| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/2073 |
| Registreeritud | 27.03.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Sepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
K O R R A L D U S
24. märts 2023 nr 1-3/23/85
Kaitsekorralduskavade muutmine
Maaeluministri 23.12.2022 määrusest nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise
toetus” muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või
leiukoht) ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse
ellu nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui
kaitsekord või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus
kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks
tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva
korralduse punktis 1 toodud kaitsekorralduskava. Kavast eemaldatakse niitude hooldamisele
seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.
Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse
jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,
olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse
kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. muudan järgmised kaitsekorralduskavad:
a) Keskkonnaameti peadirektori 20.12. 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/31 kinnitatud
Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2018 – 2027;
b) Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/13 kinnitatud
Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österby
hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava
aastateks 2018 – 2027;
c) Keskkonnaameti peadirektori 14.11. 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/30 kinnitatud
2 (2)
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2018–2027.
2. Asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas
kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega.
3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Jaotuskava: Taavi Tattar, Nele Saluveer, Gunnar Sein, Geili Pütsepp, Eike Tammekänd,
Kaidi Jakobson
Reet Reiman
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
KINNITATUD
Keskkonnaameti
20.12.2017
käskkirjaga nr 1-2/17/31
Keskkonnaamet 2017
Kikepera looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
24.03.2023
korraldusega nr 1-3/23/85
1
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 5
1.1. ALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 5
1.2. MAAKASUTUS ................................................................................................................................. 6
1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................................... 9
1.4. KAITSEKORD................................................................................................................................... 9
1.4.1. Kikepera looduskaitseala kaitsekord ............................................................................ 9
1.5. UURITUS ........................................................................................................................................ 11
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................. 11
1.5.2. Seire .......................................................................................................................... 13
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .............................................................................. 15
1.5.3.1. Kaitse-eesmärgina nimetatud taime- ja samblaliikide inventuur ................................ 15
1.5.3.2. Linnustiku inventuurid .................................................................................................. 15
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ...................................................................................... 16
2.1. ELUSTIK ......................................................................................................................................... 16
2.1.1. Soontaimed ............................................................................................................... 16
2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ..................................................................... 16
2.1.1.2. Laialehine nestik (Cinna latifolia) ................................................................................. 17
2.1.1.3. Väike käopõll (Listera cordata) ..................................................................................... 18
2.1.1.4. Sookäpp (Hammarbya paludosa) ................................................................................. 19
2.1.2. Sammaltaimed ........................................................................................................... 19
2.1.3. Samblikud .................................................................................................................. 20
2.1.3.1. Männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila) ............................................. 20
2.1.4. Linnud ....................................................................................................................... 21
2.1.4.1. Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) .................................................................................... 24
2.1.4.2. Must-toonekurg (Ciconia nigra) ................................................................................... 25
2.1.4.3. Habekakk (Strix nebulosa) ............................................................................................ 26
2.1.4.4. Rabapüü (Lagopus lagopus) ......................................................................................... 27
2.1.4.5. Kanakull (Accipiter gentilis) .......................................................................................... 27
2.1.4.6. Mustsaba-vigle (Limosa limosa) ................................................................................... 28
2
2.1.4.7. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ................................................................ 29
2.1.4.8. Laanerähn (Picoides tridactylus) ................................................................................... 29
2.1.4.9. Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ............................................................................. 30
2.1.4.10. Metsis (Tetrao urogallus) ........................................................................................... 31
2.1.4.11. Metsalinnustik ............................................................................................................ 35
2.1.4.12. Soolinnustik ................................................................................................................ 36
2.1.4.13. Mosaiikmaastike linnustik .......................................................................................... 38
2.2. ELUPAIGAD ................................................................................................................................... 40
2.2.1. Huumustoitelised järved ja järvikud ........................................................................... 41
2.2.2. Jõed ja ojad ................................................................................................................ 42
2.2.3. Lamminiidud .............................................................................................................. 42
2.2.4. Rabad ........................................................................................................................ 43
2.2.5. Siirde- ja õõtsiksood ................................................................................................... 44
2.2.6. Vanad loodusmetsad ................................................................................................. 44
2.2.7. Rohunditerikkad kuusikud ......................................................................................... 45
2.2.8. Soostuvad ja soo-lehtmetsad ..................................................................................... 45
2.2.9. Siirdesoo- ja rabametsad ............................................................................................ 46
2.3. MUUD VÄÄRTUSED .................................................................................................................... 47
2.3.1. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriväärtused ................................................................ 47
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .............. 48
3.1. KÜLASTUSTARISTU ................................................................................................................... 49
3.1.1. Katku lõkkekoht ......................................................................................................... 49
3.1.2. Infostendid, programmid, trükised ............................................................................. 50
4. ALAGA SEOTUD PLANEERINGUD JA ARENGUDOKUMENDID .......................................... 51
5. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .................... 55
5.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS............................................................................................................ 55
5.1.1. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ........................................................................ 55
5.1.1.1. Loodusliku veerežiimi taastamine ................................................................................ 55
3
5.1.1.2. Poollooduslike koosluste taastamine ........................................................................... 56
5.1.2. Taristu ....................................................................................................................... 58
5.1.2.1. Külastusobjektide hooldamine ..................................................................................... 58
5.1.2.2. Infostendi likvideerimine .............................................................................................. 58
5.1.2.3. Infostendi paigaldamine ............................................................................................... 58
5.1.2.4. Infostendi hooldamine ................................................................................................. 58
5.1.3. Kaitstava ala tähistamine ja piiritähiste hooldus ......................................................... 59
5.1.4. Kavad, eeskirjad ......................................................................................................... 59
5.1.4.1. Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uuendamine .................................................. 59
5.2. EELARVE ........................................................................................................................................ 60
6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................................... 63
KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 66
LISAD ...................................................................................................................................................... 69
Lisa 1. Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskiri ..................................................................... 70
Lisa 2. Kikepera looduskaitseala välispiir ja tsoneering ......................................................... 76
Lisa 3. Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel ........................ 77
Lisa 4. Kikepera linnuala lindude nimestik, staatus ja arvukus .............................................. 81
Lisa 5. Kikepera looduskaitseala külastuskorralduslikud tegevused ...................................... 84
Lisa 6. Kikepera looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamine ....................................... 85
Lisa 7. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal ................................................................................... 86
Lisa 8. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise materjalid ............................................... 87
Lisa 9. Fotod ........................................................................................................................ 95
4
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale
kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2018–2027. Kava
koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Kaitsekorralduskava koostamisel juhinduti Eesti
Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
Käesoleva Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:
anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava koostasid OÜ Consultare spetsialistid Mari Raidla,
Kristo Kiiker ja Riina Raasuke (tel: 452 4995, e-post: [email protected]). Ornitoloogilisi
küsimusi konsulteerisid ornitoloogid Veljo Volke ja Renno Nellis. Kava koostamist koordineeris
Kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (e-post:
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi esimene avalikkuse kaasamise koosolek 22. novembril
2013 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris. Kaitsekorralduskava projekt oli
avalikuks aruteluks Keskkonnaameti kodulehel ajavahemikul 22. septembrist 30. septembrini
2014. Valminud kaitsekorralduskava avalik tutvustus ja arutelu toimus 30. septembril 2014
Kilingi-Nõmme klubis. Teated koosolekute toimumise kohta avaldati ajalehtedes Pärnu Postimees
ja Sakala 19.11.2013 ja 23.09.2014.
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
5
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Kikepera looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanaküla, Oissaare ja Sigaste
külas, Surju vallas Kikepera, Saunametsa ja Kalda külas, ning Paikuse vallas Põlendmaa külas,
Viljandi maakonnas Kõpu vallas Tipu ja Iia külas. Kaitseala pindala on 10 732,8 ha.
Kikepera looduskaitseala hõlmab endist Kikepera hoiuala, metsise, kaljukotka, must-toonekure ja
kanakulli püsielupaiku ning nendega piirnevaid väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, muude
kaitsealuste liikide elupaiku ning Kivioja Natura variala. Kikepera hoiuala võeti kaitse alla
Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu
maakonnas”. Kalda, Kivilaane, Katkusoo, Mölke, Kaskealuse, Pöörikaasiku, Reinse, Vennissaare
ja Kauni metsise püsielupaigad võeti kaitse alla keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega
nr 1 “Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”. Saessaare kaljukotka püsielupaik võeti kaitse
alla keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega nr 18 ”Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri”. Sutesoo must-toonekure püsielupaik võeti kaitse alla
keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 ”Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Saessaare kanakulli püsielupaik võeti kaitse
alla keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 ”Kanakulli püsielupaikade kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri”.
Kikepera looduskaitseala moodustati 17. aprillil 2017. aastal ning selle eesmärk on kaitsta ja
taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Kaitstavad elupaigad on huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad,
lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud,
soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks kaitstakse järgmisi taime- ja
samblaliike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike
käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera
repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp
(Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera
pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila).
Suurem osa kaitsealast kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku
Kikepera linnuala koosseisus (pindala 10 407,2 ha, EE0040316, joonis 1), mis hõlmab lisaks ka
lähedal paiknevat Siiraku looduskaitseala. Lisaks on tegemist rahvusvahelise tähtsusega
linnualaga ehk IBA alaga (Kikepera, EE060, pindala 10 656,3 ha).
Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad
liike ja nende elupaiku. Kaitstavad liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia),
habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum),
musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus),
sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius
collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria). Lisaks neile liikidele kaitstakseliike: rabapüü
(Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-
tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu
(Buteo buteo), ning nende elupaiku.
6
Joonis 1. Kikepera linnuala paiknemine (Natura standardandmebaas).
1.2. MAAKASUTUS
Kikepera looduskaitseala pindala on 10 732,8 ha. Eramaid on 66 katastriüksusel kogupindalaga
666,52 ha. Riigimaid on 45 katastriüksusel kogupindalaga 10 064,6 ha ning jätkuvalt riigi omandis
olevaid maid on 1,84 ha. Maakatastrite jaotus on arvestatud 3. juuli 2016 seisuga ning arvesse on
võetud katastriüksused, mille pindala kaitseala piires on vähemalt 0,05 ha. Maaomandi jaotust
iseloomustab joonis 2.
7
Joonis 2. Maaomandi jaotus Kikepera looduskaitsealal.
Põhikaardi kõlvikulise jaotuse alusel on looduskaitseala 8774,2 ha ehk 82% ulatuses mets, 1812,2
ha ehk 17% on raba. Rohumaid leidub 54,7 ha-l ning muid lagedaid alasid 67,8 ha-l. Kaitseala
kirdeosas paiknev Halliste jõgi jääb kaitsealale 7,2 ha ulatuses. Väiksemal pindalal leidub veel
seisuveekogusid (laukad, muud seisuveekogud, järved, tiigid), soovikuid, õuealasid ning teid.
Ülevaade kaitseala kõlvikulisest jaotusest on esitatud joonisel 3.
Kaitseala läbib kaks katastrisse kantud teed Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla tee (katastritunnusega
75601:001:0305) ja Lodja-Saunametsa tee (katastritunnusega 75601:005:0119).
8
Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Kikepera looduskaitsealal.
9
1.3. HUVIGRUPID Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine
kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.
Keskkonnainspektsioon – eesmärk on avastada ja ennetada keskkonnarikkumisi.
Muinsuskaitseamet – eesmärk on tagada arheoloogiamälestiste väärtustamine ning
säilimine.
Kohalik omavallavalitsus – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud arengu tagamine ja
loodusväärtuste säilimine.
Maaomanikud - on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja
korrastatud maastikest.
Külastajad – on huvitatud puhta looduskeskkonna säilimisest ning külastusrajatiste heast
seisukorrast.
Ümbruskonna elanikud – eesmärk on looduskaitseala metsade ja soode kõrvalkasutus.
Jahimeeste seltsid – eesmärk on jahipidamine looduskaitseala territooriumil. Ala jääb
Kilingi-Nõmme (valdavas osas) ja Kullipesa jahipiirkonda. Jahipiirkonna kasutajad on
RMK ja Pärnumaa Jahimeeste liit.
Loodushuvilised, teadlased ja looduskaitseorganisatsioonid – huvitatud
looduskeskkonna säilimisest/taastumisest ja selle uurimisest.
1.4. KAITSEKORD 1.4.1. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA KAITSEKORD
Kikepera looduskaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kikepera looduskaitseala
kaitse-eeskiri on toodud lisas 1.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal kujunevate või kujundatavate looduslike koosluste
säilitamiseks ning kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks.
Kikepera ja Metsise sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sooökosüsteemide, sealhulgas
väärtuslike elupaigatüüpide ning ohustatud liikide kaitse, nende elupaikade taastamine ja soodsa
seisundi säilimise tagamine. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud,
rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-
lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
Sutesoo ja Saessaare sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on seal esinevate haruldaste ja ohustatud
liikide ning nende elupaikade kaitse ja taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad
loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja
rabametsad.
10
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kikepera piiranguvööndi kaitse-
eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning poollooduslike koosluste säilitamine ning haruldaste ja
ohustatud liikide elupaikade soodsa seisundi kaitse ja taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on
jõed ja ojad ning lamminiidud.
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala
kogu kaitsealal, välja arvatud Metsise sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, Sutesoo
sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni
31. juulini.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud,
arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Kaitsealal on lubatud
jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine liikumiskeeluajal. Telkimine ja
lõkketegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud
ja tähistatud kohas. Telkimine ja lõkketegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal
metsa- või põllumajandustöödel ning õuemaal. Kaitseala veekogudel on lubatud
sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning hooldustöödel. Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud tehnovõrgurajatise püstitamine või kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu
tarbeks rajatise püstitamine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud jahiulukeid lisasööta, muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid,
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda,
anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui
viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut
väikeehitise ehitamiseks.
Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 30 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja
nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate eesvoolude hoiutööd ja loodusliku
veerežiimi taastamine, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, olemasolevate
ehitiste sh teede, radade ja metsasihtide hooldustööd ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, inimeste viibimine
Metsise sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini; Sutesoo sihtkaitsevööndis 15. märtsist
kuni 31. augustini ja Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini. Liikumispiirang
ei kehti järelvalve ning päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavatel teadustöödel. Lisaks on keelatud jahipidamine Metsise, Sutesoo ja
Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. augustini.
11
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, alla 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohtades,
on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks tootmisotstarbeta ehitise püstitamine ning
uuendusraie 1. septembrist kuni 31. jaanuarini järgmistel tingimustel:
1) lageraie on lubatud ainult kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina;
2) turberaie on lubatud ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha;
3) raiete puhul tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks jätta raielangile alles puud vähemalt 40 tihumeetrit hektari kohta, mis jäävad metsa
alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese
rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti
eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Sealhulgas
säilitatakse surnud puid ja lamapuitu ning kõik haavad, mille rinnasdiameeter on suurem kui
50 cm.
Piiranguvööndis on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, energiapuistute
rajamine ja puhtpuistute kujundamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul puhtmänniku
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi
rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine väljaspool õuemaad ning puidu
kokkuvedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu
kokkuvedu külmumata pinnaselt.
1.5. UURITUS 1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Elupaigainventuurid
Kikepera looduskaitseala märgalasid on inventeeritud Eestimaa Looduse Fondi inventuuride
raames erinevatel aastatel. Elupaiku kaardistasid Aune Veersalu, Enn Vilbaste, Kaja Kübar,
Kimmo Mustonen, Indrek Ots, Piret Pott (Lõhmus), Andrus Kuus, Mati Kose, Eeva Tuukki ja Lii
Teär 1994. aastal, Herdis Fridolin, Ülle Püttsepp, Erki Uustalu ja Mati Ilomets 1997. aastal, Kersti
Aus 1998. aastal, Maria Knüpffer 2010. aastal ning Indrek Tammekänd 2010., 2011., ja 2012.
aastal.
Poollooduslikke kooslusi inventeerisid Pärandkoosluste Kaitse Ühingu inventeerijad Silvia Sepp
ja Bert Holm 2000. aastal ning Elle Meier ja Katrin Jürgens 2002. aastal. Teiste Natura
elupaigatüüpide inventuuri tegid Tiit Leito 2009. aastal. Metsaregistri andmete põhjal määrasid
elupaiku Keskkonnaministeeriumi Looduskaitseosakonna töötajad.
Vääriselupaiku inventeerisid Are Metsma ja Meelis Merenäkk 2000. aastal, Hele Leesmäe 2001.
ja 2002. aastal, VEP-e registreeriti ka Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames 2000.
aastal. Kikepera looduskaitsealal on kaardistatud kokku 46 vääriselupaiga tunnustega ala, mis
paiknevad valdavalt sihtkaitsevööndites.
Käesoleva kaitsekorralduskava koostamise eeltööna tegi Metsaruum OÜ Kikepera
looduskaitseala metsaelupaikade inventuuri 4619,1 ha-l (hõlmas sihtkaitsevööndeid). Välitöid
12
tegid Aivar Hallang ja Ahto Täpsi perioodil november 2013 - juuni 2014. a. Kameraalselt
täpsustati ja parandati varasemaid elupaigaandmeid.
Linnustiku inventuurid
Kikepera väikesoode haudelinnustikku inventeerisid Agu ja Meelis Leivits 2001. aastal
Keskkonnainvesteeringute Keskuse Looduskaitse programmi projekti nr 91 „Väikesoode
haudelinnustiku inventeerimine“ raames (Leivits, 2001). Projekti eesmärk oli seni väheuuritud
väikesoode linnukaitselise väärtuse selgitamine ning soode haudelinnustiku maastiku
ökoloogiliseks analüüsiks lähtematerjali kogumine. Inventuur hõlmas Katku raba, Oissaare raba
ja Saesaare raba.
2006. aastal tegid Indrek ja Jaak Tammekänd Kikepera linnuala linnustiku inventuuri. Kikepera
linnuala territooriumil registreeriti kanakulli üks asustatud pesa. Metsise inventuur viidi läbi
Kikepera linnualal teadaolevate metsise mängualade inventeerimiseks, uute mängualade
avastamiseks ja nende piiritlemiseks. Kokku leiti linnualalt 16 erinevat mänguala, kus kokku
mängis 67-77 kukke. Rähnide inventuur hõlmas järgmisi kõrge kaitseväärtusega rähniliike:
laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn ja hallpea-rähn. Kogu linnualalt leiti 80 kõrge
kaitseväärtusega rähniliigi pesitsuspaika. Soode haudelinnustiku loendus viidi läbi viiel linnualale
jääval rabal: Saessaare suur raba, Saessaare väike raba, Oissaare raba, Katkusoo ehk Rüütlisoo
raba ja Lodja raba. 2006. aasta inventuuri tulemusena on Kikepera linnualal registreeritud 121
linnuliiki.
2010. aastal tegi Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaameti tellimusel metsisemängude inventuuri,
mis toimus projekti „Metsise kaitse tegevuskava 2012-2016 koostamine (I etapp)” esimese osa
raames. Inventuur hõlmas muuhulgas kõiki Kikepera looduskaitsealale jäävaid metsise
mängupaiku. Inventuuri tulemusi on täpsemalt kajastatud peatükis 2.1.6.10.
2012. aastal tegi Keskkonnaamet projekti „Kikepera linnuala elupaikade struktuuri ja häiringute
lidar-kaardistamine“ (Leivits, 2012a). Projekti eesmärgiks oli tellida detailne alusandmestik, mis
võimaldaks arvutada andmekihte ning nende põhjal kaardistada ülepinnaliselt elupaikade
struktuuri ja nendes esinevaid häiringuid. Lisaks Natura-elupaikadele käsitleti ka kaitsealuste
liikide elupaiku, mille prognoosimiseks eelkirjeldatud andmed vajalikud on.
Kikepera looduskaitseala põhjaosas (Saesaare ja Räksi metsisemängude piirkonnas) viidi aastatel
2013-2016 läbi projekti „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring" RMK
poolt rahastatava rakendusuuringu eesmärgiks oli selgitada lokaalse metsiseasurkonna
elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid võrdlevalt loodus- ja majandusmetsamaastikus. See
ühendas kolm uuringuliini:
1) telemeetriauuring täiskasvanud metsisekukkede ja -kanade aastaringse elupaigakasutuse ja
kodupiirkonna suuruse määramiseks;
2) kiskjauuring, kus dokumenteeriti uuritavates maastikes kiskjaliste ja metssea umbkaudsed
arvukused, paiknemine metsisemängude ja tegutsemispiirkondade suhtes ning metsise (ka
teiste kanaliste) esinemissagedus toidus;
3) taastamisuuring, kus selgitati, mil määral, mis aspektides ja kui kiiresti on veerežiimi
taastamise ja kujundusraietega võimalik muuta puistuid metsisele elupaigana sobivamaks.
Veerežiimi inventuur
2013. ja 2014. aastal viidi läbi välitööd ning analüüsiti kaitsekorralduslikult vajalikke tegevusi
liikide elupaikade ja koosluste sihttaastamiseks ning loodusliku veerežiimi ennistamiseks.
Inventuuri teostasid Riina Raasuke OÜ-st Consultare ning maaparandussüsteemide projekteerija
13
ja hüdrotehnika ekspert Ove Mengel. Kaitstavate liikide elupaiganõudlust analüüsis Renno Nellis.
Töö raames kaardistati looduskaitseala maaparandussüsteemid põhikaardi kraavivõrgu ja
maaparandusprojektide alusel, analüüsiti maaparandussüsteemide toimimist, mõju linnualale ning
sulgemise võimalusi ning kuivendussüsteemide likvideerimise mõju linnuala ümbritsevatele
majandusmetsadele.
Muud inventuurid
RMK inventuuri „Pärandkultuuri objektid metsas“ raames registreerisid Kadri-Aija Viik, Värdi
Soomann ja Anu Pastik looduskaitseala territooriumil 16 pärandkultuuriobjekti. Inventuur teostati
2010. (valdavalt) ja 2011. aastal.
1.5.2. SEIRE
Keskkonnaregistri andmetel on Kikepera looduskaitsealal kuus riiklikku seireala, kus viiakse läbi
viie programmi seiret. Ülevaade läbiviidavast seirest on tabelis 1. Kotkaste ja must-toonekure
pesad vaadatakse üle Kotkaste ja must-toonekure riikliku seire raames, mis hõlmab tervet Eestit.
Tabel 1. Riiklik seire Kikepera looduskaitsealal (EELIS, 2016).
Nimi Seirejaama tase
Keskkonnaregistri
kood
Seirejaam
avalik/salastatud Allprogramm
Kilingi-
Nõmme mõõtekoht SJA2987005 Avalik Saarmas ja kobras
LE75
seirejaam või
seireala koos
andmetega SJA5481000 Avalik Saarmas ja kobras
Saessaare
seirejaam või
seireala koos
andmetega SJA6781000 Avalik
Ohustatud
taimekoosluste
(Natura2000
kooslused) seire
Surju
seirejaam või
seireala koos
andmetega SJA3850000 Mitteavalik
Ohustatud
soontaimede ja
samblaliigid
Kanaküla
seirejaam või
seireala koos
andmetega SJA0745000 Mitteavalik Rähnide seire
Kikepera
seirejaam või
seireala SJA5431000 Avalik Röövlinnud
1. Kilingi-Nõmme seireala, SJA2987005 ja LE75, SJA5481000. Saarmas ja kobras. Saarma
seireprogrammi eesmärgiks on saarmapopulatsiooni arvukuse ja selles toimuvate muutuste
regulaarne jälgimine. Saarma leviku kindlakstegemine toimub tegevusjälgede järgi. Tavaline
seiresamm on 6 aastat. Kui aga esinevad järsud arvukuse muudatused, tehakse seiret kolme
aasta tagant (Riiklik keskkonnaseire programm, 2012). 2007. aastal tehtud seire põhjal
seirepunktis SJA5481000 saarmas esines.
2. Saessaare seireala, SJA6781000. Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused)
seire. Seireprogramm keskendub olulisematele elupaigatüüpidele Eestis ning vaatlustel
14
lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud
liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Hinnatakse uuritava
ala looduskaitselist väärtust ning funktsioonide säilimist, ala ohustatust, olemasoleva inimmõju
laadi ja tugevust jne (Riiklik keskkonnaseire programm, 2012). Mõõtmisi tehakse Saessaare
raba lääneservas. Nii 2006. kui 2011. aasta seire käigus märgiti metsakuivenduse kaudset mõju
raba servaaladele. Samas hinnati Saessaaret kui heas seisundis iseloomulikku Lääne-Eesti tüüpi
lageraba, mis on inimtegevusest otseselt mõjutamata ning looduslikus seisundis. Vajaliku
tegevusena nimetati piirnevate metsakuivendussüsteemide rabapoolse osa sulgemise vajadust.
3. Surju seirejaam, SJA3850000. Ohustatud soontaimede ja samblaliigid. Ohustatud taime-
ja samblaliikide seire eesmärk on koguda järjepidevat informatsiooni Eestis haruldaste ja
ohustatud taime- ning samblaliikide populatsioonide seisundist ja toimunud muutustest.
Seireobjektideks on rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid, Eestis I ja II
kategooria kaitsealused ja Eesti punasesse raamatusse kantud taimeliigid. Tulemused on
kasutatavad liigi seisundi hindamisel ja vajaliku kaitserežiimi väljatöötamisel kui ka ühe
parameetrina keskkonna seisundi hindamisel (Riiklik keskkonnaseire programm, 2013).
Seiratavaks liigiks on laialehine nestik. Seire toimus 2006. ja 2011. aastal. 2006. aastal leiti alalt
1 generatiivne taim. Liigi elujõulisust antud leiukohas hinnati kiduraks. Kahjustused ja
inimmõju puudus. 2011. aastal liiki ei leitud, otsiti läbi ka varasema leiukoha lähiümbrus. Ala oli
pilliroogu täis kasvanud.
4. Kanaküla seireala, SJA0745000. Rähnide seire. Kikepera looduskaitsealale jääb Kanaküla
seireala loodenurk. Rähnide seiret on riikliku keskkonnaseire raames läbi viidud alates 2007.
aastast. Rähnide seire eesmärgiks on rähnipopulatsioonide seisundi jälgimine. Seire tulemustel
on kaks põhilist rakendusvõimalust. Esiteks liigikaitseline rakendus – uuritavate liikide
ohustatuse ning arvukuse muutuste suuna ja ulatuse määramine (enamik rähniliike on
kaitsealused), ning teiseks loodusliku mitmekesisuse ja selle muutuste hindamine – rähnide
liigirikkus järgib metsade struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust (Riiklik keskkonnaseire
programm, 2013). 2009. aastal toimunud seire käigus registreeriti Kanaküla seirealal järgmiste
rähniliikide pesitsusterritooriumid: suur-kirjurähn 18 pesitsusterritooriumi, laanerähn 1
pesitsusterritooriumi, musträhn 4 pesitsusterritooriumi, hallpea-rähn 4 pesitsusterritooriumi ja
valgeselg-kirjurähn 1 pesitsusterritooriumi.
5. Kikepera seireala, SJA5431000. Röövlinnud. Röövlindude seiret tehti 2006. aastal.
Röövlindude seire eesmärgiks on kolme linnuseltsi: haukaliste (Accipitriformes), pistrikuliste
(Falconiformes) ja kakuliste (Stigiformes) seisundi jälgimine. Seire kohad on kindlate piiridega
püsialad, kus kaardistamise ja pesade otsimise teel määratakse liikide kaupa röövlindude
arvukus. Arvukust hinnatakse pesitsusterritooriumide arvuna, kus määratakse edukate ja
edutute pesade arv, poegade arv pesas ja lennuvõimestunud järglaste arv. Seire tulemusi
kasutatakse uuritavate röövlinnuliikide arvukuse muutuste ning ohustatuse väljaselgitamiseks.
Röövlindude populatsioonide seisund on indikaatoriks loodusliku mitmekesisuse hindamisel
(Riiklik keskkonnaseire programm, 2013).
Kotkaste ja must-toonekure riiklik seire
Kõiki Eestis teadaolevaid kotkaste pesi kontrollitakse riikliku seire käigus. Riikliku
keskkonnaseire programmi „Kotkad ja must-toonekurg“ eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste
ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite
mõju jälgimine. Seireprojekti käigus kogutud informatsiooni on võimalik kasutada nende liikide
kaitse korraldamiseks. Kogutakse ka andmeid ohutegurite mõju ja muutumise kohta, samuti
kaitserežiimi rikkumiste, toitumise ning elupaigavaliku kohta. Igal aastal keskendutakse ühele-
15
kahele liigile, seega toimub liikide seire kolme- kuni viieaastase sammuga (Riiklik keskkonnaseire
programm, 2012).
Metsise mängupaikade loendus ja populatsiooni seisundi hindamine toimub samuti riikliku
seireprogrammi raames.
Riiklik seire on I prioriteedi tegevus, mida korraldab Keskkonnaagentuur. Seire läbiviija sõltub
programmist.
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
1.5.3.1. KAITSE-EESMÄRGINA NIMETATUD TAIME- JA SAMBLALIIKIDE INVENTUUR
Kaitsekorraldusperioodil tuleb läbi viia järgmiste kaitse-eesmärgina nimetatud liikide
kordusvaatlused. Inventeeritav ala hõlmab kogu kaitseala.
Sulgjas õhik (teadaolevaid leiukohti ei ole kantud keskkonnaregistrisse).
Kaunis kuldking (keskkonnaregistri andmed pärinevad osaliselt 35 aasta tagusest ajast, 2014.
aastal registreeritud leiukoht tuleb täpsustada ja kanda registrisse).
Kuna valdava enamiku kaitse-eesmärgina nimetatud taimeliikide kohta on puudulikud andmed
ning sageli on teada vaid väike osa potentsiaalsetest leiukohtadest, siis tuleb kaaluda
kaitstavate taimeliikide inventuuri läbiviimist looduskaitseliselt väärtuslikemates
elupaikades.
Tegevus kuulub 3. prioriteeti ning seda korraldavad huvilised koostöös Keskkonnaametiga.
1.5.3.2. LINNUSTIKU INVENTUURID
Öösorri ja rabapüü inventuur
Kaitsekorraldusperioodil tuleb tellida täiendavaid inventuure ning viia läbi loendusi öösorri ja
rabapüü arvukuse ja seisundi hindamiseks. Registreerima peab ka kõikide teiste
kaitsekorralduslikult oluliste liikide vaatlused.
Liikide inventuurid ja loendused viiakse läbi potentsiaalsetes elupaikades. Öösorri arvukuse ja
seisundi selgitamiseks tehakse ühekordne öine loendus ajavahemikus 10.06-10.07.
Kaardistamisega kaetakse kogu looduskaitseala sobivad elupaigad (okasmetsad, sooservad).
Loendus toimub sooservas puisraba piiril lagesoopoolsel serval ümber soo jalgsi liikudes.
Tegevus kuulub 2. prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaagentuur.
Rabapüü seisundi ja arvukuse hindamiseks tuleb läbi viia varakevadine ühekordne loendus, mis
hõlmab kaitseala kõiki rabasid.
Tegevus kuulub 2. prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaagentuur.
16
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK 2.1.1. SOONTAIMED
Kikepera looduskaitseala eesmärk on nelja II kaitsekategooria taimeliigi kaitse: kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata),
sookäpp (Hammarbya paludosa) ning viie III kaitsekategooria taimeliigi kaitse: harilik ungrukold
(Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-
sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata). Kõikide kaitse-
eesmärgina nimetatud taimeliikide kasvukohad on kantud keskkonnaregistrisse ning
kaitsekorralduskava koostamise käigus täiendavaid liikide inventuure ei teostatud. Kaitsealuste
taimeliikide loend on toodud tabelis 2. Kolmanda kaitsekategooria taimeliikide kaitse tagatakse
läbi elupaikade kaitse ning eraldi nimetatud liike kaitsekorralduskavas ei käsitleta ja kaitse
eesmärke ei seata.
Tabel 2. Kaitsealused taimeliigid Kikepera looduskaitsealal (EELIS, 14.06.2017 seisuga).
Liik Kaitse-
Katekooria1
Kaitse-
eesmärk
LoD
lisa
EPN
kategooria Eesti k. Ladina k.
laialehine nestik Cinna latifolia II jah II ja IV Ohualdis
kaunis kuldking Cypripedium calceolus II jah II ja IV Ohulähedane
sookäpp Hammarbya paludosa II jah Ei Ohustatud
väike käopõll Listera cordata II jah Ei Ohualdis
vööthuul-
sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III jah Ei Ohuväline
kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III jah Ei Ohulähedane
roomav öövilge Goodyera repens III jah Ei Ohuväline
harilik ungrukold Huperzia selago III jah Ei Ohulähedane
lodukannike Viola uliginosa III jah Ei Ohuväline
Kaitsekategooria – Kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, LoD – Loodusdirektiivi lisa, EPN – Ohustatuse
kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel.
2.1.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)
II kat, LoD II/IV, KE ‒ jah1
Kauni kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise
inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad (Kull & Sarv,
2012).
1 kat – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; LoD – Loodusdirektiivi lisa number; KE – Looduskaitseala
kaitse-eesmärk.
17
Kauni kuldkinga kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel, mille põhjal ohustavad liiki
kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel,
kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses
Liik on seatud looduskaitseala eesmärgiks. Keskkonnaregistrisse on kantud kaks leiukohta
kaitseala lõunaosas vanas loodusmetsas ning siirdesoo- ja rabametsas Metsise sihtkaitsevööndis.
Leiukohad registreeris Ülle Kukk 1978. aastal, mil leiukohti hinnati elujõuliseks. Andmed on
kantud keskkonnaregistrisse punktobjektina ning arvukuse hinnangud puuduvad.
Lisaks registreeriti üks leiukoht metsaelupaikade inventuuri raames 2014. aastal. Leiukoht
paikneb kõrge loodusväärtusega alal (potentsiaalne vääriselupaik) Kikepera sihtkaitsevööndis.
Kaunis kuldking kasvas idapoolse kraavi trassil 150 m ulatuses. Kaitse-eesmärgiks püstitatud liigi
arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks tuleb läbi viia kordusvaatlus, kuna
keskkonnaregistri andmed pärinevad 35 aasta tagusest ajast ning puuduvad täpsed andmed liigi
seisundi ja arvukuse kohta.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on vähemalt kolm kauni kuldkinga kasvukohta, kokku vähemalt 210
võsuga.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on vähemalt kolm kauni kuldkinga kasvukohta, kokku vähemalt 210
võsuga.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
‒ Puudulikud levikuandmed.
Meetmed
Viia läbi kordusvaatlus kauni kuldkinga arvukuse ja leiukohtade seisundi selgitamiseks.
2.1.1.2. LAIALEHINE NESTIK (CINNA LATIFOLIA)
II kat, LoD II/IV, KE ‒ jah
Laialehine nestik kasvab soostunud metsades sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis, kus
valitseb sageli sanglepp, harvemini kask, mänd, saar jt. Niiskuslembese taimena kasvab ta
meelsasti ojade, allikate ja lompide kaldal. Liigile sobivad hõredamad erivanuselised puistud.
Inimpelgliku liigina eelistab ta kasvada eelkõige põlis- ja loodusmetsades. Liik kuulub
loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on kogu Euroopas haruldane (Kukk, 2002).
Laialehist nestikut ohustab eelkõige metsamajanduslik tegevus (raied ja kuivendamine). Liigi
arvukus Eestis väheneb (eElurikkus, 2013). Liigi kaitseks on vajalik elupaiga säilitamine ning
loodusliku veerežiimi taastamine. Tegemist on kaitse-eesmärgiks seatud liigiga ning leiukohas
tuleb jätkata riiklikku seiret.
Liigi leiukoha registreeris Toomas Kukk 2006. aastal ning see paikneb kaitseala keskosas
Kikepera sihtkaitsevööndi servas (Kaskealuse tee ja kraavi lähedal). Leidus üks generatiivne taim
ning leiukoha seisund oli halb. Antud leiukohas viiakse läbi riiklikku seiret (Surju seirejaam,
SJA3850000). 2011. aasta riikliku seire käigus liiki alalt ei leitud, otsiti läbi ka varasema leiukoha
18
lähiümbrus. Ala oli pilliroogu täis kasvanud. Kaitsekorraldusliku soovitusena tuleb hoiduda
edasisest metsaraiest ja kuivendamisest. Leiukoha piirkonnas kavandatakse loodusliku veerežiimi
taastamist, tegemist on potentsiaalse metsaelupaigaga (9080*). Laialehise nestiku inventuuri ei
kavandata, eeldatavalt saadakse andmeid riikliku seire vaatluste käigus.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on laialehisele nestikule sobiv kasvukoht säilinud vähemalt 27 ha
suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on laialehisele nestikule sobiv kasvukoht säilinud vähemalt 27 ha
suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim, mis võimaldab ära hoida täiendava kuivendamise ja metsade
majandamisega seotud mõjusid.
‒ Metsakuivendus.
Meetmed
Kraavide sulgemine või looduslikule arengule jätmine.
‒ Puudulikud levikuandmed.
Meetmed
Jätkata riiklikku seiret liigi seisundi hindamiseks.
2.1.1.3. VÄIKE KÄOPÕLL (LISTERA CORDATA)
II kat, LoD – ei, KE – jah
Väike käopõll (Listera cordata) on hajusalt levinud kogu Eestis, olles haruldasem Lõuna-Eestis.
Väike käopõll on tüüpiline varjutaim, mida võib kohata hämaravõitu samblastes okasmetsades,
mis mõnikord on küllaltki kuivad, sagedamini aga niisked ja rabastuvad (Kull & Tuulik, 2002).
Keskkonnaregistrisse on kantud üks leiukoht suurusega 0,09 ha kaitseala kirdeosas vanas
loodusmetsas Metsise sihtkaitsevööndis. Leiukoha registreeris Eike Vunk 2010. aastal, liiki leidus
vähearvukalt – loendati 32 isendit.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal kasvab väike käopõll vähemalt 0,09 ha suurusel alal vähemalt 30
võsuga.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal kasvab väike käopõll vähemalt 0,09 ha suurusel alal vähemalt 30
võsuga.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim, mis võimaldab ära hoida täiendava kuivendamise ja metsade
majandamisega seotud mõjusid.
‒ Metsakuivendus.
Meetmed
Kraavide sulgemine või looduslikule arengule jätmine.
19
2.1.1.4. SOOKÄPP (HAMMARBYA PALUDOSA)
II kat, LoD – ei, KE – jah
Harilik sookäpp on üks Eesti pisematest käpalistest. Ainsana meie käpalistest võib sookäpp
kasvada rabas turbasamblamättal, kus väga happelise keskkonna ja toitainete vähesuse tõttu
suudavad toime tulla vaid mõned rohttaimeliigid. Peale rabade kasvab sookäpp ka lubjavaestes
madalsoodes ja õõtsikutel. Eestis kasvab harilik sookäpp hajusalt kogu territooriumil,
populatsioonid on aga enamasti vähearvukad (Kull & Tuulik, 2002).
Keskkonnaregistrisse on kantud liigi üks leiukoht suurusega 1,5 ha kaitseala lõunaosas väikesel
madalsoolaigul Metsise sihtkaitsevööndis. Leiukoha registreeris Indrek Tammekänd 2011. aastal.
Leidus 11 õitsvat isendit. Liigi leiukohta ohustab eelkõige kuivendamine. Leiukoha piirkonnas
kavandatakse kraavide sulgemist ja loodusliku veerežiimi taastamist, lubatakse teekraavide
hooldust.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal kasvab sookäpp vähemalt 1,5 ha suurusel alal vähemalt 10 võsuga.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal kasvab sookäpp vähemalt 1,5 ha suurusel alal vähemalt 10 võsuga.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim, mis võimaldab ära hoida täiendava kuivendamisega seotud mõjusid
‒ Metsakuivendus.
Meetmed
Kraavide sulgemine või looduslikule arengule jätmine.
2.1.2. SAMMALTAIMED
Kikepera looduskaitsealal on kirjeldatud kaks III kaitsekategooria samblaliiki: sulgjas õhik
(Necrea pennata ) ja helleri narmaskarikas (Anastrophyllum hellerianum). Kaitsealuste
samblaliikide leiukohti ei ole keskkonnaregistrisse kantud. Kikepera looduskaitseala kaitse-
eesmärgiks on seatud sulgjas õhiku elupaikade kaitse.
Sulgjas õhik (Necrea pennata ) on vanade metsade tunnusliik. Ta kasvab vanade, suurte lehtpuude
tüvealustel. Liiki ohustab vanade metsaelupaikade kadumine. Liigi kaitse tagatakse läbi
metsaelupaiga kaitse.
Helleri narmaskarikas (Anastrophyllum hellerianum) on levinud vähearvuliselt peaaegu üle Eesti,
liik kasvab kõdupuidul. Liigi üheksa leiukohta Kikepera looduskaitsealal registreeriti 2014. aasta
metsaelupaikade inventuuri raames. Leiukohad asuvad kaitseala lõuna- ja keskosas Metsise
sihtkaitsevööndis. Liiki ohustab vanade metsaelupaikade kadumine, eeskätt niiskete kõdunevate
lamatüvede kadumine/hulga vähenemine.
Kolmanda kaitsekategooria samblaliikide kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse ning eraldi
nimetatud liikide kaitse-eesmärke kaitsekorralduskavaga ei seata.
20
2.1.3. SAMBLIKUD
Kikepera looduskaitsealal on registreeritud ühe II kaitsekategooriasse kuuluva samblikuliigi,
männi-soomussambliku (Hypocenomyce anthracophila), kahe III kaitsekategooria samblikuliigi
harilik kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) ja harilik poorsambliku (Menegazzia terebrata) ning
kaheksa vääriselupaiga indikaatorliigi (liigirühma) kiiriksambliku (Opegrapha sp.), kuuse-
nublusambliku (Lecanactis abietina), valkjas tähnsambliku (Arthonia leucopellaea), harilik
kopsusambliku (Lobaria pulmonaria), haava tardsambliku (Leptogium saturninum), harilik
koobassambliku (Thelotrema lepadinum) (foto 1), punetav vistarsambliku (Mycoblastus
sanguinarius) ( foto 2) ja neersambliku (Nephroma sp.) kasvukohtade olemasolu..
Harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria) on registreeritud seitsmes leiukohas. Neist kolm
paikneb kaitseala lõunaosas ja kaks põhja-kirdeosas Metsise sihtkaitsevööndis. Teised leiukohad
on Saessaare sihtkaitsevööndis ja Kikepera piiranguvööndis. Hariliku poorsambliku (Menegazzia
terebrata) leiukohad on kaitseala keskosas Saessaare rabast lõunas ning idaosas. Mõlemad
leiukohad jäävad Kikepera sihtkaitsevööndisse. Poorsamblikku ohustavad potentsiaalselt
keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ning metsade majandamine, mis toob kaasa puuliikide
osakaalu ja metsade vanuse muutumise.
Kaitsekorralduskavas III kaitsekatergooria samblike kaitseks eraldi kaitse eesmärke ei seata ning
täiendavaid kaitsemeetmeid ei rakendata. Samblikuliikide kasukohti kaitstakse läbi elupaikade
kaitse. Liikide teadaolevad leiukohad on valdavalt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus ei
ole lubatud. Eelkõige linnuliikide elupaikade kaitseks on seatud kitsendused piiranguvööndi
metsade majandamisele, millega säilitatakse samblikele olulised vanad puud.
2.1.3.1. MÄNNI-SOOMUSSAMBLIK (HYPOCENOMYCE ANTHRACOPHILA)
II kat, LoD – ei, KE – jah
Männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila) (uue nimega (Carbonicola
anthracophila)) on II kaitsekategooriasse kuuluv samblikuliik, mis on Eesti ohustatud liikide
punase nimestikus ohuvälises kategoorias (eElurikkus, 2017). Samblik kasvab peamiselt
vanemates männikutes, näiteks nõmme- ja rabametsades, puidul ning puukoorel. Eelistab selgelt
selliseid metsi, mis on kunagi põlenud. Männi-soomussamblikku on viimasel aastakümnel leitud
Eestis paarikümnes (23 leukohta EELIS, 2017) leiukohas ning tema seisund tundub olevat
stabiilne (eFloora, 2017).
Kikepera looduskaitsealal on registreeritud kaks männi-soomussambliku leiukohta. Leiukohad
registreerisid Indrek Tammekänd ja Eike Vunk 2012. aastal, liiki leidus 56 põlemisjälgedega
tüükal ja kännul. Eriti suured kogumid olid teest põhjapool, lõunapool leiti liiki 28-l tüükal. Teest
põhjapoole jääv leiukoht on Metsise sihtkaitsevööndis, lõunapoolne kasvukoht Kikepera
piiranguvööndis.
Männi-soomussamblik on samblikuliik, mille levik on otseselt seotud metsatulekahjudega.
Olemasolevate liigi kasvukohtade säilimiseks tuleb kasvukohtades vältida metsaraiet. Männi-
soomussamblikule uute sobivate kasvusubstraatide võimaldamiseks tuleks metsapõlengute aladel
jätta põlenud korbaga männid ning tüükad alles. Kaitsekorraldusparioodiks seatakse eesmärgiks
olemasolevate leiukohtade säilimine. Pikemaajalisemate eesmärkide seadmine on keeruline, kuna
isegi kontrollitud metsapõlengu läbiviimisel, ei pruugi antud liik põlengualale ilmuda.
21
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal leidub männi-soomussambliku ligikaudu 60 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal leidub männi-soomussambliku ligikaudu 60 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
+ 75% sambliku leiukohtadest on sihtkaitsevööndis.
‒ Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed
Liigi leiukohtades jäetakse põlemisjälgedega männipuud kasvama ja põlemisjälgedega
puutüükad alles.
2.1.4. LINNUD
Keskkonnaregistri andmetel elab Kikepera looduskaitsealal 32 kaitsealust linnuliiki, nendest neli
I kaitsekategooria liiki, kuus II kaitsekategooria liiki ja kakskümmend kaks III kaitsekategooria
liiki. Looduskaitseala kaitse-eesmärgina on nimetatud 28 pesitsevat linnuliiki. Kikepera
looduskaitseala kuulub Kikepera linnuala koosseisu. Kaitsekorralduskavas on nimeliselt välja
toodud I ja II kaitsekategooria liigid. III kaitseategooria kaitse-eesmärgiks olevad liigid on
grupeeritud elupaikade alusel. Sarnaste elupaigaeelistustega liikidele rakenduvad sarnased
ohutegurid ja kaitsemeetmed.
Lindude kaitse tagamiseks on vajalik elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude
minimeerimine. Kikepera looduskaitseala rabasid ümbritsevad metsad on suures osas
kuivendusest mõjutatud. Eestis on kuivendust peetud mitmete liikide (metsis, must-toonekurg,
kaljukotkas) tegevuskavades nende püsimisele suureks ohuallikaks. Kuivenduse tulemusel toimuv
taimestiku muutumine avaldab eriti tugevat negatiivset mõju lagerabaga seotud liikidele, sest
metsastumine vähendab otseselt neile sobivaid elupaiku. Rikutud loodusliku veerežiimiga sooalad
puistuvad ning kaotavad pikas ajaskaalas oma elurikkuse (Sein, 2013). Loodusliku veerežiimi
taastamiseks ja elupaikade degradeerumise peatamiseks kavandatakse kuivenduskraavide
sulgemistöid.
Häirimise suhtes tundlike liikide pesapaikade ümbruses on kehtestatud kevad-suvised
liikumiskeelud. Vajalik on liikumiskeelualade tähistamine peamiste liikumisteede juures.
Kikepera looduskaitsealal tuleb jätkata rähnide, röövlindude, kotkaste ja must-toonekure ning
metsise seiret riikliku programmi raames.
Tabel 3. Kikepera looduskaitsealal registreeritud kaitstavad linnuliigid ja nende kaitsestaatus (EELIS, 2017).
Liik LKA
eesmärk1
Kaitse-
kategooria LiA eesmärk LiD lisa
LiA
eesmärk
(paari)
EPN kategooria
Eesti k. Ladina k.
kaljukotkas Aquila chrysaetos Jah I Jah I 1 Ohualdis
must toonekurg Ciconia nigra Jah I Jah I 2 Ohustatud
habekakk Strix nebulosa Jah I Ei I Eestis hävinud
rabapüü Lagopus lagopus Jah I Jah III/1 - Ohustatud
kanakull Accipiter gentilis Jah II Ei I Ohulähedane
mustsaba-vigle Limosa limosa Jah II Ei II/1 Ohulähedane
metsis Tetrao urogallus Jah II Jah I, II/2 ja III/2 72 kukke Ohualdis
valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos Jah II Ei I Ohuväline
laanerähn Picoides tridactylus Jah II Ei I Ohuväline
karvasjalg-kakk Aegolius funereus Jah II Ei I Ohualdis
laanepüü Bonasa bonasia Jah III Ei I ja II/1 Ohuväline
sookurg Grus grus Jah III Ei I Ohuväline
punaselg-õgija Lanius collurio Jah III Ei I Ohuväline
hallpea-rähn Picus canus Jah III Ei I Ohuväline
rüüt Pluvialis apricaria Jah III Ei I, II/1 ja III/2 Ohuväline
teder Tetrao tetrix Jah III Ei I, II/1 ja III/2 Ohulähedane
mudatilder Tringa glareola Jah III Ei I Ohuväline
väike-kärbsenäpp Ficedula parva Jah III Ei I Ohuväline
nõmmelõoke Lullula arborea Jah III Ei I Ohuväline
öösorr Caprimulgus europaeus Jah III Ei I Ohuväline
händkakk Strix uralensis Jah III Ei I Ohuväline
värbkakk Glaucidium passerinum Jah III Ei I Ohuväline
23
Liik LKA
eesmärk1
Kaitse-
kategooria LiA eesmärk LiD lisa
LiA
eesmärk
(paari)
EPN kategooria
Eesti k. Ladina k.
musträhn Dryocopus martius Jah III Ei I Ohuväline
herilaseviu Pernis apivorus Jah III Ei I Ohuväline
hoburästas Turdus viscivorus Jah III Ei II Ohuväline
väikekoovitaja Numenius phaeopus Jah III Ei II Ohulähedane
punajalg tilder Tringa totanus Jah III Ei II Ohuväline
hallõgija Lanius excubitor Jah III Ei - Ohulähedane
väänkael Jynx torquilla Jah III Ei - Ohuväline
hiireviu Buteo buteo Jah III Ei - Ohuväline 1 LKA eesmärk – Looduskaitseala kaitse-eesmärk, Kaitsekategooria – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria, LiA eesmärk – Linnuala eesmärk, LiD lisa –
Linnudirektiivi lisa number, LiA eesmärk – Linnuala kaitse-eesmärk, EPN – Ohustatuse kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel.
24
2.1.4.1. KALJUKOTKAS (AQUILA CHRYSAETOS)
I kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah1
Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Liik asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb
suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol. Liigi pesapaik on üldjuhul raba
servas või rabasaarel. Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel ning
asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks on kaljukotkastel enamasti mänd, vaid
üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval (Kotkaklubi, 2012b).
Kikepera looduskaitsealal on üks kaljukotka territoorium ning registreeritud on kaks kaljukotka
pesa. Pesad paiknevad Saessaare sihtkaitsevööndis. Põhjapoolse pesa kohta on esimesed
andmed keskkonnaregistris 1987. aastast, mil pesa oli asustamata. 2001. aastal oli pesa hävinud
ning ehitati tehispesa. 2010.- 2012. aastal oli pesa asustamata. Lõunapoolse pesa kohta on
andmed keskkonnaregistris alates 2006. aastast. 2010. ja 2012. aastal oli pesa asustatud, kuid
munemist ei toimunud. Linnuala kaitse-eesmärgiks on seatud ühe kaljukotkapaari pesitsemine
linnualal.
Liigi kaitset korraldatakse tegevuskava alusel, mille põhjal on olulisemad ohutegurid seotud
toitumisalade hävimise ja kvaliteedi langusega ning pesitsusaegse häirimisega elupaigas. Muud
mõjutegurid on väikese tähtsusega (Sein, 2013).
Sooserva rajatud kuivendussüsteemide tulemusel toimub lageraba puistumine, millega
omakorda kaasneb kaljukotka peamiste saakobjektide – metsakanaliste (metsis ja teder) ja
lagesoo kurvitsaliste arvukuse vähenemine. Kaljukotka kaitse tegevuskavas rõhutatakse soode
taastamise olulisust, samuti tuleb kaljukotka kodupiirkonnas asuvate maaparandussüsteemide
hooldusel ja rekonstrueerimisel vältida väärtuslike märgalade kuivendamist (Sein, 2013).
Kaljukotka kaitse tagatakse pesapaikade ja toitumisalade (rabamassiivid) kaitsega. Eesti
inimpelglikuima kotkaliigina võib kaljukotka pesitsemise nurjata ühekordne inimtegevus
paarisaja meetri kaugusel pesapaigast (Kotkaklubi, 2012a). Kaljukotka pesapuu piirkonnas
külastustaristu puudub ning seda sinna ka ei arendata. Lähim tee asub pesast vähemalt 600 m
kaugusel. Pesa ümbritseval alal on kehtestatud liikumiskeeld 1. veebruarist kuni 31. juulini.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar kaljukotkaid.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: pesad on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning kehtestatud
pesitsusaegne liikumiskeeld.
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
1 kat – Looduskaitseseaduse kohane kaitsekategooria; LiD – Linnudirektiivi lisa number; KE – Looduskaitseala
kaitse-eesmärk, LiA – Linnuala kaitse-eesmärk
25
– Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Liikumispiiranguga alade tähistamine ja tähiste olemasolu kontroll.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.2. MUST-TOONEKURG (CICONIA NIGRA)
I kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Must-toonekurg on I kaitsekategooriasse kuuluv lind. Liik on levinud Euraasias suurel
territooriumil Atlandi rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni, kuid kõikjal on ta kas
vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane (Kotkaklubi, 2009). Must-toonekurg on
pesapaiga suhtes väga valiv – keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on oluliselt kõrgem
Eesti keskmisest, samuti väldivad nad pesitsemist metsaservas. Must-toonekure elupaikadeks
on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult
mitmekesised metsamassiivid, mis on sobivaks elupaigaks ka väga paljudele teistele ohustatud
liikidele (Kotkaklubi, 2009).
Kikepera looduskaitsealal on registreeritud kolm must-toonekure pesa. Sutesoo
sihtkaitsevööndi pesa oli 2001. ja 2002. aastal asustatud, 2009. aastal asustamata ning 2011.
aastal varisenud. Metsise sihtkaitsevööndi põhjapoolse pesa rajas lind 2008. aastal, 2009. aastal
pesitsus ebaõnnestus ning 2011. aastal oli pesa varisenud. Metsise sihtkaitsevööndi
lõunapoolne pesa oli 2010. aastal varisenud. Keskkonnaregistrisse on kantud 24,1 ha suurune
ala, kus on piiritletud kõik pesapaigas asuvad pesitsemiseks sobivad metsad. Häirimise suhtes
tundlike liikide kaitseks on kehtestatud liikumiskeeld Metsise sihtkaitsevööndis 1. veebruarist
kuni 30. juunini ning Sutesoo sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.
Liikumispiiranguga alad ei ole tähistatud.
Kikepera linnuala kaitse-eesmärgiks on seatud kahe must-toonekure paari pesitsemine
linnualal, millest üks paar pesitseb linnuala koosseisu kuuluval Siiraku looduskaitsealal.
Kikepera looduskaitsealal seatakse kaitse-eesmärgiks ühe paari must-toonekure pesitsemine
alal.
Must-toonekure peamisteks ohuteguriteks Kikepera looduskaitsealal on pesitsusterritooriumi
külastamine pesitsusperioodil ning toitumisalade degradeerumine. Toitumisalade
degradeerumine avaldub eelkõige põuastel suvedel, kui (metsa-) kuivendussüsteemid on
suurtelt aladelt kogu vee ära juhtinud ja toiduobjektid (peamiselt kalad ja kahepaiksed) kaovad
(Kotkaklubi, 2009). Kikepera looduskaitsealal must-toonekure pesa piirkonnas
kuivenduskraavide sulgemistöid ei tehta. Valdav osa lähipiirkonna kraavidest jääb looduslikule
kinnikasvamisele, lubatud on eesvoolude hooldamine.
Looduslike või süvendatud ojade kaldakaitsevööndi metsi oleks soovitav mitte majandada,
kuna vana kaldapuistu on piisavalt hõre, et kurg sealt läbi saaks lennata. Lisaks, metsa all varjus
ei kasva ojad taimestikku täis ja pinnase erosioon on väiksem. Ojade servade puhtaksraiumist
kaitsekorralduskavaga ei planeerita, kuna see tähendaks nende pidevalt hooldamist ja iga 5
aasta järel taas võsast puhtaks raiumist. Sirgeks süvendatud eesvooludel, mida pidevalt
hooldatakse (sageli teede ja sihtide servas) tuleks võsa regulaarselt eemaldada kraavi ühelt
26
kaldalt, st metsapoolset serva ei raiuta. Veerežiimi taastamistööde projekteerimisel võiks
eesvooludel ja ojadel planeerida veekogude mitmekesisuse suurendamist, rajades pais-
kärestikke, kraavide laiendusi ja tavapärasest rohkem settetiike. Vastav soovituse annab ka
must-toonekure kaitse tegevuskava.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar must-toonekurgi.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar must-toonekurgi.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: pesad on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning kehtestatud kevad-
suvine liikumiskeeld.
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
– Pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Liikumispiiranguga alade tähistamine ja tähiste olemasolu kontroll.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
2.1.4.3. HABEKAKK (STRIX NEBULOSA)
I kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
Habekakk on Eestis väga haruldane tali- ja suvikülaline, keda võib kohata soodes ja
avamaastikega piirnevais okas- ja segametsades. Habekakk on avaspesitseja, kes pesakohana
kasutab vanu kulliliste (kanakull, kaljukotkas) pesi ja suuri tuulest murtud puude tüükaid.
Eestis kohatakse habekakke põhiliselt Alutagusel ja Peipsi järve läänekalda põlistes
okasmetsades ning ka Lahemaal ja Kõrvemaal. Habekakkudele meeldivad lagendikerikkad
metsad ja sooservad, toitumisaladena ka värsked raielangid (Eesti Ornitoloogiaühing, 2009).
Keskkonnaregistri andmetel on Eestis registreeritud kaks habekaku pesa, mis asuvad Ida-
Virumaal ja Pärnumaal. Viimane paikneb Kikepera looduskaitsealal Kikepera
sihtkaitsevööndis ning selle registreerisid Indrek ja Jaak Tammekänd 2010. aastal.
Männitüükas asuv pesa oli asustatud, kuid poegi ei olnud. Alal tuleb jätkata pesa kontrollimist,
habekaku seire toimub riikliku programmi „Röövlinnud“ raames. Kuna habekakk on
üliharuldane haudelind, ei saa tema pesitsemist Kikepera looduskaitsealal kaitse eesmärgiks
seada ega tagada, eesmärk on säilitada habekakule sobivad elupaigad sihtkaitsevööndis.
Pesitsemiseks sobivaid risupesasid ja tüükaid leidub peamiselt vanades metsades. Liigile
sobiva elupaigana on käsitletud vähemalt 80 aasta vanuseid metsi sõltumata kasvukohatüübist.
Kaitse-eesmärgiks on seatud sobivate elupaikade pindala sihtkaitsevööndis.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on säilinud habekakule sobivad elupaigad 1800 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal on säilinud habekakule sobivad elupaigad 1800 ha.
27
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: habekakule sobivad elupaigametsad on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
2.1.4.4. RABAPÜÜ (LAGOPUS LAGOPUS)
I kat, LiD III/1, KE – jah, LiA – jah
Rabapüü elab Eestis pesitsusperioodil rabades, aga ka suurtes siirdesoodes. Meil eelistab ta
rabaosi, kus on puhmarinne ja hõredalt mände, rabasaarte ümbrust ja puisraba servaalasid, ning
talle ei meeldi täiesti lagedad rabaalad. Talvel elab rabapüü nii rabades kui ka nende
servaaladel, kus on kergem põõsastutest toitu leida. Viimase paarikümne aasta jooksul on
rabapüü arvukus oluliselt vähenenud ja levila muutunud katkendlikuks. Juba aastatel 1991–
1995 tehtud loenduste põhjal piirdus rabapüü levila Eestis põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja
Pärnumaa sooaladega (Viht, 1997).
Keskkonnaregistri andmetel on Kikepera looduskaitsealal kaks liigi leiukohta. Leiukohad
kaardistasid 2001. aasta väikesoode haudelinnustiku inventuuri raames ekskrementide põhjal
Agu ja Meelis Leivits. Leiukohad paiknevad Kikepera sihtkaitsevööndis Oissaare rabas ja
Saessaare rabas. Hilisemaid vaatlusi ei ole läbi viidud ning andmed liigi arvukuse kohta
puuduvad. Kuna tegemist on looduskaitseala ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liigiga, tuleb
arvukuse selgitamiseks teha varakevadine spetsiaalloendus.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt kaks paari rabapüüsid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt kaks paari rabapüüsid.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: elupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
– Puudulikud levikuandme
Meetmed
Viia läbi rabapüü varakevadine spetsiaalloendus.
2.1.4.5. KANAKULL (ACCIPITER GENTILIS)
II kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui
kultuurmaastikus (Väli & Tuule, 2012). Kanakulli arvukus on viimase kümne aastaga kõikjal
oluliselt vähenenud. Liigi arvukust Eestis iseloomustab samuti tugev langus ning ta on
määratud punase nimestiku ohulähedasse kategooriasse (eElurikkus, 2012). Suurimateks liiki
ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine raiete tõttu ning toidubaasi
vähenemine. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad
pesapuistud ning killustatakse suuremad metsaalad. Häirimine on keskmise tähtsusega tegur.
Kanakulli kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel (Väli & Tuule, 2012).
28
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vaid üks paar kanakulli, keskkonnaregistrisse on kantud viis
pesa. Kolm pesa paikneb kaitseala kirdeosas Metsise sihtkaitsevööndis (neist üks oli 2010. a.
asustatud ning kaks pesa varisenud), üks kaitseala loodeosas Saessaare sihtkaitsevööndis (enne
2010. a. varisenud) ning üks pesa ala loodeosas Metsise sihtkaitsevööndis (enne 2010. a.
varisenud). Kanakull on pesitsusajal tundlik häirimise suhtes. Eelkõige teiste liikide kaitseks
on kehtestatud liikumiskeeld Metsise sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini ja
Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini. Liikumiskeelualad tuleb tähistada
peamiste liikumisteede juures.
Liigi arvukus kaitsealal peegeldab kogu Eestis viimasel ajal toimunud tugevat arvukuse
langust. Nii väike asustustihedus Kikepera loodusmaastikus on mõnevõrra üllatav.
Tõenäoliselt on ala madala arvukuse üheks olulisimaks põhjuseks intensiivse metsamajanduse
tulemusel oluliselt vähenenud vanade metsade osakaal (Tammekänd & Tammekänd, 2006).
Sihtkaitsevööndis on raied lubatud vaid liigikaitse eesmärgil, piiranguvööndi raietele on seatud
kitsendused, mis aitavad säilitada elustiku mitmekesisust. Pikemas perspektiivis seatakse
eesmärgiks kahe paari pesitsemine alal.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt kaks paari kanakulli.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar kanakulli.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: pesad on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse.
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
– Pesitsusaegne häirimin
Meetmed
Liikumispiiranguga alade tähistamine ja tähiste olemasolu kontroll.
Kontroll liikumispiirangust kinnipidamise üle.
2.1.4.6. MUSTSABA-VIGLE (LIMOSA LIMOSA)
II kat, LiD II/1, KE – jah, LiA – ei
Mustsaba-vigle on Eestis kohati levinud haudelind, kes asustab soid, ranna- ja luhaniite. Liigi
arvukus on olnud kõikuv langeva suunitlusega, Eesti asurkond on kasvanud soodes, kuid
kriitiliselt kahanenud niitudel. Eesti asurkonda ohustab pesitsusaladel elupaikade kehv seisund
ja pesarüüste, aga ka häirimine. Talvitusaladel ja rändeteel on samuti ohuks elupaikade
kvaliteedi langus ja hävimine. Teadmata, ent potentsiaalselt suur, on putukamürkide ja
keskkonnareostuse mõju.
Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale, on mustsaba-vigle kaitse eesmärgiks 5 aasta perspektiivis
säilimine haudelinnuna nii soodes kui ka niitudel koguarvukusega vähemalt 400 paari, võtme-
elupaikade kvaliteedi säilitamine vähemalt tänasel tasemel ning olulise kaitsekorraldusliku info
kogumise alustamine. Pikaajaliselt on eesmärk saavutada liigi arvukuseks vähemalt 770 paari,
kõigi võtme-elupaikade säilimine, kaitsekorraldusliku info olemasolu ning liigi rändeteede ja
talvituspaikade kaitse rahvusvahelises koostöös. Nende eesmärkide täitmiseks on esmatähtis
29
elupaikade hooldus ja taastamine nii sooaladel (eelkõige veerežiimi taastamine) kui niidualadel
(eelkõige majandamise kvaliteedi tõstmine) (Pehlak, 2012).
Kikepera looduskaitsealal registreeriti üks paar 2006. aastal (Tammekänd & Tammekänd,
2006) Saessaare rabas Kikepera sihtkaitsevööndis.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar mustsaba-viglesid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt üks paar mustsaba-viglesid.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: teadaolev pesitsusterritoorium on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
+ Liigile on koostatud tegevuskava.
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.7. VALGESELG-KIRJURÄHN (DENDROCOPOS LEUCOTOS)
II kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
Valgeselg-kirjurähn eelistab elupaigana lehtpuu-enamusega metsi, kus leidub surnult seisvaid
puid. Keskkonnaregistri andmetel pesitseb alal seitse paari valgeselg-kirjurähne (andmed
pärinevad 2006. ja 2010. aastast). Elupaigad paiknevad Kikepera sihtkaitsevööndis, Metsise
sihtkaitsevööndis ning väiksemas osas Kikepera piiranguvööndis. Piiranguvööndis on
ohuteguriks metsaraie. Sihtkaitsevööndis on raied lubatud vaid liigikaitse eesmärgil,
piiranguvööndi raietele on seatud kitsendused, mis aitavad säilitada elustiku mitmekesisust.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt 10 paari valgeselg-kirjurähne.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt seitse paari valgeselg-kirjurähne.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: teadaolevad pesitsusterritooriumid on suuremas osas tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
– Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.1.4.8. LAANERÄHN (PICOIDES TRIDACTYLUS)
II kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
30
Laanerähn on vanade okasmetsade linnuliik. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel
kuulub laanerähn ohuvälisesse kategooriasse (eElurikkus, 2013). Eestis on laanerähni
arvukuseks hinnatud 3000-5000 haudepaari (Elts et al, 2013). Peamiseks ohuks on metsade
majandamine, mis toob kaasa sobivate pesapaikade vähenemise ning nende kvaliteedi languse.
Laanerähni kaitse eesmärk on tagada talle sobivate elupaikade, nagu vanade loodusmetsade,
säilimine. Laanerähn on kaitsekorralduslikult oluline metsaliik, kelle elupaigad säilivad sobiva
kaitsekorra puhul st looduslikule arengule jäetud metsades.
Keskkonnaregistrisse on kantud 14 paari elupaigad, millest 11 asuvad sihtkaitsevööndites ja 3
piiranguvööndis. Kuna sihtkaitsevööndite elupaikades otsesed mõjutegurid puuduvad, siis
täiendavaid kaitsemeetmeid ei rakendata. Piiranguvööndi raietele on seatud kitsendused, mis
aitavad säilitada elustiku mitmekesisust ning tulevikus sobivaid elupaigametsi.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt 15 paari laanerähne.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt 14 paari laanerähne.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: teadaolevad pesitsusterritooriumid on tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse.
+ Liigile on koostamisel kaitse tegevuskava.
– Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.1.4.9. KARVASJALG-KAKK (AEGOLIUS FUNEREUS)
II kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
Karvasjalg-kakk on metsakakkudest habekaku järel kõrgeima ohustatusega liik. Karvasjalg-
kakk elutseb Eestis luitemännikutes ning metsajõgede ja -järvede ümbruse segametsades. Ta
on tüüpiline suluspesitseja, kes kasutab pesitsemiseks tavaliselt musträhni vanu pesakoopaid
(Eesti Ornitoloogiaühing, 2009). Hinnanguliselt on Eestis 200-400 karvasjalg-kaku paari. Liigi
arvukus on viimastel aastatel olnud stabiilne (Elts et al, 2013).
Keskkonnaregistrisse on kantud neli leiukohta: kaitseala keskosas Saessaare sihtkaitsevööndis
(2010. a üks paar) ja Kikepera sihtkaitsevööndis (2006. a. üks paar), lõunaosas Metsise
sihtkaitsevööndis (2006. a. üks paar) ning idaosas Kikepera ja Metsise sihtkaitsevööndis
(pesitsuselupaik 24,9 ha, 2010. a. üks paar). Teadaolevad leiukohad on tsoneeritud
sihtkaitsevöönditesse, kus ebasoodsad mõjutegurid puuduvad. Alal tuleb jätkata pesade
kontrollimist, metsakakkude seire toimub riikliku programmi „Röövlinnud“ raames.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt neli paari karvasjalg-kakke.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb vähemalt neli paari karvasjalg-kakke.
31
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: teadaolevad pesitsusterritooriumid on tsoneeritud
sihtkaitsevöönditesse.
– Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.1.4.10. METSIS (TETRAO UROGALLUS)
II kat, LiD I, II/2 ja III/2, KE – jah, LiA – jah
Metsis on vanadele okasmetsadele iseloomulik liik, kes eelistab mängupaigaks ainult
mändidest koosnevaid puistuid, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81-120 aastat (Viht &
Randla, 2001). Kikepera looduskaitsealal on keskkonnaregistrisse kantud 11 metsise elupaika
11 mängualaga. 2010. ja 2012. aasta andmete põhjal mängis kaitsealal 34 kukke. Täpsem
ülevaade on esitatud tabelis 4.
Metsise kaitse tegevuskava (Randla, 2015) põhjal on metsisele suure tähtsusega ohuteguriteks
lageraie metsise elupaikades (elupaikade killustumine), elupaikade kvaliteedi langus
kuivendamise tagajärjel, elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu) ning
kisklus. Keskmise tähtsusega ohuteguriks on häirimine inimtegevuse poolt (matkarajad,
jahindus, metsa- ja teetrasside raied valel ajal).
Tegevuskavast lähtuvalt tuleb rakendada sihtkaitsevööndi režiim mängupaiga keskmest
vähemalt 700-800 m ulatuses. Liigi kaitse tagamiseks ei tohi metsloomade söödaplatse rajada
3 km raadiusesse ümber mänguala. Vajadusel tuleb hinnata ja täiendavalt reguleerida
väikekiskjate arvukust. Alal tuleb jätkata perioodilist seiret metsise populatsiooni seisundi
hindamiseks riikliku seire raames.
Metsise kaitse tegevuskava alusel on kõige olulisemaks tingimuseks mängupaiga keskmest 3
km raadiuses vanade metsade (vanus ≥80 aastat) säilitamine kogu ulatuses metsise poolt
eelistatud kasvukohatüüpides, vajadusel mustika levikut ja arvukust suurendavate
metsamajandusvõtete rakendamine.
Tabel 4. Kikepera looduskaitseala metsisemängude koondtabel (EELIS, 2016, riikliku seire
andmed).
Mängupaiga
nimi
Mängu
loendusaastad
Mängu suurus (kukkede
arv)
Mängupaiga
pindala
keskkonnaregistris
(ha)
Mängupaiga tsoneering
Räksi 1999-2010 >8/ 4/ 2/ 2/ 3/ 3/ 3/5/ 2/ 1/ 0/
3 431,4
Kikepera piiranguvöönd,
Metsise sihtkaitsevöönd,
osaliselt väljaspool
looduskaitseala
Kauni 1997/ 2010/
2011/2012 4/ 0/ 0/ 1 59,7
Metsise sihtkaitsevöönd
Vennissaare 1999/ 2010 4/ 5-6 (põhjapoolne); 1
(lõunapoolne) 166,5
Metsise sihtkaitsevöönd
Reinse 1 1997/ 2010 >8/ 4-5 102,6 Metsise sihtkaitsevöönd
Reinse 2 1997/ 2010 4-7/ 1 179,3 Metsise sihtkaitsevöönd,
Kikepera piiranguvöönd
Tõrvaaugu 1997/ 2010 4/ 6-7 252,5 Saessaare sihtkaitsevöönd
32
Mängupaiga
nimi
Mängu
loendusaastad
Mängu suurus (kukkede
arv)
Mängupaiga
pindala
keskkonnaregistris
(ha)
Mängupaiga tsoneering
Katkusoo 2 1997/ 2010 1-3/ 0-1 28,2 Metsise sihtkaitsevöönd
Katkusoo 1 1997 2010 4-7/ 0-2 143,8 Metsise sihtkaitsevöönd,
Kikepera piiranguvöönd
Mölke 1997/ 2010 8/ 2; 125,3 Metsise sihtkaitsevöönd,
Kikepera piiranguvöönd
Mölke 2 2010 1 Ei ole
keskkonnaregistrisse
kantud
Metsise sihtkaitsevöönd
Kivilaane 1997/ 2010 4/ 5 122,0 Metsise sihtkaitsevöönd,
Kikepera sihtkaitsevöönd
Kalda 1997/ 2010 8/ 3 169,7 Metsise sihtkaitsevöönd,
Kikepera piiranguvöönd
Kollanõmme 2009/ 2010 1/ 1 14,8 Metsise sihtkaitsevöönd
Saessaare 2010 1 Ei ole
keskkonnaregistrisse
kantud
Metsise sihtkaitsevöönd
Kikepera looduskaitseala metsise mängupaikade seisundit kirjeldatakse 2010. aastal Eesti
Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidud metsisemängude inventuuri põhjal, analüüsil kasutatakse
ka riikliku seire andmeid hilisematest aastatest.
Räksi
Räksi metsisemäng oli kunagi ilmselt piirkonna üks suurimaid. Tegu on väga ulatusliku
metsisele sobivate metsade massiiviga, mis on kuivendusega tugevalt rikutud. Käesoleval ajal
on tegemist valdavalt kõdusoometsadega. Tingimata on vajalik loodusliku veerežiimi
taastamine.
Kauni
Mäng on hävinud, metsiseid ei leitud ka ulatusliku otsimise (kogu naabruses asuvate mängude
vaheline ala otsiti läbi) tulemusel. Mängu hävimise põhjuseks on kuivendus ja alal kunagi
tehtud väga ulatuslikud lageraied, millest tingitult paiknevad säilinud elupaigalaigud alal
väikeste fragmentidena ning metsised on mänguala hüljanud. 2011. aastal vaadeldi ühte kukke
mängualast edelapool (EELIS, 2013). Kuna tegu on Natura linnualaga, kus metsis nimetatud
ühe peamise kaitse eesmärgina, on veerežiimi ja metsise asurkonna taastamine vältimatult
vajalik. 2010. aastal leiti mängualalt rohkesti metssigade tegevusjälgi.
Vennissaare
Vennissaare põhjapoolne mäng on oluline mänguala. Alal leidub ulatuslikult väärtuslikke
vanametsaalasid (elupaigad 91D0, 9010 ja mustika kõdusoomännikud). Kuivenduse mõju on
kohatine ja vajalik veerežiimi taastamine. Metssigade tegevusjälgi pigem vähe. Vennissaare
suurest mängust lõunapool on eraldiseisev väike mänguala. Kuivenduse mõjul on elupaikade
seisund väga halb ja vajalik veerežiimi taastamine.
Reinse 1
Tegemist on olulise mängualaga, kuid siinsed metsise elupaigad on rahuldavas seisundis.
Vajalik kindlasti veerežiimi taastamine.
33
Reinse 2
Metsise arvukus on oluliselt vähenenud – 2010. aastal mängis alal vaid 1 kukk ja vaadeldi 2
kana. Ala on tugevalt mõjutatud kuivendusest ja kunagi tehtud suurtest lageraietest. Piirkonnas
on ulatuslikel aladel säilinud vana metsa. Kuivenduse mõju likvideerimisel taastuks metsise
arvukus kiiresti. Vajalik kindlasti veerežiimi taastamine. Mitmel pool, eelkõige soolakute
ümbruses, leidus metssigade tegevusjälgi.
Tõrvaaugu
Kikepera linnuala suurim säilinud mäng ja väga oluline mänguala. Raba servas on elupaigad
säilinud (91D0), kuid kuivendusest mõjutatud. Kuivenduse mõjul on suurem osa sooservametsi
metsisele sobiva elupaigana hävinud/hävimas (valdavalt kõdusoo ja kuivendatud siirdesoo
kasvukohatüübi männikud) ja säilinud elupaikade seisund halveneb veelgi. Vajalik kindlasti
veerežiimi taastamine. Mänguala ligidal on soolak, mis koondab muuhulgas metssigu. Soolaku
ümbruses on mängus rohkelt metssigade tegevusjälgi.
Katkusoo 2
Aktiivset mängu vaatlusperioodil enam ei toimunud. Alalt leiti ühe kuke kevadised
territooriumid ja õhtuloendusel vaadeldi sama kukke passiivsena ja ühte kana. Tõenäoliselt
käib ka see kukk mängimas naabruses asuvas Kivilaane mängus. Mänguala on kuivendusega
tugevalt rikutud ja veerežiim vajab esimesel võimalusel taastamist.
Katkusoo 1
Aktiivset mängu vaatlusperioodil enam ei toimunud. Alalt leiti kahe kuke kevadised
territooriumid ja vaadeldi passiivseid kukki, kes tõenäoliselt käivad mängimas ka naabruses
asuvas Kivilaane mängus, sest antud mängu kanad enam ei külasta. Mänguala on kuivendusega
tugevalt rikutud ja veerežiim vajab esimesel võimalusel taastamist. Kohati leidus metssigade
tegevusjälgi, rohkesti mängus paikneva soolaku ümbruses.
Mölke
Mänguala on hävimas väga tugeva kuivenduse tulemusel. Mänguks sobivaid metsi leidub veel
vaid paaril eraldusel. Vajalik kindlasti esimesel võimalusel alustada veerežiimi taastamisega.
Mängupaiga piirkonnas leidub mitmeid metssigu koondavaid soolakuid, metssigade
tegevusjälgi on kohati rohkesti.
Mölke 2
Mängualal tuvastati vaid üks kukk, aktiivset mängu vaatlusperioodil ei täheldatud ja mängus
ei nähtud ka kanasid. Elupaikade seisund on tugevalt kuivendusest mõjutatud, seetõttu on 5-8
a tagasi tehtud harvendusraie tulemusena alusmets tugevalt võsastunud. Vajalik kindlasti
veerežiimi taastamine. Leidub metssigade tegevusjälgi, rohkem soolakute ümbruses.
Leiukohta ega mängupaika ei ole keskkonnaregistrisse kantud.
Kollanõmme
2010. aastal alal säilinud 1 kukk ja mängu külastas vähemalt 1 kana. Mängualal säilinud heas
seisus elupaigalaik. Mänguala naabruses on pärast 2007. aastat tehtud mitu lageraiet ning
mängu ümbritsevate metsade seisundit on oluliselt kahjustatud kuivendusega.
Kivilaane
Tegemist on olulise mängualaga – alal on rohkesti säilinud heas seisundis vanu metsi, kohati
on aga elupaigakvaliteet kuivenduse mõjul märgatavalt halvenenud. Vajalik on kindlasti
34
veerežiimi taastamine. Piirkonnas leidub rohkesti metssigade tegevusjälgi, alal asuvad
soolakud koondavad sigu mängualale.
Kalda
Vana mänguala metsad on kuivendusest mõjutatud ja seetõttu on metsised mängima kolinud
Lodja raba serva. Vana mänguala kasutatakse jätkuvalt toitumis- ja pesitsuspaigana. Piirkonnas
on ulatuslikel aladel säilinud vana metsa, kuivenduse mõju likvideerimisel taastuks metsise
arvukus kiiresti. Kahtlemata on vajalik veerežiimi taastamine. Elupaika läbib vana
raudteetamm (foto 3). Metssigade tegevusjälgi leidus vähe.
Saessaare Mäng registreeriti esmakordselt 2010. aastal, leiukohta ja mängupaika ei ole kantud
keskkonnaregistrisse. Mängus vaadeldi 2 passiivset kukke ja leiti 1 munadega pesa. Mänguala
elupaikade seisund kannatab tugevalt kuivenduse mõju tõttu ja veerežiimi taastamiseta mäng
hävib.
Mitmed mängud on liikunud väljapoole keskkonnaregistrisse kantud mänguala piire.
Mängualade paiknemist tuleb korrigeerida järgmiste mängude puhul: Räksi, Kauni,
Vennissaare, Katkusoo 1, Katkusoo 2, Kalda. Lähtuvalt tegevuskavas toodud nõuetest tuleb
korrigeerida ka leiukohtade andmeid. Mängupaigad ja leiukohad Saessaare ja Mölke 2 tuleb
lisada keskkonnaregistrisse juhul, kui järgnevatel vaatlusaastatel tuvastatakse alal aktiivseid
mänge. Keskkonnaregistri andmete korrastamine on liigi kaitse tegevuskavas I prioriteedi
tegevus.
Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse tõhususe ja elupaikade
seisundi analüüsi (Leivits, 2012b) kohaselt on Kikepera looduskaitseala metsisemängudest
kõrgeima kaitsetegevuste prioriteediga ehk tugevas languses olevad mängud Kivilaane, Kauni,
Räksi, Katkusoo 2, Reinse 1, Tõrvaaugu, Vennissaare ja Vennissaare 2. Hinnangu andmisel on
aluseks võetud mängu suurus, paiknemine olulistel metsise tuumaladel (Soomaa tuumala) ning
LD-elupaigatüüp ja selle seisund.
Kuivenduse mõjul toimuv elupaikade degradeerumine on üks olulisemaid negatiivseid
mõjureid. Selle protsessi peatamiseks tuleb taastada ala looduslik veerežiim. Tegevuse eesmärk
on säilitada metsade sobiv struktuur nii toitumiseks kui ka mängualadeks. Samas on liigi kaitse
tegevuskavas rõhutatud põhjalike kompleksuuringute vajadust. Veerežiimi sihttaastamise
kavandamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ning meedet vajadusel rakendada
laiaulatuslikumalt alles pärast eksperimentaaluuringute tulemuste selgumist. Küll on vajalik
veerežiimi sihttaastamise meetmeid kasutada loodusdirektiivi I lisa prioriteetse elupaigatüübi,
siirdesood- ja rabametsad (91D0*), soodsa seisundi saavutamiseks vajaliku sihttaastamise
puhul kaitse- ja hoiualadel, mis on ühtlasi metsise looduslikuks elupaigaks ning tegevuste
tulemuslikkuse seire käigus jälgida mõjusid metsisele kui elupaigatüübi tunnusliigile (Randla,
2015).
Linnuala eesmärgiks on seatud 72 mängivat metsisekukke. Võttes arvesse viimaseid
loendusandmeid, ei ole eesmärk saavutatud ning kuivenduse mõju jätkumisel langeb metsise
arvukus veelgi. Eesmärk on metsisele sobiva metsastruktuuri taastamine, esmatähtis tegevus
on elupaiku mõjutavate kuivenduskraavide sulgemine metsise elupaikades. Elupaiku vähem
mõjutavad kraavid jäetakse looduslikule arengule. Loodusliku veerežiimi taastamise tegevusi
on täpsemalt kirjeldatud ptk-s 5.1.1.1.
35
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal mängib vähemalt 72 metsisekukke.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal mängib vähemalt 34 metsisekukke.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim: mängupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
+ Metsise kaitset korraldatakse liigi kaitse tegevuskava alusel.
– Metsakuivendus
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.11. METSALINNUSTIK
Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia gruppi: laanepüü
(Bonasa bonasia) [III kat, LiD I ja II, KE-jah, LiA-ei], musträhn (Dryocopus martius) [III kat,
LiD I, KE-jah, LiA-ei], väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei],
värbkakk (Glaucidium passerinum) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei], nõmmelõoke [III kat, LiD
I, KE-jah, LiA-ei], hallpea-rähn (Picus canus) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei], händkakk (Strix
uralensis) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei].
Kikepera looduskaitseala on osa Kikepera linnualast. Linnuala kaitse-eesmärgis ei ole eespool
nimetatud linnuliike nimetatud. Tegu on alaga, kus metsalindude soodsa seisundi saavutamine
omab suurt tähtust kogu Eesti metsalindude asurkondade kaitsel. Kikepera looduskaitseala
kaitse-eesmärgis nimetatud metsalindudest enamus eelistab elada vanades metsades.
Laanepüü pesitseb vaid terviklikes loodusmassiivides ja eelistatult võimalikult vanades
metsades, kus mitmekesine puistustruktuur pakub vajalikku varju ja ka sobivaid
toitumistingimusi. Liigi jaoks on oluline sanglepa olemasolu, sest suur osa aastast toitutakse
eelistatult lepa urbadest, pungadest ja võsudest. Sangleppa asendab edukalt mõnedes
piirkondades hall-lepp. Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade kadumine, lageraietega
elupaikade killustumine, raietega kaasnevast servamõjust tulenev röövluse suurenemine ja
üldine metsamajandusega kaasnev puistute struktuuri muutus.
Musträhn pesitseb eelistatult küpsetes okas- või segametsades, eelkõige piirkondades, kus
leidub pesapuudeks sobivaid vanu puid, valgusküllaseid ja sipelgaterohkeid männikuid.
Olulisim ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate puude kadumine
ja sipelgate arvukuse vähenemine.
Väike-kärbsenäpp pesitseb eelkõige varjukates küpsetes metsades, kus leidub pesapaigaks
sobivaid tüükaid. Oluline on varju loova kuuse olemasolu. Alla 40-aastastes metsades leidub
liiki väga harva, sest neis puuduvad pesapaigaks sobivad puutüükad. Erandiks vaid hall-
lepikud, kus puude kiire suremisega ja kuuse teise rinde tekkimisega kaasneb sobivate
elupaikade kiirem teke. Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade vähenemine ja
metsamajanduse mõjul vajalike puistuelementide (seisvad surnud puud) ning sobiva
metsastruktuuri (tugevad hooldusraied) kadumine. Liik eelistab niiskeid metsi ja armastatud
pesitsusalad jäävad muuhulgas koprasoode ümbrusesse.
36
Värbkakk on ulatuslikes metsamassiivides ja reeglina piirkonna kõige vanemates metsades
pesitseja, kus leidub pesapaigaks sobivaid rähniõõnsusi ja arvukalt saagiks olevaid värvulisi ja
pisinärilisi. Peamiseks ohuks on metsamajandusega kaasnev vanade metsade osakaalu
vähenemine ja sobivate pesitsusalade kadumine.
Nõmmelõoke on üldlevinud, aga väiksearvuline haudelind, kes elutseb peamiselt
nõmmemetsades, loopealsetel ja raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma hakanud vanadest
karjääridest. Kevadel saabub märtsis, sügisel lahkub oktoobris, üksikud talvitavad.
Hallpea-rähn pesitseb leht- või segametsades, samuti parkides (ka taluparkides), kus leidub
suuri lehtpuid pesapaiga rajamiseks ja ümbritsevatel aladel esineb rohkesti peamiseks toiduks
olevaid sipelgaid. Olulisim ohutegur on metsamajanduse tõttu vanade pesapaikadeks sobivate
puude kadumine ja sipelgate arvukuse vähenemine.
Händkakk eelistab pesitseda suurtes loodusmassiivides asuvates küpsetes metsaosades, kus
peab leiduma sobivaid õõnsaid tüükaid või muid suuri õõnsustega puid. Harva pesitsetakse ka
metsatalude parkides või muudes sarnastes paikades, kus leidub õõnsustega põlispuid. Eriti
sobivad liigile piirkonnad, kus metsamaastik vaheldub väikeste metsaheinamaade ja luhtadega,
ühtlasi leidub ka sobivaid pesapaiku vanade metsade näol. Suurimaks ohuteguriks on vanade
metsade ja suurte õõnsustega puude kadumine maastikust.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 200 paari laanepüüd, 50 paari musträhni,
100 paari väike-kärbsenäppi, 25 paari värbkakku, 10 paari nõmmelõokest, 15 paari hallpea-
rähni ja 25 paari händkakku.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 200 paari laanepüüd, 50 paari musträhni,
100 paari väike-kärbsenäppi, 20 paari värbkakku, 10 paari nõmmelõokest, 15 paari hallpea-
rähni ja 20 paari händkakku.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Vanadest metsakooslustest 56% on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus metsamajandus-
likud tööd on keelatud.
− Metsamajanduslik tegevus.
Meetmed
Pesitsusaegsest raierahust kinnipidamine.
2.1.4.12. SOOLINNUSTIK
Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia gruppi: sookurg
(Grus grus) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei], teder (Tetrao tetrix) [III kat, LiD II ja III, KE-jah,
LiA-ei], mudatilder (Tringa glareola) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei], punajalg tilder (Tringa
totanus) [III kat, LiD II, KE-jah, LiA-ei], rüüt (Pluvialis apricaria) [III kat, LiD II ja III, KE-
jah, LiA-ei], väikekoovitaja (Numenius phaeopus) [III kat, LiD II, KE-jah, LiA-ei], punaselg
õgija (Lanius collurio) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei], hallõgija (Lanius excubitor) [III kat,
LiD-ei, KE-jah, LiA-ei] ja öösorr (Caprimulgus europaeus) [III kat, LiD I, KE-jah, LiA-ei].
37
Soolinnustiku üldise seisundi hinnangud on antud Eesti Ornitoloogiaühingu aastatel 2008 kuni
2013 teostatud uuringute põhjal (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–
2013; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013.) Soolinnustiku kaitse-eesmärgi kriteeriumid on seatud
Keskkonnaregistri 2016 aasta andmete alusel.
1960-ndatel aastatel sooaladele ja nende servadesse rajatud mastaapsed maaparandusobjektid
on kohalike soode seisundit aastakümnete vältel halvendanud. Kraavituse tõttu aset leidva
veetaseme alanemisega seiskub turbasambla kasv ja tekivad tingimused männi vohamiseks.
Sellega kaasneb lagesoode puistumine ja turba lagunemine. Kuna lagerabade puistumise
protsess on väga aeglane, on muutused männi katvuses näha alles 30-50 aasta möödudes. Kuna
enamik rabas pesitsevaid kurvitsalisi on lagedalembesed ning üldjuhul väga tundlikud puurinde
esinemise suhtes, siis on selle aja peale liigid alalt kadunud. Osad soodega seotud liigid (teder)
sõltuvad lisaks soode servades asuvatest soostuvatest metsadest. Maaparanduse mõjul sellised
metsad teisenevad täielikult ja muutuvad soostuvates metsades elavate liikide jaoks
sobimatuteks.
Sookurg esineb Kikepera looduskaitsealal võrdlemisi arvuka läbirändajana kuid vähemas
arvukuses pesitsejana. Sookure toidu moodustab mitmesugune taimne saadus, samuti väikesed
imetajad, kahepaiksed ja roomajad, mistõttu toitumisalana kasutab avamaastikke – lagerabasid,
põlde ja heinamaid. Pesitseb sooservades, lagerabal, sooõõtsikutel ja koprasoodes. Pesad
paiknevad hajali.
Teder on Eestis üldlevinud haudelind, kes elutseb soodega piirnevates metsades ja puissoodes.
Seltsingulised mängud paiknevad pesitsuspaikade läheduses lagedatel aladel, lagerabadel.
Tedre põhitoiduks on kaseurvad. Üldine arvukuse trend Eestis on väga tugevas languses.
Kikepera looduskaitsealal on registreeritud 17 mängu 85 kukega.
Mudatilder pesitseb rabades ja siirdesoodes, eelistades soode veerikkamaid piirkondi -
õõtsikuid ja laugastikke. Kikepera looduskaitsealal on registreeritud 6 isendit.
Punajalg-tilder on Eestis rannikul ja suurtes soodes esinev haudelind. Liigi arvukus on
viimastel aastatel langenud. Kikepera looduskaitsealal on registreeritud 4 isendit.
Rüüt on Eestis suurtes soodes esinev haudelind, kes vajab maaparandusest mõjutamata
ulatuslikke rabasid. Liigi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Kikepera
looduskaitsealal on registreeritud 24 isendit.
Väikekoovitaja on Eestis ebaühtlase levikuga harv rabade haudelind (hinnanguliselt 400–700
paari). Väike-koovitajat kohatakse Eestis peamiselt läbirändel. Viimastel aastatel on liigi
arvukus küll kõikunud, kuid suurusjärk on jäänud samaks. Kikepera looduskaitsealal on
registreeritud 5 isendit.
Punaselg-õgija on Eestis väheintensiivselt majandatud kultuurmaastikul, soodes ja muudel
looduslähedastel avamaadel esinev üldlevinud haudelind. Liigi arvukus on viimastel aastatel
vähenenud. Kikepera looduskaitsealal on registreeritud 1 isend.
Hallõgija on Eestis harv rabade haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 300–500 paari.
Viimastel aastatel on liigi arvukus püsinud stabiilsena. Kikepera looduskaitsealal on
registreeritud 6 isendit.
38
Öösorr on Eestis vaeseid männikuid, eelkõige siirdesoo- ja rabametsi eelistav haudelind. Liigi
arvukus on viimastel aastatel vähenenud. (Eesti Ornitoloogiaühing, 2013.) Kikepera
looduskaitsealal on registreeritud 2 isendit.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 10 paari sookurge, 6 paari mudatildrit, 5
paari punajalg-tildrit, 25 paari rüüta, 5 paari väikekoovitajat, 1 paar punaselg-õgijat, 6 paari hallõgijat, 10 paari öösorri ja kaitsealal mängib vähemalt 80 tedrekukke.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 10 paari sookurge, 6 paari mudatildrit, 5 paari
punajalg-tildrit, 25 paari rüüta, 5 paari väikekoovitajat, 1 paar punaselg-õgijat, 6 paari hallõgijat,
10 paari öösorri ja kaitsealal mängib vähemalt 80 tedrekukke.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Sooelupaikadest 100% on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
− Maaparandus, soode kuivendamine.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.13. MOSAIIKMAASTIKE LINNUSTIK
Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärgis toodud liikidest kuuluvad siia gruppi: hiireviu
(Buteo buteo) [III kat,LiD-ei, KE-jah, LiA-ei] ja herilaseviu (Pernis apivorus) [III kat, LiD I,
KE-jah, LiA-ei].
Hiireviu on Eestis kõige arvukam haugaslane, kelle isendite arv sõltub eelkõige peamiste
saakloomade (hiirte) arvukusest. Viimastel aastatel on Eestis hinnatud pesitsevate hiireviude
asurkonna suurust 5000–6000 linnupaarile. Meil on hiireviu rändlind, kes saabub märtsi lõpul
ja lahkub septembris. Hiireviu pesitseb kõrge puu otsas, tavaliselt metsaserva või sihi lähedal.
Kikepera looduskaitsealal on registreeritud 2 isendit (Keskkonnaregister 2016)
Herilaseviu on metsaservades ja metsatukkades elav varjulise eluviisiga liik, kelle arvukuseks
Eestis hinnatakse 900–1300 paari. Ta eelistab niiskeid leht- ja segametsasid, eriti lagedate
aladega vahelduvaid hõredaid metsi. Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, keda ta otsib
toitumislendudel metsalagendikelt ja väiksematelt avamaamassiividelt. Kuna toitub putukatest,
on putukafauna mitmekesisuse indikaator ning tundlik põllumajandusmürkide suhtes.
Kikepera looduskaitsealal ei ole liiki registreeritud (Keskkonnaregister 2016).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 2 paari hiireviud ja 1 paar herilaseviud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kikepera looduskaitsealal pesitseb minimaalselt 2 paari hiireviud ja herilaseviule sobivad
elupaigad on säilinud 3000 ha ulatuses.
Mõjutegurid ja meetmed
39
+ Vanadest metsakooslustest 56% on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kus metsamajandus-
likud tööd on keelatud.
− Metsamajanduslik tegevus ja pesitsusaegne häirimine.
Meetmed
Pesitsusaegsest raierahust kinnipidamine.
40
2.2. ELUPAIGAD
Kikepera looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja
niidukooslusi. Kaitsekorralduskava koostamise käigus analüüsiti elupaikade levikut ja
seisundit peamiselt sihtkaitsevööndites. Piiranguvööndi jäävad lamminiidu ning jõgede ja
ojade elupaik. Kikepera looduskaitseala sihtkaitsevööndite elupaikade koondandmed on
esitatud tabelis 5. ja levikukaart joonisel 4. Elupaikade seisundi analüüsimisel on aluseks
võetud Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele seatud tingimusi. Tabelis toodud hinnangud
tähistavad loodusliku elupaigatüübi esinduslikkuse astet antud alal, kus A tähistab väga
esinduslikke, B esinduslikke, C keskmise, arvestatava esinduslikkusega ning p potentsiaalseid
elupaiku (Palo, 2010).
Tabel 5. Kikepera looduskaitseala sihtkaitsevööndi elupaikade seisundi hinnang 2014. a
inventuuri ning elupaigaandmete täpsustuste alusel.
Elupaik/kõlvik
Pindala (ha) Pindala (ha) Elupaiga seisund (ha) Potentsi-
aalne 30 aasta
perspektiivis
(2014 a.
seisuga) A B C
Huumustoitelised järved
ja järvikud 9,3 9,3 9,3
Jõed ja ojad1 7,2 7,2 7,2
Lamminiidud 21,8 21,8 21,8
Raba 1187,5 1187,5 969 218,5
Siirde- ja õõtsiksood 5,8 5,8 5,8
Liigirikkad madalsood 1,5 1,5 1,5
Vanad loodusmetsad 1155 683 11,6 211,1 460,3 472
Rohunditerikkad kuusikud 8,5 8,5 8,5
Soostuvad ja soo-
lehtmetsad 188,8 115,1 34,9 80,2 73,7
Siirdesoo- ja rabametsad 566,3 548,5 321,8 226,7 17,8
Noored metsad 2660,4 2660,4
Muud lagedad alad (teed,
sihid, platsid, tiik jms.) 17,4 17,4
KOKKU 5829,5 5266 36,6 1536,8 993 563,5
1 Jõed ja ojad ning Lamminiidu elupaik asub piiranguvööndis
41
Joonis 4. Elupaigad Kikepera looduskaitseala sihtkaitsevööndites.
2.2.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD
Sellesse elupaika kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised looduslikud järved ja
järvikud peamiselt rabades või rabastuvates nõmmedes (Paal, 2007). Kikepera looduskaitsealal
on kaardistatud 9,31 ha huumustoitelisi järvi või järvikuid. Siia tüüpi kuulub Valgerabas
paiknev järv ning Saesaare raba laukad. Elupaiga esinemisalad paiknevad sihtkaitsevööndis.
Elupaiga kaitse toimub läbi raba elupaiga kaitse, eraldi tegevusi ette ei nähta. Oluline on
loodusliku veerežiimi säilitamine või taastamine.
42
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik huumustoitelised järved ja järvikud on säilinud 9,3 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik huumustoitelised järved ja järvikud on säilinud 9,3 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.2.2. JÕED JA OJAD
Kikepera looduskaitsealal kirdeosa läbib Halliste jõgi. Halliste jõgi on 99,8 km pikkune ja
valgala pindala on 1890,7 km2. Kaitseala eesmärk on kaitseala läbiva jõelõigu säilimine
looduslikus seisundis. Jõgi on tsoneeritud Kikepera piiranguvööndisse, kus vastavalt kaitse-
eeskirjale on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Täiendavaid
kaitsemeetmeid elupaiga säilimiseks ette ei nähta.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik jõed ja ojad on säilinud 4 km pikkusel lõigul, seisundiga vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik jõed ja ojad on säilinud 4 km pikkusel lõigul, seisundiga vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Soodne kaitserežiim, mis võimaldab ära hoida veetaseme ja kaldajoone muutmist.
− Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.2.3. LAMMINIIDUD
Kikepera looduskaitsealal on lamminiitusid kokku 21,8 ha, mis asuvad kaitseala kirdeosas
Halliste jõe luhtadel. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi on tegemist
märja lamminiidu kasvukohatüübiga. Mullad on ohtra pealeuhte tõttu viljakad
lammigleimullad, pikema üleujutusega aladel turvastunud mudajad lammimullad või
lammimadalsoomullad. Üleujutus on pikaajaline ning toimub regulaarselt igal aastal.
Rohurinne on kõrge, lopsakas, suhteliselt liigivaene, selles domineerivad kõrrelised või
suurtarnad (Paal, 2007).
Kaitsealal paiknevate lamminiitude looduskaitselist seisundit on hinnatud arvestatavaks.
Käesoleval ajal on niidud osaliselt hooldatud, kuid suuremas osas majandamata. Lamminiitude
säilimine on oluline maastikulise ning bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Kikepera
looduskaitseala lamminiidud moodustavad ühtse kompleksi neist põhja poole jäävate Soomaa
rahvuspargi ulatuslike luhaaladega. Niidud paiknevad Kikepera piiranguvööndis, mille üheks
43
eesmärgiks on poollooduslike koosluste säilitamine. Kaitsekorralduskavas seatakse eesmärgiks
lamminiitude säilitamine olemasolevas mahus. Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik lamminiidud on säilinud vähemalt 21,8 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik lamminiidud on säilinud vähemalt 21,8 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Hoolduse puudumine, millega kaasneb elupaiga võsastumine ja liigirikkuse vähenemine.
Meetmed
Lamminiitude taastamine ja hooldamine 21,8 ha suurusel alal.
2.2.4. RABAD
Raba elupaika leidub 1191,3 ha, millest 1187,5 ha on sihtkaitsevööndis. Rabadest suurimad on
Saessaare, Kauni, Valgeraba (Oissaare raba), Katkusoo (Rüütli soo) ja Lodja raba (Kivioja
raba, Sigaste raba; foto 6).
Saessaare on iseloomulik Lääne-Eesti tüüpi raba koos servas oleva siirdesooga. Raba on
inimtegevusest otseselt mõjutamata ning looduslikus seisundis. Raba on neerja kujuga ning
selles eristub lõunapoolsest keskosast lähtuv ja raba kirdeserva ulatuv alpi jänesvilla rohke
rabavete väljavalgumise ala. Nii 2006. kui ka 2011. aastal tehtud riiklikul seirel täheldati
metsakuivenduse kaudset mõju raba servaaladele eelkõige kraavide ümbruses (mõjutab
hinnanguliselt 10% raba elupaigast). Muus osas oli raba seisund 2011. aastal väga hea.
Metsakuivendussüsteemide rabapoolse osa kraavid tuleb sulgeda, kuivenduse mõju püsimisel
jätkub raba servaosa metsastumine, mis võib ca 50 aastaga levida umbes 200 m raba keskosa
suunas.
Lisaks Saessaare rabale, on ka kõikide teiste kaitseala soode servaalad suuremal või vähemal
määral kuivendusest mõjutatud. Hinnangute põhjal on raba elupaik valdavalt heas, osaliselt
keskmises seisundis.
Soode kaitsel peab arvestama, et kaitstakse kogu hüdroloogilist tervikut, sealhulgas
sooservametsi. Enamik Eesti soodest on juba oluliselt servakuivendusest mõjutatud.
Kuivenduse tagajärjel muutub sookooslus paljudele liikidele sobimatuks. Soode seisundile
mõjub negatiivselt ka olemasolev servakraavitus ning selle hooldamine (Sein, 2013). Soode
säilimiseks on esmatähtis servaalade kraavituse sulgemine või edaspidi hooldamata jätmine.
Eesmärgiks seatakse sihtkaitsevööndis paiknevate rabade säilimine. Piiranguvööndi osas on
tegemist pisikeste rabalaikudega ning ettepanekuid tsoneeringu muutmise osas ei tehta.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik rabad on säilinud vähemalt 1187,5 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik rabad on säilinud vähemalt 1187,5 ha suurusel alal seisundiga B.
44
Mõjutegurid ja meetmed
– Maaparandustööd ja soode kuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.5. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD
Siirde- ja õõtsiksood on kaardistatud 5,8 ha. Siirdesood paiknevad väikeste laikudena
sihtkaitsevööndis rabade servades. Kaardistatud on Katkusoo (Rüütli raba) idaosa siirdesoo
ning Saessaare raba edelamassiivi lõunaserva märe. Elupaigad on arvestatava esinduslikkusega
(C). Elupaiga seisundi parandamiseks tuleb taastada looduslik veerežiim.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik siirde- ja õõtsiksoo on säilinud vähemalt 5,9 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik siirde- ja õõtsiksoo on säilinud vähemalt 5,9 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt C.
Mõjutegurid ja meetmed
– Maaparandustööd ja soode kuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.6. VANAD LOODUSMETSAD
Sellesse elupaika kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese inimmõjuga või
üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele
ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt
mardikatele (Paal, 2007).
Vanu loodusmetsi leidub 708,0 ha, millest 681,6 ha on sihtkaitsevööndis (fotod 7 ja 8). Vanade
loodusmetsadena on kirjeldatud suurem osa arumaadel asuvaid metsasid. Elupaigatüüp
varieerub nii puistu koosseisu, kasvukohatüübi kui ka inimtegevuse mõjutuste poolest. Heas ja
väga heas seisundis (esinduslikkus A ja B) on küpsed, üle 15 aasta majandamata metsad, kus
leidub elupaigale iseloomulikke struktuurielemente ning indikaatorliike. Elupaigatüübi
esinduslikumad alad jäävad Lodja rabast kirdesse ja itta ning endistesse Kalda, Reinse 2, Kauni
ja Vennissaare metsise püsielupaikadesse. Keskmises seisundis (esinduslikkus C) on vanad,
varem majandatud metsad, kus struktuurielemente on vähe, kuid leidub indikaatorliike.
Lisaks leidub sihtkaitsevööndites 470,3 ha potentsiaalseid vanu loodusmetsi. Potentsiaalsed
elupaigad on majandamata keskealised ja majandatud valmivad-küpsed puistud, kus puuduvad
elupaigatüübile iseloomulikud struktuurielemendid ja liigid. Loodusliku veerežiimi taastamisel
ning majanduslike võtete puudumisel kujunevad need 30 aasta perspektiivis Loodusdirektiivi
kriteeriumidele vastavateks elupaikadeks.
45
Kaitse-eesmärgiks seatakse sihtkaitsevööndis paiknevate metsade säilimine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 1155 ha suurusel alal, keskmise seisundiga
vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 680 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt C.
Mõjutegurid ja meetmed
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.7. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD
See kasvukoht esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme huumusega
metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu
suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus
võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid liigiline
koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur
(Paal, 2007).
Elupaik kaardistati kaitsealal esmakordselt 2014. aastal. Elupaiga suurus on 8,5 ha ning see
paikneb kaitseala lõunapiiril Metsise sihtkaitsevööndis. 40% ulatuses on kaasnevaks
elupaigaks vana loodusmets. Peapuuliigi vanus on 180 aastat, leidub mitmeid VEPi tunnusliike
nagu kännukatik, roomav soomik, kuuse-nublusamblik, valkjas tähnsamblik, punetav
vistarsamblik, kuusetaelik. Elupaik on väga heas seisundis, metsa looduslik areng tagatakse
kehtiva kaitsekorraga. Olulised mõjutegurid puuduvad.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik rohunditerikkad kuusikud on säilinud vähemalt 8,5 ha suurusel alal, seisundiga A.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik rohunditerikkad kuusikud on säilinud vähemalt 8,5 ha suurusel alal, seisundiga A.
Mõjutegurid ja meetmed
+ Elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndi.
− Otsesed ohutegurid puuduvad.
2.2.8. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD
Sellesse elupaika kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üle
ujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad, kujunenud on turbakiht, mis on reeglina
üsna õhuke (kuni 30 cm). Niisuguseid kooslusi leidub sooäärsetel tasastel aladel. Puurindes
46
valitsevad enamasti sanglepp või sookask, siiski võib männi ja/või kuuse osalus mõnedes
kooslustes olla küllaltki suur. Alustaimestu ilme määrab sageli ühe või teise tarnaliigi
domineerimine (Paal, 2007).
Soostuvaid ja soo-lehtmetsi leidub 116,8 ha, millest 115,0 ha on kehtiva kaitsekorra alusel
määratud sihtkaitsevööndisse (foto 9). Kuivenduse ja metsade majandamise tõttu on selle tüübi
metsad valdavalt keskmises seisundis (esinduslikkus C). Seisundi hindamisel on lisaks
vanusele, struktuurielementide olemasolule enam arvestatud ka kuivenduse mõju. Kaitsealal ei
leidu elupaika suurte massiividena, kuid soo-lehtmetsi esineb kõikides vööndites väiksemate
elupaigalaikudena.
Lisaks on alal 73,8 ha potentsiaalseid elupaiku, mis loodusliku veerežiimi taastamisel ning
metsanduslike võtete puudumisel kujunevad 30 aasta perspektiivis Loodusdirektiivi
kriteeriumidele vastavateks elupaikadeks.
Kaitse-eesmärgiks seatakse sihtkaitsevööndis paiknevate elupaikade säilimine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik soostuvad ja soo-lehtmetsad on säilinud vähemalt 188 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt C.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik soostuvad ja soo-lehtmetsad on säilinud vähemalt 115 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt C.
Mõjutegurid ja meetmed
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.2.9. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD
Selle tüübi kooslused erinevad siirdesoo ja raba elupaigast tihedama ja kõrgema puurinde
poolest, siin on puurinde võrade liituvus vähemalt 0,3 ning puude keskmine kõrgus on üle nelja
meetri (Paal, 2007).
Siirdesoo- ja rabametsi leidub 551,8 ha (fotod 10 ja 11), millest 548,5 ha on sihtkaitsevööndis.
Elupaiga seisund on hea või arvestatav. Metsi on tugevalt mõjutanud kuivendus, mille
tagajärjel on endistest siirdesoo- ja rabametsadest kujunenud kõdusoometsad. Kuivenduse
mõju, vanus ja struktuurielemendid on peamisteks kriteeriumiteks metsade seisundi
hindamisel. Paremas seisundis elupaigalaigud on rabade ümbruses. Üksikuid esinduslikke
alasid leidub veel Vennissaare ja Kalda metsise mängupaikade ümbruses.
Lisaks sellele leidub sihtkaitsevööndis potentsiaalseid elupaiku 17,8 ha. Loodusliku veerežiimi
taastamisel ja loodusliku arengu tulemusel kujunevad need 30 aasta perspektiivis
Loodusdirektiivi kriteeriumidele vastavateks elupaikadeks.
Kaitse-eesmärgiks seatakse sihtkaitsevööndis paiknevate elupaikade säilimine.
47
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaik siirdesoo- ja rabametsad on säilinud vähemalt 548 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaik siirdesoo- ja rabametsad on säilinud vähemalt 548 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Mõjutegurid ja meetmed
– Metsakuivendus.
Meetmed
Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.3. MUUD VÄÄRTUSED 2.3.1. MUINSUSKAITSE- JA PÄRANDKULTUURIVÄÄRTUSED
Kikepera looduskaitsealal Halliste jõe ääres on muinsuskaitsealune kalmistu. 2013. aastal oli
selle seisund rahuldav, objekti väärtuseks on inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi
olemasolu.
Kikepera looduskaitseala territooriumil on registreeritud 13 pärandkultuuriobjekti.
Kaitseala kirdeosas on Pertle tiik, mis on tiigiks kaevatud ja paisutatud oja. Kauni ja Pütsepa
metsavahikohad. Kauni metsavahikohast on säilinud ühe hoone telliskiviseinad, palkseinad,
kaev, kelder ja lattaed. Õuepuudest kuuse ümbermõõt on 267 cm, teede ristis on tiik. Pütsepa
metsavahikohal elas Uue-Kariste mõisa metsavaht. Osaliselt on säilinud hoonete palkseinad
ning tee ääres punaste tammede rida. Registreeritud on ka Jõemetsa (Pütsepa) talukoht, kus on
säilinud ühe hoone aimatav asukoht (õuel tamme ümbermõõt 357 cm). Lisaks Tõõtsi talukoht
(kahe punktina), millest Halliste jõe kaldal suur tamm ja lagendikul palju enelase põõsaid, ida
pool teed hoonete vundamente näitavad maakivide read.
Valgerabast kirdesuunas on Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi jahimeeste ehitatud metsise
vaatluse onn (jahionn).
Valgeraba lõunaosas on Kilingi, Voltveti ja Vana-Kariste mõisa ehk kolme mõisa piirikivi
1848. aastast. Teine piirikivi on sellest pisut lõuna pool. Voltveti ja Kilingi mõisa piiri peal
Longi soos on 8 jalga lai ja 5 jalga paks kivi. Räägitakse, et rahvas olla kivi 12 paari härgadega
sinna vedanud. Tegemist võib olla ka vana ohvrikiviga (suurus 2,5x2 m, kõrgus 0,5-0,7 m
maapinnast). Kivisse raiutud tähis N1 ja piiri suund.
Katkusoost läänesuunas on Rüütli metsavahikoht. Seda kutsuti metsamõisaks, ehitatud
riigimetskonna kordoniks. Säilinud on üks vundament ja põldudele istutatud kuusik.
Risti läbi kaitseala edelaosa kulgeb endine Pärnu-Mõisaküla raudtee. Kitsarööpmelist raudteed
hakati 1975.-1976. aastal ümber ehitama laiarööpmeliseks. 1981. aasta suvel avati raudtee
uuesti reisi- ja kaubarongidele. Raudtee lõpetas tegevuse 2001. aastal. Raudtee tamm on
looduses tuvastatav, relsid ja liiprid on üles võetud.
48
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Kikepera looduskaitseala peamine eesmärk on linnustiku kaitse. Alal on mitmeid häirimise
suhtes tundlikke liike, kelle kaitseks on suurel osal alast kehtestatud kevad-suvine
liikumiskeeld. Kõlvikuliselt on tegemist valdavalt väikeste soode ja neid ühendavate
metsadega. Sookoosluste koormustaluvus on madal ega võimalda suuremates mahtudes
(loodus-) turismi edendada, lisaks on kaitseala teed kohati raskesti läbitavad.
Eelkõige külastavad kaitseala kohalikud elanikud suve lõpus ja sügisel marjade ja seente
korjamise ajal. Külastajate hulka on raske hinnata, kuid tõenäoliselt on see väike ning olulist
mõju kaitseala väärtustele ei avalda. Linnustiku kaitse tagamiseks tuleb hoida senist eraldatust
ja puutumatust ohustavatest inimmõjudest, mis on võimalik vaid juhul, kui välditakse
rohkearvulise loodusturismi teket ning külastuskoormuse tõstmist tundlikes piirkondades.
Tulenevalt kaitseväärtustest on soovitav Kikepera looduskaitseala jätta eeskätt
kaitsesuunitlusega alaks.
Looduskaitsealal on üks külastusobjekt, mille kasutuskoormus on pigem madal. Kikepera
looduskaitsealale täiendavaid külastusobjekte ei planeerita, edaspidi tuleks uued puhkekohad
rajada juba olemasolevate objektide lähedusse või väljapoole looduskaitseala piire.
Täiendavate matka- ja õpperadade loomine sooaladele või häirimistundlike liikide
elupaikadesse läheks vastuollu kaitse-eesmärkidega.
Külastajate suunamiseks tuleb hooldada olemasolevaid teid ja külastusobjekti ning suunata
külastajad ettevalmistatud puhkekoha juurde. Käesoleval ajal on paigaldatud neli viita, mis
suunavad lõkkekoha juurde (fotod 12 ja 13).
Kaitseala läbib RMK matkatee Hüpassaare - Kopra tare (56 km) lõik (joonis 6). Matkatee lõik
kattub Saarde valla üldplaneeringuga kavandatud matkarajaga (vt täpsemalt ptk 4).
Kaskealuse oja kaldal Kikepera sihtkaitsevööndis on jahimeeste onn (pärandkultuuri objektide
nimekirjas kui metsise vaatluse onn). Onni vahetus läheduses on liikumispiiranguga Metsise
sihtkaitsevöönd. Onnil puudub kindel hooldaja, seda kasutavad peamiselt jahimehed. Onni
säilitamine on lubatav vaid juhul, kui leitakse sellele hooldaja. Linnukaitselisest aspektist ei
ole onni säilitamine soovitav. Onni kasutamisel tuleb kinni pidada liikumispiirangutest.
Välitööde käigus prügistamise probleemi ei täheldatud.
Visioon ja eesmärk
Visioon
Kikepera looduskaitseala on eeskätt kaitsesuunitlusega ala, kus külastuskoormust hoitakse
loodusala väärtuste säilimist tagavates piirides.
Eesmärk
Vältida rohkearvulise loodusturismi teket ning külastuskoormuse tõstmist selleks mitte-
ettevalmistatud kohtades. Suunata külastajaid Katku lõkkekohta eesmärgiga pakkuda
puhkevõimalusi ja tutvustada kaitseala väärtusi. Hooldada olemasolevaid rajatisi ning vältida
täiendavate külastusobjektide rajamist vähese koormustaluvusega paikadesse.
49
3.1. KÜLASTUSTARISTU 3.1.1. KATKU LÕKKEKOHT
Katku lõkkekoht on ainuke ametlik külastusobjekt Kikepera looduskaitsealal (foto 14).
Puhkekoha juurde kuulub parkla umbes kahele autole, sädemepüüdjaga grill (lõkkekoht; foto
15), infostend, käimla (foto 16), puude varjualune (foto 17) ning kaks pinki ja purre (tuletõrje
veevõtutiigi ääres; joonis 5; foto 18). Lubatud on paigaldada kolm telki. RMK Pärnumaa
puhkeala seisukohalt on loodushoiuobjekti prioriteetsus madal.
Külastuskorralduskava alusel plaaniti puhkekoha juurde rajada vaateplatvorm ja laudtee.
Vaateplatvormi ja laudteed ei ole ehitatud. 2011. aastal põles ära Katku metsaonn, mida ei ole
otstarbekas taastada, mistõttu ei ole objekti (Katku lõkkekoht) võimaluste laiendamist
käesoleval ajal planeeritud (Riigimetsa Majandamise Keskus, 2012). Andmed objekti
külastuskoormuse kohta puuduvad.
Puhkekoha juures oleval infotahvlil on tutvustatud Katku metsaonni ning metsist (info eesti ja
vene keeles; foto 19). Info on kohati aegunud – metsaonn on hävinud ning objekti ametlik nimi
on „Katku lõkkekoht“. Infotahvlil on olulisemad kontaktid (KA, RMK, KIK) ning juhised
metsaonni kasutajale. Vajalik on paigaldada uus infotahvel. Soovitav on kajastada ühel tahvlil
nii külastusobjekti infot, tutvustada kaitseala ja linnuala ning külastuskorraldust.
Joonis 5. Külastustaristu Katku lõkkekohas.
Katku lõkkekohta jõudmiseks on RMK paigaldanud neli puidust suunaviita. 2014. aastal olid
viidad heas seisukorras. Kaks viita on Lodja-Saunametsa, üks Sigaste – Massi – Välinõmme
– Kanaküla teel ning üks Liiva teel vahetult lõkkekoha juures. Seoses metsamajandustööde
50
teostamisega oli Liiva tee lõunaosa (kaitsealast väljaspool) 2014. aasta varakevadel kehvas
seisundis ning polnud sõiduautoga läbitav. Teed tuleb hooldada vastavalt vajadusele, et see
oleks sõiduautoga läbitav. Külastajaid ei tohiks suunata objekti juurde mööda teid, mis läbivad
häirimistundlike liikide elupaiku (foto 20).
Meetmed:
Katku lõkkekoha hooldamine
Lõkkekoha juurde suunavate viitade hooldamine
3.1.2. INFOSTENDID, PROGRAMMID, TRÜKISED
Infostend
Kaitsealal on üks infostend Katku lõkkekoha juures, kuid selle info on osaliselt vananenud (vt
ptk 3.1.1). Infostend tuleb likvideerida ning samasse kohta paigaldada Kikepera
looduskaitseala, linnuala ja külastuskorraldust tutvustav infostend. Stend peab sisaldama teavet
kaitstava ala eesmärkide, loodusväärtuste, Natura linnualasse kuulumise, tsoneeringu,
paiknemise, külastusobjektide ning -korralduse kohta.
Meetmed:
Katku lõkkekohas paikneva infostendi likvideerimine.
Kaitsealale ühe infostendi paigaldamine.
Ühe infostendi hooldamine.
Trükised
Eesti Ornitoloogiaühing ja Keskkonnaamet koostöös andsid 2009. aastal välja trükise
„Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal“ (Merivee et al, 2009), kus tutvustatakse
lühidalt ka Kikepera linnuala.
Spetsiaalseid Kikepera looduskaitseala käsitlevaid voldikuid ega trükiseid ei ole välja antud.
Kaitsealal on üks külastusobjekt, mille külastajate hulk ei ole suur. Samas puuduvad alal
olulised vaatamisväärsused ning ala teed on kohati raskesti läbitavad. Seega võib pidada
külastajate hulka võrdlemisi väikeseks. Kuna alal ei ole plaanis loodusturismi arendada (alal
elavad mitmed inimpelglikud liigid), siis puudub vajadus temaatilise voldiku väljaandmiseks.
Kikepera looduskaitseala peamine väärtus on linnustik, seega tuleb üldsusele tutvustada
eelkõige linnustikuga seotud väärtusi. Kaitsealal tehakse seda infostendi kaudu ning spetsiaalse
voldiku väljaandmist ei kavandata.
51
4. ALAGA SEOTUD PLANEERINGUD JA
ARENGUDOKUMENDID
Viljandi maakond
Viljandi maakonnaplaneering
Maakonnaplaneeringu alusel on strateegia looduskaitse valdkonnas muuhulgas kaitse all
olevate loodusobjektide inventuur põhjendamaks kaitse vajadust või mittevajadust tulevikus;
uute kaitsealade loomine väärtuslike ökosüsteemide, koosluste, maastike ja liikide kaitseks;
looduskaitseobjektide tähistamise ja pideva hooldussüsteemi loomine ja selle
funktsioneerimise tagamine.
Pärnu maakond
Pärnu maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaplaneeringuga on seatud, et maakond on oma üldises arengus loodust hoidev.
See põhineb üldisemal visioonil maakonnast kui olemasolevaid loodusressursse ratsionaalselt
kasutavast ja hoidvast piirkonnast, kus teadlikult jälgitakse säästva arengu printsiipe. Pärnu
maakonna loodust hoidev suund on kooskõlas maakonna ühe suurema väärtusega - puhta ja
rikkaliku loodusega.
Pärnu maakonna arengustrateegias on püstitatud strateegiliseks põhieesmärgiks keskkonna
ökoloogilise puhtuse saavutamine.
Soomaa piirkond
Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2009-2013
Strateegia alusel hõlmab Soomaa turismipiirkond muuhulgas Kikepera linnuala. Üldine
visioon: aastaks 2030 on Soomaa teadliku külastaja poolt väärtustatud, looduslike
protsessidena säiliv põlislooduse ja ajalooliste kultuurmaastike näidisala koos tugeva ja
ühtekuuluva kogukonnaga.
Ptk 3.1. alusel on ökoloogiline eesmärk järgmine: turism Soomaal väärtustab ning toetab
looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda.
Alameesmärgid on järgmised: 4.1.1. Kehtestatud on piisavad reeglid ja rakendatakse sobivaid
kaitsekorralduslikke meetmeid; 4.1.2. Info jagamine on piisav selgitamaks kehtivaid reegleid
ja võimalikke kahjusid; 4.1.3. Mõjusid vähendavaid rajatisi on piisavalt.
Soomaa piirkonna teemaplaneering
Pärnu maavanem algatas 3. veebruaril korraldusega nr 76 (korralduse lisa) Soomaa piirkonna
teemaplaneeringu, millega täpsustatakse ja kaasajastatakse Pärnu maakonna planeeringut
Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala kontekstis. Teemaplaneering hõlmab
Kikepera looduskaitseala põhjaosa.
52
Saarde vald
Saarde valla arengukava aastani 2028
Arengukava ptk 1.1 põhjal on Saarde valla visioon järgmine: Saarde vald on turvaline, puhta
ja metsarikka looduskeskkonnaga piirkond, väärtustatud geograafilise ja kultuuritraditsioonide
omapäraga, kus Kilingi-Nõmme kui vallasisene linn on kujunenud Edela-Eesti teiseks
tõmbekeskuseks.
Saarde valla üldplaneering
Üldplaneeringu ptk 2.11 põhjal on turismi arendamiseks, vaba aja veetmiseks ja looduse
tundmiseks ning puhkamise võimaluste loomiseks kavandatud matkarada, mis läbib osaliselt
Kikepera linnuala (joonis 6). Matkarada saab alguse Viljandi maakonnast, Halliste jõe äärest
ning hargneb Vardja aluskivimi paljandi juures kaheks: üks haru lõpeb Kilingi-Nõmme linnas
ja teine haru Lodja külas, Valga- Uulu maanteega). Üldplaneeringuga on määratud Kikepera
looduskaitseala põhjaosas ilus teelõik.
Saarde vallavalitsusel ei ole otseseid plaane seoses matkaraja arendamisega. Võimaluste
tekkimisel kavandatakse matkaraja täiendavat tähistamist. Matkaraja kasutamine ei avalda
olulist mõju kaitse-eesmärkide saavutamisele, kuna rada kulgeb valdavas osas mööda
olemasolevaid teid ning läbib olemasolevat Katku lõkkekohta. Raja eeldatav kasutajate hulk
on väike, koormuse olulisel suurenemisel tuleb vajadusel ette näha meetmed eelkõige
inimpelglike liikide kaitseks (raja lõik kulgeb vahetult liikumispiiranguga ala servas).
Kaitsekorralduskavaga nähakse ette kaitseala ja liikumispiiranguga alade tähistamine. Lisaks
paigaldatakse infotahvel, et teavitada külastajaid kaitsealal viibimisest ning
külastuskorraldusest.
Surju vald
Surju valla arengukava aastateks 2011-2018
Arengukava ptk-s 21 on seatud valla arengustrateegia, eesmärgid ja rakendumise eeldused.
Keskkonna valdkonnas (ptk 21.5. Keskkond) on muuhulgas seatud eesmärgiks: kauni ja puhta
elukeskkonna tagamine; inimeste keskkonnaalaste teadmiste tõstmine
Turismi (ptk 21.6. Turism) valdkonnas on seatud järgmised eesmärgid: mitmekesiste
puhkevõimaluste loomine; turismiobjektide tähistamine; turismimarsruutide koostamine;
ajaloo-, kultuuri- jne mälestiste tähistamine, looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine,
loodusobjektide ja miljööväärtuse tõstmine.
Surju valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud alade objekte, määratud tingimusi ega
täiendavaid väärtusi.
53
Joonis 6. Lõkkekoha viidad ja matkaraja marsruudid Saarde valla üldplaneeringu järgi.
54
Paikuse vald
Paikuse valla arengukava 2011-2024
Arengukava põhjal on miljöö- ja looduskeskkonna osas eesmärk 2024. aastaks järgmine (ptk
5.2, lk 49): Paikuse valla asulaid iseloomustab kõrge miljööväärtuslikkus ja heakorrastatus.
Asustusest ja intensiivsest maakasutusest tulenevad riskid looduskeskkonnale on maandatud.
Seejuures tuleks saavutada kompromiss looduskeskkonna kaitse ning elamuarenduse ja
tööstuse arengu vahel.
Paikuse valla üldplaneering
Kikepera looduskaitseala jääb Paikuse valda väga väikeses osas, üldplaneeringuga ei ole
kavandatud alade objekte, määratud tingimusi ega täiendavaid väärtusi.
Kõpu vald
Kõpu valla üldplaneering kuni aastani 2015
Üldplaneeringuga ei ole kavandatud alade objekte, määratud tingimusi ega täiendavaid
väärtusi.
Kõpu vallal kehtiv arengukava puudub.
55
5. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
5.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS 5.1.1. ELUPAIKADE HOOLDUS- JA TAASTAMISTÖÖD
5.1.1.1. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE
Kikepera projekteeritaval looduskaitsealal on soode servaalade metsad suures osas majandatud
ning rajatud on tihe kuivenduskraavide võrgustik. Selle tulemusena on metsise elupaigad
degradeerunud. Selleks, et tagada metsise elupaikade säilimine või rikutud elupaikade
taastumine, planeeritakse tööd kuivenduskraavide sulgemiseks. Loodusliku veerežiimi
taastamise tööd on vajalikud vahetult mängualal või metsise poolt eelistatud
kasvukohatüüpides või nende vahetus läheduses asuvatel kraavidel. Kasvukohatüüpide
määramisel kasutati metsaregistri andmeid. Metsise mängupaikade asukohtade määramise
aluseks on riikliku seire andmed 2010.-2012. aastast. Veerežiim taastatakse rabade servaaladel,
kus on metsise mängupaigad registreeritud, lisaks mängupaigast ligikaudu 1 km raadiuses
olevates metsades, kus leidub metsisele sobivaid kasvukohatüüpe (sinika, kõdusoo,
karusambla, pohla, mustika, jänesekapsa-mustika). Loodusliku veerežiimi taastamine on
oluline ka lodu ja madalsoo kasvukohatüüpides, kuna tegemist on laiemalt elustikule oluliste
elupaikadega, mida on looduslikuna vähe säilinud.
Metsise mängupaikade piirkond on hõlmatud sihtkaitsevööndisse, seega kavandatakse
taastamistöid eelkõige sihtkaitsevööndites. Piiranguvööndis kavandatakse veerežiimi töid
(kraavide ümberprojekteerimine, sulgemine või looduslikule kinnikasvamisele jätmine) juhul,
kui ilma piiranguvööndi töödeta ei saavutata loodusliku veerežiimi taastumist
sihtkaitsevööndis.
Kuivendamise toimel veetase pinnases alaneb ja algab turba lagunemine, mis toob kaasa
muutused ka taimkattes. Kui kuivendus kestab pikka aega ja turbakiht mineraliseerub, siis
kuivenduse mõju lakkades ei taastu endine olukord, vaid raba taastumine kestab pikka aega
ning veetaseme tõstmisel toimub esmalt mülgastumine. Tööde kavandamise eesmärk on
metsisele sobiva metsastruktuuri ja turba juurdekasvu taastamine eelkõige aladel, kus
kuivenduse mõju ei ole veel tekitanud pöördumatut kahju. Turba juurdekasvu taastamiseks on
vajalik veetaseme tõstmine vett ärajuhtivate kraavide sulgemise kaudu. Kui jätta
kuivenduskraavid sellistel aladel looduslikule arengule, võib turbakihi lagunemine jätkuda veel
mitmekümne aasta jooksul ja rabakoosluse taastumine võtab siis juba oluliselt rohkem aega.
Ala veerežiimi taastamiseks on vajalik kogu alal paikneva kraavivõrgustiku sulgemine. Täpne
sulgemislahendus tuleb valida projekteerimise käigus lähtuvalt kraavivõrgu seisukorrast, kuid
arvestada tuleb järgmisi kriteeriume:
Eelistada tuleb kraavide lausalist sulgemist olemasoleva kraavimulde abil. Lausaline
sulgemine on metsise elupaikades sobivaim, kuna tammide rajamisel tekkiv
üleujutusala võib põhjustada levikutõkkeid, sh võivad metsisetibud uppuda ka madalas
vees. Kraavimulde kasutamisel sulgemistöödeks ei ole vajalik materjali transport
väljastpoolt, kuid mulde kättesaamiseks ning masinatega liikumise võimaldamiseks
tuleb kraavid puhastada võsast ning eemaldada mulde poolsest kraaviservast puud
vähemalt 5 m laiuselt ribalt.
56
Kohtades, kus kraavide mullet ei ole säilinud piisaval määral (nt materjali lagunemise
tõttu), võib kraave sulgeda lõiguti. Suletava lõigu pikkus peab olema vähemalt 10-20
m ning suletavate lõikude vaheline kõrguste kasv kõige enam 20-30 cm. Suurema
kõrguste vahe puhul võib suletud lõigu taha tekkida lokaalne üleujutusala.
Piisava sulgemismaterjali puudumisel tuleb sulgemiseks kasutada turbast või puidust
tamme. Puitmaterjalina on otstarbekas kasutada juurdepääsu rajamiseks eemaldatud
puitu. Kahe tammi vaheline kõrguste vahe võib samuti olla kõige enam 20-30 cm.
Tammide rajamisel võib osutuda probleemiks suurvee ajal nende purunemine või
möödavoolude tekkimine, seetõttu vajavad tammid hilisemat jälgimist ja hooldust.
Möödavoolude tekke vältimiseks on soovitav rabas rajada ristikaeve ja tugevdada
tammi tihendatud turbaga. Samuti aitab tammide purunemist vältida olemasoleva
mulde tõstmine kraavi. Tammide rajamiseks tuleb tagada masinatele ligipääs ning
eemaldada puistu tööalalt vähemalt 5 laiuse ribana. Ligipääsu marsruut tuleb
projekteerimise käigus valida selliselt, et olemasolevaid elupaiku võimalikult vähe
kahjustada.
Kasvukohtades, kus turbasammal on endiselt piisaval määral olemas, viib veerežiimi
taastamine ökoloogilise seisundi parenemiseni. Kõdusoometsade puhul, kus turbapinnas on
juba mineraliseerunud, ei ole teada, millised kooslused veerežiimi taastamise tulemusena
tekivad. Tekkiva koosluse struktuuri mõjutab kindlasti puurinde allesjäämine või eemaldamine
ning saavutatav veetaseme kõrgus. Sulgemisprojektide koostamisel tuleb taastavaid alasid
detailset uurida ning hinnata võimalikke arenguid veerežiimi taastamise järel.
Metsisele sobiva metsastruktuuri ja turba juurdekasvu taastamisel võib lisaks
kuivenduskraavide sulgemisele vajalik olla ka puude osaline väljaraie, et vähendada
traspiratsiooni. Mustika levikuga seotud kasvukohatüüpides võib vajalik olla kujundusraie, et
soodustada mustika puhmarinde levikut ja tihedust. Kuna veerežiimi taastamistööde
kavandamise ajal puuduvad täpsed teadmised kujundusraiete mõjust metsise elupaikade
taastumisele, siis neid käesoleva töö raames ei kavandata. Tugihoolduse vajadus selgub pärast
eksperimentide ja elupaigakasutuse uuringute läbiviimist.
Kraavide sulgemise mõju täpne ulatus selgub veerežiimi taastamistöödele järgneva seire
käigus. Seiret viiakse läbi vastavalt riiklikule metoodikale.
Kikepera looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamine on 1. prioriteedi tegevus.
Veerežiimi taastamiseks tuleb koostada projekt, mille käigus täpsustatakse suletavad kraavid
ja kasutatav tehnoloogia. Taastamistegevused on näidatud kraavipõhiselt lisas 6. Veerežiimi
taastamist korraldab RMK koostöös Keskkonnaametiga. Sulgemisprojekti tellib RMK. Tööde
projekteerimiseks ja teostuseks on planeeritud 2021.-2025. aasta. Suletavate kraavide
kogupikkus on 280 km ja veerežiimi taastamise hinnanguline maksumus 2,23 miljonit EUR.
5.1.1.2. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE
Looduskaitseala eesmärk on lamminiitude kaitse, kõik lamminiidud paiknevad Halliste jõe
luhtadel Kikepera piiranguvööndis. Taastatavate alade valikul on lähtutud kaitse-eesmärkidest.
Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020 alusel on nende niitude hooldus III
prioriteedi tegevus.
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk taastada 21,8 ha lamminiite.
57
Lamminiitude taastamisel ja hooldamisel lähtutakse luhtade hoolduskavas (Metsoja, 2011)
toodud juhistest. Hoolduskavad on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Poolloodusliku koosluse taastamise puhul tuleb esmalt harvendada puu- ja põõsarinnet ning
seejärel jätkata iga-aastast niitmist või karjatamist. Mitmete elupaikade majandamise puhul
võib takistuseks saada maaomanike või huviliste puudumine järjepideva hooldamise vastu kui
ka tehnikaga ligipääsu keerukus. Hooldustöödeks on väga oluline lihtne ja loodussõbralik
ligipääs niidule. Koosluse säilimise eelduseks on hilisem regulaarne majandamine.
Poollooduslikud kooslused peavad olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niide
koristatud. Niitmine peab olema tehtud keskelt-lahku või servast serva meetodil.
Joonis 7. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine
Heas seisus luht on avatud maastikuga (põõsaid ei tohiks olla luhal üle 10%, kui esinevad, siis
asetsegu gruppidena, mitte ribadena – viimane soodustab väikekiskjate ligihiilimist ning
kaotab maastiku avatuse), loodusliku veerežiimiga ning avatud „soonekohtadega“ – nii
suuremate (vanajõed) kui väikeste, kraavitaolistega. Kuigi röövlindudele üksikud puud ja
põõsad sobivad, ei tohi neid alles jätta aladel, kus on palju luhal pesitsevaid linde. Luht peab
olema piisavalt madalalt niidetud – 5-7 (max 12) cm – ning kulukihita (Metsoja, 2011).
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on maaomanikel võimalik taotleda toetust.
Kaitsekorralduskava koostamise ajal ei ole alal hooldatavaid poollooduslikke kooslusi.
Tegevus kuulub 3. prioriteeti ning seda korraldavad maaomanikud või huvilised koostöös
Keskkonnaametiga. Tegevuse asukoht on näidatud joonisel 7.
58
5.1.2. TARISTU
5.1.2.1. KÜLASTUSOBJEKTIDE HOOLDAMINE
Katku lõkkekoha ja viitade hooldamine
Kikepera looduskaitsealal on üks külastusobjekt – Katku lõkkekoht, kus tuleb jätkata taristu
järjepidevat hooldamist. Puhkekoha juurde kuulub parkla umbes kahele autole,
sädemepüüdjaga grill (lõkkekoht), infostend, käimla, puude varjualune ning kaks pinki ja purre
(tuletõrje veevõtutiigi ääres). 2014. aastal olid kõik rajatised heas seisukorras.
Regulaarselt on vajalik koristada prügi, korrastada välikäimlat ja varustada lõkkekohta
lõkkepuudega. Kontrollida tuleb olemasolevate rajatiste seisundit. Katkise inventari
parandamine või asendamine toimub vastavalt vajadusele. Vajadusel tuleb niita parkla servasid
ning hooldada parkla piiret.
Katku lõkkekohta jõudmiseks on paigaldatud neli puidust suunaviita. 2014. aastal olid viidad
heas seisukorras. Kaks viita on Lodja-Saunametsa, üks Sigaste – Massi – Välinõmme –
Kanaküla teel ning üks Liiva teel vahetult lõkkekoha juures. Külastajate suunamisel lõkkekohta
peab olema tagatud objektide hea seisukord ning ligipääsetavus.
Katku lõkkekoha ja viitade hooldustööde piirkonnad on toodud lisas 5. Kavandatavate tööde
teostajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning tegevused on 2. prioriteedi tööd.
5.1.2.2. INFOSTENDI LIKVIDEERIMINE
Kaitsealal on üks infostend Katku lõkkekoha juures, kuid selle info on osaliselt vananenud.
Infostend tuleb likvideerida ning paigaldada uus infostend.
Olemasoleva infostendi likvideerimine on 2. prioriteedi töö ning töö korraldab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
5.1.2.3. INFOSTENDI PAIGALDAMINE
Kikepera looduskaitsealale tuleb paigaldada üks infostend Katku lõkkekoha parklasse
(olemasoleva vananenud infostendi asemele). Infostend peab sisaldama teavet kaitstava ala
eesmärkide, loodusväärtuste, Natura linnuala, tsoneeringu, paiknemise, külastusobjektide ning
-korralduse kohta.
Infostendide materjali valmistab ette Keskkonnaamet. Infostendi valmistamise ning
paigaldamise korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Uue infostendi paigaldamise on 2.
prioriteedi töö.
5.1.2.4. INFOSTENDI HOOLDAMINE
Pärast seda, kui kaitsealale on paigaldatud uus kaitseala tutvustav infostend on vajalik
infostendi regulaarselt hooldada. Infotahvli hooldamine on 2. prioriteedi tegevus, mida
korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.
59
5.1.3. KAITSTAVA ALA TÄHISTAMINE JA PIIRITÄHISTE HOOLDUS
Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise ajal oli looduskaitseala välispiir ja
vööndite piirid tähistamata. Kaitseala külastajate teavitamiseks kaitsealal viibimisest tuleb
kaitseala välispiir ja liikumispiiranguga vööndid tähistada. Suured piiritähised paigaldatakse
peamiste alale suunduvate teede äärde. Muude teede ja radade juurde paigaldatakse keskmise
suurusega tähised. Tähised paigaldatakse ka ala läbivate matkaradade juurde (RMK matkatee
ja Saarde valla üldplaneeringus märgitud matkarada). Tähistele on märgitud kaitseala ja vööndi
nimetus. Tähistatakse liikumiskeelualad, mille tähistele on lisaks märgitud liikumiskeelu aeg.
Kaitsealale paigaldatakse 6 suurt piiritähist ning 47 keskmise suurusega piiritähist. Lisaks
eelnimetatud tähistele tähistatakse liikumispiiranguga sihtkaitsevööndid järgnevalt:
Metsise sihtkaitsevööndi piir tähistatakse 40 punktis, tähisele lisatakse tekst “Kikepera
looduskaitseala Metsise sihtkaitsevöönd, LIIKUMISKEELD 01.02-30.06”.
Saesaare sihtkaitsevööndi piir tähistatakse seitsmes punktis, tähisele lisatakse tekst
“Kikepera looduskaitseala Saessaare sihtkaitsevöönd, LIIKUMISKEELD 01.02-
31.07”.
Sutesoo sihtkaitsevööndi piir tähistatakse kolmes punktis, tähisele lisatakse tekst
“Kikepera looduskaitseala Sutesoo sihtkaitsevöönd, LIIKUMISKEELD 15.03-31.08”.
Vajalik on kõikide tähiste regulaarne hooldamine ja asendamine vastavalt vajadusele. Eelkõige
on oluline jälgida piiritähiste ja liikumiskeelu tähiste olemasolu peamiste liikumisteede juures.
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on looduskaitsealale paigaldatud 103 piiri- ja liikumiskeelu
tähist. Kaitseala piiritähiste asukohad on toodud lisas 5.
Kaitseala piiri tähistamine on 2. prioriteedi tegevus, mida korraldab Riigimetsa Majandamise
Keskus.
5.1.4. KAVAD, EESKIRJAD
5.1.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUENDAMINE
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks aastateks 2018-2027.
Kaitsekorralduskava vahehindamine tehakse 2022. aastal Kaitsekorraldusperioodi lõpus
viiakse läbi kaitse tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus kaitsekorralduskava
järgnevaks 10-aastaseks perioodiks.
Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uuendamine on 2. prioriteedi tegevus, mida teostab
Keskkonnaamet.
60
5.2. EELARVE
Eelarve tabelisse 6 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi
jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 6. Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava.
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Priori-
teet
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Maksumus
kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
1.5.3.1.
Kaitse-eesmärgina
nimetatud taime- ja
samblaliikide
kordusvaatlused
Inventuur KeA 3 X X X X
1.5.3.2. Linnustiku inventuurid Inventuur KAUR 2 18 18
1.5.2. Kotkaste ja must-
toonekure riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2. Metsise riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2. Röövlindude riiklik
seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2. Rähnide riiklik seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2.
Ohustatud soontaimede
ja samblaliikide riiklik
seire
Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
61
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Priori-
teet
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Maksumus
kokku
Sadades eurodes
1.5.2.
Ohustatud
taimekoosluste (Natura
2000 kooslused) riiklik seire
Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
1.5.2. Saarma ja kopra riiklik
seire Riiklik seire KAUR 1 X X X X X X X X X X X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
5.1.1.1.
Loodusliku veerežiimi
taastamine (sulgeda
ca 280 km kraave)
Koosluse
taastamistöö KeA/RMK 1 22250 22250
5.1.1.2.
Poollooduslike
koosluste taastamine
(21,8 ha)
Koosluse
taastamistöö KeA/MO/H 3 50 50 100
Taristu, tehnika ja loomad
5.1.2.1. Külastusobjektide
hooldamine
Radade,
külastus-
keskuste ja
puhkekohtade
hooldamine
RMK 2 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40
5.1.2.2. Infotahvli
likvideerimine (1 tk)
Infotahvlite
likvideerimine RMK 2 1 1
5.1.2.3. Infotahvli
paigaldamine (1 tk)
Infotahvlite
rajamine RMK/KeA 2 10 10
5.1.2.4. Infotahvli hooldamine
(1 tk)
Infotahvlite
hooldamine RMK 2 1 1 1 1 1 1 1 7
5.1.3.
Kaitstava ala
tähistamine
(kokku 103 tk)
Kaitsealuste
objektide
tähistamine
RMK 2 130 130
5.1.3.
Kaitstava ala tähiste
hooldamine
(kokku 103 tk)
Kaitsealuste
objektide tähiste
hooldamine
RMK 2 6 6 6 6 6 6 6 42
62
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja1 Priori-
teet
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Maksumus
kokku
Sadades eurodes
Kavad, eeskirjad
5.1.4.1. Kaitsekorralduskava
vahehindamine Tegevuskava KeA 1 X
5.1.4.1. Kaitsekorralduskava
uuendamine Tegevuskava KeA 1 X
Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus
5.1.2.3.
Kikepera
looduskaitseala
tutvustava infostendi
materjalide
ettevalmistamine
Trükiste
väljaandmine ja
infotahvlite
koostamine
KeA 2 X X
KOKKU: 4 22 145 22261 11 11 11 11 61 61 22598
1 KeA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; MO – maaomanik; H – huvilised.
63
6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus
kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus teostatakse elupaikade inventuur ning hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava
edukust.
Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks (2018-2027). Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse 2022. aastal,
kaitsekorralduskava täitmise analüüs 2027. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.
Tabel 7. Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava täitmise edukuse hindamiskriteeriumid
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
Elustik
Soontaimed
2.1.1.1. Kaunis kuldking Leiukohtade ja võsude arv 3 leiukohta 3 leiukohta, 210 võsu Enamus andmeid 1978. aastast.
2.1.1.2. Laialehine nestik Sobiva kasvukoha pindala Üks leiukoh 27 ha Kriteerium 2006. aasta seisuga.
2.1.1.3. Väike käopõll Leiukoha pindala ja võsude arv 0,09 ha, 32 võsu 0,09 ha, 30 võsu
2.1.1.4. Sookäpp Leiukoha pindala ja võsude arv 1,5 ha, 11 õitsvat isendit 1,5 ha, 10 võsu Kriteerium 2011. aasta seisuga.
Samblikud
2.1.3.1. Männi-soomussamblik Leiukoha pindala 60 ha 60 ha
Linnud
2.1.6.1. Kaljukotkas Pesitsevate paaride arv 1 1 1 territoorium kahe pesaga
2.1.6.2. Must-toonekurg Pesitsevate paaride arv 1 1 1 territoorium kolme pesaga
2.1.6.3. Habekakk Sobiva elupaiga pindala 1800 ha 1800 ha
2.1.6.4. Rabapüü Pesitsevate paaride arv 2 2 Kriteerium 2001. aasta seisuga.
2.1.6.5. Kanakull Pesitsevate paaride arv 1 2
2.1.6.6. Mustsaba-vigle Pesitsevate paaride arv 1 1 Kriteerium 2006. aasta seisuga.
2.1.6.7. Valgeselg-kirjurähn Pesitsevate paaride arv 7 7 Kriteerium 2010. aasta seisuga.
2.1.6.8. Laanerähn Pesitsevate paaride arv 14 14
2.1.6.9. Karvasjalg-kakk Pesitsevate paaride arv 4 4 Kriteerium 2010. aasta seisuga.
64
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.6.10. Metsis Metsisemängude ja mängivate
kukkede arv 11 mänguala 34 kukega 11 mänguala 34 kukega
Kriteerium 2012. aasta seisuga.
Pikaajaline eesmärk 11 mängu 72 kukke.
2.1.4.11.
Metsa-
linnustik
Laanepüü Pesitsevate paaride arv 215 200
Musträhn Pesitsevate paaride arv 65 50
Väike-kärbsenäpp Pesitsevate paaride arv 97 100
Värbkakk Pesitsevate paaride arv 21 20 Pikaajaline eesmärk 25 paari
Nõmmelõoke Pesitsevate paaride arv 1 10
Hallpea-rähn Pesitsevate paaride arv 14 15
Händkakk Pesitsevate paaride arv 20 20 Pikaajaline eesmärk 25 paari
2.1.4.12.
Soo-
linnustik
Sookurg Pesitsevate paaride arv 11 10
Mudatilder Pesitsevate paaride arv 6 6
Punajalg tilder Pesitsevate paaride arv 4 5
Rüüt Pesitsevate paaride arv 24 25
Väikekoovitaja Pesitsevate paaride arv 5 5
Punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv 1 1
Hallõgija Pesitsevate paaride arv 6 6
Öösorr Pesitsevate paaride arv 2 10
Teder Mängivate kukkede arv 85 80 Kaitsealal on 2014 aasta seisuga 17 mängu.
2.1.4.13.
Mosaiik-
maastike
linnustik
Herilaseviu Sobiva elupaiga pindala 3000 ha 3000 ha 2017 aasta seisuga kaitsealal ei elanud.
Hiireviu Pesitsevate paaride arv 2 2
Elupaigad
2.2.1. Huumustoitelised järved
ja järvikud
Elupaiga pindala (ha) 9.3 9.3 Valgerabas paiknev järv ning Saesaare raba
laukad. Elupaiga seisund B B
2.2.2. Jõed ja ojad Elupaiga pikkus (km) 4 4
Halliste jõe lõik kaitsealal. Elupaiga seisund B B
2.2.3. Lamminiidud
Elupaiga pindala (ha) 21.8 21.8
Halliste jõekalda luhad. Elupaiga seisund B B
Taastatud elupaik (ha) 0 21.8
65
Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2.4. Rabad Elupaiga pindala (ha) 1187,5 1187,5
Elupaiga seisund B B
2.2.5. Siirde- ja õõtsiksood Elupaiga pindala (ha) 5.9 5.9
Elupaiga seisund C C
2.2.6. Vanad loodusmetsad Elupaiga pindala (ha) 708 685 Eesmärk seatakse vaid sihtkaitsevööndisse
jäävatele metsadele. Elupaiga seisund C C
2.2.7. Rohunditerikkad
kuusikud
Elupaiga pindala (ha) 8.5 8.5 Eesmärk seatakse vaid sihtkaitsevööndisse
jäävatele metsadele. Elupaiga seisund A A
2.2.8. Soostuvad ja soo-
lehtmetsad
Elupaiga pindala (ha) 116,8 115 Eesmärk seatakse vaid sihtkaitsevööndisse
jäävatele metsadele.
Pikaajaline eesmärk 188 ha. Elupaiga seisund C C
2.2.9. Siirdesoo- ja rabametsad Elupaiga pindala (ha) 551,8 548 Eesmärk seatakse vaid sihtkaitsevööndisse
jäävatele metsadele. Elupaiga seisund B B
66
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus- ja internetiallikad:
Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Eesti kakud. Kättesaadav: http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-
kakud/ (02.12.2013).
Eesti Ornitoloogiaühing. 2010. Projekti „Metsise kaitse tegevuskava 2012-2016 koostamine
(I etapp)” esimese osa metsisemängude inventuur 2010. aastal. Aruanne. Kättesaadav
Keskkonnaametist.
Eesti Ornitoloogiaühing. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–
2013. Aruanne. Kättesaadav Keskkonnaametist.
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis R., Ots, M., Pehlak, H.
2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo 26: 80-
112 (2013).
Kose, M. 2011. Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja ekspertiis. Kättesaadav
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonist.
Kotkaklubi. 2009. Musta toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013.
Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105548/must_toonekurg.pdf
(03.10.2012).
Kotkaklubi. 2012a. Eesti riikliku keskkonnaseire kotkaste ja must-toonekure seire
allprogrammi 2012 aastaaruanne. Tartu, 27 lk.
Kotkaklubi. 2012b. Kaljukotkas. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas
(16.07.2012).
Kukk, T. 2002. Laialehine nestik. Eesti Loodus: 1/2002.
Kull, T., Sarv, A. 2012. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava
eelnõu. 20 lk.
Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn: Digimap, 95 lk.
Leivits, A. (koost), 2001. Väikesoode haudelinnustiku inventeerimine.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse Looduskaitse programmi projekti nr 91. Nigula
Looduskaitseala Administratsioon. Kättesaadav:
http://erast.ut.ee/temp/plutof2/uploads_public/SP020373.PDF (29.11.2013).
Leivits, M. 2012a. Kikepera linnuala elupaikade struktuuri ja häiringute lidar-kaardistamine.
Keskkonnaamet, 45 lk.
Leivits, M. 2012b. Metsise (Tetrao urogallus) Eesti asurkonna elupaikade sidususe, kaitse
tõhususe ja elupaikade seisundi analüüs (käsikiri). Keskkonnaamet, 109 lk.
Merivee, M., Leivits, A., Kinks, R. 2009. Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal.
Kättesaadav: http://www.eoy.ee/linnualad/Parnumaa_IBA.pdf (29.11.2013).
67
Metsoja, J-K., 2011. Luhtade hoolduskava. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/hange/kkk-
hankematerjalid/PLK%20hoolduskavad/Luhtade_hoolduskava_2011.pdf (04.08.2014).
OÜ Metsaruum, 2014. Kikepera (Kikepera hoiuala, Kalda, Kivilaane, Katkusoo, Mölke,
Kaskealuse, Pöörikaasiku, Reinse, Vennissaare ja Kauni metsise püsielupaiga, Saessaare
kaljukotka püsielupaik, Sutesoo must-toonekure püsielupaik ja Saessaare kanakulli
püsielupaik) looduskaitseala metsaelupaikade inventuur. Kättesaadav Keskkonnaameti
Pärnu-Viljandi regioonist.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Auratrükk, 308
lk.
Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu. 71 lk.
Pehlak, H. 2012. Mustsaba-vigle (Limosa limosa) kaitse tegevuskava.
Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020. Kättesaadav:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/PLK_tegevuskava130913.odt (04.08.2014).
Randla, T., 2012. Metsise (Tetrao urogallus L.) kaitse tegevuskava 2012-2016 eelnõu. Tartu:
Eesti Ornitoloogiaühing.
Riigimetsa Majandamise Keskus. 2012. Pärnumaa puhkeala külastuskorralduskava aastateks
2012 – 2016. Kabli, 75 lk.
Sein, G. 2013. Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. 34 lk.
Tammekänd, I., Tammekänd, J. 2006. Kikepera linnuala linnustiku inventuur. Kättesaadav
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonis.
Viht, E. 1997. Rabapüü on Eestis haruldane liik. Eesti Loodus: 2/1997. Kättesaadav:
http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/rabakana.html (02.12.2013).
Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis: kaitsekorralduskava. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104210/metsis.pdf
(16.11.2012).
Väli, Ü., Tuule, A. 2012. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. 50 lk.
Planeeringud ja arengukavad:
Kõpu valla üldplaneering kuni aastani 2015. 2006. Kättesaadav:
http://vov.matti.ee/kopuvv/doc.php?721 (27.02.2014).
Paikuse valla arengukava 2011-2024. Kättesaadav: Paikuse valla arengukava 2011-2024
(27.02.2014).
Paikuse valla üldplaneering. 2009. Kättesaadav: http://www.paikuse.ee/uldplaneering
(28.08.2014).
Pärnu maakonnaplaneering. 1998. Kättesaadav: http://parnu.maavalitsus.ee/et/kehtiv-
maakonnaplaneering (28.08.2014).
68
Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia 2009-2013. Kättesaadav:
http://www.scribd.com/doc/64561704/Soomaa-Jatkusuutliku-Turismi-Arengustrateegia
(28.08.2014)
Saarde valla arengukava aastani 2028. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4181/0201/2058/Arengukava_muudatused_2_septem
ber_2011_valmis.pdf# (27.02.2014).
Saarde valla üldplaneering. 2007. Kättesaadav:
https://saarde.kovtp.ee/documents/119303/397273/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.P
DF/f53c830c-7eba-469e-87f6-
f7e339d08f4c;jsessionid=DAC4F2343D6D3C752C5C1732D8C26AFA?version=1.0
(27.02.2014).
Surju valla arengukava aastateks 2011-2018. Kättesaadav: Surju valla arengukava 2011-2018
(27.02.2014)
Surju valla üldplaneering. 2002. Kättesaadav:
http://www.surju.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=169&Itemid=96
(28.08.2014).
Viljandi maakonnaplaneering. 1999. Kättesaadav:
http://viljandi.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering (28.08.2014).
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Kultuurimälestiste riiklik register: http:// register.muinas.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/
Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/#
Riiklik keskkonnaseire programm: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php
eFloora: http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Hypocenomyce_anthracophila.html
69
LISAD
70
LISA 1. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 17.04.2017 nr 73
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanaküla, Oissaare
ja Sigaste külas, Surju vallas Kikepera, Saunametsa ja Kalda külas, Paikuse vallas Põlendmaa
külas ning Viljandi maakonnas Kõpu vallas Tipu ja Iia külas asuv ala, mille nimeks saab
Kikepera looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende
elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid;
2) kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed
ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad
kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad;
3) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine
nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago),
roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-sõrmkäpp
(Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza
maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce
anthracophila);
4) kaitsta kaitsealuseid liike ning liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I
lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila
chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia),
habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum),
musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus),
sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija
(Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria);
5) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius
excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo), ning nende elupaiku.
(3) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
71
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas4 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda
kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 12 punktis 4
sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine õuemaal on
lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel,
maatulundusmaal metsamajandustöödel ning õuemaal.
(5) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel.
§ 6. Vajalik tegevus
(1) Kaitseala metsa- ja sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide
sulgemine.
(2) Poollooduslike koosluste esinemisalal on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise
tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
72
§ 7. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või
kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
Sihtkaitsevöönd
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Kikepera sihtkaitsevöönd;
2) Metsise sihtkaitsevöönd;
3) Sutesoo sihtkaitsevöönd;
4) Saessaare sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kikepera ja Metsise sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sooökosüsteemide,
sealhulgas väärtuslike elupaikade ning kaitsealuste liikide kaitse, nende elupaikade taastamine
ja soodsa seisundi säilimise tagamine. Kaitstavad elupaigad on huumustoitelised järved ja
järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud,
soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
(2) Sutesoo ja Saessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal esinevate kaitsealuste liikide
ning nende elupaikade kaitse ja taastamine. Kaitstavad elupaigad on vanad loodusmetsad,
rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
73
§ 11. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 30
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) olemasolevate eesvoolude hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
2) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) olemasolevate ehitiste, sealhulgas teede, radade ja metsasihtide hooldustööd;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus;
5) tehnovõrgurajatise püstitamine või kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Metsise sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, Sutesoo
sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist
kuni 31. juulini. Liikumispiirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega
seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
4) jahipidamine Metsise, Sutesoo ja Saessaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31.
augustini.
4. peatükk
Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Kikepera piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja poollooduslike koosluste
säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi kaitse ja taastamine. Kaitstavad
elupaigad on looduslikud jõed ja ojad ning lamminiidud.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul
tähistamata kohas.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusoleku lubatud tehnovõrgurajatise püstitamine ja
kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks tootmisotstarbeta ehitise püstitamine,
arvestades § 7 punktides 3–7 sätestatut.
74
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud 1. septembrist kuni 31.
jaanuarini:
1) lageraie ainult kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina;
2) turberaie ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha.
(4) Raiete puhul tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 40 tihumeetrit puid,
mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse
eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid,
mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või
suurte okstega puid. Sealhulgas säilitatakse surnud puid ja lamapuitu ning kõik haavad, mille
rinnasdiameeter on suurem kui 50 cm.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) energiapuistute rajamine ja puhtpuistute kujundamine, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul puhtmänniku kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) maavara kaevandamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal;
6) puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja
lubada puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt.
5. peatükk
Lõppsätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu
maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Kikepera hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. augusti 2013. a käskkirjaga nr 819 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva
määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,
26.01.2010, lk 7–25).
75
2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Pärnu maakonnas” moodustatud Kikepera hoiuala, keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Kalda, Kivilaane, Katkusoo, Mölke, Kaskealuse,
Pöörikaasiku, Reinse, Vennissaare ja Kauni metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega
nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kaljukotka
püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Sutesoo must-toonekure püsielupaiga ja
keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kanakulli püsielupaiga alusel. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.
a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1
alapunktist 12 hõlmab kaitseala osa Kikepera linnualast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Kaitseala välis- ja vööndite piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
4 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
76
LISA 2. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR JA TSONEERING
77
LISA 3. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESMÄRKIDE JA VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
Elustik
Taimed
2.1.1.1. Kaunis kuldking
Kikepera looduskaitsealal on
vähemalt kolm kauni kuldkinga
kasvukohta, kokku vähemalt 210
võsuga.
Puudulikud
levikuandmed
Viia läbi kordusvaatlus kauni
kuldkinga arvukuse ja leiukohtade
seisundi selgitamiseks
Kikepera looduskaitsealal on vähemalt
kolm kauni kuldkinga kasvukohta,
kokku vähemalt 210 võsuga.
2.1.1.2. Laialehine nestik
Kikepera looduskaitsealal on
laialehisele nestikule sobiv
kasvukoht säilinud vähemalt
27 ha suurusel alal.
Metsakuivendus Kraavide sulgemine või looduslikule
arengule jätmine. Kikepera looduskaitsealal on
laialehisele nestikule sobiv kasvukoht
säilinud vähemalt 27 ha suurusel alal. Puudulikud
levikuandmed
Jätkata riiklikku seiret liigi seisundi
hindamiseks.
2.1.1.3. Väike käopõll
Kikepera looduskaitsealal kasvab
väike käopõll vähemalt 0,09 ha
suurusel alal vähemalt 30 võsuga.
Metsakuivendus Kraavide sulgemine või looduslikule
arengule jätmine.
Kikepera looduskaitsealal kasvab
väike käopõll vähemalt 0,09 ha
suurusel alal vähemalt 30 võsuga.
2.1.1.4. Sookäpp
Kikepera looduskaitsealal kasvab
sookäpp vähemalt 1,5 ha suurusel
alal vähemalt 10 võsuga
Metsakuivendus Kraavide sulgemine või looduslikule
arengule jätmine.
Kikepera looduskaitsealal kasvab
sookäpp vähemalt 1,5 ha suurusel alal
vähemalt 10 võsuga.
Samblikud
2.1.3.1. Männi-
soomussamblik
Kikepera looduskaitsealal leidub
männi-soomussambliku
ligikaudu 60 ha suurusel alal.
Metsamajanduslik
tegevus.
Liigi leiukohtades jäetakse
põlemisjälgedega männipuud
kasvama ja põlemisjälgedega
puutüükad alles.
Kikepera looduskaitsealal leidub
männi-soomussambliku ligikaudu 60
ha suurusel alal.
Linnud
2.1.4.1. Kaljukotkas
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks paar
kaljukotkaid.
Pesitsusaegne
häirimine
Liikumispiiranguga alade
tähistamine ja tähiste olemasolu
kontroll. Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt üks paar kaljukotkaid. Kontroll liikumispiirangust
kinnipidamise üle.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine.
2.1.4.2. Must-toonekurg
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks paar must-
toonekurgi.
Pesitsusaegne
häirimine
Liikumispiiranguga alade
tähistamine ja tähiste olemasolu
kontroll. Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt üks paar must-toonekurgi. Kontroll liikumispiirangust
kinnipidamise üle.
78
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1.4.3. Habekakk
Kikepera looduskaitsealal on
säilinud habekakule sobivad
elupaigad 1800 ha.
Otsesed ohutegurid
puuduvad -
Kikepera looduskaitsealal on säilinud
habekakule sobivad elupaigad 1800 ha.
2.1.4.4. Rabapüü
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt kaks paari
rabapüüsid.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine. Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt kaks paari rabapüüsid. Puudulikud
levikuandmed
Viia läbi rabapüü varakevadine
spetsiaalloendus.
2.1.4.5. Kanakull
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt kaks paari
kanakulli.
Pesitsusaegne
häirimine
Liikumispiiranguga alade
tähistamine ja tähiste olemasolu
kontroll. Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt üks paar kanakulli. Kontroll liikumispiirangust
kinnipidamise üle.
2.1.4.6. Mustsaba-vigle
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt üks paar
mustsaba-viglesid.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine. Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt üks paar mustsaba-viglesid.
2.1.4.7. Valgeselg-
kirjurähn
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt 10 paari
valgeselg-kirjurähne.
Otsesed ohutegurid
puuduvad -
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt seitse paari valgeselg-
kirjurähne.
2.1.4.8. Laanerähn
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt 15 paari
laanerähne.
Otsesed ohutegurid
puuduvad -
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt 13 paari laanerähne.
2.1.4.9. Karvasjalg-kakk
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb vähemalt neli paari
karvasjalg-kakke.
Otsesed ohutegurid
puuduvad -
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
vähemalt neli paari karvasjalg-kakke.
2.1.4.10. Metsis
Kikepera looduskaitsealal
mängib vähemalt 72
metsisekukke.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine. Kikepera looduskaitsealal mängib
vähemalt 34 metsisekukke.
2.1.4.11. Metsalinnustik
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt 200 paari
laanepüüd, 50 paari musträhni,
100 paari väike-kärbsenäppi, 25
paari värbkakku, 10 paari
nõmmelõokest, 15 paari hallpea-
rähni ja 25 paari händkakku.
Metsamajanduslik
tegevus.
Pesitsusaegsest raierahust
kinnipidamine.
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt 200 paari laanepüüd, 50
paari musträhni, 100 paari väike-
kärbsenäppi, 20 paari värbkakku, 10
paari nõmmelõokest, 15 paari hallpea-
rähni ja 20 paari händkakku.
79
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.1..4.12. Soolinnustik
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt 10 paari
sookurge, 6 paari mudatildrit, 5
paari punajalg-tildrit, 25 paari
rüüta, 5 paari väikekoovitajat, 1
paar punaselg-õgijat, 6 paari
hallõgijat, 10 paari öösorri ja
kaitsealal mängib vähemalt 80
tedrekukke.
Maaparandus, soode
kuivendamine. Loodusliku veerežiimi taastamine.
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt 10 paari sookurge, 6
paari mudatildrit, 5 paari punajalg-
tildrit, 25 paari rüüta, 5 paari
väikekoovitajat, 1 paar punaselg-
õgijat, 6 paari hallõgijat, 10 paari
öösorri ja kaitsealal mängib vähemalt
80 tedrekukke.
2.1.4.13. Mosaiikmaastike
linnustik
Kikepera looduskaitsealal
pesitseb minimaalselt 2 paari
hiireviud ja 1 paar herilaseviud.
Metsamajanduslik
tegevus ja
pesitsusaegne
häirimine.
Pesitsusaegsest raierahust
kinnipidamine.
Kikepera looduskaitsealal pesitseb
minimaalselt 2 paari hiireviud ja
herilaseviule sobivad elupaigad on
säilinud 3000 ha ulatuses.
Elupaigad
2.2.1. Huumustoitelised
järved ja järvikud
Elupaigatüüp huumustoitelised
järved ja järvikud on säilinud 9,3
ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Otsesed ohutegurid
puuduvad. -
Elupaigatüüp huumustoitelised järved
ja järvikud on säilinud 9,3 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt B.
2.2.2. Jõed ja ojad
Elupaigatüüp jõed ja ojad on
säilinud 4 km pikkusel lõigul,
seisundiga vähemalt B.
Otsesed ohutegurid
puuduvad. -
Elupaigatüüp jõed ja ojad on säilinud
4 km pikkusel lõigul, seisundiga
vähemalt B.
2.2.3. Lamminiidud
Elupaigatüüp lamminiidud on
säilinud vähemalt 21,8 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Hoolduse
puudumine, millega
kaasneb elupaiga
võsastumine ja
liigirikkuse
vähenemine.
Lamminiitude taastamine ja
hooldamine 21,8 ha suurusel alal.
Elupaigatüüp lamminiidud on säilinud
vähemalt 21,8 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B.
2.2.4. Rabad
Elupaigatüüp rabad on säilinud
vähemalt 1187,5 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt B.
Maaparandus ja
soode kuivendus. Loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüüp rabad on säilinud
vähemalt 1187,5 ha suurusel alal
seisundiga B.
2.2.5. Siirde- ja
õõtsiksood
Elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksoo
on säilinud vähemalt 5,9 ha
suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Maaparandus ja
soode kuivendus.
Elupaigatüübi loodusliku veerežiimi
taastamine.
Elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksoo on
säilinud vähemalt 5,9 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt C.
80
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused
2.2.6. Vanad
loodusmetsad
Elupaigatüüp vanad
loodusmetsad on säilinud
vähemalt 1155 ha suurusel alal,
keskmise seisundiga vähemalt B.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüüp vanad loodusmetsad on
säilinud vähemalt 685 ha suurusel alal,
seisundiga vähemalt C.
2.2.7. Rohunditerikkad
kuusikud
Elupaigatüüp rohunditerikkad
kuusikud on säilinud vähemalt
8,5 ha suurusel alal, seisundiga
A.
Otsesed ohutegurid
puuduvad. -
Elupaigatüüp rohunditerikkad
kuusikud on säilinud vähemalt 8,5 ha
suurusel alal, seisundiga A.
2.2.8. Soostuvad ja soo-
lehtmetsad
Elupaigatüüp soostuvad ja soo-
lehtmetsad on säilinud vähemalt
188 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt C.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüüp soostuvad ja soo-
lehtmetsad on säilinud vähemalt 115
ha suurusel alal, seisundiga vähemalt
C.
2.2.9. Siirdesoo- ja
rabametsad
Elupaigatüüp siirdesoo- ja
rabametsad on säilinud vähemalt
548 ha suurusel alal, seisundiga
vähemalt B.
Metsakuivendus Loodusliku veerežiimi taastamine.
Elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad
on säilinud vähemalt 548 ha suurusel
alal, seisundiga vähemalt B.
81
LISA 4. KIKEPERA LINNUALA LINDUDE NIMESTIK, STAATUS JA ARVUKUS
(Tammekänd & Tammekänd, 2006)
Nr Liik Staatus4 Loendatud Hinnang5
1 hallhaigur Ardcin T
2 must-toonekurg Cicnig P 1 1-2
3 valge-toonekurg Ciccic T
4 väikeluik Cygcol L
5 laululuik Cygcyg L
6 rabahani Ansfab L +++
7 suur-laukhani Ansalb L +++
8 viupart Anapen L +++
9 piilpart Anacre P 2 2-5
10 sinikael-part Anapla P +++
11 sõtkas Buccla P 5 5-10
12 jääkoskel Mermer (P) 1 0-1
13 herilaseviu Perapi P +
14 roo-loorkull Ciraer T
15 soo-loorkull Cirpyg P +
16 kanakull Accgen P 1 1-2
17 raudkull Accnis P ++
18 hiireviu Butbut P ++
19 karvasjalg-viu Butlag L
20 väike-konnakotkas Aqupom T
21 kaljukotkas Aquchr P 1 1
22 kalakotkas Panhal L
23 lõopistrik Falsub P +
24 laanepüü Bonbon P 160 180-200
25 teder Tetrix P 62 62-70
26 metsis Teturo P 67-77 65-80
27 rukkirääk Crecre P +
28 sookurg Grugru P 6 6-8
29 rüüt Pluapr P 25 25
30 kiivitaja Vanvan P 9 10
31 tikutaja Galgal P +++
32 metskurvits Scorus P +++
33 mustsaba-vigle Limlim P 1 0-1
34 väikekoovitaja Numpha P 5 5
35 suurkoovitaja Numarq P 1 0-1
36 punajalg-tilder Tritot P 5 5
37 metstilder Trioch P +++
38 mudatilder Trigla P 5 5
4 P – pesitseja; P – tõestatud pesitsemine; (P) – juhupesitseja; L – läbirändaja; T – toitekülaline; J – juhukülaline. 5 +++ tavaline (esineb üle 10 paari või arvuka läbirändajana)
++ väikesearvuline (esineb 3-10 paari või mitte arvuka läbirändajana)
+ haruldane (esineb kuni 3 paari või harva läbirändajana)
82
Nr Liik Staatus4 Loendatud Hinnang5
39 vihitaja Acthyp P 1 1-2
40 kalakajakas Larcan P 5 5
41 õõnetuvi Coloen P 2 2-5
42 kaelustuvi Colpal P +++
43 kägu Cuccan P +++
44 kassikakk Bubbub (P) 1 0-1
45 värbkakk Glapas P 13 15-20
46 kodukakk Stralu P 1 1
47 händkakk Strura P 22 20-25
48 karvasjalg-kakk Aegfun P 2 2-3
49 öösorr Capeur P +++
50 piiritaja Apuapu T
51 väänkael Jyntor P ++
52 hallrähn Piccan P 13 10-15
53 musträhn Drymar P 45 40-45
54 suur-kirjurähn Denmaj P +++
55 valgeselg-kirjurähn Denleu P 7 10-12
56 väike-kirjurähn Denmin P ++(+)
57 kolmvarvas-rähn Pictri P 15 15-20
58 nõmmelõoke Lularb P ++
59 põldlõoke Alaarv P 28 30
60 suitsupääsuke Hirrus P ++
61 räästapääsuke Delurb T
62 metskiur Anttri P +++
63 sookiur Antpra P 28 30
64 linavästrik Motalb P +++
65 siidisaba Bomgar L
66 käblik Trotro P +++
67 võsaraat Prumod P +++
68 punarind Erirub P +++
69 ööbik Luslus P ++
70 aed-lepalind Phopho P ++(+)
71 kadakatäks Saxrub P 47 50-60
72 kivitäks Oenoen P +
73 musträstas Turmer P +++
74 hallrästas Turpil P +(+)
75 laulurästas Turphi P +++
76 vainurästas Turili P +++
77 hoburästas Turvis P +++
78 jõgi-ritsiklind Locflu P +++
79 kõrkja-roolind Acreno P +(+)
80 aed-roolind Acrdum P +(+)
81 soo-roolind Acrust P +++
82 käosulane Hipict P +++
83 väike-põõsalind Sylcur P +++
84 pruunselg-põõsalind Sylcom P +++
83
Nr Liik Staatus4 Loendatud Hinnang5
85 aed-põõsalind Sylbor P +++
86 mustpea-põõsalind Sylatr P +++
87 salu-lehelind Phylus P +++
88 mets-lehelind Physib P +++
89 väike-lehelind Phycol P +++
90 pöialpoiss Regreg P +++
91 hall-kärbsenäpp Musstr P +++
92 väike-kärbsenäpp Ficpar P 8 50-80
93 must-kärbsenäpp Fichyp P +++
94 sabatihane Aegcau P +++
95 sootihane Parpal P +++
96 põhjatihane Parumo P +++
97 tutt-tihane Parcri P +++
98 musttihane Parate P ++(+)
99 sinitihane Parcae P +++
100 rasvatihane Parmaj P +++
101 puukoristaja Siteur P +++
102 porr Cerfam P +++
103 peoleo Oriori P ++
104 punaselg-õgija Lancol P +++
105 hallõgija Lanexc P 3 2-4
106 pasknäär Gargla P +++
107 mänsak Nuccar P +++
108 hallvares Corcor T
109 ronk Corrax P ++
110 kuldnokk Stuvul T
111 metsvint Fricoe P +++
112 põhjavint Frimon L +++
113 rohevint Carchl L
114 siisike Carspi P +++
115 urvalind Carmea L +++
116 kuuse-käbilind Loxcur P +++
117 männi-käbilind Loxpyt P 1 0-3
118 karmiinleevike Carery P +++
119 leevike Pyrula P +++
120 suurnokk Coccoc L
121 talvike Embcit P ++
LISA 5. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
85
LISA 6. KIKEPERA LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE
86
LISA 7. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA
METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA
HOIUALAL
Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju
objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad ka
majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka olukordi, mida ei ole võimalik
lahendada tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha
suuremal alal, kui kaitsekord seda võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on
loodusõnnetused metsamaal, nagu torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse
võõrliigi levik jmt. Looduskaitse vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa
ökosüsteemile omaste protsessidega, milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis
maaomaniku vaatevinklist võib aga tähendada majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi,
kus mitte sekkumisega võivad kahjustused kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks
metsakahjurid võivad kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja
erandolukordades kaalume erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi.
Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku
tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaaraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb sealjuures
arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele vmt). Lisaks
eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda ette näeb.
Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie põhimõtted,
mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste
likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga ettenähtud
metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarrraiena). Kujundusraie
kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab
kujundusraie teostamise vajalikkust ja kooskõla kaitse-eesmärgiga.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha kujundusraiet,
arvestades järgmisi põhimõtteid:
1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue
metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.
2) See on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks kaitsealalt
väljapoole.
87
LISA 8. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE MATERJALID
Projekteeritava Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamisest ja huvigruppide
kaasamise koosolekust teavitav kuulutus 19.11.2013 ajalehtedes Pärnu Postimees ja Sakala.
88
89
90
Projekteeritava Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnõu valmimisest ning
avalikkuse kaasamise koosolekust teavitav kuulutus 23.09.2014 ajalehtedes Pärnu Postimees
ja Sakala.
92
93
94
95
LISA 9. FOTOD
Foto 1. Harilik koobassamblik.
Foto 2. Punetav vistarsamblik.
96
Foto 3. Raudteetamm Kalda metsise mängupaigas
Foto 4. Kõrge loodusväärtusega vana liigirikas okaspuuenamusega kõdusoomets.
97
Foto 5. Kõrge loodusväärtusega vana okaspuuenamusega kõdusoomets.
Foto 6. Lodja raba
98
Foto 7. Elupaik vanad loodusmetsad.
Foto 8. Vaigutatud (karritatud) männid vanas loodusmetsas.
99
Foto 9. Elupaik soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Foto 10. Elupaik siirdesoo- ja rabametsad.
100
Foto 11. Elupaik siirdesoo- ja rabametsad.
Foto 12. Katku lõkkekoha juurde suunav viit
101
Foto 13. Katku lõkkekoha juurde suunav viit.
Foto 14. Katku lõkkekoht.
102
Foto 15. Lõkkease Katku lõkkekohas.
Foto 16. Kuivkäimla Katku lõkkekohas.
103
Foto 17. Puude varjualune Katku lõkkekohas.
Foto 18. Tuletõrje veevõtukoht Katku lõkkekoha juures.
104
Foto 19. RMK infotahvel Katku lõkkekohas.
Foto 20. Metsatee Katku lõkkekohta.
Keskkonnaamet 2017
KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori 14.11.2017
käskkirjaga nr 1-2/17/30
MUUDETUD
Keskkonnaameti
24.03.2023
korraldusega nr 1-3/23/85
KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori 14.11.2017
käskkirjaga nr 1-2/17/30
Puhtu-Laelatu looduskaitseala
kaitsekorralduskava
MUUDETUD
Keskkonnaameti
24.03.2023
korraldusega nr 1-3/23/85
2
SISUKORD
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................... 6 1.1. üldiseloomustus ................................................................................................................................ 6 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................................... 9 1.3. Huvirühmad ................................................................................................................................... 11 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................................... 12 1.5. Uuritus ............................................................................................................................................ 14
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 14 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 16 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................ 17
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid........................................................................................... 19 2.1. Linnud ...................................................................................................................................... 19
2.1.1. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ...................................................................... 21 2.1.2. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) ......................................................................... 22 2.1.3. Tutkas (Philomachus pugnax) .............................................................................. 23
2.1.4. Merivart (Aythya marila) ...................................................................................... 24 2.1.5. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ....................................................... 25
2.1.6. Mustsaba-vigle (Limosa limosa) ........................................................................... 25 2.1.7. Luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula) ......................................................... 26 2.1.8. Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ...................................................................... 27
2.1.9. Sookurg (Grus grus) ............................................................................................. 28 2.1.10. Punaselg-õgija (Lanius collurio)........................................................................... 29 2.1.11. Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ............................................................................ 30
2.1.12. Luiged ................................................................................................................... 30
2.1.13. Tiirud..................................................................................................................... 31 2.1.14. Roostikulinnustik .................................................................................................. 32 2.1.15. Teised III kaitsekategooria linnuliigid .................................................................. 34
2.2. Käsitiivalised ............................................................................................................................ 37 2.3. Kahepaiksed ............................................................................................................................. 38 2.4. Limused .................................................................................................................................... 38 2.5. Seened ....................................................................................................................................... 39 2.6. Soontaimed ............................................................................................................................... 39
2.6.1. Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei) ................................................................. 41 2.6.2. Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) ............................................................... 43 2.6.3. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ........................................................... 43 2.6.4. Soohiilakas (Liparis loeselii) ................................................................................ 45
2.6.5. Emaputk (Angelica palustris) ............................................................................... 46 2.6.6. Randtarn (Carex extensa) ..................................................................................... 47 2.6.7. Tolmpead .............................................................................................................. 48
2.6.8. Tõmmu käpp (Orchis ustulata) ............................................................................. 49 2.6.9. Kärbesõis (Ophrys insectifera) ............................................................................. 49 2.6.10. Harilik muguljuur (Herminium monorchis) .......................................................... 50 2.6.11. Vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia) ........................................ 50 2.6.12. Liht-randpung (Samolus valerandii) ..................................................................... 51
2.6.13. Kõrge kannike (Viola elatior) ............................................................................... 52 2.7. Kooslused .................................................................................................................................. 52
3
2.7.1. Liivased ja mudased pagurannad (1140) .............................................................. 54 2.7.2. Rannikulõukad (1150*) ........................................................................................ 54 2.7.3. Laiad madalad lahed (1160) .................................................................................. 56 2.7.4. Karid (1170) .......................................................................................................... 56
2.7.5. Esmased rannavallid (1210) .................................................................................. 57 2.7.6. Püsitaimestuga kivirannad (1220)......................................................................... 58 2.7.7. Väikesaared ning laiud (1620) .............................................................................. 58 2.7.8. Rannaniidud (1630*) ............................................................................................ 59 2.7.9. Jõed ja ojad (3260) ................................................................................................ 60
2.7.10. Kadastikud (5130) ................................................................................................. 61 2.7.11. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ............................................................ 62 2.7.12. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ..................................................... 62
2.7.13. Lood (alvarid) (6280*) .......................................................................................... 63 2.7.14. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ................................................................. 64 2.7.15. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)................................................. 65
2.7.16. Puisniidud (6530*) ................................................................................................ 66 2.7.17. Allikad ja allikasood (7160).................................................................................. 67
2.7.18. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ............................................ 68 2.7.19. Liigirikkad madalsood (7230)............................................................................... 69 2.7.20. Vanad laialehised metsad (9020*) ........................................................................ 69
2.7.21. Puiskarjamaad (9070) ........................................................................................... 72 2.7.22. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ................................................................... 73
3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ............................................... 74 3.1. Puhtulaiu külastuskorraldus ja Puhtu bioloogiajaam ......................................................... 75 3.2. Laelatu puisniidu külastuskorraldus ja Laelatu bioloogiajaam ................................................ 75 3.3. Uued õpperajad.............................................................................................................................. 75
4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve ............................................. 77 4.1. Inventuurid, seired, uuringud ................................................................................................ 77
4.1.1. Riiklik seire ........................................................................................................... 77
4.1.1.1. Haned, luiged ja sookurg .................................................................................. 77
4.1.1.2. Kormoranid ....................................................................................................... 77
4.1.1.3 Väikeste meresaarte haudelinnustik .................................................................. 77
4.1.1.4. Merikotkas ........................................................................................................ 77
4.1.1.5. Maismaalimused ............................................................................................... 77
4.1.1.6. Ohustatud soontaimed ja sambaliigid ............................................................... 78
4.1.1.7. Ohustatud taimekooslused (Natura 2000 kooslused) ........................................ 78
4.1.1.8. Väikejärved ....................................................................................................... 78
4.1.2. Haudelinnustiku inventuur .................................................................................... 78
4
4.1.3. Rändlindude inventuur .......................................................................................... 79 4.1.4. Käsitiivaliste inventuur ......................................................................................... 79 4.1.5. Kaitsealuste taimeliikide inventuur ....................................................................... 79 4.1.6. Ännikse lahe seisundi uuring ................................................................................ 80
4.1.7. Puhtulaiu metsa dünaamika uuring ....................................................................... 80 4.2. Hooldus- ja taastamistööd....................................................................................................... 81
4.2.1. Rannaniitude taastamine ....................................................................................... 81 4.2.2. Kadastike taastamine ............................................................................................ 84
4.2.3. Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine ..................................................... 85 4.2.4. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude taastamine ................................................ 86 4.2.5. Loodude taastamine .............................................................................................. 87 4.2.6. Aas-rebasesaba ning ürt-punanupu niitude taastamine ......................................... 88
4.2.7. Puisniitude taastamine .......................................................................................... 89 4.2.8. Liigirikaste madalsoode taastamine ...................................................................... 91 4.2.9. Puiskarjamaade taastamine ................................................................................... 92
4.2.10. Rannaniitude hooldamine ..................................................................................... 94
4.2.11. Kadastike hooldamine ........................................................................................... 95 4.2.12. Lubjarikkal mullal kuivade niitude hooldamine ................................................... 95 4.2.13. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude hooldamine .............................................. 96
4.2.14. Loodude hooldamine ............................................................................................ 96 4.2.15. aas-rebasesaba ja ürt-punanupu niitude hooldamine ............................................ 96
4.2.16. Puisniitude hooldamine ......................................................................................... 96 4.2.17. Liigirikaste madalsoode hooldamine .................................................................... 97 4.2.18. Puiskarjamaade hooldamine ................................................................................. 97
4.2.19. Ruthe sõrmkäpa kasvukoha hooldamine .............................................................. 98
4.2.20. Väikekiskjate küttimine laidudelt ......................................................................... 98 4.3. Taristu ...................................................................................................................................... 99
4.3.1. Puhtulaiu teede ja radade hooldus......................................................................... 99 4.3.2. Kaitseala tutvustavate infotahvlite paigaldamine ja hooldus ................................ 99
4.3.3. Infotahvlite hooldamine ...................................................................................... 101 4.3.4. Välis- ja vööndite piiri tähistamine ..................................................................... 101
4.4. Kavad, eeskirjad .................................................................................................................... 102 4.4.1. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine ........................ 102
5. Eelarve ............................................................................................................................... 104
6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ..................................................................... 107
KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................ 112
Lisa 1. Kaitse-eeskiri ................................................................................................................. 115
Lisa 2. Väärtuste koondtabel ................................................................................................... 122
Lisa 3. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine
kaitseala piiranguvööndis ......................................................................................................... 131
Lisa 4. Kaitsekorralduskava avalikustamise ja huvirühmade kaasamise koosolekute
materjalid................................................................................................................................... 132
5
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti alapõhise
kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Puhtu-Laelatu looduskaitseala (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)
kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:
anda lühike ülevaade kaitstavatest aladest (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse
ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaks avalikustamise ja huvirühmade kaasamise
koosolekut: 12. septembril 2012 ja 15. novembril 2013 ning üks koostöökoosolek 3. mail 2013.
Kava koostamist koordineerisid Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise
spetsialistid Anni Kurisman ja Elle Puurmann (tel: 517 4811, e-post:
[email protected]). Kava koostasid Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperdid
Marek Sammul (tel: 527 6204, e-post: [email protected]), Toomas Kukk (tel: 5189420,
e-post: [email protected]) ja Ott Luuk. Linnustiku osas oli eksperdiks Olavi Vainu, kasutatud
on Triin Paakspuu käsikirjalisi andmeid. Kava koostamise tööruhmas osalesid Keskkonnaametist
Kaja Lotman, Kaie Kattai (maahooldus), Ilona Lepik (kahepaiksed ja soontaimed), Nele Sõber
(külastuskorraldus) ja Tõnis Ruber (metsakooslused).
Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–
2013” ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva
keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme
„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse
säilitamiseks” programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
6
1. Sissejuhatus 1.1. üldiseloomustus
Puhtu-Laelatu looduskaitseala (edaspidi kaitseala, joon. 1) paikneb Lääne maakonnas Lääneranna
vallas Virtsu alevikus ning Hanila, Rame ja Pivarootsi külas. Kaitsealal on kolm põhilist
looduskaitselist väärtust (vt ka Müür 2003): piirkond on oluline osa Eesti läänerannikut läbivast
lindude rändekoridorist ning piirkonna laiud on lindudele ka oluliseks pesitsuskohaks; Puhtulaid
on Eesti jaoks vägagi tähelepanuväärne laialehine salumets ning lisaks ka kultuuriliselt huvitava
ajalooga paik; Laelatu puisniit on kõrge liigitiheduse ning suure kaitsealuste taimeliikide hulgaga
(Kull, Zobel 1991; Kukk, Kull 1997; Sammul jt 2008) terve Euroopa jaoks erakordne
taimekooslus.
Lisaks on kaitsealal veel mitmesuguseid pärandkooslusi, millest olulisemad on erinevates kaitseala
piirkondades esinevad rannaniidud. Samuti tuleb rõhutada Puhtu ja Laelatu bioloogiajaamade
tähtsust nii Eesti bioloogide koolitamise, fundamentaalteaduslike uurimistööde tegemise kui ka
lokaalse elustiku uuringute läbiviimise kohana (Kukk, Rahi 2010). Täpsemalt on kaitseala väärtusi
kirjeldatud 2. peatükis.
Kaitseala looduse kujunemisel on oluline roll kahel teguril. Esiteks, looduslikult paikneb ala
rannikul merekerke piirkonnas ja on olnud läbi oma ajaloo tugevalt liigendatud. Suurem osa
kaitsealast on veel mõned sajandid tagasi olnud rohkearvuliste laidude piirkond. Eriti ilmekas on
see Puhtulaiu ja Virtsu poolsaare vahelisel alal, mis veel 19. sajandil koosnes rohkearvulistest
eraldiseisvatest laidudest, mis on nüüdseks maakerke ja ka Puhtulaiule 1952. a rajatud teetammi
tõttu muutunud osaks maismaast (Kaar, Kalda 1970; Kukk 2010). Samuti on ka Laelatu puisniit
olnud algselt nelja lahe vahele jääv laid. Suhteliselt suured maapinna kõrguste vahed (varasemalt
laidude kõrgemad keskosad ja madalamad merelahed ning lõukad laidude vahel) liigendavad
kaitseala maastikku omakorda ja suurendavad elupaikade mitmekesisust.
Teiseks on kogu kaitseala territoorium olnud tugeva inimmõju all, mis aga siin on toonud kaasa
olulise liigilise mitmekesisuse kasvu, seda eriti kaitseala pärandkooslustel (vt ka Kull jt 2003).
Laelatu puisniit, mis on teadaolevalt praegu Euroopa kõige liigitihedam taimekooslus, on selline
eelkõige tänu regulaarsele kord aastas niitmisele (Kukk, Kull 1997, Aavik jt 2008), ehkki
maastikuline mitmekesisus, ala suurus ja lubjarikas aluspind on samuti väga olulised elurikkust
suurendavad tegurid Laelatul (Kukk, Kull 1997). Ranna-, pärisaru- ja looniidud on kaitsealal
samuti säilinud eelkõige karjatamise tagajärjel, näiteks Puhtulaiust põhja poole jääval alal Peedu-
ja Jürilaiul. Puhtulaid ise on aga 18.–19. saj olnud kujundatud hollandi stiilis parkmetsaks ning oli
Vana-Virtsu mõisniku maanõunik Carl Thure von Helwigi ja tema külaliste suvituskoht. Siin olid
nii aiad kui külalistemajad, mida ühendasid sirged alleed. Parkmetsa rajati tiike ning siin paiknes
ohtralt erinevaid paeskulptuure. Suvitushooned ja skulptuurid lõhuti I maailmasõja ajal, kui
Puhtulaidu kasutati vesilennukite sadamana (lähemalt Puhtulaiu kultuurilisest ajaloost: Hein
2010). 20. saj teisest poolest alates on Puhtulaiu mets taas metsistunud ja kujunenud looduslikuks
laialehiseks salumetsaks, milles aga leidub ka võõrfloorat (Kukk 2010). Juba 1950. a-st tegutseb
Puhtulaiul bioloogiajaam, mis on aidanud siinset loodust hoida. Kokkuvõttes on selline ajalugu
Puhtulaiu loodust oluliselt rikastanud. Kaitseala piirneb idast Rame külaga, mis on juba muistne
asulakoht ning vana küla, mille elanikud on sealset rannikuala heina- ja karjamaadena kasutanud
ning ala loodust kujundanud. Piirkonna puisniitude kinnikasvamise järel on alale taas tekkinud
7
laialehised salumetsad, mis on samuti väärtuslikud ja mille taasteke on omakorda inimtegevuse
taandumise tagajärg.
Laelatu puisniidult on teada u 400 ja Puhtust enam kui 550 soontaimeliiki, neist rohkem kui 390
on ka nüüdisajal leitud. Puhtulaiult on leitud tigusid kokku 47 liiki, neist 44 ka praegusajal,
liblikaid 1095 liiki. Pesitsevaid linde on Puhtus 1990. a registreeritud 41 liiki, aga see arv on suure
tõenäosusega palju suurem, sest korralikku ja süstematiseeritud kokkuvõtet Puhtu linnustikust ei
ole pärast Keyserlinki 1936. a kokkuvõtet ilmunud (Kukk, Rahi 2010).
Puhtu-Laelatu looduskaitseala pindala on 3058 ha, millest ligikaudu 1980 ha on veeala (madalad
rannikujärved 150 ha ja mereala 1830 ha). Kaitsealast kuulub erinevatesse sihtkaitsevöönditesse
ligikaudu 1405 ha ja piiranguvöönd hõlmab 1653 ha.
Kaitseala asub järgmistel rahvusvahelise tähtsusega aladel: Puhtu-Laelatu-Nehatu (Ramsari ala),
Väinamere linnu- ja loodusala (Natura 2000 võrgustiku ala), Väinameri (HELCOMi
konventsiooni ala ja IBA ehk tähtis linnuala).
8
Joonis 1. Puhtu-Laelatu looduskaitseala.
1.2. Maakasutus
Kaitseala maast kuulub eraomandisse 504 ha, avalik-õiguslik omand on 70 ha, munitsipaalomand
5 ha, riigiomand 625 ha, reformimata riigimaad on 6 ha (joonis 2).
Suurem osa kaitsealast (Maa-ameti põhikaardi alusel) on veeala – ligi 1985 ha, millest 1833 ha on
meri, 150 ha madalad rannikujärved ja 2 ha väiksemad tiigid. Metsa on kaitsealal 326 ha,
põõsastikke 163 ha, rohumaid 188 ha, muid lagedaid alasid 274 ha ja märgalasid (soovik ja
madalsoo) 79 ha. Kaitsealast 38 ha on haritav maa (põld) ja ligi 5 ha on õuealad. Kõlvikulist
jaotumist näitab joonis 3.
Joonis 2. Puhtu-Laelatu looduskaitseala maaomand.
10
Joonis 3. Kõlvikutüübid Puhtu-Laelatu looduskaitsealal.
11
1.3. Huvirühmad
Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine
kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.
Eesti Maaülikool – Puhtulaiu maaomanik, kasutab Puhtu välibaasi oma õppe- ja
teadustöös. On huvitatud kaitseala väärtuste säilimisest ja nende kasutamisest õppe- ja
teadustöös. Korraldab Puhtu välibaasi kasutamist ja vastutab talle kuuluva territooriumi
heaperemeheliku arengu eest.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut – Laelatu bioloogiajaama aktiivne
kasutaja ning ka Puhtu bioloogiajaama kasutaja. On huvitatud kaitseala väärtuste
säilimisest ning võimalusest kasutada kaitseala ja sealseid bioloogiajaamasid õppe- ja
teadustöö baasina.
Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) – on aastaid hea seisnud Puhtulaiu rannaniitude
hooldamise eest, varasematel aastatel on olnud seotud ka Laelatu puisniidu hooldamise ja
hooldusplaanide koostamisega. PKÜ huvid on seotud poollooduslike koosluste seisundi
hoidmise ja parandamisega kogu kaitsealal.
Kohalikud loomakasvatajad – poollooduslike koosluste hooldajad. Nende huvi on
eelkõige karjamaade olemasolu ja loomapidamistingimuste parandamine (varjualuste
rajamine suurematele karjamaadele). Nad soovivad võimalikult vähe piiranguid oma
tegevusele, samas on nad huvitatud võimalikest looduskaitselistest toetustest olukorras,
kus karjatamine aitab kaasa loodusväärtuste säilimisele ja paranemisele.
Maaomanikud – maa omamisest tulu saada (nt metsa müük), ligipääs merele (et paate
merre lasta), puhkamise võimalus (suvemajaomanikud).
Pilliroo varujad – lõikavad roogu eelkõige Kasse ja Mõisalahe kallastelt. On huvitatud
roovarumise lubatud aja pikendamisest ning rooalade säilimisest.
Jahiseltsid – kaitsealal korraldavad jahti Massu ja Vatla jahiseltsid. Peamiseks koostöö
teemaks on ulukite arvukuse reguleerimine, väikekiskjate küttimine laidudel.
Kutselised kalurid ja harrastuspüüdjad – Rame laht on aktiivselt kasutatav
kalapüügikoht.
Puhkajad ja kaitseala külastajad – Puhtu, veidi vähem Laelatu, on tuntud külastuskoht,
mille populaarsus aegamisi, kuid järjekindlalt on kasvanud. Kaitsealale jäävad Virtsu
piirkonna põhilised ujumiskohad ning külastatavad Rame ja Mõisalahe vaheline
raudteetamm ning Rame laht. Pivarootsis tegutseb majutus- ja puhkeasutus. Kaitseala on
suhteliselt atraktiivne erinevatele külastajatele, kelle huviks on võimalikult väikesed
liikumispiirangud ning info saamine kaitseala väärtustest.
12
1.4. Kaitsekord
Esimesed Puhtu-Laelatu looduskaitseala osad, mis 1939. a kaitse alla võeti, olid Adralaid ja
Puhtulaid (RT 1939, 9). 1957. a võeti ala kaitse alla Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline
keelualana (ENSV MN 11.07.1957 määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks
Eesti NSV-s”). Puhtu-Laelatu looduskaitseala moodustati 2003. a (Vabariigi Valitsuse 21.01.2003
määrusega nr 18 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri”). Kehtiv kaitse-eeskiri, millega
muudeti kaitseala tsoneeringut ja millega liideti kaitsealale Rame hoiuala, kehtestati 2017. a (VV
26.10.2017 määrus nr 153; Lisa 1).
Kaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja
poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, rahvusvahelise tähtsusega
veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid. Alal
kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike, linnudirektiivi
I lisas nimetatud liike ning kaitstavaid ja ohustatud taime- ja loomaliike (Lisa 1). Puhtu-Laelatu
looduskaitseala on osa Natura 2000 võrgustiku Väinamere loodus- ja linnualast, mille eesmärke
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kaitstakse (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”).
Kaitseala koosneb tulenevalt kaitse-eesmärgist, kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse
piiramise astmest kuuest sihtkaitsevööndist (Kasse, Kõbaja laidude, Laelatu, Puhtu, Rame, Rame
lahe laidude) ja kahest piiranguvööndist (Puhtu-Laelatu, Pivarootsi).
Kaitseala sihtkaitsevööndite eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide
elupaikade ning lindude rändepeatuspaikade säilitamine. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse
tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse kogu looduse mitmekesisust. Sihtkaitsevöönditesse on
arvatud kõrgeima looduskaitselise väärtusega piirkonnad, kus asuvad I ja II kaitsekategooria ning
linnudirektiivi I lisa liigid ning väärtuslikud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Lindude
pesitsusedukuse tagamiseks on kehtestatud liikumispiirang Kasse ja Rame sihtkaitsevööndis
1. veebruarist 31. juulini, Kõbaja laidude sihtkaitsevööndis ning Rame lahe laidude
sihtkaitsevööndis 15. märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest 15. juulini.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, nagu
niitmine ja loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja raadamine, samuti näiteks
kuni ühe meetri sügavuse kahepaiksete kudemisveekogu rajamine, ning koosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud raied vaadete avamiseks,
märgalakoosluste taastamiseks vajalik tegevus, nagu võsa ja roo mehaaniline tõrje ning kanalite
või kraavide alaline või ajutine sulgemine. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud tootmistarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, mida võib kaitse-eesmärgist lähtuvalt
püstitada ka ehituskeeluvööndisse, olemasolevate ehitiste hooldustööd, olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine, tee ja tehnovõrgu rajatise
püstitamine kaitseala paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.
Piiranguvöönd hõlmab majanduslikult kasutatavaid alasid, kus on hooldust vajavad
poollooduslikud kooslused. Piiranguvöönd hõlmab ka alasid, kus on hoonestus ja muud rajatised,
põllumaad, väljakujunemata ja looduskaitse seisukohalt vähemväärtuslikud elupaigad, mis on
siiski olulised koosluste tervikliku kaitse tagamiseks. Piiranguvöönd toimib sihtkaitsevööndi
puhveralana. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud
13
erisustega. Metsa majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse
mitmekesisus. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie langi pindalaga
kuni kaks hektarit ning lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar. Puidu kokku- ja
väljavedu võib toimuda vaid külmunud pinnaselt; kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala
valitseja lubada puidu väljavedu ka külmumata pinnasega. Kaitseala valitseja nõusolekul on
piiranguvööndis lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Kaitseala tarbeks on
lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis. Lisaks roo varumisele külmunud pinnaselt on
kaitseala valitseja nõusolekul lubatud roo varumine külmumata pinnaselt. Piiranguvööndis on
keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, välja arvatud üksikkraavi rajamine kaitseala valitseja
nõusolekul. Keelatud on veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine,
biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal, puhtpuistute
kujundamine ja energiapuistute rajamine.
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal,
välja arvatud sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmine ning jalgratastega sõitmine on lubatud ka radadel. Kaitseala merealal
on lubatud sõita ujuvvahendiga, välja arvatud jetiga. Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud
siselahtedel Mõisalahel ja Kasse lahel ning Ännikse lahel. Jahipidamine kaitsealal on lubatud
1. septembrist 14. märtsini. Arvestada tuleb ajalise liikumispiiranguga Kasse ja Rame
sihtkaitsevööndis. Linnujaht on aasta läbi keelatud, välja arvatud Pivarootsi piiranguvööndis
20. augustist 30. novembrini. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud jaht väikekiskjate arvukuse
reguleerimiseks 15. märtsist 31. augustini. Kaitsealal merealal on kalapüük lubatud; arvestada
tuleb sätestatud piirangutega sihtkaitsevööndis. Rõõmu silmas on kalapüük keelatud lahvanduse
tekkimisest jääkatte lagunemiseni. Kalapüük on aasta läbi keelatud Ännikse lahel ning Kasse lahel
ja Mõisalahel, kusjuures lubatud on harrastuspüük käsiõngega vanalt raudteetammilt ja
raudteetammi tee servast 25 m ulatuses ning jää pealt.
14
1.5. Uuritus
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on üks põhjalikumalt läbi uuritud looduskaitsealasid Eestis. Seda
uuritust on toetanud nii Puhtus kui Laelatul paiknevad bioloogiajaamad, millel on olnud tihe seotus
Tartu ülikooli (TÜ) õppe- ja teadustööga ning viimasel ajal ka Eesti maaülikooli (EMÜ) õppe- ja
teadustööga. See tähendab ühtlasi ka seda, et siinse looduse uurimisel on palju suurem ulatus kui
vaid kaitseala looduse kirjeldamine ja kaitsekorralduslike uuringute läbiviimine. Siin on tehtud
fundamentaalteaduslikke uuringuid, millel on ülemaailmne väärtus.
Teadusuuringutest väärivad esile tõstmist Puhtus juba 1950. aastatest läbi viidud lindude rände
alased uuringud (Jõgi 1970b) ja eriti 1970. aastatel Jüri Keskpaiga juhtimisel toimunud lindude
ökofüsioloogilised uuringud, mis esindasid oma aja absoluutset maailma eesliiniteadust (Kukk,
Rahi 2010; Keskpaik 2009). Kahjuks katkesid viimased uuringud 1992. a ja hiljem on Puhtus
olnud peamiselt vaid üliõpilaste praktikumid. Siinne välibaas ei olegi enam süstemaatilise
teadustöö keskus olnud, ehkki EMÜ ja TÜ teadlased kasutavad Puhtu bioloogiajaama jätkuvalt
piirkonnas toimuvate uuringute ja praktikumide ajal. Samas väärib märkimist, et hoolimata pikast
lindude uurimise ajaloost Puhtus ei ole kaitseala linnustiku, eriti haudelinnustiku kohta
kaasaegseid kokkuvõtvaid ülevaateid ilmunud. Puhtu on Eestis üks väheseid kohti, kus on
varasemast kaardi tasemel loendusandmed (Ilse ja Lemming Rootsmäe, 1965. a loendus) ja mets
pole tänaseks võrreldes tookordsega oluliselt muutunud. 2016. a suvel tehti Puhtus linnuloendus
EOÜ projekti „Eesti tavalinnustiku 50 aasta pikkused arvukustrendid” raames. Loenduse eesmärk
oli võrrelda tavalindude liigilist koosseisu ja arvukust 1965. a tulemustega, et saaks terve Eesti
kohta tavalindude pikki arvukustrende rehkendada. Ajavahemikul 7. mai – 14. juuni tehti
kaardistamismeetodil Puhtu metsalinnustiku seitsmekordne üldloendus (Olavi Vainu, Anu Vainu,
Renno Nellis), mille tulemused on kokkuvõtmisel.
Teine, pikemaajalisem ja praegugi teaduslikus uurimistöös väga aktiivset rakendust leidev ala on
olnud Laelatu puisniit. Siinne uurimistöö sai suurema hoo Kaljo Porgi eestvedamisel 1961. a, mil
Laelatule rajati looduslike rohumaade produktsiooni uurimise suurema projekti raames üks
väetuskatse (Pork 1979). Praegusajal Porgi katse nime all tuntud katseala väetati erineval viisil 20
aastat (1961–1981) ning seejärel on olnud võimalik jälgida niidukoosluse taastumist väetamise
mõjust. Selle tõttu on katsel oluline koht ka niidukoosluste kaitse planeerimiseks tehtavate
looduskaitsebioloogiliste uuringute hulgas. Katse jätkub EMÜ botaanika osakonna teadlaste
eestvedamisel (Sammul jt 2003). Paralleelselt väetuskatsega toimusid juba 1960. aastatest alates
Laelatul ka paljud teised taimeökoloogilised uurimistööd. Ühe esimese tööna kirjeldati näiteks
Laelatu puisniidu taimede fenoloogiat (Hein 1970), detailselt kirjeldati kogu taimestik ja taimkate
Laelatul (Krall, Pork 1970) ja kogu piirkonna mullad (Sepp, Rooma 1970).
Uuringud Laelatul said veelgi hoogu juurde, kui 1984.–1986. a valmis seal bioloogiajaama hoone.
Seda kasutasid aktiivselt nii zooloogia ja botaanika instituudi (kuulub praegu Maaülikooli juurde)
kui Tartu ülikooli teadlased, peamiselt taimeökoloogilisteks, aga ka entomoloogilisteks ja
ornitoloogilisteks uuringuteks (Kukk jt 2013). Imetajaid on piirkonnas (k.a Puhtu, vt Paaver 1970)
vähem uuritud. Olulisemad teadustööd, mis Laelatul on tehtud ja ka niitude kaitse seisukohast
tähtsust omavad, on niidukoosluste taastamise katsed (Suurkask 1991; Zobel et al. 1996),
niidutaimestiku kujunemise ja seda mõjutavate tegurite uuringud (nt Kull, Zobel 1991; Aavik jt
2008) ja taimeliikide kooseksisteerimise uuringud (nt Zobel et al. 1994; Kull, Aan 1997; Lepik,
15
Zobel 2005). Väga kahetsusväärse tagasilöögi sai Laelatu puisniidu uurimine ja majandamine
bioloogiajaama põlemisega ööl vastu 24. maid 2007. a. Laelatu bioloogiajaam taastati 2015. a.
Kaitseala seenestikku on uuritud eeskätt Puhtulaiul (Parmasto, Põldmaa 1970) ja Laelatu
puisniidul, ent uurimistulemused on jäänud suuremas osas ja uuemal ajal kokku võtmata.
Kaitsealalt kogutud herbaarmaterjali leidub EMÜ PKI fungaariumis. Kroonliudiku tegevuskavas
märgitakse, et Läänemaal Hanila (nüüdne Lääneranna) vallas Puhtus leiti kroonliudiku viljakehi
1967. aastal, kuid selle võimalik asukoht on kahjuks teadmata.
Suhteliselt uus ja väga oluline on kaitseala siselahtede uuringute algus; esialgu on tähelepanu
pälvinud veetaimestik Mõisa- ja Kasse lahes (Karus, Feldmann 2012). Kaitseala piiresse jäävad
lahed ei ole olnud intensiivse uurimistöö objektiks, varem on neid jälgitud pigem Väinamere
uuringute käigus, mille osana on need aga marginaalsed (nt Trei 1970, Järvekülg 1970, Erm jt
1970). Seetõttu napib kaitseala lahtede ja vee-elustiku kohta infot.
Looduskaitselisi inventuure on kaitsealal läbi viidud suhteliselt ohtralt, samuti jääb kaitsealale
mitmeid seirealasid. Viimase aastakümne inventuuridest on olulisemad järgmised:
Eve Mägi, Triin Paakspuu ja Olavi Vainu 2008., 2009. ja 2010. a linnuloendused;
Olavi Vainu, Anu Vainu, Renno Nellis 2016. a Puhtu linnuloendus (Eesti
Ornitoloogiaühingu projekt „Eesti tavalinnustiku 50 aasta pikkused arvukustrendid”);
Pärandkoosluste Kaitse Ühing (Meeli Mesipuu) 2009. a ja 2010. a valitud niidualadel
poollooduslike koosluste inventuur;
Tartu Ülikooli geograafia osakond (Anneli Palo) 2010. a Väinamere hoiuala
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur („Läänemaal, k.a Vormsi saarel, ja Pärnumaal
paikneva Väinamere hoiuala loodusdirektiivi elupaikade inventeerimise ja
kaitsekorralduslike soovituste andmise aruanne”);
OÜ Metsaruum 2012. a kaitseala metsa- ja niidukoosluste inventuur (Marje Talvis);
2016. a valitud niidualade poollooduslikud kooslused (Marje Talvis ja Pille Mänd);
Eestimaa Looduse Fondi koordineeritud üle-eestiline soode inventuur 2010. a (projekt
„Eesti soode looduskaitseline hindamine”);
Eesti Mereinstituut kaardistas kaitseala mereossa jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid
(2006.–2008. a EL LIFE projekt „Merekaitsealad Läänemere idaosas”);
Tallinna Ülikool (Reimo Rivis) 2016. a rannikuelupaigatüübid (EMP rahastatav projekt
„Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310,
1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja
seiremetoodika väljatöötamine”; edaspidi Rannikuelupaikade projekt);
Eesti Maaülikooli Limnoloogia instituut (Karus ja Feldmann) 2012. a Mõisalahe ja Kasse
lahe veetaimestik.
Lisaks on Toomas Kukk koostanud Puhtu taimeliikide loendi (2008–2010; Kukk 2010) ja Laelatu
taimeliikide loendi (Kukk, Elvisto 2013).
16
1.5.2. Riiklik seire
Eluslooduse mitmekesisuse programmi raames tehakse kaitsealal ohustatud liikide ja ohustatud
taimekoosluste (Natura 2000 koosluste) seiret.
Ohustatud soontaimed ja samblaliigid. Kaitsealal seiratakse I kaitsekategooria liike rohekat
õõskeelt( Coeloglossum viride, esmaseire 2013. a; igal aastal) Pivarootsis ja Ruthe sõrmkäppa
(Dactylorhiza ruthei SJA3969000, alates 1994. a-st; keskmiselt üle aasta) Puhtus.
Laelatul seiratakse valget tolmpead (Cephalanthera longifolia, SJA8305000; 1995. a-st), punast
tolmpead (Cephalanthera rubra, 2015. a-st) ja kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus;
2015. a-st). Puhtus seiratakse jumalakäppa (Orchis mascula, SJA0976000; 1994. a-st), randtarna
(Carex extensa, SJA6610000; 2006. a-st). Rames on hariliku muguljuure (Herminium monorchis,
2016. a-st) ja kõrge kannikese (Viola elatior, SJA2907000, SJA1426000; 2012. a-st) seireala.
Virtsus seiratakse tõmmut käppa (Orchis ustulata, SJA2519000; 2004. a-l, hiljem ei ole liiki
leitud).
Kaitstavatest seeneliikidest seiratakse III kaitsekategooria liiki kadakatarjakut (Botryodontia
millavensis syn Oxyporus philadelphi; SJA3962000)
Varem on seiratud III kaitsekategooria liike lood-angervart (Vincetoxicum hirundinaria
SJA5156000) ja longus rippsammalt (Antitrichia curtipendula SJA1904000).
Seirealad valitakse valdavalt juhusliku valimi teel.
Ohustatud taimekooslused Natura 2000 kooslused. Laelatul on seiratavaks kooluseks
aruniitude kooslused (pärisaruniidud Laelatu majandatav SJA8744000 ja Laelatu taastatav
SJA8752000). Seiresamm on keskmiselt 5 aastat, seirealad valitakse juhusliku valimi teel.
Väikeste meresaarte haudelinnustik. Kehtiva metoodika järgi (Leito 2008) kuuluvad seirealade
valimisse Kõbaja laiud (SJA7052000 Kõbajad; jaama koosseisus 10 mõõtekohta ehk laidu), Ulluta
ja Ruilaiu laiduderühmad (SJA3068000 Puhtu laiud; jaama koosseisus 4 mõõtekohta: Ruilaid,
Ahelaid, Kivilaid ja Ulluta) seirealade valimisse ei kuulu. Järgmine loendus on kavas läbi viia
2017. a nii Kõbajatel kui ka Ullutal ja Ruilaiu laiduderühmas. Edaspidiseks seiresammuks kujuneb
tõenäoliselt 5–6 aastat. Kivilaiul ja mitmel Kõbajarühma laiul on praegu kormoranikolooniad ja
neid saari on kormoranide seisundi jälgimiseks kavas seirata iga-aastaselt.
Haned, luiged, sookurg. Allprogrammi liik/liigirühmad roteeruvad: 2017. a haned, 2018. a
sookurg, 2019. a luiged jne. Puhtu-Laelatu looduskaitsealal hanedel-luikedel-sookurel püsiseireala
pole ja siinsete rändekogumite kohta juhuandmestikuna kogutavat infot kasutatakse
seirearuandluses täiendava infona. Kogu Puhtu-Laelatu rannavööndit läbib hanede seireaastal läbi
viidav laglede lennuloenduse marsruut ja seega saavad igal kolmandal aastal kaitseala rannikul
mai keskel peatuvad valgepõsk-lagled riikliku seire raames lennukilt loendatud (kogu
lennumarsruut on joonobjektina üks seirejaam SJB1461000 laglede lennuloenduse marsruut
Lääne-Eestis). Kaitsealal pesitsevad valgepõsk-lagled ja hallhaned võetakse arvele väikeste
meresaarte haudelinnustiku seire käigus. Sookurel ei ole Puhtu-Laelatus pesitsusaegset ega ka
rändekogumite seireks püsiala.
17
Kotkad ja must-toonekurg. Allprogrammil on üks Eestit hõlmav seirejaam (SJA6343000),
mõõtekohtadeks kaitsealal on kontrollitavad kotkapesad. Metoodika kohaselt peavad kõik
teadaolevad merikotkapesad kord kolme aasta jooksul kontrollitud saama. Viimasel kümnendil on
siinsed pesad igal aastal ka üle vaadatud.
Kesktalvine veelinnuloendus. Seire on viimasel aastakümnel toimunud ja tõenäoliselt toimub ka
edaspidi iga-aastaselt (kogu Eesti seirejaam SJA6343000). Kaitsealale jäävates mõõtekohtades on
kogu veeala loendusega kaetud. Valdaval osal aastatest on meri seire läbiviimise ajal jaanuari
keskel lausjääs olnud ja kaitseala piires on kirja saanud vaid üksikuid isendeid. Puhtu-Laelatu ei
ole talvituvate veelindude tuumala.
Allprogrammi maismaalimused seirejaamad on Laelatul (SJA5461003) ja Puhtus (SJA5461000,
SJA5461001, SJA5461002). Laelatul on allprogrammi tolmeldajate kooslused ehk puisniitude
astlalised seirealad (SJA6085000, SJA4311000, SJA8564000).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealale on kavandatud üks kiililiste seire seirejaam, metoodika on
katsetamise järgus, algus kavandatud 2017. a suvel (Rame lahe ja Kasselahe punktides).
Kaitsealal viiakse läbi väikejärvede seiret (Kasse laht SJA5712000, Mõisa laht SJA6326000),
Kaitseala lähistel, kuid sellest väljaspool on jõgede hüdrobioloogilise seire jaam (SJA5236000).
1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on väga hästi uuritud ja suur teadustöö kontsentratsioon on üks
kaitseala väärtusi. Põhiinformatsioon ala kaitse korraldamiseks on piisav ja siinset ala võib
mudelina kasutada teiste kaitsealade dünaamika hindamisel.
Täiendavalt on infot vaja järgmiste loodusväärtuste osas:
o mitmete kaitseala biotoopide haudelinnustiku kohta on andmed suhteliselt kesised.
Tänapäevastest andmetest on vananenud või peamiselt juhuvaatlustest pärinevad andmed
roostiku-, metsa- ja kaitseala mandriosa rannikukoosluste linnustiku kohta. Samuti on
küllaltki puudulikud andmed kaitseala rändlindude kohta. Seetõttu on vajalik korraldada
haudelinnustiku inventuure nimetatud biotoopides ning põhjalikult inventeerida ka kaitseala
rändlinnustikku;
o kaitseala on väga sobilik elupaik käsitiivalistele, kuid praegu ei ole selgust, millised on
nahkhiirte talvitumisvõimalused kaitsealal ning milliseid kaitsekorralduslikke meetmeid
käsitiivalised kaitsealal vajavad (nt parandada nahkhiirte elupaikadeks olevate varemete
seisukorda liigi elupaiganõudlustele vastavaks jne). Lisaks peab inventuur täiendama
käsitiivaliste leiuinfot;
o Puhtu-Laelatu looduskaitseala on eeskätt tuntud oma taimestiku liigirikkuse poolest, kuid
keskkonnaregistris on kaitsealuste taimeliikide info piirkonna kohta puudulik. Seetõttu on
oluline koondada info piirkonna taimestiku kohta ning inventeerida kaitstavad taimeliigid;
o alal asuvatest rannikulõugastest on kaasaegsed andmed olemas Mõisa- ja Kasse lahe kohta,
kuid puuduvad Ännikse lahe osas. Kuivõrd veekogu kaitse korraldamiseks on need andmed
olulised, tuleks inventeerida ka Ännikse lahe seisund, sealjuures tuleb tähelepanu pöörata
18
haruldasele näkirohule, mis mujal Puhut-Laelatu looduskaitseala lõugastes on levinud, ning
märkida ära ka selle esinemine ja seisund;
o Puhtu mets pakub head võimalust üliõpilaste õppetöö raames ka metsadünaamika
monitooringu läbiviimiseks. Üks olulisi kaitse korraldamise seotud uurimisküsimusi, mida on
korduvalt tõstatatud, puudutab kuuse järelkasvu pealetungi ühelt ja tamme järelkasvu
puudumist teiselt poolt. Kuivõrd Puhtu metsas hakkab suur osa puid jõudma oma eluea lõppu,
siis on just nüüd võimalik jälgida, sh korraldada seireid ning viia ellu erinevaid katseid, metsa
arengus põlvkondade vahetusel toimuvaid protsesse. Selle töö tulemustel on otsene
kaitsekorralduslik väljund laialehise salumetsa kujunemiseks (või kujundamiseks) tarvilike
meetmete väljaselgitamisel ja Puhtu metsa looduskaitselise väärtuse hoidmisel;
o vanade laialehiste metsade – saarikute kaitse küsimused vajavad täiendavat uurimist ja
selgitust.
19
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. Linnud
Kaitseala ulatuslik maastikukompleks, kus madal rannikumeri, rannikulõukad, niidud ja metsaalad
moodustavad katkematu elupaikade kompleksi piki mererannikut, on sobiv paljunemis- ja
levimistingimustega ala rannikualadele iseloomulikele ohustatud liikidele.
Puhtu-Laelatu looduskaitseala linnustik on tänu piirkonna eriilmelisusele mitmekesine.
Keskkonnaregistri järgi on see ala oluliseks pesitsus- või rändepeatuspaigaks kokku üle 40
erinevale kaitsealusele linnuliigile. Kõige linnurikkamad on Puhtu-Laelatu looduskaitseala rannik
ja merelaiud, kus pesitsevad rüdid, tiirud, tüllid, vigled jpt rannikuliigid ning peatuvad rändel
luiged, lagled, kosklad. Piirkonna metsakooslused on samuti linnurikkad, seal võib kohata
erinevaid rähnilisi, aga ka kakulisi ja merikotkaid. 2016. a. loenduse käigus registreeriti Puhtus 49
liiki pesitsevaid metsalinde, neist viis liiki kaitsealuseid (merikotkas, lõopistrik, kodukakk,
õõnetuvi, väike-kärbsenäpp). Linnupaaride koguarv on aastakümnete jooksul Puhtu metsas
vähenenud, kuid seal pesitseb ka praegu üle tuhande linnupaari saja hektari kohta, mida tavalistes
majandusmetsades ei ole. Omapärased on Kasse ja Mõisalahe äärsed roostikud, kus pesitsevad
peidulised roostikulinnud nagu hüüp, rooruik, täpikhuik ja roo-loorkull.
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid. Kaitseala
eesmärgiks on 23 loodusdirektiivi I lisas nimetatud linnuliiki ning lisaks 14 siseriiklikult kaitstavat
linnuliiki (Tabel 1).
Tabel 1. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seatud loomaliigid
Liik Kaitse-
kategooria
Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku
kategooria
niidurüdi e niidurisla (Calidris
alpina schinzii),
I ohustatud (5)
merikotkas (Haliaeetus albicilla) I ohulähedane (7)
tutkas (Philomachus pugnax) I ohualdis (6)
hüüp (Botaurus stellaris) II ohulähedane (7)
väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii)
II ohualdis (6)
laululuik (Cygnus cygnus) II ohuväline (8)
valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos)
II ohuväline (8)
luha-sinirind (Luscinia svecica
cyanecula),
II ohustatud (5)
väikekoskel (Mergus albellus), II mittehinnatav (10)
tutt-tiir (Sterna sandvicensis) II ohuväline (8)
valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis)
III mittehinnatav (10)
roo-loorkull (Circus aeruginosus) III ohuväline (8)
20
välja-loorkull (Circus cyaneus) III ohulähedane (7)
soo-loorkull (Circus pygargus) III ohulähedane (7)
väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva)
III ohuväline (8)
sookurg (Grus grus) III ohuväline (8)
nõmmelõoke (Lullula arborea) III ohuväline (8)
punaselg-õgija (Lanius collurio) III ohuväline (8)
täpikhuik (Porzana porzana), III ohuväline (8)
väiketiir (Sterna albifrons) III ohulähedane (7)
jõgitiir (Sterna hirundo), III ohuväline (8)
randtiir (Sterna paradisaea) III ohuväline (8)
händkakk (Strix uralensis) III ohuväline (8)
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) III ohuväline (8)
merivart (Aythya marila) II äärmiselt ohustatud (4)
mustsaba-vigle (Limosa limosa) II ohulähedane (7)
liivatüll (Charadrius hiaticula) III ohulähedane (7)
õõnetuvi (Columba oenas) III ohulähedane (7)
väike-kirjurähn (Dendrocopos
minor)
III ohuväline (8)
väänkael (Jynx torquilla) III ohuväline (8)
tõmmuvaeras (Melanitta fusca) III ohuväline (8)
hänilane (Motacilla flava) III ohuväline (8)
suurkoovitaja (Numenius
arquata)
III ohuväline (8)
rooruik (Rallus aquaticus) III ohuväline (8)
kodukakk (Strix aluco) III ohuväline (8)
ristpart (Tadorna tadorna) III ohuväline (8)
punajalg-tilder (Tringa totanus) III ohuväline (8)
vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior)
III puuduliku
andmestikuga (9)
väike (põhja) pisitigu (Vertigo
genesii)
III äärmiselt ohustatud (4)
luha-pisitigu (Vertigo geyeri) III äärmiselt ohustatud (4)
rabakonn (Rana arvalis) III ohuväline (8)
põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii)
II ohuväline (8)
tiigilendlane (Myotis dasycneme) II ohulähedane (7)
veelendlane (Myotis daubentoni) II ohulähedane (7)
pargi-nahkhiir (Pipistrellus
nathusii)
II ohuväline (8)
suurkõrv (Plecotus auritus) II ohuväline (8)
Kaitseala on osa Väinamere linnualast, mille kaitse-eesmärgiks on kokku 76 linnuliigi elupaiga
kaitse. Paljud neist liikidest on iseloomulikud ka Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Kavas ei
käsitleta liike, kellele Puhtu-Laelatu looduskaitseala ei ole esindusala või ei leidu neid seal üldse.
21
Need linnuliigid on enamasti levinud põhja poole jäävatel linnurikastel kaitsealadel (eeskätt
Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala) ning Saare- ja Hiiumaa rannikul.
Kaitseala jääb II kaitsekategooria liigi järvekauri (Gavia arctica) ja III kaitsekategooria liigi
punakurk-kauri (Gavia stellata) rändeteele. Mõlemad liigid on rahvusvahelisel tasandil haruldaste
ja ohustatutena lisatud linnudirektiivi I lisasse ning on IUCN andmetel väheneva arvukusega.
Kauride olulisim rändeaegne peatuskoht jääb Liivi lahe piirkonda. Kaitsealal järvekauri ja
punakurk-kauri eraldi eesmärgiks ei seata, rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatuspaikade kaitse on seatud kaitseala üldiseks kaitse-eesmärgiks.
Ännikse lahel on varem registreeritud II kaitsekategooria linnuliik sarvikpütt (Podiceps auritus)
ja Kasse lahel III kaitsekategooria linnuliik mustviires (Chlidonias niger). Mõlemad liigid on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedases seisus ning IUCN ohustatud liikide punase
nimestiku alusel kahaneb nende arvukus rahvusvahelisel tasandil. Kavandatav kaitsekord tagab
neile liikidele sobivate elupaikade säilimise. Kaitsealal on registreeritud III kaitsekategooria
linnuliigid rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), suitsupääsuke (Hirundo
rustica), hallpea-rähn (Picus canus), teder (Tetrao tetrix) ja hoburästas (Turdus viscivorus), keda
ei ole eesmärgiks seatud, kuna ala ei ole nende liikide jaoks esinduslik või pole nende jaoks
tüüpilisi elupaiku. Ka nende liikide kaitse tagatakse elupaikade säilimise kaudu.
2.1.1. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) I kat, LiD – ei, KE – jah, LiA – jah
Niidurüdi on soorüdi alamliik, kelle populatsioon Läänemere ääres ja ka Eestis on kiiresti
kahanemas. Arvukuse languse peamine põhjus on olnud rannaniitude hooldamata jätmine.
(Niidurüdi Calidris alpina schinzii kaitse tegevuskava). Soorüdide arvukuseks on käesoleval ajal
hinnatud 180‒230 paari (Elts et al 2013).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on niidurüdi kaasajal registreeritud 2007. a – Uuluti laiul üks
niidurüdi paar. Riikliku väikesaarte haudelinnustiku loenduse käigus 2012. ja 2013. a niidurüdi
Puhtu-Laelatu laidudel ei kohatud. Arvestades suhteliselt lähedal asuva Matsalu populatsiooni
elujõulisust ning ka üleüldist niidurüdide kriitilist seisu, saab 2007. a leidu üsna oluliseks pidada.
Niidurüdi põhilised ohutegurid on elupaikade (rannaniitude) kadumine või ebapiisav hooldus,
elupaikade killustumine, samuti röövloomade mõju. Uuluti laiu rannaniitu on alates 2012. aastast
järjepidevalt taastatud ja hooldatud. Kindlasti tuleb Uuluti laiu poollooduslike koosluste
majandamist jätkata ja hooldatavat niiduala laiendada.
Lindude pesitsusedukuse tagamiseks kehtib Kõbaja laidudel ja ümbritseval merealal ning Rame
lahe laidudel ja 100 m ulatuses Uuluti ja Ruilaiu laiduderühma laidude rannajoonest
liikumispiirang 15. märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest 15. juulini.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Niidurüdi pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt viie paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Niidurüdi pesitseb Uuluti laiul vähemalt ühe paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
22
Positiivsed mõjutegurid
Niidurüdi teadaolevas pesitsuspaigas Uuluti laiul on hooldatava niiduala pindala aasta-aastalt
järjest suurenenud.
Negatiivsed mõjutegurid
Mitmed kaitseala rannaniidud, sh ka osa Uuluti laiust, on veel võsastunud ja roostunud.
Meede: Puhtu-Laelatu looduskaitseala rannaniidud, eelkõige kõik Uuluti laiul olevad rannaniidud,
tuleb hooldusesse võtta, kusjuures tuleb jälgida, et vähemalt Uuluti laiu niidud oleksid hooldatud
niidurüdile sobivalt madalmurustena.
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele, sh niidurüdile, on väikekiskjad jm pesarüüstajad.
Eriti ohtlikud on väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu
jäänud röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida röövloomade, eelkõige rebase ja kähriku
arvukust kogu kaitseala piires.
Kaitseala mandriosa merelähedaste poollooduslike koosluste ja nende vaheliste põõsastike, nt
rannaniidud ja nende ääres olevad põõsastikud (sh kadastikud ja loopealsed), haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja üsna puudulikud. See võib takistada vajalike kaitsemeetmete rakendamist
ning ohustada ka sealsete asukate soodsat seisundit.
Meede: inventeerida kaitseala rannikul olevate poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik.
2.1.2. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) I kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Merikotkas on Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind,
kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 220‒250 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli
sajaneid tagasi kindlasti suurem. (Merikotka Haliaeetus albicilla kaitse tegevuskava).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal pesitseb keskkonnaregistri andmetel kolm paari merikotkaid.
Kasse merikotka paaril on teada kaks pesapaika (kagupoolsem on asustatud); tegemist on ilmselt
liigile väga sobiliku elualaga, kuna ainuüksi 2014. ja 2015. a on sealt lennuvõimestunud kokku
neli merikotka poega (2016. a pesitsus oli edutu). Kaks pesapaika on ka Rame merikotkapaaril;
2015. aastani on olnud igal aastal ka pesitsus. Puhtus oli 2016. a kolm poega, mis on suhteliselt
haruldane. Kuna 2016. a Rame merikotkapesa oli pärast selle leidmist esmakordselt täiesti
asustamata, ei saa välistada võimalust, et Rame merikotkapaar on leidnud uue pesitsuskoha Puhtus.
Kõigi kaitsealal pesitsevate paaride toitumisretked on seotud kaitsealaga. Kaitsealale jääb vahetus
naabruses pesitseva Sillukse merikotkapaari toitumisala. Talvel lisandub merikotkaid teistest
(näiteks põhjapoolsematest) piirkondadest ja kaitsealal võib korraga peatumas näha kuni kuut
isendit.
Merikotka pesitsusaegse häirimatuse tagamiseks on inimeste viibimine keelatud Kasse ja Rame
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini. Puhtulaiul eraldi sihtkaitsevööndit, kus oleks
merikotka pesitsusajal liikumispiirang, ei ole moodustatud, sest liikumine radadel senisel
23
koormusel ei olnud merikotkale liigseks häiringuks pesitsusala valimisel ning poolsaare ajaline
sulgemine liikumiseks oleks ebamõistlik.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Merikotkas pesitseb kaitsealal vähemalt kahe paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Merikotkas pesitseb kaitsealal vähemalt kahe paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kasse ja Rame merikotka pesapaigad asuvad sihtkaitsevööndis, kus merikotkaste pesitsusajal on
kehtestatud liikumispiirangud. See tagab lindudele häirimatu ja seeläbi suurema tõenäosusega
eduka pesitsuse.
Negatiivsed mõjutegurid
Pesitsusaegne häirimine ja metsaraie on potentsiaalseks ohuteguriks. Merikotkast häirivad
pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede
rajamine ja hooldamine.
Meede: sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab seada metsaelupaiga, sh merikotka pesapuu
ümbruse metsa kaitseks vajalikke raiepiiranguid. Merikotkale soodsa seisundi tagamiseks on
oluline jätta sihtkaitsevööndites olevad metsaalad raiumata, et seeläbi oleks tagatud liigile sobilike
pesapuude ja pesitsusaegse rahu olemasolu. Soovituslik on pesast 500 meetri kaugusel pesitsusajal
15. veebruarist kuni 15. juunini raietöid mitte teha (Merikotka Haliaeetus albicilla kaitse
tegevuskava 2013).
2.1.3. Tutkas (Philomachus pugnax) I kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Tutkas on maailma kahlajaliikidest üks arvukamaid, kuid Euroopa parasvöötmes pesitseva
asurkonna arvukus on viimastel aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. (Tutka Philomachus
pugnax kaitse tegevuskava 2010). Praegusel ajal on pesitsevate tutkaste arvukuseks hinnatud 10‒
30 pesitsevat emalindu (Elts et al 2013).
Kunagi on tutkas olnud Puhtu-Laelatu looduskaitseala piirides üsna sage. Näiteks 1967–1968
uuriti mitme rannikul pesitseva linnu käitumise ja ökofüsioloogia suhteid. Nii on kirjeldatud Puhtu
ornitoloogiajaama ümbruses pesitsenud viie tutkapesakonna käitumist ja tutkapoegade
termoregulatoorsete mehhanismide väljakujunemist (Keskpaik jt 1978). Nüüd enam ei ole
teadaolevalt tutkas Puhtus pesitsenud rohkem kui 20 aastat, samas on liigi arvukus kukkunud
drastiliselt ka mujal Eestis. Viimased andmed tutka esinemise kohta Puhtu-Laelatu
loodukaitsealalt pärinevad 2011. aastast, kui Mõisalahel ja selle rannikul loendati kevadrändel
peatumas 30 tutkast.
Põhiline tutkast ohustav tegur on sobiva suurusega hooldatud niiduelupaikade kadumine (Tutka
Philomachus pugnax kaitse tegevuskava 2010). Kaitsealal olevat tutka rändeaegset peatuspaika ja
kunagist pesitsemiskohta Mõisalahe kaldal pole majandatud vähemalt 30 aastat ning niit on
suuremas osas roostunud, kuid siiski taastamiskõlbulik. Tutka naasmist Puhtu-Laelatu
looduskaitsealale võiks loota tulevikus, kui kõik Mõisa- ja Kasse lahe rannaniidud on majandatud.
24
Tutka elupaikade kaitse tagatakse käesoleval kaitsekorraldusperioodil tema potentsiaalsete
elupaikade (eelkõige Mõisalahe äärsete, Ännikse lahe äärse ning Uuluti laiu) taastamise ja
hooldamise kaudu.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Tutkas peatub rändel kaitseala piires ning vähemalt üks paar tutkaid ka pesitseb.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Tutkas kasutab Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jäävaid merelahti ja nende rannikut
rändepeatuspaigana.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Tutka potentsiaalsed pesitsuspaigad ja praegused rändepeatuspaigad on roostunud ja võsastunud,
see pärsib liigi naasmist kaitsealale.
Meede: tutka jaoks olulised rannaniidud (Mõisa- ja Ännikse lahe äärsed) tuleb taas kasutusse võtta
ja regulaarselt hooldama hakata. Kindlasti tuleb seal jätkata seniste hooldatavate rannaniitude
majandamist.
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele, sh tutkale, on väikekiskjad ja pesarüüstajad. Eriti
ohtlikud on väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu
jäänud röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida väikekiskjate (eelkõige rebane ja kährik
ning šaakal) arvukust kogu kaitseala piires. Vajalik on väikekiskjate kevadine küttimine laidudel.
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala mandriosa merelähedaste poollooduslike koosluste ja nende
vaheliste põõsastike, nt rannaniidud ja nende ääres olevad põõsastikud (sh kadastikud ja
loopealsed), haudelinnustiku andmed on juhuslikud ja üsna puudulikud. See aga võib takistada
võimalike kaitsemeetmete rakendamist ning ohustada ka sealsete asukate soodsat seisundit.
Meede: inventeerida kaitseala rannikul olevate poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik.
2.1.4. Merivart (Aythya marila) II kat, LiD II, KE – jah, LiA – jah
Merivart on põhjapoolkeral laialt levinud. Liigi globaalse populatsiooni arvukus on vähenev.
(Greater, Scaup 2015). Merivart on Eestis haruldane haudelind, kes pesitseb vaid väikestel
meresaartel. Ta on tugevasti väheneva arvukusega liik, kelle iga-aastaste pesitsuste arvu on meil
hinnatud 1–5 paarile (Jonsson 2000; Elts et al 2013).
Merivart pesitses keskkonnaregistri andmetel 2005. a Suur-Kõbajal ning Maielaiul. 2010. a
linnuloendusel loendati merivarti Kõbajatelt 1 haudepaar (Valkarelt), 2009. ja 2011. a. merivarti
ei leitud. Seega on tegu üksikute ja ebaregulaarsete pesitsustega. Samas on seni teadaolevad leiud
kindlasti märkimisväärsed, eriti arvestades liigi pesitsevate paaride madalat arvukust.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Merivart pesitseb kaitseala saartel.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
25
Merivart pesitseb kaitseala saartel.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Lindude pesitsusedukuse tagamiseks on kehtestatud Kõbaja sihtkaitsevööndis pesitsusaegne
liikumispiirang15. märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest 15. juulini.
Negatiivsed mõjutegurid
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele on väikekiskjad jm pesarüüstajad. Eriti ohtlikud on
väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu jäänud
röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida väikekiskjate (eelkõige rebane ja
kährik) arvukust kogu kaitseala piires, vajalik on kevadine küttimine laidudel.
2.1.5. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) II kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Valgeselg-kirjurähni arvukus on Eestis olnud viimasel kümnendil stabiilne ja liigi arvukuseks on
hinnatud ligikaudu 3000–6000 paari (Elts et al. 2013). Valgeselg-kirjurähn elutseb enamasti
vanades leht- ja segametsades, seetõttu on suurim liigile mõjuv ohutegur metsaraie. Enamasti
metsamajandusest tingitud metsade kadumise ja fragmenteerumise tõttu on enamiku rähniliikide
arvukus viimase poolesaja aasta jooksul kogu Euroopas vähenenud (IUCN ohustatud liikide
punane nimestik). Ka 2013. a riikliku rähniliste seire tulemuste kohaselt on kõigi Eestis pesitsevate
rähniliikide arvukus langenud. (Leivits, Nellis 2013).
Valgeselg-kirjurähni on kohatud juhuslike leidudena Puhtu-Laelatu looduskaitseala kahes
piirkonnas. Laelatu puisniidul ja selle vahetus ümbruses on keskkonnaregistri andmetel valgeselg-
kirjurähnide pesitsemist täheldatud 2001. ja 2003. a. Teine valgeselg-kirjurähni pesitsemispiirkond
on Pivarootsi kandis (keskkonnaregistris 1 paar). 2016. a inventeeriti Puhtu metsalinnustik,
valgeselg-kirjurähni pesitsust ei registreeritud. Looduskaitseala teiste piirkondade metsade
haudelinnustikku ei ole viimastel aastatel inventeeritud; tõenäoliselt on vanad (laialehised) metsad
elupaigaks mitmetele kaitsealustele linnuliikidele, sh valgeselg-kirjurähnile.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Valgeselg-kirjurähn pesitseb kaitsealal vähemalt kolme paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Valgeselg-kirjurähn pesitseb kaitsealal vähemalt kolme paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Metsareie on potentsiaalseks ohuteguriks. Ebapiisavad andmed kaitstavate liikide esinemise kohta
ei võimalda seada vajalikke tingimusi tegevuste kooskõlastamisel.
Meede: inventeerida Puhtu-Laelatu looduskaitseala metsalinnustik.
2.1.6. Mustsaba-vigle (Limosa limosa) II kat, LiD II, KE – jah, LiA – jah
26
Mustsaba-vigle on kahlaja, kes asustab Eestis kaht tüüpi elupaiku: rabasid ja rannaniite. Kui
rabades on mustsaba-vigle arvukus stabiilne või kohati koguni suurenenud, siis rannaniitudel on
mustsaba-viglede arvukus drastiliselt vähenenud. Rannaniitude seire andmetel on viimase 12 aasta
jooksul mustsaba-vigle arvukus haudelinnuna rannaniitudel kahanenud koguni 85% (Pehlak
2012). Liigi arvukuseks hinnatakse 400–700 haudepaari (Elts et al. 2013). Ka rahvusvaheliselt on
tegemist IUCN ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedase liigiga. Liigi
pesitsusedukuse tagamiseks on vajalikud eeskätt suured, vähemalt 50 ha pindalaga hooldatud
rannaniidud.
Keskkonnaregistris on mustsaba-vigle kohta andmed Mõisalahe rannikult, kus viglet kohati
viimati 2000. a ning 2007. a, kui Uuluti laiul loendati kaks pesitsevat viglepaari. 2012. a vigle
pesitsemist Uulutil ei registreeritud: saare rand ning Uuluti ja mandri vahelised saarekesed olid sel
ajal veel kulustunud ja roostunud. 2012. a suvel alustati saarel karjatamist ja võsa raiumist, mis
edaspidi kindlasti ka mustsaba-vigle elutingimusi parandab. 2013. a kohati taas üht paari saare
põhjaosas. Mõisalahe äärses leiukohas 2010. ja 2011. a liiki enam ei kohatud.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Mustsaba-vigle pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt kolme paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Mustsaba-vigle pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt kahe paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Mustsaba-viglede praegune ainuke kindel pesitsemispaik, Uuluti laid, on taas karjatatav ning
eeldatavasti laieneb karjatatav ala tulevikus veelgi.
Negatiivsed mõjutegurid
Osa Uuluti laiust ning mustsaba-viglede kunagine pesitsusala – Mõisalahe rannaniidud, on endiselt
roostunud ja võsastunud ning ei sobi seetõttu viglele elupaigaks.
Meede: Uuluti laiu ja Mõisalahe äärsed rannaniidud tuleb võsast ja roost puhastada ning taas
karjatama hakata.
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele on väikekiskjad jm pesarüüstajad. Eriti ohtlikud on
väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu jäänud
röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida väikekiskjate (eelkõige rebane ja
kährik) arvukust kogu kaitseala piires.
Kaitseala mandriosa merelähedaste poollooduslike koosluste ja nende vaheliste põõsastike, nt
rannaniidud ja nende ääres olevad põõsastikud (sh kadastikud ja loopealsed), haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja üsna puudulikud. See ei võimalda vajalike kaitsemeetmete rakendamist
ning võib ohustada sealsete asukate soodsat seisundit.
Meede: inventeerida kaitseala rannikul olevate poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik.
2.1.7. Luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula) II kat, LiD I, KE – jah, LiA – ei
27
Luha-sinirind on sinirinna alamliik, kes on Eestis hajusa levikuga järjest haruldasemaks jääv
haudelind. Ta pesitseb luhapajustikes, sooservades jms kohtades. (Leibak, 2000). Luha-sinirind on
Eestis oma levikuala loodepiiril (Sinirind, 2015). Sinirinna arvukuseks on hinnatud 10–50 paari ja
see on arvatavalt stabiilne (Elts et al 2013).
Luha-sinirinda kohati 2007. a juunis Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kahes piirkonnas Kasse lahe
roostiku ääres võsas. Kui sinirinna maikuiste vaatluste puhul võib tegemist olla läbirändajatega,
siis juunikuised vaatlused viitavad väga suure tõenäosusega pesitsemisele, seda enam, et Kasse
lahe ääres on liigile ka sobiv elupaik. Seega võib eeldada, et Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
pesitseb selle äärmiselt haruldase liigi asurkond.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Luha-sinirind pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt ühe paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Luha-sinirind pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt ühe paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kasse ja Mõisalahe roostike servades olevad põõsastikud on luha-sinirinna jaoks olulised
pesitsuspaigad.
Negatiivsed mõjutegurid
Liigi leiud on kaitsealal olnud juhuslikud, seetõttu pole täpselt teada, milline on täpselt talle oluline
piirkond või mis on võimalikud ohud ja ei võimalda rakendada vajalikke kaitsemeetmeid.
Meede: inventeerida Puhtu-Laelatu looduskaitseala roostike linnustiku seire käigus ka roostiku
servas olevate põõsastike linnustikku.
2.1.8. Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) III kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Valgepõsk-lagle varasem pesitsusareaal hõlmas Ida-Gröönimaa, Teravmäed ja Barentsi mere
saared ning rannikualad. 20. sajandi keskel langes liigi arvukus katastroofiliselt madalale,
ligikaudu 30 tuhande linnuni. Valgepõsk-laglede arvukuse järsku langust ja liigi kriitilist seisundit
möödunud sajandi keskel seostatakse karmide talvedega ning inimmõjuga, eeskätt intensiivse
jahipidamise ning tuumapommi katsetustega Novaja Zemlja põhjasaarel Venemaal. Arvukus
hakkas taas suurenema 1970-tel ja see on jätkunud viimastel aastakümnetel kogu Euroopas.
Üksnes Eestis ei ole valgepõsk-laglede arvukus viimasel aastakümnel tõusnud. Levila ja arvukuse
nüüdisaegset suurenemist seostatakse kliima soojenemise ja aktiivse liigi- ning valgepõsk-lagle
elupaikade kaitsega kogu areaali ulatuses. (Valgepõsk-lagle 2015).
Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks kliimamuutustest ning inimtegevusest tingitud
elupaikade hävimist või kvaliteedi langust, pesitsusaegset häirimist ning illegaalset jahti, eriti
Venemaal. Eestis on ohutegurid üldiselt samad, kuid nende suhteline tähtsus on mitmete teiste
piirkondadega võrreldes erinev. Eestis on olulisemad ohufaktorid suurenev pesitsusaegne
häirimine ning valgepõsk-lagle kurnade ja poegade röövlus rebase, suurkajakate ja vareslaste poolt
ning vanalindude murdmine merikotkaste poolt. (Valgepõsk-lagle 2015).
28
Valgepõsk-lagle on Lääne-Eestis rohkearvuline läbirändaja, kuid harv haudelind (Jonsson, 2000).
Ta pesitseb Eestis valdavalt väikestel (kuni 20 ha) murustel saartel, kus kasvab ka põõsaid ning
üksikuid puid. Üldse on valgepõsk-lagle Eestis teadaolevalt pesitsenud 42 saarel. (Valgepõsk-lagle
2015).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal pesitseb valgepõsk-lagle ebaregulaarselt Kõbajatel. Viimati
registreeriti liigi pesitsemine seal 2012. a, kui Kivilaiul loendati kaks pesitsevat valgepõsk-lagle
paari. Varem on pesitsevaid laglesid kohatud ka Lammaslaiul, kus 2005. a loendati 4 paari.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Valgepõsk-lagle pesitseb Kõbaja laidudel.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Valgepõsk-lagle pesitseb Kõbaja laidudel.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Mitmeid Puhtu-Laelatu looduskaitseala väikesaari hooldatakse ning sellega on loodud valgepõsk-
laglede jaoks soodsad pesitsemistingimused.
Negatiivsed mõjutegurid
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele on väikekiskjad jm pesarüüstajad. Eriti ohtlikud on
väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu jäänud
röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida väikekiskjate (eelkõige rebane ja
kährik) arvukust kogu kaitseala piires.
2.1.9. Sookurg (Grus grus) III kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Sookure arvukus oli Eestis madalseisus kuni möödunud sajandi keskpaigani, kasvama hakkas see
alles viimastel aastakümnetel. Kuna Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgede
asurkonnast, on selle liigi kaitsmine meil üle-Euroopalise tähtsusega. Lisaks, Eestis peatub
sügisrändel ligikaudu 10% Euroopa sookurgede populatsioonist. Sookure 2012. a seire aruande
kohaselt on sookure pesitsuspopulatsiooni pikaajaline kiire ja pideva kasvu periood lõppenud ning
liigi arvukus ja levila suhteliselt stabiliseerunud, lähiaastatel peaks sookure pesitsuspopulatsiooni
seisund olema Eestis hea. Ka sügisrändel peatuvate sookurgede arvukuse tõus peaks lähiajal
lõppema, sest pesitsuspopulatsiooni kasv on lakanud ja asurkonnaseisund stabiliseerunud. Siiski
tuleb soorkurgi ka edaspidi kaitsta ja seirata, et tema seisundi võimalikku kiiret halvenemist
tähelepanuta ei jääks (Sookure seire 2012. a koondaruanne; Sookure Grus grus kaitse
tegevuskava).
Sookurg nii pesitseb kui ka peatub rändel Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Sookure pesitsemist on
täheldatud peaaegu kõigis kaitseala lahtede ääres olevates roostikes. Peamised pesitsuskohad
asuvad Kasse lahe roostikus, kuid liik on pesitsenud ka Heinlahe, Rame lahe ranniku, Ännikse
lahe ja Mõisalahe roostikus ning Puhtulaiu rannikul. Kuigi liigi vaatlused on olnud pigem
juhuslikku laadi, on keskkonnaregistrisse märgitud kuni viie paari pesitsemine erinevatel aastatel
29
(2003, 2004, 2007, 2010, 2011, 2012). Tõenäoliselt on alal sookurgedele väga sobilikud
rändepeatuspaigad, kuid piirkonna rändeloenduse andmed on puudulikud.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Sookurg pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt viie paarina.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Sookurg pesitseb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vähemalt viie paarina.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Sookure täpne levik ja eeskätt rändepeatuspaigad ei ole teada, mis ei võimalda seada vajadusel
tegevuste kooskõlastamisel vajalikke tingimusi liigi kaitseks.
Meede: vaja on inventeerida kaitseala roostikulinnustik ning seirata süstemaatiliselt kaitseala
rändelinnustikku.
2.1.10. Punaselg-õgija (Lanius collurio) III kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Punaselg-õgija on meil üldlevinud ja arvukas haudelind, kelle arvukus on viimastel aastatel peale
mõningast langusperioodi taas tõusnud. Liigi arvukuseks on hinnatud 40‒60 tuhat paari (Elts et al
2013). Punaselg-õgija pesitseb tavaliselt pool-avatud maastikul: põõsasniitudel ja -soodes,
lookadastikes, raiesmikel, metsaservades, parkides jne (Jonssson 2000).
Punaselg-õgijat on kohatud mitmel pool kaitseala põõsastikes – laidudel (Uuluti, Ahesäär,
Ruilaid), Laelatu puisniidul, Rame lahe ja Pivarootsi rannaniitude servades, Ännikse lahe äärses
kadastikus, samuti Mõisalahe äärse roostiku sees olevates põõsatukkades. 2010. a kui ka 2011. a
kohati Puhtu-Laelatu looduskaitseala mandriosa rannikubiotoopides vähemalt 5 punaselg-õgija
paari. Saarte osas pärinevad kõige uuemad andmed 2014. a, kui Ahesäärel ja Ruilaiul loendati
kokku 6 paari punaselg-õgijaid. Seega on tegemist kaitsealal tüüpilise liigiga.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal pesitseb vähemalt 10 paari punaselg-õgijaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal pesitseb vähemalt 10 paari punaselg-õgijaid.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Piirkonnas leidub ohtralt liigile elupaigaks sobilikke põõsastikke.
Negatiivsed mõjutegurid
Kaitseala mandriosa merelähedaste poollooduslike koosluste ja nende vaheliste põõsastike, nt
rannaniidud ja nende ääres olevad põõsastikud (sh kadastikud ja loopealsed), haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja üsna puudulikud. Levikuandmete puudumine võib takistada vajalike
kaitsemeetmete rakendamist ning ohustada liigi soodsat seisundit.
Meede: inventeerida kaitseala rannikul olevate poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik.
30
Sobivate elupaikade pindala vähenemine niidualade taastamisega on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: niitude taastamisel tuleb punaselg-õgija teadaolevates pesitsuskohtades jätta alles väikesed
põõsatukad liitusega u 30%. Kui elupaik ühtib vööt-põõsalinnu elupaigaga, peab kadastiku liitus
olema 30–50%.
2.1.11. Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) III kat, LiD I, KE – jah, LiA – jah
Vööt-põõsalind on levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ning Lääne- ja Kesk-Aasias. Liigi Euroopa
asurkonna arvukus on viimasel ajal kõikunud. (Barred Warbler 2015).
Vööt-põõsalind on Lääne-Eestis harilik, mujal harv kuni väikesearvuline haudelind. Vööt-
põõsalind pesitseb lookadastikes, kuivadel põõsasniitudel, võsades jm. (Jonsson, 2001). Eestis
pesitseb hinnanguliselt 5‒10 tuhat paari vööt-põõsalinde, liigi arvukus on viimastel aastakümnetel
olnud mõõdukas languses (Elts et al 2013).
Võõt-põõsalind on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal suhteliselt laialt levinud. Kõige uuemad ja
täpsemad andmed liigi leviku kohta tulenevad riiklikust väikesaarte haudelinnustiku seirest, mille
kohaselt on Ruilaiul ning Uulutil perioodil 2012–2014 pesitsenud igal aastal 8–10 paari vööt-
põõsalinde. Ülejäänud kaitsealale jäävate piirkondade kohta on liigi andmed puudulikumad.
Laelatu puisniidu kohta pärinevad andmest aastatest 2001–2003, kui seal pesitses olenevalt aastast
1–3 paari. Mõisalahe, Rame lahe, Ännikse lahe ja Pivarootsi, ranniku kadastikes pesitses 2010. ja
2011. a toimunud juhuvaatluste andmetel keskmiselt 15 paari vööt-põõsalinde.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal pesitseb vähemalt 25 paari vööt-põõsalinde.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal pesitseb vähemalt 25 paari vööt-põõsalinde.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Piirkonnas leidub ohtralt liigile elupaigaks sobilikke põõsastikke.
Negatiivsed mõjutegurid
Kaitsekorralduskavaga hõlmatud ala mandriosa merelähedaste poollooduslike koosluste ja nende
vaheliste põõsastike, nt rannaniidud ja nende ääres olevad põõsastikud (sh kadastikud ja
loopealsed), haudelinnustiku andmed on juhuslikud ja üsna puudulikud. See aga võib takistada
vajalike kaitsemeetmete rakendamist ning ohustada liigi soodsat seisundit.
Meede: inventeerida kaitseala rannikul olevate poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik.
Sobivate elupaikade pindala vähenemine niidualade taastamisega on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: niitude taastamisel tuleb vööt-põõsalinnu teadaolevates elupaikades kadastikud alles jätta
liitusega vähemalt 30%, soovitavalt isegi 50%.
2.1.12. Luiged
31
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja laululuik (Cygnus cygnus) II kat, LiD I, KE – jah, LiA
– jah
Väikeluik ja laululuik on Eestist läbirändavad luigeliigid. Eesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige
rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub valdav osa sellest kahaneva arvukusega
liigi asurkonnast. Siit läbirändavate väikeluikede arvu võib hinnata 15 000 isendile. Ka laululuik
on meil üsna arvukas läbirändaja, kelle arvukuseks on hinnatud 10 000 isendit. Viimastel aastatel
on suurenenud pesitsevate laululuikede arv, mistõttu võib seda liiki pidada Eestis ka arvestatavaks
pesitsejaks, üksikud laululuiged ka talvituvad.
Suurte muutustega maakasutuses ja häirimise olulise suurenemisega rannavetes on paljud luikede
traditsioonilised peatuspaigad Eestis ohtu seatud, mille tagajärjeks võib olla lindude füsioloogilise
seisundi üldine halvenemine ja asurkondade taastootmisvõime vähenemine (Luikede seire 2010. a
koondaruanne; Väikeluige Cygnus columbianus bewickii kaitse tegevuskava 2013).
Väikeluik kasutab Puhtu-Laelatu looduskaitseala rannabiotoope peatuspaigana läbirändel. 2008. a
on registreeritud 1 isend Vanaluubi lahel ja 2007. a 20 lindu Mõisalahe rannaniitudel. Laululuige
sügisrändeaegsed peatuskohad on keskkonnaregistri andmeil Rame lahel (2007, 44 isendit) ja
Mõisalahel (2007, 10 isendit) ning kevadrändeaegne peatuspaik Mõisalahel (2009, 4 isendit).
Ännikse lahel tõenäoliselt üks paar ka pesitses.
Väikeluik ja laululuik on teadaolevalt olnud kaitsealal rändepeatujad, kuid täpsemad
loendusandmed puuduvad ja täpsemat kaitse-eesmärki ei ole võimalik seada.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väikeluik ja laululuik peatuvad rändel Puhtu-Laelatu looduskaitsealal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väikeluik ja laululuik peatuvad rändel Puhtu-Laelatu looduskaitsealal.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Puhtu-Laelatu looduskaitseala rannik ja madal meri on luikedele sobilik rändepeatuspaik.
2.1.13. Tiirud tutt-tiir (Sterna sandvicensis) II kat; väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea) III kat; LiD I, KE – jah, LiA – jah
Tiirud on koloniaalsed liigid, kes pesitsevad peamiselt Lääne-Eesti laidudel ja rannikul, harvem
sisemaa veekogude ääres. Tiirude eelistused elu- ja pesapaigale on selgesti piiritletud ja nad on
üsna nõudlikud, ehitades pesa taimestumata või vähese ja madala taimestuga pinnasele.
Kalatoidulistena sõltuvad tiirud veekogude seisundist, pesa ehitavad aga taimestumata või vähese
ja madala taimestuga pinnasele. Tiirud on ohustatud elupaikade vähenemise tõttu, neid mõjutab
otseselt või kaudselt ka inimtegevus. (Tiirude räusk Hydroprogne caspia, tutt-tiir Sterna
sandvicensis, jõgitiir Sterna hirundo, randtiir Sterna paradisaea ja väiketiir Sternula albifrons
kaitse tegevuskava).
Riikliku seire andmetel pesitseb tutt-tiir praegusajal ebajärjekindlalt üksikute paaridena Kõbaja
laidudel. Varem on Kõbaja laidudel olnud suur tutt-tiiru koloonia (1999. a 300 paari, 1989. a
32
Kingissepa laiul 295 paari, 1988. a Suur-Kõbajal 250 paari). Viimastel aastatel on registreeritud
vaid üks pesitsev paar. Kuna tutt-tiiru kolooniad vahetavad pesitsussaari, võib koloonia siin
mistahes aastal uuesti pesitseda. Kuivõrd Eestis on nende kahe liigi puhul tegemist
väikesearvuliste haudelindudega, näitab ka üksikute paaride pesitsemine, et Kõbajad on väike- ja
tutt-tiiru jaoks olulised pesitsuspaigad.
Teised tiiruliigid pesitsevad kaitsealal stabiilsemalt, kuid ka nende arvukus kõigub aastati üsna
suuresti: 2012. a pesitses kaitseala laidudel 172 rand-, 3 väike- ja 2 jõgitiirupaari; 2013. a 151 rand-
, 6 jõgi- ja 2 väiketiirupaari; 2014. a 10 jõgi- ja 8 randtiirupaari. Sellest tulenevalt on nendele
liikidele arvulise eesmärgi seadmine keeruline.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Tutt-tiir, väiketiir, jõgitiir ja randtiir pesitsevad Puhtu-Laelatu looduskaitseala laidudel.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Tutt-tiir, väiketiir, jõgitiir ja randtiir pesitsevad Puhtu-Laelatu looduskaitseala laidudel.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Tiirude jaoks oluline pesitsuspaik, Uuluti laid, on osaliselt juba taastatud ja karjatatakse
järjepidevalt. Eeldatavasti karjatatava ala suurus lähitulevikus suureneb.
Negatiivsed mõjutegurid
Elupaikade kinnikasvamine. Avatud elupaikade eelistajatena sõltuvad tiirud taimestumata või
hõreda ja madala taimkattega alade olemasolust. Eriti kannatab pesakohtade kinnikasvamise tõttu
väiketiir, kes hilise pesitsejana saab pesitseda ainult täiesti taimestumata pinnasel. Kuigi selliseid
alasid tekitavad tormid ja jää liikumine, ei ole see alati piisav.
Meede: tiirude jaoks oluliste laidude (Kõbajad ja Uuluti) võsast ning roost puhastamine ning
järjepidev hooldamine (niitmine, karjatamine).
Ohuks kõigile maaspesitsevatele linnuliikidele on väikekiskjad jm pesarüüstajad. Eriti ohtlikud on
väikekiskjad laidudel, sest seal võivad talvel laiule rännanud ja jää sulades lõksu jäänud
röövloomad nurjata terve pesitsusperioodi.
Meede: koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb reguleerida väikekiskjate (eelkõige rebane ja
kährik) arvukust kogu kaitseala piires.
2.1.14. Roostikulinnustik hüüp (Botaurus stellaris) II kat; roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana),
rooruik (Rallus aquaticus) III kat; LiD I (v.a rooruik LiA – ei), KE – jah, LiA – jah
Kaitsealal levib roostikke ligikaudu 250 ha suurusel alal, neist suurimad on Mõisalahe ja Kasse
lahe roostikud. Kaitseala rannikulõugaste ja varjatud lahesoppide vabaveelaikudega rooalad on
sobiv elupaik roostikulindudele.
Hüübi levila hõlmab suurema osa Euroopast, välja arvatud Iirimaa, Island ja Norra; Soomes ja
Rootsis asustab liik vaid maa lõunaosa. Eestis on hüüp väikesearvuline haudelind, kelle levik on
seotud suuremate rooaladega. Hüübile sobivaks pesitsusbiotoobiks on veekogude kõrge
kaldataimestik, eeskätt pilliroog. Liigi optimaalseks koduterritooriumiks peetakse vähemalt 20
33
hektari suuruseid rooalasid. Hüüp asustab peaaegu eranditult vaid vees kasvavaid roostikke, mida
on peetud taimede kasvukõrguse järel üheks tähtsaimaks ökoloogiliseks kriteeriumiks. Eestis on
esmatähtis tagada hüübile vees kasvavate, vähemalt 10 hektarilise pindalaga roostikualade kaitse.
Seejuures tuleb arvestada, et liik vajab pesitsusperioodi alguses pesa ja enese varjamiseks vana
kasvavat pilliroogu, mistõttu tuleb liigi tähtsamates pesitsuskohtades vältida laiaulatuslikku
rooalade lagedaks niitmist. (Roostikulindude hüüp, hallhani, roo-loorkull, täpikhuik, väikehuik,
rooruik kaitse tegevuskava).
Roo-loorkull on levinud peaaegu kogu Euroopas, välja arvatud Skandinaavia põhjaosas, Islandil
ning Iirimaal, väga piiratud levikuga on liik ka Inglismaal. Eestis on roo-loorkull üldlevinud
väikesearvuline haudelind. Roo-loorkull on viimastel kümnenditel oma levikut Eestis oluliselt
laiendanud. Liigi jaoks on kõige sobivamaks pesitsusbiotoobiks veekogude kõrge kaldataimestik,
eeskätt pilliroog, kõrkjastik ning hundinuiastik. Elupaigaeelistused on mõnevõrra hüübiga
sarnased ning tihti võib distants nende kahe liigi pesade vahel olla alla 50 meetri. Samas pesitseb
roo-loorkull ka roostunud laidudel ja rannaniitudel ning koguni kultuurmaastikus (põllud). Roo-
loorkull on pelglik linnuliik, kes vajab oma pesakoha ümbruses kõrget taimestikku. Kuna roo-
loorkullid hakkavad pesitsema väga varakult (esimesed vanalinnud jõuavad pesitsuspaikadesse
märtsi lõpus), siis on eelmise aasta pilliroo säilimine talle roostikulindudest kõige olulisem. Roo-
loorkull eelistab pesitsuskohana vees kasvavaid roostikke, nagu paljud teisedki roostikulinnud.
Kitsa, alla 10 m laiuse vööndina kasvavad roostikud on roo-loorkullile pesitsemiseks ebasobivad.
(Roostikulindude kaitse tegevuskava).
Täpikhuigu pesitsusalad ulatuvad Suurbritanniast ja Hispaaniast Lõuna-Skandinaavia, Vahemere
maade põhjaosa, Kaukasuse, Iraani, Edela-Siberi ja Loode-Hiinani. Euroopasse jääb enam kui
50% täpikhuigu pesitsusalast, liik esineb haudelinnuna enamuses Euroopa riikides. Täpikhuigu
arvukust Euroopas on hinnatud fluktueeruvaks, kuid üldjoontes stabiilseks. Eestis on täpikhuik
regulaarne haudelind ja läbirändaja. Ta on levinud hajusalt üle kogu Eesti ja asustab ka suuremaid
saari. Liigi pesitsusaegseks arvukuseks Eestis aastatel 2003–2008 on hinnatud 1 000–10 000 paari.
Täpikhuik eelistab Eestis pesitseda tihedas tarnastikus või roostikus, seega madal- ja siirdesoodes,
niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm. Pesitsusaladena on olulisel kohal roostikud ja
luhad. Täpikhuigu arvukuse muutused Eestis ei ole täpselt teada, kuid viimastel aastatel on arvukus
olnud stabiilne. (Roostikulindude kaitse tegevuskava).
Rooruik on levinud Euraasias Iirimaast ja Portugalist kuni Hiinani, lõunas ulatub levila
Vahemereni ja Iraanini. Liik pesitseb mage- või riimveelistes taimestikurohketes veekogudes või
soistel püsivalt veega kaetud märgaladel. Lindude arvukus on aastati väga kõikuv, kuna neid
mõjutab tugevalt olukord talvitumiskohtades. Rooruik on väga peidulise eluviisiga ja teda nähakse
harva. Ta elab tihedas kõrges taimestikus ning lendu tõuseb ainult hädavajaduse korral. Kahe
haudelindude levikuatlase koostamise vahepealsel perioodil on rooruiga asustus Eesti siseosas
väga hõredaks jäänud ning liik on hüljanud suure osa pesitsusalasid Kagu-Eestis. Põhjuseks võib
olla järvede ja jõekallaste võsastumine ja metsastumine. (Roostikulindude kaitse tegevuskava).
Kaitsealal on hüübile sobivaks pesitsuskohaks eelkõige Kasse lahe-Mõisalahe äärne suurem
roostik. Keskkonnaregistri andmetel on hüüp registreeritud seal 2003. (1 isaslind) ja 2010. a (2
isaslindu). O. Vainu vaatlusandmetel on kuuldud korraga kolme häälitsevat hüüpi. Roo-loorkull
pesitseb Mõisalahe ja Kõbajalaiu rannaroostikus. Liigi kohta pärinevad viimatised andmed
2010. a-st, kui Mõisalahe roostikust tõusid lendu emas- ja isaslind. Enne seda kohati roo-loorkulli
viimati 2005. a Suur-Kõbajal roostunud rannaniidul. Täikhuik pesitseb Rame soostuvatel
34
rannaniitudel ja Kasse lahe servaroostikes. Keskkonnaregistris on andmed 2013. a ühe isendi
häälitsemise kohta Kasse ja Mõisalahe vahelises roostikus. Rooruika leidub kaitsealal hajutatult
väheste paaridena suuremate roostikualade servades, eelkõige Vanaluubi ja Kasse lahe ümber. Liik
on keskkonnaregistri andmetel pesitsenud 2003. a Vanaluubi lahe ääres oleval roostunud
rannaniidul ning 2007. a Kasse lahe äärses roostikus. Kuivõrd Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on
eesmärgiks rannaniitude taastamine ning roovabana hoidmine, et võimaldada kvaliteetseid
pesitsustingimusi teistele ohustatud ja haruldastele linnuliikidele, siis ei saa Suur-Kõbaja roo-
loorkulli ja Vanaluubi rooruiga leide pidada püsivaks.
Eraldi roostikulinnustikku pole lähiaastatel Puhtu-Laelatu looduskaitsealal uuritud, kuid nii
Mõisa- kui ka Kasse lahe roostikud on roostikulindudele sobilikuks elupaigaks ning nende arvukus
on seal tõenäoliselt suurem kui keskkonnaregistrist nähtub.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Hüüp pesitseb kaitsealal vähemalt kolme, roo-loorkull ja rooruik kumbki kahe paarina; kaitsealal
pesitseb täpikhuik.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Hüüp pesitseb kaitsealal vähemalt kolme, roo-loorkull ja rooruik kumbki kahe paarina; kaitsealal
pesitseb täpikhuik.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Peaaegu kõik roostikulinnud eelistavad pesitseda kohtades, kus on säilinud ka vana pilliroogu.
Hüübile ja roo-loorkullile on see hädavajalik, kuid ka teised liigid vajavad pesakoha varjeks
möödunudaastast pilliroogu või talvel kokkulükatud roolademeid. Roovarumine väga
suurepinnaliselt (nt roo varumine bioenergeetilistel eesmärkidel) muudab ala roostikulindude
jaoks ebasobivaks. Praegu ei ole Puhtu-Laelatu looduskaitsealal roovarumine väga laiaulatuslik,
mistõttu tegemist on potentsiaalse ohuga.
Meede: roolõikuse reguleerimine. Oluline on alles jätta suuri ja sidusaid roostikumassiive, kuna
liigid ei pesitse kohtades, kus on talvel pilliroogu lõigatud. Rooelustiku kaitseks võib ühel aastal
lõigatava rooala suurus olla maksimaalselt 20% roomassiivi kogupindalast. Suuremate roostike
osaline majandamine on vajalik, kuid see peaks toimuma eri aastatel eri kohtades ning kindlasti
peab roostikku jääma ka mitu aastat niitmata kohti.
Kesised teadmised roostikulinnustiku leviku kohta ei võimalda rakendada vajalikke
kaitsemeetmeid. Pilliroo varumisel saab kaitseala valitseja lähtuda kooskõlastuse andmisel
teadaolevatest kaitstavate roostikuliikide (linnuliikide) elupaikade asukohtadest ning võimaldada
roovarumist sellises paigas ja ajal, et see ei mõjutaks negatiivselt kaitsealuste liikide seisundit.
Meede: inventeerida Puhtu-Laelatu looduskaitseala roostikulinnustik.
2.1.15. Teised III kaitsekategooria linnuliigid
III kat; KE – jah; LiD I väikekoskel, välja-loorkull, soo-loorkull, nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp,
händkakk; LiD II õõnetuvi, tõmmuvaeras, suurkoovitaja ja punajalg-tilder
Kaitseala rannaniidud on olulised rannikulinnustiku pesitsus- ja kurvitsaliste toitumisalad. Vanade
lehtpuudega kooslused (laialehised metsad ja puisniidud) on äärmiselt olulised pesitsuskohad
35
paljudele kaitsealustele liikidele. Tüüpilised liigid on õõnetuvi, väike-kirjurähn ja väänkael.
Viimase kümnendi jooksul kogutud andmete põhjal on kaitsealal nende liikide tüüpiline
esinemiskoht Puhtulaiu laialehine mets ning Laelatu puisniit ja selle lähiümbrus. Kaitse-
eesmärgiks olevatest III kaitsekategooria liikidest annab ülevaate tabel 2.
Tabel 2. III kaitsekategooria linnuliigid. Tumedas kirjas on linnudirektiivi I lisa liigid. Liik arvukus elupaik ohutegurid meetmed
Rändel peatuvad liigid
väikekoskel
(Mergus albellus)
vähearvukas, aga
tavaline läbirändaja.
Puhtu-Laelatu
piirkonnas on
väikekosklate
talvitumine viimati
registreeritud 2008.
a, kui Suures väinas
loendati viit
talvituvat isendit
rannikumeri - -
Ranniku ja avamaastiku liigid
välja-loorkull
(Circus cyaneus)
juhuvaatlused; ala on
sobiv, kuid
konkreetset
pesapaika pole teada
madal- ja siirdesood
ning soised raiesmikud,
rannaniidud
- niitude, karjamaade
jm avamaade
võsastumine niitmise
või/ja karjatamise
katkemisel;
- lindude häirimine
pole vaja
liigispetsiifilisi
kaitsemeetmeid
rakendada, kuna
katusliikide
(mustsaba-vigle,
niidurüdi, tutkas)
kaitsemeetmed on
soodsad: -
poollooduslike
koosluste
taastamine ja
hooldamine;
väikekiskjate
arvukuse piiramine
ja kevadine
küttimine laidudel
soo-loorkull
(Circus pygargus)
täpsed
loendusandmed
puuduvad
põõsastike ja madalate
metsaribadega
läbistatud sooalad ja
rannaniidud
-
nõmmelõoke
(Lullula arborea)
täpsed
loendusandmed
puuduvad
loopealsetel l pesitsev elupaikade hävimine
maakasutuse muutuse
tõttu
liivatüll (Charadrius
hiaticula),
10 paari olulised pesitsuskohad
Kõbaja laiud, Uuluti
laid, Pivarootsi rannik
väikekiskjate rüüste
tõmmuvaeras
(Melanitta fusca)
rannikul harvaks
jäänud haudelind,
Kõbjatel 2005. a 30
paari; harilik
läbirändaja ja
talvituja
oluline pesitsuskoht
Kõbajad; rannikumeri
väikekiskjate rüüste
hänilane (Motacilla
flava)
täpsed
loendusandmed
puuduvad
tüüpiline rannikul;
pesitseb kõrgema
rohustuga rannaniitudel,
arvukalt Mõisalahe-
äärsetel rannaniitudel
elupaikade
kinnikasvamine
suurkoovitaja
(Numenius arquata)
täpsed
loendusandmed
puuduvad
asustab mitmesuguseid
avamaastikke
(rannaniidud, aga ka
sood); vajab
pesitsemiseks
ulatuslikke rohumaid ja
suurt
pesitsusterritooriumi
- elupaikade hävimine
ja nende kvaliteedi
langus;
- väikekiskjate rüüste
punajalg-tilder
(Tringa totanus)
rannikualal harilik
haudelind; Rame
pesitseb niisketel
niitudel (eriti
elupaikade
kinnikasvamine
36
lahe idarannikul
2010. a ligi 30 paari
ning kokku on liigi
kohta alates 2005.
aastast kaitseala
rannikult ja laidudelt
registreeritud üle
poolesaja vaatluse
rannakarjamaadel),
soodes; läbirändel ja
talvel peatub igat tüüpi
madalatel randadel
ristpart (Tadorna
tadorna)
2013. a Uuluti laiul 2
paari
rannikumeri, pesitseb
laidudel
väikekiskjate rüüste
Metsaliigid
väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva)
täpsemad
loendusandmed
puuduvad
pesitseb suuremates
lopsaka taimestikuga
leht- ja segametsades
elupaikade hävimine
metsamajandusliku
tegevuse tõttu
piiranguvööndis
metsateatiste
menetlemisel
seada tingimusi
liigikaitsest
lähtuvalt: mitte
teha raieid lindude
pesitsusajal, jätta
alles vanu
õõnsustega puid
händkakk (Strix
uralensis)
täpsemad
loendusandmed
puuduvad
pesitseb suuremates
okas- ja
segametsamassiivides,
vajab pesitsemiseks
puutüügaste ja
õõnsustega puude
olemasolu
- metsade vanuse
muutumine
metsaraiete tõttu;
- väikekiskjate rüüste
õõnetuvi (Columba
oenas)
täpsemad
loendusandmed
puuduvad
vanad leht- ja
segametsad ning
puisniidud
elupaikade hävimine,
hõreda leviku
põhjuseks on
sõltumine sobivate
pesaõõnsuste
leidumisest
väike-kirjurähn
(Dendrocopos
minor)
täpsemad
loendusandmed
puuduvad
elutseb leht- ja
segametsades, eriti
veekogudeäärsetes
sanglepikutes
metsade intensiivne
majandamine, vajab
pesitsemiseks vanu
pehkinud tüvega puid
väänkael (Jynx
torquilla)
täpsemad
loendusandmed
puuduvad
pesitseb hõredates leht-
ja segametsades
liiki võib ohustada
intensiivne
metsamajanduslik
tegevus, pesitsuseks
vajab liik vanu
õõnsustega puid
kodukakk (Strix
aluco)
1 paar puistud -
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealale tüüpiliste ranniku- ja metsalinnuliikide populatsioonid on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealale tüüpiliste ranniku- ja metsalinnuliikide arvukus on kindlaks tehtud, populatsioonid on
säilinud.
Andmed on puudulikud täpsema eesmärgi seadmiseks. Kaitse-eesmärke täpsustatakse pärast
linnuinventuuri vahehindamisel. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek kaitse-eeskirja
uuendamisel, lähtudes uuematelt inventuuriandmetest, kaaluda III kaitsekategooria liikide kaitse-
eesmärgiks jätmise vajadust.
37
2.2. Käsitiivalised
veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurkõrv (Plecotus
auritus) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) II kat, LoD – IV (v.a tiigilendlane LoD – II), KE –
jah, LoA – ei (v.a tiigilendlane LoA – jah)
tiigilendlane (Myotis dasycneme) II kat, LoD – II ja IV, KE – jah, LoA – jah
Käsitiivalistest, keda alal kaitstakse, on tiigilendlane Eestis paiguti levinud ning suhteliselt
vähearvukas liik (hinnanguliselt 5000 – 20 000 isendit), veelendlane ja pargi-nahkhiir on laialt
levinud ning suhteliselt arvukad (hinnanguliselt 20 000 – 50 000), põhja-nahkhiir on laialt
levinud ja arvukas (hinnanguliselt 100 000 ─ 300 000 isendit), suurkõrv on üldlevinud
(hinnanguliselt 20 000 – 50 000), kuid kõikjal väikese arvukusega liik.
Nahkhiirte elupaigad on suvised päevased varjepaigad, talvituspaigad, üleminekuvarjepaigad ja
lennupaigad. Nende toitumisalad on avatud puistud ja puudega ääristatud veekogude kaldad.
Nahkhiired on muutunud oluliselt sõltuvaks inimtekkelistest elupaikadest, eriti talvituskohtadest,
mis on tinginud vajaduse nahkhiirte aktiivseks kaitseks. Nahkhiiri ohustab häirimine ja sobivate
elupaikade, eriti talvitumispaikade kadumine (Nahkhiirte kaitse tegevuskava 2005–2009). Nende
ohustatusele viitavad ja kaitse vajadust rõhutavad mitu rahvusvahelist lepet, sh Berni konventsioon,
Bonni konventsioon ja selle raames sõlmitud Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS).
Kõik nahkhiired on kantud loodusdirektiivi IV lisasse, tiigilendlane ka II lisasse.
Kaitsealal on nahkhiired seotud eelkõige vee-elupaikadega ja hõredate puistutega, aga ka vanade
paekivist keldritega, mis sobivad neile talvitumiseks. Keskkonnaregistri andmetel leidub nahkhiiri
peamiselt Rame ja Mõisalahel, mis on nende toitumisalaks. Spetsiaalseid või eriti
tähelepanuväärseid talvituspaiku käsitiivalistele kaitsealal teada ei ole. Küll on piirkonnas mitmeid
vanu paekivist keldreid ning vanu õõnsaid puid, mis neile talvitumiseks või suvisteks
ööbimiskohtadeks sobivad. Teadaolevate andmete põhjal on arvulist kaitse-eesmärki raske seada.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal on levinud vee- ja tiigilendlane, pargi- ja põhja-nahkhiir ning suurkõrv.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal on levinud vee- ja tiigilendlane, pargi- ja põhja-nahkhiir ning suurkõrv.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kaitsealal leidub mitmel pool vanu paekivist keldreid ning õõnsaid puid, mis nahkhiirtele
elupaigaks sobivad. Kaitseala veealad on sobivaks toitumisalaks.
Negatiivsed mõjutegurid
Täpsed nahkhiirte suvised elupaigad ja talvituskohad pole teada ning see ei võimalda vajadusel
rakendada kaitsemeetmeid.
Meede: inventeerida nahkhiirte potentsiaalseteks elupaikadeks olevad vanad puistud ja
teadaolevad keldrid. Nahkhiirte inventuuri kaitsekorralduskavaga ei kavandata, inventuur tehakse
üle-Eestilise inventuuri raames.
38
2.3. Kahepaiksed
Kaitsealal on registreeritud III kaitsekategooria kahepaiksed harilik kärnkonn (Bufo bufo) ja
rohukonn (Rana temporaria), roomajatest kohtab kaitsealal nastikut (Natrix natrix), rästikut
(Vipera berus), arusisalikku (Lacerta vivipara) ja vaskussi (Anguis fragilis) (Jõgi 1970; Ernits,
Timm 1991). Nende liikide säilimine on tagatud elupaikade kaitsega.
Alal kaitstakse kahepaikset rabakonna. Ohustatutena rahvusvahelisel tasandil on liik lisatud
loodusdirektiivi IV lisasse. Liigi kaitse tagatakse elupaikade – märgalade – kaitsega.
Rabakonn (Rana arvalis)
III kat, LoD - IV, KE – jah, LoA – ei
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaitsealal on rabakonn levinud ning elupaigad – märgalad (115 ha) säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kaitsealal on rabakonn levinud ning elupaigad – märgalad (115 ha) säilinud.
2.4. Limused
Vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu
(Vertigo geyeri) III kat, LoD II, KE – jah, LoA – ei
Väike pisitigu ja luha-pisitigu elavad peamiselt lubjarikastel niisketel niitudel, sageli jõgede-
järvede kaldapiirkonnas. Luha-pisitigu ja väikest pisitigu on Eestis viimasel ajal leitud vaid paarist
kohast Läänemaal ja Saaremaal, tegemist on praegu teadaolevatel andmetel väga haruldaste ja
ohustatud liikidega. Vasakkeermene pisitigu elab peamiselt niisketel niitudel, sealhulgas
luhaniitudel, sageli ka metsades. Vasakkeermene pisitigu on samuti haruldane, kuid levinud
laiemalt kui teised kaks pisiteo liiki. Vasakkeermest pisitigu võib Eestis leida hajusalt, teda on
leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, Saaremaalt ning Võrtsjärve ümbrusest.
Kõige suuremaks ohuks pisitigudele on nende elupaikade kuivendamine ja muud veerežiimi
muutvad tegevused. Vasakkeermesele ja väikesele pisiteole on ohtlikud ka nende elupaikades
tehtavad metsahooldustööd, eelkõige ulatuslikud raied. Nendele liikidele on ohtlik ka
kulupõletamine, väetamine ning pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine (Vilbaste 2005).
Kaitseala tervikuna võib pidada vasakkeermese pisiteo üheks kõige olulisemaks leiukohaks Eestis
(esindus- ja vastutusala). Liiki on peamiselt leitud poollooduslike koosluste märjematest osadest.
Kaitsealal on vasakkeermene pisitigu arvukalt levinud Laelatu puisniidu hooldatud osades, Kasse
lahe liigirikkas madalsoos ja lodumetsas ning Puhtulaiul (Talvi, Talvi 2013). Laelatu puisniidult
on teada üks umbes 0,61 ha suurune vasakkeermese pisiteo leiupaik, kus 2009. a leiti 1 tigu.
2011. aastal leiti 1 pisitigu Kasse ja Mõisalahe vahelise rannaniidu servas olevast metsaribast (liigi
elupaigaks määrati umbes 2,60 ha suurune ala). Laelatu puiskarjamaalt on teada üks
vasakkeermese pisiteo umbes 1,77 ha suurune leiukoht, kust 2014. aastal loendati 3 isendit. Samal
aastal inventeeriti pisitigusid ka Puhtu laiu rannaniidu servas olevast puudetukast, kus umbes 0,06
ha suuruselt alalt leiti samuti 3 vasakkeermese pisiteo isendit.
39
Luha-pisitigu on kaitsealal leitud Laelatu puisniidu niiskematest majandatud osadest. Väikest
pisitigu on leitud Puhtu mereäärselt puisniidult. Viimaste aastate inventuuridel ei ole neid liike
enam kohatud.
Nii luha-pisiteole kui ka vasakkeermesele pisiteole on oluline Laelatu puisniidu järjekindel
hooldamine ja puisniidu laiendamine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Vasakkeermene pisitigu on levinud üksikute isenditena kokku vähemalt 5 ha suurusel alal,
kaitsealal levivad luha- ja väike pisitigu.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vasakkeermene pisitigu on levinud üksikute isenditena kokku vähemalt 5 ha suurusel alal,
kaitsealal levivad luha- ja väike pisitigu.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Teadaolevad pisitigude leiukohad on looduslikus seisus, pole kuivendatud.
Negatiivsed mõjutegurid
Kuigi pisitigudele ei sobi väga tugev karjatamine, on nad pigem tundlikud nende elupaigaks
olevate poollooduslike koosluste võsastumise suhtes.
Meede: tuleb jätkata juba hoolduses olevate pistigude leiukohaks olevate koosluste hooldamist
ning hakata majandama veel kasutusest väljas olevaid alasid.
2.5. Seened
Kaitsealal on registreeritud III kaitsekategooria seeneliik kadakatarjak (Chaetoporus philadelphi).
Liigi leidis 1951. a Erast Parmasto, mille ta kaheksa aastat hiljem kirjeldas teadusele uue liigina
(Parmasto 1959). Kadakatarjak kasvab püsivalt Puhtu bioloogiajaama sissepääsu kõrval
ebajasmiinil (Parmasto 2010). Liigi leiukohta on pidevalt ka seiratud.
Kuna tegemist on üksikleiukohaga kaitsealal, ei ole liiki kaitse-eesmärgiks seatud. Arvestades
leiukoha olulisust, tuleb liiki tutvustada ja selle leiukohaga arvestada nt bioloogiajaama
renoveerimistöödel. Põõsal leiduva kadakatarjaku olulisust rõhutab ka Erast Parmasto kirjutatud
ja valmistatud mälestustahvel bioloogiajaama saali seinal.
2.6. Soontaimed
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on rikas botaaniliste väärtuste poolest. Ala kaitse eesmärgiks on
seatud kaks I ja 12 II kaitsekategooria liiki (Tabel 3). Leiuandmed keskkonnaregistris on aga
enamasti puudulikud või vanad, väheste arvukusehinnangutega, mistõttu tuleb täpsemate
kaitsekorralduslike meetmete kavandamiseks teha inventuure. Mitmete taimeliikide puhul ei
kajasta keskkonnaregister kõiki teadaolevaid leiukohti.
40
Tabel 3. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seatud taimeliigid; tumedas kirjas on
loodusdirektiivi II lisa liigid
Liik Kaitse-
kategooria
Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku
kategooria
kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus)
II ohulähedane (7)
soohiilakas (Liparis loeselii) II ohualdis (6)
emaputk (Angelica palustris) II ohulähedane (7)
Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza
ruthei)
I äärmiselt ohustatud (4)
rohekas õõskeel (Coeloglossum
viride)
I äärmiselt ohustatud (4)
randtarn (Carex extensa) II ohulähedane (7)
valge tolmpea (Cephalanthera
longifolia)
II ohulähedane (7)
punane tolmpea (Cephalanthera
rubra)
II ohualdis (6)
harilik muguljuur (Herminium
monorchis)
II ohulähedane (7)
vahelmine näkirohi (Najas
marina subsp. Intermedia)
II ohualdis (6)
kärbesõis (Ophrys insectifera) II ohulähedane (7)
tõmmu käpp (Orchis ustulata), II ohustatud (5)
liht-randpung (Samolus
valerandi)
II ohustatud (5)
kõrge kannike (Viola elatior) II ohualdis (6)
Lisaks eesmärkideks olevatele liikidele on kaitsealalt leitud II kaitsekategooria liikidest täpilist
sõrmkäppa, jumalakäppa ja salutakjast.
Täpilise sõrmkäpa (Dactylorhiza cruenta; Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) leiukohtadest
kaitsealal puuduvad registris andmed. Täpilise sõrmkäpa levik vajab uurimist kogu Eestis, sest
seni selle liigina käsitletud taimed on osutunud sageli kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza
incarnata) täpiliseks varieteediks (var. hyphaematodes). Vajalik on liigile sobilike niiskemate
niitude inventeerimine, mille järel saab otsustada, kas liik lisada kaitse-eesmärgiks ja seada kavas
ka sobilikud eesmärgid ja meetmed.
Jumalakäpp (Orchis masculata) kasvab nii avatud kui ka varjukamates paikades. Leida võib
taime põhiliselt Lääne-Eesti ja läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades. (Kull ja Tuulik,
2002). Orhideede kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on peamine liigi soodsat seisundit ohustav
tegur tema kasvukohaks olevate avakoosluste kadumine, samuti jumalakäpa elupaikade killustatus
ja vähene sidusus. Jumalakäpp levib Puhtulaiul kahes kohas. Loodeosas rannaniidu servas metsas
asuv kasvukoht on keskkonnaregistrisse kantud 2009. a, kuid kahjuks puuduvad täpsed andmed
selle ulatuse või taimede arvukuse kohta. Puhtulaiu idaosa leiukohas on liik keskkonnaregistri
andmetel arvukas (2008. a loendati 0,6 ha suurusel alal mõned sajad taimed), kuid kahjuks pole ka
41
see kasvukoht täpselt piiritletud ning keskkonnaregistrisse kantud. Jumalakäpa leiukohad
kaitsealal vajavad täpsustamist, et otsustada liigi eesmärgiks seadmine.
Väga haruldane salutakjas (Arctium nemorosum) on Eestis levinud enamasti ranniku
salumetsades (eFloora 2015). Liik on suhteliselt varjutaluv, kasvab tiheda metsa all vegetatiivsena
aastaid (aastakümneid). Viljumiseks vajab salutakjas siiski rohkem valgust. Seetõttu on
generatiivsed isendid seotud eelkõige kraavikallastel olevate lagendike ja puistu häiludega,
väiksemaid isendeid on ka puistu all. Salutakjat võib ohustada elupaiga metsastumine, häiludeta
tiheda puistu moodustumine (eriti kuusepuistu). Teisalt ei talu liik süstemaatilist niitmist.
(Ploompuu, 2011). Salutakjat ja tema hübriide villtakjaga on Puhtust leitud juba 1940. aastatest
alates (Kukk 2010). Viimati nähti üht suurt viljuvat taime 2008. aastal, sellest on tõendmaterjal ka
EMÜ PKI herbaariumis. Taim kasvas rannaniidu ja metsa serval, puisniidul. Täpne leiukoht pole
siiski kaardistatud ega keskkonnaregistrisse edastatud. 2013. aastal oli samas metsa serval näha
vegetatiivseid takjaid (Vilma Kuuse suul. andmed), ent liiki saab kindlalt määrata vaid õitsevatel-
viljuvatel taimedel. Ainukese reaalse kaitseabinõuna tuleb vältida salutakja niitmist, ent oluline on
ka sobivate kasvukohtade (niiduga piirnevate metsaservade) säilitamine.
Puhtu metsast on leitud keskkonnaregistri andmetel 2016. a varjulustet (Bromus benekenii). Liigi
esinemine alal oli ka varem botaanikutele teada; liigi levik ja arvukus vajavad täpsustamist.
III kaitsekategooria taimeliikidest on kaitsealal esindatud elujõulise populatsiooniga karulauk
(Allium ursinum), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica),
vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata),
laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat
(Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis),
hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel
(Platanthera chlorantha), värv-paskhein (Serratula tinctoria), niidu-asparhernes (Tetragonolobus
maritimus), lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria) (Kukk 2010; Kukk Elvisto 2013). Virtsu
ümbruse leiukohad on ainukesed teadaolevad lood-angervarre leiukohad Eesti mandriosas.
Kaitsealal on registreeritud III kaitsekategooria taimeliigid veripunane koldrohi (Anthyllis
coccinea), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja mets-õunapuu (Malus sylvestris). III
kaitsekategooria taimeliike kaitse on tagatud elupaikade, valdavalt poollooduslike koosluste
kaitsega.
2.6.1. Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei) I kat, LoD – ei, KE – jah, LoA – ei
Ruthe sõrmkäpp on ülemaailmses mastaabis väga haruldane: lisaks Eesti leiukohale kaitsealal on
seda leitud vaid Saksamaa kirde- ja Poola loodeosas. Viimaste aastate uuringud näitavad, et kõigis
kolmes leiukohas on tegemist lokaalsete hübriididega (M. Mürk, T. Pikner, M. Hedren käsikiri,
Lundi Ülikool). Hollandi orhidoloog Karel Kreutz on Eestis kasvava Ruthe sõrmkäpa
populatsiooni kirjeldanud kui uue liigi, Dactylorhiza vironii, mis tõlkes tähendab viru sõrmkäppa.
Selle määratlusega oleksid Eestis leiduvad taimed tõepoolest maailmas ainukesed, kuid selle
küsimuse lahendamine alles kestab (Pikner 2013). Võib väita, et Ruthe sõrmkäppa on maailmas
mitte enam kui 1–3 leiukohta. Lisaks Ruthe sõrmkäpale kasvavad Puhtus ka hübriidid: eesti
sõrmkäpp (Dactylorhiza x estonica, D. ruthei x D. fuchsii), Reitalu sõrmkäpp (D. reitaluae, D.
ruthei x D. incarnata) ning Kuuse sõrmkäpp (D. x kuuskae, D. ruthei x D. baltica). Eestis kasvavale
42
taksonile on antud teaduslik nimetus Dactylorhiza vironii (Kreutz) ehk puhtu sõrmkäpp (kinnitatud
nimi eestikeelsete taimenimede andmebaasis).
Ruthe sõrmkäpp kasvab Puhtus hooldataval rannaniidul. Esmakordselt koguti liiki 1952. aastal,
ent määramisel eksiti (Kuusk 1984). Ruthe sõrmkäpa määras Vilma Kuusk 1974. aastal ning sellest
ajast alates on liigi arvukust tema ainsal teadaoleval leiukohal igal aastal vaadeldud. Liigi arvukus
on aastati kõikunud kuuest isendist kuni kahekümne isendini (joonis 4) ning erilisi arvukuse
muutusi pole võimalik välja tuua. Sarnaselt teiste orhideedega peab arvestama taimede 1–2-
aastaste puhkeperioodidega, mille jooksul ei pruugi isend maapinnale lehti kasvatada ega õitseda.
Joonis 4. Ruthe sõrmkäpa arvukuse kõikumine erinevatel vaatlusaastatel Puhtu rannaniidul
(Vilma Kuuse ja Tarmo Pikneri andmed).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Populatsioon on säilinud ja stabiilse või kasvava arvukusega, leiukoha pindala on vähemalt 3 ha
ning keskmiselt õitseb alal vähemalt 20 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Populatsioon on säilinud ja stabiilse või kasvava arvukusega, leiukoha pindala on vähemalt 3 ha
ning keskmiselt õitseb alal vähemalt 20 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi eesmärk on Ruthe sõrmkäpa säilitamine vähemalt senises arvukuses.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukoha roostumine ja kinnikasvamine hoolduse lakkamisel.
Meede: kasvukohta tuleb igal aastal niita ja niide koristada. Tegemist on potentsiaalse ohuga,
kuivõrd leiukoha hooldamist kavatseb PKÜ vähemalt lähiaastatel jätkata. Ohuks võivad olla ka
valed hooldusvõtted, liiga varane niitmine.
Leiukoha liigse tuntusega kaasnev tallamine ja potentsiaalne taimede kahjustamine (nt korjamine),
kuivõrd tegemist on üliharuldase taimega. Ruthe sõrmkäpa täpne leiukoht on saanud välismaises
erialakirjanduses tuntuks täpsete koordinaatide avaldamise tõttu. Taimede ümbrus on õitseajal
43
(loodus)turistide poolt laialt ära tallatud (lisaks õitsevatele taimedele võib see ohustada
vegetatiivset järelkasvu) ja ei saa välistada, et mõni orhideekoguja taimi välja ei kaeva. Kuigi
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on alal keelatud rahvaürituste korraldamine
kaitseala valitsejaga kooskõlastamata kohtades, esineb mõnikord rikkumisi, seetõttu tuleks
piirkonnas tõhustada järelevalvet.
Meede: vajalik on tõhustada järelevalvet taime kasvukohas, et seal ei toimuks liigi
õitsemisperioodil 1. maist 30. juunini kaitseala valitsejaga kooskõlastamata rahvaüritusi.
Liigile sobilike kasvukohtade vähesus.
Meede: rannaniitude taastamine Ruthe sõrmkäpa leiukohast põhja pool Puhtu tee ja Vanaluubi lahe
vahel. See oleks vahend liigi potentsiaalse elupaiga laiendamiseks. Kõige ratsionaalsem oleks see
osa rannaniidust taastada karjatamise abil.
Taimede hübridiseerumine teiste sõrmkäpa liikidega.
Meede: sõrmkäpa perekonnale iseloomulik taksonitevaheline hübridiseerumine on looduslik
protsess (Kull, Tuulik 2002), mille suhtes ei ole vastumeetmed õigustatud ega ka ratsionaalsed.
Ainuke jätkusuutlik abinõu negatiivsete tulemuste vastu on puhta liigi populatsiooni arvukuse
kasvamine.
2.6.2. Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) I kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Rohekas õõskeel on väga haruldane väheneva arvukusega lühiealine käpaline, mida on Eestis
leitud peamiselt Hiiu- ja Läänemaal, Lääne-Virumaal ning Kagu-Eestis, üksikuid leiukohti on
olnud ka mandri põhjaosas. Roheka õõskeele ainsad sobivad kasvukohad Eestis ja naabermaades
on järjekindlalt karjatatavad poollooduslikud rohumaad, enamasti ranna- ja looniidud. Taimeliigi
neljast säilinud leiukohast, kus liiki on registreeritud pärast 2010. aastat, asuvad kaks Läänemaal.
Liigi säilitamiseks Eesti flooras vajavad need kasvukohad pidevat inimese hoolt – järjekindlat
karjatamist või niitmist (Kull, Tuulik 2002).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kasvab rohekas õõskeel Pivarootsis loopealsel; keskkonnaregistri
andmetel 0,09 ha suurusel alal üksikute isenditega.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Populatsioon on säilinud ja stabiilse või kasvava arvukusega.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Populatsioon on säilinud ja stabiilse või kasvava arvukusega.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukoha kinnikasvamine.
Meede: loodude taastamise ja hooldamisega tagatakse rohekale õõskeelele sobivad kasvualad.
2.6.3. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) II kat, LoD II, KE – jah, LoA – jah
44
Kaunis kuldking on levinud kõigis Eesti maakondades, kuid rohkem on liik levinud Põhja- ja
Lääne-Eestis. Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist
pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad.
Keerulise sigimisbioloogia ja aastatepikkuse algarengu tõttu on paljunemisikka jõudmisel liik
jäänud püsima eelkõige inimtegevusest vähemhäiritud vanemates metsades. Kuldking ei talu
täisvarju ega ka täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi. Kõige soodsamates kasvupaikades
jõuab taimedeni veerand täisvalgusest. Peamisteks ohuteguriteks on kasvukohtade muutused ja
hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades
või nende naabruses. (Kauni kuldkinga Cypripedium calceolus kaitse tegevuskava).
Keskkonnaregistris on kaitsealal kaks kauni kuldkinga kasvukohta. Üks registris olev kauni
kuldkinga kasvukoht asub Pivarootsis, kus loendati 2012. a kasvamas 30 isendit, täpne kasvukoha
pindala ei ole teada. Teine kasvukoht Laelatu puisniidul on umbes 25,8 ha suurune ala, mis kanti
esmakordselt registrisse 2001. a. 2007. a loenati seal vähemalt 500 isendit, viimati hinnati
kuldkingade arvukust kasvukohas 2010. a ning siis kasvasid taimed hajusalt üle ala. Laelatu
puisniidul on kuldkinga arvukus viimasel ajal vähenenud, mida võib seletada puisniidu servaalade
võsastumisega. Liik hõlmab suurema osa nii hooldatava kui ka metsistunud puisniidu osast ning
on levinud kohati päris laialdaselt.
Kaunis kuldking kasvab ka Puhtulaiul, kus on kuldkinga kogumiku arvukus olnud stabiilselt
umbes 30 rametit. Puhtu leiukohas ei ole soovitav esialgu mingeid tegevusi ette võtta (Tiiu Kulli
suul. andmed). See leiukoht puudub keskkonnaregistrist, kuigi on teada juba 1930-test (Kukk
2010).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga vähemalt hajusalt kasvavate isenditega populatsioon Laelatu puisniidul on
levinud vähemalt 25 ha-l. Pivarootsi kasvukoht on säilinud ning seal kasvab vähemalt 30 isendit.
Puhtulaiu populatsioon on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kauni kuldkinga vähemalt hajusalt kasvavate isenditega populatsioon Laelatu puisniidul on
levinud vähemalt 25 ha-l. Pivarootsi kasvukoht on säilinud ning seal kasvab vähemalt 30 isendit.
Puhtulaiu populatsioon on säilinud.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kauni kuldkinga kasvuala Laelatu puisniidul on olnud osaliselt järjepidevalt hooldatud, mis on
loonud eeldused liigi püsima jäämiseks.
Negatiivsed mõjutegurid
Osa kauni kuldkinga kasvukohast Laelatu puisniidul ja Pivarootsi kasvukoht on võsastunud.
Meede: kauni kuldkinga kasvukohast tuleb võsa eemaldada ning taastada ala hooldamine (nii
Laelatu puisniit kui ka Rame kadastik, mis hetkel hooldatav ei ole).
Kauni kuldkinga täpne levik Pivarootsis ning Puhtulaiul ei ole teada ning see võib raskendada liigi
kaitse korraldamist.
Meede: inventeerida kauni kuldkinga kasvukoht Pivarootsis ning potentsiaalsed kasvukohad
Puhtulaiul.
45
2.6.4. Soohiilakas (Liparis loeselii) II kat, LoD II, KE – jah, LoA – jah
Lubjalembene soohiilakas on Eesti taimede levikuatlase (2005) kohaselt levinud meil paiguti ning
on tavalisem Lääne-Eesti rannikutel. Eestis on selle liigi leviku põhjapiir, meist loode pool kasvab
taim vaid Ahvenamaal ja selle naabruses Rootsi rannikul. Soohiilakas kasvab peamiselt madala
taimestikuga mätastel lubjarikastel märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses,
järvekallastel ja rannaniitudel. Selliste kasvukohtade hävimine kuivendamise, ülesharimise või
võsastumise tõttu on soohiilaka ja temaga koos kasvavate taimeliikide elupaiku ahendanud kogu
Euroopas. Seetõttu on soohiilakas terves Euroopa Liidus võetud erilise tähelepanu alla ja tema
kasvukohtade kaitse kuulub looduskaitse esmajärguliste ülesannete hulka. (Kull ja Tuulik 2002).
Keskkonnaregistri andmeil on kaitsealalt teada soohiilaka esinduslik kasvukoht Heinlahe
põhjaosas lääne-mõõkrohu madalsoos aastast 2010, mil loendati mitusada taime, pindalaga
13,2 ha. Märgitud soohiilaka leiukoht on registrisse kantud üksnes kasvukoha piire silmas pidades.
Vajalik oleks suurem leiuandmete täpsus väikesekasvulise ja spetsiifiliste elupaiganõudlustega
(märg avakooslus) taime tõttu.
Soohiilakat on leitud (esmakordselt 2007. a) ka Rame soolaigus umbes 6,1 ha suurusel alal. Kõige
rohkem on seal loendatud 30 isendit 2012. a, järgmisel aastal loeti alal kasvamas 7 isendit.
Soohiilaka kasvamine seal on seotud soolaigu säilimisega, mistõttu on oluline võsastumise ja
elupaiga kuivendamise vältimine.
Varasemal ajal on soohiilakat leitud ka Laelatu puisniidult (Kukk, Elvisto 2013), kuid viimastel
aastatel pole liiki seal enam leitud.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Soohiilaka Rame kasvukoht on vähemalt 6 ha suurune, Heinlahe põhjaosas asuv populatsioon on
säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Soohiilaka Rame kasvukoht on vähemalt 6 ha suurune, Heinlahe põhjaosas asuv populatsioon on
säilinud.
Andmed ei ole piisavad täpsema eesmärgi seadmiseks.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Potentsiaalse ohutegurina võib soohiilaka Rame kasvukohta ohustada võsastumine ja roostumine.
Meede: vajadusel eemaldada kasvukohta kasvanud võsa ja roog.
Puudulikud andmed liigi Heinlahe leiukoha osas võivad raskendada soohiilaka kaitse
korraldamist.
Meede: inventeerida Heinlahe taimestik.
Kuivendus avaldab mõningat mõju mõlemas liigi kasvukohas. Heinlahe soohiilaka kasvukoht
piirneb loode- ja põhjaosas Uustalu peakraaviga, samuti läbib kasvukoha lääneosa sinna
46
20. sajandi keskpaigas rajatud kraav. Rame kasvukohta piiravad lääne ja loode küljel sinna
20. sajandi esimeses pooles rajatud kraavid.
Meede: mitte lubada liigi kasvukohaks olevatele niisketele kooslustele kuivenduskraavide
rajamist. Olemasolevaid kraave pole mõistlik sulgeda: Uustalu kraavi osas on tegu riikliku
eesvooluga ning ülejäänud kraavide osas on kaitsealale jäävate põllumaade ning õuealade ja osalt
ka kaitsealaga piirnevate heinamaade jaoks vajalike kraavidega. Neid kraave hooldada
minimaalses vajalikus mahus, eemaldada voolutakistused. Vajalik on looduslikule arengule jätta
Heinlahe põhjaosa soohiilaka kasvukohta läbiv kraav sookooslusele jäävas ulatuses, eeldatavasti
see majanduslikult kasutatavaid alasid ei mõjuta.
2.6.5. Emaputk (Angelica palustris) II kat, LoD II, KE – jah, LoA – jah
Eestis on emaputk oma levila põhjapiiril. Liik kasvab põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti
rannikul, teine leviala on Tartu ümbrus Emajõe luhal (Eesti taimede levikuatlas 2005). Emaputk
kasvab niisketel ja märgadel soo- ja rannaniitudel ning jõeluhtadel, kus pinnaveetase püsib pidevalt
kõrgena. Eelistab lubjarikast tüseda huumusega või turbast mulda, samas ei talu emaputk
pikaajalisi üleujutusi. Emaputk eelistab kasvada otseses päikesepaistes, kuid talub ka kuni 30%
varju. Ta on küll lopsaka kasvuga ja konkureerib edukalt teiste niidutaimedega, kuid põõsarinde
tihenedes kaob. Emaputke ohustavad soostunud alade kuivendus ja ehitustegevus linnalähistel ja
rannikualadel. Tulenevalt monokarpsusest võib emaputke populatsioonis mõnel aastal olla
märkimisväärselt vähe taimi (Emaputke Angelica palustris kaitse tegevuskava). Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku järgi kuulub emaputk ohulähedaste liikide hulka (elurikkus.ut.ee).
Kaitsealal on emaputk levinud hajusalt Rame lahe ning Puhtulaiu rannaniitudel, kõige ohtramalt
leidub emaputke Mõisalahe kaldal, kus see kasvab peaaegu kogu rannikut ümbritseval rannaniidul.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on emaputke Rame lahe ranniku ja Puhtulaiu rannaniitudel
vähemalt hajusalt, Mõisalahe kaldal ohtralt.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on emaputke Rame lahe ranniku ja Puhtulaiu rannaniitudel
vähemalt hajusalt, Mõisalahe kaldal ohtralt.
Andmed on ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade hooldamine.
Poollooduslike koosluste hooldamisega hooldatakse emaputke kasvukohti rannaniitudel.
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade võsastumine ja roostumine.
Mitmed kasvualad rannikul on hooldamata. Kuigi emaputk konkureerib edukalt teiste
niidutaimedega ning kasvab üsna hästi ka ebapiisavalt majandatud või hiljuti mahajäetud
rannaniitudel, kaob liik kiiresti aladelt, mis roostuvad ja/või võsastuvad. (Emaputke Angelica
palustris kaitse tegevuskava).
47
Meede: emaputke kasvukohtade jätkuv hooldamine ning hooldusest väljasolevate niitude
taastamine. Liigile on kasulik varasuvine niitmine, mis aitab tal saavutada soodsamaid kasvuolusid
konkurentsis teiste liikidega. Lubatud on ka karjatamine, kuna heas seisundis liigirikka rannaniidu
puhul ei ole oluliseks probleemiks isendite ärasöömine kariloomade poolt.
Tugev karjatamiskoormus on potentsiaalseks ohuteguriks. Kui rannaniidul on tugev
karjatamiskoormus, siis reeglina emaputk sellistelt aladelt kaob.
Meede: lähtuvalt liigi seisundist vajadusel reguleerida karjatamiskoormust, niite osaliselt niita või
erinevatel aastatel erinevad niiduosad ajutiselt piirata, et emaputke seemned saaksid valmida.
I kategooria kaitsealuste kurvitsaliste liikide (niidurüdi, tutkas) elupaikades tuleb tagada piisav
karjatamiskoormus nende liikide soodsa seisundi saavutamiseks. Mujal emaputke kasvukohtades
tuleb valikaladel seirata emaputke viljuvate isendite hulka ning sellest lähtuvalt rakendada
kaitsemeetmeid. Karjatamine on parem, kui ala hooldamata jätmine.
2.6.6. Randtarn (Carex extensa) II kat, LoD – ei, KE – jah, LoA – ei
Randtarn on mitmeaastane taim, mis on paiguti levinud Lääne-Eesti randadel (eFloora 2015).
Eestis on liik oma levila kirdepiiril. Liiki ohustavad enim kliimamuutused, ristumine ja
kasvukohaks olevate randade roostumine ja kinnikasvamine.
Keskkonnaregistri kohaselt on randtarn levinud Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kahes piirkonnas.
Rame lahe ääres oleval rannaniidul inventeeriti 2010. a u 0,01 ha suurune kasvukoht, kus
randtarnasid esines vähearvukalt. Puhtulaiul avatud kliburannal asuvat kasvukohta seiratakse
riikliku seire raames; 2011. a hinnati seal kasvavate taimede arvukuseks tuhatkond, mis kasvasid
400 m ulatuses piki randa; taimede vitaalsus ja populatsiooni üldseisund hinnati heaks.
Lisaks on randtarna leitud ka Laelatu puisniidu lähistelt rannaniitudelt (keskkonnaregistris
registreerimata). Randtarnale võiks sobida kasvukohaks ka Rame lahe ääres Pivarootsi
rannaniidud ja Mõisalahe äärsed rannaniidud, kui need oleks taastatud ja soodsas seisundis.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on säilinud vähemalt kaks randtarna kasvukohta ning neis kasvab
kokku vähemalt tuhat isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on säilinud vähemalt kaks randtarna kasvukohta ning neis kasvab
kokku vähemalt tuhat isendit.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Puudulikud andmed liigi leviku osas ei võimalda rakendada vajalikke kaitsemeetmeid.
Meede: tuleb täpsustada liigi levikut potentsiaalsetes (Laelatu ja Pivarootsi rannaniidud)
kasvukohtades.
Randtarna teadaoleva ja potentsiaalsete kasvukohtade roostumine.
Meede: randtarna (ka potentsiaalseks) kasvukohaks olevad rannaniidud tuleb hooldusse võtta.
48
2.6.7. Tolmpead Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja punane tolmpea (Cephalanthera rubra) II kat, LoD
– ei, KE – jah, LoA – ei
Valget tolmpead võib kohata mõnel pool Lääne-Eestis ja läänesaarte puisniitudel, loopealsetel,
kadastikes ja hõredates loometsades. Valge tolmpea levila põhjakirdepiir läbib Põhja-Vormsi ja
Põhja-Hiiumaa ning Ahvenamaa. (Kull ja Tuulik 2002). Võrreldes 1971. a andmetega on liigi
levila kahanenud 22% (Orhideede kaitse tegevuskava).
Punane tolmpea on lubjalembene liik ning kasvab Eestis peamiselt loometsades, aga ka
põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad
poolvarju, lagedal alal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-
Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi põhjapiir on Soomes – Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga
haruldaste liikide hulka. (Kull ja Tuulik 2002).
Valget ja punast tolmpead ohustavad sarnased tegurid (Sugukond käpalised Orchidaceae, v.a
kaunis kuldking, soohiilakas, rohekas õõskeel, kaitse tegevuskava). Üheks peamiseks ohuteguriks
on liikide kasvukohaks olevate avakoosluste kadumine, mida võivad põhjustada nt võsastumine,
ehitustegevus, liiga intensiivmajandamine jpt tegurid. Teine oluline ohutegur on tolmpeade
elupaikade killustatus ja vähene sidusus. Olulised ohutegurid on ka arendustegevus ning
keskkonnaregistri andmete ebapiisavus.
Kaitsealal leidub valget tolmpead Laelatu puisniidul, kus liigi leiukohta on 1980. aastate lõpus ja
1990. aastate alguses põhjalikult kirjeldanud Ülle Püttsepp (Püttsepp 1991, 1994, 1997). Viimati
piiritleti seal oleva taime kasvuala 2013. a, kui umbes 3 ha suurusel kasvualalt loendati umbes 80
valge tolmpea võsu.
Punase tolmpea osas on keskkonnaregistri andmetel alal kaks leiukohta. Umbes 0,4 ha suurune ala
inventeeriti Puhtulaiu laialehises metsas esmakordselt 2006. a, kui sealt leiti kaks generatiivset
isendit, teistkordsel kontrollimisel 2010. a sealt taimi ei leitud. 1,3 ha suurune kasvukoht asub
Laelatu puisniidul, mis inventeeriti kahe generatiivse isendiga esmakordselt 2006. a. Ka seda ala
kontrolliti keskkonnaregistri andmetel 2010. a ning siis leiti üks generatiivne isend; 2016. a leiti
kaks isendit. Kuna punase tolmpea osas on tegu arvukuses aastati väga suuresti varieeruva liigiga,
mille jaoks nii Puhtu kui ka Laelatu leiukoht on suboptimaalsete tingimustega (parim elupaik on
loomets), siis ei ole selle liigi jaoks lihtne seada arvukusega seotud kaitse-eesmärki. Oluline on
populatsiooni säilimine ning parim indikaator on see, et liiki leitakse erinevatel järjestikustel
aastatel.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Valge tolmpea populatsioon Laelatu puisniidul on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal ja koosneb
vähemalt sajast õitsevast isendist. Punase tolmpea kasvukohad Puhtulaiul ja Laelatu puisniidul on
säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Valge tolmpea populatsioon Laelatu puisniidul on säilinud vähemalt 3 ha suurusel alal ja koosneb
vähemalt sajast õitsevast isendist. Punase tolmpea kasvukohad Puhtulaiul ja Laelatu puisniidul on
säilinud.
49
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Tolmpeade kasvuala Laelatu puisniidul on olnud järjepidevalt hooldatud, mis on loonud ka
eeldused liikide püsima jäämiseks. Kindlasti peab puisniidu hooldamine jätkuma ka tulevikus.
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade võsastumine ja valgustingimuste halvenemine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: jätkata Laelatu puisniidu hooldamist.
2.6.8. Tõmmu käpp (Orchis ustulata) II kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Tõmmu käpp levib peamiselt Lääne-Eestis. Liik on kuivade lubjarikaste niitude, puisniitude ja
hõredate metsade taim. Liiki ohustab niitude võsastumine.
Tõmmu käpa leiud kaitsealal on juhuslikud, ühtegi tõmmu käpa püsivat populatsiooni kaitsealal
ei ole. Tõmmut käppa on leitud ka Pivarootsis roheka õõskeele kasvualal loopealsel, mis on liigile
potentsiaalselt sobiv kasvukoht. Liigi säilitamiseks kaitsealal on vajalik loopealsete laialdane
taastamine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Tõmmu käpa populatsioon kaitsealal on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Tõmmu käpa populatsioon kaitsealal on säilinud.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade võsastumine ja valgustingimuste halvenemine.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Soovitav on tõmmu käpa
kasvukohtades karjatada veiseid või hobuseid; lambaid karjatada lühemal perioodil suve lõpus.
2.6.9. Kärbesõis (Ophrys insectifera) II kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Kärbesõis on lubjarikaste niiskete (puis)niitude, lookadastike, allika- ja madalsoode taim. Liiki
kohtab Eestis paiguti Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel. Liik kasvab Eestis oma levila kirdepiiril,
mistõttu on mujal Eestis tegemist haruldase liigiga (Kull, Tuulik 2002). Kärbesõis on ohustatud
elupaikade, avatud niiskete niidualade kinnikasvamise tõttu ning seda ohustab ka märgalade
kuivendamine ja muutused kasvukohtade veerežiimis.
Kaitsealal on kärbesõit (Ophrys insectifera) leitud Laelatul (Kukk jt 2013), Rame allikasoos ja
loopealsetel ning Pivarootsist, suure tõenäosusega on teda kaitsealal mujalgi. Liik on enamasti
väikesearvuline ja arvukus sõltub väga palju aastast. Täpset numbrilist eesmärki pole võimalik
välja tuua leviku ebastabiilsuse tõttu.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
50
Kärbesõie populatsioon Laelatu puisniidul, Rame loopealsetel ja Pivarootsi rannikul on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kärbesõie populatsioon Laelatu puisniidul, Rame loopealsetel ja Pivarootsi rannikul on säilinud.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade kinnikasvamine, roostumine ja võsastumine.
Meede: kärbesõie kasvukohtade jätkuv hooldamine, hooldamisest väljasolevate alade taastamine
ja edasine hooldus. Kärbesõie levikule kaitsealal aitab kaasa Laelatu puisniidu jätkuv
hooldamine ja loopealsete taastamine. Pivarootsi esinduslikum kasvukoht on lammastega
karjatatav, vajalik on seal liigi seire, sest liigi säilimiseks võib olla vajalik lambaid mõnel aastal
sinna mitte lasta. Esinduslik kasvukohta Rame looniidul vajab taastamist.
2.6.10. Harilik muguljuur (Herminium monorchis) II kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Harilik muguljuur on Eestis paigutise levikuga, liik on tavaline Lääne-Eesti rannikualadel (Eesti
taimede levikuatlas 2005). Eesti on liigi leviku põhjapiiril (Kull & Tuulik 2002).
Harilikku muguljuurt on kaitsealalt leitud Laelatu puisniidult (Kukk, Elvisto 2013), Rame ja
Pivarootsi loopealselt. Pivarootsi hooldamata loopealsel registreeriti 2015. a 86 isendit. Rame
kasvukoha pindala keskkonnaregistris on suur, aga sobivat elupaika alal on vähe, ala kadastub.
2016. a seire käigus loendati Rame loopealsel 150 õitsvat taime.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Hariliku muguljuure Laelatu populatsioon on säilinud, Pivarootsi ja Rame populatsioonid on
säilinud vähemalt stabiilse arvukusega kokku 240 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Hariliku muguljuure Laelatu populatsioon on säilinud, Pivarootsi ja Rame populatsioonid on
säilinud vähemalt stabiilse arvukusega kokku 240 isendit.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade kinnikasvamine, roostumine ja võsastumine.
Meede: kasvukohtade jätkuv hooldamine, hooldamisest väljasolevate alade taastamine ja edasine
hooldus. Muguljuure levikule kaitsealal aitab kaasa loo- ja soostuvate niitude taastamine ja
jätkuv hooldamine.
2.6.11. Vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia) II kat, LoD – ei, KE – jah, LoA – ei
Vahelmine näkirohi on haruldane meri-näkirohu alamliik, mida on Eestis leitud vaid 14 ranna-
ning neljas Mandri-Eesti sisejärves (Ott 2011). Liik on levinud vaid 11 atlaseruudus (Eesti taimede
levikuatlas 2005). Tulenevalt kasvukoha eripärast ohustavad liiki enim veekogude muutustega
seotud ohutegurid, nt reostus, veetaseme drastilised muutused jne.
51
Kaitsealal kasvab vahelmine näkirohi Mõisalahes paigus, kus lahe põhi on pigem liivane ja kivine
kui mudane, ehkki mudasegune liiv sobib talle samuti, vahetult kaldaveetaimede vööndi servas, st
alal, kus muu taimestik puudub. Samuti on teda leitud Rame lahe raudteetammi lähedases osas
ning Kasse lahe loodeosas mudasel lahepõhjal, kuid ka siin kaldaveetaimede vööndi servas, kus
muu veesisene taimestik puudus. Näkirohu seisund on seotud Mõisa- ja Kasse lahe soodsa
seisundiga, rohke veetaimestiku vohamine talle ei sobi. Kokku on vahelmine näkirohi levinud
umbes 10 ha suurusel alal. Liigi arvukus on aastati väga kõikuv (üksikutest väga arvukani),
mistõttu arvukust kaitse-eesmärgi seadmisel parameetrina arvesse pole mõistlik võtta.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Vahelmine näkirohi on kaitsealal levinud vähemalt 10 ha suurusel alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Vahelmine näkirohi on kaitsealal levinud vähemalt 10 ha suurusel alal.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Liigi kasvukohaks olevate rannikulõugaste seisundit mõjutab negatiivselt valglalt tulev
hajureostus.
Meede: väljatöötamisel on üle-eestiline veemajanduskava rakenduskava, mille abil kavandatakse
meetmeid hajureostuse kontrolli alla saamiseks. Kava valmimisel on võimalik leida ka vajalikke
meetmeid Mõisa- ja Kasse lahe hajureostuse leevendamiseks.
2.6.12. Liht-randpung (Samolus valerandii) II kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Liht-randpung kasvab soolase vee mõjupiirkonnas, rannaniitudel ja hõredas roostikus hõredalt
taimestunud pinnasel, samuti merre suubuvate ojade ääres. Liht-randpunga leidub haruldase liigina
Saaremaal, Hiiumaal ja mandri lääneosas. Liiki ohustab tallamine ja elupaikade kinnikasvamine
(eElurikkus).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal leiti liht-randpunga Puhtulaiu läänerannikul roostiku niitmisel
esmakordselt 2013. a, tõendeksemplarid on EMÜ PKI herbaariumis. Liigi täpne levikuala ja
arvukus pole keskkonnaregistrisse kantud. Samas on oluline, et selle haruldase liigi levikuala ja
arvukus kaitsealal oleks teada, et oleks vajadusel võimalik liigi kaitseks kaitsekorralduslikke
meetmeid rakendada.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liht-randpunga populatsioon kaitsealal on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Liht-randpunga populatsioon on säilinud ja populatsiooni suurus kindlaks tehtud.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade kinnikasvamine, roostumine.
Meede: kasvukohtade jätkuv hooldamine, hooldamisest väljasolevate alade taastamine ja edasine
hooldus. Liht-randpunga levikule kaitsealal aitab kaasa rannaniitude taastamine ja hooldamine.
52
Puudulikud andmed liigi leviku osas, mis ei võimalda rakendada vajalikke kaitsemeetmeid.
Meede: tuleb täpsustada liigi levik teadaolevates (Puhtulaid) kasvukohtades.
2.6.13. Kõrge kannike (Viola elatior) II kat, LoD ei, KE – jah, LoA – ei
Kõrge kannike kasvab niisketel niitudel, puisniitudel, loometsades ja sarapikes. Eestis leidub seda
harva esineva taimena peamiselt läänesaartel ja mandri lääneosas (Eesti taimede levikuatlas 2005).
Metsataimena ohustavad liiki kõige enam metsahooldustööd, samuti on liigi jaoks oluline avatud
ja valgusrikka elupaiga säilimine (eElurikkus).
Kõrget kannikest on kaitsealalt leitud Laelatult väikese kogumikuna. Liigi arvukus on selles
leiukohas järjekindlalt vähenenud, vähenemise põhjus ei ole selge. Kõige arvukam on liigi Rame
leiukoht (keskkonnaregistri andmed 1999. a-st). Kuna uuemad andmed puuduvad, on vajalik liigi
inventuur. Andmed ei ole piisavad täpsema eesmärgi seadmiseks.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kõrge kannikese Laelatu ja Rame populatsioonid kaitsealal on säilinud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kõrge kannikese Laelatu ja Rame populatsioonid kaitsealal on säilinud
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kasvukohtade kinnikasvamine.
Meede: kasvukohtade jätkuv hooldamine, hooldamisest väljas olevate alade taastamine ja
edasine hooldus. Kõrge kannikese levikule kaitsealal aitab kaasa aruniitude taastamine ja
hooldamine. Kõrge kannike kasvab niiskemate alade servaaladel.
2.7. Kooslused
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on mitmekesise maastikuga piirkond. Siinsed kooslused on Lääne-
Eesti rannikualadele tüüpilised – madal meri, selle äärsed niidud, merest pisut kaugemal niisked
sookooslused ning võrreldes ülejäänud Eestiga suhteliselt noored, kuid siiski liigirikkad metsad.
Kokku on kaitsealal esindatud ja eesmärgiks seatud loodusdirektiivi 22 elupaigatüüpi, neist 9 on
esmatähtsad ning kõige ulatuslikumalt on levinud rannikulõukad, laiad madalad lahed ja
mitmesugused poollooduslikud kooslused. (Tabel 4)
Tabel 4. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide levik Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Tumedas
kirjas on eesmärgiks olev elupaigatüüp
Elupaigatüübi kood Elupaigatüübi nimetus Kogupindala (ha)
1110 Veealused liivamadalad 33
1140 Liivased ja mudased pagurannad 267
1150* Rannikulõukad 148
53
1160 Laiad madalad lahed 495
1170 Karid 543
1210 Esmased rannavallid 0,4
1220 Püsitaimestuga kivirannad 4
1620 Väikesaared ja laiud 44
1630* Rannaniidud 234
3260 Jõed ja ojad 1
5130 Kadastikud 63
6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal 10
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 6
6280* Lood (alvarid) 65
6410 Sinihelmikakooslused 0,2
6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud 32
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 4
6530* Puisniidud 29
7160 Allikad ja allikasood 4
7210* Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga 56
7230 Liigirikkad madalsood 26
9020* Vanad laialehised metsad 137
9070 Puiskarjamaad 38
9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 0,7
Üheks väga oluliseks ohuteguriks ranniku-, poollooduslikele ja metsaelupaigatüüpidele on
ehitamine. Kooslusele ehitamine killustab selle ning hävitab ehitise alla jääva koosluse osa.
Seetõttu on väga oluline, et elupaigatüüpidele uusi ehitisi ei rajataks. Samuti tuleb olemasolevate
endiste elamukohtade taastamisel jälgida, et selle käigus ei kahjustataks (nt vajalike
kommunikatsioonide rajamisega) kõrval asuvaid väärtuslikke kooslusi.
Teine väga oluline ohutegur on poollooduslike koosluste majandamisest välja langemine. Nende
järjepidev hooldamine on enamike niiduelupaigatüüpide ning neil elutsevate kaitsealuste liikide
elupaikade säilimise eelduseks. Selliste koosluste hooldamata jätmine viib niitude ja karjamaade
kulustumise ja võsastumiseni ning pikas perspektiivis nende alade degradeerumiseni. Seetõttu on
äärmiselt oluline toetada pool-looduslike koosluste taastamist ning järjepidevat hooldamist.
Metsaelupaigatüüpe ohustab seisundi halvenemine metsamajanduse või mõnel juhul selle
puudumise tõttu. Kehtiva kaitsekorra kohaselt asuvad enamik Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
asuvatest kõrge väärtusega metsakooslustest sihtkaitsevööndis, kus metsade majandamine on
keelatud, lubatud on kujundusraie kaitse-eesmärgist lähtuvalt. Kohati on probleemiks metsade,
eriti laialehiste metsade mosaiiksuse vähenemine. Laialehised puuliigid jäävad teiste puude
(tavaliselt kuusk, must lepp või kased) varju ning kaovad häilud. Taolistes metsakooslustes tuleb
vajadusel kujundusraie abil raiuda sisse häilusid ja parandada metsades kasvavate laialehiste
puuliikide valgustingimusi, raiuda lahti vanade varem lagedal kasvanud puude ümbrust. Puistu
koosseisust ei tohi eemaldada laialehiseid puid. Erandjuhul võib eemaldada surnud kuivanud puid,
kui tegemist on massilise puude suremisega, et parandada valgustingimusi ja soodustada
laialehiste puude järelkasvu tulekut. Samuti võib metsades välja raiuda halli leppa, soodustades nii
54
häilude ja looduskaitseliselt väärtuslikuma metsakoosluse teket. Piiranguvööndis on turberaie
lubatud.
Lisaks eesmärgiks olevatele on kaitsealal inventeeritud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad
(1110) Kõbajate ümbruses ja Uuluti laiust lõuna suunas, kokku u 33 ha-l. Elupaigatüübi
esinduslikkus alal ei ole hinnatud kõrgeks (D).
Kaitsealal on ineventeeritud esinduslikud (B) ja arvestatava esinduslikkusega (C)
sinihelmikakooslused (6410) kokku 0,2 ha-l. Neid kooslusi hooldatakse koos teiste piirnevate
niiduelupaigatüüpidega.
2.7.1. Liivased ja mudased pagurannad (1140) LoD I, KE – jah, LoA - jah
Euroopas käsitletakse selle elupaigatüübi all ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke
liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu ei olegi, põhjustavad aju- ja
paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus
leiavad toidulaua paljud veelinnud. Pagurannad on meil levinud peamiselt Lääne-Eesti saarestiku
piirkonnas, eriti Väinameres. (Paal 2007).
Pagurannad on kaitsealal kujunenud ulatuslikul alal piki Rame lahe rannikut, ulatuslikum ala jääb
Puhtulaiu kirdeossa. Kaitsealal on sellesse elupaigatüüpi inventeeritud suur osa Rame lahe siseosas
(väga esinduslik ehk A) ning Kõbajate vahele jääv mereala. Kokku on seda kooslust kaardistatud
ligi 267 ha (projekt „Merekaitsealad Läänemere idaosas”). Liivased ja mudased pagurannad ei
vaja aktiivset kaitset.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liivased ja mudased pagurannad on levinud vähemalt 267 ha-l ning on inimtegevusest
kahjustamata..
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Liivased ja mudased pagurannad on levinud vähemalt 267 ha-l ning on inimtegevusest
kahjustamata.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Süvendamine, kaadamine jms merepõhja kahjustamine.
Meede: elupaigatüübi levikualal lubada vaid olemasolevaid laevateid (lautritest ja väikesadamatest
väljasõidukohti) jm rajatisi hooldada ning vajadusel minimaalses vajalikus mahus süvendada,
mitte lubada uute ehitiste rajamist elupaigatüübile, samuti ei või elupaigatüübile pinnast kaadata
ega seda muul viisil tegevuste käigus kahjustada.
2.7.2. Rannikulõukad (1150*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Rannikulõukad on madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud
madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Lõugaste soolsus sõltub ühelt poolt veevahetusest
merega ja teiselt poolt sademete hulgast ning mageda vee sissevoolust. Rannikulõukaid hinnatakse
55
eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. See kooslus on meil levinud peamiselt
Lääne-Eestis ja sealsetel saartel. (Paal, 2007)
Rannikulõukaid on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kolm: Kasse laht, Mõisalaht ja Ännikse laht.
Põhjalikumad andmed on olemas Kasse lahe (69 ha) kohta. Selle seisundit hinnati projekti
„Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas” raames 2011. a. Kasse lahe seisund on kesine ja
projekti käigus toimunud mõõtmiste põhjal on selle fosforisisaldus kõige suurem kõigist sel aastal
mõõdetud rannajärvedest. Järve põhi on kaetud tüseda mudakihiga (kuni 1 m), mida katavad
ühtlase kihina mändvetiktaimed. Mõisalahe (72 ha) seisund hinnati 2011. a toimunud riikliku
väikejärvede seire tulemusel kesiseks. Lahe seisund sõltub väga palju ühendusest merega. Aeg-
ajalt on merevee sissevoolamine väga intensiivne. Inimtegevuse mõjudest Mõisa- ja Kasse lahe
valglal on suur osa põllualadel, mis asetsevad suurte lagedate väljadena valgla kesk- ja põhjaosas.
Antud alal on savistelt tasastelt aladelt suur oht toiteainete väljakandeks pinnaveekogude kaudu,
sest enamasti puuduvad kraavidel puhverribad. Lahtedesse suubuvad kraavid kannavad sinna ka
looduslikku hajureostust (metsadest) ilma seda kusagile setitamata. Samas on nii Mõisalaht kui ka
Kasse laht ümbritsetud roostikuga, mis ilmselt puhastab suure osa põldudelt tulevast toiteainete
koormusest. Pikaajalise toiteainete sissekande korral võib aga roostik muutuda eutroofseks ja
hakata produtseerima sekundaarset reostust. (Karus, Feldmann 2012). Risoomid hoiavad
toitaineid, kuid samas ka vähendavad vabavee pinda ning halvendavad madala servaosa
ökoloogilist seisundit, liigirikkust, vee puhastusvõimet jmt. Roostiku levikut tuleb ohjata,
orgaanikat ringest välja viia, üleujutusalad avatuna (vähema roostiku ja võsastikuta) hoida.
Võimalusel tuleks veekogude servades veiseid karjatada või muul moel orgaanikat eemaldada.
Lahtedesse suubuvates vooluveekogudes peaksid olema looked ja lauged servad ning nende
põhjareljeef võiks olla mitmekesisem.
Ännikse lahe (7 ha) kohta on andmeid oluliselt vähem. Viimati inventeeriti seda lõugast Natura
pilootprojekti käigus, seisundihinnanguid ei ole antud.
Kuivõrd tegemist on esmatähtsate kooslustega, mis on olulised ka paljude kaitsealuste liikide
jaoks, on nende rannikulõugaste seisundit vaja põhjalikult hinnata, et vajadusel leida
kaitsemeetmeid nende seisundi parandamiseks.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kasse lahe (69 ha) seisund on väga hea ja Mõisalahe (72 ha) seisund on hea, Ännikse lahe (7 ha)
seisund ei ole halvenenud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kasse lahe (69 ha) seisund on hea, Mõisalahe (72 ha) seisund on säilinud vähemalt kesisena,
Ännikse lahe seisund ei ole inimtegevuse tagajärjel halvenenud.
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Roostike üle-ekspluateerimine on potentsiaalne oht, kuid ennetuse puudumisel võib see kujuneda
tõsiseks.
Meede: roostike kasutuse reguleerimine. Kaitseala valitseja peab tagama, et niidetava roo osakaal
ei oleks suurem kui 20% kogu roomassiivi pindalast.
56
Valgalalt tulev hajureostus.
Meede: väljatöötamisel on üle-eestiline veemajnduskava rakenduskava, mille abil kavandatakse
meetmeid hajureostuse kontrolli alla saamiseks. Selle kava valmimisel on võimalik leida ka
võimalikke meetmeid Mõisa- ja Kasse lahe hajureostuse leevendamiseks. Vajalik on Kasse lahes
leida ja lõpetada sissevooludest kanduv reostus ning piirata Mõisalahe poolses küljes veetaset
alandamata roostikku.
Puudulikud andmed rannikulõugaste seisundi osas ei võimalda kavandada vajalikke
kaitsemeetmeid.
Meede: vajalik on täpsustada Ännikse lahe seisundit.
2.7.3. Laiad madalad lahed (1160) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad.
Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud.
Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liike linde. Laiu madalaid
lahtesid leidub eelkõige Lääne-Eesti rannikul. (Paal 2007).
Elupaigatüüpiks laiad madalad lahed on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal inventeeritud (projekt
„Merekaitsealad Läänemere idaosas”) ligi 495 ha suuruse pindalaga väga esindusli (A) Rame laht
(osaliselt kattub elupaigatüübiga liivased ja mudased pagurannad). Sellesse elupaigatüüpi võib
arvata ka Pivarootsi lahe (160 ha). Elupaigatüüp ei vaja aktiivseid kaitsemeetmeid.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Elupaigatüüp laiad madalad lahed on säilinud vähemalt 495 ha suurusel alal väga esinduslikuna
(A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüüp laiad madalad lahed on säilinud vähemalt 495 ha suurusel alal väga esinduslikuna
(A).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Süvendamine, kaadamine jms merepõhja kahjustamine.
Meede: elupaigatüübi levikualal võib lubada vaid olemasolevaid laevateid jm rajatisi hooldada
ning vajadusel minimaalses vajalikus mahus süvendada, mitte lubada uute ehitiste rajamist
elupaigatüübile, samuti ei või elupaigatüübile pinnast kaadata ega seda muul viisil tegevuste
käigus kahjustada.
2.7.4. Karid (1170) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Karidena käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid kaljusid ja
moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Eestis kaljuseid karisid ei ole, ent siin mahuvad
selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis
paguvee ajal võivad ulatuda üle merepinna. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku
57
moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused, eriti liigirikkad on põisadru kooslused.
(Paal 2007)
Karisid on inventeeritud Puhtu-Laelatu looduskaitsealal (projekt „Merekaitsealad Läänemere
idaosas”) ulatuslikul alal kaitseala avamereosas Rame lahest lõuna pool ja Uuluti laiu tagant kuni
Täiksi laiuni, Pivarootsi lahes ja Uulutimadalal kokku ligi 543 ha merealal. Esinduslikkus on
hinnatud valdavas osas väga kõrgeks (A). Kariderikas piirkond kaitsealal on ka Kõbaja laidude
ümbrus. Vajadus aktiivse kaitse järgi puudub.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Karid on levinud umbes 500 ha suurusel merealal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Karid on levinud umbes 500 ha suurusel merealal.
Mõjutegurid ja meetmed
Süvendamine, kaadamine jms merepõhja kahjustamine.
Meede: elupaigatüübi levikualal võib lubada vaid olemasolevaid laevateid jm rajatisi hooldada
ning vajadusel minimaalses vajalikus mahus süvendada, mitte lubada uute ehitiste rajamist
elupaigatüübile, samuti ei või elupaigatüübile pinnast kaadata ega seda muul viisil tegevuste
käigus kahjustada.
2.7.5. Esmased rannavallid (1210) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Esmased rannavallid on lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal.
Sageli on need mattunud adru ja muu mereheidise alla. Tegemist on väga dünaamilise kooslusega
– juba järgmine torm võib sellise valli minema pühkida, seetõttu suudavad esmastel rannavallidel
kasvada vaid üksikud, peamiselt üheaastased taimed. Esmaseid rannavalle näeb Eestis peaaegu
kõikjal pankade naabruses, paerannikutel ning liivarandades (Paal 2007).
Kaitsealal moodustab rannaga seotud elupaigatüüp esmased rannavallid kompleksi püsitaimestuga
kivirandade ja veepiirist kaugemal asuvate niidukooslustega Rame lahe ääres. Esmaseid rannavalle
on inventeeritud Puhtulaiu lõunaosas rannikul kaasnevatena püsitaimestuga kivirandadele u 0,4 ha
arvestatava esinduslikkusega (C). Natura pilootprojekti tulemusena on neid kaardistatud lisaks
kokku umbes 3,5 km pikkusel rannalõigul, kus valdavalt on tegemist rannaniitudega, kus
rannavallid on kaasnevad. Kuna kooslus on dünaamiline ning elupaigatüübi paiknemine ja pindala
muutub rannaprotsesside tõttu pidevalt on täpset eesmärki raske seada. Oluline on arvestada
piirkondi, kus elupaigatüüp kujuneb.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Esmased rannavallid on levinud kaitsealal vähemalt 0,5 ha ning need on inimtegevusest
rikkumata.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Esmased rannavallid on levinud kaitsealal vähemalt 0,5 ha ning need on inimtegevusest
rikkumata.
Mõjutegurid ja meetmed
58
Negatiivsed mõjutegurid
Roostumine; osa elupaigatüübi esinemisalast on tugevasti roostunud.
Meede: tuleb soosida esmaste rannavallide võimalikel kujunemisaladel koosluste hooldamist ja
taastamist piirnevate poollooduslike koosluste hooldamisega.
2.7.6. Püsitaimestuga kivirannad (1220) LoD I, KE – jah, LoA – jah,
Püsitaimestikuga kivirannad on väljaspool lainete mõjuala asuvad jämedast kruusast ja
veeristikuga rannavallid, kus on kujunemas või juba kujunenud püsitaimestik. Tegemist on
toitainetevaese pinnasega, kus püsitaimestiku kujunemine võtab kaua aega (Paal 2007).
Arvestatava esinduslikkusega (C) püsitaimestuga kivirannad on inventeeritud Puhtulaiu rannikul
,2 ha-l (90%; kaasnevaks esmased rannavallid; Rannikuelupaikade projekt 2016). Püsitaimestuga
kivirandu leidub kaitseala rannikul mujalgi kompleksis esmaste rannavallide ja rannaniitudega
ning laidudel, ulatuslikum ala on Uuluti laiu rannikul.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Püsitaimestuga kivirannad on levinud kaitsealal vähemalt 4 ha-l arvestatava esinduslikkusega
(C).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Püsitaimestuga kivirannad on levinud kaitsealal vähemalt 4 ha-l arvestatava esinduslikkusega
(C).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Roostumine.
Meede: tuleb soosida koosluse hooldamist piirnevate poollooduslike koosluste hooldusega.
2.7.7. Väikesaared ning laiud (1620) LoD I, KE – jah, LoA - jah
Eestis on üle kolmesaja ühe kuni kümne hektari suuruse saare ning rohkem kui tuhat veel
väiksemat laidu ja väikesaart. See elupaigatüüp on oluline eeskätt lindude pesitsus-ja
puhkepaigana ning hüljeste lesilana. (Paal, 2007).
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal on sellesse elupaigatüüpi arvatud Pivarootsi lahe piiril asuv Ruilaiu
laidude rühm, Virtsu poolsaarest lõunasse jääv Uuluti laidude rühm, Kõbajad ning Mõisalahe
laiud. Väikeaared ja laiud on eelkõige olulised kaitsealuste linnuliikide pesitsusalana, neist
olulisemad linnusaared on Kõbajalaid, Maielaid, Uuluti, Ruilaid ja Ahesäär. Kuna Uuluti laiu
pindala on 31 ha, ei ole seda väikesaarte ja laidude elupaigatüüpi enam arvatud; Uulutil on
inventeeritud ja väärtustatud erinevate poollooduslike koosluste esinemisalana.
Kaitsealal on väikesaari ja laide inventeeritud ligikaudu 44 ha-l (Rannikuelupaikade projekt).
Pindala on seoses rannajoone pideva ümberkujunemisega muutuv. Kuivõrd veetase, tormid jms
looduslikud tegurid võivad koosluse pindala pikas perspektiivis veelgi muuta, tuleb pindalalist
59
eesmärki võtta mõnevõrra tinglikuna, eesmärk on koosluse elurikkuse püsimine – linnustiku
liigirikkus on säilinud ning Uuluti ja Kõbajate poollooduslikke kooslusi hooldatakse. Kuna
väikesaarte ning laidude elupaigatüüp kattub tihti ka poollooduslike kooslustega, eelkõige
rannaniitudega, siis sõltub väikesaarte ja laidude elupaigatüübi soodne seisund seal levivate
poollooduslike koosluste seisundist.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väikesaarte ning laidude elurikkus on säilinud; pindala vähemalt 44 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väikesaarte ning laidude elurikkus on säilinud; pindala vähemalt 44 ha.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Laidude niitusid hooldatakse osaliselt ning eeldatavasti hooldatava ala pindala tulevikus ka
suureneb. Taastamisel on ka Kõbajalaid. Lagedad hooldatud niidud on ka laidude elurikkuse
eelduseks.
Negatiivsed mõjutegurid
Laidude kulustumine ja roostumine. Osa laidude niidukooslustest on veel hooldusesse võtmata.
Meede: tuleb taastada ja hooldada laidudel olevaid poollooduslikke kooslusi.
Šaakali rünnakud kariloomadele. Viimastel aastatel on šaakali poolt murtud Ruilaiul ja Ahelaiul
karjatatavatest lambakarjadest praktiliselt kõik talled.
Meede 1: nuhtlusisendite tõrje koostöös kohaliku jahiseltsiga.
Meede 2: šaakali seire, et leida liigi optimaalne arvukus, kui palju neid võiks olla ja kui palju tuleb
küttida ning selle alusel šaakali ohjamiskava väljatöötamine. Tegemist on laiema probleemiga
Lääne-Eesti rannikul ja vajab üle-eestilist lahendust.
2.7.8. Rannaniidud (1630*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Rannaniidud on lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad.
Madalmurused rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kurvitsaliste pesitsus- ja toitumispaigad.
Kui nende hooldamine lakkab, kasvavad need väärtuslikud elupaigad täis pilliroogu, võsastuvad
ja metsastuvad. Eestis leidub rannaniite kõige ulatuslikumalt Läänemaa, Hiiumaal, Saaremaal ja
Pärnumaal. (Paal, 2007).
Rannaniidud on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal väga levinud. Suuremad niitudekompleksid jäävad
Pivarootsi lahe, Puhtulaiu ja Ännikse lahe äärde, samuti Rame ja Mõisalahe rannikule ning
Uulutilaiule ja Kõbajatele. Kokku leidub rannaniite 233,8 ha-l, neid hooldati 2016. a 112,7 ha ning
taastamisel on 8 ha rannaniite. Rannaniitudest 27,4 ha on väga esinduslikud (A), 133,4 ha
esinduslikud (B), pisut enam roostunud ja võsastunud niitude (53,3 ha) esinduslikkus on hinnatud
arvestatavaks (C) ning ülejäänud on väga tugevalt roostunud (esinduslikkus D, 19,7 ha).
Rannaniidud moodustavad koos teiste niidukooslustega elupaikade komplekse ning oluline on
toetada neil karjatamist, et tagada alade liigurikkus.
60
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Rannaniidud on vähemalt 200 ha-l väga esinduslikud (A) ja 30 ha-l esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Rannaniidud on vähemalt 60 ha-l väga esinduslikud (A), 120 ha-l esinduslikud (B) ja 50 ha-l
arvestatava esinduslikkusega (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Mitmel pool kaitsealal on rannaniidud juba hoolduses, nt toimub niitmine Puhtulaiul ning
karjatamine kaitseala laidudel ning Rame, Ännikse ja Pivarootsi lahe rannikul.
Rannaniitude veerežiim on säilinud looduslikuna ning niitudelt praktiliselt puuduvad nende
seisundit negatiivselt mõjutada võivad kraavid.
Negatiivsed mõjutegurid
Osa rannaniitudest on roostunud ja/või võsastunud.
Meede: taastada ja järjepidevalt hooldada alal asuvaid rannaniite.
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur, kuid võib koosluse piiranguvööndisse jäävatel aladel esile
kerkida (lubatud kaitseala valitseja nõusolekul). Niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla
jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab niidukoosluse
looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi. Valitseja nõusoleku andmisel mitte lubada uute ehitiste püstitamist (sh paadisildade
ja lautrikohtade rajamine) elupaigatüübi peale ja kohtadesse, kus ehitamine võib elupaigatüüpi
kahjustada, kusjuures arvestama peab ka ehitiste vahetusse ümbrusesse jääva alaga ja
kommunikatsioonidega jms.
2.7.9. Jõed ja ojad (3260) LoD I, KE – jah, LoA - jah
See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või
looduslähedases seisundis. Enamasti loovad sellised jõed mitmekesiseid elupaiku, mida asustab
liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. (Paal, 2007). Looduslikud jõed ja ojad on elupaigaks
haruldastele ja ohustatud loomaliikidele ning oluliseks kudemispaigaks kaladele. Peamine
ohutegur on reostus, voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine.
Kaitsealal vastab elupaigatüübi jõed ja ojad tunnustele Hanila oja, mis voolab ligikaudu 700 m
pikkusel lõigul 1–2 m laiusena kaitseala põhjaosas. Ülem- ja keskjooksul väljaspool kaitseala on
oja ilma puhveraladeta ja väikese isepuhastusvõimega; valgalal suur osakaal põllumaadel. Ojja
juhitakse ka Kurevere dolomiidikarjääri veed. Vajalik on anda seisundi hinnangud elupaigatüübile.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Hanila oja on säilinud kaitsealal looduslikuna ja heas seisundis (u 1 ha).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
61
Hanila oja on säilinud kaitsealal looduslikuna ja heas seisundis (u 1 ha).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Valgalalt tulev hajareostus.
Meede: väljatöötamisel on üle-eestiline veemajanduskavade rakenduskava, mille abil
kavandatakse üldisemaid meetmeid hajareostuse kontrolli alla saamiseks, selle valmimisel saab
kavandada ka võimalikke meetmeid Hanila ojja tuleva hajareostuse leevendamiseks.
Puudulikud andmed jõe seisundi osas raskendavad kaitsemeetmete kavandamist.
Meede: vajalik on täpsustada Hanila oja seisundit ja analüüsida Kurevere dolomiidikaevanduse
seireandmeid ning võimalikku (kas ja mis ulatuses) mõju Hanila ojale.
2.7.10. Kadastikud (5130) LoD I, KE – jah, LoA - jah
Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ning
niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kasvukohtades asuvatele
endistele niitudele. Lookadastikke leidub kõige rohkem Saaremaal ning Loode- ja Põhja-Eesti
paepealsetel, nõmmekadastikke sisemaa liiva-aladel (Paal 2007).
Kadastikud on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal suhteliselt ulatuslikukult levinud ning paiknevad
enamasti mitmekesiste kompleksidena koos teiste rannikuniitudega (eelkõige rannaniidud ja lood).
Kokku on see kooslus levinud ligi 63,3 ha-l. Sellest 0,2 ha on hinnatud väga esinduslikeks (A),
29,4 ha on esinduslikud (B) ja 34 ha kadastike esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C);
madalama esinduslikkuse on üldjuhul tinginud võsastumine lehtpuudega või liigne kadakate
tihedus. Hoolduses on 2016. a ligi 13,1 ha kadastikke.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kadastikud on kogu ulatuses 63 ha-l väga esinduslikud (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kadastikud on vähemalt 29 ha-l väga esinduslikud (A) ja 34 ha-l esinduslikud (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Mõned alal esinevad kadastikud on juba hoolduses, nt karjatatakse kadastikke Rame ja Pivarootsi
lahe ääres ning Ahessäärel ja Ruilaiul.
Negatiivsed mõjutegurid
Kadastike tihenemine ja koosluse vaesestumine. Paljud kadastikud on liigselt tihenenud kas
kadakate ja/või lehtpuuvõsaga.
Meede: kadastikud tuleb lehtpuuvõsast puhastada, samuti hõrendada kadakate liituvust. Kohati
tuleb jätta tihedamate kadakatega tukkasid, et tagada elupaik põõsastike linnustikule. Lehtpuuvõsa
võtmisele peab kohe järgnema karjatamine, sest muidu tekib kohe uusi võrseid ning võsa läheb
veelgi tihedamaks. Vajalik on kadastike hooldamine, karjatamine.
62
Vanade suurte kadakate väljaraie. Tegu on potentsiaalse ohuga, mis on kehtiva kaitsekorraga
suuresti maandatud.
Meede: taastamis- ja hooldamistegevuste kooskõlastamisel tuleb seada tingimuseks vanade ja
suurte kadakate ning põõsalindude elupaikades suuremate tukkade alles jätmist.
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur, kuid võib koosluse piiranguvööndisse jäävatel aladel esile
kerkida (lubatud kaitseala valitseja nõusolekul). Niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla
jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab niidukoosluse
looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et ei kahjustaks elupaigatüüpi. Mitte
lubada uute ehitiste püstitamist, mis võib elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.11. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel
lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana.
Aruniidud on levinud peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti
lavamaal. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel põuakartlikel korese-
ja lubjarikastel muldadel, neid leidub rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis. (Paal 2007).
Kuivi niite lubjarikkal mullal leidub kaitsealal kokku ligi 10,4 ha-l; sellest 3,2 ha on väga
esinduslikud (A), 4,6 ha esinduslikud (B) ja 2,6 ha esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C;
märgatavad pealtparandamise mõjud, mis ajapikku tõenäoliselt kaovad). Hoolduses on 1,7 ha niite.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kuivad niidud lubjarikkal mullal on säilinud vähemalt 10 ha-l väga esinduslikena (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Kuivad niidud lubjarikkal mullal on säilinud vähemalt 7 ha-l väga esinduslikena (A) ja 3 ha-l
esinduslikena (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Valdavat osa kuivadest niitudest lubjarikkal mullal on võimalik kergesti taastada.
Negatiivsed mõjutegurid
Kooslusi ei hooldata, mistõttu neid ohustab võsastumine ja kinnikasvamine.
Meede: alal asuvaid kuivi niite lubjarikkal mullal tuleb hooldama hakata.
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur (lubatud kaitseala valitseja nõusolekul). Niidukooslusele
ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi
halvendab niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi;
mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.12. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
63
Elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel
muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Võrreldes liigirikaste aruniitudega kasvavad selles
koosluses toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid. Sellised niidud on levinud üle Eesti
lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel. (Paal, 2007).
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvaid kooslusi leidub Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ligi 2,6 ha, neist
esinduslikke (B) on 3,2 ha ja arvestatava esinduslikkusega (C) 2,4 ha. Niidud vajavad taastamist.
Hoolduses on ainsana 2,2 ha suurune niiduala Kõbajalaiu keskel; niit on põõsastunud ja
degradeerunud, mistõttu selle esinduslikkus on arvestatav (C). Alates 2014. a-st on asututud
Kõbajalaiu rannaniite taastama, mistõttu eeldatavasti ka aruniiniidu seisund paraneb; kasutusel on
see niit esialgu peamiselt loomade varjekohana.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on säilinud vähemalt 5 ha-l väga esinduslikena (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on säilinud 5 ha-l vähemalt esinduslikena (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Kõbjalaiul asuvaid niite on asutud taastama ning ülejäänud niite on samuti võimalik ilma suurema
vaevata hooldusesse võtta.
Negatiivsed mõjutegurid
Kasse lahe ääres asuvaid lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ei hooldata, mistõttu neid ohustab
võsastumine ja kinnikasvamine.
Meede: kõiki alal asuvaid niite tuleb järjepidevalt hooldada.
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur. Kuna Rame lahe äärsed niidud paiknevad piiranguvööndis,
siis võib probleem esile kerkida (ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud).
Niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige
selle läbi halvendab niidukoosluse looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi;
mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.13. Lood (alvarid) (6280*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Loopealsed katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne sentimeetrini) ja tasase
pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad. Looniite
leidub lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel ja Põhja-Eesti lavamaal. (Paal, 2007).
Loodusid on Puhtu-Laelatu looduskaitsealal kokku ligi 65 ha-l. 22,9 ha loopealsetest olid 2016. a
hooldatud. Valdav osa ala loopealsetest on säilinud heas seisus: 29,6 ha loopealsetest on väga
64
esinduslikud (A), 29,8 ha esinduslikud (B) ning vaid 5,6 ha arvestatava esinduslikkusega (C).
Samas on kõiki arvestatava esinduslikkusega loopealseid võimalik taastada.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Lood on säilinud vähemalt 65 ha-l väga kõrge (A) esinduslikkusega.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Lood on säilinud vähemalt 60 ha-l väga kõrge (A) esinduslikkusega ning 5 ha-l kõrge (B)
esinduslikkusega.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Osa loopealsetest on juba karjatatavad, mis loob eeldused nende kõrge looduskaitselise väärtuse
säilimiseks.
Negatiivsed mõjutegurid
Valdavat osa loopealseid ei hooldata, mistõttu neid ohustab kulustumine ja kinni kasvamine.
Meede: taastada kasutusest väljalangenud alasid ja ning eemaldada tekkiv võsa. Soosida tuleb
alade järjepidevat hooldamist (karjatamist).
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur, mis võib koosluse piiranguvööndisse jäävatel aladel esile
kerkida (ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud). Niidukooslusele ehitamine hävitab
ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab niidukoosluse
looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi;
mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.14. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Elupaigatüüp hõlmab meil kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa
ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsservi. Omaette kooslustena need niiduribad
kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber. (Paal
2007).
Kaitsealal on kujunenud niiskuslembesed kõrgrohustud Kasse lahe kirdekaldal Hanila oja ääres
ligikaudu 28 ha-l (ELF soode inventuur 2010; M. Talvis 2010). Tegemist on hooldamata, mätliku
ja üsna liigivaese kooslusega, mistõttu selle esinduslikkus on 2010. a hinnatud madalaks (D).
Samas on see kooslus väga oluline elupaiga suhtes spetsialiseerunud linnuliikidele, nt rooruigule,
selles koosluses olevates põõsastikes pesitseb üliharuldane luha-sinirind. Kuna koosluse väärtus
on eelkõige kaitsealuste linnuliikide, kes eelistavad hooldamata elupaika, pesitsusala, siis koosluse
hooldamist ei kavandata.
Arvestatava esinduslikkusega (C) niiskuslembesed kõrgrohustud on Rame-Tamme madalsoos
(3 ha; ELF soode inventuur 2010). Väiksemaid niiskuslembesed kõrgrohustuid on kujunenud
mujal märgalakoosluste servaaladel või kaasneva kooslusena teiste märgalakoosluste juures. Kuigi
koosluste esinduslikkus ei ole kõrge, on nad tähtsad elupaikade dünaamika ja mitmekesisuse
säilitamise seisukohalt.
65
Taastamist vajavaid kooslusi on ligikaudu 1,2 ha. Tegemist on seni hooldamata väikeste ja
eraldiseisvate niidulaikudega.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Niiskuslembesed kõrgrohustud on säilinud vähemalt 31 ha-l.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Niiskuslembesed kõrgrohustud on säilinud vähemalt 31 ha-l.
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Looduslik areng. Lääne-Eestis toimub pidev neotektooniline maakerge, mis soodustab
niiskuslembeste kõrgrohustute ning ühtlasi veekogude ääres kasvavas kõrgrohustus pesitsevate
lindude elupaiga laienemist.
Negatiivsed mõjutegurid
Muutused veerežiimis on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: Kasse lahe äärsed märgalakooslused on sihtkaitsevööndis, kus uute kraavide rajamine ei
ole lubatud.
2.7.15. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi mahuvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine
vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati
võivad need olla olulised puhveralad muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse
elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik
taimekate on enam-vähem taastunud. (Paal 2007). Põhimõtteliselt on tegemist lähemate
aastakümnete jooksul looduslikuks aruniiduks kujuneva elupaigatüübiga. Kui väetamisest või nt
heinaseemne sissekülvist on möödunud juba piisavalt aega ning liigirikkus ja ohtruse
proportsioonid kultuurliikide ja looduslike koosluste liikide vahel on taastunud normaalsele
tasemele, tuleks need niidud määratleda teistesse elupaigatüüpidesse (6210, 6270; Mesipuu 2010).
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite leidub väikeste niidulaikudena Rame rannikul ja Heinlahe
ümbruses, kokku 4,3 ha, neist 2,7 ha on esinduslikud (B) ja 1,6 ha niitude esinduslikkus on
arvestatav (C). Hoolduses on 1,7 ha.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Varasemalt aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (4 ha) on kujunenud kõrgema
looduskaitselise väärtusega niitudeks (6210* või 6270*).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud on säilinud 3 ha-l vähemalt esinduslikena (B) ja 1 ha-l
arvestatava esinduslikkusega (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
66
Hooldamata niidud võsastuvad.
Meede: kõik kaitseala aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud on veel kergesti taastatavad.
Selleks, et aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitudest kujuneksid kõrgema loodusväärtusega
elupaigatüübid (6210* või 6270*), tuleb neid niite regulaarselt hooldada, eelkõige kasutada
heinamaana.
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur, mis võib koosluse piiranguvööndisse jäävatel aladel esile
kerkida (ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud). Niidukooslusele ehitamine hävitab
ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab niidukoosluse
looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi;
mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.16. Puisniidud (6530*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Puisniidud on liigirikka taimestikuga poollooduslikud kooslused, kus avatud niidulapid
vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja
niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Kõige rohkem
puisniite on säilinud ja viimasel kümnendil ka taastatud läänesaartel, Lääne- ja Pärnumaal. (Paal
2007).
Kaitsealal on kokku ligikaudu 29,3 ha puisniite (6530*). Valdav osa puisniitudest on väga
esinduslikud (20,2 ha; A) ja esinduslikud (1,9 ha; B), ülejäänud osa on hinnatud arvestatavaks (7,2
ha; C).
Kõige ulatuslikum ja liigirikkam on Laelatu puisniit koos seda ümbritsevate taastamist vajavate
niidualadega. Laelatu puisniit on Eesti kõige tuntum ja esinduslikum puisniit, mille säilimine väga
heas seisundis on üle-eestiline niitude kaitse prioriteet. Laelatu puisniit on kaitseala üks suurimaid
väärtusi, kuna see on teadaolevalt Euroopa praegusaja suurima liigitihedusega kooslus, kus on
kirjeldatud 76 liiki soontaimi ruutmeetril (Sammul, Kukk 2013). Laelatu puisniidult on teada enam
kui 400 soontaime ja 30 samblaliiki, sh palju kaitstavaid taimeliike ja üle poole Eestis kasvavatest
käpaliseliikidest. Samuti on Laelatu puisniit tuntud ja väärtuslik selle poolest, et siia on koondunud
palju teadusuuringuid, tänu ühelt poolt huvipakkuvale kooslusele ja teiselt poolt bioloogiajaama
pakutud toele.
Laelatu puisniidu pindala on ligikaudu 31 ha. Sinna hulka on arvatud ka umbes 6 ha suurune
kooslus maanteest lõuna pool, kus inventuuri andmete järgi esineb puisniit kaasnevana
puiskarjamaale. Inventuuriandmete kohaselt on valdav osa Laelatu puisniidust ehk 20,2 ha väga
esinduslik (A), 1,9 ha on esinduslik (B) ja ülejäänud 7,2 ha esinduslikkus on hinnatud
arvestatavaks (C). Laelatu puisniitu hooldatakse (peamiselt niidetakse, aga väikesel osal ka
karjatatakse) igal aastal kuni 15 ha suurusel alal. Kui arvestada asjaolu, et puisniidu suuruse ja
selle liigirikkuse vahel on tugev positiivne korrelatsioon ning arvestades Laelatu puisniidu
säilimise ja seisundi jätkuva parandamise tähtsust, oleks Laelatul asjakohane kõik seni veel
taastamist võimaldavad alad just puisniiduna kasutusele võtta.
Laelatu puisniidu ökoloogiline seisund on stabiilselt väga hea ja tegu on puisniiduga, mida võib
Eestis teistele eeskujuks ja positiivseks näiteks tuua. Samas on pidevalt probleemiks Laelatu niidu
67
hooldustööde korraldamine, kuna maaomanikel puudub huvi niitmise vastu. Niitmise katkemine,
mille oht on suur, tooks koheselt kaasa Laelatu puisniidu elurikkuse languse. Viimasel ajal on
olnud Laelatul probleeme eramaaomaniku ja hooldaja vahel, kuna eramaaomaniku huvi on pigem
metsa kasvatada. Kasvanud on ka probleemid seoses külastajate viibimisega paigus, mis on liigse
tallamise suhtes tundlikud (liigirikkaimad puisniiduosad, ohustatud kaitsealuste taimeliikide
leiukohad). Seetõttu on aktuaalseks muutunud ka külastuse suunamine kaitsealal. Kõige lihtsam
on seda teha niites külastajatele sisse rajad (nt nn teadlaste tee ühes suunas ja nn suurele
lagendikule viiv rada teises suunas), mis juhivad nad ilusate vaadetega paikadesse, kuid eemale
tundlikest kohtadest.
Lisaks Laelatule on puisniite inventeeritud ka üksikute laikudena Puhtulaiul (kokku 3,5 ha). Neist
ligi 2 ha suurust ala niidetakse koos piirneva rannaniiduga ning ka teisi niite on võimalik hõlpsasti
hooldama hakata. Niidetavad alad on hinnatud väga esinduslikeks (A), ülejäänud alad on
esinduslikud (B).
Kokku on kaitsealal hoolduses 19,4 ha puisniite, taastamist vajab veel ligikaudu 9,9 ha.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuvad puisniidud on säilinud 29 ha-l väga esinduslikena (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuvad puisniidud on säilinud vähemalt 22 ha-l väga esinduslikena
(A) ja 7 ha-l esinduslikena (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Suur osa Laelatu puisniidust ning niiduala Puhtulaiul on järjepidevalt hooldatud.
Negatiivsed mõjutegurid
Hooldusest väljas olevad niidualad kasvavad kinni.
Meede: kõiki Puhtu-Laelatu looduskaitsealal olevaid puisniite tuleb asuda hooldama.
Ülemäärane külastuskoormus Laelatu puisniidu tundlikes osades.
Meede: külastajad tuleb suunata tundlikest aladest eemale (niita sisse rajad).
Ehitamine on potentsiaalne ohutegur, mis võib koosluse piiranguvööndisse jääval alal esile kerkida
(ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud). Niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e
alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab niidukoosluse
looduskaitselist väärtust.
Meede: lubatud on olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi;
mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi kahjustada.
2.7.17. Allikad ja allikasood (7160) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Allikad ja allikasood on iseloomulikud aladele, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Hapniku- ja
mineraaliderikas vesi loob tingimused allikasoo väga liigirikkale erilisele taimestikule, sh
68
haruldastele liikidele. Eestis leidub teadaolevalt umbes 3000 allikat, eelkõige Pandivere ja Sakala
kõrgustiku äärealadel ning Saaremaal. (Paal 2007).
Allikad ja allikasood on kaitsealal levinud Rame külas ligikaudu 3 ha suurusel alal (M. Talvis
2012), kogu soo on kõrge looduskaitselise väärtusega, esinduslik (B).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Allikaid ja allikasoid on säilinud vähemalt 3 ha-l esinduslikena (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Allikaid ja allikasoid on säilinud vähemalt 3 ha-l esinduslikena (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
Kuivendamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: allikasoo on sihtkaitsevööndis, kus uute kraavide rajamine on keelatud.
2.7.18. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-
mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke põhjaveega madalsoodes kui
ka toiterikka mullaga soostuvate niitudel. Niisuguseid kooslusi leidub peamiselt Saaremaal,
Hiiumaal, Muhus, Lääne- ja Loode-Eestis, harva Vooremaal ning Kõrvemaal. (Paal 2007).
Kaitsealal leidub lääne-mõõkrohuga lubjarikkaid madalsoid ehk mõõkrohusoid kokku ligi 56 ha.
Mõõkrohusoid leidub kaitsealal kinnikasvava Heinlahe alal 48,7 ha (ELF soode inventuur 2010;
M. Talvis 2012), elupaigatüübi esinduslikkus on arvestatav (C), väiksemas ulatuses on hinnang
esinduslik (B). Tegemist on soodega, mida möödunud aegadel on kuivendatud ning see mõjutab
oluliselt ka nende koosluste esinduslikkust. Alade looduslikkuse taastamiseks tuleb võimalusel
sood mõjutavad kuivenduskraavid jätta looduslikule arengule ja taastada soode veerežiim.
Soovitav on eesvoolusid looduslikumaks muuta, nende voolukiirust vähendada.
Väga esinduslik (A) mõõkrohusoo on Rame Saariko soo (6 ha; M. Talvis 2012). Esinduslik (B)
mõõkrohusoo on Pivarootsi rannikul (1 ha; A. Palo 2010).
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga säilinud 56 ha-l, vähemalt 6 ha-l väga esinduslikuna ja
50 ha-l esinduslikuna (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga on säilinud 56 ha-l vähemalt senises seisundis:
vähemalt 6 ha-l väga esinduslikuna (A) ja ülejäänud 50 ha-l vähemalt arvestatava esinduslikkusega
(C).
Mõjutegurid ja meetmed
Negatiivsed mõjutegurid
69
Kuivenduse mõju. Mõõkrohusoid on kraavitatud; Maa-ameti ajalooliste kaartide järgi on kraavid
rajatud 1947. ja 1961. a vahel.
Meede: vajalik on taastada koosluste veerežiim, jättes kraavid looduslikule kinnikasvamisele.
Võsastumine.
Meede: eemaldada soodele kasvanud võsa ja pilliroog.
2.7.19. Liigirikkad madalsood (7230) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata
saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa
madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka
liigirikastele soostuvatele niitudele. Liigirikkaid madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja
Põhja-Eestis, mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-
Eestiga, eriti Kasari ja Pärnu jõgikonnaga. (Paal 2007).
Liigirikkaid madalsoid leidub mitmel pool kaitseala äärealadel, kuid kõige rohkem kirdeosas.
Tegemist on soostuvate niitudega, mida leidub kokku umbes 25,6 ha-l. Nendest kooslustest ligi
10,8 ha on esinduslikud, ülejäänud niitude (14,8 ha) esinduslikkus on arvestatav (C). 2016. a
hooldati 0,8 ha suurust ala ning taastamisel on 0,6 ha. Valdavalt mõjutab nende koosluste seisundit
kunagistest veerežiimi muudatustest tingitud võsastumine ja roostumine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Liigirikkad madalsood on säilinud 25 ha-l on vähemalt esinduslikuna (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Liigirikastest madalsoodest on säilinud vähemalt 11 ha esinduslikuna (B) ja ülejäänud 14 ha
madalsoode esinduslikkus on vähemalt arvestatav (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Osa liigirikastest madalsoodest on hooldatavad.
Negatiivsed mõjutegurid
Paljusid kaitseala madalsoid on erinevatel aegadel minevikus kuivendatud.
Meede: vajalik on taastada koosluste veerežiim, jättes olemasolevad kraavid looduslikule arengule.
Eesvoolusid võib hooldada minimaalses vajalikus mahus, et tagada vee äravool.
Roostumine ja võsastumine
Meede: alal asuvaid soostunud niite tuleb hooldama hakata, eemaldada aladele kasvanud võsa ja
pilliroog. Nendel niitudel, mida hooldusesse ei võeta, tuleb järjekindlalt võsa eemaldada; meedet
on mõistlik rakendada siis, kui alade veerežiim on taastatud.
2.7.20. Vanad laialehised metsad (9020*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
70
Vanad laialehised metsad on vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher,
jalakas või saar. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete
tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist ning need sarnanevad Kesk- ja Lõuna-Euroopas
levinud laialehiste metsadega. Rohkem leidub selliseid metsi Pandivere ja Otepää kõrgustikel,
Harju-, Rapla- ja Läänemaal, Pärnumaa loodeosas ning Saaremaal. (Paal 2007).
Vanad laialehised metsad on kaitsealal metsaelupaigatüüpidest kõige levinum, kokku
inventeeritud 137 ha-l. Väga esinduslikud (A) on ligikaudu 55 ha vanu laialehiseid metsi, sh Puhtu
laialehine mets, esinduslikud (B) 54 ha ja arvestatava (C) esinduslikkusega 1,3 ha. Madala
hinnanguga (D ja p) laialehiseid metsi on u 27 ha.
Kõige tuntum kaitsealal asuvatest on Puhtu laialehine mets (31 ha). See on 19. sajandil pargiks
kujundatud, kuid praeguseks oma loodusliku ilme täiesti taastanud Eesti kontekstis unikaalne
metsakooslus. Tänu mõisnike hoolele ja hiljem Puhtu bioloogiajaamas toimetanud inimeste heale
metsahoiu korraldusele ja järelevalvele ei ole Puhtu laialehine mets oma enamuses olnud olulistest
raietest ega muust metsa kujundavatest teguritest mõjutatud ning praeguseks on tegu üsna ürgse
ilmega loodusmetsaga. 2012. a tehtud metsakoosluste inventuuri järgi on puistu vanuseks hinnatud
130 aastat, kuid esimese rinde dominantide järgi võib metsa vanuseks lugeda üle 200 aasta.
Puhtulaiu metsas on väga head tingimused nii õppe- kui teadustööks. Metsa looduslikule
väärtusele lisanduvadki ühelt poolt ajaloost tulenev kultuuriline väärtus ja teiselt poolt teaduslik
väärtus, mis tuleneb metsadünaamika uurimise headest võimalustest ja seal juba läbi viidud
rohkete uuringute tõttu kuhjunud teadmistest.
Puhtu laialehine mets on väga heas ökoloogilises seisundis. Metsa väärtust on vähendanud metsa
põhjapoolses osas paiknev kuuse kultuurpuistu, kuid see on haiguspuhangu tõttu tugevalt
kahjustunud ning samuti oluliselt looduslikuma ilme saanud. Samas on kogu Puhtu laialehises
metsas üsna rohkesti kuuse järelkasvu, mis pikas perspektiivis võib ohustada laialehise salumetsa
säilimist. Korduvalt on avaldatud muret tamme järelkasvu puudumise pärast Puhtulaiu metsas.
Esmalt on vaja välja selgitada, kas ja kuidas kumbki protsess reaalselt Puhtu laialehise metsa
seisundit mõjutab ning alustada metsa dünaamika seirega.
Valdav osa vanadest laialehistest metsadest on kujunenud mahajäetud puisniitude kinnikasvamise
tõttu. Kuigi tegemist pole suurte metsamassiividega, on need kaitsealal olulised eelkõige
elupaikade mitmekesisuse alalhoidmiseks ning kaitsealuste liikide elupaikadena. Valdavas osas on
tegemist saarikutega. Laialehised metsad (saarikud), mille esinduslikkus on hinnatud kõrgeks ja
väga kõrgeks on kujunenud Kasse lahe, Heinlahe ja Rame-Tamme madalsoo ümber.
Madala hinnanguga koosluste seisundit on valdavalt mõjutanud metsakoosluste peapuuliigiks
oleva saare suremine saaresurma tõttu. Tegemist on üle-eestilise probleemiga, mille osas pole
võimalik kaitsekorralduskavaga meetmeid ette näha. Tuleb arvestada, et saaresurma tagajärjel
tekib ohtralt surnud ja surevaid puid, mis on elupaigaks paljudele seentele ja putukatele, samuti on
need elu- ja toidupaigaks nt kakkudele ja rähnidele. Nende metsade väärtust suurendab ka see, et
nad on kompleksis muude loodusdirektiivi elupaigatüüpidega ning moodustavad seeläbi
mitmekesise ja elustikurikka maastiku. Seetõttu tuleb väärtustada ka saaresurmaga nakatunud
metsi. Selliste laialehistele metsadele, vanade saarikute kaitse-eesmärgiks ei saa määrata nende
kõrget esinduslikkust, kuna laialehiste puude valdav osakaal on üheks olulisemaks vanade
laialehiste metsade elupaigatüübi esindustunnuseks (st laialehiseid puid peab alal esinema
71
vähemalt 50%). Kuna aga nendel aladel on ainuke laialehine puu saar ning puudub ka laialehine
järelkasv, siis ei saa nende koosluste püsimist selle elupaigatüübina lähikümnenditel pidada
tõenäoliseks. Looduslikule arengule jäädes kujunevad sellisest looduslike häiringutega kooslustest
tihti hoopis vanad loodusmetsad.
Sihtkaitsevööndis on lubatud metsakoosluste kujundamine kaitse-eesmärgist lähtuvalt. Vanades
laialehistes metsades tuleb kujundusraie abil sisse raiuda häilusid, et suurendada koosluse
mosaiiksust ja parandada laialehiste puuliikide valgustingimusi. Kuna praegu on valdavalt
kooslustes saare enamus ja mitmekesisus on väike, on oluline kujundusraietega suurendada liigilist
mitmekesisust. Surevates saarikutes võib kujundusreiega võtta kuivanud surnud puid, et parandada
valgustingimusi ja soodustada järelkasvu tulekut. Välja võib raiuda ka vanade, varem lagedal
kasvanud puude ümbrust.
Madala esinduslikkusega, väiksema pindalaga ja saare surmast nakatunud kooslused ei ole
sihtkaitsevööndisse arvatud. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-
eeskirjas sätestatud eristustega, kusjuures metsa majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik
tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus. See annab võimalusi seada tingimusi väärtuslike
üksikpuude või puugruppide säilitamiseks. Sageli on see vajalik, et tagada kaitsealuste liikide
elupaikade ning liikumiskoridoride säilimine. Peamiselt säilitatakse väärtuslikke laialehiseid
puuliike. Kuna saarikutes on praegu valdav saar ja liigiline mitmekesisus väike, tuleb seada
tingimusi, mis aitavad liigilist mitmekesisust suurendada. Vanad õõnsuste ja paksu korbaga
lehtpuud on elupaigaks lindudele, nahkhiirtele, samblikele ja sammaldele, sageli leiab neilt
kaitsealuseid liike. Samuti tuleb jälgida, et pärast raiet oleks tagatud liigiliselt mitmekesise puistu
taastumine. Hooldusraiete käigus on vajalik jälgida eri puuliikide järelkasvu olemasolu.
Hooldusraie tegemisel saab taastuva puistu liigilist koosseisu reguleerida, kasvama jäetakse ja
kasvutingimusi parandatakse väärtuslikel laialehistel puuliikidel, ohjatakse kiiremakasvulisi liike
leppa, kaske ja paju ning alusmetsaliike, et parandada järelkasvu tekkimise tingimusi. Oluline on,
et pärast uuendusraiet taastuks kasvukohale omane ja ümbritsevate elupaikadega sarnane puistu.
Täpsemad raietingimused, sh allesjäetavad puud ja lamapuidu osakaal määratakse raieloa
igakordsel menetlemisel. Oluline on alles jätta piisaval hulgal vanu surnud puid, mis aitab kaasa
elustiku mitmekesisuse säilimisele ning suurendab kaitsealuste liikide toidubaasi, varje- ja
pesitsusvõimalusi. Oluline on jätta alles surnud lamapuitu.
Kaitsealal kujunevad laialehiste metsadeks tõenäoliselt ka 3,4 ha varem puisniiduks või -
karjamaaks inventeeritud väikese pindalaga alad metsaelupaigatüüpide sees, kus kooslus on olnud
juba suhteliselt pikka aega kasutusest väljas, mistõttu nende taastamine poollooduslike
kooslustena oleks liialt ressursimahukas. Ka asuvad need alad hooldatavatest niidualadest kaugel
ning teada ei ole hooldusest huvitatud talunikke. Seetõttu jäetakse need alad looduslikule arengule,
mille tulemusena kujunevad neist looduslikud metsakooslused.
Kaitse-eesmärgiks seadmisel on aluseks võetud sihtkaitsevööndis oleva elupaigatüübi pindala.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Vanu laialehiseid metsi on säilinud vähemalt 132 ha-l, kusjuures vähemalt 108 ha on väga
esinduslikena (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
72
Vanu laialehiseid metsi on säilinud vähemalt 53 ha-l väga esinduslikena (A) ja 55 ha-l
esinduslikena (B), 24 ha esinduslikkus on arvestatav (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Bioloogiajaama paiknemine Puhtus ja pikaajalised uuringud, mis aitab tagada järelevalve ala, sh
seal asuva laialehise metsa, üle.
Negatiivsed mõjutegurid
Saare-enamusega vana laialehise metsa elupaigatüübi puistuid mõjutab saaresurm, mis viib pikas
perspektiivis laialehiste puude osakaalu elupaigatüübis alla 50% ja mõjutab seega otseselt
elupaigatüübi säilimist vana laialehise metsana.
Meede: tegemist on loodusliku teguriga, mille vastu pole meetmeid. Neid metsi tuleb väärtustada
muudel alustel, eeskätt surnud ja surevatest puudest tekkivad elustiku rikkuse tõttu.
Vanades laialehistes metsades on probleemiks metsa liigne tihenemine, vanade laiavõraliste
laialehiste puude (eelkõige tammede) jäämine järgmise metsapõlvkonna (eeskätt kuusk, aga ka
must lepp, kased, saar) varju, häilude arvu vähenemine. Puhtu laialehise metsa keskossa kunagi
rajatud kuusepuistu on nüüdseks haiguste ja vananemise tõttu küll asendumas loodusliku
mitmekesise puistuga, kuid metsas on piisavalt vanu ja elujõulisi kuuski, mille järelkasv Puhtu
metsas levib ja võib pikaajalises perspektiivis ohustada laialehise metsa säilimist.
Meede: kujundusraie eesmärgiga parandada metsades tammede jt laialehiste puuliikide
valgustingimusi. Puhtu laialehises metsas on esmalt vaja välja selgitada probleemi ulatus, vastuse
peaks saama metsaseirest. Vajadusel tuleb kuuse järelkasv välja raiuda.
Liigne külastuskoormus Puhtulaiul toob kaasa metsaaluse ära tallamise ning ohustab
metsaelustikku.
Meede: teede ja radade korrashoid, korralik huviväärsuste tähistus ning nende abil külastuse
suunamine.
2.7.21. Puiskarjamaad (9070) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega.
Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaaegse karjatamise mõjul
ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutamine. Puiskarjamaid leidub rohkem Lääne-
Eestis ja sealsetel saartel. (Paal, 2004).
Puiskarjamaid on kaitsealal inventeeritud kokku 37,7 ha, sellest 6 ha loetakse Laelatu puisniidu
osaks ning selle kaitset käsitletakse alapeatükis 2.6.16 (puisniidud). Puiskarjamaadest 8,4 ha on
väga esinduslikud (A), 20,9 ha on esinduslikud (B) ning ülejäänud 8,4 ha esinduslikkus on
arvestatav (C). Suurt osa puiskarjamaadest hooldatakse, 2016. a 17 ha.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Puiskarjamaad on säilinud vähemalt 37 ha-l väga esinduslikena (A).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
73
Puiskarjamaadest vähemalt 29 ha on säilinud väga esinduslikena (A) ning ülejäänud 8 ha
esinduslikena (B).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Suur osa alal asuvatest puiskarjamaadest on hoolduses.
Negatiivsed mõjutegurid
Hooldusest väljas olevata puiskarjamaade võsastumine.
Meede: puiskarjamaad tuleb taastada ja kasutusele võtta.
2.7.22. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) LoD I, KE – jah, LoA – jah
Soostuvad ja soo-lehtmetsad on laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii soostuvad
metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soostuvaid ja madalsoometsi
leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis, lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk-
ja Edela-Eestis. (Paal 2007).
Kaitsealal levivad soostuvad ja soo-lehtmetsad Rame-Tamme madalsoost lõuna pool ligikaudu
0,7 ha-l. Tegemist on nooremapoolse väga märja kaasikuga, mis on suurema osa aastast
üleujutatav. Tulenevalt metsa noorusest on selle esinduslikkus hinnatud arvestatavaks (C), kuid
loodusliku arengu tagajärjel selle koosluse esinduslikkus aja jooksul kasvab.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Soostunud ja soo-lehtmetsad on säilinud vähemalt 0,7 ha-l esinduslikena (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Soostunud ja soo-lehtmetsad on säilinud vähemalt 0,7 ha-l ja nende esinduslikkus on säilinud
vähemalt arvestatavana (C).
Mõjutegurid ja meetmed
Positiivsed mõjutegurid
Metsa veerežiim on säilinud looduslikuna.
Negatiivsed mõjutegurid
Metsaraie on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: metsaelupaigatüüp paikneb sihtkaitsevööndis, kus metsade majandamine on keelatud.
74
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on tuntud eriti loodusteadlaste ja loodushuviliste hulgas ning seda
külastatakse palju. Puhtu on populaarne jalutus- ja ujumiskoht Virtsu elanikele, aga ka kaugemalt
tulnutele. Külastust suurendab ka Puhtus olev bioloogiajaam, mis toimib üliõpilaste
praktikabaasina. Nüüdseks on taastatud ka Laelatu bioloogiajaam, mis on samuti oluline
praktikabaas.
Kui Laelatul ja Puhtus käivad enamasti teadlikud külastajad, siis Pivarootsi rannaniidud, Rame
lahe ja Mõisalahe vaheline raudteetamm ning vähemal määral ka kaitseala Puhtu tee ja Ännikse
lahe äärne osa on avatud juhuslikumale külastajate hulgale, kes soovivad enamasti lihtsalt rannas
jalutada, kalastada või ujuda või ka paate vette lasta. Nende külastustega kaasnevad suuremad
riskid.
Praegu ei ole kaitsealal külastust eriliselt korraldatud. Valdavalt ei ole kaitseala olulisemates
külastuspiirkondades (Laelatu puisniit, Puhtulaid ja Pivarootsi rannik) tegu külastuse
ülemäärasusega. Praegune külastuskoormus kaitsealal on enamuses optimaalne. Erandiks on
Rame lahe ja Mõisalahe vaheline endine raudteetamm (Lammi tee) ning sealse truubi läheduses
olev ujumis- ja kalastuskoht. Kuna see on kõige lihtsamini merele ligipääsu pakkuv koht kaitsealal,
on seal külastajaid väga palju ja ka sellega kaasnevat prahistamist ning tallamist.
Vajalik on täiendava kaitseala tutvustava infotahvli paigaldamine raudteetammile ning ka valla
üldkasutatavatesse puhkekohtadesse Pivarootsi ja Vanaluubi lautrikohta.
Visioon ja eesmärk
Visioon
Puhtu-Laelatu kaitseala on tuntud oma kõrge loodusväärtuse poolest ning on aktiivselt kasutatav
peatuspaik loodusuurijatele. Puhtu ja Laelatu bioloogiajaamad on kvaliteetsed õppe- ja teadustöö
baasid, Pivarootsi rannaala on atraktiivne peatuskoht puhkajatele ja kaitseala külastuskoormus on
hoitud taluvuspiirides.
Eesmärk Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on kaitsealal külastatavamates kohtades infostendid ja tähistatud
rajad ning külastajad saavad kaitseala väärtusi ohustamata kaitsealaga tutvuda.
75
3.1. Puhtulaiu külastuskorraldus ja Puhtu bioloogiajaam
Puhtulaid on külastajate seas üsna populaarne. Ligipääs Puhtulaiule on piiratud aiaga, mis toimib
efektiivselt ja hoiab mootorsõidukitega liikumise kontrolli all. Puhtulaiul on olemas infotahvel
ning väiksemad infotahvlid ka metsas. Puhtu metsas liikumist suunavad rajad, mille korrastamine
ei ole süstemaatiline. Oluline on tagada nende radade järjepidev korrastamine. Eesti Maaülikoolil
on Puhtus ka palgaline komandant, kes aga enamasti kohapeal ei ole ning külastuse suunamise ja
korraldamisega ei tegele.
Puhtu bioloogiajaam on oluline õppe- ja teadustöö baas, kus peatuvad loodusteadlased,
linnuhuvilised, aga ka teised loodusehuvilised ja juhukülalised, samuti on see oluline välibaas
üliõpilastele. Puhtu bioloogiajaama seisukord ei vasta enam tänapäevastele sanitaarnõuetele ning
katuse pikaajalise läbilaskmise tõttu on kogu maja säilimine sattunud ohtu. Viimastel aastatel on
EMÜ remontinud KIKi toetusel maja katuse ning alustanud majasisest kapitaalremonti, mille
käigus on välja ehitatud kaasaegsed pesemisvõimalused ja WC-d. Vahendite puudusel aga remonti
lõpuni viia võimalik ei ole. Puhtu bioloogiajaama täielik väljaehitamine võimaldab oluliselt
tõhustada õppe- ja teadustööd kaitsealal.
3.2. Laelatu puisniidu külastuskorraldus ja Laelatu bioloogiajaam
Laelatu puisniit on samuti külaliste seas üsna populaarne. Puisniidul on mõned pinnasrajad (ja
traktorite jäljerajad), mis viivad puisniidu tagumiste osade juurde, muul viisil seal külastajate
liikumist ei suunata. Olemas on ka ala tutvustav infotahvel. Külastajate suunamiseks tundlikest
piirkondadest eemale on oluline olemasolevate radade järjepidev korrashoid.
Laelatu bioloogiajaam on oluline baas, kust kogutud teadmised on olnud olulised kogu Eesti
pärandkoosluste kaitse korraldamisel. Samuti kasutasid bioloogiajaama elukohana Laelatu niitjad.
Laelatu bioloogiajaama taastati 2015. a.
3.3. Uued õpperajad
Piirkonna paremaks tutvustamiseks on võimalik rajada kaks uut õpperada.
Virtsu poolsaare õpperaja rajamise idee esitati kaitsekorralduskava avalikustamise koosolekul.
Rada kulgeks piki mereranda poolsaare lõunarannikul Mere puiesteest Uisu tänavani ja edasi piki
Uisu tänavat ja Ännikse lahe kaldal (Virtsu alumisest tuulepargist Ännikse laheni). Õpperajal
tutvustatakse linnustikku (sh lindude rännet), mereelustikku, mereranna ökoloogiat, laidude
elurikkust, siselahtede ja rannikujärvede ökoloogiat ja elurikkust ning ka taastuvenergeetikat (rada
mööduks vahetult tuulegeneraatoritest). Külatajate informeerimiseks piisab infotahvlite
paigaldamisest huvipakkuvate objektide juurde ja radade tähistamisest olemasolevatel teedel.
Pivarootsi õpperada kulgeks Pivarootsi rannikul, kus käib palju külastajaid ning kus on hea
ligipääs merele ning tee ääres taastamist vajavad loopealsed ja hooldatav puiskarjamaa. Õpperajal
tutvustatakse linnustikku (sh lindude rännet), mereelustikku, mereranna ökoloogiat, laidude
elurikkust, pärandkoosluste (loopealsete ja puiskarjamaade, aga ka rannaniitude) ökoloogiat ja
76
elurikkust. Külatajate informeerimiseks piisab infotahvlite paigaldamisest huvipakkuvate
objektide juurde ja radade tähistamisest olemasolevatel teedel.
Kaitsekorralduskavaga nende radade osas eraldi eelarvet ei kavandata. Kui arendajad need rajad
välja rajavad, siis Keskkonnaameti soovitus on, et neil tutvustataks ka kaitseala väärtusi ja
piiranguid.
77
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA
EELARVE
Esimene prioriteet (I) – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus.
Teine prioriteet (II) – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja
potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.
Kolmas prioriteet (III) – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
4.1. Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1. Riiklik seire
Riiklikku seiret korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), riiklik seire on I prioriteedi
tegevus. Seire kaitsealal toimub riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike
seire allprogrammi ning siseveekogude seire allprogrammi raames.
4.1.1.1. HANED, LUIGED JA SOOKURG
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.12 (luiged) kaitse-eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja
tulemuste hindamiseks. Kaitsealal seiratakse seire raames luiki. Seire toimub iga kolme aasta
tagant ning järgmine luigeseire on 2019. aastal.
4.1.1.2. KORMORANID
Tegevus aitab kaudselt kaasa väärtuste 2.1.1 (niidurüdi), 2.1.4 (merivart), 2.1.6 (mustsaba-vigle),
2.1.13 (tiirud) saavutamise jälgimisele. Kuivõrd liik asustab Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
Kõbaja laide ja Kivilaidu, kus pesitsevad kaitsealused linnuliigid, siis on oluline jälgida seal
kormorani arvukust ja selle trendi. Seire on kavandatud iga-aastane.
4.1.1.3 VÄIKESTE MERESAARTE HAUDELINNUSTIK
Tegevus on vajalik väärtuste 2.1.1 (niidurüdi), 2.1.4 (merivart), 2.1.6 (mustsaba-vigle), 2.1.8
(valgepõsk-lagle), 2.1.10 (punaselg-õgija), 2.1.13 (tiirud) kaitse-eesmärkide saavutamise
jälgimiseks. Seirealade valimisse kuuluvad Kõbaja laiud. Järgmine seire on kavandatud 2017. a ja
edaspidiseks seiresammuks kujuneb 5–6 aastat.
4.1.1.4. MERIKOTKAS
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.2 (merikotkas) kaitse-eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja
tulemuslikkuse hindamiseks. Seire on kord kolme aasta jooksul.
4.1.1.5. MAISMAALIMUSED
Tegevus on vajalik väärtuse 2.4 (limused) kaitse-eesmärkide saavutamise jälgimiseks. Puhtu-
Laelatu looduskaitseala seirekohad liideti seiresse 2007. aastal, teist korda seirati ala tigusid
78
2009. aastal, hiljem seireid toimunud ei ole. Oluline on korraldada Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
pisitigude seiret vähemalt korra kaitsekorraldusperioodi lõpus, et nende andmete põhjal hinnata
kaitse tulemuslikkust.
4.1.1.6. OHUSTATUD SOONTAIMED JA SAMBALIIGID
Tegevus on vajalik väärtuste 2.5.1 (Ruthe sõrmkäpp), 2.6.2 (rohekas õõskeel), 2.6.3 (kaunis
kuldking), 2.6.6 (randtarn), 2.6.7 (tolmpead), 2.6.8 (tõmmu käpp), 2.6.10 (harilik muguljuur) ja
2.6.13 (kõrge kannike) kaitse-eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks.
Ruthe sõrmkäpa ja roheka õõskeele seire on iga-aastane, ülejäänud taimeliikide seire on juhuvalimi
alusel. Oluline on seirata liikide seisundit vähemalt korra kaitsekorraldusperioodil (soovitavalt
lõpus), et neid andmeid oleks võimalik kasutada kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamisel.
4.1.1.7. OHUSTATUD TAIMEKOOSLUSED (NATURA 2000 KOOSLUSED)
Tegevus on vajalik väärtuse 2.7.16 (puisniidud) kaitse-eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja
tulemuslikkuse hindamiseks. Laelatul on seiratavaks kooluseks aruniitude kooslused
(pärisaruniidud Laelatu majandatav ja Laelatu taastatav). Seiresamm on keskmiselt 5 aastat,
seirealad valitakse juhusliku valimi teel.
4.1.1.8. VÄIKEJÄRVED
Tegevus on vajalik väärtuste 2.6.11 (vahelmine näkirohi) ja 2.7.3 (rannikulõukad) kaitse-
eesmärkide saavutamise jälgimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Puhtu-Laelatu
looduskaitsealal inventeeritakse selle seire raames Kasse lahte ja Mõisalahte, kuigi reaalselt on
seire toimunud vaid korra – 2009. a Mõisalahes. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada
seirealade hulka ka Ännikse laht. Oluline on hinnata nende rannikulõugaste seisundit vähemalt
korra kaitsekorraldusperioodi jooksul (soovitavalt lõpu poole).
4.1.2. Haudelinnustiku inventuur
Roostikulinnud. Tegevus on vajalik väärtuste 2.1.7 (luha-sinirind), 2.1.9 (sookurg) ja 2.1.14
(roostikulinnustik) kaitse tulemuslikkuse kontrolliks ja kaitse korraldamiseks. Puhtu-Laelatu
looduskaitsealal asuvad Kasse ja Mõisalahe roostikud on elupaigaks kaitsealustele linnuliikidele
(nt hüüp, rooruik roo-loorkull), kuid senised roostikuliikide andmed on kogutud juhuslikult ning
ei anna täit ülevaadet liikide jaoks olulistest roostikealadest. Inventuuri käigus tuleb tuvastada
kaitstavate liikide jaoks olulised roostikupiirkonnad. Info on oluline roovarumisele vajalike
tingimuste seadmiseks. Vajalik on inventeerida ka rooäärsed põõsastikud, et leida võimalikud
luha-sinirinna elupaigad.
Metsalinnustik. Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.6 (valgeselg-kirjurähn) ja 2.1.15 (III
kaitsekategooria linnuliigid) kaitse-eesmärkide täpsustamiseks, tulemuslikkuse kontrolliks ja
seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Puhtu-Laelatu looduskaitsealal inventeeriti metsade
haudelinnustikku viimati 2004. a. ja andmed ei anna piisavat infot liikide elupaikade kohta.
Rannikulinnustik. Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1 (niidurüdi), 2.1.3 (tutkas), 2.1.6
(mustsaba-vigle), 2.1.10 (punaselg-õgija) ja 2.1.11 (vööt-põõsalind) seatud kaitse-eesmärkide
täpsustamiseks, tulemuslikkuse kontrolliks ja kaitse korraldamiseks. Puhtu-Laelatu
79
looduskaitseala rannikukoosluste (rannaniidud, lood, kadastikud jne) linnustiku kohta pärinevad
ajakohased haudelinnustiku andmed vaid juhuslikest vaatlustest.
Haudelinnustiku ineventuur on suunatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse paremaks
korraldamiseks, II prioriteet. Inventuur on kavandatud 2018, 2019, 2020; korraldab KeA.
Inventuuri vajadus tuleb pärast Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2017. a läbi viidava Väinamere
linnuala inventuuri tulemusi üle hinnata ja tulemustest lähtudes vajadusi täpsustada. Kui linnuala
inventuur annab piisavalt andmeid, ei ole eraldi inventuuri korraldamine vajalik.
4.1.3. Rändlindude inventuur
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.12 (luiged) ja teiste rändel peatuvate lindude kaitse-eesmärkide
saavutamise kontrolliks. Puhtu-Laelatu looduskaitseala rannik on oluline rändlindude peatuspaik,
kuid seni puudub põhjalik ülevaade ala rändlinnustikust. Adekvaatsete rändeandmete saamiseks
on vaja korraldada kevad- ja sügisrändeaegseid vaatlusi vähemalt kolmel järjestikusel aastal.
Tegevus on suunatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse paremaks korraldamiseks, seetõttu
on II prioriteet. Inventuur on kavandatud aastatel 2018–2020 ja seda korraldab KeA. Inventuuri
vajadus tuleb pärast Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2017. a läbi viidava Väinamere linnuala
inventuuri tulemusi üle hinnata ja tulemustest lähtudes vajadusi täpsustada. Kui Väinamere
linnuala inventuur annab piisavalt andmeid, ei ole eraldi inventuuri korraldamine vajalik.
4.1.4. Käsitiivaliste inventuur
Tegevus on vajalik väärtuse 2.2 (käsitiivalised) kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Hetkel on
andmed kaitsealal elutsevate käsitiivaliste kohta väga napid. Inventuuri eesmärgiks on välja
selgitada käsitiivaliste talvitumisvõimalused kaitsealal (keldrid, õõnsad puud jne), täiendada
leiuinfot ja planeerida liikide kaitseks vajalikud tegevused. Nahkhiiretele vajalikud õõnsad, vanad
puud tuleb kaardistada ja vajadusel kavandada puude kaitseks meetmeid (eriti piiranguvööndisse
jäävate puude puhul).
Tegevus on suunatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse paremaks korraldamiseks, seetõttu
on II prioriteet. Inventuur on kavandatud 2021. a ja seda korraldab KeA.
4.1.5. Kaitsealuste taimeliikide inventuur
Tegevus on vajalik väärtuse 2.5 (taimed) kaitse-eesmärkide täpsustamiseks, tulemuslikkuse
kontrolliks ja kaitse korraldamiseks. Puhtu-Laelatu looduskaitseala on eeskätt tuntud oma
taimestiku liigirikkuse poolest, kuid keskkonnaregistris on kaitsealuste taimeliikide info piirkonna
kohta kohati puudulik. Töö sisuks on kõigi Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse eesmärgiks
olevate kaitsealuste taimeliikide keskkonnaregistrisse kantud leiukohtade ning nende liikide
potentsiaalsete elupaikade kontroll kaitsealal, elupaikade kaardistamine või piiride täpsustamine,
liikide ja nende elupaikade seisundi ning liikide arvukuse hindamine. Kaitstavate taimeliikide
populatsioonide soodsa seisundi tagamiseks või saavutamiseks antakse kaitsekorralduslikud
soovitused, sh elupaikade hooldamiseks või inimmõju vältimiseks, vajadusel ka kaitserežiimi
muutmiseks. Ühtlasi tuleb hinnata nende liikide kaitseala kaitse-eesmärgiks olemise otstarbekust
või vajadusel teha põhjendatud ettepanekud liikide lisamiseks kaitse-eesmärkide hulka.
80
Tegevus on suunatud kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse paremaks korraldamiseks, seetõttu
on II prioriteet. Kuna tegemist on suurepinnalise inventuuriga, siis on see kavandatud 2018. ja
2019. a; korraldaja KeA.
4.1.6. Ännikse lahe seisundi uuring
Tegevus on vajalik väärtuse 2.7.3 (rannikulõukad) kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Ännikse laht
on ainuke alal asuv rannikulõugas, mille kohta kaasaegsed seisundiandmed puuduvad, kuid lahe
kaitse korraldamiseks on see info vajalik, sh ka potentsiaalsete vahelmise näkirohu kasvukohtade
leidmiseks. Seetõttu on oluline korraldada uuring Ännikse lahe seisundi hindamiseks.
Tegevus on suunatud koosluse kaitse paremaks korraldamiseks, seetõttu on II prioriteedi tegevus.
Kavandatud aeg 2023. a; korraldaja KeA või huvilised.
4.1.7. Puhtulaiu metsa dünaamika uuring
Tegevus on vajalik väärtuse 2.7.20 (vanad laialehised metsad) kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja
vajalike tegevuste kavandamiseks. Uurimisküsimused puudutavad kuuse järelkasvu pealetungi
ning tamme järelkasvu puudumist Puhtu laialehises metsas. Kuivõrd Puhtu metsas hakkab suur
osa puid jõudma oma eluea lõppu, on võimalik jälgida ja fikseerida metsa arengus põlvkondade
vahetusel toimuvaid protsesse.
Tegevuse kavandatav aeg 2018-2019. a. Tegevuse korraldaja: huvilised; III prioriteedi tegevus.
81
4.2. Hooldus- ja taastamistööd
Tegevus on vajalik väärtustele 2.7.7 (väikesaared ning laiud), 2.7.8 (rannaniidud), 2.7.10
(kadastikud), 2.7.11 (kuivad niidud lubjarikkal mullal), 2.7.12 (liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal), 2.7.13 (lood), 2.7.15 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud), 2.7.16 (puisniidud),
2.7.19 (liigirikkad madalsood) ja 2.7.21 (puiskarjamaad) seatud eesmärkide täitmiseks.
Poollooduslike koosluste taastamiseks on vajalik teha võsaraiet ning üldjuhul edaspidi jätkata iga-
aastaselt niitmist või karjatamist. Taastamistöid võib teha hilissuvest kevade alguseni. Kevadine
ja varasuvine lindude pesitsemisaeg taastamistöödeks ei sobi. Raiutud võsa ja puistu tuleb alalt
eemaldada, peenestada või põletada.
Lisaks taastamisele on poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks vajalik järjepidev
hooldamine. Sellega välditakse koosluste võsastumist ja tagatakse koosluse soodne seisund.
Poollooduslikke kooslusi hooldatakse kas niitmise või karjatamise abil. Niitmisel tuleb niidetud
hein hooldatavalt alalt alati eemaldada. Niidet ei tohi alal purustada, sest siis tekib niidule tihe
kulukiht, millega muudetakse taimestikulist struktuuri ja liigilist koosseisu – niit hakkab
degradeeruma. Alternatiivne poollooduslike koosluste hooldamise viis on karjatamine, mis on
poollooduslike alade hooldamisel tihti isegi eelistatuim. Juhul, kui ka piisava loomkoormusega
karjatamisel tekib/jääb kooslusele ebapiisavalt karjatatud alasid, võib vajadusel need alad
kooskõlastatult kaitseala valitsejaga üle hekseldada.
Poollooduslike koosluste hooldamisel tuleb jälgida, et hooldatavatele aladele ei kasvaks võsa,
vajadusel tuleb see eemaldada. Võsatöid tuleb teha väljaspool lindude pesitsusaega, üldjuhul
soovitatavalt ajavahemikul 15. juuli kuni 15. aprill. Hooldatavad poollooduslikud kooslused tuleb
kultuurrohumaadest eraldada (soovitatavalt nt karjaaiaga); eraldamist ei ole vaja siis, kui
poollooduslike koosluste kõrval asuvatel rohumaadel ei toimu väetamist ega heinakultuuri
uuendamist. Koosluste karjatamisel tuleb rajada karjaaiad. Koosluste hooldamise (aga ka
taastamise) käigus ei tohi kahjustada juurdepääsuteid; kui need siiski kahjustatakse, tuleb
juurdepääsuteed kindlasti taastada.
Kaitsealal vajavad taastamist ja hooldamist järgmised poollooduslikud kooslused: rannaniidud,
kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lood, aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, puisniidud, liigirikkad madalsood ja puiskarjamaad.
Poollooduslike koosluste taastamist ja hooldamist riigi- ja jätkuvalt riigiomandis oleval maal
korraldab RMK, mujal KeA.
4.2.1. Rannaniitude taastamine
Rannaniitude taastamisel tuleb lähtuda rannaniitude hoolduskavast (2011). Rannaniidu
hooldamine on kogu elupaigakompleksi hooldamine, kus tuleb silmas pidada erinevate liikide
vajadusi. Rannaniidu taastamiseks on vaja puhastada ala pilliroost ja võsast ning alustada iga-
aastase karjatamise või niitmisega. Otstarbekas on eelmise aasta roog enne karjatama asumist
maha niita. Parim aeg roo niitmiseks on suve teisel poolel või talvel külmunud pinnaselt. Oluline
on mahaniidetud roo äravedamine niidualalt või selle kohapealne põletamine. Mahajäetud roomass
takistab valguse pääsu pinnaseni ja rohttaimestiku arengut. Roostiku niitmise puhul on üheks
negatiivseks aspektiks allesjäävad rootüükad, mis võivad suvel loomade jalgu vigastada. See
probleem puudub hilissuvel-sügisel roo purustamisel hooldusniidukiga. See võimaldab roovarre
82
purustada maapinna lähedalt ja räsib rootüüka otsa nii, et see ei kujuta loomade jalgadele enam nii
suurt ohtu kui lõigatud tüügas. Purustamise negatiivseks küljeks on purustatud roomassi jäämine
niidule, mis soodustab soostumist ja takistab niidutaimestiku arengut. Seepärast on purustamist
otstarbekas kasutada vaid eelnevalt niidetud rooaladele jäänud tüügaste kõrvaldamiseks.
Kui roomassiiv on väga suur või selle niitmine raskendatud, võib alternatiivina niita roo sisse
loomadele sobivad liikumiskoridorid. Koridoride sisseniitmisel tuleb jälgida, et niitekoridoride
laius oleks vähemalt 2 meetrit (optimaalselt 4 meetrit). Koridoride omavaheline kaugus peab jääma
alla 10 meetri ning vähemalt iga 20 meetri tagant peavad olema neid ühendavad ristkoridorid.
Antud struktuur kindlustab, et kariloomad saavad vabalt roostikus liikuda ning seal toimub ka
õhuliikumine. Liiga kitsastes koridorides jääb õhk seisma ning loomad lähevad sellistele
ülekuumenenud aladele vastumeelselt. Järgneval hooajal tärkava noore roo tõrje peab olema
tagatud piisava karjatamiskoormusega. Roo niitmisel on mõte vaid siis, kui järgneval hooajal on
plaanis kariloomadega karjatamine.
Kesise karjatuskoormuse puhul võib soovitada hekseldamise ja karjatamise kombineerimist. Suvel
ajavahemikus juuni keskpaigast juuli alguseni roostikku hekseldades tekivad uued võrsed, mida
kariloomad saavad uuesti toiduks kasutada. Kui suve lõpus augustis on siiski osa pillirootaimedest
suutnud kõrgeks kasvada, siis on vajalik neid uuesti hekseldada, et tsüklit korrata. Selliselt
hekseldamist ja karjatamist kombineerides on võimalik roostiku maa-alune risoomistik kiiremini
välja kurnata ja taanduma sundida.
Kaldakaitsevööndis liikumise võimaldamiseks peavad aedadel olema avatavad kohad.
Aladel, kus ei õnnestu loomi karjatada, kuid roo tõrje on oluline, võib roo tõrjeks kasutada
korduvat suvist niitmist. Selleks tuleb alates juuni keskpaigast, vähemalt kolm korda (harilikult
isegi tihemini) suve jooksul, roostik maha niita ja koristada. Pilliroo võsusid tuleb võimalusel
lõigata allpool veepinda Sellega vähendatakse pilliroo elujõudu ning kolme-nelja aastaga on
võimalik roostikku tunduvalt nõrgestada.
Võsastunud rannaniite puhastatakse võsast kas käsitsi või masinate abil. Igasuguse võsa
eemaldamise puhul on oluline silmas pidada, et tulemusena peab tekkima ala, mida on võimalik
karjatada või niita. Igal aastal üle niitmist vajab lepavõsa, mis hakkab pärast maha raiumist. kiiresti
võsusid andma. Lepa võrseid kariloomad ei söö ning seetõttu tuleb karjamaadel vähemalt 3 aastat
järjest suvel uued võsud maha niita või hekseldada. Edaspidi peab võsatõrjet kordama vastavalt
vajadusele.
Puhtu-Laelatu looduskaitsealal vajab taastamist kokku ligi 120 ha rannaniite. Kuivõrd tegemist on
haruldaste kaitsealuste liikide jaoks väga olulise esmatähtsa elupaigatüübiga, on oluline taastada
kõik alal esinevad rannaniidud. I prioriteedina tuleb taastada need kooslused (kokku 56,6 ha;
2018.–2020. a), mis külgnevad juba hoolduses olevate niitudega ja/või on olulised kaitstavate
liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks. II prioriteedina tuleb taastada valdav osa
rannaniite (60,9 ha; 2019.–2021. a), mis liigikaitseliselt on vähemolulised. III prioriteet on niidud,
mis on madala esinduslikkusega, väga roostunud, väikesepindalalised ja eraldiseisvad; need võib
jätta looduslikule kujunemisele (1,6 ha; 2025.–2027. a). (Joonis 5)
83
Joonis 5. Rannaniitude taastamine ja hooldamine
84
4.2.2. Kadastike taastamine
Kadastike taastamisel lähtutakse loopealsete ja kadastike hoolduskavast. Kadastike taastamisel
tuleb hõrendada ala kadakate katvust, mis peab jääma vahemikku 30%‒75%, kuid soovitavalt
peaks katvus olema kuni 50%. Koosluse looduskaitselise väärtuse tõstmiseks on oluline
kadastikku järjepidevalt hooldada ning sobiva katvuse säilimiseks aeg-ajalt kadakaid eemaldada.
Samuti tuleb alalt eemaldada kõik kasvavad okaspuud.
Joonis 6. Kadastike taastamine ja hooldamine.
Kokku on vaja taastada ligi 50 ha kadastikke. I prioriteedi taastatavaid kadastikke (2018.–2020. a)
on 15,4 ha ning need on valitud ranniku ja hoolduses olevate niitude läheduse järgi. II prioriteedina
85
on vajalik taastada kadastikud, mis jäävad hooldatavatest aladest kaugemale ja on keskmise
väärtusega. Selliseid kadastikke on 11,4 ha. Ülejäänud kadastike taastamine on III prioriteet
(23,6 ha; 2020.-2022. a). Need on kadastikud, mis on suhteliselt kinni kasvanud ning nende
taastamine on raske ja kulukas. Osa III prioriteedi taastamisega kadastikest on pesitsusalaks
erinevatele põõsalindudele ning neid taastades tuleb jätta suuremaid ja tihedamaid tukkasid alles.
(Joonis 6)
Uuluti laiul asuvad kadastikud on karjatatud, kuid neisse on vaja rajada läbipääse ning kohati
harvendada, jättes alles suuremaid või väiksemaid kadakagruppe põõsalindude pesitsuseks.
Valdav osa Uuluti kadastikest on kompleksis teiste rannikukooslustega, moodustades nii kõrge
looduskaitselise väärtusega kooslusi.
4.2.3. Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine
Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude
hoolduskavast (2011). Niitude taastamiseks tuleb eemaldada võsa, sealjuures tuleks üksikud puud
ja põõsad alale kasvama jätta, kuna need muudavad niidu niiskustingimusi heterogeensemaks ning
on vajalikud ka nt päevaliblikatele. Lehtpuuvõsa eemaldamisele peab järgmisel aastal kindlasti
järgnema hooldus või peab võsa eemaldamine olema regulaarne (vähemalt üle-aastane). Võsa
raiumiseks on parim aeg augustist oktoobrini, kui varuained paiknevad veel maapealsetes osades,
siis tekib tuleval aastal juurevõsusid vähem. Võsa tuleb võimalusel niidult eemaldada; kui see ei
ole võimalik, tuleb okste põletamiseks valida rohttaimestikuta alad, nt tihedama võsatüügastiku.
Taastamisvõttena võib kasutada hekseldamist (lubatud ainult taastamisel), soovitav on seda teha
ainult ühel aastal, millele peab koheselt järgnema hooldus. Hea on kombineerida karjatamist ja
sügisest hekseldamist, sel juhul jääb niidule maha vähem biomassi. Niita tuleb võimalikult
madalalt. Hekseldamise puhul tuleb jälgida, et see ei toimuks varem kui juuli teises pooles.
Kaitsealal tuleb taastada kokku ligi 5,2 ha lubjarikkal mullal kuivi niite. I (1,9 ha) ja II prioriteedi
(2,3 ha) taastamisse on arvatud niidud (2018.–2020. a), mis külgnevad juba hoolduses olevate
aladega või on keskmise ja kõrgema väärtusega. III prioriteediga (u 1,0 ha; 2018.–2019) on
väheesinduslik (D) niit; tegemist on endise põllualaga, mille looduslik seisund pole veel piisavalt
taastunud. (Joonis 7)
86
Joonis 7. Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine ja hooldamine.
4.2.4. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude taastamine
Nende koosluste taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast (2011) (vt pt
4.2.3).
Kaitsealal on vajalik kõigi lubjavaesel mullal liigirikaste niitude taastamine, kokku 3,4 ha.
I prioriteedina on vajalik taastada keskmise väärtusega niit u 3,3 ha-l (2019.–2021. a) ja III
prioriteedina kaks väikest niiduala pindalaga kokku 0,1 ha (2022.-2024. a). (Joonis 8)
87
Joonis 8. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude taastamine ja hooldamine.
4.2.5. Loodude taastamine
Elupaigatüübi taastamisel ja hooldusel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavas toodud
juhistest (2011). Selle kohaselt tuleb taastamisel esmalt eemaldada kadakad võimalikult maapinna
lähedalt võsalõikajaga või saega. Taastamistöid võib läbi viia hilissuvest kevade alguseni,
kevadine ja varasuvine lindude pesitsemisaeg taastamistöödeks ei sobi. Kuivadel
õhukesemullalistel looaladel (tallamisõrnad) tuleb taastamist läbi viia vaid niiskemal ajal, st
sügisel ja talvel. Sobilik kadakate katvus taastatud aladel on 10–30 (40)%, mitte rajada ühtlaste
vahedega „kadakapõlde”. Alles tuleb jätta vanad, juba puukujulised kadakad ning tihedamad
kadakatukad (5–10 (20) m läbimõõduga). Tihedamad ja hõredamad alad võiksid loopealsetel
vahelduda. Kui alal on laiguti vanemat väljakujunenud tüvedega „kadakametsa”, siis võib seda
kindlasti sellisena säilitada. Tuleb silmas pidada, et ühe alana käsitletava hooldatava/taastatud
loopealse sees ei oleks 1000 ruutmeetrist suuremaid niidukamarata põõsastikke.
Suuremakasvulistest puudest võiks taastamistöödel alles jätta valikuliselt pooppuud, pihlakad ja
tammed. Eemaldada tuleks männid, kased, vahtrad, kuused ja saared, välja arvatud juhul, kui tegu
on eakate, visuaalselt ning esteetiliselt oluliste või muidu oluliste puudega. Maha võetud puud-
põõsad on vaja taastatavalt alalt ära vedada või põletada. Kadastikus tohib lõket teha vaid
88
niiskemal aastaajal ja talvel. Kadakatüükad muutuvad pehmemaks ja murduvaks kümnekonna
aastaga, kuid võimalusel tuleb pärast esmast kadakate lõikamist järgmisel aastal tüükad
võsalõikajaga eemaldada.
Kokku on kaitsealal vaja taastada 42,4 ha loodusid. Loopealsed on väga liigirikkad ning haruldased
kooslused, mistõttu üldjuhul on nende taastamine kõrge prioriteediga. I prioriteedina tuleb taastada
need loopealsed, mis vajalikud haruldaste liikide elupaikadena, kokku 24,2 ha (2018.-2020. a).
Ülejäänud loopealsete taastamine on II prioriteet, kokku 18,2 ha (2019.-2021. a). (Joonis 9)
Joonis 9. Loodude taastamine ja hooldamine.
4.2.6. Aas-rebasesaba ning ürt-punanupu niitude taastamine
89
Nende koosluste taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast (2011) (vt pt
4.2.3).
Ligi 2,6 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidukooslusi tuleb enne hooldama asumist taasta.
Niidud on arvatud III prioriteedina taastamisse (2020.–2022. a), kuna valdav osa neist on
arvestatava (C) esinduslikkusega, hajusalt ja pindalalt väikesed (Joonis 10).
Joonis 10. Aas-rebasesaba ning ürt-punanupuga niitude taastamine ja hooldamine.
4.2.7. Puisniitude taastamine
Puisniitude taastamisel tuleb lähtuda puisniitude ja -karjamaade hoolduskavast (2010).
Taastamistöid on otstarbekas alustada veel säilinud lagendikke laiendades. Esimeses järjekorras
tuleb eemaldada võsa ja põõsarinne, seejärel valikuliselt puud. Niidu puudest-põõsastest ja võsast
puhastamisel tuleb jälgida, et võsa oleks raiutud või saetud nii madalalt, et järgi jäänud kännud ja
tüükad niitmist ei segaks. Taastamistööde käigus on otstarbekas eemaldada ka niitmist segavad
kivid. Palju kännu- ja juurevõsusid andvaid puid (haavad, saared, lepad, remmelgad) on soovitav
90
enne mahasaagimist kõige pealt rõngastada ja paariks aastaks jalale kuivama jätta. Raietööde
käigus tekkinud puit tuleb niidualalt eemaldada või põletada (sealjuures tuleb tuletegemisel vältida
niidukamaraga kohti). Puisniidul on raietööde tegemiseks parim aeg hilissügisel enne lume tulekut,
varakevadel vahetult pärast lume sulamist või lumevaesel ajal ka talvel.
Praktiline ja loodusesõbralik taastamismeede on koosluse taastamise ajal puisniitu karjatada.
Sellele peab järgnema niidu ülepinnaline regulaarne niitmine. Puisniidu taastamistööde hajutamine
mitme järjestikuse aasta peale koos sellega kaasneva juba puhastatud alade niitmisega annab
paremaid tulemusi kui ühekordne ulatuslik raietöö. Puisniitude taastamisel on eriti tähtsad kolm
kuni viis esimest taastamisjärgset aastat, mil taastatud aladel on väga tugev välja raiutud puude ja
põõsaste järelkasv. Juhul, kui ala taastamisjärgne niitmine või karjatamine ei ole garanteeritud, ei
ole taastamistööd õigustatud.
Kõige olulisem (I prioriteet) on taastada Laelatu puisniiduga piirnevad alad (kokku umbes 7,8 ha;
2018.–2020. a). Laelatu puisniit on ajalooliselt olnud palju suuremapindalalisem, kui see on
praegu. Teada on, et ala suuruse ja selle liigirikkuse vahel on positiivne korrelatsioon. Laelatu
puisniidu praeguseks suuresti kinni kasvanud aladel on teada mitmete kaitsealuste taimede, sh
näiteks kauni kuldkinga ja valge tolmpea leiukohti. II prioriteedina tuleb taastada Põhjanukal ja
Puhtulaiul olevad puisniidud (1,5 ha; 2018.–2020. a), mis moodustavad väärtusliku maastiku seda
ümbritsevate rannaniitude ja puiskarjamaadega. III prioriteedina tuleb taastada puisniit, mis on
pindalalt suhteliselt väike ning asub teistest kooslustest eraldi ning pole seetõttu nii väärtuslik
(kokku umbes 0,6 ha; 2019.–2021. a). (Joonis 11)
91
Joonis 11. Taastatavad ja hooldatavad puisniidud.
4.2.8. Liigirikaste madalsoode taastamine
liigirikaste madalsoode taastamine toimub vastavalt aru- ja soostunud niitude hoolduskavale (vt
ptk 4.2.3), st vajalik on ala võsast ja pilliroost puhastamine. Võsalõikusele peab järgmisel aastal
järgnema kas hooldus või regulaarne vähemalt üle-aastane võsa eemaldamine; ühekordne
võsalõikus intensiivistab noore võsa pealekasvu.
Kraavitatud niitude puhul tuleb kraavide täis kasvamine niitude looduslikkusele enamasti kasuks.
Kaaluda võib vanade käsitsi kaevatud kraavide võsast puhastamist, kui see oluliselt hõlbustab
niitmist. Kraavidest ja kraavikallastelt tuleks võsa täielikult eemaldada juhul, kui on oht, et kobras
valib selle oma pesakohaks ja ujutab niidu üle. Kraavide puhastamisel ei tohi kraavist välja
tõstetavat settematerjali paigutada liigirohkele niidukamarale. Vajalikuks võib osutuda mõnel
juhul kraavide täielik sulgemine. (seda peamiselt madalsoodes, mis kuivenduse mõju tõttu
intensiivselt võsastuvad). Väga pehmetel aladel tuleb vältida külmumata pinnasel traktoriga
sõitmist, et mitte tekitada rööpaid. Soostunud niitude taastamisel on hekseldamiseks kasutatud ka
roomikutel liikuvat suusaraja masinat, mis niidukamarasse sisse ei vaju. Kui taastatakse ainult
92
karjatamise teel ja mätaste eemaldamist või niitmist ei järgne, võib niidupinnas jääda üsna
ebatasane, mis on ebasobiv näiteks kurvitsaliste poegadele liikumiseks.
I prioriteedina (3,3 ha; 2019.–2021. a) tuleb taastada niit, mis moodustab ühtse kompleksi olulise
rannaniiduga (Joonis 12). Ülejäänud niitude taastamine on III prioriteet (21,7 ha; 2021.–2023. a),
kuna need säilivad ka looduslikult suhteliselt hästi. Neid on keeruline taastada ja hooldada seoses
pideva liigniiskusega.
Niidualasid mõjutavad kraavid, kui ei ole tegemist eesvooludega, tuleb jätta looduslikule
kinnikasvamisele. Veerežiimi võib taastada ka kraavide sulgemise teel.
Joonis 12. Hooldatavad ja taastatavad liigirikkad madalsood.
4.2.9. Puiskarjamaade taastamine
Puiskarjamaade taastamisel tuleb lähtuda puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast (vt ptk
4.2.7). Kuna tänapäeval viiakse kariloomi kaugematele karjamaadele transpordiga, on ka
puiskarjamaade puhul väga oluline korralike juurdepääsuteede olemasolu. Võimaluse korral peab
93
puiskarjamaa taastamise kavandamisel arvestama väikese tehisveekogu (laugete kallastega tiik,
olemasoleva kuivenduskraavi laiendus vm.) rajamisega. Kerge ligipääsetava ja aastaringse
joomiskoha olemasolu on tähtis ning lihtsustab edaspidist kariloomade hooldamist.
Puiskarjamaa taastamisse on mõistlik võimaluse korral juba alguses kaasata edaspidi seal
karjatatavad loomad. Loomad näitavad oma käitumisega ette eelistatud liikumisteed, puhkekohad,
välditavad alad jne. Kuna hobused, lihaveised, eriti aga kitsed armastavad noorte lehtpuude ja
põõsaste koort ning oksi süüa, tõrjuvad nad oluliselt pealetungivat võsa, va lepa- ja sarapuuvõsa,
mida tuleb regulaarselt tõrjuda.
Kõrge looduskaitselise väärtusega, oluliste liikide elupaikade ja hoolduses olevate niitudega
külgnevate puiskarjamaade taastamine on II prioriteet (2018.–2020. a). Selliseid kooslusi on
kaitsealal ligi 12,7 ha. Madalama väärtusega, liigivaeste ja raskemini taastatavate puiskarjamaade
taastamine on III prioriteet (kokku umbes 8 ha; 2020.–2022. a). (Joonis 13).
Joonis 13. Taastatavad ja hooldatavad puiskarjamaad.
94
4.2.10. Rannaniitude hooldamine
Rannaniitude hooldamisel tuleb lähtuda rannaniitude hoolduskavast (2011). Hoolduses olevatel
rannaniitudel on keelatud väetamine, külvamine ja kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine
(heinapallide viimine niidule). Rannaniitudel tuleb välistada ehitustegevus, va kaitseala tarbeks
ehitamine (nt loomade varjualused) ning lindude pesitsusajal piirata turistide külastust. Rannaniitu
tuleb karjatada sellise loomkoormusega, et sügiseks oleks tagatud vähemalt 50% osas
madalmurusus ja ülejäänud karjatataval alal oleks visuaalselt tuvastatav, et rohustut on söödud.
Rannas olevat pilliroogu tuleb täiendavalt hekseldada või niita ja koristada; sama kehtib kraavide
kallaste kohta, et kraavid ei roostuks.
Karjakoplid peavad olema sobiva suuruse ja paigutusega. Liialt suurte alade puhul kipuvad loomad
sellel laialt ringi liikuma ja toituma peamiselt oma lemmikaladel ning sellisel juhul on ühtlast
madalmurusust raske saavutada. Liiga väikeste koplite puhul ei teki loomade tegevusest
loomulikku mosaiiksust niidu taimestikus ning võib tekkida ülekarjatamine. Rannaniite tuleb
tarastada nii, et loomad pääseksid sööma ka rohtu, mis kasvab veepiiril või madalas vees. Selleks
tuleb karjaaed kas pikalt vette ulatuvana ehitada või teha ringaed. Rannaniitudel, kus kaitstakse
maas pesitsevaid linde, tuleb kaaluda n-ö rebasekindlate aedade püstitamist. Kallasrajal vaba
liikumise tagamiseks peavad aedades olema avatavad kohad.
Kariloomade valik on oluline nii vajalike tulemuste saavutamiseks kui koosluste iseloomu
arvestades. Kõige parema tulemuse annab erinevate koduloomade koos või vahelduvalt
karjatamine, sest eri liikidel on erinev toidutaimede eelistus ning seeläbi mõju alal kasvavatele
kooslustele. Hoolduskava kohaselt peaks rannaniitude karjatamiskoormus olema 0,4–1,3 lü/ha.
Praktiline kogemus näitab, et vajalik on 1–1,5 lü/ha, täpsem soovitus sõltub konkreetsest niidust
ja seal pesitsevatest liikidest. Kõrge produktiivsusega aladel võib ka suuremat karjatamiskoormust
soovitada, eriti taastamise järgus niitudel. Kõrgem karjatamiskoormus soodustab rannaniitudel
soolakute teket ja neile iseloomulike taimede kasvamist. Mõnedel vähese produktiivsusega aladel
võib aga püsiva karjatamise puhul soovitada mõnel aastal ka karjatamise vahele jätmist, mis
soodustab selgrootute levikut ja õistaimede paremat viljumist. Rannaniitude puhul peetakse Eesti
tingimustes optimaalseks karjatamisperioodi pikkuseks 130–140 päeva aastas. Karjatamise
looduskaitselise efektiivsuse maksimeerimiseks on oluline pikendada karjatamist sügisel
võimalikult hilisele ajale, et varakevadeks oleks saavutatud võimalikult madal rohustu, mis on
vajalik kevadel saabuvatele lindudele. Tavalistel aastatel peaks karjatamine kestma püsivate
öökülmade saabumiseni või kuni loomadele toitu jätkub.
Rannaniitude niitmisel on oluline, et hooldamata ei jäetaks mereäärt. Kui kivise pinna tõttu on see
traktoriga ligipääsmatu, tuleb mereäärne osa trimmerdada. Niiskete niitude puhul tuleb tähelepanu
pöörata sellele, et soetatavad masinad oleksid võimalikult kerged ja ei jätaks niidukamarasse
roopaid. Niitmine traktoriga veepiirilt, märjalt või mudaselt alalt, on keeruline ja pole igal aastal
võimalik. Seega sobib niitmine pideva hooldusmeetmena aladele, millel on eelkõige taimestikuline
väärtus või kus on tutkale sobivaid madalaid magedama veega veekogusid. Niita tuleb servast
serva või keskelt lahku. Oluline on, et hein koristatakse. Iga-aastase hooldamisena ei saa lubada
purustamist. Võimalusel tuleks kombineerida karjatamist ja niitmist. Pärast niitmist võiks loomi
ädalas karjatada.
Rannaniidud on ühed liigirikkamad kooslused, mistõttu nende hooldamine on üldjuhul kõrge
prioriteediga. Kaitsealal on hoolduses ligi 112,2 ha rannaniite. Nende koosluste jätkuv hooldamine
95
on I prioriteet. Lisaks on vajalik jätkata I prioriteedina kõikide taastatud rannaniitude
hooldamisega ja esmatähelepanu tuleb pöörata neile niitudele, mis on olulised kaitsealuste liikide
elu- ja/või kasvukohana (vt ptk 4.2.1). Kokku on I prioriteedina vajalik hooldada pärast taastamist
alates 2022. a ligi 230 ha rannaniite. Lisaks tuleb arvestada, et Uuluti laid on kaitsealal ainuke
teadaolev niidurüdi pesitsusala ning seetõttu peaksid sealsed rannaniidud olema
karjatamisperioodi lõpuks vähemalt 75% ulatuses madalmurused (taimestu kuni 5cm kõrgune).
Eelnevalt taastamist vajavad niidualad ja hooldatavad rannaniidud on esitatud joonisel 5 (pt 4.2.1).
4.2.11. Kadastike hooldamine
Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast. Selle kohaselt tagab
ala pikaajalise avatuse karjatamine või aeg-ajalt kadakate ja teiste puittaimede väljaraiumine.
Kadastikul on olenevalt kadastiku katvusest ja pinnase viljakusest optimaalseim
karjatamiskoormus 0,2‒1,0 lü/ha.
Kaitsealal hooldatakse kadastikke umbes 13,1 ha-l. Enamasti piirnevad hooldatavad kadastikud
rannaniitudega ja loodudega või asuvad väikeste kadastikulaikudena hooldatavate rannaniitude
sees. Nende koosluste jätkuv hooldamine on I prioriteet. Taastatud kadastike edasine hooldus on I
prioriteet. Kaitsekorralduslike töödena kavandatakse alates 2023. a kokku ligikaudu 63 ha
kadastike hooldamine.
Eelnevalt taastamist vajavad ja hooldatatavd kadastikud on esitatud joonisel 6 (pt 4.2.2).
4.2.12. Lubjarikkal mullal kuivade niitude hooldamine
Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Hooldamisvõttena
tuleb eelistada niitmist karjatamisele. Niita tuleks suhteliselt madalalt (u 5‒7 cm kõrguselt) ja korra
suve jooksul. Väga vajalik on ka heina kuivatamine ja kaarutamine niidul. Hekseldamine
hooldusvõttena on keelatud.
Alternatiiv niitmisele on karjatamine. Liigilisele koosseisule on kasulik erinevate kariloomade
koos või vahelduvkarjatamine, kuna erinevatel loomaliikidel on erinevad toidueelistused. Oluline
on niite mitte üle karjatada, kuna vähendab nii niidu üldist liigirikkust. 50‒60% madalmurusust
vegetatsiooniperioodi lõpus on sobiv tulemus. Aruniidu karjatamiskoormus on 0,2‒1,2 lü/ha.
Karjatamiskoormust võib suve esimesel poolel madalamal hoida, et kõiki taimede õisikuid ära ei
söödaks ja saaks toimuda viljumine, samuti on see putukavastsete toitumisperiood. Kariloomade
liikumine ühelt poollooduslikult karjamaalt teisele on liikide leviku seisukohalt väga oluline, kuid
vältida tuleks kultuurniidult loomade liikumist poollooduslikule alale. Kariloomade jootmiskohad
võiks võimalusel paigutada liigivaesematesse koosluse osadesse, kuna tavaliselt tekib joogikoha
ümbruses ülekarjatamine ja -tallamine ning suureneb ka väetuskoormus. Poollooduslikul alal ei
tohi reeglina anda kariloomadele lisasööta (viia heinapalle niidualale).
Lubjarikkal mullal kuivi niite hooldatakse 5,1 ha-l. Nende ja kavandatud 5,2 ha taastatud niitude
edasine hooldus on I prioriteet. Kokku on kavandatud alates 2021. a 10,4 ha niidualade
hooldamine.
96
Hooldatavad ja eelnevalt taastamist vajavad lubjarikkal mullal kuivad niidud on esitatud joonisel
7 (pt 4.2.3).
4.2.13. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude hooldamine
Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda aru ja soostunud niitude hoolduskavast (vt ka pt 4.1.12).
Neid kooslusi tuleb hooldada kaitsealal ligikaudu 5,6 ha ulatuses, enne hooldamist peab eelnema
niitude taastamine ligi 3,4 ha-l (vt ka ptk 4.2.4). Hoolduses olevate ja taastatud niitude edasine
hooldus (alates 2022. a 5,5 ha ja 2024. a 5,6 ha) on I prioriteet. Hooldatavad ja eelnevalt taastamist
vajavad niidud on esitatud joonisel 8 (pt 4.2.4).
4.2.14. Loodude hooldamine
Loopealsete hooldamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast; peamised
hooldusvõtted on toodud peatükis 4.2.11.
Kaitsealal hooldatakse 22,9 ha loopealseid. Nende ja taastatavate looniitude edasine hooldamine
(alates 2021. a 47 ha; alates 2022. a 65 ha) on I prioriteet.
Hooldatavad ja eelnevalt taastamist vajavad lood on esitatud joonisel 9 (pt 4.2.5).
4.2.15. aas-rebasesaba ja ürt-punanupu niitude hooldamine
Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda aru ja soostunud niitude hoolduskavast. Peamised
hooldamisvõtted on toodud ptk-s 4.1.12.
Kokku on vaja hooldada 4,3 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitusid; neist 1,7 ha on juba
hoolduses ja 2,6 ha lisanduvad pärast taastamist (alates 2023. a). Niitude hooldus on I prioriteet.
Eelnevalt taastamist vajavad ja hooldatavad niidud on esitatud joonisel 10 (pt 4.26).
4.2.16. Puisniitude hooldamine
Puisniitude hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast. Puisniitude
peamine hooldusmeetod on regulaarne niitmine ja niite koristamine. Looduskaitseliselt oluliste või
dekoratiivsete liikide (nt laialehine neiuvaip, kuldking, luuderohi) kasvukohad võib aeg-ajalt
laiguti niitmata jätta, samas peab neid kohti aastati varieerima, et vältida oluliste kasvukohtade
kulustumist ja võsastumist. Puisniitu ei või ega saagi niita väga madalalt. Puisniidul niidetud hein
tuleb samas kuivatada ja seejärel koristada, kuna heina kuivamise ajal järelküpsevad mitmete
rohttaimede viljad ja arenevad edasi selgrootute loomade noorjärgud. Puisniitudel võib vajadusel
ka ädalas loomi karjatada, kuid seda võib teha vaid juhul, kui niidul on piisav rohukasv. Ädalas
võib karjatada lühiajaliselt (mitte üle kuu aja ja mitte varem kui alates septembrist) ning madala
koormusega mitte üle 0,5 lü/ha. Oluline on silmas pidada, et säiliks puisniidu majandamine niiduna
ning see ei muutuks ajapikku puiskarjamaaks.
Puisniidu taastamise järgselt peab ka hooldamise ajal vajadusel harvendama puu- ja põõsarinnet,
kuna puud ja põõsad kasvavad iga-aastaselt suuremaks ning tekitavad liigset varju, mille
97
tulemusena niidutaimestik võib vaesuda või hävida. Alles tuleb jätta jämedamad surnud puud, mis
on elu- ja toitumispaigaks erinevatele putuka- ja linnuliikidele. Samuti tuleb koristada tuule- ja
lumemurdu, sobiv aeg selleks on hilissügisest varakevadeni. Surnud puudest tuleb eemaldada alla
30 cm diameetriga puud, mis segavad hooldustöid. Varakevadisel koristamisel kogutud ja
talvistest raietöödest jäänud oksarisu tuleb kokku koguda varakevadel enne taimede kasvu algust
ning põletada vanadel lõkkeasemetel. Vajadusel võib tasandada ka maapinna suuremaid
ebatasasusi ja suunata kevadel kaua püsivate sulavete voolamisteid. Soostunud puisniitude puhul
võib hooldusvõttena arvesse tulla ka endiste kuivenduskraavide hooldamine (kraavi sängi
puhastamine, kallaste võsast lahtiraiumine). Puisniitudel on viimastel aastakümnetel saanud
igakevadiseks puisniidu hooldustööks metssigade tuhnimisjälgede tasandamine. Soovitav on
kevadel ka lehtede ja kulu kokku riisumine.
Kokku on kaitsealal hooldust vajavaid puisniite 29,3 ha ja nende hooldamine on I prioriteet. Praegu
hooldatakse kaitsealal 19,4 ha puisniite; sellest enamuse moodustab Laelatu puisniit (umbes
17,4 ha), ülejäänud on Puhtulaiu puisniidud. Nende koosluste, eelkõige Laelatu puisniidu, jätkuv
niitmine on kriitilise tähtsusega. Lisaks on väga oluline alustada Laelatu hoolduses oleva puisniidu
ümbruses olevate taastatavate niitude hooldamist (umbes 7,8 ha; alates 2021. a).
Eelnevalt taastamist vajavad ja hooldatavad puisniidud on esitatud joonisel 11 (pt 4.2.7).
4.2.17. Liigirikaste madalsoode hooldamine
Soostunud niitude hooldamisel tuleb lähtuda pärisaruniitudele ja soostuvate niitude hoolduskavast
(vt ptk 4.2.12). Karjatamisel on sobivam soostunud niite ja madalsoid karjatada lihaveistega.
Lambad väldivad soostunud niitudele omaste karedate lõikheinaliste söömist, mistõttu mättad
suurenevad ja vajalik oleks niitu täiendavalt niita. Madalsoode niitmine on võimalik vaid käsitsi
ja heina maha jätta ei või.
Kaitsealal hooldatakse 0,8 ha soostunud niite, nende jätkuv hooldamine on I prioriteet. Kuna alad
on niisked, on nende taastamine ning hooldamine on problemaatiline. Taastatavate niitude (kokku
25 ha) edasine hooldamine on I prioriteet (alates 2024. a).
Hooldatavad ja eelnevalt taastamist vajavad soostuvad niidud on esitatud joonisel 12 (pt 4.2.8).
4.2.18. Puiskarjamaade hooldamine
Puiskarjamaade hooldamisel tuleb lähtuda puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast.
Taastamise järgselt peab puiskarjamaadel ka hooldamise ajal vajadusel harvendama puu- ja
põõsarinnet, kuna puud ja põõsad kasvavad iga-aastaselt suuremaks ning tekitavad liigset varju,
mille tulemusena niidutaimestik võib vaesuda või hävida. Surnud puudest võib eemaldada alla
30 cm diameetriga puud. Alles tuleb jätta jämedamad surnud puud, mis on elu- ja toitumispaigaks
erinevatele putuka- ja linnuliikidele. Puiskarjamaa peamiseks hooldusmeetodiks on karjatamine.
Karjatamiseks sobivad kõik kariloomad, soovitatav on karjatada eri koduloomi koos või
vaheldumisi. Karjatamiskoormuse valik sõltub puiskarjamaal niidutaimestiku ulatusest ja
saagikusest, pinnase iseloomust, tallamiskindlusest, kariloomade liigist, tõust, vanusest,
energiavajadusest, karjatamise ajast ja kestusest, ilmastikust jne, kuid karjatamiskoormus peab
jääma vahemikku 0,3‒1 lü/ha. Karjatamiskoormus tuleks hoida mõõdukas ja vältida nii ala- kui
ülekarjatamist. Soovitav on, et vähemalt pool karjamaast on söödud madalmuruseks. Koormuse
98
vastavust peab karjatamisperioodi jooksul aeg-ajalt puiskarjamaa erinevates osades kontrollima ja
seda peab loomade lisamise või eemaldamisega vajadusel reguleerima. Parim viis
karjatuskoormuse reguleerimiseks on koplite süsteemi kasutamine. Kui karjatamiskoormus on
liialt madal, on vajalik puiskarjamaa hilissuvel üle niita. Kui niide ei moodusta maad tihedalt
katvat massi, võib selle jätta samasse kõdunema. Poollooduslikel kooslustel ei tohi karjatatavatele
loomadele anda lisasööta ning puiskarjamaa ei tohi olla ühine kultuurrohumaaga. Kõik
lisarajatised (joogikohad, varjealused) peavad paiknema karjamaa vähemväärtuslikes kohtades,
kuna nende ümbruses hävib niidukamar trampimise läbi.
Kaitsealal hooldatakse 17 ha puiskarjamaid. Nende ja taastatud puikarjamaade jätkuv hooldamine
on I prioriteet – alates 2021. a 29,7 ha, alates 2023. a 37,7 ha.
Hooldatavad ja eelnevalt taastamist vajavad puiskarjamaad on esitatud joonisel 13.
4.2.19. Ruthe sõrmkäpa kasvukoha hooldamine
Tegevus on vajalik väärtusele 2.6.1 (Ruthe sõrmkäpp) seatud kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Ruthe sõrmkäpa kasvukohta tuleb niita igal aastal kogu ulatuses (1,9 ha). Niita tuleb pärast taimede
õitsemisaja lõppu pärast 10. juulit. Niidetud hein tuleb kindlasti alalt eemaldada.
Kuna tegemist on väga haruldase liigi jaoks esmatähtsa tööga on Ruthe sõrmkäpa kasvukoha
hooldamine I prioriteet. Kasvukoha hooldamist korraldavad huvilised (nt PKÜ) või KeA.
4.2.20. Väikekiskjate küttimine laidudelt
Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.1, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.8 ja 2.13 (maaspesitsevad
rannikulinnud) ja 2.7.7 (väikesaared ja laiud) seatud eesmärkide täitmiseks.
Maaspesitsevate linnuliikide pesitsusedukuse tagamiseks tuleb igal aastal pärast jää minekut
küttida laidudelt kõik sinna jäänud väikekiskjad. Vajalik on korraldada jahimeeste transport
Kõbaja laidudele.
Rebase, kähriku ja šaakali arvukuse ohjamisega tuleb tegeleda kogu kaitsealal. Laiem
väikekiskjate arvukuse piiramine väldib kiiret tühjaks jäänud territooriumite taasasustamist näiteks
territooriumit mitteomavate noorloomade poolt ning muudab sellega kogu tegevuse
tulemuslikumaks. Et kaitsta poollooduslikel kooslustel kariloomi (lambatalled) on vajalik
nuhtlusisendite (eelkõige šaakali) küttimine.
Väikekiskjate küttimist laidudelt korraldab KeA; I prioriteet. Väikekiskjate arvukuse ohjamiseks
tuleb Keskkonnaametil teha koostööd Vatla ja Massu jahiseltsiga.
99
4.3. Taristu
4.3.1. Puhtulaiu teede ja radade hooldus
Tegevus on vajalik väärtustele 2.7.8 (rannaniidud), 2.7.20 (vanad laialehised metsad) ja pt-s 3.1
(Puhtulaiu külastuskorraldus ja Puhtu bioloogiajaam) seatud eesmärkide täitmiseks.
Puhtulaiul on pargi ajast rida radasid, mida kasutatakse nii Puhtu vaatamisväärsuste juurde
jõudmiseks (Puhtu tamm ja mänd, Schilleri ausammas), niitude hooldustöödel ja teadustööl
(Joonis 14). Rajad liigendavad Puhtu metsa, võimaldavad külastajatel suhteliselt vabalt metsas
liikuda ja vaadelda ka metsa looduslikku arengut. Radade avatuna hoidmine on oluline külastuse
suunamise meede ning aitab hoida külastajaid tallamast kaitstavaid kooslusi ebasoovitaval määral.
Rajad paiknevad traditsioonilistes kohtades juba üle 100 aasta ning ka elustik on nendega
kohanenud. Radade hooldamisel tuleb tagada inimeste vaba liikumine neil: tuleb eemaldada
radadele langenud puud, tarvidusel piirata radadele tungivaid põõsaid ja niita liialt kõrged
rohttaimed. Puude eemaldamisel rajalt tohib puutüvest (ja okstest) eemaldada vaid rajale jäänud
osa. Alternatiiv on mahalangenud tüvedele trepiastmete sisse lõikamine hõlbustamaks neist üle
ronimist, kuid see on vähem soositud variant, sest Puhtus käib ka liikumispuudega külastajaid.
Põõsaste piiramist ja rohttaimestiku niitmist tuleb teha vaid äärmise vajaduse korral. Eelistatud on,
et neid piiravad tallamisel ja inimeste liikumisel tekkivad loomulikud kahjustused.
Radu tuleb hooldada kaks korda aastas; piiratud mahus radade hooldust võib teha aastaringselt
vastavalt vajadusele – vajalik töömaht on eeldatavasti nii väike, et ei häiri kevadel pesitsevaid
linnuliike. Puhtulaiu radade hooldamine (ligi 1,8 km) on II prioriteedi töö, mida korraldab Eesti
Maaülikool.
Joonis 14. Puhtulaiu hooldatavad teed ja rajad.
4.3.2. Kaitseala tutvustavate infotahvlite paigaldamine ja hooldus
100
Tegevus on vajalik kaitseala külastuse korraldamiseks ja loodushariduse edendamiseks.
Arvestades külastajate suurt arvu Rame lahe ja Mõisalahe vahelise raudteetammi truubikohas, on
vajalik paigaldada sinna kaitseala tutvustav infotahvel. Tahvel tutvustab kaitseala üldisemalt ja
arvestades mereäärset paigutust ka mereelustikku ja rannikulinde. Tahvlile tuleb paigaldada teksti
lühikokkuvõte ka vene keeles.
Infotahvli koostamine ja paigaldamine on kavandatud 2019. aastal. Tahvli koostamine ja paigaldus
on II prioriteet; tahvli valmistab ja paigaldab RMK KeA-ga koostöös ja kokkulepitud korras.
Edasise jooksva hoolduse korraldab RMK.
Kaitseala tutvustavad infotahvlid paigaldatakse valla avalikesse puhkekohtadesse Vanaluubi ja
Pivarootsi lautrikohtadesse. Infotahvlite tekstide koostamine ja nende paigaldamine on kavandatud
2018. aastal, II prioriteet. Tahvlite koostamise, paigalduse ja edasise hoolduse korraldab
maaomanik (omavalitsus). Infotahvlite asukohad on näidatud joonisel 15.
101
Joonis 15. Infotahvlid kaitsealal.
4.3.3. Infotahvlite hooldamine
Tegevus on vajalik kaitseala väärtuste tutvustamiseks ja loodushariduse edendamiseks.
Kaitsealal on kaks infotahvlit – Puhtulaiul ja Laelatu puisniidu ääres (joonis 15). Need on heas
korras, kuid vajavad jooksvat hooldust ja kaitsekorraldusperioodil tõenäoliselt vähemalt korra
uuendamist.
Infotahvleid hooldavad maaomanikud (Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool), hooldus toimub
vastavalt vajadusele (II prioriteet).
4.3.4. Välis- ja vööndite piiri tähistamine
102
Kaitsealal on 14 Laelatu–Puhtu looduskaitseala ja Rame hoiuala keskmist piiritähist. Seoses uue
Puhtu-Laletu kaitse-eeskirja kehtestamisega on vajalik eemaldada 3 tähist, asendada 11 ja
paigaldada 30 uut keskmist tähist (Joonis 16). Tähised paigaldatakse kattega teede ja pinnasteede
äärde. Vanade tähiste eemaldamine ja uute paigaldamine on kavandatud 2018. a, edasine tähiste
hooldus ja vajadusel asendamine on jooksev tegevus. II prioriteet, korraldaja RMK.
Joonis 16. Kaitseala väis- ja vööndite piiritähiste paigaldamine.
4.4. Kavad, eeskirjad
4.4.1. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine
103
Tulemuslikkuse vahehindamine viiakse läbi kaitsekorralduse perioodi keskel 2022. a.
Vahehindamise käigus hinnatakse olemasolevate andmete põhjal elupaigatüüpide ja liikide
seisundit, vajadusel täpsustatakse eesmärke ja tegevuskava.
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja kava täitmise analüüs ning uue kava koostamine
tehakse 2027. a. I prioriteedi tegevus, korraldaja KeA.
104
5. EELARVE
Eelarve tabelisse on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva
kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja
potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
105
Tabel 5. Eelarve tabel
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
Sadades eurodes
Inventuurid, seired, uuringud
4.1.1.1 Haned, luiged ja sookurg Riiklik seire KAUR I X X X X
4.1.1.2 Kormoranid Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.3 Väikeste meresaarte haudelinnustik Riiklik seire KAUR I X X
4.1.1.4 Merikotkas Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.5 Maismaalimused Riiklik seire KAUR I X X
4.1.1.6 Ohustatud soontaimed ja sambaliigid Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.7 Ohustatud taimekooslused (Natura
2000 kooslused) Riiklik seire KAUR I X X X X X X X X X X X
4.1.1.8 Väikejärved Riiklik seire KAUR X X
4.1.2 Haudelinnustiku inventuur Inventuur KeA II 30 30 40 100
4.1.3 Rändlindude inventuur Inventuur KeA II 15 15 15 45
4.1.4 Käsitiivaliste inventuur Inventuur KeA II 50 50
4.1.5 Kaitsealuste taimeliikide inventuur Inventuur KeA II 10 10 20
4.1.6 Ännikse lahe seisundi uuring Uuring KeA/huvilised II 30 30
4.1.7 Puhtulaiu metsa dünaamika uuring Uuring Huvilised III 15 15 30
Hooldus- ja taastamistööd
4.2.1 Rannaniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 131 131 131 393
4.2.1 Rannaniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 141 141 141 423
4.2.1 Rannaniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 462 462 462 1386
4.2.2 Kadastike taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 45 45 45 135
4.2.2 Kadastike taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 33 33 33 99
4.2.2 Kadastike taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 72 72 72 216
4.2.3 Lubjarikkal mullal kuivade niitude
taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 6 6 6 18
4.2.3 Lubjarikkal mullal kuivade niitude
taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 6 6 6 18
4.2.3 Lubjarikkal mullal kuivade niitude
taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 9 9 9 27
4.2.4 Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 9 9 9 27
4.2.4 Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 1 1 1 3
4.2.5 Loodude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 96 96 96 288
4.2.5 Loodude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 72 72 72 216
106
Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
4.2.6 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA III 10 10 10 30
4.2.7 Puisniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 23 23 23 69
4.2.7 Puisniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 4 4 4 12
4.2.7 Puisniitude taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 2 2 2 6
4.2.8 Liigirikaste madalsoode taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK I 7 7 7 21
4.2.8 Liigirikaste madalsoode taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 51 51 51 153
4.2.9 Puiskarjamaade taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK II 32 32 32 96
4.2.9 Puiskarjamaade taastamine Koosluse taastamistöö KeA/RMK III 20 20 20 60
4.2.10 Rannaniitude hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 168 168 168 253 345 345 345 345 345 345 2827
4.2.11 Kadastike hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 32 32 32 20 97 157 157 157 157 157 998
4.2.12 Lubjarikkal mullal kuivade niitude
hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 12 12 15 25 25 25 25 25 25 25 214
4.2.13 Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 5 5 5 5 12 12 15 15 15 15 104
4.2.14 Loodude hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 57 57 57 117 162 162 162 162 162 162 1260
4.2.15 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 3 3 3 3 3 6 6 6 6 6 45
4.2.16 Puisniitude hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 87 87 87 129 132 132 132 132 132 132 1053
4.2.17 Liigirikaste madalsoode hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 2 2 2 2 10 10 65 65 65 65 288
4.2.18 Puiskarjamaade hooldamine Koosluse hooldustöö KeA/RMK I 42 42 42 75 75 95 95 95 95 95 751
4.2.19 Ruthe sõrmkäpa kasvukoha
hooldamine Liigi elupaiga hooldustöö KeA/huvilised I 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40
4.2.20 Väikekiskjate küttimine laidudelt Probleemliigi tõrje KeA/huvilised I 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40
Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1 Puhtulaiu teede ja radade hooldus Radade hooldamine Huvilised II 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50
4.3.2 Kaitseala tutvustavate infotahvlite
paigaldamine ja hooldus Infotahvlite rajamine RMK/huvilised II 10 10
4.3.3 Infotahvlite hooldamine Infotahvlite hooldamine Huvilised II x x x x x x x x x x x
4.3.4
Välis- ja vööndite piiri tähistamine Kaitsealuste objektide
tähistamine RMK II 40 38
Kavad, eeskirjad
4.4.1 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse
hindamine ja uuendamine Tegevuskava KeA I X X X
107
6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2018–2027.
Kaitsekorralduskava täitmisele antakse vahehinnang 2022. a, lõpphinnang 2027. a (tabel 6).
Liikide kaitse tulemuslikkuse hindamise juures on kõige olulisem hinnata liigi arvukust ja
asurkonna seisundit. Kaitsekorraldust võib lugeda edukaks, kui registreeritud ja teadaolevate
kaitstavate liikide arvukus, seisund ja leiukohtade arv püsib läbi kaitsekorraldusliku perioodi
vähemalt samal tasemel. Kindlasti peaks aga suurenema olulisima taimeliigi, Ruthe sõrmkäpa
arvukus.
Metsaelupaigatüüpide kaitsel on oluline vältida metsamajanduse mõjusid. Niiduelupaikade kaitse
on tulemuslik, kui neid majandatakse järjepidevalt poollooduslike koosluste hooldamise nõudeid
arvestades.
Tabel 3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine Ptk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1 Niidurüdi Pesitsevate paaride arv 1 Vähemalt 1 paar Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.1.2. Merikotkas Pesitsevate paaride arv 2 paari pesitseb, 3 pesitsusala Pesitseb vähemalt 2 paari Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.1.3 Tutkas Rändel peatuvate lindude
olemasolu
Rändel peatuvate lindude
olemasolu on tuvastatud
Liik kasutab ala merelahti ja rannikut
rändepeatuspaigana
Tulemuslikkust hinnatakse rändlindude
inventuuri tulemuste põhjal
2.1.4 Merivart Pesitsevate paaride arv Pesitsemine on tuvastatud Liik pesitseb kaitseala saartel Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.1.5 Valgeselg-kirjurähn Pesitsevate paaride arv 2 Vähemalt 3 pesitsevat paari Tulemuslikkust hinnatakse metsade
haudelinnustiku inventuuri tulemuste põhjal
2.1.6 Mustsaba-vigle Pesitsevate paaride arv 2 Vähemalt 2 pesitsevat paari Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.1.7 Luha-sinirind Pesitsevate paaride arv 1 Vähemalt 1 pesitsev paar Tulemuslikkust hinnatakse roostike
haudelinnustiku inventuuri tulemuste põhjal
2.1.8 Valgepõsk-lagle Pesitsevate lindude
olemasolu
Pesitsevate lindude
olemasolu on tuvastatud Liik pesitseb Kõbaja laidudel
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.1.9 Sookurg Pesitsevate paaride arv 5 Vähemalt 5 paari Tulemuslikkust hinnatakse roostike
haudelinnustiku inventuuri tulemuste põhjal
2.1.10 Punaselg-õgija Pesitsevate paaride arv 10 Vähemalt 10 paari
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire ja
rannikukoosluste haudelinnustiku inventuuri
tulemuste põhjal
2.1.11 Vööt-põõsalind Pesitsevate paaride arv 25 Vähemalt 25 paari
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire ja
rannikukoosluste haudelinnustiku inventuuri
tulemuste põhjal
2.1.12 Luiged (väikeluik,
laululuik)
Rändel peatuvate lindude
olemasolu
Rändel peatuvate lindude
olemasolu on tuvastatud
Väikeluik ja laululuik peatuvad rändel Puhtu-
Laelatu looduskaitsealal
Tulemuslikkust hinnatakse rändlindude
inventuuri tulemuste põhjal
2.1.13
Tiirud (tutt-tiir,
väiketiir, jõgitiir,
randtiir)
Pesitsevate paaride
olemasolu
Pesitsevate paaride
olemasolu on tuvastatud
Tutt-tiir, väiketiir, jõgitiir ja randtiir pesitsevad
Puhtu-Laelatu looduskaitseala laidudel
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal.
2.1.14
Roostikulinnustik (hüüp,
roo-loorkull, täpikhuik,
rooruik)
Pesitsevate paaride arv,
liigi olemasolu
Hüüp 3; roo-loorkull 2;
rooruik 2 paari; täpikhuiga
olemasolu on tuvastatud
Vähemalt hüüp 3; roo-loorkull 2; rooruik 2 paari;
pesitseb täpikhuik
Tulemuslikkust hinnatakse roostike
haudelinnustiku inventuuri tulemuste põhjal
2.1.15
III kaitsekategooria
linnuliigid
väikekoskel, välja-
loorkull, soo-loorkull,
nõmmelõoke, väike-
kärbsenäpp, händkakk;
õõnetuvi,
tõmmuvaeras,
suurkoovitaja ja
punajalg-tilder
Populatsioonide säilimine
Väikekoskel, välja-
loorkull, soo-loorkull,
nõmmelõoke, väike-
kärbsenäpp, händkakk;
õõnetuvi, tõmmuvaeras,
suurkoovitaja ja punajalg-
tilder pesitsevad alal
Kaitsealale tüüpilise ranniku- ja
metsalinnuliikide arvukus on kindlaks tehtud ja
populatsioonid on säilinud
Tulemust hinnatakse haudelinnustiku inventuuri
tulemusel
109
Ptk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.2
Käsitiivalised (vee- ja
tiigilendlane, pargi- ja
põhja-nahkhiir ning
suurkõrv)
Liikide esinemine alal
Kaitsealal on levinud vee-
ja tiigilendlane, pargi- ja
põhja-nahkhiir ning
suurkõrv
Kaitsealal on levinud vee- ja tiigilendlane,
pargi- ja põhja-nahkhiir ning suurkõrv Tulemuslikkust hinnatakse üle-Eestilise
käsitiivaliste inventuuri põhjal
2.3 Kahepaiksed rabakonn Liigi esinemine alal Rabakonn levib kaitsealal Kaitsealal on rabakonn levinud ning elupaigad –
märgalad (115 ha) säilinud Paikvaatlused, eksperthinnang
2.4.
Limused
vasakkeermene, väike
ja luha-pisitigu
Isendite rohkus; leiukoha
suurus
Vasakkeermese pisiteo
üksikud isendid vähemalt
5 ha suurusel alal, levib luha-
ja väike pisitigu
Vasakkeermese pisiteo üksikud isendid vähemalt
5 ha suurusel alal, levib luha- ja väike pisitigu
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.6.1 Ruthe sõrmkäpp Isendite arv; kasvukoha
suurus 20 isendit 3 ha suurusel alal 3 ha alal vähemalt 20 isendit
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.6.2 Rohekas õõskeel Isendite arv;
populatsiooni olemasolu 0,09 ha üksikud isendid
Populatsioon on säilinud, stabiilse või kasvava
arvukusega
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.3 Kaunis kuldking
Isendite rohkus,
kasvukoha suurus,
isendite arv
Laelatu puisniit 25 ha
hajusalt kasvavate isenditega;
Pivarootsi kadastik – 30
isendit; populatsioon
Puhtulaiul
Vähemalt hajusalt kasvavate isenditega
populatsioon Laelatu puisniidul on levinud
vähemalt 25 ha-l. Pivarootsi kasvukoht on
säilinud ning seal kasvab vähemalt 30
isendit. Puhtulaiu populatsioon on säilinud.
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.4 Soohiilakas Kasvukoha suurus,
populatsiooni säilimine
Rame 6 ha; Heinlahel
populatsioon
Rame kasvukoht on säilinud vähemalt 6 ha,
Heinlahe populatsioon säilinud
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava inventuuri
põhjal
2.6.5 Emaputk Ohtrus
Rame lahe ranniku ja
Puhtulaiu rannaniitudel
hajusalt, Mõisalahe kaldal
ohtralt
Rame lahe ranniku ja Puhtulaiu rannaniitudel
hajusalt, Mõisalahe kaldal ohtralt
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava inventuuri
põhjal
2.6.6 Randtarn Isendite arv;
kasvukohtade arv
Kaks kasvukohta kokku
vähemalt 1000 isendiga Kaks kasvukohta kokku vähemalt 1000 isendiga
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.7 Tolmpead (valge ja
punane tolmpea)
Isendite arv ja kasvukoha
suurus, kasvukohtade
säilimine
Valge tolmpea – 3 ha
vähemalt 100 isendiga;
punane tolmpea -
kasvukohad Puhtulaiul ja
Laelatu puisniidul
Valge tolmpea populatsioon Laelatu
puisniidul on säilinud vähemalt 3 ha
suurusel alal ja koosneb vähemalt sajast
õitsevast isendist. Punase tolmpea
kasvukohad Puhtulaiul ja Laelatu puisniidul
on säilinud
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.8 Tõmmu käpp Populatsiooni olemasolu Juhuslikud liigileiud Populatsioon on säilinud Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.9 Kärbesõis Populatsiooni olemasolu
Väikesearvuline populatsioon
Laelatul, Rame loopealsetel
ja Pivarootsi rannikul
Populatsioon Laelatu puisniidul, Rame
loopelasetel ja Pivarootsi rannikul on säilinud
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.10 Harilik muguljuur Populatsiooni olemasolu,
arvukus
Laelatu populatsioon,
Pivarootsi 86 isendit, Rame
populatsioon 150 õitsvat
taime
Laelatu populatsioon on säilinud, Rame ja
Pivarootsi populatsioonid stabiilse arvukusega
kokku 240 isendit
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
110
Ptk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.6.11 Vahelmine näkirohi Levila suurus 10 ha Vähemalt 10 ha alal Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal
2.6.12 Liht-randpung Populatsiooni olemasolu Populatsioon Puhtulaiu
rannikul
Arvukus on kindlaks tehtud, populatsioon on
säilinud
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.6.13 Kõrge kannike Populatsiooni olemasolu Populatsioon Laelatul ja
Rames Laelatu ja Rame populatsioonid on säilinud
Tulemuslikkust hinnatakse täiendava taimestiku
inventuuri tulemuste põhjal
2.7.1 Liivased ja mudased
pagurannad Pindala 267 ha Vähemalt 267 ha-l inimtegevusest kahjustamata
Tulemuslikkust hinnatakse ekspertarvamuse
põhjal
2.7.2 Rannikulõukad Pindala; seisund
Kasse laht 69 ha, seisund
hea; Mõisalaht 72 ha, seisund
kesine; Ännikse laht 7 ha
Kasse laht 69 ha, seisund hea; Mõisalaht 72 ha,
seisund vähemalt kesine; Ännikse laht 7 ha
seisund ei ole inimtegevuse tulemusel
halvenenud
Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal, eksperthinnang
2.7.3 Laiad madalad lahed Pindala 495 ha, väga esinduslik (A) Kooslus on säilinud vähemalt 495 ha, väga
esinduslik (A) Eksperthinnang
2.7.4 Karid Pindala 543 ha-l merealal Kooslus on säilinud vähemalt 500 ha-l merealal Eksperthinnang
2.7.5 Esmased rannavallid Pindala 0,5 ha Koosluse on kujunenud vähemalt 0,5 ha-l ja
inimtegevusest rikkumata
Tulemuslikkust hinnatakse pisteliste kontrollide
ja ortofoto abil
2.7.6 Püsitaimestuga
kivirannad Pindala, esinduslikkus 4 ha, C
Vähemalt arvestatava esinduslikkusega (C) 4 ha-
l
Tulemuslikkust hinnatakse pisteliste kontrollide
ja ortofoto abil
2.7.7 Väikesaared ning laiud Pindala, elurikkus 44 ha, linnurikkad Elurikkus on säilinud; vähemalt 44 ha Tulemuslikkust hinnatakse riikliku seire
tulemuste põhjal, ortofotod
2.7.8 Rannaniidud Pindala, esinduslikkus 27 ha A; 133 ha B; 53 ha C;
D 20 ha Vähemalt 60 ha A; 120 ha B; 50 ha C
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.9 Jõed ja ojad Pindala/pikkus; seisund 1 ha 1 ha, säilinud looduslikuna Tulemust hinnatakse paikvaatluse alusel
2.7.10 Kadastikud Pindala, esinduslikkus 0,2 ha A, 29 ha B, 34 ha C Vähemalt 29 ha A ja 34 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.11 Kuivad niidud lubjarikkal
mullal Pindala, esinduslikkus 3,2 ha A, 4,6 ha B ja 2,6 ha C Vähemalt 7 ha A, 3 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.12 Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullala Pindala, esinduslikkus 3,2 ha B, 2,4 ha C Vähemalt 5 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.13 Lood Pindala, esinduslikkus 29,6 ha A, 29,8 ha B, 5,6 ha
C 60 ha A; 5 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.14 Niiskuslembesed
kõrgrohustud Pindala
32 ha; 4 ha C ja 27 ha B
esinduslikkusega Vähemalt 31 ha
Tulemuslikkust hinnatakse pisteliste kontrollide
ja ortofoto abil
2.7.15 Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud Pindala, esinduslikkus 2,7 ha B, 1,6 ha C Vähemalt 3 ha B, 1 ha C
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
111
Ptk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.7.16 Puisniidud Pindala, esinduslikkus 20,2 ha A, 1,9 B, 7,2 C 22 ha A, 7 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.17 Allikad ja allikasood Pindala, esinduslikkus 3 ha, B 4 ha, B Tulemuslikkust hinnatakse pisteliste kontrollide
ja ortofoto abil
2.7.18 Lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga Pindala, esinduslikkus 56 ha, sellest 6 ha A
Kooslus on säilinud 56 ha vähemalt senises
seisundis: 6 ha A-esinduslikkusega, ülejäänud C
Tulemuslikkust hinnatakse pisteliste kontrollide
ja ortofoto abil.
2.7.19 Liigirikkad madalsood Pindala, esinduslikkus 10,8 ha B, 14,8 ha C 11 ha B, 14 ha C
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.20 Vanad laialehised metsad Pindala, esinduslikkus
55 ha A, 54 ha B, 1 ha C; 7
ha D; p 21 ha; 3 ha puisniite
ja –karjamaid looduslikus
arengus
Vähemalt 53 ha A, 55 ha B ja 24 ha C Kaitse tulemuslikkust saab hinnata ortofotolt,
pisteliste kontrollidega ning metsateatiste
menetlemisel
2.7.21 Puiskarjamaad Pindala, esinduslikkus 37,7 ha, sellest 8,4 ha A, 20,9
B ja 8,4 ha C Vähemalt 29 ha A-esinduslikkusega, 8 ha B
Tulemuslikkust hinnatakse poollooduslike
koosluste hoolduse kooskõlastamise ja kontrolli
tulemuse abil
2.7.22 Soostuvad ja soo-
lehtmetsad Pindala, esinduslikkus 0,7 ha C 0,7 ha C
Kaitse tulemuslikkust saab hinnata ortofotolt,
pisteliste kontrollidega ning metsateatiste
menetlemisel
112
KASUTATUD ALLIKAD
Aavik, T., Jõgar, Ü., Liira, J., Tulva, I., Zobel, M. 2008. Plant diversity in a calcareous wooded
meadow–the significance of management continuity. – Journal of Vegetation Science 19 (4):
475–484.
Erm, V., Rannak, L., Sõrmus, I., Stsukina, I. 1970. Väinamere kalastik. – Kumari, E. (toim.)
Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 61–82.
Ernits, P., Timm, U. 1991a. Virtsu–Laelatu–Puhtu kaitseala maismaa selgroogsetest. I.
kahepaiksed ja roomajad. – Mänd, R. (toim.) Eesti saarte ja rannikualade loodus. XVI Eesti
looduseuurijate päeva ettekannete kokkuvōtted. Eesti looduseuurijate selts, Tartu: 45–49.
Ernits, P., Timm, U. 1991b. Virtsu–Laelatu–Puhtu kaitseala maismaa selgroogsetest. II. linnud. –
Mänd, R. (toim.) Eesti saarte ja rannikualade loodus. XVI Eesti looduseuurijate päeva
ettekannete kokkuvōtted. Eesti looduseuurijate selts, Tartu: 49–54.
Feldmann, T., Karus, K. 2013. Ülevaade Mõisa- ja Kasse lahe veetaimestikust ning
ökoloogilisest seisundist. – Estonia Maritima 9: 15–29.
Hein, A. 2010. Virtsu ja Puhtu. Pilk minevikku. – Estonia Maritima 8: 5–38.
Hein, V. 1970. Andmeid Laelatu puisniidu fenoloogiast. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti
rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 129–135.
Hirse, T. 2011. Punane tolmpea: kaunis, kuid kauaks. – Eesti Loodus 62 (8): 28–30.
Ingerpuu, N., Kull, K., Vellak, K. 1998. Bryophyte vegetation in a wooded meadow:
relationships with phanerogam diversity and responses to fertilisation. – Plant Ecology 134: 163–
171.
Ingerpuu, N., Vellak, K. 2013. Laelatu puisniidu sammaltaimede nimestik. – Estonia Maritima 9:
123–127.
Jõgi, A. 1970a. Puhtu ümbruse kahepaiksed ja roomajad. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti
rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 201-202.
Jõgi, A. 1970b. Puhtu ümbruse linnustik. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade loodus.
Valgus, Tallinn: 205–225.
Järvekülg, A. 1970. Väinamere põhjaloomastik. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade
loodus. Valgus, Tallinn: 42–60.
Kaar, E., Kalda, A. 1970. Puhtu mets. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade loodus.
Valgus, Tallinn: 136–149.
Karus, K., Feldmann, T. 2012. Factors influencing macrophyte metrics in Estonian coastal lakes
in the light of ecological status assessment. – Hydrobiologia, DOI 10.1007/s10750-012-1300-
0.
Keskpaik, T., Keskpaik, J., Kull, K. 1978. Tutka (Philomachus pugnax) käitumissuhete tüüpidest
poegade hooldamise perioodil. – Kumari, E. (toim.) Lindude käitumine. Ornitoloogiline
kogumik VIII. Valgus, Tartu: 170–179.
Keskpaik, J. 2009. Looduse uurimine algab sageli Puhtust. Zooloogi Jüri Keskpaika küsitlenud
Toomas Kukk. – Eesti Loodus 60 (6): 34–40.
Krall, H., Pork, K. 1970. Laelatu puisniit. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade loodus.
Valgus, Tallinn: 115–128.
Kukk, T. (koost.). 2004. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu.
Kukk, T. 2010. Puhtulaiu taimkate ja taimestik. – Estonia Maritima 8: 162–224.
Kukk, T., Elvisto, T. 2013. Laelatu puisniidu taimestik. – Estonia Maritima 9: 80–107.
113
Kukk, T., Kalamees, R., Kull, K., Sammul, M. 2013. Kirjandusloetelu Laelatu puisniidu kohta. –
Estonia Maritima 9: 235–244.
Kukk, T., Kull, K. 1997. Puisniidud. – Estonia Maritima 2: 1–249.
Kukk, T., Rahi, M. 2010. Puhtulaiu looduse uurimise lugu. – Estonia Maritima 8: 39–96.
Kull, K., Kukk, T., Lotman, A. 2003. When culture supports biodiversity: the case of the wooded
meadow. – Roepstorff, Andreas; Bubandt, Nils; Kull, K. (ed.). Imaging Nature. Practices of
Cosmology and Identity. Aarhus University Press, Aarhus: 76–96.
Kull, K., Zobel, M. 1991. High species richness in an Estonian wooded meadow. – Journal of
Vegetation Science 2: 711–714.
Kull, O., Aan, A. 1997. The relative share of graminoid and forb life-forms in a natural gradient
of herb layer productivity. – Ecography 20 (2): 146–154.
Kuusk, V. 1984. Sugukond käpalised – Orchidaceae Juss. – Eesti NSV floora, 9. kd: 320–408.
Lepik, M., Zobel, K. 2005. High shoot plasticity favours plant coexistence in herbaceous
vegetation. – Oecologia 145 (3): 465–474.
Lilleleht, V. 1976. Virtsu–Laelatu–Puhtu kaitseala meresaarte haudelinnustikust aastatel 1953–
1975. – Kastepõld, E. (toim.) Loodusvaatlusi 1975. I. Valgus, Tallinn: 101–121.
Mägi, E. 2010. 101 Eesti lindu. Varrak, Tallinn.
Männil, P. 2010. Söödaplats – metskitse elupäästja või ökoloogiline lõks? – Eesti Jahimees Nr
7/8. (206) juuli/august 2010. www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=246
Müür, R. 2003. Puhtu-Laelatu looduskaitseala. – Eesti Loodus 54 (5): 24–26.
Ott, I. (koost.) 2011. Lääne maakonna rannikulõugaste uuringud. Keskkonnaameti ja EMÜ PKI
Limnoloogiakeskuse vahel sõlmitud lepingulise uurimuse lõpparuanne. Käsikiri
Keskkonnaametis.
Paaver, K. 1970. Puhtu lehtmetsa pisinärilised. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade
loodus. Valgus, Tallinn: 226–235.
Palo, A. 2010. Läänemaal, k.a Vormsi saarel, ja Pärnumaal paikneva Väinamere hoiuala
loodusdirektiivi elupaikade inventeerimise ja kaitsekorralduslike soovituste andmise aruanne.
TÜ geograafia osakond.
Parmasto, E. 1959. De speciebus et formis novis Polyporacearum in RSS Estonica inventis. –
Not. System. Sect. Crypt. Inst. Bot. Acad. Sci. URSS 12: 237–239. (In Russian and Latin.)
Parmasto, E., Põldmaa, P. 1970. Puhtu laiu seenestik. – Kumari, E. (toim.) Lääne–Eesti
rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 150–163.
Parmasto, E. 2010. Kadakatarjak, Puhtu kummalisim torikseen. – Estonia maritima 8 (Puhtu
ajalugu ja loodus): 97–105.
Pikner, T. 2013. Eesti orhideed. Varrak, Tallinn: 263 lk.
Pork, K. 1979. Niidutaimkatte kujunemine, nüüdisaegne seisund ja niitude kasutamise küsimusi
Eesti NSV-s. – Kalamees, Kuulo (toim.) Eesti NSV niitude uurimise bioloogilisi probleeme.
Eesti LUSi aastaraamat 67: 7–37.
Püttsepp, Ü. 1991. Valge tolmpea Eestis. Bioloogiast ja ökoloogiast. Diplomitöö. TÜ botaanika ja
ökoloogia kateeder, Tartu.
Püttsepp, Ü. 1994. Population ecology of Cephalanthera longifolia (Huds.) Fritsch. at Laelatu. –
Kull, T. (Ed.) Orchid Ecology and Protection in Estonia. Eesti Loodusfoto, Tartu: 43–46.
Püttsepp, Ü. 1997. Valge tolmpea Cephalanthera longifolia populatsiooniökoloogiast.
Magistritöö. TÜ botaanika ja ökoloogia instituut, Tartu.
Sammul, M. et al. 2008. Wooded meadows of Estonia: conservation efforts for a traditional
habitat. – Agricultural and Food Science 17: 413–429.
114
Sammul, M., Kukk, T. 2013. Liigirikkaimad taimkatteanalüüsid Laelatu puisniidul. – Estonia
Maritima 9: 108–122.
Sammul, M., Kull, K., Tamm, A. 2003. Clonal growth in species-rich grassland: the results of a
20-year fertilization experiment. – Folia Geobotanica 38: 1–20.
Sepp, R., Rooma, I. 1970. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala mullastik. – Kumari, E. (toim.) Lääne-
Eesti rannikualade loodus. Valgus, Tallinn: 83–108.
Suurkask, M. 1991. Taimekoosluste dünaamika taastataval puisniidul. Diplomitöö. TÜ botaanika
ja ökoloogia kateeder, Tartu.
Zobel, M., Suurkask, M., Rosén, E., Pärtel, M. 1996. The dynamics of species richness in an
experimentally restored calcareous grassland. – Journal of Vegetation Science 7 (2): 203–210.
Zobel, K., Zobel, M., Rosén, E. 1994. An experimental test of diversity maintenance
mechanisms, by a species removal experiment in a species-rich wooded meadow. – Zobel,
M., Palmer, M. W., Kull, K., Herben, T. (Eds.) Vegetation Structure and Species Coexistence.
Special Features in Vegetation Science 5. Opulus Press, Uppsala: 23–31.
Talvi, T., Talvi, T. 2013. Pisiteod (Gastropoda: Vertiginidae) Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. –
Estonia Maritima 9: 149–159.
Talvis, M. 2012. Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja Rame hoiuala (osa Väinamere loodus- ja
linnualast) metsa- ja niiduelupaigatüüpide inventuuri aruanne. Käsikiri Keskkonnaametis.
Trei, T. 1970. Väinamere pōhjataimestik. – Kumari, E. (toim.) Lääne-Eesti rannikualade loodus.
Valgus, Tallinn: 27–41.
115
LISAD
LISA 1. KAITSE-EESKIRI
VABARIIGI VALITSUS
M Ä Ä R U S
Tallinn
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 26.10.2017 nr 153
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Puhtu-Laelatu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta, taastada ja
säilitada:
1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,
rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,
sulgimis- ja toitumisalasid;
2) elupaigatüüpe, mida EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas.
Need on liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed
(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared
ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-
loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus),
laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel
(Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna
albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea),
händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
116
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on
emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis
loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-
pisitigu (Vertigo geyeri);
5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex
extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra),
rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur
(Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis (Ophrys
insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge kannike
(Viola elatior);
6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need
liigid on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),
väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus),
kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus
nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus ning Hanila, Rame
ja Pivarootsi külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
117
§ 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine selleks ettevalmistamata ja tähistamata
kohas on lubatud piiranguvööndis ja kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis. Kaitsealal
võib teha lõket koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas.
(3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine, jalgrattaga
sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, liinirajatiste hooldustöödel rajatiste trassidel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(4) Kaitseala merealal on lubatud sõitmine ujuvvahendiga, välja arvatud jetiga ja § 12
lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Laelatu
sihtkaitsevööndis Mõisalahel ja Kasse lahel ning Puhtu sihtkaitsevööndis Ännikse lahel.
Ujuvvahendiga sõitmise piirangud ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale
teadustegevusele.
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini. Linnujaht kaitsealal on
aasta läbi keelatud, välja arvatud Pivarootsi piiranguvööndis 20. augustist 30. novembrini.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud jaht ulukite arvukuse reguleerimiseks 15. märtsist 31.
augustini.
(6) Kaitsealal on lubatud kalapüük, kusjuures arvestada tuleb § 12 lõigetes 2 ja 3 ning § 16
lõikes 7 sätestatud piirangutega.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoimingud;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitisteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või esitada ehitisteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
118
§ 7. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja
säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine või raadamine.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Kasse sihtkaitsevöönd;
2) Kõbaja laidude sihtkaitsevöönd;
3) Laelatu sihtkaitsevöönd;
4) Puhtu sihtkaitsevöönd;
5) Rame sihtkaitsevöönd;
6) Rame lahe laidude sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kasse ja Rame sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste ja ohustatud liikide ning
nende elupaikade kaitse.
(2) Kõbaja laidude ja Rame lahe laidude sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
rannikulindude mitmekesisuse ning nende elupaikade, laidude, karide ja ulatuslike
paguveerandadega madala rannikumere ja lahtede kaitse.
(3) Laelatu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, ranniku ja veelinnustiku kaitse, Mõisalahe,
Kasse lahe, kinnikasvanud Heinlahe, Rame Tamme madalsoo ja neid ümbritsevate
poollooduslike ja metsakoosluste soodsa seisundi tagamine ning Laelatu puisniidu kaitse.
(4) Puhtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Virtsu poolsaare ja Puhtulaiu ranniku
poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamine, Puhtu laialehise metsa ning kaitsealuste ja
ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse.
119
§ 11. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, mida võib kaitse-eesmärgist
lähtuvalt püstitada ka ehituskeeluvööndisse;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
7) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks;
8) adru ja pilliroo varumine.
§ 12. Keelatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
(2) Inimeste viibimine on keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, koosluste hooldamistöödel ja kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel:
1) Kasse ja Rame sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini;
2) Kõbaja laidude sihtkaitsevööndis ja Rame lahe laidude sihtkaitsevööndis 15. märtsist
või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest 15. juulini.
(3) Kalapüük on aasta läbi keelatud Puhtu sihtkaitsevööndis Ännikse lahel ning Laelatu
sihtkaitsevööndis Kasse lahel ja Mõisalahel, välja arvatud harrastuspüük käsiõngega vanalt
raudteetammilt ja vana raudteetammi tee servast 25 meetri ulatuses ning jää pealt.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Pivarootsi piiranguvöönd;
2) Puhtu-Laelatu piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
120
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku ja maastiku mitmekesisuse säilitamine,
kaitsealuste liikide kaitse ning niiduelupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine.
§ 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega, kusjuures
metsa majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks on lubatud
ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis;
3) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine;
4) roo varumine külmumata pinnaselt;
5) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit ning lageraie hall-lepikutes langi pindalaga
kuni üks hektar.
§ 16. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine, välja arvatud üksikkraavi rajamine kaitseala
valitseja nõusolekul;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) maavara kaevandamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal;
5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kaitseala valitseja võib lubada puidu
kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab;
7) Rame lahel Rõõmu silmas kalapüük lahvanduse tekkimisest jääkatte lagunemiseni.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Lääne maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Rame hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse lisas esitatud Väinamere hoiuala kaart „Väinamere 5” ja „Väinamere 6”
121
asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud);
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 18 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-
eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1024
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 21. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Kaitseala on moodustatud ENSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse
organiseerimiseks Eesti NSV-s” (ENSV Teataja 1957, 14, 125) kaitse alla võetud Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-
zooloogilise kaitseala põhjal. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 18 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala
kaitse-eeskiri” moodustati Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse
nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 ja punkti
2 alapunktist 517 hõlmab kaitseala osa Väinamere linnu- ja loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle
mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala
rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
122
LISA 2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Tabel. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärgid, neid mõjutavad tegurid, meetmed ja oodatavad tulemused Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
2.1.1 niidurüdi vähemalt 5 pesitsevat
paari
mitmed kaitseala
rannaniidud, sh ka osa
Uuluti laiust, on veel
võsastunud ja roostunud
rannaniidud, eelkõige kõik Uuluti laiul
olevad rannaniidud, tuleb hooldusesse võtta
vähemalt 1 pesitsev paar
väikekiskjad jm
pesarüüstajad
koostöös kohalike jahiseltsidega tuleb
reguleerida röövloomade, eelkõige rebase ja
kähriku arvukust
ranniku haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja
üsna puudulikud, mis võib
takistada vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida kaitseala rannikul olevate
poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik
2.1.2 merikotkas vähemalt 2 pesitsevat
paari
pesitusaegne häirimine ja
metsaraie on
potentsiaalseks
ohuteguriks
soovituslik on pesast 500 meetri kaugusel
pesitsusajal 15. veebruarist kuni 15. juunini
raietöid mitte teha
vähemalt 2 pesitsevat paari
2.1.3 tutkas peatub rändel ja
pesitseb vähemalt 1
paar
potentsiaalsed
pesitsuspaigad ja
praegused
rändepeatuspaigad on
roostunud ja võsastunud
tutka jaoks olulised rannaniidud (Mõisa- ja
Ännikse lahe äärsed) tuleb taas kasutusse
võtta ja regulaarselt hooldama hakata;
jätkata hooldatavate rannaniitude hooldust
peatub rändel
väikekiskjate rüüste reguleerida väikekiskjate, eelkõige rebase ja
kähriku ning šaakali arvukust, vajalik on
kevadine küttimine laidudelt
ranniku haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja
üsna puudulikud, mis võib
takistada vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida kaitseala rannikul olevate
poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik
2.1.4 merivart pesitseb kaitseala
laidudel
väikekiskjate rüüste reguleerida väikekiskjate, eelkõige rebase ja
kähriku arvukust, vajalik on kevadine
küttimine laidudelt
pesitseb kaitseala laidudel
2.1.5 valgeselg-kirjurähn vähemalt 3 pesitsevat
paari
metsaraie on
potentsiaalseks
inventeerida kaitseala metsade
haudelinnustik
vähemalt 3 pesitsevat paari
123
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
ohuteguriks; ebapiisavad
teadmised liigi leviku
kohta ei võimalda seada
tingimusi tegevuste
kooskõlastamisel
2.1.6 mustsaba-vigle vähemalt 3 pesitsevat
paari
osa Uuluti laiust ning
mustsaba-viglede
kunagine pesitsusala –
Mõisalahe rannaniidud, on
endiselt roostunud ja
võsastunud ning ei sobi
seetõttu viglele elupaigaks
Uuluti laiu ja Mõisalahe äärsed rannaniidud
tuleb võsast ja roost puhastada ning taas
karjatama hakata
vähemalt 2 pesitsevat paari
väikekiskjate rüüste reguleerida väikekiskjate, eelkõige rebase ja
kähriku arvukust
ranniku haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja
üsna puudulikud, mis võib
takistada vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida kaitseala rannikul olevate
poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik
2.1.7 luha-sinirind vähemalt 1 pesitsev
paar
liigi leiud kaitsealal on
juhuslikud, pole teada
täpne piirkond ja ohud,
mis takistab vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida roostike linnustiku seire käigus
ka roostiku servas olevate põõsastike
linnustik
vähemalt 1 pesitsev paar
2.1.8 valgepõsk-lagle pesitseb Kõbaja
laidudel
väikekiskjate rüüste reguleerida väikekiskjate, eelkõige rebase ja
kähriku arvukust; vajalik on kevadine
küttimine laidudelt
pesitseb Kõbaja laidudel
2.1.9 sookurg vähemalt 5 pesitsevat
paari
täpne levik ja
rändepeatuspaigad ei ole
teada, mis võib
raskendada liigi kaitse
korraldamist
Inventeerida roostikulinnustik ning seirata
kaitseala rändelinnustikku
vähemalt 5 pesitsevat paari
2.1.10 punaselg-õgija vähemalt 10 pesitsevat
paari
ranniku haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja
üsna puudulikud, mis võib
takistada vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida kaitseala rannikul olevate
poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik
vähemalt 10 pesitsevat paari
124
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
sobivate elupaikade
pindala vähenemine
niidualade taastamisel on
potentsiaalseks
ohuteguriks
niidualade taastamisel tuleb teadaolevates
pesitsuskohtades alles jätta väikesed
põõsastikud liitusega 30%
2.1.11 vööt-põõsalind vähemalt 25 pesitsevat
paari
ranniku haudelinnustiku
andmed on juhuslikud ja
üsna puudulikud, mis võib
takistada vajalike
kaitsemeetmete
rakendamist
inventeerida kaitseala rannikul olevate
poollooduslike koosluste ja nende vaheliste
põõsastike haudelinnustik
vähemalt 25 pesitsevat paari
sobivate elupaikade
pindala vähenemine
niidualade taastamisel on
potentsiaalseks
ohuteguriks
niidualade taastamisel tuleb teadaolevates
pesitsuskohtades alles jätta kadastikud
liitusega vähemalt 30%, soovitavalt 50%
2.1.12 luiged (väikeluik,
laululuik) väikeluik ja laululuik
peatuvad rändel - - väikeluik ja laululuik peatuvad rändel
2.1.13 tiirud (tutt-tiir,
väiketiir, jõgitiir,
randtiir)
tutt-tiir, väiketiir, jõgitiir
ja randtiir pesitsevad
Puhtu-Laelatu
looduskaitseala laidudel
elupaikade
kinnikasvamine
tiirude jaoks oluliste laidude (Kõbajad ja
Uuluti) võsast ning roost puhastamine ning
järjepidev hooldamine (niitmine,
karjatamine)
tutt-tiir, väiketiir, jõgitiir ja randtiir pesitsevad
Puhtu-Laelatu looduskaitseala laidudel
väikekiskjate rüüste reguleerida väikekiskjate, eelkõige rebase ja
kähriku arvukust; vajalik on kevadine
väikekiskjate küttimine laidudelt
2.1.14 roostikulinnustik
(hüüp, roo-loorkull,
täpikhuik, rooruik)
hüüp vähemalt 3, roo-
loorkull 2, rooruik 2
paari; täpikhuik pesitseb
alal
suurepinnaline
roovarumine on
potentsiaalseks
ohuteguriks
roo elustiku kaitseks võib ühel aastal
lõigatava rooala suurus olla maksimaalselt
20% roomassiivi kogupindalast
hüüp vähemalt 3, roo-loorkull 2, rooruik 2 paari;
täpikhuik pesitseb alal
kesised teadmised
roostikulinnustiku leviku
kohta ei võimalda
rakendada vajalikke
kaitsemeetmeid
inventeerida Puhtu-Laelatu looduskaitseala
roostikulinnustik
2.1.15 III kaitsekategooria
linnuliigid
väikekoskel, välja-
loorkull, soo-loorkull,
nõmmelõoke, väike-
kärbsenäpp, händkakk;
populatsioonid on
säilinud
ranniku- ja
avamaastikuliikide
elupaikade
kinnikasvamine
poollooduslike koosluste taastamine ja
hooldus
Populatsioonide suurused on kindlaks
tehtud, populatsioonid on säilinud
maaspesitsevate liikidel
väikekiskjate rüüste
väikekiskjate arvukuse reguleerimine, jaht
laidudel
125
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
õõnetuvi,
tõmmuvaeras,
suurkoovitaja ja
punajalg-tilder
metsaraie on
potentsialseks ohuteguriks
metsalinnuliikidele
metsateatiste menetlemisel tingimuste
seadmine liigikaitsest lähtuvalt: mitte teha
raiet lindude pesitsusajal, jätta vanu
õõnsustega puid
2.2 käsitiivalised (vee- ja
tiigilendlane, pargi- ja
põhja-nahkhiir ning
suurkõrv)
vee- ja tiigilendlane,
pargi- ja põhja-
nahkhiir ning suurkõrv
levivad alal
täpsed nahkhiirte suvised
elupaigad ja talvituskohad
pole teada ning see ei
võimalda vajadusel
rakendada kaitsemeetmeid
inventeerida nahkhiirte potentsiaalseteks
elupaikadeks olevad vanad puistud ja
teadaolevad keldrid
vee- ja tiigilendlane, pargi- ja põhja-
nahkhiir ning suurkõrv levivad alal
2.3 kahepaiksed
(rabakonn)
rabakonn on kaitsealal
levinud ning elupaigad
– märgalad (115 ha)
säilinud
- - rabakonn on kaitsealal levinud ning
elupaigad – märgalad (115 ha) säilinud
2.4 limused
vasakkeermene, väike
ja luha-pisitigu
levivad vähemalt 5 ha
suurusel alal poollooduslike koosluste
võsastumine
jätkata hoolduses olevate pisitigude
leiukohaks olevate poollooduslike koosluste
hooldamist ja hakata majandama kasutusest
väljasolevaid alasid
levivad vähemalt 5 ha suurusel alal
2.6.1 Ruthe sõrmkäpp populatsioon on
säilinud ja stabiilse või
kasvava arvukusega,
leiukoha pindala on
vähemalt 3 ha ning
keskmiselt õitseb alal
vähemalt 20 isendit
kasvukoha roostumine ja
kinnikasvamine hoolduse
lakkamisel
kasvukohta tuleb igal aastal niita ja niide
koristada
populatsioon on säilinud ja stabiilse või
kasvava arvukusega, leiukoha pindala on
vähemalt 3 ha ning keskmiselt õitseb alal
vähemalt 20 isendit
leiukoha liigse tuntusega
kaasnev tallamine ja
potentsiaalne taimede
kahjustamine
vajalik on tõhustada järelevalvet taime
kasvukohas, et seal ei toimuks liigi
õitsemisperioodil 1. maist 30. juunini
kaitseala valitsejaga kooskõlastamata
rahvaüritusi
liigile sobilike
kasvukohtade vähesus
rannaniitude taastamine Ruthe sõrmkäpa
leiukohast põhja pool Puhtu tee ja
Vanaluubi lahe vahel.
taimede hübridiseerumine
teiste sõrmkäpa liikidega
tegemist on loodusliku protsessiga; ainuke
jätkusuutlik abinõu negatiivsete tulemuste
vastu on puhta liigi populatsiooni arvukuse
kasvamine
2.6.2 rohekas õõskeel populatsioon on säilinud,
stabiilse või kasvava
arvukusega
kasvukoha
kinnikasvamine
loodude taastamine ja hooldamine populatsioon on säilinud, stabiilse või kasvava
arvukusega
2.6.3 kaunis kuldking vähemalt hajusalt
kasvavate isenditega
osa kauni kuldkinga
kasvukohast Laelatu
kasvukohast tuleb võsa eemaldada ning
taastada ala hooldamine
vähemalt hajusalt kasvavate isenditega
populatsioon Laelatu puisniidul on levinud
126
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
populatsioon Laelatu
puisniidul on levinud
vähemalt 25 ha-l;
Pivarootsi kasvukoht
on säilinud ning seal
kasvab vähemalt 30
isendit; Puhtulaiu
populatsioon on
säilinud
puisniidul ja Pivarootsi
kasvukoht on võsastunud
vähemalt 25 ha-l; Pivarootsi kasvukoht on
säilinud ning seal kasvab vähemalt 30
isendit; Puhtulaiu populatsioon on säilinud. täpne levik Pivarootsis
ning Puhtulaiul ei ole
teada ning see võib
raskendada liigi kaitse
korraldamist
inventeerida kauni kuldkinga kasvukoht
Pivarootsis ning potentsiaalsed kasvukohad
Puhtulaiul
2.6.4 soohiilakas Rame kasvukoht on
vähemalt 6 ha suurune,
Heinlahe põhjaosas
asuv kasvukoht on
säilinud
soohiilaka Rame
kasvukohta ohustada
võsastumine
vajadusel eemaldada kasvukohta kasvanud
võsa
Rame kasvukoht on vähemalt 6 ha suurune,
Heinlahe põhjaosas asuv populatsioon on
säilinud
puudulikud andmed liigi
Heinlahe leviku osas
võivad raskendada
soohiilaka
kaitsekorraldamist
inventeerida Heinlahe taimestik
kuivenduse mõju mõlemas
liigi kasvukohas
olemasolevad kraavid, va eesvoolud,
looduslikule kinnikasvamisele jätta;
eesvoolude hooldamisel eemaldada
voolutakistused
2.6.5 emaputk Rame lahe ranniku ja
Puhtulaiu rannaniitudel
hajusalt, Mõisalahe
kaldal ohtralt
kasvukohtade roostumine
ja võsastumine
kasvukohtade hooldamine ja hooldusest
väljas olevate niitude taastamine
Rame lahe ranniku ja Puhtulaiu rannaniitudel
hajusalt, Mõisalahe kaldal ohtralt
tugev karjatamiskoormus
on potentsiaalseks
ohuteguriks
lähtuvalt liigi seisundist vajadusel
reguleerida karjatamiskoormust
2.6.6 randtarn säilinud vähemalt kaks
randtarna kasvukohta
ning neis kasvab
kokku vähemalt tuhat
isendit
puudulikud andmed liigi
leviku osas ei võimalda
rakendada vajalikke
kaitsemeetmeid
tuleb täpsustada liigi levik potentsiaalsetes
(Laelatu ja Pivarootsi rannaniidud)
kasvukohtades
säilinud vähemalt kaks randtarna
kasvukohta ning neis kasvab kokku
vähemalt tuhat isendit
teadaoleva ja
potentsiaalsete
kasvukohtade roostumine
kasvukohaks olevad rannaniidud tuleb
hooldusse võtta
2.6.7 tolmpead: valge- ja
punane tolmpea
valge tolmpea
populatsioon Laelatu
puisniidul on säilinud
vähemalt 3 ha suurusel
alal ja koosneb
vähemalt sajast
õitsevast isendist;
kasvukohtade võsastumine
ja valgustingimuste
halvenemine on
potentsiaalseks
ohuteguriks
jätkata Laelatu puisniidu hooldamist valge tolmpea populatsioon Laelatu
puisniidul on säilinud vähemalt 3 ha
suurusel alal ja koosneb vähemalt sajast
õitsevast isendist; punase tolmpea
kasvukohad Puhtulaiul ja Laelatu puisniidul
on säilinud
127
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
punase tolmpea
kasvukohad Puhtulaiul
ja Laelatu puisniidul
on säilinud
2.6.8 tõmmu käpp populatsioon on
säilinud
kasvukohtade võsastumine
ja valgustingimuste
halvenemine
poollooduslike koosluste taastamine ja
hooldamine
populatsioon on säilinud
2.6.9 kärbesõis populatsioon Laelatu
puisniidul, Rame
loopealsetel ja Pivarootsi
rannikul on säilinud
kasvukohtade
kinnikasvamine,
roostumine, võsastumine
kasvukohtade jätkuv hooldamine,
hooldusest väljas olevate alade taastamine ja
edasine hooldus
populatsioon Laelatu puisniidul, Rame
loopealsetel ja Pivarootsi rannikul on säilinud
2.6.10 harilik muguljuur Laelatu populatsioon
on säilinud, Rame ja
Pivarootsi populatsioonid
stabiilse arvukusega
kokku 240 isendit
kasvukohtade
kinnikasvamine,
roostumine, võsastumine
kasvukohtade jätkuv hooldamine,
hooldusest väljas olevate alade taastamine ja
edasine hooldus
Laelatu populatsioon on säilinud, Rame ja
Pivarootsi populatsioonid stabiilse arvukusega
kokku 240 isendit
2.6.11 vahelmine näkirohi levinud vähemalt 10
ha suurusel alal
valgalalt tulev reostus meetmed kavandatatakse üle-Eestilise
veemajanduskava rakenduskava raames
levinud vähemalt 10 ha suurusel alal
2.6.12 liht-randpung populatsioon on
säilinud
kasvukohtade
kinnikasvamine,
roostumine
kasvukohtade jätkuv hooldamine, kasutusest
väljas olevate niidualade taastamine
Populatsiooni arvukus on kindlaks tehtud,
populatsioon on säilinud
puudulikud andmed liigi
leviku osas, mis ei
võimalda rakendada
vajalikke kaitsemeetmeid
leviku täpsustamine teadaolevates
kasvukohtades
2.6.13 kõrge kannike Laelatu ja Rame
populatsioonid on
säilinud
kasvukohtade
kinnikasvamine
kasvukohtade jätkuv hooldamine, kasutusest
väljasolevate alade taastamine
Laelatu ja Rame populatsioonid on säilinud
2.7.1 liivased ja mudased
pagurannad (1140)
vähemalt 267 ha-l,
inimtegevusest
kahjustamata
süvendamine, kaadamine
jms merepõhja
kahjustamine
elupaigatüübi levikualal lubada vaid
olemasolevaid laevateid (lautritest
väljasõidukohti) jm rajatisi hooldada ning
vajadusel minimaalses vajalikus mahus
süvendada, mitte lubada uute ehitiste
rajamist ja kaadamist elupaigatüübile
vähemalt 267 ha-l, inimtegevusest
kahjustamata
2.7.2 rannikulõukad (1150*) Kasse lahe (69 ha)
seisund on hea,
Mõisalahe (72 ha)
seisund on säilinud
vähemalt kesisena,
Ännikse lahe (7 ha)
roostike üle-
ekspluateerimine on
potentsiaalne oht
roostike kasutuse reguleerimine Kasse lahe (69 ha) seisund on hea,
Mõisalahe (72 ha) seisund on säilinud
vähemalt kesisena, Ännikse lahe (7 ha)
seisund ei ole inimtegevuse tulemusel
halvenenud
valglalt tulev hajureostus üle-eestiline veemajnduskava rakenduskava
raames kavandatakse meetmed hajureostuse
kontrolli alla saamiseks
128
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
seisund ei ole
inimtegevuse
tulemusel halvenenud
puudulikud andmed
rannikulõugaste seisundi
osas raskendavad nende
kaitsemeetmete
kavandamist
täpsustada Ännikse lahe seisundit
2.7.3 laiad madalad lahed
(1160)
säilinud vähemalt 495
ha-l, esinduslikkus A
süvendamine, kaadamine
jms merepõhja
kahjustamine
elupaigatüübi levikualal lubada vaid
olemasolevaid laevateid jm rajatisi hooldada
ning vajadusel minimaalses vajalikus mahus
süvendada, mitte lubada uute ehitiste
rajamist ja kaadamist elupaigatüübile
säilinud vähemalt 495 ha-l, esinduslikkus A
2.7.4 karid (1170) säilinud vähemalt 500
ha-l
süvendamine, kaadamine
jms merepõhja
kahjustamine
elupaigatüübi levikualal lubada vaid
olemasolevaid laevateid jm rajatisi hooldada
ning vajadusel minimaalses vajalikus mahus
süvendada, mitte lubada uute ehitiste
rajamist ja kaadamist elupaigatüübile
säilinud vähemalt 500 ha-l merealal
2.7.5 esmased rannavallid
(1210)
levinud vähemalt 0,5
ha inimtegevuset
rikkumata
roostumine soosida poollooduslike koosluste
hooldamist võimalikel kujunemisaladel
levinud vähemalt 0,5 ha inimtegevuset
rikkumata
2.7.6 püsitaimestuga
kivirannad (1220)
levinud vähemalt 4 ha-
l arvestatava
esinduslikkusega (C)
roostumine soosida hooldamist ja taastamist piirnevate
poollooduslike koosluste hooldusega
levinud vähemalt 4 ha-l arvestatava
esinduslikkusega (C)
2.7.7 väikesaared ja laiud
(1620)
väikesaarte ning
laidude elurikkus on
säilinud; 44 ha
laidude kulustumine ja
roostumine
taastada ja hooldada laidudel olevaid
poollooduslikke kooslusi
väikesaarte ning laidude elurikkus on
säilinud; 44 ha
šaakali rünnakud
kariloomadele
nuhtlusisendite tõrje;
šaakali ohjamiskava väljatöötamine
2.7.8 rannaniidud (1630*) vähemalt 200 ha A-
esinduslikkusega, 30
ha B
roostumine ja/või
võsastumine
taastada ja järjepidevalt hooldada alal
asuvaid rannaniite
vähemalt 60 ha A; 120 ha B; 50 ha C-
esinduslikkusega
ehitamine on
potentsiaalseks
ohuteguriks
lubatud on vaid olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi, mitte lubada uute ehitiste
püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.9 jõed ja ojad (3260) 1 ha säilinud
looduslikuna
valgalalt tulev hajareostus meetmed töötatakse välja üle-eestilise
veemajanduskava rakenduskava raames
1 ha säilinud looduslikuna
puudulikud andmed jõe
seisundi osas
täpsustada Hanila oja seisundit ja
analüüsida Kurevere dolomiidikaevanduse
mõju
2.7.10 kadastikud (5130) 63 ha-l väga
esinduslikud (A)
kadastike tihenemine ja
koosluse vaesestumine
kadastikud tuleb lehtpuuvõsast puhastada,
samuti hõrendada kadakate liituvust; vajalik
on kadakate hooldamine, karjatamine
vähemalt 29 ha A ja 34 ha B-
esinduslikkusega
129
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
vanade suurte kadakate
väljaraie on
potentsiaalseks
ohuteguriks
taastamis- ja hooldamistegevuste
kooskõlastamisel tuleb tingimuseks seada
vanade ja suurte kadakate ning
põõsalindude elupaikades tukkade alles
jätmist
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur
lubatud on olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et ei kahjustaks
elupaigatüüpi; mitte lubada uute ehitiste
püstitamist, mis võib elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.11 kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210*)
vähemalt 10 ha A
esinduslikkusega
võsastumine ja
kinnikasvamine
kuivi niite lubjarikkal mullal tuleb
hooldama hakata
vähemalt 7 ha A ja 3 ha B-esinduslikkusega
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur
lubatud on olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi; mitte lubada uute ehitiste
püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.12 liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
vähemalt 5 ha-l A-
esinduslikkusega
võsastumine ja
kinnikasvamine
niite tuleb järjepidevalt hooldada 5 ha vähemalt B-esinduslikkusega
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur
lubatud on olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi; mitte lubada uute ehitiste
püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.13 lood (alvarid) (6280*) vähemalt 65 ha-l A-
esinduslikkusega
kulustumine ja kinni
kasvamine
taastada kasutusest väljalangenud alasid ja
ning eemaldada järjekindlalt tekkiv võsa;
soosida tuleb alade järjepidevat hooldamist
(karjatamist)
vähemalt 60 ha-l A esinduslikkusega ning 5
ha-l B-esinduslikkusega
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur lubatud on olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi; mitte lubada uute ehitiste
püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi
kahjustada 2.7.14 niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
vähemalt 31 ha muutused niiskusrežiimis
on potentsiaalseks
ohuteguriks
Kasse lahe äärsed märgalakooslused on
sihtkaitsevööndis, kus uute kraavide
rajamine ei ole lubatud
vähemalt 31 ha
2.7.15 aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud
(6510)
kujunenud kõrgema
looduskaitselise
väärtusega niitudeks
(6210* või 6270*)
võsastumine niite tuleb regulaarselt hooldada, eelkõige
heinamaana
vähemalt 3 ha B, 1 ha C-esinduslikkusega
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur
lubatud on olemasolevate ehitiste
hooldustööd nii, et need ei kahjustaks
elupaigatüüpi; mitte lubada uute ehitiste
130
Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus
püstitamist, mis võivad elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.16 puisniidud (6530*) kokku 29 ha-l A-
esinduslikkusega
hooldusest väljas olevad
niidualad kasvavad kinni
kõiki Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
olevaid puisniite tuleb asuda hooldama
22 ha A-esinduslikkusega ja 7 ha B
ülemäärane
külastuskoormus Laelatu
puisniidu tundlikes osades
külastajad tuleb suunata tundlikest aladest
eemale (niita sisse rajad)
ehitamine on potentsiaalne
ohutegur
mitte lubada ehitisi, mis võib elupaigatüüpi
kahjustada
2.7.17 allikad ja allikasood
(7160)
vähemalt 3 ha B-
esinduslikkusega
kuivendamine on
potentsiaalne ohutegur
allikasoo on sihtkaitsevööndis vähemalt 3 ha B-esinduslikkusega
2.7.18 lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga
(7210*)
56 ha-l; 6 ha vähemalt
A ja 50 ha vähemalt B-
esinduslikkusega
kraavituse mõju taastada koosluste veerežiim, jättes kraavid
looduslikule kinnikasvamisele
56 ha-l säilinud; 6 ha vähemalt A ja 50 ha
vähemalt C-esinduslikkusega
võsastumine eemaldada võsa ja pilliroog
2.7.19 liigirikkad madalsood
(7230)
25 ha-l vähemalt B-
esinduslikkusega
kuivendus erinevatel
aegadel minevikus
vajalik on taastada koosluste veerežiim,
jättes kraavid looduslikule arengule;
eesvoolusid võib hooldada minimaalses
vajalikus mahus, et tagada vee äravool
vähemalt 11 ha B-esinduslikkusega ja 14 ha
esinduslikkus on vähemalt arvestatav (C)
roostumine ja võsastumine alal asuvaid soostunud niite tuleb hooldama
hakata, eemaldada aladele kasvanud võsa ja
pilliroog
2.7.20 vanad laialehised
metsad (9020*)
vähemalt 132 ha, 108
ha A-esinduslikkusega
saare-enamusega puistud
mõjutab saaresurm
metsi tuleb väärtustada muudel alustel,
eeskätt surnud ja surevatest puudest
tekkivad elustiku rikkuse tõttu
vähemalt 53 ha A- esinduslikkusega, 55 ha
B ning 24 ha C-esinduslikkusega
metsa liigne tihenemine,
laiavõraliste laialehiste
puude jäämine varju
kujundusraie eesmärgiga parandada
metsades tammede jt laialehiste puuliikide
valgustingimusi; metsaseire
liigne külastuskoormus teede ja radade korrashoid, korralik
huviväärsuste tähistus ning nende abil
külastuse suunamine
2.7.21 puiskarjamaad (9070) vähemalt 37 ha A-
esinduslikkusega
hooldusest väljas olevata
puiskarjamaade
võsastumine
puiskarjamaad tuleb taastada ja kasutusele
võtta
vähemalt 29 ha A-esinduslikkusega ja 8 ha
B
2.7.22 soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*)
vähemalt 0,7 ha ja
vähemalt B-
esinduslikkusega
metsaraie on
potentsiaalseks
ohuteguriks
sihtkaitsevööndis on metsade majandamine
keelatud
vähemalt 0,7 ha ja esinduslikkus vähemalt
arvestatav (C)
LISA 3. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE
LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU
TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS
Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju
objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad
ka majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka olukordi, mida ei ole
võimalik lahendada tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt lageraiet
oleks vaja teha suuremal alal, kui kaitsekord seda võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks
näideteks on loodusõnnetused metsamaal, nagu torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse
levik, invasiivse võõrliigi levik jmt. Looduskaitse vaatevinklist vaadates on sellistel
juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile omaste protsessidega, milledesse pole vaja
tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku vaatevinklist võib aga tähendada
majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus mitte sekkumisega võivad
kahjustused kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks metsakahjurid võivad
kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja
erandolukordades kaalume erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi.
Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku
tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaaraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb
sealjuures arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele
vmt). Lisaks eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda
ette näeb.
Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis rakendatavad kujundusraie põhimõtted,
mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste
likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga
ettenähtud metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarrraiena).
Kujundusraie kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel:
kaitseala valitseja hindab kujundusraie teostamise vajalikkust ja kooskõla kaitse-
eesmärgiga.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis teha kujundusraiet,
arvestades järgmisi põhimõtteid:
1) kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue
metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga;
2) see on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks kaitsealalt
väljapoole.
132
LISA 4. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMISE JA
HUVIRÜHMADE KAASAMISE KOOSOLEKUTE MATERJALID
Virtsu kooli väikese hoone saalis (Pargi 5, Virtsu) 24. septembril 2012 algusega kell
14.04. Osalejaid 11 (nimekiri lisatud).
Anni Kurisman (keskkonnaamet, KKA) tutvustab kaitsekorralduskavade
koostamise üldpõhimõtteid. Kava on eeskätt töödokument kaitstava ala valitsejale ja
alaga seotud huvirühmadele, see tehakse kümneks aastaks ja kinnitatakse KKA
peadirektori käskkirjaga.
Marek Sammul (pärandkoosluste kaitse ühing, PKÜ) annab ülevaate
kaitsekorralduskavast. Ootame selle jaoks eelkõige maaomanike, majandajate ja valla
esindajate mõtteid. Järgnevalt ülevaade väärtuste ja käsitletud teemade kaupa.
Puhtu mets on laialehise metsana Eesti mõistes unikaalne.
Arno Peksar: Valdav osa Puhtut külastavatest turistidest on seaduskuulekad ja
külastamiskoormusega probleeme ei pole. Kuuse sissetung pole praegu eriline
probleem. Võiks kohati teha valikraiet tamme järelkasvu soodustamiseks. Võiks Puhtu
vaatamisväärsusi paremini tutvustada ja teha ka matkarada.
Marek Sammul: Kindlasti tuleks alustada metsaseirega, et metsas aset leidvat
suktsessiooni jälgida – kas kuuse sissetung on probleem või mitte. Tamme järelkasv
ongi tihedas metsas tagasihoidlik.
Laelatu puisniit on unikaalne oma liigitiheduse poolest, kuid vajab pidevat niitmist
ning niidetava ala pindala laiendamist.
Järgneb arutelu heina pakkimise ja rullimise üle – heina kogused on väikesed ning
maastik hoolduseks ebasoodne. Võiks karjatada ala lõunapoolses (Rame lahe poolses)
osas.
Vahemärkusena arutatakse Rame lahe ja Puhtu tee vahelise osa tulevikku: see tuleks
taas kaitsealaga liita ja asuda karjatama.
Tarmo Viikmaa ja Ago Nurmberg jt. tõstatavad küsimuse karjatamise algusajast.
Arutelu käigus selgub, et keskkonnaameti poolt pole takistusi juba kevadperioodil
karjatamisele. Ilmselt on karjatamise algusaja probleem tekkinud vastastikusest
möödarääkimisest.
Ago Nurmberg: Tõulammastele on varakevadised-hilissügised varjualused
hädavajalikud ja nende ehitamine peaks olema kaitsekorralduskavas sees.
Madalsoid on kaitsealal vähe ja neid võib ähvardada vaid kuivendamine.
Laidudel on inimeste liikumiskeeld. Kas on vajalik ka nende majandamine? Jaht
väikekiskjatele? Arutelu käigus arvatakse, et laidudele võiks viia lambaid ning
väikekiskjate jaht on oluline.
Lahtedel on ilmselt põhiline tüliküsimus kalapüügis.
Arno Peksar: kalapüügi osas võiks täpsustada, kust kohast võivad merele minna teised
isikud peale maaomanike – maaomanikel on probleeme kalastajatega, kes teevad nende
maale lõkkeid, risustavad jne. Vanaluubi lahe kaldale on vald rajamas puhkekohta koos
merele mineku võimalusega.
Marek Sammul jätkab loodusväärtuste tutvustamist: Ruthe sõrmkäpp, niidurüdi, tutkas,
merikotkas ja kassikakk.
Arno Peksar: Uulutul võiks karjatamine olla realistlik. Merikotkas on üsna arvukaks
muutunud ja üks pesa on Hanila vallas teest 15 m kaugusel.
Tarmo Viikmaa: Roo lõikamise aeg on praegu kaitse-eeskirjas veebruari lõpuni, võiks
olla aga märtsi keskpaigani. Aastad on erinevad ja kui on võimalik ja vajalik kauem
roogu lõigata, võiks seda teha kooskõlas keskkonnaametiga.
133
Arno Peksar: Loodusradadest oli juttu vaid Puhtulaiu metsas, neid võiks rajada ka
mujale, näiteks Pivarootsi.
Marek Sammul: kõikjale polegi radu vaja, piisab vaid infostendidest. Neid võiks olla
rohkem.
Arno Peksar: Virtsu arenguselts kavandab rada Virtsu alumisest tuulepargist Ännikse
laheni, see tasuks kavasse sisse kirjutada. Laelatu puisniidule võiks teha raja, see
väldiks ka niidu tallamist. Võiks kitsa raja niidule sisse niita.
Marju Erit: Kaitsekorralduskavas tuleks rohkem tähelepanu pöörata teise
kaitsekategooria liikidele, keda praegu pole mainitud.
Koosolek lõppes kl. 15.33
Koosolekut juhatas Anni Kurisman (KKA), protokollis Toomas Kukk (PKÜ).
Keskkonnaamet 2018
Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla
panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja
Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja
Suuremõisa merikotka püsielupaiga
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori 18.09.2018
käskkirjaga nr 1-2/18/13
MUUDETUD
Keskkonnaameti
24.03.2023
korraldusega nr 1-3/23/85
2
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 6
1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ................................................................................................. 9 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 11 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 12
1.5. UURITUS .............................................................................................................. 13 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .......................................................... 13 1.5.2. Riiklik seire ..................................................................................................... 15 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................... 17
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................... 18
2.1. ELUSTIK ............................................................................................................... 18
2.1.1. Väinamere hoiuala linnustik ........................................................................... 18 2.1.2. Imetajad........................................................................................................... 50 2.1.3. Kalad ............................................................................................................... 51
2.1.4. Selgrootud ....................................................................................................... 51 2.1.5. Soontaimed ..................................................................................................... 53
2.1.6. Samblad........................................................................................................... 68 2.1.7. Samblikud ....................................................................................................... 69
2.2. KOOSLUSED ........................................................................................................ 70
2.2.1. Rannikuelupaigad ........................................................................................... 70 2.2.2. Poollooduslikud elupaigad .............................................................................. 77
2.2.3. Sood ja vee-elupaigad ..................................................................................... 98 2.2.4. Metsaelupaigad ............................................................................................. 105
2.2.5. Paljandid ....................................................................................................... 112 2.3. KAITSEALUSED ÜKSIKOBJEKTID, ÜRGLOODUSE, MUINSUSKAITSE JA
PÄRANDKULTUURI OBJEKTID ........................................................................... 113 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ............................................. 114
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ................................................... 117
4.1. INVENTUURID, SEIRE, UURINGUD.............................................................. 117 4.1.1. Valitud piirkondade haudelinnustiku inventuur ............................................ 117 4.1.2. Elupaigatüübi jõed ja ojad inventuur ............................................................ 119 4.1.3. Leisi jõe alamjooksu hüdroloogiline uuring ................................................. 120
4.1.4. Valitud piirkondade kaitstavate taimeliikide inventuur ................................ 120 4.1.5. Riiklik seire ................................................................................................... 122
4.1.6. Kaitsealuste ja ohustatud taimeliikide tulemusseire ..................................... 123 4.1.7. Elupaigatüüpide tulemusseire ja valikuline kordusinventuur ....................... 124 4.1.8. Emaputkele olulisimate kasvualade väljavalimine ja liigile sobiva
hooldusrežiimi määramine ...................................................................................... 124 4.1.9. Lindude toidubaasi uuring Väinameres ........................................................ 125
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE.................................................... 125 4.2.1. Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine..................................... 125
4.2.1.1. Rannaniitude (1630*) taastamine ja hooldamine Väinamere hoiuala ........... 127 4.2.2. Pullapää panga jalami puhastamine võsast ................................................... 139 4.2.3. Väikekiskjate ohjamine Viirelaiul, Rukkirahul, Eerikulaiul, Kakralaiul ja
linnutähtsatel aladel ................................................................................................ 140 4.2.4. Linnutähtsate alade taastamine ja hooldamine ............................................. 140
3
4.3. TARISTU ............................................................................................................. 143 4.3.1. Piiride tähistamine ........................................................................................ 143 4.3.2. Piiritähiste hooldamine ................................................................................. 144 4.3.3. Väinamere hoiuala tutvustavate infotahvlite hooldamine ............................. 144
4.3.4. Puhkekoha rajamine Pullapää panga hoiualal............................................... 144 4.3.5. Puhkekoha hooldamine Pullapää panga hoiualal .......................................... 145 4.3.6. Infotahvli paigaldamine Viirelaiule .............................................................. 146 4.3.7. Vohilaiu koolme juurdepääsutee rekonstrueerimine .................................... 146 4.3.8. Jausa rannaniidu juurdepääsutee rajamine .................................................... 148
4.3.9 Prassi rannaniidu juurdepääsutee renoveerimine ........................................... 148 4.3.10 Nuudimetsa truubi paigaldamine Rannakülas ............................................. 149 4.3.11. Ülekäigu rajamine Suuremõisa jõele .......................................................... 150
4.3.12. Säärenina vaatetorni renoveerimine ............................................................ 151 4.3.13 Vaatetorni rajamine Hellamaa randa ........................................................... 152 4.3.14. Salinõmme linnuvaatlustorni remont .......................................................... 153
4.3.15. Loopealsete taastamiseks vajaliku taristu hooldamine ............................... 153 4.3.15. Niitude hooldamiseks vajaliku tehnika ostmine ......................................... 155
4.4. KAVAD, EESKIRJAD ........................................................................................ 156 4.4.1. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja uue kaitsekorralduskava
koostamine .............................................................................................................. 156
4.4.2. Hoiualade määruste muutmine ..................................................................... 156 4.5. KAITSTAVA ALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAAHARIDUS ......... 157
4.5.1. Väinamere hoiuala tutvustava trükise koostamine ....................................... 157 4.5.2. Väinamere hoiuala ja Väinamerd tutvustava keskkonnaharidusliku
õppeprogrammi väljatöötamine .............................................................................. 157 4.6. EELARVE ........................................................................................................... 158
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................................................. 171
VIITED ......................................................................................................................................................... 183
LISAD ........................................................................................................................................................... 185
4
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstava loodusobjekti
alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala
valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega
kohustusi kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja
Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga (osa
Väinamere loodus- ja linnualast) kaitsekorralduskava eesmärgid on:
anda lühike ülevaade kaitstavast alast ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,
rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast
riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga eesmärgiks oleva liigi, elupaiga
vm väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30
aasta perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks
vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja
rahastamiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi järgmised avalikkuse kaasamise koosolekud:
04.04.13 Keskkonnaameti Haapsalu kontoris (Läänemaa); 04.04.13 Käina Huvi- ja
Kultuurikeskuses (Hiiumaa); 05.04.13 Leisi vallamajas (Saaremaa); 19.12.13
Keskkonnaameti Haapsalu kontoris (Läänemaa); 19.12.13 Hiiu Maavalitsuse saalis
(Hiiumaa); 08.01.14 Varbla vallamajas (Pärnumaa); 08.01.14 Muhu lasteaia saalis
(Saaremaa).
Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse
planeerimise spetsialist Elle Puurmann (tel: 517 4811; e-post:
[email protected]). Kava koostas MTÜ PÄRANDKOOSLUSTE
KAITSE ÜHING (edaspidi PKÜ), vastutav ekspert Toomas Kukk (tel 518 9420; e-post:
[email protected]). Kava koostasid Peedu Saar (tel: 5534041; e-post:
[email protected]), Leho Luigujõe (linnustiku osa; tel: 5079713; e-post:
[email protected]). Parandus- ja täiendusettepanekuid tegid Keskkonnaameti kaitse
planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialistid Anni Kurisman (Läänemaa), Marja-
Liisa Meriste (Pärnumaa), Kadri Paomees, Marii Aksiim ja Gunnar Raun (Saaremaa)
ning Andres Miller (Hiiumaa); liigirühmi puudutavates küsimustes olid konsultantideks
Agu Leivits (imetajad), Ly Lindman (liblikad), Renno Nellis (merikotkas), Mare Leis
(samblad) ja Tõnu Talvi (teod) ning seire osas Triin Paakspuu. Keskkonnaameti
spetsialistidest olid kaasatud Kaie Sarv, Kaie Kattai, Piret Sepp ja Annely Reinloo
(maahooldus), Tiia Tänavsuu, Tõnis Ruber, Urmas Lambut (metsad), Rita Miller, Rein
5
Nellis, Maarja Nõmm, Riina Lillemäe, Ilona Lepik, Marju Erit (liigikaitse), Märt
Kesküla, Melika Paljak (vee-elustik) ja Ave Huugen (loodusharidus ja külastuskorraldus)
ning Riigimetsa Majandamise Keskusest Marju Pajumets ja Tiina Selart
(külastuskorraldus).
KAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURVAHENDITE KASUTAMISE
STRATEEGIA 2007-2013” JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE
RAKENDUSKAVA” PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE
INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE” MEETME
„KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE
LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA
REGIONAALARENGU FONDI VAHENDITEST.
6
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas mereosa, mis paikneb Lääne-
Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel. Saari ja mandrit
eraldavad üksteisest väinad: Voosi kurk, Hari kurk, Soela väin, Väike väin ja Suur väin.
Valdava osa Väinamere hoiuala territooriumist katab meri, mille kaitse korraldamisel on
aluseks Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja
Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)
kaitsekorralduskava 2013‒2022 (koost. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, ekspert M. Kuris;
edaspidi Väinamere HA mereosa KKK).
Käesolev kava hõlmab Väinamere hoiuala maismaaosa (välja arvatud Vormsi saarele
jääv osa), Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala (HA)
ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga (PEP) (joon. 1).
Kavaga hõlmatud alad ulatuvad kolme maastikurajooni ‒ Hiiumaa, Saaremaa ja Lääne-
Eesti madaliku ‒ koosseisu. Ala maastikus valdavad erinevat tüüpi tasandikud (mere-,
pae-, vähem moreenitasandikud), mida liigestavad rannikuvallistikud, harvem klint
(Arold, 2005). Valdav osa alast on määratletud väärtuslike maastikena (näiteks Kagu-
Hiiumaa, Kukerand ja Uisu pank, Paatsalu laiud ning Põhja-Muhu), mis tähendab, et
ajalooliselt väljakujunenud maastiku ilmet ei tohi arendustegevuse käigus oluliselt muuta
(Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused”).
Väinamere hoiuala hõlmab neli piirkonda: Lääne (66 200 ha), Saare (42 616 ha), Hiiu
(60 253 ha) ja Pärnu (689 ha). Kaitsekorralduskavaga hõlmatud maismaaosa kogupindala
on 5977 ha, millest Väinamere hoiuala Hiiumaa (Hiiu vallas) on 3230 ha, Läänemaa
(Lääne-Nigula ja Vormsi vallas, Haapsalu linnas ning Lääneranna vallas) 1388 ha,
Saaremaa (Muhu ja Saaremaa vallas) 1045 ha ja Pärnumaa (Lääneranna vallas) 314 ha
(rannajoonena on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaarti 2017; hoiualade piir arvestab
enne 2018. a haldusreformi olnud maakonnapiire). (joon. 1).
Alale on iseloomulikud erivevad rannikuelupaigad. Sealsed elupaigad on valdavalt
poollooduslikud, erinevad ranniku-, loo-, aru-, ja soostuvad rohumaad, mis püsivad
hooldamise, karjatamise või niitmise tulemusena. Oluliselt vähem on alal metsi, millest
looduskaitseliselt hinnatumad on suhteliselt noored esikmetsad maakerkealadel. Alal
levib ka erinevat tüüpi soid.
Väinamere hoiuala elustik on mitmekesine. Tähelepanuväärselt liigirikas on enamasti
merega seotud linnustik. Vähem või rohkem on merega seotud ka teised
organismirühmad ‒ taimed, imetajad ja selgrootud. Väinamere hoiualale (Hiiu maakond)
jäävad looduskaitseseaduse alusel moodustatud Kadakalaiu, Tülli, kaks Sarve ja Harilaiu
merikotka püsielupaigad ning 2006. a moodustatud Harilaiu näsa-kuldsambliku
püsielupaik.
7
Pärnu maakonnas asuva Mõisaküla panga hoiuala (6 ha) ilmestab sisemaine klint ‒
Mõisaküla pank. Alal kaitstakse kõrge väärtusega arurohumaid ning pangal kasvavaid
kaitsealuseid taimeliike. Puiskarjamaa hoiuala (20 ha) on moodustatud puisrohumaade
kaitseks. Lääne maakonnas asuva Österbi hoiuala (15 ha) väärtuseks on väikesed
niidualad, kus võib kohata tavalisemaid kaitsealuseid käpalisi. Pullapää panga hoiuala
(27 ha) on moodustatud ennekõike loodusmetsade kaitseks. Pullapää pangal kasvab
mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Kavaga käsitletavad hoiualad on moodustatud 2007. a.
(lisa 1).
Hiiu maakonnas asuvad Heinlaiu (12 ha), Kadakalaiu (13 ha) ja Suuremõisa (10 ha)
püsielupaigad on moodustatud 2010. a merikotka (Heliaeetus albicilla) kaitseks. (lisa 2).
Kavaga käsitletavad hoiualad ja püsielupaigad kuuluvad Väinamere linnu- (LiA) ja
loodusala (LoA) koosseisus rahvusvahelisse Natura 2000 alade võrgustikku
(http://natura2000.eea.europa.eu/#). Ala jääb osaliselt UNESCO Lääne-Eesti saarte
biosfääri programmialale (lisa 4).
8
Joonis 1. Kavaga käsitletavad hoiualad ja püsielupaigad. Erineva mustvalge
viirutusega alad tähistavad Väinamere hoiuala mereosa.
9
1.2. MAAKASUTUS
Valdavalt on kavaga käsitletavatele aladele jääv maa eraomandis, oluliselt vähem on
jätkuvalt riigi omandis olevat (JRO) maad ja riigimaad, marginaalsel pindalal on ka
munitsipaal-, sega- ja avalik-õiguslikku maad (tabel 1; lisa 5).
Põhikaardi järgi jääb alale üle 2000 ha metsa ja ligi 2000 ha muu lagedana kaardistatud
alasid (viimaste hulka kuuluvad sageli ka hoiuala eesmärgiks olevad väärtuslikud
rannarohumaad). Ligikaudu poole väiksemal pindalal levivad rohumaadena kaardistatud
kõlvikud, veelgi vähem on põlde ja põõsastikke. Teisi kõlvikutüüpe (sooalad, vooluveed,
teed, hoonestus) on juba oluliselt väiksemal alal (tabel 2; lisa 5).
Tabel 1. Maaomand kavaga hõlmatud alal (maakatastri andmed seisuga jaanuar 2013,
Lääne- ja Pärnumaa osas jaanuar 2018) Era-
omand
(ha)
Riigi-
omand
(ha)
Munitsipaal-
omand
(ha)
Sega-
omand(h
a)
Avalik-
õiguslik
omand
(ha)
JRO
(ha)
Väinamere
HA (Hiiu)
2447 140 13 <0,1 - 675
Väinamere
HA (Lääne)
1182 49 2 - - 155
Väinamere
HA (Pärnu)
294 1 - - - 19
Väinamere
HA (Saare)
799 85 2 - 1 195
Mõisaküla
panga HA
6,2 - - - - -
Puiskarjamaa
HA
20 - - - - -
Pullapää
panga HA
8 19 - - - -
Österbi HA 15 - - - - -
Heinlaiu
merikotka
PEP
12 - - - - -
Kadakalaiu
merikotka
PEP
11 - - - -
Suuremõisa
merikotka
PEP
- 10 (1) - - - -
10
Tabel 2. Kõlvikuline jaotus kavaga hõlmatud alal (alus Maa-ameti Eesti vektorpõhikaart
2013, Läänemaa osas 2017)
Mets1
(ha) Põõsastik
(ha) Rohu-
maa (ha)
Sooala2
(ha) Põld
(ha)
Voolu-
veed3
(ha)
Muu
lage4
(ha)
Teed5
(ha) Hoones
tus6
(ha)
Väinamere
HA (Hiiu)
1346 242 530 <0,1 190 0,5 907 2,9 19
Väinamere
HA (Lääne)
387 142 193 58 40 0,4 497 <0,1 9
Väinamere
HA (Pärnu)
88 56 106 5 7 0,4 66 - 4
Väinamere
HA (Saare)
294 51 337 - 10 2 360 1 1
Mõisaküla
panga HA
<0,1 2 2,6 - 1,6 - <0,1 - <0,1
Puiskarjamaa
HA
18 0,9 1,1 - 0,2 - - - -
Pullapää
panga HA
21 - - 1,1 - - 5,2 - -
Österbi HA 10 - 3,4 0,2 <0,1 - 1 - -
Heinlaiu
merikotka
PEP
11 - 0,1 - - - 0,9 - -
Kadakalaiu
merikotka
PEP
2,7 7,3 - - - - 1 - -
Suuremõisa
merikotka
PEP
10 - - - - - 0,2 - -
1Põhikaardi kõlvikud ‘mets’ ja ‘noor mets’ 2Põhikaardi kõlvikud ‘madalsoo’ ja ‘soovik’ 3Põhikaardi kõlvik ‘vooluveekogu’ 4Põhikaardi kõlvikud ‘muu lage’, ‘roostikud’ ja ‘liivane ala’ 5Põhikaardi kõlvikud ‘kõrvalmaantee püsi- ja kergkate’ 6Põhikaardi kõlvikud ‘eraõu’ ja ‘tootmisõu’
11
1.3. HUVIRÜHMAD
Peamised huvirühmad on piirkonna elanikud, maaomanikud ja riik erinevate
institutsioonidega (tabel 3). Keskse tähtsusega on pärandkoosluste hoidjad ‒
põllumajandustootjad ja talunikud. Tegemist on väiketootjatega, mis tähendab, et
erinevaid maahooldajaid on palju.
Tabel 3. Huvirühmad Huvirühm Huvid
Maavalitsused (Hiiu,
Lääne, Pärnu, Saare)
- turismi ja puhkemajanduse arendamine;
- kohaliku elu edendamine;
- maakasutuse suunamine vastavalt planeeringutele (teemaplaneering
Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused);
- väärtuslike maastike säilimine ning puhta ja mitmekesise
looduskeskkonna hoidmine
Omavalitsused (Hiiu,
Lääne-Nigula, Lääneranna,
Saaremaa, Muhu)
- turismi ja puhkemajanduse arendamine;
- kohaliku (traditsioonilise) majandustegevuse soodustamine;
- ehitustegevus;
- kohaliku elu edendamine;
- maastiku korrashoid;
- maakasutuse suunamine vastavalt üld- ja detailplaneeringutele;
- puhta ja mitmekesise looduskeskkonna hoidmine
Keskkonnaamet
(KeA)
kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund
Keskkonna-inspektsioon
(KKI)
keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamine ja avastamine
Riigimetsa Majandamise
Keskus
(RMK)
praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse
korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning
tutvustamiseks
Veeteede Amet seotud eelkõige merealaga
- ohutu laevaliikluse tagamine, meremärkide paigaldamine;
- looduskaitsealase teabe jõudmine merekaardidele
Keskkonna-
organisatsioonid
(Läänemaa linnuklubi,
Eesti Ornitoloogiaühing,
Pärandkoosluste Kaitse
Ühing, Eesti
Looduseuurijate Selts,
Eestimaa Looduse Fond)
- loodusväärtuste pikaajaline säilimine;
- loodusväärtuste kaardistamine ja seire ning andmete kättesaadavus
Loodusteadlased - ala loodusväärtuste uurimine ja kaardistamine ning andmete kättesaadavus
Põllumajandusettevõtjad ja
poollooduslike koosluste
hooldajad/taastajad
(mittetulundusühingud,
osaühingud, füüsilisest
isikust ettevõtjad)
- piirangute vähesus;
- järjepidev loodushoiutoetuste maksmine;
- linnukahjude kompenseerimine;
- kasumlik majandamine
Jahiseltsid - looduskaitseliste piirangute vähesus;
- jahiloomade kõrge arvukus;
- väikekiskjate arvukuse ohjamine
Kutselised kalurid seotud eelkõige merealaga
- merele juurdepääsud;
- hülge- ja kormoranikahjude kompenseerimine;
- kalavarude hea seisund
Piirkonna majutusasutused
ja (loodus)turismiga
- ala puhkemajanduslik kasutamine;
- ala tutvustamine;
12
Huvirühm Huvid
tegelevad ettevõtjad - juurdepääs loodusväärtustele;
- ettevõtlust soodustav taristu;
- ligipääs merele, avatud kallasrada;
- teede korrashoid
Puhkajad, väikelaevade
omanikud, turistid
- loodusväärtuste eksponeeritus;
- ligipääs merele, avatud kallasrada;
- tähistatud lautri- ja ujumiskohad;
- teede korrashoid;
- majutus- ja telkimiskohtade olemasolu
Maaomanikud ja kohalikud
elanikud
- looduskaitseliste piirangute vähesus;
- maastiku korrashoid;
- teede korrashoid;
- avatud kallasrada;
- toimiv loodushoiutoetuste süsteem
Sadamate haldaja ja
Väinamerel opereerivad
laevafirmad
seotud eelkõige merealaga
- sadamate arendamine (Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Kuivastu, Triigi,
Sõru; AS Saarte Liinid);
- minimaalsed piirangud praamiteede süvendamisele (AS Saarte Liinid)
1.4. KAITSEKORD
Hoiualade kaitsekord on sätestatud looduskaitseseadusega (lisa 3.). Hoiuala on
elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse
kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Arvestades kaitse-
eesmärki, võib hoiuala valitseja metsateatise menetlemisel seada tingimusi raie aja ja
tehnoloogia osas. Kui kavandatav uuendusraie ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärkide
säilimist ning nende struktuuride ja funtsioonide toimimist, on hoiualal lubatud lageraie
langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni
viis hektarit.
Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise või eelhindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel.
Kadakalaiu, Heinlaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaigas kehtib kogu ulatuses
looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevööndi kaitsekord (lisa 2). Sihtkaitsevööndi
kaitsekord kehtib ka Väinamere hoiuala territooriumile jäävates Tülli ja Sarve merikotka
püsielupaigas ning Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaigas, Hobulaiu merikotka
püsielupaik on tsoneeritud üheks sihtkaitse- ja üheks piiranguvööndiks. Püsielupaiga
sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Merikotka püsielupaikades kehtib
liikumispiirang 15. veebruarist kuni 31. juulini.
13
1.5. UURITUS
1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid
Väinamere hoiuala (Hiiumaa)
5.06.2010‒27.10.2010 tegi OÜ Metsaruum alal loodusdirektiivi elupaigatüüpide
inventuuri. Välitöid tegid Marje Talvis, Aat Sarv, Taimo Türnpu ja Aivar Hallang. Töö
käigus kaardistati elupaigatüübid, samuti elupaigatüüpideks mittekvalifitseeruvad alad
ning leitud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Töö tulemusena esitati kaardipõhine
koosluste hooldamis-taastamisjuhis (Talvis 2010). Lisaks on poollooduslikke kooslusi
alal inventeerinud Meeli Mesipuu (2010, 2012, 2013), Bert Holm ja Toomas Kukk (2010,
2012), Elle Roosaluste (2007), Taavi Tuulik (2007), Sander Laherand (2012), Annely ja
Bert Holm (2014, 2015), Pille Mänd ja Taimo Türnpu (2016). Kadakalaiu elupaigatüübid
inventeeris 2016. a Ants Animägi.
Väinamere hoiuala (Saaremaa)
28.06.2012‒14.08.2012 tegi OÜ Consultare alal loodusdirektiivi elupaigatüüpide ning I
ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide inventuuri. Välitöid tegi Kadriann Saar, vähemal
määral Marje Talvis. Töö tulemusel valmis kaardipõhine koosluste hooldamis-
taastamisjuhis (Saar 2012). Lisaks on Saaremaa poollooduslikke kooslusi inventeerinud
Annely ja Bert Holm (2016), Sander Lõuk (2013), Urmo Saar ja Piret Sepp (2015, 2016).
Väinamere hoiuala (Lääne- ja Pärnumaa)
2008. aasta juunis ja juulis tegi Eesti Looduseuurijate Selts Väinamere hoiuala
mandriosas kaitstavate taimeliikide inventuuri. Välitöödel osalesid Toomas Kukk, Mare
Leis, Sirje Azarov, Silja Kana, Maarja Kukk, Ott Luuk, Dora Kukk ja Indrek Viil.
Välitööde tulemustel kaardistati kaitsealused taimeliigid kogu ala ulatuses ning töö
aruandes toodi välja liike ohustavad tegurid (Kana 2008).
2010. aasta suvel ja sügisel tegid Anneli Palo, Madli Linder ja Eerik Absalon
loodudirektiivi elupaigatüüpide inventuuri. Töö käigus kaardistati elupaigatüübid ja
elupaigatüüpideks mittekvalifitseeruvad alad ning leitud kaitsealuste taimeliikide
leiukohad. Välitööandmete põhjal valmis kaardipõhine koosluste hooldamis-
taastamisjuhis (Palo jt 2010).
2014. aasta suvel tegid Ott Luuk ja Peedu Saar Hobulaiu elupaigatüüpide inventuuri.
Lisaks on alal inventeerinud poollooduslikke kooslusi Anneli Tamm ja Heiki Luhamaa
(2010), Marje Talvis (2011), Meeli Mesipuu (2010, 2015), Toomas Kukk (2015), Jaak-
Albert Metsoja (2015).
Väinamere hoiuala elupaigatüübid on inventeeritud viimase 10 aasta jooksul. Kuna töid
teostasid maakondade kaupa erinevad inimesed, on metoodikas väiksemaid erinevusi:
14
- potentsiaalse elupaigatüübi määramise võimalust on kasutatud Hiiumaal, kus
potentsiaalsetena on kirjeldatud elupaigad esinduslikkusega D1. Vähesel määral on
potentsiaalse elupaigatüübi määramise võimalust kasutatud ka Lääne- ja Pärnumaal, kus
potentsiaalsena kaardistatud elupaigad on D esinduslikkusega.
- kaasneva elupaigatüübi määramise võimalust on kasutatud Saare-, Lääne- ja
Pärnumaal, Hiiumaal mitte.
- erinevad kultuuristamise mõjuga poollooduslikud kooslused on Pärnu- ja
Läänemaal määratud peamiselt elupaigatüüpide 6510 ja 6210 alla; Saaremaal on jaotatud
need erinevatesse tüüpidesse, samuti Hiiumaal, kus need on enamasti tähistatud
potentsiaalsetena.
Mõisaküla panga hoiuala
19.08.1999 inventeerisid Mare Leis ja Priit Holtsmann poollooduslikud kooslused.
23.07.2009 tegi Meeli Mesipuu elupaigatüüpide kordusinventuuri.
30.05.2012 inventeerisid Anni Kurisman ja Elle Puurmann panga elupaigatüübi.
Puiskarjamaa hoiuala
09.08.1999 inventeerisid Mare Leis ja Priit Holtsmann loodusdirektiivi elupaigatüübid.
23.07.2009 tegi Meeli Mesipuu hoiuala elupaigatüüpide kordusinventuuri.
Pullapää panga hoiuala
27.05.2013 inventeeris Peedu Saar hoiuala metsaelupaigatüübid ja Pullapää panga. Tööde
tulemusena anti kaitsekorralduslikud soovitused elupaikade kaitseks.
Österbi hoiuala
23.05.2000 inventeerisid Anneli Tamm ja Priit Holtsmann loodusdirektiivi
elupaigatüübid.
22.08.2012 inventeerisid Meeli Mesipuu ja Thea Kull hoiualale jäävad poollooduslikud
kooslused.
08.08.2015 inventeerisid Elle Roosaluste ja Tiina Orav täiendavalt poollooduslikke
kooslusi.
Rannikuelupaigatüübid
2016. a kaardistas Tallinna Ülikool (Reimo Rivis) rannikuelupaigatüübid (EMP
rahastatav projekt „Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210,
1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi
kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine”; edaspidi Rannikuelupaikade projekt).
Kaitstavate liikide kohta Väinamere hoiualal annab lisaandmeid Eesti Maaülikooli
2013. a tehtud uuring „Madala unilooga seisundi ja häiringute tekitamise vajaduse
väljaselgitamine kaitsealadel olevates leiukohtades”.
1 Elupaigatüüpide esinduslikkust hinnatakse järgmises skaalas: A – väga esinduslik, B – esinduslik, C –
arvestatav esinduslikkus, D – madal esindulikkus. Lisaks kasutatakse potentsiaalse (p) elupaigatüübi
mõistet, mis tähendab, et praegu elupaigatüüp kriteeriumitele ei vasta, aga võib vastata teatud aja möödudes
(negatiivse mõjuteguri lakkamisel).
15
1.5.2. Riiklik seire
Väinamere hoiualale jäävad riikliku seire 13 allprogrammi seirealad, teistel kavaga
käsitletavatel hoiualadel riiklikku seiret ei tehta (tabel 4). Ülevaade seirest on esitatud
lisas 6.
Tabel 4. Kavas käsitletavale alale jäävad riikliku seire allprogrammid ja
seirealade/mõõtekohtade arv.
O h
u st
at u
d
ta im
ek o o
sl u
st e
(N at
u ra
2
0 0 0
k o
o sl
u se
d )
se ir
e
O h
u st
at u
d s
o o
n ta
im ed
e ja
s am
b la
li ig
id
H an
ed ,
lu ig
ed j
a so
o k u
rg
O h
tl ik
e ai
n et
e se
ir e
ra n
n ik
u m
er es
2
R an
n ik
u m
er e
se ir
e2
Ö ö
li b
li k
at e
k o
o sl
u se
d
M er
es aa
rt e
h au
d el
in n u
st ik
u s
ei re
P õ
h ja
ta im
es ti
k u
s ei
re r
an n
ik u m
er es
2
H ü
lg ed
R ö
ö v
li n
n u
d
V al
it u
d e
lu p
ai k
ad e
ta li
li n
n u
st ik
R an
d a
u h
u tu
d l
in n u
d
K o
tk ad
j a
m u
st -t
o o
n ek
u rg
seirealade/mõõtekohtade arv
Väinamere HA (Hiiu) 9 5 4 3 3 1 6 2 4 1 3
Väinamere HA (Lääne) 3 7 4 1 2 1 2 2 1 2 1
Väinamere HA (Pärnu) 1 1 10
Väinamere HA (Saare) 2 151 1 3 2 2 1
Heinlaiu merikotka PEP 1
Kadakalaiu merikotka PEP 1
Suuremõisa merikotka PEP 1 1Muhu saarel Üügu pangal on ühel seirealal 13 mõõtekohta.
2Kuuluvad riikliku seire „Mereseire” programmi, käsitletakse Väinamere hoiuala mereosa
kaitsekorralduskavas 2013‒2022.
Toetudes seireveebi allprogrammide ülevaatele, seirearuannetele ja EELIS-le, on
järgnevalt lühidalt tutvustatud Väinamere hoiualale jäävaid riikliku seire programmi
„Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire” allprogramme. Allprogrammi „Hülged”
ning riikliku seire programmi „Mereseire” tehtavat seiret käsitletakse Väinamere HA
mereosa KKK-s.
Ohustatud taimekooslused (Natura 2000 kooslused) Seire eesmärgiks on anda ülevaade valitud loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundist ja
neis toimuvatest muutustest ajas; seirealad valitakse juhumeetodil. Väinamere hoiualal
seiratakse Natura elupaigatüüpidest rannaniite (8 seireala), loopealseid (4 seireala) ja
puisniite (2 seireala).
Ohustatud soontaimed ja samblaliigid Ohustatud soontaime- ja samblaliikide seire objektiks on rahvusvaheliste lepetega
kaitstavad taimed, samuti I ja II kategooria kaitsealused ja Eesti ohustatud liikide
punasesse nimestikku kantud liigid. Seire tulemused on kasutatavad liikide seisundi
16
hindamisel ja vajaliku kaitserežiimi väljatöötamisel, samuti ühe parameetrina keskkonna
seisundi hindamisel. Seiresamm varieerub ja sõltub liigi ohustatusest; seirealad valitakse
juhumeetodil. Väinamere hoiualal seiratakse kokku 11 liiki soontaimi ja üht samblaliiki.
Ööliblikate kooslused Ööliblikate seiret peetakse lihtsa metoodika (kasutatakse valguspüüniseid) ja eri
seirepunktidest kogutava andmestiku hea ühildatavuse tõttu üheks informatiivsemaks
selgrootute seire vormiks, mis annab informatsiooni kuni 750 liigi arvukuse kohta Eestis.
Väinamere hoiualale jääb Salinõmme seirejaam (sja0839000) Hiiumaal, kus vaatlused
toimuvad 1999. aastast. Salinõmme seirejaam on meretuultele avatuse tõttu läbi aastate
üks liigivaesemaid.
Röövlinnud Röövlindude seire eesmärgiks on hauklaste, pistrikuliste ja kakuliste seisundi jälgimine
püsialadel. Seire käigus hinnatakse liikide kaupa isendite arvukust ja erinevaid
pesitsemisega seotud näitajaid. Röövlindude populatsioonide seisund on heaks
indikaatoriks looduse mitmekesisuse ja keskkonnasaaste hindamisel. Väinamere
hoiualale jääb osaliselt Emmaste seirejaam (sja2866000) Hiiumaal.
Randa uhutud linnud
Randa uhutud lindude seire käigus läbitakse seiratav rannikulõik kaks korda aastas:
kevadel ja sügisel. Läänemaale jääb kaks seireala.
Haned, luiged ja sookurg
Allprogrammi „Haned, luiged ja sookurg” seire toimub iga-aastaselt, kusjuures igal
kolmandal aastal seiratakse vastavalt kas hanesid, luiki või sookurgi. Hanede seire aastal
pööratakse peatähelepanu hallhanele (Anser anser) ja valgepõsk-laglele (Branta
laucopsis) ning luikede seire aastal väikeluigele (Cygnus columbianus) ja laululuigele
(Cygnus cygnus). Vaheaastatel seiratakse fookuses mitte olevat liigirühma vähestel
valitud püsiseirealadel. Väinamere hoiualale jääb kokku 10 seireala. Üks seirealadest jääb
Hellamaa randa, kus on vaja parandada linnuloenduse tingimusi (Riikliku keskkonnaseire
mitmekesisuse ja maastike seire allpogrammi „Haned, luiged ja sookurg”, koondaruanne
2012).
Kotkad ja must-toonekurg
Kavaga hõlmatud aladele jääb kokku 7 asustatud või asustamata merikotka pesa.
Merikotka pesade asustatust, liigi sigimisedukust, aga ka kaitsekorrast kinnipidamist
kontrollitakse kotkaste riikliku seire allprogrammi raames iga kolme kuni viia aasta
tagant (seiresamm on varieeruv). Alates 2012. aastast kontrollitakse igal aastal 1/3
keskkonnaregistris olevatest pesadest.
Meresaarte haudelinnustik
Kavaga hõlmatud aladele jääb kokku 17 meresaarte haudelinnustiku seireala. Hiiumaa
seirealad jäävad Hari kurku ja Heinlaiu ümbrusesse, Läänemaal Hari kurku, Pärnumaal
Paatsalu lahte. Seireaeg on mai-juuni. Harilaiul, Kakralaiul, Kakrarahul, Eerikulaiul ja
Hellamaa rahul viiakse seiret läbi igal aastal, Eerikurahul ja Rauarahul 5‒10 aastase
seiresammuga. Paatsalu lahe laidudel on ajavahemikul 2009‒2012 linde loendatud igal
aastal, aastatel 2013‒2015 loendusi ei tehtid, misjärel seiratakse taas kolmel aastal järjest.
17
Valitud elupaikade talilinnustik Kavaga hõlmatud aladele jääb üks valitud elupaikade talilinnustiku seireprogrammi
seireala (233; sja5367000), mis asub Läänemaal Hari kurgus. Talilinnustiku loendusel
kasutatakse transektloendust 10 kilomeetri pikkusel transektil. Võimalusel tehakse talve
jooksul ühel seirealal kolm loendust. EELISe andmetel tehti Hari kurgu seirealal viimati
vaatlusi 2010. aastal; kokku on seal aastate jooksul kirja pandud 22 liiki linde.
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus
Linnustik
Valdav osa Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest on linnud. Sellegipoolest on
alapõhiseid andmeid pesitsevate linnuliikide kohta vähe. Enamasti on tegemist
üldandmetega, mis kehtivad tervikuna Väinamere või Väinamere linnuala kohta. Ala
suuruse tõttu on linnuinventuuri lausaline läbiviimine äärmiselt ressursimahukas.
Kaitsekorralduskavas on välja toodud kaheksa (Hiiumaal 5, Saaremaal 2 ja Läänemaal 1)
ornitoloogide poolt esile tõstetud linnustiku jaoks olulist ala kogupindalaga ligi 500 ha,
kus tuleb esmajärjekorras haudelinnustikku inventeerida (vt pt 4.1.1). Kuna tegemist on
niidurüdi tänaste või kunagiste pesitsusaladega, tuleb ivnenteerimise ajal niidurüdi, aga
ka teisi kahlajaid eelkõige silmas pidada.
Eutrofeeruvas Väinameres on muutused lindude toidubaasis üheks linnuasurkonna
liigilist koosseisu ja arvukust mõjutavaks teguriks. Teguri mõju on aga raske hinnata, sest
puuduvad vastavad uuringud. Kavaga tehakse ettepanek viia Väinamere hoiualal läbi
lindude toidubaasi uuring (vt pt 4.1.9).
Kaitsealused taimeliigid Väinamere hoiuala Hiiumaa osas on kokku kaardistatud 38 kaitsealust taimeliiki, neist II
kategooria liike on 14. Sageli on elupaiga polügoonid väga suured, puuduvad isendite
arvukuse ja populatsiooni seisundi hinnangud. Need andmed on pärit 1990-ndate
algusest, mil kaardistati laiemad levikualad, kus liigid sobivates kasvukohtades võiksid
kasvada. Vähesel määral on taimeliike kaardistatud ka Hiiumaa elupaigatüüpide
kaardistamise käigus. Kasutades olemasolevaid andmeid tuleb alal läbi viia taimeliikide
inventuur. Inventeeritav ala hõlmab teadaolevaid II kategooria liikide areaale, kus
isendite arv ja populatsiooni seisund ei ole teada (vt pt 4.1.4).
Looduslikud vooluveekogud Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on Väinamere hoiualal Saaremaal kaitse eesmärgiks,
aga jõgesid ja ojasid elupaigatüübina kaardistatud ei ole (vt pt 2.2.3.1; 4.1.2). Leisi jõega
on seotud mitmed vähem või rohkem olulised reostusallikad ja hinnangud jõe seisule on
vastukäivad. Läbiviidav uuring peaks andma hinnangu jõe seisundile ja tooma välja
võimalikud tegevused jõe seisundi parandamiseks (vt pt 4.1.3).
18
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
2.1.1. Väinamere hoiuala linnustik
Väinameri oma arvukate siselahtedega, saarestikega ning mitmekesise rannavööndiga on
oluliseks pesitsus- ja rändepeatuspaigaks paljudele vee- ja rannikulindudele. Kuna
Väinameri paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel u miljon
veelindu. Sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem, kuid ulatub siiski
sadadesse tuhandetesse. Suurkogumeid (summaarselt 50 000 – 100 000 isendit)
moodustavad 7 liiki (valgepõsk-lagle, viupart, merivart, aul, mustvaeras, sõtkas ja lauk).
Kaitsekorralduslikult olulisimad on 22 linnuliiki, kes moodustavad rändel suuri,
rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid. Suurima looduskaitselise väärtusega
linnuliikideks on väikeluik, kelle arvukus küünib kuni 10 000 isendini, hallhani (12 000),
soopart (29 000) ja merivart (100 000 – 150 000), kõik 30-50% rändetee asurkonnast.
Kokku on Väinamere hoiualal kaitse-eesmärkidena nimetatud 104 linnuliiki,
Kaitsekorralduskavas käsitletakse Väinamere hoiualal maismaal peatuvaid ning
pesitsevaid ranniku- ja veelinde. Valiku kriteeriumiks on alal pesitsevad ja maismaaga
seotud ning kaitse-eesmärkides märgitud linnuliigid. Hoiuala linnunimestikus on
linnudirektiivi I lisa liike 44, siseriiklikult kaitstavaid liike 48 ning Eesti ohustatud liikide
punases nimestikus (Eesti punases raamatus) nimetatud liike 34 (lisa 7).
Väinamere linnuala (LiA) eesmärgiks ning Väinamere hoiuala eesmärgiks Hiiu-, Lääne-
ja Pärnumaal on II kaitsekategooria liigid väikehuik (Porzana parva) ja põldsiitsitaja
(Emberiza hortulana). Väikehuik Väinamere hoiualal ei pesitse ja tema kaitsmine seal ei
ole prioriteetne. Liik levib merelahtede või siseveekogude kallaste roostikes ja
hundinuiastikes. Põldsiitsitaja levik koondub valdavalt Mandri-Eestisse ja Väinamere
hoiualaga ei ole liigi levik seotud. Kavaga tehakse ettepanek arvata väikehuik ja
põldsiitsitaja Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest välja.
Nende kaitse linnualal tagatakse eelkõige Matsalu rahvuspargis, kus need liigid on enam
levinud.
Väinamere hoiuala eesmärgiks Läänemaal on II kaitsekategooria liigid mudanepp
(Lymnocryptes minimus) ja jäälind (Alcedo atthis). Mudanepp on Eestis läbirändaja ja
väikesearvuline haudelind. Väinamere hoiualal mudanepp ei pesitse ja tema kaitsmine
seal ei ole prioriteetne. Jäälinnu levik koondub eranditeta Mandri-Eestisse ja Väinamere
hoiualal võib liiki kohata juhusliku talvitujana. Kavaga tehakse ettepanek arvata
mudanepp ja jäälind Väinamere hoiualal Läänemaal kaitse-eesmärkidest välja, sest nende
levik ei ole alaga seotud.
Kavaga tehakse ettepanek arvata Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest välja III
kaitsekategooria ja riikliku kaitsestaatuseta linnuliigid, kelle kaitsmine Väinamere
hoiualal ei ole prioriteediks: hallhaigur, valge-toonekurg, karvasjalg-viu, kaldapääsuke,
hallõgija. Hallhaigru ja valge-toonekure kaitse tagatakse mujal loodusalal.
19
Käsitlemata on merega e veepeegliga seotud rändlinnud, kelle liikide arvukust,
paiknemist ning kaitset käsitletakse Väinamere HA mereosa KKK-s. Üheksat liiki
(väikeluik, laululuik, mustlagle, aul, mustvaeras, väikekoskel, punakurk-kaur, järvekaur
ja sarvikpütt) käsitletakse vaid mereosa KKK-s. Käesolevas kavas ei käsitleta ka
talvituvate veelindude osa, kuna Väinameri pole arvestatav talvitusala, sest on enamikel
talvedel jääga kaetud. Teave talvituspaikadest on väga hea ning selleks on kasutatud Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Eesti Ornitoloogiaühingu
andmebaaside andmeid.
2.1.1.1. Väinamere hoiuala haudelinnud
Väinamere hoiuala oma mitmekesiste elupaikadega pakub rikkalikult pesitsuspaiku
paljudele linnuliikidele (tabel 5). Suurimat tähelepanu väärivad Väinameres paiknevad
saared ning rannikul asuvad rannaniidud. Neis biotoopides pesitseb kõige enam
kaitsekorralduslikult olulisi liike, st liike, kes on määratud kaitse-eesmärkideks ning kelle
haudepaaride arv on enam kui 1% antud liigi Eestis pesitsevast populatsioonist. Kokku
on neid liike 28, kellest 10 on linnudirektiivi I lisa liigid, 16 liiki kuuluvad
looduskaitseseaduse alusel erinevatesse kaitsekategooriatesse ja 14 linnuliiki on kantud
Eesti punasesse raamatusse (lisa 7). Haudelindudest ületab Eestis pesitseva populatsiooni
suurusest 10% piiri viis liiki. Märkimist väärib räusa pesitsusaegne arvukus, mis on
peaaegu pool Eesti asurkonnast ning seetõttu on ta Väinamerel üks olulisemaid liike
pesitsusajal. Ristpart puudub kaitse-eesmärkidest, kuid kuna liigi haudeasurkond
moodustab 10% Eesti asurkonnast, tuleb liik kaitse-eesmärgiks nimetada. Kokku pesitseb
Väinamere hoiuala maismaaosal 60 kaitse-eesmärkides märgitud linnuliiki. Pesitsevate
paaride osakaalu arvutamisel (tabel 5) kasutati arvukuse hinnanguid, mis anti Eesti
Ornitoloogiaühingu juures tegutseva lindude arvukuse komisjoni poolt ajavahemikul
2012–2013 (Elts jt 2013).
Tabel 5. Väinamere hoiuala haudelinnustik: elupaik (Sa-saared, Rn-rannaniidud, Ro-
roostikud, Eh-ehitised, Pu-puistu, Ka-kadastik), haudepaaride arv, osakaal Eesti
haudeasurkonnast (Elts jt 2013, EELIS, e-Elurikkus, Põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi andmebaas) ja populatsiooni suurus Väinamere linnualal (Natura
standardandmebaas)
Liik Elupaik
Pesitsevaid paare
Väinamere HA Pesitsejate
osakaal %
Populatsiooni suurus Väinamere LiA
Min Max Min Max
Räusktiir Sa 0 100 45,0 200 paari 200 paari
Merivart Eh 0 1 16,7 1 isend 50000 isendit
Väiketiir Sa, Rn 30 50 13,3 50 paari 100 paari
Ristpart Sa, Rn 50 70 10,0 - -
Kivirullija Sa, Rn 3 7 10,0 11 paari 50 paari
Randtiir Sa, Rn 600 700 6,5 600 paari -
Rohukoskel Sa, Rn 20 40 6,0 250 isendit -
Liivatüll Sa, Rn 70 100 5,7 500 -
Punajalg-
tilder Sa, Rn 200 250 5,0 300 isendit -
Kühmnokk-
luik Sa, Ro 120 150 3,6 2500 isendit 2500 isendit
20
Liik Elupaik
Pesitsevaid paare
Väinamere HA Pesitsejate
osakaal %
Populatsiooni suurus Väinamere LiA
Min Max Min Max
Soopart Sa, Rn 0 1 3,3 20000 isendit 20000 isendit
Tõmmuvaera
s Sa 5 10 3,3 30 paari -
Valgepõsk-
lagle Sa 1 5 3,2 60000 isendit 60000 isendit
Rääkspart Sa 50 80 2,6 115 paari 180 paari
Merikotkas Pu 4 7 2,6 16 paari 16 paari
Hahk Sa 50 100 2,5 2500 -
Tõmmukajak
as Sa 0 1 2,5 1 5
Tuttvart Sa,Rn 70 100 2,1 25000 isendit -
Viupart Sa 1 5 2,0 50000 isendit 50000 isendit
Merisk Rn, Sa 50 70 2,0 - -
Niidurüdi Rn, Sa 0 6 2,0 300 -
Hallhani Sa, Ro 10 15 1,9 12000 isendit -
Hüüp Ro 1 5 1 50 paari 50 paari
Kalakajakas Sa,Eh,Rn 200 250 1,8 1000 paari 1000 paari
Jõgitiir Sa, Rn 120 150 1,8 200 paari 200 paari
Naaskelnokk Rn, Sa 1 5 1,3 25 paari 50 paari
Luitsnokk-
part Sa, Rn 10 20 1,2 2000 isendit 2000 isendit
Kormoran Sa 0 20 0,1 1 paar 4000 paari
Vööt-
põõsalind Ka,Sa 150 170 1,1 380 paari -
Roo-loorkull Ro,Sa 5 10 0,7 1 paar 50 paari
Soo-loorkull Rn 1 5 0,5 - -
Rooruik Ro 5 10 0,5 - -
Väiketüll Rn, Eh 5 10 0,5 1 10
Jääkoskel Pu,Eh 5 10 0,4 2000 isendit -
Tuuletallaja Pu, Ka 1 5 0,4 - -
Piilpart Sa 5 10 0,3 20000 isendit 20000 isendit
Tuttpütt Ro, Sa 5 10 0,3 300 paari -
Punaselg-
õgija Ka,Sa 100 150 0,3 100 paari -
Hallpõsk-pütt Ro 0 1 0,2 - -
Raudkull Pu,Ka 3 5 0,2 - -
Lauk Ro,Sa 5 10 0,2 50000 isendit 50000 isendit
Sookurg Rn, Ro, Pu 10 20 0,2 13000 isendit 13000 isendit
Naerukajakas Sa, Ro 20 50 0,2 1 paar 2000 paari
Nõmmelõoke Pu,Ka 20 30 0,2 - -
Rästas-
roolind Ro 20 30 0,2 - -
Kormoran Sa 0 20 0,1 1 paar 4000 paari
Sinikael-part Sa, Rn, Ro 30 50 0,1 20000 isendit 20000 isendit
Punapea-vart Sa,Rn 0 2 0,1 40000 isendit -
21
Liik Elupaik
Pesitsevaid paare
Väinamere HA Pesitsejate
osakaal %
Populatsiooni suurus Väinamere LiA
Min Max Min Max
Nurmkana Rn 1 5 0,1 - -
Täpikhuik Rn,Sa,Ro 2 5 0,1 200 paari -
Rukkirääk Rn 20 50 0,1 300 paari -
Kiivitaja Rn, Sa 20 50 0,1 5500 -
Mustsaba-
vigle Rn,Sa 0 1 0,1 100 paari -
Suurkoovitaja Rn,Sa 3 5 0,1 300 paari -
Väänkael Pu, Ka 5 10 0,1 - -
Väike-
kirjurähn Pu, Ka 5 10 0,1 - -
Rägapart Sa, Rn 0 1 0,0 1 isend 1000 isendit
Sõtkas Pu;Eh 0 2 0,0 70000 -
Teder Rn, Pu 3 5 0,0 - -
Hiireviu Pu 1 3 0,0 - -
2.1.1.2. Väinamere hoiualal läbirändavad ja peatuvad linnud
Väinamere hoiualal kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliikidest on 98 liiki rändlinnud.
Neist liikidest 29 on seotud merega, st nad moodustavad rändekogumeid vees ning
seetõttu käsitletakse neid Väinamere HA mereosa KKK-s. Ülejäänud 69 liiki, kellest 41
liiki moodustavad rändekogumeid, on seotud rannikuga. Arvukuse hinnangud on antud
vaid 27 linnuliigi kohta, kuna teiste liikide kohta vajaminev teave puudub (tabel 6).
Veelindude kevadist koondumist Väinamerre on uuritud üsna põhjalikult ja teave, mis
käsitleb merel peatuvaid veelinde, on nüüdseks hea. Kõik tabelis 6ei esitatud arvud on
üldarvud Väinamere kui terviku kohta. Rannikule koonduvatest veelindudest on
suhteliselt hea ülevaade hanede ja laglede osas, väga olulise rühma, kahlajate kohta
andmed puuduvad. Sügiskogumite kohta on teave jätkuvalt lünklik ning vajab
täiendamist. Sügiskogumid on teadaolevalt väiksemad kui kevadkogumid, kuid see pole
alati reegliks (näit hallhani moodustab suurkogumeid just sügisrände ajal).
Rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid moodustavad sügisel ka luiged – väikeluik,
laululuik ja kühmnokk-luik.
Tabel 6. Väinamerel peatuvate Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkideks nimetatud
rändlindude arvukuse hinnangud (Põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi andmebaas) ja
populatsiooni suurus Väinamere linnualal (Natura standardandmebaas)
Liik Arvukuse hinnang
2000 - 2012
Osakaal rändetee
asurkonnast (%)
Populatsiooni suurus
Väinamere LiA
Min Max
Kühmnokk-luik 8500 3,4 2500 isendit 2500 isendit
Väikeluik 10000 50,0 1 15000
Laululuik 10000 16,9 1 10000
Rabahani 17000 2,8 1500 isendit 1500 isendit
Suur-laukhani 22000 2,2 4000 isendit -
22
Liik Arvukuse hinnang
2000 - 2012
Osakaal rändetee
asurkonnast (%)
Populatsiooni suurus
Väinamere LiA
Min Max
Väike-laukhani* 50 50 11 isendit 50 isendit
Hallhani 12000 48,0 12000 isendit -
Valgepõsk-lagle 60000 14,3 60000 isendit 60000 isendit
Viupart 50000 3,3 50000 isendit 50000 isendit
Rääkspart 2500 4,4 115 paari 180 paari
Piilpart 22000 4,4 20000 isendit 20000 isendit
Sinikael-part 20000 1,0 20000 isendit 20000 isendit
Soopart 29000 48,3 20000 isendit 20000 isendit
Rägapart 2500 0,1 1 isend 1000 isendit
Luitsnokk-part 2500 6,3 2000 isendit 2000 isendit
Punapea-vart 40000 11,4 40000 isendit -
Tuttvart 110000 9,2 25000 isendit -
Merivart 100000 32,3 1 isend 50000 isendit
Hahk 10000 1,3 2500 -
Aul 50000 2,5 13000 isendit -
Mustvaeras 100000 6,3 6000 -
Tõmmuvaeras 10000 1,0 1 isend 10000 isendit
Sõtkas 70000 6,1 70000 -
Väikekoskel 1000 2,5 1000 isendit -
Rohukoskel 2000 1,2 50 -
Jääkoskel 2000 0,7 2000 isendit -
Kormoran 10000 8,3 1 paar 4000 paari
*50 isendit esineb kokku kogu Väinamere piirkonnas, sh Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala.
2.1.1.3. Väinamere hoiuala lindude ohutegurid ja meetmed
Väinamere HA kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele on ohutegurid röövlus (Rö),
elupaikade hävimine ja kinnikasvamine (El), häirimine pesitsusaladel (HäP), häirimine
rändepeatuspaikadel (HäR), muutused toidubaasis (Tb) ja linnujaht (Jah). Ohutegurite
olulisust Väinamere HA linnustikule on järgnevates alapeatükkides (2.1.1.4, 2.1.1.5,
2.1.1.6) hinnatud alltoodud skaalal (Heredia et al 1996):
kriitilise tähtsusega – võib viia liigi hävimiseni 20 aasta jooksul;
suure tähtsusega – võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele enam
kui 20% ulatuses;
keskmise tähtsusega – võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele
märkimisväärsel osal areaalist vähem kui 20% ulatuses;
väikese tähtsusega – omab vaid lokaalset tähtsust, populatsiooni kahanemine 20
aasta jooksul on vähem kui 20%.
1. Röövlus (Rö)
Röövlus on väga suureks jätkuvaks probleemiks pesitsevatele hanelistele ja
kurvitsalistele. Väga suur hulk kurni hävib rebaste, kährikute, minkide, vareslaste ja
suurte kajakate rünnete tõttu.
23
Meede: röövlust on võimalik väikesaartel ohjata röövloomade kevadjahiga, jahti tuleks
läbi viia igal aastal (vt pt 4.2.3). Keerulisem on röövluse ohjamine mandriosa ja suurte
saarte rannaniitudel. Ennekõike tuleb seal väikekiskjate tõrjumist intensiivsemalt teha
Väinamere hoiualal linnustiku jaoks kõige olulisematel rannaaladel, nn linnutähtsatel
aladel (vt pt 4.2.4).
2. Häirimine pesitsusaladel (HäP)
Lindude pesitsemise ajal on kõige suuremaks ohuks linnusaarte külastamine, mille käigus
suur osa hauduvatest lindudest peletatakse pesadelt. Kuna kasvab veesõidukite hulk,
kasvab aasta-aastalt ka külastuste arv saartel. Häirimine on kumulatiivne ohutegur, sest
lisaks pesade hülgamisele, kaasneb lindude pesadelt peletamisega röövluse
märkimisväärne kasv ja otsene loodete hävimine (UV kiirgus). Eriti tundlikud on
häirimise suhtes tihedates kolooniates pesitsevad linnud: kormoran, räusktiir ja tutt-tiir.
Kormorani puhul piisab paaritunnilisest inimeste saarel viibimisest, et kogu koloonia
hüljatakse. Täiendavalt on täheldatud munaloodete hävimist päikesekiirguse käes, eriti
juhtudel, kui haudumine on katkenud 3‒4 tunniks. Solitaarselt või hajusates kolooniates
pesitsevatele veelindudele (hanedele, uju- ja sukelpartidele) on häirimise mõju väiksem,
sest kõrges taimestikus ei lahkuta pesadelt väga aegsasti. Häirimine pole väga oluliseks
ohuteguriks ristpardile ja jääkosklale, sest nende pesad on paremini kaitstud ja varjatud,
kuna nad pesitsevad pesakastides ja ehitistes, ning kühmnokk-luigele, kes on tugev ja
agressiivne liik ja jaksab enamasti oma kurna eest seista. Kui häirimine on pikaajaline ja
linnud on pesast kaua aega eemal, suureneb oluliselt röövluse oht suurte kajakate poolt.
Lisaks häirimisele haudealadel (linnusaartel) on mõne liigi puhul ohustatud ka
pesakonnad, kes on laidudelt lahkunud. Enim ohustatud on hallhane pesakonnad, kes
võtavad koos vanalindudega ette ulatuslikke toitumisrändeid. Taolistel retkedel
ohustavad lennuvõimestumata linde eelkõige kiirpaadid ja skuutrid, vähem jahid.
Meede: liikumispiirangute kehtestamine ja sellest teavitamine. Väinamere hoiuala
mereosa kaitsekorralduskavaga 2013‒2022 tehakse lindude pesitsusaegset häirimist
silmas pidades ettepanek muuta Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
kaitsekorda ja kehtestada liikumispiirang 1. aprill – 31. juuli. Käesoleva kavaga tehakse
täiendavalt ettepanek muuta kaitsekorda ning kehtestada liikumispiirang Läänemaal
Rukkirahul ning Pärnumaal Paatsalu lahe laidudel (vt pt 4.4.2, lisa 10). Vajalik on
püstitada Viirelaiu randumiskohta teabetahvel, kus palutakse pesitsusajal (1.aprill –
31.juuli) saart mitte külastada ja selgitatakse selle vajalikkust (vt pt 4.3.6). Mõnevõrra
aitab leevendada inimese poolt põhjustatud häirimist hoiuala piiride tähistamine (vt pt
4.3.1).
3. Häirimine rändepeatuspaikadel (HäR)
Rändlinnud kasutavad rännetel tinglikult kolme rändestrateegiat: JUMP strateegia puhul
lennatakse peatumata väga suuri vahemaid ja tehakse vaid mõni rändepeatus kogu
rändeteel, SKIP strateegia puhul tehakse rändepeatusi tihedamini (3‒4), HOP strateegia
puhul peatutakse iga natukese aja tagant, st toitutakse sageli tegemata pikemaid
rändepeatusi (Piersma, 1987). Kahe esimese rändestrateegia puhul on linnud eriti
tundlikud häirimisele, kuna rändepeatusel viibitakse pikemat aega ja seal kogutud
varurasvad määravad ära edaspidise rände kestvuse ning kiiruse. Esimest strateegiat
kasutavad põhiliselt hanelised, teist kahlajad ja kolmandat kajakalised, kullilised ning
värvulised. Suurim häirimisfaktor on linnujahiga kaasnev häirimine, mis Eestis tervikuna
24
aga ka Väinameres aasta aastalt suureneb ja millest võib tulevikus saada väga tõsine
probleem rändepeatuspaikade kaitsel.
Meede: linnujahi piiramine olulistes rändepeatuspaikades. Kavaga tehakse ettepanek
kaitsekorra muutmiseks Rukkirahul ja Paatsalu lahe laidudel (lisa 10).
Linnujahipiirangute vajadus on vaadatud üle ja konkreetsed ettepanekud on tehtud üle-
Eestilise projekti „Kaitstavate alade linnujahi analüüs” (2018; teostajad: Eesti
Ornitoloogiaühing, Keskkonnaõiguse Keskus) raames. Analüüsi aruandes on tehtud
ettepanek muuta looduskaitseseadust, et linnujahi reguleerimine oleks võimalik ka
hoiualal. Aruandes on välja toodud rändveelindude kaitseks olulised alad. Väinamere
hoiualal (Saare-, Hiiu- ja Läänemaal) on piiritletud alad, kus linnujahi piiramine on
vajalik.
4. Lindude toidubaasi kahanemine (Tb)
Lindude toidubaasi kahanemise mõju on raske hinnata, sest otsesed uuringud puuduvad.
Linnuasurkondade taastootmist pärssiva mõju (sobiva toidu nappus) tõukemehhanismiks
on Väinamere vee eutrofeerumine – protsess, mis mõjustab elukooslust tervikuna.
Eutrofeerumine võib kaasa tuua teatud organismide (limuste, kalaliikide) vohamise, kuid
võib pärssida teiste lindude saakloomade biomassi. Väinamere pikaajalise linnuseire
andmed viitavad sellele, et mitmete kala- ja limusetoiduliste lindude arvukuse kiired
muutused on seostatavad toidubaasi muutustega. Enim ohustatud on kõik põhjaloomadest
(limused) toituvad linnuliigid – ristpart, hahk, tõmmuvaeras ja tuttvart, kalatoidulistest
jää- ja rohukoskel.
Meede: kaitsekorralduskavaga kavandatakse Väinamere hoiualal lindude toidubaasi
uuring (vt pt 4.1.9).
5. Elupaikade kinnikasvamine ja hävimine (El)
Rannaniitudel pesitsevate linnuliikide arvukuse kahanemise oluline põhjus on
rannaniitude kinnikasvamine. Suurt osa rannaniite hooldatakse ning nende seisund
paraneb aasta-aastalt. Hooldamisest jäetakse sageli kõrvale suurte niitude vahel asuvad
väikesed rannaniidud, mille tähtsust ei tohi alahinnata. Suurte ja väikeste niidualade
olemasolul tekib rannaniitude võrgustik, mis aitab oluliselt kaasa rannikulindude
levimisele. Pesitsejate arvukuse vähenemise üheks põhjuseks on ka valed
majandamisvõtted.
Meede: rannaniitude jt poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Linnutähtsate
rannaniitude hooldamisel on oluline silmas pidada, et niit oleks avatud merele ja
vähemalt 75% ulatuses madalmurune. Väinamere hoiualal on välja valitud 8 linnustiku
jaoks kõige olulisemat, pidades ennekõike silmas niidurüdi vajadusi, piirkonda (vt pt
4.2.4), kus nähakse ette täiendavad tegevused / nõuded elupaiga seisundile ja
kavandatakse vahendid selle saavutamiseks.
Roostikus pesitsevatele lindudele (hüüp, roo-loorkull) on oluline roostiku säilimine.
Ennekõike on lindudele oluline vees kasvav roostik, oluliselt vähemväärtuslik elupaik on
roostunud rannaniit.
25
Meede: rooalade majandamisel tuleb silmas pidada lindude pesitsusaega: roolõikust võib
läbi viia külmunud pinnasel jaanuarist märtsini (sobivate tingimuste olemasolul ka
detsembris). Väinamere hoiualal puuduvad sedavõrd esinduslikud roomassiivid, mis
vääriksid kaitset püsiroostikualadena. Roostikurikkamad piirkonnad Väinamere hoiuala
maismaaosal (või kaldaäärses rannikumeres) on välja toodud lisas 12.
6. Jaht (Jah)
Viimastel aastatel on üha murettekitavam jahiturismi surve meie rannikualadele, kus
asuvad tihti ka tähtsad rändepeatuskohad ranniku- ja veelindudele. Üha sagedasemad on
juhtumid, kus kasutatakse jahil keelatud vahendeid, näiteks häälpeibutamist.
Meede: tõhustada jahijärelevalvet.
Laskmisest oluliselt suurem probleem on jahiga kaasnev häirimine, mida on käsitletud
eespool (HäP ja HäR).
Meede: linnujahi piiramiseks tehakse kavaga ettepanek kaitsekorra muutmiseks
Rukkirahul ja Paatsalu lahe laidudel (lisa 10). Linnujahipiirangute vajadus on vaadatud
üle ja konkreetsed ettepanekud on tehtud üle-Eestilise projekti „Kaitstavate alade
linnujahi analüüs“ (2018) raames (vt meedet punktis 3 Häirimine rändepeatuspaikadel).
2.1.4.1. I kaitsekategooria linnuliigid
2.1.1.4.1. Kalakotkas (Pandion haliaetus)
I kat; linnudirektiivi lisa liik (LiD) I; KE ‒ Väinamere HA Lääne mk; LiA ‒ ei
Kalakotka arvukuse madalseis oli 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel, arvukus hakkas
kasvama 80-ndatel aastatel ja kasvab tänaseni. Eestis pesitseb hinnanguliselt 60‒70 paari
kalakotkaid (Elts jt, 2013). Liik on levinud Kirde-, Ida-, ja Lõuna-Eestis ja aegamööda
liigub levikuala üle Kesk-Eesti lääne suunas. Üha sagenevad kalakotkaste pesitsusaegsed
kohtamised Lääne-Eesti maakondades ja saartel. Hiiumaal on kalakotkas väikesearvuline
läbirändaja, liigi pesitsemise kohta seni andmed puuduvad (Leito ja Leito, 2011).
Liigi kaitse korraldamiseks on koostatud Kalakotka Pandion haliaetus kaitse
tegevuskava.
EELISe andmetel kavaga hõlmatud hoiualadel ega nende lähistel kalakotkas ei pesitse,
küll aga kohtab teda ornitoloogide hinnangul läbirändel, eriti Virtsu-Kuivastu piirkonnas.
Pikaajaline ja kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: Väinamere piirkond on liigile sobiv läbirändeala.
Väinamere HA Läänemaa osa kaitse-eesmärkide ülevaatamisel kaaluda liigi kaitse-
eesmärgiks jätmist, kuna Väinamere hoiuala osas on tegemist rändekoridoriga, mille
kaitse võiks hoiuala eesmärgiks seada.
26
Mõjutegurid ja meetmed
Kõrgete ehitiste (tuulikute, elektriliinide, sildade) rajamine. Väinameri, eriti Virtsu-
Kuivastu piirkond, on kalakotkale oluline rände „pudelikael”, mida läbib ohtralt liigi
isendeid.
Meede: keskkonnamõjude hindamine kaitse väärtusi mõjutavate tegevuste kavandamisel
ning liiki ohustavate tegevuste mittelubamine.
2.1.1.4.2. Kassikakk (Bubo bubo)
I kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Pärnu mk; LiA ‒ jah
Eesti kassikaku populatsiooni suuruseks on 50‒90 haudepaari ja arvukus on jätkuvalt
mõõdukas vähenemises (Elts jt, 2013). Liigi levik koondub peamiselt
rannikupiirkondadesse.
Liigi kaitse korraldamiseks on koostatud kassikaku Bubo bubo kaitse tegevuskava.
EELISe andmetel kavaga hõlmatud hoiualadel kassikakk ei pesitse. Ornitoloog Indrek
Tammekännu andmeil jääb Pärnumaal seni kindlakstegemata pesakohaga kassikaku
pesitsuspiirkond hoiualale või hoiuala vahetusse lähedusse. Hoiuala naabruses asub üks
metsaraie tulemusel hävinud pesitsusala.
Lähimad pesad jäävad Saaremaal Triigi külla (mõnisada meetrit hoiuala piirist) ning
Läänemaal Noarootsi (u 1,5 km hoiualast). Sealsete hoiualal asuvate poolloodulike
koosluste taastamine ja hooldamine aitab tagada liigi toitumisalade soodsa seisundi.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad kassikakule toitumisaladena sobivad avatud maastikud
(andmed on ebapiisavad täpsema kaitse eesmärgi seadmiseks).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Pärnumaa: kassikaku pesitsusalad on kindlaks tehtud, levivad
kassikakule toitumisaladena sobivad hooldatud avatud maastikud vähemalt 50 ha
ulatuses (andmed on ebapiisavad täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks).
Eesmärki täpsustatakse vahehindamise käigus pärast liigiinventuure.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Kassikaku täpsed pesitsusalad ei ole teada ning see ei võimalda seada vajadusel
vajalikke tingimusi liigi kaitseks.
Meede: inventuur.
2. Avamaastike võsastumine ja roostumine (keskmise tähtsusega). Kassikakk toitub
valdavalt avamaastikel ja seepärast on oluline tagada poollooduslike koosluste säilimine
maastiku mosaiigis.
27
Meede: poollooduslikke kooslusi hooldatakse Väinamere hoiualal Pärnumaal vähemalt
50 ha-l.
2.1.1.4.3. Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
I kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; KE – Kadakalaiu,
Heinlaiu ja Suuremõisa merikorka PEP; LiA ‒ jah
Merikotka arvukuse viimane madalseis Eestis oli 70-ndatel, kui pesitsevate paaride arv
oli väiksem kui 20. Sellest ajast peale on liigi arvukus pidevalt tõusnud ja ulatub nüüd
220‒250 paarini (Elts jt, 2013). 2/3 merikotka populatsioonist pesitseb Lääne-Eestis ja
saartel, 1/3 Peipsi järve ümbruses (Leibak jt, 1994). Väinamere rannikul ja suurematel
väikesaartel pesitseb <20 paari merikotkaid (Kuus ja Kalamees, 2003), Hiiumaal
tervikuna 15‒20 paari (Leito ja Leito, 2011), Saaremaal kuni 50 paari (Kotkaklubi
andmed). Merikotkas on paigalind, kes pesitseb niisketes kuuse-segametsades,
rabastuvates männikutes ja hõredates mereranniku metsades, veekogudest mitte väga
kaugel. Kauaaegse asustusega pesapaikades on merikotkal enamasti rohkem kui üks pesa,
mida ta aastate järgi vahelduvalt kasutab. Peamisteks pesapuudeks on mänd ja haab.
Merikotkas jahib peamiselt veelinde ja kalu.
Kadakalaiu merikotka püsielupaiga pesa leiti 2006. a. 2009. a oli pesas üks poeg. Renno
Nellise andmetel oli edukas pesitsus ka 2010. a; 2016. a oli pesa asustamata ja kõrval oli
vahemikus 2011‒2015 ehitatud 2016. a asustamata pesa.
Heinlaiu merikotka püsielupaiga pesa leiti EELISe andmetel 2006. a, seisuga 2010 oli
pesa varisenud. Uus pesa ja edukas pesitsus on registreeritud 2015. a, 2016. a oli pesa
asustatud, aga poegadeta.
Suuremõisa merikotka püsielupaigas on EELISe andmetel kolm pesa. Renno Nellise
andmetel oli neist seisuga 2013. a kaks varisenud ja üks asustamata. 2013. a lõpus leiti
Suuremõisa merikotka pesast ligikaudu 350 meetri kaugusel kagu suunas hoiualal
merikotka uus värskete tegevusjälgedega pesa, mis 2014. ja 2015. a oli asustatud, kuid
poegi polnud, 2016. a asustamata. Merikotkapaar kolis tagasi vanale pesapuule (2016. a
talvel leiti pesa) ja 2017. a oli pesas 2 poega (R. Nellise andmed).
Lisaks nimetatud püsielupaikadele asub Väinamere hoiualal veel seitse merikotka
püsielupaika. Väinamere hoiualal Hiiumaal Tülli merikotka püsielupaigas oli 2011. a
(EELISe andmed) ja 2012. a (Renno Nellise andmetel pesas kaks mädamuna)
ebaõnnestunud pesitsus. 2014‒2016 oli pesa asustamata; sama paar on ehitanud uue pesa,
mis jääb hoiualalt välja. 2015. a leiti pesa Õunakus, kus 2015. a oli 2 poega, 2016. a 1
poeg ja 2017. a 1 poeg.
Väinamere hoiualal Läänemaal Hobulaiu püsielupaigas registreeriti pesitsemine 2002. a.
Renno Nellise andmetel ei ole pesa aastatel 2010‒2013 kontrollitud ja enne seda on pesa
olnud pikalt asustamata, 2016. a oli pesa varisenud. 2017. a leiti saare põhjaosast uus
pesa, mis oli asustamata. Merikotka pesa on ka Noarootsis Einbys; 2014. a 2 poega,
2016. ja 2017. a asustamata (Renno Nellise andmed).
28
Väinamere hoiualal Saaremaal on merikotka pesa Muhu saarel Koguvas (Renno Nellise
andmetel 2016. a 1 poeg ja 2017. a 1 poeg), Võilaiul (2016. a pesa asustatud) ja
Tornimäel Saaremaal (2016. a asustatud).
Väinamere hoiualal Pärnumaal merikotkaid ei pesitse, lähimad pesad jäävad hoiualast
umbes 1 km kaugusele. Kuna Väinamere hoiualale jäävad olulised merikotka
toitumisalad, siis on põhjendatud liigi nimetamine Pärnumaal hoiuala kaitse-eesmärgiks.
Väinamere hoiuala Pärnumaa osa kaitse-eesmärkide ülevaatamisel kaaluda liigi
eemärgiks jätmist ning arvestada, kas toitumisalad on kaitstud elupaigatüüpide säilitamise
kaudu.
Kavaga hõlmatud aladele jäävad asustatud, aga ka 2017. a seisuga asustamata või
varisenud pesad. Kõigi nimetatud pesitsusalade kaitsekorra jätkuv säilitamine on
põhjendatud. Merikotkad on paigatruud linnud ja seetõttu on sobivate
pesitsusterritooriumite kaitsmine vajalik. Suure tõenäosusega teeb liik samale alale uue
pesa. Näiteid on ka sellest, kus vanale pesapuule on ehitatud uus pesa.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kavaga hõlmatud aladel pesitseb vähemalt 10 merikotka paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa): vähemalt seitse asustatud
pesa;
Kadakalaiu merikotka PEP: üks asustatud pesa;
Suuremõisa merikotka PEP: üks asustatud pesa;
Heinlaiu merikotka PEP: üks asustatud pesa.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Pesitsusaegne häirimine (suure tähtsusega) on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: merikotka püsielupaikades kehtib liikumispiirang 15. veebruarist kuni 31. juulini.
Pesitsemisega seotud eriti häirimistundlikul perioodil 15. veebruar – 15. juuni tuleb
hoiduda lindu häirivatest tegevustest (ennekõike igasugune metsaraie) pesale lähemal kui
500 m (Merikotka kaitse tegevuskava 2013).
2. Toitumisalade kvaliteedi langus (keskmise tähtsusega). Olgugi, et liik toitub valdavalt
meres, on olulised ka rannikul paiknevad avamaastikud, ennekõike rannaniidud.
Merikotkale on oluline hooldatud rannaniitude pindala suurenemine ja seisundi
paranemine.
Meede: rannaniitude hooldamine ja hooldusest väljalangenud alade taastamine.
3. Arendustegevus rannikul.
Meede. Rannaniitude (ja teiste levinumate poollooduslike koosluste) eesmärkide hulka
arvamine Väinamere hoiualal Pärnumaal. Kaardistatud ja eesmärgiks oleva elupaigatüübi
kaitse võimaldab kaitsta ka liigikaitseliselt olulisi piirkondi arendustegevuse eest.
29
2.1.1.4.4. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii)
I kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Niidurüdi arvukuse maksimum oli möödunud sajandi keskel, mil Eestis pesitses kuni
1500 paari. Hinnanguliselt on praegu pesitsevate paaride arv Eestis 180–230 (Elts jt,
2013), neist üle poole asustab Väinamere piirkonda. Asurkond levib Lääne-Eestis ja
saartel, üksikuid paare arvatakse pesitsevat ka Põhja-Eestis. Pesitsevad niidurüdid
saabuvad Eestisse märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkuvad juba juunis või juulis.
Niidurüdil on elupaigale küllalt spetsiifilised nõudmised. Pesitsemiseks sobiv saliinne või
suprasaliinne rannaniit on kuivendamata ja mitmekesise struktuuriga. Sobiv niit peab
olema kohati üleujutatav, madalmurusa taimkattega, ohtrate järk-järgult kuivavate
lompidega, mudalaikude ja veesoontega. Pesa ehitab lind niiduseljandikule, pisut
kõrgema rohustuga laiku. Niidurüdi võib pesitseda ka rabas, kus ta eelistab madala
taimestikuga mudaseid laike. (Niidurüdi kaitse tegevuskava 2018)
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel kolm pesitsusala. 2005. a on Hellamaa rahul
registreeritud üks pesitsev paar ja Eerikurahul 2 paari. 2008. a on Emmaste kandis
Lepiku, Pärna ja Rannaküla küla maade rannaniitudel registreeritud 1‒2 niidurüdi paari,
hilisemate inventuuride käigus pole liiki alalt leitud. Emmaste leiukohad jäävad väga
esinduslikele (A) rannaniitudele ja need on potentsiaalselt olulised pesitsusalad ka
2017. a seisuga.
Hiiumaal tervikuna pesitseb 8‒12 niidurüdi paari, eelkõige Käina lahe – Kassari
maastikukaitsealal (MKA).
Väinamere HA Läänemaa. Tuuru küla rannaalale ulatub niidurüdi suurem elupaik (u
0,3 ha), kus on registreeritud liigi vaatlusi alates 1995. a (EELIS). 2011. a vaadeldi alal
8 paari. Elupaik jääb Väinamere hoiualal I taastamise prioriteediga niidukooslustele.
Väinamere HA Pärnumaa. EELISe andmetel üks niidurüdi vaatlus 2003. a (isendite arv ei
ole teada). Leiukoht jääb rannikulõukale, mida ümbritsevad esinduslikkud (B) ja väga
esinduslikud (A) rannaniidud ja mis on potentsiaalselt oluline pesitsusala ka 2017. a.
Hinnanguliselt pesitseb seal 0‒1 paari (Niidurüdi kaitse tegevuskava).
Väinamere HA Saaremaa. EELISe andmetel 2003. a kolm vaatlust: Leisi kandis
Parasmetsa külas (1‒2 isendit) ja Mujaste külas (isendite arv ei ole teada) ning Muhus
Rannaküla külas (1‒2 isendit). Leiukohad jäävad väga esinduslikele (A) ja esinduslikele
(B) rannaniitudele ja need on potentsiaalselt olulised pesitsusalad ka 2017. a seisuga.
Väga perspektiivne liigi pesitsemisala on Viirelaid, sest lähedalasuval Võilaiul on Eesti
mõistes oluline liigi pesitsemisala.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 15 niidurüdi paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 4 niidurüdi paari;
Väinamere HA Läänemaa: levib niidurüdile pesitsemiseks sobivaid rannaniite
vähemalt 47 ha-l (Varni rannaniit);
30
Väinamere HA Pärnumaa: vähemalt 1 niidurüdi paar;
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt 1 niidurüdi paar.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Avamaastike võsastumine ja roostumine (kriitilise tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere
hoiuala linnutähtsaid piirkondi (vt pt 4.2.4). Niidurüdile on äärmiselt olulised kõik välja
toodud piirkonnad kogupindalaga 500 ha. Niidurüdi puhul on väga tähtis hooldamise
kvaliteet ‒ probleemiks on liiga madal karjatamiskoormus, roostikuriba veepiiril,
kõrgrohustu ojade ja märede servades, liiga ohtralt põõsa- ja puutukki, niitmise korral
järelkarjatamise puudumine. Niidurüdi pesitsusaladel tuleb tagada roostikuvaba veepiir ja
niit peab olema madalmurune vähemalt 75% ulatuses.
2. Elupaikade killustumine (suure tähtsusega).
Meede 1: Viirelaiu taastamine. Viirelaid (kuulub ka nn linnutähtsate alade hulka) on eriti
perspektiivne liigi pesitsemisala, sest lähedalasuval Võilaiul on Eesti mõistes oluline liigi
pesitsemisala. Viirelaiu taastatud rannaniidud koos Võilaiuga pakuks olulisel hulgal
kvaliteetelupaiku kõigile rannakurvitsalistele (sh niidurüdile) ning tõstaks tõenäoliselt
nende pesitsusasurkondade elujõudu regioonis.
Meede 2: kui teadaolevad või potentsiaalsed rüdi elupaigad (s.o linnutähtsad alad) on
soodsas seisundis, tuleb laiendada rannaniidu hooldust piirnevatele aladele ning
väiksematele niitudele, mis on justkui sildadeks suuremate elupaigalaikude vahel.
3. Väikekiskjate arvukuse tõus (kriitilise tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine nii hoiuala laidudel (ennekõike Viirelaiul ja
Hellamaa rahul) kui ka suurematel saartel ja mandriosas, ennekõike linnutähtsatel aladel
(vt pt 4.2.3).
4. Rannaniitude veerežiimi muutus (kriitilise tähtsusega; laiemalt elupaikade hävimise
kontekstis).
Meede: rüdi elupaigas asuvad või sellega piirnevad kraavid tuleb lasta looduslikult kinni
kasvada; kooskõlastuste andmisel lubada uuendada eesvoole minimaalses vajalikus
mahus, et oleks tagatud äravool.
5. Häirimine pesitsusaladel (kriitilise tähtsusega).
Meede: pesitsusaladel tuleb vältida inimese viibimist ajavahemikul 15. aprill – 1. juuli.
Viirelaiule paigaldada infotahvel soovitusega mitte viibida saarel lindude pesitsusajal
1. aprillist 31. juulini (vt pt 4.3.6).
6. Arendustegevus elupaikades.
31
Meede: Rannaniitude ja teiste levinumate poollooduslike koosluste eesmärkide hulka
arvamine Väinamere hoiualal Pärnumaal. Kaardistatud ja eesmärgiks olev elupaigatüüp
võimaldab põhjendatult kaitsta loodusväärtusi arendustegevusele kooskõlastuse andmisel.
2.1.1.4.5. Tutkas (Philomachus pugnax)
I kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Euroopa parasvöötmes pesitseva tutka asurkonna arvukus on viimastel aastakümnetel
katastroofiliselt kahanenud. Eestis on säilinud asurkonna suurus 10–30 pesitsevat
emaslindu ja liigi arvukus on jätkuvas languses (Elts jt, 2013). Läbirändajana on liik
kohati väga arvukas, olulisemad rändepeatuspaigad jäävad sisemaale. Lind saabub
Eestisse aprillis ja lahkub septembris.
Tutkas pesitseb erinevates avamaastikes – lammi- ja rannaniitudel ning soodes,
ennekõike on ta niiskete heinamaade lind, vähem pesitseb tutkas karjamaadel.
Rannaniitudel asustab tutkas merest kaugemaid, suprasaliinseid alasid, eriti nende
soostuvaid osi, ennekõike põhjusel, et tutkale on niidumosaiigis olulised mageveealad.
Tutka kaitse korraldamiseks on koostatud tegevuskava 2010-2013.
Väinamere HA Hiiumaa. EELISes ei ole andmeid liigi kohta alal. Hiiumaal tervikuna
tavaline läbirändaja ja haruldane haudelind, keda võib üksikute paaridena kohata
pesitsemas vaid Kassari ja Käina rannaniitudel (Leito ja Leito, 2011).
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel Virtsu alevikus 2 lähestikku paiknevat
2000. a punktobjektina tähistatud leiukohta: neist ühes on loendatud 48 isendit ja ala on
kirjas kui läbirändeala, teine on märgitud kui võimalik ühe paariga pesitsusala. Mõlemad
leiukohad jäävad kavaga koostatud poollooduslike koosluste hooldamise-taastamise kava
alusel I prioriteediga taastatavatele rannaniitudele. Lisaks on EELISe andmetel 2011. a
kevadel loendatud läheduses paikneval Mõisalahel (Puhtu-Laelatu looduskaitsealal) 30
rändel olevat lindu. Läänemaal tervikuna pesitseb teadaolevalt 2 tutka paari (Tutka kaitse
tegevuskava).
Väinamere HA Pärnumaa. EELISes andmeid liigi pesitsemisest alal ei ole.
Väinamere HA Saaremaa. Saaremaal kohtab tutkast läbirändel nii rannikul kui ka
rannikulähedastel järvedel, vähem saare sise- ja põhjaosas (Mänd, 1996), pesitsejana liik
teadaolevalt puudub. Tutka kaitse tegevuskavas on võimaliku pesitsusalana märgitud
Viirelaid.
Praegu kavaga hõlmatud hoiualadel tutkas ei pesitse.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad tutkale rändepeatuspaikadena sobivad hooldatud
rannaniidud vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
32
Väinamere hoiualal levivad tutkale rändepeatuspaikadena sobivad hooldatud
rannaniidud vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad).
Mõjutegurid ja meetmed
Avamaastike võsastumine ja roostumine (kriitilise tähtsusega).
Meede: rannaniitude hooldamine ja taastamine. Kuna tutkas teadaolevalt kavaga
hõlmatud aladel ei pesitse, siis ei näe kava ette alasid, mis peaksid vastama spetsiaalselt
tutka elupaigavajadustele. Kuigi valdavalt liigub tutkas rändel läbi Eesti sisemaa kaudu ja
Eestit läbivast rändeasurkonnast peatub Väinamere piirkonnas ainult väike osa, tuleb
tagada rändepeatuspaikade olemasolu. Tutkale sobivad rändepeatuspaikadena kõik
linnutähtsate aladena piiritletud alad (475 ha).
2.1.1.4.6. Väike-laukhani (Anser erythropus)
I kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Väike-laukhani on üliohustatud rändlind, kes teeb Eestis rändepeatusi. Üheks liigi
arvukuse vähenemise põhjuseks võivad olla kliimamuutused. Euroopa rändetee
fennoskandia väike-laukhanede populatsiooni on hinnatud vaid ligikaudu 100 isendile.
Neist umbes 50-isendiline rändeparv peatub igal kevadel Matsalu rahvuspargi (RP)
rannaniitudel ja Haapsalu lahtede piirkonnas. On suur tõenäosus, et väike-laukhaned
võivad sattuda ka Väinamere hoiuala rannaniitudele. Väike-laukhane tegevuskava
kohaselt on liigile rändepeatuspaikadena sobilike rannaniitude loetelus Väinamere
hoiualale lähimad alad Tahu rannaniit Silma looduskaitsealal, Põgari-Sassi rannaniit
Matsalu rahvuspargis, Käina lahe – Vaemla lahe rannaniit Käina lahe – Kassari
maastikukaitsealal ja Võilaiu rannaniit Võilaiu hoiualal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad väike-laukhanedele rändepeatuskohtadena sobivad
rannaniidud vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad väike-laukhanedele rändepeatuskohtadena sobivad
rannaniidud vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad).
Mõjutegurid ja meetmed
1. Rändepeatuskohtade kadumine ja nende kvaliteedi langus (kriitilise tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere
hoiuala linnutähtsamaid piirkondi (vt pt 4.2.4). Väike-laukhanele on potentsiaalselt
olulised kõik linnutähtsad piirkonnad.
2. Linnujaht (kriitilise tähtsusega). Jahimeeste võime eristada haruldasi liike tavalistest on
sageli halb. Samas ei saa hoiualal kehtiva kaitsekorra kohaselt jahikeeldu kehtestada.
Meede: Väike-laukhane kaitse tegevuskavas kavandatud tegevuste jahimeeste koolituse
hanede määramisel (pt 6.3) ning avalikkuse teavitamise (pt 6.4) elluviimine. Kaitstavate
alade linnujahi analüüsi (2018) aruandes on tehtud ettepanek looduskaitseseaduse
33
muutmiseks, et jahipiiranguid saaks kehtestada ka hoiualal ning toodud olulisemad
rändepeatusalad, kus linnujahipiirangud on vajalikud.
2.1.1.5. II kaitsekategooria linnuliigid
2.1.1.5.1 Hüüp (Botaurus stellaris)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 300‒500 hüübipaari ja arvukus püsib stabiilne (Elts jt, 2013). Väinamere
hoiualal pesitseb hinnanguliselt 1‒5 paari (tabel 5).
EELISe andmetel hüübi leiukohti kavaga hõlmatud hoiualadel ei ole. Hiiumaal jäävad
lähimad leiukohad Käina lahe ‒ Kassari maastikukaitsealale. Hiiumaal tervikuna on
tegemist tavalise läbirändajaga, kes pesitseb saare lõuna- ja kaguosa roostikurikastel
lahtedel (Leito ja Leito, 2011). Läänemaal on hoiuala piirile lähimad leiukohad Vormsi
maastikukaitsealal ja Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Puhtu-Laelatu
looduskaitsealal. Pärnumaal jäävad lähimad hüübi leiukohad Nehatu looduskaitsealale.
See näitab, et suure tõenäosusega pesitseb hüüp ka hoiualal, kus levivad ulatuslikud
roostikualad. Saaremaal hüübi leiukohti Põhja-Saaremaal ja Muhu saarel ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 5 hüübipaari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 3 hüübipaari.
Eesmärke täpsustatakse haudelinnustiku inventuuri tulemuste alusel.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Hüübi täpsed pesitsusalad ei ole teada ning see ei võimalda seada vajadusel vajalikke
tingimusi liigi kaitseks.
Meede: inventuur.
2. Roostike intensiivne majandamine. Hüüp eelistab pesitseda kohtades, kus on säilinud
vana pilliroogu. Väga suurepinnaline roovarumine (nt bioenergeetilistel
eesmärkidel) muudab rooala hüübi jaoks ebasobivaks. Väikese tähtsusega
ohutegur, sest Väinamere hoiualal ei ole teada hüübi kindlaid pesitsusalasid
(tabelis 5 esitatud arvukus 15 paari on hinnanguline).
Meede: pesitsusaladel tuleb roo majandamist piirata selliselt, et aastane pilliroo varumine
ei tohi ületada 20% konkreetse roostikuala pindalast (Hawke, Jose 1996).
Roostikulindude tegevuskavas on toodud optimaalse elupaiga suuruseks 20 ha, aga
sellesse tuleb suhtuda paindlikult, lähtudes konkreetsest alast. Pesitsusalad täpsustatakse
haudelinnustiku inventuuril.
34
2.1.1.5.2. Kivirullija (Arenaria interpres)
II kat; LiD - ei; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 30‒50 paari kivirullijaid ja liigi arvukus on jätkuvas tugevas languses
(Elts jt, 2013). Liigi arvukuse languse põhjused ei ole teada (eElurikkus). Väinamere
hoiualal pesitseb 3‒7 kivirullija paari (tabel 5). Kivirullija pesitseb kivirandadel, esmastel
rannavallidel ja rannaniitudel.
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel pesitses 1 paar Eerikulaiul 2008. a, Hellamaa
rahul 2008. a ja Hõralaiul 2007. a. Meresaarte haudelinnustiku riikliku seire andmetel
pesitses 2010. a üks paar Kakrarahul ja kaks paari Eerikulaiul. Hiiumaal tervikuna on
kivirullija tavaline läbirändaja ja väikesearvuline pesitseja mererannikul ja laidudel (Leito
ja Leito, 2011).
Väinamere HA Läänemaa. Harilaiul pesitses EELISe andmetel 2005. a 1 paar ning
meresaarte haudelinnustiku riikliku seire andmetel 2010. a 2 paari kivirullijaid.
Väinamere HA Pärnumaa. EELIS-s alal ega ala lähiümbruses vaatlusi registreeritud ei
ole. E-Elurikkuse andmetel on üht paari vaadeldud 2010. a Oosäärel ja 2006. a
Saluputkel.
Väinamere HA Saaremaa. EELISs liigi vaatlusi Väinamere hoiualal ega selle läheduses ei
ole registreeritud, samuti puuduvad liigi vaatlused e-Elurikkuses.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 10 kivirullija paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 5 pesitsevat paari;
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 2 pesitsevat paari;
Väinamere HA Pärnu- ja Saaremaa: levivad pesitsemiseks sobivad hooldatud
rannaniidud koos neid ääristavate rannikuelupaigatüüpidega (1210, 1220 ja 1620;
andmed on ebapiisavad täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks).
Mõjutegurid ja meetmed 1. Häirimine pesitsusaladel (suure tähtsusega) ja rändepeatuspaikades (väikese
tähtsusega).
Meede 1: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
vastavalt Väinamere HA mereosa KKK-s tehtud ettepanekule selliselt, et võimaldab
kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli.
Meede 2: kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta kaitsekorda Paatsalu lahe
laidudel ja Rukkirahul ning moodustada kaitseala (lisa 10). Rukkirahul teadaolevalt liik ei
pesitse, aga tegemist on potentsiaalselt kivirullijale olulise alaga.
2. Röövlus (suure tähtsusega).
35
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine nii hoiuala laidudel (ennekõike Eerikulaiul,
Hellamaa rahul ja Harilaiul) kui nn suursaarte ja mandriosa rannikul, ennekõike
linnutähtsatel aladel (vt pt 4.2.3).
2.1.1.5.3. Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 150‒300 paari naaskelnokki ja arvukus on stabiilne (Elts jt, 2013).
Väinamere hoiualal pesitseb 1‒5 paari naaskelnokki (tabel 5).
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel pesitses 2001. a 1 paar Erikulaiul. E-
Elurikkuse andmetel on 2012. a Nasva külas kirja pandud kaks isendit ja Jausa külas
1 isend, 2013. a on 30 isendit vaadeldud Jausa külas Karjamaa ninal ja 21 isendit Utu
külas. Nii EELISe kui ka e-Elurikkuse andmetel koondub suurem osa liigi vaatlustest
Käina lahe ‒ -Kassari maastikukaitsealale ja selle lähiümbrusesse. Hiiumaal tervikuna on
liigi arvukus 50‒70 pesitsevat paari (Leito ja Leito, 2011).
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel registreeriti 2008. a Lõpe lahe kaldal neli
leiukohta, kõigis vaadeldi üht paari (kaks leiukohta Metsakülas, üks Tuuru ja Varni
külas).
Väinamere HA Pärnumaa. EELISe andmetel hoiualal ega selle läheduses liigi leiukohti ei
ole.
Väinamere HA Saaremaa. EELISe andmetel Väinamere hoiualal ega selle läheduses liigi
leiukohti ei ole. Samuti puuduvad liigi vaatlused e-Elurikkuses, küll on viimases ohtralt
vaatlusi ala lähinaabruses Kõinastu leel.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 10 naaskelnoka paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 1 pesitsev paar;
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 4 pesitsevat paari;
Väinamere HA Pärnu- ja Saaremaa: pesitsemiseks sobivad hooldatud rannaniidud
levivad vähemalt linnutähtsate alade ulatuses, s.o Tamse (42 ha) ja Viirelaid
(87 ha); andmed on ebapiisavad täpsema kaitse eesmärgi seadmiseks.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Elupaikade degradeerumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu
(suure tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere
hoiuala linnutähtsaid piirkondi (vt pt 4.2.4). Naaskelnokale on potentsiaalselt olulised
kõik väljavalitud piirkonnad.
2. Häirimine pesitsusaladel (suure tähtsusega) ja rändepeatuspaikades (väikese
tähtsusega).
36
Meede 1: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
(Väinamere HA mereosa KKK) selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu
lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli.
Meede 2: kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta kaitsekorda ja moodustada
kaitseala Rukkirahule (lisa 10). Olgugi et liik hetkel Rukkirahul ei pesitse, on tegemist
liigile potentsiaalselt olulise pesitsusalaga.
3. Röövlus (suure tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine nii hoiuala laidudel (ennekõike Eerikulaiul) kui
ka suursaarte ja mandriosa rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel (vt pt 4.2.3).
2.1.1.5.4. Soopart (Anas acuta)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 10‒20 paari sooparte ja liigi arvukus on jätkuvas tugevas languses (Elts jt,
2013). Väinamere hoiualal on ennekõike vaja tagada liigile head läbirännutingimused,
sest alal, ennekõike rannikumeres peatub igal aastal hinnanguliselt 29 000 isendit, mis
moodustab ligi poole Eestit läbiva rändetee asurkonnast (tabel 6). Väinamere hoiualal
pesitseb maksimaalselt üks soopardi paar.
Väinemere HA Hiiumaa. EELISe andmetel on 2001. a ühe pesitseva paari vaatlus
Eerikulaiul. Hiiumaal tervikuna on liik tavaline läbirändaja ja haruldane haudelind, kokku
1‒5 paari (Leito ja Leito, 2011).
Väinemere HA Läänemaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ei ole. Ka Läänemaal
tervikuna on vaid kolm vaatlust, neist kaks Vormsil ja üks Matsalu RP põhjaosas.
Väinemere HA Pärnumaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ega Pärnumaal tervikuna ei
ole.
Väinemere HA Saaremaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ei ole. Saaremaal tervikuna
on kaks vaatlust.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 soopardi paar, rannikumeres peatub rände
ajal vähemalt 29 000 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 1 pesitsev paar;
Väinamere HA rannikumeres peatub rände ajal vähemalt 29 000 isendit.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Elupaikade degradeerumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu
(keskmise tähtsusega).
37
Meede: poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere
hoiuala linnutähtsamaid piirkondi (vt pt 4.2.4). Soopardile on potentsiaalselt kõige
olulisem Viirelaid.
2. Häirimine pesitsusaladel ja rändepeatuspaikadel (keskmise tähtsusega).
Meede: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
(Väinamere HA mereosa KKK) selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu
lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli.
3. Röövlus (suure tähtsusega).
Meede: esmatähtis on väikekiskjaid tõrjude hoiuala praegusel ainsal teadaoleval soopardi
pesitsusalal Eerikulaiul (vt pt 4.2.3), aga ka Rukkirahul ja Viirelaiul kui kõige
perspektiivsematel pesitsusaladel.
4. Linnujaht (keskmise tähtsusega). Jahimeeste võime eristada haruldasi liike tavalistest
on sageli halb. Samas ei saa hoiuala kaitsekorra raames jahikeeldu kehtestada.
Meede: Väike-laukhane kaitse tegevuskavaga kavandatud jahimeeste koolituse (pt 6.3)
elluviimine.
2.1.1.5.5. Räusktiir (Hydroprogne caspia)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 150‒250 paari räusktiire ja arvukus on stabiilne (Elts jt, 2013). Väinamere
hoiuala saartel ja laidudel pesitsevate tiirude arvukus kõigub aastati tugevalt ning jääb
vahemikku 0‒100 pesitsevat paari, mis on ligi pool Eesti haudeasurkonnast (tabel 5).
Liigi jaoks kõige olulisem pesitsusala on Kakralaid.
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel 2007. a ühe paari vaatlus Eerikulaiul.
Hiiumaal tervikuna on räusktiir haruldane haudelind ja veidi tavalisem läbirändaja, kelle
suurem osa teadaolevatest pesapaikadest jääb laidudele (Leito ja Leito, 2011).
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ei ole. Lähimad vaatlused
Matsalu RP loodeosa laidudel.
Väinamere HA Pärnumaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ei ole. Lähimad vaatlused
on Varbla laidudel.
Väinamere HA Saaremaa. EELISe andmetel vaatlusi hoiualal ega ala läheduses ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb regulaarselt vähemalt 100 paari räusktiire.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal (Kakralaiul) pesitseb regulaarselt vähemalt 100 paari.
38
Mõjutegurid ja meetmed
1. Häirimine pesitsusaladel (keskmise tähtsusega).
Meede 1: Viirelaiule infotahvli paigaldamine, mis soovitab mitte viibida laiul lindude
pesitsusajal 1. aprill – 31. juuli (vt pt 4.3.6). Olgugi, et liik hetkel laiul ei pesitse, on
tegemist väga liikuva linnuga, kes võib laiu suure tõenäosusega asustada.
Meede 2: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli
(Väinamere HA mereosa KKK).
Meede 3: kaitsealade moodustamine Rukkirahule ja Paatsalu lahe laidudele (lisa 10).
Olgugi et liik hetkel nimetatud laidudel ei pesitse, on tegemist väga liikuva linnuga, kes
võib saared suure tõenäosusega asustada.
2. Röövlus (keskmise tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel, ennekõike Kakralaiul (vt pt
4.2.3).
2.1.1.5.6. Sooräts (Asio flammeus)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 10‒50 paari ja liigi arvukus on aastati tugevalt kõikuv (Elts jt, 2013).
Väinamere hoiualal on ennekõike tegemist rändlinnuga, vähesel määral pesitsejaga (tabel
6).
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel on 2006. a ühe paari vaatlus Hellamaa rahul.
Liik on varem pesitsenud ka Kadakalaiul, Hiiumaal tervikuna on ta haruldane haudelind
(Leito ja Leito, 2011).
Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa. EELISe andmetel soorätsu hoiualal ega lähiümbruses
vaadeldud ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 soorätsu paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal on vähemalt 1 pesitsev paar.
Mõjutegurid ja meetmed Elupaikade degradeerumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu
(keskmise tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Soorätsule on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad rannaniidud ja loopealsed.
39
2.1.1.5.7. Tutt-tiir (Sterna sandvicensis)
II kat; LiD I, KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 700‒1000 paari ja liigi arvukus on stabiilne (Elts jt, 2013). Väinamere
hoiualal on ennekõike tegemist rändlinnuga, kes peatub madalas rannikumeres (tabel 6).
Kuna tutt-tiiru kolooniad on väga liikuvad, siis pole tulevikus välistatud selle liigi
koloonia teke mõnel Väinamere hoiuala väikesaarel.
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel ühe paari vaatlus Hellamaa rahul (2006) ja
Hõralaiul (2007). Liik on pesitsenud ka Eerikulaiul (Leito jt, 2011).
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel liigi vaatlusi hoiualal ei ole. Alale lähimad
vaatlused jäävad Matsalu RP edelaosa laidudele ja Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
Kõbajatele.
Väinamere HA Pärnu- ja Saaremaa. EELISe andmetel liigi vaatlusi hoiualal ega ala
naabruses ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb regulaarselt vähemalt 1 tutt-tiirude koloonia.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb regulaarselt vähemalt 1 tutt-tiirude koloonia.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Häirimine pesitsusaladel ja rändepeatuspaikadel (keskmise tähtsusega).
Meede 1: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli
(Väinamere HA mereosa KKK).
Meede 2: kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta kaitsekorda ja moodustada
kaitsealad Rukkirahule ja Paatsalu lahe laidudele (Lisa 10). Olgugi et liik hetkel
nimetatud saartel ei pesitse, on tegemist liikuva linnuga, kes võib saared suure
tõenäosusega asustada.
2. Röövlus (keskmise tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel, ennekõike Hellamaa rahul ja
Eerikulaiul (vt pt 4.2.3).
2.1.1.5.8. Tõmmukajakas (Larus fuscus)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eesti pesitseb 10‒30 paari ja arvukas on jätkuvas tugevas languses (Elts jt, 2013).
Väinamere hoiualal pesitseb maksimaalselt üks tõmmukajaka paar (tabel 5).
40
Väinamere HA Hiiumaa. EELISe andmetel Kakralaiul 2008. a 1 paari pesitsemine. Liik
on tõenäoliselt 2000ndatel pesitsenud ka Selgrahul (Leito ja Leito, 2011).
Väinamere HA Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal. EELISe andmetel liigi vaatlusi hoiualal ega
ala naabruses ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 tõmmukajaka paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal vähemalt 1 pesitsev paar.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Häirimine pesitsusaladel (keskmise tähtsusega).
Meede: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli
(Väinamere HA mereosa KKK). Olgugi, et kindlat pesitsemist nimetatud laidudel ei ole
teada, võib liik suure tõenäosusega need mõne paariga asustada.
2. Röövlus (väikese tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel (vt pt 4.2.3).
2.1.1.5.9. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)
II kat; Li D I; KE ‒ Väinamere HA Lääne mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 3000‒6000 paari valgeselg-kirjurähne, liigi arvukus on stabiilne (Elts jt,
2013). Liik levib Eesti mandriosas vanemates leht- ja segametsades, aga võib asustada ka
poollooduslikke lehtpuupuistuid, nt puisniite. Väinamere hoiualal on liik ennekõike
talvituja, vähesel määral ka haudelind.
Valgeselg-kirjurähnile on koostatud kaitse tegavuskava (eelnõu).
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel registreeriti 2008. a Noarootsis Paslepa
lahest kirdes ühe paari võimalik pesitsemine.
Väinamere HA Pärnumaa. EELISe andmetel hoiuala territooriumile liigi vaatlusi ei jää.
Lähimad vaatlused on Nehatu LKA-l ja selle lähiümbruses.
Saare- ja Hiiumaal valgeselg-kirjurähni ei esine.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 valgeselg-kirjurähni paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 1 pesitsev paar.
41
Mõjutegurid ja meetmed Metsaraie (keskmise tähtsusega).
Meede: mitte teha raiet valgeselg-kirjurähni pesitsuspaigas lindude pesitsusajal
1. märtsist 30. juunini.
2.1.1.5.10. Merivart (Aythya marila)
II kat; LiD ei; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Eestis pesitseb 1‒5 paari merivarte ja arvukus on jätkuvas tugevas languses (Elts jt,
2013). Väinamere hoiuala on liigile oluline rändepeatuskoht. Seal peatub igal aastal
ligikaudu 100 000 isendit, mis on ligi kolmandik liigi Eestit läbiva rändetee asurkonnast
(tabel 6). Pesitsevaid paare hoiualal ei ole või on hinnanguliselt maksimaalselt 1.
EELISe andmetel liigi vaatlusi Väinamere hoiualal ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 merivardi paar.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 1 merivardi paar.
Mõjutegurid ja meetmed Häirimine rändepeatuspaikades (keskmise tähtsusega).
Kuna liik peatub rannikumeres, siis hoiuala maismaaosa kavaga ohuteguri
leevendamiseks tegevusi ei kavandata.
2.1.1.5.11. Rohunepp (Gallinago media)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Pärnu mk; LiA ‒ jah
Rohunepi pesitsusaegne arvukus Eestis on 600‒800 isalindu ja viimase kümne aasta
arvukus on arvatavasti stabiilne (Elts jt, 2013). Väinamere hoiualal liik ei pesitse,
kaitsekorra eesmärgiks on ennekõike rändepeatuskohtadena sobivate rannaniitude
olemasolu tagamine.
EELISe andmetel liigi vaatlusi Väinamere hoiualal ega selle naabruses ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad rohunepile rändepeatuskohtadena sobivad hooldatud
rannaniidud vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad rändepeatuskohtadena sobivad hooldatud rannaniidud
vähemalt 500 ha-l (s.o linnutähtsad alad); andmed on ebapiisavad täpsema kaitse-
eesmärgi seadmiseks.
42
Mõjutegurid ja meetmed Elupaikade degradeerumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu
(väikese tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Rohunepile on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad rannaniidud. Poollooduslike koosluste
taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere hoiuala linnutähtsaid piirkondi (vt
pt 4.2.4).
2.1.1.5.12. Mustsaba-vigle (Limosa limosa)
II kat; LiD ei; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; LiA ‒ jah
Mustsaba-vigle pesitsusaegne arvukus Eestis on 400‒700 paari ja see on mõõdukas
languses (Elts jt, 2013). Väinamere hoiuala on liigile ennekõike rändepeatuspaik, alal
pesitseb hinnanguliselt maksimaalselt 3 paari (tabel 5).
EELISe andmetel liigi vaatlusi Väinamere hoiualal ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 5 mustsaba-vigle paari.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal pesitseb vähemalt 3 mustsaba-vigle paari.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Elupaikade degradeerumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu
(suure tähtsusega).
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Mustsaba-viglele on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad rannaniidud. Poollooduslike koosluste
taastamisel ja hooldamisel tuleb eelistada Väinamere hoiuala linnutähtsamaid piirkondi
(vt 4.2.4), mis kõik on mustsaba-viglele rändepeatuspaikadena potentsiaalselt olulised.
2. Häirimine pesitsusaladel (suure tähtsusega) ja rändepeatuspaikadel (väikese
tähtsusega).
Meede 1: kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul
selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli
(Väinamere HA mereosa KKK). Olgugi et kindlat pesitsemist nimetatud laidudel ei ole
teada, võib liik laiud asustada.
Meede 2: Viirelaiule infotahvli paigaldamine, mis soovitab mitte viibida laiul lindude
pesitsusajal 1. aprill – 31. juuli (vt pt 4.3.6). Olgugi et kindlat pesitsemist laiul ei ole
teada, võib liik laiu asustada.
Meede 3: kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta kaitsekorda ja moodustada
kaitseala Rukkirahule ja Paatsalu lahe laidudele mis võimaldab kehtestada
liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli (lisa 10).
43
3. Röövlus (suure tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel ja linnutähtsatel aladel (vt pt
4.2.3).
2.1.1.5.13. Väikekajakas (Larus minutus)
II kat; LiD I; KE ‒ Väinamere HA Lääne mk; LiA ‒ ei
Väikekajaka pesitsusaegne arvukus Eestis on 500‒1000 paari ja see on arvatavasti
languses (Elts jt, 2013). Väinamere hoiualal on liigile ennekõike oluline rannikumeri, kus
levivad sobivad rändepeatuspaigad, Väinamere hoiualal liik ei pesitse.
EELISe andmetel liigi vaatlusi Väinamere hoiualal ega selle naabruses ei ole.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiuala rannikumeres on väikekajakale sobivad rändepeatuspaigad.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Lääne maakond: Väinamere hoiuala rannikumeres on liigile sobivad
rändepeatuspaigad (andmed on ebapiisavad täpsema kaitse eesmärgi seadmiseks).
Väinamere hoiuala Läänemaa osa kaitse-eesmärkide ülevaatamisel kaaluda väikekajaka
kaitse-eesmärgiks jätmist. Tegemist on rändekoridoriga, mille hoiuala kaitse-eesmärgiks
seadmist tuleks edaspidi kaaluda.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Häirimine pesitsusaladel ja läbirändel (keskmise tähtsusega).
Meede 1: Harilaiul, Eerikulaiul, Uuemaarahul ja Hellamaa rahul kaitsekorra muutmine
selliselt, et võimaldab kehtestada liikumispiirangu lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli
(Väinamere HA mereosa KKK). Laidudel pesitsevate lindude kaitseks liikumispiirangu
rakendamine tagab kaitse ka väikekajakale.
Meede 2: Rukkirahul ja Paatsalu lahe laidudel kaitseala moodustamine ja
liikumispiirangu kehtestamine lindude pesitsusajal 1. aprill – 31 juuli (lisa 10). Laidudel
pesitsevate lindude kaitseks liikumispiirangu rakendamine tagab kaitse ka väikekajakale.
2. Röövlus (keskmise tähtsusega).
Meede: väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel ja linnutähtsatel aladel (vt pt
4.2.3).
2.1.1.6. III kaitsekategooria ja teised kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid
Väinamere hoiuala rannikualad on pesitsusalaks arvukale linnustikule, sh III
kaitsekategooria ja linnudirektiivi liikidele, kes on samuti seatud ala eesmärgiks. Nende
44
liikide hinnanguline arvukus, ohutegurid ja meetmed on toodud tabelis 7. Kaitse-
eesmärgiks on seatud, et arvukus ei tohi väheneda.
Roostikulindude kaitseks piiratud rookasutusega alad on toodud lisas 12.
Tabel 7. Väinamere hoiualal III kaitsekategooria ja teiste kaitse-eesmärgiks olevate
linnuliikide kaitse-eesmärgid (kaitsekorraldusperioodi ja pikaajaline kaitse-eesmärk
kattuvad), ohutegurid ja meetmed. Tumedas kirjas on Väinemare linnuala eesmärgid.
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Kühmnokk-
luik
120‒150
haudepaari
HäP Rö - väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
- kaitsealade moodustamine linnurikastel laidudel (vt
4.4.2)
Rabahani vähemalt 17 000
läbirändavat
lindu
HäR,
Jah
El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Suur-
laukhani
vähemalt 22 000
läbirändavat
lindu
HäR,
Jah
El
Hallhani 10‒15
haudepaari;
vähemalt 12 000
läbirändavat
lindu
Rö Jah,
HäP,
HäR
El Täpsed pesitsusalad ei ole teada.
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
- pesitsusalade läheduses piirata roo majandamist
selliselt, et aastas ei ületaks roo varumine 20% rooala
pindalast (liik eelistab mosaiikset roostikku). Hallhane
kavaga hõlmatud aladel EELISe andmetel kaardistatud
ei ole, tabelis 5 esitatud arvukus on hinnanguline ja
täpsed pesitsusalad ei ole teada. Kui liigi pesitsusala(d)
edaspidi alal kaardistatakse, tuleb arvestada seda
roostikualade majandamisele piirangute seadmisel
(roostikulindude tegevuskavas ei ole optimaalset
elupaiga suurust välja toodud, küll aga öeldakse, et
pigem eelistab liik mosaiikset roostikku).
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Valgepõsk-
lagle
1‒5 haudepaari;
vähemalt 60 000
läbirändavat
lindu
Rö,
HäP, El
Jah,
HäR
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Ristpart 50‒70 haudepaari Rö, HäR El, HäP
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Viupart 1‒5 haudepaari;
vähemalt 50 000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
Rääkspart 50‒80
haudepaari;
vähemalt 2 500
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
Piilpart 1‒5 haudepaari;
vähemalt 50 000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
45
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Sinikael-
part
30‒50
haudepaari;
vähemalt 20 000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Rägapart vähemalt 1
haudepaar;
vähemalt 2 500
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
Luitsnokk-
part
10‒20
haudepaari;
vähemalt 2 500
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
Jah, HäP
Punapea-
vart
vähemalt 2
haudepaari;
vähemalt 40000
läbirändavat
lindu
Rö, El Jah, HäP
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Tuttvart 70‒100
haudepaari;
vähemalt 110 000
läbirändavat
lindu
Rö, El Jah, HäP Tb
Hahk 50‒100
haudepaari;
vähemalt 10000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäP,
HäR
Jah, Tb - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2);
- väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Tõmmuvaer
as
5‒10 haudepaari,
vähemalt 10000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
HäP
Jah, Tb - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Sõtkas vähemalt 2
haudepaari,
vähemalt 70 000
läbirändavat
lindu
HäR,
Jah
- jahi piiramine olulistel rändveelindude peatusaladel
Rohukoskel 20‒40
haudepaari,
vähemalt 2 000
läbirändavat
lindu
Rö, El HäR,
HäP
Jah - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Jääkoskel 5‒10 haudepaari,
vähemalt 2 000
läbirändavat
lindu
Rö HäR Jah, HäP - väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Teder 3‒5 haudepaari
Rö El HäP - väikekiskjate arvukuse piiramine nn mandriosas (vt
4.2.3)
- metsaraiete ajaline piirang pesitsusajal
Nurmkana 1‒5 haudepaari Rö El HäP - väikekiskjate arvukuse piiramine mandriosa ja
suursaarte rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel (vt
4.2.3)
46
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
- loopealsete taastamine ja hooldus
Tuttpütt 5‒10 haudepaari El HäP, Rö - väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Hallpõsk-
pütt
vähemalt 1
haudepaar
El HäP, Rö
Kormoran kormoranile kui
ohjatavale liigile
kaitse-eesmärke
ei seata
Rö, HäP - - väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel (vt
4.2.3)
Roo-
loorkull
5‒10 haudepaari HäP, El Teadaolevaid leiukohti on EELISe andmetel neli.
Hooldamise soovitused on antud igale leiukohale
järgnevalt:
Klo9105003 – D-esinduslikkusega roostunud
rannaniidul (pindala 3,5 ha); poollooduslike koosluste
hooldamise-taastamise kava alusel III prioriteedi
taastatav rannaniit. Rannaniitu ei tohi kasutada roo
varumiseks. Rannaniidu võib taastada edaspidise pideva
karjatamise eesmärgil.
Klo9104942 – C-esinduslikkusega roostunud
rannikulõukal (4,6 ha). Rannikulõugas tuleb jätta
looduslikku arengusse roostikulindude pesitsemisalaks.
Klo9104929 – vahetult ümbritsetud kõrge
taastamispotentsiaaliga Varni niiduga. Täiendavaid
nõudeid roo säilitamiseks leiukohas ette ei nähta.
Klo9109810 – elupaiga ulatuses tuleb roostik jätta
looduslikku arengusse. Elupaika läbib Paadrema jõe
õgvendatud alamjooks, mis kuulub riigi poolt
hooldatavate ühiseesvoolude hulka ja mida võib
hooldada minimaalses vajalikus mahus.
Välja-
loorkull
andmed on
ebapiisavad täpse
kaitse-eesmärgi
seadmiseks
HäR
Soo-loorkull 1‒5 haudepaari HäP
Raudkull 3‒5 haudepaari El HäP - mitte teha raiet pesitsusperioodil 15.04‒31.08
Hiireviu 1‒3 haudepaari El HäP - mitte teha raiet pesitsusperioodil 01.04‒15.07
Tuuletallaja 1‒5 haudepaari El HäP - mosaiikse mustriga maastike säilitamine, ala metsade
ja poollooduslike koosluste säilimine vastavalt kavaga
seatud eesmärkidele (vt 2.2.2 ja 2.2.4);
- mitte teha raiet pesitsusperioodil
Rooruik 5‒10 haudepaari El Rooruiku kavaga hõlmatud aladel EELISe andmetel
kaardistatud ei ole, täpsed pesitsusalad ei ole teada.
- pesitsusalade läheduses tuleb roo majandamist piirata
selliselt, et aastas ei ületaks roo varumine 20% rooala
pindalast. Liik eelistab mosaiikset roostikku.
(Roostikulindude tegevuskava)
47
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Täpikhuik 2‒5 haudepaari El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Täpikhuigu ainus teadaolev leiukoht (Klo9114366) alal
jääb Hiiumaale Salinõmme külla A-esinduslikkusega
hooldamata rannaniidule. Inventuuriandmeid silmas
pidades ei ole tegemist roo majandamise osas
perspektiivse alaga. Täpikhuik eelistab madalvees
kasvavat mosaiikset kõrgrohustut. Rannaniitu hooldades
tuleb tagada kõrgrohustulaikude säilimine täpikhuigu
elupaigas.
Rukkirääk 20‒50 haudepaari El - niitude hooldamine
Lauk 5‒10 haudepaari El
HäP - märgade niidualade jätkuv hooldamine
Sookurg 10‒20 haudepaari HäR HäP Rö - väikekiskjate arvukuse piiramine suursaarte ja
mandriosa rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel (vt
4.2.3)
Merisk 50‒70 haudepaari Rö,
HäP, El
HäR -. linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Väiketüll 5‒10 haudepaari Rö,
HäP, El
HäR
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Liivatüll 70‒100
haudepaari
Rö,HäP,
El
HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Rüüt levivad liigile
pesitsemiseks ja
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
HäR; El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Plüü levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
HäR, El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Kiivitaja 20‒50 haudepaari Rö,Hä,
El
HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Suurrüdi levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
HäR, El
- linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Väikerüdi levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
48
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Värbrüdi levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
Kõvernokk-
rüdi
levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
Plütt levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Vöötsaba-
vigle
levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Suur-
koovitaja
3‒5 haudepaari Rö, El HäP HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Tumetilder levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
-linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Heletilder levivad liigile
pesitsusaladena ja
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
Mudatilder levivad liigile
pesitsusaladena ja
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
El HäR
Punajalg-
tilder
200‒250
haudepaari
Rö,
HäP, El
HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Veetallaja levivad liigile
läbirändeks
sobivad
hooldatud
rannaniidud
HäR - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4)
Naeru-
kajakas
20‒50 haudepaari Rö, HäP - väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
Kalakajaka
s
200‒-250
haudepaari
Rö,HäP El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine hoiuala laidudel ja
linnutähtsatel aladel (vt 4.2.3)
49
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Jõgitiir 120‒150
haudepaari
Rö, HäP El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
- väikekiskjate arvukuse piiramine nii laidudel
(ennekõike Eerikulaiul ja Hellamaa rahul) kui suursaarte
ja mandriosa rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel
(vt 4.2.3);
- kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul,
Uuemaarahul ja Hellamaa rahul ja liikumispiirangu
sätestamine lindude pesitsusajal (Väinamere HA
mereosa KKK); seire andmetel pesitsevad neil laidudel
mitmekümnest isendist koosnevad kolooniad
Randtiir 600‒700
haudepaari
Rö, HäP El - linnutähtsate rannaniitude eelishooldamine (vt 4.2.4);
-väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel (ennekõike
Harilaiul, Eerikulaiul ja Hellamaa rahul) ning suursaarte
ja mandriosa rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel
(vt 4.2.3);
- kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul,
Uuemaarahul ja Hellamaa rahul ja liikumispiirangu
sätestamine lindude pesitsusajal (Väinamere HA
mereosa KKK); seire andmetel pesitsevad neil laidudel
mitmekümnest isendist koosnevad kolooniad
Väiketiir 30-50 haudepaari Rö, HäP El - linnutähtsate alade rannaniitude eelishooldamine (vt
4.2.4)
- väikekiskjate arvukuse piiramine laidudel (ennekõike
Harilaiul ja Hellamaa rahul) ja mandriosa ning
suursaarte rannikul, ennekõike linnutähtsatel aladel (vt
4.2.3)
- kaitsekorra muutmine Harilaiul, Eerikulaiul,
Uuemaarahul ja Hellamaa rahul (Väinamere HA
mereosa KKK); seire andmetel liik pesitseb nimetatud
laidudel
Mustviires rannikumeri on
liigile sobiv
pesitsus- ja
rändepeatuskoht
kuna liik peatub rannikumeres, siis liigile
olulisi alaga seotud ohutegureid ei ole
Värbkakk alal levib
värbkakule
pesitsemiseks ja
talvitumiseks
sobiv
metsamaastik
El, HäP - ala metsaelupaikade säilimine vastavalt kavaga seatud
eesmärkidele (vt 2.2.4); mitte teha raiet pesitsusajal
Väänkael 5‒10 haudepaari HäP,
El
- ala metsaelupaikade säilimine vastavalt kavaga seatud
eesmärkidele (vt 2.2.4); mitte teha raiet pesitsusajal
Hallpea-
rähn
alal levib hallpea-
rähnile
pesitsemiseks ja
talvitumiseks
sobiv
metsamaastik
El HäP - ala metsaelupaikade säilimine vastavalt kavaga seatud
eesmärkidele (vt 2.2.4); mitte teha raiet pesitsusajal
Väike-
kirjurähn
5‒10 haudepaari HäP - ala metsaelupaikade säilimine vastavalt kavaga seatud
eesmärkidele (vt 2.2.4); mitte teha raiet pesitsusajal
01.03‒30.06
Nõmme-
lõoke
20‒30 haudepaari El - kadastike taastamine ja hooldus.
50
Liik Kaitse-eesmärk
Ohutegur ja hinnang
(pt 2.1.1.3) Meede Kriitilise
tähtsusega
Suure
tähtsusega
Keskmise
tähtsusega
Väikese
tähtsusega
Rästas-
roolind
20‒30 haudepaari olulisi alaga seotud ohutegureid ei ole.
Vööt-
põõsalind
150‒170
haudepaari
El
- kadastike taastamine ja hooldus. Punaselg-
õgija
100‒150
haudepaari
El
2.1.2. Imetajad
Väinamere loodusalal on kaitse-eesmärkideks neli imetajaliiki: hallhüljes (Helichoerus
grypus), viigerhüljes (Phoca hispida botnica), saarmas (Lutra lutra) ja tiigilendlane
(Myotis dasycneme). Hall- ja viigerhüljest käsitletakse Väinamere hoiuala mereosa
kaitsekorralduskavas.
2.1.2.1. Käsitiivalised
Tiigilendlane (Myotis dasycneme)
II kat; loodusdirektiivi lisa (LoD) II, IV; KE ‒ ei; LoA ‒ jah
Tiigilendlane on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedane liik.
Keskkonnaregistri andmetel on liik registreeritud Väinamere hoiualal Pärnumaal
Hõbesalu külas, kuhu on kaardistatud üks ligi hektari suurune elupaik. Tegemist on
väikese osaga suuremast 48 ha suurusest alast, mis jääb valdavalt hoiualast välja (Nehatu
looduskaitsealale) ja on kaardistatud kui liigile oluline lennuala ning suvine varjepaik
(viimane vaatlus aastast 2008).
Lisaks tiigilendlasele on Väinamere hoiualal leitud veel neli nahkhiireliiki: veelendlane
(Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja
pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii). Keskkonnaregistri andmetel jäävad nimetatud
liikide elupaigad Hõbesalu ja Paatsalu külla, Virtsu alevikku ning Hanikatsi ja Saarnaki
laiule. Tegemist on lennu- või varjealadega. Kaardistatud elupaigad jäävad kavaga
hõlmatud hoiualadele riivamisi. Loetletud neli liiki on Eestis levivatest nahkhiirtest kõige
tavalisemad (Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks) ja on Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku andmeil ohuvälised. Nende lennualasid leiab mujalgi varjulistes
lahesoppides üle ala, aga need ei ole kaardistatud.
Tiigilendlase kaitse loodusalal tagatakse Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärkide
täitmisega.
2.1.2.2. Saarmas (Lutra lutra)
III kat; LoD II ja IV; KE ‒ Väinamere HA Hiiu ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel on saarmas ohuväline liik, kelle sobivad
elupaigad on nii seisu- kui vooluveekogud.
51
Keskkonnaregistris saarma leiukohti kavaga hõlmatud hoiualadele kantud ei ole. Samuti
on liigi kohta vähe infot Natura standardandmebaasi andmevormis: saarmas levib
loodusalal tavalise liigina ja asurkonna hinnang on C (loodusalal elutseb kuni 2% Eesti
saarma populatsioonist).
Kaudselt kirjeldab saarma arvukust hoiualal või selle vahetus läheduses riikliku seire
allprogramm „Saarmas ja kobras”. Seire käigus tehakse tegevusjälgede otsimise abil
kindlaks liigi viibimine kontrollalal.
Ekspert Meelis Leivitsa andmetel on saarmas Väinamere rannikupiirkonnas tavaline ja
liigi eesmärgiks seadmine on põhjendatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Saarmas elutseb alal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiu- ja Läänemaa: saarmas elutseb alal.
Mõjutegurid ja meetmed:
Alaga seotud olulised ohutegurid puuduvad.
2.1.3. Kalad
Väinamere loodusalal on kaitse-eesmärgiks neli kalaliiki: harilik hink (Cobitis taenia),
võldas (Cottus gobio; kaitse-eesmärk ka Väinamere HA Hiiu- ja Läänemaa), jõesilm
(Lampetra fluviatilis; kaitse-eesmärk ka Väinamere HA Hiiumaa) ja harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis). Kalu käsitletakse Väinamere HA mereosa KKK-s.
2.1.4. Selgrootud
2.1.4.1. Liblikalised
Väinamere loodusalal on kaitse-eesmärgiks kaks liblikaliiki.
Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia)
Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) III kat; LoD II; KE – Väinamere HA (Lääne ja Saare mk); LoA ‒ jah
EELIS-es nimetatud liikide leiukohti Väinamere loodusalal ei ole. Vahetult ala piirist
välja jäävas päevaliblikate koosluste riiklikul seirealal Aruküla külas Pühalepa vallas
(Sarve maastikukaitsealal) pole samuti kumbagi mosaiikliblika liiki kirjeldatud. E-
Elurikkuse andmetel jääb Väinamere loodusalale (Puhtu-Laelatu looduskaitsealale) üks
teelehe-mosaiikliblika leiukoht ja kolm suur-mosaiikliblika leiukohta. Nii suur- kui ka
teelehe mosaiikliblika kaitse tegevuskavas teadaolevid liikide leiukohti Väinamere
hoiualal toodud ei ole.
52
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ei ole teelehe-mosaiikliblika
ohustatus puuduliku andmestiku tõttu hinnatav. Liigi tegevuskava andmetel teelehe-
mosaiikliblikas Eestis otseselt ohustatud ei ole ja liigi seisund on pigem rahuldav.
Teelehe-mosaiikliblikas asustab eelkõige madala rohttaimestikuga päiksele avatud niisket
avamaastikku, Eesti oludes mitmesuguseid niite ja raiesmikke. Eestis on liigi peamiseks
ja suure tähtsusega ohuteguriks elupaikade võsastumine ja fragmenteerumine.
Hooldusmeetmena eelistab teelehe-mosaiikliblikas pigem elupaiga karjatamist kui
niitmist. Väikse tähtsusega ehk lokaalseteks ohuteguriteks on taimestiku struktuuri
muutused, maade kuivendamine, heinategu korraga suurel alal, ülekarjatamine,
ehitustegevus.
Liblikate kaitses on kriitilise tähtsusega röövikute toidutaime kindlakstegemine. Teelehe-
mosaiikliblika röövikute eelistatuim toidutaim on peetrileht (Succisa pratensis) (Meister
2013). Hoiuala poollooduslikes kooslustes, eelkõige rannaniitude suprasaliinses vööndis
ja erinevates soostuvates niidukooslustes on peetrileht tavaline ja levinud liik.
Suur-mosaiikliblikas on Eestis laialt levinud, kuid mitte üldlevinud. Suur-
mosaiikliblikas asustab eelkõige avamaastikulaikudega keskmise niiskusastmega
lehtpuumetsaga maastikku. Liigile ei sobi elupaiga pikaajalised üleujutused. Lisaks
puisniitudele on Eestis suur-mosaiikliblikale sobivaks elupaigaks majandatav mets, kus
on ka raiesmikke ja teid. Ka karjatamine metsas loob liigile sobivaid poolavatud
koosluselaike. Tegemist on metsakoosluste varaste suktsessioonistaadiumite liigiga, mis
tähendab, et liik ei asusta vanu inimmõjuta metsi. Samuti puudub liik ka vahetult
põllumajandusmaaga piirnevatel aladel.
Kuna suur-mosaiikliblika Eesti populatsioon tervikuna ei ole ettenähtavas ajalises
perspektiivis ohustatud, pole vähemalt esialgu (ohumärkide ilmnemiseni) suur-
mosaiikliblika kaitse tegevuskavaga kavandatud rakendada aktiivseid abinõusid.
Mõlema liigi elutsükkel ei ole vahetult mereäärsete kooslustega seotud ja nende levimine
mereäärsetel kooslustel on pigem juhuslik (kirjavahetus Ly Lindmaniga). Eelöeldut
silmas pidades tuleks kaaluda hoiuala kaitse-eesmärkide ülevaatamisel suur- ja teelehe
mosaiikliblika Väinamere hoiuala Lääne- ja Saaremaa kaitse-eesmärkidest välja arvamist.
2.1.4.2. Limused
Väinamere loodusalal on kaitse-eesmärgiks neli limuseliiki: paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja
luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Neist ükski ei ole eesmärgiks kavaga hõlmatud hoiualadel.
Kavaga ei tehta ka ettepanekut nimetada limuseid kaitse-eesmärkide hulka; nende kaitse
loodusalal tagatakse teistel kaitsealadel.
Paksukojalise jõekarbi leiukohti ei ole kavaga hõlmatud hoiualadel teada. Viimastel
aastatel on täpsustatud Virtsu – Puhtu – Rame piirkonna pisitigude leiuandmeid. Uuemate
andmete kohaselt pisitigude esinemisala Väinamere hoiualale ei ulatu (info
53
kirjavahetusest Tõnu Talviga), mistõttu ei ole põhjendatud liikide kaitse-eesmärgiks
seadmine.
2.1.5. Soontaimed
Väinamere hoiualale jääb nii metsi, niite kui soid, mistõttu ala taimestik on mitmekesine.
Lisaks koosluste rohkusele suurendavad ala liigilist mitmekesisust spetsiifilise
taimestikuga lubjakivipaljandid ja ala suur geograafiline ulatus. Suurim mitmekesisus on
erinevate vahetult merega seotud liikide osas. Ala asendi tõttu on kõige olulisem kaitsta
vahetult rannikuga seotud liike, kellele väinamereäärsed kooslused moodustavad olulise
osa kogu Eesti asurkonnast.
Kavaga hõlmatud hoiualadel kasvab EELISe ja ohustatud soontaime- ja samblaliikide
riikliku seire aruannete andmetel 50 liiki II ja III kategooria kaitsealuseid taimi (tabel 8).
Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks on alal esinevad loodusdirektiivi II lisas
nimetatud liigid (tabel 8). Ainus loodusalal eesmärgiks seatud liik, kelle leiukohti kavaga
hõlmatud aladel teadaolevalt ei ole, on nõmmnelgi (Dianthus arenarius) tüüpalamliik
Dianthus arenarius subsp arenarius. Samuti ei leidnud botaanikud Peedu Saar ja Toomas
Kukk 2014. a püst-linalehikut (Thesium ebracteatum), kontrollides loodusala ainust
leiukohta Väinamere hoiualal Varbla kandis (konsulteerides leiukoha ühe esmaavastaja
Vilma Kuusega, selgus, et EELISe punkt võib olla kaardile kantud valesti ja taime
kasvukoht jääb kuni mõnisada meetrit eemale).
Väinamere hoiualal (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal) on kaitse-eesmärkideks kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus) ja madal unilook (Sisymbrium supinum). Teistel kavaga
hõlmatud hoiualadel taimi kaitse eesmärkidena nimetatud ei ole.
Järgnevalt on täpsemad leiuandmed, eesmärgid ja ohutegurid koos meetmetega välja
toodud nendel liikidel, kes on hoiu- või loodusalal kaitse-eesmärkideks, samuti liikidel,
kelle osas tehakse leiuandmete analüüsi tulemusel ettepanek need ühel või teisel hoiualal
kaitse-eesmärkide hulka arvata; need on emaputk (Angelica palustris), randtarn (Carex
extensa), rand-soodahein (Suaeda maritima), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria),
pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), soohiilakas (Liparis loeselii), aasnelk (Dianthus
superbus), harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Liigid on ökoloogiliste nõudmiste alusel jagatud kolme gruppi: 1. ranniku või muu
kamardumata aladega seotud taimed; 2. inimpelglikud või vähest inimmõju eelistavad
taimed; 3. poollooduslike kooslustega seotud taimed.
Kõige rikkalikumad kaitsealuste taimede leiukohad Väinamere hoiualal Läänemaal
jäävad Lõpe lahe idakaldale Tuuru külla, Paslepa lahe idakaldale Paslepa külla ja
Mõniste lahe ümbrusesse Virtsu lähedale. Väinamere hoiualal Saaremaal on enam
leiukohti Kallaste, Nõmmküla ja Pallasmaa külade maadel Muhu saare põhja- ja
loodeosas ning Pärnumaal Paatsalu lahe rannikul. Hiiumaal on kaitsealuste taimeliikide
leiukohti rohkem Pühalepa ja Käina kandis, vähem Emmaste rannikul. Eriti liigirikkad on
nn Kagu-Hiiumaa alad, s.o piirkonnad, mis jäävad Sarve maastikukaitsealast põhja ja
läände.
54
Tabel 8. Kavaga hõlmatud hoiualadelt teadaolevad kaitsealused soontaimed
keskkonnaregistri ja riikliku seire allprogrammi ohustatud soontaime- ja samblaliikide
seire andmetel. Tumedas trükis välja toodud liigid, mis on ühel või teisel kavaga
käsitletaval hoiualal kaitse-eesmärgiks ja rohelisel taustal on tähistatud konkreetsel alal
eesmärgiks olev liik.
Eestikeelne nimi Ladinakeelne nimi
Väinamere HA
M õ
is a
k ü
la p
a n
g a
H A
P u
is k
a ra
m a
a H
A
P u
ll a
p ä
ä p
a n
g a
H A
Ö st
er b
i H
A
Kaitsekategooria /
ohustatus /
loodusdirektiivi II
lisa liik
H ii
u m
k
L ä
ä n
e m
k
P ä
rn u
m k
S a
a re
m k
V ä
in a
m er
e L
o A
ee sm
ä rk
Emaputk1,3 Angelica palustris + + + - - - - - X II/ Ohulähedane/+
Veripunane koldrohi3 Anthyllis coccinea + + + - - - - - III/ Ohulähedane/-
Müür-raunjalg2 Asplenium ruta-muraria - - - - - - + - II/ Ohualdis/-
Pruun raunjalg2 Asplenium trichomanes - - - - + - + - II/ Ohualdis/-
Kare jürilill1 Cardamine hirsuta + + - - - - - - III/Ohulähedane/-
Randtarn1,3 Carex extensa + + - - - - - - II/ Ohulähedane/-
Klibutarn1,3 Carex glareosa + - - - - - - - II/ Ohualdis/-
Madal kadakkaer1 Cerastium pumilum + + - - - - - - II/ei ole hinnatud/-
Lääne-mõõkrohi2,3 Cladium mariscus - + + - - - - - III/ Ohulähedane/-
Kõdukoralljuur2 Corallorhiza trifida - - - + - - - - II/ Ohustatud/-
Kaunis kuldking2,3 Cypripedium calceolus + + - + - - - - X II/ Ohulähedane/+
Balti sõrmkäpp2,3 Dactylorhiza baltica + + + - - - - - III/ Ohuväline/-
Vööthuul-sõrmkäpp2,3 Dactylorhiza fuchsii + + + + - - + - III/ Ohuväline/-
Kahkjaspunane
sõrmkäpp2,3
Dactylorhiza incarnata + + + + - - - - III/ Ohuväline/-
Täpiline sõrmkäpp2 Dactylorhiza incarnata
subsp cruenta
+ + - - - - - - II/ Puuduliku
andmestikuga/-
Russowi sõrmkäpp2 Dactylorhiza russowii + - - - - - - - II/ Ohualdis/-
Aasnelk3 Dianthus superbus + + - - - - - - II/ Ohustatud/-
Müürkevadik1 Draba muralis + + - - - - - - III/ Ohulähedane/-
Tumepunane neiuvaip2,3 Epipactis atrorubens + + - - - - + - III/ Ohuväline/-
Laialehine neiuvaip2,3 Epipactis helleborine + + - + - - - - III/ Ohuväline/-
Soo-neiuvaip2,3 Epipactis palustris + + + - - + + - III/ Ohuväline/-
Harilik käoraamat3 Gymnadenia conopsea + + + + + + + - III/ Ohuväline /-
Hall soolmalts1 Halimione pedunculata + - - - - - - - II/ Ohulähedane/-
Harilik muguljuur2,3 Herminimum monorchis + + - + - - - - II/ Ohulähedane/-
Kaljukress1 Hornungia petraea + + - - - - + - III/ Ohulähedane/-
Soohiilakas2,3 Liparis loeselii + + - + - - - - X II/ Ohualdis/+
Väike käopõll2 Listera cordata - - - + - - - - II/ Ohualdis/-
Suur käopõll2,3 Listera ovata + + + + - - - - III/ Ohuväline/-
Mets õunapuu2 Malus sylvestris + + - + - - - - III/ Ohuväline/-
Harilik porss2 Myrica gale + + - - - - - - III/ Ohulähedane/-
Pruunikas pesajuur2 Neottia nidus-avis + + - - - - - - III/ Ohuväline/-
Kärbesõis2,3 Ophrys insectifera + + - + - - - - II/ Ohulähedane/-
Jumalakäpp3 Orchis mascula + - - + - + + - II/ Ohulähedane/-
Hall käpp3 Orchis militaris + + + + + + - - III/ Ohulähedane/-
Tõmmu käpp3 Orchis ustulata - + - - - - - - II/ Ohustatud/-
Suur soomukas2,3 Orobanche elatior - - - + - - - III/ Ohulähedane/-
Karvane lipphernes2,3 Oxytropis pilosa - + - - - - - II/ Ohualdis/-
Kahelehine käokeel2,3 Platanthera bifolia + + + + - + - - III/ Ohuväline/-
55
Eestikeelne nimi Ladinakeelne nimi
Väinamere HA
M õ
is a
k ü
la p
a n
g a
H A
P u
is k
a ra
m a
a H
A
P u
ll a
p ä
ä p
a n
g a
H A
Ö st
er b
i H
A
Kaitsekategooria /
ohustatus /
loodusdirektiivi II
lisa liik
H ii
u m
k
L ä
ä n
e m
k
P ä
rn u
m k
S a
a re
m k
V ä
in a
m er
e L
o A
ee sm
ä rk
Rohekas käokeel2,3 Platanthera chlorantha + + + + + + + - III/ Ohuväline/-
Aas-karukell1,2,3 Pulsatilla pratensis - + - - - - + - III/ Ohuväline/-
Mets pirnipuu2 Pyrus pyraster + + - - - - - - III/ Ohulähedane/-
Rand-kesakann1 Sagina maritima + - - - - - - - II/ Ohualdis/-
Tui-tähtpea3 Scabiosa columbaria + - - - - - - - III/ Ohualdis/-
Värvi-paskhein3 Serratula tinctoria - + - - - - - - III/ Ohualdis/-
Madal unilook1 Sisymbrium supinum + + - - - - + - X III/ Ohulähedane/+
Rand-soodahein1 Suaeda maritima + + - - - - - - II/ Ohulähedane/-
Niidu-asparhernes1,3 Tetragonolobus
maritimus
+ + + - - - - - III/ Ohulähedane/-
Ahtalehine ängelhein3 Thalictrum lucidum - + - - - - - - III/ Ohuväline/-
Püst-linalehik3 Thesium ebracteatum - - + - - - - - II/ Ohualdis/+
Lodukannike2 Viola uliginosa + - - - - - - - III/ Ohulähedane/- 1Ranniku või kamardumata aladega seotud taimed 2Inimpelglikud või vähest inimmõju eelistavad taimed 3Poollooduslike kooslustega seotud taimed
2.1.5.1. Ranniku või muu kamardumata aladega seotud taimed
Lisaks allpool eraldi käsitletud liikidele kasvab II kaitsekategooria taimeliikidest alal
EELISe andmetel veel klibutarn (Carex glareosa), hall soolmalts (Halmione
pedunculata) ja rand-kesakann (Sagina maritima). Nimetatud liikide leiuandmed on
vanad ja ebamäärased või on teadaolevalt alal isendeid väga väikesel arvul. Ohtralt on
alal kaardistatud madalat kadakkaera (Cerastium pumilum), aga ka need andmed on
reeglina vanad ja leiukohad piiritletud ulatuslike areaalidena, mis liigi tänast levikut
täpselt ei kajasta. Kõigi nimetatud liikide ja sarnase ökoloogiaga III kaitsekategooria
taimeliikide (tabel 8) kaitse on tagatud eesmärgiks olevate elupaigatüüpide, ennekõike
rannaniitude ja rannikuga seotud elupaigatüüpide kaitsega.
2.1.5.1.1. Madal unilook (Sisymbrium supinum)
III kat; LoD II ja IV; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Madal unilook kasvab niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides ja
kamardumata kohtades. Isendite lühikese eluea tõttu on loomulik, et arvukus kasvukohas
kõigub ja taimede paiknemine aastati muutub. Taim levib Lääne- ja Põhja-Eestis
lubjarikkal pinnal paiguti1. Liigi kaitse vajadust suurendab asjaolu, et tegemist on ka
1 Taimede peatükis (2.1.5) kasutatavad sagedushinnangud ja nende tähendused Leht jt (1999) järgi:
harva ‒ leiukohti 20-30, enamasti ühes piirkonnas;
paiguti ‒ levinud üle Eesti, kuid levik piirdub teatud aladega, kus ta on enam-vähem tavaline;
tavaline ‒ sobivatel kasvukohtadel enamasti ohtralt, kuid mitte kõikjal üle Eesti;
sage ‒ sobivatel kasvukohtadel enam-vähem kõikjal ja ohtralt.
56
Euroopa mõistes kitsa levikuga liigiga. Kavaga hõlmatud aladel seiratakse liiki Vahtrepa
seirealal Hiiumaal.
Väinamere HA Hiiumaa. Üks leiukoht Aruküla külas. Liigi viimane vaatlus on pärit
2000. a, kui kaardistati elujõuline populatsioon 200 isendiga, 2006. a ja 2011. a taime
samast kohast ei leitud (andmed Vahtrepa seirealalt). Elupaikade inventuuri andmetel
(Talvis, 2010) asub Vahtrepa seireala C-esinduslikkusega loopealsel (6280*). Konkreetne
seireala on niiskem ja tugevalt rohustunud loopealne, kus madalale uniloogale vajalikke
kuivemaid paljandeid ei ole. Seirealalt liigi leidmine ei ole tõenäoline ka tulevikus, kuid
laiemalt loopealsel leidub siiski liigile sobivaid paljandeid, ka näiteks seda läbival
pinnasteel. Peale loopealsel toimunud taastamistöid on kindlasti lisandunud sobivaid
häiringukohti, kus edaspidi liik kasvada saab.
Väinamere HA Läänemaa. Üks leiukoht Kiviküla külas. Viimane vaatlus on pärit 2008. a,
isendite arv ja populatsiooni seisund ei ole kirjeldatud; leiukoht ei ole eeldatavasti kuigi
elujõuline. 2013. a liiki ei leitud; varasema kasvukoha hooldamiseks soovitatakse ala
karjatada (Madala unilooga seisundi…, 2013). Tegemist on suvilapiirkonnaga ja
edaspidine karjatamine alal ei ole tõenäoline.
Pullapää panga hoiualal kooritud pinnasega klibusel paepealsel on 2012. a kaardistatud
3 kasvukohta kogupindalaga 40 m2. Kasvukohtades on kirja pandud kokku rohkem kui
100 isendit.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada madal unilook Pullapää panga hoiuala kaitse
eesmärgiks. Olemasolevad andmed näitavad populatsiooni elujõulisust ja alale jääb liigi
jaoks ohtralt potentsiaalselt sobivat elupaika. Hoiuala keskosas on ala, kus on õhuke
mullakiht eemaldatud ja tekkinud on kooslus, kus taimede kasvutingimused on mõneti
sarnased loopealsetele, kus liigi kaitsmine peab olema prioriteetne.
Kavaga tehakse ettepanek arvata madal unilook Saare maakonnas Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärkidest välja, sest puudub info liigi levikust alal ja ei ole teada potentsiaalselt
sobivaid elupaiku. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek kaaluda hoiualade määruse
uuendamisel madala unilooga väljaarvamist Väinamere hoiuala Läänemaa osa kaitse-
eesmärkidest, sest ainukeses varasemas Kiviküla leiukohas liiki ei ole enam leitud ja
populatsiooni taastumine on vähetõenäoline.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Madal unilook levib Väinamere hoiualal;
Madal unilook levib Pullapää panga hoiualal elujõulise populatsioonina, kokku
vähemalt 100 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: madala unilooga kasvuks leidub sobivaid kamardumata
elupaiku (andmed on ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks);
Väinamere HA Läänemaa: madal unilook levib Kiviküla leiukohas (andmed on
ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks);
Pullapää panga HA: madala unilooga kasvupaiga kogupindala on vähemalt 40 m2,
isendite arv vähemalt 100.
57
Mõjutegurid ja meetmed 1. Kasvukohtade kinnikasvamine ja võsastumine poollooduslike koosluste hooldamise
lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Madala unilooga jaoks on
kõige olulisemad õhukese mullakihiga poollooduslikud kooslused, s.o kavaga hõlmatud
aladel loopealsed ja (loo)kadastikud.
2. Kamardumata kasvukohalaikude kadumine.
Meede: kava ei näe ette kamardumata kasvukohtade kunstlikku tekitamist, sest sobivad
kasvukohad tekivad poollooduslike koosluste majandamise käigus keskmisest kõrgema
karjatamiskoormusega aladele (nt loomade kogunemiskohad).
3. Liigi kahjustamine teadmatusest (Pullapää panga hoiuala).
Meede: ala külastajate suunamine, ametliku puhkekoha rajamine (vt 4.3.4).
2.1.5.1.2. Emaputk (Angelica palustis)
II kat; LoD II ja IV; KE: HA ‒ ei; LoA ‒ jah
Emaputk on kahe- või mitmeaastane niisketel niitudel, mere-, jõe- või kraavikallastel
kasvav taim. Taime leviku kese Eestis langeb Väinamere ümbrusesse (eriti Lääne ja
Pärnu maakonda) ja Liivi lahe rannikule, vähem on liiki Suur-Emajõe vesikonnas
(Emaputke kaitse tegevuskava).
Väinamere HA Hiiumaa. Kaks kasvukohta Pühalepa kandis kogupindalaga 13 ha.
Vaatlused on tehtud 2004. a ja 2008. a ning kokku on kahel alal kirja pandud ligikaudu
100 isendit. Elupaikade inventuuri andmetel jäävad kasvukohad B- ja C-esinduslikkusega
hooldamata rannaniitudele (Talvis, 2010).
Väinamere HA Läänemaa. Emaputke kasvukohad ääristavad katkendliku ribana kogu
Väinamere hoiuala rannikut, mõnevõrra harvem on kasvukohti Matsalu lahest lõuna
poole jäävas osas. Alal on registreeritud 59 kasvukohta kogupindalaga 238 ha ja 33
punktobjektina tähistatud leiukohta. Elupaikade inventuuri (Palo jt, 2010) alusel jääb
suurem osa kasvukohti D- või C-esinduslikkusega rannaniitudele, aga liik levib ka
kõrgema esinduslikkusega rannaniitudel. Vähem levib liik kadastikes ja erinevat tüüpi
soostuvatel ning aruniitudel.
Väinamere HA Pärnumaa. Registreeritud 13 kasvukohta kogupindalaga 49 ha ja 2
punktobjektina tähistatud leiukohta. Kasvukohad koonduvad Paatsalu lahe rannikule.
Valdav osa kasvukohti on kaardistatud viimase viie aasta jooksul ja taime levikut
kirjeldatakse hajusa või tavalisena. Elupaikade inventuuri (Palo jt, 2010) järgi levib liik
peamiselt D- kuni B-esinduslikkusega rannaniitudel.
Kavaga tehakse ettepanek lisada emaputk Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks Lääne- ja
Pärnumaal, sest liigi leviku kese Eestis jääb Väinamere piirkonda. Rohkem kui
58
kolmandik EELIS-sse kantud emaputke kasvukohtade kogupindalast jääb Väinamere
hoiualale Lääne- ja Pärnumaal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Emaputk levib Väinamere hoiualal Lääne- ja Pärnumaal vähemalt 300 ha-l
tavalise taimena.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: emaputke kasvukohtade kogupindala on vähemalt
238 ha. Liigi sagedushinnang kasvukohas on ‚tavaline’ või ‚sage’;
Väinamere HA Pärnumaa: emaputke kasvukohtade kogupindala on vähemalt
49 ha. Liigi sagedushinnang kasvukohas on ‚tavaline’ või ‚sage’.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Kasvukohtade roostumine ja võsastumine poollooduslike koosluste hooldamise
lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Emaputkele on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad rannaniidud.
2. Karjatamine koormusel, mis tagab rannaniidu taimestu madalmurususe. Emaputk
tunneb end hästi ebapiisavalt majandatud või hiljuti mahajäetud rannaaladel, aga
korralikult madalmurusaks hooldatud niitudelt liik kaob. Samas on madalmurusus
oluline paljudele teistele eesmärgiks olevatele linnu- ja taimeliikidele, mistõttu
karjatamiskoormuse määramisel ei saa alati emaputkega arvestada. Praegust liigi
laia levikut ja suhteliselt väikesel pindalal läbiviidavat koosluste hooldamist
arvestades on tegu väikese tähtsusega ohuteguriga.
Meede: emaputkele olulisemate kasvualade väljavalimine ja vajadusel liigile sobiva
kaitserežiimi määramine (vt pt 4.1.8).
2.1.5.1.3. Randtarn (Carex extensa)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Randtarn levib mererannal Lääne-Eestis ja saartel, paiguti.
Väinamere HA Hiiumaa. EELIS-s 8 leiukohta kogupindalaga 84,8 ha. Kasvukohad
paiknevad hajusalt üle hoiuala. Viies kasvukohas ei ole isendite arv ega populatsiooni
seisund teada, kuigi Kuri küla rannaniidul loendati 2008. a liigi elupaiga loodenurgas
u 30 taime. Salinõmme randtarna seirealal loendati 2010. a 3750 puhmikut ja 2016. a
vaid 650 puhmikut või üksikut taime 2,2 ha-l, kuid sellest vaid 0,5 ha asub hoiualal ja
2016. a liiki hoiualalt ei leitud. Kuigi 2016. a oli elupaik kohati rohkem roostunud, oli
tehtud rannaniidu taastamistöid ja toimus karjatamine. Jausa küla kasvukohas (areaal
ulatub hoiualale 20,4 ha-l) on 2010. a hinnatud liigi arvukus ohtraks. Lisaks leiti 2014. a
samal rannaniidumassiivil (u 1 km põhja pool) 20 taimega kogum. Elupaikade inventuuri
andmetel (Talvis, 2010) jäävad liigi leiukohad erineva esinduslikkusega rannaniitudele,
vähem on elupaigatüüpi soolakulised muda- ja liivarannad (1310).
59
Väinamere HA Läänemaa. 3 kasvukohta kogupindalaga 2,4 ha ja 15 punktobjektina
kaardistatud leiukohta. Kasvukohad jäävad peamiselt Haapsalu ja Matsalu lahe vahelisele
rannaalale. Kõik vaatlused on tehtud viimase kümne aasta jooksul, valdavalt 2008. a
inventuuri käigus, kokku on kirja pandud üle 400 isendi. Elupaikade inventuuri (Palo jt,
2010) järgi jäävad kasvukohad peamiselt hooldamata esinduslikele (B) rannaniitudele.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada randtarn Väinamere hoiualal kaitse-eesmärgiks Hiiu-
ja Läänemaal. Liigi levik on seotud rannaniitude ja teiste rannakooslustega, mis levivad
Väinamere hoiualal suurel pindalal. Lisaks teadaolevatele on seal arvatavasti ka
kaardistamata kasvukohti.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Randtarn levib Väinamere hoiualal Hiiu- ja Läänemaal elujõuliste
populatsioonidena kokku vähemalt 20 ha -l ja liigi arvukus on vähemalt hajusalt
kuni ohtralt.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: Vähemalt 8 leiukohta, randtarna isendite arvukus on
hajusalt kuni ohtralt; kasvukohtade pindala on vähemalt 20 ha;
Väinamere HA Läänemaa: Vähemalt 18 leiukohta, randtarna isendite arv on
vähemalt 400.
Mõjutegurid ja meetmed Kasvukohtade roostumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: rannaniitude taastamine ja hooldamine.
2.1.5.1.4. Rand-soodahein (Suaeda maritima)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Rand-soodahein levib paiguti mererannas soolakutel Lääne-Eesti rannikul ja saartel.
Nagu teistelgi üheaastastel taimedel, on ka rand-soodaheina populatsioonid sobivate
elupaikade olemasolu korral küllalt liikuvad ja ohtrushinnangud aastati tugevalt
kõikuvad.
Väinamere HA Hiiumaa. EELIS-es on seitse leiukohta (viis kasvuala) kogupindalaga
29 ha. Kasvukohad paiknevad hajusalt üle hoiuala. Viimase kümne aasta jooksul on
külastatud kolme leiukohta. Jausa rannikul 2,5 ha suurusel soolakulaigul oli 2010. a liiki
ohtralt, Salinõmme soolakul loendati liiki samal aastal riikliku seire käigus üle
28 tuhande isendi 5,7 ha-l, millest 1,2 ha jääb hoiualale. Kuri seirealal tehti viimati
vaatlus 2012. a, mil 0,12 ha-l loendati 1250 isendit ja populatsiooni vitaalsus hinnati
heaks. Elupaikade inventuuri (Talvis, 2010) järgi jäävad kasvukohad elupaigatüüpi
soolakulised muda- ja liivarannad (1310) ning rannaniitudele (1630*; madalamatele
osadele, liigveelohkudesse/soolakutele).
Väinamere HA Läänemaa. EELIS-es on viis kasvukohta kogupindalaga 11 ha ja 9
punktobjektina tähistatud leiukohta. Suurem osa kasvukohti jääb Väinamere hoiuala
Ridala piirkonda, eriti Lõpe lahe idakaldale. Enamus kasvukohtadest on kaardistatud
60
2008. a, mil populatsioonid on hinnatud elujõuliseks ja taime arvukus on valdavalt
esitatud sõnalise hinnanguna. Ühelt 0,3 ha suuruselt kasvukohalt on kirja pandud
tuhandeid taimi. Rand-soodaheina seiratakse Nõmme seirealal: 2008. a loendati 100 m2-l
10 isendit ja populatsiooni vitaalsus hinnati keskmiseks. Elupaikade inventuuri (Palo jt,
2010) andmetel jäävad kasvukohad erineva esinduslikkusega rannaniitudele
(madalamatesse liigveelohkudesse/soolakutele).
Kavaga tehakse ettepanek lisada rand-soodahein Hiiu- ja Läänemaal Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärgiks. Liigi lisamine kaitse eesmärkide hulka on põhjendatud sellega, et liigi
levik on seotud taolist tüüpi rannikualadega, mis levivad Väinamere hoiualal väga suurel
pindalal. Lisaks teadaolevatele on arvatavasti ka kaardistamata kasvukohti.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Rand-soodahein levib Väinamere hoiualal Hiiu- ja Läänemaal elujõuliste
populatsioonidena, kokku vähemalt 4000 isendit 10 ha suurusel kasvualal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 7 leiukohta, rand-soodaheina kasvuala pindala on
vähemalt 10 ha ja isendite arv vähemalt 2000.
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 14 leiukohta, rand-soodaheina kasvuala pindala
on vähemalt 0,3 ha ja isendite arv vähemalt 2000.
Mõjutegurid ja meetmed Kasvukohtade roostumine poollooduslike koosluste hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: rannaniitude taastamine ja hooldamine. Rand-soodaheinale on elupaigaks
rannaniitudel kujunenud soolakud.
2.1.5.2. Inimpelglikud või vähest inimmõju eelistavad taimed
Lisaks allpool eraldi käsitletud liikidele kasvab II kaitsekategooria taimeliikidest alal
EELISe andmetel veel väike käopõll (Listera cordata; üks leiukoht), täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata subsp cruenta; 14 leiukohta), kõdukoralljuur (Corallorhiza
trifida; üks leiukoht) ja russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii; üks leiukoht).
Tegemist on peamiselt soostuvates metsades (kõdukoralljuur ja väike käopõll) ning
madal- või siirdesoodes (täpiline sõrmkäpp ja russowi sõrmkäpp) kasvavate liikidega,
kelle leviku kese Eestis ei ole seotud Väinamerega. Nimetatud liikide kaitse ja teiste
sarnase ökoloogiaga III kaitsekategooria taimeliikide (tabel 8) kaitse on tagatud soo- ja
metsaelupaigatüüpide kaitsega. Lisaks tekitab täpilise sõrmkäpe puhul alamliigi
korrektne määramine ka asjatundjate hulgas jätkuvalt vaidlusi, mistõttu ei peeta
vajalikuks taksonit kaitse-eesmärgiks nimetada.
2.1.5.2.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
II kat; LoD II ja IV; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Kaunis kuldking levib hajusalt üle Eesti peamiselt kuuse-segametsades ja puisniitudel,
vähem lodumetsades, kadastikes või sooservades. Taim eelistab poolavatud kasvukohti.
Kaunis kuldking on mitmeaastane ja õitseb mai lõpus ja juunis.
61
Väinamere HA Hiiumaa. EELIS-es on kolm kauni kuldkinga kasvukohta. Salinõmme
külas on 2008. a loendatud 0,02 ha-l 55 isendit, 2010. a Kõlunõmme külas 0,1 ha-l 2
isendit ning 2015. a Soonlepa külas 0,35 ha-l 159 võsu. Kõik kasvukohad paiknevad
elupaigainventuuri andmetel (Talvis, 2010) vähemalt osaliselt C-esinduslikkusega
kadastikes (5130), Soonlepa küla kasvukoht asub peamiselt lookaasikus.
Väinamere HA Läänemaa. EELISe andmetel on üks kauni kuldkinga leiukoht Tuuru
külas, kus 2008. a on kirja pandud 6 isendit. Elupaiga inventuuri andmetel (Palo jt, 2010)
asub leiukoht B-esinduslikkusega kadastikus (5130).
Väinamere HA Saaremaa. EELISe andmetel on Muhumaal Kallaste külas kaks kauni
kuldkinga kasvukohta kogupindalaga 0,7 ha, kus 2012. a kirja pandud kokku 106 isendit.
Mõlemad kasvukohad asuvad elupaigatüüpide inventuuri andmetel (Saar, 2012) A- ja B-
esinduslikkusega loopealsetel (6280*), kus kaasneva elupaigatüübina levib kadastik
(5130).
Kuna liik moodustab puhmikuid, pole alati kindel, kas loendatud on isendeid või võsusid,
mis ühes puhmikus kuuluvad üldjuhul samale isendile.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kaunis kuldking levib Väinamere hoiualal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal elujõuliste
populatsioonidena, kokku vähemalt 150 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 3 kasvukohta, 100 kauni kuldkinga võsu
(50 isendit) 0,4 ha suurusel kasvualal;
Väinamere HA Läänemaa: kaunis kuldking levib vähemalt ühe populatsioonina, kus
isendite arv on vähemalt 6 (andmed on ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks);
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt kaks kasvuala kogupindalaga 0,7 ha; isendite arv
vähemalt 100.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Kasvukohtade kinnikasvamine, võsastumine ja metsastumine; rohukamara hävimine
koosluste hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Kaunile kuldkingale on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad puisniidud, puiskarjamaad, kadastikud ja
loopealsed.
2. Ülemäärane karjatamiskoormus on potentsiaalseks ohuteguriks. Kaunis kuldking on
inimtegevuse suhtes pigem tundlik liik ega talu liigset inimmõju. Tugeva
koormusega karjatamine võib liigile kahjulik olla. Samuti eelistab liik poolvarjulisi
kasvukohti. Hooldatavale alale jääb üks Saaremaa kasvukoht ja osaliselt üks Hiiumaa
kasvukoht.
Meede: kui seire näitab, et liigne karjatamine mõjub liigi populatsioonile halvasti, võib
kaaluda mõnel aastal kasvuala piiritlemist taraga.
62
2.1.5.2.2. Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Müür-raunjalg on paepragudes ja müüridel kasvav eostaim. Liik levib Lääne-Eestis ja
saartel, harva. Tegemist on elupaigaspetsiifilise liigiga, kelle levik jääb Eestis alati
piiratuks (EELIS-esse on kantud 52 müür-raunjala leiukohta kogu Eestis).
Pullapää panga hoiualal levib müür-raunjalg viiel kasvukohal. 2008. a on kaardistatud
üks 200 m2 suurune kasvukoht Pullapää pank. Botaanik Peedu Saar hindas 2013. a liigi
arvukuse Pullapää pangal ohtraks (kümned isendid). 2012. a on Ilona Lepik kaaristanud
paesel maapinnal kolm väikest kasvukohta kogupindalaga 40 m2, igas kasvukohas on
kirja pandud üks isend. 2013. a kaardistas Peedu Saar inimtekkelisel loopealsel hoiuala
keskosas 70 m2 kasvualal 30 isendit ja hindas populatsiooni seisundi heaks.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada müür-raunjalg Pullapää panga hoiuala kaitse-
eesmärgiks. Harva esinevate elupaigaspetsiifiliste liikide populatsioonide seisund sõltub
oluliselt ka juhuslikest mõjuteguritest, mistõttu on iga elujõulise populatsiooni kaitsmine
oluline. Pullapää panga hoiualale jääb tähelepanuväärselt palju nii looduslikku (Pullapää
pank) kui ka inimtekkelist (mullast kooritud ala hoiuala keskosas) potentsiaalset elupaika,
kus liigi kaitsmine peab olema prioriteetne.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Müür-raunjalg levib Pullapää panga hoiualal elujõuliste kogumikena, kokku
vähemalt 50 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Pullapää panga HA: Pullapää pangal levib müür-raunjala ohtralt (kümneid
isendeid). Väljaspool panka on kasvuala vähemalt 70 m2 ja isendite arv vähemalt
30.
Mõjutegurid ja meetmed 1. Prahi vedamine liigi kasvukohtadesse.
Meede: külastusobjektil taristu rajamine ja hooldus, vajadusel prahi äravedu.
2. Panga võsastumine. Kuigi müür-raunjalg talub küllalt hästi varju, kahjustaks teda
panga ja panga jalami täielik võsastumine ja kinnikasvamine. Praegu on pank mõõdukalt
võsastunud, mis taime elupaigatingimusi arvatavasti oluliselt ei kahjusta.
Meede: pangaaluse puhastamine võsast.
2.1.5.2.3 Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Pruun raunjalg on paepragudes kasvav eostaim. Liik levib Lääne-Eestis ja saartel, harva.
Tegemist on elupaigaspetsiifilise liigiga, kelle levik jääb Eestis alati piiratuks. EELIS-es
on 71 pruuni raunjala leiukohta kogu Eestis.
63
Pullapää panga hoiualal on 2008. a kaardistatud üks 0,02 ha suurune liigi kasvukoht
(Pullapää pank). 2013. a hindas Peedu Saar liigi arvukuse Pullapää pangal ohtraks
(kümned isendid).
Mõisaküla panga hoiualal kaardistas Ilona Lepik 2012. a paeastangul 1 ha suuruse
kasvuala, kus liigi arvukus on hinnatud rohkeks.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada pruun raunjalg Pullapää panga ja Mõisaküla panga
hoiuala kaitse-eesmärgiks. Harva esinevate liikide populatsioonide seisund sõltub väga
oluliselt ka juhuslikest mõjuteguritest, mistõttu on iga elujõulise populatsiooni kaitsmine
oluline. Pullapää panga ja Mõisaküla panga hoiualale jääb tähelepanuväärselt palju
potentsiaalset elupaika ‒ Pullapää ja Mõisaküla pank, kus liigi kaitsmine peab olema
prioriteetne.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Pruun raunjalg levib Pullapää panga ja Mõisaküla panga hoiualal elujõuliste
populatsioonidena, mõlemal hoiualal vähemalt 30 isendit.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Pullapää panga HA: pruuni raunjala arvukuse hinnang Pullapää pangal on
‚ohtralt’ (kümned isendid);
Mõisaküla panga HA: pruuni raunjala arvukuse hinnang Mõisaküla pangal on
‚ohtralt’ (kümned isendid).
Mõjutegurid ja meetmed Panga võsastumine. Kuigi pruun raunjalg talub küllalt hästi varju, kahjustaks teda panga
ja panga jalami täielik võsastumine ja kinnikasvamine. Praegu on pank mõõdukalt
võsastunud, mis taime elupaigatingimusi arvatavasti veel ei kahjusta.
Meede: pangaaluse puhastamine võsast.
2.1.5.3. Poollooduslike kooslustega seotud taimed
Ennekõike poollooduslike kooslustega seotud liikidest tehakse ettepanek arvata kaitse-
eemärkideks soohiilakas (Liparis loeselii), aasnelk (Dianthus superbus), harilik
muguljuur (Herminium monorchis) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Alal kasvavad II kategooria taimeliikidest EELISe andmetel ka jumalakäpp (Orchis
mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – kõik
need on seotud lubjarikaste aruniitude, loopealsete ja kadastikega. Mõnevõrra tinglikult
on poollooduslike kooslustega seotud ka karvane lipphernes (Oxytropis pilosa), kes
kasvab pigem mitmesugustel häiringualadel. Viimati nimetatud liikide kaitse-eesmärgiks
seadmine ei ole põhjendatud, sest nende leviku kese Eestis ei ole seotud Väinamerega
ning nende ja teiste poollooduslike kooslustega seotud III kategooria taimeliikide
(tabel 8) kaitse tagatakse poollooduslike elupaigatüüpide kaitsega.
64
2.1.5.3.1. Soohiilakas (Liparis loeselii)
II kat; LoD II ja IV; KE ‒ ei; LoA ‒ jah
Soohiilakas levib peamiselt lubjarikastes soodes ja soostuvatel niitudel sagedamini
Lääne-Eestis rannikupiirkondades (EELISe 354 leiukohast 288 jäävad Hiiu-, Lääne- ja
Saaremaale). Soohiilaka leiuandmete korrastamiseks viidi 2013. a läbi inventuur (Tali,
2013).
Väinamere HA Hiiumaa. Pühalepa kandis neli leiukohta (kolmes piirkonnas)
kogupindalaga 2,5 ha. Leiukohtadest kokku on aastatel 2008‒2104 kirja pandud 32
isendit, kusjuures Heltermaa seirealal loendati liiki viimati 2014. a 14 isendit (sh 11
generatiivset) 0,9 ha-l. Elupaikade inventuuri alusel (Talvis, 2010) jäävad leiukohad A-
esinduslikkusega loopealsetele (6280*) ja B-esinduslikkusega madalsoo elupaika (7230),
riivamisi ka rannaniidule (1630*).
Väinamere HA Läänemaa. 5 kasvuala kogupindalaga 0,46 ha ja 7 punktobjektina
kaardistatud leiukohta. Kasvualad jäävad peamiselt Noarootsi Paslepa lahe idakaldale,
vähem on leiukohti Hanila piirkonnas EELISe andmetel on leiukohtades kokku kirja
pandud üle 300 taime, valdav osa vaatlusi on tehtud 2008. a. Paslepa lahe ümbruse
leiukohad on üle inventeeritud 2013. a, kui kolmest leiukohast kogupindalaga 1,3 ha on
kokku kirja pandud 110 isendit. Ka Hanila leiukohad on 2013. a inventeeritud: kolmest
leiukohast kogupindalaga 0,1 ha on leitud 23 isendit. Elupaikade inventuuri andmetel
(Palo jt, 2010) jääb valdav osa leiukohtadest madal- või siirdesohu (7140, 7230). Lisaks
on hoiuala lõunaosas (Esivere küla) 2009. a kaardistatud üks 22 hektari suurune liigi
kasvuala, kus isendite arv ei ole teada. Soohiilaka seireala on Kukerannas.
Väinamere HA Saaremaa. 9 leiukohta kogupindalaga 27 ha ja üks punktobjektina
tähistatud leiukoht. Valdav osa leiukohtadest jääb Muhu saare loodeossa. Enamus
leiukohti on üle vaadatud 2012. a ja kokku on kirja pandud üle 600 isendi. Soohiilaka
inventuuri käigus (Tali, 2013) vaadati üle kõik leiukohad, välja arvatud üks
(punktleiukohana kaardistatud klo9328217 Kallaste külas). Täpsustatud liigi
kasvukohtade kogupinda on 8,1 ha, millel kasvab 45 isendit. Elupaikade inventuuri alusel
(Saar, 2012) jäävad leiukohad liigirikaste madalsoode (7230), allikasoode (7160) ja
loopealsete (6280*) elupaigatüüpidesse, aga liigi kasvualad ulatuvad ka rannaniitudele
(1630*). Soohiilaka seireala on Leisis.
Kavaga tehakse ettepanek lisada soohiilakas Väinamere hoiualal kaitse-eesmärgiks
Lääne- ja Saaremaal, sest liigi levik koondub Lääne-Eesti piirkonda ja Väinamere
hoiualale jäävad liigi elujõulised populatsioonid ning suures ulatuses potentsiaalselt
liigile sobivat elupaika, s.o lubjarikkaid madalsoid ja soostuvaid niite.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Soohiilakas levib Väinamere hoiualal Lääne- ja Saaremaal elujõuliste
populatsioonidena kokku vähemalt 9 ha suurusel kasvualal 200 isendiga.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 5 leiukohta, soohiilaka kasvuala pindala on
vähemalt 1,4 ha ja isendite arv vähemalt 100;
65
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt 7 leiukohta, soohiilaka kasvuala pindala on
vähemalt 8,1 ha ja isendite arv vähemalt 50.
Mõjutegurid ja meetmed
1. Kasvukohtade roostumine ja võsastumine poollooduslike koosluste hooldamise
lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Soohiilakale on
poollooduslikest kooslustest kõige olulisemad niisked loopealsed ja
mitmesugused loodusliku rohustuga soostuvad niidud.
2. Tugeva koormusega pidev karjatamine. Soohiilakas kasvab sageli liigirikastes
madalsoodes, mille kuulumine poollooduslike koosluste hulka ja sellest tulenev
pideva hooldamise vajadus tekitab asjatundjate hulgas vaidlusi. Hooldamist
vajavad kuivendamise mõjuga ja sellest tulenevalt roostuvad/võsastuvad
kooslused. Rikkumata veereziimiga kooslused sageli hooldamist ei vaja ja
elupaigatüübile omane habras ja orhideederikas rohukamar on tugeva koormusega
karjatamise suhtes tundlik.
Meede: hooldatavate alade kompleksis olevad liigirikkad madalsood tuleb vajadusel
karjatamiskoormuse piiramiseks eraldada karjaaedadega, mis võimaldab tundlikemate
alade hooldamist periooditi. Hooldamise vajadust hinnatakse Keskkonnaameti poolt või
jooksvalt hooldamise käigus ja märgitakse ära hooldustegevuse kooskõlastamisel.
2.1.5.3.2. Aasnelk (Dianthus superbus)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Aasnelk kasvab nii avatud kui poolavatud kuivades kasvukohtades. Liik on olnud hajusalt
levinud üle Eesti, kuid uuemad leiud koonduvad Lääne- ja Loode-Eestisse.
Väinamere HA Hiiumaa. Pühalepa kandis neli kasvukohta kogupindalaga 66 ha. Üks
leiukoht paikneb Hellamaa rannas ja teised laidudel: Hellamaa rahul, Hõralaiul ja
Heinlaiul. 8,6 ha suurune rikkalik leiukoht asub Hellamaa rahul B-esinduslikkusega
kadastikus, kus 2008. a on kirja pandud tuhandeid isendeid. 2014. a loendati u 1190
puhmikut ka 0,5 ha-l Hellamaa rannakadastikus. Hõralaiu ja Heinlaiu leiukohtades ei ole
isendite arv ega vaatluse aeg teada ning sealsed koolsused on suures osas võsastunud ja
seetõttu liigile sobimatuks muutunud. Liik võib olla säilinud Hõralaiu keskosas ja
Heinlaiu idaotsas.
Väinamere HA Läänemaa. Kõik leiukohad paiknevad võrdlemisi lähestikku Lõpe lahe
idakaldal ja on kaardistatud 2008. 0,01 ha suurune leiukoht Allika külas asub B-
esinduslikkusega liigiikkal niidul (6270*; Palo jt, 2010); kolm punktobjektina
kaardistatud leiukohta Tuuru külas, kus kokku on kirja pandud 71 isendit, asuvad B-
esinduslikkusega kadastikus (5130; Palo jt, 2010).
Kavaga tehakse ettepanek nimetada aasnelk Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks
Hiiumaal. Hellamaa rahule jääb väga esinduslik populatsioon ning hoiualale jääb alale
potentsiaalselt sobivaid kasvukohti, kus on teada vanu, kontrollimata leiuandmeid.
66
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Aasnelk levib Väinamere hoiualal Hiiumaal elujõulise populatsioonina kokku
vähemalt 8 ha-l, kus on tuhandeid isendeid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: Hellamaa rahu aasnelgi populatsiooni kasvuala on
vähemalt 8,6 ha ja isendite arv ulatub tuhandetesse.
Mõjutegurid ja meetmed
Kasvukohtades puurinde tihenemine ja metsastumine, rohukamara hävimine koosluste
hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: kadastike taastamine ja hooldamine, eelkõige Hellamaa rahul.
2.1.5.3.3. Harilik muguljuur (Herminium monorchis)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Harilik muguljuur levib rannikulähedastel niisketel (loo)niitudel Lääne-Eestis ja saartel.
Üksikud leiukohad on teada Tartumaalt. EELISe andmetel on liigil Eestis kokku üle 300
leiukoha: esindulikemates kasvukohtades kasvab sageli koos sadu või isegi tuhandeid
isendeid.
Väinamere HA Hiiumaa. 17 kasvuala kogupindalaga 182 ha, millest valdav osa jääb
Pühalepa piirkonda. Kuues kohas puuduvad andmed arvukuse ja seisundi kohta. Mujal on
loendatud liiki aastatel 2009‒2016 kokku 4200 isendit 213 ha-l. Isenditerohkemad
leiukohad on Heltermaa ja Vahtrepa vahelisel loopealsel ja Sääre külas asuval loopealsel,
mille esinduslikkus on M. Talvise (2010) inventuuriandmetel valdavalt A, oluliselt
vähem B ja C. Seal loendati 2009. a 2200 isendit, kuid liigi arvukus oli seal kindlasti
suurem, sest alal ei kaardistatud kõiki isendeid. Hiljem on liiki vaadeldud ala lõunaosas,
kuid kogu alal pole lausloendust tehtud.
Väinamere HA Läänemaa. 10 kasvuala kogupindalaga 15 ha ja 19 punktobjektina
tähistatud leiukohta, mis on valdavalt kaardistatud 2008. a ja 2010. a. Esivere rannikule
jääb kaks leiukohta: üks 10 isendiga leiukoht B-esinduslikkusega rannaniidul (Palo jt,
2010) ja teine Mõniste lahe idakaldal 9,6 ha suurune kasvuala, kus isendite arv on
hinnatud sadadesse (elupaigatüübid 1630*, 6270*, 5130 esinduslikkusega D kuni A).
Suurem osa leiukohti jääb Ridala valla maadele; kõige rohkem leiukohti on Tuuru külas
Lõpe lahe idakaldal. Sõltuvalt leiukohast on kirja pandud kümneid või sadu isendeid,
mõnel juhul on arvukus esitatud hinnanguna ohtralt. Leiukohad jäävad väga erinevatesse
elupaigatüüpidesse: 1630*, 5130, 6270*, 6410, 6430, 7230; esinduslikkusega D kuni A
(Palo jt, 2010).
Väinamere HA Saaremaa. Kolm leiukohta kogupindalaga 13 ha Muhu loodeosas.
Leiukohad on kaardistatud 2012. a ja kokku on kirja pandud 170 isendit. Leiukohad
jäävad elupaigatüüpide inventuuri andmetel B- ja Cesinduslikkusega loopealsetele ning
A-esinduslikkusega rannaniidule (Saar, 2012).
67
Kavaga tehakse ettepanek nimetada harilik muguljuur Väinamere hoiuala kaitse-
eesmärgiks Hiiu- Lääne- ja Saaremaal, sest taime levik Eestis koondub Lääne-Eesti
rannikupiirkondadesse ja saartele. Väinamere hoiualal levivad isendirikkad
populatsioonid.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Harilik muguljuur levib Väinamere hoiualal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal elujõuliste
populatsioonidena kokku vähemalt 100 ha suurusel alal 2500 isendiga.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt viis hariliku muguljuure kasvukohta
kogupindalaga 67 ha ja isendite arv 2000;
Väinamere HA Läänemaa: harilikku muguljuurt levib vähemalt 29 leiukohas
kogupindalaga 15 ha, isendite koguarv ulatub sadadesse;
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt kolm kasvukohta kogupindalaga 13 ha ja
isendite arv 170.
Mõjutegurid ja meetmed Kasvukohtades puurinde tihenemine ja metsastumine, rohukamara hävimine koosluste
hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Kavaga hõlmatud aladel on
harilikule muguljuurele on kõige olulisemad kasvukohad loopealsed ja
(loo)kadastikud.
2.1.5.3.4. Kärbesõis (Ophrys insectifera)
II kat; LoD ei; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Kärbesõis levib lubjarikastel avatud ja poolavatud kasvukohtades paiguti, põhiliselt
Lääne-Eestis ja saartel. Enamasti ei ole liigi leiukohad kuigi isenditerikkad, kokku on
EELISe andmetel Eestis üle kuuesaja kärbesõie leiukoha.
Väinamere HA Hiiumaa. 18 leiukohta kogupindalaga 153,8 ha, mis jäävad Pühalepa
kanti. Elupaikade inventuuri andmetel (Talvis, 2010) jäävad kasvukohad valdavalt
loopealsetele (6280*), oluliselt vähem kadastikesse ja muudesse niidukooslustesse (5130,
6210* ja 7230). Viimasel kümnel aastal kontrollitud leiukohtadest on 17,5 ha-l hinnatud
liigi arvukuseks üksikud kuni mõõdukalt ja 32,4 ha-l loendatud kokku 470 isendit, sh
isendirohkemad kohad olid Heltermaal (KLO9334352, KLO9334339). Kuue leiukoha
puhul ei ole isendite arv ja populatsiooni seisund teada.
Väinamere HA Läänemaa. Neli kasvukohta kogupindalaga 10 ha ja 16 punktobjektina
tähistatud leiukohta. Liigi leiukohti jääb hajusalt üle kogu hoiuala Läänemaa osa, rohkem
on Tuuru külas Lõpe lahe idakaldal (elupaigatüüpides 5130 ja 6270*) ja Mõniste lahe
idakaldal (elupaigatüüpides 1630*, 5130, 6270* ja 7230), samuti Noarootsis Paslepa lahe
idakaldal mõõkrohusoona kaardistatud koosluses (7210*). Enamasti on kirja pandud
üksikud isendid, harva kümned.
68
Väinamere HA Saaremaa. 10 leiukohta kogupindalaga 26 ha ja 1 punktobjektina
tähistatud leiukoht. Leiukohad asuvad Muhu saare loode- ja põhjaosas ning on kõik (v.a
üks aastast 1993) üle vaadatud aastal 2012, mil kokku on kirja pandud üle 400 isendi.
Elupaigatüüpide inventuuri andmetel (Saar, 2012) jäävad leiukohad valdavalt B- või C-
esinduslikkusega loopealsetele (6280*), vähem rannaniidule (1630*, esinduslikkus A) ja
soostuvale niidule (7230, esinduslikkus B).
Kavaga tehakse ettepanek nimetada kärbesõis Väinamere hoiualal kaitse-eesmärgiks
Hiiu- ja Saaremaal, sest hiljuti kogutud andmete järgi levivad piirkondades elujõulised
esinduslikud, suurepindalalised kärbesõie populatsioonid.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kärbesõis levib Väinamere hoiualal Hiiumaal ja Saaremaal elujõuliste
populatsioonidena, kasvukohtade kogupindalaga on vähemalt 55 ha ja isendeid
800.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaal: liigi kasvukohad vähemalt kolmes piirkonnas
kogupindalaga 30 ha ja isendite arv vähemalt 400.
Väinamere HA Saaremaal: vähemalt kümme kasvukohta kogupindalaga 25 ha ja
isendite arv 400.
Mõjutegurid ja meetmed Kasvukohtade puurinde tihenemine ja metsastumine, rohukamara hävimine koosluste
hooldamise lakkamise tõttu.
Meede: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Kavaga hõlmatud aladel on
kärbesõiele kõige olulisemad kasvukohad loopealsed ja (loo)kadastikud.
2.1.6. Samblad
Väinamere loodusalal on kaitse-eesmärgiks kolm samblaliiki: könt-tanukas (Encalypta
mutica; II kat, ohualdis), jäik keerdsammal (Tortella rigens; II kat, ohualdis) ja roheline
kaksikhammas (Dicranum viride; II kat, ohulähedane). Keskkonnaregistri andmetel
nimetatud liikide leiukohti kavaga käsitletavatele hoiualadele ei jää. Ainus kaitsealuse
samblaliigi leiukoht kavaga hõlmatud aladel jääb keskkonnaregistri andmetel Muhu
saarele, kus Üügu panga lähistele on kaardistatud läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis
vernicosus; III kat, ohulähedane).
Könt-tanukas on seatud kaitse eesmärgiks Väinamere hoiualal Hiiumaal. Hiiumaa ainus
könt-tanuka leiukoht jääb Väinamere hoiualast välja Kadakalaiule (Kadakalaiu
viigerhülge püsielupaik; Väinamere loodusala). Tegemist on 2000. a brüoloog L.
Kannukese poolt kirjeldatud 0,02 hektari suuruse kasvukohaga laiu kirderanniku
klibuvallil (Vellak jt, 2001).
69
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata könt-tanukas Väinamere hoiuala
Hiiumaa kaitse-eesmärkidest välja. Väinamere loodusalal kasvab könt-tanukas lisaks
Vormsi maastikukaitsealal ja on maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.
2.1.7. Samblikud
Väinamere hoiualale Läänemaal jääb II kaitsekategooria näsa-kuldsambliku (Caloplaca
verruculifera) Harilaiu püsielupaik. Püsielupaik hõlmab 5,3 ha suuruse ala Harilaiu
põhjaosas, kus on kaardistatud kolm näsa-kuldsambliku kasvukohta. Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku alusel on tegemist ohulähedase liigiga, kelle ohutegurid ei ole
teada. Liik elutseb graniitkividel, eelistades nn lindude istumiskive (Randlane ja Saag,
2004). Tartu ülikooli botaanikute poolt läbiviidud projekti „Vähetuntud elurikkus –
sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid” tulemusel liigile antud
kaitsekorralduslikud soovitused on järgmised: kasvukohtades tuleb vältida tegevusi, mis
võivad talluseid kahjustada, näiteks kivide otsas ronimist ning lõkke tegemist kivide
vahel.
Samblikud ei ole kavaga hõlmatud hoiualadel ega Väinamere loodusalal kaitse-
eesmärgiks seatud.
70
2.2. KOOSLUSED
Väinamere hoiualale jäävad valdavalt poollooduslikud ranniku-, loo-, aru- ja soostuvad
rohumaad, pindala järgi oluliselt vähem on metsa ja vahetult rannaga seotud kooslusi.
Suur osa kõigist kooslustest vastab loodusdirektiivi Natura elupaigatüüpide
kriteeriumidele.
Mõisaküla panga, Puiskarjamaa ja Österbi hoiualal levivad peamiselt
poollooduslikud kooslused. Mõisaküla panga hoiualal on sisemaine pank. Pullapää panga
hoiualal levivad valdavalt metsad ja sisemaine pank.
Kaitse-eesmärgiks on kavaga hõlmatud aladel erinevad elupaigatüübid, mille üldiseks
eesmärgiks on, tulenevalt loodusdirektiivist, nende soodsa seisundi säilitamine või
taastamine.
Järgnevalt on levivad elupaigatüübid jagatud viide suuremasse gruppi: ranniku- (pt
2.2.1), poollooduslikud (pt 2.2.2), sood ja vee-elupaigad (pt 2.2.3), metsaelupaigad (pt
2.2.4) ja paljandid (pt 2.2.5).
Elupaigatüüpe kuivad nõmmed (4030) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ei ole
kavaga hõlmatud hoiualadel kaardistatud. Kavaga tehakse ettepanek arvata elupaigatüüp
kuivad nõmmed (4030) Hiiu- ja Läänemaal Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest välja
ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) Pullapää panga hoiuala kaitse-eesmärkidest
välja. Mõlemad elupaigatüübid on esindatud loodusalal Matsalu rahvuspargis.
Alal on inventeeritud elupaigatüüpe, mida ühelgi hoiualal ega ka loodusalal kaitse-
eesmärkideks nimetatud ei ole: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),
siirde- ja õõtsiksood (7140), ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).
Nende eesmärgiks seadmine ei ole põhjendatud, kuna pindala on väike ja esinduslikkus ei
ole kõrge. Kavaga tehakse ettepanek arvata Läänemaal Väinamere hoiuala kaitse-
eesmärgiks madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*; pt 2.2.3.3), elupaigatüüp on ka
Väinamere loodusala eesmärgiks.
2.2.1. Rannikuelupaigad
Ranniku elupaigatüüpe on Väinamere hoiualal kaardistatud 95,4 ha, millele lisanduvad
alad (peamiselt rannaniidud), kus rannikuelupaigatüüp on kaasnev (tabel 9). Paali (1997)
järgi on peamiselt tegemist saliinse rannaniidu kasvukohatüüpi (2311) kooslustega.
Rannikuelupaigad on valdavalt vahetult merevee ja jää mõju all ega vaja enamasti soodsa
seisundi säilimiseks inimese sekkumist. Sageli lähevad rannikuelupaigad sujuvalt üle
poollooduslikeks kooslusteks ja sellisel juhul neid vajadusel osana poollooduslike
koosluste kompleksist hooldada võibki. Viimane on paljudel rannaaladel oluline ka
roovaba veepiiri hoidmiseks. Poollooduslike kooslustena võib liigi-, enamasti
linnukaitselistel eesmärkidel hooldada ka elupaigatüübiks väikesaared ja laiud (1620)
inventeeritud alasid. Arvestades kavaga hõlmatud alale jääva rannajoone pikkust, on
erinevat tüüp randu palju: levinuimad on lauskjad möllirannad, vähem on moreenrandu,
oluliselt väiksemas ulatuses pank- ja liivarandu. Lisaks maastikulisele väärtusele on need
71
väga olulised ala eesmärgiks olevatele lindudele (pt 2.1.1) ja taimedele (pt 2.1.5.1).
Väinameri on tiheda laevaliiklusega sisemeri, kus liiguvad nii kauba- kui reisilaevad.
Võimalik merereostus on potentsiaalseks ohuks ennekõike just rannikuelupaikadele.
Kava ei näe ette meetmeid ja tegevusi võimaliku merereostuse
vältimiseks/likvideerimiseks.
Rannikuelupaikade alla võib arvata ka roostikud, mis ei ole Väinamere hoiualal kaitse-
eesmärgina välja toodud, küll on aga eesmärkide hulgas mitmeid roostikega seotud linde:
hüüp, roo-loorkull, hallhani, väikehuik, täpikhuik, rooruik. Roostike strateegias
Väinamere piirkonnas 2008‒2018 tuuakse välja, et hoiualadel võiks roolõikust lubada
suuremas mahus kui teistel kaitstavatel aladel, s.o 50% ulatuses roostike pindalast.
Väinamere hoiualal roostikke eraldi kaardistatud ei ole. Järgnevalt on välja toodud
nimetatud strateegias esitatud kaardi alusel roostikerikkamad piirkonnad Väinamere
hoiualal (tegemist on satelliitandmete järgi koostatud kaardiga, mis ei ole kuigivõrd
täpne).
Väinamere HA Hiiu maakond. Soonelepa lahe sisesopp; EELISe andmetel samas lähedal
hoiualal täpikhuigu leiukoht, lisaks ohtralt erinevate roostikulindude leiukohti läheduses
Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal.
Väinamere HA Läänemaa. Paslepa lahe piirkond Noarootsis (EELISe endmetel piirkonda
roostikulindude leiukohti ei jää) ja Lõpe lahe piirkond Ridala rannikul (EELISe andmetel
on Lõpe lahe lähedusse 5 roo-loorkulli leiukohta, neist 3 jäävad hoiualale).
Väinamere HA Pärnumaa. Paatsalu lahe sisesopid; EELISe andmetel jäävad piirkonda
(Nehatu looduskaitsealale) mitmed täpikhuigu, rooruigu ja roo-loorkulli leiukohad (üks
roo-loorkulli leiukoht jääb ka hoiualale), mõne kilomeetri kaugusele hoiuala piirist ka
kaks hüübi leiukohta.
Väinamere HA Saaremaa. Suuremad olulised rooalad Väinamere hoiualal puuduvad;
EELISe andmetel roostikulindude leiukohti ei ole.
Elupaikadena on väärtuslikud ennekõike püsivalt vees kasvavad roostikud, oluliselt
vähem roostunud rannaniidud (Roostikulindude kaitse tegevuskava). Elupaigatüüpide
inventuuri (Palo jt, 2010; Talvis, 2010) andmetel on potentsiaalsed roostikud Hiiu-,
Lääne- ja Pärnumaal rannikulõugastena (1150*) kaardistatud kooslused. Hiiumaal on
roostikualadeks Hopi järv (u 8 ha; Suuresadama külas) ja Rannakodu järv (u 1 ha; Sääre
külas; tugevalt roostunud). Kaitsekorralduskava alusel on nimetatud järvede ümber
roostunud rannaniitude (1630*) taastamine madala prioriteediga (III). Teine tugevalt
roostunud rannaniitude piirkond Hiiumaal on Soonlepa lahe sisesopis. Läänemaal on
Lõpe lahe kaldal rannikulõugastena (1150*) kaardistatud Laomäe allikajärv (u 10 ha) ja
sellest sellest 200 meetrit edela suunas paiknev kooslus (u 4,5 ha) tugevasti roostunud
(inventuuriandmetes soovitatakse kooslusi küll niita ja karjatada). Pärnumaal on
roostunud lõukaid Paatsalu lahe idakaldal kogupindalaga u 7 hektarit.
Sellegipoolest pole väljatoodud roostikud sedavõrd esinduslikud, et vääriksid säilitamist
püsiroostikualadena. Seda enam, et väga esinduslikud rooalad jäävad Väinamere
hoiualaga piirnevatele kaitsealadele (Matsalu, Silma, Käina lahe-Kassari).
72
Tabel 9. Rannikuelupaigatüüpide esinduslikkus ja pindala (ha) Väinamere hoiualal
kavaga hõlmatud alal. Tumedas trükis on välja toodud eesmärgiks oleva elupaigatüübi
pindala; X tähistab elupaigatüüpi, mis on eesmärgiks, aga mida pole alal kaardistatud;
loodusala eesmärgi info:
http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040002 ELUPAIGA-
TÜÜP
Väinamere
HA
(Hiiu)
Väinamere
HA
(Lääne)
Väinamere
HA
(Pärnu)
Väinamer
e HA
(Saare)
Mõisakül
a panga
HA
Pullapää
panga
HA
Väinamere LoA1
eesmärk (ha)
Esmased
rannavallid
(1210)
B 1,1
C 0,04
D 0,6
B 1,7
D 1,0
C 0,1
D 0,3 B 0,6
C 0,1
D 0,4
102
Püsitaimestuga
kivirannad
(1220)
B 4,5
C 0,4
D 4,1
B 2,6
D 13,8
C 3,4
D 5,1 B 5,0
C 0,9
D 10,2
73
Merele avatud
pankrannad
(1230)
0,2 A 0,8 3
Soolakulised
muda- ja
liivarannad
(1310)
A 0,7
B 0,7
X 126
Väikesaared ning
laiud (1620) 28,9 34,9
5,7 6,4 734
Püsitaimestuga
liivarannad
(1640)
D 7,0 D 0,03 4
Lubjakivipaljandi
d (8210)
<0,1 A 0,25 3
2.2.1.1. Esmased rannavallid (1210)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Esmaste rannavallide alla liigitatakse lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvalle
veepiiril või selle lähedal. Esmaseid rannavalle näeb Eestis peaaegu kõikjal pankade
naabruses, paerannikutel ning liivarandades. (Paal, 2007).
B-, C- ja D-esinduslikkusega esmaseid rannavalle on Väinamere hoiualal kaardistatud 5,9
ha, lisaks on märgitud kaasnevana rannaniitudel. Paali (1997) järgi on tegemist saliinse
rannaniidu kasvukohatüüpi (2311) kooslustega. Elupaik on tulenevalt rannaprotsessidest
muutlik, väikse laiusega ning teistele elupaigatüüpidele sujuva üleminekuga. Looduslikud
tegurid (lainetuse, jää, tormid) mõjutavad oluliselt esmaste rannavallide pindala.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Esmaseid rannavalle levib Väinamere hoiualal kokku vähemalt 5,9 ha ning
vähemalt 4 ha ulatuses on B-esinduslikkusega, ülejäänud osas C. Elupaigatüübi
seisund ja ulatus ei ole inimtegevuse tagajärjel halvenenud/vähenenud.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Elupaigatüübi seisund ja ulatus ei ole vahetu inimtegevuse tagajärjel
halvenenud/vähenenud.
73
Väinamere HA Hiiumaa: alal levib esmaseid rannavalle 1,7 ha ja vähemalt 1,1 ha
B-esinduslikkusega;
Väinamere HA Läänemaa: alal levib esmaseid rannavalle 2,7 ha ja vähemalt
1,7 ha B-esinduslikkusega;
Väinamere HA Saaremaa: alal levib esmaseid rannavalle 1,1 ha ja vähemalt
0,6 ha B-esinduslikkusega.
Ohutegurid ja meetmed Mootorsõidukiga sõitmine. Esmaste rannavallide habras taimkate ja pinnas on
mootorsõidukite poolt kergesti kahjustatav, samuti häirib rannas sõitmine seal
peatuvaid ja pesitsevaid linde.
Meede: inimeste teadlikkuse tõstmine kaitstava ala väärtustest, keskkonnaharidus. Ranna
piiranguvööndis on § 37 alusel väljaspool teid mootorsõidukiga sõitmine keelatud.
2.2.1.2. Püsitaimestikuga kivirannad (1220)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid
moreenrandu, kuhu tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud
püsitaimestu. Kivirannad moodustavad loomuliku jätku esmastele kivivallidele.
Moreenrannad on levinud eelkõige Põhja-Eesti klindiesisel avatud rannikul, aga ka
Saaremaa läänerannikul, Väinamere saartel ja Liivi lahe põhjaosas. (Paal, 2007).
Püsitaimestikuga kivirandu on Väinamere hoiualal kaardistatud 50 ha (lisaks märgitud
kaasnevana rannaniitudel), esinduslikkuse hinnangud varieeruvad (B-st D-ni). Paali
(1997) järgi on tegemist rannaniidu tüübirühma (231), enamasti saliinse rannaniidu
kasvukohatüüpi (2311) kooslustega. Vähestel juhtudel on haruldase kooslusena
kirjeldatud punase aruheina koosluse asparherne variatsiooni. Kaasnevaks on määratud
elupaigatüüpi 1210.
Inventuuril antud kaitsekorralduslikes soovitustes soovitatakse elupaik jätta looduslikku
arengusse, samas rõhutatakse mitmel juhul, et ala võib ka karjatada.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Püsitaimestikuga kivirandu levib Väinamere hoiualal kokku vähemalt 41,5 ha,
kusjuures B-esinduslikkusega vähemalt 12,1 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: püsitaimestikuga kivirandu on vähemalt 9 ha ja neist
vähemlt 4,5 ha on esinduslikud (B).
Väinamere HA Läänemaa: püsitaimestikuga kivirandu on vähemalt 16,4 ha ja
neist vähemlt 2,6 ha on esinduslikud (B).
Väinamere HA Saaremaa: püsitaimestikuga kivirandu on vähemalt 16,1 ha ja
neist vähemlt 5 ha on esinduslikud (B).
74
Positiivsed mõjutegurid
Toimiv poollooduslike koosluste hooldamise süsteem (maaelu arengukava
keskkonnameetme alameetmena ja loodushoiutoetused ning -tööd), mis aitab kivirandade
roovabana hoidmisele, kui need piirnevad rannaniiduga.
Ohutegurid ja meetmed
Randade roostumine, mis esineb eelkõige karjatamata rannalõikudel. Sageli on tegemist
rannaniitude ja veepiiri vahele jäävate koosluseribadega.
Meede: toetada koosluse hooldamist ja taastamist ning roovaba veepiiri hoidmist
piirnevate poollooduslike koosluste hooldamise, karjatamise raames. Talvise roolõikuse
tarbeks sellele kooslusele roolõikamise mahtudele lisapiiranguid ei seata ning roogu võib
varuda terve koosluse ulatuses.
2.2.1.3. Merele avatud pankrannad (1230)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Saare mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüpi arvatakse merelainete aktiivse mõju piirkonnas asuvad pangad (Paal,
2007).
Väga esinduslikke (A) merele avatud pankrandu on Väinamere hoiualal kaardistatud 0,8
ha (400 m ulatuses). Tegemist on Pulli e Oiu pangaga Saaremaal. Mitmel pool on
määratud pankrandu kaasneva elupaigatüübina. Paali (1997) järgi kuulub kooslus
paekivitaimestu kasvukohatüüpi (4111).
Merele avatud pankranda on inventeeritud 0,2 ha ulatuses Väinamer hoiualal Läänemaal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väga esinduslik (A) merele avatud pankrand Väinamere hoiualal Saaremaal levib
0,8 ha (400 m ulatuses).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Saaremaa: väga esinduslik (A) merele avatud pankrand levib 0,8
ha (400 m ulatuses).
Ohutegurid ja meetmed Ala risustamine. Saaremaa Silurimaa geopargi osana on Pulli pank üks Saaremaa
külastatavaid turistide sihtkohti.
Meede: külastajate teavitamine, infrastruktuuri hooldamine ja vajadusel koristamine.
2.2.1.4. Soolakulised muda- ja liivarannad (1310)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüpi arvatakse soolakulaike, kus märjal sooldunud mullal kasvavad suuremate
või väiksemate laikudena soolalembesed üheaastased taimed. (Paal, 2007).
75
Soolakulisi muda- ja liivarandu on Väinamere hoiualal kaardistatud Hiiumaal 1,4 ha
ulatuses (A- ja B-esinduslikkusega). See on esinduslik Salinõmme soolak, kus toimub
riilik seire. Paali (1997) järgi on see saliinse rannaniidu kasvukohatüüpi (2311) kooslus.
Soolakud on kaitsealuse taimeliigi rand-soodaheina, harvem randtarna kasvukohaks.
Soolakulisi muda- ja liivarandu (1310) on kaardistatud kaasneva elupaigatüübina
rannaniitudel (1630*). Läänemaa osas on kujunenud soolakud just rannaniitude osana ja
seetõttu on põhjendatud nende eesmärgiks seadmine ka Läänemaa osas.
Tegemist on võrdlemisi dünaamiliste kooslustega, mida looduslikud tegurid (veetase,
tormid) oluliselt mõjutavad ning maakerkega randadel looduslikult arenevate
kooslustega.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Soolakulisi muda- ja liivarandu on Väinamere hoiualal hajusalt rannaniitudel; säilinud
on esinduslik (A, B) Salinõmme soolak 1,4 ha Väinamere Hoiualal Hiiumaal.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 1,4 ha, kusjuures neist 0,7 ha on väga esinduslikud
ja ülejäänud esinduslikud (B);
Väinamere HA Läänemaa: soolakulisi muda- ja liivarandu levib kaasneva
elupaigatüübina rannaniitudel (andmed on ebapiisavad täpsema kaitse-eesmärgi
seadmiseks).
Positiivsed mõjutegurid
Toimiv poollooduslike koosluste hooldamise süsteem (maaelu arengukava
keskkonnameetme alameetmena ja loodushoiutoetused ning -tööd), mis aitab kaasa
soolakute kamardumata ja roovabana hoidmisele, kui need piirnevad rannaniiduga.
Ohutegurid ja meetmed
1. Randade roostumine, mis esineb eelkõige karjatamata rannalõikudel.
Meede 1: toetada soolakute hooldamist ja taastamist piirneva rannaniidu hooldamisega.
Tegemist ei ole rangelt poollooduslike kooslustega, sellegipoolest peaksid soolakulised
muda- ja liivarannad roostumise vältimiseks olema karjatatavad. Karjatamine loob avatud
kasvukohalaike ja soodustab sageli haruldaste (rand-soodahein, rand-kesakann, liht-
randpung jt) lühiealiste taimede arengut.
Meede 2: roo niitmine ja eemaldamine.
2. Raskete masinatega tekitatud rööpad ja pinnasekahjustused on potentsiaalseks
ohuteguriks.
Praeguse karjatamise madala intensiivsuse juures ei ole ülekarjatamine ohuks.
Meede: vältida raskete masinatega sõitmist üle õrna pinnasega soolakukoosluste
rannaniitude taastamis- ja roovarumistöödel.
76
2.2.1.5. Väikesaared ja laiud (1620)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Eestis on üle kolmesaja ühe kuni kümne hektari suuruse saare ning rohkem kui tuhat veel
väiksemat väikesaart. See elupaigatüüp on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja
puhkepaigana ning hüljeste lesilana. (Paal, 2007).
Väikesaari ja laide on Väinamere hoiualal kaardistatud ligi 76 ha. Paali (1997) järgi on
tegemist rannaniitude tüübirühma (231), enamasti saliinse rannaniidu kasvukohatüüpi
(2311) kooslustega.
Hiiumaal on väikesaarte elupaigatüüpi arvatud Hülgerahu, Umbrahu, Rambirahu,
Võrkrahu, Ratasrahu, Paasrahu, Eerikulaid ja Karedelaid; Läänemaal Alarahu, Endurahu,
Härma rahu, Kivirahu ja Kustase rahu; Pärnumaal Albilaid, Vestilaid, Hassalaid, Oosäär,
Saluputk, Vareserahu ja Väike Viirg; Saaremaal Sääri säär.
Valdavas osas on tegemist väikeste aktiivse lainetuse ja jää vahetu mõju all olevate
rahudega, suuremad alad on sageli heterogeensed, kus võib olla erinevaid
rannikuelupaigatüüpe. Suuremad neist on olnud inimesest mõjutatud kalurite ajutiste
elamiste, niitmise, karjatamise jm näol. Suuremad alad on kasutatavad
rannakarjamaadena. Loetletud laidudest on linnustiku seisukohalt olulisimad Eerikulaid
Hiiumaal, Paatsalu lahe laiud Pärnumaal.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada elupaigatüüp väikesaared ja laiud (1620) kaitse-
eesmärgiks Väinamere hoiualal Pärnu maakonnas, sest need on olulised eelkõige
linnustiku kaitse seisukohalt.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Esinduslikud väikesaared ja laiud levivad Väinamere hoiualal lindude jaoks olulise
pesitsus-, toitumis- ja peatuspaigana kokku vähemalt 76 ha-l.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: väikesaari ja laide on 29 ha;
Väinamere HA Läänemaa: väikesaari ja laide on 35 ha;
Väinamere HA Pärnumaa: väikesaari ja laide on 6 ha;
Väinamere HA Saaremaa: väikesaari ja laide on 6 ha.
Elupaigatüübi pindala võib muutuda tingituna looduslikest protsessidest, eelkõige
maakerkest.
Positiivsed mõjutegurid
Toimiv poollooduslike koosluste hooldamise süsteem (MAK keskkonnameetme
alameede ja loodushoiutoetused ning -tööd), mis võimaldab toetada ka saarte
pärandkoosluste hooldamist. Samas tuleb möönda, et toetuse määrad ei ole piisavad
katmaks kõiki saarte pärandkoosluste hooldamisega seotud kulusid.
77
Ohutegurid ja meetmed Võsastumine, kulustumine ja roostumine, mille tagajärjel väheneb saarte elupaikade
mitmekesisus. Ohutegur on olulisem lainetusele kaitstud väikesaartel.
Meede: Liigikaitseliste vastuväidete puudumisel tuleb roostumise vältimiseks väikesaari
ja laide karjatada. Jätkata praegu kasutuses olevate alade karjatamist, sh tagada loomade
varjetingimused ning transport saartele ja tagasi.
2.2.1.6. Püsitaimestuga liivarannad (1640)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab liivase ranniku supralitoraali (kuni luideteni), mida iseloomustab
püsitaimestu olemasolu (Paal, 2007).
Püsitaimestuga liivarandu on Väinamere hoiualal kaardistatud Läänemaal 7 ha ja
Saaremaal 0,03 ha, esinduslikkuse hinnang D. Madal esinduslikkuse hinnangu tingib
nende esinemisalade väike ulatus. Püsitaimestuga liivarannad moodustavad sageli
kompleksi rannavallidega. Paali (1997) järgi on tegemist suprasaliinse rannaniidu
kasvukohatüüpi (2312) kooslustega.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levivad püsitaimestuga liivarannad vähemalt 7 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: püsitaimestikuga liivarandu on vähemalt 7 ha.
Väinamere HA Saaremaa: püsitaimestikuga liivarandu on vähemalt 0,03 ha.
Ohutegurid ja meetmed Püsitaimestikuga liivarannana kaardistatud Kukeranna ranna suur külastatavus, ranna
kujunemine puhkerannaks ja loodusliku taimestiku vaesumine. Rannast idas paiknevas
kadastikus on väikesi tähistamata lõkke- ja telkimisplatse. Liigne külastuskoormus võib
elupaigatüübi esinduslikkust vähendada.
Meede: külastajate teavitamine; Kukeranna jätmine looduslikuks rannaks ja mitte
arendada Kukeranda välja avalikuks puhkerannaks.
2.2.2. Poollooduslikud elupaigad
Poollooduslikke kooslusi on kavas käsitletavatel hoiualadel kaardistatud 3416 ha
(KR_plk; tabel 10). Suure osa kogu pindalast moodustavad rannaniidud (ligi 1181 ha),
märkimisväärsel pindalal on loopealseid (570 ha), kadastikke (ligi 232 ha), kuivi niite
lubjarikkal mullal (207 ha) ja puiskarjamaid (ligi 253 ha); teisi niidutüüpe on oluliselt
vähem. Poollooduslikel kooslustel kasvab suurem osa hoiuala kaitsealustest
taimeliikidest (pt 2.1.5) ja need kooslused, eelkõige rannaniidud, on väga olulised alal
pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele (2.1.1). Suurimaks ohuteguriks poollooduslikele
kooslustele on majandamise lakkamine ja sellega kaasnevad muutused liigilises
koosseisus. 2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel ligi 1103 ha (EELISe kaardikiht
78
PLK_hooldatud_2016) ja taastati ligi 99 ha poollooduslikke kooslusi, tarasid
karjatamiseks rajati kogupikkusega ligi 4,5 km.
Kaitsekorralduskava valmimise käigus koostati kavaga hõlmatud hoiualadele
poollooduslike koosluste MapInfo-põhine hooldamise-taastamise kava (pt 4.2.1, lisa 11),
mis hõlmab ka elupaigatüüpe lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ja
liigirikkad madalsood (7230), mida käsitletakse kava alapeatükis 2.2.3. Poollooduslikud
kooslused on prioritiseeritud koosluste esinduslikkuse, kaitsealuste liikide vajadustest,
hooldamise olemasolust ja linnutähtsate aladega kattuvusest, elupaigatüüpide
inventuurides antud soovitustest ja vähemal määral ala ligipääsetavusest lähtuvalt.
Poollooduslike koosluste kaitse-eesmärgi seadmisel on üldjuhul välja jäetud pindalad,
mis on inventeeritud D-esinduslikkusega ja/või mille taastamine ning kasutuselevõtt ei
ole tõenäoline (väikesed niidualad, kaugel suurematest niidualadest, juurdepääsuteed
puuduvad). Kaugem eesmärk (30 aasta perspektiivis) on seatud selliselt, et niidualad
oleksid vähemalt esinduslikud (B).
Prioriteetide seadmisel on esmatähtsate elupaigatüüpide taastamine üldjuhul I prioriteet,
vaid väiksema looduskaitselise väärtusega raskesti ligipääsetavad ja väikesed alad on II
(või ka III) prioriteet. Elupaigatüüpide, mis ei ole märgitud kui esmatähtsad, taastamine
on üldjuhul II prioriteet, väiksema esinduslikkusega raskemini ligipääsetavad alad III
prioriteet; väga kõrge väärtusega ja juba taastatavad niidud on ka I prioriteet. Hoolduses
olevate ja taastatud koosluste edasine hooldus on üldjuhul I prioriteet.
Taastamise aja kavandamisel on arvestatud eelkõige ala looduskaitselist väärtust,
paiknemist juba hooldatavate alade naabruses ja kus on teavet, siis ka võimaliku hooldaja
olemasolu ja huvi. Niiduala taastamiseks on kavandatud maksimaalselt 3 aastat.
Positiivsed mõjutegurid
Toimiv poollooduslike koosluste hooldamise toetuste süsteem (MAK keskkonnameetme
alameetmena ja loodushoiutoetused ning -tööd), mis on niidukoosluste säilimise eeldus,
võimaldab toetada niitude taastamist ja hooldamist. Vajalik on toetuste jätkuv
rakendamine ja inimeste teavitamine võimalikest toetustest niidualade
kasutuseshoidmiseks ja maastikuhoolduseks.
Tabel 10. Poollooduslike elupaigatüüpide pindala (ha) hoiualadel. Tumedas trükis on välja toodud eesmärgiks olev elupaigatüüp; 0
tähistab elupaigatüüpi, mis on eesmärgiks, aga mida pole alalt kaardistatud
ELUPAIGA-
TÜÜP
Väinamere
HA (Hiiu
mk)
Väinamere
HA (Lääne
mk)
Väinamere
HA (Pärnu
mk)
Väinamere
HA (Saare
mk)
Mõisa-
küla
panga
HA
Puis-
karja-
maa HA
Österbi
HA
Väinamere LoA eesmärk
Rannaniidud (1630*) A 341,3
B 206,6
C 223,8
D 145,3
118,6
A 24,2
B 91,8
C 99,3
D 201,9
B 51,8
C 14,8
D 14,2
A 64,6
B 187,4
C 59,6
D 35,5
6071
Kadastikud (5130) A 2,9
B 23,4
C 24,7
D 0,5
9,6
A 7,2
B 21,4
C 60,4
D 27,8
A 3,3
B 20,4
C 19,3
D 6,0
C 1,7
D 3
914
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210, 6210*)
A 1,5
B 10,9
C 14,2
D 0,4
0,5
A 4,9
B 27,9
C 17,3
D 3,2
A 0,2
B 4,7
C 0,6
B 100,4
C 15,8
D 2,1
B 1,8
(6210*)
B 0,8
(6210*) 515
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
B 3,9
C 8,8
D 3,9
0,6
A 21,4
B 25,5
C 8,4
D 1,8
B 1,5
C 1
D 1,9
B 0,3
570
Lood (6280*) A 28,8
B 37,8
C 129,9
D 9,8
110,6
A 9,7
B 16,5
C 9,8
D 9,8
A 13,1
B 56,5
C 137,7
2108
Sinihelmikakooslused
(6410) 0,2 A 2,7
B 1,0
C 0,9
D 1,2
190
Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
D 0,6 A 5,2
B 1,9
C 17,9
D 8,4
C 1,8 773
80
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud
(6510)
C 4,9
D 12,5
B 0,9
C 4,2
A 0,4
C 0,5 C 0,7
D 1,6
C 1,8
D 0,6 743
Puisniidud (6530*) B 2,2
C 1,6
B 1,6
C 2,4
B 11,0
C 28,4
0 392
Liigirikkad
madalsood (7230) A 1,1
B 9,6
C 7,5
D 3,2
A 9,0
B 4,6
C 7,6
D 11,3
A 0,7
C 0,4
D 0,1
B 23,6
D 2,2
941
Puiskarjamaad (9070) B 25,9
C 38,3
D 25,5
21,6
A 15,3
C 0,4
D 0,7
C 7,7
D 1,2
A 5,8
B 26,1
C 60,4
D 7,1
B 1,9 A 7,8
B 6,1
C 1,2
661
2.2.2.1. Rannaniidud (1630*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Rannaniidud on lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või pool-looduslikud
rohumaad. Ühelt poolt mõjutab nende niitude taimkatte kujunemist maakerge, teisalt
kujundab neid inimene. Madalmurused rannaniidud on paljud lindude pesitsus- ja
toitumispaigad. Eestis on ulatuslikumad rannaniidud Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja
Pärnumaal. (Paal, 2007).
Rannaniidud on Väinamere hoiualal ulatuslikult esindatud. Rannaniite on Väinamere
hoiualal kaardistatud 1880,6 ha, esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni
Kaasneva tüübina on elupaika kaardistatud koos kuivade lubjarikkal mullal niitude
(6210*), loodude (6280*), kadastike (5130) ja puiskarjamaadega (9070). Paali (1997)
järgi on tegemist rannaniitude tüübirühma (231) kooslustega. Kaasnevate
elupaigatüüpidena on välja toodud erinevaid poollooduslike elupaiku, vähem ranniku-,
harva soo- või metsaelupaigatüüpe.
2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel 741 ja taastati 163 ha rannaniite. Tegemist on
karjatatavate aladega, vähem niidetavatega. Madala esinduslikkusega koosluste näol on
enamasti tegemist roostunud niidualadega, mis väärivad taastamist. Rannaniitudel
kasvavad sageli tavalisemad III kategooria kaitsealused taimeliigid. II kategooria
kaitsealustest taimeliikidest on rannaniitudega seotud emaputk, harilik muguljuur,
randtarn ja rand-soodahein, aga ka klibutarn, rand-kesakann, hall soolmalts ja madal
kadakkaer. Rannaniitudel levib haruldase taimekooslusena (Paal, 1997) punase aruheina
niidu-asparherne variatsioon. Sageli leiab ka majandatavatel aladel roostikulaike või on
rooriba piki veepiiri. Madala intensiivsusega hooldamise korral elupaigad roostuvad või,
suprasaliinsetel aladel, kadastuvad ja kasvavad kinni männiga.
Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistide hinnangul jäävad ala kõige esinduslikumad
rannaniidud Hiiumaal Tärkma küla ümbrusse ja ulatuvad kitsama alana Sõru sadamani,
samuti Õunaku poolsaarele ja Kaevatsi laiule. Tähelepanuväärseid rannaniite jääb
Hiiessaare, Vahtrepa, Soonlepa, Luguse ja Jausa küla maadele. Läänemaal jäävad
esinduslikumad rannaniidud Hanila kanti Rannaküla külasse.
Tabel 11. Rannaiitude (1630*) hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 258,6 589,8 175 32,6 88,1 227,8 59,1 8,3
II 175,6 165,6 21,2 2,5
III 3 44 8,9 14,1
Kavaga tehakse ettepanek lisada elupaigatüüp rannaniidud (1630*) Väinamere HA
kaitse-eesmärgiks ka Pärnumaal, kus rannaniite on kaardistatud kokku rohkem kui 80 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad B-st D-ni. Tamba külas asuval rannaniidul on I
kategooria kaitsealuse linnuliigi niidurüdi kunagine pesitsusala. Rannaniitudel kasvab
82
ohtralt kaitse-eesmärgiks olevat emaputke ja tavalisemaid III kategooria kaitsealuseid
taimeliike (kahkjaspunane sõrmkäpp, niidu asparhernes, suur käopõll, veripunane
koldrohi). Samuti on rannaniidud olulised toitumisalad läheduses pesitsevatele I
kategooria kaitsealustele lindudele kassikakule ja merikotkale. Rannaniidud moodustavad
suurema osa Väinamere HA Pärnumaa poollooduslikest kooslustest ja vajavad hooldust.
2016. a oli hoolduses rohkem kui 850 ha rannaniite.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib rannaniite kokku vähemalt 1861 ha, millest väga
esinduslikke (A) on vähemalt 1466 ha ja ülejäänud on vähemalt esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 1027 ha rannaniite, neist väga esinduslikke (A)
rannaniite on vähemalt 756 ha, esinduslikke (B) 96 ha ja arvestatava esinduslikkusega
(C) 175 ha;
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 417 ha rannaniite, neist väga esinduslikke (A)
120 ha, esinduslikke (B) 95 ha ja arvestatava esinduslikkusega (C) 202 ha;
Väinamere HA Pärnumaa: vähemalt 71 ha rannaniite, neist esinduslikke (B) vähemalt
61 ha, arvestatava esinduslikkusega (C) 10 ha;
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt 346 ha rannaniite, neist väga esinduslikke (A)
rannaniite on vähemalt 296 ha, esinduslikke (B) 30 ha, arvestatava esinduslikkusega
(C) 20 ha.
Ohutegurid ja meetmed 1. hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris: roostumine,
kulustumine ja kadastumine. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga. Toimuv hooldamine
on ära hoidnud elupaiga lausalise kinnikasvamise, kuid paljudel aladel on
karjatamiskoormus ilmselt ebapiisav, samuti on osa alasid endiselt hooldusest täiesti
väljas. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on hooldatud rannaniitude osakaal
küllalt suur. Absoluutarvuna on hooldamata rannaniitude pindala jätkuvalt suur.
Meede 1: rannaniitude jätkuv hooldamine karjatamise või niitmise teel. Parandada
kasutuses olevate alade hooldust: suurendada karjatamiskoormust või kombineerida
karjatamist ja niitmist, eemaldada tekkiv võsa ning puhastada madalad lombid ja rand
roost (pt 4.2.1).
Meede 2: taastada ja taaskasutusse võtta mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga
rannaniite.
2. Valed hooldusvõtted, niite mahajätmine. Niitmine (sealhulgas roo niitmine ala
taastamisvõttena) ja niite mahajätmine välistab küll võsastumise, aga kulustumise tõttu
halvendab enamiku kaitse väärtusega taimeliikide kasvu- ja lindude toitumis/pesitsemis
tingimusi.
Meede: maahooldajate teavitamine ja koolitus.
83
3. Roostikuriba veepiiril. Ka hästi hooldatud rannaniidud ei sobi lindudele pesitsemiseks,
kui niidu ja veepeegli vahel on roostikuriba.
Meede: tagada karjatades loomade juurdepääs veepiirile või tõrjuda roostikku niites.
4. Kuivendus. Kuivendamise (negatiivne)mõju rannaniitudele on inventuuriandmetes
välja toodud ühel 3,8 hektari suurusel alal Pärnumaal.
Meede: mitte lubada rajada uusi kraave ja lubada olemasolevaid hooldada minimaalses
vajalikus mahus, tagades vee äravool, kujundades neile võimalikult lauged kaldad ning
looduslikum (loogetega) voolusäng. Kui liigikaitselistel või elupaiga
hooldamisvajadusest tulenevatel põhjustel ei ole vaja olemasolevaid kraave
rekonstrueerida, tuleb need jätta looduslikku arengusse. Maaparandussüsteemide ja
kuivenduskraavide kohta Väinamere hoiualal annab ülevaate lisa 13.
5. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid nii, et see ei kahjustaks elupaigatüüpi,
kuid mitte lubada uute ehitiste püstitamist, sh paadisildade ja lautrikohtade rajamist
elupaigatüübile.
2.2.2.2. Kadastikud (5130)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Kadastikud on poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ning
niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kasvukohtades
asuvatele endistele niitudele. (Paal, 2007). Lookadastikke leidub kõige rohkem Saaremaal
ning Loode- ja Põhja-Eesti paepealsetel, nõmmekadastikke sisemaa liiva-aladel (Paal,
2007).
Kadastikke on Väinamere hoiualal kaardistatud 231,6 ha, esinduslikkuse hinnangud
varieeruvad A-st D-ni. Kadastikud on levinud kompleksis rannaniitude suprasaliinsete
osade, aruniitude ja loopealsetega. Paali (1997) järgi on tegemist looniitude (211),
pärisaruniitude (214) või loometsade (111) tüübirühma kooslustega, harvem soostuvate
niitude (241) või salumetsade (116) tüübirühma kooslustega.
2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel 10,8 ja taastati 5,4 ha kadastikke. Valdav osa
kooslustest vajab kadakate harvendamist ja karjatamist. Kadakate harvendamist ja männi
väljaraiet tuleks aeg-ajalt läbi viia ka juba hooldatavates kadastikes. Kadakate liituvus
peab olema 0,3 ja 0,5 vahel. Kultuuristamata ja säilinud rohukamaraga kadastikes on
rohurinne liigi- ja kaitsealuste taimede poolest rikas. Kadastikega sagedamini seostuvad
II kategooria kaitsealused taimed on harilik muguljuur, kärbesõis, madal kadakkaer,
kaunis kuldking, aga ka jumalakäpp, aasnelk, tõmmu käpp ja püst-linalehik.
Keskkonnaameti maahooldusspetsialistide hinnangul jäävad ala esinduslikumad
kadastikud Hiiumaal Kaevatsi laiule ning Salinõmme külla (Tuulikumäe ja Mere
kinnistutele).
84
Tabel 12. Kadastike hooldamise ja taastamise prioriteetsus
Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 0,2 7,7 1,3 3,9
II 42,1 75,3 1,6 37,8
III 11,2 38,1 3,4 6,7
Kavaga tehakse ettepanek lisada elupaigatüüp kadastikud (5130) Väinamere HA kaitse-
eesmärgiks ka Pärnumaal, kus kadastikke on kaardistatud kokku 49 ha, esinduslikkuse
hinnangud varieeruvad A-st D-ni. Kohati on kadastikud elupaigaks tavalisematele III
kategooria kaitsealustele taimedele (suur käopõll, harilik käoraamat, niidu-asparhernes),
samuti on kadastikus II kategooria kaitsealuse taimeliigi püst-linalehiku kasvukohad.
Kadastikud moodustavad Pärnumaal koos teiste poollooduslike kooslustega kompleksi,
mida peab hooldama.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib kadastikke vähemalt 210 ha, neist vähemalt 165 ha väga
esinduslikud (A), ülejäänud esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: kadastikke (5130) on vähemalt 61 ha, neist väga
esinduslikke (A) kadastikke on vähemalt 32 ha, esinduslikke (B) 13 ha, arvestatava
esinduslikkusega (C) 16 ha;
Väinamere HA Läänemaa: kadastikke (5130) on vähemalt 100 ha, neist väga
esinduslikke (A) 10 ha, esinduslikke (B) 65 ha, arvestatava esinduslikkusega (C)
25 ha;
Väinamere HA Pärnumaa: kadastikke (5130) on vähemalt 44 ha, neist väga
esinduslikke (A) kadastikke on vähemalt 27 ha, esinduslikke (B) 14 ha ja arvestatava
esinduslikkusega 3 ha;
Väinamere HA Saaremaa: kadastikke (5130) on vähemalt 5 ha, neist esinduslikke (B)
1 ha, ülejäänud 4 ha arvestatava esinduslikkusega (C).
Eesmärgiks seatud pindala on väiksem inventeeritust, sest arvestatud ei ole kadastikke,
mis paiknevad niidualade ‒ esmatähtsate linnualade – sees ning kus linnustiku kaitse
seisukohalt on vajalik avatud niidualade taastamine ja säilitamine.
Ohutegurid ja meetmed
1. Hooldamise lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris:
põõsarinde mosaiiksuse kadumine, rohurinde vaesumine, kadastike tihenemine, liituvuse
kasv ja metsastumine. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga.
Meede 1: kadastike jätkuv hooldamine karjatamise ja võsaraie teel (vt pt 4.2.1 ja 4.2.1.2).
85
Meede 2: taas kasutusse võtta mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga kadastikke,
kusjuures taastada ka sellisel juhul, kui edaspidine järjepidev hooldamine ei ole
garanteeritud, vältimaks rohukamara täielikku hävimist, sest (loo)kadastikud on
võrdlemisi väheproduktiivsed kooslused. Taastamis- ja hooldamistegevusel tuleb alles
jätta vanad ja suured kadakad.
2. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid nii, et see ei kahjustaks elupaigatüüpi,
kuid mitte lubada uute ehitiste püstitamist elupaigatüübile.
2.2.2.3. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210 ja 6210* ‒ olulised orhideede
kasvukohad)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Saare ja Lääne mk, Mõisaküla panga HA; LoA ‒ jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja
poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste
kasvukohana. Aruniidud on levinud peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga
ka Põhja-Eesti lavamaal. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel
põuakartlikel korese- ja lubjarikastel muldadel, neid leidub rohkem Põhja- ja Lääne-
Eestis. (Paal, 2007).
Kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) on Väinamere hoiualal kaardistatud 204,6 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni. Kaasnevana on elupaigatüüpi
kaardistatud rannaniitude (1630*), kadastike (5130) ja loodudega (6280*). Kuivi niite
lubjarikkal mullal (6210*) on Mõisaküla panga hoiualal 1,8 ha ja Österbi hoiualal 0,6 ha.
2016. a hooldati Väinamere hoiualal ligi 111 ha kuivi niite lubjarikkal mullal ja
taastamises oli 8,1 ha (Saaremaal). Mõisaküla panga hoiualal oli hoolduses 1,3 ha kuivi
niite lubjarikkal mullela (6210*). Sageli on tegemist peamiselt maastikulise väärtusega
kunagiste kultuurheinamaade või põldudega, mille taimestik on aja möödudes
looduslähedaseks muutunud. Samuti tõstab selliste koosluste taastamise ja hooldamise
prioriteetsust asjaolu, et need on ka väikese floristilise väärtuse korral olulised
peatuskohad (ränd)lindudele. Harva on kaardistatud haruldase kooslusena väärtustatud
lubika-pääsusilma kooslust (Paal, 1997). Loodusliku rohustu korral kasvab koosluses
sageli tavalisemaid kaitsealuseid käpalisi. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistide
hinnangul jäävad elupaigatüübi esinduslikumad alad Läänemaal Kiviküla külasse.
Tabel 13. Lubjarikkal mullal kuivade niitude hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
Österbi HA Mõisaküla panga
HA
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 16,9 8,8 23,7 21,4 40,3 77,9 5,3 0,2 0,8 0,5 1,3
II 1,6 3,8
III
86
Kavaga tehakse ettepanek nimetada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210*) Österbi HA kaitse-eesmärgiks. 6210*-na kaardistatud 0,8 ha suurune niiduala on
hoiuala kõige looduslikuma ilmega niidukooslus. Seal kasvab ohtralt III kategooria
kaitsealust orhideed halli käppa, tõenäoliselt levib alal ka teisi tavalisemaid kaitsealuseid
liike. Hall käpp on botaanikute hinnangul (T. Ploompuu) Eestis kahaneva arvukusega
liik. Nii elupaigatüübi kui ka taimestiku poolest on tegemist kõige väärtuslikuma alaga
kogu Österbi hoiualal.
Kavaga tehakse ettepanek lisada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)
Väinamere HA kaitse-eesmärgiks Hiiumaal ja Pärnumaal. Elupaigatüüpi on Hiiumaal
kaardistatud 27,5 ha (üle 12 ha A- ja B- esinduslikkusega) ning 8,8 ha on hoolduses.
Niidud levivad enamasti väikeste laikudena hajusalt üle hoiuala, paiknevad eesmärgiks
olevate poollooduslike koosluste mosaiigis ja vajavad hooldamist. Väinamere hoiualal
Pärnumal on elupaigatüüpi 5,5 ha, valdavalt A- ja B-esinduslikkusega; hoolduses on 0,2
ha.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Kavaga hõlmatud hoiualadel levib lubjarikkal mullal kuivi niite vähemalt 201 ha, neist
väga esinduslikke (A) on vähemalt 167 ha ja ülejäänud niidud on esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 27 ha kuivi niite lubjarikkal mullal, neist väga
esinduslikke (A) on vähemalt 2 ha, esinduslikke (B) 13 ha, ülejäänud 12 ha
arvestatava esinduslikkusega (C) ha;
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt 49 ha kuivi niite lubjarikkal mullal, neist väga
esinduslikke (A) on vähemalt 5 ha, esinduslikke (B) 22 ha, arvestatava
esinduslikkusega (C) 22 ha;
Väinamere HA Saaremaa vähemalt 118 ha kuivi niite lubjarikkal mullal, neist väga
esinduslikke (A) on vähemalt 111 ha, esinduslikke (B) 7 ha;
Väinamere HA Pärnumaa: vähemalt 5 ha kuivi niite lubjarikkal mullal, neist väga
esinduslikke (A) on vähemalt 1 ha, esinduslikke (B) 4 ha,
Mõisaküla panga HA: lubjarikkal mullal kuivi niite on vähemalt 1,8 ha ja nende
esinduslikkus on vähemalt B;
Österbi HA: lubjarikkal mullal kuivi niite on vähemalt 0,8 ha ja nende esinduslikkus
on vähemalt B.
Ohutegurid ja meetmed 1. Hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris, ennekõike
võsastumine ja kulustumine. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga, sest paljudel aladel on
karjatamiskoormus liiga väike ja osa alasid on kasutusest väljas.
Meede 1: niidualade jätkuv hooldamine niitmise või karjatamise teel, parandada
kasutuses olevate alade hooldust: suurendada karjatamiskoormust, kombineerida
vajadusel karjatamist niitmisega ning järjekindlalt eemaldada tekkiv võsa (vt ka pt 4.2.1
ja 4.2.1.3).
87
Meede 2: taastada ja kasutusse võtta kasutusest väljalangenud mittehooldatavaid aga
taastamispotentsiaaliga kuivi niite lubjarikkal mullal.
2. Valed hooldusvõtted, niite mahajätmine. Tegemist on elupaigatüübiga, mida
põlluilmelisusest tulenevalt majandatakse sageli niitmise teel. Niitmine ja niite
mahajätmine välistab küll võsastumise, aga kulustumise tõttu halvendab enamiku taimede
kasvutingimusi.
Meede: niite koristamine; maahooldajate teavitamine poollooduslike koosluste õigetest
hooldamise ja taastamise võtetest tegevuste kooskõlastamisel ja teabepäevadel.
3. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid nii, et see ei kahjustaks elupaigatüüpi,
kuid mitte lubada uute ehitiste püstitamist elupaigatüübile.
2.2.2.4. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Siia elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või
parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Võrreldes liigirikaste
aruniitudega kasvavad selles koosluses toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid.
Sellised niidud on levinud üle Eesti lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel. (Paal,
2007).
Lubjavaesel mullal liigirikkaid niite on Väinamere hoiualal kaardistatud 75,2 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni. Kaasneva tüübina on elupaika
kaardistatud loodude (6280*) ja rannaniitudega (1630*). Paali (1997) järgi on tegemist
pärisaruniitude (214) või soostunud niitude (241) tüübirühma kooslustega, oluliselt
vähem paluniitude tüübirühma (213) kooslustega. Haruldaste kooslustena on kaardistatud
raudtarna, lubika-pääsusilma ja punase aruheina koosluse niidu-asparherne variatsiooni
(Paal, 1997). Kultuuristamise mõjuta kooslused on sageli kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad. II kategooria kaitsealustest taimedest kasvavad alal sagedamini harilik
muguljuur ja kärbesõis.
2016. a hooldati Väinamere hoiualal 11,4 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal,
taastamistöid elupaigatüübis ei tehtud. Valdavalt on need hooldamata ja kinni kasvavad
kooslused.
Kavaga tehakse ettepanek seada liigirikkad niidud lubavaesel mulla (6270*) Väinamere
hoiuala kaitse-eesmärgiks ka Pärnumaa osas.
88
Tabel 14. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 4,7 7,8 50,6 2,5 0,3 0,2 1,1
II 0 2,2 0,8
III 4,5 1,8 0 2,3
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib lubjavaesel mullal liigirikkaid niite vähemalt 69 ha, neist
väga esinduslikud (A) on vähemalt 35 hektarit, ülejäänud on esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt esinduslikke (B) lubjavaesel mullal liigirikkaid
niite on 12 ha;
Väinamere HA Läänemaa: lubjavaesel mullal liigirikkaid niite on vähemalt 55 ha,
neist väga esinduslikke (A) 21 ha, esinduslikke (B) 26 ha, arvestava esinduslikkusega
(C) 8 ha;
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt esinduslikke (B) lubjavaesel mullal liigirikkaid
niite on 0,3 ha.
Väinamere HA Pärnumaa: vähemalt esinduslikke (B) lubjavaesel mullal liigirikkaid
niite on 1 ha, arvestatava esinduslikkusega (C) 1 ha.
Ohutegurid ja meetmed
1. Hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris, ennekõike
võsastumine ja kulustumine.
Meede 1: niidualade jätkuv hooldamine karjatamise ja/või niitmise ja niite koristamise
teel ja hoolduse parandamine: suurendada karjatamiskoormust ning järjekindlalt
eemaldada tekkiv võsa (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.3).
Meede 2: taastada mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga liigirikkaid niite.
2. Valed hooldusvõtted, niite mahajätmine. Tegemist on elupaigatüübiga, mida
põlluilmelisusest tulenevalt majandatakse sageli niitmise teel. Niitmine ja niite
mahajätmine välistab küll võsastumise, aga kulustumise tõttu halvendab enamiku taimede
kasvutingimusi.
Meede: niite koristamine. Maahooldajate teavitamine poollooduslike koosluste õigetest
hooldamise ja taastamise võtetest tööde kooskõlastamisel ja infopäevadel.
3. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid nii, et see ei kahjustaks elupaigatüüpi,
kuid mitte lubada uute ehitiste püstitamist elupaigatüübile.
89
2.2.2.5. Lood (alvarid; 6280*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Loopealsed katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne sentimeetrini) ja
tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga kuivad
kasvukohad. Looniite leidub lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel ja
Põhja-Eesti lavamaal. (Paal, 2007).
Loodusid on Väinamere hoiualal kaardistatud 570 ha, esinduslikkuse hinnangud
varieeruvad A-st D-ni. Kaasnevaks on eluapiagatüüpi kaardistatud rannaniitudele (1630*)
ja kadastikele (5130). Paali (1997) järgi on tegemist kuiva (2111) või niiske (2112)
looniidu kasvukohatüüpi kooslustega, vähem on loopealseid kaardistatud rannaniitude
(231) või pärisaruniitude (214) tüübirühma. Kaasnevaks elupaigatüübiks on loodudele
sagedamini määratud rannaniite (1630*), kadastikke (5130), kuivi niite lubjarikkal mullal
(6210), liigirikkaid niite lubjavaesel mulla (6270*), liigirikkaid madalsoid (7230) ja
puiskarjamaid (9070).
2016. a hooldati Väinamere hoiualal Hiiumaal 111,1 ha, Läänemaal 5,4 ha ja Saaremaal
25,1 ha looniite. Põhiliseks hoolduse viisiks on karjatamine, mis on soodsa seisundi
saavutamise ja säilitamise eelduseks. Hooldamise lakkamisel kasvavad loopealsed kinni
kadakate või männiga. Hooldamise ja taastamise teeb raskeks asjaolu, et tihti on
esinduslikud alad väikeste laikudena teiste, (sageli metsakoosluste) vahel. Väga sageli on
tegemist kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. II kaitsekategooria taimedest
kasvavad alal harilik muguljuur, kärbesõis, madal kadakkaer, aga ka soohiilakas,
jumalakäpp ja tõmmu käpp.
Soodsas seisundis olevaks saab lugeda sellist looniitu, mis on valdavalt lage ja
madalmurune. Keskkonnaameti maahooldusespetsialistide hinnangul jäävad ala
esinduslikumad loopealsed Hiiumaal Hiiessaare ja Vahtrepa küladesse (Lõuka kinnistu),
samuti Kaevatsi laiule; Läänemaal Rannaküla külasse; Saaremaal Muhus Kallaste
külasse.
Lood on kõrge taastamise prioriteediga alad, kuna elupaigatüüp on esmatähtis ja on
mitmete kaitsealuste liikide kasvukohaks. Käimasolev LIFE-Nature projekt Life to Alvars
(2014-2019) toetab otseselt Hiiumaal Heltermaa-Vahtrepa looalade ja Saaremaal
Nõmmküla-Üügu looalade taastamist ja edasist hooldust.
Tabel 15. Loodude hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 151,8 134,5 30,5 5,4 176,8 30,5
II 8,4 9,8
III 2
90
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib loodusid kokku vähemalt 547 ha, vähemalt 527 ha loodusid
on väga esinduslikud (A), ülejäänud 20 ha on vähemalt esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: loodusid (6280*) on vähemalt 294 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 30 ha, esinduslikke (B) 256 ha ja arvestatava
esinduslikkusega (C) 8 ha;
Väinamere HA Läänemaa: loodusid (6280*) on vähemalt 46 ha, neist väga
esinduslikke (A) 10 ha, esinduslikke (B) vähemalt 26 ha ja 10 ha arvestatava (C)
esinduslikkusega;
Väinamere HA Saaremaa: loodusid (6280*) on vähemalt 207 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 13 ha, ülejäänud 194 ha esinduslikud (B).
Ohutegurid ja meetmed
1. Hooldamise lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris:
põõsarinde tihenemine ja rohukamara kadumine, metsastumine, s.o peamiselt männiga
kinnikasvamine. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga, sest paljudel aladel on
karjatamiskoormus ebapiisav.
Meede 1: loopealsete jätkuv hooldamine, parandada hooldust: suurendada
karjatamiskoormust ning eemaldada järjekindlalt tekkiv võsa (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.2).
Meede 2: taas kasutusse võtta mittehooldatavaid, aga taastamispotentsiaaliga loopealseid.
2. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid nii, et see ei kahjustaks elupaigatüüpi,
kuid mitte lubada uute ehitiste püstitamist elupaigatüübile.
2.2.2.6. Sinihelmikakooslused (6410)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk; LoA ‒ jah
Sinihelmikas kasvab savikatel toitaeinevaestel muldadel. Et Eestis on enamik
sinihelmikaniitudest kujunenud tugeva inimmõju (kuivendamise) tagajärjel, siis pole neil
looduskaitselist väärtust. Tähelepanu vajavad kuivendamata aladel leiduvad rohke
sinihelmikaga kooslused. (Paal, 2007).
Sinihelmikakooslusi on Väinamere hoiualal Läänemaal kaardistatud 5,8 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni. Rannaniitude (1630*) ja lubjarikkal
mullal kuivade niitudega (6210) kaasneva elupaigatüübina on sinihelmikakooslusi
kaardistatud Saaremaal. Hiiumaal on sinihelmikakooslusi kaardistatud 0,2 ha. Paali
(1997) järgi on tegemist soostunud niitude (241), korra madalsoode (311) tüübirühma
kooslustega. Tegemist on sinihelmikarohkete (ajuti) niiskete suhteliselt liigivaeste
kooslustega, kus vähesel määral võib kasvada tavalisemaid kaitsealuseid taimeliike. II
kaitsekategooria taimeliikidest on üksikutel juhtudel kaardistatud harilikku muguljuurt.
91
Üldiselt iseloomustab sinihelmikaniite rohurinde vaesumine ennekõike kuivendamise
mõjul ja hooldamist/taastamist raskendav mätastumine.
Väinamere hoiualal Hiiumaal on siniheminkakooslusi kaardistatud 0,2 ha. Tegemist on
avalikus kasutuses oleva supelrannaga ja seetõttu sinna taastamist ja hooldust ei
kavandata. Kavaga tehakse ettepanek kaaluda hoiualade määruste uuendamisel
sinihelmikakoosluste (6410) eesmärgiks jätmist arvestades poollooduslike koosluste
kontrolli käigus saadud andmeid ja uuemaid inventuure. Sinihelmikakooslusi esineb
kaasneva elupaigatüübina.
2016. a seisuga sinihelmikaniite kavaga hõlmatud aladel ei hooldatud. Väinamere
hoiualal Läänemaal on 4,6 ha II prioriteetsusega taastatavaid sinihelmikakooslusi, 1,2 ha
niitude taastamine on III prioriteet (tabel 16).
Tabel 16. Siniheminakoosluste hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I
II 4,6
III 1,2
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib väga esinduslikke (A) sinihelmikakooslusi vähemalt 3 ha,
esinduslikke (B) 2 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: sinihelmikakooslusi on vähemalt 4,6 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 2,7 ha, esinduslikke (B) 1,9 ha;
Väinamere HA Saaremaa: alal on sinihelmikakooslused säilinud (andmed on
ebapiisavad täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks, kuna elupaigatüüp on kaardistatud
kaasnevana).
Väinamere HA Hiiumaa: alal on sinihelmikakooslused säilinud (andmed on
ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks).
Ohutegurid ja meetmed 1. Majandamise lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris:
peamiselt võsastumine, roostumine, kulustumine ja mätastumine.
Meede: taastada ja kasutusse võtta mittehooldatavaid, aga taastamispotentsiaaliga
sinihelmikaniite. Tänapäeval sinihelmikaniite (jt soostuvaid niite) peamiselt karjatatakse.
(vt 4.2.1 ja 4.2.1.5).
2. Kuivendamine uute kraavide rajamise või olemasolevate hooldamise kaudu.
92
Meede: kuna tegemist on kuivendamise suhtes väga tundliku kooslusega, tuleb vältida
uute kraavide rajamist sellele kooslusele ja selle vahetusse lähedusse; olemasolevate
kraavide hooldamisel ei tohi kraave sügavamaks kaevata, eesvoolusid tuleb hooldada
minimaalses vajalikus mahus, eemaldada voolutakistused.
2.2.2.7. Niiskuslembed kõrgrohustud (6430)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis paiknevad kitsa
ribana peamiselt jõekallastel aga ka metsaservades. Omaette kooslustena need niiduribad
kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma ala ümber.
Niiskuslembeid kõrgrohustuid on Väinamere hoiualal Läänemaal kaardistatud 33,5 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni. Paali (1997) järgi on tegemist peamiselt
soostunud niitude (241), harva pärisaruniitude (214) tüübirühma kooslustega. Valdavalt
on tegemist (liig)niiskete suhteliselt liigivaeste vähem või rohkem võsastunud
kooslustega, kus kultuuristamise mõjuta alal kasvavad tavalisemad III kategooria
kaitsealuseid taimeliigid kahkjaspunane sõrmkäpp, suur käopõll, kahelehine käokeel. II
kategooria kaitsealustest taimeliikidest kasvab alal harilik muguljuur.
2016. a hooldati niiskuslembeseid kõrgrohustuid Väinamere hoiualal Läänemaal kokku
3,1 ha (tabel 17).
Tabel 17. Niiskuslembeste kõrgrohustute hooldamise ja taastamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 3,1
II 22,2
III 7,6
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib niiskuslembeid kõrgrohustuid vähemalt 25 ha ning neist
väga esinduslikke (A) on vähemalt 5 ha, ülejäänud niidud on esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaa: väga esinduslikke (A) niiskuslembeseid kõrgrohustuid on
vähemalt 5 ha, esinduslikke (B) 8 ha ja 12 ha arvestatava esinduslikkusega (C).
Mõjutegurid ja meetmed 1. Hooldamise lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris: peamiselt
võsastumine, roostumine, kulustumine ja mätastumine. Mõnevõrra väiksema tähtsusega
ohutegur kui enamike teiste poollooduslike koosluste puhul, sest liigniiskuse tingimustes
säilib kooslub mitmel pool ka hoolduseta.
93
Meede: taas kasutusse võtta mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga
niiskuslembeid kõrgrohustuid. Tänapäeval niiskuslembeid kõrgrohustuid (jt soostuvaid
niite) peamiselt karjatatakse (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.5).
2. Kuivendamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: mitte lubada rajada uusi kraavide kooslusele ja selle vahetusse lähedusse;
eesvoolusid võib hooldada minimaalses vajalikus mahus, eemaldada voolutakistused.
2.2.2.8. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu ja Saare mk; LoA ‒ jah
Sellesse elupaigatüüpi määratakse vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et
väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis
kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveralad muude väärtuslikumate
elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta
eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimekate on enam-vähem taastunud. (Paal,
2007).
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on Väinamere HA-l kaardistatud 23,4 ha,
esinduslikkuse hinnangud varieeruvad A-st D-ni (tabel 10). Nimetatud niite on Mõisaküla
panga HA-l 2,3 ha ja Österbi HA-l 2,4 ha. Kooslustel on peamiselt maastikuline väärtus
ja need on potentsiaalselt olulised rändlindude peatuskohad.
2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel 6,9 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite
(tabel 18).
Tabel 18. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude taastamise ja hooldamise
prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
Mõisaküla panga
HA
Österbi HA
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine (ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 5,5 1,5
II 3,8 0,5 0,8 2,2
III 7,9 0,3
Kavaga tehakse ettepanek nimetada aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Österbi HA
kaitse-eesmärgiks. Österbi HA-l on elupaigatüüpi kaardistatud 2,4 ha (1,8 ha C- ja 0,6 ha
D-esinduslikkusega). Koos 0,8 ha liigirikaste niitudega (6210*; vt 2.2.2.3) moodustavad
need ühtse elupaigakompleksi.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Mõisaküla
panga HA kaitse-eesmärgiks. Mõisaküla panga HA-l on elupaigatüüpi kaardistatud 2,3 ha
(0,7 ha C- ja 1,6 ha D-esinduslikkusega) nind sellest 1,5 ha oli 2016. a hooldatav.
94
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite vähemalt 9,8 ha ning
niidud on vähemalt esinduslikud (B).
Mõisaküla panga hoiualal levib aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite vähemalt 1,5
ha ning niidud on vähemalt esinduslikud (B).
Österbi hoiualal levib vähemalt 1,8 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite ning
niidud on vähemalt esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on säilinud vähemalt
9,3 ha vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega.
Väinamere HA Saaremaa: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on säilinud
vähemalt 0,5 ha vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega.
Mõisaküla panga hoiuala: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on säilinud vähemalt
1,5 ha vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega
Österbi HA: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite on säilinud vähemalt 1,8 ha
vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega.
Ohutegurid ja meetmed
1. Valed hooldusvõtted, niite mahajätmine. Sageli on tegemist endiste põllumaadega,
mille taimestik on aja möödudes mõnevõrra liigirikkamaks muutunud ja mida enamasti
hooldatakse niitmise teel. Niidet ei tohi maha jätta (ka purustatuna mitte), sest see
halvendab enamiku vähearvukate (sageli kaitsealuste) taimede kasvutingimusi.
Meede: niite koristamine; maahooldajate teavitamine poollooduslike koosluste õigetest
hooldamise ja taastamise võtetest tööde kooskõlastamisel.
2. Hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris, peamiselt
võsastumine ja kulustumine. Mõnevõrra väiksema tähtsusega ohutegur kui enamike teiste
poollooduslike koosluste puhul, sest tegemist on kasutuses olevate püsirohumaadega
kunagistel põldudel.
Meede: niidualade jätkuv hooldamine niitmise või karjatamise teel (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.3).
2.2.2.9. Puisniidud (6530*)
LoD I, KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk, Österbi HA; LoA ‒ jah
Puisniidud on liigirikka taimestikuga poollooduslikud kooslused, kus avatud niidulapid
vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgus-
ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Kõige
rohkem puisniite on säilinud ja viimasel kümnendil ka taastatud läänesaartel, Lääne- ja
Pärnumaal. (Paal, 2007).
Puisniite on Väinamere HA-l kaardistatud 47,2 ha (valdavalt Saaremaal), esinduslikkuse
hinnangud B ja C. Seiratav on Hiievälja puisniit. Paali (1997) järgi on tegemist
95
pärisaruniitude (214), loometsade (111), soostuvate metsade (131) või salumetsade (116)
tüübirühma kooslustega.
2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel 5,7 ha Saaremaal (tabel 19). Taastatud niidualad
on Saaremaal 5,2 ha, Läänemaal (Hobulaiul) 1,7 ha ELF poolt taastatud puisniiduosa
vajab veel täiendavalt taastamist. Valdavalt on alale jäävad puisniidud hooldamata ja
kinnikasvavad, kuid kõrge taastamispotentsiaaliga kooslused. Sageli kasvavad seal
tavalisemad III kategooria kaitsealused taimeliigid kahelehine ja rohekas käokeel, suur
käopõll, pruunikas pesajuur, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, mets-õunapuu jt.
Keskkonnaregistri andmetel kavaga hõlmatud hoiualade puisniitudel II kategooria
kaitsealuseid taimeliike ei kasva, potentsaalselt võivad need olla elupaigaks kaitse-
eesmärgiks olevale kaunile kuldkingale.
Tabel 19. Puisniitude taastamise ja hooldamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 2,1 1,6 28,4 10,9
II 1,7 2,4
III
Österbi hoiualal, kus puisniidud on kaitse-eesmärgiks, ei ole viimastel inventuuridel
puisniite kaardistatud. Kavaga tehakse ettepanek arvata puisniidud välja Österbi hoiuala
kaitse-eesmärkidest.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib puisniite kokku vähemalt 47 ha, kusjuures väga esinduslikke
(A) on vähemalt 11 ha, ülejäänud 36 ha niidud on esinduslikud (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: väga esinduslikke (A) puisniite on vähemalt 2 ha ja
esinduslikke (B) 2 ha;
Väinamere HA Läänemaa: vähemalt esinduslikke (B) puisniite on 4 ha;
Väinamere HA Saaremaa: väga esinduslikke (A) puisniite on vähemalt 11 ha,
ülejäänud 28 ha on esinduslikud (B).
Ohutegurid ja meetmed
1. Hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris: mosaiiksuse
kadumine, põõsarinde tihenemine, metsastumine ja rohukamara kadumine. Tegu on kõige
olulisema ohuteguriga. Puisniite niidetakse kas käsitsi või väiketehnikaga, mida aga
napib.
Meede 1: puisniitude hooldamise jätkamine niitmise teel (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.4),
parandada hoolduse kvaliteeti, eemaldada pealetulev võsa.
Meede 2: taas kasutusse võtta mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga puisniite.
96
Meede 3: Soetada puisniitude hoolduseks vajalikku väiketehnikat.
2. Valed hooldusvõtted, niite mahajätmine. Puisniite tuleb hooldada niitmise teel.
Niitmine ja niite mahajätmine välistab küll võsastumise, aga kulustumise halvendab
enamiku taimede kasvutingimusi. Karjatamine on lubatud pärast niitmist. Potentsiaalseks
ohuks on ka vanade, suurte, sh surnud puude väljaraie.
Meede: maahooldajate teavitamine õigetest hooldamise ja taastamise võtetest.
Raieteatiste menetlemisel arvestada elupaiganõudlustega.
3. Ehitamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: mitte lubada uute ehitiste püstitamist elupaigatüübile.
2.2.2.10. Puiskarjamaad (9070)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk, Puiskarjamaa HA; LoA ‒ jah
Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või
põõsastikega. Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud
pikaaegse karjatamise mõjul ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus.
Puiskarjamaadele on omane tiheduse varieeruvust tihedast metsast kuni väikeste
lagendikeni. Puiskarjamaid leidub rohkem Lääne-Eestis ja sealsetel saartel. (Paal, 2007).
Puiskarjamaid on Väinamere hoiualal kaardistatud 233,4 ha, esinduslikkuse hinnangud
on A-st D-ni. Puiskarjamaa hoiualal on puiskarjamaid 15,1 ha ja Mõisaküla panga
hoiualal 1,9 ha (kaasnev elupaigatüüp 6210*). Kaasnevana on elupaika kaardistatud
loodude (6280*) ja kadastikega (5130).
Suurem osa Väinamere hoiualal inventeeritud puiskarjamaid jääb Hiiu- ja Saaremaale,
vähem on puiskarjamaid mandril. Need on osaliselt karjatatavad alad, sageli erinevatel
põhjustel nõrgalt kamardunud. Ka hooldatavad alad on sageli liialt tiheda ja vähe
liigendatud puistuga. Tihti on puiskarjamaad tavalisemate III kategooria kaitsealuste
taimeliikide suure käopõlle, kahelehise käokeele, vööthuul-sõrmkäpa jt kasvukohad.
Kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on puiskarjamaad potentsiaalselt olulised kaunile
kuldkingale.
Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistide hinnangul jäävad elupaigatüübi
esinduslikumad alad Hiiumaal Salinõmme külasse (Tuulikumäe ja Mere kinnistud);
Läänemaal Kiviküla külasse; Saaremaal Muhu saarele Hellamaa külasse.
2016. a hooldati puiskarjamaid Väinamere hoiualal Hiiumaal 19,5 ha, Läänemaal 15 ha ja
Saaremaal 17,6 ha. Taastatavaid puiskarjamaid oli 2016. a Hiiumaal 2,7 ha. Puiskarjamaa
hoiualal hooldati 2016. a 12,8 ha puiskarjamaid (tabel 20).
97
Tabel 20. Puiskarjamaade taastamise ja hooldamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
Puiskarjamaa
HA
Mõisaküla panga
HA
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 5 29,4 15 17,6 12,8
II 66,7 1,1 44,9 7,7 1,9 1,9
III 0,4 0,1 36,9 1,2
Puiskarjamaade väärtuse näitajateks on taimestiku liigirikkus, käpaliste jm haruldaste
taimede esinemine, tamme jt laialehiste puuliikide esinemine ning looduslik uuendus,
linnurikkus, samuti traditsioonilise maakasutuse jätkumine.
Kavaga tehakse ettepanek lisada puiskarjamaad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks
Pärnumaal. Alal on puiskarjamaid kaardistatud kokku 8,9 ha, valdavalt arvestatava
esinduslikkusega (C). Puiskarjamaad on tavalisemate III kategooria kaitsealuste käpaliste
kasvukohad ja puistutes kohtab sageli laialehiseid liike. Puiskarjamaad koos teiste
poollooduslike kooslustega moodustavad kompleksi, mis vajab hooldust.
Väinamere hoiualal Saaremaal on ligi 37 ha puiskarjamaid (9070), mis on hinnatud
degradeerunuteks ning mis on kujunemas laialehiseks metsaks (9020*) ning nende
pindala ala eesmärkide hulka ei ole arvestatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib puiskarjamaid vähemalt 194 ha, neist väga esinduslikud (A)
on vähemalt 130 ha, ülejäänud 64 ha puiskarjamaad on esinduslikud (B).
Puiskarjamaa hoiualal levib vähemalt 15 ha väga esinduslikke (A) puiskarjamaid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: puiskarjamaid (9070) vähemalt 101 ha, neist vähemalt
esinduslikke (B) on 46 ha ja arvestatava esinduslikkusega (C) 55 ha;
Väinamere HA Läänemaa: puiskarjamaid (9070) on vähemalt 16 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 15 ha, esinduslikke (B) 1 ha;
Väinamere HA Pärnumaa: puiskarjamaid (9070) on vähemalt 14 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 8 ha, esinduslikke (B) 6 ha;
Väinamere HA Saaremaa: puiskarjamaid (9070) on vähemalt 63 ha, neist väga
esinduslikke (A) vähemalt 6 ha, esinduslikke (B) 48 ha ja arvestatava
esinduslikkusega (C) 9 ha;
Puiskarjamaa HA: väga esinduslikke (A) puiskarjamaid on vähemalt 8 ha,
esinduslikke (B) 7 ha, kokku hoiualal 15 ha.
Ohutegurid ja meetmed 1. Hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse struktuuris: mosaiiksuse
kadumine, võsastumine, põõsarinde tihenemine, rohukamara kadumine ja niiduliikide
asendumine metsaliikidega. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga, sest karjatavate
puistute pindala on liiga väike ja paljudel juhtudel on koormus ebapiisav.
98
Meede 1: puiskarjamaade jätkuv hooldamine karjatamise teel (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.4),
hoolduse kvaliteedi parandamine.
Meede 2: taas kasutusse võtta mittehooldatavaid aga taastamispotentsiaaliga
puiskarjamaid.
2. Ülekarjatamine. Keskmise tähtsusega ohutegur. Taastatavate puiskarjamaade puhul
tuleb jälgida, et loomad ei hävitaks habrast alles kujunevat rohukamarat.
Meede: loomade hajutamine üle suurema pinna, vajadusel puiskarjamaa teatud osade
aiaga piiramine.
2.2.3. Sood ja vee-elupaigad
Soid ja soostuvaid niite on kaardistatud Väinamere hoiualal suhteliselt väikesel pindalal ‒
153 ha. Sellele lisandub ala, kus soo elupaigatüüp on määratud kaasnevana. Ligi 90%
ulatuses on tegemist soostuva niidu või madalsoo ilmeliste kooslustega. Need omakorda
jagunevad tüpoloogiliselt kaheks: sood, kus kasvab lääne-mõõkrohi (7210*), ja teised,
kus mitte (7230). Erinevate sooelupaigatüüpide pindalast ja esinduslikkusest alal annab
ülevaate tabel 21. Sageli on tegemist kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega (vt 2.1.5);
kaitse-eesmärgiks seatud liikidest on need ennekõike olulised soohiilakale.
Soode puhul on valdavalt tegemist kooslustega, mida osaliselt võiks madalal
karjatamiskoormusel hooldada. Sõltuvalt veerežiimist püsivad soostunud niidud
hooldamata avatuna võrdlemisi kaua, kuivendatud alad võsastuvad oluliselt kiiremini.
Olulisematest looduslikest, sageli õgvendatud sängidega vooluveekogudest jäävad alale
Suuremõisa ja Luguse jõgi ning Jausa oja Hiiumaal; Paadrema jõgi ja Küti oja
Pärnumaal; Leisi ja Võlupe jõgi ning Oitme ja Randküla oja Saaremaal. Väinamere
hoiualale jäävad nimetatud vooluveekogudest ainult lühikesed lõigud alamjooksudel.
Tabel 21. Väinamere hoiualal soo- ja vee-elupaigatüüpide pindala (ha). Tumedas trükis
on välja toodud eesmärgiks olev elupaigatüüp; 0 tähistab elupaigatüüpi, mis on
eesmärgiks, aga mida pole alal kaardistatud ELUPAIGA-
TÜÜP
Väinamere
HA
Hiiumaa
Väinamere
HA
Läänemaa
Väinamere
HA
Pärnumaa
Väinamere
HA
Saaremaa
Eesmärk
Väinamere LoA-l
Mändvetikakooslust
ega veekogud
(3140)
A 10
Jõed ja ojad (3260) 0,4 0 0
Siirde- ja
õõtsiksood (7140)
A 6,1
Allikad ja
allikasood (7160)
B 0,2 0 A 0,2 5
99
Lubjarikkad
madalsood lääne-
mõõkrohuga
(7210*)
B 0,1 B 35 A 1,8 B 2,5 137
Liigirikkad
madalsood (7230) A 1,1
B 9,6
C 7,5
D 3,2
A 9,0
B 4,6
C 7,6
D 11,3
A 0,7
C 0,4
D 0,1
B 23,6
D 2,2
941
2.2.3.1. Jõed ja ojad (3260)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Saare mk; LoA ‒ jah
See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus
või looduslähedases seisundis. Enamasti loovad sellised jõed mitmekesiseid elupaiku,
mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. (Paal, 2007).
Elupaigatüübina jõed ja ojad on Väinamere hoiualal kaardistatud Luguse jõgi Hiiumaal
0,4 ha, hinnangud elupaigatüübile puuduvad. Paali (1997) järgi kuulub kooslus vooluvee
kasvukohatüüpi (6121).
Saaremaal on suuremad vooluveekogud Leisi (250 m ulatuses) ja Võlupe (1000 m) jõe
ning Oitme (600 m) ja Randküla (500 m) oja alamjooksud. Elupaigatüüpi Väinemere
hoiualal Saaremaal kaardistatud ei ole.
Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavas (2006) hinnatakse Leisi jõe seisund
rahuldavaks ehk keskmiseks ning Võlupe jõe, Oitme ja Randküla oja seisund heaks.
Veemajanduskava järgi on Leisi jõgi keskmisest suurema reostuskoormuse all, sest on
suublaks kolmele reoveepuhastile, millest kaks töötavad mitterahuldavalt. Leisi jõkke
jõuab otse Karja puhasti heitvesi ning kraavide kaudu ka Veske ja Leisi aleviku heitvesi.
Kõik puhastussüsteemid on rekonstrueeritud 2009.‒2010. a. Suublas teostatakse
regulaarselt seiret ning enamasti, aga mitte alati, vastab vee seisund nõuetele (KeA
veespetsialist M. Paljak suul.). Leisi jõe riikliku hüdrobioloogilise seire (seirejaam Leisi
jõgi sja9831000) kohaselt jõe seisund ei ole hea ja selle põhjusi tuleks täiendavalt uurida.
Kaitsekorralduskava kaasamiskoosolekul (Leisi vallamaja, 05.04.2013) märgiti, et Leisi
jõe alamjooksu seisund on viimastel aastatel (aastakümnel) halvenenud: jõe suue
ummistub setetest ja kasvab vähehaaval kinni. Seisundi halvenemise põhjused ei ole
üheselt teada, selleks võivad olla ülesvoolu paiknevad vähi- ja kalakasvatused kui ka
olme reovee jõudmine jõkke.
KAUR koostatud ja 2017. a veemajanduskavade komisjonis 2017. a kinnitatud
koondseisundi hinnang Leisi jõe lõigule Eikla mnt sillast suudmeni (Leisi_2) on
„kesine“; põhjuseks on KAUR toonud hüdromorfoloogilise eripära, survetegurina on
välja toodud muud paisud ja tõkestusrajatised. Veemajanduskava meetmeprogrammis
2015-2021 on planeeritud kaks meedet, mis mõlemad on seotud kalade rändetingimuste
parandamisega: 1) täiendav järelevalve ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse
lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis), rakendajaks
KKI; 2) kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise
meetme väljatöötamine/alternatiivide kaalumine, rakendajaks on veekasutaja.
100
Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavas nähakse ette jõgede seisundi järk-
järguline parandamine. Tööde esimeses etapis koostati nimekiri elupaikadena
väärtuslikest ja säilitamist vajavatest jõelõikudest. Nimekirjas on välja toodud lõigud nii
Leisi kui Võlupe jõest, kuid need lõigud ei jää Väinamere hoiualale.
Leisi (ka Võlupe) jõgi on oluline lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik. Eesti
Mereinstituudi poolt läbiviidud meriforelli kudejõgede uuringu (Järvekülg jt, 2012)
andmetel ei ole jõe seisund halb: jões on piisavalt elupaiku, jõe suue on avatud ning jões
ei ole rändetakistusi. Ka vähipüük jões näitab, et elustiku seisund on normaalne. Kohalike
elanike poolt esile tõstetud särje arvukuse olulist langust võib seostada särje üldise
arvukuse kahanemisega rannikumeres.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Leisi ja Võlupe jõed ning Randküla ja Oitme ojad on Väinamere hoiuala ulatuses (s.o
kokku 2,3 km) heas seisundis.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Saaremaa: Väinamere hoiuala ulatuses on Leisi jõe seisund vähemalt
rahuldav ehk keskmine, Võlupe jõe, Randküla ja Oitme oja seisund hea.
Andmed on ebapiisavad täpsema eesmärgi seadmiseks.
Ohutegurid ja meetmed 1. Setete kuhjumine Leisi jõe alamjooksule.
Meede: Leisi jõe hüdroloogiline uuring, et selgitada välja setete kuhjumise põhjused ja
võimalikud tegevused jõe tervendamiseks.
2. Jõekallaste võsastumine.
Meede: jõgede ja ojade kallaste hooldamine koos piirnevate poollooduslike kooslustega,
valdavalt rannaniitudega.
2.2.3.2. Allikad ja allikasood (7160)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on
olulised elupaigad mitmetele haruldastele taime- ja loomaliikidele. Allikad ja allikasood
paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või igritseb maapinnale. Rikkumata allikasoid on
Eestis järele jäänud üsna vähe. Eesti veerikkamad allikad on karstialadel. (Paal, 2007).
Allikaid ja allikasoid on Väinamere hoiualal kaardistatud 0,4 ha, esinduslikkuse
hinnangud on A ja B. Paali (1997) järgi on tegemist liigirikka madalsoo (3112)
kasvukohatüüpi kooslustega.
101
Hiiumaal on kaardistatud üks allikasoo. Saaremaal inventeeritud allikasoo on karjatatav,
aga säiliks inventeerija hinnangul ka hooldamata. Kooslus on paljude kaitsealuste
käpaliste kasvukoht. Keskkonnaregistri andmetel levib alal soohiilakas (vt 2.1.5.3.1),
kellele allikalised kooslused on üheks tüüpiliseks kasvukohaks.
Läänemaal ei ole allikasoid põhi- ega kaasneva elupaigatüübina kaardistatud, samuti ei
jää hoiualale allikaid Eesti vektorpõhikaardi järgi. Tõenäoliselt on allikalised kooslused
jäänud inventuuris eraldi välja toomata. Allikalisi alasid levib ka Väinamere hoiualal
Läänemaal. Elupaigainventuuri andmetes (Palo jt, 2010) on viiteid koosluse (või koosluse
osa) allikalisusele kuuel alal kahel pool Matsalu lahte (kogupindalaga 22 ha; määratud
elupaigatüüpidena 1630, 6270 või 7230). Samuti anti kaitsekorralduskava
kaasamiskoosolekul (Haapsalu, 19.12.2013) teavet allikaliste koosluste esinemise kohta
Paslepa lahe põhjakalda (Telise küla) roostunud rannaniitudel. Kõigis nimetatud kohtades
levib ohtralt tavalisemaid III kategoori kaitsealuseid taimeliike. Hoiuala kaitse-
eesmärkidena nimetatud liikidest kasvab neis randtarn, soohiilakas ja emaputk.
Liigniiskete kooslustena allikasood üldjuhul hooldamist ei vaja. Väikesi allikalisi
niidulaike, mis on suurema poollooduslike koosluste ala osa (Läänemaal), võib hooldada
niidukompleksi osana.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib väga esinduslikke (A) allikasoid vähemalt 0,2 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Saaremaa: väga esinduslikke (A) allikasoid on vähemalt 0,2 ha.
Väinamere HA Läänemaa: allikalisi kooslusi levib laikudena teiste elupaigatüüpidega
kaasnevana; andmed ei ole piisavad täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks.
Ohutegurid ja meetmed
1. Karjatamine tugeva koormusega. Inventuuriandmetes (Saar 2012) märgitakse, et
väikesed allikasoo alad on karjatatavad. Allikasoode habras taimkate ja pinnas ei talu
tugevat karjatamist. Pigem mõjub hooldamata jätmine allikasoode seisundile hästi.
Meede: maahooldajate teavitamine poollooduslike koosluste hooldamiseks
kooskõlastuste andmisel vajadusest poollooduslike koosluste kompleksis olevatel
allikalistel aladel karjatamiskoormust piirata.
2. Kuivendamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: mitte lubada elupaigatüüpi mõjutada võivate uute kraavide rajamist
elupaigatüübile ja selle lähedusse.
102
2.2.3.3. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*)
LoD I; KE ‒ ei; LoA ‒ ei
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad.
Kooslus levib nii lubjarohke põhjaveega madalsoodes kui ka toitaineterikka mullaga
soostuvatel niitudel. Niisuguseid kooslusi leidub Eestis peamiselt Saaremaal, Hiiumaal,
Muhus, Lääne- ja Loode-Eestis. (Paal, 2007).
Lääne-mõõkrohuga lubjarikkaid madalsoid on Väinamere hoiualal kaardistatud 39 ha,
esinduslikkuse hinnangud on A või B. Paali (1997) järgi on tegemist liigirikka madalsoo
(3112), oluliselt harvem liigirikka soostuva niidu (2412) kasvukohatüüpi kooslusega.
Need on kooslused, kus kasvab ohtralt kaitsealuseid taimeliike, sageli on tegemist
kujunevate soodega, mis võivad olla üleujutatavad.
Inventuuri andmetel on mõõkrohusoood majandamata, osasid alasid on varem karjatatud.
Kuivendamise mõju kooslustele ei ole inventuuri andmetes välja toodud. Tegemist ei ole
lausaliselt mõõkrohuga (mida kariloomad ei söö) kaetud aladega, vaid kooslustes kasvab
ka teisi lõikheinalisi (tarnad, villpead, load) ja kõrrelisi. Soodes, kus roostumine ja
võsastumine on probleemiks, võib roo ja võsa taastamise käigus eemaldada.
Kavaga tehakse ettepanek arvata elupaigatüüp lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*) Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks Läänemaal. Läänemaal on kaardistatud ligi
90% Väinamere hoiualale jäävatest mõõkrohusoodest (35 ha). Need on esinduslikud (B)
ja ohtrate kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. II kategooria kaitsealustest taimeliikidest
kasvavad alal täpiline sõrmkäpp, kärbesõis ja soohiilakas.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib vähemalt 35 ha esinduslikke (B) mõõkrohusoid.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Läänemaal: vähemalt esinduslikke (B) mõõkrohusoid on vähemalt 35
ha.
Ohutegurid ja meetmed
1. Mõõkrohusoode võsastumine ja roostumine. Väikese tähtsusega ohutegur, sest
valdavalt aeglaselt võsastuvad kooslused.
Meede: võsa ja pilliroo eemaldamine mõõkrohusoodest. Kuna tegemist on potentsiaalse
ohuteguriga, siis eraldi tegevusi kaitsekorralduskavaga ei kavandata.
2. Karjatamine tugeva koormusega. Mõõkrohusoode taimkate ei talu intensiivset
karjatamist. Väikese tähtsusega ohutegur, sest mõõkrohusoode levik hoiualal ei soosi
alade karjatamist.
Meede: maahooldajate teavitamine tegevuste kooskõlastamisel soostuvate koosluste
taastamise ja hooldamise eripäradest.
103
3. Kuivendamine on potentsiaalseks ohuteguriks.
Meede: kuna tegemist on kuivendamise suhtes väga tundliku kooslusega, tuleb vältida
uute kraavide rajamist kooslusele ja selle vahetusse lähedusse.
2.2.3.4. Liigirikkad madalsood (7230)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu, Saare ja Lääne mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast
põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub
lubjalembeseid liike, teste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele
soosuvatele niitudele. Liigirikkaid madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-
Eestis, mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud seonduvad peamiselt Lääne- ja
Loode-Eestiga, eriti Kasari ja Pärnu jõgikonnaga. (Paal, 2007).
Liigirikkaid madalsoid on Väinamere hoiualal kaardistatud ligi 81 ha, esinduslikkuse
hinnangud on A-st D-ni. Liigirikkaid madalsoid on kaasnevatena ranna- ja looniitudega
ning kadastikega. Paali (1997) järgi on tegemist soostuva niidu (241) või madalsoo (311)
tüübirühma kooslustega.
Väinamere hoiualal esinevad liigirikkad madalsood (7230) valdavalt koos märgade
niitudega (kujunenud rannaniitude suprasaliinse vööndi soostumisel, looalade halva
äravooluga paigus) ja kohati ka väikeste laikudena metsakoosluste sees. Enamasti on tegu
suhteliselt noorte soodega, mille turbakiht ei ole kuigi tüse ja mida on varasematel
aegadel kasutatud heina- või karjamaadena.
Liigirikkad madalsood on sageli tavalisemate III kategooria kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad. II kategooria kaitsealustest taimedest levivad seal kärbesõis, soohiilakas ja
harilik muguljuur. Haruldaste kooslustena (Paal, 1997) on kaardistatud ääristarna
kooslust, lubika-pääsusilma kooslust ja punase aruheina koosluse niidu-asparherne
variatsiooni. Soodsaks saab selle elupaigatüübi seisundi lugeda juhul, kui veerežiim on
looduslähedane ja elupaik ei võsastu ning on kas lage või mosaiikne. Tegemist on
poollooduslike kooslustega – soostuvate niitudega.
2016. a hooldati kavaga hõlmatud aladel kokku 11 ha liigirikkaid soostuvaid niite
(Väinamere hoiualal Saaremaa; tabel 22). Valdavalt on tegemist hooldamata kooslustega.
Tabel 22. Soostuvate niitude taastamise ja hooldamise prioriteetsus Prioriteet Väinamere HA
Hiiumaa
Väinamere HA
Läänemaa
Väinamere HA
Saaremaa
Väinamere HA
Pärnumaa
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
taasta-
mine
(ha)
hoolda-
mine
(ha)
I 11
II 11,9 10,5 12,3
III 9,5 21 2,2
104
Väinamere hoiualal Läänemaal on 1 ha ala endise järve kohale kujunev madalsoo, mis
hooldust ei vaja. 11,3 ha liigirikkaid madalsoid on degradeerunud (D), asuvad teistest
niidualadest kaugel ja nende taastamine ei ole tõenäoline ning seepärast ei ole nende
pindala eesmärkide hulka arvestatud.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib liigirikkaid madalsoid vähemalt 63 ha, vähemalt 51 ha on
väga esinduslikud (A), ülejäänud ala on esinduslik (B).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: liigirikkaid madalsoid (7230) on vähemalt 19 ha, neist väga
esinduslikke (A) 1 ha, esinduslikke (B) 11 ha ja arvestatava esinduslikkusega (C)
7 ha.
Väinamere HA Läänemaa: liigirikkaid madalsoid (7230) on vähemalt 21 ha, neist
väga esinduslikke (A) 10 ha, esinduslikke (B) 6 ha, arvestatava esinduslikkusega (C)
5 ha;
Väinamere HA Saaremaa: vähemalt esinduslikke (B) liigirikkaid madalsoid on
23 ha.
Ohutegurid ja meetmed 1. Soostuvate niitude hoolduse lakkamine ja sellega seonduvad muutused koosluse
struktuuris: peamiselt võsastumine ja roostumine. Keskmise tähtsusega ohutegur, sest
madalsood on suhteliselt aeglaselt võsastuvad kooslused.
Meede 1: hooldatavate alade jätkuv hooldamine. Tänapäeval hooldatakse soostuvaid niite
peamiselt karjatades (vt ka 4.2.1 ja 4.2.1.5).
Meede 2: taastada ja võtta taas kasutusse hooldamist vajavaid liigirikkaid soostuvaid
niite. Ennekõik vajavad hooldamist kuivendamise mõjuga kooslused, mis võsastuvad ja
roostuvad oluliselt kiiremini kui loodusliku veerežiimiga alad.
2. Karjatamine tugeva koormusega. Keskmise või väikese tähtsusega ohutegur, sest teiste
koosluste kompleksis ei eelista loomad valdavalt lõikheinalistest koosnevat taimestikku.
Madalsoode puhul tuleb tähele panna, et loomad ei kahjustaks habrast rohukamarat.
Soode ja soostuvate koosluste taimkate on karjatamise suhtes tundlikum kui aruniitude
taimkate, eriti tundlikud on käpalisterohked madalsood.
Meede: vajadusel koosluse teatud osade aiaga piiramine.
3. Kuivendamine. Kuivendamise negatiivne mõju elupaigatüübile on Väinamere hoiualal
Läänemaal välja toodud neljal alal kogupindalaga 5,3 ha, Saaremaal kahel alal
kogupindalaga 2,2 ha. Hiiu- ja Pärnumaal inventuuriandmetes kuivendamise mõju
elupaigatüübile välja toodud ei ole.
Meede: Tegevuste kooskõlastamisel mitte lubada kooslust mõjutavate uute kraavide
rajamist elupaigatüübile ja selle vahetusse lähedusse. Soovitav on elupaigatüüpi mõjutada
105
võivad kraavid jätta looduslikku arengusse; eesvoolu hooldada minimaalses vajalikus
mahus, eemaldada voolutaksitused ning kujundada need laugeteks voolunõvadeks.
Läänemaal läbib liigirikkaid madalsoid Allika maaparandusehitise eesvool, mis teenindab
põllumajandusmaastikku sisemaal. Maaparandussüsteemide ja kuivenduskraavide
hooldamise kohta Väinamere hoiualal vt lisa 13.
2.2.4. Metsaelupaigad
Metsaelupaigatüüpe on Väinamere ja Pullapää panga hoiualal kaardistatud 342 ha
(tabel 23). Paali (1997) järgi kuuluvad need aru- (11), soostuvate (13) ja madalsoo (14)
metsade klassi. Metsaeraldiste suurus jääb enamasti ühe ja kümne hektari vahele.
Valdavalt on metsade puhul tegemist keskmise vanusega ja ebaühtlase inimmõjuga
puistutega, millest suuremat osa on kunagi karjatatud. Inimmõjuta metsadeks võib lugeda
osad esikmetsad maakerkealadel. Metsades levivad sageli tavalisemad III kategooria
kaitsealused taimeliigid. II kategooria kaitsealustest taimeliikidest on metsadega seotud
väike käopõll ja kõdu-koralljuur (vt pt 2.1.5). Metsade seisundi säilimiseks ja
paranemiseks tuleb need jätta looduslikku arengusse.
Vajadusel saab avaliku metsaregistri (MR) takseerandmetest lisa- või võrdlusmaterjali
hoiualade metsade kohta. Kõige suuremas ulatuses on takseerandmetega kaetud
metsaelupaigad Väinamere hoiualal Saare- ja Pärnumaal, kõige vähem Hiiumaal.
Eraldi ei käsitleta kavas elupaigatüüpi rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), mis on
kaitse-eesmärgiks Pullapää panga hoiualal. Hoiualal elupaigatüüpi ei ole ja kavaga
tehakse ettepanek see kaitse-eesmärkidest välja arvata. Samuti ei käsitleta eraldi
okasmetsi oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), sest elupaigatüüpi on väga väikesel (0,3
ha; Väinamere HA Pärnumaa) alal ja on väheesinduslik (D) ning ei ole kavaga hõlmatud
hoiualadel kaitse-eesmärgiks.
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks Hiiumaal ning Väinamere loodusala eesmärgiks on
rohunditerikkad kuusikud (9050). Rohunditerikkaid kuusikuid (9050) ei ole varasemate
ega viimaste inventuuride käigus Väinamere hoiualal Hiiumaal kaardistatud ning kavaga
tehakse ettepanek arvata elupaigatüüp Väinamere hoiuala Hiiumaa kaitse-eesmärkidest
välja. Rohundirikkaid kuusikuid on kaardistatud Väinamere hoiualal Pärnumaal 1,2 ha D-
esinduslikkusega. Metsaregistri andmetel on tegemist naadi kasvukohatüübi metsaga, kus
enamuspuuliigi vanus on 70 aastat. See on varem karjatatud mets, kus hiljuti on tehtud
raiet. Elupaigatüübi soodsa seisundi tagamiseks on soovitav nii puistu kui veerežiim jätta
looduslikule arengule; huvi korral võib koosluse taastada puiskarjamaana ning kaitsta ala
edaspidi poolloodusliku kooslusena. Kuna rohunditerikaste kuusikute (9050) pindala on
väike ja esinduslikkus madal, siis ei ole elupaigatüübi kaitse-eesmärgiks seadmine
põhjendatud.
Pullapää panga hoiuala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*). Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek arvata elupaigatüüp
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) välja Pullapää panga hoiuala kaitse-eesmärkidest, sest
elupaigatüüpi alal ei ole; 2000-ndate aastate alguse Natura pilootprojekti inventuuri
106
elupaigatüübi määrang on ekslik. Siirdesoo- ja rabametsi on Väinamere hoiualal
Läänemaal kaardistatud 6,7 ha, esinduslikkuse hinnangud on A ja B. Kuna elupaigatüüp
on levinud väikesel pindalal ja ei ole alale tüüpiline, siis siirdesoo- ja rabametsade
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seadmine ei ole põhjendatud. Elupaigatüübi soodsa
seisundi tagamiseks on soovitav nii puistu kui ka veerežiim jätta looduslikule arengule.
Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehti kaardipõhine metsade hooldamise juhend.
Juhend katab kõik metsaelupaigatüüpideks inventeeritud alad. Hooldamise juhendi
koostamisel kasutati viimaste inventuuride andmeid ja võimalusel MR takseerandmeid.
Kaardikihi koostamisel koondati inventuuride andmed ühte andmevormi, kuhu lisati
täiendava info sisestamiseks viis andmevälja. Üldised soovitused elupaigatüüpide kohta
on välja toodud metsaelupaigatüüpe kirjeldavates alapeatükkides.
Enamike kaitse-eesmärgiks olevate metsakoosluste säilimiseks puurinde kujundamine
raiete abil vajalik ei ole ning koosluste väärtust suurendab pigem looduslikule arengule
jätmine. Siiski võib mõningates madalama väärtusega (eelkõige C- ja/või D-
esinduslikkusega) metsakooslustes kujundusraie abil koosluse väärtust tõsta.
Eramaaomanikul on õigus kasutada omal maal raiutud puitu enda tarbeks, nt
küttepuudena. Erandkorras on hoiualal lubatud tööd ulatuslike loodusõnnetuste
likvideerimiseks ja metsakahjustuste leviku tõkestamiseks (lisa 14).
Positiivsed mõjutegurid
Natura 2000 metsa toetus maaelu arengukava raames kompenseerib metsaomanikule
metsade majandamisest saamata jääva tulu. 2012. a oli Natura metsa toetusõiguslikke
alasid Väinamere hoiualal Hiiumaal 959 ha, Läänemaal 314 ha, Pärnumaal 72 ha,
Saaremaal 115 ha; Puiskarjamaa hoiualal 4,7 ha, Pullapää panga hoiualal 5,5 ha ja
Österbi hoiualal 9,2 ha.
Tabel 23. Metsaelupaigatüüpide pindala (ha) Pullapää panga hoiualal ja Väinamere
hoiualal. Tumedas trükis on välja toodud eesmärgiks olev elupaigatüüp; 0 tähistab
elupaigatüüpi, mis on eesmärgiks, aga mida pole alalt kaardistatud ELUPAIGA-
TÜÜP
Väinamere
HA (Hiiu)
Väinamere
HA
(Lääne)
Väinamere
HA
(Pärnu)
Väinamere
HA (Saare)
Pulla-
pää
panga
HA
pindala
kavaga
hõlmatud
aladel
Eesmärk
Väinamere LoA
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
p 32,7 D/p 95,4 B 43,4 B 6,5
C 5,0
p 4,6
187,6 747
Laialehised
metsad
(9020*)
C 1,3
p 3,6
C 5,7
D 1,2
D 1,7 B 1,7 15,2 1262
Rohundirikkad
kuusikud
(9050)
0 p 1,2 1,2 3
Okasmetsad
oosidel ja
moreenikuhjat
istel (9060)
p 0,3 0,3
107
Soostuva ja
soo-
lehtmetsad
(9080*)
B 3,0
C 30,7
p 82,0
B 1,8
C 6,3
D 2,42
B 0,8
C 2,0
B 1,4 130,4 3081
Rusukallete ja
jäärakute
metsad
(9180*)
0 0 3
Siirdesoo- ja
rabametsad
(91D0*)
A 1,6
B 5,1
0 6,7 12
2.2.4.1. Vanad loodusmetsad (9010*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu ja Saare mk, Pullapää panga HA; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi aga ka
looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid.
Vanu loodusmetsi on Väinamere hoiualal kaardistatud 171 ha, esinduslikkuse hinnangud
on B või D ja Pullapää panga hoiualal 16 ha, esinduslikkuse hinnangud on D kuni B.
Paali (1997) järgi on tegemist loo- (111), palu- (113), laane- (114), salu- (116) või
soostuvate (131) metsade tüübirühma kooslustega. MR takseerandmetel on tegemist väga
erinevate kasvukohatüüpidega: kastikuloo, tarna, tarna-angervaksa, pohla, mustika,
sinilille, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika. Peapuuliigi vanus varieerub
puistutes 10 kuni 156 aastat ning enamuspuuliigiks on valdavalt mänd. Vanad
loodusmetsad on paiguti tavalisemate III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohad,
II kategooria liikidest kasvab neis EELISe andmetel väike käopõll ja kõdu-koralljuur.
Tegemist on võrdlemisi eriilmeliste ja erinevas vanuses männi enamusega metsadega.
Maakerkealadel on metsakooslused suhteliselt noored ja inimmõjuta. Elupaigatüübi
soodsa seisundi tagamiseks tuleb nii puistu kui veerežiim jätta looduslikule arengule.
Peamiselt Läänemaal on vanadeks loodusmetsadeks (9010*) inventeeritud kooslusi
varem karjatatud ja seda võib teatud tingimustel (ala on ümbritsetud või piirneb suures
ulatuses hooldatava poolloodusliku kooslusega) lubada ka kaitsekorralduslikul perioodil.
Juhul, kui alasid karjatatakse, tuleb need taastada puiskarjamaana ja edaspidi
poolloodusliku kooslusena kaitsta. Karjatamist ei tohi lubada koosluses, kus kasvab
tallamisõrnu või pesitseb häirimistundlikke liike.
Vanades loodusmetsades (9010*) alal ei elutse liike, kelle elutingimuste parandamiseks
peaks metsade struktuuri raie abil muutma. Liigikaitselistel eesmärkidel võib kaitseala
valitseja lubada kujundusraiet. Kujundusraiega võib loodusilmelisuse ja vanuselise
mitmekesisuse suurendamiseks vajadusel harvendada ka neid puistuid, kus esinduslikkus
on madal. Raiet võib lubada väljaspool lindude pesitsusaega, üldjuhul 1. august kuni 31.
märts. Pinnase kahjustamise vältimiseks võib raiet teha külmunud pinnasega, erandjuhul
kooskõlastatult hoiuala valitsejaga ka muul ajal.
108
Kavaga tehakse ettepanek lisada vanad loodusmetsad (9010*) Väinamere HA Läänemaa
osa kaitse-eesmärgiks. Vanu loodusmetsi on Väinamere hoiualal Läänemaal kaardistatud
96 ha. Kuigi metsad on D-esinduslikkusega (suhteliselt noored), on hinnatud nende kui
kujunevate esikmetsade üldine looduskaitseline väärtus kõrgeks (B; Palo, 2010).
Metsaelupaigatüüpide kaitse-eesmärgi seadmisel on arvestatud ka D esinduslikkusega
metsaelupaiga pindala, sest D näitab praegust koosluse väiksemat vanust.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib vanu loodusmetsi vähemalt 170 ha ning neist vähemalt
43 ha on esinduslikud (B), ülejäänud on arvestatava esinduslikkusega (C).
Pullapää panga hoiualal levib B-esinduslikkusega vanu loodusmetsi vähemalt 11 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vanu loodusmetsi säilib looduslähedases seisundis vähemalt
32 ha (vähemalt C-esinduslikkusega);
Väinamere HA Läänemaa: vanu loodusmetsi säilib looduslähedases seisundis
vähemalt 95 ha (vähemalt C-esinduslikkusega);
Väinamere HA Saaremaa: vanu loodusmetsi säilib looduslähedases seisundis vähemalt
43 ha (vähemalt B-esinduslikkusega);
Pullapää panga HA: vanu loodusmetsi säilib looduslähedases seisundis vähemalt 11 ha
(B-esinduslikkusega vähemalt 6,6 ha, ülejäänud 5 ha esinduslikkus C).
Ohutegurid ja meetmed 1. Elupaigatüüp ei ole Väinamere hoiualal Läänemaal kaitse-eesmärgiks, mistõttu on
vanad loodusmetsad piisava kaitseta.
Meede: hoiualade määruse täiendamine ja vanade loodusmetsade arvamine Läänemaa
osas Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks.
2. Metsamajanduslik tegevus, sh metsaraie on potentsiaalseks ohuteguriks. Ohutegur
tuleneb ka metsaomanike teadmatusest hoiuala metsadele seatud piirangute osas.
Mõõdukalt oluline ohutegur, sest kavaga hõlmatud alad on valdavalt eraomanduses ja
maaomanikke on palju.
Meede: jätkata metsateatiste menetlemisel elupaiganõudluste arvestamist ja tagada
järelevalve. Kujundusraiet võib lubada madalama väärtusega kooslustes (eelkõige C- ja
D-esinduslikkusega kooslustes), lubades nt kujundada häile, harvendada puistut,
kusjuures vanad ja jalalsurnud jämedamad puud tuleb alati säilitada.
2.2.4.2. Vanad laialehised metsad (9020*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu mk; LoA ‒ jah
Elupaigatüüpi arvatakse vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher,
jalakas ja/või saar. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid
aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist, ning need sarnanevad
109
Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud laialehiste metsadega. Rohkem leidub neid Pandivere
ja ka Otepää kõrgustikel, Harju-, Rapla- ja Läänemaal, Pärnumaa loodeosas ning
Saaremaal. (Paal, 2007).
Laialehiseid metsi on Väinamere hoiualal kaardistatud 13 ha, esinduslikkuse hinnangud
on C või D, Pullapää panga hoiualal 1,7 ha B-esinduslikkusega. Paali (1997) järgi on
tegemist salu- (116), loo- (111) või soostunud metsade (131) tüübirühma kooslustega.
MR takseerandmeid on laialehiste metsade kohta väheses ulatuses ainult Läänemaal, kus
kasvukohatüübiks on määratud tarna-angervaksa ja enamuspuuliigi vanuseks on 90
aastat. Laialehised metsad on paiguti tavalisemate III kategooria kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad; keskkonnaregistri andmetel levivad seal laialehine, tumepunane ja soo-
neiuvaip, rohekas käokeel, pruunikas pesajuur, harilik käoraamat, hall käpp, vööthuul-
sõrmkäpp, mets-õunapuu. II kategooria taimeliike aladel registreeritud ei ole,
potentsiaalselt võivad laialehised metsad olla elupaigaks eesmärgiks olevale kaunile
kuldkingale. Laialehiste metsade levikualale on vähesel määral kaardistatud haruldase
kooslusena naadisaarikut ja -tammikut.
Valdavalt on tegemist kunagi karjatatud metsadega, mis karjatamise lakkamisel on
muutunud põlismetsailmelisemaks (lamapuit, kaduvad niidutaimestiku liigid). Teatud
tingimustel, kui ala on ümbritsetud või piirneb suures ulatuses hooldatava poolloodusliku
kooslusega, võib laialehisteks metsadeks inventeeritud kooslusi karjatada ka
kaitsekorralduslikul perioodil. Juhul kui laialehisteks metsadeks inventeeritud kooslusi
karjatatakse või niidetakse, tuleb need taastada kas puiskarjamaana või -niiduna ja
sellisena ka keskkonnaregistrisse kanda. Elupaigatüübi soodsa seisundi tagamiseks tuleb
kooslustes veerežiim jätta looduslikule arengule.
Elupaigatüübi looduskaitselise väärtuse suurendamiseks, nt kui laialehiste puuliikide
osakaal ei ole oluliselt üle 50% või on takistatud laialehiste puuliikide järelkasv, võib
elupaigatüübis kujundusraie käigus välja raiuda mitte-laialehiseid puulikke, nt kuuse
järelkasvu. Laialehisteks metsadeks inventeeritud kooslustes ei elutse kavaga hõlmatud
hoiualadel liike, kelle elutingimuste parandamiseks peaks metsa struktuuri raie abil
muutma. Liigikaitselistel eesmärkidel võib kaitseala valitseja lubada kujundusraiet. Raiet
võib lubada väljaspool lindude pesitsusaega üldjuhul 1. august kuni 31 märts. Pinnase
kahjustamise vältimiseks tuleb raiet läbi viia külmunud pinnasega, erandjuhul hoiuala
valitsejaga kooskõlastatult ka muul ajal.
Kavaga tehakse ettepanek nimetada laialehised metsad (9020*) Pullapää panga hoiuala
kaitse-eesmärgiks. B-esinduslikkusega laialehiseid metsi on Pullapää panga hoiualal
1.7 ha. Sealne mets on ennekõike väärtuslik üksikute väga vanade laialehiste puude ja
rikkaliku alustaimestiku poolest. Mets moodustab terviku teiste alale jäävate kaitse-
eesmärgiks olevate metsakooslustega.
Kuigi Väinamere hoiualal Läänemaal on elupaigatüüpi u 7 ha, ei seata seal laialehiseid
metsi kaitse-eesmärgiks, sest inventuuri (Palo jt, 2010) alusel pole elupaigad seal kuigi
esinduslikud (tabel 22). Tegemist on enamasti poollooduslike koosluste vahel asuvate
110
väikeste kinnikasvanud puiskarjamaadega. Ainus suurem ala (u 4 ha) on kuivendamise
mõjuga.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib vähemalt esinduslikke (B) vanu laialehiseid metsi kokku
5 ha.
Pullapääa panga hoiualal levib vähemalt esinduslikke (B) laialehiseid metsi 1,7 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: vähemalt 5 ha laialehiseid metsi vähemalt arvestatava (C)
esinduslikkusega.
Pullapää panga HA: vähemalt esinduslikke (B) laialehiseid metsi 1,7 ha.
Ohutegurid ja meetmed
Metsaraie on potentsiaalseks ohuteguriks. Ohutegur tuleneb ka metsaomanike
teadmatusest hoiuala metsadele seatud piirangute osas. Mõõdukalt oluline
ohutegur, sest kavaga hõlmatud alad on valdavalt eraomanduses ja maaomanikke
on palju.
Meede 1: jätkata metsateatiste menetlemisel elupaiganõudluste arvestamist ja tagada
järelevalve. Kujundusraiet võib lubada madalama väärtusega kooslustes (eelkõige C- ja
D-esinduslikkusega kooslustes), lubades nt kujundada häile, harvendada puistut,
kusjuures vanad ja jalalsurnud jämedamad puud tuleb alati säilitada.
2.2.4.3. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
LoD I; KE ‒ Väinamere HA Hiiu ja Lääne mk, Pullapää panga HA; LoA ‒ jah
Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp on laiamahuline kooslus, millesse kuuluvad
nii meie soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need
kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna
lähedal. Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja
Loode-Eestis, lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis. (Paal, 2007).
Soostuvaid ja soo-lehtmetsi on Väinamere hoiualal kaardistatud 129 ha, esinduslikkuse
hinnangud varieeruvad B-st D-ni, Pullapää panga hoiualal 1,4 ha B esinduslikkusega.
Paali (1997) järgi on tegemist soostuvate (131) või madalsoo (141) metsade tüübirühma
kooslustega, mitmes kohas on kaardistatud ranniku-lodumetsa kasvukoha alltüüpi
(14121). MR takseerandmetel on tegemist angervaksa, tarna, tarna-angervaksa, sõnajala
ja naadi kasvukohatüübiga. Puistu vanus varieerub 15 kuni 100 aastani.
Enamuspuuliigiks on reeglina kask või sanglepp.
Elupaigatüübi soodsa seisundi tagamiseks tuleb kooslustes veerežiim jätta looduslikule
arengule. Peamiselt Läänemaal on neid metsakooslusi varem karjatatud ja seda võib alal,
mis on ümbritsetud või piirneb suures ulatuses hooldatava poolloodusliku kooslusega,
teatud tingimustel lubada karjatamist ka kaitsekorralduslikul perioodil. Juhul, kui
soostuvaid ja soo-lehtmetsi karjatatakse, tuleb need taastada puiskarjamaadena ja
111
edaspidi kaitsta poolloodusliku kooslusena. Karjatamist ega muud tüüpi häiringuid ei tohi
lubada Hiiumaal merikotka pesapuu lähedases elupaigas.
Kavaga hõlmatud aladel soostuvates ja soo-lehtmetsades ei elutse liike, kelle
elutingimuste parandamiseks peaks metsa struktuuri raie abil muutma. Liigikaitselistel
eesmärkidel võib kaitseala valitseja lubada kujundusraiet. Ala valitseja võib
kujundusraiet lubada ka metsaeraldise elupaigatüübile vastavuse suurendamiseks, näiteks
okaspuude osatähtsuse vähendamiseks puistus. Raiet võib lubada väljaspool lindude
pesitsusaega üldjuhul 1. august kuni 31 märts. Pinnase kahjustamise vältimiseks tuleb
raiet läbi viia külmunud pinnasega, kooskõlastatult hoiuala valitsejaga võib raiet
erandjuhul teha ka muul ajal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Väinamere hoiualal levib vähemalt arvestava esinduslikkusega (C) soostuvaid ja
soo-lehtmetsi kokku vähemalt 126 ha.
Pullapää panga hoiualal levib vähemalt esinduslikke (B) soostuvaid ja soo-
lehtmetsi 1,4 ha.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Väinamere HA Hiiumaa: soostuvaid ja soo-lehtmetsi säilib looduslähedases
seisundis vähemalt 115 ha vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega;
Väinamere HA Läänemaa: soostuvaid ja soo-lehtmetsi säilib looduslähedases
seisundis vähemalt 10 ha vähemalt arvestatava (C) esinduslikkusega;
Pullapää panga HA: soostuvaid ja soo-lehtmetsi säilib looduslähedases seisundis
vähemalt 1,4 ha, vähemalt esinduslikena (B).
Ohutegurid ja meetmed
1. Metsade kuivendamine. Kuivendamise mõju elupaigatüübile on inventuuriandmetes
Väinamere hoiualal Läänemaal välja toodud ühel 4,2 ha alal ja Hiiumaal ühel 0,6
ha alal.
Meede: olemasolevaid maaparandussüsteeme ja eesvoolusid on soovitav hooldada
minimaalses vajalikus mahus, eemaldades voolutakistused. Mitte lubada uute koosluse
seisundit mõjutavate kraavide rajamist elupaigatüübile (vt lisa 13) või selle vahetusse
naabrusse. Hiiumaal metsaelupaika läbib Temba maaparandusehitise eesvool. Läänemaal
jäävad metsaelupaika vanad väiksemad kraavid, mis on soovitav jätta looduslikku
arengusse.
2. Metsaraie on potentsiaalseks ohuteguriks. Ohutegur tuleneb ka metsaomanike
teadmatusest hoiuala metsadele seatud piirangute osas. Mõõdukalt oluline
ohutegur, sest kavaga hõlmatud alad on valdavalt eraomanduses ja maaomanikke
on palju.
Meede 1: jätkata metsateatiste menetlemisel elupaiganõudluste arvestamist ja tagada
järelevalve. Kujundusraiet võib lubada madalama väärtusega kooslustes (eelkõige C- ja
112
D-esinduslikkusega kooslustes), lubades nt kujundada häile, harvendada puistut,
kusjuures vanad ja jalalsurnud jämedamad puud tuleb alati säilitada.
2.2.5. Paljandid
2.2.5.1. Lubjakivipaljandid (8210)
LoD I; KE ‒ Mõisaküla panga HA, Pullapää panga HA; LoA ‒ jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis paeseinandid nende pragudes kasvava taimestuga.
Elupaigatüüp lubjakivipaljandid ei paikne vahetult rannikul lainetuse mõju piirkonnas,
tegemist on nn sisemaiste pankadega. Karbonaatsete kivimite seinandeid leidub Põhja-
Eesti pankrannikul, Soome lahte suubuvate jõgede kanjonorgudes, üksikuid järsakuid on
veel sisemaale jäävatel Lääne-Eesti klindi paekõlvikutel. (Paal, 2007).
Mõisaküla panga hoiualal on lubjakivipaljandeid (8210) kaardistatud 130 m ulatuses
pindalaga 0,013 ha. Pullapää panga hoiualal on A-esinduslikkusega lubjakivipaljandeid
kaardistatud 140 m ulatuses pindalaga 0,25 ha. Mõisaküla ja Pullapää pangal kasvavad II
kategooria kaitsealuseid taimeliigid pruun ja müür-raunjalg (vt 2.1.5.2.2 ja 2.1.5.2.3).
Pikaajaline kaitse-eesmärk
Lubjakivipaljandid on säilinud looduslähedases seisundis Mõisaküla panga
hoiualal 0,01 ha (130 m) ja Pullapää panga hoiualal väga esinduslikuna (A) 0,25
ha (140 m).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
Mõisaküla panga HA: lubjakivipaljandid on säilinud looduslähedases seisundis
kogu ulatuses 0,01 ha (130 m).
Pullapää panga HA: lubjakivipaljandid on säilinud looduslähedases seisundis
väga esinduslikena (A) kogu ulatuses 0,25 ha (140 m).
Ohutegurid ja meetmed Pullapää panga jalami võsastumine. Panga parema eksponeerimise eesmärgil on selle
jalamilt eemaldatud puid, kuid nende asemele on kasvanud kohati tihe
lehtpuuvõsa.
Meede: panga jalamilt võsa eemaldamine.
113
2.3. KAITSEALUSED ÜKSIKOBJEKTID, ÜRGLOODUSE, MUINSUSKAITSE
JA PÄRANDKULTUURI OBJEKTID
Väinamere hoiualale jääb üks kaitsealune looduse üksikobjekt ‒ 2003. a kaitse alla
võetud Võlupe e Artur Luha rändrahn Saaremaal Mujaste külas. Üksikobjekti ümber
on 50 m raadiusega piiranguvöönd. Rändrahn asub kõrge väärtusega hooldataval
rannaniidul.
Ürglooduse objekte on kavaga hõlmatatud aladel arvukalt. Valdavalt on tegemist
rändrahnudega, ürglooduse objektid on ka Pulli (Saaremaal) ja Uisu pank (Läänemaal).
Muinsuskaitseobjektidest asuvad Hiiumaal kolm II maailmasõjaaegset kahurialust
Hiiessaare külas (hooldamata puiskarjamaal; 9070 esinduslikkusega C) ja Valipe
kindlustatud elamu kultuurkiht Valipe külas (elupaigatüüp p9010). Võsastumise
vältimiseks võib nimetatud objektidel ja nende läheduses lubada käsitsi raiet ja
karjatamist (kirjavahetus Hiiumaa muinsuskaitseseltsi juhi Dan Lukasega). Väinamere
hoiualale ulatuvad Soonlepa mõisakompleksi (Hiiumaal), Jaani kiriku (Saaremaal) ja
Salumetsa talu kalmistu (Pärnumaal) kaitsevööndid.
Pärandkultuuri objekte on alal kaardistatud 117, neist enam kui pooled jäävad Hiiumaale.
Levinud on kunagiste taluhoonete asemed, lubja- ja tellisepõletamise ahjud, linaleoaugud,
lautrid, kiviaiad ja tuulikud, Hiiumaal on ohtralt militaarajalooga seotud objekte
(kaevikud, rannapatarei alused). Enamasti on pärandkultuuri objektidest looduses säilinud
jäljed.
114
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Arvestades ennekõike Väinamere ja sellega seonduva eluslooduse liigirikkust ning
unikaalsust, aga ka ala suurust, , tuleb hoiualasid rohkem tutvustada eesmärgiga, et
väärtused paremini säiliksid.
Kavaga hõlmatud aladel spetsiaalseid külastusuuringuid läbi viidud ei ole. Võib arvata, et
enam külastatav piirkond on Pullapää panga hoiuala Haapsalu lähedal. Hoiuala läbib
Läänemaa tervisetee ‒ Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammile rajatud ligi 60 km
tee jalakäijatele ja jalgratturitele. Alal asub väikese infotahvliga tähistatud Pullapää klint
e klindimägi, mille läheduses on omaalgatuslikke lõkkeplatse.
Kavaga hõlmatud aladele jääb veel kolm paeastangut: Pulli pank Väinamere hoiualal
Saaremaal, Uisu pank Väinamere hoiualal Läänemaal ja Mõisaküla pank Mõisaküla
panga hoiualal. Loetletutest kõrgeim, tuntuim ja arvatavasti kõige külastatavam on Pulli
pank.
Külastatavad kohad Väinamere hoiualal (või selle vahetus naabruses) Hiiumaal on
linnuvaatlustornid. Vahetult alale jääb renoveerimist vajav Säärenina vaatetorn (vt pt
4.3.13) koos u 200 m kagusse jääva RMK Säärenina lõkkekohaga. Väinamere hoiualaga
vahetult seotud on ka ala piiridest välja jääv ja samuti renoveerimist vajav Salinõmme
linnuvaatlustorn (vt pt 4.3.15). Ornitoloogide poolt on tehtud ettepanek rajada veel üks
vaatetorn Hellamaa randa (vt pt 4.3.14). Torni saaksid linnuvaatlusteks kasutada
huvilised, aga see aitaks läbi viia ka lindude riiklikku seiret.
Populaarsust koguvad avamere süstamatkad, mille käigus külastatakse ka Väinamere
meresaari aina sagedamini. Väinamere mereosa kaitsekorralduskavas 2012‒2021 tehakse
lindude pesitsusaegset häirimist silmas pidades ettepanek muuta Harilaiul, Eerikulaiul,
Uuemaarahul ja Hellamaa rahul kaitsekorda selliselt, et saaks kehtestada liikumispiirangu
1. aprill – 31. juuli. Käesoleva kavaga täiendavaid ettepanekuid kaitsekorra muutmiseks
ja liikumispiirangute seadmiseks ei tehta. Küll aga peetakse vajalikuks paigaldada
Viirelaiu randumiskohta teabetahvel, kus palutakse lindude pesitsusajal 1. aprill –
31. juuli saart mitte külastada ja selgitatakse selle vajalikkust (vt pt 4.3.6).
Külastuskorraldusest lähtvuvalt vajavad tähelepanu hoiualal asuvad enamkasutatavad
supluskohad, mis paiknevad enamasti liivarandadel. Elupaigatüübina on Väinamere
hoiualal liivarandu (1640) kaardistatud ainult 0,6 hektarit Läänemaal (vt pt 2.2.1.6)
Kukerannas, mis on tuntud supluskoht. Teised Väinamere hoiuala Läänemaale jäävad
tuntumad supluskohad on Telise külas ja Pusku külas (Topu puhkeala), Hiiumaal
Suuresadama külas (Sääreninal) ja Nasva külas (Lussuliiva) ning Saaremaal Rannakülas
ja Triigi külas. Triigi poolsaare läänerannikul paikneb RMK Ninanuki metsaonn, kus
matkajatele on ööbimis- ja söögitegemisvõimalused, poolsaare idaküljel asub vahetult ala
piiril RMK Triigi telkimisala. Külastajate teavitamiseks on vajalik pöörata loetletud
piirkondades enam tähelepanu kaitstava ala piiri tähistamisele (vt pt 4.3.1).
115
Väinamere hoiuala piirneb tuntumate vanemate kaitstavate aladega: Matsalu rahvuspark,
Silma, Nehatu ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Väinamere hoiuala puhul on ka
eraldivõetuna tegemist väga olulise kaitstava alaga, seda ennekõike ulatuslikku mereosa
ning pesitsevate ja läbirändavate lindude kaitset silmas pidades. Väinamere hoiuala
mereosa kaitsekorralduskavas 2012‒2021 nähakse ette mereosa väärtuste tutvustamist
stendidel seitsmes hoiualaga vahetult piirnevas sadamas: Rohukülas, Heltermaal, Svibys,
Triigil, Sõrus, Virtsus ja Kuivastus (vt pt 4.3.3).
Väinamere hoiuala kohta tuleb anda teavet väiksemate piirnevate kaitsealade – Vormsi,
Vahtrepa, Sarve, Käina lahe-Kassari, Hiiumaa laidude, Üügu ja Kesselaiu – infotahvlitel.
Internetis on hoiualasid tutvustavaid materjale vähe. Alade ja nende kaitse-eesmärkide
kohta saab teavet Eesti eluslooduse infosüsteemi (EELIS) avalikust rakendusest, piire ja
lisainfot saab vaadata Maa-ameti kaardiserverist.
Visioon:
hoiuala külastajate poolt saadav teave hoiualade kohta on mitmekesine ja
soodustab keskkonnateadlikkuse kasvu;
külastusega seotud taristu on piisav, kuid mitte ülemäärane ega kahjusta hoiualde
elupaiku ja maastikupilti.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk
info ala loodusväärtuste ja kaitsekorra kohta jõuab huvigruppideni;
alal on heatasemelised looduses viibimise võimalused;
ala külastuse korraldamisel arvestatakse häirimistundlike liikidega (merikotkas,
rannikulinnustik).
Väinamere hoiuala tutvustatakse piirnevate kaitstavate aladega ühtse elurikka tervikuna.
Meetmed
1. Pullapää panga jalamile rajatakse ametlik puhkekoht pingi/pinkide ja
infotahvliga (vt pt 4.3.4); vaadeldavuse parandamiseks puhastatakse Pullapää
panga jalam võsast (vt pt 4.2.2).
2. Hellamaa randa rajatakse vaatetorn, mis on avatud kõigile külastajatele ja
aitab kaasa lindude riikliku seire läbiviimisel (pt 4.3.14).
3. Viirelaiu randumiskohta paigaldatakse infotahvel, kus palutakse külastajatel
mitte viibida saarel ajavahemikul 1. aprill kuni 31. juuli ja selgitatakse selle
vajalikkust (vt pt 4.3.6 ja 2.1.1.3.2).
4. Väinamere hoiuala kohta antakse teavet väiksemate piirnevate kaitstavate
alade infotahvlitel ja sadamatesse püstitatavatel Väinamere hoiuala
infotahvlitel (vt pt 4.3.3).
5. Kavaga hõlmatud hoiualade lühitutvustused tehakse kättesaadavaks valdade ja
Keskkonnaameti veebilehel.
6. Väinamere hoiuala kohta koostatakse trükis, mis on esmajärjekorras
kättesaadav pdf-kujul (vt pt 4.5.2).
116
7. Väinamere hoiuala ja Väinamerd tutvustatakse keskkonnaharidusliku
õppeprogrammiga (vt pt 4.5.1).
8. Kavaga hõlmatud alad tähistatakse looduses piiritähistega (vt 4.3.1).
117
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
Vastavalt olulisusele on tegevused jaotatud järgmiselt:
I prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri
kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus;
II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
4.1. INVENTUURID, SEIRE, UURINGUD
4.1.1. Valitud piirkondade haudelinnustiku inventuur
Väinamere HA Hiiu, Pärnu ja Saare mk
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1 (linnud) seatud eesmärkide täitmise jälgimiseks ja
tegevuste kooskõlastamisel sisendi andmiseks.
Inventuuri eesmärk on saada ajakohane ülevaade haudelindude liigilisest kooseisust,
kaitstavate või oluliseks kaitseväärtuseks olevate liikide levikust ja arvukusest. Inventuur
tuleb läbi viia kuuel alal kogupindalaga ligi 400 ha (joon 2), valdavalt jäävad alad
rannaniitudele: Hiiumaal Kaevatsi laiul (128 ha) ja Õunaku poolsaarel (56 ha);
Pärnumaal Tambas (39 ha); Saaremaal Parasmetsas (89 ha), Võlupel (37 ha) ja Tamses
(37 ha). Inventuur viiakse läbi ühekordse loendusena. Kuna tegemist on I
kaitsekategooria kaitsealuse liigi niidurüdi tänaste või kunagiste pesitsusaladega, tuleb
niidurüdile inventuuri ajal eriliselt tähelepanu pöörata.
Kui 2017. a läbiviidud Väinamere linnuala linnustikuinventuur katab kogu ala ja annab
piisavalt andmeid, siis ei ole täiendav inventuur vajalik.
Tegevuse prioriteet I, kavandatav aeg 2019. a; korraldaja Keskkonnaamet.
118
Kaevatsi laid ja Õunaku ps. Parasmetsa ja Võlupe
Tamse Tamba
Joonis 2. Valitud piirkondade haudelinnustiku inventuuri alad
119
4.1.2. Elupaigatüübi jõed ja ojad inventuur
Väinamere HA Saare mk
Tegevus on vajalik väärtusele 2.2.3.1 (jõed ja ojad) seatud eesmärgi täpsustamiseks ja
vajadusel kaitsemeetmete sõnastamiseks.
Väinamere hoiualal Saaremaal on elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks,
elupaigatüüpi inventeeritud ei ole. Suuremad osaliselt alale jäävad vooluveekogud on
Leisi ja Võlupe jõgi ning Oitme ja Randkküla oja (joonis 3). Esialgsed hinnangud jõgede
ja ojade seisundile saab Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavast ning Leisi ja
Võlupe jõele riiklikust seirest. Töö käigus tuleb elupaigatüüp kaardistada ja anda
seisundhinnangud vastavalt Natura elupaigatüüpide kaardistamise juhendile.
II prioriteedi tegevus, kavandatud aeg 2019. a; korraldaja Keskkonnaamet.
Joonis 3. Elupaigatüübi jõed ja ojad inventuur (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart)
120
4.1.3. Leisi jõe alamjooksu hüdroloogiline uuring
Väinamere HA Saare mk
Tegevus on vajalik väärtusele 2.2.3.1 (jõed ja ojad) seatud eesmärgi täitmiseks.
Hinnangud Leisi jõe seisundile on vastukäivad, jõge on viimastel aastakümnetel
mõjutanud erinevad reostusallikad (vt 2.2.3.1). Hüdroloogilise uuringu eesmärk on välja
selgitada olulisemad jõe alamjooksu seisundi halvenemise põhjused ja näha ette
võimalikud tegevused jõe alamjooksu tervendamiseks. Kuna Leisi jõge seiratakse riikliku
jõgede hüdrobioloogilises seires (sja9831000), siis on põhjalik andmestik vee keemia ja
elustiku kohta olemas. Uuringu eesmärk on selgitada, miks üksikud näitajad (näiteks
fütopentose hulk) normi ületavad, teha kindlaks võimalik reostuse allikas ja anda
vajadusel konkreetsed kaitsekorralduslikud soovitused elupaiga kaitseks.
Kuna andmed on vajalikud edasise kaitsekorraldusliku tegevuse kavandamiseks, on
tegevus II prioriteet. Kavandatud aeg 2019. a, korraldaja Keskkonnaamet.
4.1.4. Valitud piirkondade kaitstavate taimeliikide inventuur
Väinamere HA Hiiu mk.
Töö on vajalik väärtustele 2.1.5 (taimed) seatud eesmärkide täpsustamiseks ja tegevuste
kooskõlastamiseks vajaliku sisendi saamiseks. Inventuuri vajalikkust on põhjendatud
alapt-s 1.5.3.
Inventuuriala hõlmab EELISes olevaid II kategooria kaitsealuste liikide leiukohti, mis on
kaardistatud üle kümne aasta tagasi ning kus isendite arv ja populatsiooni seisund ei ole
teada. Inventuurialale jääb osa Vahtrepa ja Heltermaa külade vahel asuvast ulatuslikust
loopealsest, mis on botaaniliselt huvipakkuv ja kus on surve ehitamiseks. Inventeeritava
ala hulka on lisatud ka elupaigatüüpide inventeerimise käigus (Talvis, 2010) kaardistatud
II kategooria kaitsealuste taimede leiukohad, kus olemasolev info ei ole piisav (valdavalt
kattuvad EELISest inventuuri valitud aladega). Inventeeritava ala kogupindala on 635 ha
(joonis 4).
Töö eesmärk on saada ülevaade kaitsealuste liikide levikust ja seisundist. Töö käigus
tuleb kaardistada kõik leitud I ja II kategooria kaitsealused taimeliigid, hinnata nende
isendite arv ja populatsiooni seisund. III kategooria liikide kaardistamisel võib piirduda
arvukuse hinnangutega.
Kuivõrd andmete kvaliteedi parandamine on kaitse tõhustamiseks oluline, kuid ka
praeguste andmete põhjal on võimalik kaitset korraldada, on tegevus II prioriteet.
Tegevus on kavandatud 2019. a, korraldaja Keskkonnaamet.
121
Joonis 4. Valitud piirkondade kaitstavate taimeliikide inventuur (aluskaart: Maa-ameti
Eesti vektorpõhikaart).
122
4.1.5. Riiklik seire
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk
Riikliku seire raames tehtavad tööd on I prioriteet. Töid teostatakse vastavalt riikliku
seire programmile. Töö korraldaja on Keskkonnaagentuur (KAUR). Seiretegevusi on
kirjeldatud alapeatükis 2.1.5.
4.1.5.1. Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire
Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk.
Tegevus on vajalik väärtuste 2.2.2 (poollooduslike koosluste) jaoks seatud eesmärkide
täitmise kontrolliks. Seireandmeid saab kasutada Väinamere HA Hiiumaal eesmärgiks
olevate elupaigatüüpide soolakulised muda ja liivarannad (1310), rannaniidud (1630*),
kadastikus (5130) ja puisniidud (6530*) tulemusseires; Läänemaal elupaigatüüpide
rannaniidud (1630*) ja lood (6280*) tulemusseires; Saaremaal elupaigatüüpide lood
(6280*) ja puisniidud (6530*) tulemusseires.
4.1.5.2. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk.
Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.5 (taimed) seatud eesmärkide täitmise kontrolliks.
Seireandmeid saab kasutada Väinamere HA Hiiu maakonnas madala unilooga ja rand-
soodaheina tulemusseires; Lääne maakonnas rand-soodaheina tulemusseires.
4.1.5.3. Ööliblikate koosluste seire
Väinamere HA Hiiu mk
Seireandmeid ei saa otseselt kasutada ala eesmärgiks olevate liikide kaitsekorralduse
tulemuslikkuse hindamisel, küll aga on see oluline üle-Eestilises mastaabis, kuna on
ainus ööliblikate seireala Hiiumaal.
4.1.5.4. Röövlindude seire
Väinamere HA Hiiu mk
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.1 (linnud) jaoks seatud eesmärkide täitmise kontrolliks.
Seireandmeid saab kasutada Väinamere HA Hiiu maakonnas kaitse-eesmärgiks olevate
soorätsu ning roo- ja välja-loorkulli tulemusseires.
4.1.5.5. Riiklik seire haned, luiged ja sookurg
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk
Tegevus on vajalik väärtuse 2.1.1 (linnud) jaoks seatud eesmärkide täitmise kontrolliks.
Seire tulemusi saab kasutada Väinamere hoiualal eesmärgiks olevate hallhane,
valgepõsk-lagle, väik- ja laululuige ning sookure tulemusseires.
123
4.1.5.6. Riiklik seire kotkad ja must-toonekurg
Väinamere HA Hiiu ja Lääne mk, Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka PEP
Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.1.4.3 (merikotkas) seatud eesmärgi täitmise
jälgimiseks. Seireandmeid saab kasutada merikotka tulemusseires Väinamere HA Hiiu ja
Lääne maakondades ja merikotka püsielupaikades.
4.1.5.7. Meresaarte haudelinnustiku seire
Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Pärnu mk
Tegevus on vajalik väärtuste 2.1.1 (linnud), 2.2.1.5 (väikesaared ja laiud) jaoks seatud
eesmärkide täitmise kontrolliks. Seireandmeid saab kasutada meresaartel pesitsevate
eesmärgiks olevate linnuliikide tulemusseires Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Pärnu
maakondades.
4.1.5.8. Valitud elupaikade talilinnustiku seire
Väinamere HA Lääne mk
Seireandmeid Väinamere HA maismaaosa tulemusseires otseselt kasutada ei saa (seni
loendatud lindude valimis ei ole eesmärgiks olevaid liike), kuid see annab lisateavet ala
loodusväärtuste ja seisundi kohta.
4.1.6. Kaitsealuste ja ohustatud taimeliikide tulemusseire
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk, Pullapää panga HA
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.5 (taimed) seatud eesmärkide täitmise kontrolliks.
Taimeliikide tulemusseiresse on kaasatud kõik kavaga hõlmatud hoiualadel eesmärgiks
olevad liigid ja liigid, mille osas tehakse kavaga ettepanek need eesmärgiks seada.
Seirealadeks on eesmärgiks olevate liikide leiukohad, mida on arvestatud liigi kaitse-
eesmärgi seadmisel; välja on jäetud põhipopulatsioonidest eraldiseisvad üksikleiud,
samuti need, kus kvantitatiivsed hinnangud liikide arvukusele või populatsiooni
seisundile puuduvad (s.o enamasti andmed möödunud sajandist). Loodusdirektiivi II lisa
liigi ja ühtlasi II kategooria kaitsealuse liigi emaputke puhul tehakse seiret kõikides
teadaolevates kasvukohtades, sest puuduvad andmed ühe või teise kasvukoha
eelistamiseks. Tulemusseire käigus registreeritakse liikide arvukus ja populatsiooni
seisund kasvukohas, varem punktandmetena kaardistatud leiukohad tuleb kaardistada
polügoonidena. Emaputke kaardistamisel saab kasutada ka kaudseid meetodeid –
rannaniitude üldpindala ja seisund iseloomustab emaputke levikut alal (vt 2.1.5.1.2).
Riikliku seire allprogrammi „Ohustatud soontaime- ja samblaliikide seire” (vt 4.1.5.2)
tulemusi saab Hiiu maakonnas kasutada eesmärgiks olevate madala unilooga, soohiilaka
ja rand-soodaheina tulemusseires; Lääne maakonnas rand-soodaheina ja soohiilaka
tulemusseires; Saare maakonnas soohiilaka tulemusseires.
124
Tegevuse prioriteet II, kavandatud aeg 2022. a, korraldaja Keskkonnaamet.
4.1.7. Elupaigatüüpide tulemusseire ja valikuline kordusinventuur
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk; Mõisaküla panga HA, Puiskarjamaa HA,
Pullapää panga HA ja Österbi HA
Töö on vajalik väärtustele 2.2 (elupaigad) seatud eesmärkide täitmise kontrolliks.
Hooldatavate poollooduslike koosluste seire toimub jooksvalt kogu kaitsekorraldusliku
perioodi vältel. Mittehooldatavate poollooduslike kooslustena kaardistatud alade
kordusinventuur toimub kaitsekorraldusliku perioodi eelviimasel aastal (2026).
Kordusinventuur ei ole vajalik, kui hooldatavate aladega on tagatud pindalaliselt kaitse-
eesmärgi täitmine.
Soo-, vee- ja metsaelupaigatüüpide tulemusseireks saab eeldatavalt kasutada kaugseire
meetodeid, seiret tehakse kaitsekorraldusperioodi viimasel 2027. aastal.
Tegevuse prioriteet II. Töö korraldaja Keskkonnaamet.
4.1.8. Emaputkele olulisimate kasvualade väljavalimine ja liigile sobiva
hooldusrežiimi määramine
Väinamere HA Lääne ja Pärnu mk.
Töö on vajalik väärtusele 2.1.5.1.2 (emaputk) seatud eesmärgi täitmiseks.
Emaputke levik Eestis on koondunud Väinamere piirkonda ja liigi kaitsmine Väinamere
HA-l on prioriteetne. Tegemist on liigiga, kelle eelistatud kasvualad on rannaniidud, mis
ei ole hooldatud madalmurusaks. Mõneti spetsiifiline elupaigaeelistus tähendab, et
emaputkele sobivad niidud ei ole alati head kasvukohad/elupaigad teistele
kaitsekorralduslikult olulistele liikidele.
Sellistes tingimustes tuleb emaputke teadaolevatest kasvukohtades Pärnu- ja Läänemaal
välja valida need alad, kus hooldust teostatakse nimelt emaputke elupaiganõudeid
arvestades. Töö eeldab olemasolevate liigiandmete analüüsi, et vältida hooldamise
piiramist kaitsekorralduslikult oluliste ja hooldamist vajavate liikide kasvu/pesitsusaladel.
Kasutada saab andmeid, mis laekuvad taimestikku puudutavatest kavaga planeeritud
välitöödest (vt 4.1.4, 4.1.5 ja 4.1.7). Väljavalitud aladel peab kasvama esinduslik
emaputke populatsioon. Arvatavasti ei sobi liigile alakarjatamine ja karjatamise korral
tuleb alasid hooldada roteeruvalt: vara kevadel, sügisel hiljem või jäetakse mõni aasta
hooldamine vahele. Võimalik, et liigile sobib elupaiga hooldusmeetmena karjatamise
asemel niitmine.
Tegevuse prioriteet III, tegevus on kavandatud 2022. a, korraldaja Keskkonnaamet.
125
4.1.9. Lindude toidubaasi uuring Väinameres
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1 (linnud) seatud eesmärkide täitmiseka ja vajadusel
kaitsemeetmete kavandamiseks.
Muutused lindude toidubaasis on eutrofeeruvas Väinameres üheks linnuasurkonna
liigilist koosseisu ja arvukust mõjutavaks teguriks. Teguri mõju on aga raske hinnata, sest
puuduvad vastavad uuringud. Tähtsamatel veelinnu koondumisaladel (merivart, aul) tuleb
läbi viia põhjaelustiku uuringud. Uuringualad valitakse välja välitööle eelneval perioodil,
kasutades olemasolevaid Eesti Mereinstituudi ja Eesti Maaülikooli andmeid.
Tegevuse prioriteet III, kuivõrd andmete kvaliteedi parandamine on kaitse tõhustamiseks
oluline, kuid ka praeguste andmete põhjal on võimalik kaitset korraldada. Tegevus on
kavandatud 2019. a, korraldaja Keskkonnaamet ja huvilised,
4.2. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE
4.2.1. Poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk, Mõisaküla panga HA, Puiskarjamaa HA
ja Österbi HA
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) seatud eesmärkide
täitmiseks. Tegevuse prioriteet varieerub elupaigatüüpide ja koosluste kaupa. Tegevuse
korraldaja on Keskkonnaamet, töö läbiviijad on eramaadel maaomanikud ja
maahooldajad. Riigimaadel korraldab maade rendileandmise ja/või töid RMK.
Tegevust rahastatakse Maaelu Arengukava poollooduslike koosluste hooldamise toetuse
vahenditest vastava määra alusel. Koosluste taastamist rahastatakse loodushoiutoetuste ja
vahenditest.
Üldised põhimõtted poollooduslike koosluste hooldamisel
Rannaniitudel tohib niitmisega alustada 10. juulil (20. juunil, kui niidetakse
käsivikati, trimmeri, hobuniiduki või jalgsi juhitava motoblokiga), mujal võib
niita ka varem (ennekõike liigikaitseliste piirangute puudumisel).
Kasutada tuleb servast-serva või keskelt-lahku niitmise meetodit.
Ala peab olema nõuetekohaselt hooldatud iga aasta 1. oktoobriks.
Karjatatavatel aladel võib vajadusel rakendada ülehekseldamist kooskõlastatult
kaitseala valitsejaga, kui piisava karjatamiskoormuse korral ei ole tagatud kogu
niiduala nõuetele vastavus.
Hooldamise käigus tuleb jälgida, et alale ei kasvaks peale võsa ning vajadusel see
regulaarselt eemaldada. Võsatöid tuleb teha väljaspool lindude pesitsusaega,
soovitavalt üldjuhul ajavahemikul 15. juuli kuni 15.aprill.
Hooldatavad poollooduslikud kooslused tuleb eraldada kultuurrohumaadest
(soovitavalt näiteks karjaaiaga; hoiuala valitseja võib eraldamist mitte nõuda, kui
kultuurrohumaal ei toimu väetamist ega heinakultuuri uuendamist).
126
Kooskõlastatult hoiuala valitsejaga võib koosluste taastamiseks ja hooldamiseks
vajadusel rajada truupe ning juurdepääsuteid.
Kaitsekorralduskava osa on hoiualade poollooduslike koosluste MapInfo-põhine
hooldamise-taastamise kava, mis käsitleb niiduelupaigatüüpe kogupindalaga ligi 3200 ha.
Tabelis 24 ja lisas 11 esitatud kaartidel on toodud elupaigatüüpide levik ja nende
hooldamise/taastamise prioriteetsus ning pindalad.
Alusandmed:
1) peamiselt 2010 ja 2012 tehtud elupaigatüüpide inventuur ja selle alusel antud
soovitused koosluste taastamiseks ja hooldamiseks;
2) LIFE to Alvars projekti loopealsete taastamise projekti kaasatud alade andmed
(tegevuste kaardikiht). Projektialale jäävate alade taastamise või hooldamise prioriteet on
reeglina I;
3) 2016. a hooldatud ja taastatud poollooduslike koosluste kaardikihid.
Taastamiste kavandamisel ja prioriteedi seadmisel on lähtutud elupaigatüübist (kas on
esmatähtis), ala suurusest, potentsiaalsest tähtsusest rannikulinnustikule, esinduslikkusest,
asendist juba hooldatava ala suhtes, ala ligipääsetavusest ning võimalike hooldajate
olemasolust.
Tabel 24. Kavandatud poollooduslike koosluste hooldamine ja taastatamine (pindala ja
prioriteet)
Elupaigatüüp Hooldatav ala
(ha) Taastatav ala
(ha) Kokku
(ha)
I II III I II III
Väinamere HA Rannaniidud (1630*) 858,5 - 580,8 364,9 70 1874,2
Kadastikud (5130) 12,9 - 0,2 156,8 59,4 229,3
Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) 108,3 - 86,2 5,4 199,9
Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) 11,4 55,8 3 8,6 78,8
Lood (6280*) 170,4 351,8 18,2 2 372
Sinihelmikakooslused (6410) - - - - 4,6 1,2 5,8
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) 3,1 - - 22,2 7,6 32,9
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) 5,5 - 4,3 7,9 17,7
Puisniidud (6530*) 10,9 - - 32,1 4,1 - 47,1
Puiskarjamaad (9070) 62 - 5 120,4 38,6 226
Liigirikkad madalsood ja soostunud niidud (7230) 11 34,7 32,7 78,4
Mõisaküla panga HA Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) 1,3 - - - 0,5 - 1,8
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) 1,5 - - 0,8 - 2,3
Puiskarjamaad (9070) - - - - 1,9 - 1,9
Puiskarjamaa HA Puiskarjamaad (9070) 12,8 - - - 1,9 - 14,7
Österbi HA Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) - - 0,8 - - 0,8
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) - 1 - - 2,2 0,3 2,5
Kokku 3186,1
127
4.2.1.1. Rannaniitude (1630*) taastamine ja hooldamine Väinamere hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.1 (rannaniidud), 2.1.1 (linnud, sh I kaitsekategooria
liigid niidurüdi 2.1.1.4.4, tutkas 2.1.1.4.5 ja väike-laukhani 2.1.1.4.6), 2.1.5.1.2
(emaputk), 2.1.5.1.3 (randtarn), 2.1.5.3.3 (harilik muguljuur), 2.1.5.1.4 (rand-soodahein),
2.2.1.2 (püsitaimestikuga kivirannad) ja 2.2.1.4 (soolakulised muda- ja liivarannad)
seatud eesmärkide täitmiseks. Rannaniidud moodustavad Väinamere hoiuala
poollooduslike koosluste pindalast üle poole. Erineva taastamise ja hooldamise
prioriteetsusega rannaniidud on toodud kaardil lisas 11. Rannaniitude taastamisel ja
hooldamisel tuleb lähtuda Rannaniitude hoolduskavast, mis on allalaetav
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.pdf
Soovitatav karjatamiskoormus rannaniitudel on 0,4‒1,3 lü/ha. Rannaniidud on soodsas
seisundis, kui on karjatatud madalmurusaks või õigeaegselt niidetud ja niide alalt ära
viidud. Väinamere HA-l on rannaniitude suurimaks ohuteguriks roostumine. Roo
tõrjumiseks on mitmeid meetodeid: karjatamine, mitmed roo niitmise võimalused,
põletamine ja erinevad purustamise ja/või pinnaskihi freesimise võimalused. Samas on
roostikud elupaigana olulised roostikuliikidele või olulised teatud kindlas koosluste
mustris. Nii võib roostikuriba olla kasulik näiteks põllu ja rannaniidu vahel,. Valdav osa
rannaniitude lindudest pesitseb ainult neil niitudel, kus veepiiri ja niidu vahel roostikku ei
ole. Kuna masinate abil on veepiirilt roo eemaldamine raske või kohati võimatu, tuleb
karjatatavate alade puhul soosida loomade pääsemist veepiirini või roo käsitsi niitmist.
4.2.1.1.1. Rannaniitude (1630*) taastamine Väinamere hoiualal
Rannaniitude taastamine on üldjuhu I prioriteet. Linnutähtsate alade, esindulike,
ulatuslikumate arvestatava esindulikkusega ja juba hooldatavate niidualadega piirnevate
rannaniitude taastamine on kavandatud taastada aastatel 2018‒2020: Hiiumaal 133,8 ha,
Läänemaal 87,6 ha, Pärnumaal 41 ha, Saaremaal 32,8 ha Kõrge väärtusega kaugemal
paiknevad niidualade taastamine on kavandatud 2021‒2023: Hiiumaal 124,8 ha,
Läänemaal 90,2 ha, Pärnumaal 18,1 ha, Saaremaal 55,3 ha.
II prioriteediga (2024‒2026) on kavandatud taastamine kitsamatel rannaaladel, hoolduses
olevatest niidualadest kaugemal paiknevatel rannaniitudel, aga ka laidudel, kus
niidukoosluste säilimisele aitab kaasa lainetuse, jää ja linnustiku tegevuse mõju. II
prioriteedi alad on Hiiumaal 175,6 ha, Läänemaal 165,6 ha, Pärnumaal 2,5 ha, Saaremaal
21,2 ha.
III prioriteediga alade (madala loodusväärtusega, degradeerunud ja eemalpaiknevad)
taastamine on kavandatud 2025‒2027, vajadus täpsustatakse vahehindamisel: Hiiumaal
3 ha, Läänemaal 44 ha, Pärnumaal 14,1 ha, Saaremaal 8,9 ha.
128
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Rannaniidud (1630*) I 2018‒2020 314,9 I
I 2021‒2023 256,9 I
II 2024‒2026 364,9 I
III 2025‒2027 65,6
III 2027 4,4
4.2.1.1.2. Rannaniitude (1630*) hooldamine Väinamere hoiualal
2018. a on kavandatud 858,5 ha rannaniitude hooldamine. Kaitsekorraldusperioodil I ja II
prioriteedina taastatud rannaniitude edasine hooldus on I prioriteet, III prioriteedina
taastatud rannaniitude edasine hooldus on kavandatud II prioriteet.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv
pindala (ha) kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha) kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha) kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Rannaniidud
(1630*)
I 858,5 571,8 364,9
II 70
III -
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on kavandatud 1795,2 ha rannaniitude hooldamine.
4.2.1.2. Loodude (6280*) ja kadastike (5130) taastamine ja hooldamine Väinamere
hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.2 (kadastikud), 2.2.2.5 (lood), 2.1.1 (linnud),
2.1.5.1.1 (madal unilook), 2.1.5.2.1 (kaunis kuldking), 2.1.5.3.1 (soohiilakas), 2.1.5.3.2
(aasnelk), 2.1.5.3.3 (harilik muguljuur) ja 2.1.5.3.4 (kärbesõis) seatud eesmärkide
täitmiseks. Looniidud ja kadastikud on suktsessioonireas sageli üleminekulised
kooslused, neil on sarnased ohutegurid ja hooldamise/taastamise meetmed. Erineva
hooldamise/taastamise prioriteediga lood ja kadastikud on välja toodud kaardil lisas 11.
Hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda loopealsete ja kadastike hoolduskavast, mis on
allalaetav
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_2_Loopealsete_ja_kadastike_hoolduska
va_2011.pdf
Väinamere hoiualal on kadastike ja looniitude suurimaks ohuteguriks põõsarinde
tihenemine ja alade metsastumine männi pealekasvu tulemusel. Taastamisjärgselt on
looniitudel sobiv põõsarinde üldkatvus ligikaudu 5‒10%, kadastikes 30‒40%. Alad
peaksid olema mosaiiksed, mis tähendab, et hõredate põõsastega piirkonnad vahelduvad
lagedate aladega. Kui taastatav looniit on väike (<1 ha) ja enamjaolt ümbritsetud
puiskarjamaa või metsaga, tuleb see võimalikult põõsavabaks taastada. Kadastikena
inventeeritud loopealsed, nn lookadastikud tuleb säilinud rohurinde olemasolul taastada
looniitudena. Puud ja nende järelkasv tuleb nii looniidult kui kadastikust reeglina
129
eemaldada. Puid tuleb osaliselt säilitada juhul, kui seda näeb ette mõne kaitsealuse liigi
vajadus, nt kaunis kuldking. Nii kadastike kui looniitude hooldamine toimub reeglina
karjatamise abil, mõlemale kooslusele sobiv karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2‒1
lü/ha. Looaladele on iseloomulik väike produktiivsus ja suhteliselt aeglane
kinnikasvamine.
4.2.1.2.1. Kadastike (5130) taastamine Väinamere hoiualal
I prioriteedina on kavandatud 0,2 ha kõrge loodusväärtusega kadastike taastamise
Hiiumaal (2018‒2020).
Kadastike (5130) taastamine on üldjuhul II prioriteet. Esinduslike kadastike taastamine
on kavandatud 2021.‒2023. a: Hiiumaal 24,7 ha, Läänemaal 24,5 ha, Pärnumaal 23,4 ha,
Saaremaal 1,1 ha. Arvestatava esinduslikkuse ja hoolduses olevate aladega piirnevate
kadastike taastamine on kavandatud 2023.‒2025. a: Hiiumaal 17,4 ha, Läänemaal
50,8 ha, Pärnumaal 14,4 ha.
Hooldatavatest aladest kaugemal paiknevate, väiksema hooldusperspektiiviga ning
vähemesindulike kadastike taastamine on III prioriteet. 2025.‒2027. a on kavandatud
Hiiumaal 9,8 ha, Läänemaal 23,7 ha, Pärnumaal 2,4 ha, Saaremaal 3,9 ha taastamine.
2017. a on kavandatud Hiiumaal 1,4 ha ja Läänemaa 14,4 ha taastamine.
Viimatinimetatud kadastike taastamise vajadust ja võimalust täpsustatakse ja hinnatakse
vahehindamisel.
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Kadastikud (5130) I 2018‒2020 0,2 I
II 2021‒2023 73,7 I
II 2023‒2025 82,6 I
III 2025‒2027 39,8
III 2027 15,8
4.2.1.2.2. Kadastike (5130) hooldamine Väinamere hoiualal
2018. a on kavandatud 12,9 ha kadastike hooldamine. II prioriteediga taastatud kadastike
edasine hooldus on I prioriteet. Kokku on kavandatud kaitsekorraldusperioodi lõpus
169,4 ha kadastike hooldus.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
II prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad Kadastikud
(5130)
I 12,9 0,2 156,3
II 55,6
III
130
4.2.1.2.3. Loodude (6280*) taastamine Väinamere hoiualal
Lood (6280*) on esmatähtis elupaigatüüp ja nende taastamine on üldjuhul I prioriteet.
2018. a on kavas lõpetada Life to Alvars projektiga 9,6 ha loodude taastamine Hiiumaal.
2018.‒2020. a on kavandatud Läänemaal 20,8 ha, Saaremaal 59,9 ha ja Hiiumaal 27,2 ha
esinduslike ja väga esinduslike loodude taastamine. Hiiumaal on kavandatud
2019‒2021. a 100,1 ha ja Hiiumaa rannikuvetes olevate laidudel 11,6 ha loodude
taastamine. 2021.‒2023. a on kavandatud Hiiumaal 12,9 ha, Läänemaal 9,7 ha ja
Saaremaal 116,9 ha loodude taastamine.
II prioriteediga taastatavad on teistest niidualadest kaugemal paiknevad väiksemad alad,
kus hooldaja leidmine on vähem tõenäoline. Nende alade taastamine on kavandatud
2024.‒2026. a: Hiiumaal 8,4 ja Läänemaal 9,8 ha. Hiiumaal laidudel on III prioriteedina
kavandatud 2 ha loodude taastamine (2025‒2027).
Elupaigatüüp Prioriteet Aastad Pindala (ha)
Lood (6280*) I 2018 9,6
I 2018‒2020 107,9
I 2019‒2021 111,7
I 2021‒2023 139,5
II 2024‒2026 18,2
III 2025‒2027 2
4.2.1.2.4. Loodude (6280*) hooldamine Väinamere hoiualal
2018. a on kavandatud 170,4 ha loodude hooldamine. Kaitsekorraldusperioodil I ja II
prioriteedina taastatud looalade edasine hooldus on I prioriteet, III prioriteedina
kavandatud looalade edasine hooldus on II prioriteet.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
2018. a
(ha)
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
I prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
II prioriteediga
taastatavad
alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
III prioriteediga
taastatavad alad
Kokku
(ha)
Lood (6280*) I 170,4 368,7 18,2 557,3
II 2 2
III -
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on kavandatud 557 ha loodude hooldamine.
4.2.1.3. Aruniitude (6210*, 6270* ja 6510) taastamine ja hooldamine Väinamere
hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.3 (kuivad niidud lubjarikkal mullal), 2.2.2.4
(liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) ja 2.2.2.8 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
131
niidud seatud eesmärkide täitmiseks. Erineva hooldamise/taastamise prioriteetsusega
aruniidud on välja toodud kaardil lisas 11. Hooldamisel tuleb lähtuda Aru- ja soostunud
niitude hoolduskavast, mis on allalaetav
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_201
2.pdf
Vastavalt konkreetsele niidule tuleb valida sobiv taastamise ja hooldamise viis.
Aruniitudel sobiv karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2‒1,2 lü/ha. Niidetavatel aladel
on oluline, et niide koristatakse.
4.2.1.3.1. Kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210 ja 6210*) taastamine Väinamere
hoiualal
Lubjarikkal mullal kuivade niitude taastamine on üldjuhul I prioriteet, sest tegemist on
esmatähtsa elupaigatüübiga ja kaitstavate liikide kasvukohtadega. Aastatel 2018‒2020 on
kavandatud Hiiumaal 5,7 ha, Läänemaal 23,7 ha ja Pärnumaal 5,3 ha esinduslike ja väga
esindulike niitude taastamine. Saaremaal lõpetatakse 2018. a 8,1 ha niiduala taastamine
ning ja 2018‒2021 on kavas taastada täiendavalt 24,9 ha niite. 2021.‒2023. a on
kavandatud Hiiumaal 11,2 ha, Läänemaal 5,7 ha ja Saaremaal 7,3 ha niiduala taastamine.
Hobulaiu ja väiksemapindalaliste eraldipaiknevate niidualade taastamine Väinamere
hoiualal Läänemaal on II prioriteet (kokku 3,8 ha, 2023.‒2025. a). II prioriteet on ka
väiksemate niidualade taastamine Väinamere hoiualal Hiiumaal (1,6 ha, 2024.‒2026. a).
Elupaigatüüp Prioriteet Aeg Pindala (ha)
Kuivad niidud lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
I 2018 8,1
I 2018‒2020 48,6
I 2021‒2023 23,6
II 2023‒2025 3,8
II 2024‒2026 1,6
4.2.1.3.2. Lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210 ja 6210*) hooldamine
Väinamere hoiualal
2018. a on kavas 108,3 ha niidualade hooldamine. Pärast taastamist on kavandatud
hooldusse täiendavalt 85,7 ha hooldus. Hoolduses olevate ja taastatud niidualade edasine
hooldus on I prioriteet.
Elupaigatüüp Prio
ritee
t
Pindala
(ha)
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Kokku (ha)
Kuivad
niidud
lubjarikkal
mullal (6210,
6210*)
I 108,3 188,6 5,4 302,3
-
132
Kokku on kavandatud kaitsekorraldusperioodi lõpuks 302 ha lubjarikkal mullal kuivade
niitude hooldamine.
4.2.1.3.3. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) taastamine Väinamere
hoiualal
Üldjuhul on esmatähtsa elupaigatüübi taastamine I prioriteet. I prioriteediga alade
taastamine on kavandatud aastatel 2018. ja 2019: Hiiumaal 4,7 ha, Läänemaa 50,6 ha,
Pärnumaal 0,16 ha, Saaremaal 0,3 ha.
II prioriteediga alad (väiksemad, eemalasetsevad niidualad) on kavas taastada aastatel
2021. ja 2022: Hiiumaa 4,7 ha, Läänemaa 2,2 ha, Pärnumaa 0,8 ha.
III prioriteediga alad kavandatakse taastada pärast vahehindamist 2023.‒2024. aastal,
ulatus täpsustatakse vahehindamisel: Hiiumaa 4,5 ha, Läänemaa 1,8 ha, Pärnumaa 2,3 ha.
Elupaigatüüp Prioriteet Aeg Pindala (ha) Edasise
hooldamise
prioriteetsus
Liigirikkad lubjavaesed
niidud (6270*)
I 2018‒2019 55,7 I
II 2021‒2022 3 I
III 2023‒2024 8,6 II
4.2.1.3.4. Lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) hooldamine Väinamere
hoiualal
Hooldatavaid niitusid on Väinamere hoiualal Hiiumaal 7,8 ha, Läänemaal 2,5 ha ja
Pärnumaal 1,1 ha, kokku 11,4 ha. I prioriteediga taastatavad alad arvestatakse
hooldamisse aastast 2020 (55,7 ha) ja II prioriteediga 2023 (3 ha). III prioriteediga
taastatud alade edasine hooldus on kavandatud II prioriteedina pärast vahehindamist,
aastast 2025 (8,6 ha).
Kokku on kavandatud kaitsekorraldusperioodi lõpuks 75,7 ha niitude hooldamine.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
II prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha) kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Kokku
Liigirikkad
lubjavaesed
niidud
(6270*)
I 11,4 55,7 3
II 8,6
III
4.2.1.3.5. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) taastamine Väinamere
hoiualal
II prioriteediga niidualad Saaremaal 0,5 ha ja Hiiumaal 3,8 ha kavandatakse taastada
aastal 2021.‒2022. a; III prioriteediga alade (D-esinduslikkus) taastamise vajadus
133
Hiiumaal otsustatakse vahehindamise käigus, taastamine sel juhul kavandatud
2023.‒2024. aastal.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala (ha) Aeg
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510)
I -
II 4,3 2021; 2022
III 7,9 2023; 2024
4.2.1.3.6. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) hooldamine Väinamere
hoiualal
2016. a on hoolduses 5,5 ha niitusid Hiiumaal (I prioriteet). Taastamise järgselt lisandub
Saaremaal 0,5 ha ja Hiiumaal 3,8 ha I prioriteedi hooldusega niidualasid alates 2023. a.
III prioriteediga taastatud alad arvestatakse II prioriteediga hooldatavate alade hulka
(7,9 ha Hiiumaal) alates 2025. a..
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
II prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Kokku
(ha)
Aas-
rebasesaba ja
ürt-
punanupuga
niidud (6510)
I 5,5 4,3 9,8
II 7,9 7,9
III
Kokku on kavandatud kaitsekorraldusperioodi lõpuks 17,7 ha niidualade hooldus.
4.2.1.4. Puisrohumaade (6530* ja 9070) taastamine ja hooldamine Väinamere
hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.9 (puisniidud), ja 2.2.2.10 (puiskarjamaad) ja
2.1.5.2.1 (kaunis kuldking) seatud eesmärkide täitmiseks. Erineva hooldamise/taastamise
prioriteediga puisrohumaad on välja toodud kaardil lisas 11. Puisrohumaade hooldamisel
ja taastamisel tuleb lähtuda puisniitude ja –karjamaade hooldamiskavast, mis on
allalaetav
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_hooldus
kava_2011.pdf
Väinamere hoiualal on puisrohumaade suurimateks ohuteguriteks põõsa- ja puurinde
tihenemine ning rohukamara kadumine, mis tähendab niidutaimestiku asendumist
metsataimestikuga. Puisrohumaadele sobiv puurinde üldkatvus peab jääma vahemikku
0,1 kuni 0,5. Puiskarjamaad kujundatakse enamasti ühtlasema liituvusega, puisniidud (ka
niitmise hõlbustamise huvides) tihedamate puudegruppide ja lagedamate alade
mosaiigina. Parimal juhul ei ole põõsarinde üldkatvus puisrohumaadel suurem kui 0,1.
Puurinde kujundamisel tuleb eelistada vanu ja laialehiseid liike, põõsarinde kujundamisel
seada eesmärgiks võimalikult suur üldine liigirikkus. Puisniite hooldatakse niites.
Puisniidul võib pärast niitmist piisava rohukasvu korral lühiajaliselt (mitte üle kuu aja ja
134
mitte varem kui alates septembrist) ja madala koormusega (mitte üle 0,5 loomühiku/ha)
loomi karjatada. Puiskarjamaid hooldatakse karjatades. Puiskarjamaadele sobiv
karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,3‒1 lü/ha.
4.2.1.4.1. Puisniitude (6530*) taastamine Väinamere hoiualal
I prioriteediga alad (Saaremaal 28,4 ha, Hiiumaal 2,1 ja Läänemaal 1,6 ha) kavandatatkse
taastada aastatel 2018‒2020. Üheaastane taastamistöö on kavandatud Läänemaal
Hobulaiul, kus puisniit on hiljuti taastatud, aga olnud hoolduseta.
II prioriteediga alad (Hiiumaal 1,7 ha ja Läänemaal 2,4 ha) taastatakse
2020.‒2022. aastal.
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Puisniidud (6530*) I 2018 1,6
I 2018‒2020 30,5 I
II 2020‒2022 4,1 I
4.2.1.4.2. Puisniitude (6530*) hooldamine Väinamere hoiualal
Väinamere HA-l on hoolduses 5,7 ha puisniite, taastamata on võimalik alustada 5,2 ha
hooldamisega. Juba hoolduses olevate ja taastatavate (36,2 ha) puisniitude hooldus on I
prioriteet. Kokku on kavandatud kaitsekorraldusperioodi lõpuks 47 ha puisniitude
hooldamine.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
II prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Kokku
(ha)
Puisniidud
(6530*)
I 10,9 32,1 4,1 47,1
II - -
III - -
4.2.1.4.3. Puiskarjamaade (9070) taastamine Väinamere hoiualal
I prioriteediga taastatav (2018. a) on juba taastatav 5 ha puiskarjamaa Hiiumaal.
Puiskarjamaade taastamine on üldjuhul II prioriteet. 2019.‒2021. a on kavandatud
Hiiumaal 11,1 ha puiskarjamaade taastamine. Alad piirnevad juba karjatatavate aladega
ja/või on potentsiaalne edasine hooldaja ja maaomanikuga kokkulepe olemas.
2021.‒2023. a on kavandatud taastada 26,1 ha Hiiumaal, 1,1 ha Läänemaal ja 36,3 ha
Saaremaal. 2023.‒2025. a on kavandatud 8,6 ha puiskarjamaade taastamine Saaremaal.
2024.‒2026. a on kavandatud 29,5 ha puiskarjamaade taastamine Hiiumaal.
135
III prioriteedina 2025.‒2027. a on kavandatud 0,1 ha taastamine Läänemaal (Hobulaiul)
ja 36,9 ha taastamine Saaremaal. Saaremaal on tegemist puisniitudega, mille
esinduslikkus on hinnatud D ja mis on kujunemas laialehisteks metsadeks (9020*).
Eesmärgi hulka ei ole seda pindala arvestatud. 2017. a on kavandatud 0,4 ha
puiskarjamaa taastamine Hiiumaal. III prioriteedi alade taastamise vajadust ja
võimalikkust hinnatakse vahehindamise käigus.
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Puiskarjamaad (9070) I 2018 5 I
II 2019‒2021 11,1 I
II 2021‒2023 63,5 I
II 2023‒2025 8,6 I
II 2024‒2026 29,5 I
III 2025‒2027 37
III 2027 0,4
4.2.1.4.4. Puiskarjamaade (9070) hooldamine Väinamere hoiualal
2018. a on kavandatud 62 ha puiskarjamaade hooldamine ning taastamise järgselt
lisanduvad hooldusse uued alad (I prioriteet). Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on
kavandatud ligi 180 ha puiskarjamaade hooldamine.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
III prioriteediga
taastatavad alad
Kokku (ha)
Puis-
karjamaad
(9070)
I 62 117,7 179,7
Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on kavandatud ligi 180 ha puiskarjamaade hooldamine.
4.2.1.5. Märgade ja soostunud niitude (6410, 6430, 7210* ja 7230) taastamine ja
hooldamine Väinamere hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.6 (sinihelmikakooslused), 2.2.2.7 (niiskuslembed
kõrgrohustud), 2.2.3.3 (lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga), 2.2.3.4 (liigirikkad
madalsood), 2.1.1 (linnud) ja 2.1.5.3.1 (soohiilakas) seatud eesmärkide täitmiseks.
Väinamere hoiuala märgade ja soostunud niitude kogupindala on üle 150 ha (tabel 20).
Erineva hooldamise/taastamise prioriteediga soostunud niidud on välja toodud kaardil
lisas 11. Soostunud niitude hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud
niitude hoolduskavast, mis on allalaetav
http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_201
2.pdf
136
Soostunud niite on traditsiooniliselt kasutatud pigem heinamaadena. Ajal, mil niitmine
hakkas käsitsi töö asemel toimuma raskete masinatega, jäid ajutiselt liigniisked ja pehme
pinnasega alad esimeste seas hooldamisest välja. Sõltuvalt veerežiimist püsivad
soostunud niidud hooldamata avatuna võrdlemisi kaua. Tänapäeval hooldatakse
soostunud niite pigem karjatades, e sobiv karjatamiskoormus jääb vahemikku
0,2‒1 lü/ha. Sageli on soostunud niidud laikudena suuremas niitude kompleksis ja neid
tuleb hooldada koos ümbritsevate aladega. Väga ettevaatlikult tuleb suhtuda alale jäävate
madalsoode ja mõõkrohusoode karjatamisse. Selliste koosluste järjepidev hooldamine on
põhjendatud rikutud veerežiimiga (nt kuivendatud) kooslustes, mis võsastuvad ja
roostuvad oluliselt kiiremini. Rikkumata kooslused on sageli ohtrate kaitsealuste
taimeliikide kasvukohad ja eriti kergesti lõhutava rohukamaraga. Pigem tuleb selliseid
alasid vajadusel hooldada regulaarse võsaraie meetodil.
4.2.1.5.1. Sinihelmikakoosluste (6410) taastamine Väinamere hoiualal
Sinihelmikakoosluste taastamine on üldjuhul II prioriteet. Väinamere hoiualal Läänemaal
on II prioriteediga alad kavandatud taastada 2021.‒2022. a, III prioriteediga 2023.‒2024.
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Sinihelmikakooslused
(6410)
II 2021‒2022 4,8 I
III 2023‒2024 1,2 II
4.2.1.5.2. Sinihelmikakoosluste (6410) hooldamine Väinamere hoiualal
II prioriteediga taastatavad alade edasine hooldus on I prioriteet (alates aastast 2023), III
prioriteediga taastatatavate alade edasine hooldus on II prioriteet (alates 2025. a). Kokku
on kavandatud 5 ha sinihelmikakoosluste hooldamine.
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Summa
(eur)
Sinihelmika-
kooslused
(6410)
I - 4,8 -
II - 1,2
III - -
4.2.1.5.3. Niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) taastamine Väinamere hoiualal
Niiskuslembeste kõrgrohustute taastamine on üldjuhul II prioriteet. Väinamere hoiualal
Läänemaal kavandatakse II prioriteediga alad 22,3 ha taastada 2021.‒2024. a, III
prioriteediga alad 2025.2‒026. a.
137
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430)
II 2021‒2022 7,1 I
II 2023‒2024 15,2
III 2025‒2026 7,6 II
4.2.1.5.4. Niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) hooldamine Väinamere hoiualal
Väinamere hoiualal Läänemaal II prioriteediga taastatavate alade edasine hooldus on I
prioriteet (alates 2023 7,1 ha ja 2025 15,2 ha. III prioriteediga taastatavad alade edasine
hooldus on alates 2027. a (II prioriteet).
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse III
prioriteediga
taastatavad alad
Summa
(eur)
Niiskus-
lembesed
kõrgrohustud
(6430)
I 3,1
II - 22,3
III 7,6
4.2.1.5.5. Liigirikaste madalsoode ja soostunud niitude (7230) taastamine Väinamere
hoiualal
Liigirikaste madalsoode (7230) taastamine on üldjuhul II prioriteet. 2023.‒2025. a on
kavandatud taastada Hiiumaal 11,9 ha, Läänemaal 10,5 ha ja Saaremaal 12,3 ha
soostuvaid niitusid. Need niidud on esinduslikumad, suuremal pindalal ja/või paiknevad
juba hoolduses olevate niidualadega kompleksid.
III prioriteediga alad kavandatakse taastada 2025.‒2027. a: Hiiumaal 7,4 ha, Läänemaal
9,7 ha ja Saaremaal 2,2 ha. Väheesinduslike ja kaugemal paiknevate niidualade
taastamine on kavandatud 2027. a: Hiiumaal 2,1 ha, Läänemaal 11,3 ha. III prioriteediga
niitude taastamine täpsustatakse vahehindamisel.
Elupaigatüüp Taastamise
prioriteet
Aastad Pindala (ha) Kavandatud
edasine hooldus ja
prioriteet
Liigirikkad madalsood
(7230)
II 2023‒2025 34,7 I
III 2025‒2027 19,3 II
III 2027 13,4 II
4.2.1.5.6. Liigirikaste madalsoode ja soostunud niitude (7230) hooldamine
Väinamere hoiualal
II prioriteediga taastatavad alad arvestatakse hooldamisse aastast 2026 (I prioriteet)
kokku 34,7 ha.
138
Elupaigatüüp Prioriteet Pindala
(ha)
Lisanduv pindala
(ha), kui
taastatakse I
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha), kui
taastatakse II
prioriteediga
taastatavad alad
Lisanduv
pindala (ha),
kui taastatakse
III prioriteediga
taastatavad alad
Liigirikkad
madalsood ja
soostunud
niidud (7230)
I - 34,7
II 32,7
III
4.2.1.6. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine Mõisaküla panga
hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.3 (kuivad niidud lubjarikkal mullal, olulised
orhideede kasvualad), 2.2.2.8 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) ja 2.2.2.10
(puiskarjamaad) seatud eesmärkide täitmiseks. Poollooduslike koosluste kogupindala
Mõisaküla panga hoiualal on 6 ha (tabel 10). Erineva hooldamise/taastamise prioriteediga
alad on välja toodud kaardil lisas 11.
4.2.1.6.1. Lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) taastamine ja hooldamine
Mõisaküla panga hoiualal
Mõisaküla panga hoiualale jääb 1,8 ha lubjarikkal mullal kuivi niite. 2016. aastal oli
niitmise teel hoolduses 1,3 ha. Ala võib ka karjatada.
Taastamist vajab 0,5 ha lubjarikkal mullal kuivi niite. Tegevus on kavandatud
2018‒2020, I prioriteet. Niitude edasine hooldus alates 2021. a on I prioriteet.
4.2.1.6.2 Aas-rebasesaba ja ürt punanupuga niitude (6510) taastamine ja
hooldamine Mõisaküla panga hoiualal
Mõisaküla panga hoiualale jääb 2,3 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite, millest
2016. a hooldati niitmsie teel 1,5 ha. Ala edasine hooldus on I prioriteet, ala võib ka
karjatada.
0,8 ha niiduala taastamine on kavandatud 2021. a, II prioriteet. Alates 2022. a on
kavandatud niidu edasine hooldus, I prioriteet.
4.2.1.6.3. Puiskarjamaade (9070) taastamine ja hooldamine Mõisaküla panga
hoiualal
Mõisaküla panga hoiualale panga jalamile jääb 1,9 ha puiskarjamaid, mis 2016. a on
hooldamata ja väga kinnikasvanud.
Niidula taastamine on II prioriteet, kavandatud 2018.‒2020 a, edasine hooldamine alates
2021. a on I prioriteet.
139
4.2.1.7. Puiskarjamaade (9070) taastamine ja hooldamine Puiskarjamaa hoiualal
Tegevus on vajalik väärtusele 2.2.2.10 (puiskarjamaad) seatud eesmärkide täitmiseks.
Puiskarjamaa hoiualal on 12,8 ha karjatatav. Kaitsekorralduslikul perioodil kavandatakse
karjatamise jätkamine ja karjatatava ala laiendamine (I prioriteet).
1,9 ha-l on kavandatud puiskarjamaa taastamine 2018.‒2020. a, II prioriteet. Taastamise
järel jätkatakse hooldamisega, I prioriteet. Kokku on kavandatud 14,7 ha hooldamine.
4.2.1.8. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine Österbi hoiualal
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.3 (kuivad niidud lubjarikkal mullal; 6210*) ja
2.2.2.8 (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud; 6510) seatud eesmärkide täitmiseks.
4.2.1.8.1. Kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*) taastamine ja hooldamine
Österbi hoiualal
Österbi HA-le jääb 0,8 ha kuivi lubjarikkaid niite, mida 2016. a seisuga ei hooldatud.
Kuna kooslus on suhteliselt hästi säilinud, on kavandatud taastamine üheaastane – 2018, I
prioriteet. Niidu hooldamist kavandatakse alates 2019. a, I prioriteet.
4.2.1.8.2. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) taastamine ja
hooldamine Österbi hoiualal
Österbi hoiualale jääb 2,9 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite, mida 2016. a ei
hooldatud. Lubjarikkal mullal kuivade niitudega piirneva ja paremini säilinud 2,2 ha
niiduala taastamine on kavandatud 2019‒2021, II prioriteet. Edasine hooldus on
kavandatud altes 2022. a, I prioriteet.
0,3 ha väiksemate eraldiolevate niidualade taastamine on kavandatud 2022‒2024, III
prioriteet. Taastatud niidu edasine hooldus alates 2025. a on II prioriteet.
4.2.2. Pullapää panga jalami puhastamine võsast
Pullapää panga HA
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.5.1 (lubjakivi paljandid), 2.1.5.2.2 (müür-raunjalg),
2.1.5.2.3 (pruun raunjalg) seatud eesmärkide täitmiseks.
Panga eksponeerimise eesmärgil on panga jalamilt eemaldatud puid, aga nende asemele
on kasvanud kohati tihe lehtpuuvõsa, mis tuleb eemaldada (joon. 6). Töö on vajalik ka II
kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade valgustingimuste parandamiseks. Töö
on kavandatud kogu lubjakivipaljandi (vt 2.2.5.1) jalami ulatuses ligikaudu 0,25 ha.
Raietööde alustamisel tuleb ala looduskaitsebioloogiga üle vaadata, et vältida tööde
140
käigus teadmatusest II kategooria kaitsealuste taimeliikide pruun ja müür-raunjala
kahjustamist. Töid tuleb teha väljaspool lindude pesitsemisaega 15. juuli kuni 15. aprill.
Tegevus on III prioriteet. Tööd tuleb kaitsekorralduslikul perioodil läbi viia vähemalt
kaks korda ja on kavandatud 2019. ja 2024. a; korraldaja RMK.
4.2.3. Väikekiskjate ohjamine Viirelaiul, Rukkirahul, Eerikulaiul, Kakralaiul ja
linnutähtsatel aladel
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare mk
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.1 (haudelinnud, sh 2.1.1.4.4 niidurüdi) seatud
eesmärkide täitmiseks.
Tegevus on käsitletud ka Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas ning kajastub
osaliselt nimetatud kaitsekorralduskava eelarves.
„Lindude pesitsemisedukust laidudel ja rannaniitudel pärsib röövlus. Röövlust aitab
piirata rebase- ja kährikujaht pärast jääminekut ja enne pesitsushooaja algust. Eelkõige
tuleb seda alustada Hellamaa rahul (Pühalepa vald) ja Harilaiul (Vormsi vald).”
Teistest Väinamere väikesaartest on väikekiskjate ohjamist esmatähtis teha Viirelaiul
(Saaremaa), mis on väga perspektiivne niidurüdi pesitsemisala. Väikekiskjaid tuleb
tõrjuda ka Rukkirahul (Läänemaa), Eerikulaiul ning Kakralaiul (Hiiumaa). Väikekiskjate
ohjamist tuleb teha igal aastal vahetult pärast jääminekut. Igati tuleb soodustada
väikekiskjate ohjamist ka mandri ja suuremate saarte rannaniitudel, ennekõike hoiuala
linnutähtsatel aladel (vt pt 4.2.4).
Tegevus on II prioriteet, korraldaja KeA koostöös jahiseltsidega.
4.2.4. Linnutähtsate alade taastamine ja hooldamine
Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk
Töö on vajalik väärtustele 2.1.1 (linnud), sh eriti 2.1.1.4.4 (niidurüdi) seatud eesmärkide
täitmiseks.
Kava koostamise käigus piiritlesid ornitoloogid Väinamere HA-l kõige olulisemad
piirkonnad linnustikule (joon. 5), arvestades eelkõige I kaitsekategooria niidurüdi
vajadusi. Samas on need piirkonnad olulised pesitsus-, toitumisalad või
rändepeatuspaigad ka teistele liikidele, ennekõike rannakurvitsalistele. Linnutähtsatel
aladel on esmatähtis tagada kogu ulatuses roostikuvaba veepiir ja rohustu madalmurusus
vähemalt 75% alast.
Piiritletud linnutähtsate alade kogupindala on 500 ha ja need paiknevad kaheksas
piirkonnas: Hiiumaal Hellamaa rahu (18 ha), Õunaku (36 ha), Kaevatsi laid (66 ha), Jausa
(46 ha) ja Sõru (158 ha); Läänemaal Varni (47 ha); Saaremaal Viirelaid (87 ha) ja Tamse
(42 ha). Neist omakorda võib esile tõsta niidurüdile potentsiaalselt väga olulise Viirelaiu.
141
Nimetatud aladele on inventuuride andmetel kaardistatud erinevaid elupaigatüüpe
(kadastikud, lood, aru- ja soostuvad niidud), aga valdavalt kattuvad linnutähtsad alad
rannaniitudega, mille taastamist ja hooldamist kavandatatakse I prioriteedi tegevusena.
Linnutähtsate alade taastamist ja hooldamist tuleb pidada eelistatuks võrrelduna teiste I
prioriteediga taastatavate/hooldatavate aladega.
Töid viiakse läbi vastavalt poollooduslike koosluste hooldamise-taastamise kavale ning
maksumus kajastub elupaigatüüpide kaupa poollooduslike koosluste hooldamise-
taastamise kavas (vt 4.2.1). Eelarvetablisse on lisatud võimalik täiendav maksumus, mis
lisandub (vahe tavalise rannaniidu ja liigikaitseliselt olulise niidu toetuse maksumuses 82
eurot/ha). Osa niite vajab veel taastamist, mis on kavandatud kaitsekorraldusliku perioodi
esimesel poolel.
Linnutähtsatel aladel on hooldamine ja taastamine I prioriteedi tegevus. Tegevuse
korraldaja Keskkonnaamet, töö läbiviijad on eramaadel maaomanikud ja maahooldajad,
riigimaadel korraldab maade rendileandmist või töid RMK.
Hellamaa rahu Jausa ja Sõru
142
Õunaku ja Kaevatsi
Tamse Viirelaid
143
Varni
Joonis 5. Linnutähtsate alade taastamine ja hooldamine.
4.3. TARISTU
4.3.1. Piiride tähistamine
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk, Pullapää panga HA, Mõisaküla panga
HA
2017. a seisuga on kavaga hõlmatud väikesed hoiualad tähistatud keskmiste tähistega.
Mõisaküla panga hoiualal on 2 piiritähist, vajalik on lisada 1 keskmise suurusega tähis.
Puiskarjamaa hoiualal on 2 piiritähist ja see on piisav. Österbi hoiualal on 1 piiritähis ja
see on piisav. Pullapää panga hoiualal on 3 piiritähist, vajalik on lisada veel 2 keskmise
suurusega tähist.
Väinamere hoiualale on kavandatud kokku 242 keskmise suurusega piiritähist: Hiiumaale
73, Läänemaale 107, Pärnumaale 16 ja Saaremaale 46. Paigaldatud on Läänemaal Virtsu
kandis 3 Väinamere hoiuala tähist.
Piiritähiste asukohad on näidatud kaartidel lisas 11 ja joonisel 6.
Ühe piiritähise maksumuseks koos paigaldamisega on arvestatud 150 eurot.
144
Tegevuse prioriteet II. Töö on kavandatud 2019. a, korraldaja RMK.
4.3.2. Piiritähiste hooldamine
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk, Pullapää panga HA, Mõisaküla panga
HA, Österbi HA, Puiskarjamaa HA
Piiritähiseid hooldatakse ning rikutud või kadunud piiritähiseid asendatakse jooksva
tegevusena. Piiritähiste asukohad on näidatud kaartidel lisas 11 ja joonisel 6.
Tegevuse prioriteet II, korraldaja RMK.
4.3.3. Väinamere hoiuala tutvustavate infotahvlite hooldamine
Väinamere HA Hiiu, Lääne ja Saare mk
Tegevus on vajalik ala külastuse korraldamiseks (ptk 3).
Tegevus on käsitletud Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas ja kajastub
Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava eelarves (punkt 4.3.1).
„7 Väinamere mereelustikku tutvustavat infotahvlit valmis 2009. a LIFE-projekti
“Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames ja paigaldatakse Heltermaa, Rohuküla,
Virtsu, Kuivastu, Triigi, Sõru ja Sviby sadamatesse. Edaspidi vajalik infotahvlite
hooldamine.”
Kõik seitse infotahvlit paiknevad sadamates ja jäävad Väinamere HA territooriumilt
välja.
4.3.4. Puhkekoha rajamine Pullapää panga hoiualal
Tegevus on vajalik ala külastuse korraldamiseks (ptk 3).
Pullapää panga hoiualale on kavandatud puhkekoht, kuhu paigaldatakse pink/pingid ning
infotahvel (joon. 6). Infotahvlil tutvustatakse tekstide ja fotode abil Pullapää panga
hoiualale elus- ja eluta loodust ning juhitakse tähelepanu ala militaarajalooga seotud
iseärasustele. Infotahvlil tuuakse ala skeem koos lähima teedevõrguga. Teave tahvlil on
eesti keeles, kokkuvõte inglise keeles. Kavandatav infotahvli suurus on A2.
Lisaks puhkekoha rajamisele suletakse mootorsõidukitega liikluseks Pullapää panga eest
läbi viiv tee.
Tegevuse prioriteet III. Tegevus on kavandatud 2019. a, korraldaja RMK. Kavandatud
puhkekoht jääb riigi omanduses olevale maale. Infotahvli sisu koostab KeA.
145
Joonis 6. Puhkekoha rajamine Pullapää panga hoiualal (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
4.3.5. Puhkekoha hooldamine Pullapää panga hoiualal
Tegevus on vajalik ala külastuse korraldamiseks (ptk 3).
Puhkekoha hooldus näeb ette järgmisi tegevusi:
- prügi koristamine;
- vajadusel taristu rikutud osade parandamine või vahetamine.
Puhkekoha hooldamine toimuv lähtuvalt RMK külastuskorralduskavast.
Puhkekohta hooldatakse jooksva tegevusena kaitsekorraldusliku perioodi vältel.
Tegevuse prioriteet I, korraldaja RMK vastavalt RMK külastuskorraldukavale ning
komplektsuse ja korrasoleku korrale.
146
4.3.6. Infotahvli paigaldamine Viirelaiule
Väinamere HA Saare mk
Töö on vajalik väärtustele 2.1.1.4.4 (niidurüdi), 2.1.1.1 (haudelinnud) ja 2.1.1.2
(läbirändavad ja peatuvad linnud) seatud eesmärkide täitmiseks ja külastuse
korraldamiseks (ptk 3).
Kuna hoiualal liikumispiiranguid kehtestada ei saa, paigaldatakse olulise linnusaare
Viirelaiu randumiskohta infotahvel (joon. 7), kus palutakse pesitsusajal 1. aprill –
31. juuli saart mitte külastada ja kus selgitatakse liikumispiirangu vajalikkust.
Kavandatava infotahvli mõõt on A2.
Tegevus on II prioriteet, paigaldamine 2019. a; korraldaja RMK, teksti kooskõlastab
Keskkonnaamet. Infotahvli hooldus on jooksev tegevus; korraldaja RMK, II prioriteet.
Joonis 7. Infotahvli paigaldamine Viirelaiule (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
4.3.7. Vohilaiu koolme juurdepääsutee rekonstrueerimine
Väinamere HA Hiiu mk
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) seatud eesmärkide
täitmiseks.
147
Tegevus on käsitletud ka Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas (punkt
4.3.5.1) ning kajastub selle eelarves.
Hiiumaal Vahtrepa külas valdavalt Väinamere hoiualal kulgeb eramaadel 590 meetri
pikkune Vohitee. See on ainuke tee, mis viib kaitseala Hiiumaa osas asuvate
rannaniitudeni ja Vohilaiu koolmekohani. Metsatee läbib kolme kinnistut (Niidi, Mardi-
Tooma ja Laasi-Mihkli). Pehme pinnas ja rasked traktorid on tee muutnud väiksematele
sõidukile läbimatuks. Sügavad roopad on aastaringselt vett täis ja ulatuvad kohati
põlvini. Hiiumaa rannaniitudel ja Vohilaiu poollooduslikel kooslustel tehtavate
taastamis- ja hooldustööde käigus suureneb oluliselt raskema tehnika liikumine Hiiumaa
ja Vohilaiu vahel. Selleks, et mootorsõidukid saaksid takistamatult liikuda, tuleb metsade
vahel asuv Vohitee 2014. a korda teha. Selleks, et katta metsatee 3 m laiuse ja 60 cm
paksuse killustikuga, läheb vaja 708 tonni jämedama fraktsioonilist paekivikillustikku.
/…/ Ligipääsu taastamise prioriteetsus on I. Vohitee taastamistööde korraldajateks on
RMK ja KA.
Tegemist on pinnasteega (joon. 8), mis kulgeb Vohilaiu poolses osas 100 m ulatuses
rannaniitude vahel (1630*; KR_PLK) ja ligi 500 m ulatuses läbi puiskarjamaa (,D
esinduslikkusega p9070).
Joonis 8. Vohilaiu koolme juurdepääsutee rekonstrueerimine (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
148
4.3.8. Jausa rannaniidu juurdepääsutee rajamine
Väinamere HA Hiiu maakond
Töö on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) seatud eesmärkide
täitmiseks.
Jausa küla esinduslikele rannaniitudele juurdepääsuks ning niitude taastamiseks ja
hooldamiseks tuleb ehitada kaks teetrassi koos truupidega (joon. 9). Neist lõunapoolsema
tee (Murru tee) trassi pikkus on ligi 300 m ja sellele tuleb paigaldada 3 truupi. Tee kulgeb
osaliselt mööda Eesti vektorpõhikaardil märgitud pinnasteed. Tee jääb suuremas osas
riigimaale, osaliselt eramaale tunnusega 17502:001:1292. Põhjapoolse tee (Kajaka tee)
trassi pikkus on 300 m ja sellele tuleb paigutada 5 truupi. Rajatav tee kulgeb piki kraavi
serva eramaal tunnusega 17502:001:0023.
I prioriteedi tegevus, kavandatud 2019. a; korraldaja on riigimaal RMK, eramaal
Keskkonnaamet ja maaomanikud/-hooldajad.
Joonis 9. Jausa rannaniitude juurdepääsutee rajamine ning Prassi rannaniitude
juurdepääsutee renoveerimine (aluskaart: Maa-ameti Eesti vektorpõhikaart).
4.3.9 Prassi rannaniidu juurdepääsutee renoveerimine
Väinamere HA Hiiu maakond
149
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) seatud eesmärkide
täitmiseks.
Prassi külla jäävate rannaniitudele juurdepääsuks ning niitude taastamiseks ja
hooldamiseks tuleb renoveerida teetrass koos truupidega (joon. 9). Teetrassi pikkus on
ligi 440 m, see kulgeb piki Prassi kraavi ja on Eesti vektorpõhikaardil pinnasteena
tähistatud. Lisaks teele tuleb renoveerida ka Prassi kraavist ülekäik, mis on vajalik teisel
pool kraavi asuvate rannaniitude hooldamiseks. Tee kaetakse u 20 cm paksuse kruusa
kihiga, mis tuuakse Partsi karjäärist. Tee jääb 340 m ulatuses riigimaale ja 100 m ulatuses
kahele eraomandis olevale maaüksusele (tunnustega 17501:004:0302 ja
17501:004:0006). Renoveeritav ülekäik Prassi kraavist jääb vähesel määral eramaale
(17501:004:0412).
Tegevuse prioriteet I, kavandatud 2019. a; korraldaja riigimaal RMK, eramaadel
Keskkonnaamet ja maaomanikud/-hooldajad.
4.3.10 Nuudimetsa truubi paigaldamine Rannakülas
Väinamere HA Hiiu maakond
Töö on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) ja 2.1.1.4.4 (niidurüdi)
seatud eesmärkide täitmiseks.
Rannaküla maadele jäävatele ulatuslikele A- kuni C-esinduslikkusega rannaniitudele
juurdepääsuks ja hooldamiseks tuleb hoiuala piiril olevale kraavile paigaldada truup
diameetriga 1 m ja pikkusega 4 m (joon. 10). Paigaldatav truup jääb eramaale
(17501:004:2892).
Tegevuse prioriteet I, tegevus on kavandatud 2019. a, korraldaja Keskkonnaamet ja
maaomanikud/-hooldajad.
150
Joonis 10. Nuudimetsa truubi paigaldamine Rannakülas (aluskaart Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
4.3.11. Ülekäigu rajamine Suuremõisa jõele
Väinamere HA Hiiu maakond
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud elupaigad) seatud eesmärkide
täitmiseks.
Valipe küla maale jääb Suuremõisa jõgi, mille alamjooks on juba 19. sajandil
metsakuivendamise eesmärgil kanalisse suunatud (nn Suuremõisa kanal). Tänapäeval
jäävad kahele poole kanalit raskesti ligipääsetavad roostunud rannaniidud. Rannaniitude
hooldamiseks rajatakse Suuremõisa jõele, ennekõike kariloomade tarvis, ülekäik (joon.
11). Ülekäik jääb ligikaudu 250 m kaugusele jõe suudmest jätkuvalt riigi omandis olevale
maale ja selle pikkus on ligikaudu 15 m.
Tegevuse prioriteet III, tegevus on kavandatud 2022. a, korraldaja Keskkonnaamet ja
maaomanikud/-hooldajad.
151
Joonis. 11. Ülekäigu rajamine Suuremõisa jõele (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
4.3.12. Säärenina vaatetorni renoveerimine
Väinamere HA Hiiu maakond
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.2 (läbirändavad ja peatuvad linnud) seatud
eesmärkide täitmise kontrolliks ja pt 3 seatud eesmärkide täitmiseks.
Tegevus on käsitletud ka Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas ja kajastub
selle eelarves (punkt 4.3.3).
„Säärenina vaatlustorn on vajalik sulgivate lindude loenduseks suvel ning rändlindude
loenduseks kevadel ja sügisel. Säärenina vaatluskoht, kui see on taas kasutamiskõlblik,
tuleb lisada riikliku seire punktide loetellu. Vaatlustorn on vajalik ka viiger- ja
hallhüljeste seireks, kuna torn on seireks sobivaim koht, et hülgeid mitte segada.
Tegemist on halvas olukorras vana militaartorniga riigimaal, mis vajab korrastamist.
Torni kordategemisest on huvitatud Hiiumaa Militaarajaloo Selts.”
Renoveeritav vaatlustorn jääb riigimaale (joon. 12). Korraldaja RMK ja aeg kavandatakse
RMK külastuskorralduskavaga.
152
Joonis 12. Säärenina vaatetorni renoveerimine, Hellamaa randa vaatetorni rajamine ning
Salinõmme vaatetorni remont (aluskaart: Maa-ameti Eesti vektorpõhikaart).
4.3.13 Vaatetorni rajamine Hellamaa randa
Väinamere HA Hiiu mk
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.2 (läbirändavad ja peatuvad linnud) seatud
eesmärkide täitmise kontrolliks, riikliku seire läbiviimiseks ja pt 3 seatud eesmärkide
täitmiseks.
Hellamaa randa jääb riikliku seire allprogrammi „Haned, luiged ja sookurg” seireala, kus
on vaja parandada linnuloenduse tingimusi (Riikliku keskkonnaseire mitmekesisuse ja
maastike seire allpogrammi „Haned, luiged ja sookurg”, koondaruanne 2012). Seire-
eesmärgiliste vaatlusplatvormide orienteeruv kõrgus maapinnast on ligikaudu 3‒5 m
(sõltub konkreetsest kohast) ja mahutavus kuni 10 inimest. Lisaks riiklikule seiretööle
153
saavad torni kasutada Keskkonnaamet, RMK, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad
loodusturismi edendamisel. Planeeritav rajatis jääb munitsipaalmaale (joon. 12).
Tegevuse prioriteet III, tegevus on kavandatud 2019. a; korraldajad ja läbiviijad on
kohalik omavalitsus ja huvilised.
4.3.14. Salinõmme linnuvaatlustorni remont
Väinamere HA Hiiu mk
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.2 (läbirändavad ja peatuvad linnud) seatud
eesmärkide täitmise kontrolliks, Soonlepa lahe lindude seire läbiviimiseks ja pt 3 seatud
eesmärkide täitmiseks.
Salinõmme linnuvaatlustorn paikneb riigimaal, on avalikus kasutuses. Tegevus on
käsitletud ka Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ja kajastub selle
eelarves (punkt 2.4). (joon 12).
„Salinõmmes (Salinõmme poolsaarel) on kõige kiirem linnuvaatlustornile uute akende
ettetõstmisega, sest pehkinud raamidest allapudenevad aknaklaasid võivad külastajaid
vigastada.”
Tegevuse prioriteet II, kavandatud aeg 2018; korraldaja RMK.
4.3.15. Loopealsete taastamiseks vajaliku taristu hooldamine
Väinamere HA Hiiumaa ja Saaremaa
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.2 (kadastikud) ja 2.2.2.5 (loopealsed) seatud
eesmärkide täitmiseks.
Taristu rajamist rahastatakse projekti LIFE to Alvars eelarvest.
Väinamere HA-le jääb Hiiu maakonnas kolm LIFE to Alvars loopealsete taastamise
projekti ala: Sarve MKA ja Kaevatsi laid (hoiualal osaliselt), Aruküla (hoiualal osaliselt)
ning Heltermaa-Vahtrepa. Projekti tulemusena on ehitatud läbipääsud jalakäijatele,
autodele ja traktoritele, juurdepääsuteed, lauter, loomade varjualused, jootmiskohad,
lammaste kogumisaiad ning tarad ja püstitatud loopealseid tutvustavad stendid (joon. 13).
Väinamere HA-le jääb Saare maakonnas LIFE to Alvars loopealsete taastamise projekti
Nõmmküla-Üügu ala (hoiualal osaliselt). Projekti tulemusena on ehitatud erinevat tüüpi
väravad (läbitavad kas jalgsi või tehnikaga) ja tarad (joon. 14).
Edaspidi on vajalik taristu jooksev hooldus. Tegevuse prioriteet II, korraldaja
Keskkonnaamet koostöös maahooldajatega, riigimaal RMK.
154
Heltermaa-Vahtrepa projektiala.
Aruküla projektiala. Sarve MKA ja Kaevatsi laiu projektiala.
Joonis 13. Loopealsete taastamiseks vajalik taristu Hiiumaal (aluskaart: Maa-ameti Eesti
vektorpõhikaart).
155
Joonis. 14. Loopealsete taastamiseks vajalik taristu Nõmmküla-Üügu projektialal
Saaremaal.
4.3.15. Niitude hooldamiseks vajaliku tehnika ostmine
Väinamere HA
Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2 (poollooduslikud kooslused), eelkõige puisniitudele
seatud eesmärkide täitmiseks.
Poollooduslike koosluste hoolduse parandamiseks on talunikel vaja muretseda
rootorniidukeid, kogumisaedu ning puisniitude hoolduseks rootorniiduk, kaaruti ja press.
Tehnika ost on kavandatud perioodil 2018–2020; II prioriteet. Korraldaja: huvilised
(poollooduslike koosluste hooldajad).
156
4.4. KAVAD, EESKIRJAD
4.4.1. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja uue kaitsekorralduskava
koostamine
Kaitsekorralduskava täitmise vahehindamisel 2022. a antakse hinnang senisele
kaitsekorraldusele, viiakse kavasse sisse lisandunud andmed ala väärtuste kohta, tehakse
vajadusel muudatusi kavandatud tegevuste osas ja tulemuslikkuse hindamise
koondtabelis. Elupaigatüüpide osas tehakse vahekokkuvõte taastatud ja hooldamisse
läinud aladest.
Kaitsekorraldusliku perioodi lõpus 2027. a hinnatakse perioodi 2018‒2027
kaitsekorralduse tulemuslikkust (pt 5) ja koostatakse uus kaitsekorralduskava.
Tegevuse prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.
4.4.2. Hoiualade määruste muutmine
Väinamere HA Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare mk, Pullapää panga HA, Österbi HA
Kavaga tehakse ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse hoiualade kaitse alla võtmise
määrusi (Lisa 1); ettepanekud on toodud lisas 10.
Kavaga tehakse ettepanek täpsustada hoiualade kaitse-eesmärke. Väärtuse kaitse-
eesmärkidest väljaarvamise või lisamise põhjused on toodud väärtuste peatükis (ptk 2).
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1 (linnud) ja 2.2.4 (metsaelupaigatüübid) seatud
eesmärkide täitmiseks.
Kavaga tehakse ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse määrust „Hoiualade kaitse alla
võtmine Lääne maakonnas” ja muuta Väinemere HA piiri Noarootsis. Väinamere HA-le
jääb passiivses olekus Einbi liivamaardla; kogu ala on eraomandis. Noarootsi valla
ettepanekul (kaasamiskoosolek Haapsalus 4. aprill 2013) tehakse kavaga ettepanek arvata
liivamaardla hoiualast välja. Hoiuala pindala väheneb sellega 10 ha, sellest 9,5 ha on
maardlate registris arvel aktiivse reservvaruna, 0,5 ha passiivse reservvaruna (Maa-ameti
andmed). Ala väljaarvamine hoiualast ei mõjuta hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist.
Väljaarvatava ala lõuna- ja edelaserva on riivamisi kaardistatud 0,6 ha poollooduslik A-
C-esinduslikkusega lubjarikas niit (6210) (hooldamise-taastamise kavas II
prioriteetsusega ala). Maaomanike soovil võib elupaigatüübina inventeeritud kitsa riba ka
hoiualale jätta. Alale ei jää eesmärgiks olevate liikide leiukohti.
Kavaga tehakse ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse määrust „Hoiualade kaitse alla
võtmine Lääne maakonnas” ja korrigeerida Österbi hoiuala nime vastavalt Noarootsi
vallas asuva küla nimele Österby.
Tegevus on I prioriteet ja kavandatud 2020. a, korraldaja Keskkonnaamet.
157
Kavaga tehakse ettepanek kaaluda pesitsevate lindude kaitseks kahe looduskaitseala
moodustamist: 1. Rukkirahule. 2. Paatsalu lahe laidudele (ennekõike Oosäär,
Kampsulilaid, Hassalaid ja Saluputk).
Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.1.1 (haudelinnud) ja 2.1.1.2 (läbirändavad ja peatuvad
linnud) seatud eesmärkide täitmiseks. Kaitsekord peab võimaldama kehtestada
liikumispiirangut lindude pesitsusajal ning linnujahikeeldu.
4.5. KAITSTAVA ALA TUTVUSTAMINE JA KESKKONNAAHARIDUS
4.5.1. Väinamere hoiuala tutvustava trükise koostamine
Tegevus on vajalik pt 3 seatud eesmärkide täitmiseks ja loodushariduse edendamiseks
Trükis (kaart-voldik) käsitleb Väinamere HA maismaa- ja mereosa väärtusi ning on
suunatud ala külastavatele loodushuvilistele, aga ka kohalikele elanikele. Trükis peab
esmajoones olema kättesaadav pdf-kujul, vajadusel võib selle hiljem välja anda ka
paberkandjal.
Trükise tekst peab olema eesti, vene ja inglise keeles. Trükise formaat minimaalselt A3
(29,8 x 42, volditult A65); teksi maht ligikaudu 8 500 tähemärki, piltide arv minimaalselt
7; kaart.
Tegevuse prioriteet III. Tegevus on kavandatud 2022. a, korraldaja Keskkonnaamet.
4.5.2. Väinamere hoiuala ja Väinamerd tutvustava keskkonnaharidusliku
õppeprogrammi väljatöötamine
Tegevus on vajalik pt 3 seatud eesmärkide täitmiseks ja loodushariduse edendamiseks.
Koostatav õppeprogramm tutvustab hoiuala mõistet ja Väinamere HA maismaa- ning
mereosa väärtusi. Enim pööratakse tähelepanu kõige iseloomulikematele kooslustele,
rannaniitudele ja laidudele ning elustikurühmale lindudele. Samuti tuuakse välja
tähelepanuväärsemad üksikobjektid (nt Uisu ja Pulli pangad), tutvustatakse alaga seotud
pärandkultuuri ning ala uurimise ajalugu. Programm tutvustab Väinamerd kui kõrge
kaitseväärtusega sisemerd, mille hea käekäik loob eeldudused Väinamere-äärsete vanade
ja tuntud kaitstavate alade (sh Matsalu RP, Silma LKA, Puhtu-Laelatu LKA) väärtuste
pikaajalisele säilimisele.
Õppeprogramm on suunatud II‒III kooliastmele.
Tegevuse prioriteet III. Tegevus on kavandatud 2022. a, korraldaja Keskkonnaamet,
huvilised (keskkonnaharidusega tegelev MTÜ).
158
4.6. EELARVE
Eelarve tabelisse 24 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd. Tegevused
jaotatud vastavalt olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
I prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri
kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus;
II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele
ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
Tabel 24. Kaitsekorralduskava eelarve (sadades eurodes). Tähistus: KeA – Keskkonnaamet; KAUR – Keskkonnaagentuur; RMK –
Riigimetsa Majandamise Keskus; x – töö teostatakse riigieelarvelistest vahenditest.
ptk Tegevuse nimetus
Tegevuse
tüüp
Korrald
aja
Priori-
teet 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
4.1 Inventuurid, seire, uuringud
4.1.1
Valitud piirkondade
haudelinnustiku inventuur Inventuur KeA II 50 50
4.1.2
Elupaigatüübi jõed ja ojad
inventuur Inventuur KeA II 15 15
4.1.3
Leisi jõe alamjooksu
hüdroloogiline uuring Uuring KeA II 40 40
4.1.4
Valitud piirkondade
taimeliikide inventuur Inventuur KeA II 50 50
4.1.5.1
Ohustatud taimekoosluste
(Natura 2000 kooslused)
seire Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.2
Ohustatud soontaimede ja
samblaliikide seire Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.3 Ööliblikate kooslused Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.4 Röövlinnud Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.5 Haned, luiged ja sookurg Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.6 Kotkad ja must-toonekurg Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.7
Meresaarte
haudelinnustiku seire Riiklik seire KAUR I X
4.1.5.8
Valitud elupaikade
talilinnustik Riiklik seire KAUR I X
4.1.6
Kaitsealuste ja ohustatud
taimeliikide tulemusseire Tulemusseire KeA II X X
4.1.7
Elupaigatüüpide
tulemusseire ja
kordusinventuur Tulemusseire KeA II 20 20 40
4.1.8
Emaputkele olulisimate
kasvualade väljavalimine
ja liigile sobiva
hooldusrežiimi määramine
(Lääne ja Pärnu Uuring KeA III 10 10
160
maakonnad)
4.1.9
Lindude toidubaasi uuring
Väinameres Uuring
KeA,
huvilised III 250 250
4.2 Hooldus, taastamine ja
ohjamine
4.2.1.1.
1
Rannaniitude (1630*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 670 670 670 2010
4.2.1.1.
1
Rannaniitude (1630*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 593 593 593 1779
4.2.1.1.
1
Rannaniitude (1630*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 843 843 843 2529
4.2.1.1.
1
Rannaniitude (1630*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 150 150 150 450
4.2.1.1.
1
Rannaniitude (1630*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 9 9
4.2.1.1.
2
Rannaniitude (1630*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 1287 1287 1287 1759 1759 1759 2145 2145 2145 2692 18 265
4.2.1.2.
1
Kadastike (5130)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d; I 1 1 1 3
161
maaoman
ikud
4.2.1.2.
1
Kadastike (5130)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 210 210 210 630
4.2.1.2.
1
Kadastike (5130)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 250 250 250 18285
4.2.1.2.
1
Kadastike (5130)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 120 120 170 410
4.2.1.2.
2
Kadastike (5130)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 32 32 32 45 45 45 217 217 217 425 1076
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 36 36
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 404 404 404 1212
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 448 448 448 1344
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja I 560 560 560 53
162
d;maaom
anikud
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 72 72 72 216
4.2.1.2.
3
Loodude (6280*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 8 8 8 24
4.2.1.2.
4
Loodude (6280*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 425 447 447 700 975 975 1325 1325 1325 1370 9314
4.2.1.3.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 24 24
4.2.1.3.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 196 196 196 588
4.2.1.3.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 92 92 92 276
4.2.1.3.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 16 16 16 48
163
4.2.1.3.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 8 8 8 24
4.2.1.3.
2
Kuivade niitude lubjarikkal
mullal (6210 ja 6210*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 270 290 290 412 412 412 470 470 480 485 3991
4.2.1.3.
3
Lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 220 220 440
4.2.1.3.
3
Lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 12 12 24
4.2.1.3.
3
Lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 34 34 68
4.2.1.3.
4
Lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 28 28 165 165 165 173 173 173 173 173 1416
4.2.1.3.
4
Lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 22 22 22 66
4.2.1.3.
5
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 8 8 16
164
4.2.1.3.
5
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KA;
RMK;
maahoold
ajad;
maaoman
ikud III 14 14 28
4.2.1.3.
6
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 5 5 5 5 5 8 8 8 8 8 65
4.2.1.3.
6
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 7 7 7 21
4.2.1.4.
1
Puisniitude (6530*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 128 122 122 372
4.2.1.4.
1
Puisniitude (6530*)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 16 16 16 48
4.2.1.4.
2
Puisniitude (6530*)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud 196 49 59 59 196 196 214 214 214 214 214 1629
4.2.1.4.
3
Puiskarjamaade (9070)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 15 15
4.2.1.4.
3
Puiskarjamaade (9070)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 33 33 225 192 216 140 140 116 1095
165
4.2.1.4.
3
Puiskarjamaade (9070)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 111 111 112 334
4.2.1.4.
4
Puiskarjamaade (9070)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 155 168 168 168 195 195 355 355 375 448 2582
4.2.1.5.
1
Sinihelmikakoosluste
(6410) taastamine
(Väinamere hoiuala)
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 11 11 22
4.2.1.5.
1
Sinihelmikakoosluste
(6410) taastamine
(Väinamere hoiuala)
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 3 3 6
4.2.1.5.
2
Sinihelmikakoosluste
(6410) hooldamine
Väinamere hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 7 7 7 7 7 35
4.2.1.5.
2
Sinihelmikakoosluste
(6410) hooldamine
Väinamere hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 2 2 2 6
4.2.1.5.
3
Niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 16 16 35 35 102
4.2.1.5.
3
Niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 1 18 18 37
166
4.2.1.5.
4
Niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KA;
RMK;
maahoold
ajad;
maaoman
ikud I 5 5 5 5 5 15 15 38 38 38 169
4.2.1.5.
4
Niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 11 11
4.2.1.5.
5
Liigirikka madalsoo või
soostunud niidu (7230)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud II 80 80 80 240
4.2.1.5.
5
Liigirikka madalsoo või
soostunud niidu (7230)
taastamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud III 45 45 73 163
4.2.1.5.
6
Liigirikka madalsoo või
soostunud niidu (7230)
hooldamine Väinamere
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 52 52 104
4.2.1.6.
1
Lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*) taastamine
ja hooldamine Mõisaküla
panga hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 4 4 4 6 6 6 6 6 6 6 54
167
4.2.1.6.
1
Lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*) taastamine
ja hooldamine Mõisaküla
panga hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 2 2 2 6
4.2.1.6.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Mõisaküla panga hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 16
4.2.1.6.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Mõisaküla panga hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d II 1 1
4.2.1.6.
3
Puiskarjamaade (9070)
taastamine ja hooldamine
Mõisaküla panga hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d II 6 6 6 18
4.2.1.6.
3
Puiskarjamaade (9070)
taastamine ja hooldamine
Mõisaküla panga hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 5 5 5 5 5 5 5 35
4.2.1.7
Puiskarjamaade (9070)
taastamine ja hooldamine
Puiskarjamaa hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 32 32 32 37 37 37 37 37 37 37 355
4.2.1.7
Puiskarjamaade (9070)
taastamine ja hooldamine
Puiskarjamaa hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d II 6 6 6 18
168
4.2.1.8.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mulla (6210*) taastamine
ja hooldamine Österbi
hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 3 3
4.2.1.8.
1
Kuivade niitude lubjarikkal
mulla (6210*) taastamine
ja hooldamine Österbi
hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 2 2 2 2 2 2 2 2 2 18
4.2.1.8.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Österbi hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d II 4 4 4 12
4.2.1.8.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Österbi hoiualal
Koosluse
taastamistöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d III 1 1 1 3
4.2.1.8.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Österbi hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d I 2 2 2 2 2 2 12
4.2.1.8.
2
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niitude (6510)
taastamine ja hooldamine
Österbi hoiualal
Koosluse
hooldustöö
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d II 1 1 1 3
4.2.2
Pullapää panga jalami
võsast puhastamine
Maastiku
hooldamistöö RMK III 5 5 10
169
4.2.3
Väikekiskjate ohjamine
Viirelaiul, Rukkirahul,
Eerikulaiul, Kakralaiul ja
linnutähtsatel aladel
(Väinamere HA)
Probleemliigi
tõrje
RMK.
jahiseltsi
d II X X X X X X X X X X X
4.2.4
Linnutähtsate alade
taastamine ja hooldamine
(Väinamere HA Hiiu,
Lääne ja Saare mk)
Liigi
elupaiga
hooldustöö
KeA;
RMK;ma
ahooldaja
d;maaom
anikud I 200 200 200 200 200 425 425 425 425 425 3125
4.3 Taristu, tehnika ja loomad
4.3.1 Piiride tähistamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II 360 360
4.3.2 Piiritähiste hooldamine
Kaitsealuste
objektide
tähistamine RMK II X X X X X X X X X X X
4.3.4
Puhkekoha rajamine
Pullapää panga hoiualal
Radade,
külastuskesk
uste ja
puhkekohtad
e rajamine RMK III 20 20
4.3.5
Puhkekoha hooldamine
Pullapää panga hoiualal
Radade,
külastus-
keskuste ja
puhkekohtad
e hooldamine RMK I X X X X X X X X X
4.3.6
Infotahvli paigaldamine
Viirelaiule (Saaremaa)
Infotahvlite
rajamine
KeA;
RMK II 6 6
4.3.6
Infotahvli hooldamine
Viirelaiul (Saaremaa)
Infotahvlite
hooldamine RMK II X X X X X X X X X
4.3.8
Jausa rannaniidu
juurdepääsutee rajamine
(Hiiumaa)
Muu taristu
rajamine
KeA;
RMK I 150 150
4.3.9
Prassi rannaniidu
juurdepääsutee
renoveerimine (Hiiumaa)
Muu taristu
rajamine
KeA;
RMK I 157 157
4.3.10
Nuudimetsa truubi
paigaldamine Rannakülas
(Hiiumaa)
Muu taristu
rajamine
KeA;
RMK I 19 19
170
4.3.11
Ülekäigu rajamine
Suuremõisa jõele
(Hiiumaa)
Muu taristu
rajamine
KeA;
maahoold
ajad;maa
omaniku
d III 60 60
4.3.13
Vaatetorni rajamine
Hellamaa randa
Radade,
külastuskes-
kuste ja
puhkekohta-
de rajamine Huvilised III 100 100
4.3.15
Niitude hooldamiseks
vajaliku tehnika ostmine
Tehnika
ostamine Huvilised III 30 30 30 90
4.4 Kavad, eeskirjad
4.4.1
Kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse
hindamine ja uue
kaitsekorralduskava
koostamine Tegevuskava KeA II X X X
4.4.2
Hoiualade määruste
muutmine (Hiiu, Lääne,
Saare ja Pärnu
maakonnad)
Kaitsekorra
muutmine KeA II X X X
4.5 Kaitstava ala tutvustamine ja
keskkonnaharidus
4.5.1
Väinamere hoiuala
tutvustava trükise
koostamine
Trükiste
koostamine KeA III 20 20
4.5.2
Väinamere hoiuala ja
Väinamerd tutvustava
keskkonnaharidusliku
õppeprogrammi
väljatöötamine
Õppe-
programmide
väljatööta-
mine ja
läbiviimine KeA III 50 50
.
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE
HINDAMINE
Tabelis 25 on toodud eesmärgiks seatud väärtused ning nende kaitsekorralduse
tulemuslikkuse hindamise indikaatorid ja oodatav tulemus. Lähtutud on
kaitsekorraldusliku perioodi alguses teadaolevatest kvantitatiivselt mõõdetavatest
indikaatoritest, mida on võimalik korduvhinnata.
Linnuliikide kaitse korralduse tulemuslikkuse hindamiseks annab sisendi riiklik seire (vt
4.1.5) ja alale kavandatud haudelindude inventuur (vt 4.1.1). Eraldi tulemusseiret lindude
osas kavaga planeeritud ei ole. I kaitsekategooria liikide väike-laukhane ja tutka
kaitsekorralduse võib lugeda tulemuslikuks kui nõuetele vastavalt on hooldatud
Väinamere hoiuala linnutähtsad alad.
Taimeliikide kaitse korralduse tulemuslikkuse hindamiseks annab sisendi taimeliikide
tulemusseire (vt 4.1.6), riiklik seire (vt 4.1.5) ja Hiiumaal läbiviidav valitud piirkondade
taimeliikide inventuur (vt 4.1.4). Taimeliikidel, mille arvukus on teada, ei tohi see
kaitsekorralduslikul perioodil väheneda.
Elupaigatüüpide kaitse korralduse tulemuslikkust hinnatakse elupaigatüüpide pindala ja
esinduslikkuse kaudu, läbi kaitsekorraldusliku perioodi peab elupaigatüübi esinduslikkus
püsima vähemalt samal tasemel ja pindala ei tohi väheneda. Elupaigatüüpide seisundi
hindamiseks annavad sisendi kaugseire, jooksvad hinnangud hooldatavatele
poollooduslikele kooslustele ja kordusinventuur (vt 4.1.7). Riikliku seire allprogramm
“Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire” annab sisendi Hiiu maakonnas
eesmärgiks olevate elupaigatüüpide 1310, 1630*, 5130 ja 6530* seisundi hindamiseks;
Lääne maakonnas elupaigatüüpide 1630* ja 6280* seisundi hindamiseks; Saare
maakonnas elupaigatüüpide 6280* ja 6530* seisundi hindamiseks (4.1.5).
Tabel 25. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine KKK pt Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1.4.1 kalakotkas ala sobivus
läbirändealana
Väinamere piirkond on
liigile sobiv läbirändeala
Väinamere piirkond on liigile sobiv
läbirändeala
Info riiklik seire
2.1.1.4.2 kassikakk ala sobivus
toitumisalana
levivad liigile
toitumisaladena sobivad
hooldatud avatud maastikud
37 ha ulatuses Väinamere
HA Pärnumaal
pesitusalad on kindlaks tehtud; levivad
kassikakule toitumisaladena sobivad
avatud maastikud vähemalt 50 ha
ulatuses Väinamere HA Pärnumaal
Info: hooldatavatel
aladel jooksev hoolduse
kontroll, hooldamata
aladel valitud alade
kordusinventuur
2.1.1.4.3 merikotkas asustatud pesade arv - 2 asustatud pesa
Väinamere HA Hiiumaal;
- 2 asustatud pesa
Väinamere HA Läänemaal;
- 3 asustatud pesa
Väinamere HA Saaremaal;
- 1 asustatud pesa
Kadakalaiu merikotka PEP;
- 1 asustatud pesa
Suuremõisa merikotka PEP
- 1 asustatud pesa Heinlaiu
merikotka PEP
- vähemalt 7 asustatud pesa Väinamere
HA;
- 1 asustatud pesa Kadakalaiu
merikotka PEP;
- 1 asustatud pesa Suuremõisa
merikotka PEP;
- 1 asustatud pesa Heinlaiu merikotka
PEP
Info riiklikust seirest
2.1.1.4.4 niidurüdi pesitsevate paaride
arv, pesitsemiseks
sobiva rannaniidu
pindala
- 4 paari Väinamere HA
Hiiumaa; 1 paar Väinamere
HA Pärnumaa; 1 paar
Väinamere HA Saaremaa
- levib niidurüdile
pesitsemiseks sobivaid
rannaniite Väinamere HA
Läänemaal
- vähemalt 4 pesitsevat paari
Väinamere HA Hiiumaa; vähemalt 1
paar Väinamere HA Pärnumaa;
vähemalt 1 paar Väinamere HA
Saaremaa;
- levib niidurüdile pesitsemiseks
sobivaid rannaniite vähemalt 47 ha
ulatuses (s.o Varni rannaniit)
Väinamere HA Läänemaal
Info riiklikust seirest ja
kavandatud
haudelindude loendus.
2.1.1.4.5 tutkas pesitsevate paaride
arv;
rändepeatuspaikadeks
sobivate hooldatud
rannaniitude pindala
hooldatud ha taastatavate
rannaniitude kogupindala
Väinamere HA-l on 900 ha
levivad tutkale rändepeatuspaikadena
sobivad hooldatud rannaniidud
vähemalt 500 ha (s.o linnutähtsate
alad)
Info: hooldatavatel
aladel jooksev hoolduse
kontroll, hooldamata
aladel valitud alade
kordusinventuur;
173
haudelinnustiku
loendus.
2.1.1.4.6 väike-laukhani alal peatuvate ja
läbirändavate lindude
arv;
rändepeatuspaikadeks
sobivate hooldatud
rannaniitude pindala
hooldatud ha taastatavate
rannaniitude kogupindala
Väinamere HA-l on 900 ha
levivad väike-laukhanele
rändepeatuspaikadena sobivad
hooldatud rannaniidud vähemalt 500 ha
(s.o linnutähtsad alad)
Info: hooldatavatel
aladel jooksev hoolduse
kontroll, hooldamata
aladel valitud alade
kordusinventuur;
rändeloendused.
2.1.1.5.1 hüüp pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l
hinnanguliselt 1-5 paari
pesitsusalad on kindlaks tehtud;
Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 3
paari
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.2 kivirullija pesitsevate paaride
arv; pesitsemiseks
sobivate hooldatud
rannaniitude pindala
Väinamere HA 7 paari
Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 7
paari; Tamse niit (42 ha) ja Viirelaid
(87 ha) on hooldatud
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.3 naaskelnokk pesitsevate paaride
arv, pesitsemiseks
sobivate hooldatud
rannaniitude pindala
Väinamere HA 5 paari Väinamere HA-l Hiiumaal vähemalt 1
paar, Läänemaal 4 paari; Tamse niit
(42 ha) ja Viirelaid (87 ha) on
hooldatud
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.4 soopart pesitsevate paaride
arv;
peatuvate ja rändel
olevate isendite arv
- Väinamere HA-l pesitseb
1 paar;
- rannikumeres peatub
rändel 29 000 isendit.
- Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 1
paar;
- rannikumeres peatub rändel vähemalt
29 000 isendit
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.5 räusktiir pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l
regulaarselt 100 paari
Väinamere HA-l pesitseb regulaarselt
vähemalt 100 paari
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.6 sooräts pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l pesitseb 1
paar
vähemalt 1 pesitsev paar Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.7 tutt-tiir pesitsevate
kolooniate arv
Väinamere HA-l
regulaarselt 1 koloonia
Väinamere HA-l pesitseb regulaarselt
vähemalt 1 koloonia
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.8 tõmmukajakas pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l 1 paar Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 1
paar
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.9 valgeselg-kirjurähn pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l 1 paar vähemalt 1 pesitsev paar Väinamere
HA-l Läänemaal
Info: riiklik seire.
174
2.1.1.5.10 merivart pesitsevate paaride
arv; rändel peatuvate
isendite arv
- Väinamere HA-l pesitseb
1 paar;
- Väinamere HA-l peatub
rändel 100 000 isendit
Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 1
paar
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.1.5.11 rohunepp peatuvate ja rändel
olevate isendite arv;
peatuspaigaks sobiva
niiduala pindala
hooldatud ja taastatavate
rannaniitude kogupindala
Väinamere HA-l 900 ha
Väinamere HA-l levivad
rändepeatuspaikadena sobivad
hooldatud rannaniidud vähemalt 500 ha
(s.o linnutähtsad alad)
Info: hooldatavatel
aladel jooksev hoolduse
kontroll, hooldamata
aladel valitud alade
kordusinventuur;
haudelinnustiku
loendus
2.1.1.5.12 mustsaba-vigle pesitsevate paaride
arv
Väinamere HA-l 1 paar Väinamere HA-l pesitseb vähemalt 3
paari
Info: riiklik seire ja
haudelindude inventuur
2.1.1.5.13 väikekajakas rannikumere sobivus
rändepeatuspaigana
Väinamere HA-l on
rannikumeri liigile sobiv
rändepeatuspaik
Väinamere HA-l on rannikumeri liigile
sobiv rändepeatuspaik
Info: riiklik seire.
2.1.1.6 III kaitsekategooria
ja teised kaitse-
eesmärgiks olevad
linnuliigid
pesitsevate paaride
arv;
rändel peatuvate
isendite arv
Vt tabel 5 arvukus säilinud või suurenenud (vt
tabel 7)
Info: riiklik seire ja
haudelindude
inventuur.
2.1.2.2 saarmas liigi esinemine alal elutseb Väinamere HA
Hiiu- ja Läänemaal
elutseb Väinamere HA Hiiu- ja
Läänemaal
Info: seire
2.1.5.1.1 madal unilook - leiukohtade arv;
- isendite arv;
- kasvuala
kogupindala
- 1 leiukoht Väinamere HA
Hiiumaa;
- 1 leiukoht Väinamere HA
Läänemaa;
- 100 isendit, pindala 40 m2
Pullapää panga HA-l
- vähemalt 1 leiukoht Väinamere HA
Hiiumaa;
- vähemalt 1 leiukoht Väinamere HA
Läänemaa;
- vähemalt 100 isendit, pindala
vähemalt 40 m2 Pullapää panga HA-l
Info: tulemusseire,
riiklik seire (Ohustatud
soontaimede ja
sammalde seire) ja
taimeliikide inventuur
2.1.5.1.2 emaputk - liigi
sagedushinnang
elupaikades;
- kasvuala
kogupindala
- ‘tavaline’ või ‘sage’,
kasvuala kogupindala on
238 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- ‘tavaline’ või ‘sage’,
kasvuala kogupindala 49 ha
Väinamere HA Pärnumaal
- ‘tavaline’ või ‘sage’, kasvuala
kogupindala vähemalt 238 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- ‘tavaline’ või ‘sage’, kasvuala
kogupindala vähemalt 49 ha
Väinamere HA Pärnumaal
Info: tulemusseire
2.1.5.1.3 randtarn - leiukohtade arv;
- isendite arv;
- 8 leiukohta, ’ohtralt’,
pindala 21 ha Väinamere
- vähemalt 8 leiukohta, arvukus
hajusalt kuni ohtralt, pindala 20 ha
Info: tulemusseire ja
kaitstavate taimeliikide
175
- kasvuala
kogupindala
HA Hiiumaal;
- 18 leiukohta, 400 isendit
Väinamere HA Läänemaal
Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 18 leiukohta, 400 isendit
Väinamere HA Läänemaal
inventuur
2.1.5.1.4 rand-soodahein - leiukohtade arv;
- isendite arv;
- kasvukohtade
kogupindala
- 7 leiukohta, 2000 isendit,
pindala 10 ha Väinamere
HA Hiiu maal;
- 14 leiukohta, 2000 isendit,
pindala 0,3 ha Väinamere
HA Läänemaal
- vähemalt 7 leiukohta, 2000 isendit,
pindala 10 ha Väinamere HA Hiiu
maal;
-vähemalt 14 leiukohta, 2000 isendit,
pindala 0,3 ha Väinamere HA
Läänemaal
Info: tulemusseire,
riiklik seire (Ohustatud
soontaimede ja
sammalde seire) ja
taimeliikide inventuur
2.1.5.2.1 kaunis-kuldking - leiukohtade arv;
- isendite arv;
- kasvuala
kogupindala
- 3 leiukohta, 57 isendit ja
159 võsu, pindala 0,47 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- 1 populatsioon, 6 isendit
Väinamere HA Läänemaal;
- 2 leiukohta, 100 isendit,
pindala 0,7 ha Väinamere
HA Saaremaal
- vähemalt 3 kasvukohta, 100 võsu (50
isendit), pindala 0,4 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 1 populatsioon, 6 isendit
Väinamere HA Läänemaal;
- vähemalt 2 leiukohta, 100 isendit,
pindala 0,7 ha Väinamere HA
Saaremaal
Info: tulemusseire ja
kaitstavate taimeliikide
inventuur
2.1.5.2.2 müür-raunjalg - leiukohtade arv;
- ohtruse hinnang;
- isendite arv
pangal ohtralt, väljaspool
panka 70 m2 30 isendit
Pullapää panga HA-l
pangal ohtralt, väljaspool panka
vähemalt 70 m2 30 isendit Pullapää
panga HA-l
Info: tulemusseire.
2.1.5.2.3 pruun raunjalg - leiukohtade arv;
- isendite
ohtrushinnang
- 1 leiukoht (Pullapää pank),
ohtralt isendeid Pullapää
panga HA-l;
- 1 leiukoht (Mõisaküla
pank), ohtralt isendeid
Mõisaküla panga HA-l
- 1 leiukoht (Pullapää pank), ohtralt
isendeid Pullapää panga HA-l;
- 1 leiukoht (Mõisaküla pank), ohtralt
isendeid Mõisaküla panga HA-l
Info: tulemusseire.
2.1.5.3.1 soohiilakas - leiukohtade arv
- isendite arv
- kasvuala
kogupindala
- 5 leiukohta, 100 isendit,
pindala 1,4 ha Väinamere
HA Läänemaal;
- 7 leiukohta, 50 isendi,
pindala 8,1 ha Väinamere
HA Saaremaal
- vähemalt 5 leiukohta, 100 isendit,
pindala 1,4 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 7 leiukohta, 50 isendi,
pindala 8,1 ha Väinamere HA
Saaremaal
Info: tulemusseire ja
riiklik seire (Ohustatud
soontaimede ja
sammalde seire).
2.1.5.3.2 aasnelk - leiukohtade arv;
- isendite arvukuse
hinnang;
- kasvuala
1 populatsioon Hellamaa
rahul, tuhanded isendid,
pindala 8,6 ha Väinamere
HA Hiiumaal
vähemalt 1 populatsioon Hellamaa
rahul, tuhanded isendid, pindala 8,6 ha
Väinamere HA Hiiumaal
Info: tulemusseire ja
valitud piirkondade
kaitstavate taimeliikide
inventuur.
176
kogupindala
2.1.5.3.3 harilik muguljuur - isendite arv
- isendite arvukuse
hinnang;
- kasvukohtade arv;
- kasvuala
kogupindala
- 2000 isendit, 5
kasvukohta, pindala 67 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- isendite arvukus sadades,
29 kasvukohta, pindala 15
ha Väinamere HA
Läänemaal;
- 170 isendit, 3 kasvukohta,
pindala 13 ha Väinamere
HA Saaremaal
- vähemalt 2000 isendit, 5 kasvukohta,
pindala 67 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- isendite arvukus vähemalt sadades,
vähemalt 29 kasvukohta, pindala 15 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- vähemalt 170 isendit, 3 kasvukohta,
pindala 13 ha Väinamere HA
Saaremaal
Info: tulemusseire ja
valitud piirkondade
kaitstavate taimeliikide
inventuur.
2.1.5.3.4 kärbesõis - isendite arv;
- kasvukohtade arv;
- kasvukohtade
kogupindala
- 470 isendit, 3 kasvukohta,
pindala 32,4 ha Väinamere
HA Hiiumaal;
- 400 isendit, 10
kasvukohta, pindala 25 ha
Väinamere HA Saaremaal
- vähemalt 400 isendit, 3 piirkonda,
pindala 30 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 400 isendit, 10 kasvukohta,
pindala 25 ha Väinamere HA
Saaremaal
Info: tulemusseire ja
valitud piirkondade
kaitstavate taimeliikide
inventuur.
2.2.1.1 esmased rannavallid
(1210)
pindala,
esinduslikkus,
rannajoone ulatus,
kus levib
- B-esinduslikkusega 1,1 ha,
C 0,04 ha, D-0,6
haVäinamere HA Hiiumaal;
- B-esinduslikkusega 1,7 ha,
D-1,0 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 0,6 ha,
C 0,1 ha, D-0,4 ha
Väinamere HA Saaremaal
- kokku vähemalt 1,7 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 1,1 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- kokku vähemalt 2,7 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 1,7 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- kokku vähemalt 1,1 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 0,6 ha
Väinamere HA Saaremaal
Info: paikvaatlus,
ortofotod
2.2.1.2 püsitaimestikuga
kivirannad (1220)
pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 4,5 ha,
C 0,4 ha, D-4,1
haVäinamere HA Hiiumaal;
- B-esinduslikkusega 2,6 ha,
D-13,8 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 5,0 ha,
C 0,9 ha, D-10,2 ha
Väinamere HA Saaremaa
- kokku vähemalt 9 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 4,5 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- kokku vähemalt 16,4 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 2,6 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- kokku vähemalt 16,1 ha, kusjuures B-
esinduslikkusega vähemalt 5 ha
Väinamere HA Saaremaal
Info: paikvaatlus,
ortofotod
177
2.2.1.3 merele avatud
pankrannad (1230)
pindala,
esinduslikkus,
rannajoone ulatus,
kus levib
- A-esinduslikkusega 400 m
rannajoonel Väinamere HA
Saaremaal
A-esinduslikkusega 0,8 ha (400 m
rannajoonel) Väinamere HA Saaremaal
Info: tulemusseire,
ortofotod
2.2.1.4 soolakulised muda-
ja liivarannad (1310)
pindala,
esinduslikkus,
soolakualade arv
- 0,7 ha A-esinduslikkusega
ja 0,7 ha B Väinamere HA
Hiiumaal;
- levib hajusalt kaasnevana
rannaniitudel Väinamere
HA Läänemaal
- vähemalt 1,4 ha, kusjuures 0,7 ha A-
esinduslikkusega, ülejäänu
esinduslikkus B Väinamere HA
Hiiumaal;
- levib hajusalt kaasnevana
rannaniitudel Väinamere HA
Läänemaal
Info: tulemusseire,
ortofotod
2.2.1.5 väikesaared ja laiud
(1620)
pindala,
esinduslikkus
- 28,9 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- 34,9 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- 5,7 ha Väinamere HA
Pärnumaal;
- 6,4 ha Väinamere HA
Saaremaal
- 29 ha Väinamere HA Hiiumaal;
- 35 ha Väinamere HA Läänemaal;
- 6 ha Väinamere HA Pärnumaal;
- 6 ha Väinamere HA Saaremaal
Info: paikvaatlus,
ortofotod
2.2.1.6 püsitaimestikuga
liivarannad (1640)
pindala,
esinduslikkus,
rannajoone ulatus,
kus levib
- D-esinduslikkusega 7 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- D-esinduslikkusega 0,03
ha Väinamere HA-l
Saaremaal
- vähemalt 7 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 0,03 ha Väinamere HA-l
Saaremaal
Info: paikvaatlus,
ortofotod
2.2.2.1 rannaniidud (1630*) pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 341,3
ha, B 206,6 ha, C 223,8 ha,
D 145,3, määramata 118,6
ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 24,2
ha, B 91,8 ha, C 99,3 ha, D
201,9 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 51,8
ha, C 14,8 ha, D 14,2 ha
Väinamere HA Pärnumaa;
- A-esinduslikkusega 64,6
- vähemalt 756 ha A-esinduslikkusega,
B 96 ha ja C 175 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 120 ha A-esinduslikkusega,
B 95 ha, C 202 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt B-esinduslikkusega 61 ha,
C 10 ha Väinamere HA Pärnumaal;
- vähemalt 296 ha A-esinduslikkusega,
B 30 ha, C 20 ha Väinamere HA
Saaremaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod,
riiklik seire
178
ha, B 187,4 ha, C 59,6 ha, D
35,5 ha Väinamere HA
Saaremaa
2.2.2.2 kadastikud (5130) pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 2,9 ha,
B 23,4 ha, C 24,7 ha, D 0,5
ha, määramata 9,6 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 7,2 ha,
B 21,4 ha, C 60,4 ha, D 27,8
ha Väinamere HA
Läänemaal;
- A-esinduslikkus 3,3 ha, B
20,4 ha, C 19,3 ha, D 6 ha
Väinamere HA Pärnumaal;
- C-esinduslikkus 1,7 ha, D
3 ha Väinamere HA
Saaremaal
- vähemalt 32 ha A-esinduslikkusega,
B 13 ha, C 16 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 10 ha A-esinduslikkusega,
B 65 ha, C 25 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 27 ha A-esinduslikkusega,
B 14 ha, C 3 ha Väinamere HA
Pärnumaal;
- vähemalt 1 ha B-esinduslikkusega, C
4 ha Väinamere HA Saaremaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.3 kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210 ja 6210*)
pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 1,5 ha,
B 10,9 ha, C 14,2 ha, D 0,4
ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- A- esinduslikkusega 4,8
ha, B 27,9 ha, C 17,3 ha, D
3,2 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- A-esinduslikkusega 100,4
ha, C 15,8 ha, D 2,1 ha
Väinamere HA Saaremaal
- A-esinduslikkusega 0,2 ha,
B 4,7 ha, C 0,6 ha
Väinamere HA Pärnumaal;
- B-esinduslikkusega 0,8 ha
Österbi HA-l;
- B-esinduslikkusega 1,8 ha
Mõisaküla panga HA-l
- vähemalt 2 ha A-esinduslikkusega, B
13 ha ja C 12 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 5 ha A-esinduslikkusega, B
22, C 22 ha Väinamere HA Läänemaal;
- vähemalt 111 ha A-esinduslikkusega,
7 ha B Väinamere HA Saaremaal;
- vähemalt 1 ha A-esinduslikkusega, B
4 ha Väinamere HA Pärnumaal
- vähemalt 0,8 ha B-esinduslikkusega
B Österbi HA-l;
- vähemalt 1,8 ha B-esinduslikkusega
Mõisaküla panga HA-l
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.4 liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 3,9 ha,
C 8,8 ha, D 3,9 ha
- vähemalt 12 ha B- esinduslikkusega
Väinamere HA Hiiumaal;
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
179
(6270*) Väinamere HA Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 21,4
ha, B 25,5 ha, C 8,4 ha, D
1,8 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 0,3 ha
Väinamere HA Saaremaal;
- B-esinduslikkusega 1,5 ha,
C 1 ha, D 1,9 ha Väinamere
HA-l Pärnumaal
- vähemalt 21 ha A-esinduslikkusega,
B 26 ha, C 8 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 0,3 ha B-esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal;
- vähemalt 1 ha B-esinduslikkusega, C
1 ha Väinamere HA Pärnumaal
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.5 loopealsed (alvarid;
6280*)
pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 28,8
ha, B 37,8 ha, C 129,9 ha, D
9,8 ha, hindamata 110,6 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 9,7 ha,
B 16,5 ha, C 9,8 ha, D 9,8
ha Väinamere HA
Läänemaal;
- A-esinduslikkusega 13,1
ha, B 56,5 ha, C 137,7 ha
Väinamere HA Saaremaal
- vähemalt 30 ha A-esinduslikkusega,
B 256 ha, C 8 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- vähemalt 10 ha A-esinduslikkusega,
26 ha B ja 10 ha C Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 13 ha A-esinduslikkusega,
B 197 ha Väinamere HA Saaremaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod,
riiklik seire
2.2.2.6 sinihelmikakooslused
(6410)
pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 2,7 ha,
B 1,0 ha, C 0,9 ha, D 1,2 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- 0,2 ha Väinamere HA-l
Hiiumaal;
- kaasnev 1630* ja 6210*-
ga Väinamere HA-l
Saaremaal
- vähemalt 2,7 ha A-esinduslikkusega,
B 1,9 ha Väinamere HA Läänemaal;
- on säilinud Väinamere HA
Saaremaal;
- säilinud vähemalt 0,2 ha Väinamere
HA Hiiumal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.7 niiskuslembed
kõrgrohustud (6430)
pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 5,2 ha,
B 1,9 ha, C 17,9 ha, D 8,4
ha Väinamere HA
Läänemaal
- vähemalt 5 ha A-esinduslikkusega, 8
ha B, 12 ha C Väinamere HA
Läänemaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
180
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.8 aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud
(6510)
pindala,
esinduslikkus
- C-esinduslikkusega 4,9 ha,
12,5 ha D Väinamere HA
Hiiumaal;
- 0,5 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal;
- 0,7 ha C-esinduslikkusega
ja 1,6 ha D Mõisaküla
panga HA-l;
- C-esinduslikkusega 1,8 ha,
D 0,6 ha Österbi HA-l
- vähemalt 9,3 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 0,5 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal;
- vähemalt 1,8 ha B- esinduslikkusega
Österbi HA-l
- vähemalt 1,5 ha B- esinduslikkusega
Puiskarjamaa HA-l
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
2.2.2.9 puisniidud (6530*) pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 2,2 ha,
C 1,6 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- B-esinduslikkusega 1,6 ha,
C 2,4 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 11 ha,
C 28,4 ha Väinamere HA
Saaremaal
- vähemalt 2 ha A-esinduslikkusega, B
2 ha Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 4 ha B-esinduslikkusega
Väinamere HA Läänemaal;
- vähemalt 11 ha A-esinduslikkusega,
28 ha B Väinamere HA Saaremaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod,
riiklik seire
2.2.2.10
puiskarjamaad
(9070)
pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 25,9
ha, C 38,3 ha, D 25,5 ha,
hindamata 21,6 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 15,3
ha, C 0,4 ha, D 0,7 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- C-esinduslikkusega C 7,7
ha, D 1,2 ha Väinamere HA
Pärnumaal;
- A-esinduslikkusega 5,8 ha,
B 26,1 ha, C 60,4 ha, D 7,1
ha Väinamere HA
Saaremaal;
- A-esinduslikkusega 7,8 ha,
- vähemalt 46 ha B-esinduslikkusega,
C 55 ha Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 15 ha A-esinduslikkusega,
B 1 ha Väinamere HA Läänemaal;
- vähemalt 8 ha A-esinduslikkusega, 6
ha B Väinamere HA Pärnumaal;
- vähemalt 6 ha A-esinduslikkusega, B
48 ha, C 9 ha Väinamere HA
Saaremaal;
- vähemalt 8 ha A-esinduslikkusega, B
7 ha Puiskarjamaa HA-l
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
paikvaatlus; ortofotod
181
B 6,1 ha, C 1,2 ha
Puiskarjamaa HA-l
2.2.3.1 jõed ja ojad (3260) veekogu seisund,
esinduslikkus,
pindala
- Leisi jõe seisund rahuldav
e keskmine, Võlupe jõe
ning Oitme ja Randküla oja
seisund hea
- Leisi jõe seisund on vähemalt
rahuldav e keskmine, Võlupe jõe ning
Oitme ja Randküla oja seisund on
vähemalt hea
Info: läänesaarte
alamvesikonna
veemajanduskavast,
kavandatud Leisi jõe
hüdroloogilisest
uuringust
2.2.3.2 allikad ja allikasood
(7160)
pindala,
esinduslikkus,
koosluste olemasolu
- A-esinduslikkusega 0,2 ha
Väinamere HA Saaremaal;
- allikaid ja allikasoid levib
teiste elupaigatüüpide sees
ja need on kasvukohaks
soohiilakale Väinamere HA
Läänemaal
- vähemalt 0,2 ha A-esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal;
- allikaid ja allikasoid levib teiste
elupaigatüüpide sees ja need on
kasvukohaks soohiilakale Väinamere
HA Läänemaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
tulemusseire; ortofotod
2.2.3.3 lubjarikkad
madalsood lääne-
mõõkrohuga (7210*)
pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 35 ha
Väinamere HA Läänemaal
vähemalt 35 ha B esinduslikkusega
Väinamere HA Läänemaal
Info: taastatavatel
aladel koosluste
taastamistööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
tulemusseire; ortofotod
2.2.3.4 liigirikkad
madalsood ja
soostunud niidud
(7230)
pindala,
esinduslikkus
- A-esinduslikkusega 1,1 ha,
B 9,6 ha, C 7,5 ha, D 3,2 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- A-esinduslikkusega 9 ha,
B 4,6 ha, C 7,6 ha, D 11,3
ha Väinamere HA
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 23,6
ha, D 2,2 ha Väinamere HA
Saaremaal
- vähemalt 1 ha A-esinduslikkusega, B
11 ha, C 7 ha Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 10 ha A-esinduslikkusega,
B 6 ha, C 5 ha Väinamere HA
Läänemaal;
- vähemalt 23 ha B-esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal
Info: hooldatavatel
aladel hindamine
jooksvalt
poollooduslike
koosluste hooldustööde
kooskõlastuse ja
kontrolli käigus;
hooldamata aladel
tulemusseire; ortofotod
2.2.4.1 vanad loodusmetsad
(9010*)
pindala,
esinduslikkus
- p esinduslikkus 32,7 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- D/p-esinduslikkusega 95,4
ha Väinamere HA
- vähemalt 32 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 95 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Läänemaal;
Info: kaugseire,
ortofotod
182
Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 43,4
ha Väinamere HA
Saaremaal;
- B-esinduslikkusega 6,5 ha,
C 5 ha, p 4.6 ha Pullapää
panga HA-l
- vähemalt 43 ha B- esinduslikkusega
Väinamere HA Saaremaal;
- vähemalt 6,6 ha B-esinduslikkusega,
C 5 ha Pullapää panga HA-l
2.2.4.2 vanad laialehised
metsad (9020*)
pindala,
esinduslikkus
- C-esinduslikkusega 1,3 ha,
pot 3,6 ha Väinamere HA
Hiiumaal;
- B-esinduslikkusega 1,7 ha
Pullapää panga HA-l
- vähemalt 5 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 1,7 ha B-esinduslikkusega
Pullapää panga HA-l
Info: kaugseire,
ortofotod, metsateatised
2.2.4.4 soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*)
pindala,
esinduslikkus
- B-esinduslikkusega 3 ha,
C 30,7 ha, p 82 ha
Väinamere HA Hiiumaal;
- B-esinduslikkusega 1,8 ha,
C 6,3 ha, D 2,4 ha
Väinamere HA Läänemaal;
- B-esinduslikkusega 1,4 ha
Pullapää panga HA-l
- vähemalt 5 ha C-esinduslikkusega
Väinamere HA Hiiumaal;
- vähemalt 1,7 ha B-esinduslikkusega
Pullapää panga HA-l
Info: kaugseire,
ortofotod, metsateatised
2.2.5.1 lubjakivipaljandid
(8210)
pindala,
esinduslikkus,
ulatus
- paljandi ulatus 130 m
(0,01 ha) Mõisaküla panga
HA-l;
- A-esinduslikkusega 140 m
(0,25 ha) Pullapää panga
HA
- paljandi ulatus 130 m (0,01 ha)
Mõisaküla panga HA-l;
- A-esinduslikkusega 0,25 ha (140 m)
Pullapää panga HA-l
Info: ortofotod,
hooldustööde
kooskõlastus ja kontroll
VIITED
Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu ülikooli kirjastus.
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M.,
Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012.
Hirundo 26: 80-112.
Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi,
E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine
arvukus 2003-2008. - Hirundo 22: 3-31.
Hawke, C. J., José, P. V. 1996. Reedbed Management for Commercial and Wildlife
Interests (RSPB Management Guides).
Heredia, B., L. Rose, L., Painter, M. (eds). 1996. Globally threatened birds in Europe.
Council of Europe Publishing. Birdlife International.
Järvekülg, R., Kesler, M., Lauringson, G. 2012. Eesti meriforelli kudejõgede
taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. Eesti
mereinstituut.
Kana, S. 2008. Väinamere hoiuala kaitstavate linnu- ja taimeliikide inventuur.
Taimeliikide aruanne. Eesti looduseuurijate selts. Tartu. (käsikiri).
Kumari, E. 1954. Eesti NSV linnud. Eesti NSV teaduste akadeemia. Zooloogia ja
botaanika instituut. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.
Kuresoo, A., Kuus, A., Luigujõe, L. 2009. Väinamere linnustiku ülevaade (haudelinnud).
Eesti ornitoloogiaühing.
Kuresoo, A., Luigujõe, L. 2008. Väinamere linnustiku ülevaade. Eesti maaülikool.
(käsikiri).
Kuris, M. 2012. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu
hallhülge ja Selgrahu hallhülje püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast)
kaitsekorralduskava 2013-2022. MTÜ Balti keskkonnafoorum.
Kuus, A., Kalamees, A. 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti
ornitoloogiaühing. Tartu.
Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. 1994. Birds of Estonia, status, distribution and
numbers. Estonian Academy Publishers.
Leito, A., Leito, T. 2011. Hiiumaa linnustik. Kärdla.
184
Meister, H. 2013. Teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) toidutaime-eelistuse
varieeruvus ja looduskaitse Eestis. Tartu ülikooli magistritöö.
Metsaorg, L. 2014. Paatsalu 40 linnukevadet. Tallinna linnuklubi.
Mänd, R. 1996. Saaremaa linnud - Hirundo Supplementum.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli
Botaanika ja ökoloogia instituut. Tallinn.
Palo, A., Linder, M., Absalon, E. 2010. Läänemaal (k.a Vormsi saarel) ja Pärnumaal
paikneva Väinamere hoiuala loodusdirektiivi elupaikade inventeerimise ja
kaitsekorralduslike soovituste andmise aruanne. Tartu. (käsikiri)
Piersma, T. 1987. Hink, stap of sprong? Reisbeperkingen van arctische steltlopers
doorvoedselzoeken, vetopbouw en vliegsnelhaeid. - Limosa 60: 185-194.
Randlane, T., Saag A. 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu.
Rattiste, K., 2012. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2012. Eesti Ornitoloogiaühing: 34
pp.
Renno, O. 1993. Eesti linnuatlas. Valgus.
Roostike strateegia Väinamere piirkonnas 2008-2018. 2008. Tallinna Tehnikaülikool.
Riiklik looduskaitsekeskus. Tartu Ülikool.
http://www.pilliroog.ee/Roostike_strateegia.pdf
Saar, K. 2012. Muhu valitud hoiualade (Nõmmküla (Nõmmküla loodusala), Oina
(Simiste-Oina loodusala), Ranna-Põitse (Ranna-Põitse loodusala), Madise (Ranna-Põitse
loodusala)) ja Väinamere hoiuala (osa Väinamere loodus- ja linnualast) Saaremaa osa
elupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuuri aruanne. OÜ Consultare. (käsikiri)
Tali, K. 2013. Soohiilaka kasvukohtade inventuur – nende hooldusvajaduse hindamine ja
keskkonnaregistri korrastamine. Eesti maaülikool. (aruanne)
Talvis, M. 2010. Väinamere hoiuala Hiiumaa osa Natura 2000 maismaaelupaikade
inventuur. Kaitsekorralduslikud soovitused. Taastamis- ja hooldamiskava. OÜ
Metsaruum. (aruanne).
Timm, H. 2007. Paks jõekarp (Unio crassus). - Eesti loodus 12.
Vellak, K., Kannuke, L., Ingerpuu, N., Leis, M. 2001. Additions to the list of the
Estonian bryophytes, 1997-2001. - Folia Cryptogamica Estonica 38: 71-78.
185
LISAD (lisatud eraldi dokumendiga „LISAD_Väinamere HA_KKK”)