Patsu-Libuma metsaparandusobjekti rekonstrueerimisest

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Karl Ruukel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 06.02.2023 nr 3-2.1/2023/740

Meie 08.03.2023 nr 7-9/23/2586-2

Patsu-Libuma metsaparandusobjekti

rekonstrueerimisest

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Lääne maakonna Keskvere küla ja Männiku küla

haldusterritooriumil Patsu-Libuma metsaparandusobjekti rekonstrueerimist. Palute

Keskkonnaameti seisukohta kavandatavate projekteerimistööde kohta. Seisukoha andmiseks

olete esitanud asendiplaani, lähteülesande ja keskkonnamõjude analüüsi.

Projekti eesmärk on maaparandusehitiste (kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine kokku ca

115,5 ha või mahus, mis tagab projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise.

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ja esitab alljärgnevad seisukohad:

1. Projektiala kuivendussüsteemi alal on kaks eesvoolu, millest üks – Patsu IV – suubub

osaliselt Matsalu rahvuspargi Matsalu piiranguvööndisse ning osaliselt Kasari luha ja

rannaniitude sihtkaitsevööndisse, mis ühtlasi kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere

linnu- ja loodusalana. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja p 36 kohaselt on Kasari luha ja

rannaniitude sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

Hetkel on menetluses ka Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja uuendamine. Uue kaitse-

eeskirja eelnõu kohaselt asub Matsalu rahvuspargi territooriumil asuv Patsu IV eesvool

veelgi ulatuslikumas osas kavandatavas Metsatuka sihtkaitsevööndis.

Matsalu rahvuspargi territooriumi osal asuvast Patsu IV eesvoolust on kujunenud loodusliku

ilmega oja. Kõnealuse eesvoolu lähiümbrus on lausaliselt kaetud puittaimestikuga ja sellele

puudub ligipääs. Eeltoodust tulenevalt jätta olemasolevasse seisu Matsalu rahvuspargi

piiridesse jääv Patsu IV maaparandussüsteemi eesvoolu lõik - vajadusel piirduda

voolutakistuste käsitsi eemaldamisega.

Lisaks suubub Patsu IV eesvool Matsalu rahvuspargi ja Väinamere loodusala kaitse-

eesmärgiks püstitatud poollooduslikule kooslusele luhad (Natura kood 6450). Projektis näha

ette meetmed, mis välistavad rekonstrueerimistööde tagajärjel projektialalt heljumikannet

eesvoolude kaudu Matsalu rahvuspargi territooriumile.

2. Looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatu kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Sellest tulenevalt

kavandada töid väljapool lindude pesitsusperioodi.

2 (2)

3. Projektalale jääb Kiisaoja (VEE1117600), mis suubub Kasari jõkke (VEE1107000).

Kiisaojal on VeeS § 118 lg 2 p 2 alusel 10-meetrine veekaitsevöönd, milles on tegevused

piiratud VeeS § 119 alusel. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6).

Vältida tuleb heljumi kannet Kiisaojja, selleks on soovituslik teostada töid

madalveeperioodil ja vajadusel kasutada täiendavaid meetmeid heljumi kinni püüdmiseks.

4. Soovitame kavandada töid vaid eesvoolude paremini säilinud lõikudel ning jätta

olemasolevasse seisu eelkõige Patsu maaparandusalal olev eesvool madalsood läbivas

lõigus, et vältida madalsoo kuivendamist ning säilitada sealsed vesised alad, mis on

elupaikadeks mitmetele linnuliikidele (nt 2021. aastal pesitses sealses siirdesoos PLUTOF

andmebaasi informatsiooni põhjal üks paar soo-loorkulle (Circus pygargus) ja madalsoos

2018. aastal üks paar sookurgi (Grus grus). Siirdesoo sobib ka tetredele pesitsuseks ning

ajuti märjad kohad võivad sobida kahepaiksetele sigimiseks). Kuivendussüsteemi

rekonstrueerimine tooks kaasa sooalade metsastumise, vesiste alade kadumise ning lindude

ja kahepaiksete elupaikade kadumise.

Kui eesvoolu rekonstrueerimine sellel lõigul on vältimatult vajalik, siis soovitame kaaluda

kahepaiksetele sobiva laugete kallastega veekogu rajamist elektriliiniga piirnevale alale,

liinist põhjapoole, et veekogu oleks päikesele avatud. Veekogu ei tohi olla ühenduses

kraaviga ja peab hoidma vett, vaatamata kraavi mõjule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Liis Sepp 5445 0933

[email protected]

Ilona Lepik (loodushoiutööde büroo)

[email protected] 520 1087