Seisukohtade väljastamine Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Rae tn 38

76806, Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Paldiski linn

Teie 26.08.2022 nr 6-1/119-2

Meie 20.09.2022 nr 7.2-2/22/19229-2

Seisukohtade väljastamine Kroonipõllu,

Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu

rohumaa 7 detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7

detailplaneeringu (katastritunnus 29501:009:0450, 29501:009:0363, 29501:009:0132,

29501:009:0259, edaspidi planeering) algatamisest Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.08.2022

korraldusega nr 860.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamute rajamiseks. Planeeritav ala külgneb

riigiteega nr 11199 Põllküla–Madise km 1,290–1,575. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus

on 293 autot. Võttes aluseks MTM kehtestatud 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,570. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. Planeeringuala siseselt näha ette teedevõrgu

sidumine/ühendamine „Lääne-Harju vallas Kersalu külas Toropi maatulundusmaa kinnistu ja

lähiala detailplaneeringus“ (planeeringu ID 90653) kavandatud teega, tagamaks liikluse

ühtlasem jaotumine.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Hinnata

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse

mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Tulenevalt olulisest piirkonna arengust on

vajalik piirkonda kavandada arendusalade teenindamiseks bussipeatused.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Planeeringule lisada pädeva isiku analüüs,

kas tulenevalt arendusalale suubuvast pöördeliiklussagedusest on tulenevalt normidest ja

kasvavast liiklussagedusest vajalik ette näha riigitee laiendamine (möödasõidulaiendi

kavandamine).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

2 (3)

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringutega.

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda normide tabelist 7.5.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) nähtavuskolmnurki vastavalt juhise „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile 2.14.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, vältimaks tee

muldkeha uhtumist ja üleniiskumist.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus

leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete

tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Hans Keskrand

59819102, [email protected]