Otsus

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

3/49

I SELETUSKIRI

 ÜLDOSA ............................................................................................................................................ 6 1.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................................................... 6

1.1.1 EHITISE ASUKOHT .................................................................................................................... 6 1.1.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS .......................................................................................................... 6 1.1.3 TELLIJA ....................................................................................................................................... 6 1.1.4 PROJEKTEERIJA ......................................................................................................................... 6

1.2 ALUSDOKUMENDID .............................................................................................................................. 6 1.2.1 LÄHTEANDMED ......................................................................................................................... 6

1.2 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................................... 7 1.2.1 PAIKNEMINE .............................................................................................................................. 7 1.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED............................................................................... 7 1.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF ............................................................................................................. 7 1.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS .............................................................................................. 7 1.2.5 LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS .......................................................................................... 7 1.2.6 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED ...................................... 8

 ASENDIPLAANI LAHENDUS .......................................................................................................... 8 2.1.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS .................................................................................. 8 2.1.2 EHITUSETAPID .......................................................................................................................... 8

2.2 VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................................................... 8 2.2.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS .................................................................................................... 8 2.2.2 SADEMEVEE KÄITLEMINE ....................................................................................................... 8

2.3 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ....................................................................... 8 2.3.1 LIIKLUSSKEEM, PARKIMINE KRUNDIL ................................................................................... 8

2.4 TEED JA PLATSID .................................................................................................................................. 8 2.4.1 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID ......................................................................................... 8

2.5 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .......................................................................................................... 8 2.5.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS ................................................................................. 8 2.5.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS ................................................................................................ 9 2.5.3 VÄIKEEHITISED JA –VORMID .............................................................................................. 9 2.5.4 LIPUVARDAD ............................................................................................................................. 9 2.5.5 PIIRDED JA VÄRAVAD ............................................................................................................... 9 2.5.6 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................................... 9

2.6 VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................................................. 9 2.7 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ........................................................................................................ 9

 ARHITEKTUUR ............................................................................................................................. 10 3.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................. 10 3.2 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ............................................................................ 10

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

4/49

3.2.1 VUNDAMENT ........................................................................................................................... 10 3.2.2 PÕRAND PINNASEL ................................................................................................................. 10 3.2.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID ............................... 11 3.2.4 KATUS, KATUSLAGI, KATUSELUUGID ................................................................................... 11 3.2.5 VIHMAVEE ÄRAVOOL .............................................................................................................. 11 3.2.6 VÄLISSEINAD ........................................................................................................................... 11 3.2.7 SISESEINAD .............................................................................................................................. 12 3.2.8 PÕRANDAD .............................................................................................................................. 12 3.2.9 AVATÄITED .............................................................................................................................. 12 3.2.10 VARIKATUSED, TERRASSID .................................................................................................... 12 3.2.11 VÄLISVIIMISTLUS .................................................................................................................... 12

 HOONE TEHNILISED ANDMED ................................................................................................... 13

 SISEARHITEKTUUR ...................................................................................................................... 13 5.1 NORMDOKUMENDID .......................................................................................................................... 13 5.2 RUUMIDE FUNKTSIONAALSED SEOSED ........................................................................................... 13

 TULEOHUTUS ................................................................................................................................ 14 6.1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 14 6.2 HOONE KIRJELDUS ............................................................................................................................. 14 6.3 TULETUNDLIKUS ................................................................................................................................ 15 6.4 HOONE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS ................................... 15 6.5 TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................................... 15

 KESKKONNAMÕJUD ..................................................................................................................... 15 7.1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 15 7.2 MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................................... 15

 LAMMUTUSTÖÖD ......................................................................................................................... 16 8.1 ÜLDOSA................................................................................................................................................ 16 8.2 LAMMUTUSTÖÖD ............................................................................................................................... 16 8.3 SEADMETE JA TORUSTIKE DEMONTEERIMINE .............................................................................. 17 8.4 ELEKTER .............................................................................................................................................. 17 8.5 JÄÄTMEKAVA ...................................................................................................................................... 17

 KONSTUKTIIVNE LAHENDUS ..................................................................................................... 18 9.1 NORMDOKUMENDID .......................................................................................................................... 18 9.2 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS ............................................................................................. 18 9.3 TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVE ....................................................................................................... 18 9.4 KOORMUSED: ...................................................................................................................................... 19 9.5 LUMEKOORMUS .................................................................................................................................. 19 9.6 TUULEKOORMUS ................................................................................................................................ 19 9.7 MUUD KOORMUSED ........................................................................................................................... 19 9.8 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID ..................... 19 9.9 TERASKONSTRUKTSIOONID ............................................................................................................. 19 9.10 HOONE KANDESKELETT .............................................................................................................. 20 9.11 HOONE KANDEELEMENDID ........................................................................................................ 20 9.12 HOONE ÜLDJÄIKUS ....................................................................................................................... 20 9.13 VUNDAMENT ................................................................................................................................. 20 9.14 PUITKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI................................................................................. 20 9.15 MONOLIITSETE RAUDBETOONKONSTRKTSIOONIDE SELETUSKIRI....................................... 22 9.16 MÜÜRITÖÖDE TÖÖSELETUS ........................................................................................................ 25

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

5/49

 KÜTE, VENTIATSIOON, JAHUTUS .............................................................................................. 27 10.1 NORMDOKUMENDID .................................................................................................................... 27 10.2 KÜTE ............................................................................................................................................... 27 10.3 VENTILATSIOON ........................................................................................................................... 28

 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ....................................................................................... 29 11.1 ÜLDANDMED ................................................................................................................................. 29 11.2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM ................................................................................................. 30 11.3 VEEMÕÕDUSÕLM .......................................................................................................................... 30 11.4 TORUSTIKUD JA ARMATUUR ....................................................................................................... 30 11.5 SANITAARSEADMED ..................................................................................................................... 31 11.6 TOESTUS JA KINNITUSED ............................................................................................................ 31 11.7 SOOJAVEE SÜSTEEM ..................................................................................................................... 31 11.8 HÜDRAULILISED KATSETUSED ................................................................................................... 31 11.9 TORUSTIKE TRANSPORT JA LADUSTAMINE .............................................................................. 32 11.10 VÄLISKANALISATSIOONI SÜSTEEM ............................................................................................ 32 11.11 ARVUTUSLIK VOOLUHULK .......................................................................................................... 32 11.12 EELVOOL ........................................................................................................................................ 32 11.13 TORUSTIKE MATERJAL JA ARMATUUR ...................................................................................... 32 11.14 TEOSTUS JA KINNITUSED ............................................................................................................ 32 11.15 TORUSTIKE ISOLATSIOON ........................................................................................................... 32 11.16 SÜSTEEMI KATSETUSED .............................................................................................................. 33 11.17 SADEMEVEED ................................................................................................................................ 33 11.18 DRENAAŽ ....................................................................................................................................... 33 11.19 ÜLDISED NÕUDED......................................................................................................................... 33

 TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL ....................................................................................................... 39 12.1 NORMDOKUMENDID .................................................................................................................... 39 12.2 ELEKTRIVARUSTUS ...................................................................................................................... 39 12.3 VÄLISVALGUSTUS ......................................................................................................................... 40 12.4 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ............................................................................................... 40 12.5 MADALPINGE (≤1000 V) PEAJAOTUSSÜSTEEMID ..................................................................... 42 12.6 ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM ..................................................................................................... 43 12.7 MAANDUSED JA POTENSIAALIÜHTLUSTUSED .......................................................................... 43 12.8 JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................... 44 12.9 ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID ....................................................................................... 44 12.10 VALGUSTUSSÜSTEEMID ............................................................................................................... 45 12.11 KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ..................................................................... 45

 ENERGIATÕHUSUS ....................................................................................................................... 46 13.1 ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................................ 46

13.1.1 HOONE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED .................................................................................. 46 13.1.2 HOONE TEHNOSÜSTEEMI, TARINDI JA RUUMITEMERATUURI NÕUDED ......................... 47

13.2 ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE TEGEMISE LÄHTE-EELDUSED ........................................... 48 13.2.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................... 48 13.2.2 ARVUTUSE TEGEMISE LÄHTE-EELDUSED ............................................................................ 48 13.2.3 ENERGIATÕHUSUSE TULEMUSED ......................................................................................... 49

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

6/49

 ÜLDOSA

1.1 ÜLDANDMED

1.1.1 EHITISE ASUKOHT Projekteeritav üksikelamu (111101) asub Tartu linnas, Kandikülas, Ilmatsalu tee 19 kinnistul. Katastriüksuse tunnus 83101:005:0072.

1.1.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS Projektiga käsitletakse ühe maapealse korrusega üksikelamut (11101). Tegemist on uusehitisega, mis ehitatakse lammutatava üksikelamu (ehr kood. 104049118) asemele. Hoone projekteerimise aluseks on 2022 aastal kehtestatud detailplaneering ’’Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering. Üksikelamu paikneb detailplaneeringuga lubatud hoonestusalal. Hoone paikneb krundil põhja-lõuna suunaliselt, kinnistu hoonestusala kagupoolses küljes. Paiknemist krundi suhtes vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02). Hoone ehitisealune pind jääb detailplaneeringuga antud pindala sisse.

Arhitektuurselt on üksikelamu ühekorruseline, kelpkatusega hoone, mille põhjapoolsel küljel on väike köetav talveaed. Põhiplaanilt on hoone liigendusega ristkülik. Liigenduse väiksem osa, mis jääb hoovi poole, on talveaed. Teine osa liigendusest on eluruumid. Hoone viimistluses kasutatakse fassaadis peamiselt kahte materjali. Peamine fassaadimaterjal on voodrilaud, millele sekundeerib talveaia klaassein.

Peasissepääs üksikelamusse on hoone lõunaküljelt. Põhjapoolsel küljel on alternatiivne sissepääs. Põhjapoolne sissepääs on käiguks terrassile ja hoovi. Hoones on ruumidest köök-elutuba, kaks magamistuba, vannituba duši ja wc-ga, esik koridor ja tehnoruum. Peasissepääsu juures on kütmata panipaik. Hoone põhjaküljel on köetav talveaed. Köök-elutuba jäävad lõuna-, lääne- ja põhjaküljele. Ülejäänud ruumid jäävad põhja-, ida- ja lõunaküljele. Et anda köök-elutoale rohkem avarust, on elutoa osa nurgaaknaga.

Hoone rajatakse lintvundamendile. Lintvundament rajatakse r/b taldmikust ja vundamendi sein laotakse väikeplokist. Välisseinte kandvaks konstruktsiooniks on väikeplokk. Vahelagi on r/b paneelidest. Katuslagi on puitkonstruktsioonist. Talveaed rajatakse metallkarkassist kandva konstruktsiooniga ja klaasist seintega. Panipaiga kandvaks konstruktsiooniks on puitkonstruktsioon. Fassaadis kasutatakse vertikaalset hõredat puitroovi. Siseseinad rajatakse väikeplokist või kergkarkassist seintena. Akendeks on PVC aknad. Üksikelamut köetakse maaküttega ja ventileeritakse soojatagastusega sundventilatsiooniga.

Hoone kavandatav eluiga, vastavalt EVS-EN 1990:2002 jaotis 2.3 on 50 aastat

Maa sihtotstarve on 100% elamumaa.

1.1.3 TELLIJA Tellija: Merlin Kalle. Aadress: Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond. Tel 502 5549, E-post:

[email protected].

1.1.4 PROJEKTEERIJA Jott OÜ, reg 12336509, MTR: EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

1.2 ALUSDOKUMENDID

1.2.1 LÄHTEANDMED Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on:

- Detailplaneering ’’Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering’’.

- Tellija lähteülesanne

- Asendiplaani koostamise aluseks on Metricus OÜ poolt koostatud Ilmatsalu tee 19 geodeetiline alusplaan ’’Maa-ala plaan’’, töö nr 23G9289.

1.2.1.1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Detailplaneering ’’Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering’’.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

7/49

1.1.1.1 NORMDOKUMENDID

• EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, vastu võetud 01.07.2023

• Majandus-ja taristuministri 08.07.2023 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

• Majandus-ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

• Majandus-ja taristuministri 01.03.2021 määrus nr 51 ’’Ehitise kasutamise otstarvete loetelu’’

• Siseministri 01.03.2021 vastu võetud määrus nr 17 ’’Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.’’

• Siseministri 25.06.2023 määrus nr 44 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule

• Tuleohutuse seadus, vastu võetud 01.01.2023

• EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid,

• EVS-EN 62305-4:2011/AC:2016 –Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid

• EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

• RT 18-10663 Ehitise osade kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid

• RT kartoteegis avaldatud Soome ehitusnormid ja juhised

• RYL 2000 jt Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

• ET-1 0106-0175 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded. EPN 14.1 (eelnõu)

• Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid

1.2 OLEMASOLEV OLUKORD

1.2.1 PAIKNEMINE Kinnistu asub Tartu maakonnas, Tartu linnas, Kandikülas, Ilmatsalu tee 19 maaüksusel. Kinnisu on 100% elamumaa. Projekteeritav üksikelamu paikneb detailplaneeringuga lubatud hoonestusalas. Hoone paikneb krundil põhja-lõuna suunaliselt, kinnistu hoonestusala kagupoolses osas. Hoone lühem külg on risti Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teega. Paiknemist krundi suhtes vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

1.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Kinnistul paiknevad hetkel üksikelamu (ehr kood 104049118), mis käesoleva projektiga lammutatakse ja mille asemele ehitatakse käesoleva projektiga käsitletav uus üksikelamu. Veel paikneb kinnistul Saun-Küün-Laut (ehr kood 120839836), mis 2019 aastal muudeti ’’Abihoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojketiga’’ ebihooneks (töö nr 2019/11). Ehitusteatis nr 2011201- 00076. Lisaks on veel ait ja kasvuhoone. Kasvuhoone on ehitisealuse pinnaga 17,5 m2 ja laut on 31,6 m2. Ehitisregistri järgi on kinnistul veel ka ait (ehr kood 120839919) aga seda hooned reaalselt ei eksisteeri.

1.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF Kinnistu reljeef on tasane. Projekteeritava hoone läheduses jäävad abs kõrgused vahemikku 58,10…58,30.

1.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS Kinnistul kasvab üks lehtpuu ja viljapuud.

1.2.5 LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS Projektiga likvideeritakse kõrghaljastust ja mõned viljapuud. Likvideetitavaid puid vaata asendiplaani jooniselt. (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

8/49

1.2.6 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED Juurdepääs krundile on planeeritud samast kohast, kust see toimub täna – Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teelt. Paiknemist krundi suhtes vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

 ASENDIPLAANI LAHENDUS

2.1.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS Projekteeritav üksikelamu paikneb detailplaneeringuga lubatud hoonestusalas. Hoone paikneb krundil põhja-lõuna suunaliselt, kinnistu hoonestusala kagupoolses osas. Hoone lühem külg on risti Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teega. Paiknemist krundi suhtes vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

2.1.2 EHITUSETAPID Ehitus toimub ühes etapis.

2.2 VERTIKAALPLANEERING Üksikelamu on piisava kaugusega naaberkinnistutest, et tagada vihmavee imbumine pinnasesse sedasi, et see ei valguks naaberkinnistule. Üksikelamu projektiga ei muudeta ol. olevat vertikaalpleneeringut.

2.2.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Hoone paiknemiskõrgus on ±0,00=58,55 absoluutkõrgus.

2.2.2 SADEMEVEE KÄITLEMINE Hoone on välise vihmavee äravooluga. Hoone katuselt tulev sademevesi kogutakse kokku vihmaveetorudega ning immutatakse krundi siseselt pinnasesse. Hoone ümber on piisavalt maad, et veed ei valguks naaberkinnistutele.

2.3 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

2.3.1 LIIKLUSSKEEM, PARKIMINE KRUNDIL Ligipääs kinnistule on Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teelt. Parkimine toimub enda kinnistul, mille tarbeks on ette nähtud neli parkimiskohta. Neli parkimiskohta rajatakse natukene majast eemale maja ette. Vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

2.4 TEED JA PLATSID

2.4.1 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID Juurdepääs krundile on mööda ol. olevat teed, Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee. Kinnistusisene plats on sillutatud tänavakiviga. Vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

Kinnistu siseselt on projekteeritud järgmised katendi tüübid:

Betoonkivist kõnnitee katend;

TABEL 1. PROJEKTEERITUD KATENDID

Jrk. nr. Tähis Asukoht Tööde kirjeldus 1 Projekteeritud

betoonkivi kate

Joonis 2305_EP_AS- 4-02_Asendiplaan

Betoonkivi, h=6 cm Paigaldusliiv, h=5cm Paekillustik fr 16/32, h=25 cm Liiv või kruusiliiv alus, h=20cm Täitepinnas (kf≥0,5m/ööp), vajadusel Aluspinnas

2.5 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

2.5.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Projektiga säilitatakse võimalikult palju olemasolevat haljastust. Likvideeritav kõrghaljastus paikneb peamiselt krundipiiride vahetus läheduses. Likvideeritav kõrghaljastus asendatakse istutava kõrghaljastusega. Uue kõrghaljastuse jaoks leitakse selleks .

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

9/49

2.5.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS Projektiga nähakse ette kinnistule istutada juurde järgmised puud:

- Kollane kask (Betula alleghaniensis) – 2 tk

- Rabe remmelgas (Salix fragilis ''Bullata'') – 6 tk

- Valge pihlakas (Sorbus aria) – 8 tk

- Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) – 24 tk

- Kanada kuusk (Picea glauca) – 1 tk

- Hariliku vahtra sammasjas sort (Acer platanoides, 'Columnare') – 15 tk

Ol. oleva kõrghaljastuse ja proj. kõrghaljastusega on kinnistu kõrghaljastuse nõue täidetud. Kõrghaljastuse protsent on 28 ehk 1218 m2.(vt. jon. 2305_EP_AS-4-02).

DP-ga nõutav haljastuse % on 40 ehk 4 330,4 m2. DP-ga nõutav kõrghaljastuse % on 25. Kõrghaljastuse protsent arvestatakse haljastatud alast, mitte kinnistu pindalast. Seega on kõrghaljastuse pindala 1 082,6 m2.

2.5.3 VÄIKEEHITISED JA –VORMID Käesoleva projektiga ei käsitleta.

2.5.4 LIPUVARDAD Lipuvarda hoidja on üksikelamu teepoolse fassaadi peal või paigaldatakse lipuvarras eraldi maapainnale sobivasse asukohta.

2.5.5 PIIRDED JA VÄRAVAD Piirdeaeda projektiga ei käsitleta. Kinnistul on piirdeaed olemas.

2.5.6 JÄÄTMEKÄITLUS Olmejäätmete kogumine planeeritaval maa-alal lahendatakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Vastu võetud 24.09.2023 nr 29.

Suletavad kogumiskonteinerid (-mahutid) jäätmete sorteeritult kogumiseks on kavandatud kinnistu sissepääsu vahetusse lähedusse. Täpsem lahendus selgub hilisemas projekteerimisstaadiumis.

2.6 VÄLISVALGUSTUS Üksikelamu sissepääsude kohal on valgusti. Hooviala valgustatakse vajalikul määral.

2.7 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED KINNISTU PINDALA 10 826 m2

LOODUSLIK ROHUMAA 8 494 m2

ÕUEMAA 1 797 m2

MUUMAA 535 m2

SIHTOTSTARVE elamumaa 100%

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

10/49

 ARHITEKTUUR

3.1 ÜLDIST Projektiga käsitletakse ühe maapealse korrusega üksikelamut (11101). Tegemist on uusehitisega, mis ehitatakse lammutatava üksikelamu (ehr kood. 104049118) asemele. Hoone projekteerimise aluseks on 2022 aastal kehtestatud detailplaneering ’’Ilmatsalu tee 19 krundi detailplaneering. Üksikelamu paikneb detailplaneeringuga lubatud hoonestusalas. Hoone paikneb krundil põhja-lõuna suunaliselt, kinnistu hoonestusala kagupoolses küljes. Paiknemist krundi suhtes vaata asendiplaanilt (vt. jon. 2305_EP_AS-4-02). Hoone hoonestusalune pind jääb detailplaneeringuga antud pindala sisse.

Arhitektuurselt on üksikelamu ühekorruseline, kelpkatusega hoone, mille põhjapoolsel küljel on väike köetav talveaed. Põhiplaanilt on hoone liigendusega ristkülik. Liigenduse väiksem osa, mis jääb hoovi poole, on talveaed. Teine osa liigendusest on eluruumid. Hoone viimistluses kasutatakse fassaadis peamiselt kahte materjali. Peamine fassaadimaterjal on voodrilaud, millele sekundeerib talveaia klaassein.

Peasissepääs üksikelamusse on hoone lõunaküljelt. Põhjapoolsel küljel on alternatiivne sissepääs. Põhjapoolne sissepääs on käiguks terrassile ja hoovi. Hoones on ruumidest köök-elutuba, kaks magamistuba, vannituba duši ja wc-ga, esik koridor ja tehnoruum. Peasissepääsu juures on kütmata panipaik. Hoone põhjaküljel on köetav talveaed. Köök-elutuba jäävad lõuna-, lääne- ja põhjaküljele. Ülejäänud ruumid jäävad põhja-, ida- ja lõunakõljele. Et köök-elutoale anda rohkem avarust, on elutoa osa nurgaaknaga.

Hoone rajatakse lintvundamendile. Lintvundament rajatakse r/b taldmikust ja vundamendi sein laotakse väikeplokist. Välisseinte kandvaks konstruktsiooniks on väikeplokk. Vahelagi on r/b paneelidest. Katuslagi on puitkonstruktsioonist. Talveaed rajatakse metallkarkassist kandva konstruktsiooniga ja klaasist seintega. Panipaiga kandvaks konstruktsiooniks on puitkonstruktsioon. Fassaadis kasutatakse vertikaalset hõredat puitroovi. Siseseinad rajatakse väikeplokist või kergkarkassist seintena. Akendeks on PVC aknad. Üksikelamut köetakse maaküttega ja ventileeritakse soojatagastusega sundventilatsiooniga.

Hoone kavandatav eluiga, vastavalt EVS-EN 1990:2002 jaotis 2.3 on 50 aastat

Maa sihtotstarve on 100% elamumaa.

3.2 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Üksikelamu kandvaks konstruktsiooniks seintes on väikeplokk. Vahelae osas r/b paneelid. Katuslae osas on puitkonstruktsioon. Hoone fassaadil on kasutatud vertikaalset voodrilauda ja klaasi, mis on talveaia osas. Hoone vundamendiks on lintvundament. KONSTRUKTSIOONI KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT

3.2.1 VUNDAMENT Hoone vundamendiks on väikeplokist (Fibo või Columbia) lintvundament. Vundamendi taldmik on r/betoonist (C25/30, XC2). Vundamnet soojustatakse EPS120 perimeeter soojusisolatsiooniga (λD W/mK 0,035). Väikeploki ja EPS soojustuse vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon. EPS viimistletakse sokli osas krohviga. 3.2.2 PÕRAND PINNASEL Üksikelamu põrand pinnasel (PP-01): R/b plaat (C25/30), 100 mm Aurutõkkekile Soojustus EPS 120, 300 mm Tihendatud liivalus 300mm Põranda keskmine soojusläbivus U=0,11 W/m2K

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

11/49

3.2.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Üksikelamu seinte kandvaks konstruktsiooniks on väikeplokk (näit. FIBO, Colubia). Väikeplokk soojustatakse 200 mm paksuse kivivilla soojustusega. Soojustus kaetakse tuuletõkkekangaga ja lõpuks viimistletakse vertikaalse voodrilauaga. Katuslagi rajatakse puitkonstruktsioonina. Katuslagi on soojustamata, kuna hoone pööning on külm. Vahelagi moodustub raudbetoon paneelidest (220mm). Vahelagi soojustatakse puistevillaga. Puistevilla paksus on ca 450 mm. Kandvateks siseseinteks on väikeplokk (näit. Fibo või Columbia)

3.2.4 KATUS, KATUSLAGI, KATUSELUUGID Üksikelamu katus on kelpkatus. Katusekonstruktsiooniks on puit. Talveaia kohal on väikese ühepoolse kaldega klaaskatus. Klaaskatus toetub metallist taladele.

KL-01 - Plekkkatus - Roov 25 mm

25x50, samm 350 mm - Õhkvahe 35 mm

Latt 35x50 mmm, samm 600 mm - Kondentsitõkke kile - Õhkvahe 35 mm

Latt 35x50 mm, samm 600 mmm - Sarikas 200 mm

50x200, samm 600 mm

Soojajuhtivus U=0,10 W/mK KL-02 - 3x klaaspakett

Soojajuhtivus U=0,07 W/mK

3.2.5 VIHMAVEE ÄRAVOOL Hoone põhimahul on kelpkatus välise vihmavee äravooluga. Katuselt tulevad vihmaveed kogutakse kokku vihmaveetorudega ja juhitakse mööda toru maapinnale ja immutatakse pinnasesse. Sama põhimõte on ka talveaial, mis on ühepoolse kaldega.

3.2.6 VÄLISSEINAD Välissein on kas soojustatud väikeplokksein või klaassein (talveaia osas). Väikeplokksein soojustatakse kivivillaga ja kaetakse vertikaalse voodrilauaga. Mingis osas antakse fassaadile aktsienti hõreda vert rooviga, mis pannakse voodrilaua peale. Talveaia osas on seinaks metallkarkassil klaaspaketist sein.

VS-01 /VS-02 - Vert. fassaadi voodrilaud 21 mm

21x145 mm (UYS) - Hor. roov 50 mm

Roov, 32x50 mm - Vert. roov/tuulutusvahe 50 mm

Roov, 32x50 mm - Tuuletõkkekangas

Solitex-Fronta-Wa - Puitkarkass /Soojustus 200 mm

Pruss 45x195 / Kivivill, λ=0,035 - Väikeplokk 190 mm

Soojajuhtivus U=0,17 W/mK Välisseina keskmine min. helipidavusklass R'w= 55 dB

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

12/49

VS-03 - 3x klaaspakett

Soojajuhtivus U=0,7 W/mK 3.2.7 SISESEINAD Hoone siseseinad on väikeplokk- või kergkarkassseinad , mis pahteldatakse ja värvitakse. Siseseinte keskmine helipidavusklass R'w= 43 dB

3.2.8 PÕRANDAD Põrandaks on raudbetoon. Põrandakattematerjaliks on parkett v.a märgades ruumides, kus kasutatakse keraamilist plaati.

PP-01 - Viimistlus - R/b plaat 100mm - Aurutõkkekile - Soojustus 300mm

EPS 120, λ=0,035 - Tihendatud liivalus min. 300mm - Täitepinnas

Soojajuhtivus U=0,11 W/mK 3.2.9 AVATÄITED Üksikelamu aknad on 3xklaaspaketiga PVC-aknad. Akna keskmine soojusläbivus on U=0,70 W/m2K. Üksikelamu uksed on klaasiga puituksed. Ukse soojaläbivus on U=1,1 W/m2K. Akende ja välisukse helipidavusklass R'w= 32 dB 3.2.10 VARIKATUSED, TERRASSID Üksikelamule rajatakse terrass. Hoone sissepääsude ja osaliselt terrassi kohal on varikatus. Varikatused moodustuvad hoone üldkatusest ja toetuvad nurgast postile. Üksikelamu peasissepääsu kohal oleva varikatuse alla jääb ka panipaik. Varikatused on integreeritud ülejäänud hoonega.

3.2.11 VÄLISVIIMISTLUS Sokkel - krohv. Toon: tumehall Fassaad – hõre ribi voodrilaua peal, roov, 50x50mm. Toon: TIKKURILA Valtti 5087 Poro 2 Fassaad – Panipaik. Vertikaalne hõre roov, 50x50mm. Toon: TIKKURILA Valtti 5087 Poro 2 Fassaad - Talveaed. Kirgas klaas. Metallosade toon RR23 (hall) Välisuks – Puit. Toon: TIKKURILA Valtti 5088 Turve 2 Aken - PVC-aken, Toon: RR23 (hall) Aknaplekid – toon: RR23 (hall); Terrass - immutatud puit, kaetud terrassiõliga; Vihmaveetorud - kandiline, toon: RR23 (hall);

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

13/49

 HOONE TEHNILISED ANDMED PROJEKTIGA DP EHITISEALUNE PIND (M²) 147,1 350 (kinnistul paiknevate hoonete summaarne

pindala) MAAPEALSE OSA ALUNE PIND (M²) 147,1 MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1 ABSOLUUTNE KÕRGUS (M) 64,4 67,30 KÕRGUS (M) 6,15 PIKKUS (M) 15,4 LAIUS (M) 10,7 SULETUD NETOPIND (M²) 114,5 KÖETAV PIND (M²) 112,3 ELURUUMI PIND (M²) 60,7 ÜLDKASUTATAV PIND (M²) 46,1 TEHNOPIND (M²) 7,7 MAAPEALSE OSA MAHT (M³) 700 MAHT (M³) 700 HOONETE ARV 3 5 Tehniliste andmete määramisel on aluseks majandus ja taristuministri määrus nr57 ’’Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused’’, vastu võetud 05.06.2015.

 SISEARHITEKTUUR

5.1 NORMDOKUMENDID

• EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

• Majandus-ja taristuministri 08.07.2023 määrus nr 97 ’’Nõuded ehitusprojektile’’.

• Ehitusseadustik, vastu võetud 01.07.2023

• Siseministri 01.03.2021 vastu võetud määrus nr 17 ’’ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.’’

• Siseministri 01.01.2021 vastu võetud määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid’’.

• EVS 842:2003 ’’ Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest’’

• EVS 812-7:2018 ’’Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’

• EVS-EN 12665:2018 ’’Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused’’

• EVS 894:2008/A2:2015 ’’Päevavalgus hoonetes’’

• EVS-EN 16789-1:2019 ’’ Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6’’

5.2 RUUMIDE FUNKTSIONAALSED SEOSED Üksikelamu on lihtsa põhiplaaniga. Täpsem sisearhitektuurne lahendus antakse järgmises (põhiprojekt) projekti staadiumis. Sisearhitektuuri sisetööde aluseks on sisetööde RYL2013 ’’Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd’’, Maalritööde RYL 2012.

Siseviimitlustööde kasutusiga on kuni 20 aastat. Täpsem kasutusiga pannakse paika sisearhitektuuri projektiga.

Täpsed siseviimistlusmaterjalid antakse siseviimistlusprojektiga. PÕRANDAD: Eluruumides – parkett, laminaat - vastavalt siseviimistluse projektile; Pesemisruumis – keraamiline plaat - vastavalt siseviimistluse projektile;. SEINAD: Eluruumides – värvitud, tapetseeritud - vastavalt siseviimistluse projektile;; Pesemisruumides – keraamiline plaat - vastavalt siseviimistluse projektile;;

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

14/49

LAED: Eluruumides – vävitud - vastavalt siseviimistluse projektile; Pesuruumis – ripplagi - vastavalt siseviimistluse projektile;; AKNAD JA SISEUKSED – toon vastavalt siseviimistlusprojektile. Sisetööde välimusklassiks on 2. PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE MÜRAPIDAVUS Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 01. 01.2002.a määrusele nr.42. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

 TULEOHUTUS

6.1 ÜLDANDMED - EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" - EVS 812 – 2:2014 Ehitise tuleohutus, osa 2:Ventilatsioonisüsteemid; - EVS 812 – 3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3:Küttesüsteemid; - EVS 812 - 6:2012+A1:2013 Ehitise tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 812 - 7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatava tuleohutusnõuded; - Tuleohutuse seadus, vastu võetud 01.01.2023 - Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; - Majandus ja kommunikatsiooniministri 08.07.2023. määrus nr 97 ´´Nõuded ehitusprojektile`` - Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja

standardites kehtestatud nõudeid. - Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650

6.2 HOONE KIRJELDUS - Tegemist on ühekorruselise üksikelamu ehitusprojektiga;

- Tegemist on uusehitisega;

- Üksikelamu kütteallikaks on maasoojuspump;

- Üksikelamus on ka kamin;

- Suitsu eemaldamine ruumist toimub akende ja uste kaudu, aga ka tulekustutus- ja päästemeeskonna kaasabil nende tehnilisi vahendeid kasutades;

- Üksikelamule on tagatud nõutav tuletõrjeautode juurdepääs;

- Vastavalt siseministri 01. märts 2021.a määrusele nr 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’ lisale 1 on projekteeritav hoone I kasutusviisiga;

- Üksikelamu paikneb vähemalt 8m kaugusel kõrval olevast hoonest;

- Üksikelamu tulepüsivusklass on TP3;

- Üksikelamust on tagatud nõuetekohane evakuatsioon, suitusuärastus. Tagatud on vajalikud pääsud katusele;

- Üksikelamusse on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid (kustutid), suitsuandurid ja vinguandurid. Ripplae korral dubleeritakse. Lisaks nähakse hoones ette sprinkler (kodusprinkler);

- Üksikelamule ei ole ette nähtud piksekaitset. Vastavalt §39 lg 1 peab piksekaitse olema I kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis. Tulenevalt eeltoodust ei ole piksekaitset projekteeritud;

- Tehases valmistatud küttekolded tuleb paigaldada ja isoleerida valmistajatehase juhendite kohaselt. Koha peal tehtavad küttekolded peavad vastama standardile EVS 812- 3: 2018. ’’Ehitise

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

15/49

tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid’’;

- Kamina ukse ees olev põrand kaitstakse tihedalt põranda ja kaminaga liituva metall-lehega;

- Kaitseplekk peab ulatuma uksest kummalegi poole 100mm ning 400mm selle ette;

- Lahtise küttekolde puhul vastavalt 150mm uksest kummalegi poole ning 750mm selle ette;

- Kaminal kasutatakse metallist moodulkorstent. Korstnatähis on T600. Kuumakindlus R50 m2 K/W. Korstna paigaldamisel juhindutakse toote paigaldusjuhendist;

- Katusele pääseb mööda teisaldatavat redelit;

- Kaldkatuse korral, mille kalle on üle 300, peab korsten ulatuma vähemalt 1,0m kõrgemale katuse pinnast. Põlevmaterjalist katusekatte korral 1,5m. Lisaks peab sellisel juhul olema korstnal sädemepüüdja. Sädemepüüdja valmistatakse ilmastiku- ja kuumuskindlast võrgust, mille võrguava suurus on 10 mm x 10 mm;

- Üksikelamu pööningule pääseb vahelaes oleva luugi kaudu. Luugi min mõõdud on 800x1200 mm:

6.3 TULETUNDLIKUS - Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikud - D-s2,d2 - Põrandate klass – puudub - Välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu välis ja sisepinna tuletundlikus:

Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind – puudub

- Tehnilised ruumid, sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad: Seinad ja lagi - B-s1,d0 Põrand - BDF,S1

- Seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga - Katusekatte klass - katusekate vastab nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis

(tähis BROOF). - Kaablite tuletundlikus - Dca-s2,d2 - Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt

EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

6.4 HOONE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS TP3 hoonel määramata.

6.5 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Kuna hoone la heduses ei ole vo imalik tagada va list tulekustutusvett, siis lahendatakse hoone tule kustutus sprinkleriga (kodusprinkler).

 KESKKONNAMÕJUD

7.1 ÜLDANDMED Projekteeritav hoone ei tekita ohtu u mbritsevale keskkonnale. U ksikelamu vesi saadakse vo rgust. Heitveed hoonest juhitakse vo rku. Hoonete katuselt tulevad sademeveed juhitakse pinasesse. Haljasalale tekkiv sademevesi immutatakse pinnasesse.

7.2 MÜRA NORMTASEMED Mu ranormataseme ma a ramise aluseks on Keskkonnaministri 30.05.2020 ma a ruses nr 71 ’’ Va liso hus leviva mu ra normtasemed ja mu rataseme mo o tmise, ma a ramise ja hindamise meetodid’’ lisa 1 toodud normtasemed.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

16/49

Projektiga ka sitletava hoone tekitatav mu ra ei tohi naabruses asuvatel elamumaa kinnistutel u letada: Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T Müra liik Liiklusmu ra /To o stusmu ra3,4 Liiklusmu ra /To o stusmu ra3,4 [dBA] / 5[dBA] [dBA] / 5[dBA] Mu ra katekooria Aeg2 II kategooria pa ev 60/60 55/50 661 O o 55/45 50/40 601

1 mu ratundliku hoone teepoolsel ku ljel; 2 pa eva- ja o o aeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; 3 tehnoseadmete ning a ri- ja kaubandustegevuse tekitatava mu ra piirva a rtusena rakendatakse to o stusmu ra sihtva a rtust;

4 ehitusmu ra piirva a rtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mu rakategooria to o stusmu ra normtaset;

5 impulssmu ra piirva a rtusena rakendatakse asjakohase mu rakategooria to o stusmu ra normtaset. Impulssmu ra po hjustavat to o d, na iteks lo hkamine, rammimine jne, vo ib teha to o pa evadel kella 7.00– 19.00.

 LAMMUTUSTÖÖD

8.1 ÜLDOSA Lammutusto o dega ka sitletakse u ksikelamut (ehr kood 104049118). Hoone on amortiseerunud ja lammutatakse ta ielikult.

8.2 LAMMUTUSTÖÖD Hoone lammutatakse ta ielikult, k.a vundament. Ja a tmed kogutakse ja teisaldatakse vastavalt ja a tmekavale. Ehitusja a tmeed veetakse luba omavale ja a tmeka itlejale. Ja a tmetega tegelemisel on aluseks ma a rus nr 29 ’’Tartu linna ja a tmehoolduseeskiri’’. Ehitusja a tmed tuleb nende tekke kohas eraldi liigiti sortida vastavalt sorditavatele ja a tmeliikidele ta histatud mahutitesse, la htudes ja a tmete taaskasutusvo imalustest. Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, kile, metall (eraldi must- ja va rviline metall), mineraalsed ja a tmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas, raudbetoon- ja betoondetailid, to rva mittesisaldav asfalt). Lammutusja a tmeid ei tohi anda vedamiseks, ko rvaldamiseks vo i taaskasutamiseks u le isikule, kellel puudub vastav ja a tmeka itlemise keskkonnaluba vo i kes ei ole ehitusja a tmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusja a tmete u leandmisel peab lisaks keskkonnaloale kontrollima ka ohtlike ja a tmete ka itluslitsentsi olemasolu.

Lammutusto o del tuleb tagada, et to o tsoon oleks terviklikult piiratud va ltimaks ko rvaliste isikute juurdepa a su lammutusto o de alasse. Ko ik lammutusto o d toimuvad krundi piires ja ei kujuta ohtu naaberkinnistutele.

Ehitusto o tegija on kohustatud: - a ra hoidma ehitusobjektilt prahi, pori ja tolmu kandumise so idu- ja ko nniteele ning

naaberkinnistule; - pa rast ehitusto o lo petamist heakorrastama ehitusobjekti u mbruse ja ehitusto o de ka igus rikutud

haljastuse ning vedama a ra ehitusja a tmed;

Meetmed: - Kuivadel perioodidel niisutatakse pidevalt lammutatavaid ehitisi ja samuti juba lammutatud

ja a tmeid, et va ltida tolmu edasikandumist ko rval kinnistutele ja keskkonda.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

17/49

Kinnistul sa ilitatavaid puid lammutusto o dega mitte vigastada. Lammutamise ajaks tuleb kaitsta sa ilitatavate puude tu ved ja juured ehitustehnika poolt tekitatavate vo imalike vigastuste eest. Lammutusto o del kindlasti kasutada tu vekaitseid, va a rtuslikele to o tsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning va ltida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Juurekaelasid ei tohi matta lammutuse ajaks. Pinnase ta itmisel ei tohi puu olemasolevat juurekaela matta mulla alla. Puude juurestiku kaitsealal mitte so ita suurte mehhanismidega ega ladustada ehitusja a tmeid. Lammutusto o de mahus ei likvideerita u htegi puud. Hoones olevad kommunikatsioonid ja tehnosu steemid kuuluvad lammutusto o de mahtu. Mahtu kuulub ka tehnovo rkudest lahtiu hendamine (plommimine, u henduste sulgemine ning ajutiste u henduste teostamine).

8.3 SEADMETE JA TORUSTIKE DEMONTEERIMINE Lammutamisele kuuluvad mistahes olemasolevad mehaanilised ja elektrilised su steemid ning seadmed hoonetes. Trasside u henduste likvideerimisel/ sulgemisel kutsuda kohale vajadusel trassivaldaja esindaja.

8.4 ELEKTER Lammutatavatesse hoonetesse sisenevad elektritoitekaablid tuleb enne to o de alustamist liitumiskilbist va lja lu litada ja u leliigsed kaablid likvideerida.

8.5 JÄÄTMEKAVA

Jrk.nr. Jäätme liik Ühik Kogus

Käitlus

1. Kivi ja betoonjäätmed m³ 10 Materjal teisaldatakse vastavatele ka itlemisluba omavatele ka itlusettevo tetele;

2. Olmejäätmed m³ 2

Materjal teisaldatakse vastavatele käitlemisluba omavatele käitlusettevõtetele;

3. Puitjäätmed m³ 15

Materjal teisaldatakse vastavatele käitlemisluba omavatele käitlusettevõtetele;

4. Metalljäätmed t 1

Materjal teisaldatakse vastavatele käitlemisluba omavatele käitlusettevõtetele;

5. Ehitussegajäätmed (klaas) t 0,2 Materjal teisaldatakse vastavatele käitlemisluba omavatele käitlusettevõtetele;`i

6. Muud ehitusjäätmed (krohv, praht, jms)

m³ 17 Materjal teisaldatakse vastavatele käitlemisluba omavatele käitlusettevõtetele;

Ma rkused: - Tabelis esitatud ehitusja a tmete mahud on ligikaudsed. Ko ik mahud selguvadehitusto o de ka igus; - Ja a tmeka itlus toimub vastavalt Tartu linna ja a tmehoolduseeskirjale; - Ehitusja a tmete vedajal peab olema ja a tmeluba; - Ehitise vastuvo tmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning

Vallavalitsuses kinnitatud o iend ja a tmete no uetekohase ka itlemise kohta.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

18/49

 KONSTUKTIIVNE LAHENDUS

9.1 NORMDOKUMENDID

• EV Riigikogu poolt 11.02.2015 aastal vastu võetud seadus „Ehitusseadustik“

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 97 : Nõuded ehitusprojektile

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus

• EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused

• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

• EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonid.

• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire.

• RIL 107-2012 Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend

• RT 85-10799-et Pehmed rullmaterjalist bituumenkatted. Põhiandmed.

• BY 40-2003 Betoon ja raudbetoon - betooni pinnad BÜ4

• BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2014

• BY 46 Krohvimine

• BY 47 Betooni kvaliteedi juhised

• BY 54 Betoonpõrandad

• BY 65 Betooninormid

• BY 57 Soojustus ja krohvimine

• Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

• EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõuded, tuleohutusnõude

• tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

9.2 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on hoone konstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC2 (keskmised tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on arvestatavad; elu- või büroohooned, ühiskondlikud hooned). Töökindlusklassiks RC2

9.3 TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVE Ehitusklass EXC2, Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalvetase DSL2 ehk tegemist on tavalise järelvalvega.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

19/49

Ehitusaegne järelevalvetase IL2, tavaline järelvalve. Kontrollivad isikud ei ole projektiga seotud

9.4 KOORMUSED: Üksikelamule mõjuvad vertikaalkoormused on konstruktsiooni omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused mittekandvatest pealiskihtidest, viimistlusest, vaheseintest ning tehnoseadmetest. Horisontaalne koormus on tuulekoormus, konstruktsioonihälvetest tekkiv horisontaalkoormus ning kasuskoormus piiretele.

Põrandate kasutusklass A (EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002) Ühtlaselt jaotatud koormus qk1=2.0 kN/m2 Koondatud koormus Qk=2.0 kN Katuste kasutusklass H (EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002) Ühtlaselt jaotatud koormus qk=0.75 kN/m2 Koondatud koormus Qk=1.5 kN

9.5 LUMEKOORMUS Vastavalt „EVS-EN 1991-1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus“ on maapinna lumekoormuse normsuurus: sk=1,50 kN/m2 Katuse kujutegur tasasel katusel μ – 0,8 Kujutegurid katuseastme juures μ – ...2,5

9.6 TUULEKOORMUS Tuulekoormus vastvalt EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus Maastikutüüp III– Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest kõrgusest (nagu maa-asulad, äärelinnapiirkond, ühtlaselt metsaga kaetud alad) Tuule baaskiirus: vb = 21 m/s Keskmine tuule baaskiirusrõhk: qb = 276 kN/m2

9.7 MUUD KOORMUSED Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule.

9.8 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2. järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 1. tolerantsiklassi nõuded. Teraskonstruktsioonide tolerantsid astavalt EVS-EN 1090- 2:2008+A1:2011 nõuetele. Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670:2010) Teraskonstruktsioonide tolerantsid EXC2 (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011) Kivikonstruktsioonid 2 (EVS-EN 1996-2:2006) Betoonpindade klass: vundamendid ja muud mittenähtavad pinnad C (BY 40-2003) muud nähtavad pinnad A (BY 40-2003) Põrandate klass üldiselt A-4-30 (BY 45/BLY 7) Põrandate klass tehnilistes ruumides C-4-30 (BY 45/BLY 7) Puitkonstruktsioonid C18; C24 EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007)

9.9 TERASKONSTRUKTSIOONID EVS-EN ISO 12944 (1-8)

• − köetud ruumid C1;

• − kütmata ruumid C2;

• − konstruktsioonid soojustuskihis C3;

• − väliskeskkond linnas C3;

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

20/49

Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnakattega. Liiteelementide (poltide, kruvide, lappide jne) korrosioonikindlust vastavalt keskonnaklassidele. Vastavalt EVS EN 12944-5:2007 'expected durability range' – high (H) (rohkem kui 15 aastat).

9.10 HOONE KANDESKELETT Üksikelamu kandeskeleti moodustavad väikeplokist välis ja siseseinad ning r/b vahelagi ja puitkonstruktsioonist katusekonstruktsioon.

9.11 HOONE KANDEELEMENDID Üksikelamu kandvateks elementideks seinte osas on väikeplokkseinad, vahelae osas r/b õõnespaneelid ja katuslae osas puitkonstruktsioon.

9.12 HOONE ÜLDJÄIKUS Üksikelamu üldjäikus seinte osas tagatakse välisseinte, siseseinte, vahelagede ja katuslae koostöös.

9.13 VUNDAMENT Hoone sokliseinte all on projekteeritud lintvundamendi taldmikud paksusega 300 mm ning laiusega 600 mm Vundamendi materjaliks raudbetoon tugevusklassiga C25/30 (keskkonnaklass XC2), armatuuri klassiks on A500H. Vundamendi alla tehakse tihendatud killustikualus kogupaksusega 200 mm selliselt, et killustiku alumine kiht on tehtud ca 2/3 paksuse ulatuses fraktsiooniga 16-32 mm ning pealmine kiht fraktsiooniga 8-16 mm. Killustikualuse tihedusaste on 0,97.

9.14 PUITKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI

JÄRGITAVAD SEADUSED, NORMID, REEGLID JA NÕUDED Kõik puittooted ja tarindid tuleb projekteerida, valmistada ja püstitada vastavuses kehtivate seaduste, normide, standardite ja üldtunnustatud hea ehitustava kohaselt. Samuti järgides vastava ametkonna esindajate ja projekteerija juhiseid. Tehniline dokumentatsioon peab rahuldama nõudeid alltoodud järjekorras: − seadused, normid ja ametkondlikud juhised; − käesolev seletuskiri ja joonised; − võimalikud tellija poolt antavad juhised; − järgnevad standardid ja juhised: − Üldnõuded ja -juhised EVS-EN 1995-1-1:2005; − materjali standardid EVS-EN 336, EVS-EN 338, EVS-EN 384, EVS-EN 408 − puidu biokindlus EVS-EN 350-2; − antiseptimine EVS-EN 351-1 ja EVS-EN 460; − ohuklassid EVS-EN 335-1 … -3 − korrosioonitõrje EVS-EN ISO 2081 − tolerantsid EVS-EN 390; − hammasliited EVS-EN 385 ja EVS-EN 387; − liimide tüübid I ja II EVS-EN 301 järgi; − ohutus ja töökaitse seadused ja juhised; − juhised puitkonstruktsioonide projekteerijale; − juhised puitkonstruktsioonide paigalduse järelevalvele; − muud standardid, nõuded ja ametkondlikud juhised, mis käsitlevad käesolevat ehitust (projekti).

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

21/49

TÖÖDE MÄÄR Puitkonstruktsioone on antud projektis kasutatud katuse japanipaiga osas.

MATERJALID Ehituspuit Kasutatav ehituspuit peab vastama peatüki alguses esitatud standardite nõuetele. Puitu võib asendada teiste samaväärsete või kõrgema kvaliteedinõuetega puidu vastu standardite järgi. Puiduga peab kaasnema materjali tõendav standardikohane sertifikaat. Poldid, naelad, naelplaadid, ogaplaadid Liidetes kasutatakse tavalisest ehitusterasest ühendusdetaile ja polte joonistel määratud tugevusklassiga, mille korrosioonikaitse nõuded peavad vastama normile EN 10147. Kasutatavate ogaplaatide tugevus/kandevõime omadused peavad olema esitatud EVS-EN 1075 nõuete kohaselt. Kõik terasest ehitusdetailid on kuumtsingitud. Tsingikihi minimaalne paksus on126 μm.

TOODETE VALMISTAMINE Üldist Puitkonstruktsioonide kasutusklass: 1. klass. Kõik antud mõõtmed on teoreetilised. Valmistamisel tuleb arvestada vajalikke paigaldustolerantse ja kasutatava puidu niiskusesisaldust Samuti tuleb arvestada konkreetsete ehitustingimustega. Liited Koostetööd tuleb teha vastavuses üldtunnustatud hea töö tavadele. Polt- ja naelplaat-liidete tegemisel tuleb järgida valmistajatehase sisenorme ja kasutatavate liiteelementide valmistaja juhiseid. Liited peavad taluma projektikohaseid koormusi ja nende kombinatsioone. Pinnatöötlus Puittoodete pinnad peavad olema töödeldud vastavalt keskkonnaklassile, vajadusel tulekaitsenõuetele ning täiendavalt lähtuvalt arhitektuuri ja/või sisekujunduse nõuetest värvitud.

TRANSPORT, LADUSTAMINE JA PAIGALDUS Transport ja ladustamine Puitkonstruktsioone tuleb transportida selliselt, et ei tekkiks jäävaid deformatsioone ega vigastusi. Konstruktsioone tuleb hoida nii puhtana kui võimalik ja kaitsta niiskumise eest. Kui konstruktsioonid on varustatud paigaldamiseks vajalike poltidega, tuleb nende keermestatud osi kaitsta mehaaniliste vigastuste eest.

Paigaldamine Paigaldamisaegne konstruktsiooniosade stabiilsus peab olema tagatud Vajadusel tuleb kasutada ajutisi tugistusi ja kinnitusi. Kinnitused ja ühendused peavad olema lõplikud - projektikohased -, terasosad katta vajadusel korrosioonikaitse värvi vms. Konstruktsioone võib püstitamisel deformeerida, kui see on hädavajalik ja ei tekita tarindis lubamatuid pingeid. Valmis konstruktsioonid kaitsta ilmastikumõjude eest.

Kontroll ehitusplatsil Valmistarindite paiknemise, horisontaalsuse/vertikaalsuse kohta koostatakse mõõtmisakt. Tellija nõudmisel tuleb toodete valmistajal esitada täiendavalt: − kasutatud materjalide sertifikaadid; − akti katsetestide tulemuste kohta; − ülesmõõtmis(teostus) joonised.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

22/49

9.15 MONOLIITSETE RAUDBETOONKONSTRKTSIOONIDE SELETUSKIRI

JÄRGITAVAD NORMID JA NÕUDED Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Vastavusnõuded Euroopa normdokumentidele on esitatud viidetega. Vajadusel kirjutatakse töö käigus nende kohta täiendavad seletused. Projekteerimisel juhinduda: − EVS-EN 1992-1-1:2005 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele“; − EVS-EN 206-1:2007 „Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“. Tolerantside määramisel juhinduda: − EVS-EN 13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“; Lisa 1

Samuti järgida: − EVS-EN 1504 „Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedi-kontroll ja vastavuse hindamine“. −Tootestandardid nende olemasolul.

TARINDID JA MATERJALID Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmete ja sarruse tiheduse või suure hulga tõttu) on otstarbekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja käesolevast juhendist. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb konstruktsioon hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (kui joonisel ei ole öeldud teisiti). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

23/49

Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 Tolerantside arvväärtused on esitatud standardis EVS-EN 13670:2010 ja lisas 1. Antud hoone kuulub 2. järelevalveklassi ja talle on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded, kuiseletuskirjas või joonistel pole märgitud teisiti. Töövuugid Vajalike töövuukide asukohad tuleb tööde teostaja, konstruktsioonide projekteerija ja arhitektiga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Pealevalus paiknevad töövuugid peavad kandma üle põikjõudu sel määral, et erinevate plaadi osade vahel ei tekiks astmeid. Eemaldatavate töövuugimoodustajate korral võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub raketise eemaldamist ilma purunemata. Sissebetoonitavate vuugimoodustajate korral nõue ei kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk. Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töövuugid tehakse vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades.

Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 „Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portland tsementi (CEM I, CEM II/A- T, CEM II/B-M (T-L)). Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080:2006 „Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted“. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EVS-EN 1992-1-1:2005 „Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad“. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab täitma betoonile esitatavate omadusnõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama EVS-EN 206-1:2007 ja EVS-EN 12620:2005+A1:2008 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, läbivad soojustust või on seinapaneelide väliskihis, peavad olema roostevabast terasest AISI 306 või B600KA2 (vastavalt EVS-EN 10088-1:1999). Teised teraselemendid tuleb tehases puhastada ja kruntida. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsiooni õuetele, kui pole märgitud muud.

Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või projekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast terasest AISI 306 või B600KA2 (vastavalt EVS-EN 10088-1:1999).

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

24/49

Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lubatud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN ISO 5817:2007) nõuetele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Kui eelneva nõude täitmine ei ole võimalik, tuleb tarindit läbivate kinnituste avade või jälgede ja süvendite asukohad/muster määrata koostöös arhitektiga. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betoonipinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate teraselementide paigaldamist. Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele. Kõikidele üle 4,5 m pikkuse kandeavaga horisontaalelementidele tuleb anda raketise aluspinnaga eeltõus 10 mm iga 3 m kandeava kohta, kui konkreetsel joonisel ei ole ette nähtud teisiti. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud 10x10 mm (faasilistu abil), kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Vahtpolüstüreenist soojustuskihile või muule pehmele konstruktsioonipinnale tehtavad raketised peavad olema sellised, et ei vigastataks ega kahjustataks soojaisolatsiooni. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni või sarrusetöödeks.

Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS-EN ISO 12944-4). Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt ja nähtavalejäävate pindade puhul juhised ka arhitektilt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedi-kontroll ja vastavuse hindamine”osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 toodud juhiseid. Tellijale ja projekteerijale tuleb esitada enne parandustööde algust raport betoneerimisvigade, valutühemike, koostisosade mittesegunemise jms kohta. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ulatus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatöötluse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugevdada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjärelvalvele.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

25/49

9.16 MÜÜRITÖÖDE TÖÖSELETUS

Käesolevas projektis sisalduvate kivikonstruktsioonis osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid rahuldama 2. tolerantsiklassi tingimusi ( Tarindi RYL 2000, osa 42). Müüritise mört ja selle komponendid peavad vastama kehtivatele standarditele ning joonistele. Müürimördi mark peab olema M5, kui joonistel pole näidatud teisiti. Mört ja täitebetoon tuleb segada vastavalt ettenähtud koostisele. Mördi ja täitebetooni materjale tuleb mõõta puhaste nõudega ja ettenähtud vahekorras. Sideained peaksid transpordi ja ladustamise ajal olema kaitstud niiskuse ja õhuga kokkupuutumise eest. Lahtine liiv tuleks ladustada kõvale alusele, mis võimaldab kogutud tagavara vaba drenaaźi ja väldib liiva saastumist. Müüritis tuleb laduda vastavalt projekteerija ettekirjutustele ja tootja juhistele. Samuti kasutada vuukides armatuuri vastavalt projektis olevatele juhistele ja ploki valmistajatehase ettekirjutustele. Müüritises kasutatavate materjalide käsitlemine ja ladustamine peab olema selline, et materjalid ei muutuks oma otstarbe täitmiseks kõlbmatuks. Armatuurvardad ja sängitusvuugi valmisvõrgud tuleb ladustada, painutada ja paigaldada nii, et neid ei vigastataks ja nad ei muutuks oma otstarbe täitmiseks kõlbmatuks. Enne kasutamist tuleb kontrollida armatuuri pinda. See peab olema terasele, betoonile ja mördile või nende nakkele kahjulikest ainetest puhas. Armatuur tuleb jätkata ja painutada vastavalt standarditele ja projekti kohaselt, vältides mehaanilisi vigastusi, nakkeomadusi halvendavat pinna määrdumist ja markeeringute kadumist. Armatuur peab olema paigutatud ja fikseeritud vastavalt joonistele, ettenähtud nõuetele ja tolerantsidele. Müüritava ehitusosa alus peab olema piisavalt stabiilne, liikumatu ja tasane ning isoleeritud nii, et niiskus ei leviks müüritud tarinditesse. Samuti peavad olema müüritisest isoleeritud puitdetailid. Avade sillused tehakse monoliitsest raudbetoonist ja toepinnad tugevdatakse vajadusel. Müüritise külgnemisel muude konstruktsioonidega tuleb teha vuukide armeerimine vastavale tööjoonisele. Värsket müüritist ei tohi lasta liiga kiiresti kuivada. Tarvitusele tuleks võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et hoida müüritist vajaliku tugevuse saavutamiseni niiskena, eriti sellistes ebasoodsates tingimustes nagu madal relatiivne niiskus, kõrge temperatuur ja/või tugev õhu liikumine. Müüritise ladumisel hoiduda müüri määrimisest mördiga. Mördi sattumisel fassaadile eemaldada mört, kui ta on natuke tahenenud. Hoone valmimisel on soovitatav kogu müüritis üle pesta survepesuriga. Soolade eemaldamiseks kasutada vajadusel kuni 10%-list soolhappe vesilahust. Enne happega pesu tuleb sein niisutada puhta veega, korraga töödelda mitte üle 1 m2. Ettevaatust happega töötamisel! Külma ilma puhul tuleb müüri ladumisel täita müüritöödele talvetingimustes esitatavaid nõudeid.

BETOONIST ÕÕNESPLOKK MÜÜRITIS Õõnesplokid tuleb ladusa nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Mört paigaldatakse soovitavalt õõnesplokkide kõikidele servadele. Vuugi paksus on üldiselt 10 mm. Ühes päevas laotava seina kõrgus sõltub mördist, üldiselt ca. 8 rida plokke. Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5...1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Betoonplokkidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on lubatud betoneerimine alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi. Vertikaalõõnsuste betoneerimisel tuleb arvestada valatavas õõnsuses betoonisamba poolt tekitatud rõhuga ja täitebetooni tihendamise keerukusega. Korruse kõrgus on soovitatav täis valada osadena, kogu kõrguse betoneerimisel tuleb täitumise kontrollimiseks lõigata alumisse plokiritta kontrollavad mõõtmetega ca 10x10 cm, mis kaetakse enne betoneerimise alustamist. Betoneerimistöödel külmas keskkonnas ei tohi täitebetoon läbi külmuda esimese 48 tunni jooksul, temperatuuril alla -15ºC ei soovitata betoneerimistöid teha.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

26/49

POORBETOONPLOKKIDEST MÜÜRITIS Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigaldada alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigaldada müürimördiga. Müüritis tuleb armeerida iga neljanda rea järel ja peale esimest plokirida. Samuti paigaldatakse armatuur avade alla ja silluste tugipinda. Armatuuri paigaldamiseks freesitakse plokirea ülapinda sooned. Pärast freesimist puhastada sooned ploki purust ja tolmust. Kasutatakse armatuuri B400 läbimõõduga 8 mm. Sooned tuleb täita liimiga ning armatuur peab olema korralikult liimiga kaetud. Ülearune liim tuleb eemaldada. Poorbetoonplokkide ladumisel kasutatakse sobivat plokiliimi. Müüritise kõik vuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud. See tagab müüritise nõutava tugevuse ja õhupidavuse. Liimikiht peab olema nii paks, et horisontaalvuugis suruks paigaldatav plokk liimi kergelt servade vahelt välja. Tuleb veenduda, et plokid oleksid üksteise vastas ja nendevaheline lõige oleks täisnurkne, et liim ei voolaks vertikaalvuuke mööda välja seinapinnale.

MÜÜRITÖÖD TALVEL Müüritööde seisukohast on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhutemperatuur langeb ajuti alla 0ºC. Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on umbes 10% suurem kui veel. Jää sulab müüritises ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Vastlaotud müüri kaitsmine vihma, lume, sulamisvete või betoonkonstruktsioonidest tuleva niiskuse eest on väga tähtis. Töö katkestamisel tuleb müüri ülaosa katta hoolikalt talvemattide, presendi või plastkilega. Kate tuleb eraldada müürist, et see ei jääks värskelt müüritud pinna külge. Need tegevused aitavad vältida värskelt laotud müüri liiga kiiret külmumist. Kile või kaitsekattega kaetud müüri vuukide temperatuur püsib külmumispunktist ülalpool palju kauem kui katmata müüril. Kate vähendab tunduvalt nii tuulest põhjustatud jahtumist kui segudest tekkiva soojuse kadu. Talvetingimustes tehakse müürimist ja kaitstakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 0ºC seni, kuni vee jäätumine ei ohutsa enam müürisegu ning müürisegu ja plokkide vahelist kivinemist, tavaliselt 48 tundi. Töötingimused ja ka töö lõpptulemus on paremad, kui müüritöid tehakse tuule ja sademete eest kaitstud tingimustes. Selleks kaetakse fassaadi ümbritsevad tellingud tellingukatetega või ehitatakse töökoha ümber kaitsetelk. Kaitsetelgi ülesanne on hoida ära tuule mõju ja ühtlasi tõsta töökoha temperatuuri. Kaitsetelki soojendatakse kuuma õhu puhuritega. Plokid ja armatuur ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb plokke eelsoojendada vähemalt temperatuurini +1ºC. Müürisegus/liimis ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Töötada tuleb soojendatud müüriseguga/liimiga. Müürisegu/liimi soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett (maks. +60ºC) või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. Talvisel müürimisel kasutatakse üldiselt veidi tahkemat segu kui soojal ajal müüritöid tehes, seetõttu lisatakse segusse sooja vett vaid niipalju, kui see on vältimatu segu töödeldavuse saamiseks. Kui kuivsegu temperatuur on algselt -10ºC, siis valmissegu temperatuuri tõstmiseks +20ºC tuleb kasutada vett temperatuuriga +60ºC. Müüritisele kantud segu võib olla avatud maksimaalselt 5 minutit, soovitatavalt vähem aega. Müürisegu ei ole soovitatav korraga valmistada rohkem, kui kulub ühe töökorra jooksul. Segu ei tohi külmuda liiga kiiresti enne müürimist!. Müürisegu soojendamise asemel ja/või lisaks sellele võib kasutada külmumisvastaseid lisaaineid, mille kasutamine annab mördile soovitud omadusi. Neid kasutatakse selleks, et vältida müürisegu külmumist mõne tunni jooksul ja saaks toimuda kivinemine. Kasutada tohib ainult ametlikult heakskiidetud lisandeid ning järgida tuleb tootja juhiseid.

Töövahendeid tuleb hoida soojas vees, võimalusel kaitsta töökoht tuulte eest. Plokid, segud ja armatuurid peavad ladustamisel olema kaitstud sademete ja tuule eest, kindlasti peab sademete eest kaitsma laotava müüritise horisontaalpindu. Temperatuuridel alla 0ºC tuleb soojendada paigaldatavate plokkide kokkupuutuvaid horisontaalpindu enne segu pinnale kandmist kiirgurite, puhurite või leeklambiga. KONSTRUKTSIOONI KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

27/49

 KÜTE, VENTIATSIOON, JAHUTUS

10.1 NORMDOKUMENDID PROJEKTEERMISEL LÄHTUDA KEHTIVATEST NORMIDEST JA EESKIRJADEST

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt. - EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: So navara. - EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Ku ttesu steemid. - EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisu steemid; - EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusno uded. - EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete ku ttesu steemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. - EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiato hususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, la htudes siseo hu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007

- EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsioonino uded. Kaitse mu ra eest. - EVS 844:2016 Ku tte projekteerimine. - EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiato hususe projekteerimiseks

ja hindamiseks, la htudes siseo hu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest ja akustikast; - Ettevo tlus- ja infotehnoloogiaministri ma a rus nr 63 ”Hoone Energiato hususe

miinimumno uded” (vastu vo etud 11.12.2018); - Siseministri ma a rus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusno uded”. - Majandus- ja taristuministriministri 17.07 2015. a. ma a rus nr. 97 "No uded ehitusprojektile"; - Sotsiaalministri 4. ma rtsi 2002.a. ma a rus nr.42 “Mu ra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning u hiskasutusega hoonetes ja mu rataseme mo o tmise meetodid”.

To o vo tus ja rgitakse “LVI-RYL 2002 „Ehitusto o de u ldised kvaliteedino uded” (ku tte, ventilatsiooni u ldised kvaliteedino uded) esitatud kvaliteedi taset ja to o viise, kui ei ole esitatud muid no udmisi.

Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on arvestuslikult 20 a.

10.2 KÜTE Hoones on ette na htud optimaalse sisetemperatuuri tagamine aastaringselt. Ruumide arvutuslikud siseo hutemperatuurid vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 16798-1:2019 on ja rgnevad: eluruumid +21 C; vannitoad +22 C; WC-d +21 C; tehnilised ruumid +18 C; garderoob +19 C.

Projektis kasutatud piirdetarindite soojusjuhtivuse arvud on allja rgnevad: Välissein 0,17 W/(m²*K); Välissein VS-03 0,7 W/(m²*K); Vahelagi 0,10 W/(m²*K); Põrand pinnasel 0,11 W/(m²*K); Aknad 0,7 W/(m²*K); Välisuksed 1,1 W/(m²*K).

Küttesüsteemi valikul on lähtutud hoone arhitektuur-ehituslikust omapärast, piirete soojustehnilistest näitajatest. Lisaks võetakse arvesse Tellija poolt esitatud erisoove. Üksikelamu küte lahendatakse maaküttega. Maakütte kontuuriga teenindatakse ühte pumpa, mis paigaldatakse üksikelamu tehnoruumi. Samasse ruumi on ettenähtud ka kütte ja sooja tarbevee pumbasõlmed ning paisunõu. Peamiseks soojusallikaks on maasoojuspump maksimaalse võimsusega 6 kW. Soojuspump on valitud komplektis sooja tarbevee mahutiga (300 l) ja on varustatud varuelektriküttekehaga (N=5 kW), mis lülitub

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

28/49

töösse kui temperatuur süsteemis langeb alla ettenähtud väärtuse, näiteks juhul kui välistemperatuur langeb alla arvutusliku temperatuuri. Maasoojuspumba maatoruna on kasutatud PELM 28/10 polüetüleentorusid, mida on vaja arv. võimsuse juures u 500 m. Maatorude vahekaugus peab olema min. 1,0-1,2 m. Torud paigaldatakse ca 0,9-1,0 m sügavusele maapinna pinnast. Valitud maasoojuspumba komplekti kuulub veel küttevee ringluspump ja vekselventiil, mis jagab soojuskandjat kas küttesüsteemi või soojatarbevee mahuti üleskütmise vahel, arvestusega, et primaarseks on sooja tarbevee süsteem. Küttevee pealevoolu temperatuuri saab juhtimispuldist reguleerida ja see seatakse süsteemi kõige kõrgema temperatuuri järgi. Selleks on märgade ruumide põrandaküttesüsteem, (t=+38 C). Ruumide põrandaküttesüsteemil on eraldi pumba segamissõlm. Selle sõlme elektri ajamiga varustatud kolmeteeventiili juhib maasoojuspumba automaatika lisamoodul. Suvine märgade ruumide mugavusküte on süsteemis lahendatud märgade ruumide termostaatide puudumisega kuna süsteem peab olema töös ka suvel välistemperatuurist sõltumata. Vastasel juhul blokeeritaks töö temperatuurianduritega. Reservpumpasid soojusvarutussüsteemi torustikule ei ole ette nähtud. Soojusvarustussüsteem on varustatud membraanpaisunõu ja kaitseklapiga. Kogu soojusvarustussüsteemi täitmine ja lekete kompenseerimine toimub veevõrgust läbi tehnilisse ruumi paigaldatava rõhuhoidmisfunktsiooniga automaatse täiteventiili. Soojusvarustussüsteemi torustik on varustatud kõigi vajalike kontrollmõõteriistade ja sulgemis- ning reguleerarmatuuriga. Pumbasegamissõlmede torustik monteeritakse Alupex plasttorudest. Torustik on isoleeritud soojusisolatsiooniga, milleks on ette nähtud alumiiniumfooliumiga kaetud min.vill. Tehnilises ruumis paiknevate pumbasegamissõlmede torustiku õhutamine toimub torustiku kõrgematesse punktidesse paigaldatavate automaatsete õhueraldajate kaudu. Soojusvarustussüsteemi tühjendamiseks on torustiku madalamatesse punktidesse ette nähtud kuulkraanid. Lisaks tagatakse maasoojuspumba baasil hoone soojaveevarustus. Selle otstarbeks on maasoojuspumba komplektis ette nähtud mahuti sooja tarbeveele. Mahutist väljuvale sooja tarbevee torule on projekteeritud termostaatiline segamisventiil, mille abil hoitakse sooja tarbevee temperatuuri projektikohasel tasemel +55 C. Samuti on mahutist väljuvale sooja tarbevee torule ette nähtud kaitseklapp. Sooja tarbevee tsirkulatsioonisüsteem varustatakse ringluspumbaga. Soojuskandja temperatuurirežiimid hoone süsteemides:

- põrandküte 35/28° C, - soe tarbevesi 5/55° C.

Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on arvestuslikult 20 a.

10.3 VENTILATSIOON Õhuvahetus vastab EVS-EN 16798-1:2019 kohaselt klassile II.

Eramu ventilatsiooni süsteem on soojustagastusega. Kasutatakse kõrge efektiivsusega vastuvoolu plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadet. Valitud sissepuhke-väljatõmbeseadme SFP on 2,0 kW/m3/s. Sissepuhke-väljatõmbeagregaadil on astmelise reguleerimise võimalus. Kaminas tule süütamiseks kasutatakse vent.seadme kamina funktsiooni. Hoone köögikubu lahendamine antud projekti alla ei kuulunud. Ruumide õhuvahetus määratakse vastavalt kehtivatele standarditele. Müratase ei tohi ületada määruses ,EV sotsiaalministri määrus nr 42 4. märtsist 2002, lubatud taset. Lubatav müratase vastavalt standardile „Sisekliima algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ on tagatud järgmised müratasemete vahemikud:

Elutuba 25 kuni 40dB(A); Magamistuba 20 kuni 35dB(A).

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

29/49

Üksikelamu sissepuhe on ette nähtud magamistubadesse ja elutubadesse. Väljatõmme toimub köögist, WC- st ja vannitoast. Põhiruumide õhuvahetused:

Elutuba +0,5 l/s m²; Magamistuba +7 l/s inimene; Köök -20 l/s; WC -10 l/s; Vannituba -16 l/s.

Valitud sissepuhke-väljatõmbe seade on valitud kõrge efektiivsusega (ca 80%) vastuvoolu plaatsoojusvahetiga isoleeritud kestas komplektne agregaat, näiteks Novus (F) 450 firmalt PAUL. Seade on varustatud elektrilise eel- ja järelküttekalorifeeriga. Välisõhu puhastamiseks on seadme komplektis F7 klassi filter. Väljatõmbeõhk puhastatakse G4 klassi filtri abil. Seadme reguleerimiseks agregaat tarnitakse mitmeastmelise regulaatoriga. Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi. Seadme poolt põhjustatud ja aerodünaamilise müra sattumise vältimiseks eluruumidesse varustatakse süsteem mürasummutajatega ning isoleeritakse tehnilise ruumi piirides. Õhu vabaks liikumiseks ruumide siseselt peavad olema uste all pilud või uste sees siirdõhurestid. Põhiseadmete paigaldaja korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse.

Sissepuhutav õhk läbib F7 klassi filtri. Väljatõmbeõhul on G4 klassi filter. Välisõhu töötlemine toimub ventilatsiooniagregaadis. Talvisel ajal toimub välisõhu soojendamine plaatsoojustagastis ja vajadusel järelkütte kalorifeeris. Sissepuhutava õhu temperatuur jääb 19-21˚C vahele. Niiskusrežiimi hoones ei reguleerita.

Õhukanalid valmistatakse tsingitud plekist. Õhuvõtu- ja heitõhukanalid peavad olema kaetud EI60 tuletõkkeisolatsiooniga. Ventilatsioonisüsteem varustatakse puhastusluukidega vastavalt tuletõrje nõuetele ja selliselt, et süsteem oleks kogu ulatuses puhastatav. Seega on puhastusluukide maksimaalne vahekaugus 10 m. Puhastusluukide täpne asukoht määratakse tööprojekti käigus. Puhastusluukide konstruktsioon peab olema selline, mis väldib saaste kogunemist luugi ja kanali vahelistesse pragudesse. Enne ekspluatatsiooni andmist peavad kanalid olema tolmust ja õlist puhtad. Kõikidele olulistele hargnemistele õhukanalitel paigaldatakse reguleerklapid. Heitõhu ja õhuvõtu restid valitakse kooskõlastatult arhitektiga. Õhuvõturestid tuleb vajadusel tellida värvituna kooskõlastatud tooni. Ventilatsioonisüsteem on varustatud mürasummutajatega, mille ülesandeks on summutada nii ventilatsiooni seadmete poolt tekitatavat müra kui ka õhu liikumisest tekkivat müra. Paigaldatavate mürasummutite lõplikud tüübid valitakse tööprojekti käigus vastavuses tegelikult paigaldatavatele seadmetele ja süsteemi elementidele.

Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on arvestuslikult 20 a.

KÜTTE JA VENTILATSIOONI KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT.

 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

11.1 ÜLDANDMED Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-su steemide projekteerimisel:

- EVS 848:2013 Va liskanalisatsioonivo rk - EVS 835:2014 Hoone veeva rk - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 Linnata navad - EVS 865-2:2014 Hoone ehitusprojekti kirjeldus Osa 2: Po hiprojekti seletuskiri - EVS 932: 2017 Ehitusprojekt - RIL77- 2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend - RYL77 -1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend - Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jo ustunud 01.07.2015) - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 ma a rus nr 97 No uded ehitusprojektile

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

30/49

Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab trasside omanik kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on arvestuslikult 20 a.

11.2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM Veevarustuse allikaks on Tartu Veevärgi võrk. Vett tarbitakse projekteeritavas eramus majandus- joogiveeks. Projekteeritava kinnistu veevarustus lahendatakse ühisveevärgi torustiku baasil. Projektiga käsitletav üksikelamu rajatakse lammutatava üksikelamu asemele. Vee ühendus tehakse olemasolevast torust De32. Veesõlm paikneb ol. olevas abihoones. Üksikelamu vesi tuuakse abihoone veesõlmest. Lammutuse ajaks suletakse veeühendus ja avatakse, kui on rajatud üksikelamus uus veesõlm.

Kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule rajada ühtegi hargnemist. Vee torustiku läbiminek vundamendist teha hülsis. Projekteeritava hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 30 aastase elueaga süsteem. Veetarbimise normiks on võetud 150 l/d ühe elaniku kohta. Arvutuslikud vooluhulgad on järgmised: -majandus-joogivesi max 0,6 l/s, 0,25 m³/h, 0,6 m³/d -kanaliseeritavad vooluhulgad 1,5 l/s, 0,25 m³/h, 0,6 m³/d Ol. oleva üksikelamu lammutamisega ja uue rajamisega ei muutu vee tarbimise hulk.

11.3 VEEMÕÕDUSÕLM Kinnistu veemõõdusõlm paikneb olemasolevas abihoones. Veemõõdusõlm on olemsolev. Projekteeritava üksikelamu veeühendus tuleb läbi abihoone veesõlme.

11.4 TORUSTIKUD JA ARMATUUR Majandus-joogivee süsteemi torustikud on ette nähtud komposiit torudest nt. Wavin Alupex De16-32 mm. Peamine osa torustikest paigaldatakse hoones põranda alla. Külma vee torustik paigaldatakse EPS soojustuse alla liivakihi sisse. Sooja vee toru paigaldatakse soojutuse sisse- soojutuse viimase kihi alla. Tehnoruumis, kus paikneb veesõlm tehakse osaliselt torustik seinapeale. Torude, liitmike ja muude süsteemi komponentide kasutamisel, transportimisel ja ladustamisel nii laos kui ka ehitusobjektil tuleb järgida allpool toodud nõudeid. Nõuded puudutavad ka valmis süsteemi osi ja nende kasutamist paigalduse käigus. Lisaks toodud nõuetele tuleb järgida üldisi paigaldusnõudeid ning komponentide ja tööristade kasutusjuhiseid. Ühenduse pikaajalise hermeetilisuse garanteerib ainult sellise tööriista kasutamine, mis vastab Wavin poolt esitatud nıuetele. Juhul kui kasutatakse teise tootja tööriista, peavad selle tehnilised andmed ja geomeetrilised mõõdud vastama monteeritavate pressliitmiku parameetritele. Tuleb jälgida, et presstangide pakkide tööpinnad oleksid puhtad ja vigastamata. Presstange tuleb regulaarselt puhastada. Keelatud on kasutada keermeliime või teisi keemilisi hermetiseerivaid vahendeid! Kõiki elektrilisi komponente ja tööriistu tuleb säilitada üle 00C. Minimaalne temperatuur paigaldamisel on -100C. Torude liitmike ja tööriistade kasutamise optimaalne temperatuurivahemik on -150C. Torude hoidmisel väliskeskkonnas alla -10 0C tuleb neid kaitsta löökide, muljumiste ja teiste mehaaniliste mõjutuste eest. Ladustamis- ja paigalduskoht tuleb hoida kuiv ja võimalikult tolmuvaba, et tagada liitmike ja tööriistade laitmatu funktsioneerimine. Torud tuleb kaitsta otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest. Avatud paigaldusel otsese ultraviolettkiirguse allika mõju piirkonda tuleb torud kaitsta nt. hülsstoruga. Torud ja liitmikud hoida kuni vahetu paigalduseni originaalpakendis. Tööriistad hoida ja transportida objektile ja tagasi originaalkohvrites. Torurullide pakendeid ei tohi ladustada üks teise peale üle 10 karbi. Transpordi ja

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

31/49

paigalduse käigus ei tohi torusid, liitmike ja tööriistu loopida. Torustike sulgarmatuurina on ette nähtud kasutada täisavaga kuulkraane. Kõik seadmed ühendatakse veetorustikuga sulgarmatuuri kaudu, kasutades miniventiile ja segistite ühenduskomplekte. Tarbevee torustiku hargnemised on varustatud sulgarmatuuriga selliselt, et oleks võimalik eraldi välja lülitada suuremaid sanitaarseadmete gruppe ning igat sanseadet eraldi.

11.5 SANITAARSEADMED Sanitaarseadmetena tuleb kasutada tuntud tootjate (nt. Oras, Gustavsberg) poolt valmistatud kaasaegseid segisteid. Segistid peavad olema eelseadega: valamu segistil 6 l/min ja dušisegistil 12 l/min. Ühe hoone piires tuleb reeglina kasutada ühe tootja tooteid, konkreetsed sanitaarseadmed valitakse sisekujundusprojektis.

11.6 TOESTUS JA KINNITUSED Torustike toestus ja kinnitus peab vastama RT 84-10818, LVI 12-10370 nõuetele, kui tootja poolt koostatud paigaldamise eeskirjad ei näe ette teisiti. Torustike fikseerimiseks kasutatakse kummitihendiga metallklambreid, mis on kinnitatud riputite ja kanduritega hoone konstruktsiooniosade külge. Metallkinnitusvahendid peavad omama korrosioonikindlat katet Fe/Zn 8, ISO2081. Torude paigaldamisel peab tähelepanu pöörama materjalile, millest on kokku monteeritud jaotusvõrk, st esmajärjekorras temperatuurist tingitud joonvenitus, kompensatsiooni vajadus ja ühendamise viis. Jaotusvõrgu kinnitamine toimub nii, et eristuksid liikumatud ja liikuvad kinnitused toru pikkuse eeldataval joonmuutusel. Torude kinnituste vahekaugused:

Vahe

Toru läbimõõt

1 6

x2

2 0

x2 ,2

5

2 5

x2 ,5

3 2

x3

4 0

x4

5 0

x4 ,5

6 3

x6

7 5

x7 ,5

Horisontaalne kinnitus (m)

1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 1,5 1,5 1,5

Vertikaalne kinnitus (m)

1,5 1,7 2,0 2,1 2,2 2,6 2,85 3,1

Avatud paigalduse puhul on 16mm toru kinnituspunktide vahe 500mm, 20mm toru puhul 800mm.

11.7 SOOJAVEE SÜSTEEM Sooja veega varustamine on ettenähtud projekteeritava maaküttepumba baasil ( vt. projekti KV- osa). Soojavee arvutuslik vooluhulk on 0.5 l/s. Soojavee süsteemi temperatuur on +55°C. Projekteeritud soojavee torustik on ringistatud, et tagada nõutav soojavee ooteaeg. Ringlustorustiku tasakaalustamiseks paigaldatakse termostaadiga varustatud tasakaalustusventiilid Danfoss MTCV. Termostaat seadistatakse temperatuurile 500C.

11.8 HÜDRAULILISED KATSETUSED Rõhu püsivust tuleb kontrollida kindlasti kogu torustiku ulatuses. Allpool kirjeldatud protseduur vastab standardile DIN 1988, osa 2. Paigaldatud kuid ehituskonstruktsioonidega veel katmata torud tuleb täita puhta veega. Rõhumõõtmise seade tuleb ühendada süsteemi kõige alumise punktiga. Kasutatava mõõtmisseadme tundlikus peab olema selline, et oleks võimalik määrata rõhu muutumist 0,1 baari ulatuses. Sanitaartehnilised ehitised ja seadmed peavad olema katsetatavast veetorustikust eraldatud sellisel viisil, et oleks kindlustatud nende kaitsmine surveproovil kasutatava rõhu eest. Sellises olukorras tuleb torustiku katsetus viia läbi katsetuseks ettenähtud rõhu juures ning pärast seda vähendada rõhk võrdseks töörõhuga. Katsetusrõhk loetakse lubatav töörõhk pluss 10 baari. Katsetuse kestus – kahe tunni vältel pärast temperatuuri ühtlustumist süsteemis. Katsetuseks kasutatava rõhu lubatud hälve ≤ 0,2 baari. Pärast katsetuse lõpetamist tuleb kontrollida kõiki torustiku ühenduskohti.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

32/49

Enne surveproovi tuleb torustik hoolikalt läbi pesta 10-15 min jooksul, peale surveproovi veetorustik desinfitseeritakse. Survestamine teostatakse ilma armatuurita. Sisse monteeritud kuulkraanid peavad olema avatud. Veearmatuur survestamise ajaks asendatakse korgiga. Survestamise ajal on vajalik koostada protokoll.

11.9 TORUSTIKE TRANSPORT JA LADUSTAMINE Torude transportimisel tuleb kasutada lamedapõhjalisi veokeid, kus ei tohi olla teravaid esemeid. Enne transportimist kinnitada torud korralikult ja need ei tohi jääda püsivasse paindesse rohkem kui R75 x de. Torusid võib laadida käsitsi, kuid ei tohi lohistada ega vigastada. Kui torusid teisaldatakse mehaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud varustust, mis ei kahjusta torusid. Kimpudes ja lahtised torud peab ladustama tasasele pinnale, mis on puhastatud kividest ja teravatest esemetest. Torud ladustada vähemalt 50 mm laiadele puitlattidele, mille vahe ei tohi ületada 2 m. Elektrikeevisliitmikke peab kuni kasutamiseni hoidma plastikaat

11.10 VÄLISKANALISATSIOONI SÜSTEEM Hoone reovee kanalisatsioon on juhitud reoveekanalisatsiooni torustikku. Selleks kasutatakse ol. olevat reoveekanalisatsiooni. Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus.

11.11 ARVUTUSLIK VOOLUHULK -kanaliseeritavad vooluhulgad 1,5 l/s, 0,25 m³/h, 0,6 m³/d

11.12 EELVOOL Kanalisatsiooni eelvooluks on Tartu linna ühiskanalisatsiooni süsteem.

11.13 TORUSTIKE MATERJAL JA ARMATUUR Reovee kanalisatsiooni torustikud paigaldada PP-HT plasttorudest D50-110 mm, kasutades laugeid ühendusdetaile. Torustikud paigaldada 1. korruse põranda alla ja seina konstruktsioonidesse. Torustikud monteerida kaldega 0,015_ 0,02. Reovee kanalisatsiooni süsteemi õhutus toimub püstiku kaudu, mis viiakse katusele välja ning lõpetatakse tuulutusotsikuga 0,70m kõrgusel katuse pinnast. Kanalisatsiooni püstikule paigaldada 1,35 m põrandast puhastusluuk. Kanalisatsiooni väljaviigutoru paigaldada vundamendi taldmiku alla PVC hülsi De200 mm. Hoones kasutada vertikaalseid ja horisontaalseid trappe, varustada need r/v terasest restidega 115x115 mm ja hüdroisolatsiooni kinnituskomplektidega HL83.0, mis koosnevad r/v terasest äärikust, tihendist ja kruvidest. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada vastavalt toru tootja ( PipeLife ) nõuetele ja soovitustele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“.

11.14 TEOSTUS JA KINNITUSED Kanalisatsiooni torustikud toestatakse lae ja seinte külge vastavalt RT 84_10818_et „Torustike ja õhukanalite toestamine“. Selleks, et torustikku fikseerida ja juhtida, tuleb kasutada kinnitusklambreid. Torud tuleb fikseerida muhvide kohast. Maksimaalsed klambrite vahelised kaugused on vastavalt standardile EN1451 järgmised: toru Ø50 _ vertikaalis 1,2 m, horisontaalis 0,5m, toru Ø110 _ 2,0 ja 1,1 m.

11.15 TORUSTIKE ISOLATSIOON Kanalisatsiooni püstikud isoleeritakse heliisolatsiooniga (s=30mm). Isoleeritud torud läbivad konstruktsioone isoleerituna.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

33/49

11.16 SÜSTEEMI KATSETUSED Paigaldatud hoone kanalisatsiooni süsteem peab vastavalt standardile EN1451 vastu pidama 0,5 barisele rõhule. Süsteem peab vastavalt testi meetodile EN1053 olema lekkevaba ja pidama 15 min. vastu 0,5 bari veesurvele.

11.17 SADEMEVEED Hoone katuselt tulev sademeveed juhitakse pinnasesse. Projekteeritava hoone katuse arvutuslik sademevee vooluhulk on 1,6 l/s, Sademeveetorustikud projekteerida vastavat sertifikaati omavast (PE/PP) SN8 rõngasjäikusega torumaterjalist. Torustikud dimensioneerib projekteerija. Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele standarditele ja projekteerimisnormidele.

11.18 DRENAAŽ Hoone vundamendi ümber ei teostata drenaaži.

11.19 ÜLDISED NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISE AEG JA ARUANDLUS

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga.

EHITUSTÖÖDE KORRALDAMINE

- Erinevate to o liikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mu rale, tolmule jms.

- U historustikke haldab AS Tartu Veeva rk. Torustike ajutine sulgemine tuleb kirjalikult koosko lastada Tartu Veea vrk AS -ga. Sulgemisest tulenevad kulud (nt tarbijate teavitamine, joogiveega varustamine) kannab to o de teostaja.

- To o de planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb sa ilitada to o tavatena kuni neid asendavate uute torustike to o le rakendamiseni. Kui see mingil po hjusel ei osutu vo imalikuks, tuleb nende funktsiooni ta itmine tagada muude meetmetega (nt. joogivee juurde vedu, reovee u mberpumpamine). Kasutatavad meetmed peavad saama ja relevalve inseneri no usoleku.

- Ehitusto o de teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne.

- To o piirkonnas vo ib ajutiselt ladustada samal pa eval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks to o piirkonnas tuleb saada ja relevalve inseneri no usolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb tellijaga koosko lastada enne to o de algust.

- Ehituskaevikust va ljakaevatav, tagasita iteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt a ra vedada ja ladustada selleks ette na htud kohas (vastavalt Tallinna ja a tmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga to o pa eva lo ppedes koristada to o piirkonnast va ljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.

- Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasita itmine kooritud pinnani peab toimuma samal pa eval, ja ttes iga pa eva lo ppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulo igu. Veeto rjeto o dega peab olema va lditud vee kogunemine kaevikusse. Ta itmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

34/49

OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE

- Ehitusto o dega mo jutatav piirkond peab kogu to o perioodi va ltel olema ta histatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et to o de teostamine ei ohustaks piirkonda la bivate vo i seal to id teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

- Ta navate sulgemine osaliselt vo i ta ielikult so idukite liikluseks on vo imalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.

- To o de teostaja peab arvestama ko igi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, u mbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (na it. olemasolevate liiklusma rkide eemaldamine, ajutiste liiklusma rkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusma rkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

- To o de teostaja peab arvestama ko igi projekti teostamiseks vajalike to o piirkonna ta histamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, va hemalt 1 m ko rguse aiaga, mis on vo imeline vastu vo tma koormust 0.5 kN/m. Muud tu u pi piiretel (lint, postid vms) vo ib olla hoiatav eesma rk na iteks ladustuspaiga ta histamiseks. Aia eemaldamine ehitusto o de ajal on lubatud ehitustehnika la bipa a suks, va ltides samal ajal ko rvaliste isikute ohtu sattumise..

- Kogu ehitusto o de teostamise perioodi va ltel peab olema tagatud jalaka ijate ohutu la bipa a s piirkonnast. Jalaka ijate tee ja ehituskaeviku lo ikumisel tuleb ehituskaevikutest u lepa a suks paigaldada va hemalt 1 m laiused ajutised sillad ka sipuude ko rgusega va hemalt 1 m.

- Liiklusvahendite juurdepa a su to kestamisel kinnistule vo i mo nele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada va hemalt 3 pa eva ette. Vajaduse korral tuleb ette na ha valvega parkimisvo imalus to o piirkonnast va ljaspool.

- To o de teostaja vastutab ajutiste ta histe, piirete ja liiklusma rkide sa ilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hu vitamise eest.

- Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisja rge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei ha iriks liiklust ning ei takistaks ligipa a su hoonetele ning muudele objektidele.

OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul ja neid ei vigastataks. Kaablite ristumiskohas ehitatavate torustikega tuleb neid toestada puitprussidega ning paigaldada kaitse hülsid pikkusega 3 m. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist ristumiskohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitest.

- Enne to o de alustamist tuleb to o de teostajal koosto o s olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht ta psustada ja ta histada. To o de teostajal tuleb ta ita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid no udeid (na it. toestamine) rajatiste vahetus la heduses to o tamisel.

- Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende la heduses to o de teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika na it. vibratsiooni vms. kahjustava mo ju va ltimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui ja relevalve inseneri. Ehitise kasutusko lblikkus tuleb taastada vo imalikult lu hikese ajaga. To o de ka igus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest po hjustatud kahjude hu vitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda to o de teostajal.

- Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste ta pne ko rgus ja la bimo o t ka valdajatele teada (na it. olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). To o de teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste vo imalikust u mberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga na idatust erinevale ko rgusele). Projekteeritud torustike u hendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende la bimo o dud ta psustada to o de ka igus kohapeal. To o de teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis ma rgitud ja tegelikult olemasolevate torustike u hendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

35/49

- To o de ka igus likvideeritud vo i kahjustatud geodeetilise vo rgu punktid tuleb peale to o de lo petamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab to o de teostaja.

- Olemasolevad, sa ilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb u mber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna ko rgusest. To o de teostaja peab arvestama u mberehitusest tulenevate kulutustega.

- Kaableid peab enne kskavaatoriga kaevamist ristumiskohtades ka sitsi va lja kaevama, et na ha kaablite kulgemise suunda ja su gavust.

- Ekskavaatoriga kaevamine ei vo i ulatuda la hemale kui 2m ma rgistatud kaablitest.

ETTEVALMISTUSTÖÖD

- To o de alustamine on vo imalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahama rkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste to o de litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mo o tevahendite abil (v.a. hoonete u hendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb ta psustada krundi vo i kinnistu valdaja vo i nende esindajaga).

- Otstarbekas on rajada to o piirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide su steem, mis vo imaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja ko rguse o igsust.

KAEVETÖÖD

- Va ljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb va ltida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusa ngid po hjustades sellega vee kogunemise vo i va ljakaevatud pinnase uhtumise.

- Olemasolevate kaablite, torustike ja o huliinide kaitsetsoonides to o tamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.

- To o de planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus la heduses kaeveto o de teostamine tuleb reeglina teha ka sitsi.

- Kasutatavad mehhanismid ja to o de teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks va lditud olemasoleva ko rghaljastuse vigastamine to o de ka igus.

KAEVIKU RAJAMINE

Kaeviku põhja laius (tasanduskihi all) peab olema vähemalt 800 mm. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Kommunikatsioonide liivalused tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Pärast eramaadel teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust (haljastus, teed, aiad jne). Torustiku ristumisel elektrikaablitega, samuti kaevetöödel kaablite kaitsetsoonis lähtuda vastavatest elektriseadmete eeskirjade nõuetest.

KAEVIKU TÄIDE

Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas kasutatakse kõikide torude korral, väljaspool liikluspiirkonda < PN 10 torude korral fraktsiooni nõuetele vastavat liiva või kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib survetorustikel > PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või – kruusa, saviliiva või savi.

Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 98%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele > PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

36/49

Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal siiski olema vastava ehituskihi jaoks vastav.

Lõpptäite materjali terasuse nõuded: - toru laest mo o detuna 1.0 m paksuses kihis ei tohi olla la bimo o dult u le 300 mm kive ega kamakaid - suurim lubatud teraja medus on 2/3 u he tihendatava kihi paksusest - materjal peab olema selline, et ei ja a ks ta itesse tu hikuid

Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 90%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valiku teeb Töövõtja, soovitav kasutada pinnase kuivendamist, so näiteks nõelfiltreid. Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Väljapumbatud vesi juhtida olemasolevatesse kraavidesse. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse.

MATERJALIDE NOMENKLATUUR

- Enne ehitusto o de alustamist tuleb to o de teostajal esitada tellija poolt ma a ratud ja relevalve inseneri kasutatavate materjalide tehnilised na itajad, no utud standarditele vastavust to endav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on o igus no uda ta iendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada ja relevalve inseneri kirjalik no usolek.

- Ko ik joogiveega kokku puutuvad materjalid peavad olema saanud kasutusloa Tervisekaitseametilt. - Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud no uetele ja

eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel vo i mo nel muul to o operatsioonil saadud defekti to ttu standardiga kehtestatud no uetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab to o de teostaja.

- Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas sa ilivalt markeeritud.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

37/49

- Alternatiivina allja rgnevalt ma rgitud toodetele, vo ib ja relevalve inseneri no usolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab vo rdva a rse vo i parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

KATSETAMINE JA TÖÖDE VASTUVÕTMINE

Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel 24 tunniks ( torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolmekordse torumahuga. Surveprooviks ja loputusveeks kulunud veekoguse eest tasub Töövõtja. Kaevik Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta. Veetorustik Paigaldatud torustik (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt SFS 3115-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja paigaldab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Katsetused tuleb läbi viia seadmete abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui järelvalveinseneri poolt. Kõigi ühisveevärgiga ühendatud torustike (nii ajutised kui põhitorustikud), mille abil juhitakse vesi tarbijatele, põhjaliku puhastamise ja vajadusel desinfitseerimise eest vastutab töövõtja. Pärast katsetuste lõppu tuleb veetorustikule teha läbipesu. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veeproovi saab võtta selleks atesteeritud isik järelevalve juuresolekul. Veeanalüüsid tuleb lasta teha akrediteeritud laboris. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 ``Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (ja eelpoolnimetatud määruse muudatusele, sotsiaalministri 28. juuni 2002. a määrus nr 94). Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kemikaali lisatakse sellisel hulgal, et jääkkloori sisaldus on 50 mg/l kogu desinfitseeritava lõigu ulatuses kui toru on lahusega täidetud. Desinfitseerimise ajal on torustikes rõhk üle atmosfäärirõhu. Lahust hoitakse torustikes 24 tundi, pärast mida peab jääkkloori sisaldus olema üle 25 mg/l, vastasel juhul tuleb protsessi korrata. Pärast edukat desinfitseerimist, pestakse kloorivesi hoolikalt torudest välja, kuni jääkkloori tase ei ületa 1 mg/l ja veel ei ole kloori lõhna. Teostusdokumentatsioon Teostusdokumentatsioon vormistada projekti tööjooniste vajalike paranduste näol, kuhu lisada kasutatud materjalide sertifikaadid, torustike surveproovide, videovaatluste ja veeanalüüsi aktid ja pinnase tihedusaktid ning ehituspäevik. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

38/49

Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetrid (mõõtmed, materjal jms). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. Muud nõuded (vormistus, andmete esitus jne) teostusjoonistele tulenevad Tallinna linnas kehtivast korrast ja Tellija poolt esitatavatest nõuetest.

JÄÄTMEKÄITLUS JA JÄÄTMEKAVA

Jäätmekäitluse Tartu linnas sätestab Tartu Linna jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitse- seadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimisvallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Maha loksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on nt ära veetav pinnas ja lammutatav asfaltkate. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

39/49

 TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL

12.1 NORMDOKUMENDID ÜLDISED

- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - EVS 843:2016 ”Linnata navad” - EE 10421629-JV ST 5-6:2001, “0,4…20kV vo rgustandard, Osa 6: 0,4kV kaabelliinid” - EE 10421629-JV ST 7:2001 “0,4…20kV vo rgustandard, Osa 7: 0,4kV liitumispunkt”. - RTI, 2015 „EHITUSSEADUSTIK“ - RTI, 2015 „Seadme ohutuse seadus“

ELEKTRIOHUTUS

- EVS-HD 60364-1:2008 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Po hialused, u ldiseloomustus, ma a ratlused”

- EVS-HD 60364-4-41:2007 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilo o gi eest”

- EVS-HD 60364-4-42:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”

- EVS-HD 60364-4-43:2010 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”

- EVS-HD 60364-5-51:2009 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. U ldjuhised”

- EVS-HD 60364-5-52:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine.Juhistikud”

- EVS-HD 60364-6:2016 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6. Kontrolltoimingud” - EVS-HD 60364-7-704:2007 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-704: No uded

eripaigaldistele ja -paikadele. Ehituspaikade paigaldised” - EVS-HD 60364-5-54:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid” - EVS-EN 61140:2016 ”Kaitse elektrilo o gi eest. U hisno uded paigaldistele ja seadmetele” - EVS-EN 50110-1:2013 ”Elektripaigaldiste ka it. Osa 1: U ldno uded” - EVS-EN 50160:2010/AC:2011 ”Elektrijaotusvo rkude pinge tunnussuurused” - EVS-EN 60529:2001/A2:2014 „U mbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)“

Hoone tehnosu steemide RYL 2002 II osa” kvaliteedino uetele. VALGUSTUS

- EVS-HD 60364-7-714:2012 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: No uded eripaigaldistele ja -paikadele. Va lisvalgustuspaigaldised”

- EVS-EN 60598-2-3 (Valgustid. Osa 2: Erino uded. Lo ik 3: Valgustid teede ja ta navate valgustamiseks)

Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on arvestuslikult 20 a.

12.2 ELEKTRIVARUSTUS

12.2.1 LIITUMISPUNKTI KIRJELDUS JA PÕHIPARAMEETRID

Elektrivarustus toimub Elektrilevi OÜ võrgust. Kinnistule on välja ehitatud Elektrilevi poolt liitumiskilp. Kinnistusisese elektriprojekti koostamise aluseks on normdokumendid ja Elektrilevi projekteerimise tüüptingimused. Nõrkvool lahendatakse vastavalt tellija lähteülesandele eraldi projektiga. Nõrkvoolu kaabel on Telia As poolt välja ehitatud. Kinnistul on valguskaabel. Projekti koostamiseks ei ole vajalikud Telia AS projekteerimistingimusi.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

40/49

12.2.2 ELEKTRIJAOTUSVÕRGU HALDAJA JA TARIJA KOHUSTUSED

Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis.

12.2.3 MADALPINGE (1000V) KAABELLIINID (0,4 kV KAABELLIINID)

Lammutatav hoone on varustatud elektriga. Lammutamise ajaks vabastatakse hoone pingest. Peale uue hoone rajamist ühendatakse hoone sama kaabliga võrku. Hoone peakilp asub tehnoruumis.

12.3 VÄLISVALGUSTUS

12.3.1 ÜLDISELOOMUSTUS

Käesoleva projektiga lahendatakse teede valgustus dekoratiivsel eesmärgil

12.3.2 KRUNDI VALGUSTUS

Krundil paikneva kõnnitee valgustamiseks on ette nähtud Bollard-tüüpi valgustid kõrgusega 05-1 meeter. Välisvalgustust juhitakse hämaranduriga. Projekteeritud valguslahendus ei häiri valgusreostusega.

12.3.3 KAABELLIINID

Kõnniteede valgustite toiteks paigaldatakse maakaabelliin MCMK 2x2,5/2,5 peakilbist. Haljasaladel ja kõnniteedel kaablid paigaldatakse kraavkaevikusse 0,7 m sügavusele 10 cm liivapadjale ja katta 10 cm liivakihiga. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses värviline hoiatuslint kaablist 0,3 m kõrgemale. Möödumisel puudest jätta vahekaugus 2 m, põõsastest 0,75 m. Kitsastes tingimustes võib seda vahekaugust vähendada 0,5 meetrini, paigaldades kaablid torusse. Paigaldatavate kaablite minimaalsed rõhtkaugused:

- vee- ja kanalisatsioonitorud – 1,0 m; Paigaldatud kaablitest tuleb teha täpsed teostusjoonised. Kõik välisvalgustuse ehitamisega seotud seadmed ja materjalid paigaldada ja komplekteerida vastavalt nende juhenditele. Paigaldamisel võtta aluseks Eesti Vabariigis kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju.

12.3.4 KAABELLIINIDE TRASSIDEL KATENDITE TAASTAMISE PÕHIMÕTTED

Kaablitrasside katendite taastamine teostatakse koos hoonet ümbritseva ala katendite ehitamisega.

12.4 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

12.4.1 ÜLDANDMED

Krundile plaanitakse ühekorruseline üksikelamu.

12.4.2 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Käesoleva projektiga lahendatakse järgmised elektripaigaldise eriosad: - Peakeskus - Valgustus - Pistikupesade vo rk - Tehnoloogiliste seadmete toide (VKKVJ su steemid) - Maanduspaigaldis ja potentsiaaliu htlustus

Projekti käesolev kaust ei hõlma nõrkvoolu ning automaatika töövõttu.

12.4.3 NORMDOKUMENDID

Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõudmiste vahel mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgemad tingimused. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

41/49

ELEKTRIOHUTUS:

- EVS-HD 60364-1:2008 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Po hialused, u ldiseloomustus, ma a ratlused”

- EVS-HD 60364-4-41:2017 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilo o gi eest”

- EVS-HD 60364-4-42:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”

- EVS-HD 60364-4-43:2010 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”

- EVS-HD 60364-4-442:2012 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-442: Kaitseviisid. Madalpingepaigaldiste kaitse ko rgepingevo rkude maau henduste tagaja rjel ja madalpingevo rkude rikete tagaja rjel tekkivate ajutiste liigpingete eest”

- EVS-HD 60364-4-443:2016 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingeha iringute ja elektromagnetiliste ha iringute eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lu litusliigpingete eest”

- EVS-HD 60364-4-444:2010 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingeha iringute ja elektromagnetiliste ha irete eest”

- EVS-HD 60364-5-51:2009 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. U ldjuhised”

- EVS-HD 60364-5-52:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine.Juhistikud”

- EVS-HD 60364-5-534:2016 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lu litamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid”

- EVS-HD 60364-5-54:2011 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”

- EVS-HD 60364-5-559:2013 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised”

- EVS-HD 60364-5-56:2010 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-56: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Turvasu steemid”

- EVS-HD 60364-6:2016 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6. Kontrolltoimingud” - EVS-HD 60364-7-701:2007 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: No uded

eripaigaldistele ja -paikadele. Vanne ja dus s e sisaldavad ruumid” - EVS-HD 60364-7-714:2012 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: No uded

eripaigaldistele ja -paikadele. Va lisvalgustuspaigaldised” - EVS-HD 60364-7-715:2012 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-715: No uded

eripaigaldistele ja paikadele. Va ikepingelised valgustuspaigaldised” - EVS-HD 60364-7-753:2015 ”Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-753: No uded

eripaigaldistele ja -paikadele. Ku ttekaablid ja sisseehitatud ku ttesu steemid” - EVS-EN 61140:2016 ”Kaitse elektrilo o gi eest. U hisno uded paigaldistele ja seadmetele” - EVS-EN 50110-1:2013 ”Elektripaigaldiste ka it. Osa 1: U ldno uded” - EVS-EN 50160:2010/AC:2011 ”Elektrijaotusvo rkude pinge tunnussuurused” - EVS-EN 50274:2003/AC:2009 „Madalpingelised aparaadikoosted. Kaitse elektrilo o gi eest. Kaitse

ohtlike pingestatud osade tahtmatu otsepuute eest” - EVS-EN 60529:2001/A2:2014 „U mbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)“ - EVS-EN 61537:2007 ”Renn ja redelsu steemid kaablite paigaldamiseks” - EVS-EN ISO 12944-2:2017 ”Va rvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonito rje

va rvkattesu steemidega. Osa 2:Keskkondade liigitus” - EVS 720:2015 “Paigalduskaablid. Polu vinu u lkloriidmantliga paigalduskaabel” - EVS-EN 60439 ” Madalpingelised aparaadikoosted” - „Hoone tehnosu steemide RYL 2002 II osa” kvaliteedino uded.

VALGUSTUS:

- EVS-EN 12665:2011 ” Valgus ja valgustus. po hioskusso nad ja valgustusno uete valiku alused” - EVS-EN 15193:2017 ” Hoonete energiato husus. energiano uded valgustusele”

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

42/49

ÜLDISED:

- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RTI, 2003, 68, 461 „Turvaseadus“ - RTI, 2015 „EHITUSSEADUSTIK“ - RTI, 2015 „Seadme ohutuse seadus“ - RTI, 07.04.2017, 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusno uded ja no uded tuleto rje veevarustusele”

Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme ja monteerimistraditsioone järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Elektritööde projektis olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine:

- elektrito o de selgitus - kalkuleeritud skeemid ja tabelid - teised skeemid - asukoha- ja tasapinnajoonised - joonistes toodud nimekirjad - materjalide loetelud

12.4.4 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDISE ANDMED

Tugevvoolupaigaldise liik: III Juhistiku su steem: - Hoone toitesu steem: TN-C (L1, L2, L3, PEN)

Hoonete jaotussu steem: TN-S (L1, L2, L3, N, PE) Toitepinge: 3x230/400 Vac, 50Hz

Installeeritav vo imsus: - kW Tarbitav vo imsus: 10kW Peakaitsme suurus: 3x16A (soovituslik 3x20A) Vo imsustegur: 0,95 Varutoiteallikas ja vo imsus: -

12.5 MADALPINGE (≤1000 V) PEAJAOTUSSÜSTEEMID Eramusse on ette nähtud peakeskus, mis paikneb tehnoruumis. Peakeskuse kaitseaste on IP44. Peakeskusesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate fiidrite reserv 10 %. Peakeskus paigaldatakse pinnapealiselt. Peakeskus tuleb koostada selliselt, et magistraalkaablitele jäetakse piisavalt ruumi ampertangidega mõõtmiseks. Mõõtmiste otstarbel tuleb N- ja PE- lattide ühendus teha kergesti lahtivõetav. Peakeskus valmistatakse TN- S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada nii, et keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades. Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega. Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgistatakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide järgi. Uksed peavad kas avanema vähemalt 160 kraadi võrra või neid peab saama pärast avamist tööriistu kasutamata maha võtta. Lülitite ehitus peab olema selline, et nende kestade kaante võimalikku lukustust saaks abivahendeid kasutades avada ilma lüliti väljalülitamiseta. Keskuse komplekteerimisjooniste koostamisel tuleb kontrollida, kas keskuste transportimisteed ja paigaldusruumid on piisavad. Keskus komplekteeritakse 3-pooluselise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühise ja ülekoormuse eest kaitsevate kaitselülititega. Ohtlikes kohtades paiknevate tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga 30 mA. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

43/49

omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi. Keskuste lattistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Pärast kõikide liinide ühendamist kilpide aparaadid ja kaablid tähistatakse vastavalt projektile. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Tähised ja skeem peavad olema valmistatud arvestusega, et ta oleks käidus vastupidav. Keskuste korrasolekut tõendavad testitulemused peab valmistajatehas üle andma tellija esindajale.

12.6 ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM Projekteeritava hoone elektrienergia kommertsarvestus toimub eramu liitumiskilbis, mis on varustatud kaugloetava kombiarvestiga.

12.7 MAANDUSED JA POTENSIAALIÜHTLUSTUSED

12.7.1 MAANDUSPAIGALDIS

Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning on kasutatud järgmisi kaitseviise:

- Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – po hiisolatsiooni ohtlikke pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseu mbriste kasutamist;

- Rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) – toite automaatset va ljalu litamist koos maandatud potentsiaaliu htlustussu steemi va ljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 V;

- Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbruseolude jms. korral) - rikkevoolukaitset, nimirakendusvooluga mitte u le 30 mA.

Elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed). Hoonele nähakse ette peamaanduslatt kilbi juurde. Eramu maandusseadmena kasutatakse maanduskontuuri. Maandusjuhtide ristlõiked on valitud EVS-HD 60364-5-54:2011 “Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid “ järgi. Nõrkvoolukappide ja muude nõrkvooluseadmete maandused tehakse vastavalt seadmete kasutusjuhenditele juhtmega MKEM (kappide maandused 6 mm2 ).

12.7.2 POTENSIAALIÜHTLUSTUS

Potentsiaaliühtlustuse rajamisel tuleb lähtuda Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”

Eramu elektripaigaldis ehitatakse TN-S süsteemis (5-juhtmelisena). Potentsiaalide ühtlustamiseks tuleb kõikide vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorude jms. pingealtid juhtivad osad ühendada maanduslatiga. Galvaaniliste voolude tekke vähendamiseks tuleb erinevate metallide ühenduskohad kaitsta kas Fe tsinkimise teel või vaheseibide paigaldamise teel. Potentsiaalide ühtlustamiseks võimalusel ühendada elektriliselt kokku maanduskontuuriga hoone vundamendi armatuur. Kasutada keevisliiteid või teisi töökindlaid lahendusi.

Potentsiaaliühtlustuselatt paigaldatakse peakeskusega samasse ruumi. Latid peavad sisaldama edaspidiste laienduse tarbeks 15% reservühenduspunkte. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Masinaid, aparaate ja tarvikuid ei tohi maandada rühmades nii, et ühe seadme lahti lülitamine näit. hoolduseks katkestab ka teiste seadmete maanduse. N, L1, L2 L3 juhi ja PE juhi vaheline isolatsioonitakistus ei tohi olla väiksem kui 1Ώ/V s.t. võrdne või suurem kui 500 kΏ. Potentsiaaliühtlustuslattidega tuleb ühendada järgnevad objektid:

- pingealtid ko rvalised juhtivad osad - valgustite juhtivad metallsiinid - juhtivad vee, ku tte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud - metallosad mida saab ka ega puutuda

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

44/49

- varjed - no rkvooluseadmete kapid (raamid)

12.8 JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS

12.8.1 KVVK- SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS

Seadmed ühendada elektrivõrkku seadmete tarnija juhendis olevate paigaldusjuhiste järgi. Mootorventiilide ja teiste seadmete juhtmed peab paigaldama piisava varuga, et ventiile saaks pöörata juhtmeid lahti võtmata.

12.8.2 KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS

Köögiseadmete elektrivarustus toimub pistikühenduse abil või välja arvatud pliit ja kubu. Pliidile tuuakse välja 3-faasiline toite ots seinast ja kubule 1-faasiline toite ots seinast harukarpi.

12.8.3 MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS

Seadmed ühendada elektrivõrkku seadmete tarnija juhendis olevate paigaldusjuhiste järgi.

12.9 ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID

12.9.1 PISTIKUPESAD

Kõik pistikupesad on kaitsekontaktiga. Installatsioon teostatakse üldjuhul Cu-soontega XLPE isoltasioniga ja -kestaga kaablitega näit. XPJ 2,5mm². Kaitstakse 16A automaatkaitselülititega. Seadmete paigalduskõrgused on järgmised, kui plaanjoonistel ei ole märgitud teisiti:

- pistikupesad (pinnapealsed), 1,0m po randast - pistikupesad (su vispaigaldusel) 0,2m po randast

Kõik ohtlikes kohtades paiknevate või väljas asuvate (või ruumis, juhul kui teisaldatavat elektritarvitit võidakse kasutada väljas) pistikupesade rühmad ja küttekaablite ahelad ning tavakasutaja pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga alla 30 mA . Erandi võib teha pistikupesade puhul, mida kasutatakse elektrialaisikute, ohuteadlike isikute järelvalve all või pistikupesade puhul, mis on spetsiaalselt ette nähtud eriseadmete ühendamiseks. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade paigaldamisel juhinduda sisekujundusprojektist, kust võtta ka pistikupesade sidumismõõdud (k.a. kõrgus). Käesoleva- ja sisekujundusprojekti erinevuste korral võtta aluseks sisekujundusprojekt, kui see ei lähe vastuollu käesoleva projekti üldpõhimõtete ja kehtivate normdokumentidega. Seina süvistatavad kahe (kolme) kohalised pistikupesad näha ette selliselt, et komplekt koosneks kahesest (kolmesest) raamist ja kahest (kolmest) ühekohalisest pistikupesast. Kõik ühefaasilised pistikupesad peavad olema varustatud ava sulguriga ehk “lastekaitsega”. Pistikupesad, mis paigaldatakse seinakarbikusse, põrandakarpi või posti, peavad sobima kokku antud toodetega. Tugev- ja nõrkvoolu pistikupesad ning lülitid peavad olema ühest sarjast. Nõrk- ja tugevvoolu pistikupesad paigaldatakse ühtse komplektina. Kõik pistikupesad varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse- ja rühmatähis, vajadusel ka pistikupesa kasutuse eesmärk.

12.9.2 PISTIKÜHENDUSE- JA KAABLISARJASÜSTEEMID

Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse XLPE isolatsiooniga kaableid. Pind ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides kaablit XPJ (AMCMK), välistingimustes kaablit XPUJ (MCMK, AMCMK). Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid standardi nõuetele. Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise, käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada. Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse. Kaablite installatsioon teostada üldruumides varjatult: süvistatult põrandas, seintes, ripplagede taga. Hoonevälise installatsiooni korral peab paigaldatav juhistik olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

45/49

12.10 VALGUSTUSSÜSTEEMID

12.10.1 ÜLDVALGUSTUS

Valida ruumi kasutusotstarbele vastavad valgustusseadmed. Valgustite valik teostada koostöös arhitektiga ja/või Tellijaga. Põhiliselt kasutada LED valgusteid. Kõik valgustid peavad olema varustatud elektrooniliste liiteseadmetega. Mittereguleeritavad elektroonilised liiteseadmed peavad vastama klasside A2 või A3 nõuetele, reguleeritavate liiteseadmete puhul klassi A1 nõuetele. Kõik valgustid, mis on varustatud lahenduslampidega on kompenseeritud. Võimsustegur peab olema 0,9 või parem.

Valgustuse üldised juhtimispõhimõtted: 1.1 Välisvalgustus kõnniteedel – juhtimine hämaraanduriga. Kui väljas muutub valgustugevus

etteseatud väärtusest madalamaks, hakkab välisvalgustus tööle. Välisvalgustus kustub, kui väljas valgustugevus ületab etteantud väärtuse.

1.2 Välisvalgustus peaukse juures – juhtimine liikumisanduriga ja hämaraanduriga. 1.3 Välisvalgustus terrassil – juhtimine liikumisanduriga, hämaraanduriga ja lülitist eluruumis. 1.4 Ülejäänud hoonete ruumide valgustus – juhtimine toimub kohapeal käsitsi.

Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite ja nuppude paigalduskõrgus üldjuhul h=1,0 m. Eluruumides valgusteid toitvad rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga alla 30 mA . Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi.

12.11 KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE Üldist Töövõtja poolt paberkoopiatena koostatavad dokumendid paigutatakse vastavalt sisukorrale mappidesse. Mappide vormistamine ja sisuga seotud küsimused kooskõlastatakse tellijaga. Üleandmisdokumendid vormistatakse eestikeelsetena.

Seadmete tehniline (saate)-dokumentatsioon Töövõtja komplekteerib ja paigutab mappidesse kõigi tehnosüsteemide ja seadmete tarnijate poolt tarnitud seadmetega kaasa antud saatedokumentatsiooni. Kõikide jaotusseadmete ja süsteemide keskuste sisse või tellijaga kokkulepitud kohta tuleb paigutada valguskindla plastkilega kaetud seadme skeem tarbijaliinide äranäitamisega.

Lõplikud paigaldusjoonised Töövõtja esitab tellijale ja komplekteerib kahes komplektis elektripaigaldise tööprojektile vastavas mahus kõigi seadmete ja kaablite tegelikkusele vastavad paigaldusjoonised ja skeemid (as built).

Aktsepteerimistõendid, varjatud tööde aktid ja mõõtmisprotokollid Töövõtja esitab tellijale rõngaskinnititega mappides kaks komplekti: -ametlikud liitumisload; -aktsepteerimistõendid; -varjatud tööde aktid; -maanduse- ja isolatsioonitakistuste mõõtmise protokollid; -seadmete ja –süsteemide reguleerimis- ja seadistusprotokollid; -seadmete etteantud (arveldus)- näitude protokollid. Ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid ja –materjalid Töövõtja toimetab tellijale töövõttu kuuluvate seadmete ja süsteemide eestikeelsed ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid, millest on näha: -seadmete, tagavaraosade ja spetsiaaltööriistade nimekirjad ja kontaktandmed tarnijate kohta; -seadmete perioodiliselt teostatavad ülevaatused ja hooldused; -juhendid remondi jm. tegevuste kohta, mida seadme teenindaja võib ise teostada; -seadenäitude jälgimise vajadused, reguleerimis-, hoiatus- ja häirefunktsioonid, mida jälgitakse, kontrollitakse või katsetatakse ja kuidas; Töövõtja komplekteerib, kooskõlastab tellijaga ja annab tellijale üle spetsiaaltööriistade ja tagavaraosade komplekti.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

46/49

Väljaõpe Töövõtja korraldab vajadusel tellija poolt komplekteeritud ekspluatatsioonipersonalile väljaõppe töövõttu kuuluvate süsteemide ja seadmete funktsioneerimisest, kasutamisest ja hooldamisest. Väljaõppe vajadus ja programm kooskõlastatakse tellijaga ehitustööde ajal. Ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendid peavad olema valmis väljaõppe alguseks. Garantii. Garantiiaja remonttööd ja hooldus Garantiitingimused ja garantiiaja kestus määratakse töövõtuprogrammiga. Töövõtja on kohustatud omal kulul parandama kõik garantiiajal ilmnevad vead.

TUGEVVOOLU, TAASTUVENERGIA JA NÕRKVOOLU KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT

 ENERGIATÕHUSUS

13.1 ENERGIATÕHUSUS 13.1.1 HOONE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED Energiamärgis on koostatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr. 63 ”Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (vastu võetud 11.12.2018). Energiamärgis asub projekti lisades.

Hoone energiatõhususe nõuded Hoone energiatõhususe nõuded on väljendatud energiatõhususarvuna ning hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuetena. Juhul kui hoone vastab energiatõhususe nõuetele, loetakse selline hoone kuluoptimaalse energiatõhususega hooneks.

Energiatõhususe nõuded madalenergiahoone püstitamisel Madalenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Püstitatava madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr. 63 ”Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (vastu võetud 11.12.2018) „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused” lisa 2, tabelis 1 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtust. Energiatõhususe nõuete täitmine ei tohi kahjustada hoone sisekliima tingimusi ega põhjustada tuleohtu.

Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.

Liginullenergiahoone energiatõhususarv peab vastama madal-energiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.

Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr. 63 ”Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (vastu võetud 11.12.2018) „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused” lisa 2, tabelis 3 sätestatud piirväärtust.

Energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginull-energiahoone püstitamisel: • Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt

taastuvenergiat tootva süsteemi (edaspidi päikeseenergiasüsteem) osa paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav.

• Kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Andmed päikeseenergiasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.

• Majanduslikult põhjendatuks loetakse vähemalt 1 kilovatise võimsusega päikeseenergiasüsteemi, mille või mille osa aastane tootlikkus on vähemalt 70 protsenti optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest. Optimaalseks suunatud

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

47/49

päikeseenergiasüsteemiks loetakse kaldenurgaga 40 kraadi lõunasse suunatud ning pidevalt varjutamata päikeseenergiasüsteemi aastast tootlikkust.

Tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus: • päikeseenergiasüsteem ei asu võrgupiirkonnas; • päikeseenergiasüsteemi võrku ühendamine nõuab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu

ümberehitamise töid, kusjuures ümberehitamiseks ei loeta kahesuunalise arvesti paigaldamisega seotud töid või

• hoonel ei ole liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajaliku võimsusega päikeseenergiasüsteemi paigaldamise jaoks piisavalt päikesepoolse suunaga ja teiste objektide poolt varjutamata katusepinda.

13.1.2 HOONE TEHNOSÜSTEEMI, TARINDI JA RUUMITEMERATUURI NÕUDED Ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri nõuded Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk peab energiaarvutuses olema hoone kasutusajal Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12. 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 1 sätestatud väärtuse suurune.

Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi puhul võib kasutada määruse nr 63 lisas 1 või määruse nr 63 § 10 lõikes 3 sätestatud välisõhu vooluhulga piirväärtust ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana. Minimaalne nõudluspõhise ventilatsiooni välisõhu vooluhulk, mis tuleb energiaarvutuses hoone kasutusajal ruumis tagada, on: • mitteelamu puhul 0,5 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta;

• elamu puhul 0,15 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta [l/(s·m²)];

Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema määruse nr 63 lisas 1 sätestatud väärtuse suurune, välja arvatud juhul kui hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas on sätestatud teisiti. Ruumi puhul, mille ehitusprojektile vastav temperatuuri seadeväärtus on madalam kui määruse nr 63 lisas 1 sätestatud väärtus, kasutatakse energiaarvutuses ruumitemperatuurina määruse nr 63 lisas 1 sätestatud kütmise temperatuuri seadeväärtust.

Suvise ruumitemperatuuri nõuded Energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone peab päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi. Hoones tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist simulatsioonarvutuse abil.

Välispiirde nõuded Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine. Kui välispiirde soojusläbivus ületab 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta, siis tagatakse projekteerimisel ruumi soojuslik mugavus täiendava vastava otstarbega küttelahenduse või muu tehnilise lahendusega. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõõtmisega või deklareerimismeetodiga.

Tehnosüsteemi nõuded • Tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne

töötamine optimaalses tööpiirkonnas. • Siseõhu kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga.

Ventilatsioonisüsteemis kasutatakse efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikku ja ventilatsiooniseadme komponente ning kõrge kasuteguriga ventilaatorit ja juhtseadet.

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

48/49

Soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine ei ole nõutud, kui: • 1) soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump;

• 2) selleks puudub ehituslik võimalus;

• 3) väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida;

• 31) ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui neli tundi ööpäevas;

• 4) olulisel rekonstrueerimisel ei ole ventilatsioonitorustikku paigaldamine hoonesse tehniliselt võimalik või;

• 5) hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse “Tehnosüsteemi

nõuded” 2. nimetatust erineva õhuvahetuse süsteemiga.

Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine ehitusprotsessi osana Projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel. Projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus esitatakse ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana. Ehitusloa taotluse menetlemise või ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa taotluse esitamise ajal antud hoone kasutusotstarbele kohaldusid. Hoone energiatõhusust mõjutava ehitusprojekti muudatuse korral tehakse nõuetele vastavuse kontrolliks uus energiaarvutus. Valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostus-dokumentatsiooni ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti, selle olemasolul, alusel. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis.

13.2 ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE TEGEMISE LÄHTE-EELDUSED 13.2.1 ÜLDANDMED Käesolevaga on eelprojekti staadiumis läbi viidud rajatava üksikelamu energia tarbimise simulatsioon- arvutus, millega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks), tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Simulatsioonarvutuse tulemusena arvutatakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv.

13.2.2 ARVUTUSE TEGEMISE LÄHTE-EELDUSED Hoone energiatarbimise arvutuses on kasutatud määrustega ettenähtud standardkasutust. Välispiirde soojusläbivusena kasutatakse ehitusprojekti andmeid. Piirdetarindid:

- Välissein (hoone) 0,17W/m2k) - Välissein (talveaed) 0,7W/m2k) - Vahelagi (hoone) 0,1W/m2k) - Katuslagi (talveaed) 0,7W/m2k) - Põrand pinnasel 0,11W/m2k) - Aknad 0,70W/m2k) - Uksed 1,10W/m2k)

Soojuskadu välispiirde osast, mis puutub kokku siseseina või vahelaega, võetakse arvesse joonsoojusläbivusena. Sellest joonsoojusläbivusest põhjustatud soojuskao määramisel lähtutakse välispiirde sisemõõtudest, mida on kasutatud välispiirde pindala määramisel. Soojuskadu tarindi liitekoha (näiteks välissein-välissein, välissein-vahelagi, põrand-välissein, katuslagi- välissein, akna seinakinnituse sõlm) ja läbiviigu (näiteks konsoolne rõdu ja varikatus, jäigastusside, müüriankur) kaudu võetakse arvesse joon- ja punktsoojusläbivuse abil. Vajaduse korral teisendatakse arvutatud välispiirde summaarne soojuserikadu keskmiseks välispiirde soojusläbivuseks, jagades välispiirde summaarse soojuserikao vastavalt kasutatava arvutustarkvara reeglitele määratud välispiirde pindalaga. Töös

e-mail: [email protected] JOTT OÜ Reg kood 12336509

mob: +372 566 99559 MTR reg EEP002787 // EEP000783 // EMU000122

TÖÖ NR 2305 EELPROJEKT

Üksikelamu ehitusprojekt SELETUSKIRI

Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maakond 27.01.2024

Seletuskirja koostas: Urmas Paul, vastutav arhitekt

49/49

Projektis kasutatud tarindite liitekohtade joonsoojusläbivused on saadud määrusest nr 58 §12 (3), version 22.01.2018 Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtused:

- Välissein-sisesein 1 0,05 W/(mk) - Katuslagi-välissein 0,06 W/(mk) - Põrand pinnasel-välissein 0,19 W/(mk) - Ukse akna seinakinnitus 0,04 W/(mk)

TALVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID: Kütte projekteerimisel tv = -25 C Ventilatsiooni projekteerimisel tv = -25 C RH = 90%

SUVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID Valistemperatuur (°C): +27 °C Suhteline ohuniiskus (%RH): 50 %

RUUMIDE ARVUTUSLIK SISETEMPERATUUR (0C) Eluruumid +21 C; Vannitoad +22 C; WC-d +21 C; Tehnilised ruumid +18 C; Garderoob +19 C.

SOOJUSKOORMUSED Maasoojuspump 6 kW

ARVUTSULIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS Elutuba +0,5 l/s m²; Magamistuba +7 l/s inimene; Ko o k -20 l/s; WC -10 l/s; Vannituba -16 l/s.

Hoones võetakse kasutusele soojustagastiga ventilatsiooniseamed, millede ventilaatorite maksimaalsed SFP-d on ja temperatuurikasutegurid on paika pandud KVJ osa eelprojektiga. SFP on 2,0 kW/(m3/s).

Hoone soojusvarustus toimub maaküttega.

Infiltratsiooni kordarv on 4,0 m3/(h*m2).

13.2.3 ENERGIATÕHUSUSE TULEMUSED Hoone arvutuslik energiatõhususarv on 159 kWh/m2a, mis annab energiatõhususe klassiks B. Energiatõhususe tagamisel tuleb juhinduda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 nr 63 määrusest „hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

Vastutav arhitekt: Urmas Paul

Seletuskirja koostas: Urmas Paul

GSPublisherVersion 0.6.100.100

Töö nr

Joonise nr

Staadium

Kuupäev2305 Eelprojekt

Arhitekt

Urmas Paul

Objekt

Mõõtkava

Joonis

Asendiplaan AS-4-02

1:500

27.01.2024

© Jott OÜ 2012. Antud joonis on kaitstud autoriõigusega. Selle kopeerimine, levitamine, reprodutseerimine, samuti selles muudatuste tegemine ilma autoriõiguste valdaja loata on keelatud. Joonis võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille tahtlik levitamine on karistatav. Enne teostamist kontrollida uuema väljaande olemasolu! Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema. Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid kontrollida ehitusel.

Üksikelamu ehitusprojekt Ilmatsalu tee 19, Kandiküla, Tartu linn, Tartu maankond

Merlin Kalle Tellija

Formaat

A2

ÜLDISED MÄRKUSED: Konstruktsioonitüüpide kohta koostatud eraldi joonised -

Eraldi koostatakse konstruktiivse osa ja eriosade projektid, millest lähtuvalt täpsustatakse arhitektuurset osa - Projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele, tehnilisele kirjeldusele ning kehtivatele normidele ja nõuetele -

MTR. reg I EEP002487 I EPE000783 I EMU000122

JOTT OÜ I reg 12336509 I Ilmatsalu 3b,Tartu 50412, Eesti I Tel: +372 56 699 559 I [email protected] I www.jott.ee

15 ,4

10,7 5,6

5,7

52 ,6

24 ,8

81,2

P4

22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu maantee

K

PK

räästas 61.36

räästas 62.06

räästas 61.51

57.61 57.65 57.72 57.77

58.18

58.2458.19

58.14 58.13

57.98

57.94

57.98

58.0658.0258.00

57.9557.89

57.9257.91

57.86 57.78

57.75

57.83

56.98 57.05 57.06 57.36 57.96

57.97 57.59

57.59

57.61

57.69

57.78

57.89

57.48

57.4357.656

57.11

57.07

57.58

57.89

58.01

58.04

58.03 58.18

58.07

58.11

58.20

58.26

58.34

58.22

58.02

58.03 57.88

58.08

57.92

58.88

58.19

59.00

hari 63.55

hari 64.07

sokkel 58.72

K

58.33

58.44

X=6474200

Y= 65 60 50

58.08 58.04 58.01 58.06

57.80

57.81

57.61

58.06 58.05

orient.

57.88

5 7 .7 6

58.10

58.31

58.37

58.09

58.15

58.40 58.09

57.35

58.31

58.21

58.18

58.19

Kr

58.26

57.74

58.10

57.25

58.06

58 .03

orient

57.62

58.13

bet.kivi

orient.

58.10

57.42

18

vpa

58.21

57.83

57.61

57.95

57.83

pu ur iit

57.84

57.53

58.09

58.36

57.78

L

56.89

58 .01

58.09

orient

12

58.12

57.03

57.32

57.98

58 .1 3

58.01

58 .14

5 7 .0 3

57.96

57.31

58.29

bet

58.03

58 .2 3

58.29

58.51

bet

58.08

58.50

57.71

57.97

57.90

57.77

laut

Kr58.66

5 8 .1 3

58.22

Kr 57.75

58.04

58.18

58.40

Te rr as s

58.37

57.88

Kr

58.42

Peenar

58.16

58.30

58.10

57.94

57.76

Kr

58.43

57.98

58.16

58.38

58.49

58.01

58.21

57.93

58.12

58.15

58.28

58.02

57.66

58.17

57.67

58.08

2H 58.40

58.53

58.07

57.30

58.18

56.62

57.20

58.24

57.65

58.11

57.42

58.04

57.25

58.04

A

58.49

57.78

58.16

58.35

58.43

57.84

57.97

58.17

57.58

E

58.01

H

58.43

58.41

Rajatis

57.90

58.37

58.24

58.04

58.43

58.16

kr

57.34

58.01

Kil

57.89

57.97

57.76

58.08

or ie nt

58.22

58.46

57.99

H

vpa

57.9

57.21

58.28

58.27

H

57.94

58.15

57.97

58.46

asukoht orienteeruv

58.37

57.72

57.85

57.85

57.99

vpa

57.82

5 7 .9 9

58.36

58.18

57.04

57.99

58.19

57.94

58.18

57.22

Kr

57.93

57.65

57.95

19

57.78

57.82

58.30

57.77

58.02

57.26

58.24

58.51

57.76

5 7 .6 1

5 8 .0 5

E

58.14

58.43

58.35

57.79

58.18

57.92

L

58.29

57.30 58.31

57.88

58.39

57.80

57.37

57.94

57.71

58.47

58.20

57.89

58.12

58.36

57.61

58.03

orient.

57.21

57.96

kr

Ra ja tis

57.17

5 7 .7 5

57.28

57.84

58.02

58.18

57.94

58.08

58.27

57.80

58.09

Kill

Peenar

58.00

58.14

58.05

57.43

kaevumaja

58.33

57.09

5 8 .1 4

58.27

57.98

E

19

5 8 .0 3

57.65

57.77

57.59

58.05 58.31

58.31

58.04

57.82

kr

10

58.40

58.17

58.0 7

58.06

Kr

58.12

58.33 58.17

57.21

58.41

57.90

57.99

57.48

58.17

57.41

kuur

58.23

Peenar

5 8 .1 5

57.18

5 7 .1 1

ku ur

58.08

57 .99

5 8 .0 6

57.88

58.13

58.03

58.27

58.25

58.06

57.99

58.13

58 .14

57.45

57.83

57.96

58.08

kr

58.13

58 .06

57.31

58.23

58.05

58.14 57.74

57.27

56.78

57.67 57.49

58.16

58.16

58.38

58.20

58.20

58.48

58.11

58.11

58.25 58.13

57.42

58.00

58.46

58.13

2H E

1

2 3

1

2 34

K-4 560/500pl maapind 58.04 luuk 58.04 met põhi 55.31 1. 55.10 De200PVC 2. 56.12 De160PVC 3. 55.10 De200PVC

K-6 560/500pl maapind 58.19 luuk 58.19 met põhi 55.40 1. 55.19 De200PVC 2. 55.19 De200PVC 3. 55.19 De200kork 4. 56.46 De160PVC

H

83101:005:0020 Kandi tee 7

83101:005:0040

83101:005:0042 Kandi tee 10

83101:005:0072 Ilmatsalu tee 19

83101:005:0073 Kandi tee 16

83101:005:0106 Kandi tee 14

83101:005:0107 Kandi tee 12

83101:005:0167 Kandi tee

83101:005:0065 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee

De 32 PE

1. 57.38 De 160 PVC 2. 57.58 De 110 PVC

5. 56.13 De 160 PVC

2x MK DN32 maapind 58.30 kaped 58.30 2x De40PE 56.65

MK DN25 maapind 58.24 kape 58.24 De32PE 56.45

K-5 560/500pl maapind 58.16 luuk 58.16 met põhi 55.36 1. 55.15 De200PVC 2. 55.15 De200kork 3. 55.15 De200PVC 4. 55.15 De200PVC üleminek De200-160

asukoht orienteeruv

De 32 PE hülsis 40 plast ja veel 2" metall torus

L=50.89 De 40 PE L=49.30 De 40 PE

K-52 maapind: 58.40 kaas: 58.40 met rake: Ų 560 plast põhi: 56.99

1

2

3 4

1

4 3 2 5 6

1 1 1 2

2

2 3 5

te rr as s

A

AA

bet

kasv

E

K-53 maapind: 58.69 kaas: 58.74 met rake: Ø 400/315 plast põhi: 56.57 1. 56.54 De 160 PVC 2. 56.70 De 110 PVC

K-51 maapind: 58.40 kaas: 58.40 met rake: Ø 400/315 plast põhi: 56.51 1. 56.21 De 160 PVC 2. 57.30 De 160 PVC 3. 56.26 De 160 PVC

K-54 maapind: 58.24 kaas: 58.32 met rake: Ø 400/315 plast põhi: 57.06 1. 56.93 De 110 PVC 2. 56.94 otsakork 3. 56.94 otsakork 4. 56.94 otsakork 5. 57.21 De 110 PVC 6. 57.22 De 110 PVC

1 2 3

A

B

C

D 1 2

4

5 6

3

1

2

3

±0,00=58,55

Tehnoruum

LEPPEMÄRGID:

KINNISTU PIIR

PROJ. HOONE

PÄÄS KRUNDILE PÄÄS HOONESSE

PRÜGIKONTEINER

VARIKATUSE OSA

MÕÕDISTUSALA PIIR

TÄNAVAKIVI, (Mungakivi u 310,0 m2)

PROJ. PIIRDEAED

LIKVIDEERITAV OBJEKT

RIIGITEE KAITSEVÖÖND LAIUSEGA 30m, ÄÄRMISE SÕIDURAJA VÄLIMISEST SERVAST (Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailpaneering)

ÄÄREKIVI (60x180x500mm)

SUNDVALDUSE ALA JALG- JA JALGRATTATEE TARBEKS ( Pindala ca 1 114 m2) (Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailpaneering)

SERVITUUDIGA KOORMATUD ALA ( Pindala ca 1 050 m2) (Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailpaneering)

HOONESTUSALA (Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailpaneering)

NÄHTAVUSKOLMNURK RIIGITEELE (7 x 320m, rahuldav norm kiirusel 90 km/h) (Kandiküla Ilmatsalu tee 19 krundi detailpaneering)

OL. OLEV LAUT - ehitiselaune pind 31,6 m2

OL. OLEV ABIHOONE - ehitisealune pind 127,2 m2 (EHR kood 120839836)

OL. OLEV KASVUHOONE - ehitisealune pind 17,5 m2

TERRASS (u 57,1 m2)

PROJ. TRASSID:

PROJ. MAAKÜTTE KONTUUR (ca 400 m)

OL. OLEV HOONE

PROJ. KÕRGHALJASTUS (24 tk) Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Arvestatud võra diameetriga 5 m

PROJ. KÕRGHALJASTUS (15 tk) Hariliku vahtra sammasjas sort (Acer platanoides, 'Columnare') Arvestatud võra diameetriga 3,5 m

PROJ. KÕRGHALJASTUS (2 tk) Kollane kask (Betula alleghaniensis) Arvestatud võra diameetriga 9 m

PROJ. KÕRGHALJASTUS (6 tk) Rabe remmelgas (Salix fragilis ''Bullata'') Arvestatud võra diameetriga 7 m

PROJ. KÕRGHALJASTUS (1 tk) Kanada kuusk (Picea glauca) Arvestatud võra diameetriga 5 m

PROJ. KÕRGHALJASTUS (8 tk) Valge pihlakas (Sorbus aria) Arvestatud võra diameetriga 5,5 m

OL. OLEV. VILJAPUU

OL. OLEV. KÕRGHALJASTUS (1 tk) Hariliku vahtra sammasjas sort (Acer platanoides, 'Columnare') Arvestatud võra diameetriga 3,5 m

1

2

3

3

X=6474164.74 Y=655972.67

X=6474167.25 Y=655983.42

X=6474167.25 Y=655976.72

2

1

5

X=6474151.84 Y=655983.42

X=6474164.74 Y=655976.726

KOORDINAADID:

4 X=6474151.84 Y=655972.67

DETAILPLANEERINGUGA NÕUTAV Kinnistu suurus 10 826,0 m 2

DP-ga nõutav haljastuse % 40 ehk 4 330,4 m 2

DP-ga nõutav kõrghaljastuse % (haljastatud alast) 25 ehk 1 082,6 m 2

Istikute vähim vahekaugus reas või rühma s Sammasjas puu: 3 m Väikekasvuline puu: 5 m Keskmisekasvuline puu: 6 m Suurekasvuline puu: 8 m

Istikute liigitus (kasvu kõrgus) Väikekasvuline puu: kuni 10 m Keskmisekasvuline puu: 10-20 m Suurekasvuline puu: ülem 20m

Kõrghaljastuse pindala liigiti Kollane kask: 128 m2

Rabe remmelgas: 228 m2

Valge pihlakas: 192 m2

Harilik pihlakas: 480 m2

Kanada kuusk: 20 m2

Harilik vaher: 160 m2

Harilik pihlakas / Sorbus aucuparia (24 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 7-12 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 4-6 m

Harilik vaher, sammasjas sort / Acer platanoides 'Columnare' (15 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 8-12 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 2-5 m

Kollane kask / Betula alleghaniensis (2 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 10-15 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 8-10 m

Rabe remmelgas ''Bullata'' / Salix fragilis ''Bullata'' (6 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 6-10 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 6-8 m

Kanada kuusk / Picea glauca (1 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 8-18 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 4-6 m

Valge pihlakas / Sorbus aria (8 tk) Täiskasvanud puu kõrgus: 6-12 m Täiskasvanud puu võra läbimõõt: 4-7 m

KÕRGHALJASTUSE ARVUTUS

EHITUSPROJEKTIGA PROJ. Kinnistu pindala 10 826,0 m 2

Haljastuse pindala 10 060,0 m 2

Kõrghaljastuse pindala 1 218,0 m 2

PROJEKTIGA DP EHITISEALUNE PIND (M²) 147,1 350 (kinnistul paiknevate hoonete summaarne pindala) MAAPEALSE OSA ALUNE PIND (M²) 147,1 MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1 ABSOLUUTNE KORGUS (M) 64,4 67,30 KORGUS (M) 6,15 PIKKUS (M) 15,4 LAIUS (M) 10,7 SULETUD NETOPIND (M²) 114,5 KOETAV PIND (M²) 96,7 ELURUUMI PIND (M²) 60,7 ULDKASUTATAV PIND (M²) 46,1 TEHNOPIND (M²) 7,7 MAAPEALSE OSA MAHT (M³) 700 MAHT (M³) 700 HOONETE ARV 3 5

Kinnistul paiknevate hoonete summaarne pindala (DP järgi) 350 m2

EHITISEALUNE PIND KINNISTUL (tegelik) 305,9 m2 (147,1+127,2+31,6)

HOONE TEHNILISED NAITAJAD

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu, Tartu maakond

Teie 31.01.2024

Meie 10.02.2024 nr 7.1-2/24/1634-2

Ilmatsalu tee 19 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Tartu linna Kandiküla küla Ilmatsalu tee

19 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 413635).

Kinnistu (katastritunnus 83101:005:0072) asub riigitee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee

(edaspidi riigitee) km 0,43-0,56 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse kinnistul olemasoleva elamu (EHR kood 104049118) lammutamiseks ning uue

üksikelamu (EHR kood 121415984) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on JOTT OÜ, töö nr 2305

„Üksikelamu ehitusprojekt. Arhitektuurne eelprojekt.“, mille aluseks on kehtiv detailplaneering.

Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ning tuvastasime, et projekti

asendiplaanil (Lisa 2, Joonis 1) on näidatud kinnistu juurdepääsutee katmine tänavakiviga

(mungakivi) alates riigitee katte servast väljaspool Ilmatsalu tee 19 kinnistut (Joonis 1) ning samas

on projekti seletuskirja (Lisa 1) p 2.4.1. „Krundisisesed teed ja platsid“ kirjas, et „Kinnistusisene

plats on sillutatud tänavakiviga“.

Juhime tähelepanu, et vastavalt detailplaneeringule tuleb riigitee ristumiskoha ümberehitamise

korral taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks (ehitusseadustik (EhS) § 99 lg 3), mida

aga pole tehtud. Samuti puudub kohalikul omavalitsusel pädevus väljastada ehitusluba riigitee

ristumiskoha ümberehitamiseks.

Meie hinnangul puudub vajadus riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks ehitusloa aluse

projektiga Ilmatsalu tee 19 kinnistule kavandatava tegevuse realiseerimisel, sest riigitee

ristumiskoht on välja ehitatud ning väga heas seisukorras (Joonis 2). Soovitame jätta muutmata ka

juurdepääsutee olemasoleva tolmuvaba katte kogu selle ulatuses Ilmatsalu tee 19 kinnistu sisesel

osal (Joonised 1 ja 2), sest selle ehitamisel on arvestatud jalg- ja jalgrattatee ristumisega ning

mõlemad tolmuvaba kattega teed on konstruktiivselt omavahel ühendatud.

Palume korrigeerida ehitusloa aluseks olevat projekti (asendiplaan, Lisa 2) ja mitte kavandada

riigitee ristumiskoha ning juurdepääsutee ja jalg- ja jalgrattatee olemasoleva tolmuvaba katte

vahetamist.

2 (3)

Joonis 1. Väljavõte ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanist, riigitee ristumiskoha katmine

tänavakiviga (kollasega)

Joonis 2. Vaade Ilmatsalu tee 19 kinnistu riigitee ristumiskohale ning juurdepääsuteele (seisuga märts

2023)

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning EhS § 70 lg 2 ja lg 3 ning § 99 lg 3 ja

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2305_EP_AA-3-01_seletuskiri

2. 2305_EP_AS-4-02_Asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]