Imatu metsakuivendus, Ongassaare 2/TTP-131 Alajõe, Varesmetsa I-7, Ongassaare1/PÜ-131 Pagari, Naru/TTP-306 Kivinõmme maaparandus- ehitiste hooldamine Asukoht:Ongassaare ja Imatu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Mõõtkava:

Hooldatava ala ringpiir

Riigi hallatav eesvool

MPS eesvool

Põhikaardi kraavid

Maa-ameti tervikteed

Üksikobjekti piiranguvöönd

Katastriüksused

Kavandatav kaitseala

Kavandatav kaitsevöönd

Metsise mängupaigad

Natura2000 alad

Natura (linnuala)

Natura (loodusala)

Sihtkaitsevöönd

Piiranguvöönd

Legend

Seisukoha küsimine Ongassaare PÜ131 II osa maaparandusehitiste hooldamise kohta

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaparandustalituse 2023 aasta tööplaanis on Ongassaare PÜ131 II osa maaparandusehitiste hooldamine. Objekt asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Ongassaare ja Imatu külas. Ongassaare PÜ131 II osa hõlmab järgmisi maaparandussüsteeme: ONGASSAARE 2/TTP-131 ALAJÕE 1106130020190/001 IMATU METSAKUIVENDUS 1020353000010/001 Varesmetsa I-7 1106130020220/001 ONGASSAARE1/PU-131 PAGARI 1106130020230/001 Ongassaare PÜ131 II osa objekt paikneb kvartalitel AJ013- AJ015, AJ019, AJ028, AJ029, AJ035, AJ040- AJ045, AJ049, AJ050, PG164, PG177-PG181, PG187-PG191, PG197-PG200, PG212, PG213, PG221, PG224-PG227. Ongassaare PÜ131 II osa objekt on rekonstrueeritud 2010 aastal ja hooldatud 2016 aastal. Käesoleval aastal on plaanis läbi viia objekti hooldamine vastavalt Maaeluministri 19.12.2018 määrusele nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ Läbi viidava hooldamise käigus niidetakse varasemalt rekonstrueeritud eesvoolude ja kraavide trassidelt sinna kasvanud võsa. Eesvoolud ja kraavid puhastatakse voolutakistustest ja setetest, setted laotatakse muldele ja tasandatakse. Kõik objektil paiknevad truubid puhastatakse takistustest, vajadusel parandatakse otsakud. Ongassaare metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis pole varasemalt kraave rekonstrueeritud ega hooldatud va üks teekraav ja üks piirnev eesvoolu lõik. Palun Teie seisukohta planeeritavate hooldustööde kohta. Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected] Lugupidamisega

Keskkonnaamet [email protected]

Teie nr

Meie 07.02.2023 nr 3-2.1/749

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Maie Rummel RMK metsaparandustalitus metsaparandaja Lisad: Ongassaare PÜ131 II osa asendiplaan_geo (pdf) 514 0460 [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Maie Rummel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.02.2023 nr 3-2.1/749

Meie 08.03.2023 nr 7-9/23/2626-2

Seisukoht Ongassaare PÜ-131 II osa

maaparandusehitiste hooldamisele

Austatud Maie Rummel

Soovite Keskkonnaameti seisukohta RMK 2023. aasta tööplaanis olevale Ongassaare PÜ131 II osa

maaparandusehitiste hooldamisele.1 Objekt asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ongassaare ja

Imatu külas. Ongassaare PÜ131 II osa objekt paikneb kvartalitel AJ013- AJ015, AJ019, AJ028, AJ029,

AJ035, AJ040- AJ045, AJ049, AJ050, PG164, PG177-PG181, PG187-PG191, PG197-PG200, PG212,

PG213, PG221, PG224-PG227. Vastavalt Teie kirjale on käesoleval aastal plaanis läbi viia objekti

hooldamine vastavalt Maaeluministri 19.12.2018 määrusele nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“.

Hooldamise käigus on plaanis niita varasemalt rekonstrueeritud eesvoolu ja kraavide trassidelt sinna

kasvanud võsa, puhastada eesvool ja kraavid voolutakistustest ja setetest, setted laotada muldele ja

tasandada, kõik objektil paiknevad truubid puhastada takistustest, vajadusel parandada otsakud.

Ongassaare metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis pole varasemalt kraave rekonstrueeritud ega

hooldatud, v.a üks teekraav ja üks piirnev eesvoolu lõik.

Kaitstavatest loodusobjektidest jääb osaliselt hooldatava ala ringpiiri sisse Ongassaare metsise

püsielupaik, mis ühtlasi kuulub Agusalu loodusala koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade

võrgustikku. Hooldatava alaga piirnevad ja selle vahetus mõjualas asuvad Pikasilla 1 ja Pikasilla 2

käpaliste püsielupaik. Hooldatavast alast ligi kaks kolmandikku jääb projekteeritava Alutaguse

rahvuspargi alale. Keskkonnaamet annab alljärgnevalt seisukoha alade kohta eraldi.

Alutaguse rahvuspargi projekteeritav ala

Hooldatava kuivendussüsteemi ala jääb osaliselt projekteeritava Alutaguse rahvuspargi alale. EELISe

andmebaasis olev projekteeritav Alutaguse rahvuspark hõlmab peamiselt riigi omandis olevat

metsamaad, mille kohta Eestimaa Looduse Fond tegi 21.08.2020 ettepaneku liita need maad Alutaguse

rahvuspargile, st laiendada olemasolevat rahvusparki. Lisaks seni kaitseta aladele käsitleb ettepanek ka

nimetatud püsielupaikade liitmist rahvuspargile, mistõttu on need alad EELISe andmebaasis kajastatud

ka projekteeritava Alutaguse rahvuspargina.

Keskkonnaamet koostas ELFi esitatud ettepanekule kaitse alla võtmise otstarbekuse hinnangu, milles

jõuti järeldusele, et ettepanekus esitatud ala väärib riikliku kaitse alla võtmist. Hinnangu kohaselt tuleb

senised piiranguvööndi kaitsekorraga kvartalid AJ015, PG212 ja PG 213 ning seni kaitseta alal asuvad

kvartalid AJ014, AJ019 ja AJ029, AJ028, AJ035 ja AJ041 arvata sihtkaitsevööndisse. Ülejäänud osal

alast nähakse ette piiranguvööndi kaitsekorra kehtestamist.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.02.2023 nr 7-9/23/2613

2 (4)

Ala Alutaguse rahvuspargile liitmise ja kaitse alla võtmise eesmärk on sidususe tagamine Ongassaare

metsise püsielupaiga ja olemasoleva Alutaguse rahvusparki kuuluva Imatu järvesoo ja Pootsiku

luitestiku vahel, ning metsise elu- ja mängupaikade, Luiska luitestiku lõunapoolse osa ning Alutaguse

väikesoode senisest tõhusam kaitse.

Järgnevalt on välja toodud hooldusalaga kattuvale Alutaguse rahvuspargi laiendusettepaneku alale

jäävad kvartalid, kus kraavide hooldustööd võivad suure tõenäosusega kahjustada looduskaitselisi

väärtusi:

Kvartalid AJ014, AJ019, AJ029 ja AJ035 hõlmavad Taga-Varesmetsa metsisemängu ala. Tegemist on

piirkonna võimsaima mänguga, kus 2019. a kevadise riikliku seire andmetel mängis 11-12 kukke.

Seirearuande järgi on Taga-Varesmetsa mäng nihkunud Ongassaare püsielupaiga piiridest väljapoole

(edela poole). Mäng on hinnatud väga esinduslikuks, seega tuleb sellel alal igasuguseid edasisi

häiringuid ja kuivendusmõju süvenemist vältida.

Kvartalite AJ028, AJ035, AJ040 ja AJ041 kokkupuutealale jääb põhikaardil nimetamata väikesoo, mis

piirneb Pikasilla 2 käpaliste püsielupaigaga, mille kaitse-eesmärgiks on II kaitsekategooria väike-

käopõlle kaitse. Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanekule koostatud otstarbekuse hinnangu järgi

rikuvad püsielupaiga ja kasvukoha seisundit sood läbivad kuivenduskraavid. Kasvukoha säilimist on

võimalik tagada vaid kogu koosluse veerežiimi mõjutavat ala kaitstes, mis tähendab, et kuivenduse mõju

võimendavaid tegevusi st kraavide hooldamist tuleb vältida kogu sooala piires.

Kvartaleid AJ042 ja AJ045 läbiva põhja-lõunasuunalisest kraavist setete eemaldamine võib hoogustada

vee äravoolu Imatu teega piirnevast Pikasilla soos asuvast Pikasilla 1 käpaliste püsielupaigast, mis on

moodustatud väike-käopõlle ja Russowi sõrmkäpa kaitseks. Pikasilla soo vesi on läbi teealuse truubi

juhitud Imatu järve viivasse kraavi ning soo, sh püsielupaiga lõunapoolne osa on kuivenduse tõttu

märkimisväärselt rikutud. Kraavi hooldamisest tuleb loobuda.

Ühtlasi põhjustavad kraavide hooldustööd soomuldadel veetaseme alandamisest ja turba

mineraliseerumisest tingituna jätkuvat süsinikuheidet ning neil aladel on pikemas perspektiivis oluline

taastada looduslik veerežiim, et hoida seni turbasse seotud süsinikku. Keskkonnaamet soovitab

soomuldadel kraavide hooldamisest loobuda.

Ongassaare metsise püsielupaik

Ongassaare metsise püsielupaigas2 kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord

keskkonnaministri 13.01.2005 määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi

määrus nr 1) sätestatud erisustega.

Vastavalt kaitse-eeskirja § 1 on metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgiks II kaitsekategooriasse kuuluva

liigi metsise (Tetrao urogallus) soodsa seisundi tagamine. Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi seisund

soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike

elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigilooduslik levila ei kahane ning liigi

asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur

elupaik.

Vastavalt Metsise kaitse tegevuskavale on metsisele suurteks ohuteguriteks hinnatatud elupaikade

killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite

omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge

isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Inimeste poolt tulevat häirimist on hinnatud

keskmiseks ohuteguriks, mille korral ei nihuta küll kasutatava elupaiga piire, kuid elupaiga siseselt

eelistavad metsised piirkondi, kus häirimist ei esine ning väldivad rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid

alasid.

Vastavalt Metsise kaitse tegevuskavale on Eestis põhiliseks häirimise põhjuseks pesitsusperioodil

tehtavad metsatööd, trasside raied ning teised metsas tehtavad tööd (maaparandussüsteemide hooldus

2 EELISe kood KLO3000037

3 (4)

või rekonstrueerimine, ehitiste püstitamine jms). Samuti võivad metsisemängu oluliselt häirida

teadlikult või kogemata sellele peale sattunud inimesed.

Kuna kaitse-eeskiri maaparandussüsteemi hooldustööd metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ei luba,

siis on see LKS § 30 lg 2 p 1 ja lg 4 p 1 alusel keelatud.

Lisaks märgib Keskkonnaamet, et metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis on inimestel viibimine

keelatud 1. veebruarist kuni 30. juunini (määrus nr 1 § 4 lg 5).

Metsise püsielupaiga piiranguvööndis ei ole olemasoleva maaparandussüsteemi hooldamine keelatud,

kuid arvestades, et ala on valdavas ulatuses arvatud projekteeritavaks sihtkaitsevööndiks ja et

kuivendamine on metsisele tõsiseks ohuteguriks, soovitab Keskkonnaamet ka piiranguvööndis

kavandatud hooldustööst loobuda.

Käpaliste püsielupaigad

Hooldatava kuivendusobjekti alale jäävad Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik3, mis on moodustatud

väikese käopõlle ja Russowi sõrmkäpa kaitseks ning Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik4, mis on

moodustatud väikese käopõlle kaitseks.

Püsielupaikades kehtib LKSs sätestatud kaitsekord keskkonnaministri 03.02.2011 määruses nr 10 „I ja

II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr

10) sätestatud erisustega.

Vastavalt määruse nr 10 § 4 lg 6 p 1 on käpaliste püsielupaigas püsielupaiga valitseja (Keskkonnaameti)

nõusolekul on püsielupaikades käpaliste elutingimuste säilimiseks või parandamiseks lubatud

muuhulgas olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ja veerežiimi taastamine.

Keskkonnaamet on seisukohal, et maaparandussüsteemi hooldustöö ei ole antud juhul käpaliste

elutingimuste säilitamiseks või parandamiseks vajalik, mistõttu Keskkonnaamet ei anna nõusolekut

maaparandussüsteemi hooldamiseks eelnimetatud käpaliste püsielupaikades.

Kavandatud tegevuse ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevatele käpalistele on kirjeldatud käesoleva

kirja Alutaguse rahvuspargi projekteeritava ala osas.

Kaitstavad liigid

Osa kavandataval maaparandussüsteemide hooldusalal olevatest kaitsealuste liikide elupaikadest ei asu

kaitseala ega püsielupaigas. Vastavalt LKS § 48 lg 4 rakendub isendi kaitse.

Metsis

Vastavalt LKS § 55 lg 6 ja lg-le 61 on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, välja arvatud LKS § 58 lõigetes

4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul ning keelatud on metsise, kui looduslikult esineva linnu, pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3

punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel ning keelatud on lindude tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktis 1 sätestatud

juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast

häirimist, LKS § 55 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja LKS § 58 lõikes

7 sätestatud juhul.

Metsis on kitsalt kohastunud liik, kelle elupaikade kaitse on väga oluline. Vastavalt Metsise (Tetrao

urogallus) kaitse tegevuskavale on metsisele suureks ohuteguriks elupaikade killustutumine, kisklus,

kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende tegurite omavaheline koosmõju, aga

samuti ka pikaajaline maastikumuutus.

3 EELISe kood KLO3001220 4 EELISe kood KLO3001223

4 (4)

Keskkonnaamet on seisukohal, et eelviidatud metsise isendikaitse reeglite täitmiseks on parimaks

meetmeks jätta metsise elupaigas olevad kraavid hooldamata. Lisaks arvestades asjaolu, et metsise

elupaik jääb täielikult projekteeritavale Alutaguse rahvuspargi alale, soovitab Kesskonnaamet metsise

elupaigas olevaid kraave mitte hooldada.

Hiireviu

Kavandatavale maaparandussüsteemide hooldusalale jääb III kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi

hiireviu (Buteo buteo) piiritletud elupaik5. EELISe andmetel on tegu sigimis- ehk pesitsuspaigaga.

Keskkonnaamet on seisukohal, et hiireviu pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb piiritletud

elupaigast 300 m raadiuses kavandatud töid mitte teha ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. juulini.

Muud kaitstavad liigid

Kavandatavale maaparandussüsteemide hooldusalale jääb mitmete III kaitsekategooria liikide elupaiku,

mis asuvad kas juba kaitse all oleval alal või kavandataval Alutaguse rahvuspargi alal.

III kaitsekategooria liikide leiukohtadega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse abil.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kui järgitakse käesoleva kirjaga antavaid soovitusi, siis liikidele

eeldatavalt ebasoodsaid mõjusid ei kaasne.

Elupaigatüübid

Lisaks eelnevale märgib Keskkonnaamet, et EELISe andmetel on maaparandussüsteemi hooldusalal ka

väljaspool Agusalu loodusala loodusdirektiivi6 I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Nendeks on siirde- ja

õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Kuigi nimetatud elupaigatüüpides pole väljaspool

loodusala käesoleval ajal kaitsekorda kehtestatud, näitab nende olemasolu ala looduskaitselist väärtust,

mis on üheks põhjustest, et ala on arvatud projekteeritavasse sihtkaitsevööndisse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus)

[email protected]

Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoid, liigid)

[email protected]

Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine)

[email protected]

5 EELISe kood KLO9126457 6 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT

L 206, 22.07.1992, lk 7–50)