Lugupeetud kaasatud isik/asutus Teie

Meie 17.03.2023 nr 7-1/45-19

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus annab lähtuvalt planeerimisseaduse § 128 lõikest 81 teada, et Haljala

Vallavalitsuse 16.03.2023 korraldusega nr 91 jäeti algatamata Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

14.04.2021 korraldusega nr 180 üldplaneeringu kohasena. Planeeringuala suurus on ca 1500

m2. Planeeringu eesmärgiks on maaüksusele täiendava hoonestusala määramine,

ehitustingimuste seadmine planeeritavatele hoonetele, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkude lahendamine.

Vergi külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt jääb Tihase tee 10 detailplaneeringu

koostamise kohustusega alale. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul. Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis.

PlanS § 124 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura

2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa Rahvuspargis ja Natura 200 Lahemaa

loodus- ja linnualal, mistõttu on vajalik koostada eelhinnang.

Haljala Vallavalitsus jättis keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata, kuna

eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik.

Detailplaneeringu elluviimine ei ohusta Lahemaa rahvusparki, Natura 200 Lahemaa loodus-

ja linnuala ega ole vastuolus kaitse-eesmärkidega, eeldatavat olulist mõju põhja- ja

pinnaveele ei kaasne, täiendav müra ja vibratsioon tekivad ajutiselt hoone püstitamise ajal

ning planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimeste tervisele, keskkonnale ja

kultuurimälestistele.

Haljala Vallavalitsuse 16.03.2023 korraldusega nr 91 ja koostatud eelhinnanguga on

võimalik tutvuda Haljala valla veebilehel vastava detailplaneeringu materjalide pilvekaustas.

KSH algatamata jätmisega seotud materjalid on lisatud ka käesolevale kirjale.

Täiendavad küsimused seoses KSH algatamata jätmise ja koostatud KSH eelhinnanguga

tuleb edastada Haljala Vallavalitsusele meiliaadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kent Kerner

kommunikatsioonijuht

+372 5194 7655

[email protected]

VERGI KÜLA TIHASE TEE 10 MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsus ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Anneli Kask

Koostamise aeg: jaanuar-veebruar 2023

Haljala 2023

2

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i §

33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust. Tihase tee 10 DP asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 Lahemaa loodus- ja

linnualal, mistõttu on tegemist vastava määruse § 15. p 8 järgse tegevusega ehk tegevus, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest ja

arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Tulenevalt eelnevast on võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina

kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise

menetluse osas.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneering käsitleb Lääne-Viru maakonna Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksust (katastritunnus 19101:001:0088, pindala 3019 m²) ja vajalikus ulatuses selle lähiala,

detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ning

maaüksus hoonestada. Maaüksus asub Vergi küla kirdenurgas, juurdepääs hoonestusalale on

võimalik tagada maaüksusega piirnevalt munitsipaalomandis olevalt Tihase teelt L2.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Lääne-Viru maakonna planeeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maastikuna (I klass – kõige

väärtuslikum) määratletud alale. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-

ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega. Eesti kontekstis ohustab

väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate

avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne

ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või

maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine.

3

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (e

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega

rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes

maakonnaplaneeringule.

Haljala valla üldplaneering on veel koostamise algfaasis. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku

tugialast välja võetud tihedama asustusega Vergi küla. Peamiseks eesmärgiks on parandada

rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringualal Vihula valla üldplaneering

(joonis 2).

Joonis 1. Väljavõtte Vihula valla üldplaneeringust

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub DP-ga hõlmatud ala tiheasustusalal, kus on

detailplaneering kohustuslik. Samuti jääb ala miljööväärtuslikule hoonestusalale, mille

säilitamiseks on planeeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui ülejäänud

valla territooriumile. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida piirkonna

ehitustraditsioone, planeeringuala jääb ehituskeeluvööndist välja.

Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 (edaspidi kava) kohaselt paikneb maaüksus väga

väärtuslikus külaosas (joonis 2).

4

Joonis 2. Vergi küla asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtuse, ehitusalad ja -soovitused.

Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade

tihendamine ja laiendamine. Tihendamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks

ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Täpsemad ehitamise reeglid ja

juhised on üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehitamisel.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning

koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on

kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada

detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud

säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

5

Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Tihase tee 10 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksus

(pindala 3019 m²). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve

elamumaaks ning maaüksus hoonestada. Hoonestusala suurus võimaldab planeeringu

elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need selliselt, et liiga tihedalt paiknevatest

hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Maaüksuse piirinaabrid on Sagadi metskond 325 (KÜ 19101:001:0056), Tihase tee 8 (KÜ

19101:001:0087) ja Tihase tee L2 (KÜ 88701:001:0583).

3.2. Vee kasutus

Vergi külas paikneb puurkaev nr 10 (puurkaevu katastri nr 2494), kust on lubatud veevõtt

16 000 m³/a. Vett saadakse Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist (02§2013), mis

sisaldab rauda, mangaani, kloriididi ja radionukliidi. Veekogumi seisundiklassi on

veemajanduskavas hinnatud heaks. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või

immutatakse see pinnasesse.

3.3 Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Ediacara ladestu setendid, maa-

ala on lauge reljeefiga, kerge langusega ida suunas, krundi keskmine kõrgus umbes +3

m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on umbes 1 m.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt paikneb Vergi küla piirkonnas, kus radoonirisk jääb

vahemikku 50..150 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga

arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu

juhendmaterjalidele ning standardile.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Arvestades maaüksuse asukohta ja maaüksusele avalduvat tugevat inimmõju ei ole looduslik

taimestik ja loomastik märkimisväärsel tasemel säilinud. Olemasoleva kõrghaljastuse eesmärk

on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Kuna

6

krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada

lageraiet. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnil nõrgalt leetunud mullad (Lkl).

3.4.3. Veestik

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus-

ja linnualal.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016 – 2025 alusel.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

7

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised.

3.5.2. Õhusaaste

Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm)

osas, mis on ajutine ja lokaalne.

3.5.3. Tahked jäätmed

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse

käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Ehitusega kaasnevad jäätmed

viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise

ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas.

Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt

piirkonna keskkonnataluvust.

8

3.5.4. Nõrgvesi

Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna maaüksusel ning lähiümbruses

teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.

3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1. Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel

tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. Sadevesi immutatakse krundil,

sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike

meetmetega. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

4.1.2. Mõju veestikule

Haljala soojus AS on 02.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused planeeritud krundi

ühisveevarustusega liitumiseks. Planeeringuala piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise

võimalus puudub, kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub krundi perspektiivsest

kasutuskoormusest. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes ja planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

4.1.3. Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra,

vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada

oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4. Mõju kliimale

Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

9

Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata

olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne, mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringuala jääb Natura 2000 võrgustiku Lahemaa linnu- ja loodusala territooriumile.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes

ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole

võimalik kaitse-eesmärke saavutad.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 24 on Natura 2000

võrgustiku linnualaks esitatud Lahemaa linnuala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. Lahemaa

linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liike planeeringualal ei esine. Seega linnuala kaitse-

eesmärkide suunas liikumist, liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Seega

ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 167 on Natura 2000

võrgustiku loodusalaks esitatud Lahemaa loodusala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. EELIS

andmete (01.02.2023) kohaselt ei ole planeeringualal inventeeritud elupaigatüüpe ega

kaitsealuseid liike.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt

ebasoodsat mõju Natura alale.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Planeeringu ala mõjualas on menetletud järgmisi detailplaneeringuid, mis ei ole üldplaneeringut

muutvad: Tüllikese kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (menetluses) ja Pihlaka maaüksuse

detailplaneering (kehtiv alates 23.11.2017). Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu (käesoleva

detailplaneeringu koostamise perioodil kehtivad lähiaadressid – Tihase tee 9 ja Tihase

tee 11) planeeritud hooned jäävad planeeringualast vähemalt 100 m kaugusele loodesse ja

läände. Kuna planeeringuala ja Pihlaka maaüksuse detailplaneeringuga planeeritud hoonete

vahele jääb mitu krunti ja palju olemasolevaid hooneid, siis puuduvad kehtivas

detailplaneeringus asjaolud, millega peaks käesoleva detailplaneeringu koostamise raames

arvestama. Tihase tee 10 maaüksuse näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas oma hinnangu (23.12.2020 nr 7-9/20/20575-2), mille kohaselt on Tihase

tee 10 maaüksuse hoonestamine väljaspool ehituskeeluvööndit (u 1500 m² osa maaüksuse

pindalast, laius 20–24 m, pikkus u 55 m) võimalik ega ohusta kaitseala looduse ja

kultuuripärandi kaitse-eesmärke.

10

Kokkuvõte

Käesolevas eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas Tihase tee

10 maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid

keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel)

alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu

läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse

käigus.