Ida-Harjumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Kõrkja tee T2

Kõrkja tee 17a

Kõrkja tee 12a 78402:202:0027

78402:202:0110

Kõrkja tee T2

Kõrkja tee 10c

78401:101:6418

78402:202:0059

Aadress: Kõrkja tee T2

Katastritunnus: 78401:101:6418

Mõõtkava: 1:500

Kasutusõiguse ala: 294 m2

Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses:

Kaitsevööndi laius torustiku teljest:

126 m

2 m

1

TALLINNA NOTAR EGLE URI

Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 374.

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kuuendal märtsil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (06.03.2023.a) Tallinna notar Egle Uri, kelle notaribüroo asub Tallinnas Rävala 2/Kivisilla 8, e-notari kaudu videosilla vahendusel.

Notari poole pöördusid:

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, nimel riigivara valitsema volitatud asutusena Riigimetsa Majandamise Keskus, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70004459 all, aadress Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa, 45403, e-post: [email protected], esindaja Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Tori vallas ja kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud vastavalt volikirjale, mis on tõestatud Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Karl-Eerik Jäetma poolt 26.04.2021.a. ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1685 all,

AKTSIASELTS TALLINNA VESI, registrikood 10257326, aadress Ädala 10, Tallinn, e- post [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, esindaja Koit Gross, isikukood 38108275728, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna notar Egle Uri 02.05.2022.a tõestatud ja notari ametitegevuse raamatus nr 774 all registreeritud volikirja alusel. Juriidilise isiku õigusvõime on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva notariaalakti tõestamise päeval e-notari infosüsteemist tehtud registrikaardi andmete päringu alusel,

edaspidi Omanik ja Õigustatud isik koos nimetatud Lepinguosalised.

Lepinguosalised avaldasid soovi sõlmida alljärgnev:

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING,

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

1. LEPINGU ALUS LEPINGU ESEME ANDMED JA LEPINGU EESMÄRK

1.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad Lepinguosalised kehtivatest õigusaktidest, sh asjaõigusseadusest, kinnistusraamatuseadusest, asjaõigusseaduse rakendamise seadusest ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 17.02.2023.a käskkirjast nr 3-1.56/25 ning Lepinguosaliste kokkuleppest.

1.2. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise päeval on kinnistusregistri registriossa nr 22056950 sisse kantud järgmine kinnistu:

1.2.1. Esimesse jakku "Kinnistu koosseis" on kantud: katastritunnus 78401:101:6418, sihtotstarve transpordimaa (100%), asukoht Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Kõrkja tee T2, pindala 445,0 m².

2

1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Käesoleva lepingu esemeks on Omaniku omandis olev punktis 1.2. nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu ese või Kinnistu).

1.4. Lepingu eseme kohta avatud registriosal ei ole märkeid kinnistamisavalduste kohta, mille suhtes on menetlus lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.

1.5. Kinnistu kohta e-notari infosüsteemist tehtud ehitiste otsingute päringutest nähtub, et ehitisregister Kinnistu katastritunnusega ehitisi ei seosta.

1.6. Vastavalt Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud katastriüksuse kitsenduste päringule kehtivad Kinnistu suhtes järgmised kitsendused:

Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25,19 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15,84 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 36,80 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 5,65 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 41,47 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 67,39 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16,50 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 46,13 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25,62 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27,67 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25,19 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14,17 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 3,30 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 38,83 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15,48 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 61,14 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 1,71 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 21,72 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2,91 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 43,43 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20,82 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2,84 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 36,93 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 445,35 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pirita jõgi); seisund: kehtiv;

3

Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 23,66 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25,37 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 27,16 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16,05 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 45,73 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12,38 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 445,35 m²; nähtus: Kaitseala (Pirita jõeoru MKA, Kloostritaguse pv.); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 35,83 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15,89 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 4,17 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 47,68 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus pratorum (niidukimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 6,60 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus sylvarum (metsakimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus lapidarius (kivikimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus hortorum (aedkimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 3,65 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 3,19 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 1,97 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.; seisund: kehtiv; ulatus: 7,68 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 13,74 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 2,63 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 0,90 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.; seisund: kehtiv; ulatus: 8,81 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 7,20 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (5590 JK47975 Kloostri tee 22b); seisund: kehtiv; ulatus: 12,18 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 7,26 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 7,40 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus pascuorum (põldkimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus soroeensis (sorokimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 3,24 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 0,93 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; nähtus: ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis; seisund: kehtiv; ulatus: 0,85 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus hypnorum (talukimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 3,19 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus lucorum (maakimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 3,68 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 3,87 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 8,42 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 11,78 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; ulatus: 8,32 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 3,30 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 6,09 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: kaitseala (Pirita jõeoru maastikukaitseala); seisund: kehtiv;

4

ulatus: 0,76 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 0,90 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 445,35 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Bombus terrestris (karukimalane)); seisund: kehtiv; ulatus: 7,75 m; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv.

1.7. Käesoleva lepingu eesmärgiks on Omanikule kuuluva Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega Õigustatud isiku kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi nimetatud Tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks Tehnorajatise talituse tagamise eesmärgil ning isikliku kasutusõiguse tingimuste kindlaksmääramine.

1.8. Vastavalt riigivara kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi andmetele on punktis 1.2. nimetatud andmetega maatükk registreeritud riigivara registris objekti koodi nr KV104899 all ning riigivara valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus.

2. LEPINGUOSALISTE AVALDUSED JA KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Kinnistu on Omaniku omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Omanik Kinnistut kellelegi võõrandanud, selle suhtes ei ole vaidlusi, sellel ei lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud.

2.1.2. Kinnistut ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega.

2.1.3. Omanik ei ole kinnistusosakonnale esitanud Kinnistu osas käesolevas lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.

2.1.4. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt rajatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust nimetatud ala suhtes.

2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei kehti Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes Maa-ametis registreerimata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.7. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi ega vigu, millest Omanik ei ole Õigustatud isikule teatanud või mida Õigustatud isik ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

2.1.8. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolev leping.

2.1.9. Punktis 1.1. nimetatud Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkiri kehtib, seda ole vaidlustatud ega muudetud.

2.1.10. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse esemeks olevad tehnovõrgud või -rajatised on vajalikud avalikes huvides asjaõigusseaduse § 1581 tähenduses.

5

2.2.2. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud, tutvunud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, piiridest ja Maa-ametis registreeritud katastriüksuse kitsendustest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.3. Õigustatud isik on teadlik isikliku kasutusõiguse seadmisel tekkivatest õigustest ja kohustustest.

2.2.4. Õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti.

2.2.5. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:

2.3.1. Käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud käskkirja vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, kuid vaatamata sellele soovivad Lepinguosalised käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel.

2.3.2. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.

2.3.3. Nad on tutvunud lepingu lisaks oleva plaaniga ning selle sisu on neile teada.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SISU

3.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et:

3.1.1. Lähtudes asjaõigusseaduse §-st 158¹ tulenevast talumiskohustusest seab Omanik Kinnistule esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse Õigustatud isiku kasuks, jättes riigile õiguse lõpetada isiklik kasutusõigus erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

3.1.2. Kui isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral on vajalik Tehnorajatise likvideerimine, siis on Tehnorajatise omanik (Õigustatud isik) kohustatud Tehnorajatise likvideerima ja Kinnistu korrastama kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest.

3.1.3. Õigustatud isik maksab Kinnistu igakordsele omanikule isikliku kasutusõiguse teostamise eest Tehnorajatiste talumise tasu õigusaktidega sätestatud korras, tähtaegadel ja suuruses. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta.

3.1.4. Kinnistule seatava isikliku kasutusõiguse kohaselt on Õigustatud isikul õigus kasutada Kinnistust osa, millel asub Tehnorajatis ja Tehnorajatise kaitsevöönd, mis on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (käesolevas lepingus nimetatud kasutusõiguse ala).

3.1.5. Õigustatud isikul on õigus Kinnistut kasutada Tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks Tehnorajatise talituse tagamise eesmärgil.

3.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on Kinnistu igakordne omanik (valdaja) kohustatud:

3.2.1. Hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab Õigustatud isikul kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist.

6

3.2.2. Tehnorajatise kaitsevööndis vältima Tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

3.2.3. Järgima isikliku kasutusõiguse alal seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi.

3.3. Lepinguosalised on kokku leppinud, et Õigustatud isik on kohustatud:

3.3.1. Kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostama omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud Tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks;

3.3.2. Täitma Kinnistul kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi.

3.3.3. Teavitama Kinnistu igakordset omanikku (valdajat) Tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt seitse (7) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustama vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Kinnistu igakordset omanikku (valdajat) ühe (1) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest.

3.3.4. Pärast kasutusõiguse alal teostatud Tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist taastama oma kulul Kinnistu endise seisundi.

4. TÄIENDAVAD KOKKULEPPED

4.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et Õigustatud isik on kohustatud:

4.1.1. Teavitama Kinnistu igakordset omanikku (valdajat) metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kaks (2) kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt.

4.1.2. Hüvitama Kinnistu omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine).

4.1.3. Andma tagasivõetamatu nõusoleku Kinnistu jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub Tehnorajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

5.1. Lepinguosalised on lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 Lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 22056950 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 06.03.2023.a lepingu lisaks oleval plaanil, 06.03.2023.a lepingu punktis 3 kokku lepitud tingimustel.

6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

Notariaalakti tõestaja on Lepinguosalistele selgitanud käesolevast lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas alljärgnevat:

6.1. Piiratud asjaõigused tekivad ja lõpevad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse.

7

6.2. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).

6.3. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, siis ei ole isiklik kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt (asjaõigusseaduse § 226).

6.4. Asjaõigusseaduse § 158 „Tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.(3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

6.5. Asjaõigusseaduse § 1581 „Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või - rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.

6.6. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 „Talumistasu suurus“ sätestab, et: (1) Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu

8

sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva seaduse § 155 lõikes 1. sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

6.7. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

6.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd“ sätestab, et (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust

6.9. Ehitusseadustiku § 74 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd“ sätestab, et (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

7. LEPINGU EKSEMPLARID JA VOLITUSED NOTARIAALKTI TÕESTAJALE

7.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.

7.2. Käesolev notariaalakt on Lepinguosalistele kättesaadav portaalides www.notar.ee ja www.eesti.ee. Lepinguosalistel on õigus nõuda paberil ärakirja väljastamist. 7.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu kinnistusosakonnale. 7.4. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesolevas lepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on kooskõlas Lepinguosaliste taotlustega.

9

8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

8.1. Tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 10, 12 on 639 eurot.

8.2. Notari tasu seaduse kohaselt on ette nähtud notari tasu:

8.2.1. Lepingu tõestamise eest §-de 22, 23 p 2 kohaselt 38,30 eurot, millele lisandub käibemaks 7,66 eurot, kokku 45,96 eurot.

8.2.2. Kaugtõestuse eest § 2 lg 21 kohaselt 20 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) 4 eurot, kokku 24 eurot.

8.3. Vastavalt riigilõivuseaduse §-dele 77, 354, 356 lg 7 on isikliku kasutusõiguse kande eest ette nähtud riigilõiv 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot).

8.4. Notari tasu ja riigilõivu tasub Õigustatud isik.

8.5. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu maksmise arved kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu tasumisel solidaarselt.

8.6. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi. Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil ära ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number. Notariaalakti tõestaja on selgitanud riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi.

Käesolev notariaalakt koos lisaga on Lepinguosalistele enne allkirjastamist notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel läbivaatamiseks esitatud, see on notariaalakti tõestaja poolt Lepinguosalistele ette loetud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed on selgitatud ja notariaalakt on Lepinguosaliste poolt heaks kiidetud. Lepinguosalised ja notar allkirjastavad käesoleva notariaalakti digitaalallkirjaga.