Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Vabariigi Valitsuse määrus „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Lisa

NÕMME-MUSTAMÄE MAASTIKUKAITSEALA

LEPPEMÄRGID katastripiir

linnaosa piir

vallapiir

kaitseala välispiir

Nõmme-Mustamäe piiranguvöönd

Mõõtkava 1 : 11 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021

Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon

0 500

m

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 22.03.2023, 7

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 17.03.2023 nr 28

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on: 1) kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, liivikuid, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive; 2) kaitsta kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas, ning tema elupaika: see liik on nõmmnelk (Dianthus arenariussubsp. arenarius); 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Nõmme- Mustamäe piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas3.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas4on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 3

2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 3) telkimine ja lõkke tegemine õuemaal, Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel väljaspool metsamaad ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud; 4) kuni 300 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul; 5) kuni 100 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 6) sõidukiga sõitmine teedel; 7) jalgratta ja kergliikuriga sõitmine radadel; 8) punktides 6 ja 7 nimetamata juhtudel sõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse- eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel; 9) ujuvvahendiga sõitmine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul; 2) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 3) rattaürituse korraldamine, kusjuures rattatreeningu korraldamine selleks ettenähtud radadel on lubatud kaitseala valitseja nõusolekuta; 4) spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel; 5) rajatiste püstitamine; 6) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) uuendusraie; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal; 6) maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel ning suusatamiseks ette nähtud radade sisse sõitmiseks ja hooldamiseks; 7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Leht 2 / 3 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. augusti 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/258 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 11. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2Ala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 346 hõlmab kaitseala Rahumäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

4Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas Peaminister

Madis Kallas Keskkonnaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Lisa Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 3

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

23.03.2023 nr 7-4/23/5840

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-

eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Austatud menetlusosaline

Teavitame Teid, et Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 28 Nõmme-Mustamäe

maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 22.03.2023, 7

ning see jõustub 01.04.2023.

Edastame Teile kinnitatud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja, seletuskirja ja

kaardi. Dokumentidega saab tutvuda ka Riigi Teatajas ja Keskkonnaameti kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust

Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise

osakonna vanemspetsialist Kristi Pai (tel 5695 8657, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1) määrus

2) seletuskiri

3) kaart

Kristi Pai 5695 8657

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse

„Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala) kaitse-eesmärke ja kaitsekorda

ning täpsustatakse kaitseala piiri.

Kaitseala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a

määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-

Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitsealal asuvad kaitstavad looduse

üksikobjektid, Õpiringi kivid ja Glehni pargi allikad, sh Rõõmuallikas, võeti kaitse alla Tallinna

Linnavalitsuse 22. mai 1992. a määrusega nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmine“.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja

kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei

võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate

õigusaktide kohane kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva

maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse ala välis- ja vööndi piiri.

Muudatused on vajalikud, et tagada paremini erinevate loodusväärtuste terviklik kaitse ja viia

kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Kaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustikku

kuuluvat Rahumäe loodusala.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna vanemspetsialist Kristi Pai (tel 5695 8657, e-post [email protected]),

eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika

Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]),

Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja

kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on

toimetanud Siiri Soidro (tel640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada

metsaökosüsteemi, maastikuilmet, liivikuid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike,

Mustamäe nõlva, ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas

Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive. Liikidest kaitstakse kaitsealal nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

2

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) II lisas nimetatud nõmmnelki (Dianthus

arenarius subsp. arenarius) ja tema elupaika ning kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter

gentilis) ja tema elupaika.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,

haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või

rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud

väärtuste ohustatus, haruldus, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus ning loodusdirektiivi

rakendamine.

Ohustatus ja haruldus

Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud koosluste ja liikide peamine eeldus on ohustatus ja haruldus.

Metsad on ohustatud peamiselt metsaraie ja kuivendamise tõttu. Linnakeskkonnas on metsal

oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad

majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla

majandusmetsades. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi rajada

maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata

kuivendamise negatiivset mõju.

Mustamäe nõlva puhul on ohuteguriks selle kuju ja kõrgussuhteid muutvad tegevused (nt

ehitustegevus ja kaevandamine). Mustamäe nõlva ohustavad ka liigsest tallamisest põhjustatud

varingud ja erosioon. Nõlvadel, kus on suurem tallamiskoormus, leiab aset erosioon. Sportlikud

tegevused (nt jooksmine, maastikuratastega sõitmine) järskudel nõlvadel avaldavad negatiivset

mõju taimkattele ja põhjustavad varinguid. Taimkattele avaldab negatiivset mõju ka alade

kunstlumega katmine, kus lumi püsib isegi vegetatsiooniperioodi alguses. Metsaga kaetud

nõlvad on tänu puujuurtele, mis mulda toestavad, mõnevõrra stabiilsemad, aga seal kahjustab

liigne tallamiskoormus puude juuri.

Liivikuid ohustab metsastumine ja liigne tallamine. Loodusliku suktsessiooni käigus puistu

tiheneb, valgustingimused halvenevad, sambla- ja rohurinde katvus suureneb ja lahtise liivaga

ala väheneb. Seda protsessi aeglustavad mitmesugused häiringud (peamiselt tallamine).

Tallamiskoormus peaks olema piisavalt suur, et hoida ära lausaline rohtumine, aga samas nii

väike, et ei häviks liivikule iseloomulikud taimeliigid.

Kanakull (Accipiter gentilis) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku järgi ohulähedane ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina

II kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt

vähenenud, hinnanguliselt elab Eestis praegu 400–6001 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat

tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull asustab kogu oma areaali ulatuses väga

erinevaid elupaiku alates suurtest metsalaamadest ja lõpetades linnadega. Eestiski on kanakull

levinud nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus. 21. sajandil

on Eestis üha rohkem täheldatud kanakulli pesitsemist linna vahetus läheduses või lausa selle

servaalade suuremates puistutes. Esimesena avastati kanakulli pesitsemine Tallinnas. Kuni

2010. aastani pesitsesid kanakullid Tallinna servas asuvates metsades ja käisid vaid saagijahil

paneelelamute läheduses, kuid 2011. aastal asus vähemalt kaks paari pesitsema vahetult

1 Arvukuse hinnangus on kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine

arvukus 2013–2017ˮ andmeid.

3

elamurajoonide lähedusse parkmetsa. 2020. aastal pesitses Tallinna parkmetsades ning

Tallinna, Tartu, Haapsalu, Keila ja Loo asula servametsades juba 24 paari, mis moodustas Eesti

kanakulliasurkonnast u 5%. Kanakulli „linnastumiseˮ põhjuseks on eelkõige aastaringse

rikkaliku toidubaasi (nt hallvares, kodutuvi) olemasolu ning madalam konkurents, mis

kokkuvõttes võimaldab kõrgemat sigimisedukust. Soodustav põhjus on ka sobivate kaitsealuste

vanade pesapuistute leidumine linnametsades. Kanakulli peamised ohutegurid on pesitsusaegne

häirimine, pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Ehkki linnades pesitsevad

kanakullid on võrreldes loodusmaastikes pesitsejatega rohkem häiringutega kohastunud,

peetakse ka linnades pesitsemisel liigile suureks negatiivseks mõjuks häirimist. Samas on

mitmed uuringud näidanud, et linnu füüsiline konditsioon on negatiivselt seotud pesa hülgamise

tõenäosusega. See tähendab, et rikkaliku aastaringse toiduga linnakullid ei hülga pesa juhusliku

häirimise korral nii kergekäeliselt kui kesisema toidubaasiga kullid. Linnakanakullidel on

suurem tõenäosus hukkuda lennates vastu ehitisi või liiklusvahendeid ning neil on suurem risk

põdeda nakkushaigusi2.

Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on madal sinakasroheline mätasjalt kasvav õistaim nelgiliste

sugukonnast. Nõmmnelk kasvab liivastel hästivalgustatud kasvukohtadel, ka lubjarikastes

kasvukohtades männikutes, rannaluidetel ja liivikutes. Taim talub ja isegi vajab püsimiseks

mõõdukat inimhäiringut – tallamist, mis ei lase rohu- ja samblarindel tihedaks kasvada.

Suuremad leiukohad on Pakri saartel, Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Eestis Kurtna ümbruses.

Nõmmnelk on looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide

hulka, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on taim ohualtis seisus. Eestis esineb kaks

nõmmnelgi alamliiki, Dianthus arenarius ssp. arenarius ja Dianthus arenarius ssp. borussicus.

Nõmmnelgi alamliik – Dianthus arenarius ssp. arenarius – on Euroopa Liidu tähtsusega

Läänemere piirkonna endeem, mis kuulub loodusdirektiivi II lisasse. Nõmmnelgi peamised

ohutegurid on valgustingimuste halvenemine metsastumise, võsastumise ja liivikute

kinnikasvamise tõttu, liigne tallamine või vähene häiring (sambla- ja rohurinde pealetung) ja

ehitustegevus kasvualal. Nõmmnelk on tõeline häiringuliik, mis vajab oma kasvukohas

püsimiseks, levimiseks ja paljunemiseks pidevaid häiringuid. Eesti nõmmnelgipopulatsioonide

kaitseks üldiselt on esmatähtis tagada nende kasvualadel selliseid häiringud, mis võimaldaksid

seemnelist paljunemist ja levimist. Sama oluline on liigi kasvualadel arendustegevuse ja

koosluste täiendava kultuuristamise piiramine/takistamine. Nõmme-Mustamäel on oluline ka

haljastamise/korrastamise (nt liiga sagedase muruniitmise) ohjamine3.

Glehni pargi allikate vooluhulka ohustavad sügavad puurkaevud, nõlvaalused

kuivenduskraavid ja teed. Allikate vesi pärineb liivaalusest kruusakihist, mis kogub vee

Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ka inimtegevusest Nõmme

liivikul. Allikate lähiümbruse niiske pinnas on õrn ega talu tallamist. Rändrahnude peamised

ohutegurid on lõhkumine, ehitusotstarbel kasutamine ja algsest asukohast eemaldamine.

Ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus

Kaitseala vaheldusrikas maastik, vaated Mustamäe nõlvalt ja mitmekesised kooslused annavad

alale suure esteetilise väärtuse. Kaitsealal asub mitu maastikku rikastavat kultuuriloolist

elementi. Glehni parkmetsa territoorium on seotud Nõmme linna ajaloolise kujundaja –

Jälgimäe mõisniku Nikolai von Glehni kultuuripärandiga. Tema rajas Mustamäe nõlvale

2 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-

3/22/70. 3 Kalamees, R. 2018. Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I – Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine 11-

18/TA/414-5. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond.

4

Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupti), mida nüüd tuntakse Glehni lossina. Loss4 ja selle

lähedusse rajatud palmimaja4 (säilinud ainult varemed), vaatetorn4 ning skulptuurid5

„Krokodill“ ja „Kalevipoeg“ on võetud muinsuskaitse alla. Kaitsealal asub kaks kaitstavat

looduse üksikobjekti: Õpiringi kivid (KLO4000181) ja Glehni pargi allikad, sh Rõõmuallikas

(KLO4000017). LKS § 4 lõike 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise

või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjektid, nagu puu, allikas, rändrahn,

juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm.

Loodusdirektiivi rakendamine

Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse

mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb

liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende

elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide

ökoloogilistele nõudlustele. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kuulub osaliselt Rahumäe

loodusala (EE0010143) koosseisus üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Rahumäe loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi, nõmmnelgi

(Dianthus arenarius subsp. arenarius) elupaiga kaitse. Kaitse-eesmärgiks seatud liigi kaitse on

ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all

hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide

eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende

elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et

kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste

ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on

kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad

eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need

kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi

säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks

võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel

kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende

liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.

Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud

tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib

konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide

elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine

nende levikualal.

Teadaolevatest EELIS-es6 registreeritud7 II ja III kaitsekategooria liikidest, mida

kaitseala kaitse-eesmärgiks ei seata, leidub kaitsealal hanepaju (Salix repens), aas-karukell

(Pulsatilla pratensis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis

atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik ungrukold (Huperzia selago),

vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu- või

habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), nõmmelõoke (Lullula arborea), lõopistrik (Falco

subbuteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), musträhn (Dryocopus martius), raudkull

4 Kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 5 Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määrus nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 6 Eesti looduse infosüsteem. 7 Andmed seisuga 13.09.2022.

5

(Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), kasetriibik (Sicista betulina), rabakonn (Rana arvalis),

rohukonn (Rana temporaria), harilik kärnkonn (Bufo bufo) ja vaskuss (Anguis fragilis).

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on 2004. aastal kaitse alla võetud ala, millel on oluline

tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel linna keskkonnas. Nõmme-Mustamäe

maastikukaitseala peamine väärtus on unikaalne maastik ja eriilmelised kooslused: Mustamäe

nõlv, Nõmme liivikud, allikaalad ja suure puhkemajandusliku väärtusega metsad. Kaitseala

pakub elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele, kellest on kaitse-eesmärgiks seatud kanakull

ja nõmmnelk.

Kaitsealal leidub eriilmelisi metsi, mis erinevad nii niiskusrežiimilt kui ka liigiliselt koosseisult.

Kaitseala metsade hulka kuuluvad Sütiste mets, Rahumäe mets, Hüppetornimets, Rõõmuallika

mets, Kivinuka mets, Kuusiku mets ja Glehni (park)mets (joonis 1). Kaitseala õhukese

pinnakattega alasid katavad enamasti kuivad nõmme- ja palumännikud liivmuldadel.

Niiskematel muldadel, peamiselt allikarikkal Mustamäe nõlval ja selle all, kasvab

linnakeskkonnas vähelevinud lodumets, mille puurindesse kuuluvad sanglepp, kask, tamm,

haab ning üksikud kuused ja männid. Niiskemal ja toitainerikkamal alal kaitseala lääneosas,

Kuusiku metsas, kasvavad valdavalt kuusikud ja kuuse enamusega puistud. Sealne puistu on

erivanuseline, kus leidub ka väga vanu puid (vanimad kuused on u 150-aastased).

Joonis 1. Kaitseala metsade paiknemine.

Kaitseala üks tähelepanuväärsem kaitseväärtus on Mustamäe nõlv8, mis tekkis mandrijää

viimasel pealetungil ja tähistab toonast mandrijää serva asendit. Mustamäe nõlva kõrgus

kaitseala piires on praegu 15–30 m ja selle kalle on 10–45º. Enamasti on tegu 20 m kõrguse ja

30º kaldega nõlvaga. Nõlv läbib kaitseala ida-läänesuunaliselt u 3 km ulatuses. Mustamäe nõlv

koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus on kohati kuni 26 m. Need setted

lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive.

Laialdasel liustikujõe deltaalal kujunesid liivikud, kui liustikult lähtunud sulaveed kandsid

kaasa purdmaterjali, mille settimisel kujunes ulatuslik glatsiofluviaalne tasandik (sanduriala).

Liivik asub kaitseala idaosas Mustamäe nõlva jalamil ja hõlmab u 2 ha. Pärast liustiku

8 Geoloogiliste objektide kirjelduses kasutatud: Kink, H. 1997. Loodusmälestised 2: Tallinn. Nõmme, Mustamäe.

Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn; Kiristaja, P. 2004/08. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Eesti Loodus.

6

taandumist on Mustamäe nõlva ja Nõmme liivikute arengut mõjutanud algul Balti jääpaisjärv,

hiljem Antsülusjärv (9300–7600 aastat tagasi) ja Litoriinameri (7600–4200 aastat tagasi).

EELIS-e andmetel ulatub kaitsealale kolm kanakulli piiritletud elupaika. 2020. aastal

kinnitatud vaatlusandmete põhjal olid kõik kolm territooriumi asustatud. Viimaste kinnitatud

vaatlusandmete (20219) põhjal oli asustatud üks territoorium.

EELIS-e andmetel jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale kaheksa nõmmnelgi piiritletud

leiukohta. Suurim (3,3 ha) neist asub kaitseala idaosas ja viimaste kinnitatud vaatlusandmete

põhjal (2017) loendati seal 450 nõmmnelgi isendit.

Kaitsealal asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid võeti kaitse alla 1992. aastal10 ja on

kantud Eesti Ürglooduse raamatusse, mis on Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste

andmepank. Õpiringi kivid on kaks punakasroosat viiburgiitrahnu, mis asuvad Kuusiku metsas.

Suurem rahn on peaaegu vertikaalsete külgedega ja ebatasane. Selle ümbermõõt on 14,9 m ja

kõrgus 3,1 m (EELIS). Teine rahn paikneb esimesest umbes 50 m ida pool, selle pind on

keskmiselt murenenud, üksikute kinnislõhedega. Rahnu ümbermõõt on 9,5 m ja kõrgus 1,5 m

(EELIS). Õpiringi kivid on nime saanud neid 1935. aastal uurinud ja mõõdistanud Tallinna

Koolinoorsoo Loodussõprade Ühingu geograafia õpiringi järgi. Mustamäe nõlval ja selle

jalamil avaneb kvaternaari veekiht langeallikatena. Suurimal, Glehni pargi allikaalal, avaneb

kevadel u 1 km pikkusel alal 24 allikat, millest suvel tegutseb 10–12. Allikate vooluhulk on

veerikkal ajal 1–3 l/s. Neist veerohkeimal, Rõõmuallikal, isegi 10 l/s. Rõõmuallikas asub

allikavee kulutuse tulemusena liiva uhutud järsunõlvalise oru sopis Mustamäe nõlva jalamil.

Lisaks eespool toodule on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all hoidmine

põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga.

Kaitsealal asub Rahumäe loodusala.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonna unikaalset

maastikuilmet ja kooslusi, siis rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt

maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei sobi, sest sellele ei koostata kaitse-eeskirja, mis on

paljude erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik.

Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega

looduskompleksi.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad

loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt

mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (nt

teede servad, õuemaa kõlvikupiirid, piirdeaiad, veekogude kaldad, mõõdistatud maaüksused).

Kaitseala piiriks olevad teed ja piirdeaiad jäävad kaitsealast välja, veekogud jäävad kaitsealale.

9 Kanakulli seirearuande (Tuule, A. 2021. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire

allprogrammi 2021. aasta seiretöö nr 24. Kanakull. Aruanne) kohaselt on üks selgitus madalale pesitsusedukusele

möödunud talv, mis oli lumerohke ja külm. Rasked talvised olud mõjutavad saakloomade arvukust ja kanakullide

kevadist konditsiooni. Asulates, kus ilm on pehmem, lund vähem ja saakobjekte külluses, ei tohiks pesitsusedukus

ilmast palju sõltuda. Ometi oli aga just asulates tänavu veelgi madalam pesitsusedukus kui loodusmaastikul. 10 Tallinna Linnavalitsuse 22.05.1992 määrus nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmineˮ.

7

Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelist

sirgjoont. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 :

10 000) ja maakatastri andmeid.

Planeeritava Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kogupindala on 199,9 ha, millest eramaa

moodustab 7,1 ha, munitsipaalmaa 26,4 ha, riigimaa 165,7 ha ja avalik-õiguslik maa 0,7 ha.

Kaitseala praegu kehtiv pindala on 200,9 ha, millest moodustab eramaa 7,1 ha, munitsipaalmaa

30,7 ha, riigimaa 162,3 ha ja avalik-õiguslik maa 0,8 ha. Kaitseala pindala väheneb 1 ha võrra.

Kaitseala tsoneeringut ei muudeta, kogu kaitseala territoorium kuulub ka edaspidi Nõmme-

Mustamäe piiranguvööndisse.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala välispiiris ei toimu võrreldes praegu kehtiva piiriga suuri

muutusi. Üldkokkuvõttes kaitseala pindala väheneb, sest ala piir viiakse vastavusse põhikaardi

ja maaüksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala servadest välja alad, kus kaitse-eesmärgiks

seatavad väärtused puuduvad. Samas laieneb piir nõmmnelgi elupaiga kaitseks

munitsipaalomandis olevatele maaüksustele ja metsakoosluste kaitseks riigiomandis olevale

maale. Täielikult arvatakse kaitse alt välja avalik-õiguslik maaüksus Seljaku tänav

(78401:101:1535), eraomanduses olevad maaüksused Piiri tn 8 (78404:401:0820) ja Seljaku tn

17a (78404:406:7360), munitsipaalomanduses olevad maaüksused Harkumetsa tee T2

(78404:406:0167), Leina tänav (78401:101:1496), Turu plats 12 (78404:401:0247) ja Suusa

tänav T1 (78404:401:0248). Seljaku tänava, Leina tänava ja Harkumetsa tee T2 maaüksuste

puhul on tegemist transpordimaa sihtotstarbeliste teedega. Turu plats 12 ja Suusa tänav T1

maaüksustel paiknevad parklad. Maaüksused Piiri tn 8 ja Seljaku tn 17a on hoonestatud

tootmismaad. Suuremad piiri vähenemised toimuvad Künka tänav T2 (78401:101:3959) ja

Külmallika tn 15 (78404:409:1890) maaüksustel, mis arvatakse osaliselt kaitsealalt välja.

Künka tänav T2 puhul jäetakse kaitsealast välja Rahumäe kalmistu äärne parkla. Külmallika tn

15 maaüksusel piiritletakse kaitsealast välja Nõmme Spordikeskuse hoonestatud ala koos

parkla ja basseinidega. Maaüksusel paiknevad tiigid jäävad kaitsealale. Uusi eraomanduses

olevaid maaüksusi täiendavalt kaitse alla ei võeta, kuid piiri korrigeerimisel suureneb pisut

kaitseala osakaal juba kaitse all oleval eramaal Männiliiva tn 6 (78405:501:0267). Maaüksusel

Männiliiva tn 6 suureneb kaitseala osakaal nõmmnelgi kasvukoha kaitseks. Piir laieneb

kaitseala idaosas nõmmnelgi kasvukoha kaitseks munitsipaalomandis olevatele maaüksustele

Tervise tn 21a (78405:501:2520) ja Tervise tn 21b (78405:501:2530) ja lääneosas

metsakoosluste kaitseks riigiomandis oleval maaüksusel Kadaka pst 159 (78404:409:0113).

Kaitseala välispiir, mis on ühtlasi ka piiranguvööndi piir, kulgeb suures osas mööda

mõõdistatud maaüksuste piire. Teatud piirilõikudes on kasutatud ka põhikaardi objekte ja

mõttelisi sirgjooni. Maaüksusel Männiliiva tn 6 (78405:501:0267) kulgeb mõtteline sirge

katastripiiride vahel läbides punkti koordinaatidega 59,39323785 ja 24,68459421. Kadaka pst

159 katastriüksusel (78404:409:0113) kulgeb mõtteline sirge katastripiiride vahel läbides

punkti koordinaatidega 59,39275109 ja 24,64133001.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi.

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal

maastiku, liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning oleksid proportsionaalsed

8

saavutatavale efektile.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi

PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev

loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja

looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.

Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja

looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks

peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi

saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk

on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev

kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda

õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad:

kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab

kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid

vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle

otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on

oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala

loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.

Metsandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada

juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust

eeldada, et ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa).

Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud

eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra

peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.

Loodusväärtused, mida Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal kaitstakse, on metsakooslused,

maastikuilme, elustiku mitmekesisus, Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, kaitstavad looduse

üksikobjektid ning kaitsealused liigid. Neid väärtusi on võimalik kaitsta piiranguvööndi

režiimiga. Seetõttu ei ole kaitsealale moodustatud rangema režiimiga sihtkaitsevööndit, vaid

kaitseala tervikuna on vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

määratud Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse.

Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva

määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 176 „Nõmme-Mustamäe

maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Kaitsealal ei reguleerita jahipidamist, sest tiheasustusala ei kuulu jahiseaduse § 3 lõike 2

punkti 1 kohaselt jahimaa hulka ning § 23 lõike 3 punkti 1 alusel ei peeta tiheasustusalale

tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist jahipidamiseks. Seetõttu ei

reguleerita kaitse-eeskirjaga ka jahiulukite lisasöötmist. Samuti ei reguleerita kalapüüki, sest

kaitsealal puuduvad selleks sobivad veekogud. Kaitsealal ei reguleerita pilliroo ja adru varumist

ning poollooduslike koosluste hooldamist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroo ja adru varumiseks

sobilikke alasid ega varusid ning puuduvad EELIS-esse kantud poollooduslikud kooslused.

Lautri ja paadisilla püstitamist ja laiendamist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, kuivõrd kaitsealal

puuduvad sellised veekogud, kuhu võiks tekkida vajadus lautri ja paadisilla rajamiseks.

9

2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused

Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, mis

on määratud §-des 5 ja 6.

Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal. Alal pole registreeritud selliseid kaitsealuseid liike, kelle elutegevust inimese

liikumine oluliselt halvendaks. LKS §-st 15 tulenevalt on kaitseala piiranguvööndis olevad teed

ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral

peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Võõral maaüksusel viibides tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 32

sätestatud omaniku huvidega, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks lubatakse telkimist ja lõkke tegemist

spordi- ja puhkeotstarbeliselt kasutataval Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel

väljaspool metsamaad. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval

kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korda.

Praegu on ette valmistatud lõkkekohaks kaitseala piires Sütiste metsa lõkkekoht11. Nõmme-

Mustamäe maatikukaitseala kaitsekorralduskavaga12 täiendavaid statsionaarseid lõkkekohti

kaitsealale ei planeerita.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel. Kaitse-

eeskirja lisatakse kergliikuri mõiste tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmisest (jõustus

1.01.2021), kui kasutusele võeti uus sõidukite kategooria. Kergliikur hõlmab erinevaid ühe

inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad,

tasakaaluliikurid ja muud sellised istekohata sõidukid. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 92

lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud

rajatis. Olemasolevatel teedel sõidukiga ning radadel jalgratta ja kergliikuriga sõitmine ei

ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kuna väljaspool teid ei saa sõita, siis ei ole seal võimalik ka

parkida. Muudel juhtudel on sõidukiga sõitmine lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul

teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate

ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel. Teistel tingimustel ei ole väljaspool teid ja radu

sõitmine lubatud, sest see kahjustab kaitseala kooslusi, kaitsealuste taimede kasvukohti,

Mustamäe nõlva ja pinnast.

Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Kuigi kaitsealal on tegemist

võrdlemisi väikeste veekogudega (tiigid ja kuivenduskraavid), kus ujuvvahendiga sõitmine ei

kujune tõenäoliselt levinud tegevuseks, siis on selle lubamine vajalik näiteks juhul, kui

soovitakse kaitseala piires paiknevaid tiike puhastada.

Kaitsealal on ilma nõusolekut küsimata lubatud kuni 300 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole

rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata

11 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/sutiste-metsa-puhkekoht. 12 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-4.2/15/21.

10

kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste

metsa liivikul. Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on lubatud kuni 100

osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala

valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui

300 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja

nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa

liivikul. Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahvaüritus on kindla(te)

isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku kutsutud ehk organiseeritud ja kindlal ajal

toimuv ettekavatsetud sündmus, mitte spontaanne idee kaitsealaga tutvuma minna (nt talvisel

nädalavahetusel Vanaka mäele kelgutama minemine ei ole rahvaüritus). Rahvaüritus on näiteks

organiseeritud matk, spordiüritus või meelelahutusüritus. Rahvaüritus on ka virtuaalselt

planeeritud üritus ehk üritus, mis kuulutatakse välja veebis ja kus osalejad läbivad mingi

perioodi jooksul etteantud radu või distantse GPS seadmeid kasutades. Piiranguvööndis

reguleeritakse rahvaürituste korraldamist vaid ettevalmistamata kohas, kaitsealale jäävad teed,

parklad ja õuealad on rahvaürituse, k.a rattaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohad.

Maastikule jäävad rajad ei ole rattaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohad, radade

kasutust kirjeldatakse täpsemalt kaitsekorralduskavas. Kaitseala maastikku kasutavad

intensiivselt piirkonna elanikud, tervisesportlased ja niisama puhkajad. Kuna siinne maastik ja

looduskooslused on aktiivse inimtegevuse suhtes tundlikud (nt avaldab liigne tallamine ja

erinevad sportlikud tegevused järsul Mustamäe nõlval negatiivset mõju taimkattele ja

põhjustavad varinguid), siis on tarvis kehtestada rahvaüritustele konkreetsed piirarvud.

Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on piirarv võrreldes ülejäänud kaitsealaga väiksem,

et tagada optimaalne külastuskoormus sealsetel tallamistundlikel kooslustel. Liivikul võib

liigne tallamine hävitada kooslusele iseloomulikud taimeliigid ja ohustada nõmmnelgi

kasvualasid. Kaitseala valitseja nõusolek rahvaürituse korraldamiseks on vajalik, et kaitseala

valitseja saaks looduväärtuste kaitseks tingimusi seada. Väiksema piirarvu kehtestamist nendel

aladel toetavad ka teemaplaneeringus „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste

planeerimineˮ13 esitatud tingimused. Teemaplaneeringu eesmärk on kaitsta unikaalset Nõmme

ja Mustamäe maastikku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allika-alasid ja suure rekreatiivse

tähtsusega metsi, seda uurida ja tutvustada, säilitada linnametsade elurikkust ning luua

maastikueeldustele vastavad puhkevõimalused.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rattaüritusese korraldamine, kusjuures

rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel ilma kaitseala valitseja

nõusolekuta. Piirang on vajalik, et leevendada rattasõidust tulenevat survet kaitseala

väärtustele. Nõusolek tuleb piirarvust olenemata küsida kõikide rattaürituste puhul.

Treeninguteks ette nähtud rajad ja treeningute korraldamise tingimused lepitakse kokku ala

kaitsekorralduskavaga. Seega ei ole treeningute läbi viimiseks eraldi kaitseala valitseja

nõusolek vajalik, kui lähtutakse kaitsekorralduskavas kirjeldatud tingimustest.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine

Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel ning rajatiste püstitamine ülejäänud

kaitsealal. EhS § 3 lõike 2 kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis. Kaitsealal, välja arvatud

Vana-Mustamäe tn 16 maaüksusel, ei ole lubatud uute hoonete püstitamine. Kaitsealal ei paikne

olemasolevaid elamualasid, ala on suures osas kaetud looduslike metsa- ja liivikukooslustega

ning seda läbib Mustamäe nõlv, millele avanevad allikad. Uute hoonete püstitamine tooks kaasa

13 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsusega nr 32.

11

ulatuslikke muudatusi piirkonna maastikuilmes, kooslustes, kahjustaks pinnavormi ning

ohustaks sellega kaitseala seisundit ja kaitse-eesmärkide saavutamist. Vana-Mustamäe tn 16

maaüksusele on juba ajalooliselt rajatud spordi- ja puhkeotstarbelisi ehitisi, mistõttu vastava

otstarbega hooned ja rajatised on maaüksusele omased ja nende püstitamine kaitseala valitseja

nõusolekul ei sea ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Teised lubatud rajatised kaitsealal võivad

olla näiteks sissesõidutee Kadaka pst 157 (78404:409:4420) maaüksusele juurdepääsuks,

kommunikatsioonivõrgud, suunaviidad, infotahvlid, kaitseala tähised jms. Püstitatavad

rajatised peavad võimalusel arvestama erivajadustega inimestega. Kaitseala valitseja nõusoleku

andmine on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda

konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Kaitseala valitseja nõusoleku andmisel tuleb lähtuda

järgmistest põhimõtetest: metsamaad ei raadata, ehitustegevusega ei tohi kahjustada Mustamäe

nõlva, selle kuju ja kõrgussuhteid, kaitsealale omaseid vaateid, metsa- ja liivikukooslusi,

kaitsealuste liikide leiukohti, Glehni pargi allikate veerežiimi, puudub vajadus ulatuslikult

pinnast teisaldada ja täita. EhS § 4 lõike 1 järgi on ehitamine ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja

funktsionaalne seos ehitisega. Kuna kaitseala üks tähelepanuväärsem väärtus on Mustamäe

nõlv, siis ei anna kaitseala valitseja nõusolekut sellise rajatise või Vana-Mustamäe tn 16

maaüksusele spordi- ja puhkeotstarbelise ehitise püstitamiseks, mis kahjustab oluliselt

pinnavormi. Samal põhjusel ei võimalda kaitsekord püstitada ka Vanaka mäele hooneid ja

selliseid rajatisi, mis kahjustaksid pinnavormi.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

Näiteks võib tegevust vajaduse korral lubada Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610)

maaüksusele talveperioodil kunstlume tootmiseks rajatud tiigi puhul. Looduslike veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ei ole lubatud.

2.5.2.2. Keelatud tegevused

Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, sest sellega rikutakse koosluste ja

allikaalade veerežiimi ja seisundit. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse § 3 lõike 1

tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike

ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1

tähenduses. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Üksikud

kraavid ei ole maaparandussüsteemid, vaid rajatised, ning vajaduse korral saab nende rajamist

kaitseala valitseja nõusolekul lubada, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke, eelkõige niiskemaid

metsakooslusi ja allikaala.

Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine, sest see kahjustaks maastikuilmet, pinnavormi,

kooslusi ja veerežiimi. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele

võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle

kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise

eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja suuremaid pinnasetöid, sest pinnavormi

kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet ja seeläbi kahjustada kaitse-eesmärke.

Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vaesustab

looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet.

Kaitsealal on keelatud uuendusraie. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala üks kaitse-eesmärk

on metsakoosluste kaitse. Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline

tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Nõmme

12

linnaosa üldplaneeringu14 kohaselt on linnaosa rohealadel põhieesmärk säilitada

looduskeskkonda ja pakkuda inimestele puhke- ja virgestusvõimalusi. Metsade

tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka. Linnaruumis on

oluline keskkonda ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks

järjepidevalt säilitada. Seetõttu ei ole linnade territooriumil peetud suurepindalalist lageraiet

sobivaks metsade uuendamise viisiks. Uuendusraie korral ei oleks linna rohealade

põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud, kuna selle käigus likvideeritakse suurelt alalt kõik

puud (peale üksikute säilik- või seemnepuude), mistõttu jäävad suured metsaosad mitmeks

aastakümneks kõrgmetsata. Selline raie mõjutab negatiivselt elustikku ja elanike

puhkevõimalusi. Samuti on uuendusraie keelamine oluline kaitse-eesmärgiks oleva kanakulli

elupaikade säilimise seisukohast. Pesapaigad on liigi olemasolu üks olulisemaid eeldusi ja

pesapaikade hävimine üks peamisi ohutegureid. Suurim oht pesapaikadele on uuendusraie,

mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ja tükeldatakse suuremad metsaalad. Linna metsade

elustikulise ja rekreatiivse väärtuse järjepideva säilimise tagab see, kui metsade majandamisel

rakendatakse valdavalt püsimetsanduse võtteid valikraiega ja hooldusraiega, millest viimase

hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Ka

valikraiet tehakse metsa uuendamiseks samaaegse kõrgmetsa pidevuse tagamisega ning see

sobib kaitsealal leiduvatesse puhke- ja parkmetsadesse.

Kaitsealal on keelatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine, kuna nende kasutamine

mõjutab koosluste looduslikku tasakaalu ja elustiku mitmekesisust ning muudab koosluste

taimkatte liigilist koosseisu. Need ühendid võivad sattuda mulla kaudu põhjavette ja

veekogudesse ning neid reostada. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on

lubatud ainult õuemaal, sest seal ei leidu looduslikke koosluseid. Kuna kaitsealale jääb vaid

0,4 ha õuemaad, siis ei kujune nende ühendite kasutamine kaitsealal levinud tegevuseks.

Kaitsealal on keelatud maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul

teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate

ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel ning suusatamiseks ette nähtud radade sisse

sõitmiseks ja hooldamiseks. Suusatamiseks ette nähtud rajad lepitakse kokku ala

kaitsekorralduskavaga. Piirang on vajalik kaitseala tallamistundlike koosluste ja pinnavormi

kahjustamise vältimiseks. Maastikusõidukiga sõitmine kahjustab kaitseala kooslusi,

kaitsealuste taimede kasvukohti, Mustamäe nõlva ja pinnast. Kaitsealal olevatel teedel

maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad LS-is sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas

tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada LS-i §-s 154 nimetatud

juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole

mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige

toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud

ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või

muud sellised tegevused).

Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala

valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase

kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.

2.5.2.3. Tegevuse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

14 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106.

13

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba,

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud

tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärke.

3. Menetluse kirjeldus

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusega sai

tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. Teade väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 08.10.2021

ajalehes Nõmme Sõnumid. Avalikustamise käigus saadeti üheksale eramaaomanikule ning

Riigimetsa Majandamise Keskusele, Nõmme ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele,

Muinsuskaitseametile, SA-le Eesti Terviserajad, MTÜ-le Nõmme Tee Selts, Nõmme

Spordiklubile, Eesti Jalgratturite Liidule, Nõmme Suusaklubile, Nõmme Spordikeskusele, Eesti

Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks väljatöötamise kavatsus paberkandjal või

elektrooniliselt. Parandusettepanekud ja vastuväited paluti Keskkonnaametile esitada kirjalikult

hiljemalt 18.11.2021. Väljatöötamise kavatsust tutvustav koosolek toimus 04.11.2021

veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel ja samal ajal ka Nõmme Linnaosa Valitsuse saalis.

Keskkonnaamet edastas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise

väljatöötamise kavatsuse menetluse algatamiseks Keskkonnaministeeriumisse 02.02.2022

kirjaga nr 7-4/22/2231. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise

menetlus algatati keskkonnaministri 15.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/258.

Vahetult enne kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamist esitati ettepanek15 liita kaitsealaga

Staadioni metsa piirkond, mis ulatub Tallinna Tehnikaülikooli omanduses olevatele

maaüksustele Raja tn 4a (78405:501:0147), Ehitajate tee 5 (78405:501:0145) ja Üliõpilaste

tee 2 (78405:501:0149). Staadioni metsal puuduvad LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise

eeldused, milleks on ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või

esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja

loodusdirektiivi rakendamine ning ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Maastikuliselt on

tegemist küll ühtse tervikliku metsaalaga, kuid samas on tegemist inimmõjulise linna rohealaga,

mille kaitse on tagatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga16. Lisaks ei ole kogu ettepanekus

15 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2022 nr 7-9/22/12600 all. 16 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230.

14

toodud ala kaetud metsaga. Maaüksusel Raja tn 4a (78405:501:0147) paikneb spordistaadion,

mille puhul on tegemist lageda tehiskooslusega. Staadioni metsa ulatuvast kanakulli elupaigast

paikneb suurem osa (36,5 ha) Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala territooriumil. Kaitseala

piiride üle vaatamisel olemegi lähtunud sellest, et elupaiga tuumikosa jääks kaitseala koosseisu.

Võrdlusena võib tuua, et ka enamus Rahumäe kalmistule ulatuvast kanakulli elupaigast ei asu

kaitseala territooriumil. Kanakulli kaitse ettepaneku alal on tagatud LKS-is (§ 55) sätestatud

isendikaitse ja linna roheala säilitamise kaudu. Keskkonnaamet arutas ettepanekut Tallinna

Tehnikaülikooli ja Tallinna linna esindajatega. Tallinna Tehnikaülikool tõi välja, et koostamisel

on elurikkuse alusuuringud ja nende eesmärk on ettepanekus nimetatud metsaala säilitamine.

Mustamäe linnaosa üldplaneering nimetab ühe üldeesmärgina olemasolevate terviklike

rohealade säilimise tagamise ja nende omavahelise ühendamise rohealade süsteemiks.

Üldplaneeringus toodud asumite üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kohaselt tuleb TTÜ

kvartalis (Akadeemia tee, Ehitajate tee, Üliõpilaste tee ja Raja t vaheline kvartal) rohealad

maksimaalselt säilitada ja omavahel siduda. Lisaks märgitakse tingimustes, et uusi elamuid ei

ole sinna piirkonda otstarbekas rajada.

Lisaks esitati ettepanek17 kaitseala kaitse-eesmärkide hulka lisada nahkhiireliikide

(väikelendlaste – tõmmulendlase ja habelendlase) kaitse. Nahkhiirte detektor-uuring18 Sütiste

metsas tehti ühel ööl 2022. aasta juunis. Uuringu kokkuvõtte järgi oli tegemist põgusa

uuringuga, mis võimaldas üles leida uurimisööl kohal olnud loomad. Uuringus on öeldud, et

kogu aasta vältel selles piirkonnas elavate nahkhiireliikide teadasaamiseks on vaja teha

lisauuringuid. Leitud loomad kasutasid piirkonda toitumispaigana. Nahkhiirlaste

(Vespertilionidae) kaitse tegevuskavaga19 ei ole toitumisalade nappust nahkhiirte ohutegurina

väljatoodud. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on nimeliselt seatud need

kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi

säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks

võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel

kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kuna kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on

metsaökosüsteemi kaitse, siis planeeritav kaitsekord tagab ka nahkhiirte elupaiga säilimise,

mistõttu nahkhiiri kaitse-eesmärkide hulka ei lisata. Otsust toetab ka asjaolu, et vastavalt LKS

§ 48 lõikele 2 tagatakse kõikide II kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja Eesti looduse

infosüsteemis registreeritud elupaikadest vähemalt 50 protsendi kaitse kaitsealade, hoiualade

või püsielupaikade moodustamisega. Nende alade valikul lähtutakse alale jäävate vastava liigi

elupaikade esinduslikkusest. Nahkhiirte puhul on LKS-is toodud 50 protsendi kriteerium

täidetud.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus

ajavahemikus 17.10–06.11.2022. Menetluse materjalidega sai tutvuda Keskkonnaameti

veebilehel. Teade avaliku väljapaneku kohta avaldati 17.10.2022 üleriigilise levikuga ajalehes

Õhtuleht ja 14.10.2022 kohalikus ajalehes Harju Elu. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus

avalikustamise teade 14.10.2022. Kinnistute omanikke, kelle kiri Keskkonnaametile tagastati

ja kelle kirja kättesaamise kohta puudus info, teavitati 05.12.2022 üleriigilise levikuga ajalehes

Õhtuleht.

Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti üheksale

eramaa omanikule, viiele eraisikust menetlusosalisele, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.08.2022 nr 7-4/22/16711 all. 18 Masing, M. 2022. Nahkhiirte inventuur Sütiste metsas 2022. aasta juunis (looduskaitselise uurimustöö

kokkuvõte). Sicista Arenduskeskus MTÜ. 19 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150.

15

Nõmme ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele, Muinsuskaitseametile, Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Tallinna Sotiaal- ja Tervishoiuametile, MTÜ-le

Nõmme Tee Selts, MTÜ-le Sütiste Metsa Selts, Nõmme Spordiklubile, Nõmme Suusaklubile,

Nõmme Spordikeskusele, MTÜ-le Lumeakadeemia, Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti

Metsa Abiks teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu

kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud

tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et vastuväited puuduvad.

Kaitse-eeskirja eelnõud tutvustati Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koostöökogu

moodustamise arutelul 28.10.2022 Keskkonnaameti Tallinna kontoris. Kaitse-eeskirja eelnõu

avalik arutelu toimus 24.11.2022 Nõmme Linnaosa Valitsuse saalis ja samal ajal

veebirakenduse MS Teams vahendusel. Avalikul arutelul tutvustati avalikul väljapanekul

laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Info menetlusosalistelt laekunud ettepanekute ja nende

arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 1.

Avalikul arutelul lepiti kokku, et lisaettepanekuid kaitse-eeskirja eelnõu kohta on võimalik

esitada kuni 04.12.2022. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koostöökogu koosolek toimus

veebirakenduse MS Teams vahendusel 19.12.2022. Koosolekul tutvustati laekunud

lisaettepanekuid ja anti menetlusosalistele võimalus täiendavalt kaitse-eeskirja eelnõu teemadel

arutada. Info menetlusosalistelt laekunud lisaettepanekute ja nende arvesse võtmise või arvesse

võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 2.

Tabel 1. Menetlusosalistelt laekunud ettepanekud ja menetleja otsus

Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Menetleja otsus

Nõmme Spordiklubi Ettepanek jätta maaüksus Trummi

tn 25a (78404:409:4450)

kaitsealast välja, et rajada sinna

sportimiseks vajalik hoone.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Maaüksusel oleva metsakoosluse

puhul on tegemist ühe osaga

kaitseala Rõõmuallika metsast,

mis paikneb niiskematel muldadel,

kus kasvab linnakeskkonnas

vähelevinud lodumets, mille

puurindesse kuuluvad peamiselt

sanglepp, kask, tamm, haab ning

üksikud kuused ja männid.

Maaüksusele ulatuva puistu

valdava osa moodustavad

lehtpuuliigid, peapuuliikideks on

arukask ja sanglepp. Kuna puistu I

rinde puud on saavutanud oma

küpsusvanuse, siis omab puistu

suurt ökoloogilist väärtust (st

pakub lindudele pesitsuspaika, alal

esineb alusmetsa ja kuivanud puid,

kuhu on tekkinud õõnsusi, vanadel

puudel toituvad putukad on

lindude toidubaasiks). Kuna puistu

moodustab ühe osa kaitseala

kaitse-eesmärgiks seatud

metsakooslustest, siis ei ole selle

kaitsealast välja arvamine

põhjendatud.

16

Nõmme Linnaosa Valitsus Ettepanek, et seletuskirjas mõiste

„proportsionaalsus“

esmamainimisel lahti seletada, sest

hetkel on seda tehtud alles

järgmises lõigus.

Kaitseala kaitse-eeskirjade

seletuskirjadel on väljakujunenud

ühtlustatud struktuur ja sisu. See

peab vastama hea õigusloome ja

normitehika eeskirjas LKS-is

sätestatud nõuetele ja sisule.

Proportsionaalsust sõnastatakse

seletuskirjas vastavalt

väljakujunenud sisule ja lõikude

järjekorrale. Käesoleva menetluse

käigus me väljakujunenud

struktuuri ja sõnastust ei muuda,

sest see eeldab laiapinnalisemat

arutelu ametkondade sees.

Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuamet

Ettepanek lisada seletuskirja, et

kõik püstitatavad rajatised peavad

arvestama erivajadustega

inimestega.

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitus sõnastatakse seletuskirjas

nii, et püstitatavad rajatised

peavad võimalusel arvestama

erivajadustega inimestega.

Selgitati, et kõikide objektide

puhul ei pruugi see alati tehniliselt

teostatav olla.

MTÜ Sütiste Metsa Selts Ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu

sisu ja struktuuri muutmiseks.

Selgitati, et Keskkonnaametil

puudub võimalus välja pakutud

muudatuste kaitse-eeskirja sisse

viimiseks, sest kõikidel kaitseala

kaitse-eeskirjadel on

väljakujunenud ühtlustatud

struktuur ja sisu. See peab vastama

hea õigusloome ja normitehika

eeskirjas ning LKS-is sätestatud

nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme-

Mustamäe MKA on tsoneeritud

piiranguvööndisse, siis lähtutakse

kaitsekorra koostamisel LKS §-des

14 ja 31 sätestatud sisust ja

sõnastusest. Selgitati, et avalikul

väljapanekul olnud Nõmme-

Mustamäe MKA kaitse-eeskirja

eelnõu vastab eespool kirjeldatud

struktuurile ja selle muutmine ei

ole käesoleva kaitse-eeskirja

muutmise menetluse teema.

Ettepanek liita kaitsealale Tervise

21a tervikuna ja Sütiste tee 21

metsaala, mis piirneb Tervise tn

21a; Raja tn 4a ja Üliõpilaste tee 2

kinnistud.

Selgitati, et Tervise tn 21a liitmist

kaitsealaga on varasemalt kaalutud

ja osa maaüksusest nõmmnelgi

tervikliku elupaiga ja liiviku

kaitseks kaitsealaga juba liidetud.

Ettepanekus toodud osa liitmine

kaitsealaga ei ole põhjendatud,

kuna tegemist on inimmõjulise

metsa- ja liivikualaga: alal on näha

tugevaid tallamise ja sõidukitega

sõitmise jälgi, ala on osaliselt

inimese poolt ümber kujundatud,

spordiklubi vastas asuvale

liivikule on lükatud kive.

Looduskaitseliselt väärtuslik

metsa- ja liivikuala, kus koosluste

looduslikkus on paremini säilinud

17

ja mis on vajalik nõmmnelgi

populatsiooni säilimiseks, on juba

kaitsealaga liidetud. Sütiste tee 21

on eraomanduses olev maa, kus

samuti kasvab inimtegevusest

mõjutatud mets. Raja tn 4a ja

Üliõpilaste tee 2 on osa Staadioni

metsast. Kaitse-eeskirja eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et

Staadioni metsal puuduvad LKS

§-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise

eeldused ja ala kaitse alla võtmine

ei ole otstarbekas. Maastikuliselt

on tegemist ühtse tervikliku

metsaalaga, kuid samas on

tegemist inimmõjulise linna

rohealaga, mille kaitse on tagatud

Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga. Lisaks ei ole

kogu ettepanekus toodud ala

kaetud metsaga. Maaüksusel Raja

tn 4a paikneb spordistaadion, mille

puhul on tegemist lageda

tehiskooslusega.

Täpsustada mõistet Nõmme liivik.

Sütiste metsas on veel teinegi

liivik, mis on suunaga spordiklubi

Nord poole.

Segaduse vältimiseks on

muudetud kaitse-eeskirjas

sõnastust ja lisatud kaitse-

eesmärgiks liivikud üldiselt, ilma

konkreetse asukohta väljendava

liiteta.

Ettepanek muuta osaliselt kaitseala

staatust (sihtkaitsevööndiks).

Ettepanek muuta Rahumäe metsa

ehk Natura 2000 ala

piiranguvööndist

sihtkaitsevööndiks.

Ettepanek muuta Kuusiku mets

sihtkaitsevööndiks.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA puhul on tegemist range

kaitsekorraga piiranguvööndiga,

kui võrrelda üle-eestiliselt teiste

piiranguvööndisse tsoneeritud

kaitsealadega. Näiteks on Nõmme-

Mustamäel kaitse-eesmärkidest

lähtuvalt keelatud uuendusraie ja

hoonete püstitamine. Range

kaitsekorraga piiranguvöönd tagab

kanakulli ja nõmmnelgi

elupaikade ning metsakoosluste

kaitse, mistõttu ettepanekus

toodud piirkondade

sihtkaitsevööndisse tsoneerimine

ei ole põhjendatud.

Ettepanek lisada kaitseala

valitsejaks kaitseala koostöökoda

koos Keskkonnaametiga.

Esitatud ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada. Selgitati, et

kaitstava loodusobjekti valitseja

sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1

kohaselt on kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga ja kaitstava looduse

üksikobjekti valitseja

Keskkonnaamet. Selleks, et muuta

kaitstava loodusobjekti valitsejat,

tuleb muuta LKS-i. See ei ole

Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-

eeskirja eelnõu menetluse raames

võimalik, sest LKS-i muutmine on

Riigikogu pädevuses.

18

Ettepanek rahvaüritusel osalejate

piirarvuks kehtestada 200.

Ettepanek, et Sütiste metsas ja

Kuusiku metsas tuleb

rahvaürituste korraldamine

täielikult keelata.

Täielik rahvaürituse korraldamise

keelamine kaitsealal ei ole

põhjendatud. Teatud piirarvust

suurema osalejate arvuga üritused

ettevalmistamata kohtades

toimuvad eelnõu alusel ainult

kaitseala valitseja nõusolekul.

Nõusoleku andmisel saab kaitseala

valitseja seada üritusele tingimusi,

mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala

seisundit. Kuna rahvaürituse

korraldamise regulatsiooni kohta

esitati avalikul väljapanekul

erinevaid ettepanekuid, siis

Keskkonnaamet kaalus teemat

täiendavalt ja on kaitse-eeskirja

eelnõus vähendanud kogu

kaitsealal rahvaüritustel osalejate

piirarvu, et vähendada survet

kaitseala väärtustele. Rahumäe

metsas, Sütiste metsa liivikul ja

Kuusiku metsas (lisandub uue

piirkonnana) on uueks piirarvuks

100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500,

avalikustatud eelnõus 200) ja

mujal kaitsealal 300 (varem 500)

osalejat. Sütiste metsas täielikult

rahvaürituste korraldamise

keelamine ei ole põhjendatud,

kuna sealne kooslus vajab

püsimiseks mõõdukat tallamist.

Ettepanek lisada eraldi

paragrahvina inventeerimine:

§ 8. Liikide ja seisundi

inventeerimine.

Ettepanekuga ei arvestata.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas ei

käsitleta kaitseala inventuure.

Kaitsekorralduslikud tegevused

(mh ka inventuurid) kavandatakse

ala kaitsekorralduskavaga, mitte

kaitse-eeskirjaga.

Kaitsekorralduskava muutmist

alustame 2023. aastal.

Küsiti, kuidas on reguleeritud

kaitseala valitseja

(Keskkonnaamet) ja kaitseala

valdaja (RMK) õiguslikud suhted.

Ettepanek, et kaitsealast saadava

tulu jaoks asutada sihtasutus, mille

nõukogus on nii koostöökoda kui

Keskkonnaameti esindaja ning

määrata tulu kasutamise

eesmärgiks üksnes kaitseala

parendamine, hooldamine jne.

Keskkonnaameti ja RMK

ülesanded ja pädevused on

sätestatud asutuste põhimäärustes.

Selgitati, et esitatud ettepanek ei

ole seotud käimasoleva kaitse-

eeskirja muutmise menetlusega.

Ettepanek, et kaitsealale

paigaldatavad viidad ei tohi

sisaldada reklaami.

Selgitati, et viitade paigaldamisega

seonduv lahendatakse ala

kaitsekorralduskavaga.

Ettepanek lisada kaitse-

eesmärkide hulka nahkhiired,

vanad loodusmetsad (9010*),

Rahumäe loodusala, täiendada

Selgitati, et nahkhiirte detektor-

uuring Sütiste metsas tehti ühel

ööl 2022. aasta juunis. Uuringu

kokkuvõtte järgi oli tegemist

19

üksikobjektide loetelu Sütiste

metsa märgala ja Kuusiku metsa

tammedega.

põgusa uuringuga, mis võimaldas

üles leida uurimisööl kohal olnud

loomad. Leitud loomad kasutasid

piirkonda toitumispaigana.

Nahkhiirlaste kaitse

tegevuskavaga ei ole toitumisalade

nappust nahkhiirte ohutegurina

välja toodud. Selgitati, et Nõmme-

Mustamäe MKA kaitse-

eesmärgiks on nimeliselt seatud

need kooslused ja kaitsealused

liigid, kelle kaitse jaoks on

tegemist esindusliku ja soodsa

seisundi säilitamiseks olulise

alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei

ole kaitsekorra määramisel aluseks

võetud, kuid nende puhul on

arvestatud, et eesmärgiks seatavate

katusliikide ja koosluste alusel

kehtestatav kaitsekord tagab ka

nende kaitse. Kuna kaitseala üheks

kaitse-eesmärgiks on

metsakoosluste kaitse, siis

planeeritav kaitsekord tagab ka

nahkhiirte elupaiga säilimise,

mistõttu nahkhiiri kaitse-

eesmärkide hulka ei lisata.

Selgitati, et kooslus märgitakse

kaitseala kaitse-eesmärgiks

loodusdirektiivi I lisa

elupaigatüübina koos vastava

koodiga ainult siis, kui see asub

Natura 2000 võrgustikku kuuluval

loodusalal ja on Vabariigi

Valitsuse korraldusega nimetatud

selle ala kaitse-eesmärgiks.

Kuusiku mets ei ole Natura ala ja

nimetatud ala ei ole kavas ka

Natura 2000 võrgustikuga liita.

Metsakoosluste siseriikliku kaitse-

eesmärgina nimetamine tagab

Kuusiku metsa kaitse. Nõmme-

Mustamäe MKA hõlmab Natura

2000 võrgustikku kuuluvat

Rahumäe loodusala, mille kaitse-

eesmärgiks on loodusdirektiivi II

lisas nimetatud liigi, nõmmnelgi

elupaiga kaitse. Selgitati, et kaitse-

eesmärkide hulka lisatakse

konkreetsel alal asuva loodusala

kaitse-eesmärkideks olevad

väärtused, mitte loodusala ise.

Kaitstavatest looduse

üksikobjektidest on kaitseala

kaitse-eesmärgiks seatud ainult

need objektid, mis on riikliku

kaitse all. Sütiste metsa märgala ja

Kuusiku metsa tammed ei ole

üksikobjektidena riikliku kaitse

20

alla võetud, mistõttu neid kaitse-

eesmärkide hulka ei lisata.

Ettepanek rahvaürituste

korraldamist piiranguvööndis

reguleerida selleks ettevalmistatud

ja kaitseala valitseja poolt

tähistatud kohas.

Selgitati, et LKS §-st 31 tulenevalt

saab kaitseala piiranguvööndis

rahvaürituse korraldamist kaitse-

eeskirjaga reguleerida üksnes ette

valmistamata ja tähistamata kohas.

Ettepanek, et piiranguvööndis

oleks jalgratta ja kergliikuriga

sõitmine lubatud kaitseala valitseja

poolt tähistatud radadel. Samas

tehakse ettepanek, et rajatiste

püstitamine peaks olema keelatud.

Selgitati, et kui rajatiste

püstitamine oleks keelatud, ei

saaks kaitsealal radasid tähistada.

Kaitseala kaitsekorraga luuakse

võimaluse radade tähistamiseks.

Selgitati, et radade tähistamisega

seonduvat käsitletakse ala

kaitsekorralduskavas.

Ettepanek, et ehitamine

kaitsealaga piirnevatel kaitseala

mõjualas olevatel kinnistutel tuleb

kooskõlastada kaitseala

valitsejaga.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga

määratakse konkreetse kaitseala

piirides kehtiv kaitsekord. Kaitse-

eeskirjaga ei reguleerita tegevusi,

mis leiavad aset väljaspool

kaitseala piiri.

Ettepanek, et kaitsealal on

maastikuilme ning koosluse

loodusliku tasakaalu, liikide ja

vanuse mitmekesisuse

säilitamiseks keelatud raadamine.

Selgitati, et metsaseaduse kohaselt

on raadamine raie, mida tehakse,

et võimaldada maa kasutamist

muul otstarbel kui metsa

majandamiseks. Selgitati, et kuna

raadamine toob kaasa kõlviku piiri

ja sihtotstarbe muutuse, siis see

tegevus on juba praeguses kaitse-

eeskirja eelnõus ilma kaitseala

valitseja nõusolekuta keelatud.

Nõmme Spordikeskus Ettepanek arvata kaitsealast välja

Külmallika 15 kogu aiaga piiratud

hooviala.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-

eeskirja muutmise menetluse

käigus on maaüksusel Külmallika

tn 15 kaitseala piiri juba tunduvalt

vähendatud ja jäetud kaitsealast

välja hoonestatud ala koos parkla

ja basseinidega. Kaitseala

koosseisu on jäetud tiikide ja

puudegruppidega piirkond, sest

tiigid on seotud Mustmäe nõlva

aluste allikate veerežiimiga.

Piirkond moodustab piirdeaiale

vaatamata kaitsealaga ühtse

terviku. Ettepanekus toodud ala

väljapiiritlemine jätaks kaitseala

piirile ebaloogilise kitsa siilu, mis

lõhub kaitseala terviklikkust.

Tiikide kaitsealast välja jätmisel

võib juhtuda, et tulevikus

kavandatakse alal tegevusi, mis

seavad ohtu kaitseala kaitse-

eesmärgiks oleva allika-ala

veerežiimi.

21

Ettepanek lubada Nõmme

Spordikeskuse hallataval 5 km-sel

liikumisrajal teha hooldustöid,

kraavide ja truupide puhastust,

sildade, tunneli ja kalda

kindlustuste renoveerimist ja

hooldustöid, raja ääres võsaraie.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga ei

reguleerita kaitseala

piiranguvööndis ehitiste

hooldustöid ja hooldusraiet.

Hooldusraie tegemine on lubatud

metsaseaduses toodud tingimustel.

Tegevused, mis vajavad ehitusluba

või ehitusteatist, kooskõlastab

kaitseala valitsejaga kohalik

omavalitsus.

Maaomanikud Ettepanek jätta välja telkimine ja

lõkke tegemine kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud

ja tähistatud kohtades.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas on

lubatud telkimist ja lõkke tegemist

ettevalmistatud kohtades, kuna

kaitsealal on ettevalmistatud

kohad olemas (nt Sütiste metsa

lõkkekoht). Täpsemalt arutatakse

telkimise ja lõkkekohtadega

seonduvat Nõmme-Mustamäe

MKA kaitsekorralduskava

muutmise käigus.

Ettepanek mitte lubada kaitsealal

massiüritusi, pidades silmas

liivikuid ja õrna taimestikuga

alasid ning metsloomi, linde. Mitte

lubada erandeid valdaja loal.

Selgitati, et Keskkonnaamet

kaalus teemat täiendavalt ja on

kaitse-eeskirja eelnõus

vähendanud kogu kaitsealal

rahvaüritustel osalejate piirarvu, et

vähendada survet kaitseala

väärtustele. Rahumäe metsas,

Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku

metsas (lisandub uue piirkonnana)

on uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat. Teatud

piirarvust suurema osalejate

arvuga üritused ettevalmistamata

kohtades toimuvad eelnõu alusel

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul. Nõusoleku andmisel

saab kaitseala valitseja seada

üritusele tingimusi, mille täitmisel

tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit.

Eraisik;

Erakond Eestimaa Rohelised

Põhjendused Staadioni metsa

riikliku kaitse alla mittevõtmise

osas ei ole piisavad.

Kaitse-eeskirja eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et

Staadioni metsal puuduvad LKS

§-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise

eeldused ja ala kaitse alla võtmine

ei ole otstarbekas. Maastikuliselt

on tegemist ühtse tervikliku

metsaalaga, kuid samas on

tegemist inimmõjulise linna

rohealaga, mille kaitse on tagatud

Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga. Lisaks ei ole

kogu ettepanekus toodud ala

kaetud metsaga. Maaüksusel Raja

tn 4a paikneb spordistaadion, mille

puhul on tegemist lageda

tehiskooslusega. Selgitati, et

22

nahkhiirte puhul on LKS §-s 48

toodud 50 protsendi kriteerium

täidetud. Nahkhiirte kaitse

ettepaneku alal on tagatud LKS-is

(§ 55) sätestatud isendikaitse ja

linna roheala säilitamise kaudu.

Ettepanek loobuda § 5 lg 1

punktist 1, mis lubab

majandustegevust; punktist 3, mis

lubab telkimist ja lõkke tegemist;

punktis 6, mis lubab sõidukiga

teedel sõitmist; punktist 7, mis

lubab kergliikuriga sõitmist.

Selgitati, et majandustegevuse

regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS

§ 31 lõige 1 sätestab, et

piiranguvöönd on kaitseala maa-

või veeala, kus majandustegevus

on lubatud, arvestades LKS-iga

sätestatud kitsendusi. Nõmme-

Mustamäe MKA kaitse-eeskirja

eelnõus on kasutatud LKS-i

regulatsiooni, kus

majandustegevus on kaitsealal

lubatud tegevus, kuid tuleb

arvestada kaitse-eeskirjaga

sätestatud erisusi, mis on määratud

kaitse-eeskirja §-des 5 ja 6.

Kaitse-eesmärkidest lähtuvalt ei

ole põhjendatud keelata telkimist

ja lõkke tegemist ettevalmistatud

kohtades. Olemasolevatel teedel

sõidukiga ning radadel

kergliikuriga sõitmine ei ohusta

kaitseala kaitse-eesmärke ja

tegevuste lubamisest kaitse-

eeskirjaga ei ole põhjust loobuda.

Radade kasutust arutatakse

täiendavalt kaitsekorralduskava

koostamisel. Selgitati, et kui

keelata sõidukiga sõitmine teedel,

tähendaks see näiteks seda, et

enam pole võimalik autoga sõita

kaitseala läbival Ehitajate tee osal,

piirkonna elanikel puuduks

võimalus sõita oma kodudesse.

Ettepanek, et rahvaüritusi saaks

korraldada üksnes kuni 200

osalejaga ja eeldades valitseja

nõusolekut. Rahvaürituste

korraldamist Rahumäe metsas ja

Sütiste metsa liivikul mitte lubada.

Selgitati, et Rahumäe metsas,

Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku

metsas (lisandub uue piirkonnana)

on uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat. Sütiste

metsa liivikul täielikult

rahvaürituste korraldamise

keelamine ei ole põhjendatud,

kuna sealne kooslus vajab

püsimiseks mõõdukat tallamist.

Ettepanek loobuda täis mahus § 5

lg 2 sätestatust ning viia selles

lõigu punktis 4 sätestatud tegevus

üle eelnõu § 6 lg 2.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA kaitse-eeskirja eelnõu § 5

lõige 2 sätestab tegevused, mis on

lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul. Kaitseala valitseja

nõusoleku andmine on igakordne

kaalutlusotsus. Selgitati, et

avalikustamise tulemusena on

rattaürituse korraldamise punkti

23

täpsustatud ja lisatud täiendus, et

rattatreeningute korraldamine on

lubatud selleks ettenähtud radadel.

Treeninguteks ette nähtud rajad

lepitakse kokku Nõmme-

Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

käigus 2023. aastal. Kaitseala

väärtustest lähtuvalt ei ole põhjust

täielikult keelata rajatiste ning

spordi- ja puhkeotstarbeliste

ehitiste püstitamist Vana-

Mustamäe tn 16 (78404:406:3610)

maaüksusel, sest tegevus on

võimalik ainult kaitseala valitseja

nõusolekul. Lisaks selgitati, et kui

kaitsealal keelatakse rajatiste

püstitamine, siis tähendab see

praktikas seda, et kaitsealale ei ole

võimalik paigaldada kaitseala

tähiseid, viitasid ja infotahvleid

ehk taristut, mida avalikkus

kaitseala väärtuste paremaks

tutvustamiseks kaitsealal näha

soovib. Tehisveekogude

veetaseme ja kaldajoone

muutmine on kaitsealal lubatud

üksnes valitseja nõusolekul.

Selgitati, et tegemist ei ole

kaitsealal levinud tegevusega ja

võib kõne alla tulla Vana-

Mustamäe tn 16 maaüksusele

talveperioodil kunstlume

tootmiseks rajatud tiigi puhul.

Ettepanek säilitada lisaks uutele

keelatud tegevustele kõik kehtivas

kaitse-eeskirjas sisalduvad

keelatud tegevused. Ettepanek

keelatud tegevuste nimekirja

tagasi tuua 2004. a vastuvõetud

määruse versioonis sisaldunud

keeld uute teede ja maa-aluste

liinirajatiste rajamiseks.

Selgitati, et alale kinnitatakse

kehtiva õigusakti kohane

kaitsekord, kuna praegune kaitse-

eeskiri on koostatud enne LKS-i

jõustumist. LKS-iga vastavusse

viidavas kaitse-eeskirjas ei ole

võimalik kasutada kehtetus

õigusaktis sätestatud kaitsekorda.

Ettepanek tegevuse

kooskõlastamise osas (§7 ja § 6 lg

2) lisada Keskkonnaameti

kohustus avalikkuse õigeaegseks

informeerimiseks ning kohaseks

kaasamiseks.

Selgitati, et ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada, sest kaitse-

eeskirja § 6 lõike 2 ja § 7 sisu

tuleneb otseselt LKS-i § 14

sätestatust. Avalikkuse kaasamine

toimub vastavalt LKS §-le 9.

MTÜ Roheline Pärnumaa Kaitsealast alade väljaarvamine ei

ole põhjendatud.

Selgitati, et menetluse käigus

viiakse piir vastavusse kaasaegse

põhikaardi ja maaüksuste

piiridega. Kaitseala servadest

piiritletakse välja alad, kus kaitse-

eesmärgiks seatavad väärtused

puuduvad (sellisteks aladeks on

näiteks transpordimaa

sihtotstarbelised teed või parklad),

kuid sellised piiri korrigeerimised,

võrreldes kehtiva piiriga, ei mõjuta

24

kaitse-eesmärke ega vähenda ala

kaitstust.

Külmaallika tn 15 väljaarvamine

ei ole põhjendatud. Kaitse alt välja

arvamine annab Nõmme

Spordikeskusele võimaluse

kontrollimatuks ehitamiseks.

Selgitati, et Külmallika tn 15

maaüksusel on eelnõu järgi

kaitsealast välja piiritletud Nõmme

Spordikeskuse hoonestatud ala

koos parkla ja basseinidega.

Tegemist on tehisliku alaga, kus ei

paikne kaitse-eesmärgiks seatud

väärtusi. Ala ei piiritleta tagasi

kaitsealasse.

Kitsarööpa tee T7 ja Piiri tn 2

väljaarvamine ei ole põhjendatud.

Piiri tn 2 spordiplats ei saa olla

põhjenduseks ala kaitse alt

väljaarvamisele. Kaitseala tuleks

laiendada kogu Piiri tn 2

maaüksusele.

Ettepanekuga on arvestatud ja

maaüksused Kitsarööpa tee T7 ja

Piiri tn 2 on piiritletud tagasi

kaitseala koosseisu. Kuna

maaüksustel Kitsarööpa tee T7 ja

Piiri tn 2 paikneb lisaks metsaga

ühendatud puudegrupp, jäetakse

see kaitsealasse. Selguse huvides

on kaitseala välispiir seotud Piiri

tn 2 idaosas maaüksuse piiriga.

Männiliiva tn 6 väidetav kaitseala

suurenemine ei ole selge.

Selgitati, et kaitseala piir

Männiliiva tn 6 maaüksusel ei

vähene, vaid suureneb u 0,2 ha

võrra.

Kaitse-eesmärkide sõnastus on

kaitse-eesmärke ähmastav. Kaitse-

eesmärk on pikemaks kirjutatud ja

sellest võib jääda mulje, et kaitset

on lisatud. Tegelikult on vastupidi.

Selgitati, et kaitse-eesmärkide

sõnastus on kaitse-eeskirja

muutmise protsessis hoolikalt ja

loodusväärtustest lähtuvalt läbi

kaalutud. Kehtiva kaitse-

eeskirjaga võrreldes on kaitse-

eesmärkide sõnastust täpsustatud

(nt mitte enam umbmäärane

allika-ala, vaid Glehni pargi

allikad, sealhulgas Rõõmuallikas)

ning lisatud uusi kaitse-eesmärke

(kanakull, nõmmnelk, Õpiringi

kivid).

Küsitakse, millist

majandustegevust silmas peetakse.

Selgitati, et majandustegevuse

regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS

§ 31 lõige 1 sätestab, et

piiranguvöönd on kaitseala maa-

või veeala, kus majandustegevus

on lubatud, arvestades LKS-iga

sätestatud kitsendusi. Nõmme-

Mustamäe MKA kaitse-eeskirja

eelnõus on kasutatud LKS-i

regulatsiooni, kus

majandustegevus on kaitsealal

lubatud tegevus, kuid tuleb

arvestada kaitse-eeskirjaga

sätestatud erisusi, mis on määratud

§-des 5 ja 6.

Rahvaürituste lubamine on

ebaselgelt sõnastatud.

Selgitati, et rahvaürituse

regulatsioon on kaitse-eeskirja

eelnõus üksikasjalik, kuna

Nõmme-Mustamäe MKA puhul ei

ole seda võimalik lihtsamalt kirja

panna, sest alal toimub erinevaid

25

üritusi ja kaitseala piirkonnad on

erineva koormustaluvusega.

Eelnõusse on ümber kirjutatud

suurel hulgal LKS sätteid, mis

niikuinii kehtivad.

Selgitati, et kõikidel kaitseala

kaitse-eeskirjadel on

väljakujunenud ühtlustatud

struktuur ja sisu. See peab vastama

hea õigusloome ja normitehika

eeskirjas ja LKS-is sätestatud

nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme-

Mustamäe MKA on tsoneeritud

piiranguvööndisse, siis lähtutakse

kaitsekorra koostamisel LKS §-des

14 ja 31 sätestatud sisust ja

sõnastusest.

Vana-Mustamäe tn 16 ehitamise

regulatsiooni nõrgendamine ei ole

põhjendatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu

§ 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt on

kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud spordi- ja

puhkeotstarbeliste ehitiste

püstitamine Vana-Mustamäe tn 16

(78404:406:3610) maaüksusel.

Seega on kaitse-eeskirjas selgelt

sätestatud, et ehitamine on seal

võimalik ainult kaitseala valitseja

nõusolekul ehk valitseja igakordse

kaalutlusotsuse alusel. Ka praegu

kehtivas kaitse-eeskirjas on

sõnastatud, et kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

spordiotstarbeliste ehitiste

rajamine Nõmme Suusaklubi

maaüksusel 78404:406:3610.

Eraisik Ettepanek, et lõkkekohad olgu

kaardil täistatud ja sätestatud

määruses. Ettepanekud radade

tähistamiseks.

Selgitati, et täpsemalt arutatakse

radade kasutust ja tähistamist ning

lõkkekohtadega seonduvat

Nõmme-Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

protsessi raames 2023. aastal.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga

reguleeritakse lõkketegemist kui

tegevust, mitte lõkkekohtade

paiknemist kaitsealal. Määruse

juures olevale kaardile kantakse

üksnes kaitseala välis- ja vööndi

piir. Lõkkekohtade kaart

koostatakse ala

kaitsekorralduskava juurde.

Ettepanek, et 500 osalejat üritusel

on liiga palju, üritusi ei tohiks

lubada toimuda rohkem kui nt üks

kord kuus, virtuaalseteks

orienteerumisteks peab samuti

luba taotlema, valjuhääldite

kasutamine neil üritustel peab

olema keelatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõus

vähendati kogu kaitsealal

rahvaüritustel osalejate piirarvu.

Rahumäe metsas, Sütiste metsa

liivikul ja Kuusiku metsas

(lisandub uue piirkonnana) on

uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat. Samuti

on kaitse-eeskirja eelnõu

rahvaüritusi reguleerivaid sätteid

täpsustatud sellega, et valitseja

26

nõusolekul toimuvate

rahvaürituste puhul tuleb

nõusolekut küsida ka

virtuaalürituste korraldamiseks.

Valjuhääldite kasutamist kaitse-

eeskirjaga ei reguleerita, sest

kaitsekorra koostamisel lähtutakse

LKS §-des 14 ja 31 sätestatud

sisust ja sõnastusest.

Ettepanek, et kergliikuritega

sõitmine peaks olema lubatud vaid

praegustel kruusaga pinnatud

radadel, mitte metsas radadel.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga

reguleeritakse radadel sõitmist

üldiselt, täpsustustesse laskumata.

Kaitsekorralduskavaga

kirjeldatakse rajad ja nende

kasutusotstarve.

Ettepanek täpsustada, et

tehisveekogude pindala muutmine

ei ole lubatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas olev

regulatsioon tuleneb LKS §-st 31

ja seda ei saa kaitse-eeskirjas

teisiti kajastada. Tingimusi saab

kaitseala valitseja seada nõusoleku

andmisel.

Ettepanek puidu kokku- ja

väljaveo kohta. Tuleks sätestada,

et võimalusel töölised parkigu

oma auto 2‒4 m laiustele

ametlikele radadele ja vedagu

puud autoni käsitsi.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga saab

keelata puidu kokku- ja väljavedu

külmumata pinnaselt. Kaitseala

valitseja võib lubada puidu kokku-

ja väljavedu, kui pinnas seda

võimaldab. Tingimusi saab seada

valitseja nõusoleku andmisel.

Määruse eelnõus ei ole käsitletud

parkimist.

Selgitati, et LKS § 31 tulenevalt

saab piiranguvööndis reguleerida

sõidukiga sõitmist. Kaitse-eeskirja

eelnõuga on kaitsealal lubatud

sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta

ja kergliikuriga ka radadel. Kuna

väljaspool teid ei ole peale

erandjuhtude, mis on kaitse-

eeskirjas sätestatud, võimalik

sõita, siis ei ole seal võimalik ka

parkida.

MTÜ Nõmme Tee Selts Ettepanek lisada kaitse-

eesmärkide hulka nahkhiired.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA kaitse-eesmärgiks on

nimeliselt seatud need kooslused

ja kaitsealused liigid, kelle kaitse

jaoks on tegemist esindusliku ja

soodsa seisundi säilitamiseks

olulise alaga. Teisi kaitsealuseid

liike ei ole kaitsekorra määramisel

aluseks võetud, kuid nende puhul

on arvestatud, et eesmärgiks

seatavate katusliikide ja koosluste

alusel kehtestatav kaitsekord tagab

ka nende kaitse. Kuna kaitseala

üheks kaitse-eesmärgiks on

metsakoosluste kaitse, siis

planeeritav kaitsekord tagab ka

nahkhiirte elupaikade säilimise.

Selgitati, et nahkhiirte puhul on

LKS § 48 toodud 50 protsendi

kriteerium täidetud.

27

Ettepanek, et telkimine ja lõkke

tegemine väljaspool õueala peab

olema keelatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas on

lubatud telkimist ja lõkke tegemist

ettevalmistatud kohtades, kuna

kaitsealal on ettevalmistatud

kohad olemas (nt Sütiste metsa

lõkkekoht).

Ettepanek, et rahvaürituste

korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades oleks

keelatud. Kaitseala valitsejale

mitte anda õigust rahvaüritusi

lubada. Rahvaürituste

korraldamine on lubatud ainult

kinnistul Vana-Mustamäe 16 ja

Nõmme spordikeskuse piires.

Kaitseala valitsejale mitte anda

õigust lubada suurte rahvaürituste

korraldamist mujal kui eelpool

nimetatud kohtades.

Selgitati, et täielikku rahvaürituse

korraldamise keelamist kaitsealal

põhjendatuks ei peeta. Teatud

piirarvust suurema osalejate

arvuga üritused ettevalmistamata

kohtades toimuvad eelnõu alusel

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul. Rahumäe metsas,

Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku

metsas (lisandub uue piirkonnana)

on uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat. Sütiste

metsas täielikult rahvaürituste

korraldamise keelamine ei ole

põhjendatud, kuna sealne kooslus

vajab püsimiseks mõõdukat

tallamist.

Ettepanek täpsustada kaitse-

eeskirja § 5 lg 1 punkti 7, et

sõitmine on lubatud laiematel,

ajalooliselt väljakujunenud radadel

ja teedel.

Selgitati, et kaitse-eeskirjaga

reguleeritakse teel sõitmist

ehitusseadustikus toodud tee

definitsiooni tähenduses. Selgitati,

et täpsemalt arutatakse teede ja

radade kasutust Nõmme-

Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

protsessi raames.

Ettepanek rattaürituste juures, et

kaitseala valitsejale ei tohi anda

õigust lubada suuri rahvaüritusi.

Selgitati, et kaitseala valitseja

nõusolek tuleb piirarvust

olenemata küsida kõikide

rattaürituste puhul. Seega on

tegemist valitseja

kaalutlusotsusega, millega saab

valitseja seada rattaüritustele

tingimusi, mille täitmisel tegevus

ei kahjusta kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

Eraisik Ettepanek kaitse-eeskirjas välja

tuua, et liiklusseaduse järgi käib

parkimine ja peatumine liiklemise

alla.

Selgitati, et LKS §-st 31 tulenevalt

saab piiranguvööndis reguleerida

sõidukiga sõitmist. Kaitse-eeskirja

eelnõuga on kaitsealal lubatud

sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta

ja kergliikuriga ka radadel. Kuna

väljaspool teid ei ole peale

erandjuhtude, mis on kaitse-

eeskirjas sätestatud, võimalik

sõita, siis ei ole seal võimalik ka

parkida. Eelmainitud parkimist

puudutava selgitusega täiendati

kaitse-eeskirja seletuskirja.

Tänase liikluskorralduse ja

tähistusega on kaitse-eeskirjas

Selgitati, et piirarve on

vähendatud. Rahumäe metsas,

28

toodud piirarvudega (500 ja 200)

lubatud tegevused mõeldamatud.

Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku

metsas (lisandub uue piirkonnana)

on uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat.

Ettepanek, et piiri kirjeldavate

objektide loetellu tuleks lisada ka

viidad, infotahvlid ja parkimist

reguleerivad juhised.

Selgitati, et antud loetelus on

kirjas ainult need objektid, mida

kaitseala piiritlemisel kasutada

saab. Alles siis, kui kaitseala

kaitse-eeskiri ja piir Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatakse, on

võimalik kaitsealale piiritähised ja

viitasid paigaldada. Selgitati, et

piiritähised pannakse sinna, kuhu

kaitseala piir määrati, mitte

vastupidi.

Eraisik Ettepanek tsoneerida Kuusiku

mets sihtkaitsevööndisse, et kaitsta

kanakulli pesapaika.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA puhul on tegemist range

kaitsekorraga piiranguvööndiga,

kui võrrelda üle-eestiliselt teiste

piiranguvööndisse tsoneeritud

kaitsealadega. Range

kaitsekorraga piiranguvöönd tagab

kanakulli elupaikade ning

metsakoosluste kaitse, mistõttu

ettepanekus toodud piirkonna

sihtkaitsevööndisse tsoneerimine

ei ole põhjendatud.

Ettepanek seletuskirja

sissejuhatust täpsustada ja

arvestada uue kaitse-eeskirja

koostamisel ja vastu võtmisel, et

kehtivat kaitse-eeskirja muudeti

2006. aastal.

Selgitati, et kaitse-eeskirja

seletuskirja sissejuhatavas osas

märgitakse ainult ala esmane

kaitse alla võtmise aeg. Nõmme-

Mustamäe puhul on selleks

30.04.2004. Kui vanas kaitse-

eeskirjas tehakse aja jooksul

kaitsekorda puudutavaid üksikuid

muudatusi, siis uue seletuskirja

sissejuhatavas osas seda ei kajasta.

Ettepanek lubada piiranguvööndis

telkimine ja lõkke tegemine

õuemaal omaniku loal.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas on

telkimist ja lõkke tegemist lubatud

ettevalmistatud kohtades, kuna

kaitsealal on ettevalmistatud

kohad olemas (nt Sütiste metsa

lõkkekoht). Võõral maatükil

telkimist ja lõkke tegemist

käsitletakse keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse §-des 35 ja 36,

mille alusel on nii telkimine kui ka

lõkke tegemine võõral maatükil

lubatud üksnes omaniku loal.

Seetõttu LKS-i alusel koostatud

kaitse-eeskirjas teemat ei käsitleta.

Ettepanek lubada piiranguvööndis

suuremaid rahvakogunemisi Vana-

Mustamäe 16 (78404:406:3610)

maaüksusel. Ettepanek kaitse-

eeskirja eelnõus ära jätta kõik

teised punktid, mis käsitlevad

rahvaüritusi ja rattaüritusi.

Selgitati, et täielikku rahvaürituse

korraldamise keelamist kaitsealal

põhjendatuks ei peeta. Teatud

piirarvust suurema osalejate

arvuga üritused ettevalmistamata

kohtades toimuvad eelnõu alusel

ainult kaitseala valitseja

29

nõusolekul. Nõusoleku andmisel

saab kaitseala valitseja seada

üritusele tingimusi, mille täitmisel

tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit. Selgitati, et

piirarve on vähendatud. Rahumäe

metsas, Sütiste metsa liivikul ja

Kuusiku metsas (lisandub uue

piirkonnana) on uueks piirarvuks

100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500,

avalikustatud eelnõus 200) ja

mujal kaitsealal 300 (varem 500)

osalejat. Sütiste metsas täielikult

rahvaürituste korraldamise

keelamine ei ole põhjendatud,

kuna sealne kooslus vajab

püsimiseks mõõdukat tallamist.

Ka rattaürituste täielikku keelamist

kaitsealal põhjendatuks ei peeta.

Selgitati, et kaitseala valitseja

nõusolek tuleb piirarvust

olenemata küsida kõikide

rattaürituste puhul.

Ettepanek lubada jalgrattaga ja

kergliikuriga sõitmist ainult

läbivatel teedel. Ettepanek

jalgratta ja kergliikuriga sõitmine

radadel ära jätta. Ettepanek keelata

jalgrattaga ja kergliikuriga sõitmist

väljaspool teid.

Selgitati, et kaitse-eeskirja

eelnõuga on jalgratta ja

kergliikuriga teedel sõitmine juba

lubatud. Olemasolevatel teedel

sõidukiga ning radadel jalgratta ja

kergliikuriga sõitmine ei ohusta

kaitseala kaitse-eesmärke ning

nende tegevuste keelamine ei ole

väärtustest tulenevalt põhjendatud.

Väljaspool teid sõidukiga (mille

hulka kuuluvad ka jalgrattad ja

kergliikurid) sõitmine on nagunii

lubatud ainult erandjuhtudel.

Teistel tingimustel ei ole

väljaspool teid ja radu sõitmine

lubatud, sest see kahjustab

kaitseala kooslusi, kaitsealuste

taimede kasvukohti, Mustamäe

nõlva ja pinnast.

Ettepanek kaitseala valitseja

nõusolekul piiranguvööndis

lubada kaitseala jaoks vajalike

rajatiste rajamine. Ettepanek

keelata uute teede ja maa-aluste

liinirajatiste rajamine. Ettepanek

keelata maastikukaitsealal pinnase

reljeefi ja nõlvade reljeefi

muutmine.

Selgitati, et kaitseala väärtustest

lähtuvalt, aga ka paiknemisest

Tallinna linnas, ei ole põhjendatud

lubada ainult kaitseala jaoks

vajalike rajatiste rajamist.

Kaitseala jaoks vajalike rajatiste

kõrval võib tekkida vajadus ka

teiste rajatiste püstitamiseks.

Teised lubatud rajatised kaitsealal

võivad olla näiteks sissesõidutee

Kadaka pst 157 (78404:409:4420)

maaüksusele juurdepääsuks ja

kommunikatsioonivõrgud.

Nimetatud maaüksus ei kuulu

kaitseala koosseisu, kuid on igast

küljest ümbritsetud kaitsealaga.

Tulevikus võib tekkida vajadus

30

maaüksusele pääsemiseks rajada

juurdepääsu tee, mistõttu peab

kaitse-eeskirja jääma võimalus

selle rajamiseks. Selgitati, et

rajatiste püstitamine on lubatud

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul. Kaitseala valitseja

nõusoleku andmine on igakordne

kaalutlusotsus, mistõttu iga

taotluse lahendamisel tuleb

lähtuda konkreetse juhtumiga

seotud asjaoludest. Selgitati, et

kaitse-eeskirjas ei ole eraldi

punktina võimalik reguleerida

pinnase reljeefi ja nõlvade reljeefi

muutmist, sest kaitse-eeskirjas

lähtutakse kaitsekorra koostamisel

LKS §-des 14 ja 31 sätestatud

sisust ja sõnastusest. Selgitati, et

Nõmme-Mustamäe MKA puhul

on pinnase reljeefi ja nõlvade

reljeefi muutmine kaitsealal

keelatud näiteks ehitustegevust

puudutava regulatsiooni kaudu.

Kuna ehitamine saab toimuda

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul, siis tuleb nõusoleku

andmisel lähtuda põhimõttest, et

tegevusega ei tohi kahjustada

Mustamäe nõlva, selle kuju ja

kõrgussuhteid.

Ettepanek keelata veekogude

veetaseme ja kaldajoone

muutmine.

Selgitati, et looduslike veekogude

veetaseme ja kaldajoone

muutmine kaitsealal on keelatud.

Tehisveekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine on kaitsealal

lubatud üksnes valitseja

nõusolekul. Tegemist ei ole

kaitsealal levinud tegevusega ja

võib kõne alla tulla Vana-

Mustamäe tn 16 maaüksusele

talveperioodil kunstlume

tootmiseks rajatud tiigi puhul.

Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Ettepanek lisada Kuusiku mets

kaitse-eeskirja § 5 lg 1 punktides 4

ja 5 toodud erandite sekka

(vähendada rahvaürituse piirarvu).

Ettepanekuga arvestatud.

Rahumäe metsas, Sütiste metsa

liivikul ja Kuusiku metsas

(lisandub uue piirkonnana) on

uueks piirarvuks 100 (kehtivas

kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud

eelnõus 200) ja mujal kaitsealal

300 (varem 500) osalejat.

Küsiti, kas on kaalutud piirnevate

kinnistute liitmist Nõmme-

Mustamäe MKA-ga, et tagada

nõmmnelgi soodne seisund

piirkonnas.

Selgitati, et kaitsealaga on liidetud

EELIS-es registreeritud

nõmmnelgi terviklik kasvukoht

Rahumäe loodusalaga piirneval

alal kaitseala idaosas. Kaitseala

põhjaosaga piirnevad kasvukohad

on inimtegevusest tugevalt

mõjutatud. Kuigi ala liivane

pinnas ja hõre männipuistu on

31

häiringuid taluvale nõmmnelgile

sobiv kasvuala, on suures osas

tegemist teede ja hoonete vahelise

tehismaastikuga. Riikliku kaitse

alla võtmisel eelistame liikide

kasvukohti, mis on säilinud

looduslikes tingimustes.

Nõmmnelgi kaitse kaitsealaga

piirnevatel maaüksustel on tagatud

LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse

kaudu.

Ettepanek lisada kaitseala

koosseisu Kivinuka mets

tervikuna (katastriüksused

78401:101:4247 ja

78401:101:2999).

Ettepanekuga ei arvestatud.

Metsaala paikneb kaitseala

Kivinuka metsa vahetus läheduses,

kuid on võrreldes kaitseala

metsaga suuremate inimmõjudega.

Alal asub karst ja oja, mille kaldal

kehtib Mustamäe linnaosa

üldplaneeringu kohaselt

ehituskeeluvöönd laiusega 25 m.

Maaüksusele 78401:101:4247 on

ehitatud mänguväljak,

võrkpalliplats, rajatud laudtee ja

metsa on hõrendatud.

Maaüksusele 78401:101:2999 on

sisse sõidetud tee, tegemist on

majade vahelise, ülejäänud

Kivinuka metsast eraldi paikneva

alaga. Sealse metsa säilimine on

tagatud planeeringu kaudu ja selle

riikliku kaitse alla võtmine ei ole

otstarbekas.

Ettepanek lisada kaitseala

koosseisu Kuusiku metsa põhjaosa

katastriüksused 78404:409:1170 ja

78404:409:0113.

Ettepanekuga arvestati osaliselt.

Maaüksus 78404:409:0113

moodustab maastikuliselt ja puistu

takseertunnustelt ühtse tervikliku

metsaala juba kaitse alla oleva

Kuusiku metsaga. Seetõttu

piiritletakse maaüksuse

78404:409:0113 põhjaosa

Nõmme-Mustamäe MKA

koosseisu. Maaüksuse

78404:409:1170 puhul on tegemist

eramaaga, kus on tehtud raiet.

Maaüksusele alles jäänud puistu ei

moodusta ülejäänud Kuusiku

metsaga ühtset tervikut.

Metsade taluvuskoormuse ja

kaitseala külastuskoormuse

väljaselgitamiseks on vajalik läbi

viia vastavasisuline uuring.

Kaitse-eeskirjaga rahvaüritusele

sätestatavad piirarvud ei pruugi

olla asjakohased.

Selgitati, et rahvaürituste piirarvu

on avaliku väljapaneku tulemusel

vähendatud ja uued piirarvud on

kaitseala väärtusi ja erineva

koormustaluvusega piirkondi

silmas pidades optimaalsed.

Külastus- ja taluvuskoormuse

uuringut on võimalik kavandada

ala kaitsekorralduskavaga.

MTÜ Tallinna Looduskoostöö

Koda

Ettepanek muuta kaitse-eeskirja §

1 lg 1 täielikult LKS eeskujul

ümber.

Selgitati, et kõikidel kaitseala

kaitse-eeskirjadel on

väljakujunenud ühtlustatud

struktuur ja sisu. See peab vastama

32

hea õigusloome ja normitehika

eeskirjas ning LKS-is sätestatud

nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme-

Mustamäe MKA on tsoneeritud

piiranguvööndisse, siis lähtutakse

kaitsekorra koostamisel LKS §-des

14 ja 31 sätestatud sisust ja

sõnastusest.

Ettepanek muuta kaitseala staatust

osaliselt sihtkaitsevööndiks.

Nendeks võiks olla alad, mis on

olulised nõmmnelgile ja

kanakullile. Ettepanek muuta

Kuusiku mets terviklikult

sihtkaitsevööndiks.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA puhul on tegemist range

kaitsekorraga piiranguvööndiga,

kui võrrelda üle-eestiliselt teiste

piiranguvööndisse tsoneeritud

kaitsealadega. Näiteks on Nõmme-

Mustamäel kaitse-eesmärkidest

lähtuvalt keelatud uuendusraie ja

hoonete püstitamine. Range

kaitsekorraga piiranguvöönd tagab

kanakulli ja nõmmnelgi

elupaikade ning metsakoosluste

kaitse, mistõttu ettepanekus

toodud piirkondade

sihtkaitsevööndisse tsoneerimine

ei ole põhjendatud.

Ettepanek lisada kaitseala

valitsejaks MTÜ Sütiste Metsa

Selts koos MTÜ-ga Tallinna

Looduskoostöö Koda ja

Keskkonnaametiga.

Esitatud ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada. Selgitati, et

kaitstava loodusobjekti valitseja

sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1

kohaselt on kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga ja kaitstava looduse

üksikobjekti valitseja

Keskkonnaamet. Selleks, et muuta

kaitstava loodusobjekti valitsejat,

tuleb muuta LKS-i. See ei ole

Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-

eeskirja eelnõu menetluse raames

võimalik, sest LKS-i muutmine on

Riigikogu pädevuses.

Ettepanek lisada eraldi

paragrahvina inventeerimine:

§ 8. Liikide ja seisundi

inventeerimine.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirjas ei

käsitleta kaitseala inventuure.

Kaitsekorralduslikud tegevused

(mh ka inventuurid) kavandatakse

ala kaitsekorralduskavaga, mille

muutmist alustatakse 2023. aastal.

Ettepanek sätestada kaitseala

valitseja ja kaitseala valdaja

(RMK) õiguslikud suhted.

Tulu teenimine kaitsealal ei ole

lubatud.

Selgitati, et Keskkonnaameti ja

RMK ülesanded ja pädevused on

sätestatud asutuste põhimäärustes.

Esitatud ettepanek ei ole seotud

käimasoleva kaitse-eeskirja

muutmise menetlusega.

Eraisik Ettepanek, et kaitseala ümbrus

peaks olema arvukamalt kaetud nii

kaitseala tähistega kui ka

mootorsõidukite liiklemist

piiravate märkidega metsa

suunduvatel aladel.

Selgitati, et täpsemalt arutatakse

teede ja radade kasutust, aga ka

kaitseala tähistamist Nõmme-

Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

protsessi raames pärast kaitse-

eeskirja kinnitamist 2023. aastal.

33

Eraisik Ettepanek võtta kaitse alla ja liita

Staadioni mets Nõmme-Mustamäe

maastikukaitsealaga.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Staadioni metsal puuduvad LKS

§-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise

eeldused ja ala kaitse alla võtmine

ei ole otstarbekas. Maastikuliselt

on tegemist ühtse tervikliku

metsaalaga, kuid samas on

tegemist inimmõjulise linna

rohealaga, mille kaitse on tagatud

Mustamäe linnaosa

üldplaneeringuga. Lisaks ei ole

kogu ettepanekus toodud ala

kaetud metsaga. Maaüksusel Raja

tn 4a paikneb spordistaadion, mille

puhul on tegemist lageda

tehiskooslusega. Selgitati, et

nahkhiirte puhul on LKS §-s 48

toodud 50 protsendi kriteerium

täidetud. Nahkhiirte kaitse

ettepaneku alal on tagatud LKS-is

(§ 55) sätestatud isendikaitse ja

linna roheala säilitamise kaudu.

Eraisik Kaitsealast alade väljaarvamine ei

ole põhjendatud.

Selgitati, et menetluse käigus

viiakse piir vastavusse kaasaegse

põhikaardi ja maaüksuste

piiridega. Kaitseala servadest

piiritletakse välja alad, kus kaitse-

eesmärgiks seatavad väärtused

puuduvad (sellisteks aladeks on

näiteks transpordimaa

sihtotstarbelised teed või parklad),

kuid sellised piiri korrigeerimised,

võrreldes kehtiva piiriga, ei mõjuta

kaitse-eesmärke ega vähenda ala

kaitstust.

Külmaallika tn 15 väljaarvamine

ei ole põhjendatud. Kaitse alt välja

arvamine annab Nõmme

Spordikeskusele võimaluse

kontrollimatuks ehitamiseks.

Selgitati, et Külmallika tn 15

maaüksusel on eelnõu järgi

kaitsealast välja piiritletud Nõmme

Spordikeskuse hoonestatud ala

koos parkla ja basseinidega.

Tegemist on tehisliku alaga, kus ei

paikne kaitse-eesmärgiks seatud

väärtusi. Ala ei piiritleta tagasi

kaitsealasse.

Kitsarööpa tee T7 ja Piiri tn 2

väljaarvamine ei ole põhjendatud.

Piiri tn 2 spordiplats ei saa olla

põhjenduseks ala kaitse alt

väljaarvamisele. Kaitseala tuleks

laiendada kogu Piiri tn 2

maaüksusele.

Selgitati, et ettepanekust lähtuvalt

on maaüksused Kitsarööpa tee T7

ja Piiri tn 2 piiritletud tagasi

kaitseala koosseisu. Kuna

maaüksustel Kitsarööpa tee T7 ja

Piiri tn 2 paikneb lisaks metsaga

ühendatud puudegrupp, jätame

selle kaitsealasse. Selguse huvides

on kaitseala välispiiri seotud Piiri

tn 2 idaosas maaüksuse piiriga.

Männiliiva tn 6 väidetav kaitseala

suurenemine ei ole selge.

Selgitati, et kaitseala piir

Männiliiva tn 6 maaüksusel ei

vähene, vaid suureneb u 0,2 ha

võrra.

Kaitse-eesmärkide sõnastus on

kaitse-eesmärke ähmastav. Kaitse-

Selgitati, et kaitse-eesmärkide

sõnastus on kaitse-eeskirja

34

eesmärk on pikemaks kirjutatud ja

sellest võib jääda mulje, et kaitset

on lisatud. Tegelikult on vastupidi.

muutmise protsessis hoolikalt ja

loodusväärtustest lähtuvalt läbi

kaalutud. Kehtiva kaitse-

eeskirjaga võrreldes on kaitse-

eesmärkide sõnastust täpsustanud

(nt mitte enam umbmäärane

allika-ala, vaid Glehni pargi

allikad, sealhulgas Rõõmuallikas)

ning lisanud uusi kaitse-eesmärke

(kanakull, nõmmnelk, Õpiringi

kivid).

Küsitakse, millist

majandustegevust silmas peetakse.

Selgitati, et majandustegevuse

regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS

§ 31 lõige 1 sätestab, et

piiranguvöönd on kaitseala maa-

või veeala, kus majandustegevus

on lubatud, arvestades LKS-iga

sätestatud kitsendusi. Nõmme-

Mustamäe MKA kaitse-eeskirja

eelnõus on kasutatud LKS-i

regulatsiooni, kus

majandustegevus on kaitsealal

lubatud tegevus, kuid tuleb

arvestada kaitse-eeskirjaga

sätestatud erisusi, mis on määratud

§-des 5 ja 6.

Rahvaürituste osa on segaselt

sõnastatud. Tõsta seletuskirja tekst

määrusesse.

Selgitati, et rahvaürituse

regulatsioon on kaitse-eeskirja

eelnõus üksikasjalik, kuna

Nõmme-Mustamäe MKA puhul ei

ole seda võimalik lihtsamalt kirja

panna, sest alal toimub erinevaid

üritusi ja kaitseala piirkonnad on

erineva koormustaluvusega.

Vastavalt LKS § 11 lõike 4

punktis 5 sätestatule esitatakse

loodusobjekti kaitse alla võtmise

otsuse seletuskirjas põhjendused

kaitsekorra muutmise kohta. See

on reguleeritud ka kaitse-eeskirja

eelnõu §-s 4, mistõttu me

vastavaid rahvaürituse

korraldamise põhjendusi kaitse-

eeskirja teksti ei tõsta.

Eelnõusse on ümber kirjutatud

suurel hulgal LKS sätteid, mis

niikuinii kehtivad.

Selgitati, et kõikidel kaitseala

kaitse-eeskirjadel on

väljakujunenud ühtlustatud

struktuur ja sisu. See peab vastama

hea õigusloome ja normitehika

eeskirjas ja LKS-is sätestatud

nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme-

Mustamäe MKA on tsoneeritud

piiranguvööndisse, siis lähtutakse

kaitsekorra koostamisel LKS §-des

14 ja 31 sätestatud sisust ja

sõnastusest.

Mõiste „rada“ määratlematus

hakkab tekitama probleeme.

Selgitati, et radade kasutust

arutatakse täpsemalt

kaitsekorralduskava koostamisel.

Nõmme-Mustamäe MKA

35

kaitsekorralduskava muutmist

alustame 2023. aastal pärast uue

kaitse-eeskirja kinnitamist

Vabariigi Valitsuse poolt.

Vana-Mustamäe tn 16 ehitamise

regulatsiooni nõrgendamine ei ole

põhjendatud.

Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu

§ 5 lg 2 punkti 4 kohaselt on

kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud spordi- ja

puhkeotstarbeliste ehitiste

püstitamine Vana-Mustamäe tn 16

(78404:406:3610) maaüksusel.

Seega on kaitse-eeskirjas selgelt

sätestatud, et ehitamine on seal

võimalik ainult kaitseala valitseja

nõusolekul ehk valitseja igakordse

kaalutlusotsuse alusel. Ka praegu

kehtivas kaitse-eeskirjas on

sõnastatud, et kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

spordiotstarbeliste ehitiste

rajamine Nõmme Suusaklubi

maaüksusel 78404:406:3610.

MTÜ Eesti Metsa Abiks Ettepanek lisada kaitse-

eesmärkide hulka elupaigatüüp

vanad loodusmetsad (9010*), II

kategooria liigid põhja-nahkhiir,

tõmmu- või habelendlane,

kährikseen ja III kategooria liigid

nõmmelõoke, lõopistrik ja

rabakonn.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA hõlmab Natura 2000

võrgustikku kuuluvat Rahumäe

loodusala, mille kaitse-eesmärgiks

on loodusdirektiivi II lisas

nimetatud liigi, nõmmnelgi

elupaiga kaitse. Selgitati, et

kooslus märgitakse kaitseala

kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi

I lisa elupaigatüübina koos vastava

koodiga ainult siis, kui see asub

Natura 2000 võrgustikku kuuluval

loodusalal ja on Vabariigi

Valitsuse korraldusega nimetatud

selle ala kaitse-eesmärgiks. Kuna

elupaigatüüp vanad loodusmetsad

(9010*) ei ole loodusala kaitse-

eesmärgiks, siis puudub alus selle

eraldi kaitse-eesmärgina

nimetamiseks. Selgitati, et

Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-

eesmärgiks on nimeliselt seatud

need kooslused ja kaitsealused

liigid, kelle kaitse jaoks on

tegemist esindusliku ja soodsa

seisundi säilitamiseks olulise

alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei

ole kaitsekorra määramisel aluseks

võetud, kuid nende puhul on

arvestatud, et eesmärgiks seatavate

katusliikide ja koosluste alusel

kehtestatav kaitsekord tagab ka

nende kaitse. Kuna kaitseala üheks

kaitse-eesmärgiks on

metsakoosluste ja liivikute kaitse,

siis planeeritav kaitsekord tagab

ka ettepanekus toodud liikide

36

elupaikade säilimise, mistõttu neid

kaitse-eesmärkide hulka ei lisata.

Ettepanek lubada maksimaalselt

kuni 200 osalejaga üritusi tervel

maastikukaitsealal.

Ettepanekuga osaliselt arvestatud.

Keskkonnaamet kaalus teemat

täiendavalt ja on kaitse-eeskirja

eelnõus vähendanud kogu

kaitsealal rahvaüritustel osalejate

piirarvu, et vähendada survet

kaitseala väärtustele. Rahumäe

metsas, Sütiste metsa liivikul ja

Kuusiku metsas (lisandub uue

piirkonnana) on uueks piirarvuks

100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500,

avalikustatud eelnõus 200) ja

mujal kaitsealal 300 (varem 500)

osalejat.

Ettepanek teha kaitse-eesmärgiks

seatud liikide jaoks erinevad

piiranguvööndi alad, kus on

võimalik panna erinevaid

piirangud, nii et negatiivsed mõjud

konkreetsetele liikidele oleksid

vähendatud.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA puhul on tegemist range

kaitsekorraga piiranguvööndiga,

kui võrrelda üle-eestiliselt teiste

piiranguvööndisse tsoneeritud

kaitsealadega. Näiteks on Nõmme-

Mustamäel kaitse-eesmärkidest

lähtuvalt keelatud uuendusraie,

hoonete püstitamine ja oleme

võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga

tunduvalt vähendanud

rahvaüritustel osalejate piirarvu.

Range kaitsekorraga

piiranguvöönd tagab kanakulli ja

nõmmnelgi elupaikade kaitse,

mistõttu ettepanekus toodud

liikidele täiendavate piirangualade

tegemine ei ole põhjendatud.

Ettepanek lubada kaitsealal vaid

kujundus- ja sanitaarraiet.

Valikraie ja hooldusraie lubamine

on vastuolus väitega, et ala

eesmärk on looduskeskkonna

säilitamine ja inimestele puhke- ja

virgestusvõimaluste pakkumine.

Ettepanekuga arvestamiseks

puudub alus. Selgitati, et LKS

§ 31 kohaselt saab kaitseala

piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga

reguleerida uuendusraiet (lage- ja

turberaie). Vastavalt sellele on

kaitseala väärtustest tulenevalt

kaitse-eeskirja eelnõus keelatud

uuendusraie tegemise. Valikraiet

ja hooldusraiet (valgustusraie,

harvendusraie, sanitaarraie) kaitse-

eeskirjaga ei reguleerita ja nende

tegemine on lubatud

metsaseaduses toodud tingimustel.

Juhiti tähelepanu ettepanekus

toodud vastuolule. Tehti ettepanek

lubada sanitaarraiet, kuid samas

leiti, et hooldusraie lubamine on

looduskeskkonna säilitamise

põhimõtetega vastuolus. Selgitati,

et sanitaarraie kuulub samuti

hooldusraie hulka, mille lubamist

soovitakse keelata.

Ettepanek paigaldada inimeste

teavitamiseks infotahvlid ning

teavitada ala külastajaid ka teisi

Selgitati, et pärast Nõmme-

Mustamäe MKA uue kaitse-

eeskirja kinnitamist Vabariigi

37

infovahendeid kasutades, et

pesitsusperioodil tuleb liikuda

vaid mööda teid, kuna lärm ja

liikumine segab pesitsevaid linde.

Valitsuse poolt 2023. aastal,

alustatakse Nõmme-Mustamäe

MKA kaitsekorralduskava

muutmisega. Erinevate infosiltide

paigaldamise vajadus arutatakse

läbi kaitsekorralduskava

koostamise raames. Anti teada, et

RMK-l on valminud kolm

kaitsealale paigaldatavat

infotahvlit ja Keskkonnaametis on

ala paremaks tutvustamiseks

koostamisel kaitseala oma

veebileht.

RMK Ettepanek lisada kaitse-eeskirja

rattaürituse juurde sõna

rattatreening, sest treening on

samuti üritus.

Selgitati, et avalikustamise

tulemusena on rattaürituse

korraldamise punkti täpsustatus ja

lisatud kaitse-eeskirja eelnõusse

täiendus, et rattatreeningute

korraldamine on lubatud selleks

ettenähtud radadel. Treeninguteks

ette nähtud rajad lepitakse kokku

Nõmme-Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

käigus 2023. aastal.

Ettepanek lubada kaitseala

valitseja nõusolekul uuendusraie.

Ettepanekuga ei arvestatud. Nagu

seletuskirjas märgitud, on

arvestatud sellega, et linna

rohealade põhieesmärk on

säilitada looduskeskkonda ja

pakkuda inimestele

puhkevõimalusi. Nõmme-

Mustamäe MKA metsa puhul ei

ole tegemist tavapärase

majandusmetsaga, sest metsa

tulunduseesmärgil majandamine ei

kuulu rohealade põhifunktsioonide

hulka. Uuendusraie korral ei oleks

linna rohealade põhieesmärkide

järjepidev täitmine tagatud, kuna

selle tulemusena jäävad suured

metsaosad mitmeks aastakümneks

kõrgmetsata.

Eraisik Ettepanek arvata kaitseala

koosseisu Kivimäel asuvad

katastriüksused 78401:101:1706,

78401:101:6326, 78404:407:0078

ja 78401:101:3012.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Selgitati, et kaitseala piiri

laiendamisel arvestatakse, et

laiendusala paikneks olemasoleva

kaitseala vahetus läheduses ja

moodustaks sellega ühtse terviku,

mitte lahustüki. Ettepanekus

toodud katastriüksused paiknevad

kaitsealast eemal ega moodusta

kaitsealaga ühtset loogilist

tervikut. Nõmme linnaosa

üldplaneeringu rohevõrgustiku

kaardilt võib näha, et ettepaneku

ala kuulub osaliselt

(78404:407:0078 ja

78401:101:3012) roheala hulka.

See tagab sealse metsa säilimise

üldplaneeringu kaudu ja selle

38

riikliku kaitse alla võtmine ei ole

otstarbekas.

Eraisik Ettepanek arvata kaitseala

koosseisu katastriüksused

78401:101:4247 ja

78401:101:2999, et tagada kogu

Kivinuka metsa terviklik kaitse.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Metsaala paikneb kaitseala

Kivinuka metsa vahetus läheduses,

kuid on võrreldes kaitseala

metsaga suuremate inimmõjudega.

Maaüksusele 78401:101:4247 on

ehitatud mänguväljak,

võrkpalliplats, rajatud laudtee ja

metsa on hõrendatud. Alal asub

karst ja oja, mille kaldal kehtib

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu

kohaselt ehituskeeluvöönd

laiusega 25 m. Maaüksusele

78401:101:2999 on sisse sõidetud

tee, tegemist on majade vahelise,

ülejäänud Kivinuka metsast eraldi

paikneva alaga. Nõmme ja

Mustamäe linnaosa

üldplaneeringute rohevõrgustiku

kaardilt võib näha, et ettepaneku

ala kuulub roheala hulka. Sealse

metsa säilimine on tagatud

üldplaneeringute kaudu ja selle

riikliku kaitse alla võtmine ei ole

otstarbekas.

Arvata kaitseala koosseisu

lahustükina katastriüksus

78401:101:5478, et säilitada III

kategooria kaitsealuste liikide

rohukonna ja tähnikvesiliku

elupaigad. Kaaluda Glehni rahula

(katastriüksused 78404:409:0096

ja 78404:409:0640) kaitseala

koosseisu lisamist.

Selgitati, et laiendusettepanekute

puhul arvestatakse muuhulgas, et

laiendusala paikneks olemasoleva

kaitseala vahetus läheduses ja

moodustaks sellega ühtse terviku,

mitte lahustüki. Ettepanekus

toodud katastriüksused paiknevad

kaitsealast eemal ega moodusta

kaitsealaga ühtset loogilist

tervikut. Lisaks on katastriüksus

78401:101:5478 inimmõjuga. Ala

on osaliselt kasutuses

naaberkinnistute õuealana, metsa

on tassitud aiajäätmeid. Glehni

rahula piirkond on

ajaloomälestisena muinsuskaitse

all, mistõttu on objekti kaitse

tagatud. Katastriüksusele

78401:101:5478 jääb III

kaitsekategooriasse kuuluvate ja

EELIS-es registreeritud rohukonna

ja tähnikvesiliku leiukohad.

Vastavalt LKS § 48 lõikele 3

tagatakse kõikide III

kaitsekategooria liikide

teadaolevatest ja EELIS-es

registreeritud elupaikadest

vähemalt 10 protsendi kaitse

kaitsealade, hoiualade või

püsielupaikade moodustamisega.

Nende alade valikul lähtutakse

alale jäävate vastava liigi

elupaikade esinduslikkusest.

39

Rohukonna ja tähnikvesiliku

puhul on 10 protsendi kriteerium

täidetud. Seega ettepaneku alal

toodud liikide kaitse-eesmärgil ei

ole vajalik täiendavaid alasid

kaitse alla võtta. Kahepaiksete

kaitse ettepaneku alal on tagatud

LKS-is (§ 55) sätestatud

isendikaitse kaudu

Eraisik Ettepanek, et Nõmme-Mustamäe

MKA-l on kaitse all kõik siin

elavad kohalikud liigid ja nende

elupaigad, vaatamata nende

kaitsekategooriale ja kas nad üldse

on kaitsealused liigid

looduskaitseseaduse mõistes.

Tegemist võiks olla esimese

kaitsealaga Eestis, kus kaitstakse

oravaid, siile, hall- ja

valgejäneseid, nirke, nugiseid,

metskitsi jt niinimetatud harilikke

metsloomi ja linde. Nõmme-

Mustamäe MKA-l peaks olema

inventeeritud kogu elustik ja

teostatakse iga-aastast seiret

kõikidele liikidele.

Selgitati, et Nõmme-Mustamäe

MKA kaitse-eesmärgiks on

nimeliselt seatud need kooslused

ja kaitsealused liigid, kelle kaitse

jaoks on tegemist esindusliku ja

soodsa seisundi säilitamiseks

olulise alaga. Teisi (kaitsealuseid)

liike ei ole kaitsekorra määramisel

aluseks võetud, kuid nende puhul

on arvestatud, et eesmärgiks

seatavate katusliikide ja koosluste

alusel kehtestatav kaitsekord tagab

ka nende kaitse. Kuna kaitseala

üheks kaitse-eesmärgiks on

erinevate koosluste kaitse, siis

planeeritav kaitsekord tagab ka

kaitse-eesmärgiks mitte seatud

liikide kaitse. Selgitati, et kaitse-

eeskirjas ei käsitleta kaitseala

inventuure. Kaitsekorralduslikud

tegevused (mh ka inventuurid)

kavandatakse ala

kaitsekorralduskavaga, mitte

kaitse-eeskirjaga.

Kaitsekorralduskava muutmist

alustatakse 2023. aastal.

Keskkonnaseiret korraldatakse

Eestis vastavalt keskkonnaseire

seadusele. Ettepanekuid riikliku

seire paremaks läbiviimiseks ja

täiendamiseks saab samuti teha

kaitsekorralduskava koostamise

raames.

Ettepanek, et kaitseala valitseja on

Keskkonnaamet koos kaitseala

koostöökojaga. Kaitseala valitseja

arvestab koostöökoja arvamusega

ja kooskõlastab kaitseala

puudutavad otsused kaitseala

koostöökojaga.

Esitatud ettepanekuga ei ole

võimalik arvestada. Selgitati, et

kaitstava loodusobjekti valitseja

sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1

kohaselt on kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga ja kaitstava looduse

üksikobjekti valitseja

Keskkonnaamet. Selleks, et muuta

kaitstava loodusobjekti valitsejat,

tuleb muuta LKS-i. See ei ole

Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-

eeskirja eelnõu menetluse raames

võimalik, sest LKS-i muutmine on

Riigikogu pädevuses. Loomisel on

Nõmme-Mustamäe MKA

koostöökogu, kus ühiste arutelude

käigus saab olulisi kaitseala

puudutavaid teemasid arutada ja

40

probleemide lahendamiseks

ettepanekuid teha.

Maaomanik Ettepanek lubada uuendusraie

tegemine.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Metsakoosluste ja kanakulli

elupaiga kaitse eesmärgil on

põhjendatud kaitsealal

uuendusraie keelamine. Selgitati,

et linnakeskkonnas on metsal

oluline rekreatiivne ja elupaigaline

tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks

vajalik jätta need alad

majandamisest välja. Nõmme

linnaosa üldplaneeringu kohaselt

on linnaosa rohealadel

põhieesmärk säilitada

looduskeskkonda ja pakkuda

inimestele puhke- ja

virgestusvõimalusi. Metsade

tulunduseesmärgil majandamine ei

kuulu rohealade põhifunktsioonide

hulka. Uuendusraie korral ei oleks

linna rohealade põhieesmärkide

järjepidev täitmine tagatud, kuna

selle tulemusena jäävad suured

metsaosad mitmeks aastakümneks

kõrgmetsata.

Maaomanik Ettepaneku muuta piiri nii, et osa

Trummi tn 25a (78404:409:4450) maaüksuse kaitsealale jäävast

osast läheks kaitse alt välja ja osa

kaitsealaga piirnevast maaüksuse

osast piiritletaks kaitsealasse.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Maaüksusel oleva metsakoosluse

puhul on tegemist ühe osaga

kaitseala Rõõmuallika metsast,

mis paikneb niiskematel muldadel,

kus kasvab linnakeskkonnas

vähelevinud lodumets, mille

puurindesse kuuluvad peamiselt

sanglepp, kask, tamm, haab ning

üksikud kuused ja männid.

Maaüksusele ulatuva puistu

valdava osa moodustavad

lehtpuuliigid, peapuuliikideks on

arukask ja sanglepp. Kuna puistu I

rinde puud on saavutanud oma

küpsusvanuse, siis omab puistu

suurt ökoloogilist väärtust (st

pakub lindudele pesitsuspaika, alal

esineb alusmetsa ja kuivanud puid,

kuhu on tekkinud õõnsusi, vanadel

puudel toituvad putukad on

lindude toidubaasiks). Kuna puistu

moodustab ühe osa kaitseala

kaitse-eesmärgiks seatud

metsakooslustest, siis ei ole selle

kaitsealast (ka osaliselt) välja

arvamine põhjendatud. Läbi Soone

oja ehituskeeluvööndi on

kaitsealast välja jääva

territooriumi kaitse juba niigi

tagatud. Mistahes kujul Trummi tn

25a maaüksusele ulatuva metsaosa

kaitsealast välja piiritlemine ja

sinna tulevikus ehitamine lõhub

41

maaüksusele alles jääva

metsakoosluse terviklikkust,

kahjustades seeläbi kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist.

Eraisik Küsitakse, mis tingib jalgrattaga

liikumisele piirangute

kehtestamise.

Selgitati, et kaitse-eeskirja

eelnõuga on kaitsealal lubatud

jalgrattaga sõitmine teedel ja

radadel. Selles osas kaitseala

kaitsekord rangemaks ei lähe, sest

ka praegu kehtiva kaitse-eeskirja

kohasel ei või jalgratastega sõita

väljaspool selleks ettenähtud teid

ja radu. Selgitati, et rattasõiduga

(eelkõige üritused, treeningud) on

tekitatud juurde uusi radu, mis on

kahjustanud kaitseala kooslusi,

Mustamäe nõlva ja pinnast.

Selgitati, et sellepärast on

täiendavad piirangud kehtestatud

rattaüritustele, mis võivad toimuda

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul, kusjuures

rattatreeningute korraldamine on

lubatud selleks ettenähtud radadel.

Treeninguteks ette nähtud rajad

lepitakse kokku Nõmme-

Mustamäe MKA

kaitsekorralduskava muutmise

käigus.

Tabel 2. Avaliku arutelu järgselt menetlusosalistelt laekunud ettepanekud ja menetleja otsus

Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Menetleja otsus

Nõmme Spordiklubi Ettepanek teha kompromiss, kus

osa Trummi tn 25a kinnistust jätta

puistu alla ja osale kinnistule

lubada ehitada spordihoone.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Keskkonnaamet jäi varasemalt

Trummi tn 25a kinnistu kaitse alt

välja arvamise kohta esitatud

seisukoha juurde.

Eraisik Ettepanek, et kaitsealal ei peaks

rahvaüritused toimuma (v.a Vana-

Mustamäe tn 16).

Selgitati, et Keskkonnaamet jääb

varasema seisukoha juurde, et

täielik rahvaürituse korraldamise

keelamine kaitsealal ei ole

põhjendatud.

Ettepanek, et Kuusiku metsas

võiks metsa kasvatada vaid

püsimetsana.

Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu

koostamisel on püsimetsandusega

juba arvestatud.

Ettepanek, et lõkkekohti

(grillimiskohti) võiks lubada vaid

selleks ettevalmistatud kohtades.

Ettepanek, et olenevalt pinnasest,

taimestikust ja ümbruskonnast ei

ole telkimine kaitsealal soovitav,

lubatav.

Selgitati varasemalt esitatud

seisukohta, et kaitse-eesmärkidest

lähtuvalt ei ole põhjendatud

keelata telkimist ja lõkke tegemist

alal ettevalmistatud kohtades.

Ettepanek, et kaitseala radadel ei

peaks rattaga sõitma, selleks

sobivad suuremad teed.

Selgitati varasemalt esitatud

seisukohta, et olemasolevatel

radadel jalgratta ja kergliikuriga

sõitmine ei ohusta kaitseala kaitse-

eesmärke ning nende tegevuste

42

keelamine ei ole väärtustest

tulenevalt põhjendatud.

Ettepanek, et tee ala Kadaka pst

157 juures võiks endiselt

kaitsealast välja jääda.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Tegemist on ühtlase metsaalaga,

mille hõlmamine kaitseala

koosseisu tagab maa-ala tervikliku

kaitse.

Eraisik Ettepaneku liita Nõmme

Mustamäe maastikukaitsealaga

Raja mets/TTÜ staadioni ümbrus.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Keskkonnaamet jäi varasemalt

Staadioni metsa kaitse alla

võtmise kohta esitatud seisukoha

juurde.

MTÜ Sütiste Metsa Selts Ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu

sisu ja struktuuri muutmiseks.

Ettepanekutega ei arvestatud.

Selgitati uuesti varasemalt esitatud

põhjendusi kaitse-eeskirja sisu ja

struktuuri kohta.

Eraisik Ettepanek jätta kaitse-eeskirjast

välja kaitsealal toimuvate ürituste

piirang. Väidetakse, et kuna

igapäevaselt seal liikuvate

inimeste arv on juba suurem kui

esitatud piirarv, siis kaotab piirang

mõtte.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Selgitati, et rahvaürituse

piirarvude kaotamine ei ole

põhjendatud. Kehtestatavad

piirarvud on kaitseala väärtusi ja

erineva koormustaluvusega

piirkondi silmas pidades

optimaalsed.

Ettepanek jätta kaitse-eeskirjast

välja kaitsealal jalgrattaga

liikumise ja rattaürituste

korraldamise piirangud.

Selgitati, et kaitse-eeskirja

eelnõuga on kaitsealal lubatud

jalgrattaga sõitmine teedel ja

radadel. Selles osas kaitseala

kaitsekord rangemaks ei lähe.

Selgitati, et kuna jalgrattaga

sõitmine on kaitsealale tekitanud

juurde uusi radu, mis on

kahjustanud kaitseala kooslusi,

Mustamäe nõlva ja pinnast, siis

sellest tulenevalt on täiendavad

piirangud kehtestatud

rattaüritustele, mis võivad toimuda

ainult kaitseala valitseja

nõusolekul, kusjuures

rattatreeningute korraldamine on

lubatud selleks ettenähtud radadel.

Maaomanik Ettepanek veelkord kaaluda

varasemalt tehtud ettepanekut

kaitseala piiride muutmise osas

Trummi 25a maaüksusel.

Ettepanekuga ei arvestatud.

Keskkonnaamet jäi varasemalt

Trummi tn 25a kinnistu kaitse alt

välja arvamise kohta esitatud

seisukoha juurde.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud

direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega

kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.

Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik

Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel

määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja

43

liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktile 346 on

Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Rahumäe loodusala, mis hõlmab osaliselt

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal

tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000

võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Rahumäe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni

12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile

92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade

esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,

15.01.2008, lk 15). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade

nimekirja Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EL) 2022/232, millega

võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu

viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, OJ L 39,

21.02.2022, lk 368–619).

Rahumäe loodusala piiri ja kaitse-eesmärki käesoleva kaitse-eeskirja menetluse käigus plaanis

muuta ei ole.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala

eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on

mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa

tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks

kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile

konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)

parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse

jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate

planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71

punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad

andmed, mis on eelnõuga seotud.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi

maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna kaitseala pindala summaarselt

väheneb (1 ha), siis kokkuvõttes on kaitse-eeskirja uuendamisest tulenevad maamaksutulu

44

muutused Tallinna linnale marginaalsed.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Kinnisasja omandamise korra (Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242)

kohaselt ei piira kaitseala piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist

oluliselt, välja arvatud juhul, kui kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega

metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv“ või

„küps“ ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie. Kuna kaitsekorra uuendamisega keelatakse

uuendusraie, siis jääb kaitsealale kolm sellist kinnisasja (kokku u 3 ha), mis võiksid sellele

kriteeriumile vastata, kuid praegu seal takseerkirjeldused puuduvad.

Kaitsealale ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi, seega selles osas

riigil kulutused puuduvad.

Looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks erametsamaal on õigus taotleda toetust.

Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale jääb 5,5 ha toetuskõlblikku erametsamaad.

Kaitseala koosseisu arvatakse 3,3 ha varem väljaspool kaitseala asuvat riigiomandis olevat

metsamaad. Kuigi kaitsealal säilib piiranguvööndi kaitsekord, siis uuendusraie keelatakse

täielikult ja selles osas jääb riigimetsast tulu saamata. Samas ei ole tegemist tavalise

majandusmetsaga, vaid linna puhkealaga.

Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) kohaselt on ka

keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse

pöördumist reguleerib KeÜS (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse

keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui

keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud

keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

45

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike

4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul

eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu

kooskõlastatuks.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

07.10.2021 nr 7-4/21/21292

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-

eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusest

teavitamine

Austatud menetlusosaline

Keskkonnaamet on ette valmistanud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja

muutmise väljatöötamise kavatsuse. Kaitseala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme

ja Mustamäe linnaosas.

Saadame Teile tutvumiseks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise

väljatöötamise kavatsuse, kus selgitatakse, milliseid kaitse-eeskirja muudatusi plaanitakse.

Väljatöötamise kavatsusega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel1.

Väljatöötamise kavatsust tutvustav koosolek toimub 4. novembril 2021 kell 16.00

veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel ja samal ajal ka Nõmme Linnaosa Valitsuse saalis

(Valdeku 13, Tallinn), kui selleks Keskkonnaametile kirjalikult soovi avaldatakse.

Parandusettepanekud või vastuväited Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-

eeskirja muutmise kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile

([email protected] või F.J. Wiedemanni 13, 72213 Türi) hiljemalt 18. novembriks

2021.

Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus keskkonnaministrile

määruse eelnõu menetluse algatamiseks.

Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetluse algatamisele järgneva avaliku

väljapaneku jooksul, mis toimub eeldatavasti 2022. a esimeses pooles.

Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös huvigruppidega ning Teie panus on meile

oluline.

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-eelnoude-avalik-

valjapanek#nmme-mustame-maast

2 (2)

Lisainfo: Kristi Pai, tel 5695 8657, [email protected]; Riina Kotter, tel 503 7128,

[email protected] (ajavahemikus 25.10–29.10)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus

Kristi Pai 5695 8657

[email protected]

1

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (edaspidi ka Nõmme-Mustamäe MKA või kaitseala) asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas. Nõmme-Mustamäe MKA võeti kaitse alla ja selle kaitse-eeskiri kinnitati 2004. aastal1. Vastavalt looduskaitseseaduse2 (edaspidi ka LKS) § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Nõmme-Mustamäe MKA praegu kehtiv kaitse-eeskiri on kehtestatud enne LKS-i jõustumist kehtinud kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel. Seega ei ole kavas võtta kaitse alla uut ala, vaid hetkel kehtiv kaitse-eeskiri viiakse vastavusse LKS-iga ja kaasajastatakse kaitseala piiri. Nõmme-Mustamäe MKA välispiiris (vt lisa 1), võrreldes praegu kehtiva piiriga, suuri muutusi ei toimu. Kaitseala kogupindala on 197,9 ha, millest eramaa moodustab 7,3 ha, munitsipaalmaa 22,7 ha, riigimaa 164,5 ha ja avalik-õiguslik maa 3,4 ha (vt lisa 2). Hetkel on kaitse all 200,9 ha. Üldkokkuvõttes kaitseala pindala väheneb 3 ha võrra, sest ala piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala servadest välja alad, kus kaitse-eesmärgiks seatavad väärtused puuduvad. Piir laieneb nõmmnelgi elupaiga kaitseks munitsipaalomandis olevatele maaüksustele ja metsakoosluste kaitseks riigiomandis olevale maale. Täpsemalt on välispiiri muudatusi käsitletud peatükis 4. Nõmme-Mustamäe MKA tsoneeringut ei muudeta, kogu kaitseala territoorium kuulub ka edaspidi Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. Kaitseala kaitse-eesmärke täiendatakse ja muudetakse olemasolevate eesmärkide sõnastust. Planeeritavaks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärgiks on: 1) kaitsta ja tutvustada metsakooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid ning kaitstavaid looduse üksikobjekte – Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive; 2) kaitsta kaitsealust taimeliiki nõmmnelki (Dianthus arenarius) ja tema kasvukohti; 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ning tema elupaiku. Kaitsealale jääb Rahumäe loodusala3 (EE0010143), mille piiri ja kaitse-eesmärki ei muudeta. Planeeritavas kaitsekorras, võrreldes praegu kehtiva kaitse-eeskirjaga, suuri muudatusi ei tehta. Peamised muudatused on seotud metsa majandamise, rahvaürituse korraldamise, telkimise ja lõkke tegemisega. Pikemalt on kaitsekorra muudatustest kirjutatud peatükis 5. Kuna kogu kaitseala kuulub endiselt piiranguvööndisse, siis jääb seal maaomanikele kehtima 50%-line maamaksusoodustus.

1 Vabariigi Valitsuse 30.04.2004 määrus nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiriˮ. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13131075. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003. 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006.

2

2. Väärtused 2.1. Väärtuste kirjeldus Nõmme-Mustamäe MKA peamiseks väärtuseks on siinne unikaalne maastik ja eriilmelised kooslused: Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, allikaalad ja suure puhkemajandusliku väärtusega metsakooslused. Kaitseala pakub elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele (vt lisa 3), kellest kaitse-eesmärgiks seatakse kanakull ja nõmmnelk. Kaitsealal leidub eriilmelisi metsakooslusi, mis erinevad nii niiskusrežiimilt kui ka liigiliselt koosseisult. Kaitseala metsade hulka kuuluvad Sütiste mets, Rahumäe mets, Hüppetornimets, Rõõmuallika mets, Kivinuka mets, Kuusiku mets ja Glehni parkmets. Kaitseala õhukese pinnakattega alasid katavad enamasti kuivad nõmme- ja palumännikud liivmuldadel. Niiskematel muldadel, peamiselt allikarikkal Mustamäe nõlval ja selle all, kasvab linnakeskkonnas vähelevinud lodumets, mille puurindesse kuuluvad sanglepp, kask, tamm, haab ning üksikud kuused ja männid. Niiskemal ja toitainerikkamal alal kaitseala lääneosas, Kuusiku metsas, kasvavad valdavalt kuusikud ja kuuse enamusega puistud. Sealne puistu on erivanuseline, kus leidub ka väga vanu puid (vanimad kuused on u 150-aastased). Glehni parkmetsa territoorium on seotud Nõmme linna ajaloolise kujundaja – Jälgimäe mõisniku Nikolai von Glehni kultuuripärandiga. Tema rajas Mustamäe nõlvale Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupti), mida nüüd tuntakse Glehni lossina. Loss4 ja selle lähedusse rajatud palmimaja4 (säilinud ainult varemed), vaatetorn4 ning skulptuurid5 „Krokodill” ja „Kalevipoeg” on võetud muinsuskaitse alla. Kaitseala üheks tähelepanuväärsemaks kaitseväärtuseks on Mustamäe nõlv6, mis tekkis mandrijää viimasel pealetungil ja tähistab toonast mandrijää serva asendit. Mustamäe nõlva kõrgus kaitseala piires on praegu 15–30 m ja selle kalle on 10–45º. Enamasti on tegu 20 m kõrguse ja 30º kaldega nõlvaga. Nõlv läbib kaitseala ida-läänesuunaliselt u 3 km ulatuses. Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus küünib kohati 26 m-ni. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive. Laialdasel liustikujõe deltaalal kujunesid Nõmme liivikud, kui liustikult lähtunud sulaveed kandsid kaasa purdmaterjali, mille settimisel kujunes ulatuslik glatsiofluviaalne tasandik (sanduriala). Liivik asub kaitseala idaosas Mustamäe nõlva jalamil ja hõlmab u 2 ha. Pärast liustiku taandumist on Mustamäe nõlva ja Nõmme liivikute arengut mõjutanud algul Balti jääpaisjärv, hiljem Antsülusjärv (9300–7600 aastat tagasi) ja Litoriinameri (7600–4200 aastat tagasi). Kaitsealal asub kaks kaitstavat looduse üksikobjekti – Õpiringi kivid (KLO4000181) ja Glehni pargi allikad, sh Rõõmuallikas (KLO4000017). Mõlemad üksikobjektid võeti kaitse alla 19927. a ja on kantud Eesti Ürglooduse raamatusse, mis on Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepank. Õpiringi kivide näol on tegemist kahe punakasroosa viiburgiitrahnuga, mis asuvad Kuusiku metsas. Suurem rahn on peaaegu vertikaalsete külgedega ja ebatasane. Selle ümbermõõt on 14,9 m ja kõrgus 3,1 m (EELIS8). Teine rahn paikneb esimesest umbes 50 m ida pool, selle pind on keskmiselt murenenud, üksikute 4 Kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 5 Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määrus nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 6 Geoloogiliste objektide kirjelduses kasutatud: Kink, H. 1997. Loodusmälestised 2: Tallinn. Nõmme, Mustamäe. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn; Kiristaja, P. 2004/08. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Eesti Loodus. 7 Tallinna Linnavalitsuse 22.05.1992 määrus nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmineˮ. 8 Eesti Looduse Infosüsteem.

3

kinnislõhedega. Rahnu ümbermõõt on 9,5 m ja kõrgus 1,5 m (EELIS). Õpiringi kivid on nime saanud neid 1935. a uurinud ja mõõdistanud Tallinna Koolinoorsoo Loodussõprade Ühingu geograafia õpiringi järgi. Mustamäe nõlval ja selle jalamil avaneb kvaternaari veekiht langeallikatena. Suurimal, Glehni pargi allikaalal, avaneb kevadel u 1 km pikkusel alal 24 allikat, millest suvel tegutseb 10–12. Allikate vooluhulk on veerikkal ajal 1–3 l/s. Neist veerohkeimal, Rõõmuallikal, isegi 10 l/s. Rõõmuallikas asub allikavee kulutuse tulemusena liiva uhutud järsunõlvalise oru sopis Mustamäe nõlva jalamil. Keskkonnaregistri andmetel jääb Nõmme-Mustamäe MKA-le kaheksa nõmmnelgi piiritletud leiukohta. Suurim (3,3 ha) neist asub kaitseala idaosas ja viimaste kinnitatud vaatlusandmete põhjal (2017) loendati seal 450 nõmmnelgi isendit. Nõmmnelk on madal sinakasroheline mätasjalt kasvav õistaim nelgiliste sugukonnast. Nõmmnelk kasvab liivastel hästivalgustatud kasvukohtadel, ka lubjarikastes kasvukohtades männikutes, rannaluidetel ja liivikutes. Taim talub ja isegi vajab püsimiseks mõõdukat inimhäiringut – tallamist, mis ei lase rohu- ja samblarindel tihedaks kasvada. Suuremad leiukohad on Pakri saartel, Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Eestis Kurtna ümbruses. Nõmmnelk on looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on taim ohualtis seisus. Eestis esineb kaks nõmmnelgi alamliiki, Dianthus arenarius ssp. Arenarius ja Dianthus arenarius ssp. Borussicus. Nõmmnelgi alamliik – Dianthus arenarius ssp. arenarius – on Euroopa Liidu tähtsusega Läänemere piirkonna endeem, mis kuulub loodusdirektiivi II lisasse. Keskkonnaregistri andmetel ulatub kaitsealale kolm kanakulli piiritletud elupaika, mis kõik viimaste kinnitatud vaatlusandmete (2019/2020) põhjal olid asustatud. Kanakull on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohulähedane ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, hinnanguliselt elab Eestis praegu 400–6009 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull asustab kogu oma areaali ulatuses väga erinevaid elupaiku alates suurtest metsalaamadest ja lõpetades linnadega. Eestiski on kanakull levinud nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, mõningaid paare on registreeritud suuremates linnametsades, näiteks Tallinnas Nõmme-Mustamäe MKA-l. Viimastel aastatel on ka Eestis üha rohkem täheldatud kanakulli pesitsemist linna vahetus läheduses või lausa selle servaalade suuremates puistutes. Kanakulli „linnastumiseˮ põhjuseks on eelkõige aastaringse rikkaliku toidubaasi (nt hallvares, kodutuvi) olemasolu ning madalam konkurents, mis kokkuvõttes võimaldab kõrgemat sigimisedukust. Soodustavaks põhjuseks on ka sobivate kaitsealuste vanade pesapuistute leidumine linnametsades. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Nõmme-Mustamäe MKA kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi kaitse- eesmärgina nimetamine vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga.

9 Arvukuse hinnangus on kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017ˮ andmeid.

4

Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja10 nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest keskkonnaregistris registreeritud II ja III kaitsekategooria liikidest, mida kaitseala kaitse-eesmärgiks ei seata, leidub kaitsealal hanepaju (Salix repens), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik ungrukold (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), nõmmelõoke (Lullula arborea), lõopistrik (Falco subbuteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), musträhn (Dryocopus martius), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), kasetriibik (Sicista betulina), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria) ja vaskuss (Anguis fragilis). 2.2. Ohutegurid Metsakoosluste peamine ohutegur on metsaraie ja kuivendamine. Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi rajada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata kuivendamise negatiivset mõju. Mustamäe nõlva puhul on ohuteguriks selle kuju ja kõrgussuhteid muutvad tegevused (nt ehitustegevus ja kaevandamine). Mustamäe nõlva ohustavad ka liigsest tallamisest põhjustatud varingud ja erosioon. Nõlvadel, kus on suurem tallamiskoormus, leiab aset erosioon. Sportlikud tegevused (nt jooksmine, maastikuratastega sõitmine) järskudel nõlvadel avaldavad negatiivset mõju taimkattele ja põhjustavad varinguid. Taimkattele avaldab negatiivset mõju ka alade kunstlumega katmine, kus lumi püsib ka vegetatsiooniperioodi alguses. Metsaga kaetud nõlvad on tänu puujuurtele, mis mulda toestavad, mõnevõrra stabiilsemad, aga seal kahjustab liigne tallamiskoormus puude juuri. Liivikuid ohustab metsastumine ja liigne tallamine. Loodusliku suktsessiooni käigus puistu tiheneb, valgustingimused halvenevad, sambla- ja rohurinde katvus suureneb ja lahtise liivaga ala väheneb. Seda protsessi aeglustavad mitmesugused häiringud (peamiselt tallamine). Tallamiskoormuse tase peaks olema piisavalt kõrge, et hoida ära lausaline rohtumine, aga samas nii madal, et ei häviks liivikule iseloomulikud taimeliigid. Glehni pargi allikate vooluhulka ohustavad sügavad puurkaevud, nõlvaalused kuivenduskraavid ja teed. Allikate vesi pärineb liivaalusest kruusakihist, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ka inimtegevusest Nõmme liivikul. Allikate lähiümbruse niiske pinnas on õrn ega talu tallamist.

10 Siin ja edaspidi on kaitseala valitseja Keskkonnaamet.

5

Rändrahnude peamiseks ohuteguriks võib olla lõhkumine, kasutamine ehitusotstarbel ja algsest asukohast eemaldamine. Peamisteks nõmmnelgi püsimist ohustavateks teguriteks on valgustingimuste halvenemine metsastumise, võsastumise ja liivikute kinnikasvamise tõttu, liigne tallamine või vähene häiring (sambla- ja rohurinde pealetung) ja ehitustegevus kasvualal. Nõmmnelk on tõeline häiringuliik, mis vajab oma kasvukohas püsimiseks, levimiseks ja paljunemiseks pidevaid häiringuid. Eesti nõmmnelgipopulatsioonide kaitseks üldiselt on esmatähtis tagada nende kasvualadel selliseid häiringud, mis võimaldaksid seemnelist paljunemist ja levimist. Võrdselt oluline on liigi kasvualadel arendustegevuse ja koosluste täiendava kultuuristamise piiramine/takistamine. Nõmme-Mustamäe MKA-l on oluline ka haljastamise/korrastamise (nt liig sagedase muruniitmise) ohjamine11. Kanakulli peamised ohutegurid on pesitsusaegne häirimine, pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Ehkki linnades pesitsevad kanakullid on võrreldes loodusmaastikes pesitsejatega rohkem häiringutega kohastunud, peetakse ka linnades pesitsemisel liigile suureks negatiivseks mõjuks häirimist. Samas on mitmed uuringud näidanud, et linnu füüsiline konditsioon on negatiivselt seotud pesa hülgamise tõenäosusega, mis võimaldab järeldada, et rikkaliku aastaringse toiduga linnakullid ei hülga pesa juhusliku häirimise korral nii kergekäeliselt kui kesisema toidubaasiga kullid12. 3. Muudatused kaitse-eesmärkides Nõmme-Mustamäe MKA kaitse-eesmärgiks on seni olnud unikaalse Nõmme-Mustamäe maastiku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allika-alade ja suure rekreatiivse tähtsusega metsade kaitse, nende uurimine ning tutvustamine, puhkevõimaluste loomine, samuti linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Kaitseala metsa kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kaitseala kaitse-eesmärgid jäävad suures osas samaks, kuid kavas on muuta olemasolevate kaitse-eesmärkide sõnastust ja neid täiendada. Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse Õpiringi kivid, nõmmnelk ja kanakull ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse. Muudatuste tulemusel on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärgiks: 1) kaitsta ja tutvustada metsakooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid ning kaitstavaid looduse üksikobjekte – Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive; 2) kaitsta kaitsealust taimeliiki nõmmnelki (Dianthus arenarius) ja tema kasvukohti; 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ning tema elupaiku. 4. Peamised muudatused välispiiris ja tsoneeringus Muudatuste tulemusel on kaitseala kogupindala 197,9 ha, millest moodustab eramaa 7,3 ha, munitsipaalmaa 22,7 ha, riigimaa 164,5 ha ja avalik-õiguslik maa 3,4 ha. Hetkel on kaitse all 200,9 ha, millest moodustab eramaa 7,1 ha, munitsipaalmaa 26,7 ha, riigimaa 162,3 ha ja avalik-õiguslik maa 4,8 ha.

11 Kalamees, R. 2018. Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I – Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine 11-18/TA/414-5. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond. 12 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava eelnõu.

6

Üldkokkuvõttes kaitseala pindala väheneb 3 ha võrra, sest ala piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala servadest välja alad, kus kaitse-eesmärgiks seatavad väärtused puuduvad. Täielikult arvatakse kaitse alt välja avalik-õiguslikud maaüksused Kitsarööpa tee T7 (78401:101:2263), Seljaku tänav (78401:101:1535) ja Piiri tn 2 (78401:101:2207), eraomanduses olevad maaüksused Piiri tn 8 (78404:401:0820) ja Seljaku tn 17a (78404:406:7360), munitsipaalomanduses olevad maaüksused Harkumetsa tee T2 (78404:406:0167), Leina tänav (78401:101:1496), Turu plats 12 (78404:401:0247) ja Suusa tänav T1 (78404:401:0248). Suuremad piiri vähenemised toimuvad Künka tänav T2 (78401:101:3959) ja Külmallika tn 15 (78404:409:1890) maaüksustel, mis arvatakse osaliselt kaitsealalt välja. Uusi eraomanduses olevaid maaüksusi täiendavalt kaitse alla ei võeta, kuid piiri korrigeerimisel suureneb pisut kaitseala osakaal juba kaitse all olevatel eramaadel Trummi tn 25a (78404:409:4450) ja Männiliiva tn 6 (78405:501:0267). Trummi tn 25a puhul viiakse kaitseala piir vastavusse maaüksuse piiriga ja selle tulemusel hõlmatakse kaitseala koosseisu maaüksusel paiknev terviklik metsaosa. Maaüksusel Männiliiva tn 6 suureneb kaitseala osakaal nõmmnelgi kasvukoha kaitseks. Piir laieneb kaitseala idaosas nõmmnelgi kasvukoha kaitseks munitsipaalomandis olevatele maaüksustele Tervise tn 21a (78405:501:2520) ja Tervise tn 21b (78405:501:2530) ja lääneosas metsakoosluste kaitseks riigiomandis oleval maaüksusel Kadaka pst 159 (78404:409:0113). Nõmme-Mustamäe MKA tsoneeringut ei muudeta, kogu kaitseala territoorium kuulub ka edaspidi Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. 5. Peamised muudatused kaitsekorras Nõmme-Mustamäe MKA on tsoneeritud piiranguvööndisse, seega lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-dest 14 ja 31. Peamised muudatused kaitsekorra osas on esitatud teemade kaupa alljärgnevates tabelites. 5.1. Inimeste viibimine, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Inimestel on lubatud viibida, korjata marju

ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja -rajad on avalikuks kasutamiseks päikesetõusust kuni päikeseloojanguni.

 Kaitsealal on keelatud telkimine ja lõkke

tegemine selleks ettevalmistamata kohas. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 Kaitsealal on lubatud kuni 500 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui

 Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

 Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal, Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel väljaspool metsamaad ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

 Kaitsealal, välja arvatud Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul, on lubatud kuni 500 osalejaga rahvaürituse

7

500 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul tema poolt esitatud tingimustel.

korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on lubatud kuni 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.  Kaitseala valitseja nõusolekul, välja

arvatud Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul, on lubatud rohkem kui 500 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

Inimestel on jätkuvalt lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. LKS §-st 15 tulenevalt on kaitseala piiranguvööndis olevad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Võõral maaüksusel viibides tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse13 §-s 32 sätestatud omaniku huvidega, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Telkimine ja lõkke tegemine jääb lubatuks õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks lubatakse telkimist ja lõkke tegemist spordi- ja puhkeotstarbeliselt kasutataval Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel väljaspool metsamaad. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga. Praegu on ette valmistatud lõkkekohaks kaitseala piires Sütiste metsa lõkkekoht14. Nõmme- Mustamäe MKA kaitsekorralduskavaga15 (koostatud aastateks 2016–2025) täiendavaid statsionaarseid lõkkekohti kaitsealale ei planeerita. Rahvaürituse korraldamise regulatsioon jääb teatud erandiga samaks. Rahvaüritus on kindla(te) isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku kutsutud ehk organiseeritud ja kindlal ajal toimuv ettekavatsetud sündmus, mitte spontaanne idee kaitsealaga tutvuma minna. Rahvaüritus on näiteks organiseeritud matk, spordiüritus või meelelahutusüritus. Nõmme-Mustamäe MKA maastik leiab piirkonna elanike, tervisesportlaste ja niisama puhkajate poolt intensiivset kasutust. Kuna siinne maastik ja looduskooslused on aktiivse inimtegevuse suhtes tundlikud (nt avaldab liigne tallamine ja erinevad sportlikud tegevused järsul Mustamäe nõlval negatiivset mõju taimkattele ja põhjustavad varinguid), siis on tarvis kehtestada rahvaüritustele konkreetsed piirarvud. Kaitsealal, välja arvatud Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul, on

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047. 14 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/sutiste-metsa-puhkekoht. 15 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-4.2/15/21.

8

ilma nõusolekut küsimata lubatud kuni 500 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on lubatud kuni 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul, on lubatud rohkem kui 500 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on piirarv võrreldes ülejäänud kaitsealaga väiksem, et tagada optimaalne külastuskoormus sealsetel tallamistundlikel kooslustel. Liivikul võib liigne tallamine hävitada kooslusele iseloomulikud taimeliigid ja ohustada nõmmnelgi kasvualasid. Kaitseala valitseja nõusolek rahvaürituse korraldamiseks on vajalik, et kaitseala valitseja saaks looduväärtuste kaitseks tingimusi seada. Väiksema piirarvu kehtestamist nendel aladel toetavad ka teemaplaneeringus „Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimineˮ16 välja toodud tingimused. Teemaplaneeringu eesmärk on kaitsta unikaalset Nõmme ja Mustamäe maastikku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allika-alasid ja suure rekreatiivse tähtsusega metsi, seda uurida ja tutvustada, säilitada linnametsade elurikkust ning luua maastikueeldustele vastavad puhkevõimalused. 5.2. Sõiduki, maastikusõiduki ja ujuvvahendiga sõitmine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Kaitsealal on keelatud jalgratastega

liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud hooldus-, pääste- ning järelevalvetöödel.

 Ujuvvahendiga sõitmist ei ole reguleeritud.

 Kaitsealal on lubatud: - sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta

ja kergliikuriga ka radadel; - eelmises punktis nimetamata

juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel;

- ujuvvahendiga sõitmine.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel. Kaitse- eeskirja lisatakse kergliikuri mõiste tulenevalt liiklusseaduse17 muutmisest (jõustus 1.01.2021), kui kasutusele võeti uus sõidukite kategooria. Kergliikur hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Ehitusseadustiku18 (edaspidi EhS) § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud 16 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsusega nr 32. 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021014. 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020006.

9

rajatis. Kaitsealal olevatel teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Olemasolevatel teedel sõidukiga ja radadel jalgratta ning kergliikuriga sõitmine ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel. Teistel tingimustel ei ole väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud, sest see kahjustab kaitseala kooslusi, kaitsealuste taimede kasvukohti, Mustamäe nõlva ja pinnast. Kaitseala veekogudel lubatakse ujuvvahendiga sõitmist, varem seda tegevust kaitse-eeskirjaga reguleeritud ei olnud. Kuigi kaitsealal on tegemist võrdlemisi väikeste veekogudega (tiigid ja kuivenduskraavid), kus ujuvvahendiga sõitmine tõenäoliselt levinud tegevuseks ei kujune, siis on selle lubamine vajalik näiteks juhul, kui soovitakse kaitseala piires paiknevaid tiike puhastada. 5.3. Raietegevus Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Kaitseala on keelatud:

- uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, ja uuendusraie pargis;

- puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;

- puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

 Kaitsealal on keelatud: - uuendusraie; - puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine; - puidu kokku- ja väljavedu

külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

Kaitsealal keelatakse täielikult uuendusraie ja kaitsekord muutub selles osas rangemaks. Nõmme-Mustamäe MKA üheks kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste kaitse. Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Nõmme linnaosa19 rohealadel on põhieesmärk säilitada looduskeskkonda ja pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. Metsade tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka. Linnaruumis on oluline keskkonda ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks järjepidevalt säilitada. Seetõttu ei ole linnade territooriumil suurepindalalist lageraiet peetud sobivaks metsade uuendamise viisiks. Uuendusraie korral ei oleks linna rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud, kuna selle käigus likvideeritakse suurelt alalt kõik puud (peale üksikute säilik- või seemnepuude), mistõttu jäävad suured metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Selline raie kutsub esile negatiivseid muutusi elustikule ja elanike puhkevõimalustele. Samuti on uuendusraie keelamine oluline kaitse-eesmärgiks oleva kanakulli elupaikade säilimise seisukohast. Pesapaikade olemasolu on liigi esinemiseks üks 19 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering.

10

olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi ohutegureid. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad. Linna metsade elustikulise ja rekreatiivse väärtuse järjepideva säilimise tagab see, kui metsade majandamisel rakendatakse valdavalt püsimetsanduse võtteid valikraiega ja hooldusraiega, millest viimase hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele20 valgustusraie, harvendusraie ning sanitaarraie. Kaitsealal jääb keelatuks puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, samuti puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku. Energiapuistute rajamine ja puhtpuistute kujundamine vaesustab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. 5.4. Ehitustegevus

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Kaitsealal on keelatud uute ehitiste, kaasa

arvatud ajutised ehitised, püstitamine, välja arvatud alljärgnevalt toodud kohtades ja tingimustel.

 Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute ehitiste püstitamine järgmistes kohtades:

- spordiotstarbeliste ehitiste rajamine Nõmme Suusaklubi maaüksusel 78404:406:3610;

- spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine Nõmme Spordikeskuse maaüksusel 78404:409:1890, kusjuures ehitiste kõrgus ei tohi olla üle 11 m;

- kergliikluseks tunneli ehitamine Tähetorni tänava ja Särje tänava ristumiskohas;

- sissesõidutee ehitamine Tähetorni tn 4b maaüksusele juurdepääsuks Trummi tänavalt;

- kogu kaitsealal rajatiste (kaasa arvatud teede ja liinirajatiste) püstitamine.

 Kaitsealal on keelatud uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul:

- spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana- Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel;

- rajatiste püstitamine.

Kaitsealal jääb üksikute eranditega keelatuks uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. EhS § 3 lg 2 kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis. EhS § 3 lg 4 tähenduses on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Kaitsealal, välja arvatud Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel, ei ole lubatud uute hoonete püstitamine. Kaitsealal ei paikne olemasolevaid elamualasid, ala on suures osas kaetud looduslike metsa- ja liivikukooslustega ning seda läbib

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010.

11

Mustamäe nõlv, millele avanevad allikad. Uute hoonete püstitamine tooks endaga kaasa ulatuslikke muudatusi piirkonna maastikuilmes, kooslustes, kahjustaks pinnavormi ja ohustaks sellega kaitseala seisundit ja kaitse-eesmärkide saavutamist. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel ning rajatiste püstitamine ülejäänud kaitsealal. Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusele on juba ajalooliselt rajatud spordi- ja puhkeotstarbelisi ehitisi, mistõttu vastava otstarbega hooned ja rajatised on maaüksusele omased ja nende püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul ei sea ohtu kaitse- eesmärkide saavutamist. Ka kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on nimetatud maaüksusel kaitseala valitseja nõusolekul olnud lubatud spordiotstarbeliste ehitiste rajamine. Teised lubatud rajatised kaitsealal võivad olla näiteks sissesõidutee Kadaka pst 157 (78404:409:4420) maaüksusele juurdepääsuks, kommunikatsioonivõrgud, suunaviidad, infotahvlid, kaitseala tähised jms. Kaitseala valitseja nõusoleku andmine on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Kaitseala valitseja nõusoleku andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: metsamaad ei raadata, ehitustegevusega ei tohi kahjustata Mustamäe nõlva, selle kuju ja kõrgussuhteid, kaitsealale omaseid vaateid, metsa- ja liivikukooslusi, kaitsealuste liikide leiukohti, Glehni pargi allikate veerežiimi, puudub vajadus ulatuslikult pinnast teisaldada ja täita. EhS § 4 lõike 1 järgi on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kuna kaitseala üheks tähelepanuväärsemaks väärtuseks on Mustamäe nõlv, siis ei anna kaitseala valitseja nõusolekut sellise rajatise või spordi- ja puhkeotstarbelise ehitise püstitamiseks, mis kahjustab oluliselt pinnavormi. Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine Nõmme Spordikeskuse maaüksusel 78404:409:1890. Kuna nimetatud maaüksus on suures osas kavas kaitsealast välja piiritleda, siis vastavat erandit enam kaitse-eeskirjaga ei reguleerita. Lisaks on kehtivas kaitse-eeskirjas kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kergliikluseks tunneli ehitamine Tähetorni ja Särje tänava ristumiskohas ning sissesõidutee ehitamine Tähetorni tn 4b maaüksusele juurdepääsuks Trummi tänavalt. Kergliikluseks tunneli ehitamise erisust enam ei sätestata, sest vastav tunnel on rajatud. Kuna kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajatiste püstitamine, mille hulka kuuluvad ka sissesõiduteed, siis selliseid erandeid kaitse-eeskirjaga vaja reguleerida ei ole. 5.5. Jahipidamine ja kalapüük

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Ei reguleerita.  Ei reguleerita.

Kaitsealal ei reguleerita jahipidamist, sest tiheasustusala ei kuulu jahiseaduse21 § 3 lg 2 p 1 kohaselt jahimaa hulka ning § 23 lg 3 p 1 alusel ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist jahipidamiseks. Eelnevast tulenevalt ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ka jahiulukite lisasöötmist. Samuti ei reguleerita kalapüüki, sest kaitsealal puuduvad selleks sobivad veekogud. 5.6. Maavara kaevandamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020091.

12

 Kaitsealal on keelatud maavarade ja maa- ainese kaevandamine.

 Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine.

Kaitsealal jääb keelatuks maavara kaevandamine, sest see kahjustaks maastikuilmet, pinnavormi, kooslusi ja veerežiimi. Maapõueseaduse22 § 95 lg 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja suuremaid pinnasetöid, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet ja seeläbi kahjustada kaitse- eesmärke. 5.7. Maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Kaitsealal on keelatud:

- uute maaparandussüsteemide rajamine;

- looduslike ja tehislike veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.

 Kaitsealal on keelatud: - uue maaparandussüsteemi

rajamine.  Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

- tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

Kaitsealal jääb keelatuks uue maaparandussüsteemi rajamine, sest sellega rikutakse koosluste ja allikaalade veerežiimi ja seisundit. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse23 § 3 lg 1 tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Nõmme-Mustamäe MKA-le ei jää maaparandussüsteeme. Üksikud kraavid ei ole maaparandussüsteemid, vaid rajatised, ning vajaduse korral saab nende rajamist kaitseala valitseja nõusolekul lubada, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke, eelkõige niiskemaid metsakooslusi ja allikaala. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Näiteks võib tegevust vajadusel lubada Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusele talveperioodil kunstlume tootmiseks rajatud tiigi puhul. Looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ei ole lubatud. 5.8. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord  Kaitsealal on keelatud väetiste ja

mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul ning poollooduslikul rohumaal.

 Kaitsealal on keelatud: - biotsiidi, väetise ja

taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õuemaal.

Kaitsealal jääb keelatuks biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine, kuna nende kasutamine mõjutab koosluste looduslikku tasakaalu ja elustiku mitmekesisust ning muudab koosluste taimkatte liigilist koosseisu. Nimetatud ühendid võivad sattuda mulla kaudu põhjavette ja veekogudesse ning neid reostada. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on lubatud ainult õuemaal, sest nendel aladel ei leidu looduslikke koosluseid.

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059. 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020008.

13

5.9. Muu regulatsioon Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitsealal ei reguleerita lisaks jahipidamisele, jahiulukite lisasöötmisele ja kalapüügile veel pilliroo ja adru varumist ning poollooduslike koosluste hooldamist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroo ja adru varumiseks sobilikke alasid ega varusid ning puuduvad keskkonnaregistrisse kantud poollooduslikud kooslused. Lautri ja paadisilla püstitamist ja laiendamist kaitse- eeskirjaga ei reguleerita, kuivõrd kaitsealal puuduvad sellised veekogud, kuhu võiks tekkida vajadus lautri ja paadisilla rajamiseks. 6. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, elukeskkonnale, looduskeskkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest ala on juba riikliku kaitse all. Maamaksuseaduse24 § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast ning see jääb maaomanikele kehtima ka edaspidi. Kuna kaitseala pindala summaarselt väheneb (3 ha), siis kokkuvõttes kaitse-eeskirja uuendamisest tulenevalt maamaksutulu muutused Tallinna linnale on marginaalsed. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kaitstava loodusobjekti riigile omandamise kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 24225. Nimetatud määruse kohaselt ei piira kaitseala piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie. Kuna kaitsekorra uuendamisega keelatakse uuendusraie, siis jääb kaitsealale üks selline kinnisasi, mis nimetatud kriteeriumile võiks vastata, kuid hetkel seal takseerkirjeldused puuduvad. Kaitse-eeskirja muutmisega arvatakse kaitseala koosseisu 2,1 ha varem väljaspool kaitseala asuvat riigiomandis olevat metsamaad. Kuna uuendusraie keelatakse täielikult, siis jääb selles osas riigimetsast tulu saamata.

24 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122020010. 25 Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alusedˮ. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017017.

14

Nõmme-Mustamäe MKA-le ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetuskõlblikku Natura 2000 erametsamaad, seega selles osas riigil kulutused puuduvad. 7. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud Lisatakse pärast väljatöötamise kavatsuse tutvustamist. 8. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele Lisatakse pärast väljatöötamise kavatsuse tutvustamist.

15

Lisa 1. Nõmme-Mustamäe MKA välispiir (punasega kehtiv piir, rohelisega planeeritav piir)

16

Lisa 2. Nõmme-Mustamäe MKA maaomand

17

Lisa 3. Nõmme-Mustamäe MKA väärtused