Malluste männik_31.03.2023

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Risto Sepp

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 24.11.2022 nr 3-6.1/2022/6016

Meie 20.12.2022 nr 7-4/22/21542-10

Ettepanekud Malluste looduskaitseala kaitse-

eeskirja eelnõule

Austatud Risto Sepp

Soovite, et kaitse-eesmärkide hulka lisatakse tumepunane neiuvaip, kelle Kagu-Eesti kõige

esinduslikum populatsioon kasvab Koikküla–Piirikõrtsi tee ääres ja leiate, et on vaja tagada

liigi piirkondliku genofondi säilimine. Lisate, et liik on piirkonnas seotud inimhäiringuga

kohtadega ja kui häiringud lakkavad või muuta häiringute iseloomu, võib see viia liigi

piirkonnas välja suremiseni.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) ei kavanda lisada liiki kaitse-eesmärgiks. Tumepunane

neiuvaip on Eestis III kaitsekategoorias ja soodsas seisundis. KeA on seisukohal, et ei ole

otstarbekas lisada kaitse-eesmärgiks soodsas seisundis liiki ning kavandada vastava liigi jaoks

erinevaid liigikaitselisi töid (kunstlikud häiringud, seire tulemuslikkuse hindamiseks jms).

Piiratud ressurssidega planeerime kaitset nendele liikidele, kes on Eestis reaalselt ohustatud ja

keda ohustab väljasuremine. Eesti looduse infosüsteemi järgi on ohustatud liike üle 1200, seega

peame oluliseks hoida fookust seal, kus riskid on kõige suuremad. KeA ei pea tõenäoliseks, et

liik kaob piirkonnast. Sellele ei ole hetkel viiteid. Looduskaitseseadus1 sätestab, et keelatud on

III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist konkreetses

elupaigas.

Selgitame, et KeA nõustub Transpordiameti ettepanekuga kavandada Koikküla-Piirikõrtsi tee

kaitsealalt välja. Teeala ei ole seotud ohustatud männisinelase ja valgusküllaste männikutega.

Rõhutasime üle, et Transpordiameti otsused ei või kahjustada liiki ulatuses, millega ohustatakse

liigi säilimist konkreetses elupaigas.

Samuti soovite, et lubatakse olemasolevate metsateede hooldamine ja riigimetsa tähiste

paigaldamine kaitseala valitseja nõusolekuta. Tegite kaks ettepanekut ka kaitseala välispiiri

kohta: a) mitte arvata kvartali TH044 eraldisi 19 ja 23 kaitseala koosseisu, sest kvartalisiht

(metsasiht) on selgelt piiritletav ning b) lugeda kraavid ja nõvad tee osaks ja piiritlemiseks

kasutada teemaad.

Olete soovinud kaitsealal olevate metsateede hooldamisvõimalust ilma kaitseala valitseja

nõusolekuta. Määruse eelnõu § 6 lõige 5 punkt 3 sätestab olemasolevate rajatiste hooldustööd

kaitseala valitseja nõusolekul. Juhime tähelepanu, et seletuskirja p 2.5.2.1 (lk 8 ja 9) on

1 Looduskaitseseadus § 55 lg 8

2 (2)

täpsustatud, et tavapärased teehooldustööd (tee korrashoid) on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekuta. See tähendab, et lubatud on tegevused, mis olemasolevat olukorda väljaspool teed

ei muuda ning mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast

või tee muldkeha nõlvadest väljapoole ja ei avalda kaitseala kaitse-eesmärkidele mõju ega

muuda kaitseala väärtuste seisundit.

Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik ainult juhul, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast

ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool ning veerežiimi

muutvaid töid või pinnasetöid, mis võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja mis muudavad

olemasolevat olukorda ka väljaspool teed.

KeA arvestab Teie ettepanekuga lubada tähiste paigaldamine kaitseala valitseja

nõusolekuta ja muudame selles osas määruse eelnõud.

KeA arvestab Teie ettepanekuga mitte arvata kvartali TH044 eraldiste 19 ja 23 lõunaosa

laiendusena kaitseala koosseisu. Piir kulgeb mööda sihi serva nii, et siht jääb kaitsealalt välja.

Nõustume, et siht on piisav, et kaitseala piirist aru saada. Alal on noored (39 ja 54 aasta

vanused) puhtmännikud, mis ei ole hetkel sobivad männisinelase elupaigaks. Ühtlasi ei kahjusta

vastava noorema metsaosa väljajätmine valgusküllaste männikute ega elustiku mitmekesisuse

säilitamise eesmärki. Keskkonnaamet peab vajalikuks säilitada eelkõige valmivaid ja küpseid

metsi.

KeA lähtub piirikirjelduse koostamisel sellest, et ala piirid oleksid looduses võimalikult selgelt

tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Kaitseala piir kantakse põhikaardile ja piiri märkimiseks

kasutatakse põhikaardil olevaid objekte. Nõvad ja kraavid, mis ei ole põhikaardile märgitud,

loetakse tee osaks. Looduses on tavapäraste pinnase kattega metsateedel kõige lihtsam ja

selgem piirikirjeldamine mööda teekatte serva, kusjuures lisatakse juurde, kas tee jääb

kaitsealale. Konkreetsel juhul on kaitseala piir ainult kolme m laiuse Rabasuu tee ääres,

kusjuures sellel teel ei ole kaitseala piires kaardile märgitud kraavi. Kaitsealale jäävate

pinnasekattega metsateede, sh tee juurde kuuluvate nõvade ja kraavide tavapäraseks hoolduseks

ei ole kaitseala valitseja nõusolek vajalik. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik ainult juhul

kui planeeritakse loodust ümberkujundavaid tegevusi (rekonstrueerimist) teekatte servast ja

teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool. Koikküla-Piirikõrtsi tee, mille ääres samuti ei

ole pidevalt kulgevaid kraave, arvatakse kaitsealalt välja ja kaitseala piiritletakse tee

katastriüksuse piiri kasutades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Marica-Maris Paju 5336 5805

[email protected]

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

Teavitasite RMK-d, et Keskkonnaminister algatas 20.10.2022 käskkirjaga nr 1 2/22/371

Vabariigi Valitsuse määruse „Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse eeskirja

menetluse“.

Teeme ettepanekud Malluste looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu seletuskirjale:

1. Lisada kaitse-eesmärgiks Malluste männiku alal kasvab tumepunase neiuvaiba kõige

esinduslikum populatsioon Kagu-Eestis (mujal Tartu-, Põlva- Valga- ja Võrumaal

leiukohad väiksemad). Liik on piirkonnas seotud kuivade ja valdavalt liivaste, kuid

inimhäiringuga seotud kohtadega. Kui lakkavad häiringud või muuta nende iseloomu

võib viia see liigi piirkonnas välja suremiseni. Piirkondliku genofondi säilimist tuleks

toetada ja see ka eesmärgina välja tuua;

2. RMK ei nõustu lisa 1 kvartali TH044 eraldiste 19 ja 23 lisamisega kaitsealale (välispiiri

ettepanek lisas), metsasihid on selgelt piiritletavad;

3. lubada olemasolevate metsateed hooldamine Kaitseala valitseja nõusolekuta;

4. olete kirjeldanud kaitseala välispiiri teedega piinevatel aladel tee katte servana.

Tee osaks lugeda teega külgnev kraav või nõva, mida tee korrashoiu seisukohast on

vajalik ka edaspidi hooldada või rekonstrueerida. Kaitsealaga seotud teeregistris olevate

teede (nii külgnevad kui läbivad teed) osas arvestada lisaks tee katendile ka puhvertsoon

kus on lubatud tee hooldamise/rekonstrueerimisega seotud tööd ning mis tegelikult ei

avalda mõju seatud kaitse-eesmärgile;

5. lubada riigimetsa tähiste paigaldamine Kaitseala valitseja nõusolekuta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa Metsaülem

513 0147 [email protected]

Teadmiseks: Toomas Hirse, Ain-Meelis Hannus

Keskkonnaamet

[email protected] Teie 02.11.2022 nr 7 4/22/21542

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2022/6016

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXX

XXX

From: Risto Sepp Sent: 31 March 2023 09:01:05 To: [email protected] Cc: Malle Viiburg Subject: Malluste männik

Tere Saabusid Malluste männiku dokumendid, saatsime eelnevalt oma eepanekud ja olete sellega lisatud kirjas arvestanud. Miks ei ole aga määruses ja kaardil sellega arvestatud? Lugupidamisega Risto Sepp RMK Valgamaa metsaülem 5130147

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 22.03.2023, 8

Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 17.03.2023 nr 31

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas asuv ala, mille nimeks saab Malluste looduskaitseala1(edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Malluste männikuid ja elustiku mitmekesisust; 2) kaitsealust mardikaliiki männisinelast (Boros schneideri) ja tema elupaika.

(3) Kaitseala maa-ala kuulub tervikuna vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Malluste sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas3on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord

§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus

Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 1 / 3

§ 6. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) piiritähise paigaldamine.

(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd; 2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 7. Keelatud tegevused

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

3. peatükk Lõppsätted

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 10. Kehtetuks tunnistamine

Valga Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 16. aprilli 1974. a otsuse nr 104 „Looduslike üksikobjektide täiendavast kaitse alla võtmisest” loetelu punkt 6 „Koikküla-Piirikõrtsi tee ääres olevad II gr. männipuistud Taheva m/k kv. 44, 45, 46 ja 48” tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 20. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 1- 2/22/371 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Leht 2 / 3 Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

§ 12. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Kaitseala on moodustatud Valga Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 16. aprilli 1974. a otsusega nr 104 „Looduslike üksikobjektide kaitse alla võtmisest” loetelu punkti 6 kaitse alla võetud männikpuistute põhjal.

2Kaitseala välispiir ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (register.keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas Peaminister

Madis Kallas Keskkonnaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Lisa Malluste looduskaitseala

Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 3 / 3

Vabariigi Valitsuse määruse

„Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva uuendamata kaitsekorraga ala, puistu

Malluste männikud (KLO1000528) kaitsekorda, kaitse-eesmärke ja korrigeeritakse kaitseala

välispiiri ning moodustatakse Malluste looduskaitseala (edaspidi kaitseala), alale kehtestatakse

kaitse-eeskiri. Kaitstava ala kaitsekorda ja kaitstava loodusobjekti tüüpi muudetakse tulenevalt

vajadusest tagada parem siseriiklik kaitse Malluste männikutele ja neist sõltuvale kaitsealusele

mardikaliigile männisinelasele (Boros schneideri), kes seatakse looduskaitseala kaitse-

eesmärgiks.

Malluste looduskaitseala asub Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas.

Kaitseala territoorium on looduskaitse all alates 16. aprillist 1974. a, kui Valga Rajooni

Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega nr 104 „Looduslike üksikobjektide

täiendavast kaitse alla võtmisest“ loetelu punktiga 6 võeti kaitse alla Koikküla-Piirikõrtsi tee

ääres olevad II gr. männipuistud Taheva m/k kv. 44, 45, 46 ja 48.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja

kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei

võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate

õigusaktide kohane kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega muudetakse kooskõlas LKS § 13 lõikega 1 olemasoleva uuendamata

kaitsekorraga ala kaitsekorda, kaitstava loodusobjekti tüüp muudetakse looduskaitsealaks ning

korrigeeritakse selle välispiiri. Kaitstava ala kaitsekorda ning kaitstava loodusobjekti tüüpi

muudetakse tulenevalt vajadusest tagada väärtusliku metsakoosluse ja kaitsealuse liigi

elupaikade kaitse, millega toetatakse ühtlasi elustiku mitmekesisust.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]),

eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna juhtivspetsialist Sander Laherand (tel 56927990, e-post

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti

õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post

[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-

post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Malluste männikuid ja elustiku mitmekesisust ning

kaitsealust mardikaliiki männisinelane ja tema elupaika.

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik,

ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus

ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Malluste looduskaitseala kaitse alla võtmise

peamised eeldused on alale eesmärgiks seatud loodusväärtuste tüüpilisus ja esteetilisus ning

haruldus ja ohustatus.

Tüüpilisus ja esteetilisus

Männipuistuid leidub Eestis enamikus metsakasvukohatüüpides. Kagu-Eestis kasvavad ühed

Eesti kõige ilusamad kõrge boniteediga männikud, kusjuures endise Taheva metskonna

metsadest 90% on männimetsad1. Kaitseala peamine väärtus ongi alal kasvavad vanad, kohati

kuni 160 aastased valgusküllased kuivad pohla-, mustika- ja jänesekapsamännikud ning reljeefi

iseärasusest tingitud siirdesoomännikud, mis katavad kogu ala.

Valgusküllased vahelduva reljeefiga alal asuvad erivanuselised männikud pakuvad esteetilist

naudingut aastaringselt ja on võrreldes „läbipaistmatute“ tiheda alusmetsaga aladest paremini

läbitavad ja vaatelisemad. Erinevate uuringute tulemusel2;3 eelistavad inimesed enim just

avaraid ja valgusküllaseid metsi.

Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“4 käigus koostatud töös „Valga maakonna väärtuslikud maastikud“ on

Malluste männikud osa maakondliku tähtsusega (klass I) väärtuslikust maastikust (Koiva ja

Mustjõe ümbrus).

Haruldus ja ohustatus

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel on kaitsealal registreeritud

männisinelase elupaik5. Männisinelane on looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooria

kaitsealune liik. Ühtlasi on liikide ohustatuse hindamise järgi (2019) männisinelane Eestis

ohustatud. Männisinelane on muutunud elupaikade hävimise tõttu ohustatuks ka Euroopas,

seetõttu on liik määratud loodusdirektiivi II lisasse. Ilmar Süda andmetel6 on Eestis selle liigi

esindajad levinud kahes erinevas elupaigas: vanades männikutes, kus ta elab sureva männi

lahtilöönud koore all ning jämedatel surnud kaskedel ja tammedel. Kuna 2019. ja 2021. aasta

andmetel7 on männisinelase eri arengujärgus isendeid leitud ka Malluste männikutest, siis on

oluline tagada seal liigi jaoks sobiva elupaiga säilimine.

Keskealises ja raieküpsusele lähenevas majandusmetsas, kus regulaarselt sanitaarraiet tehakse,

1 Eesti metsad. 1974. Koostajad U. Valk ja J. Eilart 2 Eelistused maastiku avatuse suhtes ja selle mõju rekreatsioonile. M. Mutso, 2014 (https://agris.fao.org/agris-

search/search.do?recordID=EE2021000703) 3 Eesti looduslike metsavaadete eelistatuse analüüs. K. Hansson 2014. 4 https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/10/3_Valgamaa_vaartuslikud_maastikud_koos_fotodega.pdf 5 KLO9200024 6 Eesti Loodus 2007/2 7 OÜ Putukamaailm (U. Roosileht, M:Moor)

ei ole surevaid puid ja seal ei saa männisinelane elada. Vanad männid on selle mardikaliigi

peamiseks haudepuuks ning ta on vanade männikute ja häiringutega seotud liik. Kaitsma peab

vanemat metsa, kus leiduks üksikuid jämedamaid surevaid mände nii kümne aasta kui ka

aastakümnete pärast. Malluste männikute keskealiste ja vanemate puistute ja harvikute

kaitsmine on seega oluline liigilise ja vanuselise mitmekesisuse järjepidevuse jaoks. Sealses

ümbruskonnas on väga suurel alal 2016. aasta tormikahjustuste tõttu kogu mets korraga maha

võetud, mis lähematel aastakümnetel tähendab ühevanuselist tihedat noorendikku ja noort

metsa.

Lisaks on alal III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi tumepunane neiuvaip (Epipactis

atrorubens) kasvukoht8. Tumepunane neiuvaip on arvukamalt levinud Lääne-Eestis, eelistades

kuivi kasvukohti. Tumepunane neiuvaip on Lõuna-Eestis ebatüüpiline ja seega haruldane taim.

EELISe andmetel on Võrumaal ja Põlvamaal üks, Tartumaal kuus ja Valgamaal kolm

kasvukohta. Liikide ohustatuse hindamise (2019) alusel on liik soodsas seisundis. Malluste

männikus on kasvuareaalilt loendatud 346 võsu. Tumepunast neiuvaipa ei ole kaitse-

eesmärgina nimetatud, sest metsakoosluse kaitse tagab ka eelnimetatud liigi kaitse. Väljaspool

kaitseala tuleb arvestada LKS § 55-ga.

Metsa looduslikkust on pisut vähendanud 2016. aasta tormikahjustused, kuid samas on see

taganud ala valgusküllasuse. Kaitsealal on lisaks määratud neli vääriselupaika kogupindalaga

4,56 ha, sh VEP206860 (1,17 ha), VEP206861 (0,97 ha), VEPL00264 (1,5 ha) ja VEP206862

(0,92 ha), 2016. aasta tormidest ja seejärel raietest puutumatute vääriselupaikade olemasolu

suurendab ala väärtust.

Kaitseala kõige läänepoolsemat osa mõjutab vähesel määral vana kuivenduskraavide võrk, ning

maapinna languse tõttu kaitsealalt väljapoole ei ulatu selle mõju kaugele. Kraav on osa

Paunametsa metsa kuivendussüsteemist (rajatud 1939), mis on oma olemuselt väikesüsteem

maaparandusseaduse tähenduses, ja mille pindala on 5,7 ha. Kaitsealale jääb sellest umbes

2,5 ha.

2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus

Malluste looduskaitseala moodustatakse olemasoleva uuendamata kaitsekorraga ala põhjal.

Kuigi kaitseala on tormimurru koristamise ja vana kuivenduskraavi tõttu osaliselt

inimtegevusest mõjutatud, on seal valgusküllased metsakooslused ja kaitset vajavad liigid ning

seetõttu on otstarbekas riikliku kaitsega jätkata. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid

uuendamata kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri

kehtestamisega.

Eestis on registreeritud ainult 34 männisinelase leiukohta, millest üksnes kuuel kaitstaval

loodusobjektil on liik kaitse eesmärgiks. Järelikult ei ole liigi kaitse tõhusalt tagatud

olemasolevate kaitstavate loodusobjektidega. EELISe järgi on elupaigaks kaardistatud 73 ha

suurune ala. Isendeid on leitud erikümnenditel, mis viitab kindlale elupaigale.

Kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsat seisundit ei ole võimalik tagada piiranguvööndiga, sest

piiranguvööndis on lubatud majandustegevus (sh hooldusraied ja lageraie). Elupaikade

olemasolu saab tagada sihtkaitsevööndis, kus on lubatud raie vaid kaitse-eesmärkide tarvis.

8 KLO9337900

Eelnevast lähtuvalt on ala väärtuste ja terviklikkuse säilimise tagamiseks vajalik jätkata

Malluste männikute kaitsega.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, kuna kaitseala kaitse peamine eesmärk on vanade

valgusküllaste männikute ja neist sõltuva II kaitsekategooria putukaliigi männisinelase kaitse.

LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks

ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal asuvad mitmed erinevad loodusväärtused (liigid

ja kooslused), siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, sest see moodustatakse

konkreetse liigi elupaiga kaitseks, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi kaitseks.

Hoiuala kaitsekord peab vajalikuks igakordselt mõjusid hinnata kaitseväärtusele. Et tegu on

kompaktse alaga, kus majandustegevuse lubamist ei ole otstarbekas kaaluda, ei ole hoiuala

moodustamine asjakohane. Maastikukaitsealad on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks,

uurimiseks ja tutvustamiseks, kuid konkreetsel juhul on oluline ka ohustatud liigi kaitse.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir

Kaitseala on moodustatud kahe lahustükina kahel pool Koikküla–Koiva–Laanemetsa teed.

Kaitseala välispiiri, mis on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir, piiritlemisel on lähtutud põhimõttest,

et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid on looduses

võimalikult selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel võimalusel

kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, metsasihid) ning erandina ka

mõttelisi sirgeid, mille algus ja/või lõpp-punkt on antud koordinaatidega. Kaitseala piir on

kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri

andmeid.

Võrreldes senise kaitsealuse loodusobjekti pindalaga (82,8 ha, sh 11,4 ha eramaad), väheneb

kaitseala pindala 75,6 hektarini, st vaid 7,2 ha võrra. Kõige olulisem muudatus puudutab kolme

eramaa katastriüksust ‒ 77901:001:0970 (Paunametsa), 77901:001:0751 (Laane) ja

77901:001:0061 (Piirikõrtsi). Laane ja Piirikõrtsi katastriüksus arvatakse kaitsealast välja ja

Paunametsa katastriüksusel kaitseala ulatus väheneb oluliselt. Kaitsealalt arvatakse välja

Koikküla–Koiva–Laanemetsa tee. Riigimetsas arvatakse kaitse alt välja 0,53 ha lagedat ala.

Pärast piiri korrigeerimist on kaitsealal 4 ha eramaad ja 71,35 ha riigimaad (kõik metsamaa).

Muudatused kajastuvad täpsemalt tabelis 1.

Tabel 1. Muudatused kaitsealal asuvatel katastriüksustel. RO – riigiomand, EO ‒ eraomand, pv

– piiranguvöönd, skv - sihtkaitsevöönd

Katastriüksus

(tunnus,

lähiaadress)

Seni

kaitsealal

(pv; ha)

Jääb

kaitse-

alale

(skv;

ha)

Omandi

tüüp

Märkused

77901:001:0135

(Taheva

metskond 2)

18,0 18,3 RO Muutus on seotud tehnilise

korrigeerimisega, st suurenemine tuleb

piiri täpsustamisest kaardil. Välispiir

täpsustatakse mööda sihi serva (siht jääb

kaitsealast välja).

77901:001:0114

(Taheva

metskond 3)

52,5 53,2 RO Idaosas arvatakse kvartali TH045

eraldiselt 12 ja 13 kaitsealast välja kokku

ca 0,53 ha lagedaks raiutud ala ja

korrigeeritakse kaitseala piir metsatee

serva mööda nii, et tee ei jää kaitsealale.

Kaitsealalt arvatakse välja 0,53 ha, kuid

pindala suurenemine tuleb välispiiri

täpsustamisest mööda sihi serva (siht jääb

kaitsealast välja).

77901:001:0942

(23101

Koikküla–

Koiva–

Laanemetsa tee)

0,8 0 RO Tee arvatakse kaitsealalt välja ja kaitseala

piiritletakse tee katastriüksuse piiriga. Tee

ei ole vajalik kaitse-eesmärgiks olevate

väärtuste hea seisundi tagamiseks.

77901:001:0970

(Paunametsa)

4,1 0,8 EO Kaitsealalt arvatakse välja 3,3 ha

nooremat ja puistu koosseisult (tihedalt

kuuske ja lehtpuid) männisinelasele

mittesobivat metsa. Samuti killustunud

väikese metsatuka. Kaitsealasse on

piiritletud katastriüksuse osa, kus on

potentsiaalselt sobivaid haudepuid. Piir on

katastriüksusel mõtteliste sirgetena, mis

järgib osaliselt metsa väljaveoteed ja mille

alguspunkt on tee katastriüksuse (23101

Koikküla-Koiva-Laanemetsa tee) piiril

endise metsa väljaveotee nurgapunktis.

77901:001:0751

(Laane)

2,4 0 EO Alal (1,87 ha) kasvab noor, metsaregistri

andmetel 15-aastane segamets, mis ei ole

sobiv männisinelase elupaigaks. Ala

kagunurgas kasvab 0,6 ha-l ca 120

aastaseid üksikuid mände, kuid ala

väiksuse ja eraldatuse tõttu ei ole

otstarbekas selle haaramine kaitseala

koosseisu. Ühtlasi ei ole ala kaardistatud

männisinelase elupaigana. Uus piir kulgeb

mööda katastriüksuse piiri.

77901:001:0061

(Piirikõrtsi)

1,6 0 EO Alal asub kaks eraldist, kus 1,1 ha ulatuses

kasvab keskealine mets ja 0,5 ha ulatuses

on noorendik, mis ei ole lähitulevikus

sobivad männisinelase elupaigana.

Männisinelase kaitsel on kõige olulisem

kompaktsete valmivate ja küpsete puistute

kaitse.

85501:001:0289

(Piirikõrtsi)

3,3 3,3 EO Piirimuudatus on seotud tehniliste

täpsustustega. Alal kasvab 70‒130-

aastane männisinelasele sobiv männik.

Kokku 82,7, sh

11,4 ha

eramaid

75,6 ha,

sh

4,1 ha

eramaid

Kaitseala välispiir kulgeb mööda kvartalitevahelisi metsasihte (sihid jäävad kaitsealast välja),

katastriüksuste piire, Koikküla–Koiva–Laanemetsa tee katastriüksuse piiri (jääb kaitsealalt

välja), pinnaseteid (teed jäävad kaitsealast välja) ja mõttelisi sirgeid. Lühikeses lõigus kulgeb

piir idaosas ka mööda kvartal TH045 eraldistel 10 ja 12 olevat pinnaseteed, kusjuures tee ei jää

kaitsealale. Mõttelised sirged asuvad Paunametsa katastriüksusel punktide 57,67038043 ja

26,24713815 ning 57,67094860 ja 26,24564610 vahel. Samuti viimase punkti ning

57,67124096 ja 26,24548875 vahel. Ühtlasi viimati mainitud punkti ja koordinaatide

57,67147234 ja 26,24556256 vahel. Sealt edasi kulgeb mõtteline sirge punkti 57,67249603 ja

26,24412028 sihi peale.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud alal asuvate loodusväärtuste ning Keskkonnaameti

looduskaitse planeerimise spetsialisti Marica-Maris Paju välitöödel saadud infoga. Samuti on

suheldud eelpool nimetaud väliste ekspertidega liikide kaitse vajaduse osas.

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate

loodusväärtuste, st liikide ja koosluste soodsa seisundi ja säilimise ning on proportsionaalne

saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise

ja kaitseväärtuste säilimise.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse

õigusliku regulatsiooni aluseks on põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 5 tulenev loodusvarade ja

loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja

looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.

Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja

looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks

peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi

saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk

on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute

seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel

need hävivad.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna

määratud sihtkaitsevööndiks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud

või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega

kehtetuks Valga rajooni TSN Täitevkomitee 16. aprilli 1974. a otsuse nr 104 punkt 6, millega

võeti kaitse alla Koikküla–Piirikõrtsi tee ääres olevad II gr männipuistud Taheva metskonnas.

Eeskirjas ei käsitleta lautri või paadisilla rajamist, sest alal puuduvad sobilikud veekogud.

Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita kaitsealal kalapüüki ega sõitmist veekogudel, kuna alal

veekogud puuduvad. Samuti ei kasva kaitsealal pilliroogu ega adru ning seetõttu ei ole vajadust

reguleerida kaitse-eeskirjaga nende varumist. Eeskirjas ei käsitleta veerežiimi taastamist, sest

kaitseala lääneosas asuva kuivenduskraavi osa on lühike ja ei mõjuta kaitse-eesmärke olulisel

määral. Männisinelane ega kaitstavad männikud ei sõltu otseselt looduslikust veerežiimist.

2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, pidada jahti ning korjata marju,

seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist ei ole piiratud,

kuna tegu ei ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga ja juhuslik külastus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Lisaks puuduvad andmed, et need tegevused oleksid

kaitstavaid väärtusi negatiivselt mõjutanud. Jahipidamisega ei kaasne loodusväärtuste soodsat

seisundit kahjustavaid tegevusi, seetõttu ei ole otstarbekas tegevust keelata.

Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Käesoleval ajal puuduvad

kaitsealal rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohad. Inimeste kaitsealal viibimisele

on seatud piiranguid vaid lähtuvalt suuremate inimgruppide ja ürituste võimalikust kahjulikust

mõjust kohati suure kõrgustevahega ala liivasele õhukese sambla/samblikukattega

tallamisõrnale pinnasele. Piirang võimaldab vältida rahvakogunemisi, samas annab see

kaitseala valitsejale võimaluse kaalutlusotsuse alusel anda nõusolek korraldada näiteks

loodushariduslikku rahvaüritust ettevalmistamata kohas ja suuremale osalejaskonnale. Seega

on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta

loodusväärtusi.

Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkke tegemine lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine ja lõkke tegemise piirang on tingitud kaitseala

metsaelupaikade ja kasvukohtade kaitse vajadusest. Tule tegemine on seotud riskiga kahjustada

olulisel määral kaitseväärtusi, sest enamjaolt on tegu liivasel alal kasvavate kuivade

männikutega. Koristamata lõkkeasemed risustavad maastikku. Praegu kaitsealal telkimiseks ja

lõkke tegemiseks ettevalmistatud kohti ei ole. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral

telkimiseks ja lõkke tegemiseks koha ette valmistada. Kaitseala valitseja saab kaalutlusõigusega

hinnata planeeritava lõkkekoha mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi vajalike meetmete

rakendamiseks.

Kaitseala läbib riigimaantee (ei jää kaitsealale) ja mõned väiksemad metsateed. Seetõttu on

sõidukiga sõitmine lubatud teedel, jalgrattaga sõitmine ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike

1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud

rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses

sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel

liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude

takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt

läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel, samuti politsei- ja tollitöötajatel ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel

haiglasse ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu olemasolevate

rajatiste hooldustööd). Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see võib

kahjustada taimkatet ja seeläbi kaitsealuste liikide kasvukohti.

Kaitsealal on lubatud piiritähise paigaldamine. Valgusküllaseid männikuid, männisinelast ja

elustiku mitmekesisust ei kahjusta piiritähiste paigaldamine, järelikult ei vaja see tegevus eraldi

loa küsimist ja väljastamist.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus9 (edaspidi KeÜS) sätestab, et teise isiku omandis oleval

maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud

õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest

ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Piirimärkide paigaldamine võimaldab alal

liikujal selgseti aru saada kas ta viibib avalikus kasutuses oleval maal või on maaomanikul tahe

piirata oma maatükil viibimist. Omanikule soodsam variant on tähistada maatükk omaniku

tahet väljendavate siltidega. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis

oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute, sealhulgas

maakasutajate huvide kaitseks. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt paigaldatud riigimetsa

tähistavad sildid teavitavad riigimetsast, kuid ei piira sellega metsas viibimist, kui ei ole

paigaldatud keeluga lisatahvlit.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud maaparandussüsteemi hoiutööd. Piirangu eesmärk on

anda kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate

maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik.

Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja

niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud

maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Käesoleval juhul on tegu Paunametsa

väikesüsteemiga, mis asub ühel eramaaüksusel vahetult kaitseala läänepiiril.

Maaparandussüsteemi hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks

puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega,

truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse

eemaldamine. Kui eemaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud,

suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja

rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide

hoiutööde mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha.

Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks

oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik

(kui selle tõttu häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad),

mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile. Männisinelane vajab eluks peamiselt vanu mände. Kuused ei ole teadaolevalt

olulised haudepuud, ühtlasi muudavad need metsad varjulisemaks, mistõttu võib osutuda

vajalikuks mõnede kuuskede või lehtpuude väljaraie. Sellised tegevused võivad olla olulised ka

Paunametsa (77901:001:0970) katastriüksusel, kuhu kaitsekorralduskavaga on võimalik

kavandada kujundusraieid.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, sh liinide ja

teede hooldustööd, et oleks võimalik hooldada kaitseala läbivat Koikküla–Koiva–Laanemetsa

teed (riigimaantee nr 23101) ja elektriõhuliini Jõe (alla 1 kV). Teede hooldustegevused, mis

olemasolevat olukorda väljaspool teed ei muuda ning mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja

regulaarselt hooldatavast teepeenrast või tee muldkeha nõlvadest väljapoole, ei avalda kaitseala

kaitse-eesmärkidele mõju ega muuda kaitseala väärtuste seisundit. Seega ei ole nendeks

tegevusteks kooskõlastus vajalik. Sellisteks tegevusteks on näiteks prahi koristamine, niitmine

tee servast ja teekraavi nõlvadelt (Soome positiivsele praktikale tuginevalt tuleks teepervesid

9 KeÜS § 32

kaitsealal niita võimalikult harva, et soodustada liigilist mitmekesisust), lume- või libedustõrje

tegemine, teekatte parandamine, kruusatee hööveldamine, olemasolevate tähispostide või

teepiirete vahetamine ning tähispostide paigaldamine tee muldkehasse. Siinjuures tuleb tähele

panna, et eelnimetatud riigimaantee lõigus, kus kaitseala asub mõlemal pool maanteed, kasvab

kahel pool teepeenral haruldane III kaitsekategooria taimeliik tumepunane neiuvaip, mille

kasvutingimusi ei tohi teehoolduse käigus oluliselt halvendada. Kaitseala valitseja kooskõlastus

ei ole vajalik ka otsese ohu kõrvaldamiseks, näiteks teele kukkunud puu eemaldamiseks.

Umbrohu tõrjumine kemikaalidega ei ole kaitsealal lubatud.

Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast ja

regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool (kaitsealal) ning

veerežiimi oluliselt muutvaid töid või pinnasetöid, mis võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja

mis muudavad olemasolevat olukorda väljaspool teed. Sellised tegevused on näiteks

pinnasetööd tee kaitsevööndis, sette eemaldamine teekraavidest, puude ja põõsaste

eemaldamine tee kaitsevööndist, tee servas kasvavate suurte dekoratiivsete puude või

alleepuude võrade kärpimine, uute viitade, valgustuspostide või teepiirete paigaldamine.

Kui on teada, milliseid eespool loetletud kaitseala valitseja nõusolekut vajavaid töid

regulaarselt tehakse, saab kaitseala valitseja hooldustöödeks nõusoleku anda ka pikemaks

perioodiks. Kooskõlastus on nõutav, et kaitseala valitseja saaks vajaduse korral seada tingimusi,

mis on vajalikud kaitseala kaitseväärtuste säilitamiseks.

2.5.2.2. Keelatud tegevused

Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st tegevused, mis ei lähtu

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest, kuna selle käigus võivad hävineda metsakooslused ja

kaitsealused liigid, mille säilitamine on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt

majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav,

tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevust, mille

suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul,

kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis

reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga,

ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või

loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse

sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.

Loodusvarade keelatud kasutamise all mõeldakse loodusvara kasutamist kaitseala

loodusväärtusi ohustavas koguses või moel.

Samuti on kaitsealal keelatud ehitiste püstitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks. Seda on võimaldatud eeskätt külastuse korraldamiseks ettenähtud

rajatiste (näiteks infotahvel, tõkkepuud, tähised) ehitamise vajadusi silmas pidades. Kaitsealal

puuduvad hooned ja neid ei ole kaitseala eesmärke silmas pidades võimalik ka ehitada, sest

sellega kaasneks eesmärkide oluline kahjustamine (eeldab metsa raadamist).

2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastaval looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Planeeritud tegevuste sobivus kaitseala kaitse-

eesmärkidega sõltub konkreetsetest tingimustest ja vajab igakordset kaalutlusotsust. Kaitseala

valitseja nõusolekuta ei või muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet,

koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja

üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

anda projekteerimistingimusi või ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning

jahiulukeid lisasööta.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus

tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.

3. Menetluse kirjeldus

Malluste looduskaitseala moodustamise menetlus algatati keskkonnaministri 20.10.2022

käskkirjaga nr 1-2/22/371.

Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 03.–25. november 2022. Keskkonnaameti

Võru kontoris (Karja 17A, Võru) ja kaitseala asukohajärgses Valga Vallavalitsuses (Puiestee 8,

Valga). Teade kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta

ilmus 02.11.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded (nr 1995617), 03.11.2022 üleriigilise

levikuga ajalehes Õhtuleht ja 03.11.2022 maakondlikus ajalehes Lõunaleht. Kaitse-eeskirja

eelnõuga sai tutvuda Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee ja Valga valla

koduleheküljel (04.11.2022).

LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu

avaliku väljapaneku kohta kahele eramaa omanikule, kaitsealal paikneva riigimaa esindajatele

Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ja Muinsuskaitseametile, Valga

Vallavalitsusele, Eesti Erametsaliidule, Taheva Valla Külade Seltsile jt organisatsioonidele.

Keskkonnaamet tegi looduskaitseseaduse § 9 lõike 4 punkt 3 alusel ettepaneku arutada asja

ilma avaliku aruteluta, sest kaitseala on väike ja moodustub peamiselt riigimaast. Kirjas paluti

esitada põhjendatud ettepanekuid või vastuväiteid kaitse-eeskirja eelnõu kohta.

Kirjalikult saadeti Keskkonnaametile seitse ettepanekut. Laekunud märkused ja ettepanekud

ning nende arvesse võtmine või arvesse võtmata jätmine on esitatud tabelis 2. Keskkonnaamet

on vastanud ettepanekute tegijatele kirjalikult.

Tabel 2. Laekunud ettepanekud ja menetleja seisukoht. KR – keskkonnaregister, KE – kaitse-

eeskiri, KeA – Keskkonnaamet

Arvamuse esitaja

nimi ja seos

eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte

Menetleja otsus

OÜ Velburg

Maaomanik (I kiri)

Tehti ettepanek jätta Paunametsa

katastriüksus tunnusega 77901:001:0970

moodustatavast kaitsealast välja, sest

(1)puuduvad looduses selgelt eristatavad

piirid, (2)Paunametsa katastriüksusel

puuduvad männisinelase vaatlused, (3)

katastriüksusel asub rekonstrueeritud

toimiv kuivendussüsteem,

(4)katastriüksusele ei jää

valgusküllaseid männikuid,

(4)Paunametsa katastriüksusel asuva

väikese ala väljajätmine kaitseala

koosseisust antud liigi elupaikadele

erilist ohtu, ning (5) lähiümbruses on

teisigi kaitse all olevaid valgusküllaseid

vanu männikuid.

Arvestatud osaliselt.

Ettepaneku tegijale selgitati, et

(1) kaitseala piiride määramisel

lähtutakse ennekõike olulistest

kaitseväärtustest, KeA nõustus,

et Paunametsa katastriüksusel ei

ole head piiritlemise alust, kuid

KeA peab vajalikuks

männisinelasele sobivat biotoopi

kaitsta kasutades kaardil

mõttelist sirget. (2) Malluste

männikutes on männisinelase

isendite leiukohad fikseeritud

viies kohas, sh lähimad on

Paunametsa katastriüksusest

linnulennul 300–450 m kaugusel.

Seega on tegu liigi jaoks olulise

elupaigaga, sõltumata sellest, et

konkreetses kohas ei ole vaatlust

registreeritud. Alal on sobivaid

haudepuid (3) KeA hinnangul ei

mõjuta nimetatud kraav kaitseala

kaitse-eesmärke olulisel määral,

männisinelane ei sõltu otseselt

veerežiimist. (4) katastriüksusest

on juba välja arvatud ca 2,7 ha

nooremat metsa, millel KeA

hinnangul puudub oluline väärtus

männisinelase elupaigana või

valgusküllaste männikutena. (5)

Hetkel on männisinelane üle

Euroopa ohustatud ja liigi

populatsiooni trendid on

halvenemas ning Eestis on

registreeritud leiukohti vähe.

OÜ Velburg

Maaomanik (II kiri)

Omanik palus jätkuvalt jätta Paunametsa

maaüksus planeeritava looduskaitseala

koosseisust välja, sest (1) Paunametsa

maaüksusel ei ole männisinelase

elupaika ja männikuid on kaitse all

piisavalt. (2) Planeeritava kaitseala piir

ei ole loogiline ja looduses selgesti

tuvastatav; looduses tuvastatav on

sisseraiutud visiiriga katastriüksuse piir.

(3) maaüksuse ostulepingus ei ole riigi

esindaja poolt määratud mingisuguseid

looduskaitselisi kitsendusi.

Maaomanik tegi ettepaneku kohtuda

objektil.

Arvestatud osaliselt.

Eraldised 5 ja 7 jäetakse

kaitsealast välja. Need on märjad

lehtpuudega eraldised, mis pole

liigi kaitsel prioriteetsed või

eraldiseisev väike eraldis (0,26

ha), mis ei ole kompaktse terviku

osa.

KeA esindajad kohtusid

16.01.2023 maaomanikuga

kohapeal. Maaomanikule

selgitati riikliku looduskaitse

põhimõtteid, meetmete

rakendamise vajadust, kitsenduse

nüansse ning riigipoolset toetust.

(1) Kaitsealasse on piiritletud

maaüksuse osa, kus on EELISes

kanne liigi elupaigana ning ala

on liigile sobiv, sest seal

paiknevad potentsiaalsed

haudepuud (2) nõustuti, et piir ei

ole looduses väga selgelt

märgatav, kuid ohustatud liigi

kaitse on KeA hinnangul antud

juhul olulisem kui piiriselgus.

Üksnes vajalik osa märgistati

mõtteliste sirgetena, määrates

koordinaadid. (3) KeA ei saa

kommenteerida notari juures

fikseeritud olukorda.

Metsatervenduse OÜ Tehti ettepanek jätta Piirikõrtsi maaüksus

tunnusega 77901:001:0061 kaitsealast

välja, kuna kaitsealale jäävad eraldised 1

ja 3 ei vasta seletuskirja punktis 2.2

toodud eeldustele.

Arvestatud.

Alal asub kaks eraldist, kus 1,1

ha ulatuses kasvab keskealine

mets ja 0,5 ha ulatuses

noorendik. Need alad ei ole

hetkel männisinelase elupaigana

prioriteetsed rangelt kaitsta.

Oluline on kaitsta kompaktseid

metsi, kus puistu on

arenguklassilt valmiv või küps.

Just sellised elupaigad on

prioriteetsed.

Riigimetsa

Majandamise Keskus

Ettepanek lisada kaitse-eesmärkide

hulka tumepunane neiuvaip, kelle Kagu-

Eesti kõige esinduslikum populatsioon

kasvab Koikküla–Piirikõrtsi tee ääres.

Mittearvestatud.

Tumepunane neiuvaip on Eestis

III kaitsekategoorias ja soodsas

seisundis. KeA on seisukohal, et

ei ole otstarbekas lisada kaitse-

eesmärgiks soodsas seisundis

liiki ning kavandada vastava liigi

jaoks erinevaid liigikaitselisi

töid. KeA peab prioriteetseks

kaitsta antud alal ohustatud liiki

männisinelast. Sihtkaitsevööndis

on elupaigad kaitstud. Muus osas

tagab isendikaitse genofondi

säilimise.

Ettepanek lubada olemasolevate

metsateed hooldamine kaitseala valitseja

nõusolekuta.

Ettepaneku tegijale selgitati, et

määruse eelnõu § 6 lõige 5 punkt

3 sätestab olemasolevate rajatiste

hooldustööd kaitseala valitseja

nõusolekul. Juhiti tähelepanu, et

seletuskirja p 2.5.2.1 (lk 8 ja 9)

on täpsustatud, et tavapärased

teehooldustööd ehk tee

korrashoid ongi lubatud kaitseala

valitseja nõusolekuta. Kaitsealale

jäävate pinnasekattega

metsateede, sh tee juurde

kuuluvate nõvade ja kraavide

tavapäraseks hoolduseks ei ole

kaitseala valitseja nõusolek

vajalik. Kaitseala valitseja

nõusolek on vajalik ainult juhul,

kui planeeritakse tegevusi, mis

võivad mõjutada kaitseala

väärtusi ja mis muudavad

olemasolevat olukorda ka

väljaspool teed.

Ettepanek lubada riigimetsa tähiste

paigaldamine kaitseala valitseja

nõusolekuta.

Arvestatud.

Lisatud kaitse-eeskirja, et

piiritähise paigaldamine on

lubatud tegevus. Tegevus ei

kahjusta kaitse-eesmärke.

Mitte liita kvartali TH044 eraldisi 19 ja 23

(kuni metsateeni) kaitsealale piiriselguse

huvides, sest kvartalisiht (metsasiht) on

selgelt piiritletav.

Arvestatud.

Siht on piisav, et kaitseala piirist

aru saada. Alal on noored (39 ja

54 aasta vanused) puhtmännikud,

mis ei ole hetkel sobivad

männisinelase elupaigaks.

Ühtlasi ei kahjusta vastava

noorema metsaosa väljajätmine

valgusküllaste männikute ega

elustiku mitmekesisuse

säilitamise eesmärki.

Mitte piiritleda kaitseala välispiiri teedega

piinevatel aladel teekatte servana.

Arvestatud.

23101 Koikküla-Kovia-

Laanemetsa tee arvatakse

kaitsealalt välja ja kaitseala

piiritletakse tee katastriüksuse

piiri kasutades. Tavapäraste

pinnase kattega metsateedel on

kõige lihtsam ja selgem

piirikirjeldamine mööda teekatte

serva, kusjuures lisatakse juurde,

kas tee jääb kaitsealale või mitte.

Transpordiamet Esitati ettepanek arvata riigitee 23101

Koikküla-Kovia-Laanemetsa

moodustatavast Malluste kaitsealast

välja või rakendada sellel leebemat

kaitserežiimi (piiranguvöönd), mis

võimaldab loakohustuslikke teehoiu

korraldamisega seotud tegevusi teemaa

katastriüksusel.

Arvestatud.

Koikküla-Piirikõrtsi tee arvatakse

kaitsealalt välja ja kaitseala

piiritletakse tee katastriüksuse

piiriga. Tee ei ole vajalik kaitse-

eesmärgiks olevate väärtuste hea

seisundi tagamiseks.

MTÜ Eesti

Erametsaliit

Kas seoses piirangute karmistamisega

on analüüsitud maaomanikele

vähemkoormavaid meetmeid

loodusväärtuste säilimise tagamiseks.

Arvestatud.

Ettepaneku tegijale selgitati, et

KeA on analüüsinud, milliste

meetmetega on loodusväärtused

kõige tõhusamalt hoitud. Kui

maaomanikud ei soovi panustada

vabatahtlikku looduskaitsesse,

siis proovib KeA maaomanikele

nii palju vastu tulla, kui see on

võimalik, arvestades ala kaitse-

eesmärkide saavutamist.

MTÜ Käoraamat Tehti ettepanek lisada tumepunane

neiuvaip Malluste lka kaitse-eesmärgiks,

sest nimetatud leiukoht on arvukuse

poolest suurim sellele lähima 100 km

raadiuses.

Mittearvestatud.

Tumepunane neiuvaip on Eestis

III kaitsekategoorias ja soodsas

seisundis. KeA on seisukohal, et

ei ole otstarbekas lisada kaitse-

eesmärgiks soodsas seisundis

liiki ning kavandada vastava liigi

jaoks erinevaid liigikaitselisi

töid. Keskkonnaamet peab

prioriteetseks tagada ohustatud

liikidele tõhusam kaitse ning

soovime ressursse suunata

selliste liikide kaitsesse.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide

täiendamine aitab kaasa esteetiliselt väärtuslike metsade, mis on ühtlasi ohustatud liigi

elupaigaks, säilimisele ja soodsa seisundi saavutamisele ning tagab alale tõhusama siseriikliku

kaitse. Malluste looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel

oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste tõhusamale kaitsmisele,

sest alal kaitstakse loodusdirektiivi II lisa liigi elupaika, seega on mõju välissuhetele positiivne.

Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii

strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on

elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani

2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid

elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt

toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud või kehtestatavaid planeeringuid. Taheva vald, mille territooriumil

Malluste männikud varem asusid, on liidetud Valga vallaga. Valga Vallavolikogu 25. mai

2018. a otsusega nr 5410 kehtivad kuni Valga valla üldplaneeringu koostamiseni valla

territooriumil Valga linna ning Taheva, Karula, Tõlliste ja Õru valla üldplaneeringud

ülevaadatud kujul. Taheva valla üldplaneeringus11 nimetatakse Malluste männikuid

rohevõrgustiku kohaliku tähtsusega tugialaks. Kuna senisest kaitse all olevast alast

sihtkaitsevööndi moodustamine ei muuda üldplaneeringuga määratud valla arengusuundi

ehitustegevuses, siis vastuolu Valga valla üldplaneeringuga pole.

10 https://www.valga.ee/uldplaneering 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/417042013020

Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada

menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Eelnõu avalikustamise

käigus saadeti Valga Vallavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu

materjalid. Valga Vallavalitsus täiendusi ja ettepanekuid ei esitanud. Samuti ei nimetatud, et

määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Maaomanike ettepanekud on

kajastatud tabelis 2.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude vähenemine. Eelnõu koostamise ajal kehtis EELIS andmetel alal 82,8 ha

ulatuses piiranguvööndi režiim ja sellest tulenevalt maksti maamaksu 50% maamaksumäärast.

Sihtkaitsevööndi režiim hakkab kehtima ca 75,6 ha ulatuses ja sellest tulenevalt sellelt maalt

maamaksu ei maksta (maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade

sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta).

Vana kaitsekorraga kaitsealast arvatakse välja ca 7,2 ha maad. Tuginedes maa hindamise

seaduse § 121 rakendatakse maa maksustamishinna arvutamisel 2001. aasta maa korralise

hindamise tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Tulenevalt sellest on endise Taheva valla

(nüüd Valga valla) metsamaa väärtus on keskkonnaministri 30. novembri 2001. a määruse nr 50

„Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine“ lisa 212 (keskkonnaministri 2. detsembri

2010. a määruse nr 65 sõnastuses) alusel nii metsamaal kui ka kaitsealusel maal 236 €/ha.

Seetõttu väheneb Valga valla maamaksust laekuv tulu kokku ligikaudu 2 222 eurot aastas

(75,35x236:2=2 222). Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus

kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Pärast Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamist on kaitsealal

4,1 ha eraomandis olevaid kinnisasju, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt

piirab. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Valga vallas ajavahemikul 1.01.2021

kuni 31.01.2023 3884 ha maatulundusmaaga 313 tehingut kogusummas 18 100 760 eurot.

Nende tehingute põhjal oli ühe hektari müügihind keskmiselt 4660 eurot. Seega täiendava

omandamiskohustusega ca 4,1 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral

oleks selle hind umbes 19 107 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid

omandatakse riigile maaomaniku taotluse alusel, ühtlasi on metsamaa hinnad väga erinevad.

Kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse senise kaitseala piiranguvööndi režiimiga maa

sihtkaitsevööndisse, sh 71,35 ha riigimetsamaad, millest 41,8 ha on küps ja 3,3 ha on valmiv

mets. Samas on juba praegu vääriselupaikadena, kus lageraie on keelatud, kaitstud 4,56 ha.

Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Valga maakonnas majandusmetsa

range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 150 eurot

hektari kohta aastas12. Kuna piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud,

oli majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide

keskmisest. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu,

kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata

jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 6270 eurot (41,8x150=6270) aastas.

12 https://files.voog.com/0000/0004/9218/files/RMK_Valgamaa_MMK_20120801.pdf

Natura 2000 alal või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava

loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval või projekteeritaval alal asuval erametsamaal on

maaomanikul õigus taotleda toetust13. Toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise

eest. Toetuse ühikumäär metsamaa ühe hektari kohta kalendriaastas on 134 eurot.

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamisega väheneb erametsa osakaal alal, kuid

kaitsekord muutub rangemaks. Sihtkaitsevööndisse arvatakse 4,1 ha eraomandis olevat maad.

Seega suureneb Natura 2000 erametsatoetuste hinnanguline maksumus riigile 536 euro võrra

aastas.

Ökosüsteemide hüvedest on Malluste LKA oluline kliimaregulatsiooni seisukohalt ehk

mullasüsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud süsiniku varu osas. ELME projekti raames

koostatud süsinikuvaru kaardikihtide alusel on ala erinevate koosluste hinnanguline summaarne

süsinikuvaru 58 725 tonni. Looduse hüvede väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatava

süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading System) hetkehinda (16.02.22

88 eurot/t) arvestades oleks see rahalises vääringus 5 167 800 eurot. Malluste looduskaitseala

on seejuures süsiniku siduja pikaajaliselt – hinnanguliselt (sooekspert Ain Kulli

eksperthinnang) seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku ha kohta

aastas. Malluste looduskaitseala soomuldade (madalsoo ja siirdesoo tüübid) pindala (14,76 ha)

arvestades seotakse süsinikku vähemalt 2,95-4,43 t/a, koos turvastunud ja gleimuldadega

(pindala 18,45 ha, kõik kokku 33,22 ha) seotakse süsinikku 6,64-9,96 t/a, kuid eeldusel, et ala

säilib looduslikuna ja seda ei majandata. Seega on ala looduslikus seisundis alana ehk olulise

süsiniku sidujana säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus kasvuhoonegaaside

emissioone oluliselt vähendama ja süsiniku sidumist suurendama hakata. Seejuures on oluline

rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise olulisust, mille tagab ainult

sihtkaitsevööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt metsanduslik kuivendus) tooks

kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga summaarse süsinikuvaru kahanemise

turba/mulla arvelt 1–3 t/ha aastas ja veel intensiivsema kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C

ha/a kadu.

Alal ei leidu poollooduslikke kooslusi, seega puuduvad selles osas täiendavad kulutused.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

6. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

13 Perioodi 2023-2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus; https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022020

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

KeÜS kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse.

Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30

ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või

põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse

ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Justiitsministeerium ja Siseministeerium on eelnõu kooskõlastanud, teised ministeeriumid on

kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui

kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu

kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.

0 500

m

MALLUSTE LOODUSKAITSEALA

Vabariigi Valitsuse määrus „Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

Lisa

LEPPEMÄRGID katastripiir

kaitseala välispiir

Malluste sihtkaitsevöönd

Mõõtkava 1 : 8 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021

Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

29.03.2023 nr 7-16/23/6369

Vabariigi valitsus moodustas Malluste

looduskaitseala

Teavitame Teid, et Vabariigi Valitsus moodustas 17.03.2023 määrusega nr 31 Malluste

looduskaitseala ja kinnitas kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Edastame Teile kinnitatud määruse (lisa 1), seletuskirja (lisa 2) ja kaardi (lisa 3).

Dokumentidega saab tutvuda ka Riigi Teataja vahendusel ja Keskkonnaameti kodulehel.

Kui Teil tekib määruse ja seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust

Keskkonnaametiga, kus käesoleva kaitseala kontaktisikuks on kaitse planeerimise osakonna

spetsialist Kaisa Triin Tomak (tel: 5901 5907; e-post: [email protected]).

Malluste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname,

et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse määrus nr 31.pdf

2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 seletuskiri.pdf

3) Malluste looduskaitseala kaart.pdf

Kaisa Triin Tomak 5901 5907

[email protected]