Ida-Harjumaa - Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega ja asjaõigusleping Loksa metskond 4

1W2

1W2

1W2

1W2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W 2

1W 2

Lemeti 42301:001:0283

Vesilinnu 42301:001:0325

42301:001:0615

Loksa metskond 4 42301:001:0706

terass

info

bet kivi

A

A

fr asf

A

A

A

A

kr

pinn

kr

A

42301:001:0914 Rannaniidu

42301:001:0325 Vesilinnu

42301:001:0283 Lemeti

Kolga-Aabla tee T1 35301:001:1169

M 1:1000 ASENDIPLAANI KOOSTAS: Janno Lütt AS Stik-Elekter Projekteerija Tel: 53400127 E-post: [email protected]

Elektrivõrgu Kaitsevööndid:

24kV maakaabelliinil 1m kaabelliini teljest kummalegi poole.

Talumiskohustuse ala plaan kinnistu nimi Loksa metskond 4,

kü tunnus 42301:001:0706, registriosa 14962150

Tingmärgid:

Talumiskohustuse ala suurus on kokku ca 130m2

Talumiskohustuse seadmise ala

Projekteeritud Elektrilevi k/p kaabel1W2

Lisa

/allkirjastatud digitaalselt/

TALLINNA NOTAR ANTS AINSON

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

905

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ants Ainson, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kolmandal märtsil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (23.03.2023.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459,

asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected]

(eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 23.03.2023 kell 08:31 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on

tõestajale tuntud isik, Urve Jõgi osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on

tema enda ütluste kohaselt Pärnu linnas, Pärnu maakonnas, Eesti Vabariigis,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress

[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 23.03.2023 kell 08:31 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel

Jaan Reim, isikukood 36106244914, kes on tõestajale tuntud isik,

Jaan Reim osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel

on tema enda ütluste kohaselt Paide linnas, Järva maakonnas, Eesti Vabariigis,

kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14962150 on sisse kantud

kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 42301:001:0706, majandusliku otstarbega

maatulundusmaa (100%), asukohaga Loksa metskond 4, Kolga-Aabla küla, Kuusalu vald, Harju maakond, pindalaga 2,89 ha.

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega

(edaspidi nimetatud lepingu ese).

2

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring

katastritunnuse järgi) nähtuvad katastriüksuse 42301:001:0706 kitsendused:

Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 160,87 m²; nähtus: Kaitseala

(Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 8684,50 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv,

Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: kaitseala piirang uuendamata; ulatus: 160,87 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade

looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 160,87 m²; nähtus: Kaitseala

(Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 5,39 m²; nähtus: Kaitseala (Lahemaa RP, Mere pv.);

seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 6575,22 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j,

Lämmijärv; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 160,87 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade

looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55,24 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund:

kehtiv;

Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 28910,30 m²; nähtus: Kaitseala (Lahemaa RP, Lahemaa

pv.); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: korduv üleujutusala; ulatus: 16497,51 m²; nähtus: Korduv üleujutusala piir; seisund:

kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 12416,49 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv,

Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 28887,80 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j,

Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: kaitseala loodusreservaat; ulatus: 160,87 m²; nähtus: Kaitseala (Metsaelupaikade

looduskaitseala); seisund: projekteeritav.

Kitsendusi põhjustava objekti andmed:

ulatus: 28915,70 m²; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark); seisund: kehtiv;

ulatus: 29,35 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (136826LK); seisund: kehtiv;

ulatus: 160,87 m²; nähtus: kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

ulatus: 423,16 m; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

ulatus: 1011,06 m; nähtus: korduv üleujutusala piir; seisund: kehtiv.

1.4. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistrist (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud

päringust nähtuvad järgmised andmed:

 objekti koodi: KV5571;

 valitseja: Keskkonnaministeerium;

 volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.5. Keskkonnaregistri avaliku teenuse (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-

object/7353156) kaitstavate loodusobjektide päringust Lahemaa rahvuspark nähtub:

 objekti nimetus: Lahemaa rahvuspark;

 tüüp: rahvuspark;

 kaitse staatus: kaitsealune;

 registrikood: KLO1000511;

 valitseja: Keskkonnaamet;

 esmane kanne: 01.06.1971.a;

 esmase kande alusdokument: ENSV MN määrus nr 300 Lahemaa rahvuspargi moodustamise

kohta.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

3

2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole

kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud kolmandate isikute

õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega

nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle

käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid selles

lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

2.1.4. Kasutusõiguse alal, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega

rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut.

2.1.6. Lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Riigimetsa Majandamise Keskuse

metsaosakonna peametsaülema digitaalselt allkirjastatud käskkirjaga nr 3-1.56/37. Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema käskkiri on jõus, muutmata ning seda

ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul

viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest

lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud,

muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust

selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu

sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.8. Lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet

ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse

võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda

teinud teistel tingimustel.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Kasutaja tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Kasutaja on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku

teenuse) osutaja lepingu eseme teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud

nõuetele. Selle lepinguga seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku

tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel

ning on teadlik kasutusõiguse ala seisukorrast, suurusest ja piiridest.

2.2.3. Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud

pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud

likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks

ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja

heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on

saadud.

2.2.5. Kasutaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja esindajana

on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa

ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu.

2.2.6. Esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud

sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle tehingu tegemist

ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti

ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.7. Lepingus toodud Kasutaja ja Kasutaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet

ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse

võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda

teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi

4

täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu

sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.  Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.  Kasutaja esindaja volitused volikirja alusel.  Asjaolu, et Kasutaja on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja

elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti kodulehelt https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/tegevusload tehtud päringu ja Kasutaja esindaja suulise avalduse alusel.

3. Isikliku kasutusõiguse seadmine

3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158¹ mõistes

elektrituruseaduse kohaselt.

3.2. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu isikliku kasutusõiguse

elektripaigaldise (elektriseadme) ehitamiseks, majandamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva

elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektripaigaldise remontimiseks, korrashoiuks,

hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks

elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil, seal hulgas elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused

ja kohustused (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine).

3.3. Lepingu eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud korras.

3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise

majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud Kasutaja õigused ja kohustused,

sealhulgas õigus paigaldada elektripaigaldise kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi

majandada vastavalt selles lepingus toodule.

3.5. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate

õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil

märgitud vastava tähistusega (edaspidi ja eelnevalt kasutusõiguse ala või elektripaigaldise kaitsevöönd). Kasutusõiguse alal asuvad elektripaigaldised (elektriseadmed) on lepingu lisaks oleval

plaanil tähistatud vastavate tingmärkidega. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on

fikseeritud ehitusseadustiku §- des 70 ja 77.

4. Omaniku ja Kasutaja õigused ja kohustused

4.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik:

4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel elektripaigaldise kaitsevööndi

tasuta kasutamist elektripaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama

elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise majandamise töödeks

vajalike sõidukitega;

4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi

olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses;

4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks elektripaigaldise

toimimist.

4.2. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

4.2.1. kasutada kasutusõiguse ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud

elektripaigaldise majandamiseks;

4.2.2. täita lepingu esemel kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida kasutusõiguse alal seadustest ja

muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.2.3. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest

vähemalt 3 päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral alustab Kasutaja

vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule

5

1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest. Pärast lepingu esemel tehtud elektripaigaldise

ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama omal kulul mõistliku aja

jooksul tööde alustamise hetke heakorra, selle võimatuse korral hüvitama lepingu eseme igakordsele

omanikule tekitatud kahju. Lepingu eseme omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks seda aega, mis töö

iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks;

4.2.4. kasutama elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult

ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme igakordse omaniku või kolmandate

isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

4.2.5. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma

õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

4.2.6. hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras;

4.2.7. kandma elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja

tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

4.2.8. maksma lepingu eseme igakordsele omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt

seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale.

4.2.9. teavitama lepingu eseme igakordsele omanikku metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt 60

päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt.

4.2.10. hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad

kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine).

4.3. Juhul kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu raiutud

metsamaterjal lepingu eseme igakordsele omanikule ning see paigaldatakse lepingu eseme igakordse

omaniku poolt osutatud asukohta.

5. Kasutusõiguse lõpetamise alused

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.

5.2. Eesti Vabariigil on õiguse lõpetada see leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik

riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest

vedada ära lepingu esemel paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Notariaalakti tõestaja on Omanikule selgitanud, et asjaõigusseadus ei näe ette Kasutaja kohustust teavitada lepingu eseme omanikku isikliku kasutusõiguse kustutamisest ega küsida lepingu eseme omaniku nõusolekut.

6. Valduse üleandmine ja nõusolek lepingu eseme jagamiseks ning servituudi seadmiseks 6.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et kasutusõiguse ala jääb Kasutaja ja Omaniku kaasvaldusesse ning

Omaniku valduse teostamine kasutusõiguse alal on piiratud ainult selles lepingus kokkulepitud viisil.

6.2. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu eseme jagamiseks. Selles lepingus sõlmitav isiklik

kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele peale jagamist või piiride muutmist

tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb.

6.3. Kasutaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku kasutusõiguse alale teiste reaalservituutide ja isiklike

servituutide seadmiseks (tehnovõrk või rajatis, mis on vajalik avalikes huvides) lepingu eseme omaniku

omal äranägemisel selle eest tasu nõudmata, kui see ei takista selle lepinguga seatava isikliku

kasutusõiguse teostamist.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et: Selle lepingu punktis 6.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Kasutajal ka lepingu eseme

6

jagamisel. Selle lepingu punktis 6.3 toodud nõusolekud ei asenda asjaõigusseaduse § 54 ja 591 kohaseid kokkuleppeid.

7. Asjaõigusleping 7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud.

Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14962150 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale avalikes huvides talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ järgne elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 23.03.2023.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3., 4. ja 5. ning plaanil (lisa).

8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu

sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.

Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 8.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või

koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud

kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.

8.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).

8.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega.

8.8. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

8.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;

 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;

 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

8.10. Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks

7

mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses.

8.11. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist tulenevad

õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. 8.12. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel

pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis

asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda

kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti

lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka

kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

8.13. Kinnisasja omanik kohustatud AÕS § 1581 kohaselt taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

8.14. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole eelpool nimetatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

8.15. Talumistasu makstakse ainult maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel asuvate liinide ja hoonesiseste alajaamade talumise eest.

8.16. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

8.17. Lisaks sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

8.18. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

8.19. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

8.20. Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna; tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

8.21. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 8.22. Koormatud kinnisasja jagamisel jääb isikliku kasutusõigus kehtima kõikide osade suhtes. Kui isiklik

kasutusõigus pärast koormatud kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.

8

9. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka

riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil

kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari

kinnistusosakonnale.

10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud

10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Kasutaja 5 tööpäeva jooksul. Osalejad paluvad

lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected].

10.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu

tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3,

10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).

Notari tasu kokku 58,30 eurot.

Käibemaks 11,66 eurot.

Koos käibemaksuga 69,96 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1,

356 lg 7, 354 lg 2).

Notariaalakti ärakirja maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15

(sisaldavad käibemaksu 20%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis notar.ee

ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, ekraanil

tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud.

Notariaalakti lisa on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisa

digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on lisas

sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid selle sisu heaks. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud

dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja

notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Urve Jõgi

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Reim

/allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Ants Ainson

/allkirjastatud digitaalselt/