VIIMSI VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Viimsi [kuupäev] nr [nr]
Viimsi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkt 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Viimsi maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Maastikukaitsealana võetakse kohaliku kaitse alla Harju maakonnas Lubja külas asuv ala, mille nimeks saab Viimsi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on tagada:
1) väärtuslike maastike kaitse;
2) kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
3) virgestusvõimaluste säilimine ja parendamine.
(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Viimsi piiranguvööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas 1.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Viimsi Vallavalitsus.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendus
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta:
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine;
2) telkimine, lõkke tegemine ja grillimine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
3) kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
4) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) metsakoosluse kujundamine (sh turberaie säilitades koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust, sanitaarraie tuulemurru ja –heite koristamiseks) vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, pindala, aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Metsade majandamine ja kasutamine peab toimuma selliste metsamajanduslike võtetega, mis toetavad puistutes loodusmetsale omast struktuuri, so liigilise, vanuselise, bioloogilise mitmekesisuse, produktiivsuse, taastumisvõime ja elupõlisuse säilimist;
2) metsasihtide hooldamine;
3) maaparandussüsteemide uuendamine ja hooldamine;
4) ulukite arvu reguleerimine;
5) üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
6) püstitada kaitseala tarbeks ja virgestusotstarbeks ehitisi, kaasa arvatud ajutisi ehitisi;
7) püstitada uusi tehnovõrgu rajatisi ning hooldada ja remontida olemasolevaid rajatisi.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) teha uuendusraiet, välja arvatud turberaiet;
5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
6) mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel.
7) ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine, puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste ning hoonete rajamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
7) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine;
8) anda projekteerimistingimusi;
9) anda ehitusluba;
10) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
11) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 8. Kaitse-eeskirja, kaitseala välis- ja vööndi piiri kaardiga ning seletuskirjaga saab tutvuda Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonnas ning need avaldatakse Viimsi valla veebilehel www.viimsivald.ee.
§ 9. Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
§ 10. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: vallavalitsus, abivallavanem Alar Mik
Eelnõu koostaja: keskkonna vanemspetsialist Toomas Luhse
Kooskõlastanud:
Leevi Laever
Alar Mik
Taavi Rebane
vallasekretär
abivallavanem
keskkonnaosakonna juhataja
Lisa 1
Viimsi Vallavolikogu
xx.xx.2023 määrusele nr [nr]
Viimsi maastikukaitseala välispiir ja vööndi piir
Seletuskiri
Viimsi Vallavolikogu määruse eelnõu
„Viimsi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” juurde
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (LKS) § 2 lg 1 kohaselt kaitstakse loodust selle säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega. Sama seaduse § 4 lg 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 10 lõike 7 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus võtta kaitstav loodusobjekt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord.
12.05.2021 pöörduti (reg. nr 15-3/2635) Viimsi elanike poolt Viimsi Vallavolikogu kui ka Viimsi Vallavalitsuse poole ettepanekuga Leppneeme- Tammneeme maastikukaitsealal laiendamiseks. Täiendavalt valmis 08.11.2021 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu aruanne (leitav Viimsi valla kodulehelt: https://viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/uuringud). Nimetatud ettepaneku ja aruandes esitatud informatsiooni ning soovituste alusel tellis Viimsi Vallavalitsus 01.03.2022 looduskaitseseaduse kohase töö loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku ja ekspertiisi koostamiseks. 22.09.2022 valmis tellitud töö ja Viimsi Vallavalitsus esitas kaitseala moodustamise ettepaneku 18.10.2022 Viimsi Vallavolikogu istungile. Viimsi Vallavolikogu otsustas algatada loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse ning 18.10.2022 otsusega nr 39 määrati loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks Viimsi Vallavalitsus.
Määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandavad inimeste puhkevõimalusi Viimsi valla metsades. Kaitseala paikneb Viimsi poolsaare keskosas Lubja külas ning kuulub Harju maakonna rohevõrgustiku tuumalade sekka (T9). Seda suure puhkeväärtusega looduslikku ala kasutavad aktiivselt nii Viimsi valla elanikud kui ka naaberomavalitsuste elanikud.
Vastavalt LKS § 11 lg 4 sätestatule esitatakse käesolevas seletuskirjas:
1) põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
5) põhjendused kaitsekorra kohta;
6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega.
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi Viimsi poolsaare keskosas. LKS § 7 järgi on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. LKS § 4 lõikes 7 on täpsustatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Viimsi maastikukaitseala moodustamise eeldus on ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus.
Ohustatus ja haruldus. Loodusdirektiivi elupaigatüüpe Eesti looduse infosüsteemi andmetel kõnealuse loodusobjekti piiresse ei jää. Eksperdi välitööde käigus hinnati, et loodusdirektiivi ilmelisi elupaigatüüpe leidub ka Viimsi kavandatava kaitseala piires. Leiti, et elupaigatüüpe tuleb põhjalikumalt inventeerida, aga eksperdi hinnangul metsaelupaikadest võib leida nii vanasid loodusmetsi (9010*) kui ka soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning rohunditerikkaid kuusikuid (9050).
Kaitsealuseid liike Eesti looduse infosüsteemi, loodusvaatluste andmebaasi ja elurikkuse andmeportaali kohaselt käsitletaval territooriumil ei ole. Siiski leidub käsitletava ala vahetus läheduses Krillimäe maastikukaitsealal hiireviu ja lõopistriku pesapaigad. Samuti ei jää kaugele kanakulli pesitsusala. Eksperdi poolt tehtud välitööde käigus registreeriti alal vähemalt kaheksa metsakuklaste pesa, neist kuus linnakuna (kuklased perekonnas Formica kuuluvad Eestis LKS järgi kõik III kaitsekategooria liikide hulka ja eriti väärtuslikud on mitmest lähestikku paiknevast pesast koosnevad linnakud) ja samuti ühe musträhni „sepikoja“ puu. Täiendavalt asub alal 2,8 ha suurune vääriselupaik (VEP nr 204819), kus on kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus suur.
Alal on määratletud 12 kasvukohatüübi esinemine, milleks on mustika, karusambla-mustika, angervaksa, sinika, tarna-angervaksa, angervaksa, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, naadi, jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo.
Kõnealune, 224,2 ha suurune ala on põline metsamaa, mille põhjaosa (Reinu tee äärne ala) on soisema iseloomuga ja lõunaosa kõrgema reljeefiga. Kogu ala on ka tänapäeval oluline põtrade ja metskitsede toitumis-, rände- ja varjeala. Sellel alal elab ja toitub enam-vähem püsivalt hinnanguliselt umbes 7-8 põtra ja vähemalt 10 metskitse, aga läbi rändab neid sellelt alalt ilmselt oluliselt rohkem. Lisaks elavad alal nii rebased, hall- ja valgejänesed, metsnugised, oravad ja mitmed pisiimetajad. Kõnealustes metsades leidub rähnide sepikodasid ja suured, varjulised puud pakuvad kõrget potentsiaali nii röövlindude pesitsuseks kui ka mitmete kaitsealuste nahkhiirte varjepaikadeks. Nahkhiirte, täpsemalt järgmise viie nahkhiireliigi, keda kavandatava loodusobjekti piires või lähistel on registreeritud – põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane ja pruun-suurkõrv suvised toitumisalad on suhteliselt suured, aga kõikidele neile liikidele sobivad varjepaigad vanades õõnsustega puudes, mida kavandatava kaitseala metsades võib ka leida.
Arvestades eelnevat saab alal tuua välja ka veidi erineva iseloomuga väärtuslikud loodus-kooslused, mis koos hinnatud looduse hüvedega on peamiseks kohaliku kaitseala moodustamise põhjenduseks. Kirjeldatud väärtuslikud looduskooslused on järgmised (vt joonis 1):
Joonis 1. Väärtuslikud looduskooslused (kollase tooniga viirutusega, rohelise piirjoonega ja markeeritud rohelise numbriga, mille kirjeldus on toodud ptk tekstis) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti, Viimsi maastikukaitseala (piiritletud katkendliku punase piirjoonega) piires.
1) Käsitletava ala kõige põlisem metsaosa, mille terviklikkus ei ole majandustegevusest veel väga rikutud (kõige rohkem on rikutud koosluse kaguosas). Märgitud ala kooslused kujutavad endast peamiselt mustika-männikuid, mis on kohati väga vanad. Leidub suuri sammaldunud rändrahne ja mitmeid muid mikroreljeefi ja elupaiku pakkuvaid elemente. Leidub õõnsustega puid, millel kõrge potentsiaal nii õõnsustes pesitsevate lindude pesapaikade kui nahkhiirte varjepaikadena, aga ka rähniliste toidulauana. Samuti on see kooslus väärtuslik marja- ja seenemets.
2) Käsitletava ala kõige soisemad metsakooslused. Peamiselt nooremapoolsed ja keskealised soised sega- ja okasmetsad. Kuigi selle ala metsad on juba pikaajalise kuivendustegevuse mõju all kujunenud kõdusoometsad, on siin veel kohati selgeid märke alal kunagi levinud soodest – kohati laialt levinud sookailude alad ja mitmel pool ka turbasambla laigud. Alal leidub mitmeid varjepaiku, vanu kände, väiksemaid rändrahne jne. Selle koosluse väärtus seisneb kõrges potentsiaalis pakkuda varjepaiku ulukitele kui ka potentsiaalis ehk siin isegi kunagi soolaike taastada.
3) Käsitletava ala kõige suurema inimmõju all olevad metsad. Enamasti keskealised või noored leht- või segametsad. Märgitud ala kooslustel on kõrge väärtus sõraliste toitumisala ja varjealana. Siin leidub ka kõige enam niidulaike, mistõttu on siin kõrge potentsiaal putukate ja taimede kõrgemale elurikkusele.
4) Väga kõrge elurikkuse potentsiaaliga mitmekesised keskealised ja kohati väga vanad sega- ja okasmetsad. Väga olulised varje-, rände- ja toitumispaigad sõralistele. Palju mikroelupaiku väiksematele loomadele ja nii lindudele kui nahkhiirtele sobivaid õõnsustega puid. Alale ulatuvad nii hiireviu kui lõopistriku pesapaigad ja siit rändavad läbi paljud põdrad ja metskitsed suunaga üle Randvere tee Mäealuse MKA-le ja tagasi.
Esteetiline väärtus.
Käsitletav ala on ülevallalise tähtsusega virgestusala, mis pakub Viimsi valla elanikele arvukalt ökosüsteemiteenuseid ehk loodushüvesid. Ala kasutavad aktiivselt nii tervisesportlased kui ka loodushuvilised ja korilased. Tihe radade võrgustik on intensiivses kasutuses ja tänu sellele püsivad külastajad pigem väljakujunenud radadel. Erinevad soo- ja metsatüübid ning neile iseloomulikud liigid on hästi vaadeldavad, mistõttu sobib ala hästi elurikkuse tundmaõppimiseks ja loodusõppe korraldamiseks. Alal olevad metsad on inimestele atraktiivsed ja suure esteetilise väärtusega.
Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiisi kohaselt on kaitse alla võtmise eesmärk säilitada Viimsi poolsaare põhjaosa olulist väärtuslikku põlist metsamaastikku ja selle pakutavaid hüvesid mis moodustavad piirnevate olemasolevate kohalike maastikukaitsealadega ühtse terviku. Seejuures tuleb säilitada ennekõike looduse baashüve – teistele liikidele (sh suurtele sõralistele, nagu põder ja metskits) sigimis-, varje-, toitumis-, rände- ja talvituspaikade säilitamist, aga ka inimestele marja-, seene- jt metsasaaduste korjamise kohta ja metsa reguleerivaid hüvesid – veeregulatsioon, tuulekaitse, õhupuhastus.
Kuigi käsitletav ala on juba hiljutistest uuendusraietest ja ka piirnevast elamuarendusest tugevalt mõjutatud, on siin siiski säilinud nii väärtuslikud looduskooslused ja nende taastumisvõime kui ka nende pakutavad kvaliteetsed looduse hüved.
Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiisi kohaselt saab looduse hüvede pakkumise potentsiaali poolest kavandatava ala jagada kahte suurde ossa, nagu toodud joonisel 2.
Joonis 2. Potentsiaalselt looduse pakutavad hüved kaitstava loodusobjekti piires. Potentsiaalselt pakutavate looduse hüvede erineva kombinatsiooni ja eelisjärjestusega alad on toodud rohelise tooniga, piiritletud kollase joonega ja markeeritud kollase numbriga, mille kirjeldus on toodud ptk tekstis.
1) Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiisi kohaselt on sellel alal säilinud veel nii väärtuslikud marja- ja seenemetsad kui ka mitmeid varjekohti pakkuvad alad suurtele ulukitele ja lisaks ka palju väiksemate loomade varje- ja pesapaiku. Siin tuleks võrdse prioriteediga kaitsta nii looduse baashüvesid, mis on antud alal põtrade ja metskitsede varje-, rände- ja toitumisalad ning teiste liikide, nt kuklaste, aga ka paljude lindude (nii õõnsuses pesitsevate kui ka võres ja maapinnal pesitsevate) ning väiksemate loomade pesad kui ka kultuurilisi hüvesid, nagu marjade (eriti mustikad ja pohlad) ja seente omatarbeks korjamine, aga ka puhkamine metsas. Kolmanda tähtsusega on siinsete metsade pakutavad reguleerivad hüved – veeregulatsioon ja õhu puhastamine. Alles siis, kui kõik need kolm hüvede tüüpi on vajalikus mahus tagatud on sellel alal võimalik mõelda neljanda prioriteedi hüve – puidu jt metsamaterjalide varustava hüve kasutamise peale. Ekspertiisi kohaselt tuleb metsa (puidulist) majandamist sel alal teha lähtuvalt baashüve esmatähtsusest ja traditsiooniline puiduvarumine tuleb seetõttu kõne alla vaid püsimetsandusena.
2) Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiisi kohaselt on sellel alal säilinud ennekõike just ulukitele mitmeid varje-, rände- ja toitumiskohti pakkuvad alad ning lindude pesapaigad. Seepärast tuleks sellel alal esimese prioriteediga kaitsta just looduse baashüvesid, mis on antud alal põtrade ja metskitsede varje-, rände- ja toitumisalad ning teiste liikide, nt kuklaste, aga ka paljude lindude (nii õõnsuses pesitsevate kui ka võres ja maapinnal pesitsevate) ning väiksemate loomade pesad. Samas on suur osa sellest alast kasutuses ka inimeste aktiivse puhkealana (jooksmine, jalutamine, jalgrattaga sõitmine, loodusvaatlused jne) kui ka marja- ja seenemetsana, st teise prioriteedina tuleb säilitada siinse metsa kultuuriliste hüvede pakkumise potentsiaal. Kolmanda tähtsusega on siinsete metsade pakutavad reguleerivad hüved – veeregulatsioon ja õhu puhastamine. Alles siis, kui kõik need kolm hüvede tüüpi on vajalikus mahus tagatud on sellel alal võimalik mõelda neljanda prioriteedi hüve – puidu jt metsamaterjalide varustava hüve kasutamise peale. Ekspertiisi kohaselt tuleb metsa (puidulist) majandamist sel alal teha lähtuvalt baashüve esmatähtsusest ja traditsiooniline puiduvarumine tuleb seetõttu kõne alla vaid püsimetsandusena.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud kohaliku kaitse alla võitmise ettepaneku ekspertiisi koostas Tirts & Tigu OÜ (registrikood 11901137) juhatuse liige ja ekspert Lauri Klein. Ekspert on enda koostatud ekspertiisis leidnud, et kõnealuse metsa kaitse alla võtmine on põhjendatud.
Kaitseala moodustamine annaks konkreetsemad väärtuste säilitamise ja kasutuse reguleerimise suunised kõikidele alal tegutsejatele ja huvirühmadele. Lisaks loodus- ja kultuuriväärtuste hoiule on kõnealune ala kohaliku kogukonna jaoks oluline ka nii rekreatiivsete- kui ka loodushariduslike väärtuste pakkumise tõttu. Kaitse-eeskirja kinnitamise ja selle järgselt kaitsekorralduskava koostamisega on võimalik ala kaitset veelgi tõhustada.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
LKS § 4 lõikes 1 on sätestatud kaitstavate loodusobjektide tüübid, mille hulka kuuluvad muu hulgas kaitsealad (nt looduskaitsealad, maastikukaitsealad) ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
LKS § 4 lõike 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
Tegemist on pindalalise loodusobjektiga kus asub mitmeid erinevaid väärtuslike maastiku elemente. Toetudes ekspertiisis toodud asjaoludele kui ka asjaolule, et kaitseala asub kahe varasema maastikukaitseala vahel, mille tüüpilisus ja kaitse-eesmärk on sarnane, siis loodusobjekti tüübi valikul on otsustatud maastikukaitseala tüübi kasuks. Kuna see kaitseala asub Viimsi poolsaare keskel ja on rohevõrgustiku tuumala, siis nimetatakse loodusobjekt Viimsi maastikukaitsealaks.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see hõlmab olulisemaid kaitset vajavaid loodusväärtusi ning ala piirid peavad olema selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad, mistõttu on võimalusel kasutatud katastripiire ja olemasolevate maastikukaitsealade välispiire ning lineaarseid ristkoordinaate.
Kaitseala koosseisu arvatakse järgmised riigimaa kinnisasjad: Viimsi metskond 81 (89001:003:0294, 10,9393 ha) ja Krillimäe tee 2 // Viimsi metskond 79 (89001:001:1273, 547,72 ha) osas, mis ei ole hõlmatud Krillimäe ning Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealaga. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsuse nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneering“ kohaselt on kaitstava loodusobjekti puhul tegemist suures osas metsamajandusmaaga kui ka osaliselt kaitsemetsaga.
Kaitseala koosneb kahest lahustükist, mille puutepunkt asub koordinaatidel XY: 6599554,84; 547449,00. Lahustükid moodustavad ühe piiranguvööndi (Viimsi maastikukaitseala piiranguvöönd), mille piir kattub kaitseala välispiiriga. Kaitseala välispiir on märgitud määruse eelnõu lisas olevale kaardile. Viimsi maastikukaitseala pindala on 224,2 ha ning jääb täies ulatuses riigiomandis olevale maatulundusmaale.
2.5. Kaitsekord
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi ning Tirts & Tigu OÜ juhatuse liikme Lauri Klein poolt koostatud ekspertarvamust. Üldiselt on kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord piiranguvööndi tingimusi järgiv, väljakujunenud tavasid ning inimeste igapäevaseid harjumusi see otseselt ei mõjuta. Piirangute seadmisel on lähtutud põhimõttest, et kõnealusel alal saab jätkuda tavapärane külastus ning on võimalik ellu viia kaitsekorralduslikke töid, rajada puhkerajatisi ja hooldada tehnovõrke. Kaitse-eeskirjas kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitse-eesmärkide saavutamise ning on saavutatava mõjuga proportsionaalsed. Kaitse-eeskirjaga ei reguleeri kaitsealal lautri ja paadisilla ehitamist, kalapüüki, roo varumist ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kuna alal puuduvad veekogud. Kaitse-eeskirjas piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate, kohalikul tasandil oluliste loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab pidada legitiimseks, kuna LKS kohaselt on loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine lubatav ohustatud, haruldase ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna ja kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil. Kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest lähtudes on kaitseala tsoneeritud tervikuna ühte piiranguvööndisse. Seletuskirja järgnevates punktides on esitatud piirangute põhjendused.
2.5.1. Lubatud tegevused
Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades määruses sätestatud erisusi. Inimestel on lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Kehtestatud ei ole liikumispiirangut, sest alal ei esine kaitsealuseid liike, mida nende kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas viibimine võiks kahjustada. Kontrollimatu telkimine, lõkke tegemine ja grillimine võivad ohustada kaitseväärtusi, seetõttu sellisteks tegevusteks vajalikud kohad tuleb ette valmistada ja tähistada. Hetkel alal ettevalmistatud telkimise ja lõkketegemise kohad puuduvad ning puudub ka oluline vajadus nende rajamiseks. Samas kaitse-eeskiri võimaldab kaitseala valitseja nõusolekul eelnimetatud kohti rajada ja kasutada.
Kaitsealal on piiratud rohke osalejate arvuga rahvaürituste korraldamist selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kuni 50 osalejaga üritusi võib ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohtades korraldada ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Kui osalejaid on üle 50, tuleb ürituse korraldamiseks taotleda kaitseala valitseja nõusolek. Piirang on vajalik eelkõige selleks, et vältida maastiku kahjustamist. Ürituse korraldamiseks nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada liike või maastikku säästvaid tingimusi ja piiranguid. Väiksema osalejate arvuga (kuni 50 osalejat) ürituste puhul ei nõuta kaitseala valitseja nõusolekut, et vältida halduskoormuse suurenemist ja liigset rangust võrreldes riiklikul tasandil kaitstavate alade kaitserežiimiga. Muu hulgas on võimalik korraldada kaitsealal õuesõpet või välitreeninguid, küsimata selleks iga kord nõusolekut.
Jalgratastega sõitmine alal on piiratud radadega, kuna ka järjepidev sõitmine rattaga väljaspool teid kahjustab lõpuks pinnast suurel määral ning võib kahjustada erinevate liikide kasvukohti ning pinnast. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 33 lg 2 kohaselt on rajad teed, mis pole rajatised. Erandjuhud, mil mootorsõiduki ning maastikusõidukiga tohib alal väljaspool teid sõita, on sätestatud LKS § 30 lg 3 eeskujul ning tulenevalt LKS § 31 lg 2 p-st 10.
Kaitseala valitseja nõusolekul on metsakoosluste kujundamine ja metsasihtide hooldamine lubatud. Metsamajandamisele seatud piiranguid on käsitletud põhjalikumalt seletuskirja järgmises peatükis.
Kui looduskaitsealadel võiks jätta kraavid üldjuhul hooldamata, siis kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus maaparandussüsteeme uuendada ja hooldada kaitseala valitseja nõusolekul. Kõnealune ala on olnud aastakümneid kraavitatud ning see on mõjutanud ka alal esinevaid kooslusi, seetõttu on otstarbekas jätta võimalus tööde tegemiseks, mis säilitaks esialgset veerežiimi. Kraavide toimimiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, sest muutused veerežiimis avalduvad keskkonnas ning kuivenduskraavide mittetoimimine mõjutab suuri alasid. See võib põhjustada ulatuslikke üleujutusi ning metsade hävimist. Tirts & Tigu OÜ juhatuse liikme Lauri Klein poolt koostatud ekspertarvamus toetab maaparandussüsteemide uuendamise ja hooldamise võimaldamist kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitsealal on lubatud ulukite arvukuse reguleerimine (jahipidamine) kaitseala valitseja nõusolekul. Viimsi vallas ei ole moodustatud jahipiirkonda jahiseaduse mõistes, seega jahipidamine saab toimuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel (KOKS § 6 lg 3 p 2; Keskkonnaministeerium 30.01.2019 reg. nr 15-5/19/4-2). Jahipidamise keelamiseks puuduvad looduskaitselised põhjused ning jahipidamine alal võib olla vajalik nt ka vigastatud või ohtliku metslooma laskmiseks/püüdmiseks. Ulukite arvukuse reguleerimist toetavad ka uuringud (08.11.2021 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ rohevõrgustiku toimivuse uuring) ja seisukohad (Keskkonnaagentuur 30.09.2022 nr 7-7/22/1480-2), mille kohaselt on Viimsi valla ulukite populatsioon ületanud ökoloogilise taluvuse piiri. Ulukite kõrge arvukus võib lisaks varalisele kahjule põhjustada ka tervisekahjustusi (liiklusõnnetus, rünnak), seetõttu on tähtis jätta võimalus ulukipopulatsiooni reguleerimiseks. Ulukite arvukuse reguleerimisel tuleb kinni pidada kõigist jahiseaduses ning selle alusel antud määrustes sätestatud ohutusnõuetest ning vältida ala külastajate või lähedalasuvatel kinnistutel viibivate inimeste ohtu seadmist. Ulukite arvukuse reguleerimist toetab ka kaitseala ekspertiisi koostanud ekspert Lauri Klein.
Ehitustegevus on alal üldjuhul keelatud, välja arvatud tehnovõrgu rajatiste püstitamine ning ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul. Ehitustegevuse keelamine on põhjendatud, kuna see kahjustab kaitstavat pinnavormi ja rikub maastikuilmet. Lisaks eeldab uue hoonestuse rajamine üldjuhul ka uute kommunikatsioonide rajamist (elekter, vesi, reovesi, teed jmt), mis omakorda põhjustab pinnavormi ja maastikuilme kujundamist/rikkumist. Erandid on kehtestatud selleks, et vajadusel varustada ümberkaudseid elanikke vajalike teenustega ning lubada ehitiste püstitamist kaitseala tarbeks (nt tähised, infotahvlid jmt). Ala on potentsiaalne puhke- ja sportimisala, mistõttu on jäetud võimalus selle välja arendamiseks viisil, mis ei kahjusta kaitse-väärtusi. Väikesemahulised arendused (matkaraja rajamine, infotahvlid, puhkekoht jmt) ei kahjusta pinnavormi ning võimaldavad inimestel looduses viibida, edendada loodusharidust jne. Kogu ehitustegevus kaitsealal toimub kaitseala valitseja nõusolekul ja vastama ala looduse koormustaluvusele.
2.5.2. Keelatud tegevused
Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Veerežiimi muutmine, mis maaparandussüsteemi rajamisega kaasneks, on tavaliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis avaldab kooslustele ja liikidele negatiivset mõju. Sellise suurt piirkonda hõlmava tegevuse mõju ulatub ka ümbritsevatele aladele. Veerežiimi muutused muudavad kasvukohatingimusi ja seeläbi ka koosluste liigilist koosseisu ja mitmekesisust.
Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Kaevandamistegevus ohustab sookoosluste ja niiskete metsakoosluste säilimist muudest asjaoludest enam. Maavara kaevandamisega kujundatakse ümber maastikku, hävitatakse taimede kasvukohad ning rikutakse maastikuilmet, samuti halvenevad virgestusvõimalused. Seega hävitaks kaevandamine kaitstavad väärtused ning ühtlasi võib see mõjutada piirkonna veerežiimi. Kaevandamise keelamine on kaitseväärtuste säilitamiseks hädavajalik meede, millest leebema vahendiga ei ole kaitse-eesmärke võimalik saavutada. Arvestades sookoosluste ainulaadsust piirkonnas ning suurt avalikku huvi maastikuilme ja virgestusvõimaluste säilimise vastu, on piirang ka mõõdukas.
Viimsi valla riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030 ekspertiishinnangu kohaselt kohaselt täidavad kõnealuse territooriumi metsad rohkeid keskkonnakaitselisi (vee-, müra-, õhusaaste ja tuulekaitse) ja puhkemajanduslikke funktsioone. Valla territooriumil olevate metsade kasutusväärtust tõstab metsamaastike mitmekesisus, st reljeefi, kasvukohatüüpide ja puistute koosseisu vaheldusrikkus: metsaradade ja -teede võrk, mis võimaldab jalutamist, matkamist ja sportlikku tegevust; metsamarjad jt metsaressursid; põlispuud ja vanad puistud; ajaloolised, kultuuriloolised ning pärandkultuuri vaatamisväärsused. Seega on kõnealusel territooriumil asuvatel metsade peafunktsioonideks metsa rekreatiivsed omadused, biomitmekesisuse säilitamine ja keskkonnakaitseline ülesanne. Puidu varumine on aga väheoluline ja sekundaarne kõrvalfunktsioon. Sellest tulenevalt tuleb nende metsade majandamisel rakendada tavapärasest erinevamaid majandamisvõtteid, eriti elamutega kui ka matkaradadega vahetult piirnevates puhkepuistudes.
Viimsi valla riigimetsade majandamise kavale tehtud ekspertiishinnangu kohaselt on puhkemetsade uuendamine komplitseeritud, eriti kui uuendatavates metsades on kaitsealuseid loodusväärtusi, mis võivad pärast metsauuendustöid kaduda ning mitte enam taastuda. Seega tuleks puhkemetsades vastavalt nende funktsioonile rakendada paindlikult metsakasvatuse võtteid. Näiteks, uuendusraie nihutamine kuni 20 (30) aasta võrra edasi, olenevalt puistu seisukorrast (tervislik seisund, täius, koosseis, eeluuenduse olemasolu ja seisukord jm) ja kõrgmetsa säilitamise vajadusest. Uuendusraiena kasutada ainult turberaiet (veer-, häil- ja hajali- ehk aegjärkset raiet), sõltuvalt vana puistu koosseisust ja tervislikust seisukorrast, uue metsapõlve vajalikust peapuuliigist, seemeaasta olemasolust jm. Puhkemetsades on vajalik kasutada kujundus- ja valikraie kombineeritud viisi vastavalt maastikulise metsakasvatuse lisaeesmärkidele, st ühendada kestlikku metsakasvatust rekreatiivsete vajadustega, biomitmekesisuse säilitamise ja esteetiliste väärtustega. Näiteks, teha käidavaks ja ohutuks liikumisradu (kõrvaldada teeradade äärest liiklejatele ohtlikud puud ja rajale kukkunud puud), avada vaateid huvitavatesse suundadesse ja objektidele, muuta puistu koosseisu, anda suuremat kasvuruumi pikaealiste liikide suurematele eksemplaridele jm. Majade ja elamurajoonidega vahetult piirnevatesse puistutesse mitte planeerida uuendusraieid ning majandada neid kujundus- ja valikraie kombineeritud viisil. Viimsi valla haldusterritooriumil paiknevad riigimetsad on olulise ökoloogilise, kultuurilise ja keskkonnakaitselise väärtusega kooslused, mis omavad väga suur puhkemajanduslikku potentsiaal. Nende metsade majandamisel peab lähtuma eelkõige nimetatud põhifunktsioonidest, et see tagaks nende metsade püsimise ning kestliku kasutamise.
Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vaesestab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet ning pole kaitstavale alale kohane. Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kõik raieliigid, välja arvatud lageraie, mis on kaitse-eeskirja kohaselt keelatud. Lageraie kahjustab looduskeskkonda ja virgestusvõimalusi aastakümneteks, kuna selle käigus likvideeritakse metsaeraldisel suurel alal kõik puud. Selline raieviis mõjutab negatiivselt valla rohealade põhieesmärkide täitmist ja on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgiga. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluste kujundamine (sh turberaie säilitades koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust, sanitaarrraie tuulemurru ja – heite koristamiseks) vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, pindala ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Metsade majandamine ja kasutamine peab toimuma selliste metsamajanduslike võtetega, mis toetavad puistutes loodusmetsale omast struktuuri, so liigilise, vanuselise, bioloogilise mitmekesisuse, produktiivsuse, taastumisvõime ja elupõlisuse säilimist. Pinnase, taimede ja maastikuilme kaitseks on soovitatav käsitletaval alal üldjuhul puidu kokku- ja väljavedu teha ainult külmunud pinnasel.
Kaitsealal on ennekõike soositud kujundusraied. Kujundusraied on vajalikud kaitsealal pesitsevate liikide elupaikade soodsa seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid (näiteks turberaie häil- või aegjärkse raiena), kui need on vajalikud väärtusliku maastikuilme tagamiseks, ühevanuselise ja -liigilise puistu järkjärguliseks kujundamiseks looduslikuma struktuuriga ja elurikkamaks püsimetsaks ning puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja parandamiseks enam kui 50-aastases perspektiivis.
Metsade majandamisel on esmatähtis tulemus, mis oleks meeldiv Viimsi elanikele ja ühtlasi kindlustaks ka tulevikus terve, elujõulise ja mitmekesise metsa. Siinjuures tuleb meeles pidada, et eesmärk peab olema erivanuseliste ja eri puuliigi puistute olemasolu ka kaugemas tulevikus. Selleks on vaja paratamatult teha otsuseid mingis mahus metsade raiumiseks. Kuidas, kus ja millise raieviisiga, sõltub kohapealsetest metsa kasvutingimustest ja maastikulisest eripärast, mida on vaja raietegevusi plaanides arvesse võtta. Kõik nimetatud tegevused saavad toimuda kaitseala kaitsekorralduskava ja pikaajalise metsamajandamise kava alusel, mis lähtuvad kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala territooriumil toimuvate raiete täpsemad tingimused seab Viimsi Vallavalitsus kaitseala valitsejana iga kord enne metsateatise esitamist, lähtudes metsaseaduse § 42 lõikest 3.
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Piirang on põhjendatud, kuna nende vahendite kasutamine kahjustab looduslikku tasakaalu, vähendab koosluste mitmekesisust ja liigilist mitmekesisust. Samuti soodustab nende kasutamine osa liikide domineerimist.
2.5.3. Tegevuse kooskõlastamine
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud kindlaks LKS § 14 lõikes 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning jahiulukeid lisasööta.
Kui tegevus vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kuid võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit, ei kooskõlasta kaitseala valitseja seda tegevust. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel ei kahjusta tegevus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides on nimetatud tegevus, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Tegevuste kooskõlastamisel saab kaitseala valitseja esitada tingimusi, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Kaalutlusõiguse kaudu on võimalik otsida ning leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Määruse mõjud
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Samuti mõjub kaitseala moodustamine positiivselt kohaliku kogukonna kindlustundele, sest loodusväärtused säilivad ka edaspidi ning ala jääb avalikku kasutuse. Lisaks annab see laiemale avalikkusele signaali ala väärtustest ning kaitseala valitsejale paremad võimalused ja selge raamistiku ala kaitse korraldamiseks. Täiendavalt võib kaitseala olemasolu kaudselt tõsta kinnisvara väärtust piirkonnas.
Kaitseala moodustamisega piiratakse ala kasutamist tulundusmetsana ning puiduvarumise funktsioon tuleb esile alles siis kui kaitseala eesmärgid on saavutatud. Tulenevalt kehtestavatest piirangutest muutub puiduvarumine maaomanikule keerukamaks ning alternatiivsete raieliikide rakendamine on kulukam. Seetõttu võib negatiivse mõjuna tuua välja kahaneva puiduvarumise võimaluse ja selle tulususe vähenemise maaomanikule.
Kaitseala moodustamisega kaasnevad kaitseala valitsejale halduskoormuse suurenemise kui ka täiendavad kulud. Kaitseala moodustamise järgselt on käsitletaval alal tehtavad tegevuse suures osas kooskõlastada kaitseala valitsejaga, mis tähendab täiendavate kaalutlustoimingute ja -otsuste tegemist. Samuti on kaitseala moodustamise järgselt otstarbekas tellida valdkonna eksperdilt kaitsekorralduskava koostamine (LKS § 25 lg 1), mille abil selguvad tööde loetelu ning nende ligikaudne maksumus, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Käesoleval hetkel ei ole võimalik hinnata, milliseid töid ja millises ulatuses on vaja teha, et kaitse-eesmärgid oleksid optimaalsemalt saavutatud. Potentsiaalselt soovitakse alal säilitada ja täiendada Viimsi valla elanike virgestus võimalusi ning seetõttu lisanduvad ala hooldamisega täiendavad kulud. Sealjuures tuleb arvestada, et matkaradade hooldamisega võivad kaasneda kohati sanitaarraie vajadus, mille läbiviimine ei pruugi olla maaomaniku huvi ning sellega kaasnevad kaitseala valitsejale täiendavad kulud.
Kaitseala moodustamisega kaitstavad looduse baashüved, kultuurilised hüved ja reguleerivad hüved on raskesti rahaliselt hinnatavad, kuid eelduslikult kaalukamad kui kaitseala moodustamisega ja selle haldamisega kaasnevad kulud.
4. Loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutused
Vastavalt LKS § 8 lg-le 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Eelnevast tulenevalt kaasnesid kaitse alla võtmisega kaitseala valitsejale ekspertiisikulutused.
Kaitse korraldamisega, arvestades ennekõike ala loodusväärtuste säilitamisvajadust, ei ole märkimisväärseid kulutusi ette näha, sest pigem tuleks ala kooslustel lasta kujuneda looduslikul viisil. Kulu võib kaasneda seoses sellega, et mõnel pool võib olla vajalik eemaldada tormimurdu teeradadelt ja hooldust vajavad ilmselt ka kaitseala pinnasteed ja sihid. Kulud kaasnevad ilmselt ka puhkemajanduse suunamisega kaitsealal (vajalikud rajatised selleks, et alal puhkavate inimeste koormus ei ületaks looduskoosluste taluvust), aga nii selle kui ka teiste sarnaste kaitse-eesmärgiliste tegevustega seotud kulutuste kalkulatsioon tuleb ette näha kaitseala esimeses kaitsekorralduskavas. Kunagi võib tulla kõne alla ka mõnes kaitseala osas kuivenduskraavide osaline sulgemine ja sookoosluste taastamine. Täpsemad tööd ja kulud selguvad kaitseala moodustamise järgselt tellitavas kaitsekorralduskavas (LKS § 25 lg 1), mille hinnanguline maksumus on ca 5000 eurot. Kaitsekorralduskava koostamise järgselt selguvad soovituslike tööde loetelu ning nende hinnanguline maksumus. Esmaseks teadaolevaks kuluks tulenevalt LKS § 23 lg-st 1 on kaitseala tähistamine. LKS § 23 lg 1 kohaselt tähistatakse kaitseala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada. Arvestades, et kaitseala tähistamiseks kulub ca 30 tähist ning nende keskmine hind on 50 eurot, kulub tähistamisele ca 1500 eurot. Tegemist on ligikaudse hinnanguga ning täpsed kulud selguvad peale tööde tellimist. Lisaks tuleb arvestada täiendavate keelumärkide ja võimalike teetõkete paigaldamisega, mis on vajalikud liikluse suunamiseks, mille vajadust ja mahtu käesoleval hetkel ei ole võimalik üheselt hinnata.
5. Eelnõu kooskõlastamine ja menetluse kirjeldus
Viimsi Vallavolikogu otsustas 18.10.2022 otsusega nr 39 algatada loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus ning otsusega määrati mh loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks Viimsi Vallavalitsus.
Viimsi Vallavalitsus edastas loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu xx.xx.2023 arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile (reg. nr xxxx), Keskkonnaministeeriumile (reg.nr xxxx) ning Riigimetsa Majandamise Keskusele (reg. nr. xxxx). Kuivõrd projekteeritava kaitseala piirid ja kinnitatud kaitseala piirid tuleb kanda keskkonnaregistrisse edastati xx.xx.2023 (reg.nr xxxx) loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu Keskkonnaagentuurile.
Keskkonnaameti esitas xx.xx.2023 (reg.nr xxxx) järgnevad märkused:
Keskkonnaministeerium esitas xx.xx.2023 (reg.nr xxxx) järgnevad märkused:
Viimsi maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja kinnitamise eelnõu avalikul väljapanek toimus xx.xx.2023 kuni xx.xx.2023. Selles ajavahemikus toimus avalik väljapanek Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnas, Viimsi Raamatukogus ning Viimsi valla veebilehel aadressil www.viimsivald.ee.
Alljärgnevas tabelis on esitatud avalikustamise käigus kirjalikult laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Arvamuse esitaja
Arvamuse kokkuvõte
Menetleja otsus ja selgitus
Avalik arutelu toimus xx.xx.2023 algusega kell xx:xx Viimsi Raamatukogus Randvere tee 9, arutelust võttis osa xx inimest.
Juhul, kui avaliku väljapaneku või arutelu järgselt muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise põhiseisukohad, tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja vajadusel arutelu.
Viimsi Vallavolikogu otsustab kaitseobjekti kaitse alla võtmise üle.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub looduskaitseseaduse § 11 lõike 6 kohaselt kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kaitse-eeskirja, kaitseala välispiiri ja vööndi piiri kaardiga ning seletuskirjaga saab tutvuda Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnas ning need avaldatakse Viimsi valla veebilehel www.viimsivald.ee.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest kinnisasja omanikule või valdajale tulenevad õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.