Haavakannu looduskaitseala kaitsekorralduskava muutmine

K O R R A L D U S

21. märts 2023 nr 1-3/23/78

Haavakannu looduskaitseala

kaitsekorralduskava muutmine

Maaeluministri 23.12.2022 määrusest nr 79 „Perioodi 2023‒2027 pärandniidu hooldamise

toetus” muutmise järgselt ei ole ilma mõjuva põhjuseta (kaitsealuse liigi konkreetne elu- või

leiukoht) ajalised piirangud pärandniitude hooldamisele enam vajalikud. Põhitegevusi viiakse

ellu nimetatud määruse § 8 lõikes 2 nimetatud kaitsekorra alusel, välja arvatud juhul, kui

kaitsekord või kaitsekorralduskava ei näe ette ajalisi piiranguid. Vältimaks olukorda, kus

kaitsekorralduskavades kajastatud niitmise alguskuupäevad on seatud lähtuvalt kehtetuks

tunnistatud päraniitude hooldamise toetuse määruse kaitsekorrast, muudetakse käesoleva

korralduse punktis 1 toodud kaitsekorralduskava. Kavast eemaldatakse niitude hooldamisele

seatud ajalised piirangud, mis ei ole sisuliselt põhjendatud ega vajalikud.

Keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise

kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 6 järgi kehtivad enne nimetatud määruse

jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni,

olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. Sellele tuginedes kustutatakse

kaitsekorralduskava tiitellehelt kaitsekorralduse periood.

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. muudan Keskkonnaameti peadirektori 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/15-2 kinnitatud

Haavakannu looduskaitseala (Haavakannu loodusala) kaitsekorralduskava aastateks 2021‒2030.

2. Asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga.

2 (2)

3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaotuskava: Taavi Tattar, Riina Kotter, Gunnar Sein, Kaidi Jakobson, Geili Pütsepp,

Maret Vildak, Marju Erit

Reet Reiman

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori 28.08.2020

käskkirjaga nr 1-2/20/15 -2

Keskkonnaamet 2020

Haavakannu looduskaitseala

(Haavakannu loodusala)

kaitsekorralduskava

MUUDETUD

Keskkonnaameti

21.03.2023

korraldusega nr 1-3/23/78

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 5

1.1. Ala iseloomustus .............................................................................................................. 5

1.2. Maakasutus ....................................................................................................................... 7

1.3. Huvigrupid ....................................................................................................................... 9

1.4. Kaitsekord ........................................................................................................................ 9

1.5. Uuritus ............................................................................................................................ 10

Läbiviidud inventuurid ja uuringud ........................................................................ 10

Riiklik seire ............................................................................................................. 11

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................... 12

2.1. Elustik............................................................................................................................. 13

Kaunis kuldking ...................................................................................................... 15

Punane tolmpea ....................................................................................................... 17

Rohekas õõskeel...................................................................................................... 19

Harilik kopsusamblik .............................................................................................. 20

Metsis ...................................................................................................................... 23

2.2. Kooslused ....................................................................................................................... 24

Niidud ..................................................................................................................... 27

Metsad ..................................................................................................................... 30

3. KÜLASTUSKORRALDUS ................................................................................................. 35

3.1. Tähised ja infotahvlid ..................................................................................................... 36

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ................................ 37

4.1. Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................ 37

Inventuurid, seired ja uuringud ............................................................................... 37

Hooldus, taastamine, ohjamine ............................................................................... 38

Taristu ..................................................................................................................... 41

Eeskirjad, kavad ...................................................................................................... 42

4.2. Tegevuskava ................................................................................................................... 43

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ........................................ 44

KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................... 46

3

LISAD ........................................................................................................................................... 49

Lisa 1. Kaitse-eeskiri ................................................................................................................ 49

Lisa 2. Väärtuste koondtabel..................................................................................................... 55

Lisa 3. Avalikustamise materjalid............................................................................................. 58

Lisa 4. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine

kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal ........................................................................................ 61

Lisa 5. Fotod ............................................................................................................................. 62

4

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Haavakannu looduskaitseala (edaspidi Haavakannu LKA) kaitsekorralduskava

eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi kaitseala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha ja ulatuse

kirjeldusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek, mis toimus 09.12.2010 algusega

kell 16.00 Vinni Vallavalitsuse saalis. Kaasamiskoosoleku protokoll on lisatud

kaitsekorralduskava lisasse 3.

Kaitsekorralduskava esialgse versiooni koostas 2010. aastal Keskkonnaameti tellimusel

OÜ Naturum ekspert Mati Kose, keda selles töös abistasid Keskkonnaameti töötajad Timo Kark

ja Katrin Jürgens. Autor tänab kava koostamist nõustanud eksperte Tõnis Muru ja Uudo Timmi.

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialist Riina Kotter

(tel: 503 7128, e-post: [email protected]). Kava kaasajastas 2020. aastal

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Liggi Namm (tel: 522 6894,

e-post: [email protected]).

KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE

KASUTAMISE STRATEEGIA 2007–2013” JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA

ARENDAMISE RAKENDUSKAVA” PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA

KESKKONNAKASUTUSE INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE”

MEETME „KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE

LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA

REGIONAALARENGU FONDI VAHENDITEST.

Kaanefoto autor Liggi Namm

5

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Haavakannu LKA pindala on 1912,4 ha ning see asub Lääne-Viru maakonnas Vinni ja Väike-

Maarja vallas (joonis 1). Kaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku maastikurajooni keskosas.

Piirkonna mullastikku ja reljeefi on valdavalt määranud jääajaga kaasnenud aluskorra kõrgendiku

kulutusrežiim. Maastik on kergelt lainjas üksikute väiksemate moreenkuhjatistega. Kaitsealast

põhjas asub Suurekivi looduskaitseala, lõunaosa on ühenduses Tudu piirkonna ja Alutaguse

suurema loodusmaastikuga.

Kaitsealale iseloomulikud kooslused on puisniidud ja nende kinnikasvamisel kujunenud mets.

Mõnel pool on endistele puisniidualadele kultiveeritud kuuske, nendes kohtades on niidutaimestik

enamasti hävinud. Kaitseala metsad on peamiselt kuuse või männi enamusega segametsad, kus

kasvab üpris palju tammesid. Kaitseala on kogu Eestis oluline roheka õõskeele ja piirkonnas

oluline kopsusambliku kasvukoht. Lisaks on kaitsealal mitmeid teiste kaitsealuste liikide ja

vääriselupaiga tunnusliikide leiukohti.

Haavakannu LKA (keskkonnaregistri kood KLO1000673) moodustati Haavakannu hoiuala,

Raeküla metsise ja Linkaevu loendorava püsielupaiga põhjal 2018. aastal1. See osa kaitsealast

(1213 ha) kuulub ühtlasi ka üle-euroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000

Haavakannu loodusala (EE0060207) nime all. Plaanis on esitada Euroopa Komisjonile ettepanek

loodusala suurendamiseks ligikaudu 14 ha võrra. 2018. aastal arvati Haavakannu LKA koosseisu

u 700 ha metsi kaitseala lõunaosas (Laanemetsa sihtkaitsevöönd), mis Natura alasse ei kuulu ja

kuhu seda pole plaanis ka laiendada (joonis 1). See ala võeti täiendavalt looduskaitse alla, et täita

nii Looduskaitse kui ka Metsanduse arengukavade eesmärke: parandada metsade range kaitse

tüpoloogilist esindatust. Kaitsekorralduskavaga eesmärkide seadmisel on arvestatud loodusala

piiridega, looduskaitseala eesmärgid on ühtlasi ka loodusala (Natura ala) eesmärgid.

Haavakannu LKA kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning

haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Lisaks on eesmärk kaitsta loodusdirektiivi2 I lisas

nimetatud elupaigatüüpe, milleks on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)3, liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liikidest on kaitse-eesmärk kaitsta

loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ning direktiivis

käsitlemata punast tolmpead (Cephalanthera rubra), rohekat õõskeelt (Coeloglossum viride),

1 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrus nr 118 „Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiriˮ

(lisa 1).

2 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on

tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

6

harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria) ja metsist (Tetrao urogallus) ning nende

elupaiku. Rohekas õõskeel kuulub kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud

liikide punase nimestiku viimase (2017. a) hindamise järgi kriitilises seisundis (CR)4 liik (EELIS,

2020). Kaunis kuldking kuulub II kaitsekategooriasse ja tema seisund on ohulähedane (NT)

(EELIS, 2020). Punane tolmpea ja metsis kuuluvad II ning harilik kopsusamblik

III kaitsekategooriasse, kõik kolm liiki on ohualtid (VU) (EELIS, 2020).

Joonis 1. Haavakannu LKA välispiir ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Haavakannu loodusala

Euroopa Komisjonile esitatav piir (suures osas kattub juba kehtiva loodusala piiriga). Joonise alus:

Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

4 Punase nimestiku kategooriad on: piirkonnas väljasurnud (RE), kriitilises seisundis (CR), väljasuremisohus (EN),

ohualdis (VU), ohulähedane (NT), soodsas seisundis (LC), puuduliku andmestikuga (DD), võõrliigid (NA), liigid,

mille haruldust ei ole hinnatud (NE).

7

1.2. MAAKASUTUS

Ligikaudu 90% (1725 ha) Haavakannu LKAst on metsamaa (joonis 2). Metsaalasid on kõige

vähem kaitseala kirdeosas, kus asuvad suured hõredalt kasvavate tammedega rohumaad. Kokku

on rohumaa ja haritava maa kõlvikuid kaitsealal umbes 186 ha, so 10% kaitsealast. Kasutuses

olevaid majapidamisi kaitsealal ei ole. Varasemal ajal on seal asunud mitmeid väikesi metsade ja

puisniitude vahel asunud talumajapidamisi, mis praeguseks on osaliselt või täielikult hävinud.

Mitmel pool kaitsealal on tänaseni säilinud arvukalt väikesi metsaheinamaid. Ajaloolistel kaartidel

(joonis 3) on näha, et enamikul neist niitudest oli üks või mitu küüni niidetud heina hoidmiseks.

Kaitseala on liigendatud üpris tiheda pinnasteede võrgustikuga, kokku on teid üle 16 km. Need on

metsamajanduslikul ja omaaegsetel militaarsetel eesmärkidel rajatud kohaliku tähtsusega teed.

Ligikaudu 30% (583 ha) kaitseala maast on eraomandis, ülejäänud 1329 ha on riigiomandis

(joonis 4). Kolme riigimaa (kokku umbes 14 ha) valitseja volitatud asutus on Maa-amet, ülejäänul

Riigimetsa Majandamise Keskus. Munitsipaalmaad ega vormistamata (jätkuvalt riigi omandis

olevat) maad kaitsealal ei ole.

Joonis 2. Kõlvikuline jaotus Haavakannu LKA-l. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

8

Joonis 3. Väljavõte 1948. aasta topokaardist Haavakannu LKA loodeosas. Maa-amet 2020.

Joonis 4. Maaomandi jaotus Haavakannu LKA-l. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

30%

70%

eraomand 583 ha riigiomand 1329 ha

9

1.3. HUVIGRUPID

Keskkonnaamet (KeA) ‒ kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse-

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

Keskkonnainspektsioon (KKI) ‒ korraldab järelevalvet kaitstavatel loodusobjektidel.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostaja riigimaadel

ning külastuse korraldaja. Paigaldab kaitseala tähised ja infotahvlid, majandab riigimetsa.

Vinni ja Väike-Maarja Vallavalitsus ‒ on huvitatud ala looduväärtuste hoidmisest ja kaitsest.

Loodusteadlased, loodushuvilised – soovivad uurida ja säilitada loodusväärtusi.

Maaomanikud – on huvitatud maaomandi kasutamisest, maaomandi tuludest ja korrastatud

maastikest ning soovivad säilitada loodusväärtusi.

Poollooduslike koosluste hooldajad – soovivad hooldada poollooduslikke kooslusi ja/või nende

hooldamisest tulu teenida.

Jahimehed ‒ on huvitatud jahi pidamisest alal. Haavakannu LKA kaitse-eeskirja järgi on

jahipidamine üldiselt kaitsealal lubatud, välja arvatud Raeküla sihtkaitsevööndis, kus metsise

kaitseks ei või 1. veebruarist 31. augustini jahti pidada. Kaitseala jaguneb suures osas kolme

jahipiirkonna (Pajusti, Triigi ja Vinni) vahel, väike osa jääb ka Väike-Maarja jahipiirkonda.

1.4. KAITSEKORD

Haavakannu LKA kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrusega

nr 118 kinnitatud kaitse-eeskirjaga (lisa 1). Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks (kogupindalaga 1385 ha) ja

üheks piiranguvööndiks (527 ha, joonis 5). Sihtkaitsevööndis asuvad kaitseala kõige

väärtuslikumad metsakooslused, sh loodusdirektiivi metsaelupaigatüübid ning kompaktsemad

kaitsealuste liikide kasvukohad. Piiranguvööndis asuvad suured poollooduslike koosluste alad

ning sealne mets on puhvriks ja siduskoridoriks looduskaitseliselt väärtuslikumate elupaikade

ümber. Piiranguvöönd on ka oluline kaitsealuste liikide kasvukoht. Sihtkaitsevööndis on

majandustegevus keelatud, piiranguvööndis on see kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimustel

lubatud. Inimestel on üldiselt lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi

kogu kaitsealal, vaid Raeküla sihtkaitsevööndis ei tohi 1. veebruarist 30 juunini väljaspool teid

viibida. See keeld on seatud metsise kaitseks. Kogu kaitsekorraga saab tutvuda Riigi Teataja

veebiväljaandes (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018008) ja kaitsekorralduskava lisas 1.

10

Joonis 5. Haavakannu LKA tsoneering. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

1.5. UURITUS

LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Ulatuslikumad metsade inventuurid Haavakannu LKA- l tegid spetsialistid OÜst Terrapro ja OÜst

Metsaruum Keskkonnaameti tellimusel 2009. ja 2015. aastal. Samade inventuuride käigus

kaardistati ka metsamaa kõlvikule jäävad puisniidud. Metsainventuurid hõlmasid ainult

loodusalasse jäävat osa, st Laanemetsa sihtkaitsevööndis ei ole metsade inventuuri tehtud.

Puisniite ja teisi poollooduslikke kooslusi on Keskkonnaameti tellimusel inventeeritud veel mitmel

aastal, samuti on inventuure teinud Keskkonnaameti spetsialistid. Kaitsekorralduskava koostamise

käigus 2010. aastal kaardistas puisniite Mati Kose. Inventuuride järgi vastab loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpidele umbes 270 ha metsadest ning poollooduslikke kooslusi on ligikaudu

280 ha. Lisaks on sihtkaitsevööndis üle 130 ha potentsiaalseid metsaelupaiku, ehk siis alasid, mis

loodusliku arengu käigus kujunevad umbes 30 aasta jooksul loodusdirektiivi elupaigatüübi

kriteeriumitele vastavaks.

2000. aastate alguses inventeeriti kaitsealal 24 vääriselupaiga tunnusega ala (sh puisrohumaad)

kogupindalaga peaaegu 340 ha-l (EELIS, 2020).

11

Kaitseala samblikke uurisid 2003. a Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadurid

A. Suija ja P. Lõhmus uuringu Inventory of Lichens in Oak Forests around Rakvere, Lääne-

Virumaa raames. Uuringu käigus leiti alalt mitmeid haruldasi ning tähelepanuväärseid

samblikuliike, teiste hulgas II kaitsekategooria liigid must limasamblik (Collema nigrescens) ja

ruske nuisamblik (Sclerophora coniophaea) ning III kaitsekategooria liigid sile neersamblik

(Nephroma laevigatum), harilik neersamblik (Nephroma parile), haava-tardsamblik (Leptogium

saturninum) ja puna-näsasamblik (Lecidea erythrophaea). Samuti avastati alalt seeneliik

Botryobasidium medium, mille leiukohti oli seni Eestis teada vaid üks (Alam-Pedjal). Kahjuks ei

kaardistatud andmeid täpselt ning neid ei olnud võimalik keskkonnaregistrisse kanda.

Hariliku kopsusambliku seisundit ja mõjutegureid on Pandivere aladel, sh Haavakannu LKA-l,

uurinud Tartu Ülikooli teadlased perioodil 2009‒2012 (Torim 2009, Jüriado, Liira 2010, Jüriado

jt 2011; Jüriado jt 2012).

RIIKLIK SEIRE

Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade keskkonnaseisundist ja selle pikaajalistest

muutustest ning hinnata riiklike tegevus-, arengu- jm kavade täitmise mõju keskkonnale. Riikliku

keskkonnaseire programm jaguneb 12 allprogrammiks: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire,

välisõhu seire, põhjavee seire, pinnavee seire, mereseire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire,

metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Kõikide

programmide kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaagentuuri veebilehelt

https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire.

Haavakannu LKA-l tehakse riikliku seire elustiku mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi

raames ohustatud taimekoosluste seiret (Haavakannu seireala, Keskkonnaregistri kood

SJA3626000). Kaitseala on osa hirvlaste pabulaloenduse alast (keskkonnaregistri kood

SJB2906000). Seireala on üle 5400 ha suurune ja Haavakannu LKA-le jääb sellest ligikaudu

1670 ha. Seire tulemustest saab täpsemalt lugeda väärtuste peatükis (ptk 2.1).

Kaitsealustest liikidest seiratakse Haavakannu LKA-l lendoravat ja metsist. Neid liike seiratakse

endiste püsielupaikade (Linkaevu lendorava ja Raeküla metsise) aladel, mis 2018. aastal liideti

looduskaitsealaga. Lendorav registreeriti praeguse Haavakannu LKA territooriumil viimati

1998. aastal, kuigi hiljem on teda korduvalt otsimas käidud, pole lendoravat ega tema tegevusjälgi

kaitsealalt leitud (Keskkonnaagentuur, 2016, 2018; Eesti Looduseuurijate Selts, 2019). Kuna

lendoravat ei ole Haavakannu LKA-lt viimasel 20 aastal leitud ning piirkonnas on lendoravale

sobivaid elupaiku vähe, need on väikesed ja killustunud, ei ole ta nimetatud ka Haavakannu LKA

kaitse-eesmärkide hulgas. Tehakse ettepanek arvata lendorav välja ka loodusala kaitse-

eesmärkidest.

Metsise mängus registreeriti 2010. aastal kolm kukke, kuid alates 2015. aastast üks kuni kaks

kukke (Keskkonnaagentuur, 2015, 2017, 2018). Metsisest saab täpsemalt lugeda peatükist 2.1.5.

12

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Kaitseala loodusväärtuste kujunemist on mõjutanud mõõdukas inimtegevus: suur osa alast on

olnud kasutusel poollooduslike rohumaadena, siin on karjatatud loomi ja niidetud heina.

Tänapäeval on kaitsealal nii vana metsa, kus kasvab üpris palju laialehiseid puid (peamiselt

tammesid), tihedamaid mitmekesise puurinde ja sarapuudega puisniite kui ka hõredama puu- ja

põõsarindega niite. Mitmel pool alal leidub eri liigist (tamm, remmelgas, kask, haab jt) suuri vanu

õõnsustega ja sammaldunud puid, sh lamapuitu. Selline mitmekesine maastik ja elemendid

pakuvad elupaiku paljudele liikidele, sealhulgas haruldastele ja ohustatutele.

Kuigi tänapäeval kaitsealal ühtegi majapidamist ei ole, on seal teadaolevalt olnud kolm talu- ja

kaks metsavahikohta. Maa-ameti geoportaali 2020. aasta andmetel leidub Haavakannu LKA-l 18

pärandkultuuriobjekti, mis pärinevad väga erinevatest aegadest. Pärandkultuuri all mõistetakse

antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte

maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale (Maaameti geoportaal, 2020). Haavakannu LKA-l registreeritud

pärandkultuuriobjektid:

1. Aruküla puisniit – üle 100 ha suurune;

2. Müta tammik – umbes 90 ha suurune niidetav poollooduslik kooslus kaitseala põhjaosas;

3. Haavakannu talukoht – tulekahjus hävinud;

4. Linkaevu metsavahikoht – hooned hävinud;

5. Nõukogudeaegne karjaku maja endisel karjamaal, nüüdsel puisniidul;

6. Müta (Porkuni-Müta) metsavahikoht – eluhoone aimatav koht korstnakünka järgi keset

platsi;

7. Mihkelsoni (Lillemaa) talukompleks – samas hoones elumaja, laut, küün. Laudas

kadakapuust sõimekohad;

8. talukoht Aruküla puisniidul – maja kokku lükatud, paekiviga vooderdatud 2 m sügavune

kaev;

9. Haavakannu piirikivi – Haavakannu talumaadel oli nelja valla ristikivi-piirikivi. Kivi on

maaparandustööde käigus ümberlükatud talu õuemaa serva;

10. külatanum;

11. hobusetee;

12. Männisalu metsatee;

13. Haavakannu talu ja Mihkelsoni (Lillemaa) talu vaheline metsatee;

14. kaks metsavennapunkrit;

15. Aruküla lahingu koht;

16. metsavahi mälestuskivi (kaitseala piiril);

17. Põhjasõjaaegsed hauad – maastikus pole jälgi säilinud;

18. vanad kohanimed – Männisalu lipumägi, Karuaugu mäed.

13

2.1. ELUSTIK

Haavakannu LKA elustik on silmatorkavalt rikas mitmesuguste haruldaste, ohustatud ja

kaitsealuste liikide poolest. Seejuures on tähelepanuväärne liigilise koosseisu mitmekesisus

erinevate süstemaatiliste rühmade osas. Näiteks on kaitsealalt teada kahe mikrosambliku liigi

esmaleiud Eestis (Suija ja Jüriado, 2003). Üks liigirikkuse ja haruldusterohkuse põhjus on, et siin

esinevad Eestis, eriti Kesk-Eestis tänapäeval vähelevinud kooslused, mis ongi väga liigirikkad:

laialehised metsad ja poollooduslikud niidukooslused. Laialehiste puude ja paljude taimeliikide

kasvu soodustab lubjarikas Pandivere kõrgustiku mullastik.

Keskkonnaregistris on Haavakannu LKA-l registreeritud 14 kaitsealuse liigi olemasolu (tabel 1).

Lisaks on eElurikkuses (Eesti elurikkuse andmeportaalis) kanded kuue kaitsealuse sambliku-,

nelja linnu- ja ühe roomajaliigi kohta, mis keskkonnaregistris ei kajastu. Seega on erinevate

allikate andmeil teateid 25 kaitsealuse liigi leiust Haavakannu LKA-l. eElurikkuses on 2020. aasta

jaanuari seisuga Haavakannu LKA-l või selle piiril märgitud üle 300 kirje umbes 200 liigiga

(mõned seened ja samblikud pole liigi tasemeni määratud). Nende hulgas on nii kaitsealuseid,

haruldasi kui ka n-ö tavalisi liike. Kokku on kaitsealal kanded 100 soontaime-, 17 seene-, 44

sambliku-, 18 päevaliblika, 34 linnu-, ja 3 imetajaliigi kohta. eElurikkuses kajastuvad nii

teadusuuringute andmed kui ka juhuvaatlused. Andmed päevaliblikate kohta pärinevad peamiselt

2016. aastast (päevaliblikate levikuatlase koostamine, vaatleja Anu Tiitsaar) ning soontaimede

kohta 2018. ja 2019. aastast (soontaimede levikuatlase koostamine, vaatlejad Ott Luuk, Peedu

Saar, Toomas Kukk). Haavakannu LKA-l on ainus kaasaegne elsassi soomuka (Orobanhe

alsatica) leiukoht. Suurem osa eElurikkuses olevatest samblike ja seente kirjetest pärineb

2003. aastast, mil inventeeriti Lääne-Virumaa tammikutes seeni, samblaid, samblikke ja putukaid.

Kõik need andmed ei ole keskkonnaregistris, sest puuduvad täpsed GPS-koordinaadiga leiukohad.

Ave Suija inventeeris kaitsealusetest liikidest hariliku neersambliku (Nephroma parile), musta

limasambliku (Collema nigrescens), puna-näsasambliku (Lecidea erythrophaea), ruske

nuisambliku (Sclerophora coniophaea), sileda neersambliku (Nephroma laevigatum) ja võrk-

nuisambliku (Sclerophora peronella). Seeni inventeerisid 2003. aastal Erast ja Ilmi Parmasto, kes

leidsid Haavakannu LKA-lt viis haruldast või tähelepanuväärset seeneliiki ning ühe sellise liigi

(Botryobasidium meedium), mis seni oli teada vaid ühest leiukohast Eestis. Kaitsealal märgatud

lindude andmed eElurikkuses pärinevad peamiselt Eesti Ornitoloogiaühingult (linnuatlase

koostamise vaatlused), lisaks keskkonnaregistris olevatele liikidele on kaitsealustest linnuliikidest

märgitud herilaseviu (Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo), hoburästa (Turdus viscivorus) ja

tedre (Lyrurus tetrix, sünonüüm Tetrao tetrix) esinemine.

eElurikkuses on märgitud arusisaliku, karu ja mägra olemasolu kaitsealal. Hirvlaste

pabulaloenduse riikliku seire andmetel elavad kaitseala piirkonnas sõralistest metskits, punahirv

ja põder (Veeroja, Männil, 2018). Metskitse ja punahirve arvukus on viimastel aastatel märgatavalt

suurenenud. Metssiga oli alal varem arvukas, kuid sigade Aafrika katku ja sellega seotud küttimise

tõttu on liigi arvukus kogu Eestis oluliselt langenud. 2018. aasta ulukiseire käigus ei märgatud

14

Haavakannu piirkonnas ühtegi metssea tuhnimisjälge ega pabulat (Veeroja, Männil, 2018). Eesti

metssigade populatsiooni arvukuse kasvades tuleb metssiga kindlasti Haavakannu LKA-le tagasi,

sest tammedega metsad on neile meelepärane elupaik. Ruutloenduse andmetel on kaitseala

piirkonnas hundi, ilvese ja karu sigiv asurkond. Kaitsealal puuduvad veekogud ja kraavid, mistõttu

pole ala oluline kahepaiksete elupaik. Üldiselt selgrootute (va liblikate) kohta andmed puuduvad.

Tabel 1. Keskkonnaregistrisse kantud kaitsealused liigid Haavakannu LKA-l 2020. aasta aprilli

alguse seisuga. EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik viimase (2017.–2019. a) hindamise

seisuga.

Liigirühm Liigi nimi eesti

keeles Liigi nimi ladina keeles

Kaitse-

kategooria EPN

Loodus- või

linnu-

direktiivi

lisa

Seened haavanääts Junghuhnia

pseudozilingiana

III ohualdis (2008)

Samblikud harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria III ohualdis

puna-näsasamblik Lecidea erythrophaea III ohulähedane

must limasamblik Collema nigrescens II ohualdis

harilik neersamblik Nephroma parile III ohualdis

Samblad sulgjas õhik Neckera pennata III soodsas seisundis

Soontaimed harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III soodsas seisundis

kaunis kuldking Cypripedium calceolus II ohulähedane II ja IV

pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III ohuväline

punane tolmpea Cephalanthera rubra II ohualdis

rohekas õõskeel Coeloglossum viride I kriitilises

seisundis

suur käopõll Listera ovata III soodsas seisundis

väike käopõll Listera cordata II ohualdis

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III soodsas seisundis

Linnud laanepüü Tetrastes bonasia III ohualdis I ja II

metsis Tetrao urogallus II ohualdis I, II ja III

rukkirääk Crex crex III soodsas seisundis I

15

KAUNIS KULDKING

LoD – II, IV; LoA – jah; KE – jah; II kaitsekategooria; EPN – ohulähedane (NT)5.

Kaunile kuldkingale (Cypripedium calceolus) on Pandivere kõrgustiku lubjarikka mulla ning

vaheldusrikka metsade-niitude kooslusega Haavakannu LKA soodne elupaik. Liik kasvab

enamasti poolvarjulistes kohtades avamaastike servades või hõredamates metsades. Kaitsealal on

registreeritud üheksa leiukohta, tõenäoliselt on aga liik palju laiemalt levinud. Seitsme leiukoha

andmed on vanemad kui kümme aastat ning nendes on registreeritud üksikud taimed. Suurim

teadaolev kauni kuldkinga kasvukoht on rohunditerikkaks kuusikuks kujunenud endisel puisniidul,

kus 2012. aastal kasvas 0,6 hektaril hinnanguliselt 800 puhmikut (loendatud 2503 võsu, neist 1617

generatiivsed; EELIS, 2020).

2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga arvukuse trend Eestis aastatel

2007–2018 olnud stabiilne (umbes 40 200 isendit). See tähendab, et nende aastate jooksul on kauni

kuldkinga arvukus Eestis jäänud enam-vähem samale tasemele. Enamikes populatsioonides Eestis

on vähe taimi, nt 66%-l kasvukohtadest on arvukus alla kümne generatiivse isendi. 25 või enam

isendit on märgitud 19% -l ja 100 või enam isendit 7% -l vaatlustest. Ainult kaheksast kohast võib

leida tuhat või enam isendit (Natura aruandlus, 2019). Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga

populatsiooni ja elupaikade seisund Eestis soodne. 2017. aasta punase nimestiku ohustatuse

hinnangu järgi on kaunis kuldking Eestis ohulähedane nagu Soomes ja Norraski (EELIS, 2020).

Liigi ohustatuse 2017. aasta hindamise (EELIS, 2020), 2015. aastal kinnitatud kauni kuldkinga

tegevuskava ja 2019. aastal Eesti esitatud Natura aruandluse järgi on kauni kuldkinga ohutegurid

järgmised:

1. Maailmas: • ökosüsteemide ümberkujundamine,

• ehitustegevus, sh teede ja raudteede ehitus,

• metsaraie,

• puhkemajandus.

2. Eestis: • metsamajanduslik tegevus, eelkõige uuendusraied, aga ka metsamajandusest

tingitud tallamine,

• poollooduslike koosluste majandamise muutused (eelkõige võsastumine),

• looma- ja taimeliikide omavaheliste suhete nõrgenemine (nt tolmeldajate

kadu),

• melioratsioon,

• ehitustegevus.

5 LoD – loodusdirektiivi lisa nr, LoA – loodusala eesmärk, KE – kaitseala kaitse-eesmärk, EPN – Eesti ohustatud

liikide punane nimestik viimase (2017.–2019. a) hindamise seisuga. Ohustatuse hinnangud alates kõrgemast on:

piirkonnas väljasurnud (rahvusvaheline lühend RE), kriitilises seisundis (CR), väljasuremisohus (EN), ohualdis (VU),

ohulähedane (NT), soodsas seisundis (LC), puuduliku andmestikuga (DD), mittehinnatav (NA), hindamata (NE).

16

Ohutegurite vältimiseks Haavakannu LKA-l on kaitse-eeskirjaga seatud piirangud ehitamisele,

metsamajandusele jm tegevustele. Täpsemalt saab piiranguid vaadata lisas 1 olevast kaitse-

eeskirjast, kaitsekorralduskavaga lisapiiranguid ei seata. Kaitseala üheksast teadaolevast kauni

kuldkinga leiukohast neli (sh suurim, 800 puhmikuga leiukoht) asub sihtkaitsevööndis, kus

majandustegevus on keelatud. Piiranguvööndis on kaitse-eeskirja § 15 lõike 2 alusel

väikeselangilised uuendusraied lubatud, kuid puisniidu elupaigatüübile vastavatel aladel on

uuendusraied keelatud. Metsa väljavedu võib toimuda ainult külmunud pinnasega. Lähtuvalt

isendikaitsest seatakse raietele lisatingimusi selliselt, et kaunis kuldking ei saaks kahjustada.

Lisatingimusega võib kauni kuldkinga piiritletud kasvukohas olla uuendusraied keelatud, raieid

võib teha vaid külmunud pinnasega ning vältida tuleb kokkuveoteede rajamist ja raidmete

kuhjamist liigi kasvukohale. Selleks et kauni kuldkinga kaitse oleks tulemuslik, on vaja täpsemaid

ja kaasaegsemaid andmeid liigi levikust. Vajalik on teha kordusinventuur juba keskkonnaregistris

olevates leiukohtades ning vaadata üle ka teised potentsiaalsed kasvukohad.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Kauni kuldkinga kasvukohad on säilinud esimesel

kaitsekorraldusperioodil (2021–2030) tehtud inventuuri tulemuste ulatuses ja liigi

populatsioon on soodsas seisundis, st generatiivsete isendite arv ei ole langenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Andmed kauni kuldkinga levikust kaitsealal on

täpsustunud, kasvukohad ja liigi populatsioon on säilinud soodsas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Olemas on liigi kaitse tegevuskava.

‒ Vananenud ja vähesed andmed liigi levikust kaitsealal.

Meetmed: Keskkonnaregistris olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

‒ Metsamajandus.

Administratiivmeede: Piiranguvööndi raieteatised tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga,

vajadusel seatakse metsa majandamisele tingimusi ja piiranguid. Puisniidu elupaigatüübile

vastaval alal on uuendusraied keelatud.

‒ Taimede korjamine ja tallamine.

Meetmed: Teavitus ja järelevalve.

17

PUNANE TOLMPEA

LoD – ei; LoA – ei; KE – jah; II kaitsekategooria; EPN – ohualdis (VU).

Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) kasvab enamasti poolvarjulises hõredamas metsas või

puisniidul. Liigile on omane suur lubjalembus. Punast tolmpead peetakse väga tundlikuks

kasvavate taimede kahjustamise suhtes, mistõttu niidetud või nopitud võsu võib põhjustada kogu

taime surma (Kull, Tuulik, 2002). Suurem osa leiukohti asub Lääne-Eestis, kuid mõned asuvad ka

Pandivere kõrgustikul.

Haavakannu LKA-l on registreeritud 11 punase tolmpea leiukohta. Kolmest puisniidul asuvast

leiukohast üks jääb 2019. aastal hooldatud ala serva, teisi puisniite ei hooldata. Enamasti kasvab

ühes leiukohas 1–2 generatiivset taime, arvukaimas loendati 2012. aastal 14 isendit, millest 12 olid

generatiivsed (EELIS, 2020). Kõikide registreeritud leiukohtade viimased vaatlused toimusid

aastatel 2010–2012. Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vaja teadaolevaid leiukohti uuesti

kontrollida ja inventeerida ka teisi potentsiaalseid kasvukohti. Tõenäoliselt on liik alal laiemalt

levinud. Väikesed üksikute isenditega leiukohad ei pruugi olla püsivad.

Liikide ohustatuse hinnangu järgi on Soomes ja Lätis punane tolmpea kriitilises seisus (CR) ning

26 Euroopa riigi keskmine hinnang on ohualdis (VU) (EELIS, 2020). Ka Eestis on punane tolmpea

viimase (2017. aasta) hinnangu järgi ohualdis. Sellest hinnangust järgmine ohustatuse aste on juba

väljasuremisohus (EN). Kaunis kuldking hinnati Eestis 2017. aastal ohulähedaseks (NT) liigiks,

mis tähendab, et Eestis on punane tolmpea ohustatum kui näiteks kaunis kuldking. Punase tolmpea

asustatud pindala Eestis on alla 10 km2, asurkonnad on väikesed ja tugevalt killustunud ning

suguküpsete isendite arv on langustrendis (EELIS, 2020).

Liigi ohustatuse 2017. aasta hindamise andmetel (EELIS, 2020) on punase tolmpea ohutegurid

järgmised:

1. Maailmas: • ökosüsteemide ümberkujundamine,

• maaviljelusmeetodite muutumine,

• metsaraie.

2. Eestis: • metsamajanduslik tegevus, eelkõige uuendusraied, aga ka metsamajandusest

tingitud tallamine,

• elupaikade (sh puisniitude) kinnikasvamine, nii võsastumise kui ka metsa

järelkasvu või teise rinde tihenemise tõttu,

• ehitustegevus.

Haavakannu LKA-l ohustab piiranguvööndis kasvavaid taimi metsaraie. Tõenäoliselt ei ole

tegemist suure ohuteguriga, sest teadaolevatest leiukohtadest vaid üks asub piiranguvööndi metsas.

Teised piiranguvööndis asuvad leiukohad on puisniidul, kus uuendusraied on keelatud. Nii nagu

kaunist kuldkinga, saab ka punast tolmpead piiranguvööndis kaitsta metsaraiele lisatingimusi

seades (vt täpsemalt ptk 2.1.1).

18

Üks punase tolmpea kasvukoht kaitsealal asub kahe metsatee haru vahel. Sealseid taimi ohustab

teehooldus ja rekonstrueerimine. Tegemist on täitmata pinnasteega. Selleks, et punane tolmpea

teeäärsest kasvukohast ei häviks, ei või kasvukoha lähedal teed laiendada ega teha töid, mille

käigus laotatakse tee äärde pinnast. Samuti ei või teha tee ääre pinnase koorimist. Tee ääri võib

iga-aastaselt niita kuni 2 m laiuselt. Selleks, et punane tolmpea jõuaks viljuda, võib niita alates

augustist. Kui tee hoolduseks on vaja eemaldada võsa või puid kaugemalt kui 2 m, siis tuleb seda

iga kord asukohapõhiselt kaaluda. Lubada saab sellist raiet, mis lisaks punasele tolmpeale ei

kahjusta metsaelupaiku.

Kuna kaitsealal kasvab punane tolmpea üksikute isenditena mitmel pool ja kõik üksikud isendid

ei pruugi samas kohas püsima jääda (tõenäoliselt leidub teda rohkemates kohtades kui hetkel

teada), ei seata eesmärgiks arvulisi näitajaid. Eesmärk on, et punane tolmpea kaitsealal ka edaspidi

kasvaks, kasvukoht võib ajas muutuda. Täpsem infot liigi arvukusest ja seisundist (generatiivsete

isendite arvust) saadakse kaitsealuste soontaimede inventuurist (vt ptk 4.1.1.2).

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Punane tolmpea kasvab kaitsealal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Andmed punase tolmpea levikust kaitsealal on

täpsustunud ja liik kasvab kaitsealal.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Vananenud ja vähesed andmed liigi levikust kaitsealal.

Meetmed: Keskkonnaregistris olevate leiukohtade ja teiste potentsiaalsete kasvukohtade

inventeerimine.

‒ Metsamajandus.

Administratiivmeede: Piiranguvööndi raieteatised tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga,

vajadusel seatakse metsa majandamisele tingimusi ja piiranguid. Puisniidu elupaigatüübile

vastaval alal on uuendusraied keelatud.

‒ Teehooldus ja rekonstrueerimine.

Administratiivmeede: Kaitseala läbiv tee asub sihtkaitsevööndis, kus hooldus ja

rekonstrueerimine tuleb kaitseala valitsejaga (Keskkonnaametiga) kooskõlastada.

Kaitseala valitseja seab tingimusi liikide ja metsaelupaikade kaitseks. Niita ja võsa võib

võtta kuni 2 m kauguselt tee servast ja hooldustöid tuleb teha sügisel (augusti lõpp või

september), kui punane tolmpea on viljunud. Tee laiendamist ega ääre pinnasega katmist

kaitsealuse liigi kasvukohas ei saa lubada, sest see hävitab liigi.

‒ Taimede korjamine ja tallamine.

Meetmed: Teavitus ja järelevalve.

19

ROHEKAS ÕÕSKEEL

LoD – ei; LoA – ei; KE – jah; I kaitsekategooria; EPN – kriitilises seisundis (CR).

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride, foto 1) on Eestis jäänud väga haruldaseks ning tema

leiukohtade ja eksemplaride arv on viimastel aastakümnetel kiirelt vähenenud. Kunagi on leiukohti

olnud üle Eesti, kuid praegu on vaid kolm stabiilsemat populatsiooni Lääne-Eestis (Matsalu ja

Pivarootsi) ja Lääne-Virumaal Haavakannu LKA-l (EELIS, 2020). Populatsioonid on väikesed ja

sageli ebapüsivad. Rohekas õõskeel kasvab ranna- ja aruniitudel, loopealsetel ja lookadastikes.

Eesti taimede levikuatlase andmetel kasvas aastatel 1921–1970 rohekas õõskeel kümnes

levikuruudus (ruudu suurus 9*11 km) ja aastatel 1971–2005 ainult viies, kaasaegne levikukaart on

koostamisel.

Haavakannu LKA roheka õõskeele populatsioon asub kaitseala põhjaosas niidu ja metsa piiril,

kokku hinnanguliselt 100 generatiivset isendit (võsu). Alampopulatsioonid on registreeritud eraldi

leiukohtadena. 12 leiukohast kolmes on loendatud 20–30 taime, teistes vähem. Üksikisenditega

alampopulatsioonid ei pruugi püsida, samas võib üksikuid taimi mõnel aastal olla mujalgi kui seni

teada. Käpalistele on omane dormantsus – osa taimi on mõnel aastal soikeseisundis, võsude arv on

aastati erinev. Võimalik, et liik on kaitseala niitudel laiemalt levinud.

Liikide ohustatuse hinnangu järgi on rohekas õõskeel 25 Euroopa riigi keskmisena ohulähedases

(NT) või ohualtis (VU) seisundis, Soomes ja Rootsis on liigi seisund soodne (LC) (EELIS, 2020).

Eestis on rohekas õõskeel viimase (2017. aasta) hinnangu järgi kriitilises seisundis. Sellest

hinnangust järgmine ohustatuse aste on juba piirkonnas välja surnud (RE). Roheka õõskeele

asustatud pindala Eestis on alla 10 km2, asurkonnad on tugevalt killustunud ning asurkonna

suuruse ja suguküpsete isendite arv on langustrendis (EELIS, 2020).

Liigi ohustatuse 2017. aasta hindamise andmetel (EELIS, 2020) on roheka õõskeele ohutegurid

järgmised:

1. Maailmas: • ökosüsteemide ümberkujundamine,

• maaviljelusmeetodite muutumine.

2. Eestis: • maakasutuse muutused, kasvukohtade kinnikasvamine, võsastumine.

Kuna Haavakannu LKA-l kasvab rohekas õõskeel enamasti niidetavatel aladel, ohustab liiki

varajane niitmine. Selleks et rohekas õõskeel jõuaks viljuda, võib nende kasvukohas ja selle

lähiümbruses (10 m kauguseni) alustada niitmisega 1. septembrist (foto 2). Oluline on niita

niiduala servani, et need ei võsastuks. Rohekas õõskeel on väga konkurentsiõrn taim ega saa

hakkama tihedas kõrges rohustus. Niiduservad sobivad liigile, sest seal on rohustu kõrvalasuva

metsa varju ja puude toitainekonkurentsi tõttu hõre. Leiukohtade püsimise eelduseks on

kõrvalasuva puistu säilimine. Seetõttu võib kaitseala valitseja seada metsaraiele tingimusi, mis

aitab säilitada rohekale õõskeelele sobivat kasvukohta, nt nõuda roheka õõskeele kasvukohaga

piirneva metsa alles jätmist või suurema hulga säilikpuude jätmist. Osa roheka õõskeele leiukohti

ei ole hoolduses ning hakkavad võsastuma. Seal on vajalik võsaraie ning niitmine.

20

Metssigadele maitsevad käpaliste juuremugulad. Juhul kui metssigade arvukus taas tõuseb ja nad

hakkavad käpalisi ohustama, on vaja nende arvukust reguleerida.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Roheka õõskeele kasvukohad on säilinud esimesel

kaitsekorraldusperioodil (2021–2030) tehtud inventuuri tulemuste ulatuses ja liigi

populatsioon on soodsas seisundis, st generatiivsete isendite arv ei ole langenud.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Kasvukohad ja liigi populatsioon on säilinud soodsas

seisundis (elujõuline, on generatiivseid isendeid).

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Ebapiisav majandamine (leiukohtade võsastumine)

Meetmed: Leiukohtade taastamine ja hooldamine.

‒ Valed majandamisvõtted (nt liiga varane niitmine)

Administratiivmeetmed: Poollooduslike koosluste hooldamise toetuste kooskõlastamisel

seatakse eritingimusi roheka õõskeele kaitseks, niitmisega võib alustada 1. septembrist.

Niide on vaja koristada. Leiukohtadesse ei tohi ladustada heina- ja silorulle, metsamaterjali

ja raidmeid.

‒ Metsaraie. Leiukohad asuvad piiranguvööndis, kus metsade majandamine on lubatud. Osa

piirnevaid metsi ei asu kaitsealal.

Adminstratiivmeetmed: Raieteatised tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, vajadusel

seatakse metsa majandamisele tingimusi ja piiranguid. Valgustingimused ei tohi leiukohas

muutuda. Liigi leiukohta ei tohi rajada ligipääsuteed, ladustada metsamaterjali ja raidmeid.

‒ Taimede korjamine ja tallamine.

Meetmed: Teavitus ja järelevalve.

HARILIK KOPSUSAMBLIK

LoD – II; LoA – jah; KE – jah; III kaitsekategooria; EPN ohualdis (VU).

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, foto 3) eelistab kasvukohana laialehiseid metsi,

kuuse-segametsi, lodumetsi, puisniitusid ja vanu parke. Sagedamini on teda leitud haava-, tamme-,

jalaka- ja sarapuutüvedelt, harva kuuselt. Haavakannu LKA-l kasvab märkimisväärselt palju

kopsusamblikke vanadel remmelgatel. Eestis on harilik kopsusamblik levinud üle kogu riigi, kuid

ebaühtlaselt. Näiteks ei leidu teda suurematel aladel Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. Leiukohtade

tihedus on suurim Kirde-Eestis (50%; Ida- ja Lääne-Virumaa) ja Edela-Eestis (21%; Pärnumaa).

Ülejäänud 12-s Eesti maakonnas varieerub leidude arv üldkogumist 0,5–6% (Jüriado, Liira, 2010).

21

Haavakannu LKA on koos lähedalasuva Suurekivi LKAga Mandri-Eestis oluline hariliku

kopsusambliku kasvukoht. Keskkonnaregistris on Haavakannu LKA-l piiritletud seitse

kasvukohta, mille kogupindala on umbes 264 ha (EELIS, 2020). Tõenäoliselt on liik laiemalt

levinud kui seni teada. Suurimad ja rohkearvulisemad kopsusambliku kasvukohad asuvad

kaitseala kesk- ja idaosas, kus vaheldumisi on vanad metsad ja puisniidud. Kopsusamblikud

kasvavad aladel, kus vaheldumisi on hiljuti taastatud puisniidud, rohkem kui 20 aastat hooldamata

kinnikasvavad puisniidud ning juba metsaks kujunenud endised puisniidud, mille taastamine pole

enam otstarbekas, sest kujunenud mets on elupaigana väärtuslikum.

Liigi ohustatuse 2019. aasta hindamise andmetel (EELIS, 2020) on hariliku kopsusambliku

ohutegurid maailmas ja Eestis järgmised:

• intensiivne metsamajandus, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse

muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine) ning lageraied,

• õhusaaste.

• maaviljelusmeetodite muutumine.

2019. aastal tehtud liikide ohustatuse hinnangu järgi on harilik kopsusamblik Eestis ohualdis (VU)

(EELIS, 2020). Selle põhjus on eelkõige vanade esinemiskohtade hävimine ja elupaiga kvaliteedi

langus. Olenemata juurde leitud uutest esinemiskohtadest on hariliku kopsusambliku kasvukohad

killustunud nii maastiku tasemel kui ka ühe metsapiirkonna sees. Kopsusambliku vegetatiivse

leviku jaoks on oluline puudevaheline vahekaugus, mis ei tohiks olla üle 30 meetri (Jüriado jt,

2011). Viljakehad moodustuvad kopsusamblikul vaid väga elujõulistel isenditel heades

kasvutingimustes. Kuna viljakehadega talluseid on suhteliselt vähe (Jüriado jt, 2011, 2012), siis

eoselise paljunemise osakaalu Eestis on raske hinnata. Valdav osa Eesti alamasurkondadest on nn

jäänukpopulatsioonid varasematest aegadest ja on suur tõenäosus jätkuvaks asurkonna languseks

(EELIS, 2020).

Suur osa kopsusamblikest kasvab puisniitudel, mida on vaja taastada. Taastamise käigus tuleb alles

jätta kõik kopsusamblikuga puud ning kasvukoht peab säilima poolvarjuline. See tähendab, et

puisniitu ei tohi liiga hõredaks raiuda. Selleks, et kopsusamblik saaks levida, on vajalik säilitada

asustatud puudest 15–30 m kaugusel erivanuselisi tammesid, haabu ja remmelgaid (Jüriado jt,

2011).

Haavakannu LKA kaitsekord (lisa 1) on selline, et metsamajandus kopsusamblikku oluliselt ei

kahjusta. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud (puisniite võib hooldada),

piiranguvööndis kasvab kopsusamblik osaliselt puisniidu elupaigatüübis, kus uuendusraied on

keelatud. Mujal kasvukohtades seab kaitseala valitseja kopsusambliku kaitseks metsaraiele

lisapiiranguid, nt võib nõuda metsaseadusest suuremal hulgal säilikpuude jätmist. Lisapiirangud

määratakse välitööde alusel igale kasvukohale eraldi, arvestades konkreetse koha olukorda.

22

Sihtkaitsevööndi metsades kasvavat kopsusamblikku võib mõnel pool ohustada metsade

tihenemine, mille käigus muutuvad kopsusambliku kasvukohas keskkonnatingimused (valgus,

niiskus jm). Loodusliku arengu käigus muutuvad praegu tamme enamusega puistud ja puistute

lagedamad osad kuusikuteks. Kuna sihtkaitsevöödis on eesmärk lasta metsadel looduslikult

kujuneda ja arvestades, et kopsusambliku kasvukohtades on vaheldumisi metsad ja puisniidud, ei

plaanita kaitsekorraldusperioodil sihtkaitsevööndi metsadesse kujundusraieid. Eesmärk on

parandada kopsusambliku kasvutingimusi puisniitudel. 2019. aastal taastati kahes suuremas

registreeritud kopsusambliku leiukohas kokku umbes 12 ha puisniite, puisniite plaanitakse

taastada ka teistes kopsusambliku leiukohtades (vt täpsemalt ptk 4.1.2.1). Juhul kui

eramaaomanikul on huvi teha sihtkaitsevööndi metsas kujundusraiet kopsusambliku

kasvutingimuste parandamiseks, kaalub kaitseala valitseja seda iga ala põhiselt. Arvesse võetakse

ka teisi alal olevaid loodusväärtusi, st teised loodusväärtused ei tohi saada kujundusraie

tulemusena kahjustada. Lubada võib sellist kujundusraiet, mille käigus eemaldatakse üksikuid

puid. Eelistatakse okaspuude raiet, eelkõige kopsusambliku substraadiks olevate tammede,

haabade jt puude võradesse kasvavate kuuskede raiet.

Kaitsekorraldusperioodi lõpus plaanitakse tellida ekspertarvamus, milles hinnatakse, millises

seisundis on kaitsealal teadaolevad kopsusambliku kasvukohad, kui suur osa alast on puisniitude

taastamisel muutunud soodsaks ja millises seisus on metsas kasvavad kopsusamblikud.

Eksperthinnangus esitatakse ettepanekud võimalike edasiste tegevuste kohta. Täpsemalt on

ekspertarvamusest kirjutatud peatükis 4.1.1.1.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Hariliku kopsusambliku kasvukohad on säilinud ligikaudu

264 ha-l.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Hariliku kopsusambliku kasvukohad on säilinud

ligikaudu 264 ha-l.

Mõjutegurid ja meetmed

‒ Puisniitude kinnikasvamine.

Meede: Puisniitude taastamine (puu- ja põõsarinde harvendamine) ja edasine hooldamine (vt

ptk 4.1.2.1).

‒ Noore metsapõlvkonna, eriti kuuse poolt valgustingimuste halvendamine kasvukohtadeks

olevate puude ümbruses.

Meede: Vajadusel kopsusamblikku varjutavate noorte kuuskede raie.

‒ Metsamajandus.

23

Administratiivmeede: Piiranguvööndi raieteatised tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga,

vajadusel seatakse metsa majandamisele tingimusi ja piiranguid. Puisniidu elupaigatüübile

vastaval alal on uuendusraied keelatud.

METSIS

LiD – I, II B, III B; LoA – jah; KE – jah; II kaitsekategooria; EPN ohualdis (VU).

Kaitseala keskosas asuv umbes 370 ha suurune metsise elupaik moodustab keskse osa Haavakannu

loodusala metsamaastikust. Tüüpiliselt on metsise elupaigaks suured vanad männipuistud

rabaservades (Metsise kaitse tegevuskava, 2015). Sageli esineb metsis ka mustika-

kõdusoometsades, süveneva kuivendusmõju tõttu tugevalt teisenenud kõdumetsadest liik kaob

(EELIS, 2020). Enamasti kasvavad männikud erineva suurusega laikudena koos sega- ja

lehtmetsadega, mistõttu kasutavad metsised täiendava elupaigana ka neid metsatüüpe.

Haavakannu LKA-l on Eesti kontekstis metsise jaoks ebatüüpiline elupaik viljakates ja kuivades

metsakasvukohatüüpides (foto 4–5): mängukeskmeks oleval alal domineerivad männi enamusega

jänesekapsa ja sinilille kasvukohad. Kuigi sellised metsad on üldiselt metsise mängupaigaks liiga

suure täiusega, siis ilmselt on metsas leiduvad lagendikud ja vanad lagedamad puisniidualad

sobivateks elupaikadeks. Väikeste lagendike ja hõredamate metsaosadega puisniidud on sobivad

ka metsislastele nende pesakondade üleskasvatamiseks: kanaliste poegadel on esimestel

elunädalatel puudulik termoregulatsioonivõime ning kolmel esimesel elunädalal toituvad nad

putukatest (Metsise kaitse tegevuskava, 2015). Lagedamatel aladel kuivab päikselistes kohtades

hommikune kaste kiiremini ning samuti leidub seal rikkalikumalt metsisetibude toiduks olevaid

putukaid (Viht, Randla, 2001).

Liigi ohustatuse 2019. aasta hindamise andmetel (EELIS, 2020) on metsise ohutegurid järgmised:

1. Maailmas: • metsamajandus

• invasiivsed liigid (sh võõrliigid) ja probleemsed liigid, haigused,

• otsene häirimine inimese poolt, sh puhkemajandus, virgestus,

• maavarade kaevandamine.

2. Eestis: • intensiivne metsamajandus, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb

elupaikade otsene hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade

muutumine,

• metsamaa muul otstarbel kasutusele võtmine (kaevandused, taristu) ja sellest

tingitud elupaikade killustumine,

• otsene häirimine inimese poolt, suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne

metsanduslik tegevus jm.

Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi on metsis ohualtis seisundis. Kolme põlvkonna

jooksul on riikliku seire andmetel liigi arvukus langenud vähemalt 30%. Suguküpsete isendite arv

on 2600–3200. Arvukuse languse põhjuse lakkamist ei saa eeldada, sest liigi elupaigad on suures

24

ulatuses killustumas kuivendusest tingitud elupaiga muutuste ja raietest tingitud sobiva elupaiga

kao tõttu. Samuti toimub kiire vanade metsade kadumine intensiivse lageraiemajanduse tõttu, mida

kaitsealad ei suuda kompenseerida. Lisaks on ohuks raskesti kompenseeritavad infrastruktuuri

arendused, mis killustavad seni sidusaid metsise tuumalasid. Eesti asurkond on sidus Läti ja

Venemaa Euroopa osa asurkondadega. Lätis on liik kriitilises seisundis (CR) ning Venemaa

Euroopa osas on teada arvukuse langus. (EELIS, 2020)

Riikliku seire andmetel asub Haavakannu LKA-l üks teadaolev metsisemäng, milles 2000. aastal

mängis 4, 2010. aastal 3 ja alates 2015. aastast 1 (hinnanguliselt kuni 2) kukke (EELIS, 2020).

Suur arvukuse langus on iseloomulik kogu Eestile: perioodil 1970–2000 teadaolnud 627 metsise

mängupaigast on hävinud 185 ehk 30%, mängud hävisid kogu Eestis, ulatudes eri maakondades

15–55%-ni (Metsise kaitse tegevuskava, 2015). Metsamajandus ja maakasutuse muutused

Haavakannu LKA-l olevat metsise ala ei ohusta, sest keskkonnaregistris piiritletud mänguala ja

leiukoht asuvad sihtkaitsevööndis. Samuti asub sihtkaitsevööndis suurem osa leiukoha ümbrusest

(umbes 0,5–1 km kauguseni). Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade

kasutamine ning uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks (vt kaitse-eeskirja lisa 1). Kuna ala on sõidukitega lihtsasti

ligipääsetav, võib olla probleemiks häirimine. Selle vähendamiseks on kaitse-eeskirjaga Raeküla

sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine väljaspool teid 1. veebruarist 30. juunini ning

jahipidamine kuni 31. augustini.

Kaitsekorralduskavaga ei plaanita metsise heaks kujundusraieid. Haavakannu LKA-l olev elupaik

on metsise jaoks erandlik ja harukordne ning seniste teadmiste põhjal pole alust arvata, et elupaika

saaks või oleks vaja kujundusraiega metsisele sobivamaks teha. Soomaa rahvuspargis tehtud

kujundusraie katsealade seire tulemused näitavad, et metsised pigem väldivad raiealasid. Uute

teadmiste korral võib Haavakannu LKA-l edaspidi planeerida metsise heaks kujundusraieid.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Metsis elab kaitsealal.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Metsis elab kaitsealal.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Kogu teadaolev elupaik ja suurem osa selle lähiümbrusest asub sihtkaitsevööndis, kus on

head eeldused metsise elutegevuseks.

2.2. KOOSLUSED

90% (1716 ha) Haavakannu LKA-st on metsamaa, selle hulgas on ka tihedamad puisniidualad.

Suur osa metsast on kujunenud endistest puisrohumaadest, kuhu mõnes kohas kultiveeriti kuuske.

Kaitseala metsad on peamiselt laanemetsad ning valdav on sinilille kasvukohatüüp. Iseloomulikud

on kuuse-segametsad, kus kasvab üpris palju tammesid. Metsades on vanu suure korbaga kaski,

25

jämedaid haabasid ning suuri mitmeharulisi remmelgaid, mis koos tammedega on olulised

kasvukohad kopsusamblikule. Kaitseala lääne- ja lõunaosas on võrreldes ülejäänud kaitsealaga

suhteliselt palju männi enamusega puistuid.

Kaitseala kirdeosas asuvad suured lagedad ja hõredalt kasvavate tammedega poollooduslike

koosluste alad (u 140 ha). Nõukogude ajal on suurt osa nendest kahjustatud kivide koristamisega

kuhjadesse (foto 6) ning tõenäoliselt ka väetamise ja rohumaa kultuuristamisega. Kuigi

maaparandusega küll rikuti ühelt poolt koosluse looduslikku ilmet, siis teisalt välditi alade jätkuval

kasutamisel nende kinnikasvamist. Alad olid kasutusel ühismajandi veiste karjatamiseks.

Tänapäeval hooldatakse neid peamiselt niites ning taimestik on muutunud looduslikul teel

liigirikkamaks. Kaitseala kesk- ja idaosas on tihedama puu- ja põõsarindega osaliselt kinni

kasvanud puisniidualad. Mitmel pool metsades leidub väikeseid (u 0,2 ha suuruseid) lagedaid

aruniite.

Haavakannu LKA kaitse-eesmärk on kaitsta järgmisi loodusdirektiivi elupaigatüüpe: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud

(6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad

kuusikud (9050). Ülevaate loodusdirektiivi elupaigatüüpidest annavad tabel 2 ja joonis 6.

Tabel 2. Loodusdirektiivi elupaigatüübid Haavakannu looduskaitsealal.

Kood Elupaigatüüp

L o A

e es

m ä rk

L K

A e

es m

ä rk

P in

d a la

N a tu

ra

st a n

d a rd

-

a n

d m

eb a a si

s (h

a )

P in

d a la

E es

i

L o o d

u se

In fo

sü st

ee m

is (

h a )

M et

sa el

u p

a ig

a -

tü ü

p id

e p

in d

a la

si h

tk a it

se v ö ö n

d is

(h a )

E si

n d

u sl

ik k

u s

v a st

a v a lt

N a tu

ra

st a n

d a rd

-

a n

d m

eb a a si

le

E si

n d

u sl

ik k

u s

v a st

a v a lt

k es

k k

o n

n a re

g is

tr il

e

Märkused

6210* Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

Ei6 Jah - 5 B

6270* Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

Jah Jah 143 20 A A Suurem osa alast, mis

standardandmebaasis kajas-

tub, on hinnatud puisniiduks.

6510 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

Ei Ei - 0,6 - C

6530* Puisniidud Jah Jah 142 247 B B

9010* Vanad loodusmetsad Ei7 Jah - 63

Lisaks 118

ha potent-

siaalseid

58

Lisaks 109

ha potent-

siaalseid

- C Potentsiaalsed on esimese

põlvkonna vanad haava,

kase, kuuse segametsad ja

männikud, mis on

kujunemas vanaks

loodusmetsaks.

9020* Vanad laialehised

metsad

Jah Jah 300 98 63 A B

9050 Rohunditerikkad

kuusikud

Jah Jah 173 103

Lisaks 18 ha

potentsiaal-

seid

82

Lisaks 18 ha

potentsiaal-

seid

C C

9060 Okasmetsad oosidel ja

moreenkuhjatistel

Jah Ei 12,5 9 9 C C Elupaigatüüp asub täies ula-

tuses väljaspool loodusala.

6 Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek lisada loodusala eesmärgiks

7 Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek lisada loodusala eesmärgiks

Joonis 6. Loodusdirektiivi elupaigatüübid Haavakannu LKA-l. Joonise alus: Eesti põhikaart,

Maa-amet 2020.

NIIDUD

Kaitsealal on inventeeritud ligikaudu 278 ha poollooduslikke kooslusi, s.o umbes 15% kaitseala

kogupindalast. Suurem osa kaitseala niitudest on puisniidud (foto 8), mis on olulised elupaigad eri

rühmade (taimed, putukad, linnud, seened, samblad, samblikud) liikidele.

2.2.1.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (6210*) JA LIIGIRIKKAD NIIDUD

LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)

LoD I; KE ‒ jah; LoA ‒ jah/ei (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on loodusala eesmärk,

plaanitakse teha Euroopa Komisjonile ettepanek lisada ka kuivad niidud lubjarikkal mullal

loodusala kaitse-eesmärkide hulka)

Need on lagedad või üksikute puudega loodusliku taimestikuga niidud. Eestis on u 58 000 ha

poollooduslikke kooslusi, mis vastavad elupaigatüübile liigirikkad niidud lubjavaesel mullal või

kuivad niidud lubjarikkal mullal ning pindala üldine trend on stabiilne (Natura aruandlus, 2019).

Haavakannu LKA-l on neid niite inventeeritud kokku umbes 25 ha-l. Väiksemad (u 0,2 ha

suurused) alad asuvad mitmel pool keset metsa (foto 9), suuremad on kaitseala põhjaosas. Nende

28

elupaigatüüpide keskmine esinduslikkus kaitsealal on hinnatud kõrgeks (B) ja väga kõrgeks (A).

Esinduslikkust tõstab niitude ääres kasvav I kaitsekategooria liik rohekas õõskeel.

Üldiselt ohustab poollooduslikke kooslusi hoolduse lõppemisel alade võsastumine ja

metsastumine ning intensiivne majandamine (liiga varajane ja sage niitmine, külvamine,

väetamine). Samuti ohustab neid ehitus- ja arendustegevus. Haavakannu LKA-l ohustab

poollooduslikke kooslusi peamiselt võsastumine. Eelkõige on ohustatud keset metsi asuvad

väikesed lagedad alad, kuhu ei pääse tehnikaga ligi. Nende alade taimestik ei ole liigirikas, suure

osa taimestikust moodustavad putked, kohati on maapind samblane. Seetõttu ei ole eesmärgiks

neid tingimata avatuna hoida. Loodusliku arengu käigus need alad metsastuvad. Suuremaid ja

esinduslikumaid alasid (kokku u 20 ha) on juba aastaid niidetud ning võib eeldada, et hooldamine

jätkub. Selleks, et võimalikult paljude taimeliikide viljad jõuaksid valmida, võib poollooduslikke

kooslusi, sealhulgas puisniite niita alates 15. juulist. Kuna rohekas õõskeel on hiline viljuja, võib

tema kasvukohas niita alates septembrist. Poollooduslike koosluste hooldamisel on oluline

niide kokku koguda ja alalt ära viia. Kui niidet kokku ei koguta, tekib maha kulukiht, kust

väiksemad ja nõrgema kasvuga taimed ei suuda läbi tungida, seetõttu väheneb niidu liigirikkus.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas

asuval maal on võimalik taotleda riiklikke toetusi. Taastamistöid (puurinde liituvuse vähendamist,

võsalõikust, mätaste hekseldamist, karjaaedade rajamist) reguleerib keskkonnaministri 1.06.2004

määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, toetuse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord,

nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määradˮ. Loodushoiutoetustega seonduvat korraldab

Keskkonnaamet. Poollooduslike koosluste hooldamise (niitmise ja karjatamise) toetuse taotlemine

toimub vastavalt maaeluministri 22.04.2015 määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse

hooldamise toetusˮ. Hooldamistoetusi maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

ning menetleb Keskkonnaamet.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Lagedad aruniidud on säilinud ligikaudu 25 ha-l ja elupaikade

keskmine esinduslikkus on A.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Lagedad aruniidud on säilinud ligikaudu 25 ha-l ja

elupaikade keskmine esinduslikkus on vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Riiklikud toetused poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks.

– Hooldamata jätmise tõttu võsastumine ja metsastumine.

Meede: Võsaraie ja puude eemaldamine.

Meede: Niitmine koos heina kogumisega ja alalt ära viimisega ning/või karjatamine.

29

2.2.1.2. PUISNIIDUD (6530*)

LoD I, KE – jah, LoA – jah

Puisniidud on ühed kõige väärtuslikumad kooslused kaitsealal, eriti kui arvestada laialehiste

puuliikidega puisniitude suhtelist haruldust ja vähest säilimist kogu Eestis ning eriti Kirde-Eestis,

kus neid võib leida peamiselt Pandivere kõrgustiku aladel. Eestis on Natura 2000 võrgustiku aladel

kokku ligikaudu 20 000 ha puisniite ja nende üldine looduskaitseline seisund on halb (Natura

aruandlus, 2019). Sarnaselt lagedatele poollooduslikele kooslustele ohustab ka puisniite Eestis

peamiselt hooldamise lakkamine. 2019. aasta Natura aruandluse järgi on keskmise tähtsusega

ohutegur puisniitudele ka liigne hooldamine, st liiga varajane ja sage niitmine ning puu- ja

põõsarinde liiga hõredaks või ala täiesti lagedaks raiumine. Kui puisniite ei niideta, siis hakkavad

rohurindes domineerima kõrgekasvulised liigid, mille tulemusena rohurinde liigirikkus väheneb.

Hooldamata alad võsastuvad ning hiljem kujuneb neist mets. Haavakannu LKA-l on puisniite

kahjustatud kuuskede istutamisega.

Haavakannu LKA-l on puisniite inventeeritud 247 ha-l ning need levivad poolkaarjalt põhja- ja

idaosas. Puisniitude keskmine esinduslikkus on kõrge (B). Neid on väga erinevas seisundis, on

aastaid hooldatud, värskelt (2019. aastal) taastatud ning kuuskede ja pehmelehtpuudega kinni

kasvavaid alasid. Sihtkaitsevööndis on puisniiduks inventeeritud ka mõned sellised alad (nt Oti,

Rebase ja Tammelehe katastriüksusel), kus on kunagi raiet tehtud ja raidmed maha jäetud. Neil

aladel kasvavad peamiselt pehmelehtpuud ja kuused, leidub üksikuid tammesid, alustaimestikus

on suuremal osal metsataimed ja sammal, leidub ka kõrrelistega laike. Kogu kaitseala puisniite

arvestades on selliste alade taastamine väheperspektiivne, sest neist ei kujune kõrge väärtusega

puisniite. Neile aladele aastakümnetega looduslikult kujunev segamets on samuti bioloogilise

mitmekesisuse säilitamiseks oluline. Esmajärjekorras tuleb tegeleda nende alade taastamisega, kus

on säilinud puisniidule iseloomulik struktuur ja alustaimestik. Haavakannu LKA kõrge

esinduslikkusega puisniitudel kasvavad kaitse-eesmärgiks olevad liigid harilik kopsusamblik,

kaunis kuldking, punane tolmpea ja rohekas õõskeel ning III kaitsekategooria liigid harilik

käoraamat, suur käopõll ja vööthuul-sõrmkäpp.

2019. aastal niideti kaitsealal umbes 123 ha puisniite, millest suurem osa on olnud kasutusel juba

pikka aega. Lisaks neile aladele on alates 2016. aastast tehtud taastamistöid umbes 20 ha

puisniitudel.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda riiklikke toetusi,

mille kohta saab täpsemalt lugeda peatükist 2.2.1.1.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Puisniidud on säilinud vähemalt 240 ha-l ja nende keskmine

esinduslikkus on vähemalt B.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Puisniidud on säilinud vähemalt 240 ha-l ja nende

keskmine esinduslikkus on vähemalt B.

30

Mõjutegurid ja meetmed

+ Riiklikud toetused poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks.

– Hooldamata jätmise tõttu võsastumine ja metsastumine.

Meede: Võsaraie ja puude eemaldamine.

Meede: Niitmine koos heina kogumisega ja alalt ära viimisega.

METSAD

98% (u 1675 ha) Haavakannu LKA metsadest (foto 10) on laanemetsad, ülejäänud osa on

peamiselt salumetsad. Nii looduskaitse kui ka metsanduse arengukava aastani 2020 üheks seatud

eesmärgiks on parandada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust nii, et see teeniks

strateegilist eesmärki „Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatudˮ. Range kaitse

tähendab, et metsi ei majandata. Tüpoloogiline esinduslikkus tähendab, et range kaitse all on

erinevat tüüpi (loo, laane, sooviku, kõdusoo jt) vana metsa vähemalt 20%, sest ohustatud koosluste

säilimine oleneb just vanade metsade pindalast ja sidususest. Ökoloog Asko Lõhmuse 2016. aastal

valminud analüüsist selgub, et mitmekesise elu- ja looduskeskkonna säilimiseks ei ole mõningaid

metsatüüpe Eestis range kaitse all piisavalt. Sellisteks on näiteks laane- ja salumetsad. Seega aitab

Haavakannu LKA saavutada arengukavadega seatud eesmärki, säilitada vanu laanemetsi.

Loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaid metsi on kaitsealal ligikaudu 273 ha.

Need on metsad, mis on Euroopa Liidus ohustatud. Lisaks on umbes 136 ha selliseid metsi, mis

looduslikule arengule jättes kujunevad mõnekümne aastaga metsaelupaigaks. Vääriselupaiku on

Haavakannu LKA-l inventeeritud ligikaudu 200 ha metsamaal, nende hulgas on ka tihedamad

puisniidualad (Keskkonnaregister, 2020). Suurem osa vääriselupaikadest on registreeritud

2000. aastal. Lisaks kaitsealustele liikidele on kaitsealalt leitud 16 vääriselupaiga tunnusliiki:

ahenev tuhmik (Anomodon attenuatus), harilik säbrik (Ulota crispa), joontaelik (Phellinus

nigrolimitatus), kahvatu varjusamblik (Chaenotheca brachypoda), keeljas kulbik (Jungermannia

leiantha), kännukatik (Nowellia curvifolia), lehterüdik (Tremiscus helvelloides), lakkvaabik

(Ganoderma lucidum), mustjas limasamblik (Collema subnigrescens), näsa-lumisamblik

(Pertusaria pertusa), punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella), roomav soomik (Lepidozia

reptans), saatana kivipuravik (Boletus satanas), suur tuhmik (Anomodon viticulosus), suur

tõlvharik (Clavariadelphus pistillaris), tammenahkis (Xylobolus frustulatus).

2.2.2.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

LoD I, KE – jah, LoA – ei (plaanitakse teha Euroopa Komisjonile ettepanek vanade loodusmetsade

lisamiseks Haavakannu loodusala kaitse-eesmärkide hulka)

31

Elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult

uuenenud noored puistud. Eesti 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on Eestis vanu

loodusmetsi umbes 70 000 ha ning neist veidi üle 80% (umbes 57 900 ha) asuvad Natura 2000

võrgustikku kuuluvatel aladel. Kogu Eestit arvestades on vanade loodusmetsade pindala ebapiisav

(inadequate) ja nende üldine looduskaitseline seisund on halb (Natura aruandlus, 2019). See on

tingitud survetegurite põhjustatud pindala vähenemisest.

Natura aruandluse järgi on Eestis vanade metsade survetegurid (tegurid, mis juba praegu

mõjutavad vanu loodusmetsi ja põhjustavad nende pindala vähenemist):

• surnud puude ja lamapuidu eemaldamine;

• uuendus- ja hooldusraied;

• metsamajanduse suurenev surve vanadele metsadele;

• looduslike metsapõlengute kiire kustutamine;

• veerežiimi muutmine (kuivendamine).

Eri aastate inventuuride andmetel on Haavakannu LKA-l vanu loodusmetsi ligikaudu 63 ha ja

nende keskmine esinduslikkus on keskmine (C). Elupaigatüübi esinduslikkus ei ole hinnatud

kõrgeks, sest need ei ole väga vanad metsad ning osa neist on kujunenud puisrohumaade

kinnikasvamise tagajärjel. Kuid liikide elupaigana on nende metsade üldine looduskaitseline

väärtus kõrge. Sihtkaitsevööndis, kus metsi ei majandata, vanade loodusmetsade esinduslikkus

aastatega suureneb. Ligikaudu 40 ha vanadest loodusmetsadest on Keskkonnaregistris

registreeritud vääriselupaikadena (Keskkonnaregister, 2020). Umbes 118 ha on potentsiaalseid

vanu loodusmetsi. Need on selliseid metsad, mis looduslikule arengule jäädes kujunevad

aastakümnete jooksul vanaks loodusmetsaks. Seetõttu on vanade loodusmetsade säilimise

pikaajalist eesmärki määrates arvestatud ka sihtkaitsevööndis asuvate praeguste potentsiaalsete

vanade loodusmetsadega.

Vanade loodusmetsade elupaigatüüp on looduslik elupaigatüüp, mis ei vaja hea seisundi

säilimiseks inimese sekkumist, sh koosluse kujundamist.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 167 ha-l ja elupaiga

keskmine esinduslikkus on vähemalt C.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 58 ha-l ja

elupaiga keskmine esinduslikkus on vähemalt C.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim – suurem osa elupaigast asub sihtkaitsevööndis, mis loob head tingimused

kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

32

2.2.2.2. VANAD LAIALEHISED METSAD

LoD I; KE ‒ jah; LoA ‒ jah

Vanad laialehised metsad on väga väärtuslikud kooslused eelkõige seetõttu, et taolisi metsi on

Eestis juba klimaatiliste ja mullastikuliste tingimuste tõttu vähe ning enamasti on need alad üles

haritud. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni kohaselt

salumetsa tüübirühma sinilille ja naadi kasvukohatüübid (v.a kuusikud) ning sürjametsade

tüübirühma maasika kasvukohatüübi ja sarapuu kasvukohatüübi (laialehised puistud) (Lõhmus,

2006; Paal, 1997).

Eesti 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on Eestis vanu laialehiseid metsi umbes 7100 ha

ning peaaegu 99% kogu Eesti vanadest laialehistest metsadest asuvad Natura 2000 võrgustikku

kuuluvatel aladel. Kogu Eestit arvestades on vanade laialehiste metsade pindala ja üldine

looduskaitseline seisund ebapiisav (Natura aruandlus, 2019). See on tingitud pindala

vähenemisest. Sarnaselt vanade loodusmetsadega põhjustab ka vanade laialehiste metsade pindala

vähenemist peamiselt surnud puude ja lamapuidu eemaldamine metsast, uuendus- ja hooldusraied

ning metsamajanduse suurenev surve vanadele metsadele.

Inventuuride andmetel on Haavakannu LKA-l 98 ha vanu laialehiseid metsi, millest umbes 63 ha

asub sihtkaitsevööndis. Vanade laialehiste metsade keskmine esinduslikkus kaitsealal on kõrge

(B). Kaitseala laialehised metsad on suures osas üle saja-aastased tamme enamusega puistud, kus

esimeses rindes kasvavad ka kuused, männid, kased, haavad ja remmelgad. Teise rinde moodustab

enamasti kuusk, mis mõnel pool on istutatud. Palju on ka haava, lepa ja kase järelkasvu.

Laialehised metsad on peamiselt kujunenud endistest puisniitudest ja -karjamaadest, kuid mis on

juba niivõrd kinni kasvanud, et nende taastamine rohumaana ei ole mõttekas. Samuti on nende

alade looduskaitseline väärtus tänapäeval metsana suurem kui võimalikul rohumaal. Vanad

laialehised metsad on puisniitude kõrval ühed olulisemad hariliku kopsusambliku kasvukohad.

Umbes 35 ha laialehistest metsadest on vääriselupaigad.

Loodusliku arengu käigus kujuneb osa kaitseala laialehistet metsadest kuusikuteks. Seda protsessi

saaks pidurdada kuuse väljaraiega, kuid sellisel juhul ei oleks tegu enam kõrge esinduslikkusega

metsaelupaigaga. Elupaiga esinduslikkuse üheks peamiseks kriteeriumiks on looduslik areng ja

inimmõju puudumine. Pikaajalisi kaitse-eesmärke seades on arvestatud metsa loodusliku

arenguga, st kõik praegu üle 50% laialehiste puuliikidega metsad ei säili loodusliku arengu käigus

laialehise metsana. Kuna looduslikult suureneb kuuse osakaal, kujunevad neist suure tõenäosusega

suhteliselt suure lehtpuu osakaaluga rohunditerikkad kuusikud. Kaitse-eesmärkide seadmisel on

arvestatud sihtkaitsevööndisse jäävate metsadega.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Vanad laialehised metsad on säilinud või loodusliku arengu käigus

kujunenud teist tüüpi metsaelupaigaks vähemalt 63 ha-l ja elupaiga esinduslikkus on vähemalt

B.

33

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Vanad laialehised metsad on säilinud vähemalt

63 ha-l ja elupaiga keskmine esinduslikkus on vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

- Kuuse osakaalu suurenemine metsades. Meetmeid ei vaja, sest tegemist on loodusliku

protsessiga.

2.2.2.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD

LoD ‒ I, KE ‒ jah; LoA ‒ jah

Rohunditerikkad kuusikud kasvavad peeneteralistel, hea veevarustusega, toitainerikastel ning

pehme huumusega (nn pruunidel) metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes

ja nõlvade jalamil (Paal, 2007). Loodusliku suktsessiooni käigus muutub puistus valitsevaks

puuliigiks kuusk. Puistutes võib olla laialehiste puude osakaal märkimisväärselt suur.

Eesti 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi on Eestis rohunditerikkaid kuusikuid

ligikaudu 8900 ha ning umbes 83% (ligikaudu 7350 ha) asuvad Natura 2000 võrgustikku

kuuluvatel aladel. Kogu Eestit arvestades on rohunditerikaste kuusikute pindala ja üldine

looduskaitseline seisund ebapiisav (Natura aruandlus, 2019). Nii nagu teisigi metsaelupaiku,

ohustab ka rohunditerikkaid kuusikuid surnud puude ja lamapuidu eemaldamine metsast, uuendus-

ja hooldusraied ning metsamajanduse suurenev surve vanadele metsadele.

Rohunditerikkad kuusikud on Haavakannu LKA-l inventeeritud umbes 103 ha

(sihtkaitsevööndisse jääb 82 ha), lisaks on ligikaudu 18 ha potentsiaalseid elupaiku. Loodusliku

arengu käigus kujunevad rohunditerikasteks kuusikuteks ka osa praegustest laialehistest metsadest

ja kunagised puisniidualad, mille taastamine niiduna ei ole metsa tihenemise tõttu enam

otstarbekas. Kaitseala rohunditerikastes kuusikutes kasvab lisaks kuuskedele ka tammesid, mände,

haabu, kaski ja remmelgaid. Põõsarinde moodustavad peamiselt sarapuu ja kuslapuu. Kaitseala

rohunditerikaste kuusikute keskmine esinduslikkus on hinnatud keskmiseks (C). Elupaiga

esinduslikkus on kõrge juhul, kui inimmõju selle kujunemisel puudub (Palo jt, 2018). Seega ei

vaja elupaigatüüp kujunemiseks inimese sekkumist, sh metsamajanduslikke tegevusi koosluse

kujundamiseks.

Üle 80% kaitseala rohunditerikastest kuusikutest asub sihtkaitsevööndis. Kaitse-eesmärkide

seadmisel on arvestatud sihtkaitsevööndisse jäävate metsadega. Pikaajalise eesmärgi seadmisel on

arvestatud ka potentsiaalseteks rohunditerikasteks kuusikuteks märgitud aladega.

Kaitse-eesmärk

• Pikaajaline kaitse-eesmärk: Rohunditerikkad kuusikud on säilinud vähemalt 130 ha-l ja

elupaiga keskmine esinduslikkus on vähemalt B.

34

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Rohunditerikkad kuusikud on säilinud vähemalt

112 ha-l ja elupaiga keskmine esinduslikkus on vähemalt C.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim – elupaigatüüp asub suures osas sihtkaitsevööndis, mis loob head

tingimused kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

+ Looduslik areng soodustab vähemalt lähima 50 aasta jooksul rohunditerikaste kuusikute

püsimajäämist ja pindala suurenemist.

35

3. KÜLASTUSKORRALDUS

Haavakannu LKA lääneosast läheb läbi Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee, mida haldab

Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaitsealale jääb vaid umbes 1,2 km pikkune lõik, kuid osa

matkateest kulgeb kaitseala vahetus läheduses (joonis 7). Kaitsealast peaaegu 1 km kaugusel,

endise Kadila raketibaasi territooriumil, asub matkaraja osana Raketibaasi lõkkekoht koos

telkimisvõimalusega. Spetsiaalselt Haavakannu LKA väärtusi tutvustavat õpperada jm

külastustaristut kaitsealale rajatud ei ole. Ligipääs kaitsealale on hea, seda läbivad heas korras

metsateed. Kaitseala külastavad peamiselt seenelised, jahimehed ja mõnest spetsiaalsest

loodusväärtusest (nt kaitsealusest liigist) huvituvad inimesed. Lisaks sõidab osa inimesi kaitsealast

läbi seal peatumata. Kaitsealale paigaldati 2019. aastal uued tähised, mistõttu see on hästi

tähistatud. Selleks, et kaitsealale sattuvad inimesed oleksid teadlikud ala väärtustest ja kehtivatest

piirangutest, on vajalik paigaldada kõige aktiivsemalt kasutatavate teede äärde infotahvlid.

Infotahvlitest on täpsemalt kirjas peatükkides 3.1 ja 4.1.3.1.

Külastust reguleerib Haavakannu LKA kaitse-eeskiri (lisa 1), mille järgi on inimestel üldiselt

lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Erandiks on

Raeküla sihtkaitsevöönd (vt asukohta jooniselt 5), kus 1. veebruarist 30. juunini ei tohi väljaspool

teid viibida. Liikumispiiranguga ala on looduses tähistatud (foto 11). Telkimine ja lõkketegemine

on lubatud õuealal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja

tähistatud. Samuti on telkimine lubatud piiranguvööndis asuval eramaal. Muul juhul on

telkimiseks ja lõkketegemiseks vaja kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut. Avalikke

üldkasutatavaid lõkke- ja telkimiskohti kaitsealal ei ole, selline võimalus on umbes 1km kaugusel

Raketibaasi lõkkekohas. Rahvaürituste korraldamisele on seatud osalejate piirarvud, millest

rohkemate korral tuleb küsida Keskkonnaameti luba (vt lisa 1 § 10 ja 15).

Visioon ja eesmärk

• Visioon

Kaitseala väärtused on säilinud soodsas seisundis ja külastajad ei ole neid kahjustanud.

• Eesmärk

Külastajad on teadlikud kaitseala loodusväärtustest ja väärtusi ei ole kahjustatud.

36

Joonis 7. Külastustaristu Haavakannu LKA-l ja selle lähedal.

3.1. TÄHISED JA INFOTAHVLID

Kaitseala välispiir on tähistatud 21 tähisega, kus on kirjas kaitseala nimi. Kohtades, kus välispiir

on ühtlasi ka sihtkaitsevööndi piiriks, on tähisel lisaks kaitseala nimele ka sihtkaitsevööndi nimi.

Üks tähis on vales kohas, see tuleb ringi tõsta. Lisaks on vaja paigaldada kolm uut tähist kahe

rohkem kasutuses oleva metsatee äärde ja puisniidu serva, kust sageli kaitsealale sõidetakse.

Raeküla sihtkaitsevöönd, kus kaitse-eeskirjaga on kehtestatud ajaline liikumispiirang, on

tähistatud viie tähisega (foto 11), millel on tekst „Haavakannu looduskaitseala Raeküla

sihtkaitsevöönd. Liikumiskeeld. Inimeste viibimine väljaspool teid keelatud 01.02‒30.06ˮ.Tähised

on paigaldatud metsateede äärde ning neid on ala tähistamiseks piisavalt. Tähiste asukohad on

näidatud peatükis 4.1.3.1 joonisel 10.

Kaitseala tutvustavad infotahvlid puuduvad. Kuna kaitseala läbib matkatee ning mitmed heas

korras ja kasutatavad metsateed, paigaldatakse teede äärde kaitseala väärtusi tutvustav ja külastuse

piiranguid selgitavad infotahvlid. Täpsemalt saab infotahvlitest lugeda peatükist 4.1.3.1, tahvlite

asukohad on näidatud joonisel 7.

Meede: Tähiste ja infotahvlite paigaldamine ja hooldamine.

37

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS INVENTUURID, SEIRED JA UURINGUD

4.1.1.1. KOPSUSAMBLIKU KASVUKOHTADE EKSPERTARVAMUS

2019. aastal taastati kopsusambliku kasvukohtades ligikaudu 12 ha puisniite.

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on plaanis taastada veel vähemalt 55 ha puisniite, millest

ligikaudu 40 ha asub teadaolevates kopsusamblike leiukohtades. Seega võib eeldada, et

kaitsekorraldusperioodi lõpuks aastal 2030 on kopsusambliku kasvutingimused Haavakannu

LKA-l muutunud soodsamaks. Kopsusambliku ja selle kasvukohtade seisundi teada saamiseks

tellitakse ekspertarvamus, milles:

1. analüüsitakse kaitseala kui tervikut, kas iga metsas olev kopsusambliku leiukoht, kus

valgustingimused halvenevad, on vaja tingimata raiuda hõredamaks või on seal

looduslikult kujunenud metsakoooslus väärtuslikum kui võimalik kasu kopsusamblikule;

2. hinnatakse kopsusambliku ja selle kasvukohtade seisundit asukohapõhiselt, kusjuures

eraldi vaadatakse puisniitude ja metsade sobivust kopsusamblikule ;

3. tehakse ettepanekud, milliseid töid ja kus (GPSiga piiritletud alal) on vaja teha

kopsusambliku kasvutingimuste parandamiseks. Kujundusraie planeerimisel tuleb

arvestada loodusdirektiivi metsaelupaigaga, st et kui kopsusambliku jaoks on vajalik teha

kujundusraiet, ei või see kahjustada metsaelupaiga esinduslikkust. Samuti tuleb arvestada

teiste liikide elupaiganõudlusega.

Selleks, et ekspertarvamuse tulemuste järgi saaks kavandada järgmist kaitsekorraldusperioodi,

tuleb ekspertarvamus koostada mõned aastad enne uue kaitsekorralduskava koostamist.

Ekspertarvamuse koostamine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab Keskkonnaamet. Tegevus

on kavandatud 2028. aastasse.

4.1.1.2. KAITSEALUSTE SOONTAIMEDE INVENTUUR

Selleks, et hinnata kaitse tulemuslikkust, on vaja inventeerida kaitsealuseid soontaimi, sh

kontrollida üle kauni kuldkinga, punase tolmpea ja roheka õõskeele teadaolevad ja potentsiaalsed

kasvukohad. Vastavalt inventeerija pädevusele tuleb kirja panna ka teised kohatud kaitsealused

liigid (näiteks kopsusamblik). Inventuuri käigus on vaja hinnata ka kasvukohtade hooldusvajadust.

Inventuuriala pindala on 1305 ha ning sinna on haaratud kaitsealustele taimeliikide elupaigaks

kõige sobivamad kooslused (joonis 8).

Inventeerimine on II prioriteedi tegevus, mida korraldab Keskkonnaamet 2029. aastal.

38

Joonis 8. Kaitsealuste soontaimede inventuuri ala. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

HOOLDUS, TAASTAMINE, OHJAMINE

4.1.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

Kaitsealal on poollooduslikke kooslusi inventeeritud 272,6 ha, neist 25,6 ha on lagedad aruniidud

ja 247 ha puisniidud. 2019. aastal niideti 20 ha aruniite. Neid alasid on juba aastaid hooldatud.

Niidetud alad asuvad kaitseala kirdeosas ning on kaitseala suurimad ja esinduslikumad.

Hooldamata alad (5,6 ha) paiknevad väikeste tükkidena mitmel pool metsade vahel, paljudele neist

ei pääse tehnikaga ligi. Rohttaimestik ei ole liigirikas, ülekaalus on putked. Üldiselt on väikesed

metsaheinamaad säilinud lagedana, mõnel pool kasvab hõredalt noori leppasid ja haabu ning metsa

piiril kuuski. Neil aladel on vajalik enne niitmist puud ja võsa eemaldada. Võsa raiumiseks on

parim aeg augustist oktoobrini, kui varuained paiknevad veel puude maapealsetes osades, siis tekib

tuleval aastal juurevõsusid vähem (Mesipuu, 2011). Võsa tuleb pärast raiumist koondada ja alalt

ära vedada või põletada.

Kaitse-eesmärkide seadmisel (ptk 2.2.1.1) on arvestatud, et kõiki lagedaid metsaniite, näiteks

selliseid, kuhu puudub tehnikaga ligipääs ja mille taimestik on liigivaene, ei ole vaja tingimata

hooldada. Töö tegija huvi korral võib ka neid niite hooldada. Seejuures tuleb arvestada, et

ligipääsuteid neile ei rajata, sest sihtkaitsevööndis olevad niidud on ümbritsetud loodusdirektiivi

metsaelupaikadega, mida ligipääsu rajamiseks puude eemaldamine oluliselt kahjustaks.

2019. aastal hooldati puisniite umbes 123 ha ja taastati 12 ha. Suurem osa hooldatud aladest on

olnud kasutusel juba pikka aega. Taastamistöid tehti riigimaal ja esimest aastat. Peamiselt

hõrendati puurinnet, sest ala oli juba kinni kasvamas. Paaril järgneval aastal pärast puurinde

hõrendamist on vaja eemaldada esimese aasta lehtpuuvitsad. Kuna alad olid juba kinni kasvamas,

on rohttaimestik kohati hõre ja vajab taastumiseks aega (ei saa kohe pärast esimest taastamisaastat

heina teha).

39

Puisniite on kaitsealal väga erineva esinduslikkusega, seejuures on ka alasid, mille struktuur on

raietega rikutud või loodusliku arengu käigus tugevalt kahjustunud ning kus alustaimestikus on

suures osas metsataimed. Kogu kaitseala puisniite arvestades on selliste alade taastamine

väheperspektiivne ning kaitse-eesmärkide seadmisel (ptk 2.2.1.2) on arvestatud, et kõiki

puisniiduna inventeeritud alasid ei ole tingimata vaja kasutusele võtta. Sihtkaitsevööndis kujuneb

neile aladele looduslikult aastakümnetega segamets, mis on samuti bioloogilise mitmekesisuse

säilitamiseks oluline.

Taastamise käigus eemaldatakse puisniidult võsa ning hõrendatakse puu- ja põõsarinnet. Seejuures

tuleb arvestada kopsusambliku ja teiste kaitsealuste liikide elupaiganõudlusega. Kõik

kopsusamblikuga puud tuleb alles jätta ning kasvukoht peab säilima poolvarjuline. See tähendab,

et puisniitu ei tohi liiga hõredaks raiuda. Selleks, et kopsusamblik saaks levida, on vajalik säilitada

asustatud puudest 15–30 m kaugusel erivanuselisi tammesid, haabu ja remmelgaid (Jüriado jt,

2011). Puudest on puisniidule iseloomulikud laialehised liigid, aga ka üksikud laia võraga lagedal

kasvanud vanad kuused ja kased. Oluline on, et kasvama jäetakse vanad, õõnsad ja kuivanud ning

erilise kujuga puud. Järelkasvuna säilitatavad nooremad puud on otstarbekas jätta kasvama

niitmiseks vähesobivatesse kohtadesse (suurte kivide või kivihunnikute lähedusse, ebatasastele

aladele, kändude kohale jms.). Kuna ala peab olema pärast puude ja põõsaste eemaldamist

niidetav, on oluline, et allesjäänud tüükad ja kännud oleksid võimalikult madalad. Taastamistöö

käigus eemaldatakse ka niitmist segavad kivid ja väiksemad kännud. Parim aeg puisniidul

raietööde tegemiseks on hilissügis enne lume tulekut, varakevad kohe peale lume sulamist või

lumevaesel ajal ka talv. Lumeta ja raagus ajal raiumine häirib kõige vähem loodust, samuti on

puisniidu taastajale sellel ajal puisniidu endine struktuur ja maastiku mosaiiksus kõige paremini

nähtav (Talvi, 2010). Lumekattega ajal raiumise tulemusel jäävad maapinnale niitmist segavad

kõrged kännutüükad. Puisniidu taastamisel raiutud väiksemad oksad ja võsa tuleb kokku koguda

ja alalt ära vedada või põletada. Lõkkeid on soovitav aastati teha samades kohtades, nii ei

kahjustata liigselt väärtuslikku pinnast. Väga oluline on, et pärast taastamist hakatakse niite

hooldama. Kui seda ei tehta, kasvavad alale lehtpuu ja sarapuu vitsad.

Haavakannu LKA-l taastamist vajavad alad (nii lagedad niidud kui puisniidud) on jagatud kolme

prioriteeti:

• Esimese (I) prioriteedi alad on need, kus on juba taastamistöödega alustatud.

• Teise (II) prioriteedi alad on lihtsamini taastatavad, tehnikaga ligipääsetavad ning nende

puisniidule omane struktuur ja rohurinne on suures osas säilinud.

• Kolmanda (III) prioriteedi alad on sellised, millest taastades ei kujune kõrge väärtusega

poollooduslikke kooslusi, puisniidule iseloomulik struktuur on väga halvasti säilinud ning

alustaimestikus on suur osa metsataimi ja sammalt. Neile niitudele ei pääse tehnikaga ligi

ja ligipääsu rajamine kahjustaks teisi loodusväärtusi (loodusmetsa). Need alad on

loodusliku arengu käigus kujunemas mitmekesiseks segametsaks, kuid praegu veel

loodusdirektiivi metsaelupaigale ei vasta.

40

Poollooduslike koosluste niitmise parim aeg on juuli teine pool. Kui niidul kasvab hilisema

viljumisega kaitsealune liik, tuleb niitmisega alustada hiljem. Näiteks roheka õõskeele kasvukohas

võib niita alates septembrist. Liialt varane niitmine vähendab puisniitude liigirikkust, kuna taimed

ei jõua viljuda. Samuti kahjustab varajane niitmine mitmeid teisi elustikurühmasid (putukad,

ämblikud, maaspesitsevad linnud, roomajad) (Talvi, 2010). Niita tuleks suhteliselt madalalt (5–

7 cm kõrguselt) üks kord suve jooksul. Hein tuleb niidult kokku koguda ja ära viia. Mahajäetud

heinast koguneb maapinnale valgust varjutav kulukiht, mis takistab taimede idanemist. Sellisest

kulukihist suudavad läbi tungida vaid kiirema- ja kõrgemakasvulised liigid. Heina mahajätmine

lisab niidule toitained, mis annab samuti eelise üksikutele produktiivsetele liikidele. Oluline on

heina kuivatamine ja kaarutamine niidul. Selle käigus saavad juba valminud ja järelvalminud

seemned pudeneda maapinnale ning rehitsemine tekitab kamarasse idanemiseks sobivaid

mikrohäiringuid (Mesipuu, 2011). Puisniitude hooldamiseks sobib kerge ja väike tehnika.

Masinaga raskesti ligipääsetavad kohad tuleb niita käsitsi.

Poollooduslikke kooslusi, mida saab kohe hooldada (ei ole enne niitmist või karjatamist vaja

taastada), on Haavakannu LKA-l ligikaudu 164 ha. I prioriteedi taastamisalasid on ligikaudu 27,

II prioriteedi omasid 77 ja III prioriteedi alasid 5 ha.

Joonis 9. Taastamist vajavad ja hooldatavad poollooduslikud kooslused Haavakannu LKA-l.

Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

41

Poollooduslike koosluste hooldamine on I, taastamine I, II ja III prioriteedi töö. Taastamise

prioriteet oleneb ala iseloomust. Töid korraldavad koostöös KeA, tööde tegijad ja maaomanikud

(riigimaal Riigimetsa Majandamise Keskus).

TARISTU

4.1.3.1. TÄHISTE JA INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE

Kaitstavate loodusobjektide tähistamist reguleerib keskkonnaministri 3.06.2004. a määrus nr 65

„Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised”. Kaitseala on hästi tähistatud, paigaldatud on

21 keskmise suurusega tähist. Üks tähis on vales kohas. Tähis on metsateest läänepool, kuid

kaitseala on selles kohas ainult teest idas. Lisaks on tähis kaitseala tegelikust piirist ligikaudu 30 m

kaugusel. Tähis paigaldatakse õigesse kohta. Paigaldada on vaja kolm uut tähist kahe kasutatava

metsatee äärde ja puisniidu serva. Tähiste asukohad on toodud joonisel 10. Tähiste seisukorda

tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähis

uuega.

Joonis 10. Tähiste asukohad Haavakannu LKA-l. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2020.

Kaitsealale on plaanis paigaldada kaks ühesuguse infoga infotahvlit, üks matkatee äärde matkateed

tähistava sildi juurde (foto 12) ja teine kaitseala läbiva metsatee äärde kaitseala tähise kõrvale

(ptk 3, joonis 7). Infotahvlid paigaldatakse riigimaale. Infotahvli eesmärk on tutvustada

Haavakannu LKA loodusväärtusi, külastusega seotud piiranguid ning kaitseala ja

liikumispiiranguga ala piire. Infotahvlil kajastatakse järgmist (tahvli koostamise ajal võivad

teemad vähesel määral muutuda):

42

• Kaart kaitseala välispiiri ja vööndite piiriga, kusjuures eriliselt on välja toodud

liikumispiiranguga ala. Kaardil on ka infotahvli asukoht (OLED SIIN).

• Üldised ja kaitse-eeskirjast tulenevad käitumisjuhised, näiteks ära viska prügi maha, info

telkimise ja lõkketegemise kohta jms. Info Raketibaasi lõkkekoha olemasolust.

• Vana metsa, sh laialehise metsa loodusväärtused, vana ja kõdunev puit, vastavad tüüpilised

ning haruldased liigid.

• Puisniitude väärtus, hooldamise eripära ja vajalikkus.

• Kaitse-eesmärgiks olevad liigid võimalusel fotodega (kaunis kuldking, punane tolmpea,

rohekas õõskeel, harilik kopsusamblik, metsis). Liikidest tuuakse välja, mille poolest on

Haavakannu LKA neid liike silmas pidades eriline ja oluline.

Tähiste ja infotahvlite paigaldamine on oluline, et teavitada ala külastavaid inimesi kaitseala

paiknemisest ja väärtustest ning ära hoida teadmatusest tulenevaid ohtusid kaitseala väärtustele.

Külastajate teadlikkuse tõstmine aitab kaudselt kaasa kõikide väärtustega seotud eesmärkide

saavutamisele.

Tähiste ja infotahvlite paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida teeb Riigimetsa

Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaametiga. Uute tähiste ja vales kohas oleva tähise õigesse

kohta paigaldamine on kavandatud 2021. aastasse, infotahvli koostamine ja paigaldamine

2022. aastasse.

EESKIRJAD, KAVAD

4.1.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUENDAMINE

Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. 2025. aastal tuleb hinnata esimese

perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit) ja vajadusel uuendada kaitsekorralduskava.

Kaitsekorraldusperioodi lõpus viiakse läbi kaitse tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus

kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks.

Kaitsekorralduskava vahehindamine ja uue koostamine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab

Keskkonnaamet. Tegevus on planeeritud 2025. ja 2030. aastasse.

43

4.2. TEGEVUSKAVA Tegevuskava tabelisse (tabel 3) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja

toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 3. Tegevuskava

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse

tüüp

Korral-

daja8

Priori-

teet 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1.1 Hariliku kopsusambliku

kasvukohtade ekspertarvamus

Ekspert-

arvamus KeA I X

4.1.1.2 Kaitsealuste soontaimede,

inventuur

Inventuur KeA II X

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.1.2.1 Poollooduslike koosluste

taastamine ja hooldamine

Koosluse

taastamis- ja

hooldustöö

KeA/maao

manikud

I X X X X X X X X X X

II X X X X X X X

Taristu

4.1.3.1 Tähiste paigaldamine (2 tk) Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II X X X X X X X X X

4.1.3.1 Infotahvlite paigaldamine

(2 tk)

Külastajate

teavitus KeA/RMK II X

Kavad, eeskirjad

4.1.4.1 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse vahe-

hindamine ja uuendamine

Tegevus-

kava KeA I X X

8 KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus.

44

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on paikvaatlused, inventuurid ja riiklik

seire. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse

analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine tehakse 2025. aastal ning

kava täitmise analüüs 2030. aastal.

Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.

Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui andmed kauni kuldkinga levikust kaitsealal on täpsustunud

ning kauni kuldkinga ja roheka õõskeele kasvukohad ja populatsioonid on säilinud soodsas

seisundis (elujõuline, on generatiivseid isendeid). Kaitsekorralduse eesmärk on, et punane tolmpea

kaitsealal jätkuvalt kasvaks. Kaitse-eesmärgiks oleva hariliku kopsusambliku seisundit hinnatakse

kasvukohtade pindala ja seisundi järgi. Kaitsekorraldus on edukas, kui hariliku kopsusambliku

kasvukohad on säilinud vähemalt 264 ha-l. Kaitsekorralduse eesmärk on, et metsis elab kaitsealal.

Elupaikade kaitse korraldus on olnud tulemuslik kui: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja

kuivad niidud lubjarikkal mullal on säilinud ligikaudu 25 ha-l ja nende keskmine esinduslikkus on

vähemalt B; puisniidud on säilinud vähemalt 240 ha-l ja nende keskmine esinduslikkus on

vähemalt B; vanad loodusmetsad on säilinud vähemalt 58 ha-l ja nende keskmine esinduslikkus

on vähemalt C; vanad laialehised metsad on säilinud umbes 63 ha-l ja nende keskmine

esinduslikkus on B; rohunditerikkad kuusikud on säilinud vähemalt 112 ha-l ja nende keskmine

esinduslikkus on vähemalt C.

Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas

planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused.

Kõikide valdkondade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende arvulised väärtused on

esitatud tabelis 4. Tabelis on esitatud vastavate kaitseväärtuse kohta ülevaatlikult kaitsetegevuse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud kriteeriumid ning nende lähte- ja sihtväärtused.

45

Tabel 4. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine.

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.1. Kaunis kuldking Andmete täpsus ja

populatsiooni

seisund

Andmed on täpsustunud,

seisund soodne

Andmed liigi levikust on

täpsustunud, kasvukohad ja liigi

populatsioon on säilinud soodsas

seisundis.

Hindamise aluseks on

inventuur.

2.1.2 Punane tolmpea Liigi esinemine Liigi esinemine Punane tolmpea kasvab

kaitsealal.

Hindamise aluseks on

inventuur.

2.1.3 Rohekas õõskeel Kasvukohtade ja

liigi populatsiooni

säilimine

Kasvukohtade ja liigi

populatsiooni säilimine

soodsas seisundis

Kasvukohad ja liigi populatsioon

on säilinud soodsas seisundis

(elujõuline, on generatiivseid

isendeid).

Hindamise aluseks on

inventuur.

2.1.4 Harilik

kopsusamblik

Kasvukoha pindala 264 ha Kasvukohad on säilinud

vähemalt 264 ha-l.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus ja

ekspertarvamus.

2.1.5 Metsis Liigi esinemine Liigi esinemine Metsis elab kaitsealal. Hindamise aluseks on riiklik

seire.

2.2.1.1 Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

ja kuivad niidud

lubjarikkal mullal

Pindala ja

esinduslikkus

Pindala 25 ha,

esinduslikkus vähemalt B

Lagedad aruniidud on säilinud

vähemalt 25 ha-l ja elupaikade

keskmine esinduslikkus on

vähemalt B.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus ja selle käigus

tehtav pisteline inventuur.

2.2.1.2 Puisniidud Pindala ja

esinduslikkus

Pindala 240 ha,

esinduslikkus vähemalt B

Puisniidud on säilinud vähemalt

240 ha-l ja nende keskmine

esinduslikkus on vähemalt B.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus ja selle käigus

tehtav pisteline inventuur.

2.2.2.1 Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Pindala ja

esinduslikkus

Pindala 58 ha,

esinduslikkus vähemalt C

Vanad loodusmetsad on säilinud

vähemalt 58 ha-l ja nende

keskmine esinduslikkus on

vähemalt C.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus.

2.2.2.2 Vanad laialehised

metsad (9020*)

Pindala ja

esinduslikkus

Pindala 63 ha,

esinduslikkus vähemalt B

Vanad laialehised metsad on

säilinud umbes 63 ha-l ja nende

keskmine esinduslikkus on B.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus.

2.2.2.3 Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Pindala ja

esinduslikkus

Pindala 112 ha,

esinduslikkus vähemalt C

Rohunditerikkad kuusikud on

säilinud vähemalt 112 ha-l ja

nende keskmine esinduslikkus

on vähemalt C.

Hindamise aluseks on

paikvaatlus.

46

KASUTATUD ALLIKAD

Kasutatud kirjandus:

Eesti Looduseuurijate Selts. 2019. Lendorava seire 2019. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Jüriado, I., Karu, L., Liira, J. 2012. Habitat Conditions and Host Tree Properties Affect the

Occurrence, Abundance and Fertility of the Endangered Lichen Lobaria Pulmonaria in Wooded

Meadows of Estonia. The Lichenologist 44(2): 263–276.

Jüriado, I., Liira, J. 2010. Threatened Forest Lichen Lobaria Pulmoria – its Past, Present and

Futuure in Estonia. Forestry Studies 53: 15–24.

Jüriado, I., Liira, J., Csencsics, D., Widmer, I., Adolf, C., Kohv, K., Scheidegger, C. 2011.

Dispersal ecology of the endangered woodland lichen Lobaria pulmonaria in managed

hemiboreal forest landscape. Biodiversity and Conservation 20:1803–1819.

Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015. Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaagentuur. 2016. Lendorava seire 2015. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2018. Lendorava seire 2018. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2018. Lendorava seire 2017. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2015. Metsise mängude seire 2015. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2017. Metsise mängude seire 2016. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2017. Metsise mängude seire 2017. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Keskkonnaagentuur. 2018. Metsise mängude seire 2018. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire

eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn: Digimap.

Lõhmus, E. 2006. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu: Eesti Maaülikooli metsandus- ja

maaehitusinstituut. 80 lk.

Lõhmus, P., Suija, A. 2003. Inventory of Lichens in Oak Forests Around Rakvere, Lääne-Virumaa.

Report. Käsikiri kättesaadav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudist.

47

Mesipuu, M. 2011. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015.

Paal, J. 2007. „Loodusdirektiivi” elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu: TÜ botaanika ja ökoloogia

instituut. 202 lk. Kättesaadav: http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf

Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn:

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. 297 lk.

Palo, A. jt. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/metsainventeerimine_juhend_2018.pdf

Suija, A., Jüriado I., 2003. New Estonian records: microlichens. Folia Cryptogamica Estonica,

40. Lk. 64.

Talvi, T. 2010. Eesti puisniidud ja puiskarjamaad. Hooldamiskava. Keskkonnaameti tellimusel

koostatud juhendmaterjal. Viidumäe.

Torim, L. 2009. Hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) esinemistõenäosust ja katvust

mõjutavad tegurid Suurekivi, Haavakannu ja Lasila hoiuala puisniitudel. Magistritöö. Tartu

Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Käsikiri kättesaadav Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste instituudist.

Veeroja, R., Männil, P. 2018. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018.

Keskkonnaagentuur.

Viht, E., Randla, T. 2001. Metsis. Kaitsekorralduskava.

Seadused, määrused:

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. RTL 2004, 111, 1758.

https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised. RTL 2004, 78, 1255.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13132978?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258.

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013?leiaKehtiv

Haavakannu looduskaitseala kaitse-eeskiri. RT I, 18.12.2018, 8.

https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018008

Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja

vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused. RTL 2009, 18, 218.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv

48

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Metsaregister: http://register.metsad.ee/avalik/

Natura aruandlus, 2019. 1. Annex D – Report format on the 'main results of the surveillance

under Article 11' for Annex I habitat types:

http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_r

eports-20190725-083848.xml&conv=589&source=remote#9010

Natura aruandlus, 2019. 2. Annex B - Report format on the 'main results of the surveillance

under Article 11' for Annex II, IV & V species

http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_species_re

ports-20190725-081503.xml&conv=593&source=remote

Seireveeb: Keskkonnaagentuur: http://seire.keskkonnainfo.ee

49

LISAD

LISA 1. KAITSE-EESKIRI

Väljaandja: Vabariigi Valitsus

Akti liik: määrus

Teksti liik: algtekst-terviktekst

Redaktsiooni jõustumise kp: 28.12.2018

Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv

Avaldamismärge: RT I, 18.12.2018, 8

Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 13.12.2018 nr 118

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Arukülas,

Kannastiku ja Veadla külas ning Väike-Maarja vallas Eipri külas ja Raekülas asuv ala, mille

nimeks saab Haavakannu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on

kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)3, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus);

4) Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane tolmpea (Cephalanthera rubra),

harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus).

(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

50

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal Raeküla sihtkaitsevööndis.

(2) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud õuealal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ette valmistatud ja tähistatud. Samuti on telkimine lubatud piiranguvööndis asuval eramaal.

Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga

ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas liinirajatiste hooldamiseks ning

piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.

(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Raeküla sihtkaitsevööndis 1. veebruarist

31. augustini.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

51

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste

säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:

1) Haavakannu sihtkaitsevöönd;

2) Raeküla sihtkaitsevöönd;

3) Laanemetsa sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Haavakannu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ja kaitstavate

elupaigatüüpide kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide

ja nende elupaikade kaitse.

(2) Raeküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ja kaitstavate

metsaelupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(3) Laanemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on

kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni kümne osalejaga

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata

kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine

selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

52

4) Haavakannu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks

vajalik tegevus;

5) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 11. Vajalik tegevus

Haavakannu sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 12. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine

kaitseala tarbeks;

4) Raeküla sihtkaitsevööndis inimeste viibimine väljaspool teid 1. veebruarist 30. juunini, välja

arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

4. peatükk

PIIRANGUVÖÖND

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Kullerkupu piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ja poollooduslike koosluste säilitamine,

roheka õõskeele ja selle elupaikade ning teiste kaitsealuste liikide kaitse.

§ 15. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja

nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja

nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;

2) rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tee ja tehnovõrgu

rajatise püstitamine;

3) hoonete püstitamine algsetesse taluõuekohtadesse;

4) lageraie üksnes hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar, kusjuures puisniidu

elupaigatüübile vastavatel aladel on lageraie keelatud;

53

5) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures puisniidu elupaigatüübile vastavatel

aladel on turberaie keelatud.

(3) Metsa majandamisel tuleb säilitada või taastada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja

vanuse mitmekesisus.

§ 16. Vajalik tegevus

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 17. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda

võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu.

5. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-

Viru maakonnas” § 1 lõike 1 punkt 2 ja määruse lisas esitatud kaart „Haavakannu hoiuala”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 9. septembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/865

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva

määruse seletuskirjas.

§ 21. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Kaitseala moodustatakse Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Haavakannu hoiuala, keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega

nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Raeküla metsise püsielupaiga ja

keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

54

kaitse alla võetud Linkaevu lendorava püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2

alapunktist 41 hõlmab kaitseala Haavakannu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala

kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.

Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Indrek Saar

Kultuuriminister peaministri ülesannetes

Jüri Luik

Kaitseminister keskkonnaministri ülesannetes

Taimar Peterkop

Riigisekretär

55

LISA 2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30

aasta perspektiivis Ohutegur Meede

Oodatud tulemus

kaitsekorraldusperioodi

lõpul

Elustik

2.1.1 Kaunis kuldking Kasvukohad on säilinud

esimesel kaitsekorraldus-

perioodil (2021–2030)

tehtud inventuuri

tulemuste ulatuses ja liigi

populatsioon on soodsas

seisundis, st

generatiivsete isendite

arv ei ole langenud.

Vananenud ja vähesed

andmed liigi levikust

kaitsealal.

Metsamajandus

Korjamine ja tallamine

Keskkonnaregistris

olevate leiukohtade ja

teiste potentsiaalsete

kasvukohtade

inventeerimine.

Puisniidul on

uuendusraied keelatud.

Piiranguvööndi metsade

majandamisel tingimuste

seadmine.

Teavitus ja järelevalve.

Andmed liigi levikust

kaitsealal on täpsustunud,

kasvukohad ja liigi

populatsioon on säilinud

soodsas seisundis.

2.1.2 Punane tolmpea Punane tolmpea kasvab

kaitsealal.

Üldiselt sama, mis kaunil

kuldkingal, lisaks

teehooldus ja

rekonstrueerimine.

Sama, mis kaunil

kuldkingal, lisaks

tingimuste seadmine

teehooldus- ja

rekonstrueerimistöödele.

Punane tolmpea kasvab

kaitsealal.

2.1.3 Rohekas õõskeel Roheka õõskeele kasvu-

kohad on säilinud

esimesel kaitsekorraldus-

perioodil (2021–2030)

tehtud inventuuri

tulemuste ulatuses ja liigi

populatsioon on soodsas

seisundis, st

generatiivsete isendite

arv ei ole langenud.

Niitude ebapiisav

majandamine.

Valed majandamisvõtted.

Metsaraie.

Korjamine ja tallamine.

Niitude taastamine ja

hooldamine.

Niitude hooldamisele

tingimuste seadmine.

Raietele tingimuste

seadmine.

Teavitus ja järelevalve.

Kasvukohad ja liigi

populatsioon on säilinud

soodsas seisundis

(elujõuline, on

generatiivseid isendeid).

56

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30

aasta perspektiivis Ohutegur Meede

Oodatud tulemus

kaitsekorraldusperioodi

lõpul

2.1.4 Harilik

kopsusamblik

Hariliku kopsusambliku

kasvukohad on säilinud

ligikaudu 264 ha-l.

Puisniitude

kinnikasvamine.

Valgustingimuste

halvenemine metsas.

Metsamajandus

Puisniitude taastamine ja

hooldamine.

Ekspertarvamuse tellimine

ja vajadusel sellest lähtuv

raie.

Raietele tingimuste

seadmine.

Hariliku kopsusambliku

kasvukohad on säilinud

ligikaudu 264 ha-l.

2.1.5 Metsis Metsis elab kaitsealal. Puudub (teadaolev

elupaik ja suurem osa

selle lähiümbrusest asub

sihtkaitsevööndis)

Metsis elab kaitsealal.

Kooslused

2.2.1.1 Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

ja kuivad niidud

lubjarikkal mullal

Lagedad aruniidud on

säilinud ligikaudu 25 ha-l

ja elupaikade keskmine

esinduslikkus on

vähemalt B.

Võsastumine,

metsastumine

Võsaraie ja puude

eemaldamine.

Niitmine koos heina

kogumisega ja alalt ära

viimisega ning/või

karjatamine.

Lagedad aruniidud on

säilinud ligikaudu 25 ha-l

ja elupaikade keskmine

esinduslikkus on A.

2.2.1.2 Puisniidud Puisniidud on säilinud

vähemalt 240 ha-l ja

nende keskmine

esinduslikkus on

vähemalt B.

Võsastumine,

metsastumine

Võsaraie ja puude

eemaldamine.

Niitmine koos heina

kogumisega ja alalt ära

viimisega.

Puisniidud on säilinud

vähemalt 240 ha-l ja nende

keskmine esinduslikkus on

vähemalt B.

2.2.2.1 Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Vanad loodusmetsad

on säilinud vähemalt

167 ha-l ja elupaiga

keskmine

esinduslikkus on

vähemalt C.

Puudub (elupaigatüüp

asub sihtkaitsevööndis)

Vanad loodusmetsad on

säilinud vähemalt 58 ha-l

ja elupaiga keskmine

esinduslikkus on

vähemalt C

57

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30

aasta perspektiivis Ohutegur Meede

Oodatud tulemus

kaitsekorraldusperioodi

lõpul

2.2.2.2 Vanad laialehised

metsad (9020*)

Vanad laialehised metsad

on säilinud või

loodusliku arengu käigus

kujunenud teist tüüpi

metsaelupaigaks

vähemalt 63 ha-l ja

elupaiga esinduslikkus

on vähemalt B.

Kuuse osakaalu

suurenemine metsades.

Meetmeid ei vaja, sest

tegemist on loodusliku

protsessiga.

Vanad laialehised metsad

on säilinud vähemalt

63 ha-l ja elupaiga

keskmine esinduslikkus on

vähemalt B.

2.2.2.3 Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

Rohunditerikkad

kuusikud on säilinud

vähemalt 130 ha-l ja

elupaiga keskmine

esinduslikkus on

vähemalt B.

Puudub (elupaik asub

suures osas sihtkaitse-

vööndis, looduslik areng

soodustab vähemalt

lähima 50 aasta jooksul

rohundite-rikaste

kuusikute püsimajäämist

ja pindala suurenemist.

Rohunditerikkad kuusikud

on säilinud vähemalt

112 ha ja elupaiga

keskmine esinduslikkus on

vähemalt C.

58

LISA 3. AVALIKUSTAMISE MATERJALID

Avalikkuse kaasamiseks korraldatud koosoleku kutse

Avaldati ka täpsustav teade, sest esimeses teates oli ekslikult märgitud kommentaaride saatmise

osas vale kaitseala nimi.

59

Kaasamiskoosoleku protokoll

HAAVAKANNU LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA

AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEK

Protokoll

Toimumise aeg: 09. detsember 2010 kell 16.00‒18.00

Toimumise koht: Vinni Vallavalitsus (Tartu mnt 2, Pajusti)

Protokollija: Timo Kark

Koosoleku juhataja: Timo Kark

Osalejad: Indrek Klammer. Margus Lepp (OÜ Voore Farm), Peeter Kalvet, Gustav Saar

(Vinni Vallavalitsus), Meelis Maine (maaomanik), Vello Tafenau (maaomanik), Tõnu Laasi

(Keskkonnaamet), Mati Kose (kaitsekorralduskava koostaja).

Timo Kark: Sissejuhatus, tutvustab Haavakannu kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) koostamise

projekti ja eesmärki.

Mati Kose:

KKK on planeerimisdokument, määratakse väärtused, ohutegurid ja vajalikud tegevused

ohutegurite vältimiseks ja kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

KKK on aluseks rahastuse taotlemisel.

KKK – antakse ülevaade alast ja sätestatakse eesmärgid 10 ja 30 a perspektiivis. Ekspert on

tutvunud kaitse-väärtustega, regulatsiooniga, taustmaterjaliga (uuringud, inventuurid). Vajadusel

on konsulteerinud eriala ekspertidega. Räägib menetlusest!

Väärtused

Puisniidud – Eestis on säilinud neid rohkem, kui mujal Läänemere ääres. Haavakannus on neid

inventeeritud suurel pindalal, kuid suurem osa neist on metsastnud, mistõttu vajavad need

taastamist ja edaspidi hooldamist.

Lubjavaesel mullal asuvad liigirikkad niidud – need on erinevate taimeliikide kasvukohad

(käpalised). Suurel alal hooldus toimub ning on oluline, et see jätkuks.

Aas-rebasaba ka ürt-punanupuga niidud – kultuuristatud alad, tavaliselt on neid ka väetatud.

Vanad loodusmetsad (läänetaiga) – haruldane elupaik, mis sobib paljudele vanametsa liikidele.

Teine oluline ja Panidevere kõrgustikule iseloomulik elupaik on vanad laialehised metsad.

Paljudes piirkondades on see elupaik taandunud.

Rohunditerikkad kuusikud ja okasmetsad oosidel ja moreenseljandikel.

Liikidest on teada 29 haruldast, kaitsealust või teaduslikult olulist liiki (26 neist

looduskaitsealuseid). Lendoravat on veel EL-s vaid Eestis ja Soomes.

60

Metsade osas probleem: metsad on sarnases vanuseklassis, mis tähendab, et ühel hetkel võib

juhtuda, et kõik kukuvad koos ümber ja seal elutsevatel liikidel ei ole kuhugi kolida!

Ohutegurid ja vajalikud meetmed.

Kaitseala tutvustavad tegurid.

Oü Voore Farm: on paar omanikku, kes keelduvad niitmast ja ei luba ka meil teha. Paljud tahavad

kasvatada sellest metsa, kuigi metsa ei tule sealt. Niitmine on keeruline. Perspektiivis soovime

karjatada Haavakannus aastaringselt.

Mati Kose: mina oleksin ettevaatlik, et kuigi kolhoosi ajal oli karjamaa, peaks vaatama, kus asuvad

haruldased taimeliigid. Oleks ideaalne, kui kõigepealt oleks niitmine ja siis karjatamine.

Mati Kose: kaitseala tutvustavatest tegevustest. Pakub välja, et võiks taastada ühe vana küüni, kus

vajadusel saaks puhata, ööbida!

Oü Voore farm (edaspidi VF): meil on üks vana küün – meil ei oleks selle vastu midagi kui seda

taastada.

VF: üheks probleemiks on atv ja mis jahipidamisse puudub, siis jahitorn ja söödaplatsid on seal

ebaseaduslikud. Sigu tuleb kindlasti küttida. sõidetakse seal nii šigulide ja RMK üllatas Suurekivi

peal, et tegi meeletud rööpad sisse.

Timo: kas te laiendaksite hooldusalasid, kus laiendada hooldust.

VF: jah, Mõdriku-Roela MKA-l oleks meil sama huvi.

Mati: just enne arutasime, et oleks hea kui oleks mõni MTÜ oleks, kes saaks toetust koosluste

hooldamiseks.

OÜ VF: kui palju on Haavakannu laiendada plaanis. Ettepanek: võtta kaitsealasse Mütapõllu

kinnistu 90002:004:0074, kus me praegult hooldame.

VF: talgute korraldamised on hea idee.

Vello Taffenau: mina ise hakkan taastama Kooli kinnistul puisniitu!

VF: kui kellelgi oleks veel hobune, siis saaks sellega väga edukalt hooldada.

Timo Kark: kui kellelgi ettepanekuid, küsimusi rohkem ei ole, siis lõpetame tänaseks ära. Kava

saadan teile tutvumiseks e-posti teel.

Kaitsekorralduskava koostamiseks peale avalikku koosolekut täiendavaid ettepanekuid ei ole

laekunud.

61

LISA 4. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE

LEVIKU TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL

Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju

objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad ka

majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava loodusobjekti

kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla olukordi, mida ei ole võimalik lahendada

tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt oleks vaja teha lageraiet, mida kaitsekord

ei võimalda). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal, nagu torm, tuli või

ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt. Sellistel juhtudel on tegemist metsa

ökosüsteemile omaste protsessidega, millesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis

maaomanikule võib põhjustada majanduslikku kahju. Lisaks tuleb ette ka olukordi, kus sekkumata

jättes võivad kahjustused kanduda väljaspoole kaitstavaid alasid: näiteks metsakahjurid võivad

kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja erandolukordades

kaaluma erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi.

Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku

tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaarraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb sealjuures

arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (raieviisile, langi suurusele, täiusele vmt).

Lisaks eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda ette näeb.

Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie põhimõtted,

mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste

likvideerimiseks juhuks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga

ettenähtud metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarraiena). Kujundusraie

kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel. Kaitseala valitseja hindab

kujundusraie vajalikkust ja kooskõla kaitse-eesmärgiga.

Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha kujundusraiet,

arvestades järgmisi põhimõtteid:

1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue metsapõlve

teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.

2) Kujundusraie on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks

kaitsealast välja.

62

LISA 5. FOTOD

Foto 1. Rohekas õõskeel Haavakannu LKA-l. Foto autor Liggi Namm.

63

Foto 2. Osaliselt niidetud poollooduslik kooslus Haavakannu LKA-l augusti alguses. Lindiga on

piiratud roheka õõskeele kasvukoht, mida niidetakse septembris. Foto autor Liggi Namm.

Foto 3. Hariliku kopsusamblikuga remmelgas Haavakannu LKA-l. Foto autor Liggi Namm.

64

Foto 4. Isane metsis Haavakannu LKA-l. Foto autor Mati Kose.

Foto 5. Ebatüüpiline metsise elupaik Haavakannu LKA-l. Foto autor Liggi Namm.

65

Foto 7. Poollooduslik kooslus Haavakannu LKA-l. Taamal olevad taimestunud künkad on

Nõukogude Liidu ajal maaparanduse käigus kokku lükatud kivid ja pinnas. Foto autor Liggi

Namm.

Foto 8. Hooldatud puisniit Haavakannu LKA-l. Foto autor Liggi Namm.

66

Foto 9. Väike aruniit keset metsa. Foto autor Liggi Namm.

Foto 10. Tüüpiline Haavakannu LKA mets. Foto autor Liggi Namm.

67

Foto 11. Liikumispiiranguga tähis. Foto autor Liggi Namm.

Foto 12. Paigaldatava infotahvli asukoht matkatee ääres. Foto autor Liggi Namm.