Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN 032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rahandusministeerium

[email protected]

09.03.2023 nr 6-3/23/3965-3

Seisukoha küsimine Vasalemma karjääri

keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Nordkalk AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi

seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032

muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1.

KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast

avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt2.

KeHJS § 15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates

seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma

koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Vasalemma lubjakivikarjääri KMH programm 2023.02.28 KK puhtand.pdf

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]), Lääne-Harju Vallavalitsus

([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]),

Maa-amet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]),

Keskkonnaministeerium ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet ([email protected])

Egle Smith 5697 0213

[email protected]

1 Maves OÜ töö nr 22089, kuupäev 28. veebruar 2023. 2 Asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

veebruar 2023

Vasalemma karjääri keskkonnaloa

nr KMIN-032 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise

programm

Töö nimetus: Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programm

Töö number: 22089

Tellija: AS Nordkalk

Juhtekspert Karl Kupits

Koostajad: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ....................................................................... 3

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED .......................................................................................................................... 4

3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...................................................................................... 4

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ...............................................................13

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................15

4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU .....................................................................................15

4.2 MAASTIK .........................................................................................................................18

4.3 GEOLOOGIA .....................................................................................................................18

4.4 HÜDROGEOLOOGIA ...........................................................................................................19

4.5 PINNAVESI .......................................................................................................................21

4.6 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ...........................................................................22

4.7 KITSENDUSED ...................................................................................................................23

4.8 KULTUURIVÄÄRTUSED ........................................................................................................24

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................25

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU .....................................................................................28

6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE ......................................................28

6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................................29

6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ...................................................................................................30

6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ....................................................................30

6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000

VÕRGUSTIKU ALALE ...........................................................................................................................31

6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ................................................................................................32

6.7 JÄÄTMED .........................................................................................................................32

6.8 KLIIMA ............................................................................................................................33

7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................................35

8 AJAKAVA .......................................................................................................................................38

9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED ...................................................................................................41

10 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................44

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 2

1 SISSEJUHATUS

AS Nordkalk esitas 31.01.2022 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa

nr KMIN-032 muutmise taotluse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma

maardlas (registrikaart nr 212) Vasalemma lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks,

põhjavee võtmiseks rohkem kui 10 m3 ööpäevas ja karjäärivee juhtimiseks suublasse,

jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel ja jäätmete

taaskasutamiseks. Taotlusega soovitakse pikendada keskkonnaluba 30 aasta võrra.

Keskkonnaamet küsis 04.03.2022 kirjaga nr DM-116757-12 kohaliku omavalitsusüksuse

arvamust keskkonnaloa muutmise taotlusele vastavalt maapõueseaduse (edaspidi

MaaPS) § 49 lg 6. Lääne-Harju Vallavolikogu nõustus 26.04.2022 otsusega nr 32

keskkonnaloa muutmisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

02.05.2022 dokumendina nr DM-116757-17).

Keskkonnaamet algatas oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 Vasalemma

lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH

algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena

pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise

suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise. Varem ei ole

kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus hinnatud.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on

keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Taotletav Vasalemma karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas

Lemmaru külas (Joonis 1) Vasalemma karjääri katastriüksusel (86801:001:0062), maa

sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval

katastriüksusel.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja

kiltkivi kaevandamine Vasalemma maardlas Vasalemma karjääris. Taotletava

mäeeraldise pindala on 344,09 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 348,48 ha.

Seisuga 30.06.20211 on Vasalemma karjääri mäeeraldisega seotud madalamargilise

ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 12 372,68 tuh m3, millest kaevandatav varu

on 12 372,67 tuh m3.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.

1 Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 4

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Tegemist on töötava karjääriga, kus kaevandatakse kaevandamisloa nr KMIN-032

(kehtivusaeg 29.01.2002 kuni 24.12.2024) alusel. Ettevõte taotleb kaevandusloa

pikendamist 30 aasta võrra.

Vastavalt kehtivale loale jääb karjääri aastane tootmismaht vahemikku 200 000 –

400 000 m3. Ülevaade kaevandatud mahtudest perioodil 2012-2021 on koondatud

järgnevasse tabelisse (Tabel 1). Kaevandamismaht on aastate jooksul vähenenud ning

viimastel aastatel on see jäänud suurusjärku 80-96 tuh m3 aastas. Maksimaalne aastane

tootmismaht on 400 000 m3 ja päevane 5 000 t (u 2 000 m3). Karjäär töötab 24 tundi

ööpäevas.

Tabel 1. Vasalemma karjääri aktiivne varu ja kaevandamismaht aastate lõikes.

Maa-amet: Maavaravarude koondbilanss2

Aasta Aktiivne tarbevaru tuhat

m3 Kaevandatud varu tuh m3

2021 12 372,7 81,5

2020 12 453,3 80,6

2019 12 548,8 95,4

2018 12 634,7 86,0

2017 12 708,2 73,4

2016 12 750,3 42,2

2015 12 845,3 95

2014 12 943,1 97,8

2013 13 060,8 117,7

2 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2021. a.). Maa-amet 2022

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 5

Aasta Aktiivne tarbevaru tuhat

m3 Kaevandatud varu tuh m3

2012 13 225,9 165,1

28. veebruar 2023 6

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 2. Mäeeraldis, teenindusmaa ja Vasalemma maardla plokid (aluskaart: Maa-amet 2022)

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 7

Mäeeraldisel alustati maavara kaevandamisega Maa-ameti ajaloolistele kaartidele3

tuginedes juba 1960-ndatel aastatel. Kaevandamine mäeeraldisel toimub mäeeraldise

plokkides 1-11 (Joonis 2). Millises plokis kaevandada, otsustatakse vastavalt sellele,

millise kvaliteediga materjali järele parasjagu nõudlus on.

Kaljupinnase avamiseks tehakse paljandustööd: kasvukiht kooritakse buldooseriga ja

säilitatakse puistangu aunades taastamistöödeni. Pärast kasvukihi eemaldamist

laetakse selle lamamis olev moreeni kiht ekskavaatoriga kallurautodele ja veetakse

samuti puistangutesse.

Kaevandatav lubjakivi kobestatakse puur- ja lõhketöödega. Lõhatud lubjakivi

töödeldakse paiksel purustusliinil või karjääri põhjas liikuval mobiilsel purustusliinil.

Paikne (statsionaarne) purustus-sorteerimisliin paigutatakse karjääri lääneosasse

karjääri põhja (Joonis 4).

Kuna kaevandmine toimub allpool põhjaveetaset, siis põhjavee (Siluri-Ordoviitsiumi

Harju põhjaveekogum) ärajuhtimiseks on rajatud mäeeraldisele kogumiskanalid

(kraavid), mille kaudu juhitakse vesi määeraldise edelaosas asuvasse kogumisbasseini.

Sealt pumbatakse vesi settetiikidesse, kus settimise teel eemaldatakse heljum.

Pumpade imitoru tsoon on ümbritsetud ujuvate õlitõketega4, mis välistab karjääri

põhjas vette sattunud vee pinnal ujuva õli edasikandumise koos väljapumbatava veega.

Pärast kahe settetiigi läbimist (kogumahuga 13 500 m3) suunatakse vesi isevoolselt

mööda Rangu kraavi Vasalemma jõkke. Vastavalt loa taotlusele on karjäärist ühes

aastas ära juhitava vee kogus 3 000 000 m3. Vastavalt kehtivale keskkonnaloale

seiratakse karjääri mõju põhjaveele ja pinnaveele. Põhjaveeseire toimub kord kvartalis

Härjasilma (29501:011:0013) ja Väljaotsa (86801:001:0181) katastriüksustel asuvates

kaevudes ning AS Nordkalk kuuluvas puurkaevus keskkonnaregistri koodiga

PRK0001403. Mõju selgitamiseks pinnaveele seiratakse kord poolaastas settebasseini

väljalasust suublasse juhitava vee kvaliteeti.

Mäeeraldise loodeossa on paigutatud kattepinnasest vall, mujal mäeeraldisel paiguti

sõelmete, kattepinnase ja materjali puistangud. Kivipuistangud tekivad vastavalt

tootmise liikumisele.

Kaevandamisloa taotluse järgi tekib karjääris aastas 88 000 tonni mittemaaksete

maavarade kaevandamisjäätmeid (jäätmekood 01 01 02) ning 208 000 tonni kivi

lõikamisel ja saagimisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 01 04 13), mida ei ole nimetatud

3 Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus

4 Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 8

koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)

töötlemisel tekkinud jäätmed. Kaevandamisjäätmeid ladustatakse puistangus ning

kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel.

Peale kaevandustegevuse lõppu korrastatakse kaevandusala veekoguks. Mäeeraldisel

seni korrastustöid tehtud ei ole. Tehnoloogilise korrastamisega on võimalik jooksvalt

alustada kui kaevandamisega jõutakse mäeeraldise piirideni.

Arendaja on käesoleva programmi koostamisel avaldanud soovi mäeeraldise põhja- ja

lõunaosas olevate sõelmete ladude täiendavaks sõelumiseks ja saadud materjali

turustamiseks lubjakivi liivaks ja põllulubjaks, betooni filleriks. Sõelutava materjali maht

on ligikaudu 2 000 tonni päevas ja tegevus on planeeritud perioodile, mil

välistemperatuur on üle 5ºC. Materjali sõelumine on planeeritud poolstatsionaarses

purustus-sõelumisliinil, mida liigutatakse vastavalt tööde edenemisele sõelmemägede

juurde (Joonis 4).

Mäed võivad sisaldada ka konveieri linte ja metalli. Materjali sõelumine on kavandatud

samaaegselt kaevandamisega ning olenevalt sõelutavast materjalist toimub see kas

ühe või kahe etapina (Joonis 3). Kui kasutatav materjal ei ole kindlalt fraktsioneeritud

(võib esineda suuremaid kivitükke), sõelutakse materjali kuivsõelaga. Seejärel toimub

märgsõelumine, milles kasutakse karjääri kraavidest võetavat vett ning vajadusel

veevaesel ajal kadude korvamiseks lisaks ka puurkaevust (PRK0001403) võetavat vett.

Kasutatud vesi juhitakse setitisse ning sealt läheb see uuesti ringlusesse või juhitakse

settebasseini.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 9

Joonis 3. Puistangus olevate sõelmete töötlemise põhimõtteline skeem. AS Nordkalk

joonis.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 10

Joonis 4. Purustus-sõelumisliinide ligikaudsed asukohad. Aluskaart: Maa-amet,

2022.

Kavas (plaani realiseerumine sõltub hangetest) on ka ladustada ja killustikku toota

mujalt kaevandatud (Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamisel)

materjalist. Tootmine toimuks statsionaarse liini pealt ehk elektriga ja seetõttu on

vaiksem. Tolmu vähendamiseks paigaldaks vihmutid. Tooraine vedu toimuks 2/3

autodega ja 1/3 raudteega. Kavandatavaid mahte kirjeldab järgmine tabel:

aasta tooraine vedu t/päevas tootmine kolmes vahetuses

t/päevas

2026 1 000 1 000

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 11

aasta tooraine vedu t/päevas tootmine kolmes vahetuses

t/päevas

2027 6 000 5 000

2028 10 000 5 000

2029 10 000 5 000

2030 0 5 000

2031 0 5 000

2032 0 2 000

2033 0 2 000

2034 0 2 000

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 12

Kokkuvõttev ülevaade kavandatavast tegevusest:

protsess tööaeg keskmine kogus

päevas/aastas

maksimaalne

kogus

liiklussagedus

väljaspool karjääri

ööpäevas5

tegevus

planeeritud

aastatel

Kaevandamine

(lõhkamine)

E-R valgel ajal

vastavalt loale 100 000 m3/aastas 400 000 m3/aastas

Kogu loa

kehtivusaja (varusid

on 100 aastaks)

Kaevandatud materjali

purustamine ja

sõelumine

24h/7 päeva/

nädalas

2 500 t/päevas

250 000 t/aastas

5 000 t/päevas

1milj t/aastas

keskmiselt 192

maksimaalselt 384

Kogu loa

kehtivusaja (varusid

on 100 aastaks)

Puistangus olevate

sõelmete töötlemine

24h/7päeva/

nädalas aprill kuni

oktoober

Umbes

2 000 t/päevas

100 000 t/aastas

400 000 t/aastas keskmiselt 154

maksimaalselt 170

Kogu loa

kehtivusaja (varusid

on 100 aastaks)

Sisse tarnitud materjali

töötlemine

24h/7 päeva/

nädalas

2 500 t/päevas

700 000 t/aastas

2,5 miljonit

t/aastas

keskmiselt 192

maksimaalselt 263

Umbes 20 aastat

(kuni 2050)

5 Materjali vedavate autode hulk on arvutatud arvestades, et üks masin veab 26 t materjali. Arvestatud on sellega, et kõik karjäärist väljuvad autod ka sõidavad

karjääri ehk liiklussageduse saamiseks on vajalike autode hulk korrutatud kahega (sõit edasi ja sõit tagasi).

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 13

3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust

olemasoleva olukorraga (peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).

1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamist vastavalt kaevandusloa taotlusele.

Alternatiivi hindamisel käsitletakse ka rakendatavaid leevendusmeetmeid.

Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.

Tegevuse eesmärgid on:

1. kaevandada kindel kogus maavara kindlast asukohast;

2. kohapeal ja mujal kaevandatud materjali töötlemine kindlatesse

fraktsioonidesse.

Asukohaalternatiivid

Eesmärgi 1 saavutamiseks ei ole võimalik kaaluda asukohaalternatiive.

Eesmärgi 2 saavutamiseks on põhimõtteliselt võimalik kaaluda asukohaalternatiive.

Antud alal on sarnane tootmine juba käimas ja üldpõhimõttena on kõige väiksema

keskkonnamõjuga tootmine materjali tekkekohas. Ei ole põhjust eeldada, et mõni muu

asukoht materjali töötlemiseks oleks vähem keskkonda koormav.

Seetõttu asukohaalternatiive ei kaaluta. Kui aga mõju hindamise käigus selgub, et

materjali töötlemisel on oluline negatiivne mõju ka leevendusmeetmete rakendamisel

võib tekkida vajadus asukohaalternatiivide otsimiseks.

Tehnoloogilised alternatiivid

Raimamise tehnoloogiaks on lõhkamine. Alternatiivseteks tehnoloogiateks on

murdmine ja freesimine. Neid aga ei kaaluta, kuna need on majanduslikult

ebaotstarbekad ja häiringute poolest on freesimine ja nt hüdrovasaraga töötamine

suurema mõjuga/halvemad (pidev müra) kui lõhkamine. Samuti on kaevandatav

materjal freesimise jaoks liiga kõva.

Killustiku tootmiseks alternatiive ei ole.

Tehnoloogilise alternatiivina ei käsitleta kaevandamise ega kivimi töötlemise erinevaid

mahtusid. Tootmismahu muutmine on võimalik leevendusmeede juhul, kui arendaja

soovitud tootmismaht põhjustab ülemäärast keskkonnamõju.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 14

Ajaga seotud alternatiivid

Kummagi eesmärgi saavutamiseks ajalisi alternatiive põhjust moodustada ei ole.

Üldpõhimõttena on teada, et kiirem kaevandamine põhjustab keskkonnamõju lühemat

aega, sest mõjutatav ajaperiood on lühem.

Võimalik on reguleerida tootmise aega ööpäevas, vajadusel ka erinevatel aastaaegadel.

Need ei ole alternatiivid, vaid on võimalikud leevendusmeetmed, mida tuleb kaaluda

olulise negatiivse mõju ilmnemisel.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 15

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asustus, maakasutus ja taristu

Taotletav mäeeraldis on valdavas osas ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksustest. Kavandatavast mäeeraldisest läänesuunda jääb ka elamumaa

sihtotstarbega katastriüksuseid ning lääne- ja lõunasuunda maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksuseid, millel asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel

elu- ja ühiskondlikud hooned. Mäeeraldisest läänesuunas 600 m kaugusel asub 824

elanikuga Vasalemma alevik (Statistikaamet, 01.01.2020).

Lähim elu- ja ühiskondlik hoone asub mäeeraldisest 20 m kaugusel läänesuunas

elamumaa sihtotstarbega Männiku katastriüksusel (86801:001:0372). Mäeeraldisest ca

200 m raadiusesse jääb kokku 11 elu- ja ühiskondlikku hoonet:

• Nõmme (29501:011:0004)

• Uueaseme (86801:001:0012)

• Vanaaseme (86801:001:0001)

• Lassi (86801:001:0478)

• Kuusiku (86801:001:0369)

• Rangu (86801:001:0373)

• Männiku (86801:001:0372)

• Paksna (86801:001:0043)

• Pärna (86801:001:0063)

• Vahepere (29702:001:0190)

• Vähepere-Veski (29701:001:0760)

Mäeeraldisega piirneb lääne suunas Kalgi katastriüksus (86801:001:0025), kus asub

raudteesõlm, karjääri teenindavad hooned ning TREV-2 Grupp AS Kalgi ABT6 ja AS

Tariston7 asfaltbetoontehas.

Vasalemma maardlas, taotletava mäeeraldise kaguosaga piirneb Vasalemma II

mäeeraldis (Joonis 5), mille kaevandamiseks on võetud menetlusse OÜ Est-Paas

keskkonnaloa taotlus ning algatatud keskkonnamõju hindamine Keskkonnaameti

25.10.2022 kirjaga nr DM-11556116.

Mäeeraldisest 310 m läände jääb põhiraudtee, mis eraldab Vasalemma alevikku

taotletavast karjäärist.

6 Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520

7 Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 16

Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud läbi Vasalemma aleviku mööda Vasalemma

karjääri teed (Ranna tee, kõrvalmaantee nr 11172) ja mööda Kalgi katastriüksust

(86801:001:0025) läbivat mitteavalikku teed (nr 8684050).

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm

28. veebruar 2023 17

Joonis 5. Mäeeraldis, teenindusmaa ning piirkonnas asuvad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud, elu- ja ühiskondlikud

hooned ning taotletav Vasaleemma II lubjakivikarjäär (aluskaart: Maa-amet, 2022)

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 18

4.2 Maastik

Taotletav Vasalemma lubjakivikarjäär paikneb Harju lavamaal. Taotletava mäeeraldise

veel kaevandamata ala (plokid 4-11, Joonis 2) maapind on tasane väikese langusega

lõunasse Vasalemma jõe suunas, kaevandatud ala on reljeefne. Taotletaval

mäeeraldisel toimub lubjakivi kaevandamine ka täna, mistõttu on mäeeraldise maastik

põhja- ja keskosas kaevandustegevusest mõjutatud – mosaiikselt paiknevad

kaevandatud alad, sõelmete ja katendite puistangud. Mäeeraldise ida-, lääne- ja

lõunaosa on paljandamata ja taimkatte all. Kaevandamata osadel jääb maapinna

kõrgus vahemikku 25–28 m abs, kaevandatud aladel mäeeraldise keskosas 16–17 m

abs. Mäeeraldise põhjaosas asub ülejäänud alaga võrreldes kõrgemad (abs kõrgus ca

46 m) künkad.

4.3 Geoloogia

Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi järgi on enamus taotletava mäeeraldise

kaevandamata alast (kesk- ja põhjaosa) õhukese pinnakattega, mäeeraldise lõuna- ja

põhjaosas moodustavad pinnakatte meresetted, lääneosas soosetted, kagu- ja

loodenurgas moreen. Pinnakatte paksus on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise kaardi

järgi taotletaval mäeeraldisel valdavalt 1 m, lõuna- ja idaosas ka üle 5 m (kaevandamise

projekti järgi ca 7 m).

Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja8 andmetel moodustavad

aluspõhja Vasalemma kihistu (O3vs) Keila lademe lubjakivid. Maavara kaevandamisloa

taotluse järgi langeb mäeeraldisel Vasalemma lademe lamami absoluutkõrgus lõuna

suunas. Mäeeraldise kirdeosas on lamam 22 m abs, lõunaosas 11–12 m abs.

Kaevandamine alates sügavuselt abs 16,73 m toimub vee alt (veetaset alandamata).

Kaevandamisloa taotluse seletuskirja järgi on Vasalemma lubjakivimaardla

geoloogiline detailuuring tehtud Geoloogia Valitsuse poolt ja saadud varud on

kinnitatud Riikliku Varude Komisjonis 1980. a (protokoll nr 8547). Eesti Vabariigi

Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 02.02.1994. a seisuga Harjumaa

Vasalemma (Padise paemurru 2. jaoskond) lubjakivimaardla jääkvarud.

8 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 19

Vasalemma lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid teadaolevalt tehtud neljal

korral:

• Aruanne Vasalemma lubjakivide detailuuringust Padise Paemurrud

maardlas (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse

Valitsus,1963);

• Geoloogilistest uuringutööde tulemustest Vasalemma lubjakivimaardlal

(Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1971);

• Täiendavatest uuringutööde tulemustest ja varude ümberarvutusest

Vasalemma lubjakivimaardlal (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1980);

• Padise Paemurrud 2 jsk Vasalemma ja Kahula lademe lubjakivide

jääkvarude arvestus seisuga 01.01.1994. (Vasalemma Kivi, 1994).

4.4 Hüdrogeoloogia

Vasalemma karjääri alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes kaitsmata.

Pinnakattes levivat kvaternaari veekompleksi vett tarbivad hajaasustuse üksiktarbijad

salvkaevudega9.

Kaevandusloa taotluse (punkt 4.1 Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus) järgi ulatub

looduslik põhjaveetase Vasalemma maardla piires absoluutkõrguseni 24,3 meetrit,

lasudes maapinnast 2–3 meetri sügavusel ja olles maardla piires kõrgemal Vasalemma

kihistust. Töötava karjääri ümber on moodustunud depressioonilehter, mille

mõjupiirkonnas on lubjakivid kuivanud. Karjääri mõju ulatub hinnangute põhjal umbes

kahe kilomeetri raadiusesse karjäärist.

Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja9 järgi levib alal Siluri–

Ordoviitsiumi veekompleks (S–O), Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogum,

hõlmates praktiliselt kogu karbonaatkivimite lasundi paksusega ligi 20 m. Kuna Siluri

vanusega kivimid kaardilehe piires puuduvad, kasutatakse edasi tekstis nimetust

Ordoviitsiumi veekompleks. Kompleks on survetu või nõrgalt surveline. Oma

avamusalal sisaldab Ordoviitsiumi kompleksi ülemine kuni 20 m-paksune osa

peamiselt surveta põhjavett. Ülalt allapoole ilmuvad aluspõhja karbonaatkivimites järk-

järgult survelise veega kihid. Veelahkmetel on rõhk ülemistes kihtides kuni mõni meeter

suurem kui alumistes. Põhjavee väljealadel valitseb vastupidine olukord – alumiste

kihtide rõhk ületab ülemiste rõhu kuni paari meetri võrra. Aeratsioonivöö paksus on

9 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 20

Vasalemma karjääri lähiümbruses üle 10 m. Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa

põhjaveekogumi seisund veemajanduskava10 järgi 2020. aasta seisuga oli hea.

Ordoviitsiumi veekompleks leiab kasutamist üksiktarbijate (talud) üksikute salvkaevude

ja arvukate puurkaevudega. Põhiliselt on puurkaevud alla 25 m sügavad ning riiklikku

veearvestust nende tarbimise hulga kohta ei peeta. Praktikas on suurimaks veetarbijaks

suveperioodil aiandusühistud. Paljud suvilaist on ümber ehitatud aastaringselt

kasutatavaiks elamuiks. Kuigi veekompleks on kõige rohkem kasutatav registreeritud

puurkaevudega, tarbitakse ühisveevarustuses kompleksi vett vaid Vasalemma ja Laitse

alevikes, kuid kummaski ei ületa veevõtt 10–15 m3/d. Vasalemmas ei ületa

ühisveevarustusega liitunute arv 20% elanikest ja enamus tarbib põhjavett

erakaevudest. Suurimaks veekompleksi põhjavee kasutajaks on Vasalemma karjäär9.

Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu bentoniitsavid ja Türisalu

kihistu maarjaskilt (diktüoneemakilt) ja traditsiooniliselt ka Toila kihistu

katkestuspindadega glaukoniiti sisaldavad lubjakivid koos lamamiks oleva

glaukoniitliivakiviga üldpaksusega 7–9 m.

Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks (O–Ca) levib kogu alal. Kallavere

(Ordoviitsium) ja Ülgase ning Tiskre kihistu (Kambrium) peenterisest kvartsliivakivist ja

jämeterisest kvartsaleuroliidist koosneva kompleksi paksus on keskmiselt 30–35 m. Vesi

on peamiseks ühisveevarustuse allikaks.

Lükati–Lontova regionaalne veepide levib kogu alal ja on esindatud eelnimetatud

kihistute aleuriitsaviga (sinisavi). Lontova kihistu Sämi kihistikku vaadeldakse juba

Kambriumi–Vendi veekompleksi kuuluvana ning selle paksus kasvab lääne suunas.

Tegemist on läbilõike tüsedaima (30–50 m) ja suurima isolatsioonivõimega

veepidemega.

Kambriumi–Vendi veekompleks (Ca–V) on esindatud nõrgalt tsementeerunud

kvartsliivakividega, kusjuures Kambriumi ladestus (eriti Sämi kihistiku keskosas) on

arvukalt aleuriitsavi vahekihte. Kogu kaardilehe ulatuses on idapoolne Kotlini kihistu

laminariitsavi kiht välja kiildunud ja purdkivimeid vaadeldakse ühtse Kambriumi-Vendi

veekompleksina.

Mäeeraldisele lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud jäävad läänesuunda:

PRK0050966 (48 m kaugusel), PRK0061034 (104 m kaugusel), PRK0061034 (94 m

kaugusel), PRK0001404 (80 m kaugusel). Need puurkaevud võtavad oma vee Siluri-

10 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kättesaadav:

https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 21

Ordoviitsiumi veekihist. Mäeeraldisest 87 m kaugusele jääv puurkaev PRK0001403 saab

oma vee Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist.

4.5 Pinnavesi

Mäeeraldisest 210 m kaugusel põhjasuunas asub Võllasmaa maaparandussüsteemi

võrk (koodiga 4110040020060) ja 70 m kaugusel lõunasuunas asub Vahepere

maaparandussüsteemi võrk (Joonis 6). Maa-ameti maaparandussüsteemide

kaardirakenduse järgi on kunagi asunud maaparandussüsteem ka mäeeraldisest kirdes.

Sellest annab tunnistust ka põhikaardilt nähtav oleva kraavide võrgustik.

Joonis 6. Maaparandussüsteemid, pinnaveekogum, väljalask. Aluskaart: Maa-amet,

2022

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 22

Mäeeraldisest ära juhitud vesi suunatakse mööda Rangu kraavi (VEE1099206)

Vasalemma jõkke (Vasalemma_1 kogumisse). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022–202711 järgi on Vasalemma_1 kogumi seisund 2019. aasta seisuga kesine.

Meetmeprogrammiga12 ei nähta ette tegevusi, mis oleksid seotud Vasalemma karjääri

tööga.

Pinnaveekogumite vahehinnangu järgi oli kogumi koondseisund 2020. aasta

vahehinnangu järgi kesine13. See on olnud kesine 2010. aastast alates. Kesise

koondseisundi on tinginud kesine ökoloogiline seisundiklass, mis omakorda on

tingitud jõel olevatest paisudest (Vanaveski, Ruila ja koprapaisud) ja jõesängi

muutmisest.

4.6 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused

Mäeeraldise lääneosasse juba kaevandatud alale jääb II kategooria kaitsealuse taime

madal unilook (Sisymbrium supinum) kasvukoht14 ja loodeossa veel kaevandamata

alale III kategooria kaitsealuse taime hall käpp (Orchis militaris) kasvukoht15. Maa-ameti

ajaloolistelt ortofotodelt on näha, et 2021. aastal on hall käpa kasvukoht metsastunud.

2022. aasta orotfoto järgi on mets sellelt alalt raadatud, tõenäoliselt ka pinnas kooritud

ning osaliselt on elupaigale rajatud pinnasvall.

Mäeeraldisest 300 m raadiusesse läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuste taimede

sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja jumalakäpp (Orchis mascula), III

kategooria kaitsealuste taimede kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell

(Pulsatilla pratensis) ja hall käpp ning III kategoora kaitsealuse seeneliigi hiidheinik

(Tricholoma colossus) kasvukohad.

Lähimad kaitsealuste loomade elupaigad jäävad karjäärist kagusuunda: 630 m

kaugusel II kategooria kaitsealuse kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik ja 730 m

kaugusel I kategooria kaitsealuse must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik.

Taotletavale mäeeraldisele lähim kaitseala, Suure-Aru looduskaitseala (KLO1000635),

jääb 1,2 km kaugusele lääne suunda. See kattub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva

11 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022

12 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku

13 https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo

14 EELIS andmebaasi järgi on viimane kinnitatud vaatlus toimunud aastal 2001.

15 EELIS andmebaasi järgi leiti sealt 2019. aastal 22 taime.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 23

Suure-Aru loodusalaga (RAH0000682). Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid

liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Mäeeraldisest 730 m kaugusele lõunasuunda jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Vansi loodusala (RAH0000659), mille kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid liigirikkad

madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina

ssp. esthonica).

Vasalemma jõgi kuulub selles lõigus (algusega Ruila paisust kuni suubumiseni merre)

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse16.

4.7 Kitsendused

Mäeeraldisele rakenduvate kitsenduste selgitamisel kasutati Maa-ameti kitsenduste

kaardirakendust.

Mäeeraldise lääneosas kattuvad mäeeraldisega kaks Elektrilevi OÜ keskpinge

elektriõhuliini 1–20 kV (VASALEMMA I:RUM ja VASALEMMA II:RUM). Neist üks

(VASALEMMA II:RUM) paikneb ka mäeeraldise lõunaosas. Elektriliinidele rakendub

elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini teljest17 ja kohalduvad

Ehitusseadustiku §77 toodud kitsendused, sh on keelatud teha mäe- ja lõhkamistöid.

Mäeeraldise alale jäävad geodeetilised märgid 69, 70, 71, 72, 73, 77, 78, HVL4, millele

rakendub 3 m raadiuses kaitsevöönd vastavalt Keskkonnaministri 28.06.2013

määrusele18 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise

kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ § 17 lg 1. Ruumiandmete seaduse19 § 26 järgi on geodeetilise märgi

kaitsevööndis keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada märki (sh mäetööde

tegemine), selle tähistust või takistada sellele juurdepääsu. Kaevandajal on soovitatav

võtta ühendust Maa-ametiga, et need märgid geodeetiliste punktide andmekogust

kustutada. Ilmselgelt pole võimalik maavara kaevandada nii, et geodeetilised punktid

16 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“

17 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122017016

19 https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020004

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 24

olemasoleval kujul säiliksid. Praeguseks on juba suurem osa kaevandamise tulemusel

ka hävinud.

Mäeeraldise lõunaossa ulatub ligikaudu 20 m ulatuses Laitse aiandusühistu tee

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, kus ehitusseadustiku § 72 muuhulgas on keelatud

kaevandada maavara ja maa-ainest.

Mäeeraldise lõunaosa kattub ligikaudu 0,4 ha ulatuses Vasalemma jõe ranna või kalda

piiranguvöönd, kus on muuhulgas keelatud maavara kaevandamine.

4.8 Kultuuriväärtused

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse järgi mäeeraldisele kultuurimälestisi ei

jää. Lähimad kultuurimälestised asuvad enam kui 2 km kaugusel põhja- ja läänesuunas.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse järgi asub taotletava mäeeraldise

põhjaosas pärandkultuuriobjekt Lõhkeainelao vahimaja (868:PNL:005), idaosas kaks

talukohta: Kruusimäe (868:TAK:006) ja Sõeru (868:TAK:005). Kõigist objektidest on

säilinud alla 20%.

Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle

lähiümbrusesse ei jää.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 25

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+20

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgi käsitletakse taotletavat ala lubjakivimaardlana.

Maakonnaplaneeringu järgi tuleb juba kasutuselevõetud maardlates varud

maksimaalselt ammendada ning alal majandustegevuse lõppemisel

korrastamisprojekti järgi korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust põllu- või

metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

Maakonnaplaneeringu järgi peab linnalise asustuse alal säilima kvaliteetne

elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. Linnalise asustuse alana on

määratletud Vasalemma alevik, mis asub mäeeraldise piirist 250-300 m kaugusel

läänesuunas.

Kavandatava tegevuse eesmärk on kaevadamise jätkamine olemasoleval määeraldisel.

Ala korrastatakse veekoguks. Mõjude hindamise käigus selgitatakse, kas kavandatava

tegevusega säilitatakse kvaliteetne elukeskkond linnalise asustuse alal (müra,

vibratsiooni ja õhuheitmete levik karjääri alalt elamuteni).

Koostatav Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering21

Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu, mille koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise

valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas

perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade

paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste

kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise ajal olid

teemaplaneeringu lähteseisukohad veel koostamisel.

20 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

2030/

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021011

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 26

Vasalemma valla üldplaneering22

Vasalemma üldplaneering käsitleb taotletava mäeeraldise ala kui olemasoleva

mäetööstuse ala. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek mäeeraldise territooriumile

jäävate pärandkultuuriobjektide välja arvamiseks pärandkultuuri objektide nimekirjast.

Samamoodi on tehtud ettepanek välja arvata mäeeraldise lääneossa jääva kaitsealuse

taimeliigi kasvukoht kaitsealuste liikide leiukoha nimekirjast. Käesoleva programmi

koostamise ajaks seda tehtud ei ole.

Vasalemma üldplaneeringus on toodud, et Vasalemma karjääri Padise Paemurrud nr 2

maardla registrikaardi nr 212 alusel mõjutab Vasalemma karjäär põhjavee taset 10 km

raadiuses. Põhjaveetaset karjääris ei tohi viia madalamale kui 16,5 m üle merepinna.

Karjääri põhja kaevandamisel madalamale kui 17 m tuleb lahendada Vasalemma

aleviku ja ligikaudu 300 talu veevarustuse probleemid. Keskkonnaloa taotluses on välja

toodud, et karjääri põhja kõrgusmärk on 16,73–17,23 m ja vee horisondi kõrgus on

16,73 m.

Vasalemma alevikus asuva Vasalemma lubjakivikarjääri ala laiendamiseks (nii

pindalaliselt kui ka kaevanduse sügavust suurendades) on vajalik läbi viia

keskkonnamõju hindamine, milles käsitletakse erinevaid alternatiive kaevandusala

laiendamiseks ja mis käsitleb ka põhjavee taseme fikseerimise ja ühtlase veetaseme

hoidmise lahendit, et vältida ümbritsevate alade liigniiskeks muutumist ja üleujutamist

kaevandamise lõpetamisel. Võrreldes kehtiva keskkonnaloaga ei taotleta mäeeraldise

pindala suurendamist ega kaevandamissügavuse muutmist.

Keskkonnamõju hindamisel selgitatakse, milline on kavandatava tegevuse mõju

põhjaveele ning milline saab see olema pärast kaevandamise lõppemist ning ala

korrastamist.

Piirneb rohevõrgustiku tuumalaga, kuid see piiranguid tegevusele ei sea.

Lääne-Harju valla arengukava 2019-203023

Lääne-Harju valla arengukavas ei käsitleta kaevandamist.

22 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering

23 https://laaneharju.ee/arengukavad

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 27

Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering24

Koostatava üldplaneeringus on taotletav mäeeraldis määratletud kui mäetööstuse

maa-ala. Seda ümbritseb läänesuunas elamu maa-ala ja kohaliku kaitsealuse metsa

maa-ala. Kavandatava tegevuse seisukohast on asjakohased järgmised koostatavas

üldplaneeringus käsitletud põhimõtted maavara kaevandamise kohta:

• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade

edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada

rekultiveerimisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja

keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia.

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse

maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele

inimestele või loomadele;

• Pärast kaevandamist tuleb kasutatud ala korrastada kas loodusliku

keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobiliku

alana. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobib

ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal

liikuvatele inimestele või loomadele;

• Karjääride rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada

veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks

takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.

Kavandatava tegevuse eesmärk on loa kehtivusaja pikendamine selleks, et maardla

mäeeraldisel olevad varud maksimaalselt ammendada ja see on kooskõlas koostatava

üldplaneeringuga. Samuti korrastatakse kaevandatud maa-ala veekoguks ning antakse

eemaldatud katendiga karjääri nõlvadele ohutud kalded, kui see on

korrastamistingimustest tulenevalt nõutav.

24 https://laaneharju.ee/uldplaneering

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 28

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

Keskkonnaamet ei algatanud oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 piiriülest

keskkonnamõju hindamist, sest kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

Kaevandamine toimub karjääris ka täna, mistõttu esinevad kõik peatükis kirjeldatud

mõjud ka täna. Kuna taotletava keskkonnaloa eesmärk on loa kehtivuse pikendamine,

siis võrreldes praegusega mõju keskkonnale oluliselt ei muutu. Küll aga on arendaja

käesoleva programmi koostamise käigus avaldanud soovi lisaks tavapärasele

kaevandamistegevusele realiseerida mäeeraldisel asuvates sõelmemägedes olev

materjal toodanguna ja toota killustikku mujalt kaevandatud materjalist. Mõlema puhul

on peamisteks tööprotsessideks praegu kasutusel olevad sõelumine ja purustamine.

See tähendab, et suureneb sõelutava ja purustatava materjali hulk.

6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele

Varu asub allpool põhjaveetaset ja seetõttu on tarvilik vee ärajuhtimine suublasse. See

aga võib avaldada mõju pinnaveele (Vasalemma jõele). Kaevandamisest tingitud vee

ärajuhtimine omab aga mõju piirkonna veerežiimile.

Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase

saavutab varasemate uuringute järgi taseme 23,2 m abs. Ammendatud kaevealale

kujuneb veekogu.

Keskkonnaamet on oma 27.06.2022 kirjas nr DM-116757-22 keskkonnamõju hindamist

algatades välja toonud, et varasemalt pole täpsemalt hinnatud, kuidas kaevandamine

ja vee ärajuhtimine Vasalemma karjääris mõjutab ala veerežiimi ja seetõttu tuleb KMH

käigus hinnata Vasalemma karjääri mõjuala hüdrogeoloogilisi tingimusi (alanduslehtri

mõjuala, kaevude veeandvus) ning karjääri korrastamise suunda ja meetodeid, millega

välditakse ala liigniiskeks muutumist peale kaevandamise lõppu.

Vastavalt veemajanduskavas toodule on Siluri-Orduviitsiumi Harjumaa

põhjaveekogum heas keemilises ja koguselises seisundis. Keskkonnaamet on praegu

kehtiva keskkonnaloa KMIN-032 väljastamisel (Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus

nr DM-109227-22) andnud eelhinnangu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju

kohta. Selle järgi ei ole ajavahemikul 2014–2019 esinenud joogivee kvaliteediga

seonduvaid probleeme, vee-ettevõtted ei ole pidanud veehaardeid sulgema ega ka

efektiivsemaid veetöötlusmeetodeid rakendama ning teadaolevalt ei ole tegevuse

käigus ilmnenud kohalike elanike joogiveeallikate probleeme. Tegevus avaldab

piirkondliku mõju põhjaveetasemele.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 29

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

pinnavee kvaliteedile (Vasalemma jõele) ning piirkonna veerežiimile nii

kaevandamise ajal kui pärast kaevandamise lõppu.

6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna

teket.

Kavandatava tegevusega kaasneb (nagu ka hetkel) müra kõikide protsesside puhul –

kaevandamisel, materjali purustamisel ja transpordil. Vibratsiooni teke on eelkõige

tingitud lõhkamisest. Muude protsessidega kaasneva vibratsiooni teke on oluliselt

väiksem. Kaevandamisloa taotlusega muudetakse loa kehtivusaega, mis tähendab, et

kaevandamisest tingitud müra ja vibratsioonitase võrreldes praegusega oluliselt ei

muutu. Täiendav müra lisandub sõelmemägede turustamiseks ettevalmistamisel ja

mujalt toodud materjali purustamisel.

Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang25 on välja toodud, et

hooajaliselt võivad tööd erinevates valla territooriumil asuvates karjäärides põhjustada

mürahäiringuid. Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul

piisav vahemaa normatiivse müraolukorra (ehk piirväärtusele vastav olukord)

tagamiseks 50–150 m (olenevalt maastiku eripärast, kasutatavast tehnoloogiast ning

töötavate masinate arvust). Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik

puhverala ulatus oluliselt suurem – olenevalt maastiku eripärast ning töötavate

masinate arvust võib öiste tegevuste korral normväärtuste tagamiseks vajalik puhverala

ulatuda suurusjärku ca 250–500 m.

Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva lubatud heitkoguste (LHK) projektis on hinnatud

kavandatava tegevusega kaasnevat müra lähtudes aktiivsest kaevandatavast alast, ala

tervikuna käsitletud ei ole. LHK projekti järgi on summaarne müra arvutatud

ekvivalenttase päevase hindamisperioodi mäeeraldise piirist 150 m kaugusel Nõmme

katastriüksusel (29501:011:0004) oleva elamu juures 40,8 dB(A), mis vastab

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse26 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ II kategooria maa-alade

müra piirväärtustele ja sihtväärtustele päevasel ajal.

25 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021.

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 30

Taotletava karjääri lääne- ja lõunapiirist vähem kui 200 m kaugusele jääb mitmeid elu-

ja ühiskondlikke hooneid, mida LHK projektis ei ole käsitletud. Samuti kaasneb müra

käesoleva programmi koostamisel selgunud täiendavate tegevustega. Seetõttu

selgitatakse mõju hindamise käigus kavandatava tegevusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ning nende vastavus keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.5.2002. a määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele.

6.3 Mõju õhu kvaliteedile

Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel (lõhkamisel),

kaevandatud materjali purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil.

Eelnimetatud protsessidega kaasneb tolmu (peenosakeste teke).

Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest

ja sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket, leviku

ulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava

tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses27 nr 75 „Õhukvaliteedi piir-

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“

kehtestatud piirväärtustele.

6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale avaldub eelkõige läbi

mõjude õhu kvaliteedile, tegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ning joogiveeks

kasutatava põhjaveetaseme muutuste. Neid mõjusid on käsitletud peatükkides 6.1

„Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ja 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“.

Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele,

heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku ning

põhjaveele avalduva mõju hindamise kaudu.

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 31

6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh

Natura 2000 võrgustiku alale

Suure-Aru ja Vansi loodusalade kaitse-eesmärgiks on liigirikkad madalsood (7230) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad

loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas. Need elupaigad ja eesti soojumikas on

sõltuvad veerežiimist. Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju

piirkonna pinnaveerežiimile oleks sedavõrd ulatuslik, et kaasneks mõju nimetatud

Natura 2000 loodusalade kaitse-eesmärkidele ning seeläbi ka loodusaladele. Kuna

Suure-Aru loodusala ja taotletava mäeeraldise vahele jääb ka Vasalemma jõgi ning

kummagi Natura ala ümbrusesse on rajatud kuivenduskraavid, on need ka loodusalade

veerežiimi peamisteks mõjutajateks.

Mäeeraldise loodeossa jääva III kategooria kaitselause taimeliigi elupaik on tänaseks

tõenäoliselt hävinud. Lääneossa jääva II kategooria kaitsealuse taime madal unilook

kasvukoht asub varasemalt kaevandatud alal, astangu lähedal. Mäeeraldise edasisel

kaevandamisel kasvukoht suure tõenäosusega hävib. Korrastamise järgselt jäävad

kasvukohad rajatava veekogu alale. Mäeeraldisest väljapoole kasvavatele kaitsealustele

taimeliikidele kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Vasalemma vald

on oma üldplaneeringus teinud ettepaneku mäeeraldisele jääva II kategooria

kaitsealuse liigi väljaarvamiseks registrist. Kavandatava tegevuse mõju kaitsealustele

taimeliikidele täiendavalt ei hinnata.

Kavandatava tegevuse mõju Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigale võib avalduda läbi muutuste pinnavee kvaliteedis ja seda

käsitletakse peatükis 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“.

Vastavalt Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüsi28 järgi piirneb taotletav mäeeraldis

Suure-Aru rohevõrgustiku tugialaga. Hinnangu järgi tekitab karjääri töö teataval määral

häiringuid ka tugialale. Siinkohal on aga oluline märkida, et karjäär on töös olnud alates

1960-ndatest, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks ning seda täiendavalt mõju

hindamise käigus ei hinnata.

Keskkonnaamet on oma eelhinnangus29 välja toonud, et põhjavee veetasemete langus

(ja ka tõus, siinkohal võimalik ala liigniiskeks muutumise näol peale kaevandustegevuse

lõppu) maapinnalähedastes kihtides mõjutab oluliselt ka põhjavee kättesaadavust

taimeliikidele ja seeläbi võib oluliselt mõjutada piirkonna ökosüsteeme. Ettevõtte

28 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021.

29 Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 32

tegevuse käigus ei ole ilmnenud olulist mõju piirkonna taimeliikidele ja

ökosüsteemidele. Mõju võib ilmneda ka tegevuse laiendamisel või tegevuse

lõpetamisel. Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamise lõpetamisest tingitud

mõju piirkonna veerežiimile (peatükk 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile,

veerežiimile, põhjaveele“) ja antakse hinnang selle mõjust piirkonna taimestikule.

6.6 Mõju kultuuripärandile

Taotletaval mäeeraldisel ei asu muinsuskaitsealuseid objekte, mistõttu mõju ka

puudub. Taotletavale mäeeraldisele jääb aga kolm pärandkultuuriobjekti, millest üks

(Lõhkeainelao vahimaja) asub aktiivse kaevandamisalal ning on juba tõenäoliselt

hävinud, teised aga veel mäeeraldise kaevandamata aladel. Kaevandamise edenemisel

need hävivad. Vasalemma üldplaneeringus on tehtud ettepanek kõigi mäeeraldisele

jäävate pärandkultuuriobjektide väljaarvamiseks pärandkultuuriobjektide nimistust,

mis viitab sellele, et kohalik omavalitus pole neid oluliseks pidanud. Siinkohal on oluline

märkida, et pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Kultuuripärandi säilimise

seisukohast tuleb need objektid pärandkultuuriobjektide andmebaasis säilitada.

Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane mõju piirkonna kulutuuripärandile,

kuid seda ei saa pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele

keskkonnamõju hindamise aruandes täiendavalt ei käsitleta.

6.7 Jäätmed

Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352

tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või

ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.

Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud

sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel

B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui

kavandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb

kaevandajal esitada jäätmekava. AS Nordkalk on kaevandamisloa taotluse koosseisus

selle esitanud ning kehtivas keskkonnaloas on jäätmete ladustamine käsitletud.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 33

Nii tekkivad sõelmed30 kui katend31 on pärit saastumata keskkonnast ning seetõttu ei

ole need jäätmed käsitletavad ohtlike jäätmetena. Nii katendit kui ka turustamata

sõelmeid kasutatakse kaevandamise lõppedes ala korrastamisel, kallastel ja nõlvade

kujundamisel.

Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.

Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis

ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel

jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse (sh kasutatakse korrastamisel).

Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende

kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Masinate hooldust teostab kohapeal hooldusfirma, kes hoolduse käigus tekkivad

ohtlikud jäätmed ise likvideerib. Ohtlikke jäätmeid karjääris ei ladustata.

Keskkonnaamet on oma algatamise kirjas toonud välja, et KMH peab käsitlema

jäätmeid karjääri korrastamisel - milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel

soovitakse taaskasutada ja millisel viisil. Samuti tuleb hinnata, kas sellised

jäätmed sobivad karjääri korrastamiseks. Juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala

korrastamisel plaanis kasutada ei ole, siis kirjeldada karjääri alalt kooritud katendi

taaskasutamist. Seda käsitletakse pikemalt KMH aruandes.

6.8 Kliima

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate

kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel

(metsa raadamine, kasvpinnase koorimine).

Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani

2050“32 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“33 lubjakivikarjääre

ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast

30 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)

töötlemisel tekkinud jäätmed

31 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

32 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

33 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 34

peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et lubjakivi

kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline.

Kliimamuutustest tingituna suurenevad sademete hulgad võivad suurendada ka

väljapumbatava vee hulka. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203034

toob välja kaks stsenaariumit, mille järgi perioodil 2041–2070 võib keskmine sademete

hulk aastas suureneda kuni 14% võrreldes tänasega või aastaaegade lõikes kuni 18%.

Kuna kaevandamisluba pikendatakse 30 aasta võrra tuleb kaevandamisalalt ära juhitava

veehulga prognoosimisel arvestada kliimamuutustest tingitud sademete suurenemist.

Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse kavandatava tegevuse kliimatundlikkust

ja -riske.

34 Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 35

7 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav

tegevus võib oluliselt mõjutada:

• põhjaveetase ja veerežiimi muutus (sh sellest tingitud mõju piirkonna

taimestikule);

• mõju õhukvaliteedile (sh peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju

ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule;

• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike

tervisele ja heaolule;

• jäätmete kasutamine karjääri korrastamiseks.

Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse

jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju

võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse

mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse,

kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga. Mõju hindamisel arvestatakse

kõige ebasoodsamate oludega – nt õhuheitmete, müra, vibratsiooni hindamisel

arvestatakse olukorda, kus allikad asuvad piirkonna elanikele kõige ebasoodsamas

asukohas.

Mõju pinnavee kvaliteedile ja seeläbi ka Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaigale hinnatakse ekspertarvamuse põhjal lähtudes seni läbi

viidud pinnavee seireandmetest Vasalemma jões ning keskkonnaloa raames läbi

viidavast suublaseire tulemustest. Kättesaadavad seireandmed ekstrapoleeritakse

kavandatava tegevusega plaanitud mahtudesse. Üks sisenditest on põhjavee režiimile

avalduva mõju hindamise käigus arvutatav välja pumbatava vee kogus.

Mõju põhjaveele ja veerežiimi muutuste hindamiseks koostatakse hüdrogeoloogiline

mudel, milles käsitletakse nii olemasolevat olukorda, selle muutumist kaevandamise

edenedes ja pärast kaevandamise lõppu.

Hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel kasutatakse tarkvara ModelMuse.

Modelleeritav ala on ca 20x20 km, umbes 10 km raadiuses Vasalemma karjäärist. Täpne

võrgusamm mudelialal selgub koostamise käigus. Mudeli täpne kihtide arv selgub

koostamise käigus, mudeli alumiseks kihiks võetakse Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, mis

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 36

moodustab veepideme. Mudeli pinnakattes ja aluspõhjas erinevate kihtide levik

saadakse 1:50 000 geoloogilise kaardi abil. Geoloogilise kaardistamise seletuskirjade,

puurkaevude andmete põhjal koostatakse aluspõhjakihtide levik. Kvaternaarisetete,

aluspõhjakivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtutakse üldlevinud väärtustest

ja geoloogilise kaardistamise aruannetes toodud väärtustest.

Mudeli piirtingimustena rakendatakse:

• toitumist sademete kaudu

• nii toitumist kui ka väljavoolu lubavat jõe (river) tingimust suurematel jõgedel

ja kanalitel (nt. Vasalemma jõgi)

• mudelisse sisse viidavatel olulisematel kraavidel ja karjääri alal piirtingimust

kraav (drain), mis viib mudelist vett välja ainult seatud lävendi (tavaliselt

maapind miinus 0,5 m) ületamisel

• mudeli alumiseks piiriks on Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, regionaalse

veepideme lasum, mida mudelis käsitletakse kui absoluutset veepidet

Mudeli kalibreerimiseks viiakse läbi ilmastiku analüüs Keskkonnaagentuuri andmete

alusel, põhjaveetasemete ja pumpamismahtude andmete analüüs Keskkonnaregistri

andmete põhjal ja saadaolevate seireandmete (veekogude veetasemed, vooluhulgad)

põhjal.

Mudelis prognoositakse ka olukord, kui kaevandamistegevus, sh põhjavee dreenimine

lõpetatakse.

Mudeli tulemuste põhjal annab ökoloog ekspertarvamuse veerežiimist tingitud mõjude

kohta taimestikule.

Müra ja vibratsiooni levikut ning vastavust kehtestatud piirmääradele hinnatakse

arvutuste teel tuginedes standarditele, juhenditele ja muudele asjakohastele allikatele.

Transpordist tingitud müra mõju hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni

(kõrvalmaantee nr 111732) koosmõjus raudteega. Transpordi müra hinnatakse

Vasalemma alevikule ja Lemmaru külas karjääri ning Vasalemma aleviku vahele jäävale

alale. Karjääris hinnatakse tööstusmüra vastavalt selle leviku ulatusele. Vastavalt

normile hinnatakse eraldi tööstusmüra ja liiklusmüra.

Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine.

Mõõtmised teostatakse toimiva kaevanduse tööstuskompleksis ja lähima elamu juures,

olukorras kus allikad asuvad kõige ebasoodsamas asukohas. Alad valitakse vastavalt

sellele kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-suvi 2023).

Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 37

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja

püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul.

Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad

ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat

vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust hinnatakse mõõtmiste käigus ja

vastavate asjakohaste standardite järgi.

Kaevanduse tegevusele antakse hinnang seletuskirja vormis, kus tuginedes saadud

mõõtmisandmetele, arvutustulemustele, standarditele, juhendmaterjalidele jm

allikatele antakse hinnang olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele.

Kavandatava tegevuse mõju selgitamiseks välisõhule hinnatakse kaevandamisel,

materjali töötlemisel (purustamine, sõelumine), laadimisel ja transportimisel tekkivaid

õhuheitmeid (sh peenosakesi) ning nende vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele, mis

on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Transpordist tingitud õhuheitmeid hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni

(kõrvalmaantee nr 111732).

Hajumisarvutuseks kasutatakse Gaussi joal põhinevat mudelit AEROPOL 5.3.2. Karjääri

tööprotsesside ja väljaveoteede õhuheite hindamiseks kasutatakse European

Environmental Agency 2019.a. Tier 235 (keskmise detailsusega, protsessipõhist)

metoodikat.

Mõju hindamisel tuuakse välja, milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel soovitakse

taaskasutada ja millisel viisil. Ekspertarvamuse põhjal hinnatakse, kas sellised jäätmed

sobivad karjääri korrastamiseks ning juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala

korrastamisel plaanis kasutada ei ole, kirjeldatakse karjääri alalt kooritud katendi

taaskasutamist.

35 European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals

other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019,

https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-

guidance-chapters/2-industrial-processes/2-a-mineral-products/2-a-5-a-

quarrying/view

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 38

8 AJAKAVA

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH algatamine 27.06.2022

KMH algatamisest teatamine 14 päeva

Ekspertgrupp koostab

programmi

Programmi KeHJS § 13

nõuetele vastavuse kontroll 14 päeva märts 2023

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva märts 2022

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja hindab

programmi asjakohasust ja

piisavust

14 päeva mai 2023

Ekspertgrupp

täiendab/parandab vajadusel

programmi, selgitab esitatud

seisukohtadega

arvestamist/mittearvestamist

mai 2023

Otsustaja kontrollib

täiendatud programmi

korraldab avaliku väljapaneku

14 päeva juuni 2023

Programmi avalik väljapanek min 14 päeva juuli 2023

Programmi avalik arutelu 1 päev august 2023

Programmi täiendamine,

avalikustamisel laekunud

kirjadele vastamine

30 päeva august 2023

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 39

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

Programmi nõuetele

vastavuse kontroll (vastavalt

seadusele tuleb esitada

hiljemalt 18 kuud pärast

algatamist)

30 päeva september 2023

Nõuetele vastavaks

tunnistamise otsusest

teavitamine

14 päeva oktoober 2023

KMH aruande koostamine

KMH aruande esitamine

otsustajale märts 2024

Otsustaja kontrollib aruande

vastavust sisunõuetele ja

edastab selle asjaomastele

asutustele

21 päeva märts 2024

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva märts 2024

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja annab hinnangu

aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta

21 päeva aprill 2024

Ekspertgrupp täiendab

aruannet 14 päeva mai 2024

Otsustaja kontrollib

täiendatud aruannet ja

korraldab avalikustamise

21 päeva juuni 2024

KMH aruande avalik

väljapanek min 30 päeva juuli 2024

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 40

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH aruande avalik arutelu 1 päev august 2024

Ekspertgrupp vastab KMH

aruande avalikul väljapanekul

esitatud seisukohtadele ja

täiendab aruannet

30 päeva august 2024

Arendaja esitab täiendatud

KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

max 6 kuu jooksul

avalikustamisest september 2024

Otsustaja edastab KMH

aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

september 2024

KMH kooskõlastamine

asjaomastele asutuste poolt 30 päeva oktoober 2024

Otsustaja kontrollib KMH

aruande vastavust seaduse

nõuetele ja teeb otsuse

aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise osas

30 päeva november 2024

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise

otsusest teavitamine

14 päeva detsember

2024

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 41

9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED

Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud

järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3).

Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud.

Arendaja AS Nordkalk

F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik

Kontaktisik: Liisa Pert [email protected],

56920042

Otsustaja Keskkonnaamet

[email protected], 662 5999

KMH ekspert (programmi

koostaja)

Maves OÜ

Marja 4D, 10617 Tallinn

Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437

Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected],

51987605

Tabel 3. Ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Ekspert (aruande koostamine,

hinnang pinnavee-kvaliteedile

ning kõik teiste ekspertide

poolt katmata käsitlused

vastavalt KeHJS § 20)

Tuuli

Vreimann

Vähemalt viieaastane töökogemus

erinevates keskkonnauuringutes sh

KMH aruannete koostamises.

Hüdrogeoloogiline mõju Margus

Voolma

Kantud hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusloale. Pädevusena muuhulgas

hüdrogeoloogilised uuringud.

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 42

Valdkond Ekspert Pädevus

Mõju välisõhule Marko

Kaasik

2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja

täppisteaduste valdkond, füüsika

instituut, õhusaaste modelleerimise

vanemteadur

Viimase viie aasta jooksul

töökogemus vähemalt kolme sarnase

õhusaaste arvutamise alal.

Müra ja vibratsioon Ingrid

Leemet

(Akukon

Eesti OÜ)

Viimase kolme aasta jooksul vähemalt

kahe kaevandamisalaga seotud müra

ja vibratsiooni arvutamise kogemus.

Pikaajaline kogemus müra ja

vibratsiooni hindamisel, mürakaartide

koostamisel.

Ökoloog Artto Pello Ökoloogiaalane kõrgharidus

Tabel 4. Asjaomased asutused ja muud menetlusosalised

Asutus Kaasamise põhjus

Asjaomased asutused KeHJS § 23

Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine;

loodusvarade kasutamise, kaitse ja

arvestamise korraldamine

Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna

koordineerimine

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Riigi huvi esindamine ehitusmaavarade

kasutamisel

Lääne-Harju vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil

toimub kavandatav tegevus.

Maa-amet Riigimaa haldamine

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 43

Asutus Kaasamise põhjus

Terviseamet Elanike tervisekaitse

Transpordiamet Liikluskeskkonna korraldamine (väljaveoteed)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet

pidav asutus (nt lõhkamised).

Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone

ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk

on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse

järgmistes valdkondades:

• Eesti-sisene ja rahvusvaheline

keskkonnapoliitika ja -õigus;

• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised

ja rahvusvahelised keskkonnaotsused;

• keskkonnakaitselise tegevuse

rahastamine.

Kavandatava tegevuse ala ja vahetu

naabruse maaomanikud

Isikud, kelle keskkonnakasutust ja

keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus

mõjutada

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 44

10 KASUTATUD MATERJALID

• Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus,

2014

• European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of

minerals other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory

guidebook 2019

• https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

• https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

• https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo

• https://laaneharju.ee/arengukavad

• https://laaneharju.ee/uldplaneering

• https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering

• https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-2030/

• Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“

• Ruumiandmete seadus

• Keskkonnaministri 8.06.2013 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus

ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

• Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldus nr 447 „Harju maakonna planeeringu

maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“

• Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22

• Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22

• Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932

• Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520

• Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium,

2022

• Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko,

2021.

• Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programm

28. veebruar 2023 45

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“

• Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007.

Helen Manguse Teie 09.03.2023 nr 6-3/23/3965-3

Keskkonnaamet

Meie 27.03.2023 nr 3-1.1/2022/1390

Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN 032 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programmist

Austatud Helen Manguse

Palusite esitada Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolse seisukoha Vasalemma

karjääri keskkonnaloa nr KMIN 032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta ning hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Vaadanud läbi Keskkonnaameti poolt 09.03.2023 edastatud dokumendid peab RMK KMH

ekspertrühma koosseisu piisavaks ja Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN 032 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi asjakohaseks ning piisavaks. RMK ei esita

omapoolseid märkusi ega ettepanekuid KMH osas.

Lugupidamisega

Jaan Schults

metsaülem

metsaosakond

5282363 [email protected]