Seletuskiri

BIMAP OÜ

Reg nr 16350682 Pärnu mnt 153, Tallinn Tel +372 566 38919

TELLIJA ANDMED:

Saku Vallavalitsus

Projektijuht: Silver Riisalo

TÖÖ NR: P-01-2023

TÖÖPROJEKT

SAKU SPORDI- JA PUHKEALA

TÖÖPROJEKT

ÜLDOSA

SELETUSKIRI

Koostanud: G. Vatsel

Versioon: 0

Objekti asukoht: Staadioni tn, Teetammi kü, Saku staadion kü

Saku alevik, Saku vald, Harju maakond

Töö teostamise aeg: 2022/09-2023/03

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

2

TELLIJA ANDMED Saku Vallavalitsus

Aadress Juubelitammede tee 15, Saku, Harjumaa

Projektijuht Silver Riisalo

TÖÖVÕTJA ANDMED BIMAP OÜ Registrikood 16350682

Aadress Pärnu mnt 153, Tallinn

Projekteerimise projektijuht Kristi Loog (BIMAP OÜ)

Projekteerija (TL) Gert Vatsel (BIMAP OÜ)

Projekteerija (VK) Kristi Loog (BIMAP OÜ)

Projekteerija (EL) Martin Saaremägi (O3 Technology OÜ)

Projekteerija (MA) Margus Lillak (Pinnavormijad OÜ)

Projekteerija (EK) - skatepark, pumptrack, rattarada, ronimissein Mihkel Kannelmäe (Kannex OÜ)

Projekteerija (EK) - trepid, istepingid, terrass Kristjan Teearu (RProjektid OÜ)

Projekteerija (EK) - liutorud (TipTipTap OÜ)

Projekteerija (EK) - tualetid Kristin Kilter (Nord Homes OÜ) Gerly Grünbaum (G.G Kujundus OÜ)

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

3

SISUKORD

I. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................ 4

A. Üldinfo ......................................................................................................................................................................... 4

B. Projekti ülesehitus ....................................................................................................................................................... 4

C. Lähteülesanne.............................................................................................................................................................. 5

D. Normid, standardid, eeskirja ja juhendid ..................................................................................................................... 5

II. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................................................. 6

A. Üldinfo ......................................................................................................................................................................... 6

B. Piirangud .................................................................................................................................................................... 11

C. Geodeetiline uurimistöö ............................................................................................................................................ 13

D. Geoloogiline uurimistöö ............................................................................................................................................ 14

E. Reostusuuring ............................................................................................................................................................ 15

F. Kehtestatud ja alustatud planeeringud ning varasemad projektid ............................................................................ 16

III. PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................................................................... 17

A. Teedeehituslik osa ..................................................................................................................................................... 17

B. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa .......................................................................................................................... 17

C. Elektri ja valgustuse osa ............................................................................................................................................. 17

D. Maastikuarhitektuuri osa ........................................................................................................................................... 17

E. Ehituskonstruktsioonide osa ...................................................................................................................................... 17

IV. EHITAMINE (TÖÖDE TEOSTAMINE) ............................................................................................................................... 18

A. Üldised märkused ...................................................................................................................................................... 18

B. Ettevalmistustööd ...................................................................................................................................................... 19

C. Ajutine liikluskorraldus .............................................................................................................................................. 20

D. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus .............................................................................................................................. 20

E. Muinsuskaitse ............................................................................................................................................................ 22

F. Tööohutus .................................................................................................................................................................. 22

V. LISAD .............................................................................................................................................................................. 23

Lisa 1 – Tehnilised tingimused ............................................................................................................................................ 23

Lisa 2 – Kooskõlastused ....................................................................................................................................................... 23

Lisa 3 – Koosolekute protokollid ......................................................................................................................................... 23

Lisa 4 – Geodeetiline uurimistöö......................................................................................................................................... 24

Lisa 5 – Geotehniline uurimistöö ........................................................................................................................................ 24

Lisa 6 – Reostusuuring......................................................................................................................................................... 24

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

4

I. ÜLDOSA

A. Üldinfo

Projekti eesmärgiks on Saku spordi- ja puhkeala tööprojekti koostamine, et Tellijal oleks võimalik korraldada ehitusööde

riigihange. Projekteeritav spordi- ja puhkeala peab olema heakorrastatud, keskkonnakaitse-, ajaloo- ja kultuurimälestiste

kaitse nõuetele vastav ning elanike vajadusi rahuldav. Projektala suurus on ligikaudu 6 ha ning see puudutab valdavalt kahte

katastriüksust: Teetammi (71801:005:0638) ja Saku staadion (71801:005:0474. Tööprojekti koostamise aluseks on varasemalt

koostatud eelprojekt, millest on välja jäetud:

• eelprojektiga Vääna jõe ehituskeeluvööndisse (50 m kalda joonest) ette nähtud pargi lahendus. Käsitletud

lahendus on näidatud perspektiivsena, kuid seda saab realiseerida alles siis kui Saku vald on koostanud ja

kehtestanud antud alale detailplaneeringu, mis võimaldab ette nähtud rajatisi rajada;

• eelprojektiga Staadioni tänava edelapoolsesse osasse ette nähtud parkla lahendus. Käsitletud parkla lahendus

on lahendatud BIMAP OÜ / Road-Expert OÜ projektiga nr 50422 ning käesolev projekt on nimetatud

projektiga kokku viidud.

B. Projekti ülesehitus

• 01_LÄHTEMATERJALID

✓ 01_TEHNILISED KIRJELDUSED (TELLIJA)

✓ 02_PT, TT

✓ 03_KOOSOLEKUTE PROTOKOLLID

✓ 04_VARASEMAD PROJEKTID

✓ Lisa 01 – Geodeetiline uurimistöö

✓ Lisa 02 - Geotehniline uurimistöö

• 02_PROJEKT

✓ 01_AA_Uldosa (BIMAP OÜ)

✓ 02_TL_Teedeehituslik osa (BIMAP OÜ)

✓ 03_VK_Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa (BIMAP OÜ)

✓ 04_EL_Elektri ja valgustuse osa (O3 Technology OÜ)

✓ 05_MA_Maastikuarhitektruuri osa (Pinnavormijad OÜ)

✓ 06_EK_Ehituskonstruktsioonide osa

✓ 1_Skatepark, pumptrack, rattarada, ronimissein (Kannex OÜ)

✓ 2_Trepid, istepingid, terrass (RProjektid OÜ)

✓ 3_Liutorud (TipTipTap OÜ)

✓ 4_Tualetid (Nord Homes OÜ, G.G Kujundus OÜ)

• 03_KOOSKÕLASTUSED

• 04_EELARVE (Tellijale)

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

5

C. Lähteülesanne

Tööprojekti koostamise aluseks on varasemalt koostatud eelprojekt:

• maastikuarhitektuur, teed ja platsid, vertikaalplaneerimine - Kivisilla OÜ töö nr 2220;

• välisvalgustus ja elektrivarustus - KH Energia-Konsult töö nr 210102;

• välisveevarustus ja -kanalisatsioon - Sirkel&Mall OÜ töö nr. 20118.

Projektala terviklahendus peab pakkuma läbimõeldud võimalusi puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks erinevatele

vanuserühmadele (sh lapsed, noorukid, pered, vanemad inimesed, erivajadustega inimesed). Täiendavalt tuleb projekteerida

sõiduautode parkla Staadioni tänava äärde 40-le autole.

Olemasolevad tervise- ja suusarajad, jõulinnak, staadion, rannajalgpalli ja -volleväljakud tuleb säilitada.

D. Normid, standardid, eeskirja ja juhendid

Uuringute teostamisel on lähtutud:

1. Topo-geodeetilisele ja teotusmõõdistamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus

nr 34 (RT I, 19.04.2016, 3);

2. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel, kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102;

3. Geotehniliste uuringute juhis, MA 2018-014;

Kõikide projektiosade teostamisel on lähtutud:

1. Ehitusseadustik1;

2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015 (RT I, 27.04.2022, 4);

3. Nõuded ehitusprojektile1, Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 (RT I, 26.02.2021, 7);

4. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“;

5. Saku Vallavolikogu 11.06 2009 määrus nr 6 „Saku valla kaevetööde eeskiri“;

6. Saku Vallavolikogu 13.05.2010 määrus nr 15 „Saku valla heakorraeeskiri“;

7. Saku valla üldplaneering (kehtestatud 09.04.2009 Saku Vallavolikogu otsus nr 22);

8. Saku aleviku ja lähiala üldplaneering (kehtestatud 16.08.2012 Saku Vallavolikogu otsus nr 60);

9. Avalikule alale puude istutamise kord, Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 112 (RT IV, 29.05.2019, 54);

10. Muinsuskaitseseadus., vastu võetud 20.02.2019;

11. Looduskaitseseadus,. vastu võetud 21.04.2004.

NB! Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid. Projekti

eriosade (TL, VK, EL, MA, EK) projekteerimisel aluseks olevad normid, standardid, eeskirjad ja juhendid on toodud välja

vastavas eriosa projektis.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

6

II. OLEMASOLEV OLUKORD

A. Üldinfo

Projekteeritav ala asub Saku alevikus, Saku vallas, Harju maakonnas. Projekteeritav ala asub Saku aleviku kagunurgas

ning jääb valdavalt kahele katastriüksusele Teetammi (71801:005:0638) ja Saku staadion (71801:005:0474), piirnedes

Staadioni tänava, Tiigi tänava, Uusmäe tänava, Vääna jõe ning Tallinn-Lelle raudteega. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu

kohaselt on tegemist rohealaga. Projektala lähedusse jäävad Staadioni tänava garaažid, Saku jäätmejaam, Saku alajaam ning

Saku Tervisekeskus.

Joonis 1. Saku spordi- ja puhkeala asukohaskeem (Maa-ameti geoportaal).

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

7

Joonis 2. Saku spordi- ja puhkeala üldskeem (Maa-ameti geoportaal).

Projektala läbivad olemasolevad tervise- ja suusarajad, mida mööda saab liikuda projektala idapoolses küljes Saku

Tervisekeskuse juurest Vääna jõeni ning Saku mõisa parki. Projektala idapoolsesse osasse jääb ka vanal raudteetammil olev

kergliiklustee, mida mööda saab liikuda Saku Tervisekeskuse juurest üle Vääna jõe. Projektala põhjaosasse jäävad olemasolev

jõulinnak, staadion, rannajalgpalli ja -volleväljakud, keskosasse kaks tiiki ning lõunaosasse tehiskünkad. Täiendavalt on kogu

projektala kaetud discgolfi korvide ja radadega.

Projektalale pääseb põhja poolt autoga ligi mööda mõisaparki (Juubelitammede tee) ja Staadioni tänavat ühendavat

olevat sõiduteed, mis võimaldab vahetut juurdepääsu motoklubi hoonele (Staadioni tn 1) ning jalgpallistaadionile. Nimetatud

sõidutee ääres asub isetekkeline parkla. Projektalale pääseb lõuna poolt ligi mööda Tiigi ning Uusmäe tänavat, millede

ristumispunktis asub Saku Tervisekeskus koos parklaga.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

8

Joonis 3. Saku spordi- ja puhkealaga piirnevad alad.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

9

Joonis 4. Isetekkeline parkla Staadioni tänaval ning Saku Tervisekeskuse parkla.

Planeeringuala on valdavalt tasane, erandiks on projektala lõuna- ja idapoolsed küljed, kus paiknevad olemasolev

raudteetamm, vanal raudteetammil olev kergliiklustee ning tehiskünkad. Tehiskünkad on ca 8 m kõrgused ning need on

rajatud Saku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside rajamise tööde käigus üle jäänud pinnasest. Absoluutkõrgused

projektalal jäävad vahemikku 36,7 m - 48,4 m.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

10

Joonis 5. Jõulinnak ning rannajalgpalli ja -volleväljakud.

Joonis 6. Tehiskünkad.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

11

Projektala lõunapoolses osas esineb kohati liigniiskust kuna planeeringualast edelapoolne osa alevikust on tugeva

kaldega antud projektis käsitleva ala suunas. Tulenevalt maapinna tugevast kaldest on olulise tähtsusega olemasolev kraav

Tiigi tänava ääres. Antud kraavis peab olema tagatud vee äravool Kivisilla peakraavi suunas, et vältida alal liigniiskust.

Projektala keskel paiknevad Saku sademeveesüsteemi tiigid ja nende ülevool on juhitud Vääna jõkke.

Projektalast ida poole (üle raudteetammi) jääb avatud maastik ja sellest tulenevalt on piirkond tuultele avatud.

Lõunapoolses osas asuvad uued kortermajad, mis osaliselt tuult takistavad. Põhjapoolses osas asub Saku mõisapark oma

kõrghaljastusega, mis on heaks tuuletakistuseks ja mikrokliima parandajaks.

Joonis 7. Tiigi tänava kraav ning kortermajad Uusmäe tänava ääres.

B. Piirangud

LOODUSKAITSELISED OBJEKTID

Projektala piirneb järgnevate looduskaitseliste piirangutega:

1. Vääna jõe kalda piiranguvöönd (100 m vee piirist), ehituskeeluvöönd (50 m vee piirist), kalda veekaitsevöönd

(10 m vee piirist) ja veekogu kallasrada (4 m vee piirist);

2. Kaitseala – Saku mõisa park (keskkonnaregistri kood KLO1200457, Keskkonnaamet).

MUINSUSKAITSELISED OBJEKTID

Projektala piirneb järgnevate muinsuskaitseliste piirangutega:

1. Kinnismälestis – Saku mõisa park, 19.-20.saj. (mälestiste registri nr 2954, Muinsuskaitseamet)

piiranguvööndiga 50 m Saku mõisapargi piirist.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

12

TEHNORAJATISED

Projektala piirneb järgnevate tehnorajatiste piirangutega:

1. 35-110 kV elektriõhuliinid (kõrgepingeliinid) kaitsevööndiga 25 m + 25 m liini teljest (Elektrilevi OÜ);

2. Elektrimaakaabelliinid kaitsevöönditega 1 m + 1 m kaabli mõttelisest vertikaalist (Saku Õlletehase AS, AS Saku

Maja, Elektrilevi OÜ);

3. A ja B kategooria gaasitorustik kaitsevööndiga 1 m + 1 m torustiku välimisest mõõtmest (AS Gaasivõrk);

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid (AS Saku Maja);

5. Sideehitised maismaal / sidekaablid ja mobiilsidemast kaitsevöönditega 1 m välisservast (Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus);

6. Tänavavalgustus (Saku vallavalitsus).

INFRASTRUKTUUR

Projektala piirneb järgnevate infrastruktuuri piirangutega:

1. Tallinn-Lelle raudtee kaitsevööndiga 30 m äärmise rööpme teljest (Edelaraudtee AS);

2. Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndid arvestusega 5 m teemaa piirist (Saku vallavalitsus).

MUU

Projektala piirneb järgnevate muude piirangutega:

1. Tuleohutuskujad (min R=8 m) külgnevate kinnistute hoonestusest (Päästeamet);

2. Geodeetilistest punktidest jäävad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel projektala lähedusse riiklikud

geodeetilised võrgupunktid Saku (1463) (tihendusvõrk) ja Pp.4250-A (5091) (tihendusvõrk) ning kohalikud

geodeetilise võrgu punktid 4051, 4563 ja 449.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

13

Joonis 8. Saku spordi- ja puhkealaga piirangud.

C. Geodeetiline uurimistöö

Antud projekti koostamiseks tehti topogeodeetiline uurimistöö töö nr 7022-22 (Geodeesia 24 OÜ, november 2022).

Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis.

Mõõdistamine tugineb GNSS-mõõtmistele. GNSS-mõõtmiste tegemiseks kasutati reaalajas mõõtmisviisi.

Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide

alusel. Uuritaval maa-alal paiknevad: madalpinge kaabel, keskpinge kaabel, sidekaabel, vee-, kanalisatsiooni-,

sademeveetorustik, gaasitorustik, kaugküttetorustik. Mõõdistusalas võib leiduda tuvastamata ja joonisele peale kandmata

tehnovõrke.

Mõõtmistööde tegemiseks kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S5 koos väliarvutiga TCS3, GPS seadet Trimble R8S.

Joonised koostati tarkvarapaketiga ZWCAD 2020.

Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ametist seisuga 03.11.2022.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

14

D. Geoloogiline uurimistöö

Ehitusgeoloogiline uurimistöö nr GL22085 on koostatud Reaalprojekt OÜ poolt. Geotehnilise uuringu välitöö toimus

novembris 2022. aastal. Rajati 14 puurauku, maksimaalse sügavusega 3,0 meetrit. Uuringu teostamiseks kasutati roomikutel

puuragregaati GM 65 GTT ning südamikpuurimise meetodit.

Uuringupunktid märgiti välitööde ajal maastikul välja olemasoleva situatsiooni järgi ja kasutades käsi GPS-seadet

„Garmin“ ning mõõdistati pärast töö teostamist reaalaja GPS-seadmega LeicaGS08 pluss. Puuraukudes esinenud kihid

kirjeldati ja mõõdeti ning andmed talletati hilisemaks töötluseks välipäevikusse. Samuti kontrolliti puuraukudes pinnasevee

esinemine ja mõõdeti selle tase.

Puuraukudest võetud pinnaseproovidest 7 katsetati AS TREV-2 Grupp laboris. Proove katsetati EVS-EN 933-1; ISO/TS

17892-12; EVS-EN 1997-2; EVS 901-20 ja EVS-EN ISO 17892-4 nõuete kohaselt ning pinnaste nimetused anti EVS-EN ISO

14688-2:2004+A1:2013 järgi.

Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Uuringualal asetsevad tehnogeensed künkad.

Puuraukude suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 38,3…46,1 meetrit.

Pinnakate koosneb moreenist, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Pinnakatte alumises osas esineb

aluspõhja murenemisel tekkinud jämepurrust koosnev pinnas. Üldgeoloogiliste andmete põhjal moodustab aluspõhja

Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa:

Muld – moodustab maapinna ülemise kihi kõikides puuraukudes paksusega kuni 0,70 meetrit. Puuraukudes nr 1, 8, 15

ja 13 leidub mulda ka sügavusel 0,45…1,75 meetrit. Pinnas on kruusane puuraukudes nr 9…10, 0,65…0,85 meetri paksuselt,

ning kihi alumises osas puuraugus nr 11. Puuraugus nr 4 paikneb 2,60 meetri sügavusel maapinnast, 0,15 meetri paksune

turbamulla kiht.

Täitepinnased – levivad puuraukudes nr 10…11 ja 13…14 sügavusel 0,10…0,85 meetrit, paksusega 0,35…0,90 meetrit

(va. puuraukudes nr 11 ja 14, mis asuvad täitekuhja peal, on kihti puurimisega läbitud kuni 2,75 meetrit) ja sisaldavad kohati

ehitusprahti. Materjal on tumepruuni kuni musta värvi ja hinnanguliselt tihe/kõva. Laboris teimiti 2 proovi, mis sisaldasid

kruusa 42…51%, liiva 41…43% ning peenosiseid 7,9…15,1%. Orgaanikasisalduseks määrati 2,7…4,6% ning puuraugust nr 10

võetud proovi voolavuspiiriks 31,0%. Puuraugust nr 14 võetud proov sisaldas saviosakesi 1,0% ja selle filtratsioonimooduliks

on 0,1 m/ööp. Materjali ISO järgseteks nimetusteks on orsaGr ja orgrsiSa, millest viimane kuulub C pinnasegruppi.

Liivpinnased – esinevad valdavalt uuringualal põhjapoolses osas. Peenliiv paikneb puuraukudes nr 2 ja 6…7 sügavusel

0,10…0,20 meetrit ning paksusega 0,20…0,80 meetrit. Kiht on halli värvi ja hinnanguliselt kohev. Visuaalsel vaatlusel on

pinnase ISO järgseks nimetuseks FSa. Keskliiv levib puuraukude vahemikus nr 1…8 sügavusel 0,20…2,75 meetrit ning

puurimisega on seda läbitud kuni 2,80 meetrit. Pinnas on beeži kuni pruuni värvi ja hinnanguliselt kesktihe kuni tihe. Laboris

teimiti 1 proov, mis sisaldas liiva 98%, peenosiseid 1,7% ning saviosakesi 0,1%. Kihi filtratsioonimooduliks määrati 1,6 m/ööp

ja see on ühtlase koostisega. Pinnase ISO järgseks nimetuseks on MSa. Kruusliiva leidub puuraugus nr 4 sügavusel 0,25

meetrit, paksusega 1,10 meetrit. Kiht on pruuni kuni musta värvi ning hinnanguliselt kohev. Laboris teimiti 1 proov, mis

sisaldas kruusa 43%, liiva 48% ning peenosiseid 9,1%. Kihi ülemine 0,65 meetrit sisaldas laboriteimi järgi 3,7% orgaanikat.

Pinnase ISO järgseks nimetuseks on grSa, orgaanikaga osa orgrSa. Savine liiv levib puuraugus nr 1 sügavusel 2,70 meetrit ning

puurimisega on seda läbitud 0,30 meetrit. Pinnas on halli värvi ja hinnanguliselt tihe. Visuaalsel vaatlusel on kihi ISO järgseks

nimetuseks clSa ning kogemuslikult liigitatud A pinnasegruppi.

Moreenne pinnas - esineb uuringualal laialdaselt sügavusel 0,20…2,60 meetrit ning puurimisega on seda läbitud kuni

2,35 meetrit. Pinnas on beeži ja pruunikasbeeži värvi ning hinnanguliselt kõva. Laboris teimiti 3 proovi, mis sisaldasid kruusa

45…50%, liiva 30…35% ning peenosiseid 18,7…21,4%, voolavuspiiriks määrati 16,0…16,5%. Kihi ISO järgseks nimetuseks on

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

15

sasiGr ning see kuulub A pinnasegruppi. Puuraukudes nr 2 ja 10 esineb moreeni peal liivane savi, mis paikneb sügavusel

1,90…2,20 meetrit, tüsedusega 0,25…0,40 meetrit. Kiht on halli värvi ning hinnanguliselt pehme- kuni sitkeplastne. Visuaalsel

vaatlusel on kihi ISO järgseks nimetuseks saCl ning kogemuslikult liigitatud D pinnasegruppi.

Jämepurdmoreen – kiht on avatud puuraukudes nr 8, 10 ja 12…13 sügavusel 1,80…2,70 meetrit ning puurimisega on

seda läbitud kuni 1,20 meetrit. Pinnas on hallikaspruuni värvi ning hinnanguliselt tihe. Visuaalsel vaatlusel on kihi ISO järgseks

nimetuseks saGr. Üldgeoloogilise info kohaselt võib jämepurdpinnase näol tegemist olla üleminekuga lubjakivi massiivile.

Vett esines välitöö käigus (24.11.2022) enamikes puuraukudes sügavusel 0,90…2,50 meetrit. Vesi ei ilmunud

puuraukudesse nr 4, 11 ja 14, mis olid rajatud täitekuhjatise peale.

E. Reostusuuring

Projektala keskel paiknevad Saku sademeveesüsteemi tiigid ja nende ülevool on juhitud Vääna jõkke. Tiigid on omavahel

truubiga ühendatud ning nende veepinna absoluutkõrgus on sõltuvalt aastaajast umbes 37,0 m. Tiikide põhi on veepinnast

umbes 1,3 m sügavusel ehk umbes absoluutkõrgusel 35,7 m. Tiikide põhjast on esimesed umbes 0,7 m pehmemat pinnast.

Joonis 9. Olemasolevad sademeveesüsteemi tiigid.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

16

Enne projekteerimistööde algust oli Saku vallavalitsus seisukohal, et nimetatud tiikides võib ajaloolist tausta arvestades

esineda pinnasereostust. Sellest tulenevalt teostati jaanuaris 2023 nii põhja- kui ka lõunapoolsele tiigile reostusuuring.

Reostusuuringu viis läbi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Mõlemast tiigist võeti proovid näitajatele- kroom (Cr),

nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), elavhõbe (Hg), naftasaadused (süsivesinikud C₁₀-C₄₀). Vastavalt standardile EVS-EN

ISO 16703 sisaldasid proovid C₄₀-st kõrgemaid süsivesinikke mõlemas tiigis. Põhjapoolse settetiigi naftasaaduste näit oli

3100 mg/kg KA ning lõunapoolses vastav näit 14000 mg/kg KA. Eestis reguleerib naftasaaduste sisalduse lubatud piirmäära

Veeseadus (Riigiteataja, 2019). Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases” on öeldud, et Eestis on naftasaaduste piirmääraks tööstusmaal kehtestatud 5000 mg naftasaaduseid 1 kg kohta.

F. Kehtestatud ja alustatud planeeringud ning varasemad projektid

Käesoleva projekti koostamisel on aluseks järgmised planeeringud ning varasemalt koostatud projektid:

1. Saku spordi- ja puhkeala eelprojekt (maastikuarhitektuur, teed ja platsid, vertikaalplaneerimine) - Kivisilla OÜ

töö nr 2220

2. Saku spordi- ja puhkeala eelprojekt (välisvalgustus ja elektrivarustus) - KH Energia-Konsult töö nr 210102

3. Saku spordi- ja puhkeala eelprojekt (välisveevarustus ja -kanalisatsioon) - Sirkel&Mall OÜ töö nr 20118

4. BIMAP OÜ / Road-Expert OÜ töö nr 50422

5. Saku kaugküttetrassi eelprojekt - K-Projekt AS töö nr 22124

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

17

III. PROJEKTLAHENDUS

A. Teedeehituslik osa

Teedeehitusliku osa koostajaks on BIMAP OÜ, töö nr P01-2023. Projekt asub eraldiseisvas köites (02_TL_Teedeehituslik

osa).

B. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa

Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa koostajaks on BIMAP OÜ, töö nr P01-2023. Projekt asub eraldiseisvas köites

(03_VK_Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa).

C. Elektri ja valgustuse osa

Elektri ja valgustuse osa koostajaks on O3 Technology OÜ, töö nr 221008. Projekt asub eraldiseisvas köites

(04_EL_Elektri ja valgustuse osa).

D. Maastikuarhitektuuri osa

Maastikuarhitektuuri osa koostajaks on Pinnavormijad OÜ, töö nr P01-2023. Projekt asub eraldiseisvas köites

(05_MA_Maastikuarhitektruuri osa).

E. Ehituskonstruktsioonide osa

Skatepark-i, pumptrack-i, rattaraja ja ronimisseina osa koostajaks on Kannex OÜ, töö nr TP-23-01. Projekt asub

eraldiseisvas köites (06_EK_Ehituskonstruktsioonide osa; 1_Skatepark, pumptrack, rattarada, ronimissein).

Treppide, istepinkide ja terrassi osa koostajaks on RProjektid OÜ, töö nr 2236. Joonised asuvad eraldiseisvas köites

(06_EK_Ehituskonstruktsioonide osa; 2_Trepid, istepingid, terrass).

Liutorude osa koostajaks on TipTipTap OÜ. Projekt asub eraldiseisvas köites (06_EK_Ehituskonstruktsioonide osa;

3_Liutorud).

Tualettide osa koostajaks on Nord Homes OÜ, töö nr 13712 ning G.G Kujundus OÜ. Projekt asub eraldiseisvas köites

(06_EK_Ehituskonstruktsioonide osa; 4_Tualetid).

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

18

IV. EHITAMINE (TÖÖDE TEOSTAMINE)

A. Üldised märkused

Alljärgnevalt on toodud üldised märkused, millest tuleb juhinduda mistahes projektiosa välja ehitamisel:

1. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada

ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

2. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta

ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

3. Ehitustööde teostamisel peab arvestama projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või

ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega.

4. Objektile juurdepääs peab toimuma olemasolevate või ajutiste juurdepääsuteede kaudu. Töövõtja peab

tegema kõik selleks, et tema veokid (liiklusvahendid) ega personal ei kahjustaks ühtegi teed ja silda. Töövõtja

peab valima sobivad liiklusvahendid ning liikumisteed. Kui ehituse töövõtulepingus ei ole määratud teisiti,

peab töövõtja vastutama olevate juurdepääsu- ja ümbersõiduteede hooldamise ning nõuetele vastavuse

eest, mis võivad tekkida juurdepääsu- ja ümbersõiduteede kasutamisest.

5. Tehnovõrkude rajamisel ja ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,

sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised.

6. Töövõtja vastutab, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka eraomanduses olev vara

oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise

eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral

tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta

sellega seonduvad kulud.

7. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle

eest, et kõik lõpetatud välised ja sisemised pinnad ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse

ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil. Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist

tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed

kaotada.

8. Kasutama peab kvaliteetseid seadmeid ja materjale. Töövõtjal on õigus vahetada projektijärgsed

seadmed/materjalid tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei

suurenda kasutuskulusid. Paigaldatavad seadmed kooskõlastada omaniku järelevalvega. Vahetuse tulemuse

eest kannab täit vastutust ehituse Töövõtja.

9. Kõik mahtude loendis ja teistes käesoleva projekti dokumentides kajastatud seadmed ja materjalid on ette

nähtud hankida ja paigaldada ning kasutuskorda reguleerida Töövõtja poolt, kui ei ole mainitud teisiti.

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste

väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes.

10. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised punktid tuleb kaitsta, ümber paigaldada või taastada.

Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste punktide kaitsmise, taastamise või

ümberpaigutamisega.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

19

11. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada (sh fikseerida ning üles

pildistada) koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada

endisel kujul.

12. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga.

B. Ettevalmistustööd

Alljärgnevalt on toodud ettevalmistööd, millest tuleb juhinduda mistahes projektiosa välja ehitamisel:

1. Enne ehitustööde algust tuleb maha märkida piketaaž, jalgratta- ning jalgtee asukohad ja muude rajatiste

ehitamiseks vajalikud koordinaadid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt

vajadusele taastada või uuesti välja märkida. Ehitusgeodeetiliste mõõdistustööde läbiviimisel tuleb juhinduda

MTM 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“.

2. Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik naabruses asuvate maaüksuste olemasolevad

piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide naabruses asuvate maaüksuste olemasolevate

piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde

lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud maaüksuste piirimärgid. Piirnevate kinnistute omanikke

(piirinaabreid) tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või mis puudutavad otseselt

nende huve (nt mahasõitude ehitus, juurdepääsuteede kasutamine ja ehitus jms).

3. Enne ehitustööde algust on Töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

kommunikatsioonide valdajad. Täpsustada tuleb kõikide elektri- ja sidekaablite, torustike ja kaevude

asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde

teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest ning töid

teostada käsitsi.

4. Enne ehitustööde algust on Töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel

sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad

täpsustada ja kooskõlastada Tellijaga ja/või kohaliku omavalitsusega.

5. Enne ehitustööde algust tuleb kõik ette jäävad konstruktsioonid või konstruktsiooniosad lammutada või

demonteerida ning selle tagajärjel tekkinud jäätmed eemaldada ja teisaldada Tellija poolt heakskiidetud

jäätmekäitluskohta.

6. Enne ehitustööde algust tuleb projektalal paikenvad olevad discgolfi korvid demonteerida ning üle anda

Tellijale.

7. Enne ehitustööde algust tuleb asendiplaanil näidatud ulatuses tuleb enne ehitamist viia läbi raadamistööd.

Raadamistöödest tuleb informeerida maaomanikke ja kinnistutelt raadatav materjal kuulub üldiselt

maaomanikele. Raadamistööde tegemisel tuleb võsa ja metsamaterjali ladustamine kokku leppida iga

maaomanikuga. Raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) tuleb täita, kasutades selleks vähemalt

samaväärset pinnast. Üksik puu tuleb vajadusel juurida, freesida või langetada tõstukit kasutades. Üksikpuud

tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada.

8. Enne ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud puhvertsoonid mälestiste piirkonnas, et vältida

mälestiste kahjustamist.

9. Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal teostada ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste

pildistamine ja/või filmimine. Antud fotod ja/või videod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

20

olukorra fikseerimisel. Pildistamisel ja/või filmimisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu

olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad,

puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded,

piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod ja/või videod tuleb teha

vahetult enne ehitustegevuse algust. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise

üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele,

piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks.

C. Ajutine liikluskorraldus

Ehitustööde ajal tuleb tagada optimaalne liikluskorraldus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb tagada

liiklusohutus avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel. Ehitustööde ajal järgida määrust „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“ ning juhendit „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.

Detailine ajutine ehitusaegne liikluskorraldus lahendada tööde korralduse etapis ning kooskõlastada Tellijaga ning

kõikide puudutatud osapooltega (KOV, Transpordiamet jms).

D. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Ebasoodsa mõju

vältimiseks tuleb arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

1. Ehitusperioodil vastutab Töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

2. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära

vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine

või põletamine on rangelt keelatud.

3. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga

ehitusjäätmete käitluskohas. Töö käigus tuleb eraldada täiteks mittesobiv materjal ja tagasitäiteks ning

teekatte aluseks sobiv materjal. Kõik väljakaevatud pinnas, mis pannakse kõrvale tagasitäiteks või mõneks

muuks otstarbeks, tuleb ladustada selleks ette nähtud platsile. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse,

kus neid saab ära uhtuda või kus need võivad valguda teedele või kõrvalolevale territooriumile. Kui midagi

sellist juhtub, siis peab Töövõtja tekkinud olukorra viivitamatult oma kulul kõrvaldama.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

5. Asendiplaanil on kajastatud Vääna jõe kalda piiranguvöönd (100 m vee piirist), ehituskeeluvöönd (50 m vee

piirist), kalda veekaitsevöönd (10 m vee piirist) ja veekogu kallasrada (4 m vee piirist). Ehitustööde käigus

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

21

tuleb jälgida, et Vääna jõe kaldakindlustus säiliks olemasoleval kujul (kõrghaljastus jääks alles, kasvupinnast

ei planeerita jne). Sobivaid töövõtteid rakendades tuleb vältida reostuse teket. Lisaks tuleb tagada, et

veekogusse sattuva heljumi ja ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne.

6. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

7. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

8. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada

prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva

mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks.

9. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab

olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla

keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne

01.01.2021 Keskkonnainspektsioon).

10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja

ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb

tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte

üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

13. Ehitustööde ajal tuleb kõrghaljastuse kaitsmisel (kui säilitatavad puud jäävad ehituspiirkonna vahetusse

lähedusse) võtta kasutusele järgmised meetmed:

• võra projektsiooni alal paigaldada puudele tüvekaitsed;

• puude raie, okste kärpimise ja üle 4 cm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada

haljastusspetsialistiga;

• lähemal kui 2 m puutüvest kaevetööd teostada käsitsi;

• võra projektsioonialal alates kaeve avamisest tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamiseni

teostada töö võimalikult lühikese aja jooksul, vältides puujuurte külmumist ja/või kuivamist;

• paljastunud juurte korral teostada kastmine kuivaperioodil kuivamise ja katmine külmaperioodil

külmumise vältimiseks.

14. Olemasolevatele puudele säilitada piisavad kasvutingimused vastavalt EVS 939-3:2020 nõuetele.

Olemasolevat säilitatavat kõrghaljastust tuleb ehitustööde käigus kaitsta kogu ehitusala territooriumil. Kõik

kaevetöödel vigastatud juured tuleb tagasi lõigata terve osani, lõiked peaks olema juurega risti, et lõikepind

oleks minimaalne.

15. Töövõtja ei või ilma kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha

ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate

olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Tellija esindaja arvates on mõnda puud või haljasala

põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud puu või taastab kahjustatud

haljasala.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

22

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada

jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

17. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad

tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks

vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik

ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

E. Muinsuskaitse

Saku puhke- ja spordiala planeeringuala sisse jääb osaliselt Saku mõisapark (Saku mõisa park, 19.-20.saj. (reg-nr 2954))

ja selle kaitsevöönd 50 m mõisapargi piirist. Sellest tulenevalt tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle

kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis

(MuKS § 59 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemiseteatise vorm). Kui kaevetööd piirduvad

kaevetöödega mälestiste kaitsevööndis, ei pea esitama tööde tegemise teatist, kui tööd on eelnevalt Muinsuskaitseametiga

kooskõlastatud.

F. Tööohutus

Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei töölised, tavakodanikud ega

keskkond oleks ohustatud. Aluseks võtta Eesti Vabariigi „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Töövõtja personal peab olema

tööohutuse alal instrueeritud.

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

23

V. LISAD

Lisa 1 – Tehnilised tingimused

Tabel 1. Tehnilised tingimused.

TINGIMUSTE VÄLJASTAJA NIMETUS KUUPÄEV JA NR KONTAKT

AS Gaasivõrk TEHNILISED TINGIMUSED PROJEKTEERIMISE PLANEERIMISEKS GAASI JAOTUSTORUSTIKU KAITSEVÖÖNDIS

09.11.2022

nr. 3-6/105-22

Tanel Kerner

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elektroonilise side alased tehnilised tingimused

02.12.2022

TT2149HR

Annika Matson

Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 03.11.2022

431123

Peep Herm

AS Saku Maja Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Saku vallas

02.12.2022

ET-10293

Reimo Põldäär

AS Saku Maja TEHNILISED TINGIMUSED MADALPINGEL LIITUMISEKS

05.02.2021

NR.2021_1

Tõnu Vahtramäe

Lisa 2 – Kooskõlastused

Tabel 2. Kooskõlastused.

KOOSKÕLASTAJA ASUTUS NIMI JA AMET KUUPÄEV JA NR KONTAKT

AS Gaasivõrk

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Elektrilevi OÜ

AS Saku Maja

Saku Õlletehase AS

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Edelaraudtee AS

RMK

Lisa 3 – Koosolekute protokollid

1) Saku spordi- ja puhkeala töökoosoleku avakoosoleku protokoll - 13.10.2022

2) Saku spordi- ja puhkeala töökoosoleku protokoll nr 1 - 27.10.2022

3) Saku spordi- ja puhkeala töökoosoleku protokoll nr 2 - 10.11.2022

4) Saku spordi- ja puhkeala töökoosoleku protokoll nr 3 - 08.12.2022

5) Saku spordi- ja puhkeala töökoosoleku protokoll nr 4 - 10.01.2023

P-01-2023 SAKU SPORDI- JA PUHKEALA - TÖÖPROJEKT

24

Protokollid esitatakse ainult digitaalselt.

Lisa 4 – Geodeetiline uurimistöö

Geodeetiline uurimistöö esitatakse ainult digitaalselt.

Lisa 5 – Geotehniline uurimistöö

Geotehniline uurimistöö esitatakse ainult digitaalselt.

Lisa 6 – Reostusuuring

Reostusuuringu tulemused esitatakse ainult digitaalselt.

From: Kersti / BIMAP <[email protected]> Sent: 08 March 2023 14:03:26 To: rmk Cc: Subject: Projekti kooskõlastamine

Tere Oleme koostamas Harjumaal, Saku spordi- ja puhkeala tööprojek. Eelprojekt oli kooskõlastatud RMK-ga. Kellega peaksime kooskõlastama tööprojek? Manuses tööprojek projektdokumentatsiooni seletuskiri ning tehnovõrkude joonis.

Kersti Junalainen T: +372 56457201 E: [email protected] Pärnu mnt 153, Tallinn https://bimap.ee/