Joogivee veehaarde puurkaevude koordinaatide kontrollimise kiri


LISAINFO

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta artiklites 8 ja 9 on kirjeldatud kohustused korraldada joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamine ja riskjuhtimine ja veevarustussüsteemile.

1) Valgala ja toiteala riskihindamine ja -juhtimine

VeeS §-dega 852 ja 853 võetakse üle direktiivi artiklid 8 ja 9 ning sätestatakse üldnõuded joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamisele ja -juhtimisele ning veevarustussüsteemi riskihindamisele ja -juhtimisele.

VeeS § 852 lõikes 1 sätestatakse, et joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise teeb joogivee käitleja. Riskihindamise ja riskijuhtimise esmakordse tegemise tähtaeg on hiljemalt 2026. aasta 12. juuli.

Veevõtukoha valgala riskihindamise sisu ja nõudeid käsitletakse täpsemalt VeeS § 852 lõike 2 alusel kehtestatava määruse ja selle menetluse raames.
Riigi poolt on plaanis tsentraalselt luua IT rakendus riskihindamise ja riskijuhtimise tarbeks ja selleks sealhulgas tsentraalselt korraldada joogiveehaarete toitealade modelleerimine ja nende kirjelduse töö tegemine:
• kõikidele olemasolevatele joogivee käitlejate veevärkide veevõtukohtadele modelleeritakse toiteala ja selle piirid, et oleks aru saada, kuidas ja kui kaugelt vesi veevõtukohta jõuab;
• kavandatakse teha GIS ruumianalüüs eesmärgiga selgitada välja peamised inimtegevusest lähtuvad ohutegurid just ülemistele põhjaveekihtidele ning anda ülevaade joogivee kvaliteeti halvendada võivate looduslike ja inimtekkeliste saasteainete levikust;
• lisaks määrab riigi tellitav töö kindlaks kogu Eestis võimalikud joogivee kvaliteeti mõjutavad riskid põhjaveehaarete osas.
Teades toiteala ulatust, sellel toimuvaid hüdrogeoloogilisi protsesse ja kirjeldust, on võimalik mõista, milline tegevus toitealal vee kvaliteeti mõjutada võib, ning hinnata riske, ohte ja ohtlikke olukordi ja sõltuvalt hindamise tulemustest võtta vastavaid meetmeid riskide juhtimiseks või ohtude ennetamiseks.
Töö osana on kavas koostada tüüpsituatsioonide kirjeldamiseks kontseptuaalsed mudelid, mis aitaksid joogivee käitlejat toiteala riskihinnangu tegemisel riskide hindamisel ja juhtimisel selgitava illustratiivse materjaliga.

EELIS andmebaasis olevate andmete abil kaardistatakse kõik joogivee veevõtukohad, millele peab määrama joogiveehaarde toiteala ja ühtlasi ka kirjelduse. Puurkaevude õigeid koordinaate on vaja teada, et hüdrogeoloogilisel modelleerimisel määrata puurkaevude või puurkaevude grupi toitealade täpsed piirid.

Juhul kui toiteala arvutamise või riskihindamise ja riskijuhtimise koostamise järgselt selgub, et puurkaevu koordinaadid olid ebaõiged ning puurkaev asub hoopis teises asukohas, tuleb joogivee käitlejal oma kuludega ümber arvutada nii toiteala kui ka selle alusel koostatud riskihinnang.


2) Joogivee varustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine

VeeS § 853 lõike 1 kohaselt on kehtestatud joogivee käitleja kohustus teha veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine, kuna veevarustussüsteemi toimimise eest vastutab joogivee käitleja. Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise esmakordse tegemise tähtaeg on hiljemalt 2028. aasta 12. jaanuar.

Veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et joogivee käitleja määratakse riskihindamise tegemise eest vastutavaks, sest kogu veevarustusahela (toiteala ja veevarustussüsteemi) riske peaks hindama üks osapool, vältides nii ülesannete killustatust ja saavutades sellega ühtlane kvaliteet ning direktiiviga seotud tähtaegade õigeaegne täitmine.

Samas seletuskirjas leiti, et eeldatavasti on joogivee käitleja kõige paremini kursis tema tegutsemispiirkonna kohaliku elu küsimustega, sh veevärkide toitealadel toimuva tegevusega, mis võib joogivee kvaliteeti mõjutada. Samas mõisteti aga, et joogivee käitleja ei pruugi olla teadlik tema veevõtukoha toiteala hüdrogeoloogilistest tingimustest, maakasutusest, vee äravoolu ja varustamise protsessidest ning neid mõjutatavatest teguritest, samuti sellest, kuidas see kõik võib joogivee kvaliteeti või varusid mõjutada.
Seetõttu leiti, et joogiveehaarde toiteala ja valgala riskide hindamine sõltub paljuski ka riigiasutuste andmetest, mida saab ja tuleb riskide hindamisel arvesse võtta (näiteks põhja- ja pinnavee riiklikud seireandmed, määratud kaitsevööndid, maakasutuse ja muud keskkonnaandmed).

Riigil on plaanis välja arendada küsimustikupõhine mudel või rakendus, mis aitab joogivee käitlejal hinnata riske, võttes arvesse kogu veevarustusahelat – nii joogiveehaarde toiteala ja valgala kui ka VeeS §-s 853 käsitletud veevarustussüsteemi, mille riskide hindamine ja juhtimine on samuti joogivee käitleja kohustus. See mudel võtaks arvesse juba eelnimetatud joogiveehaarete toitealade ulatuse määramise ja nende kirjelduse tööd ning abistaks joogivee käitlejal hinnata tema piirkonnale omaseid spetsiifilisi riske nii valgalal või toitealal kui ka veevarustussüsteemis.