KeA nõusolek - Sõnajala lõkkekoha ohtlikud puud Ahja kaitsealal

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 14.03.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.03.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Priit Voolaid

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 13.03.2023

Meie 14.03.2023 nr 7-11/23/4927-2

Looduskaitsetöö lähteülesanne kooskõlastus

(Sõnajala lõkkekoht)

Austatud Priit Voolaid

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö lähteülesande (tööobjekti ID 2173),

mille eesmärk on eemaldada 29 ohtlikud puud Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala Ahja sihtkaitsevööndis

asuval Kiidjärve metskond 27 katastriüksusel1 (eraldistel KJ103/8; KJ103/10; KJ103/18). Puude

eemaldamine on vajalik, et tagada Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarajal ja Valgesoo külateel

liikuvate inimeste ja Valgesoo külatee ääres oleva parkla kasutajate ohutus.

Töö on planeeritud Ahja sihtkaitsevööndis, mille kaitse-eesmärgiks on vana loodusmetsa arengu

tagamine üksnes loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate säilimine,

poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse2. Tegevus toimub Ahja

jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks3 nimetatud vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüübil

ja osaliselt limatünniku (Sarcosoma globosum, EELIS kood KLO9600483) kasvukohal.

Limatünniku kasvukoha (EELIS kood KLO9600483) ligikaudseks suuruseks 6 ha, millest ligikaudu

0,17 ha suurusel alal soovitakse teostada raiet. Kuigi tegemist on alaga, kus esineb suur tallamiskoormus

ei ole see mõjutanud negatiivselt limatünniku populatsioonile. Nimelt on eelnimetatud limatünniku

kasvukohas teostatud vaatlused, kus 2015 aasta vaatlusel loeti kokku 130 isendit, 2018 aasta vaatlusel

28 isendit ja 2020 aasta vaatlusel 288 limatünniku isendit. Kuigi limatünniku üheks suurimaks

negatiivse mõjuga teguriks on kasvupaikade kahjustamine (sh raie) ei esine tõenäoliselt kavandatud

tegevuse teostamisel nii suur ebasoodne mõju limatünniku seisundile, et selle tulemusena väheneks

limatünniku isendite arvukus. Kuna alal esineb juba eelnevalt suur külastuskoormus ja osaliselt on

seepärast ka alal degradeerunud metsa aluspinnas ei põhjusta soovitud tegevuse elluviimine täiendavat

kahjustusi liigi elupaigale ja selle arvukusele, kui tööd teostakse selliselt, et täiendavalt pinnast ei

kahjustada (rasketehnikaga külmumata pinnasel ei sõideta).

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et osaliselt jäetakse raiutud puud alale elurikkuseks (lamapuit,

tüügaspuud) ning kui kasutatakse tööde teostamisel elupaigatüübi pinnast mitte kahjustavaid võtteid,

võib järeldada, et soovitud tegevus ei kahjusta elupaigatüüpi sellisel määral, et selle tulemusena ei säiliks

elupaigatüübile omane seisund.

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on lisaks kaitsele ka tutvustada Ahja jõe keskjooksu

ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu

1 Katastritunnus 87202:002:1024 2 Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrus nr 147 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1“ (edaspidi

määrus) § 9 lg 2 3 Määrus § 1 lg 1

2 (2)

ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke4. Selleks on kaitseala rajatud matkaradu, mis on külastajate

hulgas väga populaarsed. Matkaraja hooldus on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja

osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024 kohaselt vajalik tegevus ja seega

loetakse matkaraja liiklejate ohutuse tagamiseks puude eemaldamist kaitsekorralduslikuks tegevuseks.

Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd5, sihtkaitsevööndis

on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine6 (välja arvatud

kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradadel, kaitseala valitseja nõusolekul

tähistatud laagripaikades ja kaitseala või kaitsealal paikneva kinnisasja tarbeks). Ohtlike puude raiet

kaitse-eeskiri eraldi ei reguleeri. Tegemist on avalikul teel liiklejate ja avaliku parkla kasutajate

turvalisuse tagamiseks vajaliku tegevusega. Päästeseaduse § 3 lg 11 kohaselt on päästetöö päästeseaduse

tähenduses päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse

tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused.

Tulenevalt eeltoodust saab teel liiklejatele ja parkla kasutajate ohtu kujutava puude langetamist lugeda

päästetööks ning tegemist ei ole majandustegevusega. Samuti on antud juhul tegemist osana

olemasoleva ehitise (tee ja parkla) hooldustööde teostamise protsessist.

Keskkonnaameti töötajad Kristin Jõgi ja Kadri Kasuk teostasid koos Riigimetsa Majandamise Keskuse

(edaspidi RMK) looduskaitse- ja külastuskorraldusosakonna töötajatega tööde teostamise alal

07.03.2023 paikvaatluse, kus veenduti, et inimeste ohutuse ja vara kaitseks on vajalik eemaldada

ohtlikud puud. Lähtudes ala kaitse-eesmärgist lepiti kokku, mis puud tuleb jätta lamapuiduks,

tüügaspuuks ja mis on mõistlik, alalt ära viia.

Lähteülesande kohaselt soovitakse tööd lõpetada 1. aprilliks. Kuigi 15. märtsil hakkab peamine lindude

pesitsusperiood, mis ajal on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine7 on

Keskkonnaamet seisukohal, et töö mitte teostamine seab ohtu inimese turvalisuse ja nõustub raietööde

teostamisega.

Eeltoodust lähtuvalt annab Keskkonnaamet nõusoleku RMK Looduskaitseosakonna koostatud

lähteülesandes ID 2173 kavandatud tööde teostamiseks Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala Ahja

sihtkaitsevööndis tingimusel, et rasketehnikaga külmumata pinnasel ei sõideta. Külastustaristu

ümberkorraldamine palume Keskkonnaametiga eraldi kooskõlastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Kristin Jõgi 5347 6632

[email protected]

4 Määrus § 1 lg 1 5 Määrus § 5 lg 7 6 Määrus § 11 7 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2