Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Vabariigi Valitsuse määrus „Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

Lisa

KURGJA-LINNUTAJA MAASTIKUKAITSEALA

LEPPEMÄRGID katastripiir

kaitseala välispiir

Kurgja piiranguvöönd

Kurgja sihtkaitsevöönd

Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2022 Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon

Mõõtkava 1 : 7 0000 500

m

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega uuendatakse olemasoleva

vana kaitsekorraga kaitseala kaitsekorda, määratakse tsoneering, täiendatakse kaitse-eesmärke,

täpsustatakse ala piire, moodustatakse Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala)

ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas.

Kaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 25. veebruarist 1959. a, kui Vändra

Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega nr 32 „Looduskaitse objektide

kinnitamisest“ võeti kaitse alla Kurgja-Linnutaja talu maa-ala. 1964. aastal moodustati Pärnu

Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 5. veebruari otsusega nr 26 samale alale

riikliku tähtsusega maastikuline keeluala.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla

võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad

ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega

ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate

õigusaktide kohane kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva

vana ehk uuendamata kaitsekorraga alale LKS-ile vastav kaitse-eeskiri, määratakse tsoneering,

täiendatakse kaitse-eesmärke, täpsustatakse ala piire ja muudetakse kaitstava loodusobjekti

tüüp maastikukaitsealaks. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja

omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Kaitseala kaitse-eesmärk on maastikuterviku

(taluhooneid ümbritsevate metsakoosluste ja pinnamoe) ning C.R. Jakobsonile kuulunud

talumaadel pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaiga ning üksikobjektide kaitse, säilitamine

ja tutvustamine ning metsaökosüsteemide, ohustatud liikide ning nende elupaikade soodsa

seisundi säilitamine, kaitse ja taastamine. Kaitseala eesmärk on väärtustada lisaks

pärandkultuurile ka pinnavormide ja maastikuilme säilimist, kaitsta seal leiduvaid kaitsealuseid

looma- ja taimeliike ning säilitada metsakoosluste elustiku mitmekesisust.

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Kirsi Loide (tel 447 7375, e-post [email protected]), eelnõu

kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post [email protected]), eelnõu

õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424;

e-post: [email protected]) ja SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim

Vahtrus (tel 742 4524, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik

eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626

2880, [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala eesmärk on kaitsta pärandkultuuri ja kultuurilise väärtusega maastikku, kuhu

kuuluvad C.R. Jakobsonile kuulunud talumaad, park ja Jakobsonide perekonna matmispaik,

kaitsealale jäävaid kaitstavaid looduse üksikobjekte, maastikuilmet ning metsakoosluste

(rohunditerikkad kuusikud ja soostuvad ja soo-lehtmetsad) liigilist, struktuurilist ja vanuselist

mitmekesisust (maastik koos sellele iseloomulike koosluste, kasvu- ja elupaikade ning maastiku

vaatelisuse säilimisega) ning käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku.

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev

kohustus, sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul, kui see on vajalik nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta või

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

rakendamiseks. Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse all olemise eelduseks on ajaloolis-

kultuuriline ja esteetiline väärtus ning kaitsealale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus,

haruldus ja tüüpilisus.

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse all

hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole

nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate

elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende liikide kaitse.

See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja

koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle

elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused

sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud

need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa

seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle

soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult

isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende

puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav

kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel

saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud

isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes

arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse

põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,

kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide

püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.

Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-

eesmärgina, leidub 2017. aastal tehtud inventuuri põhjal kaitsealal järgmisi kaitsealuseid liike:

karukold (Lycopodium clavatum), harilik ungrukold (Huperzia selago) ja väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva).

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse all olemise eeldus on ajaloolis-kultuuriline ja

esteetiline väärtus. Olemasolev Kurgja-Linnutaja talu maa-ala hõlmab endiseid C. R.

Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab suurt kultuuriloolist tähtsust. Kaitsealal paiknevad

kolm muinsuskaitse all olevat objekti ning kaks kaitsealust üksikobjekti.

3

Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson

Kurgja-Linnutaja talu hooned paiknevad Jakobsoni enda istutatud pargis. Huvitava

arhitektuuriga elumajas paiknev ekspositsioon (muuseum asutati 3. septembril 1948. aastal)

annab hea ülevaate Eesti ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni (1841-1882) elust ja tegevusest.

Põlluharimine toimub traditsiooniliste võtetega. Muuseum on Pärnumaa üks külastatavamaid

muuseume ning ühtlasi ainus muuseum, kus tutvustatakse traditsioonilisi põllupidamis- ja

loomakasvatusviise. Talurahvakultuur on ka pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Pärandkultuur

on osa rahvakultuurist kui rahva traditsioonilisest ainelise ja vaimse kultuuri pärandist. Senise

põllumajandusliku tegevuse jätkamine on võimalik ka moodustataval maastikukaitsealal1.

Kurgja talu kalmistu ja hauatähis

C. R. Jakobsoni perekonnakalmistu Kurgja tee ääres Pärnu jõe paremal kaldal kõrgete kuuskede

varjul. Ümbritsetud umbes meetrikõrguse, ca 120 cm-se läbimõõduga maakividest müür.

Väravapostidel valatud lillevaasid. Sissepääs sepisväravate kaudu. Perekonnakalmistule on

maetud C. R. Jakobsoni abikaasa, lapsed ja mõned omaksed - kokku 11 kalmu. Pärast Jakobsoni

surma 1882 on kohalik rahvas platsi nurka jõest kalmistule vedanud. suure rändrahnu. Samast

aastast on müüris kiviplaat „Linda” seltsilt. Kalmistu müüri katet ja värava posti on remonditud

1950-ndatel.

Suurmehe kalmu ehib büst-monument, mis asetseb perekonnkalmistu tagaservas

Monumentaalse lahendusega hauatähis omab kultuuri- ja kunstiajaloolist väärtust kui tuntuima

eesti skulptori J. Koorti loomingu kõrgperioodi (1917-1927) kuuluv kunstiteos, mis on

pühendatud eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase C. R. Jakobsoni mälestusele.

Monument koosneb prismaatilisest 3-osalisest graniitplokist kujundatud alusest ja üle-

elusuurusest, poleeritud pindadega mustast rootsi graniidist büstist. Büsti pea on modelleeritud

suurte üldistatud pindadega, andes sellele monumentaalse jõulisuse. Monumendi ees paikneb

hallist graniidist hauaplaat, mis kannab teksti: „Siin puhkab / Eesti poliitika / Isa ja suur

võitleja”2.

Kalmistu „Surnumägi”

Tõenäoliselt on „Surnumäe” näol tegemist kesk- ja varauusaegse (15.-17. sajand)

külakalmistuga. Rahvapärimuses on seda nimetatud ka katkukalmeks. 19. sajandi lõpul - 20.

sajandi algul on kartuliaukude kaevamisel leitud inimluid ja münte, mis on aga kaduma läinud.

Kohal pole arheoloogilisi kaevamisi läbi viidud.

Pärandkultuur nagu kõik rahvakultuuri ilmingud on omavahel tihedas seoses, moodustades

ühtse terviku erinevatest komponentidest, nii vaimsetest kui ainelistest. (Lembitu Tarang, 2007)

Seega moodustab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud maid ümbritsev maastikuilme ja loodus

olulise osa talumaa-alast ja läbi selle meie vaimsest pärandist3.

Kõik nimetatud elemendid moodustavad tervikliku maastiku, mille säilimiseks on oluline

inimtegevus. Ohuteguriks on seejuures inimtegevuse liigne intensiivsus näiteks ehitustegevuse,

metsamajandamise, niitmise, väetamise jms näol. Väetamine, niitmine, biotsiidide kasutamine

1 Kultuurimälestiste register. Allikas:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8352. 2 Kultuurimälestiste register. Allikas:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8353 3 Kultuurimälestiste register. Allikas:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11866

4

jms intensiivne tegevus mõjub negatiivselt alal kasvavatele taimeliikidele ja elurikkusele

üldiselt, vaesestades liigirikkust, muutes koosluste liigilist koosseisu. Kontrollimatu

ehitustegevus ja metsaraie häirivad looduslikku tasakaalu ja rikuvad maastiku vaatelisust.

Metsaraie muudab alal välja kujunenud liigilist koosseisu ja struktuuri ning ehitustegevus võib

lõhkuda maastikuilmet tehislike komponentidega (uued, kaasaegsed hooned), rikkudes samas

väljakujunenud looduslikku kompositsiooni.

Kurgja-Tõnise taluaseme pärn (KLO4000670)

Kurgja-Tõnise pärn kasvab Kurgja talu maal Pärnu jõe paremal kaldal Kurgja talukohast

põhjas, lagedal põllul, Kurgja teest ligikaudu 50 m kaugusel (teelt nähtav). Pärn on kaitse alla

võetud 1959. aastal. C. R. Jakobsoni istutatud pärn on kaheharuline ja selle ümbermõõt on 562

cm, kõrgus 24 m ning võra läbimõõt 15 m (T. Aasma, 2007) (harude ümbermõõdud kummalgi

305 cm). Pärnal suuri tüvekahjustusi pole. Võras on sees kuivand oksi, osa neist suured, lehestik

hõre. Pärna seisund on rahuldav, kuid elujõulisus nõrgenemas4.

C. R. Jakobsoni mänd (KLO4000669)

C. R. Jakobsoni mänd asub Kurgja talu maal Pärnu jõe paremal kaldal Kurgja talukohast põhjas,

Kurgja teest ligikaudu 75 m kaugusel. Kirde suunas noorem mänd (kõrgusega u 8 m) ja noori

lehtpuid. Mänd on kaitse alla võetud samuti 1959. aastal. Männi ümbermõõt on 235 cm, kõrgus

17,5 m ja võra läbimõõt 9,5 m (T. Aasma, 2007). Tüvi terve ja ilma nähtavate kahjustusteta,

hargneb 4,5 m pealt. Võra puu lõunaküljele suunatud. Männi seisund on väga hea5.

Kurgja-Linnutaja kaitse all olemise eeldus on liikide soodsa seisundi tagamiseks olulised

haruldased metsakooslused: rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Rohunditerikkaid kuusikuid leidub hea veevarustusega ning toitainerikka pehme

mullahuumusega aladel maapinnalähedase liikuva põhjaveega paikades, sageli orgudes,

nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Need metsad on kujunenud varasematest tamme-

segametsadest. Lopsaka ja liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised

rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübi

soostuvatele metsadele6. Rohunditerikaste kuusikute peamine ohutegur on metsaraie, mis rikub

metsa struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halvendab sellele metsaelupaigatüübile

omase elustiku säilimist.

Soostuvate ja soo-lehtmetsade hulka arvatakse soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi,

mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna

lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb

sügavamale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm, madalsoo- ja

lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam7. Soostuvate ja soo-

lehtmetsade peamised ohutegurid on metsaraie ja kuivendamine. Metsaraiega rikutakse metsa

struktuuri ja vanuselist koosseisu ning seeläbi halveneb sellele metsaelupaigatüübile omase

elustiku säilimine. Kuivendamine rikub sellele metsaelupaigatüübile iseloomulikku veerežiimi,

mille tagajärjel kooslus muutub.

4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Allikas:

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=178. 5 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Allikas:

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=177. 6 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. 7 Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.

5

Metsakoosluste peamine ohutegur on intensiivne metsaraie ja kuivendamine. Koosluste

kaitseks on vajalik seada metsa majandamisele piiranguid. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile

liikidele, kes eelistavad kasvupaigana majandusmetsadele peamiselt loodusmetsi, näiteks

ungrukold. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti rajada ega

taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata

kuivendamise negatiivset mõju. Metsade kuivendamine mõjub negatiivselt alal kasvavatele

niiskuslembestele looduslikele liikidele.

Metsaraie on peamine ohutegur, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi ka linnuliikide

arvukuses, põhjustades pesitsemiseks ja toitumiseks sobiliku maastiku vähenemise. Sobilikud

elupaigad esinevad maastikus nii killustunult, et näiteks kodupiirkonna alal ei pruugi esineda

nii sobilikku pesapaika kui ka toitumisalasid. Killustatus võib kaasa tuua ka kiskjate, näiteks

rebase ja kähriku arvukuse suurenemise. Väike-kärbsenäpp on näiteks elupaigaspetsialist, kellel

on madal levimise võime ja seega killustunud maastik mõjub liigile negatiivselt. Kuna sobilikke

ja optimaalseid kodupiirkondi jääb maastikus vähemaks, siis tõuseb liikidevaheline ja

liikidesisene konkurents, mis võib mõjuda negatiivselt arvukusele ja kohasusele. Muutub

elupaikade mikrokliima ja saakloomade arvukus. Saakloomade hea seisund on aga positiivses

seoses liikide edukusega. Väike-kärbsenäpp pesitseb edukamalt vanemates metsades (harva

alla 40-aastases metsas), kus on õõnepuid või muid sobilike vanade puude struktuure, näiteks

puutüükaid. Peale surevate ja surnud puustruktuuride kasutatakse pesapuuks ka elusaid vanu

puid.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse all olemise eeldus on ohustatus, haruldus ja

tüüpilisus. Kaitsealale jäävad ohustatud kaitsealuste käsitiivaliste (Chiroptera) elupaigad ning

pesitsus- ja toitumisalad.

Käsitiivalistest (Chiroptera) on Eestis ainsana esindatud sugukond nahkhiirlased

(Vespertilionidae), kes on levinud troopikast parasvöötme põhjapiirini ning on rohkem kui 400

liigiga suurim käsitiivaliste sugukond. Sellesse sugukonda kuuluvad suhteliselt väikesed 4-50

g kaaluvad, enamasti tumedat, hallikat või pruunikat värvi käsitiivalised. Nahkhiirlastele on

iseloomulik jätketeta nina, pikk ja peaaegu täielikult sabalennuse sees olev saba ning traaguse

esinemine, mille kuju on sageli liigispetsiifiline. Pimedas orienteerumiseks ja saagi püüdmiseks

kasutavad nahkhiirlased peamiselt kajalokatsiooni, saates välja ultraheliimpulsse.

Nahkhiirte aasta jaguneb tinglikult aktiivusperioodiks ja talvitusperioodiks. Aktiivsusperiood

kestab Eestis aprillist (maist) oktoobri-novembrini. Talvitumine algab nahkhiirtel Eestis

tavaliselt septembris-oktoobris ning lõppeb märtsi lõpus või aprillis. Perioodide täpse kestvuse

määrab välistemperatuur, mis piirab saakputukate ohtrust. Eestis kasutavad nahkhiired

talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid ruume, mis on kaitstud (tugevate)

miinuskraadide eest (koopad, keldrid, kaevud, hooned jne).

Eestis levinud nahkhiireliigid toituvad lülijalgsetest (Arthropoda). Peamiselt on saagiks

putukad (Insecta), kuid toidus võib esineda ka ämblikulaadseid (Arachnida). Nahkhiirte saagi

hulgas on Euroopas esindatud kahetiivalised, kiletiivalised, ehmestiivalised, ühepäevikulised,

võrktiivalised, liblikalised, mardikalised ja ämblikulised. Veelendlane võib toiduks tarvitada ka

väikesi kalu. Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga

veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud, puu- ja

põõsagruppidega rohumaad jm), metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad,

teed, rajad, sihid, puuderead, hekid, alleed jm). Üldiselt on nahkhiirte arvukus toitumisaladel

6

positiivses seoses putukate arvukusega – mida rohkem putukaid, seda arvukamalt on seal ka

nahkhiiri toitumas. Metsadest eelistavad nahkhiired toitumisaladena puistuid, mis on hõreda

alusmetsaga. Eestis on nahkhiirte saakputukate arvukus väga kõrge just looduslike kallastega

veekogude ääres, kus leidub vanemaid, õõnsustega puid, seetõttu on ka Pärnu jõgi ja selle äärne

kaldapiirkond nahkhiireliikidele tähtis toitumis- ja elupaik.

Eesti nahkhiirefauna peamised ohutegurid on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade

hävimine ja kvaliteedi langus, keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid. Teatavates

olukordades mõjuvad ohutegurid koos, mis on loodusliku fauna asurkondadele eriti ohtlik.

Näiteks nahkhiirtele sobiva põlismetsa mahavõtmisel (majandustegevus raiete näol) mõjuvad

ebasoodsalt korraga paljud ökoloogilised tegurid (kaovad varjepaigad, ahenevad

toitumispaigad, langeb saakputukate arv, halveneb mikrokliima), mille tulemusel see paik

muutub nahkhiirtele kõlbmatuks. Samas on inimene loonud nahkhiirtele soodsaid elupaiku:

ehitisi, kaevandusi jt. maa-aluseid varjepaiku, parke, tiike, veehoidlaid, pesakaste, varjekaste.

Käesoleval ajal on need nahkhiireasurkondade säilitamise seisukohalt väga olulised. Üheks

ohutegurite rühmaks on seega inimtegevuse lakkamine või muutumine selliselt, et

inimtekkelised elupaigad kaovad või nende seisund halveneb8.

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (kokku 76,2 ha) moodustatakse olemasoleva vana

kaitsekorraga kaitseala põhjal. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse

kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord ja muudetakse kaitstava

loodusobjekti tüüp maastikukaitsealaks. Siinjuures arvatakse eelnevalt kaitstavale alale jäänud

Pärnu jõe osa, Pärnu jõe hoiuala koosseisu, kuna jõgi moodustab ühe katkematu terviku ning

ühtne kaitserežiim võimaldab tagada paremat kaitset jõe-elustikule.

Moodustatav Kurgja-Linnutaja MKA omab peamiselt kultuuri- ja ajaloolist ning maastikulist

tähtsust. Kaitseala kaitse-eesmärk on maastiku ning C.R. Jakobsonile kuulunud talumaade,

pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaiga, koosluste ja maastikuilme kaitse. Kõik nimetatud

elemendid moodustavad tervikliku maastiku, mille säilimiseks on oluline inimtegevus.

Ohuteguriks on seejuures inimtegevuse liigne intensiivsus näiteks ehitustegevuse,

metsamajandamise, niitmise, väetamise jms näol. Väetamine, niitmine, biotsiidide kasutamine

jms intensiivne tegevus mõjub negatiivselt alal kasvavatele taimeliikidele ja elurikkusele

üldiselt, vaesestades liigirikkust, muutes koosluste liigilist koosseisu.

Olemasolev Kurgja-Linnutaja talu maa-ala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud

talumaid ja omab suurt kultuuriloolist tähtsust. Kaitsealal paiknevad kolm muinsuskaitse all

olevat objekti. Ajaloomälestis registrinumbriga 8352 nimega „Kurgja talu, kus aastail 1874-

1882 elas Carl Robert Jakobson“, ajaloomälestis registrinumbriga 8353 nimega „Kurgja talu

kalmistu“ ning arheoloogiamälestis registrinumbriga 11866 nimega „Kalmistu „Surnumägi””,

mille näol tegemist kesk- ja varauusaegse (15.-17. sajand) külakalmistuga. Surnumäe kalmistu

muinsuskaitseline piiranguvöönd jääb osaliselt kaitseala piiridest väljapoole. Kaitsealal

paiknevad kaitsealused üksikobjektid Kurgja-Tõnise taluaseme pärn (KLO4000670) ning C.

R. Jakobsoni mänd (KLO4000669).

8 Rennel, L., Leivits, M., Tõrv, T., Lutsar, L., Kalda, O. ja Kalda, R. 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)

kaitse tegevuskava.

7

Lisaks ajaloolis-kultuurilistele väärtustele seisneb Kurgja-Linnutaja kaitseala väärtus ka

haruldaste, ohustatud ja tüüpiliste kaitsealuste liikide esinemisalana.

Kurgja-Linnutaja kaitsealal on registreeritud kuus nahkhiire liiki (tabel 1): hõbe-nahkhiir

(Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii).

Üldiselt on nahkhiirte arvukus toitumisaladel positiivses seoses putukate arvukusega – mida

rohkem putukaid, seda arvukamalt on seal ka nahkhiiri toitumas. Eestis on nahkhiirte

saakputukate arvukus väga kõrge just looduslike kallastega veekogude ääres, kus leidub

vanemaid, õõnsustega puid, seetõttu on kaitseala Pärnu jõgi ja selle äärne kaldapiirkond

nahkhiireliikidele tähtis toitumis- ja elupaik. Kurgja-Linnutaja maastikukaitsealal leidub

nahkhiirlasi põhiliselt Pärnu jõe kalda äärsetel aladel ja tehisveekogude ääres aga ka lagedatel

rohumaadel ja raietega juba majandatud metsades ning nende servades. Suurim leiukoht on

märgitud aga häärberi ümber pargialale.

Tabel 1. Kaitsealal leiduvad kaitse-eesmärgiks seatud kaitsealused liigid.

Liik Kaitse

kat.9

Arvukus10 LoD

lisa11

EPN kategooria12

Eesti k. Ladina k.

Hõbe-nahkhiir Vespertilio

murinus

II 2 IV soodsas seisundis

Põhja-nahkhiir Eptesicus

nilssonii

II 2 IV soodsas seisundis

Suurvidevlane Nyctalus noctula II 5 IV ohulähedane

Tiigilendlane Myotis

dasycneme

II 2-5 II, IV soodsas seisundis

Veelendlane Myotis

daubentonii

II 7 IV soodsas seisundis

Pargi-nahkhiir Pipistrellus

nathusii

II 4 IV soodsas seisundis

Lisaks haruldastele, ohustatud ja tüüpilistele kaitsealustele liikidele seisneb planeeritava

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala väärtus ka sealses väärtuslikus koosluste süsteemis.

Kaitsealal 2017. aasta maikuus läbiviidud inventuuri kokkuvõtte kohaselt on C.R. Jakobsoni

perekonnakalmistu ümbruses kõrge loodusväärtusega vanad metsad, kuigi neid on järjepidevalt

turbe- ja sanitaarraietega majandatud. Metsa ala läbib looduslik oja. Metsade majandamine on

9 Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitsekategooria selgitus:

I kategooria – liigid, kes on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või

väga hajusate asurkondadena ja/või liigid, kes on hävimisohus, kelle arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud,

elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel

väga tõenäoline.

II kategooria – liigid, kes on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb

ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, kes võivad olemasolevate

keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

III kategooria – liigid, kelle arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja kelle

arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. 10 Leiukoha vaatluse juurde märgitud arvukus (isendit). 11 Kas liiki on nimetatud loodusdirektiivi lisades. 12 Liigi ohustatuse kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel.

8

tekitanud mitmekesisust, kohati on järelkasvust sirgumas noorem mets. Teed ja sihid on

matkajatele ja kalameestele läbitavad, puistud parkmetsailmelised. Jõe äärde jäävad metsaosad

on enamasti esimese põlvkonna lehtmetsad, osaliselt kuusekultuurid. Väärtuslikum ala on oja

kallastel paiknev soostunud lehtmetsa-kooslus, kuigi on kuivenduse tõttu kaotanud loomuliku

niiskusrežiimi. Leidub väikeseid ajalooliste vaigutamisjälgedega mändide gruppe. Kogu

piirkonda iseloomustavad endised looduslikud läbivooluga alad ja väikesed ojad. Vanad

looduslikud metsad on oma struktuuri poolest sobilikuks elupaigaks paljudele ohustatud

liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele.

Lisaks leidub alal selliseid vanu metsi, kus on peapuuliigiks kuusk. Sealsed kuusikud on kuuse

domineerimisega soostunud, jänesekapsa, mustika ning jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi

metsad. Heas seisukorras, esinduslikke kuusikuid leidub kaitseala kaguosas. Metsakooslustest

on alal esindatud ka puistuid, kus toimub soostumisprotsess. Soostuvaid metsi iseloomustab

mosaiiksus - puid ümbritsevad tüvemättad ja erineva veetasemega laikude esinemine.

Kurgja-Linnutaja kaitsealal leiduvad kaitsealused liigid, keda kaitse-eesmärgiks ei seata on

karukold (Lycopodium clavatum), harilik ungrukold (Huperzia selago) ja väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva). Karukold on alal leitud kaitsealustest liikidest esindatud kõige suuremal

pindalal, ca 13 ha suuruse polügooniga. Samas kinnitab inventuur, et taim esineb alal hajusalt.

Sobivaim kasvukoht on kuivem ja valgusküllane männi- või segamets. Harilik ungrukold

esineb alal, sarnaselt karukollale, hajusalt, fikseeritud on ca 1 ha suurune leiukoht. Kasvukohti

võib leida kõikjalt Eestist. Enam eelistab varjukaid kuuse-segametsasid. Mõlema liigi arvukus

on kogu Eestis viimase Eesti taimede levikuatlase andmetel stabiilne13. Rohunditerikaste

kuusikute kooslusesse jääb osa 14,5 ha suurusest väike-kärbsenäpi elupaigast. EELISe

andmetel on 2009. aasta märgitud ala 2 paari pesitsus- ja peamiseks toitumispaigaks. Väike-

kärbsenäpi arvukus Eestis on stabiilne14.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

LKS § 28 kohaselt moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks,

tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks maastikukaitsealad. Kurgja-Linnutaja

maastikukaitseala moodustamine on vajalik, kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on

säilitada väärtuslikke maastikuelemente, metsamaastikku ja seal kujunenud metsakooslusi.

Maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja kehtestamine annab seadusest tuleneva

võimaluse kaitsta alal liike ja kooslusi, mis pole eesmärgiks seatud. Kõigi alal leiduvate

kaitsealuste liikide kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, kuna eesmärgiks seatavate

väärtuste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et

kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud väärtuste ja koosluste

ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on

kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad

eesmärgina loetletud katusliigi omadega.

LKS §12 lõike 1 kohaselt määratakse kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva

rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse LKS-ga sätestatud piirangute osaline või

13 Kukk, T.; Kull, T.; Luuk, O.; Mesipuu, M. ja Saar, P. 2020. Eesti taimede levikuatlas 2020. Pärandkoosluste

Kaitse Ühing. Tartu. 14 Elts, J.; Leito, A.; Leivits, M.; Luigujõe, L.; Nellis, R.; Ots, M.; Tammekänd, I.; Väli, Ü. 2019. Eesti lindude

staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Tartu. Hirundo, 2019, 32 (1) 1–39.

9

täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Praegu kaitse all oleval Kurgja-Linnutaja

talu maa-alal puudub kaitse-eeskiri ning alal kehtib praegu LKS-is sätestatud piiranguvööndi

kaitsekord.

Kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste peamiseks ohuteguriks on moodustataval kaitsealal

inimmõjulised negatiivsed muutused maastikus ja sellega kaasnevad muutused maastiku

struktuuris. Kaitse-eeskirjaga on võimalik selliseid negatiivseid tegevusi reguleerida, seades

LKS-ga seatud piirangutele ja kohustustele vastavalt kaitse-eesmärkideks seatud väärtuste

omadustele erisusi ja täiendavaid tingimusi. C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse

karjakasvatuse ja põlluharimisega. Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses

liikumist. Samuti on muuseum varunud endale ise küttepuid ja kasutanud mõõdukalt tarbepuitu.

Kaitse-eeskirjaga on võimalus lubada neid tegevusi kujul, mis ei takistaks kaitse-eesmärkide

saavutamist ega piiraks muuseumi tegevusi senisel kujul. Kavandatav kaitsekord toetab C.R.

Jakobsonile kuulunud talumaadel ajalooliselt kujunenud pärandkultuurmaastikku säilitamist ja

Jakobsoni-aegse maakasutusviisi jätkamist võimalikult algsel kujul. Samas on kaitse-eeskirjaga

võimalus seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse

mitmekesisuse säilitamiseks.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad

ajaloolis-kultuurilised väärtused, loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala

piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on

piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed ja kraavid) ning

mõõdistatud katastriüksuseid. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga september 2022.

Kehtiva korra järgi on Kurgja-Linnutaja talu maa-ala tervenisti tsoneeritud piiranguvööndisse.

Valdavas osas jääb piiranguvööndi kaitserežiim kehtima ka moodustataval Kurgja-Linnutaja

MKA-l. Kaitse-eesmärkideks seatud pärtantukultuuri väärtuste kaitse on tagatud ka

piiranguvööndi režiimis ning kuna C. R. Jakobsoni Talumuuseumi elatusallikaks on turism ning

talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega, ei ole kaitseala põhikompleksile

otstarbekas seada rangemaid piiranguid. Siiski on osa väärtuslikemate metsakooslustega alast

arvatud sihtkaitsevööndisse, et tagada nende metsade mitmekesisuse ja iseloomulike liikide

säilimine pikema aja jooksul.

Valdav osa kavandatavast kaitsealast järgib senise Kurgja-Linnutaja kaitseala välispiire.

Sealjuures on piiri asukohta kehtiva põhikaardi järgi ajakohastatud, et see järgiks piiri senise

asukoha vahetus läheduses olevaid looduses nähtavaid orientiire.

Välispiiri korrigeerimise tulemusel jäävad kaitsealast välja seni Kurgja-Linnutaja talu maa-ala

kaitseala koosseisu kuulunud katasrtiüksused Vändra metskond 11 (93002:005:0272), Vändra

metskond 8 (93002:005:0270), katastriüksus tunnusega 63801:001:0799, Kurgja tee

(93002:005:0104; edaspidi jääb kaitsealale vaid 0,027 ha suurune osa Kurgja maanteesillast

Laupa-Suurejõe teeni), 19251 Samliku-Kurgja tee (93002:005:0106), Vändra metskond 5

(93004:002:0140), 15171 Laupa-Suurejõe tee (93004:002:0005), Vändra metskond 27

(93004:002:0139), Jussi (93002:004:0237), Raba (93002:005:0280), Raba (93002:005:0279),

Jussi (93002:005:0277), Kurgja-Antsu (93002:005:0011), Kurgja-Antsu (93002:005:0012),

Metsaveeru (93002:005:0068), Risti (93002:005:0067), Lõuna (93002:005:0066), Särgava

10

(93002:004:0179) ning Särgava (93002:004:0213). Nimetatud katasrtiüksused ei kuulu

ajalooliselt Kurgja-Linnutaja talukompleksi hulka, lisaks ei asu seal looduskaitseliselt kõrge

väärtusega kooslusi ega liigi elupaiku.

Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu kuulunud katastriüksused Pärnu jõgi

(63801:001:0786) (piir kulgeb mööda kaldajoont, seega võib katastriüksus osaliselt jääda ka

kaitsealale) ning Kurgja-Linnutaja (93002:005:0009) arvatakse Pärnu jõe hoiuala koosseisu.

Seni Kurgja-Linnutaja talu maa-ala koosseisu kuulunud eraomandis olevad katasrtiüksused

Nurme (93002:005:0065), Kurgja-Linnutaja (93002:005:0005) ja Kurgja-Linnutaja

(93002:005:0064) kuuluvad ajalooliselt talu maa-ala koosseisu, kuid tänaseks ei ole neil

säilinud ühtegi objekti (nt hooneid), mis viitaks tolleaegsele pärandkultuurile. Samuti ei asu

seal looduskaitselisi väärtusi (nt kaitsealuse liigi kasvukoht, vana mets vms). Lisaks asub

Nurme kinnistu täies ulatuses õuemaal. Seoses sellega tuleb kaitsealalt välja arvatud

katastriüksuste omanikel arvestada, et varasem maamaksusoodustus kaob ära ning maamaksu

tuleb hakata maksma täies ulatuses.

Olemasoleva Kurgja-Linnutaja talu maa-ala pindala on 103,8 ha. Piiride korrigeerimise

tulemusena väheneb moodustatava kaitseala pindala võrreldes kehtiva Kurgja-Linnutaja talu

maa-ala kaitseala pindalaga. Endise kaitseala maa-alast läheb sihtkaitsevööndisse 11 ha

eramaad, piiranguvööndisse läheb 62 ha, millest 61 ha on eraomandis ja 0,5 ha riigiomandis ja

0,5 ha on omandi ulatus selgitamisel. Kaitsealalt arvatakse välja 23,3 ha, millest 18,3 ha on

riigiomandis, 4,6 ha eraomandis ja 0,4 ha on omandi ulatus selgitamisel. Varasemalt kaitsealale

kuulunud alast läheb Pärnu jõe hoiualasse 7,5 ha, millest 0,04 ha on riigiomand, 0,6 ha on

eraomand ja 6,9 ha on omandi ulatus selgitamisel. Juurde arvatakse ca 3,2 ha (eraomand),

Kurgja-Linnutaja (93002:005:0004) katastriüksusest, mis juba varem kuulus suuremas osas

kaitseala koosseisu. Katastriüksuse kaitse alla lisanduval osal asub karukolla kasvukoht. Ala

liitmisega tagatakse kaitsealuse liigi kasvukoha terviklikkus. Ühtegi uut katasriüksust kaitseala

koosseisu ei arvata. Juurde liidetavast alast jääb sihtkaitsevööndisse 2,9 ha ja piiranguvööndisse

0,3 ha.

Kokku on moodustatava Kurgja-Linnutaja MKA pindala 76,2 ha, millest 75,2 ha on

eraomandis, 0,5 ha riigiomandis ja 0,5 ha on omandi ulatus selgitamisel.

Kurgja-Linnutaja MKA piirneb Pärnu jõe hoiualaga ning varasemalt Kurgja-Linnutaja talu

maa-alale jäänud jõe osa lisatakse Pärnu jõe hoiuala koosseisu, kuna jõgi moodustab ühe

katkematu terviku ning ühtne kaitserežiim võimaldab tagada paremat kaitset jõe-elustikule.

Samuti kuulub mainitud jõelõik Natura 2000 võrgustiku Pärnu jõe loodusalana, ning selguse

mõistes on põhjendatud jõe osa maastikukaitsealasse mitte arvata. Seetõttu tekib kaitseala

piiride muutmisega vajadus muuta ka hoiuala piire. Muudatus tehakse Vabariigi Valitsuse 18.

mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnasˮ, kus määruse

lisas esitatud Pärnu jõe hoiuala kaart asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga.

Eramaadega seotud muudatused: Kaitsealal on eramaad kokku 75,2 ha, sellest sihtkaitsevööndisse jääb 13,9 ha ja

piiranguvööndisse 61 ha. Kaitse alla lisandub varem kaitseta eramaad 3,2 ha (sellest 2,9 ha

sihtkaitsevööndisse ja 0,3 ha piiranguvööndisse). Kaitse alt arvatakse välja 4,6 ha eramaad.

Täpsemad kaitseala ja selle vööndite piiritlemise põhimõtted on esitatud allpool.

11

Kaitseala koosneb kahest lahustükist, mida eraldab üksteisest Pärnu jõgi. Jõe paremale kaldale

jääva lahustüki (42,5 ha) välispiiriks on 19250 Kurgja tee (93002:005:0104) katastriüksuse piir

alates punktist koordinaatidega 58,66869107 ja 25,24161342. Kurgja talu muuseumi

külastamiseks mõeldud parkimisplats Kurgja-Linnutaja (93002:005:0004) katastriüksusel jääb

kaitsealast välja. Jõeni jõudes on piiriks jõekallas (jõgi jääb kaitsealast välja). Jõekaldal olevast

punktist koordinaatidega 58,65816612 ja 25,23935084 kulgeb piir Kurgja-Linnutaja

katastriüksuse piirile ja järgib seda kuni jõuab taas Kurgja teeni.

Teine lahustükk (33,7 ha) jääb Pärnu jõe vasakule kaldale. Selle lahustüki põhja piir kulgeb

alates Pärnu jõe kaldalt punkti koordinaatidega 58,66162641 ja 25,24606158 mööda jõe kallast

(jõgi jääb kaitsealast välja). Kurgja-Linnutaja (93002:005:0007) katastriüksuse ja Pärnu jõe

kalda ristumispunktist koordinaatidega 58,66537552 ja 25,26146746 kulgeb piir mööda

katastriüksuste piire alguses lõuna hiljem lääne suunas. Kurgja teeni (punkti koordinaatidega

58,66212853 ja 25,25795701) jõudes kulgeb piir mõttelise sirgena üle tee (punkti

koordinaatidega 58,66215680 ja 25,25764427) ning järgib siis taas katastriüksuste piire kuni

jõuab taas Pärnu jõe kaldale.

Kurgja sihtkatisevöönd koosneb samuti kahest lahustükist, mis asuvad kaitseala loode- ja

kagunurgas. Loode osasse jääva lahustüki (8,6 ha) lääne- ja põhjapiiriks on kaitseala välispiir.

Idapiir kugleb Kurgja tee katastripiirilt punktist koordinaatidega 58,66824418 ja 25,24368048

mööda mõttelisi sirgeid, mille otspunktide koordinaadid on järgmised: 58,66759000 ja

25,24408800, 58,66529326 ja 25,24389797, 58,66273684 ja 25,24370732. Kõlvikupiirile

jõudes kulgeb piir mööda seda kuni teeni, siis suundub piir mööda teeäärt (jääb vööndist välja

2 m puhvriga keskteljest) edelasuunas kuni punktist koordinaatidega 58,66220973 ja

25,24333674 suundub mõttelise sirgena põhjapoole välispiirile katastripiiri nurgapunkti.

Teine lahustükk (5,3 ha) asub Kurgja-Linnutaja (93002:005:0008) katastriüksusel. Selle lääne-

ja põhjapiiriks on 15171 Laupa-Suurejõe tee (93002:005:0105) katastriüksuse piir ning ida- ja

lõunapiiriks Kurgja-Linnutaja katastriüksuse piir.

Kurgja piiranguvöönd koosneb samuti kahest lahustükist, mida eraldab üksteisest Pärnu jõgi.

Paremal kaldal oleva lahustüki suurus on 33,8 ha ja vasakule kaldale jääva lahustüki suurus on

28,4 ha. Piiranguvööndi lahustükkide piir järgib välispiiri ja Kurgja sihtkaitsevööndi

lahustükkide piiri.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Praegu kaitse all oleval Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudub kehtiv kaitse-eeskiri, mistõttu

puudub ka LKS mõistes kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord. Alal kehtivad LKS § 31

kohased piirangud. Moodustatavale Kurgja-Linnutaja MKA-le koostatakse kaitse-eeskiri ja

kehtestatakse kaitsekord.

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid ajaloolis-kultuurilisi ja loodus-

väärtusi. Ajavahemikul 11.05.2017-30.05.2017 viidi planeeritava maastikukaitseala

lähiümbruses läbi metsaelupaikade inventuur (teostas OÜ Metsaruum), mis hõlmas ka kaitseala

territooriumi. Inventuuri eesmärk oli kaardistada vananenud kaitsekorraga alal ja selle

ümbruses elupaigatüübid ja registreerida leitud kaitsealuste liikide leiukohad. Inventuur

kinnitas juba varasemaid kaitsealuste liikide leide kaitseala territooriumil. Kultuurilise ja

12

ajaloolise väärtusega mälestiste vaatlus ja andmete uuendamine viidi läbi 2019. aastal (ekspert

Nele Rent).

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate

mälestiste, liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne

saavutatavale efektile.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32;

edaspidi PS). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5

tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.

Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-

st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel

võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad

piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja

mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate ajaloolis-

kultuurilise ja loodus-väärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute

seadmisega ala väärtused säilivad, väärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.

Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see

kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku

rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus

ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kavandatav kaitseala

jagatud sihtkaitsevööndisse (Kurgja) ning piiranguvööndisse (Kurgja).

Seniste kaitstavate alade piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse

määrusega kehtetuks Vändra Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25.

veebruari 1959. a otsus nr 32 „Looduskaitse objektide kinnitamisest“ ning Pärnu Rajooni

Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsuse nr 26 „Looduslikult

kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike

objektide säilitamiseks“ lisa 1 punkt I. „Maastikuline keeluala – Kurgja-Linnutaja“. Lisaks

muudetakse määrusega Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrust nr 154 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Pärnu maakonnasˮ ja määruse lisas esitatud Pärnu jõe hoiuala kaart „Pärnu jõe_1“

asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).

Kaitsealal ei ole poollooduslikke kooslusi ning ei leidu adru, seetõttu ei käsitleta kaitse-

eeskirjas nendega seotud tegevusi.

2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning

püüda kala kogu kaitsealal. Kaitseala on loodud eelkõige pärandkultuuri ja maastiku

säilitamiseks ning eesmärgiks seatud liigid ei ole tundlikud jahipidamisega kaasneva häiringu

suhtes. Kaitsealal asuvas muuseumis peetakse koduloomi ning jahipidamine aitab piirata

ulukite arvukust alal. Jahti ulukite arvukuse ohjamiseks on peetud ja kalapüüki harrastatud juba

ajalooliselt. Kuigi jõgi jääb kaitsealalt välja loetakse kalapüügiks ka kaldalt õngitsemist ning

kuna kaldaalad jäävad kaitsealale, siis on vajalik reguleerida ka kalapüüki. Jõeelustiku

13

seisukohast reguleerib kalapüügi-eeskiri harrastuslikku kalapüüki piisavalt ja kuna

pärandkultuur on ala üheks kaitse-eesmärgiks, ei piirata uue kaitsekorraga jahipidamist ja

kalapüüki.

Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal maaomaniku nõusolekul ja kohas,

mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Füüsilise isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke

tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatuga.

Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala

valitseja nõusolekul. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu

kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine,

koosluste paigutine hävitamine, puude raie või lamapuidu kasutamine lõkke tegemise eesmärgil

jne) ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal selleks

ettevalmistamata kohas on lubatud, kuna seal ei kahjusta need tegevused kaitse-eesmärkide

saavutamist. Ettevalmistamata kohas võib lõket teha kaitse korraldamisega seotud tegevustel,

näiteks koosluste hooldustöödel, raiejäätmete või heina põletamisel. Käesoleva kaitse-eeskirja

koostamise hetkel ettevalmistatud lõkke- ja telkimiskohti väljaspool õueala ei ole, kuid kaitse-

eeskirjaga antakse võimalus kaitseala valitseja nõusolekul nende rajamiseks.

Talumuuseumi elatusallikas on turism, mis eeldab looduses liikumist ja suurt külastuskoormust.

Muuseumi teenuste hulka kuuluvad erinevad haridusprogrammid, talukultuuri kool,

ekskursioonid looduses jm ürituste korraldamine. Seetõttu lubatakse kaitse-eeskirjaga kuni 150

osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas. Rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette

valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul, et kaitseala valitsejal oleks võimalik suunata ürituse toimumist, nii et see ei

kahjustaks kaitseala kaitseväärtusi. Ettevalmistatud kohaks loetakse õueala, teid ja radu.

Maastikukaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Ujuvvahendiga sõitmist kaitsealal

ei keelata, kuna see ei kahjusta loodusväärtuseid. Kaitsealale jäävad tiigid, kus teoreetiliselt on

võimalik ka ujuvvahendiga liigelda. Väljaspool maastikukaitseala asuv Pärnu jõgi on Pärnu jõe

hoiuala kooseisus, kus ujuvvahendiga sõitmine on samuti lubatud.

Maastikukaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga

radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade

liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Teede all mõistetakse ka ajalooliselt

väljakujunenud ja kasutuses olevaid teid, kui nende kasutamine on võimalik pinnast

kahjustamata. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks.

Pinnastee on põllu -, metsa või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite

liikumise tulemusena selleks kujunenud. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga

sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Vastavalt liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 153 reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitsealal kaitse-eeskiri, kui kaitse-

eeskiri ei sätesta teisiti, siis LS § 154 järgi tohib maastikusõidukiga teel sõita jõgede, teede ja

muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele

ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend. Maastikukaitseala on loodud

eelkõige pärandkultuuri säilitamiseks ja kaitseala teed on pigem kohalikus kasutuses ning kuna

C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talus tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega võib olla

vajalik maastikusõidukiga liiklemine ka kaitseala teedel. Kuna teedel loodusväärtused

puuduvad ning liikluskoormus piirdub vaid kaitsealal elavate inimestega ei ole põhjendatud

maastikusõidukiga teedel liiklemist keelata. Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga

14

sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega

seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga

lubatud töödel liinirajatiste hooldustöödel ja põllu- ning metsamajandustöödel. Sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmise piirangud on kehtestatud selleks, et vältida pinnasekahjustusi,

samuti kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kahjustumist ning kaitsealuste linnuliikide

häirimist.

Kaitsealal on lubatud pilliroo varumine sh roo varumine külmumata pinnasel. Roo varumise

lubamine kaitsealal on vajalik, et alal asuval C.R Jakobsoni talumuuseumil oleks võimalik täita

oma eesmärki talurahvakultuuri tutvustamisel. Talurahva kultuuripärandi säilitamine on ka

moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Pilliroogu kogutakse muuseumis õpitubade

läbiviimiseks (roost esemete valmistamine). Kogutavad mahud on väikesed ja õpitubasid

toimub pigem harva, seega roo varumise jätkamine sellises mahus ja sagedusega ei kahjusta

kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi. Arvestades, et roo varumine külmunud pinnasel on olnud

üks osa talumuuseumi tegevusest juba aastaid, ei ole uue kaitsekorraga roo varumise

keelustamine põhjendatud. Kuna igal talvel pinnas ei külmu, on kaitse-eeskirjaga lubatud roo

varumine ka külmumata pinnasel. Tegemist on alaga, kus rakendatakse talumuuseumi

toimimisel traditsioonilisi võtteid, varutakse roogu vähesel määral ning käsitsi, mitte pinnast

kahjustava raske tehnikaga, seega ei kahjusta roo varumine külmumata pinnaselt kaitse-

eesmärke.

2.5.4. Keelatud tegevused

Tegevus, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet (sh loodusliku rohumaa üles kündmine), koostada

maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja

üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi,

anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks

ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba või esitada ehitusteatist ja jahiulukeid lisasööta.

2.5.5. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus

tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.

15

2.5.6. Sihtkaitsevöönd

2.5.6.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja

poollooduslike koosluste säilimiseks. Kaitsealal on Kurgja sihtkaitsevöönd.

Kurgja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, metsakoosluste liigilise,

struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine ning nendele kooslustele iseloomulike

liikide sh kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Kaitstavad kooslused on rohunditerikkad

kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

2.5.6.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine. Veerežiimi

taastamise all peetakse eelkõige silmas Pärnu jõel võimalike veerežiimi töid, mis kaldaalal

osaliselt võivad ulatuda ka maastikukaitsealale. Seega on kaitse-eeskirjaga jäetud võimalus

lubada veerežiimi töid, kui Pärnu jõe hoiualal on vajalik selliste tööde läbiviimine, mis ulatuvad

ka maastikukaitsealale. Need on tegevused, mis on vajalikud elupaikade seisundi

parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja

saab vastavalt vajadusele suunata.

Kaitseala sihtkaitsevööndisse ei jää ühtegi maaparandussüsteemi15, seega ei reguleerita

maaparandussüsteemi hoiutöid sihtkaitsevööndis. Küll aga jäävad sihtkatisevööndisse üksikud

vooluveekogud (üksikkraavid ja oja). Üksikuid olemasolevaid ehitisi teenindavaid kraave ei

käsitleta maaparandussüsteemina, vaid rajatistena ning nende rajamine on lubatud kaitseala

valitseja nõusolekul. Tee servades paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ning seal tuleb

tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate ehitiste hooldustööde punktist.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus. Koosluse

kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute

puude väljaraiumise teel või häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks,

samuti metsa- ja võsaraiet vaadete avamiseks ning maastikuilme säilitamise ja taastamise

eesmärgil. Kaitsealal olevates puistutes võib lubada liigilise mitmekesisuse kujundamist ja

metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Olenevalt koosluste iseloomust ja kaitse-

eesmärkidest võib välja raiuda kiirekasvulisi keskealisi ja nooremaid puid, et anda valgust

vanadele puudele ning laialehiste puude järelkasvule. Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada,

et raiutaval alal ei häiritaks vara- ega hilispesitsejaid (kakulised, rähnilised, kotkad jt), mistõttu

kaitseala valitseja võib sõltuvalt elustiku liigilisest koosseisust seada raiele ajalisi piiranguid.

Raie tehnoloogia, aja ja puistu koosseisu nõuete kooskõlastamine kaitseala valitsejaga tagab

kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamise üle. Peale eeltoodu on kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud tegevused kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks,

näiteks nahkhiirlaste elupaikade seisundi parandamiseks vajalikud tegevused.

Kaitseala valitseja nõusolekul on olemasolevate ehitiste hooldamine lubatud, et võimaldada

vajaduse korral hooldada olemasolevaid teid, truupe jm ehitisi. Ka selle tegevuse korral on

15 Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja

keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54

lõike 1 tähenduses.

16

oluline hinnata tegevuse mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale ning vajadusel suunata

tegevust selliselt, et loodusväärtuste kaitse oleks tagatud.

2.5.6.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades

määrusega sätestatud erisusi.

Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt

teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.

Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti

majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja

kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis

on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise

eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega

kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevused.

Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärki või seisundit.

Loodusvara kasutamisena käsitletakse kõikide loodusviljade kasutamist Asjaõigusseaduse

tähenduses, välja arvatud need kasutusviisid, mida kaitse-eeskiri lubab (nt marjade ja seente

korjamine, metsa kõrvalkasutus jne).

Lisaks on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tee või tehnovõrgu

rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ja tootmisotstarbeta rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitseala valitseja võib lubada rajada rajatisi, mis ei ohusta

kaitse-eesmärkide saavutamist või mis on hädavajalikud. Seega on võimalik lubada kaitsealale

ehitada neid rajatisi, millel puudub negatiivne mõju kaitseala loodusväärtustele, näiteks

külastustaristu jms rajamist või näiteks paigaldada elektriliine maakaablisse, püstitada

infotahvleid ja kaitseala tähised ning suunaviitasid. Kuna ehitamise mõju nii eesmärkidele kui

ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise

eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord

eraldi hinnata, mistõttu on see tegevus jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.

2.5.7. Piiranguvöönd

2.5.7.1. Piiranguvööndi eesmärgid

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

Kaitsealal on Kurgja piiranguvöönd, mille eesmärk on pärandkultuuri ja

pärandkultuurmaastiku, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine,

samuti kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Piiranguvööndisse jäävad valdavalt

ajaloolises kasutuses olnud talumaa alad, nahkhiireliste elupaigad ning vähemväärtuslikud

metsad (noored, raiejälgedega metsad).

2.5.7.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis

17

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis

on määratud §-des 6 ja 15.

Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on lubatud põllu- ja õuemaal,

Talumuuseumi üheks põhieesmärgiks on tutvustada ja korraldada muuseumi maa-alal

põllumajandustootmist põhijoontes Carl Robert Jakobsoni kavandatud kujul. Kultuuripärandi

säilitamine on ka moodustatava kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks. Talurahvakultuuri peetakse

pärandkultuuri põhiliseks allikaks. Seetõttu sätestatakse kaitse-eeskirjaga erisused väetise ja

biotsiidi kasutamise kohta põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise

kasutamine kaitseala looduslikes kooslustes on keelatud. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese

poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta siinkohal looduslikeks kooslusteks.

C. R. Jakobsoni Talumuuseumi üheks tegevuseks on metsa hooldamine, mida teostatakse

võimalusel traditsioonilisel viisil. Eelkõige tehakse metsa hooldamist selleks, et tagada

talumuuseumi külastajate ohutus. Samuti varub muuseum endale ise küttepuid ja on kasutanud

mõõdukalt tarbepuitu. Arvestades, et sellised tegevused on üks osa talumuuseumi

põhiväärtustest ja -olemusest, mida on järgitud juba muuseumi algusaastaist ning asjaolust, et

pärandkultuur on kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks, on oluline lubada mõõdukas metsa

majandamine ka moodustataval kaitsealal. Lageraie ei võimalda metsamajandamist

traditsioonilisel viisil ning rikub olemasolevat maastikku asendades puistud lagedate aladega ja

muutes selliselt väljakujunenud maastikuilmet. Aegjärkse- ja häilraiega toimuvad

keskkonnamuutused sujuvamalt, sest liikidel on rohkem aega muutustega kohaneda. Seetõttu

pole turberaie mõju niivõrd järsk ja tugev kui lageraiel.

Praegu kehtiv kaitsekord ei pruugi tulevikus tagada kaitseala metsade säilimist. Ala haldaja

(Carl Robert Jakobsoni talumuuseum) ei ole kasutanud lageraie tegemise võimalust, sest hindab

kõrgelt traditsioonilist metsakasutust ehk metsast võetakse puitu vaid muuseumi tegevustes

vajalikus koguses. Muuseumi juhtkonnaga varasemalt peetud koosolekul on haldaja

väljendanud ka ise soovi, et oleks lubatud just püsimetsandusele sobilikud raieliigid. Muuseum

ei soovi lageraiet teha, sest lageraie ei sobi kokku muuseumi üldeesmärgiga. Seetõttu ei ole

kavandatavad piirangud haldajale üleliia koormavad. Tuleb arvestada võimalusega, et tulevikus

võib muutuda metsade haldaja ja/või väärtushinnangud. Kuna kaitse-eeskiri peab tagama alal

olevate väärtuste kaitse ka kaugemas tulevikus, siis tuleb kaitse-eeskirjas sätestada vastavad

piirangud.

Seega on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne- ja häilraie langi

pindalaga kuni 1 ha. Veerraie pole lubatud, sest tekitaks loodusmaastikusse sobimatuid sirgeid

koridore, mis suurendaksid tormimurru ja -heite ohtu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31

võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need

on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Lubatud on aegjärkne raieviis, sest nii

raiutakse ala lagedaks järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning

seetõttu pole turberaie mõju niivõrd järsk ja tugev kui lageraiel, sest turberaie korral on liikidel

rohkem aega muutustega kohaneda. Turberaielangi suuruse piiramine on oluline, et säilitada

looduslik tasakaal. Lisaks on vajalik turberaielangi suuruse piiramine metsamajanduse

intensiivsuse reguleerimiseks, et igal ajahetkel oleks piiranguvööndis erineva vanusega metsi.

Häilraie tagab majandamisvõimaluse ka kuuseenamusega puistutes. Häilraie korral

mõjutatakse pinnast ja häiritakse elu piirnevas metsas vähe. Lisaks kaitse-eeskirjaga

reguleeritavatele raieliikidele jäävad endiselt võimalikuks ka valikraie ja sanitaarraie. Selline

metsade majandamise viis aitab suurendada ala sidusust ja võimaldab piiranguvööndis teatud

ulatuses metsa majandada, samas säilitab mets funktsionaalsuse ja säilitatakse osa vanemast

18

puistust. Lisaks sobib aegjärkne raie kokku projekteeritava maastikukaitseala eesmärkidega,

milleks on väärtustada pärandkultuurmaastikku ja maastikuilme säilimist. Talumuuseumi

üheks põhimõtteks on näidata põllupidamist ja metsamajandamist võimalikult traditsioonilisel

viisil, milleks ei sobi lageraie. Samuti rikub lageraie olemasolevat maastikuilmet, kuna asendab

puistud lagedate aladega aastateks, muutes ka väljakujunenud ilmet aastateks.

Raiete puhul tuleb metsas säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku

mitmekesisuse säilitamiseks jäetakse raielangile hektari kohta alles vähemalt 30 tihumeetrit

puid, mis jäävad metsa alatiseks. Tähtsal kohal on vanemate, suurema ümbermõõduga puude

olemasolu. Eesmärgiks on, et suurem säilitatavate puude maht (30 tm) aitab kaasa jämedamate

puude säilitamisele alal. Säilitatavate puude mahu määramisel on võetud arvesse alal olevate

puistute tagavara. Vanade, jämedama ümbermõõduga puude suurem arvukus annab rohkem

varje- ning toitumisvõimalusi elustikule, sealhulgas kaitse-eesmärgiks olevatele nahkhiirtele.

See aitab kaasa ka erivanuselise puistu tekkele. Erinevas vanuses puud toetavad omakorda

liigirikkuse arengut puistus. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse

eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades haabasid, mände ja

kuuski. Metsas säilitatakse surnud puud, kõdu- ja lamapuit ning puude tüükad. Lagupuit ja

tüükad on näiteks toiduallikaks putuktoidulistele lindudele. Säilitatakse ka sellised elavad puud,

milles on õõnsused ja potentsiaalsed õõnepuud. Puuõõnsuseid kasutavad nahkhiired peamiste

looduslike varjepaikadena16. Vajalik oleks eelkõige säilitada just jämedaid põlispuid, mistõttu

on seatud ka säilikpuude maht tavapärasest kõrgem.

Kuna metsamajandamine on kaitsealal üks olulisemaid ohutegureid, jäetakse raietegevus

kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Kaitseala valitsejale on jäetud kaalutlusotsuse

õigus, et luua tingimused metsakoosluste terviklikkuse parandamiseks, vähendada elupaikade

fragmenteerumist ja parandada liikide elutingimusi. Näiteks saaks vajaduse korral soosida

Eestis vähemlevinud looduslikult kujunenud vanade kuusikute säilimist. Metsa majandamine

võib oluliselt muuta maastikuilmet ja häirida negatiivselt kaitsealal elavaid kaitsealuseid liike

(nahkhiirlased).

Lisaks on piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul veekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine, näiteks loodusliku veerežiimi taastamiseks jõgedes, kaldakindlustuste

rajamiseks ja hooldamiseks, tehisveekogude puhastamiseks ja nende looduslikkuse

suurendamiseks. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on üldjuhul keelatud, kuna

mõjutab negatiivselt Pärnu jõge ja selle kaldaala, mis on oluline elu- ja toitumispaik kaitse-

eesmärgiks olevatele nahkhiirlaste (Vespertilionidae) sugukonda kuuluvatele käsitiivalistele

(Chiroptera). Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on jäetud siiski erandkorras

kaitseala valitseja nõusolekul lubatuks, kuna Pärnu jõele jääb Kurgja pais, mis toetub

maastikukaitseala kallastele ning tulevikus võib tekkida vajadus paisul teha töid või paisutust

muuta, mis võib kaasa tuua hetkel olemasoleva veetaseme ja kaldajoone muutusi.

Kogu kaitseala on katastriplaanide kohaselt maatulundusmaa peamiselt metsamaa ja haritava

maa kõlvikutega. Kaitseala koosseisu kuulub talumuuseumi kompleks, mille näol on tegemist

aktiivses kasutuses oleva, avalikuks külastamiseks mõeldud muuseumiga. Selle säilimine,

korrashoid ja turvalisus on väga olulised. Kuigi piiranguvööndis on juba mitmeid hooneid,

rajatisi, teid ja radu, lubatakse kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul ka uute ehitiste

sh ajutise rajatise püstitamist. Kuna tegemist on Pärnu maakonna jaoks atraktiivse

külastusobjektiga, siis võib tekkida vajadus rajada külastuskorralduslikult olulisi rajatisi/ehitisi,

16 Rennel, L., Leivits, M., Tõrv, T., Lutsar, L., Kalda, O. ja Kalda, R. 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae)

kaitse tegevuskava.

19

nagu näiteks infotahvlid, külastusviidad, laudteed jms. Kusjuures rajatise püstitamisel

ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Rajatistele

erisuse loomine on vajalik, kuna piiranguvööndis asub aktiivse külastatavusega muuseum ning

rajad, mis võimaldavad alal ringi liikudes tutvuda pärandkultuurmaastikuga. Kaitse-eeskirjaga

antakse kaitseala valitsejale kaalutlusõigus lubada vajaduse korral uute teede, puhkekohtade,

õpperadade jms rajamist kohtadesse, kus loodusväärtusi ei kahjustata. Kaitseala valitseja

nõusolek on oluline selleks, et reguleerida tööde tegemise viisi ja aega nii, et see ei mõjutaks

kaitse-eesmärke negatiivselt. Kuna ehitamise mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale

(tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti rajatise eripärast, nagu asukoht,

kasutatav tehnoloogia, ehituse maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on

need tegevused jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Hoonete ehitamisel ei

rakendata ehituskeeluvööndi osas erandit, sest eeldatatavalt on hoonete püstitamisel kaldale

suurem mõju kui rajatistel. Seetõttu tuleb hoonete püstitamise korral arvestada kalda

ehituskeeluvööndiga ja vajadusel taotleda selle vähendamist.

Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja

hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi

loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Kaitseala seisukohalt on oluline vältida

suuri kaevetöid ja maastikukaitsealale omaste vaadete rikkumist. Olemasolevate ehitiste

lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala

üldmuljet oluliselt. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima.

2.5.7.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis

Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, uute maaparandussüsteemide

rajamine muudab maastikupilti ja ala reljeefi ning on kaitse-eesmärkidega vastuolus. Ühtlasi

on maaparandussüsteemil tugev negatiivne toime elurikkusele. Üksikuid olemasolevaid ehitisi

teenindavaid kraave ei käsitleta maaparandussüsteemina, vaid rajatistena ning nende rajamine

on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine, kuna moodustatava maastikukaitseala

üheks kaitse-eesmärgiks on pinnavormide ja maastikuilme säilimine. Maapõueseaduse § 95

lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi

füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta

kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Soovituslik on jälgida, et

eelmainitud tegevusega ei muudetaks oluliselt pinnavormi kuju või maastikuilmet.

Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistu

kujundamine (välja arvatud metsise elupaigas männipuistu kujundamine) ja energiapuistu

rajamine rikub metsakoosluste looduslikku tasakaalu ning liikide ja vanuse mitmekesisust.

Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja loodusele mitteomased.

Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama

kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine.

Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt on üldjuhul keelatud, sest see kahjustab

pinnast, mis rikub ala esteetilist väärtust ja kooslusi ning looduslikku taimestikku. Kuna igal

talvel pinnas ei külmu, on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puidu kokku- ja väljavedu

külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.

20

3. Menetluse kirjeldus

Määruse eelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti maaomanikele ja suurematele huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 30.10.2018.

Ettepanekute esitamise tähtajaks oli 13.11.2018. Nimetatud ajaks saabus Keskkonnaametile kolm arvamust/ettepanekut. Väljatöötamise kavatsuse

avalikkuse kaasamise koosolek toimus 15. novembril 2018 C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ruumides (Kurgja küla, Põhja-Pärnumaa vald,

Pärnumaa). Väljatöötamise kavatsuse tutvustamise perioodil saabunud arvamused ja märkused ning avalikkuse kaasamise koosolekul tehtud

ettepanekud on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Väljatöötamise kavatsuse avalikustamise käigus tehtud ettepanekud jm märkused.

Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

Märkus moodustatava kaitseala

auskohakirjelduse kohta – mainitud on et

kaitseala hõlmab endiseid C. R.

Jakobsonile kuulunud talumaid kuigi

kaitseala piiridesse on haaratud ka

katastriüksus Vändra metskond 8

(metsakvartal VD277 lõunaosa).

Märkus väljatöötamise kavatsuse lisas 1

oleval joonisel kujutatud

Kurgja – Linnutaja talu maa-ala

välispiiri kohta. Piir on kujutatud

ebakorrektselt.

Selgitati, et VTK-s oli viidatud ka kaitsealale jäävale riigimaale. Samas tehti

väljatöötamise kavatsuse avalikkuse kaasamise koosolekul ettepanek arvata

kõnealune katastriüksus moodustatava kaitseala koosseisust välja.

Koosolekul tehtud ettepanek võeti arvesse. Peale ettepaneku elluviimist

hõlmab kaitseala täielikult ainult endisi C. R. Jakobsonile kuulunud

talumaid.

Selgitati, et hetkel kehtiv Kurgja-Linnutaja talu maa-ala välispiir on võetud

keskkonnaregistrist ega ole Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala

moodustamise VTK koostamise käigus muudetud. Olemasoleva piiri näiline

ebakorrektsus tuleneb tõenäoliselt praguseks hetkeks muutunud katastripiiri,

kaldajoone jms tõttu.

SA Eesti

Maaelumuuseumid

Pöörati tähelepanu väljatöötamise

kavatsuse seletuskirjas olevale faktiveale

- C. R. Jakobsoni Talumuuseum asutati

3. septembril 1948. aastal, mitte 1950.

aastal nagu on seletuskirjas.

Ettepanekuga arvestati ja viidatud faktiviga parandati.

21

Maanteeamet Tehti ettepanek kaitseala moodustamisel

ning kaitse-eeskirja väljatöötamisel

arvestada Maanteeameti kohustustega

riigiteede kaitsel, teehoiu korraldamisel

ja liiklusohutuse tagamisel.

Ettepanekuga arvestatud. Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja

eelnõu koostamisel arvestatakse riigiteede teemaa ja tee kaitsevööndi

ulatuses teehoiutööde ja liiklusohutuse tagamise vajadusega.

C. R. Jakobsoni

Talumuuseum

15. novembril toimunud väljatöötamise

kavatsuse avalikkuse kaasamise

koosolekul tehti ettepanek moodustatava

kaitseala koosseisust täielikult välja

arvata katastriüksused Vändra metskond

8 (93002:005:0270) ja Nurme

(93002:005:0065).

Ettepanek võeti arvesse. Kinnistu Vändra metskond 8 ei kuulu ajalooliselt

Kurgja-Linnutaja talukompleksi hulka, lisaks ei asu seal looduskaitseliselt

kõrge väärtusega kooslusi ega suure arvukusega liigielupaiku. Praegu

kehtiva kaitseala piiresse jääb osaliselt III kaitsekategooria liigi

lodukannikese kasvukoht (arvukuse hinnang: vähearvukas). Nurme kinnistu

kuulub ajalooliselt talu maa-ala koosseisu, kuid tänaseks ei ole seal säilinud

ühtegi objekti (nt hooneid), mis viitaks tolleaegsele pärandkultuurile. Samuti

ei asu seal looduskaitselisi väärtusi (nt kaitsealuse liigi kasvukoht, vana mets

vms). Lisaks asub Nurme kinnistu täies ulatuses õuemaal.

Eestimaa Looduse

Fond

Tehti ettepanek moodustada Kurgja

looduskaitseala (pindalaga 401,4 ha),

mis hõlmaks vananenud kaitsekorraga

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala,

piirkonnas esinevad kaitsealuste liikide

leiukohad, Loodusdirektiivi I lisa

elupaigatüübiks kvalifitseeruvad alad,

vääriselupaigad ja nende vahele jäävad

olulisse Vahe-Eesti metsamaastikke

ühendavasse rohekoridori kuuluvad

metsad.

Selleks, et vältida praeguse kaitseala kehtetuks muutumist, on

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ühine kaitse-eeskirjade

komisjon võtnud vastu otsusemenetleda vana kaitsekorraga ala ja ELF-i

ettepanekuala eraldi. Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala (praeguse Kurgja

Linnutaja talu maa-ala) kaitse-eeskirjal on esimene menetlusring läbitud ja

teise ringi läbimisel saaks uus määrus kehtima hakata enne 2023. aasta 1.

maid. ELF-i ettepanekuala (metsise elupaik ja metsaelupaigatüübid) jääb

endiselt EELISesse projekteeritava Kurgja looduskaitsealana, kus kehtib

looduskaitseseaduse § 8 lõikes 6 toodud ajutine kaitse kuni on tehtud otsus

ala kaitse alla võtmise või mittevõtmise kohta. ELF-i poolt tehtud

ettepanekut looduskaitseala moodustamiseks menetletakse edasi pärast seda,

kui metsise kaitse edasiste põhimõtete osas on jõutud selguseni. Kui seejärel

leitakse, et Kurgja looduskaitseala moodustamine ettepanekus esitatud

piirides on põhjendatud, siis on võimalik ka selle liitmine talumuuseumit

ümbritseva maastikukaitsealaga.

22

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, sest kaasaegse piiri ja kaitsekorraga

tagatakse looduskeskkonna ja teiste kaitseväärtuste säilimine, millega aidatakse kaasa inimeste

põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine

metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa

seisundi saavutamisele.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala territoorium on valdavalt juba kaitse all, mistõttu puudub

määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei

ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti

kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle

käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute

teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada

menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Määruse jõustumine ei too kaasa RMK-le metsa majandamisest saamata jäävat tulu, kuna

riigimetsa maa arvatakse moodustatavalt kaitsealalt välja.

Kuna piiride korrigeerimise käigus kaitseala pindala vähenes, siis kaasneb eelnõu jõustumisega

kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine, sest väheneb kaitseala

piiranguvööndi kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja

jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt

kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31

sätestatud piiranguvööndi ja 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt makstakse maamaksu 50%

maamaksumäärast. Kaitseala ümbertsoneerimisega arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt

2,9 ha ja piiranguvööndisse 0,3 ha kaitseta ala. Varem kaitstavale alale kuulunud alast arvatakse

sihtkaitsevööndisse 11 ha ja hoiualasse 7,5 ha, piiranguvööndisse jääb endiselt 62 ha. Kaitse alt

arvatakse välja 23,3 ha. Võrreldes varasemaga laekub maamaksu Põhja-Pärnumaa vallale

rohkem ligikaudu 13,4 eurot aastas.

Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille

sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest,

lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti

sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning

kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt

piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” esitatud tingimustest. Arvestades

asjaolu, et ala on juba valdavalt kaitse all, on eramaade riigile omandamise kohustus juba suures

ulatuses olemas. Eramaa riigile omandamise kohustused suurenevad kokku 13,9 ha seni kaitseta

ja piiranguvööndisse kuulunud eramaa sihtkaitsevööndisse arvamisel. Maa-ameti tehingute

andmebaasi alusel toimus Põhja-Pärnumaa vallas 2021. aastal 3104 ha maatulundusmaaga 249

tehingut kogusummas 14 513 357 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 4675 eurot ning

täiendava omandamiskohustusega 13,9 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile

ostmise korral oleks selle hind 64 982,5 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid

23

omandatakse riigile maaomaniku taotluse alusel ning senise praktika põhjal ei ole suurem osa

maaomanikke maa riigile võõrandamisest huvitatud.

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade

metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle

järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha

aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 11

ha ja seni kaitseta metsa sihtkaitsevööndisse 2,9 ha, seega on saamata jääva puidutulu

hinnanguline väärtus eramaal 1070,6 eurot aastas.

Natura 2000 alal asuvale või väljaspool Natura 2000 ala asuvale looduskaitseseaduse § 4 lõike

1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale

on õigus taotleda toetust, mida makstakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist

(EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Toetuse andmise tingimused ja kord

on kehtestatud 22. aprilli 2015. a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ, mille

kohaselt on toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või sellise ala piires, mille

kohta on tehtud looduskaitseseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud kaitse alla võtmise ettepanek või

mille kohta on algatatud looduskaitseseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise menetlus (edaspidi koos projekteeritav ala) alal asuva metsaala ühe hektari kohta 60

eurot aastas ja Natura 2000 sihtkaitsevööndis või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või

4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110

eurot aastas. Kurga-Linnutaja maastikukaitseala moodustamisega suureneb erametsa osakaal

sihtkaitsevööndis 11 ha. Kaitseala moodustamisega suureneb erametsa toetuse hinnanguline

kulu riigile 1210 euro võrra aastas.

Erinevate looduskaitseliste toetuste ja maa riigile omandamise kulud ei ole seejuures

summeeritavad, vaid välistavad teineteist ehk juhul, kui maa riigile omandatakse, siis kaob ära

toetuste maksmise kohustus. Samuti, kui makstakse toetusi, ei ole samal ajal selle kinnisasja

osas riigile omandamise kulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

24

KeÜS kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse.

Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30

ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või

põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse

ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

EELNÕU

12.09.2022

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Kurgja külas asuv ala, mille nimeks saab Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) pärandkultuuri ja kultuurilise väärtusega maastikku, kuhu kuuluvad C.R. Jakobsonile

kuulunud talumaad, park ja Jakobsonide perekonna matmispaik;

2) kaitsealale jäävaid kaitstavaid looduse üksikobjekte;

3) maastikuilmet ning metsakoosluste liigilist, struktuurilist ja vanuselist mitmekesisust;

4) käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku.

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas

määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas3 esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevused

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada

jahti ning püüda kala kogu kaitsealal.

(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud:

1) kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas ja õuemaal

maaomaniku nõusolekul;

2) punktis 1 nimetamata kohas ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole

kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ega tähistatud. Rohkem, kui 150 osalejaga

rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud

ega tähistatud on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud:

1) ujuvvahendiga sõitmine;

2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;

3) jalgrattaga sõitmine radadel;

4) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel,

liinirajatiste hooldustöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel ja põllu- ning metsamajandustöödel;

5) pilliroo varumine sh roo varumine külmumata pinnasel.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas

lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja

anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus

on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala seal väljakujunenud või kujundatavate

looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Kurgja sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Kurgja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liigilise, struktuurilise ja

vanuselise mitmekesisuse säilitamine ning nendele kooslustele iseloomulike liikide sh kaitsealuste

liikide ja elupaikade kaitse. Kaitstavad kooslused on rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja

soo-lehtmetsad.

§ 10. Lubatud tegevus

(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) loodusliku veerežiimi taastamine;

2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus;

4) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal

paikneva kinnistu tarbeks ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

4. peatükk

PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Kurgja piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi eesmärk on pärandkultuuri ja pärandkultuurmaastiku, elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine, samuti kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllu- ja õuemaal.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) aegjärkne- ja häilraie kuni 1 ha suuruse langina;

2) elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel jätta ühe hektari kohta alles vähemalt 30

tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad

metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide

esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades laialehiseid puid, mände ja haabu,

samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid;

3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

4) ehitise, sh ajutise rajatise, püstitamine, kusjuures rajatise püstitamisel

ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld.

§ 15. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala

valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17. Kehtetuks tunnistamine

(1) Vändra Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. veebruari 1959. a

otsuse nr 32 „Looduskaitse objektide kinnitamisest“;

(2) Pärnu Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsuse

nr 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate

looduslike objektide säilitamiseks“ lisa 1 punkt I. „Maastikuline keeluala – Kurgja-Linnutaja“.

§ 18. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu

maakonnasˮ lisas esitatud Pärnu jõe hoiuala kaart „Pärnu jõe_1“ asendatakse käesoleva määruse

lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).

§ 19. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-

2/19/696 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemusega on

esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 20. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja

kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Kaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 1959. aastast, kui Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 25.

veebruari otsusega nr 32 „Looduskaitse objektide kinnitamisestˮ võeti kaitse alla Kurgja-Linnutaja talu maa-ala. Samale

alale moodustati 1964. aastal Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari otsusega nr 26 riikliku tähtsusega

maastikuline keeluala.

2 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee

Kaja Kallas

Peaminister Madis Kallas

Keskkonnaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1. Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala

Lisa 2. Pärnu jõe hoiuala kaart „Pärnu_jõe_HA_leht1“

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

29.09.2022 nr 7-4/22/19094

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-

eeskirja eelnõu avalikustamisest teavitamine

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri käskkirjaga1 on algatatud Kurgja-Linnutaja

maastikukaitseala moodustamise eelnõu menetlus (edaspidi ka eelnõu), mida viib läbi

Keskkonnaamet.

Määruse eelnõu järgi kehtestatakse2 olemasoleva vana ehk uuendamata kaitsekorraga alale

(Kurgja Linnutaja talu maa-ala) LKS-ile vastav kaitse-eeskiri, määratakse tsoneering,

täiendatakse kaitse-eesmärke, täpsustatakse ala piire ja muudetakse kaitstava loodusobjekti

tüüp maastikukaitsealaks. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja

omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Kaitseala kaitse-eesmärk on maastikuterviku

(taluhooneid ümbritsevate metsakoosluste ja pinnamoe) ning C.R. Jakobsonile kuulunud

talumaadel pargi ja Jakobsonide perekonna matmispaiga ning üksikobjektide kaitse, säilitamine

ja tutvustamine ning metsaökosüsteemide, ohustatud liikide ning nende elupaikade soodsa

seisundi säilitamine, kaitse ja taastamine. Kaitseala eesmärk on väärtustada lisaks

pärandkultuurile ka pinnavormide ja maastikuilme säilimist, kaitsta seal leiduvaid kaitsealuseid

looma- ja taimeliike ning säilitada metsakoosluste elustiku mitmekesisust.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas.

Määruse eelnõu väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimus 30.10.2018 kuni

13.11.2018. Avaliku väljapaneku ajal saadeti Keskkonnaametile kolm arvamust/ettepanekut.

Väljatöötamise kavatsuse avalikkuse kaasamise koosolek toimus 15. novembril 2018 C. R.

Jakobsoni Talumuuseumi ruumides (Kurgja küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa). Vastavalt

väljatöötamise kavatsusele ja esitatud ettepanekutele on moodustatud kaitse-eeskirja eelnõu.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimub

ajavahemikul 05. oktoober kuni 26. oktoober 2022.

Ühtlasi teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku

aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata.

1 Keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. aasta käskkiri nr 1-2/19/696. 2 Looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel.

2 (2)

Kirjale on lisatud Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskiri ning

kaardipildid. Eelnõu materjalidega on avalikustamise ajal võimalik tutvuda paberkandjal

Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Pikk 20a, Pärnu linn) ning Keskkonnaameti kodulehel

www.keskkonnaamet.ee.

Parandusettepanekud ja vastuväited Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

kohta palume esitada avalikustamise perioodil (05.10-26.10.2022) kirjalikult

Keskkonnaametile ([email protected] või Pikk 20a, Pärnu linn). Kui Te ei ole hiljemalt

26. oktoober 2022 parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame, et olete meie

esitatud määruse eelnõu ettepanekutega nõus.

Peale avaliku väljapaneku perioodi analüüsitakse laekunud ettepanekuid ja vastatakse kõigile

ettepanekutele kirjalikult. Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad

oluliselt eelnõu põhiseisukohad, siis arutatakse muudatused neid puudutavate huvigruppidega

uuesti läbi.

Ootame põhjendatud ettepanekuid3 ning kutsume osalema kaitse-eeskirja moodustamise

menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja

huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Avalikku väljapanekut ja eelnõu menetlust koordineerib looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Kirsi Loide (e-post [email protected], tel 5682 2032).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsi Loide

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1. Kurgja-Linnutaja kaitse-eeskirja eelnõu

2. Kurgja-Linnutaja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri

3. Kurgja-Linnutaja MKA kaart

4. Pärnu jõe HA kaart

Kirsi Loide 447 7375

[email protected]

3 Looduskaitseseaduse § 9 lõige 71 alusel tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või

vastuväite esitamisel märkida selgelt väljendatud ettepank või vastuväide ning põhjendused.

Vabariigi Valitsuse määrus „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”

Lisa (muudetud)

PÄRNU JÕE Leht 1

LEPPEMÄRGID

katastripiir

külapiir

vallapiir

maakonnapiir

hoiuala

Mõõtkava 1 : 15 000

Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2022 Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon

Kaart on trükitud kolmele lehele 0 1 000

m

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

nimekirja alusel

23.03.2023 nr 7-4/23/5875

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-

eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas1 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuva Kurgja-

Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja2, mis jõustub 1. aprillil 2023. a.

Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudus kaitse-eeskiri ning alal kehtis looduskaitseseaduses

sätestatud piiranguvööndi kaitsekord. Võrreldes eelneva kaitsekorraga kehtestab moodustatud

kaitse-eeskiri väärtuslike metsakoosluste kaitseks sihtkaitsevööndi ning seab ka

piiranguvööndis raietele suuremad piirangud.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala on Eesti jaoks oluline veel hästi säilinud väärtusliku

maastiku ja looduse mitmekesisuse ning pärandkultuuri kaitsmiseks. Kaitseala väärtuste

peamine ohutegur on inimmõju tagajärjel loodusele negatiivselt mõjuvad muutused maastikus.

Kehtestatud kaitsekord toetab C. R. Jakobsonile kuulunud talumaadel ajalooliselt kujunenud

pärandkultuurmaastiku säilitamist ja Jakobsoni-aegse maakasutusviisi jätkamist võimalikult

algsel kujul. Samas on seatud tingimusi maastikuilme ja koosluse loodusliku tasakaalu, liikide

ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks.

Kinnitatud kaitse-eeskirja ja selle juurde kuuluvate dokumentidega saab tutvuda

Keskkonnaameti veebilehel https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-

avalikustamised/kaitse-alla-votmise-otsused#kurgja-linnutaja-maa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsi Loide

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Kirsi Loide 447 7375

[email protected]

1 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 a määrus nr 35. 2 Avaldatud Riigi Teataja I osas 22. märtsil 2023. a avaldamismärkega 22.