Tartumaa - Maarendileping Linnu - Kambja Vallavalitsus

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/58

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Tartumaa metsaülem Toomas Haas, ühelt poolt,

ja Kambja Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Illari Lään,

teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 27.03.2023

käskkirja nr 3-1.56/49 ja 29.03.2023 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/11 alusel ning kooskõlas

metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse ära näitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

2300 m² suurune maatükk avaliku matkaraja kasutamiseks, hooldamiseks ja tähistamiseks,

eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ja tulevikus ehitatavate eesmärgipäraste

rajatiste ehitamiseks, edaspidi maatükk, Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas asuvast

kinnisasjast lähiaadressiga Linnu (kinnistu registriosa nr 16177450, katastritunnus

94901:007:1445, pindala 15,30 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV16456, sihtotstarve

kaitsealune maa 100%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 04.04.2033 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 52 eurot (viiskümmend kaks) eurot,

sealhulgas maamaks summas 1,65 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks

õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. aprilliks rendileandja poolt esitatud arve

alusel.

2

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on

rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei

vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest

ning tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. järgima kinnisasja kasutamisel Keskkonnaameti 01.03.2023 kirjas nr 7-9/23/2242-2 toodud

tingimusi;

4.1.3. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.4. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

4.1.5. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu

tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi

volituse alusel RMK;

4.1.6. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks, rendileandja annab rentnikule

sellest teada 24 tundi ette. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja

vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtab

tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

4.1.7. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste,

piirangute, raja skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

4.1.8. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Rentnik ei pea infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue rendilepingu

sõlmimiseks samale alale;

4.1.9. tagama raja hoolduse, maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik

sellega seotud kulud;

4.1.10. kooskõlastama ehitatavad rajatised eelnevalt RMK-ga;

4.1.11. eemaldama lepingu lõppemisel kõik ehitatud ja paigaldatud rajatised, rentnik ei pea rajatisi

eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks samale alale;

4.1.12. mitte takistama oma tegevusega RMK majandustegevust;

4.1.13. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.14. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.15. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.16. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

3

4.1.17. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse,

et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.18. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.19. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt selle kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja õigused ja kohustused

6.1. Rendileandjal on õigus anda maatükki kasutusse rentnikuga samadel tingimustel ka teistele

taotlejatele, kellega peetavad läbirääkimised selle kasutusse andmiseks osutuvad edukaks. Kui

maatükki kasutab RMK-ga sõlmitud maarendilepingu alusel mitu rentnikku, vastutavad nad selle

kasutamise ja maarendilepingu täitmise eest solidaarselt;

6.2. Rendileandja kohustub:

6.2.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt selle kasutusse andmise

eesmärgist;

6.2.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras;

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

4

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maa üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on Tartumaa metsaülem Toomas Haas, tel 515 5090, e-post

[email protected]

9.2. Rentniku esindaja on Kambja vallavanem Illari Lään, tel 750 2601, e-post [email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

5

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Kambja Vallavalitsus

Registrikood 70004459 Registrikood 77000275

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald

45403 Lääne-Viru maakond 61714 Tartu maakond

Tel 676 7500 Tel 750 2601

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Illari Lään

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2023/58

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Tartumaa metsaülem

Toomas Haas,

andis üle ja

Kambja Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab vallavanem Illari Lään,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 2300 m² suurune maatükk avaliku matkaraja kasutamiseks,

hooldamiseks ja tähistamiseks, eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ja tulevikus

ehitatavate eesmärgipäraste rajatiste ehitamiseks, edaspidi maatükk, Tartu maakonnas

Kambja vallas Reola külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Linnu (kinnistu registriosa nr

16177450, katastritunnus 94901:007:1445, pindala 15,30 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV16456, sihtotstarve kaitsealune maa 100%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Illari Lään

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 01.03.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 29.02.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.02.2023

Meie 01.03.2023 nr 7-9/23/2242-2

Poldrijärve matkarajale linnuvaatlustorni rajamisest

Soovite Keskkonnaameti seisukohta ja soovitusi Poldrijärve matkarajale linnuvaatlustorni

rajamiseks. Poldrijärve matkarada kulgeb Linnu katastriüksuse1 äärt mööda ja maaüksuse

kagunurka on kavandatud paigaldada linnuvaatlustorn (plaan lisatud kaasa).

Keskkonnaregistri andmetel ei paikne planeeritav Poldrijärve matkaraja linnuvaatlustorn

(edaspidi ka torn) kaitsealal, hoiualal ega püsielupaigas, vaid piirneb Ropka-Ihaste

looduskaitsealaga2, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalana3.

Torniga piirneb Aardla järve sihtkaitsevöönd, mida lahutab looduskaitsealast Aardla poldri

eesvool.

Linnuvaatlustorn jääb III kategooria liigi kuldhänilase (Motacilla citreola) elupaika4 ning

piirneb osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi rohunepi (Gallinago media)5 ning III

kaitsekategooria linnuliikide suurkoovitaja (Numenius arquata)6 ja sookurg (Grus grus)

piiritletud elupaikadega. Rohunepp on üle-euroopaliselt ohustatud luhaniitudel pesitsev lind,

kelle üks peamistest ohuteguritest on pesitsusaegne häirimine. Rohunepi mänguperiood on

mais-juunis ning selle vältel püsivad isaslinnud antud territooriumil. Looduskaitseseadus

keelab7 looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal. Märgime, et ka spetsialistid külastavad loendusteks mänge harva, et

vähendada sellest tulenevat häiringut.

Rohunepi elupaigast tulenevalt on vajalik ajalise piirangu rakendamine, mänguajal (mai-juuni)

ei ole soovitatav matkarada kasutada õhtusel ajal (alates kella 21st), et vältida lindude häirimist.

Kordame, et vastav info tuleb panna matkaraja infotahvlile ning samuti palve mitte liikuda

väljaspool ettevalmistatud rada. Infotahvlil palume rohunepi nime mitte märkida, kuna

looduskaitseseadus § 53 keelab I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide täpse elupaiga

avalikustamise. Infotahvlil saab märkida, et piirang on vajalik kaitsealuste liikide häirimise

vältimiseks. Infotahvli teksti soovitame kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kuldhänilase

elupaigas tuleb vältida ulatuslikul alal võsa eemaldamist. Muldele kasvanud võsa palume

eemaldada enne lindude pesitsusperioodi algust 15. märtsil.

1 Katastritunnusega 94901:007:1445 2 keskkonnaregistri kood KLO1000633 3 rahvusvaheline kood EE0080313 4 keskkonnaregistri kood KLO9126623 5 keskkonnaregistri kood KLO9111154 6 KLO9116632 7 looduskaitseseadus § 55 lõige 61

2 (2)

Torn piirneb Aardla poldri eesvoolga, millel on veekaitsevöönd laiusega üks meeter8.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet9. Poldrijärvel on veekaitsevöönd laiusega 10 meetrit10.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Aardla linnuvaatlustorni taastamine on

vajalik, sest Aardla järv ning seda ümbritsev polder on liigirikas ja väärtuslik linnuala

kogu Lõuna-Eestis. Tartu linna lähialana on polder ka suure külastatavusega. Lisaks näeb

Aardla linnuvaatlustorni taastamist ette Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava

2015-2024. Liikide kaitseks tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

1. Häirimistundlike liikide pesitsemisedukuse tagamiseks kavandada ehitustööd

väljapoole pesitsusaegasid ehk ajavahemikus 01.08 - 14.03;

2. Rohunepi mänguajal (mai-juuni) ei ole soovitatav matkarada kasutada õhtusel ajal

(alates kella 21st) ning vastav info tuleb lisada infotahvlile selgitusega, et piirang on

vajalik kaitsealuste liikide häirimise vältimiseks;

3. Võsatööd tuleb eraldi kooskõlastada KeA-ga, kuid arvestama peab pesitsusrahu

piiranguga;

4. Torn peab jääma väljapoole Aardla poldri eesvoolu veekaitsevööndit ehk 1 m veepiirist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Liiv 5694 9226

[email protected]

8 veeseadus § 118 lõige 2 punkt 3 9 veeseadus § 119 punkt 6 10 veeseadus § 118 lõige 2 punkt 2

Asendiplaan

Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala: 2300 m²

Katastritunnus: 94901:007:1445

Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Reola küla, Linnu

Katastriüksuse pindala: 153008 m²

Mõõtkava: 1:5000 X = 6466282.5583 Y = 660605.4524000001

Maa-amet 2023. Kõik õigused kaitstud