| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/7077 |
| Registreeritud | 04.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Otepää Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Otepää Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Detailplaneeringu arvamus
Teatasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK), et on algatatud detailplaneering
Otepää vallas kinnistule Silva.
Detailplaneeringu ala maaüksusel Silva (55701:001:1048) piirneb RMK hallatava
maaüksusetega Aakre metskond 62 (Nüpli järv https://register.keskkonnaportaal.ee) tunnusega
63602:002:1990.
RMK esitab ettepanekud alljärgnevalt:
1. Nüpli järv on avalikult kasutatav veekogu, järve kallasrajal tagada igaühele kasutus;
2. Purde, silla või muu veekogu veealale ehitatav ehitis kooskõlastada täiendavalt.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et Aakre metskond 62 katastriüksus asub Otepää Looduspargi Otepää
piiranguvööndis, Nüpli järve kalda piiranguvööndis ning sellest tulenevalt tuleb tegevus
katastriüksusel kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kelleks on Keskkonnaamet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt
Risto Sepp
Valgamaa metsaülem
513 0147 [email protected]
Lp Jaanus Barkala
Otepää Vallavalitsus
Teie 27.12.2022 nr 6-7/3487
Meie (digtaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2022/7077
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
XXXX
XXX
N
S
135.37
126.64
128.75
135.34
135.33
135.11
135.57
136.14
136.33 136.63
136.05 135.86
134.03
134.92
1 3 4 .7
8
135 .04
1 3 4 .8
8
134.40
134.12
134.22
134.42
134.67
134.60
134.34
134.58
134.53
134.02
135.01
129.69
129.49
130.73
132.93
134.20
13 2 .3
0
13 2.
18
13 2.
15
13 2 .2
6
133.19 133.26
133.43
133.41132.94
1 3 5 .7
8
1 3 5 .7
3
1 3 5 .5
3
135.54
135.44
135.38
135.34
135.34
1 3 4 .7
9
1 3 4 .9
4
1 3 4 .8
6
134.56 134.22
1 3 3 .5
8 1 3 4 .2
0 1 3 4 .2
4
1 3 4 .2
5
1 3 4 .0
9
134.32
133.87
133.69
13 3 .9
7
1 3 3 .8
1
1 3 3 .9
2
1 3 3 .7
9
1 3 3 .6
8
1 3 2 .5
6
131.99
131.93
131.85
131.84
131.77
1 3 3 .6
1
1 3 3 .7
1
1 3 3 .5
6
1 3 3 .4
1
1 3 3 .5
1
1 3 3 .3
3
1 3 3 .2
5
132.70
1 3 1 .7
2
1 3 3 .2
3
1 3 3 .1
2130.81 130.83 129.46
1 3 3 .3
3
1 3 3 .1
6
1 3 1 .5
5
1 3 3 .4
0 1 3 3 .4
4
1 3 3 .4
5
1 3 3 .2
8
1 3 3 .4
6
1 3 3 .8
6 1 3 3 .9
4
1 3 4 .1
1
1 3 4 .1
0
1 3 4 .7
81 3 4 .6
5
1 3 5 .8
5
138.29
144.78
148.14
136.10
148.47 149.66
150.54
144.39 142.57
142.70
142.26
137.44
136.32
136.83
136.50
133.71
13 1. 8 3
1 3 1 .7
6
13 1. 4 7
1 3 1 .1
4
1 3 1 .2
4
13 1. 5 2
132.61
133.38
133.99
133.60
134.63
132.53 132.26
131.96131.83
131.61
131.06
131.31
131.37
132.36
132.09
132.67
132.93
134.95
134.90
133.51
133.72137.20
140.76
144.84146.08
146.20
151.22
151.34
148.97
147.55
146.52
147.40
146.51
146.04
145.33
143.66
140.80
139.81 138.05
137.17
135.97133.88
132.15
133.02
135.36
133.84
132.65
132.01
131.14
131.92
132.20
131.88
1 3 1 .5
8
1 3 1 .7
2 1 3 0 .8
3
1 3 0 .7
4
1 3 0 .4
9
1 3 0 .5
7
1 3 0 .3
5
1 3 0 .3
0
130.54
131.52
1 3 1 .7
4
131.88
131.65
131.83
1 3 1 .8
1
132.03
1 3 0 .5
0
131.45
132.00 1 3 1 .7
3 1 3 0 .8
5 1 3 1 .6
4
131.93
1 3 0 .5
0
1 3 0 .3
7
1 3 0 .2
4
1 3 0 .3
6
1 3 2 .0
2
132.05
131.76
129.82
128.96
133.81
135.49 136.05
137.86
138.04
140.36
141.43 140.52
140.69
141.61
142.13
143.41
145.35
146.01
145.98
146.88
146.63
146.46
145.79
144.86
144.45
141.09
141.12
142.17 138.91
136.85
136.61
135.70
141.65
142.29
142.37
143.78
146.21
147.12
145.71
148.11
149.11
150.16
148.74
145.62
144.71
145.80
146.17
147.31
148.78 150.17
150.03
148.42
144.93
127.46
127.89
128.11
128.66
127.72
127.06
127.57
126.53
127.34
128.54
12 8.
51
129.06
129.22
129.56
12 9.
28
12 9.
39 129.70
12 8.
40
127.62
126.68
126.52
126.56
127.00 127.16
127.65
12 8 .1 912
9. 10
129.46
128.59
12 8.
46
129.60
12 9 .2
7
142.54
143.14
146.03
148.89
151.80
145.88
127.64
127.61
127.75
127.67
127.71
128.19
127.99
127.99 128.31
128.65
127.31126.92126.82
127.25
128.17
128.63
129.15
128.70
128.54
130.12
130.37
131.91 131.91
132.13
130.26
129.07
128.36 127.76127.58
125.55
125.57
125.53
126.46
126.83
Veepind 10.02.2021 H= 125,54
Tõkkepuu
TP
pinnas
ki ll.
murdunud
kil .
"7624"AJ
4768 JK
153179LK
10 k V õ
h u liin
10 k V õ
h u liin
De1000 Bet133,32 129,46-129,99
S a n g a s t e
O te
p ä ä
k r .
A
NÜPLI JÄRV
144
12 7
128
12 9
130
131
132
13 3
134
13 4
13 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
13 9
14 0
14 1
14 2
14 3
144
144
145
145
146
146
147
14 7
148
14 8
149
14 9
150
15 0
151
1 5 1
15 2
1 5 2
15 3
15 3
154
15 4
15 5
15 5
15 6
1 5 6
15 7
15 7
15 8
15 8
15 9
1 5 9
160
16 0
161
16 1
162
16 2
163
1 6 3
164
16 4
16 5
16 5
16 6
167 16
8
1 3 2
13 2
1 3 3
1 3 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 9
1 4 0
1 4 1
1 4 2
1 4 3
1 4 4
1 4 5
1 4 6
1 4 8
1 4 9
1 5 1
1 5 2
1 5 3
1 5 4
15 5
1 5 6
1 5 7
1 5 8
1 5 9
1 6 0
1 6 1
1 6 3
1 6 4
1 6 5
16 6
16 7
1 6 8
16 9
1 7 0
1 7 1
X= 6435850
Y =
6 4
7 8
5 0
X= 6435900
Y =
6 4
8 0 5
0
X= 6435600
Y =
6 4
8 0 5
0
X= 6435550
Y =
6 4
7 9
0 0
veetrassi ja pumpla toitekaabli asukoht orienteeruv
m aa
ki vi m
üü ri d
oj a
131.12
130.26
129.44
136.52
137.99
139.96 139.91
141.43
142.86
140.09
142.09
144.21
128.89
130.21
130.41
130.81
130.51
129.88
129.00
127.99
1 2 7 .4
0
1 2 6 .7
6
1 2 7 .2
7 1 2 7 .2
8
1 2 6 .8
2
1 2 7 .3
6
127.78
128.22
128.42
128.40
128.22
128.24
12 7 .7
7
12 8 .2
4 12
7 .3
4
1 2 7 .3
5
1 2 7 .3
3 1 2 7 .7
1
1 2 8 .1
1
128.54
128.10
1 2 7 .5
8
1 2 7 .7
1
1 2 7 .1
3
1 2 7 .1
2
1 2 7 .7
1
127.91
127.76
127.65
12 7 .5
912 7 .0
5
12 7 .6
7
128.11
127.94
127.58
127.52
1 2 7 .3
7 1 2 7 .2
9
1 2 6 .9
9 1 2 6 .9
0
1 2 7 .3
7 1 2 7 .4
6
127.96
128.41
128.64
128.90
129.27 128.71
129.85
1 2 9 .9
9
1 3 0 .1
2
1 2 9 .8
5
1 2 9 .7
9
1 2 9 .5
7
1 2 9 .6
6
1 2 9 .5
6 1 2 9 .4
7
129.23
129.28
1 2 9 .4
8
12 9 .5
3
1 2 9 .3
4
129.26
128.67
128.50
128.19
127.85
127.40
127.39
127.42
127.24
127.13
126.89
126.32
126.24126.37
125. 99
126.00
125 .68
126.09
126.42
127.29
127.52
12 7.
76
12 8 .1 7
12 8 .5
5
12 8 .8
9
12 9 .1 2
12 9 .1 1
12 9 .3
8 12
9 .5
7 12
9 .7
6
129.03
128.74
128.30
127.87
127.46
127.05
127.16 127.11
127.15
127.18
127.39127.22
127.45
127.47
127.55
127.84127.98
128.27
128.14
127.80
128.26
128.56
128.80
129.01
129.30
141.66 140.17
144.66
144.42
144.29
144.20
143.37
143.56
143.68
141.97
140.34
140.15
141.36
139.70
137.64 136.70
136.23
136.21
136.87
138.26
138.95
139.83
138.49
138.10
137.14
136.93
137.02
135.89
135.74
134.91
134.51
133.88
137.38
139.07 138.73
141.55
143.06
144.34
144.37 143.06
142.00
140.18
140.32
136.60
135.55
135.07 134.45
134.98
134.95
134.37
133.50
129.49
129.85
130.22
130.04
130.08
130.23
130.38
130.69
133.52
134.13
133.59
133.00
132.88
133.83
133.16
132.59
132.37
132.42
136.82
137.49
140.53
142.68
142.96
144.70
141.66 139.86
140.91
139.29
138.30
137.04
135.10
135.04
137.09
139.14
139.51 137.23
136.24
136.82 136.04
132.91
133.28
133.54
129.25
k r .
1 2 8
1 2 9
12 9
1 3 0
13 0
1 3 1
1 3 1
1 3 2
1 3 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 9
1 4 0
1 4 1
14 2
1 4 3
1 2 8
1 3 0
1 3 1
1 3 2
1 3 3
1 3 4
13 51
3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 91
4 0
1 4 1
1 4 2
1 4 3
1 4 4
1 2 9
128
1 4 4
1 4 3
1 4 2
1 4 1
1 4 0
1 3 9
1 3 8
1 3 7
1 3 6
1 3 5
1 3 4
1 3 3
13 2
13 1
13 0
128.95
129.85
129.95
128.64
129.54
129.32
128.66
127.24
126.95
126.75
126.27
126.19
126.37
126.44
126.83
126.48
126.06
125.81
126.02 125.80 126.07
126.68
126.99
126.26
125.99
126.13
126.48
126.53
126.53
126.70 127.02
126.37
126.27
128.62
127.34
130.14
132.23
133.45 132.98 132.51
131.15
130.70
130.36
130.02
131.94
130.25
129.01
128.65
128.96
125.95
126.04
126.01 125.99
126.17
125.89
125.85
125.88
126.08
125.87 125.82
125.91
126.49
126.53
125.97
126.06
126.12
126.12
126.54
126.80
126.53
126.56
126.61
126.73
127.24
127.62
129.39
129.96
129.30
128.36
127.73
127.34
127.39
127.38
127.58
127.75
128.02
129.32
131.08
131.33
131.50
132.51
135.46
136.17
134.97
135.02
134.63
133.94
132.39
132.34
131.55
130.67
130.07
130.27
130.23
129.46
129.58
129.82
130.60
130.61
130.19
129.82
129.14
128.44
128.55
129.00
128.23
128.65
129.31
129.15
128.95
128.30
128.35
128.74
129.08
129.58
129.76
130.82
130.49
130.00
130.58
130.97
131.52
131.84
131.34
130.81
131.64
131.57
131.87
132.50
133.64
133.20
134.11
135.67
135.43
1 2 6 .9
9
1 2 7 .1
1
1 2 7 .0
4
1 2 6 .9
6
127
De160PL
127,60 TORU PÕHI
Tp
Tp
Tp
1 2 8 .1
5
1 2 8 .0
2
1 2 7 .5
7
1 2 8 .5
2
1 2 7 .8
6
1 2 8 .5
1
12
6 .3
0
12
6 .0
6
12
5 .7
2
1 26 .0
6
1 25 .65
12 5.8
3
12 5.4
8
12 5.8
7
12 5.7
3
12 5.4
7
12 5.9
2 125
.79
125. 64
125.9 5
125.74
125.6 5
125.9 0
12 5.8
8
12 5.6
5
12 6.0
8
125. 66
125.59
125.67
125.58
125.51 125.56
125.53
125.56
125.61
125.53
1 2 5 .5
4
1 2 5 .5
3
1 2 5 .5
3
1 2 5 .5
6
1 2 5 .5
4
12
5 .5
4
1 2 5 .5
9
1 2 5 .5
4
12 7
126
13 3
132
131
130
129
12 8
127
126
126
126
126
1 2 7
131
130
12 9
1 3 0
1 2 9
13 1
13 2
13 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 4 7
3.34 ha
Maatulundusmaa 100%
55701:001:1048
Silvia
4.31 ha
Maatulundusmaa 100%
63602:002:1740
Saaretipu
48 m²
Tootmismaa 100%
63602:002:1810
Tedremäe alajaama
4.98 ha
Kaitsealune maa 100%
55701:001:1055
Tedremäe
28.84 ha
Veekogude maa 100%
63602:002:1990
Aakre metskond 62
1 040 m² Transpordimaa 100%
55701:001:1049 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee
8.72 ha Transpordimaa 100%
63602:002:1531 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee
T u g im
a a n te e n r 4
6 T
a tra - O
te p ä ä - S
a n g a s te
LEPPEMÄRGID:
Nüpli järve kalda piiranguvöönd 100 m
Nüpli järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Nüpli järve kallasraja ulatus 4 m
Nüpli järve kalda veekaitsevöönd 10 m
Veekogu veepiir (ETAK, vt märkus 3)
Veekogu (järv/kraav) mõõdistusaegne piir
Tugimaantee kaitsevöönd 30 m
Veetrass koos kaitsevööndiga
Elektri õhu- või maakaabelliin koos kaitsevööndiga
Juurdepääs krundile
Olemasolev mets (ETAK, vt märkus 3)
Olemasolev tee
sihtotstarve ja pindala
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
30 cm.caKatastripiirid ja -andmed on seisuga 19.12.2022. Lumekihi paksus mõõdistamise ajal
3,47 ha.caPlaneeringuala pindala on
3. ETAK andmed on alla laetud ja joonisele kantud 08.04.2021.
topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 012/21). Mõõtkava on 1 : 500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo (litsents nr 147 MA-k) poolt veebruaris 2021 mõõdistatud
1. Planeeringualaks on Silvia katastriüksus ja selle lähiala.
Märkused:
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht
Jaana Veskimeister
Koostaja
Jaana Veskimeister
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
tel 740 9800
1:500
19.12.2022
Nüpli küla Otepää valdSelista Haldus OÜ
21003900
3.47 ha
Maatulundusmaa 100%
63602:002:1800
Silvia
Tugijoonis
DETAILPLANEERING
Silvia katastriüksuse ja lähiala
2
N
S
135.37
126.64
128.75
135.34
135.33
135.11
135.57
136.14
136.33 136.63
136.05 135.86
134.03
134.92
1 3 4 .7
8
135 .04
1 3 4 .8
8
134.40
134.12
134.22
134.42
134.67
134.60
134.34
134.58
134.53
134.02
135.01
129.69
129.49
130.73
132.93
134.20
13 2 .3
0
13 2.
18
13 2.
15
13 2 .2
6
133.19 133.26
133.43
133.41132.94
1 3 5 .7
8
1 3 5 .7
3
1 3 5 .5
3
135.54
135.44
135.38
135.34
135.34
1 3 4 .7
9
1 3 4 .9
4
1 3 4 .8
6
134.56 134.22
1 3 3 .5
8 1 3 4 .2
0 1 3 4 .2
4
1 3 4 .2
5
1 3 4 .0
9
134.32
133.87
133.69
13 3 .9
7
1 3 3 .8
1
1 3 3 .9
2
1 3 3 .7
9
1 3 3 .6
8
1 3 2 .5
6
131.99
131.93
131.85
131.84
131.77
1 3 3 .6
1
1 3 3 .7
1
1 3 3 .5
6
1 3 3 .4
1
1 3 3 .5
1
1 3 3 .3
3
1 3 3 .2
5
132.70
1 3 1 .7
2
1 3 3 .2
3
1 3 3 .1
2130.81 130.83 129.46
1 3 3 .3
3
1 3 3 .1
6
1 3 1 .5
5
1 3 3 .4
0 1 3 3 .4
4
1 3 3 .4
5
1 3 3 .2
8
1 3 3 .4
6
1 3 3 .8
6 1 3 3 .9
4
1 3 4 .1
1
1 3 4 .1
0
1 3 4 .7
81 3 4 .6
5
1 3 5 .8
5
138.29
144.78
148.14
136.10
148.47 149.66
150.54
144.39 142.57
142.70
142.26
137.44
136.32
136.83
136.50
133.71
13 1. 8 3
1 3 1 .7
6
13 1. 4 7
1 3 1 .1
4
1 3 1 .2
4
13 1. 5 2
132.61
133.38
133.99
133.60
134.63
132.53 132.26
131.96131.83
131.61
131.06
131.31
131.37
132.36
132.09
132.67
132.93
134.95
134.90
133.51
133.72137.20
140.76
144.84146.08
146.20
151.22
151.34
148.97
147.55
146.52
147.40
146.51
146.04
145.33
143.66
140.80
139.81 138.05
137.17
135.97133.88
132.15
133.02
135.36
133.84
132.65
132.01
131.14
131.92
132.20
131.88
1 3 1 .5
8
1 3 1 .7
2 1 3 0 .8
3
1 3 0 .7
4
1 3 0 .4
9
1 3 0 .5
7
1 3 0 .3
5
1 3 0 .3
0
130.54
131.52
1 3 1 .7
4
131.88
131.65
131.83
1 3 1 .8
1
132.03
1 3 0 .5
0
131.45
132.00 1 3 1 .7
3 1 3 0 .8
5 1 3 1 .6
4
131.93
1 3 0 .5
0
1 3 0 .3
7
1 3 0 .2
4
1 3 0 .3
6
1 3 2 .0
2
132.05
131.76
129.82
128.96
133.81
135.49 136.05
137.86
138.04
140.36
141.43 140.52
140.69
141.61
142.13
143.41
145.35
146.01
145.98
146.88
146.63
146.46
145.79
144.86
144.45
141.09
141.12
142.17 138.91
136.85
136.61
135.70
141.65
142.29
142.37
143.78
146.21
147.12
145.71
148.11
149.11
150.16
148.74
145.62
144.71
145.80
146.17
147.31
148.78 150.17
150.03
148.42
144.93
127.46
127.89
128.11
128.66
127.72
127.06
127.57
126.53
127.34
128.54
12 8.
51
129.06
129.22
129.56
12 9.
28
12 9.
39 129.70
12 8.
40
127.62
126.68
126.52
126.56
127.00 127.16
127.65
12 8 .1 912
9. 10
129.46
128.59
12 8.
46
129.60
12 9 .2
7
142.54
143.14
146.03
148.89
151.80
145.88
127.64
127.61
127.75
127.67
127.71
128.19
127.99
127.99 128.31
128.65
127.31126.92126.82
127.25
128.17
128.63
129.15
128.70
128.54
130.12
130.37
131.91 131.91
132.13
130.26
129.07
128.36 127.76127.58
125.55
125.57
125.53
126.46
126.83
Veepind 10.02.2021 H= 125,54
Tõkkepuu
TP
pinnas
ki ll.
murdunud
kil .
"7624"AJ
4768 JK
153179LK
10 k V õ
h u liin
10 k V õ
h u liin
De1000 Bet133,32 129,46-129,99
S a n g a s t e
O te
p ä ä
k r .
A
NÜPLI JÄRV
144
12 7
128
12 9
130
131
132
13 3
134
13 4
13 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
13 9
14 0
14 1
14 2
14 3
144
144
145
145
146
146
147
14 7
148
14 8
149
14 9
150
15 0
151
1 5 1
15 2
1 5 2
15 3
15 3
154
15 4
15 5
15 5
15 6
1 5 6
15 7
15 7
15 8
15 8
15 9
1 5 9
160
16 0
161
16 1
162
16 2
163
1 6 3
164
16 4
16 5
16 5
16 6
167 16
8
1 3 2
13 2
1 3 3
1 3 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 9
1 4 0
1 4 1
1 4 2
1 4 3
1 4 4
1 4 5
1 4 6
1 4 8
1 4 9
1 5 1
1 5 2
1 5 3
1 5 4
15 5
1 5 6
1 5 7
1 5 8
1 5 9
1 6 0
1 6 1
1 6 3
1 6 4
1 6 5
16 6
16 7
1 6 8
16 9
1 7 0
1 7 1
X= 6435850
Y =
6 4
7 8
5 0
X= 6435900
Y =
6 4
8 0 5
0
X= 6435600
Y =
6 4
8 0 5
0
X= 6435550
Y =
6 4
7 9
0 0
veetrassi ja pumpla toitekaabli asukoht orienteeruv
m aa
ki vi m
üü ri d
oj a
131.12
130.26
129.44
136.52
137.99
139.96 139.91
141.43
142.86
140.09
142.09
144.21
128.89
130.21
130.41
130.81
130.51
129.88
129.00
127.99
1 2 7 .4
0
1 2 6 .7
6
1 2 7 .2
7 1 2 7 .2
8
1 2 6 .8
2
1 2 7 .3
6
127.78
128.22
128.42
128.40
128.22
128.24
12 7 .7
7
12 8 .2
4 12
7 .3
4
1 2 7 .3
5
1 2 7 .3
3 1 2 7 .7
1
1 2 8 .1
1
128.54
128.10
1 2 7 .5
8
1 2 7 .7
1
1 2 7 .1
3
1 2 7 .1
2
1 2 7 .7
1
127.91
127.76
127.65
12 7 .5
912 7 .0
5
12 7 .6
7
128.11
127.94
127.58
127.52
1 2 7 .3
7 1 2 7 .2
9
1 2 6 .9
9 1 2 6 .9
0
1 2 7 .3
7 1 2 7 .4
6
127.96
128.41
128.64
128.90
129.27 128.71
129.85
1 2 9 .9
9
1 3 0 .1
2
1 2 9 .8
5
1 2 9 .7
9
1 2 9 .5
7
1 2 9 .6
6
1 2 9 .5
6 1 2 9 .4
7
129.23
129.28
1 2 9 .4
8
12 9 .5
3
1 2 9 .3
4
129.26
128.67
128.50
128.19
127.85
127.40
127.39
127.42
127.24
127.13
126.89
126.32
126.24126.37
125. 99
126.00
125 .68
126.09
126.42
127.29
127.52
12 7.
76
12 8 .1 7
12 8 .5
5
12 8 .8
9
12 9 .1 2
12 9 .1 1
12 9 .3
8 12
9 .5
7 12
9 .7
6
129.03
128.74
128.30
127.87
127.46
127.05
127.16 127.11
127.15
127.18
127.39127.22
127.45
127.47
127.55
127.84127.98
128.27
128.14
127.80
128.26
128.56
128.80
129.01
129.30
141.66 140.17
144.66
144.42
144.29
144.20
143.37
143.56
143.68
141.97
140.34
140.15
141.36
139.70
137.64 136.70
136.23
136.21
136.87
138.26
138.95
139.83
138.49
138.10
137.14
136.93
137.02
135.89
135.74
134.91
134.51
133.88
137.38
139.07 138.73
141.55
143.06
144.34
144.37 143.06
142.00
140.18
140.32
136.60
135.55
135.07 134.45
134.98
134.95
134.37
133.50
129.49
129.85
130.22
130.04
130.08
130.23
130.38
130.69
133.52
134.13
133.59
133.00
132.88
133.83
133.16
132.59
132.37
132.42
136.82
137.49
140.53
142.68
142.96
144.70
141.66 139.86
140.91
139.29
138.30
137.04
135.10
135.04
137.09
139.14
139.51 137.23
136.24
136.82 136.04
132.91
133.28
133.54
129.25
k r .
1 2 8
1 2 9
12 9
1 3 0
13 0
1 3 1
1 3 1
1 3 2
1 3 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 9
1 4 0
1 4 1
14 2
1 4 3
1 2 8
1 3 0
1 3 1
1 3 2
1 3 3
1 3 4
13 51
3 6
1 3 7
1 3 8
1 3 91
4 0
1 4 1
1 4 2
1 4 3
1 4 4
1 2 9
128
1 4 4
1 4 3
1 4 2
1 4 1
1 4 0
1 3 9
1 3 8
1 3 7
1 3 6
1 3 5
1 3 4
1 3 3
13 2
13 1
13 0
128.95
129.85
129.95
128.64
129.54
129.32
128.66
127.24
126.95
126.75
126.27
126.19
126.37
126.44
126.83
126.48
126.06
125.81
126.02 125.80 126.07
126.68
126.99
126.26
125.99
126.13
126.48
126.53
126.53
126.70 127.02
126.37
126.27
128.62
127.34
130.14
132.23
133.45 132.98 132.51
131.15
130.70
130.36
130.02
131.94
130.25
129.01
128.65
128.96
125.95
126.04
126.01 125.99
126.17
125.89
125.85
125.88
126.08
125.87 125.82
125.91
126.49
126.53
125.97
126.06
126.12
126.12
126.54
126.80
126.53
126.56
126.61
126.73
127.24
127.62
129.39
129.96
129.30
128.36
127.73
127.34
127.39
127.38
127.58
127.75
128.02
129.32
131.08
131.33
131.50
132.51
135.46
136.17
134.97
135.02
134.63
133.94
132.39
132.34
131.55
130.67
130.07
130.27
130.23
129.46
129.58
129.82
130.60
130.61
130.19
129.82
129.14
128.44
128.55
129.00
128.23
128.65
129.31
129.15
128.95
128.30
128.35
128.74
129.08
129.58
129.76
130.82
130.49
130.00
130.58
130.97
131.52
131.84
131.34
130.81
131.64
131.57
131.87
132.50
133.64
133.20
134.11
135.67
135.43
1 2 6 .9
9
1 2 7 .1
1
1 2 7 .0
4
1 2 6 .9
6
127
De160PL
127,60 TORU PÕHI
Tp
Tp
Tp
1 2 8 .1
5
1 2 8 .0
2
1 2 7 .5
7
1 2 8 .5
2
1 2 7 .8
6
1 2 8 .5
1
12
6 .3
0
12
6 .0
6
12
5 .7
2
1 26 .0
6
1 25 .65
12 5.8
3
12 5.4
8
12 5.8
7
12 5.7
3
12 5.4
7
12 5.9
2 125
.79
125. 64
125.9 5
125.74
125.6 5
125.9 0
12 5.8
8
12 5.6
5
12 6.0
8
125. 66
125.59
125.67
125.58
125.51 125.56
125.53
125.56
125.61
125.53
1 2 5 .5
4
1 2 5 .5
3
1 2 5 .5
3
1 2 5 .5
6
1 2 5 .5
4
12
5 .5
4
1 2 5 .5
9
1 2 5 .5
4
12 7
126
13 3
132
131
130
129
12 8
127
126
126
126
126
1 2 7
131
130
12 9
1 3 0
1 2 9
13 1
13 2
13 3
1 3 4
1 3 5
1 3 6
1 4 7
3.34 ha
Maatulundusmaa 100%
55701:001:1048
Silvia
4.31 ha
Maatulundusmaa 100%
63602:002:1740
Saaretipu
48 m²
Tootmismaa 100%
63602:002:1810
Tedremäe alajaama
4.98 ha
Kaitsealune maa 100%
55701:001:1055
Tedremäe
28.84 ha
Veekogude maa 100%
63602:002:1990
Aakre metskond 62
1 040 m² Transpordimaa 100%
55701:001:1049 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee
8.72 ha Transpordimaa 100%
63602:002:1531 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee
3.5
Bussipeatus
(põhimõtteline)
Parkla
4
4
4
4
40
N ä h ta
v u s k o lm
n u rk 7
x 2 0 0
N ä h ta
v u s k o lm
n u rk 7
x 3 2 0
13 .3
T u g im
a a n te e n r 4
6 T
a tra - O
te p ä ä - S
a n g a s te
supluskoht
projekteeritud
Varem
Liivaala
võimalus selgub projekteerimisel
asukoht ning hüdrandi rajamise
Vee- ja kanalisatsioonitorustike
Põhimõtteline lahendus:
H
asuva Otepää - Vidrike lõigu rekonstrueerimine.
4. Projekteeritud tee on joonisele kantud arvestades põhiprojekti nr 20180069 Tugimaantee 46 Tatra - Otepää - Sangaste km 26,875-33,473
3. ETAK andmed on alla laetud ja joonisele kantud 08.04.2021.
30 cm.caKatastripiirid ja -andmed on seisuga 19.12.2022. Lumekihi paksus mõõdistamise ajal
topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 012/21). Mõõtkava on 1 : 500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo (litsents nr 147 MA-k) poolt veebruaris 2021 mõõdistatud
3,47 ha.ca1. Planeeringualaks on Silvia katastriüksuse ja selle lähiala. Planeeringuala pindala on
Märkused:
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht
Jaana Veskimeister
Koostaja
Jaana Veskimeister
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
tel 740 9800
LEPPEMÄRGID:
1:500
19.12.2022
Nüpli küla Otepää valdSelista Haldus OÜ
21003900
3.47 ha
Maatulundusmaa 100%
63602:002:1800
Silvia
DETAILPLANEERING
Silvia katastriüksuse ja lähiala
3
1
2
EHITUSÕIGUSE TABEL:
9,00 m suht. kõrgus: maksimaalne
lubatud Hoonete
800 m² pind*:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
10 krundil**:
arv lubatud suurim
Hoonete
*Lisandub rajatisealune pind (autode varjualused) kuni 200 m² **Lisanduvad rajatised, mille all mõistetakse autode varjualuseid
Krunt nr 2
EHITUSÕIGUSE TABEL:
25 959 m² Krundi pindala
Krunt nr 1
Krundi kasutamise sihtotstarve:
ei hoonestata suht. kõrgus: maksimaalne
lubatud Hoonete
ei hoonestata pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
ei hoonestata krundil:
arv lubatud suurim
Hoonete
7 434 m² Krundi pindala
korterelamu maa (EK)
majutushoone maa (ÄM);
Krundi kasutamise sihtotstarbed:
1
Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
muu looduslik maa (ML)
liitumiskilp
elektri
Olemasolev
H
ja paadisillale; põhim.)
(juurdepääs krundile nr 2, Tedremäe alajaamale
Planeeritud servituudi seadmise vajadus
ja parklale, põhim.)
(avaliku juurdepääsu tagamine kallasrajale
Planeeritud servituudi seadmise vajadus
Planeeritud maakütte ala (põhim.)
Planeeritud veetorustik (põhim.)
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (põhim.)
Planeeritud hüdrant (põhim.)
Planeeritud omapuhasti 5 m kujaga (põhim.)
Planeeritud puurkaev 10 m hooldusalaga (põhim.)
servituudiala/kaitsevööndiga
ümberehitus (viimine maakaablisse, põhim.)
Planeeritud ol.ol keskpinge õhuliini persp.
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
Planeeritud paadisild/purre
Planeeritud jalakäijate tee maantee ääres (põhim.)
Planeeritud jalakäijate avalik juurdepääs järveni
Planeeritud tee/parkla piirjoon (põhim.)
Projekteeritud tee piirjoon (vt märkus 4)
Nüpli järve kalda piiranguvöönd 100 m
Nüpli järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Nüpli järve kallasraja ulatus 4 m
Nüpli järve kalda veekaitsevöönd 10 m
Veekogu veepiir (ETAK, vt märkus 3)
Veekogu (järv/kraav) mõõdistusaegne piir
Tugimaantee külgnähtavus 20 m
Tugimaantee kaitsevöönd 30 m
Veetrass servituudiala/kaitsevööndiga
Elektri maakaabelliin servituudiala/kaitsevööndiga
Juurdepääs krundile
Olemasolev mets (ETAK, vt märkus 3)
Olemasolev tee
sihtotstarve ja pindala
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21003900 Tartu 2021-2022
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Otepää Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Selista Haldus OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
V e
rs io
o n 1
9 .1
2 .2
0 2
2 /// T
ö ö
n r 2
1 0
0 3
9 0 0
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI ......................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................ 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .............................................................. 6
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ......................................... 6 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ...................................................................... 9 2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid ... 13
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................... 14
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 14 3.2 Krundi hoonestusala ....................................................................................................................... 14 3.3 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 14 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 15 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 3.6 Haljastus ja heakord ....................................................................................................................... 17 3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine .................................................................................... 18 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 18 3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 18 3.8.2 Elektrivarustus ............................................................................................................................. 19 3.8.3 Soojavarustus .............................................................................................................................. 19 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ................................................................................................... 20 3.9 Tuleohutus ..................................................................................................................................... 20 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ................................................................................. 21 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 21 3.11.1 Heitvee ärajuhtimine .................................................................................................................. 21 3.11.2 Jäätmed..................................................................................................................................... 21 3.11.3 Energiatõhusus ......................................................................................................................... 22 3.11.4 Radoon ...................................................................................................................................... 22 3.11.5 Insolatsioon ............................................................................................................................... 22 3.11.6 Müra ja vibratsioon .................................................................................................................... 23 3.11.7 Tegevus Nüpli järve kaldal ........................................................................................................ 24 3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 25 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................ 25 3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 25 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 26
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ........... 29
C - JOONISED ............................................................................................................ 31
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale
majutusasutuse ja korterelamute ning neid teenindavate rajatiste ehitusõiguse andmiseks.
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Otepää Vallavalitsuse 01.02.2021
korraldus nr 2-3/48 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja korraldu e lisana
kinnitatud lähteseisukohad.
Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ poolt
veebruaris 2021 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 012/21). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava
1:500. Katastripiirid on seisuga 28.01.2021. Lumekihi paksus mõõdistamise ajal ca 30 cm.
Detailplaneeringu koostamisel kuulub asjakohases sisus arvestamisele:
Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää val la arengukava 2019 – 2028;
Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017);
Otepää valla üldplaneering (2013);
Eksperthinnang Otepää loodusalale jääva Silvia maaüksuse (63602:002:1800)
metsaelupaigatüüpide seisundi kohta (OÜ Metsamutt (Anneli Palo), 2020);
Otepää vallas Nüpli külas Silvia maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 19003340);
Tugimaantee 46 Tatra - Otepää - Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää - Vidrike
lõigu rekonstrueerimine (Skepast&Puhkim OÜ, põhiprojekt nr 20180069);
Iffi, Sulli, Olli ja Tedre kinnistute detailplaneering (2005);
Väike-Munamäe puhkekeskuse detailplaneering (1997);
Alamäe kinnistu detailplaneering (2007);
Asjakohased õigusaktid ja standardid.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid
lahenduse koostamisel.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet.
6 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringualaks on Silvia katastriüksus, selle keskele jääv Tedremäe alajaama katastriüksus, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksus (55701:001:1049) ja piirnev 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse (63602:002:1531) ala mahasõidu ümbruses. Planeeringuala pindala on ca 3,47 ha. Planeeringuala maaüksuste andmeid vt tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala maaüksuste andmed
Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Silvia 55701:001:1048 3,34 ha Maatulundusmaa 100%
Tedremäe alajaama 63602:002:1810 48 m² Tootmismaa 100%
46 Tatra-Otepää-
Sangaste tee 55701:001:1049 1 040 m² Transpordimaa 100%
46 Tatra-Otepää-
Sangaste tee 63602:002:1531
Kogupindala 8,72 ha,
planeeringualas ca 300 m² Transpordimaa 100%
Planeeringuala asub Nüpli järve ja tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää – Sangaste vahelisel alal ca 1,5 km kaugusel Otepää linnast.
Juurdepääs planeeringualale toimub tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää – Sangaste 28,382 km asuvalt ristumiskohalt.
Silvia katastriüksuse keskel paiknevad kivihoone varemed. Ehitisregistri andmetel on katastriüksus varasemalt olnud hoonestatud elamu, küüni, lauda ja abihoonega (vt skeem 1). Hoonestuse vaheline ala on seega pikema perioodi vältel olnud kasutuses õuealana.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti ortofotost 2002. Silvia katastriüksus on tähistatud sinise joonega
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Silvia katastriüksusel on esteetiliselt kaunis vaade Otepää kõrgustiku iseloomulikule reljeefile ja Nüpli järvele.
Kaitseväärtusega taimekooslusi (vääriselupaiku, poollooduslikke kooslusi, loodusdirektiivi
elupaigatüüpe) katastriüksusel registreeritud ei ole. Samuti ei ole tegemist rohelise võrgustiku
alaga. Andmebaasi EELIS andmetel ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate
taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide leiukohti. Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi või
pärandkultuuriobjekte.
Märtsis 2020 viidi Silvia katastriüksusel läbi elupaikade (sh metsaelupaikade)
inventeerimine1. Metsaelupaiga esinduslikkuseks määrati C, mis on suhteliselt madal
esinduslikkus, looduskaitseliseks väärtuseks B.
Silvia katastriüksust oli inventeerimise ajaks kavandatavaks arenduseks korrastatud, mistõttu
looduslik taimkate on maaüksuse alal säilinud osaliselt ainult Tedremäel. Tedremäe
lõunanõlval (Silvia katastriüksuse põhjaosas) on läbi viidud raie ja pinnasega katmine, ka
kogu muu katastriüksuse ala on suuresti kaetud pinnasekihiga, vähesel määral on säilinud
kulustunud niite ja metsastunud niidufragmente, mis ei vasta ühegi loodusdirektiivi elupaiga
tunnustele 2.
Nõlvadel paiknevad alad on erosiooni suhtes kõige tundlikumad, kuid võsa eemaldamisel ja
teostatud raietöödel on maapinda alles jäetud kännud, mis takistavad erosiooni teket.
Planeeringualast põhjas paikneb Tedremäe katastriüksus (kt 55701:001:1055, 100%
kaitsealune maa), idast piirneb Silvia katastriüksus 46 Tatra-Otepää-Sangaste teega
(kt 55701:001:1055, 100% transpordimaa) ja lõunasse jääb Saaretipu katastriüksus
(kt 63602:002:1740, 100% maatulundusmaa). Läänesuunas piirneb planeeringuala Nüpli
järvega (Aakre metskond 62 katastriüksus, kt 63602:002:1990, 100% veekogude maa).
Lähim elamu paikneb Saaretipu katastriüksusel ca 85 m kaugusel planeeringuala piirist
lõunas. Teisel pool Tatra-Otepää-Sangaste teed paiknevad puhkemajad ja Väike-Munamäe
Suusakeskus. Tegemist on hooajaliselt aktiivse puhkuse ja spordi keskuse alaga.
Kalgiveelise eutroofse Nüpli järve (registrikood VEE2105200) pindala on 28,9 ha. Järve
keskmine sügavus on 4,6 m, maksimaalne 6 m. Vastavalt Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskavale on 2013. ja 2014. aastatel Nüpli järve ökoloogiliseks seisundiks märgitud
„hea“3. Nüpli järv on märgitud Natura 2000 alaks.
Nüpli järve kaldajoont on muudetud Jaan Vene Projektibüroo OÜ projekti Nüpli järve ääre
puhastus setteist ja taastamine (töö nr JV-ASMA-05-2019) kohaselt 2020 suvel. Projekti
kohaselt eemaldati järvest kuni 100 m³ setet 190 m² ulatusega alalt ning kaldaalalt kuni
400 m³ setet 410 m² ulatusega alalt. Tegevus oli Keskkonnaameti 15.01.2020 kirjaga nr
7-9/19/19315-4 kooskõlastatud.
Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:
Nüpli järve kalda 10 m veekaitsevöönd; Nüpli järve kalda 50 m ehituskeeluvöönd; Nüpli järve kalda 100 m piiranguvöönd (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd
piiranguvööndi piirini); Nüpli järve 4 m kallasrada; Maantee 30 m kaitsevöönd;
1 Eksperthinnang Otepää loodusalale jääva Silvia maaüksuse (63602:002:1800) metsaelupaigatüüpide seisundi kohta (OÜ Metsamutt
(Anneli Palo), 2020) 2 Eksperthinnang Otepää loodusalale jääva Silvia maaüksuse (63602:002:1800) metsaelupaigatüüpide seisundi kohta (OÜ Metsamutt
(Anneli Palo), 2020) 3 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021
https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf
8 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Elektri õhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini; Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini .
Ala läbib ka veetoru (Väike-Munamäe suunas kunstlume tootmiseks) koos veekaevuga, milles
asub veepump. Katastriüksust läbib selle kagu- ja edelaosas kuivenduskraav. Servituute
läbiva veetoru ja kraavi osas seatud ei ole. Servituut on seatud Elektrilevi OÜ kasuks elektri
maakaabelliinile alajaamast Silvia katastriüksuse liitumiskilbini.
Planeeringuala põhjaveevarud on geoloogilisest seisukohast väga hästi kaitstud. Pinnakatte
moodustab üle 50 m paksune moreenikiht või üle 10 m paksune savikiht.
Silvia katastriüksus paikneb terves ulatuses ulatuslikul Otepää looduspargi
maastikukaitsealal (registrikood KLO1000559). Otepää looduspargi kaitse -eesmärk4 on
kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus - ja
pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust; aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja
elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Lisaks on looduspargi
kaitse-eesmärkide nimekirjas ohtralt taime- ja loomaliike ning loodusdirektiivi elupaigatüüpe
jm. Otepää looduspargi kaitse-eesmärkideks olevatest liikidest on planeeringualaga piirnevas
Nüpli järves registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva kalaliigi, hingu (Cobitis taenia,
KLO9102505), leiukoht. Samuti on planeeritava katastr iüksuse lähedal II kaitsekategooriasse
kuuluva kahepaikse, harivesiliku (Triturus cristatus, KLO9101490) leiukoht. Otepää
looduspark kattub Natura 2000 võrgustiku Otepää loodusalaga ning kattuvad on ka paljud
kaitse-eesmärgid.
Silvia katastriüksus paikneb Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis (registrikood
KLO1100447). Vastavalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale on Otepää piiranguvööndi
kaitse-eesmärk hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku
maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme –
säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste
üksikobjektide kaitse.
Valga maakonnaplaneeringu järgi on Otepää looduspark ka võimaliku riikliku tähtsusega
väärtuslik maastik (vt ka ptk 2.2).
Silvia katastriüksusel on neli metsaeraldist (886816, 886818, 886820 ja 886822), millele on
koostatud metsamajandamiskava (2019-2028). Suurim metsaeraldis (886816) pindalaga
1,52 ha asub planeeringuala lääne-loode-põhjaosas (Tedremäe alal). Eraldisel kasvavad
23-31 m kõrgused puud, millest moodustavad 47% kased, 45% kuused, 3% haavad, 3%
männid, 2% vahtrad.
Katastriüksuse korrastustööde käigus on teostatud ulatuslikud pinnase korrastustööd, sh
kraavi pikendamine ja silumine, maa-ala planeerimine ja tasandamine; eemaldatud on võsa
ja kahjustunud puud õuemaa rajamiseks elamu- ja majutuskompleksi hoonete tarbeks
(eraldisel 886820 ja osalt 886818) ning korrastatud järve ümbrus (eraldisel 886822).
Säilitatud on väärtuslikud puud ja puude grupp katastriüksuse kaguosas. Korrastustööde
käigus on avatud kaunid vaated (Otepää-Valga maanteelt Nüpli järvele ja vastupidi).
Planeeringuala asukoht on nähtav joonisel nr 1, olemasolev olukord on kajastatud joonisel
nr 2.
4 Otepää looduspargi kaitse-eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Otepää valla üldplaneering (2013) ja Valga maakonnaplaneering
2030+ (2017).
Maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel. Uus valla üldplaneering on küll koostamisel, kuid ei ole veel seisus, et käesoleva
detailplaneeringu koostamisel oleks võimalik teostada vastavuse analüüsi.
Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering)
põhimõtted on välja toodud allpool. Lisaks on antud ülevaade arengukava visioonist.
Kehtiva Otepää valla üldplaneeringu maakasutusplaani5 kohaselt (vt skeem 2) jääb
planeeringuala põllu- ja metsamajandusmaa otstarbega alale. Põllu- ja metsamajandusmaa
on üldplaneeringu mõistes põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja arendustegevusega
seotud maa ja metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.
Põllu- ja metsamajandusmaa kasutamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja
tingimused:
Põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel tagatakse nende niiteline kasutus, kuna põllumajanduslike maastike majandamine ja loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus;
Metsaressursse kasutatakse säästlikult, metsamaade majandamisel lähtutakse metsamajandamiskavadest, metsade majandamise eesmärgist ja heast tavast ning arvestatakse ala ökoloogilist eripära. Põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad säilitatakse, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.
Üldplaneeringus on põllu- ja metsamajandusmaal üksiku eluasemekoha rajamiseks määratud
tingimused seni hoonestamata maaüksuste kohta. Planeeringuala on aga varasemalt olnud
hoonestatud. Uute hoonete ehitamiseks on siiski asjakohane lähtuda üldplaneeringus toodud
põhimõttest, et rajatavad hooned peavad sobituma maastikku ja maastiku struktuuri ning
hooned ei tohi kahjustada looduslikku ümbrust ja vaatevälja.
Hoonete maastikku sobivust hinnatakse järgmiste kriteeriumite põhjal:
Mõju kaitsealustele ja/või ohustatud liikidele ja kooslustele; Mõju põllu- ja metsamassiivide terviklikkuse säilitamisele ning metsaväärtustele; Mõju traditsioonilisele maakasutusele; Kommunikatsioonide (teed, liinikoridorid vm) olemasolu või lähedus; Vastavus väljakujunenud asustusstruktuurile; Seosed veel realiseerumata ehitusõigusega (väljastatud projekteerimistingimused ja
ehitusload); Maastiku vaadeldavus, avatud vaadete (vaatekohtade ja –koridoride) säilimine; Mõju külastuskohtade (avalikud puhkekohad, suusarajad vm) säilimisele ja
atraktiivsusele.
5 Otepää valla ÜP maakasutusplaan
https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_maakasutusplaan_kehtestatud2013.pdf/49c9e072 -d7c0- 4f9a-96bc-b4c328b53865
10 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Skeem 2. Väljavõte Otepää valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeringuala on tähistatud oranži joonega.
Üldplaneeringu kohaselt arvestatakse elamumaade ja -alade arendamisel juba
väljakujunenud asustusstruktuuri, elamufondi paiknemist ja infrastruktuuri ning sellest
tulenevalt tihendada ja laiendada eelkõige olemasolevaid elamualasid ja külakeskuseid.
Elamuehituses on jätkuv suund eelkõige pereelamute rajamisele. Suuremates keskustes
(nende hulka kuulub ka Nüpli küla), pakkumaks mitmekesisemaid elukohavõimalusi, võib
rajada ka korterelamuid. Hajakülades on eel istatud ehitamine vanale talukohale (kunagine
eluasemekoht), mida ka käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse.
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud õueala
majutushoone maaks ja korterelamumaaks (kuna külaliskortereid on osaliselt plaanis müüa).
Detailplaneeringu lahenduses määratud hoonestusala kattub üldplaneeringu kohase
õuealaga. Üldplaneeringu kohast põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooni ei muudeta.
Üldplaneeringus on Nüpli järve Silvia katastriüksuse poolsele kaldale ette nähtud paadisilla
/slipi rajamine. Samuti on üldplaneeringus ette nähtud Silvia katastriüksuselt avalik ligipääs
järvekaldani. Detailplaneeringuga on tagatud avalik jalgsi ligipääs järve kaldani ja sealt
mööda kallasrada rajatava paadisillani. Mootorsõidukite parkla on kavandatud maantee
äärde.
Katastriüksuse taashoonestamisega ei ole eeldada mõju kaitsealustele ja/või ohustatud liikidele ja kooslustele; säilib metsamassiivi terviklikkus ja metsaväärtused; tehnilise tarist u näol on olemas teedevõrk (juurdepääs) ja elektriühendus; kuna ala on varasemalt olnud hoonestatud, ei muutu senine asustusstruktuur; maa-ala kasutusele võtmise ja heakorrastusega pareneb maastiku vaadeldavus (peamiselt avatud vaated maanteelt) . Hooned on kavandatud maastiku järgivalt ja sobivas väiksemas mahus.
Valga maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärk on toetada maakonna sellist ruumilist arengut,
mis tagab tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna
rahvaarv väheneb ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures
kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike
omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt
üleriigilisele planeeringule 2030+.
Valga maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste hulgas on välja toodud
järgnevad punktid:
Väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast kasutust;
Valgamaa ettevõtluse arendamisel on otstarbekas eelkõige olemasolevate taristu- ja asustusstruktuuride ärakasutamine ning väärtustamine, puudub vajadus täiendavate arengualade määratlemiseks väljaspool väljakujunenud asulaid;
Rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas maakonna mainet kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski puhkemajandusele arenguvõimalust pakkuvaid puhkeväärtusi;
Puhkeväärtusena on oluline avaliku juurdepääsu võimalus väljakujunenud supluskohtadele;
Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega.
Vastavalt maakonnaplaneeringu ruumilistele väärtustele (vt skeem 3) ulatub planeeringuala
nurka osaliselt väärtuslik põllumajandusmaa. Maaüksusel paiknev väärtusliku põllumaa ala
suurusega ca 0,4 ha ei ole hetkel sellel otstarbel kasutatav (alal kasvavad kuni 14 m kõrgused
kased, männid) ega ka osa terviklikust põllumaa-alast. Lisaks jääb suurem osa
maakonnaplaneeringuga antud asukohas märgitud väärtuslikust põllumajandusmaast
väljapoole käesoleva detailplaneeringu ala.
Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
on planeerimisseaduse kohaselt üldplaneeringu ülesanne. Valga maakonnaplaneeringuga
2030+ ei ole kehtestatud väärtuslike põllumajandusmaade ulatust, sh on
maakonnaplaneeringus toodud kaardikiht informatiivne ja võib muutuda.
12 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Skeem 3. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu joonisest 2 Ruumilised väärtused. Planeeringuala on tähistatud
sinise joonega.
Planeeringualal asuva Otepää looduspargi piir ühtib maakonnaplaneeringus määratud riikliku
tähtsusega väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringuga on määratud väärtuslike
maastike kasutamistingimused, sh:
Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö; Säilitada ja avada ilusad vaatekohad; Uute rajatiste ja joonehitiste kavandamisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste
säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis - kultuurilise taustaga;
Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena; Likvideerida maastike üldilmet kahjustavad varemed jm heakorrastamata objektid.
Planeeringualal ei asu maakonnaplaneeringu kohaselt ilusaid vaatekohti, lähim ilus vaade
asub Väike-Munamäe tipus. Planeeringualal paikneva põllumajandusmaa säilitamise
otstarbekust on käsitletud käesolevas peatükis eespool.
Planeeringu koostamisel on maakonnaplaneeringu vaatest eelkõige oluline pöörata
tähelepanu arhitektuursele lahendusele, mis harmoneeruks väljakujunenud
ehitustraditsiooniga.
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Arvestades maakonnaplaneeringu mõõtkava ja asjaolu, et konkreetsema tasandi
planeeringutega täpsustatakse hiljem kõrgema tasandi planeeringutes määratud alade piire,
ei ole detailplaneeringu lahenduse elluviimisel tegemist maakonnaplaneeringu lahenduse
muutmisega.
Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava aastateks 2019-2028
on vastu võetud Otepää Vallavolikogu 24.01.2019 määrusega nr 1 -2/2.
Arengukava kohaselt on Otepää valla visioon olla 2040 aastal 7 500 elanikuga jätkusuutlik
mainekas vald, mis on:
Kokkuhoidvate ja aktiivsete kogukondadega; Oma looduslikku ja ajaloolis-kultuuripärandit hoidev ja arendav; Võimalusi pakkuva mitmekesise elu-, haridus- ja ettevõtluskeskkonnaga; Rahvusvahelise tähtsusega spordi-, sündmuste-, puhke- ja terviseedenduse keskus
ning atraktiivne reisisihtkoht.
Otepää valla tegevusstrateegias on toodud Otepää elukeskkonna parandamise meetmena
Otepää visuaalse atraktiivsuse suurendamine linna- ja maakeskkonna heakorrastamisega.
Olulisel kohal on Otepää erilise looduskeskkonna säilitamine ja väärtustamine ning selle
mitmekesisuse eksponeerimine valla elanikele ja külastajatele.
Otepää majandusliku arengu suurendamise meetmena on välja toodud, et va ld soodustab
tegevusi, mis suurendavad Otepää väärtust turismipiirkonnana ning loob uusi võimalusi
Otepää külastajatele oma aja veetmiseks.
Valla arengueelduseks on eriline looduslik asukoht küngaste ja järvesilmadega. Otepääl on
olnud väga oluline roll Eesti ajaloos alates muinasajast kuni tänapäevani. Vald seab
eesmärgiks tuua rohkem esile ja eksponeerida Otepää piirkonna loodusväärtusi ning
ajaloopärandit, mida saab hinnata ööbimise arvu järgi.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale otstarbele lisaks
majutusasutuse ja korterelamute rajamist, mis toetab valla arengueesmärke.
2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on:
Silvia katastriüksusel endise hoonestuse õuealal uushoonestuseks ehitamise
võimaluste välja selgitamine looduskeskkonda kahjustamata;
Hoonestuslahendusel säilitada väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline
miljöö (säilitada metsamassiivi terviklikkus, sobitada hooned maastikku ja määrata
piirkonda sobivad arhitektuursed tingimused);
Tagada avalik juurdepääs Nüpli järve kallasrajale;
Võimaldada riigitee rekonstrueerimine (eraldada vajalik maa-ala);
Maantee äärde maa reserveerimine jalakäijate tee (ja parkla) jaoks;
Harrastuskalapüügi võimaldamine ning mitmekesiste puhketingimuste loomine.
14 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Planeeringu ruumilise arengu eesmärki on võimalik tagada:
Äri- ja elamumaa krundi moodustamisega endise hoonestuse õueala piirkonnas ulatuses, mis ei ületaks 30% Silvia katastriüksusest;
Hoonestusala määramisega endise õueala ulatuses ja väljaspoole Nüpli järve kalda ehituskeelu- ning piiranguvööndit;
Metsamassiivi terviklikkuse säilitamisega; Avaliku jalgsi juurdepääsu tagamisega Nüpli järve kallasrajale; Hoonestusele piirkonnale omase kõrguspiirangu seadmisega; Hoonestusele liigendatuse ja/või hoone mahtudele ehitisealuse pinna piirangu nõude
seadmisega; Hoonestusele piirkonnale omaste arhitektuurinõuete seadmisega; Riigitee rekonstrueerimisprojekti kohase maa-ala eraldamisega teemaa laienduseks
ja perspektiivse parkla rajamiseks; Paadisilla rajamisega.
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendus näeb ette Silvia katastriüksuse jagamise kaheks eraldi krundiks:
krundil nr 1 on ette nähtud säilitada looduslik maa; krundile nr 2 on planeeritud hoonestus
(majutushooned ja korterid).
Tedremäe alajaama katastriüksuse (kt 63602:002:1810) ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee
katastriüksuse (kt 55701:001:1049) piire ei muudeta.
Moodustatud kruntide pindalad ja sihtotstarbed on toodud joonisel nr 3 ehitusõiguse tabeli tes. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
3.2 Krundi hoonestusala
Hoonestatav on ainult krunt nr 2. Krundi nr 2 hoonestusala määramisel on arvestatud kunagise õueala asukohaga ning Nüpli järve kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi piiriga (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndini).
Planeeritud hoonestusala on antud suurem kui kavandatavate hoonete ehitisealune pind, et projekteerimisel oleks võimalik välja töötada sobivaim terviklahendus.
Hoonestusala sidumine planeeritud krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabeli tes.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil nr 2 ette majutus- ja korterelamute hoonete ehitamine. Ehitusõiguse kohaselt on vajalik korterelamumaa määramine, kuna osasid majutusruume soovitakse ka müüa.
Krundile nr 1 hoonestust ette ei nähta, krundile on planeeritud muu looduslik maa, sh on Nüpli järve äärde planeeritud paadisild. Tedremäe alajaama katastriüksusel säilib olemasolev
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15
alajaam ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksus on moodustatud 2022 suvel Silvia katastriüksusest maantee laienduseks. Tedremäe alajaama võimalik rekonstrueerimine on lubatud vastavalt vajadusele.
Planeeritud vastava krundi kasutamise sihtotstarbed6 ja neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed7 on järgmised:
krunt nr 1 – muu looduslik maa (ML)/maatulundusmaa; krunt nr 2 – 50% majutushoone maa (ÄM)/ärimaa, 50% korterelamu maa (EK)/
elamumaa.
Krundi nr 2 ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud kavandada ka autode varjualused (rajatised).
Krundile nr 1 on Nüpli järve äärde lubatud paadisilla ehitamine.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus ja autode varjualused tuleb püstitada hoonestusala piirides, st väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste , v.a teed ning tehnovõrgud, püstitamine keelatud.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Kruntide nr 1 ja 2 juurdepääsuna on planeeritud olemasolev ristumiskoht riigitee km 28,382. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt kavandatud ei ole.
Krundile nr 1 jääva ja krundini nr 2 viiva juurdepääsuteena tuleb kasutada olemasolevat teetrassi, mida võib vajaliku kandevõime ja laiuse (pääste- ja ehitustehnika) saavutamiseks rekonstrueerida. Tee minimaalne laius peab olema 3,5 m ja tagatud peab olema päästetehnika gabariite arvestav ümberpööramise võimalus.
Uus jalgtee on planeeritud krundi nr 1 Nüpli järve poolsel alal juurdepääsu tagamiseks järve äärde ja paadisillani (krundile nr 2 jääva tee jätkuna). Jalgtee laius tuleb projektis ette näha minimaalselt vajalik.
Parkimine krundil nr 2 tuleb lahendada selle siseselt nähes ette arenduse toimimiseks vajalik hulk kohti, kuid mitte rohkem kui kaks kohta elu- või majutusruumi kohta. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoone te paiknemine. Keelatud on ulatusliku parkimisala kavandamine. Parkimiskohad tuleb kavandada selliselt, et need oleksid silmatorkamatud (nt eraldi varjualuse all või üksikute kohtadena hoonete juures).
Nii olemasolev (vajadusel rekonstrueeritav) kui ka uus tee ning parkimiskohad tuleb kavandada piirkonda sobivana arvestades sh kasutuskoormuse (ka võimaliku päästetehnika) ja hooldusvajadusega.
Uue tee trass projekteerida võimalikult olemasolevat reljeefi arvestavalt ja võimalusel kergelt looklev, et sulandada tee paremini loodusesse.
Jalakäijate avalik juurdepääs Nüpli järve kallasrajale on planeeritud krundi nr 1 lõunapiiri äärest. Võimaliku tallamiskoormuse vältimiseks on vajadusel lubatud teetrass katta multšiga ja/või ehitada laudtee. Olemasolevast kraavist ülepääsuks tuleb ehitada purre. Kallasrajale avaliku juurdepääsu asukoha valikus on lähtutud põhimõttest, et see ei ristuks krundile nr 2 planeeritud majutuse-elamise funktsiooniga, st jääks väljaspoole n-ö õueala, ja maastik
6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181
16 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
selleks oleks sobiv. Kuna Silvia maaüksuse põhjaosas on järsk mägi, on asukohaks kavandatud krundi nr 1 lõunapiir.
Planeeringu koostamise eelselt on projekteeritud8 piirneva riigitee rekonstrueerimine ja selle raames ka bussipeatuse kavandamine, mis jääb planeeringualast ca 30 m kaugusele põhjasuunda. Kuna Nüpli järve kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on ette nähtud krundi nr 1 lõunapiiril, reserveeritakse ruumivajadus jalakäijate teele ja parklale riigitee äärde, mis ühendaks varem projekteeritud jalakäijate tee (alates projekteeritud bussipeatusest) ja krundi nr 1 lõunapiirile planeeritud kallasrajale pääsu asukoha. Parkla teenindaks riigiteel liikujaid, kes sooviksid minna järve äärde. Kuna planeeringu koostamisel ei saavutatud kokkulepet eelnimetatud jalgtee ja parkla täpsemaks lahendamiseks, on joonisel nr 3 kajastatud kirjeldatud põhimõtted perspektiivseks võimaluseks.
Juurdepääsu asukoht ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Lahendust on lubatud projekteerimisel täpsustada. Samal joonisel on näidatud ka ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigiteele vajalik külgnähtavus tasemel rahuldav. Parempööraja nähtavus vasakule on näidatud projektkiirusel 70 km/h (arvestades soovituslikku liiklusmärki ja kurvist tulenevat reaalset nähtavuskugust) ja vasakpööraja nähtavus paremale on näidatud projektkiirusel 90 km/h.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Krundile nr 2 rajatava hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja sobituma ümbritsevasse keskkonda (harmoneeruma väljakujunenud ehitustraditsiooniga). Tedremäe nõlvale ulatuvale hoonestusalale tuleb hooned kavandada nõlva ja kõrghaljastust arvestavalt, st hooned tuleb paigutada maastikku suuremahulisi maapinna töid teostamata, maksimaalselt tuleb arvestada olemasoleva reljeefi ja puudega. Lahendusega peab olema välditud pinnase erosioon. Erosiooni välistavad meetmed tuleb vajadusel lahendada ehitusprojekti koostamise käigus.
Hoonestuse olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded*:
Katusetüüp: põhihoonete (elamud, majutushooned) põhimahul viilkatus, mida võib ilmestada muu katusetüübiga; abihoonetel vaba;
Katusekalded: 0-60 kraadi; Katuseharja suund: vaba; Katusekattematerjalid: katuseplekk, katusekivi, sindelmaterjal , puit; Välisviimistlusmaterjalid: keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine ,
kasutatavad materjalid peavad sobima piirkonda ja väljakujunenud ehitustraditsioonidega, eelistada võimalikult looduslikke (puit, looduskivi) materjalide , lubatud on ka klaas;
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata; Vältida liiga suurte ehitusmahtude moodustumist. Ehitis tuleb liigendada piirkonda
sobiva eramu suurusteks mahtudeks; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades hoonestuse
sobitumisega alale.
*Kompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku).
Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad) silmatorkamatult. Paneelide rajamine maapinnale ei ole lubatud.
Paadisild Nüpli järve ääres peab olema lahendatud arhitektuurselt piirkonda sobivana.
8 Tugimaantee 46 Tatra - Otepää - Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää - Vidrike lõigu rekonstrueerimine
(Skepast&Puhkim OÜ, põhiprojekt nr 20180069)
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17
3.6 Haljastus ja heakord
Planeeringualale on koostatud metsamajandamiskava (2019-2028) ja alale jääb neli metsaeraldist (vt ptk 2.1). Tervikmetsamassiivina jääb krundile nr 1 osa Tedremäest (selle lõunanõlv). Krundi nr 1 osas on tegevused sätestatud metsaseadusega ja metsamajandamiskavaga.
Planeeritud krundil nr 2 kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise
kohustust. Arhitektuurse lahenduse alusel on lubatud hoonestuse rajamiseks ette jäävad
puud-põõsad likvideerida, kuid hoonete asukoha valikul tuleb eelistada olemasoleva
kõrghaljastuse säilimist (vt ka ptk 3.5). Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolev
kõrghaljastus, mis võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti ja takistab
Tedremäe nõlval erosiooni teket. Samuti pakub kohene kõrghaljastus koos olemaso leva
veealaga looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele). Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamisega on võimalik leevendada majutusasutuse ja korterelamute poolt põhjustatud
häiringuid (sh visuaalset mõju) naabruses paiknevatele elamutele.
Ehitus- ja heakorratööde käigus tuleb tagada avatud vaadete säilimine, et ei kaasneks kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju maastikuvaadetele. Täiendava kõrghaljastuse rajamise soovil on oluline valida alad ja puude asetus/grupid selliselt, et säiliks vaated maanteelt järve suunal.
Kogu planeeringualal on lubatud l ikvideerida haiged või muidu ohtlikud puud.
Puude raiet tohib teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi (pesitsuse kõrgaeg on 15. märtsist 31. juulini).
Piirete rajamine kogu planeeringualal on keelatud.
Nüpli järve äärde on kavandatud supluskoht vastavalt Jaan Vene Projektibüroo OÜ projekti Nüpli järve ääre puhastus setteist ja taastamine (töö nr JV-ASMA-05-2019) kohaselt. Supluskoha rajamiseks on projektis ette nähtud liivakihi paigaldamine järve kaldaalale. Supluskohta liivakihi paigaldamine tuleb Keskkonnametiga eelnevalt eraldi kooskõlastada ja taotleda vastav luba. Taotluses tuleb välja tuua paigaldatava liiva maht ning päritolu. Liivakihi paigaldamisel on risk tuua järve suurel hulgal toitesoolasid, mis suurendavad eutrofeerumise ohtu. Samas on kasu liiva paigaldamisest sageli väike, kuna lenduv muda katab liivakihi enamasti mõne aastaga. Samuti on uuringu järgi Nüpli järves antud kohas juba looduslik liivane põhi. Loa menetluse käigus tuleb kaaluda uuesti mõju Natura 2000 loodusala kaitse - eesmärkidele.
Kui projekteerimisel kavandatakse pinnase korrastustöid, tuleb need kooskõlastada Keskkonnaametiga. Korrastustööde kavandamisel tuleb lähtuda Otepää looduspargi kaitse- eesmärkidest, sh kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha jäätmekonteinerite asukohad kas hoonesiseselt või eraldi jäätmemajaga, lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud. Varjestatud prügikast tuleb ette näha ka kallasraja avalikule kasutajale. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma vähemalt 4 m kaugusele. Konteineri te tühjendamiseks peab olema hea juurdepääs või tagada prügiveo päeval konteinerite viimine jäätmeveokile sobivasse asukohta.
18 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine
Detailplaneeringuga nähakse ette avaliku juurdepääsu tagamine Nüpli järve kallasrajale piki
planeeritud krundi nr 1 lõunapiiri .
Planeeritud jalakäijate avalik juurdepääs järveni ja sellega seonduv planeeritud servituudi
seadmise vajadus on nähtav joonisel nr 3. Tegemist on põhimõttelise asukohaga, mis
täpsustub servituudi seadmisel.
3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeritud krunte nr 1 ja 2 ning 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksust
(kt 55701:001:1049) läbib veetoru (Nüpli järvest Väike-Munamäe suunal kunstlume
tootmiseks). Veekaev, milles asub veepump jääb krundile nr 1. Pumba toiteks kulgeb Tedre
alajaamast kuni veetoruni (läbi kruntide nr 1 ja 2) ja edasi veetoruga paralleelselt (kuni
veepumbani) elektri maakaabelliin. Edaspidiste projektide koostamisel ja hilisemal
elluviimisel ning kruntide kasutamisel tuleb kokkuleppel veetorust huvitatud isikuga kas
tagada veetoru ja elektri maakaabelliini töökindlus või kohustub veetorust huvitatud isik selle
ümber ehitama. Olemasolev maapinnas välja ulatuv pumpla kaev tuleb uputada maasse, et
see maa pealt näha ei oleks.
Olemasolevalt kulgeb tugimaanteega paralleelselt elektri keskpinge õhuliin.
Planeeringulahendus arvestab õhuliini perspektiivse kaablisse viimisega , st kaablitrassile on
reserveeritud maa-ala. Täpne lahendus antakse projekteerimisel, kui ilmneb soov/vajadus
õhuliini kaablisse viimiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada perspektiivse võimaliku
kõnnitee rajamisega tugimaantee ääres (vt ka ptk 3.4).
Krundile nr 2 on kavandatud majutus- ja eluhooned, mis vajavad elektri- ja veeühendust ning
tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee immutamine. Krundi nr 2 tehnovõrkude
lahendus on toodud peatükkides 3.8.1 – 3.8.4.
Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 3, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus.
Kommunikatsioonide väljaehitamisel Tatra-Otepää-Sangaste maantee idapoolsesse külge on
vajalik jälgida, et lähedal paikneva harivesiliku kudemisveekogu ega selle kaldaid ei
kahjustataks.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringu koostamise ajal ei ole ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem piirkonnas välja
ehitatud, kuid selle arendamise võimaluste otsimisega tegeletakse. Kuna ühisvee
ja -kanalisatsioonisüsteemi välja arendamise aeg on teadmata, antakse alternat iivselt ka
lokaalsed lahendused.
Ühisvee ja -kanalisatsioonitorustikud rajatakse eeldatavalt teisele poole tugimaanteed, kust
tuleb kinnisel meetodil ehitada torustik planeeritud hoonestusalani. Kuna planeeritud
hoonestusala maapind on tugimaanteest madalam, tuleb reovee suunamiseks näha
kavandatavate hoonete vahele ette reoveepumpla. Liitumispunktid täpsustatakse
projekteerimisel.
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Krundi nr 2 lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks
inimese kohta arvestatud ca 100 l. Arvestades 4 inimest ühe hoone kohta, teeb see
ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ca 4 m³ (0,1 m³ x 4 in x 10). Lokaalse
veeühenduse saamiseks on veevõtukohana lubatud rajada puurkaev.
Põhjavesi piirkonnas on kaitstud (reostusohtlikkuse tase väga madal) . Reoveekäitluse
lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti), millest väljuv vesi
immutatakse pinnasesse. Immutamiseks tuleb projekteerimisel välja selgitada põhjavee
taseme ja aluspõhja kivimite kõrgus (tagatud peab olema immutussügavus aasta ringi
hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m
kõrgemale aluspõhja kivimitest). Omapuhastil peab olema sertifikaat.
Planeeringu joonisel nr 3 on näidatud põhimõttelised ühisvee- ja ühiskanalisatsioonitorustikud
ning võimalik veevõtukoht ja omapuhastisüsteemi asukoht. Kokkuleppel krundi nr 1
maaomanikuga võib vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajada/ulatuda ka krundile nr 1.
Projekteerimisel on lubatud lokaalset lahendust täpsustada arvestades, et:
Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;
Heitvett ei tohi juhtida Nüpli järve, kuna sinna on varasemalt kavandatud supluskoht (vastavalt Jaan Vene Projektibüroo OÜ projekti Nüpli järve ääre puhastus setteist ja taastamine (töö nr JV-ASMA-05-2019) kohaselt) (heitvee väljalase peab supluskohast olema vähemalt 200 m kaugusel, mida ei ole võimalik tagada);
Omapuhasti kuja on 5 m;
Imbväljaku kuja on 10 m.
Kuna krundil nr 2 suuri kõvakattega pindu ei planeerita, siis puudub vajadus sademevee
kogumiseks ja suunamiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi
piires ja/või koguda see kokku ning taaskasutada. Sademevee juhtimine naabermaaüksustele
ja teemaa-alale on keelatud.
3.8.2 Elektrivarustus
Silvia katastriüksusel on olemas elektriühendus ja see jääb krundile nr 2. Vajadusel tuleb ette
näha liitumiskilbi ümbertõstmine sobivasse asukohta.
3.8.3 Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või
muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Maakütte rajamisel tuleb arvestada, et kollektori alal ei ole võimalik kavandada sügavale
ulatuvate juurtega kõrghaljastust. Kitsastes oludes maakütte rajamisel peab kaaluma
erinevate maakütteliikide vahel sobivamat kütteliiki: maakollektor, soojuspuurauk,
energiakaev vms. Horisontaalse maakütte külmaaine kollektor tuleb paigaldada maa-aladele,
mis jäävad kõrghaljastuseta. Hoonete projekti asendiplaanil tuleb määrata maakütte
kavandamiseks ettenähtud ala ja suurus.
20 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on kavandatud mobiil- või raadioside näol.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) ja II (majutushooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Määruse nr 10 kohane
vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni
eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral, veevooluhulga määramisel arvestatakse nende
tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormusega, mis on suuremad kui 200 m².).
Planeeringulahendusega tehakse ettepanek projekteerida ühisveetorustiku juurde tugimaantee äärde hüdrant. Juhul, kui hüdrandi rajamine ühisveetorustiku juurde ei ole võimalik, saab alternatiivselt kavandada hüdrandi olemasoleva veetorustiku (ja selle osaks oleva pumpla) juurde.
Veevõtukohta ei pea rajama, kui iga hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovi takse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 9.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone pro jekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Krundi nr 2 suurim lubatud ehitisealune pind on 800 m². Projekteerimisel rakendada vajadusel tule leviku piiramiseks ehituslikke abinõusid.
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt tugimaanteelt. Hoonete asendiplaanilise lahenduse koostamisel peab olema näidatud päästemeeskonna sisenemistee ja päästetehnika ümberpööramise võimalus.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
9 Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 4
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt ); Eristada selgelt avalik ja eramaa (nt infotahvlitega).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Planeeringu koostamise algatamise eelselt on läbi viidud eelhindamine.
Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse
detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud kruntide igakordne omanik peab rangelt kinni
seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga. Projektlahenduse koostamisel ja hilisemal maa-
ala kasutamisel peab ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele olema
välistatud.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja leevendamiseks on planeeringulahenduses arvestatud
eelhinnangu käigus esitatud leevendavate meetmetega. Meetmeid ja nõudeid on käsitletud
vastava peatüki all.
3.11.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt kaitstud
põhjaveega alal. Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel ja rajamisel peetakse kinni
kehtivatest õigusaktidest (planeeringus ette nähtust), ei ohusta kavandatav tegevus põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.11.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Otepää valla
jäätmehoolduseeskirjale. Krundi nr 2 jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette
näha suletavad kogumiskonteinerid, mis tuleb paigutada kas jäätmemajja, varjualuse alla või
hoida hoone mahus. Varjestatud prügikast on ette nähtud ka järve kallasraja avalikule
kasutajale.
Avaliku prügikasti asukoht ja krundi nr 2 jäätmete kogumiseks kavandatav lahendus tuleb
anda projekteerimise käigus.
22 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3.11.3 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m².
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energia tõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojus e ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.11.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi10 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10-50 kBq/m3 (normaalne tase, normaalse looduskiirgusega pinnased, lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid).
Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Arvestades radooniriski, puudub eeldatavalt vajadus viia läbi radooniuuring. Vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.11.5 Insolatsioon
Arvestades krundile nr 2 määratud ehitisealuse pinna suurust suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja lubatud maksimaalset hoonestuse kõrgust, on võima lik rajada hoonestus, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas. Krundi nr 2 hoonestamine ei mõjuta naabermaaüksuseid.
10 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23
3.11.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Antud juhul lähtutakse II kategooria alade normidest ehk
elamualade rangematest nõuetest, kuigi äriotstarbelise majutuse võib liigitada ka III
kategooria alade hulka, mille korral kehtivad mõnevõrra leebemad nõuded.
Planeeringuala piirneb Tatra - Otepää - Sangaste riigiteega, mille liikluskoormus
planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti (Maanteeameti) 2018 -2020 a
loendusandmete kohaselt ca 1200 sõidukit ööpäevas (sh kuni 6% raskeliiklust). Tee
kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 90 km/h. Tee omanik ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed
ette nägema planeeringu koostamisest huvitatud isik.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest võib arvutuslikult11 kavandatud hoonestusaladeni
(ca 65 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 52…53 dB
päeval (Ld) ning ca 44…45 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel
vastab nii II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete
teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele.
Samaväärsed nõuded on täidetud ka perspektiivsete liikluskoormuste (nt liikluskoormuste
kasv 50%, mis võib kaasa tuua müra hinnatud taseme suurenemise 1,7…1,8 dB võrra) korral.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus otseselt vajalikud,
samuti ei kujune vaadeldavate liikluskoormuste ning puhverala suuruse korral planeeringualal
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud Sotsiaalministri 17.05.2002
määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on
hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või
arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides
30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue
(R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel
soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata
planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisisolatsiooni vahemikus
35…40 dB.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada hoonekompleksi jäävate
hoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
11 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
24 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus), v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müra levikut
välisterritooriumile);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11.7 Tegevus Nüpli järve kaldal
Planeeringualale jääb osaliselt Nüpli järv. Järvest tulenevalt tuleb arvestada kalda piirangu-,
ehituskeelu- ja veekaitsevööndiga, planeeringualale jääb ka järve kallasrada.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 2 sätestab, et rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi
piirini. Eesti põhikaardi ja Eesti topograafia andmekogu (ETAK) alusel asub Silvia
katastriüksusel osaliselt metsamaa (vt joonised 2 ja 3). Ehituskeeluvöönd Silvia
katastriüksusel ulatub metsamaa osas piiranguvööndi piirini. Hoonestusala määramisel on
arvestatud nimetatud ehituskeeluvööndi erisust ja moodustatud krundil nr 2 on hoonestusala
määratud arvestades looduskaitseseaduse § 38 lg 2 toodut, st väljaspoole kalda 100 m
piiranguvööndit.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele. Nüpli järve ehituskeeluvööndisse
jääb olemasolev veetoru, mis on lubatud vajadusel ka ümber ehitada (v t ptk 3.8).
Looduskaitseseaduse § 38 lg 6 kohaselt tohib lautrit ja paadisilda rannale või kaldale rajada,
kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nüpli järve äärde on planeeritud
paadisild. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära
arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Paadisilla
rajamisega ei ole eeldada vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Nüpli järve kallas on
heakorrastatud (setetest puhastatud) ja paadisillani on kavandatud loodusliku kattega
teenindustee. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 6 punkt 4 kohaselt on paadisilla
püstitamiseks vajalik saada kaitseala valitseja nõusolek.
Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks
ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks12. Kohaliku omavalitsuse üksus
peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale13. Detailplaneeringu
lahendusega on ette nähtud avaliku kasutusega juurdepääs kallasrajale piki krundi nr 1
lõunapiiri (vt täiendavalt ptk 3.7).
Nüpli järve äärde liivakihi paigaldamine tuleb Keskkonnametiga eelnevalt eraldi kooskõlastada.
12 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 13 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Krunte nr 1 ja 2 läbib olemasolev veetoru Väike-Munamäe suunas kunstlume tootmiseks ja
veepumba (asub krundil nr 1) toiteliin (elektri maakaabelliin). Servituudi seadmise vajadus on
veetorule (koos pumbaga) ja elektrimaakaabelliinile veetorust huvitatud isiku kasuks.
Edaspidiste projektide koostamisel ja hilisemal elluviimisel ning kruntide kasutamisel tuleb
kokkuleppel veetorust huvitatud isikuga kas tagada veetoru ja elektri maakaabelliini
töökindlus või kohustub veetorust huvitatud isik selle ümber ehitama.
Servituudiala/kaitsevöönd joonisel nr 3 on näidatud olemasoleva olukorra alusel ja täpsustub
projekteerimise käigus torustiku tegelikule asukohale vastavalt (asukoht täpsustub enne
servituudi seadmist) (vt koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused).
Olemasolevalt läbib krunti nr 1 keskpinge õhuliin, millele kehtib isiklik kasutusõigus
võrguvaldaja kasuks. Juhul, kui õhuliin viiakse tulevikus kaablisse, on vajalik seada servituut
maakaabelliinile selle kaitsevööndi ulatuses. Joonisel nr 3 näidatud lahendus on
põhimõtteline ja täpsustub peale projekteerimist.
Planeeritud on juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Tedremäe alajaamale
juurdepääsuks võrguvaldaja kasuks.
Planeeritud on servituudi seadmise vajadus krundil nr 1 krundi nr 2 kasuks nii juurdepääsu
tagamiseks riigiteelt kui juurdepääsuks Nüpli järve äärde paadisillani.
Planeeritud on servituudi seadmise vajadus krundil nr 1 avaliku juurdepääsu tagamiseks
kallasrajale ja võimaldamaks tulevikus (soovi/vajaduse ilmnemisel) projekteerida ja ehitada
maantee äärde perspektiivse lahendusena kavandatud avalik parkla ning kõnnitee. Servituudi
seadmise vajadus kõnnitee ja parkla osas puudub, kui nimetatud rajatiste projekteerimisel
lepitakse kokku maa võõrandamises.
Servituudialad joonisel nr 3 on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimise käigus
tegelikule asukohale vastavalt.
Tehnovõrkude kaitsevööndid on vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Silvia katastriüksusele ei planeerita tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa
tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Detailplaneeringu
elluviimisel avaldab majutusasutusega seotud töökohtade loomine Nüpli küla arengule
sotsiaalmajanduslikus võtmes mõningat positiivset mõju.
Majutusasutuse ja korterelamute poolt põhjustatud häiringute (sh visuaalse mõju)
leevendamiseks naabruses paiknevatele elamutele on lahenduses antud soovitus säilitada
võimalikult palju kõrghaljastust.
Silvia katastriüksus paikneb Otepää looduspargis. Planeeringu elluviimisega kaasnevaid
looduslikke mõjusid on põhjalikult hinnatud eelhindamise käigus, sh on läbi viidud Natura
eelhindamine. Natura eelhindamine tuvastas, et kavandatava tegevuse elluviimisel on
välistatud ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele, kui detailplaneeringu
26 Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
elluviimisel rakendatakse ettevaatusprintsiibist tulenevalt mõju välistavaid meetmeid ( Nüpli
järve äärde liivakihi paigaldamiseks vastava loa taotlemine Keskkonnaametist ja
kommunikatsioonide väljaehitamisel (Tatra-Otepää-Sangaste maantee idapoolsel küljel)
jälgimine, et lähedal paikneva harivesiliku kudemisveekogu ega selle kaldaid ei kahjustataks).
Esitatud meetmete nõuded on planeeringulahendusse sisse viidud.
Natura eelhindamine tuvastas, et kavandatava tegevuse elluviimisel on välistatud ebasoodne mõju Otepää linnualale ning linnuala kaitse-eesmärkidele.
Selleks, et kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjustaks Natura 2000 alade kaitse - eesmärke, on planeeringus seatud nõue, et tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda võimalikku ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000 võrgustiku aladele .
Planeeringu elluviimine on seotud ptk-s 3.13.2 toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega, st planeeringust huvitatud isiku majanduslike võimalustega. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed, kuna elavneb puhke- ja turismimajandus ning mõningal määral kinnisvaraturg (kuna osasid kortereid on plaanis müüa). Kohalik omavalitsus arvestab lahendusest tulenevate võimalike kohustustega (kuludega) seoses tulevase võimaliku kõnnitee ja parkla projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega ning Nüpli järve äärse avalikus kasutuses oleva ala (kallasraja) hooldamisega.
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Otepää looduspargis on kaitse-eeskirja kohaselt vajalik saada kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks ning planeeringu elluviimisel maakorraldustoimingutele, paadisilla püstitamiseks ja ehituslubade väljastamiseks ning vajadusel katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtostarbe muutmiseks .
Nüpli järve äärde liivakihi paigaldamine tuleb Keskkonnametiga eelnevalt kooskõlastada.
Tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda võimalikku ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000 võrgustiku aladele.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Planeeringukohaste kruntide nr 1 ja 2 alusel katastriüksuste moodustamine.
Katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese mistahes hoone
püstitamiseks ehitusloa taotlemist. 2. Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vms seadmine. 3. Hoonestuse ja sellega seotud vajalike tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee, sh
parkimisalad ja ümberpööramiskoht, projekteerimine. 4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks on
hoonestust teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (juurdepääsuks vajalik tee tasemel, mis võimaldab ehitusautode ja operatiivsõidukite juurdepääsu; vee -, kanalisatsiooni ja elektriühendus ning tuletõrje-veevõtukoht); kommunikatsioonidele peab olema väljastatud kasutusluba.
5. Kasutuslubade väljastamine hoonetele.
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27
Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide nr 1 ja 2 katastriüksuste moodustamise kulud.
Planeeringu elluviimisest huvitatud isiku kohustus on omal kulul välja ehitada planeeritud
maaüksuse sisene lahendus, sh seonduvad (tehno)rajatised järgmiste erisustega:
▪ Perspektiivse võimaliku riigitee äärse kõnnitee ja parkla projekteerimise ning ehitamise ja hooldamise kulud kannab kõnnitee ja parkla rajamisest huvitatud isik (nt kohalik omavalitsus, Transpordiamet või planeeringu koostamise ajal teadmata isik , kes võib huvi tunda kõnnitee ja parkla rajamisest). Projekteerimise käigus tuleb sõlmida vajalikud kokkulepped eramaale servituudi seadmiseks või võõrandamiseks.
▪ Jalakäijate avaliku juurdepääsutee, kui tallamiskoormuse vältimiseks ilmneb vajadus selle ehitamiseks laudteena või katta multšiga, ja purde ehituse finantseerijaks on kohalik omavalitsus. Samuti on Nüpli järve äärde viiva avalikus kasutuses oleva jalgtee ja järve äärse avalikus kasutuses oleva ala (kallasraja) hoolduskohustus kohalikul omavalitsusel.
▪ Olemasolev õhuliini perspektiivse kaablisse viimise projekteerimise ja ehitamise kulud kannab võrguvaldaja või õhuliini maakaablisse viimisest huvitatud isik.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet.
Juurdepääsutee planeeritavale hoonestusele tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist.
Juhul, kui planeeritud arenduse elluviimisel ilmneb vajadus olemasoleva Väike -Munamäe suunas mineva kunstlume tootmiseks vajaliku veetoru (koos veepumba ja elektri toiteliiniga) ümberehitamiseks, kannab vastavad kulud veetorust huvitatud isik. Veetorust huvitatud isik kannab ka olemasoleva veekaevu maapinda süvistamisega seotud kulud, seda ka juhul, kui puudub vajadus kogu veetoru ümberehitamiseks (vt koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused).
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 29
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
hulgas, väljavõte lisade kaustas.
Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 31
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem ning mõjuala
funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
OTEPÄÄ VALLAVALITSUS
Lp koostöö tegija
Meie 22.12.2022 nr 6-7/3487 Detailplaneeringu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 arvamuse avaldamiseks Nüpli külas asuva Silvia katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21003900). Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale majutusasutuse ja korterelamute ning neid teenindavate rajatiste ehitusõiguse andmiseks. Planeeritava maa-ala pindala on ca 3,5 ha. Detailplaneering on algatatud Otepää Vallavalitsuse 01. veebruaril 2021. a korraldusega nr 2-3/48 (https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=269429 ). Anname Teile teada, et vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 on Teil võimalus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Planeerimisseaduse § 133 lõige 2 sätestab, et kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala Vallavanem Lisa: 1. Detailplaneeringu materjalid. Neeme Kaurov 7664820, [email protected] Kirja saajad: Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Riigi Metsamajandamise Keskus
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post: [email protected] IBAN