Kardla küla, Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6479945 Y 651120

ETTEPANEKUTEGA ARVESTATUD

Objekti aadress: TARTU MAAKOND, TARTU LINN, KARDLA KÜLA, KARDLA BAAS (KÜ

TUNNUS 83101:001:0277)

Tellija: TARTU LINNAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

KSH juhteksperdi abi NOEELA KULM

KSH juhteksperdi abi: MARIS PALO

Kontrollija: ENE KÕND

Mai 2020 TARTU

Tartu linnas Kardla külas

Kardla baasi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2020-034

2 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Kardla baas (kü tunnus 83101:001:0277)

TÖÖ EESMÄRK:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a 50089 Tartu

Kontaktisik: Janne Schasmin

Tel +372 736 1261

[email protected]

HUVITATUD ISIK: AS TREV-2 Grupp

Registrikood 10047362

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pärnu mnt 463, 10916

Kontaktisik: Taivo Nebokat

Tel +372 517 1740

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid:

Urmas Uri – juhtekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Kontrollija:

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

3 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert

Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

4 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5

1.1 DETAILPLANEERINGU ALGATAMISELE EELNENUD ASJAAJAMINE JA KIRJAVAHETUS KAVANDATAVA TEGEVUSE

ELLUVIIMISEKS .................................................................................................................................................. 6

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU ....................................................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA ......................................................................................................................................... 11

4. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA ALAL TOIMUVATE TEGEVUSTEGA........................... 12

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 18

6. KARDLA BAASI DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ........ 20

6.1 KSH ULATUS ...................................................................................................................................... 20

6.2 MÕJU INIMESE HEAOLULE JA TERVISELE ............................................................................................... 20

6.3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE, SH VÕIMALIK MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................. 21

6.4 PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ......................................................................... 22

6.5 MUUD ASJAOLUD ................................................................................................................................. 22

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................................................................... 23

7.1 KSH VTK SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE ...................................................................... 23

8. DETAILPLANEERINGU JA KSH AJAKAVA ......................................................................................................... 24

9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................................... 25

LISA 1. ETTEPANEKUD ........................................................................................................................................ 26

5 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

1. SISSEJUHATUS

Tartu Linnavolikogu on 20.02.2020 otsusega nr 229 algatanud Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu algatamise

taotluse esitas Kaitseliidu (Kardla baasi maaüksuse omanik) nõusolekul TREV-2 Grupp AS.

Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks,

maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Detailplaneeringu ala asub Tartu linnas

Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus kehtib Tähtvere valla üldplaneering (2006). Detailplaneeringu

ala on üldplaneeringu kohaselt puhke- ja virgestusala, mille puhul kehtib detailplaneeringu koostamise

kohustus.

Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, sest

soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse üldpõhimõtteid (planeerimisseadus

(edaspidi ka PlanS) § 142 lõige 1). PlanS § 142 lõike 2 järgi lähtutakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust ning § 142 lõike 3 järgi lähtutakse sellise detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu

menetlemisele ette nähtud nõuetest, kui on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 1

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis (üldplaneeringus). PlanS § 4 lõike 2

punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Tartu

Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on Tartu Linnavalitsus seisukohal, et planeeringuga soovitud

tegevuste mõju suurust, ruumilist ulatust ja muid mõjusid tuleb hinnata detailplaneeringu KSH koostamise

käigus.

Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuses on esile tõstetud järgmised probleemteemad, millest lähtuvalt

on põhjendatud KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus:

 planeeringuala asub Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas, Natura

2000 võrgustiku ja mitme I kaitsekategooria liigi leiukoha läheduses;

 Kardla baasi maaüksuse piiri ääres on algatatud looduskaitseala moodustamine;

 asfaltbetooni tootmisega kaasneb eeldatavalt õhusaaste, mis mõjutab välisõhu kvaliteeti;

 asfaldi tootmise (sh liikluskoormus tõusuga), lõhkamiste ja taktikaliste väljaõpetega kaasneb

eeldatavalt mürataseme tõus, mis eeldatavalt toob kaasa mürareostuse;

 alal asus Nõukogude Liidu sõjaväelinnak ja radarijaam, millest põhjustatud pinnasereostuse

esinemine on ebaselge;

6 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

 kavandatavate tegevustega kaasneb jäätmete tekke ning vajadus jäätmete ladustamiseks ja

äraveoks.

Tartu Linnavolikogu hinnangul võib kavandatav tegevus eeldatavalt lisaks kaitsealale kaasa tuua mõju ka

inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu on Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsusega nr 229 algatatud

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse KSH, mille käigus tuleb selgitada mõjude täpsem suurus, ruumiline

ulatus, sagedus ja kestus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatav mõjutatav elanikkond ning pakkuda

meetmeid planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude leevendamiseks.

1.1 Detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamine ja kirjavahetus kavandatava tegevuse

elluviimiseks

● AS TREV-2 Grupp teavitas 18.10.2018 kirjaga Tartu Linnavalitsust asfaltbetoonisegisti paigaldamise

kavatsusest ning palus omavalitsusel väljastada tehnilised tingimused segisti paigaldamiseks.

● Tartu Linnavalitsuse 14.11.2018 vastuskirja nr 9-6.2/LEN-18-126 põhjal ei pidanud linnaplaneerimise

ja maakorralduse osakond võimalikuks projekteerimistingimuste andmist, kuna taotletu on vastuolus

kehtiva Tähtvere valla üldplaneeringuga ning taotletud rajatis ei ole osakonna hinnangul olulise avaliku

huviga rajatis. Tartu Linnavalitsus on ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) § 38 lõikele 3 tuginedes

väljendanud seisukohta, et asfaltbetoonisegisti paigaldise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekti

koostamine ja ehitusloa taotlemine, kuna asfaltbetoonisegisti ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja

isikute õigustele on sarnane (samaväärne) mitmete EhS lisas 1 ehitusloa kohustuslikuks määratud

rajatiste paigaldamisele.

Tartu Linnavalitsus juhtis lisaks tähelepanu, et objekti rajamist reguleerib lisaks EhS-ile ka

atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi ka AÕKS). AÕKS § 79 lõike 6 põhjal peab õhusaasteloa

kohustusega paikse heitallika käitleja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama

õhusaasteluba.

● 21.01.2019 esitas AS TREV-2 Grupp Keskkonnaametile õhusaasteloa taotluse, mille menetluse

raames teavitas Tartu Linnavalitsus 28.03.2019 kirjaga nr 8-13.2/02644 Keskkonnaametit, et

kavandatav tegevus ei vasta kehtivatele strateegilistele planeerimisdokumentidele.

● Tartu Linnavalitsuse 17.04.2019 kirja nr 9-6.2/LEN-18-126 kohaselt on kavandatav vastuolus kehtiva

üldplaneeringuga ja linnavalitsus on seisukohal, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks Kardla

maaüksusele tuleb koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering.

● AS TREV-2 Grupp 16.05.2019 kirja nr T800-1/7105 põhjal on ettevõte olnud veendunud, et

asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis, mitte aga

taotleda ehitusluba.

● Tartu Linnavalitsus on 23.07.2019 kirjas nr 9-3.2/06996 esitanud ettevõtte selgitustaotluste vastusena

põhjalikumad selgitused, miks leitakse, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vajalik ehitusprojekti

koostamine ja ehitusloa taotlemine.

7 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

● Õhusaasteloa taotluse menetlus lõpetati Keskkonnaameti 31.07.2019 korraldusega nr 1-3/19/1545,

kuna ettevõte teavitas 03.07.2019 Keskkonnaametit varasemalt taotletud maksimaalse tööaja

vähendamisest 450 tunnini aastas, mille korral ei ole õhusaasteluba nõutav1 .

● AS TREV-2 Grupp on 03.07.2019 kirjas nr T800-1/7430 Tartu Linnavalitsusele väljendanud soovi, et

asfaltbetoonisegisti püstitamine toimuks õiguspäraselt ning esitas 30.07.2019 Tartu Linnavalitsusele

detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu algatamise ajaks on ehitustegevusega

alustatud, kuna eelnevalt oli detailplaneeringu koostamise vajadus ebaselge ning selle koostamise

kohustuse selgumisel ei olnud ettevõtjal enam võimalik taganeda seadmete tootjaga ja tarnijaga

varasemalt sõlmitud kokkulepetest.

1 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba¹“ § 3 lõige 2. Algatatud detailplaneeringuga kavandatud tegevuse puhul on planeeritud käitse maksimaalseks tööajaks 1200 tundi aastas, milles asfaltbetoonsegisti tööaeg moodustab maksimaalselt 800 tundi.

8 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU

Kardla baasi katastriüksus (kü tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule, kelle poolt volitatud TREV-2

Grupp AS on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. AS TREV-2 Grupp omab pikaaegset

kogemust asfaltbetooni tootmise valdkonnas ning kasutab hetkel nelja eraldiseisvat asfaltbetoonisegistit üle

Eesti.

Ettevõte soovib kasutama hakata paikset asfaltbetoonisegistist (mudel Benninghoven TBA 3000), mis liigitub

oma tehnoloogilise lahenduse poolest Batch mix asphalt plant’iks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab

asfalditehast, kus asfaldisegu valmistamine toimub partiide kaupa (Joonis 1).

Joonis 1. Lubatud heitkoguste projektis esitatud asfaltbetoonisegisti visualiseering (OÜ GeoKes, 2019)

Asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks on OÜ TINTER-PROJEKT 2018. aastal koostanud projekti (töö nr 44-18-

TP). Platsi planeerimisel on arvestatud olemasolevate maapinna kalletega: platsi langus on edela ja kagu

suunas. Platsile nähti ette liivast katend (h=40 cm) ja freespurukatend (h=30 cm), asfaltbetoonisegisti

seadmete ja mahutite alla ning nende ümbrusesse jäävale platsile nähti ette asfaltkate (Joonis 2).

Sademeveed voolavad osaliselt olemasolevatesse kraavidesse ning imbuvad osaliselt maapinda. Platsi äärde

on kavandatud 30 cm kõrgune liivast vall, mis on filtriks platsilt valguvale sademeveele.

Projektis on määratletud kaalu, soojaku ja teisaldatava kuivkäimla asukoht. Olmevesi (joogivesi) tuuakse

kohapeale kanistrite-/vaatidega. Hiljem on kavas rajada puurkaev veevarustuse tagamiseks ja võtta

kasutusele kogumismahuti reovee kogumiseks.

Elektrivajaduse rahuldab rajatav 10 kV maakaabelliin ja ehitatav alajaam ning jaotusjaam.

Asfaltsegude valmistamiseks lisatakse täiteainena lubjakivist valmistatud peeneteralist fillerit, mis on

valmistatud lubjakivi sõelmetest. Lubjakivifiller laaditakse kivimaterjalisilosse, kust see liigub segistisse.

9 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Segistis toimub naftabituumeni, eelkuumutatud kivimaterjali (killustikud, liivad, sõelmed), filleri ja tolmu

segamine asfaltbetoonseguks. Asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem on toodud allpool joonisel (Joonis 3).

Joonis 2. Asfaltbetoonisegisti ehituse projektis (OÜ TINTER-PROJEKT, 2018) esitatud asendiplaan (joonis nr 2-1)

10 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 3. Lubatud heitkoguste (LHK) projektis esitatud asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem (OÜ GeoKes, 2019)

Õhusaasteloa taotluse jaoks koostati lubatud heitkoguste (LHK) projekt (OÜ GeoKes, 2019), mille kohaselt on

tootmisega seotud heiteallikad kuivatustrumli põleti, bituumenimahuti, filleri hoidla, puistematerjali ladu ja

asfaltbetooni laadimine.

Kuivatustrumli põleti ja filleri hoidla on varustatud kottfiltriga, mis on võimeline hoidma välisõhku eralduva tolm-

gaasisegu tolmusisalduse alla 20 mg/Nm3. Kuivatustrumli põleti võimsus on 18,9 MW. Kasutatav põlevkiviõli

kogus on 800 tonni aastas. Käitise maksimaalne tööaeg on 1200 tundi aastas, millest maksimaalselt 800 tundi

moodustab asfaltbetoonsegisti tööaeg ja ülejäänu kaasnevast tegevused nagu materjali vedu, seadmete

remont jms.

Tootmistegevusega seotud transport on kavandatud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee

kaudu. Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tehakse liiklusuuring koos ristmiku

läbilaskvusarvutustega. Ristmik ehitatakse ümber nii, et lahendus vastaks majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõetele. Selleks tuleb ristmik ümber ehitada

minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja kiirendusradade rajamisega põhimaanteele.

Asfaltbetoonisegisti töötamine oleneb TREV-2 poolt samal ajal tehtavatest töödest, mistõttu on tootmisega

kaasnev liiklussagedus on muutlik. Aktiivne tootmistegevus toimub eelkõige perioodil aprill kuni november, mil

keskmine tootmistegevusega kaasnev liiklussagedus on tööpäeviti ca 20–30 veoautot ööpäevas.

11 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

3. PLANEERINGUALA

Planeeringuala asub Tartu linnas Kardla külas (Joonis 4). Ligi 25 ha suurune Kardla baasi katastriüksus (kü

tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. (Maa-

amet, 18.02.2020)

Planeeringuala hõlmab ka maaüksusele juurdepääsuks kasutatavat Lokaatorite teed (Joonis 5).

Joonis 4. Kardla baasi katastriüksuse asukoht Tartu linnas Kardla külas (Maa-amet, 18.02.2020)

Joonis 5. Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 lisa "Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu situatsiooniskeem" joonis

12 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

4. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA ALAL TOIMUVATE TEGEVUSTEGA

Kehtivaid detailplaneeringud Kardla baasi katastriüksusel (kü tunnus 83101:001:0277) ei ole.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Detailplaneeringu ala asub Tartu

linnas Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus eeltoodust tulenevalt kehtib Tähtvere valla

üldplaneering (2006).

Detailplaneeringu ala asub endise Nõukogude Liidu sõjaväeosa polügooni alal. Üldplaneeringu kohaselt on

metsade vahel asuval ca 20 ha suurusel endisel sõjaväelinnakul maastikuliste eelduste tõttu head väljavaated

saada omanäoliseks spordi- ja vabaajakeskuseks. Alale on planeeritud rajada krossisõidurajad, luua

sportimis- ja õppetreeningkeskus erinevate mootorispordi- ja tehnikaalade harrastamiseks (motokross,

maastikuratta treeningud, vibu- ja ammulaskmine, paintball, sõjalis-sportlikud tegevused jmt). Ala on

üldplaneeringu põhijoonisel märgitud puhke- ja virgestusalana (Joonis 6), mille puhul kehtib detailplaneeringu

koostamise kohustus (üldplaneeringu peatükk 6.1.). Üldplaneeringuga on lubatud üldkasutatavate

puhkekohtade maa-alale püstitada ainult sihtotstarbelisi ehitisi, mille maksimaalne lubatav ehitusalune pind on

10% katastriüksuse pinnast.

Joonis 6. Detailplaneeringu ala Tähtvere üldplaneeringu (2006) põhijoonisel

Ala on ümbritsetud rohevõrgustiku tuumalaga ja üldplaneeringu joonise ''Piirangud ja keskkonnategurid'' põhjal

on piirkond laiemalt märgitud planeeritud kaitsemetsa alana (Joonis 7). Üldplaneeringu põhjal on rohelise

13 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

võrgustiku määratlemise peamine eesmärk kujundada looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud

aladest ühtne ökoloogiline võrgustik. Maakasutuse planeerimisel tuleb rohevõrgustiku alad hoida võimalikult

puutumatutena, et kindlustada koosluste areng looduslikkuse suunas, toetada bioloogilist mitmekesisust ja

keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Üldplaneeringu põhijoonisel on rohevõrgustiku tuumalaks

märgitud Kardla baasi katastriüksust ümbritsevad metsad ja detailplaneeringu ala tuumala koosseisu ei kuulu.

Seega tõenäoliselt on ekslikult piirangute ja keskkonnategurite joonisel detailplaneeringu ala (Kardla baasi

mü) märgitud Rahinge ökoloogilise võrgustiku tugiala koosseisu. Tuginedes üldplaneeringu põhijoonisele

peaks Rahinge ökoloogilise võrgustiku tugiala planeeringuala ümbritsema.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on ühtlasi ekslikult välja toodud, et Kardla baas on üldplaneeringu

joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid'' määratud ka kõrge puhkeväärtusega alaks. Tõenäoliselt on eksimus

tekkinud leppemärkide tõlgendamisega.

Joonis 7. Detailplaneeringu ala Tähtvere üldplaneeringu (2006) joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid'

Üldplaneeringu kohaselt on valla põhjaossa jääv ulatuslik metsamassiiv üleriigilise planeeringuga Eesti

2010 loetud rahvusvahelise tähtsusega tuumalaks. Ala on oluline nii ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise

mitmekesisuse säilitamise kui ka avalikult kasutatava Tartu linna lähipuhkealana kasutamise aspektist.

Alal kehtib Tartu maakonnaplaneering 2030+ (vastu võetud 27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega

nr 1-1/98, kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29). Tegemist on puhke-

eeldustega alaga ja rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks olulise alaga (Joonis 8).

14 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 8. Detailplaneeringu ala asukoht Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) põhijoonisel

Puhke-eeldustega alad on mõeldud puhkealana kasutamiseks ja valitud kohtades puhke- ja virgestusaladeks

kujundamiseks. Puhkealade üheks eesmärgiks on arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust

külastada jalgsi või jalgrattaga. Üldiste kasutustingimustena on nimetatud avaliku kasutatavuse tagamine ja

puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest hoidumine.

Maakonnaplaneeringus on selgitatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“2

koostamisel, neid on täpsustatud üldplaneeringutes ja kehtivas maakonnaplaneeringus.

Maakonnaplaneeringu põhjal tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelist võrgustikku

moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendus ja eritähelepanu vajab võrgustiku ala

kavandamine Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning

toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule.

Toimimist tagavate ja sidusust tugevdavate meetmete juures on välja toodud, et teedevõrgu kavandamisel

tuleb tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine ning olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel

rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju

ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed.

2 Teemaplaneering kaotas kehtivuse maakonnaplaneeringu kehtestamisega 2019. aastal.

15 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on Kardla baasi nimetatud riigikaitsealana ja piirkond laiemalt on

määratud riigikaitse taktikaalana. Riigikaitsealade üldiste kasutamistingimuste juures on märgitud, et alad

võivad olla avalikkusele ajutiselt või alaliselt suletud ja et metsaaladel, kus toimub taktikaline väljaõpe, tuleb

arvestada võimaliku müra leviku ning rasketehnika ja inimeste liikumisega.

Maakonnaplaneeringu kehtestamisel jäi kehtima Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686

kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“. Teemaplaneering näeb detailplaneeringu ala läheduses ette

2+2 sõidurajaga tee rajamise. Maanteelõik Tähtvere vallas on valdavalt kavandatud endises maanteekoridoris,

kuid vajalik on koridori laiendamine. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik on

teemaplaneeringu kohaselt võimalik suletav ristmik (Joonis 9). Tee-ehitusprojekti koostamise staadiumis tuleb

teha mürataseme modelleerimine (kogu Tähtvere valda jääval lõigul, v.a olemasoleva maantee kilomeetritel

172–174,5), et töötada välja meetmed liiklusmüra normväärtuste tagamiseks.

Joonis 9. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ põhijoonisel 5

Maanteeameti 08.10.2019 kirja nr 15-2/19/42359-2 kohaselt ei kuulu teemaplaneeringu Tähtvere valda jääva

lõigu realiseerimine kehtivasse Riigimaanteede teehoiukavasse aastateks 2018–2022. Teehoiukava järgmise

perioodi objektide valikul tuleb lõik tõenäoliselt arutlusele ja võib saada teehoiukava objektiks. Maanteeamet

hinnangul ei võimalda ristmik ohutult teenindada planeeritava tootmisega kaasnevat liikluskoormust ja

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ kehtestatud normide

põhjal tuleb ristmik ümber ehitada minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja

kiirendusradade rajamisega põhimaanteele.

16 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kardla baasi katastriüksuse omanik on Kaitseliit. Kaitseliit on detailplaneeringu algatamisel teatanud, et

kavatseb jätkata Kardla baasi kinnisasja kasutamist riigi- ja sisekaitseliste ülesannete täitmiseks. Kaitseliit on

andnud nõusoleku (30.07.2019 kiri nr K-4.2-1/19/15182 ja Kaitseministeeriumi 21.10.2019 kiri nr 12-

3/19/3642) detailplaneeringu algatamiseks tingimusel, et asfaltbetoonisegisti rajamisega ei kavandata krundile

lahendusi, mis piiravad maa-alal episoodiliselt läbiviidavat taktikalise tasandi väljaõpet.

Kardla baasi katastriüksusele on seatud Päästeameti kasuks isiklik kasutusõigus, mis on kantud

kinnistusraamatusse. Päästeametil on õigus kasutada maaüksust tähtajatult demineerimistööl lõhkematerjali

lõhkamiseks lepingus kokkulepitud alal. Päästeamet on välja toonud, et demineerimistöö on päästeseadusest

tulenev Päästeametile pandud ülesanne ja tegemist on vajaduspõhise siseturvalisuse teenusega ning alalise

lõhkamiskoha olemasolu Tartus on sisejulgeoleku toetamiseks ja korrakaitseliste ülesannete täitmiseks

oluline. Lõhketööde tegemine on üldohtlik ja kiireloomulise iseloomuga ning ajaliselt piiritlemata, see võib

toimuda igal päeval ja igal kellaajal. Veel hiljuti viidi lõhketöid läbi Kardla baasi katastriüksuse keskosas,

praeguse asfaltbetoonisegisti lähedal. Seoses asfaltbetoonisegisti paigaldamisega leiti demineerimistööde

tegemiseks uus asukoht, mis jääb Kardla baasi katastriüksuse edelaossa. Sinna on rajatud TREV-2 abiga

vastav rajatis ohutumaks demineerimistööde tegemiseks ja juurdepääsutee (Joonis 10). Päästeamet peab

vajalikuks detailplaneeringu koostamisel arvestada Päästeameti vajadusega pääseda sõidukiga lepingus

kokkulepitud alale. Juurdepääs alale toimub läbi asfaltbetoonisegisti tootmisterritooriumi.

Joonis 10. Rajatis Päästeameti demineerimistööde tegemiseks Kardla baasi katastriüksuse edelaosas (Maa-ameti ortofoto, lennuaeg 03.04.2019)

Tähtvere valla arengukava 2013–2025 põhjal nägi Tartu maakonna arengustrateegia kuni 2014. aastani ette

sportimisvõimaluste mitmekesistamist ja kvaliteedi parandamist, uute spordibaaside ja aktiivse puhkuse

kohtade rajamist, millest tulenevalt kavandati Tähtvere vallas sõjaliste ja tehniliste spordialade keskuse

rajamist endise sõjaväepolügooni territooriumile. Arengukava kohaselt taotles vald endale ca 30 hektari

suurust endiste sõjaväeobjektidega maatükki, millel planeeriti rajada koos eraettevõtjatega sõjaliste ja

17 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tehniliste spordialade kompleks, kus oleksid rajad ATV-dega sõitmiseks ja võistlemiseks, krossi- ja matkarajad,

suusarajad ning vibu ja ammu lasketiirud. Samas ei näinud Tähtvere vald rahaliste vahendite piiratuse tõttu

võimalust projekti toetamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused, juba praeguseks toimunud ehitustegevus

asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks ja ka Kaitseliidu ja Päästeameti tegevus Kardla baasi maaüksusel

ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutusega, mille kohaselt on tegemist

puhke- ja rekreatsioonialaga. Ka maakonnaplaneeringu kohaselt on tegemist puhke-eeldustega alaga.

Lisaks tuleb tegevuse planeerimisel (sh ligipääsu kavandamisel) arvestada paiknemisega

maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku alal ja maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga ette nähtud liikluskorralduslike muutustega.

18 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Kardla baas asub Tartu linnas Kardla külas suhteliselt madala asustustihedusega piirkonnas. Lähimad

eluhooned asuvad Kardla baasi katastriüksuse piirist vähemalt ca 570 m kaugusel loodes ja jäävad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m kaugusele. Idas, põhjas ja edelas jäävad eluhooned

asfaltbetoonisegisti asukohast 1–1,3 km kaugusele ja kirdes ca 1,4 km kaugusele. Lokaatorite tee ümbruses

asuvad lähimad eluhooned teest ca 800 m kaugusel läänes. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt jääb

asfaltbetoonisegisti asukohast ca 2,2 km ja katastriüksuse piirist ca 1,8 km kaugusele. Lokaatorite tee ristmik

asub Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 176. kilomeetril. (Maa-amet, 28.02.2020)

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigul 168,37 km kuni 178,344 km oli 2019. aasta andmetel keskmine

ööpäevane liiklussagedus 6510 autot/ööp. Veoautode ja autobusside liiklussagedus oli 235 autot/ööp ja

autorongide liiklussagedus 825 autot/ööp, raskeliiklus moodustas seega ca 16,3% liiklussagedusest. (Teede

Tehnokeskus AS, 2020)

Alal on osaliselt säilinud sõjaväepolügooni rajatised (angaar, kasarmute varemed, laskeavadega betoonist

rajatised, laskeharjutusplatsid), millel praegu kasutus puudub. Maaüksuse edelaosas on rajatis Päästeameti

demineerimistööde ohutuks läbiviimiseks.

Asfaltbetoonisegisti jaoks on juba rajatud plats, mille projekteerimisel arvestati olemasolevate kalletega, platsi

langus on edela ja kagu suunas. Platsist kagus asub kraav, mis suubub 5,6 km pikkusesse ja 13,1 km2 suuruse

valgalaga Piiroja peakraavi (ka Vorbuse pkr, VEE1044000), mis suubub omakorda ca 4 km allavoolu Emajõkke

(VEE1023600). Kardla baas asub maaparandussüsteemi 2102360010650 (KUUSIKU) alal, eesvooluks on

eelnimetatud Vorbuse pkr (Maa-amet, 19.02.2020).

Tähtvere valla üldplaneeringu joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid' on ala märgitud kaitsmata põhjaveega

alana (Joonis 7). Maa-ameti andmetel on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Joonis 11).

Joonis 11. Põhjavee kaitstus detailplaneeringu alal (Maa-amet, 02.03.2020)

Kardla baasi katastriüksus on suures osas kaetud puittaimestikuga, kõlvikuliselt jaguneb maaüksus

metsamaaks (ca 57%) ja muuks maaks (ca 43%) (Maa-amet, 02.03.2020). Nii Kardla baasi kui ka Lokaatorite

19 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tee ümbruses on põhiliselt riigomandis olevad metsad, mida haldab RMK. RMK metsatööde kaardi põhjal on

Lokaatorite tee ääres märgitud harvendusraiete alasid, kuid Kardla baasi katastriüksusel raiete alasid märgitud

ei ole (Maa-amet, 28.02.2020).

Kardla baasist läänes asuvad omavahel osaliselt kattuvad Kärevere looduskaitseala (KLO1000600), Kärevere

linnuala (RAH0000633), inventeeritud Natura elupaik (9050 rohunditerikkad kuusikud) ja IBA linnuala (EE055),

mis jäävad Kardla baasi katastriüksuse piirist ca 200 m kaugusele ja asfaltbetoonisegisti kavandatud

asukohast ca 600 m kaugusele. Kärevere linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mis on oluline

rändepeatuspaik erinevatele linnuliikidele, lisaks asuvad alal mitmete kaitsealuste liikide pesitsuspaigad.

Eelkõige on Kärevere linnuala oluline ala rohunepile (Gallinago media), sest siin asuvad liigi ühed olulisemad

mängu- ja pesitsusalad Eestis. Ohtudena on välja toodud võsastumine, veerežiimi muutmine (kraavitamine),

metsamajandus ja puhkemajandus. Kärevere looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilimise tagamine. Asfaltbetoonisegisti kavandatud

asukohast rohkem kui 1 km kaugusel Kärevere linnualal asub I kategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotka

(Aquila pomarina) (KLO9102451, viimane kinnitatud vaatlus toimus 2018. aastal) ja II kategooria kaitsealuse

liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) (KLO9100229) leiukoht. Asfaltbetoonisegisti asukohast

2,5 km raadiusesse jääb teisigi väike-konnakotka leiukohti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt läheduses asuv

must-toonekure (Ciconia nigra) leiukoht (KLO9101823). Lokaatorite tee läheduses asfaltbetoonisegisti

asukohast rohkem kui 1 km kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi händkakk (Strix uralensis) sigimispaik

(KLO9120036, viimane kinnitatud vaatlused toimusid 13.05.2016 ja 15.05.2019). (EELIS, 07.04.2020)

Elurikkuse andmebaasi kohaselt on 2019. aastal nähtud planeeringuala läheduses ka III kaitsekategooriasse

kuuluvat hiireviud (Buteo buteo) ja 2018. aastal III kategooria kaitsealust väike-kirjurähni (Dendrocopos minor).

Läänes ulatub Kardla baasi katastriüksuse piirini kavandatav Kardla metsa looduskaitseala Kardla metsa

sihtkaitsevöönd (PLO2001756). Vastav täiendavate salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise

ja kaitse-eeskirja menetlus on algatatud keskkonnaministri 12.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1204. (EELIS,

28.02.2020)

Piirkonnas on mitmeid III kategooria kaitsealuseid taimi, need jäävad asfaltbetoonisegisti asukohast rohkem

kui 400 m kaugusele. Mõned kaitsealuste taimede leiukohad asuvad Lokaatorite tee lähistel ja lisaks asub tee

ääres kaks vääriselupaigana määratud ala (VEP141059 ja VEPL00279). (EELIS, 21.02.2020)

Keskkonnaregistri andmetel ei asu alal jääkreostusobjekte (EELIS, 21.02.2020), kuid Tähtvere valla

arengukavas (2013–2025) on ära märgitud, et valla suurimaks jääkreostusobjektiks on Kardla baas.

Keskkonnaamet on 04.10.2019 kirjaga nr 6-5/19/194-2 viidanud, et Tähtvere Vallavolikogu 15.10.2010

otsusega nr 1-2/25 on Kardla baasi alale algatatud detailplaneering ja KSH jäätmekeskuse rajamiseks, mille

puhul oli KSH algatamise põhjuseks amortiseerunud kütusehoidlatest lähtuva võimaliku jääkreostuse

esinemine. Keskkonnaamet on 06.04.2020 kirjaga nr 6-2/20/3026-3 viidanud, et 2014. aastal eemaldati KIK

toetuse abil jääkreostuse ohtu põhjustanud maa-alused kütusehoidlad. Asfaltbetoonisegisti rajamiseks

praeguseks toimunud ehitustööde käigus jääkreostuse jälgi ei tuvastatud. Seda ei tuvastatud ka

detailplaneeringu koostaja ja keskkonnaekspertide poolt läbi viidud objekti paikvaatlusel (29.01.2020).

20 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6. KARDLA BAASI DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU

6.1 KSH ulatus

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on erineva ajalise ja ruumilise ulatusega. Kavandatava

ehitustegevuse puhul kaasnevad lühiajalised, kuid intensiivsed mõjud, mis ilmnevad eelkõige planeeringuala

lähiümbruses. Käitamisaegsete mõjude ulatuse määrab asfaltbetoonisegisti ja tootmistegevusega kaasnevast

transpordist tingitud õhusaaste ja müra levimise ulatus. Rajatav asfaltbetoonisegisti avaldab kontaktvööndis

mõju maakasutuse muutuse ja rajatise ruumilise mõju kaudu (sh mõju rohevõrgustikule). KSH aruandes

käsitletakse ka asfaltbetoonisegisti asukohas maa-ala võimalikku kasutamist tootmistegevuse lõpetamise

järel.

6.2 Mõju inimese heaolule ja tervisele

Kavandatava tegevusega kaasneb õhusaaste (sh lõhnahäiring) ja müra teke. Lähimad elamud asuvad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt 780 m kaugusel ja käitis on ümbritsetud metsase alaga, mis

eeldatavalt vähendab võimaliku õhusaaste ja müra levikut. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele oleneb

müra ja õhusaaste leviku tingimustest (peamiselt ilmastikutingimustest) ja koosmõjust Päästeameti

demineerimistöödega. KSH raames analüüsitakse õhusaasteloa taotluse jaoks koostatud lubatud heitkoguste

projekti andmeid, sarnaste käitiste puhul kaasnevat müra ja õhusaaste teket ning hinnatakse mõju võimalikku

ulatust. Lisaks analüüsitakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust ja võimalusi.

Tootmisega seotud transpordi tõttu kasvab piirkonna liiklussagedus ja ka raskeliikluse osakaal, mis võib

periooditi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt äärsete elamute juures mõnevõrra tõsta mürataset ja halvendada

õhukvaliteeti. Tootmistegevusega kaasnev liiklussagedus on tööpäeviti ca 20–30 veoautot ööpäevas, mis

moodustab Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt olemasolevast liiklussagedusest alla 1% ning olemasoleva

raskeliikluse sagedusest alla 3%. Arvestades lisanduvat liiklusvoogu, ei ole põhjustatud häiring mürataseme

ja õhukvaliteedi halvenemise näol oluline.

Liiklussageduse kasv mõjutab ka liiklusohutust. Maanteeamet on 08.10.2019 kirjas 15-2/19/42359-2

väljendanud seisukohta, et tulenevalt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt kõrgest liiklussagedusest tuleb

Lokaatorite tee ristmik välja ehitada minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja

kiirendusradade rajamisega põhimaanteele. Lisaks tuleb planeeringu lahenduse väljatöötamisel koostada

liiklusuuring koos ristmiku läbilaskvusarvutustega, millest selgub vasakpöörete teostatavus asfaltbetooni

tootmisega seotud liikluskoosseisu (rasked ja aeglased veokid) alusel. Võib selguda, et ohutult on võimalik

rajatava kanaliseeritud ristmiku kaudu teenindada vaid parempöördeid sisse ja välja ning vasakpööre välja

tuleb keelata. Maanteeamet on lisaks juhtinud tähelepanu, et riigitee liikluslahendus ja teedevõrgustik tulevikus

muutub, mistõttu ei säili tõenäoliselt juurdepääs riigiteele tänase metsatee ristmiku asukohas.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on Maanteeameti poolt antud tingimustega arvestamine ja

vastavate kokkulepete sõlmimine planeeringu kehtestamise ja realiseerimise eeldus. Uue ristmiku

väljaehitamine võib liikluskorralduse muutumise tõttu olla lühiajaline lahendus, kuid see on tootmistegevuse

võimaldamiseks vajalik. KSH raames analüüsitakse väljatöötava liikluslahenduse mõju ohutuse aspektist.

21 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Detailplaneeringu alal on tegemist endise sõjaväepolügooni alaga, mis on Tähtvere valla üldplaneeringuga

(2006) määratud puhkeväärtusega alaks. Osaliselt säilinud rajatiste tõttu võib piirkonda pidada kultuuriliselt

huvitavaks ja see on lisandväärtuseks ala kasutamisel rekreatiivse funktsiooniga. Kavandatava tegevuse tõttu

ei ole küll edaspidi ala kasutamine puhke- ja virgestusalana võimalik, kuid pika aja jooksul ei ole

üldplaneeringuga kavandatud tegevusi soovitud ellu viia ja ka ala praegune kasutus (eelkõige Päästeameti

lõhkamistööd) ei võimalda ala kasutamist rekreatiivseteks tegevusteks.

6.3 Mõju looduskeskkonnale, sh võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Keskkonnaamet on 04.10.2019 kirjas nr 6-5/19/194-2 väljendanud seisukohta, et Natura 2000 võrgustiku ala

ja planeeringualaga piirneva planeeritava looduskaitseala kaitse-eesmärgid ei välista planeeringuga

kavandatud tootmistegevuse elluviimist, kuid tuleks välja selgitada kaitsealuste liikide häirimine võimaliku müra

tõttu.

Kärevere linnualal asuvate kaitsealuste liikide leiukohad asuvad planeeringualast ca 1 km kaugusel ja

händkaku sigimispaik asub Lokaatorite tee lähistel. Kärevere linnuala kaitsealuste lindude leiukohtade

läheduses tegevusi ei kavandata ja leiukohad on planeeringualast eraldatud metsase alaga, seega on olulisel

määral õhusaaste ja müra levik kaitstavate aladeni vähe tõenäoline, kuid võimalik häiring oleneb ka müra ja

saasteainete levimistingimustest ning koosmõjust Päästeameti demineerimistöödega. KSH raames

analüüsitakse õhusaaste ja müra teket ja levikut ning hinnatakse mõju võimalikku ulatust. Lisaks analüüsitakse

leevendusmeetmete rakendamise vajadust ja võimalusi.

KSH käigus viiakse läbi Natura eelhindamine ja vajadusel (sõltuvalt eelhinnangu tulemustest) ka asjakohane

hindamine.

Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikul alal.

Kavandatava tegevusega ei kaasne raietöid ja kasutatakse juba varasemalt inimtegevusest mõjutatud ala. Ala

ümbrus on igas suunas ümbritsetud ulatuslike metsamaadega, mistõttu kavandatav tegevus võrgustiku

toimimist ei takista, kuid asfaltbetoonisegisti rajamise ja käitamisega kaasneb inimtegevuse intensiivisumine,

transport, müra ja õhusaaste, mis loomade ja lindude liikumist piirkonnas võib mõjutada. Asfaltbetoonisegisti

rajamisel võetakse kasutusele varasemalt kasutuseta olnud rohumaa, mis asfaltbetoonisegisti käitamisel

kaasneva inimtegevuse ja müra tõttu enam lindude toitumisalaks ei sobi. KSH raames hinnatakse

asfaltbetoonisegisti käitamise ja kaasneva transpordi mõju loomade ja lindude liikumisele.

Asfaltbetoonisegisti veekasutus on seotud vaid olmetarbega ja reoveekäitlus on kavas lahendada

kogumismahuti abil. Võimalik mõju pinna- ja põhjaveele on seega eelkõige seotud tootmistegevusega

kaasneva kütuste ja bituumeni kasutamisega. Kütuste kasutamine peab vastama veeseaduses ja selle

alamaktides sätestatud nõuetele3. Kütuste ja kemikaalide kasutamisest tulev oht pinna- ja põhjavee

saastumiseks on eelkõige seotud võimalike õnnetusjuhtumitega, sest tavapärase tootmistegevuse puhul on

ohtlike ainete keskkonda sattumise oht minimaalne. KSH raames hinnatakse kütuste ja kemikaalide

kasutamisega seonduvat võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning analüüsitakse leevendusmeetmete

rakendamise vajadust ja võimalusi.

3 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 42 “Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus”.

22 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6.4 Piiriülene keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju.

6.5 Muud asjaolud

Võimaliku jääkreostuse esinemise kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid seni toimunud tööde käigus ei ole

reostust tuvastatud. Suuremaid pinnasetöid uutele aladele ei kavandata, mistõttu on ebatõenäoline, et

kavandatava tegevuse puhul esineks oht jääkreostuse levikuks. On tõenäoline, et reostus on aja jooksul

lahjenenud ja ei pruugi enam esineda ohtlikus kontsentratsioonis. Kui järgneva ehitustegevuse või

asfaltbetoonisegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi

nõuetele vastavalt käidelda, kuid olemasoleva info põhjal ei ole tegemist olulise mõjuga.

Detailplaneeringu koostamise juures tuleb läbi mõelda kavandatava tegevusega kaasnev jäätmete teke ning

tekkinud jäätmete ladustamine ja äravedu, kuid eeldatavalt ei ole jäätmekäitluse korraldamine olulise mõjuga.

Pigem on oluline viidata vastavasisulistele õigusaktidele ja korrale, mis jäätmekäitlust reguleerivad, ning välja

tuua olulisemad nõuded.

23 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus. Detailplaneeringu ja KSH koostaja on

Kobras AS.

Liikluslahenduse kavandamiseks kaasatakse planeeringu või paralleelselt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

ja Lokaatorite tee ristmiku projekti koostamisse valdkonna ekspert.

Detailplaneeringu koostamisel tehakse osapooli rahuldava lahenduse väljatöötamiseks koostööd Kaitseliiduga

(maaüksuse omanik), Päästeametiga (kinnistusraamatusse märgitud isiklik kasutusõigus demineerimistööde

läbiviimiseks) ja Maanteeametiga (Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmiku

liikluslahenduse planeerimisel).

Detailplaneeringu ja KSH koostamisel kaasatavateks isikuteks ja asutusteks, keda strateegilise

planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on lisaks Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise

Keskus, naaberkinnistute omanikud ja mõjuala elanikud.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel kaastakse Rahandusministeerium.

Laiemat avalikkust kaasatakse detailplaneeringu ja KSH koostamisse planeerimisseaduses ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud menetluskorra alusel.

7.1 KSH VTK seisukohtade küsimine ja avalikustamine

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks kaasatavatele asutustele ja isikutele ning määrab

ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Tartu Linnavalitsus saatis 16.03.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 Kardla külas asuva Kardla baasi maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK ettepanekute tegemiseks Rahandusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Päästeametile, Maanteeametile ja Riigimetsa Majandamise

Keskusele ning 06.04.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 Kaitseliidule. Lisaks saadeti KSH VTK ettepanekute

tegemiseks naaberkinnistute omanikele ja mõjuala elanikele.

Ettepanekuid KSH VTK täiendamiseks esitasid Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ja Tartu

Linnavalitsus. Naaberala kinnistute omanikelt ja mõjuala elanikelt ettepanekuid ei laekunud.

Esitatud ettepanekuid, nendega arvestamist ja mittearvestamist on käsitletud lisas 1. Ettepanekute põhjal on

KSH VTK-d vajadusel täiendatud.

24 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

8. DETAILPLANEERINGU JA KSH AJAKAVA

Detailplaneeringu (DP) ja KSH etapp Toimumise aeg / täitmine

DP ja KSH algatamine (Tartu Linnavolikogu) Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsus nr 229 1 KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) koostamine

(Kobras AS) Veebruar–märts 2020

KSH VTK kohta ettepanekute küsimine (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva) (Tartu Linnavalitsus)

Märts 2020

Ettepanekute laekumine ja vajadusel VTK täiendamine (Kobras AS)

Aprill–mai 2020

KSH VTK ja esitatud ettepanekute avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (Tartu Linnavalitsus)

Mai 2020

2 DP ja KSH aruande eelnõu koostamine (Kobras AS)

Mai–november 2020

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 82 lg 4, 5 ja 6 ning § 83 lg 2 nõuetel (Tartu Linnavalitsus)

November 2020 – jaanuar 2021

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele (Kobras AS)

Jaanuar–veebruar 2021

3 DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks (loetakse kooskõlastatuks 30 päeva jooksul eelnõu saamisest) (Tartu Linnavalitsus)

Veebruar 2021

KSH aruande tulemuste lisamine DP-sse (Kobras AS)

Veebruar–aprill 2021

4 DP ja KSH aruande vastuvõtmine (Tartu Linnavolikogu)

Eeldatavalt aprill 2021, kuid sõltub detailplaneeringu menetlusest

DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 87 lg 5, 6 ja 7 ning § 87 lg 3 nõuetel (Tartu Linnavalitsus)

Peale detailplaneeringu vastuvõtmist

DP täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele (Kobras AS)

DP esitamine heakskiitmiseks (60 päeva jooksul DP esitamisest) (Tartu Linnavalitsus)

DP kehtestamine ja teavitamine (Tartu Linnavolikogu)

25 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

9. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid, eeskirjad, arengukavad jmt:

Atmosfääriõhu kaitse seadus, Riigikogu poolt vastu võetud 15.06.2016.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Riigikogu poole vastu võetud 22.02.1995.

Ehitusseadustik, Riigikogu poolt vastu võetud 11.02.2015.

Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2

(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ (2012), kehtestatud Tartu

maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686.

Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsus nr 229

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, Riigikogu poolt vastu võetud 22.02.2005.

Planeerimisseadus, Riigikogu poolt vastu võetud 28.01.2015.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019), vastu võetud 27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega nr 1-1/98,

kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.

„Tee projekteerimise normid“, majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106.

„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba“, keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Tähtvere valla arengukava (2013-2025), Tähtvere Vallavolikogu 25.10.2012 määrus nr 1–3/ 6.

Tähtvere valla üldplaneering (2006), Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrus nr 14.

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur, 21.02.2020

Elurikkuse andmebaasi, https://elurikkus.ee/, 21.02.2020

Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/, 2020

Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2020

Muud allikad:

OÜ GeoKes, 2019. Lubatud heitkoguste projekt. Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla. Kardla baas.

OÜ TINTER-PROJEKT, 2018. Kardla baas, Kardla küla, Tartu maakond. Asfaltisegisti ehitus (töö nr 44-18-

TP).

Teede Tehnokeskus AS, 2020. Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal.

26 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

LISA 1. ETTEPANEKUD

Laekunud ettepanekud Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK-le ning nendega arvestamine

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium, 23.03.2020 nr 14-11/1372-3

Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgime, et esitatud dokument tervikuna on asjakohane ja ammendav.

Ettepanek teatavaks võetud.

PlanS § 80 lõike 1 kohaselt koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse üldplaneeringu koostamise korraldaja. VTK tiitellehel on tellijaks märgitud AS TREV-2 Grupp. Palume VTK-d korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Samuti tuleb tagada planeerimisseaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tellijaks saab olla üksnes kohalik omavalitsus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Palume kaaluda kogu VTK leheküljel 3 oleva teabe asjakohasust keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise suhtes.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist dokumendi koostanud konsultandi (Kobras AS) tööliigist sõltumatu standardse vormistuse juurde kuuluva infoga.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on planeeringu eesmärgiks kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks. VTK-s on detailplaneeringu eesmärk muuta üldplaneeringuga määratud maakasutusotstarvet ning rajada maaüksusele asfaltbetoonsegisti. Palume kasutada detailplaneeringu algatamise otsuse sõnastust.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Palume korrigeerida VTK leheküljel 5 toodud loetelus lauset „planeeringuala asub on Tähtvere valla rohevõrgustiku tuumalas“. Korrektne on „… Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas“.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Juhul kui detailplaneeringuga kavandatavad maakasutus- ja ehitustingimused on vastuolus Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatuga, tuleb koostamisel olevas Tartu linna üldplaneeringus teha maakonnaplaneeringu muutmisettepanek. Märgime, et maakonnaplaneeringus määratud puhke-eeldustega ala on detailplaneeringu alast oluliselt ulatuslikum.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Keskkonnaamet, 06.04.2020 nr 6-2/20/3026-3

Keskkonnaametile teadaolevalt pärinevad viimased händkaku (KLO9120036) pesitsusandmed 15.05.2019 ja 13.05.2016. Andmed on EELIS-sse kantud 19.03.2020.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 19).

Keskkonnaamet palub ekspertidel hinnata, kas sellise asfaltbetoonitehase püstitamine arvestades ümbritsevat tundlikku keskkonda (kaitsealused liigid, loodav kaitseala jne) on majanduslikult mõistlik, kui kavandatakse kuni 450 tunnist tööaega (VTK ptk 1.1) aastas (8 tunniste tööpäevade puhul alla 3 kuu tööpäevad).

Ettepanekuga ei arvestata, kuna VTK ptk 1.1 kirjeldab detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamist ja planeeritav asfaltsegisti maksimaalne tööaeg 1200 tundi aastas on esitatud VTK ptk 2. VTK ptk 1.1 esitatud info juurde on allmärkusena lisatud selgitus detailplaneeringuga kavandatud tegevuse maksimaalse tööaja kohta.

VTK-s on selgitatud võimaliku jääkreostuse teemat. Asutud on seisukohale arvestades paikvaatluse tulemusi ja olemasolevaid andmeid, et jääkreostuse esinemine on vähetõenäoline. Keskkonnaamet on selgitanud, et KIK toetuse abil on 2014 eemaldatud ka jääkreostuse ohtu põhjustatud maa-alused kütusehoidlad. Samas oleme seisukohal, et VTK ptk 6.5 nimetatud meede peaks ära toodama kehtestatavas detailplaneeringus: „Kui järgneva ehitustegevuse või asfaltsegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi nõuetele vastavalt käidelda“.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Keskkonnaameti hinnangul on VTK asjakohane ja piisav keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on ekspertrühm piisav ja pädev hindamise läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.

Ettepanek teatavaks võetud.

Kaitseministeerium, 07.04.2020 nr 12-1/20/731

Kaitseministeeriumil ei ole dokumendi kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid.

Ettepanek teatavaks võetud.

Maanteeamet, 15.04.2020 nr 15-2/20/10275-4

Meil puuduvad ettepanekuid planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.

Ettepanek teatavaks võetud.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta andmetel on 6510 sõidukit.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 18).

Kaitseliit, 21.04.2020 Esitatud KSH VTK on asjakohane ja piisav, täiendavad ettepanekud ning tingimused dokumendile puuduvad. Palume detailplaneeringu lahenduse ja KSH aruande koostamisel juhinduda Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi seisukohtadest, mida oleme avaldanud antud detailplaneeringu algatamisel.

Ettepanek teatavaks võetud.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Tartu Linnavalitsus, 23.04.2020 nr 9-3.2/DP-19-012

KSH ulatuse kirjeldamisel ei ole nimetatud võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Alal pole ühisveevärki ega -kanalisatsiooni, platsi sadeveed juhitakse loodusesse ning platsile kõvakatet ja platsilt koguneva vee puhastamist ei kavandata. KSH raames tuleks hinnata ka kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning leida keskkonnakaitseliselt sobivaim lahendus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.3, lk 21).

Lisaks kaaluda läbi KSH-ga lahendus(ed) juhuks, kui maakasutaja soovib (10 või enama aasta perspektiivis) kinnistuosal asfaldisegisti demonteerida, tootmistegevuse lõpetada.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruandes käsitletakse asfaldisegisti asukohas maa-ala edasisi maakasutuse võimalusi pärast asfaltbetoonsegisti demonteerimist ja tootmistegevuse lõpetamist. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.1, lk 20).

Lisaks laekunud ettepanekute alusel tehtud muudatustele täiendati/korrigeeriti KSH VKT järgmiste teemade osas:

 Tulenevalt lisandunud teabest on korrigeeritud KSH VTK-d müra leviku hindamise osas. Asfaldi tootmisega kaasneva müra ja Päästeameti

demineerimistöödest tuleneva kumulatiivse müra mõju hindamiseks ei viida läbi müra modelleerimist.

KSH läbi viimisel lähtutakse asfaldi tootmisega kaasneva mürataseme hindamisel analoogsete asfaltsegistite puhul teadaolevalt kaasnevast müra

tekkest. Kardla baasi maaüksusele kavandatav asfaltsegisti on analoogne AC Tehased asfaltsegistiga (Benninghoven TBA 3000), mille puhul on Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ 16.10.2017 läbi viinud müra mõõtmised.

Päästeameti demineerimistööde puhul ei ole demineerimise toimumise iseloomust tulenevalt võimalik määratleda modelleerimiseks vajalike

lähteandmeid nagu laengute suurust (ja sellest tulenevalt müra lähtetaset) ja lõhkamiste sagedust.

KSH VTK ptk 6.2 lk 20 ja ptk 7 lk 23 kustutatakse müra modelleerimist käsitlev tekst.

 Parema arusaadavuse huvides on KSH VTK ptk 5 lk 18 ja ptk 6.2 lk 20 täpsustatud eluhoonete kaugust Kardla baasi katastriüksuse piirist ja

asfaltsegisti asukohast.

 KSH VTK ptk 2 lk 8 on täpsustatud veekasutuse osas.

Laekunud ettepanekud Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK-le ning nendega arvestamine

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium, 23.03.2020 nr 14-11/1372-3

Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgime, et esitatud dokument tervikuna on asjakohane ja ammendav.

Ettepanek teatavaks võetud.

PlanS § 80 lõike 1 kohaselt koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse üldplaneeringu koostamise korraldaja. VTK tiitellehel on tellijaks märgitud AS TREV-2 Grupp. Palume VTK-d korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Samuti tuleb tagada planeerimisseaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tellijaks saab olla üksnes kohalik omavalitsus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Palume kaaluda kogu VTK leheküljel 3 oleva teabe asjakohasust keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise suhtes.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist dokumendi koostanud konsultandi (Kobras AS) tööliigist sõltumatu standardse vormistuse juurde kuuluva infoga.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on planeeringu eesmärgiks kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks. VTK-s on detailplaneeringu eesmärk muuta üldplaneeringuga määratud maakasutusotstarvet ning rajada maaüksusele asfaltbetoonsegisti. Palume kasutada detailplaneeringu algatamise otsuse sõnastust.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Palume korrigeerida VTK leheküljel 5 toodud loetelus lauset „planeeringuala asub on Tähtvere valla rohevõrgustiku tuumalas“. Korrektne on „… Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas“.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Juhul kui detailplaneeringuga kavandatavad maakasutus- ja ehitustingimused on vastuolus Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatuga, tuleb koostamisel olevas Tartu linna üldplaneeringus teha maakonnaplaneeringu muutmisettepanek. Märgime, et maakonnaplaneeringus määratud puhke-eeldustega ala on detailplaneeringu alast oluliselt ulatuslikum.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Keskkonnaamet, 06.04.2020 nr 6-2/20/3026-3

Keskkonnaametile teadaolevalt pärinevad viimased händkaku (KLO9120036) pesitsusandmed 15.05.2019 ja 13.05.2016. Andmed on EELIS-sse kantud 19.03.2020.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 19).

Keskkonnaamet palub ekspertidel hinnata, kas sellise asfaltbetoonitehase püstitamine arvestades ümbritsevat tundlikku keskkonda (kaitsealused liigid, loodav kaitseala jne) on majanduslikult mõistlik, kui kavandatakse kuni 450 tunnist tööaega (VTK ptk 1.1) aastas (8 tunniste tööpäevade puhul alla 3 kuu tööpäevad).

Ettepanekuga ei arvestata, kuna VTK ptk 1.1 kirjeldab detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamist ja planeeritav asfaltsegisti maksimaalne tööaeg 1200 tundi aastas on esitatud VTK ptk 2. VTK ptk 1.1 esitatud info juurde on allmärkusena lisatud selgitus detailplaneeringuga kavandatud tegevuse maksimaalse tööaja kohta.

VTK-s on selgitatud võimaliku jääkreostuse teemat. Asutud on seisukohale arvestades paikvaatluse tulemusi ja olemasolevaid andmeid, et jääkreostuse esinemine on vähetõenäoline. Keskkonnaamet on selgitanud, et KIK toetuse abil on 2014 eemaldatud ka jääkreostuse ohtu põhjustatud maa-alused kütusehoidlad. Samas oleme seisukohal, et VTK ptk 6.5 nimetatud meede peaks ära toodama kehtestatavas detailplaneeringus: „Kui järgneva ehitustegevuse või asfaltsegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi nõuetele vastavalt käidelda“.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Keskkonnaameti hinnangul on VTK asjakohane ja piisav keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on ekspertrühm piisav ja pädev hindamise läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.

Ettepanek teatavaks võetud.

Kaitseministeerium, 07.04.2020 nr 12-1/20/731

Kaitseministeeriumil ei ole dokumendi kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid.

Ettepanek teatavaks võetud.

Maanteeamet, 15.04.2020 nr 15-2/20/10275-4

Meil puuduvad ettepanekuid planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.

Ettepanek teatavaks võetud.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta andmetel on 6510 sõidukit.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 18).

Kaitseliit, 21.04.2020 Esitatud KSH VTK on asjakohane ja piisav, täiendavad ettepanekud ning tingimused dokumendile puuduvad. Palume detailplaneeringu lahenduse ja KSH aruande koostamisel juhinduda Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi seisukohtadest, mida oleme avaldanud antud detailplaneeringu algatamisel.

Ettepanek teatavaks võetud.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Tartu Linnavalitsus, 23.04.2020 nr 9-3.2/DP-19-012

KSH ulatuse kirjeldamisel ei ole nimetatud võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Alal pole ühisveevärki ega -kanalisatsiooni, platsi sadeveed juhitakse loodusesse ning platsile kõvakatet ja platsilt koguneva vee puhastamist ei kavandata. KSH raames tuleks hinnata ka kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning leida keskkonnakaitseliselt sobivaim lahendus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.3, lk 21).

Lisaks kaaluda läbi KSH-ga lahendus(ed) juhuks, kui maakasutaja soovib (10 või enama aasta perspektiivis) kinnistuosal asfaldisegisti demonteerida, tootmistegevuse lõpetada.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruandes käsitletakse asfaldisegisti asukohas maa-ala edasisi maakasutuse võimalusi pärast asfaltbetoonsegisti demonteerimist ja tootmistegevuse lõpetamist. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.1, lk 20).

Lisaks laekunud ettepanekute alusel tehtud muudatustele täiendati/korrigeeriti KSH VKT järgmiste teemade osas:

 Tulenevalt lisandunud teabest on korrigeeritud KSH VTK-d müra leviku hindamise osas. Asfaldi tootmisega kaasneva müra ja Päästeameti

demineerimistöödest tuleneva kumulatiivse müra mõju hindamiseks ei viida läbi müra modelleerimist.

KSH läbi viimisel lähtutakse asfaldi tootmisega kaasneva mürataseme hindamisel analoogsete asfaltsegistite puhul teadaolevalt kaasnevast müra

tekkest. Kardla baasi maaüksusele kavandatav asfaltsegisti on analoogne AC Tehased asfaltsegistiga (Benninghoven TBA 3000), mille puhul on Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ 16.10.2017 läbi viinud müra mõõtmised.

Päästeameti demineerimistööde puhul ei ole demineerimise toimumise iseloomust tulenevalt võimalik määratleda modelleerimiseks vajalike

lähteandmeid nagu laengute suurust (ja sellest tulenevalt müra lähtetaset) ja lõhkamiste sagedust.

KSH VTK ptk 6.2 lk 20 ja ptk 7 lk 23 kustutatakse müra modelleerimist käsitlev tekst.

 Parema arusaadavuse huvides on KSH VTK ptk 5 lk 18 ja ptk 6.2 lk 20 täpsustatud eluhoonete kaugust Kardla baasi katastriüksuse piirist ja

asfaltsegisti asukohast.

 KSH VTK ptk 2 lk 8 on täpsustatud veekasutuse osas.

P 5

A

B

7

9

.

4

1

6

3

.

5

9

9

.

3

8

0

.

0

3

7

.

8

C

5

0

5

5

5

Projekt. truup, SN8PVC või PP, Di= 750 mm, L=14 m, H= 45,05-44,91 m, i=1,0%

2 TA

LL IN

N 17

5 E2

63

10 6

IL MA

TS AL

U 4

92 VI

LJ AN

DI m

nt 9

Projekt. betoontruubi pikendamine,

betoon, Di= 750 mm, L= 3,02m ja 8,07m,

H= 44,64 - 44,48 m, i=0,58%

2

2

1

1

PK1716+00

PK1717+00

PK1718+00

+25

+50

+75

+25

+50

+75

+25

+50

+75

A1

M 1:8000

M 1:500

KARDLA KÜLA KARDLA BAASI MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

17.02.2023 4 4 1:1000

TARTU LINNAVALITSUS

2020-039

Teele Nigola

Priit Paalo

Silvia Türkson PÕHIJOONIS JA TEHNOVÕRGUD

Märkused:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS-i (litsents 762 MA, 03.02.2017) poolt koostatud digitaalset

alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2020-060), mõõdistatud aprill 2020. Kõrgused EH2000 süsteemis ja

koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 10 m väljapoole selle tegelikust asukohast.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti

põhikaardi rasterjoonise põhjal.

4. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

0 20 50 100 m10

TINGMÄRGID

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

olemasolev/planeeritud

asfaltkattega tee

olemasolev kraav

maantee kaitsevöönd

soovituslik piirdeaia asukoht

olemasolev hoone

suurim lubatud ehitisealune pind

ja soovituslik asukoht

planeeritud aslfaltbetoontehase

asukoht

olemasolev põõsas / muru

olemasolev okaspuu / lehtpuu

olemasolev kraav

olemasolev vall

P5

soovituslik parkla asukoht

olemasolev jaotuspunkt

olemasolev alajaam

olemasolev madalpingekaabel

planeeritud keskpingekaabli asukoht

planeeritud puurkaevu soovituslik

asukoht koos veetoruga

olemasolev liiklusmärk/truup

olemasolev muhv markerpalliga/

sidevõrgu jaotuskapp

olemasolev sidekaabel

planeeritud hoonestusala

likvideeritav sidekaabel

möödasõidutaskute rajamise

keeluala

olemasolev freesasfaltkattega tee

olemasolev kruusakattega tee

soovituslik prügikonteineri asukoht

olemasoleva möödasõidutasku

asukoht

planeeritud madalpingekaabli asukoht

olemasolev soojak

planeeritud möödasõidutasku asukoht

soovituslik olmereoveemahuti asukoht

põlevkiviõli ja bituumeni hoidla

kuja*

planeeritud asfaltkattega plats

EHITUSÕIGUSE TABEL

* Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 42 "Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus" § 12 lõige 2.

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6479945

Y 651120

EELNÕU KOOSKÕLASTAMISEKS

Objekti aadress: TARTU MAAKOND, TARTU LINN,

KARDLA KÜLA, KARDLA BAAS (KÜ

TUNNUS 83101:001:0277)

Tellija: TARTU LINNAVALITSUS

Töö täitja: Kobras OÜ

Juhataja: URMAS URI

KSH juhtekspert: NOEELA KULM

KSH juhteksperdi abi: MARIS PALO

Kontrollija: ENE KÕND

Jaanuar 2023 TARTU

Tartu linnas Kardla külas

Kardla baasi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2020-034

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

2 / 78

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Kardla baas (kü tunnus 83101:001:0277)

TÖÖ EESMÄRK:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a 50089 Tartu

Kontaktisik: Janne Schasmin

Tel +372 736 1261

[email protected]

HUVITATUD ISIK: AS TREV-2 Grupp

Registrikood 10047362

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pärnu mnt 463, 10916

Kontaktisik: Taivo Nebokat

Tel +372 517 1740

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Noeela Kulm – KSH juhtekspert, Natura hindamise ekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert, KSH juhteksperdi abi

Tel +372 730 0310

[email protected]

Konsultant: Linnuekspert OÜ (Aarne Tuule)

[email protected]

Kontrollija:

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

3 / 78

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik:

konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde

tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve,

planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-

ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –

Kert Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

4 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 6

1.1 DETAILPLANEERINGU ALGATAMISELE EELNENUD ASJAAJAMINE JA KIRJAVAHETUS KAVANDATAVA TEGEVUSE

ELLUVIIMISEKS .................................................................................................................................................. 7

2. KAVANDATAV TEGEVUS, PLANEERINGU SISU JA EESMÄRGID .............................................................................. 9

2.1 PLANEERINGUALA ............................................................................................................................... 11

3. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................ 13

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 17

4.1 ASUSTUS ............................................................................................................................................ 17

4.1.1 TEED JA TEHNORAJATISED ............................................................................................................... 17

4.2 MAAKASUTUS ..................................................................................................................................... 18

4.3 MAASTIK ............................................................................................................................................. 20

4.4 GEOLOOGILISED TINGIMUSED .............................................................................................................. 21

4.5 MULLASTIK ......................................................................................................................................... 21

4.6 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................... 22

4.7 PINNAVESI .......................................................................................................................................... 23

4.8 TAIMESTIK JA LOOMASTIK .................................................................................................................... 23

4.8.1 KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ............................................ 24

4.9 VÄLISÕHU KVALITEET, MÜRATASE JA VALGUSFOON ............................................................................... 26

4.10 JÄÄKREOSTUS .................................................................................................................................... 26

4.11 KULTUURIVÄÄRTUSED ......................................................................................................................... 27

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU............................................. 29

5.1 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE ............................................................................................ 29

5.1.1 KEMIKAALIDE KASUTAMINE ............................................................................................................... 29

5.1.2 JÄÄKREOSTUS ................................................................................................................................ 31

5.1.3 VEEKASUTUS .................................................................................................................................. 32

5.1.4 EHITUSTÖÖD ................................................................................................................................... 33

5.2 MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, MÜRATASEMELE JA VALGUSFOONILE ..................................................... 33

5.2.1 MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE ......................................................................................................... 33

5.2.2 MÕJU MÜRATASEMELE .................................................................................................................... 37

5.2.3 MÕJU VALGUSFOONILE .................................................................................................................... 37

5.3 MÕJU INIMESE HEAOLULE JA TERVISELE ............................................................................................... 38

5.3.1 ÕHUSAASTE, SH LÕHNA ESINEMINE .................................................................................................. 38

5.3.2 MÜRA ............................................................................................................................................. 41

5.3.3 LIIKLUS ........................................................................................................................................... 44

5.3.4 OHUTUS, SH LIIKLUSOHUTUS ............................................................................................................ 46

5.3.5 ALA PUHKEVÄÄRTUS ........................................................................................................................ 48

5.4 MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................................................................................. 48

5.4.1 NATURA-EELHINDAMINE ................................................................................................................... 48

5.4.2 NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE .................................................................................................... 51

5 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5.5 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE NING

ÖKOSÜSTEEMITEENUSTELE .............................................................................................................................. 55

5.5.1 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ............................................................................................................. 59

5.6 MÕJU MAASTIKELE JA KULTUURIPÄRANDILE .......................................................................................... 62

5.7 KUMULATIIVSED MÕJUD ....................................................................................................................... 62

5.8 MUUD ASJAOLUD ................................................................................................................................. 63

5.8.1 JÄÄTMEKÄITLUS .............................................................................................................................. 63

5.8.2 MÕJU KAITSELIIDU JA PÄÄSTEAMETI TEGEVUSELE ............................................................................ 63

5.8.3 ALA KASUTUS KÄITISE TEGEVUSE LÕPPEMISEL .................................................................................. 64

6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ...................................................................................................... 66

7. KESKKONNAMEETMED, SH LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ......................................................................... 67

8. KSH KORRALDUS JA KAASAMINE ................................................................................................................... 69

8.1 KSH VTK SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE ...................................................................... 69

8.2 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMINE .......................................................................................................... 69

9. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL ................................................................................. 71

10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................. 72

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................................... 75

LISAD

Lisa 1. Ekspertarvamus Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõjust

linnustikule

Lisa 2. Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala DP KSH VTK

Lisa 3. Avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad neile

Lisa 4. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri

6 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

1. SISSEJUHATUS

Tartu Linnavolikogu algatas 20.02.2020 otsusega nr 229 Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu algatamise

taotluse esitas Kaitseliidu (Kardla baasi maaüksuse omanik) nõusolekul TREV-2 Grupp AS (edaspidi ka

TREV-2). Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste

arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati.

Detailplaneeringuala asub Tartu linnas Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus kehtis detailplaneeringu

ja KSH algatamise ajal Tähtvere valla üldplaneering (2006). Detailplaneeringuala oli toonase üldplaneeringu

kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega puhke- ja virgestusala.

Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, sest

soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse üldpõhimõtteid (planeerimisseadus (vastu

võetud 28.01.2015, edaspidi ka PlanS) § 142 lõige 1). PlanS § 142 lõike 2 järgi lähtutakse üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlusest ja § 142 lõike 3 järgi lähtutakse sellise detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu

menetlemisele ette nähtud nõuetest, kui on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi ka

KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis

(üldplaneeringus). PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on Tartu

Linnavalitsus seisukohal, et planeeringuga soovitud tegevuste mõju suurust, ruumilist ulatust ja muid mõjusid

tuleb hinnata detailplaneeringu KSH koostamise käigus.

Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuses on esile tõstetud järgmised probleemteemad, millest lähtuvalt

on põhjendatud KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus:

• planeeringuala asub Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas, Natura

2000 võrgustiku ja mitme I kaitsekategooria liigi leiukoha läheduses;

• Kardla baasi maaüksuse piiri ääres on algatatud looduskaitseala moodustamine;

• asfaltbetooni tootmisega kaasneb eeldatavalt õhusaaste, mis mõjutab välisõhu kvaliteeti;

• asfaldi tootmise (sh liikluskoormus tõusuga), lõhkamiste ja taktikaliste väljaõpetega kaasneb

mürataseme tõus, mis eeldatavalt toob kaasa mürareostuse;

• alal asus Nõukogude Liidu sõjaväelinnak ja radarijaam, millest põhjustatud pinnasereostuse

esinemine on ebaselge;

7 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

• kavandatavate tegevustega kaasneb jäätmete tekke ning vajadus jäätmete ladustamiseks ja

äraveoks.

Tartu Linnavolikogu hinnangul võib kavandatav tegevus eeldatavalt lisaks kaitsealale kaasa tuua mõju ka

inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu on Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsusega nr 229 algatatud

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse KSH, mille käigus tuleb selgitada mõjude täpsem suurus, ruumiline

ulatus, sagedus ja kestus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldata mõjutatav elanikkond ning pakkuda

meetmeid planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude leevendamiseks.

1.1 Detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamine ja kirjavahetus kavandatava tegevuse

elluviimiseks

● AS TREV-2 Grupp teavitas 18.10.2018 kirjaga Tartu Linnavalitsust asfaltbetoonisegisti paigaldamise

kavatsusest ja palus omavalitsusel väljastada tehnilised tingimused segisti paigaldamiseks.

● Tartu Linnavalitsuse 14.11.2018 vastuskirja nr 9-6.2/LEN-18-126 põhjal ei pidanud linnaplaneerimise

ja maakorralduse osakond võimalikuks projekteerimistingimuste andmist, kuna taotletu on vastuolus

kehtiva Tähtvere valla üldplaneeringuga ja taotletud rajatis ei ole osakonna hinnangul olulise avaliku

huviga rajatis. Tartu Linnavalitsus on ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015, edaspidi ka EhS) §

38 lõikele 3 tuginedes väljendanud seisukohta, et asfaltbetoonisegisti paigaldise ehitamiseks on

vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine, kuna asfaltbetoonisegisti ohtlikkus, mõju

avalikule ruumile ja isikute õigustele on sarnane (samaväärne) mitmete EhS lisas 1 ehitusloa

kohustuslikuks määratud rajatiste paigaldamisele.

Tartu Linnavalitsus juhtis lisaks tähelepanu, et objekti rajamist reguleerib lisaks EhS-ile ka

atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (edaspidi ka AÕKS). AÕKS § 79 lõike 6 põhjal

peab õhusaasteloa kohustusega paikse heitallika käitaja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist

omama õhusaasteluba.

● 21.01.2019 esitas AS TREV-2 Grupp Keskkonnaametile õhusaasteloa taotluse, mille menetluse

raames teavitas Tartu Linnavalitsus 28.03.2019 kirjaga nr 8-13.2/02644 Keskkonnaametit, et

kavandatav tegevus ei vasta kehtivatele strateegilistele planeerimisdokumentidele.

● Tartu Linnavalitsuse 17.04.2019 kirja nr 9-6.2/LEN-18-126 kohaselt on kavandatav vastuolus kehtiva

üldplaneeringuga ja linnavalitsus on seisukohal, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks Kardla

maaüksusele tuleb koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering.

● AS TREV-2 Grupp 16.05.2019 kirja nr T800-1/7105 põhjal on ettevõte olnud veendunud, et

asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vaja esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis, mitte aga

taotleda ehitusluba.

● Tartu Linnavalitsus on 23.07.2019 kirjas nr 9-3.2/06996 esitanud ettevõtte selgitustaotluste vastusena

põhjalikumad selgitused, miks leitakse, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vajalik ehitusprojekti

koostamine ja ehitusloa taotlemine.

8 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

● Õhusaasteloa taotluse menetlus lõpetati Keskkonnaameti 31.07.2019 korraldusega nr 1-3/19/1545,

kuna ettevõte teavitas 03.07.2019 Keskkonnaametit varasemalt taotletud maksimaalse tööaja

vähendamisest 450 tunnini aastas, mille korral ei ole õhusaasteluba nõutav1.

● AS TREV-2 Grupp on 03.07.2019 kirjas nr T800-1/7430 Tartu Linnavalitsusele väljendanud soovi, et

asfaltbetoonisegisti püstitamine toimuks õiguspäraselt ja esitas 30.07.2019 Tartu Linnavalitsusele

detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu algatamise ajaks oli ehitustegevust

alustatud, kuna eelnevalt oli detailplaneeringu koostamise vajadus ettevõtte jaoks ebaselge ning selle

koostamise kohustuse selgumisel ei olnud ettevõtjal enam võimalik taganeda seadmete tootjaga ja

tarnijaga varasemalt sõlmitud kokkulepetest.

1 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba¹“ § 3 lõige 2. Algatatud detailplaneeringuga kavandatud tegevuse puhul on planeeritud käitise maksimaalseks tööajaks 1200 tundi aastas, milles asfaltbetoonsegisti tööaeg moodustab maksimaalselt 800 tundi.

9 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

2. KAVANDATAV TEGEVUS, PLANEERINGU SISU JA EESMÄRGID

Kardla baasi katastriüksus (kü tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule, kelle poolt volitatud TREV-2

Grupp AS on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. AS TREV-2 Grupp omab pikaaegset

kogemust asfaltbetooni tootmise valdkonnas ja kasutab nelja asfaltbetoonisegistit üle Eesti.

Ettevõte soovib Kardla baasi katastriüksusel kasutama hakata paikset asfaltbetoonisegistist (mudel

Benninghoven TBA 3000), mis liigitub oma tehnoloogilise lahenduse poolest Batch mix asphalt plant’iks, mis

eesti keelde tõlgituna tähendab asfalditehast, kus asfaldisegu valmistamine toimub partiide kaupa.

Asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks koostas OÜ TINTER-PROJEKT 2018. aastal projekti (töö nr 44-18-TP).

Asfaltbetoonisegisti platsi planeerimisel on arvestatud olemasolevate maapinna kalletega: platsi langus on

edela ja kagu suunas. Platsile nähti ette liivakatend (h = 40 cm) ja freespurukatend (h = 30 cm),

asfaltbetoonisegisti seadmete ja mahutite alla ning nende ümbrusesse jäävale platsile nähti ette asfaltkate

(joonis 1). Sademevesi voolab platsi kaldest tulenevalt osaliselt olemasolevatesse kraavidesse ja imbub

osaliselt maapinda. Platsi äärde on kavandatud 30 cm kõrgune liivast vall, mis on filtriks platsilt valguvale

sademeveele. Projektis on määratud kaalu, soojaku ja teisaldatava kuivkäimla asukoht.

Elektrivajaduse rahuldab rajatav 10 kV maakaabelliin ning ehitatav alajaam ja jaotusjaam.

Olmevesi (joogivesi) tuuakse esialgu kohapeale kanistrite/vaatidega, hiljem on kavas rajada puurkaev

veevarustuse tagamiseks. Reovesi kogutakse regulaarselt tühjendatavasse kogumismahutisse ning antakse

üle reovett käitlevale ettevõttele.

Joonis 1. Asfaltbetoonisegisti ehituse projektis (OÜ TINTER-PROJEKT, 2018) esitatud asendiplaan (joonis nr 2-1)

10 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Detailplaneeringu ja KSH koostamise ajaks on projekti põhjal rajatud asfaltbetoonisegisti plats ja ka segisti

seade on paigaldatud (joonis 2).

Joonis 2. Kardla baasi katastriüksusel asuv asfaltbetoonisegisti (foto: Kobras OÜ, pildistamise aeg 07.08.2020)

Käitises oleneb tootmise toimumine ja selle intensiivsus asfaldisegu vajadusest TREV-2 poolt samal ajal

tehtavatel teede asfalteerimise töödel. Toodangut ei ole võimalik pikemaks ajaks seisma jätta, kuna asfaltsegu

peab kasutamiseks olema sobiva temperatuuriga. Nii asfalteerimise tööd kui ka segu tootmine sõltub olulisel

määral ilmastikutingimustest. Asfaltsegu tootmiseks tuleb kasutatavat killustiku kuivatada ja kuumutada,

mistõttu on vihmase ilma korral tootmine takistatud. Ilmastikutingimused võivad takistada ka teede

asfalteerimise töid ja mõjutada seega nõudlust toodangu järele. Kuna tootmine sõltub nii toodangu vajadusest

kui ka ilmastikutingimustest, siis on käitise töö tegelikku ajalist dünaamikat keeruline üheselt esitada. Perioodil

aprillist novembrini on nii intensiivsema tootmise ja pikemate tööpäevadega perioode kui ka perioode, mil

tootmine on minimaalne. Asfaltbetoonisegistis toimub tootmistegevus tööpäeviti, tootmist toetavad tegevused

(nagu materjali transport) toimuvad ka nädalavahetusel. Tootmine toimub ajavahemikus 7.00 kuni 21.00, kuid

maksimaalse pikkusega tööpäevi esineb harva.

Käitise maksimaalne tööaeg on 1200 tundi aastas, millest maksimaalselt 800 tundi moodustab

asfaltbetoonsegisti tööaeg ning ülejäänu toetavad ja seonduvad tegevused nagu materjali vedu, seadmete

remont jms. Tehasejärgne seadme maksimaalne tootlikkus on 240 t/h, kuid praktikas kasutatavaks suurimaks

tootlikuseks on ligikaudu 200 t/h. Enamasti töötab intensiivse tootmise ajal segisti võimsusega ca 160 t/h, mis

võimaldab toodangu pidevat äravedu (kasutatakse keskmiselt 27 t kandevõimega kallureid, mille ühe koorma

laadimise aeg on keskmiselt 10 min). Segisti maksimaalse tööaja (800 h) ja ca 160 t/h puhul on võimalik toota

ligi 130 000 t/a, kuid tulenevalt tootmise dünaamikast on käitise aastane keskmine toodang hinnanguliselt

100 000 t/a.

Asfaltsegude valmistamiseks lisatakse täiteainena peeneteralist fillerit, mis on valmistatud lubjakivi sõelmetest.

Lubjakivifiller laaditakse kivimaterjalisilosse, kust see liigub segistisse. Segistis toimub naftabituumeni,

11 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

eelkuumutatud kivimaterjali (killustik, liiv, sõelmed), filleri ja tolmu segamine asfaltbetoonseguks.

Asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem on toodud joonisel 3.

Kuivatustrumli põleti võimsus on 18,9 MW. Kuivatustrumlis kasutatakse kütusena põlevkiviõli, kasutatav kogus

on hinnanguliselt 800 t/a. Asfaltsegu tootmiseks kasutatav bituumeni kogus on keskmiselt 7000 m3/a.

Käitisesse on paigaldatud üks põlevkiviõli mahuti (50 m3) ning kaks bituumeni mahutit (60 m3).

Joonis 3. LHK projektis esitatud asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem (OÜ GeoKes, 2019)

Tootmistegevusega seotud transport on kavandatud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee

kaudu. Lokaatorite tee ristumiskoht ehitatakse ümber nii, et lahendus vastaks majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 1062 „Tee projekteerimise normid“ nõetele.

2.1 Planeeringuala

Planeeringuala asub Tartu linnas Kardla külas (joonis 4 ja 5). Ligi 25 ha suurune Kardla baasi katastriüksus

(kü tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule, katastriüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses

maatulundusmaa (Maa-amet, 18.02.2020). Planeeringuala hõlmab ka maaüksusele juurdepääsuks

kasutatavat Lokaatorite teed.

2 „Tee projekteerimise normid“, majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106.

12 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 4. Kardla baasi katastriüksuse asukoht Tartu linnas Kardla külas (Maa-amet, 09.03.2022)

Joonis 5. Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 lisa „Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu situatsiooniskeem" joonis

13 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

3. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Kehtivaid detailplaneeringud Kardla baasi katastriüksusel (kü tunnus 83101:001:0277) ei ole.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga

nr 1.1-4/29) järgi on alal tegemist puhke-eeldustega ja rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks olulise alaga

(joonis 6).

Joonis 6. Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ (2019) kavandatu asfaltbetoonisegisti piirkonnas

Puhke-eeldustega alad on mõeldud puhkealana kasutamiseks ja valitud kohtades puhke- ja virgestusaladeks

kujundamiseks. Puhkealade üheks eesmärgiks on arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust

külastada jalgsi või jalgrattaga. Üldiste kasutustingimustena on nimetatud avaliku kasutatavuse tagamine ja

puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest hoidumine.

Maakonnaplaneeringus on selgitatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“3

koostamisel, neid on täpsustatud üldplaneeringutes ja kehtivas maakonnaplaneeringus.

Maakonnaplaneeringu põhjal tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelist võrgustikku

moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendus ja eritähelepanu vajab võrgustiku ala

kavandamine Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning

toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule. Rohevõrgustiku toimimist tagavate ja sidusust

3 Teemaplaneering kaotas kehtivuse maakonnaplaneeringu kehtestamisel 2019. aastal.

14 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tugevdavate meetmete juures on välja toodud, et teedevõrgu kavandamisel tuleb tagada võrgustiku võimalikult

konfliktivaba toimimine.

Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ on riigikaitsealana ära märgitud Kardla baasi taktikalise väljaõppe

ala (joonis 6). Riigikaitsealade üldiste kasutamistingimuste juures on märgitud, et alad võivad olla avalikkusele

ajutiselt või alaliselt suletud ja et metsaaladel, kus toimub taktikaline väljaõpe, tuleb arvestada võimaliku müra

leviku ning rasketehnika ja inimeste liikumisega. Tartumaa maakonnaplaneeringus ja planeeringu KSH-s ei

ole käsitletud riigikaitsealade ja puhkefunktsiooni kandvate rohevõrgustiku alade kattumisest tulenevat huvide

konflikti. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et üldplaneeringute koostamisel tuleb määrata eri tootmis-,

äri- ja logistikaalade müra normtaseme kategooria ning olulise krundivälise mõjuga (müra, tolm, lõhn jms)

tootmisalade ümbrusse kavandada mõju leevendav puhverala, eelistatult puistuna.

Maakonnaplaneeringu kehtestamisel jäi kehtima maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ (kehtestatud Tartu

maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686). Teemaplaneering näeb ette Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee ümberehitamise 2+2 sõidurajaga maanteeks. Maanteelõik on valdavalt kavandatud olemasolevas

maanteekoridoris, kuid vajalik on koridori laiendamine. Detailplaneeringualale jääv Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik on teemaplaneeringu kohaselt võimalik suletav ristmik (joonis 7).

Joonis 7. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ põhijoonisel 5

Riigiteede teehoiukava 2020–2030 (uuendatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 istungi korraldusega

nr 5) kohaselt on Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kardla-Tiksoja lõigu 2+2 maantee ja kahe

liiklussõlme ehituse indikatiivne aeg 2026–2027.

15 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Tartu linna üldplaneeringus 2040+ (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373) on Kardla

baasi ala märgitud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-alana (PV KAR4, joonis 8). Puhke-, spordi- ja

kultuurirajatise maa-ala on maa-ala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste

mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad, velodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak,

liuväli, staadion, spordi otstarbeline sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev jaanikuplats, kiigeplats, hiiekoht

jne). Kardla küla puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala (KAR4) juhtotstarbe määramise eesmärk leida alale

täiendavad kasutusotstarbed, mis võimaldavad ala korrastada ja selgepiirilisemalt arendada. Maa-ala ja

juhtfunktsioonid Maa-ala jääb jätkuvalt kasutusse põhiliselt õppe- ja harjutusalana, toetavad otstarbed on

tootmishoone maa-ala (asfaltbetooni segisti asukoht) ja riigikaitse maa-ala (alaline lõhkamiskoht).

Joonis 8. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratavad maakasutuse juhtotstarbed

Kardla baasi maaüksusest vahetult põhja lääne ja lõuna poole jääv ala on metsa maa-ala (MM, joonis 8), mis

on väljaspool puhke- ja kaitsemetsa valdavalt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille

otstarve kuulub säilitamisele. Rohelise võrgustikuga kattuvale metsa maa-alale ehitamisel ja metsa raadamisel

tuleb arvestada rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustega. Kardla baasist idas on kaitseotstarbeline

mets (MK, joonis 8), mis on asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või

tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud mets. Lubatud ei ole hoonestamise

eesmärgil kruntide moodustamine ja hoonete ehitamine.

Üldplaneeringuga täiendatakse piirkonna rohevõrgustikku kohaliku tasandi rohevõrgustikuga ja täpsustatakse

Kardla-Vorbuse väärtusliku maastiku piire, kuid planeeringuala ja lähiümbruses muudatusi ei tehtud (joonis 9).

Asfaltbetoonisegisti asukoht

MA – maalise asustuse maa-ala

MM – metsa maa-ala

MK – kaitseotstarbelise metsa maa-ala

PV – puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala

MP – puhkemetsa maa-ala

16 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 9. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ rohelise võrgustiku ning põllumajandusmaade ja maastike väärtuste kaardikihid

Maakonnaplaneeringu põhjal on tegemist puhke-eeldustega piirkonnaga. Tartu linna üldplaneeringuga

2040+ on alale määratud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala juhtotstarve, kuid on täpsustatud,

et maa-ala jääb jätkuvalt kasutusse põhiliselt õppe- ja harjutusalana, toetavad otstarbed on

tootmishoone maa-ala (asfaltbetooni segisti asukoht) ja riigikaitse maa-ala (alaline lõhkamiskoht).

Tegevuse planeerimisel (sh ligipääsu kavandamisel) tuleb arvestada paiknemisega

maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku alal.

Lisaks tuleb arvestada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ette nähtud liikluskorralduslike

muutustega, mille realiseerimise indikatiivne aeg on 2026–2027.

Väärtuslik põllumajandusmaa

Maakondliku taseme väärtuslik maastik

Roheline koridor (maakondlik tasand)

Roheline koridor (kohalik tasand)

Tugiala (maakondlik tasand)

Roheline koridor (püsirohumaa)

Asfaltbetoonisegisti asukoht

17 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asustus

Planeeringuala asub Tartu linnas Kardla külas suhteliselt madala asustustihedusega piirkonnas (joonis 10).

Lähimad eluhooned asuvad Kardla baasi katastriüksuse piirist vähemalt ca 570 m kaugusel loodes ja jäävad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m kaugusele. Idas, põhjas, edelas ja kirdes jäävad eluhooned

asfaltbetoonisegisti asukohast 1–1,4 km kaugusele. Lokaatorite tee ümbruses asuvad lähimad eluhooned

teest ca 800 m kaugusel läänes (Maa-amet, 12.12.2022).

Asfaltbetoonisegistist 1 km raadiusesse jäävad Liivatoa (kü tunnus 83101:001:0179), Laanesepa (kü tunnus

83101:001:0113) ja Kaleva (kü tunnus 83101:001:0255) katastriüksustel paiknevad eluhooned ning 1,5 km

raadiusesse lisaks Uuetoa (kü tunnus 83101:001:0154), Härra (kü tunnus 83101:001:0163), Lageda (kü

tunnus 83101:001:0187), Kapa (kü tunnus 83101:001:0151), Kivimäe (kü tunnus 83101:001:0544), Siisikese

(kü tunnus 83101:001:0065), Kivi (kü tunnus 83101:001:0204) ja Kannela (kü tunnus 83101:001:0148)

katastriüksustel paiknevad eluhooned.

Joonis 10. Asustus asfaltbetoonisegisti ümbruses (rahvaarv: Statistikaamet, 01.01.2019; hooned: Maa-amet, ETAK, 12.12.2022; aluskaart: Maa-amet, 12.12.2022)

4.1.1 Teed ja tehnorajatised

Asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 2,2 km ja Kardla baasi katastriüksuse piirist ca 1,8 km kaugusele

lõunasse jääb Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt kilomeetril

176 asub ristmik, kust kulgeb Kardla baasi katastriüksuseni kruusakattega Lokaatorite tee (nr 8310205).

18 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Läheduses asub ka mustkattega Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee (22102), mis kulgeb Emajõe läheduses

jäädes asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 1,2 kaugusele. Tallinna-Tartu raudtee jääb

planeeringualast lähimas punktis vähemalt ca 3,8 km kaugusele itta (Maa-amet, 13.12.2022).

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigul 165,111 km kuni 175,09 km oli 2020. aasta andmetel keskmine

ööpäevane liiklussagedus 6668 autot/ööp. Veoautode ja autobusside liiklussagedus oli 232 autot/ööp ja

autorongide liiklussagedus 848 autot/ööp, üle 6 m pikkused sõidukid moodustasid seega ca 16,2%

liiklussagedusest (Teede Tehnokeskus AS, 2021). 2021. aastal oli teelõigul liiklussagedus 7173 autot/ööp,

millest üle 6 m pikkused sõidukid moodustasid ca 15% (Maa-amet, 13.12.2022).

Vorbuse-Kardla tee on liiklussageduse hindamisel jagatud kaheks lõiguks. Idapoolses lõigus oli 2021. aasta

keskmine liiklussagedus 326 autot/ööp (joonis 11, roheline teelõik) ja läänepoolses lõigus 92 autot/ööp

(joonis 11, kollane teelõik) (Maa-amet, 13.12.2022).

Joonis 11. Liiklussagedus planeeringuala ümbruses (Maa-amet, 13.12.2022)

4.2 Maakasutus

Kardla baasi katastriüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa. Piirnevad katastriüksused on

riigiomandis olev Laeva metskond 100 (kü tunnus 83101:001:0279) ja Laeva metskond 101 (kü tunnus

83101:001:0282) ning eraomandis olev Kuusiku (kü tunnus 83101:001:0040). Lokaatorite tee ääres on lisaks

riigiomandis olev Laeva metskond 122 (kü tunnus 83101:001:0102) ja Laeva metskond 79 (kü tunnus

83101:001:0281) ning eraomandis olev Tõnise (kü tunnus 83101:001:0144) katastriüksus. Kõigi piirnevate

katastriüksuste (v.a Lokaatorite tee (kü tunnus 83101:001:0278)) sihtotstarve on 100% ulatuses

maatulundusmaa (Maa-amet, 12.12.2022).

Asfaltbetoonisegistist 2 km raadiuses on valdavalt maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega maaüksused,

on ka transpordimaa, tootmismaa ja sihtotstarbeta maa sihtotstarbega katastriüksusi. Maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksused on valdavalt metsamaad ja haritavad maad.

Asfaltbetoonisegisti asukoht

19 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kardla baasi katastriüksuse omanik on Kaitseliit. Kaitseliit on detailplaneeringu algatamisel teatanud, et

kavatseb jätkata Kardla baasi kinnisasja kasutamist riigi- ja sisekaitseliste ülesannete täitmiseks. Tegevuste

iseloomu ja intensiivsust ei ole kavas muuta. Kardla baasi alal, v.a TREV-2 renditud alal, tehakse 4–5 korda

aastas taktikalist väljaõpet. Taktikalise väljaõppe osalejate arv võib ulatuda kuni 100 inimeseni, tegevusega ei

kaasne olulist liiklust, kuid väljaõppega võib kaasneda müra seoses pauklaskemoona kasutamisega. Kaitseliit

on andnud nõusoleku (30.07.2019 kiri nr K-4.2-1/19/15182 ja Kaitseministeeriumi 21.10.2019 kiri

nr 12-3/19/3642) detailplaneeringu algatamiseks tingimusel, et asfaltbetoonisegisti rajamisega ei kavandata

krundile lahendusi, mis piiravad maa-alal episoodiliselt läbiviidavat taktikalise tasandi väljaõpet.

Kardla baasi katastriüksusele on seatud Päästeameti kasuks isiklik kasutusõigus, mis on kantud

kinnistusraamatusse. Päästeametil on õigus kasutada maaüksust tähtajatult demineerimistööl lõhkematerjali

lõhkamiseks lepingus kokkulepitud alal. Demineerimistöö on päästeseadusest tulenev Päästeametile pandud

ülesanne ja tegemist on vajaduspõhise siseturvalisuse teenusega ning alalise lõhkamiskoha olemasolu Tartus

on sisejulgeoleku toetamiseks ja korrakaitseliste ülesannete täitmiseks oluline. Lõhkamistööde tegemine on

üldohtlik ja kiireloomulise iseloomuga ning ajaliselt piiritlemata, see võib toimuda igal päeval ja igal kellaajal.

Varem tehti lõhketöid Kardla baasi katastriüksuse keskosas praeguse asfaltbetoonisegisti lähedal. Seoses

asfaltbetoonisegisti paigaldamisega leiti demineerimistööde tegemiseks uus asukoht, mis jääb Kardla baasi

katastriüksuse edelaossa. Sinna on rajatud TREV-2 abiga vastav rajatis ohutumaks demineerimistööde

tegemiseks ja juurdepääsutee (joonis 12).

Joonis 12. Rajatis Päästeameti demineerimistööde tegemiseks Kardla baasi katastriüksuse edelaosas (Maa-ameti ortofoto, lennuaeg 03.06.2021)

20 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Päästeamet jätkab alal ka edaspidi demineerimistöid, mistõttu tuleb tagada juurdepääs lõhkamiskohta

asfaltbetoonisegistist mööda minevat teed kaudu. Lõhkamiskoht on kavas viia vastavusse siseministri

01.07.2020 määrusega nr 244, millest tulenevalt on kavas rajada piirdeaed ja paigaldada märgised.

Asfaltbetoonisegistile juurdepääsuks on kavas kasutada RMK-le kuuluvat Lokaatorite teed, mida kasutavad

suhteliselt juhusliku või ajutise liikluskoormusega Kaitseliit, Päästeamet, läheduses asuvate maaüksuste

omanikud (eelkõige RMK) ja metsa seeni või marju korjama tulevad inimesed.

RMK kasutab teed intensiivselt ligikaudu iga viie aasta järel, mil paari kuu jooksul kasutab teed raietegevusega

seotud transport. Hinnanguliselt kasutab teed selle aja jooksul kokku ca 130 metsaveoautot ehk keskmiselt

ca 2 autot ööpäevas. Ülejäänud ajal kasutavad teed üksikud RMK metsatöölised, kes kasutavad selleks

sõiduautot.

Lokaatorite tee kasutamine metsa seeni või marju korjama tulevate inimeste poolt oleneb aastaajast ja ilmast

ning on suhteliselt juhusliku iseloomuga. Eeldatavalt on kaasnev liikluskoormus väike, keskmiselt ca 1 auto

ööpäevas.

4.3 Maastik

Planeeringuala asub Ugandi lavamaa ja Võrtsjärve madaliku piiril (joonis 13). Ugandi lavamaa (ka Kagu-Eesti

lavamaa) on tasandikuline maastikurajoon. Maastiku eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest

ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost, mida läbivad tektoonilised lõhed. Lavamaa lääneosas oli Võrtsjärve

liustikuvoolu ääreala, liustiku serv taandus suuremate peatusteta, pinnamoes avalduvad kulutusnõod ja orud,

milles asuvad ridamisi sood või soostuvate lammorgudega jõed. Emajõe keskjooksul Tartu linna piirkonnas on

kahe erineva vanuse ja sügavusega org. Aluspõhja liivakivides on sulamisvee poolt sügav kanjonilaadne

Ürg-Emajõe org, mille põhjas on pärast jääaega kujunenud Emajõe lammorg (Arold, 2005).

Joonis 13. Võrtsjärve ümbruse orograafia (Arold, 2005)

4 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“, siseministri 01.07.2020 määrus nr 24.

21 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Võrtsjärve madaliku reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad vaid 2 kuni 3 meetriga. Maapind langeb

sujuvalt äärealadelt Võrtsjärve ja Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad rõhttasandikud on kujunenud nii

liivakivise aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemalt setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud

jäänukjärvedes ja jõgede ulatuslikel üleujutustel (Arold, 2005).

4.4 Geoloogilised tingimused

Planeeringualal asub Aruküla lademe liivakivi (D2ar) avamusalal. Kardla baasi maaüksuse alal levib

pinnakattes moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) ning Lokaatorite tee alal ka jääjärvelised setted

(klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) (Maa-amet, 08.03.2022).

2019. aastal enne asfaltbetoonisegisti platsi rajamist tehti alal ehitusgeoloogiline uuring, mille kohaselt oli alal

0,45 kuni 0,7 m paksune möllikast peenliivast täitepinnase kiht; 0,45 kuni 1,7 m paksune valdavalt mullast,

vähemas osas kruusast, liivast, kividest ja ehitusprahist kiht; 2,7 kuni 3,75 m paksune rohke kruusaga

möllirikas savi (möllsavimoreen) kiht; 5,5 kuni 6,0 m paksune rohke kruusaga sauerikas möll (savimöllmoreen);

1,2 kuni 1,4 m paksune porsunud Kesk-Devoni Aruküla lademe möllika peenliiv kiht; vahelduvalt Kesk-Devoni

Aruküla lademe nõrgalt tsementeerunud möllika peenliiva ja mölli kihid ning möllsavi kihid (OÜ Alus-geoloogia,

2019).

4.5 Mullastik

Asfaltbetoonisegisti asukohas mullastiku andmed puuduvad, kuid läheduses on mullastikukaardil märgitud

leetjas muld, gleistunud leetjas muld ja leostunud gleimuld (joonis 14).

Joonis 14. Mullastik planeeringualal (Maa-amet, 06.11.2020)

Asfaltbetoonisegisti asukoht

KIg – Gleistunud leetjas muld

KI – Leetjas muld

M’ – Väga õhuke madalsoomuld

Go – Leostunud gleimuld

22 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Lokaatorite tee piirkonnas on valdavalt gleistunud leetjas muld ja leostunud gleimuld. Leostunud ja leetjad

gleimullad on alaliselt (keskmiselt) liigniisked mullad, kus liigniiskus on tingitud pidevalt mullaprofiili ulatuvast

põhjaveest, rasketel muldadel lisandub ka ülavesi.

4.6 Hüdrogeoloogilised tingimused

Asfaltbetoonisegisti asukohas on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht (Kesk-Devon) maapinnalt

lähtuva reostuse suhtes keskmiselt kaitstud (joonis 15). Vähesel määral ulatub Kardla baasi katastriüksuse ja

Lokaatorite tee alale ka nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Joonis 15. Põhjavee kaitstus planeeringualal (Maa-amet, 08.03.2022)

Piirkonna aluspõhja liivakivid on veeandvusega 0,5 kuni 2,0 l/s*m (indeks D2) (Maa-amet, 08.03.2022).

Planeeringu ala läheduses asfaltbetoonisegisti asukohast ca 600 m kaugusel idas on kantud Eesti looduse

infosüsteemi puurkaev PRK0019039. Registrisse kantud aadress viitab asukohale Haage küla ühepere

elamute juures. Põhikaardi ja ortofoto põhjal on registrisse kantud koordinaatidele vastaval asukohal tegemist

hoonestamata metsamaaga. Tõenäoliselt on registriandmetes viga ja registrisse kantud asukohas puurkaevu

tegelikult ei asu.

Teised lähimad Eesti looduse infosüsteemi kantud puurkaevud jäävad asfaltbetoonisegistist vähemalt ca 1,3

km kaugusele. Neist lähim on 2021. aastal rajatud Kivi katastriüksuse (kü tunnus 83101:001:0204) puurkaev

PRK0064728, mis on 72 m sügavune ja saab vee Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas

(VEKA, 12.12.2022). Enamik piirkonna puurkaevudest ammutab vett Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni

põhjaveekogumist, mille leviku äärealal planeeringuala asub. Lisaks on piirkonnas puurkaeve, mis saavad vee

Ida-Eesti vesikonna Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumist ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni

kihtide all.

Kõigi põhjaveekogumite koguseline ja keemiline seisund oli 2015. aastal antud hinnangu põhjal hea. 2020.

aasta seisundihinnangu põhjal on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas halvas keemilises

Asfaltbetoonisegisti asukoht

23 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

seisundis, kuna pestitsiidide piirväärtuse ületamised ületavad 20% põhjaveekogumi pindalast. Kesk-Alam-

Devoni põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on 2020. aasta hinnangu

põhjal heas seisundis ning seisundi muutusi võrreldes varasema hinnanguga ei ole (Marandi et al., 2020).

Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas põhjavee toitumise intensiivsus sõltub põhjaveekogumit

katvate Kvaternaari setete koostisest. Savika pinnakattega liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või

on see vähene. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi toitumine on aeglane, sest kogum on peaaegu kogu

ulatuses kaetud Narva regionaalse veepidemega (veepide planeeringualale ei ulatu). Kogumist toimub suurem

veevõtt Tartu, Põlva ja Elva linnas paiknevatel veehaaretel. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide

all toitumine on aeglane, kuna põhjaveekogum on kõikjal kaetud Devoni kihtidega. Tänu kaetusele mitmete

tugevate veepidemetega ei esine põhjaveekogumis antropogeensele reostusele viitavaid aineid (Marandi et

al., 2019).

Tõenäoliselt kasutatakse piirkonnas lisaks salvkaeve, mida ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud.

4.7 Pinnavesi

Asfaltbetoonisegisti jaoks on rajatud plats, mille projekteerimisel arvestati maapinna olemasolevate kalletega,

platsi langus on edela ja kagu suunas. Põhikaardi ja ortofoto (Maa-amet, 08.03.2022) põhjal asub platsist

kagus ca 140 m kaugusel kraav, mis suubub 5,6 km pikkusesse ja 13,1 km2 suuruse valgalaga Piiroja

peakraavi (ka Vorbuse peakraav, VEE1044000), mis suubub omakorda ca 4 km allavoolu Emajõkke

(VEE1023600). Planeeringualal ja selle lähistel on mitmeid kraave (nt Päästeameti lõhkamiskohani viiva tee

ääres), mis suubuvad lõpuks Piiroja kraavi.

Piiroja peakraav (ka Vorbuse peakraav) on tugevasti muudetud veekogum (EELIS, 12.12. 2022).

Kardla baas asub maaparandussüsteemi 2102360010650 reguleeriva võrgu KUUSIKU (005) alal ning

allavoolu jäävas lõigus on Piiroja peakraav maaparandussüsteemi 2102360010650 eesvooluks (METSAKULA

(003)) (Maa-amet, 12.12.2022).

Emajõgi kulgeb planeeringualast põhjas kaarjalt läänest itta jäädes planeeringualast vähemalt ca 2 km

kaugusele.

Emajõge käsitletakse ühtse veekogumina 1023600_1. Veekogumi koondseisund on 2020. aastal hinnatud

halvaks. Veekogumi ökoloogiline seisund hinnati heaks. Keemilise seire põhjal hinnati seisund halvaks: 2020.

aastal oli Kvissentalis mittehead näitajad Hg ja Cd kalas, heptakloor ja heptakloorepoksiid vees, varasemalt

2019. aastal olid Kavastus mittehead näitajad Hg, PBDE, Cd kalas ja fluoranteen vees (KAUR, 2021).

4.8 Taimestik ja loomastik

Kardla baasi katastriüksus on suures osas kaetud puittaimestikuga, kõlvikuliselt jaguneb maaüksus

metsamaaks (15,09 ha) ja muuks maaks (9,93 ha) (Maa-amet, 12.12.2022). Nii Kardla baasi kui ka Lokaatorite

tee ümbruses on põhiliselt riigiomandis olevad metsad, mida haldab RMK.

Tartumaa maakonnaplaneeringu (2019) ja Tartu linna üldplaneeringuga (2021) on määratletud piirkonna

rohevõrgustiku paiknemine. Planeeringuala asub rohevõrgustiku tugialal.

24 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

4.8.1 Kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala läheduses asuvad omavahel osaliselt kattuvad Kärevere looduskaitseala (KLO1000600),

Kärevere loodusala (RAH0000626), Kärevere linnuala (RAH0000633) ja IBA linnuala (EE055). Nimetatud alad

jäävad asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt 600 m kaugusele (joonis 16). Planeeringuala ulatub

katastriüksuse piirini ning jääb IBA linnualast lähimas punktis ca 110 m kaugusele ja teistest nimetatud aladest

ca 180 m kaugusele (EELIS, 12.12.2022).

Kärevere loodusalal väärivad tähelepanu Natura 2000 metsakooslused ja metsa vääriselupaigad, lamminiidud

ja Emajõgi. Loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsealuste liikide ning jõgede- ja ojade ning lamminiitude ja

metsakoosluste kaitse. Ala kaitse-eesmärke on täpsemalt käsitletud KSH aruande peatükis 5.4. Kärevere

loodusala kaitse-eesmärkidest on lähialal inventeeritud rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüp (9050) ja

vanade loodusmetsade elupaigatüüp (9010*) (EELIS, 12.12.2022).

Kärevere linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mis on oluline rändepeatuspaik erinevatele

linnuliikidele, lisaks asuvad alal mitmete kaitsealuste liikide pesitsuspaigad. Eelkõige on Kärevere linnuala

oluline ala rohunepile (Gallinago media), sest siin asuvad liigi ühed olulisemad mängu- ja pesitsusalad Eestis.

Ala kaitse-eesmärke on täpsemalt käsitletud KSH aruande peatükis 5.4. Kärevere linnusala kaitse-

eesmärkideks olevate liikide leiukohadest on kavandatava käitise läheduses Eesti looduse infosüsteemi

kantud väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik. Kärevere loodusala ja

linnuala puhul on ohtudena nimetatud võsastumine, veerežiimi muutmine (kraavitamine), metsamajandus ja

puhkemajandus (EELIS, 12.12.2022).

25 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 16. Kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad planeeringuala läheduses (aluskaart: Maa-amet, 12.12.2022; kaitsealused loodusobjektid: EELIS, 12.12.2022)

Kärevere looduskaitseala kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 151 „Kärevere

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille kohaselt on Kardla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilimise tagamine.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel jäävad (vähemalt osaliselt) asfaltbetoonisegisti asukohast 1,5 km

raadiusesse järgmiste kaitsealuste linnuliikide leiukohad (EELIS, 12.12.2022):

• I kaitsekategooria liik väike-konnakotkas (Aquila pomarina) (leiukoht KLO9126776 ja KLO9126526);

• II kaitsekategooria liik valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) (leiukoht KLO9100229);

• III kaitsekategooria liik händkakk (Strix uralensis) (leiukoht KLO9120036).

Emajõe ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahelisele alale jääb kaugemal ka teisi Eesti looduse

infosüsteemi kantud väike-konnakotka (Aquila pomarina) leiukohti, kalakotka (Pandion haliaetus) leiukoht

(KLO9126779), merikotka (Haliaeetus albicilla) leiukoht (KLO9129307) ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

läheduses asuv must-toonekure (Ciconia nigra) leiukoht (KLO9126774).

Elurikkuse andmebaasi andmetel on asfaltbetoonisegisti asukohast 1,5 km raadiuses viimase 10 aasta jooksul

tehtud 193 linnuvaatlust, millel on määratud pesitsuskindluseks vähemalt „võimalik pesitsemine“. Enamik

vaatlusi puudutab harilikke üldlevinud linnuliike, kohatud on ka nelja III kaitsekategooriasse kuuluvat linnuliiki:

26 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

laanepüü (Tetrastes bonasia), hiireviu (Buteo buteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väike-kirjurähn

(Dendrocopos minor) (eElurikkuse andmebaas, 21.10.2020).

Läänes ulatub Kardla baasi katastriüksuse piirini kavandatav Raja-Kärevere looduskaitseala PLO10013355

(EELIS, 12.12.2022). Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamine on algatatud keskkonnaministri

18.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/273. Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise väljatöötamise

kavatsuse kohaselt kavandatava looduskaitseala eesmärk kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse

mitmekesisust, metsa-, soo- ja veekooslusi, väljakujunenud või kujundatavaid looduslikke ja poollooduslikke

kooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Moodustatavale Raja-Kärevere looduskaitsealale on

kavandatud kaheksa sihtkaitsevööndit. Nende hulgas on ka Kardla baasi katastriüksuse piirini ulatuv Kardla

metsa sihtkaitsevöönd, mille eesmärgiks on väärtuslike metsatüüpide kaitse. Väljatöötamise kavatsuse põhjal

on Raja-Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndites metsamajandamine keelatud, lubatud on ainult kaitse-

eesmärkidest lähtuvalt koosluste kujundamiseks vajalikud raied kaitseala valitseja nõusolekul.

Piirkonnas on mitmeid III kategooria kaitsealuseid taimi, need jäävad asfaltbetoonisegisti asukohast rohkem

kui 300 m kaugusele. Mõned kaitsealuste taimede leiukohad asuvad ka Lokaatorite tee lähistel ning lisaks

asub tee ääres kaks vääriselupaigana määratud ala: VEP141059 ja VEPL00279 (tüüp B2. Haavikud). (EELIS,

12.12.2022)

4.9 Välisõhu kvaliteet, müratase ja valgusfoon

Kvantitatiivne informatsioon välisõhu kvaliteedi kohta planeeringualal puudub. Planeeringuala ja lähipiirkonna

välisõhu seisundit mõjutavad eramajapidamiste ja muude hoonete kütmine, põllumajandustegevus ja

transpordist tulenev õhusaaste.

Keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS, seisuga 13.12.2022) leitava info põhjal on Kardla ja Vorbuse

külas üks saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise keskkonnaluba omav ettevõte.

Asfaltbetoonisegisti asukohast ca 4,4 km kaugusel ida-kagus asub Vorbuse veisefarm, mida käitab AS Tartu

Agro keskkonnaloa L.KKL.TM-148833 alusel.

Mürataset ei ole piirkonnas teadaolevalt mõõdetud. Põhiliseks müraallikaks on maanteeliiklus. Liiklussagedust

planeeringuala ümbruses asuvatel teedel on käsitletud peatükis 4.1.1.

Planeeringualal on valgusfoon mõjutatud Tartu linna (asusutsüksus) lähedusest. Piirkonnas ei asu teisi

tootmise ja tööstusega seotud objekte, mille juures kasutatav valgustus valgusfooni oluliselt mõjutaks.

4.10 Jääkreostus

Detailplaneeringu algatamisel on Keskkonnaamet viidanud alal võimaliku jääkreostuse esinemisele

(Keskkonnaameti 04.10.2019 kiri nr 6-5/19/194-2). Ka Tähtvere valla arengukavas (2013–2025) on ära

märgitud, et valla suurimaks jääkreostusobjektiks on Kardla baas. Kaitseliidu kodulehel kajastatud info

kohaselt on 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) toetuse abil alalt ohtu põhjustanud

maa-alused kütusemahutid eemaldatud (Kaitseliidu veebileht, 04.08.2014). Lammutustöid teostanud ettevõtte

5 Eesti looduse infosüsteemi on kantud ka endine kavandatav kaitstav ala Kardla metsa looduskaitseala (PLO1001022) ja Kardla metsa sihtkaitsevöönd (PLO2001756), mis Raja-Kärevere looduskaitsealaga kattub.

27 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

(Crushtec OÜ) edastatud info kohaselt pumbati diislimahutitest välja 4,21 t kütust ja mahutid likvideeriti. Tööde

käigus mahutite ümbruses reostuse jälgi ei tuvastatud.

Asfaltbetoonisegisti rajamiseks praeguseks toimunud ehitustööde käigus jääkreostuse jälgi ei tuvastatud.

Reostuse jälgi ei tuvastatud ka detailplaneeringu koostaja ja keskkonnaekspertide poolt läbi viidud objekti

paikvaatlusel (29.01.2020).

Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei asu alal jääkreostusobjekte (EELIS, 12.12.2022).

4.11 Kultuuriväärtused

Alal on okupatsiooniaja pärandkultuuriobjektina märgitud sõjaväepolügoon (registreerimisnumber

831:OKU:001), millest on säilinud 20–50% (Maa-amet, 12.12.2022). 2014. aastal tehti

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel lammutustöid, mille raames likvideeriti amortiseerunud

ehitisi ja maa-alused kütusemahutid ning kinnistu puhastati osaliselt võsast.

Projekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” raames on 2016.

aastal tehtud Kardla radarijaama ala ülevaatus, mille aruandes on välja toodud alal asuvad radarimäed,

angaar, lammutatud hoonete ja varemete asukohad (joonis 17). Alal asunud ehitised, v.a üks angaar, on

lammutatud. Radarimäed on tugevalt võsastunud ja raskesti leitavad.

Läheduses on ka Kuusiku metsavahikoht (registreerimisnumber 831:VKK:003), mis on säilinud vähem kui 20%

ulatuses. Metsavahikoha õuel on palkhoone varemed, sissesõidul on vanad elupuud, sirelid ja vahtrad ning

õuel vanad õunapuud. Mitmed piirkonnas asuvad talud on samuti määratletud pärandkulutuuri objektidena

(Maa-amet, 12.12.2022).

28 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 17. Kardla radarijaama rajatiste skeem (1 – angaar, 2 – hoone vare, 3 – lammutatud komandokeskus, 4 – lammutatud hoone, 5 – kokku 8 radarimäge) (Tähiste & Mõniste, 2016)

29 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

5.1 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

5.1.1 Kemikaalide kasutamine

Tootmistegevusel kasutatakse kütusena põlevkiviõli ja asfaldisegu valmistamiseks bituumenit. Käitisesse on

paigaldatud üks põlevkiviõli mahuti (50 m3) ja kaks bituumeni mahutit (60 m3).

Veeseaduse (vastu võetud 30.01.2019, edaspidi ka VeeS) § 139 lg 1 kohaselt tuleb naftasaaduse ja

põlevkiviõli hoidlate asukoha valikul eelistada ala, kus põhjavesi on saastatuse eest keskmiselt kaitstud,

suhteliselt kaitstud või kaitstud. Asfaltbetoonisegisti asukohas on põhjavesi keskmiselt kaitstud (joonis 15),

seega vastab see veeseaduses nõutule. Mahutid peavad jääma läheduses asuvate põhjaveehaarete

põhjaveevoolu suhtes allavoolu ja neist võimalikult kaugele. Lähim Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

12.12.2022) kantud põhjaveehaare on ca 600 m kaugusel asuv olmevee puurkaev (PRK0019039) (ortofoto ja

puurkaevu aadressi põhja on registrisse kantud puurkaevu koordinaadid tõenäoliselt vigased). Ala ei tohi

ohustada üleujutused. Kardla baasi katastriüksusel on maapinna absoluutkõrgus ligi 15 m kõrgem kui Emajõe

normaalne veetase ning läheduses ei asu teisi veekogusid, milles veetaseme tõus võiks üleujutust põhjustada.

Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse

hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ kehtestatakse naftasaaduse, põlevkiviõli,

selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatused, et kaitsta

inimese tervist, vältida vee saastumist või selle ohtu. Määrust ei kohaldata üldkasutatavatele

autokütusetanklatele, kemikaali hoiu-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohtadele ning teistele kemikaali

käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas. Asfaltbetoonisegisti

põlevkiviõli ja bituumeni hoidlate ehitamisel ja kasutamisel tuleb seega järgida määruse nõudeid. Käitises

kasutatavate mahutite suurus jääb vahemikku 10 m³ kuni 5000 m³, mis vastab keskmisele hoidlale.

Keskkonnaministri 01.10.2019 määruses nr 42 §-st 4 tulenevalt peab keskmine põlevkiviõli hoidla olema

ümbritsetud piirdega, mis takistab mahutist väljavoolava põlevkiviõli laialivalgumist, piirde sisse jääv ala peab

mahutama põlevkiviõli 1,1 korda suuremas mahus kui on hoidla projektijärgne maht ning ala peab olema

betoneeritud või kaetud vett ja põlevkiviõli mitteläbilaskva inertse materjaliga. Käitisesse juba paigaldatud

põlevkiviõli mahuti puhul on tegemist topeltkestaga (kaheseinaline) mahutiga. Välimine kest on keevitatud

sisemise mahuti ümber ja moodustab iseseisva lekkekindla mahuti. Topeltkestaga mahuti välimine kest täidab

laialivalgumist takistava piirde funktsiooni ja eesmärki. Lisaks on topeltkestaga mahuti varustatud lekke

avastamissüsteemiga. Lekke esinemisel piirab välimine kest põlevkiviõli laiali valgumist ja keskkonda sattumist

ning tänu lekke avastamissüsteemile on võimalik kiirelt võtta kasutusele meetmeid mahuti parandamiseks ja

keskkonnaohu vältimiseks.

Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 42 § 4 lõike 3 järgi ei kohaldata paragrahvi nõudeid

bituumenihoidlale, kuid ehitusprojektis tuleb ette näha naftabituumeni kogumise abinõud avarii korral. Ühtlasi

peab § 10 põhjal sellise hoidla valdajal, mille mahutite maht on üle 100 m³, olema veekaitse eesmärkidel avarii

likvideerimise kava ning § 11 põhjal peab üle 100 m³ mahuga hoidla käitaja pidama hoolduspäevikut.

Ehitusprojekt on asfaltbetoonisegisti seadme paigaldamisele eelnevalt koostatud, kuid selles ei ole ette nähtud

30 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

naftabituumeni kogumise abinõusid avarii korral. TREV-2 on analoogsetes asfaltbetoonisegistite käitamise

pikaajalise praktika jooksul välja töötatud protseduurid tegutsemiseks hädaolukordade korral (sh bituumeni

avarii korral) ning käitises tagatakse selleks vajalike vahendite olemasolu (kirjeldatud allpool). Arvestades, et

bituumeni mahutite summaarne maht on 120 m3, siis tuleb ettevõttel koostada ka avarii likvideerimise kava ja

võtta kasutusele hoolduspäevik. Ehitusprojekti täiendamisel tuleb käsitleda ka naftabituumeni kogumise

abinõusid avarii korral.

Keskmise hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoht peab olema ümbritsetud aiaga ja olema

betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütust mitteläbilaskva inertse

materjaliga.

Paigaldatud mahutid on betoonist vundamendil, põlevkiviõli mahuti ümbrus on asfalteeritud, kuid mujal on

ümbrus kaetud freesasfaltkattega. Põlevkiviõli hoidla tankimiskoht tuleb veekaitse nõuete tagamiseks

katta asfaltkattega, mis takistab ohtlike ainete imbumist pinnasesse. Arvestades, et bituumen pinnasele

sattudes tahkub, ei kujuta see suurt ohtu veekeskkonnale. Bituumeni hoidla tankimisplatsi asfaltkattega

katmine lihtsustab bituumeni jääkide eemaldamist ning on seega siiski asjakohane.

Tankimiskohta ümbritsev aed peab tagama, et kõrvaliste isikutel puuduks juurdepääs alale. Käitis asub

kõrvalises asukohas ning mootorsõidukite juurdepääs on piiratud tõkkepuuga, kuid reostuse tekke ohu

vältimiseks tuleb siiski tõkestada kõrvaliste isikute juurdepääs tankimiskohale. Arvestades käitise küllaltki

kompaktset ülesehitust, võib üksnes tankimisala ümber aia paigaldamine osutuda keeruliseks. Kõrvaliste

isikute juurdepääsu tankimiskohale on võimalik vältida ka laiemat ala ümbritseva aiaga.

Keskkonnaministri 01.10.2019 määruses nr 42 paragrahvis 6 on määratud nõuded hoidlast sademevee

ärajuhtimise kohta. Sademevee kogumise nõuete eesmärk on vältida vihmase ilma ajal tehtavatel töödel

ohtlike ainete kaasa kandumist sademeveega ning ohtlike ainete uhtumist saastunud pindadelt. Määruse § 6

lõike 3 kohaselt tuleb kohtreoveepuhasti koormuse vähendamiseks eraldada võimaliku saastatuse tekke

piirkond, kust saastus kõrvaldatakse kuivpuhastusega.

Mahutid on ühendatud otse asfaltbetoonisegisti süsteemiga, st süsteem on sisuliselt kinnine, mistõttu lekete

esinemine on vähetõenäoline. Reostusoht esineb eelkõige mahuti täitmisel. Käitises ei toimu vihmase ilma

ajal mahutite täitmist, mille käigus võiks lekete esinemisel ohtlikke aineid otseselt sademetega kaasa kanduda

ja keskkonda jõuda.

Bituumeni mahavoolamisel kujutab lekkinud ja mahaloksunud bituumen endast sulanud kuuma materjali, kuid

välisõhu käes bituumen jahtub kiiresti ja muutub tahkeks. Kahjustatud (saastunud) kohta saab puhastada

tavavahenditega, nagu labidad, rehad, rataslaadurid jms. Bituumeni sattumisel pinnasele on peamine kaasnev

mõju adsorbeerumine pinnasega, mis põhjustab füüsikalist saastust. Bituumenit ei peeta veekeskkonnale

suureks ohuks, kuna vees lahustub bituumeni väga vähesel määral. Väikese lekke korral tuleb lasta bituumenil

jahtuda ja tahkuda ning see mehaaniliselt eemaldada. Suurema lekke korral tuleb takistada laialivalgumist

tõkke abil, kasutades liiva, mulda või muud materjali ning seejärel tahkunud bituumen mehaaniliselt eemaldada

(Nynas, viimati vaadatud 12.12.2022).

Põlevkiviõli mahuti tankimise ajal on võimalik kasutada mobiilseid lekkevanne, mille abil on võimalik täitmise

ajal lekkinud põlevkiviõli koguda ja ohtlike jäätmete käitlusega tegelevas ettevõttes käidelda lasta. Põlevkiviõli

31 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

sattumisel tankimisplatsile sobib aine absorbeerimiseks liiv, muld või mõni muu absorbeeriv inertne aine.

Põlevkiviõliga saastunud absorbent on võimalik kokku koguda ja anda üle vastavat käitluslitsentsi omavale

ettevõtjale.

Nii bituumeni kui ka põlevkiviõli puhul on kasutatavad kuivpuhastusmeetodid, mille abil on võimalik

minimeerida sademetega saastunud pindadelt ohtlike ainete kaasakandumist. Nende meetodite

rakendamisel ei põhjusta mahutite alalt ja nende tankimisplatsidelt keskkonda juhitav sademevesi ohtu

veekeskkonnale ning sademevee puhastamiseks kohtpuhasti rajamine ei ole vajalik.

Asfaltbetoonisegisti on enamikus kinnine süsteem, kus on tavapärase tootmistegevuse puhul ohtlike ainete

keskkonda sattumine vähetõenäoline. Veokite laadimisel on võimalik toodangu pudenemine segisti alusele

asfaltkattega platsile. Platsile pudenev toodangu kogus ei ole suur, see on võimalik kokku pühkida ja

eemaldada. Valmistoodangu puhul katab killustikku bituumeni kiht, mis on kiirelt tahkestuv ning ei ole ohtu

ohtlike ainete keskkonda levimiseks. Toodangu veokitele laadimisel on seega bituumeni keskkonda sattumine

vähetõenäoline.

Asfaltbetoonisegisti käitamisel peab olema tagatud vajalikus koguses absorbendi olemasolu, et vajadusel

mahavoolanud kemikaali levikut piirata ja kemikaal kokku koguda. Suuremahuline leke saab esineda vaid

tõsisema õnnetusjuhtumi tõttu mahuti purunemisel. Ettevõtte töötajad peavad jälgima tootmisprotsessi

pidevalt, et neli oleks võimalik probleemide ilmnemisel kiirest reageerida. Asfaltbetoonisegisti käitamisel on

tegevusalast tulenevalt territooriumil olemas suures koguses materjale, mida on võimalik kemikaali lekke

piiramiseks ja kogumiseks kasutada. Töötajad peavad olema instrueeritud õnnetusjuhtumi tõttu tekkinud lekke

korral tegutsemiseks. Ala asub väheasustatud piirkonnas ja ligipääs alale on piiratud tõkkepuuga, mistõttu on

võõraste põhjustatud õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.

Platsi rajamiseks koostatud ehitusprojektiga nähti ette, et edela ja kagu suunas langeva platsi sademevesi

voolab osaliselt olemasolevatesse kraavidesse ja imbub osaliselt maapinda. Platsi äärde projekteeriti 30 cm

kõrgune liivast vall, mis on filtriks platsilt valguvale sajuveele. Tavapärase tootmistegevuse puhul on ohtlike

ainete keskkonda sattumine vähetõenäoline. Kui mahutite ja tankimisplatsi puhul järgitakse eelkirjeldatud

nõudeid, siis ei põhjusta käitise alalt keskkonda juhitav sademevesi ohtu veekeskkonnale.

Tavapärase tootmistegevuse puhul on kemikaalide kasutamisest tulenev risk keskkonnale madal.

Võimalik mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele on seotud eelkõige õnnetusjuhtumitega. Põlevkiviõli ja

bituumeni hoidlad ja nende kasutamine peab vastama veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetele, mis võimaldab minimeerida võimalikku negatiivset mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

5.1.2 Jääkreostus

TREV-2 ei ole alal praeguseks toimunud tööde käigus reostust tuvastatud. Suuremaid pinnasetöid uutel aladel

ei kavandata, mistõttu on ebatõenäoline, et kavandatava tegevuse puhul esineks oht jääkreostuse levikuks.

Lisaks võib alal varasemalt olnud reostus aja jooksul lahjenenud olla ja ei pruugigi enam ohtlikus

kontsentratsioonis esineda.

Olemasoleva info põhjal on võimaliku jääkreostuse esinemine ja levik vähetõenäoline ning olulist mõju

pinnasele ega pinna- ja põhjaveele ei ole ette näha. Kui järgneva ehitustegevuse või

32 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

asfaltbetoonisegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas

ja vesi nõuetele vastavalt käidelda.

5.1.3 Veekasutus

Asfaltbetooni tootmise protsessis vett ei kasutata. Vett kasutatakse vastavalt vajadusele laoplatsil ladustatud

killustiku niisutamiseks, et vähendada tolmamist. Niisutamine on vajalik eelkõige kuiva ja tuulise ilma korral

ning veekulu ei ole suur (hinnanguliselt alla 1 m3/ööp).

Käitise püsiv veekasutus on seotud olmetarbega. 2022. aasta andmetel tarbib keskmiselt iga Eesti elanik

90 liitrit vett ööpäevas (KAUR, 2022). Käitise eeldatav töötajate arv on viis inimest. Olmevee tarbimine jääb

seega alla 1 m3 ööpäevas.

Alal puudub võimalus ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga ühinemiseks. Esmalt on kavas olmevett käitisesse

tuua vaatidega, kuid hiljem rajatakse puurkaev. Kuni puurkaevu rajamiseni toimub ladustava materjali

niisutamine spetsiaalse tsisternautoga, mis käib vastavalt vajadusele aeg-ajalt platsi kastmas. Lähim

reoveekogumisala on enam kui 4 km kaugusel Vorbuse küla keskuses (RKA0780433) (EELIS, 12.12.2022).

Reoveekäitlus lahendatakse kogumismahuti abil.

Veehaarde rajamisel tuleb arvestada veeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuetega põhjavee

kaitseks. VeeS § 154 kohaselt on hooldusala puurkaevu ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise

vältimiseks on keelatud tegevused, mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi, ning hooldusala ulatus on

kümme meetrit. Planeeringulahenduses on näidatud ära puurkaevu planeeritav asukoht ja hooldusala ulatus.

Hooldusalal ei kavandata VeeS § 154 lg 5 nimetatud tegevusi, mis võiksid ohustada põhjaveekihi vee omadusi

ja oleksid seetõttu hooldusalal keelatud.

Puurkaev on kavandatud asfaltbetoonisegisti platsist loodesse, jäädes põlevkiviõli ja bituumeni

mahutitest ja asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt 50 m kaugusele. Puurkaevu lähedusse jääb

freesasfaltkattega platsi osa, kus ladustatakse asfaldi tootmises kasutatavat killustikku. Rajatud

asfaltbetoonisegisti platsi langus on edela ja kagu suunas ning puurkaevu kavandatav asukoht on

põlevkiviõli ja bituumeni mahutitest reljeefis kõrgemal.

Tootmises kasutatava vee kogus ja tarbitava olmevee kogus on väike ning alal levivate

põhjaveekogumite koguseline seisund on hea. Puurkaevu rajamisel ei ole ette näha olulist mõju

põhjavee kvaliteedile, põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega piirkonna kaevude veetasemele.

Reoveekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda veeseaduse ja selle alamaktides kehtestatud nõuetest ning järgida

Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 määrusega nr 36 „Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ sätestatud

nõudeid. Tuleb arvestada, et kohtkäitlussüsteemi asukohale peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne

juurdepääs, asukoht ei tohi paikneda puurkaevu hooldusalas ja peab paiknema kaevu suhtes allanõlva,

asukoha kaugus naaberkinnistu piirist peab üldjuhul olema vähemalt 5 meetrit. Lisaks seab Tartu linna

reoveekohtkäitluse ja äraveo eeskiri tingimused kohtkäitlussüsteemi kasutamise ja hooldamise ning

purgimisteenuse kohta.

33 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Asfaltbetoonisegisti platsi rajamise projektis määrati ära soojaku ja kuivkäimla asukoht platsi lõunanurgas.

Kogumismahuti asukohaks sobib samuti platsi lõunaosa, mis on sissesõidutee läheduses ja mahuti

tühjendamiseks hästi ligipääsetavas asukohas.

Tekkiv reovee kogus on suhteliselt väike. Kogumismahuti kasutamine on käitise jaoks mõistlik

lahendus ning kogumismahuti kasutamisel kavandatud asukohas ei kaasne asjakohaste õigusaktide

nõuete järgimisel mõju pinnasele ega põhja- ja pinnavee kvaliteedile.

5.1.4 Ehitustööd

Detailplaneeringu ja KSH koostamise ajaks on asfaltbetoonisegisti alustarind rajatud, seega suuremahulisi

ehitustöid detailplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul ei toimu.

Ehitustööd on vajalikud ka maakaabelliini rajamiseks. Kavandatavate pinnasetööde maht on väike ning

tööd toimuvad põhiliselt olemasolevate teede läheduses. Mõju looduslikule pinnasele ning põhja- ja

pinnavee kvaliteedile on seega vähene.

5.2 Mõju välisõhu kvaliteedile, müratasemele ja valgusfoonile

5.2.1 Mõju välisõhu kvaliteedile

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on

õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on

1 MWth või suurem ning põletusseade töötab vähemalt 500 töötundi aastas. Asfaltbetoonsegisti kuivatustrumli

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 18,9 MW ja põletusseadme töötamise aeg on maksimaalselt

800 töötundi aastas. Kavandatud asfaltbetoonisegisti käitamiseks on seega vajalik õhusaasteloa

taotlemine. AÕKS § 79 lg 6 põhjal saab õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja alles

õhusaasteloa väljastamise järel taotleda heiteallika ehitusluba.

AÕKS § 101 lg 1 järgi peab õhusaasteloa omaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku

väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas sätestatut ega AÕKS alusel või tööstusheite

seaduse (vastu võetud 24.04.2013, edaspidi THS) alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega

põhjustaks keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist

väljaspool käitise tootmisterritooriumi. AÕKS § 10 lg 1 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus saasteaine lubatav

kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud

teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja

jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või

vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

AÕKS tähenduses on tootmisterritoorium käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest

maaüksusest, kus paiknevad heiteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat. Tootmiseks vajalik maa-ala on

eelkõige katastriüksuse osa, mis on TREV-2-le välja renditud.

Asfaltbetoonisegisti välisõhu saasteainete heiteallikad on esitatud joonisel 18.

34 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Vähesel määral eraldub tolmu suruõhu abil filleri hoidla täitmisel (vaid täitmise ajal). Enne 24 m kõrguse

õhutustoru kaudu väljumist läbib hoidlasse filleriga pumbatud õhk kottfiltri, mis tagab väljuvas õhus

tolmusisalduse alla 20 mg/Nm3. Aastane keskmine filleri kulu on 8000 t/a ja fillerisilo mahutab 53 t. Aastase

keskmise toodangu 100 000 t/a ja kaheksa kuu pikkuse tööperioodi korral tuleb fillerisilo täita ligi 1,5 päeva

järel, kuid täitmise vajadus oleneb tootmise intensiivsusest ja võib intensiivse tootmise perioodil toimuda

igapäevaselt.

Bituumeni laadimisel jõuavad lenduvad orgaanilised ühendid õhku 11,3 m kõrguse õhutustoru kaudu. Aastane

keskmine bituumeni kulu on 7000 t/a ja bituumeni hoitakse käitises kahes 60 m3 suuruses mahutis. Aastase

keskmise toodangu 100 000 t/a korral tuleb bituumeni mahuteid täita ligi 4 päeva järel, kuid täitmise vajadus

oleneb tootmise intensiivsusest, intensiivse tootmise perioodil toimub täitmine tihedamalt. Bituumenit tuuakse

käitisesse 30 t koormatena, mille laadimiseks kulub 30 minutit. Tinglikult on heiteallika tööajaks sel juhul ligi

117 h/a.

Intensiivse tootmise ajal on seadme tootlikus on ca 160 t/h, mille korral tuleb toodangu ära vedamiseks

keskmiselt 27 t kandevõimega kallureid kasutades laadida kuus autot tunnis. Hinnanguliselt kulub ühe koorma

laadimiseks 10 minutit. Intensiivse tootmise ajal toimub toodangu laadimine seega pidevalt. Tinglikult võib

nimetada heiteallika maksimaalseks tööajaks segisti maksimaalset tööaega 800 h/a.

Joonis 18. Asfaltbetoonisegisti välisõhu saasteainete heiteallikad

35 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Lisaks joonisel 18 esitatud heiteallikatele kaasneb toodangu ja materjalide transpordist tuleneva liiklusega

tolmu teke ja heitgaaside väljutamine välisõhku käitise juures, Lokaatorite teel kui ka Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa maanteel. Tootmistegevusega tööperioodil (aprill kuni november) kaasnev liikluskoormus on

keskmiselt 35 vedu ööpäevas, millele lisandub viie töötaja transport. Edasi-tagasi liikumise tõttu suureneb

Lokaatorite teel ja ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (olenevalt toodangu veo logistikast)

liiklussagedus seega ca 80 auto võrra ööpäevas.

Lokaatorite teel võib olenevalt ilmastikutingimustest tihedama liikluse perioodil olla tolmu teke intensiivne.

Lähimad elamud jäävad Lokaatorite teest vähemalt ca 800 m kaugusele, mistõttu tolmu teke inimestele

eeldatavalt häiringut ei põhjusta. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kaasnev keskmine liikluskoormus ei

ole suur, kuid maantee äärsete elamute elanikele võib mõningane mõju intensiivse tootmise perioodil olla

tunnetatav, samas ei ole eeldatavalt tegemist olulise mõjuga piirkonna õhukvaliteedile.

Käitise kavandatud tegevuse kohta on varasemalt õhusaasteloa taotlemisel koostatud lubatud heitkoguste

projekt (edaspidi LHK projekt), mille koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 24.11.2016 määrusega nr 59

„Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete

mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ määratletud saasteainete eriheidetest6 ja samaväärse

asfaltbetoonisegisti (AC Tehased OÜ Benninghoven TBA 3000) mõõtmistulemusest7. LHK projektis arvestati

aastase toodanguga 100 000 t.

LHK projekti koostamisel modelleeriti asfaltbetoonisegisti käitamisest tingitud maapinnalähedast osakeste

(PMsum), lämmastikoksiidide ja vääveldioksiidi kontsentratsiooni piirkonnas.

Maksimaalne 1 tunni keskmine osakeste summaarne kontsentratsioon (PMsum) (90 µg/m3) esineb

modelleerimistulemuste põhjal Kardla baasi katastriüksuse piiri läheduses asfaltbetoonsegistist läänes. 1 tunni

keskmise osakeste summaarse kontsentratsiooni kohta piirväärtust kehtestatud ei ole. 24 tunni keskmine

osakeste summaarne kontsentratsioon (40 µg/m3) on suurim Kardla baasi katastriüksuse piiril segistist põhjas

(joonis 19). 24 tunni keskmise osakeste summaarse kontsentratsiooni piirväärtus on 50 µg/m3, seega ohtu

inimeste tervisele või keskkonnale modelleerimistulemuste põhjal ette näha ei ole.

Väljaspool tootmisterritooriumi esineb maksimaalne 1 tunni keskmine lämmastikoksiidide kontsentratsioon

asfaltbetoonsegistist ca 900 m kaugusel loodes (70 µg/m3), kus asub ka mitu eluhoonet (joonis 20). 1 tunni

keskmise lämmastikoksiidide kontsentratsiooni piirväärtus on 200 µg/m3, seega ohtu inimeste tervisele või

keskkonnale modelleerimistulemuste põhjal ette näha ei ole.

Põlevkiviõli kasutamisel on oluliseks ka vääveldioksiidi heide. LHK projekti raames tehtud hajumisarvutuste

põhjal on segisti ümbruses keskmine maksimaalne arvutuslik SO2 kontsentratsioon 1 tunni kohta 20 μg/m3 ja

24 tunni kohta 8 μg/m3. 1 tunni keskmise vääveldioksiidi kontsentratsiooni piirväärtus on 350 µg/m3 ja 24 tunni

piirväärtus 125 µg/m3, seega ohtu inimeste tervisele või keskkonnale modelleerimistulemuste põhjal ette näha

ei ole.

6 Vastavalt LHK projekti koostamise ajal kehtinud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 redaktsioonile (01.01.2017–24.03.2019). 7 LHK projekti tabelis 1 esitatud eriheite väärtused ei lange kokku AC Tehased mõõtmiste tulemustega, ilmselt on tegemist veaga, kuna projekti lisana esitatud arvutuste kohaselt on tabelis 1 esitatud hetkelise heitkoguse arvutustes siiski kasutatud AC Tehased mõõtmiste eriheite väärtusi.

36 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Õhusaasteloa omaja peab tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava

saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas sätestatut. LHK projekti põhjal ei ole ette näha AÕKS

tulenevate piirväärtuste ületamist.

Toodangu vedamisel on veokid kaetud, seega eeldatavalt õhusaastet ja lõhna olulisel määral ei esine.

Joonis 19. LHK projekti joonis 7. Osakesed, summaarselt (PMsum) maapinnalähedased kontsentratsioonid, μg/m3. Mõõtkava (skaala) on toodud kaardil. Kaart on põhja-lõuna suunaline. Keskmistamise ajavahemik on 24 tundi. Punane täpp tähistab maksimumi

Joonis 20. LHK projekti joonis 8. Lämmastikoksiidide maapinnalähedased kontsentratsioonid, μg/m3. Mõõtkava (skaala) on toodud kaardil. Kaart on põhja-lõuna suunaline. Keskmistamise ajavahemik on 1 tund. Punane täpp tähistab maksimumi

37 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5.2.2 Mõju müratasemele

Asfalditehase müra tekitavad segistid, põletid ja trummelkuivati ning ka kivimaterjali liikumine. Enamik tekkivast

mürast on kohinalaadne laiaribaline müra (Ökokratt, 2010).

Benninghoven TBA 3000 asfaltbetoonisegisti käitamisel võib tootja edastatud info kohaselt müra helirõhutase

ulatuda kuni 118 dB (A), kuid tegelik mürateke oleneb olulisel määral tootmisvõimsusest ja kasutatavatest

materjalidest.

Tartu linna läheduses Tartu vallas Tila külas töötab Kardla baasi maaüksusele kavandatava tehasega

analoogne AC Tehased OÜ asfaltbetoonitehas (Benninghoven TBA 3000). 2017. aastal tehti

asfaltbetoonisegistist 100 m kaugusel müra mõõtmine. Müra hinnatud tase on keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 kohaselt etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud

parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Müra hinnatud tase ei tohi

ületada määrusega sätestatud müra normtaset. Müramõõtmiste kohaselt oli müra keskmine A-korrigeeritud

tase 56 dB (LAF).

Vabavarana kasutatav mürakalkulaator (https://noisetools.net/) võimaldab ligikaudselt hinnata mürataset

soovitud kaugusel, kui on teada müratekitaja sagedus, müraallika kõrgus ja müraallika poolt tekitatud

müratase. Arvestades müraallika kõrguseks 10 m, mõõtmiskoha kõrguseks 2 m, müra sageduseks 1000 hz ja

tekkiva müra helirõhutasemeks 118 dB, siis on hinnanguline maksimaalne müratase 100 m kaugusel 69,5 dB,

200 m kaugusel 63 dB, 500 m kaugusel 54,4 dB ja 1 km kaugusel 46,9 dB. Tegelik müratase võib olenevalt

tootmisvõimsusest ja kasutatavatest materjalidest olenevalt olla oluliselt väiksem. 110 dB korral on

hinnanguline müratase 100 m kaugusel 61,5 dB, 200 m kaugusel 55 dB, 500 m kaugusel 46,4 dB ja 1 km

kaugusel 38,9 dB, seejuures ei ole arvestatud müra sumbumise, hajumise ja peegeldumisega maapinna ja

taimsetiku mõjul.

Asfaltbetoonisegisti asukoht on ümbritsetud metsaaladest. Müra vähemine metsapuhvris oleneb teguritest

nagu puude liik, kõrgus ja vanus, alustaimestiku olemasolu, aastaaeg, heli sagedus jne. Maleki & Hosseini

(2011) on näidanud, et 100 m laiune segametsa vöönd vähendas müra vegetatsiooni perioodil 19 dB ja lehtede

langemise järel 13 dB võrra, ning Samara & Tsitsoni (2011) on näidanud, et liiklusmüra vähenes teest 60 m

kaugusel metsas 6 dB võrra rohkem kui rohumaal.

5.2.3 Mõju valgusfoonile

Asfaltbetoonisegisti torni valgustamiseks kasutatakse nelja alla suunatud LED-prožektorit (võimsus kuni

150 W, kõrgus kuni 20 m). Tehase ülejäänud ala/hoonete/käiguteede valgustamiseks kasutatakse ca 20

liikumisanduritega alla suunatud LED-prožektorit (võimsusega 10–30 W, kõrgus kuni 3 m). Lokaatorite teele

valgustust kavandatud ei ole.

Planeeringualal on valgusfoon mõjutatud Tartu linna (asustusüksus) lähedusest. Kavandatud mahtudes

valgustus ei mõjuta oluliselt piirkonna valgustatuse taset, Tartu linnast lähtuv valguskuma jääb endiselt

piirkonna kõige olulisemaks häiringuks.

38 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5.3 Mõju inimese heaolule ja tervisele

5.3.1 Õhusaaste, sh lõhna esinemine

Kavandatava tegevusega kaasneb saasteainete välisõhku väljutamine. Mõju välisõhu kvaliteedile on käsitletud

KSH aruande peatükis 5.2.

AÕKS § 10 lg 1 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või

pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis

nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam

ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju

inimese tervisele või keskkonnale.

Käitise tegevuse puhul ei esine lähimate elamute juures õhusaasteainete piirväärtuste ületamist, mis

tähendab, et ei ole ette näha elanike tervist mõjutava õhusaaste levikut elamuteni.

Asfaltbetoonisegisti käitamisel põhjustab lõhna kütuse põletamine kuivatustrumli põletusseadmes, bituumeni

mahutite täitmine ja toodangu laadimine. Lõhna esinemine oleneb nende protsesside lõhnaaine heitest (OU/s)

ja protsessi kestusest.

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” kehtestab lõhnaaine esinemise hindamise korra,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Lõhnaaine esinemise häiringutase

on aasta lõhnatundide osakaal kogu aasta tundidest, millest alates loetakse lõhnaaine esinemine oluliseks

keskkonnahäiringuks. Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine

kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Standardit EVS 886-1 või standardi EVS 888 rastermeetodit

kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Oluliseks

keskkonnahäiringuks loetakse seega seda, kui vastuvõtja juures esineb aastas 1314 lõhnatundi (15% aasta

tundidest).

Asfaltbetoonisegisti kavandatud maksimaalne aastane tööaeg on 1200 h, mis moodustab 13,7% aasta

tundidest. Kavandatud tööajast osa moodustavad tootmist ettevalmistavad ja toetavad tegevused.

Lõhna põhjustavate heiteallikate tööaeg on kuni 800 h, mis moodustab 9,1% aasta tundidest.

Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest, seega ei ole ette

näha, et segisti käitamisel tekkiv lõhn võiks põhjustada olulist keskkonnahäiringut.

Käitise töö toimub perioodil aprill kuni november. Sel perioodil sõltub tööaja täpsem dünaamika toodangu

vajadusest ja ilmaoludest, mistõttu ei tööta käitis igapäevaselt ega pruugi töötada ka terve päeva vältel. Kogu

perioodi jooksul on käitise maksimaalne tööaeg 1200 h (sellest lõhna põhjustavate heiteallikate tööaeg kuni

800 h) ning käitise tööaeg jääb kellaaja vahemikku 7.00–21.00. Kui eeldada, et tehakse 8-tunniseid tööpäevi,

siis oleks perioodi aprill kuni november jooksul kuni 150 tööpäeva, sel juhul tehakse igal nädalal ca 4 tööpäeva.

Samas tuleb arvestada, et lõhna põhjustavate heiteallikate tööaeg moodustab kogu käitise tööajas ca 67%.

Käitise tööaja tegelikku dünaamika ei ole võimalik prognoosida, kuid eeltoodu kirjeldab etteantud maksimaalse

aastase tööaja põhjal võimalikku (keskmist) tööaja kestust nädala lõikes.

39 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Lõhna levimine lähimate elamuteni oleneb tuule suunast (joonis 21). Järgnevalt on tuule suuna andmete põhjal

iseloomustatud lõhna esinemist läheduses asuvate elamute juures, seejuures on arvestatud võimaliku

tööperioodiga (aprill kuni november, kellaaja vahemik 7.00–21.00).

Lähimad elamud asuvad asfaltbetoonisegistist loodes, kuhu levib lõhn eelkõige kagutuulte korral. Kagutuult

esineb käitise tööperioodil ca 4,0% aasta tundidest (ca 353 h). Lõuna-kagu suunast puhub tuul mõnevõrra

enam, hinnanguliselt ca 5,5% aasta tundidest (lõuna ja kagu tuulte esinemise keskmine tundide arv on

ca 486 h). Käitise tööperioodil on valdavaks edelatuuled, mida esineb ca 8,7% aasta tundidest (ca 762 h). Ka

lõuna ja lääne suunast puhub tuul käitise võimalikul tööperioodil suhteliselt palju, vastavalt ca 7,0% ja 6,0%

aasta tundidest (ca 616 ja 528 h). Tuule suuna mõttes asuvad seega kõige ebasoodsamas asukohas käitisest

kirdes ning põhjas ja idas paiknevad elamud.

Kogu võimalik tööperiood (aprill kuni november, kellaaja vahemik 7.00–21.00) sisaldab 244 päeva, mille tööaja

maksimaalne kestus 14-tunniste tööpäevade korral on kokku 3416 tundi. Käitise maksimaalne tööaeg on

1200 h, mis moodustab ca 35% võimalikust tööaja maksimaalsest kestusest antud perioodil. Selle arvestuse

järgi esineb tööajal ka elamute jaoks ebasoodsast suunast puhuvaid tuuli proportsionaalselt vähem. Sel juhul

võib lõhn kanduda kõige ebasoodsamas suunas (kirdes) asuvate elamute juurde ca 3,0% aasta tundidest

(ca 263 h), mis on viis korda madalam lõhnaaine esinemise häiringutasemest.

Joonis 21. Tartu-Tõravere vaatlusjaama tuulteroos8 (vasakul) ja käitise läheduses asuvate hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes (paremal)

Arutluskäikude puhul on tegemist lihtsusustega, mis iseloomustavad läheduses asuvate elamute juures

võimalikku lõhna esinemise sagedust. Tegelikku häiringut mõjutab segisti reaalne tööaja dünaamika,

konkreetse aasta ilmastiku iseärasusest, tuule suuna muutlikus ja muud tegurid. Häiringu tekkimisel on

oluliseks ka segistist reaalselt tulenev lõhnaaine heide ja sellest tulenevalt vastuvõtjateni jõudva lõhna

intensiivsus. Maksimaalse tööaja põhjal ei ole ette näha, et segisti käitamisel tekkiv lõhn saaks lähimate

8Tuulteroos on koostatud 2015.-2017. aasta perioodil aprill kuni november kellaaja vahemikus 7.00–21.00 (v.a 21.00 mõõtmine) mõõdetud tuule suuna tunniandmete põhjal, joonisel on arvuliselt väljendatud protsent kogu aasta tundidest.

40 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

vastuvõtjate juures põhjustada olulist keskkonnahäiringut. Eeltoodud tuulesuuna analüüsi põhjal saab

eeldada, et vastuvõtja juures esinev lõhnatundide arv jääb mitu korda madalamaks olulist keskkonnahäiringut

põhjustavast tasemest. Segisti tööaeg on aasta soojemal perioodil ja päevasel ajal, mil inimesed rohkem väljas

liiguvad, kuid samas ei toimu tootmist aktiivsema liikumise ajal nädalavahetustel. Siiski võib mõningane häiring

esineda ka juhul, kui häiringutaset ei ületata.

Järgnevalt on asfaltsegu tootmise protsessidest tingitud lõhna teket lühidalt kirjeldatud erinevates

asfaltbetoonisegistites Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ (edaspidi EKUK) poolt läbi viidud lõhnaaine

mõõtmiste põhjal (EKUK, 2017; EKUK, 2018; EKUK, 2019; EKUK, 2020).

Bituumeni mahutite täitmisel esineva lõhnaaine heite mõõtmistulemused näitavad, et lõhnaaine heide on teiste

asfaltbetoonisegistis lõhna põhjustavate protsessidega võrreldes väike ning ühtlasi on bituumeni laadimise

aeg teiste protsesside kestusega võrreldes lühike (EKUK, 2018; EKUK, 2019).

Toodangu laadimisel on lõhna teke eelkõige seotud toodetava segu omadustega (bituumeni sisaldus,

temperatuur jne). Erinevate asfaltbetoonisegistite puhul tehtud lõhnaaine mõõtmiste tulemused varieeruvad

oluliselt, kuid tulemused viitavad, et toodangu laadimisel esinev lõhnaheide on väiksem põletusseadmest

tulenevast lõhnaaine heitest.

Põletusseadmest tulenev heide on kõige olulisemaks lõhna põhjustavaks protsessiks asfaltbetoonisegistite

töös. Lõhnaaine heide oleneb kasutatavast põletist, kasutatavast kütusest ja põleti tööparameetritest, aga ka

toodetava segu jaoks kasutatavast killustikust ja ilmaoludest, sest segu tootmiseks tuleb killustiku kuivatada

ja soojendada. Asfaltbetoonisegistite puhul on levinud põlevkiviõli kasutamine, kuid võimalik on ka diisli või

küttegaasi kasutamine. Lõhna teke oleneb paljudest aspektidest, mistõttu ei ole võimalik EKUK poolt tehtud

lõhnaaine mõõtmiste põhjal erinevate kütuste puhul esinevat lõhnaaine heidet võrrelda. Töö „OÜ Verston

Ehitus Väo karjääri asfaltbetoonitehasest eralduvate lõhnaainete hajumisarvutused“ (EKUK, 2018) kohaselt

võimaldas põlevkiviõlilt diisli kasutamisele üleminek oluliselt vähendada lõhnaainete emissioone. Samas ei ole

seda näha AC Tehased OÜ asfaltbetoonitehases erinevate kütuste kasutamisel 2017. ja 2020. aastal tehtud

mõõtmisest (EKUK, 2017; EKUK, 2020).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011, edaspidi KeÜS) § 14 sätestab, et igaüks

peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu

vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 18 kohaselt peab isik, kes kavandab käitise

püstitamist, selle asukoha valikul lähtuma eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses

keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes, kaugust

elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku sihtotstarvet. Kavandatava tegevuse puhul on

keskkonnahäiringu vältimisele pööratud tähelepanu käitise asukoha valiku kaudu (joonis 22), tegemist

on ühe madalamalt asustatud piirkonnaga Tartu ümbruses. Lähimad elamud asuvad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m kaugusel. Käitis on ümbritsetud metsase alaga, mis

takistab õhusaaste (sh lõhna) eluhooneteni jõudvat mõju.

Käitise tegevuse puhul ei ole ette näha lähimate elanike tervist mõjutava õhusaaste (sh lõhna)

esinemist, kuna lähimate elamute juures ei esine õhusaasteainete piirväärtuste ega maksimaalset

tööaega arvesse võttes lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Häiring võib tekkida aeg-ajalt

41 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

ebameeldiva lõhna levimisest lähimate elamuteni, kuid kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha

vähendamist vajava häiringu esinemist ning leevendavate meetmete kavandamine ei ole põhjendatud.

Kui käitise töötamisel selgub, et tegevusega kaasnev lõhnahäiring vastuvõtja juures ei ole talutav, siis

on põhjendatud leevendava meetmena alternatiivsete kütuste kasutamise kaalumine. Samas tuleb

seejuures arvestada KeÜS paragrahvis 14 esitatud põhimõtet, mille kohaselt peab rakendama

meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd,

kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

Joonis 22. Asustustihedus (seisuga 01.01.2021) Tartu ümbruses ja TREV-2 asfaltbetoonisegisti asukoha juures (Statistikaamet, 13.12.2022)

5.3.2 Müra

AÕKS § 59 kohaselt peab tagama müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset

ületavat müra. AÕKS § 56 põhjal on välisõhus leviva müra normtase arvsuurus, mida kasutatakse eri

müraolukordade hindamisel kindlasse mürakategooriasse kuuluval alal. Välisõhus leviva müra normtase on

ka müra piirväärtus, mis on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Välisõhus leviva müra normtasemed on

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja

tööohutust käsitlevad nõuded. Normtasemete eesmärk seega inimeste tervise ja heaolu kaitsmine.

Rahvaarv (ruudustik 1 x 1 km)

TREV-2 asfaltbetoonisegisti asukoht

42 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 on sätestatud üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbel

põhinevatele mürakategooriatele vastavad müra normtasemed.

Tartu linna üldplaneeringu (2021) kohaselt on Kardla baas maaüksus ja ümbritsev ala (v.a kaitseotstarbeline

mets) märgitud II mürakategooria alana (joonis 23). II kategooria müranormi rakendatakse maalises asustuses

elamute õuealadel. Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala (PV, joonis 23) kohta on täpsustatud, et kui

rohealale kavandatakse mingit eriotstarbelist puhkeala, nt krossirada, siis ei ole kategooria määramine

asjakohane. Kavandatud tootmismaaga piirnev Laeva metskond 100 katastriüksus (kü tunnus

83101:001:0279) on osaliselt määratletud kaitseotstarbelise metsa maa-alana (MK, joonis 23), kus

mürakategooriat ei määrata.

Joonis 23. Tartu linna üldplaneeringuga (2021) määratud mürakategooriad

II mürakategooria aladel on päevaseks tööstusmüra piirnormiks 60 dB ja öiseks piirnormiks 45 dB. Käitise

kavandatud tööaeg jääb päevasele ajale (vahemikus 7.00–23.00), mistõttu ala öist mürataset kavandatava

tegevusega ei mõjutata.

Tartu linna üldplaneering näeb ette, et Kardla baasi ala jääb põhiliselt kasutusele õppe- ja harjutusalana,

toetavad otstarbed on tootmishoone maa-ala (asfaltbetooni segisti asukoht) ja riigikaitse maa-ala (alaline

lõhkamiskoht). Ühtlasi märgitakse üldplaneeringus, et kui kavandatakse mingit eriotstarbelist puhkeala, nt

krossirada, siis ei ole mürakategooria määramine asjakohane.

Lisaks tuleb juhtida tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrust nr 71 ei kohaldata alal, kuhu

avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust. Avalikkuse juurdepääs Kardla baasi

maaüksusele on juurdepääsuteel piiratud tõkkepuuga ning siltidega, mis teavitavad ohtudest ja kõrvalistel

isikutel territooriumil viibimise keelust. Lisaks tuleb arvestada, et Kaitseliidu ja Päästeameti tegevuse

iseloomust tulenevalt ei ole kõrvaliste isikute alal viibimine igal ajal ohutu. Keskkonnaministri 16.12.2016

Asfaltbetoonisegisti asukoht

43 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

määruse nr 71 nõuete rakendamine Kardla baasi maaüksusel väljaspool tootmisterritooriumi ei ole seega

asjakohane.

Loode suunas on detailplaneeringuga asfaltbetoonisegisti tootmismaaks määratava ala (müraallika

territoorium) servast katastriüksuse piirini ca 120 m. Kagus ulatub tootmismaaks määratav ala katastriüksuse

piirini ja asfaltbetoonisegisti asukohast katastriüksuse piirini on 90 m. Üldplaneeringu kohaselt peab elamute

õuealadel müratase vastama II kategooria normidele. Lähimad eluhooned asuvad Kardla baasi katastriüksuse

piirist vähemalt ca 570 m kaugusel loodes ja jäävad asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m

kaugusele. KSH aruande peatükis 5.2.2 on käsitletud asfaltbetoonisegisti käitamisel tekkiva müra mõju

piirkonna müratasemele. II kategooria piirväärtus on maksimaalse müra tekke korral mürakalkulaatori

ligikaudse hinnangu kohaselt tagatud 270 m kaugusel müratekitajast (hinnang ei arvesta reljeefi ja taimestiku

mõju), seega ei ole ette näha piirväärtuse ületamist elamute õuealadel.

Analoogse asfaltbetooni segisti müra mõõtmise tulemus ja mürakalkulaatori lihtsustatud hinnang

viitab, et elamute õuealadel on II mürakategooria normidele vastav müratase tagatud. Kardla baasi

katastriüksuse alal (alal, mis on väljaspool tootmisterritooriumi) ei ole müranormide rakendamine

püsiva asustuse puudumise ja ka üldplaneeringutega ette nähtud tegevuste iseloomu tõttu

asjakohane.

Asfaltbetoonisegisteid asub ka tihedalt asustatud piirkondades, nagu Tartu linnas ja linna lähialadel, kuid

Keskkonnainspektsiooni edastatud info kohaselt ei ole teada Lõuna-Eesti asfaltbetoonisegistitega seotud

kaebusi müra osas. Müra subjektiivne tundlikkus võib vähe asustatud piirkonnas olla suurem, kuna segisti

müra eristub loodusliku keskkonna mürafooni taustal enam kui tihedamalt asustatud piirkonnas ning

mõningane häiring võib siiski esineda. Tegemist ei ole olulise häiringuga ja olemasoleva teabe põhjal pole

müra vähendamise meetmete rakendamine vajalik. Kui müraprobleemid siiski esinevad, siis tuleb

vajadusel teha vastuvõtja juures mürataseme mõõtmised ja rakendada meetmeid mürataseme

vähendamiseks. Võimalik on konkreetsete müraallikate isoleerimine ja müra summutavate tõkete

kasutamine. Praeguste andmete alusel ei ole müraleevendusabinõude kavandamine vajalik.

Tootmisega seotud transpordi tõttu kasvab piirkonna liikluskoormus ja ka raskeliikluse osakaal. Maanteel

lisanduva liikluskoormuse osakaal ei ole suur, kuid raskeliikluse lisandumise tõttu võib maantee lähedal

asuvate elamute elanikele intensiivse tootmise perioodil mõningane mõju tunnetatav olla. Samas ei ole ette

näha olulise mõju esinemist piirkonna müratasemele. Lähimad elamud jäävad Lokaatorite teest vähemalt

ca 800 m kaugusele, mistõttu on läheduses elavatele inimestele mürast põhjustatud häiringu tekkimine

vähetõenäoline.

Lähimate elamute juures ei ole ette näha normidele vastava mürataseme ületamist, seega ei ole käitise

tegevuse puhul oodata lähimate majapidamiste elanike tervist mõjutava müra levikut. Häiring võib

tekkida praegusest mõnevõrra kõrgema müra esinemisest, kuid kavandatava tegevuse puhul ei ole

sellele vaatamata ette näha vähendamist vajava häiringu esinemist.

KeÜS § 14 sätestab, et igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava

keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 18 kohaselt peab isik,

kes kavandab käitise püstitamist, selle asukoha valikul lähtuma eesmärgist vähendada võimalikult suures

44 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes, kaugust

elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku sihtotstarvet. Kavandatava tegevuse puhul on

keskkonnahäiringu vältimisele pööratud tähelepanu käitise asukoha valiku kaudu. Lähimad elamud

asuvad asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m kaugusel. Käitis on ümbritsetud metsase

alaga, mis müra levikut ja vähendab eluhooneteni jõudvat mõju. Võimalik häiring sõltub müra ja õhusaaste

leviku tingimustest (sh ilmastikutingimustest) ning koosmõjust Päästeameti demineerimistöödega ja Kaitseliidu

õppustega. Koosmõju Päästeameti ja Kaitseliidu tegevusega on käsitletud peatükis 5.7.

5.3.3 Liiklus

Aktiivne tootmistegevus toimub perioodil aprill kuni november, mil asfaltbetoonisegisti töötamine ja tootmise

intensiivsus oleneb TREV-2 poolt samal ajal tehtavatest teetöödest ja ka ilmaoludest, mistõttu on tootmisega

kaasnev liikluskoormus muutlik.

Tootmine on takistatud sademete esinemisel. Eesti meteoroloogia aastaraamatute info põhjal oli aastatel

2016–2018 sademetega päevi Tartus aprillist novembrini keskmiselt kokku 109 (neist 74 päeval oli sademete

hulk kuni 1 mm ja 35 päeval enam kui 1 mm). Arvestades tööpäevade ja võimalike töötundide osakaaluga, on

käitise ligikaudne arvestuslik töötamise aeg 128 päeva aastas (tabel 2)

Tabel 1. Käitise arvestusliku tööpäevade hulga kujunemine

Selgitus Arvutuskäik Päevad

Tööpäevade arv aprillist novembrini 244 päeva (8 kuud) x 5/7 (tööpäevad) 174

Vihmaste päevade arv tööpäevadest 5/7 (tööpäevad) x 109 (keskmine

vihmaste päevade hulk)*

78

Hinnanguliselt vihmast mõjutatud tööpäevade hulk

(sadu toimub vahemikus 7.00-21.00)

14/24 (töötunnid) x 78 46

Käitise arvestuslike tööpäevade hulk aastas 174 - 46 128

*Keskmine vihmaste päevade arv vastavalt EMHI andmetele Tartu-Tõravere mõõtmisjaamas aastatel 2016–2018.

Liikluskoormust on hinnatud aasta keskmise toodangu 100 000 t/a korral vajaliku toodangu äraveo ja

materjalide juurdeveo põhjal (tabel 3).

Tabel 2. Toodangu äravedude ja materjalide juurdevedude arv Aastane kogus (t) Ühe veo kogus (t) Aastane vedude arv*

Toodang 100 000 27 3704

Killustik 85 000 27 3148

Filler 8000 25 320

Bituumen 7000 30 233

Põlevkiviõli 800 25 32

Käitisega kaasneva liiklussageduse analüüsil on arvestatud arvestusliku tööpäevade arvuga (128) ja keskmise

tootlikkuse korral vajaliku vedude arvuga. Selgitused hinnangulise liiklussageduse kujunemise kohta on

esitatud tabelis 4.

Tööpäevadel toimub toodangu äravedu ja materjalide (killustik, filler, bituumen, põlevkiviõli) juurdevedu.

Vedude arvu optimeeritakse killustiku juurdeveo ja toodangu äraveo kombineerimisega (kallur toob käitisesse

killustikku ja viib ära asfaldisegu). Liikluskoormuse hindamisel on arvestatud, et ligi pool killustiku veost toimub

toodangu äraviimisega kombineeritult. Kombineeritud veo korral on liikluskoormus ca 30 sõidukit päevas.

45 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Filleri, bituumeni ja põlevkiviõli ning täiendava killustiku juurdeveoga on seotud ca 5 sõidukit päevas. Lisandub

ka viie töötaja transpordist tulenev liikluskoormus. Perioodi aprill kuni november tööpäevadel on piirkonnas

käitisega seotud keskmine sõidukite arv 40 ning kaasnev liiklussagedus on edasi-tagasi liikumisel 80 autot

ööpäevas. Nädalavahetustel on transport seotud eelkõige killustiku transpordiga. Hinnanguliselt toimub

keskmiselt 10 vedu päevas ja kaasnev liiklussagedus on edasi-tagasi liikumisel 20 autot ööpäevas.

Intensiivse tootmise perioodil toimub toodangu pidev äravedu. Ühe koorma laadimiseks kulub ca 10 minutit,

seega toimub ühes tunnis kuus äravedu ja 14-tunnise tööpäeva jooksul ca 84 äravedu. Toodangu veoga (ja

sellega kombineeritud killustiku veoga) kaasnev liiklussagedus on maksimaalselt ca 170 sõidukit päevas.

Sellele lisandub täiendav materjalide vedu ja töötajate transport. Maksimaalseks võimalikuks

liiklussageduseks (edasi-tagasi) on hinnanguliselt 230 sõidukit päevas.

Arvestuslik aasta keskmine liiklus-sagedus ööpäevas on 35 autot. Kavandatava tegevusega kaasnev aasta

keskmine liiklussagedus moodustab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee olemasolevast liiklussagedusest

0,5% ning üle 6 m pikkuste sõidukite liiklussagedusest 2,9%.

Tabel 3. Liiklussagedus Lokaatori tee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ristmikul (arvud kajastavad tehast külastavate sõidukite edasi-tagasi liikumist)

Sõiduki tüüp Keskmine liiklussagedus ööpäevas

perioodil aprill - november

Maksimaalne

võimalik

liiklussagedus

ööpäevas

Arvestuslik

sõidukite arv aastas

keskmise

liiklussageduse

korral

Arvestuslik

aasta

keskmine

liiklus-

sagedus

ööpäevas

tehase tööpäev tootmist ei toimu

(nädalavahetus

või vihm)

tehase tööpäev

Veoauto

(toodang ning

toodang ja

killustik

kombineeritult)

60 sõidukit

(30 sõidukit x 2,

kombineeritult

killustiku

kohalevedu ja

toodangu äravedu

edasi-tagasi)*

puudub ca 170

(pidev toodangu

laadimine, mille

tsükkel ca 10

minutit, 14-tunnise

tööpäeva jooksul)

7680

60 x 128 (tööpäevad)

21

(7680 / 365)

Veoauto

(filler,

bituumen,

põlevkiviõli ja

killustik)

10 sõidukit

(5 sõidukit x 2,

filleri, bituumeni,

põlevkiviõli ja

täiendava

killustiku vedu

edasi-tagasi)

20 sõidukit

(10 sõidukit x 2,

killustiku vedu

edasi-tagasi)

50 sõidukit

(25 sõidukit x 2,

täiendava

killustiku vedu

edasi-tagasi)

3600

20 x (70 (nädala-

vahetuse päevad)+46

(vihmased

tööpäevad)

+

10 x 128 (tööpäevad)

10

(3600 / 365)

Sõiduauto 10

(5 töötajat x 2,

edasi-tagasi)

puudub 10

(5 töötajat x 2,

edasi-tagasi)

1280

10 x 128 (tööpäevad)

4

(1280 / 365)

Kokku: 80 20 230 12 560 35

*Arvestuslikult veetakse ca 50% killustikust kohale kombineeritult toodangu äraveoga.

Küll aga lisandub tänasega võrreldes Lokaatorite teele oluliselt suurem liikluskoormus kui seni. Teed

kasutavad suhteliselt juhusliku või ajutise liikluskoormusega Kaitseliit, Päästeamet, läheduses asuvate

maaüksuste omanikud (eelkõige RMK) ja metsa seeni või marju korjama tulevad inimesed.

46 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

RMK kasutab teed intensiivselt ligikaudu iga viie aasta järel, mil paari kuu jooksul kasutab teed raietegevusega

seotud transport. Hinnanguliselt kasutab teed selle aja jooksul kokku ca 130 metsaveoautot ehk ca 2 autot

ööpäevas. Ülejäänud ajal kasutavad teed üksikud RMK metsatöölised, kes kasutavad selleks sõiduautot.

Lokaatorite tee kasutamine metsa seeni või marju korjama tulevate inimeste poolt oleneb aastaajast ja ilmast

ning on suhteliselt juhusliku iseloomuga. Eeldatavalt on kaasnev liikluskoormus väike, keskmiselt ca 1 auto

ööpäevas.

Kaitseliit kasutab Lokaatorite teed ligipääsuks Kardla baasi katastriüksusele 4-5 korda aastas toimuva

taktikalise väljaõppe ajal. Väljaõpe toimub eelkõige nädalavahetustel, seega ei kattu väljaõppe aeg

asfaltbetoonisegisti põhilise tööajaga. Väljaõppe toimumisel ei kaasne liiklussageduse olulist suurenemist,

hinnanguliselt ca 10 autot ööpäevas.

Päästeameti demineerimistöö on kiireloomulise iseloomuga ja ajaliselt piiritlemata, see võib toimuda igal

päeval ja igal kellaajal. Kaasnev liikluskoormus on juhusliku iseloomuga. Eeldatavalt on kaasnev

liikluskoormus väike, alla 1 auto ööpäevas.

Lokaatorite tee ei teeninda majapidamisi ega teisi käitisi. Liikluskoormuse suurenemine ei mõjuta seega

ümbruse elanikke ja ettevõtteid juurdepääsuteede liiklussageduse muutumise kaudu.

5.3.4 Ohutus, sh liiklusohutus

Käitise tootmisperioodil kaasneb materjalide ja toodangu transpordist tulenevalt liikluskoormuse kasv.

Lokaatorite tee laius ei võimalda kahe veoauto ohutut möödumist üksteisest. Arvestades, et intensiivse

tootmise perioodil (kuni 6 toodangu äravedu tunnis) on kahe veoauto kokkusattumine Lokaatorite teel pigem

väikese tõenäosusega ning liikluse sujuvust soodustab lisaks vedude koordineerimine raadiosaatjate abil,

piisab Lokaatorite teel kahest möödasõidukohast. Möödasõidukohtade kasutamisel tuleb arvestada peatükis

7 nimetatud meetmeid, millest tulenevalt tuleb rajada täiendav möödasõidukoht. Detailplaneeringuga

kavandatud möödasõidukohas on olemasoleva tee ja kraavi vaheline ala piisavalt lai möödasõidutasku

rajamiseks (joonis 24).

Tootmistegevusega seotud transpordi tõttu suureneb Lokaatorite tee liikluskoormus olulisel määral ja

tootmisperioodil kasutatakse teed igapäevaselt. Lokaatorite tee mulle on rajatud sõjaväetehnika jaoks ning

eeldatavalt talub tee konstruktsioon seega hästi raskeveokeid. Tee rekonstrueerimisel ei ole küll arvestatud nii

suure liikluskoormusega, kuid tee on heas korras ning pideva hoolduse korral ei ole põhjust eeldada

probleemide esinemist. Juhul kui tootmistegevusega seotud transport teed kahjustab, siis peab TREV-2

liiklusohutuse tagamiseks tegema vajalikud hooldus- ja parandustööd vastavalt kokkulepetele tee omaniku

RMK-ga.

47 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 24. Planeeritud möödasõidu asukoht (foto: Kobras OÜ, pildistamise aeg 23.04.2021)

Olulisel määral on mõjutatud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liiklusohutus Lokaatorite teelt peateele

keeramisel. Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiameti koosseisus) väljendas 08.10.2019 kirjas

15-2/19/42359-2 seisukohta, et tulenevalt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt kõrgest liiklussagedusest tuleb

Lokaatorite tee ristmik välja ehitada minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja

kiirendusradade rajamisega põhimaanteele. Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiameti koosseisus)

on väljastanud Lokaatorite tee ristumiskoha ehitamise nõuded. Detailplaneeringusse on kantud

Transpordiametiga kokkulepitud liiklusskeemi põhilahendus. Paralleelselt detailplaneeringu koostamisega

toimus ristmikulahenduse projekti koostamine koostöös Transpordiametiga. Ristmiku liikluslahenduse projekt

kooskõlastatakse Transpordiametiga detailplaneeringust eraldiseisvalt. Transpordiameti poolt esitatud

nõuetele vastava lahendusega tagatakse asfaltbetoonisegistile ohutut juurdepääsu võimaldav

ristmikulahendus kuni Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kardla-Tiksoja lõigu 2+2 maantee

48 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

rajamiseni. Neljarealise maantee projekteerimisega lahendatakse ära ka kõikidele nõuetele vastava

juurdepääsu võimaldamine Kardla baasi katastriüksusele.

Päästeameti demineerimistööd peavad toimuma kooskõlas siseministri 01.07.2020 määrusega nr 24, mis

sätestab lõhkamiskoha ohuala määramise, alalise lõhkamiskoha ümbritsemise piirdeaiaga ja tähistamise

piirimärgiga. Määruse nr 24 § 9 lg 1 järgi peab lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistus lõhkamiskoha

kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse. Päästeametil on olemasoleva

lõhkamiskoha juurde kavas rajada lisapunkreid ja lõhkamiskohale nõuetele vastav piirdeaed.

Detailplaneeringu lahendusse on kantud Päästeameti olemasolevad ja kavandatavad rajatised.

Päästeametil ei ole kasvas tegevusi laiendada olemasolevast lõhkamiskohast asfaltbetoonisegistile lähemale

ning detailplaneeringuga kavandatav tootmisala jääb Päästeameti tegevusalast ohutule kaugusele.

Päästeamet kasutab lõhkamiskohale sõitmiseks asfaltbetoonisegistist mööduvat teed. Päästeamet peab

tagama, et demineerimisele viidavat lõhkeainet transporditakse ohutult kogu teekonna vältel, sh

asfaltbetoonisegistist möödumisel.

5.3.5 Ala puhkeväärtus

Tartumaa maakonnaplaneeringus ja Tartu linna üldplaneeringus on ette nähtud ala kasutamist rekreatiivse

funktsiooniga. Detailplaneeringuga määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks 15% ulatuses tootmishoonete

maa, 15% ulatuses riigikaitsemaa ja 70% ulatuses eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise maa/virgestusmaa.

Detailplaneeringuga luuakse eeldused ala maakasutuse sihtotstarbe vastavusse viimiseks alal reaalselt

toimuvate tegevustega. Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel ei ole püsivat mõju ala

puhkeväärtuslikule potentsiaalile. Ala rekreatiivse funktsiooniga kasutusele võtmine oleneb

Kaitseliidu ja Päästeameti tegevusest, kuna taktikalise väljaõpe ja lõhkamistegevuse jätkumisel ei ole

ala kasutamine puhke- ja virgestustegevusteks võimalik.

5.4 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatava tegevuse elluviimisega Natura 2000 võrgustiku aladele (edaspidi Natura aladele) eeldatavalt

kaasneva mõju hindamisel on lähtutud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar et al., 2013, viimati täiendatud 2019).

5.4.1 Natura-eelhindamine

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine, mis aitab otsustada, kas strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada. Eelhindamise etapis hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt

järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

1. Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või

selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt

suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine.

49 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Detailplaneeringuga kavandatud tegevust on kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.

Natura ala jääb asfaltbetoonisegistist lähimas punktis ca 600 m kaugusele. Kavandatava tegevuse kaugemale

ulatuv mõju on seotud tootmistegevusest ning liiklusest tuleneva müra ja välisõhku emiteeritavate

saasteainetega (sh lõhn) ning valgustuse kasutamisega. Mõju hindamisel on arvestatud, et Natura alal

kaitstavad linnud ja loomad võivad liikuda ka Natura ala ümbruses ning seega ka asfaltbetoonisegisti asukoha

läheduses.

3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus.

Tabel 4. Kärevere linnuala (RAH0000633) ja loodusala (RAH0000626) (EELIS, 12.12.2022)

Kärevere loodusala (RAH0000626) Kärevere linnuala (RAH0000633)

Kirjeldus Kärevere loodusala (ühtlasi ka linnuala) asub

Tartumaal. Ala pindala on ca 2500 ha.

Kärevere loodusalal väärivad tähelepanu

Natura 2000 metsakooslused ja metsa

vääriselupaigad, lamminiidud ja Emajõgi.

Kärevere loodusala kaitsealustest liikidest on

haruldasemad rohunepp (Gallinago

gallinago), must-toonekurg (Ciconia nigra),

kotkad ja kalaliikidest eelkõige tõugjas

(Aspius aspius). Rohunepi populatsioon on

Käreveres üks Eesti olulisemaid ja selle liigi

saatus sõltub paljuski lamminiitude

hooldamisest. Suur Emajõgi on oluline tõugja

kudeala. Eelnevast lähtuvalt on loodusala

kaitse-eesmärgiks kaitsealuste liikide ning

jõgede- ja ojade ning lamminiitude ja

metsakoosluste kaitse.

Kärevere linnuala pindalaga 2497 ha asub

Tartumaal ning koosneb kahest suuremast ja

kolmest väiksemast lahustükist. Kärevere

linnuala moodustab suurema terviku

läheduses asuva Alam-Pedja linnualaga

(34 220 ha). Suurem osa alast on kaetud

metsaga (67%). Ala läbib osaliselt Emajõgi

ning vaatamata kraavitusele on lamminiidud

suurvee ajal üle ujutatud. Lamminiitudel on

just sellele maastikule iseloomulik väärtus,

mis sisaldab endas väärtuslikke taimekooslusi

ning mitmete kaitsealuste liikide elu- ja

toitumispaiku. Linnualale jäävad ka üksikud

talupidamised.

Olulisus Kärevere loodusalal kaitstavad

elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad

ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-

lodumetsad (*91E0). Rohunditerikaste

kuusikute esinduslikkus ja looduskaitseline

seisund on peamiselt arvestatav,

lamminiitude olukord on kohati hea kuid väga

paljudes kohtades väga hea.

Kärevere on rahvusvahelise tähtsusega

linnuala, mis on ka oluline rändepeatuspaik

erinevatele linnuliikidele. Eelkõige on

Kärevere linnuala oluline ala rohunepile

(Gallinago media), sest siin asuvad liigi ühed

olulisemad mängu- ja pesitsusalad Eestis.

Nende arvukus omistab alale rahvusvahelise

linnuala staatuse. Veel pesitsevad luhtadel

rukkirääk (Crex crex) ja täpikhuik (Porzana

porzana). Tähelepanu žväärivatest lindudest

on täheldatud mustsaba-viglet (Limosa

limosa). Kevadrändel peatuvad luhtadel

massiliselt rabahaned (Anser fabalis),

vähemarvukamalt ka väikeluiged (Cygnus

columbianus) ja laululuiged (Cygnus cygnus).

Haruldasematest liikidest on ala oluline väike-

konnakotkale (Aquila pomarina), lisaks

pesitsevad siin must-toonekurg (Ciconia

nigra), kalakotkas (Pandion haliaetus), suur-

konnakotkas (Clanga clanga), merikotkas

50 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

(Haliaeetus albicilla), kanakull (Accipiter

gentilis) ja mitmed teised kaitsealused liigid.

Kaitse-

eesmärk

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad

kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad

(*91E0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius),

laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna).

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg

(Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja

merikotkas (Haliaeetus albicilla).

Ohud Võsastumine, veerežiimi muutmine (kraavitamine). Metsamajandus ja puhkemajandus.

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine.

Planeeringualale lähima Natura ala lahustükki piir jääb asfaltbetoonisegistist ca 600 m kaugusele. Lahustüki

pindala on ca 66 ha, ala on täielikult kaetud metsaga. Suurem (Emajõe luhta hõlmav) lahustükk jääb

asfaltbetoonisegistist edelas ca 1,8 km kaugusele ja põhjas (Emajõe ääres) ca 2,2 km kaugusele. Teised

Natura alad ning teised Kärevere linnu- ja loodusala lahustükid jäävad planeeringualast rohkem kui 5 km

kaugusele.

Lähimal lahustükil on Kärevere linnuala kaitse-eesmärkidest Eesti looduse infosüsteemis märgitud I

kaitsekategooria väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaik (ala serv ca 900 m kaugusel

asfaltbetoonisegistist). Kaugemal lahustükil on lähimaks I kaitsekategooria must-toonekure (Ciconia nigra)

elupaik (ala serv ca 1,8 km kaugusel asfaltbetoonisegistist). Vähemalt 2 km kaugusele jääb teisi väike-

konnakotka leiukohti merikotka leikoht ning ka II ja III kaitsekategooria liikide leiukohti.

Kärevere loodusala lähimal lahustükil on loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp 9050 (rohunditerikkad

kuusikud) ja elupaigatüüp 9010* (vanad loodusmetsad). Kavandatava tegevuse mõju loodusalal kaitstavatele

elupaigatüüpidele on välistatud, kuna detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi Kärevere loodusalal ning selle

läheduses ei kavandata metsamajanduslikku tegevust ega piirkonna veerežiimi muutmist kraavitamise abil,

mis on ala kaitse-eesmärkide võimalikud ohutegurid.

Ohuna on nimetatud ka puhkemajandus, kuna külastuskoormus võib häirida loodus- ja linnualal kaitstavaid

linde. Detailplaneeringuga seotud tootmistegevusega kaasneb müra teke ja liikluskoormuse kasv, mis võib

samuti linnualal kaitstavaid liike häirida. Mõju müratasemele on käsitletud KSH aruande peatükis 5.2.2.

Olenevalt liikide häirimistundlikkusest võib kavandatav tegevus mõjutada Natura alal kaitstavaid linnuliike,

seda eelkõige tekkiva müra kaudu.

51 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5. Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus.

Natura eelhindamise põhjal võib tootmistegevus (eelkõige kaasnev müra) mõjutada Kärevere linnuala

(RAH0000633) kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike. Ebasoodne mõju Kärevere linnuala kaitse-

eesmärkidele ei ole seega välistatud ja tuleb jätkata asjakohase hindamisega.

Ebasoodne mõju Kärevere loodusala (RAH0000626) kaitse-eesmärkidele on välistatud.

5.4.2 Natura asjakohane hindamine

Natura hindamise teine etapp on asjakohane hindamine (ehk täishindamine), mis on Natura alale avalduva

tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest ning leevendavate

meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamise ja ala terviklikkuse.

Asjakohase hindamise keskmes on alale seatud kaitse-eesmärgid ja konkreetselt need liigid ja/või

elupaigatüübid, mille kaitseks Natura ala on määratud ning nendele püstitatud kaitse-eesmärgid.

1. Informatsiooni koondamine kava või projektiga kavandatavate tegevuste osas ja

mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevust on kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.

Kavandatava tegevuse mõju piirkonna müratasemele on käsitletud KSH aruande peatükis 5.2.2.

Mõjupiirkonda jäävad Kärevere linnuala (RAH0000633) ja loodusala (RAH0000626), mille kirjeldus on esitatud

KSH aruande peatükis 5.4.1.

2. Hinnata kava või projekti mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Natura eelhindamise põhjal võib kavandatav tegevus (eelkõige kaasnev müra) mõjutada Natura ala kaitse-

eesmärgiks olevaid linnuliike. Liigid, mille isendite elupaiku Kärevere linnualal kaitstakse ja mis jäävad

asfaltbetoonisegisti mõjualasse on väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja must-toonekurg (Ciconia nigra).

Planeeringualale lähim Natura ala osa jääb asfaltbetoonisegistist ca 600 m kaugusele. Emajõe luhta hõlmav

Natura ala lahustükk jääb asfaltbetoonisegistist edelas ca 1,8 km kaugusele ja põhjas (Emajõe ääres)

ca 2,2 km kaugusele. Lähimal lahustükil on väike-konnakotka elupaik (ala serv ca 900 m kaugusel

asfaltbetoonisegistist). Kaugemal asuval lahustükil on must-toonekure elupaik (ala serv ca 1,8 km kaugusel

asfaltbetoonisegistist) ning teisi väike-konnakotka leiukohti (neist lähima leiukoha ala serv ca 2,0 km kaugusel

asfaltbetoonisegistist).

Kärevere linnu- ja loodusalaga kattuva Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskavas 30 aasta perspektiivis

ja kaitsekorraldusperioodi jooksul määratud eesmärgid on:

• ühe must-toonekure paari pesitsemine kaitsealal või vähemalt ala kasutamine toitumisalana;

• kahe väike-konnakotka paari pesitsemine kaitsealal või vähemalt ala kasutamine toitumisalana;

• hallpea-rähni, musträhni ning värb- ja händkaku pesitsemine kaitsealal.

Ohuteguriteks on:

• pesitsusaegne häirimine;

52 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

• reguleerimata raie, mis muudab oluliselt puistute koosseisu ning võib hävitada elupaiga ja sobivad

pesapuud;

• toitumisalade kvaliteedi langus;

• metsnugise kõrge arvukus.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

Eesti looduse infosüsteemis on Kardla väike-konnakotka elupaik KLO91267769. Elupaiga viimane

kinnitatud vaatlus toimus 2018. aastal, mil pesa oli asustamata. Eesti looduse infosüsteemi andmetel

oli pesa viimati asustatud 2017. aastal toimunud vaatlusel.

Väike-konnakotkas on Eestis I kaitsekategooriasse arvatud ning Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse kuuluv

liik, kes on 500–600 pesitseva paariga meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim (Elts et al., 2019).

Väike-konnakotka kaitse tegevuskavas (Kotkaklubi, 2018b) on keskmise mõjuga ohuteguriteks nimetatud

seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus.

Väike-konnakotka jaoks sobivaid elupaiku iseloomustab mosaiiksus – toitumiseks sobilikud looduslikud

rohumaad vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid. Väike-konnakotkad

saabuvad Eestisse pesitsema valdavalt aprillis ning sügisrändele asutakse enamasti septembri teises pooles.

Pesitsusaegse kaitse seisukohast on oluline säilitada 2–3 nädalane puhveraeg liikumispiirangu (15. märtsist

kuni 31. augustini) kehtestamisel 100 m raadiuses ümber pesapuu, et kindlasti vältida häirivate tegevuste

esinemine varajaste lindude saabumisel.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei näe ette metsamajanduslikku tegevust ega häiringut

põhjustavat tegevust väike-konnakotka pesapaikade läheduses.

Väike-konnakotkas vajab saagijahiks sobivaid avamaastikke ja pesitsemiseks sobilikke pesapuudega

metsamassiive. Enne luhtade ulatuslikumat võsastumist toitusid väike-konnakotkad tõenäoliselt peamiselt

jõelammidel, kuid praegu pesitseb suur osa asurkonnast põllumajandusmaastiku servaalade läheduses ning

on pidanud kohanema inimtegevuse ja uute saagioludega. Väike-konnakotkas toitub pesitsusmetsadest kahe

või ka enama kilomeetri raadiuses asuvatel majandatavatel avatud rohumaadel (karjamaad ja heinamaad)

(Kotkaklubi, 2018b).

Kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest on lähima väike-konnakotka elupaiga alal tõenäoliselt

võimalik tuvastada asfaltbetoonisegisti töömüra. Kardla väike-konnakotka elupaiga KLO9126776 välispiir

ulatub lähimas kohas ca 900 m kaugusele ning kogu vahemaa on kaetud metsaga. Segisti tööperiood (aprill

kuni november) hõlmab konnakotka pesitsusajaga, müra täiendavalt summutavad lehed ilmuvad puudele alles

kõige häiringukriitilisema pesitsusfaasi ajal maikuus. Kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala

(PLO1001335) jõustumisel on kogu heliallika ja kotka elupaiga vaheline mets kaitstav. Väljatöötamise

kavatsuse kohaselt on Raja-Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndites metsamajandamine keelatud,

lubatud on ainult kaitse-eesmärkidest lähtuvalt koosluste kujundamiseks vajalikud raied kaitseala valitseja

9 Varasemalt oli Eesti looduse infosüsteemi kantud pesapuu KLO9102451, mis ei ole alates 28.10.2020 enam registriobjektiks. Pesapuud tähistav registriobjekt on asendatud elupaigapolügooniga KLO9126776.

53 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

nõusolekul. Metsaala on oluliseks puhveralaks kavandatud tootmisala ja Kärevere linnuala vahel ning

vähendab müra levikut kaitstavate liikide elupaikadeni.

Väike-konnakotkaste pesitsusedukust ja pikemas perspektiivis pesapaigavalikut mõjutab ilmselt

suuremal määral pesast 2 km raadiusesse jäävate toitumisaladeks olevate põllumajanduskõlvikute

kasutus, sh erinevate põllukultuuride ja püsirohumaade pindala. Planeeringuala koos müraallikaga

jääb elupaiga ja jahiala vaheliste lendude trajektooridelt eemale.

Linnustiku ekspertarvamuse (lisa 1) kohaselt saab müra tõenäolist levikut, pesa kaugust heliallikast,

heliallika ja pesa vahelist metsasust ning liigi teadaolevat häirimistundlikkust arvesse võttes hinnata

müra mõju Kardla väike-konnakotka elupaigas tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks.

Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju Natura ala kaitse-eesmärkideks olevatele

liikidele. Asfaltbetoonisegisti mõju on tajutav, kuid pigem väheoluline, seega ei ole ette näha, et müra

mõjutaks väike-konnakotka pesavalikut ja sigimisedukust.

Must-toonekurg (Ciconia nigra)

Eesti looduse infosüsteemis on Kärevere must-toonekure elupaik KLO912677410, mille viimane

kinnitatud vaatlus toimus 2013. aastal, mil pesa oli varisenud. Eesti looduse infosüsteemi andmetel oli

pesa viimati asustatud 1989. aastal toimunud vaatluse ajal.

Must-toonekure kaitse tegevuskavas (Kotkaklubi, 2018a) on suure mõjuga ohuteguriteks nimetatud elupaikade

killustumine, toitumisalade degradeerumine ja looduslikud mõjutegurid (areaali ääre-efekt) ning keskmise

mõjuga ohuteguriteks nimetatud teadmata pesapaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine. Must-toonekurg

on inimpelglik liik, kes pesitseb vanas häirimatus metsas. Liiki peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes

pesapaiga läheduses. Elupaiga uuringute põhjal valivad must-toonekured pesituseks pesapuu, mis on

ümbritsevast metsast vanem, puistu struktuur peab olema sobiv suurele inimpelglikule linnule, pesa ümbrus

peab olema häirimisvaba ning toitumisvõimalused mõistlikul kaugusel.

Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja

mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevus ei näe ette metsamajanduslikku tegevust ega häiringut põhjustavat tegevust must-toonekure

pesapaiga läheduses.

Must-toonekured toituvad pesast kaugel (kuni 40 km). Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides

– kalatiikidest küntud põldudeni, ka rabades ning roostikes, kuid valdavad on siiski väikesed vooluveekogud.

Aastatel 2007 kuni 2010 tehtud uuringu kohaselt eelistasid toonekured selgelt looduslikke ja süvendatud

ojasid. Uuringu tulemusel võib väita, et kõige kvaliteetsemad toitumiskohad Eesti must-toonekurgedele on

looduslikud ojad. Üldiselt ei ole kraavid liigi jaoks kvaliteetsed toitumispaigad. Uuringu põhjal eelistasid

toonekured toitumiskohti, mis olid parema ligipääsuga (ülalt), kivisema ja savisema põhjaga, läbipaistvama

veega ning oluliselt vähem mudase põhjaga kui juhuslikud veekogud. Eestis pole häirimise mõju

toitumispaikadel väheste andmete tõttu uuritud. On teada, et häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika

10 Varasemalt oli Eesti looduse infosüsteemi kantud pesapuu KLO9101823, mis ei ole alates 28.10.2020 enam registriobjektiks. Pesapuud tähistav registriobjekt on asendatud elupaigapolügooniga KLO9126774.

54 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

varjav taimestik. Häirimine toitumispaikadel arvatakse olevat väiksem pikema päevaga pesitsusaladel (nt

Eestis), kus häirimatut valget aega on rohkem (Kotkaklubi, 2018a).

Asfaltbetoonisegisti läheduses asub kraave, kuid tegemist on väikeste kraavidega, mis eeltoodud kirjelduse

põhjal must-toonekure eelistatud toitumisaladeks ei ole. Kärevere loodusala kaitsekorralduskavas on

nimetatud, et must-toonekurele on toitumisalaks Kärevere luht (Drenkhan et al., 2012). Kärevere

looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndi piir jääb segisti asukohast ca 3,6 km kaugusele lääne-edelasse.

Must-toonekure leiukoha ala jääb asfaltbetoonisegistist vähemalt ca 1,8 km kaugusele edelasse, seega ei jää

segisti asukoht linnu pesapaiga ja teadaoleva toitumisala vahele.

Asfaltbetoonisegisti käitamisel tekkiva müra mõju piirkonna müratasemele on käsitletud KSH aruande peatükis

5.2.2. Arvestades müra tõenäolist levikut ja leiukoha kaugust käitisest on segisti käitamisel tekkiva müra

levimine liigi leiukohani ebatõenäoline. Ühtlasi tuleb mainida, et must-toonekure leiukoha ala piirneb Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, mille mõju leiukoha müratasemele on olulisem.

Asfaltbetoonisegisti läheduses ei ole teada must-toonekure toitumisalasid ja kavandatav tegevus ei

häiri linnu ligipääsu teadaolevale toitumiskohale. Asfaltbetoonisegisti müra levimine liigi elupaigani

on ebatõenäoline ning ei ole ette näha olulist mürafooni suurenemist, mis võiks avaldada ebasoodsat

mõju elupaiga kvaliteedile. Must-toonekure elupaik asub põhimaanteega piirneval alal, kus liiklusest

lähtuv müratase on olulisem kui asfaltbetoonisegistist elupaigani leviv müra.

Must-toonekure kaitse tegevuskavas (Kotkaklubi, 2018a) on välja toodud, et erinevate planeeringute

kooskõlastamisel tuleb must-toonekure elupaika vaadata laiemalt (vähemalt kuni 20 km raadiuses

pesapaigast) ja vältida võimalusel must-toonekure miljööd kahjustavaid tegevusi (uute tuuleparkide, karjääride

ja elamurajoonide rajamine jms).

Kuigi planeeringu ala jääb must-toonekure liikumisulatusse, on tegemist suhteliselt väikesel alal toimuva

tegevusega. Asfaltbetoonisegisti torn on küll kõrge, kuid see ei põhjusta otsest ohtu must-toonekurele nagu

seda teevad kaitse tegevuskavas nimetatud tuulegeneraatorid. Asfaltbetoonisegisti ruumiline mõju on

väiksem kui kaitse tegevuskavas toodud näited, mis hõlmavad suurema maa-ala ning võivad

põhjustada lindudele füüsilist ohtu. Kavandatav tegevus ei ole seega käsitletav kaitse tegevuskavas

nimetatud olulise must-toonekure miljööd kahjustava tegevusena.

3. Kindlaksmääramine, kas kava või projekt võib kahjustada ala terviklikkust.

Ala terviklikkus on tagatud, kui alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on

määratud ehk see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala

ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis

tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide

normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab

minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi (Kutsar et al., 2013, viimati täiendatud 2019).

Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi Kärevere linnu- ja loodusalal ning Natura ala eraldab

asfaltbetoonisegistist vähemalt ca 600 m laiune metsavöönd. Asfaltbetoonisegistist kaugemale

ulatuvad mõjud ei ole intensiivsed ning ei avalda negatiivset mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja

elupaikadele ega ala terviklikkusele.

55 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5.5 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele ning

ökosüsteemiteenustele

Lähimate kaitsealuste liikide leiukohad asuvad asfaltbetoonisegisti asukohast rohkem kui ca 1 km kaugusel.

Lindude leiukohtades tegevusi ei kavandata, kuid kaudselt võib linde mõjutada tootmisega kaasnev müra.

Planeeringuala valgustamist kavandatud mahtudes ei saa pidada kaitsealustele liikidele oluliseks häiringuks,

kuna Tartu linna valguskuma foon on piirkonnas olulisemaks.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

Väike-konnakotka jaoks olulisi ohutegureid ja mõju Kärevere linnualal asuvale Kardla väike-konnakotka

elupaigale on käsitletud aruande peatükis 5.4.2.

Väljaspool Natura ala asub asfaltbetoonisegistist idas kaks Eesti looduse infosüsteemi kantud Vorbuse väike-

konnakotka elupaigapolügooni: KLO912652611 ja KLO912652712. Neist lähima sigimispaiga välispiir ulatub

lähimas kohas ca 1,35 km kaugusele asfaltbetoonisegisti asukohast. Segisti ja elupaiga vahemaast 90%

moodustab metsamaa. Tegemist ei ole kaitstava metsaga, kuid Tartu linna üldplaneeringu kohaselt jääb

Kardla baasi katastriüksusest itta kaitseotstarbeline mets (MK, joonis 8), mis on üldplaneeringu eelnõu

seletuskirja kohaselt asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud mets ehk siis säilitamisele kuuluv mets.

Väike-konnakotkaste pesitsusedukust ja pikemas perspektiivis pesapaigavalikut mõjutab ilmselt

suuremal määral pesast 2 km raadiusesse jäävate toitumisaladeks olevate põllumajanduskõlvikute

kasutus, sh erinevate põllukultuuride ja püsirohumaade pindala. Planeeringuala koos müraallikaga

jääb Vorbuse väike-konnakotka elupaikade ja jahiala vaheliste lendude trajektooridelt eemale.

Linnustiku ekspertarvamuse (lisa 1) kohaselt saab müra tõenäolist levikut, pesade kaugust heliallikast,

heliallika ja pesade vahelist metsasust ning liigi teadaolevat häirimistundlikkust arvesse võttes

hinnata müra mõju Vorbuse väike-konnakotka elupaikades tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem

väheoluliseks.

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)

Valgeselg-kirjurähn kuulub II kaitsekategooriasse, liigi arvukus on 4000-6000 paari, arvukus on stabiilne (Elts

et al., 2019).

Liik asustab peamiselt vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, okasmetsi võib kasutada enamasti vaid

pesitsusvälisel ajal ja need ei oma tema kaitse korraldamisel olulist tähtsust. Elupaigavalikul on talle tähtsaim

piisava hulga seisvate surnud lehtpuude olemasolu, milles elavad putukad ja nende vastsed on valgeselg-

kirjurähni põhitoiduks. Seetõttu asustab ta sageli veekogude äärseid metsi, kus liigniiskuse tõttu on rohkelt

seisvaid surnud puid ning raiepiirangute tõttu on enamasti säilinud ka vanad puistud.

11 Varasemalt oli Eesti looduse infosüsteemi kantud pesapuu KLO9117195, mis ei ole alates 07.09.2020 enam

registriobjektiks. Pesapuud tähistav registriobjekt on asendatud elupaigapolügooniga KLO9126526. 12 Varasemalt oli Eesti looduse infosüsteemi kantud pesapuud KLO9121481 ja KLO9125275, mis ei ole alates 07.09.2020 enam registriobjektiks. Pesapuid tähistav registriobjekt on asendatud elupaigapolügooniga KLO9126527.

56 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Valgeselg-kirjurähni peamised ohutegurid on vanade lehtmetsade raie ja lehtpuistute vanuselise struktuuri

muutus. Samuti metsa loodusliku uuenemise asendamine okaspuukultuuri rajamisega ning surnud seisva ja

lamapuidu eemaldamine metsamajanduse käigus, energiapuidu saamise vm eesmärgil. Häirimistundlikkuse

kui ohuteguri kohta info puudub.

Valgeselg-kirjurähni leiukoht (KLO9100229) pärineb 2008. aasta vaatlusest, hilisem info puudub. Ei ole

täpsustatud, kas tegu on pesa asukoha või liigi kohtamisega pesitsusajal pesitsemiseks sobivas biotoobis,

kuid arvestades vaatluse vanust ja rähnide pesaõõnsuste kasutust, ei saa eeldada, et rähn pesitseb ka

käesoleval ajal leiukoha punktis. Valgeselg-kirjurähnile on elupaigana sobilik suur osa Kärevere

looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndist, eriti selle suuremate vanemate lehtpuudega kesk- ja lääneserv.

Liigi leiukoht ja elupaik jäävad Kärevere looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndi koosseisu. Leiukoha kaugus

mõjuallika asukohast on ca 1,1 km, sobiliku elupaiga (sihtkaitsevööndi välispiiri) kaugus ca 600 m, vahemaast

90% moodustab metsamaa. Koos kavandatava Raja-Kärevere looduskaitsealaga on kogu leiukoha ümbrus

185 ha ulatuses kaitstav metsamaa (uuendusraieid ei toimu).

Linnustiku ekspertarvamuse (lisa 1) põhjal saab müra tõenäolist levikut, leiukoha kaugust heliallikast,

sobiliku elupaiga suurust ja paiknemist arvesse võttes hinnata müra mõju valgeselg-kirjurähni

elupaigale tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks.

Händkakk (Strix uralensis)

Händkakk kuulub III kaitsekategooriasse, liigi arvukus on 1000-1500 paari, arvukus on kerges languses või

stabiilne (Elts et al., 2019). Händkakk on klassikaline suurte metsamassiivide liik, kes vajab metsamaad nii

pesapaigana kui jahialana. Pesitseb vanemates metsades või noorema majandusmetsa vanemas osas, sest

kasutab pesakohaks suuri (vanade puude) õõnsusi, murdunud jämedaid (vanade puude) tüükaid või teiste

liikide (peamiselt hiireviu, kanakull) risupesi.

Händkakud toituvad põhiliselt väikestest närilistest, kuid vaheldust pakuvad ka värblinnud, konnad. Saaki

püüab reeglina metsalagendike, raielankide, metsaheinamaade ääres ja teeservades (Eesti

Ornitoloogiaühing, viimati vaadatud 13.12.2022).

Eesti looduse infosüsteemi kantud Lokaatorite tee äärne elupaik (KLO9120036) paistab registriandmete järgi

väga stabiilne ja pikaajaline pesapaik – esmakanne 08.04.2008, seejärel vaatlused 2016. ja 2019. aastal.

Viimased andmed pärinevad 2019. aasta kevadest, mil vaadeldi vanalindu pesal.

Händkaku elupaigapolügooni välispiir ulatub lähimas kohas ca 1,1 km kaugusele asfaltbetoonisegisti

asukohast, vahemaast 90% moodustab kaitseta metsamaa. Ühtlasi asub elupaik vahetult Lokaatorite tee

ääres. Händkaku elupaik on olnud asustatud vähemalt 12 aastat, tegemist on seega väga stabiilse ja

pikaajalise pesapaigaga. Elupaiga pikaajalisest asustusest saab järeldada, et senine liikluskoormus on kaku

jaoks olnud vastuvõetav. Piiritletud elupaigapolügoon on ümbritsetud majandusmetsa noorendike või

lankidega, kuna väljaspool piiritletud elupaigapolügooni on sobilik elupaik raiutud, siis ei ole kakul teeliikluse

intensiivsuse kasvu eest kuhugi taganeda.

Asfaltbetoonisegisti elektriühenduse jaoks rajatakse 10 kV maakaabelliin, mille trass kulgeb mööda ka

händkaku elupaiga lähedusest (joonis 25).

57 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 25. Rajatava elektritrassi asukoht händkaku elupaiga läheduses

Händkaku elupaik jääb väljapoole Kärevere linnuala piire, kuid elupaika kaitseb looduskaitseseaduse

§ 55 lg 6, mille kohaselt on kaitsealuse linnuliigi elupaigas häirimine, st raie, raiet ettevalmistavad tööd

(võsa eemaldamine) ja pinnasetööd pesitsusajal keelatud. Händkaku pesitsusajaks on piiritletud

ajavahemik 15.02–30.06.

Arvestades müra tõenäolist levikut, leiukoha kaugust heliallikast, sobiliku elupaiga suurust ja

paiknemist saab linnustiku ekspertarvamuse (lisa 1) põhjal hinnata asfaltbetoonisegisti müra mõju

händkaku elupaigale tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks. Kasvavast liikluskoormusest

tekkivat müra ja visuaalset häiringut saab hinnata oluliseks. Pesitsusajal toimuvaid teehooldust ja

maakaabelliini rajamist saab pidada kriitiliseks mõjuks.

Händkaku elupaiga läheduses tuleb kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku olulise mõju

vältimiseks pidada kinni järgmistest tingimustest:

• teha Lokaatorite teel teehoolduse tööd Eesti looduse infosüsteemis piiritletud elupaigaga piirneval

lõigul väljaspool händkaku pesitsusaega (15.02–30.06);

• kavandada elektritrassi rajamise tööd väljaspool händkaku pesitsusaega (15.02–30.06).

Linnuslikule esinevaid mõjusid on võimalik leevendada, vältides täiendavaid uuendusraieid

planeeringuala edela- ja idakülje metsades. Neil külgedel kasvav mets on selle suuna ainus mürabarjäär

ning niigi hõredad lehtmetsad on küllalt intensiivselt majandatud. Tegemist on riigiomandis olevate ja RMK

hallatavate metsamassiividega, seega tuleks RMK-ga koostöös jälgida, et säiliks puhvervöönd

asfaltbetoonisegisti ja händkaku pesitsuspaiga vaheliselt alal.

Lokaatorite teel on 2019. aastal rajatud kaks möödasõidukohta, millest üks asub händkaku leiukoha vahetus

läheduses. Arvestades, et kasvavast liikluskoormusest tekkivat müra saab linnustiku eksperthinnangu põhjal

pidada oluliseks, siis tuleb minimeerida mürateket händkaku leiukoha läheduses. Möödasõidu korral on

möödasõidukohas korraga kaks müraallikat ning kiirendamisel on mootorimüra valjem. Lisaks esineb

visuaalne häiring. RMK kasutab möödasõidukohta harva, kuid käitise tegevusega seotud transpordi

tõttu kasvab Lokaatorite tee liikluskoormus oluliselt. Negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb käitise

Händkaku elupaik (KLO9120036)

Rajatav elektritrass

58 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tegevusega seotud transpordi jaoks rajada uus möödasõidukoht Eesti looduse infosüsteemis

piiritletud händkaku leiukohast vähemalt 150 m kaugusele. Selleks, et välistada händkaku leiukoha

läheduses olemasoleva möödasõidukoha kasutamine käitise tegevusega seotud transpordi poolt,

tuleb olemasolev möödasõidukoht vastavate liiklusmärkidega piirata.

Kavandatava tegevuse mõjusid on võimalik leevendada järgmiste tingimuste abil:

• kavandada Lokaatorite teel täiendav möödasõidulaiendus Eesti looduse infosüsteemis piiritletud

händkaku elupaigast kaugemale kui 150 m ja piirata händkaku leiukoha läheduses olemasoleva

möödasõidukoha kasutamist vastavate liiklusmärkidega;

• kavandada vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kogu piirkonna metsatööd väljaspool lindude

pesitsusaega (15.03–31.07);

• kavandada vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kogu piirkonna kraavide ja truupide puhastamise

ning uute kraavide ja truupide rajamise tööd väljaspool lindude pesitsusaega (15.03–31.07);

• kavandada elektritrassi rajamise tööd vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lõikele 6 väljaspool lindude

pesitsusaega (15.03–31.07).

Händkaku elupaigale avaldub kavandatava tegevuse elluviimisel oluliselt kasvanud liikluskoormusest tekkiv

müra ja visuaalne häiring, mille mõju saab hinnata oluliseks. Et kogu väljaspool piiritletud elupaigapolügooni

asuv sobilik elupaik on raiutud, ei ole kakul teeliikluse intensiivsuse kasvu eest ka kuhugi taganeda.

Elupaigapolügooni piires on kakule määrava tähtsusega sobilike pesakohtade arv ja asukoht. Liigile sobilikke

murdunud tüükaid või väga suuri õõnsusi leidub ka majandamata metsas vähe.

Händkaku jaoks olulise mõju (liiklusmüra, visuaalne häiring) osaliseks kompenseerimiseks tuleb

olemasoleva elupaiga teest kaugemasse ehk idaosasse paigaldada händkakule sobivad pesakastid,

pakkudes liigile võimaluse sobiliku elupaiga piires pesitseda häiringuallikast võimalikult kaugel.

Pesakastid peavad olema händkakule spetsiifiliselt sobivad (põhi ca 35x35 cm; kõrgus ca 65 cm, lennuava

ca 20 cm või pool-lahtise esiseinaga) ja nende disaini, asukohavaliku ning paigaldamise juures peab

konsulteerima händkaku elupaiganõudlust hästi tundva liigieksperdiga. Ka sel juhul ei ole kindel, et kakk kasti

asustab ja seetõttu tuleb elupaika paigaldada kolm kasti, andes kakule rohkem valikuvõimalusi. Pesakastide

paigaldamine tuleb korraldada arendajal, saades selleks maaomaniku nõusolek. Händkaku elupaik jääb

osaliselt eramaale (Tõnise katastriüksus, kü tunnus 83101:001:0144) ja osaliselt riigimaale (Laeva metskond

79, kü tunnus 83101:001:0281).

Keskkonnaameti 04.08.2021 kirjast nr 6-5/21/15057-2 tulenevalt tuleb arendaja kulul teha händkaku elupaiga

seire (perioodiga 5 aastat), mille andmed esitatakse Keskkonnaametile.

Tavalinnustik

Kavandatava tegevusega kaasnev müra toob planeeringuala piires ja selle lähiümbruses ca 250 m raadiuses

kaasa üldise häiringu seal pesitsevatele linnuliikidele. Tõenäoliselt muutub planeeringuala mõne seal

pesitseva liigi jaoks vastuvõetamatuks ja haudelinnustiku asustustihedus planeeringualal langeb. Kuna tegu

on eeldatavalt arvukate üldlevinud liikidega, saab selle mõju hinnata ebaoluliseks.

59 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5.5.1 Mõju rohevõrgustikule

Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohelise võrgustiku alal (joonis 6). Rohelise võrgustiku

toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta

ühendatus. Tartu linna läheduses kattub rohelise võrgustiku ala puhke-eeldusega alaga.

Maakonnaplaneeringu kohaselt vajab Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala

funktsioonid ühilduvad ning toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule, võrgustiku ala

kavandamine erilist tähelepanu.

Asfaltbetoonisegisti tegevuse puhul on olulised järgmised maakonnaplaneeringus välja toodud võrgustiku

toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed:

• teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine, rakendades selleks

teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnakaitsenõudeid;

• Tartu linna lähialal tuleb üldplaneeringutes rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada

lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad, kompenseerimaks rohealade vähenemist

ehitustegevuse tõttu ning tagamaks linnaümbruse maastiku piisava mitmekesisuse. Vältida niigi

väheste linnalähedaste metsaga kaetud alade muutumist ehituskruntideks;

• rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte

tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda;

• karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele

tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel

kavandada leevendusmeetmed.

Tartu linna üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku (joonis 8).

Seejuures on peamiseks eesmärgiks parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Sidususe

parandamiseks on lisatud kohaliku tasandi rohevõrgutiku elemente.

Tartu linna üldplaneeringuga on välja toodud maakondliku tasandi rohelise võrgustiku tugiala jaoks järgmised

tingimused:

• lubatud on ehitada üksik- või kaksikelamu rohelise võrgustiku servaaladele tingimusel, et elustiku

liikumiseks oleks tagatud 100 m laiune katkematu ehitiste vaba koridor (vahekaugus hoonegruppide,

tarastatud õuealade jms vahel);

• raadamine on lubatud hoonete ja taristuobjektide ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikus mahus,

metsastunud põllumaa kasutuselevõtuks ja väärtuslikele loodusobjektidele vaadete avamiseks,

samuti maavara kaevandamiseks;

• hoonestatavate kruntide lubatud vähimaks suuruseks on 1 hektar;

• õueala suurus võib olla kuni 0,4 hektarit, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba

liikumine.

Asfaltbetoonisegisti asukohas oli Kardla baasi rajatiste lammutamise järgselt lage ala (joonis 26).

Asfaltbetoonisegisti platsi rajamiseks on ala ümbruses puittaimestikku minimaalselt eemaldatud (joonis 27).

Tootmisala on võrreldes piirkonna rohevõrgustiku metsaaladega väike. Kardla baasi katastriüksus on

60 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

ümbritsetud ca 500-1000 m ulatuses rohevõrgustiku alaga. Ümbritsev ala on valdavalt metsamaa, kus

asfaltbetoonisegisti läheduses on maakatte kõrgusmudeli järgi puude kõrgus valdavalt alla 20 m (joonis 28).

Joonis 26. Asfaltbetoonisegisti asukoht enne alustarindi rajamist (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg: 23.09.2017)

Joonis 27. Asfaltbetoonisegisti asukoht pärast alustarindi rajamist ja segisti paigaldamist (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg: 13.04.2022)

61 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 28. Maakatte kõrgusmudeli järgi puude kõrgus asfaltbetoonisegisti ümbruses (Maa-amet, 12.13.2022)

Arvestades, et platsi rajamiseks eemaldati alalt üksikuid puid ja võsa ning tootmisala ümbritseb

vähemalt 500 m laiune metsane ala, siis asfaltbetoonisegisti ala ulatuses ja asukohas loodusliku ala

kadumine rohevõrgustiku toimimist ei sega.

Kavandatava tegevuse alale on ligipääs kõrvalistele isikutele piiratud tõkkepuuga sissesõiduteel. Asfaltsegisti

ümbruses loomade liikumist takistavate aedade püstitamist kavas ei ole. Katastriüksuse edelanurgas rajatakse

Päästeameti lõhkamiskoha ümber piirdeaed, aiasisese ala pindala on väiksem kui 0,4 ha (Tartu linna

üldplaneeringuga rohevõrgustiku alal lubatud aiaga piiratava õueala suurus).

Asfaltbetoonisegisti jaoks rajatakse ligipääs Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt Lokaatorite tee kaudu.

Tootmisega kaasnev liiklussagedus on muutlik. Tootmistegevusega tööperioodil (aprill kuni november)

kaasnev liikluskoormus on keskmiselt 35 vedu ööpäevas, millele lisandub viie töötaja transport. Edasi-tagasi

liikumise tõttu suureneb Lokaatorite teel ja ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (olenevalt toodangu veo

logistikast) liiklussagedus seega ca 80 auto võrra ööpäevas. Intensiivse tootmise perioodil on liikluskoormus

kuni kaheksa autot tunnis. Lisaks kasutavad Lokaatorite teed ebaregulaarse sagedusega ümbruskaudsed

maaomanikud Kaitseliit, RMK jt ning demineerimistööde tegemisel Päästeamet. Aktiivne liiklus toimub

päevasel ajal, mil loomade aktiivsus on väiksem. Liiklussagedus Lokaatorite teel ei ole suur ning loomade

liikumisest tingitud konfliktide esinemine on pigem vähetõenäoline.

Asfaltbetoonisegisti rajamise ja käitamisega kaasneb piirkonnas üldine inimtegevuse intensiivistumine, liiklus,

müra ja õhusaaste, mis loomade ja lindude tavapäraseid liikumisteid mõjutada võivad. Ümbruses on piisavalt

metsamaad, kus leidub elupaiku loomadele ja lindudele ning mis võimaldab eeldatavalt häiringuteta liikumistee

Asfaltbetoonisegisti asukoht

62 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

leidmist rohevõrgustiku aladel. Kavandatav tegevus mõjutab küll mõningal määral loomade ja lindude

liikumist, kuid eeldatavalt käitis rohevõrgustiku toimimist oluliselt ei sega.

5.6 Mõju maastikele ja kultuuripärandile

Rajatav asfaltbetoonisegisti on looduslikus maastikus selgelt eristuv tööstuslik objekt. Kuna segisti fillerihoidla

kõrgus on kuni 24 m, siis võib avalduda kaugemale ulatuv visuaalne mõju. Lisaks on käitamise ajal visuaalne

mõju ka tootmistegevusega kaasneval tolmul, aurul ja suitsul.

Planeeringualast põhjas asub Kardla-Vorbuse maakondliku tähtsusega väärtuslik kultuurmaastik, mis kuulub

maakonnaplaneeringu kohaselt II klassi (väärtuslikud, osaliselt hooldatud või kohati halvas seisus alad).

Maastikuliste väärtuste säilimiseks on maakonnaplaneeringus välja toodud tingimused, millest tuleb esile

tõsta, et mastide püstitamiskoha valikul maastikupilti sobivuse arvestamisega, vältides paiknemist maastikku

väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate vaadete avanemissektoris.

Tartu linna üldplaneeringus on Kardla-Vorbuse väärtusliku maastiku osas välja toodud, et tehnorajatiste

rajamisel tuleb need kujundada ja paigutada maastikku sobivalt. Maastiku vaadeldavuse puhul on välja toodud

Vorbuse-Kardla teest jõe poole jääv hajaküla, kus tuleb säilitada ja avada vaated Emajõele. Vaated põldudele,

metsadele ja talukohtadele tuleb hoida avatud.

Maastiku väärtuse avaldumise seisukohalt on oluline vaade Vorbuse-Kardla kõrvalmaanteelt, mille puhul jääb

taustale ka asfaltbetoonisegisti asukoht. Samas peetakse väärtuslikuks eelkõige vaadet Vorbuse-Kardla teest

jõe poole. Planeeringuala on ümbritsetud metsaga, kus on kõrgemate puudega metsamassiive, kuid valdavalt

jääb puude kõrgus alla 20 m (joonis 28). KSH raames 07.08.2020 tehtud paikvaatlustel ei tuvastatud Vorbuse-

Kardla kõrvalmaanteel liikudes, et asfaltbetoonisegisti torn oleks väärtusliku maastiku alal nähtav.

Arvestades, et ümbruses on erinevas arenguklassis metsamassiive (sh küpset metsa), oleneb segisti

visuaalne mõju maastikus ka metsade majandamisest. Vorbuse-Kardla kõrvalmaantee ja

asfaltbetoonisegisti vahelisele alale jääb nii riigi- kui ka eraomandis olevaid metsamaid.

Asfaltbetoonisegisti võib olla nähtav ka perioodil, mil puud ei ole lehtes. Segisti käitamisel tekkiva

tolmu, auru ja suitsu visuaalne mõju oleneb hajumistingimustest. Kauguse tõttu võib käitise visuaalset

mõju maastikus pidada pigem tagasihoidlikuks ning asfaltbetoonisegisti ei vähenda märkimisväärselt

maastiku väärtust.

Tegemist on endise sõjaväepolügooni alaga, kus on maastikus nähtavalt säilinud radarimäed ja üks

angaarihoone. Kavandatava tegevusega sõjaväepolügooni säilinud objekte ei kahjustada, kuna tootmisala

jääb juba varasemalt lammutatud hoonete alale.

Teisi läheduses asuvaid pärandkultuuri objekte tegevusega ei mõjutata.

5.7 Kumulatiivsed mõjud

Kaitseliidu, Päästeameti ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul avaldub kumulatiivne mõju ala

kasutamise aktiivsusele ja piirkonna müratasemele, mis võib mõjutada nii ümbruses elavate inimeste

elukeskkonda kui ka loomade ja lindude elutingimusi.

Päästeameti ja Kaitseliidu tegevuse puhul on tegemist riigikaitselise tegevusega. AÕKS § 55 lg 3 p 4 põhjal ei

kuulu AÕKS tähenduses välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seega ei ole

63 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

müra normväärtustele vastavuse mõttes asjakohane hinnata detailplaneeringuga kavandatava tegevuse müra

kumuleerumist Päästeameti ja Kaitseliidu riigikaitselise tegevuse käigus tekkiva müraga.

Kardla baasi alal, v.a TREV-2 renditud alal, teeb Kaitseliit 4-5 korda aastas taktikalist väljaõpet. Taktikalisel

väljaõppel osalejate arv võib ulatuda kuni 100 inimeseni. Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormust, kuid

võib kaasneda müra teke seoses pauklaskemoona kasutamisega. Kaitseliidu tegevused toimuvad eelkõige

nädalavahetustel väljaspool asfaltbetoonisegisti tööaega.

Päästeameti lõhkamistegevus oleneb vajadusest ning võib toimuda igal päeval ja kellajal. Vajadus

lõhkamiseks võib esineda mitmel päeval järjest või vaid kord kuus, mistõttu on tegemist väga muutliku

tegevusega.

Neist tegevustest põhjustatud müra iseloom erineb asfaltbetoonisegisti müra iseloomust. Asfaltbetoonisegisti

puhul on tegemist pigem rütmilise ja suhteliselt ühtlase kohinalaadse müraga. Päästeameti ja Kaitseliidu puhul

on valdavalt tegemist impulssmüraga.

Erineva iseloomuga müra samaaegse esinemise korral on pigem eristatavad taustast valjemad

impulssmüra sündmused ja mitte üldine mürafooni valjenemine. Tegevuste samaaegse toimumise

korral on piirkonna müraolukord ajutiselt kehvem, kuid mõju on lühiajaline.

Kui tegevus toimub erinevatel aegadel, siis on piirkonna müratase tegevustest mõjutatud rohkematel

päevadel. Arvestades, et Päästeameti ja Kaitseliidu tegevus toimub suhteliselt harva, siis ei ole

tegevuste koosmõju roll piirkonna müraolukorra jaoks oluline.

5.8 Muud asjaolud

5.8.1 Jäätmekäitlus

Tootmistegevusega ei kaasne suuremahulist jäätmete teket. Vähesel määral tekib ohtlikke jäätmeid (õlid vmt),

aastane kogus on hinnanguliselt kuni 50 kg aastas. Pakendijäätmeid tekib hinnanguliselt kuni 50 kg aastas.

Käitise eeldatav töötajate arv on viis inimest, seega ei ole ka kaasnev olmejäätmete kogus suur. Olmejäätmete

aastane hinnanguline kogus on ca 20 m3 aastas.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele ning sõlmitakse

vajalikud lepingud jäätmekäitlejate ja vedajatega.

Kavandatava tegevuse puhul on tekkivate jäätme kogus tagasihoidlik. Jäätmekäitlus on võimalik

korraldada nõuetele vastavalt ning sel juhul ei ole ette näha negatiivse mõju esinemist.

5.8.2 Mõju Kaitseliidu ja Päästeameti tegevusele

Kardla baasi katastriüksuse omanik Kaitseliit on detailplaneeringu algatamise taotluse kooskõlastamisel

30.07.2019 kirjas nr K-4.2-1/19/15182 palunud mitte kavandada asfaltbetoonisegisti paigutamiseks

kokkulepitud krundile lahendusi ja selle krundi kokkulepitud ulatusest välja jäävale Kardla baasi maa-alale

juhtotstarbeid, mis võivad takistada Kardla baasi territooriumi edaspidist kasutust riigi- ja sisekaitseliste

ülesannete täitmisel. Ka Kaitseministeerium juhib 21.10.2019 Tartu Linnavalitsusele saadetud kirjaga

nr 12-3/19/3642 tähelepanu, et Kaitseliit kavatseb jätkata Kardla baasi kinnisasja kasutamist riigikaitseliseks

tegevuseks (taktikaliseks väljaõppeks) väljaspool detailplaneeringuga kavandatavat asfaltbetoonisegisti

64 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

ehituskrunti. Kaitseministeerium peab vajalikuks arvestada sellega nii kõnealuse detailplaneeringu kui ka

üldplaneeringu koostamisel.

Päästeamet on kasutanud Kardla baasi kinnistul asuvat ala lõhkematerjali lõhkamiseks alates 1997. aastast.

Ala on peetud sobivaks, kuna võimaldab pakkuda kvaliteetset siseturvalisuse teenust ning tagada elanikkonna

kaitset ja ohutust demineerimistöö tegemisel. Päästeametile on antud õigus kasutada kinnistut tähtajatult

demineerimistööl lõhkematerjali lõhkamiseks 2012. aastal sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga

kokkulepitud alal. Päästeametil on kavas jätkata alal demineerimistööde läbiviimist. Alalise lõhkamisala

nõuetele vastavaks viimiseks on kavas lõhkamiskoha ümbritsemine piirdeaiaga ja ala tähistamine vastava

märgistusega. Päästeamet on detailplaneeringu algatamisel ära märkinud, et lõhketööde tegemine on

üldohtliku ja kiireloomulise iseloomuga ning ajaliselt piiritlemata, st võib toimuda igal päeval ja igal kellajal,

mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada Päästeameti vajadusega pääseda sõidukiga lepingus

kokkulepitud alale.

Detailplaneeringuga määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks 15% ulatuses tootmishoonete maa,

15% ulatuses riigikaitsemaa ja 70% ulatuses eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise

maa/virgestusmaa. Päästeameti lõhkamisala ulatuses määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks

riigikaitsemaa, mis on kooskõlas alal toimuva tegevusega. Tootmismaa ja riigikaitsemaa määratlemine

TREV-2 ja Päästeameti kasutuses oleval alal ei takista ülejäänud Kardla baasi katastriüksuse

kasutamist riigi- ja sisekaitseliste ülesannete täitmiseks.

Detailplaneeringuga ei nähta ette rajatisi, mis takistaksid ala kasutamist riigi- ja sisekaitseliste

ülesannete täitmiseks. Detailplaneeringuga kavandatavad rajatised jäävad asfaltbetoonisegisti platsile

või vahetusse lähedusse. Detailplaneeringu lahendusse on kantud ka Päästeameti lõhkamisalale

ohutuse parandamiseks kavandatavad rajatised.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Päästeameti vajadustega pääseda igal ajal ja kiirelt reageerides

ligi lõhkamisalale. Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiameti koosseisus) esitas nõuded Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Lokaatorite tee ristmiku ehitamiseks, et tagada ristmiku liiklusohutus.

Ristmikulahenduse projekt on koostatud arvestades Transpordiameti tingimusi. Ristmiku väljaehitamine

muudab Päästeameti ja ka Kaitseliidu ligipääsu alale ohutumaks.

5.8.3 Ala kasutus käitise tegevuse lõppemisel

TREV-2 tegevus Kardla baasi maaüksusel toimub maaomaniku Kaitseliiduga sõlmitud rendilepingu kohaselt.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kaitseliidu nõusolekul. Asfaltbetoonisegisti puhul on tegemist

ajutise rajatisega, mis on võimalik tootmistegevuse lõppemisel demonteerida ja uude asukohta viia.

Eeldatavalt jääb käitis kavandatud asukohta vähemalt kümneks aastaks. Asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks

rajatud platsi lammutamine oleneb TREV-2 ja Kaitseliidu vahelistest kokkulepetest. Ala edasine kasutamine

oleneb maaomaniku otsustest.

Detailplaneeringuga määratakse alale osaliselt tootmismaa sihtostarve, mis võimaldab alal edaspidi

tootmistegevuse jätkamist. Olenevalt tootmistegevuse iseloomust võib osutuda vajalikuks tegevuslubade

taotlemine, mille raames tuleb hinnata, kas kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju ning

näha vajadusel ette meetmed mõju vältimiseks ja leevendamiseks.

65 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Asfaltbetoonisegisti käitamine ei mõjuta võimalust ala kasutamist rekreatiivseteks tegevusteks

tulevikus. Kavandataval tegevusel ei ole püsivat mõju piirkonna puhkeväärtusele. Kui alal soovitakse

pärast asfaltbetoonisegisti tegevuse lõppu jätkata toomistegevusega, siis tuleb vastava tegevusloa

väljastamisel arvestada ümbruses toimunud arengutega ja võimaliku rekreatiivse tegevusega

piirkonnas.

66 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks,

maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks, et rajada Tartu linnas Kardla külas

Kardla baasi maaüksusele asfaltbetoonitehas.

Asukoha alternatiive KSH raames ei kaalutud, kuna detailplaneering on algatatud Kardla baasi maaüksuse

osas. Planeeringuala piires asukoha alternatiive ei käsitletud, kuna asfaltbetoonisegisti plats on

detailplaneeringu koostamise ajaks rajatud ja segisti püstitatud. Detailplaneeringuga kavandatava

elluviimiseks põhimõttelisi alternatiive detailplaneeringu koostamisel ei selgunud.

Arvestades, et asfaltbetoonisegisti plats on detailplaneeringu koostamise ajaks rajatud ja segisti püstitatud,

siis seisneb planeeringu mõju eelkõige käitise tegevusest tulenevas mõjus. Nullstsenaariumina on käsitletav

olukord, kui asfaltbetooni tootmist ei alustata.

Tootmistegevusega Kardla baasi maaüksusel kaasneb mõju piirkonna liikluskoormusele, müratasemele ja

õhukvaliteedile, mis omakorda võib mõjutada inimeste heaolu, läheduses elavate loomade ja lindude

elutingimusi ning liikumist rohevõrgustiku alal. Juhul, kui tootmistegevust ei alustata, jätkub tänane olukord ja

KSH aruandes käsitletud mõjud piirkonnas ei alustata ning püstitatud segisti demonteeritakse ja viiakse alalt

minema.

Teedevõrgustiku arendamiseks, liiklusohutuse edendamiseks vm ehitustegevuse jaoks on asfaltbetooni

tootmine vältimatu. Nullstsenaariumi korral tuleks detailplaneeringu koostamine lõpetada ning leida

alternatiivne asukoht.

KeÜS § 18 kohaselt peab isik, kes kavandab käitise püstitamist, selle asukoha valikul lähtuma eesmärgist

vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava

tegevuse suhtes, kaugust elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku sihtotstarvet. Valitud asukohas Kardla

baasi maaüksusel on tegevustest mõjutatud inimeste arv suhteliselt väike, mõju elusloodusele (sh

kaitsealustele liikidele ja aladele) on võimalik oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks leevendada, tegevus ei

takistad tulevikus piirkonna kasutamist rekreatiivse funktsiooniga. Ühtlasi on tegemist logistiliselt mõistliku ja

hästi ligipääsetava asukohaga.

67 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

7. KESKKONNAMEETMED, SH LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

Pinnasele, pinna- ja põhjaveele avalduva mõju vältimine ja leevendamine

• Põlevkiviõli ja bituumeni hoidlad ja nende kasutamine peab vastama veeseaduses ja selle alamaktides

sätestatud nõuetele, mis võimaldab minmeerida võimalikku negatiivset mõju pinnasele, pinna- ja

põhjaveele. Detailplaneeringu koostamisel ja edasisel tegevusel tuleb arvestada järgmiste

tingimustega:

o ehitusprojekti täiendamisel tuleb käsitleda ka naftabituumeni kogumise abinõusid avarii korral

(keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 42 § 4 lg 4);

o koostada tuleb avarii likvideerimise kava (keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 42 § 10);

o pidada tuleb hoolduspäevik (keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 42 § 11);

o hoidlate tankimiskoht tuleb katta asfaltkattega (keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 42

§ 5);

o tankimiskoht peab kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimiseks olema ümbritsetud aiaga.

Arvestades käitise küllaltki kompaktset ülesehitust, võib üksnes tankimisala ümber aia

paigaldamine osutuda keeruliseks, kuid kõrvaliste isikute juurdepääsu tankimiskohale on

võimalik vältida ka laiemat ala ümbritseva aiaga (keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr

42 § 5).

• Kui ehitustegevuse või asfaltbetoonisegisti käitamise perioodil tuvastatakse jääkreostust, siis tuleb

reostunud pinnas ja vesi nõuetele vastavalt käidelda.

• Puurkaevu rajamise ja reovee käitluslahenduste puhul tuleb järgida veeseaduses ja selle alamaktides

sätestatud nõudeid.

Välisõhu kvaliteedile, müratasemele ja valgusfoonile avalduva mõju vältimine ja leevendamine

• Müraprobleemide esinemisel tuleb vajadusel teha mürataseme mõõtmised ja rakendada meetmeid

müra vähendamiseks. Võimalik on konkreetsete müraallikate isoleerimine ja müra summutavate

tõkete kasutamine.

• Käitise tegevuse puhul ei ole ette näha lähimate elanike tervist mõjutava õhusaaste (sh lõhna)

esinemist ega vajadust leevendavate meetmete kavandamiseks. Kui käitise töötamisel siiski selgub,

et tegevusega kaasnev lõhnahäiring vastuvõtja juures ei ole talutav, siis on põhjendatud leevendava

meetmena alternatiivsete kütuste kasutamise kaalumine.

• Kavandatud asfaltbetoonisegisti käitamiseks tööajaga 800 h/aastas on vajalik õhusaasteloa

taotlemine. AÕKS § 79 lg 6 põhjal saab õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja alles

õhusaasteloa väljastamise järel taotleda heiteallika ehitusluba.

Linnustikule avalduva mõju leevendamine

68 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kavandatava tegevuse puhul võib esineda ebasoodne mõju planeeringuala läheduses Lokaatorite tee ääres

asuvale händkaku leiukohale. Kavandatava tegevuse võimaliku olulise mõju vältimiseks, leevendamiseks ja

kompenseerimiseks tuleb täita järgmisi tingimusi:

• vältida täiendavaid uuendusraieid planeeringuala edela- ja idakülje metsades;

• kavandada vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kogu piirkonna metsatööd väljaspool lindude

pesitsusaega (15.03–31.07);

• käitise tegevusega seotud transpordi jaoks tuleb rajada uus möödasõidukoht Eesti looduse

infosüsteemis piiritletud händkaku leiukohast vähemalt 150 m kaugusele, olemasoleva

möödasõidukoha kasutamist tuleb piirata vastavate liiklusmärkidega;

• teha Lokaatorite teel teehoolduse töid Eesti looduse infosüsteemis piiritletud elupaigaga piirneval

lõigul väljaspool händkaku pesitsusaega (15.02–30.06);

• kavandada elektritrassi rajamise tööd vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lõikele 6 väljaspool lindude

pesitsusaega (15.03–31.07) ning väljaspool händkaku pesitsusaega (15.02–30.06);

• paigaldada elupaiga teest kaugemasse ehk idaosasse händkakule sobivad pesakastid, pakkudes

liigile võimaluse sobiliku elupaiga piires pesitseda häiringuallikast võimalikult kaugel. Pesakastid

peavad olema händkakule spetsiifiliselt sobivad (põhi ca 35x35 cm; kõrgus ca 65 cm, lennuava

ca 20 cm või pool-lahtise esiseinaga) ja nende disaini, asukohavaliku ning paigaldamise juures peab

konsulteerima händkaku elupaiganõudlust hästi tundva liigieksperdiga. Ka sel juhul ei ole kindel, et

kakk kasti asustab ja seetõttu tuleb elupaika paigaldada kolm kasti, andes kakule rohkem

valikuvõimalusi. Pesakastide paigaldamine tuleb korraldada arendajal, saades selleks maaomaniku

nõusolek. Händkaku elupaik jääb osaliselt eramaale (Tõnise katastriüksus, kü tunnus

83101:001:0144) ja osaliselt riigimaale (Laeva metskond 79, kü tunnus 83101:001:0281).

Keskkonnaameti 04.08.2021 kirjast nr 6-5/21/15057-2 tulenevalt tuleb arendaja kulul teha händkaku elupaiga

seire (perioodiga 5 aastat), mille andmed esitatakse Keskkonnaametile.

69 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

8. KSH KORRALDUS JA KAASAMINE

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus. Detailplaneeringu ja KSH koostaja on

Kobras OÜ.

Liikluslahenduse kavandamisel kaastati Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmiku projekti

koostamisse valdkonna ekspert.

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud osapooli rahuldava lahenduse väljatöötamiseks koostööd

Kaitseliiduga (maaüksuse omanik), Päästeametiga (kinnistusraamatusse märgitud isiklik kasutusõigus

demineerimistööde läbiviimiseks) ja Transpordiametiga (kuni 01.01.2021 Maanteeamet, riigitee liiklusohutuse

eest vastutajana Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmiku liikluslahenduse planeerimisel).

Detailplaneeringu ja KSH koostamisel lisaks olnud kaasatud Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise

Keskus, naaberkinnistute omanikud ja mõjuala elanikud.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja selle KSH koostamisse on olnud kaasatud

Rahandusministeerium.

Laiemat avalikkust on kaasatud detailplaneeringu ja KSH koostamisse planeerimisseaduses ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud menetluskorra alusel.

8.1 KSH VTK seisukohtade küsimine ja avalikustamine

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks kaasatavatele asutustele ja isikutele ning määrab

ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Tartu Linnavalitsus saatis 16.03.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 Kardla külas asuva Kardla baasi maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK ettepanekute tegemiseks Rahandusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Päästeametile, Maanteeametile (alates 01.01.2021

Transpordiameti koosseisus) ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning 06.04.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-

012 Kaitseliidule. Lisaks saadeti KSH VTK ettepanekute tegemiseks naaberkinnistute omanikele ja mõjuala

elanikele.

Ettepanekuid KSH VTK täiendamiseks esitasid Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ja Tartu

Linnavalitsus. Naaberala kinnistute omanikelt ja mõjuala elanikelt ettepanekuid ei laekunud. Esitatud

ettepanekuid, nendega arvestamist ja mittearvestamist on käsitletud KSH VTK lisas 1. KSH VTK-d täiendati

ettepanekute põhjal. Täiendatud VTK on esitatud aruande lisas 2.

8.2 KSH aruande avalikustamine

PlanS §-st 82 tulenevalt korraldab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku, mille kestus on vähemalt 30 päeva. Tartu

linnavalitsus teavitas 05.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 avaliku väljapaneku toimumisest. Avaliku

väljapaneku toimumise teade avaldati ka 06.07.2021 lehes Postimees ja 05.07.2021 uudises Tartu linna

veebilehel. KSH aruande avalik väljapanek toimus 21.07 kuni 24.08.2021. Avaliku väljapaneku käigus laekus

Transpordiameti (26.07.2021 kiri nr 7.1-2/21/16608-2) ja Keskkonnaameti (04.08.2021 kiri nr 6-5/21/15057-2)

70 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

arvamus. Tartu Linnavalitsus võttis 07.09.2021 korraldusega nr 982 vastu seisukohad avaliku väljapaneku

jooksul esitatud arvamustele. Avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad

neile on esitatud lisas 3.

PlanS §-st 83 tulenevalt korraldatakse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist. Tartu linnavalitsus teavitas 07.09.2021 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 avaliku arutelu toimumisest.

Avalik arutelu toimus 23.09.2021 Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna

nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3 III korrus. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on esitatud

lisas 4.

Transpordiamet teavitas avalikul väljapanekul 26.07.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/16608-2, et ei saa nõustuda

detailplaneeringu põhijoonisele kantud kooskõlastamata teeprojekti järgse lahendusega. AS TREV-2 Grupp

on täiendatud teeprojekti esitanud kooskõlastamiseks Transpordiametile, kes on AS TREV-2 Gruppi

07.12.2022 kirjaga teavitanud, et projektlahenduses on arvestatud nende märkustega ja see on kooskõlas

viimaste kokkulepetega. Transpordiamet on 09.12.2022 kirjas AS TREV-2 Grupile andnud nõusoleku

detailplaneeringu ja KSH menetlusega edasi liikumiseks. Detailplaneeringut ja KSH-da on projektlahenduse

põhjal ajakohastatud.

71 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

9. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL

Alal juba toimuv Kaitseliidu ja Päästeameti tegevus ei ole kooskõlas detailplaneeringu koostamise algatamise

ajal kehtinud Tähtvere valla üldplaneeringus ega maakonnaplaneeringus ette nähtud puhkeväärtusliku ala

kasutamise põhimõtetega, mis mõnevõrra raskendas detailplaneeringuga ala puhkeväärtusele avalduva mõju

hindamist. Samas on Tartu linna üldplaneeringu koostamisel võetud arvesse ala praeguse ja kavandatava

kasutust.

Detailplaneeringu ja KSH menetlus seiskus päras KSH aruande avaliku arutelu seoses Transpordiameti

26.07.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/16608-2, kuna Transpordiamet ei saanud nõustuda detailplaneeringu

põhijoonisele kantud kooskõlastamata teeprojekti järgse lahendusega.

72 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

10. KOKKUVÕTE

Tartu Linnavolikogu algatas 20.02.2020 otsusega nr 229 Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

Detailplaneeringuga soovitud tegevuste mõju suuruse, ruumilise ulatuse ja muude mõjude

hindamiseks algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringuala asub Tartu linnas Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus kehtis detailplaneeringu

ja KSH algatamise ajal Tähtvere valla üldplaneering (2006). Detailplaneeringuala oli toonase üldplaneeringu

kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega puhke- ja virgestusala. Tartumaa maakonnaplaneeringu

2030+ põhjal on tegemist puhke-eeldustega alaga. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) järgi on

detailplaneeringuala puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, kuid maa-ala jääb jätkuvalt kasutusse

põhiliselt õppe- ja harjutusalana, toetavad otstarbed on tootmishoone maa-ala (asfaltbetooni segisti

asukoht) ja riigikaitse maa-ala (alaline lõhkamiskoht). Lisaks tuleb arvestada paiknemisega

rohevõrgustiku alal, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kardla-Tiksoja lõigu 2+2 maantee ja kahe

liiklussõlme ehitusega perioodil 2026–2027 ning Kaitseliidu taktikalise väljaõppe ja Päästeameti

demineerimistööde toimumisega Kardla baasi katastriüksusel.

Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise ajaks on rajatud asfaltbetoonisegisti plats ja ka segisti seade

on paigaldatud. Seega käsitleb KSH eelkõige käitise tegevusest tulenevat mõju. Asukoha alternatiive KSH

raames ei kaalutud ning detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks põhimõttelisi alternatiive

detailplaneeringu koostamisel ei selgunud.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele. Põlevkiviõli ja

bituumeni kasutamisest tulenev võimalik mõju on seotud eelkõige õnnetusjuhtumitega ning mõju on võimalik

minimeerida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuete järgimisega hoidlate ja nende kasutamise

juures. Alal varasemalt asunud Kardla radari baasiga seotud jääkreostus on olemasoleva info põhjal

likvideeritud. Kui järgneva ehitustegevuse või asfaltbetoonisegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski

tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi nõuetele vastavalt käidelda. Tarbitava vee ja tekkiva reovee

kogus on suhteliselt väike. Puurkaevu rajamisel ja reoveekäitluse lahenduse puhul ei ole ette näha ohtu pinna-

ja põhjaveele, kui järgitakse veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha inimeste tervist või keskkonda ohustavat õhusaaste esinemist.

Lõhna häiringutaseme ületamine on tulenevalt käitise maksimaalsest tööajast (13,7% aasta tundidest)

ebatõenäoline. Käitise tööaja ja tuule suuna analüüsi põhjal võib eeldada, et vastuvõtja juures esinev

lõhnatundide arv jääb mitu korda madalamaks olulist keskkonnahäiringut põhjustavast tasemest. Häiring võib

tekkida aeg-ajalt ebameeldiva lõhna levimisest lähimate elamuteni, kuid olemasoleva info põhjal ei ole

leevendavate meetmete kavandamine põhjendatud.

Kavandatud asfaltbetoonisegisti käitamiseks tööajaga 800 h/aastas on vajalik õhusaasteloa taotlemine. AÕKS

§ 79 lg 6 põhjal saab õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja alles õhusaasteloa väljastamise

järel taotleda heiteallika ehitusluba.

73 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Olemasoleva info põhjal on arvestades vastuvõtjate vähesusega planeeringuala ümbruses mürahäiringu

esinemine ebatõenäoline. Päästeameti ja Kaitseliidu tegevuse puhul on tegemist riigikaitselise tegevusega

ning AÕKS § 55 lg 3 p 4 tulenevalt ei ole müra normväärtustele vastavuse mõttes asjakohane hinnata

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse müra kumuleerumist Päästeameti ja Kaitseliidu riigikaitselise

tegevuse käigus tekkiva müraga. Müraprobleemide esinemisel tuleb vajadusel teha mürataseme mõõtmised

ja kavandada meetmed müra vähendamiseks.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Lokaatorite tee ristmikul liiklusohutuse tagamiseks peab tegevuse

kavandamisel järgima Transpordiameti (kuni 01.01.2021 Maanteeamet koosseisus) tingimusi arvestavat ja

Transpordiametiga kooskõlastatavat ristmiku liikluslahenduse projekti.

Detailplaneeringusse on koostöös Transpordiametiga kantud koostamisel on arvestatud Päästeameti

lõhkamisala nõuetele vastavaks muutmiseks vajalike rajatistega.

Asfaltbetoonisegisti käitamisel ei ole püsivat mõju ala puhkeväärtusele. Ala rekreatiivse funktsiooniga

kasutusele võtmine on võimalik Kaitseliidu ja Päästeameti tegevuse ümbersuunamisel.

KSH raames viidi läbi Natura hindamine. Natura linnualal kaitstava väike-konnakotka Kardla leiukoha puhul

hinnati asfaltbetoonisegisti käitamisest tingitud müra tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks.

Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi Kärevere linnu- ja loodusalal ning Natura ala eraldab

asfaltbetoonisegistist ca 600 m laiune metsavöönd. Asfaltbetoonisegistist kaugemale ulatuvad mõjud ei ole

intensiivsed ning ei avalda negatiivset mõju Natura alal kaitstavatele liikidele ja elupaikadele ega ala

terviklikkusele.

Lokaatorite tee lähistel asuva händkaku leiukoha puhul hinnati kasvavast liikluskoormusest tekkivat müra ja

visuaalset häiringut oluliseks ning pesitsusajal toimuvat tee rekonstrueerimist ja/või kraavide puhastamist tuleb

pidada kriitiliseks mõjuks. Mõju vältimiseks ja leevendamiseks tuleb järgida KSH aruande peatükis 7 määratud

meetmeid.

Rohevõrgustiku toimimist mõjutab eelkõige Lokaatorite teel lisanduv liikluskoormus, mis loomade liikumist

mõjutab, kuid tavapärase liiklussageduse puhul on loomade liikumisest tingitud konfliktide esinemine pigem

vähetõenäoline. Ühtlasi on kavandatava tegevusega seotud liiklus aktiivsem päevasel ajal, mil loomad liiguvad

vähem.

Planeeringuala asub Vorbuse-Kardla väärtusliku maastiku läheduses. Visuaalne mõju on eelkõige soetud

tolmu, auru ja suitsu esinemisega. Kauguse tõttu võib käitise visuaalset mõju maastikus pidada pigem

tagasihoidlikuks ja asfaltbetoonisegisti ei vähenda märkimisväärselt maastiku väärtust.

Detailplaneeringuga määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks 15% ulatuses tootmishoonete maa, 15%

ulatuses riigikaitsemaa ja 70% ulatuses eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise maa/virgestusmaa.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Kaitseliidu ja Päästeameti vajadustega ning kavandatav tegevus

ei takista taktikalise väljaõppe ja demineerimistööde jätkamist.

Asfaltbetoonisegisti puhul on tegemist ajutise rajatisega, mis on võimalik tootmistegevuse lõppemisel

demonteerida ja uude asukohta viia. Detailplaneeringuga määratakse alale tootmismaa sihtostarve, mis

võimaldab alal edaspidi tootmistegevuse jätkamist. Kavandataval tegevusel ei ole püsivat mõju piirkonna ala

74 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

puhkeväärtusele, kuid kui alal soovitakse pärast asfaltbetoonisegisti tegevuse lõppu jätkata

toomistegevusega, siis tuleb vastava tegevusloa väljastamisel arvestada ümbruses toimunud arengutega ja

võimaliku rekreatiivse tegevusega piirkonnas.

KSH aruande peatükis 7 määratud leevendavate meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevuse

puhul ette näha olulise negatiivse mõju esinemist ümbritsevale keskkonnale ega inimeste tervisele ja

heaolule.

75 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

11. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid:

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995.

3. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

6. Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus

nr 151.

7. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

8. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.

9. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kuja täpsustatud ulatus, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 42.

10. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

11. Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete

mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid, keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 (LHK

projekti koostamisel kehtinud redaktsiooni: 01.01.2017–24.03.2019).

12. Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale, siseministri 01.07.2020

määrus nr 24.

13. Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri, Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 määrus nr 36.

14. Tee projekteerimise normid, majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106.

15. Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse

jaoks nõutav õhusaasteluba, keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

16. Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013.

17. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

18. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

19. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

76 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Strateegilised planeerimisdokumendid:

1. Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“

(2012), kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686.

2. Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsus nr 229.

3. Tartu linna üldplaneering 2040+, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373.

4. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019), kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/29.

5. Tähtvere valla arengukava (2013-2025), Tähtvere Vallavolikogu 25.10.2012 määrus nr 1–3/ 6.

6. Tähtvere valla üldplaneering (2006), Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrus nr 14.

Andmebaasid:

1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (andmete seis märgitud viite juures, viimati

vaadatud 12.12.2022).

2. eElurikkuse andmebaas: https://elurikkus.ee/ (viimati vaadatud 21.10.2020).

3. Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 13.12.2022).

4. Maa-ameti fotoladu: https://fotoladu.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 13.12.2022).

5. Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis (andmete seis märgitud viite juures,

viimati vaadatud 13.12.2022).

6. Statistikaameti kaardirakendus: https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (andmete seis märgitud viite

juures, viimati vaadatud, 13.12.2022).

7. VEKA: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx (viimati vaadatud 12.12.2022).

Muud allikad:

1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

2. Drenkhan, R., Drenkhan, K., Treial, A., 2012. Kärevere loodusala kaitsekorralduskava 2013–2022.

Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.12.2012 käskkirjaga nr 1-4.2/12/569.

3. Eesti Energia, 2009. Kemikaali ohutuskaart. Põlevkiviõli, mark С, https://www.energia.ee/-

/doc/8457332/ettevottest/pdf/Ohutuskaart_polevkivioli_mark_C_est.pdf (viimati vaadatud

13.12.2022).

4. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2017. Lõhna- ja saasteainete mõõtmised AC Tehased

OÜ, 16.10.2017.

5. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2018. OÜ Verston Ehitus Väo karjääri

asfaltbetoonitehasest eralduvate lõhnaainete hajumisarvutused.

77 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2019. N&V OÜ. Saasteainete mõõtmine ning

lõhnaainete hajumisarvutused.

7. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2020. Asfaltbetoonitehased ning hakkepuidu

ladustamine Raadil. Lõhnaainete mõõtmine ja modelleerimine.

8. Eesti Ornitoloogiaühing. Händkakk, https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/haendkakk (viimati

vaadatud 13.12.2022).

9. Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I., Väli, Ü., 2019. Eesti

lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo 32: 1-39.

https://www.eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf (viimati vaadatud 13.12.2022).

10. Hendrikson & Ko OÜ, 2017. Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine.

11. Kaitseliit, 2014. „Kaitseliit lammutas amortiseerunud hooned“ 04.08.2014,

https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliit-lammutas-amortiseerunud-hooned (viimati vaadatud 13.12.2022).

12. Keskkonnaagentuur (KAUR), 2022. „Vee tarbimine Eestis on kasvanud“ 12.10.2022,

https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/vee-tarbimine-eestis-kasvanud (viimati vaadatud 20.05.2020).

13. Keskkonnaagentuur (KAUR), 2021. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud

vahehinnang.

14. Kiviõli Keemiatööstus, 2017. Ohutuskaart. Põlevkiviõli S-1, https://www.keemiatoostus.ee/wp-

content/uploads/2019/07/Ohutuskaart-PK%C3%95-S1.pdf (viimati vaadatud 13.12.2022).

15. Kotkaklubi, 2018a, Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

16. Kotkaklubi, 2018b. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, kinnitatud

Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138.

17. Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

18. Maleki, K. & Hosseini, S. M., 2011. Investigation of the effects of leaves, branches and canopies of

trees on noise pollution reduction. Annals of Environmental Science, 2011, Vol 5, 13-21.

19. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund

perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

20. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

21. MAS Environmental Ltd, Noise tools, https://noisetools.net/ (viimati vaadatud 13.12.2022).

22. Nynas, Bituumeni ohutu käitlemine, https://www.nynas.com/et/products/bitumen/ohutus/ (viimati

vaadatud 12.12.2022).

78 / 78

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

23. OÜ Alkranel, 2020. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruande eelnõu (26.06.2020).

24. OÜ Alus-geoloogia, 2019. Asfaldisegisti Kardla külas, Kardla baas kü-l 83101:001:0277.

Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne.

25. OÜ GeoKes, 2019. Lubatud heitkoguste projekt. Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla. Kardla baas.

26. OÜ TINTER-PROJEKT, 2018. Kardla baas, Kardla küla, Tartu maakond. Asfaltisegisti ehitus (töö nr

44-18-TP).

27. Samara, T & Tsitsoni, T., 2011. The effects of vegetation on reducing traffic noise from a city ring road

Noise Control Engineering Journal.

28. Teede Tehnokeskus AS, 2021. Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal.

29. Tähiste, A., Mõniste, M., 2016. 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja

analüüs. Kardla radarijaam Tähtvere vallas Tartumaal.

30. Ökokratt OÜ, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034 Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

LISAD

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034 Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Lisa 1. Ekspertarvamus Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

mõjust linnustikule

LINNUEKSPERT OÜ

EKSPERTARVAMUS KARDLA BAASI

MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVA

TEGEVUSE MÕJUST LINNUSTIKULE

Tellija:

Kobras AS

Riia 35, Tartu

Esindaja: Noeela Kulm

Teostaja:

Linnuekspert OÜ

Tuulepesa, Üksnurme küla

Saku vald 75513

e-post [email protected]

Esindaja: Aarne Tuule

2

Sisukord

1. TÖÖ TEOSTAMISE ASJAOLUD ............................................................................................. 3

2. TÖÖ LÄHTEÜLESANNE ......................................................................................................... 3

3. PLANEERINGUALAL JA LÄHIPIIRKONNAS TEADAOLEVAD KAITSEALUSED

LINNULIIGID ................................................................................................................................ 3

3.1 VÄIKE-KONNAKOTKAS ........................................................................................................... 3

3.2 VALGESELG-KIRJURÄHN ......................................................................................................... 5

3.3 HÄNDKAKK ............................................................................................................................ 6

3.4 KESKKONNAREGISTRISSE KANDMATA KAITSEALUSTE LIIKIDE JUHUVAATLUSED ................... 6

4. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................................... 7

4.1 PRAEGUNE OLUKORD ............................................................................................................. 7

4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................... 7

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PIIRKONNA LINNUSTIKULE ............................... 8

5.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PIIRKONNAS TEADAOLEVATELE KAITSEALUSTELE

LIIKIDELE ..................................................................................................................................... 9

5.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PIIRKONNA TAVALINNUSTIKULE ...................................... 10

6. ETTEPANEKUD KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VÄLTIMISEKS JA

LEEVENDAMISEKS ................................................................................................................... 10

6.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VÄLTIMINE ....................................................................... 10

6.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU LEEVENDAMINE JA KOMPENSEERIMINE ............................ 11

7. SOOVITUSED EDASPIDISEKS ............................................................................................. 11

3

1. Töö teostamise asjaolud

Käesolev ekspertarvamus on koostatud vastavalt Kobras AS tellimusele seoses Tartu linnas Kardla

külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamisega. Vastavalt planeeringule soovitakse maaüksusel võtta kasutusele sinna rajatud

asfaltbetoonisegisti.

2. Töö lähteülesanne

Töö lähteülesandeks on selgitada välja Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju lähipiirkonna linnustikule. Töö on tellitud 2020.a

augustis, valmimise tähtajaga 2020.a oktoobris ning tugineb keskkonnaregistri ja muude avalike

andmebaaside andmetele. Välitöid kaitsealuste liikide võimalike uute leiukohtade otsimiseks ei

olnud käesoleva töö ajaraamides (väljaspool pesitsusaega) võimalik ega mõistlik teha.

3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas teadaolevad kaitsealused linnuliigid

Planeeringuala lähipiirkonnas on mitmeid kaitsealasid - omavahel osaliselt kattuvad Kärevere

looduskaitseala (KLO1000600), Kärevere linnuala (RAH0000633), inventeeritud Natura elupaik

(9050 rohunditerikkad kuusikud) ja IBA linnuala (EE055). Keskkonnaregistri andmetel jäävad

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju lähteallikast ehk asfaltbetoonisegisti asukohast

1,5 km raadiusesse järgmiste kaitsealuste linnuliikide leiukohad:

1. väike-konnakotkas (1 leiukoht 1200m mõjuallikast; teine 1350m);

2. valgeselg-kirjurähn (1 leiukoht; 1150m mõjuallikast);

3. händkakk (1 leiukoht; vähemalt 1100m mõjuallikast)

Kärevere linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mis on oluline rändepeatuspaik

erinevatele linnuliikidele, lisaks asuvad alal mitmete kaitsealuste liikide pesitsuspaigad. Eelkõige

on Kärevere linnuala oluline ala rohunepile (Gallinago media), sest siin asuvad liigi ühed

olulisemad mängu- ja pesitsusalad Eestis. Planeeringuala lähipiirkonda (kuni 1,5 km kaugusele)

jääb Kärevere looduskaitseala Kardla sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide

elupaikade ja metsakoosluste säilimise tagamine. Kaitseala teised sihtkaitsevööndid, sh rohunepi

pesitsusalad, jäävad planeeringualast ca 4 km kaugusele, kus kavandatava tegevuse mõju on väga

ebatõenäoline ja seetõttu ei kuulu need käesolevas töös käsitlemisele.

3.1 Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on Eestis I kaitsekategooriasse arvatud ning Euroopa

Liidu Linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik, kes on 500-600 pesitseva paariga meil pesitsevatest

kotkaliikidest arvukaim (Elts et al 2019). Rändlinnuna saabub enamik asurkonnast meile aprilli

alguses ja lahkuvad sügisrändele septembri teises pooles. Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib

üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub

suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Kodupiirkonna suurust mõjutavad nii pesitsusedukus kui

ka pesa läheduses paiknevate sobivate toitumisalade osakaal. Väike-konnakotka pesapuud asuvad

4

enamasti üle 70 aasta vanuses puistus, eelistatud toitumisbiotoopideks on erinevad rohumaad, kuid

nad peavad jahti ka teistel avamaakõlvikutel. Väike-konnakotkaste pesitsusterritooriumitel on

rohumaid ja teisi avatud põllumajandusbiotoope (haritav maa, külvikultuurid ja rohumaad)

rohkem, kui juhupunktide alusel hinnatuna eeldatav oleks. Leitud on pikaajaliste rohumaade

positiivne mõju väike-konnakotkaste elupaigavalikule ehk mida rohkem on pikaajalisi rohumaid,

seda tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine piirkonnas. (Kotkaklubi 2018)

Väike-konnakotka elupaik, mis üldistatult on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad

organismil seda kasutada, seal ellu jääda ja paljuneda, koosneb kahest komponendist –

pesitsuspiirkonnast ja toitumisalast. Pesapaiga kaitseks on looduskaitseseaduse alusel määratud

püsielupaik, mis on osadel juhtudel 100m raadiusega ring pesapuu ümber, mõnel juhul mööda

looduslikke piire (metsa välispiir, metsaeralduste piirid) piiritletud ala.

Vastavalt LKS § 50 lõikele 5 on ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini keelatud inimeste

viibimine väike-konnakotka püsielupaigas, mille peamine eesmärk on välistada häirimine

kaitsealuse pesa ümbruses. 2005 ja 2017. a läbiviidud uuringute käigus selgus, et 300 m ulatuses

teostatud raietel on liigi pesitsusele negatiivne mõju. Seetõttu saab väike-konnakotka

häirimistundliku ala suuruseks pidada vähemalt 300m pesapuust (Kotkaklubi 2005 & 2017).

Väike-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt on Eesti väike-konnakotkapopulatsiooni suurim

mõjutegur seni teadmata pesapaikade hävimine, mis on tingitud väike-konnakotkaste eelistusest

rajada pesi just vanematesse, raieküpsetesse puistutesse. Sama oluliseks teguriks peetakse

toitumisalade hävimist ja kvaliteedi langust. Pesitsusaegne häirimine on hinnatud keskmise

tähtsusega ohuteguriks. (Kotkaklubi 2018)

Planeeringuala lähipiirkonnas asub kaks teadaolevat väike-konnakotka elupaika.

Asfaltbetoonisegisti asukohast läänes asub Kardla nimeline elupaik, kus ajalooliselt teada kaks

pesa. Põhjapoolne pesa (EELIS ID 498243362) leiti 2002.a ja pesitsus oli siis ka edukas.

Vahepealsest ajast info puudub, 2007.a pesa arhiveeriti, põhjuseks pesa varisemine. Pesapuu asub

segistist 900m kaugusel. Teine pesa Kardla elupaigas (EELIS ID -1792580864 / KLO9102451)

leiti 2008.a ning on olnud vahelduva eduga asustatud ja ka edukas. 2016.a oli pesitsus viimati

edukas, 2017.a oli pesas asustatud aga edutu ning 2018.a asustamata. 2019. ja 2020.a ei ole pesa

kontrollitud (EELIS). Pesapuu kaugus segistist on 1200m. Mõlemad pesad jäävad Kärevere

looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndi koosseisu. Kaitseala välispiir ulatub lähimas kohas 600m

kaugusele mõjuallika asukohast, kogu vahemaa on kaetud metsaga (joonis 1).

Vorbuse nimelises elupaigas on teada kolm väike-konnakotka pesa - leitud vastavalt aastatel 2013

(KLO9117195), 2015 (KLO9121481) ja 2018 (KLO9125275). Kolm pesa asuvad kahes

metsatukas keset kultuurmastikku, moodustades ühe territooriumi. 2020.a oli asustatud ja edukas

viimati ehitatud pesa ehk idapoolseim (Vorbuse 2018). Pesade kaugused segisti asukohast on

vastavalt 1800, 2200 ja 2400 meetrit ja läänepoolseima pesa püsielupaiga välispiir ulatub lähimas

kohas 1350m kaugusele mõjuallika asukohast, 90% vahemaast moodustab metsamaa (joonis 1).

5

Joonis 1. Planeeringuala lähiümbruse kaitsealuste liikide leiukohad ja kaitstavad alad keskkonnaregistris.

Punane joon tähistab 1,5 km raadiust mõjuallikast. Andmed: EELIS, aluskaart Maa-ameti ortofoto 2019.

3.2 Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub II kaitsekategooriasse, liigi arvukus on 4000

– 6000 paari, arvukus on stabiilne (Elts et al 2019). Asustab peamiselt vanemaid niiskeid leht- ja

segametsi, okasmetsi võib kasutada enamasti vaid pesitsusvälisel ajal ja need ei oma tema kaitse

korraldamisel olulist tähtsust. Elupaigavalikul on talle tähtsaim piisava hulga seisvate surnud

lehtpuude olemasolu, milles elavad putukad ja nende vastsed on valgeselg-kirjurähni põhitoiduks.

Seetõttu asustab ta sageli veekogudeäärseid metsi, kus liigniiskuse tõttu on rohkelt seisvaid surnud

puid ning raiepiirangute tõttu on enamasti säilinud ka vanad puistud.

Valgeselg-kirjurähni peamised ohutegurid on vanade lehtmetsade raie ja lehtpuistute vanuselise

struktuuri muutus. Samuti metsa loodusliku uuenemise asendamine okaspuukultuuri rajamisega ja

surnud seisva ja lamapuidu eemaldamine metsamajanduse käigus, energiapuidu saamise vm

eesmärgil. Häirimistundlikkuse kui ohuteguri kohta info puudub.

Valgeselg-kirjurähni leiukoht (KLO9100229) pärineb 2008.a vaatlusest, hilisem info puudub. Ei

ole täpsustatud, kas tegu on pesa asukoha või liigi kohtamisega pesitsusajal pesitsemiseks sobivas

biotoobis, kuid arvestades vaatluse vanust ja rähnide pesaõõnsuste kasutust, ei saa eeldada, et rähn

pesitseb ka käesoleval ajal leiukoha punktis. Liigile on elupaigana sobilik suur osa Kärevere LKA

Kardla SKVst, eriti selle kesk- ja lääneserv suuremate vanemate lehtpuudega. Liigi leiukoht ja

elupaik jäävad Kärevere looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndi koosseisu Leiukoha kaugus

mõjuallika asukohast on 1150m, sobiliku elupaiga (SKV välispiiri) kaugus 600m, 90% sellest

moodustab metsamaa.

6

3.3 Händkakk

Händkakk (Strix uralensis) kuulub III kaitsekategooriasse, liigi arvukus on 1000-1500 paari,

arvukus on kerges languses või stabiilne (Elts et al 2019). Händkakk on klassikaline suurte

metsamassiivide liik, kes vajab metsamaad nii pesapaigana kui jahialana. Pesitseb vanemates

metsades või noorema majandusmetsa vanemas osas, sest kasutab pesakohaks suuri (vanade

puude) õõnsusi, murdunud jämedaid (vanade puude) tüükaid või teiste liikide (peamiselt hiireviu,

kanakull) risupesi.

Keskkonnaregistrisse kantud Lokaatorite tee äärne leiukoht (KLO9120036) paistab

registriandmete järgi olema väga stabiilne ja pikaajaline pesapaik – esmakanne

keskkonnaregistrisse 8. aprillil 2008, seejärel vaatlused 2016. ja 2019.a (vanalind pesal). Viimased

andmed pärinevad 2021. a kevadest, mil kuuldi lindu pesitsusajal häälitsemas (31.03.21).

Piiritletud elupaigapolügon on pea igast küljest ümbritsetud noorendike või lankidega, seega on

tegu ilmselt minimaalse elupaigakilluga, kus liik veel pesitseda saab. Piiritletud elupaigapolügoni

välispiir ulatub lähimas kohas 1100m kaugusele mõjuallika asukohast, 90% sellest moodustab

metsamaa (joonis 1).

Händkaku elupaik jääb väljapoole Kärevere linnuala piire, kuid elupaika kaitseb

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6, mille kohaselt on pesa, munade ja poegade hävitamine või linnu

häirimine pesitsemise ajal keelatud. Välistatud on kõik lindu häirivad tegevused, sh raie, raiet

ettevalmistavad tööd (võsa eemaldamine) ja pinnasetööd. Händkaku pesitsusajaks on piiritletud

ajavahemik 15.02-30.06.

3.4 Keskkonnaregistrisse kandmata kaitsealuste liikide juhuvaatlused

Planeeringuala asub Tartu linna vahetus läheduses ja lisaks kaitsealade ja kaitsealuste liikide

leiukohtadele on piirkonnast teada küllalt palju linnuharrastajate poolt tehtud juhuvaatlusi, mis on

kantud PlutoF andmebaasi, mille eElurikkuse liidesest on vaatlused avalikult kättesaadavad.

Elurikkuse andmebaasi andmetel on detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju lähteallikast

ehk asfaltbetoonisegisti asukohast 1,5 km raadiuses viimase 10 aasta jooksul tehtud 193 vaatlust,

millel on määratud pesitsuskindluseks vähemalt „võimalik pesitsemine“. Enamik vaatlusi

puudutab harilikke üldlevinud linnuliike, kohatud on ka nelja III kaitsekategooriasse kuuluvat

linnuliiki: laanepüü (Tetrastes bonasia), hiireviu (Buteo buteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) (Elurikkus, 2021).

Ükski kaitsealuste liikide vaatlustest ei viita nimetatud liikide kindlale pesitsusele. Ükski

kaitsealuste liikide vaatlus ei jää planeeringualale (Kardla baasi maaüksusele) või selle vahetusse

lähedusse. Et tegu on III kaitsekategooria liikide nõrga pesitsuskindlusega ja keskkonnaregistrisse

kandmata juhuvaatlustega väljaspool planeeringuala, ei arvestata nende liikide esinemiskohti

edaspidises töös.

7

4. Kavandatav tegevus

4.1 Praegune olukord

Planeeringuala katastriüksus kuulub Kaitseliidule, alal tehakse taktikalist väljaõpet. Ala

edelanurgas on alates 1997. aastast Päästeameti alaline lõhkamiskoht. Lõhkamised toimuvad

ebaregulaarselt olenevalt lõhkekehade leidmisest - vahel mitmeid päevi järjest, vahel on paus kuu

aega. Asfaltbetoonisegisti rajamise järel on kavas nii taktikalist väljaõpet kui ka Päästeameti

lõhkamisi jätkata. Planeeringualale viiv Lokaatorite tee kuulub RMK-le. Tee ei ole läheduses

asuvatele taludele juurdepääsuks, seega tõenäoliselt toimub teel lisaks Kaitseliidu ja Päästeameti

logistikale ajutine metsa majandamisega seotud liiklus.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on alale planeeritud rajada krossisõidurajad, luua sportimis- ja

õppetreeningkeskus erinevate mootorispordi- ja tehnikaalade harrastamiseks (motokross,

maastikuratta treeningud, vibu- ja ammulaskmine, paintball, sõjalis-sportlikud tegevused jmt).

2019.a viidi läbi Lokaatorite tee rekonstrueerimistööd, tee äärsed kraavid on puhastatud ja

süvendatud ning rajatud uued truubid ja mahasõidud metsasihtidele. Sh on rajatud potentsiaalse

möödasõidutaskuna kasutatav mahasõit händkaku piiritletud elupaiga loodenurga vahetusse

lähedusse.

2021.a mai seisuga on segisti plats rajatud ja segisti paigaldatud, kuid ei tööta.

4.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatavad ehitustööd on eelkõige seotud juurdepääsuteega, tööde maht ei ole veel teada.

Kavandatud on maakabelliini rajamine händkaku elupaigast põhjas mööda ida-läänesuunalist sihti.

Asfaltbetoonisegisti kohta on teada järgnev:

Suurus. Asfaltbetoonisegisti ja materjali laoplatsi pindala on kokku ca 1 ha. Segisti torni

fillerihoidla maksimaalne kõrgus on 24 m.

Kasutusaeg. Segisti aktiivne tootmistegevus toimub eelkõige perioodil aprill kuni november.

Selle perioodi jooksul oleneb tegelik tootmise aktiivsus tellimustest. Täpset töömahtu on seega

raske ette näha, kuid aasta maksimaalne tööaeg on 1200 h, millest 800 h on segisti reaalne töö ja

ülejäänu on abitegevused. Töö toimub päevasel ajal.

Liiklus. Toodangut veetakse keskmiselt 25 t kandevõimega kaetud kalluritega. Keskmiselt on

tootmisega seotud liiklussagedus hinnanguliselt 40 sõidukit ööpäevas, st edasi-tagasi liikumisel

80 sõidukit ööpäevas.. Suurte tellimuste korral on liiklussagedus lühiajaliselt suurem. Segisti

maksimaalse tootmisvõimsuse korral võib see olla kuni 10 autot tunnis.

8

Lokaatorite teel jätkub RMK metsamajandamisega seotud liiklus. Metsa väljavedu toimub iga 5

aasta järel, mil liiklusintensiivsus on paari kuu jooksul tavapärasest kõrgem ehk kokku ca 130

metsaveoautot perioodi kohta.

Müra. Raadil asuva asfaltbetoonisegisti analoogse seadme puhul näitas müra mõõtmine, et 100 m

kaugusel heliallikast (puittaimetiku ega rajatisi vahele ei jäänud) on LCF maksimaalne müratase

80dB, LCF) keskmine väärtus 76 dB ja LAF) keskmine väärtus oli 56 dB. Segisti tootja andmetel

võib maksimaalne helirõhutase ulatuda kuni 118dB. Teenindavate kallurite müratase ei saa ületada

80 dB.

Lõhn ja õhusaaste. Puistematerjali ladu ja filleri hoidla on tolmu allikad. Toodangu laadimine ja

bituumeni hoidla on LOÜ ja lõhna allikas. Kuivatustrummel, mille kütmiseks kasutatakse

põlevkiviõli, on tolmu, NOx, SO4, CO2, LOÜ, raskmetallide ja lõhna allikas.

Valgustus. Pimedal ajal on kavas asfaltisegisti ümbrus valgustada. Tehase torni valgustamiseks

kasutatakse 4 LED-prožektorit, võimsusega kuni 150 W, kõrgusega kuni 20 m, suunatud alla.

Tehase ülejäänud ala/hoonete/käiguteede valgustamiseks ca 20 LED prožektorit

(liikumisanduritega), võimsusega 10-30W, kõrgus kuni 3 m, suunatud alla.

Juurdepääsuteed ei ole kava valgustada.

5. Kavandatava tegevuse mõju piirkonna linnustikule

Kavandatava tegevuse kirjeldusest nähtub, et linnustiku seisukohast on tegu pesitsusajaga

täielikult kattuva tegevusega, mille käigus eraldub täiendavat müra nii segisti töö kui sõidukite

liikumise näol. Et lõhna ja õhusaaste mõju linnustikule on sisuliselt võimatu hinnata, jäävad need

mõjurid edasisest analüüsist kõrvale.

Kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest on linnustiku seisukohast põhiline müra. See

jaguneb kaheks – segisti töötamisega kaasnev ja transpordist tekkiv. Varem toodud andmete põhjal

kokkuvõtlikult: segisti töötamise müra = kuni 118dB müra kuni 1200h aastas (150 päeva)

päevasel ajal. Transpordimüra = keskmiselt 40 veokit päevas, kuni 80dB, päevasel ajal.

Asfaldisegisti emiteerib kohinalaadset laiaribalist müra. Kuigi müra leviku modelleerimist ei ole

antud allika kohta tehtud, võib, arvestades metsamaastiku summutavat efekti, hinnata

maksimaalset mürataset 1 km kaugusel heliallikast mitte kõrgemaks kui 40dB. Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ viis 2017. aastal Tartu vallas Tila külas AC Tehased OÜ

samaväärse asfaltbetoontehase poolt tekitatud müra mõõtmised 100 m kaugusel tehasest.

Mõõtmistulemuste kohaselt oli 100 m kaugusel A-korrigeeritud müratase (LAF) 56 dB (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017). Helirõhk väheneb pöördvõrdeliselt kaugusega: kui

kaugus kümnekordistub, väheneb rõhk kümnendikuni (helitase langeb 20 dB) (Ökokratt, 2010).

Vabavarana kasutatava mürakalkulaator (https://noisetools.net/) võimaldab ligikaudselt hinnata

mürataset soovitud kaugusel, kui on teada müratekitaja sagedus, müraallika kõrgus ja müraallika

poolt tekitatud müratase. Lisades algandmed kalkulaatorisse, jääb kõnealuse asfaltbetoonitehase

poolt tekitatud müratase 100m kaugusel 62 dB, 500m kaugusel 46 dB ja 1 km kaugusel 39 dB.

9

Seejuures ei ole arvestatud müra sumbumise, hajumise ja peegeldumisega maapinna ja taimestiku

mõjul.

5.1 Kavandatava tegevuse mõju piirkonnas teadaolevatele kaitsealustele liikidele

Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjudest ei ole otseses vastuolus piirkonnas teadaolevate

kaitstavate liikide kaitsekorraga. Nii Vorbuse väike-konnakotka püsielupaik, Kärevere

looduskaitseala Kardla sihtkaitsevöönd kui händkaku keskkonnaregistrisse kantud piiritletud

elupaigapolügon asuvad väljaspool planeeringuala. Piirkonna teadaolevate kaitsealuste liikide ja

alade kaitsekorrad ei ole seadnud müra- ega valgusreostuse piirväärtusi.

Kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest on väike-konnakotka pesapaikadel tõenäoliselt

võimalik tuvastada asfaltbetoonisegisti töömüra. Segisti tööaeg kattub täielikult konnakotka

pesitsusajaga, müra täiendavalt summutavad lehed ilmuvad puudele alles kõige

häiringukriitilisema pesitsusfaasi ajal maikuus. Kardla pesapaiga pesapuu kaugus segistist on

1200m, elupaiga välispiir ulatub lähimas kohas 600m kaugusele mõjuallika asukohast, kogu

vahemaa on kaetud metsaga. Kavandatava Kardla metsa looduskaitseala Kardla metsa

sihtkaitsevööndi (PLO2001756) jõustumisel on kogu heliallika ja kotka elupaiga vaheline mets

kaitstav ehk uuendusraieid ei toimu. Vorbuse elupaiga pesade kaugused segisti asukohast on

vastavalt 1800, 2200 ja 2400 meetrit (viimati asustatud) ja läänepoolseima pesa püsielupaiga

välispiir ulatub lähimas kohas 1350m kaugusele mõjuallika asukohast, 90% vahemaast moodustab

kaitsmata metsamaa. Mõlema kotkapaari pesitsusedukust ning pikemas perspektiivis

pesapaigavalikut mõjutab ilmselt suuremal määral pesast 2km raadiusesse jäävate

põllumajanduskõlvikute kasutus, sh erinevate põllukultuuride ja püsirohumaade pindala (ptk 3.1).

Planeeringuala koos müra-allikaga jääb pesa ja jahiala vaheliste lendude trajektooridelt eemale.

Kuigi müra mõõtmist või modelleerimist ei ole piirkonnas tehtud, saab müra tõenäolist levikut,

pesade kaugust heliallikast, heliallika ja pesade vahelist metsasust ja liigi teadaolevat

häirimistundlikkust arvesse võttes hinnata müra mõju väike-konnakotka Kardla ja Vorbuse

pesapaikadele tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks.

Valgeselg-kirjurähnile on elupaigana sobilik suur osa Kärevere LKA Kardla SKVst, eriti selle

kesk- ja lääneserv suuremate vanemate lehtpuudega. Koos kavandatava Kardla metsa

looduskaitseala Kardla metsa sihtkaitsevööndiga on kogu kunagise leiukoha ümbrus 185ha

ulatuses kaitstav ehk uuendusraieid ei toimu. Heliallika ja teadaoleva leiukoha vahe on 1150m,

kogu vahemaa katab kaitsealune mets.

Kuigi müra mõõtmist või modelleerimist ei ole piirkonnas tehtud, saab müra tõenäolist levikut,

leiukoha kaugust heliallikast, sobiliku elupaiga suurust ja paiknemist arvesse võttes hinnata müra

mõju valgeselg-kirjurähni elupaigale tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem väheoluliseks.

Händkaku leiukoht on väga stabiilne ja pikaajaline pesapaik – asustatud vähemalt 13 aastat.

Piiritletud elupaigapolügon on pea igast küljest ümbritsetud majandusmetsa noorendike või

lankidega, seega on tegu ilmselt minimaalse elupaigakilluga, kus liik veel pesitseda saab.

10

Piiritletud elupaigapolügoni välispiir ulatub lähimas kohas 1100m kaugusele mõjuallika

asukohast, 90% sellest moodustab kaitseta metsamaa.

Elupaik asub vahetult Lokaatorite tee ääres (joonis 1) ning elupaiga pikaajalisest asustusest saab

järeldada, et senine liikluskoormus on kaku jaoks olnud vastuvõetav. Et kogu väljaspool piiritletud

elupaigapolügoni asuv sobilik elupaik on raiutud, ei ole kakul teeliikluse intensiivsuse kasvu eest

ka kuhugi taganeda.

Kuigi müra mõõtmist või modelleerimist ei ole piirkonnas tehtud, saab müra tõenäolist levikut,

leiukoha kaugust heliallikast, sobiliku elupaiga suurust ja paiknemist arvesse võttes hinnata

asfaltbetoonisegisti müra mõju händkaku elupaigale tõenäoliselt tajutavaks, kuid pigem

väheoluliseks. Kasvanud liikluskoormusest tekkivat müra ja visuaalset häiringut saab hinnata

oluliseks ja pesitsusajal toimuvat teehooldust ja/või elektrikaabli trassi rajamist kriitiliseks

mõjuks.

Asfaltbetoonisegisti töö, veokitranspordi, Päästeameti demineerimistööde ja Kaitseliidu

väljaõppetegevuse müra koosmõju ei ole võimalik täpselt hinnata. Mitme mõju koos ilmnemisel

liikide (konnakotkad, valgeselg-kirjurähn ja händkakk) jaoks väga häirimistundlikul ajal (märts-

mai) ei pruugi oluline negatiivne mõju olla välistatud.

Planeeringuala valgustamist kirjeldatud mahtudes ei saa pidada kaitsealustele liikidele oluliseks

häiringuks. Tartu linna valguskuma foon on tõenäoliselt olulisem häiring.

5.2 Kavandatava tegevuse mõju piirkonna tavalinnustikule

Kavandatava tegevusega kaasnev müra toob planeeringuala piires ja selle lähiümbruses ca 250 m

raadiuses kaasa üldise häiringu kõikidele seal pesitsevatele linnuliikidele. Tõenäoliselt muutub

planeeringuala mõne seal pesitseva liigi jaoks vastuvõetamatuks ning haudelinnustiku

asustustihedus planeeringualal langeb. Kuna tegu on eeldatavalt arvukate üldlevinud liikidega,

saab selle mõju hinnata ebaoluliseks.

6. Ettepanekud kavandatava tegevuse mõju vältimiseks ja leevendamiseks

6.1 Kavandatava tegevuse mõju vältimine

Kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju händkaku pesitsuselupaigale saab vältida,

1. kavandades Lokaatorite tee teehoolduse tööd keskkonnaregistris piiritletud elupaigaga

piirneval lõigul väljapoole händkaku pesitsusaega (15.02-30.06).

2. kavandades planeeritava maakabelliini rajamise tööd keskkonnaregistris piiritletud

händkaku elupaigaga piirneval lõigul väljapoole händkaku pesitsusaega (15.02-30.06).

11

6.2 Kavandatava tegevuse mõju leevendamine ja kompenseerimine

Kavandatava tegevuse mõjusid on võimalik leevendada, vältides täiendavaid uuendusraieid

planeeringuala edela- ja idakülje metsades. Neil külgedel kasvav mets on selle suuna ainus

mürabarjäär ning niigi hõredad lehtmetsad on küllalt intensiivselt majandatud.

Kavandatava tegevuse mõjusid on võimalik leevendada,

1. kavandades Lokaatorite tee võimaliku täiendava möödasõidulaienduse keskkonnaregistris

piiritletud händkaku elupaigast kaugemale kui 150m;

2. kavandades vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kogu piirkonna metsatööd väljaspool

lindude pesitsusaega (15.03-31.07),

3. kavandades vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kogu piirkonnas uue maakabelliini

rajamise tööd väljaspool lindude pesitsusaega (15.03-31.07).

Händkaku elupaigale avaldub kavandatava tegevuse elluviimisel oluliselt kasvanud

liikluskoormusest tekkiv müra ja visuaalne häiring, mille mõju saab hinnata oluliseks. Et kogu

väljaspool piiritletud elupaigapolügoni asuv sobilik elupaik on raiutud, ei ole kakul teeliikluse

intensiivsuse kasvu eest ka kuhugi taganeda. Elupaigapolügoni piires on kakule määrava

tähtsusega sobilike pesakohtade arv ja asukoht. Liigile sobilikke murdunud tüükaid või väga suuri

õõnsusi leidub ka majandamata metsas vähe.

Händkaku jaoks olulise mõju (liiklusmüra, visuaalne häiring) osaliseks kompenseerimiseks võib

olemasoleva elupaiga teest kaugemasse ehk idaosasse paigaldada händkakule sobivad pesakastid,

pakkudes liigile võimaluse sobiliku elupaiga piires pesitseda häiringuallikast võimalikult kaugel.

Pesakastid peavad olema händkakule spetsiifiliselt sobivad (põhi ca 35x35cm; kõrgus ca 65cm,

lennuava ca 20cm või pool-lahtise esiseinaga) ja nende disaini, asukohavaliku ning paigaldamise

juures peab konsulteerima händkaku elupaiganõudlust hästi tundva liigieksperdiga. Ka sel juhul

ei ole kindel, et kakk kasti asustab ja seetõttu tuleb elupaika paigaldada 3 kasti, andes kakule

rohkem valikuvõimalusi.

7. Soovitused edaspidiseks

Alljärgnevalt toodud soovituste elluviimine ei ole seotud alal koostatava detailplaneeringu ja

sellega paralleelselt koostatava KSHga, vaid lähtub üleüldisest lähenemisest uuendada alal

olemasolevaid andmeid linnustiku kohta, viies läbi linnustiku eel- ja järeluuringu.

Eeluuring, mis peegeldab praegust situatsiooni, võiks aset leida soovitavalt 2022.a kevadel.

Kaitsealuste metsaliikide (kakud, rähnid, laanepüü) inventeerimiseks kasutada Natura 2000

linnualade linnustiku inventeerimise standardiseeritud metoodikat 1 km raadiuses planeeringuala

välispiirist kahekordse loendusega märtsis ja aprillis. Tavalinnustiku inventeerimiseks kasutada

lausloendust 300m raadiuses planeeringuala piirist kahekordse loendusega mais ja juunis.

12

Asfaltbetoonisegisti töölehakkamise järgse situatsiooni iseloomustamiseks läbiviidavat

järeluuringut võiks korrata täpselt sama metoodikaga võimalikult samadel kuupäevadel

võimalusel sama loendaja poolt kahe aasta jooksul peale tehase käivitamist.

Eksperthinnangu koostanud

Aarne Tuule

22.10.2020, täiendatud 20.05.2021

13

Kasutatud materjalid

Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I., Väli, Ü. 2019.

Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. Hirundo 32: 1-39.

https://www.eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur, 21.10.2020

eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/, 20.05.2021

Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS, 21.10.2020

Kotkaklubi. 2018. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava.

https://www.envir.ee/sites/default/files/vaike-konnakotka_ktk_15012018.pdf

Noise tools, https://noisetools.net/noisecalculator2?source

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Lõhna- ja saasteainete mõõtmised AC Tehased OÜ,

16.10.2017.

Ökokratt OÜ. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 2010.

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-034 Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Lisa 2. Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala DP KSH VTK

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6479945 Y 651120

ETTEPANEKUTEGA ARVESTATUD

Objekti aadress: TARTU MAAKOND, TARTU LINN, KARDLA KÜLA, KARDLA BAAS (KÜ

TUNNUS 83101:001:0277)

Tellija: TARTU LINNAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

KSH juhteksperdi abi NOEELA KULM

KSH juhteksperdi abi: MARIS PALO

Kontrollija: ENE KÕND

Mai 2020 TARTU

Tartu linnas Kardla külas

Kardla baasi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2020-034

2 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Kardla baas (kü tunnus 83101:001:0277)

TÖÖ EESMÄRK:

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a 50089 Tartu

Kontaktisik: Janne Schasmin

Tel +372 736 1261

[email protected]

HUVITATUD ISIK: AS TREV-2 Grupp

Registrikood 10047362

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pärnu mnt 463, 10916

Kontaktisik: Taivo Nebokat

Tel +372 517 1740

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid:

Urmas Uri – juhtekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Kontrollija:

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

3 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert

Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

4 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5

1.1 DETAILPLANEERINGU ALGATAMISELE EELNENUD ASJAAJAMINE JA KIRJAVAHETUS KAVANDATAVA TEGEVUSE

ELLUVIIMISEKS .................................................................................................................................................. 6

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU ....................................................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA ......................................................................................................................................... 11

4. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA ALAL TOIMUVATE TEGEVUSTEGA........................... 12

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 18

6. KARDLA BAASI DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ........ 20

6.1 KSH ULATUS ...................................................................................................................................... 20

6.2 MÕJU INIMESE HEAOLULE JA TERVISELE ............................................................................................... 20

6.3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE, SH VÕIMALIK MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................. 21

6.4 PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ......................................................................... 22

6.5 MUUD ASJAOLUD ................................................................................................................................. 22

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................................................................... 23

7.1 KSH VTK SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE ...................................................................... 23

8. DETAILPLANEERINGU JA KSH AJAKAVA ......................................................................................................... 24

9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................................... 25

LISA 1. ETTEPANEKUD ........................................................................................................................................ 26

5 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

1. SISSEJUHATUS

Tartu Linnavolikogu on 20.02.2020 otsusega nr 229 algatanud Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu algatamise

taotluse esitas Kaitseliidu (Kardla baasi maaüksuse omanik) nõusolekul TREV-2 Grupp AS.

Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks,

maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Detailplaneeringu ala asub Tartu linnas

Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus kehtib Tähtvere valla üldplaneering (2006). Detailplaneeringu

ala on üldplaneeringu kohaselt puhke- ja virgestusala, mille puhul kehtib detailplaneeringu koostamise

kohustus.

Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, sest

soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse üldpõhimõtteid (planeerimisseadus

(edaspidi ka PlanS) § 142 lõige 1). PlanS § 142 lõike 2 järgi lähtutakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust ning § 142 lõike 3 järgi lähtutakse sellise detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu

menetlemisele ette nähtud nõuetest, kui on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 1

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis (üldplaneeringus). PlanS § 4 lõike 2

punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Tartu

Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 põhjal on Tartu Linnavalitsus seisukohal, et planeeringuga soovitud

tegevuste mõju suurust, ruumilist ulatust ja muid mõjusid tuleb hinnata detailplaneeringu KSH koostamise

käigus.

Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuses on esile tõstetud järgmised probleemteemad, millest lähtuvalt

on põhjendatud KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus:

 planeeringuala asub Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas, Natura

2000 võrgustiku ja mitme I kaitsekategooria liigi leiukoha läheduses;

 Kardla baasi maaüksuse piiri ääres on algatatud looduskaitseala moodustamine;

 asfaltbetooni tootmisega kaasneb eeldatavalt õhusaaste, mis mõjutab välisõhu kvaliteeti;

 asfaldi tootmise (sh liikluskoormus tõusuga), lõhkamiste ja taktikaliste väljaõpetega kaasneb

eeldatavalt mürataseme tõus, mis eeldatavalt toob kaasa mürareostuse;

 alal asus Nõukogude Liidu sõjaväelinnak ja radarijaam, millest põhjustatud pinnasereostuse

esinemine on ebaselge;

6 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

 kavandatavate tegevustega kaasneb jäätmete tekke ning vajadus jäätmete ladustamiseks ja

äraveoks.

Tartu Linnavolikogu hinnangul võib kavandatav tegevus eeldatavalt lisaks kaitsealale kaasa tuua mõju ka

inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu on Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsusega nr 229 algatatud

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse KSH, mille käigus tuleb selgitada mõjude täpsem suurus, ruumiline

ulatus, sagedus ja kestus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatav mõjutatav elanikkond ning pakkuda

meetmeid planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude leevendamiseks.

1.1 Detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamine ja kirjavahetus kavandatava tegevuse

elluviimiseks

● AS TREV-2 Grupp teavitas 18.10.2018 kirjaga Tartu Linnavalitsust asfaltbetoonisegisti paigaldamise

kavatsusest ning palus omavalitsusel väljastada tehnilised tingimused segisti paigaldamiseks.

● Tartu Linnavalitsuse 14.11.2018 vastuskirja nr 9-6.2/LEN-18-126 põhjal ei pidanud linnaplaneerimise

ja maakorralduse osakond võimalikuks projekteerimistingimuste andmist, kuna taotletu on vastuolus

kehtiva Tähtvere valla üldplaneeringuga ning taotletud rajatis ei ole osakonna hinnangul olulise avaliku

huviga rajatis. Tartu Linnavalitsus on ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) § 38 lõikele 3 tuginedes

väljendanud seisukohta, et asfaltbetoonisegisti paigaldise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekti

koostamine ja ehitusloa taotlemine, kuna asfaltbetoonisegisti ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja

isikute õigustele on sarnane (samaväärne) mitmete EhS lisas 1 ehitusloa kohustuslikuks määratud

rajatiste paigaldamisele.

Tartu Linnavalitsus juhtis lisaks tähelepanu, et objekti rajamist reguleerib lisaks EhS-ile ka

atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi ka AÕKS). AÕKS § 79 lõike 6 põhjal peab õhusaasteloa

kohustusega paikse heitallika käitleja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama

õhusaasteluba.

● 21.01.2019 esitas AS TREV-2 Grupp Keskkonnaametile õhusaasteloa taotluse, mille menetluse

raames teavitas Tartu Linnavalitsus 28.03.2019 kirjaga nr 8-13.2/02644 Keskkonnaametit, et

kavandatav tegevus ei vasta kehtivatele strateegilistele planeerimisdokumentidele.

● Tartu Linnavalitsuse 17.04.2019 kirja nr 9-6.2/LEN-18-126 kohaselt on kavandatav vastuolus kehtiva

üldplaneeringuga ja linnavalitsus on seisukohal, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks Kardla

maaüksusele tuleb koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering.

● AS TREV-2 Grupp 16.05.2019 kirja nr T800-1/7105 põhjal on ettevõte olnud veendunud, et

asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis, mitte aga

taotleda ehitusluba.

● Tartu Linnavalitsus on 23.07.2019 kirjas nr 9-3.2/06996 esitanud ettevõtte selgitustaotluste vastusena

põhjalikumad selgitused, miks leitakse, et asfaltbetoonisegisti püstitamiseks on vajalik ehitusprojekti

koostamine ja ehitusloa taotlemine.

7 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

● Õhusaasteloa taotluse menetlus lõpetati Keskkonnaameti 31.07.2019 korraldusega nr 1-3/19/1545,

kuna ettevõte teavitas 03.07.2019 Keskkonnaametit varasemalt taotletud maksimaalse tööaja

vähendamisest 450 tunnini aastas, mille korral ei ole õhusaasteluba nõutav1 .

● AS TREV-2 Grupp on 03.07.2019 kirjas nr T800-1/7430 Tartu Linnavalitsusele väljendanud soovi, et

asfaltbetoonisegisti püstitamine toimuks õiguspäraselt ning esitas 30.07.2019 Tartu Linnavalitsusele

detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu algatamise ajaks on ehitustegevusega

alustatud, kuna eelnevalt oli detailplaneeringu koostamise vajadus ebaselge ning selle koostamise

kohustuse selgumisel ei olnud ettevõtjal enam võimalik taganeda seadmete tootjaga ja tarnijaga

varasemalt sõlmitud kokkulepetest.

1 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba¹“ § 3 lõige 2. Algatatud detailplaneeringuga kavandatud tegevuse puhul on planeeritud käitse maksimaalseks tööajaks 1200 tundi aastas, milles asfaltbetoonsegisti tööaeg moodustab maksimaalselt 800 tundi.

8 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU

Kardla baasi katastriüksus (kü tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule, kelle poolt volitatud TREV-2

Grupp AS on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. AS TREV-2 Grupp omab pikaaegset

kogemust asfaltbetooni tootmise valdkonnas ning kasutab hetkel nelja eraldiseisvat asfaltbetoonisegistit üle

Eesti.

Ettevõte soovib kasutama hakata paikset asfaltbetoonisegistist (mudel Benninghoven TBA 3000), mis liigitub

oma tehnoloogilise lahenduse poolest Batch mix asphalt plant’iks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab

asfalditehast, kus asfaldisegu valmistamine toimub partiide kaupa (Joonis 1).

Joonis 1. Lubatud heitkoguste projektis esitatud asfaltbetoonisegisti visualiseering (OÜ GeoKes, 2019)

Asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks on OÜ TINTER-PROJEKT 2018. aastal koostanud projekti (töö nr 44-18-

TP). Platsi planeerimisel on arvestatud olemasolevate maapinna kalletega: platsi langus on edela ja kagu

suunas. Platsile nähti ette liivast katend (h=40 cm) ja freespurukatend (h=30 cm), asfaltbetoonisegisti

seadmete ja mahutite alla ning nende ümbrusesse jäävale platsile nähti ette asfaltkate (Joonis 2).

Sademeveed voolavad osaliselt olemasolevatesse kraavidesse ning imbuvad osaliselt maapinda. Platsi äärde

on kavandatud 30 cm kõrgune liivast vall, mis on filtriks platsilt valguvale sademeveele.

Projektis on määratletud kaalu, soojaku ja teisaldatava kuivkäimla asukoht. Olmevesi (joogivesi) tuuakse

kohapeale kanistrite-/vaatidega. Hiljem on kavas rajada puurkaev veevarustuse tagamiseks ja võtta

kasutusele kogumismahuti reovee kogumiseks.

Elektrivajaduse rahuldab rajatav 10 kV maakaabelliin ja ehitatav alajaam ning jaotusjaam.

Asfaltsegude valmistamiseks lisatakse täiteainena lubjakivist valmistatud peeneteralist fillerit, mis on

valmistatud lubjakivi sõelmetest. Lubjakivifiller laaditakse kivimaterjalisilosse, kust see liigub segistisse.

9 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Segistis toimub naftabituumeni, eelkuumutatud kivimaterjali (killustikud, liivad, sõelmed), filleri ja tolmu

segamine asfaltbetoonseguks. Asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem on toodud allpool joonisel (Joonis 3).

Joonis 2. Asfaltbetoonisegisti ehituse projektis (OÜ TINTER-PROJEKT, 2018) esitatud asendiplaan (joonis nr 2-1)

10 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 3. Lubatud heitkoguste (LHK) projektis esitatud asfaltbetoonisegisti tehnoloogiline skeem (OÜ GeoKes, 2019)

Õhusaasteloa taotluse jaoks koostati lubatud heitkoguste (LHK) projekt (OÜ GeoKes, 2019), mille kohaselt on

tootmisega seotud heiteallikad kuivatustrumli põleti, bituumenimahuti, filleri hoidla, puistematerjali ladu ja

asfaltbetooni laadimine.

Kuivatustrumli põleti ja filleri hoidla on varustatud kottfiltriga, mis on võimeline hoidma välisõhku eralduva tolm-

gaasisegu tolmusisalduse alla 20 mg/Nm3. Kuivatustrumli põleti võimsus on 18,9 MW. Kasutatav põlevkiviõli

kogus on 800 tonni aastas. Käitise maksimaalne tööaeg on 1200 tundi aastas, millest maksimaalselt 800 tundi

moodustab asfaltbetoonsegisti tööaeg ja ülejäänu kaasnevast tegevused nagu materjali vedu, seadmete

remont jms.

Tootmistegevusega seotud transport on kavandatud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee

kaudu. Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tehakse liiklusuuring koos ristmiku

läbilaskvusarvutustega. Ristmik ehitatakse ümber nii, et lahendus vastaks majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõetele. Selleks tuleb ristmik ümber ehitada

minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja kiirendusradade rajamisega põhimaanteele.

Asfaltbetoonisegisti töötamine oleneb TREV-2 poolt samal ajal tehtavatest töödest, mistõttu on tootmisega

kaasnev liiklussagedus on muutlik. Aktiivne tootmistegevus toimub eelkõige perioodil aprill kuni november, mil

keskmine tootmistegevusega kaasnev liiklussagedus on tööpäeviti ca 20–30 veoautot ööpäevas.

11 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

3. PLANEERINGUALA

Planeeringuala asub Tartu linnas Kardla külas (Joonis 4). Ligi 25 ha suurune Kardla baasi katastriüksus (kü

tunnus 83101:001:0277) kuulub Kaitseliidule. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. (Maa-

amet, 18.02.2020)

Planeeringuala hõlmab ka maaüksusele juurdepääsuks kasutatavat Lokaatorite teed (Joonis 5).

Joonis 4. Kardla baasi katastriüksuse asukoht Tartu linnas Kardla külas (Maa-amet, 18.02.2020)

Joonis 5. Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsuse nr 229 lisa "Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu situatsiooniskeem" joonis

12 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

4. SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA ALAL TOIMUVATE TEGEVUSTEGA

Kehtivaid detailplaneeringud Kardla baasi katastriüksusel (kü tunnus 83101:001:0277) ei ole.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Detailplaneeringu ala asub Tartu

linnas Kardla külas endise Tähtvere valla aladel, kus eeltoodust tulenevalt kehtib Tähtvere valla

üldplaneering (2006).

Detailplaneeringu ala asub endise Nõukogude Liidu sõjaväeosa polügooni alal. Üldplaneeringu kohaselt on

metsade vahel asuval ca 20 ha suurusel endisel sõjaväelinnakul maastikuliste eelduste tõttu head väljavaated

saada omanäoliseks spordi- ja vabaajakeskuseks. Alale on planeeritud rajada krossisõidurajad, luua

sportimis- ja õppetreeningkeskus erinevate mootorispordi- ja tehnikaalade harrastamiseks (motokross,

maastikuratta treeningud, vibu- ja ammulaskmine, paintball, sõjalis-sportlikud tegevused jmt). Ala on

üldplaneeringu põhijoonisel märgitud puhke- ja virgestusalana (Joonis 6), mille puhul kehtib detailplaneeringu

koostamise kohustus (üldplaneeringu peatükk 6.1.). Üldplaneeringuga on lubatud üldkasutatavate

puhkekohtade maa-alale püstitada ainult sihtotstarbelisi ehitisi, mille maksimaalne lubatav ehitusalune pind on

10% katastriüksuse pinnast.

Joonis 6. Detailplaneeringu ala Tähtvere üldplaneeringu (2006) põhijoonisel

Ala on ümbritsetud rohevõrgustiku tuumalaga ja üldplaneeringu joonise ''Piirangud ja keskkonnategurid'' põhjal

on piirkond laiemalt märgitud planeeritud kaitsemetsa alana (Joonis 7). Üldplaneeringu põhjal on rohelise

13 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

võrgustiku määratlemise peamine eesmärk kujundada looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud

aladest ühtne ökoloogiline võrgustik. Maakasutuse planeerimisel tuleb rohevõrgustiku alad hoida võimalikult

puutumatutena, et kindlustada koosluste areng looduslikkuse suunas, toetada bioloogilist mitmekesisust ja

keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Üldplaneeringu põhijoonisel on rohevõrgustiku tuumalaks

märgitud Kardla baasi katastriüksust ümbritsevad metsad ja detailplaneeringu ala tuumala koosseisu ei kuulu.

Seega tõenäoliselt on ekslikult piirangute ja keskkonnategurite joonisel detailplaneeringu ala (Kardla baasi

mü) märgitud Rahinge ökoloogilise võrgustiku tugiala koosseisu. Tuginedes üldplaneeringu põhijoonisele

peaks Rahinge ökoloogilise võrgustiku tugiala planeeringuala ümbritsema.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on ühtlasi ekslikult välja toodud, et Kardla baas on üldplaneeringu

joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid'' määratud ka kõrge puhkeväärtusega alaks. Tõenäoliselt on eksimus

tekkinud leppemärkide tõlgendamisega.

Joonis 7. Detailplaneeringu ala Tähtvere üldplaneeringu (2006) joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid'

Üldplaneeringu kohaselt on valla põhjaossa jääv ulatuslik metsamassiiv üleriigilise planeeringuga Eesti

2010 loetud rahvusvahelise tähtsusega tuumalaks. Ala on oluline nii ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise

mitmekesisuse säilitamise kui ka avalikult kasutatava Tartu linna lähipuhkealana kasutamise aspektist.

Alal kehtib Tartu maakonnaplaneering 2030+ (vastu võetud 27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega

nr 1-1/98, kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29). Tegemist on puhke-

eeldustega alaga ja rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks olulise alaga (Joonis 8).

14 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Joonis 8. Detailplaneeringu ala asukoht Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) põhijoonisel

Puhke-eeldustega alad on mõeldud puhkealana kasutamiseks ja valitud kohtades puhke- ja virgestusaladeks

kujundamiseks. Puhkealade üheks eesmärgiks on arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust

külastada jalgsi või jalgrattaga. Üldiste kasutustingimustena on nimetatud avaliku kasutatavuse tagamine ja

puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest hoidumine.

Maakonnaplaneeringus on selgitatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“2

koostamisel, neid on täpsustatud üldplaneeringutes ja kehtivas maakonnaplaneeringus.

Maakonnaplaneeringu põhjal tuleb rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelist võrgustikku

moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendus ja eritähelepanu vajab võrgustiku ala

kavandamine Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning

toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule.

Toimimist tagavate ja sidusust tugevdavate meetmete juures on välja toodud, et teedevõrgu kavandamisel

tuleb tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine ning olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel

rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju

ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed.

2 Teemaplaneering kaotas kehtivuse maakonnaplaneeringu kehtestamisega 2019. aastal.

15 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on Kardla baasi nimetatud riigikaitsealana ja piirkond laiemalt on

määratud riigikaitse taktikaalana. Riigikaitsealade üldiste kasutamistingimuste juures on märgitud, et alad

võivad olla avalikkusele ajutiselt või alaliselt suletud ja et metsaaladel, kus toimub taktikaline väljaõpe, tuleb

arvestada võimaliku müra leviku ning rasketehnika ja inimeste liikumisega.

Maakonnaplaneeringu kehtestamisel jäi kehtima Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686

kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“. Teemaplaneering näeb detailplaneeringu ala läheduses ette

2+2 sõidurajaga tee rajamise. Maanteelõik Tähtvere vallas on valdavalt kavandatud endises maanteekoridoris,

kuid vajalik on koridori laiendamine. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik on

teemaplaneeringu kohaselt võimalik suletav ristmik (Joonis 9). Tee-ehitusprojekti koostamise staadiumis tuleb

teha mürataseme modelleerimine (kogu Tähtvere valda jääval lõigul, v.a olemasoleva maantee kilomeetritel

172–174,5), et töötada välja meetmed liiklusmüra normväärtuste tagamiseks.

Joonis 9. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmik teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ põhijoonisel 5

Maanteeameti 08.10.2019 kirja nr 15-2/19/42359-2 kohaselt ei kuulu teemaplaneeringu Tähtvere valda jääva

lõigu realiseerimine kehtivasse Riigimaanteede teehoiukavasse aastateks 2018–2022. Teehoiukava järgmise

perioodi objektide valikul tuleb lõik tõenäoliselt arutlusele ja võib saada teehoiukava objektiks. Maanteeamet

hinnangul ei võimalda ristmik ohutult teenindada planeeritava tootmisega kaasnevat liikluskoormust ja

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ kehtestatud normide

põhjal tuleb ristmik ümber ehitada minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja

kiirendusradade rajamisega põhimaanteele.

16 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Kardla baasi katastriüksuse omanik on Kaitseliit. Kaitseliit on detailplaneeringu algatamisel teatanud, et

kavatseb jätkata Kardla baasi kinnisasja kasutamist riigi- ja sisekaitseliste ülesannete täitmiseks. Kaitseliit on

andnud nõusoleku (30.07.2019 kiri nr K-4.2-1/19/15182 ja Kaitseministeeriumi 21.10.2019 kiri nr 12-

3/19/3642) detailplaneeringu algatamiseks tingimusel, et asfaltbetoonisegisti rajamisega ei kavandata krundile

lahendusi, mis piiravad maa-alal episoodiliselt läbiviidavat taktikalise tasandi väljaõpet.

Kardla baasi katastriüksusele on seatud Päästeameti kasuks isiklik kasutusõigus, mis on kantud

kinnistusraamatusse. Päästeametil on õigus kasutada maaüksust tähtajatult demineerimistööl lõhkematerjali

lõhkamiseks lepingus kokkulepitud alal. Päästeamet on välja toonud, et demineerimistöö on päästeseadusest

tulenev Päästeametile pandud ülesanne ja tegemist on vajaduspõhise siseturvalisuse teenusega ning alalise

lõhkamiskoha olemasolu Tartus on sisejulgeoleku toetamiseks ja korrakaitseliste ülesannete täitmiseks

oluline. Lõhketööde tegemine on üldohtlik ja kiireloomulise iseloomuga ning ajaliselt piiritlemata, see võib

toimuda igal päeval ja igal kellaajal. Veel hiljuti viidi lõhketöid läbi Kardla baasi katastriüksuse keskosas,

praeguse asfaltbetoonisegisti lähedal. Seoses asfaltbetoonisegisti paigaldamisega leiti demineerimistööde

tegemiseks uus asukoht, mis jääb Kardla baasi katastriüksuse edelaossa. Sinna on rajatud TREV-2 abiga

vastav rajatis ohutumaks demineerimistööde tegemiseks ja juurdepääsutee (Joonis 10). Päästeamet peab

vajalikuks detailplaneeringu koostamisel arvestada Päästeameti vajadusega pääseda sõidukiga lepingus

kokkulepitud alale. Juurdepääs alale toimub läbi asfaltbetoonisegisti tootmisterritooriumi.

Joonis 10. Rajatis Päästeameti demineerimistööde tegemiseks Kardla baasi katastriüksuse edelaosas (Maa-ameti ortofoto, lennuaeg 03.04.2019)

Tähtvere valla arengukava 2013–2025 põhjal nägi Tartu maakonna arengustrateegia kuni 2014. aastani ette

sportimisvõimaluste mitmekesistamist ja kvaliteedi parandamist, uute spordibaaside ja aktiivse puhkuse

kohtade rajamist, millest tulenevalt kavandati Tähtvere vallas sõjaliste ja tehniliste spordialade keskuse

rajamist endise sõjaväepolügooni territooriumile. Arengukava kohaselt taotles vald endale ca 30 hektari

suurust endiste sõjaväeobjektidega maatükki, millel planeeriti rajada koos eraettevõtjatega sõjaliste ja

17 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tehniliste spordialade kompleks, kus oleksid rajad ATV-dega sõitmiseks ja võistlemiseks, krossi- ja matkarajad,

suusarajad ning vibu ja ammu lasketiirud. Samas ei näinud Tähtvere vald rahaliste vahendite piiratuse tõttu

võimalust projekti toetamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused, juba praeguseks toimunud ehitustegevus

asfaltbetoonisegisti paigaldamiseks ja ka Kaitseliidu ja Päästeameti tegevus Kardla baasi maaüksusel

ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutusega, mille kohaselt on tegemist

puhke- ja rekreatsioonialaga. Ka maakonnaplaneeringu kohaselt on tegemist puhke-eeldustega alaga.

Lisaks tuleb tegevuse planeerimisel (sh ligipääsu kavandamisel) arvestada paiknemisega

maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku alal ja maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga ette nähtud liikluskorralduslike muutustega.

18 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Kardla baas asub Tartu linnas Kardla külas suhteliselt madala asustustihedusega piirkonnas. Lähimad

eluhooned asuvad Kardla baasi katastriüksuse piirist vähemalt ca 570 m kaugusel loodes ja jäävad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt ca 780 m kaugusele. Idas, põhjas ja edelas jäävad eluhooned

asfaltbetoonisegisti asukohast 1–1,3 km kaugusele ja kirdes ca 1,4 km kaugusele. Lokaatorite tee ümbruses

asuvad lähimad eluhooned teest ca 800 m kaugusel läänes. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt jääb

asfaltbetoonisegisti asukohast ca 2,2 km ja katastriüksuse piirist ca 1,8 km kaugusele. Lokaatorite tee ristmik

asub Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 176. kilomeetril. (Maa-amet, 28.02.2020)

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigul 168,37 km kuni 178,344 km oli 2019. aasta andmetel keskmine

ööpäevane liiklussagedus 6510 autot/ööp. Veoautode ja autobusside liiklussagedus oli 235 autot/ööp ja

autorongide liiklussagedus 825 autot/ööp, raskeliiklus moodustas seega ca 16,3% liiklussagedusest. (Teede

Tehnokeskus AS, 2020)

Alal on osaliselt säilinud sõjaväepolügooni rajatised (angaar, kasarmute varemed, laskeavadega betoonist

rajatised, laskeharjutusplatsid), millel praegu kasutus puudub. Maaüksuse edelaosas on rajatis Päästeameti

demineerimistööde ohutuks läbiviimiseks.

Asfaltbetoonisegisti jaoks on juba rajatud plats, mille projekteerimisel arvestati olemasolevate kalletega, platsi

langus on edela ja kagu suunas. Platsist kagus asub kraav, mis suubub 5,6 km pikkusesse ja 13,1 km2 suuruse

valgalaga Piiroja peakraavi (ka Vorbuse pkr, VEE1044000), mis suubub omakorda ca 4 km allavoolu Emajõkke

(VEE1023600). Kardla baas asub maaparandussüsteemi 2102360010650 (KUUSIKU) alal, eesvooluks on

eelnimetatud Vorbuse pkr (Maa-amet, 19.02.2020).

Tähtvere valla üldplaneeringu joonisel ''Piirangud ja keskkonnategurid' on ala märgitud kaitsmata põhjaveega

alana (Joonis 7). Maa-ameti andmetel on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Joonis 11).

Joonis 11. Põhjavee kaitstus detailplaneeringu alal (Maa-amet, 02.03.2020)

Kardla baasi katastriüksus on suures osas kaetud puittaimestikuga, kõlvikuliselt jaguneb maaüksus

metsamaaks (ca 57%) ja muuks maaks (ca 43%) (Maa-amet, 02.03.2020). Nii Kardla baasi kui ka Lokaatorite

19 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

tee ümbruses on põhiliselt riigomandis olevad metsad, mida haldab RMK. RMK metsatööde kaardi põhjal on

Lokaatorite tee ääres märgitud harvendusraiete alasid, kuid Kardla baasi katastriüksusel raiete alasid märgitud

ei ole (Maa-amet, 28.02.2020).

Kardla baasist läänes asuvad omavahel osaliselt kattuvad Kärevere looduskaitseala (KLO1000600), Kärevere

linnuala (RAH0000633), inventeeritud Natura elupaik (9050 rohunditerikkad kuusikud) ja IBA linnuala (EE055),

mis jäävad Kardla baasi katastriüksuse piirist ca 200 m kaugusele ja asfaltbetoonisegisti kavandatud

asukohast ca 600 m kaugusele. Kärevere linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mis on oluline

rändepeatuspaik erinevatele linnuliikidele, lisaks asuvad alal mitmete kaitsealuste liikide pesitsuspaigad.

Eelkõige on Kärevere linnuala oluline ala rohunepile (Gallinago media), sest siin asuvad liigi ühed olulisemad

mängu- ja pesitsusalad Eestis. Ohtudena on välja toodud võsastumine, veerežiimi muutmine (kraavitamine),

metsamajandus ja puhkemajandus. Kärevere looduskaitseala Kardla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilimise tagamine. Asfaltbetoonisegisti kavandatud

asukohast rohkem kui 1 km kaugusel Kärevere linnualal asub I kategooria kaitsealuse liigi väike-konnakotka

(Aquila pomarina) (KLO9102451, viimane kinnitatud vaatlus toimus 2018. aastal) ja II kategooria kaitsealuse

liigi valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) (KLO9100229) leiukoht. Asfaltbetoonisegisti asukohast

2,5 km raadiusesse jääb teisigi väike-konnakotka leiukohti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt läheduses asuv

must-toonekure (Ciconia nigra) leiukoht (KLO9101823). Lokaatorite tee läheduses asfaltbetoonisegisti

asukohast rohkem kui 1 km kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi händkakk (Strix uralensis) sigimispaik

(KLO9120036, viimane kinnitatud vaatlused toimusid 13.05.2016 ja 15.05.2019). (EELIS, 07.04.2020)

Elurikkuse andmebaasi kohaselt on 2019. aastal nähtud planeeringuala läheduses ka III kaitsekategooriasse

kuuluvat hiireviud (Buteo buteo) ja 2018. aastal III kategooria kaitsealust väike-kirjurähni (Dendrocopos minor).

Läänes ulatub Kardla baasi katastriüksuse piirini kavandatav Kardla metsa looduskaitseala Kardla metsa

sihtkaitsevöönd (PLO2001756). Vastav täiendavate salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise

ja kaitse-eeskirja menetlus on algatatud keskkonnaministri 12.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1204. (EELIS,

28.02.2020)

Piirkonnas on mitmeid III kategooria kaitsealuseid taimi, need jäävad asfaltbetoonisegisti asukohast rohkem

kui 400 m kaugusele. Mõned kaitsealuste taimede leiukohad asuvad Lokaatorite tee lähistel ja lisaks asub tee

ääres kaks vääriselupaigana määratud ala (VEP141059 ja VEPL00279). (EELIS, 21.02.2020)

Keskkonnaregistri andmetel ei asu alal jääkreostusobjekte (EELIS, 21.02.2020), kuid Tähtvere valla

arengukavas (2013–2025) on ära märgitud, et valla suurimaks jääkreostusobjektiks on Kardla baas.

Keskkonnaamet on 04.10.2019 kirjaga nr 6-5/19/194-2 viidanud, et Tähtvere Vallavolikogu 15.10.2010

otsusega nr 1-2/25 on Kardla baasi alale algatatud detailplaneering ja KSH jäätmekeskuse rajamiseks, mille

puhul oli KSH algatamise põhjuseks amortiseerunud kütusehoidlatest lähtuva võimaliku jääkreostuse

esinemine. Keskkonnaamet on 06.04.2020 kirjaga nr 6-2/20/3026-3 viidanud, et 2014. aastal eemaldati KIK

toetuse abil jääkreostuse ohtu põhjustanud maa-alused kütusehoidlad. Asfaltbetoonisegisti rajamiseks

praeguseks toimunud ehitustööde käigus jääkreostuse jälgi ei tuvastatud. Seda ei tuvastatud ka

detailplaneeringu koostaja ja keskkonnaekspertide poolt läbi viidud objekti paikvaatlusel (29.01.2020).

20 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6. KARDLA BAASI DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU

6.1 KSH ulatus

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on erineva ajalise ja ruumilise ulatusega. Kavandatava

ehitustegevuse puhul kaasnevad lühiajalised, kuid intensiivsed mõjud, mis ilmnevad eelkõige planeeringuala

lähiümbruses. Käitamisaegsete mõjude ulatuse määrab asfaltbetoonisegisti ja tootmistegevusega kaasnevast

transpordist tingitud õhusaaste ja müra levimise ulatus. Rajatav asfaltbetoonisegisti avaldab kontaktvööndis

mõju maakasutuse muutuse ja rajatise ruumilise mõju kaudu (sh mõju rohevõrgustikule). KSH aruandes

käsitletakse ka asfaltbetoonisegisti asukohas maa-ala võimalikku kasutamist tootmistegevuse lõpetamise

järel.

6.2 Mõju inimese heaolule ja tervisele

Kavandatava tegevusega kaasneb õhusaaste (sh lõhnahäiring) ja müra teke. Lähimad elamud asuvad

asfaltbetoonisegisti asukohast vähemalt 780 m kaugusel ja käitis on ümbritsetud metsase alaga, mis

eeldatavalt vähendab võimaliku õhusaaste ja müra levikut. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele oleneb

müra ja õhusaaste leviku tingimustest (peamiselt ilmastikutingimustest) ja koosmõjust Päästeameti

demineerimistöödega. KSH raames analüüsitakse õhusaasteloa taotluse jaoks koostatud lubatud heitkoguste

projekti andmeid, sarnaste käitiste puhul kaasnevat müra ja õhusaaste teket ning hinnatakse mõju võimalikku

ulatust. Lisaks analüüsitakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust ja võimalusi.

Tootmisega seotud transpordi tõttu kasvab piirkonna liiklussagedus ja ka raskeliikluse osakaal, mis võib

periooditi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt äärsete elamute juures mõnevõrra tõsta mürataset ja halvendada

õhukvaliteeti. Tootmistegevusega kaasnev liiklussagedus on tööpäeviti ca 20–30 veoautot ööpäevas, mis

moodustab Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt olemasolevast liiklussagedusest alla 1% ning olemasoleva

raskeliikluse sagedusest alla 3%. Arvestades lisanduvat liiklusvoogu, ei ole põhjustatud häiring mürataseme

ja õhukvaliteedi halvenemise näol oluline.

Liiklussageduse kasv mõjutab ka liiklusohutust. Maanteeamet on 08.10.2019 kirjas 15-2/19/42359-2

väljendanud seisukohta, et tulenevalt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt kõrgest liiklussagedusest tuleb

Lokaatorite tee ristmik välja ehitada minimaalselt täiskanaliseeritud ristmikuks koos aeglustus- ja

kiirendusradade rajamisega põhimaanteele. Lisaks tuleb planeeringu lahenduse väljatöötamisel koostada

liiklusuuring koos ristmiku läbilaskvusarvutustega, millest selgub vasakpöörete teostatavus asfaltbetooni

tootmisega seotud liikluskoosseisu (rasked ja aeglased veokid) alusel. Võib selguda, et ohutult on võimalik

rajatava kanaliseeritud ristmiku kaudu teenindada vaid parempöördeid sisse ja välja ning vasakpööre välja

tuleb keelata. Maanteeamet on lisaks juhtinud tähelepanu, et riigitee liikluslahendus ja teedevõrgustik tulevikus

muutub, mistõttu ei säili tõenäoliselt juurdepääs riigiteele tänase metsatee ristmiku asukohas.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on Maanteeameti poolt antud tingimustega arvestamine ja

vastavate kokkulepete sõlmimine planeeringu kehtestamise ja realiseerimise eeldus. Uue ristmiku

väljaehitamine võib liikluskorralduse muutumise tõttu olla lühiajaline lahendus, kuid see on tootmistegevuse

võimaldamiseks vajalik. KSH raames analüüsitakse väljatöötava liikluslahenduse mõju ohutuse aspektist.

21 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

Detailplaneeringu alal on tegemist endise sõjaväepolügooni alaga, mis on Tähtvere valla üldplaneeringuga

(2006) määratud puhkeväärtusega alaks. Osaliselt säilinud rajatiste tõttu võib piirkonda pidada kultuuriliselt

huvitavaks ja see on lisandväärtuseks ala kasutamisel rekreatiivse funktsiooniga. Kavandatava tegevuse tõttu

ei ole küll edaspidi ala kasutamine puhke- ja virgestusalana võimalik, kuid pika aja jooksul ei ole

üldplaneeringuga kavandatud tegevusi soovitud ellu viia ja ka ala praegune kasutus (eelkõige Päästeameti

lõhkamistööd) ei võimalda ala kasutamist rekreatiivseteks tegevusteks.

6.3 Mõju looduskeskkonnale, sh võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Keskkonnaamet on 04.10.2019 kirjas nr 6-5/19/194-2 väljendanud seisukohta, et Natura 2000 võrgustiku ala

ja planeeringualaga piirneva planeeritava looduskaitseala kaitse-eesmärgid ei välista planeeringuga

kavandatud tootmistegevuse elluviimist, kuid tuleks välja selgitada kaitsealuste liikide häirimine võimaliku müra

tõttu.

Kärevere linnualal asuvate kaitsealuste liikide leiukohad asuvad planeeringualast ca 1 km kaugusel ja

händkaku sigimispaik asub Lokaatorite tee lähistel. Kärevere linnuala kaitsealuste lindude leiukohtade

läheduses tegevusi ei kavandata ja leiukohad on planeeringualast eraldatud metsase alaga, seega on olulisel

määral õhusaaste ja müra levik kaitstavate aladeni vähe tõenäoline, kuid võimalik häiring oleneb ka müra ja

saasteainete levimistingimustest ning koosmõjust Päästeameti demineerimistöödega. KSH raames

analüüsitakse õhusaaste ja müra teket ja levikut ning hinnatakse mõju võimalikku ulatust. Lisaks analüüsitakse

leevendusmeetmete rakendamise vajadust ja võimalusi.

KSH käigus viiakse läbi Natura eelhindamine ja vajadusel (sõltuvalt eelhinnangu tulemustest) ka asjakohane

hindamine.

Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikul alal.

Kavandatava tegevusega ei kaasne raietöid ja kasutatakse juba varasemalt inimtegevusest mõjutatud ala. Ala

ümbrus on igas suunas ümbritsetud ulatuslike metsamaadega, mistõttu kavandatav tegevus võrgustiku

toimimist ei takista, kuid asfaltbetoonisegisti rajamise ja käitamisega kaasneb inimtegevuse intensiivisumine,

transport, müra ja õhusaaste, mis loomade ja lindude liikumist piirkonnas võib mõjutada. Asfaltbetoonisegisti

rajamisel võetakse kasutusele varasemalt kasutuseta olnud rohumaa, mis asfaltbetoonisegisti käitamisel

kaasneva inimtegevuse ja müra tõttu enam lindude toitumisalaks ei sobi. KSH raames hinnatakse

asfaltbetoonisegisti käitamise ja kaasneva transpordi mõju loomade ja lindude liikumisele.

Asfaltbetoonisegisti veekasutus on seotud vaid olmetarbega ja reoveekäitlus on kavas lahendada

kogumismahuti abil. Võimalik mõju pinna- ja põhjaveele on seega eelkõige seotud tootmistegevusega

kaasneva kütuste ja bituumeni kasutamisega. Kütuste kasutamine peab vastama veeseaduses ja selle

alamaktides sätestatud nõuetele3. Kütuste ja kemikaalide kasutamisest tulev oht pinna- ja põhjavee

saastumiseks on eelkõige seotud võimalike õnnetusjuhtumitega, sest tavapärase tootmistegevuse puhul on

ohtlike ainete keskkonda sattumise oht minimaalne. KSH raames hinnatakse kütuste ja kemikaalide

kasutamisega seonduvat võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning analüüsitakse leevendusmeetmete

rakendamise vajadust ja võimalusi.

3 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 42 “Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus”.

22 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

6.4 Piiriülene keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju.

6.5 Muud asjaolud

Võimaliku jääkreostuse esinemise kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid seni toimunud tööde käigus ei ole

reostust tuvastatud. Suuremaid pinnasetöid uutele aladele ei kavandata, mistõttu on ebatõenäoline, et

kavandatava tegevuse puhul esineks oht jääkreostuse levikuks. On tõenäoline, et reostus on aja jooksul

lahjenenud ja ei pruugi enam esineda ohtlikus kontsentratsioonis. Kui järgneva ehitustegevuse või

asfaltbetoonisegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi

nõuetele vastavalt käidelda, kuid olemasoleva info põhjal ei ole tegemist olulise mõjuga.

Detailplaneeringu koostamise juures tuleb läbi mõelda kavandatava tegevusega kaasnev jäätmete teke ning

tekkinud jäätmete ladustamine ja äravedu, kuid eeldatavalt ei ole jäätmekäitluse korraldamine olulise mõjuga.

Pigem on oluline viidata vastavasisulistele õigusaktidele ja korrale, mis jäätmekäitlust reguleerivad, ning välja

tuua olulisemad nõuded.

23 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus. Detailplaneeringu ja KSH koostaja on

Kobras AS.

Liikluslahenduse kavandamiseks kaasatakse planeeringu või paralleelselt Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

ja Lokaatorite tee ristmiku projekti koostamisse valdkonna ekspert.

Detailplaneeringu koostamisel tehakse osapooli rahuldava lahenduse väljatöötamiseks koostööd Kaitseliiduga

(maaüksuse omanik), Päästeametiga (kinnistusraamatusse märgitud isiklik kasutusõigus demineerimistööde

läbiviimiseks) ja Maanteeametiga (Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Lokaatorite tee ristmiku

liikluslahenduse planeerimisel).

Detailplaneeringu ja KSH koostamisel kaasatavateks isikuteks ja asutusteks, keda strateegilise

planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on lisaks Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise

Keskus, naaberkinnistute omanikud ja mõjuala elanikud.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel kaastakse Rahandusministeerium.

Laiemat avalikkust kaasatakse detailplaneeringu ja KSH koostamisse planeerimisseaduses ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud menetluskorra alusel.

7.1 KSH VTK seisukohtade küsimine ja avalikustamine

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks kaasatavatele asutustele ja isikutele ning määrab

ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Tartu Linnavalitsus saatis 16.03.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 Kardla külas asuva Kardla baasi maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK ettepanekute tegemiseks Rahandusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Päästeametile, Maanteeametile ja Riigimetsa Majandamise

Keskusele ning 06.04.2020 kirjaga nr 9-3.2/DP-19-012 Kaitseliidule. Lisaks saadeti KSH VTK ettepanekute

tegemiseks naaberkinnistute omanikele ja mõjuala elanikele.

Ettepanekuid KSH VTK täiendamiseks esitasid Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ja Tartu

Linnavalitsus. Naaberala kinnistute omanikelt ja mõjuala elanikelt ettepanekuid ei laekunud.

Esitatud ettepanekuid, nendega arvestamist ja mittearvestamist on käsitletud lisas 1. Ettepanekute põhjal on

KSH VTK-d vajadusel täiendatud.

24 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

8. DETAILPLANEERINGU JA KSH AJAKAVA

Detailplaneeringu (DP) ja KSH etapp Toimumise aeg / täitmine

DP ja KSH algatamine (Tartu Linnavolikogu) Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsus nr 229 1 KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) koostamine

(Kobras AS) Veebruar–märts 2020

KSH VTK kohta ettepanekute küsimine (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva) (Tartu Linnavalitsus)

Märts 2020

Ettepanekute laekumine ja vajadusel VTK täiendamine (Kobras AS)

Aprill–mai 2020

KSH VTK ja esitatud ettepanekute avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (Tartu Linnavalitsus)

Mai 2020

2 DP ja KSH aruande eelnõu koostamine (Kobras AS)

Mai–november 2020

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 82 lg 4, 5 ja 6 ning § 83 lg 2 nõuetel (Tartu Linnavalitsus)

November 2020 – jaanuar 2021

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele (Kobras AS)

Jaanuar–veebruar 2021

3 DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks (loetakse kooskõlastatuks 30 päeva jooksul eelnõu saamisest) (Tartu Linnavalitsus)

Veebruar 2021

KSH aruande tulemuste lisamine DP-sse (Kobras AS)

Veebruar–aprill 2021

4 DP ja KSH aruande vastuvõtmine (Tartu Linnavolikogu)

Eeldatavalt aprill 2021, kuid sõltub detailplaneeringu menetlusest

DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 87 lg 5, 6 ja 7 ning § 87 lg 3 nõuetel (Tartu Linnavalitsus)

Peale detailplaneeringu vastuvõtmist

DP täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele (Kobras AS)

DP esitamine heakskiitmiseks (60 päeva jooksul DP esitamisest) (Tartu Linnavalitsus)

DP kehtestamine ja teavitamine (Tartu Linnavolikogu)

25 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

9. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid, eeskirjad, arengukavad jmt:

Atmosfääriõhu kaitse seadus, Riigikogu poolt vastu võetud 15.06.2016.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Riigikogu poole vastu võetud 22.02.1995.

Ehitusseadustik, Riigikogu poolt vastu võetud 11.02.2015.

Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2

(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ (2012), kehtestatud Tartu

maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686.

Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, Tartu Linnavolikogu 20.02.2020 otsus nr 229

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, Riigikogu poolt vastu võetud 22.02.2005.

Planeerimisseadus, Riigikogu poolt vastu võetud 28.01.2015.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019), vastu võetud 27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega nr 1-1/98,

kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.

„Tee projekteerimise normid“, majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106.

„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba“, keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Tähtvere valla arengukava (2013-2025), Tähtvere Vallavolikogu 25.10.2012 määrus nr 1–3/ 6.

Tähtvere valla üldplaneering (2006), Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrus nr 14.

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur, 21.02.2020

Elurikkuse andmebaasi, https://elurikkus.ee/, 21.02.2020

Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/, 2020

Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2020

Muud allikad:

OÜ GeoKes, 2019. Lubatud heitkoguste projekt. Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla. Kardla baas.

OÜ TINTER-PROJEKT, 2018. Kardla baas, Kardla küla, Tartu maakond. Asfaltisegisti ehitus (töö nr 44-18-

TP).

Teede Tehnokeskus AS, 2020. Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal.

26 / 29

Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2020-034

Objekti aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla

LISA 1. ETTEPANEKUD

Laekunud ettepanekud Tartu linnas Kardla külas Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu KSH VTK-le ning nendega arvestamine

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium, 23.03.2020 nr 14-11/1372-3

Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgime, et esitatud dokument tervikuna on asjakohane ja ammendav.

Ettepanek teatavaks võetud.

PlanS § 80 lõike 1 kohaselt koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse üldplaneeringu koostamise korraldaja. VTK tiitellehel on tellijaks märgitud AS TREV-2 Grupp. Palume VTK-d korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Samuti tuleb tagada planeerimisseaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise tellijaks saab olla üksnes kohalik omavalitsus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud.

Palume kaaluda kogu VTK leheküljel 3 oleva teabe asjakohasust keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise suhtes.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist dokumendi koostanud konsultandi (Kobras AS) tööliigist sõltumatu standardse vormistuse juurde kuuluva infoga.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on planeeringu eesmärgiks kaaluda võimalusi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks. VTK-s on detailplaneeringu eesmärk muuta üldplaneeringuga määratud maakasutusotstarvet ning rajada maaüksusele asfaltbetoonsegisti. Palume kasutada detailplaneeringu algatamise otsuse sõnastust.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Palume korrigeerida VTK leheküljel 5 toodud loetelus lauset „planeeringuala asub on Tähtvere valla rohevõrgustiku tuumalas“. Korrektne on „… Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalas“.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 1, lk 5).

Juhul kui detailplaneeringuga kavandatavad maakasutus- ja ehitustingimused on vastuolus Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatuga, tuleb koostamisel olevas Tartu linna üldplaneeringus teha maakonnaplaneeringu muutmisettepanek. Märgime, et maakonnaplaneeringus määratud puhke-eeldustega ala on detailplaneeringu alast oluliselt ulatuslikum.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Keskkonnaamet, 06.04.2020 nr 6-2/20/3026-3

Keskkonnaametile teadaolevalt pärinevad viimased händkaku (KLO9120036) pesitsusandmed 15.05.2019 ja 13.05.2016. Andmed on EELIS-sse kantud 19.03.2020.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 19).

Keskkonnaamet palub ekspertidel hinnata, kas sellise asfaltbetoonitehase püstitamine arvestades ümbritsevat tundlikku keskkonda (kaitsealused liigid, loodav kaitseala jne) on majanduslikult mõistlik, kui kavandatakse kuni 450 tunnist tööaega (VTK ptk 1.1) aastas (8 tunniste tööpäevade puhul alla 3 kuu tööpäevad).

Ettepanekuga ei arvestata, kuna VTK ptk 1.1 kirjeldab detailplaneeringu algatamisele eelnenud asjaajamist ja planeeritav asfaltsegisti maksimaalne tööaeg 1200 tundi aastas on esitatud VTK ptk 2. VTK ptk 1.1 esitatud info juurde on allmärkusena lisatud selgitus detailplaneeringuga kavandatud tegevuse maksimaalse tööaja kohta.

VTK-s on selgitatud võimaliku jääkreostuse teemat. Asutud on seisukohale arvestades paikvaatluse tulemusi ja olemasolevaid andmeid, et jääkreostuse esinemine on vähetõenäoline. Keskkonnaamet on selgitanud, et KIK toetuse abil on 2014 eemaldatud ka jääkreostuse ohtu põhjustatud maa-alused kütusehoidlad. Samas oleme seisukohal, et VTK ptk 6.5 nimetatud meede peaks ära toodama kehtestatavas detailplaneeringus: „Kui järgneva ehitustegevuse või asfaltsegisti käitamise perioodil jääkreostust siiski tuvastatakse, siis tuleb reostunud pinnas ja vesi nõuetele vastavalt käidelda“.

Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.

Keskkonnaameti hinnangul on VTK asjakohane ja piisav keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks. Keskkonnaameti hinnangul on ekspertrühm piisav ja pädev hindamise läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.

Ettepanek teatavaks võetud.

Kaitseministeerium, 07.04.2020 nr 12-1/20/731

Kaitseministeeriumil ei ole dokumendi kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid.

Ettepanek teatavaks võetud.

Maanteeamet, 15.04.2020 nr 15-2/20/10275-4

Meil puuduvad ettepanekuid planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.

Ettepanek teatavaks võetud.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta andmetel on 6510 sõidukit.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 5, lk 18).

Kaitseliit, 21.04.2020 Esitatud KSH VTK on asjakohane ja piisav, täiendavad ettepanekud ning tingimused dokumendile puuduvad. Palume detailplaneeringu lahenduse ja KSH aruande koostamisel juhinduda Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi seisukohtadest, mida oleme avaldanud antud detailplaneeringu algatamisel.

Ettepanek teatavaks võetud.

Esitaja ja kuupäev Ettepanek või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine

Tartu Linnavalitsus, 23.04.2020 nr 9-3.2/DP-19-012

KSH ulatuse kirjeldamisel ei ole nimetatud võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Alal pole ühisveevärki ega -kanalisatsiooni, platsi sadeveed juhitakse loodusesse ning platsile kõvakatet ja platsilt koguneva vee puhastamist ei kavandata. KSH raames tuleks hinnata ka kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning leida keskkonnakaitseliselt sobivaim lahendus.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.3, lk 21).

Lisaks kaaluda läbi KSH-ga lahendus(ed) juhuks, kui maakasutaja soovib (10 või enama aasta perspektiivis) kinnistuosal asfaldisegisti demonteerida, tootmistegevuse lõpetada.

Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruandes käsitletakse asfaldisegisti asukohas maa-ala edasisi maakasutuse võimalusi pärast asfaltbetoonsegisti demonteerimist ja tootmistegevuse lõpetamist. KSH VTK on korrigeeritud (VTK ptk 6.1, lk 20).

Lisaks laekunud ettepanekute alusel tehtud muudatustele täiendati/korrigeeriti KSH VKT järgmiste teemade osas:

 Tulenevalt lisandunud teabest on korrigeeritud KSH VTK-d müra leviku hindamise osas. Asfaldi tootmisega kaasneva müra ja Päästeameti

demineerimistöödest tuleneva kumulatiivse müra mõju hindamiseks ei viida läbi müra modelleerimist.

KSH läbi viimisel lähtutakse asfaldi tootmisega kaasneva mürataseme hindamisel analoogsete asfaltsegistite puhul teadaolevalt kaasnevast müra