Muinsuskaitse eritingimused nr 208 on antud

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Foto 1. Väravahoone u 20. sajandi algul. Foto taotleja valduses

Foto 2. Väravahoone 1960. aastal. Foto Veljo Ranniku, 1960

Foto 3. Väravahoone 1964. aastal. Foto Veljo Ranniku, 1964

Foto 4. Väravahoone u 1977. Foto allikas Sagadi mõisa inventariseerimine ERA.T-76.1.14824

Foto 5. Väravahoone 1984. aastal. Foto Ants Hein, 1984

Foto 6. Väravahoone põhjapoolne fassaad. Foto Reelika Niit, 27.01.2023

Foto 7. Väravahoone lõunapoolne fassaad. Foto Reelika Niit, 27.01.2023

Foto 8. Väravahoone idapoolne fassaad. Foto Reelika Niit, 27.01.2023

Foto 9. Väravahoone läänepoolne fassaad. Foto Reelika Niit, 27.01.2023

Foto 10. Väravahoone ja piirdeaed loode suunalt. Foto Reelika Niit, 27.01.2023

Fotod 11–13. Katusekonstruktsioon. Fotod Reelika Niit, 27.01.2023

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 208

Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Reelika Niit Väljastamise kuupäev: 03.03.2023 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1280 Taotluse esitamise kuupäev: 19.01.2023 Taotleja: Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Tarmo Põkka Mälestise reg-nr: 15931 Mälestise nimi: Sagadi mõisa väravahoone Muinsuskaitse eritingimuste taotlemise eesmärk:

Väravahoone ja piirdeaia restaureerimis- ja ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

 Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 14; § 55;

 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL

1998, 147/148, 558);

 objekti ülevaatus 27.01.2023, osalesid taotleja esindaja Tarmo Põkka ning

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel ja eritingimuste peaspetsialist

Reelika Niit.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Hoone ajaloo lühike ülevaade

Sagadi (sks k Saggad) mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see oli Von Risbiterite

valduses. 1684. aastal läks mõis von Fockide aadliperekonna omandusse. 1750. aasta paiku lasi

tollane rüütelkonna peamees Ernst von Fock mõisa püstitada ühekorruselise barokse peahoone.

1793–95 lasi Gideon Ernst von Fock ehitada mõisahoone senisest ligi kaks korda pikemaks

ning talle anti hilisbarokne väliskuju. Samal ajastul ehitati välja peahoone esist väljakut

ääristavad stiilsed kõrvalhooned – peahoone vastas asuv väravatorn ning teineteise vastas

asuvad nelja kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. 1919. aastal võõrandati mõis Ernst von Fockilt.

2

Mõisahoones tegutses 1929–1974 kool. 1977. aastal algasid mõisakompleksis Rakvere

Metsamajandi eestvedamisel suuremahulised restaureerimistööd, mis lõpetati suurelt osalt

1980. aastate lõpuks.1 Praegu asuvad Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas

mõisakompleksis metsamuuseum, hotell, restoran ja koolituskeskus.

Väravahoone koos kõrge piirdeaiaga rajati 1794–1795 mõisa esiväljaku põhjaküljele. Kuna

väravatorni frontooni keskel oli suur ümmargune kell, mille sihverplaat avanes mõlemale

küljele, siis oli ehitis rahvasuus tuntud kellatornina. Hoone paekivist maht on klassitsistlik,

katus barokne. Väravatorni katus põles 1971. aastal Taotleja andmetel 1969. aasta kevadel

kulupõletamise tagajärjel) ning hoone lagunes mitmed aastad. Väravahoone

rekonstrueerimisprojekt valmis 1979. aastal ning taastamistööd lõpetati 1980. aastate esimesel

poolel. 2008. aastal, kui koostati muinsuskaitse eritingimused väravahoone restaureerimiseks,

oli katusekonstruktsioon ja kimmkate väga halvas seisukorras ja vajas asendamist. Samuti vajas

korrastamist krohv hoone seintel.2 Ehitustööd toimusid 2011–2012.

Olemasolev seisukord ja kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks

Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse hoidmine ning taastamine.

Kavas on restaureerida katusekonstruktsioonid, asendada katusekate, restaureerida fassaad ja

piirdeaed.

Katus ja katusekonstruktsioonid – Väravahoonel oli algselt kõrge barokse kiivriga 8-tahuline

katus/torn ning torni tipus ümar kuul. 20. sajandi alguse fotol on hoonel kimmkatus, mis taastati

1980. aastate ehitustööde käigus. Katusekonstruktsioonid pärinevad samuti 1980. aastatest.

2011–2012 toimunud remondi- ja ehitustööde käigus tõsteti kellatorni konstruktsioon

1 Sagadi mõisa ajalooline õiend. Koostaja Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, H. Sirel. 1974. ERA.T-76.1.1852. Muinsuskaitseameti arhiiv P-2020; http://mois.ee/viru/sagadi.shtml; 2 Hein, A. Sagadi mõisa kõrvalhooned. Arhitektuurimälestise pass. 1984. VLAKV.1.14; Muinsuskaitse eritingimused remont restaureerimistöödeks. Sagadi mõisa väravahoone. Koostaja OÜ Restauraatorprojekt; Sagadi mõisa ajalooline õiend. ERA. .T-76.1.1852

3

maapinnale ning asendati ja proteesiti mädanikkahjustustega osad, samuti asendati ja proteesiti

katusekonstruktsiooni amortiseerunud sarikad ja paigaldati uus kimmkate 3. Katusekatte all on

laudisest aluskatus. Kimmkate on praegu kohati halvas seisukorras – kimmid on kaardunud ja

esineb läbijookse. Läbijookse on ka kellatorni plekk-katte ühenduskohtade vahelt. Seetõttu on

kandekonstruktsioonidel näha mädanikkahjustusi. Kahjustunud konstruktsioonid asendada

kvaliteetse puitmaterjaliga. Uueks katusekatteks kavandada kimm, millele võib kavandada

veekindla aluskatuse (lahendus peab säilitama hoone proportsioonid). Alternatiivina on lubatud

ka käsitsi valtsitud vask- või terasplekk tahvlitena. Eelistada vaskplekki, kuna see on

väravahoone katusekuju arvestades lihtsamini paigaldatav ja hoonele sobivam.

Fassaadid – Hoone ruudukujulise põhiplaaniga kehand on paekivist. Läbipääs on läbi kõrge

kaarportaali. Hoone on klassitsistliku välisilmega, räästa all on lai profileeritud hammaskarniis,

mis portaali kohal moodustab kaarekujulise frontooni. Frontooni keskel oli algselt suur

ümmargune kell. Esi- ja tagafassaad on rusteeritud. Sokliosa eendub vähesel määral

seinapinnast. Lõunapoolsel fassaadil on 2 mälestustahvlit ning kaarava ida- ja lääneseinas

samuti 2 tahvlit aastaarvudega.

Fassaadid korrastati 2011–2012 toimunud restaureerimistööde käigus4. Praeguseks on krohv

paiguti kahjustunud ja irdub. Sokkel on seinapinnast veidi eenduv ja värvitud valgeks.

Värvikihti on mitmekordselt uuendatud, kuna see kipub seintelt irduma. Põhjuseks võivad olla

nii sademeveed kui ka kapillaarniiskus müüridest, mis väljapoole kuivades värvi maha lükkab.

Krohvida fassaad lubikrohviga, lubatud on ka hüdraulilise lubikrohvi või sooli siduva

krohvisüsteemi kasutamine. Viimistleda lubivärviga, lähtudes algsetest värvitoonidest.

Piirdeaed – Piirdeaial on paekivist alusmüür. Kivide vahel on vajalik teha vuukimistöid.

Aiapostidel vajab krohv uuendamist. Halvas seisukorras aialipid asendada.

Väärtuslikud tarindid ja detailid:

1. Hoone maht.

2. Paekivist kehand koos fassaadidetailidega: vahekarniis, hammaskarniis.

3. Mälestustahvlid (4 tk).

4. Paekivist trepp hoones.

3 Kaldam, E. Sagadi mõisa väravahoone restaureerimistööde muinsuskaitselise järelevalve aruanne. 2012. 4 Samas

4

Muinsuskaitse eritingimused

1. Sagadi mõisa väravahoone

1.1. Kahjustunud katuse- ja kellatorni konstruktsioonid asendada kvaliteetse

puitmaterjaliga.

1.2. Uueks katusekatteks kavandada kimm, millele võib kavandada veekindla aluskatuse

(lahendus peab säilitama hoone proportsioonid). Alternatiivina on lubatud ka käsitsi

valtsitud vask- või terasplekk tahvlitena (eelistada vaskplekki).

1.3. Fassaad krohvida lubikrohviga, lubatud on ka hüdraulilise lubikrohvi või sooli siduva

krohvisüsteemi kasutamine. Viimistleda lubivärviga. Viimistleda lubivärviga, lähtudes

algsetest värvitoonidest.

1.4. Piirdeaia paekivist alusmüüris teha vuugiparandused lubimördiga, aiapostidel

korrastada krohv ning halvas seisukorras aialipid asendada uute puidust lippidega

olemasolevate eeskujul.

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt esitada eelprojekti staadiumis, kuhu lisada oluliste sõlmede joonised

(MuKS § 50 lg 4).

2.2. Väravahoone katuse ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne

tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg

1). https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load

2.3. Restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.

Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes esitab

Muinsuskaitseametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise

järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).

2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama ehitismälestisel töid tehes avastatud rajatise,

tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või asjaolu,

mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel

või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama

sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

5

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on mälestise ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Niit

eritingimuste peaspetsialist

Lisa – Asendiplaan ja fotod