LIFE-SIP AdaptEst partnerlusleping

LIFE projekti nr 101069566 / LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst

Partnerlusleping

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Koordineeriv toetusesaaja Keskkonnaministeerium, keda esindab ministri 10.02.2023 käskkirja

nr 68 alusel eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Andrus Pirso

ja

seotud toetusesaaja Riigimetsa Majandamise Keskus, keda esindab põhimääruse alusel juhatuse

liige Kristjan Tõnisson, leppisid kokku alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

1.1. Käesolev partnerlusleping (edaspidi leping) on sõlmitud seotud LIFE projektiga

„Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia”, lühend LIFE-SIP

AdaptEst, number 101069566 (edaspidi projekt), mille toetuslepingu (Grant Agreement)

allkirjastas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (edaspidi CINEA) 05.12.2022.

1.2. CINEA ja koordineeriva toetusesaaja poolt allkirjastatud toetusleping (ja selle võimalikud

hilisemad muudatused koos lisadega), mille osadeks on üldsätted (Terms and Conditions) ja

projektitaotlus, moodustavad käesoleva partnerluslepingu lahutamatu osa. Kui ei ole öeldud

teisiti, on kõik üldsätete osad asjakohased ja kehtivad nii koordineeriva toetusesaaja kui ka

seotud toetusesaaja puhul.

1.3. Toetuslepingu sätted on ülimuslikud seotud toetusesaaja ja koordineeriva toetusesaaja vahel

sõlmitud kõigi muude lepingute ees, mis võivad mõjutada koordineeriva toetusesaaja ja CINEA

vahel sõlmitud toetuslepingu täitmist.

2. Partnerluslepingu kestvus

2.1. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest ja lõpeb viis aastat pärast kuupäeva, millal

koordineeriv toetusesaaja on seotud toetusesaajale lõppmakse üle kandnud.

2.2. Projekt kestab üheksa aastat ja kolm kuud (01.01.2023–01.03.2032) ja eeldatav lõppmakse

ülekandmine toimub 2031. või 2032. aastal.

2.3. Käesoleva lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid

lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu

lõppemist. Eelmises lauses sätestatu käib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste

vaidluste lahendamise, lepinguga ettenähtud projekti auditeerimise, kontrolli ja hindamise,

projekti dokumentatsiooni säilitamise kohustuse ja lepingu sätete tõlgendamise viisi.

3. Koordineeriva toetusesaaja roll ja kohustused

3.1. Koordineeriv toetusesaaja jälgib, et projekt viiakse ellu vastavalt toetuslepingule.

3.2. Koordineeriv toetusesaaja koordineerib kõigi seotud toetusesaajate omavahelist koostööd ja

loob oma toetuslepingust tulenevate kohustuste ulatuses kõik eeltingimused projekti tegevuste

edukaks täitmiseks. Koordineeriv toetusesaaja osaleb ka ise tegevuste täitmisel vastavalt

toetuslepingule.

3.3. Koordineeriv toetusesaaja on ainuke kontaktisik ja teabevahendaja seotud toetusesaaja ja

CINEA vahel. Koordineeriv toetusesaaja esitab CINEA-le kõik toetuslepingus nõutud aruanded

ja edastab seotud toetusesaajale koopia kõikidest CINEA-le saadetud projekti aruannetest ning

info CINEA-lt nende kohta saadud tagasisidest. Koordineeriv toetusesaaja informeerib seotud

toetusesaajat kõikidest projekti käekäiku mõjutada võivatest olulistest sündmustest ja

asjaoludest, näiteks toetuslepingu muutmise taotlused.

3.4. Seotud toetusesaaja on andnud koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule lisatud projektiga

liitumise vormi (projektitaotluse lisa 3) alusel volituse tegutseda toetuslepingu ja selle võimalike

hilisemate muudatuste allkirjastamisel tema nimel ja eest.

2

3.5. Allkirjastatud projektiga liitumise vormi alusel on koordineeriv toetusesaaja kõikide

toetusesaajate nimel määratud toetusmaksete ainus vastuvõtja. Ta tagab, et kõik asjakohased

maksed teistele toetusesaajatele tehakse põhjendamatu viivituseta vastavalt seotud

toetusesaajate projektis osalemisele.

3.6. Koordineeriv toetusesaaja sõlmib kõigi seotud toetusesaajatega lepingud nende tehnilise ja

rahalise osalemise kohta projektis. Need lepingud on täielikult kooskõlas CINEA-ga sõlmitud

toetuslepinguga.

4. Seotud toetusesaaja roll ja kohustused

4.1. Seotud toetusesaaja on projektis määratletud organisatsioon, mis on võtnud asjaomaste vormide

kaudu kohustuse projektis osaleda. Seotud toetusesaaja vastutab talle pandud ülesannete

elluviimise eest, lähtudes toetuslepingus määratud tegevustest ja kohustustest ning eelarves

kavandatud vahenditest, juhindudes kõiges toetuslepingus ja LIFE programmis üldisemalt

sätestatud reeglitest ja juhistest.

4.2. Seotud toetusesaaja annab koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule lisatud projektiga

liitumise vormi alusel (projektitaotluse lisa 3) volituse tegutseda toetuslepingu ja selle võimalike

hilisemate muudatuste allkirjastamisel tema nimel ja tema eest.

4.3. Seotud toetusesaaja nõustub CINEA-ga sõlmitud toetuslepingu kõigi sätetega. Seotud

toetusesaaja mõistab, et allkirjastatud projektiga liitumise vormi alusel on üksnes koordineerival

toetusesaajal õigus saada CINEA-lt rahalisi vahendeid ning jagada neid vastavalt seotud

toetusesaaja osalemisele projektis.

4.4. Seotud toetusesaaja teeb kõik endast oleneva, et koordineeriv toetusesaaja saaks täita

toetuslepinguga talle pandud kohustusi. Eelkõige esitab seotud toetusesaaja koordineerivale

toetusesaajale kogu vajaliku dokumentatsiooni või teabe (tehniline ja finantsinformatsioon)

vastavalt lepinguga sätestatule ja lisaks vajadusel võimalikult kiiresti pärast koordineerivalt

toetusesaajalt sellekohase palve saamist.

4.5. Seotud toetusesaajal on kohustus projekti kaasrahastada vastavalt lepingu punktile 8.2 ja õigus

saada CINEA rahalist toetust vastavalt partnerluslepingus sätestatud tingimustele.

4.6. Seotud toetusesaaja ei anna tehniliste ja finantsiliste arengute kohta aru otse CINEA-le, välja

arvatud, kui CINEA selgesõnaliselt seda nõuab.

5. Koordineeriva toetusesaaja ja seotud toetusesaajate ühised kohustused

5.1. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaaja vastutavad üheskoos solidaarselt projekti

elluviimise eest vastavalt toetuslepingu tingimustele. Nad vastutavad kõikide ühiste või

individuaalsete kohustuste täitmise eest.

5.2. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaaja peavad jooksvat raamatupidamisarvestust

kooskõlas toetuslepingu tingimuste, seaduste ja kehtivate määrustega, järgides head

raamatupidamistava. Kulude ja tulude jälgitavuse huvides seatakse sisse analüütiline

projektipõhine arvestussüsteem. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad säilitavad

projekti kestel ja vähemalt viis aastat pärast lõppmakse laekumist kõik asjaomased

alusdokumendid projekti kõigi kulude, laekumiste ja tulude kohta (näiteks pakkumise

dokumendid, arved, ostutellimused, maksetõendid, palgalehed, tööajaarvestuse lehed ja muud

kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid). Dokumentatsioon peab olema

selge, täpne ja asjakohane ning see esitatakse CINEA-le, kui viimane seda nõuab. Koordineeriv

toetusesaaja säilitab koopiad kõigi seotud toetusesaaja kõigist alusdokumentidest, mis on

projekti aruandluse käigus tekkinud.

5.3. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad, et kõikidel projektiga seotud

lepingutel, tellimiskirjadel, aktidel, arvetel, kuludokumentidel ja muudel dokumentidel

(üritustest osavõtjate nimekirjad, artiklid, kuulutused jms) oleks selge viide projektile (projekti

lühend ja number).

5.4. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaaja tagavad CINEA toetusest teavitamise vastavalt

toetuslepingus toodud reeglitele.

3

6. Tehnilised tegevusaruanded

6.1. Koordineeriv toetusesaaja esitab CINEA-le korrapäraselt projekti tegevusaruanded järgnevalt:

I vahearuanne (interim report) 1. kvartal 2025;

II vahearuanne (interim report) 1. kvartal 2027;

lõpparuanne (final report) 1. kvartal 2032.

6.2. Seotud toetuse saaja esitab koordineerivale toetuse saajale oma tegevuste osas tegevusaruande

eelnõu vähemalt üks kuu enne vahearuannete ja lõpparuande esitamise tähtaega ja lõpliku

tegevusaruande vähemalt kaks nädalat enne vahearuannete ja lõpparuande esitamise tähtaega.

6.3. Ülevaate oma tegevuste kohta esitab seotud toetusesaaja koordineerivale toetusesaajale igal

aastal kaks korda, 31. augustiks ja 31. jaanuariks, mis kajastavad vastavalt perioode 1. jaanuar

kuni 30. juuni ja 1. juuli kuni 31. detsember.

6.4. Koordineeriv toetusesaaja võib seotud toetusesaajalt küsida tehnilisi tegevusaruandeid ka muul

ajal, kui see on vajalik.

6.5. Seotud toetusesaaja esitab tegevusaruanded koordineerivale toetusesaajale inglise keeles

vastavalt nende vahel kokku lepitud vormidel. Projekti tegevuse avalikustamise huvides tõlgib

seotud toetusesaaja kokkuleppel koordineeriva toetusesaajaga avalikkusele olulised aruanded

või nende osad eesti keelde.

6.6. Juhul, kui koordineeriv toetusesaaja leiab, et tegevusaruannetes esineb puudusi või need vajavad

täiendamist, kohustub seotud toetusesaaja kõrvaldama puudused või esitama lisainformatsiooni

hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

7. Finantsaruanded

7.1. Koordineeriv toetusesaaja esitab CINEA-le koos projekti vahe- ja lõpparuannetega alati ka sama

perioodi kajastava finantsaruande, mis sisaldab ka seotud toetusesaaja finantsandmeid.

7.2. Seotud toetuse saaja esitab koordineerivale toetuse saajale oma tegevuste osas finantsaruande

vähemalt kolm nädalat enne punktis 7.1 nimetatud vahearuannete ja lõpparuande esitamise

tähtaega.

7.3. Seotud toetusesaaja esitab oma finantsaruanded koordineerivale toetusesaajale neli korda aastas

kogu projekti jooksul. Aruanded esitatakse 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. augustiks ja

30. oktoobriks. Aruanded peavad kajastama kõiki projektiga seotud kulusid järgnevalt: jaanuari

aruanne kajastab eelneva aasta oktoobri, novembri ja detsembri kulusid, aprilli aruanne jooksva

aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kulusid, augusti aruanne aprilli, mai ja juuni kulusid ning

oktoobri aruanne juuli, augusti ja septembri kulusid.

7.4. Finantsaruanded tuleb esitada LIFE programmi nõuetele vastavate vormide kohaselt.

Koordineeriv toetusesaaja edastab vormid koos täitmise juhendiga seotud toetusesaajale. Lisaks

vormidele tuleb esitada kõikide alusdokumentide koopiad, maksekorraldused, palgatõendid,

antud perioodi raamatupidamise kassapõhine väljavõte ja allkirjastatud tööajatabelid.

7.5. Kui see on vajalik, on koordineerival toetusesaajal õigus nõuda seotud toetusesaajalt kulude

aruandeid ja alusdokumente ka sagedamini.

7.6. Vajadusel lepib koordineeriv toetusesaaja seotud toetusesaajaga enne aruannete esitamist kokku

koosolekuaja aruannetes tekkida võivate probleemide ennetamiseks.

8. Prognoositav abikõlblike kulude maht ja seotud toetusesaaja rahaline panus projekti

8.1. Vastavalt projekti eelarvele viib seotud toetusesaaja projekti tegevusi ellu hinnangulises

kogumahus 6 739 181€ (kuus miljonit seitsesada kolmkümmend üheksa tuhat ükssada

kaheksakümmend üks eurot).

8.2. Seotud toetusesaaja panustab toetuslepingus ettenähtud tegevuste elluviimiseks

omafinantseeringuna 24 345 € (kakskümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend viis eurot) ja

saab koordineerivalt toetusesaajalt maksimaalselt 2 671 327,40 € (kaks miljonit kuussada

seitsekümmend üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja nelikümmend senti)

riigieelarvelistest vahenditest ja 4 043 508, 60 € (neli miljonit nelikümmend kolm tuhat viissada

kaheksa eurot ja kuuskümmend senti) LIFE programmi poolt projektile makstavast rahalisest

toetusest (edaspidi välisabi).

4

8.3. Seotud toetusesaaja projekti elluviimise kulusid kontrollib koordineeriv toetusesaaja

regulaarselt. Koordineeriva toetusesaaja nõusolekul (kes peab arvestust kõikide toetusesaajate

projekti elluviimisega seotud kulude üle) võib käesolevas peatükis toodud summade jaotust ja

suurust muuta juhul, kui muutused on kooskõlas toetuslepingu eelarvega.

8.4. Kui seotud toetusesaajal tekib vajadus omafinantseeringu katmiseks kasutada teiste

organisatsioonide kaasrahastust, siis tuleb eelnevalt saada koordineeriva toetusesaaja nõusolek.

Mitte mingil juhul ei tohi kaasrahastus pärineda Euroopa Liidu vahenditest.

9. Maksetingimused

9.1. Koordineeriv toetusesaaja teeb kõik maksed seotud toetusesaaja taotluse alusel järgmisele

pangakontole: SEB pank EE881010002021370008.

9.2. Maksed tehakse aastapõhiselt. Seotud toetusesaaja esitab koordineerivale toetusesaajale igal

aastal 30. novembriks prognoositava järgmise aasta välisabi ja riigieelarveliste vahendite

vajaduse, välja arvatud 2023. aastal, kui vahendite vajadus esitatakse ja makse teostatakse pärast

partnerluslepingu sõlmimist. Seotud toetusesaaja kohustub vahendite vajadust planeerima

võimalikult täpselt ja lähtuma projektis toodud seotud toetusesaaja eelarvest.

9.3. Riigieelarveliste vahendite ja välisabi aastase makse suurus sõltub planeeritud vajadusest, aga

ka LIFE programmi poolt tegelikult tehtud maksetest koordineerivale toetusesaajale. Seotud

toetusesaaja kohustub olukorras, kus LIFE programmi poolt tehtav makse ei ole veel

koordineerivale toetusesaajale laekunud, katma tegevuskulud omavahenditest, mis hiljem

kompenseeritakse riigieelarveliste vahendite ja välisabi arvelt.

9.4. Jooksval aastal kasutamata jäänud riigieelarvelised vahendid ja välisabi jääb seotud

toetusesaajale ning see loetakse järgnevaks aastaks planeeritud riigieelarveliste vahendite ja

välisabi vajaduse osaks.

9.5. Tegelikest vajadustest lähtuvalt, aga ka juhul, kui LIFE programmi poolt tehtav makse laekub

aasta keskel, võib koordineeriv toetusesaaja seotud toetusesaajale riigieelarvelised vahendid ja

välisabi üle kanda ka rohkem kui üks kord aastas.

9.6. Lõppmakse aluseks on projekti lõpparuanne, mis esitatakse CINEA-le 2032. a esimeses

kvartalis. Lõppmakse kantakse seotud toetusesaajale üle 30 päeva jooksul pärast selle laekumist

koordineerivale toetusesaajale viimase poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

9.7. Juhul, kui seotud toetusesaaja projekti tegevuskulud on suuremad kui toetuslepingus ettenähtud

eelarves, tuleb ülekulu eelnevalt kooskõlastada koordineeriva toetusesaajaga. Ülekulu tuleb

täies mahus katta seotud toetusesaaja poolt omavahenditest.

9.8. CINEA poolt mitteabikõlblikuks tunnistatud seotud toetusesaaja kulud jäävad seotud

toetusesaaja kanda. Vastavalt eeltoodule on koordineerival toetusesaajal õigus vähendada

proportsionaalselt seotud toetusesaajale ettenähtud riigieelarveliste vahendite ja välisabi

lõppmakse osa.

9.9. Juhul, kui mittekõlblike kulude maht on lõppmaksest suurem, on koordineerival toetusesaajal

õigus mitte maksta seotud toetusesaajale lõppmakset ja nõuda lõppmakset ületavas

mitteabikõlblike kulude ulatuses tagasimakset. Seotud toetusesaaja kohustub tasuma

tagasimakse 30 päeva jooksul pärast koordineeriva toetusesaaja poolt esitatud nõuet.

10. Sõltumatu finantsaudit ja sanktsioonide rakendamine

10.1. Iga vahearuande ja lõpparuandega kaasnevat finantsaruannet auditeerib sõltumatu audiitor, kes

valitakse koordineeriva toetusesaaja poolt läbi viidud hanke tulemusena. Finantsaruanne

hõlmab koordineeriva toetusesaaja ja kõikide seotud toetusesaajate finantsaruandeid.

10.2. Audiitor kontrollib kuluaruande vastavust LIFE programmi reeglitele, siseriiklikele

õigusaktidele ja raamatupidamiseeskirjadele ning toetuslepingule. Audiitor kontrollib ka

projekti rahastamisallikaid ning eelkõige seda, et kaasrahastamine ei pärineks Euroopa Liidu

muudest rahastamisvahenditest. Teostatav töö peab olema kooskõlas CINEA-lt saadud

suunistega ja esitatud sellega ettenähtud vormis.

10.3. Audiitorile tuleb tagada juurdepääs kõigile projekti kulude abikõlblikkuse tõestamiseks

vajalikele dokumentidele (arved, palgalehed, ostutellimused, maksetõendid, tööajatabelid ja

muud kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid).

5

10.4. Auditi järelduste põhjal võtab CINEA tarvitusele kõik asjakohased meetmed, mida ta peab

vajalikuks, sealhulgas ka osalise või täieliku sissenõudekorralduse väljastamine CINEA tehtud

makse kohta.

10.5. CINEA või tema volitatud esindaja võib koordineerivat toetusesaajat või seotud toetusesaajat

auditeerida igal ajal projekti rakendamise jooksul ja kuni viis aastat pärast lõppmakse laekumist.

10.6. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad osutavad CINEA-le või tema volitatud

esindajatele asjakohast abi ja tagavad juurdepääsu kõigile projekti tehnilise ja

finantsjuhtimisega seotud dokumentidele.

11. Partnerluslepingu ennetähtaegne lõpetamine

Partnerlusleping loetakse ennetähtaegselt lõppenuks toetuslepingu üldsätete artiklites 32.1, 32.2 ja

32.3 kirjeldatud juhtudel ja tingimustel.

12. Vaidluste lahendamine

12.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla koordineeriva ja seotud

toetusesaaja poolt.

12.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus.

12.3. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt.

Poolte rekvisiidid ja allkirjad

Koordineeriv toetusesaaja: Seotud toetusesaaja:

Keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood 70001231 Registrikood 70008658

Paldiski mnt 96

13522 Tallinn

Mõisa 3, Sagadi küla, Haljala vald

45403 Lääne-Viru maakond

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Pirso

Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja

asekantsleri ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige

Koordineeriv toetusesaaja Kliimaministeerium, registrikood 70001231, asukoht

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab ministri 27.11.2023 käskkirja nr 1-2/23/491 alusel

rohereformi asekantsler Kristi Klaas

ja

seotud toetusesaaja Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70008658, asukoht Mõisa 3,

Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa,45403, mida esindab põhimääruse alusel juhatuse liige

Kristjan Tõnisson, edaspidi ühiselt pooled,

lepivad kokku poolte vahel 03.04.2023 sõlmitud partnerluslepingu nr 4-6/52/13 (edaspidi

nimetatud „leping“) muutmises alljärgnevalt:

1. Muudetakse punkte 7.3 ja 8.2, sõnastades need alljärgnevalt:

„7.3. Seotud toetusesaaja esitab oma finantsaruanded koordineerivale toetusesaajale neli

korda aastas kogu projekti jooksul. Aruanded esitatakse 15. jaanuariks, 30. aprilliks,

31. augustiks ja 30. oktoobriks. Aruanded peavad kajastama kõiki projektiga seotud kulusid

järgnevalt: jaanuari aruanne kajastab eelneva aasta oktoobri, novembri ja detsembri kulusid,

aprilli aruanne jooksva aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kulusid, augusti aruanne aprilli, mai

ja juuni kulusid ning oktoobri aruanne juuli, augusti ja septembri kulusid.

8.2. Seotud toetusesaaja panustab toetuslepingus ettenähtud tegevuste elluviimiseks

omafinantseeringuna 24 345 € (kakskümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend viis eurot)

ja saab koordineerivalt toetusesaajalt maksimaalselt 2 671 327,40 € (kaks miljonit kuussada

seitsekümmend üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja nelikümmend senti)

riigieelarvelistest vahenditest (edaspidi riigieelarvelised vahendid, riigieelarveliste vahendite

arvelt rahastatav omaosalus võidakse katta kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise

süsteemi ühikute tulu arvelt) ja 4 043 508, 60 € (neli miljonit nelikümmend kolm tuhat

viissada kaheksa eurot ja kuuskümmend senti) LIFE programmi poolt projektile makstavast

rahalisest toetusest (edaspidi välisabi).“.

2. Jätta lepingu ülejäänud punktid muutmata.

3. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt ja see jõustub tagasiulatuvalt 1. juunil 2024.

Koordineeriv toetusesaaja Seotud toetusesaaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Klaas

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst PARTNERLUSLEPINGU (4-6/52/13)

MUUTMISE KOKKULEPE

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/