. Ingerpuu, N. 2011. Jäiga keerdsambla (Tortella rigens Alb.) kaitse tegevuskava
6. Ingerpuu, N., Vellak, K. 1998. Eesti sammalde määraja. EPMÜ ZBI. Eesti Loodusfoto. Tartu
7. Jonsson, L. (toim. Leibak, E.) 2008. Euroopa Linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude
välimääraja. Eesti entsüklopeediakirjastus
8. Kalamees, K., Liiv, V. 2005. 400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat. Eesti Loodusfoto. Tartu
9. Kannukene L. 1998. Sarve maastikukaitseala samblad (käsikiri uurimiskeskuse Arhipelaag
arhiivis)
10. Kokovkin, T. 1999. Sarve maastikukaitseala. Eluta looduse ülevaade (käsikiri uurimiskeskuse
Arhipelaag arhiivis)
11. Kupper, T. 2007. Loopealsete sammalkatte dünaamikast levisepanga, häiringute ja
ilmastikutingimuste mõjul. Magistritöö. Tartu Ülikool. Bioloogia-geograafia teaduskond.
Botaanika ja ökoloogia instituut. Botaanika õppetool
12. Kukk, T., Kull, T. (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja
Keskkonnainstituut
13. Kull, T. 2012. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava (eelnõu)
14. Kull, T., Tali, K. 2012. Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava (eelnõu 2012
seisuga)
96
15. Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Digimap OÜ
16. Leht, M. 2011. Madala unilooga (Sisymbrium supinum L.) kaitse tegevuskava 2012-2016
koostamine. Lepingulise töö aruanne. Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
17. Martin, M. 2011. Valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons) kaitse tegevuskava 2012-2026
koostamine (lepingulise töö lõpparuanne)
18. Leito, A., Leito, T. 1999. Rootsi WWF-i Lääne-Eesti rohumaade projekti raames koostatud
Hiiumaa idaosa linnustiku ülevaade (käsikiri uurimiskeskus Arhipelaag arhiivis)
19. Lotman, S. 2009-2011. Rannaniitude hoolduskava. Juhendmaterjal Keskkonnaameti maahoolduse
spetsialistidele ning maa hooldajatele. Koostatud Keskkonnaameti tellimusel
20. Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Koostatud Keskkonnaameti tellimusel
21. Nilson, E. 1998. Sarve maastikukaitseala samblikud (käsikiri uurimiskeskus Arhipelaag arhiivis)
22. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat
23. Pärandkoosluste Kaitse Ühing 2010/2011. Juhend loodusdirektiivi I lisa poollooduslike
elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Koostatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel
(töövõtulepingu nr 4-1-1/244 aruanne)
24. Riigimetsa Majandamise Keskus, loodushoiuosakond 2012. Hiiumaa puhkeala
külastuskorralduskava aastateks 2012-2016
25. Ruubel, M. 1999. Hiiumaa Sarve maastikukaitseala ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Kassari Sääre sihtkaitsevööndi geoloogilised objektid ja nende kaitsekorralduse lähteandmed (käsikiri
uurimiskeskus Arhipelaag arhiivis)
26. Rünk, K. 1999. Sõnajalad. Looduses. Aias. Kodus. Tartu Ülikooli Botaanikaaed
27. Semm, M., Mikk, M., Elts, J., Lohtaja, S. 2003. Põllumajandusmaastike loodushoid. Soovitusi
talunikele igapäevasteks töödeks. Eesti Loodusfoto
28. Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad. Hooldamiskava. Keskkonnaameti tellimusel
koostatud juhendmaterjal
29. Trass, H., Randlane, T. 1994. Eesti suursamblikud
97
30. Tuule, E., Tuule, A., Elts, J. 2003. Suurkoovitaja pesitsusaegsest arvukusest Saue seirealal aastatel
1963-2002. Hirundo 16: 14-22
31. Vahtra, K. 1999. Sarve maastikukaitseala kaitsekorralduskava (2001-2010) eelprojekt.
Uurimiskeskus Arhipelaag
32. Vellak, K. 2004. Jäik keerdsammal. Raamatus: Vilbaste, K. (toim.) Rahvusvahelise tähtsusega
looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti keskkonnaministeerium
33. Vilbas, M., Lindman, L., Õunap, E., Tiitsaar, A., Esperk, T., Teder, T., Tammaru, T. 2011.
Nõmme-tähniksinitiiva (Phengaris arion) kaitse tegevuskava aastateks 2012-2016
98
LISAD Lisa 1a. Sarve maastikukaitseala kehtiv kaitse-eeskiri
Lisa 1b. Sarve maastikukaitsekaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu
Lisa 2. Sarve maastikukaitseala väärtuste koondtabel
Lisa 3a. Sarve maastikukaitseala I avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
Lisa 3b. Sarve maastikukaitseala II avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll
Lisa 4. Natura standardandmebaasi ja Sarve maastikukaitseala 2010-2012 aasta elupaigatüüpide
inventuuri võrdlus
Lisa 5. Ettepanekud kaitse-eeskirja täiendamiseks
Lisa 6. Kaardipõhine poollooduslike koosluste taastamiskava (MapInfo failid)
Lisa 7. Kaardipõhine poollooduslike koosluste hooldamiskava (MapInfo failid)
Lisa 8. Kaardipõhine piiritähiste, infotahvlite jm tähiste tegevuskava (MapInfo failid)
Lisa 9a. Kaardipõhine inventuuride ja uuringute kava (MapInfo failid)
Lisa 9b. Kaardipõhine tulemusseirete kava (MapInfo failid)
99
LISA 1A. SARVE MAASTIKUKAITSEALA KEHTIV KAITSE-EESKIRI
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a
määrusega nr 219
Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Sarve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Hiiumaa RSN Täitevkomitee 30. juuli 1973. a.
otsusega nr. 76 kohaliku tähtsusega maastikukaitsealana.
2. Kaitseala on loodud haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (Limneamere rannavallid)
ning nendega seotud looduslike ja poollooduslike koosluste kaitseks.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks
vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
5. Kaitseala kõikide vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ning vastavalt 1938. a. kinnistutele.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT
I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I
1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks
kasutamiseks.
8. Telkimine, laagrisse jäämine ja lõkke tegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt
selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
9. Mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu on keelatud, välja arvatud teaduslikel
välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.
10. Jahipidamine toimub kaitsealal vastavalt seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
11. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi.
100
12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;
3) valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;
4) detailplaneeringute kehtestamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
7) organiseeritud massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa
taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala
valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete
tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse
saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele
vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa
väljaandjat.
Raieloa taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise
ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse
paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike
koosluste säilitamiseks.
16. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndi alavööndit:
1) Aruküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Piiko (A13) talu maal ja riigi
tagavaramaal (A262). Aruküla sihtkaitsevööndi piir kulgeb Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa
lõunapiiri ja riigi tagavaramaa (A262) kirdepiiri lõikumiskohast riigi tagavaramaa (A262) kirde-, ida- ja
kagupiiri mööda Aruküla–Sarve maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri edela suunas
Aruküla–Sarve maanteelt Heltermaa–Suuremõisa maanteele viiva pinnasteeni (vana Heltermaa–Suuremõisa
maantee) ning mööda seda kirde suunas Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiirini ning mööda
nimetatud piiri kirde suunas riigi tagavaramaa (A262) kirdepiirini.
2) Lääne-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Oru (A173), Loopsu (A231),
Uuetee (A230), Hindre (A242), Jaagu (A224), Haaviko (A223), Leemendi (A222) ning Johani (A221) talude
maadel. Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve poolsaare läänerannikult mööda Johani (A221) talu
101
lõunapiiri kuni Sarve sadama teeni ning mööda seda kirde suunas kuni ristumiseni loode-kagusuunalise teega
Jaagu (A224) talu maal. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed ja selle sirgjoonelist pikendust loode suunas
kuni kaitseala välispiirini ja seejärel mööda välispiiri edela ning lõuna suunas kuni Johani (A221) talu
lõunapiirini.
3) Ida-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Palumaa (A234), Keriko (A233),
Metsa (A232), Hallikivi (A229) ja Peetri (A228) talude maadel. Ida-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve
poolsaare läänerannikult Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelist piiri mööda kuni loode-kagusuunalise
metsateeni, edasi mööda nimetatud teed loode suunas kuni teede lõikumispunktini Peetri (A228) talu maal
ning sealt mööda teed loode ja kirde suunas kuni kaitseala välispiirini ning mööda seda kirde ja lõuna suunas
kuni Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelise piirini.
17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud: 1)
marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor ja vaik)
varumine;
2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
18. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud:
1) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu
lõppkoosseisu ja täiuse osas;
2) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
looduskaitselisest ja maastikuarhitektuurilisest seisukohast lähtuvaid tingimusi;
3) lautrikohtade taastamine Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis Johani (A221) talu maa ranna keskosas; 4)
karjatamine ning puu- ja põõsasrinde harvendamine lookoosluste ilme ja liigilise koosseisu säilitamise
eesmärgil.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
20. Aruküla sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega
sätestatud korras.
IV. PIIRANGUVÖÖND
21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus
majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas
kehtestatud tingimustega.
22. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
23. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.
24. Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
102
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) puhtpuistute kujundamine varemrajatud metsakultuurides, uute metsakultuuride ning energiapuistute
rajamine;
4) lõppraie, välja arvatud turberaie;
5) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute hoonete, teede, kommunikatsioonide ja muude rajatiste rajamine, kaldakindlustustööd ning
olemasolevate maaparandusobjektide korrastamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi;
2) kruusavõtt oma tarbeks;
3) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, raietehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas; 4) adru varumine.
26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme
säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust
seaduses ettenähtud korras.
28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse
lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
103
LISA 1B. SARVE MAASTIKUKAITSEALA UUE KAITSE-EESKIRJA EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
M Ä Ä R U S
Tallinn, Toompea
Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ja lähtudes §-st 7.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Menetluse läbiviimine, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
(1) Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise ja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri
02.08.2010. a käskkirjaga nr 1110 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos läbi viidud
ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas 2, mis on vastavalt looduskaitseseaduse
§ 11 lõikele 5 avaldatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
(2) Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
§ 2. Sarve maastikukaitseala kaitse eesmärk
(1) Sarve maastikukaitseala3 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte – Limneamere rannavalle – ning nendega seotud
looduslikke ja poollooduslikke lookooslusi, eelkõige lookaasikuid;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on
104
rannikulõukad (1150*)4, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad
niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (*6280), sinihelmikakooslused (6410),
puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070);
3) taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende kasvukohti. Need liigid on
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja madal unilook (Sisymbrium supinum);
4) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on
nõmmetähniksinitiib (Maculinea arion) ja valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons);
5) kaitse eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike nagu müür-raunjalg (Asplenium
ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), täpiline
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), harilik
muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula),
turdlühikupar (Brachythecium turgidum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), bloxami punalehik (Entoloma
bloxamii), värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus), kroonliudik (Sarcosphera coronaria),
vaskporosamblik (Cladonia convoluta), loo-rebassamblik (Vulpicida tubulosus), harilik särasamblik
(Fulgensia bracteata), nõmmelõoke (Lullula arborea) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) ning nende
elupaiku ka väljaspool elupaigatüüpe.
(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks
sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud
erisustega.
(4) „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni” artikli 2 lõike 1
kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 3. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Sarve, Soonlepa, Aruküla ja Hilleste külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas5.
§ 4. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
105
(2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel.
Mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Ranna piiranguvööndis on mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine lubatud kutselise või harrastusliku
kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks. Kaitseala piiranguvööndis on
sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine lisaks lubatud tehnovõrgurajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- või põllumajandustöödel ja õuemaal.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
5) seada projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit,
on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata
kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
106
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Aruküla sihtkaitsevöönd;
2) Ida-Sarve sihtkaitsevöönd;
3) Lääne-Sarve sihtkaitsevöönd;
4) Ristiranna sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on:
1) Aruküla sihtkaitsevööndis lookoosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse;
2) Ida-Sarve ja Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis lookoosluste, eelkõige lookaasikute, rannikukoosluste ning
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse;
3) Ristiranna sihtkaitsevööndis lookoosluste, rannikukoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse
ning maastikuilme säilitamine.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Telkimine ja lõkketegemine on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
2) kaitseala valitseja nõusolekul koosluste hooldustööde käigus.
(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) koosluste kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile;
2) tehnovõrgurajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine
kaitseala tarbeks, sealhulgas mõlemal juhul ka ranna ehituskeeluvööndis, ning olemasolevate ehitiste
hooldustööd;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus; 4) pilliroo ja adru varumine.
107
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi, keelatud:
1) majandustegevus; 2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine.
§ 12. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
heina ja pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete
avamine. Lookaasikutes on vajalik mändide väljaraie.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Sarve piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse eesmärk
Sarve piiranguvööndi kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning
poollooduslike koosluste kaitse.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, mis arvestab käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesolevas määruses sätestatut;
3) rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on rahvaürituse
korraldamine lubatud omaniku loal;
4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine õuemaal, v.a rannas. Rannas ja mujal on tegevus lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul;
5) metsa majandamine, kusjuures uuendusraietest on lubatud vaid häilraie ning metsa majandamisel peab
säilima koosluse looduslik tasakaal, liikide ja vanuse mitmekesisus.
108
(2) Telkimine ja lõkketegemine on piiranguvööndis lubatud:
1) kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
2) eramaal maaomaniku loal;
3) mujal kaitseala valitseja nõusolekul koosluste hooldustööde käigus.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud roo varumine külmumata pinnaselt.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) maavara kaevandamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal;
5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada
puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga.
§ 17. Vajalik tegevus Sarve piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja pilliroo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde
kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamine. Lookaasikutes on vajalik mändide väljaraie.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrus nr 219 „Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri
kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT
L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
109
2 Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused, ülevaade läbi viidud menetlusest ja ärakuulamise tulemustest
ning ettepanekute tulemusel tehtud muudatustest koos põhjendustega on esitatud määruse seletuskirjas. Seletuskirjaga
saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.
3 Kaitseala on moodustatud Hiiumaa RSN Täitevkomitee 30. juuli 1973. a otsusega nr 76 „Sarve poolsaare
maastikukaitseala” loodud maastikukaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615k
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 kuulub kaitseala
Väinamere linnuala ja punkti 2 alapunktist 517 Väinamere loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb
hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid
erisusi.
4 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale
I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
5 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Andrus Ansip
Peaminister Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär
110
LISA 2. SARVE MAASTIKUKAITSEALA VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi (kkp) lõpuks
1. 2.1.1 must narmik puudub info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
2. 2.1.1 roosa tatik puudub info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
3. 2.1.1.1 Bloxami
punalehik
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
pindala vähemalt 3,2 ha, elupaiga struktuuri säilimise
määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise määraga I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 1 leiukoht , elupaiga pindalaga vähemalt 3,2 ha, struktuuri säilimise
määraga vähemalt II ja funktsioonide säilimise
määraga I puudub info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
4. 2.1.1.2 värviline
lehtervahelik vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
pindala vähemalt 0,5 ha
puudub info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja tulemusseire vähemalt 1 leiukoht
(männikase segapuistu),
elupaiga pindalaga vähemalt
0,5 ha
järsk valgustingimuste
ja puistu koosseisu
muutus puiskarjamaa
taastamisel
20 m raadiuses
leiukohapunkti ümber ei vähendata puistu
liituvust üle 10%
5. 2.1.1.3 kroonliudik vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
pindala vähemalt 0,1 ha puudub seire kaitse tõhususe
hindamiseks tulemusseire
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
pindala vähemalt 0,1 ha
6. 2.1.2.1 vaskporosamblik
vähemalt 7 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 83 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I
kasvukoha (*6280) kulustumine, võsastumine ja
metsastumine,
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 7 leiukohta , elupaiga pindalaga vähemalt
83 ha, struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
7. 2.1.2.2 loorebasesamblik
vähemalt 8 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 33 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine (taastamisel säilib 10%
kadakate katvus) ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 8 leiukohta , elupaiga pindalaga vähemalt
111
I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
33 ha, struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
8. 2.1.2.3 harilik
särasamblik
vähemalt 12 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 84 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 12 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 84 ha,
elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
9. 2.1.2.4 stepinaastsamblik
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine (karjatamine). Kattub
särasambliku kaitse
tegevustega
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
10. 2.1.2.5 harilik
lohksamblik
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
11. 2.1.2.6 Mougeot’
koldsamblik
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
12. 2.1.3 tõmmu
pungsammal
puudulik levikuinfo,
puudulik info
kaitsetegevuste
täpsustamiseks
inventuur
13. 2.1.3 longus
rippsammal
puudulik levikuinfo,
puudulik info
kaitsetegevuste
täpsustamiseks
inventuur
14. 2.1.3.1 jäik keerd-
sammal
vähemalt 6 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 65 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 6 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 65 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
112
I
15. 2.1.3.2 turd-lühikupar
vähemalt 2 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 15 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 2 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 15 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
16. 2.1.4.1 müür-raunjalg
vähemalt 5 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 30 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määr I ja funktsioonide säilimise
määr I.
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 5 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 30 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
Aruküla seiratavas
osapopulatsioonis arvukus
vähemalt 30 puhmikut
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur, riiklik seire
ja tulemusseire
säilimise määraga I. Aruküla seiratavas populatsioonis on
arvukus vähemalt 30
puhmikut
17. 2.1.4.2 pruun raunjalg
vähemalt 3 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 7 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
I. Ristranna SKV mõlemas
leiukohas isendite arvukus üle 40
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 3 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 7 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I.
Ristiranna SKV mõlemas
leiukohas isendite arvukus üle
40
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
18. 2.1.4.3 kaunis
kuldking
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 1 ha, elupaiga
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide säilimise määraga I.
Generatiivseid võsusid vähemalt
700
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 1 ha,
elupaiga struktuuri
säilimise määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise
määraga vähemalt II. Generatiivseid
võsusid vähemalt 700
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks tulemusseire (sh
taastamiseelne seire)
113
19. 2.1.4.4 punane tolmpea
vähemalt 3 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 60 ha, elupaiga
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide säilimise määraga I. Arvukus
leiukohtades vähemalt praegusel
tasemel (Ida-Sarve 30,
LääneSarve 50; piiranguvöönd
350 is)
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 3 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 60 ha,
elupaiga struktuuri säilimise määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise
määraga vähemalt II. Arvukus
leiu- kohtades vähemalt praegusel
tasemel (Ida-Sarve 30,
LääneSarve 50;
piiranguvöönd 350 is)
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
20. 2.1.4.5 täpiline
sõrmkäpp
vähemalt 5 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 40 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
I. Arvukus riikliku seire alal
vähemalt 300 isendit
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
vähemalt 5 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt
40 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I. Arvukus riikliku seire alal vähemalt
300 is
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
21. 2.1.4.6 kahkjaspunane
sõrmkäpp
vähemalt 18 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 60 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja
funktsioonide säilimise määraga I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
vähemalt 18 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 60 ha, elupaiga struktuuri säilimise
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I. puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
22. 2.1.4.7 harilik
muguljuur
vähemalt 17 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 91 ha, elupaiga
struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide säilimise määraga
I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 17 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 91 ha, elupaiga struktuuri säilimise määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
23. 2.1.4.8 kärbesõis vähemalt 25 leiukohta, elupaiga
pindala vähemalt 124 ha, elupaiga struktuuri säilimise
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 25 leiukohta, elu- paiga pindala vähemalt 124
114
määraga I ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire ha, elupaiga struktuuri
säilimise määraga I ja
funktsioonide säilimise
määraga I
24. 2.1.4.9 jumalakäpp
vähemalt 3 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt 20 ha, elupaiga
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määraga I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 3 leiukohta, elupaiga pindala vähemalt
20 ha, elupaiga struktuuri säilimise
määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise
määraga I
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
25. 2.1.4.10 madal unilook
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 2 ha, elupaiga
struktuuri säilimise määraga vähemalt I ja funktsioonide
säilimise määraga I, isendite arv vähemalt ühel aastal kkp jooksul
vähemalt 60 isendit
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 2 ha,
elupaiga struktuuri säilimise
määraga vähemalt II ja funktsioonide säilimise mää- raga I, isendite arv vähemalt
ühel aastal kkp jooksul vähemalt 60 isendit
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
26. 2.1.4.11 tumepunane
neiuvaip
suure arvukusega populatsioo- nide säilimine, elupaiga pindala vähemalt 170 ha elupaiga struk- tuuri säilimise määraga vähemalt
II ja funktsioonide säilimise
määraga I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
suure arvukusega populat- sioonide säilimine, elupaiga
pindala vähemalt 170 ha
elupaiga struktuuri säilimise määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise
määraga I
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
27. 2.1.4.12 hall käpp populatsiooni säilimine
kaitsealal, elupaiga pindala vähemalt 100 ha elupaiga
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
(karjatamine)
populatsiooni säilimine kait- sealal, elupaiga pindala
vähemalt 100 ha elupaiga struk-
115
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määraga I puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
tuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide
säili- mise määraga I populatsiooni
säilimine kaitsealal , elupaiga
pindala vähemalt 100 ha
28. 2.1.4.13 harilik
käoraamat
populatsiooni säilimine kaitse- alal, elupaiga pindala vähemalt
135 ha, elupaiga struktuuri
säilimise määraga vähemalt II ja funktsioonide säilimise määraga
I
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
populatsiooni säilimine kait- sealal, elupaiga pindala
vähemalt 135 ha, elupaiga struk-
tuuri säilimise määraga vähe- malt II ja funktsioonide säili-
mise määraga I
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
29. 2.1.4.15 pisikannike
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine) puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
30. 2.1.4.15 kõrge kannike
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine (karjatamine /niitmine)
puudulik levikuinfo inventuur
31. 2.1.4.15 madal
kadakkaer
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
puudulik levikuinfo inventuur
32. 2.1.4.15 randtarn kasvukoha pilliroostumine,
võsastumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
puudulik levikuinfo inventuur
33. 2.1.4.15 tui-tähtpea kasvukoha võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
puudulik levikuinfo inventuur
116
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
34. 2.1.4.15 veripunane
koldrohi
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
puudulik levikuinfo inventuur
35. 2.1.4.15 kaljukress
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine) puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
36. 2.1.4.15 müürkevadik
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine) puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur
37. 2.1.4.15 siberi
võhumõõk
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
puudulik leviku/seisundi info inventuur 38. 2.1.4.15 metsõunapuu puudulik leviku/seisundi info inventuur
39. 2.1.4.15 metspirnipuu puudulik leviku/seisundi info inventuur
40. 2.1.4.15 kahelehine
käokeel
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
puudulik leviku/seisundi info inventuur
41. 2.1.4.15 rohekas
käokeel
kasvukoha võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
puudulik leviku/seisundi info inventuur
42. 2.1.4.15 suur käopõll kasvukoha võsastumine,
metsastumine, kulustumine inventuur
117
43. 2.1.4.15 soo-neiuvaip kasvukoha võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
puudulik leviku/seisundi info inventuur
44. 2.1.4.15 laialehine neiuvaip
kasvukoha võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
puudulik leviku/seisundi info inventuur
45. 2.1.5 suur rabakiil elupaiga pilliroostumine,
võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
46. 2.1.5 karukimalane elupaikade võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaikade taastamine ja regulaarne
hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
47. 2.1.5 tume kimalane elupaikade võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või niitmine)
48. 2.1.5 põldkimalane elupaikade võsastumine,
metsastumine, kulustumine
elupaikade taastamine ja regulaarne
hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
49. 2.1.5.1 nõmme-
tähniksinitiib
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 10 ha elupaiga
struktuuri säilimise määraga
elupaiga võsastumine, metsastumine, kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
118
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määraga I
puudulik info kaitsetegevuste
täpsustamiseks inventuur ja
tulemusseire
pindala vähemalt 10 ha
elupaiga struktuuri säilimise määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise
määraga I ning oluliselt suurenenud
arvukus võrreldes 2006. a
andmetega
50. 2.1.5.2 valgelaup-
rabakiil
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga pindala vähemalt 1,6 ha elupaiga
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määraga I
elupaiga pilliroostumine, võsastumine, metsastumine,
kulustumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
vähemalt 1 leiukoht, elupaiga
pindala vähemalt 1,6 ha elupaiga struktuuri säilimise
määraga vähemalt II ja funktsioonide säilimise
määraga I puudulik info kaitse tõhususe
hindamiseks inventuur ja
tulemusseire
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
51. 2.1.6 hallõgija puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
52. 2.1.6 punaselg-õgija
elupaikade liigne metsastumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
53. 2.1.6 ristpart
pesitsuspaiga
võsastumine/pilliroostumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
54. 2.1.6 rukkirääk
elupaikade liigne
võsastumine/metsastumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
karjatamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
119
55. 2.1.6 sookurg
elupaikade liigne
võsastumine/metsastumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
56. 2.1.6 väänkael
elupaikade liigne
võsastumine/metsastumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
57. 2.1.6 vööt-põõsalind
elupaikade liigne metsastumine
elupaikade taastamine
ja regulaarne
hooldamine
puudulik seisundi/levikuinfo haudelinnustiku
inventuur
58. 2.1.6.1 nõmmelõoke
vähemalt 5 haudepaari pesitsemine, säilinud elupaik
125 ha struktuuri säilimise määraga vähemalt II ja
funktsioonide säilimise määraga I
elupaiga võsastumine,
metsastumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine)
vähemalt 5 haudepaari tõenäoline pesitsemine, säilinud elupaik 125 ha
struktuuri säilimise määraga
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määraga I
puudulik levikuinfo, puudulik
info kaitse tõhususe
hindamiseks
inventuur ja
tulemusseire
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
59. 2.1.6.2 suurkoovitaja vähemalt 1 haudepaari pesitse-
mine, säilinud elupaik 17 ha
puudulik seisundi-ja levikuinfo, takistatud kaitse
tõhususe hindamine
inventuur ja
tulemusseire
vähemalt 1 haudepaari
pesitsemine, säilinud
elupaik 17 ha
60. 2.1.7 nastik elupaiga liigne
metsastumine/võsastumine elupaiga taastamine ja
regulaarne hooldamine
61. 2.2.1.1 rannikulõukad
(*1150)
elupaiga säilimine soodsas seisundis (struktuur vähemalt II,
funktsioonid I) elupaiga pilliroostumine
regulaarne kallaste karjatamine (soovitavalt
veised), järv karjamaa
osaks, talvine roolõikus
pindala vähemalt 0,9 ha, struktuuri säilimise määr
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määr I
120
62. 2.2.1.2 püsitaimestuga
kivirannad (1220)
pindala vähemalt 3 ha, struktuuri säilimise määr I ja funktsioonide
säilimise määr I omaalgatuslikud lõkkeasemed
teavitamine infotahvlitel lõkketegemise
korrast ja ametlikust
lõkketegemise kohast
pindala vähemalt 3 ha, struktuuri säilimise määr I ja funktsioonide säilimise määr
I
63. 2.2.2.1 rannaniidud
(*1630)
pindala vähemalt 40 ha, struk- tuuri ja funktsioonide säilimise määr I, kõrgrohustuvaba veepiiri
kokku vähemalt 95%
kõrgrohustu vohamine, floristiline vaesumine,
põõsastumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine või
niitmine)
pindala vähemalt 40 ha, sh 32 ha on struktuuri ja
funktsioonide säilimise
määr I, ülejäänud osal vähemalt II. Kõrgrohustuvaba veepiiri
kokku vähemalt 95% parkimine rannaniidul
teavitamine infotahvli- tel, parkimise korralda-
mine
64 2.2.2.2 kadastikud
(5130)
pindala vähemalt 12 ha,
struktuuri ja funktsioonide
säilimise määr I
metsastumine, liigne
põõsastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
elupaiga taastamine ja
regulaarne hooldamine
(karjatamine,
alternatiivina niitmine
või regulaarne
võsatõrje)
pindala vähemalt 12 ha, sh
vähemalt 10 ha struktuuri ja
funktsioonide säilimise
hinnang I, ülejäänud osal
vähemalt II
65. 2.2.2.3 kuivad niidud
lubjarikkal
mullal (6210)
pindala vähemalt 5 ha, struktuuri ja funktsioonide säilimise määr I
metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(niitmine või
karjatamine)
pindala vähemalt 5 ha, struktuuri säilimise määr
vähemalt II ja funktsioonide
säilimise määr I
66. 2.2.2.4
liigirikkad nii- dud lubjavaesel
mullal (*6270)
metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
regulaarse niitmise või
karjatamise jätkamine,
vajadusel põõsa- ja
puurinde eemaldamine
67. 2.2.2.5 lood (*6280) pindala vähemalt 329 ha, struktuuri ja funktsioonide
säilimise määr I
metsastumine, liigne põõsastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
elupaiga taastamine ja regulaarne hooldamine
(karjatamine,
alternatiivina niitmine
või regulaarne
võsatõrje)
pindala vähemalt 329 ha, sh
238 ha on struktuuri ja funktsioonide säilimise määr
I ning 91 ha vähemalt II
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
121
68. 2.2.2.6 sinihelmika- kooslused
(6410)
pindala 2,6 ha, struktuuri ja
funktsioonide säilimise määr I
metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
iga-aastane niitmine või
karjatamine, puu- ja põõsarinde regulaarne
eemaldamine
pindala 2,6 ha, struktuuri ja
funktsioonide säilimise määr II
69. 2.2.2.7
niiskuslembe- sed
kõrgrõhustud
(6430)
metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
taastamine ja regulaarne niitmine või karjatami-
ne
70. 2.2.2.8
aas-rebasesaba
ja ürt-punanu- puga niidud
(6510)
metsastumine, võsastumine,
kulustumine, floristiline
vaesumine
niitmise või karjatamise jätkamine, vajadusel puu- või põõsarinde
harvendamine
71. 2.2.2.9 puisniidud
(*6530) pindala vähemalt 6 ha, struktuuri ja funktsioonide säilimise määr I
puu- ja põõsarinde liigne tihenemine, rohustu
kulustumine ja floristiline
vaesumine
elupaiga taastamine ja regulaarne niitmine
(alternatiivina
karjatami- ne) ning põõsa- ja puu- rinde valikuline harven-
damine
pindala vähemalt 6 ha, struk- tuuri säilimise määr vähemalt II ja funktsioonide säilimise
määr I
72. 2.2.2.10 liigirikkad madalsood
(7230)
pindala 3 ha, struktuuri ja
funktsioonide säilimise määr I
metsastumine, võsastumine, mätastumine, kulustumine,
floristiline vaesumine
elupaiga taastamine (puu- ja põõsarinde
harvendamine, vajadusel
mätaste tasandami- ne) ja regulaarne hool-
damine (niitmine,
alternatiivina
karjatamine)
pindala 3 ha, struktuuri ja
funktsioonide säilimise määr I
73. 2.2.2.11 puiskarjamaad, sh lookaasikud
(9070)
pindala 160 ha, millest vähemalt
93 ha on struktuuri ja
funktsioonide säilimise määr I
ning ülejäänud osal vähemalt II,
vähemalt 147 ha on peapuuliigiks kask
puu- ja põõsarinde liigne
tihenemine, rohustu
kulustumine, floristiline vaesumine, lookaa- sikutes kaskede asendumine
mändidega
põõsarinde ning puistu kujundamine ja
harvendamine,
regulaarne karjatamine
pindala 160 ha, millest vähe- malt 93 ha on struktuuri
säilimise määr vähemalt II ja funktsioonide säilimise määr
I, vähemalt 147 ha on
peapuuliigiks kask
74. 2.3
aluspõhja pal- jandid ja
kivistis brahhio-
122
pood
Striclandia lens
Jrk Ptk Väärtus Kaitse eesmärk (30 aasta
perspektiivis) Toimivad ohutegurid Meetmed
Oodatav tulemus
kaitsekorraldusperioodi
(kkp) lõpuks
75. 2.3
rändrahnud (neist 7 on ka
ürglooduse
raamatus)
76. 2.3.1 Limneamere
rannavallid rannavallid on säilinud ja
maastikul hästi märgatavad ülemäärane võsastumine ja
metsastumine,
rannavallidele kujune- nud koosluste
taastamine, kujundamine ja
hooldamine poollooduslike koosluste (‘6280, 9070) taastamise
ja hooldamise käigus
rannavallid on säilinud ja maastikul hästi märgatavad
123
LISA 3A SARVE MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA ESIMENE
AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEK
PROTOKOLL
Kärdla, Hiiu Maavalitsuse saal 29.01.2013
Algus kell 13.05, lõpp kell 15.45
Juhatas: Andres Miller, Keskkonnaameti (KA) Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist
Protokollis: Meeli Mesipuu, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) ekspert, kaitsekorraldus-kava
koostaja
Võtsid osa:
Mihkel Leivalt (MTÜ Sarve Aksli), Mai Julge (Pühalepa Vallavalitsus), Endel Kaevats (Sarve küla
Mihkli talu), Virgo Kibus (Sarve küla Kuuse talu), Arvo Paat (Hiiumaa Jahimeeste Selts, Kärdla),
Üllar Soonik (RMK loodushoiuosakond), Heli Hahndorf (Sarve küla), vt registreerimislehte
Päevakava:
13.00 Sarve MKA, selle kaitsekord ja kaitsekorralduskava (ettekanne, A. Miller)
13.30 Sarve MKA kaitsekorralduskava koostamise ja ala väärtuste tutvustus (ettekanne,
M. Mesipuu)
14.00 Arutelu (ettepanekud, täpsustused ja küsimused)
1. Sissejuhatus ja tervitussõnad: Andres Miller
Tutvustas päevakava ja küsis, kas on selle kohta parandusettepanekuid. Parandusettepanekuid
päevakava kohta ei olnud. Kellelgi polnud midagi ka selle vastu, et Meeli Mesipuu koosolekut
protokollimise eesmärgil lindistas.
2. Slaidiettekanne Sarve kaitseala kaitsekorrast ja kaitsekorralduskavast: Andres Miller
Sarve kaitseala saab tänavu 40 aastaseks. Kaitseala kaitsekorra sätestab kaitse-eeskiri. Uue
kaitseeeskirja eelnõu on avalikustatud 2010. aasta sügisel ja 2012. aasta sügisel. Selle kohaselt laieneb
kaitseala Väinamere hoiuala arvel, peamiselt laieneb Aruküla sihtkaitsevöönd. Kaitseala senise
piiranguvööndi arvel moodustatakse üks uus sihtkaitsevöönd Ristiranna piirkonnas.
Kaitsekorralduskava (KKK) on tegevusplaan kaitseala eesmärkide saavutamiseks ning see
koostatakse aastateks 2014 kuni 2023. KKK koostamise osana viidi läbi ka elupaigatüüpide
inventuur. Inventuuri ja KKK koostamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi looduskaitse
programm. Riigihanke tulemusena sai tööde teostajaks Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Lepingu järgi
124
peab kava valmima mai alguseks. Enne seda, plaanikohaselt märtsis, peab toimuma teine avalikkuse
kaasamise koosolek. KKK kinnitab uue korra kohaselt KA peadirektor.
3. Sarve MKA väärtused ja KKK koostamine, slaidiettekanne: Meeli Mesipuu
Tutvustas KKK struktuuri. KKK põhipeatükid: 1) sissejuhatav osa, 2) väärtused ja kaitse-eesmärgid,
3) ala- ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus, 4) kavandatavad kaitsekorralduslikud
tegevused ja eelarve, 5) kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine. Kavale lisatakse kaitse-eeskiri,
eeskirja muutmise ettepanekud (kui on), väärtuste koondtabel, kaasamiskoosolekute protokollid,
kirjalikud laekunud küsimused ja ettepanekud. Sissejuhatavas osas näidatakse ära ka kaitsealaga
seotud huvigrupid (nt maaomanikud, RMK, ettevõtjad, jahiselts). Kas on ettepanekuid huvigruppide
lisamise osas?
Andres Miller: kohalik omavalitsus peaks olema lisatud. Vald taotleb Sarve jaanituleplatsi
munitsipaalomandisse. Maahooldajad võiks samuti eraldi huvigrupina välja tuua.
TEGEVUSTE PRIORITEEDID
Meeli Mesipuu: neljandas peatükis määratakse igale tegevusele prioriteetsus. Kriteeriumid on KKK
koostamise juhendis KA poolt ette antud. Esimene prioriteet on suunatud hetkel toimivate ohutegurite
kõrvaldamisele. Teise prioriteeti kuuluvad kaitseala tutvustamisega seotud tegevused ja
potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamine. III prioriteedi tegevus aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele.
Andres Miller: hiljuti on KA juhtkond esitanud täpsustavad juhtnöörid, kuna mõnes kavas on
prioriteete liiga kergekäeliselt määratud. Kui tükk aega pole kaitsealal midagi tehtud, siis kiputakse
kõiki tegevusi esimesse prioriteeti paigutama. Tegelikult peaks olema nii, et esimese prioriteedi
tegevused on väga erakordsed ja seetõttu ei pruugi esimese prioriteedi tegevusi kavas ollagi. Kui
tegevust saab aasta või paar edasi lükata, siis järelikult polegi see enam esimene prioriteet. Kolmas
prioriteet on soovituslik tegevus – kui 10 aasta jooksul seda ei tee, ei juhtu veel suurt midagi, aga 30
aasta jooksul tegemata jätmine hakkab juba arvestatavat mõju avaldama. Ühtlasi püütakse seda
lähenemist teadvustada rahastajatele ehk Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kuna seni on
kolmanda prioriteedi tegevustele nende poolt vaadatud kui väheolulisele. Kolmas prioriteet ei
tähenda, et see tegevus oleks tähtsusetu.
Meeli Mesipuu: ilmselt on teise prioriteedi senine alarahastamine ka üks põhjusi, miks on püütud
võimalikult palju tegevusi esimesse prioriteeti määrata.
Andres Miller: jah, kuid nüüd on kantsleri poolt selge sõnum, et prioriteedid tuleb õigesti paika saada.
ELUPAIGATÜÜBID JA PLANEERINGUD
Meeli Mesipuu: Sarve maastikukaitsealal toimunud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur
toimus aastatel 2010-2012, kuid põhiosas 2012. aastal. Aruküla sihtkaitsevööndi laienduse alal
125
teostas inventuuri OÜ Metsaruum 2010. aastal, mujal põhiliselt PKÜ. Inventuuril antavate hinnangute
tutvustus (esinduslikkus, struktuur, funktsioonide säilimine, taastamise võimalused, üldine
looduskaitseväärtus) ning üldülevaade kaardipildis. Väga oluline on struktuuri hinnang, kui struktuur
on III, siis kooslus on juba üsna halvas seisundis.
Määratleti kokku 13 elupaigatüüpi, neist kuus ei olnud varem kaitse-eeskirja eelnõus eesmärgiks.
Mai Julge: olen vallas mitmete planeeringute algatamisega seoses aru saanud, et sinna, kuhu on
määratud elupaigatüüp, ei saa teid teha ega ehitada. Inventuuri põhjal näib, et kogu Sarve on ehituste
mõttes arengust maha võetud, kaasa arvatud planeeringud, mis praegu kehtivad ja kuhu on
elamumaad määratud. Kas kehtestatud planeeringuid ei saa ellu viia?
Meeli Mesipuu: arvan, et see sõltub elupaigale antud hinnangutest, kui looduskaitseväärtus on
hinnatud C või D, peaks olema läbirääkimisruumi.
Andres Miller: vajaksime Meeli hinnangut konkreetsete kehtestatud planeeringute osas, kas on
võimalik lubada arendustegevust või tuleb leida alternatiive. Kaitsekorralduskavade koostamisega
püütakse tulevikus selliseid probleeme ära hoida.
Mai Julge: senise praktika põhjal on jäänud mulje, et kui elupaik on määratud, siis ei tohi seal midagi
enam muuta ja läbirääkimisest pole juttugi, sest küsimus on pindala säilitamises.
Andres Miller: liitumisel Euroopa Liiduga esitas Eesti elupaigatüüpide pindalad ja elupaigatüüpide
kaitseks võetud kohustusi püüab riik siiski täita ka pindalade osas.
Mai Julge: kuid nüüd tuli Sarve inventuuriga hulk pindala juurde, kas kuskilt saab selle võrra pindala
maha võtta?
Andres Miller: seda siiski mitte, kuna mitmete elupaikade seisund on liitumisest saati oluliselt
halvenenud ja pindala ka vähenenud. Kuid KA on asjaolusid arvestades püüdnud suhtuda
planeerimistesse ka vastutulevalt, kui vaadeldav ala jääb piiranguvööndisse, mis on siiski
majandusvöönd.
Mai Julge: aga hoiualal?
Andres Miller: hoiuala on spetsiaalselt elupaigatüüpide kaitseks loodud kaitseala vorm, seetõttu
kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid peavad seal säilima.
Mihkel Leivalt: inimmõju teemal veel. Küsimus on, kes hakkab üldse hooldama, kui maja ehitada ei
saa? Arukülas on vana õuekoht keset karjamaad, kus karjatan, sinna peaks tegema loomadele lauda.
Kärdlast või Tallinnast ei tahaks loomi talitamas käia, mõistlik oleks ikka sinnasamasse õuekohta
elamine ka rajada.
126
Andres Miller: vanad talukohad ei ole vast üldjuhu inventeeritud kõrge väärtusega elupaigaks.
Mihkel Leivalt: minul on hea olukord, kuna olen algusest peale loopealsete projekti protsessis sees.
Teen oma ettepanekud, need kaalutakse ja antakse sobiv võimalus. Kuid peale projekti algust peaks
uutel tulijatel ka olema võimalus protsessiga liituda. Vanadele talukohtadele ja õuekohtadele peaks
ikka saama maja ja teed ehitada. Elamuarendusprojekti ei tohiks kindlasti lubada aga suure
pindalaga suvilat küll, kui samal ajal ka kooslusi hooldatakse.
Järgneb üldine vestlus talukohtade tunnuste ja paiknemise teemal.
ELUPAIGATÜÜBID JA PLK-TOETUSED
Meeli Mesipuu tutvustab põhilisi elupaigatüüpe. Pindalaliselt on kõige enam loopealseid
(elupaigatüüp *6280) ning lookaasikuid (mis määratletud puiskarjamaade 9070 elupaigatüübi alla).
Nii loodude kui lookaasikute kaitse on kaitse-eeskirja eelnõus kaitse eesmärgiks, kuid nende kaitse
pisut vastandub, kuna kaasikud on tekkinud lageloodude kinnikasvamisel. Puistu ei ole nii vana, et
tegemist oleks loodusdirektiivi mõttes kuigivõrd väärtusliku metsaelupaigaga. Küll on Sarve
lookaasikud olulised esteetilises mõttes ning erilise puistutüübina Eestis. Liigirikkuse poolest on aga
Sarve lagelood palju väärtuslikumad. Lookaasikute liigirikkuse kasvule ning kaitsealuste taimeliikide
säilimisele aitaks palju kaasa nende kasutamine ja taastamine puiskarjamaana (kindlasti on seda
kolhoosiaegadel ka tehtud). Männi väljaraie on segapuistu korral nagunii vajalik, et kask
peapuuliigina säiliks. Karjatatud ning harvendatud lookaasikutes avaneks visuaalne vaade ka kaitse
eesmärgiks olevatele rannavallidele, mis praegu on mattunud võsa alla. Niisked lood on säilinud
lagedamatena, kuivad tüübid on hävimas.
Endel Kaevats: seitsmekümnendatel aastatel käisime koolilastena Sarve loopealsetele mände
istutamas. Ega kasvama suurt midagi ei läinud, aga mõnes kohas on augud siiamaani näha.
Endel Kaevats: kas Sarve keskel paiknevad suured rohumaad lähevad poolloodulike aladena arvele
ja kas hooldus peab nüüdsest minema plk-toetuse alla? Siiamaani on hooldatud PRIA pindalatoetuste
nõuete kohaselt. Plk-toetuse puhul on niitmise tähtaeg hilisem ja sellest enam korralikku lambaheina
ei saa.
Meeli Mesipuu: Nimetatud alasid ei saa enam rangelt võttes kultuurniitudeks pidada, kuna haritud on
neid juba paarkümmend aastat tagasi ning liigirikkus on tõusnud. Koosluse botaaniline väärtus on
siiski madal, samuti looduskaitseline väärtus. Otsest vajadust üle minna poollooduslike koosluste
toetusele ei ole. Neid alasid võib ka uuesti üles harida, ajalooliselt ongi siin olnud põllumaad. Ühele
osale on märgitud suurkoovitaja leiukoht, seal võiks pigem säilitada rohumaa kõlvikuna.
Andres Miller: isegi kui alad on poollooduslikena arvel, ei ole praegu kohustust minna üle
plktoetusele, saab võtta pindalatoetusi. KKK-s peaks kirjas olema, et nimetatud endistel põllumaadel
pole maaharimine välistatud.
127
Andres Miller: läbi mõtlemist vajav asjaolu on see, et praegusel hetkel pole elupaigatüüp 6510 kaitse-
eeskirja eelnõus eesmärk. Edaspidi kavatsetakse üle minna süsteemile, et plk-toetust saavad ainult
need elupaigatüübid, mis on eeskirjas nimetatud. Kaitsekorralduskavas saaks määratleda, mitut
hektarit tüüpi 6510 kaitseme. Praegu on enamus 6510 alade looduskaitseväärtus väike, mõeldav on
neid alasid eesmärgiks mitte võtta. Plk-de hooldustoetust need alad sel juhul ka ei saaks. Eesmärgiks
seatud aladele aga ei tohiks enam põldu teha.
Mihkel Leivalt: kui minu hooldusalasse jääb 6510 tüüpi väikese LK-väärtusega niit ja ma soovin seda
plk-toetuste eest hooldada?
Andres Miller: maaomanik saab teha kava koostajale ettepaneku, et ta soovib oma maal seda
elupaigatüüpi kaitsta, siis see lisatakse.
Meeli Mesipuu: 6510-alade puhul peaks omanik ära otsustama, kas ta soovib ala edaspidi põlluna
kasutada või mitte. Pole eriti mõtet maksta plk-toetust aladele, mida mõne aasta pärast üles küntakse,
kuna see toetus on eelkõige liigirikkuse säilitamiseks.
Meeli Mesipuu: Sarvel on ka mõned puisniidud , osa on hooldamata, osa praegu karjatatud. Rohurinde
tihedust ja puistu vanust ja struktuuri arvestades tundus, et ajalooliselt on need olnud ka heinamaad.
Endel Kaevats: talude taguseid osi kasutati kolhoosi ajal karjakoplitena, ilmselt tehti sealt ka heina.
Andres Miller: miks määratled puisniiduna, kui praegu hooldatakse karjatamisega? Kui plk-kihil on
ala puisniidu koodiga, siis ei tohi seal enne niitmist karjatada.
Meeli Mesipuu: selliseid alasid on Eestis palju, mis on ajalooliselt olnud puisniidud, aga praegusajal
on otstarbekas karjatada ja karjatataksegi. Kui kõik need puisniitudena arvelt maha võtta, siis oleks
koheselt suur puisniitude pindala vähenemine. Hooldajatele peaks igal juhul jätma võimaluse
hooldada niitmise teel ja võtta ühtlasi puisniidule makstavat toetust. Traditsioonilise niitmise
säilimine pärandkultuurilise nähtusena on ka oluline.
Andres Miller: KKK-s võiks puisniitude puhul kaitse-eesmärgiks olla, et karjatamine asendub
niitmisega.
Meeli Mesipuu: kas just eesmärgina, aga soovitusena ikka. Sarvel oleks kindlasti kahjulikum
puisniidu hülgamine kui selle karjatamine. Tegelikult peaks kõigi puisniitude puhul eraldi otsustama,
kas pikaajaline karjatamine kahjustaks liigirikkust olulisel määral või mitte. Sarve puisniitudel pigem
ei kahjustaks, sest pindala on väike ja lubjavaese mulla tõttu pole liigirikkus seal ilmselt kunagi väga
kõrge olnud ning osa alast pole praegu ka hooldatud ja angervaksastub.
128
Mihkel Leivalt: ametlikes paberites võiks alati kõik võimalikud hooldamisvariandid nimetatud olla.
Nii eelistatud kui alternatiivvariandid.
Andres Miller: plk-kihti saab õnneks iga-aastaselt muuta. Täpsemalt oskab neid tingimusi
kommenteerida maahooldusspetsialist Kaie Sarv.
KOOSLUSTE TAASTAMINE
Meeli Mesipuu näitab esmase taastamisvajadusega alade kaarti. Kui neid alasid
kaitsekorraldusperioodi jooksul taastada ja hooldada ei õnnestu, jäävad kaitse-eesmärgid täitmata.
Kui jõuab rohkem, on hästi. Osadel aladel tuleneb taastamisvajadus ka kaitsealuste liikide
elutingimuste parandamise vajadusest.
Endel Kaevats: kolhoosiajal oli Ristiranna suur looala karjatatav kümnekonna hobusega. Ka rannaniit
oli madalmurune. Loomad jõid merest ja lõukast. Veiseid seal piirkonnas ei karjatatud. Ida-Sarve
sihtkaitsevööndi alal võis karjatamist olla kolhooside algusaastail.
Mihkel Leivalt: kuidas oleks vaja taastada?
Meeli Mesipuu: võimalikult palju lagedaid looalasid tuleb omavahel ühendada hooldatavaks
karjamaaks, et soodustada liikide levikut ala eri osade vahel. Loopealse taastamisel peaks paiguti
jätma alles ka harvendatud põõsaid (ca 10% katvust summaarselt on hea). Kui taastataval looalal on
juba kujunenud noor segapuistu, peaks männi välja raiuma ja ilusamaid kaski säilitama nii, et
taastamisjärgselt jääks üsna avatud puiskarjamaa-ilmeline kooslus. Mände peaks võimalikult palju
eemaldama. Karjamaa koosseisu võib siiski jätta ka mõne tihedama puudetuka, mis oleks
kariloomadele varjepaigaks päikese või vihma eest. Puiskarjamaaks määratletud ala taastamisel võib
põõsaste ja puude katvus suurem olla, aga peaks olema piisavalt valgust, et soodustada rohukamara
teket.
Mai Julge: kui palju tööjõudu kulub esmase taastamisvajaduse rahuldamiseks?
Meeli Mesipuu: ei oska hetkel öelda, sõltub ka töö tegelikust korraldamisest. Oleks hea, kui kellegi
südameasjaks saaks siinses piirkonnas loomapidajate ja maaomanike kokkuviimine ning koostöö
soodustamine.
Mihkel Leivalt: loopealsete projekt on samuti selle eesmärgiga.
Meeli Mesipuu: jah, loopealsete projekt on üks võimalus, kuid kõik taastamist vajavad piirkonnad
Sarvel ei ole praeguse seisuga projekti alad.
Mihkel Leivalt: selleks, et suuremas mahus taastada, oleks vaja täiendavat tehnikat, aga kui kirjutada
KIKi projekt ja küsida tehnika jaoks raha, siis öeldakse, et KIK ei suuda kontrollida tehnika
129
sihtotstarbelist kasutamist ning seetõttu nad tehnika jaoks üldjuhul raha ei anna. Vaja oleks kerget
lintide peal olevat tehnikat raiutud puude- ja põõsaste kokku– ja väljaveoks, mis ei kahjustaks pinnast.
Andres Miller: kui on vajadus nt spetsiifilise taastamistehnika järele, siis tuleb sellest KKK koostajale
koos vajaduse põhjenduse, tehnika parameetrite ja ligikaudse maksumusega teada anda. KKK alusel
on võimalik KIKist raha taotleda.
Mihkel Leivalt: probleem on RMKga nõuetega JRO-aladel. Taastamisel maha võetud puudest on
paljudki kütteks sobivad, aga pole RMKs küttepuiduna arvel. Kui ma JRO-l taastan ja ise välja ei
osta, siis peaksin kõik lõkkes ära põletama või virna laduma ja RMK jätaks selle mädanema.
Normaalse inimesena ei saa ma seda taluda, ostaksin kütteks sobiva osa ära, aga RMK tahab raha
puude eest kohe ette kätte saada. Ma ei saa aga maksta, sest taastamistoetust makstakse KAst
taastajale alles 100 päeva peale tööde vastuvõtmist. Sobiva tehnika olemasolul saaks paari aastaga
kogu Aruküla piirkonna kooslused taastatud, aga nii suurt tööd peaks saama KAle osade kaupa üle
anda, mitte ainult üks kord aastas.
JAHI KORRALDAMINE
Arvo Paat: kas KKK-ga seoses tuleb piiranguid jahile?
Meeli Mesipuu: kaitse–eeskirjaga on jaht lubatud. Millist jahti kaitsealal peamiselt peetakse?
Arvo Paat: hooajati peamiselt metsseajaht ja suurulukijaht ka (põder). Linnujahti peetakse väga vähe,
siis lastakse kurvitsalisi.
Meeli Mesipuu: jahi korraldamisel peaks arvestama, et ei häiriks liialt kariloomi. Kohtusin oktoobri
alguses Ristiranna sihtkaitsevööndis lõuna-eurooplastest linnujahi rühmaga. Kas nad jahivad ka
värvulisi? Selles piirkonnas võib elutseda kaitse-eesmärgiks olev nõmmelõoke.
Arvo Paat: nemad peavad sügiseti nepijahti, metskurvitsale. Värvulisi ei lasta.
TURISMI KORRALDAMINE
Meeli Mesipuu: kas Ristiranna piirkonnas võiks olla jalgsimatkarada (see oli planeeritud ka kunagises
KKK projektis)?
Mai Julge: matkarada võiks olla küll. Inimesed on suvel küsinud, kus alvarid asuvad. Siis oleks hea
neile matkaraja viita juhatada. Aruküla sihtkaitsevööndis võiks ka infotahvel olla.
Andres Miller, Üllar Soonik ja Mihkel Leivalt: ehk mitte suure tee ääres vaid Sarvele keerava tee
otsas.
130
Üllar Soonik: uue matkaraja puhul tekib küsimus, kes hakkab seda hooldama. Hetkeseisuga puudub
RMK-l selleks jõudlus ja uusi objekte juurde ei võeta. Kõiki Hiiumaa RMK külastusobjekte peab
praegu hooldama ainult üks loodusvaht. Matkaraja rajamine, hooldamine ja selleks raha taotlemine
jääks praegu kohaliku initsiatiivi õlule, mõni MTÜ vmt.
Meeli Mesipuu: telkimisala infotahvel tundus olevat eksitava informatsiooniga.
Üllar Soonik: Nimetatud telkimisala on hetkel Sarve piirkonnas ainus RMK poolt hallatav objekt.
Infotahvel on kunagi ammu mingi projekti raames valla poolt tellitud ja hiljem läks üle RMK
haldusesse. Telkimistaskuid on RMK igal aastal niitnud. Infotahvel asendatakse RMK poolt uuega,
kus on peal terve Sarve ps ning kavas on ka kogu Hiiumaa ja kõigi RMK telkimisalasid tutvustav
eraldi tahvel telkimisalale paigutada.
Meeli Mesipuu: kuidas hindate külastuskoormust? Välitöid tehes jäi mulje, et külastajaid ei ole liiga
palju.
Üllar Soonik: külastuskoormust ei ole Sarvel uuritud. Kuid telkimisala hooldaja seire andmetel
külastajaid ei ole nii palju, et koormus hävitaks taimestikku vmt. Külastajate vood liiguvad üldiselt
Sarvest mööda, autoturist kulgeb esmalt Kärdla poole ja Sarvele satuvad pigem need, kes on
lahkumisel praamist maha jäänud.
Mihkel Leivalt: Sarvele satuvad jalgsimatkajad, kes tulevad otse praamilt ja liiguvad enamasti
üksinda või paarikaupa, on ka rohkem looduse nautijad. Neid eriti ei märka ning probleeme pole ka
olnud. Kaevatsi laiul käijaid on eraldi teema, nemad kipuvad Endel Kaevatsi õuele sattuma. Vaja
oleks viita, mis nad õige teeharu peale juhataks.
Endel Kaevats: suviti käiakse vahel bussitäie rahvaga jala läbi vee Kaevatsile. Osa külastajad
pargivad viisakalt värava taha, aga osad sõidavad vallateed pidi otse mere äärde ja pargivad
rannaniidule, kust tuleb neid hiljem traktoriga välja tõmmata. Oleks vaja parkimist korraldada.
Meeli Mesipuu: kas on vajadust kaitseala tutvutava voldiku järele?
Üldise arutelu põhjal võib järeldada, et pigem peetakse seda paberi raiskamiseks. Tänapäeval tehakse
infotahvlist pilt ja orienteerutakse selle abil.
KALURID
Endel Kaevats: esindan ka Sarve küla allesjäänud kalureid. Varasemal ajal oli tavapärane, et Sarve
sadama lähedal klibuloovallil kuivatati võrke ja selle tarbeks puhastati igal kevadel vall noortest
mändidest ja põõsastest. Kas see tegevus on ka edaspidi võimalik?
131
Andres Miller: seda tegevust võiks kindlasti soosida ja ka KKK-sse kirja panna. Üks võrk on seal
praegugi alles, vanast ajast “kuivama jäänud”, pärandkultuuriobjekt.
Mihkel Leivalt: kui kavandatakse matkarada, siis võiks see sadama ümbrusesse välja jõuda. Kavas
on sadamale elu sisse puhuda ka loodusturismi edendamise aspektist.
KAITSEALA TÄHISED
Meeli Mesipuu: praegused kaitseala tähised peavad kohati vahetama asukohta, kuna kaitseala piir on
muutumas.
Mihkel Leivalt: Aruküla sihtkaitsevööndis mina ei poolda täiendavate kaitseala tähistavate siltide
püstitamist. Sildid on siiski tehisobjektid ja risustavad maastikku.
Andres Miller: olen seisukohal, et sissesõiduteede ääres võiks kaitseala silt olla.
3. Arutelu
Kuna arutelu toimus samaaegselt Meeli Mesipuu ettekandega (vt eespoolt), siis täiendavaid
aruteluteemasid ei tõstatatud.
Otsustati:
1. Meeli Mesipuu ja Mai Julge kohtuvad Pühalepa vallamajas ning vaatavad koos üle kehtestatud ja
esitatud planeeringud Sarve maastikukaitsealal, et neid planeeringuid võimalusel KKK-s
arvestada.
2. Küsimused ja ettepanekud KKK kohta saadetakse kirjalikult Meeli Mesipuule (e-post
[email protected]) või Andres Millerile (e-post [email protected]). 3. KKK
koostaja (Meeli Mesipuu) teavitab osalejaid järgmisest kaasamiskoosolekust registreerimislehel
oleval e-posti aadressil ning võimalusel saadab tutvumiseks KKK mustandi.
4. Andres Miller saadab koosoleku protokolli pärast selle nõuetekohast vormistamist koosolekul
osalenutele ja teistele asjalistele e-postiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Miller Meeli Mesipuu
koosoleku juhataja protokollija
132
LISA 3B SARVE MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA TEINE
AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEK
PROTOKOLL
Kärdla, Hiiu Maavalitsuse saal 02.04.2013
Algus kell 13.05, lõpp kell 16.00
Juhatas: Andres Miller, Keskkonnaameti (KA) Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist
Protokollis: Meeli Mesipuu, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) ekspert, kaitsekorraldus-kava
koostaja
Võtsid osa: Maie Jeeser (pensionär, endine looduskaitsetöötaja), Mai Julge (Pühalepa Vallavalitsus),
Endel Kaevats (Sarve küla Mihkli talu), Rita Miller (KA looduskaitsebioloog), Jaak Moks
(Sarve küla Paulema talu), Heiki Nõmm (Sarve küla), Kaie Sarv (KA
maahooldusspetsialist), Üllar Soonik (RMK loodushoiuosakond), vt registreerimislehte
Päevakava:
13.00-16.00 Meeli Mesipuu tutvustab Sarve MKA kaitsekorralduskava mustandit ning jooksvalt
toimub küsimuste esitamine ning arutelu.
Andres Miller tervitas kohalolijaid, selgitas koosoleku eesmärki, meenutas eelmist koosolekut
(29.01.2013), mainis kaitsekorralduskava tellijat (KA), koostajat (PKÜ) ja koostamise rahastajat
(Euroopa Regionaalarengu Fond e ERF).
Andres Miller: koosolek lindistatakse. Kas keegi on selle vastu?
Kellelgi polnud midagi selle vastu, et Meeli Mesipuu koosolekut protokollimise eesmärgil lindistas.
MAAKASUTUS
Mai Julge: jooniselt paistab, et Hindre maaüksus on riigiomandis, aga minu teada on see osalt
ostueesõigusega erastatud.
Andres Miller: kaitsekorralduskava koostamise algusaja seisuga võrreldes on katastriüksuste kihti
uuendatud. Saadan Meelile uuema versiooni.
HUVIGRUPID
Andres Miller: kas on ettepanekuid huvigruppide täpsustamiseks või huvide täpsustamiseks? Kaie
Sarv: kas maaomanikud lautrikohti ei taha rajada?
Üllar Soonik: Sarve sadama piirkond on ainus sügavam mereala poolsaare ümber, mujale pole eriti
mõtetki lautrit rajada.
133
Andres Miller: ühe maaomanikuga on lautrikoha teemal juttu olnud küll.
Meeli Mesipuu: lautrikoha rajamise võimalused on reguleeritud kaitse-eeskirjaga ja kaitseala valitseja
võib seda teatud tingimustel ilmselt lubada. Ei näe ajaloolisele kohale ja traditsioonilisel viisil
rajamises probleemi. Tänapäevane arusaam lautri rajamisest võib siiski ka üsna loodustkahjustav olla,
seetõttu on vajalik eelnev tegevuse analüüs. Kaie Sarv: kas muinsuskaitsel ei ole Sarve kaitsealal
huvisid?.
Meeli Mesipuu: kiri sai muinsuskaitse esindusele saadetud, ajalehekuulutus oli ka. Sealtpoolt pole
ühendust võetud.
KAITSEKORD
Maie Jeeser: kõlvikute piiride muutmine on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud, kuid kõlvikute
piirid muutuvad ka looduslike protsesside tulemusena. Kas looduskaitseseaduses selles valguses ei
ole mingeid muudatusi?
Andres Miller: kaitse-eeskirjas mõeldakse siin jätkuvalt nt metsa või niidukoosluse muutmist inimese
poolt põllumaaks, elamumaaks vmt. Eeskiri tuleneb otseselt looduskaitseseadusest.
Looduskaitseseaduse uued muudatused peaksid 1. mail jõustuma ja selle jõustumise taga seisavad ka
menetletavate kaitse-eeskirjade kinnitamised. Kõlvikupiiride loodusliku muutumise küsimust seal
(seadusemuudatustes) praeguse seisuga ei käsitleta.
Heiki Nõmm: kas suvel jaanipäeva pidamiseks peab olema keskkonnaametist luba, kui on üle 50
osalejaga tegu?
Andres Miller: selleks ettevalmistamata koha puhul küll. Sihtkaitsevööndites on igal juhul vaja
kooskõlastus võtta. Õuemaale see piirang ei rakendu.
Heiki Nõmm: aga kuskil tee ääres?
Andres Miller: siis on ilmselt vaja ka maanteeameti kooskõlastust, et mitte takistada liiklust.
Kaie Sarv: kas kariloomade varjualused on sihtkaitsevööndis lubatud ehitised?
Andres Miller: tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks on lubatud isegi
sihtkaitsevööndis. Loomade varjualune on küll kaitseala tarbeks.
Mai Julge: aga kui on piiranguvööndis vaja kinnitatud ehitusalale teed rajada, kas siis saab teha sinna,
kuhu detailplaneering ette näeb?
Andres Miller: kui keskkonnaamet on selle kinnitanud, siis küll. Aga kui vahepeal on ilmnenud olulisi
kaitseväärtusi, siis tuleb leida kompromiss.
UURINGUD JA INVENTUURID
Andres Miller: Meeli, kas oled teinud kaitsekorralduskava koostamise käigus sügisel esitatud
elupaigatüüpide inventuuri mingeid muudatusi?
Meeli Mesipuu: jah, paar trükiviga on välja tulnud ning uue aasta alguses väljastati ka uus ortofoto,
mille alusel ühe põllu piiri korrigeerisin. Samuti olen teinud eraldi kirjed kinnitatud ehitusalade kohta
ning endistele talukohtadele ja jaganud mõned kirjed väiksemateks osadeks taastamisprioriteetidega
seoses. Selle parandustega kihi saadan uuesti.
Kaie Sarv: kas need andmed liikide kohta, mis sa kogusid elupaigatüüpide inventuuri käigus, jõuavad
ka keskkonnaregistrisse?
134
Meeli Mesipuu: jõudsin piisava täpsusega andmeid koguda mõnede erilist huvi pakkuvate liikide
kohta (nt kaitsealused kannikesed, mida pole kaitsealal varem registreeritud, samuti siberi
võhumõõga leiukoht) ja need andmed jõuavad ka keskkonnaregistrisse.
LIIGID JA KOOSLUSED NING NENDEGA SEOTUD TEGEVUSED
Meeli Mesipuu: kaitsealune seeneliik kroonliudik kasvab Sarve telkimisalal.
Järgneb arutelu liigi kaitseks vajalike tegevuste üle: piirdetara rajamist ei peeta vajalikuks, kuna see
tõkestaks olemasolevat jalgrada ja tõmbaks külastajate liigset tähelepanu. Tõenäoliselt on väike
häiring liigile isegi soodne. Põhimõtteliselt on raie leiukohas keelatud.
Järgneb arutelu teemal, kas on vajalik liigi kaitse-eesmärgi sõnastuses rõhutada, et jutt käib “praegusel
hetkel keskkonnaregistrisse kantud” leiukohtadest, kuna need konkreetsed kohad peavad säilima.
Rita Miller: arvan, et ei ole oluline seda rõhutada, see on üsna iseenesestmõistetav.
Meeli Mesipuu: kui keskkonnaamet on kindel, et täpsustamiseta saadakse eesmärgist õigesti aru, siis
on hästi. Väheste leiukohtadega liigi puhul on väga oluline, et praegu olemasolevad kohad säiliksid
ja liik saaks sealt edasi levida. Ohtra ning samal ajal hajusa levikuga liikide puhul pole kõigi
konkreetsete leiukohtade säilimine võib-olla nii kriitiline, juhul kui liigi isendeid samaaegselt
vähemalt sama palju kuskil kaitseala piires juurde tuleb. Liigi säilimiseks vajalik elupaiga pindala on
samuti kalkuleeritud vastavalt hetkel teadaolevaid leiukohti ümbritsevale sobivale biotoobile. Meeli
Mesipuu: kaitsealuseid samblikke on kaitsealal 6 liiki, neist kolm on kaitse-eesmärgiks.
Maie Jeeser: ka kaitsestaatuseta samblikuliike on siin väga palju.
Järgneb arutelu vajaduse üle lisada stepi-naastsamblik kaitse-eesmärgiks.
Rita Miller: selle liigi biotoop kattub särasambliku biotoobiga, seetõttu jäi ta välja. Kaitseeesmärke
on palju ja ei jõua hiljem kõigi nende kaitse tulemuslikkust hinnata.
Andres Miller: kui Sarve piirkond on selle liigi säilimiseks Eestis oluline, siis tuleb seda
kaitseeesmärgiks seadmist kaitsekorralduskavas põhjendada.
Meeli Mesipuu: keskkonnaregistri alusel on Eestis ainult 9 leiukohta, neist 5 Sarve kaitsealal. Rita
Miller: ilmselt on asi kaardistamise puudulikkuses, lihhenoloogide hinnangul peaks seda liiki
Saaremaal päris palju olema.
Järgneb arutelu täppisandmete kogumise teemal esimese prioriteediga soontaimeliikide (raunjalad,
punane tolmpea, kaunis kuldking, madal unilook) kohta.
Meeli Mesipuu: olemasolevad polügoonid müür-raunjalal ja punasel tolmpeal on enamjaolt liiga
ebamäärased. Täppisandmete puudumise tõttu on koosluse taastamisel suur oht, et lõkkease või
oksahunnik satub väärtusliku kogumi peale. Tuleb koguda GPS-täppisandmeid nende liikide leviku
kohta, eemaldada ebasobivad biotoobid levikupiiridest.
Madala unilooga kasvukoht vajab regulaarset häiringut, viimati oli liik säilinud randa viival
pinnasteel. Sissesõidu keelumärki ei maksa siia panna. Vajalik on karjatamine. Kaie Sarve:
karjatamishuvilist siin ei ole.
Meeli Mesipuu: tegemist on sihtkaitsevööndiga ja kuidagi peab siia karjatamise peale saama, kas
Life-projekti raames või muul moel.
Meeli Mesipuu: kauni kuldkinga leiukohas tuleks kadakaid harvendada ja enne taastamistöid teha
populatsiooni uuring vastavalt liigi tegevuskavale.
135
Rita Miller: hiljem leitud ala osal (N-osas) pole harvendus praegu ehk vajalik.
Meeli Mesipuu: liigi tegevuskava kohaselt tuleb poollooduslike koosluste (plk) aladele jäävaid
populatsioone liigse võsastumise eest hoida. Piirnevat rohumaad karjatatakse, peale harvendust võiks
ka kuldkinga alale suve II pooles karjatamist laiendada. Üle 50% põõsarinde katvust on ebasoovitav.
Rita Miller: variant oleks teha taastamine kahes osas ja jälgida liigi reageerimist.
Meeli Mesipuu: kaitse-eesmärgiks võiks lisada ka pisikannikese ja tui-tähtpea. Esimese oma
harulduse ja spetsiifilise kasvukoha tõttu, teise väga esindusliku populatsiooni tõttu.
Rita Miller: hajusa levikuga tui-tähtpea puhul on hiljem probleemiks kaitse tõhususe hindamine.
Meeli Mesipuu: selle lahendamiseks on kaitsekorralduskavas ette nähtud koos inventuuriga ka
tulemusseire metoodika väljatöötamine. Inventuuril tuleks eraldi kaardistada erinevates biotoopides
paiknevad osapopulatsioonid (nt eraldi metsa-, põõsastiku- ja lageloopopulatsioonid), mis võimaldab
taastamise, hooldamise või taastamata jätmise mõju hiljem hinnata. See on liikide arvu arvestades
üsna suur töö, üks inimene ei jõua.
Meeli Mesipuu: nõmme-tähniksinitiiva levikuala paikneb piiranguvööndis, populatsioon on väga
vähearvukas. Enne taastamistöid tuleks teha leiukoha kompleksuuring vastavalt liigi tegevuskavale.
Liigi säilimiseks tuleb väga kiiresti tegutseda.
Rita Miller: praegune leviala on väga umbmäärane, tõenäolisemalt on liiki vaid ala edelanurgas
lagedamana säilinud loo-osal. Ilmselt on esmatähtis sealse lagedama osa hooldusesse lülitamine,
ülejäänud osa võib taastada hiljem.
Meeli Mesipuu: lindudest on küsitav suurkoovitaja kaitse-eesmärgina. Leiuandmed on aegunud,
leiukoht põllumajandusmaal, mis on praegu kasutusel lambakarjamaa. Ohuteguriks on ala kasutamine
iga-aastaselt küntava põllumaana. Kas omanikel on plaanis ala edaspidi ka põlluna kasutada? Heiki
Nõmm: kes seda praegu oskab ütelda.
Andres Miller: viimased 20 aastat pole ala põlluna kasutatud, seega võib ohutegurit mitteaktuaalseks
pidada.
Rita Miller: vajab tõesti veel kaalumist, kas liik üldse vajalik kaitse-eesmärgina välja tuua. Algne
põhjendus oli see, et direktiiviliik ja Sarve on linnuala.
Kaie Sarv ja Maie Jeeser: kuidas on lookaasikute kaitse tagatud?
Meeli Mesipuu: kaasikute kaitse on kavandatud läbi puiskarjamaade elupaigatüübi kaitse.
Puiskarjamaa taastamisel peab kask peapuuliigina säilima. Ka kolmandasse eelarveprioriteeti jäänud
puiskarjamaadel peab peapuuliik säilima, männi väljaraie on vajalik ka juhul, kui neid ei jõua
karjatama hakata. Kuid ilma põõsarinde harvenduse ja järgneva karjatamiseta ei saa ainult männi
väljaraiet otseselt plk toetusõiguslikuks taastamiseks lugeda.
Üllar Soonik: mis võiks olla kaasikute vanus Sarvel?
Meeli Mesipuu: takseerandmete põhjal arvutatult keskmiselt 55 aastat. Piirkonniti on vanus varieeruv.
Üllar Soonik: oluline on ka piisava kase järelkasvu olemasolu ja säilitamine, kuna kased väga vanaks
ei ela.
Meeli Mesipuu: Aruküla sihtkaitsevööndi laienduse alal on 2010. aasta inventuuris küsitavaid
määranguid. Taastamisväärset loopealset on määratud 0-elupaikadeks, samuti on ilmselt viga vana
loodusmetsa määratlus ühel väga väikesel laigul. Tegin kõige tõenäolisemates veakohtades
kameraalselt korrektuure.
136
Maie Jeeser ja Üllar Soonik täpsustavad Aruküla sihtkaitsevööndi 0-elupaigaks määratud koosluse
kohta (tegu on allikalise alaga). Heiki Nõmm: mida tähendab metsastunud looala taastamine?
Meeli Mesipuu: kui juba noor männimets peal, siis tasub loopealseks taastada juhul, kui ümbritsevat
ala juba karjatatakse ja on pikk hooldusperspektiiv. Kui ala on määratud loopealseks, on vaja enamus
puurindest eemaldada ja põõsarinnet jätta hajusalt 10% ulatuses. Kui ala on määratud puiskarjamaaks,
tuleks kaski säilitada katvusega 40% või vähem. Suurema katvuse korral ei teki tõenäoliselt piisavalt
rohukamarat.
Mai Julge: kas taastaja saab ka kellegagi taastamise osas nõu pidada?
Andres Miller: Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Kaie Sarv saab nõu anda
Kaie Sarv: uue maaelu arengukava plk toetuse reeglitesse on kavandatud rannaniitudele
hooldamismeetmeks karjatamine, niitmine on lubatud vaid erandjuhul. Mida Sarve rannaniitudest
selles valguses arvata?
Meeli Mesipuu: kindlasti ei tohiks Sarvel rannaniitude niitmist keelata, kui niitjal on sobiv tehnika
olemas. Isegi tänavu oli üks osa Sarve suurimast rannaniidust niidetud, usun, et ka ajalooliselt on
Sarve külas heina saamiseks rannaniite niidetud, kuna loodudel on rohustu nii hõre. Karjatamine on
küll parem seepärast, et kariloomad söövad kuni veepiirini välja. Ka niita tuleks võimalikult
veepiirini, kuna see on oluline lindude toitumispiirkond. Halvem oleks täielik hoolduse puudumine,
kui niitmine.
KÜLASTUSKORRALDUS
Endel Kaevats: kuidas on planeeritud parkimise korraldamine Kaevatsile mineva tee ja rannaniiduga
seoses? Sellest probleemist oli eelmisel koosolekul juttu.
Meeli Mesipuu: vajalik on paigaldada parklamärk ning parkimise keelumärk. Kujundus jääks teie
valida.
Andres Miller: ainult ametlikud liiklusmärgid on kohustavad. Kui on vabas vormis, siis võib öelda,
et ei saanud aru vmt. RMK võiks märgid paigaldada. Kui maaomanik annab kirjaliku loa, ei tohiks
probleemi olla.
Üllar Soonik: tegemist ei ole RMK poolt hallatava külastusobjektiga, RMK ei suuna Kaevatsile
külastajaid, seepärast ei näe RMK siin endal kohustust.
Meeli Mesipuu: tegemist on külastuse reguleerimisega, rannaniidule parkijad kahjustavad
kaitseväärtusi ja tegu pole erateega, seega pole õige probleemi ignoreerida või kohustust
maaomanikule panna.
Üllar Soonik, Andres Miller: tee on kuni mereni jätkuvalt riigiomandis olev, seega võiks vald selle
ülesande enda peale võtta.
Jätkub arutelu telkimisala infotahvlite teemal.
Üllar Soonik: RMK on praegu kavandanud kaks infotahvlit: üks telkimisala ja teine Hiiumaa
kaardiga. Nende maksumust ei pea KKK eelarves näitama. Kui lisandub ka kolmas, kaitseala väärtusi
ja piiranguid tutvustav infotahvel, siis selle kulud tuleb kavas planeerida.
Meeli Mesipuu: Kui RMK tahvlid kinnitatakse betoonpunkrile, siis kolmas tahvel omaette alusel
oleks mõeldav küll. Sisuliselt on kaitseala väärtusi ja piiranguid tutvustav tahvel telkimisalal vajalik.
137
Andres Miller: jah, ilmselt seda loetaks rohkem, kui sissesõiduteede ääres olevaid tahvleid. Kaie Sarv:
Life-projekti raames on samuti infotahvleid planeeritud loopealsete tutvustamiseks (järgneb üldine
arutelu asukohtadega seoses). Kaie Sarv: kas matkarada on ka planeeritud?
Meeli Mesipuu: loodusõpperada on väga vajalik, kuna Hiiumaal pole ühtegi loopealseid tutvustavat
ametlikku rada ja Sarve kaitseala on selleks väga sobilik. Minu nägemuses võiks õpperada kulgeda
peamiselt Ristiranna sihtkaitsevööndis, mis on suuresti JRO maadel. Lisaks loodude elustikule saab
siin tutvustada ka soostunud niitu, rannaniitu, rannavalle, rannikujärve, lookaasikut. Raja planeerijaks
oleks Keskkonnaamet kostöös kohalike elanikega ning tehniliseks teostajaks ning hooldajaks RMK.
Meeli Mesipuu: kas praeguses kaitse-eeskirja seisus saab veel kaitse-eesmärke lisada?
Andres Miller: jah, eeskiri on veel eelnõu staadiumis, seetõttu võib ka vastavad ettepanekud mulle
otse edastada ja vastavat peatükki ei pea KKK-sse eraldi lisama.
Meeli Mesipuu: minu poolt hetkel kõik, kas on veel küsimusi?
Mai Julge: kas kaitsekorralduskava projekti failiga saab tutvuda? Meeli Mesipuu: jah, kui
olen vormistamisega lõpule jõudnud, siis kindlasti saadetakse laiali.
Kuna rohkem küsimusi või ettepanekuid ei olnud, tänas Andres Miller koosolekul osalenuid ja lõpetas
koosoleku.
Otsustati: 1. Küsimused ja ettepanekud KKK kohta saadetakse enne 02.05.2013 kirjalikult Meeli
Mesipuule (e-post [email protected]) või Andres Millerile (e-post [email protected]),
hiljem Andres Millerile.
2. Kaitsekorralduskava projekt saadetakse e-postiga koosolekutel osalenutele tutvumiseks.
3. Andres Miller saadab koosoleku protokolli pärast selle nõuetekohast vormistamist koosolekul
osalenutele ja teistele asjalistele e-postiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Miller Meeli Mesipuu
koosoleku juhataja protokollija
138
LISA 4 NATURA STANDARDANDMEBAASI JA SARVE MAASTIKUKAITSEALA
2010.–2012. AASTA ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUURI VÕRDLUS
Loodusdirektiivi elupaigatüübid Väinamere loodusalal Loodusdirektiivi elupaigatüüpide pindala
Sarve MKA-l (ha)
% Väinamere
loodusalal eesmärgiks
seatud
pindalast
Kood % Väinamere
loodusala
pindalast
Esinduslikkus Pindala
(ha)
1130 2,2 A 5547,03
1140 1,4 C 3529,93
*1150 0,3 C 756,41 0,96 0,1
1160 2,5 A 6303,55
1170 0,9 C 2269,24
1210 0 B 0,00
1220 0 C 0,00 3,42 ?
1230 0 A 0,00
1310 0 C 0,00
1620 0,3 C 756,41
*1630 2,4 C 6051,31 40,27 0,6
1640 0 A 0,00
3260 0 C 0,00
4030 0 C 0,00
5130 0,4 C 1008,55 13,34 1,3
6210 0,2 C 504,27 5,77 1,1
6410 0,1 B 252,13 2,64 1,0
6430 0,3 B 756,41 0,27 0,03
*6270 0,2 C 504,27 0,65 0,1
*6280 0,8 C 2017,10 333,45 16,5
6450 1,7 A 4286,34
6510 0,3 B 756,41 101,77 13,4
*6530 0,2 C 504,27 6,55 1,2
139
7160 0 A 0,00
Loodusdirektiivi elupaigatüübid Väinamere loodusalal Loodusdirektiivi elupaigatüüpide pindala
Sarve MKA-l (ha)
% Väinamere
loodusalal eesmärgiks
seatud
pindalast
Kood % Väinamere
loodusala
pindalast
Esinduslikkus Pindala
(ha)
*7210 0,1 A 252,13
7230 0,4 C 1008,55 3,08 0,3
8210 0 A 0,00
*9010 0,3 A 756,41
*9020 0,5 B 1260,69
9050 0 B 0,00
9070 0,3 C 756,41 161,12 21,3
*9080 1,2 C 3025,65
*9180 0 C 0,00
*91E0 0 C 0,00
1110 5,8 C 14624,01
*7110 0 C 0,00
*91D0 0 C 0,00
*7220 0 B 0,00
140
LISA 5. ETTEPANEKUD KAITSE-EESKIRJA TÄIENDAMISEKS
Kaaluda edaspidi pisikannikese (Viola pumila) ning tui-tähtpea (Scabiosa columbaria) lisamist
kaitse-eeskirja eelnõu § 2 lõige 1 punktis 5 kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide hulka. Ettepaneku
põhjendus on toodud KKK peatükis 2.1.4.15.
KINNITATUD
Keskkonnaameti
15.05.2014
käskkirjaga nr 1-4.2/14/250
Vahtrepa maastikukaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/106
1
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1 VAHTREPA MAASTIKUKAITSEALA ISELOOMUSTUS 5
1.1 ALA ÜLDISELOOMUSTUS 5
1.2 MAAKASUTUS 6
1.3 HUVIGRUPID 8
1.4 KAITSEKORD 9
1.5 UURITUS 10
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID 13
2.1 ELUSTIK 13 2.1.1 TAIMED JA SAMBLIKUD 16
2.1.1.1 MADAL UNILOOK (Sisymbrium supinum) 16 2.1.1.2 SOOHIILAKAS (Liparis loeselii) 17 2.1.1.3 EMAPUTK (Angelica palustris) 17 2.1.1.4 ROHEKAS ÕÕSKEEL (Coeloglossum viride) 18 2.1.1.5 HARULINE VÕTMEHEIN (Botrychium matricariifolium) 18 2.1.1.7 JUMALAKÄPP (Orchis mascula) 19 2.1.1.8 TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata) 20 2.1.1.9 HARILIK MUGULJUUR (Herminium monorchis) 21 2.1.1.10 KLIBUTARN (Carex glareosa) 21 2.1.1.11 RAND-SOODAHEIN (Suaeda maritima) 21 2.1.1.12 AASNELK (Dianthus superbus) 22 2.1.1.13 HALL SOOLMALTS (Halimione pedunculata) 22 2.1.1.14 PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes) 23 2.1.1.15 LOO-REBASESAMBLIK (Vulpicida tubulosus) 23 2.1.1.17 TURD-LÜHIKUPAR (Brachythecium turgidum) 24 2.1.1.18 SUUR SAGARSAMMAL (Tritomaria quinquedentata) 24 2.1.1.19 OEDERI PÕIKSAMMAL (Plagiopus oederi) 24 2.1.1.20 KURDÕHIK (Neckera crispa) 25 2.1.1.21 TEISED ALAL ESINEVAD II KATEGOORIA KAITSEALUSED TAIME- JA SAMBLIKULIIGID 25 2.1.1.22 TEISED ALAL ESINEVAD III KATEGOORIA KAITSEALUSED TAIME- JA SAMBLIKULIIGID 26 2.1.2.1 MERIKOTKAS (Haliaeetus albicilla) 27 2.1.2.2 NIIDURÜDI (Calidris alpina schinzii) 28 2.1.2.3 NAASKELNOKK (Recurvirostra avosetta) 28 2.1.2.4 KIVIRULLIJA (Arenaria interpres) 29 2.1.2.5 JÕGITIIR (Sterna hirundo) 29 2.1.2.6 RANDTIIR (Sterna paradisaea) 30 2.1.2.7 VÄIKETIIR (Sterna albifrons) 30 2.1.2.8 PUNAJALG-TILDER (Tringa totanus) 30 2.1.2.9 LIIVATÜLL (Charadrius hiaticula) 31 2.1.2.10 HÄNILANE (Motacilla flava) 31 2.1.2.11 NÕMMELÕOKE (Lullula arborea) 31 2.1.3.1 VARESKAERA-AASASILMIK (Coenanympha hero) 32 2.1.3.2 SUUR-RABAKIIL (Leucorrhinia pectoralis) 32
2.2 KOOSLUSED 32 2.2.1 MUDASED JA LIIVASED PAGURANNAD (1140) 36 2.2.2 RANNIKULÕUKAD (*1150) 36 2.2.3 LAIAD MADALAD LAHED (1160) 37
2
2.2.4 PÜSITAIMESTUGA KIVIRANNAD (1220) 37 2.2.5 VÄIKESAARED NING LAIUD (1620) 38 2.2.6 RANNANIIDUD (*1630) 38 2.2.7 KADASTIKUD (5130) 40 2.2.8 KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (*OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD – 6210) 40 2.2.9 LOOD (*6280) 41 2.2.10 SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) 42 2.2.11 AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) 42 2.2.12 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) 43 2.2.13 LUBJAKIVIPALJANDID (8210) 44 2.2.14 VANAD LOODUSMETSAD (*9010) 44 2.2.15 PUISKARJAMAAD (9070) 45 2.2.16 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (*9080) 45
2.3 MAASTIKUD 46 2.3.1 POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED JA PÄRANDMAASTIKUD 46 2.3.2 MEREALA 46 2.3.3 METSAD 47 2.3.4 ÜKSIKOBJEKT KALLASTE (VAHTREPA) PANK 48
3 ALA TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS 49
3.1 KÜLASTUSKORRALDUS 49
3.2 TARISTU 49 3.2.2 KUIVENDUSKRAAVID 50 3.2.4 MUUD OBJEKTID 50
4 KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE 51
4.1 UURINGUD JA INVENTUURID 51 4.1.1 TAIMELIIKIDE INVENTUUR 51 4.1.2 LINNULIIKIDE INVENTUUR 51 4.1.3 JÄIGA KEERDSAMBLA JA TURD-LÜHIKUPRA INVENTUUR 51 4.1.4 RIIKLIK SEIRE 52 4.1.5 KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE 52 4.1.6 LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜPIDE OSALINE KORDUSINVENTUUR 52
4.2 TAASTAMIS- JA HOOLDAMISTÖÖD NING OHJAMINE 52 4.2.1 KÄPALISTE KASVUALADE TAASTAMINE 52 4.2.2 KÄPALISTE KASVUALADE HOOLDAMINE 53 4.2.3 LOODUSDIREKTIIVI TAIMELIIGI KASVUALADE TAASTAMINE 54 4.2.4 LOODUSDIREKTIIVI TAIMELIIGI KASVUALADE HOOLDAMINE 55 4.2.5 RANNANIITUDE TAASTAMINE 56 4.2.6 RANNANIITUDE HOOLDAMINE 57 4.2.7 KADASTIKE TAASTAMINE 60 4.2.8 KADASTIKE HOOLDAMINE 61 4.2.9 ARUNIITUDE HOOLDAMINE 62 4.2.10 LOONIITUDE TAASTAMINE 63 4.2.11 LOONIITUDE HOOLDAMINE 64 4.2.12 SINIHELMIKAKOOSLUSTE HOOLDAMINE 65 4.2.13 LIIGIRIKASTE MADALSOODE TAASTAMINE 66 4.2.14 LIIGIRIKASTE MADALSOODE HOOLDAMINE 67
4.3 PIIRIDE TÄHISTAMINE JA TARISTU 70 4.3.1 KAITSEALA PIIRITÄHISTE UUENDAMINE 70 4.3.2 OLEMASOLEVATE INFOTAHVLITE UUENDAMINE 70
3
4.3.3 UUTE INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE 70 4.3.4 KALLASTE PANGA KÜLASTUSKOHA TARISTU UUENDAMINE 71
4.3.6.1 LIGIPÄÄS VOHILAIU KOOLMELE 71 4.3.6.2 LÄBIPÄÄS VOHIOJAST 72
4.4 KAVAD, EESKIRJAD 72 4.4.1 KAITSE-EESKIRJA MUUTMINE 72 4.4.2 KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE JÄRGMISEKS PERIOODIKS 74
4.5 MUU 74 4.5.1 SÖÖDAPLATSI, JAHIKANTSLI JA LAKUKIVI LIKVIDEERIMINE 74 4.5.2 VANA-SIMUNA PRÜGIMÄE LIKVIDEERIMINE 74 4.5.3 VOHILAIUL SOOJAKUTE JA SAUNA LIKVIDEERIMINE 74
4.6 EELARVE 75
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 79
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 81
LISAD 82
4
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade
alapõhise kaitse korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala), selle kaitsekorrast, kaitse
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 25. aprillil 2012 Pühalepa
vallamajas. Protokoll ja osalejate nimekiri on esitatud lisas 4.
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Andres Miller (tel 463 6829, e-post: [email protected]).
Kava koostasid Aivar Hallang, Marje Talvis ja Ahto Täpsi OÜ-st Metsaruum (tel 509 4301, e-
post: [email protected]).
KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE
STRATEEGIA 2007-2013“ JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA“
PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE
ARENDAMINE“ MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE
LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS“ PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU
FONDI VAHENDITEST
5
1 VAHTREPA MAASTIKUKAITSEALA ISELOOMUSTUS
1.1 ALA ÜLDISELOOMUSTUS
Vahtrepa maastikukaitseala (edaspidi MKA või kaitseala) asub Hiiu maakonnas Pühalepa
vallas Hagaste, Hilleste, Kerema, Puliste ja Vahtrepa külas (joonis 1).
Kaitseala pindala on 1388 ha, millest mereala on 452 ha.
Vahtrepa MKA moodustati Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2006. a määrusega nr 170 „Vahtrepa
maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, millega laiendati endise Kallaste maastikukaitseala piire ja
täpsustati kaitsekorda.
Aluskaart: Maa-amet
JOONIS 1. Vahtrepa maastikukaitseala asukoht
Vahtrepa MKA maastik on väga vaheldusrikas. Sellele alale jääb Hiiumaa tõeline paepank –
Kallaste pank. Pangast lääne ja lõuna suunas asuvad paeplatool paiknevad vähese inimmõjuga
metsaosad ja liigirikkad looniidud. Pangast põhjasuunda jäävad valdavalt lehtpuuenamusega
puistud ja rannaniit. Kaitsealale jäävad veel Uuemaarahu ja Vohilaid, mille väärtusteks on
liigirikkad poollooduslikud kooslused (ranna- ja looniidud) ja linnustik. Hiiumaa ja Vohilaiu
vahele jääv mereala kuulub elupaigatüüpidesse laiad madalad lahed ning mudased ja liivased
pagurannad, mis on elupaigaks ja toitealaks paljudele selgrootutele, lindudele ja kaladele.
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest leidub kaitsealal ulatuslikumalt ranna- ja looniite
(alvareid), vanu loodusmetsi, kadastikke, laiu madalaid lahtesid ning mudaseid ja liivaseid
pagurandasid.
Kaitsealustest liikidest esineb kaitsealal 32 soontaimeliiki, mis on looduskaitse all või kuuluvad
Eesti Punasesse raamatusse. Neist 3 – soohiilakas, emaputk ja madal unilook – kuuluvad
loodusdirektiivi II lisa liikide nimistusse. Lisaks soontaimedele leidub kaitsealal veel 3
sambliku- ja 5 samblaliiki, mis kuuluvad kaitse alla. Neist 1 – jäik keerdsammal – kuulub
loodusdirektiivi II lisa liikide nimistusse. Haudelindudest esineb kaitsealal 11 kaitstavat liiki,
nendest 7 on linnudirektiivi I lisa liigid. Kaitsealustest putukaliikidest on kaitsealalt leitud kaks
liiki – vareskaera-aasasilmik ja suur-rabakiil. Mõlemad liigid kuuluvad ka loodusdirektiivi II
lisa liikide nimistusse (vt tabelit 3).
6
Vahtrepa MKA peamine kaitse eesmärk on poollooduslike koosluste, Kallaste panga
(ordoviitsiumi lubjakivipaljandi), metsaelupaikade ja liikide kaitse.
Kaitseala on oluline hallhane ja sookure sügisrände peatuspaik ning kuulub osaliselt
rahvusvahelise tähtsusega linnualasse Hari kurk 005.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 jääb kaitseala
Väinamere linnualale ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 517 Väinamere loodusalale. Kaitseala jääb
ka Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialale.
1.2 MAAKASUTUS
Maaameti ajaloolistelt kaartidelt on näha, et enne 1942. aastat kasvas mets Vahtrepa
maastikukaitseala piires ainult praegusel riigimetsamaal ja Vohilaiu selles osas, kus praegu
kasvab laiu kõige vanem mets (joonis 2). Ülejäänud maa oli heina-, karja- ja põllumaa või võsa
(kadastik). Maakasutus nendel maadel oli intensiivne, kuid Nõukogude võimu saabudes see
lakkas. Sellest ajast peale on toimunud põllumajanduses kasutatavate maade pidev
metsastumine. Lisaks looduslikule metsa tekkele on paiguti rajatud männikultuure, millega on
rikutud väärtuslikke ranna- ja looniite.
JOONIS 2. Ala 1942. a NL topokaardil
7
Kuna põllumaid kaitsealal ei ole, on põhiliseks maakasutuseks vähene metsamajandus Hiiumaa
osas ja niitude hooldustööd karjatamise näol Hiiumaa rannaniidul ning Vohilaiu ranna- ja
looniitudel ning kadastikes.
Omandivormi järgi jaotub Vahtrepa MKA pindala alljärgnevalt (vt ka joonist 3):
• eraomandis 264,8 ha ehk 37 maaüksust
• riigiomandis 81,1 ha ehk 2 maaüksust
• jätkuvalt riigi omandis (reformimata maa) 590,1 ha
• mereala 452,0 ha
Aluskaart: Maa-amet JOONIS
3. Maaomandi jaotumine omandivormi järgi
Vahtrepa maastikukaitseala kõlvikulist jaotust iseloomustavad tabel 1 ja joonis 4.
TABEL 1. Vahtrepa maastikukaitseala kõlvikuline jaotus hektarites
mets 465,8
noor mets 18,6
rohumaa 134,3
põõsastik 105,7
õu 0,5
muu lage 205,8
meri 452
8
järv teedeala
hooned/vundament
3,7
1,5
0,1
Kokku 1388,0
Aluskaart: Maa-amet
JOONIS 4. Kõlvikulise jaotuse skeem
1.3 HUVIGRUPID
Maaomanikud ja kohalikud elanikud – metsa ja maa kasutamine majandusliku tulu saamise
eesmärgil, puhkamisvõimalused, matkamine.
Keskkonnaamet (KA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti ülesanne on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja, külastusobjektide
rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde läbiviija riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja
hooldaja.
Jahimehed – jahipidamine.
Harrastus- ja kutselised kalurid – on huvitatud loodusväärtuste, eelkõige kalavarude
säilimisest.
Puhkajad, turistid – ligipääs vaatamisväärsustele, looduses vaba aja veetmine, matkamine.
9
Teadlased – kaitseala elustiku ja ökoloogiliste tingimuste uurimine. Väärtuste seire, riiklik
seire.
Pühalepa Vallavalitsus, Hiiu Maavalitsus – puhta ning mitmekesise looduskeskkonna
hoidmine. Väärtuslike maastike säilimine ning koosluste ja kaitsealuste liikide hea seisund.
1.4 KAITSEKORD
Kaitsealal lubatud ja keelatud tegevused on reguleeritud kaitseala kaitse-eeskirjaga (lisa 1).
Kaitsealal on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, ujuvahendiga liikumine, jahipidamine ja kalapüük ning pilliroo ja adru varumine.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool
teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul
sihtkaitsevööndis teostatavas teadustegevuses, pääsuks Vohilaiule ning lisaks piiranguvööndis
teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal
metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada
metsamajandamiskava, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut
väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, seada projekteerimistingimusi ja anda
ehitusluba.
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Sihtkaitsevööndid on:
1) Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevöönd, mille pindala on 258,3 ha;
2) Hagaste sihtkaitsevöönd, mille pindala on 55,8 ha;
3) Kallaste panga sihtkaitsevöönd, mille pindala on 44,4 ha.
Sihtkaitsevööndite kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: rajatiste püstitamine kaitseala
tarbeks ning olemasolevate ehitiste ja rajatiste hooldustööd, kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalikud hooldustööd, kaasa arvatud I kaitsekategooria linnuliikidele tehispesade
rajamine ning nende hooldustööd, Hagaste sihtkaitsevööndis olemasolevate kraavide
hooldustööd, Hagaste sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse
eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas,
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
10
Vajalikud tegevused sihtkaitsevööndis: poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme
ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või rohu niitmine ning puu- ja
põõsarinde harvendamine.
Vahtrepa piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja
nõusolekut tarvis.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine, uute teede, sildade, truupide ja liinirajatiste rajamine, uute ehitiste püstitamine,
kusjuures lähemale kui 200 m põhikaardile kantud veekogu piirist on lubatud ehitada ainult
rajatisi kaitseala tarbeks ja veeliikluseks.
Piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada
koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus, uue maaparandussüsteemi ja tehisveekogu rajamine,
maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamine.
1.5 UURITUS
1.5.1 LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Alal on läbi viidud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur (Metsaruum 2010). Varasemast
on teada Eesti Mereinstituudi (2009. a kaardikihid) ja Tiit Leito (2001. a kaardikiht) määrangud
merepõhja elupaigatüüpide kohta.
1.5.2 RIIKLIK SEIRE
Eestis on riikliku keskkonnaseire korraldaja ja üldkoordinaator Keskkonnaministeerium ning
selle hallatav riigiasutus Keskkonnaagentuur (KAUR).
Kaitsealal asuvad seirejaamad ja läbiviidavad seired on kirjeldatud tabelis 2.
TABEL 2. Riiklik seire kaitsealal
Alamprogramm Seire allprogramm Seire objekt Seirejaamad Seire algusaasta/
viimati toimunud
seire aasta/
seiresamm
Eluslooduse
mitmekesisuse ja
maastike seire
Meresaarte
haudelinnustike
seire
haudelinnud Uuemaarahu
(SJA0975012) 2008/2011/1 a
11
Kotkaseire merikotkas Vohilaid (SJA0975012)
2011/2012/1 a
Ohustatud
taimekoosluste
(Natura2000
kooslused) seire
rannakooslused Vohilaiu lääneosa (SJA2327000)
2005/
Ohustatud
soontaimed ja
samblaliigid
madal unilook
(Sisymbrium
supinum)
Vohilaid (SJA3609000)
2001/2006/2011/5 a.
rohekas õõskeel
(Coeloglossum
viride)
Vohilaid (SJA0945000)
1999/2001/2007/5 a.
Alamprogramm Seire allprogramm Seire objekt Seirejaamad Seire algusaasta/
viimati toimunud
seire aasta/
seiresamm
haruline võtmehein
(Botrychium
matricariifolium)
Vohilaid (SJA2415000)
2001/2006/5 a
soohiilakas (Liparis
loeselii)
Vohilaid
(SJA5582000)
2001/2007/2012/5 a
rand-soodahein
(Suaeda maritima)
Vohilaid
(SJA6243000)
2000/2007/2012/5 a
klibutarn (Carex
glareosa)
Vohilaid
(SJA3906000)
1999/2006/2011/5 a
harilik muguljuur
(Herminium
monorchis)
Vohilaid
(SJA0188000)
2007/2012/5 a
aasnelk (Dianthus
superbus)
Vohilaid
(SJA4046000)
2005/2010/5 a
tõmmu käpp (Orchis
ustulata)
Vohilaid
(SJA7962000)
1999/2001/2007/5 a
hall soolmalts
(Halimione
pedunculata)
Vohilaid
(SJA6243000)
2000/2007/2012/5 a
jumalakäpp (Orchis
mascula)
Vohilaid
(SJA4816000)
1994/2009/5 a
punane tolmpea
(Cephalanthera
rubra)
Kallaste
(SJA8979000)
1999/2006/5 a
12
pruun raunjalg
(Asplenium
trichomanes)
Kallaste (SJA9463000)
2002/2012/5 a
suur sagarsammal
(Tritomaria
quinquedentata)
Kallaste
(SJA9584000)
2007/2011/5 a
Oederi põiksammal
(Plagiopus oederi) Kallaste (SJA2618000)
2007/2011/4 a
kurdõhik (Neckera
crispa)
Kallaste
(SJA7177000)
2007/2011/8 a
Välisõhu seire Raskmetallide
sadenemise
bioindikatsiooniline
hindamine
raskmetallid Vahtrepa
(SJA7897000)
2006/2011/5 a
1.5.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Andmed kaitstavate mitteseiratavate liikide kohta on osaliselt puudulikud.
Kaitsekorraldusperioodi (kkp) jooksul on vaja läbi viia uus kaitstavate taimeliikide inventuur,
mille käigus täpsustatakse kaitseala Hiiumaa osale, aga ka Vohilaiu põhja- ja kaguossa jäävatel
loo- ja rannaniitudel esinevate kaitstavate taimeliikide areaale, seisundit ja arvukust. Linnustiku
inventuur tuleb läbi viia kaitseala Hiiumaa ja Vohilaiu rannikualadel ning nendevahelistel
väikesaartel. Täpsustada tuleb linnudirektiivi I lisa liikide, Väinamere linnuala kaitse
eesmärgiks olevate linnuliikide ja teiste kaitsealuste linnuliikide olemasolu ning pesitsusalasid.
Linnustiku inventuur peab välja selgitama, kui olulised on kaitseala mereala, rannikuvöönd ja
pisisaared rändepeatuspaigana ning andma soovitusi võimalike taastamis- ja hooldustööde osas
pisisaartel. Täpsustamist vajab II kaitsekategooria samblaliikide jäiga keerdsambla (Tortella
rigens) ja turd-lühikupra (Brachythecium turgidum) seisund kaitsealal (inventuuri läbiviimine
eeldab väga põhjalikke erialalisi teadmisi).
13
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Peatükis on kirjeldatud kaitsealal esinevaid väärtuslikke ning kaitset väärivaid liike ja
elupaigatüüpe (vt ka lisa 3).
Väärtuste ja kaitse eesmärkide kirjeldamisel on kasutatud järgmisi lühendeid:
LK – looduskaitseseaduse järgi kaitstav liik (ja liigi kaitsekategooria)
LoD – loodusdirektiivi I või II lisas olev elupaigatüüp või liik
LiD – linnudirektiivi I lisas olev liik
LoA – Väinamere loodusala eesmärk
LiA – Väinamere linnuala eesmärk
KE – kaitse-eeskirja põhjal kaitse eesmärgiks olev liik
(KE) – ettepanek lisada kaitse-eeskirja kaitse eesmärkide hulka
Liigi soodsa seisundi kirjeldus looduskaitseseaduse mõttes: liigi seisund loetakse soodsaks, kui
selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või
kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade
pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Loodusliku elupaiga soodsa seisundi kirjeldus looduskaitseseaduse mõttes: loodusliku elupaiga
seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires
hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik
eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka
prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.
2.1 ELUSTIK
Kaitsealal registreeritud kaitsealused liigid, nende kaitsekategooria, seos loodusdirektiivi ja
linnudirektiiviga ning kaitse-eeskirjas ja linnu- või loodusala eesmärgiks olemine on toodud
allolevas tabelis 3.
TABEL 3. Kaitstavad looma- ja taimeliigid Vahtrepa maastikukaitsealal
Liik LK LoD LiD KE/(KE) LiA LoA
Linnud
merikotkas (Haliaeetus albicilla) I I jah jah
niidurüdi (Calidris alpina schinzii) I I ei jah
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) II I ei/jah jah
kivirullija (Arenaria interpres) II ei jah
nõmmelõoke (Lullula arborea) III I ei ei
hänilane (Motacilla flava) III ei ei
14
väiketiir (Sterna albifrons) III I ei/jah jah
Liik LK LoD LiD KE/(KE) LiA LoA
randtiir (Sterna paradisaea) III I ei/jah jah
jõgitiir (Sterna hirundo) III I ei/jah jah
punajalg-tilder (Tringa totanus) III ei jah
liivatüll (Charadrius hiaticula) III ei jah
Putukad
Vareskaera-aasasilmik (Coenonympha
hero) III II ei ei
Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) III II, IV ei ei
Taimed ja samblikud
rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) I ei/jah ei
haruline võtmehein (Botrychium
matricariifolium) I ei ei
rand-soodahein (Suaeda maritima) II ei ei
klibutarn (Carex glareosa) II ei/jah ei
harilik muguljuur (Herminium
monorchis) II ei/jah ei
madal kadakkaer (Cerastium pumilum) II ei ei
aasnelk (Dianthus superbus) II ei/jah ei
randtarn (Carex extensa) II ei ei
tõmmu käpp (Orchis ustulata) II ei/jah ei
kärbesõis (Ophrys insectifera) II ei ei
hall soolmalts (Halimione pedunculata) II ei ei
jumalakäpp (Orchis mascula) II ei/jah ei
soohiilakas (Liparis loeselii) II II, IV ei/jah jah
15
täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta) II ei ei
punane tolmpea (Cephalanthera rubra) II ei ei
pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) II ei/jah ei
kare jürilill (Cardamine hirsuta) III ei ei
veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) III ei ei
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) III ei ei
tui-tähtpea (Scabiosa columbaria) III ei ei
soo-neiuvaip (Epipactis palustris) III ei ei
Liik LK LoD LiD KE/(KE) LiA LoA
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza
incarnata) III ei ei
suur käopõll (Listera ovata) III ei ei
emaputk (Angelica palustris) III II, IV ei jah
hall käpp (Orchis militaris) III ei ei
madal unilook (Sisymbrium supinum) III II, IV jah jah
harilik porss (Myrica gale) III ei ei
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) III ei ei
tumepunane neiuvaip (Epipactis
atrorubens) III ei ei
paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium
robertianum) III ei ei
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) III ei ei
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
III ei ei
harilik särasamblik (Fulgensia bracteata) III ei ei
harilik lohksamblik (Solorina saccata) II ei ei
16
loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosu) II ei/jah ei
jäik keerdsammal (Tortella rigens) II II ei jah
turd-lühikupar (Brachythecium turgidum) II ei ei
suur sagarsammal (Tritomaria
quinquedentata) II ei ei
Oederi põiksammal (Plagiopus oederi) II ei/jah ei
kurdõhik (Neckera crispa) II ei/jah ei
Vahtrepa MKA kaitse-eeskirja kohaselt on põhirõhk loodusdirektiivi II lisa liigi madala
unilooga (Sisymbrium supinum) ja linnudirektiivi I lisa liigi merikotka (Haliaeetus albicilla)
elupaikade kaitsel.
Eesti linnuatlase koostamise käigus 2005–2009 läbi viidud inventuuril registreeris L. Aaslaid
Vohilaiul ning Hiiumaa ja Vohilaiu vahelisel roostunud alal järgmised linnuliigid: viupart
(Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), roo-loorkull (Circus aeruginosus), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), suurkoovitaja (Numenius arquata), roohabekas (Panurus biarmicus),
piilpart (Anas crecca), laululuik (Cygnus cygnus), vihitaja (Actitis hypoleucos), õõnetuvi
(Columba oenas oenas), põhjavint (Fringilla montifringilla) ja ristpart (Tadorna tadorna).
2.1.1 TAIMED JA SAMBLIKUD
2.1.1.1 MADAL UNILOOK (Sisymbrium supinum)
LK III kat, LoD II, IV, LoA-jah, KE-jah
Madal unilook on lubjalembene apofüüt. Eestis on madala unilooga levik seotud peamiselt
paealadega. Liik kasvab loodudel ja paepaljandeil, paemurdudes ja põlevkivikarjäärides,
mererannal, jäätmaadel, turbatootmisaladel, varem ka jõgede-järvede kallastel ja ajutiste
veekogude põhjal. Taim kasvab praegu peaaegu ainult hiljutistes häiringukohtades (teedel ja
teeservades, rattaroobastes, karjäärides, metssigade tuhnimisjälgedel) – ainult seemneliselt
paljuneva taimena vajab liik vaba kamardumata või nõrgalt kamardunud või purustatud
pinnast. Kamardunud pinnases seemnepangas säilinud seemned hakkavad idanema häiringute
tekkides, kui pinnas purustatakse ja muld “keeratakse” välja. Kui kasvukohas pinnas kamardub,
kaob liik sellest kohast. Kui hiljem samas paigas või veidi eemal tekib uus häiring ja seemned
on seemnepangas säilinud, ilmuvad taimed uuesti ja populatsioon taastub.
Seetõttu ilmub liik sobivas piirkonnas sageli rattarööbastesse, varingukohtadesse,
uhteorgudesse jne (Leht, 2012).
Soodsa seisundi kirjeldus: soodsaks saab lugeda olukorda, kus leiukohas kasvab sadakond
taime, kasvukohas esinevad aegajalt häiringud: pinnase ja kamara purustamine
17
külmumisesulamise toimel, loomade poolt või inimtegevuse tagajärjel. Pinnas pole tugevalt
kamardunud ega kasvukoht võsastunud.
Madal unilook kasvab Vohilaiu keskosas võsastuva pinnastee ääres. 2011. aasta kuival suvel
toimunud seisundiseire käigus loendati kahel lähestikku asuval leiukohal, mille pindala oli
kokku 0,35 ha, 141 isendit.
Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): liigi arvukus on vähemalt 140 isendit, liigile sobilike
kasvukohtade pindala kokku on suurem kui 0,3 ha.
Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): liigi arvukus on vähemalt 140 isendit,
liigile sobilike kasvukohtade pindala kokku on vähemalt 0,3 ha.
Ohutegurid: avatud kasvukohtade kulustumine, võsastumine, metsastumine ja häiringute
puudumine.
Meetmed: Vohilaiu keskosas asuvates elupaikades võsa ja puurinde raie ning karjatamine
(kadastike taastamis- ja hooldamistööd); vajadusel tekitada pinnasesse häiringuid, kaevates
vagusid, pöörates pinnast ümber jne.
2.1.1.2 SOOHIILAKAS (Liparis loeselii)
LK II kat, LoD II, IV, LoA-jah, KE-ei
Soohiilakas kasvab peamiselt madala taimestikuga mätastel lubjarikastel märgadel
kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ja rannaniitudel. Selliste
kasvukohtade hävimine kuivenduse, ülesharimise või võsastumise tõttu on soohiilaka ja temaga
koos kasvavate taimeliikide elupaiku ahendanud kogu Euroopas (Kull & Tuulik, 2002).
Liik kasvab Vohilaiul ja Hiiumaal Hagaste sihtkaitsevööndis. Seisundiseire 2012. aasta
andmetel loendati Vohilaiul 14 isendit 0,036 ha-l. 2012. a suvel ei õnnestunud liiki Hagaste
sihtkaitsevööndis leida. Arvestades liigi olemasolu vähemalt Vohilaiul, lisada liik kaitseala
kaitse eesmärkide hulka (lisa 2).
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 15 isendit, liigile sobivate elupaikade pindala
on säilinud kaitsekorraldusperioodil (edaspidi kkp) inventeeritud ulatuses.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 10 isendit.
Ohutegurid: avatud kasvukohtade võsastumine, soode ja niiskete looniitude kuivendamine, info
puudumine otsuste tegemiseks.
Meetmed: Hagaste sihtkaitsevööndis asuvates elupaikades võsa ja puurinde raie; Vohilaiul
asuvates elupaikades võsaraie ja karjatamise jätkamine vajaliku koormusega, vajadusel niita;
kuivenduse mõjude minimeerimine; inventuur liigi seisundi täpsustamiseks.
2.1.1.3 EMAPUTK (Angelica palustris)
LK III kat, LoD II, IV, LoA-jah, KE-ei
Emaputk kasvab niisketel ja märgadel soo- ja rannaniitudel ning jõeluhtadel, kus pinnavesi
püsib pidevalt piisavalt kõrge. Samas ei talu liik pikaajalisi üleujutusi. Tänapäeval on Eestis
emaputke populatsioonid koondunud kahte teineteisest eraldatud piirkonda peamiselt
18
läänesaartel ja rannikualadel ning Tartu ümbruses Emajõe luhal. Emaputk eelistab kasvada
otseses päikesepaistes, kuid talub ka kuni 30% varju. Kui põõsarinne tiheneb või roostik peale
tungib, kaob emaputk sellelt alalt (Tali, 2012).
Kaitsealal emaputkele seisundiseiret tehtud ei ole. EELIS-es (Eesti looduse infosüsteemis)
olevatest elupaikadest jäävad üksikud leiukohad Vohilaiu loodeosas asuvale rannaniidule ning
Hagaste sihtkaitsevööndis asuvatele niisketele looniitudele ja liigirikastele madalsoodele.
2012. a hall-soolmaltsa ja rand-soodaheina seire käigus Vohilaiu loodeosas emaputke ei leitud.
Osa kasvualast on tugevalt roostunud. Kuni liigi taasleide kaitsealal pole, ei ole põhjust lisada
liiki kaitseala kaitse eesmärkide hulka ning KKK-s ajalisi eesmärke ei seata.
Ohutegurid: kulustumine, avatud kasvukohtade võsastumine, metsastumine ja roostumine.
Meetmed: ranna- ja niiskete looniitude taastamine Vohilaiul ja Hiiumaal; Vohilaiu ja Hiiumaa
osas olevate rannaniitude karjatamine; Hagaste sihtkaitsevööndi elupaigas hooldamisvõttena
kasutada puittaimestiku raiet iga 5 aasta järel; inventuur liigi seisundi täpsustamiseks.
2.1.1.4 ROHEKAS ÕÕSKEEL (Coeloglossum viride)
LK I kat, LoA-ei, KE-ei
Sobivateks kasvukohtadeks on järjekindlalt karjatatavad poollooduslikud rohumaad, enamasti
ranna- ja looniidud, kus leidub hõreda madala taimestikuga kasvukohti. Tänu karjatamisele ei
teki seal liigile ebasobilikku paksu kulukihti. Õõskeel võib kasvada nii lubjarikastel kui
lubjavaestel, nii kuivadel kui liigniisketel muldadel, nii valgusrikastes kasvukohtades kui ka
tiheda kadastiku varjus. Sellest hoolimata ei ole õõskeel vähenõudlik taimeliik – ilmselt vajab
ta edukaks kasvuks peale piisavalt hõreda taimekoosluse veel midagi erilist, mida uurijad ei ole
seni suutnud avastada ja mis võib olla seotud temaga koos elava seeneliigiga (Tuulik, Vahtra,
2001).
Rohekas õõskeel kasvab Vohilaiul. Esmaleid oli 1978. aastal, mil leiti 2 isendit. 1988. aastal
leiti 16 isendit. Esmaseire toimus 1999. aastal, mil leiti 2 isendit. 2001. ja 2007. aasta
seisundiseirete käigus leiti vastavalt 36 ja 1 isend. Kuigi viimastel aastatel pole rohekat õõskeelt
Vohilaiul leitud, on võimalik, et liik on alal säilinud. Et tagada liigi elupaikade taastamine ja
nende seisundi paranemine, tuleb kogu Eestis väga haruldaseks jäänud rohekas õõskeel lisada
kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liik on kaitsealal olemas (arvukus vähemalt 1 isend), liigile sobilike ja
hooldatud kasvukohtade pindala kokku on suurem kui 7 ha.
Lühiajaline eesmärk: liik on kaitsealal olemas (arvukus vähemalt 1 isend), liigile sobilike ja
hooldatud kasvukohtade pindala kokku on vähemalt 7 ha.
Ohutegurid: avatud kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: Vohilaiu elupaikades võsa ja puurinde raie 7,3 ha-l; alalt välja raiuda kõik noored
männid ja suurem osa vanematest mändidest; kadakate liituvus viia raiega vahemikku 20– 30%,
seejärel ala karjatada; seisundiseire jätkamine.
2.1.1.5 HARULINE VÕTMEHEIN (Botrychium matricariifolium)
19
LK I kat, LoA-ei, KE-ei
Haruline võtmehein kasvab avatud ja hõreda rohukasvuga niidukooslustes, üldjuhul
väheproduktiivsetel kuivadel liivastel aruniitudel (nt paluniitudel). Selliseid niite on Eestis
praegu säilinud väikeste laikude ja ribadena liivaste pinnaseteede nõlvadel ja servades. Vähese
rohukasvuga niidud ei paku aga talupidajatele majanduslikku huvi ning enamus neist on juba
aastakümneid tagasi kasutusest välja langenud ning asendunud palu- või nõmmemetsadega
(Mesipuu, 2010).
Liigi kasvuala kaitsealal on Vohilaiul. 2001. aastal leiti seal esimene ja seni ainus isend. Peale
seda pole seirete käigus liiki leitud. Kuna laiul leidub veel sobivaid kasvukohti, tasub liigi
otsinguid Vohilaiul jätkata, kuid enne taasleidu pole otstarbekas liiki kaitseala kaitse
eesmärkide hulka lisada.
Pikaajaline eesmärk: hooldatud Vohilaiu aruniit 5 ha (liigile sobiv elupaik 2001. a
vaatlusandmete põhjal).
Lühiajaline eesmärk: hooldatud Vohilaiu aruniit 5 ha (liigile sobiv elupaik 2001. a
vaatlusandmete põhjal).
Ohutegurid: avatud kasvukohtade kulustumine, võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: jätkata karjatamist Vohilaiul asuval liigi kunagises elupaigas, vajadusel niita;
seisundiseire jätkamine.
2.1.1.6 PUNANE TOLMPEA (Cephalanthera rubra)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka
põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad
poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva (Kull & Tuulik, 2002).
Liik kasvab Kallaste sihtkaitsevööndis. 1999. aastal loendati 5 isendit ja 2006. aasta
seisundiseire käigus loendati 30 m2 alal 4 isendit. Kui tulevikus seire käigus selgub, et liik on
alal jätkuvalt stabiilne, on mõislik liik kaitseala kaitse eesmärkide hulka lisada. Praegu ei ole
selleks põhjust ning seetõttu ei seata KKK-s sellele liigile ka ajalisi eesmärke.
Ohutegurid: mullatööd teeäärsel kasvualal, info puudumine otsuste tegemiseks.
Meetmed: teemeistri informeerimine ja tehtavate teetööde kooskõlastamine kaitseala
valitsejaga; inventuur liigi seisundi täpsustamiseks.
2.1.1.7 JUMALAKÄPP (Orchis mascula)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Jumalakäpp kasvab varjukamates paikades kui teised käpa perekonna liigid. Leida võib teda
põhiliselt Lääne-Eesti ja läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades (Kull & Tuulik,
2002).
20
Liik kasvab kaitsealal EELIS-e andmeil Vohilaiul ning Kallaste panga lähedal. Jumalakäppa
seiratakse Vohilaiul, kus tema kasvukoht kattub roheka õõskeele (I kat liik) kasvukohaga.
Seisundiseiret on tehtud alates 2003. aastast. 2009. aastal kasvas Vohilaiul 1 ha suurusel alal
65 isendit. 2012. a leiti Vahtrepa piiranguvööndis Kallaste panga lähedal 6 taime. Jumalakäpa
Vohilaiul asuv kasvukoht taastatakse ja hooldatakse roheka õõskeele kasvukoha taastamise ja
hooldamise käigus. Liigi kasvukoht on Hiiu maakonnas suuruselt teine, mistõttu on põhjust
lisada liik kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 70 isendit, liigi kasvukohtade pindala kokku on
suurem kui 1 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 60 isendit, liigi kasvukohtade pindala kokku on
vähemalt 1 ha.
Ohutegurid: kasvukohtade metsastumine, metssead (tuhnivad taimed üles ja söövad nende
juuri).
Meetmed: vanemate mändide harvendamine ning nooremate mändide ja võsa väljaraie koos
kadastiku hõrendamisega (kadastike taastamistööd); metssigade arvukuse reguleerimine
(küttimine, söödaplatside likvideerimine); karjatamine.
2.1.1.8 TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Eestis kasvab tõmmu käpp niitudel, puisniitudel, kadastikes ja loometsades põhiliselt
Saaremaal, Lääne- ja Põhja-Eestis, kus asub ka selle liigi areaali põhjapiir (Kull & Tuulik,
2002).
Tõmmu käpp kasvab kaitsealal EELIS-e andmetel Vohilaiu looniitudel ja kadastikes. Liik leiti
Vohilaiult 1995. aastal, mil loendati 8 isendit. Esmaseirel 1999. aastal loendati seirejaamas 1
isend, kordusseirel 2001. aastal 46 ja 2007. aasta seisundiseirel loendati 6 m2-l alal 2 isendit.
2008. a loendati seirealal 4 generatiivset isendit 0,08 ha suurusel alal. 2011. a fikseeriti, et sama
ala hakkab noorte mändidega kinni kasvama. 2008. a leitud uus liigi kasvukoht (KLO9317077)
oli ka 2011. a suhteliselt heas seisus ja u 0,03 ha-l kasvas 9 generatiivset isendit. Vohilaiul
kattub tõmmu käpa kasvukoht osaliselt roheka õõskeele (I kat liik) kasvukohaga, mistõttu liigi
kasvukoht taastatakse ja hooldatakse roheka õõskeele kasvukoha taastamise ja hooldamise
käigus. Liiki on Hiiu maakonnas väga vähe ja Vohilaid on liigi olulisim kasvukoht maakonnas,
mistõttu tuleb tõmmu käpp lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 10 isendit, liigile sobilike kasvukohtade pindala
kokku on suurem kui 2 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on 10 isendit, liigile sobilike kasvukohtade pindala kokku
on vähemalt 2 ha.
Ohutegurid: kasvukohtade kulustumine ja metsastumine, metssead (tuhnivad taimed üles ja
söövad nende juuri).
Meetmed: liigi elupaigas kadakate harvendamine ja puude väljaraie (kadastike taastamis- ja
hooldamistööd); metssigade arvukuse reguleerimine.
21
2.1.1.9 HARILIK MUGULJUUR (Herminium monorchis)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Harilik muguljuur kasvab valgusküllastel parasniisketel või niisketel lubjarikka mullaga,
madala taimestikuga kasvukohtadel, soo- rannaniitudel, kadastikes ja madalsoodes mätastel.
Selliste kasvukohtade võsastumine ja kõrgema rohttaimestiku ilmumine pärast karjatamise
lõppemist on muguljuure kasvualasid ahendanud (Kull & Tuulik, 2002).
Harilik muguljuur kasvab kaitsealal EELIS-e andmetel Vohilaiu loo- ja rannaniitudel,
kadastikes ning Hiiumaa osas olevatel looniidualadel. Kui mujalt on ka kaasaegsemaid
andmeid liigi kohta, siis Vohilaiu rannaniitudel liiki kindlasti nii laial alal enam ei ole. Liigi
seireala Vohilaiul jääb soostuvale rannaniidule. 2012. aasta seisundiseirel registreeriti 51
isendit 0,036 ha-l. Vahtrepa piiranguvööndis ja Hagaste sihtkaitsevööndis on liiki kaardistatud
aastatel 2009 ja 2012 kokku u 37 ha-l. Liik esines aladel arvukushinnanguga „hajusalt“. Liiki
on kaitsealal suhteliselt esinduslikult, mistõttu on põhjust lisada see kaitseala kaitse eesmärkide
hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 60 isendit, liigile sobilike kasvukohtade pindala
kokku on suurem kui 40 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 50 isendit, liigile sobilike kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 40 ha.
Ohutegurid: kasvukohtade kulustumine, metssead (tuhnivad taimed üles ja söövad nende juuri).
Meetmed: liigi elupaigas võsaraie ja karjatamine (rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd);
metssigade arvukuse reguleerimine.
2.1.1.10 KLIBUTARN (Carex glareosa)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Klibutarn kasvab Eestis mererannikul. Kaitsealal seiratakse liiki kahes leiukohas Vohilaiul.
Liigi kohta on olemas seireandmed aastatest 1999, 2006 ja 2011. Esmaseirel leiti 100, 2006.
aastal 200 ning 2011. aasta seirel loendati kahel alal (kokku 0,9 ha) 750 puhmikut. Liiki on
kaitsealal suhteliselt esinduslikult, mistõttu on põhjust lisada see kaitseala kaitse eesmärkide
hulka
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 800 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala kokku
on suurem kui 1 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 750 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 1 ha.
Ohutegurid: kasvukohtade kulustumine ja roostumine.
Meetmed: liigi elupaikades jätkata karjatamist (rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd).
2.1.1.11 RAND-SOODAHEIN (Suaeda maritima)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
22
Rand-soodahein on soolakulisel mererannal kasvav üheaastane taim (Eesti Punane Raamat;
Eesti eElurikkus). EELIS-e andmeil kasvab liik kaitsealal Vohilaiu rannaniidul. Kaitsealal
seiratakse liiki Vohilaiu rannaniidul. 2012. aasta seisundiseirel registreeriti 0,04 ha suurusel
alal 22 isendit. Võrreldes eelmise seirega, mis toimus 2007. aastal, oli taimede arvukus
langenud ja liik oli asustanud veepiirile lähemal asuva uue kasvukoha. Vanas kasvukohas liik
puudus. Kuna Hiiu maakonnas on mujal sellel liigil piisavalt häid kasvukohti, ei ole põhjust
seda liiki praegu Vahtrepa kaitseala kaitse eesmärkide hulka lisada ning seetõttu ei seata KKK-
s sellele liigile ka ajalisi eesmärke.
Ohutegurid: kasvukoha kulustumine, roostumine ja võsastumine.
Meetmed: liigi elupaiga karjatamine (rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd).
2.1.1.12 AASNELK (Dianthus superbus)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Aasnelk kasvab aru-, loo- ja rannaniitudel ning põõsastikes (Eesti Punane Raamat; Eesti
eElurikkus). EELIS-e andmetel jäävad kaitsealal kõik liigi leiukohad Vohilaiu loo-, ranna- ja
aruniitudele. Kaitsealal seiratakse liiki Vohilaiu aru- ja looniitudel. Liigi esmaseire toimus
2005. aastal. Kordusseirel 2010. aastal registreeriti neljas leiukohas (kokku 0,8 ha) kokku 247
puhmikut. 2012. a loendati 210 puhmikut 2,8 ha-l laiu kaguosas ning liiki oli üksikult ka mujal,
veel säilinud niidulaikudel. Hiiu maakonnas kasvab liik peamiselt Hari kurgu piirkonna
laidudel, sh Vohilaiul, mistõttu tuleb liik lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 250 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala kokku
on suurem kui 3 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 200 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 3 ha.
Ohutegur: niitude kinnikasvamine, kulustumine.
Meetmed: liigi elupaikades kadakate harvendamine ja karjatamine (kadastike taastamis- ja
hooldamistööd).
2.1.1.13 HALL SOOLMALTS (Halimione pedunculata)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Hall soolmalts kasvab Lääne-Eesti rannasoolakutel, rannaniitudel ja mererandades (Eesti
Punane Raamat; Eesti eElurikkus). Kaitsealal on liiki leitud vaid ühes kohas Vohilaiu
rannaniidul, kus toimub ka liigi seire. Esmaseirel 2000. aastal loendati leiukohas 130 isendit.
2007. aasta kordusseirel liiki seirekohas ei leitud. Liigi kasvukohas muutusi ei täheldatud ja
liigi kadumise põhjust ei suudetud tuvastada. Ka 2012. a seirel liiki ei leitud, sest endine
kasvuala oli suhteliselt tihedalt rohustunud, samas polnud liiki ka rannas uutel soolakulaikudel.
Kuna Hiiu maakonnas on mujal sellel liigil piisavalt häid kasvukohti, ei ole põhjust seda liiki
praegu Vahtrepa kaitseala kaitse eesmärkide hulka lisada ning seetõttu ei seata KKK-s sellele
liigile ka ajalisi eesmärke.
Ohutegurid: kasvukoha kulustumine, roostumine ja võsastumine.
23
Meetmed: karjatamine (rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd).
2.1.1.14 PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Pruun raunjalg on paepragudes ja kiviaedadel kasvav lubjalembene liik. Levib peamiselt
Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas (Eesti Punane Raamat; Eesti eElurikkus).
Liigi leiupaik kaitsealal jääb Kallaste pangast kagusse. Esmaseiret tehti 2002. aastal. Siis
loendati paeastangul 5 isendit. Kordusseiretel 2007. aastal loendati 4 ja 2009. aastal samuti 4
isendit. Liigi elupaik hakkab degradeeruma. Paeastang on mattumas sammalde ja metsavarise
alla. Pruuni raunjala isendite lähiümbruses eemaldati 2009. a seire käigus seal massliigina
kasvavat laanikut. 2012. a seire käigus loendati alal 11 isendit ja eemaldati samuti seireliigi
ümbruses suuremaid samblakogumikke. Liik vajab püsivaid kasvutingimusi, kuid samblarinde
osas mõõdukat sekkumist. Liiki on Hiiumaal vaid mõnes kohas, mistõttu on põhjust lisada liik
kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 10 isendit, liigi kasvukoht on vähemalt 0,1 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 10 isendit, liigi kasvukoht on vähemalt 0,1 ha.
Ohutegur: paeastangu kattumine sammalde ja metsavarisega.
Meetmed: elupaigas paeastangu puhastamine sammaldest ja metsavarisest (tehakse seire käigus
vastavalt vajadusele).
2.1.1.15 LOO-REBASESAMBLIK (Vulpicida tubulosus)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Liik kasvab Eestis Läänemere saarte looniitudel kiduramatel kadakatel. Kaitsealal kasvab liik
Kallaste panga lähedal suurel looniidualal. Liiki on kaardistatud nii 2011. kui 2012. aastal
kokku 30 tallust u 0,4 ha-l. Kuna tegu on Sarve poolsaare järel teise olulise leiukohaga
Hiiumaal, on põhjust lisada liik Vahtrepa kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 30 tallust, liigi kasvukohtade pindala kokku on
vähemalt 0,5 ha.
Lühiajaline eesmärk: liigi arvukus on vähemalt 30 tallust, liigi kasvukohtade pindala kokku on
vähemalt 0,5 ha.
Ohutegur: looniitude kinnikasvamine, aga ka kidurate ja kuivavate kadakate väljaraie.
Meetmed: looniitude taastamine, kuid selle käigus hõredalt paiknevate ja kiduramate kadakate
säilitamine.
2.1.1.16 JÄIK KEERDSAMMAL (Tortella rigens)
LK II kat, LoD II, LoA-jah, KE-ei
24
Liik kasvab Eestis kuivadel looniitudel. Kaitsealal kasvab liik EELIS-e andmetel Vohilaiul
looniidul. Tegu on vaid ühe vaatlusega 2008. a, mil niiskel alvaril kiviaia servas leiti vähe
isendeid. Kuna sobivat kooslust on piirkonnas rohkem ja liik on Väinamere loodusala
eesmärgiks, vajab liigi arvukus ja seisund täpsustamist. Liigi määramine nõuab
erialaspetsialisti teadmisi. Esialgu ei ole põhjust liiki kaitseala kaitse eesmärkide hulka lisada.
Ohutegurid: loopealse kinnikasvamine, teadmatusest liigi kahjustamine (vähene info liigi
seisundi kohta).
Meetmed: looniitude hooldamine ja taastamine, inventuur liigi seisundi täpsustamiseks.
2.1.1.17 TURD-LÜHIKUPAR (Brachythecium turgidum)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Liik kasvab Eestis loo- ja rannaniitudel. Kaitsealal kasvab liik EELIS-e andmetel Vohilaiul
looniidul. Liigi seisund ja arvukus vajavad täpsustamist. Inventuur tuleb teha koos jäiga
keerdsambla inventuuriga, sest teadaolev kasvukoht on neil liikidel sama. Kaitseala kaitse
eesmärkide hulka ei ole liiki esialgu põhjust lisada.
Ohutegurid: loopealse kinnikasvamine, teadmatusest liigi kahjustamine (vähene info liigi
seisundi kohta).
Meetmed: looniitude hooldamine ja taastamine, inventuur liigi seisundi täpsustamiseks.
2.1.1.18 SUUR SAGARSAMMAL (Tritomaria quinquedentata)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Liik kasvab kividel ja kivipaljanditel. Kaitsealal on seiratavaks alaks Kallaste panga juures olev
graniitkivi, millel liik kasvab. Esmaseiret teostati 2007. aastal. Liigi seisundit hinnati
elujõuliseks. Kivil kasvav liik on üsna haavatav. Võib rebeneda lume raskuse või pealelangeva
murdunud puu tagajärjel. Arvestades liigi haavatavust siinsel kasvukohal, ei ole põhjust lisada
liiki kaitseala kaitse eesmärkide hulka ega seada KKK-s ajalisi eesmärke.
Ohutegur: metsamajanduslik tegevus.
Meetmed: vajalikel raietöödel tingimuste seadmine liigi kasvukoha säilimiseks.
2.1.1.19 OEDERI PÕIKSAMMAL (Plagiopus oederi)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Liik kasvab kividel ja kivipaljanditel. Kaitsealal on liigi elupaigaks pangaastang. Seireid on
tehtud 2007. ja 2011. aastal. Mõlemal korral on liigi seisundit hinnatud elujõuliseks. Järgmine
seire on planeeritud toimuma aastal 2015. Liiki on kaitsealal suhteliselt esinduslikult, mistõttu
tuleb see liik lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liik ja liigi kasvukoht on säilinud.
Lühiajaline eesmärk: liik ja liigi kasvukoht on säilinud.
25
Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus ja paeastangul ronimine.
Meetmed: puude raie vältimine, hädavajalikel (inimese ohutuse tagamiseks vmt) raietöödel
tingimuste seadmine liigi kasvukohas mikroklimaatiliste tingimuste säilimiseks, pangaastangul
ronimist keelustava info edastamine infotahvlil või jalgraja suunaviidal.
2.1.1.20 KURDÕHIK (Neckera crispa)
LK II kat, LoA-ei, KE-ei
Liik kasvab kividel, kivipaljanditel ja klibustel mererannikutel. Kaitsealal on liigi elupaigaks
pangaastang. Seireid on liigile tehtud 2007. ja 2011. aastal. Mõlemal korral on liigi seisundit
hinnatud elujõuliseks. 2011. a loendati 4 suuremat laiku 5 m pikkusel seiretransektil. Järgmine
seire on planeeritud aastasse 2019. Liiki on kaitsealal suhteliselt esinduslikult, mistõttu tuleb
see lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: liik on alal säilinud vähemalt 4 laiguna, liigi kasvukoht on säilinud.
Lühiajaline eesmärk: liik on alal säilinud vähemalt 4 laiguna, liigi kasvukoht on säilinud.
Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus ja paeastangul ronimine.
Meetmed: puude raie vältimine, hädavajalikel raietöödel tingimuste seadmine liigi kasvukohas
mikroklimaatiliste tingimuste säilimiseks, pangaastangul ronimist keelustava info edastamine
infotahvlil või jalgraja suunaviidal.
2.1.1.21 TEISED ALAL ESINEVAD II KATEGOORIA KAITSEALUSED TAIME- JA
SAMBLIKULIIGID
MADAL KADAKKAER (Cerastium pumilum)
Madal kadakkaer on üheaastane taim, mis kasvab Eestis ainult läänesaarte liivastel
kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja liivikuil (Eesti Punane Raamat;
Eesti eElurikkus). EELIS-e andmeil kasvab liik ulatuslikult Vohilaiul, kuid uuemaid andmeid
pole.
RANDTARN (Carex extensa)
Liik kasvab Lääne-Eesti rannaniitudel. EELIS-e andmeil kasvab liik kaitsealal Vohilaiul
rannaniidul.
KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera)
Liik kasvab niiskematel puisniitudel, lookadastikes ja loomännikutes ning madalsoodes esineb
teda kohati arvukalt. Kaitsealal kasvab liik looniitudel, madalsoos ja kadastikes.
TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza cruenta)
Niiskemaid lubjarikkaid kasvukohti vajav täpiline sõrmkäpp kasvab madalama rohuga
kohtades, peamiselt lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel ja niiskematel looniitudel
(Kull & Tuulik, 2002). EELIS-e andmeil kasvab liik kaitsealal Kallaste panga lähedal niisketel
looniitudel.
HARILIK LOHKSAMBLIK (Solorina saccata)
26
Liik kasvab Eestis läänesaarte ja mandri põhjaosa looaladel ning paeastangutel (Eesti Punane
Raamat; Eesti eElurikkus). Kaitsealal asub liigi leiukoht Vohilaiul looniidul.
2.1.1.22 TEISED ALAL ESINEVAD III KATEGOORIA KAITSEALUSED TAIME- JA
SAMBLIKULIIGID
KARE JÜRILILL (Cardamine hirsuta)
Läänesaarte klibustel rannavallidel, paeastangutel, klibuseljandikel, okasmetsades ja
teedeäärtel kasvav üheaastane taim (Eesti Punane Raamat; Eesti eElurikkus). Kaitsealal kasvab
liik Vohilaiul ja Kallaste pangal.
VERIPUNANE KOLDROHI (Anthyllis coccinea)
Liik kasvab Eestis rannikualadel ja kuivadel aruniitudel (Eesti Punane Raamat; Eesti
eElurikkus). Kaitsealal kasvab liik EELIS-e andmetel Vohilaiul ja Kallaste pangast lõunasse
jääval suurel looniidualal.
ROHEKAS KÄOKEEL (Platanthera chlorantha)
Liik on lubjalembene ja kasvab peamiselt loopealsetel, hõredates lookadastikes ja loometsades.
Rohekat käokeelt võib kohata ka mitmetes teistes taimekooslustes, kus muld on piisavalt
lubjarikas (Kull & Tuulik, 2002). EELIS-e andmetel kasvab liik Vohilaiul.
TUI TÄHTPEA (Scabiosa columbaria)
Liik kasvab Lääne-Eesti kuivadel lubjarikastel niitudel. Kaitsealal kasvab liik EELIS-e
andmetel Vohilaiu loodeosas (Vohirahul).
SOO-NEIUVAIP (Epipactis palustris)
Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti
iseloomulik lubjarikastele madalsoodele (Kull & Tuulik, 2002). Kaitsealal kasvab liik Hiiumaa
ja Vohilaiu niisketel looniitudel ning soostuvatel niitudel. 2012. a oli liiki Hagaste
sihtkaitsevööndi soos väga ohtralt.
KAHKJASPUNANE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata)
Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab kasvada niiskematel valgusrikastel kasvukohtadel, olgu
nendeks siis mitmesugused soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad
loopealsed või kraavikaldad (Kull & Tuulik, 2002). Liiki esineb kaitsealal laialdaselt ja on
soodsas seisundis. Esineb ka liigi kollaseõielist vormi.
SUUR KÄOPÕLL (Listera ovata)
Suur käopõll talub nii varju kui eredat päikest ja seetõttu kasvab nii niidul kui metsas (Kull &
Tuulik, 2002). Liigi seisund kaitsealal elupaikade inventuuri ajal 2010. a oli soodne ning seda
leidus laialdasel alal. HALL KÄPP (Orchis militaris)
Liik kasvab kuivavõitu lubjarikkal mullal ja on rohkem levinud Eesti lääneosas, kus seda
kasvab kohati ka massiliselt (Kull & Tuulik, 2002). Liigi seisund kaitsealal elupaikade
inventuuri ajal 2010. a oli soodne ning seda leidus laialdasel alal.
HARILIK PORSS (Myrica gale)
27
Liik kasvab madal- ja siirdesoodes ning soostunud niitudel. Kaitsealal kasvab liik Vohilaiul
Vohioja äärsetes sooaladel ja soostunud niitudel.
KAHELEHINE KÄOKEEL (Platanthera bifolia)
Kahelehine käokeel kasvab peamiselt mitmesugustel niitudel, loopealsetel ja kadastikes, aga ka
metsades ja sihtidel, sooservades ja kraavipervedel. Enamasti on kasvukohtade muld lubjarikas
(Kull & Tuulik, 2002). Liik esineb kaitsealal laialdaselt ja on soodsas seisundis.
TUMEPUNANE NEIUVAIP (Epipactis atrorubens)
Liik on kuivade, mõnikord isegi väga kuivade kasvukohtade taim. Ta on lubjalembene ja
kasvab loometsades, klibukadastikes ja muudel lubjarikastel kasvukohtadel. Huvitaval kombel
leidub neid taimi eriti ohtralt mõnel pool liivastel rannaluidetel ja klibustel rannavallidel, kus
muu taimestik peaaegu puudub (Kull & Tuulik, 2002). EELIS-e andmetel kasvab liik Kallaste
sihtkaitsevööndi vanades loomännikutes.
PAAS-KOLMISSÕNAJALG (Gymnocarpium robertianum)
Liik kasvab metsades asuvatel kividel ja paeastangutel. Kaitsealal kasvab liik Kallaste pangal.
PRUUNIKAS PESAJUUR (Neottia nidus-avis)
Liiki võib kohata salumetsades, parkides ja vahel ka lodumetsades (Eesti Punane Raamat; Eesti
eElurikkus). EELIS-e andmetel kasvab liik kaitsealal Kallaste panga läheduses vana
okaspuumetsa all.
HARILIK KÄORAAMAT (Gymnadenia conopsea)
Liik kasvab liigirikastel, üsna niisketel niitudel ja madalsoodes ning metsalagendikel (Kull &
Tuulik, 2002). EELIS-e andmetel kasvab liik kaitsealal Kallaste pangast läände jäävatel
niisketel looniitudel.
HARILIK SÄRASAMBLIK (Fulgensia bracteata)
Liik on sage Eesti läänesaartel ja haruldasem Lääne- ja Loode-Eesti mandriosa loodudel (Eesti
Punane Raamat; Eesti eElurikkus). Kaitsealal kasvab liik EELIS-e andmeil Vohilaiu keskosa-
ja Kallaste pangast lõunasse jääval looniidualal.
2.1.2 LINNUD
2.1.2.1 MERIKOTKAS (Haliaeetus albicilla)
LK I kat, LiD I, LiA–jah, KE–jah
Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis
kriitilise piirini viidud liigi arvukus on tänu intensiivsele kaitsekorraldusele alates 1970. aastate
lõpust tasapisi tõusnud ja tänaseks päevaks hinnatakse pesitsevate paaride arvuks Eestis 180
paari. Merikotkas pesitseb peamiselt mere ja sisemaa suuremate veekogude läheduses, vanades
ja võrdlemisi hõredates männienamusega metsades, niisketes kuusesegametsades ning
metsastuvatel puisniitudel (Nellis&Volke, 2003). Enamik pesitsuspuistutest on rohkem kui 100
aasta vanused. Eesti merikotka pesadest asub 67% männi, 27% haava ja 6% muud liiki puude
otsas, keskmiselt 17,5 m kõrgusel maapinnast. Sobivate looduslike aluste puudumise korral
28
asustab ta meelsasti tehispesi (Randla&Tammur, 1996). Võib ehitada oma territooriumile mitu
pesa, mida kordamööda aastakümneid kasutab. Kui liiki ei häirita ja toitumistingimused on
head, võib liik kasutada ühte pesa mitukümmend aastat.
Kaitsealal asub merikotka pesa Vohilaiul. Esimene pesa leiti 1992 aastal, kuid pesa varises
samal aastal maha. 1992. aasta sügisel ehitas Einar Tammur koos abilistega lähedusse
tehispesa. Tehispesa vastu tundis kotkapaar huvi alles 2001. aastal, mil pesa oli käidud
kohendamas (tehispesa asukohta ei ole kunagi EELIS-es märgitud). Paar ehitas endale uue pesa
2004. aastal, mil pesas oli üks poeg. Kotkapaar asustas seda pesa kuni 2011. aastani. 2012.
aastal ehitas kotkapaar omale uue pesa vanast pesast u 50 m põhjapoole.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 1 paar.
Lühiajaline eesmärk: alal (Vohilaiul) pesitseb vähemalt 1 paar.
Ohutegurid: puuduvad (tänu looduslike tingimustele ja kehtivale kaitsekorrale).
2.1.2.2 NIIDURÜDI (Calidris alpina schinzii)
LK I kat, LiD I, LiA-jah, KE-ei
Niidurüdi pesitseb lagedatel saliinsetel või suprasaliinsetel rannaniitudel. Sellised rannad on
püsivalt olnud kas karjamaad või siis heinamaad, kuhu loomad sügisel ädalale aeti. Rüdile
sobivadki just madalmurused tiheda rohukasvuga niidud, kõrgema rohuga aladele teeb ta pesa
tunduvalt harvem. Väga oluline paistab olevat, et pesapaiga läheduses leiduks püsivamaid
lompe, mudalaike ja veesooni. Pesa ehitatakse valdavalt siiski veidi kõrgematele
niiduseljandikele. Pesa on hästi varjatud, paikneb kulurohus või kõrgemas rohupuhmas
(Kuresoo, 2005). Eestis võib väikeseid niidurüdi populatsioone leida ka lagerabades.
2008. aastal leiti linnustiku seire käigus kaitsealal pesitsemas 1 paar niidurüdisid. Hiljem pole
liiki enam kohatud.
Pikaajaline eesmärk: vähemalt 1 pesitsev paar.
Lühiajaline eesmärk: vähemalt 1 pesitsev paar.
Ohutegurid: avatud elupaikade kulustumine, roostumine, võsastumine (karjatamise lakkamine
rannaniidul) ja röövlus.
Meetmed: vajadusel väikesaarte niitmine ja karjatamine; taastamis- ja hooldustööd kaitseala
rannaniitudel; väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.3 NAASKELNOKK (Recurvirostra avosetta)
LK II kat, LiD I, LiA-jah, KE-ei
Naaskelnokk pesitseb tavaliselt mudasel kaldaalal, mis kõrgvee ajal üle uhutakse. Pesa teeb ta
soodsa toitumispaiga lähedale, sest pojad peavad leidma vajaliku putuktoidu ise. Naaskelnokk
eelistab pesitseda koloonias. Meie oludes, kus arvukus on väga väike, koosnevad kolooniad
pigem mõnest kuni kümnest paarist, harva võib ühes koloonias leida kuni 30 pesitsevat paari
(Kuresoo, 2005).
29
Kaitsealal on liigi elupaikadeks EELIS-e andmeil Vohilaiu lähedased väikesed saarekesed.
2011. aasta haudelindude riikliku seire käigus loendati naaskelnokkade arvuks 4 paari, 2010.
aastal 0 paari ja 2008. aasta seirel 2 paari. Ornitoloog Aivar Leito sõnul võib naaskelnokk
pesitseda ka rannaniidul, mitte ainult väikesaartel. Arvestades liigi haruldust Eestis, kuid
suhteliselt stabiilset esinemist kaitsealal, on põhjust lisada liik kaitseala kaitse eesmärkide
hulka.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 3 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 2 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine, kulustumine ja võsastumine (karjatamise
lõppemine rannaniidul) ning röövlus.
Meetmed: vajadusel karjatamine või niitmine ka pisisaartel (kaitseala rannaniitude taastamis-
ja hooldamistööd); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.4 KIVIRULLIJA (Arenaria interpres)
LK II kat, LiA-jah, KE-ei
Kivirullija pesitseb Eestis peamiselt kivistel mererannikutel ja -laidudel. Pesa ehitab kivide
vahele. Pesitseda võivad nad üksikute paaridena või väikeste paaride gruppidena.
Kaitsealal on liigi elupaikadeks EELIS-e andmeil Vohilaiu lähedased väikesed saarekesed.
Haudelindude riikliku seire käigus aastatel 2008, 2010 ja 2011 pole liiki enam leitud.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 1 paar.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 1 paar.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine ja kulustumine ning röövlus.
Meetmed: vajadusel väikesaarte niitmine (peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit);
väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.5 JÕGITIIR (Sterna hirundo)
LK III kat, LiD I, LiA-jah, KE-ei
Jõgitiir pesitseb nii mererandades (eelistab küll eraldatud poolsaari ning saari) kui ka sisemaa
järvede kallastel. On koloonialind, harva pesitseb ka üksikute paaridena.
Kaitsealal on liigi elupaikadeks EELIS-e andmeil Uuemaarahu ja selle kõrval olev väike
saareke. 2011. aasta haudelindude riikliku seire käigus loendati jõgitiirude arvuks Uuemaarahul
0 paari, 2010. aastal 80 paari ja 2008. aasta seirel 30 paari. Suhteliselt stabiilse ja arvuka
esinemise tõttu kaitsealal on põhjust liik lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 30 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 30 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade (laiud, rahud) roostumine, kulustumine ja võsastumine
(karjatamise lõppemine rannaniidul) ning röövlus.
30
Meetmed: kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd; vajadusel Uuemaarahul niitmine
(peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.6 RANDTIIR (Sterna paradisaea)
LK III kat, LiD I, LiA-jah, KE-ei
Randtiir pesitseb vaid rannikust kaugemal asuvatel lagedatel või madala rohuga kaetud
meresaartel ja –laidudel. Randtiirud rajavad pesad kolooniatesse, mis Eestis on suhteliselt
väikesed.
Kaitsealal on EELIS-e andmeil liigi elupaikadeks Uuemaarahu ja selle kõrval olev väike
saareke. 2011. aasta haudelindude riikliku seire käigus hinnati randtiirude arvuks Uuemaarahul
100 paari, 2010. aastal loendati 12 paari ja 2008. aasta seirel 15 paari. Suhteliselt stabiilse ja
kohati arvuka esinemise tõttu kaitsealal on põhjust liik lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 15 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 15 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine ja kulustumine ning röövlus.
Meetmed: kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd; vajadusel Uuemaarahu niitmine
(peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.7 VÄIKETIIR (Sterna albifrons)
LK III kat, LiD I, LiA-jah, KE-ei
Väiketiir on Eestis väikesearvuline haudelind. Muidu koloonialind, kuid arvukuse
vähenemisega on hakanud pesitsema ka üksikute paaridena. Pesitseb nii mererandades kui ka
sisemaa veekogudel.
Kaitsealal on liigi elupaikadeks EELIS-e andmeil Uuemaarahu ja selle kõrval olev väike
saareke. 2011. aasta haudelindude riikliku seire käigus loendati väiketiirude arvuks
Uuemaarahul 8 paari, 2010. aastal 1 paar ja 2008. aasta seirel 3 paari. Suhteliselt stabiilse
esinemise tõttu kaitsealal on põhjust liik lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 3 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 3 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine ja kulustumine (karjatamise lõppemine rannaniidul)
ning röövlus.
Meetmed: kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd; vajadusel Uuemaarahu niitmine
(peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.8 PUNAJALG-TILDER (Tringa totanus)
LK III kat, LiA-jah, KE-ei
31
Liigi elupaikadeks on niiskemad rannaniidud, samuti soised sisemaa heinamaad, luhad ja rabad.
Punajalg-tildrid pesitsevad tihti kolooniatena.
Kaitsealal on EELIS-e andmeil liigi elupaikadeks Uuemaarahu ja Vohilaiu lääneosa. 2011.
aasta haudelindude riikliku seire käigus loendati punajalg-tildrite arvuks Uuemaarahul 4 paari,
2010. aastal 3 paari ja 2008. aasta seirel 8 paari.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 5 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 4 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine ja kulustumine (karjatamise lõppemine rannaniidul)
ning röövlus.
Meetmed: kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd; vajadusel Uuemaarahu niitmine
(peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.9 LIIVATÜLL (Charadrius hiaticula)
LK III kat, LiA-jah, KE-ei
Liivatülli elupaigaks on klibune või liivane, harva murustunud mererannik. Harvemini pesitseb
ka kruusaaukudes ja sisemaa järvede ääres. Pesitseb paaride või väikeste gruppidena.
Kaitsealal on EELIS-e andmeil liigi elupaikadeks Uuemaarahu ja selle kõrval olev väike
saareke. 2011. aasta haudelindude riikliku seire käigus loendati liivatüllide arvuks
Uuemaarahul 4 paari, 2010. aastal 5 paari ja 2008. aasta seirel 7 paari.
Pikaajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 5 paari.
Lühiajaline eesmärk: alal pesitseb vähemalt 4 paari.
Ohutegurid: avatud elupaikade roostumine ja kulustumine ning röövlus.
Meetmed: kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd; vajadusel Uuemaarahu niitmine
(peale 15. juulit) või karjatamine (peale 15. juunit); väikekiskjate arvukuse piiramine.
2.1.2.10 HÄNILANE (Motacilla flava)
LK III kat, LiA-ei, KE-ei
Liik pesitseb niisketel niitudel ja soodes, eriti luhtadel ja rannakarjamaadel, kus kariloomade
läheduses leidub putukaid. Eestis on (lamba)hänilane Lääne-Eesti mandriosas harilik, mujal
väikesearvuline haudelind (Jonsson, 2000). Kaitsealal on EELIS-e andmeil liigi elupaigaks
Uuemaarahu.
2.1.2.11 NÕMMELÕOKE (Lullula arborea)
LK III kat, LiD I, LiA-ei, KE-ei
32
Eestis nõmme- ja loometsades, loopealsetel ja raiesmikel pesitsev üldlevinud, kuid
väikesearvuline haudelind (Jonsson, 2000). Kaitsealal on liigi elupaigaks EELIS-e andmeil
Kallaste pangast lõunasse jääva suure alvari põhjaosa.
2.1.3 PUTUKAD
2.1.3.1 VARESKAERA-AASASILMIK (Coenanympha hero)
LK III kat, LoD-II, KE-ei
Vareskaera-aasasilmik on silmiklaste sugukonda kuuluv liblikas, kelle elupaikadeks on niisked
niidud, sh looniidud, ja sood. Kaitsealal leiti liik 2012. a suvel Kallaste pangast läände jääval
niiskel looniidul. Liigile sobivaid elupaiku on kaitsealal piisavalt. Looniitude ja soostunud
niitude hooldamine ja taastamine tagab vareskaera-aasasilmiku soodsa seisundi. Kuna liiki on
seni leitud ühel korral ja vaid 1 isend, on ennatlik lisada liik ala kaitse eesmärkide hulka.
2.1.3.2 SUUR-RABAKIIL (Leucorrhinia pectoralis)
LK III kat, LoD-II, IV, KE-ei
Suur-rabakiil on vesikiillaste sugukonda kuuluv putukas, kelle elupaikadeks on
taimestikurikkad tiigid ja järved, vaikse vooluga jõekäärud ning kanalid. Kaitsealal leiti liik
2012. a suvel Hagaste sihtkaitsevööndi soostuval niidul (madalsoo) väikese püsiveekogu ääres.
Kuna tegu on vaid 1 isendi vaatluse ja väga väikese veekoguga, mis võib kuivema suve korral
põhjani ära kuivada, ei ole põhjust lisada liiki ala kaitse eesmärkide hulka.
2.2 KOOSLUSED
Kooslused ehk elupaigad on jaotatud tüüpidesse. KKK-s peetakse elupaigatüüpide all silmas
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv – LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe.
Tabelis 4 on tärniga (*) tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid, mille kaitse on hädavajalik.
Tabelis tähega “p” tähistatud elupaigatüübid on potentsiaalsed elupaigatüübid.
Potentsiaalseteks niiduelupaikadeks on määratud degradeerunud (võsastunud, metsastunud või
roostunud), kuid taastamis-hooldamistööde tegemise järel taastumisvõimelised niidualad.
Potentsiaalseteks metsaelupaikadeks on määratud küpsed metsad, mida on raiutud, kuid mis on
taastumisvõimelised, või keskealised majandamata metsad, mis saavutavad elupaigatüübile
vastavad kriteeriumid lähima 30 aasta jooksul. 2010. aasta elupaigatüüpide inventuuri käigus
registreeriti kaitsealal 318,3 ha nn 0(null)-alasid. 0-aladeks on määratud alad, mis ei vasta
elupaigakriteeriumitele ka 40 aasta pärast (põllumaad, liigvee all olevad maad, roostunud alad,
noored metsad või tugevalt majandatud metsad).
33
Vahtrepa maastikukaitsealal esindatud elupaigatüübid on kokkuvõtvalt toodud joonisel 5 ja
tabelis 4.
JOONIS 5. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide skeem
TABEL 4.Vahtrepa maastikukaitsealal inventeeritud elupaigatüübid
Kood Elupaigatüübi nimetus Pindala
ha
LoD KE/(KE) LoA
1140 liivased ja mudased pagurannad 123,3 jah ei/jah jah
*1150 rannikulõukad 1,7 jah ei/jah jah
1160 laiad madalad lahed 322,2 jah jah jah
1220 püsitaimestuga kivirannad + jah jah jah
1620 väikesaared ning laiud 17,3 jah ei/jah jah
*1630 rannaniidud 145,6 jah jah jah
p1630 56,8
34
5130 kadastikud 79,7 jah jah jah
p5130 9,5
Kood Elupaigatüübi nimetus Pindala
ha
LoD KE/(KE) LoA
6210 kuivad niidud lubjarikkal mullal 2,1 jah jah jah
*6280 lood ( alvarid) 65,8 jah jah jah
p6280 38,8
p6410 sinihelmikakooslused 0,9 jah jah jah
6510 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud 3,0 jah ei jah
7230 liigirikkad madalsood 9,3 jah jah jah
p7230 0,1
8210 lubjakivipaljandid + jah jah jah
*9010 vanad loodusmetsad 53,4 jah jah jah
p9010 46,9
9070 puiskarjamaad 6,6 jah ei jah
*9080 soostuvad ja soo-lehtmetsad 15,7 jah jah jah
p9080 63,7
Tabel 5. Vahtrepa maastikukaitseala elupaigatüüpide võrdlus Väinamere loodusala natura
standardandmetabeliga
Loodusala eesmärgid Vahtrepa MKA-l (elupaiga kriteeriumile
vastav ja) kaitse eesmärgiks seatud ala
(ha)
%
Väinamere
loodusala
eesmärkidest
Kood %
Väinamere
hoiualast
Esinduslikkus Pindala
ha
1130 2,2 A 5547,0 - -
1140 1,4 C 3529,9 123,3 3,49
1150 0,3 C 756,4 1,7 0,22
1160 2,5 A 6303,5 322,2 5,11
1170 0,9 C 2269,2 - -
1210 0 B 0,0 - -
1220 0 C 0,0 - -
1230 0 A 0,0 - -
1310 0 C 0,0 - -
1620 0,3 C 756,4 17,3 2,28
35
1630
2,4
C
6051,3
201,8
3,34
1640 0 A 0,0 - -
Loodusala eesmärgid Vahtrepa MKA-l (elupaiga kriteeriumile
vastav ja) kaitse eesmärgiks seatud ala
(ha)
%
Väinamere
loodusala
eesmärkidest
Kood %
Väinamere
hoiualast
Esinduslikkus Pindala
ha
3260 0 C 0,0 - -
4030 0 C 0,0 - -
5130 0,4 C 1008,6 89,0 (89,2) 8,84
6210 0,2 C 504,3 2,1 0,41
6410 0,1 B 252,1 0,9 0,36
6430 0,3 B 756,4 - -
6270 0,2 C 504,3 - -
6280 0,8 C 2017,1 104,6 5,18
6450 1,7 A 4286,3 - -
6510 0,3 B 756,4 - (3,0) - (0,39)
6530 0,2 C 504,3 - -
7160 0 A 0,0 - -
7210 0,1 A 252,1 - -
7230 0,4 C 1008,6 9,4 0,93
8210 0 A 0,0 + +
9010 0,3 A 756,4 53,4 7,06
9020 0,5 B 1260,7 - -
9050 0 B 0,0 - -
9070 0,3 C 756,4 - (6,6) - (0,87)
9080 1,2 C 3025,7 15,7 0,52
9180 0 C 0,0 - -
91E0 0 C 0,0 - -
1110 5,8 C 14624,0 - -
7110 0 C 0,0 - -
91D0 0 C 0,0 - -
7220 0 B 0,0 - -
36
Tabelis 5 on välja toodud Vahtrepa maastikukaitseala elupaigatüüpide osakaal suurest
Väinamere loodusalast. Vahtrepa MKA (1388 ha) moodustab Väinamere loodusalast (253 487
ha) 0,55%. Kuigi varasemad andmed Vahtrepa MKA elupaigatüüpide kohta on puudulikud,
näitavad 2010. a elupaigatüüpide inventuuri andmed, et vähese hoolduse tõttu on vähenemas
poollooduslike elupaigatüüpide pindala ja halvenemas nende elupaigatüüpide seisund.
2.2.1 MUDASED JA LIIVASED PAGURANNAD (1140)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Selle elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva-
ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole, põhjustavad aju- ja paguvett
tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus
leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel kuivale jäävate muda-, savi- ja
liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik, põhjaloomastiku liigiline koosseis ja
arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede olemasolust (Paal, 2004).
Tegemist on olulise lindude peatus- ning toitumiskohaga. 2001. aastal on Tiit Leito
elupaigatüüpide inventuuril määratlenud kaitsealal selle elupaiga Hiiumaa ja Vohilaiu vahelisel
kitsal merealal, esinduslikkuse hinnanguga „B“ (hea esinduslikkus). Elupaiga suuruseks on
123,3 ha. Eestis toimub maakerge kõige kiiremini Hiiumaal ja Loode-Eestis, umbes 2–3 mm
aastas. Sellest tulenevalt võib elupaigatüübi pindala hakata vähenema. Teisalt, arvestades
kliima soojenemist, võib hoopis mereveetase tõusma hakata. Võimaliku mereelupaiga pindala
vähenemise arvel suureneb ilmselt rannaniitude pindala.
Kuna elupaigatüüp mudased ja liivased pagurannad on oluline lindude toitumispaik ja selle
pindala moodustab kaitseala pindalast 8,9%, tuleb kaitseala kaitse-eeskirja täiendada ning see
elupaigatüüp lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 111 ha (vähenemine on tingitud jätkuvast
maakerkest) esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 123 ha esinduslikkusega B.
Ohutegurid: roostumine, eutrofeerumine, kuivendamine, ehitustegevus (lisaks maakerge või
kliima soojenemisest tingitud mereveetaseme tõus).
Meetmed: rannaniitude taastamis- ja hooldustööd Hiiumaa ja Vohilaiu rannaniitudel ning
nendevahelistel pisisaartel (kui linnustiku inventuuri andmed seda soovitavad); (elupaigatüübil
või selle naabruses planeeritava majandustegevuse korral jälgida, et elupaigatüübil ei toimuks
ehitamist, süvendamist vmt elupaigatüüpi kahjustavat ja seetõttu üldjuhul keelatud tegevust).
2.2.2 RANNIKULÕUKAD (*1150)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Läänemere rannikulõukad on väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses olevad
või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Põhja katab tüse
37
mändvetikatega kaetud mudakiht, elustik on enamasti vaene. Rannikulõukaid hinnatakse
eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu (Paal, 2007).
2010. aasta inventuuri käigus on kaitsealal registreeritud üks 1,7 ha suurune rannikulõugas
Vohilaiu lõunaosas, mille esinduslikkus on B. Kuna tegu on esmatähtsa elupaigatüübiga, mis
on Väinamere loodusala eesmärgiks, tuleb see elupaigatüüp lisada ka kaitseala kaitse
eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 1,7 ha esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 1,7 ha esinduslikkusega B.
Ohutegurid: roostumine ja eutrofeerumine.
Meetmed: rannikulõuka kallaste niitmine ja karjatamine.
2.2.3 LAIAD MADALAD LAHED (1160)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Tavaliselt on need elupaigad merelainete otsese mõju eest varjatud. Lahtede põhi on enamasti
pehme, kaetud liiva või saviga ja enamasti rikkalikult taimestunud. Vesi on suveperioodil soe,
talvel aga võib jääkate ulatuda põhjani. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiavad sellistest
lahtedest toitu paljud eri liiki linnud (Paal, 2007).
Mereinstituudi andmetel (2009. a kaardikihtidel) on Hiiumaa ja Vohilaiu vaheline laiem
mereala määratletud elupaigatüüpi laiad madalad lahed. Elupaigatüübi pindala kaitseala piires
on 322,2 ha ja esinduslikkus on B.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 322 ha esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 322 ha esinduslikkusega B.
Ohutegurid: roostumine, süvendamine, kaadamine ja ehitustegevus.
Meetmed: rannaniitude taastamine ja hooldamine; (elupaigatüübil või selle naabruses
planeeritava majandustegevuse korral jälgida, et elupaigatüübil ei toimuks ehitamist,
süvendamist, kaadamist vmt elupaigatüüpi kahjustavat ja seetõttu üldjuhul keelatud tegevust).
2.2.4 PÜSITAIMESTUGA KIVIRANNAD (1220)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
See elupaigatüüp hõlmab jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid
moreenrandu, kuhu tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud
püsitaimestu. Kivirannad moodustavad nii ajas kui ka ruumis loomuliku jätku esmastele
klibuvallidele (1210). Taimestumine võib sellesse tüüpi kuuluvates elupaikades olla sageli
mosaiikne või kohati puududa (Paal, 2004).
See elupaigatüüp esineb Vohilaiu avamerepoolsel kaldal. 2010. aasta inventuuri käigus ei ole
elupaigatüüpi eraldi kaardistatud, vaid on kirjeldatud kui kaasnev tüüp rannaniidul.
38
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp on Vohilaiu rannaniidul kaasneva tüübina säilinud.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp on Vohilaiu rannaniidul kaasneva tüübina säilinud.
Ohutegurid: ebaseaduslikud tegevused (maavarade kaevandamine, pinnase teisaldamine ja
mootorsõidukitega sõitmine).
Meetmed: (ohutegurid on kehtiva kaitsekorraga minimeeritud), selgitustöö ja elupaigatüübi
kaitseks kirjalike tingimuste seadmine kaitsealal tegutsejatele (jahimehed, koosluste taastajad
ja hooldajad, maaomanikud jt).
2.2.5 VÄIKESAARED NING LAIUD (1620)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Eestis loetakse sellesse elupaigatüüpi kuuluvaiks väikesaared, mille pindala ei ületa 10 ha. See
elupaigatüüp on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana.
Taimkate on väikesaartel tavaliselt väga hõre, kohati paljanduvad pealiskorra kivimid.
Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjutavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent olulised on ka tuul,
kestev päikesepaiste ning üldine kuivus (Paal, 2004).
Siia elupaigatüüpi kuuluvad kaitsealal asuvad väikesed saarekesed ja rahud. Elupaigatüüpi
esineb kaitsealal kokku 17,3 ha. Hiiumaa ja Vohilaiu vahelisel merealal paiknevad saarekesed
on kõik tugevasti roostunud. Kuna väikesaared ning laiud kuuluvad osaliselt elupaigatüüpi
rannaniidud, siis on kkp-l nendel saarekestel ja rahudel ette nähtud teha taastamis- ja
hooldamistöid (III prioriteetsusklassi tegevustena).
Vohilaiust loodesse jäävad saarekesed ja Uuemaarahu on selle elupaigatüübi kõige
esinduslikumad näited. Need saared on ka haruldaste haudelindude olulised pesitsusalad. Kui
loodusjõud ei suuda roostumist ja kulustumist ohjata, tuleb nendel saarekestel teha
liigikaitsetöid (niitmist ja karjatamist). Tööde vajadust hinnatakse linnuseire või -inventuuri
käigus. Kuna väikesaari ja laidusid loodusdirektiivis eraldi elupaigatüübina ära märgitakse,
laiud on olulised lindude pesitsuskohad ning laiud on Väinamere loodusala ja linnud Väinamere
linnuala eesmärgiks, tuleb see elupaigatüüp lisada ka kaitseala kaitse eesmärkide hulka.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 9 ha esinduslikkusega B ja 8 ha esinduslikkusega
C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 8 ha esinduslikkusega B ja 9 ha esinduslikkusega
C.
Ohutegurid: roostumine ja kulustumine.
Meetmed: rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd, vajadusel liigikaitsetööd (pilliroo ja rohu
niitmine ning karjatamine).
2.2.6 RANNANIIDUD (*1630)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
39
Rannaniidud on lagedad madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud
rohumaad. Ühelt poolt mõjutab siinse taimkatte kujunemist maakerge: veepiirilt maismaa poole
eristuvad selgesti taimkatte vööndid, mille laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna
kõrgusest. Teiselt poolt kujundab rannaniite inimene: koduloomi karjatades ja heina niites on
taimkate hoitud madala ja liigirikkana ning loodud soodsad elutingimused eri liiki lindudele.
Kui karjatamine ja niitmine lakkab, kasvavad need väärtuslikud elupaigad täis pilliroogu,
võsastuvad ja metsastuvad (Paal, 2004).
Rannaniidud asuvad kaitsealal Hiiumaa rannikul ja Vohilaiu rannavööndis. Esinduslikkusega
A–C on 2010. aasta inventuuri käigus registreeritud rannaniite 145,6 ha. Potentsiaalseid
rannaniite (p1630) on registreeritud 56,8 ha. Potentsiaalseteks rannaniitudeks on määratud alad,
mis on tugevasti roostunud, kuid mida on võimalik taastada ja seejärel hooldada rannaniiduna.
Vohilaiul on lisaks registreeritud ka üks 12,9 ha suurune 0-ala, mis on tugevasti roostunud,
kuid ühenduses rannaniiduga. Seda ala tuleks võimalusel samuti käsitleda kui potentsiaalset
rannaniitu ja sealgi teha taastamis- ja hooldustöid. Elupaigatüübi väikesaared ning laiud (1620)
taimestik sarnaneb rannaniidu omaga. Lindude vajadustest lähtuvalt (vajadust hinnatakse
linnustiku seire ja inventuuri käigus) on kkp-l kavandatud nende alade (17,3 ha) taastamis- ja
hooldustööd. Kui Uuemaarahu ja Vohirahu äärsed saarekesed vajavad ilmselt ainult
hooldustöid, siis Hiiumaa ja Vohilaiu vahelised väikesaared on tugevalt roostunud ning vajavad
esmalt taastamistöid. Rannaniidu taastamis- hooldamistööde hulka on määratud ka 2010. aasta
inventuuri käigus Vohilaiu rannavööndis registreeritud puiskarjamaad (6,6 ha) ja väikesed
kadastikud (0,2 ha).
Kaitseala rannaniite hakkas Hiiumaa rannikul taastama ja hooldama 2010. aastal kohalik elanik
Juta Laidro. 2011. aastal olid veised Vohilaiul. 2012. aastaks oli veiste kari kasvanud 76
pealiseks (koos vasikatega). Arvestades karja suurust ja rannaniitude pindala on selge, et
karjatamiskoormus ei ole piisav, seda eriti Vohilaiu rannaniitudel.
Soodsa seisundi kirjeldus: heas seisukorras rannaniit on hooldatud, merepoolne serv on
madalmurune ja merele avatud. Sisemaa poole jäävatel hooldatud aladel vaheldub
madalmurune rohustu erinevas kõrgustes rohustutega, mille kõrgus ei ületa 50–75 cm.
Madalmurused rannaniidu osad on madalad ka oktoobri kuus (Lotman, 2011).
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 175 ha esinduslikkusega B ja 63 ha
esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 155 ha esinduslikkusega B ja 83 ha
esinduslikkusega C.
Ohutegurid: roostumine, kulustumine, võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: jätkata karjatamist (I prioriteet) esinduslikel rannaniitudel (145,6 ha),
karjatamiskoormusega 0,4–1,3 loomühikut hektarile (edaspidi lü/ha), sõltuvalt rohustu
produktiivsusest. II prioriteedina tuleb taastada endised rannaniidud roostunud, kadastunud ja
metsastunud (puiskarjamaad) aladel (76,5 ha). III prioriteedina tuleb taastada ja hooldada
rannaniite pisisaartel ja rahudel (17,3 ha), kui see on vajalik (linnustiku seire ja/või inventuuri
andmetel). Rannaniidu kadastunud aladel ja puiskarjamaadel tuleb taastamistöid teha kahe
võttega. Esimese võttena raiutakse aladel välja 50% puittaimestikust ja karjatatakse
kahelkolmel aastal karjatamiskoormusega 1,3–1,5 lü/ha. Teise võttena raiutakse ala lagedaks
ja jätkatakse veel paaril aastal karjatamist suurema karjatamiskoormusega. Roostike
taastamisel rannaniiduks on kaitsekorralduskavas meetmena nähtud ette roo purustamist kahel
esimesel aastal. Peale taastamistöid tuleb aladel karjatada karjatamiskoormusega 1,3–1,5 lü/ha.
40
Kuna taastatavatel rannaniitudel asuvad roostikud on olnud majandamata, siis sobivad need
alad esialgu ka roovarumisaladeks.
2.2.7 KADASTIKUD (5130)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ning
niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kasvukohtades
asuvatel endistel niitudel. Lookadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel – rendsiinadel –,
mis on arenenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal, ning nende levik on
Eestis väga selgepiiriline, hõlmates Saaremaad ning Loode- ja Põhja-Eesti paealasid. Liivaste
leetunud muldadega nõmmedele võivad kadastikud mõnikord kasvada ka metsade lageraie või
põlemise järel (Paal, 2007).
Kaitseala kadastikud paiknevad kõik Vohilaiul. Elupaigalaikude suurused jäävad vahemikku
0,1–52,1 ha ja kokku on neid laiul koos potentsiaalsete kadastikega (p5130; 9,5 ha) 89,2 ha.
Valdavalt on tegemist kinnikasvanud looniitudega (*6280), mis loomuliku suktsessiooni
tulemusena on hakanud metsastuma. Rannaniidul asuvad väikesed kadastikud (kokku 0,2 ha)
on otstarbekas taastada rannaniiduks (vt KKK 2.2.6).
Pikaajaline eesmärk: Vohilaiul elupaigatüüp pindalaga 30 ha esinduslikkusega A ja 34 ha
esinduslikkusega B ning 25 ha esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk: Vohilaiul elupaigatüüp pindalaga 15 ha esinduslikkusega A ja 48 ha
esinduslikkusega B ning 26 ha esinduslikkusega C.
Ohutegur: metsastumine.
Meetmed: Vohilaiu kadastikes võsa- ja puurinde raie kahe kuni kolme võttega, karjatamine
karjatamiskoormusega 0,2–1 lü/ha.
2.2.8 KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (*OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD
– 6210)
LoD I, KE-jah LoA-jah
Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud
karbonaadirikkal mullal. Pinnamood on tasane või nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise
sügavusega ja sügavad rähksed rendsiinad (K’’’) või leostunud liivsavimullad (Ko). Muld on
enamasti kuiv või taimekasvatuse seisukohast parasniiske. Käpaliste olulised kasvualad on
sellised, millel:
a) leidub palju käpaliste liike;
b) kasvab vähemalt üks antud riigis mitte eriti tavalise käpalise märkimisväärne
populatsioon;
c) kasvab üht või mitut liiki käpalisi, mis on antud riigis haruldased, väga haruldased või
unikaalsed (Paal, 2007).
41
Lisaks ülalmainitule kirjeldab elupaiga soodsat seisundit kuiva- ja lubjalembeste taimeliikide
rohkus, lubjarikas muld ja rohukamara olemasolu (PKÜ, 2011).
Kaitsealal esineb elupaigatüüpi Vohilaiu keskosas kokku 2,1 ha suurusel alal, esinduslikkusega
C. Kuid endistel põllu- ja heinamaadel, mida kunagi on väetatud, on inventeeritud elupaigatüüp
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mis elupaigatüübina looduskaitselist väärtust
ei oma ning mille kaitse ei ole kaitseala eesmärgiks. Aja jooksul ja hooldustööde tulemusena
on selle elupaigatüübi (6510) arvel võimalik taastada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal
mullal (6210). Selle tulemusena suureneb viimase tüübi (6210) pindala kuni 3,0 ha võrra.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 2 ha esinduslikkusega B ja 3 ha esinduslikkusega
C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 2 ha esinduslikkusega B.
Ohutegurid: kulustumine ja võsastumine.
Meetmed: karjatamine karjatamiskoormusega 0,2–1,2 lü/ha.
2.2.9 LOOD (*6280)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Loopealsed on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad paepealsetel või rähkmuldadel.
Iseloomulik on õhuke orgaaniline kiht otse karbonaatsel aluskivimil. Taimestik on hõre ja
madal, kuid liigirikas. Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused. Nad on
kujunenud aastasadade, isegi aastatuhandete vältel inimese ja looduse koostöös.
Loopealsete elustik vajab püsimajäämiseks mõõdukat inimtegevust ja nii tagab loopealsete
säilimise vaid regulaarne hooldus, eelkõige karjatamine. Hooldamise lakkamisel hakkab
lookooslus kinni kasvama kadakate ja mändidega (Helm, 2010) ning looniidust kujuneb
hooldamise lakkamisel kadastik (5130), mille kaitseväärtus on tunduvalt madalam looniidu
kaitseväärtusest.
Looniidud (*6280) paiknevad kaitsealal Vohilaiul ja Kallaste pangast loodesse ja lõunasse
jääval alal. Kui Vohilaiul moodustavad looniidud valdavalt komplekse terviku rannaniitudega
(*1630) ja neid karjatatakse, siis Hiiumaal paiknevatel looniitudel on karjatamine lõppenud
aastakümneid tagasi ning ala võsastub ja metsastub. 2010. aasta inventuuri käigus registreeriti
looniite 66,9 ha ja potentsiaalseid looniite (p6280) 28,8 ha. Potentsiaalseteks looniitudeks on
määratud liigirikkad, kuid väikesed või kinnikasvavad alad metsade keskel. Et niitusid hoida
avatuna ja paremini hooldada, ühendati elupaigatüüpide kihil lähestikku asetsevad niidud
omavahel hõredate ja nooremate metsadega (endised looniidud). Sellest tulenevalt suurenes
looniitude pindala 8,9 ha võrra (104,6 ha-ni). Muudetud elupaigatüüpide kihil jaguneb
looniitude esinduslikkus järgmiselt: A – 2 ha, B – 52 ha, C – 11,8 ha ja D – 38,8 ha. Sõltumata
Hiiumaa osas olevatele looniitudele hooldaja leidmisest või mitteleidmisest, tuleb niitude
liigirikkuse säilimiseks taastada esmalt nende avatus. Selleks tuleb niitudelt eemaldada võsa-
ja puurinne ning, hoolduse puudumisel, korrata puittaimestiku raiet iga viie aasta järel.
Soodsa seisundi kirjeldus: heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline,
väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid
42
kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad looaladel üksi või rühmiti kadakad
(Helm, 2011).
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 70 ha esinduslikkusega B ja 34 ha
esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 60 ha esinduslikkusega B ja 44 ha
esinduslikkusega C.
Ohutegurid: võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: jätkata Vohilaiu loodude karjatamist karjatamiskoormusega 0,2–0,5 lü/ha;
Hiiumaale jäävatel loodudel võsa ja puurinde raie ning peale taastamistöid karjatamine
karjatamiskoormusega 0,2–1 lü/ha. Kui hooldajat alale ei leita, tuleb loodude avatuna
hoidmiseks teostada puittaimestiku raiet iga 5 (või vähemalt 10 aasta) järel.
2.2.10 SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Enamikul Eesti sinihelmikaniitudel erilist looduskaitselist väärtust ei ole, sest need on valdavalt
kujunenud tugeva inimmõju (kuivendamine) tulemusena sekundaarselt. Selle elupaigatüübi all
tuleks käsitleda kuivendamata või kuivenduse nõrga mõjuga ning suhteliselt rohke
sinihelmikaga kooslusi. Neid kasvab niiskematel pärisaruniitudel, kuivendusest mõjutatud
soostuvatel niitudel, loopealsetel, samuti õhema turbalasundiga madalsoodes (Paal, 2007).
2010. aasta inventuuri käigus on kaitsealal potentsiaalseid sinihelmikakooslusi registreeritud
ainult 0,9 ha. Need kitsad alad metsade vahel jäävad Vohilaiule ja on ühenduses suure
rannaniiduga.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 0,9 ha esinduslikkusega B.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 0,9 ha esinduslikkusega C.
Ohutegurid: võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: karjatamine (koos rannaniiduga) karjatamiskoormusega 0,2–1 lü/ha.
2.2.11 AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Loodusdirektiivi sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused Eestis enamasti looduskaitselist
väärtust ei oma, sest tegemist on kuni mõõdukalt väetatud niiskete arurohumaadega või meie
tingimustes isegi kultuurrohumaadega, mille liigiline koosseis on väetise hulgast sõltuvalt
ulatuslikult muutlik. Loodusdirektiivi seda elupaigatüüpi võib kasutada floristiliselt
väärtuslikemate, kuid killustatult liigivaeste koosluste vahele jäävate alade tüpoloogilisel
kvalifitseerimisel. Sellesse elupaigatüüpi arvatakse ka kaua aega tagasi – 30 aastat ja rohkem –
sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on peaaegu taastunud (Paal, 2004).
43
Siia elupaigatüüpi kuuluvad alad paiknevad kaitsealal endiste talukohtade juures nii Hiiumaa
osas kui Vohilaiul. Tegemist on endiste põllu- ja heinamaadega, mida on kunagi väetatud, kuid
mida on võimalik hooldustöödega taastada elupaigatüübiks kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210). Elupaigatüüpi esineb kaitsealal 3,0 ha suurusel alal, esinduslikkusega C.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüübist (6510) pindalaga 3 ha on kujunenud elupaigatüüp kuivad
niidud lubjarikkal mullal (6210) esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 3 ha esinduslikkusega C.
Ohutegurid: võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: karjatamine karjatamiskoormusega 0,2–1,2 lü/ha; üksikult asuvate elupaigatüübi
laikude niitmine.
2.2.12 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata
saavad taimed suurema osa toitaineist põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa
madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised
tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb
see elupaigatüüp ka liigirikastele soostuvatele niitudele (Paal, 2004).
Vohilaiul on 2010. aasta inventuuri käigus seda elupaigatüüpi registreeritud kokku 2,5 ha. Need
alad asuvad madalamatel pinnavormidel Vohioja järve ääres ja järvest põhjapoole jäävate
metsade keskel. Hiiumaa osas jäävad liigirikkad madalsood Kallaste pangast läände ja edelasse.
Tegemist on endiste niiskete loodudega, mis kujunevad või on kujunenud madalsooks. Osad
alad on liigvee all aastaringi. Hiiumaa osas olevate elupaigatüüpide pindala on kokku 6,9 ha.
Kaitsealale jäävate elupaigatüüpide esinduslikkuseks on määratud: B – 1,7 ha, C – 7,6 ha ja D
– 0,1 ha.
Soodsa seisundi kirjeldus: soodsat seisundit iseloomustab liigirikas, madal, ideaaljuhul niidetav
rohurinne, milles on arvukalt niiskuslembeseid lõikheinaliste, rohttaimede ja sammalde liike.
Veerežiim on looduslik. Kõrge veetase ei lase alal metsastuda ning puurinde katvus ei ületa
30%. Esineb haruldasi ja ohustatud liike.
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 7 ha esinduslikkusega B ja 2 ha esinduslikkusega
C.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pindalaga 5 ha esinduslikkusega B ja 4 ha esinduslikkusega
C.
Ohutegurid: võsastumine ja metsastumine, kuivendamine (kuivendamise ohu minimeerib
kehtiv kaitsekord).
Meetmed: taastamistöödega tuleb aladelt välja raiuda võsa- ja puurinne (8,6 ha); kuna tegemist
on valdavalt liigvee all olevate ja pehme pinnasega aladega, millel kasvavad kaitsealused
taimeliigid, tuleb hooldusvõttena karjatamise asemel kasutada puittaimestiku raiet iga 4–5 aasta
järel (9 ha).
44
2.2.13 LUBJAKIVIPALJANDID (8210)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil paeseinandid nende pragudes kasvava taimestuga.
Karbonaatsete kivimite seinandeid leidub Põhja-Eesti pankrannikul (klindil), Soome lahte
suubuvate jõgede (Keila, Jägala, Valgejõgi, Narva) kanjonorgudes, üksikuid järsakuid on veel
sisemaale jäävatel Lääne-Eesti klindi paekõvikutel Kirblas, Salaveres jm (Paal, 2007).
Siia elupaigatüüpi kuulub kaitsealal oleva üle 500 meetri pikkune ja 7,5 meetri kõrgune
Kallaste panga paljand. Aluspõhja paljandi pikkus on 37 meetrit ja suurim kõrgus 3,5 meetrit.
Selles nähtuvad Juuru lademe lubjakivi ja savika lubjakivi kihid. Viimased on murenemisele
vähem vastupidavad, mistõttu astangusse on tekkinud kulbaste rida (Heinsalu, 1987). Astangul
kasvavad mitmed haruldased samblaliigid.
Kuna tegemist on joonobjektiga, ei ole 2010. aasta inventuuri käigus elupaika (8210) eraldi
kaardistatud, vaid on kirjeldatud kaasneva elupaigatüübina tüübile vanad loodusmetsad
(*9010).
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp pikkusega 37 m ja kõrgusega 3,5 m.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp pikkusega 37 m ja kõrgusega 3,5 m.
Ohutegurid: paeastangu lõhkumine ja liikide hävitamine (tallamine, eemaldamine).
Meetmed: külastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine infotahvlite abil (on parkla juures
olemas); vajadusel piirdeaia rajamine astangu alla.
2.2.14 VANAD LOODUSMETSAD (*9010)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Selle elupaigatüübi all käsitletakse looduslikke vanu metsi, aga ka hiljutiste põlengualade
looduslikult uuenenud noori puistuid (Paal, 2007). Looduslikud vanad metsad esindavad
vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis
suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad on kindlasti järjepidevad (Palo, 2010).
Soodsa seisundi kirjeldus:
* puistu on erivanuseline ja eriliigiline
* suhteliselt ühevanuselise puistu puhul ületab I rinde okaspuude vanus 100 aastat ja
kõvalehtpuudel 80 a, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude
valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu
* eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile, lamapuid ja surnult seisvaid puid,
leidub tugevasti kõdunenud sammalde ja taimedega kaetud lamapuid
* metsa veerežiim on rikkumata
* esineb inimpelglikke liike (Palo, 2010)
45
Vanad loodusmetsad esinduslikkusega B–C paiknevad kaitsealal Hilleste-Hellamaa maantee
ääres ja Vohilaiu keskosas pindalaga kokku 53,4 ha. Tegemist on vanade (100–160 a)
männienamusega puistutega, mis kasvavad valdavalt kastikuloo kasvukohatüübis. Maanteest
lõunasse jäävat elupaigalaiku poolitab vööndi piir, mis jätab 24,6 ha suurusest elupaigatüübi
alast 6,1 ha piiranguvööndisse. Seal on tehtud ka turberaiet 0,8 ha. Tuleb kaaluda
sihtkaitsevööndi laiendamist, et saaks kaitsta väärtuslikku elupaigamassiivi terviklikult.
Hilleste-Hellamaa maantee ääres oleva parkla ja Kallaste pangani viiva jalgtee ääres võib
koristada ja raiuda langenud või langemisohtlikke puid. Kaitse-eeskirjas käsitletud vaadete
avamiseks tehtavate raietega peab olema aga väga ettevaatlik, sest pangaastangul kasvavad
haruldased samblaliigid ei talu liigset avatust. Potentsiaalset elupaigatüüpi vanad loodusmetsad
on 46,9 ha, kuid sellest on suurem osa tsoneeritud piiranguvööndisse. Seetõttu on kaitsekorraga tagatud,
et 30 aastaga saavutab elupaigatüübile vastavuse vaid 14 ha sihtkaitsevööndis asuvast metsast.
Pikaajaline eesmärk: sihtkaitsevööndis elupaigatüüp pindalaga 53 ha esinduslikkusega B ja 14
ha esinduslikkusega C.
Lühiajaline eesmärk: sihtkaitsevööndis elupaigatüüp pindalaga 41 ha esinduslikkusega B ja 11
ha esinduslikkusega C.
Ohutegur: metsade raie (osaliselt ohjatud kehtiva kaitsekorraga).
Meetmed: protsessikaitse; võimaldada elupaigatüübil areneda ilma inimesepoolse
vahelesegamiseta; Vahtrepa piiranguvööndis olev vana loodusmets, mille pindala on 6,1 ha ja
esinduslikkus on B, tuleb tsoneerida Kallaste sihtkaitsevööndisse.
2.2.15 PUISKARJAMAAD (9070)
LoD I, KE-ei, LoA-jah
Puiskarjamaad on hõreda puurindega või puudetukkade ning niidulaikudega mosaiiksed
taimekooslused, mis on kujunenud põõsaste ja puude osalise raiumise, niitmise ning
karjatamise koosmõjul. See on ala, kus rohukamar on püsinud pikka aega tänu koduloomade
karjatamisele, mitte aga niitmisele (Paal, 2007).
Kaitsealal inventeeriti 2010. a puiskarjamaid Vohilaiul kokku 6,6 ha. Tegemist on siiski
metsastuvate rannaniidu laikudega, mida karjatatakse. Rannaniitude taastamis- ja
hooldamistööde käigus kujundatakse antud puiskarjamaad liigiliselt palju väärtuslikumateks
rannaniitudeks.
2.2.16 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (*9080)
LoD I, KE-jah, LoA-jah
Laiamahuline lehtmetsade elupaigatüüp, millesse kuuluvad soostuvad lehtmetsad,
(päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need metsad kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutlik:
kevadeti on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale. Soostuvates
metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 sentimeetrini, madalsoo- ja lodumetsades on
46
keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam. Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on
mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem mineraalaineid sisaldab lodumetsade liikuvam
põhjavesi. Soostumise algstaadiumis valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask,
madalsoometsades sookask ning lodumetsades sanglepp koos sookasega (Paal, 2004).
2010. a inventuuri käigus registreeriti kaitsealal seda elupaigatüüpi 15,7 ha, esinduslikkusega
C. Potentsiaalsete elupaikade pindalaks saadi 63,7 ha. Tegemist on esimese põlvkonna
lehtpuumetsadega, mis on kasvanud endistele põllumajanduses kasutuses olnud maadele ja
mida on vähesel määral kuivendatud. Suurem tükk jääb Kallaste panga ja mere vahelisele
madalamale alale. Tegemist on piiranguvööndiga ja valdavalt eramaadega, kus on tehtud ka
turberaieid. Raietega on rikutud suure elupaigatüki ühtset struktuuri. Hagaste sihtkaitsevööndis
2010. aasta inventuuri käigus 0-aladeks registreeritud lehtpuuenamusega puistutest on
vähemalt 5 ha lähima 30 aasta jooksul kujunemas elupaigatüübile vastavaks (esinduslikkusega
C).
Pikaajaline eesmärk: elupaigatüüp esinduslikkusega C on Vohilaiul pindalaga 18 ha ja Hagaste
sihtkaitsevööndis pindalaga 6 ha.
Lühiajaline eesmärk: elupaigatüüp Vohilaiul ja Hagaste sihtkaitsevööndis pindalaga 19 ha ja
esinduslikkusega C.
Ohutegurid: metsade majandamine ja kuivendamine.
Meetmed: kaitsekorrast tulenevalt lasta sihtkaitsevööndis metsaelupaikadel areneda ilma
inimesepoolse vahelesegamiseta (koosluse loodusilmelisemaks kujundamise järele vajadus
puudub); kuivendussüsteemid jätta sihtkaitsevööndis hooldamata (kuivendussüsteemide
eesvoole sihtkaitsevööndisse ei jää).
2.3 MAASTIKUD
2.3.1 POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED JA PÄRANDMAASTIKUD
Poollooduslikuks koosluseks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud
loodusliku elustikuga kooslust, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nt puisniidud,
loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Neis
kooslustes on tänu inimmõjule suurenenud liigirikkus ning samal alal esinevad tihti koos
erinevate biotoopide taimed (metsa- ja niidutaimestik, niidu- ja rannikutaimestik, soo- ja
niidutaimestik jne). Poollooduslik kooslus hävib inimtegevuse lakates.
Kaitsealale jäävad põlised poollooduslikud kooslused nagu looniidud, rannaniidud, aruniidud
ja puiskarjamaad. Hetkel on kunagise iseloomuliku maakasutuse vähenemise või lakkamise
tõttu paljud poollooduslikud kooslused kaotanud oma iseloomuliku ilme ja liigirikkuse ning
hakanud võsastuma ja metsastuma.
Ohutegurid: maakasutuse lakkamisest tingitud võsastumine ja metsastumine.
Meetmed: poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustööd.
2.3.2 MEREALA
47
Kaitseala rannikuvööndis ei esine esmaseid rannavalle. Rannik on lauge. Üleminek
rannaniidult merealaks on sujuv. Vohilaiu põhjaosas ja Uuemaarahul esineb paiguti
elupaigatüüpi püsitaimestuga kivirannad (1220). Vohilaiu lõunaosas on 2010. aasta
elupaigatüüpide inventuuri käigus registreeritud ka 1,7 ha suurune rannikulõugas (*1150).
Mereala kuulub elupaigatüüpidesse laiad madalad lahed (1160) ning mudased ja liivased
pagurannad (1140). Elupaigatüüp laiad madalad lahed jääb mereala läänepoolsesse laiemale
merealale. Nii nagu nimigi ütleb, on meri madalas lahes madal, ulatudes maksimaalselt 2,7–
2,9 meetrini. Elupaik pakub kude- ja toitumispaika erinevatele kalaliikidele ning on oluline
veelindude toitumisalana. Elupaigatüüp mudased ja liivased pagurannad jääb Hiiumaa ja
Vohilaiu vahelisele kitsale merealale (Vohi väin). Veetase elupaigas sõltub tuulesuunast. Kui
puhuvad püsivad edela- ja läänetuuled, siis mereveetase tõuseb, püsivate kirde- ja idatuultega
mereveetase aga langeb, paljastades kohati merepõhja juba üsna väikese veetaseme languse
korral alla Kroonlinna nulli (Miller, 2012). Pagurannad on heaks toitumisalaks paljudele
linnuliikidele. Merealale jäävad ka pisikesed saarekesed ja rahud, mis on olulised pesitsusalad
paljudele linnuliikidele. Kui avatud merealal suudavad loodusjõud hoida saarekesed
lagedatena, siis lainetuse eest varjatud paikades need roostuvad. Et pidurdada mereelupaikade
roostumist ja eutrofeerumist, on kkp-l nähtud vajadusel ette roostunud saarekestel pilliroo
niitmine ja karjatamine.
Ohutegurid: roostumine, eutrofeerumine, süvendamine ja ehitustegevus
Meetmed: rannaniitude ja väikesaarte hooldamine ning pilliroo lõikamine; merealal või selle
naabruses planeeritava majandustegevuse korral eelnev keskkonnamõjude hindamine.
2.3.3 METSAD
Kaitseala metsad on valdavalt primaarsed, kasvades endistel loo-, aru-, ranna- ja soostuvatel
niitudel. Ajaloolise verstakaardi järgi asetses metsamaa Kallaste panga ja vana maantee ääres.
Samas kohas kasvas mets ka 1942. aasta kaardi järgi, kuid lisandunud on väike laik Vohilaiu
keskosas (Maa-ameti ajaloolised kaardid).
Nendel vanadel metsaaladel on mets ka kõige väärtuslikum. Tegemist on üle 100 aasta vanuste
männienamusega puistutega. Mänd ongi enamuspuuliik kaitsealal, kasvades Kallaste pangast
lõuna- ja edelaosas ning Vohilaiul. Lehtpuupuistud, mille enamuspuuliigiks on kask, kasvavad
laiguti Kallaste pangast lääne- ja edelapool ning Vohilaiu kesk- ja loodeosas. Suurem
lehtpuupuistute massiiv jääb Kallaste panga ja mere vahelisele Vahtrepa piiranguvööndi alale.
Mere ääres kasvavad sanglepikud ja Kallaste panga pool kaseenamusega lehtpuupuistu, segus
sanglepa, haava ja saarega. Kaitseala lehtpuupuistud on vanusevahemikus 40–70 aastat ja
kasvavad valdavalt leostunud gleimuldadel.
Metsi on kaitsealal majandatud üldiselt vähe. On piirkondi, nagu Vohilaid ja Kallaste panga
ääres olev vana loodusmets, kus raieid ei ole tehtud. Samas on Kallaste pangast lääne- ja
edelapool paiknevatel eramaadel tehtud raieid ka liiga suure intensiivsusega.
Raiete tegemisel kaitsealal tuleb jälgida, et loodusmetsadele iseloomulik vanuseline ja liigiline
mitmekesisus ei väheneks. Tuleb säilitada suured, vanad ja silmapaistva võraga puud,
linnuliikidele sobivad pesapuud, suured kadakad, põlemisjälgedega puud, jämedad puutüükad
ja õõnsustega puud. Raiete käigus tuleb säilitada jämedat (üle 20 cm diameetriga) erinevas
48
lagunemisastmes lamapuitu, vähemalt 20 tk/ha ja samapalju surnud jalalseisvaid puid. Kui
looduslik lamapuit raiutavates eraldustes puudub, siis tuleb raiete käigus seda tekitada. Raiuda
ei tohi teiste kõlvikutega piirnevaid metsaservasid, säilitamaks nii kaitsva riba võimalike
tuulekahjustuste vastu. Eriti kehtib see Vohilaiu keskealiste männikute kohta, mis asuvad
piiranguvööndis. Hiiumaa osas asuvate looniitude vaheliste metsade majandamisel võib
metsamaterjali väljavedu üle looniitude toimuda ainult külmunud pinnasega. See tagab
niidukamara säilimise, eriti niiske looniidu kasvukohatüüpides.
Ohutegurid: metsade majandamine.
Meetmed: inimmõjude minimeerimine; Kallaste panga sihtkaitsevööndi suurendamine vanade
loodusmetsade elupaigatüübi kaitseks.
2.3.4 ÜKSIKOBJEKT KALLASTE (VAHTREPA) PANK
EELIS-e ürglooduse kaardikihti kantud üksikobjekt. Objekt asub Hilleste-Hellamaa maanteest
120 meetri kaugusel. Tegemist on 500 meetri pikkuse ja 7,5 meetri kõrguse pangaastanguga,
mille aluspõhja paljandi pikkus on 37 meetrit ja suurim kõrgus 3,5 meetrit. Hiiumaa ainuke
tõeline pank – Kallaste (Vahtrepa) pank – võeti üksikobjektina kaitse alla juba 1958. aastal.
Ohutegurid: paeastangu lõhkumine ja liikide hävitamine (tallamine, eemaldamine).
Meetmed: külastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine infotahvlite abil (on parkla juures
olemas); vajadusel piirdeaia rajamine astangu alla.
49
3 ALA TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS
3.1 KÜLASTUSKORRALDUS
Seni on kaitsealal külastust korraldatud ainult Hiiumaale jääva Kallaste panga juures. Tee ääres
on parkla paarile bussile, infotahvel ja kuivkäimla. Olemas on panga juurde viiv puidumultšiga
kaetud jalgtee, infotahvel lubjakivi kihtidest ja pangaastangul puidust trepp.
Külastuskoormus Kallaste pangal on mõõdukas. Kevadisel kooliekskursioonide ajal võib
lühikest aega olla külastuskoormus suur, kuid suurema osa aastast külastatakse objekti
juhuslikult ja väikese koormusega.
Vohilaiule pääseb Hiiumaalt jalgsi või traktoriga läbi vee Vohi silmas või mere poolt
veesõidukiga, randudes laiu põhjarannikul. Sellest tulenevalt on külastuskoormus laiul väike ja
külastatavus juhuslikku laadi. Vohilaiu põhjaossa väikese niidu peale on omaalgatuslikult
rajatud lõkkeplats, kus laiul viibijad saavad puhata ja telkida.
Kaitseala külastavad peale Kallaste panga uudistajate tõenäoliselt taime- ja linnuhuvilised,
veesõidukitega sõitjad ning kohalikud jahi- ja kalamehed. Arvestades kaitseala loodusväärtusi
(nt merikotka pesitsemine Vohilaiul), tuleb kaitseala külastatavus hoida senisel tasemel.
Visioon ehk pikaajaline eesmärk: stabiilne külastuskoormus, mis on valdavalt seotud Kallaste
pangaga, kaitseala loodusväärtused on säilinud ning külastuskoormus ei ohusta loodusväärtusi.
Lühiajaline eesmärk: Kallaste pangale on ehitatud teine puidust trepp (trepi planeeritav asukoht
jääb olemasolevast trepist 50 meetrit ida poole, kuhu viib varasemalt olemasolev puitmultšiga
kaetud jalgtee paeastangu peal). Lisaks on puitmultšiga kaetud ka pangaastangu alumine
jalgrada, mis on ühenduseks kahe trepi vahel. Paeastangu peale on paekivikihte tutvustava
infotahvli juurde paigaldatud puidust pink ja lisaks uus infotahvel metsa-, pärandkultuuri- ja
looduskaitselise informatsiooniga. Üks puidust pink on paigaldatud paeastangu alla varasemalt
olemasoleva trepi kõrvale jalgraja äärde. Jalgteede äärde on paigaldatud seitse suunaviita.
Vahtrepa piiranguvööndis on vaadete avamiseks looniitudele raiutud maha Hilleste–Hellamaa
maantee äärne kitsas männiriba. Vohilaiu laagriplats on ametlikult tähistatud, varustatud
küttepuudega ning kaitsealale sobimatu atribuutika ja praht on ära koristatud.
3.2 TARISTU
3.2.1 TEED
Avalikest teedest läbib kaitseala Hilleste-Hellamaa maantee ja Papsi tee. Need teed on
kruusakattega ning heas seisukorras. Pinnasteeks võib pidada ka Kallaste panga serva pidi
kulgevat Panga teed, mis oli vana Hilleste–Hellamaa maantee. Kuna liiklust seal enam ei toimu,
võiks objekti käsitleda ja eksponeerida kui pärandkultuuriobjekti ning mainida seda Kallaste
panga infotahvlil (vt KKK 4.3.2). Lisaks sõidetavatele teedele on kaitsealal vanu metsateid,
mida mööda saab sõita maasturi, traktori või ATV-ga. Selliseid teid on kaitseala Hiiumaa osas
u 4 km ja Vohilaiul 7–8 km.
50
3.2.2 KUIVENDUSKRAAVID
Kaitsealal on kuivenduskraave rajatud XIX sajandi algul, 1940. aastate lõpul ja lühemaid juppe
ka lähiminevikus. Samuti on hiljuti süvendatud Hilleste-Hellamaa maantee äärset kraavi, mis
mõjutab niiskusrežiimi teeäärsetel aladel.
Kuivenduskraavid esinevad hajusalt Hagaste sihtkaitsevööndis ning Kallaste panga ja mere
vahelisel alal. Kokku on kaitsealal u 3,5 km kuivenduskraave. Kraave ei ole aastakümneid
süvendatud ega hooldatud.
3.2.3 ELEKTRILIINID
Hagaste sihtkaitsevööndi välispiiri ja Niidi maaüksuse vahel kulgeb ida-lääne suunaline 10
meetri laiune ja 260 meetri pikkune elektriliin. Papsi tee äärest kulgeb 130 meetri pikkune
elektriliin Osama maaüksuse hooneteni.
3.2.4 MUUD OBJEKTID
Kaitseala Hiiumaa osas Kallaste panga sihtkaitsevööndi ja Vahtrepa piiranguvööndi piiril suure
looniidu ääres asub sihtkaitsevööndis jahikantsel koos piiranguvööndis asuva metssigade
söötmisplatsiga. Kallaste pangast u 600 meetrit kagusse, kaitseala välispiiri äärde, jääb pooleks
saetud puu, millele on paigaldatud lakukivi. Arvestades kaitsealal paiknevate looniitude
liigirikkust, tuleb söödaplats, lakukivi ja jahikantsel koheselt likvideerida, sest lisasöödaga ligi
meelitatud metssigadele meeldivad väga ka looniitudel kasvavate orhideeliste juuremugulad.
Lisasööt aitab ka kährikul talve paremini üle elada. Kuid just see võõrliik on ohuks kõigile
maas pesitsevatele linnuliikidele.
Eelpool mainitud söödaplatsi kõrval on Vahtrepa piiranguvööndis üle 20 aasta tagasi kokku
lükatud prügimägi, mis asub Vana-Simuna maaüksusel. Prügimäe suuruseks on u 225
ruutmeetrit. Prügiga koos on looniidule toodud ka pioneerliike, mis kasvavad prügimäe
ümbruses (vt skeemi lisas 5). Et vältida edasist reostumist ja kaitsta looniidule omast
taimestikku, tuleb prügimägi likvideerida. Vana-Simuna maaüksuse omanikeks on eakad
naisterahvad, keda on soovitav kohalikul omavalitsusel ja kogukonnal abistada prügimäe
likvideerimisel.
Vohirahul Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevööndis asuvad jätkuvalt riigi omandis oleval maal kaks
soojakut. Need on sinna omavoliliselt veetud aastaid tagasi kohalike kalameeste poolt.
Soojakud on räämas ja inetud ning kaitsealale sobimatud, mistõttu need tuleb kaitsealalt
eemaldada.
Vohilaiu kirderannal Vahtrepa piiranguvööndis asub mere poolt kaldale uhutud ujuv saun. Saun
on lagunenud ja inetu ning kaitsealale sobimatu, mistõttu see tuleb kaitsealalt eemaldada.
51
4 KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA
EELARVE
4.1 UURINGUD JA INVENTUURID
Inventuurid on vajalikud kaitseala kaitseväärtustest parema ülevaate saamiseks. Andmed on
puudulikud taimede ja lindude kohta. Tegemist on liigirikka alaga, kus esineb arvukalt II ning
III kategooria kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Paljude liikide leiud on juhuslikku laadi ning
puudub selgem ülevaade liikide arvukusest, pindalast ja levikust.
4.1.1 TAIMELIIKIDE INVENTUUR
Taimestikku tuleb inventeerida II kaitsekategooria liikide ja loodusdirektiivi II lisa liikide osas,
suurema tähelepanuga Kallaste pangast edela- ja lääneossa jäävatel looniitudel ning liigirikastel
madalsoodel. Täpsustada tuleb eriti nende liikide esinemisalasid, mis on EELISesse kantud
Hiiumaa taimkattekaardi alusel, kuid mis esinevad kaitsealal tõenäoliselt lokaalsemalt ja
killustunumalt. Inventuur tuleb läbi viia kkp esimesel veerandil (soovitavalt 2015. a), et
täpsustada liigikaitselisi ülesandeid ja eesmärke. Inventuuri käigus kogutud andmeid on
kordusinventuuri või seire abil võimalik kasutada ka kaitse tulemuslikkuse hindamisel.
Taimeliikide inventuur on II prioriteetsusega ja hinnangulise maksumusega 5000 eurot. Tööde
korraldaja on KA.
4.1.2 LINNULIIKIDE INVENTUUR
Linnustiku inventuur tuleb läbi viia kaitseala Hiiumaa ja Vohilaiu rannikualadel ning nende
vahelistel väikesaartel. Täpsustada tuleb linnudirektiivi I lisa liikide, Väinamere linnuala kaitse
eesmärgiks olevate linnuliikide ning teiste kaitsealuste linnuliikide olemasolu ja pesitsusalasid.
Linnustiku inventuur peab ka välja selgitama, kui oluline on kaitseala mereala, rannikuvöönd
ja pisisaared rändepeatuspaigana. Inventuur tuleb teha kkp esimesel veerandil (nt aastal 2015),
et täpsustada liigikaitselisi ülesandeid ja eesmärke. Inventuuri käigus kogutud andmeid on
kordusinventuuri või seire abil võimalik kasutada ka kaitse tulemuslikkuse hindamisel.
Inventuur peab andma hinnangu Hiiumaa ja Vohilaiu vahelisel merealal paiknevate roostunud
saarekestel roo tõrjumise ja nende edaspidise rannaniiduna hooldamise vajadusele ning
vajadusele aegajalt hooldada ka Uuemaarahu ja teisi Vohilaiust loodesse jäävaid saarekesi (kui
loodusjõud ei suuda roostumist ja kulustumist ohjata). Linnuliikide inventuur on II
prioriteetsusega ja hinnangulise maksumusega 4000 eurot. Tööde korraldaja on KA.
4.1.3 JÄIGA KEERDSAMBLA JA TURD-LÜHIKUPRA INVENTUUR
52
Jäiga keerdsambla (Tortella rigens) ja turd-lühikupra (Brachythecium turgidum) seisund kaitsealal
vajab täpsustamist (riiklik seire neid liike ei hõlma). Looduses tuleb üle kontrollida nende
kaitsealuste samblaliikide teadaolevad leiukohad ning otsida uusi võimalikke leiukohti liikidele
sobilikest kohtadest. Ühtlasi tuleb anda hinnang nende liikide lisamisele kaitseala kaitse
eesmärkide hulka ning kaitsekorralduslikke soovitusi. Inventuuri läbiviimine eeldab väga
põhjalikke erialalisi teadmisi, selle hinnanguline maksumus on 500 eurot, elluviimise aeg
hiljemalt 2017. a (enne KKK vahehindamist 2018. a), prioriteet on II ja korraldajaks KA.
4.1.4 RIIKLIK SEIRE
Uuringuid tehakse riikliku seire raames kinnitatud seirealadel. Meresaarte haudelinnustiku
seiret tehakse Uuemaarahul igal aastal, sealhulgas hinnatakse ka vajadust hooldada
Uuemaarahu ja teisi Vohilaiust loodesse jäävaid saarekesi (kui loodusjõud ei suuda roostumist
ja kulustumist ohjata). Kotkaseiret tehakse samuti võimalusel iga-aastaselt. Ohustatud
soontaimede ja samblaliikide seiret tehakse kaitsealal 16-le taimeliigile 4–8 aastase
intervalliga. Seirete käigus kogutud andmeid on kordusseire abil võimalik kasutada ka kaitse
tulemuslikkuse hindamisel. Meresaarte haudelinnustiku seire ning ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire on I prioriteetsusega. Tööde korraldaja on KAUR.
4.1.5 KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE
Kkp keskel tuleb anda hinnang KKK-ga ettenähtud tegevustele ja kaitsekorra edukusele ning
vajadusel täiendada kaitsekorralduskava või muuta kaitsekorda. Tehtud töid tuleb hinnata
lisaks kameraalsele kontrollile ka looduses (vt täpsemalt KKK ptk 5). Vahehindamine on I
prioriteetsusega ja selle läbiviimise 2018. a korraldab KA.
4.1.6 LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜPIDE OSALINE KORDUSINVENTUUR
Kkp lõpupoole (2022. a) tuleb kaitsealal läbi viia loodusdirektiivi elupaigatüüpide osaline
kordusinventuur. Kordusinventuur tuleb teha aladel, mille seisundi kohta pole võimalik anda
hinnangut kaugseire teel, poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistööde kontrollil vm
meetoditega. Inventeerida ei ole põhjust merepõhja elupaigatüüpe. Inventuuri andmed on
aluseks uue kaitsekorralduskava koostamisel ning üheks allikaks käesoleva kava
tulemuslikkuse hindamisel. Kordusinventuur on II prioriteetsusega tegevus, mille maksumus
on 4500 eurot ja korraldajaks KA.
4.2 TAASTAMIS- JA HOOLDAMISTÖÖD NING OHJAMINE
4.2.1 KÄPALISTE KASVUALADE TAASTAMINE
53
Mitme käpalise e orhideelise kasvualad suures osas kattuvad. Kasvualade taastamistöid tuleb
teha Vohilaiu keskosas 7,3 ha suurusel alal (joonis 6). Tegemist on kadastikuga, mille liituvus
on 45% ja rohukamarat on alal säilinud 80–90%. Kadastiku liituvust arvestades piisab ühest
raiest, millega raiutakse kadastikust välja 25% kadakat ja kõik noored männid. Raiutud
puittaimestik tuleb niidult minema viia või põletada kohtades, kus see ei riku niidukamarat.
Taastamistöid võib teostada sügisel või talvel. Käpaliste elupaikade taastamistööde
prioriteetsus on I ning tegema peab seda võimalikult ruttu (hiljemalt 2015. a), et ennetada
kasvukoha hävingut. Tööde maksumus on 1700 eurot ja korraldajaks KA (maa riigiomandisse
vormistamise järgselt RMK).
JOONIS 6. Käpaliste kasvuala taastamistööde skeem
4.2.2 KÄPALISTE KASVUALADE HOOLDAMINE
Käpaliste e orhideeliste kasvualade hooldamistöid tuleb teha eelnevalt taastatud aladel (7,3 ha)
ja Vohilaiu edelaosas asuval kahel aruniidul (0,8 ha), mida on hooldatud juba alates 2008.
aastast (joonis 7). Hooldamiseks on parim viis karjatamine (2011. aastal neid alasid juba
karjatati, kuid karjatamiskoormus ei ole piisav). Taastatud kadastikus tuleb karjatada 2– 3 aastat
karjatamiskoormusega 0,4–1 lü/ha. Hiljem, vastavalt kamara olemasolule ja taimestiku
produktiivsusele, karjatamiskoormust vähendada (0,2–1 lü/ha). Aladel, mis jäävad eelnevalt
hooldatud aruniitudele (0,8 ha), tuleb jätkata karjatamist karjatamiskoormusega 0,2–1 lü/ha.
54
Kui karjatamiskoormus ei taga liigile piisavat madalmurusust, tuleb hooldatavaid alasid (kokku
8,1 ha) niita ja hein niidult koristada. Liigi hooldustööde prioriteetsus on I ning tegema peab
seda kogu kkp jooksul. Enne roheka õõskeele kasvualade taastamist (7,3 ha) hooldatakse seni
hoolduses olnud alasid (0,8 ha) maksumusega arvestuslikult 200 eurot aastas, alates 2016. a on
maksumuseks 1700 eurot aastas. Hooldamise kogumaksumus kkp jooksul on 14 000 eurot.
Kuni piisavat karjatamiskoormust ei ole tagatud, on tööde (niitmise) korraldaja KA (pärast maa
riigiomandisse vormistamist RMK).
JOONIS 7. Käpaliste kasvuala hooldamistööde skeem
4.2.3 LOODUSDIREKTIIVI TAIMELIIGI KASVUALADE TAASTAMINE
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud taimeliigi kasvualade taastamistöid tuleb teha Hagaste
sihtkaitsevööndi soostuvatel niitudel ja madalsoodes 1,8 ha (joonis 8) ning Vohilaiu kaguosas
oleval ranna- ja niiskel looniidul 10,0 ha (joonis 9). Alad metsastuvad männiga ning
alusmetsana esineb kadakat ja paakspuud. Elupaiga taastamiseks piisab ühest raievõttest.
Puittaimestikku raiutakse sellises ulatuses, et kasvama jäävate puude ja põõsaste liituvus jääks
vahemikku 15–30%. Raiutud puittaimestik tuleb alalt minema viia. Raietöid võib teha sügisel
või talvel. Liigi taastamistööde prioriteetsus on II, maksumus 2600 eurot ning teostama peab
seda kkp esimesel kolmandikul (2015. a). Kuna Hagaste sihtkaitsevööndis on liigi taastatud
kasvualade pinnas liigveerohke ja pehme, tuleb hooldamise asemel korrata taastamist
55
(puittaimestiku raiet) iga 5 aasta järel (2020. a). Kordusraie (1,8 ha) maksumus on 400 eurot.
Taastamistööde korraldajad on RMK (riigimaal) ja KA (eramaal).
JOONIS 8. Loodusdirektiivi taimeliigi kasvualade taastamistööde skeem Hagaste
sihtkaitsevööndis
4.2.4 LOODUSDIREKTIIVI TAIMELIIGI KASVUALADE HOOLDAMINE
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud taimeliigi kasvualade hooldamistöid tuleb teha Vohilaiu
kaguossa jääval ranna- ja niiskel looniidul (10,0 ha, vt joonist 9). Kuna liigi kasvualasid koos
rannaniiduga Vohilaiul juba osaliselt karjatatakse, siis tuleb kogu kkp jooksul hooldamistööna
karjatamist jätkata koormusega 0,2–1,3 lü/ha (sõltuvalt niidutüübist). Kui karjatamiskoormus
ei ole piisav, tuleb liigi elupaika niita. Niidetud hein tuleb niidult minema viia. Liigi
hooldustööde prioriteetsus on I ja tegema peab seda kogu kkp jooksul ning kindlasti pärast
kasvuala taastamist (2015. a). Hooldamistööde maksumus on 13 600 eurot (1700 €/a) ning
korraldaja on KA.
56
JOONIS 9. Loodusdirektiivi taimeliigi kasvualade taastamis- ja hooldamistööde skeem Vohilaiul
4.2.5 RANNANIITUDE TAASTAMINE
Kaitsealal asub 84,2 ha taastamist vajavaid rannaniite (joonis 10). Tegemist on valdavalt
roostunud aladega, kuid siia kuuluvad ka kadastuvad rannaniidud Vohilaiul (3,4 ha), 2010.
aasta elupaigatüüpide inventuuril registreeritud puiskarjamaad (6,6 ha) ning roostunud
väikesaared Hiiumaa ja Vohilaiu vahel (8,6 ha). Rannaniidul paiknevad kadastunud alad (3,5
ha, sh 2010. a kadastikuks inventeeritud 0,2 ha) ja puiskarjamaad (6,6 ha) tuleb 2015. a kogu
ulatuses ühe raievõttega lagedaks raiuda. Raietöid võib teha sügisel või talvel. Raiejäätmed
tuleb niidult minema vedada või põletada kohtades, kus see ei rikuks niidukamarat.
Taastatavaid roostikke on kaitsealal 74,1 ha, millest väikesaared moodustavad 8,6 ha. 2015.
aastal taastatakse Vohilaiul paiknevad alad ja selle läheduses asuv väikesaar, mida sooviti
hooldada juba 2011. aastal. Kokku on Vohilaiul roostikust taastatava ala pindala 28,1 ha.
Taastamine toimub hooldusniidukiga pilliroo purustamise teel. Taastamistöid võib teha
hilissuvel-sügisel. 2016. aastal on ette nähtud Hiiumaa osas paiknevate rannaniitude
taastamistööd. Sealsete taastamist vajavate rannaniitude pindala on 37,4 ha. Hiiumaa ja
Vohilaiu vahelistel väikesaartel, pindalaga kokku 8,6 ha, tehakse taastamistöid 2017. aastal
juhul, kui 2015. aastaks kavandatud linnustiku inventuur (vt KKK 4.1.2) seda vajalikuks peab.
Rannaniitude taastamistööde prioriteetsus on II ning väikesaartel III prioriteet. Raietööde
maksumuseks on 4600 eurot ja rootõrje maksumuseks 17 200 eurot.
57
Taastamistööde korraldajateks on RMK (riigimaal) ja KA (mujal).
JOONIS 10. Rannaniitude taastamise skeem
4.2.6 RANNANIITUDE HOOLDAMINE
Kaitsekorralduskava koostamise ajal oli kaitsealal 145,6 ha hooldatud rannaniitu (joonis 11 ja
12). Ala on karjatatud veistega. Lisaks tuleb kkp esimesel poolel hakata hooldama ka taastatud
rannaniitu 84,2 ha ulatuses. Rannaniitu on soovitav hooldada karjatamiskoormusega 0,4–1,3
lü/ha. Suurema taimestiku produktiivsusega rannaniitudel võib karjatamiskoormus olla
kõrgem, madalama taimestiku produktiivsusega aladel madalam. Madalama produktiivsusega
rannaniitudel võib karjatada ka üle aasta. Värskelt taastatud aladel peab karjatamiskoormus
olema kõrgem. Et taastatud rannaniitudel saaks loomi piisava karjatamiskoormusega karjatada,
tuleb rajada ajutisi kopleid ja vaheaedu.
Prioriteetsuselt kõige olulisem on hooldada olemasolevaid esinduslikke rannaniite
(prioriteetsus on I). Seda tuleb teha igal aastal kas karjatamise või niitmisega. Kuna kaitsealal
on rannaniite hooldatud eelnevalt karjatamise teel, siis tuleb karjatamist jätkata ka edaspidi.
Kui karjatamiskoormus ei taga madalmuruse ning rannaniidule iseloomuliku taimestiku
tekkimist ja säilimist, tuleb rannaniite niita. Niidetud hein tuleb niidult minema viia.
58
2014. aastal tuleb hooldada olemasolevaid rannaniite (145,6 ha). 2016. aastal tuleb lisaks
hakata hooldama 2015. a rannaniiduks taastatud endisi puiskarjamaid ja endisi kadastikke
(kokku 10,1 ha) ning Vohilaiul roost puhastatud rannaniite (28,1 ha). Hooldatavaid rannaniite
on siis kokku 183,8 ha. 2017. a lisanduvad eelpool nimetatud aladele Hiiumaa osas taastatud
rannaniidud (37,4 ha), kokku on siis hooldatavaid rannaniite 221,2 ha. 2018. aastal võiks
hoolduses olla 229,8 ha, kui linnustiku inventuuri tulemusel on peetud otstarbekaks Hiiumaa
ja Vohilaiu vahelised väikesaared (8,6 ha) roost 2017. a puhastada ja rannaniiduks taastada.
Suurim võimalik hoolduses olevate rannaniitude pindala oleks 238,4 ha, kui 2019. a lisanduks
eelnevatele aladele veel 8,6 ha rannaniite, mis asuvad Vohirahu läheduses asuvatel väikesaartel
ja Uuemaarahul. Uuemaarahu ja selle naabruses olevaid väikesaari hooldataks samuti vaid
juhul, kui linnustiku inventuuri või seirete käigus on ilmnenud vajadus hooldamise järele. Kui
aga looduslikud tegurid suudavad väikesaared ja Uuemaarahu hoida madalmuruse ning
roostumata, siis vajadus hoolduse järele puudub. Kui need väikesaared peaksid aga varem
roostuma hakkama, tuleb neid juba enne 2019. a hooldama hakata. Hooldama ei pea väikesaari
igal aastal, loodetavasti piisab, kui seda teha iga 5 aasta järel. 2020.–2023. a tuleb jätkata
rannaniitude hooldust samas mahus, nagu hooldati 2018. a, igal aastal kokku u 230 ha. Kui
linnustiku inventuur näitab, et Vohilaiu ja Hiiumaa vahel paiknevad saarekesed peavad jääma
roostikeks, siis on taastamis- ja hooldamistööde pindala 8,6 ha võrra väiksem. I prioriteedina
tuleb rannaniidu hooldamistöid teha olemasolevatel rannaniitudel (145,6 ha), II prioriteedina
taastatud rannaniitudel (84,2 ha) ja III prioriteedina väikesaartel ning rahudel (17,3 ha).
Hooldamistööde maksumuseks kogu kkp jooksul kokku on I prioriteedi osas 270 000 eurot (27
000 €/a), II prioriteedi osas 106 100 eurot ning III prioriteedi osas 11 200 eurot. Hooldustööde
korraldajateks on RMK (riigimaal) ja KA.
59
JOONIS 11. Rannaniitude hooldamise skeem
60
JOONIS 12. Rannaniitude hooldamise skeem
4.2.7 KADASTIKE TAASTAMINE
Taastamisele kuuluvad kõik kaitseala kadastikud (89,0 ha, vt joonist 13, siia juurde ei arvestata
kahte väikest kadakatukka pindalaga kokku 0,2 ha, mis rannaniiduks taastatakse), sest nende
liitused jäävad vahemikku 30–80%. Valdavalt on tegemist lookadastikega, mida on karjatatud.
Kadastike taastamist tuleb teostada mitme võttega. Esimese võttena tuleb kadakate ja puurinde
katvust vähendada kuni 30% võrra. Selleks tuleb hõredamaid kadastikelaike laiendada ja
ühendada need laiemate omavaheliste koridoridega. Järgmist taastamisvõtet, millega
laiendatakse koridore ja niidulaike, tuleb ette võtta 2–5 aasta pärast. Mida vähem on
niidukamarat säilinud, seda pikem võiks olla periood taastamisjärkude vahel. Vohilaiu
loodeosas olevates kadastikes võiks taastamine olla intensiivsem ja kiirem, sest sealne rannaniit
sobib paljudele haruldastele haudelindudele, kellele meeldib mereäärne avatus. Peale
taastamistöid peab kadastike liitus jääma vahemikku 30–50%. Kadastikest tuleb välja raiuda
kogu puurinne. Taastamistöid tuleb teha sügisel või talvel. Raiutud põõsarinne ja raiejäätmed
tuleb kadastikest minema vedada või põletada kohtades, kus see ei rikuks niidukamarat.
Taastamistöödega tuleb alustada kkp esimesel poolel. Taastamistööd on jaotatud 8 aasta peale
(4 aastaga kogu kadastike taastamise esimene võte, järgmise 4 aastaga taastamise teine võte).
61
2015.–2018. aastal harvendatakse ja kujundatakse taastamistööde käigus kõik Vohilaiu
kadastikud, mida on 89 ha. Seega on iga-aastaseks taastamistööde mahuks keskmiselt 22,3 ha.
2019.–2022. aastal tehakse kadastikes harvendus- ja kujundusraie teine etapp. Teise etapi
hädavajalikkus sõltub kadastike hooldustööde tõhususest. Kadastike taastamistööde I etapi
prioriteetsus on II ja II etapil III, maksumus kokku 57 600 eurot (7200 €/a). Tööde korraldajaks
on KA (ja pärast maa riigiomandisse vormistamist ka RMK).
JOONIS 13. Kadastike hooldamis- ja taastamistööde skeem
4.2.8 KADASTIKE HOOLDAMINE
Kadastike (89 ha) hooldamist tuleb teha kohe peale taastamistööde lõppemist (joonis 13). Parim
viis selleks on karjatamine koormusega 0,2–1 lü/ha. Et saavutada õiget karjatamiskoormust,
tuleb taastatud aladel rajada ajutisi kopleid. Edaspidi peab jälgima hooldatava ala taimestiku
arengut ja vastavalt sellele muutma karjatamiskoormust.
2016. aastal tuleb karjatada 2015. aastal taastatud kadastikku, mille pindala on 22,3 ha.
2017. aastal tuleb karjatada 2015. ja 2016. aastal taastatud kadastikke, mille pindala on kokku
44,6 ha.
2018. aastal tuleb karjatada 2015.–2017. aastal taastatud kadastikke, mille pindala on kokku
66,9 ha.
62
2019. aastal tuleb karjatada 2015.–2018. aastal taastatud kadastikke, mille pindala on kokku 89
ha. Aastatel 2019–2023 jääbki hooldatava ala pindalaks 89 ha.
Kadastike hooldamistööde prioriteetsus on II ja maksumus 85 800 eurot. Hooldamistööde
korraldajaks on KA (ja pärast maa riigiomandisse vormistamist ka RMK).
4.2.9 ARUNIITUDE HOOLDAMINE
Kaitsealal esineb kahte tüüpi aruniite: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), mida on 2,1 ha,
ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), mida on 3,0 ha. Avatud puistaimestikuta
niitude peamiseks majandamisviisiks on niitmine. See tagab ala avatuse ning liigirikkuse
säilimise. Niitusid on võimalik majandada ka karjatamise abil. Kaitsealal asuvad aruniidud on
vähese kadakate katvusega (5%–15%) ja viimastel aastatel ebaühtlaselt karjatatud. Aruniitude
hooldamisel karjatamisega on vajalik karjatamiskoormus vähemalt 0,2–1,2 lü/ha, sõltuvalt
rohukasvu intensiivsusest. Vohilaiul asuvaid aruniite, mida on kokku 3,6 ha (joonis 14), on
mõistlik hooldada karjatamisega. Metsadega eraldatud niitudel, mida on kokku 1,5 ha (joonis
15), tuleb hooldusvõttena kasutada niitmist. Niidetud aruniitudelt tuleb hein koristada.
Hooldada tuleb igal aastal, et vältida kulu tekkimist. Aruniitude hooldamistööde prioriteetsus
on II. Hooldustööde korraldajaks on KA (ja pärast maa riigiomandisse vormistamist ka RMK).
JOONIS 14.Aruniitude hooldamise skeem Vohilaiul
63
JOONIS 15. Aruniitude hooldamise skeem Kerema külas
4.2.10 LOONIITUDE TAASTAMINE
Kaitsealal on taastamist vajavaid looniite 79,2 ha (joonis 16). Taastatavad looniidud jäävad
kõik kaitseala Hiiumaa osale. Tegemist on aladega, kus pole aastakümneid karjatatud ega
niidetud. Alad võsastuvad ja metsastuvad. Puurinde ja võsa liitus lubaks ala määrata
hooldamisele, kuid antud aladel puudub hetkel hooldaja. Et taastada looniitudele omane avatus,
tuleb alal raiuda võsa ja puurinnet. Taastamistöid tuleb teha sügisel või talvel. Eemaldada tuleb
männid, kased, kuused, vahtrad ja saared ning põõsaliikidest paakspuu ja kadakas. Puurindest
võib säilitada pooppuud, pihlakad ja tammed ning vanemad esteetilised männid. Raiutud võsa
ja puuoksad tuleb niidult minema viia või põletada tuleohutumal ajal kohtades, kus see ei riku
niidukamarat. Taastatud looniidule võivad jääda kasvama kadakad, kas hajusalt või grupiti,
kuid nende liituvus peab jääma vahemikku 10–30%. Looniitude taastamistööd on planeeritud
kolmele aastale (2014, 2015 ja 2016), mis teeb aastaseks taastamistööde mahuks keskmiselt
26,4 ha. Kui alale kkp-l hooldajat ei leita, tuleb looniitudel puittaimestiku raiet korrata iga viie
aasta järel. Taastamistööd tuleb läbi viia kkp esimesel kolmandikul. Looniidu taastamistööde
prioriteetsus on II ja maksumus 14 400 eurot.
Hooldustööde korraldajaks on RMK (riigimaal) ja KA.
64
JOONIS 16. Looniitude hooldamis- ja taastamistööde skeem kaitseala Hiiumaa osas
4.2.11 LOONIITUDE HOOLDAMINE
Hooldamist vajavad kaitsealal 17,7 ha juba osaliselt hoolduses olevaid looniite Vohilaiul
(joonis 17, senine karjatamiskoormus on ebapiisav ning suur osa looniitudest vajab
liigikaitselisi taastamistöid) ning Hiiumaa osas 79,2 ha taastatavaid looniite (joonis 16).
Looniitusid on võimalik hooldada niitmise või karjatamisega. Kui alasid niidetakse, tuleb niide
niidult ära koristada. Looniitu on soovitav hooldada karjatamiskoormusega 0,2–1 lü/ha.
Värskelt taastatud aladel võib karjatamiskoormus olla kõrgem. Et saavutada õiget
karjatamiskoormust, tuleb taastatud aladel (nt elektrikarjustega) rajada ajutisi kopleid.
Karjatamiskoormus sõltub looniidu tüübist ja taimestiku produktiivsusest. Madalama
produktiivsusega looniitudel võib karjatada ka üle aasta. Haruldaste taimeliikidega
(orhideelised) niiduosadel tuleb karjatada madalama koormusega ja vajadusel elektrikarjusega
piirata orhideerikkad laigud.
2014. aastal hooldatakse 17,7 ha juba osaliselt hoolduses olevaid looniite, mis asuvad kõik
Vohilaiul (joonis 17).
2015. aastal hooldatakse 17,7 ha looniite, mis asuvad Vohilaiul, ja Hiiumaa osas 2014. aastal
taastatud looniite, mille pindala on 26,4 ha. Kokku hooldatakse 44,1 ha looniite.
65
2016. aastal hooldatakse 17,7 ha looniite, mis asuvad Vohilaiul, ning Hiiumaa osas 2014. ja
2015. aastal taastatud looniite, mille pindala on 52,8 ha. Kokku on hoolduses 70,5 ha looniite.
2017. aastal hooldatakse 17,7 ha looniite, mis asuvad Vohilaiul, ning Hiiumaa osas 2014.–
2016. aastal taastatud looniite, mille pindala on arvestuslikult 79,2 ha. Kokku on hoolduses
96,9 ha looniite, mis jääbki looniitude hooldamise iga-aastaseks mahuks.
Looniitude hooldamistööde prioriteetsus juba hoolduses olevatel aladel on I ja maksumus 33
000 eurot (3300 €/a), taastatud looniitude hooldustööde prioriteediks on II ja maksumus 117
600 eurot. Hooldustööde korraldajaks on RMK (riigimaal) ja KA.
JOONIS 17. Looniitude hooldamise skeem Vohilaiul
4.2.12 SINIHELMIKAKOOSLUSTE HOOLDAMINE
Kaitsealal vajab hooldamistöid 0,9 ha sinihelmikakooslusi (joonis 18). Need alad on ühenduses
suure rannaniiduga, mida juba karjatatakse. Vajalik karjatamiskoormus sinihelmikakooslustel
on 0,2–1 lü/ha. Iga-aastaseks sinihelmikakoosluste hooldamistööde mahuks jääbki 0,9 ha.
Sinihelmikakoosluste hooldamistööde prioriteetsus on III ja maksumus 2000 eurot.
Hooldustööde korraldajaks on KA (pärast maa riigiomandisse vormistamist RMK).
66
JOONIS 18. Sinihelmikakoosluste hooldamise skeem
4.2.13 LIIGIRIKASTE MADALSOODE TAASTAMINE
Kaitsealal vajab taastamist 8,6 ha liigirikkaid madalsoid (joonised 19 ja 20). Nendel aladel tuleb
toimida sarnaselt looniitude taastamisega. Aladelt tuleb raiuda võsa ja puurinne nii, et peale
raiet jääksid kasvama vaid üksikud esteetilisemad männid ja hajusalt või grupiti kadakaid.
Puurinde ja kadakate liituvus kokku ei tohi olla suurem kui 30%. Raiutud võsa ja raiejäätmed
tuleb aladelt minema viia. Taastamistöid tehakse 2015. aasta sügis-talvel. Liigirikaste
madalsoode taastamistööde prioriteetsus on II ja maksumus 1700 eurot.
Taastamistööde korraldajateks on RMK (riigimaal) ja KA.
67
JOONIS 19. Liigirikaste madalsoode taastamis- ja hooldamistööde skeem Vohilaiul (lillaga on
märgitud vaid hooldamist vajavad madalsoo laigud)
4.2.14 LIIGIRIKASTE MADALSOODE HOOLDAMINE
Kaitsealal vajab hooldamist 9 ha liigirikkaid madalsoid (joonis 19 ja 20). Tegemist on valdavalt
pehme pinnase ja ajutise liigvee all olevate aladega, kus karjatamine lõhuks liigselt pinnast ja
hävitaks kaitsealuseid taimeliike. Parim hooldusvõte nendel aladel oleks puittaimestiku raie iga
viie aasta järel, et hoida alad avatuna. Liigirikaste madalsoode hooldamistööde prioriteetsus on
II. Hooldustööde korraldajaks on RMK ja KA. Tööde teostajad on maahooldajad,
maaomanikud ja muud huvilised.
Kkp jooksul kavandatud taastamis-hooldamistööd on koondatult esitatud joonisel 21 (kõik
KKK skeemid on illustratiivsed, täpsemalt on tegevused, taristu jm kujutatud MapInfo
kaardikihtidel).
68
JOONIS 20. Liigirikaste madalsoode taastamis- ja hooldamistööde skeem kaitseala
Hiiumaa osas
69
JOONIS 21. Taastamis-hooldamistööde koondskeem Vahtrepa maastikukaitsealal
4.2.15 VÄIKEKISKJATE JA METSIGADE ARVUKUSE PIIRAMINE
Ulukite lisasöötmine meelitab söödaplatsile nii metssigu kui ka kährikuid. Lisasööt aitab
kährikul karmi talve üle elada ja hoiab metssead söödaplatsi läheduses, kus nad teevad kõige
suuremat kahju orhideelistele. Et vähendada metssigade poolt tekitatavat kahju ja raskendada
kährikul ületalve elamist, tuleks kohaliku Suuremõisa jahipiirkonna jahimeestega jõuda
kokkuleppele, et metssigade ja väikekiskjate lisasöötmiskohad likvideeritaks lisaks kaitsealale
ka kaitsealale lähemal kui 0,5 km. (Võimalusel tuleks väikekiskjate arvukuse piiramiseks
kaaluda boonussüsteemi kui jahimeeste väitel kõige efektiivsema mooduse rakendamist.
Näiteks võiks jahimehele maksta iga lastud väikekiskja (kähriku, rebase või metsnugise) pea
eest preemiat 10 eurot või anda teatud koguse peade eest soodsama metssea küttimise loa vmt.
Sellise boonussüsteemi käivitamine ei ole käesoleva KKK-ga lahendatav, vaid eeldaks
üleriigilist lähenemist). Soovitatav on leida rahalisi võimalusi, toetamaks piirkonna jahimehi
kastlõksude valmistamisel või kompenseerimaks suurema rahvaarvuga jahipidamise korral
osaliselt transpordikulu Vohilaiule.
70
Väikekiskjate ja metssigade arvukuse piiramine kaitsealal on II prioriteetsusega ja
maksumusega 4000 eurot (toetuseks jahimeestele). Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastaja
ja kontrollija on KA.
4.3 PIIRIDE TÄHISTAMINE JA TARISTU
4.3.1 KAITSEALA PIIRITÄHISTE UUENDAMINE
Kaitseala tähised on enamuses välis- ja vööndipiiri nurkades olemas. Tähised on paigaldatud
ka kaitsealale suunduvate metsateede äärde. Välispiiril on kasutatud keskmisi (14 tk) ja väikesi
(21 tk) puitpostil plekktahvliga tähiseid. Kaitsekorralduskava koostamise ajal olid välispiiri
tähised suhteliselt heas seisukorras, kuid arvestades paekivi lähedust maapinnale ei ole neid
väga sügavale suudetud kaevata. Sellest tingituna olid paljud tähisepostid viltused. Metsast
tuleb 2015. a ära korjata vanad Kallaste maastikukaitseala tähised (3 tk). Kaitseala vööndipiiri
nurkadesse tuleb paigaldada lisaks veel 3 keskmist tähist: 1 Vohilaiu randa lõkkekoha
lähedusse ning 2 Kallaste sihtkaitsevööndi ja Vahtrepa piiranguvööndi nurkadesse. Kaitseala
tähised vajavad peagi (2018. a) väljavahetamist. Väikesed tähised asendatakse keskmiste
tähistega. Kokku läheb vaja 38 keskmist tähist. Täpsem tähiste asukoht ja seisund on
kirjeldatud kaitsekorralduskavaga kaasas oleval tähiste kaardikihil ja ülevaatlikumalt lisas 5
oleval skeemil. Kaitseala tähistega seotud tööde prioriteetsus on II. Tähiste likvideerimise
maksumus on 100 eurot ning hooldamise ja uuendamise maksumus 2500 eurot. Tähiste
hooldus-, likvideerimis- ja paigaldustööde korraldajaks on RMK.
4.3.2 OLEMASOLEVATE INFOTAHVLITE UUENDAMINE
Kkp jooksul (2018. a) vajavad väljavahetamist Kallaste panga parkla juures olev infotahvel ja
jalgraja ääres asuv geoloogiaalane infotahvel (vt skeemi lisas 5). Kaitseala infotahvlite, mis
mõlemad asuvad riigimaal, hooldamis- ja taastamistööde prioriteetsus on II ning maksumus
700 eurot. Infotahvlite hooldus- ja uuendustööde korraldajaks on RMK. Uuendatavate
infotahvlite sisu tuleb KA poolt üle vaadata ja vajadusel seda kaasajastada. Kallaste panga
infotahvlil mainida ka Panga teed kui vana Hilleste–Hellamaa maanteed ja
pärandkultuuriobjekti.
4.3.3 UUTE INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE
Kkp jooksul (2018. a) on ette nähtud 2 uue infotahvli paigaldamine. Hilleste–Hellamaa maantee
äärde jäävate taastatavate looniitude juurde paigaldatakse riigimaale looniitusid tutvustav
infotahvel ning Vohitee äärde rannaniidule jätkuvalt riigi omandis olevale maale paigaldatakse
kaitseala infotahvel, mis tutvustab kaitseala mereala ja Vohilaiu loodusväärtusi ning
külastuskorda (vt skeemi lisas 5). Uute infotahvlite paigaldamise prioriteetsus on II ja
maksumus 700 eurot. Uute infotahvlite koostamist ja paigaldamist korraldab RMK, infotahvlite
tekstilise sisu koostab KA.
71
4.3.4 KALLASTE PANGA KÜLASTUSKOHA TARISTU UUENDAMINE
KKK koostamise ajal oli Kallaste pangaastangul puidust trepp. Trepp tuleb kkp esimesel poolel
(2015. a) asendada uuega, sest niiskes ja varjulises keskkonnas olev puit on pehkima hakanud.
RMK soovib Kallaste pangale riigimaale ehitada lisaks teise puidust trepi. Trepi planeeritav
asukoht jääb olemasolevast trepist 50 meetrit idapoole. Selle kohani viib juba olemasolev
puitmultšiga kaetud jalgtee paeastangu peal. Paeastangu peale, praeguse geoloogiaalase
infotahvli juurde, paigaldatakse puidust pink ja lisaks üks infotahvel metsa-, pärandkultuuri- ja
looduskaitselise infoga. Jalgteede äärde paigaldatakse 7 suunaviita (vt skeemi lisas 5). Taristu
uuendamistööde prioriteetsus on II ja maksumus 5000 eurot. Tööde korraldajaks on RMK.
Taristu uuendamisega Kallaste pangal soovitakse avada ka vaateid. Selle tegevuse puhul tuleb
arvestada, et Kallaste pangal kasvab kolm II kategooria kaitsealust samblaliiki: kurdõhik,
Oederi põiksammal ja suur sagarsammal. Kuna sammaldele on kõige olulisem niiskusrežiimi
stabiilsus, siis võib pangal vaadete avamine ja puude eemaldamine avaldada neile liikidele
kahjustavat mõju. Teise trepi asukoha täpsustamiseks ning ka võimaliku raie kaalumiseks tuleb
kindlasti kaasata liike tundvad eksperdid, et ehituse ja raie kooskõlastamisel seada tingimused,
mis tagaks ohutuse kaitsealustele liikidele (Ingerpuu, 2012).
4.3.5 VOHILAIU LAAGRIPLATSI HOOLDAMINE
Vohilaiul asub jätkuvalt riigiomandis oleval maal omaalgatuslik laagriplats. Laagriplats on
Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevööndi idaosas Vahtrepa piiranguvööndi piiril. Kaitseala kaitsekord
ei piira Vohilaiu külastamist. Vaid rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine tuleb
eelnevalt kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Laagriplats leiab iga-aastaselt kasutamist, sh
suuremate ehk siis kaitseala valitseja nõusolekul toimuvate rahvaürituste puhul. Seetõttu on
põhjust laagriplats ametliku laagriplatsina ära tähistada ning edaspidi hooldama hakata. Ära
tuleb koristada kaitsealale sobimatud atribuudid ja praht ning varustada lõkkekoht
küttepuudega. Tegevuse prioriteet on II, korraldajaks huvilised (pärast maa riigiomandisse
vormistamist RMK) ning laagriplatsi iga-aastast hooldamist tuleb alustada 2015. a.
4.3.6 MUU TARISTU RAJAMINE
4.3.6.1 LIGIPÄÄS VOHILAIU KOOLMELE
Hiiumaal Vahtrepa külas valdavalt Väinamere hoiualal kulgeb eramaadel 590 meetri pikkune
Vohitee. See on ainuke tee, mis viib kaitseala Hiiumaa osas asuvate rannaniitudeni ja
Vohilaiu koolmekohani. Metsatee läbib kolme kinnistut (Niidi, Mardi-Tooma ja LaasiMihkli).
Pehme pinnas ja rasked traktorid on tee muutnud väiksematele sõidukile läbimatuks.
Sügavad roopad on aastaringselt vett täis ja ulatuvad kohati põlvini. Hiiumaa rannaniitudel ja
Vohilaiu poollooduslikel kooslustel tehtavate taastamis- ja hooldustööde käigus suureneb
72
oluliselt raskema tehnika liikumine Hiiumaa ja Vohilaiu vahel. Selleks, et mootorsõidukid
saaksid takistamatult liikuda, tuleb metsade vahel asuv Vohitee 2015. a korda teha. Selleks, et
katta metsatee 3 m laiuse ja 60 cm paksuse killustikuga, läheb vaja 708 tonni jämedama
fraktsioonilist paekivikillustikku. Materjali maksumus on 7222 eurot (708 t x 10,20 €/t).
Killustiku transport Partsi karjäärist Vahtrepa külla 13-tonnise kandevõimega veoautol läheb
maksma 1962 eurot (1635 km x 1,20 €/km). Metsateele materjali laialivedu ja silumine kahe
traktoriga 10 päeva jooksul maksab 5120 eurot (2 traktorit x 8 h x 32 €/h x 10 päeva). Kokku
läheb Vohitee taastamine maksma 14 300 eurot. Ligipääsu taastamise prioriteetsus on I.
Vohitee taastamistööde korraldajaks on KA. Kuna Vohitee asub valdavalt Väinamere hoiualal,
tuleb tee taastamist käsitleda ka koostamisel olevas Väinamere hoiuala maismaaosa
kaitsekorralduskavas.
4.3.6.2 LÄBIPÄÄS VOHIOJAST
Vohilaiul takistab tehnika ja inimeste liikumist mööda edela-kirdesuunalist peamist metsateed
Vohioja lamm, mis on pidevalt veega täitunud ja pehme põhjaga. Traktorid, otsides madalamat
ja kindlamat pinda, on selle teekoha väga laialt ja sügavalt segi paisanud. Kui Vohilaiul algavad
suuremad taastamis- ja hooldustööd, tekib vajadus ka tehnika intensiivsema liiklemise järele.
Kuna takistuseks saab vesise ala ületamine laiul, tuleb 2016. a taastada läbipääs Vohiojast.
Avalikkuse kaasamise koosolekul andis läbipääsu rajamiseks head nõu Vohilaiu üks
maaomanikke Lembit Leiger (vt lisa 4). Tema soovitusele vastavalt tuleb täita Vohioja põhi
vanas teekohas suurte kividega, et sealt oleks võimalik läbi sõita ja samas saaks vesi kivide
vahelt vabalt läbi nõrguda. Seal on pinnas kõige tugevam ja tee üle Vohioja lammi kõige lühem.
Selleks, et täita 100 m pikkuselt ja 3 m laiuselt Vohioja läbipääs 60 cm paksuse paekivikihiga,
läheb vaja 120 tonni purustamata paekive. Materjali maksumus on 1224 eurot (120 t x 10,20
€/t). Killustiku transport Partsi karjäärist Vahtrepa külla 13-tonnise kandevõimega veoautol
läheb maksma 324 eurot (270 km x 1,20 €/km). Vohilaiule materjali vedu ja Vohioja läbipääsu
rajamine kahe traktoriga 10 päeva jooksul maksab 5120 eurot (2 traktorit x 8 h x 32 €/h x 10
päeva). Kokku läheb Vohioja läbipääsu ehitus maksma 6700 eurot. Läbipääsu taastamise
prioriteetsus on I. Vohiojast läbipääsu taastamistööde korraldajaks on KA.
4.4 KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1 KAITSE-EESKIRJA MUUTMINE
Hilleste-Hellamaa maanteest kagusse ja lõunasse jääb riigi maale 24,6 ha suurune elupaigatüübi
vanad loodusmetsad (*9010) massiiv, mida poolitab vööndi piir, mis jätab 6,1 ha B-
esinduslikkusega elupaigatüübist piiranguvööndisse. Piiranguvööndis on tehtud 0,8 ha suurusel
alal turberaiet. Et kaitsta ja säilitada seda elupaika terviklikult, on vaja seni piiranguvööndisse
jääv 6,1 ha tsoneerida sihtkaitsevööndisse (vt joonist 22).
73
Täiendada tuleb ka kaitseala kaitse eesmärke. Eesmärkide hulka tuleb lisada elupaigatüüpide
mudased ja liivased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150) ja väikesaared ning laiud
(1620) kaitse ning liikidest naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rohekas õõskeel (Coeloglossum
viride), tõmmu käpp (Orchis ustulata), harilik muguljuur (Herminium monorchis), aasnelk
(Dianthus superbus), klibutarn (Carex glareosa), jumalakäpp (Orchis mascula), soohiilakas
(Liparis loeselii), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), Oederi põiksammal (Plagiopus
oederi), kurdõhik (Neckera crispa) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus). Põhjendused
on ära toodud eespool (ptk-s 2) vastavate loodusväärtuste kirjelduste juures ning lühidalt lisas
2.
Ära tuleb parandada ka eksitav viga, kus kaitse-eeskirjas § 11 lõikes 2 on vale metsakvartali
number KD 252 (sellise numbriga metsakvartal asub hoopis Kesk-Hiiumaal Pihla-Kaibaldi
looduskaitsealal). Vahtrepa MKA kaitse-eeskirjas peab olema metsakvartal KD 322.
JOONIS 22 . Tsoneeri ngu muutmise ettepanek ( sihtkaitsevööndiga liidetav
piiranguvööndi osa pindalaga 6,1 ha )
74
Kaitse-eeskirja muutmine tuleb algatada 2015. a ja see tegevus on II prioriteetsusega. Tegevuse
korraldaja on KA.
4.4.2 KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE JÄRGMISEKS PERIOODIKS
2023. aastal tuleb koostada uus KKK järgmiseks perioodiks (2024–2033). Selle käigus tuleb
anda hinnang ka käesoleva kava elluviimise edukusele. Tegevuse prioriteetsus on I, tellijaks
KA ja maksumuseks 6000 eurot.
4.5 MUU
4.5.1 SÖÖDAPLATSI, JAHIKANTSLI JA LAKUKIVI LIKVIDEERIMINE
Kaitseala Hiiumaa osas Kallaste panga sihtkaitsevööndi ja Vahtrepa piiranguvööndi piiril suure
looniidu ääres asub sihtkaitsevööndis jahikantsel koos piiranguvööndis paikneva metssigade
söötmisplatsiga. Kallaste pangast u 600 meetrit kagusse, kaitseala välispiiri äärde, jääb pooleks
saetud puu, millele on paigaldatud lakukivi. Arvestades kaitsealal paiknevate looniitude
liigirikkust, tuleb söödaplats koheselt (2014. a) likvideerida. Likvideerida tuleb ka jahikantsel
kui kaitsealale, eriti sihtkaitsevööndisse sobimatu ehitis. Tööde prioriteetsus on II ja elluviijaks
on kohalikud jahimehed omal kulul.
4.5.2 VANA-SIMUNA PRÜGIMÄE LIKVIDEERIMINE
Vana-Simuna maaüksusel Vahtrepa piiranguvööndis on üle 20 aasta tagasi kokku lükatud
prügimägi, mille suuruseks on u 225 ruutmeetrit. Prügiga koos on looniidule toodud ka
pioneerliike, mis kasvavad prügimäe ümbruses (vt skeemi lisas 5). Et vältida edasist reostumist
ja kaitsta looniidule omast taimestikku, tuleb prügimägi 2015. a likvideerida. Töö on III
prioriteetsusega ja maksumusega 1000 eurot. Vana-Simuna maaüksuse omanikeks on eakad
naisterahvad, keda on soovitav kohalikul omavalitsusel (Pühalepa Vallavalitsusel) ja
kogukonnal prügimäe likvideerimisel abistada.
4.5.3 VOHILAIUL SOOJAKUTE JA SAUNA LIKVIDEERIMINE
Vohilaiu loodeosa kadastikus (Vohirahul) asuvad jätkuvalt riigi omandis oleval maal kaks
räämas soojakut. Need on sinna omavoliliselt veetud aastaid tagasi kohalike kalameeste poolt.
Vohilaiu põhjaosa rannal asub mere poolt kaldale uhutud ujuv saun. Objektid häirivad
rannikualadel pesitsevaid haudelinde, on näotud ega sobi kokku looduskaitseliste
põhimõtetega. Soojakud ja saun tuleb likvideerida kkp esimesel kolmandikul (2015. a). Selleks
tuleb need kohapeal lammutada ja ehituspraht traktoriga minema viia.
75
Likvideerimistööde prioriteetsus on III ja maksumuseks 1000 eurot. Tööde korraldajaks on KA
(pärast maa riigiomandisse vormistamist RMK), kui ei õnnestu välja selgitada vara omanikku.
Tööde teostajateks on kohalikud elanikud või muud huvilised.
4.6 EELARVE
Eelarvetabelisse (tabelisse 6) on koondatud eelnevate analüüside tulemusena selgunud tööd,
mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ja on täitmiseks käesoleva KKK-ga
ettenähtud perioodi jooksul. Kavandatud kaitsekorralduslike tegevuste kogumaksumus on ligi
820 000 eurot.
Tegevused on tabelis jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele
järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; teine
prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja
potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk
tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabelis on „x“-ga märgitud KA ja RMK töötajate tööülesannete hulka kuuluv või huviliste
omal kulul tehtav töö, mida eraldi ei rahastata, ning riiklik seire, mille kulud konkreetse
kaitseala kohta pole teada.
76
TABEL 6. Kaitsekorralduskava eelarve
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Maksumus
kokku Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1
Kaitstavate
taimeliikide osaline
inventuur
Inventuur KA
II 50 50
4.1.2
Kaitstavate
linnuliikide osaline
inventuur
Inventuur KA
II 40 40
4.1.3
Jäiga keerdsambla ja
turd-lühikupra
inventuur
Inventuur KA
II 5 5
4.1.4
Ohustatud
soontaimede ja
samblaliikide seire
Riiklik seire
KAUR
I x x x x x x x x x x
4.1.4
Meresaarte
haudelinnustike seire Riiklik seire KAUR
I x x x x x x x x x x
4.1.5
Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tulemusseire KA
I x
4.1.6
Loodusdirektiivi
elupaigatüüpide
osaline
kordusinventuur
Inventuur KA
II 45 45
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.2.1
Käpaliste kasvualade
taastamine
Liigi elupaiga
taastamistöö KA (RMK) I 17 17
4.2.2
Käpaliste kasvualade
hooldamine
Liigi elupaiga
hooldustöö KA (RMK) I 2 2 17 17 17 17 17 17 17 17 140
4.2.3
Loodusdirektiivi
taimeliigi kasvualade
taastamine
Liigi elupaiga
taastamistöö
RMK, KA II 26 4 30
4.2.4
Loodusdirektiivi
taimeliigi kasvualade
hooldamine
Liigi elupaiga
hooldustöö
KA
I 17 17 17 17 17 17 17 17 136
4.2.5
Rannaniidu
taastamine (raie)
Koosluse
taastamistöö KA (RMK)
II 46 46
4.2.5
Rannaniidu
taastamine (rootõrje)
Koosluse
taastamistöö RMK, KA
II 78 74 152
77
4.2.5
Rannaniidu
taastamine (rahudel)
Koosluse
taastamistöö KA (RMK)
III 20 20
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Maksumus
kokku
4.2.6
Rannaniidu
hooldamine
Koosluse
hooldustöö RMK, KA
I 270 270 270 270 270 270 270 270 270 270 2700
4.2.6
Rannaniidu
hooldamine
Koosluse
hooldustöö RMK, KA
II 81 140 140 140 140 140 140 140 1061
4.2.6
Rannaniidu
hooldamine (rahudel)
Koosluse
hooldustöö KA (RMK)
III 16 32 16 16 16 16 112
4.2.7 Kadastike taastamine
Koosluse
taastamistöö KA
II 72 72 72 72 288
4.2.7 Kadastike taastamine
Koosluse
taastamistöö KA III 72 72 72 72 288
4.2.8 Kadastike hooldamine
Koosluse
hooldustöö KA II 39 78 117 117 117 117 117 156 858
4.2.9
Aruniitude
hooldamine
Koosluse
hooldustöö KA
II 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 90
4.2.10 Looniitude taastamine
Koosluse
taastamistöö RMK, KA
II 48 48 48 144
4.2.11
Looniitude
hooldamine
Koosluse
hooldustöö KA
I 33 33 33 33 33 33 33 33 33 33 330
4.2.11
Looniitude
hooldamine
Koosluse
hooldustöö RMK, KA
II 49 98 147 147 147 147 147 147 147 1176
4.2.12
Sinihelmikakoosluste
hooldamine
Koosluse
hooldustöö KA (RMK)
III 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 20
4.2.13
Liigirikaste
madalsoode
taastamine
Koosluse
taastamistöö RMK, KA
II 17 17
4.2.14
Liigirikaste
madalsoode
hooldamine
Koosluse
hooldustöö RMK, KA
II 17 17
4.2.15
Väikekiskjate ja
metssigade arvukuse
piiramine
Probleemliigi
tõrje KA
II 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40
Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1
Kaitseala tähiste
uuendamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine
RMK
II 25 25
4.3.1
Kaitseala tähiste
likvideerimine
Tähiste
likvideerimine RMK
II 1 1
78
4.3.2
Olemasolevate
infotahvlite
uuendamine
Infotahvlite
hooldamine RMK
II 7 7
4.3.3
Uute infotahvlite
paigaldamine
Infotahvlite
rajamine RMK
II 7 7
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet
2014 2015 2016
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Maksumus
kokku
4.3.4
Kallaste panga
külastuskoha taristu
uuendamine
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK
II 50
50
4.3.5
Vohilaiu laagriplatsi
hooldamine
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
huvilised
(RMK)
II x x
x x x x x x x
4.3.6.1
Ligipääs Vohilaiu
koolmele*
Muu taristu
rajamine KA
I 143
143
4.3.6.2 Läbipääs Vohiojast
Muu taristu
rajamine KA
I 67
67
Kavad, eeskirjad
4.4.1
Kallaste
sihtkaitsevööndi piiri
muutmine
Kaitsekorra
muutmine KA
II x
4.4.2
Kaitsekorralduskava
koostamine
järgmiseks perioodiks
Tegevuskava KA
I
60 60
Muu
4.5.1
Söödaplatsi ja
jahikantsli
likvideerimine
Muu huvilised
II x
4.5.2
Vana-Simuna
prügimäe
likvideerimine
Muu huvilised
III 10
4.5.3
Vohilaiult soojakute
ja sauna
likvideerimine
Muu KA (RMK)
III 10
10
KOKKU 368 967 831 814 883 860 865 844 889 871 8192
* kavandatud tegevuse asukoht jääb Väinamere hoiualale
79
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks tuleb dokumenteerida kõik kkp jooksul läbi
viidud ning käsil olevad kaitsekorralduslikud ja looduskaitsealased tegevused. KKK-ga
kavandatud ning reaalselt läbiviidud tegevuste võrdlemise ja tulemuste analüüsimise käigus
saab hinnata KKK täitmise tulemuslikkust nii perioodi lõpul kui ka keskpaigas.
Koosluste ja elupaikade seisundit hinnatakse nende säilimiseks vajaliku kaitsekorra tagamise
ning nende elupaikade looduskaitselise seisundi määratlemise läbi (vastavalt
looduskaitseseaduses esitatud definitsioonile). Metsaelupaigatüüpide puhul on olulisimaks
tulemuslikkuse kriteeriumiks see, kas looduslikes metsakooslustes on rakendatud
metsamajanduse mõjusid vältiv kaitsekord.
Soode kaitse edukust hinnatakse avatud ning loodusliku veerežiimiga soode pindala järgi.
Liikide ja nende elupaikade olukorda hinnatakse nende arvukuse ja elupaiga seisundi järgi.
Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui registreeritud ja teadaolevate kaitstavate liikide arvukus
ja leiukohtade arv on püsinud vähemalt samal tasemel ning kui varasemalt esinenud
haruldased liigid on loodusalalt uuesti leitud. Tervel real liikidel võib nende arvukuse ja
asurkonna seisundi hindamine nende harulduse ning bioloogiliste eripärade tõttu olla
raskendatud ja seetõttu on neil juhtudel põhimõtteliselt võimalik kaitsetegevuse resultatiivust
hinnata kaudselt, läbi nende liikide soovitava arvukuse jaoks piisava elupaikade pindala ja
sobiva kaitsekorra olemasolu. Kuna liigikaitse sisuline eesmärk on liikide ja nende
populatsioonide soodne looduskaitseline seisund, mitte pelgalt nende elupaikade formaalne
kaitse, tuleb elupaikade kaitstust ja pindala kriteeriumina kasutada üksnes juhul, kui
täpsemaid andmeid pole võtta. Eelistatumaks hindamiskriteeriumiks tuleb lugeda siiski
liigiseire ja vaatluste tulemusi.
Poollooduslike koosluste eduka kaitse hindamise kriteeriumiks on poollooduslike alade
pindala ning pideva hoolduse säilimine, samuti ka liigirikkuse suurenemine hooldatavatel
aladel ning hooldatavate alade pindala säilimine või suurenemine.
Kaitsekorraldust saab nimetada edukaks, kui elupaikade pindala on säilinud vähemalt
kaitsekorralduskava koostamise ajal olnud piires ning kaitsealuste liikide arv ja arvukus alal
on säilinud.
TABEL 7. Tulemuslikkuse hindamise koondtabel
Jrk Ptk Väärtus Indikaator Lävend Tulemus Selgitus
1. 2.1.1.1
madal unilook
(Sisymbrium
supinum)
kasvukohtade suurus 0,3 ha 0,3 ha
riiklik seire,
taimeinventuur,
dokumenteeritud
vaatlused
arvukus 141 isendit 140 isendit
kasvukoha seisund
kasvukoht kulustub ja
võsastub
liigile sobivate elupaikade seisund
on (karjatamise ja võsaraie
tulemusena) paranenud
2. 2.1.1.2
soohiilakas (Liparis
loeselii)
kasvukohtade suurus teadmata (u 10 ha) täpsustatud pindala riiklik seire,
taimeinventuur,
dokumenteeritud tehtud
tööd
arvukus 14 isendit 10 isendit
kasvukoha seisund
liigile sobilikud kasvukohad
kulustuvad ja võsastuvad
liigile sobilikud kasvukohad on
soodsas seisundis
3. 2.1.1.4
rohekas õõskeel
(Coeloglossum
viride)
kasvukoha suurus 7 ha 7 ha riiklik seire,
taimeinventuur,
dokumenteeritud tehtud
tööd
arvukus 0 isendit 1 isend
kasvukoha seisund
liigi senised kasvukohad
kulustuvad ja võsastuvad
liigi kasvukohad on soodsas
seisundis
4. 2.1.2.1
merikotkas
(Haliaeetus albicilla)
pesitsevate paaride arv 1 paar 1 paar
riiklik seire ja
dokumenteeritud
vaatlused
5. 2.1.2.2
niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) pesitsevate paaride arv 1 paar 1 paar
riiklik seire ja
linnuinventuuri andmed
ning dokumenteeritud
vaatlused
6. 2.2.6 rannaniidud (*1630)
elupaigatüübi pindala 145 ha 238 ha dokumenteeritud andmed
tehtud tööde ja tegevuste
kohta, elupaikade
inventuur, ortofoto elupaigatüübi
esinduslikkus
A – 23 ha
B – 104 ha
C – 17,3 ha
B – 155 ha
C – 83 ha
7. 2.2.7 kadastikud (5130)
pindala 79 ha 89 ha dokumenteeritud andmed
teostatud tööde ja
tegevuste kohta,
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus
A – 7 ha
B – 56 ha
C – 16 ha
A – 15 ha
B – 48 ha
C – 26 ha
8. 2.2.8
kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210)
pindala 2 ha 2 ha dokumenteeritud andmed
teostatud tööde ja
tegevuste kohta,
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus C B
9. 2.2.9 lood (*6280)
pindala 65 ha 104 ha dokumenteeritud andmed
teostatud tööde ja
tegevuste kohta,
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus
A – 2 ha
B – 52 ha
C – 11 ha B – 60 ha
C – 44 ha
10. 2.2.10
sinihelmikakooslused
(6410)
pindala 0,9 ha 0,9 ha dokumenteeritud andmed
teostatud tööde ja
tegevuste kohta,
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus D C
11. 2.2.12
liigirikkad
madalsood (7230)
pindala 8 ha 9 ha dokumenteeritud andmed
teostatud tööde ja
tegevuste kohta,
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus
B – 1 ha
C – 7 ha
B – 5 ha
C – 4 ha
12. 2.2.13
lubjakivipaljandid
(8210)
pikkus 37 m 37 m
ülemõõtmine kõrgus 3,5 m 3,5 m
13. 2.2.14
vanad loodusmetsad
(*9010)
pindala 52 ha 52 ha
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus
B – 41 ha
C – 11 ha
B – 41 ha
C – 11 ha
14. 2.2.16
soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) pindala 15 ha 19 ha
elupaikade inventuur,
ortofoto esinduslikkus C C
81
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
Kasutatud trükised
1. Eesti taimede määraja. (2010). Tartu: EMÜ.
2. Erit, M., Kuresoo, A., Luigujõe, L., Pehlak, H. (2008) Niidurüdi kaitse tegevuskava
2009-2013.
3. Helm, A. (2010). Üliharuldased taimekooslused on Eestis hävimas.
4. Helm, A. (2011). Eesti loopealsed ja kadastikud.
5. Jonsson, L. (2000) Euroopa linnud.
6. Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus.
7. Kull, T. & Tuulik, T. (2002). Kodumaa käpalised. Tallinn.
8. Kuresoo, A. (Eesti Loodus 12/2005). Naaskelnokk.
9. Leht, M. (2011). Madal unilooga kaitse tegevuskava 2012-2016 koostamine.
10. Lotman, S. (2009-2011). Rannaniitude hoolduskava.
11. Mesipuu, M. (2010). Haruline võtmehein kaitse tegevuskava 2010-2019.
12. Nellis, Renno & Volke, V. (Eesti Loodus 2/3/2003). Merikotkas.
13. Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.
14. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn.
15. Palo, A. (2010). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
16. PKÜ. (2011). Juhend Loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi
hindamiseks. Tartu.
17. Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning
toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise
tingimused ning kord, määrus nr 211 (Vabariigi valitsus 30. 08 2007. a.). Allikas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13275996
18. Tali, K. (2010). Emaputke kaitse tegevuskava 2012-2016.
19. Tuulik, T., Vahtra, K. (2001). Rohekas õõskeel kaitsekorralduskava vahearuanne.
20. Valdmann, H. (2009). Kährikkoera ohjamiskava aastateks 2010-2014.
Kasutatud internetileheküljed
21. Eesti eElurikkus – punane nimestik. Allikas: http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est
22. Eesti punane raamat. Allikas: http://www.zbi.ee/punane/
23. Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seired 2007., 2008., 2009.,
2010., 2011. a koondaruanded. Allikas:
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=
&prog_id=628219542&subprog_id=-937647225
82
24. Eesti riikliku keskkonnaseire meresaarte haudelinnustiku seired 2007., 2008., 2009.,
2010., 2011. a koondaruanded. Allikas:
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=
&prog_id=628219542&subprog_id=-1259992340
25. Eesti riikliku keskkonnaseire raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine
2007., 2008., 2009., 2010., 2011. a koondaruanded. Allikas:
http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=
&prog_id=-1264982023&subprog_id=596957765
26. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, 615 (Vabariigi
valitsus 05. 08 2004. a.). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002
27. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine, 60 (Vabariigi valitsus 20. 10 2009. a.). Allikas:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13228916
28. Looduskaitseseadus. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013
29. Maa-ameti ajaloolised kaardid. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
30. Maa-ameti mullakaart. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
31. Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Allikas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13295691
32. Väinamere loodusala Natura standardandmebaas . Allikas:
http:/natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040002
Kirjad
33. Miller, A. (2012). 16.04.2012 e-kiri Aivar Hallangule (Aivar Hallangu valduses)
34. Ingerpuu, N. (2012). 02.05.2012 e-kiri Aivar Hallangule (Aivar Hallangu valduses)
LISAD
Lisa 1. Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Lisa 2. Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise
ettepanekute koond
Lisa 3. Väärtuste koondtabel
Lisa 4. Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiskoosoleku
protokoll ja osalejate registreerimisleht
Lisa 5. Tähiste ja taristu paiknemise skeem
83
Lisa 1 Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 21.07.2006 nr 170
RT I 2006, 36, 271 jõustumine
11.08.2006
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vahtrepa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) ordoviitsiumi lubjakivipaljandi, loo- ja rannakoosluste, vähese inimmõjuga metsade ning maa
kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – madalate lahtede (1160)3, püsitaimestuga
kivirandade (1220), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210),
loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse; 3)
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – madala unilooga (Sisymbrium supinum),
mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on
ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Hagaste, Hilleste, Kerema, Puliste ja Vahtrepa
külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud,
arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku
loal.
(4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis
teostatavas teadustegevuses, pääsuks Vohilaiule ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel
84
liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või
põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liikumine, jahipidamine ja kalapüük ning pilliroo ja adru
varumine.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda
projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. [RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste ning ordoviitsiumi lubjakivipaljandi säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 3 sihtkaitsevööndit:
1) Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevöönd;
2) Hagaste sihtkaitsevöönd; 3) Kallaste panga sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Hagaste, Kallaste panga ja Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste ja rajatiste hooldustööd;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud hooldustööd, kaasa arvatud I
kaitsekategooria linnuliikidele tehispesade rajamine ning nende hooldustööd; 3) Hagaste sihtkaitsevööndis olemasolevate kraavide hooldustööd; 4) Hagaste sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, puidu kokku- ja väljaveo,
85
raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) koosluste ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine.
§ 11. Vajalik tegevus
(1) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
loomade karjatamine või rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
(2) Kallaste panga sihtkaitsevööndis on panga eksponeerimiseks vajalik puu- ja põõsarinde
harvendamine ning vaadete avamiseks vajalikud raietööd Kärdla metskonna kvartali KD 252
eraldistes 37 ja 52.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Vahtrepa piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) uute teede, sildade, truupide ja liinirajatiste rajamine; 3) uute ehitiste püstitamine, kusjuures lähemale kui 200 m põhikaardile kantud veekogu piirist on
lubatud ehitada ainult rajatisi kaitseala tarbeks ja veeliikluseks.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus; 2) uue maaparandussüsteemi ja tehisveekogu rajamine;
3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine.
5. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L
236, 23.09.2003, lk 667–702;L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L
86
319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223,
13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165 «Kallaste
maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN
Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»
alusel kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 jääb kaitseala osaliselt
Väinamere linnualale ja tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 498 jääb kaitseala osaliselt Väinamere
loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala
kaitseeesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a ning Eesti
Metsakorralduskeskuse koostatud Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000).
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
87
Lisa 2
Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute koond
1. Kuna elupaigatüüp mudased ja liivased pagurannad (1140) on oluline lindude
toitumispaik ja tema pindala (123,3 ha) moodustab kaitseala pindalast 8,9%, tuleb
kaitseala kaitse-eeskirjas teha muudatus ja elupaigatüüp lisada kaitseala kaitse
eesmärkide hulka. Samuti tuleb kaitseala kaitse eesmärkide hulka lisada esmatähtis
elupaigatüüp rannikulõukad (*1150) ning lindudele oluline elupaigatüüp väikesaared
ning laiud (1620).
2. Lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka linnudirektiivi I lisa liigid naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta) kui haruldane, kuid kaitsealal suhteliselt stabiilselt pesitsev II
kategooria kaitsealune liik, ning jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea)
ja väiketiir (Sterna albifrons) kui suhteliselt stabiilselt ja arvukalt kaitsealal esinevad
III kategooria kaitsealused liigid.
3. Lisada kaitseala kaitse eesmärkide hulka järgmised taime- ja samblikuliigid järgmistel
põhjustel. Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on Eestis väga haruldaseks jäänud I
kategooria kaitsealune taimeliik, tõmmu käpp (Orchis ustulata) on Hiiumaal haruldane
II kategooria kaitsealune taimeliik, harilik muguljuur (Herminium monorchis), aasnelk
(Dianthus superbus), klibutarn (Carex glareosa) ja jumalakäpp (Orchis mascula) on
kaitsealal suhteliselt esinduslikud II kategooria kaitsealused taimeliigid, soohiilakas
(Liparis loeselii) on II kaitsekategooria ja loodusdirektiivi II lisa liik, pruun raunjalg
(Asplenium trichomanes), Oederi põiksammal (Plagiopus oederi) ja kurdõhik (Neckera
crispa) on Kallaste pangal ja teistel varjulistel paeastangutel kasvavad II
kaitsekategooria liigid ning loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus) on loopealsete
kadakatel kasvav II kategooria kaitsealune liik.
4. Muuta Kallaste sihtkaitsevööndi ja Vahtrepa piiranguvööndi vahelist piiri. Hilleste–
Hellamaa maanteest kagusse ja lõunasse jääb 24,6 ha suurune elupaigatüüp vanad
loodusmetsad (*9010), mida poolitab vööndi piir, mis jätab 6,1 ha elupaigatüübist
esinduslikkusega B piiranguvööndisse. Et kaitsta ja säilitada elupaika terviklikult, tuleb
piiranguvööndisse jääv osa (6,1 ha) tsoneerida sihtkaitsevööndisse.
5. Kaitse-eeskirjas § 11 lõikes 2 asendada vale kvartalinumber KD 252 õigega, mis on
KD 322.
88
Lisa 3
Väärtuste koondtabel
Ptk Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Elustik
2.1.1.1
madal unilook
(Sisymbrium supinum)
liigi arvukus on vähemalt 140
isendit, liigile sobilike
kasvukohtade pindala kokku on
suurem kui 0,3 ha
võsastumine võsaraie
liigi arvukus on vähemalt 140 isendit, liigile sobilike kasvukohtade
pindala kokku on vähemalt 0,3 ha
kulustumine karjatamine
häiringute puudumine vajadusel tekitada pinnasesse häiringuid
2.1.1.2
soohiilakas (Liparis
loeselii)
liigi arvukus on vähemalt 15
isendit, liigile sobivate
elupaikade pindala on säilinud
kkp-l inventeeritud ulatuses
avatud kasvukohtade
võsastumine ja
metsastumine liigi elupaikades taastamis- ja hooldamistööd
arvukus on vähemalt 10 isendit
soode ja niiskete
looniitude
kuivendamine
kuivendussüsteemide hooldamata jätmine,
kuivenduse mõjude minimeerimine
2.1.1.3
emaputk (Angelica
palustris)
ranna- ja looniitude
kulustumine ja
võsastumine ranna- ja looniitude taastamis- ja hooldustööd
roostumine rannaniitude taastamistööd, karjatamine
2.1.1.4
rohekas õõskeel
(Coeloglossum viride)
liik on kaitsealal olemas
(arvukus vähemalt 1 isend),
liigile sobilike ja hooldatud
kasvukohtade pindala kokku on
suurem kui 7 ha
võsastumine liigi kasvukoha taastamistööd
liik on kaitsealal olemas (arvukus vähemalt 1 isend), liigile sobilike
ja hooldatud kasvukohtade pindala kokku on vähemalt 7 ha kulustumine liigi kasvukoha hooldamistööd
2.1.1.5
haruline võtmehein
(Botrychium
matricariifolium)
hooldatud Vohilaiu aruniit 5 ha
(liigile sobiv elupaik)
võsastumine võsaraie
5 ha hooldatud aruniitu Vohilaiul (ala, kus 2001. a liiki leiti) kulustumine karjatamine
2.1.1.6
punane tolmpea
(Cephalanthera rubra)
mullatööd teeäärsel
kasvualal
teemeistri informeerimine ja tehtavate teetööde
eelnev kooskõlastamine
2.1.1.7
jumalakäpp (Orchis
mascula)
liigi arvukus on vähemalt 70
isendit, liigi kasvukohtade
pindala kokku on suurem kui 1
ha
metsastumine ja
võsastumine
vajalik vanemate mändide harvendamine ja
nooremate mändide väljaraie (kadastike
taastamistööd), karjatamine
liigi arvukus on vähemalt 60 isendit, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 1 ha
ülestuhnimine
metssigade poolt
metssigade arvukuse reguleerimine (küttimine,
söödaplatside likvideerimine)
2.1.1.8
tõmmu käpp (Orchis
ustulata)
liigi arvukus on vähemalt 10
isendit, liigile sobilike
kasvukohtade pindala kokku on
suurem kui 2 ha
kulustumine,
metsastumine
liigi elupaigas kadakate harvendamine ja puude
väljaraie ning karjatamine (kadastike taastamis- ja
hooldamistööd)
liigi arvukus on vähemalt 10 isendit, liigile sobilike kasvukohtade
pindala kokku on vähemalt 2 ha
ülestuhnimine
metssigade poolt metssigade arvukuse reguleerimine
2.1.1.9
liigi arvukus on vähemalt 60
isendit, liigile sobilike kulustumine
liigi elupaigas võsaraie ja karjatamine (rannaniitude
taastamis- ja hooldamistööd)
liigi arvukus on vähemalt 50 isendit, liigile sobilike kasvukohtade
pindala kokku on vähemalt 40 ha
89
harilik muguljuur
(Herminium
monorcis)
kasvukohtade pindala kokku on
suurem kui 40 ha
ülestuhnimine
metssigade poolt
metssigade arvukuse reguleerimine
Ptk Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.10
klibutarn (Carex
glareosa)
liigi arvukus on vähemalt 800
puhmikut, liigi kasvukohtade
pindala kokku on suurem kui 1
ha
kulustumine ja
roostumine
liigi elupaikades jätkata karjatamist (rannaniitude
taastamis- ja hooldamistööd)
liigi arvukus on vähemalt 750 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 1 ha
2.1.1.11
rand-soodahein
(Suaeda maritima)
kulustumine,
roostumine ja
võsastumine rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd
2.1.1.12
aasnelk (Dianthus
superbus)
liigi arvukus on vähemalt 250
puhmikut, liigi kasvukohtade
pindala kokku on suurem kui 3
ha
niitude kinnikasvamine
liigi elupaikades kadakate harvendamine ja
karjatamine (kadastike taastamis- ja hooldamistööd) liigi arvukus on vähemalt 200 puhmikut, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 3 ha kulustumine karjatamine
2.1.1.13
hall soolmalts
(Halimione
pedunculata)
kulustumine,
roostumine ja
võsastumine
liigi elupaiga karjatamine (rannaniitude taastamis-
ja hooldamistööd)
2.1.1.14
pruun raunjalg
(Asplenium
trichomanes)
liigi arvukus on vähemalt 10
isendit, liigi kasvukoht on
vähemalt 0,1 ha
paeastangu kattumine
sammalde ja
metsavarisega
seirete käigus paeastangu puhastamine sammaldest
ja metsavarisest
liigi arvukus on vähemalt 10 isendit, liigi kasvukoht on vähemalt
0,1 ha
2.1.1.15
loo-rebasesamblik
(Vulpicida tubulosus)
liigi arvukus on vähemalt 30
tallust, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 0,5 ha
looniitude
kinnikasvamine looniitude taastamine
liigi arvukus on vähemalt 30 tallust, liigi kasvukohtade pindala
kokku on vähemalt 0,5 ha
kidurate ja kuivavate
kadakate väljaraie
hõredalt paiknevate ja kiduramate kadakate
säilitamine
2.1.1.16
jäik keerdsammal
(Tortella rigens)
loopealse
kinnikasvamine looniitude hooldamine ja taastamine
teadmatusest liigi
kahjustamine (vähene
info liigi seisundi
kohta) inventuur liigi seisundi täpsustamiseks
2.1.1.17
turd-lühikupar
(Brachythecium
turgidum)
loopealse
kinnikasvamine looniitude hooldamine ja taastamine
teadmatusest liigi
kahjustamine (vähene
info liigi seisundi
kohta) inventuur liigi seisundi täpsustamiseks
90
2.1.1.18
suur sagarsammal
(Tritomaria
quinguedentata)
metsamajanduslik
tegevus
vajalikel raietöödel tingimuste seadmine liigi
kasvukoha säilimiseks
2.1.1.19
Oederi põiksammal
(Plagiopus oederiana)
liik ja liigi kasvukoht (Kallaste
pangal) on säilinud
metsamajanduslik
tegevus
vajalikel raietöödel tingimuste seadmine liigi
kasvukoha säilimiseks
liik ja liigi kasvukoht (Kallaste pangal) on säilinud paeastangul ronimine
pangaastangul ronimist keelustava info edastamine
infotahvlil või jalgraja suunaviidal
Ptk Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1.20
kurdõhik (Neckera
crispa)
liik on alal säilinud vähemalt 4
laiguna, liigi kasvukoht (Kallaste
pangal) on säilinud
metsamajanduslik
tegevus
vajalikel raietöödel tingimuste seadmine liigi
kasvukoha säilimiseks
liik on alal säilinud vähemalt 4 laiguna, liigi kasvukoht (Kallaste
pangal) on säilinud paeastangul ronimine
pangaastangul ronimist keelustava info edastamine
infotahvlil või jalgraja suunaviidal
2.1.2.1
merikotkas
(Haliaeetus albicilla) alal pesitseb vähemalt 1 paar puuduvad
alal (Vohilaiul) pesitseb vähemalt 1 paar
2.1.2.2
niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) vähemalt 1 pesitsev paar
avatud elupaikade
kulustumine,
roostumine ja
võsastumine rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd
vähemalt 1 pesitsev paar röövlus väikekiskjate arvukuse piiramine
2.1.2.3
naaskelnokk
(Recurvirostra
avosetta) alal pesitseb vähemalt 3 paari
avatud elupaikade
roostumine,
kulustumine ja
võsastumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd
(ka pisisaared). Vajadusel Uuemaarahul karjatamine
või niitmine
alal pesitseb vähemalt 2 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
2.1.2.4
kivirullija (Arenaria
interpres) alal pesitseb vähemalt 1 paar
avatud elupaikade
roostumine ja
kulustumine vajadusel Uuemaarahul niitmine või karjatamine
alal pesitseb vähemalt 1 paar röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
2.1.2.5
jõgitiir (Sterna
hirundo) alal pesitseb vähemalt 30 paari
avatud elupaikade
(laiud, rahud)
roostumine,
kulustumine ja
võsastumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd.
Vajadusel Uuemaarahul niitmine (peale 15. juulit)
või karjatamine (peale 15. juunit)
alal pesitseb vähemalt 30 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
2.1.2.6
randtiir (Sterna
paradisaea) alal pesitseb vähemalt 15 paari
avatud elupaikade
roostumine,
kulustumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd.
Vajadusel Uuemaarahul niitmine (peale 15. juulit)
või karjatamine (peale 15. juunit)
alal pesitseb vähemalt 15 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
91
2.1.2.7
väiketiir (Sterna
albifrons) alal pesitseb vähemalt 3 paari
avatud elupaikade
roostumine,
kulustumine,
võsastumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd.
Vajadusel Uuemaarahul niitmine (peale 15. juulit)
või karjatamine (peale 15. juunit)
alal pesitseb vähemalt 3 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
2.1.2.8
punajalg-tilder
(Tringo totanus) alal pesitseb vähemalt 5 paari
avatud elupaikade
roostumine ja
võsastumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd.
Vajadusel Uuemaarahul niitmine (peale 15. juulit)
või karjatamine (peale 15. juunit)
alal pesitseb vähemalt 4 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
2.1.2.9
liivatüll (Charadrius
hiaticula) alal pesitseb vähemalt 5 paari
avatud elupaikade
roostumine ja
kulustumine
kaitseala rannaniitude taastamis- ja hooldustööd.
Vajadusel Uuemaarahul niitmine (peale 15. juulit)
või karjatamine (peale 15. juunit)
alal pesitseb vähemalt 4 paari röövlus väikekiskjate arvukuse reguleerimine
Ptk Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
Kooslused
2.2.1
mudased ja liivased
pagurannad (1140)
elupaigatüüp pindalaga 111 ha
(vähenemine on tingitud
maakerkest) esinduslikkusega B
roostumine,
eutrofeerumine,
kuivendamine ja
ehitustegevus
rannaniitude taastamis- ja hooldustööd Hiiumaa ja
Vohilaiu rannaniitudel ning nendevahelistel
pisisaartel (kui linnustiku inventuuri andmed seda
soovitavad). Elupaigatüübis planeeritava
majandustegevuse korral on vajalik
keskkonnamõjude hindamine elupaigatüüp pindalaga 123 ha esinduslikkusega B
2.2.2
rannikulõukad
(*1150)
elupaigatüüp pindalaga 1,7 ha
esinduslikkusega B
roostumine ja
eutrofeerumine rannikulõuka kallaste niitmine ja karjatamine elupaigatüüp pindalaga 1,7 ha esinduslikkusega B
2.2.3
laiad madalad lahed
(1160)
elupaigatüüp pindalaga 322 ha
esinduslikkusega B
roostumine,
süvendamine ja
ehitustegevus
rannaniitude taastamine ja hooldamine.
Elupaigatüübil või selle naabruses planeeritava
majandustegevuse korral keskkonnamõjude
hindamine elupaigatüüp pindalaga 322 ha esinduslikkusega B
2.2.4
püsitaimestuga
kivirannad (1220)
elupaigatüüp on Vohilaiul
säilinud
maavarade
kaevandamine ja
mootorsõidukitega
sõitmine
ohutegurite minimeerimine (valdavalt tagatud
kehtiva kaitsekorraga). Selgitustöö ja tingimuste
seadmine kaitsealal tegutsejatele (jahimehed,
koosluste taastajad ja hooldajad, maaomanikud jt) elupaigatüüp on Vohilaiul säilinud
2.2.5
väikesaared ning laiud
(1620)
elupaigatüüp pindalaga 9 ha
esinduslikkusega B ja 8 ha
esinduslikkusega C
roostumine ja
kulustumine
rannaniitude taastamis- ja hooldamistööd, vajadusel
liigikaitsetööd (pilliroo ja rohu niitmine ning
karjatamine)
elupaigatüüp pindalaga 8 ha esinduslikkusega B ja 9 ha
esinduslikkusega C
2.2.6 rannaniidud (*1630)
elupaigatüüp pindalaga 175 ha
esinduslikkusega B ja 63 ha
esinduslikkusega C
roostumine,
kulustumine,
võsastumine ja
metsastumine
rannaniitude taastamis- ja hooldustööd Hiiumaa ja
Vohilaiu rannaniitudel ning nendevahelistel
pisisaartel (kui linnustiku inventuuri andmed seda
soovitavad). Karjatada koormusega 0,4-1,3 lü/ha
elupaigatüüp pindalaga 155 ha esinduslikkusega B ja 83 ha
esinduslikkusega C
92
2.2.7 kadastikud (5130)
Vohilaiul elupaigatüüp pindalaga
30 ha esinduslikkusega A ja
34 ha esinduslikkusega B ning
25 ha esinduslikkusega C metsastumine
Vohilaiu kadastikes võsa- ja puurinde raie kahe kuni
kolme võttega, karjatamine karjatamiskoormusega
0,2-1 lü/ha
Vohilaiul elupaigatüüp pindalaga 15 ha esinduslikkusega A ja
48 ha esinduslikkusega B ning 26 ha esinduslikkusega C
2.2.8
kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede
kasvualad - 6210)
elupaigatüüp pindalaga 2 ha
esinduslikkusega B ja 3 ha
esinduslikkusega C
kulustumine ja
võsastumine karjatamine karjatamiskoormusega 0,2-1,2 lü/ha elupaigatüüp pindalaga 2 ha esinduslikkusega B
2.2.9 lood (*6280)
elupaigatüüp pindalaga 70 ha
esinduslikkusega B ja 34 ha
esinduslikkusega C
võsastumine ja
metsastumine
jätkata Vohilaiu loodude karjatamist,
karjatamiskoormusega 0,2-0,5 lü/ha. Hiiumaale
jäävatel loodudel võsa ja puurinde raie ning peale
taastamistöid karjatamine, karjatamiskoormusega
0,2-1 lü/ha. Kui hooldajat alale ei leita, tuleb
loodude avatuna hoidmiseks teostada puittaimestiku
raiet iga 5 või 10 aasta järel
elupaigatüüp pindalaga 60 ha esinduslikkusega B ja 44 ha
esinduslikkusega C
2.2.10
sinihelmikakooslused
(6410)
elupaigatüüp pindalaga 0,9 ha
esinduslikkusega B
võsastumine ja
metsastumine
karjatamine (koos rannaniiduga)
karjatamiskoormusega 0,2-1 lü/ha elupaigatüüp pindalaga 0,9 ha esinduslikkusega C
Ptk Väärtus Kaitse eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.2.11
aas-rebasesaba ja
ürtpunanupuga niidud
(6510)
elupaigatüübist (6510) pindalaga
3 ha on kujunenud elupaigatüüp
kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210) esinduslikkusega C–B
võsastumine ja
metsastumine
karjatamine karjatamiskoormusega 0,2-1,2 lü/ha.
Üksikult asuvate elupaigatüübi laikude niitmine elupaigatüüp pindalaga 3 ha esinduslikkusega C
2.2.12
liigirikkad madalsood
(7230)
elupaigatüüp pindalaga 7 ha
esinduslikkusega B ja 2 ha
esinduslikkusega C
võsastumine ja
metsastumine
taastamistöödega tuleb raiuda aladelt võsa- ja
puurinne (8,6 ha). Kuna tegemist on valdavalt
liigvee all olevate ja pehme pinnasega aladega,
millel kasvavad kaitsealused taimeliigid, tuleks
hooldusvõttena karjatamise asemel kasutada
puittaimestiku raiet iga 4-5 aasta järel (9 ha)
elupaigatüüp pindalaga 5 ha esinduslikkusega B ja 4 ha
esinduslikkusega C
2.2.13
Kallaste pank
lubjakivipaljandid
(8210)
elupaigatüüp pikkusega 37 m ja
kõrgusega 3,5 m
paeastangu lõhkumine
ja liikide hävitamine
külastajate teadlikkuse tõstmine infotahvlitega (on
parkla juures olemas). Vajadusel piirdeaia rajamine
astangu alla elupaigatüüp pikkusega 37 m ja kõrgusega 3,5 m
2.2.14
vanad loodusmetsad
(*9010)
elupaigatüüp pindalaga 53 ha
esinduslikkusega B ja 14 ha
esinduslikkusega C
metsamajanduslik
tegevus
protsessikaitse. Võimaldada elupaigatüübil areneda
ilma inimesepoolse vahelesegamiseta. Vahtrepa
piiranguvööndis olev vana loodusmets, mille
pindala on 6,1 ha ja esinduslikkus on B, tuleb
tsoneerida Kallaste sihtkaitsevööndisse
elupaigatüüp pindalaga 41 ha esinduslikkusega B ja 11 ha
esinduslikkusega C
2.2.16
soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080)
elupaigatüüp on Vohilaiul
pindalaga 18 ha ja
esinduslikkusega C ning Hagaste metsamajanduslik
tegevus ja kuivendus
kaitsekorrast tulenevalt lasta sihtkaitsevööndis
metsaelupaikadel areneda ilma inimesepoolse
vahelesegamiseta. Kuivendussüsteemid jätta
hooldamata elupaigatüüp pindalaga 19 ha ja esinduslikkusega C
93
sihtkaitsevööndis pindalaga 6 ha
ja esinduslikkusega C
94
Lisa 4
Vahtrepa maastikukaitseala
kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiskoosoleku
PROTOKOLL
Pühalepa vallamajas Tempal 25.04.2012
Algus kell 14.00, lõpp kell 16.30
Päevakava:
14.00 Tervituskohv
14.15 Vahtrepa maastikukaitseala, selle kaitsekord ja kaitsekorralduskava (Andres Miller) 14.30
Vahtrepa maastikukaitsealale koostatava kaitsekorralduskava tutvustus (Aivar Hallang)
16.00 Arutelu (ettepanekud, täpsustused ja küsimused).
Juhatas: Andres Miller
Protokollis: Marje Talvis
Osavõtjad: vt osalejate registreerimislehte
Sissejuhatus ja tervitussõnad: Andres Miller Kohalolijate
tutvumisring.
Kaitsekorralduskava (KKK) koostaja on OÜ Metsaruum, tellijaks Keskkonnaamet (KA) ning
rahastajaks Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).
1. Andres Milleri ettekanne “Vahtrepa maastikukaitseala, selle
kaitsekord ja kaitsekorralduskava”
Kaitse alla võeti 1958. a eesmärgiga kaitsta Kallaste panka. Maastikukaitseala (MKA) koosneb 3
hooldatavast sihtkaitsevööndist ja 1 piiranguvööndist. Kaitseala on osa Väinamere linnualast ja osa
Väinamere loodusalast. Vahtrepa MKA eesmärk on tagada siseriiklikult EL linnu ja loodusdirektiivi
eesmärkide täitmine ning lisaks kaitsta kohalikke loodusväärtusi. KKK on tegevusplaan väärtuste
kaitsmiseks.
2. Aivar Hallangu ettekanne “Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine” KKK
koostatakse10 aastaks.
Ülevaade loodusväärtustest: elupaigatüübid, kaitstavad liigid (madal unilook, haruline võtmehein,
rohekas õõskeel, merikotkas jt), praegusest olukorrast, seisundist, kavandatavatest tegevustest,
95
mõjuteguritest ja tulemuslikkuse hindamisest. Riikliku seirega seiratakse 16 liiki soontaimi, alal
toimub haudelinnustiku ning raskemetallide hindamine sademetes. Põhiline KKK-st tulenev tegevus
on taastamis-hooldamistööd poollooduslikel kooslustel.
K. Sarv: Bürokraatia vältimiseks tuleks elupaigatüüp 1620 (laiud) rannaniiduna taastamisse määrata,
läänepoolsetel laidudel oli plaanis taastamine 2011. a, kuid kõrge veetaseme tõttu ei saanud läbi viia.
KKK koostaja arvestab ettepanekut.
K. Sarv: Looniitude taastamine hakkab toimuma looalade projekti kaudu. Hiiumaa alal tekitada
0alade arvel tee äärest vaated looniitudele ja vähendada looala mosaiiksust. Hiiumaa osal asetsevaid
looniite karjatati viimati eelmise vabariigi alal (enne II ilmasõda).
3. Arutelu
Ü. Soonik: RMK soovib teha Kallaste panga alt läbi rada, sealt avaneb ilus vaade pangale, ning teha
teine trepp üles. Samuti on idee vaate avamiseks Kallaste pangalt merele. Suuremad vaadete avamise
tegevused on keerulised seoses haruldaste sammaldega, mis kasvavad panga all.
Ü. Koppel: Kas rannaniidu hooldamisel on Vohilaiul lubatud ka roo hekseldamine või tuleb roog ära
vedada?
M. Erit: Rannaniidu taastamisel paar esimest aastat võib roogu purustada, hooldamise käigus tuleb
niide ära vedada.
Vohioja silla ideed:
Oja voolas vanasti suvel tühjaks, praegu on lõunapoolne ots roost ummistunud.
L. Leiger: Täita Vohioja põhi vanast teekohast (JRO-l) suurte kividega, et oleks võimalik läbi
sõita. Seal on pinnas kõige tugevam ja tee lühem. Vohiojas praeguse teekoha lähedal on vanad
savivõtuaugud sellest ajast, kui Vohisse maju ehitati.
E.Kuli: Vohitee (Hiiu saarel) olukorda tuleb käsitleda koos Vohioja sillaga. Vohitee läheb läbi eramaa
ning mitme haruna. Kui tee olukord läheb hullemaks, paneb omanik (E. Kuli) tee kinni.
M. Erit: JRO-del ei tohi ehitada, kuid võib tagada ligipääsu poollooduslikele kooslustele (plk-
dele). Tagada ka Vohitee normaalne olukord, kuigi see asub eramaal.
M. Erit: Kavast võtta välja maja ehitamine Vohilaiule. See jääb eraomaniku huviks. (L. Leiger on
huvitatud maja taastamisest, kui saab tee ja silla korda). Lõkkeplats muuta ametlikuks ja anda RMK-
le üle.
Ü. Koppel: Autofurgoonis (Vohirahul laiu põhjaosas) elavad siiapüügi hooajal kalurid. Saun (Vohilaiu
kirderannikul) tuleks likvideerida.
L. Leiger: Jahimeeste kantsel oli seal juba 30 aastat tagasi ja kui on vaja, liigutatakse kaitseala
piirist välja.
M. Erit: Ebaseaduslik prügi, kas omavalitsus on sellega tegelenud? 20 aastat tagasi lükati
prügimägi kokku, aga kuna asi asub eramaal, on juriidiliselt raske sellega tegeleda teisiti, kui
omanikule ettekirjutus teha. Prügi tekkis ENSV ajal, kui ala oli riigi omandis.
Veel ideid: Talgute korras ala ära puhastada.
A. Ainelo: RMK on tsoneerimise muudatuse (elupaigatüüp 9010 piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse) ettepaneku vastu. RMK on seal püüdnud looduslähedaselt püsimetsana
majandada.
96
M. Erit: Ettepanek kirjutada, et RMK tagab püsimetsana majandamise ka tulevikus.
Arutelu Kallaste panga vaadete avamisest, surnud metsa vajalikkusest metsas, juurepessust ja „metsa
mitte korras hoidmisest“.
Kaitsealustel laidudel on koeraga rebase-kährikujaht lubatud aprilli lõpuni, kirjutada vajadus KKKsse.
Ü. Soonik: Kallaste panga infotahvli juurde tehakse ka pink ja Kallaste panga servale piire või
hoiatussildid. Panga serva lähedalt tuleks alusmetsa vähemaks raiuda, et ei tekiks illusiooni, et mets
läheb edasi.
A. Ainelo: Kaitse-eeskiri annab eesmärgi avada panga juures vaateid. KKK-s peaks seda tegevust
täpsustama.
A. Hallang: Vaja konsulteerida liigikaitse spetsialistidega, et teha selgeks, kus esineb varju vajavaid
kaitsealuseid samblaid.
Otsustati:
1. Küsimused saata kirjalikult ka Aivar Hallangule (e-post [email protected]) ning A. Millerile (e-
post [email protected], tel 503 6455 v. 469 4299).
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andres Miller Marje Talvis
koosoleku juhataja protokollija
97
Lisa 5.Tähiste ja taristu paiknemise skeem Vahtrepa MKA-l (piir tumepunase joonega)
Põhikaart: Maa-
amet
97
KINNITATUD
Keskkonnaameti
02.02.2015
käskkirjaga nr 1-4.2/15/90
Viidumäe looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
4.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/106
2
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 7
1.1 Ala iseloomustus .............................................................................................................. 7
1.2 Maakasutus ....................................................................................................................... 8
1.3 Huvigrupid ...................................................................................................................... 11
1.4 Kaitsekord ....................................................................................................................... 12
1.5 Uuritus ............................................................................................................................ 16
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ......................................................................... 16
1.5.2 Riiklik seire ............................................................................................................... 18
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................... 21
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................................. 23
2.1 Elustik ............................................................................................................................. 23
2.1.1 Imetajad..................................................................................................................... 23
2.1.2 Linnud ....................................................................................................................... 23
2.1.2.1 Merikotkas (Haliaeetus albicilla) ................................................................................................. 25
2.1.2.2 Must-toonekurg (Ciconia nigra) ................................................................................................... 25
2.1.2.3 Kanakull (Accipiter gentilis) ......................................................................................................... 26
2.1.2.4 Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ............................................................................................ 27
2.1.3 Kahepaiksed ............................................................................................................. 28
2.1.4 Roomajad .................................................................................................................. 29
2.1.5 Selgrootud ................................................................................................................. 29
2.1.5.1 Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) ................................................................................ 30
2.1.5.2 Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ............................................................................. 30
2.1.5.3 Kirjukaan e. apteegikaan (Hirudo medicinalis) ............................................................................ 31
2.1.6 Seened ....................................................................................................................... 31
2.1.6.1 Kuldpiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus) ............................................................................ 32
2.1.7 Samblikud .................................................................................................................. 32
2.1.8 Taimed ....................................................................................................................... 33
2.1.8.1 Niitude, soostunud niitude ja paljandite kasvukohtade taimed ..................................................... 35
2.1.8.2 Soo kasvukohtade taimed ............................................................................................................. 37
2.1.8.3 Valgusrikkamate metsaga seotud kasvukohtade taimed ................................................................ 41
2.1.8.4 Metsa kasvukohtade taimed ........................................................................................................... 45
2.1.9 Sammaltaimed ........................................................................................................... 47
2.2 Kooslused ....................................................................................................................... 49
2.2.1 Niidud (Viidumäe loodusala) ................................................................................... 50
3
2.2.1.1 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) .............................................................................. 51
2.2.1.2 Sinihelmikakooslused (6410)........................................................................................................ 52
2.2.1.3 Puisniidud (6530*) ........................................................................................................................ 53
2.2.2 Nõmmed, liivikud ja kadastikud (5130; Viidumäe loodusala) ................................. 53
2.2.3 Metsad (Viidumäe loodusala) .................................................................................. 54
2.2.3.1 Vanad loodusmetsad (9010*) ....................................................................................................... 56
2.2.3.2 Vanad laialehised metsad (9020*) ................................................................................................. 57
2.2.3.3 Rohunditerikkad kuusikud (9050) ................................................................................................. 58
2.2.3.4 Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ........................................................................ 59
2.2.3.5 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ............................................................................................ 60
2.2.3.6 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ................................................................................................. 61
2.2.4 Sood ja allikad (Viidumäe loodusala) ....................................................................... 61
2.2.4.1 Siirde ja õõtsiksood (7140) ............................................................................................................ 63
2.2.4.2 Allikad ja allikasood (7160)........................................................................................................... 63
2.2.4.3 Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) .................................................................... 64
2.2.4.4 Liigirikkad madalsood (7230)........................................................................................................ 65
2.2.4.5 Nõrglubja-allikad (7220) ............................................................................................................... 66
2.2.5 Metsad (Vedruka raba loodusala) ............................................................................ 66
2.2.6 Sood (Vedruka raba loodusala) ................................................................................ 67
2.2.6.1 Rabad (7110*) ............................................................................................................................... 67
2.2.6.2 Nokkheinakooslused (7150) .......................................................................................................... 68
2.3 Maastik, pargid ja üksikobjektid .................................................................................... 68
2.3.1 Pinnavormid ............................................................................................................. 68
2.3.2 Pärandkultuurmaastik .............................................................................................. 69
2.3.3 Kaitsealused üksikobjektid ....................................................................................... 69
2.3.4 Tallinna Botaanikaaia arboreetum ja katsepunkt .................................................... 69
3 ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .......................... 70
3.1 Visioon ja missioon ........................................................................................................ 70
3.2 Kaitseala looduskeskus ja Audaku väliõppeklass/puhkekoht ........................................ 71
3.3 Õppe- ja matkarajad ....................................................................................................... 71
3.3.1 Viidumäe õpperada .................................................................................................. 71
3.3.2 Audaku matkarada ................................................................................................... 72
3.3.3 Allikasoo õpperada .................................................................................................. 73
3.4 Rauna vaatetorn ja puhkekoht ........................................................................................ 73
3.5 Viidad ja tähised ............................................................................................................. 74
3.6 Infostendid ...................................................................................................................... 74
3.7 Infomaterjalid ja trükised ............................................................................................... 75
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .............................. 76
4.1 Tegevuste kirjeldus ......................................................................................................... 76
4
4.1.1 Riiklik seire ............................................................................................................... 76
4.1.2 Kompleksprofiili kordusuuring ................................................................................ 76
4.1.3 Kaitsealuste liikide levikuandmete täpsustamine ning seisundi hindamine ............. 76
4.1.3.1 Suur-mosaiikliblika ja teelehe-mosaiikliblika leviku- ja/või arvukusandmete täpsustamine........ 77
4.1.3.2 Kuldpiimase riisika, must hundiseeniku ja säärissirmiku levikuandmete täpsustamine ............... 77
4.1.3.3 Kaitsealuste soontaimeliikide levikuandmete täpsustamine ......................................................... 77
4.1.3.4 Kaitsealuste sammaltaimede levikuandmete täpsustamine ........................................................... 78
4.1.3.5 Kaitsealuste liikide seisundi hindamine ........................................................................................ 78
4.1.4 Elupaigatüüpide kordusinventuur ja seisundi hindamine ........................................ 78
4.1.5 Audaku katsepunkti invasiivsete liikide seire ........................................................... 79
4.1.6 Liigirikaste niitude (6270*) niitmine ........................................................................ 79
4.1.7 Puisniitude (6530*) niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ....................... 79
4.1.8 Kadastike (5130) hooldamine .................................................................................. 80
4.1.9 Metsakoosluste looduslikkuse taastamine ................................................................ 80
4.1.10 Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel .............. 81
meetmete kavandamine ...................................................................................................... 81
4.1.11 Valgustingimuste parandamine kaitsealuste liikide kasvukohtades ....................... 81
4.1.12 Metsateede ja kvartalisihtide avatuna hoidmine .................................................... 82
4.1.13 Veekogude kallaste puhastamine ........................................................................... 82
4.1.14 Audaku tiigi puhastamine ja kalade väljapüük ...................................................... 82
4.1.15 Metssea arvukuse kontroll jahiga .......................................................................... 83
4.1.16 Viidumäe õpperaja hooldus ................................................................................... 83
4.1.17 Audaku matkaraja arendustööd ja hooldus ........................................................... 83
4.1.18 Rauna vaatetorni ja puhkekoha remondi- ja hooldustööd ..................................... 84
4.1.19 Allikasoo õpperaja taastamine ja hooldus ............................................................. 84
4.1.20 Audaku väliõppeklassi/puhkekoha hooldus ............................................................ 85
4.1.21 Piiri- ja vöönditähiste paigaldamine ja hooldus .................................................... 85
4.1.22 Infostendide ja viitade paigaldamine ning hooldus ............................................... 86
4.1.23 Infostendi likvideerimine ........................................................................................ 86
4.1.24 Tähiste likvideerimine ............................................................................................ 87
4.1.25 Infomaterjalide uuendamine .................................................................................. 87
4.1.26 Kaitseala looduskeskuse arendustööd ja õppeprogrammide läbiviimine .............. 87
4.1.27 Kaitseala veebilehe arendustööd ........................................................................... 87
4.1.28 Kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2025–2034 ........................................ 88
4.1.29 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine .................................................... 88
4.1.30 Kaitse-eeskirja muutmisvajaduse analüüs ja uuendamine ..................................... 88
5
4.2 Eelarve ............................................................................................................................ 89
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ......................................................... 96
6 KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................. 104
7 LISAD ................................................................................................................................... 107
6
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava loodusobjekti alapõhise kaitse
korraldamise aluseks.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Viidumäe looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK või kava) eesmärk
on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast,
kaitseeesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning
alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga või
muu väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamise esimene avalikkuse kaasamise koosolek toimus 9. mail 2012.
a ning teine avalikkuse kaasamise koosolek 17. oktoobril 2012. a Viidumäe looduskeskuses
(koosolekute teated on lisas 4).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Gunnar Raun (tel: 457 6442, e-post: [email protected]).
Kava koostasid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (tel: 611 7690, e-post:
[email protected]) ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA (tel:
+371 6724 2411, e-post: [email protected]) töögrupi koosseisuga: Marit Abiline, Pille
Antons, Oskars Beikulis, Kaupo Heinma, Sandra Ikauniece, Krista Jüriado, Toomas Pallo,
Ieva Rove, Aarne Tuule, Kairi Tänavsuu. Töörühma liikmete koostatud kava osad koondas ja
vormistas Pille Antons, kava kvaliteedikontrolli teostasid vastutavad eksperdid Oskars Beikulis
ja Kaupo Heinma.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–
2013” ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna
„Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme
„kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
7
1 SISSEJUHATUS
1.1 ALA ISELOOMUSTUS
Viidumäe looduskaitseala (Keskkonnaregistri kood KLO1000438; edaspidi ka LKA) paikneb
Saare maakonna lääneosas Kihelkonna valla Liiva, Vedruka, Viki ja Mäebe külade ning Lääne-
Saare valla Koimla, Varpe ja Viidu külade territooriumil, kaitsealale ulatuvad ka Lääne-Saare
valla Lümanda ja Koki külade servaalad. Kaitseala pindala on 2611,1 ha. Maastikuliselt asub
Viidumäe looduskaitseala Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval, muistse Antsülusjärve
rannaastangu ümbruses (Arold, 2005). Kõrgustik on Saaremaa vanim piirkond ja ulatub ligi 59
m üle merepinna. Kõrgustiku koosseisus valdab moreen, mida kohati katavad glatsifluviaalsed
setted. Mullastik on looduskaitsealal vaheldusrikas.
Kaitseala põhja-lõunasuunaliselt läbiv rannaastang jagab ala erineva ilmega osadeks.
Astangupealne on kuivem ning kaetud metsa- ja niidukooslustega. Astangu jalamil on välja
kujunenud allikasood. Maapinnalähedase pinnavee väljakiilumisega seotud allikad paiknevad
piki astangunõlva.
Vahelduvast reljeefist tulenev kasvukohtade erinevus on võimaldanud kaitseala suure
loodusliku mitmekesisuse kujunemist. Liigirikkaimateks kooslusteks võib lugeda allikasoid.
Viidumäe soodes on endeemse taimeliigi saaremaa robirohu (Rhinanthus rumelicus subsp.
osiliensis) kasvukoht.
Viidumäe looduskaitseala on hästi uuritud. Praeguseks on siin teada üle 750 soontaimeliigi,
675 suurliblikaliiki, 660 seeneliiki, üle 200 ämblikuliigi, 91 haudelinnuliiki, üle 230 sambla-
ja üle 230 samblikuliigi jne.
Viidumäe looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a
määruse nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” ja Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määruse nr 497 „Looduskaitsealade edasise
väljaarendamise kohta” alusel. Esimest korda täpsustati ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda
Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1995. a määrusega nr 337 „Viidumäe looduskaitseala
kaitseeeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” (RT I 1995, 82, 1427). Hetkel kehtivad ala
kaitse-eesmärgid ja kaitsekord võeti vastu Vabariigi Valituse 9. mai 2007. a määrusega nr. 136
„Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri” (RT I 2007, 36, 246).
Viidumäe looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lääne-Saaremaa kõrgustiku iseloomulikku
mitmekesist looduskompleksi, sealhulgas haruldasi liike, kooslusi ja elupaiku. Viidumäe
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode
(7140), allikate ja allikasoode (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate
okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse. Olulisematest liikidest on kaitse-eesmärgiks saaremaa robirohu (Rhinanthus
rumelicus subsp. osiliensis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), soohiilaka (Liparis
loeselii), läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulis vernicosus), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas
aurinia) ja suur mosaiikliblika (Euphydryas maturna) kaitse.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktidest 486 ja 492
8
hõlmab kaitseala Vedruka raba loodusala (EE0040489) ja Viidumäe loodusala (EE0040493).
Ühtlasi kaitstakse alal elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas ning liike,
mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas.
Viidumäe looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning
majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, 16 sihtkaitsevööndiks ja
kolmeks piiranguvööndiks.
1.2 MAAKASUTUS
Viidumäe looduskaitseala on maa omandivormilt valdavalt riigimaa. Riigi omandis on 2275 ha
ehk 87% looduskaitseala kogupindalast (Tabel 1). Eraomanduses kinnistuid jääb kas tervikuna
või osaliselt kaitsealale 35 ning need hõlmavad 10% Viidumäe looduskaitseala kogupindalast.
Valdav osa eraomandis maaüksustest paikneb hooldatava sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga
aladel. Munitsipaalomandis on 2,8 ha suurune Tallinna Botaanikaaia arboreetum ja katsepunkt
(Joonis 1).
Tabel 1. Viidumäe looduskaitseala maaüksuste omandivorm (seisuga 05.01.2014
maakatastrisse kantud maa, arvesse on võetud katastriüksused, mille pindala kaitseala piires on
vähemalt 0,1 ha)
Omandivorm Katastriüksuste
arv
Pindala,
ha
Osakaal
kaitsealast
Riigiomand 53 2275 87%
Eraomand 35 268 10%
Munitsipaalomand 1 2,8 0,1%
Jätkuvalt riigi omandis olev
maa (JRO)
- 65,3 2,9%
KOKKU 89 2611,1 100%
Kaitseala kõlvikuline jaotus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Viidumäe looduskaitseala kõlvikuline jaotus (Eesti Põhikaart, 2004)
Maakasutus Pindala, ha Osakaal
kaitsealast
mets 2177,19 83,4%
madalsoo 243,23 9,3%
raba 94,81 3,6%
looduslik rohumaa 26,27 1,0%
põld 1,51 0,1%
haljasala 0,41 0,0%
muu lage 61,65 2,4%
teedeala 3,11 0,1%
9
õueala, sh hoonestatud ala 2,86 0,1%
veekogu 0,02 0,0%
KOKKU 2611,1 100%
Üle 80% Viidumäe looduskaitsealast hõlmavad erinevas vanuses metsad, valdavalt paiknevad
need Viidumäe loodusalal (Joonis 2). Sood ja rabad haaravad ligi 13% looduskaitseala
pindalast. Rohu- ja põllumaade ning õuemaade osakaal jääb kaitsealal alla 4%.
Vedruka raba loodusala kõlvikuline jaotus on Viidumäe loodusalast väiksema
mitmekesisusega. Vedruka raba loodusala on põhiosas kaetud rabaga (enam kui 80% loodusala
pindalast) ning metsade all on alla viiendiku loodusalast.
Asustus on Viidumäe looduskaitsealal hõre.
10
Joonis 1. Viidumäe looduskaitseala maaomand.
11
Joonis 2. Viidumäe looduskaitseala kõlvikuline jaotus Eesti Põhikaardi alusel.
1.3 HUVIGRUPID
Kaitseala kaitse-eesmärkide ellurakendamiseks on väga oluline olla teadlik ja teha koostööd
alal olevate, kuid ka kaudsemalt seotud huvigruppidega. Järgnevalt on välja toodud olulisemad
huvirühmad ja nende eesmärgid:
12
Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
RMK – ala külastuse korraldaja – külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde
läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.
Maaomanikud – eraomandis kinnistute majandamine ja hooldamine.
Lääne-Saare Vallavalitsus – kohaliku arengu suunaja, planeeringute koostamise korraldaja.
Kihelkonna Vallavalitsus – kohaliku arengu suunaja, planeeringute koostamise korraldaja.
Tallinna Botaanikaaed – kaitsealal paikneva katsepunkti haldamine.
Piirkonna elanikud – ala puhkemajanduslik kasutamine.
Loodusteadlased, loodushuvilised – loodusväärtuste uuringud ja säilitamine, seire.
Turistid, juhukülalised – külastustaristu kasutamine.
1.4 KAITSEKORD
Viidumäe looduskaitseala kaitse-eesmärgid ja kaitsekord on määratletud Vabariigi Valitsuse
9. mai 2007. a määrusega nr. 136 vastu võetud Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirjaga (RT
I 2007, 36, 246). Kaitse-eeskiri on kaitsekorralduskava lisas 1.
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
kaheks loodusreservaadiks, 16 sihtkaitsevööndiks (edaspidi ka skv) ja kolmeks
piiranguvööndiks (edaspidi ka pv). Vööndite nimekiri on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel
3).
Tabel 3. Viidumäe looduskaitseala vööndid
Nimetus Kaitsekord Pindala,
ha
Kanna loodusreservaat 100,4
Pätsumaa loodusreservaat 40,5
Atlama looduslik sihtkaitsevöönd 60,6
Kivesselja looduslik sihtkaitsevöönd 163,9
Kuusma hooldatav sihtkaitsevöönd 43,9
Kõveroja hooldatav sihtkaitsevöönd 376
Lauma hooldatav sihtkaitsevöönd 231,5
Nakimetsa looduslik sihtkaitsevöönd 204,8
Rauna hooldatav sihtkaitsevöönd 52,2
Surnuaiamäe hooldatav sihtkaitsevöönd 92
Sutru hooldatav sihtkaitsevöönd 165,5
Suurissoo looduslik sihtkaitsevöönd 219,8
Nimetus Kaitsekord Pindala,
ha
13
Suurmäe hooldatav sihtkaitsevöönd 176,3
Tammiku-tagune hooldatav sihtkaitsevöönd 55,7
Tepu hooldatav sihtkaitsevöönd 209,1
Tõldemäe looduslik sihtkaitsevöönd 94
Vedruka raba looduslik sihtkaitsevöönd 109,9
Vesiku looduslik sihtkaitsevöönd 56,4
Audaku piiranguvöönd 83,9
Mäepe piiranguvöönd 4,1
Tammiku piiranguvöönd 70,5
KOKKU 2611,1
Vööndite paiknemist illustreerib Joonis 3.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada
metsamajandamiskava, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi või ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba,
ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Loodusreservaatide kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärgid on kaitse-eeskirjas määratletud
vööndite kaupa. Vedruka raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemi arengu
tagamine üksnes loodusliku protsessina ning Atlama, Kivesselja, Nakimetsa, Suurissoo,
Tõldemäe ja Vesiku sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine
üksnes loodusliku protsessina. Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe ja
Tammikutaguse sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine ning Kuusma, Kõveroja ja Tepu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamine. Piiranguvööndite kaitse-eesmärk on sealse elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja
arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise eesmärgil, kaitseala valitseja
nõusolekul teadustegevuses ning kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.
Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste
püstitamine (v.a kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine või
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd
Kuusma, Kõveroja, Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe, Tammiku-taguse ja Tepu
sihtkaitsevööndites), samuti maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, v.a
kaitseala valitseja nõusolekul Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
Piiranguvööndites on majandustegevus ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine lubatud.
Keelatud on maaparandussüsteemide rajamine, taimekaitsevahendite
kasutamine, puhtpuistute kujundamine ja maavara kaevandamine.
14
Kaitsekorra järgi on kaitseala sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites vajalikeks tegevusteks
poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks rohu niitmine,
loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Kaitseala
valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus; tööd poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
Kuusma, Kõveroja, Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe, Tammiku-taguse ja Tepu
sihtkaitsevööndites; metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Kuusma,
Kõveroja, Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe, Tammiku-taguse ja Tepu
sihtkaitsevööndites, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -
tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
15
Joonis 3. Viidumäe looduskaitseala asend ja jagunemine vöönditeks.
16
1.5 UURITUS
1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Viidumäe looduskaitseala on suhteliselt hästi uuritud. Esimesed teadaolevad uuringud ulatuvad
juba kaitseala loomisele eelnevasse aega, aktiivsema uurimistöö alguseks võib lugeda 20. saj
esimest poolt. Siinkohal on välja toodud eeskätt Keskkonnaameti valduses olevad uuemad
(1990ndatel teostatud) ja kava koostamisel alusmaterjaliks olnud uuringud, valikuliselt on ära
nimetatud ka varasema perioodi tööd.
Loomad
Kaitsealal esinevate selgrootute kohta on 1989. aastal teostatud „Viidumäe riikliku
looduskaitseala maismaa selgrootute loomade inventeerimine”. Inventuuriga on Viidumäe
looduskaitsealal ja sellega piirnevatel aladel registreeritud 1683 liiki selgrootuid. Selgrootute
loomade liigid jagunesid uuritud rühmade vahel järgmiselt:
ämblikud (Aranea) – 193 liiki, tirdid
(Cicadinea) – 86 liiki, lehetäid
(Aphidinea) – 11 liiki, lutikad
(Heteroptera) – 74 liiki, mardikad
(Coleoptera) – 286 liiki,
võrktiivalised (Neuroptera) – 5 liiki,
kirbud (Siphonaptera) – 7 liiki,
astlalised (Aculeata) – 49 liiki,
kaamelkallalised (Raphidioptera) – 1 liik,
suurliblikad (Macrolepidoptera) – 603 liiki,
parasiitkiletiivalised (Terebrantia) – 13 liiki,
sääriksääsklased (Tipulidae) – 11 liiki,
seentoiduliste vastsetega sääsed – 22 liiki,
kärbselised (Diptera Brachycera) – 276 liiki
ehmestiivalised (Trichoptera) – 31 liiki,
sulgtiiblased (Pterophoridae) – 15 liiki
Suurselgrootute kohta on 1999. aastal teostatud töö „Viidumäe looduskaitseala allikaliste
veekogude suurselgrootute fauna taksonoomiline koosseis ja looduskaitseline väärtus”.
Uurimise all oli kuus Viidumäe looduskaitseala allikat (Nakimetsa allikas, Linaligu allikas,
Tõldemäe oja, Päeksa oja, Kanna oja ja Vesiku allikas). Uuringu kohaselt on nendes allikates
kokku 64 liiki suurselgrootuid. Liigirikkamateks on kahetiivalised (22 liiki), mardikalised (11
liiki), ehmestiivalised ja lutikalised (mõlemas 7 liiki). Ükski leitud liikidest ei ole Eestis kaitse
alla võetud.
Viidumäe mardikaliste kohta on 2000. aastal koostatud aruanne „Viidumäe looduskaitsealal
esinevad ksülobiontsed mardikalised ja nende kaitsekorraldus”. Töö kohaselt esineb Viidumäe
looduskaitsealal 286 erinevat liiki mardikalisi, millest puidumardikate liike on 37. Leitud
liikidest ükski ei ole Eestis kaitse alla võetud.
Viidumäe looduskaitsealal esinevate suurliblikate süstemaatiline nimestik on uuringute põhjal
koostatud 2000. aastal (Viidumäe looduskaitseala suurliblikad , 2000). Kaitsealal registreeriti
675 suurliblikaliiki. Neist liblikaliikidest viis on Eestis kaitse alla võetud. Uuringu tulemusi on
kasutatud kaitsekorralduskava peatükis 2.1.5.
Samal aastal on läbi viidud uuring „Maismaateod (Gastropoda) Viidumäe looduskaitseala
palumännikus, laanekuusikus, salumetsas, puisniidul ja aruniidul” (Talvi, 2000). Uurimise all
oli viis erineva kooslusega uurimisala: kuiv niit, puisniit, salumets, laanemets ja palumännik.
Uuringu kohaselt esines aladel kokku 34 liiki maismaatigusid. Kõige rohkem liike leiti
salumetsast (29) ja laanemetsast (21). Leitud liikidest ei ole ükski Eestis kaitse alla võetud.
17
Viidumäe looduskaitsealal esinevate suurimetajate kohta on ülevaate koostanud T. Randveer
2002. aastal („Viidumäe looduskaitseala suurimetajate fauna ja kaitsekorraldus”). Selle
kohaselt on Viidumäe looduskaitsealal esindatud põder, metskits, hirv ja metssiga. Lisaks
suurimetajatele esineb ulukitest kaitsealal mäger, orav, rebane, valgejänes, halljänes, nugis,
kährik, kärp. Nimetatud liigid ei ole Eestis kaitse all. Viidumäe looduskaitseala linnustikust on
Saaremaa Linnuklubi koostanud ülevaate 2001. aastal. Töös on välja toodud 90 kaitsealust
linnuliiki, neist enamus III kaitsekategooria liigid. Viidatud on kahele I kaitsekategooria liigile
ning kolmele II kaitsekategooria liigile.
Seened, samblikud ja protistid
Viidumäe looduskaitseala seenestiku koosseisu ja looduskaitselise väärtuse koondülevaade on
uuringute põhjal koostatud 2001. aastal. Töö kohaselt esineb Viidumäe looduskaitsealal 660
erinevat seeneliiki, millest kolm liiki on II kaitsekategooria liigid ning kaks III kaitsekategooria
liigid. Uuringu tulemusi on kaitsekorralduskavas kasutatud väärtuste ülevaate andmisel.
Samblike kohta on viimane ülevaade teostatud 1999. aastal (Viidumäe looduskaitseala
lihhenofloora..., 1999). Selle kohaselt esineb Viidumäe looduskaitsealal 224 erinevat
samblikuliiki, millest kaks on III kaitsekategooriaga liigid. Uuringu tulemusi on
kaitsekorralduskavas kasutatud väärtuste ülevaate andmisel. 1970ndatest aastatest leidub
Viidumäe samblikke käsitlevaid kursuse- ja diplomitöid1.
Viidumäe vetikate kohta kaitses A. Nurk 1985. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis diplomitöö
„Viidumäe Riikliku Looduskaitseala algofloorast”.
Taimed, kooslused, elupaigad
M. Reitalu on koostanud Viidumäe looduskaitseala floora andmestiku (herbaariumid,
kirjandusallikad, tähelepanekud). Reitalu Viidumäe soontaimeliikide nimekirjas (avaldamata
materjal) on kaitsekorralduskava koostamise aegse seisuga 757 alal kindlalt esinevat liiki.
Mitmeid Viidumäe kaitseala taimestikku käsitlevaid töid on teostatud 1970/80ndatel2.
Uuematest uuringutest on 1999. aastal on läbi viidud uuring „Viidumäe looduskaitseala
brüofloora seisund ja ohustatus”. Uuringu kohaselt esineb Viidumäe looduskaitsealal 232
erinevat samblaliiki, millest 41 on helviksamblad ning 193 liiki on lehtsamblad. Kaitsealal
esinevatest samblaliikidest on kaks II kaitsekategooria ning neli III kaitsekategooria liiki.
Uuringu tulemusi on kaitsekorralduskavas kasutatud väärtuste ülevaate andmisel.
Lisaks on alale teostatud metsade majandamisega seotud töid, nt M. Trave diplomitöö metsade
majandamisest haruldaste taimeliikide kasvukohtades (Trave, 1993). Viimane Viidumäe
looduskaitseala metsade täiemahuline takseerimine ja vastava seletuskirja koostamine toimus
1996. aastal (Viidumäe looduskaitseala metsakorralduse..., 1996).
1 Viidumäe samblikke käsitlevaid kursuse- ja diplomitöid: Grüntal, T., 1974. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala makrosamblikest. Kursusetöö. Tartu; Randlane,
T., 1976.Viidumäe Riikliku Looduskaitseala mikrosamblikest. Kursusetöö. Tartu; Randlane, T.,
1977.Viidumäe Riikliku Looduskaitseala lihhenofloora. Dipolmitöö. Tartu. 2 Viidumäe taimestikku käsitlevaid töid:
Neuman, A., 1976. Ülevaade Viidumäe Riikliku Looduskaitseala sammalkattest. Diplomitöö. Tartu; Kivilo, P., 1985. Tammega männikud Viidumäe Riiklikul Looduskaitsealal. Diplomitöö. Tartu; Laigar, M., 1985. Viidumäe allikasoode taimkate. Diplomitöö. Tartu; Roosaluste, E., 1988. Taimkatte
muutustest Viidumäe ja Nigula looduskaitsealadel. Kandidaadiväitekiri. Vilnius.
18
Viidumäe kaitsealale on koostatud erinevatel aastatel taimkattekaardid. Esimene ülevaade
Viidumäe taimkattest on M. Reitalu andmetel koostatud käsikirjalisena 1962. aastal ning trükis
1963. aastal, aluseks võetud tollane taimkatte suuremõõtkavalise kaardistamise juhend.
Kaitsekorralduskava koostajatel kasutada olnud digitaalse taimkattekaardi seisuks on 2001.
aasta. Viidumäe looduskaitsealale jäävad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid on kaardistatud
Natura inventuuriga 2001. aastal. Varasemalt on alal läbi viidud inventuure Eestimaa Looduse
Fondi poolt. Kaardistatud elupaikade andmekihile on kantud andmeid 1993. ja 1997. aasta
inventuuridelt. Hilisemalt on Eestimaa Looduse Fond inventuure läbi viinud 2009. ja 2010.
aastal sooelupaikades (inventeerija M. Reitalu).
Kompleksprofiil
Viidumäe looduskaitsealale Audakule rajati 1988. aastal maastiku jälgimiseks kompleksprofiil.
Kompleksprofiili on kirjeldatud kahel korral – 1988. ja 1993. aastal3.
1.5.2 Riiklik seire
Viidumäe looduskaitsealal viiakse läbi kolme alamprogrammi riiklikku seiret: eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire ning põhjavee seire.
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammis on läbi viidud järgmiste
riikliku seire allprogrammide seiret:
Linnud – täielikult Viidumäe looduskaitseala piirides asub riikliku keskkonnaseire rähnide
seire allprogrammi uurimisruut (18,5 km2, vaatleja R. Nellis). Seiret on tehtud järjepidevalt
iga-aastaselt alates 2007. aastast. Osaliselt kaitseala piirides asub riikliku keskkonnaseire
röövlindude seire allprogrammi uurimisruut (50 km2, vaatleja R. Nellis). Seiret on tehtud
järjepidevalt iga-aastaselt alates 2007. aastast. Lisaks on Viidumäe looduskaitseala piirides
pidevalt seiratud I kaitsekategooria linnuliike – merikotkast ja must-toonekurge. Liikide seire
toimub kolme- kuni viieaastase sammuga, uue (kinnitamata) seiremetoodika kohaselt toimub
seire iga-aastaselt4. Merikotka ja must-toonekure seire toimus viimati 2013. aastal.
Sõralised – seiratakse kaitsealal Kihelkonna ning Viidumäe seirejaamades. Seirejaamades on
läbi viidud metssea, punahirve ning põdra seiret. Viimased avaldatud seireandmed Viidumäe
kaitseala kohta on kogutud 2008. aastal, seire on toimunud iga-aastasena.
Kahepaiksed ja roomajad – seireprogrammis on Audaku seirejaam (Audaku tiik). Jaamas
loendatud liigid on harilik kärnkonn (Bufo bufo), rabakonn (Rana arvalis) ja tähnikvesilik
(Triturus vulgaris). Seire tulemuste põhjal võib pidada Viidumäe kõige arvukamaks
kahepaikseks harilikku kärnkonna. Viimati oli jaam kahepaiksete seireprogrammi kaasatud
2006. aastal. Selle ajani toimus seire alal iga-aastasena. Kaitsekorralduskavaga tehakse
ettepanek seireprogrammiga jätkamiseks.
Apteegikaan (kirjukaan) – seiret on Viidumäel läbi viidud aastatel 2008–2013 aastase
seiresammuga.
3 Kompleksprofiili kirjeldused: Ratas, U., Kokovkin, T., 1989. Viidumäe kompleksprofiili seletuskiri ‒ Lepingulise töö aruanne. Tallinna Botaanikaaed, (Käsikiri); Ratas, U., Pärn, H., Truus, L., Reitalu, M., Liik, M., Kannukene, L., Nilson, E., Kull, O., 1993. Kordusuuringud
Viidumäe kompleksprofiilil ‒ Lepingulise töö aruanne. Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaed. (Käsikiri.) 4 R. Nellise andmed
19
Päevaliblikate kooslused – seire toimub kaitseala Mäepea seirejaama 11 mõõtekohas. Seire
toimub aastase seiresammuga. Päevaliblikate koosluste seire käigus ära märgitud 34 liiki on
toodud alljärgnevalt (Tabel 4).
Tabel 4. Päevaliblikate koosluste seire käigus Viidumäe looduskaitsealal leitud liigid
Liigi nimetus Liigi nimetus
Vanessa atalanta punane admiral Limenitis camilla väikelumik
Aglais urticae koerliblikas Limenitis populi haavalumik
Anthocharis cardamines koiduliblikas Lycaena phlaeas leek-kuldtiib
Aporia crataegi põualiblikas Lycaena virgaureae valgetäpp-kuldtiib
Argynnis adippe suur-pärlmuttertäpik Maniola jurtina kesasilmik
Argynnis aglaja hõbetäpik Melitaea athalia niidu-võrkliblikas
Argynnis paphia rohetäpik Euphydryas maturna suur-mosaiikliblikas
Aricia artaxerxes laik-tumetiib Nymphalis antiopa leinaliblikas
Aricia eumedon triip-tumetiib Ochlodes venatus niidupunnpea
Brenthis ino luhatäpik Pararge aegeria orasheinasilmik
Callophrys rubi rohetiib Issoria lathonia peegeltäpik
Celastrina argiolus kevad-sinitiib Pieris napi naeriliblikas
Clossiana selene harilik kannikesetäpik Pieris rapae väike-kapsaliblikas
Coenonympha glycerion aasasilmik Plebejus idas mesika-sinitiib
Coenonympha pamphilus kollakas aasasilmik Polygonia c-album väike-kärbtiib
Cupido minimus pisitiib Polyommatus amandus harilik taevastiib
Erebia ligea harilik tõmmusilmik Polyommatus icarus ristikheina-taevastiib
Gonepteryx rhamni lapsuliblikas Papilio machaon pääsusaba
Hamearis lucina nurmenukuliblikas Pyrgus malvae väike-täpikpunnpea
Hyponephele lycaon nurmikusilmik Aphantopus hyperantus rohusilmik
Inachis io päevapaabusilm Lopinga achine sõõrsilmik
Lasiommata
petropolitana varane tumesilmik Thymelicus lineola harilik viirgpunnpea
Leptidea sinapis sinepiliblikas Neozephyrus quercus violett-siilaktiib
Argynnis niobe väike-pärlmutterliblikas
Ööliblikate kooslused – seire toimus 1995.–2000. aastal Audaku piiranguvööndis.
Seiratavateks parameetriteks oli seirepüünistesse jäänud ööliblikate liikide ja isendite arv. Seire
on alal lõpetatud, kuid selle tulemuste andmed keskkonnaregistris puuduvad. Andmeid ei ole
võimalik keskkonnaregistrisse enam kanda, sest on vanad ja puudulikud.
Ohustatud putukad, kuklased – seiret viiakse Viidumäe looduskaitsealal läbi ühes seirejaamas.
Seiratud liigiks on kaitsealal olnud palukuklane (Formica polyctena). Viimased seireandmed
on aastast 2009, kindel seiresamm puudub.
20
Puisniitude astlalised – pilootuuring-seire toimus 1998–1999. aastal. Keskkonnaregistrisse on
kantud kaks seirejaama (Viidumäe 1 ja Viidumäe 2). Seire on lõpetatud, kuid selle tulemuste
andmed keskkonnaregistris puuduvad. Andmeid ei ole võimalik keskkonnaregistrisse enam
kanda, sest on vanad ja puudulikud.
Maismaalimused – maismaalimuste seiret viidi kaitsealal läbi kolmes seirejaamas. Seire
käigus on leitud tömp tulptigu (Columella aspera), tume kuhiktigu (Euconulus alderi), sarvjas
jooniktigu (Nesovitrea hammonis), rohekas jooniktigu (Nesovitrea petronella), karustigu
(Trichia hispida), harilik kedertigu (Cochlodina laminata), kirju ketastigu (Discus rotundatus),
harilik kiirgtigu (Cochlicopa lubrica), väike kiirgtigu (Cochlicopa lubricella), harilik kiritigu
(Arianta arbustorum), klaastigu (Vitrina pellucida), nabatigu (Euomphalia strigella), joonik
pisitigu (Vertigo substriata), piklik pisitigu (Vertigo alpestris), põõsatigu (Bradybaena
fruticum), oga-rõõnetigu (Acanthinula aculeata), väike siidtigu (Aegopinella pura),
kahehambane sulgsuu (Clausilia bidentata), hall teetigu (Arion circumscriptus), täpptigu
(Punctum pygmaeum), ribi-valgetigu (Vallonia costata) ja võsa-vööttigu (Cepaea hortensis).
Viimased seireandmed pärinevad 1999. aastast.
Ohustatud taimekooslused (Natura 2000 kooslused) – seiret viidi kaitsealal läbi kahes
seirejaamas: Mäepea ja Laasma. 2011. aastal kirjeldati Mäebe puisniidu seireala (Eesti riikliku
keskkonnaseire..., 2011), 2009. aastal Laasma puisniidu seireala (Eesti riikliku
keskkonnaseire..., 2010). Varasemalt on seiret nimetatud aladel läbi viidud 1995., 2000. ja
2005. aastal. Seire intervall oli üldjuhul 5 aastat.
Lisaks on kaitsealal seiratud soid (Viidumäe allikasoo seirejaam, 1994., 1999. ja 2004. a) ning
arumetsi (Viidumäe tammik, 1994., 1999. ja 2004. a). 2005. aastal võeti ohustatud
taimekoosluste seire allprogrammis kasutusele uus seiremetoodika, mistõttu varasemate
seirealade seiretulemused ei ole täielikult võrreldavad uue metoodika põhiste tulemustega.
Varasemate seirealade uuesti seireprogrammi kaasamise ettepanekut kaitsekorraldusperioodiks
ei tehta, alade seisundi muutustest peab ülevaate andma elupaigatüüpide kordusinventuur.
Ohustatud soontaimed ja samblaliigid – seiret viiakse looduskaitsealal läbi 53 erinevas
seirejaamas ning lisaks Rauna seireala kümnes mõõtekohas. Tabel 5 on esitatud Viidumäe
looduskaitsealal seiratud liigid. Seire toimub iga-aastasena, kuid iga-aastaselt ei seirata kõigis
seirejaamades.
Tabel 5. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire käigus Viidumäe looduskaitsealal
seiratud liigid
Liigi nimetus Liigi nimetus
Hypericum montanum mägi-naistepuna Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp
Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp Trifolium alpestre alpi ristik
Tritomaria quinquedentata suur sagarsammal Orobanche pallidiflora ohakasoomukas
Oxytropis pilosa karvane lipphernes Asplenium
trichomanes pruun raunjalg
Catoscopium nigritum mustpeasammal Bromus benekenii varjuluste
Scabiosa columbaria tui-tähtpea Corydalis intermedia vahelmine
lõokannus
Hedera helix harilik luuderohi Pinguicula alpina alpi võipätakas
Festuca altissima mets-aruhein Vicia tenuifolia peenelehine
hiirehernes
21
Rhinanthus rumelicus subsp.
osiliensis saaremaa robirohi Vicia lathyroides väikeseõiene
hiirehernes
Dactylorhiza sambucina leeder-sõrmkäpp Lathyrus niger must seahernes
Epipactis atrorubens tumepunane
neiuvaip Cephalanthera
longifolia valge tolmpea
Equisetum x trachyodon karedahambane osi Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur
Carex davalliana raudtarn Gymnadenia
odoratissima lõhnav käoraamat
Epipactis palustris soo-neiuvaip Andreaea rupestris kivi-lõhiskupar
Metsa ja metsamuldade seiret viidi kaitsealal läbi ühes seirejaamas (seirejaam 125). Seire
käigus tehakse keemilised mullaproovide analüüsid. Viidumäe looduskaitsealal on metsa ja
metsamuldade seire raames viidud läbi hariliku männi (Pinus sylvestris) ning hariliku kuuse
(Picea abies) seiret. Seire oli iga-aastane, viimased avaldatud seiretulemused ala kohta on
2009. aastast.
Põhjavee tugivõrgu seirejaamad asuvad Audaku piiranguvööndis ‒ seirejaam 533-A (varem
533) ning seirejaam 5781. Seire oli iga-aastane, viimased avaldatud seiretulemused ala kohta
on 2011. aastast.
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus
Viidumäe looduskaitseala territoorium on suhteliselt hästi uuritud, sh kaetud riikliku seire
seirejaamadega. Liigirühmade ja elupaigatüüpide põhjalikumad uuringud on siiski enam kui
10 aasta vanused.
Viidumäe looduskaitsealal esinevate liikide levikuandmete esindatus keskkonnaregistri
ametlikuks andmebaasiks olevas Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi: EELIS) on erineva
kvaliteediga. Kirjete puudulikkusele viitavad muuhulgas olemasolevad seireandmed. Liikidel,
mille alal esindatuse kohta leidub kirjalikke viiteid, kuid mille kohta puuduvad EELISes
kanded, on käesoleva töö väärtuste peatükis vastav märge. Samas ei ole andmeid enam
võimalik keskkonnaregistrisse kanda, sest need on vanad ja kohati puudulikud, st on vananenud
ning ei kajasta tegelikku olukorda. Kirjete puudumine EELISes võib ohtu seada elupaikade ja
kasvukohtade piisava kaitse tagamise.
Kõigi liigirühmade lausalise inventuuri läbi viimine kaitsekorraldusperioodil ei ole otstarbekas
ega eeldatavalt jõukohane. Alustada tuleb teadaolevate ajakohaste seire- ja vaatlusandmete (sh
usaldusväärsed kohalike loodushuviliste andmed) registrisse kandmisest ning kaitse-eeskirja §
1 lg 1 punktis 3 eesmärkidena välja toodud liikide ja I kaitsekategooria liikide kannete
korrastamisest ja inventuuridest.
Elupaigatüüpide inventuur on kaitsekorralduskava koostamise ajaks enam kui 10 aasta vanune,
mis on piisav ajaperiood muutusteks elupaigatüüpide esinduslikkuses ja seisundis.
Inventuuriandmetes ilmneb erinevust poollooduslike koosluste andmebaasiga, mis tuleneb
sellest, et poollooduslikke koosluste piire ja seisundit on hiljem täpsustatud seoses
keskkonnaregistrikihi korrigeerimisega. Lisaks on inventuuriandmete võimalikele
ebatäpsustele viidatud kava koostamise kaasamisprotsessis (M. Reitalu jt). Natura
standardandmebaasi kantud mahud on osade elupaigatüüpide osas ülehinnatud (vastavad
1 Mari Reitalu andmed
22
märked on toodud asjakohastes kava peatükkides). Kaitsekorraldusperioodil on vajalik läbi viia
metsaelupaigatüüpide kordusinventuur või vähemalt seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire teel. Kordusinventuur on vajalik teha ka
sooelupaigatüüpide osas või hinnata seisundit pistelise kohapealse kontrolliga.
Kordusinventuur on vajalik kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamiseks (osa
tulemusseirest) ning ühtlasi ka selleks, et seada vastavusse Natura 2000 kohustus ja reaalsed
võimalused.
Allika- ja madalsoode seisundi ja liigirikkuse säilitamiseks on vajalik olemasolevate
kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine, eesmärgiga
saavutada sooelupaikade looduslähedane veerežiim.
Seireandmete järjepidevuse tagamiseks tuleb kaitsekorraldusperioodil jätkata riikliku seire
programmidega Viidumäe looduskaitsealal. Lisaks on muutuste tuvastamiseks soovitav
teostada Viidumäe kompleksprofiili kordusvaatlused ning koostada profiili kolmas
kirjeldus.
Kavandatavaid inventuure ja uuringuid on lähemalt kirjeldatud kaitsekorralduskava peatükis
4.
23
2 VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1 ELUSTIK
2.1.1 Imetajad
Valdav osa Viidumäe looduskaitseala imetajaliikidest ei ole Eestis kaitse all. Kaitsealustest
liikidest esinevad alal käsitiivalised, vähemalt põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), kes on
levinud kogu Eestis, olles siin arvukaim nahkhiir (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja
taimeliigid Eestis, 2005). EELISes on leiukoha vaatlustena kaitsealal registreeritud 2010. aastal
vähemalt kolm põhja-nahkhiire toitumisala. Märkeid6 on ka suurkõrva ehk pruunsuurkõrva
(Plecotus auritus) esinemise kohta alal, kuid kindlad andmed puuduvad. Mõlemad
nahkhiireliigid on arvatud II kaitsekategooriasse, kantud loodusdirektiivi IV lisasse ja Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku (Eesti Punane Raamat, 2008) alusel on nad ohuvälised.
Seetõttu ei ole liikidele seatud ka kaitse-eesmärke. Vajalikud inventuurid kaitsealadel on ette
nähtud nahkhiirte tegevuskavas (Tegevuskava nahkhiirte kaitse..., 2004). Liike ei ole seatud
Viidumäe ega Vedruka raba loodusala kaitse-eesmärgiks.
2.1.2 Linnud
Ülevaade Viidumäe looduskaitsealal esinevatest 29 kaitsealusest linnuliigist on esitatud
alljärgnevas tabelis 6. Alapeatükis esitatud liigi arvukushinnangud Eesti kohta pärinevad
artiklist „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008” (Elts jt, 2009).
Andmed 2001. aasta pesitsuskindluse ja arvukuse kohta pärinevad Saaremaa Linnuklubi
koostatud käsikirjast „Viidumäe looduskaitseala linnustik”. 2012. aasta arvukushinnangud on
koostatud R. Nellise poolt (2012) välitööandmetele tuginedes. Tabel 6. Viidumäe
looduskaitsealal pesitsevad kaitsealused linnuliigid
Liigi nimi eesti
keeles Liigi nimi ladina
keeles
Kaitsekategooria Linnu- direktiivi I lisa
Pesitsuskindlus 20017
Arvukus
2001,
paaride
arv8
Leiukohti
EELISes Arvukus
2012,
paaride
arv9
Must-toonekurg Ciconia
nigra I jah toitekülaline,
läbirändaja hindamata 3 2
Merikotkas Haliaeetus albicilla
I jah kindel 1 4 2
Kassikakk Bubo
bubo I jah tõenäoline 0–1 - 0
Kanakull Accipiter
gentilis II ei tõenäoline 0–1 3 1
Sooräts Asio
flammeus II jah tõenäoline 0–1 - 0
Karvasjalgkakk Aegolius
funereus II jah kindel 3–4 1 3–5
6 EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/ 7 Viidumäe looduskaitseala linnustik, 2001 8 Viidumäe looduskaitseala linnustik, 2001 9 Nellis, 2012
24
Liigi nimi eesti
keeles Liigi nimi ladina
keeles
Kaitsekategooria Linnu- direktiivi I lisa
Pesitsuskindlus
20017 Arvukus
2001,
paaride
arv8
Leiukohti
EELISes Arvukus
2012,
paaride
arv9
Roherähn Picus viridis II ei kindel 0–1 - 0
Laanepüü Tetrastes
bonasia III jah tõenäoline hindamata - 0
Teder Tetrao tetrix III jah kindel 5–7 1 0–5
Herilaseviu Pernis
apivorus III jah kindel 1–2 - 1–2
Raudkull Accipiter
nisus III ei tõenäoline 1–2 - 3–5
Hiireviu Buteo buteo III ei kindel 1–3 1 4–6
Lõopistrik Falco
subbuteo III ei kindel 1–2 - 2–3
Rukkirääk Crex crex III jah kindel hindamata - 0–5
Sookurg Grus grus III jah kindel 5–7 21 15–20
Õõnetuvi Columba
oenas III ei kindel 2–5 6 5–10
Värbkakk Glaucidium
passerinum III jah tõenäoline 0–1 2 2–4
Kodukakk Strix aluco III ei kindel 2–3 1 4–6
Öösorr Caprimulgus
europaeus III jah kindel 1–5 1 1–5
Väänkael Jynx torquilla III ei tõenäoline 0–3 - 0–3
Hallpea-rähn Picus canus III jah toituja,
läbirändaja,
talvituja
0–1 - 0
Musträhn Dryocopus
martius III jah kindel 5–8 8 8–11
Väike-kirjurähn Dendrocopos
minor III ei kindel 1–5 7 5–10
Nõmmelõoke Lullula
arborea III jah kindel 1–5 - 0–3
Suitsupääsuke Hirundo
rustica III ei kindel hindamata - 5–10
Hoburästas Turdus
viscivorus III ei kindel 5–10 10 10–20
Vööt-põõsalind Sylvia nisoria III jah kindel hindamata - 0–5
Väikekärbsenäpp Ficedula
parva III jah puudub 0 2 0–10
Punaselg-õgija Lanius
collurio III jah kindel 1–5 - 0–5
Valdav osa liikidest on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (Eesti Punane Raamat, 2008)
ja Maailma Looduskaitse Liidu punase nimestiku (IUCN, 2012) alusel ohuvälised.
Kaitseeesmärgid on kaitsekorralduskavas seatud vaid I ja II kaitsekategooria linnuliikidele. III
kaitsekategooria linnuliikide osas on eesmärgiks liigilise mitmekesisuse säilimine.
25
2.1.2.1 Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
I kat; LiD I; KE – jah10; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei11
Liigi arvukus Eestis on viimasel ajal tõusuteel, pesitsevate paaride arv ületab 200. Peamine
levikupiirkond on Lääne-Eesti ja saared, sealhulgas Saaremaa. Merikotkas eelistab
pesapaigana peamiselt vanu võrdlemisi hõredaid männienamusega metsi, niiskeid
kuusesegametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid männikuid. Liik on nõudlik pesapuu
vanuse suhtes ‒ pesapuu on keskmiselt 90- (lehtpuu) kuni 130-aastane (okaspuu). Liigi seisund
Viidumäe looduskaitsealal on hea. 2001. aastal on hinnatud liigi arvukuseks 1 haudepaar
(Viidumäe looduskaitseala linnustik, 2001). EELISe järgi on liigil 4 leiukohta, mis
moodustavad 2 pesitsusterritooriumit. 2012. aastal pesitses alal 2 paari merikotkaid9. 2 paari
merikotkaid pesitses ka 2013. aastal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Merikotka pesitsusaegne arvukus on vähemalt 2 haudepaari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Merikotka pesitsusaegne arvukus on vähemalt 2 haudepaari.
Mõjutegurid ja meetmed:
Pesitsusaegne häirimine. Merikotkas on pesitsemise tundlikus faasis (vahemikus 15.02– 15.06)
tundlik igasuguse häirimise, eriti metsatööde suhtes, mis toimuvad pesale lähemal kui 500
meetrit (Merikotka kaitse tegevuskava). Pesitsuskohad jäävad hooldatavatesse
sihtkaitsevöönditesse, kus on lubatud koosluste kujundamiseks vajalikud tööd ning inimeste
viibimine kaitseala valitseja nõusolekul.
Meede. Kogu pesitsusajal (vahemikus 15.02–31.07) ei tohi teha metsatöid asustatud pesale
lähemal kui 500 m. Selle nõude täitmine tagatakse osaliselt läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra.
Samas asuvad Kõveroja sihtkaitsevööndi mõlemad kotkapesad kaitseala välispiirile lähemal
kui 500 m (ca 200 m ja ca 450 m) ja seega ei saa nende pesade häirimist välistada, kuid
tõenäosus selleks on väike. Seetõttu ei tehta ka kaitseala piiri laiendamise ettepanekut.
Meede. Kogu pesitsusajal (vahemikus 15.02–31.07) rakendada pesast 200 m raadiuses
liikumiskeeldu. Meedet järgitakse liikumislubade väljastamisel.
2.1.2.2 Must-toonekurg (Ciconia nigra)
I kat; LiD I; KE – jah; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei
10 Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta I, II ja III
kaitsekategooria taime-, looma- ja seeneliike (§ 1 lg 1 p 4). Samas on eraldi kaitse-eesmärkidena välja toodud
LoD II lisa liigid (§ 1 lg 1 p 3). Selguse huvides on lisatud „KE – jah” märge liikidele, mis on eesmärgiks § 1
lg 1 p 4 alusel ning märge „KE – jah*” liikidele, mis on esiletõstetuna eesmärgiks § 1 lg 1 p 3alusel. 11 Siin ja edaspidi märgivad kaitse-väärtuste juures toodud lühendid järgmist: kat – liigi kaitsekategooria
vastavalt Vabariigi Valitsuse (I ja II kaitsekategooria liigid) või keskkonnaministri määruses (III kategooria
liigid) sätestatule; LiD – kuulumine linnudirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta) lisades loetletud liikide hulka; LoD – kuulumine loodusdirektiivi (Euroopa Nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta) lisades
loetletud elupaigatüüpide või taime- ja loomaliikide hulka; LoA – kuulumine loodusala kaitse-eesmärkidesse.
26
Must-toonekure elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate
toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Eestis pesitseb musttoonekurgi
hinnanguliselt 80 paari, arvukuse trend on langev. 2001. aastal on hinnatud liigi staatuseks
toituja ja läbirändaja, pesitsemist siis täheldatud ei olnud. Viidumäe looduskaitsealal on
EELISes liigi kohta 3 leiukohta, mis moodustavad 2 pesitsusterritooriumit, 2012. ja 2013.
aastal pesitses alal 2 paari must-toonekurgi.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Must-toonekure pesitsusaegne arvukus on vähemalt 2 haudepaari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Must-toonekure pesitsusaegne arvukus on vähemalt 2 haudepaari.
Mõjutegurid ja meetmed:
Pesitsusaegne häirimine pesa juures või toitumispaikades. Pesitsuskohad jäävad osaliselt
hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus on lubatud koosluste kujundamiseks vajalikud tööd
ning inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekul.
Meede. Inimeste liikumise keelamine väljaspool teid ja radasid pesitsusajal (15. märtsist 31.
augustini) vähemalt 250 m raadiuses teadaolevast pesast. Meedet järgitakse liikumislubade
väljastamisel.
Külastuskoormuse oluline kasvamine Audaku matkarajal ning sellest tulenev liigi häirimine.
Meede. Külastuskoormuse jälgimine. Raja külastuskoormuse olulisel kasvamisel kaaluda raja
trassi muutmist või hooajalist kasutamise piiramist.
Toitumisalade degradeerumine. Must-toonekurg toitub mitmekesistes biotoopides – eelistatud
on varjulised vooluveekogud, ent toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja
roostikes. Toitumisveekogu valikul eelistab must-toonekurg kuni 0,5 m sügavusi,
kruusaseliivase (mitte mudase) põhjaga vooluveekogusid, mille kaldad ei ole võsastunud
(enamus selliseid vooluveekogusid jääb väljaspoole kaitseala). Varjetingimused ei oma
toitumisveekogu valikul määravat mõju, küll võivad mõningased varjetingimused veekogus
(vee kohale ulatuvad põõsad, vette kukkunud tüved) suurendada kalastiku varjevõimalusi ja
seeläbi must-toonekure toidubaasi.
Meede. Kindlustada must-toonekure potentsiaalsete toitumisveekogude puhtus ning sobivus,
puhastades kinni kasvanud vooluveekogude kaldad võsast. Viidumäe looduskaitsealal on
selliseks vooluveekoguks Riksu oja lõik Tepu sihtkaitsevööndis.
2.1.2.3 Kanakull (Accipiter gentilis)
II kat; LiD I; KE – jah; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei
Kanakulli arvukuseks Eestis on hinnatud 300–500 paari, trend on langev. Kanakull eelistab
elupaigana suuremaid metsamassiive. Viidumäe looduskaitsealal võib liigi seisundit pidada
heaks, kuna alal leidub piisavalt liigile sobilikke looduslikke elukohti ja saagialasid. 2001.
aastal on hinnatud liigi staatuseks tõenäoline haudelind ja arvukuseks 0–1 paari. EELISe järgi
on liigil 3 leiukohta, mis moodustavad 1 pesitsusterritooriumi, mis oli 2012. aastal ka asustatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Kanakull on kaitsealal esindatud vähemalt 1 haudepaarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
27
Kanakull on kaitsealal esindatud vähemalt 1 haudepaarina.
Mõjutegurid ja meetmed:
Toitumisalade kvaliteedi langus.
Meede. Soodustada metsakanaliste kaitset, hoides kontrolli all metssea kui metsakanaliste
arvukust mõjutava liigi arvukust.
Pesitsusaegne häirimine. Pesitsuskohad jäävad hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus on
lubatud koosluste kujundamiseks vajalikud tööd ning inimeste viibimine kaitseala valitseja
nõusolekul.
Meede. Pesitsusajal, 1. märtsist kuni 15. augustini, hoiduda raiest pesa läheduses (<500 m).
Meetme rakendamine toimub metsateatiste kooskõlastamisel.
Ebapiisav kaitsekord. Viidumäe looduskaitseala lõunaservas asub Koki kanakulli elupaik, mis
on hetkel keskkonnaregistris projekteeritava püsielupaigana (49 ha).
Meede. Laiendada kaitseala piire Koki kanakulli püsielupaiga osas.
2.1.2.4 Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)
II kat; LiD I; KE – jah; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei
Karvasjalg-kaku arvukuseks Eestis on hinnanguliselt 200–400 paari, trend on langev.
Viidumäe looduskaitsealal leidub liigile piisavalt sobivat metsaelupaika. 2001. aastal hinnati
liigi arvukuseks 3–4 haudepaari. EELISe järgi on liigil 1 leiukoht, 2012. a pesitses alal 3–5
paari karvasjalg-kakke.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Karvasjalg-kaku elupaigad on säilinud, liik on kaitsealal esindatud vähemalt 3 haudepaarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Karvasjalg-kaku elupaigad on säilinud, liik on kaitsealal esindatud vähemalt 3 haudepaarina.
Mõjutegurid ja meetmed:
Elupaikade kvaliteedi langus. Karvasjalg-kaku eelistatud elupaigaks on vana männik, sobib ka
tihe kuusik, hõre majandatud männik, haavasalu ja ka kidur rabamännik. Karvasjalg-kakk
pesitseb peaaegu eranditult musträhni tehtud õõnsustes, toitumiseks eelistab ta metsa, kuid võib
kasutada ka võsastumata raiesmikke.
Meede. Jälgida, et piirkonnas leiduks sobivaid puuõõnsusi pesapaikadeks. Raiet tehes tuleks
säilitada väikseid vanu ja tihedaid metsatukkasid, mis sobivad musträhni pesapaikadeks.
Tagatakse läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra ja elupaigatüüpide tegevuste.
Pesitsusaegne häirimine. Karvasjalg-kakk ei ole väga tundlik häirimise suhtes, ent
pesitsusaegsed metsatööd pesa vahetus läheduses võivad siiski pesitsuse nurjata.
Meede. Vältida raiet karvasjalg-kakule sobivates vanades puistutes karvasjalg-kaku
pesitsusajal (15. veebruar–1. juuli). Meetme rakendamine toimub metsateatiste
kooskõlastamisel.
28
2.1.3 Kahepaiksed
Kahepaiksetest on alal esindatud (kahepaiksete seire raames loendatud) 3 III kaitsekategooria
liiki. Viidumäe kõige arvukamaks kahepaikseks võib seire tulemuste põhjal pidada harilikku
kärnkonna (Bufo bufo). Viimastel seireaastatel (2005, 2006) on Audaku tiigis kudevate
kahepaiksete loendusel märgitud 20 ampleksuse ja 20 üksiku isaslooma esinemine, joon- ja
platsiloendustel on loendatud isendite arv jäänud viimastel seireaastatel vahemikku 1‒10.
Keskkonnaregistris on liigi leiukoht märgitud 4 ha suuruse alana Lauma ja Kivesselja
sihtkaitsevööndites. Hariliku kärnkonna kudemisveekoguks on Audaku tiik, mille seisukord on
halvenenud peale kogre asustamist tiiki.
Loodusdirektiivi IV lisa liik rabakonn (Rana arvalis) on Eestis suhteliselt tavaline liik. Liigi
levila on Eestis pidevalt laienenud ning populatsiooni seisundit loetakse stabiilseks. Viidumäel
on rabakonna leitud kahepaiksete seire raames. Viimased seireandmed on 2006. aastast.
Viimaste seireaastate (2005, 2006) joon- ja platsiloendustel on loendatud isendite arv jäänud
vahemikku 1‒2 isendit. Keskkonnaregistris on liigi leiukoht märgitud 4 ha suuruse alana
Lauma ja Kivesselja sihtkaitsevööndites (liigirikka madalsoo elupaigatüüp), kus 2010.
aastal hinnati arvukuseks 10 isendit.
Tähnikvesilikku (Triturus vulgaris) on kahepaiksete seire raames leitud Viidumäel Audakul.
Viimastel seireaastatel (2005, 2006) on tiigiloendusel loendatud kuni 10 täiskasvanud looma,
joonloendusel on märgitud üksikisendite esinemine. EELISes on liigi esinemine märgitud
Nakimetsa sihtkaitsevööndis ja Kanna loodusreservaadis.
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (Eesti Punane Raamat, 2008) alusel on kõik nimetatud
kolm III kaitsekategooria liiki ohuvälised. Seetõttu ei ole liikidele seatud ka kaitseeesmärke ja
need pole Viidumäe ega Vedruka raba loodusala kaitse-eesmärgiks, kuid asjakohane on siiski
teatud meetmete rakendamine.
Mõjutegurid ja meetmed:
Viidumäe seirealal pole kahepaiksete riiklikku seiret viimastel aastatel läbi viidud, mistõttu
puuduvad uuemad andmed võimalike muutuste kohta liikide seisundis. See omakorda
raskendab kaitsekorralduslike otsuste tegemist.
Meede. Riikliku seire jätkamine Viidumäe kaitsealal võimaldamaks seiretulemuste kasutamist
kaitsekorralduslike otsuste tegemiseks.
Audaku tiigi kui kahepaiksete kudemisveekogu seisukord on peale kogre asustamist tiiki
halvenenud. Rabakonna on Keskkonnaregistri andmetel tiigis viimati seire raames loendatud
1999. aastal, kuid veekogu on oluline ka teistele kaitsealustele kahepaiksetele.
Meede. Kalade väljapüük Audaku tiigist. Veekogu kallaste (ja põhja) puhastamine. Sobilike
elupaikade (suvised maismaaelupaigad ja talvituspaigad) kadumine.
Meede. Elupaikade säilitamine/hooldus, mis tagatakse kaitserežiimiga ja läbi elupaigatüüpide
tegevuste. Ei vaja eeldatavalt täiendavaid tegevusi.
29
2.1.4 Roomajad
Roomajatest on märkeid nelja III kaitsekategooriasse kuuluva liigi esinemise kohta Viidumäe
looduskaitsealal: nastik (Natrix natrix), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis) ja
arusisalik (Lacerta vivipara). Keskkonnaregistris on andmeid nastiku esinemise kohta Kanna
loodusreservaadis ja Suurissoo sihtkaitsevööndis, arusisaliku esinemise kohta Nakimetsa
sihtkaitsevööndi allikasoos (7160). Rästikut ja vaskussi on täheldatud juhuvaatlustena. Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku (Eesti Punane Raamat, 2008) alusel on nastik, rästik ja
arusisalik hindamata ning vaskuss ohuväline. Seetõttu ei ole liikidele seatud ka kaitseeesmärke.
Liike ei ole kantud loodusdirektiivi lisadesse ega ole seatud Viidumäe ja Vedruka raba
loodusalade eesmärgiks. Roomajate kaitse Viidumäe looduskaitsealal toimub läbi elupaikade
kaitse.
2.1.5 Selgrootud
Kaitsealustest selgrootutest esinevad Viidumäe looduskaitsealal mitmed liblikalised, kirjukaan
ning palukuklane. Loodusdirektiivi lisadesse kantud liblikaliste ning kirjukaani ohutegurid ja
meetmed on välja toodud vastavates alapeatükkides.
III kaitsekategooria ja loodusdirektiivi IV lisa liblikalised, mis ei ole otseselt kaitseeesmärgiks,
on sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) ja tähnik-
sinitiib (Maculinea arion). Nimetatud liblikaliste osas täpsemaid kaitse-eesmärke või
meetmeid ei planeerita. Kaitse-eesmärgiks on lihtsalt nende alal esinemine. Kavaga ei tehta ka
ettepanekut neid liigi tasemel kaitseala kaitse-eesmärgiks arvata, sest sõõrsilmik on punase
nimestiku alusel ohuväline ja levinud kogu Eestis. EELISes on sõõrsilmiku esinemine
kaitsealal märgitud ühe leiukohana Mäepea puisniidul (Lindman, 2010).
Vareskaeraaasasilmik on punase nimestiku alusel puuduliku andmestikuga ja levinud kogu
Eestis ning üsna tavaline liik (Vilbas, 2010). Viidumäe looduskaitseala territooriumil leidub
teda kõikjal, arvukamalt allikasoos ja Viidumäe nõlval, ent küllalt tavaline ka rohtunud
metsasihtidel ja teeservadel (Viidalepp, 2000). EELISes vareskaera-aasasilmiku kaitsealal
esinemise kohta andmed puuduvad. Tähnik-sinitiib on punase nimestiku alusel puuduliku
andmestikuga ja levinud kogu Eestis, kuid liik on suhteliselt haruldane. Liiki on Viidumäe
looduskaitsealal leitud vaid Viidu-Liiva maanteest edelas, Suurissoost välja voolava kraavi
ääres (Viidalepp, 2000). EELISes tähnik-sinitiiva kaitsealal esinemise kohta andmed
puuduvad.
III kaitsekategooriasse kuuluva palukuklase (Formica polyctena) asurkonda on Viidumäe
looduskaitsealal viimati riikliku seire raames seiratud 2009. aastal taastatud puisniidul ja
männikus Surnuaiamäe sihtkaitsevööndis. EELISes liigi esinemise andmed puuduvad, sest
riiklike seire aruannetest süstemaatiliselt liigiinfot keskkonnaregitrisse ei edastata. Seire
aruannetes on välja toodud metssigade ulatuslikud rüüsted metsakuklaste asurkonnas, mis on
viinud arvukate mahajäetud pesade tekkele (Riikliku eluslooduse mitmekesisuse..., 2009).
Seetõttu on Viidumäe looduskaitsealal soovitav metssea arvukuse reguleerimine. Liik ei ole
seatud Viidumäe ega Vedruka raba loodusala kaitse-eesmärgiks.
30
2.1.5.1 Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna)
III kat; LoD II; KE – jah*2; Viidumäe LoA – jah; Vedruka raba LoA – ei.
Suur-mosaiikliblikas on levinud kogu Eestis, kuid ka sobivates elupaikades on ta vähearvukas.
Liigi elupaigad on lagendikud lehtmetsades ja -võsastikes, soised metsad, rohtunud sihid ja
metsaservad. Liigile on elupaigas oluline valguse olemasolu ning vähene puude liitus.
Viidumäe looduskaitsealal on suur-mosaiikliblikas arvukam Mäepea puisniidul ja mäenõlval
Nakimetsa allikatest kõrgemal, üksikisenditena ka teistes kohtades. (Lindman, 2010a).
EELISes on suur-mosaiikliblika esinemine kaitsealal märgitud kahes leiukohas – Laasma
puisniidul ja Audakul.
Eesmärgid ja meetmed: vt eesmärgid ja meetmed ptk 2.1.5.2 järel.
2.1.5.2 Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia)
III kat; LoD II; KE – jah*; Viidumäe LoA – jah; Vedruka raba LoA – ei.
Teelehe-mosaiikliblikas on levinud Saaremaal ja tõenäoliselt kogu Mandri-Eestis. Liigi
elupaikadeks on kuivad liigirikkad aruniidud, seejuures eelistab ta soojemaid võsa- ja
metsaservi, päikesepaistelisi kohti ürgorgude nõlvadel ja põhja ning lääne poolt metsaga
piiratud lagendikke. Viidumäe looduskaitsealal on liik levinud kogu alal nii puisniitudel kui ka
teeservadel ja metsavahelistel lagendikel (Lindman, 2010b).
EELISes teelehe-mosaiikliblika kaitsealal esinemise kohta andmed puuduvad, sest riiklike
seire aruannetest süstemaatiliselt liigiinfot keskkonnaregitrisse ei edastata.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas on kaitsealal esindatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas on kaitsealal esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed:
Valgusrikaste metsaservade ja -sihtide võsastumine.
Meede. Võsaraie.
Poollooduslike koosluste majandamise lakkamine.
Meede. Poollooduslike koosluste hooldus, alade niitmine suve teisel poolel.
Leviku- ja arvukusandmete puudumine andmebaasides, mis raskendab liigikaitse planeerimist
(sh kaitse-eesmärkide seadmist).
Meede. Teelehe-mosaiikliblika ja suur-mosaiikliblika leviku- ja/või arvukusandmete
täpsustamine.
2 Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta (kõiki) I, II ja III
kaitsekategooria taime-, looma- ja seeneliike (§ 1 lg 1 p 4). Samas on eraldi kaitse-eesmärkidena välja toodud
LoD II lisa liigid (§ 1 lg 1 p 3). Selguse huvides on lisatud „KE – jah“ märge liikidele, mis on eesmärgiks § 1 lg
1 p 4 alusel ning märge „KE – jah*” liikidele, mis on esiletõstetuna eesmärgiks § 1 lg 1 p 3alusel.
31
2.1.5.3 Kirjukaan e. apteegikaan (Hirudo medicinalis)
II kat; LoD V; KE – jah; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei.
Eestis on kirjukaani teadaolev levik võrdlemisi piiratud, liiki leidub üksikutes veekogudes
Hiiu- ja Saaremaal, Nõva kaitsealal ning Karula rahvuspargis. Elupaikadeks sobivad
kirjukaanile vooluta veekogud, harilikult soojaveelised ja madalad väikejärved, kus on rikkalik
kalastik ja amfiibide fauna. Viidumäel on liiki loendatud kirjukaani seire raames. Liigi
elupaigaks on 0,4 ha suurune ala – madalsoo keskel olevad loigud. Suve lõpus elupaiga pindala
väheneb, kuid sügavamad augud on püsiva veega (Talvi, 2010a). EELISes liigi esinemise
andmed veel puuduvad, kuid andmed on edastatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Kirjukaan on kaitsealal esindatud ja liigi elupaik säilinud vähemalt 0,4 hektaril.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Kirjukaan on kaitsealal esindatud ja liigi elupaik säilinud vähemalt 0,4 hektaril.
Mõjutegurid ja meetmed:
Peremeesorganismide arvukuse langus (kahepaiksed, imetajad).
Meede. Otseseid meetmeid ei rakendata. Kaudselt toetavad teiste liikide tegevused ja
elupaigatüüpide tegevused.
Veerežiimi muutused (melioratsioon).
Meede. Kaitseala territooriumil on melioratsioonitööde teostamine piiratud kehtiva
kaitseeeskirjaga. Vajalik on kaitseala kaitse-eesmärkidega arvestamine ja võimaliku
keskkonnamõju hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel nii kaitsealal kui ka selle
lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb läbi viia nn Natura eelhindamine.
2.1.6 Seened
II kaitsekategooria seeneliikidest leidub EELISe andmete põhjal Viidumäe
looduskaitsealal kuldpiimast riisikat (Lactarius chrysorrheus), värvilist lehtervahelikku
(Leucopaxillus compactus) ja Bloxami punalehikut (Entoloma bloxamii). Uuringu „Viidumäe
looduskaitseala seenestiku koosseis ja looduskaitseline väärtus” (2001) kohaselt on Viidumäe
looduskaitsealal lisaks mainitud seeneliikidele leitud 1966. aastal ühe leiuna musta
hundiseenikut (Boletopsis leucomelaena) ning 1981. aastal ühe leiuna säärissirmikut
(Chamaemyces fracidus) (Vaasma, 2001). Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti
Punane Raamat, 2008) on must hundiseenik arvatud äärmiselt ohustatud liikide hulka. Seen
kasvab lubjarikkal pinnasel loometsades, tavaliselt kuusega seotult (Niemelä, 2008). Viidumäe
looduskaitsealal on seeneliiki leitud Suurissoo looduslikust sihtkaitsevööndist. Eesti ohustatud
liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on säärissilmik arvatud äärmiselt
ohustatud liikide hulka. Viidumäe looduskaitsealal on seeneliiki leitud Audaku
piiranguvööndist. Vanade andmete tõttu musta hundiseeniku ja säärissirmiku andmeid
EELISes ei ole ja üksikute leidude tõttu ei ole seatud neid ka kaitse-eesmärgiks.
III kaitsekategooria seeneliikidest leidub EELISe andmetel Viidumäe looduskaitsealal
Suurmäe sihtkaitsevööndis taiga-peenpoorikut (Skeletocutis odora). Töö „Viidumäe
looduskaitseala seenestiku koosseis ja looduskaitseline väärtus” (2001) kohaselt on Viidumäe
32
looduskaitsealal Suurmäe sihtkaitsevööndis leitud lisaks veel sarvharikut (Clavulinopsis
corniculata) ja musta narmikut (Phellodon niger). EELISes viimati nimetatud liikide kaitsealal
esinemise kohta andmed puuduvad.
Ükski seeneliikidest ei kuulu loodusdirektiivi lisadesse. Kaitsekorraldusperioodiks on seatud
kaitse-eesmärgid kõrge ohustatusega seeneliikidele. Värvilisele lehtervahelikule ja Bloxami
punalehikule kaitse-eesmärki ei seata, sest Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti
Punane Raamat 2008) on need arvatud ohulähedaste liikide hulka ja kaitsealalt on teada ainult
üks värvilise lehtervaheliku leid Nakimetsa sihtkaitsevööndis ning üks Bloxami punalehiku
leid Suurmäe sihtkaitsevööndis ilma arvukuse ja seisundi hinnanguteta.
2.1.6.1 Kuldpiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus)
II kat; LoD – ei; KE – jah3; Viidumäe LoA – ei; Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on kuldpiimane
riisikas arvatud äärmiselt ohustatud liikide hulka. Seni on liiki leitud vaid Saaremaalt –
Viidumäe looduskaitsealalt, Karjalasmast ja Leisist, kuldpiimane riisikas kasvab ainult
tammedega seotult ja on lubjalembene (Kalamees 2011). Viidumäe looduskaitsealal on
EELISe andmetel seeneliiki leitud Lauma ja Sutru hooldatavatest sihtkaitsevöönditest kolmest
leiukohast. Ajakohased arvukusandmed puuduvad.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Kuldpiimane riisikas on kaitsealal esindatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Kuldpiimane riisikas on kaitsealal esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed (seened):
Ajakohased arvukusandmed puuduvad.
Meede. Levikuandmete täpsustamine tulemusseire eesmärgil.
2.1.7 Samblikud
Viidumäe looduskaitsealal on leitud 224 erinevat samblikuliiki (Viidumäe looduskaitseala
lihhenofloora..., 1999). Samblike kasvuks sobivate kasvukohatüüpide varieeruvus
looduskaitsealal piirdub peamiselt arumetsade klassi kuuluvate tüübirühmadega. Viidumäel
esinevatest samblikuliikidest on Eestis kaitse alla võetud kaks: III kaitsekategooriasse
kuuluvad harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja suur nööpsamblik (Megalaria
grossa). Harilik kopsusamblik on sageli esinev liik, Viidumäe looduskaitsealal on teda leitud
Audaku piiranguvööndis ning Nakimetsa sihtkaitsevööndis lehtpuudel. Suur nööpsamblik on
harvem esinev liik. Viidumäe looduskaitsealal on teda leitud Audaku piiranguvööndis
epifüütsel lehtpuul ja Kivesselja sihtkaitsevööndis hariliku saare tüvel. EELISes hariliku
kopsusambliku kaitsealal esinemise kohta andmed puuduvad. Suure nööpsambliku
3 Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta (kõiki) I, II ja III kategooria
kaitsealuseid taime-, looma- ja seeneliike (§ 1 lg 1 p 4). Samas on eraldi kaitse-eesmärkidena välja toodud LoD
II lisa liigid (§ 1 lg 1 p 3). Selguse huvides on lisatud „KE – jah“ märge liikidele, mis on eesmärgiks § 1 lg 1 p 4
alusel ning märge „KE – jah*“ liikidele, mis on esiletõstetuna eesmärgiks § 1 lg 1 p 3alusel.
33
leiukohtadest on EELISes Kivesselja sihtkaitsevööndi leiukoht. Kumbki liikidest ei kuulu
loodusdirektiivi lisadesse.
Kaitsekorraldusperioodiks nimetatud liikidele kaitse-eesmärke ei seata. Kaitse-eesmärkide
seadmist tuleb uuesti kaaluda järgneval kaitsekorraldusperioodil juhul, kui seiretööde ja
inventuuride või muude alusandmete põhjal on selgunud vastav vajadus.
2.1.8 Taimed
Ülevaade Viidumäe looduskaitsealal leiduvatest kaitsealustest taimedest EELISe andmetel on
alljärgnevas tabelis. Kokku on kaitsealal registreeritud üks I kaitsekategooria liik –
karedahambane osi-, 28 II ja 36 III kaitsekategooria liiki. Info kaitsealuste liikide kohta, mida
on kaitsealalt leitud, kuid EELISes ei ole, sisaldub järgnevates alapeatükkides.
Tabel 7. Viidumäe looduskaitsealal kasvavad kaitsealused taimeliigid EELISe andmetel
Liigi nimi eesti
keeles Liigi nimi ladina keeles Kaitsekategooria Loodus-
direktiivi
II lisa
Leiukohti
EELISes
Karedahambane osi Equisetum x trachyodon I ei 7
Pruun raunjalg Asplenium trichomanes II ei 2
Varjuluste Bromus benekenii II ei 7
Mustpeasammal Catoscopium nigritum II ei 2
Valge tolmpea Cephalanthera longifolia II ei 7
Punane tolmpea Cephalanthera rubra II ei 2
Vahelmine
lõokannus Corydalis intermedia II ei 4
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus II jah 26
Täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata
subsp. cruenta II ei 6
Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii II ei 45
Mets-aruhein Festuca altissima II ei 4
Lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima II ei 24
Harilik luuderohi Hedera helix II ei 14
Mäginaistepuna Hypericum montanum II ei 14
Tömbiõiene luga Juncus subnodulosus II ei 17
Must seahernes Lathyrus niger II ei 21
Soohiilakas Liparis loeselii II jah 12
Väike käopõll Listera cordata II ei 1
Kärbesõis Ophrys insectifera II ei 30
Jumalakäpp Orchis mascula II ei 4
Karvane lipphernes Oxytropis pilosa II ei 5
Alpi võipätakas Pinguicula alpina II ei 24
Palukarukell Pulsatilla patens II jah 1*
34
Saaremaa robirohi Rhinanthus rumelicus
subsp. osiliensis II jah 24
Mustjas sepsikas Schoenus nigricans II ei 1
Tuhkpihlakas Sorbus rupicola II ei 16
Suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata II ei 1
Väikeseõiene
hiirehernes Vicia lathyroides II ei 1
Peenelehine
hiirehernes Vicia tenuifolia II ei 1
Karulauk Allium ursinum III ei 1
Longus rippsammal Antitrichia curtipendula III ei 1
Liigi nimi eesti
keeles Liigi nimi ladina keeles Kaitsekategooria Loodus-
direktiivi
II lisa
Leiukohti
EELISes
Kare jürilill Cardamine hirsuta III ei 1
Läänemõõkrohi Cladium mariscus III ei 21
Balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica III ei 1
Vööthuulsõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III ei 31
Kahkjaspunane
sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata III ei 64
Kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III ei 20
Metsvareskold Diphasiastrum
complanatum III ei 1
Tumepunane
neiuvaip Epipactis atrorubens III ei 25
Laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III ei 41
Sooneiuvaip Epipactis palustris III ei 87
Roomav öövilge Goodyera repens III ei 6
Harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III ei 81
Läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus III jah 2
Harilik ungrukold Huperzia selago III ei 10
Siberi võhumõõk Iris sibirica III ei 13
Harilik valvik Leucobryum glaucum III ei 4
Suur käopõll Listera ovata III ei 49
Karukold Lycopodium clavatum III ei 3
Mets-õunapuu Malus sylvestris III ei 22
Harilik porss Myrica gale III ei 89
Sulgjas õhik Neckera pennata III ei 3
Pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III ei 22
Hall käpp Orchis militaris III ei 2
Ohakasoomukas Orobanche pallidiflora III ei 1
Kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-
carolinum III ei 1
Kahelehine käokeel Platanthera bifolia III ei 28
35
Rohekas käokeel Platanthera chlorantha III ei 15
Aaskarukell Pulsatilla pratensis III ei 18
Tuitähtpea Scabiosa columbaria III ei 1
Niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus III ei 3
Ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum III ei 1
Alpi ristik Trifolium alpestre III ei 11
Püstine hiirehernes Vicia cassubica III ei 14
Lood-angervars Vincetoxicum hirundinaria III ei 3
* Palukarukella (Pulsatilla patens) ekslik kirje EELISes
Kuna taimeliikide kaitse toimib läbi nende kasvukohtade säilitamise ja parendamise, on
Viidumäe looduskaitsealal esinevad soontaimeliigid alljärgnevalt grupeeritud nende
tavapäraste kasvukohaeelistuste4 (ning ühtlasi kasvukohaeelistustest tulenevate ohutegurite)
alusel. Grupeering on seejuures siiski tinglik, s.t esiteks on tegu kasvukohtade olulise
üldistusega, teiseks levivad mitmed liigid eriilmelistes kooslustes ning kolmandaks võib
liikidel esineda n-ö ebatüüpilisi kasvukohti.
Kaitsealuste soontaimede leiukohad on EELISe andmeil valdavalt Viidumäe loodusalal.
Vedruka raba loodusala äärealadele ulatuvad kahe III kaitsekategooria liigi kasvukohad: hall
käpp (Orchis militaris) ja harilik porss (Myrica gale).
Järgnevast nimistust on välja jäetud III kaitsekategooria veetaim valge vesiroos (Nymphaea
alba). EELISes märked liigi leiukohtadest Viidumäe kaitsealal puuduvad.
Kaitse-eesmärgid ja meetmed on alapeatükis välja toodud olulisematele esinevatele liikidele,
võttes aluseks liikide levikut ja ohustatust, kaitsekategooriat ja loodusdirektiivi lisadesse
kuulumist ning Viidumäe LKA olulisust nende liikide kaitse tagamisel.
2.1.8.1 Niitude, soostunud niitude ja paljandite kasvukohtade taimed
Antud jaotusesse on lisaks niidutaimedele arvatud ka kiviaedadel, rändkividel ja teeservadel
kasvavad taimed.
II kaitsekategooria taimedest võib siia gruppi arvata pruuni raunjala (Asplenium
trichomanes), laukapuu (Prunus spinosa) ja väikeseõiese hiireherne (Vicia lathyroides).
III kaitsekategooria taimeliikidest esinevad alal kare jürilill (Cardamine hirsuta), balti
sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), siberi võhumõõk
(Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), tuitähtpea (Scabiosa
columbaria), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum
lucidum).
Nimetatud liigid ei ole kantud loodusdirektiivi lisadesse ega kuulu liikide punase nimestiku
(Eesti Punane Raamat, 2008; IUCN, 2012) eriti ohustatud liikide hulka. Kaitse-eesmärgid on
kaitsekorralduskavas seatud II kaitsekategooria liikidele, mille jaoks Saaremaa on oluline
levikupiirkond Eestis. Kaitse-eesmärki ei ole seatud pruun raunjalale, sest EELISesse on
kantud ainult kaks leiukohta Audaku piiranguvööndi kiviaiale (2007. aastal 34 puhmikut) ja
kunagisele kiviktaimlale, mis M. Reitalu andmetel ilmselt 1964. aastal istutati sinna, kuid
4 Kasutatud allikad: Eesti taimede määraja, 1999; Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis, 2005;
Kukk, T., 2004; Kukk, Ü., 1999; eElurikkus andmebaas, 2012.
36
praegu enam seda liiki seal ei leidu. Liigi leiukohas läbiviidav seire on näidanud populatsiooni
kasvutendentsi Viidumäel (Eesti riikliku keskkonnaseire..., 2007).
Laukapuu (Prunus spinosa)
II kat, LoD – ei, KE – jah5, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei
Eestis väga haruldase liigi kasvukohtadeks on metsa- ja teeservad ning looniidud. Leiukohad
jäävad Lääne-Saaremaale. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat,
2008) on laukapuu arvatud ohualtide liikide hulka. EELISes märked liigi leiukohtadest
Viidumäe kaitsealal puuduvad, kuid M. Reitalu andmetel on teada esinduslik laukapuu
kasvukoht Nakimetsa sihtkaitsevööndi põhjaosas elektriliinist läänepoole. 2014. a mai seisuga
on antud kohas teostatud välitööd ja inventuuri andmed edastatud EELISesse.
Väikeseõiene hiirehernes (Vicia lathyroides)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eestis väga haruldase liigi kasvukohaeelistusteks on loo-, nõmme- ja paluniidud ning söödid.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on väikeseõiene
hiirehernes arvatud ohualtide liikide hulka. Liigi ainus EELISesse kantud leiukoht Viidumäe
looduskaitsealal on märgitud Suurmäe sihtkaitsevööndi niidukooslusele (inventeeritud
elupaigatüüp 6270*), kus 1998. aastal on arvukuseks hinnatud 6000 isendit. Kuna
niidukooslust ei ole püsivalt hooldatud, on arvukus tugevasti langenud ja praegune arvukus on
teadmata. M. Reitalu andmetel võib leiduda väikeseõiest hiirehernest lisaks Audaku
piiranguvööndis Sihi ja Upsi talu niidukooslustel.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Laukapuu on kaitsealal esindatud ja väikeseõiese hiireherne püsiv populatsioon on kaitsealal
säilinud vähemalt ühes leiukohas.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Laukapuu on kaitsealal esindatud ja väikeseõiese hiireherne püsiv populatsioon on kaitsealal
säilinud vähemalt ühes leikohas. Mõjutegurid ja meetmed:
Sobilike kasvukohtade võsastumine niitude ja soostunud niitude osas. Väärtuste koondtabelis
lisas 3 ei kajastu soostunud niidud, sest see ei ole asjakohane laukapuu ja väikeseõiese
hiireherne osas.
Meede. Esinduslike niitude ja soostunud niitude kasvukohtade võsast puhastamine.
Meede. Metsateede ja kvartalisihtide taastamine ning hooldus.
Poollooduslike koosluste majandamise lakkamine.
Meede. Poollooduslike koosluste hooldus, traditsiooniline majandamine niitmisega.
Veerežiimi muutused. Nimetatud negatiivne mõjutegur väärtuste koondtabelis lisas 3 ei
kajastu, sest see ei ole asjakohane laukapuu ja väikeseõiese hiireherne osas.
5 Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta (kõiki) I, II ja III
kaitsekategooria taime-, looma- ja seeneliike (§ 1 lg 1 p 4). Samas on eraldi kaitse-eesmärkidena välja toodud
LoD II lisa liigid (§ 1 lg 1 p 3). Selguse huvides on lisatud „KE – jah” märge liikidele, mis on eesmärgiks § 1 lg
1 p 4 alusel ning märge „KE – jah*” liikidele, mis on esiletõstetuna eesmärgiks § 1 lg 1 p 3alusel.
37
Meede. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist lubada minimaalses mahus vaid
olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites. Puudulikud
levikuandmed
Meede. Levikuandmete täpsustamine/korrastamine ning andmebaasidesse kandmine
väikeseõiese hiireherne osas.
2.1.8.2 Soo kasvukohtade taimed
Soo kasvukohti eelistavad Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirjas nimetatud soohiilakas
(Liparis loeselii) ja saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis), mis mõlemad
kuuluvad II kaitsekategooriasse ja loodusdirektiivi II lisasse.
Lisaks on märkeid järgmiste II kategooria liikide esinemise kohta alal: täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), lõhnav
käoraamat (Gymnadenia odoratissima), tömbiõiene luga (Juncus subnodulosus), kärbesõis
(Ophrys insectifera), alpi võipätakas (Pinguicula alpina), mustjas sepsikas (Schoenus
nigricans). Liigid ei kuulu loodusdirektiivi lisadesse, samuti ei ole ükski viimatinimetatud
liikidest arvatud punase nimestiku ohustatud liikide hulka (Eesti Punane Raamat, 2008).
Kaitsekorralduskavas on neist liikidest kaitse-eesmärgid seatud sellistele, mis on Eestis väga
haruldased ja/või mille puhul on Saaremaa üheks peamiseks levikualaks Eestis. Kaitseeesmärki
ei ole täpilisele sõrmkäpale seatud, sest punase nimestiku alusel on tegemist puuduliku
andmestikuga liigiga, mis ei võimalda kaitse tõhususe hindamist ja kaitsealalt on teada kuus
1986. aasta punktobjektina leiukohta, kus puudub arvukuse hinnang. Kaitseeesmärki ei ole
kärbesõiele seatud, sest kaitse saab tagatud elupaiga kaitsega ja kriitilisi kaitsekorralduslikke
meetmeid planeerima ei pea. EELISesse on kantud 30 liigi registreeritud leiukohta
kogupindalaga ligi 40 ha. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane
Raamat, 2008) on kärbesõis arvatud ohulähedaste liikide hulka. Kaitse-eesmärki ei ole seatud
mustjas sepsikale, sest liik on vähearvukas. EELISesse on kantud üks liigi registreeritud
leiukoht (100 m²). Tegemist ei ole ka Viidumäe looduskaitsealale omase liigiga.
III kaitsekategooria taimeliikidest on alalt leitud järgmisi: lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus),
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza
maculata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik porss (Myrica gale), ohakasoomukas
(Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrumcarolinum). Liigid ei kuulu
loodusdirektiivi lisadesse, ega ole Eestis loetud eriti ohustatuks, välja arvatud kuninga-
kuuskjalg, mis on märgitud ohustatud liigiks. Kaitse-eesmärki ei ole kuninga-kuuskjalale
seatud, sest kaitsealal leidub ainult üks leiukoht (0,02 ha) (KLO9312927), kus liik on
vähearvukas.
Soohiilakas (Liparis loeselii)
II kat, LoD II, KE – jah*, Viidumäe LoA – jah, Vedruka raba LoA – ei.
Lubjalembese taimena kasvab soohiilakas eelkõige allikalistes soodes. Liigi seisundit Eestis
loetakse rahuldavaks, kuid suundumus on siiski halvenemise poole (Euroopa väärtustatud
elupaigad..., 2004). Enamus populatsioone koosneb mõnest kuni mõnekümnest taimest. Eesti
ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on soohiilakas arvatud
ohualtide liikide hulka.
38
Viidumäe looduskaitsealal on soohiilakat leitud eeskätt Nakimetsa sihtkaitsevööndis, aga ka
Kanna loodusreservaadis ning Suurissoo, Kuusma ja Kõveroja sihtkaitsevööndites.
EELISesse on kantud liigi 12 registreeritud leiukohta kogupindalaga 5,8 ha.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 8 leiukohas kogupindalaga vähemalt
5,8 ha6.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 8 leiukohas kogupindalaga vähemalt
5,8 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.2 lõpust.
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii)
II kat, LoD– ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Elupaikadeks on valdavalt liigirikkad soostuvad niidud ja allikasood, mille soodsast seisundist
sõltub ka liigi hea seisund. Levib hajusalt üle kogu Eesti, kuid leiukohtade hulk on „Eesti
taimede levikuatlase” andmetel viimastel aastakümnetel vähenenud (arvukuse trendi on
hinnatud vähenevaks). Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008)
on Russowi sõrmkäpp arvatud ohualtide liikide hulka.
Viidumäe looduskaitsealal on Russowi sõrmkäppa leitud eeskätt Nakimetsa, Suurissoo,
Kuusmaa, Vesiku ja Kõveroja sihtkaitsevööndites ja Kanna loodusreservaadis, aga ka
Tammiku-taguse, Sutru, Kivesselja, Lauma ja Tepu sihtkaitsevööndites ja Pätsumaa
loodusreservaadis. EELISesse on kantud 45 liigi registreeritud leiukohta kogupindalaga ligi
168 ha.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 45 leiukohas kogupindalaga vähemalt 168
ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 45 leiukohas kogupindalaga vähemalt 168
ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.2 lõpust.
Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima)
II kat, LoD– ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Tegemist on haruldase liigiga, mille elupaikadeks on peamiselt Lääne-Eesti lubjarikkad
allikasood, mille seisundi paranemisest sõltub ka liigi hea seisund. Eesti ohustatud liikide
punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on lõhnav käoraamat arvatud ohualtide
liikide hulka.
6 Eesmärgi seadmisel ei ole arvestatud punktobjektina registreeritud leiukohti, millel arvukuse hinnang puudub
registris.
39
Viidumäe looduskaitsealal on lõhnavat käoraamatut leitud eeskätt Nakimetsa, Suurissoo ja
Vesiku sihtkaitsevööndites, aga ka Kõveroja, Kuusma ja Lauma sihtkaitsevööndites ning
Kanna ja Pätsumaa loodusreservaatides. EELISesse on kantud 24 liigi registreeritud leiukohta
kogupindalaga ligi 84 ha. Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas kogupindalaga vähemalt 84
ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas kogupindalaga vähemalt 84
ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.2 lõpust.
Saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis)
II kat, LoD II, KE – jah*, Viidumäe LoA – jah, Vedruka raba LoA – ei.
Saaremaa robirohi on endeemne liik, mis kasvab ainult Saaremaa lääne- ja loodeosas.
Populatsiooni seisundit võib hinnata heaks või rahuldavaks (Euroopa väärtustatud elupaigad...,
2004). Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on saaremaa
robirohi arvatud ohualtide liikide hulka. Liik on aastate lõikes kõikuva arvukusega (üheaastane
taim), kuid liigi seisundit saab lugeda soodsaks, kui liigi isendite koguarv püsib vahemikus 25
000–35 000 (Reitalu, 2011). Viidumäe kahel seirealal hinnati liigi arvukuseks 2011. a kokku
13 000 isendit (Eesti riikliku keskkonnaseire..., 2011).
Liigi kasvukohad on ära märgitud Suurissoo (15,9 ha suurune ala), Nakimetsa (6,8 ha),
Pätsumaa (3,5 ha), Kanna (0,03 ha), Lauma (0,8 ha), Atlama (0,5 ha), Tepu (0,1 ha) ja
Kivesselja (0,7 ha) vööndites. EELISesse on kantud 24 liigi registreeritud leiukohta
kogupindalaga 28 ha, millest kaks punktleiukohta on 2013. a inventuuri alusel hinnatud
ajutisteks ja hääbuvateks kasvukohtadeks. Kasvukohaks on allikasood, liigirikkad madalsood,
soostunud niidud, kraavi- ja ojakaldad.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 22 leiukohas kogupindalaga vähemalt 28
ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 22 leiukohas kogupindalaga vähemalt 28
ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.2 lõpust.
Tömbiõiene luga (Juncus subnodulosus)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eestis väga haruldase liigi eelistatud elupaigatüüp on allikasoo (7160). Liigi levikualad on
Suurissoo, Lauma, Tõldemäe, Vesiku ja Nakimetsa sihtkaitsevööndites ning Kanna
loodusreservaadis. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on
tömbiõiene luga arvatud ohualtide liikide hulka. EELISesse on kantud 17 liigi registreeritud
leiukohta kogupindalaga 70 ha.
40
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 17 leiukohas kogupindalaga vähemalt 70
ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 17 leiukohas kogupindalaga vähemalt 70
ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.2 lõpust.
Alpi võipätakas (Pinguicula alpina)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Alpi võipätaka kasvukohaks on allikasood ja allikalised ojad. Eesti ohustatud liikide punases
nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on alpi võipätakas arvatud ohulähedaste liikide hulka.
Alpi võipätaka olulisemad esinemisalad Viidumäel on EELISe põhjal Pätsumaa
loodusreservaadi madalsoo (5,4 ha ala), Suurissoo sihtkaitsevööndi allikasoo (58,8 ha ala),
Nakimetsa sihtkaitsevööndi allikasoo (6,3 ha ala), Sutru sihtkaitsevööndi allikasoo (5,9 ha),
Kanna loodusreservaadi allikasoo (11,8 ha). Lisaks on leiukohad Tammiku-taguse ja Vesiku
vööndite soodes. EELISesse on kantud 24 liigi registreeritud leiukohta kogupindalaga 88 ha.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas kogupindalaga vähemalt 88
ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas kogupindalaga vähemalt 88
ha.
Mõjutegurid ja meetmed:
Kuivendus (niiskustingimuste muutmine, soode võsastumine).
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist lubada minimaalses mahus
vaid olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
Meede. Vajadusel võsaraie esinduslikes kasvukohtades.
Meede. Kaitseala kaitse-eesmärkidega arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju hindamine
tegevuste kooskõlastuste väljastamisel kaitsealal ja ka selle lähiümbruses. Tööde planeerimisel
tuleb vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine. Tallamine.
Meede. Võimaliku külastuskoormuse suunamine laudteedele.
Metssigade tekitatud kahjustused käpaliste osas. Meede.
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Meede. Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks võimalik kaitseala valitseja
kaalutlusotsuse alusel vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja
uuendamisel lisada jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
41
2.1.8.3 Valgusrikkamate metsaga seotud kasvukohtade taimed
Valgusrikkamaid metsaga seotud kasvukohtade hulka on arvestatud hõredamad puistud,
noorendikud, häilud, metsasihid jms. Siin alapeatükis käsitletakse osaliselt ka liike, mis
esinevad nii metsa- kui niidukasvukohtades.
Siia gruppi kuulub Eestis väga haruldane ja ohustatud (Eesti Punane Raamat, 2008) I
kaitsekategooria liik karedahambane osi (Equisetum x trachyodon). II kaitsekategooria liikidest
esineb kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia),
punane tolmpea (Cephalanthera rubra), mägi-naistepuna (Hypericum montanum), must
seahernes (Lathyrus niger), jumalakäpp (Orchis mascula), karvane lipphernes (Oxytropis
pilosa), tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), palukarukell (Pulsatilla patens) ja peenelehine
hiirehernes (Vicia tenuifolia).
III kaitsekategooria liikidest esinevad antud kasvukohtades vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza
fuchsii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), mets-õunapuu (Malus sylvestris),
aaskarukell (Pulsatilla pratensis), alpi ristik (Trifolium alpestre) ja püstine hiirehernes (Vicia
cassubica).
Nimetatud II ja III kaitsekategooria liikidest kuulub loodusdirektiivi II lisasse ainult kaunis
kuldking. Samuti ei ole ükski viimatinimetatud liikidest arvatud punase nimestiku ohustatud
liikide hulka (Eesti Punane Raamat, 2008). Kaitsekorralduskavas on neist liikidest
kaitseeesmärgid seatud sellistele, mis on Eestis väga haruldased ja/või mille puhul on piirkond
üheks peamiseks levikualaks Eestis. Kaitse-eesmärki ei ole jumalakäpale seatud, sest
kaitsealalt on teada ainult kaks väikest leiukohta Tõldemäe ja Rauna sihtkaitsevööndis. Kaitse-
eesmärki ei ole seatud punasele tolmpeale, sest kaitsealalt on teada üks juhuleid
Nakimetsa sihtkaitsevööndis. Kaitse-eesmärki ei ole seatud palukarukellale, sest tegemist
eksliku kandega EELISEs (KLO9303200) ja kaitsealal teda ei kasva. Kaitse-eesmärki ei ole
seatud ka karvasele lipphernele, sest tegemist ei ole Viidumäe looduskaitsealale iseloomuliku
liigiga. Liigi esinemisalaks on määratud ligi 10 ha suurune ala. Liiki on seiratud kaitstavate
soontaimede seire raames. 2009. aasta seirearuande alusel (Eesti riikliku keskkonnaseire...,
2009) on populatsiooni tugevasti kahjustanud metskitsed, kuid isendite arvukus on siiski
tõusujoonel. Erimeetmete rakendamine pole seirearuande alusel vajalik. Karedahambane osi
(Equisetum x trachyodon)
I kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Karedahambane osi on Eestis väga haruldane, kasvades vaid Viidumäe looduskaitsealal (Rünk,
Jõgar, 2011). Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik
arvatud ohustatud liikide hulka. Kasvukohtadeks on nii lubjarikaste allikasoode kaldad kui
männikute- ja segametsade häilud. Viidumäe looduskaitsealal on liigi leiukohti kaardistatud
Sutru sihtkaitsevööndi okasmetsades (elupaigatüüp 9060) neljas kohas. Samuti on leiukohad
märgitud Suurissoo ja Nakimetsa sihtkaitsevööndi vanadesse loodusmetsadesse (elupaigatüüp
9010*) ning Tõldemäe sihtkaitsevööndi (elupaigatüüp 9010* ja 9080*). Kokku on EELISes
seitse registreeritud leiukohta kogupindalaga 0,77 ha. Seireandmete põhjal on Viidumäe
populatsioonide seisund stabiilne, kuid osaliselt ohustatud metssigade tegutsemise poolt (Eesti
riikliku keskkonnaseire..., 2011).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 7 leiukohas, pindalaga vähemalt 0,7 ha ja
arvukusega vähemalt 2000 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
42
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 7 leiukohas, pindalaga vähemalt 0,7 ha ja
arvukusega vähemalt 2000 isendit. Mõjutegurid ja meetmed:
Populatsioonide väiksusest tulenev haavatavus juhuslike häiringute, haiguste ja kahjurite osas.
Meede. Karedahambase osja kaitse tegevuskava rakendamine. Täiendavad mõjutegurid ja
meetmed on toodud ptk 2.1.8.3 lõpus.
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
II kat, LoD II, KE – jah*, Viidumäe LoA – jah, Vedruka raba LoA – ei.
Kaunis kuldking eelistab poolvarjulist kasvukohta metsades ja puisniitudel. Liik on Eestis
elujõuline ja isendirohke. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat,
2008) on kaunis kuldking arvatud ohulähedaste liikide hulka. Viidumäe looduskaitsealal on
liik laialt levinud – liigi leiukohad on märgitud 12 kaitseala vööndisse (Pätsumaa
loodusreservaat, Atlama, Kivesselja, Lauma, Nakimetsa, Rauna, Sutru, Suurissoo, Suurmäe,
Tammiku-tagune ja Tõldemäe sihtkaitsevöönd ning Audaku piiranguvöönd). EELISesse on
kantud 26 liigi registreeritud leiukohta. Pindalalised kasvukohad on kaardistatud
Tammikutaguse sihtkaitsevööndis (8,4 ha), Atlama sihtkaitsevööndis (0,2 ha), Suurmäe ja
Tõldemäe sihtkaitsevööndis (3,6 ha) ning Pätsumaa loodusreservaadis (0,4 ha). Enamus liigi
leiukohti on loodusdirektiivi elupaigatüüpides 9080* (soostuvad- ja soo-lehtmetsad) ja 9020*
(vanad laialehised metsad). Tammiku-taguse kasvukoht on määratletud elupaigatüüpi 9080* –
soostuvad- ja soo-lehtmetsad. Keskkonnaameti andmetel on kaunist kuldkinga
1960/70/90ndatel leitud looduskaitseala puisniitudelt.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 20 leiukohas, kogupindalaga vähemalt 5 ha
ja arvukusega vähemalt 2000 isendit7. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 20 leiukohas, kogupindalaga vähemalt 5 ha
ja arvukusega vähemalt 1500 isendit.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.3 lõpus.
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Valge tolmpea kasvukohtadeks on nii pärisaruniidud ja puisniidud kui loometsad ja
metsanoorendikud. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on
valge tolmpea arvatud ohulähedaste liikide hulka. Valget tolmpead on leitud Suurmäe (3,6 ha
ala), Lauma (1,8 ha ala), Nakimetsa ja Suurissoo sihtkaitsevööndist ning Kanna
loodusreservaadist. EELISesse on kantud seitse liigi registreeritud leiukohta. Liigi kasvukohad
on Viidumäe kaitsealal eeskätt laialehised metsad (elupaigatüüp 9020*). Pikaajaline kaitse-
eesmärk:
7 Eesmärgi seadmisel on arvestatud, et olemasolevaid EELISes registreeritud leiukohti on osaliselt võimalik
käsitleda ühe leiukohana (kõrvuti paiknevad leiukohad ühes killustamata kasvukohas).
43
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 5 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 5 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.3 lõpust.
Mägi-naistepuna (Hypericum montanum)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Liigi kasvukohtadeks on loo- ja sürjametsad, kuivad niidud ja puisniidud ning metsateed. Eesti
ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on mägi-naistepuna arvatud
ohualtide liikide hulka. Olulisemad liigi kasvukohad Viidumäe kaitsealal on elupaigatüüpides
okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ja vanad laialehised metsad (9020*). Liik
eelistab valgusküllasemaid kasvukohti ja metsahäile. Liigi leiukohad on Nakimetsa (13,9 ha
ala), Surnuaiamäe (0,8 ha), Suurissoo (0,5 ha) ja Sutru sihtkaitsevööndites, samuti Kanna
loodusreservaadis. EELISesse on kantud 14 liigi registreeritud leiukohta. Liigi kasvukohti
ohustab valgustingimuste halvenemine (Eesti riikliku keskkonnaseire..., 2008). Kanna
populatsioon on hinnatud hääbuvaks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 15 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 15 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.3 lõpust.
Must seahernes (Lathyrus niger)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Must seahernes on peamiselt salu- ja laanemetsade ja puisniitude liik. Eesti ohustatud liikide
punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on must seahernes arvatud ohualtide liikide
hulka. Liigi leiukohad on EELISesse kantud Suurissoo ja Kuusma (kokku 5,3 ha pindalaga
ala), Surnuaiamäe (0,9 ha), Sutru (0,5 ha ala), Nakimetsa, Suurmäe, Tõldemäe, Atlama ja
Rauna sihtkaitsevööndites. EELISesse on kantud 21 liigi registreeritud leiukohta
kogupindalaga 6,8 ha. Kasvukohtadeks on elupaigainventuuri alusel vanad laialehised metsad
(9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 6,8 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 6,8 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.3 lõpust.
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola)
44
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on tuhkpihlakas
arvatud ohustatud liikide hulka. Liik eelistab valgusküllaseimaid hõredamaid metsi ja
metsaservi. Eestis väga haruldast liiki on leitud Nakimetsa, Surnuaiamäe, Suurissoo, Suurmäe
ja Tõldemäe sihtkaitsevööndites ning Audaku piiranguvööndis. EELISesse on kantud 16 liigi
registreeritud leiukohta, millest M. Reitalu andmetel on mitmed valed. Inventeeritud
elupaikades, kus liik esineb, on elupaigatüübiks enamasti määratud vanad loodusmetsad.
Pikaajaline kaitse-eesmärk: Liik
on kaitsealal esindatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Liik
on kaitsealal esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.3 lõpust.
Peenelehine hiirehernes (Vicia tenuifolia)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eestis väga haruldaseks loetud liik kasvab aruniitudel, puisniitudel, raiesmikel. Eesti ohustatud
liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on peenelehine hiirehernes arvatud
ohualtide liikide hulka. Liigi ainus EELISesse kantud leiukoht on märgitud Surnuaiamäe
sihtkaitsevööndisse metsakooslusesse (inventeeritud elupaigatüüp 9060). Riikliku seire raames
on populatsiooni seisund 2009. aastal hinnatud kriitiliseks ning vajalik on valgustingimuste
parandamine kasvukohas (Eesti riikliku keskkonnaseire..., 2009). 2009.
a seirearuande alusel on toimunud liigi seisundi drastiline vähenemine (ca 250 isendiga
populatsioon vähenes 6 vegetatiivse isendini).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud kaitsealal vähemalt ühes leiukohas.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud kaitsealal vähemalt ühes leiukohas. Mõjutegurid
ja meetmed:
Valgustingimuste halvenemine valgusnõudlikumate liikide kasvukohtades. Seireandmete
alusel on kriitilises seisus peenelehise hiireherne kasvukoht (vajab sarapuude harvendamist).
Meede. Raied valgustingimuste parandamiseks valikulistes kasvukohtades, sh vastavalt
vajadusele kuuse alusmetsa harvendamine, mida vajavad valgustingimuste parandamiseks nt
ka karedahambase osja, valge tolmpea ja mäginaistepuna kasvukohad.
Ebasoodsad muutused metsa kasvukohtade vanuselises ja liigilises struktuuris.
Meede. Metsaelupaikade soodne seisund ja maastiku mitmekesisus tagatakse läbi
elupaigatüüpide tegevuste (vt ptk 4.1.9. ja 4.1.11.).
Metssigade tekitatud kahjustused käpaliste osas. Meede.
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Meede. Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks võimalik kaitseala valitseja
kaalutlusotsuse alusel vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja
uuendamisel lisada jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
45
Puudulikud levikuandmed, mis raskendab liigikaitse planeerimist. M. Reitalu andmetel on
mitmed tuhkpihlaka leiukohad EELISes valed.
Meede. Levikuandmete täpsustamine ning andmebaasidesse kandmine ja kaitsekorralduslike
soovituste andmine tuhkpihlaka osas.
2.1.8.4 Metsa kasvukohtade taimed
Viidumäe looduskaitseala metsade taimeliikideks on II kaitsekategooriasse kuuluvad
varjuluste (Bromus benekenii), gallia tarn (Carex ligerica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza
trifida), vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), mets-aruhein (Festuca altissima), harilik
luuderohi (Hedera helix), väike käopõll (Listera cordata) ja harilik jugapuu (Taxus baccata)
ning III kaitsekategooriasse kuuluvad karulauk (Allium ursinum), laialehine neiuvaip
(Epipactis helleborine), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik ungrukold (Huperzia
selago), karukold (Lycopodium clavatum), metsvareskold (Diphasiastrum complanatum),
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria).
Nimetatud liigid ei kuulu loodusdirektiivi lisadesse. Gallia tarn on Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku (Eesti Punane Raamat, 2008) alusel äärmiselt ohustatud liik.
Kaitsekorralduskavas on neist liikidest kaitse-eesmärgid seatud sellistele, mis on Eestis
ohustatud, väga haruldased ja/või mille puhul on piirkond üheks peamiseks levikualaks Eestis.
Ohustatud liigile kõdu-koralljuurele eesmärki ei ole seatud, kuna 2008. aasta riikliku seire
käigus on liik hinnatud Viidumäe seirekohast tõenäoliselt kadunuks. Kaitse-eesmärki ei ole
väikesele käopõllele seatud, sest kaitsealalt on teada üks juhuleid Nakimetsa sihtkaitsevööndis,
kus arvukust ei ole hinnatud. Kaitse-eesmärki ei ole harilikule jugapuule seatud, sest kaitsealal
seda looduslikuna ei esine. Äärmiselt ohustatud liikide hulka kuuluvale gallia tarnale ei ole
kaitse-eesmärki seatud, sest viimati leiti seda 60ndate lõpus Viidumäe astangu jalamilt
rabastuvast männikust. EELISes vastav sissekanne puudub. Varjuluste (Bromus benekenii)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohulähedaste liikide hulka. Tegemist on haruldase valdavalt varjukates leht- ja segametsades
kasvava liigiga, mis levib enamasti Lääne- ja Põhja-Eestis. Liigi leiukohad on Suurmäe
(0,8 ha), Nakimetsa ja Lauma sihtkaitsevööndites ning Pätsumaa loodusreservaadis.
EELISesse on kantud seitse liigi registreeritud leiukohta. Kasvukohtadeks on
elupaigainventuuri alusel vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja
okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 0,8 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 0,8 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt meetmed ptk 2.1.8.4 lõpust.
Mets-aruhein (Festuca altissima)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
46
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohualtide liikide hulka. Tegemist on haruldase varjukates leht- ja segametsades kasvava liigiga,
mis on säilinud peamiselt ainult Lääne-Eestis. Mitmetest vanadest leiukohtadest Eestis pole
liiki enam leitud. Liigi leiukoht on Suurmäe sihtkaitsevööndis (0,8 ha). EELISesse on kantud
neli liigi registreeritud leiukohta. Kasvukohtadeks on elupaigainventuuri alusel vanad
loodusmetsad (9010*) ja Laasmaa ning Mäepea puisniitude vaheline astang. Liigi seisund on
hinnatud heaks ning arvukus tõuseb, 2006. aastal hinnati arvukuseks 1000 isendit. Pikaajaline
kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina (vähemalt 1000 isendit) esindatud ning leiukohtade
kogupindala on vähemalt 0,8 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on püsiva populatsioonina (vähemalt 1000 isendit) esindatud ning leiukohtade
kogupindala on vähemalt 0,8 ha.
Meetmed: vt meetmed ptk 2.1.8.4 järel.
Vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohustatud liikide hulka. Liigi leiukohad on Audaku piiranguvööndis (punktobjekt aastast
1967), Pätsumaa loodusreservaadis ja Kivesselja sihtkaitsevööndis (0,5 ha moodustades ühe
leiukoha) ning Suurmäe sihtkaitsevööndis (kahe punktobjektina 100 m2). Leiukohad on
elupaigainventuuri alusel vanad laialehised metsad (9020*) ja vanad loodusmetsad (9010*),
samuti leidub liiki rohumaal. Riikliku seire raames on välja toodud liigi arvukuse langus
metssigade tegutsemise tõttu.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Liik on kaitsealal esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 0,5 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on kaitsealal esindatud ning leiukohtade kogupindala on vähemalt 0,5 ha.
Mõjutegurid ja meetmed: vt ptk 2.1.8.4 lõpust.
Harilik luuderohi (Hedera helix)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohustatud liikide hulka. Eestis kasvab Lääne-Saaremaal. Varjulist kasvukohta eelistava liigi
leiukohad on Suurmäe, Nakimetsa, Surnuaiamäe, Suurissoo ja Tõldemäe sihtkaitsevööndites,
samuti Audaku piiranguvööndis. Liiki leidub Viidumäel vanade loodusmetsade (9010*),
vanade laialehiste metsade (9020*), okasmetsade (9060) ja soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) elupaigatüüpides. Suurmäe sihtkaitsevööndis on liigi elupaigaks puisniidud (6530*).
Riikliku seire raames seiratud Tõldemäe sihtkaitsevööndi kasvukohas on liigi populatsioon
stabiilne, maapinnal on luuderohuga kaetud ca 100 m2 suurune ala.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
47
Liik on kaitsealal esindatud8.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Liik on kaitsealal esindatud19.
Mõjutegurid ja meetmed:
Ebasoodsad muutused metsa kasvukohtade vanuselises ja liigilises struktuuris.
Meede. Metsaelupaikade soodne seisund ja maastiku mitmekesisus tagatakse läbi
sihtkaitsevööndi kaitsekorra.
Puisniitude võsastumine.
Meede. Puisniitude hooldus (elupaigatüüpide tegevused).
Metssigade rüüsted vahelmise lõokannuse kasvualadel. Meede.
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Meede. Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks kaitseala valitseja kaalutlusotsue alusel
võimalik vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja uuendamisel lisada
jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
Puudulikud levikuandmed andmebaasides, mis raskendab liigikaitse planeerimist.
Meede. Levikuandmete täpsustamine ning andmebaasidesse kandmine hariliku luuderohu
osas.
2.1.9 Sammaltaimed
Sammaltaimedest liigirikkamate koosluste hulka kuuluvad Viidumäe looduskaitsealal
madalsoode, eelkõige aga allikasoode ja salumetsade kooslused. Samuti on liigirikkaid
samblakooslusi kujunenud mitmesugustel kivisubstraatidel – rändrahnudel ja kiviaedadel.
Eraldi äramärkimist väärib nn Tümina kiviaed (kiviaed kaitseala lõunaosas Lauma
sihtkaitsevööndis). Viidumäe looduskaitsealal on leitud 232 erinevat samblaliiki (Viidumäe
looduskaitseala brüofloora..., 1999). Eestis kaitse alla võetud on neist II kaitsekategooria liigid
kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris) ja mustpeasammal (Catoscopium nigritum) ning III
kaitsekategooria liigid longus rippsammal (Antitrichia curtipendula), läikiv kurdsirbik
(Hamatocaulis vernicosus), harilik valvik (Leucobryum glaucum) ja sulgjas õhik (Neckera
pennata). EELISes on neist samblaliikidest levikuandmed Viidumäe looduskaitsealal teada
vaid mustpeasamblal (Catoscopium nigritum) ning longus rippsamblal (Antitrichia
curtipendula). Lisaks eelnimetatutele on EELISe andmetel Viidumäe looduskaitsealal leitud
lisaks II kaitsekategooriasse kuuluvat suurt sagarsammalt (Tritomaria quinquedentata).
Ükski nimetatud kaitsealustest sammaltaimedest ei ole Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
alusel ohustatud (Eesti Punane Raamat, 2008). Läikiv kurdsirbik on oluline kui loodusdirektiivi
II lisa liik. Harilik valvik on kantud loodusdirektiivi V lisasse, kuid Eestis on liik hinnatud
ohuväliseks. Kaitse-eesmärki ei ole suur sagarsamblale seatud, sest kaitsealalt on teada üks leid
Rauna sihtkaitsevööndis.
Läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus)
8 Andmed on olemas seireprogrammiga liidetud asukohas, reaalne esindatus teistes leiukohtades on teadmata. 19 Andmed on olemas vaid seireprogrammi liidetud asukohas.
48
III kat; LoD II; KE – jah*; Viidumäe LoA – jah; Vedruka raba LoA – ei.
Viidumäe looduskaitsealal on läikivat kurdsirbikut leitud Nakimetsa ning Suurissoo
looduslikes sihtkaitsevööndites. EELISesse on kantud kaks liigi registreeritud leiukohta, kus
liigi arvukust ei ole hinnatud. Liigi eelistatud kasvukohtadeks on soostunud ja allikalised alad.
Liigi Eesti püsipopulatsioonide seisundit loetakse heaks (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja
taimeliigid Eestis, 2005).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Läikiv kurdsirbik on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud. Kaitsekorraldusperioodi
kaitse-eesmärk:
Läikiv kurdsirbik on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused allikasoodes maaparandustöödest vm inimtekkelistest teguritest
tulenevalt.
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Kraavide hooldamist võib lubada vaid olemasolevatel eesvooludel Kuusma,
Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites ja seda ainult minimaalses mahus. Vajalik on kaitseala
kaitse-eesmärkidega arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju hindamine tegevuste
kooskõlastuste väljastamisel nii kaitsealal kui ka selle lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb
vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine.
Puudulikud levikuandmed andmebaasides, mis raskendab liigikaitse planeerimist.
Meede. Levikuandmete täpsustamine ning andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
Nakimetsa ja Suurissoo sihtkaitsevööndi leiukohtade inventeerimine.
Kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohulähedaste liikide hulka. Liigi elupaigaks on varjulised rändrahnud ja kiviaiad. Tegemist on
haruldase arktoalpiinse liigiga, kelle Viidumäe leiukohad on tänaseni selle liigi ainsad
teadaolevad leiukohad läänesaartelt. Viidumäe looduskaitsealal on kivi-lõhiskupart leitud
Kivesselja sihtkaitsevööndis Tümina kiviaial ning Nakimetsa ja Tõldemäe sihtkaitsevööndites
(Viidumäe looduskaitseala brüofloora..., 1999). EELISessse neid leikohti kantud ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Kivi-lõhiskupar on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Kivi-lõhiskupar on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed:
Kiviaedade lõhkumine
Meede. Kiviaedade ja rändrahnude säilitamine läbi väärtustamise
49
Puudulikud levikuandmed andmebaasides, mis raskendab liigikaitse planeerimist.
Meede. Levikuandmete täpsustamine ning andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
1999. aasta Eesti Loodusmuuseumi sammaltaimede aruandes (Viidumäe looduskaitseala
brüofloora seisund ja ohustatus, 1999) välja toodud leiukohtade inventeerimine, välja arvatud
juba riikliku seire raames seiratavatel alad.
Mustpeasammal (Catoscopium nigritum)
II kat, LoD – ei, KE – jah, Viidumäe LoA – ei, Vedruka raba LoA – ei.
Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (Eesti Punane Raamat, 2008) on liik arvatud
ohulähedaste liikide hulka. Liigi elupaigaks on allikasood. Tegemist on haruldase subarktilise
liigiga. Viidumäe looduskaitsealal on EELISe andmetel mustpeasammalt leitud kahes
leiukohas Kanna loodusreservaadis ja Vedruka raba sihtkaitsevööndis. Kanna loodusreservaadi
leiukoha arvukuseks on 2008. aastal hinnatud 8 laiku u 0,17 m²-l. Lisaks on teada veel üks
leiukoht Kanna loodusreservaadis ja Nakimetsa sihtkaitsevööndi allikasoos (Viidumäe
looduskaitseala brüofloora..., 1999). EELISesse viimati nimetatud leiukohta kantud ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Mustpeasammal on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Mustpeasammal on kaitsealal püsiva populatsioonina esindatud.
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused.
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Kraavide hooldamist võib lubada vaid olemasolevatel eesvooludel Kuusma,
Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites ja seda ainult minimaalses mahus.
Puudulikud levikuandmed andmebaasides, mis raskendab liigikaitse planeerimist.
Meede. Levikuandmete täpsustamine ning andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
Kanna loodusreservaadi, Vedruka raba ja Nakimetsa sihtkaitsevööndi leiukohtade
inventeerimine väljaspool riiklikku seireala.
2.2 KOOSLUSED
Viidumäe looduskaitseala elupaigad Viidumäe loodusalal
50
2.2.1 Niidud (Viidumäe loodusala)
Elupaikade ülevaade on koostatud peamiselt 2001. aasta inventuuriandmete põhjal, elupaikade
ulatust ja seisundit on korrigeeritud Eestimaa Looduse Fondi 2009. ja 2010. aasta inventuuride
ja poollooduslike koosluste andmebaasi alusel.
Niitude elupaigatüüpidest leidub Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal kõige enam
sinihelmikakooslusi (6410) (tabel 8). Lisaks leidub alal esmatähtsaid elupaigatüüpe liigirikkaid
niite lubjavaesel mullal (6270*) ning puisniite (6530*). Viidumäe loodusala niitude pindalad
ning esinduslikkuse hinnangud on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel
8).
Poollooduslike koosluste andmebaasi on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest kantud ka
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210). Elupaigatüüp on andmebaasi kantud ühe 8,2 ha
suuruse alana Tammiku piiranguvööndis (endised põllumaad). Esinduslikkuse ja seisundi
hinnangut alale antud ei ole. Kuivad niidud lubjarikkal mullal ei ole loodusala ega
looduskaitseala eesmärgiks. Kaitsekorraldusperioodil on vajalik elupaiga kordusinventuur ala
määratluse täpsustamiseks, sh elupaigatüübi esinduslikkuse ja seisundi määramiseks.
Kordusinventuuri läbi viimiseni on sobiv ala kaasamine hooldusesse, lähtudes 6270* alade
põhimõtetest (ptk 2.2.1.1. ja ptk 4.1.6).
Tabel 8. Viidumäe loodusala niitude pindalad ja esinduslikkuse hinnangud20
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis)
Pindala,
ha21
Katvus
Viidumäe
loodusalal,
ha22
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal23 A B C
Määramata
6270*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 0 5,4 0 5,4
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 0 0,3 0 0,3
piiranguvöönd 0 0 7,7 1,0 8,7
Kokku 0 0 13,4 1,0 14,4 14,9 C
6410
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 8,3 2,5 0 10,8
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 5,2 1,5 0 6,7
piiranguvöönd 0 0,5 0 0 0,5
loodusreservaat 0 0,7 0 0 0,7
Kokku 0 14,7 4,0 0 18,7 29,9 B
6530*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 5,2 0 0 1,5 6,7
looduslik
sihtkaitsevöönd 0,1 0 0 0 0,1
51
piiranguvöönd 0 0 0,8 0,8
Kokku 5,3 0 0 2,3 7,6 4,9 A
2.2.1.1 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Liigirikkaid niite lubjavaesel mullal on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal
inventeeritud kokku 14,4 ha. Nendest üks ala jääb Lauma hooldatavasse sihtkaitsevööndisse
(0,4 ha), üks ala jaguneb Suurmäe hooldatava sihtkaitsevööndi ja Mäepe piiranguvööndi vahel
(6,7 ha), üks ala jääb Suurissoo looduslikku sihtkaitsevööndisse (0,3 ha), neli ala jääb Audaku
piiranguvööndisse (5,7 ha) ning üks ala jääb Tammiku piiranguvööndisse endistele
põllumaadele (1,2 ha). Elupaigatüübi esinduslikkus on inventeeritud fragmentide puhul „C”
(keskmine) ning looduskaitseline väärtus „B” (hea), osaliselt hinnangud puuduvad.
20 Esinduslikkuse väärtusklassid on siin ja edaspidi järgmised: „A” – väga hea (väga kõrge) esinduslikkus, „B” –
hea (kõrge) esinduslikkus, „C” – keskmine (arvestatav) esinduslikkus, „D” – väheesinduslik (elupaik esineb
mitteolulisel määral). 21 Elupaikade ülevaade 2001. aasta inventuuriandmete põhjal, mille ulatust ja seisundit on korrigeeritud Eestimaa
Looduse Fondi 2009. ja 2010. a inventuuride ja poollooduslike koosluste andmebaasi alusel. 22 Vastavalt Natura standardandmevormile 23 Vastavalt Natura standardandmevormile
Liigirikaste niitude pindala ei täida Viidumäe loodusalale seatud kaitse-eesmärki, kuna niitude
tegelik pindala ei kata Natura standardandmebaasi kantud elupaigatüübi ulatust loodusalal.
Hoolduse puudumise (hooldust ei võimalda loodusliku sihtkaitsevööndi kaitsekord ning selle
muutmine ei ole ala eraldatusest ja väiksusest tulenevalt otstarbekas) tõttu väheneb eeldatavalt
pindala Suurissoo skv koosluse võrra.
Tammiku piiranguvööndi säilinud niiduosa on 2001. aastal inventeeritud pindalast väiksem –
osaliselt on kooslus kaetud noore metsaga ning taastamisvõimalus on säilinud väikesel
pindalal. Tammiku piiranguvööndis paiknevate niidukoosluste (nii 6270* kui külgnev 6210
elupaigatüüp) puhul on vajalik piiride ja määratluse uus hindamine elupaigatüüpide
kordusinventuuril, et esialgselt hooldusesse määratavate alade ulatust ja hoolduse prioriteetsust
saaks korrigeerida kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kui elupaigatüüpide kordusinventuur ei näita
elupaigatüübi suuremat ulatust (6210 ümberhindamine), on vajalik seatud kaitse-eesmärkide
üle vaatamine.
Suurem osa elupaigatüübi 6270* kooslustest kuuluvad kuiva paluniidu kasvukohatüüpi
(2.1.3.1) ja kuiva pärisaruniidu kasvukohatüüpi (2.1.4.1), esineb ka niiske pärisaruniidu
kasvukohatüüpi (2.1.4.2)9.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 6270* pindala on vähemalt 13 ha ja selle esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 6270* pindala on vähemalt 13 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt „B”.
9 Kasvukohatüüpide klassifikatsioonina on siin ja edaspidi kasutatud Paali klassifikatsiooni (Paal, 2007)
52
Mõjutegurid ja meetmed:
Võsastumine hoolduse lakkamisel.
Meede. Niitude regulaarne iga-aastane niitmine.
Meede. Võsa eemaldamine vastavalt vajadusele.
Suurissoo sihtkaitsevööndis ei ole kaitse-eeskirjaga poollooduslike koosluste hooldustööd
lubatud. Sihtkaitsevööndisse jääv niidukooslus on väikese pindalaga, eraldatud ja suhteliselt
raskesti ligipääsetav, mis takistaks hoolduse jätkusuutlikust.
Meede. Koosluse jätkusuutliku hoolduse tagamine on keeruline, mistõttu kaitse-eeskirja
muutmine vastavas osas (poollooduslike koosluste hoolduse võimaldamine) ei ole eeldatavalt
otstarbekas. Kaitse-eeskirja üle vaatamisel vajab muutmisvajadus siiski kaalumist.
2.2.1.2 Sinihelmikakooslused (6410)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Sinihelmikakooslusi on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal inventuuriandmete
põhjal niitudest kõige rohkem – 18,7 ha. Natura inventuuril inventeeriti elupaigatüüpi 31,1 ha,
kuid hilisematel inventuuridel on mitmed alad ümber hinnatud ning sinihelmikakoosluste
pindala tunduvalt vähendatud. Elupaigatüübi ulatus ei kata uute inventuuride alusel Natura ala
eesmärke ning vajalik on eesmärkide korrigeerimine.
Sinihelmikakooslused jäävad Kõveroja, Lauma, Sutru, Tammiku-taguse hooldatavatesse
sihtkaitsevöönditesse, Atlama, Kivesselja, Nakimetsa, Suurissoo looduslikesse
sihtkaitsevöönditesse, Tammiku ja Audaku piiranguvöönditesse ning
Pätsumaa loodusreservaati. Alade esinduslikkus on keskmine kuni hea.
Suurem osa elupaigatüübi 6410 kooslustest kuuluvad niiske pärisaruniidu kasvukohatüüpi
(2.4.1.2).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 6410 pindala on vähemalt 18 ha, mille esinduslikkus on vähemalt „B”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 6410 pindala on vähemalt 18 ha, mille esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Maahoolduse puudumine, võsastumine. Kooslusi hoiab seni avatuna alade liigniiskus.
Muutuste korral veerežiimis intensiivistuks kinnikasvamine.
Meede. Loodusliku veerežiimi säilitamine läbi kaitsekorra, vastavaid lisameetmeid ei
rakendata.
Meede. Koosluste seisundi säilimisele/parandamisele aitaks kaasa niitmine koos niite
koristamisega ja vajadusel männi järelkasvu väljaraie. Kuna tegu ei ole Eestis ja kaitsealal
esmatähtsate ja olulise looduskaitselise väärtusega elupaigatüüpidega, ei ole meetme
rakendamine esmatähtis töö. Kuni elupaikade kordusinventeerimiseni, mille käigus pole
välistatud alade ümberhindamine teisteks elupaigatüüpideks, võib piirduda veerežiimi
säilitamisega.
53
2.2.1.3 Puisniidud (6530*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Puisniite on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal inventeeritud kolm – Laasma,
Mäepea ja Upsi, mis paiknevad Suurmäe hooldatavas sihtkaitsevööndis ja Audaku
piiranguvööndis, väike osa ulatub Tõldemäe sihtkaitsevööndisse. Laasma ja Mäepea
puisniitude esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on väga hea. Upsi puisniidu
esinduslikkuse ja väärtuse hinnangud puuduvad. Puisniidud on kava koostamise ajal
hooldatavad.
Kooslused kuuluvad kuiva pärisaruniidu kasvukohatüüpi (2.1.4.1) ja jänesekapsa-mustika
kasvukohatüüpi (1.1.4.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Puisniitude pindala on vähemalt 7 ha, mille esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Puisniitude pindala on vähemalt 7 ha, mille esinduslikkus on „A”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Ebapiisav hooldus, võsastumine ja metsastumine.
Meede. Puisniitude järjepidev iga-aastane niitmine koos heina koristamise ja langenud okste
kokku korjamisega.
Meede. Põõsarinde ja kasvava alusmetsa harvendamine vastavalt vajadusele.
Metssigade tekitatud kahjustused niidutaimestikule (sh käpalistele).
Meede. Varakevadine metssigade tuhnimisjälgede tasandamine (käsitsi rehaga või masina ja
äkkega).
Meede. Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Meede. Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks kaitseala valitseja kaalutlusotsuse
alusel võimalik vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja uuendamisel
lisada jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
2.2.2 Nõmmed, liivikud ja kadastikud (5130; Viidumäe loodusala)
LoD I; KE – ei; Viidumäe LoA – jah
Kadastikke on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal inventeeritud kahe
fragmendina kokku 3 hektaril. Nendest üks ala (1,7 ha) jääb Audaku piiranguvööndisse ning
üks ala (1,3 ha) Suurmäe hooldatavasse sihtkaitsevööndisse ja Mäepe piiranguvööndisse.
Kadastikud on hinnatud keskmise looduskaitselise väärtusega kooslusteks, nende
esinduslikkus on suhteliselt madal (Tabel 9).
Kooslused kuuluvad kuiva looniidu kasvukohatüüpi (2.1.1.1) ja kuiva paluniidu
kasvukohatüüpi (2.1.3.1).
Tabel 9. Viidumäe loodusala kadastike pindalad ja esinduslikkuse hinnangud
54
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis) Pindala,
ha
Katvus Viidumäe
loodusalal,
ha10
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal11 A B C
5130
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 0 1,3
piiranguvöönd 0 0 1,7
Kokku 0 0 3,0 3,0 2,5 C
Kadastike puhul tuleb otsustada, kas säilitada ala mittehooldatava lauskadastikuna, säilitada ala
hooldatava kadastikuna ning eemaldada kadakaid sobiva katvuse säilitamiseks või taastada ala
niidukoosluseks.
Suurmäe sihtkaitsevööndis ei ole kadastike taastamine otstarbekas, kuna männid on üle
kasvanud ning kooslus on kujunenud pigem metsaks. Ala hooldus on asjakohane Audaku
piiranguvööndis 1,3 ha suurusel lagedamal inventeeritud alal. Elupaigatüüpide
kordusinventeerimisel tuleb kaaluda ala niidukoosluseks ümberhindamise võimalikkust ja
seejärel hoolduse jätkamist vastava elupaigatüübina. Seetõttu ei tehta ettepanekut kadastike
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks arvata, kuid oluline on jätkata Audaku piiranguvööndis Sihi
talu ümbruse vähemalt 1,3 ha niiduilmelisel alal hooldust.
Mõjutegurid ja meetmed:
Puudulik inventuuri andmestik.
Meede. Kordusinventuur kadastikena määratletud alade osas Audaku piiranguvööndis (ca 1,3
ha).
Võsastumine hoolduse lakkamisel.
Meede. Niitude regulaarne iga-aastane niitmine või karjatamine.
Meede. Võsa eemaldamine vastavalt vajadusele.
2.2.3 Metsad (Viidumäe loodusala)
Loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikadest leidub Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe
loodusalal kõige enam soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüübi alla kuuluvaid
metsi. Ohtralt leidub alal ka vana loodusmetsa e läänetaigat (9010*). Mõnevõrra vähem on
Viidumäe loodusalal inventeeritud okasmetsi oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ja vanasid
laialehiseid metsi (9020*). Teisi metsa elupaigatüüpe leidub alal suhteliselt vähe.
Elupaigatüübid 9010*, 9020* ja 91D0* on LoD I lisa esmatähtsad elupaigatüübid (Natura 2000
metsaelupaigad, 2004). Viidumäe loodusala metsade pindalad ning esinduslikkuse hinnangud
on välja toodud alljärgnevalt (Tabel 10). Elupaikade ülevaade on koostatud valdavalt 2001.
10 Vastavalt Natura standardandmevormile 11 Vastavalt Natura standardandmevormile
55
aasta inventuuriandmete põhjal, mistõttu eraldiste tegelikud pindalad ja seisundid võivad kava
koostamise ajal mõnevõrra erineda.
Tabel 10. Viidumäe loodusala metsade pindalad ja esinduslikkuse hinnangud
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis)
Pindala,
ha12
Katvus
Viidumäe
loodusalal,
ha13
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal14 A B C
9010*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 305,0 3,4 308,4
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 169,6 0 169,6
piiranguvöönd 0 42,8 0 42,8
loodusreservaat 0 41,5 0 41,5
Kokku 558,9 3,4 562,3 564,9 B
9020*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 188,6 28,1 216,7
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 135,1 0 135,1
piiranguvöönd 0 8,9 0 8,9
loodusreservaat 0 16,4 0 16,4
Kokku 349,0 28,1 377,1 378,2 B
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis)
Pindala,
ha27 Katvus Viidumäe
loodusalal,
ha28
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal29 A B C
9050
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 9,6 25,1 34,7
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 16,4 0 16,4
piiranguvöönd 0 4,0 0 4,0
loodusreservaat 0 0,9 0 0,9
Kokku 0 30,9 25,1 56,0 54,7 C
12 Elupaikade ülevaade 2001. aasta inventuuriandmete põhjal, mille ulatust ja seisundit on korrigeeritud
Eestimaa Looduse Fondi 2009. ja 2010. a inventuuride ja poollooduslike koosluste andmebaasi alusel. 13 Vastavalt Natura standardandmevormile 14 Vastavalt Natura standardandmevormile
56
9060
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 260,3 0 260,3
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 109,5 0 109,5
piiranguvöönd 0 41,5 0 41,5
Kokku 0 411,3 411,3 410,6 B
9080*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 332,7 13,9 346,6
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 192,9 0 192,9
piiranguvöönd 0 24,7 0 24,7
loodusreservaat 0 48,9 0 48,9
Kokku 0 599,2 13,9 613,1 617,1 B
91D0*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 9,9 7,1 17,0
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 0 3,9 3,9
Kokku 0 9,9 11,0 20,9 22,4 C
2.2.3.1 Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Viidumäe loodusalal on vanasid loodusmetsi 2001. a inventeeritud 571,5 ha. Elupaigatüübi
korrigeeritud pindala (välja on arvatud puisniidule ulatuv osa ning 2009. ja 2010. aastal
ümberhinnatud alad) on 562,3 ha. Natura standardandmebaasi kantud elupaigatüübi ulatus on
eeldatavalt ülehinnatud.
Enamus elupaigatüübist (308,4 ha) jääb hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse. 169,6 ha
vanasid loodusmetsi paikneb loodusala looduslikes sihtkaitsevööndites. 41,5 ha jääb Kanna
loodusreservaati ning 42,8 ha piiranguvöönditesse. Inventeerimise käigus on vanade
loodusmetsade looduskaitseline väärtus hinnatud suuremas osas seisundiklassi „A”, vähemal
määral seisundiklassi „B”. Metsade esinduslikkus on valdavalt hea („B”), 3,4 ha ulatuses
keskmine („C”).
Suurem osa elupaigatüübi kooslustest kuuluvad pohla kasvukohatüüpi (1.1.3.1) ja mustika
kasvukohatüüpi (1.1.3.2), esineb ka kanarbiku kasvukohatüüpi (1.1.2.2) ja jänesekapsamustika
kasvukohatüüpi (1.1.4.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Vanade loodusmetsade pindala on vähemalt 538 ha15 ning esinduslikkus on „A”.
15 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites, loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal.
57
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Vanade loodusmetsade pindala on vähemalt 538 ha16 ning esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Kaitseala tsoneering. Elupaigatüübi kõrge kaitseväärtusega fragmendid asuvad osaliselt ka
piiranguvööndis, kus on lubatud majandustegevus.
Meede. Piiranguvööndisse jäävates vanades loodusmetsades, mida ei planeerita
sihtkaitsevööndisse arvata, eelistada raiete läbiviimisel häilraiet ning kooslusse jätta alles
jämedat lamapuitu ja jalalkuivanud puid.
Meede. Kordusinventuuri teostamine elupaigatüübi esinduslikkuse ja kaitseväärtuse
selgitamiseks. Inventuuri tulemuste põhjal teha otsus tsoneeringu/piirangute muutmiseks ja/või
loodusala kaitse-eesmärkide metsaelupaikade katvuse ulatuse vähendamiseks.
Meede. Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra
muutmine Tammiku piiranguvööndi lõunaosas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorra saaks täiendavalt
kehtestada 18,9 hektaril riigimaale jääval elupaigatüübil. Elupaigatüübi Tammiku
piiranguvööndi põhjaosa ja Audaku ning Mäepe piiranguvööndite fragmentide arvamine
sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse
säilitamiseks, lisaks on seal metsamajanduslik huvi väike või puudub.
Metsamajanduslik tegevus väljaspool kaitseala. Elupaigad jäävad olulises osas kaitseala
piiridele, mistõttu võib seal avalduda väljaspool kaitseala piire toimuvate raiete mõju.
Meede. Otseseid meetmeid ei planeerita. Lahendus oleks puhvrina piiranguvööndi tegemine,
kuid vähemväärtuslike ja paljuski majandatud metsade arvamine kaitseala koosseisu ei ole
piisavalt põhjendatud.
2.2.3.2 Vanad laialehised metsad (9020*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Vanasid laialehiseid metsi on Viidumäe loodusalal Natura inventuuri andmete põhjal 379,9 ha.
Ala sisse on seejuures arvatud osa Upsi puisniidust, mille elupaigatüübist välja arvamisel on
vanade laialehiste metsade korrigeeritud pindala 377,1 ha. Üle poole vanadest laialehistest
metsadest (216,7 ha) paikneb hooldatavates sihtkaitsevööndites. 135 ha jääb looduslikesse
sihtkaitsevöönditesse. Inventeerimise käigus on vanade laialehiste metsade looduskaitseline
väärtus hinnatud suuremal osal alast klassi „A” (väga hea) ning esinduslikkus klassi „B” (hea).
Suurem osa kooslustest kuuluvad sinilille kasvukohatüüpi (1.1.6.1), esineb ka naadi
kasvukohatüüpi (1.1.6.2) ja kastikuloo kasvukohatüüpi (1.1.1.2).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Vanade laialehiste metsade pindala on vähemalt 368 ha 17 ning esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Vanade laialehiste metsade ulatus ja seisund kaitsealal on täpsustatud, metsade pindala on
vähemalt 368 ha18 ning esinduslikkus on vähemalt „B”.
16 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites, loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal. 17 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites ja loodusreservaatides. 18 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites ja loodusreservaatides.
58
Mõjutegurid ja meetmed:
Ebasoodsad muutused koosluste struktuuris – laialeheliste puuliikide tõrjumine
kiiremakasvuliste liikide poolt kujunemisjärgus kooslustes.
Meede. Laialeheliste liikide osakaalu ja seega liigirikkuse soodustamiseks erandliku
hooldustööna vajadusel alusmetsa puude-põõsaste harvendamine, eelkõige kuuse väljaraie.
Hooldustöö vajadusega alad paiknevad Tõldemäe looduslikus sihtkaitsevööndis. Koosluse
hoolduse võimaldamiseks tuleb kaaluda kaitsekorra muutmise võimalust ning seejärel koosluse
kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile uuendatud kaitsekorra alusel. Enne kaitsekorra
muutmist ei planeerita seega veel kaitsekorralduskava tegevuste kirjelduse peatükis 4
Tõldemäe sihtkaitsevööndis vanas laialehises metsas alusmetsa puude-põõsaste harvendamist.
Kaitseala tsoneering. Elupaigatüübi fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus on
lubatud majandustegevus.
Meede. Piiranguvööndisse jäävates vanades laialehistes metsades jätta raiete läbiviimisel
kooslusse alles esinduslikud laialehised puud. Samuti jätta kooslusesse alles jämedat lamapuitu
ja jalalkuivanud puid. Meede. Kordusinventuuri teostamine elupaiga esinduslikkuse ja
kaitseväärtuse selgitamiseks. Inventuuri tulemuste põhjal teha otsus tsoneeringu/piirangute
muutmiseks või loodusala kaitse-eesmärkide metsaelupaikade katvuse ulatuse vähendamiseks.
Elupaigatüübi Audaku ja Tammiku piiranguvööndite fragmentide arvamine
sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse
säilitamiseks.
2.2.3.3 Rohunditerikkad kuusikud (9050)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Rohunditerikkaid kuusikuid on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal 56 ha ulatuses.
Kogu loodusala pindalast moodustab see 2,3%. Kokku on elupaigatüüpi inventeeritud 14
erineval fragmendil. Üle poole elupaigatüübi pindalast on inventeeritud hooldatavatesse
Rauna, Sutru ja Tepu sihtkaitsevöönditesse. Kaheksa fragmenti kogupindalaga 16,4 ha jääb
nelja loodusliku sihtkaitsevööndi territooriumile – Kivesselja,
Nakimetsa, Tõldemäe ja Atlama. Väike osa rohunditerikkaid kuusikuid jääb kahe fragmendina
Audaku piiranguvööndisse. Looduskaitseline väärtus on kõikidel fragmentidel hinnatud klassi
„C”. Alade esinduslikkus on valdavalt „B”, Tepu sihtkaitsevööndis „C”.
Suurem osa kooslustest kuuluvad sinilille kasvukohatüüpi (1.1.6.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Rohunditerikaste kuusikute ulatus on vähemalt 52 ha 19 ning esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Rohunditerikaste kuusikute ulatus on vähemalt 52 ha ning nende esinduslikkus on vähemalt
„B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus. Elupaigatüübi fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus
on lubatud majandustegevus.
19 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites ja loodusreservaatides.
59
Meede. Piiranguvööndisse jäävates rohunditerikastes kuusikutes on eelistatud raiete
läbiviimisel väikeste häilude rajamine (läbimõõt kuni 15 m). Kooslusse tuleks alles jätta
lamapuitu ja jalalkuivanud puid. Elupaigatüübi Audaku piiranguvööndisse jäävate fragmentide
arvamine sihtkaitsevööndisse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse
säilitamiseks.
Kuivendustööd, sh olemasolevate maaparandussüsteemide hooldus.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealalal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde
puhul.
Meede. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist lubada minimaalses mahus vaid
olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
2.2.3.4 Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Elupaigatüüpi 9060 on inventeeritud Viidumäe loodusalal 16 erineva fragmendina kokku 411,3
ha. Enam kui pool elupaigatüübist (260,3 ha) paikneb inventuuriandmete põhjal hooldatavates
sihtkaitsevööndites – Lauma, Rauna, Suurmäe, Tammiku-tagune, Kõveroja, Sutru ja
Surnuaiamäe. Seitse fragmenti jäävad osaliselt (kokku 109,5 ha ulatuses) Vesiku, Tõldemäe,
Suurissoo, Kivesselja ja Nakimetsa looduslikesse sihtkaitsevöönditesse. Üks inventeeritud ala
paikneb Audaku piiranguvööndis. Esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus on kõikidel
fragmentidel hinnatud klassi „B”.
Suurem osa kooslustest kuuluvad salumetsade tüübirühma (1.1.6), esineb ka palumetsade
tüübirühma (1.1.3) ja kastikuloo kasvukohatüüpi (1.1.1.2). Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Okasmetsade oosidel ja moreenkuhjatistel ulatus on vähemalt 404 ha20 ning esinduslikkus on
„A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Okasmetsade oosidel ja moreenkuhjatistel ulatus on vähemalt 404 ha21 ning esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Elupaigatüüpi mittearvestav metsamajanduslik tegevus. Elupaigatüübi fragmendid asuvad
osaliselt ka piiranguvööndis, kus on lubatud majandustegevus.
Meede. Piiranguvööndisse jäävates okasmetsades oosidel ja moreenkuhjatistel, mida ei
planeerita sihtkaitsevööndisse arvata, on eelistatud raiete läbiviimisel häilude rajamine.
Meede. Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra
muutmine (sihtkaitsevööndi korra kehtestamine) Audaku piiranguvööndis Viidu-Liiva
maanteest lõunas. Arvestades potentsiaalsest sihtkaitsevööndi alast välja Raunamäe
külastusobjektide territooriumi, saaks sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestada täiendavalt 35
hektaril riigimaale jääval elupaigatüübil. Elupaigatüübi Audaku piiranguvööndi teiste
fragmentide ja Tammiku piiranguvööndi fragmentide arvamine sihtkaitsevöönditesse ei ole
20 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal. 21 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal.
60
soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks. Homogeenne
metsastruktuur kultuurina rajatud puistutes.
Meede. Võimaldada raieid kultuurina rajatud puistutes struktuuri mitmekesistamiseks valitud
kohtades Surnuaiamäe ja Sutru sihtkaitsevööndites ligi 52 hektaril. Raie läbi viimine on
võimalik kohtades, kus domineerib üks ühevanuseline puuliik. Raiete läbiviimisel on eelistatud
häilude rajamine või üle pinna raie kuni 30% puistu tagavarast. Lamapuit ja surnud puud
jäetakse metsa.
2.2.3.5 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Elupaigatüüp on kaitsealal metsadest kõige rohkem levinud, kokku 613 ha. Väga suur osa
elupaigatüübist jääb hooldatavatesse ja looduslikesse sihtkaitsevöönditesse, vastavalt 346,6 ha
ja 192,9 ha. Peale sihtkaitsevööndite asub elupaigatüüpi 24,7 ha ulatuses ka Audaku ja
Tammiku piiranguvööndites ning 48,9 ha ulatuses Kanna ja Pätsuma loodusreservaatides.
Esinduslikkus ning looduskaitseline väärtus on soostuvatel ja soo-lehtmetsadel hinnatud
suuremal osal alast klassi „B” ning vähem klassi „C”.
Suurem osa kooslustest kuuluvad sinihelmika kasvukohatüüpi (1.3.1.3), esineb ka angervaksa
kasvukohatüüpi (1.3.1.2) ja madalsoometsa kasvukohatüüpi (1.4.1.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Soostuvate ja soo-lehtmetsade ulatus on vähemalt 605 ha22 ning esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Soostuvate ja soo-lehtmetsade ulatus on vähemalt 605 ha23 ning esinduslikkus on vähemalt
„B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus. Elupaigatüübi fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus
on lubatud majandustegevus.
Meede. Otseseid tegevusi ei planeerita, sest piiranguvööndis ei saa metsaelupaigatüüpide
raietele kaitse-eesmärgist lähtuvaid piiranguid seada, kuid piiranguvööndisse jäävates
soostuvates ja soo-lehtmetsades, mida ei planeerita sihtkaitsevööndisse arvata, on eelistatud
raietööde läbiviimisel raiuda puid väikeste gruppidena (kuni 20 tüve) arvestusega, et välja ei
raiutaks rohkem kui 20% puistu tagavarast. Raiete läbiviimiseks valida ühtlase struktuuriga
keskealised puistud täiusega üle 0,8.
Meede. Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra
muutmine (sihtkaitsevööndi korra kehtestamine) Tammiku piiranguvööndi lõunaosa
riigimetsades ning Audaku piiranguvööndis Viidu-Liiva maanteest lõunas. Elupaigatüübi
Audaku ja Tammiku piiranguvööndite teiste fragmentide arvamine sihtkaitsevöönditesse ei ole
soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks. Kahe ala peale kokku
saaks sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestada täiendavalt 17,5 hektaril riigimaale jääval
elupaigatüübil.
22 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites, loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal. 23 Elupaigatüübi pindala sihtkaitsevööndites, loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndisse planeeritaval alal.
61
Meede. Väljaspool piiranguvööndit jätta kooslus looduslikule arengule.
Veerežiimi muutused.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealalal kui ka sellest väljaspool toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde
puhul.
Meede. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist lubada minimaalses mahus vaid
olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
2.2.3.6 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Siirdesoo- ja rabametsi on Viidumäe loodusalal inventeeritud kuuel erineval fragmendil
kogupindalaga 20,9 ha. Siirdesoo- ja rabametsad katavad loodusalast vaid 1%. Kaks suuremat
fragmenti on inventeeritud hooldatavates sihtkaitsevööndites – üks Lauma ja üks Kõveroja
sihtkaitsevööndis. Ülejäänud neli fragmenti, kogupindalaga 3,9 ha, jäävad Suurissoo
looduslikku sihtkaitsevööndisse. Siirdesoo- ja rabametsade esinduslikkus ja looduskaitseline
väärtus on hinnatud viiel fragmendil „C”-ks ning ühel fragmendil, mis jääb Kõveroja
hooldatavasse sihtkaitsevööndisse, „B”-ks.
Suurem osa elupaigatüübi 91D0* kooslustest kuuluvad siirdesoometsa kasvukohatüüpi
(1.4.2.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Siirdesoo- ja rabametsade ulatus on vähemalt 20 ha, metsade esinduslikkus on vähemalt „B”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Siirdesoo- ja rabametsade ulatus on vähemalt 20 ha, metsade esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine (vajadusel
Natura eelhindamise läbiviimine) kooskõlastuste andmisel nii kaitsealal kui ka sellest
väljaspool toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Meede. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist lubada minimaalses mahus vaid
olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
2.2.4 Sood ja allikad (Viidumäe loodusala)
Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal on inventeeritud liigirikkaid madalsoid (7230)
kokku 170,6 ha ning allikaid ja allikasoid (7160) 152,5 ha. Teisi soode elupaigatüüpe leidub
alal suhteliselt vähe: siirde- ja õõtsiksoid (7140) 13,7 ha ja lubjarikkaid madalsoid lääne-
mõõkrohuga (7210*) 5,6 ha. Viidumäe loodusala soode pindalad ning esinduslikkuse
hinnangud on välja toodud alljärgnevalt (Tabel 11).
Elupaikade Natura eesmärgid on seatud 2001. aasta inventuuriandmete põhjal. Eestimaa
Looduse Fondi hilisemate (2009. ja 2010. a) sooelupaikade inventuuride andmetele tuginedes
on elupaikade esinemise ulatusi oluliselt korrigeeritud, millest tulenevad pindalade
märkimisväärsed erinevused eesmärkidest.
62
Tabel 11. Viidumäe loodusala soode pindalad ja esinduslikkuse hinnangud
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas väärtusklassis)
Pindala,
ha24
Katvus
Viidumäe
loodusalal,
ha25
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal26 A B C D
7140
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 0 2,5 6,9 9,4
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 0 4,3 0 4,3
Kokku 0 0 6,8 6,9 13,7 10,0 C
7160
hooldatav
sihtkaitsevöönd 5,9 12,4 0 0,8 19,1
looduslik
sihtkaitsevöönd 85,7 24,6 0 0 110,3
piiranguvöönd 0 0,2 0 0 0,2
loodusreservaat 14,6 7,6 0,7 0 22,9
Kokku 106,
2 44,8 0,7 0,8 152,5 129,4 A
7210*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0,1 0 0 0 0,1
looduslik
sihtkaitsevöönd 1,7 0 0 0 1,7
loodusreservaat 3,8 0 0 0 3,8
Kokku 5,6 0 0 0 5,6 14,9 A
7230 hooldatav
sihtkaitsevöönd 42,2 66,9 5,2 4,5 118,8
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis)
Pindala,
ha39
Katvus
Viidumäe
loodusalal,
ha40
Esinduslikkus
Viidumäe
loodusalal41 A B C D
looduslik
sihtkaitsevöönd 30,4 13,8 0,3 0,1 44,6
piiranguvöönd 1,8 0,7 0 0 2,5
loodusreservaat 4,6 0 0 0,1 4,7
24 Elupaikade ülevaade 2001. aasta inventuuriandmete põhjal, mille ulatust ja seisundit on korrigeeritud
Eestimaa Looduse Fondi 2009. ja 2010. a inventuuride alusel. 25 Vastavalt Natura standardandmevormile 26 Vastavalt Natura standardandmevormile
63
Kokku 79,0 81,4 5,5 4,7 170,6 161,7 A
7230, 7210*
hooldatav
sihtkaitsevöönd 0 0,4 0 0 0,4
Kokku 0 0,4 0 0 0,4
7220*
inventuuriandmete alusel ala
piiridesse nimetatud
elupaigatüüpi ei jää
0 A
Viidumäe allikad ja Viidumäe sood on kantud Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste
andmekogusse „Eesti ürglooduse raamatusse”.
2.2.4.1 Siirde ja õõtsiksood (7140)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Elupaigatüüp on kaitsealal levinud 13,7 hektaril ning jääb Kuusma ja Suurissoo
sihtkaitsevöönditesse. Alade esinduslikkus on hinnatud keskmiseks („C”), Suurissoo keskosas
väheesinduslikuks („D”). Suurem osa elupaigatüübist kuulub rohu-siirdesoo kasvukohatüüpi
(3.1.2.1).
Siirdesood on soode arengu vaheaste ning perspektiivis võib eeldada nende pindala muutust
looduslike protsesside tagajärjel. Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7140 pindala on vähemalt 13 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt „B”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7140 pindala on vähemalt 13 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Kuivendustöö, sh olemasolevate maaparandussüsteemide hooldus. Alad on eeldatavalt
mõjutatud ümbritsevatest Pääkse ja Varpe maaparandussüsteemidest. Maaparanduskraav läbib
ka elupaigatüüpi.
Meede. Vajalik on kaitseala kaitse-eesmärkidega arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju
hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel ka kaitseala lähiümbruses.
2.2.4.2 Allikad ja allikasood (7160)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah Viidumäe allikad avanevad rannaastangul suuremate
punktallikatena (Sutru, Päeksa, Suurissoo, Nakimetsa) või pindalalise allikaimbena. Arvukalt
väiksemaid allikaid ja allikaimbeid esineb astanguesisel sootasandikul rannamoodustiste
nõlvadel (Audaku, Tõldemäe, Kannamäe, Kadimäe). Allikate vesi pärineb liustikujõe
kruusliivadest ning on seotud Siluri põhjaveekompleksiga. Allikate vesi suubub väiksemate
ojade ja kraavide kaudu või piki turbakihti imbudes suures osas Vesiku ojasse (Viidumäe
looduskaitseala allikaliste..., 1999).
Allikad ja allikasood on Viidumäe looduskaitsealal Viidumäe loodusalal levinud 152,5 ha
ulatuses. Enamus allikatest ja allikasoodest (110,3 ha) jääb looduslikesse sihtkaitsevöönditesse
(Suurissoo, Tõldemäe, Nakimetsa, Kivesselja). 22,9 ha jääb Kanna loodusreservaati ning 19,1
64
ha hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse (Lauma, Suurmäe, Kuusma). Elupaika on
inventeeritud ka Tammiku piiranguvööndis. Enamus fragmentidel on looduskaitseline väärtus
ja esinduslikkus inventuuril hinnatud heaks kuni väga heaks. Allikasood tuleb säilitada
looduslike elupaigatüüpidena, kus inimtegevuse häiring on minimeeritud.
Suurem osa elupaigatüübi kooslustest kuuluvad allikasoo kasvukohatüüpi (3.1.3.1), esineb ka
sinihelmika kasvukohatüüpi (1.3.1.3).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7160 pindala on vähemalt 152 ha ning esinduslikkus „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7160 pindala on vähemalt 152 ha ning esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused kaitseala ja ümbruskonna kuivenduskraavide hooldamisel. Allikate
veerežiimi on mõjutanud ja mõjutab ümbritsevate maade majandamine, eriti Lümanda
Suurissoo kuivendamine. Maaparandussüsteemide mõjudega kaasneb allikasoode
metsastumine.
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate allikasooaluste piirdekraavide äravoolu
reguleerimine ning kuivendajate suudmete sulgemine. Vee äravoolu aeglustavate tõkete
(regulaatorite) paigaldamine allikalistele ojadele.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde
puhul. Vältima peab vähemalt elupaigatüüpidega vahetult piirnevate maaparanduskraavide
puhastamist/süvendamist jt väljavoolu soodustavaid töid. Leevendava meetmena saab ette näha
regulaatori rajamise äravoolu pidurdamiseks kaitsealalt. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel
läbi viia nn Natura eelhindamine.
Tallamine nii juhukülaliste poolt kui ka teadustegevuse tõttu.
Meede. Allikasoo raja laudteede taastamine teadus- ja õppetegevuse võimaldamiseks.
2.2.4.3 Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Lubjarikkaid madalsoid lääne-mõõkrohuga on Viidumäe loodusalal 2001. aatal inventeeritud
kokku 14,4 ha ning sama suurusjärk on seatud ka loodusala eesmärgiks. Sooelupaigatüüpide
ümberhindamiste (kordusinventeerimiste) järel on alade vähendatud pindala 5,6 ha, millest 1,7
ha jääb Nakimetsa ja Suurissoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse ning 3,8 ha Kanna
loodusreservaati. Kõikidel aladel on esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus hinnatud väga
heaks.
Lisaks on ühel 0,4 ha suurusel alal elupaigatüüp 7210* inventuuri käigus määratud koos
elupaigatüübiga 7230. Eraldis jääb Tepu hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Ala esinduslikkus
on inventeerimise käigus hinnatud klassi „B” ja looduskaitseline väärtus klassi „C”.
Natura standardandmevormi kantud elupaigatüübi ulatus Viidumäe loodusalal ei ole
pindalaliselt täidetud. Seetõttu on asjakohane kordusinventuuri läbiviimine ja seejärel andmete
korrigeerimine.
65
Suurem osa elupaigatüübi kooslustest kuuluvad allikasoo kasvukohatüüpi (3.1.3.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7210* pindala on vähemalt 5,6 ha ja selle esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7210* pindala on vähemalt 5,6 ha ja selle esinduslikkus on „A”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused ümbruskonna kuivenduskraavide hooldamisel. Olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimise negatiivne mõju.
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate piirdekraavide äravoolu reguleerimine
ning kuivendajate suudmete sulgemine. Kehtiv kaitse-eeskiri keelab nimetatud tööd Kanna
loodusreservaadis. Kaaluda tuleb kaitse-eeskirja täiendamist, võimaldamaks koosluse
säilimiseks vajalikke töid, sest loodusreservaadi kaitsekord ei ole põhjendatud.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde
puhul. Vältima peab vähemalt elupaigatüüpidega vahetult piirnevate maaparanduskraavide
puhastamist/süvendamist jt väljavoolu soodustavaid töid.
2.2.4.4 Liigirikkad madalsood (7230)
LoD I; KE – jah; Viidumäe LoA – jah
Liigirikkaid madalsoid on inventeerimisandmete kohaselt Viidumäe loodusalal soodest kõige
enam – 170,6 ha. Enamus elupaigatüübist jääb hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse.
Esinduslikkus on hinnatud valdavalt heaks kuni väga heaks. Samas on elupaigatüüpi arvatud
ka väheesinduslikke alasid Lauma ja Tepu sihtkaitsevööndites.
Suurem osa elupaigatüübist kuulub Paali klassifikatsiooni järgi liigirikka madalsoo
kasvukohatüüpi (3.1.1.2).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7230 pindala on vähemalt 170 ha ning esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7230 pindala on vähemalt 170 ha ning esinduslikkus on vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Olemasolevate kuivendusobjektide mõjud. Veerežiimi muutused kaitseala ja ümbruskonna
kuivenduskraavide hooldamisel.
Meede. Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete
kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate piirdekraavide äravoolu reguleerimine
ning kuivendajate suudmete sulgemine.
Veerežiimi muutused kaitseala ja ümbruskonna kuivenduskraavide hooldamisel.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju arvestamine kooskõlastuste andmisel nii
kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul. Vältima
66
peab vähemalt elupaigatüüpidega vahetult piirnevate maaparanduskraavide
puhastamist/süvendamist jt väljavoolu soodustavaid töid. Leevendava meetmena saab ette näha
regulaatori rajamise äravoolu pidurdamiseks kaitsealalt. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel
läbi viia nn Natura eelhindamine. Võsastumine.
Meede. Võsastumist välditakse soodsa veerežiimi hoidmisega. Viidumäe looduskaitsealal ei
ole otstarbekas liigirikaste madalsoode hooldamine poollooduslike kooslustena.
2.2.4.5 Nõrglubja-allikad (7220)
LoD I; KE – ei; Viidumäe LoA – jah
Viidumäe loodusala eesmärgiks seatud nõrglubja-allikaid inventeeritud elupaigatüübina
kaitsealal välja ei tule tulenevalt väikesest pindalast ja alati ei olegi tegu pindalalise objektiga.
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüüp 7220 on säilinud ning soodsas seisundis (esinduslikkus „A”).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüüp 7220 on säilinud ning soodsas seisundis (esinduslikkus „A”).
Mõjutegurid ja meetmed:
Veerežiimi muutused kaitseala ja ümbruskonna kuivenduskraavide hooldamisel.
Meede. Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja
arvestamine kooskõlastuste andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala
toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Puudulikud levikuandmed
Meede. Allikate inventeerimine täpsustamaks nõrglubja-allikate paiknemist.
Viidumäe looduskaitseala elupaigad Vedruka raba loodusalal
2.2.5 Metsad (Vedruka raba loodusala)
Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I; KE – jah; Vedruka raba LoA – jah
Vanasid loodusmetsi on Viidumäe looduskaitsealal Vedruka raba loodusalal inventeeritud ühe
fragmendina 3,1 hektaril (Tabel 12). Vanade loodusmetsade looduskaitseline väärtus ja
esinduslikkus on hinnatud keskmiseks („C”).
Tabel 12. Vedruka raba loodusala metsade pindalad ja esinduslikkuse hinnangud
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis) Pindala,
ha
Katvus
Vedruka
raba
loodusalal,
ha27
Esinduslikkus
Vedruka raba
loodusalal28 A B C
27 Vastavalt Natura standardandmevormile 28 Vastavalt Natura standardandmevormile
67
9010*
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 0 3,1 3,1
Kokku 0 0 3,1 3,1 3,1 C
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal esinduslikkusega vähemalt „B”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal esinduslikkusega vähemalt „B”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Metsamajanduslik tegevus. Metsaeraldis jääb kitsaste ribadena kaitseala serva, olles osaks
Vedruka raba ja kohaliku tee vahelistest metsamassiivist (inventeeritud elupaigatüübi piirid
ulatuvad väljapoole kaitseala). Seetõttu võib avalduda väljaspool kaitseala piire toimuva
majandustegevuse mõju (n-ö servaefekti avaldumine).
Meede. Otseseid tegevusi ei planeerita, sest väljaspool kaitseala ei saa metsaelupaigatüüpide
raietele kaitse-eesmärgist lähtuvaid piiranguid seada, kuid uuendusraie läbiviimisel vahetult
kaitsealaga piirneval serval Vedruka loodusala lähedal võiks võimalusel eelistada turberaiet.
2.2.6 Sood (Vedruka raba loodusala)
2.2.6.1 Rabad (7110*)
LoD I; KE – jah; Vedruka raba LoA – jah
Natura inventuuril on Viidumäe looduskaitsealal Vedruka raba loodusalal määratletud üks
märgalade elupaigatüüp – rabad (7110*). Kokku on rabasid Viidumäe looduskaitsealal
Vedruka raba loodusalal inventeeritud ühe fragmendina 90,6 hektaril, mis moodustab 83%
Vedruka raba loodusala pindalast. Elupaigatüüp jääb kaitseala Vedruka raba looduslikku
sihtkaitsevööndisse. Ala esinduslikkus on inventuuril ja Natura eesmärkides „A”, kuid
rabakoosluse väärtus ei ole Eesti kontekstis siiski kuigi kõrge. Paali klassifikatsiooni järgi
(Paal, 2007) esineb alal (puis-)mättaraba kasvukohatüüp (3.2.2.1).
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7110* pindala on vähemalt 90 ha ja selle esinduslikkus on „A”.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Elupaigatüübi 7110* pindala on vähemalt 90 ha ja selle esinduslikkus on „A”.
Mõjutegurid ja meetmed:
Maaparandustööd, sh ala idaosa olemasolevate kuivenduskraavide hooldus.
Meede. Vältida tuleb sihtkaitsevööndit mõjutavate kraavide puhastamist. Kaitseala piiresse
jäävas osas on tööd keelatud kehtiva kaitsekorraga. Vajalik on kaitseala kaitse-eesmärkidega
arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel ka
kaitseala lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine.
68
2.2.6.2 Nokkheinakooslused (7150)
LoD I; KE – ei; Vedruka raba LoA – jah
Lisaks rabadele on Vedruka raba loodusala eesmärgina Natura 2000 alade
standardandmebaasis välja toodud rabadega kaasnevad nokkheinakooslused (7150), kuid 2001.
aasta inventuuriandmete alusel ala piiridesse nimetatud elupaigatüüpi ei jää.
Eesti tingimustes esinevad nokkheinakooslused raba elupaigatüübi rabaälvetes ning omaette
elupaigatüübina käsitlemine ei ole otstarbekas. Nokkheinakoosluste kaitse toimib läbi raba
elupaiga kaitse ning eraldiseisvaid meetmeid ei rakendata.
2010. a inventuuril on ala lääneosas inventeeritud ka liigirikkaid madalsoid (7230), seda
ulatuses alla 1 ha ning esinduslikkusega „C”. Nende omaette elupaigatüübina käsitlemine ei
ole otstarbekas, vaid nende kaitse toimib läbi raba elupaiga kaitse ning eraldiseisvaid meetmeid
ei rakendata.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 13) on esitatud Vedruka raba loodusala soode pindalad ning
esinduslikkuse hinnangud.
Tabel 13. Vedruka raba loodusala soode pindalad ja esinduslikkuse hinnangud
Elupaigatüübi
kood Tsoneering
Esinduslikkus
(ha vastavas
väärtusklassis)
Pindala,
ha29 Katvus Vedruka
raba
loodusalal,
ha30
Esinduslikkus
Vedruka raba
loodusalal31 A B C
7110*
looduslik
sihtkaitsevöönd 90,6 0 0 90,6
Kokku 90,6 0 0 90,6 90,3 A
7230
looduslik
sihtkaitsevöönd 0 0 0,9 0,9
Kokku 0 0 0,9 0,9 - -
7150 inventuuriandmete alusel ala piiridesse
nimetatud elupaigatüüpi ei jää 0 B
2.3 MAASTIK, PARGID JA ÜKSIKOBJEKTID
2.3.1 Pinnavormid
Viidumäe kaitseala eriilmeliste koosluste kujunemiseks on soodsad tingimused loonud
vahelduv reljeef. Kaitseala paikneb muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses.
Põhjalõunasuunaline rannaastang on Viidumäe looduskaitseala silmapaistvaim pinnavorm.
Astang on üle 10 km pikk ja selle kõrgus ligi 59 m (suhteline kõrgus jalamilt kuni 18 m).
Kohalikest mägedest on tuntumad Raunamägi, Suurmägi, Tõldemägi ning Surnuaiamägi.
29 Elupaikade ülevaade 2001. aasta inventuuriandmete põhjal, mille ulatust ja seisundit on korrigeeritud
Eestimaa Looduse Fondi 2009. ja 2010. a inventuuride alusel. 30 Vastavalt Natura standardandmevormile 31 Vastavalt Natura standardandmevormile
69
Pinnavormidele eraldi kaitse-eesmärke ja meetmeid ette ei nähta, sest kehtiv kaitsekord tagab
pinnavormide säilimise looduslikul kujul.
2.3.2 Pärandkultuurmaastik
Viidumäe looduskaitsealal on kaardistatud 24 pärandkultuurobjekti: vanad talukohad (Upsi,
Tammiku, Kanna, Lauma), alepõllundusalad, Sutru laevamets, vaigutuslank, põlised metsateed
ja metsataimlad, Laasma puisniit, Audaku leprosoorium, pidalitõbiste surnuaed
(Surnuaiamägi), lubjaahju ja vesiveski asukohad, Rauna tulevalvetorn ning vanad kohanimed
ja geodeetilised märgid.
2.3.3 Kaitsealused üksikobjektid
Keskkonnaregistrisse on Viidumäe looduskaitsealale looduskaitsealuse üksikobjektina kantud
kaks Rauna viirpuud (Keskkonnaregistri kood KLO4000638) Audaku piiranguvööndis
ViiduLiiva tee ääres). Puud on EELISe andmetel rahuldavas seisus. Kava koostamise ajaks on
Rauna viirpuud siiski hävinud ning edaspidi on need kavas eemaldada kaitsealuste
objektide nimekirjast.
2.3.4 Tallinna Botaanikaaia arboreetum ja katsepunkt
Tallinna Botaanikaaia katsepunkt asub Viidu külas (Audakul) ning hõlmab 3 ha suurust
maaala. Ala on kasutatud puittaimede, rooside, sibultaimede ja püsilillede katseteks.
Katsepunkti kollektsiooni kuulub Eestis väga harva kasvatatavaid puittaimi. Käesoleval ajal on
katsepunktis üle 400 nimetuse puittaimi ning üle 100 nimetuse sibultaimi (Tallinna
Botaanikaaia tegevuskava 2011–2013, 2011). Mõned katsepunkti liigid on aastate jooksul
osutunud invasiivseks ning vajalik on invasiivsete liikide seire ja ohjamine, sh vajadusel
vastavate liikide katsepunktist kõrvaldamine.
70
3 ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
3.1 VISIOON JA MISSIOON
Viidumäe looduskaitseala külastajatele suunatud objektid ning seeläbi ka valdav osa
külastuskoormusest on koondunud Audaku piiranguvööndisse ning piirnevatele aladele
Surnuaiamäe, Atlama ja Suurmäe sihtkaitsevööndites. Piiranguvööndis paiknevad Raunamäe
vaatetorn ja puhkekoht ning kaitseala looduskeskus. Piiranguvööndis algavad ja lõppevad ka
kaks matkarada, mis põhiosas kulgevad sihtkaitsevööndites.
Kaitseala külastajaid ei ole otseselt süsteemselt loendatud. Käesoleva aja külastuskoormus ei
ületa ala kaitseväärtuste taluvusvõimet ega külastusobjektide n-ö vastuvõtuvõimet.
Turismiettevõtted kaitsealal kava koostamise ajal puuduvad. Samuti puuduvad ametlikud
telkimis- ja lõkkekohad. Ala külastusobjektid on tänu suunavatele viitadele ja
infomaterjalidele leitavad ning kava koostamise ajal suhteliselt heas seisukorras.
Külastajatele atraktiivsete objektide koondamine ühte piirkonda lihtsustab nii taristu hooldust
kui järelevalvetegevust kaitsealal. Arvestada tuleb, et alal pesitsevad I kaitsekategooria
linnuliigid on tundlikud pesitsusaegse häirimise suhtes, kaitsealused taimeliigid aga vähesest
teadlikkusest tuleneva noppimise ja tallamise suhtes. Kaitseala on suuremas osas
sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga, ala kahes loodusreservaadis on külalistel viibimine täielikult
keelatud.
Eeltoodust ning ala kaitse-eesmärkidest lähtudes ei ole kaitseala külastatavate piirkondade
oluline laiendamine ja kaitseala senisest suurem propageerimine otstarbekas. Kaitse-eeskirja
kohaselt ei ole loodusväärtuste tutvustamine Viidumäe looduskaitseala otsene eesmärk.
Ala tutvustamisel tuleb lähtuda printsiibist, et kõik külastusele suunatud objektid on avalikus
kasutuses ja info nende kohta on kättesaadav Keskkonnaameti ja RMK veebilehtede kaudu,
läbi loodusteemaliste saadete, keskkonnahariduse spetsialistide poolt läbi viidud
õppeprogrammide jne.
Laiendada võib alal tutvustatavate väärtuste ulatust, mille üheks väljundiks on ekspositsiooni
ja olemasolevate matkaradade arendamine ning allikasoo laudtee taastamine õpperajana.
Visioon ja eesmärk Visioon
Viidumäe looduskaitsealal pakutakse külastajatele heatasemelist loodusharidust ning
puhkevõimalust mahus, mis ei sea ohtu kaitseala väärtusi.
Eesmärk
Viidumäe looduskaitseala külastusobjektid on suunatud loodusõppe pakkumisele. Objektid on
hooldatud ning ala külastuskoormus püsib piirides, mis ei kahjusta kaitseväärtusi.
71
3.2 KAITSEALA LOODUSKESKUS JA AUDAKU VÄLIÕPPEKLASS/PUHKEKOHT
Viidumäe looduskaitseala looduskeskus asub Audakul. Looduskeskuse juures on Viidumäe
kaitseala tutvustav ekspositsioon (asub Keskkonnaameti Viidumäe kontori majas), millega
saab tutvuda aastaringselt ning looduskeskuse põhimaja õppeprogrammide läbiviimiseks, mida
viib läbi keskkonnahariduse spetsialist.
Looduskeskuse lähedal paikneb Audaku väliõppeklass/puhkekoht pinkide ja laudadega ning
välikäimla.
Kaitseala looduskeskus kava koostamise ajal otseselt teabekeskusena ei toimi. Probleemiks on
seejuures püsiva teabetöötaja puudumine, kes külastajatele vajadusel teavet jagaks. RMK
Saaremaa puhkeala lähimad teabepunktid asuvad Mustjala looduskeskuses ja Loonal (Vilsandi
rahvuspargi teabepunkt).
Meetmed:
Kaitseala tutvustava ekspositsiooni järjepidev uuendamine ja täiendamine.
Ekspositsiooni juurde suunava viida paigaldamine matkaradade alguses paikneva parkla
juurde.
Õppeprogrammide läbi viimine.
Väliõppeklassi/puhkekoha objektide jooksvad hooldus- ja remonttööd.
Kuivkäimla rekonstrueerimine ja hooldus (osana puhkekoha hooldusest).
Hooajalise (suvekuud) infotöötaja palkamine.
3.3 ÕPPE- JA MATKARAJAD
3.3.1 Viidumäe õpperada
Viidumäe õpperada kulgeb läbi Antsülusjärve ranna-astangul asuvate metsakoosluste ning on
varustatud kaitseala tutvustavate infotahvlitega. 2014. aasta detsembri seisuga on RMK
asendanud vanad infotahvlialused enamasti uutega (seitsmest infotahvlist kuus asendatud),
kuid infotahvlid ise on veel paigaldamata. Rada paikneb Viidu külas ning on ca 1,8 km
pikkune. Rajal on 10 luuderohu lehega suunaviita. Lisaks suunavad õpperajale RMK
tähistusega puidust suunaviidad (paigaldatud suvel 2012).
Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik amortiseerunud puidust infotahvlite ja viitade
asendamine, sealjuures ühtlasi infotahvlite tekstide üle vaatamine ja vajalikus ulatuses
uuendamine.
Astangu servale oli rajatud puidust tõkkeid (piirdeid) ning istepingiga varustatud puidust
vaateplatvorm, mille 2013. aastal RMK halva seisukorra tõttu teisaldas. Kunagise
vaateplatvormi aluselt nõlvalt on vaade astangualusele kadunud, kuid selle võiks läbikaalutud
tegevusega taastada. Samas toimis platvorm ka rajapealse puhkekohana ning on seetõttu
asjakohane taastada.
Matkaradade (Viidumäe õpperaja ja Audaku matkaraja) alguses Audakul paikneb parkla, mis
on varustatud istepingi ja prügikastiga. Parkla on heas seisus ja katab mõõduka
külastuskoormuse vajadused.
Meetmed:
72
Platvormi taastamine.
Õpperaja viitade, infotahvlite, piirete ja taastatava vaateplatvormi jooksev hooldus ning
asendamine vastavalt vajadusele.
Kuna hetkel külastajatele avatud rada astangu alla kaitsealal puudub, siis iseloomuliku
maastikupildi tutvustamiseks ja ühtlasi turistide käitumise soovitud suunamiseks võib õpperaja
valitud punktides avada vaadet. Vaate avamiseks eemaldada näiteks taastatava platvormi
vaatekoridorist valikuliselt üksikud nooremad puud ja põõsad. Seejuures tuleb arvestada nõlva
erosiooniohuga ja metsakoosluse kaitseväärtusega, mistõttu laiem vaate avamine ei ole sobiv
tegevus.
3.3.2 Audaku matkarada
Audaku matkarada on ca 2 km pikk. Rada algab ja lõppeb kaitseala keskuse kõrval niidul.
Matkarada läbib erinevaid metsakooslusi, madalsood ja Upsi puisniitu. Rajal on 14 luuderohu
lehega puidust suunaviita, neist neli vajavad kohest asendamist. Õpperajale suunavad RMK
tähistusega puidust suunaviidad.
Infotahvlid rajal puuduvad, v.a Upsi puisniitu tutvustav infotahvel niidu servas. Madalsoo
läbimiseks on rajatud laudtee, vajalikes kohtades on rajatud purded (3 tk) ning püütud raja
läbitavust laudade abil parandada. Kevad- ja sügisperioodil on rajal siiski mitmeid liigniiskeid
halvasti läbitavaid lõike, kus on asjakohane rada laudade abil parendada (paigaldada n-ö
mudasillad).
Rada on kava koostamise ajal kantud infomaterjalidesse ning rajale suunavad RMK viidad.
Kuna raja leitavus on paranenud, ja sellega seoses võib eeldada iseseisvate külastajate kasvu,
on asjakohane raja varustamine alale jäävaid kaitse-väärtusi tutvustavate infotahvlitega. Lisaks
Upsi puisniidu infotahvlile on optimaalne 5 infotahvli teksti koostamine (madalsoo,
metsakoosluste, iseloomulike liikide tutvustuseks) ja paigaldamine.
Matkarada läbib Audaku piiranguvööndit ning Suurmäe ja Atlama sihtkaitsevööndeid.
Sihtkaitsevööndite kehtiva kaitsekorra alusel on kaitseala valitseja nõusolekuta lubatud viibida
Suurmäe sihtkaitsevööndites olevatel teedel, Atlama sihtkaitsevööndis viibimiseks on vajalik
kaitseala valitseja nõusolek. Vajalik on kaitse-eeskirja muutmine viisil, et matkaraja läbimine
ei vajaks nõusoleku küsimist. Samuti on vajalik kaitse-eeskirja täiendamine, et raja hooldus ja
arendamine Atlama sihtkaitsevööndis oleks kooskõlas kaitsekorraga, ehk vajalik on täpsustada
kaitse-eeskirja sõnastust, et oleks üheselt selge, et olemasolevate ehitiste hooldustööd on
lubatud ja olemasolevate matkaradade külastamine on lubatud.
Meetmed:
Täiendavate laudteelõikude rajamine hooajaliselt märgadesse kohtadesse. Suunaviitade
asendamine ja lisamine.
Infotahvlite sisu ja kujunduse välja töötamine ning puidust infotahvlite paigaldamine rajale.
Matkaraja, sh laudtee ja suunaviitade jooksev hooldus.
Külastuskoormuse jälgimine – raja külastuskoormuse olulisel kasvamisel kaaluda
kaitsesildade paigaldamist matkarajaga ristuvatele kuklaste radadele (lisaks liigikaitselisele
olulisusele panustab pesade kui huvipakkuvate objektide püsimisele raja ääres).
73
Viidumäe LKA kaitse-eeskirja muutmine viisil, et Audaku matkaraja sihtkaitsevöönditesse
jäävate osade läbimine ei vajaks kaitseala valitseja nõusoleku küsimist ning raja hooldus ja
arendamine oleks kooskõlas kaitsekorraga.
3.3.3 Allikasoo õpperada
Astangualune allikasoo õpperada on rajatud 1980ndatel ja on ca 1,3 km pikkune. Liikumise
võimaldamiseks ja kaitsealuste liikide tallamise vältimiseks oli allikasoos laudtee, mis oli
käesoleva KKK koostamise ajaks lagunenud. Rajal paikneb ka üks lagunenud infotahvel, mis
kajastab maastiku profiili.
Raja (laudtee) taastamine õpperajana on asjakohane, sest võimaldab tutvustada allikasoo
elupaigatüüpi ja allikaid ning lihtsustab juurdepääsu botaaniliste uuringute läbiviimiseks.
Allikate tutvustamise eesmärgil planeeritakse raja pikendamist ca 200 m võrra, seega tulevase
allikasoo õpperaja pikkus oleks ca 1,5 km pikkune ja seda sel juhul kui raja alguseks lugeda
astangu serva. Vajalik on infotahvlite paigaldamine, mis kajastaksid allikasoo ja allikate teemat
ning huvitavat maastiku profiili. Optimaalne on kahe infotahvli paigaldamine. Võimalikud
sobivad infotahvli kohad on allikasoo servas ja allika juures, kuhu on vajalik paigaldada ka
piisava suurusega piirdega platvormid, vältimaks liigset tallamist. Rada paikneb vööndis, kus
viibimiseks on vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Vajalik on täpsustada kaitse-eeskirja
sõnastust, et oleks üheselt selge, et olemasolevate ehitiste hooldustööd on lubatud.
Meetmed:
Viidumäe LKA kaitse-eeskirja korrigeerimine õpperajaga seotud renoveerimis- ja
hooldustegevuste võimaldamiseks ning muutmine viisil, et Allikasoo õpperaja läbimine ei
vajaks kaitseala valitseja nõusoleku küsimist.
Õpperaja taastamine, sh vajalike laudteelõikude, viitade, tõkkepuu, astangule käsipuu,
infotahvlite ja infotahvlite juurde piiretega platvormide rajamine ja raja ning sellele viiva
metsasihi puhastamine võsast ja pealekasvavatest puudest.
Õpperaja infotahvlite sisu koostamine ja tahvlite hooldamine.
Õpperaja jooksev hooldus.
3.4 RAUNA VAATETORN JA PUHKEKOHT
Rauna vaatetorn on rajatud Rauna mäele ning on kaitseala peamisi turismiobjekte. Vaatetorni
juures on istepingid (3 tk) ning prügikast. Vaatetorn on varustatud RMK puhkealade
infotahvliga ja väikese vaatetorni kasutusjuhendi infotahvliga ning teeäärse RMK tähistusega
puidust suunaviidaga.
Vaatetorni juures on parkla. Rauna vaatetorni parkla on varustatud prügikasti ja kolme
istepingiga. Parklas paikneb looduskaitseala tutvustav infotahvel. Parkla katab mõõduka
külastuskoormuse vajadused (1 buss, 5 sõiduautot).
Vaatetornile 2010. aastal teostatud ekspertiis hindab torni kasutuseaks ilma tugevdustööde
läbiviimiseta 10 aastat. Eluea pikendamiseks ja tööde kulukuse minimeerimiseks on
kaitsekorraldusperioodil vajalikud torni hooldustööd.
Meetmed:
Vaatetorni kasutuskindluse tagamine – korrosioonikaitse, lisaelementide paigaldamine.
74
Vaatetorni ja puhkekoha objektide jooksvad hooldus- ja remonttööd.
3.5 VIIDAD JA TÄHISED
Käesoleva punkti all ei ole käsitletud matkaradade suunaviitasid ja infotahvleid, mida
arvestatakse osana radadest. Samuti ei ole arvestatud kaitseala infostende, mida käsitletakse
järgmise punkti all, ning piiritähiseid.
Kaitsealal leiduvad viidad ja tähised võib jagada kolme kategooriasse:
Suunaviidad. Kaitseala keskusesse juhatavad maanteedelt kolm metallpostidel pruunil taustal
suunaviita (Kuressaare-Kihelkonna-Veere maanteelt, Käesla-Karala-Loona maanteelt ja
Viidu-Liiva maanteelt) ning üks luuderohu lehega suunaviit puitpostil Viidu-Liiva maantee
ääres. Viidad on heas seisundis ning piisavad keskuse leidmiseks.
Üksikobjekti tähis. Kava koostamise välitööde ajal oli oma asukohas alles Rauna viirpuude
tähis. Kuna nimetatud üksikobjekt on hävinenud, tuleb tähis eemaldada.
Liikumiskeelu tähised. Kaitsealal on kollasel põhjal musta värvi tekstiga tahvlitega tähised, mis
teavitavad väljaspool teid liikumise keelust ilma loata. Kirjeldatud tähised ei vasta kehtiva
loodusobjekti tähistamise korrale47. Nimetatud tähiste olemasolu alal ei takista kaitseala
valitsemist ega kaitse-eesmärkide saavutamist. Samas on tähised amortiseerunud ning edasisel
amortiseerumisel risustavad kaitseala maastikupilti.
Külastajate liikumispiirangust teavitamiseks on otstarbekas olemasolevad keskmised
piiritähised asendada osaliselt keskmiste tähistega, millele on lisaks kaitseala nimetusele
kantud sihtkaitsevööndi nimi ning kirje liikumiskeelust väljaspool teid ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta.
Meetmed:
Suunaviitade regulaarne hooldus ja uuendamine (4 tk).
Vanade liikumiskeelu tähiste likvideerimine.
Uute liikumiskeelu tähiste paigaldamine sihtkaitsevööndite ja loodusreservaatide piiridele.
Rauna viirpuude tähise likvideerimine.
3.6 INFOSTENDID
Viidumäe kaitsealal on neli suuremat kaitseala tutvustavat infostendi. Stendid on puidust alusel
ning rahuldavas seisus. Infostendide teksti- ja kaardimaterjali uuendamine toimus 2013. aastal.
Vajalik on infostendide asukohtade korrigeerimine. Optimaalseks ning säilitamist vajavaks
asukohaks on Rauna vaatetorni parkla. Audakul kaitseala keskusesse viiva tee ristmikul
paiknev stend paigutada matkaradade alguses paiknevasse parklasse keskuse poolsesse külge
ning teha see poole suuremaks, et oleks võimalik lisada infot allikasoo elupaigatüübi ja allikate
tutvustamiseks. Käesla-Karala-Loona maantee ääres paiknev stend on liiklusohutuse
seisukohast (ohutu peatumisvõimaluse tagamiseks) sobilikum likvideerida. Neljanda stendi
asukohana võib säilitada senise asukoha (Viidu-Liiva tee ääres, Liiva poolt kaitsealale
jõudmisel).
47 Keskkonnaministri määrus 03.06.2004 nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised“ (RTL 2004,
78, 1255)
75
Kaitsekorraldusperioodi jääb infostendide hoolduse vajadus, sh puidust aluste välja vahetamine
nende amortiseerumisel.
Lisaks on kaitsealal kaks kakskeelset (eesti, inglise) puisniite tutvustavat infostendi – Upsi
puisniidu servas (stendist möödub Audaku matkarada) ja Laasma puisniidu servas. Meetmed:
Uuendatud sisuga infostendide paigaldamine vastavalt vajadusele.
Infostendide regulaarne hooldus ja uuendamine vastavalt vajadusele.
3.7 INFOMATERJALID JA TRÜKISED
Keskkonnaameti veebilehelt leitav Viidumäe looduskaitseala tutvustav veebileht on
kaitsekorralduskava koostamise ajal ajakohane ja pakub suhteliselt ammendavat
informatsiooni (Viidumäe looduskaitseala veebileht, 2012). Matkaradade tutvustamiseks on
Keskkonnaameti veebilehele lisatud lingid, mis suunavad RMK veebilehele, kus leiab radade
tutvustused.
Viidumäe looduskaitseala tutvustav infovoldik koos kaardiga on valminud 2012. aastal ning
on kaitsekorralduskava koostamise ajal ajakohane.
Meetmed:
Viidumäe looduskaitseala veebilehe ja RMK matkaradasid tutvutava veebilehe osa regulaarne
uuendamine ja toimetamine. Soovitatavalt lihtustada kaitseala piiridega kaardi leitavust
kaitseala veebilehel (hetkel leitav kaitse-eeskirjast või infovoldiku laadimisel).
Matkaradasid ja väärtusi tutvustava infovoldiku uuendamine ja täiendamine vastavalt
vajadusele (nt. kaitse-eeskirja muutmise järgselt) ning infomaterjalide publitseerimine.
76
4 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1 TEGEVUSTE KIRJELDUS
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Riiklik seire
Riiklike seireprogrammide jätkamine vastavalt riiklikule seirekavale: eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammid (rähnide, röövlindude, merikotka ja
musttoonekure, sõraliste, kahepaiksete ja roomajate, apteegikaani, päeva- ja ööliblikate,
ohustatud taimekoosluste, ohustatud soontaimede ja samblaliikide seireprogrammid) ning
metsa ja metsamuldade seireprogramm. Maismaalimuste, ohustatud putukate – kuklaste,
puisniidu astlaliste ja põhjavee seire jätkamine ei ole esmatähtis.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse ajaline samm kinnitatakse seire
alamprogrammide kaupa riikliku seireprogrammiga ning tegevuse finantseerimine toimub
seireprogrammi eelarvest. Eestis on riikliku keskkonnaseire korraldaja ja üldkoordinaator
Keskkonnaministeerium ning selle hallatav riigiasutus Keskkonnaagentuur (KAUR).
4.1.2 Kompleksprofiili kordusuuring
Uuringute järjepidevuseks ning toimunud muutuste tuvastamiseks tuleb läbi viia
kordusuuringud 1988. ja 1993. aastal kirjeldatud Viidumäe looduskaitseala kompleksprofiilil.
Kompleksprofiili kirjeldus tuleb seejärel avaldada koos koondülevaatega. Soovitavalt
lahendada kompleksprofiili kordusuuring põhjendatud osas riikliku seire vastavate
programmidega.
Tegevus kuulub III prioriteetsusklassi. Korraldajaks on Keskkonnaamet.
4.1.3 Kaitsealuste liikide levikuandmete täpsustamine ning seisundi
hindamine
Viidumäe looduskaitsealal esinevate liikide levikuandmete esindatus ametlikuks andmebaasis
(ja seega ühtlasi peamiseks otsuste aluseks) olevas keskkonnaregistri osas Eesti Looduse
Infosüsteemis (EELIS) on erineva kvaliteediga. Välitööd tuleb teostada vähemalt ulatuses, kus
leiukohtade andmed (EELISe kanded või vaatlusandmed) on vanemad kui 20 aastat ning tegu
on I või II kaitsekategooria või kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 3 ala eesmärgina nimetatud liigiga.
Andmete kontrolli vajadus ei ole välistatud ka teiste liikide puhul.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
77
4.1.3.1 Suur-mosaiikliblika ja teelehe-mosaiikliblika leviku- ja/või arvukusandmete
täpsustamine
Suur-mosaiikliblika ja teelehe-mosaiikliblika leviku- ja/või arvukusandmete täpsustamise
vajadus tuleneb sellest, et riikliku seire raames seiratakse ainult Mäepea puisniitu, mis on ainult
väike osa sobilikest elupaikadest looduskaitsealal. Suur-mosaiikliblika teadaolevad elupaigad
Viidumäe looduskaitsealal on Mäepea puisniidul ja mäenõlval Nakimetsa allikatest kõrgemal,
üksikisenditena ka teistes kohtades. Teelehe-mosaiikliblikat leidub kogu kaitsealal nii
puisniitudel kui ka teeservadel ja metsavahelistel lagendikel. Mosaiikliblikate leviku- ja/või
arvukusandmete täpsustamise välitööna võib läbi viia kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
4.1.3.2 Kuldpiimase riisika, must hundiseeniku ja säärissirmiku levikuandmete
täpsustamine
Vajalik on täpsustada kuldpiimase riisika levikuandmed vähemalt Lauma ja Sutru
sihtkaitsevööndites, must hundiseeniku levikuandmed vähemalt Suurissoo sihtkaitsevööndis ja
säärissirmiku levikuandmed vähemalt Audaku piiranguvööndis, kus teadaolevalt on neid liike
viimati leitud. Soovitavalt keskenduda kõikidele võimalikele kaitsealalt leida võivatele
kaitsealustele seeneliikidele.
Tegevus kuulub III prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
4.1.3.3 Kaitsealuste soontaimeliikide levikuandmete täpsustamine
Niitude, soostunud niitude ja paljandite kasvukohtade taimed:
Vajalik on täpsustada väikeseõiese hiireherne levikuandmed Suurmäe sihtkaitsevööndi
leikohas niidukooslusel, kus praegune arvukus on teadmata. M. Reitalu andmetel võib leiduda
väikeseõiest hiirehernest lisaks Audaku piiranguvööndis Sihi ja Upsi talu niidukooslustel.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
Valgusrikkamate metsaga seotud kasvukohtade taimed:
Andmed on puudulikud tuhkpihlaka osas, kus M. Reitalu andmetel on mitmed leiukohad valed.
Vajalik on vähemalt Nakimetsa, Surnuaiamäe, Suurissoo, Suurmäe ja Tõldemäe
sihtkaitsevööndites ning Audaku piiranguvööndis olevate leiukohtade inventuur ja
kaitsekorralduslike soovituste andmine.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
Metsa kasvukohtade taimed:
78
Andmed on puudulikud gallia tarna osas, kus on vaja täpsustada liigi esinemine ja seisund
vähemalt viimasest teadaolevast leiukohast Viidumäe astangu jalamilt rabastuvast männikust.
Andmed on puudulikud hariliku luuderohu osas, kus on vaja täpsustada liigi esinemine ja
seisund väljaspool riikliku seireala olevates leiukohtades.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
4.1.3.4 Kaitsealuste sammaltaimede levikuandmete täpsustamine
Andmed on puudulikud läikiva kurdsirbiku osas, kus on vajalik vähemalt Nakimetsa ja
Suurissoo sihtkaitsevööndi leiukohtade inventeerimine. Andmed on puudulikud kivilõhiskupra
osas, kus on vajalik vähemalt 1999. aasta Eesti Loodusmuuseumi sammaltaimede aruandes
(Viidumäe looduskaitseala brüofloora seisund ja ohustatus, 1999) välja toodud leiukohtade
(Kivesselja sihtkaitsevööndis Tümina kiviaial ning Nakimetsa ja Tõldemäe
sihtkaitsevööndites) inventeerimine, välja arvatud juba riikliku seire raames seiratavatel alad.
Andmed on puudulikud mustpeasambla osas, kus on vajalik vähemalt Kanna loodusreservaadi,
Vedruka raba ja Nakimetsa sihtkaitsevööndi leiukohtade inventeerimine väljaspool riikliku
seireala.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
4.1.3.5 Kaitsealuste liikide seisundi hindamine
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tulemusseire on kaitstavate liikide osas
otstarbekas läbi viia eelpool nimetatud kaitstavate liikide inventuuri, riikliku seire ja
Keskkonnaameti spetsialistide vaatlusandmete alusel. Tulemuslikkuse hindamine
kaitseeesmärgiks olevate liikide leiukohtades ei eelda nende lausalist seiramist – tulemusseire
täpsem maht planeeritakse vahetult enne seire läbiviimist, et saaks arvestada
kaitsekorralduskavaga planeeritud inventuuride ja riikliku seire tulemustega ning planeerida
tulemusseire vaid liikidele, kelle kohta kaitsekorra tulemuslikkuse hindamiseks pole
eelnimetatud töödega piisavalt alusteavet saadud.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.
4.1.4 Elupaigatüüpide kordusinventuur ja seisundi hindamine
Järgmise kaitsekorraldusperioodi alguseks (2024–2033) on metsaelupaigatüüpide inventuur
enam kui 20 aasta vanune, mis on piisav ajaperiood muutusteks elupaigatüüpide
esinduslikkuses ja seisundis. Kaitsekorraldusperioodil on vajalik läbi viia
metsaelupaigatüüpide kordusinventuur või vähemalt seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire teel. Kordusinventuur on vajalik teha ka
sooelupaigatüüpide osas või hinnata seisundit pistelise kohapealse kontrolliga. Hindamine on
ühelt poolt vajalik kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamiseks ja uue perioodi
kaitsekorralduskava koostamisele ajakohase sisendi andmiseks ning teisalt selleks, et seada
79
vastavusse Natura 2000 kohustus ja reaalsed võimalused (ajakohastada andmed Natura
standardandmebaasis). Elupaigatüüpide kordusinventuuri teostamisel tuleb lähtuda inventuuri
hetke ajakohastest inventeerimise juhenditest.
Elupaikade inventeerimisel tuleb sellesse kaasata ka alad, mida varasemal inventuuril (2001.
a) Natura elupaigatüüpidena käsitletud ei ole (nt poollooduslik kooslus Tammiku
piiranguvööndis). Vajalik on Audaku piiranguvööndis kadastikuna määratletud ala
kordusinventuur kaalumaks ala niidukoosluseks arvamist. Vajalik on ka nõrglubja-allikate
(7220) paiknemise täpsustamine.
Tegevus kuulub I prioriteetsusklassi ning selle teostamist korraldab Keskkonnaamet. Tegevuse
maksumus selgub vastaval hankel. Kordusinventuur tuleb teostada enne kaitseeeskirja
võimalikku uuendamist, et täpsustada ala kaitse-eesmärke elupaigatüüpide osas.
4.1.5 Audaku katsepunkti invasiivsete liikide seire
Tallinna Botaanikaaia Audakul katsepunkti istutatud liikidest on mõned (perekondadest
robiinia (Robinia) ja tuhkpuu (Cotoneaster)) osutunud invasiivseteks, mistõttu on vajalik
katsepunkti liikide vastav jälgimine (seire) ning vastavalt seiretulemustele liikide katsepunktist
väljapoole levimise takistamine. Vajadusel tuleb liigid katsepunktist kõrvaldada.
Tegemist on II prioriteedi tegevusega. Töö teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti ja Tallinna
Botaanikaaia koostöö.
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.6 Liigirikaste niitude (6270*) niitmine
Niitude hoolduseks tuleb teostada iga-aastast niitmist üks kord suve jooksul. Niidetavaid alasid
on kokku ca 13 ha. Lisaks teostada antud tegevuse all elupaigatüübina 6210 poollooduslike
koosluste andmebaasi kantud Tammiku piiranguvööndi niidukoosluse niitmist ca 8 ha suurusel
alal vähemalt kuni elupaigatüüpide kordusinventuuri läbi viimiseni. Alade kaart on esitatud
kaitsekorralduskava lisas (1). Vajadusel tuleb elupaigatüüpide kordusinventuuri järgselt
hooldatavate alade piirid viia vastavusse inventuuri tulemustega.
Looduskaitseliselt oluliste liikide kasvukohad võib aeg-ajalt laiguti niitmata jätta või niita peale
seemnete valmimist. Niita tuleb servast serva või keskelt lahku meetodil. Vajalik on heina
kuivatamine ja kaarutamine niidul. Hekseldamine hooldusvõttena on keelatud. Hein tuleb peale
niitmist niidult kokku riisuda ja ära viia. Hooldustegevuste läbiviimisel tuleb arvesse võtta aru-
ja soostunud niitude hoolduskavas toodud hooldamise põhimõtteid (Aru- ja soostunud
niitude..., 2011)
Niitmist teostab maaomanik või riigimaal lepingupartner. Riigimaal lepingupartneri
puudumisel või eramaal omaniku poolse huvi/võimaluste puudumisel korraldatakse niitude
hoolduseks talgud. Töö teostamist korraldab sel juhul Keskkonnaamet. Tegevus kuulub I
prioriteetsusklassi.
4.1.7 Puisniitude (6530*) niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine
Puisniitude hoolduseks tuleb teostada iga-aastast niitmist. Hooldust vajavaid puisniite on
kaitsekorraldusperioodil kokku 7,6 ha. Hooldust vajavate puisniitude kaart on esitatud kava
lisas (1).
80
Niidetud hein tuleb kuivatada ning koguda ja ära vedada. Looduskaitseliselt oluliste liikide (nt
kaunis kuldking) kasvukohad võib aeg-ajalt laiguti niitmata jätta või niita suve lõpus.
Puisniitude hooldamine mõjub positiivselt ka suurmosaiikliblikale ja teelehe-mosaiikliblikale.
Lisaks niitmisele tuleb teostada puistu harvendamist (puude ja põõsaste raiet) ning tuule- ja
lumemurru koristamist. Soovitatav puistu liituvus (võrade projektsioonide osakaal maapinnal)
on 20–50%. Tööde teostamiseks sobiv aeg on hilissügisest varakevadeni. Võsa ning puude
eemaldamist teostada kõva pinnasega perioodidel (hilissuvisel või sügistalvisel ajal).
Lisaks eelnimetatud hooldustöödele võib vajadusel varakevadel käsitsi või masinaga tasandada
metssigade tuhnimisjälgi. Hooldustööde läbiviimisel arvestada puisniitude ja puiskarjamaade
hoolduskavas (Talvi, 2010b) ning Viidumäe LKA puisniitude kaitsekorralduskavas (Reitalu,
Talvi, 2002) tooduga.
Niitmist ning puu- ja põõsarinde kujundamist teostab võimalusel maaomanik. Riigimaal
lepingupartneri puudumisel või eramaal omaniku poolse huvi/võimaluste puudumisel
korraldatakse puisniitude hoolduseks talgud. Töö teostamist korraldab sel juhul
Keskkonnaamet.
Tegevus kuulub I prioriteetsusklassi.
4.1.8 Kadastike (5130) hooldamine
Ala hooldus on asjakohane Audaku piiranguvööndis 1,3 ha suurusel lagedamal inventeeritud
alal. Elupaigatüüpide kordusinventeerimisel tuleb kaaluda ala niidukoosluseks
ümberhindamise võimalikkust ja seejärel hoolduse jätkamist vastava elupaigatüübina. Seetõttu
ei tehta ettepanekut kadastike looduskaitseala kaitse-eesmärgiks arvata, kuid oluline on jätkata
Audaku piiranguvööndis Sihi talu ümbruse vähemalt 1,3 ha niiduilmelisel alal hooldust.
Praegu kadastikuks määratud ala kaart on esitatud kava lisas (1). Kadastikud, mis on kujunenud
pigem metsakoosluseks, on asjakohane jätta looduslikule arengule.
Ala paikneb eramaal, hooldust teostab võimalusel maaomanik. Tegevus kuulub III
prioriteetsusklassi.
4.1.9 Metsakoosluste looduslikkuse taastamine
Metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks (liigilise koosseisu mitmekesistumiseks ja
vanuselise koosseisu diferentseerituse suurendamiseks) ning valguslembeste kaitsealuste
taimeliikide kasvuolude parendamiseks on vajalik kujundusraie teostamine.
Raiete läbiviimise kohaks on ühetaolised suure täiusega noored või keskealised
männikultuurid, mis on rajatud väikeste aladena elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja
moreenkuhjatistel sisse. Metsakoosluste terviklikkuse huvides on looduslikkuse taastamine
seal põhjendatud ja killustatult eraldi väikeste alade 0-elupaikadena eristamist okasmetsad
oosidel ja moreenkuhjatistel elupaigatüübis ei planeerita. Vanadesse loodusmetsadesse,
laialehistesse ja soostunud metsadesse vastavaid raieid ette ei nähta. Tööde eelvalikualade (52
ha) kaart on esitatud kava lisas (2).
Sobivaks raieviisiks on väikeste kuni 15 m läbimõõduga häilude raiumine. Alla 20 m kõrgustes
puistutes võib teha kuni 4 häilu/ha, kõrgemates metsades 1 häil/ha. Valikuliselt tuleb säilitada
surnud seisvad puud ja tüükad ning metsa tuleb jätta suuremõõdulist lamapuitu. Jämedamat
lamapuitu jätta suurusjärgus 10 m3/ha, suurem üheaegne kogus võib viia kahjurite levikuni
(Kaitsemetsade majandamisjuhised, 2001). Liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ja
81
tormikindluse tagamiseks on vajalik säilitada lehtpuud. Raiet tuleb teostada talveperioodil, et
vähendada pinnase rikkumise ohtu ning kaitsealuste liikide häirimist. Soovitav raiejärgne
puistu täius on 0,6 või sõltuvalt konkreetsest asukohast ja seal esinevatest liikidest vahemikus
0,5‒0,7.
Tööde planeerimisel tuleb eraldusepõhiselt koostada detailsed raieplaanid, kus arvestatakse
kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega ning nende vajadustega (sh nii valgus- kui
varjulembesed liigid), ning seatakse täpsed tingimused (raieviisid ja -mahud). Detailsete
raieplaanide koostamisel täpsustatakse ühtlasi tööde ajaline kestvus ja aegjärksena planeeritud
tööde intervall. Töödega alustada 2016. aastal. Tegemist on II prioriteedi töödega. Töö
teostamist korraldab RMK.
4.1.10 Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja
vajadusel meetmete kavandamine
Allika- ja madalsoode seisundi ja liigirikkuse säilitamiseks on vajalik olemasolevate
kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine, eesmärgiga
saavutada sooelupaikade looduslähedane veerežiim. Kuivendussüsteemide mõju vähendamise
vajalikkust kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajaliku tegevusena on vajalik
hinnata vähemalt järgmistes valitud kohtades sihtkaitsevööndites (3). Lisas 5.3 näidatud
hindamist vajavad alad tulenevad PB Maa ja Vesi ASi koostatud tööst „Hinnang Viidumäe
looduskaitseala veerežiimi mõjutavatele kuivendusobjektidele” (2002). Kuna nimetatud
hinnang on antud üle kümne aasta tagasi, siis on vajalik täpsustavate uuringute tegemine.
Vajalikeks tegevusteks võivad osutuda veeregulaatorite rajamine äravoolu aeglustamiseks
ojadest ja kraavidest ning kraaviotsade sulgemine.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Töödega alustada 2015.a.
4.1.11 Valgustingimuste parandamine kaitsealuste liikide kasvukohtades
Valgustingimuste parandamine on vajalik II kaitsekategooria liikide valitud kasvukohtades
(2). Alusmetsa kuuskede osalist väljaraiet vajavad valgustingimuste parandamiseks
karedahambase osja kasvukoht hooldatavas Sutru sihtkaitsevööndis 0,6 ha ulatuses ja valge
tolmpea kasvukoht hooldatavas Lauma sihtkaitsevööndis 2,9 ha ulatuses. Sarapuude
harvendamist valgustingimuste parandamiseks vajab peenelehise hiireherne kasvukoht
hooldatavas Surnuaiamäe sihtkaitsevööndis 4,6 ha ulatuses. Samuti vajab valgustingimuste
parandamist hooldatavas Sutru sihtkaitsevööndis mägi-naistepuna kasvukoht 1 ha ulatuses.
Vajadusel teostada võsaraie esinduslikes soo, niitude ja soostunud niitude kasvukohtades.
Tegevuse läbi viimise vajadusega alad tuleb täpsustada ja siintoodutele lisada kaitsealuste
liikide levikuandmete täpsustamise (ptk 4.1.3) ja elupaigatüüpide kordusinventeerimise (ptk
4.1.4) käigus.
Valgustingimuste parandamisesse kaitsealuste liikide kasvukohtades panustab paralleelselt
teine sama eesmärgiga tegevus ‒ metsateede ja kvartalisihtide lahti hoidmine (ptk 4.1.12).
Tegevus kuulub I prioriteetsusklassi. Töö teostamist korraldab RMK. Töödega alustada 2016.
aastal.
82
4.1.12 Metsateede ja kvartalisihtide avatuna hoidmine
Metsateed, teeservad ja kvartalisihid on olulised kasvukohad valgusnõudlikele ja samuti
poolvarju vajavatele kaitsealustele liikidele (vt ptk 2.1.8.1 ja ptk 4.1.11). Samuti on n-ö
metsakoridoride säilimine oluline kaitse-eesmärgiks seatud liblikaliikidele ‒
suurmosaiikliblikale ja teelehe-mosaiikliblikale. Ajalooliselt välja kujunenud teede ja sihtide
servad on alad, kus liigikaitseks vajalike avatud pindade hoidmise konflikt looduslikku arengut
vajavate metsakooslustega on väikseim ning tegevus ei takista elupaigatüüpide kaitse-
eesmärkide saavutamist. Metsateede läbitavuse taastamine ja hooldus on ühtlasi vajalik
koosluste hooldustööde võimaldamiseks, samuti uuringute ja seirete läbiviijatele ning
päästetöötajatele ligipääsu tagamiseks.
Teede hooldust tuleb läbi viia hooldatavate sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite suurematel
metsateedel. Lisaks on vajalik metsaradade ja kvartalisihtide lahtihoidmine kaitsealuste liikide
kasvukohtades ja nende lähiümbruses, seda nii seire teostamiseks kui vahelduvate
valgustingimuste säilitamiseks. Alade kaart on esitatud kava lisas (4).
Vajalik on pealekasvava võsa raie teedel, teeservadel ja sihtidel. Samuti on vajalik jooksev
teedele langenud puude ning ohtlikuks muutunud okste või puude eemaldamine. Teeservade
avatuna hoitav ulatus sõltub asukohast ja teeäärsete puude vanusest. Esinduslikud vanad ja
jämedatüvelised puud nagu ka kaitsealused liigid tuleb säilitada. Raiete teostamine peab
toimuma kõva pinnasega perioodidel ning väljaspool I ja II kaitsekategooria linnuliikide
pesitsusaega (kas hilissuvel peale õitsemisperioodi või sügistalvel külmunud pinnasega).
Hoolduse käigus tuleb vajadusel valikuliselt võsast puhastada ka teede ja sihtide äärseid
olemasolevaid valgusküllasemaid häile, soodustamaks liikide levikut. Töödega alustada 2016.
aastal.
Lisaks on vajalik valgustingimuste parandamine saaremaa robirohu levikuga seotud sihtide ja
teede piirkonnas. Tegevuse läbiviimisel tuleb lähtuda saaremaa robirohu kaitse tegevuskavas
määratavatest asukohtadest ja ulatusest.
Tegemist on II prioriteedi töödega. Töö teostamist korraldab RMK.
4.1.13 Veekogude kallaste puhastamine
Vooluveekogude kallaste võsast puhastamine on vajalik must-toonekurele soodsate
toitumistingimuste säilitamiseks/loomiseks. Toitumisveekogu valikul eelistab musttoonekurg
kuni 0,5 m sügavusi, kruusase-liivase (mitte mudase) põhjaga vooluveekogusid, kus tuleb
vajadusel lõiguti kaldad võsast puhastada. Viidumäe looduskaitsealal on selliseks
vooluveekoguks Riksu oja lõik Tepu sihtkaitsevööndis. Puhastamist vajavate lõikude asukohad
tuleb täpsustada enne töödega alustamist. Tööd teostada 2017. aastal.
Tegemist on II prioriteedi töödega. Töö teostamist korraldab RMK.
4.1.14 Audaku tiigi puhastamine ja kalade väljapüük
Liigikaitselise tööna kahepaiksete elupaiga soodsate tingimuste tagamiseks on vajalik Audaku
tiigi kallaste ja põhja puhastamine ning kalade (tiiki asustatud kogred) väljapüük. Tiigi
puhastamist saab läbi viia hilissügisel ja talvel, perioodil, kui kaitsealused kahepaiksed on
veekogust lahkunud.
83
Töödega alustada 2017. aastal. Tegemist on III prioriteedi töödega. Töö teostamist korraldab
Keskkonnaamet.
4.1.15 Metssea arvukuse kontroll jahiga
Metssigade arvukuse kontroll on vajalik liigikaitselise tööna (karedahambane osi, puisniitude
taimekooslused, läbi saakobjektide kanakull jt). Metssead kahjustavad taimejuuri toiduks
kasutades niidukooslusi ning kahjustavad kuklasepesi. Metssigade arvukus tuleb
jahipiirkonnas hoida jahimajanduslikult lubatava miinimumi lähedal. Vastav tingimus lisada
jahipiirkondade kasutusõiguste lepingutesse. Kaitsealal on keelatud jahiulukeid lisasööta.
Arvukuse kontrolli lisameetmena tuleb hoiduda metssigade lisasöötmisest soovitavalt
kilomeetri raadiuses kaitseala piiridest. Vastava kokkuleppe saavutamiseks korraldada
kohtumisi jahimaade kasutajate esindajatega.
Tegemist on II prioriteedi tegevusega. Töö teostamist korraldab Keskkonnaamet.
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.16 Viidumäe õpperaja hooldus
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik Viidumäe õpperaja viitade, infotahvlite, astangupealsete
tõkkepuude ja taastatava vaateplatvormi jooksev hooldus ning asendamine vastavalt vajadusele
(5). Enne rekreatsiooniperioodi algust tuleb kontrollida viitade ja teabetahvlite korrasolekut.
Vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleb õpperajal kompleksselt uuendada kõik
luuderohuga suunaviidad (10 tk) ja rajale paigutatud infotahvlid (7 tk). Tegevuse läbiviimise
ajaks on hiljemalt 2015. aasta. Rikutud objektid tuleb asendada koheselt.
Astanguserval paiknenud vaateplatvorm tuleb taastada. Platvormi vaatekoridorist võib
väikesemahulise raiega valikuliselt eemaldada nooremaid puid ja põõsaid vaate avamiseks.
Raja läbitavuse tagamiseks tuleb vajadusel lõigata ohtlikuks muutunud oksi ja koristada rajalt
murdunud puid. Töö teostamine jooksvalt vastavalt vajadusele.
Töö kuulub II prioriteeti. Tööde teostajaks on RMK.
4.1.17 Audaku matkaraja arendustööd ja hooldus
Audaku matkaraja hooldamise alla kuuluvad vähemalt järgmised tegevused (6):
• täiendavate luuderohuga suunaviitade paigaldamine raja pöördekohtadesse ja
kahjustunud suunaviitade asendamine;
• kõigi suunaviitade kompleksne uuendamine vähemalt ühel korral
kaitsekorraldusperioodi jooksul (14 olemasolevat ning 2 lisanduvat viita);
• raja läbitavuse parandamine liigniisketes lõikudes (laudade paigaldamine 2–3 m
lõikudena);
• laudtee (80 m) ja purrete (3 tk) uuendamine vastavalt vajadusele;
84
• viie matkaraja loodusväärtusi tutvustava infotahvli sisu koostamine ja tahvlite
koostamine. Tahvlid valmistatakse puidust, et haakuda matkaraja olemasolevate
objektidega. Infotahvlitele optimaalsed asukohad leitakse peale tahvlite sisu
koostamist, lähtuvalt tutvustatavatest kaitseväärtustest; Matkaraja kõigi objektide
jooksev remont ja hooldus.
Raja läbitavuse tagamiseks tuleb vajadusel lõigata ohtlikuks muutunud oksi ja koristada rajalt
murdunud puid.
Täiendavate suunaviitade paigaldamine, raja parendamine ja kahjustunud suunaviitade
asendamine tuleb teostada 2015.–2016. aastal. Suunaviitade, laudteede ja purrete uuendamine
viia läbi 2016. aastal või vastavalt vajadusele. Samal aastal teostada ühtlasi matkarajale
infotahvlite paigaldamine.
Töö kuulub II prioriteeti. Tööde teostajaks on RMK. Matkaraja infotahvlite sisu välja töötamist
korraldab Keskkonnaamet.
4.1.18 Rauna vaatetorni ja puhkekoha remondi- ja hooldustööd
Rauna vaatetorni remonditööd hõlmavad järgmisi tegevusi:
• lisaelementide paigaldamine (vastavalt teostatud ekspertiisile);
• värvipinna karestamine, korrodeerunud kohtade puhastamine ja pindade katmine.
Puhkekohta on vajalik kuivkäimla rajamine.
Rauna vaatetorni ja puhkekoha hooldus (8) hõlmab vähemalt järgmisi tegevusi:
• vaatetorni ohutu kasutamise tagamine (torni tehnilise seisukorra kontroll, asjakohase
infotahvli olemasolu);
• tornialuse puhkekoha pinkide (3 tk) asendamine objektide amortiseerumisel;
• puhkekoha prügikasti regulaarne tühjendamine ja amortiseerumisel asendamine;
• vaatetorni parklas paiknevate pinkide (3 tk) väljavahetamine amortiseerumisel;
parklas paikneva prügikasti regulaarne tühjendamine ja amortiseerumisel asendamine;
• rajatava kuivkäimla hooldus.
Olemasolev välimööbel parklas ja puhkekohas on puidust ning asendusena paigaldatavad
objektid peavad järgima senisele sarnast stiili ja materjalikasutust.
Torni rekonstrueerimine viia läbi 2015. aastal.
Tööde teostajaks on RMK. Tegevused kuuluvad II prioriteeti.
4.1.19 Allikasoo õpperaja taastamine ja hooldus
Allikasoo õpperaja taastamiseks on vajalik laudtee rajamine. Laudteed tuleb rajada immutatud
puidust ning vähemalt 208 m pikkuses osas märgades allikasood läbivates lõikudes. Lisaks
tuleb raja kulgemist ja sellele viivat metsasihi pikendust vajalikus osas võsast ja
pealekasvavatest puudest puhastada. Allikasoo raja paiknemine on esitatud
kaitsekorralduskava lisas (7), raja planeerimisel tuleb arvestada saaremaa robirohu
tegevuskavas ette nähtuga.
85
Allikasoo õpperaja tegemiseks on vajalik infotahvlite paigaldamine, mis kajastaksid allikasoo
ja allikate teemat ning huvitavat maastiku profiili. Optimaalne on kahe infotahvli paigaldamine.
Võimalikud sobivad infotahvli kohad on allikasooservas ja allika juures, kuhu on vajalik
paigaldada ka piisava suurusega piirdega platvormid, vältimaks liigset tallamist. Vajalik on
viitade paigaldamine, mis suunavad allikasoo rajale (vähemalt kaitseala keskuse parklasse ja
raja algusesse astangu servale), tõkkepuu paigaldamine raja alguse osas astangupealsele,
käsipuu paigaldamine raja algusesse astangust allaminemiseks ja vajadusel viidad rajale
endale. Rajal paiknev olemasolev infotahvel tuleb praegusest asukohast teisaldada. Raja
taastamisele järgneb raja ja selle objektide regulaarne hooldus, sh laudtee pehkinud osade välja
vahetamine, raja avatuna hoidmine.
Töö teostajaks on RMK. Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö teostamise ajaks on 2015. aastal.
4.1.20 Audaku väliõppeklassi/puhkekoha hooldus
Audakul kaitseala looduskeskuse lähedal paiknev väliõppeklass toimib ühtlasi puhkekohana
matkaradade alguspunktis (8). 2014. aasta mai seisuga teisaldati amortiseerunud objektid,
milleks olid varjualune, 2 pinklauda, 1 laud (varjualuses), istepingid (10 tk) ja puittelk ning
paigaldati 3 pinklauda. Puhkekohta on asjakohane paigaldada selle asemel 3 puidust katusega
pinklauda, mis võimaldaks väliõppeklassi kasutamist paremini ka vihmase ilmaga. Täiendav
tegevus on puhkekoha kõrval paikneva kuivkäimla (DC) rekonstrueerimine või uue rajamine
ning järgnev regulaarne hooldus. Uue kuivkäimla rajamisel on vajalik olemasolev vana
kuivkäimla tühjendada ja utiliseerida.
Tööde teostajaks on RMK. Tegevus kuulub II prioriteeti. Objektide uuendamine teostada 2015.
aastal või vastavalt vajadusele.
4.1.21 Piiri- ja vöönditähiste paigaldamine ja hooldus
Olemasolevad piiritähised on puitpostidel ning valdavalt heas seisus. Kaitsealale on
paigaldatud väikesed ja keskmise suurusega tähised. Lisaks valgel taustal looduskaitseala
tähistele on riigimaantee äärde paigaldatud neli sinisel taustal piiritähist (maanteetähist).
Kaitsealale sattuvate inimeste teavitamiseks on vajalikud piiritähised tavapärastel
lähenemisteedel. Kaitseala välispiir ühtib valdavas ulatuses liikumispiiranguga
sihtkaitsevööndite piiridega (inimeste viibimine väljaspool teid on sihtkaitsevööndites lubatud
vaid kaitseala valitseja nõusolekul).
Külastajate liikumispiirangust teavitamiseks on otstarbekas olemasolevad keskmised
piiritähised asendada keskmiste tähistega, millele on lisaks kaitseala nimetusele kantud
sihtkaitsevööndi nimi ning kirje liikumiskeelust väljaspool teid ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta. Tähistuse uuendamisel on vajalik tähiste arvu ka suurendada. Kuna seni kasutatud
puitpostide eluiga sõltub suuresti ilmastikutingimustest, on tähiste uuendamisel soovitav
seniste puitjalgade asemel kasutada ilmastikukindlamaid metalljalgu. Vanade tähiste
likvideerimine toimub üheaegselt uute paigaldamisega sama tegevuse raames.
Lisaks sihtkaitsevööndite tähistele on vajalik paigaldada loodusobjekti tähistamise korrale
vastavad punased liikumiskeelu tähised kohtadesse, kus loodusreservaadi piir piirneb
liikumisteedega. Tähistele tuleb kanda kaitseala nimi, reservaadi nimi ning kirje
„liikumiskeeld”. Tähiste valmistamisel soovitav kasutada metalljalgu. Vajalikud tööd on
järgmised:
86
• asendada olemasolevad kaitseala tähised sihtkaitsevööndi ja liikumiskeelu
(liikumiskeeld väljaspool teid ilma kaitseala valitseja nõusolekuta) lisainfoga tähistega
(13 tähist);
• asendada olemasolev kaitseala tähis loodusreservaadi tähisega (1 tähis);
• paigaldada täiendav keskmine tähis piiranguvööndile (1 tähis);
• asendada olemasolevad kaitseala tähised piiranguvööndi tähistega (2 tähist);
• paigaldada täiendav keskmine tähis sihtkaitsevööndi ja liikumiskeelu (liikumiskeeld
väljaspool teid ilma kaitseala valitseja nõusolekuta) lisainfoga (9 tähist);
• paigaldada liikumiskeelu tähised loodusreservaatide piiridele (5 tähist);
• likvideerida tähis (1 väike tähis);
• tähiste jooksev hooldus – tähise nähtavuse kontrollimine, amortiseerunud tähiste
vahetamine, sh 7 väikest tähist.
Tähistamistööde asukohad on esitatud joonisel kava lisas (9).
Täiendavad ja asendatavad piiritähised tuleb paigaldada 2015. või 2016. aasta jooksul. Heas
seisundis tähiste asendamine on võimalik läbi viia hiljem. 2012. aasta välitöödel mitte üles
leitud tähised võib üles leidmisel likvideerida, kui need on amortiseerunud ja asuvad raskesti
ligipääsetavates kohtades.
Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.
4.1.22 Infostendide ja viitade paigaldamine ning hooldus
Kaitseala tutvustavate infostendide teksti- ja kaardimaterjali jooksev uuendamine vastavalt
vajadusele. Infostendide asukohtade korrigeerimine tuleb teostada esimesel võimalusel 2015.
aastal (8).
Optimaalseks ning säilitamist vajavaks asukohaks on Rauna vaatetorni parkla, samuti võib
säilitada Viidu-Liiva tee äärse (Liiva poolt kaitsealale jõudmisel) asukoha. Audakul kaitseala
keskusesse viiva tee ristmikul paiknev stend paigutada matkaradade alguses paiknevasse
parklasse ning teha see poole suuremaks, et oleks võimalik lisada infot allikasoo elupaigatüübi
ja allikate tutvustamiseks.
Kaitsekorraldusperioodil tuleb uuendada ka säilitatavate infostendide (3 stendi) puidust alused
hiljemalt 2016. aastaks. Infostendide hooldamine toimub vastavalt vajadusele.
Samuti peab kaitsekorraldusperioodil toimuma puisniitude infostendide (2 stendi) regulaarne
hooldus ja uuendamine vastavalt vajadusele (sh puidust aluste uuendamine).
Lisaks on vajalik Viidumäe looduskaitseala ekspositsiooni juurde suunava viida paigaldamine
matkaradade alguses paikneva parkla juurde.
Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi. Töö teostajateks on RMK ja Keskkonnaamet.
4.1.23 Infostendi likvideerimine
Käesla-Karala-Loona maantee ääres paiknev kaitseala infostend on liiklusohutuse seisukohast
sobilikum likvideerida. Töö teostamise ajaks on 2015. aastal. Tegevus kuulub II prioriteeti.
Tööde teostajaks on RMK
87
4.1.24 Tähiste likvideerimine
Rauna viirpuude kaitsealuse üksikobjekti arvelt mahavõtmise järgselt tuleb üksikobjekti tähis
eemaldada. Samuti on asjakohane likvideerida halvas korras ning mitteajakohased
(kaitsealuse objekti tähistamise korrale mittevastavad) liikumispiirangute tähised kollasel
põhjal ning peale kaitsekorra uuendamist ka heas seisundis liikumispiirangute tähised kollasel
põhjal. Piiritähistest on asjakohane likvideerida üks halvas seisus väike tähis asukohas, kus see
on dubleeritud keskmise tähisega. Töö teostamise ajaks on 2015. aasta või paralleelselt piiri-
ja vöönditähiste paigaldamisega.
Tegevus kuulub II prioriteeti. Tööde teostajaks on RMK.
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
4.1.25 Infomaterjalide uuendamine
Matkaradasid ja väärtusi tutvustava infovoldiku uuendamine ja täiendamine ning
infomaterjalide publitseerimine toimub vastavalt vajadusele, nt kaitse-eeskirja muutmise
järgselt.
Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet
4.1.26 Kaitseala looduskeskuse arendustööd ja
õppeprogrammide läbiviimine
Kaitsekorraldusperioodil on vajalik kaitseala tutvustava ekspositsiooni uuendamine ja
täiendamine. Samuti on kaitsekorraldusperioodi tegevuseks keskkonnahariduslike
õppeprogrammide ettevalmistamine ja läbiviimine ning õppeprogrammide läbiviimiseks
vajalike vahendite tagamine. Võimalikeks õppeprogrammide teemadeks on näiteks koosluste
tutvustamine (allikasood jne), mullaelustik, tiigielustik, botaanilised väärtused, linnustik
(kakud jne). Vajalik on külastajatele suunatud infotöötaja olemasolu kaitseala tutvustava
ekspositsiooni juures vähemalt suveperioodil. Matkaradade alguses paiknevasse parklasse on
asjakohane paigaldada kaitseala tutvustava ekspositsiooni juurde suunav viit.
Arendustegevused on iga-aastased, kuuluvad III prioriteeti ning neid
korraldab Keskkonnaamet.
4.1.27 Kaitseala veebilehe arendustööd
Kaitseala veebilehe ja RMK matkaradasid tutvutava veebilehe osa regulaarne uuendamine ja
toimetamine on jooksev tegevus. Lisaks jooksvale toimuvate sündmuste ja muude teadete
edastamisele, tuleb kaitseala veebilehel soovitavalt lihtsustada kaitseala piiridega kaardi
leitavus (hetkel leitav kaitse-eeskirjast või infovoldiku laadimisel). Vajalik on ka veebilehe
ingliskeelse versiooni koostamine ja üles seadmine.
Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab kaitseala veebilehega Keskkonnaamet ja RMK
veebilehega RMK.
Kavad, eeskirjad
88
4.1.28 Kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2025–2034
Järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks (2025–2034) koostatakse kaitsekorralduskava 2024.
aastal. Tegevuse maksumus selgub vastava hankega. Tegevus kuulub I prioriteetsusklassi ja
selle korraldab või koostab Keskkonnaamet.
4.1.29 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul läbi viia
kahes etapis. Kaitsekorraldusperioodi keskel (2019. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse
vahehindamine. Vahehindamisel hinnatakse esimese perioodi tulemuslikkust ning vajadusel
uuendatakse kaitsekorralduskava. Vastavalt läbiviidud tegevustele ja uuenenud
informatsioonile täpsustatakse järgneva viie aasta ajakava ja eelarvet.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus (2024. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse
lõpphindamine, mis annab hinnangu kaitsekorralduskava täitmisele ja selle efektiivsusele.
Lõpphindamine toimub järgmise perioodi kaitsekorralduskava koostamisel ning on
eelarvetabelis kajastatud vastavalt. Tulemuslikkuse hindamise tulemused on üheks abistavaks
sisendiks uue perioodi kaitsekorralduskava koostamisel.
Töö teostajaks või teostamise korraldajaks on Keskkonnaamet. Tegu on I prioriteedi tööga.
4.1.30 Kaitse-eeskirja muutmisvajaduse analüüs ja uuendamine
Kaitsekorraldusperioodil tuleb üle vaadata kaitse-eeskirja uuendamisvajadus. Kaaluda tuleb
välispiiride ja vööndipiiride muutmise vajadust, vööndite kaitsekorra muutmise vajadust,
kaise-eesmärkide täpsustamist ning kaitse-eeskirja tekstilisi parandusi. Kaitse-eeskirja
muutmisettepanekud, mis on kogunenud kaitsekorralduskava koostamise käigus on esitatud
kaitsekorralduskava lisas (0).
Kaitsekorra muutmisele lisanduvalt on vajalik korrektuur Natura 2000 standardandmebaasis
elupaigatüüpide katvuse osas, kuna mitmete elupaigatüüpide ulatus on loodusala eesmärkides
ülehinnatud. Korrektuurid tuleb teostada elupaigatüüpide kordusinventuuride järgselt.
Tegevused toimuvad Keskkonnaameti tööülesannete raames. Tegevus kuulub I
prioriteetsusklassi. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 2018. a.
89
4.2 EELARVE
Eelarve tabelisse (Tabel 14) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on
täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele
järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine
planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri
kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,
eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
90
Tabel 14. Viidumäe looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024 eelarve
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja 48
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1 Rähnide seire Riiklik seire KAUR II X49 X X X X X X X X X X
4.1.1 Röövlindude seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1
Kotkaste ja must-toonekure
seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1 Apteegikaani seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1 Sõraliste seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1 Kahepaiksete seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X
4.1.1
Päevaliblikate koosluste
seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1
Ohustatud
taimekoosluste
seire
Riiklik seire KAUR II X X X
4.1.1
Ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.1
Metsa ja
metsamuldade seire Riiklik seire KAUR II X X X X X X X X X X X
4.1.2
Kompleksprofiili
kordusuuring Uuring KeA III 50 50
91
4.1.4
Elupaigatüüpide kordusinventuur ja seisundi
hindamine
Inventuur KeA II 250 250
48 Lühendid: KeA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; TBA – Tallinna Botaanikaaed. 49 X – Täiendavaid eelarvelisi lisavahendeid ei planeerita, töö teostab Keskkonnaamet omavahenditest või on tegemist riikliku seirega.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja 48
Priori -
teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
4.1.3.1
Suur-mosaiikliblika ja teelehe-mosaiikliblika leviku- ja/või arvukusandmete
täpsustamine
Inventuur KeA II 20 20
4.1.3.2
Kuldpiimase riisika, must
hundiseeniku ja säärissirmiku levikuandmete täpsustamine
Inventuur KeA III 7 7 14
4.1.3.3
Kaitsealuste
soontaimeliikide
levikuandmete täpsustamine
Inventuur KeA II 10 10
4.1.3.4
Kaitsealuste
sammaltaimede
levikuandmete täpsustamine
Inventuur KeA II 7 7
4.1.3.5
Kaitstavate taimeliikide
seisundi hinnang Tulemusseire KeA II X X X
4.1.5
Audaku katsepunkti invasiivsete liikide seire
Seire KeA/TBA II X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
92
4.1.6
Liigirikaste niitude (6270*)
niitmine Koosluse
hooldustöö Maaomanik/ RMK
I 24 24 24 26 26 26 29 29 29 32 269
4.1.7
Puisniitude (6530*) niitmine
ning puu- ja põõsarinde
kujundamine
Koosluse
hooldustöö Maaomanik/ RMK
I 22 22 22 24 24 24 26 26 26 29 245
4.1.7
Varakevadine metssigade
tuhnimisjälgede
tasandamine puisniidul32
Koosluse
hooldustöö Maaomanik/ RMK
I
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja 48
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
4.1.8
Kadastike (5130)
hooldamine
Koosluse
hooldustöö Maaomanik III 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 34
4.1.9
Metsakoosluste
looduslikkuse taastamine Koosluse
taastamistöö RMK II 50 50 100
4.1.10
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju
välja selgitamine ja
vajadusel meetmete kavandamine
Liigi elupaiga
taastamistöö KA/RMK II 60 60
4.1.11
Valgustingimuste
parandamine
kaitsealuste liikide
kasvukohtades
Liigi elupaiga
taastamistöö RMK I 20 20 4033
4.1.12
Metsateede ja
kvartalisihtide avatuna
hoidmine
Liigi elupaiga
taastamistöö RMK II 50 50 50 50 50 50 50 50 50 450
32 Täiendavaid eelarvelisi lisavahendeid ei planeerita. 33 Arvestatud 10,7 ha alaga.
93
4.1.13
Veekogude kallaste puhastamine
Liigi elupaiga
hooldustöö RMK II 40 40
4.1.14
Audaku tiigi puhastamine ja kalade väljapüük.
Liigi elupaiga
hooldustöö RMK III 25 25
4.1.15
Metssigade arvukuse kontroll jahiga
Probleemliigi
tõrje Jahiseltsid II
Taristu, tehnika ja loomad
4.1.16
Viidumäe õpperaja hooldus
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 200
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja 48
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
4.1.17
Audaku matkaraja arendustööd ja hooldus
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK/KeA II 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 200
4.1.18
Rauna vaatetorni ja
puhkekoha remondi- ja
hooldustööd
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 100
4.1.19
Allikasoo õpperaja taastamine ja hooldus
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
rajamine
RMK II 55 25 25 25 25 25 25 25 25 25 280
4.1.20
Audaku väliõppeklassi/puhkekoha
hooldus
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
hooldamine
RMK II 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 100
94
4.1.21
Piiri- ja vöönditähiste
paigaldamine ja hooldus
Kaitsealuste
objektide
tähistamine
RMK II 12 13 1 1 1 1 1 1 1 1 33
4.1.22
Infostendide ja viitade
paigaldamine ning hooldus Infotahvlite
hooldamine RMK II 6 6 1 1 1 1 1 1 1 1 20
4.1.23
Infostendi likvideerimine Infotahvlite
likvideerimine RMK II 1 1
4.1.24 Tähiste likvideerimine
Tähiste
likvideerimine RMK II 1 1
Kavad, eeskirjad
4.1.28
Kaitsekorralduskava
koostamine aastateks 2025–
2034
Tegevuskava KeA I 150 150
4.1.29 Kaitsekorralduskava Tegevuskava KeA I 50 50
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp
Korraldaja 48
Priori
-teet 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku
tulemuslikkuse hindamine
4.1.30
Kaitse-eeskirja muutmisvajaduse analüüs ja
uuendamine
Kaitsekorra
muutmine KeA I X X
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
95
4.1.25
Infomaterjalide uuendamine Trükiste
väljaandmine
ja infotahvlite
koostamine
KeA III X X X 2034 X X X X 20
4.1.26
Kaitseala
looduskeskuse
arendustööd
Ekspositsioonide
rajamine, hooldamine
ja
uuendamine
KeA III X X X X X 20035 X X X X 200
4.1.26
Kaitseala
looduskeskuse
arendustööd ja
õppeprogrammide
läbiviimine
Õppeprogrammid
e väljatöötamine
ja läbiviimine
KeA III 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 100
4.1.27
Kaitseala veebilehe
arendustööd
Interaktiivne
tutvustamine KeA/RMK III X 236 X X X X X X X X 2
KOKKU 254 345 641 207 250 420 213 233 206 362 3131
34 Infovoldiku uuendamine ja trükkimine 35 Projekt ja eksponaatide hankimine 36 Inglise keelse veebilehe koostamine (vajadusel tõlketööd)
5 KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine selgitab, kas planeeritud ja läbi viidud
kaitsekorralduslikud tegevused on sobivad ja piisavad kaitse-eeskirjas, Natura
standardandmebaasis ning kaitsekorralduskavas seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul läbi viia
kahes etapis. Kaitsekorraldusperioodi keskel (2019. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse
vahehindamine, mis võimaldab vajadusel teha korrektuure planeeritud kaitsekorralduslikes
tegevuses ja/või kaitsekorraldusperioodiks seatud eesmärkides. Eesmärkide saavutamine võib
osutuda ebareaalseks nt olukorras, kus seiretulemustest selgub, et teatud liik on senistest
leiukohtadest juba kadunud.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus (2024. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse
lõpphindamine, mis annab hinnangu kaitsekorralduskava täitmisele ja selle efektiivsusele.
Tulemuslikkuse hindamise aluseks on kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud informatsioon,
riikliku seire andmed, koosluste ja liikide seisundi hinnangud jt allikad. Kaitsekorralduskava
täitmise tulemuslikkuse hindamiseks tuleb kaitsekorraldusperioodil jooksvalt dokumenteerida
läbi viidud kaitsekorralduslikud tööd, nende teostamise aeg ja maht. Liigikaitse toimib eeskätt
läbi kaitsekorra rakendamise ja looduskompleksi säilitamise. Tulemuslikkuse hindamise
aluseks on liikide/kasvukohtade arvuline või pindalaline ulatus. Poollooduslike niidukoosluste
puhul on tulemuslikkuse hindamise aluseks teostatud hooldustegevuste abil säilitatud alade
pindala.
Elupaigatüüpidel, mis eeldavad looduslikku arengut, on eesmärkide saavutamiseks vajalik
eeskätt soovimatu inimmõju vältimine (üldine kaitsekorra rakendamine), mistõttu
tulemuslikkuse hindamine läbi konkreetsete tegevuste mahu ei ole asjakohane. Tulemuslikkuse
hindamise aluseks on elupaikade pindalaline ulatus ja esinduslikkuse väärtus
kaitsekorraldusperioodi lõpus. Arvestama peab, et pindalade muutumine läbi puhtalt
looduslike protsesside ei ole tulemuslikkust vähendavaks asjaoluks.
Tulemuslikkuse hindamise indikaatorid, kriteeriumid ja eeldatavad tulemused peamistele
kaitseväärtustele on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 15). Tulemuslikkuse hindamise
kriteeriumid on seatud vaid läbi valikuliste olulisemate väärtuste, et vältida hindamise liigset
keerukust.
Kokkuvõtlikult on kaitsekorralduskava täitmine tulemuslik järgmistel tingimustel:
kaitsekorraldusperioodiks planeeritud tööd on ellu viidud kaitse-eesmärkideks olevate
elupaigatüüpide ulatus (pindala) ja seisund vastab kaitsekorralduskavas toodud kriteeriumitele
(kriteeriumid võivad täpsustuda kordusinventuuri tulemuste põhjal)
kaitsealuste liikide arvukus või leiukohtade arv ja liikide elupaikade kvaliteet on püsinud
vähemalt kaitsekorralduskava koostamise aegsel tasemel (levikuandmed võivad täpsustuda
andmete korrastamisel ja liikide inventeerimisel)
97
Tabel 15. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.2.1 Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
pesitsevate paaride
arv ≥ 2 Merikotka pesitsusaegne arvukus ei ole
kaitsekorraldusperioodil vähenenud Arvukuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused või KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.2.2 Must-toonekurg
(Ciconia nigra) pesitsevate paaride
arv ≥ 2 Must-toonekure pesitsusaegne arvukus
ei ole kaitsekorraldusperioodil
vähenenud
Arvukuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused või KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.2.3 Kanakull (Accipiter gentilis)
pesitsevate paaride
arv ≥ 1 Kanakulli pesitsusaegne arvukus ei ole
kaitsekorraldusperioodil vähenenud Arvukuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused või KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.3.3 Karvasjalg-kakk (Aegolius
funereus) pesitsevate paaride
arv ≥ 3 Karvasjalg-kaku pesitsusaegne arvukus
ei ole kaitsekorraldusperioodil
vähenenud
Arvukuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused või KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.5.1 Suur-mosaiikliblikas
(Euphydryas maturna) liigi esindatus
kaitsealal Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Suur-mosaiikliblikas on
kaitsealal esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
päevaliblikate koosluste riikliku seire
tulemused ja planeeritud suur- mosaiikliblika inventuur
2.1.5.2 Teelehe-mosaiikliblikas
(Euphydryas aurinia) liigi esindatus
kaitsealal Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Teelehe-mosaiikliblikas on kaitsealal
esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
päevaliblikate koosluste riikliku seire
tulemused ja planeeritud teelehe- mosaiikliblika inventuur
2.1.5.3 Kirjukaan e. apteegikaan
(Hirudo medicinalis) liigi esindatus ja
elukohtade ulatus
kaitsealal
Püsiv populatsioon;
≥ 0,4 ha Kirjukaan on kaitsealal esindatud ja liigi
elupaik säilinud vähemalt 0,4 hektaril
Esindatuse hinnangu aluseks on
apteegikaani riiklik seire või KA
spetsialistide vaatlusandmed
2.1.6.1 Kuldpiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus)
liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Kuldpiimane riisikas on
kaitsealal esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
98
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
planeeritud kuldpiimase riisika inventuur
2.1.8.1 Laukapuu (Prunus spinosa) liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Laukapuu on kaitsealal esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on planeeritud laukapuu inventuur
2.1.8.1 Väikeseõiene hiirehernes
(Vicia lathyroides) liigi esindatus ja kasvukohtade arv kaitsealal
Püsiv populatsioon;
≥ 1 kasvukoht Väikeseõiese hiireherne püsiv
populatsioon on kaitsealal säilinud
vähemalt ühes kasvukohas
Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on jätkatava
riikliku seire tulemused ja planeeritud
väikese hiireherne inventuur
2.1.8.2 Soohiilakas (Liparis loeselii)
liigi kasvukohtade
ulatus ≥ 8 püsivat leiukohta, kasvukohtade
kogupindala ≥ 5,8 ha
Soohiilakas on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud vähemalt
kaheksas leiukohas kogupindalaga
vähemalt 5,8 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on KA
spetsialistide vaatlusandmed
2.1.8.2 Russowi sõrmkäpp
(Dactylorhiza russowii) liigi kasvukohtade
ulatus ≥ 45 püsivat
leiukohta,
kasvukohtade
kogupindala ≥168 ha
Liik on püsiva populatsioonina esindatud
vähemalt 45 leiukohas kogupindalaga vähemalt 168 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia
odoratissima)
liigi kasvukohtade
ulatus ≥ 24 püsivat
leiukohta,
kasvukohtade
kogupindala ≥84 ha
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt 24 leiukohas
kogupindalaga vähemalt 84 ha.
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.2 Saaremaa robirohi
(Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis)
liigi kasvukohtade
ulatus ≥22 püsivat leiukohta,
kasvukohtade
kogupindala ≥ 28 ha
Saaremaa robirohi on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud vähemalt 22
leiukohas kogupindalaga vähemalt 28 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
99
2.1.8.2 Tömbiõiene luga (Juncus
subnodulosus) liigi kasvukohtade
ulatus ≥17 püsivat leiukohta,
kasvukohtade
kogupindala ≥70 ha
Liik on püsiva populatsioonina esindatud
vähemalt 17 leiukohas kogupindalaga vähemalt 70 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on KA
spetsialistide vaatlusandmed
2.1.8.2 Alpi võipätakas liigi kasvukohtade ≥24 püsivat leiukohta, Liik on püsiva populatsioonina Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
(Pinguicula alpina) ulatus kasvukohtade
kogupindala ≥88 ha esindatud vähemalt 24
leiukohas kogupindalaga
vähemalt 88 ha
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.3 Karedahambane osi (Equisetum x trachyodon)
liigi kasvukohtade
ulatus ja arvukus ≥7 püsivat leiukohta,
kasvukohtade pindala
≥0,7 ha, arvukus ≥
2000 isendit
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt 7 leiukohas,
pindalaga vähemalt 0,7 ha ja arvukusega vähemalt 2000 isendit
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused või KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.3 Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
liigi kasvukohtade
ulatus ja arvukus ≥20 püsivat leiukohta,
kasvukohtade pindala
≥5 ha, arvukus ≥ 1500
isendit
Kaunis kuldking on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud vähemalt 20
leiukohas, kogupindalaga vähemalt 5 ha
ja arvukusega vähemalt 1500 isendit
Esindatuse hinnangu aluseks on KA
spetsialistide vaatlusandmed
2.1.8.3 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
liigi kasvukohtade
ulatus Kasvukohtade
kogupindala ≥5 ha Valge tolmpea on püsiva
populatsioonina esindatud ning
leiukohtade kogupindala on vähemalt 5
ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.3 Mägi-naistepuna (Hypericum montanum)
liigi kasvukohtade
ulatus Kasvukohtade
kogupindala ≥15 ha Mägi-naistepuna on püsiva
populatsioonina esindatud ning
leiukohtade kogupindala on vähemalt 15
ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.3 Must seahernes (Lathyrus
niger) liigi kasvukohtade
ulatus Kasvukohtade
kogupindala ≥6,8 ha Must seahernes on püsiva
populatsioonina esindatud ning
leiukohtade kogupindala on vähemalt
6,8 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
100
2.1.8.3 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola)
liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Tuhkpihlakas on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on planeeritud tuhkpihlaka inventuur
2.1.8.3 Peenelehine hiirehernes (Vicia tenuifolia)
liigi esindatus kaitsealal
≥1 püsiv leiukoht Liik on püsiva populatsioonina
esindatud kaitsealal vähemalt ühes
leiukohas
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.4 Varjuluste (Bromus benekenii)
liigi kasvukohtade
ulatus Kasvukohtade
kogupindala ≥0,8 ha Varjuluste on püsiva populatsioonina
esindatud ning leiukohtade kogupindala
on vähemalt 0,8 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.8.4 Mets-aruhein (Festuca altissima)
liigi kasvukohtade
ulatus ja arvukus Kasvukohtade pindala ≥0,8 ha, arvukus ≥ 1000 isendit
Mets-aruhein on püsiva populatsioonina (vähemalt 1000 isendit) esindatud ning
leiukohtade kogupindala on vähemalt
0,8 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.4 Vahelmine lõokannus
(Corydalis intermedia) liigi kasvukohtade
ulatus Kasvukohtade
kogupindala ≥0,5 ha Vahelmine lõokannus on kaitsealal
esindatud ning leiukohtade kogupindala
on vähemalt 0,5 ha
Esindatuse hinnangu aluseks on riikliku
seire tulemused ja KA spetsialistide
vaatlusandmed
2.1.8.4 Harilik luuderohi (Hedera
helix) liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Harilik luuderohi on
kaitsealal esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
planeeritud hariliku luuderohu inventuur
ja riikliku seire tulemused
0 Läikiv kurdsirbik
(Hamatocaulis vernicosus) liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Läikiv kurdsirbik on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
planeeritud läikiv kurdsirbiku inventuur
101
2.1.9.2 Kivi-lõhiskupar (Andreaea
rupestris) liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Kivi-lõhiskupar on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on planeeritud kivi-lõhiskupra inventuur
2.1.9.2 Mustpeasammal (Catoscopium nigritum)
liigi esindatus kaitsealal
Püsiv populatsioon;
arvukus täpsustada Mustpeasammal on kaitsealal püsiva
populatsioonina esindatud Liigi arvukuse andmed vajavad selgitamist
kaitsekorraldusperioodil.
Esindatuse hinnangu aluseks on
planeeritud mustpeasambla inventuur ja
riikliku seire tulemused
2.2.1.1 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
elupaiga
pindalaline
ulatus ja
seisund
≥ 13 ha; esinduslikkus
vähemalt „B” Elupaigatüübi 6270* pindala on
vähemalt 13 ha ja selle esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
2.2.1.2 Sinihelmikakooslused
(6410) elupaiga
pindalaline
ulatus ja
seisund
≥ 18 ha; esinduslikkus
vähemalt „B” Elupaigatüübi 6410 pindala on vähemalt
18 ha, mille esinduslikkus on vähemalt
„B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2.1.3 Puisniidud (6530*) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 7 ha; esinduslikkus „A”
Elupaigatüübi 6530* pindala on
vähemalt 7 ha ja selle esinduslikkus „A”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
2.2.3.1
0
Vanad loodusmetsad (9010*)
elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 541 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Vanade loodusmetsade pindala on
vähemalt 541 ha ning esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
2.2.3.2 Vanad laialehised metsad
(9020*) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 368 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Vanade laialehiste metsade pindala on
vähemalt 368 ha ning esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
102
2.2.3.3 Rohunditerikkad kuusikud
(9050) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 52 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Rohunditerikaste kuusikute ulatus on
vähemalt 52 ha ning esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
2.2.3.4 Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060)
elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 404 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Okasmetsade oosidel ja
moreenkuhjatistel ulatus on vähemalt
404 ha ning esinduslikkus on vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
2.2.3.5 Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*)
elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 605 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Soostuvate ja soo-lehtmetsade ulatus on
vähemalt 605 ha ning esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
2.2.3.6 Siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 20 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Siirdesoo- ja rabametsade ulatus on
vähemalt 20 ha, metsade esinduslikkus
on vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolli ja võimalusel osaliselt kaugseire
teel
2.2.4.1 Siirde ja õõtsiksood (7140) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 13 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Elupaigatüübi 7140 pindala on vähemalt
13 ha ja selle esinduslikkus on vähemalt
„B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
2.2.4.2 Allikad ja allikasood (7160)
elupaiga
pindalaline ulatus
≥ 152 ha;
esinduslikkus Elupaigatüübi 7160 pindala on vähemalt
152 ha ja selle esinduslikkus Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
ja seisund vähemalt „B” on vähemalt „B” kontrolliga
2.2.4.3 Lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga (7210*) elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 5,6 ha;
esinduslikkus „A” Elupaigatüübi 7210* pindala on
vähemalt 5,6 ha ja selle esinduslikkus on
„A”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
2.2.4.4 Liigirikkad madalsood (7230)
elupaiga
pindalaline
ja seisund
ulatus ≥ 170 ha;
esinduslikkus
vähemalt „B”
Elupaigatüübi 7230 pindala on vähemalt
170 ha ja selle esinduslikkus on
vähemalt „B”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
103
2.2.4.5 Nõrglubja-allikad (7220) elupaiga seisund esinduslikkus „A” Elupaigatüüp 7220 on säilinud ning
soodsas seisundis (esinduslikkus „A”) Aluseks on LIFE SPRINGDAY projekti
raames tehtav allikate inventuur
2.2.6.1 Rabad (7110*) elupaiga
pindalaline
ulatus ja
seisund
≥ 90 ha;
esinduslikkus „A” Elupaigatüübi 7110* pindala on
vähemalt 90 ha ja selle esinduslikkus on „A”
Aluseks on kordusinventuur või vähemalt
seisundi hindamine pistelise kohapealse
kontrolliga
104
6 KASUTATUD MATERJALID
Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus.
Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. 2011. Pärandkoosluste kaitse ühing (koostaja
Mesipuu, M.).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnateabe Keskus.
eElurikkus (Eesti bioloogilise mitmekesisuse veebipõhine andmebaas). http://elurikkus.ut.ee/
(13.04.2012).
Eesti Punane Raamat. 2008.
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi 6.5.4 aruniitude kooslused, pärisaruniidud 2011
aastaaruanne. 2011. Pärandkoosluste kaitse ühing.
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi 6.5.4 aruniitude kooslused, pärisaruniidud 2010
aastaaruanne. 2010. Pärandkoosluste kaitse ühing.
Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2011.a koondaruanne. 2011. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2010.a koondaruanne. 2010. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2009.a koondaruanne. 2009. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2008.a koondaruanne. 2008. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Eesti riikliku keskkonnaseire ohustatud taimeliikide seire 2007.a koondaruanne. 2007. EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Eesti taimede määraja. 1999. Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut.
Tartu.
Elts jt, 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008.
Euroopa väärtustatud elupaigad Eestis. 2004. Eesti Keskkonnaministeerium. Tallinn. Helm,
A., 2011. Eesti loopealsed ja kadastikud. Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks.
Hinnang Viidumäe looduskaitseala veerežiimi mõjutavatele kuivendusobjektidele. 2002.
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS.
Hollmann, E., 2002. Mullastiku ja taimkatte vahelised seosed Viidumäe maastikuprofiilil.
Kaitsemetsade majandamisjuhised. 2001. Keskkonnaministeerium.
Kalamees, K., 2011. Riisikad. TÜ loodusmuuseum, Tartu.
Keskkonnaministri 20.10.2009 määrus nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“. RTL 2009, 81, 1174.
Keskkonnaregistri avalik teenus. http://register.keskkonnainfo.ee/. (13.04.2012).
Kukk, T., 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn.
Kukk, T., 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn.
105
Kukk, Ü., 1999. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu.
Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I., 2001. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht.
Kirjastus Varrak.
Leibak, E., 2007. Eksperthinnang Viidumäe looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskirjaga
kavandatavate liidenduste kohta.
Lindman, L., 2010. Suur-mosaiikliblika Euphydras maturna kaitse tegevuskava aastateks
2012–2016.
Lindman, L., 2010. Sõõrsilmiku Lopinga achine kaitse tegevuskava aastateks 2012–2016.
Lindman, L., 2010. Teelehe-mosaiikliblika Euphydras aurinia kaitse tegevuskava aastateks
2012–2016.
Natura 2000 metsaelupaigad. 2004. Keskkonnaministeerium (koostaja Palo, A.). Niemelä, T.,
2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Tõlge eesti keelde Eesti Maaülikool. Kirjastaja Eesti
loodusfoto.
Paal. J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud trükk.
Keskkonnaministeerium. Auratrükk. Tallinn.
Palo, A., Viilma, K., 2009. Kaitsealade metsade inventeerimise ja kaitse korraldamise juhend.
Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 2005. Eesti Keskkonnaministeerium.
Tallinn.
Randveer, T., 2002. Viidumäe looduskaitseala suurimetajate fauna ja kaitsekorraldus. Tartu.
Reitalu, M. Viidumäe looduskaitseala käsitlevate materjalide loend (käsikirjaline materjal).
Reitalu, M., 2011. Saaremaa robirohu Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis kaitse
tegevuskava aastateks 2012–2016. (Kinnitamata versioon, 30.06.2011).
Reitalu, M., 1974. Viidumäe haruldased taimed.
Reitalu, M., Talvi, T., 2002. Viidumäe looduskaitseala puisniitude kaitsekorralduskava.
Riikliku eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alaprogrammi „Ohustatud putukad:
kuklased” 2009. aasta aruanne. 2009. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu.
Rünk, K., Jõgar, Ü., 2011. Karedahamabane osi Equisetum x trachyodon. Kaitse tegevuskava.
Lepingulise töö 462/12 vahearuanne.
Tallinna Botaanikaaia tegevuskava 20ll–2013. 2011. Tallinna Botaanikaaed.
Talvi, T., 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad. Hooldamiskava.
Talvi, T., 2010. Kirjukaani (apteegikaani) Hirudo medicinalis L. kaitse korraldamise
tegevuskava 2011–2015.
Talvi, T., 2000. Maismaateod (Gastropoda) Viidumäe looduskaitseala palumännikus,
laanekuusikus, salumetsas, puisniidul ja aruniidul. Viidumäe.
Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009. 2004. Sicista
Arenduskeskuse nahkhiirte uurimise töörühm.
The IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2 IUCN 2012.
106
Trave, M., 1993. Metsade majandamine haruldaste taimeliikide kasvukohtades Viidumäe
Riiklikul Looduskaitsealal. Diplomitöö. Tartu.
Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrus nr 136 „Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri”. RT
I 2007, 36, 246.
Vabariigi Valitsuse määruse „Viidumäe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
eelnõu seletuskiri.
Vellak, K., 2011. Hariliku valviku (Leucobryum glaucum) kaitse tegevuskava 2012–2016
koostamine.
Viidumäe looduskaitseala allikaliste veekogude suurselgrootute fauna toksonoomiline
koosseis ja looduskaitseline väärtus. 1999. Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja
Botaanika Instituut (vastutav koostaja Timm, H.). Võrtsjärve Limnoloogiajaam.
Viidumäe looduskaitseala brüofloora seisund ja ohustatus. 1999. Eesti Loodusmuuseumi
Botaanika osakond (vastutav koostaja Kannukene, L.). Tallinn.
Viidumäe looduskaitsealal esinevad ksülobiontsed mardikalised ja nende kaitsekorraldus.
2000. Eesti Põllumajandusülikooli Metsanduslik Uurimusinstituut (vastutav koostaja Süda,
I.). Tartu.
Viidumäe looduskaitseala lihhenofloora seisund ja kaitsekorraldus. 1999. Tartu Ülikooli
Botaanika ja Ökoloogia Instituut (vastutav koostaja Randlane, T.). Tartu.
Viidumäe looduskaitseala linnustik. 2001. Saaremaa Linnuklubi.
Viidumäe looduskaitseala metsakorralduse seletuskiri. 1996. Eesti Metsekorralduskeskus.
Viidumäe looduskaitseala seenestiku koosseis ja looduskaitseline väärtus. 2001. Eesti
Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi mükoloogia osakond (vastutav
koostaja Vaasma, M.). Tartu.
Viidumäe looduskaitseala suurliblikad. 2000. Zooloogia ja Botaanika Instituut (koostaja
Viidalepp, J.). Tartu.
Viidumäe looduskaitseala veebileht. http://www.keskkonnaamet.ee/viidu. Keskkonnaamet.
(02.08.12).
Viidumäe Riikliku Looduskaitseala maismaa selgrootute loomade inventeerimine. 1989.Eesti
NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut (vastutav koostaja Elberg, K.).
Tartu.
Vilbas, M., 2010. Vareskaera-aasasilmiku Coenonympha hera kaitse tegevuskava aastateks
2012–2016.
2006. a kahepaiksete seire aruanne. 2006. MTÜ Põhjakonn.
107
7 LISAD
Lisa 1. Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2007, 36, 246)
Lisa 2. Kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute koond
Lisa 3. Väärtuste koondtabel
Lisa 4. Kaasamiskoosolekute kuulutused
Lisa 5. Kaitsekorralduslike tegevuste joonised:
1. Kaitsekorralduslikud tegevused poollooduslikel kooslustel
2. Elupaikade ja kasvukohtade taastamistööde eelvalikualad
3. Kuivendussüsteemide võimaliku mõju vähendamise vajalikkuse hindamine
4. Metsateede ja kvartalisihtide avatuna hoidmine
5. Viidumäe õpperaja tegevused
6. Audaku matkaraja tegevused
7. Allikasoo õpperaja tegevused
8. Muu külastustaristu
9. Piiri- ja vöönditähised
Lisa 6. Valik välitööde fotosid
108
Lisa 1. Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2007, 36, 246)
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010
Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 09.05.2007 nr 136 RT
I 2007, 36, 246 jõustumine
18.05.2007
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Viidumäe looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Viidumäe looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Saaremaa kõrgustiku piirkonnas paiknevat mitmekesist looduskompleksi ning
sealseid kaitsealuseid liike, kooslusi ja elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on:
lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*)3, sinihelmikakooslused (6410), puisniidud
(6530*), rabad
(7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga
lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),
vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on saaremaa robirohi
(Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja
soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, läikiv kurdsirbik
(Hamatocaulis vernicosus), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja suur
mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid;
4) I, II ja III kategooria kaitsealuseid taime-, looma- ja seeneliike ning nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse
piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kuueteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja
kolmeks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
109
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Liiva, Vedruka, Viki ja Mäebe külas
ning Lümanda vallas Koimla, Koki, Põlluküla, Varpe ja Viidu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
ning pidada jahti ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil piiranguvööndis ja kaitse-
eeskirjas sätestatud juhul loodusreservaadis ning sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine
on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga, radadel jalgrattaga sõitmine.
Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Jalgrattaga sõitmine
väljaspool teid ja radu, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses, maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel ning
sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. [RT I 2009, 7,
48 - jõust. 01.02.2009]
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja
loal selleks ette valmistatud ja tähistatud.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. § 6. Kaitsealal
vajalik tegevus
Kaitseala sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites on poollooduslike koosluste
esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade
karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
110
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab
kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas. (3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui
keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid. [RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
3. peatükk
LOODUSRESERVAAT
§ 8. Loodusreservaadi määratlus
(1) Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala osa, kus
tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside
tulemusena.
(2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati:
1) Kanna loodusreservaat; 2)
Pätsumaa loodusreservaat.
§ 9. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine
üksnes loodusliku protsessina. § 10. Keelatud tegevus
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja
arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise eesmärgil, kaitseala valitseja
nõusolekul teadustegevuses ning kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil. [RT I
2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 11. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuusteist sihtkaitsevööndit:
1) Atlama sihtkaitsevöönd;
2) Kivesselja sihtkaitsevöönd;
3) Kuusma sihtkaitsevöönd;
4) Kõveroja sihtkaitsevöönd;
111
5) Lauma sihtkaitsevöönd;
6) Nakimetsa sihtkaitsevöönd;
7) Rauna sihtkaitsevöönd;
8) Surnuaiamäe sihtkaitsevöönd;
9) Sutru sihtkaitsevöönd;
10) Suurissoo sihtkaitsevöönd;
11) Suurmäe sihtkaitsevöönd;
12) Tammiku-tagune sihtkaitsevöönd;
13) Tepu sihtkaitsevöönd;
14) Tõldemäe sihtkaitsevöönd; 15) Vedruka raba sihtkaitsevöönd; 16) Vesiku
sihtkaitsevöönd.
§ 12. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Atlama, Kivesselja, Nakimetsa, Suurissoo, Tõldemäe ja Vesiku sihtkaitsevööndite
kaitseeesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe ja Tammiku-taguse sihtkaitsevööndite
kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(3) Kuusma, Kõveroja ja Tepu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud
või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine.
(4) Vedruka raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemi arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) inimeste viibimine. Kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud viibida järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul
toimuvas teadustegevuses, Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja
Lauma sihtkaitsevööndites olevatel teedel, Kanna loodusreservaati ja Vesiku
sihtkaitsevööndit eraldaval teel, Nakimetsa sihtkaitsevööndi kvartaleid 279 ja 280
läbivatel metsateedel, Suurissoo sihtkaitsevööndiga piirneval ja seda läbival metsateel
ning Kivesselja sihtkaitsevööndit läbivatel metsateedel; [RT I 2009, 7, 48 - jõust.
01.02.2009] 2) rahvaürituse korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) tööd poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks Kuusma, Kõveroja,
Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe, Tammiku-taguse ja Tepu sihtkaitsevööndites;
3) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Kuusma, Kõveroja, Lauma, Rauna,
Surnuaiamäe, Sutru, Suurmäe, Tammiku-taguse ja Tepu sihtkaitsevööndites, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku-
ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
§ 14. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
112
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu
rajatise rajamine või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja
olemasolevate ehitiste hooldustööd Kuusma, Kõveroja, Lauma, Rauna, Surnuaiamäe, Sutru,
Suurmäe,
Tammiku-taguse ja Tepu sihtkaitsevööndites;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites.
5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu loodusreservaati ega
sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit: 1) Audaku piiranguvöönd;
2) Mäepe piiranguvöönd; 3)
Tammiku piiranguvöönd.
§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 17. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on
lubatud: 1) majandustegevus;
2) väetiste kasutamine;
3) tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva
määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
§ 18. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 19. [käesolevast tekstist välja jäetud].
113
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2 Viidumäe looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määruse nr 242
«Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri
1979. a määruse nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» alusel. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 467 hõlmab kaitseala Vedruka raba loodusala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist
473 hõlmab kaitseala Viidumäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitseeesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava
1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kuressaare metskonna 1996. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20
000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga oktoober 2006. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]
114
Lisa 2. Viidumäe looduskaitseala kaitsekorra ja piiride muutmise
ettepanekute koond
Üle vaatamist vajavad kaitseala vööndite piirid ja kaitsekord asukohtades, kus Viidumäe
looduskaitseala kaitsekord ei ole kooskõlas elupaigatüüpide vajadustega. Piiride
korrigeerimist on otstarbekas teostada peale elupaigatüüpide kordusinventuuri teostamist,
mistõttu kaitsekorralduskava peatükkides ja käesolevas lisas esitatud muudatusettepanekuid
tuleb käsitleda tinglikena. Kaalutlusotsused on vajalikud vähemalt järgmistes asukohtades:
Audaku piiranguvöönd Viidu-Liiva maanteest lõunas. Valdavad elupaigatüübid alal on 9080*
ja 9060, mis üldjuhul vajavad looduslikku arengut. Seetõttu on sobiv sihtkaitsevööndi
kaitsekord. Säilima peab sinihelmikakoosluste hooldamise võimalikkus ning metsateede
hooldamise võimalikkus. Jätkuvalt piiranguvööndisse peab jääma Rauna vaatetorni ümbritsev
külastuskorraldusega seotud ala.
Tammiku piiranguvööndi lõunaosa. Valdavad elupaigatüübid alal on 9010*, 9020*, 9080*,
mis üldjuhul vajavad looduslikku arengut. Seetõttu on sobiv sihtkaitsevööndi kaitsekord.
Kanna loodusreservaat. Kaitsekorralduskava koostamisel ilmnenud kaitse-eesmärkide täitmist
piirav tegur on koosluste säilimiseks vajalike tööde keeld, mis ei võimalda veerežiimi
taastamist sooelupaikades. Kuigi loodusreservaadi elupaikade areng peab toimuma
looduslikult, on erandkorras veerežiimi taastamistööd vajalikud olemasoleva inimmõju
(varasemalt rajatud kuivendussüsteemide) leevendamiseks sooelupaikades. Kaitseeesmärkide
täitmiseks vajalikke tegevusi võimaldaks looduslikule sihtkaitsevööndile vastav kaitsekord.
Tõldemäe looduslik sihtkaitsevöönd. Kaitsekorra muutmine hooldatavale sihtkaitsevööndile
vastavaks tooks kooskõla vööndisse ulatuva puisniidu (6530*) jaoks vajalike tegevustega.
Vööndisse jäävad ka vanad laialehised metsad (9020*), kus on soovitav teostada laialehiseid
liike soosivat kuuse järelkasvu väljaraiet.
Viidumäe looduskaitseala välispiiride korrigeerimisel tuleb kaaluda ala praeguse lõunapiiriga
piirneva Koki kanakulli projekteeritava püsielupaiga liitmist looduskaitsealaga (49 ha).
Sihtkaitsevööndites inimeste liikumisele seatud piirangud tuleb korrigeerida, täpsustades
liikumist sihtkaitsevööndites, sh liikumine külastusobjektidel (matkarajad) ja liikumine
metsaandide korjamisel. Seejuures peab endiselt olema tagatud liigikaitse. Kaitse-eeskirja §
13 lg 1 täiendusena saab lisada vähemalt järgmist: „kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud
viibida tähistatud matkaradadel”.
Viidumäe LKA kaitse-eeskirja korrigeerimine on vajalik ka matka- ja õpperadadega seotud
renoveerimis- ja hooldustegevuste täpsustamiseks, et oleks üheselt selge, et olemasolevate
ehitiste hooldustööd on lubatud. Kaitse-eeskirja § 14 p 3 täiendusena tuleb võimaldada
olemasolevate rajatiste/ehitiste hooldustöid lisaks ka Atlama sihtkaitsevööndis (vajalik
Audaku matkaraja hoolduseks) ning Nakimetsa sihtkaitsevööndis (vajalik Allikasoo õpperaja
hoolduseks).
Kaitse-eeskirjas on kaitsealale jäävate asulatena välja toodud Lümanda valla (praegune Lääne-
Saare vald) Koki küla ja Põlluküla küla (praegune Lümanda küla). Kaitsealale ulatuvad
nimetatud asulate servaalad väga väikeses ulatuses, sisuliselt on õigem öelda, et külad
kaitsealale ei jää. Kaitseala ametliku välispiiri ühitamine asulapiiridega nimetatud kattuvatel
servaaladel ei tooks kaasa muudatusi maastikul jälgitavate n-ö maamärkide suhtes. Kaitseala
115
välispiirid ja kaitse-eeskirja tekst (§ 2 lg 1) on vajalik korrigeerida, eemaldades alalt Koki küla
ja endise Põlluküla küla.
Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta I, II ja III
kaitsekategooria taime-, looma- ja seeneliike (§ 1 lg 1 p 4). Samas on eraldi
kaitseeesmärkidena välja toodud LoD II lisa liigid saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus
subsp. osiliensis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),
läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja
suur mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) (§ 1 lg 1 p 3).
Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 seab Viidumäe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks LääneSaaremaa
kõrgustiku piirkonnas paikneva mitmekesise looduskompleksi ning sealsete kaitsealuste
liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Kuna nimetatud punkt katab liikide ja koosluste kaitse,
võib kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 4 kaitse-eeskirjast eemaldada.
Ühtlasi on soovitav täiendada ja täpsustada n-ö prioriteetsete liikide nimekirja.
Kaitseeesmärgiks seada pigem vähem kui rohkem, s.t kui mingi vähem oluline liik saab
tegelikult juba kaitstud olulisema (antud alale ainuomase, iseloomuliku, väga arvuka-
esindusliku jms) liigiga (ka elupaigaga), siis ei peaks seda eraldi eesmärgiks seadma. Kui just
pole kriitilisi tegevusi konkreetse liigiga vaja ette võtta. Antud kavaga tehakse ettepanekud
täpsustamaks prioriteetsete liikide nimekirja, kellele on seatud ka kaitse-eesmärgid. Kaitse-
eesmärkidesse lisada vähemalt järgmised kaitsealused liigid: I kaitsekategooriasse ja
linnudirektiivi I lisasse kuuluvad merikotkas (Haliaetus albicilla) ja must-toonekurg (Ciconia
nigra), II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse kuuluvad kanakull (Accipiter gentilis)
ja karvasjalg-kakk (Aegolius funereus); selgrootutest II kaitsekategooriasse kuuluv kirjukaan
e apteegikaan (Hirudo medicinalis); seentest II kaitsekategooriasse kuuluvad kuldpiimane
riisikas (Lactarius chrysorrheus), must hundiseenik (Boletopsis leucomelaena) ja säärissirmik
(Chamaemyces fracidus); soontaimedest I kaitsekategooriasse kuuluv karedahambane osi
(Equisetum x trachyodon), soontaimedest II kaitsekategooriasse kuuluvad laukapuu (Prunus
spinosa), väikeseõiene hiirehernes (Vicia lathyroides), russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza
russowii), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), tömbiõiene luga (Juncus
subnodulosus), alpi võipätakas (Pinguicula alpina), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia),
mägi-naistepuna (Hypericum montanum), must seahernes (Lathyrus niger), tuhkpihlakas
(Sorbus rupicola), peenelehine hiirehernes (Vicia tenuifolia), varjuluste (Bromus benekenii),
mets-aruhein (Festuca altissima), gallia tarn (Carex ligerica), vahelmine lõokannus
(Corydalis intermedia) ja harilik luuderohi (Hedera helix); sammaltaimedest II
kaitsekategooriasse kuuluvad kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris) ja mustpeasammal
(Catoscopium nigritum).
Kõiki kaitsealal leiduvaid II ja III kaitsekategooria liike kaitse-eeskirjas eraldi välja tuua ei ole
otstarbekas, kuna Viidumäe looduskaitseala liigirikkus on suur ning ka oluliste (eriti
ohustatute ja/või piirkonnale iseloomulike) liikide nimekiri on suhteliselt pikk. Liigikaitse on
eesmärgina nimetatud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 ning see võimaldab kaitse korraldamisel
keskenduda neile liikidele, mis, sõltuvalt trendidest liikide ohustatuses, vajavad jooksval
kaitsekorraldusperioodil enim tähelepanu.
Elupaigatüüpidest kaaluda Viidumäe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks arvata
nõrglubjaallikad (7220). Kaitseala kaitse-eesmärgiks arvamine selgub peale elupaiga
inventeerimist.
116
Lisa 3. Viidumäe looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 väärtuste koondtabel
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Merikotkas
(Haliaeetus albicilla)
Merikotka
pesitsusaegne
arvukus on
vähemalt
2
haudepaari.
Pesitsusaegne häirimine. Merikotkas
on pesitsemise tundlikus faasis
(vahemikus 15.02–15.06) tundlik
igasuguse häirimise, eriti metsatööde
suhtes, mis toimuvad pesale lähemal
kui 500 meetrit. Pesitsuskohad jäävad
hooldatavatesse
sihtkaitsevöönditesse, kus on lubatud
koosluste kujundamiseks vajalikud
tööd ning inimeste viibimine kaitseala
valitseja nõusolekul.
Kogu pesitsusajal (vahemikus 15.02–31.07) ei tohi teha metsatöid asustatud pesale lähemal kui 500 m. Selle nõude täitmine tagatakse osaliselt läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra. Samas asuvad Kõveroja skv mõlemad kotkapesad kaitseala välispiirile lähemal kui 500 m (ca 200 m ja ca 450 m) ja seega ei saa nende pesade häirimist välistada, kuid tõenäosus selleks on väike. Seetõttu ei tehta ka kaitseala piiri laiendamise ettepanekut.
Kogu pesitsusajal (vahemikus 15.02–31.07)
rakendada pesast 200 m raadiuses liikumiskeeldu.
Meedet järgitakse liikumislubade väljastamisel.
Merikotka
pesitsusaegne
arvukus on vähemalt
2 haudepaari.
117
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Must-toonekurg
(Ciconia nigra) Must-toonekure
pesitsusaegne
arvukus on
vähemalt 2
haudepaari.
Pesitsusaegne häirimine pesa juures või toitumispaikades. Pesitsuskohad jäävad osaliselt hooldatavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus on lubatud koosluste kujundamiseks vajalikud tööd ning inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekul.
Külastuskoormuse oluline kasvamine Audaku matkarajal ning sellest tulenev liigi häirimine.
Toitumisalade degradeerumine. Must- toonekurg toitub mitmekesistes
biotoopides – eelistatud on varjulised
vooluveekogud, ent toitutakse ka
kalatiikidel, küntud põldudel, rabades
ja roostikes. Toitumisveekogu valikul
eelistab must-toonekurg kuni 0,5 m
sügavusi, kruusase-liivase (mitte
mudase) põhjaga vooluveekogusid,
mille kaldad ei ole võsastunud
(enamus selliseid vooluveekogusid
jääb väljaspoole kaitseala).
Varjetingimused ei oma
toitumisveekogu valikul määravat
mõju, küll võivad mõningased
varjetingimused veekogus (vee kohale
ulatuvad põõsad, vette kukkunud
tüved) suurendada kalastiku
varjevõimalusi ja seeläbi must-
toonekure toidubaasi.
Inimeste liikumise keelamine väljaspool teid ja radasid pesitsusajal (15. märtsist 31. augustini) vähemalt 250 m raadiuses teadaolevast pesast. Meedet järgitakse liikumislubade väljastamisel.
Külastuskoormuse jälgimine. Raja külastuskoormuse olulisel kasvamisel kaaluda raja trassi muutmist või hooajalist kasutamise piiramist.
Kindlustada must-toonekure
potentsiaalsete toitumisveekogude puhtus
ning sobivus, puhastades kinni kasvanud
vooluveekogude kaldad võsast.
Viidumäe looduskaitsealal on selliseks
vooluveekoguks Riksu oja lõik Tepu
sihtkaitsevööndis.
Must-toonekure
pesitsusaegne
arvukus on vähemalt
2 haudepaari.
118
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Kanakull (Accipiter gentilis)
Kanakull on
kaitsealal esindatud
vähemalt 1
haudepaarina.
Toitumisalade kvaliteedi langus.
Pesitsusaegne häirimine.
Pesitsuskohad jäävad
hooldatavatesse
sihtkaitsevöönditesse, kus on
lubatud koosluste
kujundamiseks vajalikud tööd ning
inimeste viibimine
kaitseala valitseja
nõusolekul.
Ebapiisav katisekord.
Viidumäe looduskaitseala
lõunaservas asub Koki
kanakulli elupaik, mis
on hetkel
keskkonnaregistris
projekteeritava
püsielupaigana (49 ha).
Soodustada metsakanaliste kaitset, hoides kontrolli all metssea kui metsakanaliste arvukust mõjutava liigi arvukust.
Pesitsusajal, 1. märtsist kuni 15. augustini, hoiduda raiest pesa läheduses (<500 m). Meetme rakendamine toimub metsateatiste kooskõlastamisel.
Laiendada kaitseala piire Koki kanakulli
püsielupaiga osas.
Kanakull on
kaitsealal esindatud
vähemalt 1
haudepaarina.
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)
Karvasjalg-kaku elupaigad on
säilinud, liik on
kaitsealal
esindatud vähemalt
3 haudepaarina.
Elupaikade kvaliteedi langus. Karvasjalgkaku eelistatud elupaigaks on vana männik, sobib ka tihe kuusik, hõre majandatud männik, haavasalu ja ka kidur rabamännik. Karvasjalg- kakk pesitseb peaaegu eranditult musträhni tehtud õõnsustes, toitumiseks eelistab ta metsa, kuid võib kasutada ka võsastumata raiesmikke.
Pesitsusaegne häirimine. Karvasjalg-
kakk ei ole väga tundlik häirimise
suhtes, ent pesitsusaegsed
metsatööd pesa vahetus läheduses
võivad siiski pesitsuse nurjata.
Jälgida, et piirkonnas leiduks sobivaid puuõõnsusi pesapaikadeks. Raiet tehes tuleks säilitada väikseid vanu ja tihedaid metsatukkasid, mis sobivad musträhni pesapaikadeks. Tagatakse läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra ja elupaigatüüpide tegevuste.
Vältida raiet karvasjalg-kakule sobivates vanades
puistutes karvasjalg-kaku pesitsusajal (15.
veebruar–1. juuli). Meetme rakendamine toimub
metsateatiste kooskõlastamisel.
Karvasjalg-kaku
elupaigad on
säilinud, liik on
kaitsealal esindatud
vähemalt 3
haudepaarina.
119
Suur-mosaiikliblikas
(Euphydryas
maturna)
Suur-
mosaiikliblikas ja
teelehe-
mosaiikliblikas on
kaitsealal
esindatud.
Valgusrikaste metsaservade ja
-sihtide võsastumine.
Poollooduslike koosluste
majandamise lakkamine.
Leviku- ja arvukusandmete
puudumine andmebaasides,
mis raskendab liigikaitse planeerimist
(sh kaitse-eesmärkide
seadmist).
Võsaraie.
Poollooduslike koosluste hooldus, alade niitmine suve teisel poolel.
Leviku- ja/või arvukusandmete täpsustamine.
Suur-mosaiikliblikas
ja teelehe-
mosaiikliblikas on
kaitsealal esindatud.
Teelehe-
mosaiikliblikas
(Euphydryas
aurinia)
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Kirjukaan
apteegikaan
medicinalis)
e.
(Hirudo Kirjukaan on
kaitsealal esindatud
ja liigi elupaik
säilinud vähemalt
0,4 ha.
Peremeesorganismide arvukuse
langus (kahepaiksed, imetajad).
Veerežiimi muutused (melioratsioon).
Otseseid meetmeid ei rakendata. Kaudselt toetavad teiste liikide tegevused ja elupaigatüüpide tegevused.
Kaitseala territooriumil on melioratsioonitööde
teostamine piiratud kehtiva kaitse-eeskirjaga.
Vajalik on kaitseala kaitseeesmärkidega
arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju
hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel
nii kaitsealal kui ka selle lähiümbruses. Tööde
planeerimisel tuleb läbi viia nn Natura
eelhindamine.
Kirjukaan on
kaitsealal esindatud
ja liigi elupaik
säilinud vähemalt
0,4 ha.
Kuldpiimane
(Lactarius
chrysorrheus)
riisikas Kuldpiimane riisikas,
on kaitsealal
esindatud.
Ajakohased arvukusandmed
puuduvad. Levikuandmete täpsustamine. Kuldpiimane riisikas,
on kaitsealal
esindatud.
Laukapuu
spinosa) (Prunus Laukapuu on
kaitsealal esindatud
ja väikeseõiese
hiireherne püsiv
populatsioon on
Sobilike kasvukohtade võsastumine niitude osas.
Poollooduslike koosluste
majandamise lakkamine.
Esinduslike niitude kasvukohtade võsast
puhastamine.
Metsateede ja kvartalisihtide taastamine ning
hooldus.
Laukapuu on
kaitsealal esindatud
ja
väikeseõiese
hiireherne püsiv
120
Väikeseõiene
hiirehernes
lathyroides) (Vicia
kaitsealal säilinud
vähemalt ühes
leikohas.
Puudulikud levikuandmed, mis
raskendab liigikaitse planeerimist ja
võib viia liiki kahjustavate ostusteni
või otsuste tegemata jätmiseni.
Poollooduslike koosluste hooldus, traditsiooniline majandamine niitmisega.
Levikuandmete täpsustamine/korrastamine ning
andmebaasidesse kandmine väikeseõiese
hiireherne osas.
populatsioon on
kaitsealal säilinud
vähemalt ühes
leikohas.
Soohiilakas (Liparis loeselii)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 8 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 5,8 ha.
Kuivendus (niiskustingimuste
muutmine, soode
võsastumine) Tallamine.
Metssigade tekitatud kahjustused
käpaliste osas.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja
selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine. Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist
lubada minimaalses mahus vaid olemasolevatel
eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu
sihtkaitsevööndites.
Vajadusel võsaraie esinduslikes kasvukohtades.
Kaitseala kaitse-eesmärkidega arvestamine ja
võimaliku keskkonnamõju hindamine tegevuste
kooskõlastuste väljastamisel kaitsealal ja ka selle
lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb
vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud
vähemalt
8 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 5,8 ha.
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza
russowii)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 45 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 168 ha.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
45 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 168 ha.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Lõhnav käoraamat (Gymnadenia
odoratissima)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 84 ha.
Võimaliku külastuskoormuse suunamine
laudteedele.
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks
võimalik kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10.
Kaitse-eeskirja uuendamisel lisada jahiulukite
lisasöötmise keelamine kaitsealal.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
24 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 84 ha.
Saaremaa robirohi
(Rhinanthus
rumelicus subsp.
osiliensis)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 22 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 28 ha.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
22 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 28 ha.
121
Tömbiõiene luga (Juncus
subnodulosus)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 17 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 70 ha.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
17 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 70 ha.
Alpi võipätakas (Pinguicula alpina)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 24 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 88 ha.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
24 leiukohas
kogupindalaga
vähemalt 88 ha.
Karedahambane osi (Equisetum x trachyodon)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 7 leiukohas, pindalaga vähemalt 0,7 ha ja arvukusega vähemalt 2000 isendit.
-Populatsioonide
kahjurite osas väiksusest
h avatavu juhuslike häiringute,
haiguste ja
tulenev Karedahambase osja kaitse tegevuskava
rakendamine Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 7 leiukohas, pindalaga vähemalt 0,7 ha ja arvukusega vähemalt 2000 isendit.
Raied valgustingimuste parandamiseks
valikulistes kasvukohtades, sh vastavalt
vajadusele kuuse alusmetsa harvendamine, mida
vajavad valgustingimuste parandamiseks nt ka
karedahambase osja, valge tolmpea ja
mäginaistepuna kasvukohad..
Valgustingimuste halvenemine
valgusnõudlikumate liikide
kasvukohtades. Seireandmete alusel
on kriitilises seisus peenelehise
hiireherne kasvukoht (vajab
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Kaunis kuldking (Cypripedium
lceolus)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud vähemalt 20 leiukohas, kogupindalaga vähemalt 5 ha ja arvukusega vähemalt 2000 isendit.
sarapuude harvendamist).
Ebasoodsad muutused metsa kasvukohtade vanuselises ja liigilises struktuuris.
Metssigade tekitatud kahjustused käpaliste osas.
Puudulikud levikuandmed, mis
raskendab liigikaitse planeerimist. M.
Metsaelupaikade soodne seisund ja maastiku mitmekesisus tagatakse läbi elupaigatüüpide tegevuste (vt ptk 4.1.9. ja 4.1.11.).
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks võimalik kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja uuendamisel lisada jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud vähemalt
20 leiukohas,
pindalaga
vähemalt 5
ha ja
arvukusega
vähemalt 1500 isendit.
122
Valge tolmpea (Cephalanthera
longifolia)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 5 ha.
Reitalu andmetel on mitmed
tuhkpihlaka leiukohad EELISes valed Levikuandmete täpsustamine ning
andmebaasidesse kandmine tuhkpihlaka osas. Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 5 ha.
Mägi-naistepuna (Hypericum
montanum)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 15 ha.
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 15 ha.
Must seahernes (Lathyrus niger)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 6,8 ha.
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 6,8 ha.
Tuhkpihlakas
(Sorbus
rupicola)
Liik on
kaitsealal
esindatud.
Liik on
kaitsealal
esindatud.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Peenelehine
hiirehernes
(Vicia tenuifolia)
Liik on püsiva populatsioonina esindatud kaitsealal
vähemalt ühes
leiukohas.
Liik on püsiva populatsioonina
esindatud kaitsealal
vähemalt ühes
leiukohas.
123
Varjuluste (Bromus benekenii))
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 0,8 ha.
Ebasoodsad muutused metsa kasvukohtade vanuselises ja liigilises struktuuris.
Puisniitude võsastumine.
Metssigade rüüsted vahelmise lõokannuse kasvualadel.
Puudulikud levikuandmed
andmebaasides, mis raskendab
liigikaitse planeerimist.
Metsaelupaikade soodne seisund ja maastiku mitmekesisus tagatakse läbi sihtkaitsevööndi kaitsekorra.
Puisniitude hooldus (elupaigatüüpide tegevused).
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks kaitseala valitseja kaalutlusotsue alusel võimalik vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10. Kaitse-eeskirja uuendamisel lisada jahiulukite lisasöötmise keelamine kaitsealal.
Levikuandmete täpsustamine ning
andmebaasidesse kandmine hariliku luuderohu
osas.
Liik on püsiva populatsioonina esindatud ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 0,8 ha.
Mets-aruhein
(Festuca altissima) Liik on püsiva populatsioonina (vähemalt 1000 isendit) esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 0,8 ha.
Liik on püsiva populatsioonina (vähemalt 1000
isendit) esindatud
ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 0,8 ha.
Vahelmine
lõokannus
(Corydalis
intermedia)
Liik on kaitsealal esindatud ning leiukohtade kogupindala on
vähemalt 0,5 ha.
Liik on kaitsealal
esindatud ning
leiukohtade
kogupindala on
vähemalt 0,5 ha
Harilik luuderohi (Hedera helix)
Liik on
kaitsealal
esindatud.
Liik on
kaitsealal
esindatud.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
124
Läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis
vernicosus)
Läikiv kurdsirbik on
kaitsealal esindatud. Veerežiimi muutused allikasoodes maaparandustöödest vm inimtekkelistest teguritest tulenevalt.
Puudulikud levikuandmed
andmebaasides, mis raskendab
liigikaitse planeerimist.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine. Kraavide hooldamist võib lubada vaid olemasolevatel eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu sihtkaitsevööndites ja seda ainult minimaalses mahus. Vajalik on kaitseala kaitse- eesmärkidega arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel nii kaitsealal kui ka selle lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine.
Levikuandmete täpsustamine ning
andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
Nakimetsa ja Suurissoo sihtkaitsevööndi
leiukohtade inventeerimine.
Läikiv kurdsirbik on
kaitsealal esindatud.
Kivi-lõhiskupar (Andreaea
rupestris)
Kivi-lõhiskupar on
kaitsealal esindatud. Kiviaedade lõhkumine
Puudulikud levikuandmed
andmebaasides, mis raskendab
liigikaitse planeerimist.
Kiviaedade ja rändrahnude säilitamine läbi
väärtustamise
Levikuandmete täpsustamine ning
andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
1999. aasta Eesti Loodusmuuseumi
sammaltaimede aruandes (Viidumäe
looduskaitseala brüofloora seisund ja ohustatus,
1999) välja toodud leiukohtade inventeerimine,
välja arvatud juba riikliku seire raames seiratavatel
alad.
Kivi-lõhiskupar on
kaitsealal esindatud.
Mustpeasammal (Catoscopium
nigritum)
Mustpeasammal on
kaitsealal esindatud. Veerežiimi muutused.
Puudulikud levikuandmed
andmebaasides, mis raskendab
liigikaitse planeerimist.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine.
Levikuandmete täpsustamine ning
andmebaasidesse kandmine. Vajalik on vähemalt
Kanna loodusreservaadi, Vedruka raba ja
Nakimetsa sihtkaitsevööndi leiukohtade
inventeerimine väljaspool riiklikku seireala.
Mustpeasammal on
kaitsealal esindatud.
125
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi
6270* pindala on
vähemalt 13 ha ja
selle esinduslikkus
on „A”.
Võsastumine hoolduse lakkamisel.
Suurissoo sihtkaitsevööndis ei ole
kaitseeeskirjaga poollooduslike
koosluste hooldustööd lubatud.
Sihtkaitsevööndisse jääv
niidukooslus on väikese pindalaga,
eraldatud ja suhteliselt raskesti
ligipääsetav, mis takistaks hoolduse
jätkusuutlikust.
Niitude regulaarne iga-aastane niitmine.
Võsa eemaldamine vastavalt vajadusele.
Koosluse jätkusuutliku hoolduse tagamine on
keeruline, mistõttu kaitse-eeskirja muutmine
vastavas osas (poollooduslike koosluste hoolduse
võimaldamine) ei ole eeldatavalt otstarbekas.
Kaitse-eeskirja üle vaatamisel vajab
muutmisvajadus siiski kaalumist.
Elupaigatüübi 6270*
pindala on vähemalt
13 ha ja selle
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Sinihelmikakooslused (6410) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi 6410
pindala on
vähemalt 18 ha,
mille esinduslikkus
on vähemalt „B”.
Maahoolduse puudumine,
võsastumine. Kooslusi hoiab seni avatuna alade
liigniiskus. Muutuste korral
veerežiimis intensiivistuks
kinnikasvamine.
Loodusliku veerežiimi säilitamine läbi kaitsekorra, vastavaid lisameetmeid ei rakendata.
Koosluste seisundi säilimisele/parandamisele
aitaks kaasa niitmine koos niite koristamisega ja
vajadusel männi järelkasvu väljaraie. Kuna tegu ei
ole Eestis ja kaitsealal esmatähtsate ja olulise
looduskaitselise väärtusega elupaigatüüpidega, ei
ole meetme rakendamine esmatähtis töö. Kuni
elupaikade kordusinventeerimiseni, mille käigus
pole välistatud alade ümberhindamine teisteks
elupaigatüüpideks, võib piirduda veerežiimi
säilitamisega.
Elupaigatüübi 6410
pindala on vähemalt
18 ha, mille
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
126
Puisniidud (6530*) Viidumäe loodusalal
Puisniitude pindala
on vähemalt 7 ha,
mille esinduslikkus
on „A”.
Ebapiisav hooldus,
võsastumine ja
metsastumine.
Metssigade tekitatud
kahjustused niidutaimestikule
(sh käpalistele).
Puisniitude järjepidev iga-aastane niitmine koos heina koristamise ja langenud okste kokku korjamisega.
Põõsarinde ja kasvava alusmetsa harvendamine vastavalt vajadusele.
Varakevadine metssigade tuhnimisjälgede tasandamine (käsitsi rehaga või masina ja äkkega).
Metssigade arvukuse kontroll jahiga.
Mitte lubada jahiulukite lisasöötmist, mis oleks
kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel võimalik
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 punktile 10.
Kaitse-eeskirja uuendamisel lisada jahiulukite
lisasöötmise keelamine kaitsealal.
Puisniitude pindala
on vähemalt 7 ha,
mille esinduslikkus
on „A”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
127
Vanad loodusmetsad (9010*) Viidumäe loodusalal
Vanade
loodusmetsade
pindala on vähemalt
538 ha ning
esinduslikkus on
„A”.
Kaitseala tsoneering. Elupaigatüübi kõrge kaitseväärtusega fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus on lubatud majandustegevus.
Metsamajanduslik tegevus väljaspool
kaitseala. Elupaigad jäävad olulises
osas kaitseala piiridele, mistõttu võib
seal avalduda väljaspool kaitseala
piire toimuvate raiete mõju.
Piiranguvööndisse jäävates vanades loodusmetsades, mida ei planeerita sihtkaitsevööndisse arvata, eelistada raiete läbiviimisel häilraiet ning kooslusse jätta alles jämedat lamapuitu ja jalalkuivanud puid.
Kordusinventuuri teostamine elupaigatüübi esinduslikkuse ja kaitseväärtuse selgitamiseks. Inventuuri tulemuste põhjal teha otsus tsoneeringu/piirangute muutmiseks ja/või loodusala kaitse-eesmärkide metsaelupaikade katvuse ulatuse vähendamiseks.
Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra muutmine Tammiku piiranguvööndi lõunaosas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorra saaks täiendavalt kehtestada 18,9 hektaril riigimaale jääval elupaigatüübil. Elupaigatüübi Tammiku piiranguvööndi põhjaosa ja Audaku ning Mäepe piiranguvööndite fragmentide arvamine sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks.
Otseseid meetmeid ei planeerita. Lahendus oleks
puhvrina piiranguvööndi tegemine, kuid piisavalt
põhjendatud ei ole vähemväärtuslike ja paljuski
majandatud metsade arvamine kaitseala
koosseisu.
Vanade
loodusmetsade
pindala on vähemalt
538 ha ning
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Vanad loodusmetsad (9010*) Vedruka raba loodusalal
Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal esinduslikkusega
vähemalt „B”.
Metsamajanduslik tegevus.
Metsaeraldis jääb kitsaste ribadena
kaitseala serva, olles osaks Vedruka
raba ja kohaliku tee vahelistest
metsamassiivist (inventeeritud
elupaigatüübi piirid ulatuvad
väljapoole kaitseala). Seetõttu võib
avalduda väljaspool kaitseala piire
toimuva majandustegevuse mõju (nö
servaefekti avaldumine).
Otseseid tegevusi ei planeerita, sest väljaspool
kaitseala ei saa metsaelupaigatüüpide raietele
kaitse-eesmärgist lähtuvaid piiranguid seada, kuid
uuendusraie läbiviimisel vahetult kaitsealaga
piirneval serval Vedruka loodusala lähedal võiks
võimalusel eelistada turberaiet.
Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal esinduslikkusega
vähemalt „B”.
128
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Vanad laialehised metsad (9020*) Viidumäe
loodusalal
Vanade laialehiste
metsade pindala on
vähemalt 368 ha
ning esinduslikkus
on „A”.
Ebasoodsad muutused koosluste
struktuuris - laialeheliste
puuliikide tõrjumine
kiiremakasvuliste liikide poolt
kujunemisjärgus kooslustes.
Kaitseala tsoneering. Elupaigatüübi
fragmendid asuvad osaliselt ka
piiranguvööndis, kus on lubatud
majandustegevus.
Laialeheliste liikide osakaalu ja seega liigirikkuse soodustamiseks erandliku hooldustööna vajadusel alusmetsa puude-põõsaste harvendamine, eelkõige kuuse väljaraie. Hooldustöö vajadusega alad paiknevad Tõldemäe looduslikus sihtkaitsevööndis. Koosluse hoolduse võimaldamiseks tuleb kaaluda kaitsekorra muutmise võimalust ning seejärel koosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile uuendatud kaitsekorra alusel.
Piiranguvööndisse jäävates vanades laialehistes metsades jätta raiete läbiviimisel kooslusse alles esinduslikud laialehised puud. Samuti jätta kooslusesse alles jämedat lamapuitu ja jalalkuivanud puid.
Kordusinventuuri teostamine elupaiga
esinduslikkuse ja kaitseväärtuse selgitamiseks.
Inventuuri tulemuste põhjal teha otsus
tsoneeringu/piirangute muutmiseks või loodusala
kaitse-eesmärkide metsaelupaikade katvuse
ulatuse vähendamiseks. Elupaigatüübi Audaku ja
Tammiku piiranguvööndite fragmentide arvamine
sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride
lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks.
Vanade laialehiste
metsade ulatus ja
seisund kaitsealal on
täpsustatud,
metsade pindala on
vähemalt 368 ha
ning esinduslikkus
on vähemalt „B”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
129
Rohunditerikkad kuusikud (9050) Viidumäe
loodusalal
Rohunditerikaste
kuusikute
ulatus on
vähemalt 52 ha ning
esinduslikkus on
„A”.
Metsamajanduslik tegevus. Elupaigatüübi fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus on lubatud majandustegevus.
Kuivendustööd, sh
olemasolevate
maaparandussüsteemide hooldus.
Piiranguvööndisse jäävates rohunditerikastes
kuusikutes on eelistatud raiete läbiviimisel väikeste häilude rajamine (läbimõõt kuni 15 m). Kooslusse
tuleks alles jätta lamapuitu ja jalalkuivanud puid. Elupaigatüübi Audaku piiranguvööndisse jäävate
fragmentide arvamine sihtkaitsevööndisse ei ole
soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks.
Väljaspool piiranguvööndit tuleb kooslus jätta looduslikule arengule. Lamapuit ja surnud puud jäetakse metsa.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste andmisel nii kaitsealalal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist
lubada minimaalses mahus vaid olemasolevatel
eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu
sihtkaitsevööndites.
Rohunditerikaste
kuusikute ulatus on
vähemalt 52 ha ning
nende esinduslikkus
on vähemalt „B”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
130
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) Viidumäe loodusalal
Okasmetsade oosidel ja moreenkuhjatistel ulatus on vähemalt 404 ha ning esinduslikkus on „A”.
Elupaigatüüpi mittearvestav
metsamajanduslik tegevus.
Elupaigatüübi fragmendid
asuvad osaliselt ka
piiranguvööndis, kus on
lubatud majandustegevus.
Homogeenne metsastruktuur
kultuurina rajatud puistutes.
Piiranguvööndisse jäävates okasmetsades oosidel ja moreenkuhjatistel, mida ei planeerita sihtkaitsevööndisse arvata, on eelistatud raiete läbiviimisel häilude rajamine.
Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra muutmine
(sihtkaitsevööndi korra kehtestamine) Audaku piiranguvööndis Viidu-Liiva maanteest lõunas. Arvestades potentsiaalsest sihtkaitsevööndi alast välja Raunamäe külastusobjektide territooriumi, saaks sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestada täiendavalt 35 hektaril riigimaale jääval elupaigatüübil. Elupaigatüübi Audaku piiranguvööndi teiste fragmentide ja Tammiku piiranguvööndi fragmentide arvamine sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks.
Võimaldada raieid kultuurina rajatud puistutes
struktuuri mitmekesistamiseks valitud kohtades
Surnuaiamäe ja Sutru sihtkaitsevööndites ligi 52
hektaril. Raie läbi viimine on võimalik kohtades,
kus domineerib üks ühevanuseline puuliik. Raiete
läbiviimisel on eelistatud häilude rajamine või üle
pinna raie kuni 30% puistu tagavarast. Lamapuit ja
surnud puud jäetakse metsa.
Okasmetsade
oosidel ja
moreenkuhjatistel
ulatus on vähemalt
404 ha ning
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
131
Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) Viidumäe
loodusalal
Soostuvate ja
soolehtmetsade
ulatus on vähemalt
605 ha ning
esinduslikkus on
„A”.
Metsamajanduslik tegevus. Elupaigatüübi fragmendid asuvad osaliselt ka piiranguvööndis, kus on lubatud majandustegevus.
Veerežiimi muutused.
Otseseid tegevusi ei planeerita, sest piiranguvööndis ei saa metsaelupaigatüüpide raietele kaitse-eesmärgist lähtuvaid piiranguid seada, kuid piiranguvööndisse jäävates soostuvates ja soo-lehtmetsades, mida ei planeerita sihtkaitsevööndisse arvata, on eelistatud raietööde läbiviimisel raiuda puid väikeste gruppidena (kuni 20 tüve) arvestusega, et välja ei raiutaks rohkem kui 20% puistu tagavarast. Raiete läbiviimiseks valida ühtlase struktuuriga keskealised puistud täiusega üle 0,8.
Kaitsekorra muutmine. Ebasoodsa raietegevuse mõju võimaldaks vältida kaitsekorra muutmine (sihtkaitsevööndi korra kehtestamine) Tammiku piiranguvööndi lõunaosa riigimetsades ning Audaku piiranguvööndis Viidu-Liiva maanteest lõunas. Elupaigatüübi Audaku ja Tammiku piiranguvööndite teiste fragmentide arvamine sihtkaitsevöönditesse ei ole soovitav vööndipiiride lihtsuse ja maastikul jälgitavuse säilitamiseks. Kahe ala peale kokku saaks sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestada täiendavalt 17,5 hektaril riigimaale jääval elupaigatüübil.
Väljaspool piiranguvööndit jätta kooslus
looduslikule arengule.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste andmisel nii kaitsealalal kui ka sellest väljaspool toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist
lubada minimaalses mahus vaid olemasolevatel
eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu
sihtkaitsevööndites.
Soostuvate ja
soolehtmetsade
ulatus on vähemalt
605 ha ning
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk
(30 a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
132
Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) Viidumäe
loodusalal
Siirdesoo- ja
rabametsade ulatus
on vähemalt 20 ha,
metsade
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Veerežiimi muutused Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine (vajadusel Natura eelhindamise läbiviimine) kooskõlastuste andmisel nii kaitsealal kui ka sellest väljaspool toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Peale piiranguvööndite võib kraavide hooldamist
lubada minimaalses mahus vaid olemasolevatel
eesvooludel Kuusma, Kõveroja ning Tepu
sihtkaitsevööndites.
Siirdesoo- ja
rabametsade ulatus
on vähemalt 20 ha,
metsade
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Rabad (7110*)
Vedruka raba
loodusalal
Elupaigatüübi
7110* pindala on
vähemalt 90 ha ja
selle esinduslikkus
on „A”.
Maaparandustööd, sh ala idaosa
olemasolevate kuivenduskraavide
hooldus.
Vältida tuleb sihtkaitsevööndit mõjutavate kraavide
puhastamist. Kaitseala piiresse jäävas osas on
tööd keelatud kehtiva kaitsekorraga. Vajalik on
kaitseala kaitseeesmärkidega arvestamine ja
võimaliku keskkonnamõju hindamine tegevuste
kooskõlastuste väljastamisel ka kaitseala
lähiümbruses. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel
läbi viia nn Natura eelhindamine.
Elupaigatüübi
7110*
pindala on vähemalt
90 ha ja selle
esinduslikkus on „A”.
Siirde ja õõtsiksood (7140) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi 7140
pindala on vähemalt
13 ha ja selle
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Kuivendustöö, sh olemasolevate maaparandussüsteemide hooldus. Alad on eeldatavalt mõjutatud ümbritsevatest Pääkse ja Varpe maaparandussüsteemidest. Maaparanduskraav läbib ka
elupaigatüüpi.
Vajalik on kaitseala kaitse-eesmärkidega
arvestamine ja võimaliku keskkonnamõju
hindamine tegevuste kooskõlastuste väljastamisel
ka kaitseala lähiümbruses.
Elupaigatüübi 7140
pindala on vähemalt
13 ha ja selle
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
133
Allikad ja allikasood (7160) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi
pindala
on 152 ha esinduslikkus
„A”.
7160
vähemalt
ning
Veerežiimi muutused
kaitseala ja
ümbruskonna kuivenduskraavide
hooldamisel. Allikate veerežiimi on
mõjutanud ja mõjutab
ümbritsevate maade
majandamine, eriti
Lümanda Suurissoo
kuivendamine.
Maaparandussüsteemide
mõjudega kaasneb
allikasoode metsastumine.
Tallamine nii juhukülaliste poolt kui ka
teadustegevuse tõttu.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate allikasooaluste piirdekraavide äravoolu reguleerimine ning kuivendajate suudmete sulgemine. Vee äravoolu aeglustavate tõkete (regulaatorite) paigaldamine allikalistele ojadele.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul. Vältima peab vähemalt elupaigatüüpidega vahetult piirnevate maaparanduskraavide puhastamist/süvendamist jt väljavoolu soodustavaid töid. Leevendava meetmena saab ette näha regulaatori rajamise äravoolu pidurdamiseks kaitsealalt. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine
Allikasoo raja laudteede taastamine teadus- ja
õppetegevuse võimaldamiseks.
Elupaigatüübi 7160
pindala on vähemalt
152 ha ning
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
Lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga
(7210*) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi 7210*
pindala on vähemalt
5,6 ha ja selle
esinduslikkus on „A”.
Veerežiimi muutused ümbruskonna
kuivenduskraavide hooldamisel.
Olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimise
negatiivne mõju.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate piirdekraavide äravoolu reguleerimine ning kuivendajate suudmete sulgemine. Kehtiv kaitse- eeskiri keelab nimetatud tööd Kanna loodusreservaadis. Kaaluda tuleb kaitse-eeskirja täiendamist, võimaldamaks koosluse säilimiseks vajalikke töid, sest loodusreservaadi kaitsekord ei ole põhjendatud.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju
analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala
toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Vältima peab vähemalt elupaigatüüpidega
vahetult piirnevate maaparanduskraavide
Elupaigatüübi 7210*
pindala on vähemalt
5,6 ha ja selle
esinduslikkus on „A”.
134
puhastamist/süvendamist jt väljavoolu
soodustavaid töid.
Kaitse-väärtus Kaitse-eesmärk (30
a) Ohutegurid Vajalikud meetmed Oodatav tulemus
(10 a)
Liigirikkad
madalsood (7230) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüübi 7230
pindala on vähemalt
170 ha ning
esinduslikkus on „A”.
Olemasolevate kuivendusobjektide
mõjud. Veerežiimi muutused
kaitseala ja
ümbruskonna kuivenduskraavide
hooldamisel.
Veerežiimi muutused
kaitseala ja
ümbruskonna kuivenduskraavide
hooldamisel.
Võsastumine.
Olemasolevate kuivendusobjektide mõju välja selgitamine ja vajadusel meetmete kavandamine. Vajalikuks võib osutuda olemasolevate piirdekraavide äravoolu reguleerimine ning kuivendajate suudmete sulgemine.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju arvestamine kooskõlastuste andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul. Vältima peab vähemalt elupaigatüüpidega vahetult piirnevate maaparanduskraavide puhastamist/süvendamist jt väljavoolu soodustavaid töid. Leevendava meetmena saab ette näha regulaatori rajamise äravoolu pidurdamiseks kaitsealalt. Tööde planeerimisel tuleb vajadusel läbi viia nn Natura eelhindamine.
Võsastumist välditakse soodsa veerežiimi
hoidmisega. Viidumäe looduskaitsealal ei ole
otstarbekas liigirikaste madalsoode hooldamine
poollooduslike kooslustena.
Elupaigatüübi 7 pindala on vähemalt
ha ning
esinduslikkus on
vähemalt „B”.
230 170
135
Nõrglubja-allikad (7220) Viidumäe loodusalal
Elupaigatüüp 7220
on säilinud ning
soodsas seisundis
(esinduslikkus „A”).
Veerežiimi muutused
kaitseala ja
ümbruskonna kuivenduskraavide
hooldamisel.
Maaparanduse võimaliku keskkonnamõju
analüüsimine ja arvestamine kooskõlastuste
andmisel nii kaitsealal kui ka väljaspool kaitseala
toimuvate, kuid kaitseala mõjutavate tööde puhul.
Elupaigatüüp 7220 on säilinud ning soodsas seisundis (esinduslikkus „A”).
136
Lisa 4. Kaasamiskoosolekute kuulutused
137
138
Lisa 5. Kaitsekorralduslike tegevuste joonised
5.1. Kaitsekorralduslikud tegevused poollooduslikel kooslustel
139
5.2. Elupaikade ja kasvukohtade taastamistööde eelvalikualad
140
5.3. Kuivendussüsteemide võimaliku mõju vähendamise vajalikkuse hindamine
141
5.4. Metsateede ja kvartalisihtide avatuna hoidmine
142
5.5. Viidumäe õpperaja tegevused
143
5.6. Audaku matkaraja tegevused
144
5.7. Allikasoo õpperaja tegevused
145
5.8. Muu külastustaristu
146
5.9. Piiri- ja vöönditähised (joonised 1 ja 2)
147
148
Lisa 6. Valik välitööde fotosid
Foto 1. Upsi puisniit (6530*),
mai 2012
Foto 2. Laasma puisniit
(6530*), august 2012
Foto 3. Mäepea puisniit
(6530*), august 2012
149
4. Niidukooslus
150
(6270*) Suurmäe sihtkaitsevööndis, august 2012
Foto 5. Niidukooslus (6210*) Tammiku piiranguvööndis, august 2012
Foto 6. Sinihelmikakooslus (6410) Sutru sihtkaitsevööndis, august 2012
151
7. Ülekasvanud
kadastik Suurmäe
sihtkaitsevööndis, august
2012
152
Foto 8. Vanad
loodusmetsad (9010*)
Suurmäe
sihtkaitsevööndis.
Foto 9. Okasmetsad oosidel
ja moreenkuhjatistel
(9060)
Kõveroja sihtkaitsevööndis.
153
10. Kiviaed Lauma sihtkaitsevööndis, august 2012.
154
Foto 11. Madalsoo Nakimetsa sihtkaitsevööndis, august 2012
Foto 12. Viidumäe looduskaitseala piiritähis, august 2012
155
13. Viidumäe looduskaitseala piiritähis
156
(Vedruka raba sihtkaitsevööndi idapiiril), mai 2012
Foto 14. Viidumäe looduskaitseala väike piiritähis, august 2012
Foto 15. Mitteajakohane liikumispiirangu tähis, mai 2012
16. Rauna viirpuude tähis, mai 2012
157
Foto 17. Viidu-Liiva
maanteelt kaitseala
keskusesse suunav viit, mai
2012
Foto 18. Kaitseala
keskusesse suunav viit
Viidu-Liiva mnt ääres, mai
2012
158
Foto 19. Infostend
159
Rauna vaatetorni parklas,
mai 2012
Foto 20. Väliklass/puhkekoht kaitseala keskuse juures Audakul, mai 2012
160
Foto 21. Viidumäe õpperaja
alguse infotahvel, mai 2012
Foto 22. Astangu pealne
vaateplatvorm Viidumäe
õpperajal, mai 2012
Foto 23. Luuderohuga
suunaviit Audaku
matkarajal, mai 2012
161
Foto 24. Laudtee Audaku
matkarajal, mai 2012
Foto 25. Purre ja laudadega
parandatud lõik Audaku
matkarajal, mai 2012