Rotimetsa raie kooskõlastamine_parandustega

Tapa KAH ala metsatööde arutelu

Kohtumise aeg 10.03.2023 kell 10–10.30

Kohtumispaik: Tapa autobaasi väravas

Arutelul osalesid Tapa vallavanem Valdo Helmelaid, abivallavanem Andrus Freienthal, keskkonnaspetsialist Mailis Sepp, RMK Järvamaa metsaülem Peeter Puhke, varumisjuht Sander Heinla, praaker Maaris Tamm, kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron

Sander Heinla selgitab, et RMK-l on soov teha raiet Roti metsa eraldistel 12 ja 16, sest seal on tekkinud ulatuslik üraskikahju. Osa puid on ka ära kuivanud.

Maaris Tamm selgitab, et soov on teha mõlemal eraldisel lageraiet, kui keskkonnaamet selleks loa annab.

Peeter Puhke tutvustab kaartidelt kõnealust metsaala, kus mõlemad eraldised on tähistatud. Kokku on kahel eraldisel metsa 6,66 hektarit. Sander Heinla kirjeldab, et eraldisel 12 on metsa täius 0,42. Ta märgib, et kui metsa täius on langenud alla 0,4, siis annab patoloog loa lageraieks. Metsa vanus on 145 aastat, kõrgus 25 meetrit ja puude diameeter on 42 cm. Elusate puude arv on 175 tihumeetrit hektaril, kuid võiks olla niisuguse metsa puhul 300 tm.

Metsaeraldise nr 16 täius on 59, vanus 69, kõrgus 21 meetrit, ilmselt on täis ka küpsusdiameeter, mis on 26 cm. Metsa tagavara on 200 tm hektaril, osa puid on kuivanud, ühes osas on juba tehtud sanitaarraiet. Kui selles metsas ei oleks üraskikahjustust, siis ei oleks soovi seda raiuda.

Maaris Tamm selgitab, miks on plaan see metsaosa tervenisti maha võtta ning miks pole otstarbekas osa metsa kasvama jätta – kasvama jääv metsariba jääb tuultele avatuks, samuti ohustab seda ürask ning tõenäoliselt tuleb kahe-kolme aasta pärast tulla tormimurdu koristama.

Vallavalitsuse töötajad on RMK plaanidega nõus.

Sander Heinla selgitab veel, et Keskkonnaameti töötaja peab tulema potentsiaalseid raiealasid hindama, enne kui metsateatised kinnitab, sest üraskist kahjustatud metsa kõrval on uuenemata ala. Kui keskkonnaamet eraldise nr 16 raieks luba ei anna, siis jääb see alles.

Sander Heinla selgitab ka, et kui raieks läheb – plaan on raie teha ära enne 15. aprilli, mil algab linnurahu – jäetakse raietööde käigus kuuse paberipuit mõneks ajaks langile, et need toimiks üraskite püünispuudena. Kui ürask on koore alla haude rajanud, veetakse puud metsast välja. Erandkorras tohib üraski püünispuid metsast välja viia pesitusrahu ajal, sest teisel ajal ei ole see võimalik.

Andrus Freienthal nendib, et vallal ei ole põhjust RMK plaanidele ei öelda. Tapa valla Üldplaneeringus on seatud tingimuseks, et kui RMK metsatöid planeerib, siis tuleb omavalitsusega läbi rääkida ja sellest kokkuleppest on RMK ka kinni pidanud. Freienthal märgib, et kui RMK-l on selge, millal ta saab töödega alustada, antaks vallale ka teada ning vald korraldab teavituse. Vajadusel paigaldab RMK raiealale ka töid selgitava infotahvli.

Vastuseks küsimusele, et kas kohe istutatakse ka uus mets, vastab RMK esindaja, et kohe pärast raietööde teostamist istutatakse uus mets.

Tapa KAH ala metsatööde arutelu

Kohtumise aeg 10.03.2023 kell 10–10.30

Kohtumispaik: Tapa autobaasi väravas

Arutelul osalesid Tapa vallavanem Valdo Helmelaid, abivallavanem Andrus Freienthal, keskkonnaspetsialist Mailis Sepp, RMK Järvamaa metsaülem Peeter Puhke, varumisjuht Sander Heinla, praaker Maaris Tamm, kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron

Sander Heinla selgitab, et RMK-l on soov teha raiet Roti metsa eraldistel 12 ja 16, sest seal on tekkinud ulatuslik üraskikahju. Osa puid on ka ära kuivanud.

Maaris Tamm selgitab, et soov on teha mõlemal eraldisel lageraiet, kui keskkonnaamet selleks loa annab.

Peeter Puhke tutvustab kaartidelt kõnealust metsaala, kus mõlemad eraldised on tähistatud. Kokku on kahel eraldisel metsa 6,66 hektarit. Sander Heinla kirjeldab, et eraldisel 12 on metsa täius 0,42. Ta märgib, et kui metsa täius on langenud alla 0,4, siis annab patoloog loa lageraieks. Metsa vanus on 145 aastat, kõrgus 25 meetrit ja puude diameeter on 42 cm. Elusate puude arv on 175 tihumeetrit hektaril, kuid võiks olla niisuguse metsa puhul 300 tm.

Metsaeraldise nr 16 täius on 59, vanus 69, kõrgus 21 meetrit, ilmselt on täis ka küpsusdiameeter, mis on 26 cm. Metsa tagavara on 200 tm hektaril, osa puid on kuivanud, ühes osas on juba tehtud sanitaarraiet. Kui selles metsas ei oleks üraskikahjustust, siis ei oleks soovi seda raiuda.

Maaris Tamm selgitab, miks on plaan see metsaosa tervenisti maha võtta ning miks pole otstarbekas osa metsa kasvama jätta – kasvama jääv metsariba jääb tuultele avatuks, samuti ohustab seda ürask ning tõenäoliselt tuleb kahe-kolme aasta pärast tulla tormimurdu koristama.

Vallavalitsuse töötajad on RMK plaanidega nõus.

Sander Heinla selgitab veel, et Keskkonnaameti töötaja peab tulema potentsiaalseid raiealasid hindama, enne kui metsateatised kinnitab, sest üraskist kahjustatud metsa kõrval on uuenemata ala. Kui keskkonnaamet eraldise nr 16 raieks luba ei anna, siis jääb see alles.

Sander Heinla selgitab ka, et kui raieks läheb – plaan on raie teha ära enne 15. aprilli, mil algab linnurahu – jäetakse raietööde käigus kuuse paberipuit mõneks ajaks langile, et need toimiks üraskite püünispuudena. Kui ürask on koore alla haude rajanud, veetakse puud metsast välja. Erandkorras tohib üraski püünispuid metsast välja viia pesitusrahu ajal, sest teisel ajal ei ole see võimalik.

Andrus Freienthal nendib, et vallal ei ole põhjust RMK plaanidele ei öelda. Tapa valla Üldplaneeringus on seatud tingimuseks, et kui RMK metsatöid planeerib, siis tuleb omavalitsusega läbi rääkida ja sellest kokkuleppest on RMK ka kinni pidanud. Freienthal märgib, et kui RMK-l on selge, millal ta saab töödega alustada, antaks vallale ka teada ning vald korraldab teavituse. Vajadusel paigaldab RMK raiealale ka töid selgitava infotahvli.

Vastuseks küsimusele, et kas kohe istutatakse ka uus mets, vastab RMK esindaja, et kohe pärast raietööde teostamist istutatakse uus mets.