Pirita niitudel karjatamine

1

Triin Leetmaa

Saatja: Tarmo Niitla <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 4. juuli 2023 18:42 Adressaat: [email protected] Koopia: Triin Leetmaa; mihkel; Gunnar Sein Teema: Veiste karjatamine Kõrkjasaarel Manused: 1688382910023_Keskosa.JPEG; 1688382940075_1148_Oosa_madal.JPEG;

1688383217939_450_NWosa_osaltsoodud.JPEG; 1688383477020_450 _NOosa_grupipilt.JPEG

Austatud Leeles Lilleorg! Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna (edaspidi ka RMK LKO) poole seoses Pirita jõeoru maas kukaitsealal Kõrkjasaarel asuvate pärandniitude ehk poollooduslike koosluste hooldamisel karjatamise teel esile kerkinud söödapuuduse probleemiga, koos küsimusega selle lahendamise võimalustest veiste lisasöötmise abil. Selle kirja koopia sai ka Keskkonnaame (KeA) maahooldusbüroo (MHB). Pirita jõeoru maas kukaitseala kaitse-eesmärkide hulka kuulub EÜ nõukogu direk ivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomas ku ja taimes ku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaikade sh lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse. Kõrkjasaare pärandniidud kuuluvad valdavalt elupaigatüüpi 6510, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ehk viljakad pärisaruniidud, vähem, eelkõige jõe kaldaservade madalamtel aladel, 6450, lamminiidud ehk luhad. Pärandniitude ehk poollooduslike koosluste kaitse põhieesmärgiks on neis võimalikult kõrge loomuomase elurikkuse tagamine kõigis elus kurühmades, mis on võimalik vaid nende regulaarse hoolduse teel vastavalt eri niidutüüpidele e e nähtud hoolduskavadele, mis on üldkä esaadavad Keskkonnaame kodulehe pärandniitudele pühendatud osast h ps://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/parandniitude-hooldamine . Põhilisteks pärandniitude hooldusvõteteks on niitmine ja karjatamine, parima tulemuse annab nende meetodite vaheldumisi kasutamine. Niidu hooldamisel kariloomade abil tuleb karjatamiskoormuse valikul arvestada nii konkreetse niidu omadusi kui ka käimasoleva taimekasvuperioodi ilmas ku ngimusi väl maks ühelt nii ülekarjatamisega kaasnevaid probleeme – niidukamara hävitamine liigse tallamisega, loomade nälga jäämine, kui ka alakarjatamisest johtuvaid – võsa pealetung, kuluma teke, jõulisema levikuga ebasoovitavate liikide (nt kerahein, mets-harakputk) vohamine. Varasemalt oli toetuse andmiseks seotud karjatuskoormuse piirideks aruniitudel 0,2 kuni 1,2 ja lamminiitudel 0,2 kuni 1,0 loomühikut hektari kohta (LÜ/ha), praegu ei olda selles osas nii ranged, igale niidule piisava, kuid mi e ülemäärase karjatuskoormuse üle otsustab hooldaja, et tagada taimekasvuperioodi lõpuks valdavalt madalaks söödud niiduala, mille rohukamar on valdavalt terve. Nii ala- kui ülekarjatamist välditakse karjatuskoormuse reguleerimisega ja loomade ümberpaigutamisega erinevate pärandniitudel paiknevate karjamaade vahel. Loomade lisasöötmine, sh loomade karjatamine vaheldumisi pärandiidul ja kultuurrohumaal ei ole lubatud tegevus, kuna sellega tuuakse pärandniidule ebasoovitavate taimeliikide seemneid (Aru- ja soostunud niitude hoolduskava lk 54, Luhtade hoolduskava lk 43). Ka rikastaks lisasöötmine pärandniitu liigseta toitainetega ja tooks kaasa täiendava tallamiskoormuse ning kuluma tekke söötmiskoha ümbruses. Pirita jõeoru Kõrkjasaare hooldatavaid pärandniite käis eile, esmaspäeval, 3. juulil 2023. a üle vaatamas ja olusid fotodokumenteerimas KeA MHB spetsialist Maarja Vilpart. Kohapealse vaatluse käigus selgusid järgmised asjaolud: 1) RMK LHT objek nr 1148 niidualad on ida- ja kaguosas valdavalt madalaks söödud ehk häs hooldatud seisundis ning vajavad karjatuspuhkust ädala tekkeks. (foto: 1688382940075_1148_Oosa_madal)

2

2) Sama objek põhja ja loodeosa on vaid mõõdukalt söödud, vajadusel saaks loomad sealtki veel arvestatavas koguses toitu. (foto: 1688382910023_Keskosa) 3) Objekt nr 450 niidutaimes k on valdavalt vähesöödud või taastuv selle lääne-loodepoolses osas. (foto: 1688383217939_450_NWosa_osaltsoodud) 4) Objekt nr 450 kirde-idapoolse lahustüki karjamaa, kus veised ka 3. juulil asusid, on valdavalt söömata, kõrgekasvuline rohustu ulatub koha veistel turjani (foto: 1688383477020_450_NOosa_grupipilt). Keskkonnaamet on seisukohal, et praeguses hooldusseisus pole veistel Kõrkjasaare niitudel niipea toidupuudust karta, kuigi OBJ 1148 niidualade ida- ja kaguosa on valdavalt madalmurusaks söödud oleks ka selle põhja ja läänosas veel nüüd juuli algusestki omajagu taimi süüa, eri kui piirata loomade pääs madalmurusaks söödud osale. Loomade üleviimisega OBJ 450 idapoolsele karjamaale on, otsustades 1148 madalaks söödud idaosa põuakahjustuste ja 450 rohustu kõrguse ja hariliku tõlkja jõudmist õitsemisega lõppjärku (varasemate õite viljad juba valmivad) järgi, veidi hiljaks jäädud. Võib oletada, et tõlkja varte alumisi poolpuitunud osi loomad enam kuigi meelsas ei söö. Soovituslikult võiksid loomad veel vähemalt nädalaks jääda objekt 450 idapoolsele karjamaale, seejärel mõneks ajaks sama objek läänepoolsele. Praegu madalmurus 1148 idaossa tuleks loomade pääs vähemalt kuuks ajaks piirata. Kui mõlemad 450 karjamaad on madalaks söödud, siis lasta nad sööma 1148 põhja- ja lääneossa. Juuli alguse suurte vihmadega lõppes taimekasvule tuntavalt, eri niidetud või tugevalt karjatatud aladel, pidurit tõmmanud üle kuu kestnud ebatavaliselt pikk põuaaeg, mistõ u Keskkonnaame MHB ei näe täna põhjendust ka karjatuskoormuse vähendamiseks Kõrkjasaare niitudel. Lisasöötmine pärandniitudel tuleb kõne alla siiski vaid äärmuslikel erandjuhtudel, milleks Kõrkjasaare niitude praegused olud kuidagi võimalust ei anna. Hoiame teemal siiski „silma peal“, et koosluste hooldusel saavutataks taimekasvuperioodi lõpuks võimalikult hea tulemus ning samas loomad nälga ei jääks. Kui teema osalistel jäi üles veel küsimusi olen lahkes valmis neile kirja teel oma pädevuste piires vastama. Lugupidamisega Tarmo Niitla spetsialist | maahoolduse büroo looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet + 372 5688 4341 [email protected] Aleksandri 14 / 51004 Tartu / Eesti www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis usaldusväärsus • hoolivus • koostöötahe • tulemuslikkus

1

Triin Leetmaa

Saatja: Leeles Lilleorg <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 29. juuni 2023 19:52 Adressaat: Kaupo Kohv; Triin Leetmaa Koopia: [email protected]; [email protected] Teema: Veiste karjatamine Kõrkjasaarel Manused: Pirita_LOV_ÜV_akt_nr_5 (3).asice

Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Valmis

Tere Käesoleva aasta aprillikuus on RMK (Keskkonnaameti kooskõlastuse alusel) andnud looduskaitsetöö lähteülesande eesmärgiga tagada poolloodusliku koosluse hooldustöö Pirita jõeoru maastikukaitsealal veiste karjatamise läbi. Lähteülesande alusel leidis linnaosa valitsus töövõtja, kes tõi alale 7 veist, kuid arvestades seniajani kestnud väga kuivasid ilmastikuolusid, võib olla lähiajal vajalik tagada veistele alale lisasööt. Kuivõrd looduskaitsetöö lähteülesanne veistele lisasööda andmist kõnealusel alal ei reguleeri, on pöördunud pakkuja, kes meile teenust osutab, meie poole, et teha kindlaks, kas veiste lisasöötmine alal on lubatud ning kes määrab ära söötmisalad. Palun selles osas teiepoolset tagasisidet esimesel võimalusel. Tänades ja lugupidamisega Leeles Lilleorg haldussekretär 5353 9831 [email protected]

Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023

1

Triin Leetmaa

Saatja: Kaupo Kohv Saatmisaeg: esmaspäev, 20. märts 2023 14:20 Adressaat: Triin Leetmaa Koopia: Küllike Kuusik Teema: FW: Pirita niitudel karjatamine

Tere Triin! Proovi see teema eelmise aasta näidete toel ära lahendada. Kui vaja siis toetame. Parimat, K.

From: Jekaterina Pärna <[email protected]> Sent: esmaspäev, 20. märts 2023 12:46 To: Kaupo Kohv <[email protected]> Subject: Pirita niitudel karjatamine Tere Pirita LOV soovib käesoleval aastal korraldada Pirita jõeoru maastikukaitseala Kõrkja tee Kabelimäe- ja Kõrkja tee niitudel loomade karjatamist (sarnaselt eelmistele aastatele). Tööde teostamist ei rahastata PRIA või teiste riigiasutuste poolt vahendatavate Euroopa Liidu põllumajanduslike või looduskaitseliste toetuste abil. Sooviksime looduskaitsetööde lähteülesannet. Lugupidamisega Jekaterina Pärna jurist 645 7607, 5342 5066 [email protected]