Teabenõue

20.03.2023 TEABENÕUE

Teabevaldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Avaldaja: Ülle Harju, Postimehe ajakirjanik (i.k. 47406180317)

Kuupäev: 20.03.2023

TEABENÕUE:

Palun saata avaldajale teabenõudele vastamise tähtaja (5 tööpäeva) jooksul järgmine info:

2006. aastast kehtima hakanud, 06.04.2021 kuupäevaga lõppenud, RMK puidumüügi kestvusleping ASiga Estonian Cell koos kõigi lisadega.

Kontaktaadress teabe edastamiseks: [email protected]

a) Suure mahu puudumine

Võimalust keelduda AvTS § 23 lg lg 2 p 3 alusel teabe väljastamist käesoleva teabenõudega seoses ei esine.
RMK-ga ei ole vaidlust, et seadus ei võimalda RMK-l keelduda teabe väljastamisest osas, millele ei kehti AvtS piirangud. Küll aga on RMK varasemalt keeldunud teavet väljastamast ka põhjusel, et teabenõue on mahukas ning AvTS § 23 lg 2 p 3 võimaldab teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmisega kaasneb teabevaldaja töökorralduse muutumine.
Antud juhul aga puudutab teabenõue vaid üht lepingut.
Seega ei esine igal juhul AvTS § 23 lg 2 p 3 olukorda, mis võimaldaks täies ulatuses teabe väljastamisest keelduda.

b) Teabenõudega hõlmatud lepingud ei puuduta ärisaladust

Lisaks ei saa rääkida suurest töömahust käesoleva taotluse puhul ka põhjusel, et teabenõudega hõlmatud lepingud ärisaladust ei sisalda ja seda kahel põhjusel.
Esiteks RMK on müünud aastatel 2017-2022 kestvuslepingutega puitu alla turuhinna ja seega ei ole andmete salastamine aidanud teenida RMKl riigile metsamaterjali müügist rohkem tulu. Sellest tulenevalt ei ole andmete salastamine ei seaduslik ega kvalifitseeru ärisaladuseks.
Teiseks teabenõudes nimetatud kestvusleping lõppes 6.04.2021 ehk Postimehe nõutud teabel puudub kaubanduslik väärtus.

• Müük alla turuhinna ja ärisaladusena kvalifitseerimise võimatus

AvTS paneb RMK-le, kui avaliku teabe valdajale kohustuse edastada avalikku teavet sõltumata sellest, kas taotleja põhjendab taotlust.

RMK on seni keeldunud sarnaste (kuid siiski käesolevatest erinevate) teabenõuete tervikuna täitmisest ka väitega, et kehtivate metsamaterjali müügi kestvuslepingute ja nende lisade koopiate edastamine võib kahjustada RMK ja tema klientide ärisaladust, mistõttu on need dokumendid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 17.
Olete seni viidanud Andmekaitse inspektsiooni (AKI) seisukohtadele teise teabenõude puhul. Kuna iga teabenõue on individuaalne ning üksikjuhtumi põhine, siis AKI seisukohad teises haldusasjas tähtsust ei oma. AKI näol pole tegemist kohtuga, kes mõistab õigust ning tõlgendab seadust. AKI otsust, millele Te olete oma senistes keeldumistes viidanud, pole kohtud kontrollinud.
Andmekaitse inspektsioon (AKI) hindas RMK väidete alusel, et RMK kestvuslepingute puhul saab ärisaladuseks lugeda konkreetset poolte vahel kokku lepitud: (1) ühikuhinda, (2) maksetähtaega ja (3) krediiditingimusi (AKI vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus avaliku teabe asjas nr. 2.1. 3/21/2756).
Samas otsuses rõhutas AKI, et teave on ärisaladus vaid juhul, kui vastab järgmistele seaduses sätestatud tingimustele (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2):
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Seejuures sätestab seaduse seletuskiri, et teave peab vastama kõigile kolmele märgitud tingimusele: „Oluline on siinkohal aga toonitada, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks siiski üksnes juhul, kui see vastab kõigile kolmele eelnõukohase seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele.“ (SEN Seletuskiri RT I, 07.12.2018, 2 – jõust 17.12.2018)

Seejuures juhindus AKI varasema haldusasja otsustamisel heauskselt RMK väitest, et salastatud andmetel on kaubanduslik väärtus ehk siis tänu salajasusele saab RMK teenida riigivara müügist rohkem tulu. Avalik-õiguslikes suhetes riigile tulu loomise kohustuse on RMKle pannud riigivaraseadus, metsaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid. Lisaks sätestab metsaseadus ja sellest tulenevad õigusaktid, et RMK ei tohi metsamaterjali võõrandada alla selle hariliku väärtuse ehk turuväärtuse. AKI eeldas heauskselt, et RMK teenib lepingute salajasuse tõttu metsamaterjali müügist turuhinnast rohkem ja teenib sellega riigile rohkem tulu.
AKI polnud nimetatud haldusmenetluse ajal teadlik praeguseks ilmsikstulnud asjaoludest, mida on RMK ise kinnitanud. Seega on tegemist AKI poolt varasemas asjas tehtud otsuse järgse uue olukorraga, mis oluliselt erineb senisest.
RMK väitis, et metsamaterjali müügilepingutes kinni kaetud teabe puhul on tegemist RMK ärisaladusega, kuivõrd:
«Aastakümnete jooksul on suudetud lepinguid korrektselt täita, tagatud tarnekindlus ja oldud stabiilne puidu tarnija, mistõttu hindavad puidu ostmisest huvitatud ettevõtjad RMK-d lepingupartnerina äärmiselt kõrgelt.
Eelnev omakorda motiveerib ettevõtjaid pakkuma RMK-le puidu eest RMK konkurentidega võrreldes kõrgemat hinda. Kui RMK konkurendid saaksid teada, millist hinda on ettevõtjad nõus RMK-le maksma ja kuidas lepitakse kokku müügimahud, saaksid teised metsaomanikud seda teavet enda huvides ära kasutada.
Kui RMK poolt müüdava metsamaterjali hinnad saaksid avalikuks, taotleksid RMK
konkurendid enda poolt müüdava metsamaterjali eest samu hindu ning väheneks klientide võime pakkuda metsamaterjali eest RMK-le samaväärseid või kõrgemaid hindu. Selgituseks, et RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes, sest RMK tarnib puitu stabiilselt. Seeläbi halveneks nii RMK klientide kui ka RMK enda positsioon, mis omakorda tähendaks metsamaterjali müügist riigile laekuvate tulude vähenemist.»

Tegemist on paljasõnaliste väidetega. Kui need väited oleksid tõesed, siis peaks RMK olema huvitatud seda kinnitava teabe avalikustamisest. Nii on ka oksjonihinnad avalikud ning keegi pole seoses sellega kahju kandnud.

Praeguse põhjendamatu salastatuse foonil esinevad alused väita, et RMK on rikkunud metsaseadust ja müünud puitu alla turuhinna, millekohaste andmete saamise osas esineb ülekaalukas avalik huvi. Juhul, kui kahtlused on põhjendamatud, siis aitaks objektiivne avalik teave neid kummutada.

RMK saadetud koondandmed näitavad, et RMK väide «RMK-ga sõlmitud lepingute alusel maksavad RMK kliendid sageli kõrgemat hinda, kui on kokku lepitud RMK konkurentidega sõlmitud lepingutes, sest RMK tarnib puitu stabiilselt.» on meie käsutuses olevate andmete kohaselt vale.

RMK on müünud perioodil 01.01.2017-30.06.2022 metsamaterjali kestvuslepingutega kokku 183 miljoni euro eest odavamalt kui müünuks arvutuslikult samal ajaperioodil kehtinud oksjonihindadega. Näide hinnavahedest 2021-2022 (RMK vastuskiri 07.12.2022 nr 3-3.1/2848).
Võrreldes RMK müüdud puidu arvutuslikku keskmist lõpplaohinda erametsakeskuse hindadega, on RMK hinnad suuremas osas ka erametsa müügihindadest madalamad. (Erametsa müügihindadega võrdlemise on RMK teinud kunstlikult raskeks, näidates metsamaterjali hinda ilma transpordihinnata (vahelaohind). Erametsakeskuse puiduturu ülevaadetes kuvatakse metsamaterjali hind koos transpordihinnaga (lõpplaohind).
RMK aastaaruannetes on koondtranspordihind, millest saab arvutada metsamaterjali tm keskmise transpordihinna ja liita see vahelaohinnale. Arvutus lisas. Tegu ei ole täpse arvutusega. Võrdlus on ebatäpseim küttepuidu puhul, mida transporditakse keskmiselt vähem kilomeetreid ja kasepaku puhul, mille tm hind erineb kvaliteediklasside järgi kordades)

Postimees on 9.01.2023 RMK-le esitanud järgmise küsimused:
„RMK on müünud alates 2017. aastast kestvuslepingutega puitu kokku 183 miljonit eurot odavamalt, võrreldes sama ajaperioodi oksjonihindadega. Hinnavahe on ka erametsahindadega, RMK kahjuks. Seega müüb RMK kestvuslepingutega riigimetsapuitu turuhinnast odavamalt ja varjab, milline ettevõte täpselt millise hinnaga puitu osta saab. Miks seda teete? Metsaseaduse järgi on RMK kohustatud müüma puitu turuhinnaga. Mida sellisest olukorrast arvate?“

RMK vastas Postimehe küsimustele 13.01.2023 järgmiselt:
«Riigimetsas metsamaterjali võõrandamisel kestvuslepingute alusel ei tohi metsamaterjali müügihind olla väiksem metsamaterjali harilikust väärtusest ehk kohalikust keskmisest turuhinnast. RMK müübki kestvuslepingute alusel puitu kohaliku keskmise turuhinnaga. Hind kujuneb läbi selle kui suur on korraga müüdav kogus, kui palju on pakkujaid, kui suur on pakkujate summaarne puiduvajadus, milline on müügi hetkel turukonjunktuur ja mis seda mõjutab, kui suured on ostjate laovarud jne.
Kui palju RMK oleks teeninud raha, kui oleks müünud sama koguse puitu samal ajahetkel oksjonil, ei saa me kunagi teada.
Jah, oksjoni hind on sageli kõrgem, kuid riik on juba 1997. a Eesti metsapoliitikaga seadnud eesmärgiks tõsta puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse ning selle eesmärgi saavutamiseks juurutada pikaajalised lepingud.
Sellest lähtuvalt on metsaseadusega antud võimalus sõlmida just kestvuslepinguid. Ükski valitsus ei ole seni soovinud poliitilist eesmärki ja seadust muuta. Ka kehtiva koalitsioonilepingu kohaselt tuleb eelistada kestvuslepingute sõlmimisel puidule Eestis kõrgemat lisandväärtust andvaid tootjaid. Oksjonil müües ei ole riigi eesmärgid saavutatavad.

Eelistame puidu müügil kestvuslepinguid, sest puit on meie kõige tähtsam loodusvara, mille müük ja kasutamine peab looma Eestis maksimaalselt väärtust ühiskonnale. Kestvuslepingutega saame seda väärtust luua. Oksjonil võib mõni pakkuja ülikõrge hinnaga «platsi puhtaks» lüüa, millest võidavad vähesed ettevõtjad ja seda lühiajaliselt.

Kestvuslepingud aitavad puidu väärindamisele kaasa, sest: Tagame nendega Eesti ettevõtjatele pikaajalise stabiilse investeerimiskeskkonna ning kindluse luua ja hoida töökohti (eriti oluline on töökohtade olemasolu maapiirkondades); saame eelistada puidumüügil ettevõtjaid, kes väärindavad kohalikku puitu Eestis, valmistavad sellest pikemaealisi tooteid, annavad kohalikele inimestele tööd ja tagavad riigile täiendava maksutulu; aitavad hoida tervet konkurentsi turul ja kindlustada riigimetsa kestlik majandamine.»

Seega, RMK vähemalt möönab, et ta müüb puitu alla oksjonihinna, mis on turuhind.
RMK väited tekitavad põhjendatud kahtlusi, mille osas aitaks avalik teave selgust luua.

RMK väited ei vasta, aga tõele, kuivõrd vastuses väidab RMK, et RMK müübki kestvuslepingute alusel puitu kohaliku keskmise turuhinnaga. See väide on enam kui küsitav – RMK on müünud peaaegu kõiki puidusortimente alla keskmise turuhinna 5,5 aasta pikkusel ajaperioodi vältel. Need andmed lükkavad ümber RMK varasemad väited, et lühikese aja jooksul võivad kestvuslepingutega müüdava puidu hinnad turuhinnast madalamad olla, aga pikemat ajaperioodi vaadeldes peaksid turuhinda ületama, millest tulenevatki kokkuvõttes riigile suurem tulu.

RMK tunnistab oma vastuses: «Jah, oksjoni hind on sageli kõrgem, kuid riik on juba 1997. a Eesti metsapoliitikaga seadnud eesmärgiks tõsta puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse ning selle eesmärgi saavutamiseks juurutada pikaajalised lepingud.»
Postimees juhib tähelepanu asjaolule, et metsaseadus ja sellest tulenevad vabariigi valitsuse õigusaktid on ülimuslikud poliitilise dokumendi: «Eesti metsapoliitika» ees.
Täitevvõimu saab teostada seaduste alusel ning ka poliitika peab õigusriigis alluma seadustele, mitte vastupidi.
Metsaseadus ja sellest tulenevad vabariigi valitsuse õigusaktid ei sätesta RMK kestvuslepingute tingimuste salastamist. Küll sätestavad need õigusaktid kohustuse müüa metsamaterjali vähemalt selle hariliku väärtuse ehk turuhinna eest.

RMK on väitnud ka, et kui kestvuslepingud avalikustada, võivad RMK partnerid kaevata RMK kohtusse allpool nimetatud kestvuslepingupunkti rikkumise eest: «12.1. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladuseks peetavad andmed.» (RMK metsamaterjali müügileping nr 3-3.6.1/2021/96, RMK ja Estonian Cell).

Kui tegemist ei ole ärisaladusega, siis viidatud punkt ei rakendu - teabe väljaandmiseks puudub mistahes AvTS sätestatud takistus. Nagu märgitud, siis ärisaladus peab vastama seaduses sätestatud tingimustele, mh et sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.
Õigusvastane tegevus ja selle tagajärjed ei saa olla ärisaladuseks.

Kuna olemasolevad andmed kinnitavad, et RMK on müünud aastatel 2017-2022 kestvuslepingutega puitu alla turuhinna, pole andmete salastamine aidanud teenida RMKl riigile metsamaterjali müügist rohkem tulu. Sellest tulenevalt ei ole andmete salastamine ei seaduslik ega kvalifitseeru ärisaladuseks. Seega on RMK kohustatud andmed avaldama vastavalt avaliku teabe seadusele.
Hind, krediidilimiit ja maksetähtaeg võivad olla ärisaladus RMK kestvuslepingupartnerite ehk ettevõtete hinnangul, kes on saanud tänu nendele lepingupunktidele osta metsamaterjali alla turuhinna. See hinnang ei anna aga RMK-le juriidilist õigust lepingutingimusi salastada. Tegu on riigivara müügiga avaliku võimu kandja poolt, mis peab vastama seadustele, sh hind peab olema vähemalt turuhind (harilik väärtus).
Müües metsamaterjali alla selle hariliku väärtuse, rikub RMK seadust. Õigusvastane tegevus ei mahu ärisaladuse definitsiooni alla. Õigusrikkumine , eriti veel avaliku võimu osalusel, on avalik info, mille saamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.
Seadusevastased lepingud on õigustühised ehk ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu nende põhjal ei saa tekkida õigusi, sh. õigusi ärisaladusele.
Seetõttu ei ole ka RMK lepingupartneritel õigus nõuda RMK käest nende «ärisaladuse» kaitsmist juhul kui väidetav ärisaladus seisneb riigivara seadusevastaselt alla turuhinna omandamises.
Ärisaladusele tuginemine annab tunnistust soovist varjata müüki alla turuhinna. Kui tõepoolest toimuks müük turuhinnaga või üle selle, siis aitaks meie poolt taotletav avalik info põhjendatud kahtlusi kummutada.

• Käesolev teabenõue ei puuduta kehtivaid lepinguid
Nagu märgitud on võimalik teavet ärisaladusena kvalifitseerida vaid juhul kui sellel teabel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.
Antud juhul lõppes kestvusleping RMK ja ASi Estonian Cell vahel 06.04.2021. Seega puudub isegi teoreetiliselt võimalus, et RMK kestvuslepingupartnerid maksaksid enne lepingu lõppu «juurde» ja tekiks ärisaladuse tingimustele vastav olukord. Ehk Postimehe nõutud teabel puudub kaubanduslik väärtus.

Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et tegemist on üldrahvalikuks varaks oleva riigivara müügiga riigiasutuse poolt avalik-õiguslikes suhetes, mistõttu ei saa tegemist olla ärisaladusega.

Seetõttu palume eelpoolnimetatud kestvusleping koos kõigi lisadega väljastada täies mahus.

Ülle Harju
Ajalehe Postimees ajakirjanik
Postimees Grupp AS
/digitaalselt allkirjastatud/