Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni– Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km

11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Asukoht:  Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 (välja arvatud

Tähetorni ristmik);

 Riigitee 11420 Saku–Laagri km 8-8,6 (sh. km 8,3 asuv

Laagri kergliiklustee tunnel);

 Riigitee 11401 Laagri–Harku lõigus km 2,3

ringristmikult kuni km 3,5;

 Riigitee 11401 km 3,3 piirkond (uuel trassil) kuni

kokkuviimisega riigiteel 11191 Harku–Rannamõisa km

1,0 piirkonnas.

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Hüüru, Alliku ja Vatsla külad)

ja Harku vald (Harku alevik ja Laabi küla) ja Tallinna linn.

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega

piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava

joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Projekteerimise aluseks on varasemalt koostatud projektid ning

planeeringud:

- T11 Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn–Rannamõisa–

Kloogaranna maantee ühendustee Juuliku–Tabasalu

eelprojekt (AS Teede Tehnokeskus, töö nr 107, 2009 a.),

mis on kantud Harku valla kehtivasse üldplaneeringusse;

- Juuliku–Tabasalu ühendustee eskiis ja Harku sõlm,

(Selektor Projekt OÜ, töö nr P19017, 2020 a.), mis on

kantud Saue valla kehtivasse üldplaneeringusse;

- Põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski Tähetorni–Harku

lõigu (km 11-14) ja Juuliku–Tabasalu ühendustee

Alliku–Vatsla (5 km) lõigu eelprojekt (Kelprojektas AS,

töö nr EE-8-EP, 2015 a.).

Projekteeritaval alal paiknevad erinevad kitsendused ning

varasemalt teostatud / teostamisel planeeringud ja projektid.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse

tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks

vajaliku tehnilise teemaa määramine. Projekteeritud lahendus

peab olema realiseeritav etappidena.

I etapis realiseeritav ulatus on näidatud üldskeemi joonisel 1.2.3.

Maade omandamine on kogu lõigus vajalik teostada vastavalt

2+2 lahendusele (k.a. Juuliku–Tabasalu lõik).

Esialgse eelprojekti joonised ja seletuskiri on leitav siit:

https://pilv.mkm.ee/s/XZmkttiUQhH1R2r .

5.1.3. Projektkiirus - 100 km/h riigiteel 8 Tallinn–Paldiski (sh kasutatakse

muutuvteabega liiklusmärke).

- 90 km/h riigiteel Juuliku–Tabasalu ühendustee uus lõik

(11401 Laagri-Harku uuel trassil).

Tegelik maksimaalne lubatud sõidukiirus selgub põhiprojekti

koostamise käigus.

Koguja- ja kohalikel teedel pakkuda projekteerimise käigus

sobivaim sõidukiirus.

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Vastavalt joonisel 1.2.3 toodule (I etapis realiseeritav):

 Põhimaanteel nr 8 Tallinn–Paldiski: 2+2 (sh Harku

liiklussõlme viaduktil)

 Juuliku–Tabasalu ühendustee: 1+1

5.1.6. Sõiduraja laius 2+2 ristlõikes - välimine sõidurada 3,5 m, sisemine 3,25 m.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, asulates Eesti Standardist EVS

843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.2. Põhimaantee lõigus tuleb ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede

sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega

kogujateede/ühendusteede abil.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerida bussipeatused vastavalt eelprojekti joonistel näidatule.

5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (kergliiklusteed,

teeületuskohad, tunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest (3).

5.4.2. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel muu.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. I etapis realiseeritav ulatus on näidatud üldskeemi joonisel 1.2.3 ning alljärgnevalt

selgitustena.

5.5.2. Paldiski mnt, Harku sõlm ja sellega seonduvad teed ja rajatised realiseeritakse I etapis

vastavalt käesoleva eelprojekti lahendusele.

5.5.3. Juuliku–Tabasalu ühendustee lõik realiseeritakse I etapis 1+1 ristlõikena teena Harku

sõlmest kuni olemasoleva Kotka ringristmikuni. Rajatised sellel lõigul realiseeritakse

I etapis järgnevalt:

- Nurme kergliikluse tunnel;

- Instituudi viadukt;

- Kotka kergliikluse tunnel.

5.5.4. Laagri eritasandilist sõlme I etapis ei realiseerita.

5.5.5. Laagri kergliikluse tunnel realiseeritakse I etapis. I etapis teostatakse minimaalsed

vajalikud tee ümberehitustööd, mis on vajalikud kergliikluse tunneli rajamiseks.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Projekteerida valgustus vastavalt eelprojektis näidatule ja I etapis realiseeritavale

osale. Lisaks tuleb ette näha valgustus ka kõikides bussipeatustes.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. Maade omandamine on vajalik

teostada vastavalt 2+2 lahendusele (k.a. Juuliku–Tabasalu lõik).

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 asuva

Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ei kavandata.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada põhiprojekti koostamiseks

vajalikus mahus.

☒ Kergliiklusteede vajaduse hindamine Teha põhjalik kergliiklusteede vajaduse

hindamine vastavalt Transpordiameti

veebilehelt leitavale juhendile

"Kergliikluse prognoosimise juhend 2013".

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Ave Kallo, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1. Muinsuskaitseamet

5.1-17.6/1960-1

/…/

Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti ei ole seal piirkonnas teada

arheoloogilisi leiukohti.

Palume projekti seletuskirja lisada järgmine hoiatus:

Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve

projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga ning lisada seletuskirja järgmine

hoiatus: Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve

projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,

§ 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

2. Põllumajandus- ja

Toiduamet

6.2-2/54597

/…/

Eelnõus käsitletud tee paikneb osaliselt maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109450010540/001) maa-alal mis on kuivendatud maaparandussüsteemi drenaažiga.

Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu järgmiste

tingimustega, mis tuleb kanda haldusaktile:

1. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt

maaparandusseaduse § 47.

2. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda

e-posti teel [email protected].

3. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt

maaparandusseaduse § 47.

2. Kanda asendiplaanile olemasolev maaparandussüsteemi

drenaaž.

3. Esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks.

3. Keskkonnaamet

6-2/23/249

/…/

Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga ja materjalidega tutvunud ning toob välja omapoolse

arvamuse:

1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maanteel Tähetorni–Harku lõik ületab alla 10 km2 valgala pindalaga

maaparandussüsteemi eesvoolusid Laabi kraav (VEE1094103) ning Harku ÜP-297 kraavi. Vastavalt

veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p-le 3 on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 1 m. VeeS § 119

p-i 5 järgi on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veekaitsevööndis

ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega, ning samuti on keelatud pinnase

kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Ehitustegevuse toimumisel nimetatud veekogudes on vajalik veeluba veekogu süvendamiseks või tahkete

ainete paigutamiseks veekogusse alates 100-st kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8 ja 10). Juhul kui süvendatava

pinnase ja tahkete ainete veekogusse paigaldamise kogused on 5-100 kuupmeetrit ja veekogust eemaldatakse

setteid mahuga alates viiest kuupmeetrist, siis on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS

§ 196 lg 2 p 2, 31 ja 5). Veeloa taotluse juures tuleb esitada täpsed tööde mahud, kui palju uputatakse tahkeid

ai neid veekogusse, kui palju eemaldatakse veekogust setteid ning kui on vajalik veekogu süvendada, siis ka

süvenduse mahud, ajutiste tõkketammide kogus, mis paigutatakse vette jne. Eelnimetatud mahud tuleb esitada

kuupmeetrites.

Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja põõsarinde raiet, siis on vajalik

selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

2. Projekti tööde piirkonda jäävad puurkaevude PRK0000778 ja PRK0058177 hooldusalad 10 m, puurkaevu

PRK0015315 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402

ja PRK0000797 sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas

majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on

ehitusloa/ teatise alune tegevus. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski mnt km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitamine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole tegevus puurkaevu

sanitaarkaitsealal lubatud.

Otsus:

1. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega. Ehitustegevust

puudutav info võtta teadmiseks.

2. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega, mitte kavandada

tegevusi puurkaevu sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.

3. Võtta arvamus teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja

PRK0000797 oleks veevõtuks antud veeluba, mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb

alla 10 m3 ööpäevas. Vastavalt VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu ümber

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett, vaid sellise

puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks

muutmiseks tuleb esitada kinnistu omanikul taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb

märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10 kuupmeetri ööpäevas).

3. Projekteeritav Juuliku–Tabasalu ühendustee jääb Rohtla kinnistul metsa alale, kus asub vääriselupaik.

Metsaseaduse § 23 lg 4 sätestab, et vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga

notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks

Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Rohtla kinnistu kuulub eraomandisse ning seal

registreeritud vääriselupaiga kaitseks ei ole sõlmitud notariaalset lepingut, mille alusel oleks kinnisasi

koormatud isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Tulenevalt eeltoodust märgib Keskkonnaamet, et

vääriselupaik VEP128151 tee rajamiseks metsa alale piiranguid ei sea.

4. Päästeamet

7.2-3.1/7893-2

Päästeameti Põhja Päästekeskuse poolt avaldan järgnevat arvamust :

Kavandatavate teede ja eritasandiliste ristmikke puhul palume arvestada EVS 812-7:2018 punktis 14.1.9

kirjeldatud parameetritega.

Tutvustava video põhjal tõenäoliselt on päästetehnika liikumisvõimalused tagatud (järeldus tehtud sellest, et

eritasandilise ristmikke said läbida ka bussid). Kõige kõrgem sõiduk, mis päästemeeskondade poolt kasutusel on

3,9 meetri kõrgune tõstukauto.

Projekti dokumentatsioonist jäi arusaamatuks, kui tihti on planeeritav maanteel võimalik operatiivteenistuse

esindajatel vastassuunda pääseda nt õnnetustele reageerides (päästemeeskondadel on reageerides dünaamiline

väljasõiduplaan, mis tähendab, et reageerib lähim saadaval olev päästemeeskond).

Otsus:

1. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega sh arvestada

kavandatavate teede ja eritasandiliste ristmikke puhul EVS 812-

7:2018 punktis 14.1.9 kirjeldatud parameetritega.

5. Maa-amet

6-3/22/9094-4

/…/

Roadplan OÜ teavitas 18.05.2022 e-kirjaga Maa-ametit, et koostab Transpordiameti tellimusel Harjumaal Harku

ja Saue vallas riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti (Roadplan OÜ töö nr 21059).Maa-amet edastas Transpordiametile ja Roadplan OÜ-le 10.06.2022

vastuskirja nr 6-3/22/9094-2, milles andsime seisukoha seoses projekti alas olevate geodeetiliste märkidega ning

projekti alas olevate riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutus Maa-amet ning projekti alas olevate katastrisse kantud maaüksustega, mille osas on maareform

lõpule viimata.

Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutus Maa-amet:

o Eedu (tunnus 72701:001:0189) kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole eelprojektis

kinnisasjale kavandatud. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2027)..

o Timuti tee 5 (tunnus 19801:001:3993)kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole eelprojektis

kinnisasjale kavandatud. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026).

o Uus tn 14 (tunnus 19801:001:3449). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja kesk-ja lääneosa.

o Vaha (tunnus 72701:001:0142). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja keskosa.

o Uus tänav (tunnus 72701:001:0722).Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja.

o Haku (tunnus 72701:001:0721). Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja.

o Kelluka (tunnus 72701:001:0110) kinnisasja läbivad projekteeritud sõiduteed.

o Ivastiku (tunnus 72701:001:0103) kinnisasja läänenurka ja keskosa läbivad projekteeritud sõiduteed.

o Voolu (tunnus 72701:001:0112). Kinnisasja läbivad projekteeritud kerg-ja sõiduteed. Kinnisasi on antud

põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026).

o Karjääri (tunnus 72701:001:1319) kinnisasja läbib sõidutee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil

rendile (tähtajaga kuni 1.10.2027).

o Pääsukese tee 1a (tunnus 72701:001:0794). Läbi kinnisasja keskosa on projekteeritud sõidutee ja kergtee. 100%

ärimaa sihtotstarbega 3710 m² suurune Pääsukese tee 1a kinnisasi piirneb põhjast Pääsukese tee 1b

Põhjendus:

1. Projektiga nähakse ette olemasolevate mahasõitude

ühendamine ühendusteede/kogujateede kaudu, uusi mahasõite

ei kavandata. Maa-ameti poolt loetletud maaüksustel on vaid

osadel olemasolevad mahasõidud ning nende osas nähakse ette

juurdepääsude säilimine. Nendele maaüksustele, millel täna

olemasolev mahasõit puudub, antud projektiga uusi mahasõite

ei projekteerita.

2. Põhiprojektlahendus esitatakse Maa-ametile seisukoha

andmiseks.

3. Lisada projektile krundijaotuskava joonised või joonised,

milles on näidatud projekteeritud kitsenduse pindala.

4. Lisada projekti materjalidele kohaliku omavalitsuse

väljastatud allkirjastatud õiend projekti alas olevate

reformimata maa-alade osas esitatud maa erastamise ja/või

tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kohta

ning selgitused taotluste lahendamise kohta.

5. Lisada Voolu kinnisasja põhjaosa ning Karjääri kinnisasja

läbiva tee osas vastav leppemärk või viide, mille järgi on

üheselt tuvastatav, kas kõnealune tee kavandatakse projektiga

nr 21059 või mitte.

6. Pääsukese tee 1a maaüksusele on projektiga kavandatud

kergliiklustee ja sõidutee, mis oli ette nähtud ka varasemas

eskiisis sh Saue valla üldplaneeringus. Maa-ameti kirjas nr 6-

3/22/9094-2 esitatud sooviga ei ole võimalik arvestada, sest

sõiduteed ja kergliiklusteed ei ole võimalik nihutada

kaugemale. Antud lõigus on vajalik ära mahutada kogujatee ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

3

kinnisasjaga(tunnus 72601:001:1270) ja läänest Tammetalu tee 1 kinnisasjaga (tunnus 72701:001:0795).

Mõlemad piirnevad kinnisasjad on munitsipaalomandis olevad transpordimaad. Kirjas nr 6-3/22/9094-2 palusime

kavandada tee ja kergtee olemasolevatele transpordimaadele selliselt, et säilib Pääsukese tee 1a kinnisasja iseseisev

kasutus. Eelprojektis ei ole Maa-ameti ettepanekuga arvestatud –palume selgitada miks ei ole ning palume

veelkord kavandada tee ja kergtee olemasolevatele transpordimaadele.

o Gustavi (tunnus 72701:001:0646) kinnisasja idaserva on projekteeritud sõidutee. Kinnisasi on antud

põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026).

o Ildase kinnisasja (tunnus 72701:001:0109) läänenurka läbib teemaa piiriettepaneku ala.

o Kliko kinnisasjal (tunnus 72701:001:0289) on ette nähtud kraavi puhastamine ja olemasoleva tee likvideerimine

Selgitame veelkord, et projekti alas paiknevad põllumajanduslikul eesmärgil rendile antud kinnisasjad, mis

tähendab, et projektis kavandatud teede rajamine eeldab rendilepingute muudatust.

Voolu kinnisasja põhjaosa ning Karjääri kinnisasja läbiv tee ei ole üldskeemil (Üldskeem (I etapp) joonis nr 1.2.3)

kaasatud realiseeritavate etappide tähistusse. Projekti joonistel on kõnealune tee tähistatud erinevalt võrreldes

ülejäänud projekteeritud sõiduteedega. Samas ei ole lisatud selgitust ega vastavat leppemärki. Edastatud lahendis

jääb arusaamatuks, kas kõnealune tee on projekteeritud eelprojektis nr 21059. Lähtudes üldskeemil kujutatud

lahendist ei anna Maa-amet käesolevaga seisukohta kirjeldatud teeharu osas. Juhul, kui kirjeldatud tee

kavandatakse projektiga nr 21059, tuleb projekt edastada veelkord Maa-ametile kooskõlastamiseks.

Projekti alas on järgmised katastrisse kantud maaüksused, mille osas on maareform lõpule viimata:

o Harku tee 1a (tunnus 72601:001:1208) maaüksusele on projekteeritud kergtee.

o Altmäe tee L2 (tunnus 72601:001:1423).

o Kõrvaltee (tunnus 72601:001:1165).

Projekti koostamisel palume arvestada järgnevaga:

1. Palume tagada Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele ning jagamisel moodustatavatele kinnisasjadele

juurdepääsuteed ja mahasõidud, et kinnisasju oleks võimalik ka edaspidi sihipäraselt kasutada.

2. Palume edastada valminud projektlahendus koos käesolevas kirjas palutud muudatusega Maa-ametile seisukoha

andmiseks.

3. Palume lisada projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud projekteeritud kitsenduse

pindala.

4. Palume lisada projekti materjalidele kohaliku omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend projekti alas olevate

reformimata maa-alade osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise

kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta.

Lisaks selgitame, et reformimata maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast

reformimata maadel maareformi läbiviimist. Maa-ameti volitusel olevetele kinnisasjadele kavandatud teid on

võimalik rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.

Rendilepinguga hõlmatud kinnisasjade osas on eelnevalt vaja muuta rendilepinguid.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba

tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust,

milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on

käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat

tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei

ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset

asukohta.

kergliiklustee ning vajadusel ka müratõkkesein ning arvestada

tuleb ka põhitee koridoriga. Olenemata sellest säilib Pääsukese

tee 1a kinnisasjast äralõikest ülejääval osal iseseisev kasutus.

7. Arvestame esitatud infoga sh asjaoluga, et projekti alas

paiknevad põllumajanduslikul eesmärgil rendile antud

kinnisasjadele projektiga kavandatud teede rajamine eeldab

rendilepingute muudatust.

Otsus:

1. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega. Lahendada Maa-

ameti volitusel olevate maaüksuste (millel on olemasolev

juurdepääs) juurdepääsud.

2. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega.

3. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega.

4. Arvestada esitatud info ja ettepanekutega.

5. Arvestada esitatud info ja ettepanekuga. Edastada valminud

lõplik projektlahendus Maa-ametile tutvumiseks ja seisukoha

andmiseks.

6. Arvamusega mitte arvestada. Mitte arvestada Pääsukese tee

1a kinnisasjale kavandatud tee osas käesolevas kirjas ning

kirjas nr 6-3/22/9094-2 tehtud märkusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

4

Projekteeritud ala asub osaliselt Harku lubjakivimaardlal (registrikaart nr 161). Seletuskirjas lk 12 on märgitud:

„Ringristmiku põhja suunas kulgev haru ning Vatsla kergliikluse tunnel on ära jäetud Harku karjääri kaevandamise

soovi piiriga“. Üldskeemil ei ole seda teed etappide piiridesse jäetud, kuid sellegipoolest on see tee kantud

joonistele ilma leppemärgita, millest selguks joonisele kantud tee tähendus.

Palume edastada valminud lõplik projektlahendus Maa-ametile tutvumiseks ja seisukoha andmiseks. Palume

Pääsukese tee 1a kinnisasjale kavandatud tee osas arvestada käesolevas kirjas ning kirjas nr 6-3/22/9094-2 tehtud

märkusega. Voolu kinnisasja põhjaosa ning Karjääri kinnisasja läbivatee osas palume projektis lisada joonistele

vastav leppemärk või viide, mille järgi on üheselt tuvastatav, kas kõnealune tee kavandatakse projektiga nr

21059.Tee kavandamise korral palume seletuskirjas selgitada Harku lubjakivimaardlaga ja kaevandamise

võimalusega seonduvat.

4. ARVAMUSED

a. Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Riigi Infosüsteemi Amet

13.12.2022 e-kiri

30.05.22 olen Roadplan OÜ-le väljastanud RIA nimel tehnilised tingimused 20220530. Tehniliste tingimustega

oli kaasas RIA sidetrassi teostus.

Siderajatised on jäänud sinna, kus nad täna on. Ma ei ole kindel, et sidetrassid ehitusele ette ei jää.

Puudused:

1. Tehnilistes tingimustes oli kirjas, et sidetrass võib jääda sõidutee alla ainult ristikulgemises. See tingimus ei

ole täidetud.

2. Kõikide teede all ei ole sidetrass täiendava kaitsetoruga kaitstud.

3. Ol.ol. Harku-Rannamõisa tee ääres on sidekaev kõrgusel 32,6, kergliiklustee kõrgus 34,7. Kaev on liiga

lähedal teeservale.

4. Osa RIA sidetrassist on ELASA tähisega.

Kirjale lisatud RIA tehnilised tingimused 20220530.

Otsus:

1. Arvestada RIA poolt 30.05.2022 väljastatud tehniliste

tingimustega nr 20220530 ning viidatud puudustega.

2. Lansec Tele OÜ

14.12.2022 e-kiri

info on teadmiseks võetud.

Antud maaalas on ka osaliselt MCF’i (Greenergy Datakeskuse) trass. Palume mistahes tööde või tegevuste

projekteerimisel arvestada MCF’i trassiga ja tööprojekt esitada meile kooskõlastamiseks.

Otsus:

1. Arvestada esitatud infoga ja ettepanekutega sh arvestada MCF’i

trassiga ning esitada tööprojekt kooskõlastamiseks.

3. Lansec Tele OÜ

19.12.2022 e-kiri

Lisaks eelmisele kirjale palume lisada ka eelnõusse MCF’i trassi (Greenergy Datakeskuse) täiendav

projekteerimistingimuste ning projekti kooskõlastamise kohustus.

4. Harku Vallavalitsus

10-7/10367-1

Harku Vallavalitsus ei nõustu esitatud projektlahendusega ning teeb ettepaneku täpsustada

projekteerimistingimusi ning eelprojekti alljärgnevas:

1. Projekteerimistingimustesse lisada nõue rajada Nurme teele sõiduautotunnel (vähemalt laiusega 4,0m

ja kõrgusega 2,5m). Projektlahendus on vastuolus Harku valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringuga on Nurme tee kavandatud perspektiivse avalikult kasutatava kohaliku teena. See tähendab,

et autoliiklus tuleb tagada kogu Nurme tee pikkuses.

Seletuskiri on ebaselge.

Harku vallale tutvustatud eskiisprojektis on joonisel AP-3 kavandatud Nurme teele sõiduauto tunnel nr. 1

kergliiklus+sõiduauto laiusega 4m ja kõrgusega 2,5 meetrit.

Eelprojekti staadiumis joonisel on samas kohas märgitud olema Nurme kergliikluse tunnel. Muid parameetreid

ei ole joonisel esitatud. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise

normid” ei käsitle mõiste kergliikluse tunnel.

Põhjendus:

1. Projekti koostamise käigus esitati ettepanek Instituudi viadukti

projekteerimiseks ja Harku ning Saue valla ühtse seisukoha

kujundamiseks. Projektlahenduse koostamisel on tehtud

koostööd Harku vallaga ning lahendused on kokku lepitud

omavahelise koostöö tulemusel (sh Nurme tee jalakäijate tunneli

lahendus). Transpordiametile teadaolevalt on Saue ja Harku

vallavalitsus omavahel jõudnud ühisele seisukohale, et Nurme

tunnel lahendatakse vaid kergliiklejatele ning täiendav Instituudi

viadukt sõiduautodele ja kergliiklejatele (Saue valla 09.06.2022

kiri nr 8-1/21-298/13031-1). Lisaks on Harku vallavalistus teada

andnud, et Nurme teed ei ole valla arengukava kohaselt plaanis

ümber ehitada/laiendada (Harku VV kiri 25.04.2022 e-kiri),

mistõttu ei ole põhjendatult mõistlik suunata igapäevast

täiendavat liiklust olemasolevale kitsale Nurme teele. Kuna

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

5

Seletuskirja tekstist võib aru saada, et tegemist on endiselt sõiduautotunneliga „… kavandatud piiratud

kõrgusgabariidiga ühiskasutuses läbipääs ka sõidukitele“.

Üldplaneeringule vastav lahendus eeldab minimaalselt sõiduautotunneli rajamist.

Seletuskirja lk.11 viide eskiislahenduse ebapiisavale ohutusele jääb arusaamatuks „Nurme tee läbipääs

kergliiklejate ja sõidukite ühiskasutuses ei ole ohutu“. Lahendus on kooskõlas majandus-ja taristuministri 5.

augusti 2015. a määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisa pt. 2.2. liiklejate, teede ja rajatiste

piirmõõtmed punkt (10) tabel 2.5, mille kohaselt on sõiduauto tunneli vähim lubatud laius 4m ja kõrgus 2,5m.

Vajadusel saab kavandada tunneli laiendamist näiteks 1 meetri võrra.

Esitatud ei ole kogu projektdokumentatsiooni (näiteks materjalide hulgast puudub seletuskirja üldosa).

Seletuskiri lk. 12 väitel „varasema lahenduse puhul puudus hea ühendus olemasoleva Instituudi tee ja Laagri

sõlme vahel, mis võimaldaks mh ka kohaliku bussiliikluse korraldamist (varasemalt võimalikud läbipääsud

vaid pika ringiga läbi elamualade“ ei ole Nurme tunneliga seoses asjakohane. Instituudi tee viadukt on vajalik

lahendamaks ühendus Saue valda kavandatud uute elurajoonidega. Nurme teel puudub otsene seos

bussiliiklusega. Autoliikluse keelamine kogu Nurme tee ulatuses pikendab Nurme põik elanike liikumist Harku

aleviku keskuse, Tabasalu ja Tallinna suunal ca 2 km. Samuti suurenevad teehoolde ja korraldatud jäätmeveo

kulud.

Lk. 12 neljas väide on vähemalt eksitav. Harku vald ei ole andnud omapoolset heakskiitu Nurme tunneli

lahendusele, mille kohaselt kavandatakse vaid jalakäijate- ja jalgrattatunnelit.

Projekt viia kooskõlla Harku valla üldplaneeringuga, nähes ette Nurme tee tunnel vähemalt sõiduautotunnelina.

2. Projekteerimistingimustes näha ette Instituudi tee ja Tähetorni tee vaheline jaotustänav Üldplaneeringuga on ette nähtud Instituudi tee ja Tähetorni tee vaheline jaotustänav, millega lahendataks ära

nii Instituudi tee vasakpöörde vajadus kui ka Harku aleviku bussiliiklus.

3. Väljavõte Harku Vallavolikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni 19. detsembri 2022 istungi

protokollist: „7.1. Tutvuti põgusalt Transpordiameti (TA) tellimusel valminud riigitee nr 8 Tallinn−Paldiski mnt

kilomeetrite 11-14 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eri tasandilise ristmiku projektiga.

Komisjon leidis, et kuna ristmik võtab enda alla väga suure territooriumi, mille alla jääb suure tõenäosusega

lubjakivi lade (Väo lade) nagu Harku karjääriski, siis TA võiks tõsiselt kaaluda lubjakivi väljakaevamist ja

ristmiku ning maantee viimist süvendisse nagu Laagna tee. Vallavalitsusel anda komisjoni seisukoht TA-le

edasi ning kutsuda TA projektijuht ja Põhja piirkonnajuht komisjonile vastavat projekti täpsemalt tutvustama.“

4. Arvestada R.V. 2. jaanuar 2023 Transpordiametile esitatud ettepanekutega.

autode ülepääs on Instituudi viadukti kaudu lahendatud, siis

täiendav autode läbipääsu kavandamine Nurme tunnelist ei ole

mõistlik ja vajalik. Antud lahendus ei lähe vastuollu

üldplaneeringuga, sest säilib tee avalik kasutus mõlemal pool

tunnelit. Transpordiamet ei ole nõus antud projekti raames

täiendavat autode läbipääsu kavandama, huvitatud isikul on

võimalik see lahendada eraldiseisvalt. Nurme kergliiklustunneli

gabariidid arvestavad tunneli ja kergliiklusteede

hooldussõidukite läbipääsu võimalusega. Nii Transpordiameti

liikluskorraldusspetsialistid, Saue vald ja projekteerijad

nõustuvad olemasoleva lahendusega, kuna see tagab piirkonna

terviklikuma teedevõrgustiku ja nende kasutuse (kaasa arvatud ol.

ol. Instituudi tee kasutuse).

Harku vald on toonud välja, et lisatud ei ole kogu

projektdokumentatsiooni. Lisame, et projekteerimistingimuste

menetluse ajaks ei pea olema kogu projektdokumentatsioon

lõplikult valmis ja menetluse juurde lisatud.

2. Käesoleva riigitee projekti eesmärk ei ole lahendada Instituudi tee

ja Tähetorni tee vahelist ühendust. Ühendustee on võimalik

realiseerida soovi korral eraldiseisvalt huvitatud isikul. Projektiga

on ette nähtud juurdepääsutee nendele kinnistutele, millele

mahasõit riigiteelt 8 Tallinn - Paldiski suletakse. Harku

vallavalitsuse ja Betooni detailplaneeringu arendajaga on kokku

lepitud, et Transpordiamet projekteerib juurdepääsutee

arendusala piirini ning ülejäänud osas on kinnistusiseste teede

projekteerimine/ehitamine soovi korral arendaja ja/või valla

teostada. Läbi erinevate detailplaneeringute on võimalik tagada

terviklik teedevõrk antud piirkonnas.

3. Esitatud ettepanek võtta teadmiseks. Transpordiamet kaalus

projekteerimise käigus tee süvendisse viimise võimalust, kuid

tehniliselt ja majanduslikult mõistlikuks osutus eelprojektiga

kavandatud lahendus, mille kohaselt nn JUTA läheb üle riigitee 8

Tallinn-Paldiski. Argumendid antud otsuse tegemisel olid

järgmised:

- Olemasolev kraavitus, vete ärajuhtimine, eesvoolude

olemasolu, seisukord nii projektala piirides kui ka kaugemal.

Projekteeritud lahendus võimaldab sademevett ära juhtida

valdavalt olemasoleva Paldiski mnt kõrguselt. Vastupidisel juhul

oleks Paldiski maantee tõus ca 7 m.

- Riigitee 8 Tallinn-Paldiski maantee üleviimine Juuliku-

Tabasalu trassist tõstaks ligemale kolm korda suurema

liiklussagedusega maantee müra taset märgatavalt kaugemale.

Paldiski maanteel on projektkiirus 100km/h ja Harku sõlmes

Juuliku- Tabasalu trassil on projektkiiruseks 90 km/h, mistõttu on

ka liiklusmürast tekkivad häiringud käesolevas lahenduses

märgatavalt väiksemad. Oluline on ka märkida, et reaalsed

sõidukiirused Paldiski maanteel jäävad 100 km/h ulatusse,

Juuliku-Tabasalu puhul on liikluskiirus madalam. Harku

liiklussõlmes kohati 30-60 km/h seoses ringristmike ja viadukti

ületusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

6

- Vastupidise lahenduse korral tekib olukord kus suurema

kiirusega põhiteelt siirdumine madalama kiirusega kõrvalteele

hakkab olema nö mäest alla ja sel juhul oleks tegemist

liiklusohtlikuma olukorraga.

- Vastupidise lahenduse korral JUTA süvend suureneb olulisel

määral lõuna pool, mis on vibratsioonitundlik piirkond. Lisaks

paiknevad seal bussipeatused, rambid, mahapöörded ning jalg- ja

jalgrattateede ühendused, mis tooks kaasa väga ulatusliku

süvendi. Lisaks asub piirkond kaitsmata põhjaveega piirkonnas.

- Vastupidises lahenduses tekib konflikt teetrassi ja

olemasolevate tänavatega ning olemasolevate Harku-Veskimetsa

kõrgepingeliinide ja mastide asukohtadega.

4. R.V. esitatud arvamustega arvestatakse osaliselt. Otsused ja

põhjendused on kajastatud käesolevas dokumendis lk 13 .

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga- Nurme tee kergliiklustunnelit

mitte projekteerida sõiduautodele.

2. Mitte arvestada ettepanekuga- Instituudi tee ja Tähetorni tee

vahelist jaotustänavat käesoleva projekti mahus täiemahuliselt

mitte projekteerida.

3. Esitatud ettepanek võtta teadmiseks. Juuliku-Tabasalu lõiku

süvendisse mitte projekteerida ülal toodud põhjendustel.

4. Arvestada ettepanekutega osaliselt. Otsused ja põhjendused on

kajastatud käesolevas dokumendis lk 13.

5. AS Connecto (ELASA)

08.12.2022 e-kiri

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jäävad ELA SA sidevõrgu trassid ELA054 ja ELA122.

Projekteerimisel taotleda ELA SA sidevõrgu haldajalt, AS Connecto Eesti, tehnilised tingimused ning projekti

valmides kooskõlastada see.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekutega. Projekteerimisel taotleda ELA SA

sidevõrgu haldajalt, AS Connecto Eesti, tehnilised tingimused ning

kooskõlastada valminud projekt.

6. Saue Vallavalitsus

21.12.2022 e-kiri

Instituudi tee 132 mahapöörde rambi säilitamise vajadus 1+1 lahenduse aegselt.

Veski Marketi omanik on avaldanud vallale oma seisukoha, et säiluks Instituudi tee 132 mahapöörde ramp 1+1

lahenduse aegselt. See on otseselt seotud nende kaubanduse ärihuvidega

ja nende sõnul 1+1 lahenduse korral nende ärihuvisid piirata oleks liigne, seda enam, et nad on teinud rambi

ehitusse lähiminevikus väga suure investeeringu

(Transpordiameti kooskõlastusel ja tee ehitusloaga/kasutusloaga. Leping/kokkulepe jms).

Valla poolt näeme tunneli põhiprojekti projekteerimisel tehniliste lahendustena võimalusi kus:

1 vajadusel saab tunneli asukohta nihutada paari meetri võrra põhja või kirde suunal (rambi teest eemale)

2 vajalik ei ole 1+1 lahenduse aegselt rajada seda otsetreppi tunnelisse, kuna kergliiklejad võivad vabalt liigelda

ka väikse ümberpõikega tunnelisse

3 seal kus olemasolev ramp(ja kus näidatud see trepp) on teele kõige lähemal saab kavandada vajalikus

pikkuses betoonist tugimüüri (et säilitada rambi teed parklasse)

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 16.01.2023 e-kirjaga ning selgitatud, et

näeme ette 1+1 sõidurajaga lahenduse korral Instituudi tee 132

mahapöörde säilimise.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekutega osaliselt. Tagada põhiprojektis

Instituudi tee 132 olemasoleva mahapöörde rambi säilitamise vajadus

1+1 lahenduse aegselt.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

7

7. AS Tallinna Vesi

05.01.2023 e-kiri

Projekti ala piiridesse jäävad AS-ile Tallinna Vesi ja OÜ-le Watercom kuuluvad ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatised.

Projekteerimisel palume arvestada olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning nende

kaitsevöönditega.

Ehitusprojekti koostamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndites tööde teostamiseks ning vee- ja

kanalisatsioonirajatiste projekteerimiseks (sh ümberehitamiseks) peavad olema taotletud vastava

tegevuspiirkonna vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused.

Hetkel kehtivad OÜ-le Roadplan AS-i Tallinna Vesi poolt väljastatud tehnilised tingimused 20.06.2022

PR/2228491-1 (kehtivuse aeg 1 aasta).

Ehitusprojekt palume esitada AS-ile Tallinna Vesi ja OÜ-le Watercom läbivaatamiseks ja arvamuse või

nõusoleku saamiseks.

Kirjale on lisatud tehnilised tingimused 20.06.2022 PR/2228491-1.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Arvestada olemasolevate ühisveevärgi

ja -kanalisatsioonirajatiste ning nende kaitsevöönditega.

2. Arvestada ettepanekuga. Ehitusprojekti koostamiseks,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndites tööde

teostamiseks ning vee- ja kanalisatsioonirajatiste

projekteerimiseks (sh ümberehitamiseks) peavad olema taotletud

vastava tegevuspiirkonna vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused.

Hetkel kehtivad OÜ-le Roadplan AS-i Tallinna Vesi poolt

väljastatud tehnilised tingimused 20.06.2022 PR/2228491-1

(kehtivuse aeg 1 aasta).

3. Arvestada ettepanekuga. Ehitusprojekt esitada AS-ile Tallinna

Vesi ja OÜ-le Watercom läbivaatamiseks ja arvamuse või

nõusoleku saamiseks.

8. OÜ Strantum

10.01.2023 e-kiri

OÜ Strantum ettepanekud ja seisukohad seoses Projekteerimistingimuste eelnõuga:

1) Projektialas ja projektialaga piirnevate ÜVK rajatiste omandisuhe ei ole otseselt seotud haldusjaotusega.

ÜVK rajatiste omanikud võivad olla nii OÜ Strantum, AS Tallinna Vesi, AS Kovek ja eraomanikud. Sh „samas

kaevikus“ paiknevatel torudel võivad olla erinevad omanikud. Kui vajalik ja asjakohane, tuleb ÜVK

omandisuhe ja kaasnevad nõuded täpsustada konkreetse lõigu ulatuses eraldi.

2) Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.7.2. Kui pinnaveed juhitakse lõppsuublana Harku järve (läbi valgala,

näiteks Harku oja ja sinna suubuvad kraavid), siis tuleb koostöös Harku vallavalitsusega käsitleda kogu

pinnaveesüsteemi ja sinna täiendavate vooluhulkade suunamise võimalust tervikuna. Harku oja ja Harku ojja

suubuvate kraavide olemasolev vastuvõtuvõimekus on kohati ammendunud ja probleemne koht ei pruugi olla

teega piirneval katastriüksusel.

3) Paldiski mnt truubid Paldiski mnt 63 kohal on kohu piirkonna (sh Harku alevik, Harku raba) pinnavee

ärajuhtimissüsteemi osa ja peavad arvestama kogu piirkonna ol. olevate ja perspektiivsete vajadustega.

Otsus:

1. Arvamus võtta teadmiseks.

2. Arvestada esitatud info ja ettepanekuga. Kui pinnaveed juhitakse

lõppsuublana Harku järve, siis tuleb koostöös Harku

vallavalitsusega käsitleda kogu pinnaveesüsteemi ja sinna

täiendavate vooluhulkade suunamise võimalust tervikuna.

3. Arvamus võtta teadmiseks. Paldiski mnt truubid peavad

arvestama kogu piirkonna olemasolevate ja perspektiivsete

vajadustega.

4. Arvestada ettepanekuga. OÜ Strantum ÜVK osas kohanduvad

OÜ Strantum Tehnilised Tingimused 13.06.2022.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

8

4) OÜ Strantum ÜVK osas kohanduvad OÜ Strantum Tehnilised Tingimused 13.06.2022 mis on edastatud

Roadplan OÜ-le ja lisatud käesolevale kirjale.

9. Greenergy Data Centers OÜ

12.01.2023 e-kiri

/…/

Projekteeritava ala vahetuslähedusse jääb GDC andmekeskus. GDC andmekeskus töötab 24/7 eesmärgiga

pakkuda klientidele andmeside ja andmemajutuse teenust. Antud andmekeskuse klientideks on

rahvusvahelised ettevõtted ja kohalikud elutähtsa teenuse osutajad ja sellest tulenevalt on andmekeskusel

kohustus tagada klientide teenustele häireteta ja katkestuseta töö.

Siinkohal esitame omapoolsed tingimused ja ettepanekud projekteerimistingimuste menetluseks ning

eelprojekti (Roadplan OÜ; eelprojekt; töö nr 21059) tähelepanekud.

1. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, detailplaneeringuid,

servituudialasid ja juba rajatud tehnorajatisi;

2. Projektile taotleda tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada GDC-le kuuluva sidekanalisatsioon

haldajaga Lansec Tele OÜ-ga ([email protected]);

3. Andmekeskuse häireteta ja katkestuseta töö tagamiseks kirjeldada ja kooskõlastada (tuua välja lubatud

normid, jms.) projektis kaevetööde lahendus andmekeskuse hoone vahetus läheduses. Kaevetööd tuleb teostada

vibratsiooni vabalt. Keelatud on kasutada paekivi lõhkumiseks lõhkamise meetodit. Projektis näha ette

andmekeskuse hoonele vibratsiooni mõõturi paigaldus mis annaks infot vibratsiooni nõuete täitmisest;

4. Projektis näha ette ja kooskõlastada lahendus (tuletõkke sein või müratõkke laadne pinnase vall) mis tagaks

andmekeskuse hoone turvalisuse vahetus läheduses asuval maanteel toimuda võivad tulekahju või plahvatuse

näol;

5. Projektis arvestada ülegabariidiliste eriveoste transpordiks Paldiski mnt-lt andmekeskuse kinnistuni

(Alajaama tee 1) järgmiste punktidega:

a. Ette näha teed ja ristmikud selliselt, et pöörderaadius pöörde siseküljel on vähemalt 26 m ja pöörde

välisküljel maksimaalselt kuni 5m;

b. Ülegabariidiliste veoste transpordi tee ei tohi minna tunnelitest läbi;

c. Eriveoste arvutamisel arvestada üksikelemendi gabariitidega (koos transpordivahendiga) pikkus:

40m, laius 5m, kõrgus 6,5m. Eriveose maksimaalne eeldatud transpordi kaal on kuni 350 tonni;

6. Projektis arvestada, et tavatransport andmekeskuse kinnistuni (Alajaama tee 1) kinnistule võib olla

lahendatud läbi tunneli/viadukti, mille kaudu on võimalik liikuda kuni 4,6m kõrgune transpordivahend;

7. Projektis tagada projekteeritavalt maanteelt andmekekuse tarbeks tagavara mahasõidutee Timuti teele;

8. Projektis tagada eelprojektis kireldatud Alajaama viadukti aluse sõidutee katkematu läbipääsetavus. Sellest

tulenevalt juhime tähelepanu, et vajaduse korral on GDC nõus kaaluma võimalust juhtima maanteelt kogunev

sadevesi andmekeskuse kompleksi rajamisel rajatud sademevee äravoolu kraavi mis kulgeb paralleelselt

Timuti teega kuni Aiandi teeni;

9. Projekt esitada kooskõlastamisele e-posti aadressile ([email protected]).

Täiendava info saamiseks pöörduda Kert Evert-i poole ([email protected]).

Väljastatud tehnilised tingimused kehtivad väljastamise kuupäevast 2 aastat.

Põhjendus:

1. Projekti koostamisel arvestatakse maa-ala kohta kehtestatud

üldplaneeringu, detailplaneeringu, servituudialade ja juba rajatud

tehnorajatistega.

2. Taotletakse projektile tehnilised tingimused ja projekt

kooskõlastada GDC-le kuuluva sidekanalisatsioon haldajaga Lansec

Tele OÜ-ga.

3. Ehitustehnoloogia täpsustub põhiprojektis ja ehituse ajal, vajadusel

nähakse ette vastavad meetmed andmekeskuse häireteta ja

katkestuseta töö tagamiseks. Transpordiamet pöörab ehituse ajal

ehitaja tähelepanu, et ehitustööde ajal tuleb teha koostööd OÜ GDC

andmekeskusega.

4.Transpordiamet on varasemalt detailplaneeringu koostamise ajal

teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning selgitanud,

et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks. Detailplaneeringu seletuskirjas

on toodud, et riigimaantee perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringuid tuleb elimineerida vastavalt ISKE (Infosüsteemide

kolmeastmeline etalonturbe süsteem) ette nähtud meetmetele ja Riigi

Infosüsteemi Ameti poolt aprill 2014 koostatud ANDMEKESKUSE

TURVANÕUDED versioon 1.0 nõuetele.

5. Projektis arvestada ülegabariidiliste eriveoste transpordiks Paldiski

mnt-lt andmekeskuse kinnistuni (Alajaama tee 1) järgmiste

punktidega:

a. Ette näha teed ja ristmikud selliselt, et pöörderaadius pöörde

siseküljel on vähemalt 26 m ja pöörde välisküljel maksimaalselt kuni

5m;

b. Ülegabariidiliste veoste transpordi tee ei tohi minna tunnelitest

läbi;

c. Eriveoste arvutamisel arvestada üksikelemendi gabariitidega (koos

transpordivahendiga) pikkus: 40m, laius 5m, kõrgus 6,5m. Eriveose

maksimaalne eeldatud transpordi kaal on kuni 350 tonni;

6. Tavatranspordile andmekeskuse kinnistuni (Alajaama tee 1) on

lahendatud läbi tunneli/viadukti, mille kaudu on võimalik liikuda

kuni 4,6m kõrgusel transpordivahendil.

7. Põhiprojektis nähakse ette tagavara mahasõit Timuti teele

andmekeskuse tarbeks.

8. Alajaama viadukti aluse sõidutee vete ärajuhtimine täpsustub

järgmises projekteerimise etapis.

9. Esitatakse projekti kooskõlastamiseks.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Projekti koostamisel arvestada maa-ala

kohta kehtestatud üldplaneeringu, detailplaneeringu,

servituudialade ja juba rajatud tehnorajatistega.

2. Arvestada ettepanekuga. Taotleda projektile tehnilised

tingimused ja projekt kooskõlastada GDC-le kuuluva

sidekanalisatsioon haldajaga Lansec Tele OÜ-ga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

9

3. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projektis näha ette

andmekeskuse hoonele vibratsiooni mõõturi paigaldus mis

annaks infot vibratsiooni nõuete täitmisest.

4. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte projekteerida täiendavat

tuletõkke seina või müratõkke laadset pinnase valli.

5. Arvestada ettepanekuga. Arvestada ülegabariidiliste veoste

parameetritega ja mahasõidu parameetritega.

6. Arvestada ettepanekuga. Tagada tavatranspordile (kõrgus 4,6m)

läbi tunneli/viadukti läbipääs.

7. Arvestada ettepanekuga. Näha ette põhiprojektis tagavara

mahasõit Timuti teele.

8. Võtta info teadmiseks. Vete ärajuhtimiseks Alajaama viadukti

piirkonnas teha vajadusel koostööd GDC esindajaga.

9. Arvestada ettepanekuga. Esitada projekt kooskõlastamiseks e-

posti aadressile [email protected].

10. Alliku Kaubanduse OÜ

11.01.2023 e-kiri

/…/

Käesolevaga annab Alliku Kaubanduse OÜ oma arvamuse kinnistu Instituudi tee 132 omanikuna. Alliku

Kaubanduse OÜ ei ole nõus lahendusega, mis puudutab ala Laagri Kergliikluse tunneli osas. Praegu näitub

joonistelt, et plaanitud on tunneli ehituse käigus likvideerida sissesõit Instituudi tee 130, 132 kinnistutele. Me

sellist lahendit ei saa kooskõlastada. Soovime et lahendid hõlmaksid, et tunnel lahendatakse meetodil, et

sissesõit jääks alles. Sest sissesõidu likvideerimine oluliselt kahjustaks maaomaniku äritegevust sest klientide

ligipääs kinnistule muutub oluliselt keerulisemaks.

Pakume lahendusena varianti, mis on antud kirja LISA1. et vajadusel algaks mahasõidu aeglustusrada varem.

Taolisi lahendusi on ka mujal Tallinna ringteel kasutatud. Samuti uue lahendi puhul soovime, et oleks olemas

korrektsed viitemärgid kinnistutele nagu on kirjeldatud Lisa 1.

Väljavõte lisatud asendiplaanist:

Otsus:

Arvestada ettepanekutega osaliselt. Põhiprojektis (1+1 sõidurajaga

lahenduses) projekteerida mahasõit Instituudi tee 130, 132

kinnistutele.

11. Telia Eesti AS

EC.1-5.1/1654-1

/…/

Teatame, et riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku ehitusprojekti koostamisel tuleb põhiprojektis arvestada kõigi projekteerimisalasse jäävate

siderajatistega. Antud maanteelõigu ehitusalas asub Telia sidekanalisatsioon koos optiliste ja vaskkaablitega.

Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed

sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised. Kaabel ei tohi jääda tee kõvakatte alla.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatise

kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused või

ehitada asendusrajatised. Võimalusel projekteerida kaabel

selliselt, et see ei jää kõvakatte alla.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

10

Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia ehitajate

portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/“

Sõltuvalt projektlahendusest võib Telial olla huvi võrgu parendamiseks.

2. Taotleda Teliast tehnilised tingimused ning esitada projekt

kooskõlastamiseks.

12. Tallinna Transpordiamet

16.01.2023 e-kiri

/…/

Aia tänaval (lõik Aia põik-Tähetorni tn) projekteerida vähemalt üks kergliiklustee Aia tn 15, 17, 19 ja

Tähetorni tn 61a kinnistute poolt ja ühendada olemasoleva Tähetorni kergliiklusteega ülekäigurajaga.

Tallinna Transpordiameti projekteerimistingimused bussipeatuse projekteerimiseks Riigitee 8 Tallinn–

Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks.

Arvestades perspektiivse võimaliku vajadusega integreerida Tallinna ühistranspordiliinide

pikendamisega Tallinna lähialadele tuleks arvestada ühistranspordipeatuste projekteerimisel Tallinna

Transpordiameti nõuetega

1. Koostada liikluskorraldusskeem 1:500.

2. Ühissõidukite peatuste olemasolevad peatused ja täiendavalt rajatavad peatuste asukohad kavandada

lähtudes üldisest planeerimislahendusest ja need peavad olema kooskõlas peamiste lähte- ja

sihtkohtade, ülekäiguradade ja -kohtade ning kõnniteede paiknemisega.

3. Projekteerida bussi peatumine eraldi taskusse (laius vähemalt 3,25m) ja bussipeatuse ooteplatvorm

sõitjate teenindamiseks ühe liigendbussiga. Peatuse sirge osa pikkus vähemalt 21m. Äärekivi kõrgus

peatuse platvormi pikkuselt peab olema 12cm sõidutee pinnast.

4. Peatused varustada külgseintega ootekojaga. Ootekoda varustada püsielektrivooluga (24h-7p) ning

valgustusega. Ühe ootekoja püsivoolutoide vähemalt 1F 16A. Ootekoda peab olema sõidutee äärest

vähemalt 2,2m kaugusel, kergliiklustee projekteerida bussipeatuste alal ootekoja ja ootealaplatvormi

taha.

5. Bussipeatuse liiklusmärgi asukoht näidata ära X Y koordinaatidega. Täiendavate paigaldavate postide

vältimiseks projekteerida ooteala tänavavalgustuseposti asukoht nii, et see asuks ooteplatvormil

ootekoja sõidutee poolse küljega ühel joonel ja sellele oleks võimalik paigaldada ka bussipeatuse

liiklusmärk (vajadusel konsoolselt) ja lugemiskõrgusele sõiduplaanide alus.

6. Tähistada ooteplatvormi sõiduteepoolne äär (sõidutee servast 0,3m kauguselt) punase ohutusjoonega.

7. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti ühistranspordi ja liikluskorralduse

osakonnale.

Põhjendus:

1. Projekt tehakse vastavalt määrusele, mille üheks osaks on

liikluskorraldus.

2. Bussipeatuste asukohad on paika pandud koostöös kohalike

omavalitsuste ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega ning

need arvestavad peamiste lähte- ja sihtkohtadega ning

läbikäigukohtade paiknemisega.

3. Arvestame ettepanekuga ning projekteerime põhiprojektis

bussipeatused laiusega vähemalt 3,25m ja bussipeatuse

ooteplatvorm sõitjate teenindamiseks ühe liigendbussiga. Peatuse

sirge osa pikkus vähemalt 21m. Äärekivi kõrgus peatuse

platvormi pikkuselt peab olema 12cm sõidutee pinnast.

4. Transpordiamet ei raja bussipeatustesse uusi ootekodasid sh

nende varustamist püsielektrivooluga ning valgustust, soovi

korral saab seda teha kohalik omavalitsus. Projektis nähakse

etteootekoja alused vastavalt kehtivatele juhenditele ja

normidele.

5. Arvestame ettepanekuga ning näitame bussipeatuse liiklusmärgi

asukoha koordinaadid.

6. Käesoleva projekti raames ooteplatvormi sõidutee poolset äärt ei

joonita, soovi korral saab seda teha huvitatud isik kooskõlastatult

Transpordiametiga.

7. Esitatakse kooskõlastuseks.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Koostada liikluskorraldusskeem 1:500.

2. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida ühissõidukite peatuste

olemasolevad peatused ja täiendavalt rajatavad peatuste asukohad

kooskõlas peamiste lähte- ja sihtkohtade, ülekäiguradade ja -

kohtade ning kõnniteede paiknemisega.

3. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida bussipeatused eraldi

taskuna laiusega vähemalt 3,25m ja bussipeatuse ooteplatvorm

sõitjate teenindamiseks ühe liigendbussiga. Peatuse sirge osa

pikkus vähemalt 21m ning äärekivi kõrgus peatuse platvormi

pikkuselt 12cm sõidutee pinnast.

4. Mitte arvestada ettepanekuga. Ootekodasid sh nende varustamist

püsielektrivooluga ja valgustust mitte projekteerida.

5. Arvestada ettepanekuga. Bussipeatuse liiklusmärgi asukoht

näidata ära X Y koordinaatidega.

6. Mitte arvestada ettepanekuga. Ooteplatvormi sõiduteepoolset

äärt (sõidutee servast 0,3m kauguselt) punase ohutusjoonega

mitte tähistada.

7. Arvestada ettepanekuga. Projekt esitada kooskõlastamiseks

Tallinna Transpordiameti ühistranspordi ja liikluskorralduse

osakonnale.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

11

13. I.V. Alliku küla elanik

14.12.2022 e-kiri

Elan Alliku külas ja kindlasti ei soovi siia 2+2 maanteed. Soovitan ühendada suured transiitteed Keila kaudu

ja Paldiski maantee arendusele keskenduda. Kuhu ja kellele peaks allkirjastatud vastuseisu sellisele projektile

saatma? Meie külas suur hulk inimesi kes sooviks oma arvamust kinnitada ametlikult.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi e-kirjaga 16.12.2022, millega anti teada, et

vastuseis esitada aadressile [email protected]. Ette antud

tähtajaks antud isiku nime alt vastuskirja ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

14. M.K. Alliku küla elanik

14.12.2022 e-kiri

Olen Alliku küla elanik ja sooviksin teada mis on selle teeprojekti eesmärk.

Jalakäijate tunnelid on tore ja oodatud.

Mure on seoses juba suurenenud raskeveokite läbisõiduga elurajoonist ja juba tuntav liiklusmüra.

Maantee mitmerealiseks ja mitmetasapinnaliseks muutmine kutsub veel rohkem raskeveokeid seda teed läbides

Tallinna ringteele suunduma.

Palun muuta projekti nii et müratase oleks kontrolli all. Seega peaks olema müratõkked paigaldatud ka Veski

Marketist mööduvale tee osale ja sealt edasi vähemalt kuni Laagri Kooli ristmikuni.

Tõstatasin selle teema ka Saue vallavanemaga.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi e-kirjaga 29.12.2022 ning selgitatud projekti

eesmärke ja tausta. Lisaks selgitatud, et müraleevendusmeetmeid on

võimalik käesolevas projektis kavandada ainult vastavalt projekti

piiridele. Kuivõrd Laagri Kooli ristmik ja sellele eelnev osa väljub

projekti piiridest, ei ole käesoleva projekti mahus täiendavaid

müratõkkeid ette nähtud.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga. Käesoleva projekti mahus mitte

projekteerida müratõkkeid antud projektalast väljajäävale osale

(Laagri Kooli ristmik ja sellele eelnev osa).

15. E.S. Alliku küla elanik

14.12.2022 e-kiri

Olen Alliku küla elanik ning tahtsin küsida riigitee nr 8 projekti kohta, et kas Laagri jalakäijate tunnelit ka ei

ehitada välja esimeses etapis? Lugesin, et esimeses etapis ei valmi Laagri ringteed koos viaduktiga.

Samas on tunneli rajamine ülivajalik, kuna lapsed ületavad teed, kus on autodel eesõigus, tihedalt ja olen näinud

pealt ülinapikaid tee ületusi nende poolt. Ilmselt käivad nad Veskimarketi poes ja seetõttu tuleb ületada ka

maanteed. Või lähevad nr 27 bussi peale. Igatahes minu 7 aastane laps peab ka hakkama millalgi nr 27 bussiga

koolis käima, ületades seda teed, aga ma ei ole siiani julgenud tal lasta üksi ületada seda teed.

Siiralt loodan, et vähemalt see probleem saab lähitulevikus lahendatud.

Muus osas olen igati projekti poolt :)

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 27.12.2022 e-kirjaga ning täiendavalt

selgitatud, et I etapis ehitatakse välja Veski Marketi juures asuv

kergliiklustunnel.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste

eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

16. V.K. Alliku küla elanik

14.12.2022 e-kiri

Kodanik edastas projekteerimistingimuste menetluse raames oma arvamuse, mille kohaselt ei ole nõus

kavandatava tee ehitusega. Konkreetseid ettepanekuid ja vastuväiteid projekteerimistingimuste eelnõu osas

kiri ei sisaldanud.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud projekti

eesmärke ja tausta. Lisaks selgitati, et Laagri ja Harku vaheline lõik

rajatakse I etapis 1+1 sõidurajaga ning ehitatakse välja ette nähtud

kergliiklustunnelid. Müraleevendusmeetmeid on võimalik projektis

kavandada ainult vastavalt projekti piiridele. Kuivõrd Laagri Kooli

ristmik ja sellele eelnev osa väljub juba käesoleva projekti piiridest,

ei ole sinna ette nähtud käesolevas projekti mahus täiendavaid

müratõkkeid.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

puudutatud isikul puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste

eelnõu osas.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

12

Lugeda, et puudutatud isikul puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

17. G.N. Alliku küla elanik

14.12.2022 e-kiri

Tutvusin projekti video ja materjalidega. Metsapargi tn tulevase elanikuna huvitab projekteeritava lõigu

müravall. Saadan kuvatõmmise - kas saan õigesti aru, et vall lõppeb Metsapargi 14 krundi vastas, enne

Metsapargi 16? Hetkel ehitame Metsapargi 18 (märgitud kollasega) ja müra on tegelikult suur, eriti talvisel

ajal. Tulevikus laienev maantee tõstab liikluskoormust veelgi.

Kuidas on lahendatud müratõke Veski Marketist kuni Laagri kooli Möldre majani, hetkel kulgeb seal

Metsapargi tee otsast paralleelselt kergliiklustee koolini. Arvestades juba väljakujunenud uut Veskimöldre

elurajooni antud metsatukas, on müra ja rahulik elukeskkond kõigile olemasolevatele ja uutele elanikele

kindlasti väga oluline teema.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 ning selgitatud, et hetkel ei ole

Metsapargi 12, 14 ning 16 piirkonda müravalli ette nähtud, sest need

jäävad väljapoole projektala. Asukohtades, mis jäävad juba projekti

töömaast väljapoole, ei kavandata teeprojektiga

müraleevendusmeetmeid. Sellised müra normtasemeid ületavad

müraolukorrad leevendatakse maanteede välisõhu strateegilise

mürakaardi ja selle alusel koostatava müra vähendamise tegevuskava

elluviimisel.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste

eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

18. T.V. Alliku küla elanik

15.12.2022

Tutvusin veelkord Tabasalu-Juuliku ühendustee eelprojektiga. Mina vaatan teed Alliku külast, Metsavahi

elamurajoonist. Seega minu tagasiside ei käi ehituse esimese etapi kohta. Jagan oma mõtteid sellele vaatamata

88-97 km kohta.

Minu, nagu ka teiste kohalike elanike, suurim mure on seotud elukeskkonna halvenemisega. Juba praegu on

Metsavahi elamurajoonis kohati väga tugev müra. Kindlasti puuduliku mürasummutuse pärast. Kunagi tutvusin

selle Metsavahi arenduse projektiga ning siis arendaja siia müraprobleemi ette ei näinud. Nüüd on olukord aga

palju muutunud. Kuid uue tee eelprojektis probleem lausa eskaleerub.

Projektis läheb siinkandis maantee alt läheb Kotka kergliikluse tunnel. Miks? Ikka maantee madalamale ja

jalakäijad üle silla. Vaadates joonist on näha, et uus tee asub inimeste hoovidest kohati ca meetri võrra

kõrgemal.. Kui poleks tunnelit, oleks ehk seis parem? Jääb vägisi mulje, et inimesed ei loe ja tee peab saama

võimas.. Lisasin kirja lõppu ühe pildi, kus on näha sellest Kotka kergliiklustee august mööduv auto. Kujutage

nüüd ette kui tee on kõrgem ja poole suurem.. Ja ka siis ei ole selle koha peale mitte midagi müra ega autodest

tekkiva tolmu tõkestamiseks planeeritud. Isegi vastupidi, müratõkkesse on samas kohas planeeritud auk.

Kuidas nii? Soovin tutvuda selle inimesega, kelle analüüsides müraprobleem ei suurene ja neid seinu pannakse

siin heast tahtest. Paber kannatab vist tõesti kõike. Kui teete suurema tee ja teadlikult liiklust siia suunate, siis

kindlasti probleem süveneb. Teete tee kõrgema ja laiema - süveneb probleem veelgi. Ei pea olema selles isegi

eriala spetsialist.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud projekti

tausta ja eesmärke. Lisaks selgitatud, et eelprojekti lahendus on kogu

2+2 sõidurajaga tee lahendusele. Laagri-Harku vahel tuleb I etapis

1+1 ristlõikega sõidutee ja seetõttu selguvad ka selles lõigus lõplikud

välja ehitamisele kuuluvad lahendused põhiprojekti koostamise

käigus. Lisaks selgitatud, et eelprojektis on ette nähtud

müraleevendusmeetmed Tammelehe tee kinnistute esisele

olemasolevale müravallile.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste

eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

13

Igal juhul, ka siis kui Instituudi tee on 1+1, tuleb ehitada väga korralikud müratõkke vallid, seinad ja muu

mõeldav.. ja just Metsavahi elamurajooni poole. Arvan, et ka praegu ei peaks olema seal müratõkkes auk vaid

omavahel kattuvad müratõkke seinad, mille vahelt saab kergliikleja põikega läbi. See on koht, kus osadele

inimestele ronib maantee otseses mõttes tahahoovi. Müra peab põrkuma siitpoolt minema. Ja seda päriselt. Kui

esimene etapp saab valmis, peaks juba liiklus tihenema ja probleem süvenema. Olgem siis ettenägelikud.

Vaatasin eelprojekti tutvustsuest, kuidas lisaks eraldi räägiti Piigipuu tee äärde kavandatavast lisa müratõkkest

aga terve Metsavahi on täielikult tähelepanuta jäetud. Kuigi see on koht, kuhu planeerite tagahoovi neljarealist..

Seega ma tunnen, et projektiga sõidetakse sisse ja "probleemilahedusega", õigemini silumisega tegeletakse

vaid kohtades, kus keegi kõvasti hädaldab. Puudub aga reaalne soov, et tee sobituks keskkonnaga.

Millal hakatakse tegelema teise etapi reaalse kavandamisega ja millal toimuvad arutelud? Soovin väga teada,

et mis on reaalsed sammud, reaalsed plaanid. Pragu esitatu on küll selline ülejala tehtud ja siin juba elavate

inimestega arvestatud ei ole.

19. J.P. piirkonna elanik

16.12.2022 e-kiri

Tabasalu suunal saavad uuendused paraku läbi kohe pärast Tallinna-Paldiski maanteed. Sealt edasi jätkub

senine liiklemine mööda vana 1+1 Harku-Rannamõisa teed, mille kõrval pole isegi kergliiklusteed.

Jalgratturina on see kõige ohtlikum lõik üldse kogu piirkonnas. Kuna see lõik on sedavõrd kitsas, intensiivse

autodevoolu ja raskeveokitega siis enamus rattureid ja kergliiklejaid väldib seda lõiku. Miks sinna isegi

kergliiklust ainult ühele poole ei rajata?

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 27.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud, et Harku-

Tabasalu suunal alates Vatsla teest on ette nähtud kergliiklustee valla

poolt. Täpsema info saamiseks tuleks pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole.

Esitatud seisukohad on teadmiseks võetud. Täiendavaid ettepanekuid

tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et arvamuse avaldajal

puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

20. R.V. piirkonna elanik

16.12.2022 e-kiri

Käesolevaga esitan ekspertarvamusena Transpordiametile täiendava liiklusohutuse auditi aruande riigitee nr 8

Tallinn−Paldiski kilomeetrite 11-14 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku eelprojektile

(manuses).

Audit on koostatud lähtuvalt avalikustatud eelprojektist.

https://www.transpordiamet.ee/uudised/transpordiamet-ootab-tagasisidet-tallinn-paldiski-maantee-tahetorni-

harku-loigu-projektile

Projektis on mitmeid põhimõttelisi probleeme, mis vajavad lahendamist koostöös Saue ja Harku valdadega.

Praegu avalikustatud eelprojekti alusel põhiprojekti koostamine ei ole jätkusuutlik ja seetõttu teen ettepaneku

põhiprojekti projekteerimistingimuste menetlus peatada kuni ohutu eelprojekti lahenduse leidmiseni.

Kirjale lisatud arvamus.

Põhjendused:

Esitatud arvamuses on mitmeid ettepanekuid projektlahenduse

muutmiseks. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekuid ning

selgitab järgnevalt.

1. Puudulik funktsionaalne hierarhia:

Paldiski maanteest põhja pool asuva Angerja tee juurdepääsutee

lahenduse puhul on arvestatud varasemalt koostöö käigus

kokkulepitud lahendustega ning arvestatud planeeringutega,

mille kohaselt on ette nähtud riigiteelt 8 Tallinn-Paldiski

juurdepääs Angerja teele.

Käesoleva riigitee projekti mahus ei ole Instituudi tee ja

Tähetorni tee vahelise jaotustänava täiemahuline

projekteerimine. Lahendust on võimalik realiseerida soovi korral

eraldiseisvalt huvitatud isikul. Projektiga on ette nähtud

juurdepääsutee nendele kinnistutele, millele mahasõit riigiteelt 8

Tallinn-Paldiski suletakse. Harku vallavalitsuse ja Betooni

detailplaneeringu arendajaga on kokku lepitud, et

Transpordiamet projekteerib sõidutee osa vastavalt

detailplaneeringule kinnistute 19801:001:3029, 19801:001:2583,

19801:001:2583 ja 19801:001:3852 omavahelise piirini.

Ülejäänud osas on kinnistusiseste teede

projekteerimine/ehitamine arendaja ja/või valla kohustus. Läbi

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

14

erinevate detailplaneeringute realiseerimise on võimalik tagada

terviklik teedevõrk antud piirkonnas.

2. Tähetorni foorristmik:

Tähetorni ristmiku ümberehitus ei ole käesoleva projekti mahus

ette nähtud, kuid see ei välista hilisemat täiendavat ümberehituse

võimalust. Käesoleva projekti raames on foorristmiku piirkonnas

kiiruseid alandatud.

3. Angerja tunneli asukoht:

Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ning otsustas

arvestada osaliselt. Kaalume täiendavate kergliiklustee ühenduste

projekteerimist arvestades ohutust ja kergliiklejate teekonna

lühendamise eesmärki. Riigiteelt 8 Tallinn-Paldiski mahasõitude

sulgemist on võimalik kaaluda peale seda kui on välja ehitatud

planeeringuala teedevõrgustik.

4. Juuliku-Tabasalu tee projektkiirus, geomeetria ja ringristmikud:

Juuliku-Tabasalu on olemuselt Tallinna ringtee puuduolev osa

ning antud projektis on selle eesmärgiga võimalikult palju

arvestatud. Sellest olenemata ei ole eesmärgiks kavandada I

klassi maanteed, kus on suured sõidukiirused. Arvestades

eelpoolmainitud aspekte ning piirkonna kitsaid olusid, ei ole

Harku liiklussõlme lahendus täielikult antud funktsioonist

lähtuvalt projekteeritud. Arvestatud on projektkiirusega 90 km/h

ning kavandatud on ringristmikud, mis muuhulgas tagavad

paremad ühendused olemasoleva teedevõrguga.

5. Turboringristmikud Harku sõlmes:

Projekteeritud turboringristmike geomeetria arvestab Angerja

arendusala ühendustee ning lisaks ka veoautode mahapöörde

vajadusega Angerja arendusalale.

Käesolevas projektis nähakse ette liikluskorraldusvahendid (sh

eelviidad), et sõidukijuhtidele oleks tagatud maksimaalselt selge

ja arusaadav liikluskorralduslik lahendus.

6. Harku sõlme rampide geomeetria:

Angerja arendusala ühendus on kokku lepitud juba varasemate

projektide raames ning selle lahendusega on antud projektis ka

arvestatud. Lisaks on ringristmiku asukoha ja sõlme geomeetria

valikul arvestatud perspektiivse Tabasalu suunalise haruga ja

olemasoleva reljeefiga. Kõiki neid aspekte arvesse võttes on

paika pandud ringristmikud ja sellest lähtuvalt kujundatud ka

rampide geomeetria.

Transpordiamet on seisukohal, et ristmiku kuju on piisavalt

tajutav ja pole ohtu liigseks kiirendamiseks enne ringi. Lisaks on

võimalik liikluse rahustamiseks ette näha täiendavad meetmed ja

liikluskorraldusvahendid.

7. Bussipeatused Harku sõlmes:

Bussipeatuste asukohad ja neid ühendavad kergliiklejate

liikumissuunad on kokku lepitud koostöös MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse, Transpordiameti ühistranspordi

osakonna ja kohalike omavalitsustega ning on leitud

optimaalseimad lahendused. Täiendavalt nähakse ette Tallinn-

Keila suunalise Harku bussipeatuse ühendamine põhjapoolse

ringristmiku osaga ja CL-KT-Rannamõisa teega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

15

8. Vatsla tee ristmik:

Arvestame esitatud ettepanekuga ning näeme ette Vatsla tee

ristmiku piirkonnas ringristmiku, mille tulemusena paraneb ka

bussipeatuste paigutus.

9. Uus tänava ja Alajaama tee ühendused Harku sõlmes. Alajaama

bussipeatus:

Oleme seisukohal, et eelprojektis kavandatud lahendus on

tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim ning see arvestab ka

Harku liiklussõlme piirkonnas olemasolevate ja perspektiivsete

teedega.

10. Nurme bussipeatus:

Arvestame ettepanekuga ning näeme ette Harku suunalise

bussipeatuse nihutamise Harku poole selliselt, et peatused ei

jääks kohakuti ning sellega seoses vaadatakse üle

kergliiklusteede lahendus antud piirkonnas.

11. Kotka tee, Kaasiku tee ja Instituudi tee ühendus:

Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut, kuid otsustas jääda

eelprojektiga kavandatud lahenduse juurde. Kõnealuse kogujatee

asukoha valikul tehti koostööd Saue vallaga ning on otsustatud,

et kohalikuks jaotustänavaks jääb maantee serva kavandatud uus

kogujatee. Selle pikendusena on ette nähtud Vanamänniku

detailplaneeringu raames kavandatud jaotustänav (mis ei asu

olemasoleva elamu arendusala vahel) ning see ühendatakse

olemasoleva Laagri ristmikuga. Lisaks on ettepanekus näidatud

uus Kaasiku jaotustee asukoht üldplaneeringuga määratud

teekoridori piiril, mistõttu on oht, et koos teekaitsevööndiga

väljub see üldplaneeringuga määratud koridorist.

Eelprojektiga on kavandatud kogujatee ühepoolse

maakasutusega, mis võimaldab tuleviks vältida arendajate soove

mahasõidu saamiseks nn JUTA pealt. Lisaks on eelprojektiga

kavandatud kogujatee lahendus maakasutuse poolest säästlikum.

Samuti aitab kohalikule liiklusele mõeldud jaotusteele

kavandatud kurv kiiruseid all hoida.

12. Jaotustee ristmik Pääsukese teel:

Arvestame ettepanekuga osaliselt ning näeme ette Pääsukese tee

(CL- Instituudi tee ühendus) peateena. Kergliiklustee poolsust

mitte muuta, sest müra seisukohast on parem viia kergliiklejad

põhiteest kaugemale. Lisaks tuleb teeületus kuskil siiski ette

näha, antud juhul on valitud selleks optimaalseim koht.

13. Laagri sõlme ringristmike vertikaalplaneering:

Arvestame ettepanekuga ning vaadatakse üle ringristmike

vertikaalplaneering, et kavandatud sõidukiirusel oleks välistatud

oht ringilt väljaviskamiseks.

14. Tihniku tänaval puudub jalg- ja jalgrattatee:

Mitte arvestada ettepanekuga, sest Tihniku tänav väljub

käesoleva projekti mahtudest, soovi korral on huvitatud isikul

võimalik kergliiklustee rajada. Lisame, et I etapis (1+1

sõidurajaga lahenduses) ei ole ette nähtud Laagri sõlme ehitust.

15. Veski marketi bussipeatused vastakuti:

Arvestame ettepanekuga ning kavandame bussipeatused

nihutusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

16

Muu tähelepanekud (arvestamisele kuuluvad tähelepanekud on

toodud ka otsusena, muu info võetakse teadmiseks.):

16. Rambilt mahasõit Harku sõlmes. Lahenduse koostamisel on

tehtud koostööd Greenergy Data Centers OÜ-ga (GDC) ning

tekkinud nende vajadusest tagada kaks ligipääsu. Projekteeritud

mahasõit on avatav ainult erijuhtudel ning kasutatav vaid

asjaomastele isikutele.

17. Harku-Tabasalu tee ühendus Harku sõlmes. Antud projektis

lahendatakse ajutine kokkuviimine olemasoleva

kõrvalmaanteega Vatsla tee piirkonnas. Muuhulgas on arvestatud

AS Harku Karjääri kehtivate kaevanduslubadega ning varasemate

kokkulepetega.

18. Tähetorni ringristmiku Aia tn haru geomeetria. Arvestame

tähelepanekuga ja korrigeerime põhiprojektis ringristmiku

geomeetriat.

19. Instituudi tee ja Kaasiku tee puuduvad jalg- ja jalgrattateed.

Arvestame tähelepanekuga osaliselt. Eelprojektis nähakse ette

Kaasiku ja Instituudi tee äärde osaliselt kergliiklustee lõigud sh

Instituudi tee viaduktile kavandatakse kergliiklustee ületus.

Transpordiamet ei pea põhjendatuks antud projekti mahus kogu

Kaasiku tee äärde kergliiklustee kavandamist. Soovi korral on

seda võimalik teha huvitatud isikul.

20. Bussipeatuste asukohad ja tihedus. Bussipeatuste asukohad on

paika pandud koostöös kohalike omavalitsuste ja MTÜ Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskusega.

21. Laagri sõlme lähiala ja jalgteede ühendused, liiklusmüra. Mitte

arvestada tähelepanekuga. Projektlahenduse koostamise ajal on

koostöös kohaliku omavalitsusega leitud, et parim lahendus antud

kohas on tunnel. See arvestab rohkem kergliikluse loomupärase

kulgemisega, on funktsionaalsem ning väldib kavandamata

kohtadest sooritatavate teeületustega kaasnevaid uusi riske ning

maantee tarastamist.

22. Kotka läbikäigusilla (tunnel). Mitte arvestada tähelepanekuga.

Pakutud lahendust on varasemalt küll kaalutud, aga kuna ei ole

näha olulisi riske ja olukorra halvenemist Laagri-Harku suunal

liikudes, siis ei ole pakutud lahendusega arvestatud. Lisaks

tekitaks see täiendavaid põimumise probleeme. Võrreldes

arvamuses toodud näitega on kõnealune ala laiem ja parema

nähtavusega.

23. Metsavahi elamuala teedevõrk. Mitte arvestada tähelepanekuga.

Projekteeritud lahenduse kohaselt on tagatud ühendused läbi

olemasoleva teedevõrgu. Riigitee ja olemasolevate elamute

vahele ei ole võimalik mahutada kogujateed, sest tegemist on

kitsaste oludega, kus muuhulgas tuleb arvestada kehtivate

planeeringutega ja olemasoleva situatsiooniga. Teise variandina

pakutud kaugem kogujatee on võimalik realiseerida huvitatud

isikul tulevikus, käesolevas riigitee projekti mahus seda ei

kavandata.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

17

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Instituudi tee ja Tähetorni tee

vahelisi puuduolevaid jaotustee lõike antud projekti mahus

täiemahuliselt mitte projekteerida.

2. Tähetorni foorristmiku ümberehitamist antud projekt mahus

mitte projekteerida.

3. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Põhiprojektis kaaluda

täiendava kergliiklustee ühenduse projekteerimist, arvestades

ohutust ja kergliiklejate teekonna lühendamise eesmärki.

Angerja ja Instituudi tee mahasõite mitte sulgeda.

4. Mitte arvestada ettepanekuga. Juuliku-Tabasalu tee

kavandamisel aluseks olnud parameetrid mitte muuta.

5. Mitte arvestada ettepanekuga. Turboringristmikuid Harku

sõlmes mitte ümber projekteerida.

6. Mitte arvestada ettepanekuga. Harku sõlme rampide

geomeetriat mitte ümber projekteerida.

7. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Harku sõlme

bussipeatuseid mitte ümber projekteerida, kuid näha ette

Tallinn-Keila suunalise Harku bussipeatuse ühendamine

põhjapoolse ringristmiku osaga ja CL-KT-Rannamõisa teega.

8. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida Vatsla tee ristmiku

piirkonda ringristmik.

9. Mitte arvestada ettepanekuga. Uus tänava ja Alajaama tee

piirkonnas lahendust mitte ümber projekteerida.

10. Arvestada ettepanekuga. Nihutada Harku suunalist

bussipeatust Harku poole ning vaadata üle kergliiklusteede

ühendused.

11. Mitte arvestada ettepanekuga. Kotka tee, Kaasiku tee ja

Instituudi tee lahendust mitte ümber projekteerida.

12. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Kavandada Pääsukese tee

(CL- Instituudi tee ühendus) peateena, kuid kergliiklustee

poolsust mitte muuta.

13. Arvestada ettepanekuga. Vaadata üle Laagri sõlme

ringristmike vertikaalplaneering, et kavandatud sõidukiirusel

oleks välistatud oht ringilt väljaviskamiseks

14. Mitte arvestada ettepanekuga. Tihniku tänavale jalg- ja

jalgrattateed mitte projekteerida.

15. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida Veski Marketi

bussipeatused nihutusega.

18. Arvestada tähelepanekuga. Põhiprojektis korrigeerida

Tähetorni ringristmiku Aia tn haru geomeetriat.

19. Arvestada tähelepanekuga osaliselt. Kaasiku ja Instituudi tee

äärde näha osaliselt kergliiklustee lõigud sh Instituudi tee

viaduktile kergliiklustee ületus.

21. T.K. piirkonna elanik

17.12.2022 e-kiri

Teen ettepaneku pikendada Juuliku-Tabasalu tee projektis ette nähtud müratõkke seina Tammetalu tee

otsast(PK95+00) kuni Instituudi tee viaduktini(PK101+00).

Antud müratõke on vajalik, et vähendada liiklusmüra Pääsukese tee, Tammetalu tee ja Instituudi tee elanikel.

Juba täna on antud teelõigust tulev müra probleemiks kuna tee on tõstetud ümbritsevast maapinnast kõrgemaks

ning müra levib lagedal ilma takistusteta hästi.

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud

projekti eesmärke ja tausta. Lisaks selgitatud, et müraseinte

asukohtade valikul lähtutakse koostatud liiklusuuringu ning

mürauuringu tulemustest, mis on koostatud vastavalt ministri

määrusele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

18

Esitatud seisukohad on teadmiseks võetud. Täiendavaid ettepanekuid

tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et arvamuse avaldajal

puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

22. Soudal AS

19.12.2022 e-kiri

Seoses tagasiside sooviga Tallinn−Paldiski maantee Tähetorni−Harku lõigule.

Väga tore, et see projekt ette võetakse!

Mind huvitab kergliiklustee rajamine Harku ja Tabasalu vahele. Kas see on samuti lähiajal plaanis teha või

antud projektiga kuidagi seotud?

Vatsla külast ja selle ümbrusest on igapäevane poes käimine ja laste koolitee pigem Tabasalu suunal ja

kergliiklustee olemasolu on kriitilise tähtsusega!

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 27.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud,

et Harku-Tabasalu suunal alates Vatsla teest on ette nähtud

kergliiklustee valla poolt. Täpsema info saamiseks pöörduda

kohaliku omavalitsuse poole.

Esitatud seisukohad on teadmiseks võetud. Täiendavaid

ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

23. R.O. piirkonna elanik

19.12.2022 e-kiri

Esitati küsimus, mis ei sisaldanud konkreetseid ettepanekuid ja vastuväiteid projekteerimistingimuste eelnõu

osas. Põhjendus:

1. Kirjale vastanud eraldi 27.12 e-kirjaga.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

24. A.K. piirkonna elanik

12.01.2023 e-kiri

Praegu on eelprojekti kohaselt Nurme tee kergliiklustee viidud tunnelisse. Seega peab tõstma maapinda ja meie

mürareostus kasvab. Ettepanek oleks, et Nurme tee koos kergliiklusega viidaks üle põhimaantee, mis on

süvendis, tagades nii autode, kui kergliiklejate läbipääsu Nurme põigust otse Harku alevikku.

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning selgitatud

müraleevendusmeetmete leevendamise põhimõtteid. Lisaks

selgitatud, et projekteerimise käigus on kaalutud erinevaid

lahendusi ning kaasatud on olnud ka kohalikud

omavalitsused. Majanduslikult, tehniliselt ja liiklusohutum

lahendus on kui kohalik liiklus kasutab ära olemasolevat

Instituudi teed ja hakkab edaspidi liikuma mööda Instituudi

tee viadukti. Samuti on tee geomeetria ja kõrgusliku

lahenduse väljatöötamisel arvestatud olemasoleva kraavituse,

vete ärajuhtimise võimalustega, eesvoolude olemasoluga

ning nende seisukorraga nii projektala piires kui ka kaugemal.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

19

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Nurme teed üle põhitee mitte

projekteerida.

25. Harku karjäär AS

Harku karjäär 3

72701:001:0012

Põlma

72501:001:0592

Harku kergtee L5

72501:001:0593

11.01.2023 e-kiri

AS Harku Karjäär tutvus Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku projekti eelneva infoga ja saadetud meile Lisa 1 projekteerimistingimuste „ Riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti

koostamiseks“ eelnõuga ning edastab arvamuse.

Saadetud joonistelt ja seletuskirjast ei selgu tee ja liiklussõlme jaoks omandatava maa suurused ja

teega/liiklussõlmega seotud kaitsevööndi ulatused. Näiteks, 3.5. Asendiplaanil „piiride ettepanekud“ ei nähtu

kus on kavandatava tee ja sõlme ehitusuga tee kaitsevöönd ning tundub, et osa kuuluvast AS Harku Karjäärile

maast ripub „õhus“. Palume täpsemalt välja tuua vajalikud tee ja sõlme ehitamiseks maa pindalad, sh arvestada

ja näidata tee kaitsevööndi ulatust. Tekib küsimus, kuidas on arvestatud tee kaitsevöönd, mis jääb maa

omanikelt omandamata, kas toimub riigipoolne mingisugune kompenseerimine? Juhul, kui tee kaitsevööndi

osta või kompenseerida omanikule sobiva hinnaga/tingimustel ei ole võimalik, palume projekteerimisel kohe

arvestada ja anda kirjalik kooskõlastus AS Harku Karjäärile kuuluval kinnistul tee kaitsevööndis kuni 15

meetrit tee sõiduraja välimise servani maavara kaevandamiseks või muu tegevuseks, nt tööstuslike ehitiste

rajamiseks. Kaevandamistegevuse lõppemisel ammendatud alad täidetakse kogu mäeeraldise ulatuses inertsete

püsijäätmetega kuni kaevandamiseelse maapinna kõrguseni.

Alternatiivina sobib kui riik saab kompenseerida AS Harku Karjäärile kinnistu Harku karjäär 3

katastritunnusega 72701:001:0012 eritasandalise ristmiku ja Harku liiklussõlme projekteerimiseks ja

ehitamiseks vajaliku maa ja projekteeritava tee kaitsevööndi, mis toimuks riigile kuuluvast maaüksusest Voolu

(72701:001:0112), mis asub Harku lubjakivimaardlas ning piirneb toimivate lubjakivi mäeeraldistega.

Samaaegselt AS Harku Karjäär soovib saada Transpordiametilt kirjalikud kooskõlastused keskkonnalubade

taotluste menetlustes lubjakivi kaevandamiseks tee kaitsevööndis kuni 15 meetrit tee sõiduraja välimise

servani.

Põhjendus:

1. Täpne maade vajadus selgub peale projekteerimistingimuste

andmist ja vastavalt sellele korrigeeritud lõpliku eelprojekti

valmimist. Teekaitsevööndi ulatuses maad ei võõrandata ja ei

kompenseerita.

Antud projekti raames ei saa anda kooskõlastusi

teekaitsevööndi vähendamiseks, need kokkulepped tuleb

sõlmida eraldiseisvalt. Käesoleval hetkel on käimas

projekteerimistingimuste menetlus, kus selgitatakse välja

asjaomaste asutuste ja isikute seisukohad projektlahenduse

osas, kuid selle raames ei saa anda luba teekaitsevööndi (mis

tekib peale tee valmimist) vähendamiseks.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte lubada teekaitsevööndi

vähendamist antud menetluse ja projektlahenduse

koostamise raames.

26. A.L. piirkonna elanik

11.01.2023 e-kiri

Transpordiamet on teinud suure töö ära ja üritab parandada Tabasalu Laagri vahelist ühendust, mille üle on

väga hea meel.

Olles Harku küla elanik aadressiga Põllu 4. on mul põhiliseks probleemiks uue tee ehitusega Põllu ja Rukilille

tänavate mürareostuse kasv. Kuna antud tee hakkab kulgema halvimal juhul 100m kaugusel elamutset ja tee

ning majade vahele ei jää mingisugust müratõket.

Seega oleks ettepanek viia Harku küla Rukillille ja Põllu tänava lähistel kulgev tee kas süvendisse või tekitada

tee ja elamute vahele müratõkke.

Loodan et minu ettepanekust on kasu ja seda rakendatakse elanike elukvaliteedi säilimiseks.

Põhjendus:

1. Vastatud eraldi 13.02 e-kirjaga ning selgitatud teede

kõrguslikku lahendust. Lisaks selgitatud, et müraseinte

asukohtade valikul lähtutakse mürauuringu tulemustest, mis

on koostatud vastavalt ministri määrusele nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise

määramise ja hindamise meetodid“ järgi. Piirnorme

ületavates kohtades rajatakse müratõkked eluhoonele

kasutusluba omavatele hoonetele, mille kontroll toimub

Ehitisregistri alusel. Asukohtades, mis jäävad juba projekti

töömaast väljapoole, ei kavandata teeprojektiga

müraleevendusmeetmeid. Sellised müra normtasemeid

ületavad müraolukorrad leevendatakse maanteede välisõhu

strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatava müra

vähendamise tegevuskava elluviimisel. Antud piirkonnas ei

ole eelprojektiga ette nähtud müraleevendusmeetmeid.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Rukkilille ja Põllu tänava lähistel

kulgevat teed süvendisse mitte projekteerida. Projekteerimisel sh

kõrgusliku lahenduse ja pikiprofiili kujundamisel arvestada kogu

ülejäänud lõigu tervikliku lahendusega. Teostatud uuringute

kohaselt müratõket ette nähtud ei ole ja mitte rajada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

20

27. M.M. piirkonna elanik

10.01.2023 e-kiri

/…/ kirjutan teile seoses Tallinn−Paldiski maantee Tähetorni−Harku lõigu projektiga. Elan Veskioja 1

ridaelamus (Veski Marketi vastas), ridaelamu krundi piirist on alla 60m olemasoleva maanteeni. See tähendab,

et planeeritav tee mõjutab oluliselt minu ja teiste naabrite ning naabruskonnas elavate perede elukvaliteeti.

Teil on plaan rajada ridamaja kõrvale (läbi Veskimöldre elamurajoonide) väga suure liiklustihedusega

(hinnanguliselt 16 000 sõidukit ööpäevas) 2+2 maantee piirkiirusega 90km/h. Hetkel on piirkiirus antud

teelõigul 50km/h, kuid ometi on antud piirkiiruse juures juba tänasel päeval kuulda teelt tulevat liiklusmüra (ei

aita ka müravall, mis lõppeb krundi piiri juures). Samuti on ventilatsiooni õhufiltrit vahetades koheselt aru

saada, et elan tee ääres, sest tolmu on nii filtrites kui ka eluruumides äärmiselt palju. Minu küsimused teile:

Kas te olete mõõtnud mürataset olemasoleva 50km/h piirkiirusega tee ääres, kui jah siis kui suur see on?

Millised on mürataseme normid (te mainisite, et uue tee ehitamisel ei ületa müratasemed norme)?

Milline on olemasoleva 11420 maantee liiklustihedus?

Uue projektiga suureneb oluliselt tee liiklustihedus, samuti suureneb oluliselt piirkiirus (50km/h -> 90 km/h),

see tähendab, et hinnanguline müratase suureneb oluliselt. Tuleb leida lahendus mis maksimaalselt vähendab

müra jäädes tänasest müratasemest väiksemaks. Kergliiklustunneli rajamisega kaasnev peatee tõstmine ning

sellele vastavalt ka müravalli tõstmine ei soodusta müra vähendamist. Soovitame planeerijatel leida muu

lahendus, näiteks kergliiklussild, asukohaga planeeritavale autosillale Metsapargi/Kesalille ja

Tihniku/Instituudi vahele. Selline asukoht on palju loogilisem, kuna võimaldab otseühenduse Lumekannikese

kergliiklustee ja Tuulemuru vahel ning toob seeläbi suuremale hulgale piirkonna elanikele kasu. Kuid kõige

tähtsam on, et sild muudab tee võimalikult madala taseme hoidmise lihtsamaks. Meie andmetel ei takista miski

tee langetamist praegusest madalamale tasemele ning seda tuleb ilmtingimata suure mürataseme tõttu teha.

Praegune kontseptsioon muudab Veskimöldre elanike elukvaliteeti oluliselt halvemaks ning sellega elanikud

rahul ei ole ning kindlasti astume samme selle vastu.

Jään ootama teie tagasisidet.

Põhjendus:

1. Vastatud eraldi 09.02.2023 e-kirjaga ning muuhulgas

selgitatud müraga seonduvaid teemasid. Selgitatud, et

projektlahenduse koostamise ajal (kuhu olid kaasatud kohalikud

omavalitsused) on leitud, et tunnel antud asukohas arvestab

kergliikluse loomupärase kulgemisega, funktsionaalsem ning väldib

kavandamata kohtadest sooritatavate teeületustega kaasnevaid

ohutusriske.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Kergliiklussilda tunneli

asemele mitte projekteerida.

28. A.H. piirkonna elanik

03.01.2023 e-kiri

Jääb pisut arusaamatuks, millist ülesannet te oma projektiga lahendate. Õigem oleks öelda, et ta küll eksisteerib,

kuid on väga lokaalne ja tekitab ridamisi uusi ja keerulisemaid ülesandeid. Kas oleks väga palju tahta, kui võiks

seda probleemide pundart vaadelda laiemalt ja kuidagi kompleksemalt. Pealegi on lahendus kuidagi vildakas,

mis tekitab teisi probleeme kuhjaga juurde. Jääb vaid loota, et Saue vald ütleks otsustava „ei“ enda poolt.

Projektis on Instituudi tee ja tee nr.8 (Tallinn –Paldiski mnt) ristmiku läbilaskvuse suurendamine lahendatud

ristmiku nihutamisega Keila poole. Sisuliselt jäetakse vana ristmik vaid Harku alevi elanikele Tallinna

suundumiseks, aga nende tagasi pöördumine ei huvita enam suurt kedagi. See saavutatakse vasakpöörete

likvideerimisega. Põhiline probleem siin, aga on selles, et Tähetorni tänavast edasi on tee 1+1 sõidurajaga ning

Haabersti ja Harku järve vahel olev teelõik on ikka suurepäraseks pudelikaelaks. See teid kahtlema ei huvita,

sest teie ülesanne oli Tähetorni tänavani.

Teine ja suurem probleem on , et te jagate Veskimarketist kuni uue ristmikuni mineva teega pooleks Alliku

küla. Sisuliselt ei ühendaks kahte poolt midagi peale kergliiklustee. Pealegi paarsada meetrit Tallinn -Pärnu

mnt. poole jääb kool, mis saab peagi veel ka laienduse, aga ka see ei huvita teid , kuna teie vaatate lõiku vaid

Veskimarketini. Metsavahi elamurajoonist on praeguses lahenduses 2 väljasõitu Instituudi teele, siis teie

projekti järgi pole ühtegi. Põnev oleks teada, kustkaudu nemad rajatavale teele pääsevad? Huvitav oleks

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 17.01.2023 e-kirjaga ning selgitatud

projekti eesmärki ja tausta. Lisaks selgitatud, et alates

Tähetorni tänavast hakkab Tallinna linna territoorium ning ka

seal on projekteerimisel 2+2 lahendus.

Esitatud seisukohad on teadmiseks võetud. Täiendavaid

ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

21

muidugi teada, kas selline lahendus jääb ka 1+1 sõiduraja korral? Kohalikele elanikele võiks ka pisut mõelda

ja mitte näha igal pool meeletute liiklusvoogude läbimist. Pealegi peaks teede võrgu korrastamisest abi olema

just neil ning valitud lahendused ei tohiks vähemalt muuta olukorda halvemaks. Vastasel juhul jääbki

arusaamatuks, et kelle jaoks me seda kõike teeme. Teie poolt loodavates jalakäijate tunnelid on suvel kahtlema

ilusad ja toredad ning nüüd kanduge korraks talve ja jõuate reaalsusesse. Huvitav kas enamus projekteerijaid

läbivad oma koolitee Floridas või Austraalias. Praegune ajamoment peaks olema igati sobilik meie klimaatiliste

tingimustega tutvumisel.

Projekt meenutab pigem eraldiseisvat objekti, millel pole tegelike vajadustega mingit seost. Jääb ka

arusaamatuks kellele seda vaja on. Võiks öelda, et kohalik „Rail Baltica“, mida on vaja ei tea kellele ja ei tea

milleks. Mingit olulist liiklusprobleemi selline lahendus küll ei lahenda, pigem tekitab kuhjaga uusi.

29. M.O. piirkonna elanik

11.01.2023 e-kiri

Kuna ootate tagasisidet Tallinn−Paldiski maantee Tähetorni−Harku lõigu projektile, siis mul on tekkinud seda

vaadates terve rida küsimusi.

Nimelt on tegemist Tallinna piiril asuva elurajooniga, mis on tuntud kui rahulik ja vaikne lastega peredele

sobiliku piirkonnaga ja just seetõttu on paljud pered kolinud kärarikastest piirkondadest sinna elama. Seda

eelprojekti tutvustust vaadates tundub, et Transpordiamet plaanib kahte vaikset ja rahulikku, lastesõbralikku

elamurajooni (Veskimödre I ja Veskimöldre II) läbilõikavat neljarealist maanteed asukohas, kus täna on liiklus

suhteliselt väike.

Esimene küsimus tekkib koheselt, millised on sellel planeeritaval teelõigul piirkiirused, kas need jäävad

50km/h juurde või soovitakse teha keset rahulikku eramajade piirkonda maantee, millest ei ole kindlasti ükski

Laagri või Alliku küla elanik huvitatud.

Saan suurepäraselt aru Paldiski mnt laiendamise vajalikkusest, sest sealne liiklus on väga suur, saan aru ka

vajalikkusest lahendada Instituudi tee ja Paldiski mnt ristmik mitmetasandiliseks, et Tallinna ringteelt

Tabasallu või Haaberstisse suunduvatel sõidukitel ei tekiks pudelikaela, aga planeerida sinna rahulikku ja

lastesõbralikku pigem tervislikke eluviise toetavate inimeste seas hinnatud piirkonda Tallinn-Tartu mnt

mastaabis teed, mis paratamatult kutsub üles jalgrataste ja ühistranspordiga liiklevaid inimesi ostma endale

autod, rääkimata selle piirkonna liiklusmüra tõusust ja paljust muust, on kohalike elanike jaoks vastuvõetamatu.

Põhjendus:

1. Vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning muuhulgas

selgitatud, et kõnealune projekt arvestab üldplaneeringusse

kantud trassikoridoriga. Projektkiirused riigiteel 8 Tallinn-

Paldiski on 100 km/h ja Juuliku-Tabasalu trassil 90 km/h.

Reaalsed kehtestatavad piirkiirused Laagri-Harku vahelisel

lõigul selguvad põhiprojekti koostamise käigus

Esitatud seisukohad on teadmiseks võetud. Täiendavaid

ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

30. K.O. piirkonna elanik

11.01.2023 e-kiri

Elan Tammiku tn 1 aadressil. Täna juba kostub põhja tuule korral, eriti talvisel ajal kui minu ja maantee vahel

olev pajuvõsa pole lehes otse tuppa. 18. märts 2021 kirjutasin antud murega J. T. kelle kontakt oli toona

eelprojekti koostamise juures. Kas ja millal on teostatud antud kinnistu juures eriti talvisel ajal mürauuringuid?

Samamoodi, esialgne projekt nägi ette kogu Laagri – Tabasalu suuna viimise tunnelisse. Nüüd tõstetakse see

üle olemasoleva Paldiski maantee, mis toob ka müra ja valgusreostust lääne suunalt. Miks on projekteeritud

projekt kohalike olemasolevate elanike elu kvaliteedi langetamisele selle asemel, et hoida ja väärtustada seda.

Eriti võttes arvesse, et tabasalu suunal langeb loomulik pinnas.

Põhjendus:

1. Vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning muuhulgas

selgitatud mürauuringu metoodikat.

Samuti esitati vastuskirjas põhjendused, mille alusel tehti valik

tee geomeetria ja kõrgusliku lahenduse osas ning miks ei

kavandatud Juuliku-Tabasalu teed süvendisse:

- Olemasolev kraavitus, vete ärajuhtimine, eesvoolude

olemasolu, seisukord nii projektala piirides kui ka kaugemal.

Projekteeritud lahendus võimaldab sademevett ära juhtida

valdavalt olemasoleva Paldiski mnt kõrguselt. Vastupidisel juhul

oleks Paldiski maantee tõus ca 7 m.

- Riigitee 8 Tallinn-Paldiski maantee üleviimine Juuliku-

Tabasalu trassist tõstaks ligemale kolm korda suurema

liiklussagedusega maantee müra taset märgatavalt kaugemale.

Paldiski maanteel on projektkiirus 100km/h ja Harku sõlmes

Juuliku- Tabasalu trassil 90 km/h, mistõttu on ka liiklusmürast

tekkivad häiringud käesolevas lahenduses märgatavalt

väiksemad. Oluline on ka märkida, et reaalsed sõidukiirused

Paldiski maanteel jäävad 100 km/h ulatusse, Juuliku-Tabasalu

puhul on liikluskiirus Harku liiklussõlmes märgatavalt aeglasem,

kohati 30-60 km/h seoses ringristmike ja viadukti ületusega.

- Vastupidise lahenduse korral tekib olukord kus suurema

kiirusega põhiteelt siirdumine madalama kiirusega kõrvalteele

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

22

Oskaksite valgustada miks ei ole Harku vallavalitsusega läbi räägitud tulevane Harku Alevikku suubuv põhi

tee? Projekti järgi puudub teenindaval transpordil korralik ligipääs edaspidi Alevikku. Võttes arvesse, et uuel

tänaval on kaitsealune tammede alee mida kaudu suuremad masinad ei saa sõita.

Laagrist suubub tee läbi elamukvartali mis samamoodi ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Harku Vallavalitsuse

tänane plaan on suunata põhi teeks Aia tänav ja Pikk tänav mis on kitsad kohalikud teed. Pika tänava äärde

jääb Harku lasteaed, Aia tänaval asub Harku sotsiaalkeskus. Samamoodi antud regiooni on planeerimisel

algkool. Liiklusohutuse seisukohast on tegemist väga halva lahendusega. (Vallavalitsuse poolt planeeritav

peatee, Harku raamatukoguga samas hoones asub lasteaed)

Ainus optimaalne ligipääsu tee jääks tähetorni tee kaudu ja hetkel veel välja arendamata menetluses olevate

detailplaneeringute kaudu. Kuid vallavalitsus millegipärast seda optsiooni iseseisvalt ei ole kaalunud, kuigi

antud arenduste juurde on planeeritud ka tankla, kuid teed projekteeritud kohalike teedena. Antud marsuut

tähistatud punasega

hakkab olema nö mäest alla ja sel juhul on tegemist

liiklusohtlikuma olukorraga.

- Vastupidise lahenduse korral JUTA süvend suureneb olulisel

määral lõuna pool, mis on vibratsioonitundlik piirkond. Lisaks

paiknevad seal bussipeatused, rambid, mahapöörded ning jalg- ja

jalgrattateede ühendused, mis tooks kaasa väga ulatusliku

süvendi. Lisaks asub piirkond kaitsmata põhjaveega piirkonnas.

- Vastupidises lahenduses tekib konflikt teetrassi ja

olemasolevate tänavatega ning Harku-Veskimetsa

kõrgepingeliinide ja mastide asukohtadega.

2. Täiendavalt selgitatud, et projekti koostamise aluseks on

varasemalt koostatud projektid ja planeeringud sh

üldplaneeringutesse kantud Juuliku-Tabasalu ühendustee ja

Harku sõlme lahendus ning projektlahenduse valmimisse olid

kaasatud kohalikud omavalitsused. Koostööd tehakse ka

erinevate tänasel päeval töös olevate planeeringute koostajatega

ja nendel töös olevate projektidega.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Juuliku-Tabasalu trassi Paldiski

maantee alt läbi mitte projekteerida.

2. Mitte arvestada ettepanekuga. Käesolevas projektis Instituudi tee

ja Tähetorni tee vahelist jaotustänavat täiemahuliselt mitte

projekteerida.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

23

Oskate valgustada kui suur osa antud metsatukast projekti raames maha raiutakse? Kuna see otseselt mõjutab

tuule mõju elupaigale ja kinnistule tervikuna.

Planeeritava bensiinijaama asukoht:

Suured tänud kui oskate küsimustele vastata ja ka kohaliku Aleviku elu ja selle kvaliteedi peale mõtelda.

31. AS Kovek /…/ Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

24

17.01.2023 e-kiri

Projektialal paiknevad AS Kovek teenindatavad ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustikud järgmistel

kinnistutel Saue ja Harku vallas (vt tabel): /lisatud tabel kinnistutest/

Vajalik on projekteerimis- ja ehitustööde käigus korda seada servituudi seadmine kollasega markeeritud

kinnistutel, kus märge, et servituuti pole seatud (kokku 14 kinnistut).

Lisaks anname teada, et Altmäe tn kinnistute tarvis on välja ehitud ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustiku otsad

Alajaama tn 1 kinnistule (vt väljavõte teostusjoonisest järgnevalt).

Tulevikus kinnistuid teenindava torustiku asukoht näidatud skeemil ja tabelis rohelisega.

Ala hõlmab järgmiste kinnistute varustust ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga:

- (72701:001:0076) Altmäe tee 1,

- (72701:001:0770) Altmäe tee 3 // Tiigi,

- (72701:001:0601) Altmäe tee 5,

- (72601:001:0288) Altmäe tee L1,

- (72701:001:0064) Altmäe tee 8,

- (72701:001:0790) Altmäe tee 6,

- (72701:001:0052) Paldiski mnt 303,

- (72701:001:1231) Paldiski mnt 305

Ala kuulub Tallinna ja lähiümbruse reoveekogumisala (RKA0370010) piiresse. Tänase seisuga pole sealt aga

erilist huvi üles näidatud liitumiseks. Seega huvi korral tekib olukord, kus rajatud tee tuleb uuesti taastada.

Juurde lisatud väljavõte esitatud projektlahendusest.

Transpordiamet ei võta enda kohustuseks käesoleva projekti käigus

olemasolevate ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike

seadustamist.

Projektis näidatakse olemasolevad ühisveevarustuse ja -

kanalisatsioonitorustikud ning nendega arvestatakse projekti

koostamisel.

Otsus:

Mitte arvestada seisukohaga- käesoleva projekti käigus

olemasolevate ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike

seadustamist mitte kavandada.

1. Arvestada seisukohaga. Projektalal asuvad siibrid ja maakraanide

spindli pikendused on kaetud malmist kapedega, kaevuluugid

malmist kaevukaantega ning nende tõstmine (või langetamine)

planeeritava katte või haljastuse kõrgusele tuleb näha ette projekti

mahus. Ehitustööde teostaja peab arvestama ümberehitusest

tulenevate kulutustega.

2. Arvestada seisukohaga. Projektialale jäävad torustikud tuleb

kaitsta.

3. Arvestada seisukohaga. Torud, millede kaitsmine projektalal pole

võimalik, projekteerida uued ning kooskõlastamisel näidata koos

asjakohaste sõlmedega.

4. Arvestada seisukohaga. Projekt peab vastama kehtivatele

õigusaktidele.

5. Arvestada seisukohaga. Sademevett olemasolevasse

fekaalkanalisatsiooni juhtida ei ole lubatud.

6. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

Olemasoleva torustiku või sulgearmatuuri kahjustamisel tuleb sellest

koheselt informeerida AS-i Kovek ja välja kutsuda tema esindaja

avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii- või

parandustöödega seotud kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.

7. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust. Avarii-

või parandustööd tuleb teostada tehnilise järelevalve kontrolli all ja

AS Kovek esindaja juuresolekul.

9. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks olemasolevate vee- ja

kanalisatsioonitorustike vajumisi, nihkumisi jne. Kaevikute seinad

tuleb toestada.

10. Arvestada seisukohaga osaliselt. Seisukoht käsitleb

ehitustegevust. Olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni

torustik peab toimima häireteta kogu ehituse vältel. Kui see osutub

lühiajaliselt võimatuks tuleb erinevus kooskõlastada Aktsiaseltsiga

Kovek.

12. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust. Tööde

teostamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 73

“Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.

13. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb osaliselt

ehitustegevust. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

25

AS Kovek seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel

1. Projekti alal paigaldatud siibrite ja maakraanid spindli pikendused on kaetud malmist kapedega, kaevuluugid

malmist kaevukaantega, milliste tõstmine (või langetamine) planeeritava katte või haljastuse kõrgusele näha

ette projekti mahus. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.

2. Projektialale jäävad torustikud tuleb kaitsta.

3. Torud, millede kaitsmine pole võimalik, projekteerida / rajada uued. Need näidata kooskõlastamisel koos

asjakohaste sõlmedega.

4. Projekt peab vastama kehtivatele õigusaktidele.

5. Sademevee juhtimine olemasolevasse fekaalkanalisatsiooni ei ole lubatud.

6. Olemasoleva torustiku või sulgearmatuuri kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS-i Kovek ja

välja kutsuda tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega

seotud kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.

7. Avarii-parandustööd tuleb teostada tehnilise järelevalve kontrolli all ja AS Kovek esindaja juuresolekul.

9. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike vajumisi, nihkumisi

jne. Kaevikute seinad tuleb toestada.

10. Olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustik peab toimima häireteta kogu ehituse vältel.

12. Tööde teostamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.

13. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike ja kaevude säilitamine. Ristumisel VK-torustikega

pidada kinni normidekohastest vahekaugustest- 0,3m.

14. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis teostada tööd käsitsi.

15. Kohtades, kus kaabel rajatakse kinnisel meetodil, täpsustada enne rajamist ristuva vee- ka

kanalisatsioonitorustiku (VK-torustik) kõrgusmärgid koos vee-ettevõtjaga. Nende kohtade ülevaatamine nädal

enne tööde algust objektil.

16. Tööde teostamine ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis ainult AS Kovek tööajal so

E-R kell 8:00 – 16:30.

17. Olemasoleva VK-torustiku kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS Kovek-it ja välja kutsuda

tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega seotud

kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.

18. Enne tööde teostamist VK-torustike kaitsevööndis teavitada ehitustöödest AS-I Kovek. Teave telefonil:

679 6757, 5 666 7796, [email protected]

19. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale AS Kovek

esindaja (tel. +372 679 6757).

ja kaevude säilitamine. Ristumisel VK-torustikega pidada kinni

normidekohastest vahekaugustest ( 0,3m).

14. Seisukohaga mitte arvestada. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis teostada tööd ohutult.

15. Seisukoht võtta teadmiseks. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

Kohtades, kus kaabel rajatakse kinnisel meetodil, tuleb täpsustada

enne rajamist ristuva vee- ka kanalisatsioonitorustiku (VK-torustik)

kõrgusmärgid koos vee-ettevõtjaga. Nende kohtade ülevaatamine

teostada nädal enne tööde algust objektil.

16. Seisukohaga mitte arvestada. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

17.Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust.

Olemasoleva VK-torustiku kahjustamisel tuleb sellest koheselt

informeerida AS Kovek-it ja välja kutsuda tema esindaja

avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii- või

parandustöödega seotud kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.

18. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust. Enne

tööde teostamist VK-torustike kaitsevööndis teavitada ehitustöödest

AS-I Kovek. Teave telefonil: 679 6757, 5 666 7796, [email protected].

19. Arvestada seisukohaga. Seisukoht käsitleb ehitustegevust. Enne

kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 tööpäeva varem kokkulepitud

ajal kutsuda kohale AS Kovek esindaja (tel. +372 679 6757).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

26

Kui on vajalik, et selle meili sisu saab edastatud AS Kovek poolt ametliku kirjana, siis palun sellest teavitada.

Selle vormistamiseks palun pikendamist 1 nädal kuni 24.01.2023.

32. AS Gaasivõrk

16.01.2023 e-kiri

Kontrollisime täpsemalt uuesti üle projekti ala ulatuse ja meie olemasoleva gaasipaigaldiste asukoha.

Selgus, et siiski jääb AS-le Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised napilt välja teie poolt esitatud projektalast.

Allolevalt jooniselt näeb, kus AS-le Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised asuvad seoses antud projektiga.

Lähiaadressiks on Pilliroo tn, Laagri alevik, Saue vald.

Vabandust tekitatud segaduse pärast.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

33. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet

27.01.2023 e-kiri

/…/

Amet on sõlminud Roadplan OÜ projekteerimise töövõtulepingu nr 1310201/TKA660 Paldiski mnt (Paldiski

mnt 116a – linna piir) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole selgunud

projekteeritava maanteelõigu täpne liikluskorraldus põhimõte. Palume Transpordiametil Juuliku- Tabasalu

ühendustee lõigu projekteerimisel arvestada võimalusega, et alates linnapiirist suunal linna sissesõit

kavandatakse sõidutee lahendus: eraldi sõidurada ühistranspordile ning üks sõidurada teistele sõidukitele.

Linnast väljuval lõigul on kavandatud 2 sõidurada, kus liiklevad koos ühistransport jt sõidukid.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Transpordiameti poolsel

projekteerijal teha koostööd Tallinna linna poolse

projekteerijaga, lahendada sujuvalt järgneva lõigu (Tallinna

linna) projektiga kokkuviimine.

34. Utilitas Tallinna Elektrijaam

OÜ

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

35. Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

27

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

36. Elering AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

37. Enefit Connect OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

38. Tele2 Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

39. Riigi Infokommunikatsiooni

SA

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

40. Tallinna Linnavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

41. AS M.V Wool - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

42. Harju Elekter AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

43. Riigimetsa Majandamise

Keskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

28

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

44. Adven Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

45. MCF Group Estonia OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

46. Veski Market OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

47. MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

48. Energate OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

49. Keskkonnaagentuur - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

a. Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Tammelehe tee 25

72701:001:0372

12.12.2022 e-kiri

Olen Tammelehe tee 25 kinnistu omanik, sisuliselt Kotka tee ristmiku vastas.

Tänan teavitamast ja olen tänulik video eest, milles selgitasite plaane.

Aja jooksul on minu kodus ja koduhoovis müratase tõusnud väga häirivaks. Tänane vall olematu kõrgusega, kokku

vajunud ning maanteel koormus oluliselt kasvanud (raskeveokid lisandunud).

Ütlesite videos, ja ka plaanil, et on ette nähtud müratõkkesein ja müratase on juba tänagi liiga kõrge.

Kas on teil selle kohta lisaandmeid jagada?

Kui kõrge tuleb? (kui veel ei tea, siis suurusjärk meetrites)

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud, et

Laagri-Harku vahel tuleb I etapis 1+1 sõidutee ja seetõttu

selguvad ka selles lõigus lõplikud välja ehitamisele kuuluvad

lahendused põhiprojekti koostamise käigus. Lisaks selgitati

müraleevendusmeetmete kavandamise põhimõtteid ning toodi

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

29

Millal on plaanis valmis ehitada?

Palju sein peaks müra vähendama?

Palju tõuseb maantee kõrgus?

Saan aru, kui teile ei ole täpseid vastuseid, aga kindlasti on võimalik jagada suurusjärke.

välja, et eelprojekti kohaselt on mürakaitseekraan planeeritud

valli peal teha 2 m kõrgune.

Täiendavaid ettepanekuid ei saabunud, mistõttu loetakse, et

arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

2. Paldiski mnt 249

78406:605:0017

14.12.2022 e-kiri

Palun võtke arvesse meie arendusprojekt aadressil Paldiski mnt 249, Haabersti linnaosa, Tallinn, katastritunnus:

78406:605:0017

Linnale on vaja täpsemalt teada kuidas teed planeeritatakse minu kinnistu juures.

Kirjale lisatud projekteerimistingimuste taotlus, projekt ja kirjavahetus Tallinna Linnaplaneerimiseametiga.

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 27.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud, et

kõnealuse projekti piir algab Tähetorni ristmikust Keila poole.

Paldiski mnt 249 jääb projektalast välja ja antud kinnistu esine

osa lahendatakse Tallinna linna poolt tellitud projekti mahus.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

3. Koru põik 9

72701:001:2081

21.12.2022 e-kiri

Avalduse eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine, seda

eeskätt kogukonna püsielanikkonna huve ja vajadusi arvestades. Tagada nii jalakäijatele kui jalgratturitele ohutu

ja jätkusuutlik liikumine. Müra- ja visuaalse liiklusreostuse vähendamine ja leevendamine. Ning seda kõike

selliselt, et kogu lõigus oleks tulevikus vajadusel võimalik teostada riigitee 2+2 lahendusel.

1. Jalakäijate ja jalgratturitele ohutu ja turvaline liikuvus nii ida - lääne kui põhja -

lõuna suunal.

JUTA Laagri möödasõit on lõiganud katki ida - lääne suunalise kogukonna liikuvuse. Kui Alliku ja Koidu külad

on ühendatud lääne poolt üle Pääsküla jõe sildadega (Pilt 1), siis Alliku külast puuduvad head, turvalised ja

jätkusuutlikud ühendused Laagri alevikuga. Jah, on üks mitte jalgratturite sõbralik tunnel, mille Laagri kooli

Möldre maja poolne pööre tunnelisse on lahendatud 90° nurgaga (Pilt 2).

Põhjendus:

Vastatud eraldi e-kirjaga 09.02.2023 ning selgitatud, et punktis 1

esitatud ettepanekut on varasemalt projektlahenduse koostamise ajal

kaalutud ning koostöös kohaliku omavalitsusega on leitud, et tunnel

antud asukohas arvestab rohkem kergliikluse loomupärase

kulgemisega, on funktsionaalsem ning väldib kavandamata kohtadest

sooritatavate teeületustega kaasnevaid uusi riske. Laagri

kergliiklustunneli asukoha valikul on arvestatud, et peamine liiklus on

valdavalt Laagri keskuse suunaline. Olulised tõmbekeskused Alliku

küla elanikele on Laagri keskus, Veski market ja rajatav Instituudi tee

134 elamuskeskus koos kinosaalide, teenuskeskuse ja

elamuskeskusega ning kergliiklustee ühendused teisel pool maanteed

nr 11401. Samuti on eelprojekti koostamise ajal antud teada, et

rajatakse Instituudi teele elamuskeskuse ette täiendav

teeületusvõimalus, mille tulemusel saab liikuda kiiremini Laagri

keskuse suunalt Alliku elurajooni või vastupidi.

Täiendalt selgitatud punkt 2 osas, et Transpordiamet lähtub

müraolukorra hindamisel piirväärtustest müratundliku hoone

teepoolsel küljel, sest see on kõigi olukordade puhul üheselt määrtav

punkt ja võimaldab kõiki olukordi võrrelda võrdsetel alustel.

Teeprojektide mürauuringutes on müra leevendusmeetmed

kavandatud lähtudes müra normtasemetest (piirväärtusest) eluhoone

teepoolsel küljel perspektiivses olukorras (projekteeritud lahendus

prognoositud liiklussagedustega 20 aastat ehituse valmimisest).

Asukohtades, mis jäävad juba projekti töömaast väljapoole, ei

kavandata teeprojektiga müraleevendusmeetmeid. Sellised müra

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

30

Kõik Alliku küla põhja pool elavad lapsed ja täiskasvanud aga ei kasuta seda koolilähedast tunnelit. Nii toimubki

suurem osa jalakäijate ja ratturite sõidutee ületusest riigitee reguleerimata ülekäiguga kohtades nii Veskimölde

Kodukeskuse või JUTA ja Intsistuudi tee ringristmiku juures. Arvestades, et ehitustegevus on planeeritud

etappidena ja I etapis ei realiseerita Laagri eritasandilist sõlme, jääb alles JUTA ja Intsistuudi tee ringristmik

reguleerimata ülekäiguga ning inimesed jätkavad selle kasutamist.

PK 83+00 projekteeritud Laagri kergliikluse tunnel, mis on mõeldud ühendama kahel pool teed olevaid

elamualasid ja ühendama olemasolevate jalgratta ja jalgteedega, ei ole jätkusuutlik lahendus, vaid süvendab juba

loodud probleemi. Jah, keskuse poolt on sissesõit tunnelisse veidi enam jalgrattureid arvestav, aga siiski on

nimetatud lõigus kaks 90° nurgaga pööret. Teisalt aga satuvad nüüd lääne ja ka põhja poolt tulnud inimesed justkui

“ tehis -saarele”. Veskimölde Kodukeskus ja ehitatav Möldre Elamuskeskus on JUTA ja Insttituudi tee vahelisele

maa-alal. Inimestel tuleb ületada ka Instituudi sõidutee saamaks Laagri alevikku või ka Pääskülla.

Veskimöldre kant on keskmeks, mis ühendab nii põhja - lõuna kui ka ida – lääne liikuvuskoridorid kokku. Näiteks

nn Vanamänniku ala Saueaugu tee ja Kotka tee suunal tuleb kindlasti ühendada hea turvalise jalgratta ja jalakäija

ligipääsuga Laagri aleviku suunal.

Lahendusena on ettepanek (Pilt 3 ja 4) rajada I etapis inimestele ja jalgratastele eraldi sild .

● Laagri kergliiklustunneli rajamine tähendab olemasoleva tee profiili kõrguse tõstmist vähemalt 1m. See

omakorda aga tähendab suuremat mürareostust lähedal elavatele püsielanikele.

● Teisalt on vaja inimestel lisaks JUTA-le saada üle ka Instituudi sõiduteest . Mõlemal pool nimetatud ala on

ehitatud inimeste ja jalgratturitele teed. Kõik need teelõigud on mõistlik viia kokku üle ühise silla Instituudi ja

JUTA sõidutee kohalt.

● Samuti ei ole turvaline lahendus suunata jalakäijad koos ratturitega Laagri eritasandilisele sõlmele, mida on

planeeritud ehitada järgmises etapis.

● Ida suunal toetab silla lahendust Tuulemurru tänava looduslik kalle Pilliroo tänavast alates. Kõnnitee on hiljuti

ehitatud ühendamaks liikuvust Möldre tee ja Pääsküla suunal. Teisel pool JUTA lõiku on samas sirgjoones

Lumekannikese kergliiklustee.

Mis omakorda viib üle Pääsküla jõe ehitatud sillani ja tagab ida - lääne suunalise liikuvuse .

normtasemeid ületavad müraolukorrad leevendatakse maanteede

välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatava müra

vähendamise tegevuskava elluviimisel.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Laagri kergliiklustunneli asemel silda

mitte projekteerida.

2. Arvestada ettepanekutega osaliselt. Kavandada

müraleevendusmeetmed projektala piiride ulatuses vastavalt

mürauuringu tulemustele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

31

● Laagri eritasandilises sõlmes kulgeb JUTA lõik silla alt ja kohalik liiklus on suunatud selle kohale.

Projekteeritud sõidutee profiil antud lõigus on hinnangulisel jällegi 1m madalam. Arvestades planeeritud

lahendusega kus Laagri viadukt sellisena realiseeritakse ja transiitliiklus viiakse süvendisse, on igati loogiline

hoida sõiduteed kogu lõigus kas olemasoleval kõrgusel või ka madalamal. Samuti Möldre koolihoone juures oleks

saanud kasutada sarnast lahendust silla ehitamisel üle sõidutee. Nii oleks ära jäänud kõrge ja mahuka 5m kõrguse

müravalli ehitus Koruserva kinnistul.

2. Liiklusmüra vähendamine kohalikele püsielanikele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

32

Projekti kiirus projekteeritaval riigiteel Juuliku–Tabasalu ühendustee lõigul on 90 km/h. See tähendab et teatud

tee lõikudel tõuseb piirkiirus 180%. Samuti 2+2 sõiduraja ehitamisega kasvab hüppeliselt liiklussagedus.

Kokkuvõttes suureneb märkimisväärselt mürareostus ja halvevat elukeskkonda.

Samuti I etapis planeeritud teeprofiili väiksemgi tõstmine Laagri kergliiklustunneli rajamiseks või ka pinnavete

paremaks ärajuhtimiseks, suurendab liiklusmüra. Seda eeskätt Metsapargi ala kui ka Koruserva elanikele. Näiteks

on teeprofiili tõstetud Möldre koolihoone kõrval oleva tunneli rajamiseks.

Lahenduseks on ettepanek suurendada müraseina kõrgust kogu Koruserva ala ulatuses ja ehitada

kõrgemaks nii Metsapargi kui Veskimölde Kodukeskuse kõrval olevat müravalli. Samuti ehitada kokku

Koruserva mürasein ja -vall Möldre elamuskeskuse poolses osas.

● Müraleevendusmeetmena tuleb Koruserva ja JUTA vahelist müraseina kõrgust kogu lõigul tõsta 1-1,5m . Mölde

tunneli poolne seinaosa on ehitatud kõrgem ja vajab vähem tõstmist. Samas metsa-ala ees olev seina lõik Möldre

elamuskeskuse poolt vajab juba suuremat tõstmist. Kogu seina ülemine äär peaks olema ühel kõrgusel. Koruserva

mürasein tuleb ehitada kokku Veskimöldre Kodukeskuse kõrval oleva müravalliga.

● Matsapargi tänava esise müravallile tuleb lisada mürasein kõrgusega 1-1,5m tagamaks kogu maa-alal müra

sihttase (Pilt 5).

Ehitatud Koruserva müraseina kõrgus ei ole piisav. Tee müra on nii teisel korrusel kui kogu maa-alal suurem

sihttasemest. Eeskätt on probleemkoht on Koruserva metsa maa-ala, mis on sõidutee profiilist hinnanguliselt 1

meeter madalamal. Samas majade ümber olev aia-ala on jällegi kõrgemal sõidutee profiilist. Selliselt “auku”

ehitatud mürasein ei taga oma eesmärki. Vähendab küll visuaalselt reostust osaliselt, kuid jätab kogu probleemi

leevendamata.

Kui Möldre koolimaja poolt on müravall ja -sein ehitatud kokku, siis Möldre elamuskeskuse pool on jäetud valli

ja seina vahele ava.

Planeeritavates mürauuringutes ei saa lähtuda ainult müra ekvivalent/ sihttasemetest hoone fassaadil, sest

inimesed ei ela ja lapsed ei mängi hoone fassaadil, vaid ka aias. Määrus, mille järgi tuleb mürauuring teostada,

räägibki aladest ja hoonetest. Müra sihttase peab olema tagatud ka kogu maa-alal, kus inimesed viibivad.

Maapinnal tuleks mõõtmised teha seega ka ala piiril.

4. Tammelehe tee 19

72701:001:0375

18.12.2022 e-kiri

Progress ei saa pidurda ! Aga mind ja naabreid Väga huvitab !!! Müürasein !!! jalgratta teed ,ligipääs

kaupluse,Laste Turvalisus . Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud, et

projekti tausta ja eesmärke. Täiendavalt selgitatud

müraleevendusmeetmete kavandamise põhimõtteid ning

kergliiklusteede ja piirkonna juurdepääsu lahendusi.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

33

Müraseinte asukohtade valikul lähtutakse liiklusuuringu ning

mürauuringu tulemustest. Selgitati, et Kotka tee piirkonda on

kavandatud kergliiklustunnel, mis realiseeritakse I etapis ning

ligipääs Veski Marketisse säilib mõõda olemasolevat

kergliiklusteed.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

5. Kotka tee 7

72701:001:0773

3.01.2023 e-kiri

Minu nimi on /…/ ja esindan Eltrum OÜ huvid, mis on registreeritud aadressil Kotka tee 7, Alliku küla.

Tutvusime Teie projektiga ja plaanidega ja tekkis suur küsimus:

Kuidas on lahendatud veoautode läbipääs meie aadressile? Kuna saame aru, et suurest teest Alliku külasse otse

teed ei tule.

Tavalised inimesed saavad sõita edasi Laagri poole ja sealt pöörata Alliku külasse Laagri kooli kõrval. Aga

kardame, et veoautodele sellist võimalust keegi ei anna!

Palun mõelge see olukord läbi ja võtke meiega ühendust, et oleks ka selge, kuidas see välja lõpuks näeb!

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 17.01.2023 e-kirjaga ning selgitatud

liikluskorralduslikku lahendust.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

6. Instituudi tee 130

72701:001:2072

Instituudi tee 134

72701:001:2075

10.01.2023 e-kiri

/…/

Anname teada, et me ei ole nõus lahendusega, milline on kajastatud Roadplan töö nr 21059 joonisel 3.7 olevat

kergliiklustunneli piirkonnas – mahasõidud, maakasutus, viidad.

Praegu nähtub jooniselt, et plaanitud on likvideerida sissesõit Instituudi tee 130 ja 134 (perspektiiviga ühendada

see ka läbi Instituudi tee 132 kinnistu) kinnistutele. Me sellist lahendit ei kooskõlasta.

Oleme teinud omaltpoolt väga suured investeeringud seoses praeguse mahasõidu projekteerimise ja rajamisega,

et edendada äritegevust ja tagada mugav juurdepääs Instituudi tee ja riigitee nr 11420 (Saku – Laagri) vahelisele

alale. Märgime ära ka asjaolu, et kindlasti ei saanud me arvestada asjaoluga, et tegemist on nn ajutise

juurdepääsuteega (kasutuses alla 5. aasta).

Soovime,:

- et projekteerimisel arvestatakse meie huvidega ja ning sissesõit jääks alles.

- juhtida BC Arenduse OÜ poolt tähelepanu, et Transpordiameti soov kasutada Männiku kinnistut ühe ringtee

osana, mis on hetkel eraomandis ja BC Arenduse OÜ käes, kes soovib selle kinnistu osa kasutada äritegevusena,

mida projekteeritud lahendus takistaks.

- et oleks olemas korrektsed viitemärgid kinnistutel paiknevatele ettevõtetele nagu on kirjeldatud Lisa 1

- saaksime osaleda projekteerimis protsessis ja aruteludes sobivate lahenduste välja töötamisel, millised on

kirjeldatud antud kirja lisas 1, kus aeglustus ja mahapöörderada algaks varem (analoogseid lahendusi on ka mujal

Tallinna ringteel kasutatud ).

Kuvatõmmis kirja lisast 1:

Põhjendus:

1. Tagada põhiprojektis Instituudi tee 132 olemasoleva

mahapöörde rambi säilitamise vajadus 1+1 lahenduse aegselt.

2. Männiku kinnistut puudutava info võtame teadmiseks, kuid

märgime, et projekt arvestab olemasoleva olukorra ja

kehtivate planeeringutega. Meile teadaolevalt puudub

kõnealusel kinnistul kehtiv detailplaneering. Kinnistule ulatub

üldplaneeringuga määratud riigitee koridor, millega peab

maaomanik projektide ja planeeringute koostamisel

arvestama.

3. Transpordiamet näeb vajadusel ette projektalale jäävate

olemasolevate suunaviitade ümbertõstmise, kuid ei kavanda

uusi ettevõtete suunaviitasid.

4. Kaasata vajadusel maaomanik põhiprojekti projekteerimise

protsessi arvamuse avaldamiseks mahapöörderaja osas.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Tagada põhiprojektis Instituudi tee

132 olemasoleva mahapöörde rambi säilitamise vajadus 1+1

lahenduse aegselt.

2. Arvamus võtta teadmiseks. Kinnistule ulatub

üldplaneeringuga määratud riigitee koridor, millega peab

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

34

maaomanik projektide ja planeeringute koostamisel

arvestama.

3. Arvamusega mitte arvestada. Ettevõtetele uusi täiendavaid

suunaviitasid mitte projekteerida. Need on võimalik

paigaldada huvitatud isikul oma kuludega ning eelnevalt

Transpordiametiga kooskõlastades.

4. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Kaasata vajadusel

maaomanik põhiprojekti projekteerimise protsessi arvamuse

avaldamiseks mahapöörderaja osas.

7. Keldri

72701:001:0320

11.01.2023 e-kiri

Käesolevaga esitavad /…/ ja /…/, kui Keldri, Hüüru küla, Saue vald kinnistu (reg.osa: 358002) omanikud ja

elanikud oma seisukohad ja ettepanekud seoses projekteerimistingimuste eelnõuga.

1. Harku sõlm. Projekteerimistingimustest nähtub, et mahulise transpordisõlme kõige põhjapoolsem ringristmik

(loodesuunaline ringristmik, vt. Menetlusse kaasamise teade Lisa 3.5) on projekteeritud selliselt, et terve sõlm

kulgeb suuresti Suurekivi (reg.osa: 845302), Keldri ja Korku (reg.osa:3519302) kinnistute vahetus läheduses.

Veel enam, nn Harku sõlmelt eelnõu projektis kavandatud mahasõit Angerja teele (Menetlusse kaasamise teate

Lisas 3.5 nimetatud ka kui CL- Angerja DP juurdepääs) on silmnähtavalt piiritletud Suurekivi kinnistu

idapoolse küljega. Selliselt jääb Suurekivi kinnistu ja Angerja tee mahasõidu vahele vaid mõnemeetrine

distants.

Esmalt juhime tähelepanu, et nii Keldri, Suurekivi kui ka Korku kinnistud on 100% elamumaad ning seal

asuvad elumajad, kus elatakse alaliselt juba üle 20 aasta. Harku sõlme paigutamine Suurekivi, Keldri ja Korku

kinnistute vatuslähedusse suurendab oluliselt kinnistutele ulatuvad müra- ja valgusreostust ning paraku

kaasneb sõlmega ka liiklejate mahajäätud prügi. Täiendavalt ärgime, et kavandatud Angerja tee mahasõit toob

endaga kaasa liikluse tihenemise. Kuivõrd Angerja tee ühendab Harku sõlme arendamisel oleva

tööstuspiirkonnaga, hakkavad Angerja tee peale- ja mahasõitu kasutama olulises mahus suured ja rasked

veoautod, mille tulemusena kasvab ulatuslikult siinne liikluskoormus ning nagu varasemalt märgitud, kasvab

müra-, valgus- ja prügireostus.

Samuti leiame, et ringristmik tuleks projekteerida sellises lahenduses, mis lähtub vähima kahju tekitamise

põhimõttest olemasolevale elupiirkonnale ja mastaapne maanteesõlm paigutuks elamute vahele selliselt, et

jääks ühelt poolt Suurekivi, Keldri ja Korku kinnistutest ja teiselt poolt Harku tee 6 ja 4 kinnistutest võrdsele

kaugusele.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku projekteerida Harku sõlm nihutatud asukohta, et ringristmik tervikuna

koos väljasõiduga Angerja teele liiguks lõuna-lääne suunas ning Angerja tee mahasõidu ning Suurekivi

kinnistu vaheline distants oleks vähemalt 20-30 meetrit. Vastavalt väheneks ka sõlme kaugemale

projekteerimine Suurekivi, Keldri ja Korku kinnistuteni jõudvat müra-, valgus- ja prügireostust.

2. Müratõkkemüür. Menetlusse kaasamise teate lisast 3.5 on kavandatud müratõkkemüüri kulgemine Angerja

tee mahasõidu ning Harku sõlme idasuuna haru vahelt. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu (vt.

Menetlusse kaasamise teade Lisa 1, lk 4) punktile 5.11 on tervele projektile ette nähtud mürauuring, mille

raames selgitatakse välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.

Esmalt märgime, et igal juhul soovime, et Keldri, Suurekivi ja Korku kinnistut eraldaks Harku sõlmest

müratõkkemüür. Seda põhjusel, et juba praegu jõuab Paldiski maanteelt ja Tabasalu teelt arvestatavat müra

eelnimetatud kinnistuteni. Teiseks leiame, et Menetlusse kaasamise teate Lisas 5 toodud plaanil kajastatud

müratõkkemüür täidab selle paigutamise eesmärki üksnes osaliselt. Nagu ülalpool märkisime, kasutavad

Angerja tee mahasõitu Harku sõlmelt eelkõige raskeveolised veoautod, mille sõidu tulemusel vabaneb märksa

rohkem müra kui tavalise sõiduauto puhul. Seega, paigutades müratõkkemüüri Harku sõlme ja Angerja tee

mahasõidu vahele, ei täidaks müratõke täielikult oma eesmärki.

Põhjendus:

Kirjale vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning selgitatud, et

projektis on arvestatud üldplaneeringusse kantud

trassikoridoriga. Lisaks tuleb arvestada tee geomeetriaga kogu

Harku sõlme ulatuses ning ka perspektiivse nn JUTA

lahendusega, mistõttu ei ole võimalik Harku sõlme asukohta

muuta.

Selgitati, et Transpordiamet lahendab projektis

müratõkkeseintega norme ületavad häiringud/olukorrad mis on

põhjustatud ja seotud mööda riigimaanteid kulgeva liiklusega

ning seetõttu ei pea võimalikuks müratõkkeseina

projekteerimist Suurekivi kinnistu ja Angerja tee

mahasõidu/rambi vahele. Samuti peab olema tagatud pidev ja

vaba ligipääs müratõkkeseina esisele ja tagusele osale.

Selgitati, et projektlahenduses on kõik kavandatavad

bussipeatused välja toodud (sh Angerja tee/Instituudi tee

ristmikul kui ka Paldiski maantee ja Harku sõlme piirkonnas)

ning täiendavalt on kavandamisel Tallinn-Keila suunalise

Harku bussipeatuse ühendamine põhjapoolse ringristmiku

osaga ja CL-KT-Rannamõisa teega.

Haljastuse ulatus ja asukohad nähakse ette projekteerimise

järgmises etapis.

Projektalaga hõlmatud puurkaevud ja nende

sanitaarkaitsealad/hooldusalad vaadatakse üle koostöös

Keskkonnameti ja Keskkonnaagentuuriga. Esitatud info

võetakse teadmiseks, kuid puurkaev PRK0014328 koos

sanitaarkaitsealaga jääb projektalast välja.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Harku sõlme asukohta mitte

muuta.

2. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte nihutada müratõkkeseina

Suurekivi kinnistu ja Angerja tee mahasõidu/rambi vahele

müratõkkeseina mitte nihutada.

3. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida täiendav

kergliiklustee Tallinn-Keila suunalise Harku bussipeatuse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

35

Teeme ettepaneku paigutada müratõke Suurekivi kinnistu kõrvalt jooksva kergliiklustee ja Angerja tee

mahasõidu vahele ning pikendada seda loode suunal. Vastav ettepanek on toodud joonisena lisas

“Müratõkkeseina uus asukoht”.

3. Liiklusohutus ja sõidumugavus. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.1.2 on projekti eesmärk

liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku

tehnilise teemaa määramine. See tähendab, et projekti koosseisus peaks paranema ka jalgsi ja

kergliiklusvahendiga liikumise sõidumugavus ja ohutus. Projektis puudub mistahes ühistransporti puudutav

info (sh bussipeatused Paldiski maanteel ja Tabasalu teel ning Menetlusse kaasamise teatele lisatud joonistest

ei ole kuidagi võimalik järeldada, et kergliiklus võimalused Harku sõlme ümbruses paraneksid.

Märgime, et piirkonnas liiguvad jalgsi ja kergliiklusvahenditega nii kohalikud elanikud, äripiirkonna töötajad

kui ka piirkonnast läbi liikujad. Kuivõrd tööstuspiirkond on veel arendamisel, on ilmne, et jalgsi liiklejate arv

kasvab veelgi, mistõttu on eriti oluline pöörata liiklussõlme projekteerimisel tähelepanu ka neile. Esitatud

projekti järgi suundub kergliiklustee aga üksnes Tabasalu suunal ning on olematu selle ühendus olemasoleva,

Paldiski maanteega paralleelselt kulgeva kergliiklusteega ja bussipeatustega.

4. Haljastus ja heakord. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.9.2 on projekteerimise käigus ette

nähtud metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui ka perspektiivse tee maa-alalt,

samuti maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

Tee-ehituse käigus töödeldakse ringi oluline kogus pinnast ja hävitatakse ulatuslikult loodusmaastikku. Selle

tulemusena jäävad oma elupaikadest ilma nii linnud, aga ka mitmed suuremad ja väiksemad loomad, sh

erinevad hiireliigid, jänesed ja rebased jpt elusolendid. Arvestades ehitustööde mastaabsust kõnealuses ja

ehitustööde drastiliselt mõju siinsele elukeskkonnale, leiame, et piirkonnas on vajalik tagasi istutada vähemalt

2/3 ehituse käigus eemaldatud kõrghaljastusest. Lootuses, et põõsas- ja rohttaimed taastavad aja jooksul ise.

5. Kaardilt puudub puurkaev nr14328 ja selle sanitaarkaitseala 50 meetrit. Kaevu asukoht on Harju maakond,

Saue vald, Hüüru küla, Keldri.

Lisa: Müratõkkeseina uus asukoht.

ühendamiseks põhjapoolse ringristmiku osaga ja CL-KT-

Rannamõisa teega

4. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Säilitada võimalikult palju

haljastust.

5. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte kanda joonistele

projektalast välja jäävaid puurkaeve.

8. Instituudi tee 70

72601:001:0838

13.12.2022 e-kiri

/…/ Sooviks saada detailsemaid plaane rajatava tee kohta Kotka 70 aadressil. Praegused plaanid on liiga üldised

ja ei anna täpset ettekujutust milliselt piirilt uus tee täpsemalt kulgema hakkab. Põhjendus:

1. Kirjale vastatud 27.12.2022 e-kirjaga ning saadetud piirkonda

puudutavad joonised.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

36

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuse eelnõu osas.

9. Kivinurme

72501:001:0206

13.12.2022 e-kiri

olen kätte saanud kirja. Kas lõuna poole küljele on plaanis ehitada ka müratõkke sein? Kotka tee poole, Kopli

kinnistu suunas. Põhjendus:

1. Kirjale vastatud 29.12.2022 e-kirjaga ning selgitatud

müraleevendusmeetmete kavandamise põhimõtteid.

Täiendavaid ettepanekuid tähtajaks ei saabunud, mistõttu

loetakse, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuse eelnõu osas.

10. Harku tee 2

72601:001:0467

22.12.2022 e-kiri

Seoses Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisega on minul tekkinud järgnevad küsimused:

1. Palun selget PDF joonist, kuidas on määratletud minu kinnistut puudutavad kitsendused. Kahjuks lisatud

dokumentidest on võimalik ainult videolt midagi aimata.

2. Videolt saan aru, et kitsendusteks on bussipeatus ja kergliiklustee.

3. Kahjuks puuduvad minu kinnistule peale ja mahasõidud, mis palun lisada.

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud 16.01.2023 e-kirjaga ning saadetud soovitud

joonis. Muuhulgas selgitati, et eelprojekti lahenduse kohaselt

on kitsendusteks jalgteeühenduse loomine bussipeatusesse ja

kraavide rajamine, samuti on eelprojektis ette nähtud

likvideerida sidekaabel, mis üle kinnistu jookseb.

Sidekanalisatsioon rajatakse kinnistu läänepoolsele küljele.

Lisaks selgitati, et Transpordiamet rajab mahasõidud

kinnistutele kus on ka varasemalt ametlik mahasõit olemas

olnud. Harku tee 2 kinnistule ametlik mahasõit hetkel puudub

ja seetõttu ei ole võimalik Transpordiametil antud projekti

mahus seda projekteerida ja ehitada.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga, mahasõitu Harku tee 2 kinnistule

mitte projekteerida.

11. Vahtra

72701:001:0053

Paldiski mnt 301

72701:001:0042

Paldiski mnt 303

72701:001:0052

9.01.2023 e-kiri

Selle projekti järgi suletakse meie väljapääs Paldiski mnt-le müratakistuse seinaga. Müratakistuse seina ja meie

kinnistu vahele on projekteeritud kergliiklustee, mis projekti järgi asub puukuuri nurgast 1,5m ja elumajast 3m

kaugusel. Seoses kergliiklustee liigse lähedusega kaob meie privaatsus: me ei ela linnas, kus akende all liiguvad

inimesed, sõidavad jalgrattad/tõuksid ja jalutatakse koertega, kes mõnikord ei ole ka rihma otsas. Kergliiklustee

võiks ju olla teisel pool maanteed, niikuinii on planeeritud tunnel jalakäijatele ja sealpool teed on ruumi küll.

Kuidas peaks hakkama toimuma suurte veomasinate (fekaalivedu, küttepuude vedu, prügi äravedu) liikumine?

Projekti järgi on sissesõit meie kinnistusle kinnistu piirist 15m pikkune ja 4m laiune, aga kogu meie majapidamine

on ju Paldiski mnt poolses küljes. Küsimuse all on ka talvel lumisel ajal väljasõit, kuna see planeeritav tee on nii

vähese tähtsusega ja kuulub puhastamisele kõige viimases järjekorras. Meie arvamus: seoses sellise lahendusega

rikutakse väga kõvasti meie elukvaliteeti.

Põhjendus:

1. Toimus kokkusaamine maaomanikuga, kus lepiti kokku, et

projekteeritakse eelprojektis näidatud lahendus. Lisaks

nähakse ette Paldiski mnt poolsele küljele plankaed

jalgväravaga ning sõiduautode ja kinnistut teenindava (mahuti

tühjendus, prügiauto jms) ligipääs on kavandatud kinnistu

tagant uue ühendustee kaudu.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

12. Instituudi tee 23

19814:001:0579

Vana-Tammemäe

72701:001:1349

10.01.2023 e-kiri

Olen kinnistu Instituudi tee 23 kaasomanik . Eile rääkisime telefonitsi võimalusest , et kogujateel oleks pealesõit

põhimagistraalile, et kohalikud elanikud pääseksid liikuma laagrisse, pärnu mnt-le ja tallinna ringteele-kuid samas

ei koormaks Metsavahi ja Kotka elamupiirkonna siseteid. Samuti vähendaks see oluliselt aega ja kilomeetreid

sihtpunkti jõudmiseks-sisekvartali teed on väikesed ja paljude "lamavate politseinikutega" Lisan foto , kuhu

märkisin omapoolse ettepaneku kus on väga loogiline koht pealesõiduks ( Ämari talu teeotsas).

Põhjendus:

1. Kirjale vastatud eraldi 17.01.2023 e-kirjaga ning selgitatud

projekti eesmärke, tausta ja põhjuseid miks ei ole võimalik

täiendavat pealesõitu projekteerida. Instituudi tee 23

piirkonnast on võimalik saada Laagrisse, Pärnu maantee ja

Tallinna ringtee suunale mõõda uut rajatavat kogujateed.

Vanamänniku detailplaneeringu arendaja kohustus on rajada

Kesalille/Metsapargi tänavat ja Kotka teed ühendav

Vanamänniku tänav, mis on pikenduseks Transpordiameti

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

37

projektis ehitatavale Instituudi tee kogujateele. Nende

valmimise järgselt kaob vajadus kasutada Tammelehe,

Tammemõisa, Käokeele, Saueaugu jm teid.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Täiendavat juurdepääsu

kogujateele mitte projekteerida.

13. Rohtla

19814:001:0595

10.01.2023 e-kiri

Rohtla kinnistu (19814:001:0595) omanikuna esitan seoses Riigitee 8 Juuliku-Tabasalu ühendusteega

omapoolsed seisukohad:

1. Projektis ei ole näha välja-sissesõiduteed Rohtla kinnistul asuva elumajani. Seni toimus liikumine ja

teenindavate veokite sõit Instituudi teele.

2. Juuliku-Tabasalu maantee poolitab Rohtla kinnistu, mis tingib uue kinnistu moodustamise. Instituudi tee äärse

vääriselupaikadega metsa üle kaob omanikul ligipääs ja kontroll.

3. Maja ees asuv kaev paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (Kobras AS KMH aruanne

10.01.2006). Kaev jääb sanitaarkaitse vööndisse.

4. Elumaja jääb tugeva liiklusmüra tsooni, mistõttu on hädavajalik müratõkkesein.

5. Sanitaarkaitse vööndis ületab õhusaaste perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni. Inimese elamine selles

vööndis on tervisele ohtlik.

Ootan projektilt mõistlikke lahendusi.

Olen huvitatud koostööst ja edasisest kontaktist.

Põhjendus:

1. Täiendavalt pöördus Transpordiamet maaomaniku poole

26.01.2023 e-kirjaga ning soovis lisainfot. Pärast vastavate

selgituste saamist otsustati, et kuna uus maantee poolitab

kinnistu, siis on vajalik projekteerida täiendav mahasõit

elamuni, mille asukoht kooskõlastati ka maaomanikuga. Lisaks

säilib teisele kinnistu osale olemasolev mahasõit Instituudi

teelt.

2. Projekt arvestab üldplaneeringusse kantud trassikoridoriga,

mis lõikab Rohtla kinnistu kaheks eraldiseisvaks osaks.

Instituudi tee poolse metsa üle kontroll ei kao. Säilib

olemasolev mahasõit Instituudi teelt.

3. Kaevu osas esitatud info võtame teadmiseks põhiprojekti

koostamisel.

4. Müraleevendusmeetmed kavandatakse vastavalt mürauuringu

tulemustele

5. Sanitaarkaitsevööndisse ei ehitata.

Otsus:

1. Arvestada esitatud info ja ettepanekuga. Projekteerida

mahasõit Rohtla kinnistule.

2. Mitte arvestada esitatud infoga. Säilitada olemasolev mahasõit

Instituudi teelt.

3. Võtta arvamus teadmiseks. Kaevu sanitaarkaitsevööndisse

mitte ehitada.

4. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Kavandada

müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu tulemustele.

5. Võtta arvamus teadmiseks. Kaevu sanitaarkaitsevööndisse

mitte ehitada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

38

14. Ristiku 9

19814:001:0158

11.01.2023 e-kiri

Olen kätte saanud Transpordiameti poolt /…/ 09.12.2022 (nr 8-1/21-298/27949-1) saadetud teavituse ja esitan

siinkohal sellele eelprojektile omapoolsed vastuväited, küsimused ning ettepanekud.

Vastuväide 1

Olen vastu, et minu emale kuuluvast kinnistust (19814:001:0158) aadressiga Ristiku 9, Harku alevik, läheks üle

veel üks tee (Joonis 1), sest:

a) Juba praegu läbib tulevane Juuliku-Tabasalu trass meie kinnistut, millest tulenevalt tekib kinnistule niigi

küllaltki suur mõju ja keeluvöönd.

b) Projekteeritav kergliiklustee poolitab meie kinnistut ebamõistlikult, tekitades eraldiseisva ja mõttetult pika ning

peene katastriüksuse (Joonis 2) suurusega umbes 1740m2, millest umbes 820m2 on täis erisuguseid ehitus- või

majandamispiiranguid.

c) Kuna Harku valla üldplaneeringus on tegemist elamumaa funktsiooniga tiheasustusalaga, siis tekkinud

katastriüksuse ainuvõimalik kasutus oleks elamumaa, tänu niigi olemasolevatele piirangutele muudaks

kergliiklustee ehitus antud kinnistu sihtotstarbelise kasutuse võimatuks.

Põhjendus:

Vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning muuhulgas vastatud

esitatud küsimustele. Lisaks selgitati, et kergliiklustee asukoht

vaadatakse üle ning kavandatakse see võimalikult kinnistu

serva ja väljapoole puurkaevu hooldusala. Samuti esitati

põhjendused, mille alusel tehti valik tee geomeetria ja

kõrgusliku lahenduse osas:

- Olemasolev kraavitus, vete ärajuhtimine, eesvoolude

olemasolu, seisukord nii projektala piirides kui ka kaugemal.

Projekteeritud lahendus võimaldab sademevett ära juhtida

valdavalt olemasoleva Paldiski mnt kõrguselt. Vastupidisel

juhul oleks Paldiski maantee tõus ca 7 m.

- Riigitee 8 Tallinn-Paldiski maantee üleviimine Juuliku-

Tabasalu trassist tõstaks ligemale kolm korda suurema

liiklussagedusega maantee müra taset märgatavalt kaugemale.

Paldiski maanteel on projektkiirus 100km/h ja Harku sõlmes

Juuliku- Tabasalu trassil 90 km/h, mistõttu on ka liiklusmürast

tekkivad häiringud käesolevas lahenduses märgatavalt

väiksemad. Oluline on ka märkida, et reaalsed sõidukiirused

Paldiski maanteel jäävad 100 km/h ulatusse, Juuliku-Tabasalu

puhul on liikluskiirus Harku liiklussõlmes märgatavalt

aeglasem, kohati 30-60 km/h seoses ringristmike ja viadukti

ületusega.

- Vastupidise lahenduse korral tekib olukord kus suurema

kiirusega põhiteelt siirdumine madalama kiirusega kõrvalteele

hakkab olema nö mäest alla ja sel juhul on tegemist

liiklusohtlikuma olukorraga.

- Vastupidise lahenduse korral JUTA süvend suureneb olulisel

määral lõuna pool, mis on vibratsioonitundlik piirkond. Lisaks

paiknevad seal bussipeatused, rambid, mahapöörded ning jalg-

ja jalgrattateede ühendused, mis tooks kaasa väga ulatusliku

süvendi. Lisaks asub piirkond kaitsmata põhjaveega

piirkonnas.

- Vastupidises lahenduses tekib konflikt teetrassi ja

olemasolevate tänavatega ning Harku-Veskimetsa

kõrgepingeliinide ja mastide asukohtadega.

Näeme ette Laagri-Harku suunalise Nurme bussipeatuse

nihutamise teisele poole parklat Harku poole. Sellisel juhul, ei

jää kohakuti asetsevaid bussipeatusi Nurme tee piirkonnas.

Müraseinte asukohtade valikul lähtutakse liiklusuuringu ja

mürauuringu tulemustest, mis on koostatud vastavalt ministri

määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise määramise ja hindamise meetodid“

järgi. Müratõkked rajatakse eluhoonele kasutusluba omavatele

hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel.

Käesolevas töös on arvestatud olemasoleva olukorra ja

kehtivate planeeringutega. Antud kinnistul puudub kehtiv

detailplaneering ning samuti ei toonud mürauuring välja

müraleevendusmeetmete vajadust antud lõigul.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

39

Algne Juuliku-Tabasalu ühendustee trass sai maha märgitud antud asukohta sellise klausliga, et see ühendustee

hakkab olema kanalis alates (Laagri poolt vaadates) Harku valla piirist kuni Paldiski maantee ja Tabasalu tee

ristmikuni. Et kuna Tabasalu poolne tee osa on looduslikult madalamal kui Paldiski maantee siis on mõistlik rajada

uus ühendustee Paldiski maantee alt läbi. Nii häirib uus tee ka kohalikku elanikkonda vähem ja müra on talutavam.

Alates 2019.a. projektist ( projekteeris Selektor Projekt OÜ) on uus tee hoopis kõrgele tammile tõstetud ja suundub

niigi kõrge künka harja äärt mööda kulgevast Paldiski maanteest veelgi kõrgemalt üle.

Samuti hakkab olema varasema Nurme teest moodustunud umbtänava lõpu asemel hoopis pea 3m kõrgusel

paiknev viadukt koos suure liikluskoormusega maanteega. Seda algses trassi mahamärkimise projektis polnud,

seega selline muutus toob meile, kui vahetule naabrile vägagi arvestatava müra- ja lendsaaste tõusu, rääkimata

valguse mürast, mida tekitavad lõuna-edelalääne poolsel teel vähemalt 3m kõrgemal liiklevad 4m kõrged veokid,

kui nad madala päikesega maanteel liiklevad (Joonis 3).

Vastuväide 2

Sadeveekraavi likvideerimise soov/ettepanek võetakse

teadmiseks põhiprojekti koostamise käigus.

Otsus: 1. Mitte arvestada ettepanekuga. Juuliku-Tabasalu ühendusteed

süvendisse mitte projekteerida.

2. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Kergliiklustee nihutada

võimalikult kinnistu piiri lähedale väljaspool puurkaevu

hooldusala. Ristiku tänavale täispikkuses kergliiklusteed ja

ületuskohta mitte projekteerida.

3. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Nurme tunneli asemel

kergliiklussilda mitte projekteerida. Nihutada Laagri-Harku

suunalist Nurme bussipeatust teisele poole parklat Harku poole

selliselt, et need peatused ei jääks kohakuti. Sadeveekraavi

likvideerimise soov/ettepanek võtta teadmiseks põhiprojekti

koostamise käigus.

4. Mitte arvestada ettepanekuga. Müratõkkeseinad rajatakse

vastavalt uuringutele. Nimetatud kinnistul puuduvad

kasutusluba omavad hooned.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

40

Olen sellise põhjendamatult kõrgemale viidud teetrassi lahenduse vastu, kuna sellises lahenduses ei lepitud algselt

kokku ja nüüd projekti muutes pannakse kõik teetrassi mõjualas elavad inimesed põhjendamatult oluliselt

halvemasse olukorda. Niigi kaasneb uue teega müra ja ka saaste kasv.

Ettepanek 1

Kasutada teetrassi projekteerimisel ära looduslikku kallet Tabasalu poole ja rajada uus Juuliku-Tabasalu teetrass

esialgsele projektile vastavalt kanali lahendusena langusega Tabasalu suunas. Sadevesi trassi äärtes pole

probleemiks, sest see saab loodusliku kallet pidi juhitud Tabasalu poole, sest seal on igal juhul madalam. Nii

häirib tulevikus uus ühendustee kohalikke elanikke vähem, sest lisaks projekti eesmärgile „tõsta teed läbivate

liiklejate liiklusohutust ja sõidumugavust“ ei tohi seda teha tee äärsete elanike elukvaliteedi arvelt. See puudutab

ka mitte vahetult teega piirnevaid elamualasid. Süvendis tee tagaks kohalikele elanikele oluliselt väiksema

mürakoormuse.

Ettepanek 2

Juhul kui Nurme tee ja Ristiku tee vahelise kergliiklustee rajamine on vältimatu, siis soovin, et antud kergliiklustee

(Joonis 5):

a) kulgeks võimalikult otsejoones ja pöörduks risti Nurme teega.

b) asetseks põhjapoolsel tänavaküljel (jalakäijad on vähem varjus).

c) oleks rajatud täismahus Ristiku tänava sõidutee pikendusena Instituudi teest koos

sõiduteega ja Instituudi teel jalakäijate ületuskohaga.

Ettepanek 3

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

41

Muuta uue ühendustee ja Nurme tee lahendust järgmiselt (Joonis 6) :

a) Nihutada Nurme tee kergliiklussild (mitte tunnel, sest tee kulgeb kanalis) edasi koos bussipeatusega, et Ristiku

teelt tulles oleks bussipeatus otse nähtav. Enamus seda bussipeatust kasutavatest inimestest liigub tulevikus mööda

Ristiku tänavat.

b) Likvideerida sadeveekraav, sest uus ühendustee lõikab selle kraavi paarkümmend meetrit eemal niikuinii läbi

ja juhib kogu pinnaselt valguva vee mujale. Nii saab ka Ristiku tee keerata paremini ülespoole risti Nurme teega.

c) Viia bussipeatus edasi loogilisemasse kohta, kuhu on lihtsam (ja tundub jalakäijale otsem) liikuda.

Ettepanek 4

Rajada piki uut trassikoridori müratõkkesein, sest Harku valla arengukava järgi on minu emale kuuluv kinnistu

(Ristiku 9) näol tegemist tiheasustusala elamumaaga. Sellel oli algatatud ka detailplaneering enne esimest projekti

2003.a., kuid see lõpetati, kuna järjekordselt valmis üha järgmine esialgne ühendustee projekt (2+2 muudeti 1+1

teeks), mille tõttu polnud täit selgust täpsest lahendusest ja seetõttu ei saanud detailplaneeringuga edasi minna.

Valla jaoks on tegu elamumaaga.

Ehk siis selline kokkuvõttev joonis:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

42

Küsimused

1. Miks planeeriti uus Juuliku-Tabasalu ühendustee üle Paldiski maantee? Loogilist seletust sellele pole. Kas

sellele uuele tõstetud teelahendusele on tehtud keskkonnamõjude hindamine?

2. Kust üldse tuli idee või vajadus suure kiiruseklassiga maantee äärde rajada bussipeatuseid? Samas Instituudi

tee on juba terves ulatuses toimiva paralleelse ühistranspordiga. Juhul kui uue tee äärde tulevad bussipeatused,

kas siis vanad peatused olemas oleva tee ääres likvideeritakse? See oleks halb mõte, sest tooks kaasa kohalikele

elanikele täiendavalt pikenenud teekonnad peatusteni, sest praegu asetsevad peatused tihedamalt Instituudi teel

vahetumas läheduses elamutele. Ehk ühistranspordi kättesaadavus halveneks nii kohalikele elanikele.

3. Kas projekteerijad on teadlikud sellest, et Harku alevikku planeeritud siseneval põhimagistraalteel mööda Uus

tänavat on raskeveokite piirang, kuna tee möödub kaitsealusest tammede alleest? Paluks leida teine alternatiivtee

(nt. Tähetorni tänavalt Aia tänava kaudu).

4. Miks ei näe projekt ette Harku aleviku elanikele normaalset alternatiivi Tallinna suunalt tulles? Hetke projekti

järgi peavad elanikud Paldiski maanteelt likvideeritud vasakpöörde tõttu sõitma vähemalt 3,5km ringi (Tabasalu

ristmiku kaudu), et jõuda Harku aleviku keskusse. See läheb kindlasti vastuollu projekti eesmärgiga tõsta

liiklusturvalisust ja sõidumugavust, kuna toob kaasa kohalikele elanikele pealesunnitult mõttetuid igapäevaseid

lisakilomeetreid, ehk niiviisi ei täida ju projekt oma eesmärki.

Soovin olla edaspidi lisatud projekti menetlusse kui projektist puudutanud maaomanik. Samuti olen valmis andma

nõu kõikidele Nurme teed ja lähiümbrust puudutavatele projektidele kui kohalik elanik.

15. Kaasiku tee 2

72601:001:1591

Kaasiku tee 1

72601:001:1590

Vana-Kaasiku

72601:001:1589

/…/

Miles Kinnisvara OÜ-le (registrikood 11167281) kuulub projekteerimistingimustega hõlmatud alal kinnistu

Alliku küla, Kaasiku tee 2 (72601:001:1591) Kinnistul asub detailplaneeritav üldplaneeringujärgne elamuarendus.

/…/ kuuluvad füüsilise isikuna järgmised projekteerimistingimustega hõlmatud alal asuvad kinnistud:

1) Alliku küla, Kaasiku tee 1 (72601:001:1590). Kinnistule on 04.06.2021 antud kehtiv ehitusluba üksikelamu ja

abihoone püstitamiseks.

2) Alliku küla, Vana-Kaasiku (72601:001:1589), Kaasiku tee 1 elamut teenindav maatulundusmaa.

Põhjendus:

1. Kaasiku tee on kavandatud 2019 a. Selektor Projekt OÜ töös ning

sellega arvestab ka Saue valla üldplaneering (Üldplaneeringu

kaardile on kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed ning

raudteed sh Juuliku-Tabasalu ühendustee koos liiklussõlmedega -

vastavalt Maanteeameti poolt koostatud projektidele, täpsustades

perspektiivseid ristmikke ja risteid. Arvestatakse võimalusega selle

perspektiivseks laiendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

43

12.01.2023 e-kiri

Käesolev seisukoht ja vastuväide on esitatud allakirjutanu füüsilise isiku ja Miles Kinnisvara OÜ juhatuse

liikmena ja käsitleb kõiki kolme kinnistut.

1. Vastuväide projekteerimistingimuste eelnõus esitatud lahendusele

Projekteerimistingimuste ja esialgse eelprojekti kohaselt on kavandatud kinnistutele riigitee uus koridor (CL

MNT11420), riigiteeäärne kogujatee (CL-Instituudi tee kogujatee) ja uus vallatee (CL-Kaasiku ühendustee).

Üldplaneering näeb ette uue riigitee koridori. Projekteerimistingimustega kaldutakse kõrvale üldplaneeringuga

kavandatud lahendusest ning nähakse ette täiendavad ühendusteed, mis jäävad väljapoole üldplaneeringu järgset

riigitee koridori.

Projekteerimistingimusega nähakse ette täiendav riigiteeäärne kogujatee, mis on kavandatud üldplaneeringu

järgsest koridorist välja ja ca 70 m Vana-Kaasiku kinnistu sügavusse ning on olemasolevast maapinnast tõstetud

kõrgemale (sild üle maantee). Esitan vastuväite lahendusele, mis ulatub üldplaneeringuga kavandatust kaugemale

Vana-Kaasiku kinnistule. Teen ettepaneku nihutada kogujatee raadius loode suunas Toominga kinnistu

(72701:001:0294) olemasoleva metsa piirile eesmärgiga vähendada omandiõiguse riivet, säästa väärtuslikku

põllumaad ning säilitada toimivat rohevõrgustiku koridori. Alternatiivina on sobiv ka kogujatee asukoht, mis oli

märgitud Selektor Projekt OÜ eskiisprojekti versioonis.

Kaasiku ühendustee on kavandatud kinnistuid läbivate kõrgepingeliinide idapoolsele servale kõrgepingeliinide

kõrval. Vana-Kaasiku kinnistut läbivad kahed paralleelsed kõrgepingeliinid. Esitan vastuväite mistahes

lahendusele, mis toob Vana-Kaasiku kinnistule kaasa täiendava ühendusteest tuleneva maakasutuse või

kaitsevöönditest tulenevad kitsendused. Teen ettepaneku nihutada nimetatud Kaasiku ühendustee olemasolevate

kõrgepingeliinide vahelisele alale ca 70m lääne suunas, eesmärgiga vältida täiendava maakasutuse ja uute

kaitsevööndite tõttu täiendavate riivete tekkimist ning võimaldada maa eesmärgipärast kasutamist.

2. Ettepanek kinnistute omandamiseks riigile ja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasjaga

Alternatiivina punktis 1 esitatud vastuväidetele teen ettepaneku kõigi vajalike kinnistute (nii Miles Kinnisvara OÜ

le kui /…/ kuuluvate) osas kruntida välja vajalikus ulatuses maa alad ning vahetada need riigile kuuluva

kinnisasjaga. Riigile kuulub Saue vallas Alliku külas maatulundusmaa sihtotstarbega Kivila maaüksus

(katastritunnus 72601:001:1406), mis vastab KAHOS § 24 lg-s 3 kinnistute vahetamiseks sätestatud tingimustele.

Arvestades kinnistute paiknemist samas piirkonnas on võimalik tee-ehituseks vajaliku maa vahetamine sama

pindalaga riigile kuuluva maatükiga. Kinnistute riigile omandamise ja vahetamise korral taotlen enda kaasamist

kinnistute hindamise menetlusse.

vastavate eritasandiliste ristmikega). Kaasiku tee ja Instituudi

viadukt on kavandatud üldplaneeringuga määratud tee koridori,

kus on lubatud lahenduste täpsustamine järgmistes projekti

etappides.

Lahendused, k.a Kaasiku ühendustee asukoht on majanduslikult ja

tehniliselt kõige optimaalseim. Kaasiku tee asukoht on paika

pandud koostöös Saue vallaga sh on see kantud ka Saue valla

üldplaneeringusse.

2. Võtame esitatud info teadmiseks ning maade omandamise

menetluse käigus kaalume võimalusel ettepanekut, mille kohaselt

soovitakse kinnistute vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga

(vastavalt KAHOS § 22 lg-le 1).

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte nihutada kogujatee

raadiust loode suunas Toominga kinnistu (72701:001:0294)

olemasoleva metsa piirile.

2. Ettepanek võtta teadmiseks. Kaaluda ettepanekut, mille

kohaselt soovitakse kinnistute vahetamist riigile kuuluva

kinnisasjaga.

16. Sepa

19814:001:0160

12.01.2023 e-kiri

Projekteeritud lahenduses riigitee hakkab osaliselt paiknema ARENDVARA OÜ-le kuuluval Sepa maaüksusel

(19814:001:0160).

ARENDVARA OÜ on kinnistu omanikuna kavandanud teostada maaüksusel elamuarendust, mille kinnituseks

on asjaolu, et kinnistu suhtes on Harku Vallavalitsuses toimunud detailplaneeringu menetlus elamukruntide

moodustamiseks ja korterelamute püstitamiseks (DP menetlus algatati 15.04.2003). Planeeringumenetlus soikus

muuhulgas põhjusel, et uue ühendustee rajamise plaan oli teada, kuid ei olnud selge riigimaantee täpsem lahendus

ja maavajadus ning jäädi ootama selles osas selgust. Samas, uue ühendustee mõlemas küljes paiknevad selle

piirkonna elamuehituse suured alad (vahetus naabruses elamukrundid Kalju, Pae, Ristiku, Heina jt tänavatel ühel

pool ja Nurme põik/Nurme teel teisel pool), kusjuures tee mõlemale küljele on projekteeritud ka täiendavaid

elamukrunte. Ruumiplaneerimise seisukohalt on igati loogiline, et Sepa maaüksus muutub samuti elamuehituse

alaks.

ARENDVARA OÜ hetkeseisuga põhimõtteliselt aktsepteerib kõnealuse riigitee rajamist selliselt, et see ulatub

tema omandis olevale kinnistule, tingimusel, et see projekteeritakse viisil, mis arvestab maksimaalselt omaniku

huvidega oma kinnistu edasisel kasutamisel ja arendamisel. ARENDVARA OÜ esitab alltoodud märkused, mida

palume edasises tee projekteerimises omaniku poolse tingimusena arvesse võtta.

Põhjendus:

1. Võtame ettepaneku teadmiseks ning võimalusel lahendame

kergliiklustee ühenduse (mis on ühendatud Nurme

kergliiklustunneliga) Sepa kinnistu idapoolsele osale kuni

kinnistu piirini põhiprojektis.

2. Müraleevendusmeetmeid on võimalik kavandada vastavalt

projekti piiridele ning müraseinte asukohtade valikul

lähtutakse mürauuringu tulemustest, mis on koostatud

vastavalt ministri määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise määramise ja

hindamise meetodid“ järgi. Piirnorme ületavates kohtades

rajatakse müratõkked eluhoonele kasutusluba omavatele

hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel. Kuna

Sepa kinnistul puuduvad olemasolevad hooned, siis

müraleevendusmeetmeid ei kavandata.

3. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.7.2

nähakse ette sadevete lahendamine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

44

1. Uus tee poolitab Sepa maaüksuse kaheks eraldi maatükiks. Kinnistu lääneservas asuv tee “Nurme Põik”

muutub uue tee valmimisel väikese parklaga lõppevaks kaheks tupikteeks, mis tagab jalakäijatele ja

kergliiklusele küll läbipääsu, kuid ei taga asendiplaanilt nähtuvalt juurdepääsu Sepa maaüksuse idapoolsele

osale. Kergliiklustee bussipeatusesse kulgeb ka üle Sepa maaüksuse idapoole jääva nurga, kuid kõrguste vahe

tõttu ei ole kergliiklusteel tegelikult kasutatavat ühendust ülejäänud kinnistu osaga. Arvestades ka PT eelnõu

punkti 5.3.2, palume lahendada kergliiklusteele juurdepääs ka Sepa kinnistu idapoolsele osale.

2. Arvestades, et nimetatud kinnistut soovitakse hakata kasutama elamuehitusmaana, on oluline ka uut teed

ümbritsevate müratõkete olemasolu. Palume müratõkked projektis ette näha.

3. Maaüksusel on mitmed kuivenduskraavid, mis on liigvee ärajuhtimiseks vältimatud. Projektis vajab

lahendamist, kuidas on tulevikus võimalik nimetatud ala drenažeerimine, sh vee ärajuhtimine (PT punkt 5.7.2).

Kas vesi liigub ka uue tee alt läbi või on sinna jäetud mõni ühenduskäik pisiloomadele? Tee muldkeha

toimimine veepidemena ja teealalt kogutav vesi ei või hakata negatiivselt mõjutama. Sepa maaüksuse

niiskusrežiimi, mistõttu on vajalik tagada vihma- ja pinnavee ärajuhtimine alalt.

4. Arvestades, et tee rajamine poolitab omaniku kinnistu kaheks, vajab juba teeprojekti raames lahendamist

küsimus, millised on võimalused teenindavate kommunikatsioonide ühendamiseks teemaa kaudu.

Palume riigitee projekteerimisel eeltoodud tingimusega arvestada.

4. Käesolevas projektis arvestatakse olemasolevate

kommunikatsioonidega ning vajadusel nähakse ette nende

ümberehitamine. Uute kommunikatsioonide paigaldamiseks

teemaale ja teekaitsevööndisse tuleb taotleda tehnilised

tingimused Transpordiametilt. Antud hetkel on käimas

projekteerimistingimuste menetlus, mille raames selliseid

tingimusi ei väljastata.

Otsus:

1. Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerida võimalusel

kergliiklejate juurdepääs Sepa kinnistu ida poolsele alles

jäävale osale kuni kinnistu piirini.

2. Mitte arvestada ettepanekutega. Müratõkkeid mitte

projekteerida.

3. Arvestada ettepanekuga. Lahendada sadevete ärajuhtimine

riigitee alt ja arvestada, et teealalt kogutav vesi ei tohi hakata

negatiivselt mõjutama Sepa maaüksuse niiskusrežiimi.

4. Mitte arvestada ettepanekuga. Teeprojektis mitte käsitleda

võimalusi teenindavate kommunikatsioonide ühendamiseks

teemaa kaudu.

17. Instituudi tee 12

19801:001:3699

17.01.2023 e-kiri

Esitan teile mõned ettepanekut ja küsimused seoses riigitee nr 8 Tallinn−Paldiski kilomeetrite 11-14

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku eelprojektiga Baula Arenduse poolt kellele kuulub

Instituudi tee 12 kinnistu.

1) Kas ringteelt mahasõit saaks olla teistsuguse nurga all, et vähendaks ala mis meie maalt ära lõigataks ( alloleval

pildil noolega märgitud) ?

2) Mis on situatsioon puudega kogu selle ala peal. Täna on elektriliini alt rajatud koridor ja mõlemal pool ilusti

kasvavad puud mis takistavad müra ja tuulelevikut meie kinnistule ?

Põhjendus:

Esitatud küsimustele vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning

muuhulgas põhjendatud tee ja sõlmede geomeetria valikut. Lisaks

selgitatud, et puude likvideerimine toimub projekti realiseerimiseks

vajalikus mahus, eesmärk on säilitada võimalikult palju puid.

Täiendavaid ettepanekuid ei saabunud, mistõttu loetakse, et arvamuse

avaldajal puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

45

1) Kui kõrgeks muutub tee võrreldes tänase maa tasapinnaga ? Kas olen õigesti aru saanud, et tee tasaping tõuseb

kuni +20m võrreles tänasega. Kas meie kinnistuga piirduv tee jääb samale tasapinnale võrreldes tänasega ?

2) Meie paan on olemasolevat aedikut laiendada krundi piirini, et saaksime laiendada alal olevate loomade jaoks

karjamaast igat ruutmeetrit. Kui me laiendame ja paneme korraliku aia loomadele ja projekti raames peab see

muutuma, kes siis maksab kinni aia ümbertõstmise?

3) Ei ole aru saada, mis juhtub puudega antud alal.

4) Kas müratõkked rajatakse kogu piirile meie krundiga, vältimaks loomade ärritust uue tee rajamisel?

5) Mis sorti teekattematerjali kasutatakse? Selle all peame silmas, mis sorti asfaldit.

6) Mis sorti valgustuslahendust kasutatakse. Kas välditakse valgusreostust meie kinnistule ?

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

46

1) hetkel kasvab väiksema ringiga märgitud alal neli ilusat suurt pärnapuud, kas need säilitatakse jalakäiate tunneli

alla?

Kas oskaksite valgustada antud kaubanduskeskude detailplaneeringut. Hetkel plaani järgi pole aru saada.Kust

oleks võimalik sellekohta informatsiooni saada?

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

47

18. Koru põik 9

72701:001:2081

12.01.2023 e-kiri

Alliku küla Koru põik 9 elanikuna ütlen, et ei soovi Alliku küla läbiva teelõigu ehitamist 2+2 maanteeks.

Juba praegu on olemasolevast 1+1 teest lähtuv tajutav liiklustihedus ja mürafoon väga häiriv.

Sõidutee on olemasoleva müratõkke seina suhtes nii palju kõrgemal, et kõik sõiduautodest kõrgemad sõidukid on

visuaalselt üle müratõkkeseina nähtavad ja nende sõidukite tekitatavat müra mõratõkkesein efektiivselt

summutada ei suuda. Eelkõige on suurem mürafoon tajutav elamu teisel korrusel, aga üsna samasugune müra on

tajutav ka esimesel korrusel. Mürafooni suurendab kindlasti ka asjaolu, et vaatamata kehtestatud

kiirusepiirangutele sõidetakse sellel teelõigul keskmiselt oluliselt suurematel kiirustel.

Eelnev jutt kirjeldab juba olemasolevat olukorda, rääkimata siis juba olukorrast, kus nimetatud maatelõik on 2+2

ja väidetavalt ka veel kõrgemal elamute ja olemasoleva müratõkke seina suhtes.

Põhjendus:

2+2 sõidurajaga lahendust ei rajata I etapis ning seetõttu selguvad ka

selles lõigus lõplikud välja ehitamisele kuuluvad lahendused (piirid, I

etapi maanteetrassi täpne asukoht, I etapi müraseinte asukohad,

materjalid, teetrassi kõrgus jne) põhiprojekti koostamise käigus.

Laagri ja Harku vaheline lõik rajatakse I etapis 1+1 lahendusele ning

ehitatakse välja ette nähtud kergliiklustunnelid.

Müraseinte asukohtade valikul lähtutakse mürauuringu tulemustest,

mis on koostatud vastavalt ministri määrusele nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise määramise ja hindamise

meetodid“ järgi. Piirnorme ületavates kohtades rajatakse müratõkked

eluhoonele kasutusluba omavatele hoonetele, mille kontroll toimub

Ehitisregistri alusel.

Kuna kirjas puudusid konkreetsed ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõu osas, siis võetakse seisukohad

teadmiseks.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

19. Toominga

72701:001:0294

Meie küsimused ja ettepanekud puudutavad järgmist lõiku, mis on seotud Instituudi tee veaduktiga ja meie

omandis oleva kinnistuga mida antud lahendus puudutab. Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

48

23.01.2023 e-kiri

1. Mis probleemi viadukt ikkagi lahendab? Mis on viadukti ehitamise majanduslik põhjendatus, veadukt maksab

ilmselt kordades kordades rohkem kui teha autode tunnel Nurme tee otsa.

2. Kuidas kaasiku tee äärsed elanikud saavad sõita Laagrisse? Väljavõte selgituskirjast: Varasema lahenduse

puhul puudus hea ühendus olemasoleva Instituudi tee ja Laagri sõlme vahel, mis võimaldaks mh ka kohaliku

bussiliikluse korraldamist (varasemalt võimaliku läbipääsud vaid pika ringiga läbi elamualade). Palun

selgitage kuidas see paraneb? Bussi peatusi pole planeeritud olemasolevale Instituudi teele? Instituudi tee

planeeritud veadukti pikendus lõppeb Kotka tänava otsas ja edasi Laagrisse tuleb sõita läbi Kotka tn. Ümbruse

asumi, ringiga läbi elamualade. See pole kuigi mõistlik lahendus. Miks pole tehtud kogumisteed kohe edasi

Laagri ristmikuni nagu oli ette nähtud varasemas projekteeritud versioonis? (joonis 2) Kogumistee ehitus on

edasi lükatud määramata ajaks, kehtestatakse muu detailplaneeringuga.

3. Kuidas pääsevad Kaasiku tee äärsed elanikud jalgsi Harku metsa terviseradadele ja praegusle kergliiklusteele,

mis on Instituudi tee ääres? Jalakäijate radu pole projekteeritud nii kavandatavale Instituudi tee veaduktile kui

ka selle pikendusele?

Joonis 1

Joonis 2

Vastatud eraldi 13.02.2023 e-kirjaga ning muuhulgas selgitatud, et

projektlahenduse koostamisse on olnud kaasatud kohalikud

omavalitsused, kellega koostöös on leitud majanduslikult, tehniliselt ja

liiklusohutum lahendus. Projekteeritud lahenduse kohaselt kasutab

kohalik liiklus ära olemasolevat Instituudi teed ja hakkab edaspidi

liikuma mööda Instituudi tee viadukti selle asemel, et suunata sõidukid

kitsale Nurme teele, mille rekonstrueerimist lähiajal ette ei ole nähtud.

Kaasiku tee ja Instituudi viadukt on kavandatud üldplaneeringu

koridori, kus on lubatud lahenduste täpsustamine järgmistes projekti

etappides. Nurme sõidukitunneli asendamine jalakäijate tunneliga

vähendab riigitee muldkehandi maksumust ja tunneli enda

ehitusmaksumust. Vabanev rahastus on suunatud Instituudi tee

ühendamiseks teise viaduktiga ja seesugune viis tekitab

loomupärasema ja otsema kogujateede lahenduse ja annab võimaluse

kasutada suuremas mahus olemasolevat Instituudi teed. Selline

lahendus on asjakohasem kiiresti kasvava elanike arvuga Alliku küla

elanikele, samas võimaldab ilma suure lisatiiruta jõuda sobivale

teesuunale ka väiksema arvulisel Juuliku-Tabasalu teest edelasse

jääval Harku aleviku elanikel.

Kuna kirjas puudusid konkreetsed ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõu osas, siis võetakse seisukohad

teadmiseks.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad vastuväited

projekteerimistingimuste eelnõu osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

49

b. Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Aia põik 10 19801:001:4700 Angerja tee 45 72701:001:0673 Nurme põik 4 19814:001:0284 Tammelehe tee 51 72701:001:0357

Aia põik 12 19801:001:4702 Angerja tee 47 72701:001:0672 Nurme põik 6 19814:001:0286 Tammelehe tee 9 72701:001:0381

Aia põik 14 19801:001:4704 Angerja tee 49 72701:001:0671 Nurme põik 8 19814:001:0288 Tammelehe tee 9a 72701:001:0458

Aia põik 2 19801:001:3026 Angerja tee 53 72601:001:0291 Nurme tee 15 19814:001:0394 Tammemäe 19801:001:2605

Aia põik 3 19801:001:3031 Angerja tee 57 72701:001:0738 Paldiski maantee T13 78401:101:1203 Tammi tee 2 19801:001:3057

Aia põik 4 19801:001:3027 Angerja tee 59 72701:001:0737 Paldiski maantee T47 78401:101:1292 Tammi tee 4 19801:001:3058

Aia põik 5 19801:001:4696 Angerja tee 61 72701:001:0736 Paldiski maantee T48 78401:101:1293 Timuti tee L2 72601:001:0829

Aia põik 7 19801:001:4697 Angerja tee L1 72701:001:0679 Paldiski mnt 164 19814:001:0551 Tuisu 72701:001:0087

Aia põik 8 19801:001:4698 Angerja tee L2 72701:001:0681 Paldiski mnt 245c 78406:605:0012 Tähetorni tn 106 78406:605:0016

Aia põik L1 19801:001:4708 Angerja tee L3 72701:001:0682 Paldiski mnt 245f 78406:605:0014 Tähetorni tn 108 78401:101:1039

Aia tänav L6 19801:001:4693 Angerja tee L4 72701:001:0753 Paldiski mnt 305 72701:001:1231 Tähetorni tn 108a 78401:101:1362

Aiandi tee 3 72701:001:0844 Angerja tee L5 72701:001:0752 Paldiski mnt 432 72701:001:0085 Tähetorni tn 61a 19814:001:0395

Alajaama tee 8 // Harku alajaam 72701:001:0138 Angerja tee L6 72701:001:0747 Piigipuu tn 2 72701:001:1728 Tähetorni tn 61b 19814:001:0136

Alajaama tee L2 72601:001:0830 Angerja tee L7 72701:001:0746 Piigipuu tn 4 72701:001:1727 Tähetorni tn 63 19814:001:0481

Altmäe tee 1 72701:001:0076 Angerja tee L8 72701:001:0745 Piigipuu tn 6 72701:001:1726 Tähetorni tänav T4 78401:101:1207

Altmäe tee 11 72701:001:0160 Harku tee 4 72701:001:0594 Pilliroo tn 42a 72601:001:0393 Uus kergliiklustee L1 19801:001:3978

Altmäe tee 3 // Tiigi 72701:001:0770 Harku tee 4a 72601:001:1180 Põldsaare 72701:001:0292 Uus tn 10 19814:001:0553

Altmäe tee 4 72601:001:1424 Harku tee 4b 72701:001:0067 Põlma 72701:001:0820 Uus tn 11 19814:001:0555

Altmäe tee 5 72701:001:0601 Harku tee 6 72701:001:0128 Pääsukese tee 1 72701:001:0508 Uus tn 11a 19814:001:0572

Altmäe tee 6 72701:001:0790 Heina tn 7 1981:001:0172 Suurekivi 72701:001:0440 Uus tn 11b 19814:001:0135

Altmäe tee 7 72701:001:0818 Instituudi tee 1 19801:001:3861 Tammelehe tee 11 72701:001:0379 Uus tn 12 19814:001:0554

Altmäe tee 8 72701:001:0064 Instituudi tee 12 19814:001:0271 Tammelehe tee 13 72701:001:0378 Uus tn 13 19814:001:0556

Altmäe tee 9 72701:001:0159 Instituudi tee 2 19801:001:3697 Tammelehe tee 15 72701:001:0377 Uus tn 15 72701:001:2059

Angerja tee 30 72701:001:0677 Instituudi tee 2 19814:001:0062 Tammelehe tee 17 72701:001:0376 Uus tn 27 72601:001:1182

Angerja tee 31 72701:001:0663 Instituudi tee 2a 19801:001:3695 Tammelehe tee 21 72701:001:0374 Uus tn 6 19814:001:0549

Angerja tee 32 72701:001:0664 Instituudi tee 2a 19814:001:0061 Tammelehe tee 23 72701:001:0373 Uus tn 8 19814:001:0550

Angerja tee 33 72701:001:0675 Instituudi tee 4 19801:001:3089 Tammelehe tee 27 72701:001:0371 Uus tänav L1 19814:001:0583

Angerja tee 34 72701:001:0666 Keila metskond 14 19801:001:4143 Tammelehe tee 28 72701:001:0369 Uus tänav L2 19814:001:0557

Angerja tee 35 72701:001:0665 Keila metskond 395 19801:001:3193 Tammelehe tee 31 72701:001:0368 Vanamänniku 72701:001:0732

Angerja tee 36 72701:001:0668 Korku 72701:001:0019 Tammelehe tee 33 72701:001:0367 Veerme tn 36 78401:101:1337

Angerja tee 37 72701:001:0676 Koru põik 7 72701:001:2080 Tammelehe tee 35 72701:001:0366 Volle 72701:001:0819

Angerja tee 38 72701:001:0751 Kotka tee 2 72701:001:0771 Tammelehe tee 37 72701:001:0365 Väriheina tee 14 72601:001:0395

Angerja tee 39 72701:001:0667 Kotka tee 4 72501:001:0205 Tammelehe tee 39 72701:001:0364 Väriheina tee 24 72601:001:0396

Angerja tee 40 72701:001:0739 Kotka tee 5 72701:001:0778 Tammelehe tee 41 72701:001:0363 Ämari 72601:001:0803

Angerja tee 41 72701:001:0674 Lehtsaare 72701:001:0293 Tammelehe tee 43 72701:001:0362 Ämari 72601:001:0801

Angerja tee 42 72701:001:0735 Lutsu 72701:001:0744 Tammelehe tee 45 72701:001:0361

Angerja tee 43 72701:001:0678 Metsavahi tee 1 72701:001:0488 Tammelehe tee 47 72701:001:0359

Angerja tee 44 72701:001:0748 Nurme põik 1 19814:001:0279 Tammelehe tee 49 72701:001:0358

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

50

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

06.03.2023 nr 1.1-3/23/187

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–

Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 09.12.2022 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee

8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva

Tähetorni–Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru,

Alliku ja Vatsla külades ning Harku vallas Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Saue ja Harku valla ning Tallinna linna üldplaneeringuga,

milles on menetluse esemeks oleva riigitee koridor määratud.

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Projekteeritud lahendus peab olema

realiseeritav etappidena ning maade omandamine on kogu lõigus vajalik teostada vastavalt 2+2

lahendusele.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

2

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Katastritunnus Kinnisasja nimi

72701:001:0085 Paldiski mnt 432

72701:001:0721 Haku

72701:001:0744 Lutsu

72701:001:0103 Ivastiku

72701:001:0012 Harku karjäär 3

72701:001:0112 Voolu

72601:001:1165 Kõrvaltee

72701:001:0110 Kelluka

72701:001:0053 Vahtra

72601:001:0467 Harku tee 2

72701:001:0065 11191 Harku-Rannamõisa tee

72601:001:1208 Harku tee 1a

72701:001:0087 Tuisu

72701:001:1231 Paldiski mnt 305

72701:001:0052 Paldiski mnt 303

72701:001:0042 Paldiski mnt 301

72701:001:0790 Altmäe tee 6

72701:001:0722 Uus tänav

72701:001:0076 Altmäe tee 1

72701:001:0142 Vaha

72701:001:0138 Alajaama tee 8 // Harku alajaam

72701:001:2062 Tabasalu-Juuliku tee L25

72601:001:0828 Alajaama tee 1

72701:001:2061 Harku kergtee L2

72701:001:2060 Harku kergtee L1

19814:001:0501 Uus tänav

19801:001:3978 Uus kergliiklustee L1

19801:001:3449 Uus tn 14

19801:001:3699 Instituudi tee 12

19801:001:4058 Timuti tee L2

72601:001:0829 Timuti tee L2

72701:001:0646 Gustavi

19814:001:0548 Nurme tee

19814:001:0158 Ristiku tn 9

19814:001:0160 Sepa

19814:001:0595 Rohtla

72701:001:0294 Toominga

72701:001:0293 Lehtsaare

72601:001:0794 11401 Laagri-Harku tee

3

72701:001:1350 Laagri-Harku kergliiklustee L5

72701:001:1349 Vana-Tammemäe

72601:001:1593 Kaasiku tee L7

72601:001:1591 Kaasiku tee 2

72601:001:0803 Ämari

72601:001:0838 Instituudi tee 70

72701:001:0794 Pääsukese tee 1a

72701:001:0795 Tammetalu tee 1

72701:001:1790 Laagri-Harku kergliiklustee L6

72501:001:0206 Kivinurme

72501:001:0205 Kotka tee 4

72701:001:0481 Laagri-Harku kergliiklustee L1

72601:001:0619 Juuliku-Tabasalu tee L27

72701:001:0482 Laagri-Harku kergliiklustee L2

72601:001:0901 11191 Harku-Rannamõisa tee L2

72701:001:1141 Laagri-Harku kergliiklustee L4

72701:001:0733 Laagri-Harku kergliiklustee L3

72701:001:0776 11401 Laagri-Harku tee L10

72701:001:0772 11401 Laagri-Harku tee L9

72701:001:0771 Kotka tee 2

72701:001:0732 Vanamänniku

72601:001:0395 Väriheina tee 14

72701:001:0981 Männiku

72701:001:0778 Kotka tee 5

72601:001:0394 Tihniku tänav L6

72601:001:0393 Pilliroo tn 42a

72601:001:0618 Juuliku-Tabasalu tee L17

72601:001:0589 Juuliku-Tabasalu tee L26

72601:001:0590 Juuliku-Tabasalu tee L16

72701:001:2071 uuliku-Tabasalu tee L21

72701:001:1230 Harku-Hüüru kergtee L1

72701:001:2059 Uus tn 15

72701:001:0109 Ildase

72701:002:0567 8 Tallinn-Paldiski tee

72601:001:0830 Alajaama tee L2

19814:001:0394 Nurme tee 15

72701:001:0292 Põldsaare

72601:001:1589 Vana-Kaasiku

72601:001:1270 Pääsukese tee 1b

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

4

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–

Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks vastavalt

korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km

11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Asukoht:  Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 (välja arvatud

Tähetorni ristmik);

 Riigitee 11420 Saku–Laagri km 8-8,6 (sh. km 8,3 asuv

Laagri kergliiklustee tunnel);

 Riigitee 11401 Laagri–Harku lõigus km 2,3

ringristmikult kuni km 3,5;

 Riigitee 11401 km 3,3 piirkond (uuel trassil) kuni

kokkuviimisega riigiteel 11191 Harku–Rannamõisa km

1,0 piirkonnas.

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Hüüru, Alliku ja Vatsla külad)

ja Harku vald (Harku alevik ja Laabi küla) ja Tallinna linn.

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega

piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava

joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Projekteerimise aluseks on varasemalt koostatud projektid ning

planeeringud:

- T11 Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn–Rannamõisa–

Kloogaranna maantee ühendustee Juuliku–Tabasalu

eelprojekt (AS Teede Tehnokeskus, töö nr 107, 2009 a.),

mis on kantud Harku valla kehtivasse üldplaneeringusse;

- Juuliku–Tabasalu ühendustee eskiis ja Harku sõlm,

(Selektor Projekt OÜ, töö nr P19017, 2020 a.), mis on

kantud Saue valla kehtivasse üldplaneeringusse;

- Põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski Tähetorni–Harku

lõigu (km 11-14) ja Juuliku–Tabasalu ühendustee

Alliku–Vatsla (5 km) lõigu eelprojekt (Kelprojektas AS,

töö nr EE-8-EP, 2015 a.).

Projekteeritaval alal paiknevad erinevad kitsendused ning

varasemalt teostatud / teostamisel planeeringud ja projektid.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse

tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks

vajaliku tehnilise teemaa määramine. Projekteeritud lahendus

peab olema realiseeritav etappidena.

I etapis realiseeritav ulatus on näidatud üldskeemi joonisel 1.2.3.

Maade omandamine on kogu lõigus vajalik teostada vastavalt

2+2 lahendusele (k.a. Juuliku–Tabasalu lõik).

Esialgse eelprojekti joonised ja seletuskiri ning visualiseering on

leitav siit: https://pilv.mkm.ee/s/1KHV1VdbovRaIiQ.

Avalikustamise tutvustav video on leitav siit:

https://pilv.mkm.ee/s/LVeyQUtXDbBzHPy.

5.1.3. Projektkiirus - 100 km/h riigiteel 8 Tallinn–Paldiski (sh kasutatakse

muutuvteabega liiklusmärke).

- 90 km/h riigiteel Juuliku–Tabasalu ühendustee uus lõik

(11401 Laagri-Harku uuel trassil).

Tegelik maksimaalne lubatud sõidukiirus selgub põhiprojekti

koostamise käigus.

Koguja- ja kohalikel teedel pakkuda projekteerimise käigus

sobivaim sõidukiirus.

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Vastavalt joonisel 1.2.3 toodule (I etapis realiseeritav):

 Põhimaanteel nr 8 Tallinn–Paldiski: 2+2 (sh Harku

liiklussõlme viaduktil)

 Juuliku–Tabasalu ühendustee: 1+1

5.1.6. Sõiduraja laius 2+2 ristlõikes - välimine sõidurada 3,5 m, sisemine 3,25 m.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, asulates Eesti Standardist EVS

843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.2. Põhimaantee lõigus tuleb ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede

sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega

kogujateede/ühendusteede abil.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerida bussipeatused vastavalt eelprojekti joonistel näidatule.

5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (kergliiklusteed,

teeületuskohad, tunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest (3).

5.4.2. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel muu.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. I etapis realiseeritav ulatus on näidatud üldskeemi joonisel 1.2.3 ning alljärgnevalt

selgitustena.

5.5.2. Paldiski mnt, Harku sõlm ja sellega seonduvad teed ja rajatised realiseeritakse I etapis

vastavalt käesoleva eelprojekti lahendusele.

5.5.3. Juuliku–Tabasalu ühendustee lõik realiseeritakse I etapis 1+1 ristlõikena teena Harku

sõlmest kuni olemasoleva Kotka ringristmikuni. Rajatised sellel lõigul realiseeritakse

I etapis järgnevalt:

- Nurme kergliikluse tunnel;

- Instituudi viadukt;

- Kotka kergliikluse tunnel.

5.5.4. Laagri eritasandilist sõlme I etapis ei realiseerita.

5.5.5. Laagri kergliikluse tunnel realiseeritakse I etapis. I etapis teostatakse minimaalsed

vajalikud tee ümberehitustööd, mis on vajalikud kergliikluse tunneli rajamiseks.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Projekteerida valgustus vastavalt eelprojektis näidatule ja I etapis realiseeritavale

osale. Lisaks tuleb ette näha valgustus ka kõikides bussipeatustes.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. Maade omandamine on vajalik

teostada vastavalt 2+2 lahendusele (k.a. Juuliku–Tabasalu lõik).

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 asuva

Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ei kavandata.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada põhiprojekti koostamiseks

vajalikus mahus.

☒ Kergliiklusteede vajaduse hindamine Teha põhjalik kergliiklusteede vajaduse

hindamine vastavalt Transpordiameti

veebilehelt leitavale juhendile

"Kergliikluse prognoosimise juhend 2013".

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Ave Kallo, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

08.12.2022 nr 8-1/21-298/27900-1

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0

asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku

projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 8 Tallinn–Paldiski

km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusprojekti

koostamiseks. Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis 2024. aastal.

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Projekteeritud lahendus peab olema

realiseeritav etappidena ning maade omandamine on kogu lõigus vajalik teostada vastavalt 2+2

lahendusele.

Esialgse eelprojekti joonised ja seletuskiri ning visualiseering on leitav siit:

https://pilv.mkm.ee/s/1KHV1VdbovRaIiQ.

Avalikustamise tutvustav video on leitav siit: https://pilv.mkm.ee/s/LVeyQUtXDbBzHPy.

Materjalid on leitavad ka Transpordiameti kodulehelt.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 12.01.2023 e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti Põhja üksuse ehituse projektijuhi

Tauri Väli (tel +372 58515790, e-post [email protected]) või projekteerimise üksuse

projektijuhi Ave Kallo poole (tel +372 55944304, e-post [email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: 1. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku projekteerimistingimused (eelnõu)

Adressaadid: Põllumajandus- ja Toiduamet

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Keskkonnaagentuur

Riigi Infosüsteemi Amet

AS Gaasivõrk

Esmar Gaas OÜ

Enefit Connect OÜ

Tele2 Eesti AS

AS Tallinna Vesi

Eesti Lairiba Arenduse SA

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

OÜ Strantum

AS Kovek

Energate OÜ

Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

Riigi Kommunikatsiooni SA

Tallinna Linnavalitsus

AS Harku Karjäär

AS M.V. Wool

AS Harju Elekter

Tallinna Transpordiamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Adven Eesti AS

Lansec Tele OÜ

Greenenergy Data Centers OÜ

AS Connecto Eesti

Veski Market OÜ

55944304, [email protected]