Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

planeeringuala piir

Koostas: Riiu Efert

23.07.2021

Detailplaneeringu illustratsioon

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksustele

detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu

algatamise kohta 01. september 2021 nr 445.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

 Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest kolme elamumaa sihtotstarbega krundi

moodustamine;

 hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;

 ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;

 heakorrastuse, haljastuse lahendamine;

 juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;

 tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;

 muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine.

Planeeritava maa-ala pindala on umbes 2,3 hektarit. Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute

omanik on Kersti Lutus.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija

Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. Osaühing

Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev

detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

4

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus

sätestatud põhimõtteid, mis väljendavad ühtlasi ka Eesti riigi huve: „Eraldi piirkonnana

käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on

atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt

kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise

elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks.“

Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega

jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.

Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi

väärtuslikul maastiku-alal Toolse-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk II

tasandi asustuse arengualal.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna-

ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise

ning ranna- või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise tingimused määratakse lisaks

maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringu ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnanguga. Detailplaneering ja eelhinnang annavad juhised maa-

ala edasiseks kasutamiseks. Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Osaühing Severitas (vastutav

koostaja Kerli Leetsaar, MSc ja Liisi Nõgu, MSc).

A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille

ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke

tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on

piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on

piirkondlikult koondunud teenused.

Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.

2.2. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering.

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksused elamumaa

juhtotstarbega. Vihula valla üldplaneeringus on Toolse küla märgitud kui tihendatava ja

laiendatava hoonestusega küla (p 13.2 lk 113): Tihendamine on mõistlik ja ökonoomne, kuna

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

5

seeläbi tekib võimalus potentsiaalsete ressursside kasutamiseks, olemasolevate piirkondade

heakorrastamiseks ja sealse elukvaliteedi tõstmiseks. Toolse ja Karepa külades on taotletud

ranna- ja ehituskeeluvööndi vähendamist mereranda kulgeva teeni, mis on looduses selgelt

eristatav mereranna piir. Et rannateede ääres paikneb olemasolev hoonestus ja soov ehitada

on valdavalt olemasoleva hoonestuse vahel paiknevatele olemasolevatele vundamentidele, on

kahjustused looduskeskkonnale aktsepteeritavad. Ehitamisel tuleb koostada detailplaneering.

Käesolev detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb

ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu

muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning ühe uue hoone rajamise

vajadusega.

Looduskaitseseaduse kohaselt:

§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd

(1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:

2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit.

(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Vihula valla üldplaneering arvestab Looduskaitseseadusest tuleneva ranna või kalda

ehituskeeluvööndi ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada

Positsioonil 1 ehituskeeluvööndit 35,5 - 40,2 meetri kaugusel korduva üleujutusega ala piirist

(1m kaldajoone kõrgusväärtusest). Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud

Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis.

Tehnovõrgud“ ja detailplaneeringu lisale „Vihula valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek“.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku peamiseks eesmärgiks on tihendada hoonestust

Positsioonil 1. Sellele krundil asub õueala juba ehituskeeluvööndis, nagu ka mitmel teisel

lähiümbruse kinnistul. Rannakülades on elutegevus seotud suurel määral merega ning

ajalooliselt on välja kujunenud optimaalne kaugus merest, kuhu oli ohutu ehitada, aga mis ei

olnud töömaast (st merest) liiga kaugel. Hooneid ehitatakse ka rannaküladesse

vajaduspõhiselt, olgu selleks vajaduseks abihoone tööriistade hoidmiseks ja seal töötamiseks

või vajadus sauna järgi. Ehituskeelvööndi vähendamise üks olulisi eesmärke on seega, et kogu

elu- ja ehitustegevus toimuks kruntidel seaduslikul alusel. Planeeringuga kavandatav

ehitustegevus on kooskõlas Soome lahe ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, sest uusi maa-

alasid ehitamiseks väljaspoole olemasolevaid õuealasid ei määrata.

Sobivusel annab Keskkonnaamet Haljala Vallavalitsusele nõusoleku planeeringualal ranna

või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks „Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

6

kinnistute detailplaneeringu“ joonisel leht 3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ märgitud Pos 1

piires. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel leht 3

„Põhijoonis. Tehnovõrgud“ kavandatud tegevustele Pos 1 ulatuses.

2.3. Koostatav Haljala valla üldplaneering

Haljala vald planeerib koostatavas üldplaneeringus tihendada oluliselt Toolse küla:

Koostatav Haljala valla üldplaneering lk 11: Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada

hajastruktuur ning tihedamalt asustatud aladel on eesmärgiks tõsta asustuse kompaktsust. …..

Looduslikult kauni ja atraktiivse ümbruse tõttu on Haljala valla asukoht soodne suvekodude

rajamiseks ja turismi arendamiseks.

Koostatavas Haljala valla üldplaneeringus on ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamine,

sest üldplaneeringu ülesandeks on näha vajadusel ette piirkonnad, kus ehituskeeluvöönd võiks

olla väiksem või suurem (lk 46):

Üldplaneering vähendab ehituskeeluvööndit piirkondades, kus olemasolev asustus on juba

kujunenud lähemale, kui õigusaktidega määratud ehituskeeluvöönd ning piirkonnas ei ole

üleujutusohtu. Ehituskeeluvööndi laienduste määramisel, võeti arvesse maapinnakõrgust ning

välistati alad, mille kõrgus jääb alla 1,5 m (2,5 m) merepinnast (EH2000 kõrgussüsteemis).

Esitatud piirkondades, kus soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, arvestatakse ranna või

kalda kaitse eesmärke lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Planeeringulahendusega tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit:

Juurdepääs

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

7

 Toolse külas ordulinnuse varemete lähiümbruses – ordulinnuse varemete näol on tegu

olulise vaatamisväärsusega ning külastajate teenindamiseks on vajalik erinevate

väiksemate ehitiste püstitamine;

 Toolse külas lähtudes 2,5 m samakõrgusjoonest – välja on kujunenud asustus, mis

varasema üldplaneeringu kohaselt on jäänud ehituskeeluvööndist välja.

2.4. Kehtivad detailplaneeringud

Samale maa-alale on varem koostatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

Vihula Vallavolikogu kehtestas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu

otsusega nr 174, 10.04.2008, sellega muutus kehtetuks 11.08.2004. aastal kehtestatud

Kivikadaka maaüksuse detailplaneering.

3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED

Lepatriinu maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0765, maaüksuse pindala on 14 714 m²

ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Kivikadaka maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0143, maaüksuse pindala on 6930 m²

ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Planeeringuala piirneb põhja pool 100% elamumaa sihtotstarbega Lohu (katastritunnus

88703:003:0761) ja Neeme maaüksustega (katastritunnus 88703:003:1020). Lõuna pool asub

100% elamumaa sihtotstarbega Kadakamarja kinnistu (katastritunnus 88703:003:0144).

Lääne pool asub 100% transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus Toolse linnuse tee

(katastritunnus 88701:001:0954). Ida pool asub Soome laht.

4. LÄHTEOLUKORD

Planeeringuala asub Haljala vallas Toolse külas Toolse linnuse tee ääres. Lepatriinu kinnistul

paikneb üksikelamu koos abihoonetega. Lisaks on kinnistul olemas puurkaev ja

kanalisatsioonimahuti. Hooned paiknevad Soome lahe ehituskeeluvööndis, üks hoone asub

osaliselt ranna või kalda veekaitsevööndis.

Lepatriinu kinnistul paiknevad hooned on püstitatud seaduslikul alusel. Näiteks elamu on

saanud kasutusloa 19.02.2007. aastal. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et Lohu ja Neeme

kinnistutel on hoonestus koos õuealaga olnud olemas 1867.a (kolmeverstane kaart):

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

8

Osa Neeme kinnistu õuealast on täna Lepatriinu kinnistu õueala. Lepatriinu kinnistul paiknev

elamu taastati vanale vundamendile ja olemasolevale õuealale (Katastriüksuse plaan).

Puurkaev on olemas juba 2008. a Nelia OÜ poolt koostatud ja Vihula Vallavolikogu poolt

10.04.2008 a otsusega nr 174 kehtestatud detailplaneeringu joonisel. Enne Keskkonnaregistri

asutamist rajatud puurkaevud ei saa seal kajastuda. Puurkaev ja teised tehnovõrgud LKS §38

lg (5): Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -

rajatisele.

Kivikadaka maaüksusel asub osa Lepatriinu maaüksusel paiknevast hoone vundamendist.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast, metsamaast ja muust maast (tiik,

tee, rand). Kinnistul kasvavad männid on istutatud omaniku poolt ca 15-20 aastat tagasi koos

viljapuu- ja marjaaiaga (mis põhikaardile on märgitud kui õuemaa), seega on tegemist

kinnistu sisese kõrghaljastusega.

Planeeringuala piirneb Soome lahega. Maapind on langusega lääne ja ida poole. Juurdepääs

planeeringualale on võimalik Toolse linnuse tee katastriüksuselt.

5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast

seadusandlusest.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

9

Toolse on põline eluala, kuid nõukogude võimu ajal tõrjuti tsiviilelanikud ning elutegevus

rannaaladelt kaugemale. Järjest rohkem soovitakse luua Toolse külla eluasemeid ja töökohti.

Seetõttu soovib kinnistute omanik moodustada uusi elamukrunte. Ehituslikust seisukohast on

tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival madala viljakusega maa-alal.

Planeeringulahenduse elluviimisel heakorrastatakse ja hoonestatakse seni hoonestamata maa-

ala Toolse linnuse tee ääres.

5.2. Maa-ala sihtotstarbed

Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku kruntida kaks kinnistut ümber kolmeks kinnistuks,

vt joonis „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ tabel „Kruntide moodustamise koondtabel“..

Pos 1 – Lepatriinu maaüksuse planeeritud pindala on 10358 m², maakasutuse sihtotstarve

detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.

Pos 2 – moodustatakse Kivikadaka maaüksuse Soome lahe poolsest osast. Krundi planeeritud

pindala on 4586 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja

katastris elamumaa. Tehakse ettepanek määrata krundi nimeks Merehõbe.

Pos 3 –maaüksuse planeeritud pindala on 6700 m², maakasutuse sihtotstarve

detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa. Tehakse ettepanek

määrata krundi nimeks Mererahu.

5.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning hoonete

soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt 4 meetri kaugusel piirist.

Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 4%. Positsioonile 1 võib ehitada ühe elamu

ehitisealuse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kaks abihoonet. Lubatud ehitisealune pind krundil

võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit

kõrged. Elamu ja üks abihoone võivad olla kuni kahekorruselised, üks abihoone võib olla

ühekorruseline. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku teisaldada Lepatriinu kinnistul

osaliselt veekaitsevööndis paiknev abihoone õuemaale.

Positsioonile 2 ehitusõigust ei seata. Lammutada tuleb sinna ebaseaduslikult püstitatud hoone

ja rajatised.

Pos 3 maksimaalne täisehitusprotsent on 8%. Positsioonil 3 on olemas suvila, juurde võib

ehitada ühe elamu ja kuni kaks abihoonet. Planeeritava elamu ehitisealune pind kuni 250 m²

ja olemasoleval suvilal 110 m². Lubatud ehitusalune pind krundil kokku võib olla kuni 540

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

10

m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge, abihooned ja suvila kuni 7 meetrit kõrged. Elamu,

suvila ja üks abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla

ühekorruseline.

Hoonetealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega terrasse. Teid ja

tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Kitsendusi

põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid

ehitada:

 maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter;

 vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit;

 elamuid ning suvilaid omapuhastist kaugemale kui 5 meetrit ja omapuhasti imbväljakust

kaugemale kui 10 meetrit.

Hooned projekteeritakse minimaalselt TP-3 klassi nõuetele vastavad. Ehitatavad hooned tuleb

vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 07.04.2017. a määrus

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Hooned peavad olema arhitektuuriliselt heatasemelised. Kõigi hoonete puhul kasutada

kvaliteetseid ehedaid materjale (puit, teras, klaas, krohv, betoon). Välisviimistluses on

valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on hoonete funktsionaalsus,

sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned projekteeritakse kasutajate

jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Hoonete välisviimistlused ja selleks

kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning

sobima maapiirkonda. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Peamiseks hoonete

ehitusmaterjaliks on puit ja seda nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistluses. Mitte

kasutada plastmaterjali ja imiteerivaid materjale (nt mitte kasutada katuse profiilplekki, mis

imiteerib kivikatust).

Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise

käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Lubatud katusekalle on üldiselt 20˚- 45˚.

Sealhulgas on lubatud ühe kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga abihoone (näiteks katusealune)

projekteerimine katusekaldega 0˚-45˚.

A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele. Päikesepaneele ei

või paigaldada ranna või kalda ehituskeeluvööndisse.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse ohutus-,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

11

keskkonna-, tervise- ja hügieeninõuetega. Kõik planeeringualal asuvad või sinna

planeeritavad ehitised peavad vastama kehtivale seadusandlusele, kinnistu kasutusotstarbele

ning hoonete projekteerimisele, ehitamisele ja kasutamisele seatavatele nõuetele.

Arhitektuurikeele variatsioon ja hoonete suurused täpsustatakse hoonete arhitektuurse

projektiga. Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea

ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada

võimaliku radooniohuga.

Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntide piiridele (va

kallasrajaga piirneval maa-alal). Teede ja kallasrajaga piirnevad aiad või hekid võib rajada

hoonestusalade piiridele.

Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Ehitamise

üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus ptk 10.1 Elamute

projekteerimise reeglid hajaasustuses:

Vihula valda rajatavate elamute projekteerimine toimub vastavalt koostatud projektile

v.a tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel, kus enne ehitamist tuleb

koostada ka detailplaneering.

Hoonete rekonstrueerimisel ja restaureerimisel tuleb lähtuda alalhoidlikkuse põhimõttest

(vt ptk 9.4). Olemasolevate elamute ja teiste ajalooliste hoonete ümberehitamisel ja

rekonstrueerimisel tuleb maksimaalselt säilitada hoonete esialgset välisilmet ja terviklikkust.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.

Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvate sarnaste gabariitide

ja katusekuju- ja kalletega. Samas võib kasutada ka traditsioonilisi materjale moodsate

ehitustehniliste lahendustega. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust.

Abihooned ja nende välisviimistlus peaksid sobima elamutega. Elamute ehitusreeglid on

lisaks siinolevale toodud ptk 9.5 ja 10.2.

Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või

elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid. Vältida tuleb sama maja või kõrvuti

rajatavate majade puhul väga väikesi katusekalde erinevusi (näiteks 40° ja 45° või veelgi

väiksemad vahed), sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme (vt ka ptk 9).

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrassid, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning

haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja poolt.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

12

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses

oleva Toolse linnuse teega. Toolse linnuse teel on lubatud sõidukiirus 30 km/h. Toolse linnuse

tee lõpeb parklaga. Sõidutee on kahesuunalise liiklusega ning freesasfaldist katendiga.

Katendi laius on keskmiselt 4 meetrit. Liiklusintensiivsus on erinev, sest on seotud

aastaaegadega ning ilmastikuga.

Uusi mahasõite Toolse linnuse teelt ei rajata. Juurdepääs Positsioonile 1 on välja ehitatud ning

samalt teelt on ette nähtud juurdepääs Positsioonile 3. Positsiooni 3 paikneb ka Kadakamarja

kinnistu omanikuga varem ühiselt piirile rajatud juurdepääsutee, mida vajadusel laiendatakse.

Sama teed mööda pääseb ka avalikuks kasutamiseks mõeldud kallasrajale. Juurdepääs

kallasrajale tuleb tähistada ning heakorrastada. Heakorrastatud juurdepääs kallasrajale ning

kallasrada peavad olema takistustevabad (kännud, oksad) ja niidetav. Lääne-Viru

Maakonnaplaneeringus 2030+ lk 57-58 on toodud tingimused, kuidas on võimalik tagada

avalik juurdepääs kallasrajale:

Tingimused avaliku juurdepääsu tagamiseks kallasrajale:

Vahetult mererannaga külgnevatel aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada

avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade, puhke-

ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade

kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega aladel

vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate

loodusobjektide kaitsetingimustega.

Juurdepääsude vajadusega tuleb arvestada üld- ja kavandatavate alade detailplaneeringute

koostamisel. Detailplaneeringu puudumisel on juurdepääsude tagamise aluseks

kogukonnasisene kokkulepe.

Avalikult rannas liikumise maa on vähemalt 10 m laiune kallasrada rannajoonest, kõrgkaldal

kaldanõlva ülemisest servast. Mereäärsetel maaüksustel tagatakse kõrgveeseisu puhul

vähemalt 2 m laiune jalakäijateläbipääs piki mereranda või kokkuleppel naabritega sellele

lähimat teed pidi. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on

piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku

võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

13

Materjalide peale- ja mahalaadimine avalikult teelt ning selle ääres parkimine on keelatud.

Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada kasutades olemasolevaid juurdepääsuteid.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel

“Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Igal krundil saab

parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS

843:2003 standardile “Linnatänavad”.

Arendaja peab arvestama liiklus- ja ehitusmüra, vibratsiooni ning muude võimalike mõjude

võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Kõik leevendusmeetmetega seotud

kulud kannab arendaja.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja

taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis võeti vastu 25.06.2015 a.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate

ning planeeritud tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja servituudialad.

Kallasraja kasutamiseks seatakse positsioonidele nr 2 ja 3 juurdepääsuservituut

avalikuks kasutamiseks.

Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Positsioonile 1

seatakse teeservituut Positsiooni 3 kasuks. Positsioonile 3 seatakse teeservituut Positsiooni 2

kasuks.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1. Heakorrastus

Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal looduslikest puuliikidest kõige rohkem mände,

vahtraid ja kuuski. Positsioonil 1 kasvab 700 m² suurusel maa-alal männitukk. Tegemist on

omaniku poolt istutatud kõrghaljastusega. Toolse poolsaarel puuduvad looduslikud metsamaa

kõlvikud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

14

Pos 1 on heakorrastatud. Kinnistul on olemas tarbeaed, mis edaspidi jääb osaliselt

planeeritavale Positsioonile 3. Juurdepääsutee on palistatud vahtraalleega. Positsioonil 2 on

esindatud peamiselt rohumaa ja muu maa kõlvikud (tee, rand).

Õueala haljastus Positsioonil 3 lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide

koostamisega haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada

ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra

summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga,

mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 6

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala

kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2. Kattega alad

Juurdepääsuteed kruntidele on kaetud/kaetakse killustikuga. Kruntidele planeeritakse

katendiga alad, kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 3

(killustik, kivi, asfalt vms) valitakse projekteerimise etapis.

8.3. Piirded

Planeeritavad krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirete

asukohad vt ptk 5.3 Ehitusõigus. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos

hoonetega. Piirded rajatakse hoonetega sobivas stiilis. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu

või metalli. Lubatud on hekkpiirded, lubatud ei ole keskkonda mittesobivad piirded.

Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada

päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate

nähtavust. Piirded ei tohi takistada juurdepääsu kallasrajale.

9. KESKKONNAKAITSE

Haljala Vallavalitsuse 01. 09. 2021 korraldusest nr 445 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

15

põhjendatud. OÜ Severitas koostas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr on TL-21-033).

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne. Planeeringuala

piirneb Toolse Looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr 1000180). Kuna tegemist on

olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete planeerimisega, siis ei suurene mõju

kaitstavatele loodusaladele. OÜ Severitas andmetel puuduvad planeeringualal kõrgendatud

loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, seega planeeringu elluviimisel eeldatavalt ei

ole olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. Planeeritavad krundid ei jää Natura

2000 aladele. OÜ Severitas on kokkuvõttes märkinud, et kahe krundi ümberkruntimine

kolmeks ning nende sihipärane kasutamine tulevikus ei too kaasa olulist keskkonnamõju ning

seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida

korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse

ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on

kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui

hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud

jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.

Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, joonisel

„Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud nende soovituslikud asukohad. Konteinerid peavad

olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi

ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete

äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud

sisse(välja)sõiduteede kaudu. Biojäätmed tuleb komposteerida või sõlmida jäätmevedajaga

leping nende äraviimiseks.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

16

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

10. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE

AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE

KIRJELDUS

Toolse külas asuvate Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu koostas OÜ Severitas (töö nr TL-21-033). KSH

eelhinnangus käsitleti Haljala vallas Toolse külas asuvate Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutel

planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsiti asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid.

Eelhinnangu koostamise eesmärgiks oli saada informatsiooni planeeritava tegevuse

keskkonnamõju kohta, mis võib avalduda planeeringualale ehitamisel.

Keskkonnamõjude eelhinnagu kokkuvõte:

Nimetatud maaüksustele kehtib Vihula valla üldplaneering, antud detailplaneeringuga ei

muudeta maakasutuse juhtotstarvet. Kavandatava tegevusega planeeritakse kahe hoonestatud

kinnitus ümberkruntimine, mille tagajärjel tekib kolm kinnistut. Arvestades kavandatud

tegevust, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste

sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

 planeeringuala asub Toolse looduskaitse- ja linnuala kõrval, kuid planeeritavad tegevused

ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat

seisundit;

 detailplaneeringu realiseerimisega ei saa teadaoleva info puhul eeldada, et tekiks oluline

keskkonnamõju pinnasele ja mullastikule;

 planeeritavate tegevustega ei rikuta looduslikku mitmekesisust, kuna planeeringualale ei jää

kõrgendatud väärtuse või tundlikkusega elupaiku ning seetõttu ei teki olulist keskkonnamõju;

 lähtudes käesoleva eelhinnangu punktist 3.4, saab eeldada, et tegevustega ei ohustata

kultuurimälestist ja pärandkultuuriobjekte;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

17

 sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ei ole ette näha mõju suurenemist võrreldes praeguse

olukorraga, ligipääs linnuse varemetele jääb ning samuti muudele kultuurimälestistele ning

pärandkultuuri objektidele;

 tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ei oma olulist mõju, kuna maaparanduslikke

objekte planeeritaval alal ei asu ning samuti on transpordikoormuse tõusu oodata ainult

ehitustegevuse ajal;

 müratase tõus ei oma olulist mõju keskkonnale, müratõus on eeldatavalt suurem hetkel

valitsevast olukorrast ainult ehitustegevuse ajal. Samuti puudub piirkonnas olme- ja

tööstusmüra;

 avariiohtlike olukordade esinemise tõenäosus on väike, kuna ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi, ei toimu ohtlike ainete transporti;

 detailplaneeringu elluviimine kavandataval kujul ei kujuta eeldatavalt olulist täiendavat

negatiivset mõju keskkonale.

11. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV

elektrimaakaablid ja reoveemahuti. Uute tehnovõrkude põhimõttelised lahendused on

näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Trasside täpsed asukohad

lahendatakse ehitusteatiste või ehituslubadega. Enne hoone(te)le kasutusloa(lubade) taotlemist

peavad tehnovõrgud olema valmis ehitatud ning taotletud kasutusload või kasutusteatised.

11.1. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 13. aprillil 2022 a. tehnilised

tingimused nr 406850. Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud

olemasolevad ja planeeritavad elektriseadmed.

Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Positsioonile 3 on planeeritud

piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Kehtestatud detailplaneeringu alusel

Positsioonile 3 elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping

ja tasuda liitumistasu.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

18

Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et

oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Elektrilevi OÜ maakasutusõigus on näidatud tehnorajatiste servituudialadena ja

joonisel“Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

11.2. Side

AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 11. aprillil 2022 a tehnilised

tingimused nr 36369230. Telia siderajatised maa-alal puuduvad. Uusi sideliinirajatisi

käesolevaga ei planeerita. Toolse linnuse tee kuulub kohalikule omavalitsusele ning kõik

teega seotud tegevused lahendab Haljala Vallavalitsus.

Positsioonil 1 on sidevarustus lahendatud satelliit– ja mobiilside baasil. Pos 3 sidevarustus

lahendatakse samuti satelliit- ja mobiilside baasil.

11.3. Veevarustus

Positsioonil 1 ja Kadakamarja kinnistul on olemas puurkaevud. Positsioonile 3 saab

veevarustuse rajada Lepatriinu kinnistul (pos 1) paiknevast olemasolevast puurkaevust. Pos 1

ja Pos 3 kruntide piirile rajatakse vajadusel veetorustiku liitumispunkt (maakraan).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §3 tulenevalt ei ole tegemist ühisveevärgi ega -

kanalisatsiooniga.

Planeeritav veevajadus on 0,5-1,0 m3/d. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike läbimõõdud

valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab projekteerima ja

ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm. Veevarustuse torustike

minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a jõustunud määruse nr 61

"Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded" kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

11.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Positsioonil 1 on olemasolev

reoveemahuti. Planeeringualale rajatakse Pos 3 jaoks omapuhasti koos imbväljakuga.

Planeeringualale on võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga, sest planeeringualal on

Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi kaitstud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

19

KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see

tingimus ei ole täidetud, tuleb kruntidele paigaldada kogumismahutid.

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-3:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

7. KKM määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Enne elamule või suvilale

kasutusloa andmist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

11.5. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Planeeringualal on

olemasolev tiik. Sademevett ei tohi juhtida vallateele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

20

11.6. Küte

Kruntide küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralike tehnoloogiate, alternatiivsete

energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

11.7. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele. Peasissepääsud on soovitatav katta varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada

vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

12. TULEOHUTUS

12.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

12.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

ehitise tuleohutusklass: TP1 - TP3

ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

max hoonete kõrgus: 8,5 m

max ehitisealune pind Pos 1 430 m2

max ehitisealune pind Pos 2 -

max ehitisealune pind Pos 3 540 m2

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

21

12.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

12.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast

tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

12.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb mööda Toolse linnuse teed. Juurdepääsuteedele rajatavad väravad (kui

rajatakse piirdeid) peavad olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel

jne).

12.6. Väline tulekustutusvesi

Kruntidel paiknevatesse hoonetesse paigaldada automaatsed tulekustutussüsteemid

(kodusprinklerid).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

22

Planeeringualal paiknevast tiigist ei saa võtta tulekustutusvett, sest tiik ei vasta siseministri

määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ esitatud nõuetele. Määruse § 6 p1 kohaselt

peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika

ohutus ning tiigile peab olema aastaringne juurdepääs. Lähim tulekustutusvee võtukoht on 1,1

km kaugusel 17170 Võle-Vainupea-Kunda teel Toolse jõe sillal. Lähimad Päästeameti

komandod asuvad Kundas Staadioni 4 ja Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

13. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

 naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

 sissepääsude turvamisega;

 riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

 piirete rajamisega;

 selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

 territooriumi jälgitavuse tagamisega;

 hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

 konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

 maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks kinnistute kruntimisele ja planeeringualal

koostatavatele ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate

poolt lähtudes seadusandlusest ja omanike soovidest.

Hiljemalt enne ehituslubade väljastamist on huvitatud isikul kohustus:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.

Vastutav spetsialist R. Efert.

23

1. teisaldada ranna või kalda ehituskeeluvööndist Positsioonil 1 paiknev ebaseaduslik

hoone;

2. lammutada Positsioonil 2 ranna või kalda ehituskeeluvööndis asuv asuv hoone ning

rajatised.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud

detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Kõik hoonete ehitamise ja

planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8. Vabariigi Valitsuse määrused;

9. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri

käskkirjaga nr 1.1-4/30;

10. Vihula valla üldplaneering;

11. Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038;

12. Haljala valla üldplaneering (koostamisel).

Käesoleva detailplaneeringu lahutamatu osa on OÜ Severitas töö nr TL-21-033 „Lepatriinu ja

Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang“.

Koostas: Riiu Efert

18. jaanuar 2024. a

Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus .............................................................................. 2. Kehtivad planeeringud ja vastavus üldplaneeringule ..................................................

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................. 2.2 Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ...................................................... 2.3 Koostatav Haljala valla üldplaneering .................................................................. 2.4 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................

3. Maakasutuse sihtotstarbed ........................................................................................... 4. Lähteolukord ................................................................................................................ 5. Arhitektuur-planeerimise lahendus ..............................................................................

5.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs ..................................................................... 5.2 Maa-ala sihtotstarbed ............................................................................................ 5.3 Ehitusõigus ............................................................................................................

6. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 7. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 8. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................

8.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 8.2 Kattega alad .......................................................................................................... 8.3 Piirded ...................................................................................................................

9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 10. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus .........................................................................................................

11. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 11.1 Elektrivarustus .................................................................................................... 11.2 Side ..................................................................................................................... 11.3 Veevarustus ......................................................................................................... 11.4 Kanalisatsioon ..................................................................................................... 11.5 Sademeveed ........................................................................................................ 11.6 Küte ..................................................................................................................... 11.7 Tervisekaitse .......................................................................................................

12. Tuleohutus .................................................................................................................... 12.1 Normdokumendid ............................................................................................... 12.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ............................ 12.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ...................................................................... 12.4 Põlemiskoormus .................................................................................................. 12.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele .............................................. 12.6 Väline tulekustutusvesi .......................................................................................

13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 14. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava, vaidlustamise võimalused ja

riskide maandamine .................................................................................................... 15. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide

loetelu .......................................................................................................................... Kooskõlastuste koondtabel Detailplaneeringu illustratsioon

3 3 3 4 6 7 7 7 8 8 9 9 12 13 13 13 14 14 14 16 17 17 18 18 18 19 20 20 20 20 20 21 21 21 21 22 22 23

Lisad: 1. Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ............. 2. Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks ........................................................... 3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Lepatriinu ........................................................ 4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Kivikadaka ....................................................... 5. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust ...................................................................... 6. Vaated planeeringualale ............................................................................................... 7. Telia Eesti AS tehnilised tingimused ........................................................................... 8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused ........................................................................... 9. Telia Eesti AS kooskõlastus ......................................................................................... 10. Elektrilevi OÜ kooskõlastus ........................................................................................ 11. Päästeameti tuleohutusosa kooskõlastus ...................................................................... Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:2500 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500

1 3 6 8 10 12 14 16 18 20 21

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1

44314 RAKVERE

Tel +372 5330 2290

Registreering nr. EEP004838

Reg. nr. 11003881

www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 214/0521

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Asukoht: Haljala vald, Toolse küla, Lepatriinu ja Kivikadaka

TOOLSE KÜLAS

LEPATRIINU JA KIVIKADAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) Külli Õisma

Planeerija: (allkirjastatud digitaalselt) Riiu Efert, MSc

RAKVERE 2021-2024

23. juuli 2021

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841

X = 6601552, Y = 639454

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 88703:003:0143

Lähiaadress: Kivikadaka

Asustusüksus: Toolse küla

Vald: Haljala vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 06. september 2004. a.

Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.

Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 6930 m²

Ruumikuju pindala: 6930 m²

Looduslik rohumaa: 6341 m²

Muu maa: 589 m²

Registriosa: 790931

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistamise aeg: 01. august 2004. a.

Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo

Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

23. juuli 2021

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841

X = 6601552, Y = 639454

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 88703:003:0765

Lähiaadress: Lepatriinu

Asustusüksus: Toolse küla

Vald: Haljala vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 30. detsember 1998. a.

Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.

Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 14714 m²

Ruumikuju pindala: 14714 m²

Looduslik rohumaa: 8419 m²

Metsamaa: 789 m²

Õuemaa: 3794 m²

Muu maa: 1712 m²

Registriosa: 791031

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistamise aeg: 01. detsember 1998. a.

Mõõdistaja: Osaühing GEODES MAAMÕÕDUBÜROO

Moodustamise viis: mõõdistatud, suvaline

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.