ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud
Riigimetsa Majandamise Keskuses.
Kehtib kuni
Alus AvTS § 35 lg 1 p 12. isikuandmed
JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/2023/
………………………… jahipiirkond ………………… jahiala
/vastavalt digiallkirja viimasele kuupäevale/
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab jahindustalituse juhataja Kalev Männiste, kes tegutseb RMK juhatuse 26.03.2019. a otsusega nr 1-32/39 kinnitatud RMK jahindustalituse põhimääruse alusel, ühelt poolt ja
……………………., edaspidi kasutaja,
………………………. jahitunnistuse number ……………..……….,
………………………, jahitunnistuse number ………………………., ………………… jahipiirkonna ………………. jahiala 2023/2024. jahihooaja suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eesostuõiguse omandaja, teiselt poolt,
sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe, edaspidi kokkulepe, alljärgnevas:
1. Üldtingimused
1.1. Sõralistest suurulukilubade arv soo- ja vanusegruppide lõikes jahihooajal on fikseeritud kokkuleppe lisas 7. Nende eest tasutakse vastavalt RMK jahindustalituse poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel, mis lisatakse kokkuleppele eraldi failina.
1.2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (kokkuleppe lisa 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused ja jahindusrajatised on toodud kokkuleppe lisas 2.
1.3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil ühisjahi jahinimekirja (kokkuleppe lisa 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-le koos realiseeritud suurulukilubadega hiljemalt 15 päeva jooksul peale jahi toimumist või suurulukiloa realiseerimist. Realiseerimata jahiload tagastatakse hiljemalt 10 päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Jahindusspetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal …………… RMK ……………………… kontoris.
1.4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel ja peale jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-keskusesse vastava sõnumi. Kui mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa realiseerimist kinnitav vastus. Keelatud on alustada uluki transporti enne sõnumi saatmist. Kütitud suuruluki SMS-sõnumi saatmise ja märgistamise kord on fikseeritud kokkuleppe lisas 4.
1.5. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult enne uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama realiseeritud jahiloa numbrile. Märgistuslipiku võib eemaldada ulukilt tema nahastustamise ajal.
1.6. Jahihooaja viimase kuu alguseks (mitte hiljemalt kui 31. jaanuar 2024) esitab kasutaja RMK jahindusspetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade äranäitamisega, samuti samal kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.
1.7. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahindusspetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutaja telefoninumber on ………………..
1.8. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat kokkulepet ja kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.
2. Jahiload
2.1. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse kasutajale arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi soolise jahipidamise aegu järgmisteks tähtaegadeks: põder 15. september - 15.detsember, punahirv 15.august – 15. veebruar, metskits 1. juuni – 31. jaanuar, metssiga 01. märts – 29. veebruar. Kasutaja on kohustatud suurulukiload lisas 7 fikseeritud soolises ja vanuselises küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta vähemalt 33% ulatuses 1. septembriks 2023. a ja 100% ulatuses 1. detsembriks 2023. a.
2.2. Sõralistest suurulukite küttimise mahu realiseerimisel võib kasutaja esitada taotluse lisaloa (lisalubade) saamiseks, kui on täidetud väikekiskjate minimaalne küttimiskohustus. Kasutajal ei saa tekkida õigustatud ootust lisalubade saamiseks. Täiendava lisalimiidi vajaduse (jahindusnõukogu poolt kehtestatud antud ulukiliigile minimaalse küttimismahu ületamine jahipiirkonnas) määrab RMK jahindustalitus. Lisaluba (lisaload) väljastatakse kasutajale jahindustalituse poolt määratud tähtajaks, võimalusel arvestades kasutaja poolt antud jahiaastal juba kütitud suurulukite soolise ja vanuselise vahekorraga.
2.3. RMK kannab väljastatavale suurulukiloale vaid käesolevas kokkuleppes fikseeritud kasutaja nime.
2.4. Suurkiskjaid kütitakse jahipiirkonnas Keskkonnaameti, edaspidi KeA, poolt määratud kriteeriumide alusel. Jahipiirkonna suurkiskjate küttimise võimalused on määratud KeA vastava käskkirjaga. Kasutaja võib taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes jahiloa eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjate load lõpevad, kui ammendub vastava suurkiskja jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.
2.5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahindusspetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonda märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahindusspetsialisti (RMK antud tööpiirkonna töötaja) nimele. Suurkiskja trofeeväärse isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.
2.6. Jahialal on kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (šaakal, rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger, mink, tuhkur) küttimismaht, mille suurus 2 isendit/1000 ha riigimaa kohta (viimaste jahiaastate keskmine aastane küttimismaht 1000 ha jahimaa kohta Eestis). Küttimiskohustus kehtestatakse vaid RMK hallatava metsamaa pindala kohta, mis fikseeritakse kokkuleppe lisas 7.
2.7. Värskete koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud kokkuleppe lisas 5. Kui kasutaja pole lisakohustust tähtajaks täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK kasutaja kulul, esitades kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks tehtud tööde maksumuse ulatuses.
2.8. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 90% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal (ajujahtide korraldamine RMK eestvõttel või maaomanikule (tema taotlusel teisele jahimehele) jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine tema kinnistute piires varitsus- või hiilimisjahiks).
2.9. Sõralistest suurulukite minimaalse küttimismahu täitmiseks või kahjustuste ennetamiseks (ühisjahid kaks nädalat enne vastava ulukiliigi jahiaja lõppu) RMK poolt korraldatavad ühised (aju)jahid kooskõlastatakse kasutajaga. Kokkulepitud ühisjahi päeval kasutaja ei korralda ega pea jahialal jahte.
2.10. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.
2.11. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid tema kinnistute piires. Väljastatud metssealubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.
3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)
3.1. Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3. fikseeritud ajal antakse kogutud seirematerjal kasutaja poolt koostatud aktiga (kokkuleppe lisa 6) üle RMK-le, kes akti alusel hindab seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud kokkuleppe lisas 7.
3.2. Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema termiliselt töödeldud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga).
3.3. Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahindusspetsialist.
3.4. Väikekiskjate küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb kasutajal esitada jahindusspetsialistile ülevaatuseks minimaalselt kokkuleppe lisas 7 toodud mahus väikekiskjate parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga). Üleantud seirematerjali maht fikseeritakse aktiga (kokkuleppe lisa 6).
3.5. Kõigilt kütitud metssigadelt (liha hilisema müügi korral) tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikule veterinaarkeskusele (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus - LABRIS) SAK-i testide tegemiseks. Kuni SAK-i testide tulemuste selgumiseni tuleb kokkuleppel jahindusspetsialistiga hoiustada kütitud metssiga ja kõik tema sisused metsloomadele kättesaamatult. SAK-i testi positiivse tulemuse korral tuleb järgida määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (RT I, 04.11.2016, 7) nõudeid ja veterinaarametnikult saadud juhiseid. Kütitud metssea eest, kes oli SAK-i nakatunud ja jahiloa omaniku poolt nõuetekohaselt utiliseeritud, väljastatakse jahimehele uus tasuta metssea küttimisluba.
3.6. Jahialal tuleb Kasutajal koguda vaatlusandmeid alljärgnevalt:
Jahiuluk
Andmete kogumise periood
Aruande esitamise tähtaeg
Metskits
September
enne 20.novembrit
Metssiga
November-veebruar
enne 20.märtsi
Hunt, ilves, šaakal
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.märtsi
Karu
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.novembrit
PVK jahiaegne
Põdra jahiaeg
enne 10.jaanuari
HVK jahiaegne
Punahirve jahiaeg
enne 20.veebruari
Vaatlusandmete esitamise tabelid on toodud Kokkuleppe lisas nr 8.
4. Ulukihoole
4.1. RMK märgib kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed:
4.1.1. ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil).
4.1.2. soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk). Soola lisamist korraldab kasutaja omal kulul.
4.1.3. jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu redel, vettpidav katus) seisukorda, kasutuskõlbmatud jahitornid likvideeritakse. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (vaid inimjõul teisaldatavaid) jahitorne/kõrgistmeid jahiala riigimaale omal äranägemisel.
4.1.4. metssea peibutussöödakohad riigimaal (must ring). Vastavalt Keskkonnaameti käskkirjale on keelatud metssigade lisasöötmine (v.a soolak) Eesti Vabariigi territooriumil aastaringselt. Lubatud on lisasööda kasutamine ajalise piiranguta metssigade peibutamise eesmärgil. Söödaautomaadis tohib olla kuni 100 kg ning peibutus söötmiskohas maas kuni 5 kg lisasööta. Isevoolse söödaautomaadi korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg. Ühes peibutus söötmiskohas võib kalendrikuu jooksul peibutamiseks kasutada kuni 100 kg lisasööta. Peibutus söötmiskohtade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km. 1000 ha jahimaa kohta on lubatud kuni üks peibutus söötmiskoht. Metssigade lisasöötmine peibutamise eesmärgil on lubatud vaid Keskkonnaametis registreeritud peibutus söötmiskohas. Metssigade peibutussöötmist korraldab kasutaja omal kulul.
4.2. Täiendavaid ulukihoolderajatisi (välja arvatud punktis 4.1.3 mõistes ajutised jahitornid/kõrgistmed riigimaal) võib kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel maaomaniku ja RMK-ga kirjalikus vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.
4.3. Ulukihoolderajatiste olem ja asukohad on toodud kokkuleppe lisas 2.
5. Piirangud
5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt jahiseaduse § 6 lõikele 3:
5.1.1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel, hoiualadel ja kaitsealuste liikide ning püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud jahipiirkonna kasutusõiguse loas (veebiaadress Kokkuleppe lisas 9). Kõikidel kaitstavatel territooriumidel on keelatud jahiulukite lisasöötmine. Kaitsepiirangutega alad on lisa 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht).
5.1.2. Eramaal võib ööpäevaringselt jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega märgitud alad kaardil). Piiramata või tähistamata eramaal võib lepinguta jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetrit hoonest. Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad (punasega märgitud alad kaardil) on fikseeritud katastriüksuste lõikes Kokkuleppe lisas 9.
5.1.3. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.
5.1.4. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.
5.1.5. Vastavalt jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses oleva vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
5.2. Haavatud ulukile või koertele järeleminekul naaberjahialale või –piirkonda tuleb koheselt teavitada selle jahimaa kasutajat. RMK teavitab naaberjahipiirkondade või –alade kasutajaid enampakkumise võitjate kontaktandmetest.
6. Lõppsätted
6.1 Kokkulepe kehtib 2023/2024 jahihooajal (kuni 29. veebruar 2024). Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma kokkuleppega võetud kõik kohustused.
6.2 Kokkulepe lõpetatakse akti kahepoolse allakirjutamisega. Kui kokkuleppe lõppemise akti kahepoolselt ei allkirjastata, lõpeb kokkulepe 10. märtsil 2024. Kokkuleppe nõuetekohaselt lõpetamata jätnud jahimehele ei võimaldata osaleda RMK poolt korraldatavatel järgmistel jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumistel.
6.3 Eramaaomanike kinnistud, mis on antud RMK-le nõusoleku alusel jahinduslikuks kasutamiseks, on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Nendel maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed teostab jahiala kasutaja, kes võib seal jahti pidada ilma täiendavate kokkulepeteta.
6.4 Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomaniku nõusolek puudub või maaomanik kasutab õigust korraldada jahipidamist väikeulukitele, saab kasutaja jahti pidada ainult kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel, millest tuleb RMK-d teavitada kirjalikus vormis.
6.5 Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:
6.5.1. Keskkonnaamet või kohus on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud suuruluki jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;
6.5.2. jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata tabel jahi asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;
6.5.3. kasutaja on jätnud SMS-sõnumi saatmata RMK SMS-keskusesse suuruluki tabamisel või transpordib suurulukit ilma SMS-sõnumit saatmata;
6.5.4. kasutaja on transportinud suurulukit transpordivahendiga, jättes suuruluki märgistuslipikuga tähistamata;
6.5.5. kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite äranäitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;
6.5.6. kasutaja pole kinni pidanud kokkuleppe lisaga 7 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes kokkuleppe lisa 6 aktide andmetele);
6.5.7. kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata kokkuleppe lisaga 5 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt kasutajale esitatud arve alusel;
6.5.8. kasutaja on jätnud kogumata kokkuleppe lisaga 7 kehtestatud mahus seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (kokkuleppe lisa 6);
6.5.9. kasutaja on ilma taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja RMK-ga rajanud jahialale jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;
6.5.10. kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.
6.6. Kasutaja poolt kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahindusspetsialist kasutajale sellekohase kirjaliku esildise.
6.7. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (teistkordne kirjalik esildis või kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral võidakse kokkulepe ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegse ülesütlemise kohta saadab RMK kasutajale tähitud kirjaga vastava teate, mis jõustub teate kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 5 tööpäeva jooksul, kusjuures jahiload annulleeritakse RMK poolt tähitud kirja saatmisele järgneval päeval. Jahilubade annulleerimisest teavitatakse Keskkonnaametit. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.8. Kasutaja võib kokkuleppe omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le üleandmisele akti allkirjastamisel, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.9. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.10. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt, millest teavitatakse jahiala kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.11. Pooled kohustuvad kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.
6.12. Poolte vahel kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
6.13. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt
Poolte andmed ja allkirjad
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
……………………………..
Registrikood 70004459
Registrikood/isikukood …………
Mõisa/3, Sagadi küla
Haljala vald, 45403
Lääne-Viru maakond
……………………………………..
Tel 676 7500
E-post
[email protected]
Tel …………………………
E-post ………………….
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Männiste
……………………………….
Lisa 1
JAHIPIIRKONNA KAART
Lisatud digikonteinerisse eraldi failina
RMK Kasutaja
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Männiste
…………………………….
Lisa 2
JAHIALA PIIRIKIRJELDUS
Piirikirjeldus:
Kilingi-Nõmme jahipiirkonna ………………. jahiala (üldpindala …………. ha, sellest RMK hallatav maa ……………. ha. Jahialal paikneb ………… jahindusrajatist, nendest ………… jahitorni, ………… soolakut ja ………….söödakohta):
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused
Jahitorn
Soolak
Peibutussööt
RMK Kasutaja
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Männiste
……………………………..
Lisa 3
SUURULUKIJAHI NIMEKIRI
Jahi toimumise koht …………………………………………………
Jahi algus “..........” ................................. 20 .a kell ..................
Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), hunt ( ), ilves ( )
Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp.
Jrk.nr.
Ees- ja perekonnanimi
Kütt
Ajaja
Allkiri
Märkused
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
Jahijuhataja …………………………………………………………
Lasta lubatud uluk
Jahiloa number
Tulemus
Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)
Pindala, ha
inimesi, tk
Ajus
koeri, tk
Liik
Nähtud suurulukeid kokku, tk
ad ♂
ad ♀
juv
sugu/ vanus teadmata
märkused (kütitud, haavatud jm info)
Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)
Lisa 4
KÜTITUD SUURULUKI MÄRGISTAMINE ÜHEKORDSELT KASUTATAVA MÄRGISTUSLIPIKUGA
Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2023/2024.a jahihooajal ulukiliigiti alljärgnevalt:
PUNANE märgistuslipik RMK logo, kirjega PÕDER 2023 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
SININE märgistuslipik RMK logo, kirjega HIRV 2023 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
ROHELINE märgistuslipik RMK logo, kirjega KITS 2023 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
KOLLANE märgistuslipik RMK logo, kirjega SIGA 2023 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga.
Suurulukiliigiti ühekordne märgistuslipik antakse Kasutajale üle suurulukiloa väljastamisel. Märgistuslipiku numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud kütitud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga, millele tehti tabamismärge. Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge vähemalt enne suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku läbilõikamise teel. Suuruluki transport ilma märgistuslipikuta on keelatud. Suuruluki müümisel hulgiostjale peab märgistuslipiku number ühtima suuruluki esmakontrolli deklaratsioonis märgitule ja säilima rümbal kuni selle üleandmiseni kogumiskeskuses. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba nahastustamise ajal.
RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.
SMS-sõnum tuleb saata vahetult peale suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.
Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .
Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad tähed võivad olla nii suured kui väikesed, ka läbisegi.
Tagasiside sõnumi saatjale:
1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (Jaht tühik korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) ja sellise numbriga jahiluba on sisestatud jahilubade registrisse, saadetakse saatjale vastuseks -> näiteks "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"
2. Juhul, kui saata reeglitele vastav SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"
3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) ei vasta reeglitele või seda pole sisestatud jahilubade registrisse, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"
4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või selle järel puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.
Vigaselt saadetud SMS sõnum ei märgi jahiluba jahilubade registris realiseerituks. RMK SMS-keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK ja KeA vastavatele ametnikele.
Lisa 5
KOBRASTE ELUPAIGAPÕHINE KÜTTIMISKOHUSTUS JA
ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMINE
Koprakahjustuse ([Sisesta põhjus]) ilmnemise tõttu
määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkti 2.8 alusel täiendav kobraste elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine kasutaja kulul ……………….. jahialal alljärgnevalt:
Kvartal
Eraldus
Elupaiga iseloomustus
Vajalik tegevus
Täitmise tähtaeg
Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: [Vali kuupäev]
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Registrikood 70004459
Isikukood [Sisesta isikukood]
Mõisa/3, Sagadi küla
Haljala vald, 45403,
Lääne-Viru maakond
[Sisesta aadress]
Tel 676 7500
E-post
[email protected]
Tel [Sisesta number]
E-post [Sisesta e-post]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Lisa 6
SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT
[Sisesta koht] [Vali kuupäev]
Käesolev akt on koostatud selle kohta, et …………………………. jahipiirkonna
……………….. jahiala kasutaja [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] andis üle ja
Jahinduse spetsialist ………………………. võttis vastu alljärgneva seirematerjali
Üle anti alljärgnev seirematerjal:
PÕDER
Kogus, tk
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
Maosisuproov
PUNAHIRV
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
Maosisuproov
VÄIKEKISKJAD
Esikäpp
LINNUD
Parempoolne tiib
VAATLUSANDMED (suurulukid)
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Lisa 7
SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE
2023/2024 jahihooaeg
Mõisted:
Vasikas, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Ladina keeles JUVENIL, lühend juv.
Mullikas, kesik – vanem kui 1 aasta ja kuni 2 aastaseks saamiseni. Ladina keeles SUBADULT , lühend subad.
Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Ladina keeles ADULT, lühend ad..
PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle, lehmi ja vasikaid võimalikult võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida …….. põtra, sealhulgas …………pulli, ………… lehma, …….. vasikat.
Seirematerjali esitamine:
pullid – sarved ja parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt;
lehmad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt. 2 sigimiselundkonda lehmadelt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;
vasikad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt.
PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida vanuserühmi võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida ………… punahirve.
Seirematerjali esitamine:
Pullid – sarved 100% kütitud isenditelt;
METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal küttimisest peaks moodustama vähemalt 30% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.
Lubatud küttida minimaalselt …………. metssiga.
Kõikidelt kütitud isenditelt tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse. Täiskasvanud emastelt metssigadelt tuleb võtta väline sigimiselund (vulva) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse.
METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid.
Lubatud küttida minimaalselt …………. metskitse, sealhulgas …. sokku, …. kitse, …. talle.
SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida KeA poolt kehtestatud territoriaalseid (maakondlik, jahipiirkondlik) küttimispiiranguid.
Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahindusspetsialist.
VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt …………. väikekiskjat ( 2 isendit 1000 ha RMK hallatava metsamaa kohta).
Seirematerjali esitamine:
Väikekiskjad – parempoolne esimene käpp.
Lisa 8
SEIREMATERJALI KOGUMISE KAARDID
20..… a.
HUNDI, ILVESE JA ŠAAKALI VAATLUSLEHT
Vaatlusleht koos-kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. märtsiks RMK jahindustalitusele
Jahipiirkond:
Nimi:
Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart
Kuu- päev
Nähtud jälgi x
Nähtud loomi x
Liik: H I ..Š
Arv täiskasv kutsikad
Märge kaardil
Muu teave
20.…a.
KARU VAATLUSLEHT
Vaatlusleht koos -kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. novembriks RMK
Jahipiirkond:
Nimi:
jahindustalitusele
Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart
Nähtud vanemad karud
Nähtud pojad
Nähtud jäljed
Kuu-päev
arv
esipäka laius cm
alla 1 aasta-sed
1 + aasta-sed
esipäka laius cm
esipäka laius cm
Märge kaardil
Muu teave
VAATLUSKAART
Jahipiirkond
METSKITS
Jahiala
Vaatleja
Sept. 2023
Kuupäev
Koht
Nähtud KITSI
Nähtud SOKKUSID
sugu tead-mata
üksi-kud
1 talle-ga
2 talle-ga
3 talle-ga
nupud v. väär-arendid
piik-sarved
hark- v. 3-har. sarved
Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 10.november 2023
VAATLUSKAART
Jahipiirkond
METSSIGA
Jahiala
Vaatleja
1.nov.2023-28.veebr. 2024
Kuupäev
Koht
Kari
Üksik (kult)
Määra-mata isendid
Märkused (käitumine, vigastused jm)
Sööda- koht
Sööda-põld
Muu
Vanu (täisk.+kesikud)
Põrsaid
Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 10.märtsiks 2024
PVK - PÕDRAVAATLUSKAART
2023. a.
Jahipiirkond
Täitja nimi:
Jahiala
Telefon
A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%
Jahipäev, jaht, ilmastik
Nähtud põtru, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud põtradest kütiti, isendeid
1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahi-tunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pull-vasikaid
Lehm-vasikaid
Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 10.jaanauriks 2024
B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)
1. P Õ D R A L U B E:
kokku
neist täiskasvanud põtradele
vasikatele
2. K Ü T I T I :
kokku
pulle
lehmi
pullvasikaid
lehmvasikaid
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
põtru vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6.PÕDRA ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks põtru
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.ULUKIKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. PÕDER, kuuskede koorimist..
7.2. ... männikultuuride rüüstet..
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet..
7.4. Punahirvekahjustusi..
7.5. Metskitsekahjustusi..
7.6. Metsseakahjustusi..
7.7. Koprakahjustusi..
8. PÕTRADE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! PVK võimaldab põtrade hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta
9. PUNAHIRV jahialal (osutage sobiv variant):
ei esinenud
i l m u s ..a
püsivalt alates...a
C. JAHISAAK
(PVK lk 3)
PÕDER
Kaal märkige ainult siis, kui põder kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;
Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvetüüp (pulk; sega; kühvel)
Sarvede laius, cm
Tüvikute ümbermõõt parem/vasak
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti
par./vas.
L; M; 5 mm
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
+ / -
Kaasas vasikaid
Lisateave
tk
neist kütiti
Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
Üksik- või kaksikvasikas
Lisateave
Ü K
Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0
Sarvede laius mõõtke tüvikutega võimalikult rööbiti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna
Sarvetüvikute ümbermõõt mõõtke tüvikute kõige peenemast kohast, kuid piiksarvedel mitte kaugemal kännasest kui 6 cm
PUNAHIRV
PVK - HIRVEVAATLUSKAART
2023. a.
Jahipiirkond
Täitja nimi:
Jahiala
Telefon
A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%
Jahipäev, jaht, ilmastik
Nähtud hirvi, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud hirvedest kütiti, isendeid
1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahitunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pullvasikaid
Lehmvasikaid
B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)
1. H I R V E L U B E:
kokku
neist täiskasvanud hirvedele
vasikatele
2. K Ü T I T I :
kokku
pulle
lehmi
pullvasikaid
lehmvasikaid
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
hirvi vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6. HIRVE ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks hirvi
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.HIRVEKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. HIRV, puude koorimist
7.2. ... okaspuukultuuride rüüstet
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet
7.4. ... põllukahjustusi
7.5. ... silorullide lõhkumist
7.6. ... muu
8. HIRVEDE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! HVK võimaldab hirvede hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta
C. JAHISAAK
(HVK lk 3)
HIRV
Kaal märkige ainult siis, kui hirv kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;
Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvede
pikkus parem/
vasak, cm
Piiksarvel
kroonialge
(+,-)
Krooniharusid parem/vasak
Sarvede vahekaugus, cm
Sarvede kaal, kui kaaluti, kg
Vigastus (harud, tüvik, kännas)
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti
par./vas.
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
+ / -
Kaasas vasikaid
Lisateave
tk
neist kütiti
Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
Üksik- või kaksikvasikas
Lisateave
Ü K
Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0
Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindustalitusele 10.märtsiks 2024
Lisa 9
PIIRANGUD
Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:
Vaata piiranguid jahipiirkonna kasutusõiguse loast: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/nimekiri/6819082
Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:
Kinnistu nimi ja number
Piirangu iseloom ja pindala
Piirangu kestus