Ristumiskoha ehitamise leping

7.1-1236319-1 21.03.2023 ristumiskoha leping.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAREK LIND PNOEE-37912194212 2023-03-21 13:21:11

JAANUS KÄÄRMA PNOEE-37201242726 2023-03-21 13:58:01

Lisa 1_22010_Projekt_.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIIM KADAK PNOEE-38210186039 2023-03-20 12:10:27

22010_PP_AA.pdf

Eastconsult OÜ Reg nr 12972814 MTR nr EEP003992

Oru, Aa küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa

tel: +372 5567 7175

e-post: [email protected]

Töö nr: 22010

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

Asukoht: 85 Liiapeksi-Loksa tee, Kolga alevik, Kuusalu vald, Harjumaa

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maaomanik: Eesti Vabariik

Tellija kontakt: Sagadi küla,Haljala vald, 45403 Harjumaa

Projekteerija: Madis Albert

Pädevisik: Siim Kadak, kutsetunnistus nr. 131231

Ida-Virumaa November 2022

22010_PP_TL-3-01_seletus.pdf

Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 2

1.1 Lähtematerjalid ....................................................................................................................... 2

1.2 Uuringud .................................................................................................................................. 3

1.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte ................................................................................................. 3

1.1.1 Geodeesia ........................................................................................................................ 3

1.1.2 Geoloogia......................................................................................................................... 4

1.1.3 Keskkonnamõju eelhinang .............................................................................................. 4

1.1.4 Liiklusprognoos ................................................................................................................ 4

1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 4

2. Projektlahendus............................................................................................................................... 5

2.1 Plaanilahendus ........................................................................................................................ 5

2.2 Vertikaalplaneering ................................................................................................................. 5

2.3 Muldkeha ja katend ................................................................................................................. 6

2.3.1 Muldkeha ......................................................................................................................... 6

2.3.2 Dreenkiht ......................................................................................................................... 6

2.3.3 Katendid .......................................................................................................................... 6

2.3.4 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 7

2.4 Veeviimarid .............................................................................................................................. 8

2.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ........................................................................................ 9

3.5.1. Liiklusmärgid .......................................................................................................................... 9

3.5.2. Teekattemärgised ................................................................................................................ 10

2.6 Tehnovõrgud ......................................................................................................................... 10

2.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .......................................................................... 10

3.7.1. Haljastus .............................................................................................................................. 10

3.7.2. Jäätmekava .......................................................................................................................... 10

3. Tööde teostamine ......................................................................................................................... 11

3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 11

3.2 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 12

3.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................. 12

3.4 Mullatööd .............................................................................................................................. 13

3.5 Katendi ehitus ........................................................................................................................ 13

3.6 Hooldus .................................................................................................................................. 14

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 2 / 14

Joonised

Joonis Nimetus Mõõtkava

22010 _AS-1

22010 _ASTL-1

22010_ TL-1

Asukohaskeem skeem

Asendiplaan koos vertikaalplaneeringuga 1:500

Ristlõiked 1:100

1. Üldosa

Objekti nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Objekti asukoht: Lahemaa rahvuspark 81 ja 85 Liiapeksi-Loksa tee, Kuusalu vald, Harju

maakond

Objekti asukoht on näidatud asukoha skeemil-joonis AS-1

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa

Tellija esindaja: Timo Kangur

Projekteerija: Eastconsult OÜ, Oru, Aa-küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa

Pädevisik: Siim Kadak , diplomeeritud teedeinsener tase 7, kutsetunnistuse nr 131231

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on rajada Viru raba ja Lahemaa rahvuspargi

külastajatele nõuete kohane ja turvaline parkimis võimalus väljaspoole looduskaitse alust

territooriumi.

Peale käesoleva projekti realiseerimist likvideeritakse olemasolev põhja poolne parkla

Liiapeksi-Kolga maanteeääres.

RMK ei plaani käesoleva projektimahus elektrivarustuse servituudi alasid.

1.1 Lähtematerjalid

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 3 / 14

Tööprojekti koostamisel on arvestatud mh järgmiste õigusaktide, standardite ja juhenditega:

• Tellija -RMK Lähteülesanne Viru raba õpperaja parkla projekteerimistöödeks

• Kuusalu valla projekteerimistingimused Viru raba parkla ehitusprojekti koostamiseks.

• majandus- ja taristuministri 02.07.2015. aasta määrus nr 82 „Tee projekteerimise

normid“;

• majandus- ja taristuministri 29.12.2015. aasta määrus nr 89 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“;

• majandus- ja taristuministri 03.08.2015. aasta määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ (edaspidi kvaliteedinõuded);

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. aasta määrus nr 28 „Puudega

inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitistele“

• EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;

• EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“;

• EVS 843 „Linnatänavad“;

• EVS 901-1 „Tee-ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid;

• EVS 901-2 „Tee-ehitus. Osa 2: bituumensideained;

• EVS 901-3 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;

• Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. aasta käskkirjaga nr 0234 kinnitatud juhend

„Teetööde tehniline kirjeldus“.

• TRAM Viru raba parkla projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine

märkustega-kiri 21.12.2020 nr 15-2/20/56875-2

1.2 Uuringud

Nimetus Valmimise aeg Töö number Ettevõtte nimetus/koostaja

Geodeesia Jaanuar 2022 1042T Infraekspert OÜ

Ehitusgeoloogi

line uuring

Juuli 2022 Viru Geoloogia OÜ

Keskkonnamõj

ude eelhinang

Juuli 2022 Lemma OÜ

1.1 Uuringu tulemuste kokkuvõte

1.1.1 Geodeesia

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 4 / 14

Põhiprojekti koostamisel kasutati Infraekspert OÜ poolt 2022 Jaanuaris teostatud

ehitusgeodeetiliset uuringust

1.1.2 Geoloogia

Geoloogise uuringu viis läbi Viru Geoloogia OÜ.

Geoloogilise uuringu kohaselt on projekteeritud parkla asukohas maapinna geoloogiline

ristlõige jägmine:

Muldpinnas kihi paksusega 0,1-0,3 m

Peenliiv kollakas pruun,kihipaksusega 0,5-1,2 m

Peenliiv kollakashall, veega küllastanud, kihipaksus ≥1,2m

Põhjavesi esines kõikjal 0,5-0,8 m sügavusel.

Ala liigitub 3 ndaks niiskuspaikkonnaks.

Uuringu tulemuse kokkuvõttena võib öelda,et tingimused parkla rajamiseks on rahuldavad.

1.1.3 Keskkonnamõju eelhinang

Keskkonna mõju eelhinnang on koostatud Lemma OÜ poolt ja on käesoleva projekti lisa.

Ehitustööde käigus tuleb arvestada keskkonnamõju eelhinangus toodud meetmetega.

1.1.4 Liiklusprognoos

2021 aasta liiklusloenduse andmetele oli ööpäevale keskmine liiklussagedus riigimaanteel 2279 autot

ööpäevas, millest 96 % moodustasid sõiduautod ja 3 % veoatod ja bussid. Põhimaanteel on

liiklussagedus sõiduautode osas kasvanud alates 2017 aastas keskmiselt kuni 3% aastas ja

raskeveokite osas stabiilselt vähenenud. Eeldatavalt jätkub sõiduautode osas kerge kasv ka järgmistel

aastatel. Projekteerija hinnangul projekteeritav parkla täiendavad liiklust riigimaanteele ei lisa.

1. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Projekteeritav parkla asub Kuusalu vallas, Lahemaa rahvuspark 81 ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee

kinnistul. Hetkle on parkla asukohas kohati tiheda alustaimestikuga mets. Olemas olev reljeef on

lainjas ja madalamad kohad liigniisked. Projekteeritud parklast lääne pool asub riigitee nr 85

Liiapeksi-Loksa ja ida pool Lahemaa rahvuspark (Viru raba)

Teispool riigimaanteed parklast lääne pool asub vääriselupaik nr 204642 ning lõunapool vääriselupaik

nr 110209.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 5 / 14

Hetkel toimub parkimine põhja pool olemas olevas 10 kohalises parklas, mis arvestades külastajate

arvu, ei ole piisav ning seetõttu pargivad külastajad ka riigimaantee serva, mis omakorda suurendab

ohtlike liiklusohtlike olukordade tekkimist.

Maantee ja pakla vahel on madal kraav, samuti parkla alal on kraavid mille voolusuund on Viru raba

suunas. Kraavid ei ole ühenduses Viru raba kraavide süsteemiga.

2. Projektlahendus

2.1 Plaanilahendus

Plaani lahenduse aluseks on võetud Reaalprojekt OÜ poolt koostatud riigitee 1 Tallinn-Narva km 51-

53 lõigul Liiapeksi liiklussõlme eskiisprojekt (töö nr P19101)

Parkla sissesõit ristub riigiteega nr 85 Liiapeksi-Loksa tee km 0,250 ning mahasõit asub km 0,310.

Projekteeritud parkla mõõtmed on 37 x 103 meetrit.

Parkla sisse sõit ja väljasõit on projekteeritud eraldi ühesuunalise liiklusega, sissesõit asub lõuna pool

ja väljasõit põhjapool. Sisse- ja väljasõidu mõõtmed on valitud selliselt,et need oleks kasutatavad ka

reisibussidele-täpsed parameetrid on nähtavad asendiplaanil.

Parklasse on kokku kavandatud 91sõiduauto parkimiskohta sh 2 kohta puuetega inimestele,5

parkmiskohta reisibussidele ja 16 parkimiskohta jalgratasele.

Sõiduautode parkmiskohad on projekteeritud 900 ehk risti parkimiskohad, bussiparkimiskohad on

projekteeritud 450 nurgaga.

Sõiduauto parkimiskoha mõõtmed on 2,6 (3,6) x 5 m

Reisibussi parkimiskoha mõõtmed on 4 x 20 m.

Parkla liigendamiseks on projekteeritud äärekividega eraldatud ohutussaared. Ohutussaarte ala on

ettenähtud haljastada põõsastega nt Mets Kibuvits.

Parklast põhjapoolsel alal tuleb eemaldada alusvõsa perspektiivsete istepinkide ja varjualuste

paigaldamiseks ning WC ehitamieks. Lõunapooole on ettenähtud perspektiivne kioski ala.

Parklast on ettenähtud rajada ka 2,5m laiune ja 150 meetri pikkune killustiku kattega jalgtee Viru

raba õpperajani.

Kogu lahendus on täpsemalt näha asendiplaani joonisel.

2.2 Vertikaalplaneering

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 6 / 14

Kuna tegemist on liigniiske alaga kus kevadeti seisab kaua lumesulamis vesi, siis on parkla

kõrgus tõstetud riigiteega samasse tasapinda ehk siis ümbritsevast maapinnas oluliselt

kõrgemale.

Parkla on projekteeritud ida-lääne suunas kahepoolse kaldega, kalde suurus on 1,5%, sellega

tagatakse sademevette ärajuhtimine ümbritsevatele haljasaladele ja kraavidesse.

Parklassse projekteeritud äärekivide kõrgus on 10 cm, rattaparkla sissesõidul 2,5 cm.

Projekteeritud nõlvade kalded on 1:2.

Täpne lahendus on näha vertikaalplaneeringu joonisel.

2.3 Muldkeha ja katend

2.3.1 Muldkeha

Parkla on projekteeritud uuele muldkehale,Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas tuleb

kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad ning vastavate dreenivate omadustega.

Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase

täitematerjaliga. Muldkeha ehitamisel kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema

vähemalt 0,2 m/ööp. Muldkeha nõutav tihendustegur on vähemalt 0,94.

2.3.2 Dreenkiht

Dreenkiht on projekteeritud kogu parkla ulatuses 30 cm paksune. Dreenkihi materjaline tohib

kasutada materjale mille filtratsiooni moodul on vähemalt 1 m/ööp. Dreenkiht tuleb tihendada

vähemalt tihendustegurini 0,98. Dreenkihi kandevõime mõõdetud Inspector seadmega peab

olema vähemalt 65 Mpa.

2.3.3 Katendid

Katendikonstruktsioonid on valitud tuginedes projekteerija kogemusele sarnaste parklate

projekteerimisel. Kuna parklat kasutavad ka bussid siis sellest tulenevalt on parkla ja

mahasõitude asfaltbetoon kate projekteeritud kahekihilisena.

Katendi kontroll arvutus on lisatud projektile.

Projekteerija on ettenäinud järgmised katendikonstruktsioonid:

Parkla

Katendi kiht Kihi paksus

AC 16 surf 70/100 h=4 cm

AC 32 base 70/100 h=7 cm

paekillustik fr 4/63 h=25 cm

Eraldav geosünteet

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 7 / 14

Dreenkiht k=1 m/ööp h=30 cm

Täitepinnas k=0,2 m/ööp h= 100 cm

(varieerub)

Olemasolev aluspinnas

Jalgtee

Katendi kiht Kihi paksus

paekillustik fr 4/32 h=15 cm

Eraldav geosünteet

Dreenkiht k= 1 m/ööp h=20 cm

Täitepinnas k=0,2 m/ööp

Olemasolev aluspinnas

Liiklussaared

Katendi kiht Kihi paksus

madalhaljastus

kasvumuld h=10 cm

Täitepinnas k=0,2 m/ööp

Olemasolev aluspinnas

Sõidutee asfaltbetoon ülekate riigimaanteega kokkuviimisel

Katendi kiht Kihi paksus

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf h=4 cm

Freesitud alus

Nõlvad

Katendi kiht Kihi paksus

Errosioonitõkkematt

2.3.4 Nõuded materjalidele

Tee katendi ehitamisel kasutatavad materjalid peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktide,

standardite ja juhenditega.

Täitematerjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööp.

Dreenkihi materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp.

Geosünteedid peavad minimaalselt vastama NorGeoSpec 2012 sätestatule, klass III.

Betoonist äärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ja vastama standardile

EVS 1340 ning kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse

üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m².

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 8 / 14

Killustik aluse jämetäitematerjalide kvaliteedi nõuete puhul juhinduda KKEJ tabel 1 veerg 6

toodud nõuetest (AKÖL500-3000)

Paekivist killustikaluses kasutatava materjali omadused

Omadus paekillustik fr 4/63

paekillustik fr

4/32

Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud

jämetäitematerjalidel GC80/20 GC80/20

Purustatud või murenenud terade ja täielikult

ümardunud terade sisalduse kategooria C50/10 C 50/10

Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud

Purunemiskindluse kategooria LA35 LA35

Külmakindluse kategooria F4 F6

Plaatsusteguri kategooria FI35 FI35

Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4

AC surf segu jäme-ja fraktsioneerimata täitematerjalid peavad vastama EVS901-3 tabel 7

(AKÖL 900-1499) toodud nõuetele.

Asfaldis kasutatava materjali omadused

Omadus AC 16 surf AC 32 base

Killustik Tardkivim paekivi

Purustatud/ümarate terade

osakaal

C50/30 C100/0

Purunemiskindlus LA30 LA30

Kulumiskindlus AN19 AN19

Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4

Peenosiste sisaldus f2 f2

Transpordiameti nõudmisel muutis projekteerija AC surf segu täitematerjalide

kvaliteedinõudeid leebemaks.

2.4 Veeviimarid

Veeviimaritest asub hetkle parkla lääne servas ol.olev maantee kraav ning lõuna küljel ol.olev

täiskasvanud kraav. Projektiga on ettenähtud maantee poolse kraavi pikendamine põhja poole

ning ol. oleva kraavi puhastamine ning parkla ida külge, parkla ja kaitseala vahele, uue

imbkraavi (küveti) rajamine. Parklast lõunapool asuv kraav tuleb puhastada 100 m ulatuses.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 9 / 14

Parkla mahasõitude alla on projekteeritud kaks uut D400 truupi, Viru raba õpperajale suunduva

jalgtee alla kaks D300 truupi. Truupidena kasutada plastist PE või PP toru, mille rõngasjäikus

on vähemalt SN8

Mahasõitude truubid tuleb rajada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele.

Tulenevalt eelvoolu puudumisest säilib veeviimarite juures olemas olev olukord, kus kevadeti

on metsa alune üle ujutatud.

2.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projektiga on ettenähtud paigaldada uued liikluskorraldus vahendid. Liikluskorraldus lahendus

on ära näidatud asendiplaanil.

Tellija soovil tuleb parkla sissesõidule lisaks LM 521 paigaldada ka LM313a.

Tugimaanteele on ettenähtud paigaldada ka nii põhja kui lõuna poole parkla sissesõitud

liiklusmärgid LM575B koos tahvliga 813.

Parkla sisse ja väljasõidule on ettenähtud paigaldad tähispostid.

Parkla servadesse on projekteeritud Transpordiameti soovitusel puidust ohutuspiire. Piirde

konstruktsioon on näidatud asendiplaanil.

3.5.1. Liiklusmärgid

Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonisele.

Liiklusmärgid ja nende paigaldus peab olema kooskõlas standardiga EVS 613 „Liiklusmärgid

ja nende kasutamine“. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad I suurusgruppi.

Märgid valmistatakse vähemalt 1,8 mm paksustel alumiiniumalustel ning kaetakse II klassi

valgustpeegeldava kilega.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN

1993. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad

liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral.

Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos

esmaväljaandega:

• EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.

„Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.

Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ 05.08.2019 jõustunud redaktsiooni.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 10 / 14

Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi

konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 %

tugevusest. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb Töövõtjal

liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga

3.5.2. Teekattemärgised

Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Teekattemärgistusena kasutada termoplastikuga

2.6 Tehnovõrgud

Parkla projektiga hõlmatud alal tehnovõrke ei asu ning projektiga ei ole ka ettenähtud uute

tehnovõrkude rajamist.

2.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel vastavalt seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Töövõtja

on kohustatud oma kulul likvideerima kõik ehitustööde käigus tekinud kahjud. Kahjude

likvideerimise tööde läbiviimise meetodid ja ajagraafik tuleb kooskõlastada Tellija ja vajadusel

ka Keskkonnaametiga.

Tööde teostamisel tuleb juhinduda Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast jt õigusaktidest

tulenevatest kitsendustest.

3.7.1. Haljastus

Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga, ning kasutada võib vaid kõrrelisi sisaldavaid

segusid. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest

kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja.

Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud maa-alad tuleb taastada, taastamiseks ei tohi

kasutada murukülvi, vaid alad tuleb tasandada ning lasta olemas olevald haljastusel taastuda.

Kemikaalide kasutamine haljastuse rajamisel on rangelt keelatud.

3.7.2. Jäätmekava

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavatele

ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 11 / 14

Ehitus ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba või registreeriungut omavale

ettevõttele veoks, taaskasutamiseks või ladestamiseks. Riigi Keskkonnaameti poolt väljastatud

keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreering on vajalik ehitus- ja lammutusjäätmete (va

pinnase) eeltöötluseks ja taaskasutamiseks täitematerjalina või ehitusmaterjalina jäätmetekke

kohas.

Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat täitepinnast vedav isik peab omama keskkonnaluba või

vastavat registreeringut.

Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus

lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole

teisiti kokku lepitud.

3. Tööde teostamine

3.1 Üldosa

NB! Enne ehitustöödega alustamist tuleb töö ala märgistada vältimaks ehitustehnika ja materjalide

sattumist Lahemaa rahvuspargi alale.

Tööde teostamisel järgida Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

eelinnangus toodud leevedndusmeetmeid- Lemma OÜ 05.12.22

Raietöid ja mürarikkaid ehitustöid ei tohi teostada linnurahu perioodil.

Enne ehitustöödega alustamist peab Töövõtja koostama ja kooskõlastama Tellijaga ehitustööde

organiseerimise plaani.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud üldiseid tööde teostamise põhimõtteid. Tööde teostamisel

tuleb juhinduda teetööde tehnilises kirjelduses ja materjalide tootjate juhendites toodust.

Kasutada võib ainult tooteid, milliste toimivus on tõendatud.

Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest,

standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Tööde kvaliteet peab vastama teetööde

tehnilistele kirjeldustele ning asjakohastele normidele ja juhenditele.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 12 / 14

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8.detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu

ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad

olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama

Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde

ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse

mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad

oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud

töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.

Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt

projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise

määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste

seaduslikkusest ja põhjendatusest.

Tellija, Ehitaja, Projekteerija ja Omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

3.2 Ehitusaegne liikluskorraldus

Ajutised ehitusaegsed liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja

vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Liiklus tuleb korraldada vastavalt

majandus- ja taristuministri 13.07.2018. aasta määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Ajutine liikluskorraldus peab olema kooskõlastatud Transpordiametiga.

3.3 Ettevalmistustööd

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

tehnovõrkude valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi

asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb

edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude

paigaldamise teostusjoonised.

Maa omanikke tuleb informeerida ehitustööde algusest tema kinnistul ja selle vahetusläheduses

(nt likvideerimistöödest - aiad, hekk, puud jms). Omaniku soovi korral võimaldada neil

likvideerimistööd endal teostada.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 13 / 14

Piirinaabreid tuleb töövõtjal teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud

tööd jne). Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka kraavide puhastamisest nende maal.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine, juhul kui see

osutub võimatuks tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik

tööde käigus hävinud piirimärgid.

Maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, kividest, prügist jms. Tööpiirkonnas tuleb likvideerida

vastavalt käesolevale projektile puud ning põõsad. Raietöid tuleb teostada vastavalt teetööde

tehnilisele kirjeldusele. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load.

Tee maa-alalt juuritud kännud veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Raiutud põõsad ja peenmets veetakse kokku ning

ladustatakse vastavalt RMK nõuetele. Raiutud puitmaterjal ja väljakaevatud pinnas tuleb

ladestada väljaspoole Lahemaa rahvuspargi territooriumit.

3.4 Mullatööd

Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama neilt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid

saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad.

Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt

rajatud veekogumiskohtadesse

Projekteeritava parkla muldkeha alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Kõlblik

kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel

ning teemaa haljastamisel.

Tee alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases

tuleb täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Katendile

lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid.

Aluspinnase vähim tihendustegur peab olema vähemalt muldkeha töökihi alumises osas

(Hk+0,4<h<1,5m) vähemalt 0,96 ning ülemises osas (h<Hk+0,4m) vähemalt 0,98. Muudest

pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel

LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega.

3.5 Katendi ehitus

Profileeritud ja tihendatud muldkeha pealispinnale tuleb ehitada kihid vastavalt

konstruktsiooni tüübile toodud paksustele.

Töö nr: 22010 Staadium: Põhiprojekt

Töö nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekt

Eastconsult OÜ Lk 14 / 14

Peale mulde ehitamist ehitatakse dreenkiht. Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur peab olema

vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või

INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.

Äärekivid tuleb rajada kogu pikkuses 6 cm paksusele betoonalusele C16/20. Betoonkihi alla

ehitada killustikust vähemalt 15cm paksune tihendatud alus. Sõidutee äärekivi aluse

killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või

LOADMAN-tüüpi seadmega. Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk

ei tohi olla suurem kui 5 mm. Äärekivi allalaskmisel ei tohi kõnniteel kalded ületada 6%.

Äärekivi tuleb viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkuselt, erandkonnas võib seda teha ka 1

meetri ulatuses. Viimaste äärekivide otsad tuleb viia 0-tasapinda kahe kivi pikkuselt.

Killustikalus ehitada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.

Killustikaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi

seadmisega peab tihendatud aluse pinnal olema: sõiduteel vähemalt 170 MPa, kergliiklusteel

140 MPa, eraldussaarel 120 MPa.

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ja

„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2010-15“ esitatud nõuetest. Asfaltbetoonkatte

pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Asfaldi paigaldamine ja vuukide töötlemine

teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Iga asfaldikihi puhul

arvestada hinna sees ka vajadusel aluspinna kruntimisega. Töömaa piiridel viia uued katted

sujuvalt olemasoleva katte pinnaga kokku.

Töödega haaratud ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et maa-ala oleks võimalik

hooldada

3.6 Hooldus

Parkla ja kõnnitee hooldusel juhinduda Tellija poolt läbiviidava hooldushanke tehnilisest kirjeldusest.

Katendid on projekteeritud nii,et libedusetõrjeks on võimalik kasuta kloriide.

.

Seletuskirja koostasid:

Madis Albert

Siim Kadak

22010_PP_TL-4-01_asukoht.pdf

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

Mõõtkava:

Staadium:

Leht nr:

Projekti nimetus:

ASUKOHASKEEM

22010 AS-1

PP

skeem

Siim KadakKoostas

Eastconsult OÜ Oru, Aa küla, Lüganuse vald 43311; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992 85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK,

KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

PROJEKTEERITUD PARKLA ASUKOHT

22010_PP_TL-4-02_asend.pdf

S

EW

N

35203:002:0221 Lahemaa rahvuspark 81

35203:002:0031

85 Liiapeksi-Loksa tee

Liiapeksi-Loksa tee nr 85

8.54

8.00

7.50

8.00

2.60

7.90

8.00

4. 00

8.00

9.54

2.60

7.50

2.60

2.50

3.70

3.60

951

1 1

1.00

54 .4 0

54 .3 0

54 .2 0

54 .1 0

54.30

L=5.5 m Ø400

IM BKR

AAV

R1.00

4.50

14.01

R1 0.

00

R5.00 R2 .0

0

R3.00

R3 .0

0

R5 .0

0

R13.00

4.50

35.00

5.50

2.00

10.00

6.00

16.12

19.08

51.45

20.84

27.61

22 1

(I)

521 (I)

33 1

(I)

331 (I)

L= 14

.6 m

Ø 40

0

L= 15

.0 m

Ø 40

0

54 .4 3

54.20

54 .1 0

54 .2 0

54 .0 0

53 .9 0

5.18

3

2 2

54 .0 0

3.60

95 1

L= 7.

0 m

Ø 40

0

53 .9 0

53 .80

53 .7 0

53 .9 5

4

25.47

47.50

52.80

52.86

53.10

53.20

52.58

52.60

53.08

53.09

5

100.33

575b (I) BUSS

831 (I)

575b(I)

BUSS

832(I)

VOOLUSUUND

VO O

LU SU

U N

D

5.53

54.00

53 .8 0

Ristumine riigiteega nr 85; 0,250km

Ristumine riigiteega nr 85; 0,310km

Joonise nimetus:

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK, KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

ASENDIPLAAN JA VERTIKAALPLANEERING

22010

Tellija :

Asukoht:

Projekti nimetus: Töö nr:

Leht nr:

ASTL-1 EASTCONSULT OÜ

Oru, Aa küla, Lügause vald Ida-Virumaa; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992

Mõõtkava:

Staadium:

PP

1:500Siim Kadak

Madis AlbertProjekteeris

Vastutav ins

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE AB KATE

PROJEKTEERITUD HALJASTUS METS KIBUVITS (rosa majalis)

221 (I)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=10cm)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=2,5cm)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON54.30

PROJEKTEERITUD NÕLV

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK

L=14.6 mØ400 PROJEKTEERITUD TRUUP

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD TEE PEENAR SEGU 6

PROJEKTEERITUD PUITPIIRE

PROJEKTEERITUD TÄHISPOST

PROJEKTEERITUD KRAAV

TEEKAITSE VÖÖND

Lõige A-A

Parklapiire

Piirde kattepruss 200x200 mm

Piirdepost 150x150, sammuga 2,5 m

3. 73

5. 97

18.66

Piirde kattepruss 200x200 mm, liitekohad lõigata tappi

Piirdepost 150x150 mm,

sammuga 2,5 m

3. 73

A

0. 75

1. 49

SBS materjal

1. 49

9. 71

1.12 1.12

5. 23

OL.OLEV KINNISTU PIIR

22010_PP_TL-6-01_loige.pdf

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

Mõõtkava:

Staadium:

Leht nr:

Projekti nimetus:

KONSTRUKTIIVNE LÕIGE 2-2

22010 TL-1-2

PP

1:100

Madis AlbertKoostas

Eastconsult OÜ Oru, Aa küla, Lüganuse vald 43311; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992 85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK,

KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

Kontrollis Siim Kadak

AC 32 base 7 cm

Lõige 2-2

AC 16 surf 4 cm

Dreenkiht filtr. 1.0 m/ööp 30 cm

Killustik fr 4/63 25 cm

Väljasõidu kalle 2,5% ->

Täitepinnas vajadusel filtr 0.2 m/ööp,

Olemasolev pinnas

Ø0. 40

tihendada kihtidena 100 cm

Vajadusel kivimaterjalist tihendatud alus paigaldatud 4. klassi geotekstiili sisse

Liivast tasanduskiht kuni 5 cm

Eraldav geosünteet, klass III

AC 32 base 7 cm

Lõige 1-1

Eraldav geosünteet, klass III

AC 16 surf 4 cm

Errossioonitõkke matt Nõlvus 1:1,5

Dreenkiht filtr. 1.0 m/ööp 30 cm

Killustik fr 4/63 25 cm

Teepeenar, kalle 4% -> Segu pos. 6

0.50 Parkla kalle 1,5% ->

5.18

35203:002:0031

85 Liiapeksi-Loksa tee

Täitepinnas vajadusel filtr 0.2 m/ööp, tihendada kihtidena 100 cm

Olemasolev pinnas

0. 50

0. 80 0.

10

0. 20

1. 30

Piirde kattepruss 200x200 mm

Piirdepost 150x150, sammuga 2,5 m

SBS materjal

4% ->

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

Mõõtkava:

Staadium:

Leht nr:

Projekti nimetus:

KONSTRUKTIIVNE LÕIGE

22010 TL-1

PP

1:100

Madis AlbertKoostas

Eastconsult OÜ Oru, Aa küla, Lüganuse vald 43311; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992 85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK,

KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

Kontrollis Siim Kadak

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

Mõõtkava:

Staadium:

Leht nr:

Projekti nimetus:

KONSTRUKTIIVNE LÕIGE 2-2

22010 TL-1-2

PP

1:100

Madis AlbertKoostas

Eastconsult OÜ Oru, Aa küla, Lüganuse vald 43311; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992 85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK,

KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

Kontrollis Siim Kadak

Lõige 3-3

Eraldav geosünteet, III klass

Murukülv Kasvupinnas h=10cm Nõlvus 1:2

Dreenkiht k=1 m/ööp 20 cm

Killustik fr 4/32 15 cm

0.383.770.38

Täitepinnas (vajadusel), k=0,2 m/ööp

Olemasolev pinnas

<- Kõnnitee kalle 2,5%

<-4%

Joonise nimetus:

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK, KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

KONSTRUKTIIVNE LÕIGE 4-4

22010

Tellija :

Asukoht:

Projekti nimetus: Töö nr:

Leht nr:

TL 1-4 EASTCONSULT OÜ

Oru, Aa küla, Lügause vald Ida-Virumaa; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992

Mõõtkava:

Staadium:

PP

1:100Siim Kadak

Madis AlbertProjekteeris

Vastutav ins

Errossioonitõkke matt Nõlvus 1:1,5

Ø1. 30

Vajadusel kivimaterjalist tihendatud alus paigaldatud 4. klassi geotekstiili sisse

Liivast tasanduskiht kuni 5 cm

AC 32 base 7 cm

AC 16 surf 4 cm

Dreenkiht filtr. 1.0 m/ööp 30 cm

Killustik fr 4/63 25 cm

Täitepinnas vajadusel filtr 0.2 m/ööp,

Olemasolev pinnas

tihendada kihtidena 100 cm

AC 32 base 7 cm

AC 16 surf 4 cm

Dreenkiht filtr. 1.0 m/ööp 30 cm

Killustik fr 4/63 25 cm

Täitepinnas vajadusel filtr 0.2 m/ööp,

Olemasolev pinnas

tihendada kihtidena 100 cm

82.80 154.43 1.63

Lõige 4-4

53.00

51.00

52.00

54.00

55.00

50.00

Väljasõidu kalle 2,5% ->

Parkla kalle 1,5% -><- Parkla kalle 1,5%

Teepeenra kalle 4% ->

Eraldav geosünteet, klass III

Muldkeha kalle 4% -><- Muldkeha kalle 4%

35203:002:0221

Lahemaa rahvuspark 81

35203:002:0031

85 Liiapeksi-Loksa tee

17.98

AC 32 base 7 cm

Lõige 5-5

AC 16 surf 4 cm

Dreenkiht filtr. 1.0 m/ööp 30 cm

Killustik fr 4/63 25 cm

Täitepinnas vajadusel filtr 0.2 m/ööp,

Olemasolev pinnas

tihendada kihtidena 100 cm

Betoonäärekivi

Betoonalusel 30x15xL, cm

Murukülv Kasvupinnas h=10cm

Eraldav geosünteet, klass III

<- Parkla kalle 1,5% <- Parkla kalle 1,5%

<- 4%

HP2250_GeolAruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELENA MILOVANOVA PNOEE-48301050091 2022-07-20 09:36:00

HP2250_GeolAruanne.pdf

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

RUTIKU 2022

UURINGU ARUANNE

HP 2250

Lahemaa, parkla ehituse ehituseelne geoloogiline uuring

Tellija: Eastconsult OÜ

Koostas: Insener-geoloog: Elena Milovanova (SA Kutsekoda, EEL Kutsetunnistus 150799 25.09.2019 ehitusgeoloogilised uuringud)

Vastutav: Viru Geoloogia oü juhatuse liige Jevgeni Barsunov

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

2

Sisukord

1. Üldosa .............................................................................................................. 3

Joonis 1. Lahemaa rahvuspark 81, Kolga alevik, Kuusalu vald, Harju maakond ....... 4

2. Ehitus-geoloogilised tingimused ........................................................................ 6

2.1 Maapinna geoloogiline ehitus. .................................................................... 6

2.2 Põhjavesi .................................................................................................... 6

3. Järeldused ........................................................................................................ 7

Lisa 1. Kataloog...................................................................................................... 9

Lisa 2. Puuraugu geoloogilised tulbad ................................................................... 10

Lisa 3. Plaan......................................................................................................... 11

Lisa 4. Geoloogilise profiil .................................................................................... 12

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

3

1. Üldosa

Tellija: Eastconsult OÜ, Siim Kadak

Registrikood: 12972814

Juriidiline aadress: Oru, Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond 43331

Telefon: +372 5567 7175

E-post: [email protected]

Objekt: Lahemaa, parkla ehituse ehituseelne geoloogiline uuring.

Aadres: Lahemaa rahvuspark 81, Kolga alevik, Kuusalu vald, Harju maakond.

Katastritunnus: 35203:002:0221. Vt. Joonis 1.

Töö eesmärk: Geoloogiline uuring parkla ehituse projekteerimiseks-rajamiseks.

Insener-geoloogiliste puuraukude plaan vt Lisa 3.

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

4

Joonis 1. Lahemaa rahvuspark 81, Kolga alevik, Kuusalu vald, Harju maakond

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

5

Uurimistöö meetodid:

Puuraugud puuriti 14-15. juulil 2022. (Lisa 1).

Puurimistööd viidi läbi insener-geoloogilisel puurimismeetodil, mille käigus eemaldatud täies

mahus puursüdamik. Puurimistöö viidi läbi Nemek 300. Tellija poolt oli ära märgitud 4 puurauku, millest

puuriti 4. Absoluutkõrgused võetud tellija poolt edastatud puuraukude kaardilt.

Puuraugu asukohad on ära märgitud geoalusplaanile (vt. Lisa 3) koos koordinaatidega.

Koordinaadid on esitatud L-Est 97' süsteemis. Kõrgused on EH2000.

Puurimistööde lõpus puuraugud tamponeeriti väljapuuritud, olemasoleva pinnasega.

Töös on järgitud EVS-EN 1997-1:2005/A1:2013 nõudeid. Pinnased on klassifitseeritud vastavalt

EVS- EN ISO 14688-A1:2018.

Puuraugu sügavus sõltus maapinna geoloogilisest läbilõikest kuni kandva pinnaseni.

Uuritav maa-ala ja selle vahetu ümbruskond ei ole altmaakaevandatud.

Geoloogiliste uuringute teostaja:

Puurmasina meister: Jevgeni Barsunov

Insener-geoloog: Elena Milovanova

Aruande koostas: Elena Milovanova

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

6

2. Ehitus-geoloogilised tingimused

2.1 Maapinna geoloogiline ehitus.

Pinnase reljeef on uuritaval alal tasane, absoluutkõrguse vahemik 52,9 – 54,2 m.

Uuritava maa-ala iseloomustamiseks geoloogilisest aspektist lähtuvalt on puuraugud avatud

sügavuseni 2,0 meetrit ja esile saab tuua 2 kihti.

Muldpinnas – taimestikuga pinnase kattekiht. Kiht avatud kõikides puuraukudes. Kihi paksus 0,10-

0,30 m.

Glatsiofluviaalsed setted - fgIII

Kiht 1 – Peenliiv kollakaspruun, keskmise tihedusega, niiske, alates sügavusest 0,5-0,8 m - veega

küllastunud. Kiht lasub sügavusel – 0,10-0,30 m. Kihi paksus umbes 0,5-1,2 m.

Kiht 2 – Peenliiv kollakashall, keskmise tihedusega, veega küllastunud. Kiht lasub sügavusel – 0,80-

1,30 m. Kihi paksus > 1,20 m.

Puuraugu geoloogilised tulbad - vt Lisa 2.

2.2 Põhjavesi

Põhjavesi esineb kõikides puuraukudes, sügavusel 0,5-0,8 meetrit (abc.s. 52,10-52,80 m). Vesi on

peenliivane (kiht 2 ja kiht 3).

Geoloogiline profiil vt Lisa 4.

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

7

3. Järeldused

Tabel 1. Pinnaste normväärtused

Pinnas Kihi nr

ɣn, g/cm3

ϕ, ° c, kPa

E, MPa

R0, kPa

ni iske/ veega

küllastunud

Kf, m/ööp

Kaevand atavus1

Muldpinnas - - - - - 160 0,01 9b

Peenliiv

kollakaspruun 1 1,60 30 0 23 250/200 4 27b

Peenliiv

kollakashall 2 1,65 35 0 34 250/200 5 27b

ɣn - looduslik mahukaal, ϕ - sisehõõrde nurk, c- nidusus, E-deformatsioonimoodul, Ro- arvutatakse vastupanu (SNiP 2.02.01-83*), Kf - filtratsioonikoefitsient, Filtratsioonikoefitsent võetud «Справочнику техника-геолога по инженерно-геологическим и гидрогеологическим работам», М.А. Солодухин, И.В. Архангельский. М.Недра 1982г.

1 - positsioon kaevetööde kategooriate määramiseks SNiP-IV-2-82 Kogumine 1 Tabel 1-1

 Puuraugud on avatud kuni 2,0 meetrit (lisa 1). Geoloogilises läbilõikes esindatud

kvaternaarsetted.

 Geotehnilised tingimused krundi piires on rahuldavad.

 Normatiivsed külmumissügavused sessoonselt Tallinn-Harku Meteoroloogiajaama (kui lähim

meteoroloogiajaam uuritavale alale) andmetel on järgmised:

peenliiv (kiht 1, 2) – 0,91 meetrit.

= 0√,

Kus - dfn - sessoonse külmumise sügavus Koefitsient d0: peenliiv – 0,28

Mt- kuu keskmine miinustemperatuuride summa, andmed saadud lingilt: www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024, [email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

HP2250

8

 Prognoositav pinnasevee maksimaalne veetase võib tõusta kuni 0,3 meetrit kevadeti ja sügiseti

ehk siis lume sulamise ajal ja vihmaperioodil pinnasele lähedal.

 Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada pinnasevee äravooluga kraavidesse, kaevudesse. Kraavi

toestamine on vajalik meede seepärast, et ei saaks rikutud hüdrodünaamiline teede režiim

ümbritseval maa-alal, milleks võivad olla teede deformatsioonid.

 Kivimite suhteline pundumise deformatsioon :

Kiht 1 ja 2 - Peenliiv niiske 0,01 < < 0,035 – nõrga pundumisega.

Peenliiv veega küllastunud > 0,07 – tugeva pundumisega.

Lisa 1. Kataloog.pdf

VIRU GEOLOOGIA OÜ Rutiku 4, Kohtla-Järve, +372 55538024,

[email protected]

MTR EEG000033 22.09.2005

X Y H

PA-1 6593082.84 592877.07 53.30 2,0 14.07.2022

PA-2 6593092.76 592902.22 53.60 2,0 14.07.2022

PA-3 6593016.27 592930.80 52.95 2,0 15.07.2022

PA-4 6593004.33 592895.54 52.90 2,0 15.07.2022

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

Kõrgussüsteem on EH2000.

Koostas: geoloog - E.Milovanova

Lisa 1. Kataloog

Lahemaa rahvuspark 81, Kolga alevik, Kuusalu vald, Harju maakond

Number

puurauk

Koordinaadid Sügavus,

m Daatum

HP2250 9

Lisa 2. PA kirjeld.pdf

Lisa 3. Plaan.pdf

S

EW

N

Töö nr

Töö nimetus

Joonise nimetus

Adress/asukoht

Stadium Leht Lehti

Mõõtkava Fail

Osavõtjaskond N.Perekon. Muudatus Alkir

Lisa 4. Geo_profiil.pdf

Töö nr

Töö nimetus

Joonise nimetus

Adress/asukoht

Stadium Leht Lehti

Mõõtkava Fail

Osavõtjaskond N.Perekon. Muudatus Alkir

Kululoend Viru raba.xlsx

RVKKP.pdf

S

EW

N

35203:002:0221 Lahemaa rahvuspark 81

35203:002:0031

85 Liiapeksi-Loksa tee

Liiapeksi-Loksa tee nr 85

Liiapeksi-Loksa tee nr 85

8.54

8.00

7.50

8.00

2.60

7.90

8.00

4. 00

8.00

9.54

2.60

7.50

2.60

2.50

3.70

3.60

951

1.00 VOOLUSUUND

VO O

LU SU

U N

D

L=5.5 m Ø400

IM BKR

AAV

L= 7.

0 m

Ø 40

0

10.00 6.00

27.61

22 1

(I)

521 (I)

33 1 (I)

331 (I)

L= 14

.6 m

Ø 40

0

L= 15

.0 m

Ø 40

0

3.60

95 1

Pos 1. tee nr 85 km 0.24 6734 m2

Pos 2. tee nr 85 km 0.14 691 m2

Joonise nimetus:

VIRU RABA ÕPPERAJA PARKLA PÕHIPROJEKT

85 LIIAPEKSI-LOKSA, KOLGA ALEVIK, KUUSALU VALD, HARJUMAA

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

RIIGIVARA KASUTAMISE KOKKULEPPE PLAAN

22010

Tellija :

Asukoht:

Projekti nimetus: Töö nr:

Leht nr:

RVKKP EASTCONSULT OÜ

Oru, Aa küla, Lügause vald Ida-Virumaa; tel +372 5567 7175

e-mail: [email protected] MTR nr: EEP003992

Mõõtkava:

Staadium:

PP

1:500Siim Kadak

Madis AlbertProjekteeris

Vastutav ins

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE

221 (I)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=10cm)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=2,5cm)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON54.30

PROJEKTEERITUD NÕLV 1:1,5

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK

L=14.6 mØ400 PROJEKTEERITUD TRUUP

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD TEE PEENAR SEGU 6

KASUTAMISEKS ANTAV ALA- PARKLA RAJAMISEKS

KINNISTU PIIR

KATASTRITUNNUS 35203:002:0031

85 Liiapeksi-Loksa tee

Jrk nr

1

Pos nr (plaanil)

Pos 1

Katastriüksuse tunnus, nimi, ja sihtotstarve;

35203:002:0031 Transpordimaa 100%

Kinnistu registriosa number

9496850

RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANTAVATE ALADE TABEL

2 Pos 2 35203:002:0031 Transpordimaa 100%

9496850

KASUTAMISEKS ANTAV ALA- JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEKS

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

6734 85 Liiapeksi - Loksa, km 0.24 - 0.37

691 85 Liiapeksi - Loksa, km 0.14 - 0.24

Kasutamiseks antava ala otstarve;

Parkla rajamiseks

Jalgratta- ja jalgtee rajamiseks

TRAM.dwg

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PIRET TOONPERE PNOEE-48502270236 2022-12-05 18:25:43

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.pdf

Tallinn 2022

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

2

Nimetus: Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Töö tellija: Eastconsult OÜ Reg nr 12972814 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aa küla, Oru, 43331 Tel +372 5567 7175 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töö versioon: 05.12.2022

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 KMH eelhinnangu vajadus ................................................................................................. 7

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

3.1 Kuusalu valla üldplaneering ........................................................................................ 8

3.2 Uus koostatav Kuusalu valla üldplaneering ................................................................ 9

3.3 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 .............................................. 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13

5.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 14

5.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 14

5.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ............................ 21

5.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...................................................... 22

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 22

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 23

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 23

5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 23

5.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 24

5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 24

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 24

5.6 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 24

5.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 24

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 25

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 25

5.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 25

6 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ................................................... 26

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 28

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Eastconsult OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun.

KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Käesoleva KMH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti koostamisel on vajalik keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema tegevusloa andja (Kuusalu Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 22 tuleb KMH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Keskkonnaamet on oma seisukoha eelhinnangule esitanud 06.10.2022 nr 7-9/22/17166-2. Seisukoha alusel on täiendatud eelhinnangut ning muudetud ka eelhinnangu objektiks olevat projekti. Erinevalt esialgsest projektlahendusest uusi kraave ei kavandata.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatava tegevuse asukoht jääb Harju maakonda Kuusalu valda Kolga alevikku 85 Liiapeksi-Loksa tee (kü 35203:002:0031) katastriüksuse lõunaosasse. Kinnistul puuduvad ehitised. Kinnistu sihtotstarve on transpordimaa 100%. Kavandatava tegevuse asukoht jääb Liiapeksi–Loksa tugimaantee nr 85 kilomeetripunktist nr 1 u 0,7 km kaugusele lõuna suunda. Parkla soovitakse rajada 6390 m2 alale, millele plaanitakse moodustada 5 tavabussi, 92 sõiduauto ja 22 jalgratta parkimiskohta (Joonis 1, Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Projekteeritud parkla mõõtmed on 37×103 meetrit.

Parkla sisse sõit ja väljasõit on projekteeritud eraldi ühesuunalise liiklusega, sissesõit asub lõuna pool ja väljasõit põhjapool. Sisse- ja väljasõidu mõõtmed on valitud selliselt, et need oleks kasutatavad ka reisibussidele.

Joonis 1. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 51–53 lõigul Liiapeksi liiklussõlme eskiisprojekt.

Kuna tegemist on liigniiske alaga kus kevaditi seisab kaua lumesulavesi, siis on parkla kõrgus tõstetud riigiteega samasse tasapinda ehk siis ümbritsevast maapinnas oluliselt kõrgemale.

Parkla on projekteeritud ida-lääne suunas kahepoolse kaldega, kalde suurus on 2%, sellega tagatakse sademevee ärajuhtimine ümbritsevatele haljasaladele ja kraavidesse. Metsas olevad kraavid ümber parkla jäävad alles imbkraavina. Vee täiendavat ärajuhtimist Viru rabast vms ümbritseva ala veerežiimi muutust ei kavandata. Uusi kraave ei kavandata.

Parklasse projekteeritud äärekivide kõrgus on 10 cm, rattaparkla sissesõidul 2,5 cm. Projekteeritud nõlvade kalded on 1:2.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

6

Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb asjaolust, et Viru raba õpperaja olemasolev parkla (mahutavus u 10 sõiduautot) asub Lahemaa rahvuspargi Viru raba sihtkaitsevööndis ning ühtlasi Natura 2000 linnu- ning loodusalal. Tulenevalt parkla ebapiisavast mahutavusest pargitakse sõidukeid Liiapeksi-Loksa tugimaantee servas, millel on tugev sõidukitega ning jalgsi tallamise mõju Lahemaa rahvuspargi antud alale jäävatele kooslustele. Parkimiseks kasutatav ala on määratletud loodusdirektiivi elupaigatüübiks vanad loodusmetsad 9010*. Projektiga on seega planeeritud külastajate turvalisuse ning looduskoosluse hea seisundi tagamiseks kaitstaval alal asuva parkla sulgemine ning uue parkla rajamine väljapoole looduskaitse alust territooriumi ning loodusdirektiivi elupaigatüübi esinemisala.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

7

2 KMH eelhinnangu vajadus

Antud juhul kavandatav tegevus (parkla rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Viru raba parkla puhul tuleb koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnang tulenevalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p-st 8, mille kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatav parkla paikneb u 8 m kaugusel Lahemaa loodus- ja linnualast (EE0010173). Seega on vajalik KMH eelhinnangu raames koostada Natura eelhindamine, et välistada kavandatava tegevuse mõju Natura aladele.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhindamine ei lõppe KMH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis toimub konsulteerimine vastavalt KeHJS § 11 lg-le 22, mille kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KKA) või Keskkonnaministeerium (edaspidi KKM), enamusel juhtudel, sh käesoleva projekti puhul KKA.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Kuusalu valla üldplaneering1

Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001. a otsusega nr 68. Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ning veealade kasutamist ja see koostatakse lähtudes lähima 10–15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla arengukavas toodud tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel.

Vastavalt Kuusalu valla üldplaneeringu kaardile (Joonis 2) asub kavandatava tegevuse ala väljaspool piirangute alasid, kuid külgneb erinevate piirangualadega. Kavandatavale parkla alale ei ole üldplaneeringuga juhtotstarvet määratud.

Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringu kaardist.

Kuivõrd alal puudub vastavalt hetkel kehtivale üldplaneeringule juhtotstarve, siis ei ole kavandatav tegevus vastuolus üldplaneeringuga.

1 https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

9

3.2 Uus koostatav Kuusalu valla üldplaneering2

Käesoleval hetkel (august 2022) on uus Kuusalu valla üldplaneering koostamisel. Uus koostatav üldplaneering on kooskõlas kavandatava tegevusega, sest üldplaneeringu eskiis näeb ette kavandatava tegevuse asukohta perspektiivset “pargi ja reisi” parklat (Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte koostatava Kuusalu valla üldplaneeringu Lahemaa osa kaardist.

3.3 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–20253

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 (KKK) ei näe otseselt ette Viru raba õpperajale uue parkla rajamist. Samas käsitleb KKK Viru raba õpperada kui Lahemaa

2 https://hendrikson.ee/maps/Kuusalu-vald/

3 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1588211158

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

10

rahvuspargi olulist ja üht külastatavamat õpperada. Parklaid käsitleb KKK õpperaja osana. Kaitsekorralduskava näeb ette õpperaja rekonstrueerimise vajadust KKK perioodil. Otseselt parkla rajamist KKK-s ei mainita.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

11

4 Mõjutatav keskkond

KMH eelhinnangu objektiks on Viru õpperaja parkla alles koostatav ehitusprojekt. Kavandatava tegevuse ala jääb katastriüksuse 85 Liiapeksi-Loksa tee (kü 35203:002:0031) lõuna osasse, katastriüksuse sihtotstarve on transpordimaa 100%.

Kavandatava tegevuse ala on osaliselt (Joonis 4) kaetud kõrghaljastusega ja osaliselt lage (Joonis 5).

Tuginedes Keskkonnaportaali4 andmetele, siis piirneb kavandatava tegevuse ala ida suunas Lahemaa rahvuspargiga (registrikood: KLO1000511), mis omakorda kattub Lahemaa rahvuspargi Viru raba sihtkaitsevööndiga (KLO1101531) ning rahvusvahelise tähtsusega aladega Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089). Kavandatava tegevuse alast u 0,3 km kaugusele ida suunda jäävad III kategooria kaitsealuste loomade sookurg (Grus grus, KLO9129542), punajalg-tilder (Tringa tõtanus, KLO9129544), teder (Tetrao tetrix, KLO9129543) ja mudatilder (Tringa glareola, KLO9120576) elupaigad. Kavandatava tegevuse alast u 0,3 km kaugusele ida suunda jäävad III kategooria kaitsealuste taimeliikide Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum, KLO9400997) ja u 0,6 km kaugusele kirde suunda mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, KLO9308269) kasvukohad.

Parkla ala piirneb Lahemaa rahvuspargi Viru raba sihtkaitsevööndiga. Viru raba sihtkaitsevööndis on parklaala vahetus läheduses registreeritud Lahemaa rahvuspargi sh Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad esmatähtsad elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Kavandatava tegevuse alast lõuna suunda u 0,1 km kaugusele jääb vääriselupaik VEP nr.110209 (registrikood: VEP110209) ning lääne suunda u 0,08 km kaugusele jääb vääriselupaik VEP nr.204642 (registrikood: VEP204642).

Lähimaks pärandkultuuri objektiks on u 0,5 km kaugusele loode suunda jääv Piibumägi (tüüp: vanad kohanimed; kood: 353:KON:109; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud).

Kavandatava tegevuse läheduses ega sellest 1 km raadiuses ei paikne kultuurimälestisi.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub kavandatava tegevuse ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

4 https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

12

Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti geoportaali ortofotolt (29.06.2022).

Joonis 5. Kavandatava tegevuse ala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID3627162 2020-06-02. Punase kontuuriga on tähistatud ligikaudne kavandatava tegevuse ala piirkond.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

13

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 (KKK) ei näe otseselt ette Viru raba õpperajale uue parkla rajamist. Samas käsitleb KKK Viru raba õpperada kui Lahemaa rahvuspargi olulist ja üht külastatavamat õpperada. Parklaid käsitleb KKK õpperaja osana. Kaitsekorralduskava näeb ette õpperaja rekonstrueerimise vajadust KKK perioodil. Parklat on vaja külastajate parkimise korraldamiseks ning selle suunamiseks väljaspoole ala väärtuslike koosluste esinemisala. Antud parkla rajamise järgselt likvideeritakse piirkonnas praegu olemasolev parkimisala. Kavandatava tegevuse ei ole otseselt ettenähtud ala KKK-s seega ei saa seda pidada Natura-ala kaitsekorralduslikuks tegevuseks. Samas on tegevus kaitsekorraldusega seotud, kuna tegu on selgelt ala külastustaristu osaga ning korrektse parkla puudumisel esineb oht parkimiseks Liiapeksi-Loksa teeäärsetel Natura alasse jäävatel aladel.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

14

Mõjuala ulatuse määratlemine

Käesoleva Natura eelhindamise ulatus hõlmab kavandatava tegevuse ala mõjualasse jäävaid Natura-alasid, milleks on Lahemaa loodus- ja linnuala. Parkla ehitustegevuse mõjud piirnevad suuresti ehitusalaga ja selle vahetu ümbrusega (kuni u 10 m). Parkla projekt ei näe ette uute kuivenduskraavide rajamist ega veereziimi oluliselt muutvaid tegevusi.

Ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini.

Parkla kasutusaegne mõju oluliselt ei erine olemasolevast olukorrast. Külastajad suunduvad parklast samale õpperajale, mida mööda käesoleval ajal toimub Viru raba külastamine. Parkla rajamine külastuse iseloomu ega intensiivsust eeldatavalt ei muuda. Kuna parkla asukoht muutub, siis nähakse ette uue matkaraja osa loomist, mis suunab inimesed Viru raba õpperajale uuest suunast. Uus rada on u 150 m pikkune ning jääb täies ulatuses väljasoole linnu- ja loodusala (8 m kaugusele ala piirist) ning eemale loodusalal registreeritud elupaigatüüpide esinemisalast. Uus rada suundub olemasolevale pinnasteele, mis on osa nn Kõrve matkarajast. Pikaajalises plaanis praegusest parklast läbi linnu- ja loodusala kulgeva matkaraja lõigu kasutus eeldatavalt väheneb/lakkab, kuna praegune parkla likvideeritakse.

5.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on Lahemaa loodusalast (RAH0000601) ja Lahemaa linnualast (RAH0000089) u 8 m kaugusele alale Viru raba õpperaja tarbeks parkla rajamine. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 1 ning siinkohal seda ei korrata.

Parklast itta jäävad alad on kaitse all Lahemaa rahvuspargi (ja Lahemaa loodus- ja linnualana), seega olulist koosmõju avaldavat arendustegevust pole antud piirkonnas oodata.

Teadaolevalt on Liiapeksi-Loksa tee ja Tallinn-Narva maantee ristumiskohta kavandamisel eritasandiline ristmik (Transpordiameti ehitusobjektide nimekirjas aastateks 2029-2030). Ristmiku esialgne eskiis näeb ette ristmiku nihkumise Lahemaa loodus- ja linnualast lääne suunas ehk praeguse asukohaga võrreldes rohkem eemale. Täpsemalt kuuluvad ristmiku rajamise ja kasutusega kaasnevad mõjud hindamisele vastava projekti KMH eelhinnangus. Olemasoleva info alusel ei ole oodata, et parkla ja ristmiku projekt avaldaksid olulist koosmõju.

5.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatavast parkla alast u 8 m ida poole jäävad kaks Natura ala: Lahemaa loodusala (RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (RAH0000089, Joonis 6).

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

15

Joonis 6. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnualade suhtes.

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 1-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab KKA.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

16

Joonis 7. Kavandatava parkla piirkonda jäävad Natura loodusalal paiknevad kaitstavad elupaigatüübid.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

17

Joonis 8. Kavandatava parkla piirkonda jäävad Natura loodus- ja linnualal paiknevad kaitsealused liigid.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

18

Tabel 1. Natura alade kirjeldused.

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid (EELIS andmetel)

EE0010173 Lahemaa loodusala

74784 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod

(2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210),

liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning

lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

Lahemaa loodusala (kattub tervikuna Lahemaa linnualaga) asub Harjumaal ning Lääne-Virumaal ning ala pindala on ca 75 000 ha. Tegemist on vanima ja suurima rahvuspargiga Eestis (asutatud 1971). Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Alal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Umbes 70% alast on kaetud metsaga. Vastukaaluks Lahemaa metsadele ja soodele on alal kultuuristunud Harju ja Viru lavamaa. Alal on Põhja-Eesti klint, kus on palju joaastanguid (Joaveski Loobu jõel, Nõmmeveski Valgejõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Loode-kagu suunas paiknevad Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, samuti rannikulähedased saared. Reljeefi loode-kagusuunaline paiknemine näitab mandrijää liikumist viimasel jää-ajal. Rannikumadalik on poolsaarte- ja lahtederohke. Põhja-Eesti paekallas on Lahemaal kaetud kvaternaari setetega ning enamasti lauge. Klindi perv kerkib kõige kõrgemale Vihulas (67 m ü.m). Klindi jalamil on palju kruusa ja liiva terrasse, mis on jäänud siia jää sulamisvetest. Juminda poolsaarel (Hara soos) on huvitav viiruline maastik, raba vööndid vahelduvad paljude rannavallidega. Klindi äärel on õhukese pinnakattega alvarid (ilmekad Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses). Lõunaosas küünib rahvuspark ulatub Kõrvemaa soode ja metsadeni. Siin on suur jääpaisjärve tasandik (koosneb liivast ja viirsavist ning on enamjaolt soostunud).

Põhiline oht loopealsetele ja rannikuäärsetele niitudele on võsastumine, kui niitmine lõpetatakse.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

19

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid (EELIS andmetel)

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis),

harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Lisaks on siin ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vahelduvalt mõhnastike ja kruusa-liivaväljadega (tuntuimad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud). Järvedest on suurim Kahala (350 ha), mis asub Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos. Tegemist on endise merelahega. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga ilusad metsajärved. Lahemaa ilusaimad maastikuelemendid on Loobu ja Valgejõe oru lõigud, kus jõed ületavad klindiastangu ning kulgevad jugadena rannikumadalikule. Rahvuspargi lõunapiiril olev Viitna ja selle lähiümbrus on väga atraktiivsed (vahelduv pinnamood, kaunid järved, kõrgeboniteedilised kuusikud ja männikud). Taimestik on Põhja-Eestile omaselt liigivaene (eriti palu- ja nõmme- ning rabametsad). Jõgede kallastel on lammimetsad, klindinõlvadel laialehised salumetsad. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi on Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud vähem kui 10%. Haruldastest taime liikidest on tuntuim mets-kuukress, lisaks soomurakas, siberi piimikas ning rand-seahernes. Leidub lendoravat ja metsist ning ebapärlikarpi. Siin on ka häid lõhejõgesid.

EE0010173

Lahemaa

linnuala

74784 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

Lahemaa linnuala asub Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Lahemaa linnuala maastik on mitmekesine, seal on esindatud suurem osa Põhja-Eestile iseloomulikest maastikuelementidest ja pinnavormidest. Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti lavamaa vahel. Linnualast umbes kolmandiku hõlmab Soome laht. Palju leidub ka jõgesid ja järvi. Linnualal asuvatest järvedest on

Põhiline oht loopealsetele ja rannikuäärsetele niitudele on võsastumine, kui niitmine lõpetatakse.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

20

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid (EELIS andmetel)

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

suurim Kahala järv (pindala 346 ha). Mets katab Lahemaa linnuala maismaast hinnanguliselt 73% ning sood umbes 7%. Lisaks looduslikele kooslustele leidub siin suurel pindalal poollooduslikke kooslusi ning kultuurmaid. Lahemaa linnuala on unikaalne ka inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ja vanuse poolest, mis annab alale kõrge ajaloolis-kultuurilise väärtuse.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

21

5.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 2-s.

Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0010173 Lahemaa loodusala

Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ette tegevusi. Seega otsene mõju loodusala kaitse-eesmärkidele puudub. Lähimaks (ja ainsaks potentsiaalselt mõjutatavaks kaitseväärtuseks) on parkla alast u 8 m kaugusele jääv vana loodusmetsa (9010*, Joonis 7) eraldis. Eraldis on 2018. a inventuuriga hinnatud C esinduslikkuse ja väärtusega elupaigaks. KKK kohaselt on lühiajaliseks kaitse-eesmärgiks, et vanad loodusmetsad on säilinud sihtkaitsevööndites ja reservaatides 7486,6 ha esinduslikkusega B. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on, et vanad loodusmetsad on säilinud 7726 ha esinduslikkusega A. Peamiseks ohuteguriks peetakse kuivendamist. Ohuteguri vältimiseks tuleb olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamisest hoiduda, lubatud on teega piirnevate kraavide hoiutööd. Parkla projekt näeb ette parkla kavandamist maksimaalselt alal praegu esinevale lagendikule ning loodusala kaitse-eesmärgiks oleva metsakoosluste ning parkla vahele 8 m puhverala säilitamist. Sellega välditakse loodusmetsa suhtes uue servaala teket, mis võiks suurendada tuulemurru ohtu. Vertikaalplaneeringuga on kavandatud sademevee suunamine ka loodusmetsa eraldise suunas, kuid arvestades parkla mõõtmeid ja 8 m puhverala, siis ei ole oodata olulist veerežiimi muutust loodusmetsa alal, mis halvendaks koosluse seisundit, seoses parkla alalt vihmade korral pealevalguva sademeveega. Uusi kraave projektiga ei kavandata ning veerežiimi loodusmetsa alal ei muudeta. Olemasolevad kraavid toimivad imbsüsteemidena nagu nad seda teevad ka praegu. Parkla ja maantee vahelist kraavi nähakse ette puhastada, kuid arvestades, et ka see kraav on tupik, siis reaalselt toimub sademevee imbumine pinnasesse. Loodusala koosluste kasvutingimusi seega ei mõjutata. Metsaalal olemasolevate kraavide voolusuund on Viru raba suunas, kuid aluskaardi alusel need rabaga ühenduses ei ole. Seega ei põhjusta kavandatav tegevus kuidagi ebasoodsat mõju rabakooslustele. Ehitusprojekt seab tingimuseks, et enne ehitustöödega alustamist tuleb töö ala märgistada vältimaks ehitustehnika ja materjalide sattumist Lahemaa rahvuspargi alale. Samuti on seatud tingimuseks, et raiutud puitmaterjal ja väljakaevatud pinnas tuleb ladestada väljaspoole Lahemaa rahvuspargi territooriumit. Seega ei ole oodata loodusmetsa ala kahjustamist ehitusaegsest tegevusest.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

22

EE0010173 Lahemaa linnuala

Kavandatav tegevus ei näe linnualal ette tegevusi, mis võiksid linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide lähimad registreeritud elupaigad jäävad parkla alast u 300 m kaugusele. Puhver on piisav olulise häiringu vältimiseks. Uus parkla on kavandatud praeguse parkimisala ja matkaraja lähedusse, seega ei muuda selle rajamine linnustiku jaoks oluliselt külastajate liikumist. Lisaks on ehitusprojektis seatud tingimuseks, et raietöid ja mürarikkaid ehitustöid ei tohi teostada linnurahu perioodil. Seega ei ole oodata, et parkla rajamine või hilisem kasutamine mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

5.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Arvestades, et praegusel parkla alal puudub igasugune pinnase ettevalmistus ning õpperaja külastajad pargivad Lahemaa linnu- ja loodusalal otseselt vana loodusmetsa (9010) eraldisel, siis uue parkla rajamine väljaspool kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisala on kaitse- eesmärkidele pigem positiivse mõjuga. Tegevus võimaldab külastust paremini organiseerida ning pikaajalises perspektiivis taastuda praegu parkimiseks kasutataval vanal loodusmetsal. Samuti on võimalik projektiga suunata külastajad Viru raba matkarajale väljaspool loodus- ja linnuala, mis vähendab tundlike looduskoosluste läbimist.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Planeeringu kontaktvööndis paiknevad Natura 2000 alad, millele on mõju hinnatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 5.1.

Kavandatava tegevuse alale parkla rajamine ei avalda negatiivset mõju III kategooria kaitsealuste loomade sookurg (Grus grus), punajalg-tilder (Tringa totanus), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola) elupaikadele, sest need jäävad alast piisavalt kaugele. Samuti ei avaldata negatiivset mõju III kategooria kaitsealuste taimeliikide Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) ja mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum) kasvukohtadele.

Kavandatava tegevuse alale parkla rajamine ei avalda negatiivset mõju vääriselupaikadele VEP nr.110209 (registrikood: VEP110209) ja VEP nr.204642 (registrikood: VEP204642) piisava vahemaa tõttu. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega muudetaks vääriselupaikade vee- või valgusreziimi.

Piisava vahemaa ning tegevuse iseloomu tõttu puudub kavandataval tegevusel mõju ka loode suunda jäävale Piibumägi pärandkultuuri objektile.

Parkla haljastuseks ei tohi kasutada looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike. Parkla projektis ka invasiivsete liikide kasutamist ette ei nähta.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

23

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Viru raba õpperaja parkla rajamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, muld, pinnas, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusprojektiga kavandatavat mahtu, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse olulist vähenemist mujal.

Parkla rajamisega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusprojekti järgi teostab ehitaja kõik tegevused kavandatava tegevuse objekti maa-alal ning laoplatsina kasutab ta teiselpool riigimaanteed olemasolevat laoplatsi.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele5 ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale6, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Kavandatava tegevuse alast lähim veekogu jääb u 1,2 km kaugusele edela suunda (Maageoja, VEE1081800) ja kavandatav tegevus seda ei mõjuta. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse. Sademevesi valgub maapinna kalletega olemasolevatesse kraavidesse ning imbub pinnasesse. Ei ole oodata, et matkaraja parklat kasutaksid sõidukid või seal teostataks töid, mis võiksid põhjustada olulist reostusriski. Otsest õlipüüduri vajadust seega antud parka puhul ei ole ette näha. Enamike Eesti matkaradade parklad on pinnaskattega ning olulist pinna- ja põhjavee reostusriski ei ole täheldatud.

Parkla projekt ei näe ette uute kraavide rajamist. Parkla ja maantee vahelist kraavi nähakse ette puhastada, kuid arvestades, et ka see kraav on tupik, siis reaalselt toimub sademevee imbumine pinnasesse. Metsaalal olemasolevate kraavide voolusuund on Viru raba suunas, kuid aluskaardi alusel need rabaga ühenduses ei ole. Seega ei põhjusta kavandatav tegevus kuidagi ebasoodsat mõju rabakooslustele. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele.

Parkla rajamine ei too kaasa veetarbimist, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi avaldada olulist keskkonnamõju.

Ehitusprojekti realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022008?leiaKehtiv

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/413112012007

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

24

5.4.2 Jääkreostus

Kavandatava parkla alal ega selle ümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole oodata pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud ehitusprojektiga kavandatavale tegevusele.

5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Parkla rajamine ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Ehitusprojektiga kavandatava tegevuse ala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Ehitusprojekti lahendus näeb ette parkla rajamist, mis jääb olemasolevatest elamutest piisavalt kaugele. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Parklaga rajatakse inimestele head võimalused tervisespordiks ja värskes õhus viibimiseks Viru rabas.

5.6 Visuaalne mõju

Parkla rajamine muudab visuaalset maastikupilti vähesel määral. Parkla jääb nähtav Liiapeksi–Loksa tugimaanteelt nr 85. Arvestades piirkonna metsasust, siis oluline kaugemale ulatuv visuaalne mõju puudub.

5.7 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel kavandatava tegevuse alal ja naabruses kultuurimälestised puuduvad. Lähim kultuurimälestis (Kolga mõisa park, 18.-20. saj., registrinumber 2852) jääb kavandatava tegevuse alast u 2,6 km kaugusele. Mõju kultuuriväärtustele kavandatava tegevuse realiseerimisel puudub.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

25

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse alale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Kavandatava tegevuse kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava ehitusprojektiga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

26

6 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Ehitusprojektiga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Projekteerimise faasis kavandatav Viru raba parkla puhul tuleb koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnang tulenevalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p-st 8, mille kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 61 lg 1 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, siis ei saa eeldada ehitusprojekti elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgmistel põhjustel:

• ehitusprojekti realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei ole ette näha ehitusprojekti realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

• kavandatava tegevuse ala piirneb Lahemaa rahvuspargiga, kuid arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole oodata negatiivset mõju rahvuspargi kaitse-eesmärkidele. Tegevus aitab parandada külastuskorraldust.

• Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Arvestades, et praegusel parkla alal puudub igasugune pinnase ettevalmistus ning õpperaja külastajad pargivad Lahemaa linnu- ja loodusalal otseselt vana loodusmetsa (9010) eraldisel, siis uue parkla rajamine väljaspool kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisala on kaitse-eesmärkidele pigem positiivse mõjuga. Tegevus võimaldab külastust paremini organiseerida ning pikaajalises perspektiivis taastuda praegu parkimiseks kasutataval vanal loodusmetsal.

• ehitusprojektiga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Kavandatva tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist;

• ehitusprojektiga kavandataval alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KMH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KMH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg 22.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

27

Keskkonnaamet on oma seisukoha eelhinnangule esitanud 06.10.2022 nr 7-9/22/17166-2. Seisukoha alusel on täiendatud eelhinnangut ning muudetud ka eelhinnangu objektiks olevat projekti. Erinevalt esialgsest projektlahendusest uusi kraave ei kavandata.

Viru raba õpperaja parkla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

28

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri. Vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 31.10.2012. a määrusega nr 12. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/413112012007

Kuusalu valla üldplaneering. Kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001. a otsusega nr 68. Kättesaadav: https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Hetkel koostatav Kuusalu valla üldplaneeringu materjalid. Kättesaadav: https://hendrikson.ee/maps/Kuusalu-vald/

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022008?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Eesti pinnase radooniriski kaart (EGT): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd

Keskkonnaportaal: https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

katendikontrollarvutus.pdf

Koormussagedus: 125 normtelge ööp/rajale Pinnas: A - kerge saviliiv Arvutusliku koormuse liik: Veoauto A

Maantee klass: 5 Tugevustegur: 0.85 Niiskuspaikkond: 3, liigniiske (märg) Ratta jälje läbimõõt: 37 cm

Teekatendi liik: Püsikatend Töökindlustegur: 0.8 Summaarne parandus suhtelisele niiskusele: -0.02 Erisurve kattele: 0.6 MPa

Normhälbetegur 1.32 L1.T3 p1+p5; -0,05+0,03=-0.02 Koormus: Dünaamiline, 0,85 paarisratas

Alumise asfaltkihi mat. tegur: 0,9

Kihi paksus

Kihi elast- susmoodul

Eekv

arvutamiseks

Kihi elast- susmoodul

arvutamiseks nihkele

Kihi elast- susmoodul

arvutamiseks paindele

Arvutatud tõmbe-

pinged Rmax

Lubata- vad

tõmbe- pinged Rlub

Sise- hõõrde-

nurk Nidusus

cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C

1 5.0 2400 1200 3600

2 6.0 1400 800 2200 1.3114 2.0510

3 25.0 280

4 30.0 130 42.0 0.007 7.0

ALUS 45.2 35.0 0.011 1.5

tarv tlub

25.1% 215.60 202.78

1 5.0 215.60

2 6.0 36.1% 178.75

3 25.0 143.70

4 30.0 0.0131 0.0378 65.2% 79.90

0.0029 0.0127 77.3% 0.747

66.0 0.000

A - kerge saviliiv Nihkepinged aluspinnasel

Katendi kogupaksus Parandustegur Δ

Tm_130 [grSa, CSa - kruusliiv ja jämeliiv, Cu>3] Nihkepinged

Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf; AC bin

Kuum poorne asfaltbetoon - AC base Asfaltbetooni tõmbepinged

Tard- või paekivikillustik (LA <35)

Kriteerium

Nihkepinged MPa

Varu %

Üldine elastusmoodul

ARVUTUSE TULEMUSED

Kihi nr. Kihi nimetus Kihi paksus

cm

Tugevuse näitaja Üldine elastsus- moodul

Mpa

Vajalik elastsus-

moodul MPa Arvutuslik niiskus W1 või Warv

A - kerge saviliiv

Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf; AC bin

Kuum poorne asfaltbetoon - AC base

Tard- või paekivikillustik (LA <35)

Tm_130 [grSa, CSa - kruusliiv ja jämeliiv, Cu>3]

K A T E N D I A R V U T U S - KAP v2.0

Viru raba parkla

Lisainfo: Parkla

ARVUTUSE KÄIK

Kihi nr.

Kihi nimetus Kihtide

seotistegur K3

1. Arvutuslik külmumissügavus (cm) 125 5. Katendi redutseeritud paksus (cm) 66

2. Kliimategur 75 6. Lubatud külmakerke suurus (cm) 4

3. Pinnase külmakerkelisuse iseloomustus 2.0 7. Arvutuslik külmakerke suurus (cm) 1.1

4. Arvutuslik pinnasevee tase (cm) 150 73.2%

Hinnang külmakindlusele Katendi külmakerge on lubatud piirides

Arvutas: Siim Kadak Kuupäev: 22.09.2021

8. Külmakindluse varu %

Arvutus külmakindlusele

Lisa 2_Ehitamise alustamise teatise vorm.docx

Lepingu lisa 2 Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm

Käesolev vorm on kahepoolne.
1. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digiallkirjastab teatise.
2. Peale ehitustööde valmimist digiallkirjastab sama vormi Transpordiameti esindaja ning siis saab vormist ehitise vastuvõtuakt.
3. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse.

I Ehitamise alustamise teatis
(selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna)

Tee nr, nimetus ja km

Kinnistu katastriüksuse tunnus ja nimetus

Ristumiskoha ehitamise lepingu nr

Teatise esitaja nimi (nimetus) ja kontakt

Ehitustööde kestvus

Ehitaja nimi (nimetus, reg. või isikukood) ja kontakt

Ehitaja MTR kood tegevusalal „ehitamine“

Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutaja (nimetus, reg. või isikukood) ja kontakt

Ehitusaegse liikluskorralduse projekti kooskõlastuse nr ja kuupäev*

Omanikujärelevalve teostaja nimi (nimetus) ja kontakt**

Omanikujärelevalve MTR kood tegevusalal „omanikujärelevalve“

*Juhul, kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt, tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist. Projekti koostab selleks pädevust omav isik ja kooskõlastab Transpordiameti piirkondlik liikluskorraldaja, kelle kontaktid on leitavad siit: https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/kontaktid .
**Juhul, kui lepingus on omanikujärelevalve nõue.
Esitaja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/

II Ehitise vastuvõtu akt (allkirjastab vastuvõtja)

Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele.
Garantiiperioodi (viis aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast.

Vastuvõtja allkiri ja kuupäev
/digitaalselt allkirjastatud/
/kuupäev digikonteineris/

Ristumiskoha ehitamise leping 85 km 0,25 ja 0,31 .pdf

RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 7.1-1/23/6319-1

Tee omaniku

esindaja

Transpordiamet (edaspidi amet), registrikoodiga 70001490, mida esindab

põhimääruse alusel Taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Marek

Lind, e-post [email protected]

Ristumiskoha

taotluse esitaja

Huvitatud isik, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) registrikoodiga

70004459, mida esindab RMK Külastuskorraldusosakonna Põhja piirkonna

juhataja Jaanus Käärma, e-post [email protected], tel. 5139648

Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et:

- Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle

elluviimisega kaasnevad kulud;

- Transpordiamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale

EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt kooskõlastatud projektile „Viru raba õpperaja parkla

ehitusprojekt“(koostaja Eastconsult OÜ, töö nr 22010, edaspidi projekt);

- Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine

ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.

1. Lepingu objekt

1.1 Pooled sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr 85 Liiapeksi-Loobu km 0,25 ja km 0,31

ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud tingimustel.

1.2 Ristumiskoht rajatakse Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga alevikus Lahemaa rahvuspark

81 kinnistule (katastritunnus 35203:002:0221) rajatava parkla ühendamiseks riigiteega.

1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks

riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel.

2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal

2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt projektile (lepingu lisa 1).

2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud

kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tehnovõrgu ja -rajatise

omanikuga või kitsenduse seadjaga.

2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha

projektiga vastavusse viima oma kuludega hiljemalt ameti määratud tähtajaks.

2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist

eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud materjal.

3. Ehitustööde korraldamine

3.1 Huvitatud isik kohustub tellima ja esitama ametile koos ehitamise alustamise teatise vormiga

ajutise liikluskorralduse lahenduse ning ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse

paigaldamise vastavalt ametilt kooskõlastuse saanud lahendusele.

3.2 Huvitatud isik tagab, et enne ehitamist sõlmitakse riigivara valitsejate vahel maa kasutamise

kokkulepe. Selleks võtta ühendust ameti maade osakonnaga [email protected].

3.3 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama ametile [email protected] lepingu

lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10

päeva enne ehitamise alustamist. Kui amet ei teavita 10 päeva jooksul peale teatise saamist

vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada

ehitamist.

3.4 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 10 päeva.

3.5 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest ametit koheselt informeerima

[email protected] ja kutsuma kohale ameti esindaja tööde vastuvõtmiseks.

4. Poolte kohustused ja kinnitused

4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu

alusel valminud ristumiskoht on riigitee osa ja jääb riigitee aluse maa piires Transpordiameti

bilanssi. Ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile.

4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad

ainult huvitatud isiku kulul.

4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5-aastane garantiiperiood ja

garantiiperioodil ameti poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks

likvideeritud. Garantiiperiood algab ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud isik ameti

poolt avastatud puuduste kõrvaldamist ameti määratud tähtaja jooksul ei korralda, on ametil

õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutelt ja nõuda selleks tehtud kulude

hüvitamist huvitatud isiku poolt.

4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul

on ta kohustatud viima ristumiskoha ehitamise uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega

seonduvad täiendavad kulud.

4.5 Ametil on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta

vastavalt käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele.

4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik

kohustatud hüvitama ametile või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega

tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama ametit lepingu

alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)

kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.

4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.

5. Lepingu kehtivus

5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht viie aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest.

5.2 Pärast nimetatud tähtaja möödumist on ametil õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele

liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada ameti vastu

mingeid nõudeid sh kahju hüvitamise nõudeid.

5.3 Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ning kehtib lepinguliste kohustuste

täitmiseni.

Lepingu lisad:

Lisa 1 – Ametis kooskõlastatud põhiprojekt;

Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm.

Amet: Huvitatud isik:

_______________ _______________

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	1-18/57
Registreeritud	21.03.2023
Sünkroonitud	01.01.2026
Liik	Leping
Funktsioon	1-18
Sari	Põhitegevusega seotud lepingud
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis	Transpordiamet
Vastutaja	Külastuskorraldusosakond
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad