Tee ehitusloa andmine riigitee 17181 Võsu-Vergi- Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 17181

Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354

asuva Altja silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/190

Tee ehitusloa andmise kuupäev 08.03.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“. 2. Kuna projektiga nähakse veekaitsevööndis ette puude eemaldamist, tuleb langetamiseks

saada Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119). 3. Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on

antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

4. Ehitustöid ei tohi planeerida jäälinnu pesitsusajale 1.04-30.06 ning tööde käigus ei tohi

kahjustada järsakute pinnast.

5. Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi ning

vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et säiliks jõe

loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks ajutist

paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kalade ja muu vee-elustiku vaba

liikumist läbi tööde tsooni.

6. Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd ajutiste

valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks tööde

teostamiseks on madalvee periood (1.juuni-15.september), kui ei toimu siirdekalade

massilist rännet ning kahju vee elupaigale on õigete meetodite kasutamisel minimaalne.

2

7. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

8. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

12. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Haljala valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

14. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 asuv Altja sild (reg-nr 195) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 Altja silla rekonstrueerimise

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P21012

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja

otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

10.02 .2023

kiri nr 6-2/23/2201-2

/…/

Keskkonnaamet on varasemalt 27.07.2021 kirjaga nr 6-2/21/15635-2

kooskõlastanud projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 17181 Võsu-

Vergi-Söeaugu km 15,354 Altja rekonstrueerimise projekti koostamiseks.

Põhiprojektis on Keskkonnaameti kirjas nr 6-2/21/15635-2 toodud

tingimustega arvestatud. Täiendavaid ettepanekuid ehitamise osas lisada ei

ole.

Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et Altja silla rekonstrueerimisel on

välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Lahemaa loodusalale ja

Lahemaa linnualale ning nende alade kaitse eesmärkidele.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast

informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine Altja silla rekonstrueerimise

ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Sellest tulenevalt

kooskõlastab Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 ja KeHJS § 11 lg 10 alusel

riigitee 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla

rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Põhjendus:

Keskkonnaamet on tee ehitusloa

andmise ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu kooskõlastanud.

Otsus:

1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu

Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et Keskkonnaametil

puuduvad täiendavad märkused

keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise eelnõule.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Haljala Vallavalitsus - Otsus: *

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2. Arvestada, et Haljala Vallavalitsus ei ole esitanud märkuseid

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule.

2 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

(edaspidi ELASA)

03.02.2023 e-kiri

Väljavõte e-kirjast:

ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto

Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Selektor Projekt OÜ tööle nr P21012

„Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 Altja silla rekonstrueerimise

põhiprojekt“ on ELASA sidevõrgu haldaja

poolt väljastatud kooskõlastus KK3725LV

(fail lisatud). Tööde teostamisel ELASA

sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis

lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest.

Põhjendus:

ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on kooskõlastanud

ehitusloa eelnõu.

Otsus:

1. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda ELASA sidevõrgu

haldaja poolt väljastatud kooskõlastuses KK3725LV toodud

tingimustest.

2. Puudub vajadus tee ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Sagadi metskond 197

Sagadi metskond 56

Sagadi metskond 42

Sagadi metskond 40

Sagadi metskond 196

88701:001:0435

88703:001:1590

88703:001:1540

88703:002:1690

88701:001:0434

- Otsus: *

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse,

et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Kaile Eschbaum

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0162), projektijuht

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu

km 15,354 Altja silla (nr 195)

rekonstrueerimise põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Avalik

Töö nr 21004166 / versioon 2 Tartu-Tallinn 2022

V e rs

io o n 1

6 .1

2 .2

0 2 2

/// T Ö

Ö N

R 2

1 0 0 4

1 6 6

/ v e rs

io o n 2

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................................... 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 12

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele .................................................................................................................12

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele .....................................13

4.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................ 16

4.3. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................22

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele .............................................................................................23

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ..................................................................................24

4.6. Jäätmekäitlus ................................................................................................................25

4.7. Avariiolukorrad ..............................................................................................................25

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 26

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 17181 Võsu – Vergi –

Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojektile. Rekonstrueeritav

Altja sild paikneb Altja külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Selektor

Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga

november 2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht on tähistatud punase ringiga. Projekti

tehnilise kirjelduse Lisa 2. Projekteeritava lõigu asukoha skeem

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.20052 . Vastavalt seadusele

on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus

2https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“3.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus*

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,

p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 tegevusega (kavandatava tegevusega

toimub uue teelõigu rajamine (tehniliselt uue silla ehitamise kujul)). Täiendavalt jääb

projektiala Lahemaa rahvuspargi alale ning Natura 2000 aladele ning seega liigitub

kavandatav tegevus ülal nimetatud määruse § 15 lg 8 alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 17181 Võsu – Vergi –

Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine, et

tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet .

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale ja joonistele.

Plaanilahendus

Asendiplaani lahendus (vt joonis 3.1)

Projekteeritav Altja sild asetseb olemasoleva rajatise suhtes sümmeetriliselt, st

sidumispunkt teljel. Sillast põhjapoole (Altja suunal) kulgeb tee sirgjooneliselt. Sillast

170 m lõunapoole (Vihula suunal) algab plaanikõverik raadiusega 350 m.

Lõigul on 1 mahasõit üksikelamu kinnistule (PK 154+10 paremale; lähiaadress Silla).

Vastavalt maanteede projekteerimisnormile:

◼ sõidutee katte laius põrkepiirde horisontaalosa ulatuses peab olema konstantne

ja vastama sõidutee laiusele sillal;

◼ muldkeha laius enne ja pärast silda peab ületama põrkepiirete vahelise kauguse

mõlemalt poolt min 0,75 m.

◼ laiendatud muldkeha/katte kokkuviimine ol.oleva sõiduteega teostada 1:50

kaldega.

◼ põrkepiirde mahaviigud kõrvalmaanteel min 8m. Mahaviigud pööratakse 0,5m

teest eemale.

Töömaa-piirid ja katendi üleminekud:

◼ PK 152+80 – PK 153+20 – Töömaa algus / Katendi üleminek 1:50 kaldega

◼ PK 153+20 – PK 153+88 – Katte laius 6m

◼ PK 152+88 – PK 154+30 – Katendi üleminek 1:50 kaldega / Töömaa lõpp

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Ristlõike lahendus

Silla ristlõige koostatud vastavalt Riigiteede ristlõike valimise juhisele:

◼ Projektkiirus 70 km/h

◼ Sõidutee gabariit 6,0 m

◼ Sõiduraja laius 4,0 m

◼ Kindlustatud peenar sillal 1,0 m

◼ Servapruss 0,6 m.

Vertikaallahendus

Altja sild paikneb praeguselt vertikaallahenduselt ebasoodsalt tee „lohus“, mille

tulemusena ei ole tagatud tee minimaalne pikikalle ega vetejuhtimine sillal.

Pikiprofiili valikul on lähtutud põhimõtetest:

◼ Tagada konstruktsiooni alumise pinna kõrguslik paiknemine min. 1,0 m

kõrgveetasemest;

◼ Tagada 0,5% pikikalle sillal ja sõiduteel projektala ulatuses;

◼ Tagada sillaalune kallasraja kõrgusgabariit väikeulukitele 1,5 m;

Projektlahendusega viiakse sõidutee pikiprofiili Altja suunal kokku olemasolevaga 0,5%

pikikalletega ja Vihula suunal tõuseb sõidutee 4%..

Vetejuhtimine (truubid, kraavid)

Silla rekonstrueerimisprojekti kontekstis antud Altja silla teelõigul täiendavalt teekraave

ei projekteerita. Olemasolevad teekraavid nähakse ette profileerida ja puhastada5.

Konstruktsioonid

Käesoleva projektiga rajatakse integraalsild, mis rajatakse järgnevalt:

◼ Sild rajatakse 4-le puurvaiale, mis paiknevad väljaspool olemasoleva silla kontuuri

ja toetuvad kandvale savimoreeni kihile;

◼ ojasängi ava ei kitsendata;

◼ puurvaiad rajatakse olemasoleva rajatise taha, tagades parema ehitusliku

ligipääsu;

◼ puurvaiadel silla rajamine väldib ehitustöid vees ja lihtsustab Keskkonnaametiga

kooskõlastusprotsessi;

◼ puuduvad tugiosad ja deformatsioonivuugid – hooldevaba lahendus (vt joonis 3.2).

5 Tegemist on muldkeha nõlvade profileerimisega kaasneva tööülesandega, mille käigus tagatakse kraavide pikiprofiili kulg Altja oja suunal. Kraavide puhastamine kuulub ühtlasi tavapärase teehoolde käigus tehtavate tööde hulka, ehk kraavides kasvav taimestik eemaldatakse.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

tee kohale ja see pole lubatud.

Samuti ei kavandata töid veekeskkonnas olemasoleva sillakonstruktsioonide

demonteerimisel (sh olemasolevate vaiade eemaldamine/likvideerimine toimub veepiiri

väliselt, tööde teostamine madalvee perioodil).

Pealisehitus

Raudbetoonist tekiplaadiga 1-avaline jätkuvatala põhimõttel töötav postidele monoliitselt

rajatud sild, mille arvutuslikuks ava pikkuseks võetud 10,0 m. Tekiplaat on kahepoolse

põikkaldega 2,5% ja pikikaldega 0,5%, ristlõige keskmises avas muutuva paksusega

500...580 (tingitud kahepoolsest põikkaldest).

Pealisehituse tekiplaadile valatakse monoliitselt „kaldasamba“ konsoolid, mis toestavad

tee muldkeha pinnast. Kaldasamba moodustab tekiplaadi küljes õhus rippuv tagasein

paksusega 300...500 mm ja külgtiivad paksusega 300 mm.

Veeviimarid sillal

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele projekteeritakse

kahepoolne põikkalle 2,5% ja pikikalle 0,5%.

Rajatistel juhitakse vesi ära rajatiste alt sadeveetorustikuga. Kattealune vesi juhitakse

mööda hüdroisolatsiooni pinda põikkkaldega kattealusesse dreenkihti – salaoja, millest

väljutatakse sademevesi konstruktsiooni läbivate tilktorude kaudu haljastusele.

Raadamine

Projektlahendusega ei teostata raadamist, aga teostatakse üksikute puude (5 tk)

langetamine Sagadi Metskonna kinnistutel6.

6 Antud puud paiknevad silla lääneküljel (looduskaitsealast teisel pool silda). Puude eemaldamine on tingitud kahest aspektist: 1. Ehitustöödel on suur oht puude juurestikku kahjustada ja tulemuseks kuivanud puud. 2. Puude võra ulatub

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine.

Muudatusprojekt

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

Joonis 3.2 Rajatava silla vaade. Allikas: Riigitee 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T17181 Võsu –

Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju.

Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (haldusreformi järgne), kus

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Haljala valla

üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Vihula valla ja endise Haljala valla

üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.

Haldusreformi eelselt asus projektiala endises Vihula vallas, mille üldplaneering

kehtestati 2003. aastal. Üldplaneeringus ning maakonnaplaneeringus ei ole otseselt

käsitletud kavandatava tegevusega seonduvaid suuniseid teedevõrgu kavandamisel.

Planeeringute kontekstis on tegemist olemasoleva tee ja olemasoleva sillaga ja oluline

mõju maakasutusele puudub.

Endise Vihula valla üldplaneeringu kaardile ei ole rohevõrgustiku alasid märgitud.

Üldplaneeringu kaardi alusel jääb kavandatav tegevus väärtusliku maastiku alale.

Samuti jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu7 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi

alusel kavandatav tegevus väärtusliku maastiku alale ning lisaks ka rohelise võrgustiku

alale. Aga arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva silla

rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa

7 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele ning rohevõrgustikule. Eluslooduse

jaoks barjääri oluliselt ei suurendata ega laiendata. Samas nähakse projektiga ette

sillaalune kallasraja kõrgusgabariit väikeulukitele 1,5 m, mis on senisest avaram ning

tagab väikeulukitele ja poolveelise eluviisiga imetajatele paremad võimalused jõe kallastel

liikumiseks. Samuti ei kaasne projektiga olulisi visuaalseid mõjusid maastikulistele

väärtustele.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE

Lahemaa rahvuspark

Kavandatav tegevus paikneb EELIS andmetel Lahemaa rahvuspargi alal ( KLO1000511).

Lahemaa rahvuspark kattub Natura 2000 võrgustiku aladega ( Lahemaa linnuala ja

Lahemaa loodusala), mida on täpsemalt käsitletud peatükis 4.2.1.

Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi kaitse-eesmärgiks

kaitsta:

▪ Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas

maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja

pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku

maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud

keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektu uri

ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise;

▪ elupaigatüüpe (loodusdirektiivi I lisa): veealused liivamadalad (1110) 3, liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120),

hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga

(2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad

liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved

(3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad

nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood

(alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised raba d

(7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja

allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210),

liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-

lodumetsad (91E0*);

▪ liike (linnudirektiivi I lisa): kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas

(Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo), tutkas

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

(Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo

atthis), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao

tetrix), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg ( Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia),

öösorr (Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula

arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), randtiir ( Sterna paradisaea), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja

valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

▪ liike (loodusdirektiivi II lisa): harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu ( Vertigo angustior),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas

(Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra

fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

▪ liike (linnudirektiivi II ja III lisa): pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-

vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas

(Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk

(Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja vaenukägu e toonetutt ( Upupa epops);

▪ kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik ( Sarcosoma globosum), haruline

võtmehein (Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida),

mõru vesipipar (Elatine hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi

piimikas (Mulgedium sibiricum), mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus),

põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei), hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull

(Accipiter gentilis), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), niidurüdi e niidurisla

(Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja väike-

kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja tuttpütti

(Podiceps cristatus).

Kaitse-eeskirja alusel on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kaitsealal

keelatud: projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine.

Samuti on silla lähedal inventeeritud vanade loodusmetsade (9010*) elupaik. Kuna need on

Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkideks, siis

käsitletakse neid Natura eelhindamise peatükis (4.2.1.) ja siinkohal ei dubleerita. Lisaks on

Lahemaa rahvuspargis kaitstavatest liikidest Altja silla piirkonnas kohatud jõesilmu, mida

samuti käsitletakse Natura hindamise peatükis. Ülejäänud rahvuspargis kaitstavate

liikide/elupaikade leiukohti Altja silla piirkonnas registreeritud ei ole.

Kuna projektiga kavandatavad tegevused leiavad valdavalt aset olemasoleval teel ja

sillal, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eesmärkidele. Arvestades, et kavandatav tegevus asub kaitsealal, tuleb ehitusloa

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt looduskaitseseaduse § 14).

Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale (§ 8) ei kooskõlasta aga kaitseala

valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut,

kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

Kaitstavad liigid, vääriselupaigad jm

Projekt näeb ette üksikute puude (5 tk) langetamine Sagadi Metskonna kinnistutel, mis

ulatub ka registreeritud leiukohta, kuigi leiukoha olulist vähenemist see kaasa ei too ja

liigi elutingimused suures osas säilivad.

Rekonstrueeritavast sillast jääb ca 10 m kaugusele VEP nr.163033 (vt joonis 4.1).

Käesoleva projektiga vääriselupaigal tegevusi ette ei nähta, seega mõju puudub.

Altja jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistusse.

2021.aastal on Altja jõelõikudes Altja sillast ca 20 m ja Altja sillast 1,2-1,3 km allavoolu

rajatud forelli ja jõesilmu kudetingimuste parandamiseks neli kudepadjandid

(Keskkonnaameti seisukoht Altja silla eskiisprojekti lahendusele; kiri 06.05.2022 nr 6-

2/22/6692-2). Käesoleva projektiga veekogus tegevusi ette ei nähta, seega puudub

oluline mõju forelli ja jõesilmu kudemistingimustele ning välditakse setete allavoolu

kandumist jm võimalikke mõjusid.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.07.2021 kirjaga

nr 6-2/21/15635- 2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule. Projekti koostamisel on

nimetatud tingimustega arvestatud ning projekti koostamisel on tehtud

Keskkonnaametiga koostööd sobivaima lahenduse väljatöötamisel. Projekti seletuskirjas

on võimalikke meetmeid ka täpsustatud.

Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi ning

vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et säiliks jõe

loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks ajutist

paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kala de ja muu vee elustiku vaba

liikumist läbi tööde tsooni.

Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd ajutiste

valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks tööde

teostamiseks on madalvee periood (1.juuni 15.september), kui ei toimu siirdekalade

massilist rännet ning kahju vee elupaigale on õigete meetodite kasutamisel minimaalne.

Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist

kaitsealusetele loodusobjektidele (v.a Lahemaa rahvuspark) ning toodud meetmete

rakendamisel ei halvendata oluliselt kaitsealuste loodusobjektide seisundit.

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna loodusväärtuste suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2022

4.2.1. NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“8 ja juhendile "Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"9

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine

keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste

tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärke.

8 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtud es

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on

kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab

otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases

hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne

hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura

hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid.

Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb

algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine läbi viia.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura

ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid, Natura alade

kaitsekorralduskavad jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja

silla (nr 195) rekonstrueerimine. Altja sild paikneb Altja külas, Haljala vallas, Lääne -Viru

maakonnas. Vastavalt projekti seletuskirjale rajatakse rekonstrueeritav Altja sild 4-le

puurvaiale, mis paiknevad väljaspool olemasoleva silla kontuuri ja toetuvad kandvale

lubjakivi aluskihile. Puurvaiadel silla rajamine väldib ehitustöid vees, samuti ei kitsendata

ojasängi ava. Samuti ei kavandata töid veekeskkonnas olemasoleva

sillakonstruktsioonide demonteerimisel (sh olemasolevate vaiade

eemaldamine/likvideerimine toimub veepiiri väliselt, tööde teostamine madalvee

perioodil). Katendi uuendamine toimub silla juures ca 150 m pikkusel lõigul. Maanteed ja

selle muldkeha ega koonusekindustusi ei laiendata, need rekonstrueeritakse

olemasolevate struktuuride ulatuses. Projektlahendus ei näe ette raadamist tee kõrvalt,

kuid eemaldatakse mõned puud (5 tk). Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on

antud käesoleva töö ptk 3 ja projekti seletuskirjas.

Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt

hõlmab see rekonstrueeritavat silla asukohta, olemasolevat maanteed ja ehitustööde ala.

Ehitusperioodil võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema

inimtegevuse ja müraga.

Kuna rekonstrueeritav Altja sild asub Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusalal ja

Lahemaa linnualal (joonis 4.2), siis võib neid alasid lugeda võimalikus mõjualas olevateks

Natura 2000 aladeks.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

Joonis 4.2 Altja silla paiknemine Lahemaa loodus- ja linnualal. Aluskaart: Maa-amet 2022

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Rekonstrueeritava silla potentsiaalses mõjualas asuvad nii Natura 2000 võrgustiku Lahemaa

linnuala kui ka samades piirides asuv Lahemaa loodusala. Nende alade iseloomustused on

toodud järgnevalt alade kaupa.

Lahemaa loodusala

Lahemaa loodusala (RAH0000601) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.

a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 747 km2 ning see on loodud 48 loodusdirektiivi I

lisa elupaigatüübi ja 13 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala

kattub projektiala piirkonnas Lahemaa rahvuspargiga (KLO1000511), mis tagab loodusala

siseriikliku kaitse.

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised:

▪ Loodusdirektiivi elupaigatüübid10: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130),

rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked

nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

10Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

(3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310),

vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0);

▪ Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),

lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena

dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera

margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Lahemaa linnuala

Lahemaa linnuala (RAH0000089) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.

a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 747 km2 ning see on loodud 66 erineva linnuliigi

kaitseks. Lahemaa linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorraga11.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised:

▪ Linnudirektiivi liigid: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e

pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya

ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia),

hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla

e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires

(Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba

oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn

(Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus

canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind

(Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e

meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

11 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/lisa_1_lahemaa_rp_kkk_2016-2025.pdf

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

20

(Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-

tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura alade terviklikkusele ja

kaitse-eesmärkide saavutamisele

Lahemaa loodusala

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidest on kavandatava tegevusele lähimateks elupaigatüübid

vanad loodusmetsad (9010*), mis on inventeeritud sillast kirdes Altja jõe kallastel ning elupaik

ulatub seal vahetult rekonstrueeritava teelõiguni. Lisaks on vanade loodusmetsade elupaik

inventeeritud Altja sillast edelas ja ulatub kuni teemaa piirini (Võsu-Vergi-Söeaugu tee kinnistuni

(88703:001:3010). Altja jõgi ise on määratud jõed ja ojad (3260) elupaigatüübiks (vt joonis 4.3)

ning on projektiala piirkonnas hinnatud väga heas seisundis olevaks.

Lisaks on silla piirkonnas registreeritud jõesilmu esinemine. Ülejäänud elupaigad ja liigid ei ole

tegevuse võimalikus mõjualas ja neid edaspidi ei käsitleta.

Joonis 4.3 Lahemaa loodusala ja selle kaitse-eesmärgid rekonstrueeritava silla piirkonnas.

Aluskaart Maa-amet 2022

Mõju prognoos võimalikus mõjualas asuvate Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkide

kaupa on esitatud järgnevas tabelis.

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

21

Tabel 4.1 Mõju prognoosimine Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele

kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad/liigid

Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise tulemus

vanad loodusmetsad (9010*)

Elupaik on inventeeritud Altja sillast kirdes Altja jõe kallastel ning ulatub vahetult rekonstrueeritava teelõiguni. Lisaks on elupaik inventeeritud Altja sillast edelas ja piirneb teega ca 100 m pikkusel lõigul. Kavandatava tegevusega ei nähta ette raadamist/puude raiet ega muid tegevusi elupaiga alal. Kavandatud on küll viie puu eemaldamine koonusekindlustuse äärest (sillast läänepool, vt Joonis 3.1) kuid need ei asu 9010* elupaigana inventeeritud alal. Metsaelupaik mõlemal pool maanteed säilib olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

jõed ja ojad (3260)

Altja jõgi on projektiala piires määratud jõed ja ojad (3260) elupaigatüübiks esinduslikkusega A. Vastavalt kaitsekorralduskavale on loodusalal pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi säilimine loodusalal 188,3 ha esinduslikkusega A. Silla rekonstrueerimine ei vähenda elupaiga pindala. Projektis ei ole ette nähtud ehitustöid veekeskkonnas, samuti mitte oja sängis tehtavaid kaevetöid. Tulenevalt sellest ei mõjutata ka jõe veekeskkonna seisundit. Jõed ja ojad elupaik säilib olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Registreeritud on ka jõesilmu isendite esinemine rekonstrueeritava silla piirkonnas Altja jões. Vastavalt kaitsekorralduskavale leidub aga jõesilmu Lahemaa rahvuspargis Pärlijões, Valgejões, Loobu jões, Võsu jões, Mustojas ning pika-ajalikseks kaitse-eesmärgiks on seatud: asurkond on säilinud, elupaigad on säilinud soodsas seisundis. Peamisi levikujõgesid kavandatav tegevus ei puuduta. Altja jões on liigi soodne seisund sõltuv jõe elupaiga soodsast seisundist. Kuna aga viimast ebasoodsat ei mõjutata, siis puudub mõju ka jõesilmule.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Lahemaa linnuala

Lahemaa linnualal kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas on registreeritud ühe ala kaitse-

eesmärgiks oleva liigi leiukoht. Nimelt on Alja jõgi Oandu paisjärvest kuni suubumiseni Soome

lahte registreeritud jäälinnu (Alcedo atthis) leiukohana. Vastavalt kaitsekorralduskavale 12 on

Lahemaal registreeritud kaks jäälinnu leiukohta: Altja jõel ning Nõmmeveskil. 2014. a

linnuinventuuri käigus loendati jäälinde Lahemaal kaheksa paari ning hinnanguline arvukus

Lahemaa kohta on 8–10 paari. Jäälindu ohustab veekogude (jõgede) muutmine ja reostamine

inimese poolt ning külmadel talvedel hukkumine.

Silla ümberehitustööd on lokaalse mõjuga ja nende käigus ei vähendata ühtegi linnustikule (sh

jäälinnule) olulist elupaika. Tegemist on tegevustega olemasoleva maantee ja silla asukohas.

Projekti elluviimisel säilivad kõik Lahemaa linnualal kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad

12 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025, Keskkonnaamet, 2016

Avalikus versioonis varjatud. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 punktile 8.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

22

ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõjutamist. Ehitustööde aegne häirimine on

ajutise iseloomuga ja ei oma seetõttu suurt tähtsust ümberkaudsete elupaikade linnustikule. Seda

enam, et projektis on ehitustööd ette nähtud väljaspool lindude (sh jäälinnu) pesitsusaega e

1.04.−30.06. Ebasoodne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Altja silla rekonstrueerimisel on

välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Lahemaa loodusalale ja selle ala

kaitse-eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist Lahemaa

loodusalale ei ole vaja läbi viia.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Altja silla rekonstrueerimisel on

välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Lahemaa linnualale ja selle ala

kaitse-eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist Lahemaa

linnualale ei ole vaja läbi viia.

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Keskkonnaportaali andmetel asub rekonstrueeritavast sillast ca 10 m ning projekteeritavast asfalt kattest ca 3 m kaugusel pärandkultuuri pindobjekt – Vaigutuslank (vt joonis 4.4). Kavandatava tegevusega pärandkultuuri objekti ala ilmet oluliselt muutvaid tegevusi ette ei nähta. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 13.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (olemasoleva silla rekonstrueerimine), võib

öelda, et kavandataval tegevusel puudub mõju kultuuriväärtustele .

13 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

23

Joonis 4.4 Pärandkultuuriobjektid rekonstrueeritava silla piirkonnas. Aluskaart Maa-amet

2022

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Altja sild ületab Altja jõge (VEE1076600, vt joonis 4.1 ptk 4.2), mis

kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m,

veekaitsevöönd 10 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt

looduskaitseseaduse § 38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult

kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka

üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki .

Projektlahendusega ei teostata raadamist, aga teostatakse üksikute puude (5 tk)

langetamine Sagadi Metskonna kinnistutel (vt joonis 3.1, ptk 3). Veeseaduse § 119 alusel

on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti

nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul kavandatava tegevusega veekogus ehitustegevusi (veekogu süvendamist ja

tahkete ainete uputamist) ette ei nähta. Seega ei ole kavandatava tegevuse korral

vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.07.2021 kirjaga nr 6

2/21/15635- 2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas

järgmist:

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

24

Tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega. Töid veekaitsevööndis on

soovitatav teostada madalvee perioodil. Kuna Altja jõgi on avalikult kasutatav

veekogu, siis silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida

veekeskkonna riskiga tegevusena olenemata veekogu süvendamise või tahkete

ainete veekogusse uputamise mahust. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemiseks peab esitama

Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist nõuetekohase

taotluse tegevuse registreerimiseks. Masinate hooldus ja tankimine ei ole

veekaitsevööndis lubatud. Veekaitsevööndis on keelatud puu-ja põõsarinde raie

veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnevast lähtuvalt on silla rekonstrueerimiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega haljasalale. Teedelt ja

tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid

(peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele,

tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas14. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal

on oluliselt väiksem (vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli

liikluskoormuseks sillal 170 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 99%; veoautod/autobussid

1%) ning 2020. a loendusandmetel 178 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist

reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb kaitstud põhjaveega alal. Lähim puurkaev (PRK0055463)

asub sillast üle 300 m kaugusel lõuna suunas. Seega ei ole põhjust eeldada olulist

ebasoodsat mõju põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus to imuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal

on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 315575), asub sillast

ca 105 m edela suunas ning teine lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 305887)

jääb ca 205 m kaugusel lõuna suunas. Vastavalt Transpordiameti 2021. a

loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 170 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 99%;

veoautod/autobussid 1%) ning 2020. a loendusandmetel 178 sõidukit ööpäevas. Kuna

14 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

25

tegemist ei ole suurte liiklussagedustega ning tundlikud objektid asuvad projektialast

enam kuni 100 m kaugusel, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja

õhusaaste esinemist tundlike objektide juures. Ka ei nihku tee projektiga müra - ja

saastetundlikele objektidele lähedamale.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Haljala valla 15 jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/423042022001

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

26

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354

Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille

koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti

järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik

enamike keskkonnaaspektide lõikes. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada

korrektsete töömeetoditega. Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et Altja silla

rekonstrueerimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Lahemaa

loodusalale ja Lahemaa linnualale ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Natura

täishindamist e asjakohast hindamist Lahemaa loodusalale ja Lahemaa linnualale ei ole

vaja läbi viia.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kuna kavandatav tegevus asub kaitsealal, tuleb ehitusloa andmisele saada

Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt looduskaitseseaduse § 14, vt täpsemalt

ptk 4.2).

◼ Kuna projektiga nähakse veekaitsevööndis ette puude eemaldamist, tuleb

langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119, vt

täpsemalt ptk 4.4).

◼ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul,

siis on antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimist (vt täpsemalt ptk 4.4).

◼ Arvestada projekti käigus Keskkonnaameti poolt antud tingimusi, sh:

o Ehitustöid ei tohi planeerida jäälinnu pesitsusajale 1.04 -30.06 ning tööde käigus ei tohi kahjustada järsakute pinnast.

o Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku

sängi ning vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada

asjaoluga, et säiliks jõe loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade

läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks ajutist paisutamist ega vee

ümberjuhtimist, mis takistavad kalade ja muu vee elustiku vaba liikumist

läbi tööde tsooni.

o Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd

ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões).

Sobivamaks ajaks tööde teostamiseks on madalvee periood (1.juuni-

15.september), kui ei toimu siirdekalade massilist rännet ning kahju vee

elupaigale on õigete meetodite kasutamisel minimaalne.

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m jõest. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

27

◼ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Haljala valla16 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keela tud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/423042022001

154+73152+59 152+60

152+80 153+00 153+20 153+40 153+60 153+80 154+00 154+20 154+40 154+60

72 00

1

1 2

219000 14000 10000

60 00

60 0

Üleminek 1:50, 40.00m G=6m, 69.00m Üleminek (katend) 1:50, 42.00m

6. 00

6. 00

4. 30

Tö öm

ah tu

de p

iir PK

1 52

+8 0

Tö öm

ah tu

de p

iir PK

1 54

+3 0. 30

ALTJA JÕGI 641

H2W3, L=40m

Piire H1W4, 36mPiire H1W4, 70m

Piire H1W4, 62m

Mahaviik, L=4m

Mahaviik, L=12m

Mahaviik, L=4m

Mahaviik, L=4m

Piire H2W3, 40.00m

▲ I'

I▲

▲ II '

II▲

Y=619542.3353 X=6606310.7697

Y=619552.2265 X=6606294.5460

Y=619558.3719 X=6606298.2967

Y=619548.4807 X=6606314.5204

PA1 13,20

PA2 11,15

LP1 11,35

LP2 11,50

PA3 13,50

PA4 17,1

LP3 11,50

AL TJ

A JÕ

GI 64

1

Projekteeritud plasttruup,

∅300 mm, L=12.0 m,

H=14.15-14.65 m, i=-4.17%

???

4. 30

Piire H1W4, 50m

Kraavi põhja korrastamine 13.00

Kraavi põhja korrastamine 20.00

Likvideeritavad puud 4tkLikvideeritavad puud 1tk

Ol.oleva koonuse korrastamine Ol.oleva koonuse korrastamine

14.0

15.013.4 13.413.4 13.5 13.5 13.5 13.6 13.7

13.8

13.9

14.1

14.2

14.3 14.4 14.5 14.6 14.7 14.8 14.9

15.1 15.2 15.3 15.4 15.5 15.6 15.7

Märkused: 1. Sidutee projektsed parameetrid:

· Tee klass - kõrvalmaantee · Ristlõige - sõiduraja laius 4,0m, peenar 1,0m. · Sõidutee gabariit sillal 6m. · Põrkepiirete vahe sõiduteel 6m. · Mulde laius 7,5m. Proj. ja ol.oleva katendi kokkuviimine 1:50 kaldega.

2. Proj. katend kogu paksuses 31cm: · ühekihiline AC16 surf 6cm · killustikalus - 32/64 + 16/32 25cm

3. Sillal ja sõiduteel kasutatavad piirded: · H2W3 ankurdatav L=36m · H2W3 rammitav L=44m · H1W4 rammitav L=218m · Üleminekudetailid H2W3->H1W4 sisalduvad teepiirde mahus. · Mahaviik 4/12m

4. Ehitusaegne ümbersõit vt SK ptk 4.3 5. Kivikindlustus betoonil: munakivid D200-400mm, geotekstiil profiil 2, tagasitäide fmin 0,5m/ööp. 6. Kindlustatava ala suurus kokku 130m² (projektsioon). 7. Geodeetiline plaan koostatud R Geo OÜ töö nr G1021, teostatud 2021a. 8. Geoloogilised uuringud teostatud OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104, teostatud 2021a jaanuar. 9. Hüdroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist 06.12.2021a. 10. Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Töömahtude piir

Proj. asfaltkate

Proj. katteserv

Proj. vertikaal 40.00

Projekteeritud nõlv 1:1,5

Proj. põrkepiire sõiduteel

Proj. liiklusmärgi post

PA_1 10.00 Geoloogilise uuringupunkti asukoht

Tähispost

Tingmärgid:

Munakivid geotekstiilil

Proj. põrkepiire sillal

Proj. tee telg

Proj. kergkate

Proj. kraavipõhi Likvideeritav puu

Altja Tallinn

INSENER ALLKIRI JOONISE NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NR

TELLIJA

TÖÖ NIMI

OBJEKT

PROJ ETAPPPROJ NR REV

MTR reg. nr : EEP003348

ALLKIRI

ALLKIRI

INSENER

VASTUTAV INSENER

KUUPÄEV

Selektor Projekt OÜ reg kood 12503887 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Tel 56 565 000, [email protected]

TEL002841

Transpordiamet Riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. Muudatusprojekt Altja sild km 15,354

Asendiplaan

P21012 TS-4-01 PP

J. Vanamõisa

T. Jõe

E. Reinsalu 28.11.2022 v31:500

MUUDATUSPROJEKT (28.11.2022): 1. Sõidutee gabariit 6m (varasemalt 8m) 2. Töömaa-ala ulatus vähenenud. 3. Tee-ehitus teostakse teemaal. 4. Tee-ehituse tarvis ei teostata raadamist. 5. Teemulde nõlvakalle 1:1,5

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 1 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................ 4

1.1. Lähteülesanne ja eesmärk ........................................................................................................... 4

1.2. Varasema projektlahenduse muudatused ................................................................................... 5

1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ............................................................................. 5

1.4. Teostatud uuringute loetelu ........................................................................................................ 6

1.5. Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed ...................................................................... 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................. 8

2.1. Andmed maaomandi kohta ......................................................................................................... 8

2.2. Uuringute tulemuste kokkuvõte ................................................................................................. 8

2.2.1. Topo-geodeetiline uuring ................................................................................................... 8

2.2.2. Geotehnilised uuringud ...................................................................................................... 9

2.2.3. Keskkonnamõju eelhindamine (KMeH) ........................................................................... 10

2.3. Kitsendused ja piirangud .......................................................................................................... 10

3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................... 12

3.1. Projektlahenduse valik ............................................................................................................. 12

3.2. Üld- ja tehnilised andmed (muudatus) ..................................................................................... 12

3.3. Plaanilahendus .......................................................................................................................... 13

3.4. Vertikaallahendus ..................................................................................................................... 14

3.5. Muldkeha .................................................................................................................................. 14

3.6. Katend ...................................................................................................................................... 15

3.7. Vetejuhtimine (truubid, kraavid) .............................................................................................. 16

3.8. Konstruktsioonid ...................................................................................................................... 16

3.8.1. Konstruktsioonimaterjalid ja nõuded ............................................................................... 17

3.8.2. Koormused ja tugevusarvutused ....................................................................................... 18

3.8.3. Pealisehitus ....................................................................................................................... 18

3.8.4. Vundament ....................................................................................................................... 19

3.8.5. Deformatsioonivuugid ...................................................................................................... 19

3.8.6. Hüdroisolatsiooni süsteem................................................................................................ 19

3.8.7. Koonusekindlustus ........................................................................................................... 20

3.8.8. Veeviimarid sillal ............................................................................................................. 20

3.8.9. Pealesõiduplaat ................................................................................................................. 21

3.9. Liikluskorraldus – ja ohutusvahendid ...................................................................................... 21

3.9.1. Piirded .............................................................................................................................. 21

3.9.2. Tähispostid ....................................................................................................................... 23

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 2 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

3.9.3. Liiklusmärgid ................................................................................................................... 23

3.10. Tehnovõrgud ........................................................................................................................ 23

3.11. Keskkonnakaitse ................................................................................................................... 24

4. TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................................. 26

4.1. Üldosa ....................................................................................................................................... 26

4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd ..................................................................................................... 27

4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit .................................................................... 29

5. HOOLDUS JA KASUTUSJUHEND............................................................................................... 32

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 3 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

PROJEKTI KÖIDETE LOETELU

1. PÕHIUURINGUD – KÖIDE I

2. RAJATISED – KÖIDE II (käesolev Töö osa)

KÄESOLEVA KÖITE SISUKORD

1. Seletuskiri

2. Lisad

3. Joonised

ARUANDED

1. TS-8-01 Ehitusmahtude tabel

LISAD (Muud silla eelprojekti dokumendid)

2. TS-9-01 Arvutusaruanne

JOONISED

1 TS-4-01 Asendiplaan

2 TS-4-02 Pikiprofiil

3 TS-5-01 Plaan

4 TS-6-01 Vaade

5 TS-6-02 Pikilõige

6 TS-6-03 Lõige A-A

7 TS-6-04 Sõidutee tüüpristlõige

8 TS-6-05 Kujujoonised

9 TS-7-01 Sõlm A - Salaoja

10 TS-7-02 Pealesõiduplaat

11 TS-7-03 Armeering – tekiplaat

12 TS-7-04 Armeering – külgtiivad

13 TS-7-05 Armeering- jõesammas

14 TS-7-06 Armeering – PS plaat

15 TS-7-07 Armeering - Painutustüübid

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 4 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

1. ÜLDOSA

Objekti nimetus ja asukoht

Käesolev töö on koostatud Selektor Projekt OÜ poolt Transpordiameti tellimusel.

Töö nimetus: „Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt“

Töö osa: „Altja sild km 15,354“

Paiknemine: Altja küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Objekti seotus teedevõrguga

Rekonstrueeritav Altja sild paikneb kõrvalmaanteel nr 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 ületades

Altja jõgi koordinaadil X= 6606304.34 ja Y= 619550.00 (tee ja jõe ristumispunkt).

Joonis 1. Altja silla asukoht Eesti mastaabis

1.1. Lähteülesanne ja eesmärk

Lähteülesanne

Töö koostamise aluseks on Tellija poolne dokument: „HD Lisa 1. Tehniline kirjeldus. Riigitee 17181

Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ ning

Transpordiameti väljastatud ,,Projekteerimistingimused“.

Töö koostamise eesmärgid

Projekti eesmärk on riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 5 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

1.2. Varasema projektlahenduse muudatused

Muuta Selektor Projekt OÜ tööd nr P21012 „Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“ lähtudes järgnevatest nõuetest:

1.1. Keskkonnaalastest piirangutest lähtudes muuta silla gabariiti nii, et konstruktsioon mahuks ära

olemasolevasse teekoridori. Eeldatav silla gabariit 6m.

1.2. Koostada uus keskkonnamõjude eelhinnang uuele projektlahendusele. Projektlahendus koostada

selliselt, et oleks välistatud KMH algatamise vajadus.

Vastavalt Transpordiameti suunistele on varasemat koostatud projektlahendust muudetud järgmiselt:

✓ Sõidutee gabariit vähendatud 8m → 6m

✓ Sõidutee pikiprofiil silla asukohas langetatud 25cm vähendamaks teemulde laiendust.

✓ Projektkiirus 70km/h.

✓ Ühise sõidurajaga kahesuunaline liiklus. Sõiduraja laius 4m.

✓ Töömaa-ala ulatus vähenenud.

✓ Tee-ehitus teostatakse teemaal, st konstruktsioonide rajamine ja tee muldkeha ümberehitus

toimub transpordimaal.

✓ Tee-ehituse tarvis ei teostata raadamist – puutumata peab jääma looduskaitsealale kuuluvad puud

ja põõsad.

✓ Teemulde nõlvakalle rajada 1:1,5

1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Rajatise projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud ja muude

asjassepuutuvate kehtivate nõuete ja normidega, milledest olulisemad on:

EUROKOODEKSI STANDARDID

EUROKOODEKS 0: Konstruktsioonide projekteerimise alused

EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused

EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2:

Rakendamine sildade puhul

EUROKOODEKS 1: Konstruktsioonide koormused

EVS-EN 1991-1-1:2002+NA2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused;

EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused.

EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1: Üldreeglid ja reeglid

hoonetele.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 6 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus-ja

detailiseerimisreeglid

EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine

EVS-EN 1997-1:2005+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad

EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine

MUUD EUROOPA STANDARDID (BETOON)

EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon – Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus,

tootmine ja vastavus.

EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused,

spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1:

Üldsätted

MUUD EUROOPA STANDARDID (TERAS ARMATUUR)

EVS-EN 10080:2006 Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav

sarrusteras. Üldist.

EVS-EN 10025-1:2006 Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted.

Osa 1: Üldised tehnilised tarnetingimused.

MUUD EUROOPA STANDARDID (LIIKLUSOHUTUS)

EVS-EN 1317-2:2010 Teepiirdesüsteemid. Osa 2: Põrkepiirete,

sealhulgas sõidukirinnatiste toimivusklassid,

kokkupõrkekatse läbimistingimused ja

katsemeetodid

EESTI STANDARDID/JUHISED

EVS 843:2016 Linnatänavad. 04.04.2016

EVS-EN 1991-2 TÄPSUSTAVAD NÕUDED.

Maanteeameti peadirektori 18.01.2018

käskkiri nr 1-2/18/018

Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste

täpsustamise juhis MA 2018-001

Tee projekteerimise normid Majandus- ja taristuministri 5.august 2015. a

määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“

Lisa

Maanteehoiuteenistuse direktori 26.05.2021

korraldus nr 1.1-3/21/212

Täiendavad nõuded riigiteede sildade/viaduktide

projekteerimisel, ehitamisel ja liiklusohutuse

auditeerimisel

Riigiteede ristlõike valimise juhend Riigiteede ristlõike valimise juhend 27.07.2022

nr 1.1-7/22/119

BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad Eesti Betooniühing, 2010

Ehitusseadustik Riigi Teataja, 01.07.2015

Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitame, Tallinn 2010

Teetööde tehniline kirjeldus www.transpordiamet.ee, 18.02.2019

1.4. Teostatud uuringute loetelu

Tehnilise kirjelduse kohaselt on täiendavalt projekteerimise mahus teostatud uuringud:

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 7 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Topo-geodeetiline uuring, R Geo OÜ töö nr G1021;

✓ Geotehnilised uuringud, OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104;

✓ Hüdroloogilised uuringud ja arvutused, Keskkonnaagentuur (Hüdroloog Anna Põrh);

✓ Keskkonnamõju eelhinnang, Hendrikson&KO töö nr 21004166 (16.06.2022)

✓ Keskkonnamõju eelhinnang, Hendrikson&KO töö nr 21004166/versioon 2 (16.12.2022)

1.5. Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed

Tellija

Transpordiamet

Esindaja: Erkki Mikenberg

Kontakt tel: +372 52 87 643

Kontakt e-post: [email protected]

Projekteerimisettevõtja

Selektor Projekt OÜ

Esindaja: Erki Reinsalu

Kontakt tel: +372 56 48 93 42

Kontakt e-post: [email protected]

Projekti meeskond

Projektijuht / Vastutav insener: Erki Reinsalu, kutsetunnistus 176372, diplom. teedeinsener, tase 7

Insener: Tarmo Jõe, volitatud teedeinsener, tase 8

Insener: Jörgen Vanamõisa, diplom. teedeinsener, esmane tase 7

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 8 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,047–19,112 teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli riikliku teeregistri 2021. aasta andmetel 170 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 1 %.

Teelõigul kehtib piirkiirus 90 km/h.

Riigitee 17181 km 15,354 asuv Altja sild üle Altja oja on 1-avaline konsoolidega 1963. aastal ehitatud

12,2 m pikkune sild.

Silla rekonstrueerimine on vajalik, kuna sillal esinevad mitmed defektid ning olemasolev sild ei vasta

tänapäevastele liikluskoormustele ja ohutusnõuetele.

Projektala jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ning alal kehtiv kaitsekord on

sätestatud looduskaitseseadusega ja Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirjaga. Lahemaa rahvuspark kuulub

Lahemaa linnualana ja Lahemaa loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.

2.1. Andmed maaomandi kohta

Praegusel kujul Altja sild koos Vergi-Söeaugu teelõiguga asub transpordimaal ega koorma kõrvalolevaid

kinnistuid. Projektlahenduse väljaehitamisel ei ole lubatud väljuda transpordimaa piiridest.

Puudutatud katastriüksused

✓ 88703:001:3010 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee

✓ 88701:001:0435 Sagadi metskond 197

✓ 88701:001:0434 Sagadi metskond 196

✓ 88703:001:1590 Sagadi metskond 56

✓ 88703:001:1540 Sagadi metskond 42

✓ 88703:002:1690 Sagadi metskond 40

2.2. Uuringute tulemuste kokkuvõte

Uuringute tulemuste kokkuvõte on esitatud rajatise põhiprojekti koostamise seisukohast järgnevate

olulisemate uuringute kohta.

2.2.1. Topo-geodeetiline uuring

Projektalal teostati 2021a novembris R Geo OÜ poolt geodeetilised uuringud, töö nr G1021.

Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste

süsteemis. Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ametist seisuga 01.11.2021.a.

✓ Mõõtkava: 1:500

✓ Mõõdistatud ala suuruseks on 3,5 ha.

✓ Mõõdistusmeetod: tahhümeetriline ja mobiilne laserskaneerimine

Uuritaval maa-alal asub ELA-SA sidekaabel. Geodeetiline alusplaan on leitav Köide-I.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 9 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2.2.2. Geotehnilised uuringud

Varasemalt on antud lõigu geoloogiline ülesehitus projekteerijale teada 1971a teostatud pinnase

uuringutest.

Projektalal teostati jaanuar 2021 a. OÜ Reaalprojekti poolt geotehnilised uuringud, töö nr GL21104.

Projekteeritava silla asukohas on lähtutud geotehnilistest uuringupunktidest PA2 ja PA3

(löökpenetratsiooni katsed LP1 ja LP2). Geotehniline aruanne on leitav Köide-I. Üldgeoloogiliste

andmete põhjal moodustab aluspõhja Alam-Kambriumi Lontova lademe (Cm1ln) savi aleuroliidi ja

liivakivi vahekihtidega.

Projekteeritava silla sammaste piirkonnas esinevad mullakihi ja koheva liiva all vähe kokkusurutavad

kesktihe ja tihe liiv ning kõva ja väga kõva konsistentsiga savimöllpinnased (savimöllmoreen).

Kui silla vundeerimiseks kasutatakse jaotusvundamenti, siis tuleks see toetada kesktihedale-tihedale

liivale või kõvale moreenile (kihid 4 ja 5).

Jaotusvundamendi rajamisel tuleb arvestada, et mölline peenliiv on tundlik hüdrodünaamilistele

mõjutustele ja moreen on leondumisohtlik pinnas. Peenliiva vee all kaevamine põhjustab peenliiva

heljundumise (tekib ebavesiliiv, liiv kaotab kandevõime, liiva struktuur rikutakse) ja leondumise

tulemusena võib moreeni konsistents muutuda pehmeks-voolavaks.

Vaivundament rajada aluskihti 6 (kõva savimöllmoreen) maapinnast 4,8...8,80m sügavusel.

Tabel 1. Geotehnilis lähteandmed projekteerimiseks (normatiivsed)

Pinnasevesi

Pinnasvesi jõele lähemas 5 uuringupunktis ja oli tee kõrval maapinnast 0,50…0,8 meetri sügavusel, abs.

kõrgusel 10,55...10,85 m. Uuringute ajal oli pinnasevesi hinnanguliselt keskmisest kõrgemal tasemel.

Pinnaseveetase sõltub veetasemest jões, olles sellest valdavalt mõnikümmend sentimeetrit kõrgemal.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 10 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2.2.3. Keskkonnamõju eelhindamine (KMeH)

Keskkonnamõjude eelhindamine (KMeH) on teostatud 16.12.2022 a. Hendrikson&KO poolt, töö nr

21004166/versioon 2. Olulistematest tegevustest on välja toodud järgnev:

✓ Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi (ja pärandkultuuriobjekte) projekti mõjupiirkonnas ei

paikne;

✓ Rekonstrueeritavast sillast jääb ca 10 m kaugusele VEP nr.163033. Käesoleva projektiga

vääriselupaigal tegevusi ette ei nähta, seega mõju puudub.

✓ Kavandatava tegevuse vahetus läheduses II kategooria kaitsealuse liblika mustlaik-apollo

(KLO9200477) leiukoht (vt joonis 4.1), mis jääb kahe lahustükina mõlemale poole maanteed.

Projekt näeb ette tee äärest raadamist, mis ulatub ka registreeritud leiukohta, kuigi leiukoha olulist

vähenemist see kaasa ei too ja liigi elutingimused suures osas säilivad.

✓ Altja jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistusse.

2021.aastal on Altja jõelõikudes Altja sillast ca 20 m ja Altja sillast 1,2-1,3 km allavoolu rajatud

forelli ja jõesilmu kudetingimuste parandamiseks neli kudepadjandid (Keskkonnaameti seisukoht

Altja silla eskiisprojekti lahendusele; kiri 06.05.2022 nr 6-2/22/6692-2). Käesoleva projektiga

veekogus tegevusi ette ei nähta, seega puudub oluline mõju forelli ja jõesilmu

kudemistingimustele ning välditakse setete allavoolu kandumist jm võimalikke mõjusid.

✓ Rekonstrueeritud sild ei tohi vähendada jõe ristlõiget ega tekitada paisutust, mis takistaksid

vee elustiku vaba liikumist. Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks

looduslikku sängi ning vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et

säiliks jõe loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks

ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kalade ja muu vee elustiku vaba

liikumist läbi tööde tsooni.

✓ Kuna kavandatav tegevus asub kaitsealal, tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti

nõusolek (vastavalt looduskaitseseaduse § 14)

✓ Kuna projektiga nähakse veekaitsevööndis ette puude eemaldamist, tuleb langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119)

✓ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on antud

juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

✓ Projekti vahetus läheduses ei asu müratundlikke objekte;

✓ Antud juhul kavandatava tegevusega veekogus ehitustegevusi (veekogu süvendamist ja

tahkete ainete uputamist) ette ei nähta. Seega ei ole kavandatava tegevuse korral

vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

2.3. Kitsendused ja piirangud

Keskkonna piirangud

✓ Natura 2000

✓ Lahemaa rahvuspark (reg.kood KL01000511)

Veekaitsevööndi piirangud

✓ Kallasraja ulatus 4m

✓ Ranna või kalda veekaitsevöönd 10m

✓ Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50m

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 11 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Muinsuskaitselised piirangud

Puuduvad

Maaparandussüsteemide piirangud

Puuduvad

Tehnovõrkude piirangud

✓ ELA-SA (ELA118) kaitsevöönd 2m

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 12 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

3. PROJEKTLAHENDUS

Projektlahenduse koostamisel on lähtutud Tehnilisest kirjeldusest (TK), Tellija otsustest (sh.

Keskkonnaameti tingimused), ehitusprojekti koostamise nõuetes toodud põhimõtetest, põhiprojekt vastab

majandus- ja taristuministri määruses 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ning Eesti

standardis EVS 932:2017 esitatud nõuetele.

Vastavalt MKM 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ on antud

põhiprojekti seletuskirja mahus järgmised peatükid:

✓ ÜLDOSA

✓ OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

✓ PROJEKTLAHENDUS

✓ TÖÖDE TEOSTAMINE

Ehitusprojekti dokumentatsioon koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Vasturääkivuste korral on

projekti dokumentatsiooni pädevusjärjekord: joonised, seletuskiri, lisad. Vajadusel täpsustada

projektlahendust konstruktsioonide projekteerijaga.

Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast tulenevalt vajalike tööjooniste ning

tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike montaaži- ja tootejooniste koostamisega kaasnevate

kuludega. Samuti tuleb hankida tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused nende puudumisel.

3.1. Projektlahenduse valik

Käesoleva töö eskiisi etapis esitati Tellijale kaalumiseks 3 võimalikku sillavarianti:

✓ Integraal – puurvaiadele rajatav plaatsild;

✓ Raamsild;

✓ Torusild (truup)

Tellija ja Projekteerija töökoosolekul 07.04.2022 otsus jätkata põhiprojektis variandiga 1: integraal.

3.2. Üld- ja tehnilised andmed (muudatus)

Projekteerimise lähtetase: RAHULDAV

Projektkiirus: 70km/h

Tee klass ja liik sillal : V klass kõrvalmaantee

Projekteeritav eluiga: 100 aastat

Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad

Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad Ühik/kirjeldus

Teki pindala, m2 100,8

Katte pindala, m2 84

Rajatise pikkus, m 14,0

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 13 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Rajatise laius, m 7,2

Sõidutee gabariit, m 6

Avade arv, tk 1

Ehitusmaterjal Raudbetoon

Ava ehituse tüüp Konsoolidega jätkuvtala

plaatsild

Avade/konsoolide pikkused, m 2,0+10+2,0

Koormusmudelid KM1, KM2, KM3 1200kN

Tabel 2. Projekteeritud tehnilised näitajad

Raudbetoonis kasutada tardkivikillustikust täitematerjali. Betooni tootmisel järgida EVS-EN

206:2014+A1:2016 nõudeid.

3.3. Plaanilahendus

Asendiplaani lahenduse

Projekteeritav Altja sild on asetatud ol.oleva rajatise suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel. Sillast

põhjapoole (Altja suunal) kulgeb tee sirgjooneliselt. Sillast 170m lõunapoole (Vihula suunal) algab

plaanikõverik raadiusega 350m, mis vastab projektkiirusel 70km/h ja 2,5% kahepoolse põikkalde korral

tasemel ERANDLIK.

Lõigul on 1 mahasõit üksikelamu kinnistule:

✓ PK 154+10 paremale; *lähiaadress Silla

Vastavalt maanteede projekteerimisnormile:

✓ sõidutee katte laius põrkepiirde horisontaalosa ulatuses peab olema konstantne ja vastama

sõidutee laiusele sillal;

✓ muldkeha laius enne ja pärast silda peab ületama põrkepiirete vahelise kauguse mõlemalt poolt

min 0,75m.

✓ laiendatud muldkeha/katte kokkuviimine ol.oleva sõiduteega teostada 1:50 kaldega.

✓ põrkepiirde mahaviigud kõrvalmaanteel min 8m. Mahaviigud pööratakse 0,5m teest eemale.

Töömaa-piirid ja katendi üleminkud:

✓ PK 152+80 – PK 153+20 – Töömaa algus / Katendi üleminek 1:50 kaldega

✓ PK 153+20 – PK 153+88 – Katte laius 6m

✓ PK 152+88 – PK 154+30 – Katendi üleminek 1:50 kaldega / Töömaa lõpp

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 14 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ristlõike lahendus

Silla ristlõige koostatud vastavalt Riigiteede ristlõike valimise juhisele:

✓ Projektkiirus 70km/h

✓ Sõidutee gabariit 6,0m

✓ Sõiduraja laius 4,0m *

✓ Kindlustatud peenar sillal 1,0m

✓ Servapruss 0,6m

*Tabel 5. Ühise sõidurajaga kahesuunaline liiklus. Riigiteede ristlõike valimise juhend 27.07.2022

3.4. Vertikaallahendus

Altja sild paikneb praeguselt vertikaallahenduselt ebasoodsalt tee „lohus“, mille tulemusena ei ole tagatud

tee minimaalne pikikalle ega vetejuhtimine sillal.

Pikiprofiili valikul on lähtutud põhimõtetest:

✓ Tagada konstruktsiooni alumise pinna kõrguslik paiknemine min. 1,0m kõrgveetasemest;

✓ Tagada 0,5% pikikalle sillal ja sõiduteel projektala ulatuses;

✓ Tagada sillalune kallasraja kõrgusgabariit väikeulukitele 1,5m;

Projektlahendusega viiakse sõidutee pikiprofiili Altja suunal kokku ol.olevaga 0,5% pikikalletega ja

Vihula suunal tõuseb sõidutee 4%.

Teeprofiili parameetrid on määratud lähtuvalt projektkiirusest 70km/h ja tasemest „rahuldav“ järgnevalt:

✓ Nõgusa püstkõveriku raadius 1000m;

✓ Kumera püstkõveriku raadius 3000m;

✓ Min. projektne pikikalle sõiduteel ja sillal 0,5%;

3.5. Muldkeha

Tee muldkeha kirjeldus

Ol.oleva muldkeha ülemise kihi paksuses 0,55...0,6m moodustab mittefiltreeriv liivpinnas. Antud pinnas

liigitub ehituseks mittesobivaks, ent sobib kasutada muldkeha laiendamisel alumistes kihtides väljaspool

töötsooni.

Projektse katendikonstruktsiooni rajamiseks eemaldakse teepinna ülemine kiht (asfalt, freespuru)

keskmiselt 20cm ulatuses, mis on vajalik killustikaluse rajamiseks. Sügavamates kihtides mittedreeniva

pinnase asendamine ei ole otstarbekas ja täiendavat dreenkihialust ei rajata!

Peale ülemise täitepinnase eemaldamist pofileeritakse muldkeha pealispind 4% põikkaldega.

Katendialune projektne muldkeha eraldatakse killustikalusest geotekstiiliga JM 2 klass või NordGeoSpec

II klass (kaal 120g/m2), mis takistab pinnasekihtide omavahelist segunemist ning pinnaste

stabiliseerimiseks geovõrguga tõmbetugevusega min 20x20kN/m. Kasutada võib analoogtootena ka

geokomposiiti.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 15 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Silla tagasitäite kirjeldus

Silla ehitusel teostatav tagasitäide liivpinnasega k>1,0m/ööp katendi töötsoonis mahukaaluga 18...20

kN/m3 ja sisehõõrdenurgaga φ >=33º. Tagasitäide teha sümmeetriliselt mõlema samba taga.

Tihendustegur 0,98 (98% kontrollkatsel saadud maks. tihedusest).

Nõuded aluspinnasele ning tagasitäite tihendustegurile ja filtratsioonimoodulile

Mullete ehitamisel tuleb lähtuda „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“,

„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning Maanteeameti peadirektori

05.01.2016 käskkiri nr 0001.

*Muldkeha töötsooniks loetakse katendi konstruktsiooni alumisest kihist mõõdetud sügavust kuni 1,5m.

Sügavusel alates 1,5 m täitepinnasele filtratsiooninõue k>=0,2 m/ööp, muud nõuded vastavalt

täitematerjali nõuetele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi“ juhises ja EVS-EN

13242. Tagasitäitena ei tohi kasutada külmakerkeohtlikku täitepinnast.

Nõuded materjalidele peavad vastama „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ määrusele ja „Tee ja

teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele.

Täitepinnase tihendamise nõuded vastavalt "Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli

juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 29.12.06 nr. 264).

3.6. Katend

Katendikonstruktsiooni lahendamisel on kasutatud Transpordiameti väljaantud näidislahendusi väikese

liiklussagedusega teedele.

Projektse katendikonstruktsioonina sõiduteel rajada 1-kihiline asfaltkate kahepoolse põikkaldega 2,5%.

✓ Frakts. killustikalus fr 32/63 (kiilutud) – min 25cm

✓ Kulumiskiht AC surf 16 70/100 – 6 cm

Kui killustikaluse alla jäävas kihis ei ole tahatud 20cm ulatuses filtr. moodul 1m/ööp, tuleb alus ehitada

kogu mulde laiuses fraktsioneeritud killustikust või ridakillustikust ja kuni 25cm ühekihilise aluse puhul

tuleb kasuatda fr 32/63 Vt. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis, p.2.6 ja 2.13

Projektse katendikonstruktsioonina sillal:

✓ Hüdroisoleerimine süsteem 2 *vt ptk 3.8.6

✓ Paigaldada kaitsekiht AC8 bin 70/100 - 3cm;

Nõuded killustikaluse ehituskvaliteedile ja materjalidele

Killustikaluse materjalinõuded vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele" Tabel 1 veerg

Nr. 6 AKÖL 20 < 3000 (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 26.01.22 nr. 1.1-7/22/43).

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 16 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Nõuded asfaltbetooni ehituskvaliteedile ja materjalidele

✓ Asfaltbetoonkatete materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“.

Asfaltsegude paigaldamine vastavalt ,,Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

✓ Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016

✓ Killustikmastiksasfalt materjal vastavalt EVS-EN 13108-4:2016

✓ Õhukeste asflatkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30 mm.

Asfaldivõrgu materjal peab vastama standardile EVS-EN 15381:2008 Geotekstiilid ja geotekstiilipõhised

tooted. Nõutavad omadused kasutamisel katendites ja asfaldikihtides, ehk olema sobilik kasutamiseks

asfaldikihtides.

MKM määrus nr 74, Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord (vastu võetud 22.09.2014) §8 järgselt tuleb geotekstiilidel ja -tõketel vastavalt

kasutusotstarbele määrata ja deklareerida vähemalt põhiomadused.

Asfaldivõrgu tõmbetugevus peab olema mõlemas suunas (nii piki kui risti) vastavalt ISO 10319:2008.

Geosynthetics – Wide-width tensile test.

3.7. Vetejuhtimine (truubid, kraavid)

Projekteeritav sademe– ja pinnasevee ärajuhtimise lahendus

Silla rekonstreerimisprojekti kontekstis antud Altja silla teelõigul täiendavalt teekraave ei projekteerita.

Olemasolevad teekraavid tuleb profileerida ja puhastada.

Ehitusaegne vetejuhtimine kaldakindlustuse rajamiseks kooskõlastada Tellijaga ehitustehnoloogiliste

võtetega Tööprojekti raames.

3.8. Konstruktsioonid

Valitud konstruktsioonide üldiseloomustus ja valiku põhjendus

Käesoleva projekti eskiisietapis kaaluti konstruktsioonidena integraalsilda, raamsilda ja torusilda. Tellija

eelistus oli otsustada integraalsilla kasuks järgmistel kaalutlustel:

✓ Sild rajatakse 4-le puurvaiale, mis paiknevad väljaspool ol.oleva silla kontuuri ja toetuvad

kandvale savimoreeni kihile;

✓ Ojasängi ava ei kitsendata;

✓ Puurvaiad rajakse ol.oleva rajatise taha, tagades parema ehitusliku ligipääsu;

✓ Puurvaiadel silla rajamine väldib ehitustöid vees ja lihtsustab keskkonnaametiga

kooskõlastusprotsessi;

✓ Puuduvad tugiosad ja deformatsioonivuugid – hooldevaba lahendus;

Pealisehituseks valiti jätkuvtala põhimõttel töötav plaat, mis monolitiseeritakse paindejäigalt alusehituse

puurvaiadega – moodustades konstruktiivse terviku. Plaadi sisejõud avas balanseerivad üle alusvaiade

ulatuvad konsoolid pinnast toetava tagaseinte, külgtiibade ja pealesõiduplaadiga.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 17 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Alusehituseks valiti puurvaiad läbimõõduga Ø620, mis viitab K/C meetodil rajatavatele pinnast välja

puurivale/asendavale rajamismeetodile. *Projektis toodud vaiatüüpi võib asendada analoogse kohtvaia

tehnoloogiaga.

Minimeerimaks hooldevajadust ja tüüpseid ekspluatatsioonilisi veepidavusest tingitud defekte, lahendatid

konstruktsioon tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta.

3.8.1. Konstruktsioonimaterjalid ja nõuded

Valitud materjalid ning nende nõutavad tugevus-, kestvus-, korrosioonikaitse-, tulepüsivus- keskkonna-

ja kvaliteedinäitajad

Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:2014+A2:2021, külmakindlus

vastavalt EVS 814:2020 ja betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 13670:2010.

Raudbetoonkonstruktsioonide tehnilised näitajad on järgmised:

Konstruktsioon Betooniklass Keskkonnaklass Külmakindlus-

klass

Cnom [mm]

Tekiplaat

(hüdroisolatsiooniga

kaitstud pind)*

C35/45 XC4; XD3; XF4

*XC3

KK4 35

Tekiplaat (alumine

pind)

C35/45 XC4; XD1; XF2 KK2 45

Servaprussid C35/45 XC4; XD3; XF4

KK4 55

Tagasein, sh külgtiivad C35/45 XC4; XD1; XF4 KK4 45

Pealesõiduplaat

(hüdroisolatsiooniga

kaitstud pind)*

C30/37

XC4; XD1; XF2

*XC3

KK2

40

Sambapostid (veepiirist

ülalpool)

C35/45 XC4; XD1; XF2 KK2 50

Rostvärk (veepiirist

allpool)

C30/37 XC4 - 45

Puurvaiad (veepiirist

allpool)

C30/37 XC4 - 45

Tabel 3: Betoonkonstruktsioonide nõuded

*Märkus 1: EVS-EN 1992-2 punkt 4.2 (105) kohaselt on hüdroisolatsiooniga kaitstud pinnad

keskkonnaklassis XC3.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 18 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Märkus 2: Kõigil betoonkonstruktsioonidel kehtib kloriidisisalduse klassi nõue CL 0,10.

Rajatise kandekonstruktsioonide kavandatav tööiga on EVS-EN-1990:2002 järgi 100 aastat,

tagajärjeklass CC2 ja töökindlusklass RC2. Eluea tagamise eelduseks on rajatise pidev ja õige kasutamine

ja hooldus.

3.8.2. Koormused ja tugevusarvutused

Kasutatud koormusskeemid ja kombinatsioonid

Vastavalt TK p.12.9 „Rajatise koormusmudel määrata vastavalt projekteeritava tee liigile lähtudes

Maanteeameti juhisest „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

Tugevus – ja püsivusarvutused

Projekteeritud pealisehitus on dimensioneeritud ning armeeritud eurokoodi kandevõime piirseisundile

ULS ning läbipainded ja pragunemine kontrollitud kasutuspiirseisundi SLS tingimustes.

Mahukahanemise ja roome mõju on arvestattud kasutuspiirseisundi tõenäolises kombinatsioonis ja

roometeguri määramisel on arvestatud:

✓ Betoonivalu järelhooldus min 14päeva

✓ Konstruktsiooni lahtirakestamine al. 14päeva möödudes (survetugevus > 70% nimitugevusest)

Konstruktsiooni tugevus- ja püsivusarvutused on toodud projekti lisas TS-9-01.

Nõuded kandevõimele ja elueale

Alalised koormused:

✓ Konstruktsiooni omakaal;

✓ Põrkepiirete omakaal;

✓ Katendi omakaal;

✓ Pinnase paigalseisusurve;

Muutuvad koormused:

✓ Koormusmudel KM1 (lokaalne ja globaalne kontroll)

✓ Koormusmudel KM2 (lokaalne kontroll)

✓ Koormusmudel KM3 1200kN (globaalne kontroll)

✓ Pidurdus – ja kiirendusjõud;

✓ Temperatuuri koormus;

✓ Tuulekoormus *ei kohaldu

✓ Lumekoormus *ei kohaldu

3.8.3. Pealisehitus

Pealisehitise kirjeldus

Raudbetoonist tekiplaadiga 1-avaline jätkuvatala põhimõttel töötav postidele monoliitselt rajatud sild,

mille arvutuslikuks ava pikkuseks võetud 10,0m. Tekiplaat on kahepoolse põikkaldega 2,5% ja

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 19 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

pikikaldega 0,5%, ristlõige keskmises avas muutuva paksusega 500...580 (tingitud kahepoolsest

põikkaldest).

Pealisehituse tekiplaadile valatakse monoliitselt „kaldasamba“ konsoolid, mis toestavad tee muldkeha

pinnast. Kaldasamba moodustab tekiplaadi küljes õhus rippuv tagasein paksusega 300...500mm ja

külgtiivad paksusega 300mm.

✓ Silla servaprussi pikkus 19,0m

✓ Silla pikkus (mõõdetud tagaseina pinnast) – 14,0m

✓ Arvutuslik ava pikkus – 10m

✓ Puhas ava postide vahel – 9,1m

Betoonpinnad mis ulatuvad pinnassess on ette nähtud katta 2-kordse bituumenvõõp hüdroisolatsiooniga.

Servaprussid

Servaprussi pealispind 4% põikkaldega sõidutee suunas.

✓ Sõidutee servaprussi laius 0,6m – laius määratud lähteülesandega.

✓

Servaprussi pealispind 4% põikkaldega sõidutee suunas. Nurga faasitud 20x20mm. Servaprussid tuleb

kaitsta hüdrofoobiva immutusega.

3.8.4. Vundament

Alusehituse projektlahenduse kirjeldus

Vastavalt piirkonna geoloogilistele uuringutele (OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104) on uuringupunktis

LP-1, LP-2 ja LP-3 kandvateks aluskihtideks:

✓ Savimöllmoreen – kõva (kiht 5);

✓ Savimöllmoreen – väga kõva (kiht 6)

Projektlahenduse järgselt rajatakse Altja sild vaivundamentile, mis toetuvad kõvale savimöllmoreenile

(kiht 6). Savimöllmoreen (väga kõva) asub maapinnast 4,80...8,80 meetri sügavusel.

Valitud vaiatüübiks K/C meetodil pinnast asendavad puurvaiad diameetriga 620mm.

3.8.5. Deformatsioonivuugid

Projekteeritud on deformatsioonivuukideta konstuktsioon.

3.8.6. Hüdroisolatsiooni süsteem

Raudbetooni pikaajalise säilivuse tagamiseks võõphüdroisoleeritakse pinnasesse jäävad vertikaalsed

betoonpinnad, st tagaseina sisemine ja välimine pind, külgtiibade sisemine ja välimine pind. Samuti

kaetakse pealesõiduplaat 2-kordse bituumen võõp hüdroisolatsiooniga.

Sõidutee hüdroisolatsioon – süsteem 2

Silla hüdroisolatsioonikihi sõiduteel moodustavad paigaldamise järjekorras:

✓ Armeeritud bituumen rullmaterjal SBS summaarse paksusega 7,5mm;

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 20 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Tihe asfaltbetoon AC8 bin 70/100 – 3cm;

Hüdroisolatsioon peab vastama teetööde tehnilise kirjelduse punkti 6.8 nõuetele.

Hüdroisolatsioon paigaldada puhtale ettevalmistatud aluspinnale. Kasutatavad hüdroisolatsiooni

materjalid kooskõlastada eelnevalt tellija ja järelevalvega. Hüdroisolatsiooni paigaldamisel lähtuda

projektlahendusest ja tootjapoolsest juhendist.

Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele

✓ Hüdroisolatsiooni materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“.

✓ Bituumen rullmaterjal vastavalt EVS-EN 14695;

✓ Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016;

✓ Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30mm

✓ Asfaltsegud vastavalt EVS 901-3:2021 Tabel B.2 *AC 8 bin minimaalsed ja maksimaalsed

kihipaksused

3.8.7. Koonusekindlustus

Projektlahenduse kirjeldus

Projektlahendusega nähakse ette koonustele munakivide paigaldamine geotekstiilil. Munakivid D200-

400mm

✓ Geotekstiil – NorGeoSpec (NGS2) tihedusega 120g/m2

Koonusekindlustus paigaldada 1:1,5 kaldega. Sõidutee nõlvad projekteeritud 1:1,5 kaldega.

Nõuded paigaldusele ja materjalidele

Täiendavat info on juhendis „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ ning Teetööde tehnilise kirjelduse

dokumendis ptk 3.6.3.

Geotekstiil – NorGeoSpec (NGS2) tihedusega 120g/m2

3.8.8. Veeviimarid sillal

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne

põikkalle 2,5% ja pikikalle 0,5%.

Vajadusel veeviimarite täiendav detailiseerimine teostada Tööprojektis.

Projektlahenduse kirjeldus – Pinnaveetoru

Rajatistel juhitakse vesi ära rajatiste alt sadeveetorustikuga, mille materjal peab olema UV kindel plast

(PE torud) või metallist (roostevaba, kuumtsink vms.). Projektis on arvestatud roostevabaterasest

joatorudega (2 tk).

✓ Pinnavee toru – r/v toru D220/160, L600mm;

✓ Katendi tasapinnas – r/v rest D220.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 21 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Projektlahenduse kirjeldus – Kattealune/Tilktorud

Kattealune vesi juhitakse mööda hüdroisolatsiooni pinda põikkkaldega kattealusesse dreenkihti – salaoja,

millest väljutatakse sadevesi konstruktsiooni läbivate tilktorude kaudu haljastusele. Tilktorud paigaldada

sammuga 3m mõlemale silla küljele – kokku 6tk.

✓ Tilktorud – r/v toru D50, L=600 mm

Projektlahenduse kirjeldus – Pinnaalune dreen

Põikkaldega servaprussi äärde valguv kattealune vesi võetakse kinni täiendava dreeniga. Vastu

servaprussi, hüdroisolatsiooni peal rajatakse kattealune salaoja laiusega 300mm. Salaoja moodustatakse

epoksiidiga seotud pestud graniitkivikillustikust fr 12/16. Salaoja viiakse 1m ulatuses üle vuugijoone

pealesõiduplaadile.

Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele

Joatorud/tilktorud valmistada happekindlast terasest X3CRNIMO17-13-3 vastavalt standardile EVS-EN

10088.

3.8.9. Pealesõiduplaat

Projektlahenduse kirjeldus

Muldkeha üleminek silla konstruktsioonile on lahendatud kohtvalatavate pealesõiduplaatidega mõõtmed

4x6m, paksusega 0,3 m ja kaldega 1:10 väljapoole.

Sõiduteealune pealesõiduplaat järgib tekiplaadi (katendi) kahepoolset põikkallet 2,5%.

Plaadid toetuvad ühest otsast konsoolile ja teiselt poolt killustikpadjale. Plaat tuleb ehitata külgtiibade

vahele, sidumata seinaga, et tagada pealesõiduplaadi korrektne töö.

Pealesõiduplaatide alla tuleb rajada alus lubjakivikillustikust fr16/32. Elastsusmoodul tihendatud aluse

pinnal peab olema vähemalt 80 MPa, mõõdetud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. .

Pealesõiduplaadi pinnad katta hüdroisolatsiooniga (2-kordne bituumenvõõp). Võõphüdroisolatsioon peab

vastama EVS-EN 1504-2:2007 nõuetele.

3.9. Liikluskorraldus – ja ohutusvahendid

3.9.1. Piirded

Sõidutee põrkepiire

Vastavalt transpordiamet passiivse ohutuse tagamise juhisele on Altja sillal asukohas tegemist OHU

TASE 3 olukorraga, mis kiirusel 50<V1<100km/h eeldab põrkepiirde ohjeldustaseme N2 rakendamist.

Piirde ulatus enne ohukohta min. 60m.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 22 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Mahaviigu mõlemas suunas pikkusega 12m. Mahaviigud pöörata tee servast eemale 0,5m. Mahasõitudel

lõpetatakse piirde 4m pikkuste mahaviikudega.

Piirete üleminekudetailid kuuluvad sõiduteepiirde mahtu ning ülemine korral ei tohi ohjeldustase langeda

rohkem kui 1 astme võtta – johtuvalt projekteeritakse sõidutee piire vastavalt tasemele H1W4. Sõidutee

piire paigaldatakse pinnasesse ankurdatavana.

Projektsed H1W4 piirde pikkused:

✓ Lõunapool 70+36m (sis.üleminek) + mahaviik 12m.

✓ Põhjapool 62+50m (sis.ülemink) + mahaviik 4m.

Märkus: PK 154+10 (mahasõit paremale) piirab põrkepiirde paigaldust pikkuseni 36m. Kuna tegemist

on ohukohast eemalduval suunal, siis hindab Projekteerija ohutaset väheseks.

Silla põrkepiire

Rajatise servadesse on sõiduohutuse tagamiseks projekteeritud põrkepiirded. Põrkepiire on projekteeritud

kinnitustega/ankurdusega servaprussi peale. Vastavalt passiivse ohutuse juhendis sätestatud rajatisele

nõutav minimaalne ohjeldustase H2 ja nõutav töölaius W3.

Põrkepiirde esiserv paigaldada servaprussi siseservaga ühele joonele. Põrkepiirde ulatus sillal vastavalt

joonisele TS-5-01 ja TS-6-01. Piirde kõrgus teekattest min 1100mm.

Põrkepiirete detailiseerimine tootepõhiselt tuleb teostada Tööprojektiga.

Projektsed H2W3 piirde pikkused:

✓ Ankurdatuna servaprussil 18+18m

✓ Ankurdatuna pinnasesse 22+22m (sis.üleminek)

Nõuded sõidutee põrkepiiretele

Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2. Terminalid ja üleminekud peavad vastama

EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. Piirdele on nõutav normaalne vastupidavusaste N2 (testitud katsele TB-32

ja TB-11).

Analoog tootja kasutamisel lähtuda analoogiast, mis ei tohi olla kehvem projektlahendusega väljatöötatust.

Analoogi kasutamine kooskõlastada tellija ja järelevalvega. Analoog toote kasutamisel tuleb töövõtjal

tööjoonistega lahendada erineva klassiga piirete üleminekud jne.

Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb töövõtjal esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud

piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN 1317-2:2010.

Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt

keskkonnaklassile C3 (EVS-EN ISO 12944-2:2017) ja neid peab paigaldama vastavalt tootja nõuetele.

Nõuded paigaldusele

Ankrute paigaldamisel arvestada servaprussi ja pealisehitise armatuuri paiknemisega. Põrkepiirete

paigaldamise väljamärkimist tuleb alustada rajatise keskelt, et tagada elementide paigaldamise õige

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 23 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

järjekord, postide samm ning välistada ülemäärane detailide lõikamine. Piirde mõõtu lõikamine ja piirde

tsingist kaitsekihi taastamine teostada vastavalt Tootja poolsetele nõuetele.

Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektlahendusele ja täpsustada vastavalt tootja poolsele juhendile,

maantee suhtes normide kohasele kaugusele ja posti vahega.

3.9.2. Tähispostid

Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud paigaldada sõidutee piirdele uued tähispostid.

Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. Tähispostid peavad olema plastmassist (või

muust kergesti deformeeruvast materjalist), postid peavad olema kollaste valgust peegeldavate ja

projektile vastavate tähistega.

Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899-3:2007.

Tähispostide paiknemine on näidatud asendiplaanil TS-4-01. Postide mõõtmed ja tehnilised omadused

peavad vastama normdokumentidele.

3.9.3. Liiklusmärgid

Altja sillast 15m kaugusele mõlemal liiklussuunal paigaldada märk 641 «Kohanime tähis» viitega ALTJA

jõgi. Tekstilise märgi tähekõrgus 125mm. Alumiiniumist märgialus kaetud I kl valgustpeegeldava kilega.

Nõuded liiklusmärkidele

Riigiteede liikluskorraldusjuhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende

kasutamisele. Osa II.

3.10. Tehnovõrgud

Projektalal asub sidekaabel ELA-SA (ELA118). Sidekaabli kaitsevöönd on 2m, mis ulatud ehitusala

piiridesse.

Sidekaabli paiknemine on toodud topo-geodeetilisel alusjoonisel, kaugusega 7....8m tee teljest ja

sügavusega -1,5...-2,0m maapinnast. Ristumisel Altja jõega on ELA SA multitoru paigaldatud ~2,5m

sügavusele kaitsetorusse PE 63x3,8.

✓ ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis on omaniku loata keelatud tegevus, mis võib

kahjustada liinirajatist.

✓ Tehniline projekt projektlahenduse valmides teehoiutöö tegemiseks ELA SA sidevõrgu

liinirajatise kaitsevööndis või üksiku ristmevälja puhul väljavõte tehnilisest projektist tuleb

esitada kooskõlastamiseks digitaalselt e-posti aadressile [email protected] või

paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale posti aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

✓ ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada üldjuhul käsitööna. Teemaa piires paikneva

liinirajatise kaitsevööndis on teehoiutöö tegemisel pinnasetöödel mehhanismide kasutamine

lubatud juhul, kui ELA SA sidevõrgu liinirajatise paiknemise täpse asukoha määramine looduses

on olemasoleva info alusel võimalik.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 24 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Maantee konstruktsioonis paikneva ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis toimuva

teehoiutöö alustamisest annab ehitaja eelnevalt teada ELA SA järelevalve esindajale aadressil

[email protected].

✓ Hiljemalt 3 tööpäeva enne teehoiutööde alustamist ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis

tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba

Projekteeritavaid tehnovõrke Altja sillale ei lisata.

3.11. Keskkonnakaitse

Keskkonnamõju hindamise tulemuste kokkuvõte ja sellest tulenevad keskkonnakaitse abinõud

Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid

nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest,

jäätmekäitluseeskirjadest ning keskkonnamõju hinnangus (KMH) esitatud meetmetest.

Arvestada projekti käigus Keskkonnaameti poolt antud tingimusi, sh:

• Ehitustöid ei tohi planeerida jäälinnu pesitsusajale 1.04-30.06 ning tööde käigus

ei tohi kahjustada järsakute pinnast.

• Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi

ning vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et

säiliks jõe loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh

ei toimuks ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kala de ja

muu vee elustiku vaba liikumist läbi tööde tsooni.

• Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd ajutiste

valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks

tööde teostamiseks on madalvee periood (1.juuni 15.september), kui ei toimu

siirdekalade massilist rännet ning kahju vee elupaigale on õigete meetodite

kasutamisel minimaalne.

Ehitustöid ojas saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Silla ehitustööd on soovitatav

teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.

Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat looduskaitsealast ja jõest eemal laoplatsil, selliselt, et

vältida võimaliku reostuse jõudmist looduskaitsealale või jõkke, näiteks eraldades plats pinnasvalliga.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Vältimatul juhul tuleb tegevus

kaitsealal kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema

projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd.

Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.

Täiendavad tingimused, mida tuleks rakendada ehitus- ja lammutustööde elluviimisel negatiivse

keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks:

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 25 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist.

✓ Tööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni

ohutusreeglitest.

✓ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid,

laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse

ja vesikeskkonda.

✓ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja

ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

✓ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

✓ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustades.

✓ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik,

näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

✓ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.

Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

✓ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb

üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks

ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

✓ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja

keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 26 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

4. TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1. Üldosa

Ehitustöövõtjal tuleb koostada ehitustööde organiseerimise kava enne töödega alustamist ning

kooskõlastada ehitustehnoloogilised põhimõtted tellijaga. Ehitustööde organiseerimise kava ei ole

ehitusprojekti osa.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult

efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks

montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel.

Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, tootejoonised,

tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest

tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika.

Ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist,

hügieeni, toitlustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid,

tellinguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud sellist.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vastavalt vajadusele juhised ehitustoodete ja seadmete

monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Tellija nõudmisel

esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade

paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja

tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja

hinnangul muud vajalikud juhised ehitustööde läbiviimiseks.

Kui «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» alusel koostatud tööohutuse kavas on käesoleva paragrahvi

lõigetes 4 ja 5 sätestatu kajastatud, ei ole vajalik nende nõuete kirjeldamine ehitustööde organiseerimise

kavas.

Ehitustöövõtjal tuleb arvestada kõigi ehitusorganiseerimise kavaga seotud tööde ja kuludega, mis

kuuluvad lahutamatult projektlahenduse välja ehitamise juurde ja mida ei saa tõlgendada täiendavate

töödena.

Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Käesolevat peatükki tuleb vaadata koos kehtivate Teetööde tehniliste kirjeldustega.

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

1. Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele.

2. Kohaliku võimu ettekirjutustele.

3. Kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele.

4. Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele.

5. Üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

6. Projekteerija esitatud nõuetele ja juhistele.

Töövõtja on kohustatud ehitustöid teostamiseks koostama Tööprojekti ning tagama ehitustööde

geodeetilist kontrolli ning esitama hilisemad teostusjoonised Tellija Ehitusjärelvalve (edaspidi

„Insenerile“) heakskiitmiseks.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 27 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Töövõtja peab kaetud tööd esitama Insenerile kontrolliks ning koostama vastava ülevaatuse

dokumentatsiooni. Inseneri poolt vajalikuks peetud kontroll ja katsetamine tehakse Töövõtja kulul, kes

muretseb ka vajalikud seadmed ja personali. Praakmaterjalidest või ebakvaliteetselt teostatud töö peab

Töövõtja Inseneri nõudmisel parandama või ümber tegema oma kulul.

Projektis antud konstruktsioonide ja materjalide mahud on indikatiivsed ja ei vabasta Töövõtjat

kohustusest pakkumise ajal hinnapakkumise kujundamisel mahtusid ise üle kontrollida, arvestades

sealjuures ka ehitusvaru ja ehitustehnoloogia valikust tulenevate täiendavate kuludega.

Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja terviklik rajatis.

Kasutatavad materjalid peavad vastama kõikidele seonduvatele normidele, eeskirjadele ja

instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Kui ehituse ajal selgub, et projektis on vastuolusid või puudusi, siis ei tohi nende järgi ehitada vaid tuleb

konsulteerida projekteerijaga.

4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd

Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel. Töövõtjal tuleb kõiki töid

teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele nõuetele.

Töövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud selliselt, et oleks

tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess.

Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis.

Ettevalmistustööd

Töövõtja ei tohi alustada kaevamistöid enne kui on välja märgitud tee- ja rajatise telgede (vajadusel ka

kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning vastavate põiklõigete vajalikud kõrgused.

Töövõtja peab kontrollima kaevamise käigus süvendist eemaldatava taaskasutatava ja süvendisse jääva

materjali kvaliteeti ja vastavust muldkeha või rajatise projektis esitatud materjalide kvaliteedinõuetele.

Oleva silla demonteerimine / lammutamine

Olemasolev Altja sild on rajatud 8-le rammvaiale, mis kannavad silla liiklus ja omakaalu koormuseid.

Pealisehituse moodustab konsoolselt üle tugede ulatuv r/b plaat. Pealisehitis töötab lihtala põhimõttel,

seega on sild avade kaupa demonteeritav.

✓ Demonteerimistööde järjekord teostada vastupidises paigaldamise järjekorras:

✓ Eemaldada piirded ja sõidutee betoonist äärekivi/kõrgendus;

✓ Lammutada pealisehituse betoonplaat;

✓ Lammutada vaiu ühendav riigel,

✓ r/b vaiad demonteerida projektkõrguseni.

Olemasoleva Altja silla demonteerimiseks koostab Töövõtja Tööprojekti raames lammutusprojekti.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 28 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Kaevik

Töövõtja peab kaevama vundamendisüvendi projektis ettenähtud sügavuseni. Geoloogia erinevuse korral

tegelikkusega peab töövõtja teostama pinnase kandevõime kontrollarvutused, mille põhjal vajadusel

määrata uus kaevamissügavus.

Kõik projektis ettenähtud kogustes kaevandatud materjali äraveo hind tuleb arvestada süvendite

kaevandamise ühiku hinna sisse.

Tagasitäide

Süvendi tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal ei tohi olla

kõrge savisisaldusega materjal, savimaterjal ega tohi sisaldada suuremaid kui 2/3 läbimõõduga osi

paigaldatava kihi paksusest, külmunud kamakaid, puitu või muud huumuserikast materjali kui projektis

ei ole toodud teistsuguseid kvaliteedinõudeid tagasitäite materjalidele.

Antud tööga peab Töövõtja hankima tagasitäite materjali, mis vastab projektis või töökirjeldustes

kehtestatud tagasitäite materjali kvaliteedi nõuetele.

Koostöö

Enne mullatöödega alustamist peab Töövõtja kindlaks tegema maa-aluste kommunikatsioonide

olemasolu ja asetuse ehitusplatsil, kooskõlastama tööd trasside valdajatega ja täitma nende nõudeid.

Töövõtja vastutab täiel määral kõikide kommunikatsioonide kindlakstegemise ja korrashoiu eest oma

tööpiirkonnas.

Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid,

mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase

esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need

vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga.

Betoonitööd

Projekteeritud betoonpindade viimistlusklass vastavalt BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad

juhendile:

✓ Nähtavale jäävad pinnad – viimistlusklass A

✓ Muud pinnad – viimistlusklass C

Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-

EN 10080:2006. Rajatise konstruktsioonides on lubatud kasutada ainult kõrgvenivat sarrusterast -

venivusklass B või C (näiteks B500B, A500HW (SFS1215)). Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud

ja roostest puhtad. Töövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste

lõikamisel, painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN 1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 RYL 2000

nõuetest.

Kõik monoliitsed R/B konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojekti joonistele, Teetööde

tehnilistele kirjeldustele ja Töövõtja poolt koostatud Tööde Teostamise Projektile (TTP). TTP-s peavad

sisalduma ohutustehnika nõuded betoonitöödel.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 29 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS

814:2020.

Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi EVS-EN

206:2014+A1:2016 nõuetele. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et

konstruktsiooni kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini.

Betooni keskkonna- ja tugevusklassid on määratud konstruktsiooni joonistel. Kloriidisisalduse klass Cl

0,10.

Betooni ei tohi paigaldada enne kui Insener on raketise ja sarruse üle vaadanud ja heaks kiitnud. Selle

kohta peab olema koostatud kaetud tööde akt.

Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY 7 ja RYL-

2000 nõudeid.

Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete kihtide kaupa

ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada nii, et see täidaks kõik kohad

raketises ja ümbritseks armatuuri.

Töövuuke betoonivalus tuleks võimalikult vältida ning teha võib neid ainult Inseneri poolt heakskiidetud

kohtades. Töövuukide lahendused täpsustatakse Tööprojekti käigus.

Materjalid ja betoonitööd peavad vastama Teetööde tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010 nõuete kohase

tugevuse saavutamist Inseneri nõusolekul. Vastutus raketise ohutu eemaldamise eest lasub Töövõtjal.

Pärast lahtirakestamist peab Insener tegema betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele

peab Insener kontrollima kõiki Töövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja testide tulemusi.

Betooni tugevusnäitajad määratakse vastavalt proovikuubikute laboratoorsete testimiste tulemusele. Kui

katsekuubikute tugevus jääb alla projektis nõutule, peab Töövõtja sellest kohe informeerima Inseneri, kes

võib määrata lisakatsetused. Ebarahuldavate tulemuste saamisel peab Töövõtja esitama ettepanekud ja

Tööde Teostamise Projekti olukorra lahendamiseks.

Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Töövõtja kulul.

Töövõtja peab Insenerile esitama geodeetilise kontrolli andmed.

Betoonkonstruktsioonide järelevalve klass 2, rakendatakse 1 tolerantsiklassi nõuded vastavalt EVS-EN

13670:2010 - Betoonkonstruktsioonide ehitamine, Osa 1: Üldsätted.

4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit

Kuna rajatise rekonstrueerimist ei saa korralda paralleelselt olemasoleva rajatise demonteerimisega, tuleb

liiklus ümbersuunata alternatiivsele marsruudile.

Töövõtjal tuleb juhinduda liikluskorralduse nõuetest teetöödel ning vastavalt valitud ehitusviisile

koostada tööjoonis ajutise liikluskorralduse kooskõlastamiseks enne ehitustööde algust.

Teetöödel juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MKM 13.07.2018, määrus nr 43).

Ajutine ümbersõit

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 30 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ehitusaegne ümbersõit Altja – Söeaugu (4,1 km) vahel planeerida alternatiivsel marsruudil Altja – Oandu

– Sagadi – Söeaugu (8,4 km).

Joonis 2. Altja silla asukoht Eesti mastaabis

Joonis 3. Bussipeatused Altja – Söeaugu – Sagadi – Oandu piirkonnas

4,1 km Altja - Söeaugu

3,2 km Söeaugu – Sagadi

3,2 km Sagadi – Oandu

2,0 km Oandu - Altja

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 31 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Teine oluline tõmbepunk Altja suunal on Mustoja küla, kus on suurusjärk 40 kinnistut ja mille vahel

praeguse Altja silla kaudu kulub 2,6 km läbimiseks 4min ja ümbersõidu korral 13,7 km ja 17min.

Mustjõe külas puudub ühistranspordiühendus, johtuvalt puudub ka vajadus Mustjõe suunal ühistranspordi

ligipääsetavusega arvestamiseks.

Joonis 4. Mustoja – Altja praegune marsruut Joonis 5. Mustoja – Altja alternatiivne marsruut

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 32 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

5. HOOLDUS JA KASUTUSJUHEND

Rajatise projekteerimisel on arvestatud järgmiste põhimõtetega silla projektlahenduse koostamisel.

TK p.9.18.3.1 Tavahooldus:

✓ projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba;

✓ projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad.

TK p.9.18.3.2 Talvine hooldus:

✓ rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

✓ lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

✓ muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

Johtuvalt on projekteeritud tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta konstruktsioon. Lubatud on

metallteraga sahkamine lumetõrjel. Lume ladustamine piirdevahelises ulatuses ei ole lubatud.

Vastavalt normdokumendile ,,Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ tuleb koostada hooldusjuhend

rajatise osade kohta mis vajavad spetsiifilisi hooldetöid. Antud projektlahenduse kontekstis vastav

vajadus puudub ja hooldustööde teostamisel piisab kui lähtuda Transpordiameti väljaantud juhistest

riigiteedel, sh ,,Korrashoiu järelvalve juhend riigiteedel“.

Rajatise ülevaatuste teostamine

Rajatise seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate defektide

õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust.

Ülevaatuste teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri poolt 05.11.2018. a määrusega nr 92

kinnitatud Tee seisundinõuetest.

Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi

defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt

informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda.

Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele:

✓ katte puhtus ja võimalikud kahjustused;

✓ kandekonstruktsioonide korrasolek;

✓ sadevee ärajuhtimissüsteemi korrasolek;

✓ piirdesüsteemide korrasolek, amortisatsioon ja defektid;

✓ kaldakindlustuste kahjustused;

✓ silla pealesõitude ebatasasus ja vajumine;

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 33 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ülevaatusel on põhimõtteliselt 3 liiki:

1. Üldine ülevaatus 3 aasta tagant

Esimene üldine ülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja lõpus, edaspidi kolme aastase intervalliga.

Ülevaatus toimub visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade testimised. Kõik tulemused

tuleb protokollida ja arhiveerida rajatise dokumentatsiooni hulka. Ülevaatuse käigus koostatakse

ülevaatuse akt, milles fikseeritakse kõikide rajatise konstruktsioonielementide tehniline seisukord. Üldise

ülevaatuse juurde kaasatakse antud erialaspetsialistid. Ülevaatuse korra ja aja määrab objekti omanik.

2. Perioodiline tehniline ülevaatus

Iga aastase kevadise ülevaatuse mahus tuleb kontrollida üle, kas on teostatud talve järgne rajatise

konstruktsioonide puhastus ja tuvastada võimalikud defektid. Rajatise eluiga mõjutavad puudused tuleb

eemaldada koheselt.

3. Erakorraline ülevaatus

Erakorraline ülevaatus tuleb teostada siis, kui üldise ülevaatuse käigus avastatakse pidev kõrvalekalle

projekteeritud näitajates.

Rajatise ülevaatuse dokumenteerimine

Silla ülevaatusel on soovitatav salvestada foto- või videomaterjal. Hoolduse ja konstruktsioonide

puhastamise käigus avastatud defektid või nende peatsele tekkele viitavad ilmingud tuleb fikseerida ning

teavitada nendest tee omanikku.

Hooldustööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest.

Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik

võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui

tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt

teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale

tavale ning ette nähtud tehnilistele lahendustele.

KORRALDUS

08.03.2023 nr 1.1-3/23/190

Tee ehitusloa andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–

Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 31.01.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17181 Võsu–Vergi–

Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõigete 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuv Altja

sild (reg-nr 195) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 88703:001:3010) Lääne-

Viru maakonnas Haljala vallas Altja külas.

Transpordiameti 09.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/358 on antud projekteerimistingimused

riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks.

Altja sild asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis ning Lahemaa rahvuspark kuulub

Lahemaa linnualana ja Lahemaa loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaameti

nõusolekuta anda projekteerimistingimusi või ehitusluba.

Projekteerimistingimuste menetluses esitas Keskkonnaamet 27.07.2021 kirjaga nr 6-2/21/15635-

2 tingimused, millega oli vajalik Altja silla projekteerimisel arvestada. Transpordiamet nõustus

esitatud tingimustega ning seadis projekteerijale tingimuseks teha projekteerimise käigus koostööd

Keskkonnaameti spetsialistidega, et projekteeritav lahendus arvestaks kõikide piirkonnas

kehtivate piirangute ning nendest tulenevate nõuetega.

Projekteerimistingimuste punkti 5.1.6. alusel määrati projekteeritava silla gabariidiks 8 m.

Projekteerimistingimuste kohase projektlahenduse läbivaatamisel selgus, et silla konstruktsioonid

ulatusid osaliselt loodusdirektiivi elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) alale, mis on üheks

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks, mistõttu Keskkonnaamet ei saanud anda positiivset

seisukohta antud lahendusele.

2

Riigitee 17181 liiklussagedus oli 2021. a andmetel 170 autot ööpäevas, olemasoleva sõidutee katte

laius enne ja pärast silda on 5,4 m ning tee geomeetria ei toeta lubatud maksimaalse sõidukiirusega

liiklemist.

Eeltoodust lähtudes ning vastavalt Transpordiameti „Riigiteede ristlõike valimise juhendile“ on

antud asukohas võimalik valida ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega silla gabariidiks

minimaalselt 5 m, kuid ohutuse seisukohast ei saa sild olla kitsam, kui eelnevad sõidutee lõigud.

Arvestades keskkonnakaitseliste piirangute ulatust ja olemasolevat liikluskeskkonda on

Transpordiamet teinud kaalutletud otsuse projekteerida Altja sild gabariidiga 6 m, mis muuhulgas

võimaldab samaaegselt üksteisest mööduda kahel veoautol.

Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P21012 „Riigitee

17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonis ja seletuskiri on lisatud korraldusele.

Projekti eesmärk on olemasoleva Altja silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projekti alusel ehitatakse ümber olemasolevat silda.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla

rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet ja Haljala

Vallavalitsus.

3

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla

rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

4

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Altja silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang;

4. Projekti asendiplaan;

5. Projekti seletuskiri.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu

km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatava riigitee sild

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 88703:001:30104

4.2.Koha-aadress: Lääne-Viru maakond Haljala vald Altja küla

Projekteeritava silla asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,047–19,112

teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli riikliku

teeregistri 2020. aasta andmetel 178 a/ööp, millest 3%

moodustab raskeliiklus. Teelõigul kehtib piirkiirus 90 km/h.

Riigitee 17181 km 15,354 asuv Altja sild üle Altja oja on 1-

avaline 1963. aastal ehitatud 12,2 m pikkune sild.

Silla rekonstrueerimine on vajalik, kuna sillal esinevad mitmed

defektid ning olemasolev sild ei vasta tänapäevastele

liikluskoormustele ja ohutusnõuetele.

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva Altja silla rekonstrueerimine, et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla

kandevõimet.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam

2

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

Rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2

5.1.6. Silla gabariit 8 m

5.1.7. Silla

projektkoormus

KM1/KM3 1200

5.1.8. Sõidurada Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.2.2. Vajadusel näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont

vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte

kavandada.

5.2.3. Vajadusel projekteerida teelõigule meetmeid liiklusohutuse parandamiseks.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Ei kavandata.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Ei kavandata.

5.5.Teega seotud rajatised – Altja sild

5.5.1. Projekteerida olemasolevas asukohas silla rekonstrueerimine.

5.5.2. Sild projekteerida kasutusajaga 100 aastat.

5.5.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Ei kavandata.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Vajadusel koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava

tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354

Altja silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele).

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

3

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata.

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Kaie Kruusmaa, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisa. Projekteeritava silla asukohaskeem

EELNÕU

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu

km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

4

Lisa. Projekteeritava silla asukohaskeem

Projekteeritav Altja sild

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Haljala Vallavalitsus

Keskkonnaamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

13.07.2021 nr 8-1/21-293/17250-1

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 Altja silla rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu

km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Silla ehitustööd on

teehoiukava kohaselt plaanis 2023. aastal.

Projekti eesmärk on olemasoleva Altja silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 27.07.2021. a e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Kaie Kruusmaa poole (tel +372 58805076, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

projektijuht

projekteerimise osakond

2 (2)

Lisa: Projekteerimistingimused riigitee 17181 km 15,354 Altja sild (eelnõu)

58805076, [email protected]