Tee ehitusloa andmine 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 11230

Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km

3,0-6,6 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/220

Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.03.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest.

Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

3. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

2

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

6. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid

on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse

valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Täiendavalt peab arvestama ka kohaliku jäätmehoolduseeskirja ehk Lääne-

Harju8 valla jäätmehoolduseeskirja nõuetega.

10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

12. Lähtuda ehitustööde teostamisel tehnovõrgu valdajate kooskõlastuskirjades esitatust.

13. Kaevetöödel mälestise alal ja kaitsevööndis teetammist väljaspool tuleb tagada

arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimine, vajadusel väljakaevamised) läbiviimine.

Vahetult Harju-Risti kirikuaia juures tehtavatel pinnasetöödel tuleb arvestada inimluude

ilmsikstuleku võimalusega. In situ matuste ilmnemisel tuleb tööd katkestada ja

alternatiivide puudumisel kalmistuala arheoloogiliste meetoditega (meetodiks:

päästekaevamised) läbi uurida.

14. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde

tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde

tegemise loa taotluse vorm). Luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute

uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒

Võntküla km 3,0-6,6 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Landverk OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11889198

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepa 19, 50113 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5227240

3

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11230 Harju-Risti – Riguldi –

Võntküla km 3,0-6,6 lõigu projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number T2109

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Alus: KeHJS § 23 lg 1

ja 2, § 11 lg 22

Kiri nr 01.03.2023nr

6-3/23/2935-2

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur)

kohaselt ei jää projektialale looduskaitseseaduse alusel

kaitstavaid loodusobjekte.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal,

et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju

hindamisealgatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu ning korralduse eelnõu

osas Keskkonnaametil vastuväited puuduvad.

Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja

poolt kooskõlastatuks.

2 Maa-amet

Alus: KeHJS § 23 lg 1

ja 2, § 11 lg 22

Kiri nr 15.02.2023 nr

6-3/23/2834-2

(Lühendatult): Projekti alas on järgmised Lääne-Harju vallas

Kõmmaste külas asuvad maaüksused, mis on kantud

maakatastrisse, kuid mille osas on maareformi toimingud

lõpule viimata:

- Projekteeritav tee piirneb Kolmnurga maaüksusega (tunnus

43101:001:1277), mille põhjaosas on projektis ette nähtud

raadamine. Ala on projektis tähistatud positsiooniga 104.

- 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee maaüksusele (tunnus

43101:001:1397) on kavandatud maantee, mahasõidu ja

kergtee alad ning kergtee tänavavalgustuse kaabel koos

valgustitega. Ala on projektis tähistatud positsiooniga 101.

- Teevahe maaüksusele (tunnus 43101:001:1349) on

kavandatud maantee, mahasõidu ja kergtee alad ning kergtee

tänavavalgustuse kaabel koos valgustitega. Ala on projektis

tähistatud positsiooniga 100.

/…/

Põhjendus: Tegevused reformimata

maaüksuste riigi omandisse vormistamiseks on

käivitatud. Ehitustegevus ei alga 2023. aastal,

mistõttu on põhjust eeldada, et ehituse ajaks on

reformimata maad riigi omandisse vormistatud.

Ehituse käigus vajalikud raadamised

korraldatakse RMK-ga koostöös.

Otsus: Enne ehitustegevuse algust on vajalik

reformimata maaüksustel maareform läbi viia.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Lisaks selgitasime, et metsaseaduse § 81 lõige 3 sätestab, et kui

mets kasvab maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal,

korraldab metsa majandamist ja raadamist kuni maareformi

seaduse alusel maa omandiõiguse ümbervormistamiseni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Tulenevalt eelnevast

tuleb projektis Kolmnurga maaüksusel ette nähtud võsaraie ja

puitmaterjali käitlemine kooskõlastada RMK-ga. Maa-amet

nõustub RMK poolt raie korraldamisega.

Kuna 11230 Harju-Risti -Riguldi -Võntküla tee ja Teevahe

maaüksuste osas ei ole maareform läbi viidud, selgitame

veelkord, et enne ehitustegevuse algust tuleb reformimata

maaüksustel maareform läbi viia.

3 Muinsuskaitseamet

Alus: KeHJS § 23 lg 1

ja 2, § 11 lg 22

MuKS § 14, § 58 EhS § 42 lg 7 p 1

Kiri 20.02.2023 nr

5.1-17.6/1018-3-4

Projektialale jäävad järgmised arheoloogiamälestised:

Asulakoht reg-nr 18617; Asulakoht reg-nr 18619 ning

järgmiste ajaloomälestiste kaitsevööndid: Harju-Risti kirikuaed

15.-19 saj ja kalmistu reg-nr 2935; Harju-Risti vana kalmistu

reg-nr 14416.

Tee projekti „Riigitee nr 11230 Harju-Risti – Riguldi –

Võntküla km 3,0-6,6 lõigu projekt“ (Landverk OÜ töö nr

T2109) on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud 29.11.2021,

kooskõlastuse nr 42152.

Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub

olemasolevast teetammist välja (sh ka sügavamale), on

kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi rikkumisele.

Seetõttu tuleb kaevetöödel mälestise alal ja kaitsevööndis

teetammist väljaspool tagada arheoloogilise uuringu

(meetodiks: jälgimine, vajadusel väljakaevamised) läbiviimine.

Vahetult Harju-Risti kirikuaia juures tehtavatel pinnasetöödel

tuleb arvestada inimluude ilmsikstuleku võimalusega. In situ

matuste ilmnemisel tuleb tööd katkestada ja alternatiivide

puudumisel kalmistuala arheoloogiliste meetoditega

(meetodiks: päästekaevamised) läbi uurida.

Otsus: Lisada ehitusloa kõrvaltingimuseks (p

13 ja 14), et kaevetöödel mälestise alal ja

kaitsevööndis teetammist väljaspool tuleb

tagada arheoloogilise uuringu (meetodiks:

jälgimine, vajadusel väljakaevamised)

läbiviimine. Vahetult Harju-Risti kirikuaia

juures tehtavatel pinnasetöödel tuleb arvestada

inimluude ilmsikstuleku võimalusega. Töömaal

matuste ilmnemisel tuleb tööd katkestada ja

alternatiivide puudumisel kalmistuala

arheoloogiliste meetoditega (meetodiks:

päästekaevamised) läbi uurida.

Enne tööde algust mälestise alal peab tööde

teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde

tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -

Tööde tegemise loa taotluse vorm). Luba

väljastatakse peale arheoloogiliste uuringute

uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise

esitamist.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema

Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise

loa taotluse vorm). Luba väljastatakse pärast arheoloogiliste

uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

4 Lääne-Harju

Vallavalitsus

Alus: KeHJS § 23 lg 1

ja 2, § 11 lg 22

e-kiri 20.02.2023

Vaadanud läbi ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõjude

eelhinnangu, anname teada, et Lääne-Harju Vallvalitsusel ei

ole täiendavaid ettepanekuid seoses eelpool mainitud riigitee

lõigu ehitusloa ja KMH algatamata jätmise menetluse suhtes.

Otsus: Teadmiseks võetud.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu

osas arvamust avaldada.

2 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

-

3 Telia Eesti AS -

4 AS Lahevesi -

5 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

(edaspidi ELASA)

e-kiri 13.02.2023

ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

ehitusloa eelnõu.

Projektile „Riigitee nr 11230 Harju-Risti – Riguldi – Võntküla

km 3,0-6,6 lõigu projekt“ (Landverk OÜ töö nr T2109) on

väljastatud kooskõlastus KK3346HR (kehtib kuni 23.11.2023).

Tööde teostamisel ELASA sidevõrgu liinirajatise

Otsus: Võtta kooskõlastus teadmiseks ning

lähtuda tööde teostamisel ELASA sidevõrgu

haldaja AS Connecto Eesti kooskõlastusest

KK3346HR.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

kaitsevööndis lähtuda projekti kooskõlastuse KK3346HR

tingimustest.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi

ja katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Härmali

56201:003:0702

e-kiri 13.02.2023

Selgituse küsimine: Sain Transpordiametilt vastavasisulise kirja kus

on järgmine lõik: "Transpordiamet algatas ehitusloa andmise

menetluse riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-

6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad

eeldatavalt 2023. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 11230

Harju-Risti – Riguldi – Võntküla km 3,0-6,6 lõigu projekt“

(Landverk OÜ töö nr T2109)."

Kas see tähendab, et antud objekt läheb töösse siiski 2023 aastal?

Selgitus: Kaaskirja sattus viga, riigitee

rekonstrueerimistööd ei ole kavas 2023.a, need

on edasi lükatud ja praeguses teadmises

toimuvad 2026.a.

2 Vahtra

56201:003:0170

e-kiri 19.02.2023

Palume selgitusi:

1. Millised tööd ja millises mahus tehakse Vahtra kinnistul?

2. Kuidas on tagatud juurdepääs Vahtra kinnistule tööde teostamise

ajal?

3. Vahtra kinnistul asub puurkaev, kuid nimetatud puurkaevu

hooldus või sanitaarkaitsevööndi pole projektdokumentatsioonil

kajastatud. Samas katastriüksusel 56201:003:03 on puurkaevu

hooldusala kuvatud. Miks ühel juhul on see näidatud ja teisel juhul

mitte?

4. Kas saame õigesti aru, et Vahtra kinnistule ulatub teekaitse

vööndi pärast tööde tegemist kaugemale kinnistu sisse kui see on

täna?

Kui jah, siis kui suur ala saab täiendavalt kaitsevööndiga hõlmatud?

Millised piirangud tulevad sellest kinnistu omanikule?

5. Vahtra kinnistuga piirnevatel maadel, kus hakatakse tegema

teetöid likvideeritakse mitmed puud (sh õunapuud jm lehtpuud).

Selgitused: 1. Vahtra kinnistul (katastritunnus

56201:003:0170, Kõmmaste küla, Lääne-Harju

vald) on kavas üksnes mahasõidu kokkuviimine

olemasoleva olukorraga.

2. Juurdepääs kinnistutele, elamutele, peab

olema tööde ajal tagatud, selle tagab tee-ehitaja.

Ehituse ajaks riigiteed liiklusele ei suleta.

3. Puurkaevude kaitsetsoonid on joonisele

peale kantud vastavalt riiklike registrite

andmetele, sh kajastuvad nende kaevude

kaitsevööndite ulatused, mis on registris. Vahtra

kinnistul registrisse kantud puurkaevud

puuduvad.

4. Teekaitsevöönd ulatub kinnistule ka

täna. Kehtiv kaitsevööndi ulatus vastavalt

Ehitusseadustikule on antud tee puhul 30 m.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

Palume nimetatud puude asemele teha vähemalt samas mahus

asendusistutus (võimalikult samasse piirkonda, kust puud

likvideeritakse).

6. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Mäe -Tooma kinnistul

pärandkultuuri objekti juures kasvavad puud (vaher, toominas, haab

jms) ei ole õige nimetada võsaks. Need puud (projektis nimetatud

võsaks) on seal elektriposti kõrgused või kohati ka kõrgemad.

Lisaks on need puud lindude pesitsemise kohaks. Palun näha ette

asendusistutus nimetatud puude likvideerimise korral.

Kuna rekonstrueerimise tulemusena laieneb tee

minimaalselt (ca 1 m), siis selle võrra nihkub ka

teekaitsevööndi ulatus. See asjaolu ei põhjusta

lisapiiranguid võrreldes tänase olukorraga.

5. Riigiteede puhul kehtivad mitmed

nähtavusega seotud nõuded, mis on seatud

liiklusohutuse eesmärgil (nt ristmikel

nähtavuskolmnurgad ohutuks ristmikult

väljasõiduks, külgnähtavuse nõue varakult

looma vms teele jooksva objekti märkamiseks).

Samuti ei tohi tee vahetus läheduses paikneda

objekte, millele otsasõidu korral suureneb

õnnetuse raskusaste, nt puud, suured kivid vms.

Sellest tulenevalt on rekonstrueerimisprojektis

riigitee teemaal kavandatud ka puude raie, lisaks

ka juhul, kui puu jääb ette uuele tehnovõrgule

või jalgratta- ja jalgteele. Sellisel puhul riigitee

alusel maal ehk teemaal (katastriüksusel)

haljastust liiklusohutusega seotud nõuete tõttu ei

asendata.

6. Pärandkultuuriobjekti juures olev kiri

„võsa“ on pärit topogeodeetiliselt alusplaanilt

ehk selliselt on kirjeldanud puistut maamõõtja.

Suured üksikpuud on märgitud puu tingmärgiga.

Antud piirkonnas on kavandatud jalgratta- ja

jalgtee valgustamiseks maakaabli paigaldus,

mistõttu on kavandatud teemaal osaliselt

raietöid. Maakaabli peale haljastust uuesti ei

asendata. Erakinnistule raietöödega ei minda.

3 Lillemaa

56201:003:0013

Kinnistu plankaed sai minu meelest kõrgem kokku lepitud, mitte

nagu pildilt selgub 1,7m! Soov oli 2,0m.

Põhjendus: Varasemast kirjavahetusest nähtub,

et juttu on olnud 1,7 m kõrgusest aiast. 1,7 m

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

e-kiri 16.02.2023 kõrgune aed on Lillemaa kinnistu osas ka

projekteeritud.

Otsus: Jätta ettepanek aia kõrguse

suurendamise osas arvestamata.

4 Kriisi

56201:003:1330

e-kiri 20.02.2023

Viimaste ettepanekute ja arutelu põhjal sai projekti sisse viidud

kinnistule korrektne mahasõidu võimalus koos autoväravaga.

Pöörates tähelepanu liiklusohutusele, masinatega kinnistule

sissesõidu tegemiseks tuleb väravate avamiseks masin seisma jätta

maanteele, tekitades liiklusohtlikuid olukordi, seoses sellega

sooviksime automaatikaga autoväravaid.

Põhjendus: Transpordiamet üksnes asendab

olemasoleva likvideeritava värava.

Transpordiamet väravale automaatikat ei

paigalda. Soovi korral on seda võimalik teha

maaomanikul.

Otsus: Jätta ettepanek Kriisi kinnistu väravale

automaatika paigaldamiseks arvestamata.

5 Jalaka

56201:003:0720

e-kiri 20.02.2023

Sain teie kirja ja uurisin seda projekti ka lähemalt.

Kunagi sai kellegiga räägitud sel teemal, et Jalaka talu ja

kergliiklustee vahele pannakse hekk ka.

Aga projektis mulle see silma ei jää

Põhjendus: Kavandatud kergliiklustee ja Jalaka

kinnistu (katastritunnus 56201:003:0720)

vahele ei ole hekki projekteeritud. Kuna

kavandatud kergliiklustee ei kulge vahetult

kinnistu piiril ning kergliiklusteest kinnistu

piirini jääb kitsaimast kohast ca 10 m ja sel

vaheribal asub kõrghaljastust, mida ei

likvideerita, ei ole heki rajamine põhjendatud.

Otsus: Jätta ettepanek heki rajamiseks Jalaka

kinnistuga külgnevas lõigus arvestamata.

6 Õunapuu

56201:003:0969

e-kiri 05.03.2023

1. Katastri 56201:003:1055 juurde planeeritud

teelaiendiga/ohutussaarega ülekäigukoht muuta ülekäigurajaks

vastavalt LS ,1.PT, §2 ap 100 - põhjendus antud kohta ületavad ka

lasteaialapsed oma jalutuskäikude ajal ja tee ületamine sellisel kujul

ei ole turvaline.

2. Paigaldada kiiruspiirang 50 km/h alates pk 1 mainitud

ülekäigurajast kuni küla lõpuni.

3. Me ei ole nõus meie katastril asuva liiklusmärgi asukoha

muutmisega!( tõstetud sügavamale meie krundi sisse)

Põhjendus:

1. Olukorras, kus riigitee on maantee ning

liikluskeskkond maantee keskkond (mitte

tänav), nagu antud juhul rekonstrueeritav lõik,

ei kavandata liiklusohutuse seisukohast

teeületuskohti ülekäiguradadena, vaid teadlikult

kavandatakse teeületuskohana. Sellises

olukorras on liiklusohutum lahendus, kus

jalakäijal ei ole eesõigust. Jalakäija jaoks

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

4. Planeeringul ei kajastu: sidekaabli olemasolu meie kinnistuni,

meie kinnistu eest läbi jooksev heitveekanalisatsioon.

4.1 teadmata on p 4 mainitud sidekaabli paigaldussügavus

arusaamatuks jääb plaanil katastriüksuse 56201:003:0299 nurgas

asuv sidekaabli teema. Kas see likvideeritakse või asendatakse

uuega mõlemal juhul tuleb asendada ka meie kinnistu sidekaabel.

5. Me ei ole nõus meie kinnistu 56201:003:0969 piires haljasalale

rajatava kraaviga

5.1 tundub et see on planeeritud meist edasi jäävaid majasid

teenindava kanalisatsiooni peale

5.2 Plaanist ei tule välja planeeritav kraavi tekkiva vee immutamine

- juhime tähelepanu, et väga lähedal sellele asub meie kasutatav

puurkaev.

muudab teeületuse võimalikult ohutuks ja

lühikeseks projekteeritud ohutussaar. Lisaks

teeületuskoht ka valgustatakse.

2. Projekteeritav kiirusrežiim riigiteel on

kavandatud teadlikult ja vastavalt

rekonstrueerimisprojektiga kujundatavale

liikluskeskkonnale. Transpordiameti hinnangul

ei ole põhjendatud alal 50 km/h kiiruspiirangu

kehtestamine, sest teelõik on sirge ja valdavalt

paikneb hoonestus ühel teeküljel, optimaalne on

selles asukohas 60 km/h.

3. Joonise lugemisel on ekslikult tekkinud

mulje, et liiklusmärk asub erakinnistul.

Tegelikult nii ei ole, märk asub vahetult tee

ääres. Joonisel on loetavuse huvides märgil olev

info näidatud teest kaugemale eramaaga

kohakuti, kuid peenike abijoon viitab märgi

tegelikule asukohale, kus asub ka liiklusmärgi

post.

4. Projektlahendus on koostatud

topogeodeetilisele alusplaanile, millel on halli

tooniga tähistatud nii olemasolev

kanalisatsioonitrass kui sidetrass. Kumbagi

trassi ei ole projektiga kavandatud likvideerida

ega asendada, likvideeritakse üksnes riigitee all

teega risti olev sidetrassi lõik. Lahendus on

kooskõlastatud trassivaldajaga.

5. Õunapuu kinnistule (katastritunnus

56201:003:0969) ei rajata antud projekti raames

kraavi. Kraav on projekteeritud vahetult riigitee

kõrvale riigitee alusele teemaale ehk

katastriüksusele. Projekteeritud kraav ei kattu

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

kanalisatsioonitrassiga. Õunapuu kinnistust

põhjapool asuvale teelõigule kraavi ei ole

kavandatud, seal on riigitee äärde kavandatud

kõnnitee. Kraav asub väljaspool Õunapuu

kinnistul asuva puurkaevu hooldusala, jääb

sellest ca 22 m kaugusele. Sellega on puurkaevu

hooldusala nõuded täidetud.

Otsus: Lugeda selgitused antuks ning jätta

ettepanekud ülaltoodud põhjendustel

arvestamata.

7 Männiku-Põllu

56201:003:0416

e-kiri 05.03.2023

Olen Teie poolt saadud kirja kätte saanud, kuid kahjuks sellisel

kujul projekti kinnitamisega nõustuda ei saa. Olen varasemalt

esitanud endapoolse nõude tagada riigimaanteelt siiani olnud

juurdepääs minu Männiku-Põllu kinnistule. Juhin tähelepanu, et

esimeses planeerimise järgus oli see projekteeritud. Kahjuks ei ole

seda kooskõlastamiseks saadetud dokumendis. Lisan sügisel

saadetud paari kirja koopia, et ennast mitte korrata ning manusena

algse minule tutvustatud ja minu poolt aktsepteeritava projekti

kavandi.

Võrdluseks toon veel välja, et tutvudes planeeringuga näen, et minu

vastas olevale põllumaale olete juurdepääsu planeerinud, kuigi neil

on olemas alternatiivne ligipääs enda kinnistult!? Lihtsalt huvitav

fakt minu jaoks.

Põhjendus: Selgitame, et esmases projekti

versioonis oli ekslikult riigiteelt 11230

Männiku-Põllu katastriüksusele kujutatud

mahasõit. Antud asukohas ei ole olemasolevat

mahasõitu ning märgitud oli uus mahasõit.

Projekti koostamise aluseks olevates

projekteerimistingimustes (Transpordiameti

06.11.2020 korralduses nr 1-3/20/210

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee

11230 Harju-Risti–Riguldi–Võntküla km 3,0-

6,6 rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks) p 5.2.8 on sätestatud, et

täiendavaid mahasõite projektiga mitte

kavandada. Seega ei vasta uute mahasõitude

kavandamine projekteerimistingimustele.

Vastavalt ehitusseadustiku § 42 antakse

ehitusluba kui ehitusprojekt vastab

projekteerimistingimustele, st Transpordiamet

peab kontrollima, et ehitusprojekt vastaks

projekteerimistingimustele.

Projekteerimisprotsessi käigus märkasime viga

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

ning uus mahasõit eemaldati projektist.

Uuendatud projektlahendus esitati Teile

tutvumiseks koos vabandusega, et juhtus

eksitus.

Lisaks tuleb riigiteelt uute mahasõitude

kavandamisel lähtuda majandus- ja

taristuministri määruse lisast 1 „Tee

projekteerimise normid“, kus p 5.2.1 lg 3 on

määratud mahasõitude vähimaks omavaheliseks

kauguseks 150 m. Antud juhul ei ole Männiku-

Põllu kinnistul minimaalne mahasõitude

omavaheline kaugus tagatud, kuna lähim

mahasõit asub 40 m kaugusel kinnistu piirist

(Nurme tee katastriüksusel, katastritunnus

43101:001:1892).

Männiku-Põllu kinnistu edelapiiril kulgeb Pärna

tee, mille kaudu on võimalik kaaluda kinnistule

juurdepääsu lahendamist.

Olemasolevad mahasõidud kuuluvad riigitee

rekonstrueerimisprojektis remontimisele. Tee

vastasküljel Targamaa katastriüksusel asub

Teeregistrisse kantud olemasolev mahasõit. See

samuti remonditakse.

Otsus: Jätta ettepanek uue mahasõidu

rajamiseks Männiku-Põllu kinnistule eelnevalt

toodud asjaoludel arvestamata.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

2.3 Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Katastriüksuse

lähiaadress Katastritunnus

Apteegi 56201:003:0037

Aruheina 56201:003:0918

Eenpuu 56201:003:0363

Harju-Risti

kergliiklustee 56201:003:0991

Harju-Risti

meistripunkt 56201:003:0930

Imbi 56201:003:1210

Jaagu 56201:003:0880

Jaani 56201:003:1300

Jussi 56201:003:0531

Kaldaaluse 56201:003:0292

Kaldapõllu 43101:001:0310

Kangru 56201:003:0553

Kangru-Põllu 56201:003:0140

Kasekese 56201:003:0299

Kastani 56201:003:0300

Kirikküla põld 7 56201:003:0463

Kirikukõrtsi 56201:003:0263

Kople 56201:003:0607

Kruusiaugu 56201:003:0634

Kukerpuu 56201:003:0216

Kuriku 56201:003:0554

Kuuse 56201:003:0031

Kuuseheki 43101:001:0803

Kõmmaste-Veski 56201:003:0370

Kõrgemaa-Põllu 56201:003:0134

Kõrtsi-Poe 56201:003:0579

Kõrtsurehe 56201:003:1110

Lehmani 56201:003:0301

Maaniku 43101:001:0804

Meistripunkti

alajaam 56201:003:0041

Mihkli 43101:001:0316

Mäeklause 43101:001:1838

Mäeklause-Põllu 43101:001:0493

Mäe-Tooma 56201:003:0730

Nurme tee 43101:001:1892

Nurmemetsa 43101:001:1891

Pihlaka 56201:003:1160

Päeva 56201:003:0581

Pärna-Põllu 56201:003:0240

Rahnu 56201:002:0032

Reinu 56201:003:0007

Risti kirik 56201:003:0748

Risti kool 56201:003:0709

Saare 56201:003:0233

Sireli 56201:003:0302

Targamaa 56201:003:0030

Teeääre 56201:001:1238

Tiidu 56201:003:0529

Tohvri 56201:003:0053

Toome 56201:003:0606

Tugijaama 56201:003:0790

Tõnise 56201:003:0353

Tõnise 56201:003:0346

Tõnu 56201:003:0770

Tähe 56201:003:0364

Vahtra 56201:003:0035

Vahtra-Põllu 56201:003:0139

Vainu 56201:003:0760

Vainu 56201:003:0555

Vanakooli 56201:003:1054

Velle 56201:003:0141

Vihterpalu

metskond 15 56201:003:0771

Õpetajate 56201:003:0974

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21003871 Tartu-Tallinn 2022

V e rs

io o n 2

7 .0

4 .2

0 2 2 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 3

8 7 1

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 13

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 13

4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 19

4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 21

4.5. Valgusreostus .............................................................................................................. 22

4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 22

4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 23

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 24

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11230 Harju-Risti-

Riguldi–Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojektile. Rekonstrueeritav lõik asub Harju

maakonnas Lääne-Harju vallas Kõmmaste ja Harju-Risti külades (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte

algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud

Landverk OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga

veebruar 2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas:

Maa- Amet 2021

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p

10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga

nähakse ette jalgtee rajamist olemasolevast sõiduteest eemale ning olemasoleva tee

asukoha mõningast muutmist).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsus tatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla km 3,0 - 6,6 lõigu olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab

tee katendi ja muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja

mahasõidud, teeületuskohad, jalakäijate liiklemise korrastamine, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse

taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa

määramine (vt joonis 3.1).

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale.

Plaanilahendus

Lõik PK 28+58…PK 28+68 objekti kokku viimine oleva kattega

Objekti alguses viiakse projekteeritud asfaltkate kokku olemasoleva kattega. Üleminek

ühelt konstruktsioonilt teisele toimub 10 m ulatuses vahemikus PK 28+58…28+68.

Täiskonstruktsiooni algus PK 28+68.

PK 28+20…PK 45+25 kiirusepiirang 80 km/h

Lõigul paiknevate bussipeatuste, Kõmmaste ristmiku ja metsloomade üle tee jooksmise

ohu tõttu on sõidukiirus piiratud kiirusega 80 km/h.

PK 29+85 KÕMMASTE ristmik

Ristmikule ei nähta ette liiklussaare projekteerimist. Ristmiku projekteerimisel lähtutakse,

et ristmikku oleks võimalik kasutada 16,5 m sadulautorongil. Projekteeritakse

ülesõidetavad kitsendussaared katte serva, mis sõiduauto juhtide jaoks muudavad

ristmiku ala kitsamaks ja konkreetsemaks. Ristmikule projekteeritakse valgustus.

Lõik PK 29+90…PK 46+45 kergliiklustee

Kõmmaste ristmikust Risti kooli bussipeatuseni projekteeritakse vasakule poole teed

kergliiklustee laiusega 2,5 m koos tänavavalgustusega.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8

80 km/h piirkiiruse alas projekteeritakse kergliiklustee sõidurajast vähemalt 7,0 m

kaugusele.

Erandlikeks kohtadeks on lõik Kõmmaste ristmiku ning Kõmmaste bussipeatuse vahel

ning lõigul MS PK 32+15…MS PK 33+60, kus hooned asuvad sõiduteele liialt lähedal.

Lõigule PK 29+92…30+85 ja PK 32+18…33+54 projekteeritakse seetõttu põrkepiirded,

mis eraldavad kergliiklusteed sõiduteest.

Lõik PK 30+68…PK 32+38 Kõmmaste bussipeatused

Mõlemad bussipeatused nihutatakse uude asukohta. Vasakpoolne avatud taskuga

bussipeatus tuuakse Kõmmaste ristmikule lähemale. Parempoolne bussipeatus

nihutatakse Kõmmaste ristmikust kaugemale ja peatusest väljuva bussijuhi tagasivaate

parandamiseks (80 km/h nähtavuskaugus 210 m) rajatakse bussipeatus markeeringuga

tähistatud suletud taskuga.

Mõlemasse bussipeatusesse projekteeritakse ooteplatvorm. Vasakpoolses

bussipeatuses asuv olemasolev ootekoda säilitatakse.

PK 31+52 parkla

Sõiduauto juhtidele nähakse ette parkla puhkamiseks, mille suurus on ligikaudu

3 sõiduautot.

PK 42+62 Harju-Risti tee ristmik

Ristmiku projekteerimisel on lähtutud, et 16,5 m sadulautorongil oleks võimalik ristmikku

kasutada. Projekteeritakse ülesõidetavad kitsendussaared katte servas, mis sõiduauto

juhtide jaoks muudavad ristmiku ala kitsamaks ja konkreetsemaks.

Lõik PK 45+25…67+54 asula kiiruspiirangud

Harju-Risti asula tõttu kehtib paremal sõidusuunal alates PK 45+25 kiiruspiirang 60 km/h,

ning alates PK 58+88 on kiiruspiirang 50 km/h. Kiiruspiirang 50 km/h lõpeb PK 66+44,

peale mida hakkab kehtima 90 km/h.

Vasakul sõidusuunal on lõigus PK 45+25…PK 58+80 lubatud sõidukiirus 60 km/h.

PK 58+80…66+44 on sõidukiirus 50 km/h ning PK 66+44…67+54 70 km/h.

Lõik PK 45+59…47+34 Risti kool bussipeatused

Olemasolev parempoolne bussipeatus likvideeritakse ning rajatakse uus bussipeatus

nõuetekohase vahekaugusega. Vasakpoolses bussipeatuses olemasolev ootekoda

likvideeritakse ja rajatakse uus ootekoda.

Mõlemad bussipeatused projekteeritakse avatud taskuna. Parempoolsest bussipeatusest

rajatakse ühendus olemasolevale jalgratta- ja jalgteele.

PK 48+08 šikaan tee ületuskohaga

Harju-Risti suunas projekteeritakse liikleja jaoks šikaan, mis füüsiliselt sunnib asulasse

suunduvaid autojuhte vähendama sõidukiirust. Šikaan on tehiskivist kattega ning selle

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

mõõtmed on 2,5 x 21,1 m. Ümberpõikest väljumisele projekteeritakse tardkivist kattega

ülesõidetav servatugevdus.

Samas asukohas ületavad koolilapsed sõiduteed, et jõuda staadionile. Sellega seoses

kasutatud ära šikaani liiklussaart ja rajatakse liiklussaare keskele valgustatud tee

ületuskoht.

MS PK 52+29 Kooli tee

Olemasolevalt on tegu kahe ühesuunalise teega. Road-Expert OÜ tööga nr 20057 „Kooli

tee rekonstrueerimine“ üks tee likvideeritakse ja muudetakse alles jääv tee

kahesuunaliseks. Mahasõit viiakse kokku Road-Expert projektiga.

Lõik PK 56+98…66+30 jalgratta- ja jalgtee

Sõidutee paremasse serva rajatakse 2,5 m laiune jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest

eraldatud äärekivi- või haljasalaga. Jalgratta- ja jalgtee serva projekteeritakse

tänavavalgustus.

Lõik PK 58+94…59+55 Riigitee 11176 Padise- Kurkse - Harju-Risti ja 11234 Harju-Risti -

Pae ristmike ala

Olemasolevast neljaharulisest ristmikust on mõlemat ristmiku haru teineteise suhtes

nihutatud ja sellega likvideeritud võimalus peatumata peateed ületada.

Parempoolset 11176 Padise – Kurkse – Harju-Risti ristmikku laiendatakse. Sõiduraja

laius ristmikule jõudes on 4,5 m. Ristmiku ehituseks likvideeritakse olemasolev kivimüür

ning võrkaed. Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee nihutatakse kõrvalmaanteest 11230

6,8 m kaugusele. Ristmiku ületamine projekteeritakse teeületuskohana.

Vasakpoolset 11234 Harju-Risti – Pae ristmikuharu nihutatakse ca 14 m ning tee

endisesse asukohta rajatakse parkla 20 sõiduautole. Parkimiskohtade mõõtmed on

5 x 2,6 m. Parkla on vajalik Harju-Risti kalmistu külastajate jaoks.

Ristmiku vasakpoolsele harule projekteeritakse tardkivist kattega ülesõidetav

servatugevdus ning sõiduraja laius ristmikul on 4,5 m

Üle riigimaantee 11230 PK 59+25 projekteeritakse teeületuskoht, ühendamaks

projekteeritud parklat ning jalgratta- ja jalgteed.

Lõik PK 60+50…PK 61+25 Risti kiriku ümbrus

Kõrvalmaantee serva rajatava jalgratta- ja jalgtee ehituse tarbeks likvideeritakse

olemasolev kivimüür ning rajatakse uus (kõrgus 0,8 m ja laius 0,8 m, vt joonis 3.2). Uue

müüri rajamisel kasutatakse ära olemasoleva müüri kivid. Rajatakse valgetest lippidest,

automaatika paigaldamise valmidusega värav sõiduautodele ning 2 jalgväravat. Uue

kivimüüri taha istutakse sirelihekk, mis ääristatakse multšist kattega.

Rekonstrueeritakse Kaoste tee ca 108 m ulatuses. Tee serva rajatakse 45⁰ ja 60⁰ nurga

all parkimiskohad 13 sõiduautole mõõtmetega 2,6 x 5,0 m. Parkimiskohtade rajamiseks

likvideeritakse olemasolev kivimüür ning asendatakse uuega, mille ladumisel on

kasutatud endise müüri kive.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10

PK 61+59 Harju-Risti bussipeatus

Olemasolev ootekoda säilitatakse. Riigitee paremas servas olev bussipeatus

likvideeritakse, selle asemel rajatakse uus bussipeatus olemasoleva ootekoja taha. Uus

bussipeatus teenindab kuni 12 m pikkuseid busse.

PK 65+16 šikaan

Harju-Risti suunas projekteeritakse liikleja jaoks šikaan, mis füüsiliselt sunnib asulasse

suunduvaid autojuhte vähendama sõidukiirust. Šikaan on tehiskivist kattega ning selle

mõõtmed on 2,5 x 20,6 m. Ümberpõikest väljumisele projekteeritakse tardkivist kattega

ülesõidetav servatugevdus. Liiklussaar on valgustatud.

Lõik PK 66+39 … PK 66+49 objekti kokku viimine oleva kattega

Objekti lõpus viiakse projekteeritud asfaltkate kokku olemasoleva kattega. Üleminek ühelt

konstruktsioonilt teisele toimub 10 m ulatuses vahemikus PK 66+39…PK 66+49.

Täiskonstruktsiooni lõpp on PK 66+39.

Vertikaalplaneerimine

Sõiduteele projekteeritakse kahepoolne põikkalle 2,5% va viraažid, mis on ühepoolse

põikkaldega kuni 4,0%. Tugipeenardele projekteeritakse põikkalle 4,0%.

Veeviimarid

Käesoleva projektiga nähakse ette olemasolevate põhitee-, ristmike- ja mahasõidu

truupide asendamine uutega. Olemasolevad betoontruubid vahetatakse välja plast - või

terastruupide vastu. Ülejäänud truubid puhastatakse.

Tänavavalgustus

Projektalal asuvad olemasolevad tänavavalgustusmastid. Ette on nähtud olemasolevate

mastide demonteerimine (ja asendamine uutega) ning uue tänavavalgustuse rajamine.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

Joonis 3.2 Kavandatav tegevus Risti kiriku lähistel (legend: vt eelmisel joonisel). Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T11230 Harju-

Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte

ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist

olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava

tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on

projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka

soodne mõju.

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Harju maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuurist, liikluskoormusest, tee- ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust. Tulenevalt projekti olemustest võib öelda, et kavandatav tegevus on Harju maakonnaplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust .

Lisaks on Harjumaal koostatud maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“, mille alusel jääb projektiga kavandatav kergliiklustee teemaplaneeringus märgitud planeeritava (II prioriteet) kergliiklustee alale, st projekt vastab teemaplaneeringule.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 14

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Lääne-Harju valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud valla territooriumil Keila, Padise, Paldiski ja Vasalemma valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Padise vallas, mille üldplaneering on kehtestatud 2002. aastal. Padise valla üldplaneeringu seletuskirja alusel peetakse vallas esmatähtsaks kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Tulenevalt projekti olemustest võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Padise valla üldplaneeringus määratud eesmärkidega ja suunistega, kuna projektiga tõstetakse liiklusohutuse taset, parandatakse sõidumugavust ning katendi kandevõimet.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus väärtuslikule traditsioonilisele maastikule ning Padise valla üldplaneeringu kaardi alusel kahele väärtusliku miljööga piirkonna alale (vt joonis 4.1). Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala maakasutusele.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse (tähistatud punase joonega) paiknemine maakonnaplaneeringu (ülemine) ning Padise valla üldplaneeringus (alumine) kehtestatud väärtusliku maastiku suhtes.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatav

tegevus kahele arheoloogiamälestistele Asulakoht (registri kood 18617 ja 18619),

teelõigu vahetusee lähedusse jäävad ajaloomälestis Harju-Risti vana kalmistu (registri

kood 4416) ning ajaloo- ja ehitismälestis Harju-Risti kirikuaed 15.-19.saj. ja kalmistu

(registri kood 2935). Nimetatud kultuurimälestistele on moodustatud kinnismälestise

kaitsevöönd, mis ulatub ka projektialale (vt joonis 4.2).

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad veel ajaloomälestis Vabadussõja

mälestussammas (registri kood 8301), ehitismälestis Harju-Risti kirik, 15. saj. (registri

kood 2934) ja ajaloomälestis Harju-Risti külakooli hoone (registri kood 14418). Harju-

Risti külakooli hoonele on moodustatud kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb vähesel

määral kavandatava tegevuse alale (vt joonis 4.2).

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga 22.11.2021 5.1- 17.6/1018-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles Muinsuskaitseamet annab järgmised tingimused:

1.1 Projektialale jäävad järgmised arheoloogiamälestised: Asulakoht reg-nr 18617; Asulakoht reg-nr 18619.

1.2 Projektialale jäävad järgmiste ajaloomälestiste kaitsevööndid: Harju-Risti kirikuaed 15.-19 saj ja kalmistu reg-nr 2935; Harju-Risti vana kalmistu reg-nr 14416.

1.3 Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub olemasolevast teetammist välja (sh ka sügavamale), on kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi rikkumisele. Seetõttu tuleb kaevetöödel teetammist väljaspool tagada arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimine, vajadusel väljakaevamised) läbiviimine. Vahetult Harju-Risti kirikuaia juures tehtavatel pinnasetöödel tuleb arvestada inimluude ilmsikstuleku võimalusega. In situ matuste ilmnemisel tuleb tööd katkestada ja alternatiivide puudumisel kalmistuala arheoloogiliste meetoditega (meetodiks: päästekaevamised) läbi uurida.

1.4 Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või et tevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

1.5 Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljasta takse luba pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

1.7 Kirikuaia piirdemüür peab säilima (vajadusel vähendada kergliiklustee laiust), sh maapinna tõstmine piirdemüüri juures on keelatud. Tööde tegemise käigus tuleb tagada piirdemüüri stabiilsus. Tee kalded projekteerida piirdemüürist eemale, et sademevesi ei valguks müüride alla ega kirikuaeda.

1.8 Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

1.9 Märkida mälestised ja nende kaitsevööndid teeprojekti joon istele. Valminud projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

Käesoleva projekti käigus on tehtud täiendavalt koostööd Muinsuskaitseametiga, et

leida sobiv lahendus kirikuaia piirdemüüri osas. Sobivaks lahenduseks osutus kivimüüri

nihutamine. 21.06.2021 toimunud projekti koosolekul ei näinud Muinsuskaitseameti

esindaja takistusi kivimüüride ehitamiseks uues asukohas (vt joonis 3.2). Seoses

kultuurimälestisega protokolliti veel koosolekul järgmist: Uue müüri ehituseks kasutada

olemasoleva kivimüüri kive, võimalusel näha ette sirelihekkide ümber istutamine.

Visuaalselt peavad uued kivimüürid hakkama välja nägema sarnaselt kalmistu ees

paiknevale olemasolevale kivimüürile (vt joonis 4.3).

Kirjeldatud tingimuste järgimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist kultuurimälestistele.

Keskkonnaportaali andmetel jäävad kavandatavast tegevusest vaid paari meetri

kaugusele pärandkultuuri punktobjektid – Risti kõrts ja Risti apteek . Riigimetsa

Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise

eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust

erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole

seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt ka itse all, pärandkultuuri kaitsmine ja

hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 5. Samas on esitatud ka põhimõte,

et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et

emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloor i ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele

oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist .

5 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning pärandkultuuri objektide suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 18

Joonis 4.3 Vaade olemasolevale kivimüürile Harju-Risti-Riguldi-Võntküla teelt (Google Maps juuli 2011)

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse ei jää ühtegi seisu - ega vooluveekogu.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teepeenrale. Teedelt ja tänavatelt

ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt

raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks

sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest

15 000 autot ööpäevas6. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem

(vastavalt Transpordiameti 2020. a loendusandmetele km 2,9-5,9 lõigul 1282 sõidukit

päevas ning km 5,9-20,45 lõigul 428 sõidukit ööpäevas. 2019.a oli nimetatud lõikudel

liiklussagedus 1270 ja 489 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist

reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad mitmed puurkaevud, milledest lähimad on

PRK0058273, PRK0058274, PRK0058275, PRK0057863 ja PRK0022583 ning mis jäävad

alla 20 m kaugusele olemasolevast teest (vt joonis 4.4 ja 4.5). Teele lähimatele

puurkaevudele on kehtestatud 10 m ulatuses hooldusalad (va PRK0058273, PRK0058274

ja PRK0058275, millel hooldusalad puuduvad), hooldusaladele projektiga kavandatav

tegevus ei ulatu (vt joonis 4.5). Samuti ei kavandata tegevusi puurkaevude

sanitaarkaitsealadel.

Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Ehitustegevuse ajal peab

ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m.

Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid

ei ole lubatud kasutada.

Maaparandussüsteemise registri andmetel paikneb kavandatava tegevuse vahetus

läheduses maaparandussüsteem TÕNSU (maaparandussüst. kood 4110150020020,

vt joonis 4.4). Projektiga ei ole maaparandussüsteemi alal tegevusi ette nähtud, seega

puudub oluline mõju maaparandussüsteemi toimimisele.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 20

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes (legend: vt eelmisel joonisel). Aluskaart: Maa-amet 2022

4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb ka müratundlikke objekte. Maa-Ameti

teeregistri kaardirakenduse andmetel on lähimate elu- või ühiskondlike hoonete (ETAK

519839 ja ETAK 7550) lähistel kehtestatud piirkiirus 50 km/h ning sõidutee lähistel

olevate tihedamalt asustatud elupiirkondade juures 70 km/h. Transpordiameti 2020. a

loendusandmetele oli kavandatava tegevusega hõlmataval lõigul liiklussagedus kuni 1282

sõidukit päevas

Samas tuleb tähele panna, et projektiga kavandatakse olemasoleva tee

rekonstrueerimist, mille raames teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine.

Kavandatava tegevuse käigus ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele

müratundlikele objektidele. Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul

põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist, pigem võib tee

rekonstrueerimisega ehitustegevuse järgselt kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku

vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele

aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike

ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 22

Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub

reeglina tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt

suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes

toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine

nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes

(riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest pigem väiksema liikluskoormusega

teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete

kontsentratsioone teest eemal. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis

suurendaks saasteainete levikut projekti realiseerimise järgselt.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks

mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.5. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätme te, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Täiendavalt peab arvestama ka kohaliku jäätmehoolduseeskirja ehk

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirja7 nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 24

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-

6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1

ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole

keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju

esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kirikuaia piirdemüüri ehituseks kasutada olemasoleva kivimüüri kive, võimalusel

näha ette sirelihekkide ümber istutamine. Visuaalselt peavad uued kivimüürid

hakkama välja nägema sarnaselt kalmistu ees paiknevale olemasolevale

kivimüürile

◼ Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub olemasolevast teetammist

välja (sh ka sügavamale), on kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi

rikkumisele. Seetõttu tuleb kaevetöödel teetammist väljaspool tagada

arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimine, vajadusel vä ljakaevamised)

läbiviimine. Vahetult Harju-Risti kirikuaia juures tehtavatel pinnasetöödel tuleb

arvestada inimluude ilmsikstuleku võimalusega. In situ matuste ilmnemisel tuleb

tööd katkestada ja alternatiivide puudumisel kalmistuala arheoloogiliste

meetoditega (meetodiks: päästekaevamised) läbi uurida.

◼ Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada

seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise

materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

◼ Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema

Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm).

Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

◼ Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude

ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätm a leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Ehitustegevusel soovitatav vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist .

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Riigitee nr 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla km 3,0-6,6 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 25

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Täiendavalt peab arvestama ka kohaliku jäätmehoolduseeskirja ehk Lääne-Harju 8 valla jäätmehoolduseeskirja nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsi l. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056

KORRALDUS

23.03.2023 nr 1.1-3/23/220

Tee ehitusloa andmine 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒

Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒

Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõigete 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6

asuv teelõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnustel 56201:001:0418,

56201:003:0267, 56201:003:0773, 56201:001:1394, 56201:003:0265) Harju maakond Lääne-

Harju vald Kõmmaste ja Harju-Risti külades.

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 06.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/210 on antud

projekteerimistingimused riigitee 11230 Harju-Risti–Riguldi–Võntküla km 3,0-6,6

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Landverk OÜ tööle nr T2109 „Riigitee nr 11230 Harju-Risti –

Riguldi – Võntküla km 3,0-6,6 lõigu projekt“.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad,

jalakäijate liiklemise korrastamine, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine

jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

2

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse uue

jalgratta- ja jalgteelõigu rajamine.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11230 Harju-Risti–Riguldi–Võntküla km 3,0-6,6 asuva

lõigu rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Lääne-Harju Vallavalitsus.

Ehitusloa objektiks oleva teeprojekti on varem kooskõlastanud järgmised asutused ja

võrguvaldajad: Muinsuskaitseamet 22.11.2021, Lääne-Harju Vallavalitsus 22.11.2021, Maa-amet

26.11.2021, Riigimetsa Majandamise Keskus 10.11.2021, MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus 22.11.2021, Elektrilevi OÜ 19.11.2021, AS Connecto Eesti 23.11.2021, AS

Lahevesi 19.11.2021 ja Telja Eesti AS 07.12.2021. Kooskõlastused uuendatakse enne ehitustööde

käivitamist.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad

käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee nr 11230 Harju-Risti – Riguldi – Võntküla km 3,0-6,6 lõigu

projektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase

korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega

antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega

ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 11230 Harju-Risti ‒ Riguldi ‒ Võntküla km 3,0-6,6 lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

From: [email protected] <[email protected]> Sent: 14 February 2023 09:45:56 To: Undisclosed recipients:; Cc: Subject: Täpsustus 13.02.2023 saadetud Transpordiameti kirjale nr 8-1/21-326/3493-1

Tere!

Teavitame, et Transpordiame 13.02.2023 saadetud kirja nr 8-1/21-326/3493-1 esimeses lõigus viidatakse ekslikult ehitusaastale 2023.

Riigitee 11230 Harju-Ris ‒ Riguldi ‒ Võntküla rekonstrueerimise eeldatav teostusaeg on edasi lükatud ja praeguses teadmises toimub rekonstrueerimine 2026. aastal.

Vabandame eksituse pärast!

Transpordiamet

Valge 4 11413 Tallinn kliendiinfo 620 1200, [email protected] www.transpordiamet.ee