Tee ehitusloa andmine riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 18196

Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711

asuva Käre silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/217

Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.03.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Juhul kui jõe veekaitsevööndist toimub puu- ja põõsarinde raie, on selleks vastavalt

veeseaduse § 119 p 2 vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

3. Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on

tulenevalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

4. Tööde teostamisel jälgida, et ehitustööde käigus ei leviks allavoolu peeneteralist setet,

pärast tööde lõppu tuleb piirkond korrastada ja taastada võimalikult looduslähedane ilme.

5. Tööde aeg tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast septembri

keskpaigani, mil on väiksem mõju kaitsealustele kalaliikidele ja elupaigatüübile.

6. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

2

7. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

9. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

10. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Räpina valla ja Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjades

olevate nõuetega.

13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu

km 5,711 asuv Käre sild

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 18196 Toomasmäe – Suure-

Veerksu km 5,711 asuva Käre silla

rekonstrueerimise ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number S2212

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Alus: kavandatav

tegevus toimub

Mädajõe hoiualal

22.02.2023 nr 6-

3/23/3168-2

Esitasite kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu

riigitee18196 km 5,711 asuva Käre silla ehitamiseks

lähtudes ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning ehitusloa

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos eelhinnanguga lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg

10. Käre sild paikneb osaliselt Põlva maakonnas

Räpina vallas Suure-Veerksu külas ja Võru

maakonnas Setomaa vallas Toomasmäe külas riigi

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus

70703:003:0343, 46503:002:0706).

Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt

Stricto Project OÜ tööle nr S2212 „Riigitee 18196

Toomasmäe-Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre

silla rekonstrueerimise ehitusprojekt“. Projekti

eesmärk on Käre silla remont ilma silla kandevõimet

tõstmata, pikendada sillakonstruktsioonide eluiga

ning suurendada liiklusohutust.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmete alusel toimub

kavandatav tegevus Mädajõe hoiualal, mis kuulub

Mädajõe loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Alal

on registreeritud Mädajõe hoiuala ja Mädajõe

loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud hariliku hingi

ja hariliku vingerja elupaigad. Hoiualal on keelatud

nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

Põhjendus:

Vastavalt Keskkonnaameti tähelepanekule on

korrigeeritud Käre silla tee ehitusloa kõrvaltingimuste

punktis 2 ning KMH eelhinnangu ptk-s 5 veeseaduse

paragrahvi, mis käsitleb veekaitsevööndis puu- ja

põõsarinde raiet.

Otsus:

1. Lugeda keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu ja ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti

poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati

ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti

tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja

kaitstavate liikide soodsa seisundi (LKS § 32 lg 2).

Eelhinnangus jõutakse järeldusele, et Käre silla

rekonstrueerimisel on välistatud ebasoodsa mõju

tekkimine Natura 2000 võrgustikku kuuluvale

Mädajõe loodusalale ja selle ala kaitse-eesmärkidele.

Eeltoodud info alusel oleme seisukohal, et

ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-

eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud, seega

nõustume ehitusloa andmisega looduskaitseseaduse

§ 14 lg 1 p 8. Keskkonnaamet on seisukohal, et

keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik,

lähtudes KeHJS § 11 lg 22 ning kooskõlastab

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu KeHJS § 11 lg 10 alusel.

Juhime tähelepanu, et lisas 1 „Tee ehitusloa eelnõu“

p 2 on ekslikult viidatud veekaitsevööndis puu- ja

põõsarinde raiel Keskkonnaameti nõusoleku

vajadusele veeseaduse § 199 p 2 alusel, õige on

veeseaduse § 119 p 2. Sama eksitus on ka

eelhinnangu ptk-s 5. Soovitame korrigeerida.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Setomaa Vallavalitsus

28.02.2023 nr 4-

8/366-1

Esitasite Setomaa Vallavalitsusele 15.02.2023

kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu ja KMH

algatamata jätmise seisukohta riigitee 18196

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Toomasmäe - Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre

silla rekonstrueerimisel. Saadetud kiri on

registreeritud Setomaa Vallavalitsuse

dokumendiregistris 15.02.2023 kirjana nr 4-8/366.

Setomaa Vallavalitsus on ehitusloa eelnõu vaadanud

üle ja kooskõlastab märkusteta. Juhime tähelepanu,

et Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28

on kehtestatud Setomaa valla üldplaneering.

1. Arvestada, et Setomaa Vallavalitsusel puuduvad

märkused tee ehitusloa eelnõule ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Info Setomaa valla üldplaneeringu kehtestamise kohta

teadmiseks võetud.

2 Räpina Vallavalitsus Räpina Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

3 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Jõeäärse 46503:002:0097

Jõeäärse 46503:002:0098

Senka 70703:003:0012

Saare-Peebu 70703:003:0333

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu

km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 22004440 Tartu-Tallinn 2023

V e rs

io o n 1

1 .0

3 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 2

0 0 4

4 4 0

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Kaile Eschbaum

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0162), projektijuht

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 13

4.2.1. Natura eelhindamine ........................................................................................... 14

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 19

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 20

4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 20

4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 21

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 22

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 18196 Toomasmäe ‒

Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla (nr 856) põhiprojektile . Rekonstrueeritav Käre

sild paikneb kahe maakonna – Põlva maakonna ja Võru maakonna piiril, Sure-Veerksu ja

Käre külade piiril (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatam ata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks

Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga

september 2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase noole ja täpiga).

Allikas: Maa- Amet 2022

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripäran dile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus*

1https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

* Vee erikasutusel on KMH vajalikkuse üle otsustajaks Keskkonnaamet

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus*

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse

teekatte osalist laienemist). Täiendavalt jääb projektiala osaliselt Mädajõe hoiualale ning

Natura 2000 alale ning seega liigitub kavandatav tegevus ülal nimetatud määruse § 15 lg

8 alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

* Vee erikasutusel on KMH vajalikkuse üle otsustajaks Keskkonnaamet

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt seletuskirjale on ehitusprojekti eesmärk töötada välja Käre silla remontimiseks

vajalikud tehnilised lahendused ilma silla kandevõimet tõstmata.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee(silla)-ehitusega, mille

energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale.

Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine

Koos sillaga on ühtlase katte laiusega (7 m + peenrad 2 x 0,75 m) kavandatud 48 m

pikkune ala (24 m + 24 m) silla vahesamba teljest. Sealt edasi toimub kiiluga 1:50 teekatte

laiuse kokku viimine olemasolevaga (vt joonis 3.1).

Enne silda toimub see 32 m lõiguga PK 56+55 – Pk 56+87 ning peale silda 60 m lõiguga

PK 57+35 – PK 56+95.

Silla otsas olev mahasõit (PK 56+90 vasakul) suletakse.

Pikiprofiili koostamise lähtuti olemasoleva tee, olemasoleva silla kõrgustest. Pikiprofiili

koostamisel arvestati muuhulgas, et tee muldkeha ei väljuks olemasolevast teemaast.

Veeviimarid, mullatööd ja katend

Veeviimarid

Kogu tee on muldes, ümbritsevast maapinnast kõrgemal. Piirkonna veetaseme määrab

jõgi ja jõe vee pind on oluliselt madalam töömaale jäävast teepinnast. Seepärast

täiendavaid veeviimareid projekteeritud ei ole.

Katend

Katendina nähakse ette kruuskate, mille paksus teemulde kohal on 12 cm ning silla kohal

20 cm.

Vahemikus PK 56+70 – PK 57+00 rajatakse katendi alla 30 cm kruusast alus ning

muldkeha laiendatakse astmetega. Astmeteks kasutatakse olemasolevat teekatet ja

kruusliiva.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Konstruktsioonid

Silla remondi käigus tehtavad tööd (vt joonis 3.2):

◼ Vanade servaprusside ka kaldekolmnurga asendamine

◼ Külgtiibade lisamine

◼ Betoonkonstruktsioonide puhastamine liivapritsiga ja torkreetimine

◼ Silla aluse jõe sängi kindlustamine

◼ Uute teepiirete rajamine

◼ Tee laiendamine ja uus katend

Silla laiust, kandevõimet ei muudeta.

Kaldasambad

Kaldasambad on heas seisus.

Kaldasammastele lisatakse teega risti paikenvad külgtiivad mulde toestamiseks. Selleks

lammutatakse see riigli osa, mis ulatub äärmisest talast väljapoole (ca 30 cm). Riigli

armatuurvardad säilitatakse juurdeehitusega sidumise eesmärgil. Külgtiiva paksus 35 cm,

külgtiibadel on eraldiseisev taldmik.

Jõesambad

Jõesammastele rajatakse eluea pikendamiseks ümber 10 cm paksune betoonsärk,

sambad monolitiseeritakse vee aluses osas.

Pealesõiduplaat

Pealesõiduplaate ei rajata.

Koonuste ja jõesängi kindlustamine

Jõe säng (ka kaldad) kindlustatakse munakividega geotekstiilil 10-30 cm kuni kõrguseni

+30.80. Kivide vahed täidetakse kuivbetooniga. Ülejäänud ulatuses kuni kaldasamba

riiglini kaetakse lubjakivikillustikuga geotekstiilil.

Kavandatavate ehitustegevustega eemaldatakse veekogust tahkeid aineid mahus

5 m3 ning veekogusse uputatakse tahkeid aineid maksimaalselt mahuga 45 m3.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Joonis 3.1 Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine. Allikas: Riigitee 18196 Toomasmäe - Suure-Veerksu km 5,771 asuva Käre silla rekonstrueerimise ehitusprojekt

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.2 Rajatava silla vaade. Allikas: Riigitee 18196 Toomasmäe - Suure-Veerksu km 5,771 asuva Käre silla rekonstrueerimise ehitusprojekt

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T18196

Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju.

Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esi tatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub kahe maakonna – Põlva maakonna ja Võru maakonna piiril ning Räpina

valla ja Setomaa valla piiril. Räpina valla (haldusreformi järgne) territooriumil kehtivad

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Räpina valla

üldplaneeringu kehtestamiseni (endise) Räpina, Veriora ja Meeksi valdade

üldplaneeringud. Setomaa ühinenud valla (haldusreformi järgne) territooriumil kehtivad

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Setomaa valla

üldplaneeringu kehtestamiseni Misso, Meremäe, Mikitamäe ja Värska valdade

üldplaneeringud. Haldusreformi eelselt asus projektiala endise Räpina valla ja Mikitamäe

valdade territooriumil, mis on kehtestatud vastavalt 2006. aastal ja 2010. aastal.

Mikitamäe valla üldplaneeringu „Väärtuslikud alad ja puhkekohad“ kaardi alusel ei jää

kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele. Endise Räpina

valla üldplaneeringu kaardi ning Põlva maakonnaplaneeringu 4 „Ruumilised väärtused“

kaardi alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku aladele (vt joonis 4.1 ja 4.2).

Aga arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva silla rekonstrueerimine

teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaas nemist

rohevõrgustiku terviklikkusele. Eluslooduse jaoks barjääri oluliselt ei suurendata ega

4 Haldusreformi eelselt asus Mikitamäe vald Põlva maakonnas, peale Setomaa vallaga ühinemist liitus vald ka Võru maakonnaga. Seega lähtutakse käesolevas eelhinnangus Põlva maakonnaplaneeringust, kus see algselt paiknes.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

laiendata. Samuti ei kaasne projektiga olulisi visuaalseid mõjusid maastikulistele

väärtustele.

Üldplaneeringutes ning maakonnaplaneeringus ei ole käsitletud muid olulisi kavandatava

tegevusega otseselt seonduvaid suuniseid. Planeeringute kontekstis on tegemist

olemasoleva tee ja olemasoleva sillaga ja oluline mõju maakasutusele puudub.

Joonis 4.1 Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu „Ruumilised väär tused“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase noole ja täpiga.

Joonis 4.2 Väljavõte endise Räpina valla üldplaneeringu „Maakasutuskaardilt“. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase noole ja täpiga.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE

Andmebaasi EELIS andmetel ristub kavandatav tegevus Mädajõe hoiualaga

(KLO2000016, vt joonis 4.3), mis on kaitse all ka Natura 2000 võrgustiku koosseisus

Mädajõe loodusalana.

Vastavalt „Mädajõe hoiuala kaitsekorralduskavale 2015-2024 5 “ on Mädajõe hoiuala

territooriumiks veeala, mitte kaldad. Kaitsekorralduskava kaitse-eesmärkideks on kaitsta

koosluseid – elupaiga tüüp jõed ja ojad (3260); ning elustikku – liike hink (Cobitis taenia)

ja vingerjas (Misgurnus fossilis). (Mõlemad nimetatud III kategooria kaitsealuste

kalaliikide – vingerjas ja hink leiukohad on EELIS andmetel ka projektialal registreeritud,

vastavalt KLO9102658 ja KLO9102659, vt joonis 4.3). Kuna hoiuala

kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgid ühtivad Mädajõe loodusala (Natura 2000

võrgustiku ala) kaitse-eesmärkidega, on neid täpsemalt käsitletud Natura

eelhindamise koosseisus, peatükis 4.2.1.

Lisaks toob hoiuala kaitsekorralduskava välja hoiualal esinevate looduskaitseliselt

väärtuslike liikidena kopra(Castor fiber) ja jõevähi (Astacus astacus).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 06.01.2022 kirjaga

nr 6-2/21/26669-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, kus muuhulgas annab

ehitustegevuse läbiviimiseks järgmised tingimused:

1. Tööde teostamisel jälgida, et ehitustööde käigus ei leviks allavoolu peeneteralist

setet, pärast tööde lõppu tuleb piirkond korrastada ja taastada võimalikult

looduslähedane ilme;

2. Tööde aeg tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast septembri

keskpaigani, mil on väiksem mõju kaitsealustele kalaliikidele ja elupaigatüübile;

3. Mädajõe veekaitsevööndist puu- ja põõsarinde raieks on vajalik Keskkonnaameti

nõusolek.

Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist

hoiuala kaitse-eesmärkidele. Aga kuna tegevus toimub siiski hoiuala piires, tuleb

vastavalt looduskaitseseaduse 6 § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida nõusolek

Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi

vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.)

5 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-2110210744 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide

suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

4.2.1. NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja

2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta“7 ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis“8

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine

keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste

7 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtud es

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on

kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab

otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases

hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne

hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura

hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi

mõjusid. (Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane

hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine

läbi viia.)

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura

ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid, Natura ala

kaitsekorralduskava jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 18196 Toomasmäe – Suure-Veersku km 5,7

Käre silla rekonstrueerimine. Käre sild paikneb Räpina valla Suure-Veersku küla ja

Setomaa valla Käre küla piiril voolaval Mädajõel. Vastavalt projekti seletuskirjale

asendatakse silla remondi vanad servaprussid ja kaldekolmnurgad; lisatakse külgtiivad;

kindlustatakse sillaalune jõesäng geotekstiili ja munakivide ning kuivbetooniga; rajatakse

uued teepiirded; laiendatakse teed ning rajatakse uus (kruusa)katend. Jõesammastele

rajatakse eluea pikendamiseks ümber 10 cm paksune betoonsärk , sambad

monolitiseeritakse vee aluses osas.

Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on antud käesoleva töö ptk 3 ja projekti

seletuskirjas.

Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt

hõlmab see rekonstrueeritavat silla asukohta ja olemasolevat maanteed. Ehitusperioodil

võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevusega.

Kuna rekonstrueeritav Käre sild asub Mädajõel, mis kuulub Mädajõe loodusalana Natura

2000 võrgustikku (joonis 4.4), siis võib seda lugeda võimalikus mõjualas olevaks Natura

2000 alaks. Sealjuures kuulub loodusala koosseisu jõgi ise, kuid mitte jõe kaldad ega

lammiala.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

Joonis 4.4 Käre silla paiknemine Mädajõel. Aluskaart: Maa-amet 2022

Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus

Rekonstrueeritava silla potentsiaalses mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Mädajõe

loodusala, mille iseloomustus on toodud järgnevalt.

Mädajõe loodusala (EE0080237) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.

augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 23,5 ha ning see on loodud

ühe loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja kahe sama direktiivi II lisa liigi ning nende

elupaikade kaitseks. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Mädajõe hoiualaga

(KLO2000016), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Tabelis 4.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta

kehtivale standardsele andmevormile ja kaitsekorralduskavale.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

Tabel 4.1 Mädajõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused

kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad/liigi

d

Kirjeldus9

Standardne andmevorm (2021)10

Elupaiga pindala/ Liigi populatsiooni arvukuse hinnang

Elupaiga esinduslikkus/

LK üldhinnang11

jõed ja ojad (3260)

Looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud vooluveekogud. Mädajõgi on hoiuala (loodusala) ulatuses valdavalt looduslikus sängis soiste ja õõtsikuliste kallastega jõgi, kus puuduvad kivised-kruusased kiirevoolulised alad ja kärestikud. Jõgi on heaks elupaigaks vingerjale. Hingule sobivaid alasid leidub vähesel määral sildade juures.

Käre silla juures on jõgi kaevatud sängis.

23 ha C

harilik hink (Cobitis taenia)

Jõe hüdromorfoloogia ja elupaigalise kvaliteedi järgi otsustades on Mädajõgi hingule elupaigaks sobilik praktiliselt kogu hoiuala (loodusala) ulatuses, kuid tõenäoliselt on liigi arvukus madal.

Esineb (arvukus

täpsustamata)

C

harilik vingerjas (Misgurnus 17ossiilis)

Vingerja elupaigaks on toitaineterikkad mudase põhjaga seisvad või nõrga vooluga soojad veekogud. Jõe hüdromorfoloogia ja elupaigalise kvaliteedi järgi otsustades on Mädajõgi hoiuala piires vingerjale sobilikuks elupaigaks. Vähemal või rohkemal arvukusel on vingerjas tõenäoliselt levinud kogu hoiuala piires.

Esineb (arvukus

täpsustamata)

C

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura ala terviklikkusele ja kaitse -

eesmärkide saavutamisele

Kõik Mädajõe loodusala kaitse-eesmärgid on rekonstrueeritava silla piirkonnas levinud

(vastavalt kaitsekorralduskavale ja ka EELIS andmebaasis on registreeritud vingerja ja

hingu leiukohad ning ka jõgede elupaik silla piirkonnas) ja on seega võimalikus tegevuse

mõjualas. Mõju prognoos Mädajõe loodusala kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud

järgnevas tabelis.

9 Mädajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. 10 Mädajõe loodusala standardne andmevorm seisuga 06.10.2022 11 Ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitsest lähtuvalt (A: üliväärtuslik, B: väärtuslik, C: küllaltki

väärtuslik).

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Mädajõe loodusala kaitse-eesmärkidele

kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad/

liigid

Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

jõed ja ojad (3260)

Vastavalt kaitsekorralduskavale on loodusalal pikaajaliseks kaitse- eesmärgiks elupaigatüübi säilimine loodusalal 23,3 ha ulatuses (e kogu loodusala ulatuses) vähemalt arvestatava esinduslikkusega (C).

Silla rekonstrueerimine ei vähenda elupaiga pindala. Projekt näeb ette olemasolevate tehiskonstruktsioonide uuendamise. Sealjuures on veesiseste tööd projektis ette nähtud madalvee perioodile; silla konstruktsioonide puhastamiseks paigaldatakse ajutine platvorm, mis väldib betoonijääkide sattumist jõkke; jõesammaste tugevdamise tööd tehakse kuivas kaevikus, mis väldib settekoormuse tõusu jne.

Projektis ettenähtud viisil silla rekonstrueerimisega ei kaasne ka ebasoodsaid muutusi jõe veekeskkonna seisundi osas (vt ka ptk 4.4)

Jõed ja ojad elupaik säilib olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

harilik hink (Cobitis taenia)

Hinku esineb kogu Mädajões tõenäoliselt vähearvukalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).

Ebasoodne mõju on

välistatud.

harilik vingerjas (Misgurn18ossi ilislis)

Vingerjas on tõenäoliselt levinud kogu Mädajõe loodusala ulatuses, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Käre silla rekonstrueerimisel on

välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Mädajõe loodusalale ja selle ala

kaitse-eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist ei ole vaja läbi

viia.

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri obje kt

– Saare-Jaani talu ja kolhoosikontor ca 500 m kaugusele.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (olemasoleva silla rekonstrueerimine), võib

öelda, et kavandataval tegevusel puudub mõju kultuuriväärtustele.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Käre sild ületab Mädajõge (VEE1006600), mis kuulub avalikult

kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd

10 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse

§ 38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud

juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldplaneeringutes), seega

konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki .

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jääb süvendamise maht oluliselt alla nimetatud piirmäära (500 m 3) ning

veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti oluliselt alla piirmäära (2000 m 3).

Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine

tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 06.01.2022 kirjaga

nr 6-2/21/26669-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab

ehitustegevuse läbiviimiseks järgmised tingimused:

o Tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul

tuleb Keskkonnaametist taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.

Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi,

ajutiselt ega alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole ehitamiseks

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut vaja taotleda;

o Tööde teostamisel jälgida, et ehitustööde käigus ei leviks allavoolu peeneteralist

setet, pärast tööde lõppu tuleb piirkond korrastada ja taastada võimalikult

looduslähedane ilme;

o Tööde aeg tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast septembri

keskpaigani, mil on väiksem mõju kaitsealustele kalaliikidele ja elupaigatüübile;

o Mädajõe veekaitsevööndist puu- ja põõsarinde raieks on vajalik Keskkonnaameti

nõusolek.

Eelnevast lähtuvalt on silla rekonstrueerimiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Ehitustööde käigus järgida

Keskkonnaameti antud tingimusi.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega tee-äärsele haljasalale (kust

imbuvad/valguvad mädajõkke). Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab

heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt

Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise

vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas12.

Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem (vastavalt

Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 19 sõidukit

ööpäevas (sõiduautod 95%; veoautod/autobussid 5%) ning 2020. a loendusandmetel 19

12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

20

sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava

sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim puurkaev

(PRK0011008) asub sillast üle 2 km kaugusel põhja suunas. Seega ei ole põhjust eeldada

olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal

on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid

reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 692758) asub sillast

ca 80 m ida suunas ning teine lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 692749) jääb

ca 460 m kaugusel ida suunas.

Vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 19

sõidukit ööpäevas (sõiduautod 95%; veoautod/autobussid 5%) ning 2020. a

loendusandmetel 19 sõidukit ööpäevas. Kuna tegemist ei ole suurte liiklussagedustega

ning tundlikud objektid asuvad projektialast enam kuni 80 m kaugusel, ei ole põhjust

eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide

juures. Ka ei nihku tee projektiga müra- ja saastetundlikele objektidele lähedamale.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid mater jale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

21

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Räpina valla 13 ja Setomaa valla 14

jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest e raldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/427062020001 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/412052020021

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

22

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu

km 5,711 asuva Käre silla põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel

lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva

projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja

määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kuna tegevus toimub hoiualal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8

ehitusloa andmiseks küsida nõusolek Keskkonnaametilt (vt täpsemalt ptk 4.2).

◼ Juhul kui jõe veekaitsevööndist toimub puu- ja põõsarinde raie, on selleks

vastavalt veeseaduse § 119. p 2 vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

◼ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul ,

siis on tulenevalt veeseaduse § 196. lg 2 p 4 vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

◼ Järgida Keskkonnaameti 06.01.2022 kirjas nr 6-2/21/26669-2 antud tingimusi

(vt ptk 4.4), sh:

o Tööde teostamisel jälgida, et ehitustööde käigus ei leviks allavoolu

peeneteralist setet, pärast tööde lõppu tuleb piirkond korrastada ja

taastada võimalikult looduslähedane ilme;

o Tööde aeg tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuli keskpaigast

septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju kaitsealustele kalaliikidele ja

elupaigatüübile.

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

Riigitee 18196 Toomasmäe ‒ Suure-Veerksu km 5,711 asuv Käre silla põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

23

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Räpina valla15 ja Setomaa valla16 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/427062020001 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/412052020021

KORRALDUS

23.03.2023 nr 1.1-3/23/217

Tee ehitusloa andmine riigitee 18196 Toomasmäe–

Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 14.02.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 18196 Toomasmäe–

Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuv

Käre sild paikneb osaliselt Põlva maakonnas Räpina vallas Suure-Veerksu külas ja Võru

maakonnas Setomaa vallas Toomasmäe külas riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus

70703:003:0343, 46503:002:0706).

Transpordiameti 01.02.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/63 on antud projekteerimistingimused

riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2023. aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2212

„Riigitee 18196 Toomasmäe-Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla rekonstrueerimise

ehitusprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.10.2023 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/d51uuvfqEYAUW14.

Projekti eesmärk on töötada välja Käre silla remontimiseks vajalikud tehnilised lahendused ilma

silla kandevõimet tõstmata. Oluline on pikendada sillakonstruktsioonide eluiga ning suurendada

liiklusohutust.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga on kavandatud sillale eelneval ja järgneval lõigul sõidutee laiuse

muutmine, et tagada nõuetekohane kokkuviimine silla ning tööde maa-alast välja jääva sõidutee

vahelises lõigus.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre

silla rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Räpina Vallavalitsus,

Setomaa Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 18196 Toomasmäe–Suure-Veerksu km 5,711 asuva Käre silla

rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine,

sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Käre silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Käre silla keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

4

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus