Põlva, Valga ja Võru maakonna erinevate kaitsealade kaitsekorralduskavade muutmine

1/145

KINNITATUD

Keskkonnaameti

02.12.2014

käskkirjaga nr 1-4.1/14/508

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste

hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

24.03.2023

korraldusega nr 1-3/23/84

2/145

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 5

1.1 AHJA LOODUSALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 5 1.2 MAAKASUTUS ...................................................................................................................................................... 6 1.3 HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................ 7 1.4 KAITSEKORD ......................................................................................................................................................... 8 1.5 UURITUS ............................................................................................................................................................ 10

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ........................................................................................................... 10 1.5.2 Riiklik seire ................................................................................................................................................ 10 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................ 12

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 12

2.1 ELUSTIK .............................................................................................................................................................. 12 2.1.1 Austria roidputk (Pleurospermum austriacum) ........................................................................................ 13 2.1.2 Kevad-ristmadar (Cruciata glabra) ........................................................................................................... 14 2.1.3 Limatünnik (Sarcosoma globosum) ........................................................................................................... 14 2.1.4 Saarmas (Lutra lutra) ................................................................................................................................ 15 2.1.5 Jäälind (Alcedo atthis) ............................................................................................................................... 17 2.1.6 Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) .................................................................................................... 17 2.1.7 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ........................................................................................................ 18 2.1.8 Hink (Cobitis taenia) .................................................................................................................................. 19 2.1.9 Võldas (Cottus gobio) ................................................................................................................................ 20

2.2 ELUPAIGATÜÜBID .............................................................................................................................................. 21 2.2.1 Üldiseloomustus ........................................................................................................................................ 21 2.2.2 Vanad loodusmetsad (9010*) ................................................................................................................... 21 2.2.3 Lamminiidud (6450) .................................................................................................................................. 24 2.2.4 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ............................................................................................ 25 2.2.5 Jõed ja ojad (3260) .................................................................................................................................... 25 2.2.6 Liivakivipaljandid (8220) ........................................................................................................................... 27 2.2.7 Allikad ja allikasood (7160) ....................................................................................................................... 28

2.3 MAASTIK JA ÜKSIKOBJEKTID .............................................................................................................................. 29 2.3.1 Ahja jõe ürgoru maastik ............................................................................................................................ 29 2.3.2 Looduslikud üksikobjektid, pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised ........................................... 30

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ...................................................... 32

3.1 KIIDJÄRVE LOODUSKESKUS-TEABEPUNKT ......................................................................................................... 32 3.2 LÕKKEKOHAD ............................................................................................................................................................ 33 3.3 PARKLAD ............................................................................................................................................................ 33 3.4 ÕPPE- JA MATKARAJAD ..................................................................................................................................... 33 3.5 INFOSTENDID JA INFOTAHVLID ......................................................................................................................... 35 3.6 INFOMATERJALID JA TRÜKISED ......................................................................................................................... 36 3.7 PIIRITÄHISED ...................................................................................................................................................... 36

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE................................................................ 37

4.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD ................................................................................................................... 37 4.1.1 Riiklik seire ................................................................................................................................................ 37 4.1.2 Austria roidputke seire .............................................................................................................................. 37 4.1.3 Inventuur kevad-ristmadara leviku täpsustamiseks ................................................................................. 37 4.1.4 Kaitstavate liikide inventuur KKK mõjususe hindamiseks ......................................................................... 37 4.1.5 Elupaigatüüpide inventuur KKK tulemuslikkuse hindamiseks ................................................................... 38 4.1.6 Külastajate loendamine ............................................................................................................................ 38

4.2 HOOLDUS ........................................................................................................................................................... 38 4.2.1 Niitmine poollooduslikel kooslustel ........................................................................................................... 38

3/145

4.2.2 Võsa eemaldamine poollooduslikel kooslustel .......................................................................................... 39 4.2.3 Karjatamine poollooduslikel kooslustel .................................................................................................... 39

4.3 TARISTU ............................................................................................................................................................. 39 4.3.1 Lõkkekohtade hooldus ja järelevalve tagamine ........................................................................................ 39 4.3.2 Parklate hooldus ....................................................................................................................................... 39 4.3.3 Matkaradade tähistamine ........................................................................................................................ 40 4.3.4 Matkaradade renoveerimine .................................................................................................................... 40 4.3.5 Matkaradade hooldamine ........................................................................................................................ 40 4.3.6 Ahja jõe paisude hooldamine, likvideerimine ja kalapääsude rajamine ................................................... 40 4.3.7 Infostendide täiendamine ......................................................................................................................... 41 4.3.8 Infovoldiku koostamine ............................................................................................................................. 41 4.3.9 Piiritähiste paigaldamine .......................................................................................................................... 41 4.3.10 Piiritähiste asendamine ............................................................................................................................ 42 4.3.11 Piiritähiste eemaldamine .......................................................................................................................... 42 4.3.12 Piiritähiste hooldamine ............................................................................................................................. 42

4.4 KAVAD, EESKIRJAD ............................................................................................................................................. 42 4.4.1 KKK täitmise vahehindamine .................................................................................................................... 42 4.4.2 KKK tulemuslikkuse hindamine ja uue perioodi KKK koostamine .............................................................. 42

4.5 EELARVE ............................................................................................................................................................. 43 5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ......................................................................................... 47

6. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................................................ 50

7. LISAD .................................................................................................................................................................... 52

4/145

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse

korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise

kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala (edaspidi

nimetatud ka Ahja loodusala) kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

- anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

- analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

- arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

- anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

- määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

- luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kolm töökoosolekut. Esimene toimus 8.

veebruaril 2012. a, teine 2. mail 2012. a ja kolmas 7. detsembril 2012. a Vastse-Kuuste

vallas Kiidjärve külas Kiidjärve raamatukogus. Kava avalikustamise koosolek toimus

11. jaanuaril 2013. a samas kohas. Toimunud koosolekute protokollid ja osalejate

nimekirjad on esitatud lisas (Lisa 33).

Koostajad tänavad kõiki koosolekutel osalejaid, kes aitasid kaasa KKK valmimisele.

Kava koostamist koordineerisid Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse

planeerimise spetsialistid Kadri Kasuk, Katrin Kivioja ja alates 21.11.2012 Merle Palk (tel: 799

0908, e-post [email protected]). Kava koostas Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ (tel: 6117690, e-post: [email protected]) ja Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment SIA (tel: +371 67242411, e-post: [email protected]) töögrupi

koosseisuga: Anete Posiva, Sandra Ikauniece, Peteris Lakovskis, Ieva Rove, Pille Antons, Marit

Abiline, Toomas Pallo, Kaupo Heinma, Kairi Tänavsuu, Lea Jalukse. Koostajad tänavad

soovituste ja ettepanekute eest Anneli Palot ja töökoosolekutest osavõtjaid. Kava koostamisel

võeti arvesse Keskkonnaameti ettepanekuid ja suuniseid.

KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE STRATEEGIA

2007–2013“ JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA“

PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE

ARENDAMINE“ MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE

LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS“ PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI

VAHENDITEST.

5/145

1. SISSEJUHATUS

1.1 AHJA LOODUSALA ISELOOMUSTUS

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi Ahja jõe ürgoru MKA), Eoste hoiuala (edaspidi

Eoste HA) ja Ahja jõe hoiuala (edaspidi Ahja jõe HA) kuuluvad Ahja loodusala koosseisu.

Keskkonnaregistri andmetel on Ahja loodusala pindala 1147,3 ha. Loodusala asub Põlvamaal

ja kulgeb läbi kolme valla: Kõlleste vald (Karilatsi küla), Põlva vald (Aarna, Eoste, Mammaste,

Taevaskoja ja Valgesoo külad) ja Vastse-Kuuste vald (Kiidjärve, Koorvere, Padari ja

Valgemetsa külad).

Ahja jõe HA-le on koostatud „Ahja jõe hoiuala ja Hilba jõe hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2013-2022“, mistõttu käesolevas kavas käsitletakse Ahja jõe HA vaid osaliselt (Lisa

44).

Maastikuliselt asub Ahja loodusala Ugandi lavamaal (Kagu-Eesti lavamaa). Maastikku

iseloomustab peaaegu rõhtpindne liivakivine ja aleuroliitne aluspõhjaline platoo, mida läbivad

tektoonilised lõhed. Jääkünde käigus lahtihõõrutud kivimaines moodustab mõne meetri paksuse

punakaspruuni moreense pinnakatte. Aluspõhja liivakivide ja aleuroliitide koostises valdab

kvarts. Ahja jõe ürgorus paljanduvas Burtnieki lademes on liivakivid heledavärvilised ning

pudedad (Arold, 2005). Siin asuvad ka tuntuimad liivakivipaljandid, milleks on Väike- ja Suur

Taevaskoda. Viimane neist on suurim ja kõrgeim (24 m) liivakivipaljand. Paljandite vanus on

ligi 400 miljonit aastat (Keskkonnaregister).

Alal on liigirikas nii vee- kui ka maismaa elustik ning leidub rohkelt kaitsealuseid liike. Ahja

loodusala esitati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas Euroopa Komisjonile Vabariigi

Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” ning kinnitati (rahvusvaheline kood EE0080217) 12. detsembril

2008 Euroopa Komisjoni otsusega, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ

vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine

ajakohastatud loetelu. Loodusala eesmärgiks on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi

loodusdirektiiv või LoD) I lisa (edaspidi LoD I) elupaigatüüpide ja II lisa (edaspidi

LoD II) liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüübid on jõed ja ojad

(3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270* 1 ), lamminiidud (6450), allikad ja

allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*). Kaitse-

eesmärkideks seatud liigid on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

(Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Ahja jõe ürgoru MKA

Ahja jõe ürgoru MKA, mis asub Ahja jõe keskjooksul, pindala on 1120 ha. Kaitseala loodi Eesti

NSV Ministrite Nõukogu määrusega 11. juulist 1957. a. nr. 242 „Abinõudest looduskaitse

organiseerimiseks Eesti NSV-s“ maastikulise keelualana. Ahja jõe ürgoru MKA kaitse-eesmärk

on vastavalt kaitse-eeskirjale (Lisa 1) kaitsta Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge,

1 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid

6/145

oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja

loodusmaastike ning ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike. Seal hulgas:

elupaigatüüpe jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), allikad

ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*);

loomaliike nagu paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kes kuulub II kaitsekategooria

liikide hulka ning hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecili), kes kuuluvad III kaitsekategooria liikide hulka;

I kaitsekategooria seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum), II kaitsekategooria

taimeliike austria roidputk (Pleurospermum austriacum) ja kevad-ristmadar (Cruciata

glabra) ning II kaitsekategooria linnuliiki jäälind (Alcedo atthis).

AHJA JÕE HOIUALA JA EOSTE HOIUALA

Ahja jõe HA ja Eoste HA on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.07.2005 määrusega nr

183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“. Ahja jõe HA pindala on 14 ha. Hoiuala

kaitse-eesmärk on LoD I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning LoD

II lisas nimetatud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Eoste HA pindala on 23,6 ha. Hoiuala kaitse-eesmärgid on LoD I nimetatud elupaigatüüpide

jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) ja lamminiitude (6450)

kaitse ning LoD II nimetatud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus

gobio ) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

1.2 MAAKASUTUS

Ahja loodusalast moodustavad 45,7% ehk 526,4 ha riigiomand, 52,6% eraomand ning 19,8% jätkuvalt

riigiomandis olev reformimata maa (JRO) (Tabel 1, Lisa 55).

Tabel 1. Ahja loodusala maaomandi jaotus (Allikas: Maa-amet, 2011)

Omandivorm Pindala (ha) Osakaal loodusalast (%)

Riigimaa 526,4 45,7

Eraomand 606,8 52,6

Jätkuvalt riigiomandis olev maa (JRO) 19,8 1,7

Eesti Põhikaardi (2005) alusel moodustavad metsad Ahja loodusala pindalast 74,1% (Tabel 2).

Valdavas osas on metsamaad Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallata.

Ligikaudu 12% moodustavad põllud, 5% looduslik rohumaa ning 6,5% veeala. Hoonete ja teede

alla jääb ala pindalast 0,1%. Kõlvikulise jaotuse kaart on esitatud käesoleva kava lisas (Lisa 6).

Tabel 2. Ahja loodusala kõlvikuline jaotus (Allikas: Eesti Põhikaardi vektorkaart, 2005)

Maakasutus Pindala (ha) %

Mets 854,3 74,1

7/145

Põld 141,5 12,3

Looduslik rohumaa 56 4,8

Muu lage 14,1 1,2

Veekogu 74,3 6,5

Maakasutus Pindala (ha) %

Madalsoo 6 0,5

Hoone 3,5 0,3

Teede ala 1 0,1

1.3 HUVIGRUPID

Ahja jõe ürgoru MKA ning Ahja jõe HA ja Eoste HA kaitse-eesmärkide ellurakendamiseks on

oluline teha koostööd otseselt ja kaudselt seotud huvigruppidega, kelle võimalikud huvid on

esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).

Tabel 3. Ahja loodusala huvigrupid, huvid ning võimalik mõju kaitsekorraldusele

Huvigrupp Huvid (seos kaitstava alaga)

Keskkonnaamet kaitseala valitseja, ala eesmärgiks olevate väärtuste soodsa seisundi tagamine,

loodushoiutööde tellimine, kaitseala tutvustamine (infomaterjalid,

programmid jms), seire korraldamine

RMK metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine, ala tähistamine ja

tähiste hooldamine, puhkemajanduse temaatika (matkarajad, puhkekohad

jms)

Keskkonnainspektsioon järelevalve teostamine

Kohalikud ja ümbruskonna elanikud

privaatsus, piirkonna identiteedi säilimine, ala puhkemajanduslik kasutamine

Puhkajad ja loodushuvilised ala puhkemajanduslik kasutamine, loodusväärtuste säilimine, puhkerajatiste

olemasolu ja kõrge kvaliteet

Vastse-Kuuste, Kõlleste ja Põlva

vallavalitsused kaitseväärtuste säilimine, puhkemajanduse arendamine piirkonnas

Eraettevõtjad

puhkajatele vajaliku infrastruktuuri olemasolu, ürituste korraldamise

võimalus, piirkonna võimalikult kõrge külastatavus, kanuude vettelaskmiskohtade olemasolu

Matkajad jõel jõe hea läbitavus, jõelt vaadeldava maastiku ilu ja looduslähedus,

paatide/kanuude randumiskohtade olemasolu

Spordiklubid mitmesugused treeningud ja liikumine värskes õhus

Orienteerujad orienteerumisürituste korraldamine

8/145

Kalurid ja kalastajad paatide vettelaskmiskohtade ja nende ligipääsude säilimine, kalastamiseks

vajalike varude olemasolu, olemasolevate kalastamise piirangute säilimine

Huvigruppidest teevad tihedat koostööd eraettevõtted ja RMK. Ahja jõe ürgoru MKA-l asuvatel

teadetetahvlitel võib leida ka ettevõtteid, kes pakuvad erinevaid matkateenuseid Ahja jõel ja

selle lähistel. Samuti teeb RMK koostööd spordiklubidega, kes korrastavad ka sportimiseks

vajalikke radu.

1.4 KAITSEKORD

AHJA JÕE ÜRGORU MKA KAITSEKORD

Ahja jõe ürgoru MKA-le on kehtestatud kaitse-eeskiri (Lisa 1), mille uuendamine toimus KKK

koostamisega üheaegselt.

Ahja jõe ürgoru MKA maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele kahte sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse.

Vööndite nimekiri ja kaitse-eesmärgid on toodud tabelis (Tabel 4). Kaitsevööndite paiknemise

kaart on toodud kava lisas (Lisa 77).

Tabel 4. Ahja jõe ürgoru MKA kaitsevööndid vastavalt kaitse-eeskirjale

Nimetus Kaitsekord

Pindala

(ha) Kaitse-eesmärgid

Ahja jõe (looduslik)

sihtkaitsevöönd 388

Vana loodusmetsa arengu tagamine üksnes loodusliku

protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate

säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste

liikide elupaikade kaitse.

Taevaskoja (hooldatav)

sihtkaitsevöönd 43

Metsailme säilitamine, aluspõhjapaljandite ja pinnavormide,

allikate ning poollooduslike koosluste säilimine ning kaitsealuste

liikide elupaikade kaitse.

Valgemetsa piiranguvöönd 68

Looduse mitmekesisuse ning maastikuilme ja –elementide

säilitamine, niidukoosluste säilitamine ning liikide elupaikade

kaitse.

Ahja jõe piiranguvöönd 613 Maastikuilme säilimine.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 5) on toodud Ahja jõe ürgoru MKA kaitsekorra üldpõhimõtted.

Üldpõhimõtetele lisaks täpsustab kaitse-eeskiri lubatud ja keelatud tegevuste loetelu eraldi

piirangu- ja sihtkaitsevööndi kaitsekorraga aladel.

Tabel 5. Kaitsekorra üldpõhimõtted Ahja jõe ürgoru MKA-l vastavalt kaitse-eeskirjale

Lubatud tegevused

Viibimine, jahipidamine, kalapüük, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine kogu kaitsealal.

9/145

Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks määratud teedel. Sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- või

põllumajandustöödel ning õuemaal.

Kaitseala veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvahendiga sõitmine on

lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel ja kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja

tähistatud kohtades ning õuemaal maaomaniku nõusolekul. Samuti on lõkketegemine lubatud põllu- ja

metsatöödel ning kraavide hooldustöödel.

Kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

Olemasolevate ehitiste (sh teede, sildade ja elektriliinide) hooldustööd.

Keelatud tegevused

Mootoriga veesõidukiga sõitmine (v.a. järelevalve-, teadus- ja päästetöödel; kaitseala piiranguvööndis saesaare

paisjärvel, kus 15. juunist kuni 30.septembrini on lubatud sõita neljataktilise kuni 15-hobujõulise mootoriga

veemootorsõidukiga, kiirusega kuni 7 km/h.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; koostada

maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda

nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba; rajada

uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeerikasutusluba,

ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks, jahiulukeid lisasööta.

AHJA JÕE HA JA EOSTE HA KAITSEKORD

Hoiualade kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest ning kaitse-eeskirja neile ei kehtestata.

Hoiualal kehtivad kitsendused on välja toodud looduskaitseseaduse § 32 ja 33. Ahja jõe HA-l

ja Eoste HA-l on vastavalt looduskaitseseaduse § 32 lõige 2 keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiualad moodustati ning kaitstavate

liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi.

Looduskaitseseadus § 32 lõige 3 kohaselt on keelatud metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava

elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

Looduskaitseseaduse § 33 lg 1 sätestab kavandatavad tegevused, mille korral hoiuala piires

asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise. Nendeks tegevusteks on: tee

rajamine; loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone

muutmine; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; loodusliku ja poolloodusliku rohumaa

ning poldri kultiveerimine ja väetamine; puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;

maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine. Metsaseaduse alusel koostatud

metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki.

10/145

1.5 UURITUS

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Kaitseala käsitlevad uuringuandmed pärinevad reeglina eelmisest sajandist (Ahja jõe ürgoru

MKA kinnitamata KKK). Ala floora ja vegetatsiooni kohta kaitsti TÜ Taimesüstemaatika ja

Geobotaanika kateedris diplomitöö 1961.a (Mägi-Vahtra, I., 1961. Riikliku maastikulise

keeluala "Ahja jõe ürgorg" floora ja vegetatsioon). Uuemad andmed pärinevad 1997. a, Maret

Kase poolt läbi viidud uuringutest (Ahja jõe oru maastikukaitseala taimestikust ja seenestikust.

– LUS Aastaraamat 77: 19-59). Üksikasjalik sammalde uuring teostati aastal

1940 (Pastak, E., 1940. Ahja jõe liivakivipaljandite brüofloorast. Ettekannete kokkuvõtteid. Neljas

Eesti Loodusteadlaste päev 18. ja 19. märtsil 1940 Tartus. Ettekannete kokkuvõtteid).

Taas uuriti paljanditel asuvaid samblaid 1994. aastal Natura alade väljaselgitamise raames

(Ahja jõe ürgoru MKA kinnitamata KKK). Osa kaitsealast on olnud ka samblike

uurimispiirkond. Liivakivipaljanditel leiduvaid samblikke on uurinud Rein Tenson aastal 1970

(Tenson, R., 1970. Devoni liivakivipaljandite lihhenofloora ja selle seos ökoloogiliste

tingimustega).

Kaitseala kahetiivalisi on uuritud 1995. a O. Kurina poolt (Ahja jõe ürgoru MKA kinnitamata KKK).

Kaitseala linnuliikide nimestiku on 1990. a andmetel koostanud Vilju Lilleleht ja Lemming Rootsmäe

(Ahja jõe ürgoru MKA kinnitamata KKK). Ahja jõe ning selle veeelustiku kohta on toodud

uurimisandmeid aastatest 1987–1994 koguteoses „Eesti jõed“. 2010.

a on Margo Hurda poolt teostatud Ahja ja Hilba jõe vee-elustiku ekspertiis.

Lisaks pakuvad jõe ürgorgu ääristavad liivakivipaljandid huvi ka geoloogidele (Kala, 2008). Ala

elupaigatüüpe on inventeeritud erinevates etappides, nt aastatel 1994, 2001 ja 2007.

Käesoleva kava koostamise käigus viidi läbi poollooduslike koosluste elupaigatüüpide

inventuur. Elupaigatüüpide inventuurid viisid läbi Ieva Rove 4. juunil 2012 (niidud Ahja jõe

kallastel Kooverest Kiidjärveni ja Ottenist Eostesse) ja Peteris Evarts-Bunders 12. augustil 2012

(Ottenist Eosteni). Elupaigatüübid kaardistati vastavalt LoD I elupaigatüüpide

digikaardistamise juhendile (Keskkonnaamet, 2010). Niidukoosluste, mis asuvad Otteni ja

Eoste vahelisel alal, kaardistamisel kasutati lisaks inventeerimisele ka ortofotot.

Inventuuri tulemused on toodud peatükis 2.

1.5.2 Riiklik seire

Ahja jõe ürgoru MKA-l ja Eoste HA-l teostatakse ohustatud soontaimede ja samblaliikide,

valitud elupaikade haudelinnustiku, kaitsealuste seeneliikide, tolmeldajate, metsa ja

metsamuldade seiret ning jõgede hüdrobioloogilist seiret ja jõgede hüdrokeemilist seiret.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 6) on toodud Ahja jõe ürgoru MKA-l ja Eoste HA-l paiknevad

seirejaamad.

Tabel 6. Seirejaamad Ahja jõe ürgoru MKA-l ja Eoste HA-l

Seirejaama kood Allprogramm

11/145

SJA3971000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA2457000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA3725000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA4471000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA1388000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA9881000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA9563000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA6715000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA2967000 Ohustatud soontaimede ja samblaliigid

SJA5283000 Jõgede hüdrobioloogiline seire

SJA9087000 Jõgede hüdrobioloogiline seire

SJA0664000 Jõgede hüdrokeemiline seire

SJA2733000 Valitud elupaikade haudelinnustik

SJA3868000 Kaitsealuste seeneliikide seire

SJA3792000 Kaitsealuste seeneliikide seire

SJA7710000 Kaitsealuste seeneliikide seire

SJA9089000 Metsa ja metsamuldade seire

SJA5465000 Tolmeldajad

Seirejaama kood Allprogramm

SJA5014000 Tolmeldajad

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammis viiakse läbi järgmisi seireid:

- Ohustatud soontaimede ja samblaliigid - ohustatud soontaimi ja samblaliike seiretakse

kolmes Saesaare, kolmes Kiidjärve ning Taevaskoja, Valgemetsa ja Eoste

seirejaamades. Seiret teostatakse alates 1994. aastast keskmiselt iga viie (5) aasta järel

ning peamine seiratav liik on austria roidputk (Pleurospermum austriacum). Lisaks on

vaadeldud ka tähk-rapuntsel’it (Phyteuma spicatum), alssosi (Equisetum scirpoides),

keeljas keerik’ut (Tortula lingulata) ja siberi koldkaer’a (Trisetum sibiricum). Viimati

teostati seiret 2009. aastal.

- Valitud elupaikade haudelinnustik - valitud elupaikade haudelinnustiku seirejaam asub Keskkonnaregistri andmetel Taevaskojas, kuid andmed ning aruanded seire teostamise kohta Keskkonnaregistris puuduvad.

- Kaitsealuste seeneliikide seire - kaitsealustest seeneliikidest seiratakse Kiidjärve,

Akste ja Taevaskoja seirejaamades limatünniku (Sarcosoma globosum) viljakehade arvu.

Seiret teostatakse alates 2005. aastast igal aastal.

- Tolmeldajad - tolmeldajatest seiratakse Eoste I ja Eoste II seirejaamades Ancistrocerus

trifasciatus, Chrysis ginita, Hylaeus communis, Rhopalum clavipes, Symmorphus

allobrogus isendite arvu ning tolmeldajate pesaparasiitide liikide arvu. Lisaks veel

õistaimeliikide arvu. Seiret teostatakse alates 2007. aastast igal aastal.

Metsaseire allprogrammis viiakse läbi alljärgnevat seiret:

12/145

- Metsa ja metsamuldade seire - seiret on teostatud alates 1996. aastast kuni 2008. aastani

igal aastal II-5 Kiidjärve seirejaamas. Peamiselt seiratakse mullas ja puudeokste okastes

raskemetallide ja mineraalide sisaldust ning alustaimestiku katvust.

Siseveekogude seire allprogrammi raames viiakse läbi järgmisi seireid:

- Jõgede hüdrobioloogiline seire - seiret teostatakse alates 1994. aastast keskmiselt iga

viie kuni kuue (5-6) aasta järel Väike Taevaskoja ja Koorvere seirejaamades. Peamiselt

seiratakse vee üldisi parameetreid, mikroorganisme, kalade arvukust jne.

- Jõgede hüdrokeemiline seire - seiret teostatakse alates 1992. aastast igal aastal Kiidjärve

seirejaamas. Peamiselt seiratakse vee üldisi parameetreid, mineraalainete ja toitainete

sisaldust jne.

1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Ahja jõge ja Ahja jõe ürgoru MKA on aastaid uuritud. Kogutud on infot soontaime-, sambla-,

sambliku- ja seeneliikide kohta, samuti ka selgrootute, imetajate ning lindude kohta. Siiski on

suur osa olemasolevast informatsioonist juba aegunud ning puudulik, mistõttu tuleb

informatsiooni täiendada.

Vajalik on teha täiendavaid inventuure kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik

hink, harilik võldas, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu, kevad-ristmadar) ning kaitsealustele

lindudele. Teostatud inventuuride ja uuringute tulemused tuleb kanda Keskkonnaregistri

andmebaasi, kus käesoleva kava koostamise ajal esines puudulikku ja/või vananenud

informatsiooni.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

2.1 ELUSTIK

TAIMED

Ahja loodusalal esinevad nii niidu- kui ka metsakooslused. Ahja jõge ääristavate poollooduslike rohumaade taimestik on varieeruv. Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on toodud alal esinevad kaitsealused taimeliigid.

Tabel 7. Kaitsealused taimeliigid Ahja loodusalal

Eestikeelne liigi

nimetus Ladinakeelne liigi nimetus Kaitsekategooria Loodusdirektiivi

liik Kaitseeesmärk

austria roidputk Pleurospermum austriacum II Ei Jah2

kevad-ristmadar Cruciata glabra II Ei Jah3

siberi koldkaer Trisetum sibiricum II Ei Ei

nõmm-mailane Veronica dillenii II Ei Ei

2 Ahja loodusala Natura 2000 standardandmebaasis kui oluline liik, Ahja jõe ürgoru MKA

3 Ahja jõe ürgoru MKA

13/145

alssosi Equisetum scirpoides II Ei Ei

harilik ungrukold Huperzia selago III Ei Ei

roomav öövilge Goodyera repens III Ei Ei

tähk-rapuntsel Phyteuma spicatum III Ei Ei

suur käopõll Listera ovata III Ei Ei

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III Ei Ei

mets-vareskold Diphasiastrum complanatum III Ei Ei

mõmm-vareskold Diphasiastrum tristachyum III Ei Ei

keeljas keerik Tortula lingulata III Ei Ei

karukold Lycopodium clavatum III Ei Ei

kahelehine käokeel Platanthera bifolia III Ei Ei

2.1.1 Austria roidputk (Pleurospermum austriacum)

II kat; LoD – ei; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei4

Austria roidputk on kõrgekasvuline peamiselt salu- ja laanemetsades kasvav sarikaline, mis

levib Eesti kaguosas. Keskkonnaregistrisse on kantud 8 kirjet liigi esinemisest Ahja jõe ürgoru

MKA-l. Liigi seiret teostatakse keskmiselt üle 5 aasta. Igal leiukohal esineb vähemalt kord 10

aasta jooksul soodne õitsemisaasta, mis ajaliselt ei kattu erinevates leiukohtades.

Ahja jõe ürgoru MKA-l on viis (5) Austia roidputke seirejaama, millest neli (4) asuvad Saesaare

ümbruses ning üks (1) Kiidjärvel. Saesaare seirejaamades 1,2,3 ja Kiidjärve seirejaamas pole

olulisi muutusi kasvukohtades 2009. aasta seireandmetes märgitud. Saesaare seirejaamas 4 on

elektrijaama poolne nõlv sarapuid täis kasvanud. Põõsarinde hõrendamist seire tulemusena

siiski ei soovitata, et vältida sarapuude vohamist. Matkarajad käesoleval ajal leiukohtade

säilimist otseselt ei ohusta. Arvukus kõigub ilmselt kõigis leiukohtades looduslikel põhjustel

(Palo, 2009).

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Austria roidputk on püsivalt esindatud vähemalt viies kasvukohas. Kaitsekorraldusperioodi

kaitse-eesmärk

Austria roidputk on püsivalt esindatud vähemalt viies kasvukohas.

Mõjutegurid

- 2009. a seirearuande andmetel on Saesaare hüdroelektrijaama kasvukoht tihedalt sarapuid täis

kasvanud.

Meede

Jätkata liigi seiret ning tulemustele toetudes otsustada sekkumise vajadus. Saesaare

hüdroelektrijaama kasvukohast mitte eemaldada sarapuid täielikult, et vältida selle

vohamist.

14/145

4 Siin ja edaspidi märgivad kaitse-väärtuste juures toodud lühendid järgmist:

kat – liigi kaitsekategooria vastavalt Vabariigi Valitsuse (I ja II kategooria liigid) või keskkonnaministri määruses (III

kategooria liigid) sätestatule;

LiD – kuulumine linnudirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta) lisades

loetletud liikide hulka (lisa number rooma numbritega);

LoD – kuulumine loodusdirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta) lisades loetletud elupaigatüüpide või taime- ja loomaliikide hulka;

KE – kaitse-eesmärkideks seatus alljärgnevalt:

Ahja LoA – kuulumine Ahja loodusala kaitse-eesmärkidesse (jah/ei);

Ahja MKA – kuulumine Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärkidesse (jah/ei);

Eoste HA ja Ahja jõe HA – kuulumine vastava hoiuala kaitse-eesmärkidesse (jah/ei) LoA

– kuulumine Ahja jõe loodusala kaitse-eesmärkidesse (jah/ei).

2.1.2 Kevad-ristmadar (Cruciata glabra)

II kat; LoD – ei; KE: Ahja LoA – ei, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

Keskkonnaregistrisse kantud liigi leiukoht asub väljaspool Ahja jõe ürgoru MKA ja Eoste HA

piire. Ajakohased seire- või inventuuriandmed, mis kinnitaksid liigi levikut Ahja jõe ürgoru

MKA-l või Eoste HA-l, puuduvad.

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Kaitse-eesmärk on seatud tuginedes teostatud inventuuri tulemustele.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Teostatud on liigi inventuur, mis täpsustab liigi leviku ja arvukuse.

Mõjutegur

- Puuduvad seire- või inventuuriandmed, mis kinnitaksid liigi levikut Ahja jõe ürgoru MKA-l või Eoste HA-l. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kaitsemeetmete planeerimine ja konkreetsete kaitse-eesmärkide seadmine.

Meede

Liigi inventuuri läbi viimine liigi leviku ja seisundi selgitamiseks. Vastavalt inventuuri

tulemustele on liigi kasvukohtade hooldus.

SEENED

2.1.3 Limatünnik (Sarcosoma globosum)

I kat, LoD – ei, KE: Ahja LoA – ei, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

Limatünnik kasvab vanades kuusemetsades koos samblikega ning on vaadeldav kevadel ja

varasuvel. Liik on Eestis haruldane ja haavatav kasvupaikade kahjustamise tõttu (nt lageraie).

15/145

Limatünniku tugevaim ja olulisem asurkond Eestis on Ahja jõe ürgoru MKA-l. Taevaskoja

kuusikualustes leidub liiki peaaegu igal aastal, muudes kasvukohtades ta kord on, aga siis enam

ei leita (Parmasto, 2003; seirearuanded). Keskkonnaregistrisse on kantud 12 liigi leiukohta alal.

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Limatünnik on esindatud vähemalt 12 leiukohas. Kaitsekorraldusperioodi

kaitse-eesmärk

Limatünnik on esindatud vähemalt 12 leiukohas.

Mõjutegurid

+ Liigi leiukohad asuvad sihtkaitsevööndis.

- Radade, teede ja tehnovõrkude rajamine, rekonstrueerimine ning hooldamine.

Meede

Liigi kaitse toimub läbi kaitsekorra rakendamise, täiendavaid meetmeid ei planeerita.

IMETAJAD

Ahja jõe ürgoru MKA-l on teada poolveeliste imetajate esinemine nagu saarmas (Lutra lutra),

mink (Mustela vison), mügri (Arvicola terrestris) ja kobras (Castor fiber) (Ahja jõe ürgoru

MKA kinnitamata KKK). Eelpool loetletud liikidest on kaitsealune liik vaid saarmas (III

kaitsekategooria). Saarmas on Vabariigi Valitsuse korralduses 05.08.2004 nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ toodud Ahja loodusalal liigina,

mille isendite elupaiku kaitstakse. Kobras on veerežiimi oluline muutja, ehitades veekogudele

paise ning mõjutades oma tegevusega teisi (kaitsealuseid) liike. Suuremad kopraasurkonnad

võivad langetada arvestatavas koguses metsa (Vilbaste, 2005) ning põhjustada ulatuslikke

üleujutusi. Lähtudes eeltoodust tuleb vajadusel reguleerida kobraste arvukust.

2.1.4 Saarmas (Lutra lutra)

III kat; LoD – II, IV; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

Saarmas on Eestis laialt levinud ning suhteliselt arvukas liik. Saarma elupaigaks on jõed ja

järved, aga ka ojad ja suuremad kraavid. Saarmas ei pelga ka inimasustuse lähedust. Liik toitub

kahepaiksetest, kaladest ja pisiimetajatest, lisaks vähkidest, putukatest ja lindudest

(Vilbaste, 2005). Keskkonnaregistrisse Ahja loodusalale jäävaid saarma leiukohti kantud ei ole,

kuid liigi tegevuskava on Keskkonnaameti andmetel koostamisel.

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Saarmas on Ahja loodusalal esindatud ning elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

16/145

Saarmas on Ahja loodusalal esindatud ning elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegur

+ Liigile sobilikud elupaigatüübid on kaitse-eesmärgiks.

Meede

Liigi kaitse toimub läbi tema elupaikade kaitsmise, täiendavaid meetmeid ei planeerita.

LINNUD

Ahja jõe ürgoru MKA-l leidub kaitsealuseid liike (II, III kaitsekategooria liigid), kes on

loetletud linnudirektiivi (edaspidi LiD) I lisas (liigid, kelle elupaikade kaitseks tuleb rakendada

erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine nende levikualal) ja II lisas

(liigid, keda võib küttida vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, tagades sealjuures, et nende

liikide küttimine ei seaks ohtu looduskaitsealaseid pingutusi nende levikualal). Ahja jõe ürgoru

MKA-l on teostatud linnuvaatlusi (peatükk 1.5.1). Andmed teostatud vaatluste kohta on toodud

lisas (Lisa 88). Alljärgnevas tabelis (Tabel 8) on toodud Ahja jõe ürgoru MKA-l esinevad

kaitsealused linnuliigid.

Tabel 8. Kaitsealused linnuliigid Ahja jõe ürgoru MKA-l Keskkonnaregistri andmetel.

Liigi eestikeelne

nimetus Liigi ladinakeelne

nimetus Kaitsekategooria

Linnudirektiivi lisa liik

Kaitseeesmärk

jäälind Alcedo atthis II LiD I Jah4

karvasjalg-kakk Aegolius funereus II LiD I Ei

öösorr Caprimulgus europaeus III LiD I Ei

musträhn Dryocopus martius III LiD I Ei

kaldapääsuke Riparia riparia III Ei Ei

Karvasjalg-kakk pesitseb metsajõgede ja –järvede ümbruse vanades okas- ja segametsades. Ta

toitub peamiselt pisinärilistest. E-Elurikkuse andmetel on liigi arvukuse trend stabiilne, kuid

madalseisus. Öösorr pesitseb liivase pinnasega hõredais männikuis (eelistab kanarbiku

alusrinnet), hõreda puiskasvuga rabadel ja raiesmikel männinoorendikes. Musträhn pesitseb

jämedatüveliste puudega metsas, meelsasti männikutes ja segametsades. Kaldapääsuke pesitseb

koloonialiselt püstloodsetes seintes, nt kruusaaukudes, liivakivijärsakutes ja jõekallastes, kuhu

uuristab rõhtsa pesakäigu. Liik toitub putukatest (Svensson et all, 2012). Kaldapääsukest leidub

Keskkonnaregistri andmetel Ahja jõe ürgoru MKA Ahja jõe sihtkaitsevööndis 33,7 ha suurusel

alal.

4 Ahja jõe ürgoru MKA

17/145

2.1.5 Jäälind (Alcedo atthis)

II kat; LiD I; KE: Ahja LoA – ei, Ahja MKA – jah, Eoste HA – ei, Ahja jõe HA – ei, LoA – ei.

Liik on Ahja jõe ürgoru MKA kaitse-eesmärk. Keskkonnaregistri andmetel esineb jäälindu

Ahja jõe sihtkaitsevööndis 33,7 ha suurusel alal. Jäälind pesitseb väikeste ja keskmise laiusega,

kalarohkete ja puudega ääristatud aeglase vooluga ja pesa rajamiseks sobivate kaldajärsakutega

jõgede ääres. Pesa jaoks uuristab liivajärsakusse umbes meetri pikkuse pesakäigu. Toitub

väikekaladest, keda püüab vette sukeldudes (Svensson et all, 2012). Eestis on liik nii harv

haudelind kui ka haruldane talvituja (Jonsson, 2000).

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Jäälinnu arvukus Ahja jõe ürgoru MKA-l on püsinud eelneva perioodiga samal tasemel või kasvanud.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Jäälinnu arvukus Ahja jõe ürgoru MKA-l on vähemalt 3 paari.

Mõjutegurid

+ Liigile sobilikud elupaigatüübid on kaitse-eesmärgiks.

- Häirimine.

Meede

Kanuumatkajate loendamine ja vajadusel arvukuse reguleerimine

jäälinnu pesitusperioodil.

SELGROOTUD

Ahja loodusalal on kaitsealustele selgrootutele liikidele kõige sobilikumad alad Kiidjärvel ja

Saesaare tammist kuni Eoste sillani. Olulisim on jõelõik Saesaare tammist Ottenini, kuna see

on kõige kiirema vooluga ning selle ökoloogiline seisund, mis näitab veeökosüsteemide

struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti, on hinnatud väga heaks (Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava, 2010). Lõik on sobilik rohe-vesihobule (Ophiogomphus cecilia) ja ka

paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus).

Eoste HA-l leidub ka kaitsealust liblikaliiki mustlaik-apollot (Parnassius Mnemosyne), kes

sõltub peremeestaimedest – lõokannustest (Corydalis spp), mis kasvavad jõe oru nõlval metsas.

2.1.6 Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

III kat, LoD – II, IV; KE: Ahja LoA – ei, Ahja MKA – jah Eoste HA – Ei, Ahja HA – Ei Rohe-

vesihobu on keskmisest suurem kiililiik. Liik on levinud Eestis paiguti, vähearvuliselt ja üle

kogu mandri. Rohe-vesihobu valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja

hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. Liigi vastsed elavad eranditult puhta veega vooluvetes,

liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Nad on tundlikud hapnikusisalduse

kõikumistele veekogus. Vastsed varjavad end veekogu põhja lohkudes või kivide all. (Vilbaste,

2005). Keskkonnaregistris kanded rohe-vesihobu leviku kohta Ahja loodusalal puuduvad.

18/145

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Liik on Ahja loodusalal esindatud ning elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Liik on Ahja loodusalal esindatud ning elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegurid

+ Liigile sobilik elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks.

Meede

Liigi kaitse toimub läbi kaitsekorra rakendamise, täiendavaid meetmeid ei planeerita.

2.1.7 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

II kat, LoD – II, IV, KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Eoste HA – jah, Ahja HA – jah

Paksukojalisel jõekarbil on ovaalse, võrdlemisi kumera, seestpoolt sageli roosaka

pärlmutterkihiga koda, mis võib kasvada heades tingimustes 7-8 cm paksuseks. Värvus on

tumepruun, kuid noorematel isenditel ka heledam. Liik elab keskmise-, kiirevoolulistes jaheda

ja puhta veega jõgedes ning ojades. Paksuojaline jõekarp on tundlik setete suure koormuse

suhtes ning stabiilse asurkonna püsimiseks ja taastumiseks vajab rikkalikku

vaheperemeeskalastiku olemasolu. Vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Suurimaks

ohuks on maaparandus ja põllumajanduslik reostamine. Oluline ohutegur on ka

veetemperatuuri liigne tõus, jõgede reostamine, setete ülemäära kõrge koormus ning veetaseme

muutused reguleeritud jõgedes. Liik on Eesti mandriosa jõgedel laialt levinud (Vilbaste, 2005).

Ahja jões leidub paksukojalist jõekarpi Koorverest alates allavoolu.

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegurid

+ Liigile sobilik elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks.

- Inimtekkelised paisud Ahja jõel (Koorvere vesiveski, Kongsi vesiveski, Tikuta vesiveski,

Kiidjärve vesiveski ning Otteni vesiveski paisud ja Saesaare hüdroelektrijaam)

Meede

Ahja jõel olevate paisude hooldamine (ka paisu ette kogunenud setetest puhastamine) ning

suurte veetasemete kõikumiste ärahoidmine.

19/145

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja Kiidjärve paisule 2015. aastaks. Kalapääsude

mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida.

KALAD

Ahja jõe kalastik on rikkalik ja mitmekesine. Jões leidub lisaks III kaitsekategooria kaladele

hinku (Cobitis taenia), võldast (Cottus gobio), harjust (Thymallus thymallus), jõeforelli (Salmo

trutta fario), haugi (Esox lucius), särge (Rutilus rutilus), teiba (Leuciscus leuciscus), turba

(Leuciscus cephalus), säinast (Leuciscus idus), lepamaimu (Phoxinus phoxinus), viidikat

(Alburnus alburnus), latikat (Abramis brahma), trullingut (Barbatula barbatula), lutsu (Lota

lota) ja ahvenat (Perca fluviatilis). Kalanduslikult kuulub Ahja jõe ülemjooksu piirkond

jõeforelli-jõe, keskjooksu ülemine osa kuni Orajõe suudmeni jõeforelli-harjuse jõe ning

keskjooksu alumine osa särje-haugi-turva jõe tüüpi (Järvekülg, 2001).

Lisaks kaitsealustele kalaliikidele kaitstakse Ahja jões harjust ja jõeforelli keskkonnaministri

määruse 09.10.2002 nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude

nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste

riikliku keskkonnaseire jaamad“ ning looduskaitseseaduse §51 alusel, mis ütleb, et lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on

keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude

rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

2.1.8 Hink (Cobitis taenia)

III kat; LoD II; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Eoste HA – jah, Ahja jõe HA – jah, LoA –

jah.

Hink elab enamasti selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga aladel. Jõgedes valib ta

elukohaks aeglase vooluga sopid ja vanajõgede suudmealad. Tema levik on Eestis lünklik,

asurkondade tegelik arv ja arvukus on teadmata, sest põhjalikud uuringud liigi leviku ja ökoloogia

alalt puuduvad (Uustal et all, 2008). Keskkonnaregistris on liigi elupaigaks märgitud Ahja jõgi

Leevi jõe suudmest Orajõe suudmeni. Liiki ohustavad nii elukeskkonna kvaliteedi kahanemine

(sh veetasemete kõikumine paisutatud jõgedes, tugev reostus) kui ka röövkalade (nt haug, ahven)

suur arvukus (Vilbaste, 2005). Liigi tegevuskava on Keskkonnaameti andmetel koostamisel.

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegurid

+ Liigile sobilik elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks.

20/145

- Inimtekkelised paisud Ahja jõel (Koorvere vesiveski, Kongsi vesiveski, Tikuta vesiveski, Kiidjärve

vesiveski ning Otteni vesiveski paisud ja Saesaare hüdroelektrijaam).

Meede

Ahja jõel olevate paisude hooldamine (ka paisu ette kogunenud setetest puhastamine)

ning suurte veetasemete kõikumiste ärahoidmine.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja Kiidjärve paisule 2015. aastaks.

Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida.

2.1.9 Võldas (Cottus gobio)

III kat; LoD II; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Eoste HA – jah, Ahja jõe HA – jah, LoA –

jah.

Võldas on põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Saab

hakkama ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, varjudes tühjadesse karbikodadesse, puurisu

alla, suurtaimestiku vahele või kaldauuretesse. Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab

ta ainult püsivalt kõrge vee hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on tavaliseks asukaks

vooluvetes, kus elab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga jõelõikudes (Uustal et

all, 2008). Keskkonnaregistrisse on liigi esinemisalana kantud Ahja jõgi kuni

Orajõe suudmeni. Liiki ohustavad veekogude reostumine ning eutrofeerumine, jõgede

kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud

jõgedes (Vilbaste, 2005). Liigi tegevuskava on Keskkonnaameti andmetel koostamisel.

Võldase seisund Ahja jõe hoiuala lõunapoolses osas on registreeritud rahuldavaks (Hurt, 2012).

Kaitse-eesmärgid

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegurid

+ Liigile sobilik elupaigatüüp on kaitse-eesmärgiks.

- Inimtekkelised paisud Ahja jõel (Koorvere vesiveski, Kongsi vesiveski, Tikuta vesiveski, Kiidjärve

vesiveski ning Otteni vesiveski paisud ja Saesaare hüdroelektrijaam).

Meede

Ahja jõel olevate paisude hooldamine (ka paisu ette kogunenud setetest puhastamine) ning

suurte veetasemete kõikumiste ärahoidmine.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja Kiidjärve paisule 2015. aastaks. Kalapääsude

mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida.

21/145

2.2 ELUPAIGATÜÜBID

2.2.1 Üldiseloomustus

Kava koostamise ajal viidi läbi poollooduslike koosluste inventuur ja teostati Ahja loodusalal

kasvavate metsade ülevaade metsaregistri andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Natura 2000

andmebaasi ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.

Ahja loodusala on valdavalt kaetud metsadega, mis asuvad Ahja jõe ürgoru MKA-l.

Metsamajandamise põhimõtted on toodud käesoleva kava lisas (Lisa 15). Suurima ala Ahja jõe

ürgoru MKA-st hõlmab elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Teiseks suurema ulatusega

elupaigatüübiks on jõed ja ojad (3260), mille alla kuuluvad looduslikus või looduslähedases

seisundis säilinud Ahja jõe lõigud (Paal, 2004). Tugevasti muundatud veekogumeid

(paisjärved) ei loeta elupaigatüüpi jõed ja ojad. Ahja jõe lammidel esineb elupaigatüüp

lamminiidud (6450) ning keskmisest üleujutuspiirist kõrgematel asuvatel aladel on välja

kujunenud elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

Lisaks esinevad loodusalal liivakivipaljandid (8220) ning allikad ja allikasood (7160), mida ei

ole kava koostamise ajal inventeeritud. Elupaigatüübi allikad ja allikasood kaitse tagatakse

kaitsekorraga ja külastajate teavitamisega Ahja jõe ürgoru MKA loodusväärtustest.

Elupaigatüüpide pindalad ja seisundi hinnangud on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 9)6.

Ülevaatekaart elupaigatüüpide levikust on kaitsekorralduskava lisas (Lisa 9).

Tabel 9. Ahja loodusala elupaigatüüpide looduskaitselised hinnangud

Elupaigatüübi

kood

Looduskaitselise seisundi

hinnang Kogupindala

(ha) Ahja loodusala

eesmärk, ha7 Ahja loodusala

eesmärk,

seisund8 A B C Hindamata

9010* 221,7 133,6 47 - 402,4 380,9 A

6450 12,7 10,8 7,6 - 31,1 13,8 A

6270* - 3,1 1 - 4,1 4,6 B

6 Looduskaitselise seisundi hinnang on üldine hinnang alale elupaigatüübi kaitsmise seisukohast. Vastavad

väärtusklassid on siin ja edaspidi järgmised: A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus. 7

Natura 2000 standardandmebaas 8 Natura 2000 standardandmebaas

3260 - - - 25,8 25,8 114,7 A

8220 0,3 - - 1,08 1,4 0,2 A

7160 - - - 0,02 0,02 0,0 B

2.2.2 Vanad loodusmetsad (9010*)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

22/145

Elupaigatüüp hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga metsi, aga ka looduslikult

uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja

segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad,

mille puurindes valitsevad mänd, kuust, kask või haab. Elupaigatüübis leidub erinevaid

ohustatud liike, eriti samblaid, samblikke, seeni ja selgrootud loomi (Paal, 2004).

Ahja jõe ürgoru MKA-l moodustavad Keskkonnaameti koondatud inventuuriandmete põhjal vanad

loodusmetsad (Foto 1) alast 402,4 ha ja hõlmavad erineva esinduslikkusega eraldisi

(Lisa 10). Elupaigatüübi ülevaade on valdavalt koostatud metsaregistri andmete põhjal. Alal

kasvab erineva vanusega puid. Rohkelt leidub üle 90 a männi domineerimisega puistuid, millest

vanimad on ca 155 aastat vanad. Vanimad kuuse enamusega puistud on 140-180 a vanused.

Ahja jõe ürgoru MKA metsade pindalad koos väärtushinnangutega on toodud peatükis 2.2.1.

Raied ning vanade ja surnud puude eemaldamine vähendavad elupaigatüübi vanad

loodusmetsad looduskaitselist väärtust.

Ahja loodusala elupaigatüübi eesmärk on Natura 2000 andmebaasis toodud 380,9 ha. Natura

standardandmebaasi on andmed kantud 2004. aastal, andmeid on uuendatud 2009. aastal.

Peale Natura alade kaardistamist on lisandunud uusi elupaigatüübi alasid, mis asuvad

sihtkaitsevööndis.

Vana loodusmets on määratud kaitse-eeskirjaga sihtkaitsevööndisse.

Foto 1. Vanad loodusmetsad (9010*) Saesaare ja Kiidjärve vahel.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

338,6 ha ulatuses on metsaelupaigatüübi hinnang „A“, 63,8 ha ulatuses on elupaigatüübi hinnang

vähemalt „B“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

329,6 ha ulatuses on metsaelupaigatüübi hinnang „A“, 72,8 ha ulatuses on elupaigatüübi hinnang

vähemalt „B“.

Mõjutegurid + Sihtkaitsevööndites on tagatud elupaigatüübi vana loodusmets areng üksnes

loodusliku protsessina.

+ Looduslikud häiringud, mis aitavad kaasa metsa struktuuri mitmekesistumisele ning tekitavad

metsakooslusesse ökoloogiliselt väärtuslikke surnud puid, sh lamapuitu.

23/145

- Surnud puude ja lamapuidu eemaldamine (sanitaarraie jm). Kuivades männimetsades on surnud

puidu nö defitsiit. Tõenäoliselt on metsaeraldistest surnud puid eemaldatud.

- Külastuskoormuse mõju (tallamine, lõkkepuidu korjamine jm). Külastajad mõjutavad tallamisega

peamiselt Taevaskoja sihtkaitsevööndis Saesaare tammist lõunas asuvat ala, kus rekreatsiooni tõttu

on kava koostamise ajaks degradeerunud metsa aluspinnas, samuti eemaldatakse alalt surnud puid.

Mõjutatud on ligikaudu 30 ha suurune ala.

- 38 ha elupaigatüübist asub piiranguvööndis.

Meetmed

Jätta mets looduslikule arengule ja surnud ning kõdunevat puitu metsast mitte eemaldada.

Külastajate teavitamine ametlike lõkkekohtade asukohtadest ja piirangutest lõkke tegemisel.

Metsa loodusväärtuste tutvustamine külastajatele.

24/145

2.2.3 Lamminiidud (6450)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – ei, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – jah

Elupaigatüüp paikneb jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel. Lamminiitudel on viljakas

muld, mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted. Sõltuvalt niidukoosluse

paiknemisest lammil ning jõe voolukiirusest võivad üleujutuse kestus ja tulvaveega toodud

setete hulk erineda. Niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest kuni

pidevalt märgadeni. Taimestikust valitsevad elupaigatüübis sageli kõrgekasvulised kõrrelised

ja tarnad. Lamminiidud on olulised ka paljude loomaliikide pesitsus-ja elupaigana (Paal, 2004).

Elupaigatüübi alla kuuluvad poollooduslikud kooslused Eoste HA-l ja Koorverest kuni

Kiidjärveni, mis on mõjutatud ajutistest üleujutustest (Lisa 11). Koorvere ja Kiidjärve vahelisel

alal, mis paiknevad kõrgemal ja ujutatakse harva üle, on ka kaasnev elupaigatüüp liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (6270*). Elupaigatüübi pindala ja Ahja loodusala eesmärk Natura

standardandmebaasis on erinevad. Kava koostamise ajal viidi läbi poollooduslike koosluste

inventuur (2012) ning selle tulemusena saadi elupaigatüüpi loodusalal rohkem, kui on kantud

Natura standardandmebaasi.

Kava koostamise ajal on hein niidetud ja koristatud Eoste HA-l. Niiskemad suurtarnastikud on

hooldamata ning kohati võsastumas. Ka niidud, mis asuvad jõe lookel Koorverest kuni

Kiidjärveni, on (mõne üksiku erandiga) hooldamata.

Alljärgnevatel fotodel (Foto 2, Foto 3) on toodud näiteid Ahja loodusalal esinevatest niitudest.

Foto 2. Lamminiit (6450) 2012 a. suve alguses. Foto 3. Hooldatud niit Valgemetsa lähedal.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi pindala on vähemalt 31,1 ha, millest 23,5 ha on looduskaitselise hinnanguga „A“ ja

7,6 ha on hinnanguga vähemalt „B“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi pindala on vähemalt 31,1 ha, millest 12,7 ha on ha on looduskaitselise hinnanguga „A“

ja 18,4 ha on hinnanguga vähemalt „B“.

Mõjutegurid

25/145

+ Niitmine, heina kokku kogumine ja äravedu hooldatavatel aladel.

+ Jõe üleujutused ja alluviaalsete setete ladestumine.

- Ebapiisav hooldus ja looduslik suktsessioon. Hoolduseta alad on hakanud võsastuma ning

võimust võtavad mets-harakputk (Anthriscus sylvestris) ja kilpjalg (Pteridium aquilinium).

Meetmed

Võsa eemaldamine.

Regulaarne hooldus (niitmine või karjatamine, heina koristamine).

Natura 2000 andmebaasis korrigeerida elupaigatüübi pindala.

2.2.4 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – jah

Elupaigatüüpi arvatakse nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel

muldadel kui ka liigirikkad paluniidud. Taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise või

niitmise mõjul. Sealjuures on oluline niitu mitte väetada. Elupaigatüüp on Eestis levinud

lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel (Paal, 2004).

Ahja jõe ümbruses esineb ka kuivemaid alasid, mis asuvad jõe keskmisest üleujutustasemest

kõrgemal (Lisa 11, polügoonid 5, 7 ja 8). Poollooduslike koosluste inventuuri (2012) alusel on

elupaigatüüpi Ahja loodusalal 4,1 ha ulatuses, mis ei ole kooskõlas Natura 2000

standardandmebaasis märgitud elupaigatüübi ulatusega 4,6 ha. Inventuuri käigus täpsustati

elupaigatüübi piire.

Kava koostamise ajal on niitude üldine looduskaitseline väärtus hea (B), välja arvatud aladel, mida

ei hooldata ning seetõttu on niidu liigiline mitmekesisus kahanenud.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüüp on säilinud vähemalt 4,1 ha ulatuses looduskaitselise väärtusega vähemalt „B“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüüp on säilinud vähemalt 4,1 ha ulatuses looduskaitselise väärtusega vähemalt „B“.

Mõjutegurid

+ Niitmine, heina kokku kogumine ja äravedu. -

Ebapiisav hooldus.

Meetmed

Regulaarne hooldus (niitmine ja heina koristamine, valikuliselt karjatamine).

Natura 2000 andmebaasis korrigeerida elupaigatüübi pindala.

2.2.5 Jõed ja ojad (3260)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – jah, Eoste HA - jah

26/145

Elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või

looduslähedases seisundis. Tähelepanu väärivad kõrgustikelt algavad vooluveed, aga ka

suurtest allikatest algavad külmaveelised jõed ja looduslikus looklevas sängis voolavad

tasandikujõed. Viimased moodustavad vanajõgesid, kus on paiguti ka kärestikke või

kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike. Elupaigatüüpi arvatud jõed ja ojad peavad olema

nii puhtad, et seal saavad elada ka reostuse suhtes tundlikud liigid (sh ka haruldastesse ja/või

ohustatud liikidesse kuuluvad loomad ning taimed). Kaitset vajavad Lõuna-Eestis liivakivi

paljanditega ürgorge moodustavad jõed (Paal, 2004).

Elupaigatüüpi ei ole kava koostamise ajal inventeeritud. Elupaigatüüp jõed ja ojad hõlmab Ahja

jõe lõigud Ahja loodusala piirist kuni Lükoaluse paeni (sellest allavoolu on jõgi mõjutatud

Kiidjärve paisust ja Saesaare tammist) ja Saesaarest kuni Eoste sillani, kokku 25,8 ha (Lisa 9).

Natura standardandmebaasis on elupaigatüübi jõed ja ojad sisse arvatud ka Saesaare ja

Kiidjärve paisjärved, mis on inimtekkelised ning ei ole looduslikud. Saesaarest kuni Otteni

sillani on jõelõigu ökoloogiline seisund, mis näitab veeökosüsteemide struktuuri ja

funktsioneerimise kvaliteeti, väga hea (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2010). Seal on

jõgi kitsas, kiire vooluga ja kasvab elupaigatüübile iseloomulik taimestik (Foto 4, Foto 5).

Elupaigatüübi looduskaitseline hinnang on Natura 2000 andmebaasi järgi „A“.

Alljärgnevatel fotodel on toodud elupaigatüübi jõed ja ojad lõigud Väike-Taevaskojas ja Eoste HA-l.

Foto 4. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Väike- Foto 5. Jõelõik Eoste HA-l. Taevaskojas.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Mõjutegur

- Inimtekkelised paisud Ahja jõel (Koorvere vesiveski, Kongsi vesiveski, Tikuta vesiveski,

27/145

Kiidjärve vesiveski ning Otteni vesiveski paisud ja Saesaare hüdroelektrijaam). Kongsi ja

Tikuta vesiveskid on Keskkonnaregistri andmetel hävinud ning varemetes, Otteni ja Koorvere

paisudel on kaladel võimalik läbida.

Meede

Saesaare tammi ja Kiidjärve paisu hooldamine (ka tammi või paisu ette kogunenud

setetest puhastamine) ning suurte veetasemete kõikumiste ärahoidmine.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja Kiidjärve paisule 2015. aastaks.

Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida.

2.2.6 Liivakivipaljandid (8220)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

Elupaigatüüp hõlmab devoni liivakivi paljandeid Lõuna- ja Kagu- Eestis ürgorgude järskudel

veergudel Ahja, Võhandu ja Piusa jõe kallastel, aga ka Kallastel Peipsi järve kaldal (Paal, 2004).

Kõige esinduslikuma osa devoni ajastu kihtide avamusest moodustavad Kesk-Devoni

liivakivipaljandid, kuhu on vooluveed uuristanud uurdeid ja koopaid (Kleesmet et al, 2006).

Ahja jõe ürgorus on kokku üle 40 paljandi, millest väiksemad on paarimeetrised, kuid suurima

ja tuntuima, Suure Taevaskoja, kõrgus on 20 m ja pikkus 150 m. Keskkonnaregistris on

kirjeldatud 28 liivakivipaljandit (Foto 6) (Lisa 9). Kava koostamise ajal elupaigatüüpi ei

inventeeritud, kasutatud on Keskkonnaregistri andmeid elupaigatüübi seisundi kohta.

Elupaigatüübi looduslikku arengut mõjutavad pinnavesi, erosioon ja klimaatilised tingimused

(temparatuur, niiskus jne). Liivakivipaljandid on Ahja jõe ürgoru üheks olulisemaks

turismiobjektiks. Elupaigatüübi kaitse-eesmärgid on seatud lähtudes kaitsealustest liikidest, kes

kasvavad paljandite nõlvadel või pesitsevad paljanditesse uuristatud aukudes.

Elupaigatüübi pindala on arvutatud Keskkonnaregistri andmebaasi alusel. Igale paljandile, kui

punktobjektidele, on arvestatud 400 m2.

Foto 6. Suur Taevaskoda Ahja jõe ürgoru MKA-l.

28/145

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Keskkonnaregistris kirjeldatud 8 liivakivipaljandi seisund on vähemalt rahuldav, 20

liivakivipaljandi seisund on hea. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Keskkonnaregistris kirjeldatud 8 liivakivipaljandi seisund on vähemalt rahuldav, 20 liivakivipaljandi

seisund on hea.

Mõjutegurid

+ Kaitsekorraga tagatakse elupaigatüübi looduslik areng.

- Külastajate mõju, mis väljendub tallamises, erosioonis ja liivakivipaljanditele graveerimises.

Meede

Külastajate teavitamine Ahja jõe ürgoru loodusväärtustest ning külastuse taristu rajamine (nt

piirded liivakivipaljandite peale).

2.2.7 Allikad ja allikasood (7160)

LoD – I; KE: Ahja LoA – jah, Ahja MKA – jah, Ahja jõe HA – ei, Eoste HA – ei

Elupaigatüüp paikneb seal, kus põhjavesi voolab või igritseb maapinnale – nõlvade ning

veerude jalamil või veekogude kalda-alal. Lõuna-Eestis on rohkesti väikesi allikaid

ürgoruveerudel ning moreeniküngaste jalameil (Paal, 2004).

Kava koostamise ajal elupaigatüüpi ei inventeeritud, kuid Natura 2000 andmebaasis on

elupaigatüüp välja toodud üldise hinnanguga „B“. Elupaigatüübi paiknemine Ahja jõe ürgoru

MKA-l on toodud lisas (Lisa 9). Keskkonnaregistris on toodud neli allikat/allikarühma:

Allikukalju allikas (VEE4205400), Koorvere allikad (Kuradikoopa ja Kiisa pae allikas)

(VEE4205300), Suur-Taevaskoja allikad (VEE4205600), Väike-Taevaskoja allikad (Emaläte

ja Neitsiallikas) (VEE4607200). Allikate seisundit pole Keskkonnaregistris kirjeldatud.

Elupaigatüübi pindala on arvutatud Keskkonnaregistri andmebaasi alusel. Igale allikale, kui

punktobjektile, on arvestatud 50 m2.

Kaitse-eesmärk

Pikaajaline kaitse-eesmärk

Elupaigatüüp allikad ja allikasood (7160) on säilinud võimalikult looduslikuna, arvestades

nende asukohta tihedalt külastatava matkaraja ääres. Elupaigatüübile on määratud

kaitseeesmärgid lähtudes eelnevatest inventuuridest või uuringutest. Kaitsekorraldusperioodi

kaitse-eesmärk

Allikate seisund on elupaigatüüpide inventuuri käigus hinnatud ning info on kantud

Keskkonnaregistrisse.

Mõjutegur

- Külastuskoormus (tallamine). Allikate niiskusrežiimist sõltuvad sambla- ja taimekooslused on

tundlikud füüsilistele kahjustustele, mida külastajad võivad põhjustada. Eriti ohustatud on allikad

29/145

ja nendega seotud kooslused, mis asuvad Taevaskoja matkaraja kõrval (Emaläte ja Neitsikoopa

allikas). Külastajad kasutavad allikate vett ja tallavad sealjuures allikate ümbrust.

Meetmed

Viia läbi elupaigatüübi inventuur ning kanda tulemused Keskkonnaregistrisse.

2.3 MAASTIK JA ÜKSIKOBJEKTID

2.3.1 Ahja jõe ürgoru maastik

Ahja jõe ürgorg on olulise loodusliku ja esteetilise väärtusega maastikuelement. Ürgorg on 200-

400 m lai ja kuni 30 (kohati 40) m sügav (Leito, 2007). Ala on valdavalt kaetud metsaga.

Ürgorus leidub mitmeid väärtuslikke maastiku üksikelemente nagu liivakivipaljandid, koopad

ja allikad, mis on suures osas seotud ka rahvapärimustega. Ürglooduse objekte on käsitletud ptk

2.3.2. Loodusala läbiv ja erinevaid maastikke ühendav rohelise võrgustiku element on Ahja jõgi

(Foto 7).

Kaitsealale jäävad majapidamised paiknevad jõe oru lähistel (Foto 8). Ala teedevõrgustik

koosneb peamiselt kohalikest teedest. Maastikuvaated teedel on neid ümbritsevate metsade

tõttu nö suletud. Parimad vaated jõe orule, metsaga kaetud nõlvadele ning niitudele avanevad

veetranspordiga Ahja jõel liigeldes. Pikemad vaated on võimalikud sirgetel jõe lõikudel ja

paisjärvel. Ahja loodusala tervikuna on heade eeldustega turismi arendamise piirkond.

Foto 7. Vaade Ahja jõe ürgorule Foto 8. Talupidamine Koorveres

Maastiku olulisteks mõjutajateks on üleujutused jõe kõrge veetaseme korral ning loodusalal olevate

niitude võsastumine ebapiisava hoolduse tõttu (Foto 9, Foto 10).

30/145

Foto 9. Ülekasvanud niidud Ahja jõe ürgorus. Foto 10. Ülekasvanud niidud Ahja jõe ürgorus.

Mõjutegurid

+ Ahja jõe ürgoru maastiku ilmestavad elupaigatüübid on ala kaitse-eesmärgiks.

+ Külastajate jaoks infrastruktuuri ehitamine ja hooldamine, avatud alade (niidud, karjamaad)

hooldamine jõe orus

- Lamminiitude võsastumine.

Meede

Niidukoosluste säilimine tagatakse läbi elupaigatüüpide tegevuste. Täiendavaid meetmeid

kaitsekorraldusperioodiks ei planeerita.

2.3.2 Looduslikud üksikobjektid, pärandkultuuri objektid ja

kultuurimälestised

Keskkonnaregistrisse kantud Ahja jõe ürgorus asuvad ürglooduse objektid on toodud kava lisas

(Lisa 12). Loodusalal, eriti Ahja jõe ürgoru MKA-l, on nii liigikaitseliselt olulised kui ka

vaatamisväärtusena väga atraktiivseteks objektideks liivakivipaljandid (Foto 11). Olulised

ürglooduse objektid on ka allikad.

Foto 11. Kõrge esteetilise väärtusega vaated on veeturistide seas populaarsed.

31/145

Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud valdavalt inimtekkelisi

objekte maastikul, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt

kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole üldjuhul riiklikku kaitse all. Maastiku

(esteetilist) väärtust tõstvad pärandkultuuri objektid on näiteks vesiveskid, looduslikud

monumendid ja vanad talukohad. Keskkonnaregistrisse kantud pärandkultuuri objektid on

toodud kava lisas (Lisa 12).

Ahja jõe ürgoru MKA-l paiknevad Kultuurimälestiste riiklikus registris toodud objektid

(Kultuurimälestiste riiklik register) on Kiidjärve vesiveski ja Otteni vesiveski pais. Kiidjärve

vesiveski, mis ehitati 1914. aastal, on vesiveskite ja nende arhitektuuri silmapaistev näide.

Veski sisustus on säilinud ja heas korras. Hoone üldine seisukord on rahuldav.

Otteni vesiveski pais (Foto 12) on kahe suure kaaravaga maakivist pais, millele on paigaldatud

palgist piire. Kaaravad on valatud betoonist. Pais on tuntud filmist „Viimne reliikvia“ Siimu

sillana. Paisu valdaja on RMK.

Foto 12. Otteni vesiveski pais.

Mõjutegurid

+ Looduslike üksikobjektide elupaigatüübid on kaitse-eesmärgiks. Pärandkultuuri objektid ja

kultuurimälestised asuvad Ahja jõe ürgoru MKA-l ja Eoste HA-l.

+ Alal asuvad kultuurimälestised on kinnismälestistena muinsuskaitse all.

- Matkaradadelt vaadeldavate paljandite kohta puudub infostendidel tutvustav informatsioon.

See võimaldaks ära kasutada matkaradade loodushariduslikku potentsiaali ning tutvustada

külastajatele nii objektide looduskaitselist kui ka pärandkultuurilist väärtust.

Meede

Infostendidele paigaldada info ala loodusväärtuste kohta (vähemalt kolmes keeles:

eesti, vene ja inglise keeles).

Ahja loodusala asuvate Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja jõe HA ja Eoste HA väärtuste koondtabel on

toodud lisas (Lisa 2).

32/145

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Ahja loodusalal asuv Ahja jõe ürgoru MKA on väga populaarne rekreatsiooniala. Peamised

vaatamisväärsused on Ahja jõe ürgoru liivakivipaljandid, mets ja maalilised maastikuvaated.

Kaitsealal olevad RMK külastusobjektid kuuluvad Kiidjärve – Kooraste puhkeala koosseisu.

Ala külastavad nii loodushuvilised, metsaandide korjajad (marjulised, seenelised), matkajad

(k.a. veematkadel osalejad) kui ka sportijad. Lisaks pakutakse külastajatele jõelaev Lonny

lõbureise Saesaare paisjärvel. MKA-l peetakse mitmesuguseid üritusi (nt firmade suvepäevi),

mistõttu tuleb külastuskorralduse organiseerimisel arvestada erinevate huvidega.

Peamine külastusobjekt on Taevaskodade matkarada, mille külastuskoormust on jälgitakse.

Aastatel 2007–2011 jäi vahemikku 15528 (2007. a) kuni 45850 (2010. a) inimest. Perioodi

keskmine külastuskoormus on 32530 inimest aastas.

Külastus on Ahja jõe ürgoru MKA-l kava koostamise ajal hästi korraldatud. Alal on olemas

lõkkekohad, matkarajad, parklad, infoviidad ja -stendid. Külastajate suunamiseks ja ohutuse

tagamiseks on rajatud treppe, piirdeid ning käsipuid. Taevaskodade matkarajal rekonstrueeriti

2011. aastal trepid, rajad ja piirded. Seoses 2013.aasta juunis toimunud Emalätte varinguga on

lätte juures olev trepp suletud ning alternatiivne rada Emalätte kohalt on tähistatud.

Ahja jõe HA ja Eoste HA külastuskoormus on väiksem. Hoiualasid läbivad peamiselt kanuumatkajad.

Visioon ja eesmärk

Visioon

Hoida käesoleva kava koostamise ajal ala külastatavuse taset, mis võimaldaks Ahja loodusalal

asuvate Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja jõe HA ja Eoste HA loodusväärtusi tundma õppida ning

nautida inimesel, kes väärtustab loodust ja käitub keskkonnahoidlikult.

Eesmärk

Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja jõe HA ja Eoste HA loodusväärtused on säilinud ning külastajatele

eksponeeritud.

3.1 KIIDJÄRVE LOODUSKESKUS-TEABEPUNKT

RMK Kiidjärve looduskeskus-teabepunkt asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal Kiidjärve külas.

Looduskeskuses tutvustatakse Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja jõe HA, Eoste HA, Valgesoo raba

ja teisi loodusväärtusi ning pärandkultuuri objekte. Loodusõpe toimub näitlike vahendite abil

looduskeskuses, spetsiaalsetel õppe- ja matkaradadel, jagatava info kaudu paberil ja tahvlitel

ning ühisürituste ja konkursside kaudu. Kiidjärve looduskeskus põhjalikult renoveeritud aastal

2013.

Meede

Kaitsekorraldusperioodiks täiendavaid meetmeid ei planeerita.

33/145

3.2 LÕKKEKOHAD

Ahja jõe ürgoru MKA-l asub kaks lõkkekohta:

• Sõnajala lõkkekoht - lõkkekohas on parkimisvõimalus, sädemepüüdjaga lõkkease, pingid,

puukuur, lõkkepuud, käimla, järsakupiirded. Parklas asub infotahvel.

• Hatiku lõkkekoht - lõkkekoht on varustatud laua ja pinkidega ning küttepuude varjualusega.

Parkimisvõimalus on Kiidjärve parklas.

Lisaks ametlikele lõkkekohtadele on alal väga palju mitteametlikke nö omavolilisi lõkkekohti,

kus puudub vastav taristu ning on märgata ka prügistamist. Meetmed Lõkkekohtade pidev

hooldus rekreatsiooniperioodil.

Järelevalve tõhustamine rekreatsiooniperioodil, et ohjata omavoliliste lõkkekohtade tekkimist.

3.3 PARKLAD

Ahja jõe ürgoru MKA-l asub kolm parklat:

• Sõnajala parkla Sõnajala lõkkekoha juures (vaata peatükk 3.2).

• Kiidjärve parkla. Parklas on infotahvel ja RMK matkaraja teeviit.

• Saesaare (Taevaskodade) parkla. Parklas on infotahvel, välikäimlad, suveniiride müügikoht,

piknikulauad ja laste liivakast.

Meede

Parklate pidev hooldus rekreatsiooniperioodil.

3.4 ÕPPE- JA MATKARAJAD

Ahja jõe ürgoru MKA-l asub neli matkarada (Lisa 13):

ROIUPALU ÕPPERADA

Roiupalu õpperada algab Kiidjärve looduskeskuse juurest, kulgeb piki Ahja jõe kallast kuni

Palanumäeni, jõuab ringiga Hatiku ojani ja looduskeskuse parklasse tagasi. Raja pikkus on 1,5

km. Roiupalu õpperaja vaatamisväärsusteks on Sõnajalamägi, Palanumägi, Linasoo,

Kunnimägi, korgikuusk, rekordmänd, ohvrikivi, Hatiku oja ja Ahja jõgi. Õpperada on tähistatud

ning varustatud infotahvlitega. Matkaraja infotahvlid on infoga kaetud vaid osaliselt, enamuses

on tahvlid tühjad.

Parkimisvõimalus on Kiidjärve looduskeskuse parklas (kohti kuni 10 bussile).

Meede

Roiupalu õpperajal asuvad vanad infotahvlid eemaldada ning uued paigaldatud infotahvlid

varustada infomaterjalidega.

34/145

Õpperaja regulaarne hooldus ning kaitsekorralduskava perioodi lõpul hinnata (2021.2022.

aastal) renoveerimistööde vajalikkust.

TAEVASKODADE MATKARADA

Taevaskodade matkarada algab Saesaare parkla juurest, kulgeb piki Ahja jõe kallast kuni Suure

Taevaskojani ning jõe vastaskaldalt tagasi Saesaare parklasse. Raja pikkus on 3 km.

Taevaskodade matkarajal on vaatamisväärsusteks Suur Taevaskoda, Väike Taevaskoda,

Emaläte, Neitsikoobas, Salakuulajakivi, Savimägi ja Ahja jõgi. Matkarada oli kava koostamise

ajal renoveerimisel (2012), mille käigus rajati uued infotahvlid ja kaks puhkekohta,

järsakupiirded, sillad ja trepid ka ratastooliga liikumiseks ning renoveeriti välikäimla.

Meede

- Matkarada tuleb regulaarselt hooldada ning hinnata kaitsekorralduskava perioodi lõpul (2021.-

2022. aastal) renoveerimistööde vajalikkust.

TAEVASKOJA-KIIDJÄRVE-TAEVASKOJA MATKARADA

Matkarada algab Saesaare parkla juurest, kulgeb piki Ahja jõe kallast kuni Kiidjärve

looduskeskuse-teabepunktini ning jõe vastaskaldalt tagasi Saesaare parklasse. Raja pikkus on

kokku ca 13 km. Matkarajal on olemas viidad ja paede nimetused. Rada on tähistatud „matkaja

märgiga“ ja matkatee märk „valge-roheline-valge” on puudel ja matkateel viidad.

Erinevaid tähiseid puudel on liialt palju eriti alal, mis ühtib Roiupalu õpperajaga.

Meede

Matkaraja regulaarne hooldamine ning hinnata kaitsekorralduskava perioodi lõpul (2021.-2022.

aastal) renoveerimistööde vajalikkust.

TAEVASKOJA-OTTENI-TAEVASKOJA MATKARADA

Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada, mis kulgeb Taevaskodade juurest piki Ahja jõe

kallast kuni Otteni sillani ja sealt tagasi Taevaskodade juurde. Olemasoleva raja trajektoor hästi

tähistatud, olemas on infotahvlid. Kaaluda tuleks järsematel tõusudel nn köiskäsipuude

paigaldamist ja täiendavate suundviitade lisamist teelahkmetel, et lihtsustada matkajatele raja

läbimist.

Meede

- Matkaraja regulaarne hooldamine ning hinnata kaitsekorralduskava perioodi lõpul (2021.-2022.

aastal) renoveerimistööde vajalikkust.

TEISED MATKARAJAD

Ahja jõe ürgoru MKA-l asuvad rajad ja teed on läbitavad nii jalgsi kui ka hobustega.

Hobumatkaradade asukohad on kinnitatud Ahja jõe ürgoru MKA üldplaneeringuga.

35/145

Kaitse-eeskirja järgi on kaitsealal lubatud sõidukitega sõitmine teedel ning väljaspool teid

sõidukitega sõitmine on üldjuhul keelatud (lisa 1). Sellest hoolimata sõidetakse autoga näiteks

Suure Taevaskoja niidule. Külastajate informeerimiseks on vajalik paigaldada sissesõidu keelu

märk Ahja jõe ürgoru MKA piirile Valgesoo külas.

VEEMATKADE TARISTU

Ahja jõgi on rekreatsiooniperioodil populaarne veematkajate seas ning lisaks korraldatakse

jõelaev „Lonny“ lõbureise Saesaare paisjärvel. Laev „Lonny“, mille pikkus on 12 m, laius 5 m

ja mahutab 36 reisijat, sadam asub Saesaare tammi juures. Kava avalikustamise koosoleku

käigus tehti ettepanek „Lonny“ nõudepeatuse rajamiseks Nurmemäe pae ja Valgemäe pae

vahelisele alale Ahja jõe paremal kaldal, laeva talvises peatuspaigas. Peatuspaik soodustaks

kasutama piirkonna külastusvõimalusi mitmekesisemalt ning ühendaks kahte suuremat parklat

(Kiidjärve ja Taevaskodade parkla).

Ahja jõel on probleemiks kanuude jt ujuvvahendite randumine selleks mitte ettenähtud

kohtades, kuna sellega kaasneb jõe kallaste kahjustamine. Ahja jõe ürgoru MKA

üldplaneeringus on toodud kolm (3) kanuude siselaskmise- ja väljavõtmise kohta. Lisaks ehitati

rahvusvahelise Riverways projekti raames Ahja jõele MKA piiridesse välja viis (5) kanuude

sisselaskmise- ja väljavõtmise kohta koos vastava taristuga (Lisa 13).

Veematkajaid ohustavad jõkke kukkunud puud alates Leevi jõe suudmest kuni Valgemetsa

raudtee sillani ning selle silla all olevad vanad varemed. Ahja jõge ja selle kaldaid võib mainitud

alal puhastada juba jõkke kukkunud ja võimalikest jõkke kukkuvatest puudest (nt kuivanud

puud). Puid võib sealt eemaldada kaitseala valitseja nõusolekul nii, et ei kahjustataks kaldaid ja

jõe ökosüsteemi (lageraied ning raied veekaitsevööndis ei ole lubatud). Üldiselt tuleb raieid läbi

viia külmunud pinnasega ning raiutud puud põletada väljaspool kaitseala. Selleks et eemaldada

raudtee silla all olevaid varemeid tuleb eelnevalt läbi viia uuring/ekspertiis, mis kinnitaks

varemete eemaldamise võimalikkust ning tooks välja parima teostamise viisi kahjustamata

sealjuures ala kaitseväärtusi. Ahja jõe ja selle kallaste puhastamise eesmärgiks on parandada

jõe läbitavust veematkajatel ning tagada kaitsealuste liikide elupaigad.

3.5 INFOSTENDID JA INFOTAHVLID

Ahja jõe ürgoru MKA-l on kuus (6) infostendi - Kiidjärve parklas, Hatiku lõkkeplatsil, Saesaare tammi

juures, Taevaskoja parklas (2 tk) ja Sõnajala lõkkeplatsi lähedal parklas.

Kõikides RMK lõkkekohtades on külastaja meelespea tahvel selle kohta, kuidas metsas käituda.

Põhilistel infostendidel on toodud oluline info kohalikele elanikele ja külastajatele, sh info

ettevõtete kohta, kes pakuvad piirkonnas teenuseid jms. Infostendidel puudub info Ahja jõe

ürgoru loodusväärtuste ning kõikide olemasolevate matkaradade kohta. Ala loodus- ja

külastusväärtusega üksikobjektid (paljandid) on üldjuhul tähistamata.

Meetmed

Roiupalu õpperajal viia lõpule infotahvlite paigaldamine ja eemaldada vanad infotahvlid.

36/145

3.6 INFOMATERJALID JA TRÜKISED

Ahja jõe ürgorg on populaarne ala, millel matkamise võimalusi tutvustavat infot on võimalik

leida erinevate turismifirmade kodulehtedelt. Samuti on Ahja jõe ürgoru MKA-d tutvustatud

erinevates väljaannetes nagu „Põlvamaa jõed“, „Eesti kaitsealad“, „Devon Eestis“ jne.

Peamiselt kirjeldatakse Ahja jõe looklemist läbi ürgoru ning erinevaid legende ja rahvapärimusi, mis

on enamasti seotud liivakivi paljanditega.

Ahja jõe ürgoru MKA tutvustav voldik on Keskkonnaameti poolt koostatud 2012. a.

Ahja loodusalal asuvad elupaigatüübid ning haruldased ja kaitse all olevad liigid on

infomaterjalides ebapiisavalt kajastatud. Oluline on loodusväärtuste kohta info ning

käitumisjuhiste jagamine, sh kõikide alal paiknevate matkaradade infovoldikute koostamine

külastajatele vähemalt kolmes keeles (eesti, inglise ja vene keeles). 2012. a Keskkonnaameti

poolt koostatud voldikus on ära toodud vaid Taevaskodade matkaraja kulgemine MKA-l.

Voldikut tuleks täiendada kõikide alal paiknevate matkaradade paiknemisega, tuues välja

olulisemad loodusväärtused.

Meetmed

Loodusväärtuste (elupaigatüübid, kaitse-eesmärgiks olevad liigid) ja nende kaitsmise tähtsuse

tutvustamine infomaterjalides.

Kõikide alal asuvate matkaradade kohta täiendava infovoldiku koostamine.

3.7 PIIRITÄHISED

Ahja jõe ürgoru MKA on tähistatud peamiselt keskmiste piiritähistega. Tähised on paigaldatud

olulisemate ligipääsuteede juurde, kuid piiritähised ei paikne alati piiril (nt Ahja jõe ürgoru

MKA lõunapiir Otteni lähistel). Puutüvedel leidub vanu plekist väikeseid piiritähiseid, mis

asuvad piirist seespool (kava koostamise ajal leiti selliseid 4) ning lisaks asuvad mõningad

keskmise suurusega piiritähised väljaspool MKA piiri. Piiritähiste paiknemise kaart on toodud

lisas (Lisa 14).

Eoste HA-l on üks keskmine piiritähis. Hoiuala tähistust tuleks täiendada ning olemasoleva

tähise asukohta muuta. Ahja loodusala Ahja jõe HA-le jääval alal ei ole piirtähiste lisamine

vajalik. Kavaga koos esitatud MapInfo kaardikihtidel on toodud, millised piiritähised tuleb

paigaldada, asendada ja eemaldada.

Meetmed

Asendada pehkinud postidel olevad piiritähised.

Paigaldada keskmised piiritähised vastavalt Ahja jõe ürgoru MKA ja Eoste HA kehtivatele

piiridele.

Eemaldada keskmised piiritähised, mis ei asu piiril.

Eemaldada väikesed piiritähised.

37/145

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA

EELARVE

4.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD

4.1.1 Riiklik seire

Oluline on jätkata Ahja jõe hüdrobioloogilist, hüdrokeemilist, ohustatud soontaimede ja

samblaliikide, kaitsealuste seeneliikide, metsa ja metsamuldade ning tolmeldajate seiret. Seire

võimaldab avastada võimalikke negatiivseid muutusi loodusväärtuste seisundis ning rakendada

vastavaid meetmeid, et tagada väärtuste säilimine. Jõevee kvaliteeti tuleb jälgida, selle

langemise korral täiendavate mõõtmistega välja selgitada kvaliteedi langemise põhjus ning

võtta kasutusele vastavad meetmed. Tegevus kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur aastatel 2015–2024.

4.1.2 Austria roidputke seire

Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.1 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Liigi seire jätkumine (keskmiselt

iga viie (5) aasta järel) on vajalik, et hinnata sekkumistegevuste vajalikkust

Saesaare kasvukohas, kus 2009. aasta seiretulemuste põhjal oli elektrijaama poolne nõlv tihedalt

sarapuid täis kasvanud.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaagentuur aastatel 2016 ja 2021.

4.1.3 Inventuur kevad-ristmadara leviku täpsustamiseks

Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.2 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Liigi inventuur on vajalik,

et täpsustada tema levikut Ahja jõe ürgoru MKA-l. Tegevus kuulub II prioriteeti, korraldajaks

on Keskkonnaamet. Töö teostamise ajaks on 2018. a.

4.1.4 Kaitstavate liikide inventuur KKK mõjususe hindamiseks

KKK edukuse ning eesmärkide saavutamise hindamiseks on vajalik kaitsekorraldusperioodi

jooksul, 2020. a, läbi viia kaitse-eesmärgiks olevate kaitsealuste liikide inventuur nende

teadaolevates leiukohtades. Inventuur tuleb läbi viia järgmiste kaitsealuste liikide seas:

saarmas, jäälind, rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp, hink ja võldas. Lisaks tuleb

inventeerida ka kaitsealuste linnuliikide esinemist Ahja loodusalal ning kanda andmed

Keskkonnaregistri andmebaasi. Kui kaitsekorraldusperioodi jooksul teostatud riikliku seire või

muude asjakohaste uuringute tulemused võimaldavad KKK rakendamise mõju konkreetsele

liigile hinnata, ei ole selle liigi osas lausaline inventeerimine vajalik. Otsuse iga liigi

inventeerimise vajaduse osas teeb Keskkonnaameti spetsialist, arvestades selleks hetkeks

teadaolevaid andmeid liigi esinemise ja seisundi kohta Ahja loodusalal. Ahja ja Hilba jõe

veeelustikku on uuritud Margo Hurt poolt 2010. aastal, uuringus kasutatud meetodid sobivad

38/145

selgrootute (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp) ja kalade (hink, võldas) inventeerimiseks.

2012. aastal teostatud riikliku seire meetodid saarmale ja valitud elupaikade haudelinnustikule

võib kasutada ka Ahja loodusalal saarma ja jäälinnu inventeerimisel (seirearuanded, 2012).

Tegevus kuulub II prioriteeti. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.

4.1.5 Elupaigatüüpide inventuur KKK tulemuslikkuse hindamiseks

KKK edukuse ning eesmärkide saavutamise hindamiseks on vajalik kaitsekorraldusperioodi

jooksul, 2021. aastal, läbi viia elupaigatüüpide (vanad loodusmetsad, lamminiidud, liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal, jõed ja ojad, liivakivi paljandid, allikad ja allikasood) inventeerimine.

Inventeerimist tuleb läbi viia lähtuvalt koostatud juhenditest (Paal 2007, Pärandkoosluste

Kaitse ühing 2010, Palo 2010 jne). Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö korraldajaks on

Keskkonnaamet.

4.1.6 Külastajate loendamine

Tegevus on vajalik peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud väärtuste eesmärkideni jõudmiseks. Jätkata tuleb

külastajate loendust loendusmattidega Taevaskodade matkarajal.

Ahja loodusala, eriti Ahja jõe ürgoru MKA, külastuskoormuse hindamiseks on vaja koguda

loendusandmeid. Andmete olemasolu korral on võimalik hinnata ja vajadusel reguleerida ala

külastuskoormust ning kaitsealuste liikide häirimist (nt kanuumatkade piiramine lindude

pesitsusperioodil). Lisaks aitavad loendusandmed kaasa kaitseala valitsejal alal toimuvatele

üritustele lubade kooskõlastamisel ja tingimuste seadmisel.

Tegevus kuulub II prioriteeti, teostatakse aastatel 2015-2024 ja korraldajaks on RMK.

4.2 HOOLDUS

4.2.1 Niitmine poollooduslikel kooslustel

Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.3, 2.2.4 ja 2.3 seatud eesmärkideni jõudmiseks.

Elupaigatüüpe lamminiidud ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal tuleb regulaarselt kord

aastas niita 28,5 ha ulatuses, et säilitada nende liigilist mitmekesisust. Niitmisseade ei tohi

hekseldada heina ja niidetud hein tuleb tingimata kokku korjata ja ära vedada.

Niitmistegevused (niitmine ja heina kokku kogumine ja ära vedamine) peavad üldreeglina

olema lõpetatud hiljemalt 1. oktoobriks. Ahja jõe ürgoru MKA-l ja Eoste HA-l olevate

poollooduslike rohumaade hoolduseks peaks niitmistegevused olema lõpetatud varem, kuid

mitte hiljem kui 15. augustiks.

Koostatud on ka poollooduslike koosluste hoolduskavad, mis kirjeldavad konkreetseid

hooldustingimusi niidutüüpide kaupa. Kavad on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt (

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/ )

Tegevus kuulub I prioriteeti ja töö korraldajaks on aastatel 2015-2024 Keskkonnaamet ja RMK.

39/145

4.2.2 Võsa eemaldamine poollooduslikel kooslustel

Niitudel, mis on hooldamata ja peale kasvav võsa segab niitmisseadmega niitmist, tuleb niita ja

võsa raiuda ning hein kokku korjata käsitsi vähemalt kord 3-5 aasta jooksul 6,7 ha ulatuses.

Üldjuhul on tegemist kitsaste ja raskesti ligipääsetavate niidualadega pikki jõge. Sobivaim aeg

on võsa eemaldada hilissügisel, kui maapind on juba külmunud, kuid lumi ei ole veel peale

sadanud. Nii saab võsa lõigata võimalikult madalalt ning järgmisel aastal heina niita.

Eemaldatud võsa tuleb alalt minema viia.

Hooldustegevuste kaart on toodud lisas (Lisa 13).

Tegevus kuulub I prioriteeti ja töö korraldajaks aastatel 2015, 2018, 2021 ja 2024 on Keskkonnaamet

ja RMK.

4.2.3 Karjatamine poollooduslikel kooslustel

Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.3, 2.2.4 ja 2.3 seatud eesmärkideni jõudmiseks. Karjatamist

võib kasutada täiendava hooldustegevusena elupaigatüübil liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal. Lamminiidu puhul on mõõdukas karjatamine võimalik ajutise lahendusena. Kasutada

tuleb erinevaid koduloomi kas korraga või vaheldumisi (Talvi et all, 2012), näiteks: veis ja

lammas, hobune ja lammas. Ahja jõe ürgoru MKA ja Eoste HA-l on niitudel lubatud karjatada

koormusega 0,2–1,0 lü/ha. Loomühikute arvestus on toodud põllumajandusministri määruses

08.03.2010 nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ § 4 lõige 5.

Tegevus kuulub III prioriteeti ning töö teostajaks on maaomanik. Tegevuse teostamise aeg on aastatel

2015–2024.

4.3 TARISTU

4.3.1 Lõkkekohtade hooldus ja järelevalve tagamine

Ahja jõe ürgoru MKA-l asub 2 ametlikku lõkkekohta, mida tuleb rekreatsiooniperioodil regulaarselt

hooldada ning vajadusel renoveerida.

Kaitsealale tekkivate omavoliliste lõkkekohtade vältimiseks tuleb tõhustada regulaarset järelevalvet

alal viibivate isikute suhtes.

Tegevus kuulub II prioriteeti ning teostamise aeg on 2015-2024. a, korraldajateks on RMK koostöös

Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooniga.

4.3.2 Parklate hooldus

Ahja jõe ürgoru MKA-l asub kolm parklat, millest kaks on kaetud asfaldiga (Taevaskodade

parkla, Kiidjärve parkla), ning kolmas liivaga (Sõnajala parkla). Rekreatsiooniperioodil tuleb

jälgida parklate seisukorda (eriti Sõnajala parklas) ning vältida löökaukude teket (täites auke

40/145

õigeaegselt nt kruusaga). Tegevust tuleb läbi viia jooksvalt ning vastavalt vajadusele. Tegevus

kuulub II prioriteeti ning teostamise aeg on aastad 2015-2024, korraldajaks on RMK.

4.3.3 Matkaradade tähistamine

Matkaradade paiknemise kaart on toodud lisas (Lisa 13). Rajad on hästi tähistatud, kuid kuna

neid on tähistatud ka nö omavoliliselt, on esmakordselt matkarajale sattujal keeruline

orienteeruda. Seetõttu tuleb matkaradadele paigaldada teede ristumiskohtadesse suunaviitasid.

Suunaviitadega on vajalik tähistada Roiupalu õpperada, Taevaskodade ja Taevaskoja-

OtteniTaevaskoja matkarada.

Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö teostamise aeg on aastad 2015-2017 ja töö teostaja on RMK.

4.3.4 Matkaradade renoveerimine

Matkaradadel tuleb lõpule viia vanade infotahvlite eemaldamine ja uutele kaitseala

loodusväärtuste kohta olulisema informatsiooni lisamine. Renoveeritavad matkarajad on

Roiupalu õpperada, Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja ja Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja

(Otteni-Taevaskoja lõik) matkarada.

Matkaradade teelahkmetele on vaja paigaldada suunaviidad ning infostendidel olev info peab

tutvustama külastajatele alal olevaid loodusväärtusi ja kuidas neid hoida ning säilitada. Lisaks

on vaja Roiupalu õpperajal jätkata infotahvlite paigaldamist koos asjakohase infoga.

Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö teostamise aeg on 2015-2016. a ja töö teostaja on RMK.

4.3.5 Matkaradade hooldamine

Matkaradadelt tuleb eemaldada matkajatele ohtlikuks muutunud (nt murdumisohuga) ja teedele

kukkunud puud. Matkaradade ja vaadete hooldamisel võib valikuliselt raiuda mõningaid puid

elupaigatüübis vanad loodusmetsad, kuid eelistada tuleb noori puid. Raiutud puud tuleb jätta

metsa ja puhastada vaid teeradu. Matkaradade taristut tuleks (sh lõkkeplatsid, välikäimlad,

piirded, teeviidad, infotahvlid jms) regulaarselt hooldada. Tegevus kuulub II prioriteeti ning

korraldajaks on RMK aastatel 2017–2024.

4.3.6 Ahja jõe paisude hooldamine, likvideerimine ja kalapääsude rajamine

Väärtuste 2.1.7, 2.1.8, 2.1.9 ja 2.2.5 eesmärkide saavutamiseks on vajalik Ahja jõel hooldada

olemasolevaid paise (vajadusel likvideerida) ning rajada kalapääsud. Ahja loodusalal asuvad

Keskkonnaregistri andmetel Koorvere (säilinud 50-90% ulatuses), Tikuta (säilinud alla 20%)

ja Otteni vesiveski paisud ning Kongsi vesiveski koht (hävinenud). Kiidjärve vesiveski ja

Saesaare hüdroelektrijaama tammi ette on moodustunud paisjärved.

Vajalik on hooldada (ka puhastada paisu ette kogunenud setetest) Ahja jõel olevaid

inimtekkelisi veetõkkeid (paisud, tamm) ning vältida suuri veetasemete kõikumisi. Vastavalt

veeseaduse § 401 lõikele 13 tuleb tagada kaladele läbipääs lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

41/145

kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul läbipääs nii üles-

kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Kava koostamise ajaks on eelpool toodud tähtaeg

möödunud. Kalapääsu rajab paisu omanik. Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile ja

Kiidjärve paisule 2015. aastaks. Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või

likvideerida. Rahastust on võimalik taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt eluslooduse

programmi alt. Varemetes olevad ning osaliselt säilinud paisud tagavad kaladele läbipääsu ning

nendele paisudele eraldi tegevusi ei planeerita.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning töö teostamise aeg on 2015-2017. a. Kalapääsu rajab maaomanik,

kuid koordineerijaks on Keskkonnaamet.

4.3.7 Infostendide täiendamine

Infostendide (Sõnajala parklas, Kiidjärve parklas, Taevaskodade parklas, Hatiku lõkkekoha

juures) täiendamine on vajalik Ahja loodusala ja Ahja jõe ürgoru MKA loodusväärtuste osas.

Külastajatele tuleb lisada informatsiooni selle kohta, kuidas käituda matkarajal, miks on

loodusväärtused alal olulised ning kuidas loodusväärtusi hoida ja säilitada.

Tegevus kuulub II prioriteeti. Töö teostamise aeg on 2015-2016. a ja töö teostaja on Keskkonnaamet

ja RMK.

4.3.8 Infovoldiku koostamine

Ahja loodusala elupaigatüübid ning haruldased ja kaitse all olevad liigid tuleb infomaterjalides

kajastada. Oluline on loodusväärtuste info ning käitumisjuhiste jagamine külastajatele vähemalt

kolmes keeles (eesti, inglise ja vene keeles). Lisaks tuleb koostada kõikide matkaradade kohta

alal täiendav infovoldik (2012. aastal valminud infovoldikus on toodud vaid Taevaskodade

matkaraja kulgemine). Tegevus kuulub III prioriteeti, selle teostamise aeg on 2021. a. ning

korraldajaks Keskkonnaamet.

4.3.9 Piiritähiste paigaldamine

Ahja jõe ürgoru MKA ning Eoste HA piirid on puudulikult tähistatud ning enamus piiritähiseid

vajavad asendamist või ei järgi nad kaitseala piiri. Juurde on vajalik paigaldada kakskümmend

(20) keskmist piiritähist tekstiga „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala“ ja neli (4) keskmine

piiritähis tekstiga „Eoste hoiuala“.

MKA-le suunduvate metsaradadele on paigaldatud sissesõidukeelu märgid. Lisaks tuleb paigaldada

üks (1) sissesõidukeelu märk Ahja jõe ürgoru MKA piirile Valgesoo külas.

Paigaldatava sissesõidukeelu märgi all peab olema teavitus: „Läbisõit kaitseala valitseja loal“. Kaart

on toodud lisas (Lisa 14).

Tegevus kuulub II prioriteeti, teostamise aeg on 2015-2016. a ja töö tegijaks on RMK.

42/145

4.3.10 Piiritähiste asendamine

Ahja jõe ürgoru MKA-l on üheksateist (19) keskmist piiritähist, mille seisukord on hinnatud halvaks.

Piiritähiste pehkinud postid tuleb asendada.

Tegevus kuulub II prioriteeti, teostamise aeg on 2015-2016. a ja töö tegijaks on RMK.

4.3.11 Piiritähiste eemaldamine

Ahja jõe ürgoru MKA-l on vajalik eemaldada kaks (2) keskmist piiritähist, mis ei asu kaitseala

piiril. Kava koostamise ajal leiti vanu ja roostes väikesi puule naelutatud piiritähiseid, mis ei

asu Ahja jõe ürgoru MKA piiril. Selliseid piiritähiseid leiti neli (4) ja need tuleb eemaldada.

Piiritähiste paiknemise kaart on toodud lisas (Lisa 14).

Tegevus kuulub II prioriteeti, teostamise aeg on 2015-2016. a. ja töö tegijaks on RMK.

4.3.12 Piiritähiste hooldamine

Peale uute piiritähiste paigaldamist tuleb neid hooldada ühes juba olemasolevate ja kava

koostamise ajal heas seisukorras olnud keskmiste piiritähistega (11 tähist). Piiritähiste asukohad

on toodud lisas (Lisa 14). Tegevus kuulub II prioriteeti, teostamise aeg on 20172024. a ja töö

tegijaks on RMK.

4.4 KAVAD, EESKIRJAD

4.4.1 KKK täitmise vahehindamine

KKK täitmise vahehindamist tuleb teostada kaitsekorraldusperioodi keskel 2019. a.

Vahehindamise käigus tehakse kokkuvõte tehtud töödest ja vaadatakse üle tegemata tööde

aktuaalsus. Vajadusel täiendatakse vajalike tegevuste loetelu ning ajakohastatakse eelarve.

Tegevus kuulub I prioriteeti. Tegevuse korraldaja on Keskkonnaamet.

4.4.2 KKK tulemuslikkuse hindamine ja uue perioodi KKK koostamine

KKK tulemuslikkuse hindamine peab toimuma enne uue kava (aastateks 2025–2034)

koostamist ning andma sellele vajalikku alusinformatsiooni. Kehtiva kava tulemuslikkust tuleb

hinnata aastatel 2023–2024. Hindamise alusena tuleb kasutada kava peatükis 5 toodud

tulemuslikkuse hindamise tabelit (Tabel 11). Uue kava koostamist tuleb alustada hiljemalt 1,5

aastat enne käesoleva kava kaitsekorraldusperioodi lõppemist, et tagada uue kava kohene

kehtima hakkamine. Tegevused kuuluvad I prioriteeti. Tegevuste korraldaja on

Keskkonnaamet.

43/145

4.5 EELARVE

Eelarve tabelisse (Tabel 10) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks

käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele

järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele

ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

44/145

Tabel 10. Eelarve

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet 20

15 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Maksumus

kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1 Riiklik seire Riiklik seire KAUR I x x x x x x x x x x x

4.1.2 Austria roidputke seire Riiklik seire KAUR I - x - - - - x - - - x

4.1.3 Inventuur

kevadristmadara leviku täpsustamiseks

Inventuur KeA II - - - x - - - - - - x

4.1.4 Kaitstavate liikide

inventuur KKK mõjususe hindamiseks

Inventuur KeA II - - - - - x - - - - x

4.1.5 Elupaigatüüpide inventuur KKK tulemuslikkuse

hindamiseks

Inventuur KeA II - - - - - - x - - - x

4.1.6 Külastajate loendamine Inventuur RMK II x x x x x x x x x x x

Hooldus

4.2.1 Niitmine

poollooduslikel

kooslustel, 28,5 ha

Koosluse hooldustöö KeA, RMK I 41 ,9

41,9 41,9 41,9 41,9 41,9 41,9 41,9 41,9 41,9 419

4.2.2 Võsa eemaldamine poollooduslikel

kooslustel 6,7 ha

Koosluse hooldustöö KeA, RMK I 29 ,1

- - 29,1 - - 29,1 - - 29,1 116,4

45/145

4.2.3 Karjatamine

poollooduslikel

kooslustel, 28,5 ha

Koosluse hooldustöö Maaomanik III x x x x x x x x x x x

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse

tüüp

Korraldaja Prioriteet 20

15 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Maksumus

kokku

Sadades eurodes

Taristu

4.3.1 Lõkkekohtade hooldus

ja järelevalve tagamine Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

hooldamine

ja RMK, KeA,

KKI

II x x x x x x x x x x x

4.3.2 Parklate hooldus Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

hooldamine

ja RMK II x x x x x x x x x x x

4.3.3 Matkaradade

tähistamine Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

rajamine

ja RMK II x x x - - - - - - - x

4.3.4 Matkaradade

renoveerimine Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

hooldamine

ja RMK II x x - - - - - - - - x

4.3.5 Matkaradade

hooldamine Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

hooldamine

ja RMK II - - x x x x x x x x x

4.3.6 Ahja jõe paisude hooldamine,

likvideerimine ja

kalapääsude rajamine

Radade,

külastuskeskuste

puhkekohtade

rajamine

ja Maaomanik,

KeA, RMK

I x x x - - - - - - - x

46/145

4.3.7 Infostendide

täiendamine Trükiste väljaandmine ja infotahvlite

koostamine

RMK, KeA II x x - - - - - - - - x

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 20

15 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Maksumus

kokku

Sadades eurodes

4.3.8 Infovoldiku koostamine Trükiste väljaandmine ja infotahvlite

koostamine

KeA III - - - - - - x - - - x

4.3.9 Piiritähiste paigaldamine Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II x x - - - - - - - - x

4.3.10 Piiritähiste asendamine Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II x x - - - - - - - - x

4.3.11 Piiritähiste eemaldamine

Tähiste likvideerimine RMK II x x - - - - - - - - x

4.3.12 Piiritähiste hooldamine Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II - - x x x x x x x x x

Kavad, eeskirjad

4.4.1 KKK täitmise vahehindamine

Tegevuskava KeA I - - - - x - - - - - x

4.4.2 KKK tulemuslikkuse

hindamine ja uue

perioodi KKK koostamine

Tegevuskava KeA I - - - - - - - - x x x

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine selgitab, kas planeeritud ja läbi viidud

kaitsekorralduslikud tegevused on sobivad ja piisavad kaitse-eeskirjas, Natura 2000

andmebaasis ning kaitsekorralduskavas seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine tuleb kaitsekorraldusperioodi jooksul läbi viia

kahes etapis. Kaitsekorraldusperioodi keskel (2019. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse

vahehindamine, mis võimaldab vajadusel teha korrektuure planeeritud kaitsekorralduslikes

tegevustes ja/või kaitsekorraldusperioodiks seatud eesmärkides.

Kaitsekorraldusperioodi lõpus (2024. a) toimub kaitsekorralduse tulemuslikkuse

lõpphindamine, mis annab hinnangu kaitsekorralduskava täitmisele ja selle efektiivsusele.

Tulemuslikkuse hindamise aluseks on kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud informatsioon,

riikliku seire andmed, koosluste ja liikide seisundi hinnangud jt allikad. Kaitsekorralduskava

täitmise tulemuslikkuse hindamiseks tuleb kaitsekorraldusperioodil jooksvalt dokumenteerida

läbi viidud kaitsekorralduslikud tööd, nende teostamise aeg ja maht. Liigikaitse toimib eeskätt

läbi kaitsekorra rakendamise ja elupaikade säilitamise. Elupaigatüüpidel, mis eeldavad

looduslikku arengut, on eesmärkide saavutamiseks vajalik eeskätt soovimatu inimmõju

vältimine (kaitsekord). Tulemuslikkuse hindamise aluseks on hooldatavate elupaikade

pindalaline ulatus ja esinduslikkuse väärtus kaitsekorraldusperioodi lõpus. Arvestama peab, et

pindalade muutumine looduslike protsesside tulemusena ei ole tulemuslikkust vähendavaks

asjaoluks.

Tulemuslikkuse hindamise indikaatorid, kriteeriumid ja eeldatavad tulemused peamistele

(kaitse-eeskirjas nimetatud) kaitseväärtustele on esitatud tabelis (Tabel 11).

Kokkuvõtlikult on KKK täitmine tulemuslik järgmistel tingimustel:

kaitsekorraldusperioodiks planeeritud tööd on ellu viidud;

kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide ulatus (pindala) ja seisund vastab kavas

toodud kriteeriumitele (kriteeriumid võivad täpsustuda kordusinventuuri tulemuste

põhjal);

kaitsealuste liikide arvukus või leiukohtade arv ja liikide elupaikade kvaliteet on

püsinud vähemalt KKK koostamise aegsel tasemel (levikuandmed võivad täpsustuda

andmete korrastamisel ja liikide inventeerimisel).

Tabel 11. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.1 Austria roidputk (Pleurospermum

austriacum)

Liigi esindatus

kaitsealal. ≥ 5 Austria roidputk on püsivalt

esindatud vähemalt viies

kasvukohas.

Hinnangu aluseks on riikliku seire

tulemused või vaatlusandmed.

2.1.2 Kevad-ristmadar

(Cruciata glabra) Liigi levik ja seisund

kaitsealal. Andmete olemasolu Keskkonnaregistri andmebaasis

Teostatud on liigi inventuur, mis

täpsustab liigi leviku ja arvukuse Leviku ja seisundi hinnangu

aluseks kaitsealal on liigi inventuur

või vaatlusandmed.

2.1.3 Limatünnik (Sarcosoma

globosum) Liigi esindatus

kaitsealal. ≥ 12 leiukohta Limatünnik on esindatud vähemalt

12 leiukohas. Liigi esindatuse andmete aluseks on

kaitstavate liikide inventuur või

vaatlusandmed.

2.1.4 Saarmas (Lutra lutra) Liigi esindatus

kaitsealal. Liik on Ahja loodusalal

esindatud Liik on Ahja loodusalal esindatud

ning liigi elupaigad on säilinud. Liigi esindatuse andmete aluseks on

kaitstavate liikide inventuur või

vaatlusandmed.

2.1.5 Jäälind (Alcedo atthis) Paaride arv. ≥ 3 Jäälinnu arvukus Ahja jõe ürgoru

MKA-l on vähemalt 3 paari. Liigi paaride arvukuse hindamise

aluseks on kaitstavate liikide

inventuur või vaatlusandmed.

2.1.6 Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Liigi esindatus

kaitsealal. Liik on Ahja loodusalal

esindatud Liik on Ahja loodusalal esindatud

ning liigi elupaigad on väga heas

seisundis.

Liigi esindatuse andmete aluseks on

kaitstavate liikide inventuur või

vaatlusandmed.

2.1.7 Paksukojaline jõekarp

(Unio crassus) Liigi elupaiga, Ahja

jõe seisund. Ahja jõe seisund Kiidjärve

paisjärveni vähemalt hea ja

Saesaare paisust loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga (Ahja jõe) seisund

on Kiidjärve paisjärveni hea ja

Saesaare paisust Ahja loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga, Ahja jõe seisundi

hindamise aluseks on

elupaigatüüpide inventuur või

riikliku seire andmed.

2.1.8 Hink (Cobitis taenia) Liigi elupaiga, Ahja

jõe seisund. Ahja jõe seisund Kiidjärve

paisjärveni vähemalt hea ja

Saesaare paisust loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga (Ahja jõe) seisund

on Kiidjärve paisjärveni hea ja

Saesaare paisust Ahja loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga, Ahja jõe seisundi

hindamise aluseks on

elupaigatüüpide inventuur või

riikliku seire andmed.

2.1.9 Võldas (Cottus gobio) Liigi elupaiga, Ahja

jõe seisund. Ahja jõe seisund Kiidjärve

paisjärveni vähemalt hea ja

Saesaare paisust loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga (Ahja jõe) seisund

on Kiidjärve paisjärveni hea ja

Saesaare paisust Ahja loodusala

lõpuni väga hea.

Liigi elupaiga, Ahja jõe seisundi

hindamise aluseks on

elupaigatüüpide inventuur või

riikliku seire andmed.

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.2.2 Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Elupaigatüübi

pindala. ≥ 402,4 ha. 329,6 ha ulatuses on

metsaelupaigatüübi hinnang „A“,

72,8 ha ulatuses on elupaigatüübi

hinnang vähemalt „B“.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

2.2.3 Lamminiidud (6450) Elupaigatüübi

pindala. ≥ 32 ha Elupaigatüübi pindala on

vähemalt 32 ha looduskaitselise

hinnanguga vähemalt „B“.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

2.2.4 Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (6270*)

Elupaigatüübi

pindala. ≥ 4,1 ha Elupaigatüüp liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal on säilinud

vähemalt 4,1 ha ulatuses.

Elupaigatüübi looduskaitseline

väärtus on vähemalt „B“ 3,1 ha

ulatuses.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

2.2.5 Jõed ja ojad (3260) Elupaigatüübi

looduskaitseline

seisund.

≥ 20 km vähemalt „A“ Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

2.2.6 Liivakivipaljandid

(8220) Elupaigatüübi seisund ≥ 8 paljandi seisund on vähemalt

rahuldav, ≥ 20 paljandi seisund

on vähemalt hea.

Keskkonnaregistris kirjeldatud 8

liivakivipaljandi seisund on

vähemalt rahuldav, 20

liivakivipaljandi seisund on hea.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

2.2.7 Allikad ja

allikasood (7160) Elupaigatüübi seisund Elupaigatüüp on säilinud

võimalikult looduslikuna

Allikate seisund on

elupaigatüüpide inventuuri käigus

hinnatud ning info on kantud

Keskkonnaregistrisse.

Aluseks

inventuur. on elupaigatüüpide

6. KASUTATUD KIRJANDUS Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kinnitamata kaitsekorralduskava 2002-2011. (kuup.

24.05.2006)

Arold, I., 2005. Eesti maastikud, Tartu Ülikool

Eesti harjuse-, lõhe- ja forellijõgede registri koostamine (Ahja jõestik) 2004

Hurt, M. 2010. Ahja ja Hilba jõe vee-elustiku ekspertiis. Tellija Keskkonnaamet. Võru

Hurt, M., 2012. Ahja jõe hoiuala ja Hilba jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2013–2022.

Keskkonnaamet

Ingerpuu, N., Maasikpuu, K., Vellak, K., 2008 „Morphology and habitat properties of Tortula

lingulata in Estonia“, Folia Cryptogamica Estonica 44 (2008), artikkel

Jonsson, L., 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopediakirjatus

Järvekülg, A., 2001. Eesti Jõed. Tartu Ülikool

Kala, M., 2008. Põlvamaa jõed. Tartu

Keskkonnaministeerium, 2010. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

Kleesmet, A., Nestor, H., Soesoo, A., 2006. Devon Eestis. GEOGuide Baltoscandia

Leito, T., Kimmel, K., Ader, A., 2007. Eesti Kaitsealad. Keskkonnaministeerium

Leivits, M., 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire

allprogrammi seiretöö 6.3.12. Saarmas. 2012 aasta aruanne ja liigi seisundi analüüs.

Keskkonnaamet

Paal, J., 2004. Euroopa väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn

Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat, Auratrükk Tallinn

Palo, A., 2009. Looduse mitmekesisuse seire programm. Haruldaste taimeliikide seire.

Austria roidputk (Pleurospermum austriacum)

Palo, A., 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend, Tartu

Parmasto, E., 2003. Peitust mängiv kevadseen – Loodus, 2, 3

Pehlak, H., 2012. Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi Eluslooduse

mitmekesisuse ja maastike seire seiretöö Rannaniitude haudelinnustik seirearuanne 2012. Eesti

Ornitoloogiaühing

Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2010. Juhend loodusdirektiivi I lisa poollooduslike

elupaigatüüpide seisundi hindamiseks

Tali, K., Lotman, S., 2007. 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 2007–

2011. Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Talvi, T., Talvi, T., 2012. Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus. Viidumäe-Tallinn

51/145

SA Säästva Eesti Instituut, 2008, Arendustegevuse mõju Pirita jõe Natura-alale eelhindamise

kohta, lõpparuanne

Svensson, L., Mullarney, K., Zetterström, D., 2012. Linnumääraja. Varrak

Uustal, M., Peterson, K., 2008. Arendustegevuse mõju Pirita jõe Natura-alale eelhindamise

kohta. SA Säästva Eesti Instituut, lõpparuanne

Vilbaste, K., 2005. Rahvusvahelise tähtsusega looma-ja taimeliigid

Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn

Seadused, määrused

Kaitstavate loodusobjektide seadus

Keskkonnaministri määrus 03.06.2004 nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja

tähised“

Looduskaitseseadus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” lisa 1

Põllumajandusministri määrus 08.03.2010 nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007– 2013“

Vabariigi Valitsuse määrus 19.04.2004 nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“

Vabariigi Valitsuse määrus 14.07.2005 nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva

maakonnas“

Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri”

Juhendid

Euroopa Komisjon, 2007. Interpretation Manual of European Union Habitats

Keskkonnaamet, 2010. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide digikaardistamise juhend.

Interneti leheküljed, andmebaasid

EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx - 22.04.2013

Keskkonnaamet, www.keskkonnaamet.ee – 23.04.2013

Keskkonnaministeerium, www.envir.ee – 23.04.2013

Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee - 22.04.2013

Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ - 31.01.2013 Maa-amet,

www.maaamet.ee - 22.04.2013 http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-

kooraste-puhkeala - 21.01.2013 www.rmk.ee - 21.01.2013 www.veematkad.ee -

31.01.2013 www.matkajuht.ee - 31.01.2013

http://biodiversity.eionet.europa.eu/article17 - 28.12.2012

52/145

7. LISAD Lisa 1 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Lisa 2 Väärtuste koondtabel

Lisa 3 Töökoosolekute ja avalikustamise protokollid

Lisa 4 Ahja loodusala paiknemine

Lisa 5 Ahja loodusala maaomandi jaotuse kaart (Andmed: Maa-amet)

Lisa 6 Ahja loodusala kõlvikulise jaotuse kaart (Andmed: Maa-amet)

Lisa 7 Kaitsevööndite paiknemise kaart (Andmed: Keskkonnaamet)

Lisa 8 Linnuvaatluste tabel (autor: V. Lilleleht, L.Rootsmäe)

Lisa 9 Ahja loodusala elupaigatüüpide kaart

Lisa 10 Ahja loodusala vanade loodusmetsade kaart

Lisa 11 Ahja loodusala niiduelupaikade kaart

Lisa 12 Üksikobjektide ja kultuuriväärtuste nimekiri

Lisa 13 Hooldustegevuste kaart

Lisa 14 Piiritähiste kaart

Lisa 15

Metsamajandamise põhimõtted

53/145

Lisa 1 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri

VABARIIGI VALITSUSE

M Ä Ä R U S

Tallinn, Toompea

1

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse eesmärk

2

(1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse eesmärk on kaitsta, säilitada

ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid

liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke

ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Sealhulgas:

1) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv (EMÜ) nr 92/43 looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 3

22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) , liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*);

2) kaitsta loomaliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia);

3) kaitsta limatünnikut (Sarcosoma globosum), austria roidputke (Pleurospermum

austriacum), kevad-ristmadarit (Cruciata glabra) ja jäälindu (Alcedo atthis).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele kahte sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve, Koorvere, Padari ja

Valgemetsa külas ning Põlva vallas Eoste, Mammaste, Taevaskoja ja Valgesoo külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas4 esitatud kaardile.

54/145

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid metsa

kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks määratud teedel.

Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja

valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning

piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- või

põllumajandustöödel ning õuemaal.

(4) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.

(5) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks

ettevalmistatud ja tähistatud kohas ning õuemaal maaomaniku nõusolekul. Samuti on

lõkketegemine lubatud põllu- ja metsatöödel ning kraavide hooldustöödel.

(6) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata

kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas

on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(7) Kaitsealal on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 6. Keelatud tegevus

55/145

(1) Kaitsealal on keelatud sisepõlemismootoriga veesõidukiga sõitmine, välja arvatud:

1) järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud

tegevusel;

2) kaitseala piiranguvööndis Saesaare paisjärvel, kus 15. juunist kuni 30. septembrini on

lubatud sõita neljataktilise kuni 15-hobujõulise mootoriga veemootorsõidukiga,

kiirusega kuni 7 kilomeetrit tunnis.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja

anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks;

8) jahiulukeid lisaööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise

järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav

tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk

SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

56/145

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja

poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Taevaskoja sihtkaitsevöönd;

2) Ahja sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk

(1) Ahja sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on vana loodusmetsa arengu tagamine üksnes

loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate säilimine,

poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(2) Taevaskoja sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on metsailme säilitamine,

aluspõhjapaljandite ja pinnavormide, allikate ja poollooduslike koosluste säilimine ning

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmised tegevused:

1) Taevaskoja sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile;

2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

3) poollooduslike koosluste hooldamine nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks; 4)

rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradadel, kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud

laagripaikades ja kaitseala või kaitsealal paikneva kinnisasja tarbeks.

§ 11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud

käesoleva määruse §-s 5 ja §-s 10 lubatud tegevused.

4. peatükk

PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei

kuulu sihtkaitsevööndisse.

57/145

(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1)

Valgemetsa piiranguvöönd;

2) Ahja jõe piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse eesmärk

(1) Ahja jõe piiranguvööndi kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ning maastikuilme ja

elementide säilimine, niidukoosluste säilitamine ning liikide elupaikade kaitse.

(2) Valgemetsa piiranguvööndi kaitse eesmärk on maastikuilme säilimine.

§ 14. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud

erisusi.

(2) Piiranguvööndis on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja

arvatud metsamaal ja looduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis.

(3) Piiranguvööndis on olemasoleval hoonestusalal lubatud väikeehitiste püstitamine, mis ei

nõua ehitusseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

(4) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) ehitiste püstitamine. Kaitseala valitseja nõusolekuta võib rajada karjaaia ja püstitada

õuealale alla 5 meetri kõrguse rajatise;

2) maastikuilme taastamiseks ja vaadete avamiseks on lubatud raadamine

piiranguvööndi põllumajandusmaadel.

(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie. Raie tegemisel peab

arvestama järgmisi tingimusi:

1) lageraie on lubatud kuusikutes, haavikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse

langina;

2) turberaie on lubatud kuni 5 hektari suuruse langina;

3) metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku

mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20

tihumeetrit puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku

mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde

suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid,

samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega

puid.

§ 15. Keelatud tegevus

58/145

Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja

nõusolekul olemasolevate tiikide ja paisjärvede likvideerimisel, hooldustöödel,

ehitamisel ja vee erikasutusel;

5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, välja arvatud kaitseala valitseja

nõusolekul juhul, kui pinnas seda võimaldab.

§ 16. Vajalik tegevus

Piiranguvööndi poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde

kujundamine ja harvendamine.

5. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 17. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. aasta määrus nr 247 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Menetluse läbiviimine

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi

keskkonnaministri 12. märtsi 2009. aasta käskkirjaga algatatud haldusmenetluses, mille

ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 19. Vaidlustamine

59/145

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Esimest korda võeti ala kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. aasta määrusega nr 242

„Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” maastikulise keelualana Ahja jõe ürgorg keskjooksul,

mille baasil moodustati 6. aprillil 1959. aasta ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 119 „Riikliku

maastikulise, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride

kinnitamisest” maastikuline keeluala Ahja jõe ürgorg. 17. juulil 2001. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr

247 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati Ahja jõe ürgoru maastikulise keeluala baasil Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. aasta korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (muudetud 23.04.2009 Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 148) lisa 1 punkti 2 alapunktist 6 jääb maastikukaitseala Ahja loodusalale, kus tegevuste

kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes

kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud

Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas

Peaminister Keit Pentus-Rosimannus

Keskkonnaminister Heiki Loot

Riigisekretär

Lisa 2 Väärtuste koondtabel

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

Elustik

2.1.1 Austria roidputk

(Pleurospermum

austriacum)

Austria roidputk on püsivalt

esindatud vähemalt viies

kasvukohas.

2009. a seirearuande andmetel

on Saesaare hüdroelektrijaama

kasvukoht tihedalt sarapuid täis

kasvanud.

Jätkata liigi seiret ning tulemustele

toetudes otsustada sekkumise vajadus.

Saesaare kasvukohast mitte

eemaldada sarapuid täielikult, et

vältida selle vohamist.

Austria roidputk on püsivalt esindatud

vähemalt viies kasvukohas.

2.1.2 Kevad-ristmadar

(Cruciata glabra) Kaitse-eesmärk on seatud

tuginedes teostatud inventuuri

tulemustele.

Puuduvad seire- või

inventuuriandmed, mis

kinnitaksid liigi levikut

loodusalal. Sellest tulenevalt ei

ole võimalik kaitsemeetmete

planeerimine ja konkreetsete

kaitse-eesmärkide seadmine.

Liigi inventuuri läbi viimine liigi

leviku ja seisundi selgitamiseks.

Vastavalt inventuuri tulemustele liigi

kasvukohtade hooldus.

Teostatud on liigi inventuur, mis täpsustab

liigi leviku ja arvukuse.

2.1.3 Limatünnik

(Sarcosoma

globosum)

Limatünnik on

esindatud vähemalt 12

leiukohas.

Radade, teede ja tehnovõrkude

rajamine,

rekonstrueerimine ning

hooldamine

Liigi kaitse toimub läbi

kaitsekorra rakendamise, täiendavaid

meetmeid ei planeerita.

Limatünnik on esindatud vähemalt 12

leiukohas.

2.1.4 Saarmas (Lutra lutra)

Saarmas on Ahja loodusalal

esindatud ning elupaigatüübi

jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km

ulatuses „A“.

- Liigi kaitse toimub läbi tema

elupaikade kaitsmise, täiendavaid

meetmeid ei planeerita.

Saarmas on Ahja loodusalal esindatud ning

elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

61/145

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

2.1.5 Jäälind (Alcedo atthis)

Jäälinnu arvukus Ahja jõe ürgoru MKA-l on püsinud

eelneva perioodiga samal

tasemel või kasvanud.

Häirimine. Kanuumatkajate loendamine ja

vajadusel arvukuse reguleerimine

jäälinnu pesitusperioodil.

Jäälinnu arvukus Ahja jõe ürgoru MKA-l on

vähemalt 3 paari.

2.1.6 Rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia)

Liik on Ahja loodusalal

esindatud ning elupaigatüübi

jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km

ulatuses „A“.

- Liigi kaitse toimub läbi kaitsekorra

rakendamise, täiendavaid meetmeid ei

planeerita.

Liik on Ahja loodusalal esindatud ning

elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

2.1.7 Paksuk

jõekarp

crassus)

ojaline (Unio

Elupaigatüübi jõed ja ojad

looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Inimtekkelised paisud Ahja jõel

(Koorvere vesiveski, Kongsi

vesiveski, Tikuta vesiveski,

Kiidjärve vesiveski ning Otteni

vesiveski paisud ja Saesaare

hüdroelektrijaam).

Ahja jõel olevate paisude hooldamine

(ka paisu ette kogunenud setetest

puhastamine) ning suurte veetasemete

kõikumiste ärahoidmine.

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare

tammile ja Kiidjärve paisule 2015.

aastaks. Kalapääsude mitterajamisel

tuleb paisud avada või likvideerida.

2.1.8 Hink

taenia) (Cobitis Elupaigatüübi jõed ja ojad

looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Inimtekkelised paisud Ahja jõel

(Koorvere vesiveski, Kongsi

vesiveski, Tikuta vesiveski,

Kiidjärve vesiveski ning Otteni

vesiveski paisud ja Saesaare

hüdroelektrijaam).

Ahja jõel olevate paisude hooldamine

(ka paisu ette kogunenud setetest

puhastamine) ning suurte veetasemete

kõikumiste ärahoidmine.

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare

tammile ja Kiidjärve paisule 2015.

aastaks. Kalapääsude mitterajamisel

tuleb paisud avada või likvideerida.

2.1.9 Võldas (Cottus gobio)

Elupaigatüübi jõed ja ojad

looduskaitseline seisund on

vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Inimtekkelised paisud Ahja jõel

(Koorvere vesiveski, Kongsi

vesiveski, Tikuta vesiveski,

Kiidjärve vesiveski ning Otteni

vesiveski paisud ja Saesaare

hüdroelektrijaam).

Ahja jõel olevate paisude hooldamine

(ka paisu ette kogunenud setetest

puhastamine) ning suurte veetasemete

kõikumiste ärahoidmine.

Elupaigatüübi jõed ja ojad looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km ulatuses „A“.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare

tammile ja Kiidjärve paisule 2015.

aastaks. Kalapääsude mitterajamisel

tuleb paisud avada või likvideerida.

62/145

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

Kooslused

2.2.2 Vanad

loodusmetsad (9010*)

338,6 ha metsaelupaigatüübi „A“, 63,8 ha ulatuses on

elupaigatüübi vähemalt „B“.

ulatuses hinnang

hinn on

ang

Surnud puude ja lamapuidu

eemaldamine (sanitaarraie jm). Kuivades männimetsades on

surnud puidu nö defitsiit.

Tõenäoliselt on

metsaeraldistest surnud puid

eemaldatud.

Jätta mets looduslikule arengule ja

surnud ning kõdunevat puitu metsast

mitte eemaldada.

329,6 ha ulatuses on metsaelupaigatüübi

hinnang „A“, 72,8 ha ulatuses on

elupaigatüübi hinnang vähemalt „B“.

Külastuskoormuse mõju

(tallamine, lõkkepuidu

korjamine jm). Külastajad

mõjutavad tallamisega

peamiselt Taevaskoja

sihtkaitsevööndis Saesaare

tammist lõunas asuvat ala, kus

rekreatsiooni tõttu on kava

koostamise ajaks

degradeerunud metsa

aluspinnas, samuti

eemaldatakse alalt surnud puid.

Mõjutatud on ligikaudu 30 ha

suurune ala.

Külastajate teavitamine

ametlike lõkkekohtade

asukohtadest ja

piirangutest lõkke tegemisel. Metsa

loodusväärtuste tutvustamine

külastajatele.

38 ha elupaigast

asub piiranguvööndis.

2.2.3 Lamminiidud

(6450) Elupaigatüübi vähemalt 31,1 ha, millest 23,5 ha on hinnanguga „A“ ja 7,6 ha on

hinnanguga vähemalt „B“.

pindala

looduskaitselise

on Ebapiisav hooldus ja looduslik

suktsessioon. Hoolduseta alad

on hakanud võsastuma ning

võimust võtavad

metsharakputk (Anthriscus

sylvestris) ja kilpjalg

(Pteridium aquilinium).

Võsa eemaldamine. Elupaigatüübi pindala on vähemalt 31,1

ha, millest 12,7 ha on ha on

looduskaitselise hinnanguga „A“ ja 18,4

ha on hinnanguga vähemalt „B“.

Regulaarne hooldus (niitmine või karjatamine,

heina koristamine).

Natura 2000 andmebaasis

korrigeerida elupaigatüübi pindala.

2.2.4 Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(6270*)

Elupaigatüüp on säilinud vähemalt

4,1 ha ulatuses looduskaitselise

väärtusega

Ebapiisav hooldus. Regulaarne hooldus (niitmine ja heina koristamine,

valikuliselt karjatamine).

Elupaigatüüp on säilinud vähemalt 4,1 ha

ulatuses looduskaitselise väärtusega

vähemalt „B“.

63/145

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

vähemalt „B“. Natura 2000 andmebaasis korrigeerida

elupaigatüübi pindala.

2.2.5 Jõed ja

ojad

(3260)

Elupaigatüübi jõed ja ojad

(3260) looduskaitseline

seisund on vähemalt 20 km

ulatuses „A“.

Inimtekkelised paisud Ahja jõel

(Koorvere vesiveski, Kongsi

vesiveski, Tikuta vesiveski,

Kiidjärve vesiveski ning Otteni

vesiveski paisud ja Saesaare

hüdroelektrijaam). Kongsi ja Tikuta vesiveskid on Keskkonnaregistri andmetel

hävinud ning varemetes, Otteni

ja Koorvere paisu on kaladel

võimalik läbida.

Natura 2000 andmebaasis korrigeerida

elupaigatüübi pindala. Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

looduskaitseline seisund on vähemalt 20

km ulatuses „A“. Saesaare tammi ja Kiidjärve paisu

hooldamine (ka tammi või paisu ette

kogunenud setetest puhastamine) ning

suurte veetasemete kõikumiste

ärahoidmine.

Kalapääsud tuleb rajada Saesaare

tammile ja Kiidjärve paisule 2015.

aastaks. Kalapääsude mitterajamisel

tuleb paisud avada või likvideerida.

2.2.6 Liivakivipaljandid

(8220) Keskkonnaregistris

kirjeldatud 8 liivakivipaljandi

seisund on vähemalt

rahuldav, 20 liivakivipaljandi

seisund on hea.

Külastajate mõju, mis väljendub

tallamises, erosioonis ja liivakivipaljanditele

graveerimises.

Külastajate teavitamine Ahja jõe

ürgoru loodusväärtustest ning

külastuse taristu rajamine (nt piirded

liivakivipaljandite peale).

Keskkonnaregistris kirjeldatud 8

liivakivipaljandi seisund on vähemalt

rahuldav, 20 liivakivipaljandi seisund on

hea.

2.2.7 Allikad ja allikasood (7160)

Elupaigatüüp allikad ja

allikasood (7160) on säilinud

võimalikult looduslikuna,

arvestades nende asukohta

tihedalt külastatava matkaraja

ääres. Elupaigatüübile on

määratud kaitse-eesmärgid

lähtudes eelnevatest

inventuuridest või

uuringutest.

Külastuskoormus (tallamine).

Allikate niiskusrežiimist

sõltuvad sambla- ja

taimekooslused on tundlikud

füüsilistele kahjustustele, mida

külastajad võivad põhjustada.

Eriti ohustatud on allikad ja

nendega seotud kooslused, mis

asuvad Taevaskoja matkaraja

kõrval (Emaläte ja Neitsikoopa

allikas). Külastajad kasutavad

allikate vett ja tallavad sealjuures

allikate ümbrust.

Viia läbi elupaigatüübi inventuur ning

kanda tulemused Keskkonnaregistrisse.

Allikate seisund on elupaigatüüpide

inventuuri käigus hinnatud ning info on

kantud Keskkonnaregistrisse.

Maastik, ürgloodusekobjektid ja pärandkultuuriobjektid

64/145

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

2.3.1 Ahja jõe ürgoru

maastik - Lamminiitude võsastumine. Niidukoosluste säilimine tagatakse

läbi elupaigatüüpide tegevuste. Täiendavaid meetmeid

kaitsekorraldusperioodiks ei

planeerita.

-

2.3.2 Looduslikud

üksikobjektid, pärandkultuuri

objektid ja

kultuurimälestised

- Matkaradadelt vaadeldavate

paljandite kohta puudub

infostendidel tutvustav

informatsioon. See võimaldaks

ära kasutada matkaradade

loodushariduslikku potentsiaali

ning tutvustada külastajatele nii

objektide looduskaitselist kui ka

pärandkultuurilist väärtust.

Infostendidele paigaldada info ala

loodusväärtuste kohta (vähemalt

kolmes keeles: eesti, vene ja inglise

keeles).

-

65/145

Lisa 3 Töökoosolekute ja avalikustamise protokollid

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala

kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 koostamise I töökoosolek PROTOKOLL

Aeg: 8. veebruar 2012, 15.00-17.30

Koht: Kiidjärve raamatukogu, Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald

Osalejad: osalejate registreerimisleht on lisatud protokollile (Lisa 1)

Koosoleku juhataja: Kaupo Heinma (ELLE OÜ) Koosoleku

protokollija: Pille Antons (ELLE OÜ)

Päevakord:

- Koosoleku sissejuhatus, päevakorra tutvustus (Kaupo Heinma)

- Kaitsekorralduskava saamisloost – ülevaade lähtedokumentidest ja tööde ajakava

tutvustus (Pille Antons)

- Kaitseala tähiste kaardistuse tulemused (Pille Antons)

- Metsamajandamise põhimõtted – kokkuvõte välitöödest (Anete Pošiva)

- Kaitseala külastustaristu kaardistuse tulemused (Anete Pošiva) - Arutelu

Päevakorras toodud ettekannete (Lisa 2) esitamisele järgnenud arutelu: P.

Voolaid: Milliseid kaitsealuseid liike metsainventuuri käigus leiti?

A. Pošiva: Metsaelupaikade inventuuri meilt nõutud ei ole ning seda me läbi ei viinud.

Inventuur viiakse vegetatsiooniperioodil läbi niidukooslustele. Kui selle käigus eksperdid

leiavad kaitstavaid liike, saavad nad need üles märkida.

P. Voolaid: Kas metsaelupaikade puhul olete lähtunud Läti või Eesti juhenditest? Kas on palju

erinevusi?

A. Pošiva: Metsaelupaikade puhul lähtusime olemasolevatest inventuuridest ning tõlgitud Eesti

juhenditest. Sellel territooriumil erinevusi ei olnud.

A. Sepp: Mis saab edasi nende aladega, mis ei ole elupaigatüüp 9010?

A. Pošiva: Eesmärgiks võib seada, et kõik metsad areneksid pikemas perspektiivis vanadeks

loodusmetsadeks. See on võimalik, kui aladel mitte sekkuda. Küsimus on aga, kas erametsade

omanikele selline poliitika meeldiks. See võiks olla järgmine etapp, et mõelda, millised alad

jätta looduslikule arengule ja millised alad võivad olla metsamajanduslikus kasutuses.

A. Sepp: Kaitsekorralduskavasse on vaja kirja panna, kas hakkame nendel tükkidel elupaika

9010 kasvatama või tegeleme alaga.

K. Heinma: See on paljuski strateegiline küsimus. Meie saame anda oma hinnangu, kuid

kaitseala valitseja saab seada omad eesmärgid ja teha lõpliku otsuse.

T. Tattar: Siin saab lähtuda kaitse-eeskirjast. Kui ala on määratud sihtkaitsevööndisse, tuleks

vaadata selle pilguga, et me hakkame elupaika kujundama. Kui ala on piiranguvööndis, siis

võib edasi arutada.

A. Sepp: Sihtkaitsevööndi piirid ühtivad riigimetsa piiridega, sõltumata sellest, mis

elupaigatüübid seal on. Seal ei ole kõik alad 9010.

66/145

P. Antons: Väljaspool direktiivi elupaigatüüpe võiks olla kokkuleppe küsimus, milliseid alasid

me soovime majandada ja milliseid mitte.

T. Tattar: Selle kokkuleppena saab võtta sihtkaitse- ja piiranguvööndeid. Ala tuleb vaadata

ökoloogilises mõttes tervikuna.

A. Sepp: Kas metsainventuuri tulemused saab meile ka saata, et kust mida leiti?

P. Antons: Me ei teostanud otseselt metsainventuuri, vaid võtsime aluseks olemasolevad

inventuuride andmed ning metsaregistri andmed. Kohapeal käidi vaatamas, kas inventuuride

andmeid võib laias laastus uskuda. Välitööd toetasid lihtsalt kameraalset tööd. Meie ülesandeks

on seatud metsa majandamispõhimõtete välja töötamine olemasoleva info põhjal. P. Voolaid:

Aga kas oli selliseid alasid, mida olime valesti elupaigaks määranud?

A. Pošiva: Praegu ei tulnud välja kohti, kus oleks midagi valesti. Külastatud alad olid peamiselt

riigimetsad Kiidjärvest idas. Võin metsaeksperdilt täpsustavalt üle küsida.

A. Sepp: Metsa majandamise põhimõtetest ei saa olla juttu sellisel alal, kus majandamist ei

toimu.

P. Voolaid: Piiranguvööndi metsad on samuti sellel kaitsealal ja see on vajalik teema.

T. Tattar: See on ka terminoloogia küsimus. Uus eelnõu defineerib, et metsa majandamine on

ka metsa hoid.

R. Rosenberg: On mõned paljandiääred, kus paljand on alt ära läinud ja poolemeetrine kiht

mulda on peal. Kas nende paljandiäärte puhul võetakse mingeid meetmeid kasutusele?

A. Sepp: Kas võetakse midagi ette ka nende paljandite kaitseks, mis on järve all? Kas järv on

ise kaitset vajav väärtus või on selleks vana jõeorg? Üks lahendus on see, et Saesaare tamm

alla lasta.

: Väärtust enam ei ole, järve põhjas on tohutud setted ja kärestik on maetud.

A. Sepp: Võibolla tuleks siis kaitsekorralduskavas mõelda neile meetmetele, kuidas kärestik

taastada ja setetest puhastada.

T. Tattar: Järv ise seal elupaik ei ole. Küsimuseks on see, kuidas tamm mõjutab eesmärgiks

olevaid vee-elustiku liike, kalade rändeteid jne. Teema võib kaitsekorralduskavas läbi mõelda.

K. Heinma: Kaitse-eesmärgiks olevate liikide nii ohutegurid kui meetmed saavad

kaitsekorralduskavas käsitletud.

A. Sepp: Saesaare pais elab täiesti omaette elu ja on keeruline teema, mida tervikuna ei suuda

kavas ära kirjeldada.

K. Heinma: Kas seal on tehtud uuringuid või projekte?

A. Sepp: 1. jaanuariks 2013 peaks olema sealne korda tehtud.

R. Rosenberg: Külastuskorralduse poolelt tutvustati seda, mis on olemas. Edasi teemat ei

arendatud.

P. Antons: Oleme veel suhteliselt protsessi alguses ning ei ole veel konkreetseid tegevusi välja

pakkuda. Ma usun, et täpsemalt saab seda teemat järgmisel või ülejärgmisel koosolekul

käsitleda. Ettepanekuid ootame ka juba tänasel päeval.

67/145

A. Sepp: Külastuse infrastruktuuri lahendus peaks olema üks, n.ö. ühest kohast tellitud. Ära

peaks kaduma segadus, et kõik kohad on täis erinevas stiilis poste.

T. Tattar: Olen nõus, et stiil peaks olema ühte moodi.

: Peaks mõtlema ka lõkketegemise korraldusele: kas, kus ja kuidas seda võib teha. Peaksid

olema selleks ette nähtud kohad.

: Väga palju on omavolilisi lõkkekohti. Lõkke tegemine ja telkimine on suur probleem. Huvi

on suurem kui pakkumine. Selleks peaks olema mingi piiratud ala. Küsimus on ka selles, et

kes ja kuidas jälgib külastust.

A. Kottise: Kas riik peab panustama sinna, kus erasektor on võimeline panustama?

Lõkkekohti ja telkimiskohti on võimeline tegema erasektor ja pigem peaks erasektoril

võimaldama tegutseda.

T. Tattar: Teema peakski läbi rääkima ka kohalike turismiettevõtjatega, et kes kui palju ja mida

teeb.

: Külastajate uuringust tuleb välja, et kohti kas ei ole, ei leita üles, või on need kallid. T.

Tattar: Info liikumise teema tuleb ka läbi mõelda.

A. Kottise: Peamiste looduskaitseobjektide lähedastes käidavates parklates võiksid olla

teabepostid, mis annaksid informatsiooni eraettevõtete puhkekohtade kohta.

Kaitsekorralduskava raames võiks välja töötada ühised infotahvlid. Koostöö RMK ja

eraettevõtjate vahel praegu puudub.

: Oleme eraettevõtjate infomaterjalid alati vastu võtnud. Eraettevõtjad omakorda viitavad väga

palju RMK matkaradadele ja muudele objektidele.

P. Antons: Kaitsekorralduskava põhieesmärk peaks olema see, et ettevalmistatud kohad oleksid

üles leitavad ja väheneks tõenäosus, et minnakse selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Seda

sõltumatult sellest, kas telkimiskohad on loodud RMK või eraomaniku poolt.

T. Tattar: Vaatama peaks ka seda, kas see infrastruktuur, mis olemas on, võtab mahutavuse

mõttes siinset külastajate massi vastu. Ja sellest lähtuvalt tuleks vaadata, mis suunas toimetada.

Kui käiaksegi eeskätt RMK maadel, siis kas me üldse saame neid mujale suunata.

K. Heinma: Sellel on kindlasti sel juhul põhjused, miks nad just seal käivad. Näiteks mingi

loodusväärtusega seotud matkarada. Peame seda käsitlema kaitse-eesmärkidega seotult. P.

Antons: Kas on vaja teha valitud sihtrühmaga eraldi ümarlaud külastuskorralduse teemal, nagu

eelnevalt mõte välja käidi? Või võiks see olla osa järgmisest töökoosolekust laiemas ringis

arutamiseks?

I. Timmi: See oleks väga teretulnud, kui saaksime omavahel räägitud. Sealhulgas infovahetus,

kus mida teha saaks. Oleme valmis koostööle.

T. Tattar: Võiks eraldi läbirääkimise teha küll. Väga palju annab ära lahendada koostöö vormis.

A. Kottise: Kas kaitsekorralduskavas nähakse ka Ahja jõele meetmeid ette? Kindlasti tuleks

käsitleda Ahja jõe veeseisundit.

P. Antons: See on koht, kus jooksevad kokku kaks loodusvaldkonna tegevuskava. Veekogusid

hallatakse veemajanduskavaga ja kaitsekorralduskava koostamisel arvestame sellega.

68/145

T. Tattar: Jõgi on ka üks kaitse-eesmärk, mistõttu veemajanduskava tegevused, mis toetavad

kaitse-eesmärke, tuleks üle võtta kaitsekorralduskavasse.

K. Heinma: Keskkonnaminister on uuesti algatanud veemajanduskavade koostamise, mille

raames toimuvad ka avalikud väljapanekud. Kaitsekorralduskava puhul vaatame olemasolevat

veemajanduskava. Veemajanduskava juures on sarnane meetmetabel, kus jõelõikude kohta on

toodud vajalikud tegevused.

A. Kottise: Kas kaitsekorralduskava näeb ette ka võimalusi majandustegevuseks? Näiteks leida

võimalus, et mööda Ahja jõge liikuv Lonni peatuks matkajate jaoks ka Kiidjärve poolses otsas

ning rajada sadam nagu Taevaskojas. See ühendaks kahte küla.

K. Heinma: Kava tegevused peavad kas otseselt või kaudselt olema suunatud kaitse-eesmärkide

saavutamisele ning ohutegureid leevendama.

A. Kottise: See tooks Taevaskoja külastajatele Kiidjärvel pakutava loodushariduse lähemale.

: See on kaalumise koht. Peame mõtlema ala võimalustele ja hooldusvajadusele. Külastajate

jaoks peab olema prügimajanduse korraldus jm. Kas me tahame, et siia rahvast rohkem tuleb?

I. Timmi: Hajutada ja suunata saab külastajaid erinevate kaardistatud matkaradade

pakkumisega.

A. Kottise: Kaitsekorralduskava koostamisel tuleks rääkida ka külakogukondadega.

K. Heinma: Kindlasti. Meil tuleb veel töökoosolekuid ja lõpuks ka avalikustamine.

T. Tattar: Kui te teate neid, võite anda külakogukondade esindajate kontaktid. Järgmine kord

neid kutsutakse ja nad saavad viia info ka edasi.

A. Kottise: Tuleks käsitleda ka kanuumatkajate vee peale minekut ja ära tulekut. Selleks tuleb

leida võimalikud kohad.

T. Tomikas: Üldplaneeringus on need kohad tegelikult paika pandud.

T. Tattar: Üldplaneeringus võib olla määratud, kuid kui looduses pole tähistatud, pole sellest

abi.

K. Heinma: Planeeringutega kindlasti arvestame. Kui näeme, et kaitse-eesmärkidega läheb

vastuollu on ka võimalus, et teeme ettepaneku üldplaneeringut muuta.

: Kas kaitsekorralduskava hõlmab ka jõe kalda kaitset? Veeseaduses on kirjas, et kallasrajale

võib randuda. Iga aastaga saab aga kallasrada kanuusõitjate tõttu 20-50 cm laiuses kahjustada.

K. Heinma: Kaitsekorralduskava otseselt piiranguid ei sea. Vajadusel saame aga leida mingid

kaitsetegevused.

Protokollile on lisatud osalejate nimekiri, ettekannete slaidid, I töökoosoleku teade ja fotod (2).

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 koostamise I töökoosoleku

osalejate nimekiri.

71/145

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2015-2024 koostamise I töökoosoleku ettekannete slaidid.

72/145

73/145

74/145

75/145

I Koosoleku teade

76/145

I töökoosoleku foto

I töökoosoleku foto

77/145

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala

kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 koostamise II töökoosolek

Ahja loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 koostamine - külastuskorralduse ümarlaud

PROTOKOLL

Aeg: 2. mai 2012, 14.00-16.00

Koht: Kiidjärve raamatukogu, Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald Koosoleku

juhataja: Kaupo Heinma (ELLE OÜ)

Koosoleku protokollijad: Pille Antons (ELLE OÜ) ja Silver Lind (ELLE OÜ, lindistuse põhjal)

Küsimus: Kas kaitsekorralduskavas saab paika panna kanuude vettelaskmise kohad?

K. Heinma: Kaitsekorralduskavas peaksid olema need kohad ja nende välja ehitamiseks vajalikud

tegevused välja toodud.

Arvamus: Paljud inimesed, kaasa arvatud matkakorraldajad, ei tea, kus vettelaskmiskohad on.

Mitmed vettelaskmiskohad on eramaadel. Seega on oht, et neile kaob juurdepääs. K. Heinma:

Kaitsekorralduskavas peaksimegi vaatama, kus need kohad võiksid olla.

Maastikukaitseala üldplaneeringu võiks aluseks võtta, kuid juurde märkida ka need kohad, mis

planeeringus puuduvad. : Veematkade ettevõtjad on iseseisvalt vettelaskmiskohti valinud ja

neid kasutanud. Traditsioonilised kohad on Koorveres, Kiidjärvel ja Saesaares. Võimalikke

vettelaskmiskohti on vähe, vajadus sõltud matka pikkusest. Vettelaskmiskohtade valikul on

oluline ka, et Taevaskotta jalgsi liikujate ja veematkale minejate teed ei ristuks, et veematkajad

oma varustusega ei segaks teisi.

K. Heinma: põhiprobleem on siis see, et sisse saab, kuid allavoolu välja ei saa.

: Kui eraisikud panevad kinni võimalikud kohad, siis on veematkajad sunnitud otsima alternatiivseid

kohti ja tungima RMK aladele.

: kui eesmärk ongi see, et oleks kindlad kohad, kus kanuudega toimetamine käiks, et ei mindaks

suvalises kohas kallast rikkuma, siis kui mitu ametlikku punkti peaks loodusalal olevale lõigule

jääma?

: minimaalselt piisaks nii paljust, nagu just räägiti.

: Kas teie käsitleda on ka külastajatele mõeldud puhkekohad?

K. Heinma: Mis kaitseala sisse jääb, KKK üks osa on külastuskorraldus kaitsealal, nii RMK-d

hõlmavad puhkekohad kui ka meetodid kuidas külastajat suunata ja tema tegevusi käsitleda nii,

et loodusväärtused oleksid kaitstud. Eesmärgiks paika panna konkreetne koht, kus nende

kaanudega vette saaks minna, et mujalt siis ei mindaks, ega kahjustataks loodust.

: Vettelaskmiskohtade puhul eriti suurt valikut polegi, kuna looduslikud tingimused paljudes kohtades

seda lihtsalt ei võimalda.

78/145

: KKK on 10. aastaks, Keskkonnaamet ei saa eramaale ehitama muidu tulla, kuid kui objekt on

kavas olemas, saab eramaa omanik ehitamise jaoks raha taotleda. Riik ei tohi oma raha eest

muidu eramaale ehitada.

: Õige lahendus pole see, et ainult riigimaale neid punkte rajada, praegused punktid on ju kujunenud nii,

et nad on parimad võimalikud kohad, kus tegutseda.

: Kavaga saab ära määratleda, kus peaksid külastuse korraldamiseks vajalikud rajatised olema,

sõltumata maa omanditüübist, lähtudes vajadusest ja kaitseväärtuse säilitamise võimalusest.

Riik ei saa eramaale teha, kuid, kui ta on kavas, siis on omanikul võimalus sinna vajalik koht

rajada.

: RMK suunab seda külastust, mis on organiseeritud… (mobiilside häiringud)

: Mis risk kaasneb võimaliku olukorraga, et eramaa omanik ei soovi enam oma ala vettelaskmiskohana

kasutada?

: Peaks sõlmima kahepoolsed lepingud.

: On kahte tüüpi matkajaid- ühed, kes liiguvad isekesksi ja rakendavad nö. igamehe õigust, ning

teised, kes osalevad organiseeritud matkadel, kus ei tohiks tekkida mingisuguseid konflikte.

Isekesksis liikuja ei järgi korda, ega oma tegevuse tagajärgi. Mida rohkem neile õigusi antakse,

seda hullemaks olukord läheb.

: Isekesksis käijate gruppe on märkamatult vähe.

: Mis saab kui eramaa omanik ütleb, et tema maa pealt enam vette ei saa? K. Heinma: üks

lahendus oleks see, et kui eraomanik pole nõus, tehtaks koht RMK alale. Eraettevõtjad

sõlmiksid ehitamiseks lepingu RMK-ga.

: Selline võimalus oleks Taevaskojas, RMK annaks mingi maa kliendile, kelle ülesanne oleks sinna

rajada/välja ehitada vastav taristu.

K. Heinma: leping peaks olema selline, et seda saaks kasutada mitu võimalikku ettevõtet, mitte ainult

üks.

K. Heinma: kas on suureks probleemiks kanuu matkajad, kes soovivad teha vahepeal peatuseid ja võib

olla eramaale minna.

: Matkade korraldajad ütlevad klientidele, et seda mitte teha.

: Kui praegu kohta kavas ära ei märgita, siis pole võimalik ka omanikul pärast randa mingisugust ehitist

ehitada, et oma randa võimalike purustuste eest kaitsta?

K. Heinma: ei kao see võimalus päris ära, kuid kindlasti on parem, kui ta kavas on üles märgitud.

: Kas poleks kanuumatkadega tegelejatel mõttekam enne märgistada võimalikud kohad kaardile

ja siis ettepanekuid teha, kuna täna selle üldkaardi peal ei suuda seda tõenäoliselt teha?

K. Heinma: Hea olekski, et märgitaks kaardile võimalikud kohad enne otsustamist ära.

: Punktide paika panekul tuleks rääkida ka potensiaalse punkti eramaa omanikuga, et tema selja taga

otsust vastu ei võetaks ja see omakorda konflikte endaga kaasa ei tooks.

79/145

: Kas selle 10. aastase kavaga nähakse ette, et Taevaskoja järvele rajatakse meelelahutuslikud

ja rekreatiivsed rajatised nt. paadilaenutus. Või jääb see ala matkade algpunktiks ja selle juures

ei muudeta midagi?

: KKK-ga ei tehta reegleid, kui nähakse vajadust ja eesmärki sinna antud rajatised rajada, on

vaja need kavasse panna. Kuid, kui seda eesmärki kavas pole, et tähenda see seda, et teda sinna

tulla ei võiks. KKK tehakse 10. aastaks, kuid esimese 5. aasta oma ainult tehakse konkreetsem,

pärast 5. aastat tehakse vahehindamine, kus pannakse järgmise 5. aasta konkreetsed eesmärgid

paika.

: KKK ei sätesta kohustusi, vaid ju võimalusi ehitamaks.

: Riigiametitele on KKK kohustus ja tööplaan.

: Ülekoormatuse väide on väär.

: Taevaskoja infrastruktuur on väga vananenud ja seetõttu isegi vähenenud külastajate arv on liigse

koormusega alale.

: Koormustaluvuse uuringute põhjal on praegune koormus Taevaskoja pinnasele liiga kõrge. :

Milline on normaalne koormus? 10 000, 5000 inimest?

: vastavalt koormusele tuleb rajada õige pinnakattega rajad.

: kaitsealad on erinevate eesmärkidega, kuid Taevaskojas ei tohiks ju olla ohustatud liike, seega

peaksimegi seda propageerima, kuid võimalikult loodussäästvalt.

: RMK-l ongi kavas radade uuendamine, et vastupanuvõimet parandada.

: Mis oleks optimaalne inimeste arv?

: Sõltub konkreetse koha pinnase taluvusest.

: Kui ei teki isetekkelisi radu, ei tohiks probleeme olla. Oluline ongi võimalikult

vastupanuvõimeliseks pinnas teha ja loodust säilitada. : Paadilaenutus?

K. Heinma: Kaitsekorralduskavas käsitletakse neid teemasid mis on kaitseeesmärkide

saavutamiseks vajalikud- kaitseväärtuste kaitseks ja igamehe õiguse tagamiseks.

Veestamiskohad on olulised just kaitseväärtuste jaoks. Paadilaenutus ei sobi KKK-sse, kuid

sobiks kohaliku OMV üldplaneeringusse või arengukavva. (mobiilside häiringud)

: Kaitsealale annab väärtust juurde korralik taristu ja inimese jaoks meelelahutuslik osa.

: Mitte ei anna juurde, vaid suunab tegevuste poole.

II töökoosoleku osalejate nimekiri, II töökoosoelku teade ja foto on lisatud protokollile.

II töökoosoleku osalejate nimekiri:

81/145

II töökoosoleku teade

82/145

II töökoosoleku foto

83/145

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala

kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 koostamise III töökoosolek

AHJA JÕE ÜRGORU MKA, EOSTE HA JA OSALISELT AHJA JÕE HA

KAISTEKORRALDUSKAVA AASTATEKS 2015-2024 KOOSTAMISE III

TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL

Kiidjärve raamatukogu 07.12.2012, nr 3

Algus kell 11.00, lõpp 13.45

Osalejad: Osalejate registreerimisleht on lisatud protokollile (protokolli Lisa 1)

Ettekannete slaidid: Koosolekul esitatud ettekande slaidid on lisatud protokollile (protokolli

Lisa 2)

PÄEVAKORD:

- Ahja loodusala

kaitse-eeskirja tutvustamine

- Arutelu,

ettepanekud KUULATI:

Kairi Tänavsuu tutvustas Ahja loodusala kaitsekorralduskava, andis lühikese ülevaate loodusala

väärtustest ning külastuskorraldusest. Samuti tõi ettekandes välja olulised ettepanekud, mis

kavas puudusid.

SÕNAVÕTUD:

Kairi Tänavsuu: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala sihtkaitsevööndite piirid laienevad.

Ettepanek on ühildada vööndite ja kaitseala piirid. Praegu nad ei kattu, näiteks on

sihtkaitsevööndisse võetud jupp põldu, mis maastikukaitseala alla ei kuulu.

Pille Saarnits: Need on digimisvead. Maaomanikele teadmiseks, et KKK ja KE (kaitseeeskiri)

on kaks erinevat dokumenti. KE on ka praegu uuendamisel ja ootab avalikustamist ning varsti

saadetakse ka teile ettepanekute tegemiseks. See seis, mis praegu KKK-s on vöönditega ei ole

lõplik seis, see võib veel muutuda.

Kairi Tänavsuu: Ettepanek on luua juurde sihtkaitsevöönd vanade loodusmetsade (9010*)

ümber, mis eelnõust tuleneva vööndite piiride kohaselt on piiranguvööndis.

Pille Saarnits: Meetmena tulek veel külastuskoormuse vähendamiseks panna ka külastajate

suunamine radadele. Oluline on jälgida, et meetmena ei saa panna seda, mida me ja RMK 10

aasta jooksul ei saa tegevusena ära teha. Meetmena saab kirjutada külastajate teavitamine.

Tiia Ilmet: lähevad uuendamisele nii Roiupalu, Taevaskoja ja Kiidjärve-Taevaskoja

matkarajad. Kui me saame rahad.

Pille Saarnits: matkaradade märgistamine on RMK-l plaanis järgmisel aastal teha.

Tiia Ilmet: asendame ka infotahvlid, me märgistame ära ka kindla raja. Kui meie paneme oma

märgid üles, siis see on meie rada.

84/145

Pille Saarnits: koos kaitse-eeskirjaga pannakse uued piirid. Piiride tähistamise puhul võetakse

terve ala korraga ette. Infostendide tekstid on koostatud ja töös, selle saab kohe panna järgmise

aasta tegevuseks. RMK-le on üle antud.

Lea Timmi: seal võiks olla ka vene keeles.

Pille Saarnits: paneme kavasse sisse ja täitmise aastaks 2013. Tiia Ilvesega üle rääkida, mis

asjad on mis aastast töös.

Tiia Ilmet: Varasemalt on olnud kokkulepe, et Taevaskodade parklas on infostend, kuhu saab

eraettevõtja oma info üles riputada. Eraettevõtjad võivad sinna oma viidad panna.

Taevaskodade parklasse tuleb 2 infostendi, üks on suur, mis tutvustab kogu kaitseala, teine on

see, kuhu eraettevõtjad saavad oma info panna. Rekreatsiooniperioodil on lahti ka infopunkt

Taevaskodade parklas: kogu oma info saavad eraettevõtjad ka sinna panna. Kui teil on plaanis

midagi kaitsealale panna, siis tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga kui ta on

riigimetsamaa.

Pille Saarnits: kui tuleval aastal hakatakse rada veel tegema, siis saame veel kokku ja paneme

need asjad paika (ainult seda arutame). Tuleb aru saada, et RMK-l on omad reeglid, nad ei tohi

eraettevõtjale reklaami teha. Me saame teha koostööd. Lepime koos kokku ja leiame lahenduse.

Aita Neemre: Saesaare tammi juures on vaja lahendada küsimus, kuidas saavad kanuud välja.

Autoga me ei saa juurde lasta.

Aivar Küttis: Pardioidu võiks teha ligipääsu.

Aita Neemre: ala suleti, kuna pinnas oli väga kahjustatud. Metsaalune ei ole veel taastunud.

Praegu on erandkorras lubasid antud, et kanuusid välja võtta

Pille Saarnits: seda ettepanekut siis praegu vastu ei võta

Tiia Ilmet: lõkkekoha võiks teha jõe paremale kaldale. See jõekäär oleks ainukene koht.

Aivar Kottis: Saesaarelt oleks parklani umbes 300 m.

Kaupo Heinma: peamine probleem on, et autod ja inimesed ei saaks kokku

Tiia Ilmet: pakun välja, et sinna jõekääru võiks rajada kanuude väljavõtmise koha. See oleks

ainuke, mis ei oleks skv-s ja riigimaal.

Aivar Kottis: protokollige, et riigi esindaja ei ole nõus lahendust leidma. Infrastruktuur on

rajatud Saesaarele, kuid ettevõtja seda kasutada ei tohi.

Tiia Ilmet: me pakume kompromisse välja.

Kairi Tänavsuu näitab lõkkekohtade ettepanekuid.

Aivar Küttis: ettepanek: selle asemel, et teha matkarajale lõkkekohti, teeme Lonnyle

nõudepeatuse. Inimene matkab ja istub Lonnyle kui ta väsinud on. Praegu ehitatakse väga uhke

ja vägev looduskeskus, oleks hea kui saab siduda neid kahte kohta, Kiidjärve ja Saesaare.

Nõudepeatus oleks Lonny talveankru kohas.

Pille Saarnits: Lonnyga teataks juba arvestada. Kuid Tiia poolt pakutud jõekäär tundub ka

mõttekas.

Tarmo Evestus: puhkekohtades ei ole küsimust, lõkkekohtade osas ei näe vajadust.

85/145

Pille Saarnits: pakume selle kanuude koha jõekäärus. 1 koht sinna kuhu RMK ettepaneku

tegi

Kairi Tänavsuu: kas Lopnny nõudepeatus jääb, kas see on vastuvõetav?

Pille Saarnits: jätame ettepaneku sisse.

Kairi Tänavsuu: loodusväärtusi tutvustavat materjali pole leidnud.

Pille Saarnits: see on tegemisel, las olla kavas kirjas

Aivar Kottis: ettepanek: Keskkonnaamet võiks teha koolituse turismiettevõtetele, kes vahetult

puutuvad kokku kliendiga. Millele pöörata tähelepanu, kus on ohutegurid, kuidas kaitsta

looduskeskkonda

Pille Saarnits: hea ettepanek, see tuleks panna kavasse. Iga kevad teeme looduskaitsekuu

raames seda.

Kairi Tänavsuu räägib piiritähistest, mis ei asu kõik piiril. Vanad piiritähised tuleb eemaldada

ja uued paigaldada vastavalt piirile. On ka piirimuutmise ettepanek.

Tarmo Evestus: iga käänu peal ei pea olema piirtähis, kuhu mitte keegi ei satu. Tähis peab

olema seal, kus on suurte teede poolt lähenemine.

Aita Neemre: nurkades võiks olla.

Tarmo Tomikas: praegu ütlevad ka Keskkonnainspektorid, et nad ei saa midagi teha, kui on

midagi tehtud, kuna puudub piiritähis.

Tarmo Evestus: sel pole siiski mõtet. Vaev ei tasu ennast ära.

Kaupo Heinma: oleme lähtunud sellest, kust inimene võiks ligi pääseda. Vähemalt kui tee pealt

lähed, peaks olema piiritähis. Aita Neemre: iga tee otsa.

Kairi Tänasvuu teeb ettepanekud metsamajanduse põhimõtete kohta.

Pille Saarnits: põhjendused peavad olema, miks üks või teine on parem viis.

Heikki Kund: konkreetsemalt on vaja. Raiete õiged nimetused on olulised.

Aivar Küttis: kas kavas on ette nähtud ka kalatreppide rajamine?

Pille Saarnits: Paise peab kindlasti käsitlema.

Tarmo Tomikas: Koorvere ja Valgemetsa vahelisel lõigul kukuvad kuused üle jõe. Sealt edasi

on lageraiet tehtud ja samuti kuused kukuvad. Kuused tuleks üle vaadata ja korrastada kaldaid,

mis on kukkumisjärgus need maha võtta ja põhja puhastada.

Aita Neemre: sanitarraie metsateatis tuleb eraomanikul esitada.

Pille Saarnits: kui puu on juurtega maaküljes, siis tuleb raieluba võtta. Kui on juur maas, siis

on juriidiliselt raie.

Järgnes liikide arutelu, mida ei ole protokollitud.

OTSUSTATI:

Kavasse kirjutada sisse ettepanek ühildada vööndite ja maastikukaitseala piirid.

86/145

Ettepanek on luua juurde sihtkaitsevöönd vanade loodusmetsade (9010*) ümber, mis eelnõust

tulenevate vööndite piiride kohaselt jäävad piiranguvööndisse. Enamus ala jääb kaldakaitse

vööndisse.

Võimaliku lõkkekoha ja kanuude väljavõtmiskoha ülevaatamise kuupäevad on 17-19.

detsember 2012. Keskkonnaamet korraldab kohtumise koosolekul osalejatega.

Meetmena kirjutada kavasse sisse külastajate teavitamine.

Infomaterjalid peavad olema mitmes keeles (ka vene keeles)

Ennem radade renoveerimise alustamist tuleval aastal tuleb veel üks kokkusaamine korraldada,

et panna paika viitade jms paigaldamine.

Kanuude väljavõtmise kohta Pardi oidu ja Saesaarde esialgu ei rajata. Pardi oidus on kaitsealuse

liigi kasvukoht ja Saesaares läheks liiklus liiga tihedaks.

Jõe paremale kaldale jõekääru võib rajada lõkkekoha ja kanuude väljavõtmise koha, kuid see

otsustatakse detsembrikuisel kohtumisel.

Lonnyle kaaluda nõudepeatuse rajamist.

Keskkonnaamet teeb looduskaitsekuu raames turismiettevõtjatele koolituse Ahja

loodusväärtuste kaitsmise kohta.

Kavas käsitleda ka paise.

NB: Protokollis ei ole kajastatud sõnavõtte, mida pole võimalik taustfoonist selgesti eristada.

Lisa 1. Osalejate registreerimisleht

Lisa 2. Koosolekul esitatud ettekannete slaidid

Kairi Tänavsuu

protokollija

Protokollile on lisatud III koosoleku teade ja foto.

III töökoosoleku protokolli lisa 1. Osalejate registreerimisleht

88/145

III töökoosoleku protokolli lisa 2. Koosolekul esitatud ettekande slaidid

89/145

90/145

91/145

92/145

93/145

94/145

95/145

96/145

97/145

98/145

III koosoleku teade

99/145

III töökoosoleku foto

100/145

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala

kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 koostamise avalikustamise koosolek.

AHJA JÕE ÜRGORU MKA, EOSTE HA JA OSALISELT AHJA JÕE HA

KAISTEKORRALDUSKAVA AASTATEKS 2015-2024 KOOSTAMISE

AVALIKUSTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL

Kiidjärve raamatukogu 11.01.2013, nr 4

Algus kell 12.00, lõpp 14.00

Osalejad: Osalejate registreerimisleht on lisatud protokollile (protokolli Lisa 1)

Ettekannete slaidid: Koosolekul esitatud ettekande slaidid on lisatud protokollile (protokolli

Lisa 2)

KUULATI:

Pille Saarnits (KKA) avab koosoleku. Tutvustab kaitsekorralduskava põhimõtteid ja koostamise

protsessi.

Kairi Tänavsuu (ELLE OÜ) tutvustab kaitsekorralduskava eelnõud. Ettekande slaidid on lisatud

protokollile.

SÕNAVÕTUD:

Jüri Kalevi: Kas kalapüük on ka keelatud 15. juunini või 15. maini nii nagu ta praegu on?

Kairi Tänavsuu: Kavaga seda ei muudeta

Levo Tohva: Kui palju kava hakkab muutma

Kairi Tänavsuu: hetkel ei ole juurde planeeritud kanuude vettelaskmise ja väljavõtmise kohti.

See jääb praegu nii nagu üldplaneeringus toodud on.

Levo Tohva: Kas on tulnud taotlus nende kohtade juurde tekitamiseks?

Kairi Tänavsuu: mõte on läbi liikunud, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Pardioidu oli mõte

teha, kuid kuna seal on kaitsealuse liigi elupaik, siis seal ei saa kanuusid välja võtta.

Levo Tohva: missugune on kanuude ametlik väljavõtmiskoht praegu?

Kairi Tänavsuu: asuvad üleval pool.

Levo Tohva: Saesaare paisu juures?

Kairi Tänavsuu: Seal ei ole

Levo Tohva: Kuidas inimesed paisust mööda saavad?

Kairi Tänavsuu: Seal puudub autoga ligipääsu koht, kuid matka jätkata saab. Tuleb käsitsi

vedada.

Levo Tohva: Kuidas saab Lonni teenindatud, kui autoga sinna ligi ei pääse? Kütus, prügi ära

viia, samamoodi elektrijaama inimesed, kaitseala korrastustööd.

101/145

Kairi Tänavsuu: See tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Levo Tohva: Kuidas kava praegu neid asju reguleerib

Kairi Tänavsuu: Kavas seda otseselt pole, see läheb läbi Keskkonnaameti.

Pille Saarnits: tee peal on tõkkepuu,võti tuleb küsida

Levo Tohva: Siin ei sa asilmi kinni pigistada, et sealt ei saa kanuusid maha võtta. See ei ole

võimalik. Seal kus inimesed liiguvad, seal nad ka liiguvad, parem korraldame ametlikult ära.

Tegelen matkadega sel alal juba 17 aastat. Seal tõstetakse tõkkepuid maha, sõidetaks mööda.

Tiia Ilmet: kavas on kirjas, et alal on Väike-Taevaskoja puhkekoht ja Pardioidu puhkekoht.

Selliseid puhkekohti meil ei ole seal. Ettepanek on need seal maha võtta. Väike-Taevaskoja kui

sellist meil ei ole ja Pardi oit on likvideeritud. Praegu on märgitud küll kui mitteametlik.

Levo Tohva: Pardi oitu oleme aastaid kasutanud ka kanuude mahavõtmiseks, see on aastaid

kinni olnud.

Tiia Ilmet: Igale poole on pandud tõkkepuud ette ja keelumärgid on ees, kui tahetakse

keelualast läbi sõita, siis tuleb võtta luba kaitseala valitseja käest. Ka meie teeme kirja kaitseala

valitsejale, kui soovime midagi teha. Samamoodi teeb ka elektrijaam. Neil on ka oma võti, kuid

nemad peavad sealt läbi saama. Teenindustee on see, mis tuleb parklast tammini välja. Meil on

ta kirjas matkarajana. Matkarada algab parklast ja lõppeb parklas. Seal on kõige intensiivsem

rahva liikumine. Matkaradadele tuleb rajada ka puuetega inimestele liikumiseks vajalikud rajad.

Tarmo Evestus: Kava reguleerib niipalju, et Saesaare paisu juurde ametlikku kanuude

väljavõtmisekohta praegu ei tule. Kõik muu tuleb eraldi kokku leppida. Hädajuhtumite korral

kui RMK-ga on kokkulepe ja kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ära siis saab.

Levo Tohva: Ma soovitan, tehke ametlik koht. Märgid kistakse maha. See on veeturismitee.

Ettevõtjad teenindavad 10% matkajatest, ülejäänud 90% liigub omal käel. Pole vaja keelata.

Aita Neemre: Kui palju kordi on vaja kanuusid Saesaares üle vedada? Kord päevas? Üle päeva?

Mitu korda päevas? Ka son tungiv vajadus?

Levo Tohva: Mis see teadmine annab? Selgitan: me räägime loodushoiust ja õpetamisest. Seda

lõiku kasutatakse loodushoiuks. Siin käiakse KIK projektide raames.

Tarmo Evestus: Me räägime praegu ainult ühes kohast maha võtmisest, tegelikult autoga

juurdepääsust.

Aivar Kottise: metsik matkaja jääb alles

Levo Tohva: Nemad lähevad sinna kuhu nemad tahavad. Nad lõhuvad märke, ma ajan neid

taga seal. Viimati poolteist kuud tagasi. Ma olen teavitanud Keskkonnainspektsiooni. Seal on

ametlik tee, ka kaardi peal. Lahendada tuleb planeeringuga, kust liiguvad autod, kus liiguvad

ratastoolid. RMK vahid on üle koormatud.

Tarmo Evestus: Teen kokkuvõtte. Kui see nüüd kavasse sisse ei tule, siis see ei tähenda, et

seda ei saa tulevikus teha. Me püüdsime selle lühikese aja jooksul leida lahenduse, mida panna

kaardile. Me ei jõudnud selleni. Me oleme avatud endiselt. Oleme pakkunud, see ei sobinud.

Diskussioon on veel avatud. Antud kaardile me ei pane avalikku väljavõtmiskohta, mida me ei

ole veel otseselt kokku leppinud. Kui seda on vaja, kui see on põhjendatud, siis selle perioodi

102/145

jooksul saab selle sinna teha. Praegu on kummalgi poolel omad argumendid. Praegu pole otsest

vajadust, et metsik matkaja tuleks Saesaare juurest välja, ta on võimeline ka edasi sõitma.

Levo Tohva: Te ei tea marsruute, meie teame seda kus inimesed liiguvad. Me saaksime teid

aidata loodust kaitsta paremini.

Priit Tram: see on 4-5 kohta, ja see Saesaare on üks nendest.

Levo Tohva: 12 aastat olen saatnud signaale nende kohta, mis probleemid on jõekallastel. Kui

tulevad uued kaitsekorralduskavad siis kõik laheneb imepäraselt, kuid praegu kirjutate jama

sisse.

Priit Tram: Tahan öelda ka seda, et on erinevaid projekte, mis käivad paralleelselt. Rivervide

projekt. Regioonijuhataja kiri on mul, kus on lubatud, Pardioiu samamoodi. Siin tekib vastuolu,

ühest küljest olete nagu lubanud. Keskkonnaamet on nõustunud veematkade korraldajatel

Pardioidu kasutada, kuid mitte rajada sinna välitualette, kuna need on Saesaares olemas.

Põhimõtteliselt on üks kooskõlastus olemas, nüüd tellite teise kava, mis oleks nagu selle vastu.

Viiks kokku kaks dokumenti? Meil on ka raske nii aru saada. Seal Saesaares või Padrioidus on

erandid. Põhiliselt lõppevad matkad Kiidjärvel. Jätke see väljavõtukoht, seal ei juhtu mitte

midagi. Ma käin kanuusid seal välja võtmas korra kuus, 300m ei tassi kanuud mäest üles mitte

mingil juhul.

Pille Saarnits: kas seal ei ole võimalik kokklepet saavutada. RMK kontrollib matkarada ja kui

teil on vaja, siis saate kokku leppida.

Aivar Kottise: Asi on ka selles, et RMK töötab reeglina 8-17.00, aga meie klient on

telefonikõne kaugusel. Me ei tea ette, millel klient tuleb. Me saame laupäeval tellimuse, et

pühapäeval klient tuleb.

Tarmo Evestus: kas me saame õigesti aru, et algul räägime ühest asjast ja pärast räägib igaüks

erinevast. Algul on jutt, et pange ametlikult punkt kaardile, nüüd räägite isiklikest

probleemidest. Me leppisime Saesaares juba kokku, nüüd arutate jälle kuidas võtit saada. Seda

me ei pane kavasse. Kava puhul on küsimus, kas see on avalik väljavõtmise punkt, kus kõik

teavad, et kui nad on jõudnud Saesaare juurde, siis nad võivad oma kanuu sealt välja võtta. Meie

vastus praegu on „Ei“.

Priit Tram: Meie tahame, et oleks „Ja“.

Tarmo Evestus: Aga me leppisime kokku Saesaares, need kes korraldavad matku, nemad

saavad välja võtta. See ei tähenda, et see peaks olema avalik punkt.

Priit Tram: See on väga õhuke jää, homme ütlete juba muud.

Tarmo Evestus: Kava ei ole ametlik dokument, mis keelab ja laseb, see on töödokument, mis

ütleb, millega tuleb edasi tegeleda. Kaitse-eeskiri on ametlik dokument, kui seal on kirjas, et ei

või, siis ei või. Kava on Keskkonnaameti dokument, me ei saa panna teistele ametitele kohustust

kellega nad mis lepinguid sõlmima peavad.

Pille Saarnits: Kava on dokument, millega tehakse 10 aasta plaan kaitseväärtuste säilimiseks.

Missuguseid uuringuid on vaja teha, mis rajatisi on vaja rajada. Selle käigus arutasime, kas meil

oleks kaitseala tutvustamise huvides vajalik välja ehitada paatide väljavõtmiseks ametlikku

kohta 10 aasta jooksul. Me leidsime, et sellist ametlikku kohta siia ei taha hakata.

103/145

Leidsime, et turismimatka korraldajatel on võimalik RMK-ga leping sõlmida, et oma matku

korraldada. Me lahendame selle nii. Sellisel juhul on paatide väljavõtmine kontrollitud. Seda

kontrollivad turismi ettevõtted koostöös RMK-ga. See tundus detsembris kohtumisel hea ja

korralik lahendus. Kõik ,kes kanuuturismiga tegelevad on väga pikaajalised ettevõtjad.

Priit Tram: Kas ülesvoolu on kolm kohta märgitud. Seal ei ole minu jaoks ühtegi kohta. Seal

on eraomanike maad. Kiidjärve pool on märgitud vaid Aivari kodukrunt. Aga meie ülejäänud

laseme kanuusid sisse veidi Kiidjärve paisu poole. Ma ei saa üldse aru, kes laseb Hatiku

lõkkeplatsi juures oma kanuusid alla.

Kairi Tänavsuu: Need on üldplaneeringust võetud.

Pille Saarnits: Need kohad, mis te ütlesite need on eraomanike maadel. Kas Teil on seal ka

lepingud olemas?

Levo Tohva: Margus Timmoga on küll jah nõusolek olemas.

Tarmo Evestus: Saatke palun kaardid ja näidake ära, kus need kohad on.

Levo Tohva: tean ka seda, et Riverdale projekti algfaasis on käinud dokument RMK-st läbi, on

kooskõlastus Saesaare tammi juures ka maabumiskoht.AndresSaar: kas kalatrepi variante kaa

üldse ei kavanda

Tarmo Evestus: Tekstis on märgitud, kuid kaardile ei ole märgitud.

Levo Tohva: Kuidas on Ottenis kanuude väljavõtmine lahendatud.

Kairi Tänavsuu: Otteni metsamajake ei jää kaitsealale. Kaitseala lõppeb sillaga. Sealt läheb

edasi ainult hoiuala, mis hõlmab jõge.

Urmas Kolina: Kas see lamm jääb ka kaitsealasse, mis on jõe paremal kaldal Ottenis?

Kairi Tänavsuu: Seal on piiri ettepanek, kuna seal kasvab kaitsealune liik, kes on kaitsealal

kaitse-eesmärgiks, kuid kaitsealal teda ei kasva.

Aivar Kottise: Eelnevalt on olnud juttu ka Lonny nõudepeatuspaiga rajamisest Ahja jõe

paremale kaldale.

Kairi Tänavsuu: Jah, seda ei ole siia pandud, kuid lisame selle kavasse. Teksti ma panin sisse,

kuid kaardi pealt on välja jäänud.

Aivar Kottise:: Veel üks küsimus. Ahja jõe seisund on märgitud suurepäraseks lõigul Kiidjärve

tammini. Nüüd vaatame seda tammi, mille on ehitanud Metsamajand täiesti mõtlematult.

Metsamajandi õigusjärglane on RMK. See muda kasvab seal aastast aastasse, progresseeruva

kiirusega ülesse poole. Kui siin ei oleks kanuuliiklust peal, siis oleks siin juba soo. Nüüd on

kavas kirjas, et see sama veskitammi korrastamine on pandud 80. aastase eraomaniku õlgadele,

ülejäänud asjad on pandud riigile. Puudub viide, kust seda raha võtta. Kas õigusjärglasele ei

peaks laienema ka kohustused? Õigusjärglane peaks ka likvideerima omal ajal tehtud valed

otsused. Selle võiks siia arengukavasse kirja panna.

Tarmo Evestus: Esimesele küsimusele saab vastata, et seda saab rahastada fondidest, seda saab

kavasse kirja panna. Teisele küsimusele aga pean küll vastama, et minu arvates et keegi on

vabatahtlikult võtnud omale kohustuse ja nüüd leiame kellegi õigusjärglase, kellele paneme

kõik need kohustused uuesti kaela. Kavasse ei saa seda kindlasti kirjutada.

104/145

Aivar Kottise: Kuidas te näete ette koosluste säilimist, kui vahepeal ketis üks lüli ei tööta?

Tarmo Evestus: Me ei saa panna juriidiliselt seda kellelegi kohustuseks. Me saame kavasse

panna kirja, et keskkonnaamet katsub organiseerida, vaatab. Seal tuleb algul uuringuid teha,

keskkonnamõjude hindamist ja siis hakata selle tammiga tegelema.

Aivar Kottise: see peaks olema siin sees, muidu muutub asi mõttetuks.

Tarmo Evestus: Kava on töödokument, millega Keskkonnaamet peaks tegelema.

Aivar Kottise: Kui seda sisse ei pane, siis ju ei ole kohustuslik.

Tarmo Evestus: See on asjalik ettepanek, kindlasti tuleks ka ära näidata, kust võiks tulla

finantseerimine.

Pille Antons: kas lahendus võiks olla, et ka testis on olemas, et paisu korrastuse vajadus on

olemas ja selle rahastamine võiks tulla fondidest, kuid eelarve tabelisse me seda ei pane?

Jüri Kalevi: 1954. Aastal ehitati Saesaare hüdroelektrijaam, taga olid kommunistid. Ma tean

milline oli jõgi Kiidjärvest Taevaskotta. Siis tulid kohalikud kommunistid Kiidjärvele ja

ehitasid tammi ümber, mida ei olnud vaja teha. Vaja oli teha ainult veskiturbiini sein, see laskis

läbi. Nad lõhkusid seda pool suve, lõpp jäigi tegemata. Nüüd me räägime kalatreppidest. Ma

tahan küsida, kes tegi selle jõe ekspertiisi? Et vesi on ideaalne ja kõik. Ma olen 100% nõus

sellega alates Valgemetsast ja ülespoole kuni kõrgepingeliinini. Miks kasvab jõgi 20-30 cm

kitsamaks iga aastaga. Ma tean, ma elan selle jõe kaldal? Kui palju on tammi juures nii palju

muda? Me maksame miljoneid, et maksta kalatreppe. Ei usu, et need maaomanikud seda teevad.

Vääriskala maimud toote sohu. Need ei hakka siin kasvama. Kiidjärvele on vaja vaid 3 väravat

ette teha. Nii nagu Eesti ajal oli.

Aivar Kottise: kas Keskkonnaamet ei saa kehtestada seadust nagu Eesti ajal oli, et teatud

kuupäeval peab kõik need tammid avama. Üle Eesti kõikidel jõgedel ja siis teatud aja järgselt

jälle suletakse.

Pille Saarnits: Piusal oli sama mure, seal on ka palju veskeid.

Tarmo Evestus: Millal vesi alla lasta selle saab panna vee-erikasutusloasse kirja. Selleks ei pea

seadust tegema, kuna üks seadus ei pruugi sobida kõikidel juhtudel.

Pille Saarnits: Paisuga on nii, et selel koht tuleb eraldi koos vee-erikasutusloaga.

Tarmo Evestus: Selleks on omaette protsess. Siis saab teha ettepanekuid

Pille Saarnits: See protsess on käimas. Ka see on avalik.

Andres Sepp: koosolek oli esmaspäeval. Kas kõik ei olnud kutsutud? See oli vägagi avalik.

Jüri Kalevi: Mina küsisin teie juhtiva tegelase käest Kiidjärve paisu kohta ja teate, mis mulle

öeldi? Nimesid ma ei nimeta. Ta ütles, see ei ole vabariigis ainukene paisjärv, neid on sadu.

Aga ma unustasin küsida, mismoodi pingerida paika pannakse.

Pille Saarnits: Pingerida, et mis järjekorras teha? Ega nii ongi, et see ei olegi ainus paisjärv,

aga see ei ole rahuldav vastus küll jah.

Aivar Kottise: Kuidas jõekarbi ja vääriskala elu siin läheb? Kui siin midagi ette ei võeta selle

10 aasta jooksul?

Pille Saarnits: Vee-erikasutusluba siin on sees?

105/145

Kairi Tänavsuu: Ei ole vee-erikasutusluba siin sees.

Aita Neemre: Muda on vaja välja pumbata ja siis vaikselt alla lasta.

Pille Saarnits: Mõlema paisu vee-erikasutusloa menetlus on pooleli ja toimub kava koostamise

ajal. Selle võiks kavasse kirja panna.

Andres Sepp: Saesaarele on luba välja antud ja 5. aasta pärast hakkab midagi seal toimuma.

Seal on kästud veetaset hoida. Kalapääsude asi on täiesti lahtine lähtudes esmaspäevasest

koosolekust. 01.01.2013 oli tähtaeg ehitada kalapääsud, RMK oli valmis seda tegema, siis

otsustati, et see vajab detailplaneeringut, see vajab keskkonnamõjude hindamist. Tänaseks on

kalapääs ehitamata. Küsisin, et millal on lootust, et RMK-l on laua peal projekt, mille järgi

kalapääs ehitada, siis oli vastus, et võib-olla selleks sügiseks. Praegu käib keskkonnamõjude

hindamine.

Aivar Kottise: See on nüüd Saesaare?

Andres Sepp: Jah. Kiidjärve oma on eraomand, selle kohta ei oska ma midagi praegu öelda.

Tarmo Evestus: me protokollisime selle ja kava koostaja ja Keskkonnaamet uurivad seda asja.

Kuidas kajastada kavas kalapääsud paisude juures.

Pille Saarnits: See läheb teksti sisse. Ja olukorra kirjeldus tuleb panna.

Aivar Kottise: Kas forell tuleb sooja järve suvitama? Riik ehitab saejärve kalapääsu, kuid

Kiidjärve ei ehita.

Tarmo Evestus: Meil puudub hetkel vastav spetsialist, kes teab täpselt, mis seisus

veeerikasutusload on.

Aivar Kottise: Kas saate aru, et Saesaarele kalatrepi rajamine on raha raiskamine kui

Kiidjärvele treppi ei tule?

Priit Voolaid: Kiidjärvel tagatakse kalade liikumine, see tuleb seadusest. Kaitsekorralduskava

sellist kohustust ise panna ei saa. Seadusjärgne kohustus on olemas ning sellest mööda ei saa.

Kalapääsud on väga kriitiline teema ja kuna on jäetud viimasele minutile ja kõike korraga ei

jõuta lihtsalt. Aga asjaga tegeletakse.

Lia Timmi: Taevaskoja matkarajale tuleb rajad laudtee, mis võimaldaks võtta allika vett.

Mismoodi? Kas see sama mis seal on?

Kairi Tänavsuu: Eelmine kord oli ka juttu, et allika vett käiakse võtmas.

Tiia Ilmet: Seal on purre. Mõtlesite seda?

Kairi Tänavsuu: Seal käiakse vett võtmas kanistritega, sillalt vett võtta ei saa.

Tiia Ilmet: laudtee kuni veeni? Ei seda küll mitte! Praegu on seal purre, mis läheb sealt üle,

sinna eraldi laudteed ei raja. Jätkuvalt pannakse küünlaid ääre peale. Paljandilt kukuvad tükid

ära. Talvel soendab külmunud pinnase ära ja mureneb alla.

Aivar Kottise: Peaks mõtlema ikkagi pargivahile, kel on õigus inimesi korrale kutsuda.

Taevaskotta võiks olla kõikidel gruppidel giid. Selles peaks väga sügavalt mõtlema.

Pille Saarnits: teema on õige. RMK-l on olemas vahid. Keskkonnaametil on ka voldikud

tehtud.

106/145

Tiia Ilmet: Kas te teate, kui palju turismifirmasid teevad ekskursioone? Meie ei ole giid.

Tulevad uued stendid, kus on kõik asjad peal. See on koolitus ja kavatus.

Pille Saarnits: Teeme silte ja asju juure, aga teema on ikka üleval.

Aivar Kottise: Kui palju on vahte? 1 vaht.

Pille Saarnits: Kaitsekorralduskavaga seda teha ei saa reguleerida.

Tiia Ilmet: Selleks on olemas Keskkonnainspektsioon, telefon 1313. Nemad saavad karistada.

RMK ei saa karistada. Omal ajal oli tõesti metsavaht, kes võis trahvi teha ja protokolli kirjutada.

RMK-l seda võimalust pole. Meie saame vaid näpuga näidata.

Pille Saarnits: Vaht käib ju hooajal ikka iga päev?

Tiia Ilmet: Jah, ikka. Et valvata seal et keegi midagi kuskile kratiks, seda ei ole. RMK-l on

teabepunkt, kus on voldikud eeskirjad jne. seda pole.

Priit Voolaid: Seda saaks teha nii, et kõik peavad lunastama pileti.

Tiia Ilmet: Jah, kui antakse Taevsakoda nn rendile, siis saab. A la nagu tehti Piusas.

Priit Tram: Saarma kohta on küsimus, et me kaitseme saarmast ja muid kalu.

Tarmo Evestus: Need loomad on siin aastatuhandeid siin koos elanud. Saarmas ei söö ainult

hinki ja võldast. Saarmas on juba kaitsealune liik.

Pille Saarnits: Meie asi inimestena on oluline, et meie ei rikuks loodust, ja nad peavad seal

omavahel ikka ise hakkama saama.

Kairi Tänavsuu: Kavaga on ette nähtud ka saarma inventuur, kui inventuuri tulemused

näitavad et ongi liiga suru arvukus,s aab midagi ette võtta.

Pille Saarnits: Tuleks ikka püüda nii, et loodus saab ise hakkama saada.

Andres Sepp: mul on ettepanek, et need metsamajandamise soovitused tuleks lasta

metsaspetsialistil läbi vaadata. Seal on vigu sees. Riigimetsa see ei puuduta, kuna riigimets on

kõik sihtkaitsevööndis, aga eraomanikku hakkab tulevikus mõjutama. Raiete teema jah, et saaks

teksti üle vaadata.

Pille Saarnits: kas RMK-l on olemas mõni niisugune samalaadne dokument?

Andres Sepp: iga kava juures on see erinev. Otseselt olemas sellist dokumenti ei ole.

Tarmo Tomikas: Aga jõge puhastada Koorvere sillalt kuni Valgemetsa raudteesillani?

Kairi Tänavsuu: otseselt kavasse pole seda kirja pannud. Sest kalda äärest ei ole ikka väga

mõistlik eemaldada. Seepärast saigi vaadatud metsamajanduslikud soovitused üle ja siin ongi

toodud et need puud osaliselt ära lõigata.

Andres Sepp: Ei, praegu te räägite jõe kohale kukkunud puudest, kui te lõikate puu ära, siis see

kukub jõkke sisse lihtsalt. Kui ta lihtsalt läbi lõigata, siis ta kukub jõe põhja lihtsalt.

Tarmo Evestus: Meil oli kokkulepe Taevaskoja parklas, et teete täpsema ettepaneku, mahud

kirja panna. Palun saatke meile ettepanek, et saaksime seda sõnastada.

Pille Saarnits: Me ei saa töö mahtu hinnata, kui me ei tea kui suur see on.

107/145

Tarmo Tomikas: Saadan teile meiliga ja ennem 18. jaanuari? Raudtee silla all, seal on silla

varemed, ka need tuleks ära puhastada.

Kairi Tänavsuu: Ettepanekud on oodatud 18. jaanuarini.

Pille Saarnits: Räpina kontorisse tuleks tulla ja ära näidata mahtu. Piusal on seda tehtud, aga

paari aasta pärast oli olukord sama.

Priit Tram: Riverways läheb töösse. See määratleb ära jõgedele: Ahja, Võhandu, peatuskohad,

need ehitatakse välja.

Pille Saarnits: See on Eesti-Läti koostöö projekt.

Andres Sepp: Kas see on ka kirjas, mis riigimaadel toimetatakse? RMK-s ei ole seda asja

käinud.

Priit Tram: Kooskõlastused peaksid olema olemas. Mina sain nii aru.

Pille Saarnits: Nad ei ole veel kuhugi jõudnud, kuid neil algas see ka nii, et iga omavalitsus

toimetas omaette.

Andres Sepp: Kui riigimaale ehitatakse mingi ebaseaduslik kooskõlastamata objekt, siis

järgneb ju lammutamine.

Aivar Kottise: Kas kava ei puuduta üldse eraobjekte? Näiteks minu majapidamist.

Pille Saarnits: Kaitsekorralduskava on RMK-le ja Kale tööplaaniks ja eelarve aluseks. Need

peab seal 10 a jooksul ära tegema. Kui tahate midagi teha, mis kavas pole, tuleb kooskõlastada.

NB: Protokollis ei ole kajastatud sõnavõtte, mida pole võimalik taustfoonist selgesti eristada.

1. Osalejate registreerimisleht

2. Koosolekul esitatud ettekande slaidid

Kairi Tänavsuu

protokollija

Protokollile on lisatud avalikustamise koosoleku teade, fotod (3).

Avalikustamise koosoleku protokolli lisa 1. Osalejate registreerimisleht

Avalikustamise koosoleku protokolli lisa 2. Koosolekul esitatud ettekande slaidid

111/145

112/145

113/145

114/145

115/145

116/145

117/145

Avalikustamise koosoleku teade

118/145

Avalikustamise koosoleku foto

Avalikustamise koosoleku foto

119/145

Avalikustamise koosoleku foto

Lisa 4

Lisa 4. Ahja loodusala paiknemine

Lisa 5

Lisa 5. Ahja loodusala maaomandi jaotuse kaart (Andmed: Maa-amet)

Lisa 6

Lisa 6. Ahja jõe ürgoru MKA, Eoste HA ja osaliselt Ahja jõe HA kõlvikulise jaotuse kaart

(Andmed: Maa-amet)

Lisa 7 Kaitsevööndite paiknemise kaart (Andmed: Keskkonnaamet)

Lisa 8 Linnuvaatluste tabel (autor: V. Lilleleht, L.Rootsmäe)

Linnuvaatluste tabel *

Liigi eestikeelne

nimetus

Liigi

ladinakeelne

nimetus Kaitsekategooria Linnudirektiiv5

Esinemine

alal67 Kaitseeesmärk

jäälind Alcedo atthis II I lisa

Haudelind,

mitte igaaastane

talvituja Ahja jõe ürgoru

MKA

kanakull Accipiter gentilis II I lisa Haudelind Ei

laanerähn

Picoides

tridactylus II I lisa Haudelind Ei

täpikhuik Porzana porzana III I lisa Ei

vesipapp Cinclus cinclus III Puudub

Talvituja,

mitte igaaastane

haudelind Ei

tait

Gallinula

chloropus III II lisa Ei

väike-kirjurähn

Dendrocopos

minor III Puudub Haudelind Ei

musträhn

Dryocopus

martius III I lisa Haudelind Ei

väikekärbsenäpp

Ficedula parva III I lisa Haudelind Ei

männi-käbilind

Loxia

pytyopsittacus III Puudub Ei

kaldapääsuke Riparia riparia III Puudub Haudelind Ei

koldvint Serinus serinus III Puudub Ei

väikepütt

Tachybaptus

ruficollis III Puudub Ei

laanepüü Tetrastes bonasia III Puudub Haudelind Ei

5 Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (Linnudirektiiv)

6 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kinnitamata kaitsekorralduskava 2002-2011. (kuup. 24.05.2006)

hoburästas

Turdus

viscivorus III II lisa Haudelind Ei

öösorr

Caprimulgus

europaeus III I lisa

Varasem

haudelind Ei

aed-roolind

Acrocephalus

dumetorum Puudub Puudub Ei

vihitaja

Actitis

hypoleucos Puudub Puudub Ei

Liigi eestikeelne

nimetus

Liigi

ladinakeelne

nimetus Kaitsekategooria Linnudirektiiv9

Esinemine

alal10 Kaitseeesmärk

põldlõoke Alauda arvensis Puudub II lisa Ei

sinikael-part

Anas

platyrhynchos Puudub II lisa Ei

siidisaba

Bombycilla

garrulus Puudub Puudub Ei

sõtkas

Bucephala

clangula Puudub II lisa Ei

urvalind

Carduelis

flammea Puudub Puudub Ei

siisike Carduelis spinus Puudub Puudub Ei

porr

Certhia

familiaris Puudub Puudub Ei

suur-kirjurähn

Dendrocopos

major Puudub I lisa Ei

talvike

Emberiza

citrinella Puudub Puudub Ei

metsvint Fringilla coelebs Puudub I lisa Haudelind Ei

pasknäär

Garrulus

glandarius Puudub II lisa Ei

kuuse-käbilind Loxia curvirostra Puudub Puudub Ei

jääkoskel

Mergus

merganser Puudub II lisa Ei

jõgivästrik

Motacilla

cinerea Puudub Puudub Ei

mänsak

Nucifraga

caryocatactes Puudub Puudub Ei

musttihane Parus ater Puudub I lisa Ei

tutt-tihane Parus ristatus

Puudub (ka

eelurikkusest) Puudub Haudelind Ei

väike-lehelind

Phylloscopus

collybita Puudub (ka

eelurikkusest) Puudub Ei

mets-lehelind

Phylloscopus

sibilatrix Puudub Puudub Ei

nõlva-lehelind

Phylloscopus

trochiloides Puudub Puudub Ei

väike-põõsalind Sylvia curruca Puudub Puudub Ei

käblik

Troglodytes

troglodytes Puudub I lisa Ei

* e-Elurikkuse ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kinnitamata kaitsekorralduskava 2002-2011 andmed

Lisa 9 Ahja jõe ürgoru MKA, Eoste HA ja osaliselt Ahja jõe HA elupaigatüüpide kaart

Lisa 10 Ahja jõe ürgoru MKA, Eoste HA ja osaliselt Ahja jõe HA vanade loodusmetsade kaart

Lisa 11 Ahja jõe ürgoru MKA, Eoste HA ja osaliselt Ahja jõe HA niiduelupaikade kaart

Lisa 12 Üksikobjektide ja kultuuriväärtuste nimekiri

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Tsuba (Tšuba) pae (KLO1000452)

Jah Paljand on keskosas ligikaudu 10 m kõrgune ja

laskub suures ulatuses sileda seinana otse vette. Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Asub jõe põrkepervel, paljandi

kohal asuva metsa hooldus

tagab säilimise, vähene

külastatavus.

Säilitada. roomav öö- vilge (Good-yera

repens), III kat.

Sõnajala

mägi

(KLO1000452)

Jah Kirdest kagusse suunduva jõelooke kirdeserval

paljanduvad 12 m kõrguse kaldajärsaku alumises

osas 40 m pikkusel lõigul Burtnieki lademe Härma

kihistiku põimkihilised liivakivid. Läbilõike

kõrgus ulatub 5 m.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Jõe erosioon ja varingud, suur

osa paljandist säilinud

värskena.

Säilitada.

Suur Taevaskoda (KLO1000452)

Jah Peaaegu 150 m pikkune liivakivisein, kõrgeim osa

on 20 m. Paljandiseina juures on moodustunud

kärestik. Varingute tulemusel on paljandi seinas ja

jalamil hakanud kasvama taimestik.

Rekreatiivne,

teaduslik,

kultuuriajalooline.

Hea Jõe erosioon. Varingukoonustel arenev

taimestik kahjustab liivaseina

vähe.

Säilitada.

Kiviniidu

pae

(KLO1000452)

Jah Paljandi voolupoolne 30 m pikkune ja kuni 10 m

kõrgune osa laskub sileda seinana otse vette.

Sellest ülesvoolu jääva oruperve osas on veel 3

väikest, kuni 2 m kõrgust paljandilappi, mis on

suures osas sammaldunud.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Vähene külastatavus. Paljandi

alla-voolupoolne osa allub jõe

erosioonile.

Säilitada. karukold

(Lycopodium

clavatum), III

kat

130/145

131/145

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Ületammi kalju

(KLO1000452) Ei Ahja jõeoru paremkalda veerult Valgesoo

veskisillani laskuva metsatee vasakul pervel on 50

m pikkune ja kuni 7 m kõrgune paljand, mille

alumises osas on uurded. Jõe poole liikudes, on

liivaseina alumises osas ka väiksemad käigud.

Kõik nad on kuivad.

Teaduslik,

rekreatiivne,

kultuuriajalooline.

Keskmin e

Osaliselt sissekraabitud

nimede poolt. Kerge juurdepääs

rikutud Lülitada

kaitsvate

objektide

nimekirja

VäikeTaevaskoja allikad:

Emaläte ja Neitsikoopa

allikas (KLO1000452)

Ei Emaläte – vooluhulk on keskmiselt 4–4,5 l/s,

temperatuur aastaringselt 6°C. Koopas on 2

väiksemat allikat, millest üks on kahe grifooniga

tõusuallikas. Suudme laius on 1 m. Neitsikoopa

suudme kõrgus on 3 m.

Maastikuline,

veekaitseline

objekt, turistlik.

Hea Intensiivne külastus Võtta

üksikobjek

tidena

kaitse alla.

Väike Taevaskoda,

Emaläte ja Neitsikoobas (KLO1000452)

Jah 140 m pikkusel kaldajärsakul on ülalt sakilise

servaga liivasein, kõrgusega10 m. Paljandiseinast

väljub 4 selget seinale ristiasetsevat lõhet. Mööda

paljandi keskosas asuvat lõhepinda lõikub

liivaseina teravatipuline Neitsikoopa nime kandev

käik. Vette avaneva koopasuu kõrgus on 5 m, laius

allosas 4 m ja pikkus 14 m. Koopa põhjas voolab

allikaoja. Väike-Taevaskoja ülesvoolupoolses

osas on Emaläte. Emalätte koobas koosneb kahest

osast. Alt 8 m laiune ja 3 m kõrgune ümara

ülaservaga koopaava viib 8 m pikkusesse grotti,

mille keskosas voolab allikaoja.

Rekreatiivne,

teaduslik,

kultuuriajalooline.

Hea Osaliselt sissekraabitud

nimede poolt.

juurdepääs.

rikutud

Kerge suur käopõll

(Listera

ovata),

III kat.

Ussiloosku mägi (KLO1000452)

Jah 30 m pikkune lõik. Paljand laskub valdavas

ulatuses järsu, 8-meetrilise konarliku pinnaga

seinana otse vette. Paljandiseina lõikavad

lõhepinnad.

Rekreatiivne,

teaduslik. Hea Jõe erosioon, püsinud

alumises osas pikalt

muutumatuna. Ülevalt seinast

on osaliselt kinni kasvanud. On sisse-kraabitud nimesid.

Säilitada.

132/145

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Kindapäka

mägi (KLO1000452)

Jah 30 m pikkusel lõik, paljand kuni 6 m paksune.

Paljandi alumises osas on ka läätsjaid roostepruune

vahekihte paksusega kuni 8 cm ja ulatusega 1,2

meetrini.

Teaduslik,

rekreatiivne. Rahuldav Allub looduslikele

protsessidele: erosioon,

varingud.

Säilitada.

Kassimägi (KLO1000452)

Jah Pika ja kõrge järsu paremkalda veeru allosas on 15

m pikkune otse vette langev liivakivisein, mille

kõrgus keskosas ulatub 4 meetrini. Viimase 50

aasta jooksul on paljandi horisontaalne ulatus

tunduvalt vähenenud.

Rekreatiivne,

teaduslik. Hea Ligipääsetav paadiga. Allub

looduslikele protsessidele:

erosioon, varingud. Asend

põrkepervel tagab säilimise. Otstest kinni kasvanud.

Säilitada.

Juuda pae (KLO1000452)

Jah Ahja jõe ligi 11 m kõrgusel kaldajärsaku 40 m

pikkusel lõigul on paljand 7,5 m kõrgune. Jalamilt

jääb veepinnani 2,5–3 m. Paljandi keskmises osas

on veepinnast 6 m kõrgusel liivaseinas süvend, mis

aheneb 2 m sügavuseks koopaks.

Teaduslik,

rekreatiivne. Rahuldav Liivakivi sein on alumises

osas kinni kasvanud, orunõlva

järsk iseloom on eelduseks

paljandi säilimisele.

Säilitada. roomav öö- vilge (Good-yera

repens), III kat.

Mutso pae (KLO1000452)

Jah 60 m ulatuses kuni 13 m kõrgune liivakivisein

laskub otse vette. Paljandi sein on kohati kärjeline.

Paljandil 2 m sügavune uure. Tõenäoliselt on

tegemist inimkäte poolt laiendatud lõhepinnaga.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Jõe erosioon, vähemalt

viimase 50 aasta jooksul

säilinud peaaegu muutmatul

kujul.

Säilitada.

Kuradikoobas Ahjal (KLO1000452)

Jah 50 m pikkune ja kuni 5 m kõrge. Kohati

sammaldunud. Esineb koopaid ja uurdeid ning

neist lähtuvaid allikaid.

Rekreatiivne,

kultuuriajalooline,

teaduslik.

Rahuldav Vähene külastatavus,

looduslikud protsessid. Säilitada. siberi

võhumõõk (Iris sibirica),

III kat.

Koorvere

allikad: Kuradikoopa ja Kiisa pae allikad (KLO1000452)

Sisse varisenud Kuradikoopa kõrvale on

moodustunud sälkorg pikkusega 25 m, milles

paljandub punane liivakivi. Sälkorus voolab

allikanire. Suurem allikas avanes Ahja jõe paremal

kaldal Kiisa pae juures. Väiksemaid allikaimbeid

avaneb Kiisa pae paljandi jalamil.

Maastikuline,

turistlik,

veekaitseline.

Jälgitav allikate

teke ja

hääbumine

liivakivides.

Rahuldav Allikate olukorda on

halvendanud kobraste tegevus. Säilitada,

huvitav

geoloogilis

e arenguloog

a allikad.

133/145

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Kongsi pae

(KLO1000452) Jah 400 meetrise vahemaaga kaks liivakivi paljandit.

Neist ülesvoolu jääv (Kongsi pae) on 15 m pikkune

ja 4 m kõrgune vette langev liivakivisein. Paljandi

seinas on väikesi uurdeid.

Teaduslik,

rekreatiivne. Halb Vähemalt ülesvoolu jääva

paljandi osas, mille mõõtmed

on kinnikasvamise tõttu

viimase 45 aasta jooksul poole

võrra vähenenud. Vähe

külastatav.

Säilitada. roomav

öövilge

(Goodyera

repens), III kat.

Kivipalu

mägi

(KLO1000452)

Jah Kõrge kaldajärsaku 140 m pikkuses lõigus on

sälkoruga kaheks osaks eraldatud paljand.

Mõlemad paljandi osad koosnevad omakorda

kahest pangast. Ülesvoolupoolse osa kõrgus ulatub

17 meetrini, allavoolupoolne 6–7 meetrini. Paljand

laskub valdavas ulatuses järsult vette.

Ülesvoolupoolse panga jalamil on varingukuhikul

jõudnud kasvada noored puud.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Allub looduslikele

protsessidele. 50 aasta jooksul

säilinud peaaegu muutmatul

kujul.

Säilitada.

Oonemäe pae

(Kaljumäe pae)

(KLO1000452)

Jah 120 m pikkune kuni 7 m paksune liivakivipaljand,

mis laskub suures ulatuses järsult vette. Paljandi

seinas leidub koopaavasid.

Teaduslik,

rekreatiivne,

kultuuriajalooline.

Hea Allub jõe erosioonile, säilinud

peaaegu muutumatul kujul. Juurdepääs kõrgemale paljandi

osale jõest või üle eravalduse.

Säilitada.

Mõsumägi

(Kakumägi,

Haavasaare kalju) (KLO1000452)

Jah Ligikaudu 16 m kõrguse kaldajärsaku alumises

osas paljand kuni 6 m paksune. Paljandi ulatus on

üle 100 meetri.

Teaduslik,

rekreatiivne,

kultuuriajalooline.

Keskmin e

Paljandiseina alumine osa

allub jõe erosioonile,

ülemisest servast on toimunud

kinnikasvamine.

Säilitada.

Laaritsamägi

(Naaritsamägi, Naaritsmägi,

Valgesoo kalju) (KLO1000452)

Jah 7 m kõrgused. Paljand laskub järsult vette. Paljandi

seinast väljub kaks püstist lõhepinda ning veepiiril

on 4 ümarakujulist madalat uurdepinda.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Säilinud peaaegu muutumatul

kujul. Säilitada.

134/145

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Lükoalune pae

(Lükko pae)

(KLO1000452)

Jah 80 m pikkune kuni 4 m lai paljand. Veepiiril on kaks

väikest uuret. Teaduslik,

rekreatiivne. Võimalik

jäälindude

pesitsuspaik.

Hea Tallub looduslikele

protsessidele: erosioon,

varingud. Külastatav jõe poolt.

Säilitada.

Soeoone kalju, Soeoos (KLO1000452)

Jah Jõekaldast 10 m kaugusel paiknev, 7 m kõrgune paljand ulatusega 10 m. Paljandi alumises osas on

koopaava, mis viib õõnesse. Koopa seintes on

sissekraabitud nimesid, mis on dateeritud 19. sajandi

lõpu ja 20. sajandi esimese poolega.

Teaduslik,

kultuuriajalool

ine.

Rahuldav Allub looduslikele

protsessidele. Viimased

50 aastat

säilinud peaaegu

muutumatuna. Vähe

külastatav.

Säilitada.

Palanumägi (KLO1000452)

Jah Ahja jõeoru 100 m pikkusel lõigul 8 m kõrge

järsuseinaline otse vette langev paljand. Paljandi

ülesvoolupoolses otsas on alusega veepinnal

üksteise kõrval kaks teravatipulise avaga uuret.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Allub erosioonile. Paljandi

sein on säilinud ülemises osas

muutmatuna, alumine osa

koos koopaga on peale

Saesaare HEJ paisu ehitamist

jäänud vee alla.

Säilitada.

Piirioidu

pae

(KLO1000452)

Jah Ligi 100 m pikkune otse vette langev liivakivisein. Paljandi kõrgus ulatub 10 m. Paljandi

ülesvoolupoolses otsas on veel 25 m pikkune

madalam paljandiosa, mis on kaldalt juurdepääsetav.

Liivakiviseinas on neli sälkorgu. Paljandi keskosas

on veepinnal 2 ümara kujuga madalat koopaava.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Allub erosioonile.

Ligipääsetav jõe poolt.

Säilitada.

Pulga kalju

(KLO1000452) Jah Asub 25 m pikkusel lõigul, paljandi kõrgus ulatub 8

meetrini. Teaduslik,

rekreatiivne. Võimalik

jäälindude

pesitsuskoht.

Hea Vähe külastatav, allub jõe

erosioonile. Säilitada. siberi

võhumõõk (Iris sibirica),

III kat.

135/145

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

Puusta pae

(KLO1000452) 60–70 m pikkune paljand, mis moodustab järsu

seina kõrgusega kuni 8 m. Paljandi jalam on

seejuures veepinnast umbes 1,5 m kõrgusel.

Liivakivisein on putukate elutegevuse tagajärjel

kohati kärjeline.

Teaduslik,

rekreatiivne. Keskmin e

Alumises osas on kinni

kasvamine. Taimestikuvööndi

tekkimise tõttu paljandi

jalamile on erosioon

takistatud.

Säilitada. roomav

öövilge

(Goodyera

repens), III kat

ja karukold

(Lycopodium

clavatum), III

kat. Roio pae (KLO1000452)

Jah 30 m pikkune, kõrgus ulatub keskosas 5 meetrini.

Ülesvoolupoolne paljandi osa on orienteeritud

mööda sammaldunud siledat lõhepinda,

allavoolupoolne osa on jõest eraldatud

taimestikuribaga.

Teaduslik,

rekreatiivne.

Hästiuuritav

läbilõige.

Rahuldav Säilinud olulise paljandina,

kuigi mõõtmetelt vähenenud

looduslike protsesside

tagajärjel.

Säilitada.

Sadama pae

(KLO1000452) 50 m pikkune, 5 m kõrgune. Paljandi jalam on

veepinnast 1-2 m kõrgusel. Teaduslik. Rahuldav

kuni halb Kinni kasvanud nii liivaseina

alumises kui ka ülemises osas. Tugevalt sammaldunud.

Säilitada karukold

(Lycopodium

clavatum), III

kat.

Savioidu pae ja

Mõtstare

(Metstare) mägi

(KLO1000452)

Jah Savioidu pae on sälkorgudega kolmeks pangaks

eraldatud 100 m pikkune paljand. Kuni 5 m

kõrgune paljand on 12 m kõrguse kaldajärsaku

jalamil. Savioidu paest allavoolu avaneb jõeorgu

30 m laiune järsunõlvaline sälkorg. Sellest

omakorda allavoolu on 300 m pikkusel lõigul

tegemist mitmete paarikümne m pikkuste ja mõne

meetri kõrguste kollakasvalge liivakivi avamustega

- Mõtstare mägi.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Alluvad jõe erosioonile,

liivaseinte ülemine serv on

osaliselt kinni kasvanud. Vähe

külastatav.

Säilitada.

Üksikobjektid Ürglooduse

üksikobjekt Iseloomustus Tähtsus Seisund Mõjutegur Kaitse Kaitsealused

liigid

136/145

Oosemägi (Oonega mägi, Vanakivi mägi, Rebasemägi) ja

Vanakivi koobas (KLO1000452)

Jah Paljand asub 120 m pikkusel lõigul, kõrgus kuni 10

m. Paljandi allavoolupoolses osas väljub paljandist

sammaldunud lõhepind. Otse sellest allavoolu on

veepiiril ümar koopaava kõrgusega 2 m ja laiusega

allosas 4 m. Paljandis olevad koopad olid ilmselt

esialgu loodusliku tekkega, kuid on inimkäte poolt

laiendatud.

Teaduslik,

rekreatiivne,

kultuuriajalooline. Paljandis

on

suuremad, kuid halva

ligipääsuga

koopad.

Hea Allub erosioonile, peale paisu

ehitamist on säilinud peaaegu

muutumatuna. Raskesti

ligipääsetav.

.

Haavaniidu pae

(KLO1000452) Jah 20 m pikk, keskosas 4 m kõrge. Enne Saesaare

paisu ehitamist on siinsed paljandid oma

mõõtmetelt tunduvalt kahanenud, mitmed

väiksemad paljandid on kadunud.

Teaduslik,

rekreatiivne. Hea Allub erosioonile, vähe

külastatav. Säilitada.

Alliku kalju

(KLO1000452) 50 m pikk, järsk, 15 m kõrge. Paljandi jõkke

laskuvas seinas on kolm väikest uuret. Paljandi

ülesvoolupoolses osas on jõega risti paiknev 7 m

kõrgune ja 10 m pikkune liivakivisein, milles

leidub koopaid, mis viimase paarikümne aasta

jooksul oma mõõtmetelt tunduvalt vähenenud

Teaduslik,

rekreatiivne,

kultuuriajalooline.

Hea On säilinud muutumatul kujul.

Paljandit on rikutud

sissekraabitud nimedega. Koopad on juurdepääsetavad.

Säilitada.

Allikukalju

allikas (KLO1000452)

Ei Voolab välja kolmnurkse kujuga 1,5 m kõrgusest

liivakivi koopast. Koobas on moodustunud

püstlõhe laienemisest allikaoja väljavoolamise

kohas. Allikas oli 1972. a. Tartu hüdroloogia jaama Valgemetsa veemõõduposti üheks lävendiks. Vooluhulk 0,25 l/s, temperatuur talvel 5,8°, suvel

6,2°.

Maastikuline,

veeuurimisobjekt,

turistlik. Geoloogiliselt unikaalne

–

võimalus jälgida

liivakivikoopa

moodustumist.

Hea

137/145

Tabel 2. Pärandkultuuriobjektide nimekiri

Pärandkultuuri objekt Kood Küla Pärandkultuuri

objekt Kood Küla

Jõeäärne heinamaa 619:PUM:002 Eoste Pansionaat "Taevaskoda"

619:TAH:007 Taevaskoja

Sillakoht 619:KIS:001 Valgesoo Puiga talu 619:TAK:029 Taevaskoja

Luusna 619:KUV:001 Eoste Noorkotkaste

laagrikoht 619:KAL:001 Taevaskoja

Ristimäe ohvrikivi 619:KIV:001 Eoste Neitsikoobas 619:KON:034 Taevaskoja

Pikaniidu 619:KON:013 Valgesoo Koolmekoht 619:KOL:001 Taevaskoja

Risbieteri kalju 619:KON:036 Taevaskoja Emaläte 619:KON:035 Taevaskoja

Mõsumägi ehk Kakumägi 872:KON:002 Kiidjärve Gabrieli mänd 619:KON:037 Taevaskoja

Saesaare rauavalukoda 619:RLK:001 Taevaskoja Taevaskoda - Põlvamaa suurim

looduslik pühapaik

619:HII:006 Taevaskoja

Linakaupmees Matsini talu 619:TAH:003 Taevaskoja Kassioru sild 872:KIS:001 Kiidjärve

Endine sepikoja koht 619:SEK:005 Taevaskoja Kiidjärve ohvrikivi 872:KIV:001 Kiidjärve

Saesaare tamm ja elektrijaam 872:VEV:003 Kiidjärve Kiidjärve

kõrgeim

mänd

872:PUU:003 Kiidjärve

Oonemägi 872:KON:003 Kiidjärve Korgikuusk 872:PUU:004 Kiidjärve

Kindapäka mägi 872:KON:004 Kiidjärve Kassioru talu 872:TAK:021 Kiidjärve

Saesaare 619:KON:033 Taevaskoja Kiidjärve metskond 872:VKK:005 Kiidjärve

Saesaare moro 872:KON:024 Kiidjärve küla Kalda talu 872:AST:003 Kiidjärve

Soe uus (Hundi oos) 619:KON:019 Taevaskoja Kalmer Tennosaare mälestuskivi

872:MAL:002 Kiidjärve

Pusimägi 619:KON:020 Taevaskoja Laatsi talu allee 872:PUU:006 Kiidjärve

Sõnajala kivi 619:KIV:003 Taevaskoja Kunnimäe 872:MVP:002 Kiidjärve

138/145

Pärandkultuuri objekt Kood Küla Pärandkultuuri

objekt Kood Küla

metsavendade punker

Taevaskoja metsavendade punker 619:MVP:007 Taevaskoja Kivirist 872:HAT:001 Kiidjärve

Salakuulaja kivi 619:KON:032 Taevaskoja Tikuta vesiveski 872:VEV:005 Kiidjärve

Ohvrijõgi 619:KUL:003 Taevaskoja Kongsi vesiveski koht 872:VEV:002 Valgemetsa

Taevaskoja pansionaat 619:KOK:003 Taevaskoja Tikuta talu 872:TAK:032 Kiidjärve

Saesaare metsavennapunker 619:MVP:005 Taevaskoja Kunnimägi 872:KON:015 Kiidjärve

Kimera org 619:KON:022 Taevaskoja Partsi talu 872:TAK:024 Kiidjärve

Villa "Karin" 619:TAH:006 Taevaskoja Valgemetsa baar 872:KOR:008 Valgemetsa

Vanda Juhansoo haud 872:HAU:001 Valgemetsa Valgemetsa

puhkelaager 872:PNL:024 Valgemetsa

Vanda Juhansoo haud 872:HAU:001 Valgemetsa Koorvere vesiveski 872:VEV:004 Koorvere

Pioneeri kuju 872:PNL:025 Valgemetsa Ala-Tsea talu 872:TAK:025 Koorvere

Valgemetsa sanatoorne laager 872:KOO:005 Valgemetsa Palunurme popsiküla 619:POP:003 Valgesoo

Valgemetsa vene kool 872:KOO:006 Valgemetsa Valgemetsa asundus 872:POK:001 Valgemetsa

Lisa 13 Hooldustegevuste kaart

Lisa 14 Piiritähiste kaart

Lisa 15 Metsamajandamise põhimõtted

Kaitse-eeskirjaga on suurendatud sihtkaitsevööndis vanade loodusmetsade (9010*) pindala ligikaudu kolm korda (Joonis 1). Sihtkaitsevööndi

kaitsekord võimaldab elupaigatüübi looduslikku arengut.

Joonis 1. Vanad loodusmetsad (9010*) kaitsevööndites Sihtkaitsevööndites on paiguti tehtud sanitaarraiet, mille käigus on eemaldatud surnud

kuuski. Tõenäoliselt olid need kahjustatud kuusekooreüraski poolt. Puistutes, millesse on mõned aastad tagasi kooreürask tulnud ei ole puude

eemaldamine enam vajalik. Mets uueneb looduslike protsesside käigus ning juba surnud puud ei kujuta elusatele puudele nakatumise ohtu. Surnud

puud pigem suurendavad elupaikade mitmekesisust. Vanade loodusmetsade puhul on igasugune puude raiumine ja nende metsast eemaldamine

negatiivse mõjuga. Kuid kui üraskite levik ohustab terveid puid (näiteks majandatavas metsas), võib nende ohjeldamiseks kasutada

sihtkaitsevööndis püünispuid11.

11 Sibul, I., 2006. Metsakahjustused ja nende ennetamine. Eesti Põllumajandusülikool

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Olemasolevad kaitsevööndid Kavandatavad kaitsevööndid

Vanad loodusmetsad olemasolevatel ja kavandatavatel kaitsevöönditel (ha)

Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd

Raied piiranguvööndis peavad olema piiratud 15. aprillist kuni 15. juunini, et mitte häirida (kaitsealuseid) linde pesitsusperioodil. Lageraie on

keelatud paljandite servadel vööndis, mille laius võrdub esimese rinde kõrgusega (ligikaudu 20-30 m), et vältida erosiooni. Maastikuvaadete

säilitamiseks näiteks matkaradadel võib vajadusel läbi viia üksikute noorte puude eemaldamist. Erosioonialtides kohtades on eraldiseisvate puude

raiumine õigustatud olukordades, kus vähemalt 1/3 puu juurestikust on paljastunud ja ripub üle paljandi serva (Foto 1). Taoliste puude paljandilt

langemisega kaasneks pinnase erosioon. Sellisel juhul tuleb raiuda vaid osa puust, jättes juurestiku koos osaga tüvest puutumata.

Foto 1. Paljastunud juurtega puu Kaldametsa farmi lähedal paljandi peal

Kava koostajad soovitavad piiranguvööndi raielangil täiendavalt alles jätta ka surnud seisvad puud ja lamapuit diameetriga üle 30 cm, juhul kui

nad ei kujuta endast ohtu metsamajandustöödele.

Raielangile jäetavad säilikpuud tuleb planeerida väikeste gruppidena metsaservade lähedale, et säilitada iseloomulike liikide kooslusi.

Vanades männipuistutes võivad II rindest peale kasvavad kuused aja jooksul männid välja vahetada. Majandamata metsades toimub see loodusliku

arenguna. Majandatavates metsades toimub see aegjärgse raie tõttu, kui esimestel aastatel peale raiet on mändide järelkasv pärsitud. Männikutes

on soovitatav kasutada valik-, häil- või veerraiet. Raiutavad häilud on seejuures pindalaga 0,1 ha või raiutava ala diameeter võrdne I puurinde

kõrgusega (vahemaad raielankide vahel on vähemalt pool keskmisest I rinde kõrgusest). Puurinde eemaldamise tagajärjel intensiivse rohu- ja

põõsaste kasvu pärssimiseks ning soodustamaks männi seemnete idanevust tuleb maapind kultiveerida.

Kaasikute noorendikes on soovitatav valikraie või väikestel aladel lageraie, et vältida kinnikasvamist. Kuivades kasekooslustes on sobilik aegjärgne

raie.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-

Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

24.03.2023

korraldusega nr 1-3/23/84

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 4

1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 5

1.1 Kaitseala ja hoiuala asend, kirjeldus ja looduslikud tingimused ................................ 5

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ................................................................................ 5

Koiva-Mustjõe luha hoiuala ......................................................................................... 6

1.2. Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus, kehtivad kaitsenõuded ........... 6

1.3 Kaitse-eesmärgid ...................................................................................................... 12

1.4. Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala maaomand .......................... 13

2. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED NING NEID MÕJUTAVAD TEGURID15

2.1. Elupaigad ................................................................................................................. 15

2.1.1 Jõed ja ojad (3210) ............................................................................................ 15

2.1.2. Poollooduslikud kooslused ............................................................................... 17

2.1.3. Metsad .............................................................................................................. 21

2.2. Elustik ...................................................................................................................... 23

2.2.1. Seened, samblad, samblikud ............................................................................ 23

2.2.2. Soontaimed ....................................................................................................... 25

2.2.3. Rõngussid, limused, vähid, putukad ................................................................. 25

2.2.4. Kalad ................................................................................................................ 29

2.2.5. Kahepaiksed ja roomajad (konnad, harivesilik, kivisisalik) ............................ 31

2.2.6. Linnud .............................................................................................................. 31

2.2.7. Imetajad ............................................................................................................ 34

2.3. Maastikud ................................................................................................................ 34

2.4. Üksikobjektid ja kultuuriväärtused ......................................................................... 36

Suured põlispuud, männikud, ohvripuud, ristipuud, sõjatammed .............................. 36

Postitõllatee ja sellega seonduv pärimus Koiva ääres ................................................ 36

2.5. Turism, loodusõpe ja teadusväärtused (sh riiklikud seirepunktid) .......................... 36

3. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................................ 39

3.1. Turismi arendamine kaitsealal ja hoiualal ............................................................... 39

3.2. Ehitustegevus ja planeeringud kaitsealal ning hoiualal ........................................... 39

3

3.3. Kaevandamise põhimõtted ...................................................................................... 40

3.4. Teede rajamise ja hooldamise põhimõtted kaitsealal ja hoiualal ........................... 41

3.5. Kommunikatsioonide hooldamise ja rajamise põhimõtted kaitsealal ja hoiualal ... 42

hoiualal ........................................................................................................................... 42

3.7. Vooluveekogude ja jõe sootide hooldamise põhimõtted kaitsealal ja hoiualal ....... 44

3.8. Põllu-, rohumaade ja niidukoosluste hooldamise üldised põhimõtted kaitsealal ja

hoiualal ........................................................................................................................... 45

3.8.1. Niitmine kaitsealal ja hoiualal .......................................................................... 45

3.8.2. Karjatamine kaitsealal ja hoiualal .................................................................... 46

3.8.4. Põllumaade hooldamine kaitsealal ja hoiualal ................................................. 47

3.9. Metsade majandamine kaitsealal ja hoiualal ........................................................... 48

4. EELARVE ...................................................................................................................... 50

KASUTATUD MATERJALID ......................................................................................... 57

Andmebaasid ja kaardid.............................................................................................. 57

Seadused ........................................................................................................................ 58

LISAD ................................................................................................................................ 59

4

SISSEJUHATUS

Vastavalt looduskaitseseadusele on kõikidele kaitsealadele kohustuslik

kaitsekorralduskava – see määratleb kaitsealal paiknevad väärtused ja eesmärgid, mis on

püstitatud nende väärtuste säilimiseks ning väärtusi mõjutavad tegurid.

Kaitsekorralduskava tähtsaim ülesanne on aidata kaitse korraldajatel planeerida väärtuste

säilimiseks vajalikke tegevusi. Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava

koostati Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-ValgaVõru regiooni tellimusel Eestimaa

Looduse Fondi (ELF) poolt aprill-september 2008. Hea kaitsekorralduskava peab

arvestama kõigi huvigruppidega. Sestap korraldas ELF kaitsekorralduskava koostamise

protsessi jooksul arutelusid, kuhu oodati kaitsealaga seotud inimesi ning organisatsioone.

Kaitsekorralduskava koostamise jooksul viidi läbi kolm arutelu, mis toimusid Valga

metskonnas ja Hargla Maakultuurimajas: 07.05.2008, 20.06.2008 ning 07.08.2008.

Arutelude käigus osalesid töögrupis: Pille Saarnits, Maris Kivistik, Toomas Hirse, Taavi

Tattar, Priit Voolaid, Kaili Preismann, Tiina Troškin, Jan Ruukel, Henno Peegel, Olivia

Till, Merike Tsimmer, Raivo Rüütli, Mart Leosk, Tiit Ambos, Risto Sepp, Maarika

Keskoja, Monika Rogenbaum, Üllart Länik, Kalev Raudsepp, Rein Lepp.

Kaitsekorralduskava vormistasid ja protsessi juhtisid Kaupo Kohv ja Mari Kaisel.

Käesolev kaitsekorralduskava koosneb neljast peatükist. Kaitseväärtusi, väärtuste

kaitseeesmärke, mõjutegureid ning vajalikke tegevusi on kirjeldatud peatükis 2.

Kasutajasõbralikkuse huvides on läbi kava kasutatud ühtset numeratsiooni – väärtuste

numeratsioon vastab mõjutegurite ning tegevuste tabelites ja eelarvetabelis kasutatule.

Peatükis 3 on toodud ära kaitsealal läbi viidavate tegevuste üldised põhimõtted, mis on

ühtlasi aluseks kaitseala valitsejale kaalutlusotsuse tegemisel.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamisel lähtuti

kaitsekorralduskava koostamise juhistest, Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-

Võru regiooni poolt koostatud lähteülesandest ja varasemast kaitsekorralduskavadest

(Karula rahvuspargi KKK 2008-2018). Kaitsekorralduskava meetmeid ajakohastati 2015.

aastal ning sellest võtsid osa Jan Ruukel, Tarmo Evestus, Maarja Mägi, Eleri Laidma, Taavi

Tattar ja Priit Voolaid.

5

1. ÜLDOSA

1.1 Kaitseala ja hoiuala asend, kirjeldus ja looduslikud tingimused

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala või MKA) pindalaga 3179 ha asub

Kagu-Eestis, Võru maakonnas Mõniste vallas Tursa, Saru, Kuutsi ja Hüti külas ning Valga

maakonnas Taheva vallas Koiva, Koikküla, Laanemetsa, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla,

Kalliküla ja Tõrvase külas. Kuni Parmu sihtkaitsevööndini on kaitseala lõuna ja edelapiir

ühtlasi Eesti riigipiir Läti vabariigiga. Tüüpiliste jõeelupaikade ning jõeäärsete väärtuslike

elupaikadega seotud kaitsealana on Koiva-Mustjõe MKA piklik, põhjaosas loode-kagu

ning keskosas ida-lääne suunaliselt välja venitatud ala, mille sisse jäävad väärtuslikud

jõeäärsed luha- ja puisniidud ning metsakooslused.

Kaitseala aluseks on 1957. aastal loodud Koiva puisniidu botaaniline kaitseala, mida on

hiljem korduvalt laiendatud. Tänapäevased piirid saavutati mitmete eraldipaiknevate

kaitsealuste objektide ühendamisel – Koiva puisniit ning mitmed väärtuslikud Koiva- ja

Mustjõeäärsed lamminiidud, Koiva männikud, Parmu männikud jt.

Kaitsealal on valdavad erineva leetumisastmega leet- ja leedemullad ning niiskematel

aladel gleistunud ning lammi-gleimullad.

Tähtsamateks elupaikadeks on Koiva jõe äärsed liigirikkad ja kohati lamapuidurohked

metsaosad: tamme alusmetsaga männikud Koiva kõrgematel kalda-aladel, nõmmemetsad,

jõeäärsed lammimetsad, Koiva jõe ning Mustjõe väärtuslikud luha-alad, lamminiidud ja

laialehiste põlispuudega puisniidud, kadastunud pärisaruniidud, liivased ja kuivad

karjatatavad rohumaad. Koiva niidud on Lõuna-Eestis omataolised – sageli leidub

lubjalembeseid taimekooslusi, mis on pigem omased Lääne-Eestile. Nii Koiva kui ka

Mustjõgi on kaitsealused lõhejõed; ala floora ja fauna on väga liigirikkad. Botaaniliselt on

tähelepanuväärne paljude haruldaste taimeliikide esinemine: kikkapuu (Euonymus

europaeus), künnapuu (Ulmus laevis), võsu-liivsibul (Jovibarba globifera), villane

katkujuur (Petasites spurius), stepi-aruhein (Festuca rupicola) ja mitmed käpalised endise

Koiva puisniidu alal (Leibak, Tomson 2001). Mustjõe luht on rahvusvahelise tähtsusega

linnuala (IBA), seda eelkõige rukkiräägu (Crex crex), rohunepi (Gallinago media) ja

jäälinnu (Alcedo atthis) kaitseks (allikas: www.birdlife.org). Olulisemate liikide hulka

kuuluvad veel metstilder (Tringa ochropus), metsis (Tetrao urogallus) ning

valgeselgkirjurähn (Dendrocopos leucotos). Koiva-Mustjõe maastikukaitsealale jäävad ka

mitmete haruldaste kaitsealuste mardikate ning liblikate elujõulised populatsioonid.

Kaitseala territooriumil paikneb vähe hoonestuid sh vaid mõned elumajad. Vaatamata

suurele pindalale, on Koiva-Mustjõe maastikukaitseala hõredalt asustatud, kuna kaitseala

6

hõlmab eelkõige jõeäärseid poollooduslikke kooslusi, mis on ajalooliselt maakasutuselt

olnud karja- või heinamaad.

Koiva-Mustjõe luha hoiuala

Koiva-Mustjõe luha hoiuala (edaspidi hoiuala või HA) pindalaga 532,9 ha asub KaguEestis

Valga maakonnas, Taheva vallas Laanemetsa, Tsirgumäe ja Sooblase külas. Hoiuala

koosneb kahest lähestikku paiknevast tükist. Hoiuala on loodud eelkõige LD liikide

rukkiräägu (Crex crex) ja siniraa (Coracias garrulus) ning LD niiduelupaikade kaitseks.

1.2. Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus, kehtivad

kaitsenõuded

Kaitseala

Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr

242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” ja Eesti NSV Ministrite

Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 „Riiklike maastikuliste, geoloogiliste,

botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride

kinnitamisest” ning botaanilise keeluala «Koiva puisniit» baasil. Edaspidi on kaitseala piire

laiendatud ning lõpuks jõutud mitme erineva kaitsealuse objekti ühendamisel tänaste

piirideni (tabel 1).

Tabel 1. Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kronoloogia.

Dokument Vastu

võetud

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2007. a määrus nr 9 Vabariigi Valitsuse 6.

oktoobri 2005. a määruse nr 259 «Koiva-Mustjõe maastikukaitseala

kaitseeeskiri» muutmine

11.01.2007

Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2005. a määrus nr 259 Koiva-Mustjõe

maastikukaitseala kaitse-eeskiri 6.10.2005

ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade

kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest 28.04.1959

ENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste,

botaaniliszooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende

piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107

6.04.1959

ENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest looduskaitse

organiseerimiseks Eesti NSV-s 11.07.1957

7

Allikas: www.register.keskkonnainfo.ee

Oma loodusväärtuste tõttu on Koiva-Mustjõe maastikukaitseala arvatud ka Natura 2000

linnu- ja loodusalade hulka (kaitseala põhjapoolsed osad ja Parmu sihtkaitsevöönd on

arvatud loodusalade hulka, alates Parnika sihtkaitsevööndist lõuna suunas kuulub

kaitsealune territoorium nii linnu kui ka loodusalade hulka). Mustjõe luht kuulub

rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) nimekirja.

Kaitseala jaguneb üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ning Koiva piiranguvööndiks (tabel

2).

Tabel 2. Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala jagunemine siht-

ja piiranguvöönditesse

Vööndi nimetus Tüüp Asukoht

Koiva pv piiranguvöönd Valgamaa, Taheva vald

Alakonnu skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Tsirgumäe küla

Koikküla skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Koiva küla

Koivakonnu skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Tsirgumäe küla

Kõrgeperve skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Tsirgumäe küla

Lepa skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Koiva küla

Parm skv lood. SKV Valgamaa, Taheva vald, Hargla küla

Parnika skv hoold. SKV Valgamaa, Taheva vald

Saru skv hoold. SKV Võrumaa, Mõniste vald

Vaidva skv hoold. SKV Võrumaa, Mõniste vald, Tsirgumäe küla

Vaitka skv hoold. SKV Valgamaa, Taheva vald, Koiva küla

Vaskpalo skv hoold. SKV Valgamaa, Taheva vald, Tsirgumäe küla

Koiva-Mustjõe luha hoiuala hoiuala Valgamaa, Taheva vald, Laanemetsa

küla

Allikad: www.register.keskkonnainfo.ee www.eelis.ee

Vastavalt kaitse-eeskirjale jagunevad kaitseala vööndite eesmärgid järgnevalt:

Lepa, Koikküla, Kõrgeperve, Alakonnu ja Parmu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on

koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Vaitka, Parnika ja Koiva konnu

sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste mitmekesisuse ja

maastikuilme säilitamine. Vaskpalo, Saru ja Vaidva sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on

8

Mustjõe luhaalade liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Sihtkaitsevööndite

metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu

säilitamine.

Vastavalt looduskaitseseadusele ja kaitse-eeskirjale seatakse kaitsealal tegutsemisele

erinevate vööndite kaupa piiranguid, osad tegevused on võimalikud kaitseala valitsejaga

kooskõlastades (tabel 3).

Seoses reformiga 2009. aastal liideti maakondlikud keskkonnateenistused, Riiklik

Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus Keskkonnaametiks (KeA). Koiva-Mustjõe

maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala valitseja on Keskkonnaamet.

Hoiuala

Koiva-Mustjõe luha hoiuala paikneb kahe lahustükina Koiva-Mustjõe maastikukaitseala

läheduses. Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste

maastikuilme säilitamine ning loodusliku linnustiku kaitse. Koiva-Mustjõe luha hoiuala

valitseja on Keskkonnaamet.

Hoiuala loodi Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 311 „Hoiualade

kaitse alla võtmine Valga maakonnas“.

Tabel 3. kaitsealal kehtivad piirangud vööndite kaupa

Keelatud tegevused Lubatud tegevused Vajalikud tegevused

Kogu kaitsealal keelatud

tegevused ilma kaitseala

valitseja nõusolekuta

Sihtkaitsevööndites

keelatud tegevused Koiva piiranguvööndis

Sihtkaitsevööndites on kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud

Vaitka, Parnika, Koiva konnu,

Vaskpalo, Saru ja Vaidva

sihtkaitsevööndites:

Muuta katastriüksuse kõlvikute

piire ja sihtotstarvet majandustegevus

Maavara kaevandamine,

välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59

lõikes 2 sätestatud juhul

kaitseala valitsejaga

kooskõlastatud kohtades

Poollooduslike koosluste ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks ning

kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus

Loomade karjatamine

Koostada maakorralduskava ja

teostada maakorraldustoiminguid;

Loodusvarade

kasutamine

Biotsiidi ja

taimekaitsevahendi

kasutamine metsamaal ja

looduslikul rohumaal

Olemasolevate ehitiste, liinirajatiste, teede,

radade, sildade ja purrete hooldustööd,

sealhulgas veeteede puhastamine sinna

langenud puudest

Niitmine

Kehtestada detailplaneeringut ja

üldplaneeringut;

Uute ehitiste

püstitamine, välja

arvatud tee, tehnovõrgu

rajatise või

tootmisotstarbeta

ehitise püstitamine

kaitsealal paikneva

kinnistu või kaitseala

tarbeks;

Uuendusraie, välja

arvatud turberaie,

kusjuures tuleb säilitada

koosluse liigiline ja

vanuseline mitmekesisus

Koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse

kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus

esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,

metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas

Puu- ja põõsarinde

harvendamine

Lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või

laiendada lautrit või paadisilda

Puidu kokku- ja

väljavedu külmumata pinnasel;

Koivakonnu, Vaskpalo, Saru ja

Vaidva sihtkaitsevööndites

olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd

Anda projekteerimistingimusi Puhtpuistute

kujundamine ja

energiapuistute rajamine.

Jahipidamine Lepa ja Koikküla sihtkaitsevööndites 1. septembrist 1. märtsini

Anda ehitusluba Uue maaparandussüsteemi

rajamine Võõrpuuliikide raie

rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis

ruutmeetrit, kui selleks ei ole

vaja anda vee erikasutusluba,

ehitusluba ega esitada

ehitusteatist;

Jahiulukeid lisasööta

Vastavalt Looduskaitseseadusele võib hoiualadel kaitstavate liikide ja elupaikade soodsa

seisundi tagamiseks seada piiranguid majandamistegevusele (vt tabel 4).

Tabel 4. Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud majandustegevusele hoiualal.

Alal on keelatud: Ala valitseja nõusolekuta on alal keelatud:

1) Nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati

ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti

tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku

sihtotstarvet

2) Metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava

elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada

elupaigale tüüpiliste liikide säilimist

2) koostada maakorralduskava ja teostada

maakorraldustoiminguid

3) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel

tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki.

Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks

määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks

määratud tehnoloogiat

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut

Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab

esitama hoiuala valitsejale teatise

järgmiste tegevuste kavandamise korral:

1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase

teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja

poolloodusliku rohumaa ning poldri

kultiveerimine ja väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude

raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja

rekonstrueerimine.

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada

püstitada või laiendada lautrit või paadisilda

5) anda projekteerimistingimusi

6) anda ehitusluba

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee

erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks

8) jahiulukeid lisasööta

Vastavalt Looduskaitseseadusele on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik

nende ilmet ja liigilist koosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu-

ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Käesolev kaitsekorralduskava

annab hoiuala valitsejale ka selged juhised majandamistegevuse reguleerimiseks hoiualal,

et tagada LD liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimine või paranemine.

1.3 Kaitse-eesmärgid

Kaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas

nimetatud linnuliikide ja selles direktiivis nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide,

kes on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, ning rukkiräägu (Crex crex), kes on

ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade

(3260), kuivade nõmmede (4030), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude

(6450), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute

(9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning

laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide, paksukojaline jõekarp

(Unio crassus) ja harilik tõugjas (Aspius aspius), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused

liigid ja hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), laia tõmmuujuri

(Graphoderus bilineatus), suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis), kes kõik on ühtlasi III

kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

ebasüsiku (Boros schneideri) elupaikade kaitse.

Hoiuala kaitse-eesmärk on:

Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) kaitse ja EÜ

nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: siniraag (Coracias

garrulus) ja rukkirääk (Crex crex).

1.4. Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala maaomand

Kaitseala ja hoiuala maaomandist annab ülevaate tabel 5 ja tabel 6. Hoiualal on tegemist valdavalt eramaadega, siis kaitsealal on eramaid

veidi rohkem kui 50% ala pindalast. Koiva-Mustjõe kaitseala 3179 ha maast on siiani jätkuvalt riigiomandis olevaid maid ligikaudu 700

hektarit, enamus neist paiknevad piiranguvööndis Vaskpalo ja Saru sihtkaitsevööndi vahel. Sihtkaitsevööndite lõikes on jätkuvalt

riigiomandis olevaid maid proportsionaalselt kõige rohkem Vaitka, Vaidva ja Vaskpalo sihtkaitsevööndis, mis kõik on seotud eelkõige

poollooduslike kooslustega. Kõik nn looduslikud sihtkaitsevööndis on valdavas enamuses ainult riigimaal, mõningase erandina

joonistub välja Kõrgeperve sihtkaitsevöönd, millest enamus on eramaal. Töö autorid paluvad lugejal toodud numbritesse suhtuda teatud

ettevaatusega, kuna töö tegemiseks kasutada olnud andmebaaside alusel oli kohati raske 100% kindlusega katastriüksuse omandivormis

selgusele jõuda.

Tabel 5. Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala maaomand.

Hoiuala MKA

Üldpindala 532,9 3179

Katastriüksuste pindala 492,9 2479,7

Riigimets 873,6

Eramaad 482,1 1600

Jätkuvalt riigiomandis

olevad maad

40 699,3

NB! Riigimaa osas on tabelis toodud vaid riigimetsamaad, st. et teede alused maad jmt poel eraldi välja toodud.

Tabel 6. Maaomand Koiva-Mustjõe MKA sihtkaitsevööndites.

Sihtkaitsevöönd/pindala

(ha)

Lepa Koikküla Vaitka Parnika Kõrgeperve Alakõnnu Koivakõnnu Parmu Vaskpalo Saru Vaidva

Üldpindala 75,3 83 57,9 214,3 14,6 21,3 334,2 133,3 300,9 136,1 130,9

Katastriüksuste pindala

Riigimets 75,3 83 193 8,7 28 133,3 24,1

Eramaad 12,8 13,8 11,2 12,6 3,6,2 145,4 124,1 53,1

Jätkuvalt riigiomandis

olevad maad 45,1 7,5 3,4 131,4 12 77,8

2. KAITSEALA JA HOIUALA VÄÄRTUSED NING NEID

MÕJUTAVAD TEGURID

2.1. Elupaigad

Elupaikade all on mõeldud nn Natura elupaiku ehk EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi

Loodusdirektiiv – LD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Alljärgnevalt on kirjeldatud

KoivaMustjõe maastikukaitsealal ja Koiva-Mustjõe hoiualal esinevaid elupaiku ja teisi

väärtusi, neid mõjutavaid tegureid ja elupaikade ja teiste väärtuste säilimiseks või

parandamiseks vajalikke kaitsekorralduslikke tegevusi.

2.1.1 Jõed ja ojad (3210)

Kaitseala

Kaitseala kesksed elemendid on suuremad jõed: Koiva jõgi, Mustjõgi, Peetri jõgi ning

Vaidava jõgi. Koiva jõgi Eesti piires, Mustjõgi Pärlijõe suudmest suubumiseni Koiva jõkke

ning Peetri jõgi Eesti piires on märgitud Keskkonnaministri 15. juuni 2004.a määruse nr 73

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad nimistu” (RTL 2004, 87 1362)

kohaselt nn lõhejõgedeks. Koiva ning Mustjõgi on olulised kudemisalad nn siirdekaladele,

kelle hulka kuuluvad ka forellid ning lõhe, samuti arenevad jõgedes nende noorjärgud.

Koiva, Mustjõe, Peetri ja Vaidava jõe kalastik annab tunnistust sellest, et jõe elupaik on

soodsas seisundis, kuid kalade või kalamaimude rändeteed oluliste kudealade (soodid) ja

jõeelupaiga vahel on raskendatud. Oluline on tagada takistuste puudumine, et asurkonnad

koelmutele pääseksid ning ei hääbuks. Mitmete nn Natura kalaliikide (võldas, tõugjas, hink)

kohta on küll infot, et neid Mustjões ja Koivas leidub, ent koelmute asukoha ning seisundi

kohta teavet ei ole (suuline info Rein Järvekülg).

Soodiotsad ja kraavid on kalanoorjärkude ja suurvee ajal kudema tulnud kaladele

liikumisteeks. Setted ja võsa soodiotstes takistavad suve algul kudema minevate kalade pääsu

kudemiseks sobivatesse sootidesse. Ühest küljest mõjutavad setteid täis kraavid ja soodiotsad

otseselt kaitsealuseid kalaliike (vingerjas, võldas), teisest küljest mõjutab kalastik piirkonna

mitmekesisust ja on oluliseks toiduobjektiks mitmetele kaitseväärtuseks olevatele liikidele

(jäälind, must-toonekurg, kalakotkas, saarmas, röövkalad). Sootide ühendamine jõega

muudab veerežiimi ja see mõjutab ka teisi loomarühmasid (kiililised, ujurid, jõevähk,

kahepaiksed). Mõjude suurused on raskesti prognoositavad ja seetõttu vajavad soodi otste

hooldustööd enne tööde tegemist sootide elustiku seiret, mida tuleb jätkata peale

hooldustööde lõppu 10 aasta jooksul. Seejuures on vajalik seirata ka soote, kus hooldustöid

ei teostata.

Koiva jõgi on tumedaveeline ja humiinaineterikas. Vastavalt 2002-2003 läbi viidud

pinnaveeseire tulemustele on Koiva jõe veeklass väga hea

(http://www.envir.ee/koiva/index.php?PID=pages&Menu=23&Lang=est).

Mustjõgi kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL

2007, 63, 1134) ning eelpoolnimetatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse: Pärlijõe suudmest suubumiseni Koiva jõkke. Riikliku jõgede

hüdrobioloogilise kompleksseire (2004-2005) kohaselt on Mustjõe seisund kaitsealale

jäävatel lõikudel hea ja väga hea (ülemjooksul, Litsmetsa lõigus siiski keskmine).

Põhjaloomastiku järgi oli jõe seisund väga hea. Ränivetikaindeksite alusel tuleks jõe seisund

hinnata kesiseks, kuid põhjendust sellele hetkel ei ole. Kalastiku järgi oli seisund hea ja kesise

vahepeal.

Riikliku pinnaveeseire (2003-2004) tulemusel on Mustjõe veeklass määratletud kui hea.

Soovida jätab üldfosfori sisaldus, mille alusel oleks Mustjõe veeklass rahuldav

(http://www.envir.ee/koiva/index.php?PID=pages&Menu=23&Lang=est ).

Hoiuala

Hoiualal vastavat elupaika pole registreeritud.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Looduslik veerežiim on säilinud, kaladele kudemiseks sobilikud soodid ja kraavid on

avatud.

Kaugem: Looduslik veerežiim ning jõe-elupaikade hea seisund on säilinud.

Mõjutegurid:

1. Intensiivne põllumajanduslik ja metsamajanduslik tegevuse jõgede valgaladel.

2. Paisutamine ja muul moel veerežiimi muutumine. Lisajõgedel olevad paisud

takistavad kalade liikumist võimalikele koelmualadele, seda eriti Pärlijões (Riiklik

jõgede hüdrobioloogilise kompleksseire 2004-2005). Veerežiimi muutumist

põhjustavad ka püsivad looduslikud voolutakistused (koprapaisud, rüsipuuvallid).

3. Maaparandussüsteemidest (kuivenduskraavid sh ka kaitsealast väljaspool) jõkke

kanduvad setted ja reostus.

4. Kaladele sobivate rändeteede (kudealadelt (kraavid, soodid) jõkke) setetega

täitumine ja võsastumine.

Vajalikud tegevused

Siin ja edaspidi on tegevuse järel sulgudes toodud, millise mõjuteguri leevendamiseks see

adresseeritud on.

• Teavitustegevus (artiklite sari kaitseala väärtustest ning metsamajandamise,

niiduhoolduse, turismi arendamise jms üldpõhimõtetest). (1, 2, 3, 4)

• Koprapaisude ja muude looduslike voolutakistuste likvideerimine sh ka kopra

arvukuse reguleerimine. (2)

• Kaitseala jõgedesse suubuvate maaparandussüsteemide hoolduskava tellimine. (3)

• Sootide ja kraavide avamine ja hooldamine (kalade kudealade ühendamine

jõgedega). (4)

• Jõe-elupaikade ja Natura liikide kompleksinventuur.

2.1.2. Poollooduslikud kooslused

Poollooduslikke rohumaid on Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiualal

hinnanguliselt (erinevad inventeerimiskihid annavad erinevaid pindalasid) kokku 1306 ha,

millest 15 ha jääb hoiualale ja ülejäänud kaitsealale. Aastaks 2008 on poollooduslike

koosluste hooldamiseks taotletud PRIA-st toetust 860 hektarile, seejuures pole hoiualal

asuvate poollooduslike koosluste majandamiseks toetust küsitud. Paraku pole võimalik

usaldusväärselt välja tuua, kui palju konkreetsetest poollooduslikest elupaigatüüpidest on

proportsionaalselt hooldatud, kuna erinevad andmekihid ei kattu omavahel elupaigatüüpide

piiride osas, samuti ei saa täie kindlusega eeldada, et alad, millele pole hooldamiseks toetust

küsitud, on tingimata ka tegelikult majandamata. Seetõttu tuleb kõigisse allpool toodud

arvulistesse väärtustesse suhtuda ettevaatuse ja reservatsioonidega. Konkreetsed numbrid

saada kombineerides EELIS-s kättesaadavat poollooduslike koosluste kihti ja LKK poolt

koostatud poollooduslike koosluste kihti, mis kajastab koosluseid, millele on teadaolevalt

taotletud hooldamise toetust. Põhikihina on kasutatud EELIS-e poollooduslike koosluste

kihti. Vaid puisniitude puhul võib suhteliselt kindlalt välja tuua, et hooldatud on 71,5 hektarit

133-st. Niitude puhul peab olema eesmärgiks tänaseks säilinud poollooduslike elupaikade

pindala ja kvaliteedi säilimine ning liigilise koosseisu paranemine. Seega tuleb täiendavalt

hooldada 447 hektari poollooduslike rohumaid, sh 16 ha niite hoiualal.

Poollooduslike koosluste hooldamist raskendab aladel püsiv liigvesi. Liigvee ärajuhtimiseks

on oluline, et soodiotsad oleksid avatud ning kraavid setetest puhtad. Soodiotstele tuleb

rajada ülepääsud (truubid, sillad), et oleks tagatud parem ligipääs poollooduslikele

kooslustele. Pikas perspektiivis on vajalik soodiotsad avatuna hoida. Avamist vajavad soodid

ja kraavid on kaardistatud lõigul Saru sillast kuni Harglani (vt lisa 6). Peale tööde

tulemuslikkuse hindamist tuleb kaaluda uute sootide ja kraavide avamist ülejäänud kaitsealal.

Angervaksa tõrjumise eesmärgil on vajalik niitmistegevuste alustamine vähemalt enne

taimede viljumist.

2.1.2.1. Kuivad niidud, sh kuivad nõmmed (4030), lubjarikkal mullal kuivad

niidud (6210*), madalike liigirikkad arurohumaad (6270*)

Kuivad nõmmed (4030) ja lubjarikkad kuivad niidud (6210*)

Kaitseala

Kuivade nõmmede elupaiku on maastikukaitsealal registreeritud 21,2 ha (hoiualal seda

registreeritud ei ole). Elupaik esineb MKA-l kolme lahustükina, mis paiknevad Hargla ja

Sooblase külast lõunas ja Vaitka sihtkaitsevööndis. Kõigi seisundit ja väärtust on hinnatud

heaks kuni väga heaks. Käesoleval juhul tuleb selle elupaiga all mõista eelkõige kuivasid

nõmme-paluniitusid. Kohati leidub ka Lõuna-Eesti jaoks eripäraseid lubjalembese

taimestikuga niidualasid, kus domineerivad arukaerand ja angerpist, mis viitavad muldade

karbonaatsusele (PKÜ inventuur 2002-2003). Siinkohal tuleb veel märkida, et lisaks on

inventeerijad eristanud üle 10 hektari paluniitude ja liigirikaste lubjavaeste niitude elupaiga

mosaiiki, mis käesolevas töös on liidetud liigirikaste lubjavaeste niitude elupaiga hulka.

Vastavate elupaikade majandmiseks on PRIA-st taotletud toetust kokku 18,8 ha

majandamiseks.

Hoiuala

Vastavat elupaika pole registreeritud.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

Kaitseala

See elupaik on kuivadest niitudest kõige levinum – kokku leidub seda elupaika hinnanguliselt

120,3 hektaril, mis jäävad kõik MKA Valgamaapoolsesse osasse ja hoiuala läänepoolsele

lahustükile. Natura elupaikade inventuuri käigus on üldist looduskaitselist seisundit hinnatud

heaks või väga heaks 100 hektaril. Ülejäänud niitude seisund on halvenenud kas

kinnikasvamise või hoolduse lõppemise tõttu rohkem kui kümme aastat tagasi. Valdavas

enamuses jäävad need niidud piiranguvööndisse. Hetkel on neist niitudest majandatud

ligikaudu 61,6 hektarit.

Hoiuala

Hoiualal esineb lubjavaeste liigirikaste niitude elupaika ligikaudu 15,2 ha. Enamiku niitude

seisundit on hinnatud kesiseks. PRIA-st pole hoiuala niitude majandamiseks poollooduslike

koosluste hooldamise toetust küsitud.

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Hooldatavad niidud on säilinud niidetatava või karjatatavana vähemalt kaitsealal 105

hektaril ja hoiualal 15 hektaril.

Kaugem: Niiduelupaikade soodne seisund ning bioloogiline mitmekesisus on kaitsealal ja

hoiualal säilinud, jätkub niitmine ning karjatamine kaitsealal 105 hektaril ja hoiualal 15

hektaril.

Mõjutegurid

1. Niitude võsastumine.

2. Valed hooldusvõtted (purustatud hein jääb maha, väetamine).

3. Andmete täpsus ja õigsus (sh andmete aegumine).

4. Olemasolev toetuste süsteem (positiivne ehk kaitseväärtusele kaasa aitav tegur).

Vajalikud tegevused

• Karjatamine, niitmine. (1)

• Teavitus niiduhoolduspõhimõtetest ja hooldustoetustest (vahetu suhtlus, vajadusel

teabepäevad ja artiklid). (1, 2)

• Niiduelupaikade lisainventuur. Täpsustatakse Natura elupaikade piire ja antakse

täpsed majandamisjuhised. Hoiualal pole vajalik. (3)

• Niitude botaaniline seire. Töötatakse optimaalne seirepunktide/transektide skeem, et

jälgida niitude majandamisest/mittemajandamisest tulenevaid muutusi taimestikule.

Hoiualal pole vajalik. (3, 4)

2.1.2.2. Põhjamaised lamminiidud (6450)

Kaitseala

Niiskete niitude elupaiku on Koiva–Mustjõe MKA-l Natura 2000 inventuuride raames

registreeritud kokku 1030 ha, millest väga heas või heas seisus on 1008,9 ha. Nende hulgas

on 110,4 ha elupaiku, mille puhul on tegemist lamminiidu ja puisniidu mosaiigiga, ning ka

nende seisundit on hinnatud heaks. LKK käsitles neid alasid oma andmebaasides

puisniitudena, kuid samas ollakse seisukohal, et päris puisniidu kriteeriumitele need alad

tervikuna ei vasta ja vajaksid täpsemat inventeerimist. Suurt osa lamminiite ilmestavadki

laialehised puudetukad ja vanade sootide ääres kasvavad remmelgad ning pajud. Kehvema

kvaliteediga elupaikade seisund on halvenenud peamiselt niitmise lakkamise tõttu 10 või

enam aastat tagasi. Niitude puhul on kohati probleem ka ligipääsetavus. Niisketest niitude

majandamiseks on küsitud PRIA-st poollooduslike koosluste hooldustoetust kokku 707,6

hektari jaoks.

Hoiuala

Vastavat elupaika pole registreeritud.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Niiduelupaikade soodne seisund ning bioloogiline mitmekesisus on säilinud,

niitmine ja karjatamine jätkub vähemalt 2008. a mahus, on taastatud ning edasiseks

majandamiseks ette valmistatud 1030 ha niidualasid.

Kaugem: Niiduelupaikade soodne seisund ning bioloogiline mitmekesisus on säilinud, jätkub

niitmine ning karjatamine kogu määratletud elupaigatüüpide ulatuses (1030 ha).

Mõjutegurid:

1. Võsastumine.

2. Raskendatud hooldamine (suurvesi) ja puudub taristu optimaalsemaks

majandamiseks niitudel.

3. Liigniiskuse tõttu madalamate alade hooldusest välja jäämine. Liigvesi mõjutab kogu

kaitsealal hinnanguliselt 300 hektari lamminiitude hooldust.

4. Huvi puudumine niitude hooldamise vastu keerulistel ja raskesti ligipääsetavatel

niitudel.

5. Andmete täpsus ja õigsus. Niiduelupaikade piirid ning määrangud on kohati ebaõiged

(kaitsekorralduskava välitööd 2008), sestap oleks kaitse parema korraldamise nimel

oluline lisainventuur.

Vajalikud tegevused

• Karjatamine, niitmine (sh võimalik töö talgute korras). (1)

• Teavitus niiduhoolduspõhimõtetest ja hooldustoetustest (vahetu suhtlus, vajadusel

teabepäevad või artiklid). (1, 2, 3, 4)

• Niiduelupaikade lisainventuur. Täpsustatakse Natura elupaikade piire ja antakse

täpsed majandamisjuhised. (5)

• Niitude botaaniline ja ornitoloogiline seire. Töötatakse välja metoodika ja optimaalne

seirepunktide skeem, et jälgida niitude majandamisest/mittemajandamisest

tulenevaid muutusi taimestikule ja linnustikule. (5)

• Raskesti ligipääsetavate niitude hoolduseks vajaliku

infrastruktuuri rajamine/hooldamine (truubid, sillad, teed jne). (2, 3, 4)

• Sootide ja kraavide avamine ja hooldamine aladelt liigvee ära juhtimiseks (2, 3)

• Sobiva tehnika soetamine keeruliste niitude taastamiseks ja hooldamiseks. (2, 3, 4)

• Loomade soetamine taastamiseks ja hooldamiseks. (2, 3, 4)

2.1.2.3 Puisniidud (*6530) (puiskarjamaad (9070))

Kaitseala

Koiva-Mustjõe MKA-l on registreeritud 133 ha puisniite, millest heas või väga heas seisus oli

108,4 ha (hoiualal puisniite registreeritud ei ole). Nende hulgas on 110,4 ha elupaiku, mille

puhul on tegemist lamminiidu ja puisniidu mosaiigiga, ning ka nende seisundit on hinnatud

heaks. Täna käsitleb KeA neid alasid oma andmebaasides puisniitudena, kuid samas ollakse

seisukohal, et päris puisniidu kriteeriumitele need alad tervikuna ei vasta ja vajaksid täpsemat

üle inventeerimist. Hetkel on sellest 133 ha niitude hooldamiseks taotletud PRIA-st toetust

71,5 hektarile, millest omakorda 38 hektarit on majandatud karjatamisega. Samas on vaid 13,5

ha poolloodusliku koosluse hooldamiseks makstud puisniidu hooldamise toetust (see on

kõrgem kui muu niiduelupaiga hooldamise toetus). Erinevad eksperdid on hinnanud selle 133

ha elupaikade seisundit heaks. Koiva puisniidud on omanäolised kogu Eestis. Kuna suur osa

niitudest asub lammialadel, siis on niitude mikroreljeef ja sellest tulenevalt taimestik väga

varieeruv (sellest ka segadus nende määratlemisega). Puud ja põõsad esinevad eelkõige

grupiti, kusjuures domineerivad eelkõige laialehised puuliigid. Lõuna–Eesti kontekstis teeb

vastavad puisniidud väärtuslikuks muldade karbonaatsus, mistõttu kohati võib näha

lubjalembeseid taimeliike, mis on omased Lääne-Eestile poollooduslikele kooslustele.

Hoiuala

Vastavat elupaika pole registreeritud.

Kaitse-eesmärk:

Lähem: Hooldatavad puisniidud on säilinud niidetava või karjatatavana, taastatud ja

edasiseks majandamiseks on ette valmistatud 133 ha

puisniite/lamminiite ja majandamisvõtted vastavad puisniitude/lamminiitude

hooldamise nõuetele.

Kaugem: Puisniiduelupaigad on soodsas seisundis, niitude bioloogiline mitmekesisus on

säilinud, majandamine toimub 133 ha puisniitudel.

Mõjutegurid

1. Võsastumine, metsastumine.

2. Niitjate/karjatajate (ka potentsiaalsete) vähesus, huvi puudumine niitude taastamise

ja hooldamise vastu.

3. Valed hooldusvõtted (puisniitude niitmata jätmine ja pidev karjatamine).

4. Andmete usaldatavus – millised on puisniidud, millised tegelikult puiskarjamaad.

Vajalikud tegevused

• Puisniitude ja puiskarjamaade taastamine vastavalt inventuurile, võimalik ka talgute

korras. (1, 2)

• Puisniitude hooldamine niitmise ja niite koristamise teel (osaliselt võimalik ka

talgute korras), puiskarjamaa hooldamine karjatamise ning vajadusel üleniitmise

teel. (1)

• Niiduhoolduspõhimõtetest ja hooldustoetustest teavitamine ja nende järgimine

(vahetu suhtlus, vajadusel teabepäevad või artiklid. (2, 3)

• Niiduelupaikade lisainventuur. Täpsustatakse Natura elupaikade piire ja antakse

täpsed majandamisjuhised puisniitude-puiskarjamaade (sh inventeeritakse alad mis

vajaksid taastamist) kohta. (4)

2.1.3. Metsad

Metsi on maastikukaitsealal ja hoiualal kokku hinnanguliselt 1660 ha (Peterson 1996).

Kaitsealal on metsade kogupindala 1551 ha ja hoiualal 99ha. Elupaigakriteeriumitele

vastavaid metsi on käsitletud allpool. Elupaigakriteeriumitele mittevastavate metsade

kaitseeesmärk kaitseala piiranguvööndis on tagada metsamaastiku järjepidevus ja

sihtkaitsevööndi metsaelupaikade soodsa seisundi tagamine ja hoiualal metsamaastiku

mitmekesisus. Selleks tuleb nende metsade majandamisel lähtuda peatükis 3.8 kirjeldatud

metsade majandamise üldpõhimõtetest.

2.1.3.1. Vanad loodusmetsad (*9010)

Kaitseala

Vanu loodusmetsi on Koiva MKA piires registreeritud 1065 ha. Enamus neist metsadest on

palu- ja nõmmemännikud. Koiva männikutele on iseloomulik tamme alusmets. Kõige

esinduslikumad vana loodusmetsa elupaigad paiknevad Parmu sihtkaitsevööndis ja kaitseala

põhjaosas Lepa sihtkaitsevööndis. Tuleb märkida, et kuigi vana loodusmetsa elupaigatüüpi

on registreeritud väga suurel pindalal, on inventeerijad pidanud enamuse vastavaks

elupaigaks määratud metsade esinduslikkust madalaks. Kaitseala vanade loodusmetsade

elupaigatüüpi kuuluvad männikud on enamuses olnud intensiivselt majandatud harvendus-

ja sanitaarraietega, mistõttu on nende looduskaitseline väärtus suhteliselt madal, eriti

keskealistes metsades. Vanemates metsades on majandamistegevuse lakkamisel potentsiaal

looduslikkuse suhteliselt kiireks suurenemiseks kindlasti olemas.

Hoiuala

Hoiualal on metsi hinnanguliselt 99 ha ja elupaikadest on registreeritud vaid vanu

loodusmetsi (9010*). Vanade loodusmetsade elupaigad esinevad Laanemetsa lahustükil

kokku 36 hektaril. Elupaiga kvaliteeti ei ole hinnatud kõrgeks (hinnang C). Soostuvad ja

soolehtmetsad (5080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning laialehised lammimetsad

(91F0).

2.1.3.2. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (5080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

ning laialehised lammimetsad (91F0)

Kaitseala

Koiva maastikukaitseala üheks suurimaks väärtuseks on Mustjõe ja Koiva jõe lammidel

paiknevad laialehised lammimetsad. Metsad kuuluvad humala kasvukohatüüpi, mis on Eestis

ohustatud ja haruldane kasvukohatüüp. Laialehised lammimetsad esinevad kaitsealal 73 ha.

Samuti on inventeerijad pidanud elupaiga esinduslikkust heaks. Soostuvad ja soolehtmetsad

ning siirdesoo- ja rabametsad esinevad kaitsealal 19 hektaril ja nende tähtsus kaitseala

kontekstis on marginaalne.

Hoiuala

Hoiualal vastavat elupaika pole registreeritud.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Metsaelupaigad on täiendavalt inventeeritud, looduslik areng on tagatud LD

metsaelupaikades, kaitseala metsade looduslikkus on säilinud või suurenenud.

Kaugem: Metsade soodne seisund on säilinud, metsade looduslikkus on suurenenud, püsivad

erivanuselised järjepidevad metsa-alad nii riigi- kui ka erametsas.

Mõjutegurid

1. Ebatäpselt määratletud elupaigatüüp, mis raskendab majandamisotsuste tegemist.

2. Kaitse-eeskirjast tulenev piirang, mis keelab külmumata pinnasega metsa kokku- ja

väljaveo.

Vajalikud tegevused

• Kaitsealale ja hoiualale tervikliku metsamajandamiskava koostamine, kus

planeeritakse metsade majandamine lähtuvalt kaitse-eesmärkidest ja metsa

majandamise üldpõhimõtetest. (1)

• Metsamajandamise üldpõhimõtetest teavitamine ning nende järgimine (vahetu

suhtlus, vajadusel teabepäevad või artiklid). (1)

• Kaitse-eeskirja muutmine. Kaitseala tsoneeringu muutmine lähtuvalt täpsustavast

elupaigainventuurist ja võimaldada kaitseala valitsejal lubada metsamaterjali

kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Ei kehti hoiuala kohta. (2)

• Metsaelupaikade täpsustav inventuur

2.2. Elustik

2.2.1. Seened, samblad, samblikud

Kaitseala

Kaitsealuste seente, samblate ning samblike kohta Koiva maastikukaitsealal on vähe infot,

samuti pole siiani meile teadaolevalt tehtud alapõhiseid inventuure (suulised teated Erast

Parmasto, Tiina Randlane ja Kai Vellak). PKÜ andmetel on Koiva puisniitudel leitud

huvitavamad seened (K. Kalamehe, G. Tshukshkini ja S. Veldre järgi) järgmised: kastanpäkk

(Gyroporus castaneus), keskmine ebavesinutt (Pseudohygrocybe intermedia), tuviheinik

(Tricholoma columbetta), valge limaloorik (Limacella illinita), papagoi-limavesinutt

(Gliophorus psittacinus)

(allikas: PKÜ http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/koiva_puisniit.htm). Koivalt leiti 2005. a

Eesti samblike jaoks ka uus pisisamblikuliik Leucocarpia dictyospora (Leppik, 2007). Lisaks

on Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal registreeritud järgmised samblikuliigid (Leppik, 2007

järgi): et

Acrocordia gemmata

Amandinea punctata

Anaptychia ciliaris

Arthonia didyma

Arthonia mediella

Arthonia radiata

Arthonia vinosa

Bacidea globulosa

Bacidia fraxinea

Bacidia rubella

Bacidia subincomta

Biatora efflorescens Biatora

helvola

Bryoria fuscenscens

Buellia schaererii

Buellia griseovirens

Galicium glaucellum

Galicium salicinum

Candelariella xanthostigma

Chaenothecas chrysocephala

Chaenotheca ferruginea

Chaenotheca tricialis

Chrysotrix candelaris

Dimerella pineti

Evernia prunastri

Fuscidea arboricula

Fuscidea praruptorum

Graphis scripta

Hypocenomyce scalaris

Hypogymnia fysodes

Lecanora allophana

Lecanora carpinea

Lecanora expallens

Lecanora rRugosella

Lecanora saligna

Lecanora sambuci

Lecanora subintricata

Lecidea nylanderi

Lecidella elaeochroma

Lecidella flavosorediata

Lecidella subviridis

Lepraria elobata

Lepraria incana

Lepraria jackii

Lepraria lobificans

Leproloma vouauxii

Melanelia subargentifera

Melanelia subaurifera

Micarea melanobola

Micarea prasina

Mycoblastus fucatus

Ochrolechia androgyna

Ochrolechia microstictoides

Opegrapha rufescens

Opegrapha varia

Opegrapha vulgata

Parmelia sulcata

Parmeliopsis ambigua

Pertusaria amara

Pertusaria coccodes

Phlyctis argena

Physconia enteroxantha

Physconia perisidiosa

Physconia icmalea

Platismatia glauca

Ramalina farinacea

Ropalospora viridis

Sclerophora coniophaea (LK II)

Vulpicida pinastri

Cladonia conicraea

Cladonia fimbriata

Leucocarpia dictyospora

Lobaria pulmonaria (LK III)

Hoiuala

Hoiualal puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Säilinud on haruldaste ja ohustatud liikide asurkondade ja elupaikade soodne seisund,

olemas on info kaitseala väärtuslike liikide ja nende elupaikade kohta.

Kaugem: Säilinud on liikide ja nende elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Andmete puudumine.

2. Info koondamatus.

Vajalikud tegevused

• Alapõhine inventuur. (1)

• Olemasolevate inventuuri- ja uuringuandmete koondamine. Võimalus nt kasutada

TÜ herbaariumi andmebaasis säilitatud eksemplaride liikide nimekirjad (2)

2.2.2. Soontaimed

Kaitseala

Koiva taimestiku väärtuslikum osa on seotud lammi- ja puisniitudega. Haruldasematest

taimedest esineb harilikku kikkapuud (Euonymus europaeus – Mustjõe ja Koiva kallastel),

võsu-liivsibulat (Jovibarba globifera), harilikku käokulda (Helichrysum arenarium),

ahtalehist ängelheina (Thalictrum lucidum), villast katkujuurt (Petasites spurius – Parnika

skv) ja mitmeid teisi liike. Niitudelt on leitud ka käpalisi: Vaitka skv-s leidub Balti

sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ning tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens),

jumalakäppa (Orchis mascula) ning Koiva jõe luhal vööthuul- (Dactylorhiza fuchsii) ja

kahkjaspunast sõrmkäppa.( Dactylorhiza incarnata), varasematel aegadel on leitud ka Eesti

ainuke stepi aruheina (Festuca sulcata) kasvukoht (allikad: EELIS, Valgamaa KKT, Külvik

jt 1997-1999).

Hoiuala

Hoiualal puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Säilinud on haruldaste ja ohustatud liikide asurkondade ja elupaikade soodne seisund,

olemas info kaitseala väärtuslike liikide ja nende elupaikade kohta.

Kaugem: Säilinud on liikide ja nende elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Info koondamatus.

2. Tingimuste muutmine kasvukohas (niitude võsastumine).

Vajalikud tegevused

• Olemasolevate inventuuri- ja uuringuandmete koondamine. (2)

• Niitude hooldamine. (3)

2.2.3. Rõngussid, limused, vähid, putukad

Kaitseala

EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta II lisa liikidest leiduvad kaitsealal järgmised kaitsealused liigid:

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne),

laitõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis),

rohevesihobu

(Ophiogomphus cecilia), eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita) ning männisinelane ehk

ebasüsik (Boros schneideri).

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) kuulub loodusdirektiivi II lisa liikide hulka (Eesti

kaitsealuste liikide II kat. ning EPR IV kat. liikide hulka), mille kaitsmine nõuab

loodushoiualade määramist. Suurimad ohud talle on maaparandus ning põllumajanduslik reostus

(mürgid ja väetised), jõe veetemperatuuri tõus, setete kõrge koormus ning veetaseme muutused.

Jõevähk (Astacus astacus) on LD V lisa liik, kelle arvukus on Eestis viimastel aastatel kiiresti

vähenenud (Laanetu, 2004 EL artikkel); Vähk on väga tundlik reostuse ja keskkonna

füüsikaliste muutuste suhtes. Eriti pelgab ta huumus- ja konservantaineid, halvasti mõjuvad

ka suured settekogused. Väga kardetavad on peened orgaanilised setted, mis muudavad

veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees olevat hapnikku.

Jõevähi elupaiku ohustavaks tegevuseks on vooluveekogude süvendamine. Tihti ei pruugi

süvendatav osa (ülemjooks) olla vähi elupaigaks, kuid tegevuse negatiivne mõju setete

koormuse suurenemise näol avaldub ka allavoolu. Levinud on järveäärsete kinnistuomanike

poolt soov niiöelda veekogu kaldapiirkonda puhastada ning rajada sinna liivarand. Sellisel

puhul loa andmisel tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus võib oluliselt vähendada (rikkuda)

vähile sobivat ala. Vastunäidustatud oleks vähile sobiva ja vähiga asustatud kaldaosa

ulatuslik väljakaevamine ning liivaga täitmine. Vähi elupaikade suhtes negatiivne puude raie

veekaitse vööndis (Kivistik 2007)

Mustjõe Hürova küla jõevähi seireala 2006 a tulemuste põhjal võib öelda, et Mustjõe

vähivaru on suhteliselt heas seisundis. Piiratud ulatuses võib lubada ka harrastuspüüki

(Margo Hurt, Jõevähi seire 2006)

Lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) on LD II lisa liik ning III kategooria kaitsealune liik.

Suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) on LD II lisa liik ning III kategooria kaitsealune liik.

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on LD II lisa liik ning III kategooria kaitsealune liik,

samuti Punase Raamatu 3. kategooria, haruldane, liik. Peamised ohutegurid talle on

keskkonnamürgid, õhusaaste ja veekogude ohustamine.

Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on LD IV lisa liik. Mustjõel leiti 2008 aasta inventuuri

käigus rohkelt rohe-tondihobu vastseid ning spetsialistide sõnul on mitmed Mustjõe soodid

ja vanajõed sellele kiililisele väga sobivad elupaigad.

Männisinelane (Boros schneiderii) on III kategooria kaitsealune liik ja LD II lisa liik, elab

Koiva jõgikonnas peamiselt jämedatel surnud tammedel ja kaskedel. Samas biotoobis leiti

neid mardikaid ka Lätis aastail 2002–2004. Peamine ohutegur on sanitaar- ja lageraie

männisinelase elupaigas, oht peitub metsade ekstensiivse majandamise asendumises

intensiivsega (tavalisse majandusmetsa eksib see liik vaid erandjuhul), samuti

tammepuisniitude vähesus ja jätkuv kahanemine. Üksikutel juhtudel võib seda mardikat

ohustada vanade (surnud) kaskede kõrvaldamine. Ka surnud mände tohiks maha võtta vaid

juhul, kui nende koor on täielikult varisenud, et mitte ohustada sinelase elupaiku (Süda,

2007).

Teised haruldased või ohustatud mardikaliigid (tärniga on märgitud liigid, kelle ainus

leiukoht viimastel kümnenditel on Koiva ääres):

1. Kaldajooksik (Elaphrus aureus), Koiva jõe kallas

2. Süsiklane (Neatus pisipes), Koiva puisniidud ja tammemetsad

3. Karus-lühitiib (Emus hirtus), Koivaäärsed kuivad liivased karjatatavad rohumaad

4. Sarviksitikas (Copris lunaris), Koivaäärsed kuivad liivased karjatatavad rohumaad

5. Suur-nukitssitikas (Onthophagus gibbulus), Koivaäärsed kuivad liivased

karjatatavad rohumaad

6. *Hoplia zaitzevi, Koiva äärsed pajustikud ja vanad remmelgad

7. *Eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita), Koiva puisniidud ja tammemetsad

8. Männisinelane (Boros schneiderii), Koiva puisniidud ja tammemetsad

9. *Macronychus quadrituberculatus, Koiva jõe kallas

10. *Kiriaardlane (Buprestis novemmaculata), Koiva vanad männikud

11. Kägumardikas (Pelecotoma fennica), Koiva puisniidud ja tammemetsad

12. *Grammoptera erythropus, Koiva puisniidud ja tammemetsad

13. *Plagionotus detrius, Koiva puisniidud ja tammemetsad

14. *Anaesthetis testacea, Koiva puisniidud ja tammemetsad

15. Choragus horni, Koiva äärsed pajustikud ja vanad remmelgad

16. *Piklik rädiürask (Orhotomicus longicollis), Koiva vanad männikud

Eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita) on Punase Raamatu I kategooria (eriti ohustatud),

II kategooria kaitsealune ning LD II lisa liik. Peamine ohutegur on tähtsamate elupaikade –

ajaloolised põllumajandusmaastikud oma pärandkooslustega (puisniidud ja karjamaad),

vähesed laialehised loodusmetsad – kahanemine. Oht peitub ka hõredate tammikute ning

puisniitude võsastumises, ja õõnsate ning haigete puude kõrvaldamine.

Mustlaik apollo (Parnassius mnemosyne) on Punase Raamatu järgi ohualdis (II kategooria) liik

ning kuulub ka LD IV lisa liikide hulka. Peamisteks ohtudeks loetakse niitude võsastumist, jõeoru

kinnikasvamist, põllumajanduslikku tegevust, kaevandamist; suuremat ohtu kujutavad

avamaastiku kinnikasvamine ning kevadine kulupõletamine apolloliblikate elupaikades – just sel

ajal tärkavad apollode röövikute toidutaimed – lõokannused.

Kaitsealale jääb kaks riikliku päevaliblikate seire punkti – Koiva ja Vaitka puisniitudel.

Koiva puisniidu seiretransektilt on leitud 2004-2007 37 liblikaliiki, Vaitkalt 2004-2007

samuti 37 liiki.

Haruldased või ohustatud liblikaliigid (andmed: EELIS, PKÜ:

http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/koiva_puisniit.htm, Süda, 2007, Mikk Heidemaa, Tõnu

Kesküla, Rein Pedmanson 1994. a kohta, vt Leibak, Lutsar 1996 ning riiklik päevaliblikate

seire 2007. a kohta)

1. Väike-täpikpunnpea (Pyrgus malvae), Veskioja-Parnika vahel 1994

2. Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), Veskioja-Parnika vahel 1994

3. Sõõrsilmik (Lopinga achine), Veskioja-Parnika vahel 1994

4. Niidu-sinitiib (Celastrina argiolus), Mustjõe suudmeluhal 1994

5. Päevapaabusilm (Inachis io), Piiril 1994

6. Harilik tõmmusilmik (Erebia ligea), Piiril 1994

7. Siniläik-kuldtiib (Lycaena alciphron), Piiril 1994

8. Puna-kuldtiib (Lycaena hippothoe), Piiril 1994

9. Ogasäär-sinitiib (Plebejus argus) Piiril 1994

10. Jõhvika-sinitiib (Vacciniina optilete) Piiril 1994

11. Vareskaera-aasasilmik, (leitud 2007 Koivalt ja Vaitkalt)

12. Aruheina-viirgpunnpea, (leitud 2007 Koivalt)

13. Komapunnpea, (leitud 2005 Koivalt)

14. Kollatähn-kuldpunnpea (Carterocephalus palaemon), (leitud 2007. Vaitkalt)

Vaitka ja Koiva puisniidud ei ole küll väga liigirikkad, kuid siiski sobilikud päevaliblikate

elupaigad, kui seal suudetakse tagada järjekindel niitmine võsastumise vältimiseks.

Varasematel aastatel on Vaitka puisniidul niitmine toimunud, kuid 2006. ja 2007. aasta suvel

enam mitte. Päevaliblikate seisukohalt on oluline, et suudetakse edaspidigi tagada puisniidu

praegusel, päevaliblikate elupaigaks sobival kujul säilimine. Varasematel aastatel tagati

Koiva puisniidul maastiku senise ilme säilimine niitmisega, 2007. aastal karjatati suuremal

osal transektist lehmi. Karjatamise jätkumisel on tõenäoline, et Koiva puisniit püsib

päevaliblikate seireks sobiva alana ka edaspidi (Riiklik päevaliblikate seirearuanne 2007).

Hoiuala

Puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Säilinud on haruldaste ja ohustatud liikide asurkondade ja elupaikade soodne seisund,

olemas info kaitseala väärtuslike liikide ja nende elupaikade kohta.

Kaugem: Säilinud on liikide ja nende elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Info koondamatus.

2. Tingimuste muutumine elupaigas (liblikate ja mardikate puhul – niitude

võsastumine).

3. Eremiitpõrnikatele sobilike jämedate kuivanud puude ja lamapuidu eemaldamine ja

puude ümbruse võsastumine.

Vajalikud tegevused

• Seireplaani koostamine putukaseireks. (1)

• Olemasolevate inventuuri- ja uuringuandmete koondamine. (2)

• Niitude hooldamine vähemalt praeguses mahus. (2)

• Jõe-elupaikade ja Natura liikide inventuur. (1)

Vajalikud tegevused liikide kaupa:

• Mustlaik-apollo: asurkonna seire.

• Männisinelane: männikute majandamisel tuleb lähtuda liigi elupaiganõudlusest,

asurkonna seire.

• Eremiitpõrnikas: asurkonna seire, tammepuisniitude hooldamine, vajalike jämedate

puude ja lamapuidu säilitamine ning nende ümbruses võsa likvideerimine. (3)

2.2.4. Kalad

Kaitseala

Mustjõgi on üks liigirikkamaid ja omapärasema kalastikuga jõgesid Eestis, mida tingivad tema

lõunapoolne asend koos jahedaveelisusega, kõrgustikelt kiirevoolulised lisajõed ning ühendus

merega Koiva jõe kaudu. Kalanduslikult on Mustjõgi väga väärtuslik lõhilaste ja rea muude

hinnatud toidukalade ning ohustatud liikide (tõugjas, harjus) elupaigana, samuti kalade

rändeteena (Järvekülg, 2001).

1920-1930 aastail tehtud ulatuslikud süvendustööd on Mustjõe sängi ka kesk- ja alamjooksul

tunduvalt sirgemaks muutnud, kuid alles on jäänud külluses lookeid ja abajaid. Paiguti, eriti

Sarust allavoolu, on orulammil hulganisti koolde, lompe jm. ning vanajõgesid, mis on jõega

ühenduses vaid suurvee ajal (Järvekülg, 2001).

Koiva ja Mustjões napib kaladel seisuveelisi ja aeglase vooluveega kudemiseks sobilikke

elupaiku.

Enamikel kevadetel on jõe veetase kõrgem ja osad kalad (haug, särg, ahven, roosärg, latikas

jne) käivad sootides kudemas sh kaitsealused liigid nagu vingerjas (III kat), hink (III kat). Vee

taandudes jäävad arvukad kalamaimud ja kudevad kalad ökoloogilisse lõksu. Sootide ja nende

suudmete avamine ja avatuna hoidmine võimaldab kaladel selliseid elupaiku kasutada. Lisaks

osade kaitsealuste liikide seisuni parandamisele paraneb sootide avamisega kogu kalastiku

seisund (liigiline koosseis ja arvukus).

EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta II lisa kalaliikidest leiduvad kaitsealal järgmised liigid: harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus cobio), tõugjas (Aspius aspius), lõhe (Salmo salar),

jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja vingerjas (Misgurnus fossilis).

Koiva-Mustjõe maastikukaitsealalt on leitud ka jõeforelli (Salmo trutta trutta morpha fario)

ja meriforelli (Salmo trutta trutta) kes on Punasesse Raamatusse kantud vastavalt kui

tähelepanu vajav liik (IV) ning ohualdis liik (II). Lisaks esineb kohalike inimeste sõnul jões

ka harjust (Thymallus thymallus).

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevad kalaliigid on järgmised:

Harilik hink (Cobitis taenia) on Punase Raamatu määramata ohutusastme (V) ning LD II

lisa liik. Ohuteguriks on tema elupaigaks olevate veekogude seisundi üldine halvenemine

(EPR, 1998). Nii Koivas kui Mustjões leidub kohatiselt, kogu Koiva Eesti ala ulatuses leidub

hingule sobivaid elupaiku, kuid info elupaikade kvaliteedi ja koelmualade kohta erinevates

jõelõikudes puudub.

Harilik võldas (Cottus cobio) kuulub Punase Raamatu tähelepanu vajavate (IV) ning LD II

lisa liikide hulka. Peamiselt ohustab teda veekogude muutumine: eutrofeerumine,

õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised (EPR, 1998). Võldase arvukus on nii

Mustjões kui Koiva jões väike, sobivaid elupaiku on vähevõitu. Peetri jõgi on üheks

paremaks võldase elupaigaks Lõuna-Eestis. Võldas esineb kogu Eesti piiresse jäävas jõeosas

(ca 25 km) (Rahvusvahelise tähtsusega kalaliikide seire 2007).

Tõugjas (Aspius aspius) on Punase Raamatu määramata ohustatusastme (V) ja LD II lisa

liik. Peamised ohutegurid elupaikadele on veekogude muutmine (õgvendamine,

süvendamine, veetaseme muutmised), metsamajanduslik tegevus ja püük (EPR 1998).

Leidub nii Mustjões kui ka Koivas, ent info arvukuse ning elupaikade ja kudealade täpse

paiknemise ning kvaliteedi kohta on puudulik.

Lõhe (Salmo salar) on Punase Raamatu I kategooria, st eriti ohustatud ning LD II lisa liik.

Ohutegurid on veekogudega toimuvad muutused, samuti tõkked rändeteedel. Koivas,

Mustjões, Vaidava ja Peetri jões leidub vähesel määral, kuid täpne teave kudealade

paiknemise ja seisundi kohta puudub.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on Loodusdirektiivi II lisa liik. Jõesilmu oluline asuala on nii

Vaidava kui ka Peetri jões, kuid oluline on silmude pääs koelmutele (Rahvusvahelise

tähtsusega kalaliikide seire 2007); sestap tuleb uurida nt Vastse-Roosa paisu keskkonnamõju

silmu asurkonnale Vaidava jões. Jõesilmu leidub nii Koivas kui ka Mustjões, ent täpse info

saamiseks on vaja eraldi katsepüüke.

Hoiuala

Puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Olemas on info kaitseala väärtuslike liikide ja nende elupaikade seisundi kohta,

säilinud on kogu kalastiku sh kaitsealuste liikide elupaikade soodne seisund, kõik

kaitseeesmärgiks seatud liigid on kaitsealal esindatud.

Kaugem: Tagatud on kaitseala väärtuslike liikide kaitse, säilinud on kogu kalastiku sh

kaitsealuste liikide elupaikade soodne seisund, kõik kaitse-eesmärgiks seatud liigid on

kaitsealal esindatud.

Mõjutegurid

1. Andmete koondamatus.

2. Andmete puudumine (harjus, vingerjas, jõesilm).

3. Rändetakistused kalade kude- ja elupaikade vahel.

Vajalikud tegevused

• Koostada ülevaade seni tehtud uuringute tulemustest. (1)

• Jõe-elupaikade ja Natura liikide kompleksinventuur. (1, 2)

• Uuring Vastse-Roosa paisu keskkonnamõjudest Vaidava jõel. (3)

• Soodiotste ja kraavide avamine ja avatuna hoidmine kudemiskohtadesse ligipääsude

tagamiseks. (3)

• Koprapaisude ja muude voolutakistuste likvideerimine sh kopra arvukuse

reguleerimine. (3)

2.2.5. Kahepaiksed ja roomajad (konnad, harivesilik, kivisisalik)

Kaitseala

Kaitsealustest kahepaiksetest on Koival registreeritud veekonn (Rana esculenta). Prof. Eerik

Kumari pidas seda ala sobivaks ka Eestis veel avastamata liikidele nagu näiteks silenastikule

(Coronnella austriaca) (Külvik jt 1997-1999). Aastal 2008 viidi KoivaMustjõe

maastikukaitsealal läbi hariliku mudakonna (Pelobates fuscus) ja harivesiliku (Triturus

cristatus) inventuurid. Mudakonn on II kategooria kaitsealune liik ja EPR järgi tähelepanu

vajav (IV kategooria) liik. 2008. aasta inventuuri käigus mudakonna ei leitud, kuid kogu

Mustjõe org (samuti Koiva ja Mustjõe soodid ja vanajõed) tunnistati ohustatud ja

haruldastele kahepaiksetele sobivateks elukohtadeks. Spetsialistid on teinud ettepaneku

täpsemateks uuringuteks nt nn Lauavabriku alusel lõigul.

Hoiuala

Hoiualal puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Olemas on info kaitseala väärtuslike liikide ja nende elupaikade seisundi kohta,

kaitsealuste kalaliikide populatsioonide soodne seisund säilib.

Kaugem: Tagatud on kaitseala väärtuslike liikide kaitse, säilinud on liikide ja nende

elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Andmete koondamatus.

2. Andmete puudumine.

Vajalikud tegevused

• Koostada ülevaade seni tehtud uuringute tulemustest. (1)

• Kahepaiksete ja nende elupaikade inventuur, sh selgitada vanajõgedes ja sootidel

elutsevate kahepaiksete liigiline koosseis. (2)

2.2.6. Linnud

Kaitseala

Aastal 2001 viidi linnuhoiuala (iSPA) ja olulise linnuala (IBA) määratlemiseks Mustjõe luhal

läbi linnustiku inventuur, mille käigus registreeriti järgmised liigid.

Pesitsemas loendati järgmised liigid:

Hallhaigur (Ardea cinerea)

Valge toonekurg (Ciconia ciconia)

Viupart (Anas penelope)

Piilpart (Anas crecca)

Sinikaelpart (Anas platyrhyncos)

Soopart (Anas acuta)

Rägapart (Anas querqedula)

Tuttvart (Aythia fuligula)

Sõtkas (Bucephala clangula) Jääkoskel

(Mertgus merganser)

Roo-loorkull (Circus aeruginosus)

Väike konnakotkas (Aquila pomarina)

Kalakotkas (Pandion haliaetus)

Öösorr (Caprimulgus europaeus)

Jäälind (Alcedo atthis)

Nurmkana (Perdix perdix)

Täpikhuik (Porzana porzana)

Rukkirääk (Crex crex)

Sookurg (Grus grus)

Väiketüll (Charadrius dubius)

Kiivitaja (Vanellus vanellus)

Rohunepp (Gallinago media)

Mustsabavigle (Limosa limosa)

Suur-koovitaja (Numenius arquata)

Heletilder (Tringa nebularia)

Mudatilder (Tringa glareola)

Naerukajakas (Larus ridibundus)

Kalakajakas (Larus canus)

Sooräts (Asio flammeus)

Siniraag (Coracias garrulus)

Väänkael (Jynx torquilla)

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)

Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor)

Nõmmelõoke (Lullula arborea)

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Nõmmekiur (Anthus campestris) Sinirind (Luscinia svecica)

Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)

Punaselg-õgija (Lanius collurio)

Rändel ja talvitumas loendati järgmised liigid:

Väikeluik (Cygnus columbianus) Punapeavart (Aythia ferina)

Suur laukhani (Anser albifrons) Tuttvart (Aythia fuligula)

Piilpart (Anas crecca) Sõtkas (Bucephala clangula)

Viupart (Anas penelope) Sookurg (Grus grus)

Sinikaelpart (Anas platyrhyncos) Punajalgtilder (Tringa totanus)

Soopart (Anas acuta) Heletilder (Tringa nebularia)

Rägapart (Anas querqedula) Mudatilder (Tringa glareola)

Luitsnokkpart (Anas clypeata) Hallpearähn (Picus canus)

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ekspertiisis on märgitud kaitsealal

registreeritud linnuliikidena, kes on ühtlasi LD I lisa liigid, järgnevad (Leibak, Tomson

2001):

Must toonekurg (Ciconia nigra)

Herilaseviu (Pernis apivorus)

Välja-loorkull (Circus syaneus)

Laanepüü (Bonasia bonasia)

Metsis (Tetrao urogallus)

Musträhn (Dryocopus martius)

Väike kärbsenäpp (Ficedula parva)

Lõhmus jt (2001) järgi on eelpoolmainitud liikidest Eestis oluline pesitsusala

valgetoonekurele (olulisuselt 8. pesitsusala Eestis), herilaseviule (7.), laanepüüle (7.),

rukkiräägule (4.), rohunepile (7), jäälinnule (2.) ja siniraale (1.-2.). (Leibak ja Tomson 2001

kaudu).

Varasematest aastatest on teada, et tavalise liigina esines Koiva ümbruses must-harksaba

(Milvus migrans), kes nüüdseks on tõenäoliselt kadunud (Kumari, 1953). Märkimist väärib,

et ainsa Eestis teadaoleva siniraa regulaarse pesitsuspaigana (kaks paari) on mitmekesise

kasutusega põllumajandusmaastik Taheva vallas paiknevatel Koiva-Mustjõe luha hoiualadel

(KeA).

Mustjõe äärsed luhad on olulised rohunepi (Gallinago media) mängu- ja pesitsusalad. 2007.

aasta mais inventeeriti Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal rohunepi mängupaiku. Rohunepp

on II kategooria kaitsealune ja Eesti Punase Raamatu eriti ohustatud liikide kategooria (I)

loomaliik. Peamiseks rohunepi arvukust kahandavaks teguriks peetakse niiskete luhtade

kinnikasvamist.

Kaitsealale on loodud ka metsise (Tetrao urogallus) püsielupaigad, mis kattuvad osaliselt

Lepa, Koikküla ja Parmu sihtkaitsevöönditega. Metsis on II kategooria kaitsealune liik ning

Eesti Punase Raamatu tähelepanu vääriv (IV kategooria) liik.

Hoiuala

Hoiuala üheks peamiseks kaitse-eesmärgiks on siniraa ja rukkiräägu elupaiga kaitse.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Olemas on info kaitseala ja hoiuala väärtuslike liikide ja nende elupaikade seisundi

kohta, kaitsealuste linnuliikide populatsioonide soodne seisund säilib.

Kaugem: Tagatud on kaitseala ja hoiuala väärtuslike liikide kaitse, säilinud on liikide ja nende

elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Andmete puudumine.

2. Tingimuste muutumine elupaigas (luhaniitude kinnikasvamine, metsisele sobilike

mängu- ja elupaikade hävimine).

Vajalikud tegevused

• Niitude ornitoloogiline seire. Töötatakse välja metoodika ja optimaalne

seirepunktide skeem, et jälgida niitude majandamisest/mittemajandamisest

tulenevaid muutusi linnustikule. (2)

• Viia läbi metsise mängupaikade seire. Hoiualal pole vajalik. (2)

• Viia läbi rohunepi seire. Hoiualal pole vajalik. (2)

• Viia läbi alapõhine linnustiku inventuur. (1)

2.2.7. Imetajad

Kaitseala

Loodusdirektiivi IV lisas loetletud liikidest on Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal

registreeritud järgmised liigid (Leibak, Tomson 2001):

• Kobras (Castor fiber)

• Saarmas (Lutra lutra)

• Hunt (Canis lupus)

• Ilves (Lynx lynx)

Hoiuala

Hoiuala kohta puudub vastav info ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Säilinud on liikide ja nende elupaikade soodne seisund, olemas info kaitseala

väärtuslike liikide ja nende elupaikade kohta.

Kaugem: Säilinud on liikide ja nende elupaikade soodne seisund.

Mõjutegurid

1. Info koondamatus.

Vajalikud tegevused

• Olemasolevate inventuuri- ja uuringuandmete koondamine. (1)

2.3. Maastikud

Kaitseala

Koiva-Mustjõe kaitseala jääb maastikuliselt Võru-Hargla nõkku. Tegemist on osaga

jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mille nüüdispinnamoe moodustavad liustikukeele

sulamisel kujunenud vormistikud (Arold, 2005). Hargla nõgu on kujunenud liustiku sulavee

äravooluorundina; lõunas ühineb Hargla nõgu Kesk-Koiva tasandikuga. Nüüdispinnamoe

moodustavad seal peamiselt glatsiaalsed pinnavormistikud. Jääaegsetes veekogude ja

nüüdisjõgede (Mustjõgi, Koiva) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu

hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29 %). Nendel

muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa – vastavalt niiskusoludele kas palu-, nõmme-,

rabastuvaid või soostuvaid metsi. Hargla nõo näol on tegemist valdavalt metsase ja soise

maastikuga, mille piirialal esineb mõhnastikke. Mõhnade vahelised nõod on soostunud,

tekitades niiviisi liivapinnasega ja soostunud alade kiire vaheldumise – mosaiikse

maastikupildi (Järvet, 2007). Koiva-Mustjõe maastikukaitseala olulised vaated avanevad

luhtadele Mustjõge ületavatelt sildadelt.

Valga maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad tegurid” määratles

Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal riikliku tähtsusega väärtuslikeks maastikeks luha- ja

metsaalad, mis moodustavad suure (Lätis jätkuva) roheala tuumiku.

Ajaloolistest pärandkultuurmaastikest on olulisemad piirkonnad Koikküla, Laanemetsa ja

Taheva mõisa ümbrus, kus peamiseks väärtuseks on külamiljöö koos ehitus- ja

arhitektuuripärandiga (Järvet, 2007), seega tuleks ajaloolist maakasutust ning vaimset ning

ainelist pärandit, sh jõega seotud tegevusi ja kombestikke igati väärtustada ja säilitada.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala olulised vaated avanevad luhtadele Mustjõge ületavatelt

sildadelt.

Hoiuala

Vastav info puudub ja pole aktuaalne.

Kaitse-eesmärk

Lähem: Olemas info pärandkultuurmaastike (sh väärtuslike maastike kohta), väärtuslike

maastike kaitse on tagatud.

Kaugem: Säilinud on traditsiooniline asustus- ning maakasutusmuster, väärtuslike maastike

kaitse on tagatud, toimib jõega seotud eluviis ja traditsioonilised tegevused.

Mõjutegurid

1. Avamaastike (sh väärtuslike luhaalade) võsastumine.

2. Sobimatud uusehitised.

3. Väärtustamatus ja teadmatus pärandmaastikest.

Vajalikud tegevused

• Vaadete avamine esteetiliselt ja esinduslikkuselt olulistes kohtades – Saru-Kuutsi

mnt ääres, jõgesid ületavate sildade juures (Kuutsile viiva vana raudtee tammi sild,

Taheva-Sanatooriumi tee sild, Saru küla juurest Mustjõge ületav sild), RMK

matkaradade ääres (1)

• Üldiste ehituspõhimõtete järgimine. (2)

• Pärandkultuuri-inventuur (et saada infot väärtuslikust külamiljööst, kombestikust,

pärimusest jms). (3)

2.4. Üksikobjektid ja kultuuriväärtused

Suured põlispuud, männikud, ohvripuud, ristipuud, sõjatammed

Valgamaa suuruselt teine tamm – Koiva Sõjatamm (Sõatamm) – on erakordselt tugeva tüve

ja vaolise korgitamme meenutava korbaga. Ümbermõõdult jääb Koiva tamm (6,15 m)

Valgamaal alla vaid Pühajärve sõjatammele. Koiva tamme kõrguseks on 19 m (Valgamaa

KKT materjalid).

Mõjutegurid

1. Pikseoht.

Vajalikud tegevused

• Vajadusel piksevarda paigaldamine.

Postitõllatee ja sellega seonduv pärimus Koiva ääres

Alale jääb vana postitõllatee läbi Laanemetsa, mille kohta on Eesti Kirjandusmuuseumil

kogutud hulk pärimusi ((http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/hargla.html.) Info

koondamisel ja talletamisel oleks võimalik vana tõllateed tähistada/eksponeerida ning sellega

tõsta ala atraktiivsust.

Mõjutegurid

1. Väärtustamatus, teadmatus, info puudumine.

Vajalikud tegevused

• Pärandkultuuri inventuur (Info koondamine ja talletamine, ning seejärel pärandi

tähistamine/eksponeerimine).

2.5. Turism, loodusõpe ja teadusväärtused (sh riiklikud seirepunktid)

Kaitseala

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala jääb RMK Haanja-Karula puhkeala piirkonda, ala on

populaarne veematkajate seas, piirkonda jäävad laagriplatsid Kõrgepervel ja Tellingumäel,

viimasel koos vaatetorniga, kust avanevad vaated Mustjõe luhale ja Lätile koos iseloomulike

vanajõgedega. Taheva piirkond on hästi kaetud jalgrattaradadega.

Loodusõppe potentsiaal on suur just MKA-l – eelkõige tuleb rõhutada võimalusi, mida

pakuvad erinevad niidukooslused (Koiva ja Vaitka puisniidud, Mustjõe luhaniidud, kuivad

pärisaruniidud), magevee-elupaigad, metsad ja paljandid.

Koiva aladele jäävad mitmed riikliku maastike mitmekesisuse seire punktid:

• Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (lamminiidud) – Mustjõe Tursa küla

ning Vaidva jõe Kuutsi küla punktid (seire 1994-2004, kontakt A. Palo)

• Maismaalimused – Kuutsi seirepunkt

• Ohustatud soontaimed – Hargla seirepunkt

• Päevaliblikate seire – Koiva puisniit ning Vaitka puisniit

• Jõesilmu seire – Vaidava ja Peetri jõed

• Võldase seire – Peetri jõgi

• Ranna- ja luhaniitude haudelinnustik – Mustjõe Saru seirepunkt (1999-2000,

vastutav täitja A. Kuresoo)

Kaitseala väärtuste info ning parema kaitse korraldamise huvides tuleks igati toetada riikliku

seire jätkumist Koiva aladel.

Hoiuala

Hoiualal pole aktuaalne

Kaitse-eesmärgid

Lähem: Matkarajad heas korras, olemas toimiv loodusturismi võrgustik koostöös RMKga,

pidevalt olemas ajakohane teabematerjal – infotahvlid, kaardid, seiklusturismi arendatakse

koostöös kaitseala üldiste kaitse-eesmärkidega, loodud veematkajatele kindlad kanuude

väljatõstmiskohad, olemas süsteemne lähenemine loodusõppe võimalustest Koiva-Mustjõe

kaitsealal, Parmu ökokülas toimib koostöös kohalike elanikega säästliku eluviisi

propageerimine.

Kaugem: säilinud on väärtuslik looduskeskkond säästva loodusturismi tarbeks - arendatud

välja loodusõppeprogrammid, kaitseala loodusõppe ning teadusuuringute potentsiaal on

rakendatud.

Mõjutegurid

1. Veematkade läbiviimist raskendavad takistused jões ja puudulik infrastruktuur.

2. Koostöö puudumine lätlastega. Ehkki Koiva näol on tegemist piiriülese kaitsealaga,

on koostöö Läti kaitsealadega (nt Zile ja Gaujiena) hetkel olematu.

3. Turismi seire puudumine, mis raskendab külastuskorralduse organiseerimist.

4. Tutvustavate infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning teabematerjalide puudulikkus.

5. Süsteemse lähenemise puudumine loodusõppes.

6. Loodusõppe infrastruktuuride puudumine.

7. Teadlastega koostöö nõrk.

8. Tellingumäe torni juurde viiv tee on halvas korras.

9. Veelindude poegade võimalik häirimine kanuumatkajate tõttu.

Vajalikud tegevused

• Paadiliiklust segavate tõkete eemaldamine koostöös turismikorraldajate ja

maaomanikega. (1)

• Koostöö turismiarendajatega ja omavalitsustega. (1)

• Veematkade infrastruktuuri loomine ja korrashoid – trepid, laagriplatsid. (1)

• Ligipääsutee parendamine RMK laagriplats-lõkkekohale (endisele Taheva valla

laagriplatsile), st ligikaudu 500 m teelõigu tõstmist ning kindlustamist. (1)

• Õppe- ja infopäevad kaitsealade loodusturismi koostööks lätlastega. (2)

• Koormusuuring maismaa- ja veeturismile. (3)

• Tähistuse paigaldamine,

• Teabematerjalide koostamine. Infotahvlite rajamine (1x1,2m) 3 tk, sh Tellingumäe

jalamile ja torni, Taheva sanatooriumi juurde, Koiva puisniidule ja/või Koiva jõele

(veematkajate jaoks). (4)

• Erinevate loodusõppeprogrammide koostamine: 2 vanuseastmele: algklassid ja

põhikool teemadel jõeluhad: taimestik, loomastik, ökoloogilised tingimused jne. (5)

• Koostöös RMK-ga loodusõppe läbiviimiseks puhkekoha rajamine: pingid,

katusealune, lõkkekoht. (6)

• Pakkuda välja TÜ-le, EMÜ-le suvepraktikumide kohana, uurimistööde teemade

pakett koos uurimistööde võimaluste ja tingimustega. (7)

• Kaitseala tutvustava voldiku koostamine ja trükk. (4)

• Koostöös RMK-ga töötatakse välja parim lahendus Tellingumäe tee jaoks

(sulgemine, hooldamine, külastajate suunamine). (8)

3. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Käesolevas peatükis ära toodud põhimõtted on aluseks kaitseala valitsejale

kaalutlusotsuse tegemisel. Need põhimõtted käivad samuti tegevuste kohta, mis ei vaja

kaitseala valitsejaga kooskõlastamist. Sellisel juhul on alljärgnevad põhimõtted

soovituslikud ning nende järgimine aitab kaasa kaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamisele. Põhimõtted kehtivad nii kaitsealal kui hoiualal. Juhul kui esineb erinevusi,

siis on hoiuala eraldi välja toodud.

Põhilised õigusaktid, millega tuleb arvestada siintoodud tööde kavandamisel on asjaõigus-,

looduskaitse-, maareformi-, metsa-, planeerimis-, vee- ja keskkonnamõjude hindamise seadus,

ehitusseadustik, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ning kaitseala

kaitse-eeskiri.

3.1. Turismi arendamine kaitsealal ja hoiualal

Kaitsealal arendatakse loodussäästlikku, pärandit arvestavat ja tutvustavat turismi. Turism

ei kahjusta siinseid loodusväärtusi ja kultuuripärandit.

Orienteerutakse kvaliteetturismile – väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei

arendata piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega kaitsealale mittesobivaid rajatisi.

3.2. Ehitustegevus ja planeeringud kaitsealal ning hoiualal

Põhilised õigusaktid, millega tuleb arvestada ehitustööde kavandamisel, on asjaõigus-,

looduskaitse-, maareformi-, metsa-, planeerimis- ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonna

juhtimissüsteemi seadus, ehitusseadustik, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seadus ning kaitseala kaitse-eeskiri.

Ehitustegevuse (hooned, teed, veekogud jne) kavandamise korral on vaja esitada

ehitusseadustiku kohaselt kas ehitusteatis, ehitusteatis ja ehitusprojekt või ehitusluba.

Ehitusteatise, ehitusprojekti ning ehitusloa vajalikkuse kohta saab infot ehitusseadustiku

lisast 1 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf#)

Miljööväärtuslikeks aladeks on Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal määratletud (Valga

maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad tegurid 2002) Laanemetsa

küla, Taheva mõisa, kus võimaluse korral tuleks säilitada ajaloolist asustusstruktuuri ning

hoonete vastavust ajaloolisele üldilmele. Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel

tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku

ehitusstiiliga.

Kohalik omavalitsus korraldab kooskõlastamise Keskkonnaametiga (KeA). Enamik

kooskõlastusi eeldavad kaalutlusotsust, see tähendab, et KeA otsustab igal üksikul juhul

eraldi, kas tegevus kooskõlastada ja mis tingimustel (looduskaitseseadusega ja

kaitseeeskirjaga ettenähtud piirides). KeA lähtub seisukoha kujundamisel käesolevas

kaitsekorralduskavas alljärgnevalt kirjas olevatest üldistest põhimõtetest:

Kaitseala

• Reeglina ei lubata kaitsealal muuta maa kasutuse sihtotstarvet.

• Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust (hoonete sobitamine

olemasolevate hoonetega ja maastikku). Uue hoone projekteerimiseks

kooskõlastab valla poolt väljastatavad projekteerimistingimused kaitseala

valitseja. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub

ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega.

• Vältida tuleb uute hoonete rajamist avanevate kaugvaadete kohale/ette.

• Potentsiaalse ohu korral Natura elupaikadele ja liikidele tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

Hoiuala

• Reeglina ei lubata hoiualal muuta kinnistu kõlvikulist struktuuri.

• Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust (hoonete sobitamine

olemasolevate hoonetega ja maastikku). Uue hoone projekteerimiseks

kooskõlastab valla poolt väljastatavad projekteerimistingimused kaitseala

valitseja. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub

ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega.

• Potentsiaalse ohu korral LD elupaikadele ja liikidele tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

3.3. Kaevandamise põhimõtted

Kaitseala

Kooskõlastuse andmisel lähtutakse maapõueseadusest, looduskaitseseadusest ning

kaitseala kaitse-eeskirjast. Maaomanikud saavad piiranguvööndis kaevandada maa-ainest

oma kinnisasja piires isikliku majapidamise tarbeks järgmiste põhimõtete alusel:

• Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt tuleb täitepinnase

kaevandamine kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

• võimalusel tuleb täitepinnast kaevandada varjatud kohtadest.

• erosiooni vältimiseks tuleb kaevandada ainult laugetelt pinnavormidelt.

• erosiooni vältimiseks ja vaate säilitamiseks peab üldjuhul kaevandama loodusliku

veekogu kaldast kaugemalt kui 50 m.

• suurveega jõe lammile kandunud leeteliiva võib isiklikus majapidamises

kasutamise eesmärgil lammilt kõrvaldada vaid väljaspool LD elupaiku kaitseala

valitseja nõusolekul.

• sinisavi kaevandamine isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil võib

kaitsealal toimuda väljaspool LD elupaiku ja kaitseala valitseja nõusolekul.

• sootidest, mis asuvad väljaspool LD elupaiku võib kõrvaldada nn musta tamme.

Seda võib teha madala veeseisuga ajal ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatult.

• enne maa-ainese kaevandamist tuleb eemaldada huumuskiht ning pärast tööd

tasandada kaevejäljed ja seejärel katta pind eemaldatud huumusega.

Kaevandamise nõusolekute andmisel tuleb arvestada muu hulgas (mets, niidud, haruldaste

loomade ja taimede elupaigad jne) kultuuriloolise ja arheoloogilise taustaga

Hoiuala

• Täitepinnase kaevandamine tuleb igal üksikjuhul kooskõlastada kaitseala

valitsejaga.

• Enne maa-ainese kaevandamist tuleb eemaldada huumuskiht ning pärast tööd

tasandada kaevejäljed ja seejärel katta pind eemaldatud huumusega.

3.4. Teede rajamise ja hooldamise põhimõtted kaitsealal ja

hoiualal

Kaitseala

Kooskõlastuse andmisel lähtutakse looduskaitseseadusest, kaitseala kaitse-eeskirjast,

ehitusseadustikust ja planeerimisseadustest ning järgmistest põhimõtetest:

• kõik truupide paigaldused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga;

• teede rekonstrueerimisel ei õgvendata teid ega tasandata pinnavorme (mägesid ei

lükata tasasemaks, orgusid ei täideta ära ning teid ei tehta sirgemaks); • teeäärtes

(väljaspool teehoolduspiirkonda) säilitatakse vanu puid ja puuderühmi, eriti

laialehiseid puid tingimusel, et need ei ohusta inimeste elu ja tervist;

• teepervi puhastada selliselt, et see ei risustaks hooldatud rohu- ja põllumaid;

• ka vanad sihtkaitsevöönditesse jäävad taluteed on teed, mida maaomanikel on

võimalik metsateedele murdunud puude läbilõikamise ja võsalõikuse teel lahti

hoida nii, et olemasolevad vanad metsateed oleksid säilinud ning läbitavad

(jalgsi/rattaga/hobusega) kui kultuuripärand ja metsa ilmestav ja mitmekesistav

nähtus;

• eesvoolukraavidest, mis mõjutavad väärtuslikke niidukooslusi, lubatakse

kaitseeesmärgist lähtuvalt sette eemaldamist.

Hoiuala

• Truupide paigaldused tuleb kooskõlastada hoiuala valitsejaga.

• Teeäärtes (väljaspool teehoolduspiirkonda) säilitatakse vanu puid ja puuderühmi,

eriti laialehiseid puid) tingimusel, et need ei ohusta inimeste elu ja tervist;

• Teepervi puhastada selliselt, et see ei risustaks hooldatud rohu- ja põllumaid.

• Eesvoolu kraavide, mis mõjutavad väärtuslikke niidukooslusi, hooldamist

lubatakse kaitse-eesmärgist lähtuvalt.