Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.3/840-1 |
Registreeritud | 13.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.3 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
Vastutaja | Laura Arm (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Haljala Vallavalitsus
Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee
registrikood 75013144
EE492200221011363010 Swedbank
EE291010502009480009 SEB Pank
Päästeamet
[email protected] Meie 12.12.2024 nr 7-1/51-54
Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Haljala Vallavalitsus esitab planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel uuesti
kooskõlastamiseks Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu.
Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering algatati Haljala
Vallavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 445. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute kolmeks krundiks jagamine, ehitusõiguse määramine,
vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine, kitsenduste ja servituutide
vajaduse seadmine ning Soome lahe ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Detailplaneeringuga lahendatakse PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-12, 16 ja 17 toodud
ülesanded. Planeeritava ala suurus on ca 2,3 hektarit. Juurdepääs planeeringualale on
kavandatud Toolse linnuse teelt.
Detailplaneeringu materjalid on leitavad Haljala valla veebilehel vastuvõetud
detailplaneeringute rubriigis: https://www.haljala.ee/vastuvoetud-detailplaneeringud.
Ootame Teie kooskõlastust 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui
kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering
kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule
õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks (PlanS § 85
lõiked 2 ja 3).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janika Merisalu
planeerimisspetsialist
Lisa: Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu materjalid (seisuga
25.01.2024).
+372 505 1127
Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust
planeeringuala piir
Koostas: Riiu Efert
23.07.2021
Detailplaneeringu illustratsioon
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
3
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS
Lääne-Virumaal Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksustele
detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu
algatamise kohta 01. september 2021 nr 445.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:
Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest kolme elamumaa sihtotstarbega krundi
moodustamine;
hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;
ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
heakorrastuse, haljastuse lahendamine;
juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;
tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;
muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine.
Planeeritava maa-ala pindala on umbes 2,3 hektarit. Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
omanik on Kersti Lutus.
Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija
Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. Osaühing
Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev
detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures
riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
4
sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla
üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus
sätestatud põhimõtteid, mis väljendavad ühtlasi ka Eesti riigi huve: „Eraldi piirkonnana
käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on
atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt
kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise
elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks.“
Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega
jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.
Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi
väärtuslikul maastiku-alal Toolse-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk II
tasandi asustuse arengualal.
Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna-
ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise
ning ranna- või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise tingimused määratakse lisaks
maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringu ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnanguga. Detailplaneering ja eelhinnang annavad juhised maa-
ala edasiseks kasutamiseks. Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Osaühing Severitas (vastutav
koostaja Kerli Leetsaar, MSc ja Liisi Nõgu, MSc).
A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on
piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on
piirkondlikult koondunud teenused.
Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.
2.2. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek
Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu
määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering.
Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksused elamumaa
juhtotstarbega. Vihula valla üldplaneeringus on Toolse küla märgitud kui tihendatava ja
laiendatava hoonestusega küla (p 13.2 lk 113): Tihendamine on mõistlik ja ökonoomne, kuna
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
5
seeläbi tekib võimalus potentsiaalsete ressursside kasutamiseks, olemasolevate piirkondade
heakorrastamiseks ja sealse elukvaliteedi tõstmiseks. Toolse ja Karepa külades on taotletud
ranna- ja ehituskeeluvööndi vähendamist mereranda kulgeva teeni, mis on looduses selgelt
eristatav mereranna piir. Et rannateede ääres paikneb olemasolev hoonestus ja soov ehitada
on valdavalt olemasoleva hoonestuse vahel paiknevatele olemasolevatele vundamentidele, on
kahjustused looduskeskkonnale aktsepteeritavad. Ehitamisel tuleb koostada detailplaneering.
Käesolev detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb
ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu
muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning ühe uue hoone rajamise
vajadusega.
Looduskaitseseaduse kohaselt:
§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
(1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit.
(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Vihula valla üldplaneering arvestab Looduskaitseseadusest tuleneva ranna või kalda
ehituskeeluvööndi ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
Positsioonil 1 ehituskeeluvööndit 35,5 - 40,2 meetri kaugusel korduva üleujutusega ala piirist
(1m kaldajoone kõrgusväärtusest). Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud
Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis.
Tehnovõrgud“ ja detailplaneeringu lisale „Vihula valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek“.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku peamiseks eesmärgiks on tihendada hoonestust
Positsioonil 1. Sellele krundil asub õueala juba ehituskeeluvööndis, nagu ka mitmel teisel
lähiümbruse kinnistul. Rannakülades on elutegevus seotud suurel määral merega ning
ajalooliselt on välja kujunenud optimaalne kaugus merest, kuhu oli ohutu ehitada, aga mis ei
olnud töömaast (st merest) liiga kaugel. Hooneid ehitatakse ka rannaküladesse
vajaduspõhiselt, olgu selleks vajaduseks abihoone tööriistade hoidmiseks ja seal töötamiseks
või vajadus sauna järgi. Ehituskeelvööndi vähendamise üks olulisi eesmärke on seega, et kogu
elu- ja ehitustegevus toimuks kruntidel seaduslikul alusel. Planeeringuga kavandatav
ehitustegevus on kooskõlas Soome lahe ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, sest uusi maa-
alasid ehitamiseks väljaspoole olemasolevaid õuealasid ei määrata.
Sobivusel annab Keskkonnaamet Haljala Vallavalitsusele nõusoleku planeeringualal ranna
või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks „Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
6
kinnistute detailplaneeringu“ joonisel leht 3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ märgitud Pos 1
piires. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel leht 3
„Põhijoonis. Tehnovõrgud“ kavandatud tegevustele Pos 1 ulatuses.
2.3. Koostatav Haljala valla üldplaneering
Haljala vald planeerib koostatavas üldplaneeringus tihendada oluliselt Toolse küla:
Koostatav Haljala valla üldplaneering lk 11: Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada
hajastruktuur ning tihedamalt asustatud aladel on eesmärgiks tõsta asustuse kompaktsust. …..
Looduslikult kauni ja atraktiivse ümbruse tõttu on Haljala valla asukoht soodne suvekodude
rajamiseks ja turismi arendamiseks.
Koostatavas Haljala valla üldplaneeringus on ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamine,
sest üldplaneeringu ülesandeks on näha vajadusel ette piirkonnad, kus ehituskeeluvöönd võiks
olla väiksem või suurem (lk 46):
Üldplaneering vähendab ehituskeeluvööndit piirkondades, kus olemasolev asustus on juba
kujunenud lähemale, kui õigusaktidega määratud ehituskeeluvöönd ning piirkonnas ei ole
üleujutusohtu. Ehituskeeluvööndi laienduste määramisel, võeti arvesse maapinnakõrgust ning
välistati alad, mille kõrgus jääb alla 1,5 m (2,5 m) merepinnast (EH2000 kõrgussüsteemis).
Esitatud piirkondades, kus soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, arvestatakse ranna või
kalda kaitse eesmärke lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Planeeringulahendusega tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit:
Juurdepääs
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
7
Toolse külas ordulinnuse varemete lähiümbruses – ordulinnuse varemete näol on tegu
olulise vaatamisväärsusega ning külastajate teenindamiseks on vajalik erinevate
väiksemate ehitiste püstitamine;
Toolse külas lähtudes 2,5 m samakõrgusjoonest – välja on kujunenud asustus, mis
varasema üldplaneeringu kohaselt on jäänud ehituskeeluvööndist välja.
2.4. Kehtivad detailplaneeringud
Samale maa-alale on varem koostatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud:
Vihula Vallavolikogu kehtestas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu
otsusega nr 174, 10.04.2008, sellega muutus kehtetuks 11.08.2004. aastal kehtestatud
Kivikadaka maaüksuse detailplaneering.
3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED
Lepatriinu maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0765, maaüksuse pindala on 14 714 m²
ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Kivikadaka maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0143, maaüksuse pindala on 6930 m²
ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Planeeringuala piirneb põhja pool 100% elamumaa sihtotstarbega Lohu (katastritunnus
88703:003:0761) ja Neeme maaüksustega (katastritunnus 88703:003:1020). Lõuna pool asub
100% elamumaa sihtotstarbega Kadakamarja kinnistu (katastritunnus 88703:003:0144).
Lääne pool asub 100% transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus Toolse linnuse tee
(katastritunnus 88701:001:0954). Ida pool asub Soome laht.
4. LÄHTEOLUKORD
Planeeringuala asub Haljala vallas Toolse külas Toolse linnuse tee ääres. Lepatriinu kinnistul
paikneb üksikelamu koos abihoonetega. Lisaks on kinnistul olemas puurkaev ja
kanalisatsioonimahuti. Hooned paiknevad Soome lahe ehituskeeluvööndis, üks hoone asub
osaliselt ranna või kalda veekaitsevööndis.
Lepatriinu kinnistul paiknevad hooned on püstitatud seaduslikul alusel. Näiteks elamu on
saanud kasutusloa 19.02.2007. aastal. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et Lohu ja Neeme
kinnistutel on hoonestus koos õuealaga olnud olemas 1867.a (kolmeverstane kaart):
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
8
Osa Neeme kinnistu õuealast on täna Lepatriinu kinnistu õueala. Lepatriinu kinnistul paiknev
elamu taastati vanale vundamendile ja olemasolevale õuealale (Katastriüksuse plaan).
Puurkaev on olemas juba 2008. a Nelia OÜ poolt koostatud ja Vihula Vallavolikogu poolt
10.04.2008 a otsusega nr 174 kehtestatud detailplaneeringu joonisel. Enne Keskkonnaregistri
asutamist rajatud puurkaevud ei saa seal kajastuda. Puurkaev ja teised tehnovõrgud LKS §38
lg (5): Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -
rajatisele.
Kivikadaka maaüksusel asub osa Lepatriinu maaüksusel paiknevast hoone vundamendist.
Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast, metsamaast ja muust maast (tiik,
tee, rand). Kinnistul kasvavad männid on istutatud omaniku poolt ca 15-20 aastat tagasi koos
viljapuu- ja marjaaiaga (mis põhikaardile on märgitud kui õuemaa), seega on tegemist
kinnistu sisese kõrghaljastusega.
Planeeringuala piirneb Soome lahega. Maapind on langusega lääne ja ida poole. Juurdepääs
planeeringualale on võimalik Toolse linnuse tee katastriüksuselt.
5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS
5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs
Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast
seadusandlusest.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
9
Toolse on põline eluala, kuid nõukogude võimu ajal tõrjuti tsiviilelanikud ning elutegevus
rannaaladelt kaugemale. Järjest rohkem soovitakse luua Toolse külla eluasemeid ja töökohti.
Seetõttu soovib kinnistute omanik moodustada uusi elamukrunte. Ehituslikust seisukohast on
tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival madala viljakusega maa-alal.
Planeeringulahenduse elluviimisel heakorrastatakse ja hoonestatakse seni hoonestamata maa-
ala Toolse linnuse tee ääres.
5.2. Maa-ala sihtotstarbed
Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku kruntida kaks kinnistut ümber kolmeks kinnistuks,
vt joonis „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ tabel „Kruntide moodustamise koondtabel“..
Pos 1 – Lepatriinu maaüksuse planeeritud pindala on 10358 m², maakasutuse sihtotstarve
detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.
Pos 2 – moodustatakse Kivikadaka maaüksuse Soome lahe poolsest osast. Krundi planeeritud
pindala on 4586 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja
katastris elamumaa. Tehakse ettepanek määrata krundi nimeks Merehõbe.
Pos 3 –maaüksuse planeeritud pindala on 6700 m², maakasutuse sihtotstarve
detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa. Tehakse ettepanek
määrata krundi nimeks Mererahu.
5.3. Ehitusõigus
Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning hoonete
soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt 4 meetri kaugusel piirist.
Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 4%. Positsioonile 1 võib ehitada ühe elamu
ehitisealuse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kaks abihoonet. Lubatud ehitisealune pind krundil
võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit
kõrged. Elamu ja üks abihoone võivad olla kuni kahekorruselised, üks abihoone võib olla
ühekorruseline. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku teisaldada Lepatriinu kinnistul
osaliselt veekaitsevööndis paiknev abihoone õuemaale.
Positsioonile 2 ehitusõigust ei seata. Lammutada tuleb sinna ebaseaduslikult püstitatud hoone
ja rajatised.
Pos 3 maksimaalne täisehitusprotsent on 8%. Positsioonil 3 on olemas suvila, juurde võib
ehitada ühe elamu ja kuni kaks abihoonet. Planeeritava elamu ehitisealune pind kuni 250 m²
ja olemasoleval suvilal 110 m². Lubatud ehitusalune pind krundil kokku võib olla kuni 540
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
10
m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge, abihooned ja suvila kuni 7 meetrit kõrged. Elamu,
suvila ja üks abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla
ühekorruseline.
Hoonetealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega terrasse. Teid ja
tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Kitsendusi
põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid
ehitada:
maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter;
vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit;
elamuid ning suvilaid omapuhastist kaugemale kui 5 meetrit ja omapuhasti imbväljakust
kaugemale kui 10 meetrit.
Hooned projekteeritakse minimaalselt TP-3 klassi nõuetele vastavad. Ehitatavad hooned tuleb
vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 07.04.2017. a määrus
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).
Hooned peavad olema arhitektuuriliselt heatasemelised. Kõigi hoonete puhul kasutada
kvaliteetseid ehedaid materjale (puit, teras, klaas, krohv, betoon). Välisviimistluses on
valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on hoonete funktsionaalsus,
sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned projekteeritakse kasutajate
jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Hoonete välisviimistlused ja selleks
kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning
sobima maapiirkonda. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Peamiseks hoonete
ehitusmaterjaliks on puit ja seda nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistluses. Mitte
kasutada plastmaterjali ja imiteerivaid materjale (nt mitte kasutada katuse profiilplekki, mis
imiteerib kivikatust).
Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise
käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Lubatud katusekalle on üldiselt 20˚- 45˚.
Sealhulgas on lubatud ühe kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga abihoone (näiteks katusealune)
projekteerimine katusekaldega 0˚-45˚.
A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele. Päikesepaneele ei
või paigaldada ranna või kalda ehituskeeluvööndisse.
Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete
tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse ohutus-,
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
11
keskkonna-, tervise- ja hügieeninõuetega. Kõik planeeringualal asuvad või sinna
planeeritavad ehitised peavad vastama kehtivale seadusandlusele, kinnistu kasutusotstarbele
ning hoonete projekteerimisele, ehitamisele ja kasutamisele seatavatele nõuetele.
Arhitektuurikeele variatsioon ja hoonete suurused täpsustatakse hoonete arhitektuurse
projektiga. Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea
ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada
võimaliku radooniohuga.
Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntide piiridele (va
kallasrajaga piirneval maa-alal). Teede ja kallasrajaga piirnevad aiad või hekid võib rajada
hoonestusalade piiridele.
Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Ehitamise
üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus ptk 10.1 Elamute
projekteerimise reeglid hajaasustuses:
Vihula valda rajatavate elamute projekteerimine toimub vastavalt koostatud projektile
v.a tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel, kus enne ehitamist tuleb
koostada ka detailplaneering.
Hoonete rekonstrueerimisel ja restaureerimisel tuleb lähtuda alalhoidlikkuse põhimõttest
(vt ptk 9.4). Olemasolevate elamute ja teiste ajalooliste hoonete ümberehitamisel ja
rekonstrueerimisel tuleb maksimaalselt säilitada hoonete esialgset välisilmet ja terviklikkust.
Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.
Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvate sarnaste gabariitide
ja katusekuju- ja kalletega. Samas võib kasutada ka traditsioonilisi materjale moodsate
ehitustehniliste lahendustega. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust.
Abihooned ja nende välisviimistlus peaksid sobima elamutega. Elamute ehitusreeglid on
lisaks siinolevale toodud ptk 9.5 ja 10.2.
Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või
elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid. Vältida tuleb sama maja või kõrvuti
rajatavate majade puhul väga väikesi katusekalde erinevusi (näiteks 40° ja 45° või veelgi
väiksemad vahed), sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme (vt ka ptk 9).
Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.
Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.
Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrassid, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning
haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja poolt.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
12
6. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,
ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses
oleva Toolse linnuse teega. Toolse linnuse teel on lubatud sõidukiirus 30 km/h. Toolse linnuse
tee lõpeb parklaga. Sõidutee on kahesuunalise liiklusega ning freesasfaldist katendiga.
Katendi laius on keskmiselt 4 meetrit. Liiklusintensiivsus on erinev, sest on seotud
aastaaegadega ning ilmastikuga.
Uusi mahasõite Toolse linnuse teelt ei rajata. Juurdepääs Positsioonile 1 on välja ehitatud ning
samalt teelt on ette nähtud juurdepääs Positsioonile 3. Positsiooni 3 paikneb ka Kadakamarja
kinnistu omanikuga varem ühiselt piirile rajatud juurdepääsutee, mida vajadusel laiendatakse.
Sama teed mööda pääseb ka avalikuks kasutamiseks mõeldud kallasrajale. Juurdepääs
kallasrajale tuleb tähistada ning heakorrastada. Heakorrastatud juurdepääs kallasrajale ning
kallasrada peavad olema takistustevabad (kännud, oksad) ja niidetav. Lääne-Viru
Maakonnaplaneeringus 2030+ lk 57-58 on toodud tingimused, kuidas on võimalik tagada
avalik juurdepääs kallasrajale:
Tingimused avaliku juurdepääsu tagamiseks kallasrajale:
Vahetult mererannaga külgnevatel aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada
avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade, puhke-
ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade
kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega aladel
vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide kaitsetingimustega.
Juurdepääsude vajadusega tuleb arvestada üld- ja kavandatavate alade detailplaneeringute
koostamisel. Detailplaneeringu puudumisel on juurdepääsude tagamise aluseks
kogukonnasisene kokkulepe.
Avalikult rannas liikumise maa on vähemalt 10 m laiune kallasrada rannajoonest, kõrgkaldal
kaldanõlva ülemisest servast. Mereäärsetel maaüksustel tagatakse kõrgveeseisu puhul
vähemalt 2 m laiune jalakäijateläbipääs piki mereranda või kokkuleppel naabritega sellele
lähimat teed pidi. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on
piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku
võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
13
Materjalide peale- ja mahalaadimine avalikult teelt ning selle ääres parkimine on keelatud.
Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).
Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada kasutades olemasolevaid juurdepääsuteid.
Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel
“Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Igal krundil saab
parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS
843:2003 standardile “Linnatänavad”.
Arendaja peab arvestama liiklus- ja ehitusmüra, vibratsiooni ning muude võimalike mõjude
võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Kõik leevendusmeetmetega seotud
kulud kannab arendaja.
7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID
Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja
taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis võeti vastu 25.06.2015 a.
Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate
ning planeeritud tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja servituudialad.
Kallasraja kasutamiseks seatakse positsioonidele nr 2 ja 3 juurdepääsuservituut
avalikuks kasutamiseks.
Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Positsioonile 1
seatakse teeservituut Positsiooni 3 kasuks. Positsioonile 3 seatakse teeservituut Positsiooni 2
kasuks.
8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD
8.1. Heakorrastus
Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal looduslikest puuliikidest kõige rohkem mände,
vahtraid ja kuuski. Positsioonil 1 kasvab 700 m² suurusel maa-alal männitukk. Tegemist on
omaniku poolt istutatud kõrghaljastusega. Toolse poolsaarel puuduvad looduslikud metsamaa
kõlvikud.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
14
Pos 1 on heakorrastatud. Kinnistul on olemas tarbeaed, mis edaspidi jääb osaliselt
planeeritavale Positsioonile 3. Juurdepääsutee on palistatud vahtraalleega. Positsioonil 2 on
esindatud peamiselt rohumaa ja muu maa kõlvikud (tee, rand).
Õueala haljastus Positsioonil 3 lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide
koostamisega haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada
ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra
summutamine, hapniku tootmine jne.
Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga,
mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude
kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 6
Liikluskorraldus).
Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala
kasutus turvalisemaks pimedal ajal.
8.2. Kattega alad
Juurdepääsuteed kruntidele on kaetud/kaetakse killustikuga. Kruntidele planeeritakse
katendiga alad, kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 3
(killustik, kivi, asfalt vms) valitakse projekteerimise etapis.
8.3. Piirded
Planeeritavad krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirete
asukohad vt ptk 5.3 Ehitusõigus. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos
hoonetega. Piirded rajatakse hoonetega sobivas stiilis. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu
või metalli. Lubatud on hekkpiirded, lubatud ei ole keskkonda mittesobivad piirded.
Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada
päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate
nähtavust. Piirded ei tohi takistada juurdepääsu kallasrajale.
9. KESKKONNAKAITSE
Haljala Vallavalitsuse 01. 09. 2021 korraldusest nr 445 nähtub, et kavandatav tegevus ei
põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
15
põhjendatud. OÜ Severitas koostas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr on TL-21-033).
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne. Planeeringuala
piirneb Toolse Looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr 1000180). Kuna tegemist on
olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete planeerimisega, siis ei suurene mõju
kaitstavatele loodusaladele. OÜ Severitas andmetel puuduvad planeeringualal kõrgendatud
loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, seega planeeringu elluviimisel eeldatavalt ei
ole olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. Planeeritavad krundid ei jää Natura
2000 aladele. OÜ Severitas on kokkuvõttes märkinud, et kahe krundi ümberkruntimine
kolmeks ning nende sihipärane kasutamine tulevikus ei too kaasa olulist keskkonnamõju ning
seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama
keskkonnanõuetele. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida
korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse
ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on
kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,
korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri
omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui
hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud
jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.
Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, joonisel
„Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud nende soovituslikud asukohad. Konteinerid peavad
olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi
ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete
äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud
sisse(välja)sõiduteede kaudu. Biojäätmed tuleb komposteerida või sõlmida jäätmevedajaga
leping nende äraviimiseks.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete
konteiner.
Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on
teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
16
järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid
pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE
MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE
AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE
KIRJELDUS
Toolse külas asuvate Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu koostas OÜ Severitas (töö nr TL-21-033). KSH
eelhinnangus käsitleti Haljala vallas Toolse külas asuvate Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutel
planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsiti asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid.
Eelhinnangu koostamise eesmärgiks oli saada informatsiooni planeeritava tegevuse
keskkonnamõju kohta, mis võib avalduda planeeringualale ehitamisel.
Keskkonnamõjude eelhinnagu kokkuvõte:
Nimetatud maaüksustele kehtib Vihula valla üldplaneering, antud detailplaneeringuga ei
muudeta maakasutuse juhtotstarvet. Kavandatava tegevusega planeeritakse kahe hoonestatud
kinnitus ümberkruntimine, mille tagajärjel tekib kolm kinnistut. Arvestades kavandatud
tegevust, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste
sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
planeeringuala asub Toolse looduskaitse- ja linnuala kõrval, kuid planeeritavad tegevused
ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat
seisundit;
detailplaneeringu realiseerimisega ei saa teadaoleva info puhul eeldada, et tekiks oluline
keskkonnamõju pinnasele ja mullastikule;
planeeritavate tegevustega ei rikuta looduslikku mitmekesisust, kuna planeeringualale ei jää
kõrgendatud väärtuse või tundlikkusega elupaiku ning seetõttu ei teki olulist keskkonnamõju;
lähtudes käesoleva eelhinnangu punktist 3.4, saab eeldada, et tegevustega ei ohustata
kultuurimälestist ja pärandkultuuriobjekte;
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
17
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ei ole ette näha mõju suurenemist võrreldes praeguse
olukorraga, ligipääs linnuse varemetele jääb ning samuti muudele kultuurimälestistele ning
pärandkultuuri objektidele;
tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ei oma olulist mõju, kuna maaparanduslikke
objekte planeeritaval alal ei asu ning samuti on transpordikoormuse tõusu oodata ainult
ehitustegevuse ajal;
müratase tõus ei oma olulist mõju keskkonnale, müratõus on eeldatavalt suurem hetkel
valitsevast olukorrast ainult ehitustegevuse ajal. Samuti puudub piirkonnas olme- ja
tööstusmüra;
avariiohtlike olukordade esinemise tõenäosus on väike, kuna ei kavandata
keskkonnaohtlikke tegevusi, ei toimu ohtlike ainete transporti;
detailplaneeringu elluviimine kavandataval kujul ei kujuta eeldatavalt olulist täiendavat
negatiivset mõju keskkonale.
11. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV
elektrimaakaablid ja reoveemahuti. Uute tehnovõrkude põhimõttelised lahendused on
näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Trasside täpsed asukohad
lahendatakse ehitusteatiste või ehituslubadega. Enne hoone(te)le kasutusloa(lubade) taotlemist
peavad tehnovõrgud olema valmis ehitatud ning taotletud kasutusload või kasutusteatised.
11.1. Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 13. aprillil 2022 a. tehnilised
tingimused nr 406850. Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud
olemasolevad ja planeeritavad elektriseadmed.
Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Positsioonile 3 on planeeritud
piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Kehtestatud detailplaneeringu alusel
Positsioonile 3 elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping
ja tasuda liitumistasu.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
18
Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et
oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
Elektrilevi OÜ maakasutusõigus on näidatud tehnorajatiste servituudialadena ja
joonisel“Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite
koridor.
11.2. Side
AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 11. aprillil 2022 a tehnilised
tingimused nr 36369230. Telia siderajatised maa-alal puuduvad. Uusi sideliinirajatisi
käesolevaga ei planeerita. Toolse linnuse tee kuulub kohalikule omavalitsusele ning kõik
teega seotud tegevused lahendab Haljala Vallavalitsus.
Positsioonil 1 on sidevarustus lahendatud satelliit– ja mobiilside baasil. Pos 3 sidevarustus
lahendatakse samuti satelliit- ja mobiilside baasil.
11.3. Veevarustus
Positsioonil 1 ja Kadakamarja kinnistul on olemas puurkaevud. Positsioonile 3 saab
veevarustuse rajada Lepatriinu kinnistul (pos 1) paiknevast olemasolevast puurkaevust. Pos 1
ja Pos 3 kruntide piirile rajatakse vajadusel veetorustiku liitumispunkt (maakraan).
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §3 tulenevalt ei ole tegemist ühisveevärgi ega -
kanalisatsiooniga.
Planeeritav veevajadus on 0,5-1,0 m3/d. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike läbimõõdud
valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab projekteerima ja
ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm. Veevarustuse torustike
minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a jõustunud määruse nr 61
"Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise
nõuded" kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.
11.4 Kanalisatsioon
Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Positsioonil 1 on olemasolev
reoveemahuti. Planeeringualale rajatakse Pos 3 jaoks omapuhasti koos imbväljakuga.
Planeeringualale on võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga, sest planeeringualal on
Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi kaitstud:
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
19
KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi
hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt
vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see
tingimus ei ole täidetud, tuleb kruntidele paigaldada kogumismahutid.
Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.
Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:
1. Veeseadus;
2. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
3. EVS 12566-3:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;
4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;
7. KKM määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“.
Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Enne elamule või suvilale
kasutusloa andmist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.
11.5. Sademeveed
Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.
Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Planeeringualal on
olemasolev tiik. Sademevett ei tohi juhtida vallateele.
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
20
11.6. Küte
Kruntide küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralike tehnoloogiate, alternatiivsete
energiaallikate või lokaalse kütte baasil.
11.7. Tervisekaitse
Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele
nõuetele. Peasissepääsud on soovitatav katta varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada
vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.
12. TULEOHUTUS
12.1. Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:
- “Tuleohutuse seadus”
- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;
- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;
- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
12.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
ehitise tuleohutusklass: TP1 - TP3
ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)
max hoonete kõrgus: 8,5 m
max ehitisealune pind Pos 1 430 m2
max ehitisealune pind Pos 2 -
max ehitisealune pind Pos 3 540 m2
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
21
12.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.
Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest
hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.
Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga
planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.
12.4. Põlemiskoormus
Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes
tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i
olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.
Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast
tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja
mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.
12.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Kruntidele pääseb mööda Toolse linnuse teed. Juurdepääsuteedele rajatavad väravad (kui
rajatakse piirdeid) peavad olema vähemalt 4 m laiused.
Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad
juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode
parkimine liikumisteedel.
Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele
sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike
võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel
jne).
12.6. Väline tulekustutusvesi
Kruntidel paiknevatesse hoonetesse paigaldada automaatsed tulekustutussüsteemid
(kodusprinklerid).
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
22
Planeeringualal paiknevast tiigist ei saa võtta tulekustutusvett, sest tiik ei vasta siseministri
määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ esitatud nõuetele. Määruse § 6 p1 kohaselt
peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika
ohutus ning tiigile peab olema aastaringne juurdepääs. Lähim tulekustutusvee võtukoht on 1,1
km kaugusel 17170 Võle-Vainupea-Kunda teel Toolse jõe sillal. Lähimad Päästeameti
komandod asuvad Kundas Staadioni 4 ja Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.
13. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.
Kuritegevuse riske saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega;
selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
territooriumi jälgitavuse tagamisega;
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,
prügikastid, märgid);
maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).
14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks kinnistute kruntimisele ja planeeringualal
koostatavatele ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate
poolt lähtudes seadusandlusest ja omanike soovidest.
Hiljemalt enne ehituslubade väljastamist on huvitatud isikul kohustus:
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
23
1. teisaldada ranna või kalda ehituskeeluvööndist Positsioonil 1 paiknev ebaseaduslik
hoone;
2. lammutada Positsioonil 2 ranna või kalda ehituskeeluvööndis asuv asuv hoone ning
rajatised.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Kõik hoonete ehitamise ja
planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik.
Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.
15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
8. Vabariigi Valitsuse määrused;
9. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/30;
10. Vihula valla üldplaneering;
11. Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038;
12. Haljala valla üldplaneering (koostamisel).
Käesoleva detailplaneeringu lahutamatu osa on OÜ Severitas töö nr TL-21-033 „Lepatriinu ja
Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang“.
Koostas: Riiu Efert
18. jaanuar 2024. a
Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus .............................................................................. 2. Kehtivad planeeringud ja vastavus üldplaneeringule ..................................................
2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................. 2.2 Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ...................................................... 2.3 Koostatav Haljala valla üldplaneering .................................................................. 2.4 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................
3. Maakasutuse sihtotstarbed ........................................................................................... 4. Lähteolukord ................................................................................................................ 5. Arhitektuur-planeerimise lahendus ..............................................................................
5.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs ..................................................................... 5.2 Maa-ala sihtotstarbed ............................................................................................ 5.3 Ehitusõigus ............................................................................................................
6. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 7. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 8. Heakorrastus, kattega alad ...........................................................................................
8.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 8.2 Kattega alad .......................................................................................................... 8.3 Piirded ...................................................................................................................
9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 10. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus .........................................................................................................
11. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 11.1 Elektrivarustus .................................................................................................... 11.2 Side ..................................................................................................................... 11.3 Veevarustus ......................................................................................................... 11.4 Kanalisatsioon ..................................................................................................... 11.5 Sademeveed ........................................................................................................ 11.6 Küte ..................................................................................................................... 11.7 Tervisekaitse .......................................................................................................
12. Tuleohutus .................................................................................................................... 12.1 Normdokumendid ............................................................................................... 12.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ............................ 12.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ...................................................................... 12.4 Põlemiskoormus .................................................................................................. 12.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele .............................................. 12.6 Väline tulekustutusvesi .......................................................................................
13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 14. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava, vaidlustamise võimalused ja
riskide maandamine .................................................................................................... 15. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide
loetelu .......................................................................................................................... Kooskõlastuste koondtabel Detailplaneeringu illustratsioon
3 3 3 4 6 7 7 7 8 8 9 9 12 13 13 13 14 14 14 16 17 17 18 18 18 19 20 20 20 20 20 21 21 21 21 22 22 23
Lisad: 1. Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ............. 2. Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks ........................................................... 3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Lepatriinu ........................................................ 4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Kivikadaka ....................................................... 5. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust ...................................................................... 6. Vaated planeeringualale ............................................................................................... 7. Telia Eesti AS tehnilised tingimused ........................................................................... 8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused ........................................................................... 9. Telia Eesti AS kooskõlastus ......................................................................................... 10. Elektrilevi OÜ kooskõlastus ........................................................................................ 11. Päästeameti tuleohutusosa kooskõlastus ...................................................................... Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:2500 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500
1 3 6 8 10 12 14 16 18 20 21
OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS
Oja tn 1
44314 RAKVERE
Tel +372 5330 2290
Registreering nr. EEP004838
Reg. nr. 11003881
www.projekteerimiskeskus.ee
Töö nr. 214/0521
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus
Asukoht: Haljala vald, Toolse küla, Lepatriinu ja Kivikadaka
TOOLSE KÜLAS
LEPATRIINU JA KIVIKADAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) Külli Õisma
Planeerija: (allkirjastatud digitaalselt) Riiu Efert, MSc
RAKVERE 2021-2024
23. juuli 2021
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841
X = 6601552, Y = 639454
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Infopäring:
Tunnus: 88703:003:0143
Lähiaadress: Kivikadaka
Asustusüksus: Toolse küla
Vald: Haljala vald
Maakond: Lääne-Viru maakond
Registreerimise aeg: 06. september 2004. a.
Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.
Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%
Sihtotstarve 2: -
Sihtotstarve 3: -
Pindala: 6930 m²
Ruumikuju pindala: 6930 m²
Looduslik rohumaa: 6341 m²
Muu maa: 589 m²
Registriosa: 790931
Omandivorm: Eraomand
Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistamise aeg: 01. august 2004. a.
Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo
Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST
Katastripidaja märked: -
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
23. juuli 2021
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841
X = 6601552, Y = 639454
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Infopäring:
Tunnus: 88703:003:0765
Lähiaadress: Lepatriinu
Asustusüksus: Toolse küla
Vald: Haljala vald
Maakond: Lääne-Viru maakond
Registreerimise aeg: 30. detsember 1998. a.
Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.
Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%
Sihtotstarve 2: -
Sihtotstarve 3: -
Pindala: 14714 m²
Ruumikuju pindala: 14714 m²
Looduslik rohumaa: 8419 m²
Metsamaa: 789 m²
Õuemaa: 3794 m²
Muu maa: 1712 m²
Registriosa: 791031
Omandivorm: Eraomand
Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistamise aeg: 01. detsember 1998. a.
Mõõdistaja: Osaühing GEODES MAAMÕÕDUBÜROO
Moodustamise viis: mõõdistatud, suvaline
Katastripidaja märked: -
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu korduv avalik väljapanek | 07.03.2024 | 19 | 7.2-3.3/840-3 | Sissetulev kiri | paa | Haljala Vallavalitsus |
Detailplaneeringu kooskõlastamine | 29.02.2024 | 26 | 7.2-3.3/840-2 | Väljaminev kiri | paa | Haljala Vallavalitsus |