K O R R A L D U S

30. märts 2023 nr 1-3/23/94

Audru poldri looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2021-2030 muutmine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 20.10.2009 määruse nr 60

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramineˮ § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 ja 3 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärusˮ § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. muuta peadirektori asetäitja 10.06.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/2 kinnitatud (edaspidi

kinnitatud käskkiri) „Audru poldri looduskaitseala kaitsekorralduskava 2021‒2030ˮ

(edaspidi kaitsekorralduskava), mille pealkirjaks on edaspidi „Audru poldri looduskaitseala

kaitsekorralduskavaˮ (lisatud) peatükki 2 (Väärtused ja kaitse-eesmärgid) sh tabelit 3

(Väärtuste koondtabel) ja peatüki 4 (Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja

eelarve) punkte 4.1 (Inventuurid, seired, uuringud), 4.2 (Veerežiimi reguleerimine ja

veetaseme mõõtmine), 4.3 (Elupaikade taastamine ja hooldamine), 4.4 (Looduskaitseala

tutvustamine ja taristu), 4.5 (Kavad, eeskirjad) ja 4.6 (Eelarve) sh tabelit 4 (Eelarve tabel).

2. eemaldada kinnitatud käskkirjaga kaitsekorralduskavast punktid 4.1.2 (Rändlindude seire),

4.1.3 (Haudelinnustiku seire), 4.1.5 (Eksperthinnang poldri majandamise kohta), 4.3.1

(Variant üks), 4.3.2 (Variant kaks) ja 4.3.3 (Variant kolm);

3. lisada kinnitatud käskkirjaga kaitsekorralduskavale punktid 4.1.2 (Pesitsevate lindude seire

kogu alal), 4.1.3 (Pesitsevate lindude seire kolmel kõlvikul), 4.1.4 (Rändlindude loendus),

4.1.5 (Veetaseme seire), 4.1.6 (Kõlvikute hoolduse seire), 4.3.1 (Hooldusrežiimid ja

meetmed) sh alapunktid 4.3.1.1 (Kuiv režiim) ja 4.3.1.2 (Märg režiim), 4.4.2 (Taastamine) ja

lisa 1 (eksperthinnang „Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine“ Martijn van

Schie ja Margus Ellermaa (2023));

2 (2)

4. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

eluslooduse valdkond

Jaotuskava: Gunnar Sein, Eike Tammekänd, Meeli Keskküla

Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kirsi Loide

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2021

Audru poldri looduskaitseala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 10.06.2021

käskkirjaga nr 1-2/21/2

MUUDETUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 30.03.2023

korraldusega nr 1-3/23/94

2

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4 1.1 Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.2 Maaomand ja maakasutus ........................................................................................................ 7 1.3 Huvigrupid ............................................................................................................................... 11 1.4 Uuritus ja seire ......................................................................................................................... 12

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................... 17

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ......... 23

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ......................................... 25 4.1 Inventuurid, seired, uuringud ....................................................................................................... 25

4.1.1 Riiklik seire ............................................................................................................................... 25 4.1.2. Pesitsevate lindude seire kogu alal ........................................................................................... 25 4.1.3. Pesitsevate lindude seire kolmel kõlvikul ................................................................................ 26 4.1.4. Rändlindude loendus ................................................................................................................ 26 4.1.5. Veetaseme seire ........................................................................................................................ 27 4.1.6. Kõlvikute hoolduse seire .......................................................................................................... 27 4.1.7. Elupaiga kvaliteedi hinnang ..................................................................................................... 27

4.2 Veerežiimi reguleerimine ............................................................................................................... 28 4.3 Elupaikade hooldamine ja taastamine .......................................................................................... 30

4.3.1. Hooldusrežiimid ja meetmed.................................................................................................... 31 4.3.2. Taastamine ............................................................................................................................... 37 4.3.3 Võsa ja puude eemaldamine ...................................................................................................... 38

4.4 Looduskaitseala tutvustamine ja taristu ...................................................................................... 38 4.4.1 Teabetahvel, linnuvaatlustorn, parkimine ja prügikastid .......................................................... 38 4.4.2 Tähistamine ............................................................................................................................... 40 4.4.3 Radade/teede sulgemine ............................................................................................................ 43

4.5 Kavad, eeskirjad ............................................................................................................................. 46 4.5.1 Kaitse-eeskirja muutmine .......................................................................................................... 46 4.5.2 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine ............................................... 48

4.6 Vajalike tegevuste tabel .................................................................................................................. 48

Lisa 1. Eksperthinnang „Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine” ............................... 51

3

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse

korraldamise aluseks. Looduskaitseala kaitsekord on sätestatud Audru poldri looduskaitseala

kaitse-eeskirjaga 1 . Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-

eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Audru poldri looduskaitseala (edaspidi ka looduskaitseala) kaitsekorralduskava

(edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala)- selle kaitse-eesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest;

• anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud kaitse-eesmärke määrata mõõdetavad eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks;

• anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste

elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument ala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava

koostamise juhendist. Looduskaitseala KKK on koostatud kümneks aastaks.

KKK koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kätlin Kurg. KKK

avalikustamist ja avalikustamisjärgset KKK menetlust viis läbi Keskkonnaameti looduskaitse

planeerimise osakonna spetsialist Jana Arula (kontakt: [email protected], 5697

8857). Kaitsekorralduskava muutis vastavalt Keskkonnaameti tellitud töö „Audru poldri

looduskaitseala linnuliikide vajaduste väljaselgitamine ja elupaiga soodsa seisundi saavutamise

võimaluste analüüs” aruandele Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Kirsi Loide ([email protected], 5682 2032).

Kaanefoto: „Vaade Audru poldri looduskaitsealale“ Kätlin Kurg.

1 Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. RT I, 15.10.2014, 4.

4

1. SISSEJUHATUS

1.1 Ala iseloomustus

Audru poldri looduskaitseala2 (kogupindalaga 1001,4 ha) paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna

haldusterritooriumil Põldeotsa ja Valgeranna külas ning Audru alevikus (joonis 1).

Looduskaitseala kaitse-eesmärk on säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide

elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid. Peale selle kaitsta linnudirektiivi

liike, kes on nimetatud I ja II lisas3. Need liigid on väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), soopart (Anas acuta), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana

porzana), rukkirääk (Crex crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius

arquata), rüüt (Pluvialis apricaria) ja hänilane (Motacilla flava). Lisaks liike, kes on I kategooria

kaitsealused liigid. Ala kuulub Natura 2000 Pärnu lahe linnuala (Natura EE0040346) koosseisu4.

Pärnu lahe linnuala on arvatud rahvusvaheliselt tähtsate (Important Bird Area) linnualade hulka.

Looduskaitseala on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise

tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele tuleneb

asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse5

ja ulatuslik perioodiliselt mere poolt üle ujutatud lage, valdavalt põllumajanduslik avamaastik on

loonud sobilikud tingimused rändel peatumiseks ja toitumiseks. Näiteks on looduskaitseala ja

siinne ümbruskond (Pärnu lahe linnuala) mitmele rändlinnule esimene kõrgkvaliteediline

peatusala pärast Nemunase deltat Leedus ja Gotlandi rannikut Rootsis6. Kevaditi, kui olud on

soodsad, võib siin kohata tuhandeid luiki, hanesid ja laglesid ning suuremate üleujutustega

kevadetel ka tuhandeid partlasi ning sadu kurvitsalisi.

Pesitsusalana sobib Audru poldri territoorium linnuliikidele, kes eelistavad pesitsemiseks

rannikualasid ning niiskeid luhtasid ja niite kuid ka roostikku. Peale selle võimaldab poldri vee

reguleerimissüsteem luua soodsad tingimused ka liikidele, kes eelistavad pesitsusajal kõrgvett

nagu naerukajakad, kühmnokkluiged, pütid ja ruiklased. Ala suurus, ebaühtlane reljeef ja

veetaseme reguleerimise süsteem loob nn erineva niiskustasemega treppsüsteemi. Erinevatele

linnuliikidele on tagatud niiskustingimuste mosaiiksus.

Looduskaitsealale jääv Audru polder on esimene polder Eestis, kus maaharimise soodustamiseks

alustati 1934. aastal liigvee ära juhtimiseks poldri rajamist. Ala on kasutuses olnud kui

2 Moodustati Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2014. a määrusega nr 160 „Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri”. RT I, 15.10.2014, 4. 3 Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25. 4 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 punkt 1 lg 45. RTL 2004, 111, 1758.5 Lindude peatumisalade analüüs (2019). Eesti Ornoitoloogiaühing 6 Heath, M. F. ja Evans, M. I. (2000) Important Bird Areas in Europe: Priority sites for conservation (vol. 1 & 2). Cambridge,

UK. BirdLife International, BirdLife Conservation Series No. 8.

5

poollooduslik rannaniit ja heinamaa. Nõukogude aja lõpuks ei toiminud poldri süsteem aga enam

ettenähtud viisil ja ala püsis liigniiske ning kevaditi üleujutatuna. See lõi sobilikud tingimused vee-

ja märgaladega seotud lindudele ja ala määrati 2004. a Pärnu lahe linnuala7 koosseisu, kus hiljem

moodustati 2007. a Audru poldri hoiuala8 ja 2014. a Audru poldri looduskaitseala9. Samas ei

saanud liigniiskuse tõttu madalamaid alasid enam majandada ja ajapikku algas poldri

kinnikasvamine. Kinnikasvanud, st roostunud ja/või puistunud, maastik ei ole sobilik veelindude

rändepeatuspaik ega märgaladega seotud avamaa pesitsejatele. Näiteks võis poldri roostumine

põhjustada väikeluikede hajumise looduskaitseala asemel lähipiirkonna põllumajandusmaadele10.

Kuna looduskaitseala peamine väärtus on perioodiliselt üle ujutatud ulatuslik lage avamaastik, on

looduskaitsealal eesmärk sellist maastikku säilitada ja taastada. Selleks on oluline ala looduslikel

ja poollooduslikel kooslustel loomade karjatamine või niitmine ning puu- ja põõsarinde

kujundamine ja harvendamine. Maakasutuse ja loodusväärtuste säilimise vahel tasakaalu

saavutamise eelduseks on toimiv vee reguleerimissüsteem, mis võimaldab kevadel, sügisel ja

pesitsusajal hoida lindudele sobilikku veetaset ja ka vahepeal koosluste hooldamise

võimaldamiseks vett isevoolselt ära juhtida. Looduskaitseala kõige madalamates, ja ühtlasi ka

kõige märjemates kohtades võib madalmurususe asemel kohati kasvada ka pilliroogu, et tagada

pesitsuselupaik ka pillirooga seotud liikidele või liikidele, kes eelistavad varjulisemaid paiku – see

soodustab ka ala elupaikade mosaiiksust. Peale selle säilitada edelas I kaitsekategooria linnuliigi

pesametsa.

7 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 punkt 1 lg 45. RTL 2004, 111, 1758. 8 Moodustati Vabariigi Valitsuse 18. Mai 2007. a määrusega nr 154 “Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. 9 Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. RT I, 15.10.2014, 4. 10 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava (2018) Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool.

6

Joonis 1. Audru poldri looduskaitseala asukoha skeem (aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2020)

7

1.2 Maaomand ja maakasutus

Audru poldri looduskaitseala pindala on 1001,4 ha, millest 586,4 ha on riigiomand, 380,3 ha on

eraomand, 23,1 ha on munitsipaalomand ja 11,6 ha on jätkuvalt riigiomandis olev maa (joonis 2).

Kõlvikuliselt (joonis 3) on tegemist peamiselt avamaastikuga, millest haritav maa moodustab

560,6 ha ja lage ala (rohumaa ja märgala/roostik) 350,9 ha. Puittaimestikuga on kaetud 78,9 ha.

Alale veel 2 veehoidlat (Nurme veehoidla (2,5 ha) ja Väike-Nurme veehoidla (2,3 ha)) ning tiik

(0,6 ha) vana pumbajaama taga. Lisaks jääb loduskaitsealale üks tootmisõu (lihaveiste

vabapidamislaut), mis on 0,4 ha. Looduskaitseala läbivad mitmed pinnas- ja kruusateed,

hõlbustades nii ala hooldust kuid tagades ka külastajatele ligipääsu. Lõunas läbib ala osaliselt

kruusakattega, osaliselt muu kattega Poldri tammi tee, kus on üsna tihe mootorsõidukitega liiklus,

sest tee ühendab Valgeranna ja Saulepa küla.

Avamaastikust on 766,6 ha inventeeritud poollooduslikuks niidukoosluseks (joonis 4), millest

577,7 ha (75,4%) oli aastal 2019 hoolduses. Hoolduses oleva maa osakaal on eelmise

kaitsekorralduskava algusperioodist järk-järgult suurenenud – 2013. ja 2014. a 40 ha; 2015. a 135,2

ha; 2016. a 271,9 ha; 2017. a 405,5 ha; 2018. a 517,2 ha ja 2019. a 577,7 ha. Peamine hooldusvõte

on karjatamine, kuid ka niitmine. Poollooduslike niidukoosluste hooldamine on alal oluline, sest

see tagab kaitse-eesmärgiks seatud avamaastike lindudele (nii rände- kui ka haudelindudele)

sobivad elupaigatingimused ja hoiab ära ala pilliroostumise ning kinnikasvamise.

Liikide elupaigatingimusi aitab parandada ka püsirohumaade säilitamine seal, kus poollooduslikke

kooslusi ei ole inventeeritud. Samas haritavast maast osal viljeletakse äärealadel 2020. a seisuga

monokultuure (nt teravili ja põlduba) – kultuurtaimede põllud ei ole kaitse-eesmärgiks seatud

liikidele soodsad elupaigad, kuid rändlindudele võivad teraviljapõllud pakkuda alternatiivseid

toitumisalasid. Seega on eelistatud alal teraviljade kultiveerimine. Nii poollooduslike koosluste

hooldamise kui ka püsirohumaade säilitamise eest saab taotleda Põllumajanduse registrite ja

informatsiooniametist toetust.

8

Joonis 2. Audru poldri looduskaitseala maaomandi jaotus (aluskaardid: Eesti põhikaart jaanuar, 2020 ja katastrikaart II kvartal, 2020

seisuga)

9

Joonis 3. Audru poldri looduskaitseala kõlvikuline jaotus. Teemakaardil „muu“: veekogud, teed, tootmisõu (aluskaart: Eesti

põhikaart jaanuar, 2020 seisuga)

10

Joonis 4. Audru poldri looduskaitsealal inventeeritud poollooduslikud kooslused (aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2020 seisuga)

11

1.3 Huvigrupid

Audru poldri looduskaitsealaga seotud huvigrupid ja nende huvid on järgnevad.

 Keskkonnaamet – looduskaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

 Riigimetsa Majandamise Keskus – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus,

radade sulgemine ja teabetahvli lisamine.

 Kohalik omavalitsus – on huvitatud piirkonna looduslike eeliste säilitamisest ja nende

väärtustamisest; huvitatud kohaliku elukeskkonna atraktiivsusest, puhkeväärtuse

hoidmisest ja kujundamisest ning eelkõige veeäärsete alade kasutusvõimaluste

arendamisest ning heast seisundist. Kohaliku kogukonna huvide eest seismine. Huvitatud

linnuvaatlustorni rajamisest.

 Maaomanikud ja maa rentijad – huvitatud maa sihtotstarbelisest kasutamisest (peamiselt

on selleks põllumajandustegevus), kuid ka teede kasutamisest ja loodusväärtuste

säilimisest.

 Loodushuvilised (eelkõige linnuhuvilised), turistid jm külastajad – on huvitatud

loodusväärtuste säilimisest, ligipääsust alale ja rannaala kasutusest puhkealana.

 Jahiselts – ulukihoole ja jahipidamine (Audru ja Kihelepa-Lindi jahipiirkond).

 Loodusteadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud kaitsealuste liikide ja

koosluste uurimisest/seirest ning loodusväärtuste säilimisest.

12

1.4 Uuritus ja seire

Audru poldri looduskaitsealal on läbi viidud eelmise kaitsekorralduskava (2013–2017)

algusperioodist järgmised uuringud.

 Aastal 2015 viidi poldril läbi veerežiimi uuring11 (määratud kaitsekorralduskavaga 2013–

2017). Töö eesmärk oli uurida, kuidas saavutada Audru poldril selline veetase, mis tagab

kaitse-eesmärgiks olevate liikide soodsa seisundi, kuid võimaldab ka ala jätkusuutlikku

hooldust (sh karjatamist). Aastal 2019 esitati lähtuvalt veerežiimi uuringu tulemustest

ehitusprojekt12. Ehitusprojekt oli aluseks vee reguleerimissüsteemi ehitamiseks. Projekti

alusel rajatakse katastriüksusele Poldri pumbamaja (16001:001:0194) uus kaevregulaator

koos äravoolutoruga. Äravool poldri alalt on ette nähtud suubuma Pärnu lahte. Töö

tulemusena on edaspidi võimalik veetaset alal reguleerida. Tööd valmisid aastal 2020.

 Aastal 2017 Pärnu lahe linnuala ranniku haudelinnustiku ning rändel peatuvate veelindude

inventuur13 . Töö eesmärk oli Pärnu lahe linnualal (sh Audru poldri looduskaitsealal)

rannikubiotoopide haudelinnustiku ja kevad- ning sügisrändel peatuvate veelindude

inventuur. Inventuuri käigus kaardistati ka teised kohatud kaitsekorralduslikult olulised

linnuliigid. Töö tulemusel kaardistati pesitsusterritooriumid, pesitsevate liikide asukohad

ja rändepeatuskohad. Haudelinnustiku puhul toodi välja, et Audru poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu oli tekkinud alal veepuudus ja seetõttu märgaladega seotud pesitsejad

praktiliselt puudusid või pesitsemine ebaõnnestus. Kevadrände liikidest loendati kõige

enam suur-laukhanesid (arvukushinnang 3450) ja valgepõsk-laglesid (arvukushinnang

1300).

 Aastal 2017 poollooduslike koosluste inventuur 14 . Töö eesmärk oli inventeerida

Keskkonnaameti määratud poollooduslikud kooslused üle Eesti. Audru poldri

looduskaitsealal viidi läbi punktinventuur. Inventeeritud poollooduslikud kooslused on

toodud joonisel 4.

 Aastal 2020 koostati olemasolevate andmete põhjal Audru poldri looduskaitseala

haudelinnustiku ülevaade 15 . Töös analüüsiti pesitsevate lindude andmeid, v.a puistute

pesitsejad ja roostike värvulised, aastastest 2008, 2013 kuni 2020. Joonisel 5 on toodud

pesitsejatele olulised piirkonnad. Pesitsejate loendusandmed, sh kaitsekorralduslikult

oluliste liikide, on toodud tabelis 1.

Kaitsekorralduslikult oluliste liikide määramisel kasutati Soome märgalade tähtsuse

illustreerimiseks arendatud meetodit. Tehtud analüüsi tulemusel leiti, et

kaitsekorralduslikult oluliste pesitsejate esinemiseks on kõige tähtsam poldril vee kõrge

11 AS Kobras (2015).Audru poldri hoiuala veerežiimi uuring. Lõpparuanne. Tartu 12 AS Kobras (2019). Audru poldri hoiuala veerežiimi reguleerimine. Ehitusprojekt. Tartu 13 OÜ Aves (2017). "Pärnu lahe linnuala inventuur". Tartu 14 OÜ Consultare (2017). Poollooduslike koosluste inventuur 2017. Tartu 15 Margus Ellermaa (2020). Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade

13

tase – kõrge veetase on korrelatsioonis arvukusega. Aastatel kui kevadine vee äravool oli

takistatud, oli ala kaitseväärtus kõige kõrgem.

Joonis 5. Pesitsejatele olulised piirkonnad16 (aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2020

seisuga)

16 Margus Ellermaa (2020). Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade.

14

Tabel 1. Audru poldi looduskaitsealal pesitsevad kaitsekorralduslikult olulised liigid. Lühendite tähendused: n.e. –

arvukust kas ei selgitatud või ei olnud võimalik hinnata; * kaitsekorralduslikult olulised ja prioriteetsed liigid; **

kaitsekorralduslikult olulised liigid. 17

Liik Binomiaalne liiginimi Kaitse-

kategooria18 2008 2014 2017 2020 Märkused

Ristpart** Tadorna tadorna III 1 1 1 2 Paarid või territooriumid

Sinikael-part** Anas platyrhynchos - 16 80 11 20 2020. aastal alahinnang

Väikepütt** Tachybaptus

ruficollis - 0 1 0 0 Paarid või territooriumid

Tuttpütt** Podiceps cristatus - 0 5 0 5 Paarid või territooriumid

Rooruik** Rallus aquaticus III 0 5 1 1 Paarid või territooriumid

Rukkirääk** Crex crex III 6 2 5 1 Paarid või territooriumid

Väikekajakas** Larus minutus II 0 n.e 0 2 2014 pole teada

Rästas-roolind** Acrocephalus

arundinaceus - 7 3 4 8 Paarid või territooriumid

Mustviires** Sterna nigra III 0 n.e 0 5 2014 pole teada

Kühmnokk-luik* Cygnus olor - 2 13 1 12 Pesaleiud

Rägapart* Anas querquedula - 1 25 0 9 Paarid või territooriumid

Luitsnokk-part* Anas clypeata - 1 33 0 20 Paarid või territooriumid

Punapea-vart* Aythya ferina - 0 16 0 3 Paarid või territooriumid

Tuttvart* Aythya fuligula - 1 8 0 5 Paarid või territooriumid

Hallpõsk-pütt* Podiceps grisegena III 0 7 0 2 Paarid või territooriumid

Sarvikpütt* Podiceps auritus II 0 1 0 1 Paarid või territooriumid

Hüüp* Botaurus stellaris 0 2 1 1 Paarid või territooriumid

Roo-loorkull* Circus aeruginosus III 1 2 1 1 Paarid või territooriumid

Täpikhuik* Porzana porzana III 0 20 0 2 Paarid või territooriumid

Lauk* Fulica atra - 8 81 4 70 2020 osaline pesaloendus

Kiivitaja* Vanellus vanellus - 49 22 32 51 Paarid või territooriumid

Tikutaja* Gallinago gallinago - 1 3 1 5 Paarid või territooriumid

Mustsaba-vigle* Limosa limosa II 2 4 1 3 Paarid või territooriumid

Suurkoovitaja* Numenius arquata III 3 0 0 0 Paarid või territooriumid

Punajalg-tilder* Tringa totanus III 11 5 7 11 2014, 2020 tegelik arv tn suurem

Lammitilder* Tringa stagnatilis - 0 2 0 3 Paarid või territooriumid

Naerukajakas* Larus ridibundus - 0 500 0 529 Paarid või territooriumid

Hänilane* Motacilla flava III 37 n.e 11 n.e 2014 ja 2020 pole teada

Kuldhänilane* Motacilla citreola III 4 10 33 17 Paarid või territooriumid

Väiketüll Charadrius dubius III 1 0 0 1 Paarid või territooriumid

Hõbekajakas Larus argentatus - 2 0 0 2 Paarid või territooriumid

Sookiur Anthus pratensis - 82 n.e n.e n.e Selgitatud ainult 2008

17 Margus Ellermaa (2020). Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade. 18 Kaitsekategooria selgitus

I kategooria: liigid, kes on haruldased, asuvad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena,

ja/või liigid, kes on hävimisohus, kelle arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini

ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.

II kategooria: liigid, kes on ohustatud, kuna arvukus on väike või väheneb ning levik väheneb ülekasutamise, elupaikade

hävimise/rikkumise tagajärjel, ning kes võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

III kategooria: liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade hävimine või rikkumine ja kelle arvukus on vähenenud sedavõrd, et

ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.

15

Audru poldri looduskaitseale jääb järgmine riikliku seire programmi kuuluv seireala.

 Eluslooduse ja maastike seire alaprogrammi "Haned, luiged ja sookurg" seireala, kus

seiratakse hanede, luikede ja laglede rändekogumeid. Audru polder ei ole sookure seireala.

Erinevatel aastatel on fookuses erinevad liigid ehk seiratakse 3 aastase tsüklina – aasta

2013. oli luigeseireaasta, aasta 2014. oli haneseireaasta, 2015. oli sookureseireaasta ja nii

jälle 2016. oli luigeseireaasta, 2017. oli haneseireaasta, 2018. oli sookureaasta ja 2019. oli

luigeseireaasta ja 2020. oli haneseireaasta (loenduse kokkuvõte tabelis 2). Seireandmete

põhjal peatub Audru poldril valgepõsk-laglesid, rabahanesid ja suur-laukhanesid

suuremate kogumitena (arvukused on tuhandetes), kuid väikeluikede arvukus on alates

seireaastast 2016. püsinud alla 100 isendi nii kevad- kui ka sügisrändel. Suurimad

väikeluige kogumid kevadel on loendatud Audru poldril ja selle ümbruses 1996. aastal (17

500 isendit), kuid tolleaegsed olud olid loonud rändlindudele väga head tingimused –

90datel ei toiminud polder enam ettenähtud viisil ja püsis liigniiske, samas ei olnud

piisavalt aega möödunud, et ala oleks jõudnud pilliroostuda.

16

Tabel 2. Riikliku seire arvukuse andmed aastate lõikes. Arvukus on toodud maksimum väärtusena (isendite arv).19

Kõik seiratavad liigid on Audru poldri looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

Seire aasta Ränne Liik Binomiaalne liiginimi Arvukus (max)

2013 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 139

2013 Sügis Väikeluik Cygnus columbianus 12

2013 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 29

2014 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 1180

2014 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 105

2014 Kevad Rabahani Anser fabalis 2612

2014 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 13 390

2014 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 4235

2015 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 0

2015 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 4

2015 Kevad Rabahani Anser fabalis 710

2015 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 4570

2015 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 2720

2016 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 43

2016 Sügis Väikeluik Cygnus columbianus 12

2016 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 69

2016 Kevad Rabahani Anser fabalis 1868

2016 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 4245

2016 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 2368

2017 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 5

2017 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 18

2017 Kevad Rabahani Anser fabalis 800

2017 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 4910

2017 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 2524

2018 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 5

2018 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 2

2018 Kevad Rabahani Anser fabalis 1060

2018 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 7790

2018 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 6270

2019 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 55

2019 Sügis Väikeluik Cygnus columbianus 20

2019 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 4

2019 Kevad Rabahani Anser fabalis 760

2019 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 14 340

2019 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 2820

2020 Kevad Väikeluik Cygnus columbianus 12

2020 Kevad Laululuik Cygnus cygnus 90

2020 Kevad Valgepõsk-lagle Branta leucopsis 10 640

2020 Kevad Rabahani Anser fabalis 3680

2020 Kevad Suur-laukhani Anser albifrons 14 090

19 Andmete väljavõte Keskkonnaseire Infosüsteemist ja tabelit täiendas Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist

Jaak Tammekänd.

17

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Looduskaitseala peamine väärtus on see, et endine looduslik märgala toimib kui tehismärgala. Vee

reguleerimissüsteem võimaldab hoida suurel osal alast kõrgvett, kuid veetaset ka vajadusel

alandada. Ulatuslike üleujutuste korral kevadel kuni juuni keskpaigani ja sügisel, on ala üks

olulisemaid rändepeatuspaiku ja pesitsusalasid Eesti 20 . Ala niidukoosluste taastamine ja

hooldamine on viimastel aastatel tõrjunud tagasi pilliroo ja võsastumise ning loonud lageda

avamaastiku. Lage avamaastik on oluline avamaaga seotud liikidele, näiteks väikeluige puhul on

täheldatud, et Audru poldri kinnikasvamisega hajusid luiged lähipiirkonna

põllumajandusmaadele 21 . Poldri kui tehismärgala väärtus seisneb ka selles, et ta pakub

märgaladega seotud liikidele alternatiivset elupaika kompenseerides märgalade kadu.

Alal on inventeeritud ca 760 ha poollooduslikke kooslusi. Aasta 2020 seisuga on hoolduses

(karjatamine/niitmine) 670 ha ja taastamises ca 22 ha. Eelmise kaitsekorraldusperioodi eesmärgiks

oli elupaikade ja rändepeatusalade säilimine 560 ha22. Kuigi ala taastamise ja hooldamise eesmärk

on täidetud, ei ole avatud maastik peamine elupaigakvaliteedi kriteerium. Märgalaga seotud

linnustiku jaoks on kõige olulisem kriteerium üleujutuste ulatus ja kestus. Aastad, kui poldri

äravoolukraav on olnud ummistatud ja vesi on olnud poldril kõrge, on linnustiku jaoks olnud

soodsad aastad (nt 2014, 2016 ja 2020 a; vt tabel 1 ja 2).

Audru poldrile on valdavalt teed rajatud no teetammile, kuid osad (ennekõike poldri keskel olevad)

teed on kohati teetammist madalamal ja nende seisukorra parandamiseks on vajalik (vajadusel)

tulevikus planeerida tegevusi seisukorra parandamiseks. Samuti on vajalik maa rendihindade ja

poollooduslike koosluste toetuse määrade temaatika ülevaatus. Kuna eesmärk on alal kaitse-

eesmärgiks olevate liikide elupaiga hooldamine, siis peab maa rendihind, investeeringud

hooldustehnikasse ja toetuste määrad olema proportsionaalsed, et soodustada alal hooldustegevust.

Ehk et maahooldajatele oleksid paremad tingimused raskesti hooldatavate koosluste

majandamisel, kui toetusskeemid arvestaksid ala keerukamat hooldust ja taastamist.

Peamine kaitse-eesmärk on elupaigakvaliteedi säilitamine ja taastamine poollooduslike koosluste

hooldamise/taastamise ja veetaseme reguleerimisega. Kui veetaseme reguleerimine ja hooldamine

on saanud toimida vastavalt kavas ettenähtud tingimustele ja linnustikule mõju avaldada,

hinnatakse ala sobivust lindudele nende arvukusena (rändel peatuvate isendite arv ja haudepaaride

arv). Tabelis 3 on toodud ülevaade looduskaitseala kaitse-eesmärkidest, ohutegutitest, meetmetest

ja kaitsekorra tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitest.

20 Mergus Birding (2020). Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade. 21 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018 22 Audru poldi hoiuala katsekorralduskava (2013–2017). Keskkonnaamet, 2013

18

Tabel 3. Väärtuste koondtabel. Tabelis on esitatud järgmise 10 aasta perspektiivis eesmärkide keskmised taotletavad väärtused, mis on kas pindalapõhised (sobiva

elupaiga pindala) või liigi arvukuse põhised. Tabelis esitatud eesmärkide väärtused on 10 aasta keskmised, kuna alal taotletakse kahte erinevat veerežiimi.

Lühendid: LKS – kaitsekategooria; LiD – Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk; L– läbirändaja; P – pesitseja; P/L – nii pesitsejad kui ka läbirändajad.

Väärtus Seisund

Järgneva 10 aasta

keskmised taotletavad

eesmärgid

Mõjutegurid23 Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse

hindamiseks ja oodatav tulemus

Väikeluik

LKS – II; LiD – jah; L

Hoolduses

(karjatamine/niitmine)

670 ha poollooduslikke

kooslusi

Poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu

on ala olnud kevadel

kuivem kui ränd- ja

haudelindudele soodne

on (enne 2020 a

valminud vee

reguleerimise süsteemi)

Avamaastike liikidele

on negatiivselt mõjunud

hoolduse lõppemine ja

ala kinnikasvamine

(2013 ja 2014 a oli

hoolduses vaid 40 ha;

järk-järgult on pindala

suurenenud)

Läbirändajatel on

kevadperioodil

vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Rände toitumisala seisundi halvenemine

(pilliroostumine, kinnikasvamine,

eutrofeerumine, intensiivne

põllumajandus, poldri kuivendamine ja

häirimine)

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Muul juhul eelistada põldudel

püsirohumaid või teravilja

kultiveerimist;

alal ei tohi kasutada biotsiide,

taimekaitsevahendeid ja

väetiseid; kui kaitseala väline

koormus mõjutab kaitseala, tuleb

rakendada leevendusmeetmeid

(lähtuvalt uuringust vt pt 4)

Poldril veetaseme reguleerimine

Läbirändajatel on kevad- ja

sügisperioodil vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Rändlindude loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Laululuik

LKS – II; LiD – jah; L

Rabahani

LKS – ei; LiD – jah; L

Suur-laukhani

LKS – ei; LiD – jah; L

Valgepõsk-lagle

LKS – III; LiD – jah; L

Piilpart

LKS – ei; LiD – jah;

P/L Rände toitumisala seisundi halvenemine

(vt eelmist gruppi)

Haudelinnustiku mõjuterguid on ala

kinnikasvamine, rohumaadele

monokultuuride rajamine, poldri

kuivendamine, pesade rüüste, häirimine

kuid ka klimaatilised tingimused (nt

oluline tegur soopardile)

Ala hooldamiseks ja taastamiseks

kasutatavate teede kohati kehva

seisukord (ennekõike nt loomaveo

tehnikaga sõitmiseks)

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine)

Poldril veetaseme reguleerimine

Pesitsusterritooriumitel

eemaldada põõsastik ja võsa

(varitsusvõimalused

pesarüüstajatele)

Vajadusel planeerida poldri teede

korrastamine, selliselt et oleks

tagatud linnustikku minimaalne

häiring ning sobiv

maahooldamiseks

Viupart

LKS – ei; LiD – jah; L

Soopart

LKS – II; LiD – jah;

P/L

Sinikael-part

LKS – ei; LiD – jah;

P/LPesitsejaid on vähemalt

50 paari aastas.

Pesitsejaid on vähemalt 50 paari aastas.

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

23 Siin on toodud peamised mõjutegurid, mis mõjutavad liike Audru poldri looduskaitsealal.

19

Väärtus Seisund

Järgneva 10 aasta

keskmised taotletavad

eesmärgid

Mõjutegurid23 Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse

hindamiseks ja oodatav tulemus

Täpikhuik

LKS – III; LiD – ei; P

Hoolduses

(karjatamine/niitmine)

670 ha poollooduslikke

kooslusi

Poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu

on ala olnud kevadel

kuivem kui ränd- ja

haudelindudele soodne

on (enne 2020 a

valminud vee

reguleerimise süsteemi)

Avamaastike liikidele

on negatiivselt mõjunud

hoolduse lõppemine ja

ala kinnikasvamine

(2013 ja 2014 a oli

hoolduses vaid 40 ha;

järk-järgult on pindala

suurenenud)

Pesitsejaid on vähemalt

10 paari aastas.

Ala kinnikasvamine (võsastumine),

kuivendamine (eelistab üleujutatud

mudast pinnast ja poolveelist taimestut),

röövlus ja häirimine

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Niitmise korral eelistada

hilisemat esimese niite aega

Poldril veetaseme reguleerimine

Pesitsusterritooriumitel

eemaldada põõsastik ja võsa

(varitsusvõimalused

pesarüüstajatele)

Pesitsejaid on vähemalt 10 paari aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Rukkirääk

LKS – III; LiD – ei; P

Pesitsejatel oleks

vähemalt 100 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Põllumajanduse intensiivistumine ja

rohumaade liiga varajane niitmine

Pesitsejatel oleks vähemalt 100 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Kiivitaja

LKS – ei; LiD – jah; P

Pesitsejaid on vähemalt

50 paari aastas.

Põllumajanduse intensiivistumine, ala

kinnikasvamine, klimaatilised

tingimused

Pesitsejaid on vähemalt 50 paari aastas.

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Mustsaba-vigle

LKS – II; LiD – jah;

P/L

Pesitsejaid on vähemalt

5 paari aastas.

Ala kinnikasvamine ja kuivendamine

(eelistab pesitsuseks niiskeid niite),

pesarüüste, häirimine

Pesitsejaid on vähemalt 5 paari aastas.

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Punajalg-tilder

LKS – III; LiD – jah; P

Pesitsejaid on vähemalt

20 paari aastas.

Ala pilliroostumine, võsastumine,

kuivendamine ja põllumajanduse

intensiivistumine

Pesitsejaid on vähemalt 20 paari aastas.

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Tumetilder

LKS – ei; LiD – jah; L Läbirändajatel on

kevad- ja sügisperioodil

vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Läbirändajatel on kevad- ja

sügisperioodil vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Rändlindude loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Mudatilder

LKS – III; LiD – ei; L

Heletilder

LKS – III; LiD – ei; L

20

Väärtus Seisund

Järgneva 10 aasta

keskmised taotletavad

eesmärgid

Mõjutegurid23 Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse

hindamiseks ja oodatav tulemus

Väikekoovitaja

LKS – III; LiD – ei; L Hoolduses

(karjatamine/niitmine)

670 ha poollooduslikke

kooslusi

Poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu

on ala olnud kevadel

kuivem kui ränd- ja

haudelindudele soodne

on (enne 2020 a

valminud vee

reguleerimise süsteemi)

Avamaastike liikidele

on negatiivselt mõjunud

hoolduse lõppemine ja

ala kinnikasvamine

(2013 ja 2014 a oli

hoolduses vaid 40 ha;

järk-järgult on pindala

suurenenud)

Läbirändajatel on

kevad- ja sügisperioodil

vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Rände toitumisala seisundi halvenemine

(pilliroostumine, kinnikasvamine,

eutrofeerumine, intensiivne

põllumajandus, poldri kuivendamine ja

häirimine)

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Niitmise korral eelistada

hilisemat esimese niite aega

Poldril veetaseme reguleerimine

Pesitsusterritooriumitel

eemaldada põõsastik ja võsa

(varitsusvõimalused

pesarüüstajatele)

Läbirändajatel on kevad- ja

sügisperioodil vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Elupaigakvaliteedi paranemine nii, et

alal on liikidele soodsad tingimused

(rändepeatuspaik ja pesitsusala)

Rändlindude loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Suurkoovitaja

LKS – III; LiD – ei; P/L

Ala pilliroostumine, võsastumine,

kuivendamine, põllumajanduse

intensiivistumine, häirimine, pesarüüste

Hänilane

LKS – III; LiD – ei; P/L

Pesitsejatel oleks

vähemalt 100 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune) Intensiivne niitmine/karjatamine,

kuivendamine, ala kinnikasvamine

Ala hooldamiseks ja taastamiseks

kasutatavate teede kohati kehva

seisukord (ennekõike nt loomaveo

tehnikaga sõitmiseks)

Ala looduslike ja poollooduslike

rohumaade hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Säilitada roostiku ala äärealadel.

Ääreala läbivate teede ääres

säilitada põõsastik/puistu – need

on selgrootutele sobilikud

rohekoridorid

Vajadusel planeerida poldri teede

korrastamine, selliselt et oleks

tagatud linnustikku minimaalne

häiring ning sobiv

maahooldamiseks

Pesitsejatel oleks vähemalt 100 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Kuldhänilane

LKS - III; LiD - ei; P/L

Pesitsejaid on vähemalt

20 paari aastas

Pesitsejaid on vähemalt 20 paari aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Roo-loorkull

LKS – III; LiD – jah; P

Pesitsuseks sobilik

roostik säilinud,

toitumiseks soodne

avamaastik 670 ha

(poolloodusliku

kooslus)

Pesitsejaid on vähemalt

1 paar aastas

Roostiku hävimine (pesitsusala) ja

avamaastiku kinnikasvamine ja

kuivendamine (toitumisala)

Ala looduslike ja poollooduslike

rohumaade hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Säilitada roostiku ala äärealadel

Pesitsejaid on vähemalt 1 paar aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

21

Väärtus Seisund

Järgneva 10 aasta

keskmised taotletavad

eesmärgid

Mõjutegurid23 Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse

hindamiseks ja oodatav tulemus

Naerukajakas

LKS – ei; LiD – jah; P

Hoolduses

(karjatamine/niitmine)

670 ha poollooduslikke

kooslusi

Poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu

on ala olnud kevadel

kuivem kui ränd- ja

haudelindudele soodne

on (enne 2020 a

valminud vee

reguleerimise süsteemi)

Avamaastike liikidele

on negatiivselt mõjunud

hoolduse lõppemine ja

ala kinnikasvamine

(2013 ja 2014 a oli

hoolduses vaid 40 ha;

järk-järgult on pindala

suurenenud)

Koloonia esinemine

Veesilmade taimestumine,

kinnikasvamine, kuivendamine (eelistab

üleujutatud poolveelist taimestut), ala

kinnikasvamine, kuivendamine , röövlus

ja häirimine

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Niitmise korral eelistada

hilisemat esimese niite aega

Poldril veetaseme reguleerimine

Pesitsusterritooriumitel

eemaldada põõsastik ja võsa

(varitsusvõimalused

pesarüüstajatele)

Koloonia esinemine

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Väikekajakas

LKS – II; LiD – ei; L

Läbirändajaid on

vähemalt 500 isendit

kevadrändel

Läbirändajaid on vähemalt 500 isendit

kevadrändel

Rändlindude loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Luitsnokk-part

LKS – ei; LiD – jah;

P/L

Pesitsejaid on vähemalt

10 paari aastas

Läbirändajatel on

vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Ala kinnikasvamine ja kuivendamine

(eelistab pesitsuseks niiskeid niite),

pesarüüste

Veesilmade taimestumine,

kinnikasvamine (veesilmad on olulised

toitumisaladena)

Rände toitumisala seisundi halvenemine

(pilliroostumine, kinnikasvamine,

eutrofeerumine, intensiivne

põllumajandus ja poldri kuivendamine)

Pesitsejaid on vähemalt 10 paari aastas

Läbirändajatel on vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Pesitsejate ja rändlindude leondus,

riiklik seire, taimestiku seire,

veetaseme seire ja elupaiga kvaliteedi

hinnang

Rägapart

LKS – ei; LiD – jah; P

Pesitsejaid on vähemalt

10 paari aastas

Ala kinnikasvamine (võsastumine),

kuivendamine (eelistab üleujutatud

mudast pinnast ja poolveelist taimestut),

röövlus ja häirimine

Veesilmade ja mudaälveste

taimestumine, kinnikasvamine,

kuivendamine, häirimine

Pesitsejaid on vähemalt 10 paari aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

22

Väärtus Seisund

Järgneva 10 aasta

keskmised taotletavad

eesmärgid

Mõjutegurid23 Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse

hindamiseks ja oodatav tulemus

Tuttvart

LKS – ei; LiD – jah; L

Hoolduses

(karjatamine/niitmine)

670 ha poollooduslikke

kooslusi

Poldri äravoolukanali

pideva hoolduse tõttu

on ala olnud kevadel

kuivem kui ränd- ja

haudelindudele soodne

on (enne 2020 a

valminud vee

reguleerimise süsteemi)

Avamaastike liikidele

on negatiivselt mõjunud

hoolduse lõppemine ja

ala kinnikasvamine

(2013 ja 2014 a oli

hoolduses vaid 40 ha;

järk-järgult on pindala

suurenenud)

Läbirändajatel on

vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis

on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Veesilmade ja mudaälveste

taimestumine, kinnikasvamine,

kuivendamine, häirimine

Rände toitumisala seisundi halvenemine

(pilliroostumine, kinnikasvamine,

eutrofeerumine, intensiivne

põllumajandus ja poldri kuivendamine)

Ala poollooduslike rohumaade

hooldus ja taastamine

(karjatamine ja/või niitmine).

Niitmise korral eelistada

hilisemat esimese niite aega

Poldril veetaseme reguleerimine

Pesitsusterritooriumitel

eemaldada põõsastik ja võsa

(varitsusvõimalused

pesarüüstajatele)

Läbirändajatel on vähemalt 250 ha

suurune märgala, mis on suuremas osas

roovaba (madalmurune)

Rändlindude loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Lauk

LKS – ei; LiD – ei; P

Pesitsejaid on vähemalt

40 paari aastas

Ala kinnikasvamine (võsastumine),

kuivendamine (eelistab üleujutatud

mudast pinnast ja poolveelist taimestut),

vee liiga kiire alanemine

Pesitsejaid on vähemalt 40 paari aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Lammitilder

LKS – ei; LiD – ei; P

Pesitsejaid on vähemalt

3 paari aastas

Ala kinnikasvamine (võsastumine),

kuivendamine (eelistab üleujutatud

mudast pinnast ja poolveelist taimestut),

vee liiga kiire alanemine

Pesitsejaid on vähemalt 3 paari aastas

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

Mustviires

LKS – III; LiD – ei; P Koloonia esinemine

Veesilmade taimestumine,

kinnikasvamine, kuivendamine (eelistab

üleujutatud poolveelist taimestut), vee

liiga kiire alanemine

Koloonia esinemine

Pesitsejate loendus, riiklik seire,

taimestiku seire, veetaseme seire ja

elupaiga kvaliteedi hinnang

23

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Looduskaitseala on logistiliselt külastajatele väga soodsas kohas ja on varustatud teede ja radadega

ning rannaala on atraktiivne puhkekoht. Külastuskoormuse potentsiaalset tõusu soodustab kergesti

ligipääsetav asukoht – asub nii asustuste (Pärnu linn, Audru alevik, Saulepa ja Valgeranna küla)

kui ka muude populaarsete külastusobjektide (White Beach Golf ja Valgeranna suvitus- ja

supluskoht) läheduses. Peale selle piirnevad alaga kaks suuremat teed: Audru-Valgeranna tee ja

Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee ning ala läbib Poldri tammi tee, mis ühendab Valgeranda ja

Saulepa küla. Poldri tammi tee on ka ühtlasi üks lõik ranniku matkarajast, mis on osa Euroopa

pikamaarajast E9. Peale selle läbivad looduskaitseala mitmed pinnasteed, mis on läbitavad nii

jalgsi, ratta kui ka mootorsõidukiga.

Ala külastavad peamiselt matkajad, ratturid, jalutajad, loodusvaatlejad, kalastajad (koonduvad

Nurme ja Väike-Nurme veehoidla juurde) ning puhkajad. Kõige enam on külastajaid suvehooajal

looduskaitseala piiresse jääval rannaalal, kus on mitmeid Keskkonnaameti kooskõlastuseta

omaalgatuslikke lõkke- ja telkimiskohti. Peale selle sõidetakse autodega omaalgatuslikult

autodega Poldri tammi teelt alla randa. Nimetatud kaitse-eeskirja vastu eksimised24 võivad olla

seotud külastajate teadmatusest – rannaalal ei ole piiritähiseid ega ala ning kaitse-eeskirja

tutvustavaid teabetahvleid. Eesmärk uueks kaitsekorraldusperioodiks on ala selgem tähistus ja

käitumisjuhiste eksponeerimine.

Kuna juba praegu on teatud kohtades külastuskoormusel mõju väärtustele, ei ole otstarbekas

tutvustada ala kui loodusturismi sihtkohta – tõenäoliselt tõstaks see külastuskoormust

märkimisväärselt, mis pärsiks kaitse-eesmärkide saavutamist. Alal ei ole (märts, 2021 seisuga)

külastustaristut, sh infotahvleid, õpperadasid, vaatlustorne, lõkke- ja telkimiskohti. Kuna

looduskaitsealaga piirnev Valgerand on juba tuntud suvitus- ja supluskoht, kus on ette nähtud

kohad telkimiseks ja lõkke tegemiseks/grillimiseks, siis ei ole vajadust vastavaid kohtasid rajada.

Eelmise kaitsekorraldusperioodi (2013–2017) jooksul ei ole rajatud kaitsekorralduskavas

planeeritud 1–2 linnuvaatlusplatvormi. Pärnu arengukavas aastani 2035 on tegevuskavas

(aastateks 2020–2024) märgitud Audru poldri pumbamaja rekonstrueerimine linnuvaatlustorniks.

Linnuvaatlustorni rajamist kaaluda eeldusel, et see ei tõsta ala külastuskoormust tasemele, mis

pärsib kaitse-eesmärkide saavutamist (vt tabel 3 – häirimine on mitme liigi ohutegur).

Linnuvaatlustorni eesmärk peaks olema eelkõige seire või harrastusliku linnuvaatluse

hõlbustamine. Linnuvaatlustorni juurde tuleb rajada seda teenindavad rajatised, sh prügi

sorteerimist võimaldavad prügikastid ja korraldada nende regulaarne tühjendamine ning rajada

tähistatud parkimiskohad. Linnuvaatlustorn on ka parim sobilik asukoht infotahvli jaoks.

24 Audru poldri looduskaitseala kaitse-eeskiri sätestab, et telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud ning sõidukiga sõitmine on lubatud vaid kaitseala teedel (sõidukiga sõitmine

väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on kaitsealal lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel).

RT I, 15.10.2014, 4.

24

Kuna avamaastik on peamiselt kopeldatud, siis üldjuhul kooslustele ligipääsu ei ole. Sellest

hoolimata tuleb tagada koplite suletus eelkõige seal, kus on olemasolevad pinnasteed, mis on

eelkõige mõeldud kasutamiseks ala hooldamisega seotud masinatele, kuid võivad atraktiivsed olla

ka külastajatele. Lisaks tuleb sulgeda teatud teed, mis läbivad linnustiku jaoks olulisi alasid. Seega

on eesmärk suunata külastajad teatud marsruutidele, et leevendada linnustiku häirimist.

Visioon

 Audru poldri looduskaitseala ei ole populaarne loodusturismi ja puhkamise sihtkoht, sest

looduskaitseala eesmärk on eelkõige lindude kaitse st ka rände- ja pesitsusaegse rahu

tagamine. Külastustaristu, sh potentsiaalne linnuvaatlustorn, on eelkõige seire ja

harrastusliku loodusvaatluse tarbeks. Külastatavus on mõõdukas, koplite süsteem suunab

külastajad tundlikest aladest eemale ning alal olev tähistus ning teabetahvel on piisavalt

informatiivsed käitumisjuhiste tagamiseks.

Eesmärk

 Audru poldri looduskaitseala külastatavus ei ole suurenenud ja ala ei tutvustata kui

loodusturismi sihtkohta. Piir on selgelt tähistatud, koplid külastajatele suletud, teatud

teed/rajad suletud ja vana pumbajaama juures on ala ja kaitsekorda tutvustav teabetahvel.

Loodusvaatluste hõlbustamiseks võib lubada linnuvaatlustorni rajamist.

25

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

4.1 Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1 Riiklik seire

Tegevus on vajalik, et hinnata kaitsekorralduse tulemuslikkust st ala sobilikkust rände

peatuspaigana. Jätkata alal eluslooduse ja maastike seire alaprogrammi "Haned, luiged ja sookurg"

raames hanede, luikede ja laglede seiret. Riiklik seire on vajalik ka selleks, et hinnata

kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine

tõhusust.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaagentuur.

4.1.2. Pesitsevate lindude seire kogu alal

Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamise eksperthinnangus põhineb prognoositud

veerežiim teoreetilisel pinnareljeefi andmemudelil, mis ei pruugi täielikult vastata tegelikkusele ja

pole teada, kui suur võib olla maksimaalne veelangus aurumise läbi siis, kui varjad on suletud

tuleb seirata nii linnustikku kui ka pinnavee kõrgust ja tuginedes kogutud andmetele vajadusel

hoida kevaditi eeldatust üks vari rohkem kinni.

Kõlvikute jaotus ja tunnused on standardiseeritud ja neid kasutatakse seire planeerimise, loenduste

sooritamise ja tulemuste avaldamise abina (lisa 1 joonis 5; tähtedega täpsustatud kõlvikud

võidakse lugeda kokku, näiteks 1a, 1b ja 1c = 1).

Pesitsevaid linde tuleb seirata kogu kaitsealal igal kevadise veerežiimi muutmise aastal ehk

vähemalt 2023 ja 202825. Meetodina kasutatakse kolmekordset kaardistamist umbes kahenädalaste

vahedega: 1) maikuu esimesel poolel, 2) maikuu teisel poolel ja 3) juunikuu esimesel poolel, mis

on esmaselt öine loendus. Roolindude ja rootsiitsitaja kaardistamisest võib kuluefektiivsuse mõttes

loobuda, kuid nood kaardistatakse teatud kõlvikutel (vt. punkt 4.1.3). Nii peaks loendused olema

teostatavad umbes 12 välitööpäevaga (5 + 5 + 2 päeva). Loenduste kameraaltööd ehk andmete

elektrooniline salvestamine ja lühikokkuvõte võtavad aega umbes poole välitööde ajast26.

Seire on vajalik selleks, et hinnata kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste

taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine tõhusust.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

25 Aastal 2022 teostati rahuldava täpsusega Keskkonnaagentuuri seire (J. Tammekänd, kirjalik teade) 26 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

26

4.1.3. Pesitsevate lindude seire kolmel kõlvikul

Kõlvikute jaotus ja tunnused on standardiseeritud ja neid kasutatakse seire planeerimise, loenduste

sooritamise ja tulemuste avaldamise abina (lisa 1 joonis 5; tähtedega täpsustatud kõlvikud

võidakse lugeda kokku, näiteks 1a, 1b ja 1c = 1).

Kolme kõlviku pesitsev linnustik tuleks kaardistada iga-aastaselt kolmekordse kaardistamise

meetodil. Valimis on üks madala (10a), üks keskmise (12) ja üks kõrgema maapinnaga (18) kõlvik,

kogupindalaga 110 hektarit. Töö üldine meetod on kirjeldatud punktis 4.1.2., sellest erinevalt

kaardistatakse aga kõik pesitsevad linnuliigid, kaasa arvatud roolinnud ja rootsiitsitaja. Selle seire

raames hinnatakse ja jäädvustatakse iga loenduskäigu ajal ka üleujutuse ulatust antud kolmel

kõlvikul ja nendega külgnevates kraavides (% kõlviku pindalast). Selline seire peaks olema

teostatav 110 hektaril kolme välitööpäevaga hooaja kohta. Selle seirega saab õppida, kuidas linnud

tegelikkuses reageerivad erineva hooldusrežiimi ja veekõrguse koosmõjule27.

Seire on vajalik selleks, et hinnata kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste

taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine tõhusust.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.1.4. Rändlindude loendus

Kõlvikute jaotus ja tunnused on standardiseeritud ja neid kasutatakse seire planeerimise, loenduste

sooritamise ja tulemuste avaldamise abina (lisa 1 joonis 5; tähtedega täpsustatud kõlvikud

võidakse lugeda kokku, näiteks 1a, 1b ja 1c = 1)28.

Rändlinde loendada kevaditi vähemalt iga 5. aastal: vaheldumisi kuiva ja märja režiimiga aastatel.

Loendus tuleks teha üks kord dekaadis alates 20. märtsist lõpetades 10. maiga. Läbirändavate

lindude andmed kogutakse kõlvikute alusel nagu pesitsejadki. Kuluefektiivsuse mõttes soovitatav

teostada samal aastal pesitsejate kaardistamisega (2023, 2028)29.

Seire on vajalik selleks, et hinnata kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste

taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine tõhusust.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

27 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 28 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 29 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

27

4.1.5. Veetaseme seire

Veeregulaatoris dokumenteeritakse veekõrgus (cm) ja suletud varjade arv iga-aastaselt vähemalt

2 korda kuus: iga kuu 15. ja viimane kuupäev (+/3 päeva) ning lisaks päevadel, mil varjade arvu

regulaatoris muudetakse. Talvel ehk 1. oktoobrist 15. aprillini piisab mõõtudest kord kuus (et

hinnata vee kogunemise kiirust). Antud kuupäevadel oleks hea jäädvustada ka väljavoolukanali

seis (ummistunud või mitte)30.

Seire on vajalik selleks, et hinnata kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste

taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine tõhusust.

Seire kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.1.6. Kõlvikute hoolduse seire

Kõlvikute hooldatus dokumenteeritakse oktoobris (piisav/ebapiisav). Piisav = üle 60 cm kõrgust

taimestikku esineb alla 25 % pindalast (visuaalne vaatlus), igal kõlvikul eraldi. Selleks on hea

jälgida ka hoolduspäevikuid, mis on tehtud kõlvikute kaupa (näiteks üks hoolduslepingu

tingimus). Vajadusel saab taimestiku seire ja hoolduspäevikute kirjeid võrrelda paralleelselt31.

Seire on vajalik selleks, et hinnata kaitsemeetmete nagu poollooduslike koosluste

taastamine/hooldus ja veetaseme reguleerimine tõhusust.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.1.7. Elupaiga kvaliteedi hinnang

Tegevus on vajalik, et hinnata kaitsekorralduse tulemuslikkust st ala sobilikkust rände

peatuspaigana ja pesitsusalana. Oluline on välja selgitada, kui kvaliteetset toitu ala rändlindudele

pakub ja mis on niitude looduskaitseline väärtus. Hinnang on vajalik ka selleks, et vajadusel

rakendada kaitsemeetmeid.

Elupaigakvaliteedi hindamiseks tellida kaks tööd. Tööd tellida kas ühe tööna või kahe eraldiseisva

tööna.

4.1.7.1. Taimekaitsevahendite, biotsiidide, väetiste ja reostuskoormuse mõju

uuring

Kuna kaitse-eesmärkide üks ohutegur on eutrofeerumine ja looduskaitseala piirneb

põllumajandusmaadega ning asustatud aladega, on vajalik analüüsida piirnevatelt aladelt tulevat

põllumajandusest ja muust majandustegevusest tingitud koormust ja anda hinnang, mis mõju on

30 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 31 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

28

koormusel kaitse-eesmärkidele. Töö teostamiseks võtta proove ala väljavoolukraavidest ja teha

neile keemiline analüüs. Koormusest lähtuvalt seada alale eesmärgid (nt ainete piirväärtused) ja

nende täitmiseks nimetada ja kaardistada asukohapõhisel võimalikud leevendusmeetodid.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.1.7.2. Taimekoosluste inventuur

Taimekoosluste inventuur on seotud nii botaanilise kui ka ornitoloogilise hinnanguga ja seega on

töö teostamise eelduseks mõlema ala spetsialistide kaasamine. Botaanilised välitööd teostada

vegetatsiooniperioodil enne ala hooldustööde algust. Inventuuri raames kaardistada kõik I, II ja III

kaitsekategooria liikide elupaigapolügoonid ja kanda need keskkonnaregistrisse. Muul juhul anda

hinnang poldri niidutaimede liigilisele koosseisule, sh määrata kaitsekorralduslikult olulised liigid

(nii linnustiku kui ka niidukoosluse aspektist), domineerivad liigid ja/või sugukonnad ja alale

iseloomulikud liigid. Iseloomustada ala taimekooslust ja anda kaitsekorralduslike soovitusi.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.2 Veerežiimi reguleerimine

Tegevus on vajalik, et tagada lindudele rände- ja pesitsusaegsed optimaalsed

keskkonnatingimused ja veetaseme järelevalve.

Neli erinevat veerežiimi

Järgnevalt on esitatud veerežiimi reguleerimise plaan. Juhul kui linnustiku ja veetaseme seire

osutavad, et vett aurub oodatust selgelt rohkem, on varuvariantidena (sulgudes) antud

kinnihoitavatele varjadele ka kõrgem väärtus (kuni 9 või kuni 10).

Veeregulaatoris hoitakse suletuna 0, 8, 9 või 10 varja. Suletud varjade arv oleneb seejuures

aastaajast ja lindude pesitsusajal taotletavast kuivast (8 – 9 varja kinni) või märjast (9 – 10 varja

kinni) režiimist. Oludest tingituna (hiline kevad, nädalalõpp vms.) võib varjade avamine ja

sulgemine hilineda (kuid mitte varaneda) kuni 7 päeva võrreldes mainitud tähtaegadega.

1) Talverežiim: 15. oktoobrist 15. aprillini on kinni 10 varja. Iga-aastaselt. Aastad 2023 kuni 2032.

2) Kuiv kevadrežiim: 15. aprillist 15. juulini on kinni 8 (kuni 9) varja. 5-aastane periood: aastad

2023 kuni 2027.

3) Märg kevadrežiim: 15. aprillist 15. juulini on kinni 9 (kuni 10) varja. 5-aastane periood: aastad

2028 kuni 2032.

4) Suverežiim: 15. juulist 15. oktoobrini on regulaator täielikult avatud. Iga-aastaselt. Aastad 2023

kuni 2032.

Talverežiimile minnakse iga-aastaselt üle 15. oktoobril, mil suletakse 10 varja. Veepinna tõus

võtab aega ja teoorias saab loomi veel edasi karjatada. Talvisel režiimil kogutakse vett kevadiseks

üleujutuseks. Läbirändavate lindude tipp-perioodil, aprilli keskel, eemaldatakse 1 (0) või 2 (1)

29

varja olenevalt sellest, kas minnakse üle kuivale või märjale kevadrežiimile. Selles töös on oletus,

et kevadeks koguneb poldrile nii palju vett, et seda on piisavalt ka märja kevadise režiimi jaoks.

Kuivale kevadisele režiimile (2023–2027. a) üleminek toimub veetaseme langetamine aprilli

keskel, eemaldades selleks 2 varja (kinni jääb 8 varja). Nii on kariloomadel võimalik liikuda juba

maikuu alguses enamikule alast. Juhul kui paari esimese aastaga selgub, et juunikuu lõpus osutab

veeregulaatori mõõdik vähem kui +10 cm abs), tuleb edaspidi eemaldada aprillikuus ainult üks

vari (kinni jääb 9 varja). Kuiva režiimi esmane eesmärk on vähendada pilliroo domineerimist ja

soosida niidutaimestiku taastumist. Kuivast režiimist on kaitse eesmärkidele abi ainult juhul kui

sellega kaasneb ka piisav hooldus. Kuiva režiimiga kevadetel sobib ala pesitsemiseks enamikele

kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, eelkõige kahlajatele (mustsaba-vigle, kiivitaja,

punajalg-tilder) ja värvulistele. Ilma perioodiliselt kuivema režiimita ei säiliks ka elupaik

täpikhuigale ega rägapardile, kellele sobib taastunud niidutaimestik pesitsemiseks hiljem, märjema

režiimiga aastatel. Kuna talvist kõrget veetaset hoitakse pea aprillikuu lõpuni, siis sobib ala

kevadise peatuspaigana ka kõikidele läbirändavatele (sh hilistele) kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele, kuna vaatamata üleminekuga „kuivale" režiimile püsib kerge üleujutus poldril eeldatavalt

veel ka mai esimesel poolel.

Märg kevadine režiim (2028–2032.a.) peaks hoidma ala kergelt üleujutatuna kesksuveni. Talvise

režiimi veetaset langetatakse aprillikuu keskel, kuid eemaldades vaid ühe varja (kinni jääb 9 varja).

Juhul kui paari esimese aasta kogemus näitab, et juunikuu lõpus puuduvad ca 10 cm-ga üleujutatud

alad (veeregulaatori mõõdik osutab alla +50cm abs), tuleb aprillikuisest vee alandamisest

järgnevatel märja režiimiga aastatel üldse loobuda. Märja režiimiga aastatel jäävad tõenäoliselt

karjatamisest välja kõige märjemad kõlvikud (ca 250 ha). Neid tuleks siiski hilissuvel hooldada

niitmise ja niite ära koristamisega, nii suurel pindalal kui tehniliselt võimalik (kui olude tõttu ei

pääse niidukid mõningatesse piirkondadesse, tuleb ülejäänud ala siiski hooldada). Märja režiimiga

aastatel sobiks ala pesitsemiseks ka mõnele sellisele liigile, kellele kuiv režiim ei sobi (täpikhuik,

lauk, rägapart, luitsnokk-part, naerukajakas, mustviires).

Suverežiimile minnakse iga-aastaselt üle 15. juulil ehk ajal, mil kaitse-eesmärgiks olevatel liikidel

on enamikud järeltulijatest lennuvõimestunud. Eemaldada võib kõik varjad ja poldril lastakse

isevooluliselt miinimumini tühjeneda. Alumise varja eemaldamine iseenesest ei mõjuta veetaseme

kõrgust poldril32.

Väljavoolukanali ummistusi puhastada vaid ajavahemikus 15. juuli kuni 10. oktoober. Kanali

puhastustöid teostab Keskkonnaameti lepingupartner lähtuvalt vajadusest. Peale selle tuleb ajal,

mil hoitakse poldril kõrgvett, suurendada regulaatoril järelvalvet, et vältida selle pahatahtlikku

kahjustamist. Vajadusel kaaluda pumbajaama seinale videovalve paigaldamist.

Veetaseme regulaarseks vaatlemiseks oleks soovituslik paigaldada väljavoolu juurde (väljapoole

regulaatorit) statsionaarne mõõdulatt. Veemõõdulati algkõrgus siduda regulaatori mõõdulatiga

(viimane ei ole nähtav), et saada veetasemete väärtused ühtses kõrgussüsteemis. Mõõdulatt tuleb

paigutada nähtavale nii, et seda oleks võimalik igaühel kaldalt lugeda.

32 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

30

Tegevus kuulub I prioriteeti (veerežiimi reguleerimine) ja II prioriteeti (mõõdulati paigaldamine)

ning seda korraldab Keskkonnaamet.

4.3 Elupaikade hooldamine ja taastamine

Tegevus on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks, st poollooduslike koosluste hooldus loob nii

rändel peatuvatele kui ka pesitsevatele lindudele sobilikud elupaigatingimused – ulatuslik lage

avamaastik.

Keskkonnaregistri alusel levivad looduskaitsealal poollooduslikud niidukooslused ca 767 ha.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust on 2020. aasta kevadel looduskaitsealal taotletud

670,9 ha, taastamises on 22,4 ha poollooduslikke kooslusi (joonis 6).

Looduskaitseala peamine väärtus on perioodiliselt üle ujutatud ulatuslik lage avamaastik, mistõttu

on poollooduslike koosluste hooldamisega vajalik just sellist maastikku säilitada ja taastada.

Selleks on oluline ala looduslikel ja poollooduslikel kooslustel loomade karjatamine või ala

niitmine ning vajadusel puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.

Joonis 6. Poollooduslikud kooslused, mis aasta 2020 seisuga on hoolduses ja taastamises

(aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2020 seisuga)

31

Liigniiskete hooldustingimuste tõttu looduskaitseala kõige madalamates kohtades ja vajadusest

tagada pesitsuselupaiku ka pillirooga seotud liikidele või liikidele, kes eelistavad varjulisemaid

paiku, ei ole ülepinnaline madalmuruse saavutamine kogu alal vajalik. Alale peaks jääma mõned

nõrgemalt hooldatud alad (ca 10 % poldrist), kus on vaheldumisi väikseid heinamättaid või roogu

kas tuttidena või kitsaste ribadena33.

4.3.1. Hooldusrežiimid ja meetmed

Audru poldrit saab hooldada peamiselt poolloodusliku kooslusena PRIA-toetuste raames.

Bürokraatia vähendamiseks ja hooldajatele piisava stabiilsuse tagamiseks on esitatud kaks erinevat

viieaastast lindude pesitsusaegset hooldusrežiimi: 1) kuiv režiim ja 2) märg režiim.

Pikemaajaliselt märjas elupaigas on taimestiku muutus (mh. soostumine roostiku pealetungi

kaudu) väga kiire. Audru poldri looduskaitseala kaitse-eesmärke ja ala kuivendussüsteemi

omadusi arvestades tuleb hooldust teha kahe erineva veerežiimiga, et oleks võimalik pakkuda

elupaiku kõikidele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Kahe erineva veerežiimi eesmärk on

nihutada kuiva ja märja piiri gradienti kahe perioodi vahel nii, et alal oleks lindude pesistusajal

iga-aastaselt niiskeid rohumaid ja vähemalt märja režiimiga perioodil ka üleujutatuid rohumaid.

Lisaks saab kuiva režiimiga aastatel niidutaimestik taastuda34.

Et Audru poldri hooldamine oleks võimalikult tõhus, on ala jaotatud kõlvikuteks pinnareljeefi ja

olemasoleva maaomandi piiride põhjal. Nii peaks olema hooldustoetuste taotlusi ja

maarendilepinguid lihtsam vormistada. Samas ei ole kõlvikute jaotuses tehtud erilisi kompromisse

tõhusama hoolduse arvelt. Hooldajad võivad vajadusel karjatamiskoormust üksiku kõlviku sees

lisaaedadega kontrollida.

4.3.1.1. Kuiv režiim

Karjatamine kuiva režiimiga aastatel

Esmane hooldusmeede pea kogu alal on karjatamine (veised, hobused) vähemalt keskmise

koormusega 0,5 loomühikut päevas/hektaril vahemikus 1. mai kuni 1. oktoober (joonis 7).

Niitmine kui täiendav meede

 Kas peale karjatamise on vaja lisaks täiendavalt ka hilissuvist niitmist koos niite ära

koristamisega, jääb hooldajate otsustada – erandiks on kõlvik 3, kus niitmine on esmane

hooldusmeede (lisa 1 joonis 7-8).

 Olenemata kõlvikust, niitmisega võib alustada varasemalt 1. juulist, kõlvikul 3 ja 19 alles

1. augustist (rukkiräägu alad).

33 Mergus Birding (2020) Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade. 34 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

32

 Juhul kui üle 25% seisvast kõrrestikust kõrgusega > 60 cm ohustab jääda ka talveks püsti,

on osaline niitmine ja niite koristamine enne oktoobrikuud hooldajatele vältimatu35 (joonis

9).

Hoolduslepingute kohustuslikud tingimused

Ala kaitseväärtusi ja tulemuslikkust taotledes tuleb alati arvestada järgmiste tingimustega:

1. Karjatamine on kohustuslik enamikel kõlvikutel vastavalt lisa 1 joonistele 7 ja 8.

Karjatamiskoormuse mõõtmisperiood on 1. mai – 1. oktoober, kuid hooldajad võivad enese soovil

karjatada ka pikemalt kui seadused seda ei takista. Mõõtmisperioodi vahemikku võib

keskkonnaameti nõusolekul nihutada nädala võrra hilisemaks (8. mai kuni 8. oktoober).

2. Karjatamise alustamisele ja lõpetamisele ei ole kõlvikuti kuupäevalist tähtaega, kuid kõlvikutel,

mille esmane hooldusmeede on joonistel 7 ja 8 karjatamine, peab keskmine karjatuskoormus

olema punktis 1 kirjeldatud mõõtmisperioodil vähemalt pool loomühikut hektari kohta päevas.

Teisiti öeldes loomad ei pea olema ühtlaselt igal kõlvikul hooaja vältel vaid hooldajad paigutavad

neid vajadusel kõlvikute vahel või kõlvikute sees ümber vastavalt võimalustele ja vajadusele.

3. Kariloomade lisatoitmine on keelatud, v.a väikestes kogustes loomade taltsana hoidmiseks, s.o

mõned peotäied toitu.

4. Punktide 1 ja 2 tingimuste täitudes, piisava hooldustulemuse garanteerimiseks võib

karjatatavatel kõlvikutel teha ka täiendavat niitmist: nii vara kui olud tehniliselt lubavad, aga suvel

mitte kunagi enne 1. juulit ja rukkiräägule potentsiaalsetel kõlvikutel nr 3 ja 19 mitte enne 1.

augustit. Viimane tingimus puudutab (soovituslikult) ka põllukultuure kõlvikutel nr 16 ja 17, mis

siiski pole selle töö fookusalad.

5. Niide tuleb alati 14 päeva jooksul ära koristada orgaanilise aine ladestumise ära hoidmiseks36.

Niidet võib hooldusalal kuhjades või rullides 1. oktoobrini säilitada. Paiguti esinevad märjemad

kohad (veesooned vms), kus niite koristamine ei ole võimalik, jäetakse niitmata (mitte

hekseldada).

6. Alal ei väetata: ei mineraalväetiste ega mujalt toodava orgaanilise väetisega.

7. Hooldustulemust hinnatakse oktoobris. Piisav hooldustulemus = üle 60 cm kõrgust taimestikku

esineb alla 25 % pindalast. Tulemust hinnatakse igal kõlvikul eraldi37.

Üldised hoolduspõhimõtted:

➢ Hooldustegevus kantakse põlluraamatusse, põlluraamatu infot jagatakse vajadusel ala kaitse

korraldajale.

➢ Ala tuleb karjatada kuni vegetatsiooniperioodi lõpuni.

➢ Niidetakse keskelt lahku põhimõttel.

35 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 36 Eelkõige toitainete vähendamiseks ja pinnase hapnikuvaeguse takistamiseks. Lisaks eeldab mõnede kaitstavate

liikide elupaiganõudlus, et kasvavate taimede vahel olev pinnas ei oleks kaetud surnud orgaanilise materjaliga

(täpikhuik). 37 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

33

➢ Niidetavate püsirohumaade hooldajad hoiavad korras ja niidavad ka poldri vahetammidel

kulgevad teede servad.

➢ Karjaaedade rajamine, aia tegemisel ei tohi kasutada okastraati.

➢ Loomade varjualuste rajamine, kusjuures rajatisi ei tohi planeerida avamaastikule, vaid teede

äärde.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet koostöös maaomanikega ja

maahooldajatega.

Joonis 7. Kuiva režiimiga aastate esmane hooldusmeede kõlvikute kaupa eristatuna38.

38 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

34

4.3.1.2. Märg režiim

Karjatamine märja režiimiga aastatel

Esmane hooldusmeede pea kogu alal on karjatamine (veised, hobused) vähemalt keskmise

koormusega 0,5 loomühikut päevas/hektaril vahemikus 1. mai kuni 1. oktoober (lisa 1 joonis 8).

Märja režiimiga aastatel jäävad tõenäoliselt karjatamisest välja kõige märjemad kõlvikud (ca 250

ha). Neid tuleks siiski hilissuvel hooldada niitmise ja niite ära koristamisega, nii suurel pindalal

kui tehniliselt võimalik (kui olude tõttu ei pääse niidukid mõningatesse piirkondadesse, tuleb

ülejäänud ala siiski hooldada).

Niitmine kui täiendav meede

 Kas peale karjatamise on vaja lisaks täiendavalt ka hilissuvist niitmist koos niite ära

koristamisega, jääb hooldajate otsustada – erandiks on kõlvik 3, kus niitmine on esmane

hooldusmeede (lisa 1 joonis 7-8).

 Olenemata kõlvikust, niitmisega võib alustada varasemalt 1. juulist, kõlvikul 3 ja 19 alles

1. augustist (rukkiräägu alad).

 Juhul kui üle 25% seisvast kõrrestikust kõrgusega > 60 cm ohustab jääda ka talveks püsti,

on osaline niitmine ja niite koristamine enne oktoobrikuud hooldajatele vältimatu39 (joonis

9).

Hoolduslepingute kohustuslikud tingimused

Ala kaitseväärtusi ja tulemuslikkust taotledes tuleb alati arvestada järgmiste tingimustega:

1. Karjatamine on kohustuslik enamikel kõlvikutel vastavalt lisa 1 joonistele 7 ja 8.

Karjatamiskoormuse mõõtmisperiood on 1. mai – 1. oktoober, kuid hooldajad võivad enese soovil

karjatada ka pikemalt kui seadused seda ei takista. Mõõtmisperioodi vahemikku võib

keskkonnaameti nõusolekul nihutada nädala võrra hilisemaks (8. mai kuni 8. oktoober).

2. Karjatamise alustamisele ja lõpetamisele ei ole kõlvikuti kuupäevalist tähtaega, kuid kõlvikutel,

mille esmane hooldusmeede on joonistel 7 ja 8 karjatamine, peab keskmine karjatuskoormus

olema punktis 1 kirjeldatud mõõtmisperioodil vähemalt pool loomühikut hektari kohta päevas.

Teisiti öeldes loomad ei pea olema ühtlaselt igal kõlvikul hooaja vältel vaid hooldajad paigutavad

neid vajadusel kõlvikute vahel või kõlvikute sees ümber vastavalt võimalustele ja vajadusele.

3. Kariloomade lisatoitmine on keelatud, v.a väikestes kogustes loomade taltsana hoidmiseks, s.o

mõned peotäied toitu.

4. Punktide 1 ja 2 tingimuste täitudes, piisava hooldustulemuse garanteerimiseks võib

karjatatavatel kõlvikutel teha ka täiendavat niitmist: nii vara kui olud tehniliselt lubavad, aga suvel

mitte kunagi enne 1. juulit ja rukkiräägule potentsiaalsetel kõlvikutel nr 3 ja 19 mitte enne 1.

augustit. Viimane tingimus puudutab (soovituslikult) ka põllukultuure kõlvikutel nr 16 ja 17, mis

siiski pole selle töö fookusalad.

39 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

35

5. Niide tuleb alati 14 päeva jooksul ära koristada orgaanilise aine ladestumise ära hoidmiseks40.

Niidet võib hooldusalal kuhjades või rullides 1. oktoobrini säilitada. Paiguti esinevad märjemad

kohad (veesooned vms), kus niite koristamine ei ole võimalik, jäetakse niitmata (mitte

hekseldada).

6. Alal ei väetata: ei mineraalväetiste ega mujalt toodava orgaanilise väetisega.

7. Hooldustulemust hinnatakse oktoobris. Piisav hooldustulemus = üle 60 cm kõrgust taimestikku

esineb alla 25 % pindalast. Tulemust hinnatakse igal kõlvikul eraldi41.

Üldised hoolduspõhimõtted:

➢ Hooldustegevus kantakse põlluraamatusse, põlluraamatu infot jagatakse vajadusel ala kaitse

korraldajale.

➢ Ala tuleb karjatada kuni vegetatsiooniperioodi lõpuni.

➢ Niidetakse keskelt lahku põhimõttel.

➢ Niidetavate püsirohumaade hooldajad hoiavad korras ja niidavad ka poldri vahetammidel

kulgevad teede servad.

➢ Karjaaedade rajamine, aia tegemisel ei tohi kasutada okastraati.

➢ Loomade varjualuste rajamine, kusjuures rajatisi ei tohi planeerida avamaastikule, vaid teede

äärde.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet koostöös maaomanikega ja

maahooldajatega.

40 Eelkõige toitainete vähendamiseks ja pinnase hapnikuvaeguse takistamiseks. Lisaks eeldab mõnede kaitstavate

liikide elupaiganõudlus, et kasvavate taimede vahel olev pinnas ei oleks kaetud surnud orgaanilise materjaliga

(täpikhuik). 41 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

36

Joonis 8. Märja režiimiga aastate esmane hooldusmeede kõlvikute kaupa eristatuna (roheline –

karjatamine, kollane – niitmine, punane – hooldusest väljajääv ala)42.

42 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

37

Joonis 9. Täiendavad hooldusmeetmed iga-aastaselt (nii kuiv kui ka märg režiim)43.

4.3.2. Taastamine

Selleks, et kariloomad (veised) leiaksid lausaliselt roostunud aladel tee uue roo juurde, ei ole

karjatamise eelne niitmine või hekseldamine vajalik. Selline eelniitmine/hekseldamine lihtsustab

küll kariloomade hilisemat inventeerimist ja lisab veidi saagikust. Hetkel paistab, et roostiku

eelniitmine (ennem karjatamist) on eelkõige PRIA irratsionaalne nõue ilma, et sellele oleks

praktilist vajadust kaitse-eesmärke või hoolduse efektiivsust silmas pidades. Kuna hooldustoetuse

skeem ei võimalda roostunud aladele hooldamise toetuse taotlemist võib tekkida eelkõige

veerežiimi muutmisel (märjast kuivaks) vajadus kõige märjematel aladel enne hooldamist teostada

pilliroo eemaldamist. Siiski üldjuhul on ka hooldusest väljas olnud aladel järgmise aasta alguseks

roog lamandunud ja paiguti püsti olevad rootutid ei takista ala efektiivset karjatamist44.

Taastamist võib lubada teha vaid äärmisel vajadusel ühekordse tegevusena. Taastamisel tuleb

eelistada karjatamist või niitmist ja niite ära koristamist, vaid äärmisel juhul tohib selleks kasutada

43 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 44 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

38

hekseldamist. Taastamise aastal peab sellele järgnema kohe ka karjatamine, et tagada piisav

tulemus järgmiseks aastaks hooldusvõtete kasutamiseks. Juhul, kui taastamine hekseldamisega ei

õnnest ei tohi järeltaastamise võttena enam hekseldamist kasutada.

Tegevus kuulub III prioriteeti, vaid äärmisel vajadusel ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.3.3 Võsa ja puude eemaldamine

Võsa eemaldamine on vajalik, et taastada ja säilitada looduskaitsealale iseloomulikku ulatuslikku

avamaastikku (joonis 10). Peale selle on võsa ja/või üksikud puud varitsusvõimalused

pesarüüstajatele. Võimalusel tuleb võsa eemaldada koos juurtega. Samas ei pea ala olema

lausaliselt lage avamaastik. Ääreala läbivate teede ääres säilitada põõsastik/puistu – need on

selgrootutele sobilikud rohekoridorid. Selgrootud on olulised toiduobjektid kaitse-eesmärgiks

olevale hänilasele ja rukkiräägule. Selgrootud on ka oluline osa kogu ala biotoobist ja

bioloogilisest mitmekesisusest.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

Joonis 10. Võsa ja puude eemaldamine Audru poldri looduskaitsealal (aluskaart: Eesti põhikaart

jaanuar, 2020 seisuga)

4.4 Looduskaitseala tutvustamine ja taristu

4.4.1 Teabetahvel, linnuvaatlustorn, parkimine ja prügikastid

Tegevus on vajalik, et tutvustada ala ja kaitse-väärtusi ning vältida kaitse-eeskirja vastu eksimisi.

39

Teabetahvli lisamine on eelkõige oluline külastajatele käitumisjuhiste kuid ka kaitse-väärtuste

tutvustamiseks. Kuna kõige kasutatavam tee on Poldri tammi tee, piirkond rannaala ja Pärnu

arengukavas aastani 2035 on märgitud Audru poldri pumbamaja rekonstrueerimine

linnuvaatlustorniks, on kõige optimaalsem rajada teabetahvel kinnistule Poldri pumbamaja

(kinnistule katastritunnusega 16001:001:0194). Nii on looduskaitsealal üks koht, kuhu külastajad

koonduvad, kus on nii taristu kui ka teabetahvel olulise infoga. Teabetahvli juurde rajada ka

prügikastid ja korraldada regulaarne prügivedu (joonis 11).

Teabetahvlil peaks olema järgmine teave: looduskaitseala kaart (sh tsoneering); ala tutvustus sh

rände- ja haudelinnustiku, poldri ning maahooldusvõtete tutvustus; lubatud ja keelatud tegevused

sh rõhutada telkimist ja lõkke tegemist puudutavaid sätteid.

Kinnistu on juba praegu kasutuses osaliselt parkimisalana. Parkimisala on oluline, et suunata

parkimine ühte teatud kohta, et vältida parkimist kooslustele ja rannaäärsetele aladele. Parkimisala

peaks olema mõeldud paarile autole ja parkimisala ei tohi laiendada koosluste arvelt.

Tegevus kuulub III prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsusega

ja huvilistega.

Joonis 11. Looduskaitsealale teabetahvli ja parkimisala rajamine ning pumbajaama

rekonstrueerimine linnuvaatlustorniks. Rajatised ehitatakse kinnistule Poldri pumbamaja

(aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2021 seisuga)

40

4.4.2 Tähistamine

Tegevus on vajalik, sest selge tähistus ja keelav märgistus on eelduseks kaitse-eeskirja vastu

eksimiste vähendamiseks.

Alal on 10 piiritähist (joonis 12). Üks tähis on keskmise suurusega ja liikumiskeelu teabega

(markeerib Põldeotsa sihtkaitsevööndit ja liikumiskeeld 15.02-31.07). Seitse on Audru poldri

looduskaitseala Poldri sihtkaitsevööndi nimelist keskmise suurusega piiritähist ning kaks Audru

poldri looduskaitseala nimelist keskmise suurusega piiritähist.

Üldjuhul on olemasolev märgistus looduskaitseala piiri kulgemise jälgimiseks sobilik. Puudulik

on piiri tähistus kaguosas – siin on tähistus oluline, sest suur osa külastajaid tuleb mööda Poldri

tammi teed ning kuigi tähis on olemas Poldri tammi tee ja Audru– Valgeranna tee ristis, ei tea

külastaja tähistuse järgi, et teatud piirist jääb looduskaitseala ka Poldri tammi teest teisele poole

ehk rannaalale. Selle markeerimiseks lisada piiritähist kaguossa Poldri tamme tee äärde (joonis

12). Lisaks nihutada olemasolev tähis Merepiiga tee ääres veiste vabapidmislauda vastas (joonis

12) teisele poole teed, et oleks üheselt mõistetav, mis piirist alates jääb looduskaitseala mõlemale

poole teed.

Looduskaitseala rannaalal on suvehooajal väga suur surve isealgatuslike puhkekohtade, sh lõkke-

ja telkimiskohad, rajamiseks. Aasta 2020 suvehooaja lõpus loendati paikvaatluse käigus rannaalal

18 isealgatuslikku lõkkekohta. Enamik isealgatuslikest puhkekohtadest koondub kahte

populaarsesse piirkonda, kus suure surve tõttu on pinnas ja floora kahjustunud (tallatud, rajad

mootorsõidukitega sisse sõidetud või taimestik lõkke tegemise tagajärjel hävinud) ja kus on väga

suur prügistamise probleem, sh jäetakse maha keskkonnale äärmiselt kahjulikke jäätmeid nagu

aerosoolpurgid ja foolium.

Kasutusel olnud lõkkekohtades on jälgi, et põletatakse selleks sobimatuid ja keskkonnale

kahjulikke materjale. Isealgatuslikes lõkkekohas on märke, et tule tegemiseks on kasutatud

puitmaterjali, mis on võetud elusatelt puudelt (eemaldatud oksasid või võetud maha elusad puud).

Peale selle on selliste isealgatuslike puhkekohtade puhul negatiivseks mõjuteguriks ka fauna

häirimine. Hetkel jääb looduskaitsealale kaks prügi mahapanekut keelavat tähist (paigaldanud

kohalik omavalitsus), kuid need ei ole piisavalt informatiivsed kaitse-eeskirjast lähtuvate

käitumsjuhiste andmiseks. Külastajate teadlikkuse tõstmiseks paigaldada alale välja kujunenud

isealgatuslike puhkekohtade juurde 4 telkimist ja lõkke tegemist keelavat tähist (joonised 13 ja

14). Tähised paigaldatakse radade algusesse; kõige parempoolne tähis paigaldatakse Poldri tammi

tee äärde. Tähistele märkida järgmine teave: Audru poldri looduskaitseala, telkimine ja lõkke

tegemine keelatud.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös

Keskkonnaamet.

41

Joonis 12. Looduskaitseala tähistus (aluskaart: Eesti põhikaart jaanuar, 2021 seisuga).

42

Joonis 13. Telkimist ja lõkke tegemist keelavate märkide asukohad (aluskaart: Eesti põhikaart

jaanuar, 2021 seisuga).

Joonis 14. Telkimist ja lõkke tegemist keelavate märkide asukohad (aluskaart: Eesti põhikaart

jaanuar, 2021 seisuga).

43

4.4.3 Radade/teede sulgemine

Tegevus on vajalik lindude peatus- ja pesitsusaegse rahu tagamiseks. Rannaäärsete alade

sulgemine on vajalik pinnase kahjustuste, prügistamise, puude raie ja linnustiku häirimise

vältimiseks.

Lindude rände peatus- ja pesitsusaegse rahu tagamiseks järgida olemasolevate koplite süsteemi ja

tagada ka edaspidi koplite suletus külastajatele. Peale koplite süsteemi on vajalik ka sulgeda

radade/teede sissekäigud, mis on mõeldud ala hooldamisega seotud masinate liikumiseks ja mitte

külastajate teenindamiseks (joonisel 16 märgitud punasega). Vajadusel tähistada viisil, millest

ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.

Nii rände- kui ka pesitsusajal on kõige häirimistundlikum looduskaitseala kõige madalam ja seega

ka kõige märjem piirkond, sest kõrgvee ajal on siin soodsad tingimused nii rändel peatumiseks kui

ka hiljem pesitsejatele. Teedel liikumine/liiklemine võib linde häirida, mõjudes negatiivselt nii

rändlindude konditsioonile kui ka pesitsusedukusele. Näiteks väikeluige kaitse tegevuskavas45 on

häirimine toodud kui suur ohutegur. Kuna Audru poldri teed on atraktiivsed külastajatele, sh

koertega jalutajad ja mootorsõidukitega liiklejad, on häirimisel tõenäoliselt suur mõju ja seega on

õigustatud liikumist suunata tundlikest kohtadest eemale. Samas ei ole otstarbekas kõiki teid

sulgeda. Teede sulgemist saame kavandada, kui tee ei ole sõitmiseks ette nähtud või selle

kasutamisel tekib oht väärtuste säilimisele. Keskkonnaamet on kavandanud sulgeda karjaaiaga

need poldrisisesed teed, mis on vajalikud vaid ala hooldamiseks ja mida ei kasuta ka piirkonna

elanikud aktiivselt (või pole selleks vajadust). Kõnealune tee on olnud kõige aktiivsemalt kasutusel,

sealhulgas liigutakse seal ka jalgsi ning rattaga. Linnud on jalgsi ja rattaga liikuvate inimeste suhtes

tundlikumad kui autoga liikumise suhtes. Kuna tõkke paigaldamine ei takista ilma autota liiklejaid

ja tee on aktiivses kasutuses olnud, siis eelistati teabetahvli paigaldamist, mis suunab inimeste

liikumist ja annab teada, et teel liikumist tuleb vältida kõige tundlikumal kevadrände perioodil.

Joonisel 16 oranžiga tähistatud teel on oluline piirata kevadrändel olevate lindude häirimist ja

võimalusel antud tee sulgeda karjaaedadega. Lisaks oranžiga tähistatud tee otstesse lisada tähised

järgmise teabega: palume lindude kevadrände ajal ajavahemikul 1.03-31.05 teel mitte viibida.

Peale selle on vajalik tõkkepuudega sulgeda teeotsad, mis viivad randa ja mida kasutatakse ka

autodega rannale võimalikult lähedale sõitmiseks. Põhikaardile jäävad teed on omavoliliselt

sissesõidetud pinnasteed, et hõlbustada ligipääsu rannaalale. Peamine eesmärk on puhkamine, sh

telkimine ja lõkke tegemine. Rannaala ei ole lubatud telkida, lõket teha ja sõidukiga sõitmine on

lubatud vaid teedel46. Kuna rannaalale ei ole ette nähtud rajada telkimiseks ja lõkke tegemiseks

ette nähtud kohti, ei ole vajalik sõidukitega sõita rannale lähedale. Selleks, et vältida negatiivset

mõju väärtustele ja kaitse-eeskirja vastu rikkumisi, sulgetakse kolm peamist rada (joonis 15).

Tõkkepuudele vajadusel lisada sissesõitu keelav liiklusmärk.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldavad maaomanikud ja/või maa rentijad. Tõkkepuude

paigaldust korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaametiga.

45 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava (2018) Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool 46 Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. RT I, 15.10.2014, 4.

44

Joonis 15. Paigaldamist vajavad tõkkepuud. Sulgeda kolm rada tõkkepuuga (muu tõkestamismaterjaliga) (aluskaart: Eesti põhikaart

jaanuar, 2021 seisuga)

45

Joonis 16. Rajad, mis ei ole mõeldud teenindama ala külastajaid. Radade sissepääsud hoida karjaaedadega suletud (aluskaart: Eesti

põhikaart jaanuar, 2021 seisuga).

46

4.5 Kavad, eeskirjad

4.5.1 Kaitse-eeskirja muutmine

Tegevus on vajalik kaitse-eeskirja uuendamiseks lähtuvalt kõige uuematest andmetest ja kaitse-

eesmärkide saavutamiseks.

 Looduskaitseala kaitse-eesmärke tuleb uuendada lähtuvalt muutunud

keskkonnatingimustest. Uuendatud poldri veerežiimi reguleerimise süsteem võimaldab

poldril kevadel kõrget veetaset hoida – see omakorda loob soodsad tingimused liikidele,

kes eelistavad pesitsuseks kõrgvett, nagu kajakad, luiged, pütlased ja ruiklased – kehtiva

kaitse-eeskirja järgi kaitse-eesmärgina loetletud ei ole.

Maaparanduse tõttu jääb Eestis aina vähemaks selliseid alasid, mis märgala liikidele

sobilikud on. Poldritel võimaldab veerežiimi reguleerimine lähtuvalt kaitse-eesmärkidest

looduslikke märgalade kadu kompenseerida. Märgalade linnud on kohanenud pesitsema

tingimustes, kus vesi langeb kevade ja suve jooksul aeglaselt. Linnud pole kohanenud vee

kunstliku kiire langetamisega ja sellistel juhtudel kaasneb alati pesade hukkumine47.

Aastal 2020 pesitses looduskaitsealal kõrgvee ajal sadu naerukajakaid, kümneid pütte ja

laukusid ning paar luike. Kaitsekord peab arvestama ka nende liikide elupaiganõudlustega,

kes kõrgvee ajal pesitsust alustavad. See on oluline selleks, et peale rändlindude lahkumist

veetaset ei alandataks tasemele, mis lindude pesad kuivale ja kiskjatele kättesaadavaks

jätab.

Kaitse-eesmärkide lisamine on kooskõlas nii looduskaitseala, kui ka Pärnu lahe linnuala

üldisema eesmärgiga, milleks on säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide

elupaiku. Linnu elupaik on nii tema toitumispaik, sigimispaik kui ka muu elupaik – seega

eesmärk on nii rände- kui ka pesitsusalade kaitse. Oluliste pesitsus- ja peatuspaikadena on

Pärnu lahe linnualasse hõlmatud ka roostikud ja avatud kooslused, millest Audru poldri

looduskaitseala on üks esinduslikumaid veelindudele ning seega tuleb kaitse-eesmärke

uuendada nii, et eesmärkide kaitse oleks tagatud.

Kaitse-eesmärgiks seada katusliik nagu naerukajakas (ka Pärnu lahe linnuala kaitse-

eesmärk), kelle kaitse tagab ka teiste liikide kaitse, kes eelistavad naerukajakaga sarnaseid

pesitsustingimusi. Näiteks ujupardiliigid (luitsnokk-, räga-, sinikael- ja rääkspart)

koonduvad naerukajaka kolooniate lähedusse; naerukajaka koloonia puudumisel

ujupartide pesitsema asuvate paaride arv on märgaladel väiksem isegi veerikastel aastatel48.

Kaitse-eesmärgiks seada ka hallpõsk-pütt. Liik ehitab pesad poldri kõige sügavama veega

osadesse ja on esindatud poldril ainult kõrgveeaastatel. Edukas pesitsemine eeldab

suhteliselt kõrget veetaset kesksuveni välja. Ala oleks pikkade üleujutuste korral liigile

esinduslik 49 . Hallpõsk-pütt oleks katusliigiks teistele liikidele, kellel on sarnased

47 Margus Ellermaa (2020) Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade. 48 Margus Ellermaa (2020) Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade. 49 Margus Ellermaa (2020) Audru poldri looduskaitseala haudelinnustiku ülevaade.

47

elupaiganõudlused (nt teised pütlased, sh tuttpütt, kes on Pärnu lahe linnuala kaitse-

eesmärk).

Praegustele kaitse-eesmärkidele lisaks esineb poldril märkimisväärselt selliseid Eesti

punases nimestikus mainitud suures väljasuremisohus olevaid liike, kellele Audru polder

on esinduslik ala Eestis: lauk ja mustviires. Ala on ka üks Eesti esinduslikumaid elupaiku

lammitildrile ja kuldhänilasele, kes on samuti väljasuremisohus. Kevadrände ajal ala on

Eesti esinduslikumaid väikekajakale, kelle populatsioon on rahvusvaheliselt vähenenud.

Sellest tulenevalt on vaja kaitse-eesmärgiks seada lauk, lammitilder, mustviires,

väikekajakas, kuldhänilane50.

Praeguse kaitse-eeskirja ühe eesmärgina mainitud niidurüdile puudub ega ole lähitulevikus

oodata piisavalt laialdaselt sobivat elupaika (toitainevaesed madalamurused liigirikkad

niidud), mistõttu pole teda pesitsejana kaitse-eesmärkides hoidmine põhjendatud.

Oletatavasti võib niidurüdi siiski rändeperioodil Audru poldril toituda, sest rüdisid

üldisemalt kohatakse poldril mõnevõrra rändel ja madalamurusust tuleb hooldusega

mõnevõrra taotleda nii ehk naa. Kaitse-eeskirjas mainitud põldrüüt pole teadupärast Audru

poldri kaitsealal kunagi ei regulaarselt ega märkimisväärselt esinenud ja liigi võib

eesmärkidest välja jätta51.

Peale selle peab kaitse-eeskiri konkreetsemalt sätestama, et liikide elupaiga kaitse tähendab

ka pesitsusalade kaitset. Kaitse-eeskirjas sätestada, et kaitstakse ka pesitsusalasid.

Kaitse-eesmärgiks tuleb seada ka ala niidukoosluste kaitse. Kuigi alal on inventeeritud

loodusdirektiivi poollooduslikud elupaigatüübid, mille alusel toetatakse ka koosluste

hooldamis- ja taastamistöid, ei ole Audru poldri looduskaitseala loodusala ja seega ei ole

eesmärk loodusdirektiivi elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine. Kuna ala

kinnikasvamine (vt tabel 3) on liikidele ohutegur, tuleb tagada niidukoosluste hooldamise

jätkusuutlikus.

 Kaitse-eeskirjas tuleb muuta kalastamisega seotud sätet. Kehtiva kaitse-eeskirja järgi on

sätestatud, et inimestel on lubatud püüda kala kogu looduskaitsealal. Nurme ja Väike-

Nurme veehoidla on kalastajatele atraktiivsed paigad ning kergesti ligipääsetavad –

ligipääs Poldri tammi teelt ja veehoidlatega paralleelselt jookseb autoga läbitav Poldri

ühenduse pinnastee. Autod pargitakse teede äärde. Samas on tegu väikeste veehoidlatega,

mida kaustavad mitmed liigid toitumis- ja pesitsusalana. Veehoidlad on eelkõige

kalatoidulistele liikidele nagu tuttpütt olulised biotoobid.

Kuna looduskaitseala eesmärk on lindude elupaikade kaitse ja piirkonnas on mitmeid

kalastamiseks sobilikumaid paiku (nt Audru jõgi), siis keelata kaitse-eeskirjaga veealal

kalapüük.

Tegevus kuulub I prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

50 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. 51 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

48

4.5.2 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskavas ettenähtud seirete abil tehakse toimunud tegevustest ja ala seisundist

kokkuvõtted ja hinnatakse kaitsekorralduse tulemuslikkust. Oluline on analüüsida linnustiku

andmeid (pesitsevate ja läbirändavate lindude loendused), mis on aluseks elupaigakvaliteedi

hindamisel. Hinnatakse ka poollooduslike koosluste taastamise/hooldamise tõhusust.

Punktides 4.1.2. kuni 4.1.6. seiratud andmete alusel koostatakse aruanded ja antakse hinnang ala

eesmärkide täitmise osas. Seiretulemusi tutvustatakse/avaldatakse huvigruppidele (sealhulgas

hooldajatele) vähemalt kord viie aasta jooksul.

Looduskaitseala potentsiaali nii haude- kui ka rändlinnustiku jaoks hinnatakse siis, kui veetaseme

reguleerimise süsteem on saanud toimida ja linnustikule mõju avaldada.

Hindamise tulemusel korrigeeritakse vajadusel eesmärke, seatakse konkreetsemad tulemuslikkuse

hindamiskriteeriumid ja uuendatakse kaitsekorralduslike tegevuste nimekirja.

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt tabelis 3 esitatud eesmärkidele.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab Keskkonnaamet.

4.6 Vajalike tegevuste tabel

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on

vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (peaks tehtud

saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele (peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates

kinnitamisest);

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (peaks tehtud saama 15 aasta jooksul

alates kinnitamisest).

Tabel 4. Vajalike tegevuste tabel. Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; H – maahooldajad/omanikud/rentijad;

KOV – kohalik omavalitsus. Kui korraldaja on KOV, siis ei ole teada töö teostamise aega.

Ptk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv

tegevus)

Inventuurid, seired ja uuringud

4.1.1. Hanede, luikede ja laglede seire 767 ha Riiklik seire KAUR I Igal aastal

4.1.2. Pesitsevate lindude seire kogu alal 767 ha Seire KeA/

KAUR I

Kaks korda 10 aasta jooksul

(eeldatavalt aastatel 2023 ja 2028)

4.1.3. Kolme kõlviku pesitsevate lindude seire ~110 ha Seire KeA I Igal aastal

4.1.4. Rändlindude seire 767 ha Seire KeA I Kaks korda 10 aasta jooksul

(eeldatavalt aastatel 2023 ja 2028)

4.1.5. Veetaseme mõõtmine 2 korda kuus Seire KeA I Igal aastal

4.1.6. Kõlvikute hooldatus 767 ha Seire KeA I Igal aastal

Elupaiga kvaliteedi hinnang

4.1.7.1. Taimekaitsevahendite, biotsiidide, väetiste

ja reostuskoormuse mõju uuring 1001,3ha Uuring KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

4.1.7.2. Taimekoosluste inventuur 767 ha Inventuur KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.2. Veerežiimi reguleerimine 767 ha Liigi elupaiga hooldustööd KeA I Igal aastal

4.2. Väljapoole regulaatorit statsionaarne

mõõdulati paigaldamine 1 tk Liigi elupaiga hooldustööd KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

4.3. Poollooduslike koosluste hooldamine –

Kuiv kevadrežiim (766,6 ha) 767 ha

Liigi elupaiga ja koosluste

hooldustööd KeA/H I Igal aastal

4.3.

Poollooduslike koosluste hooldamine –

Märg kevadrežiim (516,6 ha; 250 ha kui

võimalik)

517 ha ja 250 ha

kui võimalik

Liigi elupaiga ja koosluste

hooldustööd KeA/H I Igal aastal

4.3.2. Taastamine Vastavalt

vajadusele

Liigi elupaiga ja koosluste

taastamistööd KeA/H III Ainult äärmisel vajadusel

4.3.3. Võsa ja puude eemaldamine 17,7 ha Liigi elupaiga hooldustööd KeA II Igal aastal

Taristu ja kaitseala tutvustamine

4.4.1. Teabetahvli rajamine 1 tk Infotahvlite rajamine KeA/

KOV/H III 1 kord viieteistkümne aasta jooksul

50

Ptk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv

tegevus)

4.4.1. Teabetahvli hooldamine 1 tk Infotahvlite hooldamine KOV/H III Igal aastal

4.4.1. Linnuvaatlustorni rajamine 1 tk Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine KOV III 1 kord viieteistkümne taasta jooksul

4.4.1. Parkimisala rajamine 1 tk Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine KOV III 1 kord viieteistkümne aasta jooksul

4.4.1. Prügikastide rajamine 2 tk Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade rajamine KOV III 1 kord viieteistkümne aasta jooksul

4.4.1. Linnuvaatlustorni, parkimisala ja

prügikastide hooldamine 4 tk

Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade hooldamine KOV III Igal aastal

4.4.2. Piiritähise ümber tõstmine 1 tk Kaitsealuste objektide

tähistamine

KeA/

RMK II

1 kord viie aasta jooksul (esimesel

võimalusel)

4.4.2. Piiritähiste hooldamine 11 tk Kaitsealuste objektide

tähistamine KeA/RMK II Igal aastal (vastavalt vajadusele)

4.4.2. Ühe piiritähise lisamine 1 tk Kaitsealuste objektide

tähistamine

KeA/

RMK II

1 kord viie aasta jooksul (esimesel

võimalusel)

4.4.2. 4 telkimist ja lõkke tegemist keelava märgi

lisamine 4 tk

Külastuskoormuse

reguleerimine

KeA/

RMK II

1 kord viie aasta jooksul (esimesel

võimalusel)

4.4.3. 4 tõkkepuu lisamine 4 tk Külastuskoormuse

reguleerimine

KeA/

RMK II

1 kord kümne aasta jooksul

(esimesel võimalusel)

4.4.3. 8 suletavat karjaaeda 8 tk Külastuskoormuse

reguleerimine KeA/H II

1 kord kümne aasta jooksul

(esimesel võimalusel)

4.4.3. 2 viibimist suunavat tähist 2 tk Külastuskoormuse

reguleerimine

KeA/

RMK II

1 kord kümne aasta jooksul

(esimesel võimalusel)

4.5.2. Seiretulemuste avaldamine/tutvustamine Kaitseala tutvustamine KeA II 1 kord viie aasta jooksul

Kavad, eeskirjad ja aruanded

4.5.1. Kaitse-eeskirja muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 1 kord viie aasta jooksul

4.5.2. Kaitsekorralduskava uuendamine vastavalt

vajadusele

Tegevuskava KeA I Vastavalt vajadusele

4.5.2. Tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

4.5.2. Seireandmete põhjal aruande koostamine ja

eesmärkide täitmise hinnang

Aruanne KeA II 1 kord viie aasta jooksul

LISA 1. EKSPERTHINNANG „AUDRU POLDRI

LOODUSKAITSEALA SEISUNDI PARANDAMINE”

Lisatud kaitsekorralduskavale eraldi pdf-failina.

Töö vastab Audru märgala hooldamist puudutavatele küsimustele, milliste kaitsealuste

liikide jaoks tuleb ja saab luua paremaid tingimusi? Näiteks: milline on optimaalne

üleujutuse aeg ja ulatus, arvestades nii rändavaid kui ka pesitsevaid linnuliike?; millised

on kaitse eesmärkide saavutamiseks parimad hooldusmeetmed, mida toetusskeeme

arvestades ka praktikas rakendada saab?

Töös täpsustatakse ala kaitse-eesmärke ja lisatakse nende uuendatud loetelu.

Kirjeldatud on linnuliikide soodsa seisundi säilitamiseks ja saavutamiseks vajalikke

tingimusi: veetaseme kõrgus, üleujutuse pindala ja kestus, lindude toitumistingimused,

pilliroo ja rohumaataimestiku esinemine, elupaikade mosaiiksus, madalate kõrreliste

olemasolu jne. Samuti tehakse ettepanek kõlvikute jaotuseks vajalike ja võimalike

hooldustööde tegemiseks – koos ajalise režiimiga52.

52 Martijn van Schie ja Margus Ellermaa (2023) Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine.

1

Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine Martijn van Schie ja Margus Ellermaa

28.03.2023

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................................................................ 3

Mõisted ja parameetrid .......................................................................................................................................................................................................................... 4

Pinnavee dünaamika ja pinnareljeef ...................................................................................................................................................................................................... 5

Praegune hooldus ................................................................................................................................................................................................................................... 8

Elupaigad ................................................................................................................................................................................................................................................ 9

Hoolduse põhimõtted ja taust ............................................................................................................................................................................................................. 10

Hooldussoovitused ............................................................................................................................................................................................................................... 12

Neli erinevat veerežiimi ............................................................................................................................................................................................................... 13

Rakendatavad hooldusmeetmed ................................................................................................................................................................................................ 14

Kokkuvõte hoolduslepingute kohustuslikest tingimustest ........................................................................................................................................................ 16

Kaitse-eesmärgid ja elupaiganõudlused ............................................................................................................................................................................................... 17

Seireprogramm 2023–2032 .................................................................................................................................................................................................................. 24

Jätkusoovitused .................................................................................................................................................................................................................................... 26

Kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................................................................. 26

Summary .............................................................................................................................................................................................................................................. 27

Allikad ................................................................................................................................................................................................................................................... 27

Kolofoon ja tänusõnad ......................................................................................................................................................................................................................... 28

Lisad ...................................................................................................................................................................................................................................................... 29

3

Sissejuhatus Märgalade arvelt rajatud ja külgnevast veekogust tammidega eraldatud madalad põllumajandusmaad ehk poldrid mängivad lindudele elupaigana olulist rolli juhul

kui veetaset nendele optimaalselt reguleerida. Veetaset reguleerides saab poldreid suures osas ka tulusate püsirohumaadena majandada. Poldrite

looduskaitseline väärtus seisneb eeskätt selles, et neid on võimalik hoida defitsiitse elupaigana – märjad rohumaad (wet grasslands). Märjad rohumaad on Eestis

laialdaselt kadunud või hävitatud: hinnanguliselt 90 % (Helm & Toussaint 2020, Sammul 2000). Sageli väidetakse ekslikult, et poldrid on tehistekkelised ja

looduskaitselisest aspektist ei peaks nendega justkui arvestama. Poldrid on siiski eranditult rajatud looduslike märgalade – jõe- ja järvelammide/luhtade arvelt.

Esineb ka mererannaluhtade ja merelõugaste arvelt rajatud poldreid. See tähendab, et tihti esineb poldritel nende rajamisele eelnenud olukorraga võrreldes

sarnane linnustik.

Linnurikkuse kadu on Eestis väga kiire. Kõige kriitilisem on olukord märgala liikidega. Mageveelised märgalad on esmaseks pesitsusaegseks elupaigaks

kolmandikule (74 liiki) Eestis pesitsevatest linnuliikidest (222 liiki). 2019. aastal tehtud hinnangu järgi on märgalade liikidest koguni 46 (62 %) suures

väljasuremisohus, kvalifitseerudes IUCN-i punase nimestiku klassidesse „äärmiselt ohustatud“, „ohustatud“ ja „ohualdis“. Väljasuremisohus olevate linnuliikide

arv on aastatel 2009 kuni 2019 kasvanud oluliselt – olles ligi kahekordistunud.

Tänapäevase ülevaate Eesti poldrite seisundist annab Luigujõe (2019). Eestis oli 1980. aastate kõrgajastul üle 40 poldri, kogupindalaga üle 100 ruutkilomeetri,

millest mitmed on tänaseks kasutusest välja jäänud. Enamikke veel kasutuses olevaid poldreid märgaladena ei hoita: neid kas pumbatakse kuivaks (näiteks Tamme

ja Valguta poldrid) või lastakse kuivaks isevooluliselt. Samas oleks poldrite veerežiimi taastamine ja optimaalne reguleerimine valdavalt lihtne ja kiirelt

looduskaitselisi tulemusi andev tegevus.

Audru polder on Eesti üks olulisemaid märgalasid ja kuulub suurema, Pärnu lahe Natura 2000 linnuala koosseisu (SPA, kood EE0040346). Audru poldrist on aga

moodustatud kaitseala koos kaitse-eeskirjaga (kinnitatud 10.10.2014). Viimastel aastatel on ala veerežiimi reguleerimisvõimalusi kaitseväärtuste huvides

parandatud (Kobras 2019). Samas on kõrge veerežiimiga ala piisav hooldamine osutunud väljakutseks, millest tingituna tellis Keskkonnaamet töö: Audru poldri

looduskaitseala linnuliikide vajaduste väljaselgitamine ja elupaiga soodsa seisundi saavutamise võimaluste analüüs (viitenumber 251057).

Käesolev töö vastab Audru märgala hooldamist puudutavatele küsimustele,milliste kaitsealuste liikide jaoks tuleb ja saab luua paremaid tingimusi? Näiteks: milline

on optimaalne üleujutuse aeg ja ulatus, arvestades nii rändavaid kui ka pesitsevaid linnuliike?; millised on kaitse eesmärkide saavutamiseks parimad

hooldusmeetmed, mida toetusskeeme arvestades ka praktikas rakendada saab?

Töös täpsustatakse ala kaitse-eesmärke ja lisatakse nende uuendatud loetelu. Kirjeldatatud on linnuliikide soodsa seisundi säilitamiseks ja saavutamiseks vajalikke

tingimusi: veetaseme kõrgus, üleujutuse pindala ja kestus, lindude toitumistingimused, pilliroo ja rohumaataimestiku esinemine, elupaikade mosaiiksus, madalate

kõrreliste olemasolu jne. Samuti tehakse ettepanek kõlvikute jaotuseks vajalike ja võimalike hooldustööde tegemiseks – koos ajalise režiimiga. Optimaalne

stsenaarium lisatakse ka eraldi GIS-kihina.

4

Mõisted ja parameetrid Audru polder – umbes 800 hektarit hõlmav, tammidega merest eraldatud ala, mis veel 100 aastat tagasi oli hooldatav rannaniit. Ala muutmine poldriks toimus

kahes faasis: idapoolne ehk Audru polder rajati 1920. aastatel. Läänepoolsem Nurme polder rajati mõned aastakümned hiljem. Osa Audru poldri idaosast ehitati

golfiväljakuks paarkümmend aastat tagasi. Audru poldri looduskaitseala on poldrist ca 200 hektarit suurem ehk 990 hektariline tervik, kuhu kuulub ka väikseid

metsatükke ja haritavat maad. Siin töös lihtsustuse mõttes Audru ja Nurme poldreid nimetatakse ühiselt Audru poldriks.

EVRS / EH2000 (European Vertical Reference System) – Euroopa kõrgussüsteemi standard. Selles töös on kõrgused esitatud EVRS-i lähtenivoo ehk Amsterdami

nulli (NAP) suhtes, kui ei mainita teisiti. Amsterdami null erineb Pärnu lahe aastasest keskmisest veekõrgusest umbes 1 cm võrra, mis ala hooldusmeetmeid

planeerides ei oma olulisust. Aastal 2020 valminud uus veeregulaator on projekteeritud EVRS-süsteemis. Juhul kui veekõrgusest räägitakse regulaatori nulli (ehk

Amsterdami nulli) suhtes, on numbrilise väärtuse taha märgitud lühend abs (absoluutne kõrgus). Tasub tähele panna, et regulaatorit saab avada ka Amsterdami

nullist 50 cm allapoole, ehk kõrgusele -0,5 m abs. Lisaks peab mainima, et vanade kaartide kõrgusandmed on Balti kõrgussüsteemis (BK77), mille null on Audru

poldri regioonis umbes 19 cm madalamal kui 2018. aastal kasutusele võetud Euroopa kõrgussüsteemis EVRS.

Pinnavee kõrgus – pinnavee kõrgust/sügavust mainides peetakse tihti silmas veepinna ökoloogilist kõrgust poldri pinnase suhtes, mitte veeregulaatori nulltaseme

suhtes. Poldri pinnas on madalamates kohtades umbes 30–40 cm merepinna keskimisest ehk Amsterdami nullist kõrgemal. Ehk kui poldril on madalaimates

kohtades 0,1 meetrit vett, on poldri veepind meie hinnangul umbes kõrgusel + 0,5 m (abs). Ilmselt on varasematel aastatel olnud möödarääkimisi, kuna segi on

aetud absoluutne ja ökoloogine veekõrgus poldril.

Märg rohumaa/niit, märja rohumaa/niidu taimestik – rohkelt kõrrelisi ja rohttaimi sisaldav kooslus mineraalpinnasel, kus esineb regulaarseid üleujutusi.

Taimestikus domineerivad kõrrelised (heinad – näiteks aas-rebasesaba, põlvjas rebasesaba, harilik nurmikas, suur parthein) ning olulisel määral puuduvad

pilliroog, hundinuiad ja enamik lõikheinalistest.

Soostumine, sootaimestik – hapnikuvaegust taluv taimestik soostumise algfaasis (mh. harilik konnarohi, harilik luga, sale tarn, hundinuiad, pilliroog), mis

hakkavad kooslusena ka kiiresti turvast moodustama. Madal sootaimestik (tarnad jms) ei takista niidutaimestikku eeldavate linnuliikide esinemist, kuid

eutroofsetes oludes hõivavad elupaiga kiiresti ka kõrged sootaimed: pilliroog ja hundinuiad. Puhtalt kõrgest sootaimestikust sõltuvaid liike on Eestis ainult 6 ja

need pole Audru poldril kaitse eesmärgiks. Lindudele optimaalselt märg rohumaa tähendab kuivemate (niidu taimestikuga) ja märjemate (sootaimestikuga)

kildude mosaiiki – mosaiiksus tuleneb ebaühtlasest pinnareljeefist.

Madalamurusus – elupaiga seisund, kus valdav enamus taimestikust on alla põlvekõrgune.

Pinnavee regulaator – vt. eraldi peatükk „Pinnavee dünaamika ja pinnareljeef".

Pesitsusaeg – siin töös peetakse silmas pesitsusaega Audru poldril, mis langeb kaitse eesmärgiks olevatel liikidel vahemikku 15. aprill kuni 15. juuli. Vahemik

hõlmab enamike haudepaaride pesitsemiseks vajaliku aja munemisest poegade lennuvõimestumiseni.

5

Pinnavee dünaamika ja pinnareljeef Audru poldrit kuivendab dreenide, kraavide ja maapinna all asuvate kollektorite võrgustik. Peakollektor suubub vana pumbajaama juurde tiiki. Oluline on tähele

panna, et Põldeotsa kraav poldri lääneosas ei ole ühenduses poldri kuivendussüsteemiga, kuigi see voolab poldri alalt läbi (eelvool).

Pinnavee regulaator

2020. aastal täiendati Audru poldri veereguleerimissüsteemi, mille keskne osa oli uue veekõrguse regulaatori paigaldamine vana pumbajaama juurde, kus asub

poldri ainus väljavool. Kui merevesi ei ole väga kõrgel või väljavoolu kanal pole ummistunud, tühjeneb polder pinnaveest täiesti avatud regulaatoriga 1–2 nädala

jooksul. Veeregulaator võimaldab reguleerida poldri veetaset vahemikus -0,5 m kuni +1,2 m abs. Regulaatori poolt hoitav kõrgus +0,35 m abs tähendab sisuliselt

veepeeglita poldrit, kus vett on ainult kraavides ja veesoontes. Alles kõrgusest +0,50 m abs peaks tekkima kerge üleujutus poldri madalamatesse kohtadesse

(laugja reljeefi tõttu siiski suurele alale). Näiteks 19. augustil 2022, kui merevesi oli umbes kõrgusel +0,15 m abs, oli poldril vett ainult kraavide põhjades. Vesi

voolas sellel päeval vaikselt merest poldri suunas ja kolm päeva hiljem, 22. augustil, mõõdeti regulaatoris vee kõrguseks +0,22 cm abs.

Veeregulaatoris takistavad vee väljavoolu puidust lauad, mida nimetatakse varjadeks. Kokku on veeregulaatoris 13 varja: ülemine vari on 10 cm lai ja ülejäänud

12 varja on 15 cm laiad. Varjasid saab eemaldada ka ükshaaval, mis võimaldab reguleerida pinnavee kõrgust järk-järguliselt. Varjade mõju veekõrgusele on

kirjeldatud tabelis 1.

Tabel 1. Regulaatoris veetaset reguleerivate laudade (varjade) mõju pinnavee kõrgusele poldril. Ülemine vari on nr 13 ja alumine nr 1. Kui eemaldada kaks ülemist

varja, hoiab regulaator poldril veetaset +0,95 m abs. Ökoloogiliselt tähendab see poldri madalaimates kohtades umbes 50 cm sügavust veekihti, arvestamata

kraave ja tiike. Alumised kaks varja „upuvad“ ka regulaatori põhja (kõrgusel -0,65 m abs) vundamendi sisse, mistõttu ei ole nende mõju poldri veetasemele teiste

varjadega võrreldes lineaarne.

varja nr varja laius

cm

poldri veetase m (abs) kui vari on

paigaldatud varja nr varja laius

cm Poldri veetase m (abs) kui vari

on paigaldatud

13 10 +1,2 6 15 +0,2

12 15 +1,1 5 15 +0,05

11 15 +0,95 4 15 -0,1

10 15 +0,8 3 15 -0,25

9 15 +0,65 2 15 -0,4

8 15 +0,5 1 15 -0,5

7 15 +0,35

6

Reljeef ja üleujutuste ulatus

Täpset kõrgusmudelit poldri maapinnast ei ole hetkel saadaval, olemasolevad LIDAR-andmed pärinevad ilmselt kerge üleujutuse perioodidest ja lisaks näib

lamandunud roostiku pind maapinnana. Sellegipoolest on poldri keskosa laiaulatuslikult madal, +30 kuni +50 cm abs, tõustes järsemalt veel kõrgemale

põhjaosades ja laugemalt lääneosas. Lääneosade laugemalt tõusev ala on just see piirkond, kus saaks suurel pindalal säilitada või taastada kõige väärtuslikumat,

märja rohumaa elupaika (kõlvikud 2, 4, 5, 13, 14, 15).

Joonised 1–2. Üleujutuse ulatus poldril erineva veekõrguse juures. Talviseks ja varakevadiseks üleujutuseks sobib režiim, mil 10 varja on kinni (joonis 1).

Pesitsusaegseks märjaks stsenaariumiks sobib 9 suletud varjaga režiim (joonis 2). Mitmed liigid saavad esineda ainult tingimustes, mis soodustavad roostiku

pealetungi, mistõttu on vaja vahelduva kõrgusega veerežiimi. Vaata täpsemalt peatükist „Hooldussoovitused". Kõrgusandmed: Maa-amet 2021.

7

Joonised 3–4. Pesitsusaegseks „kuivaks" stsenaariumiks sobib 8 suletud varjaga režiim (joonis 3). Fotol on polder 19. augustil, mil merevee kõrgus oli ca. +15 cm

abs. Vett oli ainult sügavamates kraavides ja sügavamates veesoontes. Pildil on Audru jõe ajalooline haru, mis tänapäeval algab poldri idaservast, golfiväljaku

juures ja suubub pumbajaama juurde. Kõrgusandmed: Maa-amet 2021.

Aurumine

Andmeid selle kohta, kui kiiresti poldri veepind aurumise ja pinnasesse filtreerumise läbi langeb, on napilt. Andmed on pärit juunist 2022, mil kõik varjad olid

suletud, kuid veepind langes kuu jooksul umbes 13 cm. Antud aasta juunikuus sadas Audrus vähe (30 mm, 40 % Eesti pika-ajalisest keskmisest) ja oli soe (2 kraadi

üle pika-ajalise keskmise) 1. Aurumine on aga kuude kaupa erinev ja näiteks maikuus, kui ilm on jahedam ning vett transpireerivat taimestikku vähem, on ilmselt

ka aurumine tagasihoidlikum. Esialgu lähtume oletusest, et lindudele kriitilisel pesitsusperioodil, maikuu algusest juunikuu lõpuni, alaneb keskmisel aastal veepind

aurumise ja filtreerumise mõjul 20 cm.

1 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/

8

Tabel 2. Veeregulaatorist mõõdetud veetasemed suvel 2022 (allikas: Keskkonna-amet). Kõik varjad olid kinni 15. juulini, mil need täielikult avati.

Kuupäev Veetase abs (cm) Kuupäev Veetase abs (cm)

1.6.2022 107,5 22.8.2022 22

13.6.2022 102 26.8.2022 22

27.6.2022 96 31.8.2022 19

22.7.2022 42 14.9.2022 6

28.7.2022 42 27.9.2022 26

10.8.2022 36 3.10.2022 38

11.8.2022 35 11.10.2022 75

15.8.2022 32 25.10.2022 74

Praegune hooldus 19. augustil 2022 tehti üldjooneline ülevaade poldri hooldusest. Ala skeem on näha "kõlvikute" tähistega joonisel 5. Üldistades võib öelda järgmist:

• 1, 7, 8, 14 – hea tasemega hooldus, kvaliteeti on vaja parandada ainult paiguti (mh. üksikute põõsaste eemaldamine manuaalselt). Pinnareljeef

hooldamiseks soodne.

• 2, 6, 9, 10b – rahuldava tasemega hooldus, loomi peaks tooma varem või 20 % rohkem peale. Pinnareljeef hooldamiseks piisavalt soodne.

• 3, 16, 17 – kuivemad alad, kus niiskustingimuste reguleerimine ei mängi erilist rolli. Praegune maakasutus võib laias laastus sarnaselt jätkuda.

• 18 – hooldusrežiimi peaks muutma praegusest niitmisest rohkem karjatamise suunas.

• 19 – kergeks karjatamiseks või hiliseks niitmiseks väga sobilik ala, ilmselt on olnud hooldusest väljas.

• 4, 5, 10, 11, 12 lääneosa – sisuliselt hooldamata alad. Need on üleujutuse korral ka kõige märjemad alad. Looduslikud protsessid, sealhulgas lindude

toitumine (luik, haned, laugud) on loonud paiguti suuri pilliroovabasid alasid; samas on mitmel pool alanud niidutaimede väljasuremine ja soostumine.

Kõrge vee korral teeb hooldamise problemaatiliseks lausaliselt madal pinnareljeef (karjatamist silmas pidades puuduvad ulatuslikel kõlvikutel

kariloomadele vajalikud regulaarselt paiknevad kõrgemad/kuivemad kohad). Samas on need paljudele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele kõige

potentsiaalikamad pesistsusalad.

• 12 idaosa – hästi hooldatud, kuid alast on välja jäetud kaitse-eesmärkidele tähtsam märjem gradient, mistõttu hooldus läheb mingil määral „raisku".

Kaitse-eesmärke silmas pidades oleks kõlvikut 20 meetrit põhjapoole laiendades hooldus palju suurema kasuteguriga (joonisel 5 on nihutamine juba

tehtud).

9

Joonis 5. Ala jaotus „kõlvikuteks". Jaotus järgib osaliselt olemasolevaid kõlvikuid, osaliselt maaomandit ja osaliselt niiske pinnase gradientide paigutumist.

Ortofoto: Maa-amet 2022.

Elupaigad Alal võib eristada vegetatsiooni ja pinnavee kõrguse põhjal umbes kümmet eri tüüpi elupaika. Elupaikade võrgustik ei ole ajalises dimensioonis staatiline, vaid

nihkub vastavalt pinnavee kõrgusele ja hoolduse intensiivsusele. Kõik praegused elupaigad peegeldavad Audru poldril toitainete rikkust, tõenäoliselt eelkõige

ajaloolise väetamise tõttu. Toitainete rikkus on ka üks põhjus, miks looduslike protsesside kaudu isetaastuvat märgala ei ole siia lähiaastakümnetel võimalik luua,

sest märg rohumaa asenduks ilma hooduseta lausalise roostikuga.

Rohumaade, sh ka märgade rohumaade niidutaimed, ei talu pikaajalisest üleujutusest tingitud hapnikuvaegust pinnases ja asenduvad sellistes tingimustes

sootaimedega, mis suudavad hapnikku transportida oma juurtesse ka liigniiskes pinnases (näiteks pilliroog). Hapnikuvaegus on aktuaalne peamiselt soojal

aastaajal, mil pinnase mikroobid on aktiivsed ja tarbivad aktiivselt hapnikku. Hapnikuvaegus hakkab tekkima umbes siis, kui pinnavesi soojeneb kevadel umbes

10

+10 kraadini. Mida pikemalt hapnikuvaegus kestab, seda rohkem niidutaimi välja sureb. Hapnikuvaeguses väljasuremine võib toimuda kiiresti, umbes kuu ajaga.

Nii tekib taimkatteta välju, mis lõpuks asenduvad sootaimedega (mh. hundinuiad ja pilliroog on kiired koloniseerijad).

Elupaikade jäme jaotus:

• loodusdirektiivi elupaik 6510 – parasniisked madalad niidud – poldri kõrgematel osadel, nt. kõlvikud 8 ja 19; pinnavee kõrgus -35 cm kuni -120 cm.

Suhteliselt liigirikas.

• eutroofne parasniiske niit (rohumaa) – vähemalt osaliselt kõlvikul 6; pinnavee kõrgus -35 cm kuni -120 cm. Liigivaene.

• eutroofne märg rohumaa – piisavalt hooldatud madalamatel aladel, näiteks kõlvikul 9; pinnavee kõrgus -10 cm kuni -35 cm.

• madal sootaimestik –pikemalt üleujutatud kildudel, kuhu pilliroog pole veel levinud,pinnavee kõrgus -20 cm kuni 0 cm

• üleujutamata roostik –pinnavee kõrgus -90 cm kuni 0 cm

• üleujutatud roostik – pinnavee kõrgus 0 cm kuni +40 cm

• lage veepind – pinnavee kõrgus > +10 cm

• põllumaa – pinnavee kõrgus < 0 cm

• põõsad ja puud – pinnavee kõrgus < -60 cm

Marginaalsed elupaigad (kui üldse esinevad):

• 6410 – Sinihelmika niidud – ilmselt paiguti madalamatel aladel, näiteks kõlvikutel 2 ja 4; pinnavee kõrgus -10 cm kuni -25 cm.

• 6430 – Niiskuselembesed serva-kõrgrohustud – ilmselt vähesel määral ala servades ja kõlvikute nr 4 ja nr 18 vahel (Nurme poldri tiigi läheduses).

Hoolduse põhimõtted ja taust Mageveelised märgalad, sealhulgas poldrid, on esmaseks pesitsusaegseks elupaigaks kolmandikule (74 liiki) Eestis pesitsevale linnuliigile (kokku 222 liiki).

Märgalade liikidest koguni 46 liiki ehk 62 % on 2019. aastal tehtud hinnangu põhjal rahvuslikult suures väljasuremisohus (klassid „äärmiselt ohustatud“,

„ohustatud“ ja „ohualdis“; EOÜ 2019). Poldrite väärtus seisneb selles, et seal on võimalik taastada ja säilitada märgasid rohumaasid (wet grasslands). Märjad

rohumaad on Eestis laiaulatuslikult kadunud / hävitatud (hinnanguliselt 90 %, Helm, A. & Toussaint, A. 2020). Märgade ehk ajutiselt üleujutatud rohumaade

spetsialistid on täpikhuik, rägapart, rohunepp, hänilane ja mustsaba-vigle. Lisaks esineb märgadel rohumaadel suur osa meie ülejäänud märgala liikidest, kuigi

nende esinemine ei piirdu ainult selle elupaigaga (näiteks punajalg-tilder, kiivitaja, tikutaja, luitsnokk-part, mustviires jne). Poldrite kui märgalade iseloom ja

kaitseväärtused ei eelda seda, et iga ruutmeeter oleks absoluutselt madalamurune. Üksikud roostunud mülkad on täiesti aktsepteeritavad kui mitte soovitatavad

mitmekesisuse aspektist.

11

Veetaseme kõikumine ja reguleerimine

Märgalade elustik eeldab kõrget pinnavett. Siiski vaesustab konstantne kõrge veetase eutroofsetes oludes elustikku kiiresti. Pikalt üleujutatud eutroofsed

märgalad roostuvad kiiresti. Pikalt üleujutatud pinnases väheneb ka märgatavalt selgrootute biomass, mis mõjutab eelkõige kahlajate arvukust ja liigirikkust

(Ausden jt. 2001). Kui üleujutus on pidev, siis mõne aastaga tekib üliarvukas karplaste (kalad) populatsioon, mis tõrjub toidukonkurentsi kaudu välja mitmed

veeselgrootutest ja isegi veetaimedest sõltuvad linnuliigid (Sammalkorpi jt. 2017). Hooldamata roostikesse koguneb aastate jooksul pidevalt turvast ja vabavee

alad kaovad mõne aastakümnega. Kui aga veetase langeb regulaarselt piisavalt madalale, siis pääseb hapnik jälle pinnasesse ja pindmine turvas laguneb. Turvas

saab laguneda piisavalt soojadel temperatuuridel (umbes alates 10 kraadist), mistõttu peab veetase langema piisavalt madalale tasemele suvel. Loomulikult on

ka soostuvatel eutroofsetel veekogudel omad väärtused, kuid see pole ohustatud linnustikule nii defitsiitne elupaik, et seda tuleks just Audru poldril taotleda. See

valik kajastub ka Audru poldri looduskaitseala kaitse-eeskirja eesmärkides. Veetaset tuleb regulaarselt alandada ka effektiivse hoolduse, karjatamise ja/või

niitmise (koos niite koristamisega) võimaldamiseks.

Niitmine vs karjatamine vs hekseldamine

Niitmine, koos niite koristamisega, mõjutab vegetatsiooni struktuuri ennekõike aineringest toitainete eemaldamise kaudu. Mida vähem toitaineid, seda

mitmekesisem on rohttaimede ja putukate kooslus. Juba suhteliselt marginaalsed väetise kogused vaesustavad liigirikkust oluliselt (Rihm & Achermann 2016).

Rohttaimede mitmekesisus mõjub omakorda positiivselt kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Lisaks, mida vähem toitaineid, seda vähem on vajadust niita

alasid iga-aastaselt. Märgaladel on niitmist tihti lihtsam asendada karjatamisega, sest õigeaegne niitmine ja vältimatu niite koristamine võib olla tehniliselt

keeruline. Kui niide sisaldab lisaks ka suures koguses juba puitunud roogu, on sellele raske leida kasutusotstarvet. Karjatamine loob hooldatavale alale rohkem

mikroelupaikasid, näiteks paigutisi mudaseid ja väga madala taimkattega kohti. Paljudel karjatatavatel aladel võib (täiendavast) niitmisest üldse loobuda.

Hekseldamine ehk roo purustamine jäätmeid paigale jättes on kaitseväärtustele sisuliselt kahjulikum kui raskelt ligipäästavate alade hooldamata jätmine.

Karjatamiskoormust valides on tähtis meeles pidada, et väga suur karjatamiskoormus juba vegetatsiooniperioodi alguses viib lausalise madalamurususeni, mis on

ainult üksikutele kaitstavatele liikidele sobilik elupaik (kiivitaja, hänilane). Suur karjatamiskoormus hävitab tallamise läbi ka otseselt suure hulga pesi ja poegi.

Keskmine karjatamiskoormus on optimaalsem kaitstavatele liikidele, aga eeldab tihti täiendavaid hooldusmeetmeid (hilissuvist niitmist, võsa eemaldamist). Seega

oleks optimaalne suurendada karjatamiskoormust vegetatsiooniperioodi vältel alates juunikuu algusest.

Veekõrguse gradient

Kuiva ja märja pinnase üleminekuala on märgalalindudele kõige olulisem elupaik. Pinnavesi püsib või vaheldub selles elupaigas umbkaudu vahemikus -40 cm kuni

+40 cm. See gradient pakub optimaalsel määral erineva niiskusrežiimi ja taimestiku kõrgusega mosaiiki. Ilma piisava hoolduseta on see aga ühtlasi tsoon, mis

muutub kergesti monotoonseks roostikuks. Seda illustreerib näide, et Eestis püsirohumaadena hooldatud poldrite linnuväärtused on olnud kõige suuremad

esimeste üleujutusaastate jooksul peale drenaaži amortiseerumist, mis on hiljem kas pinnavee alanemise (kuivenduse rekonstruktsioon) või ala roostumise tõttu

(endiselt kõrge veetase, kuid ebapiisav hooldus) taas vähenenud. Selleks, et polder töötaks lindudele optimaalse märgalana, ongi vaja veerežiimi vaheldust.

Kuivema režiimiga aastatel saab niidutaimestik taastuda ja samas pakkuda häid pesitsustingimusi kahlajatele (punajalg-tilder, lammitilder, tikutaja, mustsaba-

vigle, rohunepp, kiivitaja). Märja režiimiga aastatel saavad lisaks ala kasutada kõrgemat pinnavett eelistavad liigid (täpikhuik, rägapart, lauk, isegi mustviires).

12

Joonis 6. Märgalalindudele on kõige olulisem kuiva ja märja elupaiga üleminekuala (gradient).

Hooldussoovitused Siin töös tehtava ettepaneku järgi saab Audru poldrit hooldada peamiselt poolloodusliku kooslusena PRIA-toetuste raames. Bürokraatia vähendamiseks ja

hooldajatele piisava stabiilsuse tagamiseks on siin esitatud kaks erinevat viieaastast lindude pesitsusaegset hooldusrežiimi: 1) kuiv režiim ja 2) märg režiim.

Vähemalt esimene viisaastak langeb täpselt kokku uue Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava perioodiga (2023–2027)2.

Pikemaajaliselt märjas elupaigas on taimestiku muutus (mh. soostumine roostiku pealetungi kaudu) väga kiire. Audru poldri kaitse-eesmärke ja ala

kuivendussüsteemi omadusi arvestades tuleb hooldust teha kahe erineva veerežiimiga, et oleks võimalik pakkuda elupaiku kõikidele kaitse-eesmärgiks olevatele

2 www.agri.ee/media/723/download

13

liikidele. Kahe erineva veerežiimi eesmärk on nihutada kuiva ja märja piiri gradienti kahe perioodi vahel nii, et alal oleks lindude pesistusajal iga-aastaselt niiskeid

rohumaid ja vähemalt märja režiimiga perioodil ka üleujutatuid rohumaid. Lisaks kuiva režiimiga aastatel saaks niidutaimestik taastuda.

Neli erinevat veerežiimi Veerežiimi reguleerimise plaan on esitatud järgnevas peatükis. Juhul kui linnustiku ja veetaseme seire osutavad, et vett aurub oodatust selgelt rohkem, on

varuvariantidena (sulgudes) antud kinnihoitavatele varjadele ka kõrgem väärtus (kuni 9 või kuni 10).

Veeregulaatoris hoitakse suletuna 0, 8, 9 või 10 varja. Suletud varjade arv oleneb seejuures aasta-ajast ja lindude pesitsusajal taoteltavast kuivast (8 – 9 varja

kinni) või märjast (9 – 10 varja kinni) režiimist. Oludest tingituna (hiline kevad, nädalalõpp vms.) võib varjade avamine ja sulgemine hilineda (kuid mitte varaneda)

kuni 7 päeva võrreldes mainitud tähtaegadega.

1) Talverežiim: 15. oktoobrist 15. aprillini on kinni 10 varja. Iga-aastaselt. Aastad 2023 kuni 2032. Joonis 1.

2) Kuiv kevadrežiim3: 15. aprillist 15. juulini on kinni 8 (kuni 9) varja. 5-aastane periood: aastad 2023 kuni 2027. Joonis 3.

3) Märg kevadrežiim: 15. aprillist 15. juulini on kinni 9 (kuni 10) varja. 5-aastane periood: aastad 2028 kuni 2032. Joonis 2.

4) Suverežiim: 15. juulist 15. oktoobrini on regulaator täielikult avatud. Iga-aastaselt. Aastad 2023 kuni 2032.

Talverežiimile minnakse iga-aastaselt üle 15. oktoobril, mil suletakse 10 varja. Veepinna tõus võtab aega ja teoorias saab loomi veel edasi karjatada. Talvisel

režiimil kogutakse vett kevadiseks üleujutuseks. Läbirändavate lindude tipp-perioodil, aprilli keskel, eemaldatakse 1 (0) või 2 (1) varja olenevalt sellest, kas

minnakse üle kuivale või märjale kevadrežiimile. Selles töös on oletus, et kevadeks koguneb poldrile nii palju vett, et seda on piisavalt ka märja kevadise režiimi

jaoks.

Kuivale kevadisele režiimile (2023–2027. a) üleminek toimub veetaseme langetamine aprilli keskel, eemaldades selleks 2 varja (kinni jääb 8 varja). Nii on

kariloomadel võimalik liikuda juba maikuu alguses enamikule alast. Juhul kui paari esimese aastaga selgub, et juunikuu lõpus osutab veeregulaatori mõõdik vähem

kui +10 cm abs), tuleb edaspidi eemaldada aprillikuus ainult üks vari (kinni jääb 9 varja). Kuiva režiimi esmane eesmärk on vähendada pilliroo domineerimist ja

soosida niidutaimestiku taastumist. Kuivast režiimist on kaitse eesmärkidele abi ainult juhul kui sellega kaasneb ka piisav hooldus. Kuiva režiimiga kevadetel sobib

ala pesitsemiseks enamikele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, eelkõige kahlajatele (mustsaba-vigle, kiivitaja, punajalg-tilder) ja värvulistele. Ilma

perioodiliselt kuivema režiimita ei säiliks ka elupaik täpikhuigale ega rägapardile, kellele sobib taastunud niidutaimestik pesitsemiseks hiljem, märjema režiimiga

aastatel. Kuna talvist kõrget veetaset hoitakse pea aprillikuu lõpuni, siis sobib ala kevadise peatuspaigana ka kõikidele läbirändavatele (sh hilistele) kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele, kuna vaatamata üleminekuga „kuivale" režiimile püsib kerge üleujutus poldril eeldatavalt veel ka mai esimesel poolel.

3 PRIA-tingimuste raames roostunud alad ei saa hooldustoetust. Jaanuari 2023 seisuga poldril roogu lausaliselt püsti ei olnud: hooldusest 2022. aastal väljas olnud aladel see kas oli lamandunud või lihtsalt puudus. Paiguti püsti olnud rootutid ei takista kuidagi ala efektiivset karjatamist 1.5.2023 alates. Vaata lisaselgitust lisades.

14

Märg kevadine režiim (2028–2032.a.) peaks hoidma ala kergelt üleujutatuna kesksuveni. Talvise režiimi veetaset langetatakse aprillikuu keskel, kuid eemaldades

vaid ühe varja (kinni jääb 9 varja). Juhul kui paari esimese aasta kogemus näitab, et juunikuu lõpus puuduvad ca 10 cm-ga üleujutatud alad (veeregulaatori mõõdik

osutab alla +50cm abs), tuleb aprillikuisest vee alandamisest järgnevatel märja režiimiga aastatel üldse loobuda. Märja režiimiga aastatel jäävad tõenäoliselt

karjatamisest välja kõige märjemad kõlvikud (ca 250 ha)4. Neid tuleks siiski hilissuvel hooldada niitmise ja niite ära koristamisega, nii suurel pindalal kui tehniliselt

võimalik (kui olude tõttu ei pääse niidukid mõningatesse piirkondadesse, tuleb ülejäänud ala siiski hooldada). Märja režiimiga aastatel sobiks ala pesitsemiseks ka

mõnele sellisele liigile, kellele kuiv režiim ei sobi (täpikhuik, lauk, rägapart, luitsnokk-part, naerukajakas, mustviires).

Suvežiimile minnakse iga-aastaselt üle 15. juulil ehk ajal, mil kaitse-eesmärgiks olevatel liikidel on enamikud järeltulijatest lennuvõimestunud. Eemaldada võib

kõik varjad ja poldril lastakse isevooluliselt miinimumini tühjeneda. Alumise varja eemaldamine iseenesest ei mõjuta veetaseme kõrgust poldril.

Rakendatavad hooldusmeetmed Et Audru poldri hooldamine oleks võimalikult tõhus, on ala jaotatud kõlvikuteks pinnareljeefi ja olemasoleva maaomandi piiride põhjal. Nii peaks olema

hooldustoetuste taotlusi ja maarendilepinguid lihtsam vormistada. Samas ei ole kõlvikute jaotuses tehtud erilisi kompromisse tõhusama hoolduse arvelt.

Hooldajad võivad vajadusel karjatamiskoormust üksiku kõlviku sees lisaaedadega kontrollida. Hooldusmeetmed on esitatud kõlvikute alusel kolmel kaardil

(joonised 7–9): 1) kuivade kevadete kohustuslikud hooldusmeetmed (2023–2027), 2) märgade kevadete (2028–2032) kohustuslikud hooldusmeetmed ja 3)

vajadusel rakendatavad täiendavad hooldusmeetmed mõlemal perioodil. Hooldusplaanist on saadaval ka GIS-kiht.

Karjatamine

Esmane hooldusmeede pea kogu alal on karjatamine (veised, hobused) vähemalt keskmise koormusega 0,5 loomühikut päevas / hektaril vahemikus 1. mai kuni

1. oktoober. Kõlvikute piiride paigutamisel on arvestatud, et iga kõlviku sisse jääks võimalusel ka madalamat, tihti üleujutatut ala. Nii kariloomadele jääks vähemalt

võimalus üleujutatud kohtadesse minna isegi kui nad neid kohti ei eelistaks. Sellised kõrgemate ja madalamate piirkondade üleminekualad on kaitseväärtusi

silmas pidades kõige olulisemad hooldamisse sihtkohad. Hea näitena töötab kõlvik nr 7, kus loomadel on olnud tagatud ka pääs sügavamasse nõkku – 2022. aasta

suvel oli see täiesti puhtaks söödud ja kaitstavatele liikidele üks olulisemaid alasid poldril. Elektriga karjaaedu saab asetada ka vette, kui karjaaedade postide

jalamitele kinnitatakse ujukid, mis reguleerivad aia kõrgust vältimaks traadi sattumist vette (vaata fotot lisas).

Audru poldril kaitstavatele liikidele sobib keskmine karjatamiskoormus. Seejuures on märjematel osadel vaja suhteliselt suuremat karjatamiskoormust

perioodidel, mil seal karjatamine veetaseme langemise järel võimalik on. Suhteliselt madalamat karjatamiskoormust ala kuivematel osadel on seevastu lihtsam

täiendada hilissuvise niitmisega. Keskmise karjatamiskoormuse eelis on rikkalikuma struktuuriga taimestik, mis pakub rohkem toitu kaitse-eesmärgiks olevatele

lindudele. Eeslistades kõrgele karjatamiskoormusele keskmist, siis tallatakse vähem lindude pesi. Keskmise karajatamiskoormusega hakkab kuivematele kohtadele

paratamatult peale tungima puid ja põõsaid, mistõttu tuleb karjatamisele lisaks rakendada täiendava hooldusmeetmena kas niitmist või ka puude/põõsaste

eemaldamist käsitsi.

4 On oluline, et hooldajad ei peaks märgatavat renti maksma joonisel 8 punasega tähistatud kõlvikute eest märja kevadrežiimiga aastatel.

15

Niitmine

Kas peale karjatamise on vaja lisaks täiendavalt ka hilissuvist niitmist koos niite ära koristamisega, jääb hooldajate otsustada – erandiks on kõlvik 3, kus niitmine

on esmane hooldusmeede. Olenemata kõlvikust, niitmisega võib alustada varasemalt 1. juulist, kõlvikul 3 ja 19 alles 1. augustist (rukkiräägu alad). Juhul kui üle

25% seisvast kõrrestikust kõrgusega > 60 cm ohustab jääda ka talveks püsti, on osaline niitmine ja niite koristamine enne oktoobrikuud hooldajatele vältimatu.

Selleks, et kariloomad (veised) leiaksid lausaliselt roostunud aladel tee uue roo juurde, ei ole karjatamise eelne niitmine või hekseldamine vajalik. Selline

eelniitmine/hekseldamine lihtsustab küll kariloomade hilisemat inventeerimist ja lisab veidi saagikust. Hetkel paistab, et roostiku eelniitmine (ennem karjatamist)

on eelkõige PRIA irratsionaalne nõue ilma, et sellele oleks praktilist vajadust kaitse eesmärke või hoolduse efektiivsust silmal pidades.

Niitmise (koos niite koristamisega) eelis on eelkõige, et see on kõige tõhusam viis vähendada toitaineid. Võib tunduda vastuolulisena, aga toitainete vähendamine

võimaldab oluliselt suuremat liigirikkust nii taimestikus kui ka loomastikus. Ala pealiskaudsel inventeerimisel oli ainult üks kõlvik (nr 3) nii eutroofne, et karjatamine

ei annaks sellele lisaväärtust ja see võib olla järgmised 10 aastat lihtsalt niidetav ala. Teisiti öeldes ei tasu karja selle kõlviku peale „raisata". Kõlvik 19 sobiks samuti

ainult niidetavaks alaks.

I

Joonised 7–8. Kuiva (2023–2027) ja märja (2028–2032) režiimiga aastate esmane hooldusmeede kõlvikute kaupa eristatuna. Enamikel osadel on esmane

hooldusmeede karjatamine (roheline). Kõlviku nr 3 eesmärgiks on rukkiräägule elupaiga taastamine hilissuvise niitmise kaudu (kollane). Ka kõlvikut nr 19 võib

hooldada esmaselt hilissuvise niitmise teel, juhul kui kariloomi ei ole piisavalt. Kui võimalik, tasuks Nurme poldri tiigid lisada hooldatavate kõlvikute sisse.

16

Joonis 9. Täiendavad hooldusmeetmed iga-aastaselt. Fotol on vasakus servas näha karjatamisega saavutatud piisav hooldustulemus.

Kokkuvõte hoolduslepingute kohustuslikest tingimustest Ala kaitseväärtusi ja tulemuslikkust taotledes tuleb alati arvestada järgmiste tingimustega:

1. Karjatamine on kohustuslik enamikel kõlvikutel vastavalt joonistele 7 ja 8. Karjatamiskoormuse mõõtmisperiood on 1. mai – 1. oktoober, kuid hooldajad

võivad enese soovil karjatada ka pikemalt kui seadused seda ei takista. Mõõtmisperioodi vahemikku võib keskkonnaameti nõusolekul nihutada nädala

võrra hilisemaks (8. mai kuni 8. oktoober).

17

2. Karjatamise alustamisele ja lõpetamisele ei ole kõlvikuti kuupäevalist tähtaega, kuid kõlvikutel, mille esmane hooldusmeede on joonistel 7 ja 8

karjatamine, peab keskmine karjatuskoormus olema punktis 1 kirjeldatud mõõtmisperioodil vähemalt pool loomühikut hektari kohta päevas. Teisiti

öeldes loomad ei pea olema ühtlaselt igal kõlvikul hooaja vältel vaid hooldajad paigutavad neid vajadusel kõlvikute vahel või kõlvikute sees ümber

vastavalt võimalustele ja vajadusele.

3. Kariloomade lisatoitmine on keelatud, v.a väikestes kogustes loomade taltsana hoidmiseks, s.o mõned peotäied toitu.

4. Punktide 1 ja 2 tingimuste täitudes, piisava hooldustulemuse garanteerimiseks võib karjatatavatel kõlvikutel teha ka täiendavat niitmist: nii vara kui olud

tehniliselt lubavad, aga suvel mitte kunagi enne 1. juulit ja rukkiräägule potentsiaalsetel kõlvikutel nr 3 ja 19 mitte enne 1. augustit. Viimane tingimus

puudutab (soovituslikult) ka põllukultuure kõlvikutel nr 16 ja 17, mis siiski pole selle töö fookusalad.

5. Niide tuleb alati 14 päeva jooksul ära koristada orgaanilise aine ladestumise ära hoidmiseks5. Niidet võib hooldusalal kuhjades või rullides 1. oktoobrini

säilitada. Paiguti esinevad märjemad kohad (veesooned vms), kus niite koristamine ei ole võimalik, jäetakse niitmata (= mitte hekseldada).

6. Alal ei väetata: ei mineraalväetiste ega mujalt toodava orgaanilise väetisega.

7. Hooldustulemust hinnatakse oktoobris. Piisav hooldustulemus = üle 60 cm kõrgust taimestikku esineb alla 25 % pindalast. Tulemust hinnatakse igal

kõlvikul eraldi.

Kaitse-eesmärgid ja elupaiganõudlused Praegused kaitse-eesmärgid tulenevad Audru poldri kaitseala kaitse-eeskirjast6 ja Pärnu lahe linnuala (Natura 2000) andmevormist7. Audru polder on vaid väike

osa Pärnu lahe Natura alast ja mitmed kaitse sihtliigid saavad esineda ja esinevad ka mujal kui poldril. Audru poldri kaitse-eesmärkidesse (tabel 3) on Natura

andmevormi liikidest lisatud ainult need liigid, kellele Audru polder on oluline või saab olla oluline. Pärast Natura 2000 linnukaitsealavõrgustiku moodustamist

2004. aastal on oluliselt täienenud teadmiste baas Audru poldri ala olulisusest erinevatele linnuliikidele. Seepärast teeme ettepaneku lisada uuteks kaitse-

eesmärkideks neli pesitsevat liiki ja ühe läbirändava liigi (tabel 3, vaata lahtrit „allikas“). Eesmärkidest võib kõrvaldada ühe pesitseja ja ühe läbirändaja.

Põhjendame kaitse eesmärke järgnevalt.

Praeguste kaitse-eesmärkidele lisaks esineb poldril märkimisväärselt selliseid Eesti punases nimestikus mainitud suures väljasuremisohus olevaid liike, kellele

Audru polder on esinduslik ala Eestis: lauk ja mustviires. Ala on ka üks Eesti esinduslikumaid elupaiku lammitildrile ja kuldhänilasele, kes on samuti

väljasuremisohus. Kevadrände ajal ala on Eesti esinduslikumaid väikekajakale, kelle populatsioon on rahvusvaheliselt vähenenud. Kõik need liigid saaksid siin

esitatud hooldusmeetmetest ka kasu. Audru praeguse kaitse-eeskirja ühe eesmärgina mainitud niidurüdile puudub ega ole lähitulevikus oodata piisavalt laialdaselt

5 Eelkõige toitainete vähendamiseks ja pinnase hapnikuvaeguse takistamiseks. Lisaks eeldab mõnede kaitstavate liikide elupaiganõudlus, et kasvavate taimede vahel olev pinnas ei oleks kaetud surnud orgaanilise materjaliga (täpikhuik). 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/115102014004 7 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040346

18

sobivat elupaika (toitainevaesed madalamurused liigirikkad niidud), mistõttu pole teda pesitsejana kaitse-eesmärkidesse lisatud (tabel 3). Oletetavasti võib

niidurüdi siiski rändeperioodil Audru poldril toituda, sest rüdisid üldisemalt kohatakse poldril mõnevõrra rändel ja madalamurusust tuleb hooldusega mõnevõrra

taotleda nii ehk naa. Kaitse eeskirjas mainitud põldrüüt pole teadupärast Audru poldri kaitsealal kunagi ei regulaarselt ega märkimisväärselt esinenud ja liigi võib

eesmärkidest välja jätta. Kuigi ajaloolised esinemisandmed selle kohta puuduvad, oleks ala tõenäoliselt väga sobilik ka rohunepile. Siin me veel seda liiki

eesmärkidesse ei lisanud.

Tabelis 3 on esitatud järgmise 10 aasta perspektiivis eesmärkide keskmised taotletavad väärtused, mis on kas pindalapõhised (sobiva elupaiga pindala) või liigi

arvukuse põhised. Tabelis esitatud eesmärkide väärtused on 10 aasta keskmised, kuna alal taotletakse kahte erinevat veerežiimi. Enamikele kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele sobib polder rändel peatumiseks ja pesitsemiseks iga-aastaselt, olenemata hetke veerežiimist, kuna märja režiimiga aastal leiavad kuivemat

pinda eelistavad liigid sobiliku pesitsuspaiga kõrgematelt aladelt. Seejuures avatud veepeeglit eelistavad liigid saavad arvukalt esineda vaid märja režiimiga

aastatel. Need märjast veerežiimist sõltuvad rohumaade liigid (lauk, täpikhuik, rägapart, mustviires) on kohanenud sobivate pesitsuspaikade aastatevahelise

varieeruvusega, olles suhteliselt mobiilsed ja suutelised pesitsema järjestikustel aastatel vägagi kaugete vahemaade taga. Samas on liikidele oluline selline

märgalade võrgustik, kus vähemalt osa nendest on pesitsusperioodil iga-aastaselt üleujutatud. Praegu sellist võrgustikku kahjuks Eestis ei ole, sest suurem osa

siinsetest üleujutatavatest märgaladest kannatavad kuivenduse all ja üleujutused on absoluutselt liiga lühiperioodilised. Seega on peale Audru poldri oluline ka

paljude muude märgalade veerežiimi taastamine.

19

Tabel 3. Audru poldri kaitseala eesmärgid. Veerežiimi kõikumisest tulenevalt on esitatud miinimumeesmärgid aasta keskmiste kohta: eesmärkarvukus või sobiva

elupaiga pindala. Pesitsevate liikide (tumedas kirjas) punase nimestiku kategooria: Eesti ornitoloogiaühing 2019.

liigid staatus eesmärk (keskmine/aasta) allikas punane nimestik 2019

rukkirääk (Crex crex) pesitseja 100 ha/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUVÄLINE

hänilane (Motacilla flava) pesitseja 100 ha/aasta kaitse-eeskiri 2014 VÄLJASUREMISOHUS

täpikhuik (Porzana porzana) pesitseja 10 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUSTATUD

roo-loorkull (Circus aeruginosus) pesitseja 1 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUVÄLINE

kiivitaja (Vanellus vanellus) pesitseja 50 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUVÄLINE

mustsaba-vigle (Limosa limosa) pesitseja 5 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUALDIS

punajalg-tilder (Tringa totanus) pesitseja 20 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUALDIS

piilpart (Anas crecca) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

viupart (Anas penelope) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

sinikael-part (Anas platyrhynchos) pesitseja 50 paari/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUVÄLINE

sinikael-part (Anas platyrhynchos) Peatuja 250 ha/aasta kaitse-eeskiri 2014 OHUVÄLINE

soopart (Anas acuta) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

tumetilder (Tringa erythropus) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

mudatilder (Tringa glareola) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

heletilder (Tringa nebularia) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

väikekoovitaja (Numenius phaeopus) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

suurkoovitaja (Numenius arquata) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

laululuik (Cygnus cygnus) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

rabahani (Anser fabalis) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

suur-laukhani (Anser albifrons) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) peatuja 250 ha/kevad kaitse-eeskiri 2014 n.e.

naerukajakas (Chricocephalus ridibundus) pesitseja koloonia esinemine Natura andmevorm NT

luitsnokk-part (Spatula clypeata) pesitseja 10 paari/aasta Natura andmevorm OHUALDIS

luitsnokk-part (Spatula clypeata) peatuja250 ha/kevad Natura andmevorm n.e.

rägapart (spatula querquedula) pesitseja 10 paari/aasta Natura andmevorm OHUSTATUD

tuttvart (Aythya fuligula) peatuja 250 ha/kevad Natura andmevorm n.e.

lauk (Fulica atra) pesitseja 40 paari/aasta uus kaitse-eesmärk OHUALDIS

lammitilder (Tringa stagnatilis) pesitseja 3 paari /aasta uus kaitse-eesmärk VÄLJASUREMISOHUS

mustviires (Chlidonias niger ) pesitseja koloonia esinemine uus kaitse-eesmärk OHUSTATUD

väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) peatuja 500 is/kevad uus kaitse-eesmärk n.e.

kuldhänilane (Motacilla citreola) pesitseja 20 paari/aasta uus kaitse-eesmärk OHULÄHEDANE

20

Tabel 4. Audru poldri kaitsealal esinevate elupaikade ja liitelupaikade olulisus kaitse-eesmärkidele (risttabel). Tühjad lahtrid tähendavad et elupaik/liitelupaik ei

ole oluline kaitse-eesmärkidele. Kuigi liikide jaotus elupaikade järgi ei ole täielik, järeldub tabelist, et olulisimad on üleujutatavad madala taimestikuga elupaigad.

parasniisked

madalad niidud (6510)

sinihelmika niidud (6410)

eutroofne kuiv rohumaa

eutroofne märg rohumaa (niidutaimestik)

madal sootaimestik üleujutatav

roostik üleujutamata

roostik avatud vesi põllumaa

põõsad ja puud

parasniisked madalad niidud

(6510) rukkirääk elupaika ei esine

sinihelmika niidud (6410)

rägapart rägapart; hänilane rägapart; hänilane elupaika ei esine

eutroofne kuiv rohumaa

väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle

kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg-tilder; väikeluik; laululuik; suur-laukhani; valgepõsk-lagle

kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg-tilder

mustviires; lauk; rägapart

elupaika ei esine

eutroofne märg rohumaa

(niidutaimestik)

rägapart; hänilane

kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg-tilder; väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle

täpikhuik; hänilane; kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg- tilder; sinikael-part; mudatilder; tumetilder; heletilder; väikekoovitaja; suurkoovitaja; rüüt; väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle; luitsnokk-part

täpikhuik; kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg- tilder; sinikael-part; mudatilder; tumetilder; heletilder; väikekoovitaja ; suurkoovitaja; rüüt; kuldhänilane; mustviires; lauk; rägapart; luitsnokk- part

mustviires; lauk; rägapart

viupart; sinikael- part; piilpart; väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle

elupaika ei esine

madal sootaimestik

rägapart; hänilane

kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg-tilder

täpikhuik; kiivitaja; mustsaba-vigle; punajalg- tilder; sinikael-part; mudatilder; tumetilder; heletilder; väikekoovitaja; suurkoovitaja; rüüt; kuldhänilane ; mustviires; lauk; rägapart; luitsnokk- part

täpikhuik; sinikael-part; mudatilder; tumetilder; heletilder; väikekoovitaja; suurkoovitaja; rüüt; kuldhänilane; mustviires; lauk; rägapart; kuldhänilane; mustviires; lauk; luitsnokk-part; naerukajakas

mustviires; lauk; rägapart

mustviires; lauk; rägapart; sinikael-part

elupaika ei esine

üleujutatav roostik

mustviires; lauk; rägapart

mustviires; lauk; rägapart mustviires; lauk; rägapart mustviires; lauk; rägapart

roo-loorkull; mustviires; lauk; rägapart

sinikael-part elupaika ei esine

üleujutamata roostik

roo-loorkull; mustviires; lauk; rägapart

roo-loorkull sinikael-part elupaika ei esine

avatud vesi

viupart; sinikael-part; piilpart; väikeluik; laululuik; suur-laukhani; valgepõsk- lagle

mustviires; lauk; rägapart; sinikael-part

sinikael-part sinikael-part

piilpart; väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle

elupaika ei esine

põllumaa elupaika ei esine elupaika ei esine

elupaika ei esine elupaika ei esine elupaika ei esine elupaika ei esine elupaika ei esine elupaika ei esine

väikeluik; laululuik; suur- laukhani; valgepõsk-lagle

põõsad ja puud

21

Haned, lagled ja luiged

Rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle, väikeluik ja laululuik toituvad nii veetaimedest, niidutaimedest kui põllukultuuride jääkidest. Suur-laukahani ja eriti

valgepõsk-lagle söövad eelkõige niidutaimede maapealseid osi, eelistades tärkavaid taimi („muru”) oma kõrgema valgusisalduse tõttu. Teised liigid söövad

meelsasti ka risoome, juuri, seemneid, mugulaid jne. Kevadrände ajal on hanedele ja lagledele tähtis, et toitumisplats ei oleks kulustunud – sellistes kohtades pole

neil värskeid võrseid süüa. Seega eelneval aastal alahooldatud alasid välditakse. Koondumisalale on tüüpiline, et selle tuumiku moodustab suurem märgala, mida

ümbritseb laiem rohumaade või põldude kompleks. Kuigi toitumine toimub ka kuival maal, puhkamas ja eelkõige ööbimas käivad kõik eelnimetatud liigid

veekogudel või üleujutusaladel. Haned ja luiged on osaliselt aidanud säilitada poldri madalamurusust.

Rägapart

Rägapart jagab täpikhuiguga üsna sarnast elupaika, kuid talub ka veidi sügavamat vett. Pesitsusterritooriumi iseloomustavad rohked rohttaimed nii vees kui

ülemineku alal kuivale maale (Scricke 2002). Rägapart on koos täpikhuiguga esinenud arvukalt nendel rohumaadel, mis on pesitsusajaks ootamatult üle ujutatud,

kuniks need alad on aastate jooksul roostunud või kuivendus korda tehtud. Täpikhuik ja rägapart on näiteliigid, kelle kaitse-eesmärkide nimel tuleb rakendada

erinevaid veerežiime.

Piilpart, sinikael-part

Piil- ja sinikaelpardid peatuvad läbirändel mitmesugustel madalaveelistel veekogudel ja üleujutatud märgaladel omamata erilist nõudlikkust. Sama kehtib

sinikael-pardi pesitsusaegse elupaiga kohta. Sinikael-part talub ka elupaiga mõõdukat roostumist. Toituvad mitmesugustest taimedest ja nende seemnetest ning

putukate vastsetest.

Viupart, soopart

Viupart sööb läbirändel mitmesugust veetaimestikku. Üleujutatud rohumaadel eelistab teistest ujupartidest rohkem toituda kaldavööndis ja isegi veepeegli

lähedasel niiskel madalamurusel niidul. Soopart toitub läbirändel madalas vees ja madala veetaimestiku vahel.

Luitsnokk-part

Luitsnokk-part peatub läbirändel mitmesugustel märgaladel. Ta eelistab pesitsemisalana rohumaa ja roostiku mosaiiki. Liik teeb pesa kõrge rohu sisse (kuid mitte

roogu). Sedavastu totiumisalade ja pesakondade osas liigile meeldivad ka roostikuga ääristatud, mosaiiksed madalad veekogud. Liik sööb teiste ujupardiliikidega

võrreldes rohkem loomset toitu (zooplanktonit, putukate vastseid...), mistõttu ajutised veekogud on liigile tähtsad karplaste toidukonkurentsi puudumise tõttu.

22

Tuttvart

Tuttvart peatub läbirändel mitmesugustel madalaveelistel veekogudel, kuid väldib lainetust. Sukeldub toidu järele, mistõttu vajab tavaliselt vähemalt 30 cm

sügavust vett. On segatoiduline.

Roo-loorkull

Roo-loorkull rajab pesa kõrge sootaimestiku sekka, kuid toitub üldjuhtudel mitmesuguses avamaastikus, kust leidub rikkalikult kahepaikseid, linde jne. Audu poldri

kaitsealal liik leiab pesapaigaks sobivaid kohti muuhulgas poldri vahetust lähedusest mere ja poldritammi vahelisest roostikust (mis asuvad kaitsealal, kuid mitte

poldril).

Punajalg-tilder, lammitilder, mustsaba-vigle

Kahlajatele leidub Audru märgalal enim pesitsusaegset elupaika kuiva režiimiga aastatel. Punajalg-tilder talub pinnavee langust pesitsuajal (juunis) kuni tasemele

-30 cm, mustsaba-vigle rohkemgi. Pesakondadele sobib enim 15–20 cm kõrge taimestik, mis pole liiga tihe: keskmine karjatuskoormus sobib liikidele ideaalselt.

Lisaks eelistab mustsaba-vigle elupaika, mis pole liiga pikalt üleujutatud (ilmselt suurema selgrootute biomassi tõttu) – kõik vigle pesitsusterritooriumid ongi

asunud viimastel aastatel poldri kõrgematel osadel. Lammitilder eelistab soostumise algfaasis olevaid märgalasid, kus madal vesi kaob pesitsusperioodil aeglaselt,

peamiselt aurumise teel.

Kiivitaja

Kiivitajale pesitsusterritooriumi oluliseimaks teguriks on madalamurusus kogu haudumise vältel, sest eeldab väljavaadet pesalt ümbruskonnale. Ka pesakonnad

on meelsasti madala taimestikuga aladel. Liik on pesitsemise ajastamise suhtes plastiline ja võib asuda pesitsema veel hilisel kevadelgi üleujutuse koomale

tõmbudes. Liik toitub peamiselt maapinnal olevatest saakobjektidest, mistõttu talub ka suhteliselt kuiva pinnast.

Mudatilder, tumetilder, heletilder

Läbirändavatele kahlajatele sobivad peatumiseks mistahes madalamurused, pehme pinnasega märgalad, eelistades kerget üleujutust (kuni 20 cm). Toituvad

peamiselt kirpvähilistel, putukate vastsetel ja muul väikesemõõdulisel loomsel toidul. Ei eelda lausalist madalamurusust, kuid puhtas roostikus ei peatu.

Koovitaja ja väike-koovitaja

Tildritega võrreldes söövad rändel suuremamõõdulist toitu, Eesti oludes eriti vihmausse. Kuna pikalt üleujutatud kohtades on suhteliselt väike maaselgrootute

biomass, eelistavad koovitajad märgalade kõrgemaid (parasniiskeid) osasid või kõrge huumuse sisaldusega põlde. Eeldavad madalamurusust.

23

Väikekajakas ja naerukajakas

Väikekajakaid peatub rändel toituma veekogudel ja märgaladel, kus lendleb ohtralt putukaid: ühepäevikulisi, kiile, kevikulisi... Naerukajakas eeldab pesitsemiseks

saari või veega ümbritsetud suuremaid taimekuhilaid, kände vms. Toitumas käiakse tihti pesitsusalast vägagi kaugel, mistõttu lokaalne toidubaas pole väga määrav

selle osas, kas liik asub teatud alale pesitsema või mitte. Liigi agressiivse käitumise tõttu meelitab naerukajakas pesitsema ka nõrgemaid linnuliike oma kolooniate

vahetusse lähedusesse.

Mustviires

Mustviires pesitseb ainult kvaliteetsete toitumisalade vahetus läheduses – pigem nende keskel. Selleks on tavaliselt üleujutustest täituvad veekogud, näiteks

jõgede soodid. Toitumisala vahetu lähedus on tähtis, kuna ta toidab poegi väikesemõõdulise saagiga väga tihedalt. Mustviires on üsna agressiivne ja suudab

kaitsta kolooniat küllalt edukalt roo-loorkulli ja muude tiivuliste eest. Pesa rajab ta ainult ujuvale, veega ümbritsetud taimestikule, mille puudumisel liik ei pesitse.

Selleks piisab 30–40 cm sügavast üleujutusest. Pesa aluseks sobiva taimestiku olemasolu on poldritel ilmselt ebaregulaarne ja oletatavasti seepärast ei pesitseks

ta iga-aastaselt isegi siis, kui muud olud oleksid optimaalsed. Euroopas on edukalt kasutatud ka ujuvaid tehispesa aluseid mustviirele (Van den Winden 2005; D.

Marchowski kirjalik teade). Mustviirest isegi rohkem eelistab üleujutatud rohumaid pesitsusalana valgetiib-viires, kes on alles laiendamas oma levilat Eestisse.

Foto 2. Tehispesa alused mustviirele Poolas. ©Dominik Marchowski.

24

Lauk

Lauk pesitseb ja tegutseb veekogude, ka ajutiste veekogude kaldavööndites, kus võib vajadusel peituda kõrgema taimestiku, sh. roostiku sisse. Valdavalt

taimetoidulisena lauk pärsib roostiku kasvu oma suhteliselt piiratud tegevuspiirkonnas. Liik eeldab pesitsemiseks vähemalt 10 cm sügavust veekogu või vastavalt

juulini kestvat üleujutust.

Täpikhuik

Täpikhuik vajab pesitsemiseks pikalt üleujutatud elupaika, kus roht- või sootaimestik on madal. Liik ei esine sügavalt üleujutatud elupaigas – optimaalne on 5 –

10 cm üleujutus juunikuus. Liik ei esine samuti tihedalt roostunud elupaigas, olenemata sellest, kas roog on püsti või lamandunud/hekseldatud. Optimaalses

elupaigas küündib tihedus ühele pesitsusterritooriumile kolme hektari kohta (Van der Hut 2003). Kuiva kevadrežiimiga aastatel ei ole täpikhuigal Audrus kuigi

palju sobivat elupaika. Täpikhuigule on pesitsemiseks kõige sobivamad märjema režiimiga aastad ja piisava hoolduse juures võiks parimatel aastatel esineda ligi

50 paari.

Rukkirääk

Rukkiräägu esmaseks elupaigaks on püsirohumaad ehk kultiveerimata avamaastik. Lisaks liik eelistab nõrgalt hooldatavaid alasid ehk kus on kas nõrk

karjatuskoormus või hiline niitmine (Marja jt. 2015). Rukkirääk on lühiealine liik ja peab seepärast kaks korda suve jooksul pesitsema, et kompenseerida kõrget

suremust. Seepärast on tähtis niita võimalikult hilja liigi elupaigas. Nõrgalt karjatatavad alad võsastuvad tavaliselt ja seepärast hiline niitmine on optimaalsem

liigile kui karjatamine. Avamaastiku liigi kohta rukkirääk talub siiski suhteliselt hästi servaeffekti (Marja jt. 2015, Besnard jt. 2016) ja sobib ka seepärast kaitse

eesmärgiks ala servas olevatel kõlvikutel. Rukkiräägu pesitsusterritoorium on miinimumina 5 hektari suurune.

Hänilane ja kuldhänilane

Need liigid elavad märgaladel tihti kõrvu. Siiski elupaigaeelistustes on Eestis väikesed erinevused. Kuldhänilane eelistab soostumise algstaadiumit ja toitub rohkem

taimkatteta pinnasel, kust taimestik on isegi välja surnud. Kuldhänilane talub paigutist kõrgemat taimestikku (pilliroogu). Hänilane toitub rohkem niiskel aruniidul

ja väldib sootuks kõrget taimestikku. Märgalad on tavaliselt elupaikade mosaiik ja liikide pesitsusterritooriumid kattuvad laialdaselt.

Seireprogramm 2023–2032 Vajalik on toonitada, et käesolevas töös prognoositud veerežiim põhineb teoreetilisel pinnareljeefi andmemudelil, mis ei pruugi täielikult vastata tegelikkusele.

Lisaks pole teada, kui suur võib olla maksimaalne veelangus aurumise läbi siis, kui varjad on suletud. Seepärast tuleb seirata nii linnustikku kui ka pinnavee kõrgust

ja vajadusel hoida kevaditi eeldatust üks vari rohkem kinni.

1. Kõlvikute jaotus ja tunnused on standardiseeritud ja neid kasutatakse seire planeerimise, loenduste sooritamise ja tulemuste avaldamise abina (joonis 5;

tähtedega täpsustatud kõlvikud võidakse lugeda kokku, näiteks 1a, 1b ja 1c = 1).

25

2. Taimestik: kõlvikute hooldatus dokumenteeritakse oktoobris (piisav / ebapiisav). Piisav = üle 60 cm kõrgust taimestikku esineb alla 25 % pindalast.

3. Tähtis: hoolduspäevikud kõlvikute kaupa (näiteks üks hoolduslepingu tingimus). Vajadusel saab taimestiku seire ja hoolduspäevikute kirjeid võrrelda

parralleelselt.

4. Veeregulaatoris dokumenteeritakse veekõrgus (cm) ja suletud varjade arv vähemalt 2 korda kuus: iga kuu 15. ja viimane kuupäev (+/3 päeva) ning lisaks

päevadel, mil varjade arvu regulaatoris muudetakse. Talvel ehk 1. oktoobrist 15. aprillini piisab mõõtudest kord kuus (et hinnata vee kogunemise kiirust).

Antud kuupäevadel oleks hea jäädvustada ka väljavoolukanali seis (ummistunud või mitte).

5. Pesitsevaid linde tuleb seirata kogu kaitsealal igal kevadise veerežiimi muutmise aastal ehk vähemalt 2023 ja 2028.8 Meetodina kasutatakse kolmekordset

kaardistamist umbes kahenädalaste vahedega: 1) maikuu esimesel poolel, 2) maikuu teisel poolel ja 3) juunikuu esimesel poolel, mis on esmaselt öine

loendus. Roolindude ja rootsiitsitaja kaardistamisest võib kuluefektiivsuse mõttes loobuda, kuid nood kaardistatakse teatud kõlvikutel (vt. punkt 6) . Nii

peaks loendused olema teostatavad umbes 12 välitööpäevaga (5 + 5 + 2 päeva). Loenduste kameraaltööd ehk andmete elektrooniline salvestamine ja

lühikokkuvõte võtavad aega umbes poole välitööde ajast.

6. Kolme kõlviku pesitsev linnustik tuleks kaardistada iga-aastaselt kolmekordse kaardistamise meetodil. Valimis on üks madala (10a), üks keskmise (12) ja

üks kõrgema maapinnaga (18) kõlvik, kogupindalaga 110 hektarit. Töö üldine meetod on kirjeldatud punktis 5, sellest erinevalt kaardistatakse aga kõik

pesitsevad linnuliigid, kaasa arvatud roolinnud ja rootsiitsitaja. Selle seire raames hinnatakse ja jäädvustatakse iga loenduskäigu ajal ka üleujutuse ulatust

antud kolmel kõlvikul ja nendega külgnevates kraavides (% kõlviku pindalast). Selline seire peaks olema teostatav 110 hektaril kolme välitööpäevaga

hooaja kohta. Selle seirega saab õppida, kuidas linnud tegelikkuses reageerivad erineva hooldusrežiimi ja veekõrguse koosmõjule.

7. Rändlinde loendada kevaditi vähemalt iga 5. aastal: vaheldumisi kuiva ja märja režiimiga aastatel. Loendus tuleks teha üks kord dekaadis alates 20. märtsist

lõpetades 10. maiga. Läbirändavate lindude andmed kogutakse kõlvikute alusel nagu pesitsejadki. Kulueffektiivsuse mõttes soovitatav teostada samal

aastal pesitsejate kaardistamisega (2023, 2028).

8. Tulemused avaldada vähemalt viisaastakuti ja samas anda hinnang ala eesmärkide täitmise osas.

9. Seiretulemuste tutvustamine huvigruppidele (sealhulgas hooldajatele) vähemalt kord viie aasta jooksul.

8 Aastal 2022 teostati rahuldava täpsusega Keskkonnaagentuuri seire (J. Tammekänd, kirjalik teade)

26

Jätkusoovitused Pikalt üleujutatavate alade hooldustoetused ja rendilepingud

Senine poollooduslike koosluste toetuste programm9 ja ilmselt ka järgmine programm10 ei kehtesta eraldi toetustariifi pikalt üleujutatavatele aladele.

Keskkonnaamet peaks viivitamatult tegema algatuse põllumajandusuuringute keskusele11 selgitamaks, kas üleujutatavatele kooslustele oleks vaja eraldi

toetustariifi ja mis kuludest, analoogselt praeguste poollooduslike koosluste tariifide arvutustele, see tariif sellisel juhul moodustuks (Ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava 2023–2027, lk. 370–372)12. Alles peale ekspertiisi on võimalik uus tariifi/meede esitada rakendatavaks ka keskkonnapoliitilisel tasandil. Lisaks tuleks

Keskkonnaametil pidada läbirääkimisi RMK-ga, et hooldajad ei peaks nii kõrget renti maksma tugevalt üle ujutatud alade eest neil aastatel, kui on ette nähtud

nende varasuvine üleujutamine (joonis 8: punased kõlvikud).

Poldri jagamine iseseisvateks osadeks

Praegusest optimaalsem lahendus oleks Audru ja Nurme poldri jagamine veerežiimi järgi kaheks iseseisvaks osaks, kus režiime vahetataks kordamööda nii, et ühel

hoitakse kuiva ja teisel märga režiimi ning parralleelselt esineksid alati erinevad režiimid. Kuna alad on ligikaudselt võrdse suurusega, tagaks see stabiilse

karjatatava ala suuruse ja lihtsustaks ka hoolduse pikaajalise planeerimise. Veeregulaatori lisamine peakollektorisse, kahe poldri vahel, võimaldaks küll hoida

märga režiimi Nurme poldril paralleelselt kuiva režiimiga Audru poldril, kuid mitte vastupid. Optimaalse lahendusena pakume välja Nurme poldrile eraldi

väljavoolu avamise merre. Selle alternatiivi lisaväärtust ala hooldusele ja kaitseväärtustele tasub hinnata umbes 5–10 aastat peale siinsete majandamissoovituste

jõustumist.

Kokkuvõte Märgalade arvelt rajatud ja külgnevast veekogust tammidega eraldatud madalad põllumajandusmaad ehk poldrid mängivad lindude elupaigana olulist rolli juhul

kui veetaset nendele optimaalselt reguleerida. Veetaset reguleerides saab poldreid suures osas ka tulusate püsirohumaadena majandada. Poldrite

looduskaitseline väärtus seisneb eeskätt selles, et neid on võimalik hoida defitsiitse elupaigana – märjad rohumaad (wet grasslands).

Audru polder rajati umbes 100 aastat tagasi ja seda laiendati mõned aastakümned hiljem. Regulaarsete üleujutuste tõttu alal on peatunud alati hulgaliselt

rändlinde. Märjematel kevadel on ka pesitsenud palju linde. Eutroofsetes tingimustes märjad rohumaad kahjuks roostuvad kiiresti, mistõttu Audru poldrit kui

kaitseala tuleb ka hooldada: peamiselt keskmise koormusega karjatades ja vajadusel täiendavalt niites.

9 www.pria.ee/toetused/PLK_2022 10 www.agri.ee/media/723/download 11 pmk.agri.ee/et 12 www.agri.ee/media/723/download

27

2020. aastal täiendati Audru poldri veereguleerimissüsteemi. Selle keskne osa oli veekõrguse regulaatori paigaldamine vana pumbajaama juurde, kus asub poldri

ainus väljavool. See võimaldab reguleerida poldri pinnavee kõrgust vastavalt erinevate linnuliikide elupaiganõudlustele paisutades poldril veetaset kevadrände

ajaks ja pesitsushooajaks. Samas veepinda võib langetada miinimumini efektiivse hoolduse garanteerimiseks suve teisel poolel pärast lindude pesitsushooaega.

Töös esitatakse ala kaitse eesmärkide loetelu põhjendustega, kirjeldatakse kaitstavate liikide elupaiganõudlusi ning tuuakse välja veeregulaatori reguleerimise

režiim. Järgmiseks 10 aastaks eeldatakse nelja erineva veerežiimi kasutamist: 1) talvine/kevadrände režiim kõrge veega 1. oktoobrist 15. aprillini, 2) kuiv või 3)

märg pesitsusaegne režiim 15. aprillist 15. juulini ja 4) kuiv suvine režiim minimaalse pinnaveekõrgusega 15. juulist 1. oktoobrini. Erinevaid veerežiime

illustreeritakse joonistel. Hoolduse planeerimise hõlbustamiseks ala on jaotatud tähistatud kõlvikuteks. Tööga kaasnevad ka kaardikihid, kust selgub erinevate

kõlvikute tähtsus erinevatele kaitse eesmärkidele (linnuliikidele) ja lisaks planeeritud hooldusmeetmed erinevatel kõlvikutel.

Summary A polder is the farmland reclaimed from wetland by embarking it with the dikes. Additionally, a polder is drained by drainage and often with pumps too. The

polders still can function as important wetlands for wildlife, if managed properly. Audru polder, SW-Estonia, was established some 100 years ago. It is bird

protection area with the size of 800 hectares. Its water regulation system was supplemented with the regulator in 2020, which makes it possible to fluctuate the

water level in the polder about from -0.5m EVRS to +1.2m EVRS. The new water management challenges the conservation action of the site.

In this paper we propose water regulation regime for different seasons and different years – taking into account both conservation goals and practical real

possibilities of carrying out maintenance activities. The water level management is divided into four regimes. There will be a winter regime with high water level,

a summer regime with lowest possible water level and two different spring regimes. The wet spring regime is targeted to all conservation target species of the

site, including those requiring shallow open water (Garganey, Shoveler, Coot, Black Tern…). The dry spring regime is targeted to enable more effective

management to prevent the encroachment of reedbeds. However, the dry spring regime is perfect for many target wader species. We also update the

conservation targets of the site (table 3). This plan is this an expert evaluation.

Allikad • Ausden, M., Sutherland, W. & James, R. 2001: The effects of flooding lowland wetland grassland on soil macroinvertebrate prey of breeding waders. –

Journal of Applied Ecology 38:320–338. 10.1046/j.1365-2664.2001.00600.x

• Besnard, A. G., Fourcade, Y. & Secondi, J. 2016: Measuring difference in edge avoidance in grassland birds: the Corncrake is less sensitive to hedgerow

proximity than passerines. – Journal of Ornithology 157:515–523.

• Ellermaa, M. 2018: Helsingin tärkeät lintualueet ja merkittävä linnusto 2017. – Kaupunkiympäristön julkaisuja 2018:8. 126 s.

28

• Ellermaa, M. 2020: Audru poldri pesitsev linnustik. – 11 lk. Keskkonna-ameti tellimus 28.8.2020 7-11/20/14517Helm, A. & Toussaint, A. 2020:

Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.

• Kobras 2019: Audru poldri hoiuala veerežiimi reguleerimine. Töö nr 2018–263.

• Luigujõe, L. 2019: Eesti poldrite ülevaade, nende linnukaitseline väärtus ning säilitamise analüüs. – MTÜ Taevasikk.42 lk.

• Maa-amet 2022.Kõrgusandmed EH2000 süsteemis.

• Marja, R., Elts, J., Tuvi, J. & Phillips, J. 2015: Rukkiräägu (Crex crex) arvukuse varieeruvus elupaigatüüpide lõikes Lahemaa rahvuspargis 2014. aastal. –

Hirundo 28(2):43–52.

• Natura andmebaas: https://natura2000.eea.europa.eu/

• Rihm B. & Achermann B. 2016: Critical Loads of Nitrogen and their Exceedances. Swiss contribution to the effects-oriented work under the Convention

on Long-range Transboundary Air Pollution (UNECE). Federal Office for the Environment, Bern. Environmental studies no. 1642.

• Riigi Teataja: Audru poldri looduskaitseala kaitse-eeskiri ja seletuskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/115102014004

• Sammalkorpi, I., Mikkola-Roos, M., Pöysä, H. & Rask, M. 2017: Miksi suojelu ei auta lintuvesillä? – Linnut-aastaraamat 2016:112–121.

• Sammul, M., Kull, K. & Kukk, T. 2000: Natural grasslands in Estonia: evolution, environmental and economic roles. lk. 20–26. – teoses: Viiralt, R., Lillak, R.

& Michelson, M. (toim.): Conventional and ecological grassland management. Proceedings of the International Symposium Tartu 4–6 juuli 2000.

• Schricke, V. 2002. Elements for a garganey (Anas querquedula) management plan. – Game and Wildlife Science 18(1): 9-41.

• Van der Hut R.M.G. 2003: Terreinkeus van porseleinhoen, snor en baardman in Nederlandse moerasgebieden. Habitatmodellen ten behoeve van

inrichting en beheer. Bureau Waardenburg rapport nr. 02-157, Culemborg.

• Van den Winden, J. 2005: Black Tern (Chlidonias niger) conservation in the Netherlands - a review. – Vogelwelt 126: 187–193.

• Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027. https://www.agri.ee/media/723/download

Kolofoon ja tänusõnad Martijn van Schie ja Margus Ellermaa 2023: Audru poldri looduskaitseala seisundi parandamine. – Keskkonnaameti tellimustöö „Audru poldri looduskaitseala

linnuliikide vajaduste väljaselgitamine ja elupaiga soodsa seisundi saavutamise võimaluste analüüsi tellimine (viitenumber 251057). 28 lk + lisad. See versioon

asendab kuupäeva 8.2.2023 kandnud versiooni: siinses on parandatud üks kuupäeva viga leheküljel 13 (1. oktoober – peab olema 15. oktoober).

Kaanefoto: mustsaba-vigle (Limosa limosa) © Martijn van Schie

Tööd kommenteerisid: Keskkonnaamet (Kirsi Loide jt.), Keskkonnaagentuur (Jaak Tammekänd), Mati Kose. Redigeerijad: Pelle Mellov, Anni Miller ja Kulla Mellov.

Muud nõu või abi andsid: Ervin Piirsalu, Irja Tammekänd, Indrek Tammekänd.

29

Lisad

Joonis 10. Vee režiimi reguleerimine ning vastavalt hooldusega hõlmatud kõlvikute pindala vastavatel aastatel. Kuivad aastad = periood 2023–2027. Märjad aastad

= periood 2028–2032.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

200

400

600

800

1000

1200

1 .1

1 5

.4

1 .7

1 .8

1 .1

0

1 .1

1 5

.4

1 .7

1 .8

1 .1

0

1 .1

3 0

.4

1 .7

1 5

.7 1

.8

1 .1

0

1 .1

3 0

.4

1 .7

1 5

.7 1

.8

1 .1

0

cmh a

kuupäev

kuiv aasta kuiv aasta märg aasta märg aasta

pind niidetud (ha) karjatatud pind (ha) hooldamata pind (ha) põllumaa (ha) muu (ha) regulatoori tase cm (EVRS)

30

Joonis 11. Pinnavee maksimaalne kõrgus kui veeregulaatoris kõik varjad on kinni. Aluskaart: Maa-amet 2022.

31

Foto 3. Joonisel 11 ära näidatud maksimaalne veekõrgus reaalsuses vaatega Audru poldri idaservast läände. Lähiplaanil golfiväljak. 9.mai 2021. ©Mati Kose

32

Joonis 12. Audru poldri pesitsevate lindude koosluse kaitseväärtuse punktiskoor viiel loendusaastal. Lindude pesitsusajad olid aastatel 2008 ja 2017 kuivad ja

aastatel 2014, 2020 ja 2022 suure üleujutusega. Loendusandmed 2022 Keskkonnaagentuurilt (J. Tammekänd) ja muud andmed ning metoodika Ellermaa (2020)

järgi.

275

929

155

732

930

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2008 2014 2017 2020 2022

kaitseväärtuse indeks

33

Joonis 13. Selle tööga on täpsustatud kaitse eesmärke ka erinevatel kõlvikutel. Tööga kaasneb kolm GIS-kaardikihti: 1) kaitse eesmärgid läbirändavatele lindudele

2) kaitse eesmärgid pesitsejatele kuiva režiimiga ja 3) kaitse eesmärgid pesitsejatele märja režiimiga. Kuna liike on palju, siis siin on näitena ainult üks väljavõte

kaardikihist. Märja režiimiga kevadetel rägapart on kaitse eesmärgiks kõikidel neil kõlvikutel, kus on madal pinnareljeef või üleminek madalalt alalt kõrgemale.

34

Foto 4. 30. jaanuaril poldri ülevaatusel paistis enamik roostikust olevat lamandunud, niidetud või lihtsalt kadunud. Kohalikest oludest tulenevat takistust alustada

karjatamisega 1. mail 2023 ei ole. © Irja Tammekänd.

35

Foto 5. Ujuriga karja-aiapost Saksamaal. ©Margus Ellermaa