RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhend

juhatuse_otsus_metsamajanduse_tegevusvaldkonna_mahutulemustasu_maksmise_juhendi_kinnitamine_22.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_metsamajanduse_tegevusvaldkonna_mahutulemustasu_maksmise_juhendi_kinnitamine_22.pdf

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna

mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 lõike 2 punkti 9 ning RMK juhatuse 23.02.2021 otsusega nr 1-32/14 kinnitatud „RMK palgakorralduse juhendi“ punkti 4 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise

juhend“ (lisatud, Juhatuse_otsuse_lisa_metsamajanduse_tegevusvaldkonna_mahutulemus-

tasu_maksmise_juhend.pdf).

2. Rakendada käesoleva otsuse punktiga 1 kinnitatud juhendit tagasiulatuvalt alates

01.01.2023.

3. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 RMK juhatuse 08.02.2022

otsus nr 1-32/10 „RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tavo Uuetalu

Juhatuse liige juhatuse esimehe ülesannetes

Jaotuskava: regioonid, metsaparandustalitus, puiduenergeetikatalitus, metsakasvatustalitus,

metsamajandusosakond, raamatupidamisosakond, personaliosakond

Olavi Andres

Metsamajanduse peaspetsialist

28.03.2023

JUHATUS

OTSUS

28. märts 2023 nr 1-32/22

juhatuse_otsuse_lisa_metsamajanduse_tegevusvaldkonna_mahutulemustasu_maksmise_juhend.pdf

KINNITATUD RMK juhatuse 28.03.2023 otsusega nr 1-32/22

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna

mahutulemustasu maksmise juhend 1. Üldsätted 1.1 Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada

metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade töötajate töökoormust võrdselt. Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstav õiglane töötasu varumispiirkonna meeskondadele, metsakasvatajatele, energiapuidu logistikutele ja metsaparandajatele, arvestatakse käesoleva juhendi kohaselt mahutulemustasu.

1.2 Varumispiirkondadele ja metsakasvatajatele määratakse, lähtudes piirkonna eripärast, arvestuslikud töömahud RMK juhatuse liikme sellekohase käskkirjaga.

1.3 Mahutulemustasu maksimaalne määr on neljakordne ühe kuu põhipalk. 1.4 Mahutulemustasu ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta peale

koma. 1.5 Mahutulemustasu makstakse välja arvestusperioodile järgneval kuul. 1.6 Struktuuriüksusejuht edastab mahutulemustasu korraldused palgaraamatupidajale

hiljemalt 7 päeva jooksul peale arvestusperioodi lõppu. 2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1 arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuste kaalumisel; 2.2 arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse

mahutulemustasu; 2.3 kvaliteedi osa mahutulemustasust – tööde korraldamise ja andmete kajastamise

kvaliteet. 3. Varumispiirkonna meeskond 3.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsamaterjali (sh raidmed ja

tüvesed) kokkuveo vastuvõtu akti arvestuslik tihumeeter ehk tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:

VV aktita lattu võetud Koefitsient

LR 1

AR 2

HL 2

VE 2

VR 2

HR 3

RD 1,5

SR 1,5

TR 1,5

KR 4

Raidmed ja tüvesed 2

MP objektide raadamine 4

VV aktita lattu võetud 1

3.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

3.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö vastuvõtu akti kuupäev. Töömahu hulka arvatakse ka varumispiirkonnas vastuvõtuaktita lattu võetud kogused.

3.4 Arvestusperioodi ülesanne tingtihudes: Varumispiirkond

I poolaasta ülesanne

II poolaasta ülesanne

Edela Lääne piirkond 135000 165000

Edela Põhja piirkond 101250 123750

Edela Pärnu piirkond 108000 132000

Edela Viljandi piirkond 108000 132000

Kagu Jõgeva piirkond 108000 132000

Kagu Tartu piirkond 108000 132000

Kagu Valga piirkond 108000 132000

Kagu Võru piirkond 108000 132000

Kirde Alutaguse piirkond 108000 132000

Kirde Harju piirkond 108000 132000

Kirde Järva piirkond 108000 132000

Kirde Viru piirkond 108000 132000

3.5 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,06€.

Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu ja tingtihu hinna korrutisena saadakse varumispiirkonna meeskonna mahutulemustasu summa ehk mahu- tulemustasu summa.

3.6 Mahutulemustasu kvaliteedi osa: 3.6.1 Erineva niiskustingimustega puistute raiumine. 3.6.1.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonnas raiutud lageraielankide niiskusindeks on

suurem kui majandusmetsa URFis olevate eraldiste 0,95 kordne niiskusindeks.

3.6.1.2 KRITEERIUM: Kuivi, niiskeid ja märgasid puistuid majandusmetsas (kaitsekategooria T) peab raiuma sama või parema niiskusindeksiga, kui on URFis aasta algul.

3.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse aruandega. 3.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse aasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.2 Laoarvestuse pidamisele. 3.6.2.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna laoarvestuse pidamine peab

olema korraldatud kvaliteetselt. 3.6.2.2 KRITEERIUM: Nõuetele mitte vastavate sortide osatähtsus ei ole

suurem kui 4% arvestusperioodil analüütiku poolt kontrollitud sortidest. 3.6.2.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.3 Ümarpuiduveo logistika korraldamine. 3.6.3.1 MÕÕDIK: Kõigi varumispiirkondade meeskondade poolt korraldatud

ümarpuiduveo läbisõidu kasutuse koefitsient peab olema kõrge ja keskmine veokaugus madal. Mõõdik väljendatakse hinnaraamistiku hinnas tasemel 1,0.

3.6.3.2 KRITEERIUM: Madalam veohind hinnaraamistiku koefitsiendi 1,0 alusel võrreldes baashinnaga 7,439 €/tm, mille aluseks on koormatäituvuse koefitsient 0,56 ja keskmine veokaugus 68 km.

3.6.3.3 VÄÄRTUS: Kõigi varumispiirkondade mahutulemustasu summat suurendatakse lähtuvalt läbisõidu kasutuse koefitsiendi ja veokauguse alusel arvutatud veohinna muutusest võrrelduna baashinnaga 7,439 €/tm. Juhul, kui arvutuslik veohind on väiksem baashinnast, siis mahupalga summat suurendatakse vastavalt valemile kuni 15%. Kui arvestuslik veohind on suurem baashinnast, siis mahutulemustasu summat ei vähendata.

(VHb/VHk-1)*100*5 VHb – arvutuslik veohind baas-aastal (7,439) VHk – arvutuslik veohind käesoleval aastal

3.7 Varumispiirkonna meeskonna mahupalga jaguneb ametite vahel järgmiselt:

praaker ja logistik 25%, v.a Lääne varumispiirkond, kus praaker 18,75% ja logistik 25%.

4. Metsakasvatajad 4.1 Metsakasvatajate mahutulemustasu arvestuse aluseks on metsauuendusfondi

(edaspidi MUF) ja noorendikefondi (edaspidi NOF) kaalutud keerukus (edaspidi tinghektar).

4.2 Fondide seis fikseeritakse kalendriaastaks aasta esimesel tööpäeval. 4.3 Fondide seisu fikseerimisel võetakse arvesse RMK ja Kaitseministeeriumi

omandis olevad majandatavad (T) ja majanduspiirangutega (K) kategooriaga eraldised. NOF fondis võetakse aluseks aktiivsed eraldised (NOF_a), millel puudub tunnus „NOH-P“.

4.4 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja fondide majandamisele kuluv tööaeg oleneb hallatava metsa hajususest. Hajususe koefitsiendina kasutatakse metsakasvataja piirkonna majandatava metsa (T) ja majanduspiirangutega metsa (K) pindala suhet piirkonna kogu pindalasse. Hajususe koefitsiendid on vahemikus 0,9 kuni 1,15 ning igale metsakasvataja piirkonnale arvutatakse koefitsient kalendriaastaks. Fondide alusel leitud mahutulemustasu korrutatakse läbi hajususe koefitsiendiga.

4.5 MUF kaalutud raskus ja tinghektar 4.5.1 MUF-is kaalutakse eraldise pindala läbi kasvukohatüübi ja

eesmärgipuuliigi koefitsiendiga, mille kaudu arvutatakse MUF keerukus. 4.5.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid: 4.5.2.1 Keerukas: 1,5 4.5.2.2 Keskmine: 1,0 4.5.2.3 Kerge: 0,5 4.5.3 MUF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist KKT ja EPL teatmikku: Kasvukohatüüp Raskus okaspuu EPL korral Raskus lehtpuu EPL korral

AN 1,5 0,5

JK 1,0 1,0

JM 1,0 1,0

JO 1,5 1,5

JP 1,0 0,5

KL 1,5 1,0

KM 1,0 0,5

KN 0,5 0,5

KR 1,0 0,5

LD 1,0 0,5

LL 1,5 1,0

LU 1,5 1,0

MD 1,0 0,5

MO 1,5 1,5

MP 1,5 1,5

MS 1,0 0,5

ND 1,5 0,5

OS 1,0 0,5

PH 0,5 0,5

RB 1,0 0,5

SJ 1,5 1,0

SL 1,5 1,0

SM 0,5 0,5

SN 1,0 0,5

SS 1,0 0,5

TA 1,5 0,5

TP 1,0 1,0

TR 1,5 0,5

Kõlvik PS ja PV 1,5 1,5

Mitte-metsamaa 1,0 1,0

4.5.4 Arvestuslik töömaht: MUF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 700 tinghektarit. 4.5.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 2,00€.

4.6 NOF kaalutud raskus ja tinghektar 4.6.1 NOF-is kaalutakse eraldise pindala läbi peapuuliigi koefitsiendiga, mille

kaudu arvutatakse NOF keerukus. 4.6.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid: 4.6.2.1 Keerukas: 1,0 4.6.2.2 Keskmine: 0,5 4.6.3 NOF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist teatmikku:

Raskus okaspuu PPL korral Raskus lehtpuu PPL korral

1,0 0,5

4.6.4 Arvestuslik töömaht: NOF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 1400 tinghektarit.

4.6.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 1,50€. 4.7 Mahutulemustasu kvaliteediosa

4.7.1 Mahutulemustasu kvaliteedipalga osa on kuni 50% fondide tinghektaritelt arvutatud mahutulemustasust, milles on arvesse võetud MUF ja NOF kvaliteeti, korrastamist aasta jooksul ning metsakasvatusjuhi (edaspidi MKJ) hinnangut tööde korraldamisele. Tingimuste vastavuse korral makstakse kvaliteedipalga osa juurde teise poolaasta mahutulemustasule.

4.7.2 MUF kvaliteet 4.7.2.1 Mõõdik: Uuendada mets kiiresti

4.7.2.1.1 Kriteerium: Mets uueneb õigeaegselt. 4.7.2.1.2 Väärtus: Juhul, kui MUF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI)

paraneb või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%.

4.7.2.2 Mõõdik: Noorendikud on kvaliteetsed 4.7.2.2.1 Kriteerium: MUR puuliigi arvukus vastab kvaliteedinõuetele. 4.7.2.2.2 Väärtus: Juhul, kui kalendriaasta uuenenuks arvestatud alade

kvaliteediindeks (edaspidi UKV) on suurem või võrdne väärtusega 2,349, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%. UKV ei arvutata eraldistele, kus MUR võte on LU või LUK-MM.

4.7.3 NOF kvaliteet 4.7.3.1 Mõõdik: Kasvatada noorendik kiiresti latimetsaks.

4.7.3.1.1 Kriteerium: Noorendik kasvab latimetsaks õigeaegselt. 4.7.3.1.2 Väärtus: Juhul, kui NOF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI)

paraneb või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%.

4.7.3.2 Mõõdik: Latimetsad on kvaliteetsed. 4.7.3.3 Kriteeriumi: MUR puuliigi arvukus vastab kvaliteedinõuetele. 4.7.3.4 Väärtus: Juhul, kui eraldistel, mille takseeraasta on võrdne

arvestusperioodi kalendriaastaga ja NOH-P otsuse aasta on >=2022, noorendike kvaliteediindeks (edaspidi NKV) on suurem või võrdne väärtusega 1,714, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%.

4.7.4 MKJ hinnang tööde korraldamisele 4.7.4.1 Mõõdik: metsakasvataja töö on korraldatud kvaliteetselt. 4.7.4.2 Kriteerium: töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele.

4.7.4.3 Väärtus: juhul, kui kriteerium on täidetud tasutakse kvaliteedipalka kuni 10% teenitust mahutulemustasust. Metsakasvatusjuht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.7.4.4 Tööde korraldamise hindamisel võetakse lisaks analüütikute koostatud

kontrolliaktidele arvesse ka MKJ poolt koostatud lisavalimi kontrolliakte, tähtaegadest kinnipidamist, andmete õiget kajastamist infosüsteemis ning lisakohustuste täitmist.

4.7.5 Mahutulemustasu vähendamine. 4.7.5.1 Mõõdik: uuenenuks arvestatud eraldiste pindala.

4.7.5.1.1 Kriteerium: uuenenuks on arvestatud aasta algul seatud pindala. 4.7.5.1.2 Väärtus:

4.7.5.1.2.1 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest ülesandest jääb täitmata kuni 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 10%.

4.7.5.1.2.2 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest ülesandest jääb täitmata rohkem kui 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 20%.

4.7.5.2 Mõõdik: rajada metsauuendust kvaliteetselt. 4.7.5.2.1 Kriteerium: metsauuenduse rajamine vastab kvaliteedinõuetele. 4.7.5.2.2 Väärtus: metsauuenduse rajamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud MUR ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.7.5.3 Mõõdik: hooldada metsauuendust kvaliteetselt. 4.7.5.3.1 Kriteerium: metsauuenduse hooldamine vastab kvaliteedinõuetele.

4.7.5.3.2 Väärtus: metsauuenduse hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt teostatud MUH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.7.5.4 Mõõdik: planeerida metsauuenduse täiendamist ja andmete kogumist kvaliteetselt.

4.7.5.4.1 Kriteerium: metsauuenduse täiendamise planeeringud vastavad kvaliteedinõuetele.

4.7.5.4.2 Väärtus: metsauuenduse täiendamise planeeringute kvaliteet on analüütikute poolt teostatud MUT ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.7.5.5 Mõõdik: hooldada noorendikke kvaliteetselt. 4.7.5.5.1 Kriteerium: noorendike hooldamine vastab kvaliteedinõuetele. 4.7.5.5.2 Väärtus: noorendike hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud NOH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.7.5.6 Mõõdik: NOH-P otsustega eraldiste pindala. 4.7.5.7 Kriteerium: Kalendriaasta jooksul sisestatud NOH-P otsustega eraldiste

pindala on suurem või võrdne aasta algul seatud pindalaga. 4.7.5.8 Väärtus: Metsakasvatajale püstitatud NOH-P pindalaline ülesanne on

täidetud alla 100%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 20%.

4.8 Mahutulemustasu väljamaksmine

4.8.1 I poolaastal tasustatakse 30% MUF ja NOF fondide arvutuslikust mahutulemustasu summast.

4.8.2 II poolaasta ning mahutulemustasu kvaliteedi osa tasustatakse koos.

5 Energiapuidulogistikud 5.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt

vastuvõetud kogus. Energiapuidulogistikute esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel 1tm = 1,0 tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm =0,5 tingtihu.

5.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

5.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud veodokumendi kuupäev.

5.4 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,09€. 5.5 Kvaliteedi osa: Ei määrata.

6 Metsaparandajad 6.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse poolt

korraldatavate ehitus- ja rekonstrueerimistööde aastane kogumaksumus (kapitaalmahutused, uuendustööd ja LKO ning KKO poolt tellitud ehitustööd) ja objektidel omaniku järelevalve teostamine.

6.2 Arvestusperiood: Aasta. 6.3 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde maksumus.

Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev. 6.4 Töömahu hind: Objektil töö korraldamise eest 1€= 0,0016 €. Objektil omaniku

järelevalve teostamise eest 1€=0,0005 €. 6.5 Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks

vastuvõtmine. 6.5.1 Mõõdik: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on

vastuvõetud tähtaegselt. 6.5.2 Kriteerium: Metsaparandaja poolt juhitud objektid on lõpetatud ja

vastuvõetud hiljemalt seatud tähtajaks. Objektide lõpetamise tähtaeg kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

6.5.3 Aruanne: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).

6.5.4 Väärtus: Juhul, kui objekt on tähtaegselt lõpetatud ja vastuvõetud, suurendatakse mahutulemustasu summat 25%.