Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse

detailplaneering

________________________________________________________________________

Planeeringuala: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Vergi küla, Tihase tee 10 maaüksus

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister Planeeringust huvitatud isik: Ingmar Vali Planeeringu koostamise aeg: 05. detsember 2022 Töö number: DP22-05 Planeeringu koostamise algatamine: Haljala Vallavalitsuse

14. aprill 2021 korraldus nr 180 Planeeringu vastuvõtmine: Haljala Vallavalitsuse

………………. korraldus nr …... Planeeringu kehtestamine: Haljala Vallavalitsuse

………………. korraldus nr …...

Tallinn, 2022

AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee

I. Seletuskiri

Sisukord 1. Planeeringu üldandmed..............................................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala..................................................................................................6

2.1. Planeeringuala asukoht ja planeeritava maaüksuse andmed............................................6 2.2. Planeeringuala mõjuala.......................................................................................................9

2.2.1. Liikluskorraldus............................................................................................................9 2.2.2. Maakasutus..................................................................................................................9 2.2.3. Hooned ja rajatised....................................................................................................10 2.2.4. Tehnovarustus............................................................................................................10 2.2.5. Keskkond, haljastus, looduskaitse.............................................................................11

3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................................11 3.1. Maakonnaplaneering.........................................................................................................12 3.2. Üldplaneering....................................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................................16 3.4. Muud lähtematerjalid.........................................................................................................17

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..................................................18 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine................................................................................18 4.2. Krundi hoonestusala määramine......................................................................................18 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................................19

4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve.................................................................................19 4.3.2. Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal...................................19 4.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind...............................................................19 4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.....................................................................20 4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus.............................................................................20

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine..................................................................................................................20

4.4.1. Elektrivarustus...........................................................................................................20 4.4.2. Veevarustus...............................................................................................................20 4.4.3. Kanalisatsioonivarustus.............................................................................................21 4.4.4. Juurdepääsuteed.......................................................................................................22

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...........................................................................22 4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine...........................................22 4.5.2. Energiakasutus.........................................................................................................23 4.5.3. Loodusvarade kasutus..............................................................................................23 4.5.4. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...................................................23

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.........................................23 4.6.1. Materjalivalik:.............................................................................................................23 4.6.2. Hooned.......................................................................................................................24 4.6.3. Piirded, väikevormid...................................................................................................24

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................24 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine........................................................25 4.9. Kuja määramine................................................................................................................25 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................25 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 2 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

tagavate nõuete seadmine........................................................................................................26 4.12. Tegevused ranna piiranguvööndis..................................................................................26 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine...............................................................................................27 4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav........................................................................................................................................27

5. Planeeringu elluviimine.............................................................................................................27 5.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused.....................27

5.1.1. Maakorraldustoimingud............................................................................................28 5.1.2. Juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine......................................................28 5.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine...........................................................28 5.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine....................................................................28 5.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine...............................................29 5.1.6. Ehitustööde teostamine............................................................................................29

5.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ...................................................................................................................................................29

II. Joonised

Joonis 1. Tugiplaan..................................................................................................................31

Joonis 2. Detailplaan................................................................................................................32

Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.........................................................33

III. Lisad Lisa 1. Haljala Vallavalitsuse 14. aprill 2021 korraldus nr 180.................................................36

Lisa 2. Elektrilevi OÜ 01.11.2022 tehnilised tingimused 430684.............................................41

Lisa 3. Haljala Soojus OÜ 02.11.2022 tehnilised tingimused...................................................43

Lisa 4. Haljala Soojus OÜ 22.11.2022 tuletõrjehüdrandi skeem..............................................45

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 3 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

1. Planeeringu üldandmed

Planeerimisseaduse1 § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Lääne-Viru maakond Haljala vald Vergi küla Tihase tee 10 maaüksus (katastritunnus 19101:001:0088)

Planeeringu koostamise alus: Haljala Vallavalitsuse 14. aprill 2021 korraldus nr 180 „Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu algatamine”2

Planeeringu koostamise eesmärgid: Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ning olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Vastavalt Haljala Vallavalitsuse 14. aprill 2021 korraldusele nr 180 on Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu eesmärgiks muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ning maaüksus hoonestada.

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Alusmaterjalid: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Vergi küla, Tihase tee 10 maa-ala plaan tehnovõrkudega (18.10.2021, Radiaan OÜ töö nr 394G21)

1 Planeerimisseadus (PlanS) - https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

2 Haljala Vallavalitsuse 14. aprill 2021 korraldus nr 180 - https://www.haljala.ee/documents/17843303/0/K_180_Vergi+k%C3%BCla+Tihase+tee+10+DP+algatamine+ %2814.04.2021%29%20%283%29.asice/653e6859-af11-4703-8627-209b965fcb9d

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 4 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Lähtuvalt planeeringuala olemasolevast situatsioonist, asukohast, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse planeeringu koostamisel planeeringute ja dokumentidega:

 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+3

 Vihula valla üldplaneering4 (enne 2017. aastal ellu viidud haldusreformi kuulus planeeringuala Vihula valla koosseisu)

 koostamisel olev Haljala valla üldplaneering5

 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri6

 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava7

 Tuleohutuse seadus8

 Veeseadus9

 Looduskaitseseadus10

3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ : https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane- virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/

4 Vihula valla üldplaneering: https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering 5 Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering: https://artesterrae.sharepoint.com/sites/HaljalaPGIS/Shared

%20Documents/Forms/AllItems.aspx?id=%2Fsites%2FHaljalaPGIS%2FShared%20Documents%2FPDF %2FEeln%C3%B5u%202022%2D10%2D07&p=true&ga=1

6 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033 7 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava: https://kaitsealad.ee/et/node/1405 8 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009 9 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022012 10 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 5 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Lääne-Viru maakonna Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10 maaüksust (katastritunnus 19101:001:0088) ja vajalikus ulatuses selle lähiala.

2.1.Planeeringuala asukoht ja planeeritava maaüksuse andmed Planeeringuala paikneb Haljala valla põhjaosas, Vergi küla kirdenurgas.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

 Vergi sadam – 750 m;

 Võsu (lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, vabatahtlik tuletõrjeüksus, jäätmejaam) – 7 km;

 Loksa linn (riiklik päästekomando, kiirabibaas) – 20 km;

 Haljala keskus (omavalitsuse halduskeskus, jäätmejaam) – 21 km;

 Rakvere (maakonnakeskus, politseijaoskond) – 32 km;

 Tallinn (riigi pealinn) – 78 km.

Joonis 1: Planeeringuala asukoha skeem Allikas: http://xgis.maaamet.ee

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 6 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Joonis 2: Planeeringuala maaüksus koos Tihase tee äärsete maaüksustega Allikas: http://xgis.maaamet.ee/

Tihase tee 10 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksus. Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga, kerge langusega ida suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on krundi keskmine kõrgus ca. +3 m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 1 m. Valdav osa maaüksuse pindalast on haljastatud, pea veerand maaüksuse idanurgast on kaetud elujõuliste mändidega.

Maaüksuse põhjaosa läbib veetrass, millel maakraan. Planeeringuala põhjanurka läbib kirde- loodesuunaline õhukaabel, millelt on rajatud ka naabermaaüksuste elektritoide.

Planeeringualale ligipääsuks kasutatakse planeeringualaga põhjast piirnevat olemasolevat munitsipaalomandis avaliku kasutusega kahesuunalist Tihase teed. Lähim riigitee on planeeringualast ca 200 m kaugusel kaugusel paiknev 17196 Vergi sadama tee.

Tabel 1: Planeeritava maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/

Maakond Lääne-Viru maakond

Vald Haljala vald

Asustusüksus Vergi küla

Lähiaadress Tihase tee 10

Katastriüksuse tunnus 19101:001:0088

Katastriüksuse registreerimise aeg 10. oktoober 2018

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 3019 m²

 Looduslik rohumaa 2535 m²

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 7 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 Metsamaa 484 m²

Registriosa 13798350

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H0887005 100%

Viljakustsoon V0887008 100%

Planeeritaval maaüksusel kehtivad kitsendused:

Tabel 2: Maaüksusel kehtivad kitsendused ja mõjualad Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal http://kitsendused.maaamet.ee/

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Elektri maakaabelliin

Lambada kõrts

MKL26700602 Elektrilevi OÜ

3,93 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

9,4 m²

Elektriõhuliin alla 1kV

Lambada kõrts

M26700602

16,16 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

58,21 m²

Sundvaldusega tehnovõrk

614 CE_614_17112021-4

0 m²

Kaitseala Lahemaa rahvuspark

KLO1000511 3019,27 m²

Kaitseala piiranguvöönd

Lahemaa RP, Lahemaa pv

KLO1100359 3019,27 m²

Mererand 103LRP

Ranna veekaitsevöönd

7000195 315,49 m²

Ranna ehituskeeluvöönd

7000197 1454,72 m²

Ranna piiranguvöönd

7000198 3019,27 m²

Tiheasustusala Vihula valla üldplaneering

8872001_418 3019,27 m²

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 8 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Kõik planeeritava maaüksusega piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 3: Planeeritava maaüksusega piirnevad maaüksused Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve

Sagadi metskond 325 19101:001:0056 8257 m² Maatulundusmaa 100%

Tihase tee 8 19101:001:0087 1748 m² Maatulundusmaa 100%

Tihase tee L2 88701:001:0583 3218 m² Transpordimaa 100%

2.2.Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

Vergi küla11:

Vergit on esmamainitud 1309 (Ferckis), 1462 oli Vergi kohal rootslaste talu; küla on olemas aastast 1555 (Wirkes). Sadamakoha kohta on teateid aastast 1582 (Hafen Werx), seda on varem nimetatud ka Kaup(a)saareks, mis viitab kunagisele kauba-vahetuskohale – Virumaa talurahvas vahetas seal rukist jm Haapasaarelt jt saartelt tulnud Soome kalurite silgu vastu (sõbrakaubandus). Keskajal ja hiljemgi oli Vergi rannakaubanduskeskus ja purjekaehituskoht. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, kui Vergi oli põhjaranniku suurimaid kalurikülasid, ehitati Vergi saarel ka kaljaseid ja kuunareid.

2.2.1.Liikluskorraldus Piirkonda ligipääsuks kasutatakse riiklikku Võsu kõrvalmaanteed, mis ühendab ringjalt Vergi poolsaare piirkondi: Võsu, Lobi, Lahe, Koolimäe, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Oandu, Tepelvälja, Sagadi ja Koljaku.

Planeeringuala mõjuala juurdepääsuks kasutatav Tihase tee on kahesuunaline pinnatud kattega tee, mis kulgeb Võsu tee ja Vergi sadama tee vahel. Tihase tee algus kulgeb ca 200 m ulatuses eraomandis kinnistute koosseisus, tee kesk- ja lõpuosa on kantud transpordimaana maakatastrisse ja on munitsipaalomandis.

Krundid on valdavalt piiratud ja kruntide parkimine on korraldatud kruntide piires.

2.2.2.Maakasutus Planeeringuala mõjuala maaüksused on suuremas osas elamumaa sihtotstarbega, väiksemas osas maaüksustele on määratud maatulundusmaa sihtotstarve. Maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste puhul on valdavalt tegemist maaüksustega, millele laieneb piirkonnas kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivne elamute ehitamise võimalus, kuid mille maakasutust pole

11 Eesti Entsoklüpeedia: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vergi2

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 9 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

peale maareformi veel muudetud.

Mõjualasse jäävate maaüksuste suurused jäävad vahemikku 0,1...1,1 ha, keskmine maaüksuse suurus on ca 0,3 ha.

2.2.3.Hooned ja rajatised Valdav osa planeeringuala mõjualasse jäävatest elamumaa sihtotstarbega maaüksustest on hoonestatud. Hoonestuse põhitüüpideks on 1- või 2-korruseline elamu või suvila koos seda teenindavate 1-korruseliste abihoonetega (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Valdavalt on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ja hoonel korraga vaid üks funktsioon, mitme sihtostarbega hooneid reeglina ei ole. Hoonete arv hoonestatud kruntidel varieerub ühest kuni viie-kuueni, keskmiselt on mõjuala piirkonnas ühel krundil kolm hoonet.

Hoonestuse püstitamise periood on varieeruv – vanimad olemasolevad hooned pärinevad riikliku ehitisregistri12 andmetel aastast 1880, erinevate ehitusetappidena on Tihase tee äärset hoonestust aastatest 1985 ja 1995, piirkonna uusimad hooned on püstitatud 2019. aastal.

Keskmiselt on kruntide täisehituse maht 5...10%. Täisehituse mahtu hinnates peab arvestama, et kruntide suurused ja kruntidele püstitatud hoonete arvud on üsna erinevad.

Planeeringuala mõjuala hoonestust saab kokkuvõtvalt iseloomustada kompaktsete kruntide ja madala puithoonestusega kalurikülana. Hoonestuse vormid on valdavalt selged, pigem tagasihoidlikud ja ilma liigsete ehisdetailideta. Hoonestusel on valdavalt viilkatused. Kruntidel silma hakkavad eripalgelised väikevormid ning eripalgeline haljastus on pigem lisatud hilisemal ajal.

2.2.4.Tehnovarustus Planeeringuala mõjualast põhjas kulgeb keskpinge elektriõhuliin, mis suundub Vergi suitsu: (Kunda) alajaama. Mööda Sadama teed kulgeb keskpinge õhuliin Vergi sadamasse. Sadama tee ja Tihase tee nurgal paikneb alajaam Lambada:(Kunda), kust kulgeb õhukaabel mööda Tihase teed, mis on toitekaabliks kõikidele planeeringuala mõjuala piirkonna kruntidele.

Vergi küla kuulub reoveekogumisala nreg. kood RKA0590577 Vergi koosseisu. Reoveekogumisala on tüübilt alla 2000 ie. Dokumendi „Haljala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-203113” kohaselt on Haljala valla arengukava üheks ÜVK arendamise eesmärgiks Vergi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning rajamine. Arendamise II etapiga kavandatud kanalisatsioonisüsteemi laiendamise realiseerumist luuakse võimalus liituda ÜVK süsteemidega kõigil reoveekogumisalas olevatel kinnistutel.

Vergi külas paikneb puurkaev nr 10 (puurkaevu katastri nr 2494), kust on lubatud veevõtt 16 000 m³/a. Vergi reoveekogumisalal on loodud võimalus kõigile kinnistutele liituda ühisveevarustusega.

Vergi külas on olemasolevad ja nõuetele vastavad veevõtukohad Vergi sadama juures merest ja Estwire OÜ tootmishoone taga paiknevast veemahutist. Lisaks on küla territooriumil 2 hüdranti, kus ei ole tagatud normikohase tulekustusutsvee kättesaadavus. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on plaanitud Vergi külla rajada kolm

12 Riiklik ehitisregister: http://www.ehr.ee/ 13 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 10 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

tuletõrjeveemahutikomplekti (Vmin=108 m³), mis ühendatakse veevõrgu ja automaatse täitmissüsteemiga. Üks mahutitest on planeeritud Tihase tee lõppu.

Sademeveekanalisatsioon külas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

2.2.5.Keskkond, haljastus, looduskaitse Haljala valla maadest ca 40% paikneb Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, sh 13 sihtkaitsevööndit, 2 loodusreservaati ja Selja maastikukaitseala.

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlik) põhjaveega alal.

Planeeringuala sobib eelkõige elamuehituseks, mis hõlmab eraldiseisvat eluhoonet ning seda funktsiooni toetavaid abihooneid.

Elukondlikku maakasutust soosib ajalooline maakasutus, ümbruskonna olemasoleva hoonestuse tüüp ja tihedus, tehniline ning sotsiaalne taristu (sh olemasolev teedevõrk ja tehnovarustus, bussipeatused, vaba aja võimalused, seltsielu, jne).

Piirkonda uue hoonestuse püstitamisel tuleb arvesse võtta kalurikülale omaseid arhitektuurseid ja ehituslikke põhimõtteid, et uus hoone sobituks endisaegse kaluriküla miljöösse. Planeeringualale uue hoone püstitamisel tuleb n-ö kataloogist tellitavale tüüpmajale eelistada arhitektuurset ainukordset lahendust, mis arvestab nii asukoha, pinnavormide, mereäärsete tuulte, ümbruskonna arhitektuuriga sobituva hoonestusmahu ja materjalidega ning ka olemasoleva hoonestuse vaatekoridoridega mere suunas.

3. Ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

 Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

 Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

 Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 11 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1.Maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+14 on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30.

Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb Vergi Rakvere toimepiirkonna äärelisel alal. II tasandi asustuse arenguala üldsuunadeks ja tingimusteks on:

 säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihedusest ja -struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala);

 kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks;

 ühistranspordiühenduste tihendamine – regulaarsed ühendused oluliste tõmbekeskustega (Rakvere, Võsu, Tallinn);

 juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele – hoida avatuna olemasolevad või vajadusel rajada täiendavaid juurdepääse;

 väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja sellega arvestav ruumiline planeerimine – mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega;

 puhketegevuse edendamine – puhke- ja virgestusala arendamine ning supelranna korrastamine;

 tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ja toimimise parandamine.

Lääne-Viru rannikualade planeeringuga on määratud puhkekeskuse alad, mille eesmärk on koondada puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid, mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui ka selle vahetus läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks ühtne puhkekeskuste võrgustik. Puhkekeskused on määratud kolme klassi – Vergi kuulub keskmise puhkekeskuse (P2) klassi. Keskmise suurusega puhkekeskuste ruumilise arengu suundades on ette nähtud kergteedeühenduste rajamine suurte ja väikeste puhkekeskuste vahel ning Vergi väikesadama arendamine.

Maakonnaplaneeringu kohaselt arendatakse Vergi väikesadamaks, mis pakub tasulisi sadamateenuseid, kvaliteetseid tugiteenuseid harrastusmeresõidule ja mereturismile, kutselistele ja harrastuskaluritele, talviseid hoiuteenuseid jahtidele ja paatidele.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonis 215 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse” kohaselt paikneb Vergi piirkond rohelise võrgustiku koosseisus, mille kasutustingimusi tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida.

14 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane- virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/

15 Maakonnaplaneeringu joonis 2: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/3_Joonis-2.- Vaartused-konfliktid-riigikaits...-1.pdf

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 12 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

NB! Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku, mille käigus võeti Vergi ning mitmed teised külad rohevõrgustiku tugialast välja, sest seal on tegu tihedama asustusega.

3.2.Üldplaneering Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib üldplaneeringuna Vihula valla üldplaneering16, mille Vihula valla volikogu kehtestas 13.august 2003 määrusega nr 19 ja mis on Vihula vallavolikogu 11. veebruar 2010 määrusega nr 8 ning 16. aprill 2014 määrusega nr 44 üle vaadatud ja asjakohastel juhtudel muudetud.

Joonis 3: Väljavõte kehtivast üldplaneeringust

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Vergi tiheasutusala, mis on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Üldplaneeringuga määratud ehitamise printsiibid tiheasustuses:

 ehitamise ja kruntimise aluseks on vaja koostada detailplaneering;

 uute moodustatavate väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks on 1000 m²;

 enne ehitusloa väljastamist tuleb tagada tehnovõrkude väljaehitamine;

 tagada elamualadel normatiivne mürakaitse, kasutades selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre.

Vergi küla on üldplaneeringuga omakorda määratud ka miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus kehtivad täiendavad nõuded:

 minimaalseks lubatavaks elamukrundi suuruseks 0,25 ha;

 küla põhja- ja lõunaosas paiknevate rannakülale iseloomuliku vanema hoonestusega aladel tuleb säilitada väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi;

 pääsud merele peaksid jääma avatuks;

16 Vihula valla üldplaneering: https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 13 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 vaated jahisadamale peavad jääma avatuks.

Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade tihendamine ja laiendamine. Tihendamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks ja ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse keskkonda.

Ehitusaladel tuleb säilitada eksisteerivat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi. Eelistada looduslikku ehitusviisi, kasutades ökoloogilisi piirkonnale omaseid materjale ja tehnikaid. Ehitamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid ja vältida puude vigastamist ehitustegevuse käigus.

__________

Haljala vallavolikogu 19. detsember 2017 otsusega nr 24 on algatatud uue, haldusreformi järel Vihula ja Haljal omavalitsuste ühinemise tulemusel moodustatud Haljala valla üldplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise perioodil on üldplaneeringu koostamisel jõutud avalike väljapanekute ja arutelude etappi.

Koostamisel oleva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt määratakse Vergi küla tiheasustusega alaks. Koostamisel oleva üldplaneeringu Vergi küla põhijoonise kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala (EV) maakasutuse juhtotstarve. Planeeringualaga kirdest, idast ja kagust piirneva Sagadi metskond 325 maaüksuse kaudu on planeeritud kallasrajale juurdepääs ning maaüksusele avalik lautrikoht, maaüksuse juhtotstarbeks on määratud roheala (H).

Joonis 4: Väljavõte koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringust

Hoonestatava maaüksusega, ehitusõigusega ning arhitektuuri ja kujundustega seotud üldised tingimused (NB! Allolevas loetelus on toodud valim tingimustest, mida on võimalik kas asukohast või muudest asjaoludest lähtuvalt planeeringualal kohandada – täielik nimekiri on pikem ning toodud täies mahus üldplaneeringu seletuskirja erinevates peatükkides):

 Vergi küla tiheasustusega alal on hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus 2000 m²;

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 14 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on juurdepääs avalikule teele

 on võimalik tagada nõuetekohane vee saamine ja reoveekäitlus

 üleujutusohu või liigniiskusest tulenevate ohtude puudumine

 ehitussoovi õigusaktidele vastavus (sh Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale vastavus)

 elamuga hoonestatava maaüksuse abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks, ega tohi kujuneda maaüksusel domineerivaks

 hoonete arhitektuursetes lahendustes järgitakse ennekõike piirkonnale omaseid ehitusmahte ja hoonete vorme. Moodsad ja uudsed lahendused peavad väärtustama olemasolevat arhitektuuri

 elamuga hoonestataval maaüksusel tohib mahuliselt domineerida üks põhihoone. Detailplaneeringu koostamisel täpsustatakse lubatud abihoonete arv lähtuvalt ümbritseva hoonestuse iseloomust

 tänava või teepoolsel küljel on suurim lubatud piirde kõrgus 1,5 meetrit, piire peab olema avaustega või läbipaistev ning sobituma naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult

 tiheasustusaladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus

 hoonete välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed, satelliitantennid jms) peavad tiheasustuses olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks hoone tänavapoolsel küljel ja ei tekitaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale mõjutusi (õhu puhumine, turbokorstnate heitgaaside väljutamine, jää teke jne). Seadmete eelistatud asupaik on maapind ja seadmed peavad olema üldjuhul varjestatud

 sademeveekäitlus lahendatakse maaüksuse siseselt või juhitakse eesvoolu

 väikeelamumaa juhtfunktsiooniga maadel kehtib II mürakategooria, minimaalne haljastuse osakaal 30%, kõrghaljastuse minimaalne osakaal 15% krundi pindalast

 hoone suurim lubatud arv maa-alal – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata aritmeetiline keskmine ümardades selle täisarvuni ülespoole

 hoone asukoht määrata tänava suhtes lähtuvalt piirkonna hoonestuslaadist ning teiste ehitiste suhtes lähtuvalt kehtivatest nõuetest. Tänava suhtes ei tohi uus hoone olla tänava teljele lähemal, kui seda on olemasolevad hooned ja ei või nõuda ka, et see oleks teljest kaugemal, kui seda on olemasolevad hooned ehitussooviga alaga piirnevate tänavate suhtes

 hoone suurim lubatud ehitisealune pind – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata aritmeetiline keskmine

 uue elamu suurim lubatud kõrgus – 8 m. Hoone kõrguse puhul lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning aluseks võtta samal tänaval olev kõrgeim sama kasutusotstarbega hoone.

Üldplaneering kehtestab Vergi küla miljööväärtuslikuks alaks. Üldised tingimused, mida on

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 15 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

võimalaik uue hoone püstitamisel kohandada:

 tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet. Tehnilised seadmed paigaldada soovitavalt maapinnale

 miljööväärtust loovat hoonet võib ümber ehitada ja laiendada või vähendada kooskõlas hoone algupäraste proportsioonidega kasutades hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale

 traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale nagu kivikatuse profiiliga plekkkatus, plastlaudis, plastraamiga aknad jms kasutada ei tohi

 tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud

 uushoonete projekteerimisel tuleb mahu, proportsioonide ja arhitektuurse üldilme määramisel eeskujuks võtta joonisel näidatud ajaloolised miljööd kujundavad hooned, mis aga ei tähenda ajaloolistest hoonetest koopia tegemist

 prügimaja, elektrialajaam vms ajaloolisse keskkonda ebatüüpiline väikeehitis tuleb paigutada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on võimalikult varjatud

 nii tänava kui ka hoovide ja aedade kõrghaljastus tuleb eelistatult säilitada, võimaluse korral taastada

 haljastuse taastamisel ja istutamisel kasutada traditsioonilisi liike. Tänavaruumi puhul näiteks pärnad, vaher, tamm, hobukastan, pihlakas, künnapuu jms. Aedades kasutada lisaks eelnevas näitlikus loetelus toodule viljapuid, sireleid, ebajasmiine, kibuvitsasi jms

3.3.Detailplaneeringud Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse17 andmetel on planeeringuala mõjualas menetletud järgmisi detailplaneeringuid:

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

41627 Tüllikese kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering

Tüllikese kinnistu ümberkruntimine Tihase tee aluse maa liitmiseks teemaaga ning elamumaa krundile ehitusõiguse määramine elamule ja abihoonetele

Ei Menetluses

63489 Pihlaka maaüksuse detailplaneering

Olemasoleva kinnistu jagamine kaheks erineva pindalaga ehituskrundiks, kruntidele elamu ja kõrvalhoonete kavandamine

Ei Kehtiv alates 23.11.2017

Pihlaka maaüksuse detailplaneeringuga (käesoleva detailplaneeringu koostamise perioodil kehtivad lähiaadressid – Tihase tee 9 ja Tihase tee 11) planeeritud hooned jäävad planeeringualast vähemalt 100 m kaugusele loodesse ja läände. Kuna planeeringuala ja Pihlaka maaüksuse detailplaneeringuga planeeritud hoonete vahele jääb mitu krunti ja palju olemasolevaid hooneid, siis puuduvad kehtivas detailplaneeringus asjaolud, millega peaks

17 Maa-ameti planeeringute rakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 16 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

käesoleva detailplaneeringu koostamise raames arvestama.

3.4.Muud lähtematerjalid Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Tegevusi rahvuspargi territooriumil reguleerib Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri18.

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Lähtuvalt ala suurusest ning siinsete loodus- ja kultuuriväärtuste mitmekesisusest on Lahemaa läbi aegade olnud Eesti loodusja kultuuripärandi kaitse esinduslikemaks alaks.

2010. aastal on Keskkonnaameti tellimusel Leele Välja koostanud dokumendi „Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine”19. Nimetatud dokumendis toodud Vergi küla hoonestamise üldtingimustega on arvestatud ja neid täiendatud dokumendi „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025”20 (kehtestatud 29. aprill 2016 Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23) lisas 7 „Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja üldised ehitussoovitused külade kaupa”:

 külla võib ehitada uusi elamuid arvestades seniste elamute paiknemist külateede ja teiste elamute suhtes;

 uute hoonete paigutamisel tuleb järgida külas väljakujunenud elamu ja abihoonete rütmi;

 vältida tuleb huvitavate vaadete kinniehitamist või ebasobivate vaadete tekkimist;

 krundile võib ehitada ühe elamu („Ehitise kasutamise otstarvete loetelu21” lisa kood 11101 Üksikelamu). Abihoonetest üks võib olla kasutusotstarbe koodiga 11103 – suvila, aiamaja, tingimusel, et ta moodustab elamuga ühtse terviku;

 külas on uute elamute ehitamisel soovitav järgida kahte hoone tüüpi – vanemat, nn rehielamu tüüpi ning uuemat, nn asunduselamu tüüpi. Abihoonete ehitamisel võib püstitada suuremat või väiksemat tüüpi abihooneid, kusjuures suuremat üldjuhul (kui ei ole varasemate hoonete taastamisega tegemist) vaid ühe;

 Uushoonestus ei pea kopeerima vana, võimalikud on moodsad lahendused, kuid arhitektuurne keel peab lähtuma Lahemaa pärandarhitektuurist. Lahendus peab väljendama olemasoleva külastruktuuri, kultuur- ja loodusmaastiku mõistmist ning hõlmama Lahemaa taluarhitektuuri kohalikke eripärasid. Hoonestuse välja töötamisel on soovitatav arvestada energiatõhususe põhimõtetega.

Lisaks üldistele hoonestamise tingimustele on kaitsekorralduskava lisas toodud ka nõuded iga küla põhiselt. Vergi küla kohta toodud soovitused ja nõuded:

 Tihase tee piirkonna krundid kuuluvad väga väärtuslik külaosa koosseisu22

18 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033 19 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/Vergi.pdf

20 https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/lahemaa-rahvuspark/kaitsealast-5/kaitsekorralduskava 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006

22Lisaks väga väärtuslikule külaosale eristatakse dokumendis ka väärtuslik külaosa, tootmisala ja väärtuslikud

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 17 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

(traditsioonilise külamiljöö piirkond);

 elumaja ehitamine on lubatud kohtades, kus järgib hoonete paigutust õuel. Ühel krundil lubatud 1 elamu;

 abihoonete ehitamine lubatud kohtades, kus järgib hoonete paigutusviisi õuel;

 hoonete paigutus õue piires lubatud nii korrapärane kui ebakorrapärane;

 hoonete paigutus tänava suhtes – elamud peafassaadiga tee poole;

 piirete puhul eelistada traditsioonilisi lippaedu või lihtsaid kolme rõhtlatiga karjaaedu, vältida 1970. aastate mõjulisi horisontaalsete laudadega piirdeaedu.

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused

Planeerimislahendus näeb planeeringust huvitatud isiku soovide, detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse ja lähteseisukohtade ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava maaüksuse sihtotstarbe muutmise elamumaaks ning krundile ehitusõiguse määramise elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, määratakse ehituslikud ja arhitektuursed nõuded, tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted ja peamised keskkonnatingimused.

4.1.Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei muudeta olemasoleva maaüksuse piire ega pindala.

4.2.Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Krundile planeeritakse üks hoonestusala, mis paikneb krundi edelaosas, Tihase teega külgneval alal. Detailplaneeringuga määratud hoonestusala paikneb väljaspool ranna ehituskeeluvööndit ning on ehituskeeluvööndiga seotud piiangute osas kehtiva üldplaneeringu nõudeid järgiv.

Hoonestusala paikneb krundi piirist igas suunas minimaalselt 4 m kaugusel.

Planeeringuala lähipiirkonna hoonestuse paiknemise analüüsist lähtuvalt puudub vajadus planeeritud krundi hoonestusele määrata kohutuslikku ehitusjoont - planeeritud hooned võib püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate tingimusteta ning iga hoone täpse asukoha määrab hoone arhitekt ehitusprojekti koosseisus23.

Hoonestusala suurus võimaldab planeeringu elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need selliselt, et liiga tihedalt paiknevatest hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Hoonestusalale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele

külaosad väljaspool eelnimetatuid 23 Detailplaneeringu ning selle lisade koosseisus esitatud joonistel ning illustratsioonil on hoonete ja rajatiste

asukohad esitatud soovitusliku asukohana kui üks võimalik lahendus. Projekteerimisel ei pea soovituslikust asukohast lähtuma.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 18 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

4.3.Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 (4) kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa- alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve Detailplaneering määrab krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% pereelamumaa (EP100).

Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

Uue pereelamumaa sihtotstarbega krundi rajamine antud piirkonnas on sobilik, sest planeeritud hooned püstitatakse väljaspoole Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning kaitstavaid loodusobjekte, väljaspool ehitustegevust välistavate tehnovõrkude kaitsevööndeid ning kruntide arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid juurdepääse.

Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide sihtotstarvetega.

4.3.2. Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal Detailplaneering määrab planeeritud krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks 2 (kaks).

Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub nii planeeringuala mõjuala hoonestustiheduse ja -mahu analüüsist kui Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava raames kehtestatud Vergi külale kehtivatest hoonestamise üldtingimustest.

4.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Detailplaneering määrab planeeritud krundi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 225 m².

Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub nii planeeringuala mõjuala hoonestustiheduse ja -mahu analüüsist kui Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava raames kehtestatud Vergi külale kehtivatest hoonestamise üldtingimustest, mille kohaselt tohib planeeringualale püstitada ühe kuni 135 m² suuruse elamu ning ühe kuni 90 m² suuruse suure abihoone.

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu kohaselt ei määrata Vergi küla territooriumile maksimaalset täisehitusprotsenti.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 19 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 7,5 m;

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus: 2.

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb eelkõige Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava raames kehtestatud Vergi külale kehtivatest hoonestamise üldtingimustest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalne määr kehtib kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.

Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast. Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning suurimat lubatud sügavust ei määrata.

4.4.Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja - rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine

Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektrivarustus ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Kõik planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.

4.4.1.Elektrivarustus Elektrilevi OÜ on 01.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 430684, mille kohaselt tuleb Tihase tee 10 maaüksuse elektrivarustus näha ette olemasolevast liitumiskilbist LK192064.

Liitumiskilp peab paiknema juurdepääsuteede läheduses ja asukohas, kus see on alati vabalt ligipääsetav ja teenindatav. Liitumiskilbist kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust huvitatud isik maakaabliga.

4.4.2.Veevarustus Haljala soojus AS on 02.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused planeeritud krundi ühisveevarustusega liitumiseks. Tingimuste kohaselt tuleb Tihase tee 10 veevarustuse liitumispunkt projekteerida kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist avalikule maale. Liitumine ühisveevärgiga projekteerida Tihase teel asuvast peatrassist PE 90, ühendused teha elektrikeevis puursadulaga ja tarnetoruga, mõõduga de32.

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel lähtuda:

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 20 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 “Hoone veevärk” EVS 835:2014;

 “Veevarustuse välisvõrk” EVS 921:2014;

 “Väliskanalisatsioonvõrk” EVS 848:2013;

 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;

 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

4.4.3.Kanalisatsioonivarustus Planeeringuala piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus puudub. Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlik) põhjaveega alal.

Planeeritud krundi kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub krundi perspektiivsest kasutuskoormusest:

• kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine on väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks tuleb tellida tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning selle asukohas tuleb tagada aastaringne tühjendusautoga ligipääsuvõimalus;

• regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ja heitvee puhastamine. Biopuhastis töödeldud vett võib immutada pinnasesse. Peale reovee bioloogiliste puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”24 § 3 lg 3 nõuetele.

Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:

 asukohta ei ohusta üleujutused;

 on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

 pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m.

Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:

 immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

 immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

 imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.

Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda.

Ranna ehituskeeluvööndis on üldnõuete kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kuna Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, siis näeb koostatud detailplaneering ette võimaluse rajada imbväljak planeeritud hoonestusalast väljapoole, osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse.

24 Riigi teataja - https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 21 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

4.4.4.Juurdepääsuteed Planeeringuala piirneb loodest avaliku kasutusega Tihase teega, planeeringualast ca 200 m kaugusel paikneb Vergi sadama tee.

Tihase teele rajatakse planeeritud krundi piires kuni kaks mahasõitu.

Tee omanikud peavad tagama, et kõik olemasolevad teed on minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, purgimisveok jne).

4.5.Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest25 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”26.

Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

 planeeritud hoonete tuleohuklass: TP3 (tuldkartev);

 hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);

 hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 7,5 m;

 hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 227;

 kuna ühele krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pind jääb alla 400 m², võib krundisiseste hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks;

 naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit;

 kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga. Kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Igal ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. Olemasolev veevõtuhüdrant paikneb planeeringualast ca 20 m kaugusel, Tihase tee 8 maaüksuse tänavapoolsel küljel. Piirkonnas

25 Tuleohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009 26 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” -

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007 27 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 22 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on plaanitud Vergi külla rajada kolm tuletõrjeveemahutikomplekti (Vmin=108 m³), mis ühendatakse veevõrgu ja automaatse täitmissüsteemiga. Üks mahutitest on planeeritud Tihase tee lõppu.

4.5.2. Energiakasutus Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3. Loodusvarade kasutus Detailplaneeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada.

Lähim olemasolev kruusamaardla on ca 3 km kaugusel paiknev Pedassaare maardla ning lähim liivakarjäär ca 10 km kaugusel paiknev Altpere liivakarjäär.

Kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida säästlikult.

4.5.4. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleks esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi28 kohaselt paikneb Vergi küla piirkonnas, kus radoonirisk jääb vahemikku 50..150 Bq/m³.

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele29 ning standardile30.

4.6.Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

4.6.1.Materjalivalik:  Uue hoone projekteerimisel tuleb kasutada naturaalseid materjale: klaas, betoon, puit,

kivi. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali. Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist (plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne);

28 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 29 Radooniohutu elamu - https://envir.ee/media/3996/download 30 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” -

https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 23 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 elamu viimistlusmaterjalina tuleb kasutada puitlaudist. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust, õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust;

 ei tohi kasutada plastaknaid – need mõjuvad kaluriküla miljöös võõrkehana ning ei sobitu ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone puhul;

 eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel- või laastukatus. Võimalik on kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleb profiilplekile eelistada külamiljöösse sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.

4.6.2.Hooned  Krundile on lubatud püstitada kuni üks elamu, mis peab paiknema tänava suhtes

peafassaadiga tee poole. Elamu suurim lubatud ehitisealune pind 135 m², harja kõrgus maapinnast kuni 7,5 m, räästa kõrgus maapinnast kuni 3,5 m;

 krundile võib püstitada kuni ühe suurema abihoone. Abihoone suurim lubatud ehitisealune pind 60...90 m², harja kõrgus maapinnast 4,5...5,5 m, korruselisus kuni 1, abihoone laiuse ja pikkuse suhe 1:2...1:5, viimistlusmaterjaliks palk või laudis;

 abilhoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitusaluselt pinnalt;

 hoonete paigutust õue piires (sh hoone kaugust tänavast vms) detailplaneeringuga ei määrata, see võib olla nii korrapärane kui ebakorrapärane. Hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne. Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama võimaluse tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse;

 arvestades piirkonna madalat hoonestust, tuleb vältida II korruse rajamist täiskorrusena;

 katusekalde vahemik 32°...45°. Katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi.

4.6.3.Piirded, väikevormid  hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad

olema kaasaegsed;

 piirete rajamisel eelistada traditsioonilist lippaeda. Piirde maksimaalne kõrgus kuni 1,5 m;

 ranna- ja kaluriküladele on omane erinevate merega seotud detailide kasutamine aiakujunduses ja väikevormide esile toomises (nt vanad paadid, võrgud, paadikuurid jne).

4.7.Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringuala kruntidele toimub olemasolevalt kahesuunaliselt avalikult kasutatavalt Tihase teelt, millele rajatakse mahasõidud ja juurdepääsutee kuni krundi hoonestuseni. Krundisisene juurdepääsutee jääb krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik kasutus ei laiene.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 24 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

4.8.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Olemasoleva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada lageraiet, kuid vajadusel on lubatud planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel osadel säilitatakse senine maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele.

Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.

Piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi tänavapoolne osa peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone arhitektuuriga.

4.9.Kuja määramine Planeeringuga määratakse kehtivast seadusandlusest tulenevad kujad:

 nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest 1 m laiune kuja;

 naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega;

 pealt suletud biopuhasti kuja 5 m.

4.10.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”31.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

 selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

 hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

31 EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard“ Kuritegevuse ennetamine – Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 2. Linnaplaneerimine - https://www.evs.ee/et/evs-809-1-2002

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 25 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õueala või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

 hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

 territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;

 krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

 hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

 hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike meetmetega.

Juurdepääsuks kasutatav tänav on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse kõrghaljastatud puhveralasid.

Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, kuid hoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel.

Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

4.12.Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m.

Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa- ala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 26 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

4.13.Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine

Servituutide seadmise vajadus:

 detailplaneeringuga määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus elektrivõrkude valdaja kasuks elektriõhuliini ning jaotus- ja liitumiskilpide talumiseks;

 detailplaneeringuga määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus ühisveevärgi trassi valdaja kasuks veetrassi talumiseks.

4.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav

Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.

Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas ega ranna ehituskeeluvööndis.

5. Planeeringu elluviimine

Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ja kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud.

5.1.Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused

Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu kehtestamist.

Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 27 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

toimus.

5.1.1. Maakorraldustoimingud Planeeritava maaüksuse katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks peab õigustatud isik pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes kehtestatud detailplaneeringu alusel võtab vastu haldusakti maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ning andmed edastama riiklikule maakatastripidajale.

5.1.2. Juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine Planeeringuala juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat avaliku kasutusega Tihase teed, millelt raatakse planeeritud krundile mahasõit ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külalise jaoks.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud mahasõidu, krundisisese juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Planeeringualale ulatuv Tihase tee jääb selle aluse kinnistu omandisse. Planeeritud maaüksuse koosseisus rajatavatele juurdepääsulõikudele avalikku kasutust ei määrata.

5.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine Hoonete ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus.

Osapoolte kohustused:

Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Teenusepakkuja omandisse jääb kuni krundi liitumiskilbini kulgev kaabel, mille talumiseks seataks vajadusel notariaalne isiklik kasutusõigus. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse.

5.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 28 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja vaheline leping.

5.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk, maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb üldjuhul igakordse kinnisasja omaniku omandisse – erandiks võivad olla juhud kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi.

5.1.6. Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.

Osapoolte kohustused:

Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu igakordne kinnisasja omanik.

5.2.Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed

Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

 igakordne kinnistu omanik peab kasutama vett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 29 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

 planeeritud biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt (kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;

 planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleks suhtuda säästvalt, nende mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata;

 eeldatavalt ei ületa jäätmete nõuetekohasel käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

 ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

 täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering 30 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostamise aeg: 05.12.2022 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)

Töö nr. DP22-05 Joonis: Tugiplaan

Esituskuju mõõtkava: M 1:500

2022.12.05_DP22-05_Vergi_Tihase tee 10_Joonis_01_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)

ALUSANDMED

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Hoone Haljastus Maapinna reljeef Kõlviku piir Maapinna / objekti kõrguspunkt Rannajoon Tee Veetrass, maakraan, hüdrant

Madalpinge maakaabel Madalpinge õhuliin Maapealne elektrirajatis

Maakraan Veevõtuhüdrant

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+ +

+ +

+ +

+ +

+

+

p2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

E1

E1

E1

E1 E1

V2

V2

V2 V2

V2

4

50

4

4

K2 K2

K2 K2

K2

lk

KRUNT 1

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostamise aeg: 05.12.2022 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)

Töö nr. DP22-05 Joonis: Detailplaan

Esituskuju mõõtkava: M 1:500

2022.12.05_DP22-05_Vergi_Tihase tee 10_Joonis_02_Detailplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 297.00 x 630.00 MM

Olemasolev maaüksus

Krundi ehitusõigused

Kr un

di n

r

Tihase tee 10 1

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP100

Krundi pindala

(m²)

3019

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

maksimaalne kõrgus (m)

2 225 7,5

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

2

Olemasolev maaüksus

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Kr un

di n

r

Tihase tee 10 1

Hoone katuse tüüp ja kalle

viilkatus 32°..45°

Suurim lubatud suletud

netopind (m²)

300

Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale (kuni 3 erinevat), krundil kuni 1 elamu ja 1 abihoone, hoonetel viilkatused

Olemasolev maaüksus

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

Kr un

di n

r

Tihase tee 10 1

Parkimis- kohtade arv

≥2

Minimaalne tulepüsivus-

klass

TP3

Kehtivad piirangud

- kaitseala (Lahemaa rahvuspark) - tehnovõrkude kaitsevööndid - ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndid

Planeeritud piirangud

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

- kaitseala (Lahemaa rahvuspark) - tehnovõrkude kaitsevööndid - ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndid - tuleohutuskuja 8 m - biopuhasti kuja 10 m

ALUSANDMED

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Hoone Haljastus Maapinna reljeef Kõlviku piir Maapinna / objekti kõrguspunkt Rannajoon Tee (pinnas, asfalt) Veetrass, maakraan, hüdrant

Madalpinge maakaabel Madalpinge õhuliin Maapealne elektrirajatis

Maakraan Veevõtuhüdrant

Avaliku kasutusega tänav Tänava kaitsevööndi ulatus+ + +

LIIKLUS, PARKIMINE

Juurdepääs krundile Minimaalne parkimiskohtade arv krundil

Krundi piir Krundi numberKRUNT 1

p2

Krundi maapealne hoonestusala HOONED, RAJATISED

Hoone asukoht (soovituslik)

KAITSEVÖÖNDID Ranna ehituskeeluvööndi piir

Hekk Krundi haljastatud osa

HALJASTUS

TEHNOVARUSTUS Kanalisatsioonitorustik

Madalpinge elektrikaabel Biopuhasti

K2K2K2K2

VeetorustikV2V2V2V2

E1E1E1E1

Tehnovõrgu kaitsevööndi ultus lk Maapealne tehnoehitis

Krundisisene sillutatud ala, liikumistee (soovituslik)

Veevõtuhüdrant

+++ Tänava kaitsevööndi ulatus

Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering Joonis 3 / 1 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering Joonis 3 / 2 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering Joonis 3 / 3 Koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022

HALJALA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Võsu 14. aprill 2021 nr 180

Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku Ingmar Vali poolt esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas paikneval Tihase tee 10 maaüksusel (registriosa nr 13798350, katastritunnus 19101:001:0088, sihtotstarbega maatulundusmaa, pindala 3019,0 m2, jaotub kõlvikuliselt: 2535 m² looduslik rohumaa ja 484 m² metsamaa). Taotlus on Haljala valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud 30.03.2021 registreerimisnumbriga 7-1/45-3. Tihase tee 10 maaüksuse omanik soovib muuta maa sihtotstarvet elamumaaks ning maaüksus hoonestada. Vergi külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt on Vergi külas minimaalseks lubatavaks elamukrundi suuruseks olemasolevate kruntide keskmine suurus - 0,25 ha. Väiksematele kruntidele ehitada pole lubatud (v.a krundid, millele on varem välja antud ehitusluba). Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Algatatav detailplaneeringu koostamine on üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126 lg-s 1. Juurdepääs hoonestusalale on võimalik tagada maaüksusega piirnevalt Tihase teelt L2 (omanik Haljala vald). Tihase tee 10 asub Lahemaa rahvuspargi kaitsealal, kus Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 (kinnitati 29. aprillil 2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23, kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse- planeerimine/kaitsekorralduskavad/lahemaa-rahvuspargi-kaitsekorralduskava) kohaselt antud maaüksus asub Vergi küla väga väärtuslikus külaosas kus hoonestatud maaüksuste kõlvikud on pindalaga 623-5600 m2 ning taotlusele on lisatud Keskkonnaameti arvamus, et “Keskkonnaameti hinnangul maaüksuse hoonestamine väljaspool ehituskeeluvööndit (u 1500 m² osa maaüksuse pindalast, laius 20–24 m, pikkus u 55 m) võimalik ega ohusta kaitseala looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärke: Maaüksus paikneb väga väärtusliku külaosa ehitusalas. Selles piirkonnas on asustus olnud mõlemal pool külateed piisavas kauguses üksteisest. Maaüksus on kompaktse kujuga ristkülik, mille pikem külg jääb tee äärde. Hoonestuse kavandamisel väljaspool ehituskeeluvööndit tuleb lähtuda kava lisas 7 toodud juhistest hoonete mahtudele ja arhitektuursetele lahendustele, sh eluhoone maksimaalne kõrgus 7,5 m ja ehitisealune pind 135 m2.”

Tulenevalt eelnevast, esitatud taotlusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 9 lg 1, § 124 lg 10, § 128 lg-te 1, 5, 6, 7 ja 8 alusel ning arvestades kehtivat üldplaneeringut annab Haljala Vallavalitsus korralduse:

1. Algatada Haljala vallas Vergi külas paikneval Tihase tee 10 maaüksusel (registriosa nr 13798350, katastritunnus 19101:001:0088) detailplaneeringu koostamine.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad, täpsem planeeringuala asukoht, sealhulgas

planeeringuala piir ja suurus, mis on käesoleva korralduse lisadeks.

3. Vastavalt PlanS § 130 lg-le 1 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.

4. Enne detailplaneeringu kehtestamist planeeringualale ehitusluba ei väljastata.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

6. Korralduse peale võib esitada haldusmenetluse seaduse alusel vaide Haljala

Vallavalitsusele (asukohaga Mere tn 6, Võsu alevik) või halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivar Lilleberg /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Riina Must vallasekretär

Haljala Vallavalitsuse 14.04.2021 kor nr 180

„Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu algatamine“

Lisa 1

VERGI KÜLA TIHASE TEE 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD Haljalas, 2021

Üldandmed: Asukoht: Haljala vald, Vergi küla, Tihase tee 10 Nimetus: Vergi küla Tihase tee 10 detailplaneering Algatamise taotleja: Ingmar Vali Finantseerija: Ingmar Vali

Lähtematerjalid: 1. Planeerimisseadus

2. Ehitusseadustik

3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud 13.08.2003)

4. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025.

Planeeringuala eesmärgid on:

Planeeringu eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet elamumaaks ning maaüksus

hoonestada.

Esitatavad nõuded:

Asendiplaan esitada geodeetilisel alusplaanil M 1:500. Geodeetilise uurimustöö aruanne ja

digitaalne maa-ala plaan esitada kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise

päevast arvates (Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded

§ 10).

Graafilises osas esitada vähemalt järgmised joonised:

 Situatsiooniskeem (planeeritava ala asukoht nt väljavõte üldplaneeringust);

 Lähteplaan geodeetilisel alusplaanil, kus näidatud ka naaberkinnistud katastritunnuste ja

maa sihtotstarvetega;

 Detailplaan (põhijoonis) 1:500, millel haljastuse ja keskkonnanõuded, liiklusskeem,

tehnovõrgud, ehitusõiguse tabel;

 Vajadusel tehnovõrkude plaan eraldi joonisena;

 Topo-geodeetiline alusplaan 1:500 esitada vallavalitsusele digitaalsel kujul dwg või dxf

formaadis.

Enne kooskõlastuste hankimist esitada vallale eskiis läbivaatamiseks ning eskiisi tutvustava

avaliku arutelu korraldamiseks. Detailplaneering esitada Haljala vallavalitsusele digitaalselt (pdf

ja GIS/GAD) ja pärast kehtestamist köidetuna kahes (2) eksemplaris - üks jääb valla arhiivi, üks

saadetakse Rahandusministeeriumisse. Planeeringu koosseisus peavad olema kõik

menetlusdokumendid, k.a lehekuulutused (v.a kehtestamisotsus ja vastav lehekuulutus).

Kooskõlastused:

1. Keskkonnaamet

2. Päästeamet

3. Planeeringualale jäävate tehnovõrkude valdajad.

Planeerimise käigus tuleb teha koostööd lähtuvalt planeerimisseaduse §-le 127.

Muud tingimused:

1) võimalike ekspertiiside kulud kannab planeeringu taotleja.

2) planeeringu kooseisus peavad olema illustratsioonid kavandatavatest hoonetest.

TEHNILISED TINGIMUSED 430684

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Arno Kuusk

Telefon

5267 075

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Tihase tee 10 Vergi küla Haljala vald Lääne-Viru maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

19101:001:0088

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 430684

KLIENDI TEGEVUSED 1. Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Vergi küla, Tihase tee 10 maaüksuse elektrivarustus näha ette olemasolevast liitumiskilbist LK192064. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 4. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Enefit Connect OÜ võrguplaneerija poole (elektrivõrgu nooreminsener Allar Erman, tel. +37253329310, [email protected]). 6. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 7. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 8. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Allar Erman

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37253329310 | [email protected]

Koostatud: 01.11.2022

Kehtib kuni: 01.11.2024

2/2

TIHASE TEE 10, VERGI TEHNILISED TINGIMUSED DETAILPLANEERINGULE

.

Välja antud: Arno Kuusk 02.11.2022a.

Kontakt: [email protected];

Aadress

katastritunnus, kinnistunumber 19101:001:0088

Kinnistu omanik/huvitatud isik Arno Kuusk

1. Üldosa. Projekteerimisel lähtuda järgnevatest tingimustest:

1.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel lähtuda:

- “Hoone veevärk” EVS 835:2014.

- “Veevarustuse välisvõrk” EVS 921:2014.

- “Väliskanalisatsioonvõrk” EVS 848:2013

- Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.

- Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

2. Veevarustus. 2.1. Tihase tee 10 veevarustuse liitumispunkt projekteerida kuni 1m kaugusele

kinnistu piirist avalikule maale. Liitumine ühisveevärgiga projekteerida Tihase teel asuvast peatrassist PE 90, ühendused teha elektrikeevis puursadulaga ja tarnetoruga, mõõduga de32.

2.2. Liitumispunktiks on DN25 maakraan koos spindli ja kapega 2.3. Kinnisel meetodil veetorustiku paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada

asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kapede alla. Lahtisel meetodil paigaldatava veetorustiku kohale, 0,4 m kõrgusele paigaldada märkelint kirjaga “veetorustik”.

2.4. Krundi veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud.

2.5. Veemõõdusõlm peab asuma kas hoones kohe välispiiri taga, võimalikult peakraani lähedal, kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4ºC ja ei tõuse üle 40ºC või samadele tingimustele vastavas veemõõdukaevus.

2.6. Veemõõdusõlm peab sisaldama sulgarmatuuri, tagasilöögiklappi ja seinakonsooli mitmejoalise veearvesti jaoks. Konsooli paigaldus on horisontaalne. Kasutada Kamstrup kaugloetavat arvestit l=110 mm

3. Kanalisatsioon.

3.1. Antud piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus puudub

4. Ehitusaegsed nõuded.

4.1. Enne torustiku ehituse algusest teavitada vee-ettevõtjat.

4.2. Enne kaevikute tagasitäidet kutsuda kohale AS Haljala Soojuse esindaja.

4.3. Kinnistu veetorustiku surveproov viiakse läbi AS Haljala Soojuse esindaja juuresolekul.

4.4. Kinnistu veeühendus avatakse pärast kinnistu torustiku teostusjooniste esitamist ja veemõõdusõlme plommimist ning teenuslepingu sõlmimist.

5. Projekti kooskõlastamise kord.

Esitada digitaalselt tehnovõrkude projekt ja peale tööde teostamist teostusdokumentatsioon.

Tehniliste tingimuste kehtivus on kaks aastat.

/allkirjastatud digitaalselt/

HALJALA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Võsu 14. aprill 2021 nr 180

Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku Ingmar Vali poolt esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas paikneval Tihase tee 10 maaüksusel (registriosa nr 13798350, katastritunnus 19101:001:0088, sihtotstarbega maatulundusmaa, pindala 3019,0 m2, jaotub kõlvikuliselt: 2535 m² looduslik rohumaa ja 484 m² metsamaa). Taotlus on Haljala valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud 30.03.2021 registreerimisnumbriga 7-1/45-3. Tihase tee 10 maaüksuse omanik soovib muuta maa sihtotstarvet elamumaaks ning maaüksus hoonestada. Vergi külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt on Vergi külas minimaalseks lubatavaks elamukrundi suuruseks olemasolevate kruntide keskmine suurus - 0,25 ha. Väiksematele kruntidele ehitada pole lubatud (v.a krundid, millele on varem välja antud ehitusluba). Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Algatatav detailplaneeringu koostamine on üldplaneeringu kohane. Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126 lg-s 1. Juurdepääs hoonestusalale on võimalik tagada maaüksusega piirnevalt Tihase teelt L2 (omanik Haljala vald). Tihase tee 10 asub Lahemaa rahvuspargi kaitsealal, kus Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 (kinnitati 29. aprillil 2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23, kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse- planeerimine/kaitsekorralduskavad/lahemaa-rahvuspargi-kaitsekorralduskava) kohaselt antud maaüksus asub Vergi küla väga väärtuslikus külaosas kus hoonestatud maaüksuste kõlvikud on pindalaga 623-5600 m2 ning taotlusele on lisatud Keskkonnaameti arvamus, et “Keskkonnaameti hinnangul maaüksuse hoonestamine väljaspool ehituskeeluvööndit (u 1500 m² osa maaüksuse pindalast, laius 20–24 m, pikkus u 55 m) võimalik ega ohusta kaitseala looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärke: Maaüksus paikneb väga väärtusliku külaosa ehitusalas. Selles piirkonnas on asustus olnud mõlemal pool külateed piisavas kauguses üksteisest. Maaüksus on kompaktse kujuga ristkülik, mille pikem külg jääb tee äärde. Hoonestuse kavandamisel väljaspool ehituskeeluvööndit tuleb lähtuda kava lisas 7 toodud juhistest hoonete mahtudele ja arhitektuursetele lahendustele, sh eluhoone maksimaalne kõrgus 7,5 m ja ehitisealune pind 135 m2.”

Tulenevalt eelnevast, esitatud taotlusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 9 lg 1, § 124 lg 10, § 128 lg-te 1, 5, 6, 7 ja 8 alusel ning arvestades kehtivat üldplaneeringut annab Haljala Vallavalitsus korralduse:

1. Algatada Haljala vallas Vergi külas paikneval Tihase tee 10 maaüksusel (registriosa nr 13798350, katastritunnus 19101:001:0088) detailplaneeringu koostamine.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad, täpsem planeeringuala asukoht, sealhulgas

planeeringuala piir ja suurus, mis on käesoleva korralduse lisadeks.

3. Vastavalt PlanS § 130 lg-le 1 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.

4. Enne detailplaneeringu kehtestamist planeeringualale ehitusluba ei väljastata.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

6. Korralduse peale võib esitada haldusmenetluse seaduse alusel vaide Haljala

Vallavalitsusele (asukohaga Mere tn 6, Võsu alevik) või halduskohtumenetluse seadustiku alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivar Lilleberg /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Riina Must vallasekretär

Haljala Vallavalitsuse 14.04.2021 kor nr 180

„Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu algatamine“

Lisa 1

VERGI KÜLA TIHASE TEE 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD Haljalas, 2021

Üldandmed: Asukoht: Haljala vald, Vergi küla, Tihase tee 10 Nimetus: Vergi küla Tihase tee 10 detailplaneering Algatamise taotleja: Ingmar Vali Finantseerija: Ingmar Vali

Lähtematerjalid: 1. Planeerimisseadus

2. Ehitusseadustik

3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud 13.08.2003)

4. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025.

Planeeringuala eesmärgid on:

Planeeringu eesmärgiks on muuta maaüksuse sihtotstarvet elamumaaks ning maaüksus

hoonestada.

Esitatavad nõuded:

Asendiplaan esitada geodeetilisel alusplaanil M 1:500. Geodeetilise uurimustöö aruanne ja

digitaalne maa-ala plaan esitada kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise

päevast arvates (Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded

§ 10).

Graafilises osas esitada vähemalt järgmised joonised:

 Situatsiooniskeem (planeeritava ala asukoht nt väljavõte üldplaneeringust);

 Lähteplaan geodeetilisel alusplaanil, kus näidatud ka naaberkinnistud katastritunnuste ja

maa sihtotstarvetega;

 Detailplaan (põhijoonis) 1:500, millel haljastuse ja keskkonnanõuded, liiklusskeem,

tehnovõrgud, ehitusõiguse tabel;

 Vajadusel tehnovõrkude plaan eraldi joonisena;

 Topo-geodeetiline alusplaan 1:500 esitada vallavalitsusele digitaalsel kujul dwg või dxf

formaadis.

Enne kooskõlastuste hankimist esitada vallale eskiis läbivaatamiseks ning eskiisi tutvustava

avaliku arutelu korraldamiseks. Detailplaneering esitada Haljala vallavalitsusele digitaalselt (pdf

ja GIS/GAD) ja pärast kehtestamist köidetuna kahes (2) eksemplaris - üks jääb valla arhiivi, üks

saadetakse Rahandusministeeriumisse. Planeeringu koosseisus peavad olema kõik

menetlusdokumendid, k.a lehekuulutused (v.a kehtestamisotsus ja vastav lehekuulutus).

Kooskõlastused:

1. Keskkonnaamet

2. Päästeamet

3. Planeeringualale jäävate tehnovõrkude valdajad.

Planeerimise käigus tuleb teha koostööd lähtuvalt planeerimisseaduse §-le 127.

Muud tingimused:

1) võimalike ekspertiiside kulud kannab planeeringu taotleja.

2) planeeringu kooseisus peavad olema illustratsioonid kavandatavatest hoonetest.

Kaasatavad isikud Teie

Meie 07.02.2023 nr 7-1/45-14

Detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine

Haljala Vallavalitsus teavitab lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) §-st 133 võimalusest

avaldada arvamust Haljala vallas Vergi külas Tihase tee 10 kinnistu detailplaneeringu eelnõu

kohta.

Detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 14.04.2021 korraldusega nr 180

üldplaneeringu kohasena. Planeeringuala suurus on ca 1500 m2. Planeeringu eesmärgiks on

maaüksusele täiendava hoonestusala määramine, ehitustingimuste seadmine planeeritavatele

hoonetele, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad Haljala valla kodulehel detailplaneeringute

rubriigis: https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kent Kerner

planeerimisspetsialisti ülesannetes

Lisad: Haljala Vallavalitsuse 14.04.2021 korraldus nr 180

Vergi külas Tihase tee 10 kinnistu detailplaneeringu eelnõu

Vergi külas Tihase tee 10 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang

+372 5194 7655

[email protected]

VERGI KÜLA TIHASE TEE 10 MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsus ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Anneli Kask

Koostamise aeg: jaanuar-veebruar 2023

Haljala 2023

2

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i §

33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust. Tihase tee 10 DP asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 Lahemaa loodus- ja

linnualal, mistõttu on tegemist vastava määruse § 15. p 8 järgse tegevusega ehk tegevus, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest ja

arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Tulenevalt eelnevast on võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina

kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise

menetluse osas.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneering käsitleb Lääne-Viru maakonna Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksust (katastritunnus 19101:001:0088, pindala 3019 m²) ja vajalikus ulatuses selle lähiala,

detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ning

maaüksus hoonestada. Maaüksus asub Vergi küla kirdenurgas, juurdepääs hoonestusalale on

võimalik tagada maaüksusega piirnevalt munitsipaalomandis olevalt Tihase teelt L2.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Lääne-Viru maakonna planeeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maastikuna (I klass – kõige

väärtuslikum) määratletud alale. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-

ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega. Eesti kontekstis ohustab

väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate

avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne

ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või

maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine.

3

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (e

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega

rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes

maakonnaplaneeringule.

Haljala valla üldplaneering on veel koostamise algfaasis. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku

tugialast välja võetud tihedama asustusega Vergi küla. Peamiseks eesmärgiks on parandada

rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringualal Vihula valla üldplaneering

(joonis 2).

Joonis 1. Väljavõtte Vihula valla üldplaneeringust

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub DP-ga hõlmatud ala tiheasustusalal, kus on

detailplaneering kohustuslik. Samuti jääb ala miljööväärtuslikule hoonestusalale, mille

säilitamiseks on planeeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui ülejäänud

valla territooriumile. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida piirkonna

ehitustraditsioone, planeeringuala jääb ehituskeeluvööndist välja.

Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 (edaspidi kava) kohaselt paikneb maaüksus väga

väärtuslikus külaosas (joonis 2).

4

Joonis 2. Vergi küla asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtuse, ehitusalad ja -soovitused.

Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade

tihendamine ja laiendamine. Tihendamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks

ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Täpsemad ehitamise reeglid ja

juhised on üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehitamisel.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning

koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on

kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada

detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud

säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

5

Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Tihase tee 10 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksus

(pindala 3019 m²). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve

elamumaaks ning maaüksus hoonestada. Hoonestusala suurus võimaldab planeeringu

elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need selliselt, et liiga tihedalt paiknevatest

hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Maaüksuse piirinaabrid on Sagadi metskond 325 (KÜ 19101:001:0056), Tihase tee 8 (KÜ

19101:001:0087) ja Tihase tee L2 (KÜ 88701:001:0583).

3.2. Vee kasutus

Vergi külas paikneb puurkaev nr 10 (puurkaevu katastri nr 2494), kust on lubatud veevõtt

16 000 m³/a. Vett saadakse Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist (02§2013), mis

sisaldab rauda, mangaani, kloriididi ja radionukliidi. Veekogumi seisundiklassi on

veemajanduskavas hinnatud heaks. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või

immutatakse see pinnasesse.

3.3 Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Ediacara ladestu setendid, maa-

ala on lauge reljeefiga, kerge langusega ida suunas, krundi keskmine kõrgus umbes +3

m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on umbes 1 m.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt paikneb Vergi küla piirkonnas, kus radoonirisk jääb

vahemikku 50..150 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga

arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu

juhendmaterjalidele ning standardile.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Arvestades maaüksuse asukohta ja maaüksusele avalduvat tugevat inimmõju ei ole looduslik

taimestik ja loomastik märkimisväärsel tasemel säilinud. Olemasoleva kõrghaljastuse eesmärk

on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Kuna

6

krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada

lageraiet. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnil nõrgalt leetunud mullad (Lkl).

3.4.3. Veestik

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus-

ja linnualal.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016 – 2025 alusel.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

7

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised.

3.5.2. Õhusaaste

Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm)

osas, mis on ajutine ja lokaalne.

3.5.3. Tahked jäätmed

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse

käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Ehitusega kaasnevad jäätmed

viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise

ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas.

Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt

piirkonna keskkonnataluvust.

8

3.5.4. Nõrgvesi

Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna maaüksusel ning lähiümbruses

teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.

3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1. Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel

tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. Sadevesi immutatakse krundil,

sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike

meetmetega. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

4.1.2. Mõju veestikule

Haljala soojus AS on 02.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused planeeritud krundi

ühisveevarustusega liitumiseks. Planeeringuala piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise

võimalus puudub, kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub krundi perspektiivsest

kasutuskoormusest. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes ja planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

4.1.3. Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra,

vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada

oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4. Mõju kliimale

Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

9

Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata

olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne, mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringuala jääb Natura 2000 võrgustiku Lahemaa linnu- ja loodusala territooriumile.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes

ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole

võimalik kaitse-eesmärke saavutad.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 24 on Natura 2000

võrgustiku linnualaks esitatud Lahemaa linnuala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. Lahemaa

linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liike planeeringualal ei esine. Seega linnuala kaitse-

eesmärkide suunas liikumist, liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Seega

ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 167 on Natura 2000

võrgustiku loodusalaks esitatud Lahemaa loodusala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. EELIS

andmete (01.02.2023) kohaselt ei ole planeeringualal inventeeritud elupaigatüüpe ega

kaitsealuseid liike.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt

ebasoodsat mõju Natura alale.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Planeeringu ala mõjualas on menetletud järgmisi detailplaneeringuid, mis ei ole üldplaneeringut

muutvad: Tüllikese kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (menetluses) ja Pihlaka maaüksuse

detailplaneering (kehtiv alates 23.11.2017). Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu (käesoleva

detailplaneeringu koostamise perioodil kehtivad lähiaadressid – Tihase tee 9 ja Tihase

tee 11) planeeritud hooned jäävad planeeringualast vähemalt 100 m kaugusele loodesse ja

läände. Kuna planeeringuala ja Pihlaka maaüksuse detailplaneeringuga planeeritud hoonete

vahele jääb mitu krunti ja palju olemasolevaid hooneid, siis puuduvad kehtivas

detailplaneeringus asjaolud, millega peaks käesoleva detailplaneeringu koostamise raames

arvestama. Tihase tee 10 maaüksuse näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas oma hinnangu (23.12.2020 nr 7-9/20/20575-2), mille kohaselt on Tihase

tee 10 maaüksuse hoonestamine väljaspool ehituskeeluvööndit (u 1500 m² osa maaüksuse

pindalast, laius 20–24 m, pikkus u 55 m) võimalik ega ohusta kaitseala looduse ja

kultuuripärandi kaitse-eesmärke.

10

Kokkuvõte

Käesolevas eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas Tihase tee

10 maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid

keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel)

alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu

läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse

käigus.

Lugupeetud kaasatud isik/asutus Teie

Meie 17.03.2023 nr 7-1/45-19

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus annab lähtuvalt planeerimisseaduse § 128 lõikest 81 teada, et Haljala

Vallavalitsuse 16.03.2023 korraldusega nr 91 jäeti algatamata Vergi küla Tihase tee 10

maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse

14.04.2021 korraldusega nr 180 üldplaneeringu kohasena. Planeeringuala suurus on ca 1500

m2. Planeeringu eesmärgiks on maaüksusele täiendava hoonestusala määramine,

ehitustingimuste seadmine planeeritavatele hoonetele, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkude lahendamine.

Vergi külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt jääb Tihase tee 10 detailplaneeringu

koostamise kohustusega alale. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul. Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis.

PlanS § 124 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura

2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa Rahvuspargis ja Natura 200 Lahemaa

loodus- ja linnualal, mistõttu on vajalik koostada eelhinnang.

Haljala Vallavalitsus jättis keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata, kuna

eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik.

Detailplaneeringu elluviimine ei ohusta Lahemaa rahvusparki, Natura 200 Lahemaa loodus-

ja linnuala ega ole vastuolus kaitse-eesmärkidega, eeldatavat olulist mõju põhja- ja

pinnaveele ei kaasne, täiendav müra ja vibratsioon tekivad ajutiselt hoone püstitamise ajal

ning planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimeste tervisele, keskkonnale ja

kultuurimälestistele.

Haljala Vallavalitsuse 16.03.2023 korraldusega nr 91 ja koostatud eelhinnanguga on

võimalik tutvuda Haljala valla veebilehel vastava detailplaneeringu materjalide pilvekaustas.

KSH algatamata jätmisega seotud materjalid on lisatud ka käesolevale kirjale.

Täiendavad küsimused seoses KSH algatamata jätmise ja koostatud KSH eelhinnanguga

tuleb edastada Haljala Vallavalitsusele meiliaadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kent Kerner

kommunikatsioonijuht

+372 5194 7655

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 16. märts 2023 nr 91

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 14.04.2021

korraldusega nr 180 üldplaneeringu kohasena. Planeeringuala suurus on ca 1500 m2.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksusele täiendava hoonestusala määramine, ehitustingimuste

seadmine planeeritavatele hoonetele, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.

Vergi külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt jääb Tihase tee 10 detailplaneeringu

koostamise kohustusega alale. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul. Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringu kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (asukoht Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301, Haljala vald; e-post

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739,

asukoht Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/1, 10412, e-post [email protected]).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja

keskkonnateenistus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ja

eelhinnanguga on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuse veebilehel.

PlanS § 124 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4

ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tihase

tee 10 maaüksus asub Lahemaa Rahvuspargis ja Natura 200 Lahemaa loodus- ja linnualal,

mistõttu on vajalik koostada eelhinnang.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ nimetatud tegevuste

hulka.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5

alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist

ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis ning loodus- ja linnualal, kuid planeeritavad

tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat

seisundit;

2. õhusaaste on tõenäoline lühiajaliselt ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu;

3. tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte;

4. pinnasele avaldatakse olulist negatiivset mõju ehitamise käigus, kuid mõjud on lokaalsed ja

lühiajalised ning negatiivse mõju vähendamiseks on võimalik kasutada täiendavaid meetmeid;

5. põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes ja planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele;

6. täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised;

7. planeeritava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või

keskkonnale, sealhulgas ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 6 esitas Haljala Vallavalitsus 07.02.2023 kirjaga nr 7-1/45-13 KSH

eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha andmiseks

Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitas omapoolsed seisukohad KSH eelhinnangule ning

otsuse eelnõule 09.03.2023 kirjaga nr 6-2/23/2673-2. Keskkonnaamet jäi seisukohale, et

planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavat olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik.

Lähtuvalt eeltoodust, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 30

lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 2 lõike 3, § 4 lõike 5, § 124 lõike 6, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22, § 33 lõiked 2-6 ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punkti 8 ning

võttes arvesse korralduse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Vergi küla Tihase tee 10 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

VERGI KÜLA TIHASE TEE 10 MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsus ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Anneli Kask

Koostamise aeg: jaanuar-veebruar 2023

Haljala 2023

2

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i §

33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust. Tihase tee 10 DP asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 Lahemaa loodus- ja

linnualal, mistõttu on tegemist vastava määruse § 15. p 8 järgse tegevusega ehk tegevus, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest ja

arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Tulenevalt eelnevast on võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina

kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise

menetluse osas.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneering käsitleb Lääne-Viru maakonna Haljala valla Vergi küla Tihase tee 10

maaüksust (katastritunnus 19101:001:0088, pindala 3019 m²) ja vajalikus ulatuses selle lähiala,

detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ning

maaüksus hoonestada. Maaüksus asub Vergi küla kirdenurgas, juurdepääs hoonestusalale on

võimalik tagada maaüksusega piirnevalt munitsipaalomandis olevalt Tihase teelt L2.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Lääne-Viru maakonna planeeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maastikuna (I klass – kõige

väärtuslikum) määratletud alale. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-

ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega. Eesti kontekstis ohustab

väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate

avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne

ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või

maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine.

3

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (e

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega

rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes

maakonnaplaneeringule.

Haljala valla üldplaneering on veel koostamise algfaasis. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku

tugialast välja võetud tihedama asustusega Vergi küla. Peamiseks eesmärgiks on parandada

rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringualal Vihula valla üldplaneering

(joonis 2).

Joonis 1. Väljavõtte Vihula valla üldplaneeringust

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub DP-ga hõlmatud ala tiheasustusalal, kus on

detailplaneering kohustuslik. Samuti jääb ala miljööväärtuslikule hoonestusalale, mille

säilitamiseks on planeeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui ülejäänud

valla territooriumile. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida piirkonna

ehitustraditsioone, planeeringuala jääb ehituskeeluvööndist välja.

Tihase tee 10 maaüksus asub Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 (edaspidi kava) kohaselt paikneb maaüksus väga

väärtuslikus külaosas (joonis 2).

4

Joonis 2. Vergi küla asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtuse, ehitusalad ja -soovitused.

Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on olemasolevate kompaktse struktuuriga külade

tihendamine ja laiendamine. Tihendamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks

ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Täpsemad ehitamise reeglid ja

juhised on üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehitamisel.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning

koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on

kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada

detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud

säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

5

Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Tihase tee 10 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksus

(pindala 3019 m²). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maaüksuse sihtotstarve

elamumaaks ning maaüksus hoonestada. Hoonestusala suurus võimaldab planeeringu

elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need selliselt, et liiga tihedalt paiknevatest

hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Maaüksuse piirinaabrid on Sagadi metskond 325 (KÜ 19101:001:0056), Tihase tee 8 (KÜ

19101:001:0087) ja Tihase tee L2 (KÜ 88701:001:0583).

3.2. Vee kasutus

Vergi külas paikneb puurkaev nr 10 (puurkaevu katastri nr 2494), kust on lubatud veevõtt

16 000 m³/a. Vett saadakse Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist (02§2013), mis

sisaldab rauda, mangaani, kloriididi ja radionukliidi. Veekogumi seisundiklassi on

veemajanduskavas hinnatud heaks. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või

immutatakse see pinnasesse.

3.3 Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Ediacara ladestu setendid, maa-

ala on lauge reljeefiga, kerge langusega ida suunas, krundi keskmine kõrgus umbes +3

m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on umbes 1 m.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt paikneb Vergi küla piirkonnas, kus radoonirisk jääb

vahemikku 50..150 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga

arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu

juhendmaterjalidele ning standardile.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Arvestades maaüksuse asukohta ja maaüksusele avalduvat tugevat inimmõju ei ole looduslik

taimestik ja loomastik märkimisväärsel tasemel säilinud. Olemasoleva kõrghaljastuse eesmärk

on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Kuna

6

krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada

lageraiet. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnil nõrgalt leetunud mullad (Lkl).

3.4.3. Veestik

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus-

ja linnualal.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016 – 2025 alusel.

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

7

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised.

3.5.2. Õhusaaste

Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm)

osas, mis on ajutine ja lokaalne.

3.5.3. Tahked jäätmed

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,

osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse

käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Ehitusega kaasnevad jäätmed

viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise

ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas.

Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke

tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt

piirkonna keskkonnataluvust.

8

3.5.4. Nõrgvesi

Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna maaüksusel ning lähiümbruses

teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.

3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1. Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel

tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. Sadevesi immutatakse krundil,

sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike

meetmetega. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

4.1.2. Mõju veestikule

Haljala soojus AS on 02.11.2022 väljastanud tehnilised tingimused planeeritud krundi

ühisveevarustusega liitumiseks. Planeeringuala piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise

võimalus puudub, kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub krundi perspektiivsest

kasutuskoormusest. Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes ja planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja

pinnaveele.

4.1.3. Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra,

vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada

oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4. Mõju kliimale

Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

9

Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata

olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne, mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Planeeringuala jääb Natura 2000 võrgustiku Lahemaa linnu- ja loodusala territooriumile.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes

ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole

võimalik kaitse-eesmärke saavutad.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 24 on Natura 2000

võrgustiku linnualaks esitatud Lahemaa linnuala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. Lahemaa

linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liike planeeringualal ei esine. Seega linnuala kaitse-

eesmärkide suunas liikumist, liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Seega

ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 167 on Natura 2000

võrgustiku loodusalaks esitatud Lahemaa loodusala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. EELIS

andmete (01.02.2023) kohaselt ei ole planeeringualal inventeeritud elupaigatüüpe ega

kaitsealuseid liike.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt

ebasoodsat mõju Natura alale.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Planeeringu ala mõjualas on menetletud järgmisi detailplaneeringuid, mis ei ole üldplaneeringut

muutvad: Tüllikese kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (menetluses) ja Pihlaka maaüksuse

detailplaneering (kehtiv alates 23.11.2017). Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu (käesoleva

detailplaneeringu koostamise perioodil kehtivad lähiaadressid – Tihase tee 9 ja Tihase

tee 11) planeeritud hooned jäävad planeeringualast vähemalt 100 m kaugusele loodesse ja

läände. Kuna planeeringuala ja Pihlaka maaüksuse detailplaneeringuga planeeritud hoonete

vahele jääb mitu krunti ja palju olemasolevaid hooneid, siis puuduvad kehtivas

detailplaneeringus asjaolud, millega peaks käesoleva detailplaneeringu koostamise raames

arvestama. Tihase tee 10 maaüksuse näol on tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas oma hinnangu (23.12.2020 nr 7-9/20/20575-2), mille kohaselt on Tihase

tee 10 maaüksuse hoonestamine väljaspool ehituskeeluvööndit (u 1500 m² osa maaüksuse

pindalast, laius 20–24 m, pikkus u 55 m) võimalik ega ohusta kaitseala looduse ja

kultuuripärandi kaitse-eesmärke.

10

Kokkuvõte

Käesolevas eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas Tihase tee

10 maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid

keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel)

alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu

läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse

käigus.